Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.23 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu Kuressaare 0 647 6176295 6165431 2022-08-10T17:59:29Z NOSSER 8097 /* Linnavalitsemine ja haldusorganid */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; samanimelise küla kohta Tarvastu vallas vaata artiklit [[Kuressaare küla]]; linna kohta Leningradi oblastis vaata artiklit [[Kingissepp]].}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} {{EestiAsula | nimi = Kuressaare | pilt = Fail:Kuressaare linnus õhust.jpg | pildiallkiri = Kuressaare linnus õhust | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = }} '''Kuressaare''' on [[Saaremaa]] ainus linn, [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] keskus ja [[Saare maakond|Saare maakonna]] [[halduskeskus]]. Kuressaare asub [[Saaremaa]] lõunarannikul ja on ühtlasi [[Eesti]] läänepoolseim linn. Kuressaare linn tekkis muinassaarlaste tugi- ja kauplemiskohta [[Põduste jõgi|Põduste jõe]] suudmes tuhatkond aastat tagasi ning hiljem arenes [[14. sajand|14. sajandil]] ehitatud ja tänapäevani säilinud [[Kuressaare piiskopilinnus|piiskopilinnuse]] juures. Linna merepoolses servas asuv linnus on ühtlasi linna vanim ehitis ja [[Saare-Lääne piiskoppide loend|Saare-Lääne piiskoppide]] kunagine kants.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Urve Kirss, Tiina Sepp|pealkiri=Kuressaare|aasta=2005|koht=Harjumaa|kirjastus=Oomen|lehekülg=}}</ref> Linna keskosa on ajalooliselt väärtusliku [[Kuressaare vanalinn|vanalinna]] arhitektuuri kaitseala, kus asub enamik Saare maakonna ja Kuressaare linna asutusi ning tähtsamaid kauplusi, restoranid ja kohvikud, kultuurikeskus, päevakeskus, teater ja kino. Tööstushooned paiknevad keskusest kirdes, osa neist linnapiiridest väljas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://uus.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=682&Itemid=367&lang=et|pealkiri=Kuressaare linn|väljaanne=Uus Saaremaa|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> == Nimi == Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega ''Arensburg'' (algne kirjapilt ''Ahrensborch''). Esialgu tähistas see piiskopilinnust, hiljem ka selle kõrvale tekkinud [[Alevik|alevikku]]. Nimetus tulenes piiskopilinnuse kaitsepühaku, [[Johannes (apostel)|evangelist Johannese]] sümboliks olevast kotkast. Algselt kutsutigi linnust "kotkalinnuseks" (ladina keeles ''arx aquilae''). Paralleelselt oli kasutusel ka eestipäraseid nimesid, kõige laialdasemalt neist oli levinud ''Kuresaar''.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ilmar Arens|pealkiri=Arensburg - Kuressaare nimest ja tekkest|aasta=1988|koht=|kirjastus=Lidingö|lehekülg=162-163}}</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Leele Välja|pealkiri=Kuressaare|aasta=2014|koht=Harjumaa|kirjastus=Solnessi Arhitektuurikirjastus|lehekülg=}}</ref> Eesti iseseisvudes [[1918]]. aastal võeti ametlikult kasutusele senised eestikeelsed nimed – nii ''Kuresaar'' kui ka ''Kuressaare''. Aastal [[1933]] otsustas Eesti valitsus, et ametlikus kirjakeeles jääb kasutusele ainult nimevorm ''Kuressaare''. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal ennistati ''Arensburgi'' nimi, mis kehtis Saksa okupatsiooni lõpuni. Suurema osa [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooniajast]] ([[15. mai]]st [[1952]] kuni [[23. juuni]]ni [[1988]]) kandis linn Kuressaarest pärit [[bolševikud|bolševikust]] revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] järgi nime ''Kingissepa''. Kingissepa nimi anti ka [[Kingissepp|''Jamburgi'']] linnale [[Ingeri|Ingerimaal]], mis kannab nime ''Kingissepp'' tänapäevani.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Marika Mägi jt.|pealkiri=Saaremaa. 2, Ajalugu, majandus, kultuur|aasta=2007|koht=Harjumaa|kirjastus=Koolibri|lehekülg=100-188}}</ref> == Rahvastik == [[1922. aasta rahvaloendus]]e andmete järgi elas Kuressaares 3296 inimest, nende seas 2666 eestlast, 401 sakslast, 156 venelast, 39 juuti ja 34 rootslast. Linna rahvaarv kasvas kuni 1989. aastani, mil linnas elas 16 166 inimest. Neist 92,78% olid eestlased, 5,15% venelased ja 2,07% teiste rahvuste esindajad. Sellest ajast saadik on linna rahvaarv stabiilselt vähenenud. Aastal 2000 elas Kuressaares 14 925 inimest. 2011. aastaks oli rahvaarv vähenenud 13 166 inimesele. Eestlasi oli neist 97,68%, venelasi 1,21% ja muust rahvusest elanikke 1,11%.<ref name="O9L5D" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://rahvastik.population.city/eesti/kuressaare/|pealkiri=Rahvaarvu ajalugu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref><ref name="Xxk6z" /><ref name="OMJ9g" /> '''Kuressaare elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel''' {| class="wikitable" |- !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="0T1XB" /> !colspan="2" |1979<ref name="O9L5D" /> !colspan="2" |1989<ref name="rHi5Q" /> !colspan="2" |2000<ref name="Xxk6z" /> !colspan="2" |2011<ref name="OMJ9g" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- |'''Kokku''' | style="text-align:right;"|'''12 140''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''14 207''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''16 166''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''14 925''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''13 166''' | style="text-align:right;"|'''100''' |- |[[eestlased]] | style="text-align:right;"|10 658 | style="text-align:right;"|87,79 | style="text-align:right;"|12 783 | style="text-align:right;"|89,98 | style="text-align:right;"|14 999 | style="text-align:right;"|92,78 | style="text-align:right;"|14 548 | style="text-align:right;"|97,47 | style="text-align:right;"|12 861 | style="text-align:right;"|97,68 |- |[[venelased]] | style="text-align:right;"|1063 | style="text-align:right;"|8,76 | style="text-align:right;"|1076 | style="text-align:right;"|7,57 | style="text-align:right;"|833 | style="text-align:right;"|5,15 | style="text-align:right;"|211 | style="text-align:right;"|1,41 | style="text-align:right;"|159 | style="text-align:right;"|1,21 |- |[[ukrainlased]] | style="text-align:right;"|261 | style="text-align:right;"|2,15 | style="text-align:right;"|187 | style="text-align:right;"|1,32 | style="text-align:right;"|178 | style="text-align:right;"|1,10 | style="text-align:right;"|63 | style="text-align:right;"|0,42 | style="text-align:right;"|41 | style="text-align:right;"|0,31 |- |[[valgevenelased]] | style="text-align:right;"|64 | style="text-align:right;"|0,53 | style="text-align:right;"|44 | style="text-align:right;"|0,31 | style="text-align:right;"|51 | style="text-align:right;"|0,32 | style="text-align:right;"|12 | style="text-align:right;"|0,08 | style="text-align:right;"|9 | style="text-align:right;"|0,07 |- |muud | style="text-align:right;"|94 | style="text-align:right;"|0,77 | style="text-align:right;"|117 | style="text-align:right;"|0,82 | style="text-align:right;"|105 | style="text-align:right;"|0,65 | style="text-align:right;"|91 | style="text-align:right;"|0,61 | style="text-align:right;"|96 | style="text-align:right;"|0,73 |} ==Linnavalitsemine ja haldusorganid== Kuressaare linna täidesaatev võimuorgan oli enne [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] [[Kuressaare Linnavalitsus]]. Kuressaare valitsemise üldpõhimõtteid, valitsemisalaga seotud mõisted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud Saaremaa valla põhimäärusega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/416122017002|pealkiri=Saaremaa valla põhimäärus|väljaanne=Riigiteataja|aeg=2017|vaadatud=03.11.2019}}</ref> Haldusreformi järel tekkinud [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] on vallavanem ühtlasi ka [[Kuressaare linnapea]] ning selleks on alates 2020. aastast [[Mikk Tuisk]]. {{vaata|Kuressaare Linnavalitsus|Kuressaare linnapeade loend | Kuressaare Linnavolikogu}} (vt. ka [[Kuressaare linnavolinike loend 1919]], [[Kuressaare linnavolinike loend 1921|1921]], [[Kuressaare linnavolinike loend 1924|1924]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/12 Kuresaare linnawolinikkude nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924</ref>, [[Kuressaare linnavolinike loend 1927|1927]], [[Kuressaare linnavolinike loend 1934|1934]], [[Kuressaare linnavolinike loend (1939)|1939]]) == Linn ja linnaosad == [[Pilt:Map Estonia - Kuressaare linn.png|380px|pisi|Kuressaare linnakaart. Kuni 2014. aastani piirnes Kuressaare [[Kaarma vald|Kaarma vallaga]] ja seejärel kuni 2017. aastani [[Lääne-Saare vald|Lääne-Saare vallaga]] ]] * [[Ida-Niidu]] * [[Kullimäe]] * [[Kesklinn (Kuressaare)|Kesklinn]] ([[Kuressaare vanalinn]], [[Jänesteküla]], [[Põllu alev]], [[Kuressaare Veneküla|Veneküla]]) *[[Kellamäe (Kuressaare)|Kellamäe]]<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=Kellam%C3%A4e&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Kellamäe, lj], www.eki.ee</ref> * {{kas|[[Kuressaare Kelmiküla|Kelmiküla]]}} * [[Marientali]] * [[Merikotka]] * [[Rapiküla]] * [[Roomassaare]] * [[Smuuli]] * [[Tori linnaosa|Tori]] ([[Tuulte Roos]])<ref>[https://www.eki.ee/knab/kb_lxhik.htm KURESSAARE LINN. LINNAOSADE JA -JAGUDE LÜHENDID], www.eki.ee</ref> == Loodus == [[Pilt:Loode tammik Aavikute tammed.jpg|pisi|[[Loode tammik]] Kuressaare külje all]] Kuressaare asub [[Saaremaa]] lõunaosas. Kuressaare pindala on 1495 ha, millest moodustavad metsad ja pargid 197 ha, haljasalad 74 ha ning aiad ja hoovid 271 ha. Kuressaare merepiir on 20,5 km.<ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=https://visitsaaremaa.ee/wp-content/uploads/2017/12/Vaba_aeg_Kuressaares.pdf|pealkiri=Vaba aeg Kuressaares|väljaanne=Visit Saaremaa|aeg=detsember 2017|vaadatud=03.11.2019}}</ref> 1930. aastal istutati [[Kuressaare linnapark]]i uusi haruldasi puuliike, mis telliti [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|Tartu Ülikooli botaanikaaiast]]. Linnapargi taimestik on rikas, seal leidub ligi 80 puu- ja põõsaliiki.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/kuressaare-linnapark|pealkiri=Kuressaare linnapark|väljaanne=Puhka Eestis|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> Kuressaares kerkib maakoor 2–3 mm aastas. Seetõttu on aegade jooksul saared linnaalaga liitunud, endised merelahed kaotanud ühenduse merega ja muutunud järvedeks, sealhulgas [[Mullutu-Suurlaht]].<ref name=":0" /> Linna järgi on nime saanud [[Kuressaare lade]]<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kuressaare+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> ja [[Kuressaare kihistu]]. Sealne G1 puurauk on Kuressaare kihistu<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kuressaare+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> ja Kuressaare lademe [[stratotüüp]]<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kuressaare+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> ning [[Kudjape kihid|Kudjape kihtide]]<ref>[http://stratigraafia.info/term/Kudjape%20kihid Stratigraafia terminoloogia]</ref> ja [[Jaagarahu lade]]me täiendav [[stratotüüp]].<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Jaagarahu%20lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> See on ka [[Tahula kihid|Tahula kihtide]] [[neostratotüüp]].<ref>[http://stratigraafia.info/term/Tahula%20kihid Stratigraafia terminoloogia]</ref> ==Turism== Kuressaare on tuntud [[Kuurort|suvitus- ja kuurortlinn]]. Linn on üks suurima külastatavusega turismikeskusi Eestis. Esimene teadaolev turismigrupp külastas Kuressaaret juba ligi 165 aastat tagasi.<ref name=":0" /> === Ajalugu === [[19. sajand|19. sajandi]] keskpaigas sai Kuressaare [[Kuurort|kuurortlinnaks]], kui linna lähedal avastati suured [[Ravimuda|raviva toimega muda]] varud. Esimene mudaravila ehitati 1840. aastal, kuid tervistavate mudavannidega oli Saaremaa läänerannikul katset tehtud juba alates 1820. aastate keskpaigast. Just “tervisemuda” sai Kuressaare märksõnaks. Lisandus nii ravilaid kui ka pansionaate, tunduvalt paranes heakord ja kasvas külastajate arv.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=Tiina Kolk|url=https://reisile.postimees.ee/301898/mudakuurort-kuressaare|pealkiri=Mudakuurort Kuressaare|väljaanne=Postimees|aeg=22. august 2010|vaadatud=03.11.2019}}</ref> Aastatel [[1918]]–[[1940]] kestis kuurordi õitseaeg edasi. Venelaste osakaal külastajate hulgas vähenes, andes ruumi lätlastele, soomlastele ja rootslastele.<ref name="92g0Z" /> Turism pidurdus [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algusest kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] lõpuni, mil kogu Saaremaa oli kuulutatud kinniseks piiritsooniks, mis välistas igasuguse välisturismi. Lubatud oli vaid rangelt piiritletud ja kontrollitud siseturism.<ref name=":5" /> Nüüdseks on taastatud Kuressaare [[Kuurort|kuurortlinna]] staatus. Rajatud on mitmeid uusi terviseasutusi ja hotelle ning korrastatud ajaloolisi mälestusmärke. Kaks kolmandikku praegustest linna külastajatest on mandrieestlased, ülejäänud külalised on valdavalt [[Soome|Soomest]], [[Rootsi|Rootsist]] ja [[Läti|Lätist]]. <ref name=":5" /> === Vaatamisväärsused === [[Pilt:Kuressaare vaekoda.jpg|pisi|[[Kuressaare vaekoda]]]] [[Pilt:Veski Trahter, Kuressaare.jpg|pisi|vasakul|[[Kuressaare tuuleveski]]]] [[Kuressaare vanalinn|Kuressaare vanalinnas]] on säilinud mitmeid ajaloolisi hooneid, peamiselt [[18. sajand|18]].–[[19. sajand|19. sajandist]]. Sealhulgas [[Kuressaare Püha Nikolai kirik|Püha Nikolai kirik]] ja [[Kuressaare Laurentiuse kirik|Laurentiuse kirik]], [[Kuressaare kaubahoov|kaubahoov]], [[Kuressaare tuuleveski|vana veski]] ([[1899]]), [[sadamaait]] ([[1663]]) ja elamuid. [[Barokkarhitektuur|Baroksed]] [[Kuressaare raekoda|raekoda]] ja [[Kuressaare vaekoda|vaekoda]] pärinevad [[Rootsi aeg|rootsi ajast]] [[17. sajand Eestis|17. sajandist]], Kuressaare raekoja kõrval asuv [[Saaremaa rüütelkonna hoone]] aga [[18. sajand Eestis|18. sajandist]]. Vanimaid säilinud hooneid on ka aadressil [[Kauba tänav (Kuressaare)|Kauba tänav]] 5 asuv [[Pastoraat|pastoraadi]]hoone ning [[Kitsas tänav (Kuressaare)|Kitsa]] ja [[Kitzbergi tänav|Kitzbergi tänava]] nurgal asuv [[Põlluvahi maja]].<ref name=":1" /> Linna suurim vaatamisväärsus on põhiosas [[14. sajand|14. sajandist]] pärinev [[Kuressaare piiskopilinnus]], kus praegu asub [[Saaremaa Muuseum]]. Ruudukujulise põhiplaaniga linnus koosneb neljast siseõue ümber asetsevast hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni: [[Pikk Hermann (Kuressaare)|Pikk Hermann]] ja [[Sturvolt]]. Olulised on ka [[17. sajand|17.]]–[[18. sajand|18. sajandist]] pärinevad Kuressaare kindluse võimsad muldkindlustused keskaegse linnusetuumiku ümber. Kuressaare linnus on [[Baltimaad|Baltimaade]] üks paremini säilinutest. [[20. sajand|20. sajandi]] algusest on seda mitu korda restaureeritud. Alates 2001. aastast korraldatakse igal suvel Kuressaare lossi päevi rüütliturniiride, teatraliseeritud ring- ja rongkäikudega ning muude keskaja atraktsioonidega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://saaremaasuvi.ee/kuressaare-lossipaevad-2019|pealkiri=Kuressaare lossipäevad|väljaanne=Saaremaa suvi|aeg=2019|vaadatud=03.11.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kurelossipaevad.wordpress.com/programm/|pealkiri=Programm|väljaanne=Kure lossipäevad|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> Linnusest edelasuunas jääb [[Tori abajas]], kus asub [[Kuressaare sadam]]. [[Kuressaare lossipark]] ja [[Historitsism|historitsistlikus]] stiilis [[Kuressaare kuursaal]] on kuurordielu keskmeks. Mõlemad rajati [[19. sajand|19. sajandi]] teises pooles.<ref name=":0" /> [[Lossi tänav (Kuressaare)|Lossi tänava]] alguses, kunagisel kalaturul, on [[Kuressaare Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]]. == Taristu== '''Teed''' Kuressaare linna läbib [[Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee]], mis on üks [[Eesti]] [[Põhimaantee|põhimaanteid]]. See ühendab linna [[Kuivastu sadam|Kuivastu sadamaga]], tagades [[Saaremaa|Saaremaale]] parvlaevaühenduse [[Mandri-Eesti|Mandri-Eestiga]]. [[File:Kuressaare lennujaam, 2010.jpg|pisi|[[Kuressaare lennujaam]], 2010]] Kuressaare tänavate kogupikkus on 75,8 km.<ref name=":4" /> '''Transport''' Kuressaare linnal on [[Kuressaare bussijaam|Kuressaare bussijaama]] kaudu ühistranspordi ühendus teiste Saaremaa asulate ja Mandri-Eestiga. Ühtlasi sõidab Kuressaares kaheksa bussiliini, mis on linna ainus ühistranspordiliik.<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/transport#Bussiliiklus|pealkiri=Transport|väljaanne=Saaremaa vald|aeg=|vaadatud=03.11.2019|arhiivimisaeg=16.06.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200616112441/https://www.saaremaavald.ee/transport#Bussiliiklus|url-olek=ei tööta}}</ref> '''Lennujaam''' [[Kuressaare lennujaam]] on [[Saaremaa]] ainuke lennujaam. [[2019|2019.]] aasta seisuga on Kuressaarel lennuühendus [[Tallinn|Tallinna]] ja [[Ruhnu|Ruhnuga]]. Tallinna ja Kuressaare vahel toimuvad lennud iga päev. Varem on linnal olnud lennuühendus ka [[Helsingi]], [[Kärdla]], [[Riia]] ja [[Stockholm|Stockholmiga]].<ref name=":6" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.kuressaare-airport.ee/flightplan/arrival/|pealkiri=Saabuvad lennud|väljaanne=Kuressaare lennujaam|aeg=|vaadatud=03.11.2019|arhiivimisaeg=13.01.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190113031005/http://www.kuressaare-airport.ee/flightplan/arrival/|url-olek=ei tööta}}</ref> '''Sadamad''' [[Kuressaare sadam]] on endine linnasadam, mis taasavati 1999. aastal [[Tori kauba- ja kalasadam|Tori kauba- ja kalasadama]] asukohas. Sadamat kasutatakse peamiselt jahisadamana. Rahvusvaheline väikelaevade sadam kannab keskkonnasõbralikkuse ehk kotkalipu märki.<ref name=":4" /> [[Roomassaare sadam]] paikneb nelja kilomeetri kaugusel Kuressaare linnast [[Roomassaare poolsaar]]el. See on linna peamine merevärav ja kogu [[Saaremaa]] tähtsaim kaubandusvärav, mis ehitati [[1894]]. aastal. Nüüdseks on Roomassaare ka populaarne jahisadam. Sadamal on varem olnud regulaarühendus [[Tallinn]]a, [[Pärnu]], [[Riia]], [[Peterburi]], [[Helsingi]] ja [[Stockholm]]iga. Tänapäeval saab Roomassaare sadamast kuue kilomeetri kaugusele [[Abruka]] saarele, ettetellimisel ka [[Ruhnu]].<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|autor=Aare Laine|url=https://arhiiv.saartehaal.ee/2019/03/16/roomassaare-sadam-125|pealkiri=Roomassaare sadam 125|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=16.03.2019|vaadatud=03.11.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/roomassaare-sadam-1|pealkiri=Roomassaare sadam|väljaanne=Puhka Eestis|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> == Haridus == Kuressaare linnas on viis [[Üldhariduskool|üldhariduskooli]]:<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/koolid|pealkiri=Koolid|väljaanne=Saaremaa vald|aeg=|vaadatud=03.11.2019|arhiivimisaeg=17.09.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180917020517/http://www.saaremaavald.ee/koolid|url-olek=ei tööta}}</ref> * [[Kuressaare Hariduse Kool]] * [[Kuressaare Nooruse Kool]] * [[Kuressaare Vanalinna Kool]] * [[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]] * [[Saaremaa Toetava Hariduse Keskus]] * [[Saaremaa Gümnaasium]] Ainsa erakoolina töötab Kuressaares põhiharidust andev [[Luce kool|Luce Kool]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lucekool.ee/kooli-vastuvott/|pealkiri=Kooli vastuvõtt|väljaanne=Luce Kool|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> Kutseharidust saab omandada [[Kuressaare Ametikool]]is. [[Rakenduskõrgharidus|Rakenduskõrgharidust]] pakuvad Kuressaares [[TTÜ Kuressaare kolledž]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ttu.ee/kuressaare|pealkiri=Meremajanduse keskus Kuressaares|väljaanne=Tallinna Tehnikaülikooli veebileht|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> ning alates [[2019]]. aasta sügisest [[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool|Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli]] Kuressaare õppeosakond, kus õpetatakse [[Õendus|õendust]].<ref>{{Netiviide|autor=Monika Puutsa|url=https://arhiiv.saartehaal.ee/2019/02/08/tervishoiu-korgkool-saaremaa-tudengitele-hinnaalandust-ei-tee/|pealkiri=Tervishoiu kõrgkool Saaremaa tudengitele hinnaalandust ei tee|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=8. veebruar 2019|vaadatud=03.11.2019}}</ref> == Kultuur == [[pilt:Kuressaare Linnateater.jpg|pisi|[[Kuressaare Teater]]]] Linnas on arvukalt muuseume ja kontserdipaiku, teater ja kino, tegutsevad laulu- ja tantsuansamblid ning kultuuriorganisatsioonid. Ühtlasi toimub linnas palju kultuuriüritusi, eriti suviseid vabaõhuüritusi. Kuressaare kultuurielu edendab peamiselt [[Kuressaare kultuurikeskus|Kuressaare Kultuurikeskus]], mis asub kesklinnas. Kultuurikeskuses toimuvad kontserdid, etendused ja näitused.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.kultuurivara.ee/kultuurivara-2/kuressaare-kultuurikeskus/|pealkiri=Kuhu minna, mida teha Kuressaares?|väljaanne=Kultuurivara|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> Oluliseks edendajaks on veel ka [[Kuressaare Teater]] (endise nimega Kuressaare Linnateater), kus saab lisaks teatrietendustele vaadata ka filme.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://klteater.ee/teatrist/|pealkiri=Teatrist|väljaanne=Kuressaare Linnateater|aeg=|vaadatud=03.11.2019|arhiivimisaeg=18.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191118044742/http://klteater.ee/teatrist/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Saaremaa Muuseum]] on Eesti üks vanimaid (asutatud [[1865]]) ja suurimaid muuseume, mida igal aastal külastab 70 000 – 80 000 inimest. Maakonnamuuseumina on see üks peamisi Saaremaa kui eripärase looduse, ajaloo ja kultuuriga piirkonna identiteedi säilitajaid ja tugevdajaid. Selle identiteedi oluliseks osaks on [[Kuressaare piiskopilinnus|Kuressaare linnus-kindlus]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.saaremaamuuseum.ee/kulastajale/|pealkiri=Külastajale|väljaanne=Saaremaa Muuseum|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> [[Sadamaait]] on aastaid olnud [[Kuressaare Teater|Kuressaare Teatri]] suveetenduste päralt. [[2018]]. aastal sõlmiti leping [[Laggentagge OÜ]]-ga džinni destilleerimiseks.<ref>{{Netiviide|autor=Sirli Tooming|url=https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=5&artid=83010|pealkiri=Sadamaait sai püsiva hinge|väljaanne=Meie Maa|aeg=8. august 2018|vaadatud=03.11.2019}}</ref> Linnas tegutseb ka [[Kuressaare Folgiklubi]]. Koostöös Kuressaare Linnateatriga sai alguse kontserdisari "[[Eesti Pärimusmuusika Keskus soovitab]]", mis alates 2017. aasta septembrist pakub folkmuusikakontserte.<ref>{{Netiviide|autor=NL|url=https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=54&artid=83620&selyear=2018&selmonth=8|pealkiri=Kuressaare Folgiklubi alustab oma teist hooaega|väljaanne=Meie Maa|aeg=21. september 2018|vaadatud=03.11.2019}}</ref> [[Kuressaare Kultuurivara]] on katusorganisatsiooniks 15 Kuressaare rahvakultuurikollektiivile. Kollektiivid osalevad nii üleriigilistel kui ka [[Saare maakond|Saare maakonna]] laulu- ja tantsupidudel ning muudel üritustel.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.kultuurivara.ee/kultuurivara-2/rahvakultuur/|pealkiri=Rahvakultuur|väljaanne=Kultuurivara|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> === Kultuuriüritused === [[Kuressaare linna aastapäev]]a tähistatakse 8. mail tavaliselt kas kontserdi, etenduse või muu etteastega. [[Lastelust]] on Kuressaare lasteaedade lõpupidu, mis toimub mai viimasel pühapäeval. Seda tähistatakse rongkäiguga [[Kuressaare kultuurikeskus|Kuressaare kultuurikeskuse]] juurest [[Kuressaare piiskopilinnus|lossini]], kus toimub tasuta kontsert. [[Pärimuskultuuri Suvi]] koosneb vastavalt aastale kas ainult Kuressaare või kogu Saaremaa rahvatantsuansamblite esitatavatest kontsertidest. Suvemuusika on 1997. aastal taastatud Kuressaare linna muusikatraditsioon. Suvemuusika, eelkõige instrumentaalkontserdid, kõlab läbi suve pühapäeviti [[Kõlakoda|lossipargi kõlakojas]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.kultuurivara.ee/traditsioonilised-uritused/|pealkiri=Traditsioonilised üritused|väljaanne=Kultuurivara|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> [[Kuressaare Kammermuusika Päevad]] toimuvad alates 1995. aastast augusti alguses.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.kammerfest.ee/i2.html|pealkiri=Kuressaare Kammermuusika Päevad|väljaanne=Kammerfest|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> [[Kuressaare merepäevad|Kuressaare Merepäevad]] toimuvad tavaliselt kas augusti esimesel või teisel nädalavahetusel. Tegemist on ühe suurema Saaremaa festivaliga, kus on kontserdid, messiala, laat, laevad, mereteemalised üritused, toitlustus- ja teematelgid ning mängud. Festivali rõhk on kontserdiprogrammil.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.merepaevad.ee/merepaeevadest|pealkiri=Merepäevadest|väljaanne=Merepäevad|aeg=|vaadatud=03.11.2019|arhiivimisaeg=25.09.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200925024406/https://www.merepaevad.ee/merepaeevadest|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Saaremaa Ooperipäevad]] toimuvad juulis. Juulis püstitatakse Kuressaare lossihoovi 2000 istekohaga ooperimaja. See on Baltimaade populaarseim ooperifestival.<ref>[https://www.saaremaaopera.com/festivalist/festivalist/ Saaremaa Ooperipäevade veebisait.]</ref> === Religioon === Kuressaare linnas on tegevad [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Kuressaare Laurentiuse kirik|Laurentiuse kogudus]], [[Kuressaare Püha Nikolai kogudus|Püha Nikolai õigeusu kogudus]], [[Kuressaare Nelikaare kirik|Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kogudus]], [[Kuressaare Siioni kirik|Siioni Kogudus]], [[Kuressaare metodisti kirik|Eesti Metodisti Kiriku Kogudus]], [[Kuressaare adventkirik|Adventistide Kogudus]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/kirik-ja-kogudused|pealkiri=Kirikud ja kogudused|väljaanne=Saaremaa vald|aeg=|vaadatud=03.11.2019|arhiivimisaeg=15.06.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200615232854/https://www.saaremaavald.ee/kirik-ja-kogudused|url-olek=ei tööta}}</ref> '''Kuressaare rahvastiku religioosne kuuluvus aastal 2000'''<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RL229#|pealkiri=Rahvastik asukoha ja usu järgi|väljaanne=Statistikaamet|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> [[Pilt:KuressaareLaurentiuseKirik.JPG|pisi|[[Kuressaare Laurentiuse kirik]]]] {| class="wikitable" !Usund !2000 |- |Kokku |11 843 |- |Kindlat usku tunnistav |3598 |- |Luterlus |2592 |- |Õigeusk |562 |- |Baptism |201 |- |Katoliiklus |7 |- |Jehoovatunnistaja |34 |- |Nelipühilane |76 |- |Vanausuline |0 |- |Adventism |27 |- |Metodism |60 |- |Islam |0 |- |Muu usk |28 |- |Usk teadmata |11 |- |Usu suhtes ükskõikne |3566 |- |Ateism |571 |- |Ei oska vastata |1716 |- |Keeldus vastamast |1388 |- |Suhtumine religiooni teadmata |1009 |} == Arhitektuur == [[Pilt:Kuressaare veetorn.jpg|pisi|Kuressaare [[veetorn]]-elamu]] Kuressaare on eeskätt tuntud linnuse konvendihoone järgi, mis on ainus oluline ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis [[Balti riigid|Balti riikides]], mistõttu on [[Kuressaare piiskopilinnus]] [[Eesti]] keskaja arhitektuuris olulisel kohal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=20868|pealkiri=Kuressaare linnus|väljaanne=Kultuurimälestiste riiklik register|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> 17. ja 18. sajandil langes Kuressaare korduvalt suurte tulekahjude ohvriks, mis jättis linnast püsti vaid loetud arvu maju. Seetõttu hakati nõudma kivist majade ehitamist, mis olid lihtsad ühekorruselise väljavenitatud ristkülikulise põhiplaaniga krohvitud elamud. Need omandasid tol ajal Kuressaare kaubamärgi tunnuse. 1820. aastateks oli Kuressaare kivimajade arvult Eesti linnade seas esikohal, peaaegu pooled majadest olid kivist. Teisel kohal oli [[Tallinn]], kus oli kivist elamuid alla kolmandiku.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=515:kuressaare-ajaloost&catid=23&lang=et&Itemid=395|pealkiri=Saaremaa ajaloost|väljaanne=Saaremaa|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> Läbi 19. sajandi ehitati suhteliselt väikseid, ühekorruselisi kompaktseid ristkülikukujulise põhiplaani ja madalapoolse [[viilkatus]]ega elamuid. Üldjuhul oli sissepääs fassaadi keskteljel ja kummalegi poole jäi kaks akent.<ref name=":1" /> 1980. aastatel hakkasid domineerima Kuressaares [[Postmodernism|postmodernistlikud]] korterelamud ning ka vanalinn muutus aina populaarsemaks, mis tõi endaga kaasa seniolematu rekonstrueerimis- ja restaureerimislaine. Taastati mingil määral küll ehitiste algupärane väljanägemine, kuid sisuliselt oli tegemist siiski uue elamuga.<ref name=":1" /> 21. sajand on toonud Kuressaare linnapilti räästata majad. Räästa puudumine on väga jõuline üldilmet kujundav motiiv, mis mõjutab lõpptulemust võrdväärselt materjalivaliku ja üldise mahukäsitlusega. Avalöögi andis Kuressaares neile 2002. aastal valminud [[Ferrum (Kuressaare)|Ferrumi kaubamaja]]. Sobides hästi kohaliku ehitustraditsiooni ja linnakeskkonnaga, on neist tänapäevaks saanud juba linnale iseloomulik ilming. Vaikselt on see moevõttena imbunud ka eramurajoonidesse, kuigi keskkondlik põhjendus (vajadus sobituda ajaloolisse miljöösse) seal puudub.<ref name=":1" /> == Sport == [[Pilt:Kuressaare (2).jpg|pisi|[[FC Kuressaare]] mängija kollases]] Kuressaares tegutseb [[Saaremaa Spordikool]], kus õpetatakse kuut spordiala: [[võrkpall]]i, [[korvpall]]i, [[kergejõustik]]ku, [[judo]]t, [[laskmine|laskmist]] ja [[purjetamine|purjetamist]]. Saaremaa Spordikool haldab alates [[2015]]. aastast [[Kuressaare Spordikeskus|Kuressaare Spordikeskust]], [[Kuressaare linnastaadion|Kuressaare staadioni]], [[Kesklinna staadion|Kesklinna staadioni]], kunstmurukattega jalgpallistaadioni, [[Kuressaare tervisepark|Kuressaare terviseparki]], [[Musumänniku terviserajad|Musumänniku terviseradu]], Pargi tenniseväljakut ja muid väiksemaid vallale kuuluvaid spordiobjekte.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://saaremaaspordikool.ee/spordikoolist/|pealkiri=Spordikoolist|väljaanne=Saaremaa Spordikool|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> Lisaks tegutseb Kuressaares ka [[Saaremaa Merispordi Selts]], mille peamiseks eesmärgiks on mere- ja purjetamishuvilistele noortele purjetamisharrastusega tegelemiseks võimaluste loomine, sõltumata nende perede materiaalsest olukorrast. Seltsi tegevuses osaleb igas eas liikmeid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.saaremaamerispordiselts.ee/?page_id=1042|pealkiri=Seltsist|väljaanne=Saaremaa Merispordi Selts|aeg=|vaadatud=03.11.2019|arhiivimisaeg=15.08.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200815202035/http://www.saaremaamerispordiselts.ee/?page_id=1042|url-olek=ei tööta}}</ref> Linna tuntuim jalgpalliklubi on [[FC Kuressaare]], mis mängib [[Premium liiga|Premium-liigas]]. [[Kuressaare Linnajooks]] leiab aset Kuressaare aastapäeval, jätkates vanu traditsioone ja propageerides tervislikku liikumist kogu maakonnas. Linnajooks kuulub Kuressaare linna terviseliikumisesarja “[[Liikudes Tervemaks|Liikudes tervemaks]]”, olles üks selle sarja 34 üritustest. 2019. aastal toimub arvult juba 38. linnajooks. Varem olid võistlusdistantsid 5,1 km ja 14,2 km, kuid [[2016]]. aastast on põhidistantsid 5 km ja 10 km. Lisaks toimuvad jooksud lastele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://saaremaaspordikool.ee/uritused-ja-sarjad/|pealkiri=Üritused ja sarjad|väljaanne=Saaremaa Spordikool|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> 10. detsembril 2019 anti [[Brüssel|Brüsselis]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] üle [[Euroopa spordipealinn|Euroopa spordilinna]] tiitlid ning esimese Eesti linnana ajaloos kandis Kuressaare seda tiitlit 2020. aastal.<ref>{{Netiviide|url=http://aceseurope.eu/kuressaare-town-of-sport-2020|pealkiri=Kuressaare, town of sport 2020|väljaanne=Aces Europe|aeg=28.10.2019|vaadatud=22.09.2021}}</ref> == Kuressaarest pärit tuntud inimesi == [[Pilt:Linna, Ivo.IMG 9872.JPG|pisi|[[Ivo Linna]], üks tuntuim [[Eesti]] laulja]] [[Pilt:Viktor Kingissep.jpg|pisi|[[Viktor Kingissepp]], kommunistlik revolutsionäär]] '''Loomeinimesed''' * [[Adeele Sepp]], [[näitleja]] ja lavastaja * [[Aleksander Poleštšuk]], [[arhitekt]] * [[Eerik Haamer]], [[maalikunstnik]] * [[Heli Lääts]], [[laulja]] * [[Ilmar Raag]], [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] * [[Ilmar Torn]], graafik * [[Ivo Linna]], laulja * [[Joosep Aavik]], organist, koorijuht ja muusikaõpetaja * [[Konstantin Märska]], üks eesti [[filmikunst]]i rajajaid ja [[filmioperaator]] * [[Louis Kahn]], [[arhitekt]] * [[Salome Trei]], graafik * [[Uudo Sepp]], laulja * [[Vello Puujalg]], [[maalikunstnik]] '''Teadlased''' * [[Anti Liiv]], psühhiaater ja psühholoog * [[Ivar Ugi]], keemik * [[Johannes Aavik]], eesti keeleteadlane * [[Koit Lääts]], keemik * [[Konstantin Ramul]], psühholoog * [[Richard Otto Maack]], maadeuurija ja loodusteaduste õpetaja '''Sõjaväelased''' * [[Bernd Freytag von Loringhoven]], [[Wehrmacht]]i staabiohvitser * [[Hannibal Sehested|Hannibal Sehestad]], [[Taani]] riigiteadlane ja väejuht, [[Norra]] asehaldur * [[Juhan Tuuling]], [[Eesti]] ja [[Saksamaa|Saksa]] kolonel '''Ühiskonnategelased''' * [[Indrek Saar]], poliitik ja näitleja * [[Jaanus Tamkivi]], poliitik * [[Viktor Kingissepp]], kommunistlik revolutsionäär '''Vaimulikud''' * [[Hannes Nelis]], vaimulik * [[Jaan Tammsalu]], vaimulik * [[Kristjan Luhamets]], vaimulik '''Sportlased''' * [[Voldemar Väli]], maadleja == Ajalugu == {{Vaata|Kuressaare ajalugu}} [[Eesti esiajalugu|Muinas-Eesti]] saarlaste peasadam asus [[Kihelkonna]]l, [[Eesti viikingiaeg|viikingite]] üks sadam tekkis Kaarma eelpostina Väikse Katla kirdesoppi ilmselt 13. sajandil, kui Lõuna-Saaremaa kuulus Riiale ja oli üheks lüliks Läänemere kaubateede ketis. 1233. aastast Riiale kuulunud Lõuna-Saaremaa [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|vallutas]] [[Saare-Lääne piiskop]], kes võttis üle siinse kaubanduse. Saarlaste ülemerekaubandus kestis kuni [[Jüriöö ülestõus]]uni, siis aga hävitati viikingilaevad ja hakati [[Kuressaare piiskopilinnus]]t ehitama. Kirjalikes allikates mainitakse [[Kuressaare piiskopilinnus|Kuressaare piiskopilinnust]] esmakordselt aastal [[1381]]. Enne linnuse rajamist [[13. sajand Eestis|13.]]-[[14. sajand|14. sajandil]] asus Kuressaares arvatavasti muistne sadamakoht, kuhu koondusid kokku kõik ümbruskonna tähtsamad teed.<ref>{{Netiviide|autor=Erki Russow|url=https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/kuressaare|pealkiri=Kuressaare arheoloogia|väljaanne=Muinsuskaitseamet|aeg=2011|vaadatud=03.11.2019}}</ref><ref name="OEMzP" /> Kure saare põhjatippu tehti piiskopilinnuse värav ja sadam. Kuressaare piiskop võttis sissetöötatud kaubitsemiskoha üle, soola toomine Saaremaale ja vilja viimine Euroopasse aga jätkus. Piiskopi viljalaod olid Kuressaare linnuse [[konvendihoone]] edelaküljel. Liivimaa rikkamate maahärrade hulka kuulunud [[Saare-Lääne piiskop]]id pidasid faktoreid kõigis tähtsamates hansalinnades. Linnuse ümber kerkinud alevikku mainiti esimest korda kirjalikult aastal [[1424]] Saare-Lääne piiskop [[Christian Kuband]]i kirjas [[Tallinna raad|Tallinna raele]].<ref name=":2" /> [[Pilt:Bm03016am.jpg|pisi|Kuressaare plaan 18. sajandi keskel. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] === Uusaeg === [[1559]]. aastal loobus Saare-Lääne piiskop [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] oma valdustest Saaremaal ning müüs need [[Taani]] kuningale [[Frederik II]]-le. Uueks piiskopiks nimetati Frederik II-e noorem vend, [[hertsog Magnus]]. Piiskop Johannes loobus Magnuse kasuks ka oma [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonnast]]. 1560 ostis Magnus endale [[Moritz von Wrangel]]ilt katoliku Tallinna piiskopi ametikoha. Uusi alasid määras kuningas haldama oma venna hertsog [[Magnus]]e, kes [[8. mai]]l [[1563]] kehtestas Kuressaare saadikute [[Jakob Kohl]]i, [[Wolter Rothendorf]]i ja [[Gert von Demter]]i taotlusel Kuressaares [[Riia linnaõiguse]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> 1597. aastal käis Saaremaal noor Taani kuningas [[Christian IV]]<ref>Kalle Kesküla, [https://saartehaal.postimees.ee/6598235/taaniaegsed-kuressaare-kodanikud Taaniaegsed Kuressaare kodanikud], saartehaal.postimees.ee. 3. august 2007</ref>. Taani ajal Kuressaare [[Linnasaras|linnasaras]] laienes ümber vana sadama. Mere taganedes ja turust kaugenedes tekkisid Sadama (''Haafen Gasse'', nüüd [[Suur-Sadama tänav]]a algus + [[Väike-Sadama tänav]]) ja [[Ranna tänav (Kuressaare)|Ranna tänav]] (''Strand Gasse'', nüüd Suur-Sadama tänava [[Väike-Põllu tänav (Kuressaare)|Väike-Põllu]] ja [[Veski tänav (Kuressaare)|Veski tänav]]ate vaheline osa). Nendega ristusid maapinna kerkides järjepanu Väike-Põllu tänav (''Acker Gasse'') ja [[Saunikute põiktänav]] (''Badstüber Gässchen'', nüüd Veski tänava Väike-Sadama ja Suur-Sadama tänavate vaheline osa). [[17. sajand]]i alul mindi kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele. Keskaegsed kivi[[linnus]]ed hakkasid kaotama sõjalist tähtsust tänu üha võimsamate suurtükkide purustavale jõule. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude [[Muldvall|muldvall]]ide ja [[bastion]]ide süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva [[vallikraav]]iga. [[Rootsi]] ja [[Taani]] vahel puhkes [[1611]]. aastal [[Kalmari sõda]], mille lahingutegevus jõudis [[1612]]. aastal ka Kuressaarde, selle käigus rüüstati linn ning põletati hulgaliselt mõisaid ja kõrvalhooneid. Kindlust ei suudetud vallutada. Linnasüdame taastamine sai alguse kirikust.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Andres Adamson jt.|pealkiri=Kuressaare vanem ajalugu|aasta=2015|koht=Saaremaa|kirjastus=Kuressaare Raeühing|lehekülg=81-88}}</ref> 1625. aastal loodi Kuressaares 42 osanikuga kaubakompanii ja hangiti oma kaubalaev, ärijuhtideks olid vennad Jakob ja Friedrich Kohl. Taani aegset kaubandust soodustas tollivaba sõit läbi [[Sund]]i, mille mõlemad kaldad kuulusid toona Taanile. Taanile kuulunud Sundist oli Rootsi sadamatest väljavedu keelatud, mandri mehed vedasid vilja Saaremaale ja müüsid seda Euroopas. Mandri-Eesti sadamalinnad olid Rootsi valduses nagu enamus Läänemere sadamaid kuni [[Ingeri|Ingerimaa]] pealinnani [[Nyen]]ini välja. === Rootsi aeg Saaremaal === [[1645]]. aasta [[13. august|13. augustil]] sõlmisid Taani ja Rootsi [[Brömsebro rahu|Brömsebro rahulepingu]], mille alusel loovutas [[Taani]] [[Rootsi]]le mitmeid valdusi, teiste seas ka [[Saaremaa]]. Rootsi sai tollivabaduse [[Taani väinad]]es. [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] algasid suured ehitustööd, valmisid [[Kuressaare vaekoda|vaekoja hoone]], [[sadamaait]] (1663) ja [[Kuressaare raekoda]].<ref name=":1" /><ref name=":3" /> [[1648]] läänistati [[Magnus Gabriel De la Gardie]]le [[Kuressaare krahvkond]] ning 16. septembrist ka [[Kuressaare kindlus]]<ref>Nordisk familjebok: Arensburg, grefskap, 1896, [http://runeberg.org/nfas/0182.html lk. 351]</ref>, Kuressaare krahv De la Gardie nimetati ka 1649. aasta [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kindralkuberner]]iks ja ta kavatses linnuses kapitaalseid taastamis- ja ümberehitustöid.<ref>[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=130 Magnus Gabriel De la Gardie ja Saaremaa]</ref> Kuid 1654. aastal loobus Rootsi kuninganna [[Kristiina]] troonist ja jättis [[Saaremaa]] endale sissetuleku allikaks. Rootsi ajal rajati Saaremaa esimene postmaantee, mis algas [[Kuressaare raekoda|Kuressaare raekoja]] eest ja viis linnast välja juba tänapäevast Tallinna maanteed pidi [[Kuivastu]]ni<ref>Kalle Kesküla, [https://saartehaal.postimees.ee/6611904/rootsi-ajal-rajati-saaremaale-postmaantee Rootsi ajal rajati Saaremaale postmaantee], saartehaal.postimees.ee, 30. november 2009</ref>. === Venemaa keisririigis === [[1700]]. aastal sai alguse [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ja [[Rootsi|Rootsi Kuningriigi]] vahel [[Põhjasõda]], mis jõudis aastaks [[1710]] ka [[Saaremaa|Saaremaale]]. Venelaste hävitustöö tulemusena jäi Kuressaare hoonestusest püsti vaid pastoraadihoone. Kindluse andis [[garnison]] ilma vastuhakuta Vene sõjaväele üle [[5. august]]il. Kartuses, et rootslased vallutavad selle tagasi, otsustasid venelased aastal [[1711]] selle õhku lasta – kindluses õhiti hulk miine ja linn süüdati põlema.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.saaremaamuuseum.ee/linnus-kindlus/ulevaade-ajaloost/|pealkiri=Ülevaade ajaloost|väljaanne=Saaremaa Muuseum|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>{{commonskat|History of Kuressaare|Kuressaare ajalugu}} Pärast [[Uusikaupunki rahu]] sõlmimist [[1721]]. aastal jäi [[Eesti]] [[Venemaa Keisririik|Vene impeeriumi]] koosseisu ning linna hakati uuesti taastama. [[13. veebruar]]il [[1733]] pani [[Ivan Kirilov]] ette kasutada Kuressaare kui [[Venemaa]] läänepoolseima linna meridiaani Vene kaartide [[Algmeridiaan|algmeridiaanina]], mis teostati mitmetel [[18. sajand]]i kaartidel.<ref name=":1" /><ref name="OEMzP" /> 2. juuli 1731. (vkj.) aastal anti [[Venemaa keisrinna]] [[Anna Ivanovna|Anna]] ukaasiga Saaremaale ainsana [[Riia kindralkubermang]]us asuvatest maakondadest [[provints]]i staatus ning moodustati provintsiaalkantselei eesotsas maapealikuga (Landeshauptmann). Aastail 1731-1732 ja 1740 toimusid Kuressaare kindluses suuremad mõõdistustööd ja 1747. aastal valmis [[Kuressaare kindlus]]e ja linnakindlustuste esimene põhjalik rekonstrueerimisprojekt, mis nägi ette kogu linna kaitserajatistega ümbritsemist. Bürgermeister [[Friedrich Lingen]] (1688-1756) saavutas sarnaselt teistele suurematele Eesti linnadele (Tallinn, Tartu, Pärnu) Kuressaare linna privileegide kinnitamise keisrinna [[Elisabet|Jelizaveta Petrovna]] poolt 11. detsembril 1742<ref>[https://dea.digar.ee/article/JVsaaremmuuskahe/2019/09/0/5 KURESSAARE MAJAOMANIKUD 1747. AASTA LINNAPLAANI ALUSEL], Saaremaa Muuseum : kaheaastaraamat ..., nr. 1, september 2019</ref>. 1740ndatel aastatel hakati [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa Rüütelkonna]] eestvõttel [[Suur katel|Suure Katla]] ääres taristut taasarendama. Telliskivi laiu ja Raiekivi rahu vahele ehitati uus kai, et teenindada Riia ja Pärnu suunal seilavaid laevu süvisega kuni 8 jalga. Kuid suuremad laevad pidid reidile jääma, andes tööd veopaatide kipritele ([[mündrik]]ele). Sadamat külastanud laevade arv oli Taani ajaga võrreldes mitu korda väiksem. Kuressaare kaubandust elavdasid Pärnu suurkaupmehed, kes lülitasid Saaremaa oma viljaekspordi ketti. [[Christoph Friedrich Schmidt]] (1759-1831) ehitas vana rannaaida taha abaja läänekaldale esimese aida ning Eesaia laiu (Holmi) lõunatippu viidi ka sadamakai. Kai ääres oli 12 jalga (3,6 m) vett, sinna said siseneda ka suuremad kahemastilised kaubalaevad. Schmidti partner, kohalik kaupmees ja [[Kuressaare raad|Kuressaare]] [[bürgermeister]] [[Gustav Adolph Dellingshausen]] (1720-1787), ehitas [[Kuressaare raekoda|Kuressaare raekoja]] kõrvale oma koja (hilisema [[Saaremaa rüütelkonna hoone|Saaremaa rüütelkonna]], praeguse [[Saare maavalitsus]]e hoone). [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pika tänav]]a alguses (Pikk t. 4) asunud [[Schmidti ait]] oli Kuressaare raekoja taga nüüdse [[Raekeskus]]e kohal. 1765. aastal viidi Saaremaa Peterburi otsealluvusest jälle [[Liivimaa kubermang]]u koosseisu ning moodustati eriline revisjonikomisjon, mis tegutses Saaremaal vahelduva eduga üle 60 aasta. Aastatel 1784–1797 resideeris Kuressaares [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] asekuberner [[Balthasar von Campenhausen (1745–1800)|Balthasar von Campenhausen]], kes edendas linna heakorda ja kultuurielu. Balthasar von Campenhauseni Kuressaares oleku jooksul toimusid suured muutused nii maal kui linnas, 18. sajandi viimasel veerandil toimusid Saaremaal väga suured ja põhimõttelised muudatused põllumajanduses, metsanduses, sides, transpordis jne. Kuressaares keelati tuleohtlike õlg- ja rookatuste ehitamine, alustati teede õgvendamist ja sillutamist, tänavatele anti nimed ja neid hakati valgustama, linnahoonetele ehitati hiljem nii iseloomulikuks saanud kivist piirdeaedu, avati esimene võõrastemaja jne. Campenhausen pani aluse kohalikule ajalehele "Arensburgische Wochen-oder Intelligenzblätter" ("Kuressaare Nädala- ehk Teadetelehed") ning elavdas märgatavalt Kuressaare seltiselu. Campenhauseni algatusel asutati 1787. aastal asjaarmastajate näitetrupp, mis andis igal nädalal etendusi Kuressaare raekoja saalis, samuti muusikaring, tantsuklubi, lugemisring, laenuraamatukogu. Saaremaa maa-aadlil kujunes harjumuseks elada osa aastast linnas ja mõisnikud ehitasid Kuressaarde rea suurepoolseid kivimaju. [[Lossi tänav (Kuressaare)|Lossi tänav]]a ja [[Tallinna tänav (Kuressaare)|Tallinna tänav]]a äärde rajati 18. ja 19. sajandil hulgaliselt [[mõisnik]]e kivist linnamaju. Kuressaarele ainuomase pärimuse järgi hakati neid maju kodadeks ''(das Haus)'' nimetama, mida tavapäraselt kasutati koos vastava mõisa nimetusega: [[Haeska mõis (Valjala)|Haeska]], [[Kargi mõis|Kargi]], [[Lööne mõis|Lööne]] ja [[Meedla mõis|Meedla]] jt. koda. Tänu kohaliku ehitusmaterjali rohkusele oli Kuressaare 19. sajandi 20ndail aastail Eesti linnade seas kivihoonete suhtarvult esikohal. === Kuurortlinn Kuressaare=== Kuressaarest sai [[Kuurort|kuurortlinn]], mille põhjustas [[ravimuda]] avastamine [[Kihelkonna vald|Kihelkonnas]] [[1824]]. aastal.<ref name="92g0Z" /> [[19. sajand]]i keskpaigas avastati linna lähedal suured tervisemuda varud ja Kihelkonna lähedale [[Rootsiküla (Saaremaa)|Rootsiküla]]sse asutas [[Friedrich von Buxhoeveden]] mudaravila. Kuressaarde, [[Weise heinamaa]]le rajati esimene mudaravila [[1840]]. aastal, puusepp Weise poolt [[Kuressaare linnaarst]] [[Gottfried Eduard Norman]]i õhutusel. 1856. aastal avas uue ja suurema mudaravila [[Pargi tänav (Kuressaare)|Pargi tänav]]a piirkonna lõunaosas tisler Jacob Weise lesk<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=heritage&action=view&id=6461 Pargi tn 12],register.muinas.ee (vaadatud 06.02.2022)</ref>. Aastaks 1850 kasvas Kuressaare elanike arvult viiendaks Eesti linnaks, kus elas 3000 inimest. 1857. aastal hakkasid Saaremaale tegema reise [[Ratasaurik|ratasaurik]]ud Thetis ja Leander supelvõõrastega. Kuressaares rajati 1861. aastal, vana kirikuaia asemele [[Kuressaare linnapark]], 1887. aastal laiendati seda ümber lossivallide. 1866. aastal ehitati parki muusikapaviljon (Tivoli) ja kõlakoda, 1889. aastal valmis [[Kuressaare kuursaal|kuursaal]]. Kuressaare kuurortperioodist pärineb puithoonestus linnapargi ümbruses. Tähelepanuväärsemate puitarhitektuuri näidistena tuleb nimetada 1880. aastail püstitatud pseudogooti stiilis aadlielamut [[Tallinna tänav (Kuressaare)|Tallinna tänav]] 1 (linnuse värava lähedal) ja 1889. aastal ehitatud [[Kuressaare kuursaal]]i hoonet [[Kuressaare linnapark|linnapargis]]. 19. ja 20. sajandi vahetusel kujunes välja suvitus- ja aedlinnaosa keskuses kagus ja idas. 1876. aastal avas Peterburi arst dr med [[Wladislaw Laurentius von Szeliga-Mierzeyewski|Wladislav Laurentius von Szeliga-Mieržeyewski]] Allee tänaval Baltikumi moodsaima Roomassaare Mudasupelusasutuse (''Badeanstalt Romasar''). 1883. aastal ehitati [[Abaja laht|Abaja lahe]] kaldale [[Pargi tänav (Kuressaare)|Pargi tänav]]a piirkonda Carl Wiedemanni ja [[Georg Wilhelm Carstens]]i Uus Tervismuda-Supelasutis (''Neue Heil- und Schlammbadeanstalt''), mille direktoriks sai dr Carl Wiedemann. Enne esimest maailmasõda viibis Kuressaares aastas umbes 3500 suvitajat. {{vaata|Mudaravi#Mudaravi Eestis}} 1872. aastal hakati rajama uut sadamat Loodesse, kuid paarikümne aasta pärast mattus see aga liiva. Loode sadamasild toimis aastatel 1874–1893. [[1873]]<ref name="saaremaa.ee">http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&catid=40%3Akuressaare-ajalugu&id=102%3Akuressaare-ajaloo-kronoloogiat&Itemid=460&lang=et (vaadatud 23.10.2015)</ref> (teistel andmetel [[1875]] <ref name="Eesti kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud [[Sulev Vahtre]]. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 145</ref>) asutati Kuressaares [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] tegelase [[Karl Otto Heinrich Konstantin von Buxhoeveden]]i eestvõttel, Saaremaa mõisnike ja Riia suurkaupmeestega [[laevaselts]] [[Osilia]]. Seltsi laevad pidasid ühendust [[Riia]] (tollal [[Liivimaa kubermang]]u keskus) ja mandri raudteesadamatega<ref name="saaremaa.ee"/>. 1875. aastal ostis aktsiaselts uue 364 brt mahutavusega kiirauriku (350 hj ja kiirus 10 sõlme) “Konstantin”. Posti-, reisijate- ja kaubaveo laevaliini lähtesadamaks sai Kuressaare, kust läks laev Riiga ja tagasi Kuressaare kaudu Paldiskisse. 1904. aastast sõitis laev ainult Haapsaluni, sest [[Balti raudtee]] oli pikendatud Haapsaluni. 1902. aastal omandas laevaselts jäämurdja ehitusega puksiiri “General [[Vladimir Surovtsev|Surovtsev]]”, 1911. aastal omandati ka moodne reisilaev “Osilia”. 1875. aastal hakkas ilmuma saksakeelne ajaleht "[[Arensburger Wochenblatt]]" ("Kuressaare Nädalaleht"). 1884. aastal hakkas ilmuma parun [[Hartwig Arthur Ferdinand von Sass]]i poolt välja antav esimene eestikeelne ajaleht "[[Saarlane (ajaleht)|Saarlane]]". Ajalehtede "Saarlane" ja "Arensburger Wochenblatt" ("Kuressaare Nädalaleht") toimetus ja trükikoda asusid aastail 1888-1905 [[Kauba tänav (Kuressaare)|Kauba tänav]] 17. 1878. aastal avati Kuressaares [[Wildenbergi nahavabrik]], mille sisseseade viidi [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal 1915. aastal Venemaale, hooned hävitati aga 1917. aasta sügisel.<ref name="doAYr" /> 1891. aastal asutati [[Kuressaare merekool|Kuressaare Merekool]], mis tegutses 1903. aastani Pidula kojas [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 44, aastatel 1903-1915 [[Kohtu tänav (Kuressaare)|Kohtu]] ja [[Komandandi tänav (Kuressaare)|Komandandi tänav]]a nurgahoones, 1919. aastast jätkas merekool endise [[Kuressaare linnakool|Kuressaare linnakooli]] majas [[Suur-Põllu tänav]] 4. Aastail 1942-1944 töötas samas hoones Kapten [[Jaen Teär|J. Teär]]i eramerekool. 1894. aastal ehitati [[Roomassaare sadam]] ja Kuressaarest oli regulaarne laevaühendus Riia, Helsingi, Stockholmi, Pärnu ja Tallinnaga. 20. sajandi alguses tegutses Kuressaares 7-klassiline gümnaasium, Linna kõrgem tütarlastekool, (saksa keeles ''Stadt-Töchterschule''), [[Kuressaare linnakool|Kuressaare 3-klassiline linnakool]], [[Liivimaa Saksa Selts]]i<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2495 Liivimaa Saksa Selts, Deutscher Verein in Livland, Deutscher Schul- und Hilfsverein in Livland], Eesti Ajalooarhiiv, EAA.5249</ref> 1907. aastal asutatud kool (''Schule des Deutschen Vereins''), [[Kuressaare merekool]], Kuressaare poisslaste elementaarkool (''Stadt-Elementarschule für Knaben''), Kuressaare tütarlaste elementaarkool (''Stadt-Elementarschule für Mädchen''), Fr. Ch. Grubeneri erakool (''Privatschule von Fr. Ch. Grubener''). [[Pilt:Kuressaare Market Square.jpg|pisi|[[Kuressaare turuplats]]]] === Uusim aeg === 1. aprillist 1929 muutusid Kuressaare linna piirid, linna territoorium laienes. Linna alla läksid järgmised maa-alad: [[Kudjape]] asundusest 42,16 ha, [[Kaarma-Suuremõisa vald|Kaarma-Suuremõisa]]st nn Põllu alev ehk [[Põlluküla (Saaremaa)|Põlluküla]] 169,71 ha, [[Tingiste]] maaüksus 71,11 ha, [[Mullutu]] asundusest 0,17 ha, Suurlahest 334,87 ha, kokku 618,12 ha<ref>[https://dea.digar.ee/page/omasaar/2009/04/04/10 AJA LUGU. SAAREMAA AJALUGU PILDIS], Oma Saar, nr. 78, 4 aprill 2009</ref>. === Kingissepa linn === Aastatel 1952–1988 (15. maist 1952 kuni 23. juunini 1988) kandis linn, Kuressaarest pärit bolševikust revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Kingissepa]] nimetust Kingissepa) ja oli 1952–1990 [[Kingissepa rajoon]]i keskus. Kingissepa keskväljaku kõrval paiknevas pargis, asus [[Viktor Kingissepa monument (Kuressaare)|Viktor Kingissepa monument]]. 24. märtsil 1988, V. Kingissepa 100. sünniaastapäeval avas kuju [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] esimene sekretär [[Karl Vaino]]. [[Matti Varik]]u loodud graniitkuju oli 4,5 meetri kõrgune ja kaalus 25 tonni. Skulptuuri teisaldati 18. aprillil 1989 ja see transporditi V. Kingissepa sünnipaika, linna serval asuvasse [[Marientali park]]i. Omapäraste nn [[Saaremaa klassitsism|Saaremaa klassitsismile]] omaste hoonete rohkuse tõttu võeti [[Kuressaare vanalinn]] [[1973]]. aastal riikliku kaitse alla, tänapäeval on see Kuressaare vanalinna [[muinsuskaitse]]ala.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/773311|pealkiri=Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus|väljaanne=Riigiteataja|aeg=2004|vaadatud=03.11.2019}}</ref> 14. juunil 1988 toimus Kihelkonnal rajooni rahvasaadikute nõukogu istung, mis otsustas Kuressaare linna nime ennistada ja pöörduda [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|Ülemnõukogu Presiidium]]i poole ettepanekuga see otsus kinnitada. Otsustati taastada ka 17-e tänava vana nimed. Kuressaarel oli [[omavalitsus]]e staatus alates [[1. oktoober|1. oktoobrist]] [[1990]] kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformini]], mille käigus kõik Saaremaal asunud [[Kohalik omavalitsus|kohalikud omavalitsused]] ühinesid Saaremaa vallaks.<ref name="riigiteataja2017" /> [[30. aprill]]il [[2017]] andis linnapea Madis Kallas Kuressaarele [[päikesepealinn]]a nimetuse.<ref>{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/593024/kuressaarest-sai-eesti-paikesepealinn|pealkiri=Kuressaarest sai Eesti päikesepealinn|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=30.04.2017|vaadatud=03.11.2019}}</ref> ==Galerii== <gallery> nikolai_oigeusu_kirik-saaremaa-andres_larin.jpg|Nikolai õigeusu kirik kuressaare_tennisehall-saaremaa-andres_larin.jpg|Kuressaare tennisekeskus kuressaare_lennujaam-saaremaa-andres_larin.jpg|Kuressaare lennujaam roomassaare-kohvik-saaremaa-andres_larin.jpg|Roomassaare kohvik kuressaare_bussijaam-saaremaa-andres_larin.jpg|Kuressaare bussijaam saaremaa_golf-saaremaa-andres_larin.jpg|Saaremaa Golf pritsumaja_baar-saaremaa-andres_larin.jpg|Pritsumaja grill auriga_keskus-saaremaa-andres_larin.jpg|Auriga ostukeskus idaniit-saaremaa-andres_larin.jpg|Ida-Niidu elamurajoon kudjape-saaremaa-andres_larin.jpg|Kudjape elamurajoon smuuli-saaremaa-andres_larin.jpg|thumb|Smuuli elamurajoon kuressaare_jalgpallistaadion-saaremaa-andres_larin.jpg|Kuressaare jalgpallistaadion tuulte_roos-saaremaa-andres_larin.jpg|Tuulte Roosi elamurajoon saaremaa_riigigymnaasium-saaremaa-andres_larin-2.jpg|Saaremaa Gümnaasium watertower-saaremaa-andres_larin.jpg|Veetorn mereakadeemia_taltech-saaremaa-andres_larin.jpg|Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž </gallery> == Vaata ka == {{div col|laius=25em}} *[[Kuressaare linna teenetemärk]] *[[Kuressaare tänavate loend]] *[[Kuressaare oblast]] *[[Kuressaare Laurentiuse kirik]] *[[Kuressaare Nikolai kirik]] *[[Kuressaare Siioni kirik]] *[[EKNK Kuressaare Kogudus]] *[[Kuressaare lipp]] *[[Kuressaare lossipark]] *[[Kuressaare raad]] *[[Kuressaare raekoda]] *[[Kuressaare Teater]] *[[Kuressaare sadam]] *[[Päikesepealinn]] *[[Sadamaait]] *[[Kuressaare linnastaadion]] *[[Kuressaare massimõrv]] *[[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Saare Maakonna Keskraamatukogu]] *[[Kuressaare kaubahoov]] *[[Kuressaare mõis]] ([[Tarvastu kihelkond|Tarvastu kihelkonnas]] [[Viljandi maakond|Viljandimaal]]) *[[Kuressaare merepäevad]] *[[Kuressaare külanõukogu]] *[[Kuressaare vapp]] {{div col end}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="OEMzP">Endel Varep. Hiiumaa ja Saaremaa meridiaan. Eesti Loodus, 1975, nr 8, lk 463–468.</ref> <ref name="92g0Z">[https://arhiiv.saartehaal.ee/2009/12/07/kuressaare-minevikust-ja-tulevikust/ Kuressaare minevikust ja tulevikust], [[Saarte Hääl]], 7. detsember 2009</ref> <ref name="doAYr">Urmas Kiil, [http://www.saartehaal.ee/2015/07/20/sajanditagune-arev-suvi-saaremaal/ Sajanditagune ärev suvi Saaremaal], Saarte Hääl, 20. juuli 2015</ref> <ref name="riigiteataja2017">[https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017006 Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine]</ref> <ref name="0T1XB">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="O9L5D">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="rHi5Q">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="Xxk6z">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="OMJ9g">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> }} == Kirjandus == * [[Andres Adamson]] jt., 2015, ''Kuressaare vanem ajalugu'', Kuressaare Raeühing * [[Endel Varep]], 1975, nr 8, ''Hiiumaa ja Saaremaa meridiaan'', Eesti Loodus * [[Ilmar Arens]], 1988, ''Arensburg - Kuressaare nimest ja tekkest'', kirjastus Lidingö * [[Helju Pärt]], [[Mati Oolup]], 1993, ''Klassitsistlik Kuressaare'', Saaremaa Kirjastusühing Oma Saar * [[Leele Välja]], 2014, ''Kuressaare'', Solnessi Arhitektuurikirjastus * [[Maret Soorsk]], 2008, ''Tervitusi Kuressaarest'', postkaarte ja fotosid Saaremaa Muuseumi kogus, Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS * [[Marika Mägi]] jt., 2007, ''Saaremaa. 2, Ajalugu, majandus, kultuur'', kirjastus Koolibri * [[Toomas Karjahärm]], 2006, ''Vana Kuressaare. Ehitised ja inimesed.'' kirjastus Argo * [[Urve Kirss]], [[Tiina Sepp]], 2005, ''Kuressaare'', kirjastus Oomen == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} {{commons|Kuressaare}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.kuressaare.ee/ Kuressaare koduleht] * [https://saaremaa.org/ Saaremaa.org - #1 Kuressaare infoportaal] * [http://kodukoht.kuressaare.ee/ Kodukoht Kuressaare] * [http://www.saaremaa.ee/webcam/ Kuressaare Weebikaamera] * [http://webcam.tt.ee/?noheader Kuressaare ja Tehumardi veebikaamerad] * [http://issuu.com/hanneskoppel/docs/kuressaare_linnaatlas_1999?mode=a_p Kuressaare Linnaatlas] * Kalle Kesküla, [http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=3100 "Taaniaegsed Kuressaare kodanikud"], [[Oma Saar]], 3. august 2007 * Kalle Kesküla, [http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=7174 "Saaremaa pealinna sündimine kestis pooltuhat aastat"] Oma Saar, 10. mai 2008 * [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=10559&sec=13 "Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid"] Oma Saar, 6. detsember 2008 * [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=10967&sec=13 "Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid"] Oma Saar, 3. jaanuar 2009 * [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=11593&sec=13 "Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid"] Oma Saar, 7. veebruar 2009 * [http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=12591&sec=13 "Kuressaare ja selle ümbruse kohanimed"] Oma Saar, 4. aprill 2009 * [http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=13582&sec=13 "Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid"] Oma Saar, 1. juuni 2009 * Kalle Kesküla, [http://omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=13697&sec=13 "Kuressaare linnasaras muutus sabatähest püksisäärte kujuliseks"] Oma Saar, 8. juuni 2009 * [http://postipoiss.kuressaare.ee/uus/public/Ametlikud_kohanimed.doc Kuressaare linnaga seonduvad ametlikud kohanimed] (DOC-fail) * [https://docs.google.com/document/pub?id=1PJyy4uoUJHlHLXGGJxL3G7dTAv8Phk6hNWFc5K0tIis Kuressaare areng 20. sajandi algul] * [https://goo.gl/maps/xq7oG5d4SFiQwnbUA Kuressaare] kaardil ; Kaardid * [http://www.kuressaare.ee/uus/public/zoomify/LINNA_KAART_2011.jpg Suur Kuressaare (majanumbritega) 2011. aasta kaart] (12629×9933; 10,2 MB JPG-fail) * [http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:44965 Kuressaarele kingitud linnakaart 1930. aastatest] (suumitav digikaart) {{Eesti linnad}} {{Saaremaa vald}} [[Kategooria:Kuressaare| Kuressaare]] [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] q4yxv0yukgsvjpl1buz4krg9c7jblvk Saksa keel 0 1080 6176359 6175403 2022-08-10T23:02:36Z 2001:7D0:84A6:B880:5489:A254:4250:632F /* Grammatika */ wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=saksa keel|originaalnimi=Deutsch |keelkonnavärv=indo-euroopa |hääldus={{IPA|[dɔɪ̯tʃ]}} |riigid=[[Saksamaa]]l, [[Austria]]s, [[Šveits]]is ([[Saksa Šveits]]), [[Liechtenstein]]is, [[Luksemburg]]is, [[Itaalia]]s ([[Bolzano provints|Lõuna-Tirool]]), [[Belgia]]s ([[Belgia saksakeelne kogukond|Saksakeelne kogukond]]), [[Prantsusmaa]]l ([[Alsace|Elsass]] ja [[Lorraine|Lotring]]) ja mujal |piirkond=valdavalt [[Kesk-Euroopa]] |rääkijad=emakeelena 90–105 mln inimest<ref>Thomas Marten, Fritz Joachim Sauer (Hrsg.): ''Länderkunde Deutschland, Österreich und Schweiz (mit Liechtenstein) im Querschnitt.'' Inform-Verlag, Berlin 2005, ISBN 3-9805843-1-3, S.&nbsp;7.</ref> |keelkond=[[indoeuroopa keeled]]<br>&nbsp;[[germaani keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[läänegermaani keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''saksa keel''' |riik= {{PisiLipp|Saksamaa}}<br />{{PisiLipp|Austria}}<br />{{PisiLipp|Šveits}} (koos [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Itaalia keel|itaalia]] ja [[Romanši keel|romanši keelega]])<br />{{PisiLipp|Liechtenstein}}<br />{{PisiLipp|Luksemburg}} (koos [[Letseburgi keel|letseburgi]] ja prantsuse keelega)<br />{{PisiLipp|Belgia}} (koos [[Hollandi keel|hollandi]] ja prantsuse keelega)<br />{{PisiLipp|Euroopa Liit}} (koos veel 23 keelega) |keelehoole=ainult [[õigekiri]]: [[Saksa Õigekirjanõukogu]] |kood 1=de |kood 2=ger/deu |kaart=Legal status of German in the world.svg |kaardi legend= {{legend|#ffcc00|riigikeel ja rahvastiku enamuse emakeel}} {{legend|#d98575|riigikeel või ametlik keel, aga mitte enamuse emakeel}} {{legend|#7373d9|tunnistatud vähemuse keel}} {{legend|#30efe3|vähemuse keel, ilma ametliku staatuseta}} }} '''Saksa keel''' (saksa keeles ''Deutsch'' <small>'''{{Audio|de-Deutsch.ogg|Kuula|}}'''</small>) on [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelkonna]] [[germaani keeled|germaani rühm]]a kuuluv [[keel (keeleteadus)|keel]], mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt [[Kesk-Euroopa]]s. Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni. == Ajalugu == [[Keskaeg|Keskajal]] oli [[Põhja-Saksamaa]]l [[kirjakeel]]eks [[alamsaksa keel]], mis on praegu [[regionaalkeel]]. Nüüdiskirjakeel põhineb suuresti [[Kesksaksa keel|kesksaksa]] ja [[ülemsaksa murded|ülemsaksa murdeil]], mida kõneldi Saksamaa kesk- ja lõunaosas. Keskajal ja varauusajal oli Saksamaa jagunenud paljudeks riigikesteks ning sellepärast puudus tollal kirjakeelt ühtlustav ja reguleeriv organ. Kõige rohkem ühtlustas kirjakeelt kirjanike soov olla mõistetav võimalikult paljudele lugejatele. Suurim mõjutaja on [[ülemsaksi murre]]: kirjakeele tähtis arendaja [[Martin Luther]], kes tõlkis Piibli saksa keelde, tegutses [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] toonases pealinnas [[Wittenberg]]is, kus kõneldi ülemsaksi murret. Lutheri jaoks oli ülemsaksi murre, mida mõisteti laiemalt kui teisi murdeid ja mis kuulus kesksaksa murrete alla, "kuldseks keskteeks" alamsaksa ja ülemsaksa murrete vahel, piiblitõlkel tugines ta suuresti idapoolsematele kesk- ja ülemsaksa murretele. Kirjakeele kujunemisele aitas kaasa ka barokiajastu Saksimaa kuurvürstkonna prestiiž, kuna Saksimaal tegutses toona palju teadlasi ja kunstnikke, mistõttu peeti ülemsaksi kõrgklassi (kuid mitte lihtrahva) keelt saksa kõrgkeele eksemplariks. Kirjandusteoreetik [[Johann Christoph Gottsched]] (1700–1766), kes veetis enamuse oma täiskasvanuelust [[Leipzig]]is, pidas saksi kõrgklassi kõnekeelt saksa keele juhtvormiks ja sellel baseerus ka tema 1748. aasta grammatikaraamat ''Grundlegung einer deutschen Sprachkunst'', mis oli võtmetähtusega kirjakeele ja keele standardiseerimise arengus. Ka [[Johann Christoph Adelung]] mainis oma kõrgsaksa keele sõnaraamatus (''Grammatisch-kritisches Wörterbuch der hochdeutschen Mundart,'' 1774–1786), et tema jaoks tähendas mõiste "kõrgsaksa keel" haritud ülemsakside kõnepruuki, väites, et ülemsaksi murre on saksa keelele sama mis Toscana murre itaalia keelele ja attika murre kreeka keelele. Üheks põhjuseks, miks [[Frankfurt|Frankfurdist]] pärit [[Johann Wolfgang von Goethe]] isa saatis ta õppima [[Leipzigi Ülikool]]i oli, et ta õpiks väljapeetumat keelt. Kuid peale [[seitsmeaastane sõda|seitsmeaastast sõda]], kui Saksimaa kuurvürstiriik hakkas prestiiži kaotama, kadus mõneti ka ülemsaksi murde prestiiž, ning saksa keele fonoloogia hakkas baseeruma rohkem idafrangi (Nürnberg/Würzburg) murretel. [[Baltimaad]]e [[baltisakslased|sakslaste]] [[kõnekeel|kõne-]] ja kirjakeel on mõjustatud [[eesti keel]]e [[sõnavara]]st ja [[lauseehitus]]est. Saksa keel on mõjutanud tugevasti eesti keele sõnavara, lauseehitust vähem. Tüüpiliselt on saksa keelest tulnud eesti keelde nende esemete ja nähtuste nimetused, mis mõisnikul oma kodus olid, aga talupojal mitte. [[19. sajand]]il ja [[20. sajand]]i esimesel poolel oli saksa keel ülemaailmselt oluline [[teaduskeel]].<ref>http://www.welt.de/politik/deutschland/article113150770/Warum-Deutsch-als-Forschungssprache-verschwindet.html</ref> == Levik == Tänapäeval on saksa keel [[riigikeel]] [[Saksamaa]]l, [[Austria]]s, [[Šveits]]is, [[Liechtenstein]]is ja [[Luksemburg]]is (esimese kolme järgi on tulnud saksakeelsete maade nimetus "DACH" (''Deutschland, Austria, Confoederatio Helvetica''), ning on [[ametlik keel]] veel [[Itaalia]]le kuuluvas [[Lõuna-Tirool]]is ja [[Belgia]]s Saksamaa piiri äärses [[Belgia saksakeelne kogukond|Belgia saksakeelses kogukonnas]]. Alates [[Namiibia]] iseseisvumisest [[1984]] kuni [[1990]]. aastani oli saksa keel üks Namiibia riigikeeltest. Lisaks on saksa keel ametlikult tunnustatud vähemuskeel mõnes [[Brasiilia]], Itaalia ([[Trentino]]), [[Kasahstan]]i, [[Poola]], [[Rumeenia]], [[Slovakkia]], [[Taani]], [[Tšehhi]], [[Ungari]], [[Venezuela]] ja [[Venemaa]] osas. Saksa keel on Vatikani korrakaitseüksuse [[Šveitsi kaardivägi|Šveitsi kaardiväe]] haldus- ja [[komandokeel]]. == Variandid == Saksa keele levila moodustab osa suuremast [[Läänegermaani keeled|läänegermaani]] mandrimurrete [[murdekontiinum|kontiinum]]ist, milles lähestikku paiknevad kohalikud murded on tavaliselt vastastikku mõistetavad ning erinevused on seda suuremad, mida kaugemal murded üksteisest geograafiliselt on. Murrete ühtlustamiseks on mõeldud [[saksa standardkeel]] (''Standardsprache''), millel on mitu piirkondlikku varianti. Standardkeele variantide erinevused on väga väikesed, murded aga võivad olla teiste murrete või standardkeele kõnelejate jaoks peaaegu arusaamatud. Saksa murrete liigitus põhineb [[19. sajand]]i uurimustel. Samal ajal hakkasid paljudes piirkondades tekkima standardkeele ja kohaliku murde segunemisel niinimetatud ''kõnekeeled'' (''Umgangssprachen''). [[20. sajand]]i keskpaigas, eriti pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], lükkasid kõnekeeled vanad murded eemale. Seda protsessi on soodustanud sõjajärgsed [[Pagulane|põgenik]]e<nowiki></nowiki>lained, aga ka [[raadioside]] ja [[televisioon]]i lai levik ning kooliharidus. === Standardkeele variandid === [[Pilt:Standardvarietäten des Deutschen.png|pisi|püsti=1.2|Saksa standardkeele rahvuslikud ja regionaalsed variandid]] Polütsentrilise saksa standardkeele sees eristuvad selgelt Saksa norm (niinimetatud [[liidusaksa kõrgsaksakeel]], ''Bundesdeutsches Hochdeutsch''), [[Austria kõrgsaksa keel|Austria norm]] ja [[Šveitsi kõrgsaksakeel|Šveitsi norm]]. Tinglikult on võimalik eraldi rääkida ka [[Belgia saksakeelne kogukond|Belgia saksakeelse kogukonna]], [[Bolzano provints|Lõuna-Tirooli]], [[Luksemburg]]i ja [[Liechtenstein]]i standardkeele variatsioonidest. Saksamaal, Austrias, Lõuna-Tiroolis ja Belgia saksakeelses piirkonnas tarvitatakse standardkeelt aktiivselt kõigis elu valdkondades. Šveitsis piirdub standardkeele funktsioon põhimõtteliselt kirjapruugi keele omaga, samal ajal kui kõnepruugis valitsevad [[Šveitsisaksa keel|šveitsisaksa murded]]. Luksemburgis on saksa standardkeele kõrval ametlik staatus olemas ka [[letseburgi keel]]el, mis on tekkelt kohalikest saksa murretest välja kujunenud omaette standard. Sõnavara, mis on kõigis saksa standardkeele variantides identne, nimetatakse kuhjuvalt '''üldsaksa keeleks''' (''Gemeindeutsch''). Üldsaksa keele sõnavara ei või siiski omaette keelevarianti genereerida; tegemist on ainult kõigi standardi variantide ühise vundamendiga. === Dialektid === [[Pilt:German dialect continuum in 1900 (according to Wiesinger, Heeroma & König).png|pisi|püsti=1.2| {| |Saksa keele levila 1900. aastal (Peter Wiesingeri ja Werner Königi järgi<ref>W. Heeringa: ''Measuring Dialect Pronunciation Differences using Levenshtein Distance.'' University of Groningen, 2009, S. 232–234.</ref><ref>Peter Wiesinger: ''Die Einteilung der deutschen Dialekte.'' In: Werner Besch, Ulrich Knoop, Wolfgang Putschke, Herbert Ernst Wiegand (Hrsg.): ''Dialektologie. Ein Handbuch zur deutschen und allgemeinen Dialektforschung,'' 2.&nbsp;Halbband. de Gruyter, Berlin / New York 1983, ISBN 3-11-009571-8, S. 807–900.</ref><ref>Werner König: ''dtv-Atlas Deutsche Sprache.'' 19. Auflage. dtv, München 2019, ISBN 978-3-423-03025-0, S. 230.</ref><ref>C. Giesbers: ''Dialecten op de grens van twee talen.'' Radboud Universiteit Nijmegen, 2008, S. 233.</ref>).{{legend|#8c506e|[[Alamfrangi keel]]}} {{legend|#df772a|[[Friisi keel]]}}{{legend|#3e9abc|[[Alamsaksa keel]]}}{{legend|#f5ef47|[[Kesksaksa keel]]}}{{legend|#ecca09|[[Ülemsaksa keel]]}}{{legend|#cbaecf|Saksa [[keelesaar]]ed muukeelsetel aladel}} |}]] Saksa keele murdeid jagatakse tavaliselt ''maken/machen''-joone ehk [[Benrathi joon]]e ([[Düsseldorf]]i [[Benrath]]i linnaosa järgi) alusel alamsaksa murreteks (põhjas), mis jäid [[teine häälikunihe|teisest häälikunihkest]] puutumata, ja kõrgsaksa murreteks (lõunas), kus teine häälikunihe toimus. Kõrgsaksa murded jagunevad omakorda kesksaksa ja ülemsaksa murreteks. Varem tähistati kesksaksa ja ülemsaksa murrete piirina [[Karlsruhe joon]]t (''euch/enk''- ehk ''mähe/mähet''-liini). Tänapäeval eelistatakse sellisena vaadelda [[Speyeri joon|Speyeri]] (''Appel/Apfel'') ja [[Germersheimeri joon]]t (''Pund/Pfund''). Enamikus kesk- ja ülemsaksa murretes on häälikunihe toimunud vaid osaliselt, sealhulgas idakesksaksa murretes, millel põhineb suuresti ka saksa standardkeel. Kolm ainsat täielikku häälikunihet läbi teinud murret on [[ülaalemanni murre]], [[ülimalemanni murre]] ja [[Baieri Tirooli murre]]. Alamsaksa rühma kuuluvad need murded, kus teine häälikunihe kas ei leidnud üldse aset või väljendus äärmiselt väikesel määral. Alamsaksa murded tulenevad vanaalamsaksi keelest ning on levinud Põhja-Saksamaal ja Kirde-Madalmaades. Kõnelejad peavad neid sageli iseseisvaks keeleks. [[Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta|Euroopa keelteharta]] raames tunnistati [[alamsaksa keel]] Saksamaal ja [[Madalmaad]]es ametlikult regionaalkeelena. [[Alamfrangi keel|Alamfrangi murde]] [[Alam-Reini murre|Alam-Reini variandid]] on samuti häälikunihkest eemale jäänud. [[Keeletüpoloogia]] vaatevinklist on need siiski tihedamalt seotud hollandi kui saksa murretega. Nende klassistamine alamsaksa murrete alarühmana on seega vaieldav.<ref>Jan Goossens: ''Niederdeutsche Sprache – Versuch einer Definition.'' In: Jan Goossens (Hrsg.): ''Niederdeutsch, Sprache und Literatur. Eine Einführung.'' 2. Auflage. Wachholtz, Neumünster 1983, S.&nbsp;13–15.</ref> Nagu ka [[hollandi keel]] tulenevad alamfrangi murded [[Vanahollandi keel|vanaalamfrangi (vanahollandi) keelest]]. [[Uerdingeri joon|Uerdingeri]] (''ik-/ich'') ja [[Benratheri joon]]e (''maken-/machen'') vahel ([[Düsseldorf]]is, [[Mönchengladbach]]is, [[Krefeld]]is, [[Neuss]]is) paiknevad murded näitavad nii alamfrangi kui ka [[Keskfrangi murre|keskfrangi]] jooni. Tegemist on kesksaksa-keskfrangi ja alamfrangi murrete vahelise üleminekutsooniga. Rahvasuus kutsutakse kõiki alamsaksa, vahel ka alamfrangi ja keskfrangi murdeid ''Plattdeutsch''’iks. Sõna ''Platt'', mis jõudis saksa keelde [[keskhollandi keel]]e kaudu [[vanaprantsuse keel]]est, pärineb [[Vulgaarladina keel|vulgaarladina]] sõnast ''*plattus'' (''tasane'', ''sile'') ja seal omakorda tõenäoliselt [[Kreeka keel|kreeka]] sõnast ''πλατύς'' (''tasane'', ''lai'').<ref>Marlies Philippa, Frans Debrabandere, Arend Quak, Tanneke Schoonheim en Nicoline van der Sijs (2003–2009) [http://www.etymologie.nl/ Etymologisch Woordenboek van het Nederlands], Amsterdam, märksõna ''plat''.</ref> Nimetus ei viita mitte geograafiale (kuigi alamsaksa murdeid kõneldakse tõepoolest [[tasandik]]el), vaid selle allikaks on eeldatavasti vana alamsaksa väljend ''platt spreken'' (''avalikult rääkima'', ''selgelt rääkima'').<ref>M. Jansen: ''Atlas van de Nederlandse taal. Editie Vlaanderen.'' Lannoo Meulenhoff, Tielt 2018, S.&nbsp;29–30.</ref><ref>M. Philippa, F. Debrabandere, A. Quak, T. Schoonheim en N. van der Sijs (2003–2009) Etymologisch Woordenboek van het Nederlands, Amsterdam.</ref><ref name="pfeifer">''Etymologisches Wörterbuch des Deutschen.'' Erarbeitet unter der Leitung von Wolfgang Pfeifer. Akademie, Berlin 1989 (und weitere Auflagen), Artikel [https://www.dwds.de/wb/platt#2 ''platt''].</ref><ref>''Kluge. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache.'' Bearbeitet von Elmar Seebold. 25., durchgesehene und erweiterte Auflage. De Gruyter, Berlin/Boston 2011, S.&nbsp;710.</ref> * [[Kõrgsaksa keel]]: ** [[kesksaksa keel]]: *** [[läänekesksaksa keel]]: **** [[keskfrangi murre]] ([[ripuari murre]], [[Moseli frangi murre]], [[Lääne-Lotringi murre]] + iseseisev [[letseburgi keel]]); **** [[Reini frangi murre]] ([[Pfälzi murre]], [[Hesseni murre]], [[Nassau murre]], [[Saarimaa murre]], [[Ida-Lotringi murre]]); *** [[idakesksaksa keel]]; **** [[Lõuna-Margi murre]] (siirdemurre [[idaalamsaksa keel]]ega); **** [[Üla-Preisi murre]]; **** [[Sileesia murre (saksa keel)|Sileesia murre]] (mitte segi ajada [[sileesia keel]]ega); **** [[Tüüringi-Ülem-Saksi murre]]; ** [[ülemsaksa keel]]: *** [[alemanni keel]]: **** [[alamalemanni murre]]; **** [[keskalemanni murre]]; **** [[ülalemanni murre]]; **** [[ülimalemanni murre]]; **** [[švaabi murre]]; *** [[Baieri keel]]: **** [[Põhja-Baieri murre]]; **** [[Kesk-Baieri murre]]; **** [[Lõuna-Baieri murre]]; *** [[frangi keel]] (idafrangi keel): **** [[Ansbachi murre]]; **** [[Maagimäestiku murre]]; **** [[Hohenlohe murre]]; **** [[Alam-Frangimaa murre]]; **** [[Ülem-Frangimaa murre]]; **** [[Vogtlandi murre]]; **** [[Vorvogtlandi murre]]; *** [[Lõuna-Reini frangi murre]]. * [[Alamsaksa keel]]: ** [[alamsaksi keel]]: *** [[põhjaalamsaksi murre]] (põhjaalamsaksa keel); *** [[Ostfaleni murre]]; *** [[Westfaleni murre]]; ** [[idaalamsaksa keel]]: *** [[Margi murre]]; *** [[Mecklenburgisch-Vorpommerni murre]]; *** [[Alam-Preisi murre]]; *** [[Ida-Pommeri murre]]. * [[Alamfrangi keel]]: ** [[Alam-Reini murre]]. === Segakeeled === Raskesti klassistatav on alamsaksa ja kõrgsaksa segakeel ''[[Missingsch]]'', samuti endas kõrgsaksa, alamsaksa, [[Taani keel|taani]] ja [[Lõunajüüti murre|lõunajüüti]] elemente ühendav ''[[Petuh]]''. Lõunajüüti keelt vaadeldakse alamsaksa mõjudest hoolimata üldjuhul taani keele murdena. Lisaks on saksa keele mõjutatud taani [[Lõuna-Slesvigi murre]]. Segakeeli on tekinud samuti saksa keele kontaktidest mitte-germaani keeltega. Heaks näiteks on saksa ja [[Alamsorbi keel|alamsorbi]] segakeel ''[[Ponaschemu]]''. [[Sileesia keel]]t (loomuselt saksa ja [[Poola keel|poola]] segakeelt) peetakse tavaliselt kas poola keele murdeks või iseseisvaks keeleks. [[Jidiši keel|Jidiš]] pärineb keskülemsaksa keelest, kuid on edaspidi [[Slaavi keeled|slaavi]] ja [[Heebrea keel|heebrea]] mõjude all iseseisvalt arenenud ning omaette kirjaliku normiga keeleks välja kujunenud. [[Kolonisatsioon|Koloniseerimise]] käigus tekkis [[Paapua Uus-Guinea]] [[Ida-Uus-Britannia provints]]i aladel ''[[Unserdeutsch]]'' (''meie-saksa keel''), [[kreoolkeel]] saksa keele alusel, samuti [[Namiibia]] [[pidžin]]keel ''[[Küchendeutsch]]'' (''köögisaksa keel''). Nii üks kui teine on nüüdseks praktiliselt välja surnud.<ref>{{netiviide|autor=Péter Maitz|url=https://www.germanistik.unibe.ch/forschung/projekte/unserdeutsch_rabaul_creole_german/was_ist_unserdeutsch/index_ger.html|pealkiri=Was ist Unserdeutsch|väljaandja=Universität Bern|aasta=2020|vaadatud=14. juuni 2022}}</ref><ref>Susanne Mühleisen: [http://web.fu-berlin.de/phin/phin31/p31t3.htm ''Emil Schwörers Kolonial-Deutsch (1916). Sprachliche und historische Anmerkungen zu einem „geplanten“ Pidgin im kolonialen Deutsch Südwest Afrika.''] In: ''PhiN.'' 31/2005, S. 30–48, Absatz: ''2.3 Kolonialdeutsch und Küchendeutsch'' (S. 41 ff.)</ref> == Grammatika == {{Vaata|Saksa keele grammatika}} Saksa keel kuulub [[Läänegermaani keeled|mandriläänegermaani keelte]] alarühmasse, koos [[Hollandi keel|hollandi]], [[Friisi keel|friisi]] ja teiste keelega. Nendega jagab see teatud põhjapanevaid ühisjooni, ennekõike – keerulisi, [[pealause]]tel ja [[kõrvallause]]tel vahet tegevaid [[Sõnajärg|sõnajärje]] reegleid. Pealause puhul domineerib saksa keeles nimelt põhisõnajärje skeem [[SVO]] ([[Alus (keeleteadus)|alus]]–[[öeldis]]–[[sihitis]]), kusjuures öeldis [[Sõnajärg#V2-sõnajärg|jääb alati teisele kohale]]; kõrvallauses järgitakse see-eest rõhuvalt skeemi [[SOV]] (alus–sihitis–öeldis). Paljude teiste mandriliste germaani keeltega (või ka [[inglise keel]]ega) võrreldes on saksa keel säilitanud suhteliselt rikka [[fleksioon]]i. [[Käändsõna|Noomenite]] puhul eristatakse saksa keeles [[Grammatiline sugu|grammatilist sugu]] (mees-, nais- ja kesksugu), millega ühilduvad [[Artikkel (abisõna)|artiklid]] ja (välja arvatud [[Öeldistäide|öeldistäite]] positsioonis) [[omadussõna]]d, nelja [[kääne]]t ([[Nimetav kääne|nominatiiv]]i, [[Omastav kääne|genitiiv]]i, [[daativ]]i, [[Sihitav kääne|akusatiiv]]i) ja kahte [[Arv (keeleteadus)|arvu]]. Tegusõnade puhul eristatakse mitut [[Aeg|ajavormi]] (nende hulgas nii lihtsaid kui ka liitseid), [[isik]]uid, nelja [[kõneviis]]i ja kahte [[tegumood]]i. [[Abitegusõna|Abitegusõna]] funktsiooni kannavad verbid ''sein'' (''olema''), ''haben'' (''omama'') ja ''werden'' (''saama''). Saksa keel paistab välja oma iseäranis produktiivse [[sõnamoodustus]]e poolest. Väga aktiivselt kasutatakse [[Prefiks|eesliiteid]] (tegusõnade puhul; võrreldav [[ühendverb]]idega [[eesti keel]]es) ja kompositsiooni ehk [[Liitsõna|liitsõnu]] (eesti keelega analoogselt: ''Haus+tür'' – ''maja+uks'', ''Weihnacht-s+baum+verkäufer'' – ''jõulu+puu+müüja''). == Ortograafia == {{Vaata|Saksa keele ortograafia}} === Tähestik === {{Vaata|Saksa tähestik}} Saksa keeles kasutatakse [[ladina tähestik]]ku koos nelja lisatähega: [[Ä]], [[Ö]], [[Ü]] ja [[ẞ]] (enamasti väiketähena: [[ß]]). <big><center>'''A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z &nbsp; Ä Ö Ü &nbsp; ẞ'''</big></center> === Suur algustäht === Saksa keele ortograafiliseks eripäraks on, et kõik [[nimisõna]]d (sealhulgas [[Üldnimi|üldnimed]]) kirjutatakse ka lause sees [[Majuskel|suure algustähega]] (saksa k ''Großschreibung''), näiteks: ''der Hund'' (''koer''), ''das Brot'' (''leib''), ''die Zeitung'' (''ajakiri'') jne. Ainulaadne komme pärineb [[17. sajand]]ist, [[Barokk|baroki]] ajastust.<ref>„Das Barock hat in die deutsche Rechtschreibung die Majuskel eingebürgert.“ [[Walter Benjamin]]: ''Gesammelte Schriften.'' Frankfurt am Main 1980, Band 1, S. 382.</ref> Juba enne seda, [[Hiliskeskaeg|hiliskeskajal]], tähistati saksakeelsetes tekstides suure algustähega või kahe suure algustähega neid sõnu (mitte ainult nimisõnu), mida taheti rõhutada.<ref>[http://decemsys.de/sonstig/gesch-rs.pdf Michael Schneider: ''Geschichte der deutschen Orthographie unter besonderer Berücksichtigung der Entwicklung seit 1994.'' Materialien zur (neuen) deutschen Orthographie, Universität Marburg, S. 1–30.]</ref> Saksamaalt kandus ''Großschreibung'' [[taani keel]]de ja sealt edasi [[Taani-Norra]] personaaluniooni kaudu [[norra keel]]de. 1867. aasta reformiga majusklid üldnimede puhul norra keeles siiski tühistati, 1948. aastal loobus sellest reeglist ka taani keel. Tänapäeval kasutavad sama süsteemi mis saksa keeles ainult [[Friisi keel|idafriisi]] ja [[letseburgi keel]]. === Peamised hääldusreeglid === (Transkriptsioonid [[IPA]] järgi.) Kaashäälikutähed: * H/h pärast täishäälikut ei hääldata, nt ''Kuh'' [kuː], ''sehen'' [ˈzeːən]. * R/r hääldatakse [ʁ], nt ''Problem'' [pʁoˈbleːm], ''rauchen'' [ˈʁaʊ̯xn̩]. Piirkonniti kohtab ka hääldust [r] või [ɾ]. * S/s hääldatakse [ʃ] (nagu eesti [[š]]) enne p’d ja t’d sõna või silbi alguses, nt ''Sport'' [ʃpɔʁt], ''streiten'' [ˈʃtʁaɪ̯tn̩]; [z] enne täishäälikut, nagu nt ''Bremse'' [ˈbʁɛmzə], ''sauber'' [ˈzaʊ̯bɐ]; muidu [s], nt ''Skizze'' ([ˈskɪt͡sə]. Ss ja ẞ/ß hääldatakse alati [s]: ''hassen'' [ˈhasn̩], ''süß'' [zyːs]. * Vähestes [[omasõna]]des, kus see esineb, hääldatakse V/v [f] (''viel'' [fiːl], ''Vogel'' [ˈfoːɡl̩]), [[võõrsõna]]des [v] (''Variante'' [vaˈʁi̯antə], ''Version'' [vɛʁˈzi̯oːn]). * W/w hääldatakse [v] (''Wagen'' [ˈvaːɡn̩], ''Werbung'' [ˈvɛʁbʊŋ]). * Z/z hääldatakse [t͡s] (''Zahn'' [t͡saːn], ''Zeuge'' [ˈt͡sɔɪ̯ɡə]). * Ka siis, kui kaashäälik kirjutatakse kahekordselt, hääldatakse seda siiski lühikesena, nt ''Begriff'' [bəˈɡʁɪf], ''Verwirrung'' [fɛɐ̯ˈvɪʁʊŋ], ''zusammen'' [t͡suˈzamən]. Ühendit ck hääldatakse samuti lihtsalt [k] (''Rock'' [ʁɔk], ''Schock'' [ʃɔk]), dt lihtsalt [t] (''Stadt'' [ʃtat], ''[[Vaud' kanton|Waadt]]'' [vaːt]), tz lihtsalt [t͡s] (''Satz'' [zat͡s], ''spritzen'' [ˈʃpʁɪt͡sn̩]). * -ig sõna lõpus hääldatakse paljudes piirkondades [iç] (ç – omapärane kaashäälik, lähedane vene palataliseerunud [[х]]’le sõnas ''хитрый''): ''gruselig'' [ˈɡʁuːzəlɪç], ''König'' [ˈkøːnɪç]. * Lisaks on kasutusel järgmisel kaashäälikutähtede ühendid: ** sch [ʃ] (nagu eesti [[š]]), nt ''schieben'' [ˈʃiːbn̩], ''Geschäft'' [ɡəˈʃɛft]; ** tsch [t͡ʃ] (nagu inglise ch), nt ''Kutsche'' [ˈkʊt͡ʃə], ''tschüss'' [t͡ʃʏs]; ** [[võõrsõna]]des: dsch [d͡ʒ] (nagu inglise [[j]]), nt ''Dschinn'' [d͡ʒɪn], ''Dschungel'' [ˈd͡ʒʊŋl̩]; ** ch [x] (nagu vene [[х]] sõnas ''хорошо'') pärast a’d, o’d ja u’d, nt ''Loch'' [lɔx], ''Buch'' [buːx]; [k] enne s’i, nt ''Fuchs'' [fʊks], ''sechs'' [zɛks]; muidu alati [ç]: ''Bücher'' [ˈbyːçɐ], ''riechen'' [ˈʁiːçn̩], ''weich'' [vaɪ̯ç]; ** ng [ŋ] (nagu eesti [[n]] sõnas ''kingad''), nt ''bringen'' [ˈbʁɪŋən], ''Ding'' [dɪŋ]; ** pf [p͡f] ([[afrikaat]]), nt ''Pferd'' [p͡feːɐ̯t], ''pfiffig'' [ˈp͡fɪfɪç]. Täishäälikutähed: * Ö/ö ja Ü/ü hääldus sarnaneb eesti keele omaga. Ö/ö hääldatakse [œ] (lühike) või [øː] (pikk), Ü/ü [ʏ] või [yː]. Ä/ä hääldus seevastu erineb eesti keele hääldusest, [ɛ] (lühike) ja [ɛː] (pikk). E/e hääldatakse lühikeselt samuti [ɛ], kuid pikalt [eː] (suletud häälik). * Täishääliku pikkus antakse kirjapildis edasi süsteemitult ja eri viisidega. Näiteks kasutatakse pika hääliku märgistamiseks tumma [[h]]’d (''Kuh'' [kuː]), [[ß]]’i (''süß'' [zyːs]) või kirjutatakse täishäälikut kahekordselt (''Haar'' [haːɐ̯], ''Boot'' [boːt]). Ka siis, kui kõik need tähised puuduvad, on pikk hääldus ikkagi võimalik (''gut'' [ɡuːt], ''Mond'' [moːnt], ''sagen'' [ˈzaːɡn̩]). * Kasutusel on järgmised täishäälikutähtede ühendid: ** ie [i:], nt ''Knie'' [kniː], ''sieben'' [ˈziːbn̩]; ** ei [aɪ̯], nt ''beide'' [ˈbaɪ̯də], ''weinen'' [ˈvaɪ̯nən]; ** eu [ɔɪ̯], nt ''treu'' [tʁɔɪ̯], ''Deutsch'' [dɔɪ̯t͡ʃ]; ** äu samuti [ɔɪ̯], nt ''äußern'' [ˈɔɪ̯sɐn], ''Mäuse'' [ˈmɔɪ̯zə]. * -er sõna lõpus hääldatakse täishäälikuna [ɐ] (a-[[švaa]]), nt ''Denkmäler'' [ˈdɛŋkˌmɛːlɐ], ''Lehrer'' [ˈleːʁɐ], ''schlechter'' [ˈʃlɛçtɐ]. Kuid -e sõna lõpus muutub [[Reduktsioon (keeleteadus)|reduktsiooni]] tõttu [ə]’ks (e-švaaks), nagu sõnas ''Mäuse'' [ˈmɔɪ̯zə]. == Vaata ka == * [[Saksakeelne kirjandus]] * [[Saksa laenud eesti keeles]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat|German language}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.101languages.net/german/ Ingliskeelne õppematerjal algajatele] *[http://www.visuellesynonyme.com/ Saksa tesaurus] *[https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/ Saksa nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus {{Vikipeedia/keel|de|Saksakeelne}} {{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}} [[Kategooria:Saksa keel| ]] endhokx9ag4m6go48a2s5awigsxkgyv Tapa 0 3905 6176298 6165244 2022-08-10T18:06:37Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Tapa | pilt = Tapa, Estonia.jpg | pildiallkiri = [[Tapa keskväljak]] | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Tapa''' on [[vallasisene linn]] Lääne-Viru maakonnas, [[Tapa vald|Tapa valla]] keskus. Tapa linn asub [[Tallinn]]ast 77&nbsp;km, [[Narva]]st 133&nbsp;km ja [[Tartu]]st 112&nbsp;km kaugusel. Tapa linna territooriumil asub [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[Tapa sõjaväelinnak]] ning [[Tapa raudteejaam]] on oluline raudteesõlmpunkt. Tapa kuulutas end 2011. aastal Eesti [[vorstipealinn]]aks ning korraldab selle märgiks [[vorstifestival]]i.<ref>{{Netiviide |autor=Andris Tammela |url=https://www.elu24.ee/375921/tapa-hakkab-vorstipealinnaks |pealkiri=Tapa hakkab vorstipealinnaks |väljaanne=elu24.ee |aeg=21. jaanuar 2011 |vaadatud=11. juuni 2020}}</ref> == Nime algupära == Tapa nimi tuleneb tõenäoliselt: * [[Eestlased|eestlastel]] ja [[Liivlased|liivlastel]] kasutusel olnud [[Isikunimi|isikunimest]] ''Tabbe, Tappe,'' * nime ''Stefanos'' mugandustest ''Taban'', ''Teppo'' vms või * sõnast ''tapp'' (omastavas käändes ''tapu''), mis tähendab [[Harilik humal|humalat]] või muud vääntaime, nt [[kassitapp]], ([[Soome keel|soome murdesõna]] ''tappo'' tähendab [[tara]]ga ümbritsetud haritavat maad ning [[Karjala keel|karjala]] ''tapos'' tähendab elukohta).<ref name=":0" /> Tapa nime seostamine tapmise, tapluste ja lahingutega on [[rahvaetümoloogia]], millel puudub nii ajalooline kui ka [[keeleteadus]]lik alus.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Tapa|Pealkiri=Tapa|Väljaanne=Eesti kohanimeraamat|Aeg=|Kasutatud=20.02.2018}}</ref> == Ajalugu == [[Pilt:Tapa Jakobi kirik.jpg|thumb|300px|Tapa Jakobi kirik]] Tapa [[küla]] on kirjasõnas esmakordselt mainitud [[1482]]. ja [[Tapa mõis|mõisat]] [[1629]]. aastal (saksa keeles ''Taps'').<ref name="8trdy" /> [[1870]]. aastal rajati [[Järva kreis]]i [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkonna]] [[Tapa mõis]]a maale [[Tapa raudteejaam]] [[Tallinna–Narva raudtee|Peterburi–Tallinna–Paldiski raudteeliinil]]. 1876. aastal avati liiklus [[Tapa-Tartu raudtee|Tapa–Tartu raudteeliinil]] ja Tapa muutus sellega raudteesõlmeks. [[Tapa raudteejaam]]a lähiümbrusse hakkas seejärel tekkima [[alevik]]. Tapa alevik kuulus [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse valla]] ja [[Ambla kirik]]uvõimu alla, 11.09.1917 lahutati Tapa alevik Lehtse vallast ja tunnistati iseseisvaks üksuseks – Tapa aleviks. [[1917]]. aastal sai Tapa [[alev]]iks ja 7. jaanuaril 1918 valiti esimeseks [[Tapa alevivanem]]aks [[Villem Gabriel]]. Alevivanematena olid ametis: Villem Gabriel 17.01.1918 – 30.05.1919; Bernhard Rooba 30.05.1919 – 30.05.1921; Ludwig Ebruk 30.05..1921 – 15.08.1921; Heinrich Ruus 15.08.1921 – 16.02.1923; Johannes Kask 06.02.1923 – 21.06.1923; Villem Gabriel 21.06.1923 – 05.01.1924; Villem Gabriel 05.01.1924 – 17.01.1927<ref>[https://www.tapamuuseum.ee/ajalugu/tapa-alevi-ja-linnavalitsused/ Tapa alevi- ja linnavalitsused], www.tapamuuseum.ee, (vaadatud 19.08.2021)</ref>. [[1926]]. aastal muudeti Vabariigi Valitsuse otsusega Tapa [[alev]], elanike soovil [[linn]]aks. {{vaata|Tapa Linnavolikogu}}, ''[[Tapa alevivolinike loend 1924]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/13 Tapa alewiwolinikkude ja nende kandidaatide nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924</ref> [[Tapa linnavolinike loend 1927]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/01/27/8 Tapa linnavolinikkude ja nende kandidaatide nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 7, 27 jaanuar 1927</ref>, [[Tapa linnavolinike loend 1934|1934]], [[Tapa linnavolinike loend 1939|1939]]'' {{vaata|Tapa linnapea|Tapa Linnavalitsus}}. Tapa Linnavalitsus asus [[Nigoli puiestee]] 3 (praegu [[1. mai puiestee (Tapa)|1. mai puiestee]]) hoones. 1927. aastal taotles Tapa linnavalitsus linna liitmist [[Järva maakond|Järva maakonnast]], [[Viru maakond|Viru maakonna]] külge, mida aga ei rahuldatud.<ref name="BVhcG" /> 1940. aastal 10. oktoobril muudeti<ref>[[Tapa Linnavanem]]a poolt 5. oktoobril 1940 linnavolikogu ülesannetes vastu võetud ja [[Järva maavanem]]a poolt 10. oktoobril 1940 kinnitatud. Otsus tänavate ja platside nimede muutmiseks Tapa linnas. [[ENSV Teataja]] lisa; 16 1940-10-22</ref> tänavate ja platside nimed Tapa linnas: Maa-ala, mis oli piiratud [[Ambla maantee]]ga, [[Kesk tänav (Tapa)|Kesk tänav]]aga ja [[Kooli tänav (Tapa)|Kooli tänav]]aga, nimetati [[Punane väljak (Tapa)|Punaseks väljakuks]]; [[Esplanaadi tänav (Tapa)|Esplanaadi tänav]] nimetati – [[21. juuni puiestee (Tapa)|21. juuni puiestee]]ks; [[Kivilo tänav]] nimetati – [[Viktor Kingissepa tänav (Tapa)|Viktor Kingissepa tänav]]aks; [[Anton Irve tänav (Tapa)|Anton Irve tänav]] nimetati – [[Lennuki tänav (Tapa)|Lennuki tänav]]aks; [[Jaan Poska tänav (Tapa)|Jaan Poska tänav]] nimetati – [[Pioneeri tänav (Tapa)|Pioneeri tänav]]aks; [[Kiriku tänav (Tapa)|Kiriku tänav]] nimetati – [[Olifer Krusbach]]i tänavaks; [[Jüri Viimsi plats (Tapa)|Jüri Viimsi plats]] nimetati – Kaevu muruks; [[Pikk tänav (Tapa)|Pikk tänav]] nimetati – August Lillaka tänavaks; [[Lai tänav (Tapa)|Lai tänav]] nimetada – [[Richard Käärt]]i [[Richard Käärti tänavaks|tänavaks]]. Tapa linn oli aastatel 1950–1962 [[Tapa rajoon]]i keskus. [[Pilt:Tapa Ristija Johannese õigeusu kirik.jpg|pisi|[[Tapa Ristija Johannese kirik|MPEÕK Tapa Ristija Johannese õigeusu kirik]]]] 25. märtsist 1990 kuni 20. juulini 1990 oli Vene Õigeusu Kiriku Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskopi [[Viktor (Pjankov)]]i tiitliks Tapa piiskop. === Omavalitsuslik staatus === Tapa linna [[Kohalik omavalitsus|omavalitsuslik staatus]] kinnitati aastal 1991.<ref name="riigiteataja" /> Tapa linna omavalitsuslik staatus lõppes 2005. aastal, kui Tapa linn liitus koos [[Lehtse vald|Lehtse valla]] ja [[Saksi vald|Saksi vallaga]] [[Tapa vald (2005)|Tapa vallaks]]. Alates 2005. aastast on Tapa [[vallasisene linn]]. === Halduslikud muudatused === * kuni 1950 [[Järva maakond|Järva maakonna]] koosseisus * 1950–1962 [[Tapa rajoon]]i koosseisus * 1962–1964 [[Paide rajoon]]i koosseisus * 1964–1990 [[Rakvere rajoon]]i koosseisus * alates 1990 [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] koosseisus === Raudteesõlmpunkt=== [[Pilt:Tapa auruvedur L-1361.jpg|pisi|Auruvedur Tapa jaamas]] [[Pilt:Tapa jaama veetorn.jpg|pisi|Tapa jaama veetorn-depoo]] [[Pilt:Tapa jaama esine park.jpg|pisi|[[Tapa jaam]]a esine park]] [[19. sajand]]i 60. aastatel hakati Venemaa keisririigis intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli [[Balti Raudtee Selts]]i (1907. aastast [[Balti raudtee]]) [[Balti raudtee|Tallinna–Peterburi raudtee]], mille ehitamist alustati [[1869]]. aastal ja lõpetati aasta hiljem. 1875. aastal alustati [[Tapa–Tartu raudtee]] harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis. [[1876]]. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja – [[Tapa raudteejaam]]a [[Vaksal|hoone]]. Sellest sai alguse ka Tapa kui jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati [[hobupostijaam]], apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa [[alevik]]us pisut alla tuhande elaniku. 19. sajandi lõpus oli Tapa [[Waldorf]]i võõrastemaja [[Peterburi]] keskklassi "tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule. [[1910]]. aasta paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone, kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid. Alles 1980. aastatel seoses [[Tallinn]]as avatud [[Muuga sadam]]a käikulaskmisega rekonstrueeriti jaamahoonet. [[1916]]. aastal ehitati paekivist depoohoone [[auruvedur]]ite remondiks. 1960. aastatel seda rekonstrueeriti, 1988. aastal anti käiku uus [[Veduridepoo|depoo]]korpus. Aastate jooksul kujunes Tapa vagunite remonditsehh Eesti suurimaks kaubavagunite remondiettevõtteks. [[EVR Cargo|AS Operail]] Tapa [[depoo]]d jaguneb tänapäeval kaheks veduri- ja vagunidepooks. Veduridepoos tehakse eri tüüpi vedurite tehnohooldust ja suuremahulisi remonditöid, treitakse veduri rattapaare ja formeeritakse C36 tüüpi vedurite rattaid. Vagunidepoos tehakse vagunite depoo- ja kapitaalremonti, treitakse ja formeeritakse vaguni rattapaare, värvitakse vaguneid ja tehakse muid vagunite remonditöid. Depood asuvad Tapa linna idaservas 19&nbsp;ha suurusel territooriumil, kus tootmispinda on 8000 m<sup>2</sup><ref name="YI0IX" />. === Militaarminevik === ==== Eesti kaitsevägi (1918–1940) ==== Pärast [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]] paigutati Tapa mõisa sõjas võidukalt tegutsenud [[soomusrong]] [[Kapten Irv]] ja [[Laiarööpmeline soomusrong nr 3|soomusrong nr 3]] ning [[1. august]]il [[1923]] formeeriti nendest [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongirügement]]. [[30. november|30. novembril]] [[1934]] liideti [[1. Soomusrongi Rügement|1.]] (Tapal) ja [[2. Soomusrongi Rügement|2.]] ([[Valga]]s) rügement üheks [[Soomusrongirügement|Soomusrongirügemendiks]], asukohaga Tapal. Rügement paiknes Tapal kuni oma tegevuse lõpetamiseni jaanuaris [[1941]], kui Nõukogude okupatsioonivõimud [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] likvideerisid.<ref name="bBRJN" /> ==== Okupatsiooniväed (1940–1991) ==== Tapa lennuvälja ehitamist alustas [[Nõukogude armee|Punaarmee]] [[1939]]. aasta sügisel nn [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|baaside leping]]u alusel. Aastate jooksul suurenes [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee poolt Eestis kasutatav]]a [[Tapa lennuväli|Tapa lennuvälja]] territoorium üheksa ruutkilomeetrini. Lennuväli tekitas Tapal ulatusliku keskkonnareostuse – ([[põhjavesi|põhja]]- ja [[pinnavesi|pinnavette]] imbus [[petrooleum]]i ja teisi [[nafta]]saadusi). Nõukogude okupatsiooni ajal asus endise Soomusrongirügemendi territooriumil, kuhu aastate jooksul ehitati juurde mitmesuguseid hooneid ja rajatisi, insener-tehniline õppeväeosa (1,4&nbsp;km²). Tapal asusid järgmised okupatsiooniväeosad (väeosade arv ja nimed muutusid aegade jooksul):<ref name="bIOQ1" /> '''Õhukaitseväed''' * 656. Õhukaitse hävituslennukite polk, * 1196. Üksik side ja raadiotehnilise teenindamise pataljon * 384. Üksik kopterieskadrill * 188. Seniitraketipolk * 207. Õhutõrjeraketibrigaad * 1. Õhutõrjeraketidivisjon '''Raadiotehnikaväed''' * 2311. (41.) Raadiotehniline pataljon '''Tagalaväed, diviisi lahingjuhtimine jm''' * 91.Üksik lennuvälja tehnilise tagamise pataljon * 304. Hävituslennukite suunamispunkt * 1507. Õppe- ja treeningupunkt '''Maaväed''' * 242. Pavlovi sõjaväemetskond * 3001. Metsavarumisjaoskond * Tapa linna raudteepiirkonna ja -jaama sõjaväekomandantuur * 106. Õppe-inseneribrigaad '''Õhujõud''' * 961. Liikuv lennukite remonditöökoda '''Raudteeväed''' * Üksik raudtee-sidepataljoni osad * Üksik raudtee-autotranspordipataljoni osad ==== Eesti kaitsevägi (alates 1991) ==== Tapal loodi pärast okupatsioonivägede lahkumist 1994. aastal Eesti kaitseväe [[suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|suurtükipataljon]], [[pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|pioneeripataljon]] ja [[õhutõrjepataljon]]. Eelmainitud väeosad liideti 2004. aastal kokku [[Tapa väljaõppekeskus]]eks, mis omakorda reorganiseeriti 2008. aastal [[Kirde kaitseringkond|Kirde kaitseringkonna]] keskuseks (kuni 2014. aastani). Alates 2014. aastast asub Tapal [[1. jalaväebrigaad]]i [[staap]]. == Rahvastik == {| class="wikitable" |+ Elanike arv (1. jaanuar)<ref name="JA84R" /> !align=left | Aasta !1922 !1934 !1959 !1970 !1979 !1989 !2000 !2001 !2002 !2003 !2004 !2005 !2006 !2007 |- align=center ! Elanikke | 2398 || 3751 || 8001 || 10 037 || 10 851 || 10 439 |6799 |6749 |6716 |6664 |6607 |6585 |6559 |6502 |- !align=left | Aasta !2008 !2009 !2010 !2011 !2012 !2012{{ref|a|1}} !2013 !2014 !2015 !2016 !2017 !2018 !2019 ! |- align=center ! Elanikke | 6458 || 6413 || 6371 || 6344 || 6333 || 5896 |5766 |5693 |5706 |5478 |5433 |5428 | | |- | colspan="14" | {{note|a}}Rahvaloendus | |} [[Pilt:Tapa linnakalmistu.jpg|pisi|Tapa linnakalmistu]] {| class="wikitable" |+Rahvuslik koosseis rahvaloenduse andmetel !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="qx2c6" /> !colspan="2" |1979<ref name="swt0U" /> !colspan="2" |1989<ref name="TETVa" /> !colspan="2" |2000<ref name="oAkIO" /> !colspan="2" |2011<ref name="gvpth" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- |'''Kokku''' | style="text-align:right;"|'''10037''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''10851''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''10439''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''6765''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''5896''' | style="text-align:right;"|'''100''' |- |[[eestlased]] | style="text-align:right;"|5034 | style="text-align:right;"|50,15 | style="text-align:right;"|4684 | style="text-align:right;"|43,17 | style="text-align:right;"|3858 | style="text-align:right;"|36,96 | style="text-align:right;"|3726 | style="text-align:right;"|55,08 | style="text-align:right;"|3494 | style="text-align:right;"|59,26 |- |[[venelased]] | style="text-align:right;"|3600 | style="text-align:right;"|35,87 | style="text-align:right;"|4460 | style="text-align:right;"|41,10 | style="text-align:right;"|4790 | style="text-align:right;"|45,89 | style="text-align:right;"|2282 | style="text-align:right;"|33,73 | style="text-align:right;"|1870 | style="text-align:right;"|31,72 |- |[[ukrainlased]] | style="text-align:right;"|558 | style="text-align:right;"|5,56 | style="text-align:right;"|737 | style="text-align:right;"|6,79 | style="text-align:right;"|852 | style="text-align:right;"|8,16 | style="text-align:right;"|280 | style="text-align:right;"|4,14 | style="text-align:right;"|254 | style="text-align:right;"|4,31 |- |[[valgevenelased]] | style="text-align:right;"|251 | style="text-align:right;"|2,50 | style="text-align:right;"|377 | style="text-align:right;"|3,47 | style="text-align:right;"|358 | style="text-align:right;"|3,43 | style="text-align:right;"|160 | style="text-align:right;"|2,37 | style="text-align:right;"|102 | style="text-align:right;"|1,73 |- |[[soomlased]] | style="text-align:right;"|202 | style="text-align:right;"|2,01 | style="text-align:right;"|184 | style="text-align:right;"|1,70 | style="text-align:right;"|138 | style="text-align:right;"|1,32 | style="text-align:right;"|106 | style="text-align:right;"|1,57 | style="text-align:right;"|50 | style="text-align:right;"|0,85 |- |[[leedulased]] | style="text-align:right;"|137 | style="text-align:right;"|1,36 | style="text-align:right;"|105 | style="text-align:right;"|0,97 | style="text-align:right;"|95 | style="text-align:right;"|0,91 | style="text-align:right;"|51 | style="text-align:right;"|0,75 | style="text-align:right;"|32 | style="text-align:right;"|0,54 |- |muud | style="text-align:right;"|255 | style="text-align:right;"|2,54 | style="text-align:right;"|304 | style="text-align:right;"|2,80 | style="text-align:right;"|348 | style="text-align:right;"|3,33 | style="text-align:right;"|160 | style="text-align:right;"|2,37 | style="text-align:right;"|94 | style="text-align:right;"|1,59 |} == Poliitika == === Linnavolikogu esimehed (1930–2005) === * 1930–1934 [[August Pallon]] * 1934–1940 [[Helmi Kaber]] * 1993–1996 Rain Sepping * 1996–1999 Algur Kaerma * 1999–2001 Ilmar Müür * 2001–2005 Algur Kaerma === Linnapead (1927–2005) === * 1927–1929 [[Ernst Grimm]] (Krimm) * 1929–1930 [[Johannes Ruuse]] (linnapea kt) * 1930–1935 [[Tõnis Rähn]] * 1935–1940 [[Jaan Maidre]] (nimi kuni aastani 1936 Felix-Eduard Märtin/Martin), Tapa linnapea ja [[linnavanem]] *1941–1942 [[Arno Niitme]] * 1991–1996 [[Raivo Raid (omavalitsusjuht)|Raivo Raid]] * 1996–1997 [[Garri Raagmaa]] * 1997–2001 [[Voldemar Nellis]] * 2001–2005 [[Kuno Rooba]] ==Transport== Tapa linn on raudteesõlmpunkt, kus saavad kokku [[Tallinn-Narva raudtee|Tallinna–Tapa raudtee]], [[Tallinn-Narva raudtee|Tapa–Narva raudtee]] ja [[Tapa-Tartu raudtee|Tapa–Tartu raudtee]]. Tapa linna läbib ka riigi põhimaantee number 5 [[Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee|Pärnu–Rakvere–Sõmeru]] ning siit saab alguse riigi tugimaantee number 24 [[Tapa–Loobu maantee|Tapa–Loobu]]. Tapal peatuvad kõik linna läbivad [[Elron]]i idasuuna riigisisesed (Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva, Tallinna–Rakvere, Tartu–Tallinna, Narva–Tallinna, Rakvere–Tallinna) reisirongid ja [[Venemaa Raudteed|Venemaa Raudteede (RŽD)]] rahvusvaheline (Tallinna–Peterburi–Moskva, Moskva–Peterburi–Tallinna) reisirong. == Vaata ka == {{commonskat|Tapa}} * [[Edasi Kommunismile]], Tapa Kommunist<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2430299/juhtkiri-kas-tapa-kommunist-voi-tapa-edasi Kas Tapa Kommunist või Tapa Edasi], virumaateataja.postimees.ee, 16. oktoober 2003</ref> *[[Tapa elektrijaam]] * [[Tapa Jakobi kirik]], [[Tapa Jakobi kogudus]] * [[Tapa Ristija Johannese kirik]] *[[Tapa linnakalmistu]]<ref name="LoxLt" /> *Sümboolika: ** [[Tapa lipp]] ** [[Tapa vapp]] ** [[Tapa valla lipp (2005)|Tapa valla (2005–2017) lipp]] ** [[Tapa valla vapp (2005)|Tapa valla (2005–2017) vapp]] ** [[Tapa valla lipp]] ** [[Tapa valla vapp]] * [[Tapa muuseum]] * [[EMK Tapa kogudus]] * [[Tapa vald (2005)|Tapa vald (2005–2017)]] * [[Tapa vald|Tapa vald (alates 2017)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="8trdy">Teet Koitjärv. [https://web.archive.org/web/20140811170440/http://www.kadrina.ee/kodukant/yhisleht-2004-4.pdf Nimed ja paigad]. Ajaleht "Ühinemise Sõnumed" 2004 nr 4/6.</ref> <ref name="BVhcG">Tapa linn – Virumaale? Rahvaleht, 1. september 1927, nr 102, lk 3.</ref> <ref name="riigiteataja">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071300 Harju maakonna Rae ja Ida-Viru maakonna Lüganuse valla, Lääne-Viru maakonna Tapa linna, Saare maakonna Orissaare valla, Tartu maakonna Haaslava, Laeva, Nõo, Rannu, Rõngu ja Vara valla ning Kallaste linna, Valga maakonna Helme, Põdrala ja Tõlliste valla, Viljandi maakonna Halliste valla ja Karksi-Nuia alevi ning Võru maakonna Urvaste valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 11.07.1991)]</ref> <ref name="YI0IX">{{Netiviide |url=http://www.evrcargo.ee/veeremiremont/ |pealkiri=EVR Cargo. Veeremi remont |vaadatud=2013-02-24 |arhiivimisaeg=2013-01-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130117042622/http://www.evrcargo.ee/veeremiremont/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="bBRJN">Allandi, H (2007). ''Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940.'' Tapa: Trükk Pakett AS, lk 5</ref> <ref name="bIOQ1">{{Netiviide |url=http://www.eestiriik.netai.net/ |pealkiri=Nõukogude Armee sõjaväebaasid Lääne-Virumaal |vaadatud=2013-02-24 |arhiivimisaeg=2014-08-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140809185613/http://www.eestiriik.netai.net/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="JA84R">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0241&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+VANUSE+JA+HALDUS%DCKSUSE+V%D5I+ASUSTUS%DCKSUSE+LIIGI+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="qx2c6">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="swt0U">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="TETVa">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="oAkIO">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="gvpth">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="LoxLt">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=5789 5789 Tapa linnakalmistu], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> }} {{Eesti linnad}} {{Tapa vald}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Tapa vald]] [[Kategooria:Tapa| ]] ngul1d5v68m06ul0q8l8mku6dih6arq Põltsamaa 0 3952 6176309 6166949 2022-08-10T18:31:28Z NOSSER 8097 /* Hilisem periood */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast, endise küla kohta Läänemaal vaata artiklit [[Põltsamaa (Lääne-Nigula)]].}} {{EestiAsula | nimi = Põltsamaa | pindala = | elanikke = | maakond = Jõgeva | osm = pind }} [[Fail:Drone video of Põltsamaa river and castle in Estonia.webm|pisi|Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris]] '''Põltsamaa''' on [[linn]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] ääres. Esimesed ülestähendused Põltsamaa kohta pärinevad [[1234]]. aastast. Aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa [[Liivimaa kuningriik|Liivimaa kuningriigi]] pealinn. Seal resideeris [[hertsog Magnus]]. 18. sajandi II poolel kujunes Põltsamaa Põhja-[[Liivimaa]] [[valgustusajastu|valgustusliikumise]] keskuseks. Põltsamaa külje alla rajati esimene [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] eratrükikoda ja seal ilmus esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne. 19. sajandi teisel poolel oli Põltsamaa üks [[ärkamisaeg|rahvusliku ärkamisaja]] keskusi: seal hakati rajama [[Eesti Aleksandrikool]]i ning õmmeldi esimene [[Eesti lipp|sinimustvalge]] lipp, mis õnnistati hiljem [[Otepää]]l. Linna õigused sai Põltsamaa 30. juunil 1926. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hävis ligikaudu 75% linna hoonetest. Aastatel 1950–1962 oli Põltsamaa samanimelise [[Põltsamaa rajoon|rajooni]] keskus. Põltsamaa linna omavalitsuslik staatus taastati 1991. aastal. Kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta kohalike omavalitsuste haldusreformini]] oli Põltsamaa linn iseseisev omavalitsusüksus. Viimane [[Põltsamaa linnapea]] oli [[Jaan Aiaots]].<ref name="Cw6wa" /><ref>[http://www.vooremaa.ee/poltsamaa-piirkonnas-sai-suurima-huvitise-linnapea-jaan-aiaots-26-200-eurot/ "Põltsamaa piirkonnas sai suurima hüvitise linnapea Jaan Aiaots – 26 200 eurot"] Vooremaa, 28.11.2017</ref> Pärast haldusreformi kuulub linn [[Põltsamaa vald|Põltsamaa valla koosseisu]]. ==Asend== [[Pilt:Poltsamaajogi.jpg|pisi|Põltsamaa jõgi Põltsamaal]] Põltsamaa linn asub Põltsamaa jõe keskjooksul, [[Kesk-Eesti]] moreentasandikul. Kogu maa-ala reljeef on tasane, [[absoluutkõrgus]] kõigub 56–63&nbsp;m vahel merepinnast, langedes jõe voolu suunas. Ainus kõrgem punkt on linna külje all asuv [[Kuningamägi]] ([[absoluutne kõrgus]] 67&nbsp;m). Aluspõhjaks on [[alamsilur]]i [[adavere lade]]me dolomitiseerunud [[lubjakivi]], mis lasub 1,0–4,0&nbsp;m sügavusel maapinnast, pinnakate koosneb [[ülempleistotseen]]i [[moreen]]idest.<ref name="Planeering" /> Geograafiliselt paikneb Põltsamaa Kesk-Eestis [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna–Tartu]] ja [[Võhma]]–[[Mustvee]] maantee ristumiskohal. Linna ümbritseb rõngasvallana [[Põltsamaa vald]]. Asetsedes [[Jõgeva]]st 30 kilomeetri kaugusel, on Põltsamaa [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonna]] läänepoolne keskus. Põltsamaalt Tallinna on 127 ja Tartusse 59 kilomeetrit. Lähimad raudteejaamad asuvad Võhmas (25&nbsp;km) ja Jõgeval. Linna pindala on 6,0&nbsp;km². [[Põltsamaa jõgi]] jagab linna kaheks võrdseks osaks, suuremad ehitised ja keskus jäävad jõe äärde. Nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne suunas on linna ulatus umbes 2,5&nbsp;km. Kirdes piirneb linn Tallinna–Tartu maanteega, muudes suundades peamiselt põldudega. Põltsamaa on aedlinlik asula, koosnedes põhiosas 1–2-korruselistest väikeelamutest. Ringtee ümbrusse on ehitatud kuni 5-korruselisi kortermaju, ülejäänud korruselamute rühmad paiknevad linna äärtel ega mõjuta oluliselt üldpilti. Juhusliku arengu tulemusena puudub linnalik tihedus ja eristuv keskus.<ref name="Planeering" /> Põltsamaa territooriumil on järgmised jõesaared: [[Roosisaar (Põltsamaa)|Roosisaar]], [[Kiriklasaar]], [[Lillesaar]], [[Saunasaar]] ja [[Naistesaar]]<ref name="Põlts" />. Roosisaart ja Kiriklasaart ühendab [[Kiisamauru sild|Kiisamauru veskitamm]]. ==Rahvastik== {| class="wikitable" ! 1922 || 1934 || 1939 || 1959 || 1970 || 1979 || 1989 || 2000 || 2010 |- | 2100 || 2609 || 3034 || 3667 || 4523 || 4923 || 5261 || 4802 || 4666<ref name="vCJuy" /> |} Rahvuslik koosseis (2011): 98,0% [[eestlased|eestlasi]] ([[2000]]. aastal 97,44%). Rahvaarv oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 4188. Seisuga 1. jaanuar 2010 oli elanike arv arvestuslikult 4272 (rändega)<ref name="stat.ee" /> ja rahvastikuregistri järgi 4666.<ref name="mZUWR" /> ==Ettevõtlus== [[Pilt:Elamu-ärihoone Põltsamaal 20.saj.I pool.jpg|pisi|[[Kultuurimälestis]]eks arvatud elamu-ärihoone Põltsamaal]] Põltsamaa ettevõtluses on esindatud ligi 30 tegevusharu. Ülekaalukalt kõige rohkem on kaubandusega tegelevaid äriühinguid. Enamasti on nende puhul tegemist väikeettevõtetega. Suurimad Põltsamaa ettevõtted on järgmised: *[[AS Merit Tarkvara]] *[[AS E-Piim Tootmine]] *[[OÜ Romec Metall]] *[[AS Puit-Profiil]] *[[AS Kitsinger-Progress]] *[[TÜ Põltsamaa Majandusühistu]] Osa ettevõtetest on koondunud 1992. aastal loodud [[Põltsamaa Ettevõtjate Liit]]u, mille president on [[Andres Vään]]. Toiduainetööstuse ettevõte [[Põltsamaa Felix AS]] on liidetud [[Orkla Eesti AS]] koosseisu. ==Hariduselu== [[Pilt:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Lille tn koolihoone.JPG|pisi|[[Põltsamaa Ühisgümnaasium]]i Lille tänava koolihoone]] Esimesed ülestähendused Põltsamaal tegutsenud koolidest pärinevad 17. sajandist. 1638–1806 jagas koolitarkust Põltsamaa [[saksa kool]], kus õppisid vaid saksa lapsed. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, usuõpetust ja [[ladina keel]]t. Lisaks sai veel õppida [[geograafia]]t, [[ajalugu]] ja looduslugu. Eestikeelset kooliharidust pakkus esimeste hulgas 17. sajandi lõpul asutatud Põltsamaa [[köstrikool]]. Näiteks 1687/88 õppis koolis 22 last. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal lõpetas kool tegevuse. Uuesti avati köstrikool 1737. aastal. 1784/85 õppis seal 25 õpilast. 1805. aastal avati Põltsamaal [[elementaarkool]], mis töötas 1889. aastani. Õpetus toimus koolis [[saksa keel]]es. Rahvas nimetas kooli selle kauaaegse juhataja nime järgi Kapi kooliks. Elementaarkoolis õppis ka [[Karl August Hermann]]. 1835. aastal asutati Põltsamaa [[kihelkonnakool]], mis tegutses esimesed viis aastat [[Võhma küla]]s, hiljem aga kolis Põltsamaale. Kihelkonnakoolis õpetati emakeelt, saksa ja vene keelt, ilu- ja õigekirja, rehkendamist, usuõpetust, maateadust, ajalugu, joonistamist ja laulmist. [[Põltsamaa Ühisgümnaasium]] avati Põltsamaal 17. detsembril 1917. Esimesed seitse aastat kandis see nime Põltsamaa Reaalgümnaasium. Kool tegutses alguses Pajusi mnt 1 koolimajas. 1921. aastal kolis see aga riigistatud [[Uue-Põltsamaa mõis]]ahoonesse. 1967. aastal valmis koolimaja aadressil [[Veski tänav (Põltsamaa)|Veski]] 5. ===Lasteaiad=== Põltsamaa kesklinnas paikneb Lasteaed Mari, mis valmis 19. märtsil 1973. Esialgu kandis asutus nime Põltsamaa Lastepäevakodu nr 3. 1991. aastal nimetati lasteaed ümber Lastepäevakoduks nr 2. 1992. aastal otsustas linnavalitsus lasteaia sulgeda. Protestiks selle vastu korraldas lasteaia tollane direktor [[Aide Kirs]] koostöös lastevanematega linnavalitsuse ees piketi. Sündmus leidis kajastamist ka üleriigilises [[meedia]]s. Piketi tulemusena otsustas linn lasteaia sulgemisest loobuda.<ref name="Kask" /> 1. juulist 1999 kannab lasteaed nime Lasteaed Mari. Lasteaias on 6 rühma, rühmade nimed on Maasikmari, Kirsimari, Kibuvitsamari, Pohlamari, Vaarikmari ja Pihlamari. Lasteaia sümbol on [[maasikas]].<ref name="BkyG8" /> Linna ääres [[Lembitu tänav (Põltsamaa)|Lembitu tänaval]] asub lasteaed Tõruke, mis avas uksed 9. detsembril 1983. Lasteaed rajati [[Lillevere kolhoos|Lillevere]], [[Lustivere]] ja [[Pajusi]] kolhoosi, [[Adavere]] ja [[Sakala sovhoos]]i, [[Põltsamaa EPT]], Tarbijate Kooperatiivi, KEKi ja [[Põltsamaa Põllumajanduskombinaat|Põltsamaa Põllumajanduskombinaadi]] koostööna. Lasteaed alustas tegevust majanditevahelise ööpäevase lastepäevakoduna.<ref name="Kask" /> 10. jaanuaril 1984 kinnitati asutuse nimeks Põltsamaa Majanditevaheline Lastepäevakodu Tõruke ning sama aasta sügiseks töötas maja 11-rühmalise [[lastepäevakodu]]na, kus oli kuus ööpäevast ja viis päevast rühma kokku 219 lapse ja 72 töötajaga. 13. oktoobrist 1997 kuulub Põltsamaa linna omandisse.<ref name="Dcbae" /> ===Muusikakool=== [[Pilt:Põltsamaa Muusikakool 2.jpg|pisi|[[Põltsamaa Muusikakool|Muusikakooli]] hoone]] Põltsamaa Muusikakool alustas tegevust 1959. aastal. Esimesel aastal oli õppureid 50, neid õpetas viis õpetajat. Kooli lõputunnistuse nr 1 sai hilisem [[Eesti Muusikaakadeemia]] [[professor]] ja puhkpillikateedri juhataja [[Hannes Altrov]]. 1994. aastast korraldab Põltsamaa Muusikakool igal suvel rahvusvahelisi suvekoole.<ref name="Kask" /> ===Kunstikool=== [[Põltsamaa Kunstikool]] alustas tegevust 2000. aastal, esimene lend lõpetas 2004. aastal. Kool tegutseb Põltsamaa linnuse konvendihoone keldris. Seal on õpetatud joonistamist, maali, kompositsiooni, keraamikat, siidimaali, portselanimaali, vitraaži, nahkehistööd ja graafikatehnikaid.<ref name="Kask" /> == Tervishoid == ===18. sajand=== 18. sajandi II poolel oli Põltsamaa majandusliku ja kultuurilise tõusu periood. [[Põltsamaa loss]]i omanik major [[Woldemar Johann von Lauw]] avas 1766. aastal temale kuuluvas karjamõisas [[Kuningamägi|Kuningamäel]] haigemaja. See oli mõeldud "alamsoo" rahva jaoks. Peale haigemaja ehitati mugavustega korterid kõrgemale seisusele. Haigla juhatajaks määrati arst [[Peter Ernst Wilde]]. Haigla juurde asutatud meditsiinikoolis õpetas Wilde arstiteadust. Samal ajal avati seal esimene maa-apteek Eestis ja trükikojas trükiti meditsiiniajakirju: "[[Der Landarzt]]", "[[Liefländsche Abhandlugnen von der Arznereywissenschaft]]", "[[Der practische Landarzt]]". ===20. sajand=== Pärast Vabadussõda moodustati [[Punase Risti Komitee]] ja 1919. aastal endises kihelkonnamajas hakkas tööle Ühishaigemaja. 1924. aasta jaanuaris asus Põltsamaa haigla juhatajana tööle [[Carl Prima]]. Carl alustas agaralt haigla laiendamist ja täiustamist. Poolteist aastat töötas haigla endise alevivanema [[Schmidti maja]]s. 1928. aastal ehitati [[Lossi tänav (Põltsamaa)|Lossi tänav]]al asuv [[apostlik-õigeusu kihelkonnakool]] ümber 20 voodikohaga haiglaks. Personal koosnes linnaarstist, õest ja sanitarist, Dr. Prima teostas keerukaid operatsioone. Arstiabi kindlustamiseks asutati [[Põltsamaa Ühishaigekassa]], avati [[Emade ja Laste Nõuande punkt]] ning olemas oli haiglale kuuluv ambulatoorium. 1932. aastal saadi esimene röntgeniaparaat. Eesti Vabariigi esimesel perioodil töötasid arstidena [[Jaan Ruus]], [[Mai Saar-Glasunov]] (kirurgia, günekoloogia, närvihaigused), eraarst [[Ellen Frey]]. Mõrvatud Carl Prima ametikohale asus kirurg [[Kaarel Vipper]]. 1959. aastal anti haigla käsutusse hooned Kuuse tänaval. Toimusid laiendustööd, mille tulemusena haigla laiendati 90-kohaliseks. Aasta hiljem oli haiglas 100 voodikohta. Uuendatud haiglas avati kabinette, nagu tuberkuloosi, onkoloogia, füsioteraapia, EKG. Polikliinikut laiendati ka praeguses vallamajas. ===21. sajand=== 24. oktoobril 2003 avati endises haiglahoones aadressil Lossi 49 [[Põltsamaa tervisekeskus]]. Hoones töötab röntgen ja laborid, patsientidele osutavad vastuvõtu pere- ja eriarstid. Tervisekeskust haldas [[OÜ Põltsamaa Tervis]], mis töötas ka hooldushaigla taastamise nimel. Hooldusravihaigla avati 30. septembril 2005, seda haldab [[SA Põltsamaa Tervis]]. Haiglas töötab arst, viis meditsiiniõde ja hooldusõde ning kaks abitöölist. Põltsamaal on kohapeal üks [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i kuuluv kiirabibrigaad. Kiirabi teenus on vajalik, arvestades Tallinna–Tartu maantee lähedust ja sellest tulenevaid riske liiklusõnnetuste kujul. Linnaelanike tervise eest hoolitsevad hambaarstid hambaravifirmadest Mägi & Rosin, Rebane ja Valu, Kaselo hambaravi, erahambaarst dr. Kulp. Silma- ja nõelravi pakub dr. Ene Malva. Siin tegutsevad aktiivse elurütmi nimel "Eluterve Eesti", aeroobikarühmad, regulaarsed tervisepäevad. Samuti teevad lasteaiad ja kool linna noorema elanikkonna hulgas tervisekasvatuslikku tööd. Kõige põhjalikuma ülevaate Põltsamaa tervishoiust annab [[Jaan Aiaots]]a raamat "Põltsamaa linnast ja inimestest".<ref name="Põltsamaa">[[Jaan Aiaots]]. "Põltsamaa linnast ja inimestest", Põltsamaa: Vali Press, 2006</ref> ==Vaatamisväärsused== ===Põltsamaa linnus=== [[Pilt:Linnusemüür.JPG|pisi|[[Põltsamaa ordulinnus]]e müür]] Põltsamaa linnust hakati ehitama juba 1272. aastal, nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist. Hertsog Magnus valitses siit aastatel 1570–1578 [[Liivimaa kuningriik]]i. 1770. aastatel rajas [[Woldemar Johann von Lauw]] linnuse konvendihoonest [[rokokoo]]stiilis lossi. 1941. aastal hävinud unikaalse lossi varemeid pole siiani suudetud täielikult konserveerida, samuti on osaliselt konserveerimata ka muud linnuse osad. Linnusehoovis asuvad: *[[Põltsamaa Muuseum]] ja turismiinfopunkt *Veinikelder ja toidumuuseum *Kesk-Eesti kunstigalerii pART *Käsiteokoda *Põltsamaa Käsitööseltsi Värkstuba *[[Eesti Pressimuuseum|Eesti ajakirjanduse ajaloo tuba]] Linnusehoov on vabaõhuürituste toimumispaik. ===Põltsamaa Niguliste kirik=== [[Pilt:Põltsamaa kiriku altarimaal.jpg|pisi|Põltsamaa kiriku altarimaal "Naised haua juures"]] Aastatel 1633–1634 rajati linnuse ringmüüri ja eraldiseisva suurtükitorni vahele [[Põltsamaa kirik|uus luteri kirik]]. 1870. aastatel valmistatud altar on pööratava altarimaaliga: enamjagu kirikuaastast näeb kogudus [[Julie Hagen-Schwarz]]i maali "Kristus ristil", [[ülestõusmispüha]]dest [[taevaminemispüha]]ni saab imetleda [[Kaave]]lt pärit eesti soost kunstniku [[Woldemar Friedrich Krüger]]i maali "Naised haua juures". Teise maailmasõja ajal sai kirik ja linnus kahjustusi, samuti hävitati 1944. aastal [[Põltsamaa Suur sild]].<ref name="nKPXE" /> ===Sõpruse park=== Sõpruse park on Põltsamaa parkide seas noorim. Esimene puu istutati 8. mail 1973. Praegu on pargis enamasti [[Luua metsanduskool]]ist toodud puid üle 6000. Parki on istutanud puid nimekad [[Eesti]] ja välismaa ühiskonna-, kultuuri- ja sporditegelased. Sinna on paigaldatud mitmeid graniitskulptuure, kündva [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] kuju ja monumentaalskulptuur "Tee Olümposele", mille sammastele on graveeritud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed. Pargi rajaja oli [[Ants Paju]]. ===Põltsamaa Roosiaed=== Põltsamaa Roosiaia rajasid lillekasvatusagronoomid [[Küllike Joost]] ja [[Rein Joost]]. Rosaarium rajati [[Martin Lillevere]] nimelise kolhoosi õunaaia maa-alale. Istutustöid alustati 27. juunil 1996 ja rosaariumi avati pidulikult 11. juunil 1998. Nüüdisajal kasvab roosiaias ligikaudu 5000 roosipõõsast ligi 1000 sordist. Põltsamaa Roosiaed on kollektsiooni suuruse poolest [[Baltikum]]is suurim ja kuulub [[Euroopa]] 10 suurema rosaariumi hulka.<ref name="gIzmd" /> ===Muud=== [[Pilt:Põltsamaa Vabadussõja mälestussammas.JPG|pisi|[[Põltsamaa Vabadussõja mälestussammas]] ]] *Ausammas [[Karl August Hermann]]ile – mälestusmärk püstitati 1935. aastal. Selle autor on [[Alfred Leius|Alfred Zolk-Leius]]. *[[Uue-Põltsamaa mõis]]ahoone – mõisa omanik oli 18. sajandi teisel poolel von Lilienfeldt. 1920. aastate alguses kolis mõisa ruumidesse kool. 2000ndatel müüs Põltsamaa linn mõisahoone eraomanikule. *[[Vabadussõda|Vabadussõja]] ausammas – paikneb Veski ja Aia tänava vahel. Sammas avati pidulikult 17. augustil 1924 kohaliku isamaalase ja kultuuritegelase [[Kaarel Aret|Karl Vervolti]] eestvedamisel. Hävitati 1940. aastal. [[Põltsamaa Muinsuskaitse Selts]] taastas samba 1989. aastal. *[[Saunasaar]] – Põltsamaa lossikompleksi lähedal paiknev saar, kus tänapäeval asub kohaliku jahimeeste seltsi majake. Legendi järgi olevat saarel asunud kunagi saun, kus olevat vihelnud ja end jõevees karastanud [[Venemaa]] keisrinna [[Katariina II]]. *Represseeritute mälestusmärk – asub Kesk tänaval [[Kiisamauru]] kaldal. Kahel korral aastas toimuvad mälestuskivi juures leinaseisakud, meenutamaks Põltsamaalt ja selle ümbruskonnast [[Siber]]isse [[küüditamine|küüditatuid]]. *Roosisaar – Põltsamaa kesklinnas paiknev saar, mis kujundati 2001. aastal roosisaareks. Saarele on istutatud 2000 roosiistikut, ehitatud lehtla, rajatud kõnniteed ja paigaldatud valgustus <ref name="fqaNX" />. Enne II maailmasõda oli saar linna keskuseks, seal paiknes hulganisti ettevõtteid ning saart nimetati Kaubasaareks. *[[Põltsamaa puuskulptuurid]] ==Põltsamaaga seotud tuntud isikud== [[Pilt:Põltsamaa Karl August Hermanni monument.JPG|pisi|[[Karl August Hermann]]i monument Põltsamaal]] * [[Aleksei Bobrinski]] (22. aprill 1762 – 2. juuli 1813) Katariina II ja krahv Grigori Orlovi vallaspoeg, kindralmajor, aastast 1796 krahv. Vana-Põltsamaa mõisa omanik. * [[Anna Haava]] (15. oktoober 1864 – 13.03.1957) eesti luuletaja ja tõlkija. Elas Põltsamaal ja selle lähistel 1944. a lahingute ajal. Hiljem viibis ta Põltsamaal tuttavate juures ning oli Põltsamaa haiglas ravil. Tänutäheks hoolitsuse eest kirjutas ta luuletuse "Põltsamaa haiglas". * Ants Paju (10. september 1944 – 28. juuni 2011) Eesti ajakirjanik ja poliitik. Põltsamaa linna aukodanik. Sõpruse pargi rajaja. * [[August Wilhelm Hupel]] (25. veebruar 1737 – 18. jaanuar 1819) Põltsamaa pastor aastatel 1764–1804, kodu-uurija ja literaat. Koos kohaliku arsti [[Peter Ernst Wilde]]ga andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja [[Lühhike öppetus]] (tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid [[eesti keel]]de). * [[Eduard Bornhöhe]] (17. veebruar 1862 – 17. november 1923) oli eesti proosakirjanik. Töötas Põltsamaa kihelkonnakoolis mõnda aega abikoolmeistrina. Kirjutas seal oma tuntuima teose "Tasuja". * [[Henn-Kaarel Hellat]] (5. aprill 1932 - 17. oktoober 2017) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Elas Põltsamaal. * [[Hertsog Magnus]] (26. august 1540 – 28. märts 1583) oli [[Holsteini hertsogiriik|Holsteini hertsogiriigi]] hertsog, [[Taani]] kuningriigi prints, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning [[Liivimaa]] kuningas 1570–1577. Tema valitsemisajal oli Põltsamaa mõnda aega Liivimaa kuningriigi keskuseks. * [[Jaan Roos]] (21. jaanuar 1888 – 5. juuli 1965) oli eesti kirjandusloolane, [[bibliofiil]] ja õpetaja. Tema tegevus ja elu oli tihedalt seotud Põltsamaaga. * [[Jacob Heinrich von Lilienfeldt]] (01. detsember 1716 – 12. juuli 1785) baltisaksa näitekirjanik, esseist, juhuluuletaja, Uue-Põltsamaa mõisa omanik. Ühiskonnakriitiline, sotsiaalseid reforme toetav ja propageeriv kirjanik. 1767. aastal avaldas poliitilise traktaadi "Neues Staats-Gebäude", kus tuli esimesena välja ettepanekuga luua Euroopa riikide liit. * [[Janek Tombak]] (sündinud 22. juulil 1976) on eesti jalgrattasportlane. Alustas sporditeed Põltsamaal. Osales 2004. aastal [[2004. aasta suveolümpiamängud|Ateena olümpiamängudel]] maanteesõidu grupisõidus ja saavutas 61. koha. * [[Karl August Hermann]] (23. september 1851 – 11. jaanuar 1909) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Sündis ja alustas kooliteed Põltsamaa kandis. * [[Peter Ernst Wilde]] (1732–1785) oli [[baltisaksa]] arst ja literaat. Rajas Põltsamaa külje alla [[Kuningamägi|Kuningamäele]] esimese eratrükikoja [[Tsaari-Venemaa]]l. Andis seal välja esimest eestikeelset ajakirja [[Lühhike öppetus]]. * [[Reinhold Kamsen]] (12. oktoober/[[24. oktoober]] [[1871]] – [[16. mai]] [[1952]]) oli eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja. Aastast [[1920]] oli ta [[Põltsamaa tarvitajate ühing|Põltsamaa tarvitajate ühingu]] raamatupidaja ning osales kohalikus seltsitegevuses. Aastatel [[1927]]–[[1931]] töötas ta ajalehe [[Põltsamaa Teataja]] vastutava toimetajana, aastatel [[1930]]–[[1931]] andis ta välja nädalalehte [[Põltsamaa Uudised]]. * [[Tiit Pääsuke]] (sündinud 22. detsembril 1941) on eesti maalikunstnik. Sündinud Põltsamaal. Teda on peetud üheks 1970. ja 1980. aastate Eesti maalikunsti juhtfiguuriks. ==Sõpruslinnad== *{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Sollefteå vald]], Rootsi *{{riigi ikoon|Soome}} [[Kokemäki]], Soome *{{riigi ikoon|Läti}} [[Skrunda]], Läti ==Ajalugu== {{commonskat|History of Põltsamaa|Põltsamaa ajalugu}} {{Vaata|Põltsamaa ajalugu}} ===Esiajalugu=== Põltsamaalt on teada [[vanem rauaaeg|vanemast rauaajast]] pärinev asulakoht ([[Põltsamaa asulakoht]]).<ref name="Eestigiid.ee" /> Põltsamaa ([[saksa keel]]es ''Oberpahlen'') asus [[13. sajand Eestis|13. sajandini]] [[Mõhu]] muinasmaakonnas. Täpsemad andmed varasema inimasustuse kohta on lünklikud. Midagi võib välja lugeda kohalike [[aardeleid]]ude põhjal. Näiteks 1939. aasta sügisel tuli Põltsamaa linna loodepiiril päevavalgele [[Eesti viikingiaeg|viikingiaegne]] kogukas mündiaare.<ref name="Eestigiid.ee" /> Aarde noorim münt, [[Samaniidide dünastia]] emiiri [[Nasr ibn Ahmadi]] [[dirhem]] on löödud aastal 329 [[hidžra]] järgi, mis vastab kristliku ajaarvamise 940.–941. aastale<ref name="Ht1WW" />. ===Ajalugu enne Liivi sõda=== Põltsamaa piirkonna alad ristiusustati põhiliselt 1220. aastatel. 1234. aastal tunnistas Rooma [[paavst]] [[Gregorius IX]] ühes kirjas, et Mõhu (Moche) kuulub nende maade hulka, mis on jutlustamise või retkede läbi pööratud usku ning kuulub [[Rooma kirik]]ule. 1234. aastal töötas seal ka juba katoliku vaimulik, [[plebaanus]].<ref name="0jNpw" /> [[Pilt:Põltsamaaloss.JPG|pisi|Kirik ja konvendihoone varemed]] 13. sajandi teisel poolel rajati Põltsamaale [[Põltsamaa ordulinnus|Liivi ordu linnus]]. Linnuse rajamisel sai määravaks Põltsamaa strateegiline asukoht – [[Põltsamaa jõgi|Pala jõe]] ületuskohal ristusid tolleaegsed põhi[[magistraal]]id [[Tallinn]]–[[Tartu]] ja [[Viljandi]]–[[Laiuse]]–[[Narva]]. Ordumeister [[Otto von Rodenstein]]i juhtimisel eraldati pisut rohkem kui ühe hektari suurune nelinurkne maatükk. See piirati paksude müüridega. Ehitustöödel kasutati materjalina kohalikku [[maakivi|maa-]] ja [[lubjakivi]]. Müüri ümber kaevati lai ja sügav [[vallikraav]], mis oli ühenduses jõega. Linnus valmis 1272. aastal. Algne linnus oli ruudukujuline [[kastell]], mille ümber kaevati [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõega]] ühenduses olevad vallikraavid. Kastelli müüride algne kõrgus oli kolm meetrit, peagi kõrgendati seda aga viie meetrini.<ref name="KMDdF" /> Keskaegse Põltsamaa linnuse ehitusloost ja eluolust puuduvad kirjalikud andmed – seetõttu tugineb enamik ehitise varasematest kirjeldustest ehitusarheoloogilistele uuringutele.<ref name="tw8bN" /> Vähestest kirjalikest allikatest on teada, et [[Liivi ordu]] ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] [[Liivi-Moskva sõda|vahelise sõja (1501–1503)]] käigus põletati Põltsamaa linnus ja alev 1502. aastal Vene vägede poolt maha. Sellele on osutanud [[Balthasar Russow]] oma "[[Balthasar Russowi Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonika]]s". [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] algetapi 1558. aastal võtsid Moskva tsaaririigi väed [[Pavel Petrovitš Zabolotski]] juhtimisel Põltsamaa oma kontrolli alla 1558. aasta oktoobris ja andsid selle 1571. aastal üle hertsog [[Magnus]]ele. ===Liivimaa kuningriigi pealinn=== {{Vaata|Liivimaa kuningriik}} [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, 1570. aastal, kuulutas Vene [[tsaar]] [[Ivan Julm]] Holsteini hertsog Magnuse – Taani kuninga [[Frederik II]] noorema venna ja [[Saare-Lääne piiskop]]i – [[Liivimaa kuningriik|Liivimaa kuningaks]]. Kuningas Magnuse residentsiks sai Põltsamaa linnus ning tema sõjalaager paiknes lähimal künkal, mis kannab siiani [[Kuningamägi|Kuningamäe]] nime.<ref name="PHu0y" /> [[Põltsamaa piiramine (1572)|1572. aasta sügisel piirasid linna]] kaks korda Rootsi väed, kuid tulemusteta. 1574. aasta suvel rüüstasid Põltsamaad Rootsi teenistuses olevad liivimaalaste salgad. 1578. aasta veebruaris anti linn hertsog Magnuse alluvuses oleva Liivi garnisoni poolt üle rootslastele. [[Põltsamaa piiramine (1578)|1578. aasta]] suvel, pärast nädalat kestnud piiramist, võtsid linna üle taas vürst [[Ivan Golitsõn]]i juhitud Vene väed. 1582. aastal sõlmitud [[Jam-Zapolski vaherahu]]ga andis Moskva tsaaririik Põltsamaa üle [[Rzeczpospolita]]le. [[Poola aeg|Poola ajal]] (1582–1621) oli [[Põltsamaa staarostkond|Põltsamaa staarostkonna]] keskus. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal, [[1703]]. aastal, purustasid venelased asula uuesti. [[Pilt:BM08005Am.jpg|pisi|Põltsamaa plaan [[18. sajand Eestis|18. sajandist]]. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] ===18. sajandi õitseng=== 18. sajandi teisel poolel elas Põltsamaa [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonna]] keskusena üle silmapaistva majandusliku ja kultuurilise õitsengu. Seotud on see peaasjalikult [[Vana-Põltsamaa mõis]]a valdaja [[Woldemar Johann von Lauw]]'ga, kes rajas Põltsamaa kanti hulgaliselt tööstusettevõtteid. 1760–1780 asutati Põltsamaale või selle ümbrusse [[Laashoone]] klaasivabrik, [[Kamari]] vasekoda ja peeglivabrik, [[Põltsamaa portselanimanufaktuur|portselanimanufaktuur]] jms. Lauw' kutsel Põltsamaale asunud arst [[Peter Ernst Wilde]] rajas Kuningamäele Põltsamaa mõisa [[meierei]]sse 1766. aastal trükikoja ning andis seal välja esimest eestikeelset ajakirja [[Lühhike öppetus]]. Pastorina teenis Põltsamaa kirikus neil aastail [[August Wilhelm Hupel]], kes pälvis tuntust ka koduloouurijana ja literaadina. [[1773]]. aastal ühendati [[Tartu kreis]]ist lahutatud Põltsamaa kihelkond, [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]] ja [[Kolga-Jaani kihelkond]] [[Pärnu kreis]]iga. === Hilisem periood === Kuni 1917. aastani kandis linn saksakeelset nime Oberpahlen ('[[Põltsamaa jõgi|Paala jõe]]st ülalpool'). Varem on ka kasutatud venekeelseid nimesid ''Оберпален'', ''Верпель'', ''Полчев'', ''Воробьин-город''. {{vaata|Põltsamaa linnapea|Põltsamaa Linnavalitsus|Põltsamaa Linnavolikogu}}. {{vaata|Põltsamaa alevivolinike loend 1924}}<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/14 Türi alewiwolinikkude nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924</ref>, [[Põltsamaa linnavolinike loend]] 1925. aasta Põltsamaa "majaomanikkude ja teiste elanikkude" koosolek pooldas [[alev]]i muutmist linnaks, täpsemalt "Paala linnaks".<ref name="aw8Qj" /> [[1926]]. aastal sai Põltsamaa [[linnaõigus]]ed. [[Põltsamaa Linnavalitsus]] asus aadressil [[Veski tänav (Põltsamaa)|Veski tänav]] 2. Põltsamaa linna [[omavalitsus]]lik staatus kinnitati aastal 1991.<ref name="riigiteataja1991" /> == Pilte == <gallery> Fail:Põltsamaa castle in Estonia 0849.jpg|Põltsamaa ordulinnus Fail:Põltsamaa castle and river in Estonia 0841.jpg|Põltsamaa jõgi Fail:Põltsamaa castle in Estonia 0839.jpg|Põltsamaa ordulinnus 2021. aasta oktoobris Fail:Põltsamaa linnuse varemed.jpg Fail:Põltsamaa lossi talvine vaade.jpg Fail:Põltsamaa jõgi Roosisaarelt.jpg Fail:Põltsamaa noortekeskus 2013a.jpg Fail:Põltsamaa sissesõiduviit.jpg Fail:Põltsamaa rippsild.jpg </gallery> ==Vaata ka== [[Pilt:Põltsamaa kalmistu.JPG|pisi|[[Põltsamaa kalmistu]]]] *[[Põltsamaa linnavolinike loend]] *[[Põltsamaa ordulinnus]] *[[Põltsamaa jõgi]] *[[Põltsamaa tänavate loend]] *[[Põltsamaa Felix AS]] *[[Põltsamaa kalmistu]] *[[Põltsamaa lipp]] *[[Põltsamaa saksa kalmistu]] *[[Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu]] *[[Põltsamaa Kultuurikeskus]] *[[Põltsamaa Emadeklubi]] *[[EKNK Põltsamaa Jordani kogudus]] *[[Põltsamaa kunstiselts]] *[[Põltsamaa aia- ja pargikohvikud]] *[[Põltsamaa.info]] *[[Kuldsuud Põltsamaal]] *[[Põltsamaa portselanimanufaktuur]] *[[Põltsamaa linna aukodanik]] *[[Põltsamaa vapp]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Cw6wa">[https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga], vaadatud 17. oktoober 2014</ref> <ref name="Eestigiid.ee">{{Eestigiid|0|1538|54}} (vaadatud 05.10.2015)</ref> <ref name="Ht1WW">Leimus, I. Araablaste hõbe Põltsamaal. Ilmunud kogumikus Põltsamaa Muuseumi toimetised. Põltsamaa lossi sees ja ümber. Vali Press, 2007</ref> <ref name="0jNpw">Kuurme, Herbert. Pildikesi Põltsamaa ajaloost. Vali Press 2001</ref> <ref name="KMDdF">[http://www.mois.ee/vilj/poltsamaa.shtml Põltsamaa linnus ja loss (mõis)]. Portaal "Eesti mõisad". Vaadatud 23.07.2012</ref> <ref name="tw8bN">Tvauri, Andres. Arheoloogilised leiud Põltsamaa linnusest. Ilmunud kogumikus Põltsamaa Muuseumi toimetised. Põltsamaa lossi sees ja ümber. Vali Press, 2007</ref> <ref name="PHu0y">[http://www.poltsamaaturism.ee/index.php?mode=ajalugu#liivimaa Põltsamaa ajalugu]. Põltsamaa Muuseumi koduleht. Vaadatud 23.07.2012</ref> <ref name="aw8Qj">Kas alev või linn? [[Rahvaleht]], 12. november 1925, nr 105, lk 2</ref> <ref name="riigiteataja1991">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13075321 Jõgeva maakonna Pajusi, Palamuse, Puurmanni, Põltsamaa, Tabivere ja Torma valla ning Põltsamaa linna, Järva maakonna Kabala ja Väätsa valla, Lääne maakonna Lihula alevi ning Ridala ja Taebla valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 12.12.1991)]</ref> <ref name="Planeering">[https://poltsamaa.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=ae95ed1a-f0bd-485f-8f5c-b5e68b6d759a&groupId=149839 Põltsamaa linna üldplaneering 1998]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. PDF. Vaadatud 23.07.2012</ref> <ref name="Põlts">{{netiviide| URL = http://poltsamaaturism.ee/index.php?mode=jalutus| Pealkiri = "Jalutuskäik kuningalinnas"| Väljaanne = poltsamaaturism.ee| Kasutatud = 29.08.2010| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 11.12.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20101211201640/http://www.poltsamaaturism.ee/index.php?mode=jalutus| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="vCJuy">Need andmed on Põltsamaa kodulehelt; Statistikaameti andmete järgi 4642</ref> <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref> <ref name="mZUWR">[http://poltsamaa.kovtp.ee/statistika Statistika]. Põltsamaa linnavalitsus.</ref> <ref name="Kask">Põltsamaa linnast ja inimestest. Koostaja Merike Kask. Vali Press, 2006</ref> <ref name="BkyG8">[https://web.archive.org/web/20150518102427/http://www.marilasteaed.edu.ee/maarus%20nr51%20MARI%20arengukava.pdf Lasteaed Mari arengukava 2012–2016] PDF. Vaadatud 23.07.2012</ref> <ref name="Dcbae">[https://web.archive.org/web/20111204012747/http://www.tammetoruke.edu.ee/index.php?page=86 Põltsamaa Lasteaed Tõruke ajalugu]. Vaadatud 23.07.2012</ref> <ref name="nKPXE">[https://web.archive.org/web/20140810034224/http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1001505 Suur sild meenutab proua Järveküljele tema perekonna lugu], Vooremaa.ee, 17.01.2009</ref> <ref name="gIzmd">[http://www.eestiroos.ee/#!vstc0=roosiaed Põltsamaa Roosiaed]. Vaadatud 22.07.2012</ref> <ref name="fqaNX">[http://www.ohtuleht.ee/110903 Põltsamaa saab Roosisaare]. Õhtuleht 31.08.2011. Vaadatud 23.07.2012</ref> }} ==Välislingid== {{Commonscat}} *[http://www.poltsamaa.ee Põltsamaa koduleht] *[http://poltsamaa.info/ Põltsamaa.info] *[http://www.estonia360.ee/poltsamaa_loss/ Põltsamaa 360° aeropanoraam / aerofoto] *Mait Talts: [http://tartu.postimees.ee/290806/tartu_postimees/kultuur/215273.php?r "Raamat mitme saarega linna elanike rõõmuks"] Postimees, 29. august 2006 {{Põltsamaa vald}} {{Eesti linnad}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Põltsamaa| ]] n0onpiikccw9kbkb1yhvkr06mospe67 Suure-Jaani 0 3974 6176314 6139673 2022-08-10T18:55:30Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{EestiAsula | nimi = Suure-Jaani | pilt = Suure-Jaani kirik talvel.JPG | pildiallkiri = Suure-Jaani kirik talvel | pindala = | elanikke = | maakond = Viljandi | osm = pind }} [[Fail:Kevad Suure-Jaanis.jpg|pisi]] '''Suure-Jaani''' on [[vallasisene linn]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]. Suure-Jaani piirneb idas [[Nuutre]] ja [[Kõidama]] külaga, põhjas [[Lõhavere]] külaga, loodes [[Päraküla (Põhja-Sakala)|Päraküla külaga]], läänes [[Ängi]] külaga ning lõunas [[Epra]] külaga. Suure-Jaanist jookseb läbi [[Ängi oja]] ja linnas asub [[Suure-Jaani paisjärv]], mis on ühenduses linna piirest välja jääva [[Nuutre-Kõpu paisjärv]]ega. Suure-Jaani pindala on 2,23 km<sup>2</sup> ja seal elas 2019. aasta alguse seisuga 1057 inimest. Suure-Jaani on Viljandimaal elanike arvu poolest neljas linn ja Eestis 43. linn. Sellest on rahvaarvult veel väiksemad ainult [[Abja-Paluoja]], [[Püssi]], [[Mõisaküla]] ja [[Kallaste]]. Esmakordselt mainiti muistset Valula küla 1428. aastal, millest sai hiljem Suure-Jaani alevik, seejärel alev ning 1. mail 1938 sai Suure-Jaani [[kolmanda astme linn]]aks.<ref>{{Netiviide|autor=Jaan Pihlak|url=http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/pihlak.pdf|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond ja vabaduse risti vennad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> 22. oktoobrist 2005 kuni 21. oktoobrini 2017 kuulus Suure-Jaani linn [[Suure-Jaani vald]]a.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.suure-jaani.ee/tutvustus-ja-asukoht|pealkiri=Suure-Jaani vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Asulas tegutsevad [[Suure-Jaani Kool|kool]], [[Suure-Jaani Gümnaasium|gümnaasium]], [[Suure-Jaani kultuurimaja|kultuurimaja]], tervisekoda ja [[Suure-Jaani raamatukogu|raamatukogu]] ning [[heliloojate Kappide majamuuseum]]. Seal asuvad [[Suure-Jaani kirik]] ja [[Suure-Jaani Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kirik|õigeusu kirik]]. Rajamisel on tööstuspark. [[Suure-Jaani kalmistu]]le on maetud näiteks [[Artur Kapp]], [[Johann Köler]], [[Aleksander Mälton]] ja [[Mart Saar]]. Alates 1998. aastast korraldatakse [[Suure-Jaani muusikafestival]]i. == Nimi == [[1428]]. aastal mainiti esmakordselt Valula küla, mille kohale tekkinud asulat hakati [[17. sajand]]il nimetama Suure-Jaaniks. Ka kirikukihelkonna keskaegne nimi oli ''Walle'' (Valula kirikuküla järgi), ehkki kirik kandis püha Johannese nime. Eristamaks Johannesele pühendatud kaht naaberkihelkonda, hakati hiljem läänepoolsemat (suuremat) nimetama Suure- ja idapoolsemat Väike- ehk Kolga-Jaaniks (saksa ''Gross- und Klein-Sankt-Johannis'').<ref name=":0" /><ref name=":5" /> Pärast Suure-Jaani saamist [[kolmanda astme linn]]aks 1938. aastal kaaluti linna nime muutmist Leolaks, kuid see jäi linlaste vastuseisu tõttu ära.<ref name="fil" /> == Rahvastik == {| class="wikitable" |+ Suure-Jaani linna elanike arvu muutumine !Aasta !Rahvaarv !Aasta !Rahvaarv !Aasta !Rahvaarv |- |1922<ref name=":5" /> |966 |1992<ref name=":4" /> |1500 |2009<ref name=":7" /> |1110 |- |1930<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Entsüklopeedia, 12. köide|aasta=2003|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus|lehekülg=527–528}}</ref> |1179 |1995<ref name=":5" /> |1444 |2010<ref name=":7" /> |1100 |- |1934<ref name=":5" /> |1031 |2000<ref name=":7" /> |1360 |2011<ref name=":7" /> |1090 |- |1938<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandimaa Haridusamet|lehekülg=27}}</ref> |>1100 |2001<ref name=":7" /> |1320 |2012<ref name=":7" /> |1051 |- |1939<ref name=":5" /> |1144 |2002<ref name=":7" /> |1310 |2013<ref name=":7" /> |1042 |- |1941<ref name=":4" /> |1143 |2003<ref name=":7" /> |1280 |2014<ref name=":7" /> |1036 |- |1959<ref name=":5" /> |1713 |2004<ref name=":7">{{Netiviide|autor=|url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0282U&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+2017%2E+AASTA+HALDUSREFORMI+J%C4RGSE+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2|pealkiri=RV0282U: RAHVASTIK SOO, VANUSERÜHMA JA 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSE ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR|väljaanne=Statistikaamet|aeg=2017|vaadatud=03.11.2019}}</ref> |1230 |2015<ref name=":7" /> |1062 |- |1965<ref name=":4" /> |1664 |2005<ref name=":7" /> |1220 |2016<ref name=":7" /> |1059 |- |1970<ref name=":5" /> |1610 |2006<ref name=":7" /> |1210 |2017<ref name=":7" /> |1072 |- |1979<ref name=":5" /> |1653 |2007<ref name=":7" /> |1160 |2018<ref name=":13">{{Netiviide|autor=|url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PO0240&ti=POPULATION+BY+SEX%2C+AGE+AND+PLACE+OF+RESIDENCE+AFTER+THE+2017+ADMINISTRATIVE+REFORM%2C+1++JANUARY&path=../I_Databas/Population/01Population_indicators_and_composition/04Population_figure_and_composition/&lang=1|pealkiri=PO0240: POPULATION BY SEX, AGE AND PLACE OF RESIDENCE AFTER THE 2017 ADMINISTRATIVE REFORM, 1 JANUARY|väljaanne=Statistikaamet|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> |1064 |- |1989<ref name=":5" /> |1503 |2008<ref name=":7" /> |1140 |2019<ref name=":13" /> |1057 |} == Loodus == === Pinnamood === Suure-Jaani paikneb [[Sakala kõrgustik]]u põhjajalamil, mis on vahelduva pinnareljeefiga: esineb [[astang]]uid, [[voor]]i, [[oos]]e, [[Moreenküngas|moreenkupleid]] ja looklevaid jõeorge.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani Kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandimaa Haridusamet|lehekülg=5}}</ref> === Mullastik === Suure-Jaani ümbruse muldadest domineerivad kahkjad leetunud mullad, nõrgalt leetunud mullad ja [[Gleistunud muld|gleistunud]] kahkjalt leetunud mullad. Samuti esineb [[Gleistunud muld|gleistunud]] deluviaalmulda, gleistunud lammimulda ja leetjat [[gleimuld]]a.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA29&user_id=at&LANG=1&WIDTH=980&HEIGHT=578&zlevel=6,586398.64831774,6489700.1343944|pealkiri=Maaameti mullastiku kaardirakendus|väljaanne=Maaamet|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> === Geoloogiline ehitus === Suure-Jaani asub [[Ida-Euroopa platvorm]]i äärealal, mis on tektooniliselt stabiilne ning maavärinaid üldjuhul ei esine. Suure-Jaani asub Kesk-Eestile iseloomuliku [[silur]]i lubjakivi ja Lõuna-Eestile iseloomuliku [[devoni liivakivi]] ladestute üleminekualal. Rohkem on aluspõhjas [[devoni liivakivi]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandimaa Haridusamet|lehekülg=5,6}}</ref> === Veestik === [[Pilt:Suure-Jaani paisjärv.jpg|pisi|[[Suure-Jaani paisjärv]] ]] Linnast voolab läbi [[Ängi oja]]<ref>{{kkr|VEE1134200|Ängi oja}} (vaadatud 06.11.2019)</ref>, millele on linnas paisutatud [[Suure-Jaani paisjärv]]<ref>{{kkr|VEE2064700|Suure-Jaani paisjärv}} (vaadatud 06.11.2019)</ref>. Vahetult ülesvoolu asuv [[Nuutre-Kõpu paisjärv]] asub väljaspool linna<ref>{{kkr|VEE2064710|Nuutre-Kõpu paisjärv}} (vaadatud 06.11.2019)</ref>. [[1993]]. aasta suvel lõpetati Suure-Jaani paisjärve puhastamine.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Aili Umla|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=AS TRÜKIEKSPERT VILJANDI|lehekülg=}}</ref> 2006. aastal sai kalastusklubi Suure-Jaani Säga projekt 290 000-kroonise toetuse [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]]elt, millele vald lisas omafinantsinvesteeringuna 51 000 krooni, et puhastada Suure-Jaani paisjärv risust ja [[Vetikad|vetikatest]] ning niita selle kallastelt [[Harilik pilliroog|pilliroogu]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sakala.postimees.ee/212485/suure-jaani-paisjarv-saab-puhtamaks|pealkiri=Suure-Jaani paisjärv saab puhtamaks|väljaanne=Sakala|aeg=16.01.2010|vaadatud=2.11.2019}}</ref> === Taimestik === Suure-Jaani asulat ümbritsevad valdavalt põllud, mistõttu on looduslik mitmekesisus väiksem. Põldude vahel leiduvad väiksemad metsatukad, kus esineb metsaaluseid [[niit]]e ja [[puisniit]]e. Valdavaks metsatüübiks on kuuse- või lehtsegametsad. Linnas asuvat paisjärve ümbritsevatel aladel kasvab ka soo- ja [[lamm]]i<nowiki/>taimi, mis eelistavad niiskemat kasvukeskkonda.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandimaa Haridusamet|lehekülg=6,7}}</ref> == Haldus == {{mitu pilti|kogulaius=300|pilt1=Flag of Suure-Jaani.svg|pilt2=Suure-Jaani coatofarms.png|jalus=Suure-Jaani lipp ja vapp (1995–2005) olid aastatel 2005–2017 [[Suure-Jaani valla lipp]] ja [[Suure-Jaani valla vapp|vapp]] ning on alates 2017. aastast Põhja-Sakala valla lipp ja vapp}} Alates 2005. aastast on Suure-Jaani [[vallasisene linn]], kui [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel liitusid Suure-Jaani linn, Suure-Jaani vald, [[Olustvere vald]] ja [[Vastemõisa vald]] ning moodustasid [[Suure-Jaani vald|Suure-Jaani valla]]. Aastal 2017 toimunud [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] käigus ühinesid Suure-Jaani vald, [[Kõo vald]], [[Kõpu vald]] ja [[Võhma]] linn ja moodustasid [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala valla]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/431122016019|pealkiri=Ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamine|väljaanne=|aeg=22.12.2016|vaadatud=3.11.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4311/2201/6019/123_lisa_1.pdf#|pealkiri=Ühinemisleping|väljaanne=|aeg=22.12.2016|vaadatud=3.11.2019}}</ref> === Linnapea === Pärast Suure-Jaani [[alev]]i saamist [[kolmanda astme linn]]aks 1938. aastal täitsid [[Suure-Jaani linnavanem]]a ametit [[August Nurk]] (1938–1940), [[August Pakassaar]] (1940–1941) ja [[August Mutli]] (1941–1944).<ref name="fil" /> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal juhtisid linna täitevkomitee esimehed.<ref name="fil" /> Taas oli Suure-Jaanil linnapea aastatel 1990–2005.<ref name="fil" /> Praegu pole Suure-Jaani linnal [[linnapea]]d ega [[linnavanem]]at, sest tal pole omavalitsuslikku staatust ning ta on [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala valla]] administratiivseks keskuseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.suure-jaani.ee/suure-jaani-linn|pealkiri=Suure-Jaani linn|väljaanne=|aeg=3.11.2019|vaadatud=2.11.2019|arhiivimisaeg=2.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102225344/http://www.suure-jaani.ee/suure-jaani-linn|url-olek=ei tööta}}</ref> {| class="wikitable" style="width:200px;margin-right:50px"" |+ Endised linnapead<ref name="fil">{{Netiviide|autor=|url=https://www.filateelia.ee/postiajalugu/Suure-Jaani/kodukandifilateelia.php|pealkiri=Eesti Filatelist nr 41|väljaanne=|aeg=2009|vaadatud=05.11.2019}}</ref> !Aasta !Nimi |- |1990–1992 |[[Märt Moll]] |- |1992–1999 |[[Ülo Köst]] |- |1999–2000 |[[Mihkel Jürisson]] |- |2000–2001 |[[Peeter Arro]] |- |2001–2002 |Ülo Köst |- |2002–2005 |[[Rein Valdmaa]] |- |2005 |Ülo Köst |} == Ajalugu == [[Suure-Jaani kihelkond]] hõlmas Suure-Jaani linna, endisi Olustvere, Suure-Jaani ja Vastemõisa valdu ning osi Pärsti ja Vändra vallast. 13.–16. sajandil kuulus Suure-Jaani ala [[Viljandi komtuurkond]]a. Aastani 1777 oli Suure-Jaanis Vanamõisas ka [[Risti kabel]]ina tuntud abikirik. 19. sajandi keskel algas Suure-Jaanis [[usuvahetusliikumine]] ning sellega seoses valmis 1847. aastal Peeter-Pauli õigeusu kirik. Talude päriseksostmine algas 1865. aastal. Suure-Jaanist kujunes Kesk-Eesti rahvusliku liikumise ja kultuurielu keskus.<ref name=":5" /> Praeguse Suure-Jaani linna territooriumi ainsateks ehitisteks olid pikka aega kirik ning selle juurde kuuluvad kirikhärra ja [[Köster|köstri]] eluhooned. 1891. aastal hakati [[Taevere mõis]]ale kuulunud [[Valula karjamõis]]a maadel välja andma ehituskrunte. Esimene ehitaja oli Põdra-nimeline pagar.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandi Haridusamet|lehekülg=25}}</ref> [[Tallinna–Viljandi rongiliin|Viljandi–Tallinna raudteeliin]] viidi alevist mööda, pidurdades Suure-Jaani arengut, sest [[Lõhavere mõis]]a omanik ei lubanud seda oma maale ehitada. Siiski asus asulasse elama hooajatöölisi, väikekaupmehi ja käsitöölisi. Ehitati kauplusi ja asutati väiketööstusi.<ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandimaa Haridusamet|lehekülg=26}}</ref> [[Pilt:Suure-Jaani koolimaja 1903.jpg|pisi|Suure-Jaani kihelkonnakooli maja 1903. aastal]] 19. sajandi lõpuks oli alevikuks arenenud endises kirikukülas olemas kõrts, [[Suure-Jaani kihelkonnakool|kihelkonnakool]], apteek, kolm poodi, viis pagarit, kaks nahaparkalit, kaks riidevärvimistöökoda ja arst. 1903 asutati turg ja 1908 avati lasteaed. 1909. aastal asutati [[Suure-Jaani raamatukogu|Suure-Jaani laulu- ja mänguseltsi Ilmatar raamatukogu]], 1910. aastal avati postkontor, 1911. aastal alustas tööd [[Suure-Jaani Piimatalituse Ühisus]] ja 1919. aastal [[Suure-Jaani Ühispank]].<ref name=":9" /><ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 162.</ref> 1924. aastal sai Suure-Jaani alevi õigused. {{vaata|Suure-Jaani alevivolinike loend 1924|Suure-Jaani alevivolinike loend 1934}} Esimesed [[Alevivolikogu|alevivolikogu]] valimised toimusid 1922. aastal, aasta hiljem saadi aleviõigused.<ref name=":5" /> 1920-ndatel tööstusettevõtteid Suure-Jaanis polnud, elanikud elatusid peamiselt talutöödest, talvel tehti metsatöid. Sajandi algusaastatel jõudis alevisse ka elekter, seal oli oma elektrijaam ning 1929. aastal pandi tänavatele elektrivalgustus. 1930-ndatel oli linnas 3 veo- ja 6 sõiduautot ning mööbli- ja puidutööstus.<ref name=":9" /> 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli [[selts]]ide tegutsemine aktiivne: 1887. aastal alustas ametlikult tegevust haridusselts Ilmatar, 1907. aastal [[Suure-Jaani Põllumeeste Selts]], 1918. aastal Suure-Jaani Naisselts, 1925. aastal [[Suure-Jaani Spordiselts "Lembit"]], 1936. aastal [[Suure-Jaani Meestelaulu Selts]].<ref name=":4" /> [[1. mai]]l [[1938]] jõustunud [[linnaseadus]]ega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 Linnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938</ref> sai Suure-Jaani [[kolmanda astme linn]]aks ja Suure-Jaani sai [[linnaõigus]]e.<ref name=":5" />. {{vaata|Suure-Jaani linnavanem|Suure-Jaani Linnavalitsus}} {{vaata|Suure-Jaani linnavolinike loend 1934|Suure-Jaani linnavolinike loend 1939}} 1938. aastal valmis [[Suure-Jaani Gümnaasium|Suure-Jaani kooli]] krunt, hoone valmis kaks aastat hiljem. Koolimaja juurde tehti [[ujuksild]] ja rajati liigirikas park. [[Teine maailmasõda]] ei puudutanud Suure-Jaanit märkimisväärselt.<ref name=":10">{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandimaa Haridusamet|lehekülg=27}}</ref> 1950–1959 oli Suure-Jaani [[Suure-Jaani rajoon|samanimelise rajooni]] keskus.<ref name=":5" /> 1965 oli linna territoorium 224 ha, millest ehitiste all oli 34 ja teede all 13 ha. Elumaju oli 371, millest 322 olid eramajad ja 49 kommunaalmajad.<ref name=":10" /> [[Fail:Vaade Tallinna tänavalt Suure-Jaanis.jpg|pisi|Vaade Tallinna tänavalt Suure-Jaanis]] 1961. aastal valmis uus keskkoolihoone, 1965 läks käiku kauplus-söökla. Kohaliku tähtsusega oli kaks tööstusettevõtet: silmkoe- ja limonaaditsehh, mõlemad praeguseks likvideeritud. Lisaks tegutses [[Teeninduskombinaat Leola|teeninduskombinaadi Leola]] üks osakond, kus oli õmblustöökoda, juuksur ja lõngavahetuspunkt, ning vähesel määral puidutöökoda. Varem oli Suure-Jaanis ka piimakombinaadi tsehh, kus toodeti juustu. 1990. aastateks oli alles jäänud piima vastuvõtupunkt.<ref name=":10" /><ref name=":11">{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandimaa Haridusamet|lehekülg=28}}</ref> Alates 1944. aastast oli Suure-Jaanis [[Viljandi autotööstuse kolonn]], kus oli 1995. aastaks tööl olnud 116 autojuhti.<ref name=":11" /> Umbes sajandi keskpaigast alates on vanas kirikumõisa majas tegutsenud lastepäevakodu, mis tegutseb praegu samas kohas lasteaiana Sipsiku nime all.<ref name=":11" /> 1990. aastatel hoogustus Suure-Jaanis eraettevõtlus. 1991 avati komisjonikauplus Kelluke (tänaseks suletud), 1992 pereäri, kus müüdi maiustusi ja toidukaupu, aasta hiljem selle kõrval toidupood.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandi Haridusamet|lehekülg=29}}</ref> <gallery> Suure-Jaani kalmistu värav 01.JPG|[[Suure-Jaani kalmistu]] värav Suure-Jaani vallamaja 2013.JPG|Vallamaja Suure-Jaani tuletõrjemaja.JPG|Vana tuletõrjemaja Kondase keskus Suure-Jaanis..jpg|Kondase maja Suure-Jaani lauluväljak.jpg|Lauluväljak </gallery> == Taristu == === Transport === Suurimad linna läbivad autoteed on [[Mudiste – Suure-Jaani – Vändra maantee]], [[Viljandi – Suure-Jaani tee]], [[Vastemõisa – Võlli – Suure-Jaani tee]], [[Suure-Jaani - Olustvere tee|Suure-Jaani – Olustvere tee]] ja [[Suure-Jaani - Navesti tee|Suure-Jaani – Navesti tee]]. Maakonnakeskusse [[Viljandi]]sse on 24 km, [[Pärnu]]sse 77 km, [[Tartu]]sse 100 km, [[Tallinn]]a 138 km.<ref group="m">Mõõdetud Google Mapsist optimaalset teed pidi.</ref> Linnas asub bussipeatus, mida läbivad maakonnaliinid. Lähim rongipeatus on 3 km kaugusel asuv [[Olustvere raudteepeatus]]. [[Fail:Paadisild Suure-Jaanis.jpg|pisi|Ujumiskohana kasutatav paadisild Suure-Jaanis]] === Rand === Läbi Suure-Jaani jookseb [[Ängi oja]], millele on paisutatud Suure-Jaani paisjärv. Paisjärve ääres asub liivarand supluskoha, terrassi ja paadisillaga.<ref>{{Netiviide|autor=Aino Viinapuu|url=https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/suure-jaani-jarve-aarde-tulijaid-roomustab-uus-ujumiskoht?id=66685291|pealkiri=Suure-Jaani järve äärde tulijaid rõõmustab uus ujumiskoht|väljaanne=delfi.ee|aeg=4.9.2013|vaadatud=3.11.2019}}</ref> [[Fail:Suure-Jaani apteek.JPG|pisi|Kohalik apteek]] === Tervishoid === 1944. aastal asutati [[Suure-Jaani haigla]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sakala.postimees.ee/2157377/suure-jaani-haigla-tahistab-aastapaeva|pealkiri=Suure-Jaani haigla tähistab aastapäeva|väljaanne=Sakala|aeg=1.12.2004|vaadatud=2.11.2019}}</ref> Algul asus see Köleri tänaval ja seal oli 10 voodikohta. Esimene perearst Martin Hendre töötas seal kuni aastani 1960. 1995. aastaks oli haiglas töötanud 13 peaarsti ja 51 arsti ning seal oli 11 sisehaiguste ja 20 pikaravi voodikohta. Polikliinikus võtsid vastu hambaarst, perearstid, üldarstid, laste- ja närviarst.<ref name=":4" /> Suure-Jaani Tervisekojas tegutseb tervisekeskus, kus on kaks [[perearst]]i, kaks [[pereõde]], [[ämmaemand]], [[Radioloogia|radioloog]], koduõde ja [[füsioterapeut]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tervisekoda.ee/teenused/tervisekeskus/pere-ja-eriarstid/|pealkiri=Pere- ja eriarstid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=2.11.2019|arhiivimisaeg=2.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102225335/https://tervisekoda.ee/teenused/tervisekeskus/pere-ja-eriarstid/|url-olek=ei tööta}}</ref>, samuti pakutakse hambaraviteenust<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tervisekoda.ee/uncategorized/hambaravi-kabinet-dentes-ae-meie-majas-teisipaeviti-ja-neljapaeviti/|pealkiri=Hambaravikabinet Suure-Jaani Tervisekojas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=2.11.2019|arhiivimisaeg=2.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102225337/https://tervisekoda.ee/uncategorized/hambaravi-kabinet-dentes-ae-meie-majas-teisipaeviti-ja-neljapaeviti/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Samas hoones asub ka [[kiirabi]]<ref>{{Netiviide|autor=Leili Kuusk|url=https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/suure-jaani-kiirabi-kolis-uutesse-ruumidesse?id=65631096|pealkiri=Suure-Jaani kiirabi kolis uutesse ruumidesse|väljaanne=Maaleht|aeg=5.02.2013|vaadatud=2.11.2019}}</ref>. == Haridus == [[Fail:Suure-Jaani Gümnaasium.JPG|pisi|[[Suure-Jaani Gümnaasium]] ]] Hariduselu algas Suure-Jaani piirkonnas 17. sajandil. [[1680]]. aastal mainiti ülemkirikukomisjoni korralduses ümbruskonna talupoegade soovi lapsi kooli tuua. Seega rajati Suure-Jaani [[köstrikool]], kus õppis [[1688]]. aastal 24 õpilast. Köstrikooli näol oli tegemist laulu-, lugemis- ja palvekooliga.<ref name=":0" /> [[Suure-Jaani kihelkonnakool]] asutati [[1825]]. aastal ja see oli 19. sajandi lõpus tuntud koolmeistrite ettevalmistamise asutusi. [[Suure-Jaani Gümnaasium]] alustas tegevust algkoolina 1920. aastal ja oli endise kihelkonnakooli järeltulija. 1940. aastal valmis uus koolihoone, mis on tänapäeval kasutusel algklasside majana. Keskkoolihoone valmis 1961. aastal.<ref>[http://www.sjg.edu.ee/index.php/ajalugu/ Ajalugu] Suure-Jaani Gümnaasium (vaadatud 6. novembril 2019)</ref> 2005. aastal valmis kooli võimla, mis läks maksma üle 1,9 miljoni euro ja mida on nimetatud üheks parimaks maakonnas.<ref>[https://sakala.postimees.ee/2168535/aasta-ehitis-on-suure-jaani-voimla "Aasta ehitis on Suure-Jaani võimla"] Sakala, 31. detsember 2005</ref> Lisaks gümnaasiumile tegutseb koolimajas [[Suure-Jaani Kool]], millel on omakorda veel tegutsemiskohad [[Vastemõisa]]s, [[Tääksi]]s ja [[Sürgavere]]s (Tääksis ja Sürgaveres on ka lasteaiarühmad). Samuti asub koolimajas [[Suure-Jaani Gümnaasiumi Huvikool]]<ref>[http://www.sjg.edu.ee/index.php/huvikool/ Suure-Jaani Gümnaasiumi Huvikool]</ref>. == Kultuur == === Üritused === [[Fail:Suure-Jaani Muusikafestivali Päikesetõusukontsert aastal 2011.jpg|pisi|left|Suure-Jaani muusikafestivali Päikesetõusukontsert aastal 2011]] ==== Muusikafestival ==== Alates 1998. aastast toimub [[Suure-Jaani muusikafestival]] iga aasta 16.–23. juunil ning keskendub eesti muusikale, eriti aga nende heliloojate loomingule, kes on pärit Suure-Jaani kandist. Traditsioonina toimuvad festivali raames näitused, konkursid, kohtumised loominguinimestega, erinevad kontserdid ja laulupäevad.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://muusikafestival.suure-jaani.ee/|pealkiri=Suure-Jaani muusikafestivali avaleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> 2017. aastal pälvis festivali korraldusmeeskond Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa eksperdigrupi aastapreemia.<ref name=":1" /> ==== Järvepidu ==== [[Fail:Suure-Jaani Järvepidu.jpg|pisi|Suure-Jaani Järvepidu]] Alates 1960. aastast korraldatav Suure-Jaani Järvepidu on linna kõige pikema traditsiooniga üritus. Pidu toimub igal aastal augusti esimesel laupäeval.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.suure-jaani.ee/sundmused?inheritRedirect=true|pealkiri=Traditsioonilised sündmused|väljaanne=Suure-Jaani Vald|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Kultuurimaja === {{pikemalt|Suure-Jaani kultuurimaja}} Kultuurimaja tegevus on välja kasvanud 19. sajandi lõpu hoogsast ärkamisaegsest seltsitegevusest. Seltside juures tegutsesid laulukoorid, puhkpilliorkester, korraldati kirjandusõhtuid ja rahvapidusid, tehti näitemängu ja asutati raamatukogu. Esimene seltsimaja valmis 1904. aastal. 1940. aastani tegutses majas Suure-Jaani Tuletõrjeselts. Nõukogude korra ajal jätkus kultuurimajas sisuline tegevus, aga kõige aluseks sai kommunistlik ideoloogia ja propagandistlik kihutustöö. 2005. aastal koliti Suure-Jaani paisjärve kaldal asuvasse endisse koolihoonesse – [[Kondase maja|Kondase majja]]. Hoone renoveeriti aastatel 2012–2015.<ref name="Kultuurimaja">{{Netiviide|autor=|url=http://suurejaanikm.suure-jaani.ee/?Suure-Jaani_Kultuurimaja:Ajalugu|pealkiri=Suure-Jaani kultuurimaja ajalugu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019|arhiivimisaeg=11.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171211103027/http://suurejaanikm.suure-jaani.ee/?Suure-Jaani_Kultuurimaja:Ajalugu|url-olek=ei tööta}}</ref> Majas asub kuni 150 inimest mahutav saal.<ref name="maja-saal">[http://muusikafestival.suure-jaani.ee/programm/kontserdipaigad/kondase-maja-saal/ Kondase maja saal] Suure-Jaani Muusikafestival (vaadatud 8. novembril 2019)</ref> === Raamatukogu === [[Suure-Jaani raamatukogu]] asub alates 2013. aasta sügisest kultuurimaja hoones.<ref name="maja-saal" /><ref name=":5" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://suurejaanirk.weebly.com/|pealkiri=Suure-Jaani raamatukogu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> See on piirkonna keskne raamatukogu ning selle alla kuuluvad ka [[Vastemõisa raamatukogu|Vastemõisa]], [[Sürgavere raamatukogu|Sürgavere]], [[Tääksi raamatukogu|Tääksi]], [[Paala raamatukogu|Paala]] ja [[Olustvere raamatukogu]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4251/0201/8011/2018_M56_Lisa_1.pdf|pealkiri=Põhja-Sakala valla arengukava 2019–2025|väljaanne=riigiteataja.ee|aeg=2018|vaadatud=3.11.2019}}</ref> === Noortekeskus === [[Suure-Jaani Noortekeskus]] korraldab kogu valla noorsootööd.<ref>{{Netiviide|autor=Olev Kenk|url=https://www.err.ee/910627/suure-jaani-tervisekoda-mahutab-uhe-katuse-alla-veekeskuse-arstid-ja-politsei|pealkiri=Suure-Jaani tervisekoda mahutab ühe katuse alla veekeskuse, arstid ja politsei|väljaanne=err.ee|aeg=14.2.2019|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Suure-Jaani Noortekeskuse vabaajaväljakul on tänavakorvpalliplats, sportliku ''paintball'''i väljak, ''skate''-park, ronila, labürint, 9 minigolfirada ja liiklusväljak.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://noortekas.suure-jaani.ee/sport/sportimisvoimalused/vabaajavaljakud/|pealkiri=Vabaajaväljakud|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> === Muusikakollektiivid === Kultuurimajas tegutsevad [[Ilmatar (koor)|segakoor Ilmatar]] (loodud 1890) ja [[Suure-Jaani puhkpilliorkester|puhkpilliorkester]] (loodud 1871). Segakoor võttis nime 1887. aastal tegevust alustanud [[Ilmatar (selts)|laulu- ja mänguseltsilt "Ilmatar"]]. Varem oli Suure-Jaanis tegutsenud ka 40 lauljaga meeskoor (asutati 1862).<ref name=":5" /> === Ajaleht === [[Leole (ajaleht)|Leole]] on [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala valla]] ajaleht, mis ilmub alates 2000. aastast. Seda hakkasid ühiselt välja andma Suure-Jaani linn, [[Suure-Jaani vald|Suure-Jaani Vald]] ja [[Olustvere vald]]. Praegu annab lehte välja [[Põhja-Sakala vald]]. Leole kajastab [[volikogu]] ja valitsuse tegemisi, õnnitletakse sünnipäevalapsi, antakse teada sündidest ja surmadest ning kajastatakse piirkonnas toimuvat. Lehe põhirõhk on kohalike inimeste tegevuse tutvustamisel. Leole ilmub kord kuus ning see tuleb inimestele koju tasuta.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://web.suure-jaani.ee/leole/|pealkiri=Ajaleht Leole|väljaanne=|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> == Tööstus == === Suure-Jaani tööstuspark === Ettevõtlusaktiivsuse tõstmiseks ja töökohtade loomiseks rajatakse Suure-Jaanisse [[tööstuspark]]. Projekti visioon näeb ette, et aastaks 2030 tegutseb seal vähemalt 15 ettevõtet ning on loodud ligi 200 töökohta. Oodatakse, et kolm aastat pärast projekti lõppu oleks kasutusel vähemalt pooled tööstuspargi kruntidest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.delfi.ee/news/sisuturundus/sisuturundus/suure-jaanis-valmib-uhiuus-toostuspark?id=87210127|pealkiri=Suure-Jaanis valmib uhiuus tööstuspark|väljaanne=delfi.ee|aeg=23.8.2019|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Tööstuspark koosneb 16 tootmismaa ja 4 ärimaa krundist ning laiub 16 ha suurusel maa-alal. Hetkel käib taristu väljaehitamine.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://toostusala.suure-jaani.ee/toostuspark/projektist/|pealkiri=Suure-Jaani tööstusala praegune seis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> == Spordirajatised == [[Fail:Suure-Jaani Gümnaasium, maadlusvõistlus.JPG|pisi|Suure-Jaani Gümnaasiumi spordisaal]] Suure-Jaani paisjärve ääres asub rannavolleplats<ref>[http://noortekas.suure-jaani.ee/sport/sportimisvoimalused/rannavolleplatsid/ Rannavolleplatsid] 12.4.2010 (vaadatud 3.11.2019)</ref> ja linna mänguväljakud Lembitu ja Kondase platsil.<ref>[http://noortekas.suure-jaani.ee/sport/sportimisvoimalused/laste-manguvaljakud/ Laste mänguväljakud] 12.4.2010 (vaadatud 3.11.2019)</ref> Kondase pargis asub ka 12 treeninguseadmega välijõusaal<ref>[http://noortekas.suure-jaani.ee/sport/sportimisvoimalused/virgestusvaljakud/ Virgestusväljakud] 18.1.2013 (vaadatud 3.11.2019)</ref> ja võrkpalliväljak.<ref>[http://noortekas.suure-jaani.ee/sport/sportimisvoimalused/vorkpallivaljakud/ Võrkpalliväljakud] 12.4.2010 (vaadatud 3.11.2019)</ref> Suure-Jaanis asub ka 9 korviga [[kettagolf]]i park.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://noortekas.suure-jaani.ee/sport/sportimisvoimalused/disc-golfi-park/|pealkiri=Disc-golfi park|väljaanne=|aeg=18.1.2013|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Suure-Jaani koolil on võimla, jõusaal ja maadlussaal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/2672/suurejaani_kooli_spordisaalid|pealkiri=Suure-Jaani Kooli spordisaalid|väljaanne=Eesti spordiregister|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Kooli juures asub ka staadion ja kunstmuruga multifunktsionaalne palliplats.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/2673/suurejaani_kooli_staadion_ja_multifunktsionaalne_palliplats|pealkiri=Suure-Jaani Kooli staadion ja multifunktsionaalne palliplats|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> 2018. aastal valmis staadioni rekonstrueerimise põhiprojekt.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Kristi Laane|url=https://atp.amphora.ee/pohjasakalavv/index.aspx?o=808&o2=94568&u=-1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=1-3%2F121&itm=187730&clr=history&pageSize=20&page=1|pealkiri=Põhja-Sakala valla 2018. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande kinnitamine|väljaanne=|aeg=29.6.2019|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Projekti järgi tuleb staadioni kõrvale staadionimaja ning ehitatakse 40x60 meetri suurune kunstmuruplats. Staadioni põhiosa on eeskätt mõeldud kergejõustiklastele ja jalgpalluritele. Töö on jagatud mitmesse etappi, esmajärgus valmib staadionimaja.<ref>{{Netiviide|autor=Marko Suurmägi|url=https://sakala.postimees.ee/4463961/suure-jaani-staadioni-ehitusprojekt-saab-valmis|pealkiri=Suure-Jaani staadioni ehitusprojekt saab valmis|väljaanne=postimees.ee|aeg=8.4.2018|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Staadionimaja nurgakivi pandi 18. oktoobril 2019.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.facebook.com/pohjasakala/posts/suure-jaani-staadionimaja-nurgakivi-panek/650287678831305/|pealkiri=Suure-Jaani staadionimaja nurgakivi panek.|väljaanne=|aeg=18.10.2019|vaadatud=3.11.2019}}</ref> ==== Suure-Jaani tervisekoda ==== [[Fail:Suure-Jaani Tervisekoda.jpg|pisi|Suure-Jaani Tervisekoda on ehitatud vana tuletõrjetorni külge]] 2019. aasta veebruaris avati Põhja-Sakala vallale kuuluv tervisekoda, mis on ehitatud vana tuletõrjetorni külge. Hoones asuvad veekeskus, kohvik ja ruumid arstile-apteegile, kiirabile ja politseile. Keskus annab tööd vähemalt 20 inimesele. Tervisekoja projekteeris arhitektuuribüroo [[Arhidekt Must|Arhitekt Must]] arhitekt [[Alvin Järving]], ehitas aktsiaselts [[Eviko]].<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Olev Kenk|url=https://www.err.ee/910627/suure-jaani-tervisekoda-mahutab-uhe-katuse-alla-veekeskuse-arstid-ja-politsei|pealkiri=Suure-Jaani tervisekoda mahutab ühe katuse alla veekeskuse, arstid ja politsei|väljaanne=err.ee|aeg=14.2.2019|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Tervisekoja ehitus maksis vallale pea 4,5 miljonit eurot, millest ehituslaen moodustas 2,8 miljonit.<ref name=":3" /> Rahandusministeerium toetas ehitust 666 000 euroga.<ref name=":2" /> Tervisekojas asub veekeskus, milles on 25 meetri pikkune bassein, [[liutoru]], mitu väiksemat basseini, mullivann ja kolm sauna. Varem ei olnud Suure-Jaanis ega Põhja-Sakala vallas oma veekeskust.<ref name=":3" /> == Kuritegevus == 1997. aasta 1. oktoobril lõpetas Suure-Jaani politseijaoskond ööpäevase valve, mille järel täheldati kuritegevuse kasvu linnas.<ref>{{Netiviide|autor=Marko Püüa|url=https://www.ohtuleht.ee/13008/kuritegevus-ahistab-suure-jaani-elanikke|pealkiri=Kuritegevus ahistab Suure-Jaani elanikke|väljaanne=Õhtuleht|aeg=22. november 1997|vaadatud=03.11.2019}}</ref> Statistikaameti andmetel oli kuritegevus tervel Viljandimaal 1994. aastast kuni 1997. aastani langustrendis, misjärel toimus järjepidev registreeritud kuritegude arvu kasv kuni 2000. aastani.<ref>[http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=Js022# JS022: Registreeritud kuriteod toimepanekupaiga ja kuriteo liigi järgi (1994–2001)] Statistikaameti andmebaasis.</ref> Aastatel 2010–2016 oli registreeritud kuritegude üldarv Suure-Jaani vallas langustrendis. 2016 oli registreeritud kuritegude üldarv Suure-Jaani vallas 51.<ref>{{Netiviide|autor=Andri Ahven, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Kaire Tamm, Brit Tammiste, Krister Tüllinen, Stanislav Solodov, Mari-Liis Sööt|url=https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_est_web_0.pdf|pealkiri=Kuritegevus Eestis 2016|väljaanne=Justiitsministeerium|aeg=2017|vaadatud=03.11.2019}}</ref> == Vaatamisväärsused == === Johannese kirik === [[Fail:Suure jaani church.jpg|thumb|Johannese kirik]] {{pikemalt|Suure-Jaani kirik}} Gooti stiilis Johannese kirik ehitati ligikaudu 1330. aastal. Kesk-Eesti kodakirikute hulka kuuluval kirikul on olnud oluline roll Kesk-Eesti kirikute kujunemisel. Kolmelöövilise kirikuhoone kesklööv on külgmistest laiem. Idas liitub pikihoonega nelinurkne koor ja kitsas neljatahuline läänetorn. Tähelepanuväärsed on teravkaarsed portaalid; lääneportaali kohal on ümaraken, põhjaportaal on astmelise profiiliga. Kapiteelidel on taimemotiivid, [[Vennad Kriisad|vendade Kriisade]] orelit (1937) katab hilisbarokne oreliprospekt (Johann Andreas Stein, 1804). Sõdades ja tulekahjudes hävisid piilarid ja võlvid, hilisemal ümberehitamisel (1765–1767) pandi kirikule puitlagi. Oletatakse, et kirik oli ümarpiilaritega kodakirik. Kirikus on kindral [[Hans Heinrich von Fersen (1743–1800)|Hans Heinrich von Ferseni]] urnikujuline mälestusmärk ja varem kirikuaias seisnud [[rõngasrist]] (kirjaga "Anne Ratacep"), mis pärineb aastast 1598, olles seega üks Eesti vanimaid. Kirikus toimuvad [[Suure-Jaani Johannese kogudus|EELK Suure-Jaani Johannese Koguduse]] jumalateenistused.<ref name=":5" /><ref name=":8">{{Netiviide|autor=|url=http://www.suure-jaani.ee/vaatamisvaarsused|pealkiri=Vaatamisväärsused|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019|arhiivimisaeg=3.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191103061538/http://www.suure-jaani.ee/vaatamisvaarsused|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:Suure-Jaani õigeusu kirik.JPG|pisi|Õigeusu kirik]] === Suure-Jaani õigeusukirik === {{pikemalt|Suure-Jaani Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kirik}} Eesti Apostliku Õigeusu Koguduse Peetruse Pauluse Suure-Jaani kirik ehk Suure-Jaani õigeusu kirik (rahvasuus ka vene kirik) ehitati aastatel 1906–1908 varasema puidust kiriku asemele. Kirik ei ole praegu kasutuses.<ref name=":8" /> Osa hoone katusest ja üks rist restaureeriti 2019. aasta alguses.<ref>[https://sakala.postimees.ee/6496371/kiriku-katusetorni-tippu-seati-kullatud-rist "Kiriku katusetorni tippu seati kullatud rist"] Sakala, 11. jaanuar 2019</ref> Kirikus on toimunud ka mõned teenistused. Samuti kontserte Suure-Jaani Muusikafestivali raames. [[Fail:Heliloojate Kappide Majamuuseum.JPG|pisi|[[Heliloojate Kappide majamuuseum]] ]] === Heliloojate Kappide majamuuseum === {{pikemalt|Heliloojate Kappide majamuuseum}} Heliloojate Kappide majamuuseum tutvustab muusikute Joosep, Hans, Artur, Eugen ja Villem Kapi elu ja loomingut. Muuseum asutati 1971. aastal [[Viljandi Koduloomuuseum]]i filiaalina ja on tänapäeval kultuurimaja struktuuriüksus.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/heliloojate-kappide-majamuuseum|pealkiri=Puhka Eestis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> [[File:Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas 2018.jpg|thumb|Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas 2018]] === Mälestussammas Vabadussõjas langenutele === {{pikemalt|Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas}} Lembitu platsil asuv Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas kujutab haavatud Sakala muinasvanemat [[Lembitu]]t. [[Kultuurimälestis]]ena kaitse alla võetud samba autor on [[Amandus Adamson]]. Mälestusmärk avati 1926. aastal. 1941. aastal see purustati, seejärel taastati, kuid purustati uuesti 1949. aastal. 1990. aastal taastati skulptuur lõplikult. Originaalkuju asub tänapäeval [[Suure-Jaani Gümnaasium]]is.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/vabadussojas-langenute-malestussammas-lembitu-suure-jaanis|pealkiri=Vabadussõjas langenute mälestussammas Lembitu Suure-Jaanis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> === Linna lähistel asuvad vaatamisväärsused === Suure-Jaanist 2 km kaugusel asub [[Lõhavere linnamägi]] ja mälestusmärk [[Madisepäeva lahing]]us hukkunutele. Suure-Jaani lähedal Olustvere ja [[Mudiste]] vahel asub [[Tähetorn Orion]]. Torn on ehitatud vene-aegsest silotornist ja valmis 2003. aastal.<ref name=":8" /> Suure-Jaani lähistel Navesti ääres asub Energia talu, mis on Eesti suurim ravimtaimede kasvataja ja töötleja.<ref>[http://www.energiatalu.ee/ Energia talu]</ref> [[Hüpassaare]]s asub helilooja [[Mart Saar]]e (1882–1963) [[Mart Saare majamuuseum|majamuuseum]]. Majamuuseum tehti Mart Saare isakodust pärast tema surma.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://muuseum.viljandimaa.ee/www/|pealkiri=Viljandi muuseum|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Suure-Jaani kõrval [[Lahmuse järv]]e ääres asub [[Lahmuse mõis]]. Mõisa härrastemaja ehitati 1837. aastal hilisklassitsistlike joontega. Mõisa asutas poolakas [[Alexander Trojanowski]], kelle järgi nimetatakse mõisa ka Trojanowski mõisaks. Alates 1926. aastast tegutseb mõisas [[Lahmuse Kool]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/lahmuse-mois)|pealkiri=Lahmuse mõis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Tuntud inimesi == [[Pilt:Aleksander Mältoni haud.JPG|pisi|[[Aleksander Mälton]]i haud [[Suure-Jaani kalmistu]]l]] [[Pilt:Johann Köleri haud.JPG|pisi|[[Johann Köler]]i haud]] * [[Ado Johanson]] (1874–1932) – põllumajandustegelane, põllutööinstruktor ja poliitik * [[Aleksander Kapp]] (1874–1940) – vaimulik ja kultuuritegelane * [[Artur Kapp]] (1878–1952) – helilooja, dirigent ja pedagoog * [[Joosep Kapp]] (1833–1894) – koolmeister ja muusik * [[Villem Kapp]] (1913–1964) – helilooja, muusik ja muusikapedagoog * [[Tõnis Kint]] (1896–1991) – poliitik, neljas [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] aastail 1970–1990 * [[Albert Kivikas]] (1898–1978) – kirjanik ja ajakirjanik, romaani "Nimed marmortahvlil" autor * [[Johann Köler]] (1826–1899) – akadeemilise haridusega maalikunstnik * [[Paul Kondas]] (1900–1985) – maalikunstnik ja naivist * [[Helmen Kütt]] (sündinud 1961) – eesti poliitik, [[XIV Riigikogu]] liige ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees * [[Felix Moor]] (1903–1955) – näitleja ja pedagoog * [[Mart Saar]] (1882–1963) – helilooja, organist ja pianist * [[Herman Simm]] (sündinud 1947) – riigiametnik, süüdimõistetud riigireetur * [[Helen Tobias-Duesberg]] (1919–2010) – helilooja ja organist * [[Roman Toi]] (1916–2018) – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Priit Toobal]] (sündinud 1983) – eesti endine poliitik, [[Keskerakond|Keskerakonna]] peasekretär 2007–2015, erakonna büroojuht 2015. aastast ning [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu]] liige aastatel 2011–2015 == Sõprussuhted == Suure-Jaani linn jõudis sõlmida sõprussuhted nelja piirkonnaga:<ref name=":12">{{Netiviide|autor=|url=http://www.suure-jaani.ee/valissuhted|pealkiri=Suure-Jaani valla välissuhted|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Ulvila]] ([[Soome]]) – leping sõlmitud 1991 * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Gagnefi vald]] ([[Rootsi]]) – leping sõlmitud 1991 * {{Riigi ikoon|Poola}} [[Hajnówka]] ([[Poola]]) – leping sõlmitud 2005 * {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukrainka]] linn ([[Ukraina]]) – leping sõlmitud 2005 Suure-Jaani vallal olid sõprussuhted ka järgnevate piirkondadega:<ref name=":12" /> * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Jokioineni vald]] ([[Soome]]) – leping sõlmitud 1996 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Reisjärvi vald]] ([[Soome]]) * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Sifferbo]] küla ([[Rootsi]]), [[Gagnefi vald|Gagnefi vallas]] * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mustjala vald]] ([[Eesti]]) – koostöö aastast 2000 * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Pöide vald]] ([[Eesti]]) – koostöö aastast 1997 Aktiivne on koostöö Ulvila, Jokioineni ja Hajnówkaga. == Vaata ka == * [[Suure-Jaani lipp|Suure-Jaani linna endine lipp]] * [[Suure-Jaani vapp|Suure-Jaani linna endine vapp]] * [[Suure-Jaani United]] == Märkused == <references group="m" responsive="" /> == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Kalle Gaston]]. Suure-Jaani suminad. Kaarnakiwi 2018 * [[Aili Umda]]. Suure-Jaani kihelkond. Viljandimaa Haridusamet 1995 == Välislingid == {{Commonskat|Suure-Jaani}} * {{EKNR|Marja Kallasmaa|628|Suure-Jaani2}} {{Eesti linnad}} {{Põhja-Sakala vald}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Suure-Jaani| ]] a2tbmoxheku56midr9th1sj3tuz3wsw 6176315 6176314 2022-08-10T18:57:11Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{EestiAsula | nimi = Suure-Jaani | pilt = Suure-Jaani kirik talvel.JPG | pildiallkiri = Suure-Jaani kirik talvel | pindala = | elanikke = | maakond = Viljandi | osm = pind }} [[Fail:Kevad Suure-Jaanis.jpg|pisi]] '''Suure-Jaani''' on [[vallasisene linn]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]. Suure-Jaani piirneb idas [[Nuutre]] ja [[Kõidama]] külaga, põhjas [[Lõhavere]] külaga, loodes [[Päraküla (Põhja-Sakala)|Päraküla külaga]], läänes [[Ängi]] külaga ning lõunas [[Epra]] külaga. Suure-Jaanist jookseb läbi [[Ängi oja]] ja linnas asub [[Suure-Jaani paisjärv]], mis on ühenduses linna piirest välja jääva [[Nuutre-Kõpu paisjärv]]ega. Suure-Jaani pindala on 2,23 km<sup>2</sup> ja seal elas 2019. aasta alguse seisuga 1057 inimest. Suure-Jaani on Viljandimaal elanike arvu poolest neljas linn ja Eestis 43. linn. Sellest on rahvaarvult veel väiksemad ainult [[Abja-Paluoja]], [[Püssi]], [[Mõisaküla]] ja [[Kallaste]]. Esmakordselt mainiti muistset Valula küla 1428. aastal, millest sai hiljem Suure-Jaani alevik, seejärel alev ning 1. mail 1938 sai Suure-Jaani [[kolmanda astme linn]]aks.<ref>{{Netiviide|autor=Jaan Pihlak|url=http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/pihlak.pdf|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond ja vabaduse risti vennad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> 22. oktoobrist 2005 kuni 21. oktoobrini 2017 kuulus Suure-Jaani linn [[Suure-Jaani vald]]a.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.suure-jaani.ee/tutvustus-ja-asukoht|pealkiri=Suure-Jaani vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Asulas tegutsevad [[Suure-Jaani Kool|kool]], [[Suure-Jaani Gümnaasium|gümnaasium]], [[Suure-Jaani kultuurimaja|kultuurimaja]], tervisekoda ja [[Suure-Jaani raamatukogu|raamatukogu]] ning [[heliloojate Kappide majamuuseum]]. Seal asuvad [[Suure-Jaani kirik]] ja [[Suure-Jaani Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kirik|õigeusu kirik]]. Rajamisel on tööstuspark. [[Suure-Jaani kalmistu]]le on maetud näiteks [[Artur Kapp]], [[Johann Köler]], [[Aleksander Mälton]] ja [[Mart Saar]]. Alates 1998. aastast korraldatakse [[Suure-Jaani muusikafestival]]i. == Nimi == [[1428]]. aastal mainiti esmakordselt Valula küla, mille kohale tekkinud asulat hakati [[17. sajand]]il nimetama Suure-Jaaniks. Ka kirikukihelkonna keskaegne nimi oli ''Walle'' (Valula kirikuküla järgi), ehkki kirik kandis püha Johannese nime. Eristamaks Johannesele pühendatud kaht naaberkihelkonda, hakati hiljem läänepoolsemat (suuremat) nimetama Suure- ja idapoolsemat Väike- ehk Kolga-Jaaniks (saksa ''Gross- und Klein-Sankt-Johannis'').<ref name=":0" /><ref name=":5" /> Pärast Suure-Jaani saamist [[kolmanda astme linn]]aks 1938. aastal kaaluti linna nime muutmist Leolaks, kuid see jäi linlaste vastuseisu tõttu ära.<ref name="fil" /> == Rahvastik == {| class="wikitable" |+ Suure-Jaani linna elanike arvu muutumine !Aasta !Rahvaarv !Aasta !Rahvaarv !Aasta !Rahvaarv |- |1922<ref name=":5" /> |966 |1992<ref name=":4" /> |1500 |2009<ref name=":7" /> |1110 |- |1930<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Entsüklopeedia, 12. köide|aasta=2003|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus|lehekülg=527–528}}</ref> |1179 |1995<ref name=":5" /> |1444 |2010<ref name=":7" /> |1100 |- |1934<ref name=":5" /> |1031 |2000<ref name=":7" /> |1360 |2011<ref name=":7" /> |1090 |- |1938<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandimaa Haridusamet|lehekülg=27}}</ref> |>1100 |2001<ref name=":7" /> |1320 |2012<ref name=":7" /> |1051 |- |1939<ref name=":5" /> |1144 |2002<ref name=":7" /> |1310 |2013<ref name=":7" /> |1042 |- |1941<ref name=":4" /> |1143 |2003<ref name=":7" /> |1280 |2014<ref name=":7" /> |1036 |- |1959<ref name=":5" /> |1713 |2004<ref name=":7">{{Netiviide|autor=|url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0282U&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+2017%2E+AASTA+HALDUSREFORMI+J%C4RGSE+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2|pealkiri=RV0282U: RAHVASTIK SOO, VANUSERÜHMA JA 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSE ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR|väljaanne=Statistikaamet|aeg=2017|vaadatud=03.11.2019}}</ref> |1230 |2015<ref name=":7" /> |1062 |- |1965<ref name=":4" /> |1664 |2005<ref name=":7" /> |1220 |2016<ref name=":7" /> |1059 |- |1970<ref name=":5" /> |1610 |2006<ref name=":7" /> |1210 |2017<ref name=":7" /> |1072 |- |1979<ref name=":5" /> |1653 |2007<ref name=":7" /> |1160 |2018<ref name=":13">{{Netiviide|autor=|url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PO0240&ti=POPULATION+BY+SEX%2C+AGE+AND+PLACE+OF+RESIDENCE+AFTER+THE+2017+ADMINISTRATIVE+REFORM%2C+1++JANUARY&path=../I_Databas/Population/01Population_indicators_and_composition/04Population_figure_and_composition/&lang=1|pealkiri=PO0240: POPULATION BY SEX, AGE AND PLACE OF RESIDENCE AFTER THE 2017 ADMINISTRATIVE REFORM, 1 JANUARY|väljaanne=Statistikaamet|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> |1064 |- |1989<ref name=":5" /> |1503 |2008<ref name=":7" /> |1140 |2019<ref name=":13" /> |1057 |} == Loodus == === Pinnamood === Suure-Jaani paikneb [[Sakala kõrgustik]]u põhjajalamil, mis on vahelduva pinnareljeefiga: esineb [[astang]]uid, [[voor]]i, [[oos]]e, [[Moreenküngas|moreenkupleid]] ja looklevaid jõeorge.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani Kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandimaa Haridusamet|lehekülg=5}}</ref> === Mullastik === Suure-Jaani ümbruse muldadest domineerivad kahkjad leetunud mullad, nõrgalt leetunud mullad ja [[Gleistunud muld|gleistunud]] kahkjalt leetunud mullad. Samuti esineb [[Gleistunud muld|gleistunud]] deluviaalmulda, gleistunud lammimulda ja leetjat [[gleimuld]]a.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA29&user_id=at&LANG=1&WIDTH=980&HEIGHT=578&zlevel=6,586398.64831774,6489700.1343944|pealkiri=Maaameti mullastiku kaardirakendus|väljaanne=Maaamet|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> === Geoloogiline ehitus === Suure-Jaani asub [[Ida-Euroopa platvorm]]i äärealal, mis on tektooniliselt stabiilne ning maavärinaid üldjuhul ei esine. Suure-Jaani asub Kesk-Eestile iseloomuliku [[silur]]i lubjakivi ja Lõuna-Eestile iseloomuliku [[devoni liivakivi]] ladestute üleminekualal. Rohkem on aluspõhjas [[devoni liivakivi]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandimaa Haridusamet|lehekülg=5,6}}</ref> === Veestik === [[Pilt:Suure-Jaani paisjärv.jpg|pisi|[[Suure-Jaani paisjärv]] ]] Linnast voolab läbi [[Ängi oja]]<ref>{{kkr|VEE1134200|Ängi oja}} (vaadatud 06.11.2019)</ref>, millele on linnas paisutatud [[Suure-Jaani paisjärv]]<ref>{{kkr|VEE2064700|Suure-Jaani paisjärv}} (vaadatud 06.11.2019)</ref>. Vahetult ülesvoolu asuv [[Nuutre-Kõpu paisjärv]] asub väljaspool linna<ref>{{kkr|VEE2064710|Nuutre-Kõpu paisjärv}} (vaadatud 06.11.2019)</ref>. [[1993]]. aasta suvel lõpetati Suure-Jaani paisjärve puhastamine.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Aili Umla|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=AS TRÜKIEKSPERT VILJANDI|lehekülg=}}</ref> 2006. aastal sai kalastusklubi Suure-Jaani Säga projekt 290 000-kroonise toetuse [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]]elt, millele vald lisas omafinantsinvesteeringuna 51 000 krooni, et puhastada Suure-Jaani paisjärv risust ja [[Vetikad|vetikatest]] ning niita selle kallastelt [[Harilik pilliroog|pilliroogu]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sakala.postimees.ee/212485/suure-jaani-paisjarv-saab-puhtamaks|pealkiri=Suure-Jaani paisjärv saab puhtamaks|väljaanne=Sakala|aeg=16.01.2010|vaadatud=2.11.2019}}</ref> === Taimestik === Suure-Jaani asulat ümbritsevad valdavalt põllud, mistõttu on looduslik mitmekesisus väiksem. Põldude vahel leiduvad väiksemad metsatukad, kus esineb metsaaluseid [[niit]]e ja [[puisniit]]e. Valdavaks metsatüübiks on kuuse- või lehtsegametsad. Linnas asuvat paisjärve ümbritsevatel aladel kasvab ka soo- ja [[lamm]]i<nowiki/>taimi, mis eelistavad niiskemat kasvukeskkonda.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandimaa Haridusamet|lehekülg=6,7}}</ref> == Haldus == {{mitu pilti|kogulaius=300|pilt1=Flag of Suure-Jaani.svg|pilt2=Suure-Jaani coatofarms.png|jalus=Suure-Jaani lipp ja vapp (1995–2005) olid aastatel 2005–2017 [[Suure-Jaani valla lipp]] ja [[Suure-Jaani valla vapp|vapp]] ning on alates 2017. aastast Põhja-Sakala valla lipp ja vapp}} Alates 2005. aastast on Suure-Jaani [[vallasisene linn]], kui [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel liitusid Suure-Jaani linn, Suure-Jaani vald, [[Olustvere vald]] ja [[Vastemõisa vald]] ning moodustasid [[Suure-Jaani vald|Suure-Jaani valla]]. Aastal 2017 toimunud [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] käigus ühinesid Suure-Jaani vald, [[Kõo vald]], [[Kõpu vald]] ja [[Võhma]] linn ja moodustasid [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala valla]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/431122016019|pealkiri=Ühinemislepingu ja selle lisade kinnitamine|väljaanne=|aeg=22.12.2016|vaadatud=3.11.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4311/2201/6019/123_lisa_1.pdf#|pealkiri=Ühinemisleping|väljaanne=|aeg=22.12.2016|vaadatud=3.11.2019}}</ref> === Linnapea === Pärast Suure-Jaani [[alev]]i saamist [[kolmanda astme linn]]aks 1938. aastal täitsid [[Suure-Jaani linnavanem]]a ametit [[August Nurk]] (1938–1940), [[August Pakassaar]] (1940–1941) ja [[August Mutli]] (1941–1944).<ref name="fil" /> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal juhtisid linna täitevkomitee esimehed.<ref name="fil" /> Taas oli Suure-Jaanil linnapea aastatel 1990–2005.<ref name="fil" /> Praegu pole Suure-Jaani linnal [[linnapea]]d ega [[linnavanem]]at, sest tal pole omavalitsuslikku staatust ning ta on [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala valla]] administratiivseks keskuseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.suure-jaani.ee/suure-jaani-linn|pealkiri=Suure-Jaani linn|väljaanne=|aeg=3.11.2019|vaadatud=2.11.2019|arhiivimisaeg=2.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102225344/http://www.suure-jaani.ee/suure-jaani-linn|url-olek=ei tööta}}</ref> {| class="wikitable" style="width:200px;margin-right:50px"" |+ Endised linnapead<ref name="fil">{{Netiviide|autor=|url=https://www.filateelia.ee/postiajalugu/Suure-Jaani/kodukandifilateelia.php|pealkiri=Eesti Filatelist nr 41|väljaanne=|aeg=2009|vaadatud=05.11.2019}}</ref> !Aasta !Nimi |- |1990–1992 |[[Märt Moll]] |- |1992–1999 |[[Ülo Köst]] |- |1999–2000 |[[Mihkel Jürisson]] |- |2000–2001 |[[Peeter Arro]] |- |2001–2002 |Ülo Köst |- |2002–2005 |[[Rein Valdmaa]] |- |2005 |Ülo Köst |} == Ajalugu == [[Suure-Jaani kihelkond]] hõlmas Suure-Jaani linna, endisi Olustvere, Suure-Jaani ja Vastemõisa valdu ning osi Pärsti ja Vändra vallast. 13.–16. sajandil kuulus Suure-Jaani ala [[Viljandi komtuurkond]]a. Aastani 1777 oli Suure-Jaanis Vanamõisas ka [[Risti kabel]]ina tuntud abikirik. 19. sajandi keskel algas Suure-Jaanis [[usuvahetusliikumine]] ning sellega seoses valmis 1847. aastal Peeter-Pauli õigeusu kirik. Talude päriseksostmine algas 1865. aastal. Suure-Jaanist kujunes Kesk-Eesti rahvusliku liikumise ja kultuurielu keskus.<ref name=":5" /> Praeguse Suure-Jaani linna territooriumi ainsateks ehitisteks olid pikka aega kirik ning selle juurde kuuluvad kirikhärra ja [[Köster|köstri]] eluhooned. 1891. aastal hakati [[Taevere mõis]]ale kuulunud [[Valula karjamõis]]a maadel välja andma ehituskrunte. Esimene ehitaja oli Põdra-nimeline pagar.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandi Haridusamet|lehekülg=25}}</ref> [[Tallinna–Viljandi rongiliin|Viljandi–Tallinna raudteeliin]] viidi alevist mööda, pidurdades Suure-Jaani arengut, sest [[Lõhavere mõis]]a omanik ei lubanud seda oma maale ehitada. Siiski asus asulasse elama hooajatöölisi, väikekaupmehi ja käsitöölisi. Ehitati kauplusi ja asutati väiketööstusi.<ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandimaa Haridusamet|lehekülg=26}}</ref> [[Pilt:Suure-Jaani koolimaja 1903.jpg|pisi|Suure-Jaani kihelkonnakooli maja 1903. aastal]] 19. sajandi lõpuks oli alevikuks arenenud endises kirikukülas olemas kõrts, [[Suure-Jaani kihelkonnakool|kihelkonnakool]], apteek, kolm poodi, viis pagarit, kaks nahaparkalit, kaks riidevärvimistöökoda ja arst. 1903 asutati turg ja 1908 avati lasteaed. 1909. aastal asutati [[Suure-Jaani raamatukogu|Suure-Jaani laulu- ja mänguseltsi Ilmatar raamatukogu]], 1910. aastal avati postkontor, 1911. aastal alustas tööd [[Suure-Jaani Piimatalituse Ühisus]] ja 1919. aastal [[Suure-Jaani Ühispank]].<ref name=":9" /><ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 162.</ref> 1924. aastal sai Suure-Jaani alevi õigused. {{vaata|Suure-Jaani alevivolinike loend 1924|Suure-Jaani alevivolinike loend 1934}}<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/16 Suure-Jaani alewiwolinikkude nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924</ref> Esimesed [[Alevivolikogu|alevivolikogu]] valimised toimusid 1922. aastal, aasta hiljem saadi aleviõigused.<ref name=":5" /> 1920-ndatel tööstusettevõtteid Suure-Jaanis polnud, elanikud elatusid peamiselt talutöödest, talvel tehti metsatöid. Sajandi algusaastatel jõudis alevisse ka elekter, seal oli oma elektrijaam ning 1929. aastal pandi tänavatele elektrivalgustus. 1930-ndatel oli linnas 3 veo- ja 6 sõiduautot ning mööbli- ja puidutööstus.<ref name=":9" /> 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli [[selts]]ide tegutsemine aktiivne: 1887. aastal alustas ametlikult tegevust haridusselts Ilmatar, 1907. aastal [[Suure-Jaani Põllumeeste Selts]], 1918. aastal Suure-Jaani Naisselts, 1925. aastal [[Suure-Jaani Spordiselts "Lembit"]], 1936. aastal [[Suure-Jaani Meestelaulu Selts]].<ref name=":4" /> [[1. mai]]l [[1938]] jõustunud [[linnaseadus]]ega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 Linnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938</ref> sai Suure-Jaani [[kolmanda astme linn]]aks ja Suure-Jaani sai [[linnaõigus]]e.<ref name=":5" />. {{vaata|Suure-Jaani linnavanem|Suure-Jaani Linnavalitsus}} {{vaata|Suure-Jaani linnavolinike loend 1934|Suure-Jaani linnavolinike loend 1939}} 1938. aastal valmis [[Suure-Jaani Gümnaasium|Suure-Jaani kooli]] krunt, hoone valmis kaks aastat hiljem. Koolimaja juurde tehti [[ujuksild]] ja rajati liigirikas park. [[Teine maailmasõda]] ei puudutanud Suure-Jaanit märkimisväärselt.<ref name=":10">{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandimaa Haridusamet|lehekülg=27}}</ref> 1950–1959 oli Suure-Jaani [[Suure-Jaani rajoon|samanimelise rajooni]] keskus.<ref name=":5" /> 1965 oli linna territoorium 224 ha, millest ehitiste all oli 34 ja teede all 13 ha. Elumaju oli 371, millest 322 olid eramajad ja 49 kommunaalmajad.<ref name=":10" /> [[Fail:Vaade Tallinna tänavalt Suure-Jaanis.jpg|pisi|Vaade Tallinna tänavalt Suure-Jaanis]] 1961. aastal valmis uus keskkoolihoone, 1965 läks käiku kauplus-söökla. Kohaliku tähtsusega oli kaks tööstusettevõtet: silmkoe- ja limonaaditsehh, mõlemad praeguseks likvideeritud. Lisaks tegutses [[Teeninduskombinaat Leola|teeninduskombinaadi Leola]] üks osakond, kus oli õmblustöökoda, juuksur ja lõngavahetuspunkt, ning vähesel määral puidutöökoda. Varem oli Suure-Jaanis ka piimakombinaadi tsehh, kus toodeti juustu. 1990. aastateks oli alles jäänud piima vastuvõtupunkt.<ref name=":10" /><ref name=":11">{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandimaa Haridusamet|lehekülg=28}}</ref> Alates 1944. aastast oli Suure-Jaanis [[Viljandi autotööstuse kolonn]], kus oli 1995. aastaks tööl olnud 116 autojuhti.<ref name=":11" /> Umbes sajandi keskpaigast alates on vanas kirikumõisa majas tegutsenud lastepäevakodu, mis tegutseb praegu samas kohas lasteaiana Sipsiku nime all.<ref name=":11" /> 1990. aastatel hoogustus Suure-Jaanis eraettevõtlus. 1991 avati komisjonikauplus Kelluke (tänaseks suletud), 1992 pereäri, kus müüdi maiustusi ja toidukaupu, aasta hiljem selle kõrval toidupood.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandi Haridusamet|lehekülg=29}}</ref> <gallery> Suure-Jaani kalmistu värav 01.JPG|[[Suure-Jaani kalmistu]] värav Suure-Jaani vallamaja 2013.JPG|Vallamaja Suure-Jaani tuletõrjemaja.JPG|Vana tuletõrjemaja Kondase keskus Suure-Jaanis..jpg|Kondase maja Suure-Jaani lauluväljak.jpg|Lauluväljak </gallery> == Taristu == === Transport === Suurimad linna läbivad autoteed on [[Mudiste – Suure-Jaani – Vändra maantee]], [[Viljandi – Suure-Jaani tee]], [[Vastemõisa – Võlli – Suure-Jaani tee]], [[Suure-Jaani - Olustvere tee|Suure-Jaani – Olustvere tee]] ja [[Suure-Jaani - Navesti tee|Suure-Jaani – Navesti tee]]. Maakonnakeskusse [[Viljandi]]sse on 24 km, [[Pärnu]]sse 77 km, [[Tartu]]sse 100 km, [[Tallinn]]a 138 km.<ref group="m">Mõõdetud Google Mapsist optimaalset teed pidi.</ref> Linnas asub bussipeatus, mida läbivad maakonnaliinid. Lähim rongipeatus on 3 km kaugusel asuv [[Olustvere raudteepeatus]]. [[Fail:Paadisild Suure-Jaanis.jpg|pisi|Ujumiskohana kasutatav paadisild Suure-Jaanis]] === Rand === Läbi Suure-Jaani jookseb [[Ängi oja]], millele on paisutatud Suure-Jaani paisjärv. Paisjärve ääres asub liivarand supluskoha, terrassi ja paadisillaga.<ref>{{Netiviide|autor=Aino Viinapuu|url=https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/suure-jaani-jarve-aarde-tulijaid-roomustab-uus-ujumiskoht?id=66685291|pealkiri=Suure-Jaani järve äärde tulijaid rõõmustab uus ujumiskoht|väljaanne=delfi.ee|aeg=4.9.2013|vaadatud=3.11.2019}}</ref> [[Fail:Suure-Jaani apteek.JPG|pisi|Kohalik apteek]] === Tervishoid === 1944. aastal asutati [[Suure-Jaani haigla]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sakala.postimees.ee/2157377/suure-jaani-haigla-tahistab-aastapaeva|pealkiri=Suure-Jaani haigla tähistab aastapäeva|väljaanne=Sakala|aeg=1.12.2004|vaadatud=2.11.2019}}</ref> Algul asus see Köleri tänaval ja seal oli 10 voodikohta. Esimene perearst Martin Hendre töötas seal kuni aastani 1960. 1995. aastaks oli haiglas töötanud 13 peaarsti ja 51 arsti ning seal oli 11 sisehaiguste ja 20 pikaravi voodikohta. Polikliinikus võtsid vastu hambaarst, perearstid, üldarstid, laste- ja närviarst.<ref name=":4" /> Suure-Jaani Tervisekojas tegutseb tervisekeskus, kus on kaks [[perearst]]i, kaks [[pereõde]], [[ämmaemand]], [[Radioloogia|radioloog]], koduõde ja [[füsioterapeut]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tervisekoda.ee/teenused/tervisekeskus/pere-ja-eriarstid/|pealkiri=Pere- ja eriarstid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=2.11.2019|arhiivimisaeg=2.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102225335/https://tervisekoda.ee/teenused/tervisekeskus/pere-ja-eriarstid/|url-olek=ei tööta}}</ref>, samuti pakutakse hambaraviteenust<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tervisekoda.ee/uncategorized/hambaravi-kabinet-dentes-ae-meie-majas-teisipaeviti-ja-neljapaeviti/|pealkiri=Hambaravikabinet Suure-Jaani Tervisekojas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=2.11.2019|arhiivimisaeg=2.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102225337/https://tervisekoda.ee/uncategorized/hambaravi-kabinet-dentes-ae-meie-majas-teisipaeviti-ja-neljapaeviti/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Samas hoones asub ka [[kiirabi]]<ref>{{Netiviide|autor=Leili Kuusk|url=https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/suure-jaani-kiirabi-kolis-uutesse-ruumidesse?id=65631096|pealkiri=Suure-Jaani kiirabi kolis uutesse ruumidesse|väljaanne=Maaleht|aeg=5.02.2013|vaadatud=2.11.2019}}</ref>. == Haridus == [[Fail:Suure-Jaani Gümnaasium.JPG|pisi|[[Suure-Jaani Gümnaasium]] ]] Hariduselu algas Suure-Jaani piirkonnas 17. sajandil. [[1680]]. aastal mainiti ülemkirikukomisjoni korralduses ümbruskonna talupoegade soovi lapsi kooli tuua. Seega rajati Suure-Jaani [[köstrikool]], kus õppis [[1688]]. aastal 24 õpilast. Köstrikooli näol oli tegemist laulu-, lugemis- ja palvekooliga.<ref name=":0" /> [[Suure-Jaani kihelkonnakool]] asutati [[1825]]. aastal ja see oli 19. sajandi lõpus tuntud koolmeistrite ettevalmistamise asutusi. [[Suure-Jaani Gümnaasium]] alustas tegevust algkoolina 1920. aastal ja oli endise kihelkonnakooli järeltulija. 1940. aastal valmis uus koolihoone, mis on tänapäeval kasutusel algklasside majana. Keskkoolihoone valmis 1961. aastal.<ref>[http://www.sjg.edu.ee/index.php/ajalugu/ Ajalugu] Suure-Jaani Gümnaasium (vaadatud 6. novembril 2019)</ref> 2005. aastal valmis kooli võimla, mis läks maksma üle 1,9 miljoni euro ja mida on nimetatud üheks parimaks maakonnas.<ref>[https://sakala.postimees.ee/2168535/aasta-ehitis-on-suure-jaani-voimla "Aasta ehitis on Suure-Jaani võimla"] Sakala, 31. detsember 2005</ref> Lisaks gümnaasiumile tegutseb koolimajas [[Suure-Jaani Kool]], millel on omakorda veel tegutsemiskohad [[Vastemõisa]]s, [[Tääksi]]s ja [[Sürgavere]]s (Tääksis ja Sürgaveres on ka lasteaiarühmad). Samuti asub koolimajas [[Suure-Jaani Gümnaasiumi Huvikool]]<ref>[http://www.sjg.edu.ee/index.php/huvikool/ Suure-Jaani Gümnaasiumi Huvikool]</ref>. == Kultuur == === Üritused === [[Fail:Suure-Jaani Muusikafestivali Päikesetõusukontsert aastal 2011.jpg|pisi|left|Suure-Jaani muusikafestivali Päikesetõusukontsert aastal 2011]] ==== Muusikafestival ==== Alates 1998. aastast toimub [[Suure-Jaani muusikafestival]] iga aasta 16.–23. juunil ning keskendub eesti muusikale, eriti aga nende heliloojate loomingule, kes on pärit Suure-Jaani kandist. Traditsioonina toimuvad festivali raames näitused, konkursid, kohtumised loominguinimestega, erinevad kontserdid ja laulupäevad.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://muusikafestival.suure-jaani.ee/|pealkiri=Suure-Jaani muusikafestivali avaleht|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> 2017. aastal pälvis festivali korraldusmeeskond Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa eksperdigrupi aastapreemia.<ref name=":1" /> ==== Järvepidu ==== [[Fail:Suure-Jaani Järvepidu.jpg|pisi|Suure-Jaani Järvepidu]] Alates 1960. aastast korraldatav Suure-Jaani Järvepidu on linna kõige pikema traditsiooniga üritus. Pidu toimub igal aastal augusti esimesel laupäeval.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.suure-jaani.ee/sundmused?inheritRedirect=true|pealkiri=Traditsioonilised sündmused|väljaanne=Suure-Jaani Vald|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Kultuurimaja === {{pikemalt|Suure-Jaani kultuurimaja}} Kultuurimaja tegevus on välja kasvanud 19. sajandi lõpu hoogsast ärkamisaegsest seltsitegevusest. Seltside juures tegutsesid laulukoorid, puhkpilliorkester, korraldati kirjandusõhtuid ja rahvapidusid, tehti näitemängu ja asutati raamatukogu. Esimene seltsimaja valmis 1904. aastal. 1940. aastani tegutses majas Suure-Jaani Tuletõrjeselts. Nõukogude korra ajal jätkus kultuurimajas sisuline tegevus, aga kõige aluseks sai kommunistlik ideoloogia ja propagandistlik kihutustöö. 2005. aastal koliti Suure-Jaani paisjärve kaldal asuvasse endisse koolihoonesse – [[Kondase maja|Kondase majja]]. Hoone renoveeriti aastatel 2012–2015.<ref name="Kultuurimaja">{{Netiviide|autor=|url=http://suurejaanikm.suure-jaani.ee/?Suure-Jaani_Kultuurimaja:Ajalugu|pealkiri=Suure-Jaani kultuurimaja ajalugu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019|arhiivimisaeg=11.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171211103027/http://suurejaanikm.suure-jaani.ee/?Suure-Jaani_Kultuurimaja:Ajalugu|url-olek=ei tööta}}</ref> Majas asub kuni 150 inimest mahutav saal.<ref name="maja-saal">[http://muusikafestival.suure-jaani.ee/programm/kontserdipaigad/kondase-maja-saal/ Kondase maja saal] Suure-Jaani Muusikafestival (vaadatud 8. novembril 2019)</ref> === Raamatukogu === [[Suure-Jaani raamatukogu]] asub alates 2013. aasta sügisest kultuurimaja hoones.<ref name="maja-saal" /><ref name=":5" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://suurejaanirk.weebly.com/|pealkiri=Suure-Jaani raamatukogu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> See on piirkonna keskne raamatukogu ning selle alla kuuluvad ka [[Vastemõisa raamatukogu|Vastemõisa]], [[Sürgavere raamatukogu|Sürgavere]], [[Tääksi raamatukogu|Tääksi]], [[Paala raamatukogu|Paala]] ja [[Olustvere raamatukogu]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4251/0201/8011/2018_M56_Lisa_1.pdf|pealkiri=Põhja-Sakala valla arengukava 2019–2025|väljaanne=riigiteataja.ee|aeg=2018|vaadatud=3.11.2019}}</ref> === Noortekeskus === [[Suure-Jaani Noortekeskus]] korraldab kogu valla noorsootööd.<ref>{{Netiviide|autor=Olev Kenk|url=https://www.err.ee/910627/suure-jaani-tervisekoda-mahutab-uhe-katuse-alla-veekeskuse-arstid-ja-politsei|pealkiri=Suure-Jaani tervisekoda mahutab ühe katuse alla veekeskuse, arstid ja politsei|väljaanne=err.ee|aeg=14.2.2019|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Suure-Jaani Noortekeskuse vabaajaväljakul on tänavakorvpalliplats, sportliku ''paintball'''i väljak, ''skate''-park, ronila, labürint, 9 minigolfirada ja liiklusväljak.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://noortekas.suure-jaani.ee/sport/sportimisvoimalused/vabaajavaljakud/|pealkiri=Vabaajaväljakud|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> === Muusikakollektiivid === Kultuurimajas tegutsevad [[Ilmatar (koor)|segakoor Ilmatar]] (loodud 1890) ja [[Suure-Jaani puhkpilliorkester|puhkpilliorkester]] (loodud 1871). Segakoor võttis nime 1887. aastal tegevust alustanud [[Ilmatar (selts)|laulu- ja mänguseltsilt "Ilmatar"]]. Varem oli Suure-Jaanis tegutsenud ka 40 lauljaga meeskoor (asutati 1862).<ref name=":5" /> === Ajaleht === [[Leole (ajaleht)|Leole]] on [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala valla]] ajaleht, mis ilmub alates 2000. aastast. Seda hakkasid ühiselt välja andma Suure-Jaani linn, [[Suure-Jaani vald|Suure-Jaani Vald]] ja [[Olustvere vald]]. Praegu annab lehte välja [[Põhja-Sakala vald]]. Leole kajastab [[volikogu]] ja valitsuse tegemisi, õnnitletakse sünnipäevalapsi, antakse teada sündidest ja surmadest ning kajastatakse piirkonnas toimuvat. Lehe põhirõhk on kohalike inimeste tegevuse tutvustamisel. Leole ilmub kord kuus ning see tuleb inimestele koju tasuta.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://web.suure-jaani.ee/leole/|pealkiri=Ajaleht Leole|väljaanne=|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> == Tööstus == === Suure-Jaani tööstuspark === Ettevõtlusaktiivsuse tõstmiseks ja töökohtade loomiseks rajatakse Suure-Jaanisse [[tööstuspark]]. Projekti visioon näeb ette, et aastaks 2030 tegutseb seal vähemalt 15 ettevõtet ning on loodud ligi 200 töökohta. Oodatakse, et kolm aastat pärast projekti lõppu oleks kasutusel vähemalt pooled tööstuspargi kruntidest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.delfi.ee/news/sisuturundus/sisuturundus/suure-jaanis-valmib-uhiuus-toostuspark?id=87210127|pealkiri=Suure-Jaanis valmib uhiuus tööstuspark|väljaanne=delfi.ee|aeg=23.8.2019|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Tööstuspark koosneb 16 tootmismaa ja 4 ärimaa krundist ning laiub 16 ha suurusel maa-alal. Hetkel käib taristu väljaehitamine.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://toostusala.suure-jaani.ee/toostuspark/projektist/|pealkiri=Suure-Jaani tööstusala praegune seis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> == Spordirajatised == [[Fail:Suure-Jaani Gümnaasium, maadlusvõistlus.JPG|pisi|Suure-Jaani Gümnaasiumi spordisaal]] Suure-Jaani paisjärve ääres asub rannavolleplats<ref>[http://noortekas.suure-jaani.ee/sport/sportimisvoimalused/rannavolleplatsid/ Rannavolleplatsid] 12.4.2010 (vaadatud 3.11.2019)</ref> ja linna mänguväljakud Lembitu ja Kondase platsil.<ref>[http://noortekas.suure-jaani.ee/sport/sportimisvoimalused/laste-manguvaljakud/ Laste mänguväljakud] 12.4.2010 (vaadatud 3.11.2019)</ref> Kondase pargis asub ka 12 treeninguseadmega välijõusaal<ref>[http://noortekas.suure-jaani.ee/sport/sportimisvoimalused/virgestusvaljakud/ Virgestusväljakud] 18.1.2013 (vaadatud 3.11.2019)</ref> ja võrkpalliväljak.<ref>[http://noortekas.suure-jaani.ee/sport/sportimisvoimalused/vorkpallivaljakud/ Võrkpalliväljakud] 12.4.2010 (vaadatud 3.11.2019)</ref> Suure-Jaanis asub ka 9 korviga [[kettagolf]]i park.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://noortekas.suure-jaani.ee/sport/sportimisvoimalused/disc-golfi-park/|pealkiri=Disc-golfi park|väljaanne=|aeg=18.1.2013|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Suure-Jaani koolil on võimla, jõusaal ja maadlussaal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/2672/suurejaani_kooli_spordisaalid|pealkiri=Suure-Jaani Kooli spordisaalid|väljaanne=Eesti spordiregister|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Kooli juures asub ka staadion ja kunstmuruga multifunktsionaalne palliplats.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/2673/suurejaani_kooli_staadion_ja_multifunktsionaalne_palliplats|pealkiri=Suure-Jaani Kooli staadion ja multifunktsionaalne palliplats|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> 2018. aastal valmis staadioni rekonstrueerimise põhiprojekt.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Kristi Laane|url=https://atp.amphora.ee/pohjasakalavv/index.aspx?o=808&o2=94568&u=-1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=1-3%2F121&itm=187730&clr=history&pageSize=20&page=1|pealkiri=Põhja-Sakala valla 2018. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande kinnitamine|väljaanne=|aeg=29.6.2019|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Projekti järgi tuleb staadioni kõrvale staadionimaja ning ehitatakse 40x60 meetri suurune kunstmuruplats. Staadioni põhiosa on eeskätt mõeldud kergejõustiklastele ja jalgpalluritele. Töö on jagatud mitmesse etappi, esmajärgus valmib staadionimaja.<ref>{{Netiviide|autor=Marko Suurmägi|url=https://sakala.postimees.ee/4463961/suure-jaani-staadioni-ehitusprojekt-saab-valmis|pealkiri=Suure-Jaani staadioni ehitusprojekt saab valmis|väljaanne=postimees.ee|aeg=8.4.2018|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Staadionimaja nurgakivi pandi 18. oktoobril 2019.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.facebook.com/pohjasakala/posts/suure-jaani-staadionimaja-nurgakivi-panek/650287678831305/|pealkiri=Suure-Jaani staadionimaja nurgakivi panek.|väljaanne=|aeg=18.10.2019|vaadatud=3.11.2019}}</ref> ==== Suure-Jaani tervisekoda ==== [[Fail:Suure-Jaani Tervisekoda.jpg|pisi|Suure-Jaani Tervisekoda on ehitatud vana tuletõrjetorni külge]] 2019. aasta veebruaris avati Põhja-Sakala vallale kuuluv tervisekoda, mis on ehitatud vana tuletõrjetorni külge. Hoones asuvad veekeskus, kohvik ja ruumid arstile-apteegile, kiirabile ja politseile. Keskus annab tööd vähemalt 20 inimesele. Tervisekoja projekteeris arhitektuuribüroo [[Arhidekt Must|Arhitekt Must]] arhitekt [[Alvin Järving]], ehitas aktsiaselts [[Eviko]].<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Olev Kenk|url=https://www.err.ee/910627/suure-jaani-tervisekoda-mahutab-uhe-katuse-alla-veekeskuse-arstid-ja-politsei|pealkiri=Suure-Jaani tervisekoda mahutab ühe katuse alla veekeskuse, arstid ja politsei|väljaanne=err.ee|aeg=14.2.2019|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Tervisekoja ehitus maksis vallale pea 4,5 miljonit eurot, millest ehituslaen moodustas 2,8 miljonit.<ref name=":3" /> Rahandusministeerium toetas ehitust 666 000 euroga.<ref name=":2" /> Tervisekojas asub veekeskus, milles on 25 meetri pikkune bassein, [[liutoru]], mitu väiksemat basseini, mullivann ja kolm sauna. Varem ei olnud Suure-Jaanis ega Põhja-Sakala vallas oma veekeskust.<ref name=":3" /> == Kuritegevus == 1997. aasta 1. oktoobril lõpetas Suure-Jaani politseijaoskond ööpäevase valve, mille järel täheldati kuritegevuse kasvu linnas.<ref>{{Netiviide|autor=Marko Püüa|url=https://www.ohtuleht.ee/13008/kuritegevus-ahistab-suure-jaani-elanikke|pealkiri=Kuritegevus ahistab Suure-Jaani elanikke|väljaanne=Õhtuleht|aeg=22. november 1997|vaadatud=03.11.2019}}</ref> Statistikaameti andmetel oli kuritegevus tervel Viljandimaal 1994. aastast kuni 1997. aastani langustrendis, misjärel toimus järjepidev registreeritud kuritegude arvu kasv kuni 2000. aastani.<ref>[http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=Js022# JS022: Registreeritud kuriteod toimepanekupaiga ja kuriteo liigi järgi (1994–2001)] Statistikaameti andmebaasis.</ref> Aastatel 2010–2016 oli registreeritud kuritegude üldarv Suure-Jaani vallas langustrendis. 2016 oli registreeritud kuritegude üldarv Suure-Jaani vallas 51.<ref>{{Netiviide|autor=Andri Ahven, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Kaire Tamm, Brit Tammiste, Krister Tüllinen, Stanislav Solodov, Mari-Liis Sööt|url=https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_est_web_0.pdf|pealkiri=Kuritegevus Eestis 2016|väljaanne=Justiitsministeerium|aeg=2017|vaadatud=03.11.2019}}</ref> == Vaatamisväärsused == === Johannese kirik === [[Fail:Suure jaani church.jpg|thumb|Johannese kirik]] {{pikemalt|Suure-Jaani kirik}} Gooti stiilis Johannese kirik ehitati ligikaudu 1330. aastal. Kesk-Eesti kodakirikute hulka kuuluval kirikul on olnud oluline roll Kesk-Eesti kirikute kujunemisel. Kolmelöövilise kirikuhoone kesklööv on külgmistest laiem. Idas liitub pikihoonega nelinurkne koor ja kitsas neljatahuline läänetorn. Tähelepanuväärsed on teravkaarsed portaalid; lääneportaali kohal on ümaraken, põhjaportaal on astmelise profiiliga. Kapiteelidel on taimemotiivid, [[Vennad Kriisad|vendade Kriisade]] orelit (1937) katab hilisbarokne oreliprospekt (Johann Andreas Stein, 1804). Sõdades ja tulekahjudes hävisid piilarid ja võlvid, hilisemal ümberehitamisel (1765–1767) pandi kirikule puitlagi. Oletatakse, et kirik oli ümarpiilaritega kodakirik. Kirikus on kindral [[Hans Heinrich von Fersen (1743–1800)|Hans Heinrich von Ferseni]] urnikujuline mälestusmärk ja varem kirikuaias seisnud [[rõngasrist]] (kirjaga "Anne Ratacep"), mis pärineb aastast 1598, olles seega üks Eesti vanimaid. Kirikus toimuvad [[Suure-Jaani Johannese kogudus|EELK Suure-Jaani Johannese Koguduse]] jumalateenistused.<ref name=":5" /><ref name=":8">{{Netiviide|autor=|url=http://www.suure-jaani.ee/vaatamisvaarsused|pealkiri=Vaatamisväärsused|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019|arhiivimisaeg=3.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191103061538/http://www.suure-jaani.ee/vaatamisvaarsused|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:Suure-Jaani õigeusu kirik.JPG|pisi|Õigeusu kirik]] === Suure-Jaani õigeusukirik === {{pikemalt|Suure-Jaani Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kirik}} Eesti Apostliku Õigeusu Koguduse Peetruse Pauluse Suure-Jaani kirik ehk Suure-Jaani õigeusu kirik (rahvasuus ka vene kirik) ehitati aastatel 1906–1908 varasema puidust kiriku asemele. Kirik ei ole praegu kasutuses.<ref name=":8" /> Osa hoone katusest ja üks rist restaureeriti 2019. aasta alguses.<ref>[https://sakala.postimees.ee/6496371/kiriku-katusetorni-tippu-seati-kullatud-rist "Kiriku katusetorni tippu seati kullatud rist"] Sakala, 11. jaanuar 2019</ref> Kirikus on toimunud ka mõned teenistused. Samuti kontserte Suure-Jaani Muusikafestivali raames. [[Fail:Heliloojate Kappide Majamuuseum.JPG|pisi|[[Heliloojate Kappide majamuuseum]] ]] === Heliloojate Kappide majamuuseum === {{pikemalt|Heliloojate Kappide majamuuseum}} Heliloojate Kappide majamuuseum tutvustab muusikute Joosep, Hans, Artur, Eugen ja Villem Kapi elu ja loomingut. Muuseum asutati 1971. aastal [[Viljandi Koduloomuuseum]]i filiaalina ja on tänapäeval kultuurimaja struktuuriüksus.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/heliloojate-kappide-majamuuseum|pealkiri=Puhka Eestis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> [[File:Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas 2018.jpg|thumb|Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas 2018]] === Mälestussammas Vabadussõjas langenutele === {{pikemalt|Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas}} Lembitu platsil asuv Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas kujutab haavatud Sakala muinasvanemat [[Lembitu]]t. [[Kultuurimälestis]]ena kaitse alla võetud samba autor on [[Amandus Adamson]]. Mälestusmärk avati 1926. aastal. 1941. aastal see purustati, seejärel taastati, kuid purustati uuesti 1949. aastal. 1990. aastal taastati skulptuur lõplikult. Originaalkuju asub tänapäeval [[Suure-Jaani Gümnaasium]]is.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/vabadussojas-langenute-malestussammas-lembitu-suure-jaanis|pealkiri=Vabadussõjas langenute mälestussammas Lembitu Suure-Jaanis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> === Linna lähistel asuvad vaatamisväärsused === Suure-Jaanist 2 km kaugusel asub [[Lõhavere linnamägi]] ja mälestusmärk [[Madisepäeva lahing]]us hukkunutele. Suure-Jaani lähedal Olustvere ja [[Mudiste]] vahel asub [[Tähetorn Orion]]. Torn on ehitatud vene-aegsest silotornist ja valmis 2003. aastal.<ref name=":8" /> Suure-Jaani lähistel Navesti ääres asub Energia talu, mis on Eesti suurim ravimtaimede kasvataja ja töötleja.<ref>[http://www.energiatalu.ee/ Energia talu]</ref> [[Hüpassaare]]s asub helilooja [[Mart Saar]]e (1882–1963) [[Mart Saare majamuuseum|majamuuseum]]. Majamuuseum tehti Mart Saare isakodust pärast tema surma.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://muuseum.viljandimaa.ee/www/|pealkiri=Viljandi muuseum|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Suure-Jaani kõrval [[Lahmuse järv]]e ääres asub [[Lahmuse mõis]]. Mõisa härrastemaja ehitati 1837. aastal hilisklassitsistlike joontega. Mõisa asutas poolakas [[Alexander Trojanowski]], kelle järgi nimetatakse mõisa ka Trojanowski mõisaks. Alates 1926. aastast tegutseb mõisas [[Lahmuse Kool]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/lahmuse-mois)|pealkiri=Lahmuse mõis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Tuntud inimesi == [[Pilt:Aleksander Mältoni haud.JPG|pisi|[[Aleksander Mälton]]i haud [[Suure-Jaani kalmistu]]l]] [[Pilt:Johann Köleri haud.JPG|pisi|[[Johann Köler]]i haud]] * [[Ado Johanson]] (1874–1932) – põllumajandustegelane, põllutööinstruktor ja poliitik * [[Aleksander Kapp]] (1874–1940) – vaimulik ja kultuuritegelane * [[Artur Kapp]] (1878–1952) – helilooja, dirigent ja pedagoog * [[Joosep Kapp]] (1833–1894) – koolmeister ja muusik * [[Villem Kapp]] (1913–1964) – helilooja, muusik ja muusikapedagoog * [[Tõnis Kint]] (1896–1991) – poliitik, neljas [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] aastail 1970–1990 * [[Albert Kivikas]] (1898–1978) – kirjanik ja ajakirjanik, romaani "Nimed marmortahvlil" autor * [[Johann Köler]] (1826–1899) – akadeemilise haridusega maalikunstnik * [[Paul Kondas]] (1900–1985) – maalikunstnik ja naivist * [[Helmen Kütt]] (sündinud 1961) – eesti poliitik, [[XIV Riigikogu]] liige ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees * [[Felix Moor]] (1903–1955) – näitleja ja pedagoog * [[Mart Saar]] (1882–1963) – helilooja, organist ja pianist * [[Herman Simm]] (sündinud 1947) – riigiametnik, süüdimõistetud riigireetur * [[Helen Tobias-Duesberg]] (1919–2010) – helilooja ja organist * [[Roman Toi]] (1916–2018) – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Priit Toobal]] (sündinud 1983) – eesti endine poliitik, [[Keskerakond|Keskerakonna]] peasekretär 2007–2015, erakonna büroojuht 2015. aastast ning [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu]] liige aastatel 2011–2015 == Sõprussuhted == Suure-Jaani linn jõudis sõlmida sõprussuhted nelja piirkonnaga:<ref name=":12">{{Netiviide|autor=|url=http://www.suure-jaani.ee/valissuhted|pealkiri=Suure-Jaani valla välissuhted|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Ulvila]] ([[Soome]]) – leping sõlmitud 1991 * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Gagnefi vald]] ([[Rootsi]]) – leping sõlmitud 1991 * {{Riigi ikoon|Poola}} [[Hajnówka]] ([[Poola]]) – leping sõlmitud 2005 * {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukrainka]] linn ([[Ukraina]]) – leping sõlmitud 2005 Suure-Jaani vallal olid sõprussuhted ka järgnevate piirkondadega:<ref name=":12" /> * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Jokioineni vald]] ([[Soome]]) – leping sõlmitud 1996 * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Reisjärvi vald]] ([[Soome]]) * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Sifferbo]] küla ([[Rootsi]]), [[Gagnefi vald|Gagnefi vallas]] * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mustjala vald]] ([[Eesti]]) – koostöö aastast 2000 * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Pöide vald]] ([[Eesti]]) – koostöö aastast 1997 Aktiivne on koostöö Ulvila, Jokioineni ja Hajnówkaga. == Vaata ka == * [[Suure-Jaani lipp|Suure-Jaani linna endine lipp]] * [[Suure-Jaani vapp|Suure-Jaani linna endine vapp]] * [[Suure-Jaani United]] == Märkused == <references group="m" responsive="" /> == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Kalle Gaston]]. Suure-Jaani suminad. Kaarnakiwi 2018 * [[Aili Umda]]. Suure-Jaani kihelkond. Viljandimaa Haridusamet 1995 == Välislingid == {{Commonskat|Suure-Jaani}} * {{EKNR|Marja Kallasmaa|628|Suure-Jaani2}} {{Eesti linnad}} {{Põhja-Sakala vald}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Suure-Jaani| ]] bj5pc8md7cd2jdfgfb8xmb10d4e58t8 Türi 0 3983 6176300 6099763 2022-08-10T18:16:22Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel||Perekonnanime|Türi (perekonnanimi)}} {{EestiAsula | nimi = Türi | pindala = | elanikke = | maakond = Järva }} '''Türi''' on [[vallasisene linn]] [[Türi vald|Türi vallas]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]]. Asub [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] ääres. Türi linna läbib [[Tallinna–Viljandi raudteeliin]] ja [[Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee]], pealinnaga ühendab teda [[Tallinna–Rapla–Türi maantee]]. Tänapäevane Türi kui [[aedlinn]] on kuulus igal aastal toimuva [[Türi Lillelaat|Türi Lillelaada]] järgi. 2019. aastal toimus juba 42. lillelaat. Türi on ka Eesti [[kevadpealinn]]. Türil asub [[Eesti Ringhäälingumuuseum]]. 1990. aastast tegutseb [[Türi Muusikakool]]. Eesti jalgpalliliigas osaleb klubi [[Türi Ganvix]]. ==Ajalugu== [[Pilt:Türi kirik.jpg|pisi|vasakul|Türi kirik, 2012]] [[Türi kihelkond]] rajati [[13. sajand]]il. [[1564]]. aastast pärinevad esimesed kirjalikud andmed Türi (''Turgel'') küla kohta. [[1899]]. aastal hakati ehitama [[Türi paberivabrik|puupapivabrikut]], millest hiljem sai paberivabrik. Sellest ajast hakkas elanike arv tublisti suurenema. [[1901]]. aastal sai valmis kitsarööpmeline [[Tallinna–Viljandi raudtee]] (1896. aastal valminud [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] haru), mis oli kasutusel kuni 1971, mõned lõigud kuni 1972; Tallinna–Viljandi raudteelõik asendati laiarööpmelise raudteega aastatel 1971–1973. [[1917]] sai Türi [[alev]]iks, [[2. juuli]]l [[1926]] sai Türi [[linn]]aks. [[Türi Linnavalitsus]] tegutses [[Paide tänav (Türi)|Paide tänav]] 7 hoones. {{vaata|Türi linnapea|Türi Linnavalitsus|Türi Linnavolikogu}}. {{vaata|Türi alevivolinike loend 1924}}<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/14 Türi alewiwolinikkude nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924</ref>, [[Türi linnavolinike loend 1930]], [[Türi linnavolinike loend 1934|1934]], [[Türi linnavolinike loend 1939|1939]] 1926. aastal oli Türil 2500 elanikku ja 30 tänavat. Hakati rajama [[park]]e ja [[puiestee|puiesteid]]. Töötas [[Türi tellise- ja keraamikavabrik]]. [[Pilt:Türi linn 1929.jpg|pisi|vasakul|Türi linn (1929)]] Kuna 1934. aastal valitud [[Türi linnavolinike loend 1939|Türi linnavolikogu]] sattus makseraskustesse, pandi tema tegevus Vabariigi Valitsuse otsusega 4. jaanuaril 1935 seisma. Linnavolikogu tegevus taastati alles pärast [[Türi linnavolinike loend 1939|uue linnavolikogu]] valimist, 1. detsembril 1939. 9. detsembril 1939 pidas uus linnavolikogu esimese koosoleku ja valis senise linnavanema [[Ants Viirmaa]] ainsa kandidaadina ametisse tagasi (8 häälega poolt, 3 vastu, 1 erapooletu), jättes tema palgaks endiselt 150 krooni kuus<ref name="LXRyf" />. [[1936]]. aastal oli Türil juba 3100 elanikku ja 50 tänavat, linna pindala oli 8,21&nbsp;km². Linnas asus [[Türi põllumeeste konvent]]. 1936. aastal hakati Türil rajama [[raadiosaatejaam]]a, mis kujunes Eesti peasaatejaamaks, sest see asus enam-vähem igast Eesti otsast umbes ühekaugusel. [[15. detsember|15. detsembril]] [[1937]] alustas [[Türi raadiosaatejaam]] koos 197 meetri kõrguse mastiga tööd. Raadiosaatejaama õhkis Nõukogude [[hävituspataljon]] 1941. aasta suvel. Sakslased taastasid selle kiiresti. Aastatel [[1915]]–[[1972]] oli Türil kitsarööpmelise raudtee otseühendus läbi Paide [[Tamsalu]]ga ([[Türi–Paide–Tamsalu raudtee]], 61&nbsp;km). Algselt oli see raudteeliin plaanitud sõjaliseks otstarbeks. Viimane reisirong sõitis sel liinil [[3. mai]]l 1972. [[1950]]. aastal sai Türist [[Türi rajoon]]i keskus. Elanikkond kasvas järjest. Hakati ehitama [[kultuurimaja]]. Aastatel [[1959]]–[[1991]] kuulus [[Paide rajoon]]i. Elanikele andsid tööd Pärnu Õmblusvabriku Türi tsehh, Türi Metsakombinaat, Türi Piimakombinaat ja Türi Leivakombinaat. [[20. detsember|20. detsembril]] [[1990]] taastati Türi omavalitsusliku linna staatus. [[Pilt:Türi_kultuurimaja.jpg|pisi|Türi kultuurimaja 2012 sügisel]] Aastal [[2004]] liitus Türi Euroopa Liidu linnade ühendusega [[Douzelage]]. [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[2005]] moodustati Türi linna, [[Türi vald|Türi valla]], [[Oisu vald|Oisu valla]] ja [[Kabala vald|Kabala valla]] ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald. ==Haridus== Türil on töötanud [[talurahvakool]] (alates [[1715]]), koolmeistrite seminar (alates [[1834]]), [[kihelkonnakool]] (alates [[1872]]), tütarlaste ministeeriumikool (alates [[1900]]), kroonu [[algkool]] (alates [[1913]]), aiandusgümnaasium (alates [[1924]]) ja [[gümnaasium]] (alates [[1938]]). Kuni 2011. aastani oli Türil kaks gümnaasiumi: [[Türi Gümnaasium]] (Nõukogude ajal nimega Türi 1. Keskkool / Türi Keskkool) ja [[Türi majandusgümnaasium|Türi Majandusgümnaasium]]; ning kõrgkool: [[Tartu Ülikooli Türi Kolledž]]. 2017. aasta seisuga tegutseb Türil üks [[Türi Ühisgümnaasium|gümnaasium]], [[Türi Põhikool|põhikool]], [[Türi Lasteaed|lasteaed]], [[Türi Toimetulekukool|erikool]] ja [[Türi Muusikakool|muusikakool]]. ==Rahvastik== Rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011. {| class="wikitable" |- !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="qtEle" /> !colspan="2" |1979<ref name="tB46s" /> !colspan="2" |1989<ref name="yTd8J" /> !colspan="2" |2000<ref name="dcY7F" /> !colspan="2" |2011<ref name="0TGZ2" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- |'''Kokku''' | style="text-align:right;"|'''6275''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''6629''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''6862''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''6324''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''5410''' | style="text-align:right;"|'''100''' |- |[[eestlased]] | style="text-align:right;"|5482 | style="text-align:right;"|87,36 | style="text-align:right;"|5989 | style="text-align:right;"|90,39 | style="text-align:right;"|6236 | style="text-align:right;"|90,88 | style="text-align:right;"|5885 | style="text-align:right;"|93,06 | style="text-align:right;"|5125 | style="text-align:right;"|94,73 |- |[[venelased]] | style="text-align:right;"|385 | style="text-align:right;"|6,14 | style="text-align:right;"|397 | style="text-align:right;"|5,99 | style="text-align:right;"|316 | style="text-align:right;"|4,61 | style="text-align:right;"|229 | style="text-align:right;"|3,62 | style="text-align:right;"|137 | style="text-align:right;"|2,53 |- |[[ukrainlased]] | style="text-align:right;"|90 | style="text-align:right;"|1,43 | style="text-align:right;"|66 | style="text-align:right;"|1,00 | style="text-align:right;"|136 | style="text-align:right;"|1,98 | style="text-align:right;"|87 | style="text-align:right;"|1,38 | style="text-align:right;"|68 | style="text-align:right;"|1,26 |- |[[soomlased]] | style="text-align:right;"|69 | style="text-align:right;"|1,10 | style="text-align:right;"|68 | style="text-align:right;"|1,03 | style="text-align:right;"|73 | style="text-align:right;"|1,06 | style="text-align:right;"|57 | style="text-align:right;"|0,90 | style="text-align:right;"|31 | style="text-align:right;"|0,57 |- |[[valgevenelased]] | style="text-align:right;"|5 | style="text-align:right;"|0,08 | style="text-align:right;"|14 | style="text-align:right;"|0,21 | style="text-align:right;"|11 | style="text-align:right;"|0,16 | style="text-align:right;"|6 | style="text-align:right;"|0,09 | style="text-align:right;"|4 | style="text-align:right;"|0,07 |- |[[leedulased]] | style="text-align:right;"|19 | style="text-align:right;"|0,30 | style="text-align:right;"|13 | style="text-align:right;"|0,20 | style="text-align:right;"|11 | style="text-align:right;"|0,16 | style="text-align:right;"|6 | style="text-align:right;"|0,09 | style="text-align:right;"|4 | style="text-align:right;"|0,07 |- |[[poolakad]] | style="text-align:right;"|... | style="text-align:right;"|... | style="text-align:right;"|0 | style="text-align:right;"|0 | style="text-align:right;"|3 | style="text-align:right;"|0,04 | style="text-align:right;"|1 | style="text-align:right;"|0,02 | style="text-align:right;"|1 | style="text-align:right;"|0,02 |- |[[tatarlased]] | style="text-align:right;"|... | style="text-align:right;"|... | style="text-align:right;"|2 | style="text-align:right;"|0,03 | style="text-align:right;"|2 | style="text-align:right;"|0,03 | style="text-align:right;"|0 | style="text-align:right;"|0 | style="text-align:right;"|0 | style="text-align:right;"|0 |- |[[lätlased]] | style="text-align:right;"|7 | style="text-align:right;"|0,11 | style="text-align:right;"|8 | style="text-align:right;"|0,12 | style="text-align:right;"|4 | style="text-align:right;"|0,06 | style="text-align:right;"|5 | style="text-align:right;"|0,08 | style="text-align:right;"|5 | style="text-align:right;"|0,09 |- |[[sakslased]] | style="text-align:right;"|... | style="text-align:right;"|... | style="text-align:right;"|56 | style="text-align:right;"|0,84 | style="text-align:right;"|47 | style="text-align:right;"|0,68 | style="text-align:right;"|17 | style="text-align:right;"|0,27 | style="text-align:right;"|9 | style="text-align:right;"|0,17 |- |[[juudid]] | style="text-align:right;"|5 | style="text-align:right;"|0,08 | style="text-align:right;"|8 | style="text-align:right;"|0,12 | style="text-align:right;"|2 | style="text-align:right;"|0,03 | style="text-align:right;"|0 | style="text-align:right;"|0 | style="text-align:right;"|0 | style="text-align:right;"|0 |- |muud | style="text-align:right;"|200 | style="text-align:right;"|3,19 | style="text-align:right;"|5 | style="text-align:right;"|0,08 | style="text-align:right;"|21 | style="text-align:right;"|0,31 | style="text-align:right;"|32 | style="text-align:right;"|0,51 | style="text-align:right;"|26 | style="text-align:right;"|0,48 |} ==Tuntud inimesi== <table><tr valign=top><td> * [[Ruth Alas]] * [[Silver Anniko]] * [[Mikk Dede]] * [[Mirjam Dede]] * [[Grete Griffin]] (Grete Šadeiko) * [[Kaia Iva]] * [[Lisell Jäätma]] * [[Ellu Kaasik]] * [[Erna Kaasik]] * [[Sirkka-Liisa Kivine]] * [[Mati Klooren]] * [[Enn Klooren]] * [[Silvia Laidla]] <td> * [[Sven Lõhmus]] * [[Jaan Lõvi]] * [[Harald Meri]] * [[Are Mets]] * [[Urmas Mikk]] * [[Anne Mägi]] (Anne Sookael) * [[Emil Oja]] * [[Kaarel Orumägi]] * [[Ago Pajur]] * [[Kalle Palling]] * [[Alice Pehk]] * [[Jaan Pehk]] * [[Paul Poopuu]] <td> * [[Kristiina Poska]] * [[Olaf Prinits]] * [[Elle Puurmann]] (Elle Rebane) * [[Inna Rose]] * [[Maive Rute]] * [[Merike Rõtova]] * [[Ene Rämmeld]] * [[Avelinius-Friedemann Tõnisson]] * [[Mats Tõnisson]] * [[Kuldar Schüts]] * [[Heino Seljamaa]] * [[Leonhard Soom]] * [[Reiu Sootla]] <td> * [[Grit Šadeiko]] * [[Toomas Šadeiko]] * [[Andres Tabun]] * [[Kalju Tamm]] * [[Aleksei Tammiste]] * [[Indrek Tegelmann]] * [[Klaudia Tiitsmaa]] * [[Margus Tiitsmaa]] * [[Resa Tiitsmaa]] * [[Kert Toobal]] * [[Peeter Urbla]] * [[Enn Vaigur]] * [[Johannes Võerahansu]] </table> ==Türiga seotud objektid ja üritused== <table><tr valign="top"><td> * [[Kooli park]] * [[Saunametsa kalmistu]] * [[Türi järv]] * [[Türi Kesklinna kalmistu]] * [[Türi kirik]] * [[Türi kirikuaed]] * [[Türi Kultuurikeskus]] * [[Türi Kõrgessaare kalmistu]] * [[Türi maastikukaitseala]] * [[Türi paberivabrik]] * [[Türi Raamatukogu]] * [[Türi raudteejaam]] * [[Türi Vabadussõja mälestussammas]] * [[Türi vana kalmistu]] <td> * [[Hea Toidu Laat]] * [[Seitsmenda Päeva Adventistide Türi kogudus]] * [[Türi Kevadfestival]] * [[Türi Kristlik Misjonikogudus]] * [[Türi lipp]] * [[Tallinna–Rapla–Türi maantee]] * [[Türi vapp]] </table> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="LXRyf">Türi linnavanem A. Viirmaa valiti tagasi. [[Rahvaleht]], 11. detsember 1939, nr 291, lk 3.</ref> <ref name="qtEle">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="tB46s">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="yTd8J">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="dcY7F">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="0TGZ2">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Türi}} *[http://www.estonia360.ee/tyri/ Türi 360° aeropanoraam / aerofoto] *[http://www.tyri.ee/ Türi vald] *[http://filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=2702&mod=3&pealk=&mark=T%C3%BCri&isik=&lang=et&nocache=1368866556 Eesti linnu. Türi (alates 04:54)] *[https://goo.gl/maps/RAeD9T3bTtZ3ai9d9 Türi] kaardil {{Eesti linnad}} {{Türi vald}} [[Kategooria:Türi| ]] [[Kategooria:Eesti linnad]] s52pcby1sy4002qaubgjgqpkb0y82o9 Valga 0 3986 6176207 6174040 2022-08-10T14:44:43Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib 1920. aastal loodud Eesti linnast; Läti linna kohta vaata lehekülge [[Valka]]; varasema Liivimaa linna kohta vaata lehekülge [[Valga (Liivimaa)]]}} {{EestiAsula | nimi = Valga | pilt = Valga2015dec.jpg | pindala = | elanikke = | maakond = Valga }} [[Pilt:Valga keskväljak 2020.jpg|pisi|[[Valga keskväljak]]]] [[Pilt:ValgaLibrary.jpg|pisi|[[Valga Keskraamatukogu]] ([[Zenckeri villa]])]] '''Valga''' on [[maakonnalinn]] [[Lõuna-Eesti]]s [[Eesti]]-[[Läti]] piiril, [[Valga maakond|Valga maakonna]] ja [[Valga vald|Valga valla]] [[halduskeskus]]. Valga on Eesti kõige lõunapoolsem linn. Enne iseseisvate Eesti ja Läti riikide teket moodustas Valga koos Läti [[Valka]]ga ühtse linna. Valgat läbib [[Pedeli jõgi]]. Linnas asub [[Valga raudteejaam]]. Elanikke on 2019. aasta seisuga 12 182. 2017. aastal ühinesid Valga linn, [[Õru vald|Õru]], [[Tõlliste vald|Tõlliste]], [[Karula vald|Karula]] ja [[Taheva vald|Taheva]] vald, [[Valga vald|Valga vallaks]]. Valga viimane [[Valga linnapea]] oli [[Kalev Härk]].<ref name="b7Uyc" /> Tema ametijärglane [[Margus Lepik]] on [[Valga vallavanem]]. == Elanike arv == *1922: 9500 *1934: 10 800 *1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressibüroo andmed) *1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed) *1959: 13 300 *1970: 17 000 *1979: 18 500 *1989: 17 700 *1990: 13 390 (1. jaanuar) *2000: 14 352 (1. jaanuar, statistikaameti andmed) *2006: 13 930 (1. jaanuar, statistikaameti andmed) *2009: 13 738 (7599 naist ja 6139 meest), 12 998 arvestades rännet (1. jaanuar, statistikaameti andmed) ;Valga elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel {| class="wikitable" |- !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="vBiwZ" /> !colspan="2" |1979<ref name="gsidh" /> !colspan="2" |1989<ref name="lvtPM" /> !colspan="2" |2000<ref name="I6xti" /> !colspan="2" |2011<ref name="G62oT" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- |'''Kokku''' | style="text-align:right;"|'''16 795''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''18 474''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''17 722''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''14 323''' | style="text-align:right;"|'''100''' | style="text-align:right;"|'''12261''' | style="text-align:right;"|'''100''' |- |[[eestlased]] | style="text-align:right;"|9635 | style="text-align:right;"|57,37 | style="text-align:right;"|10 052 | style="text-align:right;"|54,41 | style="text-align:right;"|9383 | style="text-align:right;"|52,95 | style="text-align:right;"|8970 | style="text-align:right;"|62,63 | style="text-align:right;"|7886 | style="text-align:right;"|64,32 |- |[[venelased]] | style="text-align:right;"|5241 | style="text-align:right;"|31,21 | style="text-align:right;"|6164 | style="text-align:right;"|33,37 | style="text-align:right;"|6140 | style="text-align:right;"|34,65 | style="text-align:right;"|3913 | style="text-align:right;"|27,32 | style="text-align:right;"|3224 | style="text-align:right;"|26,29 |- |[[ukrainlased]] | style="text-align:right;"|554 | style="text-align:right;"|3,30 | style="text-align:right;"|766 | style="text-align:right;"|4,15 | style="text-align:right;"|720 | style="text-align:right;"|4,06 | style="text-align:right;"|421 | style="text-align:right;"|2,94 | style="text-align:right;"|386 | style="text-align:right;"|3,15 |- |[[valgevenelased]] | style="text-align:right;"|170 | style="text-align:right;"|1,01 | style="text-align:right;"|322 | style="text-align:right;"|1,74 | style="text-align:right;"|307 | style="text-align:right;"|1,73 | style="text-align:right;"|211 | style="text-align:right;"|1,47 | style="text-align:right;"|156 | style="text-align:right;"|1,27 |- |[[lätlased]] | style="text-align:right;"|382 | style="text-align:right;"|2,27 | style="text-align:right;"|448 | style="text-align:right;"|2,43 | style="text-align:right;"|456 | style="text-align:right;"|2,57 | style="text-align:right;"|334 | style="text-align:right;"|2,33 | style="text-align:right;"|262 | style="text-align:right;"|2,14 |- |[[soomlased]] | style="text-align:right;"|121 | style="text-align:right;"|0,72 | style="text-align:right;"|136 | style="text-align:right;"|0,74 | style="text-align:right;"|126 | style="text-align:right;"|0,71 | style="text-align:right;"|99 | style="text-align:right;"|0,69 | style="text-align:right;"|55 | style="text-align:right;"|0,45 |- |muud | style="text-align:right;"|692 | style="text-align:right;"|4,12 | style="text-align:right;"|586 | style="text-align:right;"|3,17 | style="text-align:right;"|590 | style="text-align:right;"|3,33 | style="text-align:right;"|375 | style="text-align:right;"|2,62 | style="text-align:right;"|292 | style="text-align:right;"|2,38 |} [[Pilt:ValgaTrainStation.jpg|pisi|[[Valga raudteejaam]]]] == Majandus == Valga on tähtis [[tööstus]]keskus. Töötleva tööstuse 9 ettevõttes töötas 2015. aastal 900 töötajat ning käive oli ligikaudu 50 miljonit eurot. Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes pool linna tööstustoodangust, on toiduainetetööstus. Seda esindab linna suurim ettevõte – Atria Eesti [[Valga Lihatööstus]]. Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus. == Vaatamisväärsused == Valgas on [[klassitsism|varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis]] [[Valga Jaani kirik|Jaani kirik]] (ehitatud 1787–1816, arhitekt [[Christoph Haberland]]), kus asub [[Friedrich Ladegast]]i [[1867]]. aastal ehitatud [[Valga Jaani kiriku orel|Jaani kiriku orel]]. Valga vanim park on 1860. aastatel rajatud [[Friedrichshofi park]]{{lisa viide}}. 20. sajandi algul rajati [[Valga linnapark]]{{lisa viide}}. 16. augustil 2013 taasavati linnapargis [[Valga Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]].<ref name="SLBnP" /> Algne mälestussammas (autor [[Amandus Adamson]]) õhiti [[21. september|21. septembril]] [[1940]] nõukogude aktivistide poolt.<ref name="Hsh7X" /> == Sõpruslinnad == {| cellpadding="10" |- style="vertical-align:top;" | *{{riigi ikoon|Belgia}} [[Durbuy vald|Durbuy]], Belgia *{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Hallsberg]], Rootsi *{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Haparanda]], Rootsi *{{riigi ikoon|Taani}} [[Kalundborg]], Taani *{{riigi ikoon|Soome}} [[Uusikaupunki]], Soome || *{{riigi ikoon|Poola}} [[Kobylnica]], Poola *{{riigi ikoon|Poola}} [[Kościelisko]], Poola *{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Lübz]], Saksamaa *{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Novgorod]], Venemaa *{{riigi ikoon|Läti}} [[Valka]], Läti || *{{riigi ikoon|USA}} [[Oakland]], USA *{{riigi ikoon|Soome}} [[Orimattila]], Soome *{{riigi ikoon|Soome}} [[Tornio]], Soome *{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Östhammar]], Rootsi |} == Pilte == <gallery> Valga 02 08 2007.jpg|[[Eesti-Läti piir]]ipunkt Valgas 2007. aastal Valga südalinn.jpg|Valga südalinn Valga Jaani kirik.jpg|[[Valga Jaani kirik]] Valga õigeusu kirik.jpg|[[Valga Issidori peakirik]] Ramsi vesiveski.jpg|[[Ramsi vesiveski]] Valga katoliku kabel.jpg|Valga katoliku kabel </gallery> == Ajalugu == [[Pilt:Valga Raekoda 1.jpg|pisi|[[Valga raekoda]], [[Kesk tänav]] 11]] [[Pilt:Monument to train - panoramio.jpg|pisi|Vedur-mälestusmärk Valga jaama lähedal. Vedur püstitati, et tähistada 1889. aastal avatud Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110. aastapäeva.]] [[Pilt:USSR map NO 35-8 Valga.jpg|pisi|Valga linn ja ümbrus [[Külm sõda|külma sõja]] aegsel Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil]] {{Vaata|Valga ajalugu|Valga (Liivimaa)}} [[Valga (Liivimaa)|Valga]] sai [[linnaõigused]] 19. sajandi alguseks. Valga Linnavalitsus tegutses 20. sajandil [[Valga raekoda|Valga raekojas]], [[Suur-Sepa tänav]] 1. {{vaata|Valga raad|Valga Linnavalitsus|Valga Linnavolikogu}} {{vaata|Valga linnapea}}, ''[[Valga linnavolinike loend 1914]]<ref>[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/78-valga-linnavolikogu-koosseis-1914-1917-juuli/ Valga linnavolikogu koosseis (1914-1917 juuli)], valgalinn.ee/wiki</ref>, [[Valga linnavolinike loend 1924|1924]]<ref>[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/3048-valga-linnavolikogu-koosseis-1924-1926/ Valga linnavolikogu koosseis (1924-1926)], valgalinn.ee/wiki</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/10 Walga linnawolinikkude nimekiri 1924—1926 a.], Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924</ref> [[Valga linnavolinike loend 1927|1927]], [[Valga linnavolinike loend 1930|1930]]<ref>[https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/2782-valga-linnavolikogu-koosseis-1930-1932/ Valga linnavolikogu koosseis (1930-1932)], valgalinn.ee/wiki</ref>, [[Valga linnavolinike loend 1934|1934]], [[Valga linnavolinike loend 1939|1939]]'' Olulise tõuke Valga linna arengule andis [[Pihkva–Riia raudtee]] rajamine, millest [[Tartu–Valga raudteelõik]] avati 1887. aastal, Valga–Riia raudtee 1888. aastal ja aastal 1889 tehniliselt kõige keerulisem Valga–Pihkva raudteelõik. Seoses raudteega ehitati ka [[Valga raudteejaam|raudteejaam]] ning Valgast sai peagi kõige kiiremini kasvav linn Eestis. 1917. aasta 14. juuli üldkoosolekul [[Valga Eesti Rahvahariduse Selts]]i otsustati avada emakeelsed [[keskkool]]id tütarlastele ja poeglastele ning emakeelne algkool. Koolide jaoks otsustati Wolfi eelgümnaasiumi maja, Puškini tänav 19. ära osta. Tütarlaste koolijuhatajaks sai prl M. Pärna ja poeglaste kooli ajutiseks juhataks õp J. Kerg kuni õp. O. Sild Valka jõudmiseni. [[1. juuni]]l [[1922]] asutati [[Valga Muusikakool]], mis on koos [[Narva Muusikakool]]iga vanimaid muusikakoole Eestis. Eesti ja [[Läti]] iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis [[Suurbritannia|Briti]] kolonel [[Stephen Tallents|Stephen George Tallents]]. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. [[1. aprill]]il [[1927]] jõustus [[Eesti-Läti piir|Eesti lõunapiir]] lõplikult. [[9. juuli]]l [[1941]] hõivasid Valga [[Väegrupp Nord|Saksa okupatsiooniväed]]. [[19. september|19. septembril]] [[1944]] vabanes Valga [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonist]], mis asendus [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooniga]]. [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]] toimusid [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvunud Eestis]] [[Valga Linnavolikogu]] valimised. Alates [[1994]]. aastast toimuvad igal aastal [[11. juuni]], Valga linna aastapäeva paiku [[Valga linna päevad]]. Alates [[2005]]. aastast antakse linnapäevade ajal silmapaistvatele valgalastele [[Valga linna aukodanik]]u tiitel. Seoses [[Schengeni leping]]uga liitumisega kõrvaldati [[21. detsember|21. detsembril]] [[2007]] Valgas kõik [[Eesti-Läti piir]]i [[piiripunkt]]id ja -tõkked (vt- [[Valga-1 piiripunkt]], [[Valga-3 piiripunkt]]). ==Vaata ka== *[[Valga Põhikool]] *[[Valga Gümnaasium]] *[[Valga Gümnaasiumi raamatukogu]] *[[Valga lipp]] *[[Valga Muuseum]] *[[Valga muusikakool]] *[[Valga/CKE Inkasso]] *[[Valga FC Warrior]] *[[Valga Cruising]] *[[Valga Keskraamatukogu]] *[[Valga Keskstaadion]] *[[Valga Käval]] *[[Valga Jaani kirik]] *[[Valga Issidori peakirik]] *[[Jumalaema Vladimiri pühakuju kirik]] *[[Valga vangilaagri kalmistu]] *[[Valga vana linnakalmistu]] *[[Valga Tartu tänava kalmistu]] *[[Valga Toogipalu kalmistu]] *[[Priimetsa kalmistu]] *[[Valga haigla]] *[[Valga depoo]] *[[Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus]] *[[Valga vapp]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="b7Uyc">[https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_juhid__veebr_2014.xls Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga], vaadatud 17. oktoober 2014</ref> <ref name="vBiwZ">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="gsidh">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27</ref> <ref name="lvtPM">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref> <ref name="I6xti">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="G62oT">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="SLBnP">http://www.valgamaalane.ee/1351938/valgas-avati-vabadussammas</ref> <ref name="Hsh7X">http://www.valgamaalane.ee/1351134/vabadussamba-pronkskuju-sai-paika</ref> }} == Välislingid == {{commonscat|Valga, Estonia}} *[http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/valga/valga.html/ Valga linna ajaloolised traditsioonid], [https://valgalinn.ee/ Valga linna kroonika] *[http://www.fallingrain.com/world/LG/30/Valka.html Valga kaartidel (ingliskeelne teave)] *[http://www.geonames.org/maps/google_57.778_26.047.html Valga linn ja Valga Maakond kaartidel (ingliskeelne)] *Elmar Anton. [http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/valga Valga linna ajaloolised traditsioonid]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]]. 2007. *[https://goo.gl/maps/jJguLYiN1ht9Jzhn7 Valga] kaardil {{Eesti linnad}} {{Valga vald}} [[Kategooria:Valga| ]] [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Valga kreis]] 1w1mhpz4b26yjeiltg61h6ggduyrknm Kesselaid 0 4655 6176382 6123370 2022-08-11T05:32:17Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Kesselaid | Pilt = Kesselaid_08apr07.jpg | Pildiallkiri = Kesselaid | Veekogu = [[Väinameri]] | Pindala = 1,75 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-1673258925}}, vaadatud 8. juulil 2019.</ref> | Pikkus = | Laius = | Kõrgus = 15,6 | kõrgeim koht = [[Kesse pank]] | Rannajoone pikkus = 6,86 | Rahvaarv = 4 | Rahvaarvu seis = 2017 | rahvaarvu viide = <ref>[https://blog.stat.ee/2017/10/23/pusielanikud-on-22-saarel/ Helerin Äär: "Püsielanikud on 22 saarel."] Statistikablogi. 23. oktoober 2017.</ref> | ISO_piirkond = | Asendikaardi pilt = EE Kesselaid.PNG | osm = pind }} '''Kesselaid''' (ka '''Kessulaid, Kessu''') on 1,75 km² pindalaga [[laid]] [[Suur väin|Suures väinas]] [[Muhu]] saarest idas ning kuulub [[Muhu vald|Muhu valla]] koosseisu. See on vanim ja kõrgeima loodusliku maismaapunktiga laid [[Eesti]]s. ==Nimi== Laiu nimi on [[saksa keel]]es ''Schildau''; [[rootsi keel]]es ''Skjöldö''; ''Sköld''; ''Skölldo''<ref name="kJ0od" /> vene keeles ''Шильдау'', eestipäraselt Skuldai. Laidu on [[1458]] esmakordselt mainitud kui ''Scheldowe saart'', [[Gerardus Mercator]]i kaardil on see nimetatud ''Skolde'' ja [[1645]] vakuraamatus ''Schildau''. Kesse nime on esimest korda mainitud [[1569]] [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] maaraamatutes.<ref>Leo Tiik: "Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571." Tallinn, 1992.</ref> [[1592]] on Muhu saarelt teada Kesse lisanimega talupoegi, kuid Muhu talupojad on Kesselaiuga seostatavad alles [[1627]]. aastast.<ref>Marja Kallasmaa: "Saaremaa kohanimed I". Eesti Keele Instituut 1996</ref> ==Asukoht== Kesselaid asub umbes 4 km kaugusel mandrist, 7 km [[Virtsu sadam]]ast loodes ja 3,4 km kaugusel Muhu saarest. Pisut kaugemale põhja jääb [[Papilaid]].<ref name="SMA" /> Halduslikult kuulub Kesselaid [[Muhu vald]]a ja sellel asub [[Kesse]] küla,<ref name="SMA" /> mille nimi oli kuni [[1977]]. aastani Kesselaiu küla. [[Pilt:Kesselaiu kaart.png|pisi|Kesselaiu kaart]] ==Loodus== Kesselaiu [[aluspõhi|aluspõhja]] moodustavad [[Silur]]i [[settekivim]]id. Kivimikihid paiknevad rohkem kui seitsmekraadise nurga all. Põhja- ja looderannikul paikneb 7–8 m kõrgune [[Kesse pank|Kesse- ehk Kessulaiu pank]], kus asub laiu kõrgeim punkt (15,6 meetrit merepinnast). See on [[Murrutus|murtud]] pealetungiva [[Litoriinameri|Litoriinamere]] poolt ning on osa [[Lääne-Eesti klint|Lääne-Eesti klindist]]. Laiu järgi on oma nime saanud [silur]]i [[jaagarahu lade]]me [[Kesselaiu kihid]].<ref>[http://stratigraafia.info/term/Kesselaiu%20kihid Stratigraafia terminoloogia]</ref> Kesselaiu pankrannik võeti looduskaitse alla juba [[1938]]. aastal. [[2004]] moodustati [[Kesselaiu maastikukaitseala]] ja kogu laid on tänaseks looduskaitse all. Muhu saare ja Kesselaiu vahele jääb [[Väinameri|Väinamere]] sügavaim piirkond (22 m). Saarel leidub rikkalikult kergesti murtavat [[paekivi]]. Umbes kolmandik laiust on kaetud vana [[lookuusik]]uga, mis on Eesti väikesaartel haruldane ning milles esineb ka harv [[harilik kuusk|kuuse]]-[[pärn]]a taimekooslus. Laialdaselt esineb saarel ka [[lookadastik]] – peamiselt laiu põhjaosas, kuid on levinud ka kunagistele [[põld]]udele ja [[heinamaa]]dele. Laiu taimestik on liigirikas. Laiult on leitud ligi 400 [[soontaim]]eliiki, millest 27 kuuluvad kaitse alla. Eriti tähelepanuväärsed on laiul kasvavad 17 [[liik (bioloogia)|liik]]i [[käpalised|käpalisi]] ehk orhideesid. II kaitsekategooria taimeliikidest kasvavad laiul [[kaunis kuldking]] ja [[valge tolmpea]]. Laiu põhjaosas kasvab ka haruldane [[ussikuusk|ussikuuseks]] nimetatav kuuse vorm. Laiule satuvad aeg-ajalt [[metssiga|metssead]] ja [[põder|põdrad]]. Saarel on kohatud [[halljänes]]t, [[metsnugis]]t ja [[rebane|rebast]]. Suviti on saarel nähtud [[merikotkas]]t. Saare keskosas paiknevate [[aruniit]]ude ja kaguosas asuvate [[rannaniit]]ude säilitamiseks tuleb neid hooldada. Praegusel ajal peetakse saarel [[herefordi veis]]eid ja [[kodukits]]i, kes aitavad rannaniite hooldada. ==Ajalugu== [[Pilt:Kesselaid, remains of a manor.JPG|pisi|Karjamõisa varemed]] Kesselaid kerkis merest umbes 3000 eKr. Esimesed andmed laiu asustusest on [[1569]], mil laid kuulus Muhu [[Võlla mõis]]ale ja laiul asus 2 vabatalu, mille peremehed pidid maksma aastas 8 marka pearaha.<ref>Leo Tiik: Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569–1571.Tallinn, 1992.</ref><ref>{{Netiviide |url=http://ylo.rehepapp.com/Muhu/K%25C3%25BClad/Kesse/Kesse.html |pealkiri=Koduloolase Ülo Rehepapi uurimus Kesselaiu asukatest. Vaadatud 8. juulil 2019 |vaadatud=2022-06-16 |arhiivimisaeg=2017-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170607071624/http://ylo.rehepapp.com/Muhu/K%C3%BClad/Kesse/Kesse.html |url-olek=robot: teadmata }}</ref> [[1674]] oli laiul 4 talu. [[18. sajand]]il asus laiul [[Muhu-Suuremõisa mõis]]a [[kõrts]], mis tegutses ka [[19. sajand]]il. [[1807]]. aastal müüdi saar [[Virtsu mõis]]a mõisnikule [[Jacob Friedrich von Helwig]]ile, kes rajas saare lõunaossa [[karjamõis]]a. Mõisa kasutati vaid suviti. Praeguseks on mõisast alles vaid varemed. [[1826]] said laiu elanikud perenimed Muhu, Pesti, Sihvre, Tulgi (Tuuling) ja Vont. Aastatel [[1866]]–[[1892]] moodustas Kessulaid valla [[Muhu kihelkond|Muhu kihelkonnas]]. Üle saare viis Muhust mandrile talitee. [[Vallakohus]] asus Kessulaiul, alates [[1890]]. aastast aga [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]]l. [[1914]]. aastal oli saarel 77,72 ha mõisamaad, 113 ha talumaad ja 5 talu. Kuni [[1921]]. aastani kuulus saar perekond [[Wahl]]idele. [[1930. aastad|1930. aastate]] lõpuks elas saarel umbes 35 inimest ja laiul asus 6 majapidamist. [[1939]]. aastal kuulus laid [[Muhu vald (1939)|Muhu valda]]. Aastast [[1993]] elab saarel endise majakavahi perekond – [[Kõmsi]]lt pärit Urmas ja Elsa Vatter. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e alusel elas Kesselaiul 7 inimest. [[1. jaanuar]]i [[2017]] seisuga oli end Kesselaiu elanikuks registreerinud 4 inimest. Esimene [[meremärk]] püstitati laiule [[1879]]. aastal, [[tulepaak|sihttulepaagid]] aastal [[1885]]. Alates [[1994]]. aastast on tulepaagid automatiseeritud ja töötavad [[päikesepatarei]]del. Meremärkidest asuvad saarel [[Kessu liitsihi alumine tulepaak|Kessu liitsihi alumine]] ja [[Kessu liitsihi ülemine tulepaak|ülemine tulepaak]] ning [[Kessu päevamärk]]. Saarele pole veetud [[elektriliin|elektri]]- ega [[telefoniliin]]e. Majapidamis[[elekter|elektrit]] saadakse [[tuulegeneraator]]ist ja päikesepatareidest. Talvel võib saar [[jäätee]]de puudumise korral jääda pikaks ajaks isoleerituks. Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli Eesti Vabariigil kavas sinna rajada 100-kohaline [[sunnitöölaager]].<ref name="AjH4z" /> Kesselaiul käib rohkesti [[turist]]e. Saart saab külastada eelneval kokkuleppel [[Lalli sadam]]ast. Saarele sõiduks on võimalus kokku leppida ka Virtsu paadimeestega [[Virtsu sadam]]as. [[2003]]. aastal külastas saart Briti suursaadik [[Sarah Squire]], kes andis kingitusena üle traktori, niiduki, tuulegeneraatori ja päikesepaneeli. <gallery> Pilt:Kesselaid, Suursäär.JPG|[[Suursäär]] Kesselaiul Pilt:Kesselaid. Rand.jpg|Kesselaiul peetakse saare korrashoidmiseks [[veis]]eid Pilt:Kesse pank.JPG|[[Kesse pank]] Pilt:Kesselaiu rannik.JPG|Rannaäär. Näha on ka [[Kessu liitsihi alumine tulepaak]] </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SMA">[[Suur maailma atlas]], lk 188</ref> <ref name="kJ0od">[[Johannes Loots]]i kaart "Pas-Kaart over oen gedeelte van de Oost-Zee beginende verby Sevenbergen tot verby Hapsal, begrijpen mede de Eylanden Oesel, Dago en een Gedeelte van Gottland.", [[1697]] [http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/btv1b5966352x Digitaalselt]</ref> <ref name="AjH4z">[http://www.avastaeesti.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=47:oma-poneva-loo-leiab-iga-saaremaa-panga-kohta&catid=10:lehitse-kirju&Itemid=19 Oma põneva loo leiab iga Saaremaa panga kohta] avastaeesti.ee</ref> }} ==Kirjandus== * [[Artur Luha]]. "Kesselaid", [[Tallinn]] [[1940]]. * MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühing "Kesselaiu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015–2024." ==Välislingid== {{Commonscat}} * {{EELIS|saar|-1673258925}} * [http://www.estonia360.ee/kessulaid/ Kessulaiu aeropanoraamfoto] * [[Madis Jürgen]]i olukirjeldus: [http://www.virtsu.ee/artiklid/2002_12_24.html Kessulaiu Robinsonid] * [http://www.virtsu.ee/artiklid/2004_11.html Kesselaiu maastikukaitseala – pool sajandit unustuses]. Eesti Loodus, november 2004 * [[Madis Filippov]], [http://www.postimees.ee/850002/print/paastepunkti-saavad-saareelanikud-koolitatakse-end-ise-paastma/ Päästepunkti saavad saareelanikud koolitatakse end ise päästma], postimees.ee, 22. mai 2012 * [http://arhiiv.err.ee/guid/20130923144745801000300112290E2BA238B440000003252B00000D0F008009 Indrek Allmann räägib Kesselaiust Eesti Televisiooni saates "Osoon"], 23. september 2013 [[Kategooria:Saare maakonna saared]] [[Kategooria:Kesselaid| ]] [[Kategooria:Muhu kihelkond]] 7j5nauhv9ujs12u8lhg3xolzdg0gwsv 10. august 0 4934 6176392 6026384 2022-08-11T06:15:25Z Velirand 67997 /* Surnud */ wikitext text/x-wiki {{Augustikalender}} '''10. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 222. ([[liigaasta]]l 223.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 28. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1767]] – Moskvas arutas komisjon [[Katariina II]] Venemaa seadustekogu projekti, mis muu hulgas nägi ette [[Balti kubermangud]]e poliitilise korralduse erinevuse (vt [[Balti erikord]]) kaotamise Venemaast<ref name="Kronoloogia, 2007: 102"/>. Balti saadikud püüdsid teha kõik, et projekti ei rakendataks [[Eestimaa kubermang|Eesti]]- ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] suhtes<ref name="Kronoloogia, 2007: 102"/>. * [[1855]] – [[Krimmi sõda]]: [[Riia meremiilits]], kus on ka umbes 300 eestlast, osales edukalt [[Väina jõgi|Väina jõe]] suudmes toimunud tõrjeoperatsioonis Inglise laevade vastu<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 132</ref>. *[[1874]] – [[Carl Robert Jakobson]] korraldas oma [[Kurgja talu]]s Eesti esimese [[künnivõistlus]]e. *[[1937]] – Tallinnas võeti pidulikult vastu laskmise MM-ilt saabunud sportlasi, kes võitsid kokku 85 kuld-, 54 hõbe- ja 31 pronksmedalit<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * [[1944]] – [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Teine maailmasõda]]: lõppesid [[27. juuli]]l alanud [[Sinimäe lahingud]] – ägedaimaid ja ohvriterohkeimad, mida Eestis ealeski on peetud. Algas Punaarmee suurpealetung Kagu-Eestis. * [[1981]] – [[EKP Keskkomitee Büroo]] arutas [[Eesti NSV]] elanike internatsionalistliku ja patriootliku kasvatamise küsimust, võeti vastu 11-leheküljeline otsus.<ref>[[Mati Graf]]. Kalevipoja kojutulek : 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn, 2008, lk. 113</ref> * [[1988]] – ajaleht [[Rahva Hääl]] avaldas [[Molotov-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi pakti]] salajase lisaprotokolli eestikeelse tõlke. * [[1989]] – [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] võttis vastu kohalike nõukogude valimise seaduse, mis mõningal määral piiras [[muulased|muulaste]] õigusi. [[Protest]]iks selle vastu toimusid 10.–[[19. august]]ini [[Tallinn]]a autobussikoondises ning veel mõnes venekeelsetes ja venemeelsetes ettevõttes [[streik|streigid]]. Pealinna transpordiprobleeme aitasid nendel päevadel lahendada autojuhid teistest linnadest ja [[Rajoon (NSVL)|rajoonidest]]. * [[1993]] – [[Abja-Paluoja]], [[Karksi-Nuia]], [[Narva-Jõesuu]], [[Põlva]], [[Rapla]], [[Räpina]] ja [[Võhma]] said linna staatuse. * 1993 – AS ELT Kaart ja [[Eesti Sotsiaalpank]] sõlmisid lepingu Eesti esimese [[pangakaart|pangakaardi]] – ELT kaardi kasutuselevõtuks. <ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/47366 Uue aja asjad: Raha ja pangad], ETV</ref> * [[1994]] – [[Värska]]s kohtusid [[Pihkva oblast]]i [[Petseri rajoon]]i Kulje ja Krupa külanõukogu esindajad ning Värska valla ja [[Setu Kongress|Setu Kongressi]] vanematekogu eestseisus. * [[2005]] – [[Copterline'i lennuõnnetus|kopteriõnnetus Tallinna lähedal 10. augustil 2005]]: [[Copterline]]'ile kuuluv helikopter kukkus [[Aegna]] lähedal vette. ===Maailmas=== * {{0}}[[955]] – [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] võitis [[Lechfeldi lahing]]us [[ungarlased|ungarlasi]], sellega lõppesid ungarlaste rüüsteretked [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigis]]. * {{0}}[[997]] – [[maurid]]e vägi [[Al-Mansur Ibn Abi Amir]]i juhtimisel hävitas [[Santiago de Compostela]], jättes aga seal asuva apostli haua puutumata. * [[1566]] – [[Holland]]is puhkesid fanaatikute [[kalvinistid]]e [[pildirüüste|ikonoklastilised]] mässud. * [[1583]] – [[Pljussa vaherahu]]ga lõpetati sõjategevus [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ja [[Rootsi Kuningriik|Rootsi kuningriigi]] vahel [[Liivi sõda|Liivi sõjas]]. * [[1627]] – Prantsuse väed asusid [[kardinal Richelieu]] juhtimisel piirama [[La Rochelle]]'i, kus asusid hugenotid. * [[1628]] – [[Rootsi]] sõjalaev [[Vasa (laev)|Vasa]] uppus esmareisil [[Stockholm]]i sadama lähedal, hukkus 30–50 inimest. * [[1664]] – [[Vasvari vaherahu]] lõpetas sõja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ja [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma keisririigi]] vahel ning nõudis vaenutsevate vägede lahkumist [[Transilvaania]]st. * [[1675]] – kuningas [[Charles II]] asutas [[Greenwichi observatoorium]]i, mille hoone kavandas astronoom [[Christopher Wren]]. Seda observatooriumi läbiv [[meridiaan]] sai ajaarvestuse nullpunktiks. * [[1680]] – [[Mehhiko]]s algas [[pueblod]]e ülestõus. * [[1741]] – Preisi kuningas [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]] vallutas [[Wrocław|Wroclawi]]. * [[1787]] – [[Türgi]] kuulutas [[Venemaa]]le [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|sõja]], kartes selle plaane [[Gruusia]] vastu. * [[1792]] – [[Prantsuse revolutsioon]]: rahvahulgad ründasid Tuileries' paleed ja arreteerisid Prantsuse kuningas [[Louis XIV]], kukutades [[monarhia]]. * [[1793]] – Pariisis [[Louvre]]'is avati endises kuningalossis muuseum. * [[1793]] – Bastille väljakule [[Pariis]]is püstitati [[Vana-Egiptus]]e jumalanna [[Isis]]e raidkuju.<ref>[[Graham Hancock]], [[Robert Bauval]]. Talisman : pühad linnad, salausk. Tallinn, 2007, lk. 406</ref> * [[1809]] – [[Ecuador]] kuulutas end [[Hispaania]] asumaadest esimesena iseseisvaks. * [[1813]] – [[Kuuenda koalitsiooni sõda]]: [[Austria]] kuulutas [[Napoleon]]ile sõja. * [[1842]] – [[lord Ashley]] kaevandusseadus keelas Britannia naistel ja alla 10-aastastel lastel maa all töötamise. * [[1866]] – [[Boliivia]] ja [[Tšiili]] sõlmisid lepingu, mille kohaselt [[Boliivia]] kaotas pääsu [[Vaikne ookean|Vaiksele ookeanile]]. Ookeani rannariba läks [[Tšiili]]le. * [[1889]] – Dan Reynalds patenteeris pudelite sulgemiseks mõeldud keeratava korgi. * [[1893]] – [[Rudolf Diesel]]i esimene [[Diiselmootor|testmootor]] töötas [[Maschinenfabrik Augsburg]]is omal jõul. * [[1897]] – Felix Hoffmann sünteesis stabiilse [[salitsüülhape|salitsüülhappe]] [[derivaat|derivaadi]]: atsetüülsalitsüülhappe ehk [[aspiriin]]i. * [[1904]] – [[Vene–Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõda]]: [[Jaapan]]i laevastik lõi [[Port Artur]]i lähedal [[Venemaa]] laevastikku. * [[1913]] – [[Bukarest]]is sõlmiti [[Bukaresti rahu (1913)|rahu]], mis lõpetas [[Teine Balkani sõda|Teise Balkani sõja]]. * [[1914]] – [[Esimene maailmasõda]]: [[Prantsusmaa]] kuulutas [[Austria-Ungari]]le sõja. * [[1919]] – loodi [[Läti merevägi]]. * [[1919]] – [[Vene kodusõda]]: [[Inglismaa|Inglise]] ja [[Venemaa]] valgekaartlaste väed lõid [[Põhja-Dvinaa]]l Nõukogude vägesid. * [[1920]] – [[Sèvres'i kokkulepe|Sèvres'i kokkuleppega]] jagati [[Türgi|Otomani impeerium]]. * [[1934]] – [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Franklin Delano Roosevelt]] avaldas käsu [[hõbe]]da natsionaliseerimiseks<ref>Hõbeda natsionaliseerimine Ameerikas. Vaba Maa, 11. august 1934, nr. 186, lk. 1.</ref>. * [[1945]] – [[Jaapan]] lubas [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] alistuda, kui [[Hirohito]] võib troonile jääda. * [[1962]] – [[NSV Liit]] lükkas tagasi [[USA]] inspektsiooniplaani, mis on iga desarmeerimislepingu osa. * [[1986]] – esimest korda toimusid [[Vormel 1]] võistlused idabloki riigis – [[Hungaroring]]il toimus esimene [[Ungari GP]]. * [[1990]] – [[Araabiamaad|Araabia maade]] riigipead mõistsid hukka Iraagi invasiooni [[Kuveit]]i ning saatsid oma kaitsejõud [[Saudi Araabia]]sse. [[Iraak|Iraagi]] president [[Saddam Hussein]] kutsus moslemeid "pühasse sõtta" välisriikide vägede vastu. * [[1991]] – [[Horvaatia iseseisvussõda]]: [[serblased]] ja [[horvaadid]] vahetasid oma kuulutamata sõjas esimest korda vange. * [[1994]] – [[Bangladesh]]i [[feminism|feminist]] ja kirjanik [[Taslima Nasrin]] põgenes [[Rootsi]], sest [[islam]]i äärmuslased ähvardasid teda tappa. * [[1995]] – kaks [[Saddam Hussein]]i tütart, nende abikaasad ja rühm ohvitsere põgenesid [[Iraak|Iraagist]] [[Jordaania]]sse. Kuningas Hussein lubas neile poliitilist varjupaika. * [[2011]] – [[Hiina]] esimene [[lennukikandja]] [[Liaoning (laev)|Liaoning]] tegi esimese proovisõidu. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 10. augustil}} *[[1397]] – [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]], Saksa kuningas *[[1520]] – [[Madeleine de Valois]], šoti kuninganna *[[1645]] – [[Eusebio Kino]], itaalia katoliiklasest misjonär *[[1845]] – [[Abai Kunanbajev]], kasahstani poeet *[[1869]] – [[Laurence Binyon]], suurbritannia poeet *[[1874]] – [[Herbert Hoover]], ameerika riigimees, president *[[1876]] – [[Jüri Marksoo]], eesti omavalitsustegelane *[[1878]] – [[Alfred Döblin]], saksa kirjanik *[[1896]] – [[Milena Jesenská]], tšehhi ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija *[[1898]] – [[Jack Haley]], ameerika näitleja *[[1900]] – [[Arthur Espie Porritt]], Uus-Meremaa poliitik ja sportlane *1900 – [[Wilhelm Petersen]], saksa kunstnik *[[1902]] – [[Norma Shearer]], ameerika näitleja *[[1902]] – [[Curt Siodmak]], ameerika teaduskirjanik *[[1912]] – [[Jorge Amado]], Brasiilia kirjanik *[[1913]] – [[Wolfgang Paul]], saksa füüsik, [[Nobeli auhind]] [[1993]] *[[1923]] – [[Rhonda Fleming]], ameerika näitleja *[[1928]] – [[Jimmy Dean]], ameerika laulja *[[1938]] – [[Mati Tarma]], eesti tehnikateadlane ja omavalitsustegelane *[[1939]] – [[Kate O'Mara]], suurbritannia näitlejatar *[[1940]] – [[Bobby Hatfield]], ameerika laulja *[[1941]] – [[Valeri Prohhorov]], vene näitleja *1941 – [[Helgi Sallo]], eesti laulja *[[1943]] – [[Ronnie Spector]], ameerika laulja *[[1947]] – [[Ian Anderson]], ameerika muusik *[[1949]] – [[Reet Kudu]], eesti ajakirjanik, kirjanik ja koreograaf *[[1951]] – [[Mikk Sarv]], eesti rahvaluuleteadlane *[[1952]] – [[Daniel Hugh Kelly]], ameerika näitleja *1952 – [[Juhan Maiste]], eesti kunstiteadlane ja -õppejõud *[[1959]] – [[Rosanna Arquette]], ameerika näitleja *[[1960]] – [[Antonio Banderas]], Hispaania näitleja *[[1963]] – [[Andrew Sullivan]], ameerika ajakirjanik *[[1965]] – [[Claudia Christian]], ameerika näitleja *1965 – [[John Starks]], ameerika korvpallur *[[1967]] – [[Mart Sander]], eesti laulja ja dirigent *[[1970]] – [[Navitrolla]], eesti maalikunstnik *1970 – [[Kai Kallastu]], eesti laulja ja laulupedagoog *[[1971]] – [[Justin Theroux]], ameerika näitleja *1971 – [[Roy Keane]], iiri jalgpallur *1987 – [[Kristjan Üksküla]], eesti näitleja == Surnud == {{vaata|Surnud 10. augustil}} *[[1845]] – [[Karl Wilhelm Naundorff]], saksa leidur ja kellassepp *[[1905]] – [[Georges Nagelmackers]], Belgia ratsutaja *[[1966]] – [[Albert Üksip]], eesti näitleja ja botaanik *[[1980]] – [[Yahya Khan]], Pakistani poliitik *[[1994]] – [[Revilo P. Oliver]], USA filoloog *[[2010]] – [[Antonio Pettigrew]], Ameerika Ühendriikide sprinter ja treener *[[2022]] – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist == Pühad == *[[Lauritsapäev]] *[[Ecuador]]i [[Iseseisvuspäev (Ecuador)|iseseisvuspäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Laar (eesnimi)|Laar]], [[Laur (eesnimi)|Laur]], [[Lauri (eesnimi)|Lauri]], [[Laurits (eesnimi)|Laurits]], [[Lauro]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007: 102">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 102</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|August 10]] 5e1xhqw2bmq4op9b6r3endcz10smeyb 1924 0 5109 6176194 5924758 2022-08-10T14:04:02Z NOSSER 8097 /* Sündmused Eestis */ wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1924. aasta''' ('''MCMXXIV''') oli 20. sajandi 24. aasta. == Sündmused maailmas == === Jaanuar === *[[25. jaanuar]] – [[4. veebruar]] – [[Prantsusmaa]]l [[Chamonix]]'s toimusid [[1924. aasta taliolümpiamängud|esimesed taliolümpiamängud]]. === Veebruar === * ... === Märts === * ... === Aprill === * [[13. aprill]] – [[Kreeka]]s toimus [[Kreeka 1924. aasta rahvahääletus|rahvahääletus vabariigi väljakuulutamise üle]]. === Mai === *[[3. mai]] – avati [[1924. aasta suveolümpiamängud|VIII kaasaegsed olümpiamängud]] [[Pariis]]is, [[Prantsusmaa]]l === Juuni === *[[2. juuni]] – [[USA kongress]] andis kodakondsuse kõigile Ameerika [[indiaanlased|indiaanlastele]]. === Juuli === * ... === August === *[[17. august]] – Eesti valitsus kiitis heaks [[Järvselja reservaat|Järvselja reservaadi]] – Eesti vanima metsakaitseala – loomise. === September === * ... === Oktoober === * ... === November === * [[19. november]] – [[Riia]]s asutati [[Korporatsioon Imeria]]. * 21. november – Tartus asutati [[Korporatsioon Amicitia]] === Detsember === * [[1. detsember]] – Nõukogude Liidu [[1. detsembri riigipöördekatse|riigipöördekatse]] Eestis. == Sündmused [[Eesti]]s == * 22. märts - sai alguse Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. * [[10. aprill]] – Tallinnas [[Harjuoru võimla]]s oli esimene Eestis toimunud rahvusvaheline korvpallimatš. Mängisid [[Tallinna NMKÜ]] ja [[Riia NMKÜ]]. Tallinn kaotas 18:19.<ref name="ESBL" /> * [[27. aprill]] – lõppesid [[1924. aasta Eesti meistrivõistlused tõstmises|Eesti meistrivõistlused tõstmises]]<ref name="ESBL" />. * [[29. aprill]] – toimus esimene [[1924. aasta Eesti-Läti maavõistlus korvpallis|Eesti-Läti maavõistlus korvpallis]], mille Eesti kaotas 16:20<ref name="ESBL" />. *[[11. mai]] – kell 9.35 -10.45 anti [[Haapsalu]] raadiojaamast eetrisse esimene avalikkusele mõeldud katsesaade – [[Läänemaa]] gümnaasiumi segakoori kontsert. Saade oli kuuldav [[Tallinn]]as, [[Vändra]]s ja [[Pärnu]]s. * [[5. mai]] – [[Karl Friedrich Akel]] valiti [[Eesti Olümpia Komitee]] (asutati detsember [[1923]]) esimeseks esimeheks<ref name="ESBL" />. * [[25. mai]] – [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]: Eesti kaotas jalgpallis USA-le 0:1. See oli Eesti rahvuskoondise esimene mäng tiitlivõistlustel<ref name="ESBL" />. *'''Maikuus''' ilmus [[Eesti Naiste Karskusliit|Eesti Naiste Karskusliidu]] väljaandel esimest korda ajakiri [[Eesti Naine]]<ref name="Kronoloogia, 2007" /> * [[3. juuni]] – [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]: toimus {{kas|Eesti ainus jalgpallimatš}}, mis kaotati Iirimaale 1:3<ref name="ESBL" />. *[[19. juuni]] – toimus [[1924. aasta Eesti-Türgi maavõistlus jalgpallis|Eesti-Türgi maavõistlus jalgpallis]], mille Eesti kaotas 1:4<ref name="Kronoloogia, 2007" /><ref name="ESBL" />. *[[11. juuli]] – Eestis hakkas kehtima [[kuldkroon]]. * [[31. juuli]] – Tallinnas asutati [[Eesti Autoklubi]]<ref name="ESBL" />. *[[16. august]] – Abja raudteejaama lähedal tapeti kommunistide poolt Riigikogu liige [[Jaak Nanilson]]. *[[11. september]] – [[Tallinn]]a [[kino Rekord|kinos Rekord]] esilinastus osaühisuses [[Estonia-Film]] valminud [[Eesti]] esimene täispikk [[dokumentaalfilm]] "[[Filmikaameraga läbi Eesti]]" (operaator [[Rudolf Hunt]])<ref name="Kronoloogia, 2007" />. * [[27. september]] – asutati [[Eesti Mootorispordi Keskliit]]<ref name="ESBL" />. *[[1. oktoober]] – Tallinna-Pääsküla liinil pandi käiku [[Baltimaad]]e esimesed [[elektrirong]]id. *[[1. november]] – registreeriti osaühisus [[Raadio Ringhääling]]<ref name="Kronoloogia, 2007" />. *[[14. november]] – [[Naissaar]]e lähedal uppus traalimist tegev suurtükipaat "[[Meeme]]"; hukkus ka kaks meeskonnaliiget<ref name="Kronoloogia, 2007" />. *[[19. november]] – asutati [[Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts]]<ref name="Kronoloogia, 2007" />. * 21. november – asutati [[Korporatsioon Amicitia]]. * [[27. november]] – [[149 protsess]]: 149-le jaanuaris vahistatud [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|kommunistile]] esitati süüdistus riigireetmises (neist 1 mõisteti surma ja üle 30 eluaegsele sunnitööle) * [[1. detsember]] – [[Tallinn]]as toimus [[Esimese detsembri mäss]]. * [[4. detsember]] – Eesti eugeenikaselts "[[Tõutervis]]" võttis vastu oma juhtlaused. * [[11. detsember]] – Riigikogu otsustas asutada [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]], 120-liikmelise esinduskogu Eesti majanduselu edendamiseks. * [[12. detsember]] – [[Tallinn]]as esilinastus esimene [[Eesti]] täispikk [[mängufilm]], [[Eesti National Film]]is lavastatud ajalooline [[draama]] "[[Mineviku varjud]]". *[[Aa mõis]]a rajati [[hooldekodu]]. *Sel aastal on [[salapiiritusvedu]] Soome väga laiaulatuslik<ref name="Kronoloogia, 2007" />. Väidetakse, et üle lahe viiakse aastas u 2 miljonit liitrit piiritust<ref name="Kronoloogia, 2007" />. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 1924}} *[[1. jaanuar]] – [[Idi Amin]], Uganda diktaator *[[3. jaanuar]] – [[Ülo Vinter]], eesti helilooja *[[8. veebruar]] – [[Raimond Kolk]], eesti kirjanik *[[19. veebruar]] – [[Lee Marvin]], USA filminäitleja *[[18. veebruar]] – [[Evald Iljenkov]], vene filosoof *[[21. veebruar]] – [[Robert Mugabe]], Zimbabwe poliitik, peaminister 1980–87, ja president aastast 1987 *[[8. märts]] – [[Geert van Dijk]], Hollandi kabetaja *[[3. aprill]] – [[Marlon Brando]], USA näitleja *[[13. aprill]] – [[Stanley Donen]], USA filmilavastaja *[[28. aprill]] – [[Donatas Banionis]], filminäitleja *[[16. mai]] – [[Jüri Teras]], eesti arstiteadlane ja mikrobioloog *[[29. mai]] – [[Lars Bo]], taani kunstnik ja kirjanik *[[30. mai]] – [[Norbert Schemansky]], USA tõstja *[[4. juuni]] – [[Dennis Weaver]], USA filminäitleja *[[8. juuni]] – [[Ivar Grünthal]], eesti kirjanik *[[12. juuni]] – [[Paul Haavaoks]], eesti luuletaja *[[12. juuni]] – [[George H. W. Bush]], USA 41. president *[[15. juuni]] – [[Ezer Weizman]], Iisraeli president 1993–2000 *[[17. juuni]] – [[Rune Larsson]], rootsi kergejõustiklane *[[16. september]] – [[Lauren Bacall]], USA filminäitleja ja laulja *[[23. september]] – [[Heinrich Schultz]], eesti kultuuritöötaja *[[30. september]] – [[Truman Capote]], Ameerika Ühendriikide kirjanik *[[4. oktoober]] – [[Charlton Heston]], USA filminäitleja *[[17. oktoober]] – [[Ülo Sooster]], eesti maalikunstnik *[[18. oktoober]] – [[Egil Hovland]], norra helilooja *[[24. oktoober]] – [[Piet Roozenburg]], hollandi kabetaja *[[27. oktoober]] – [[Alain Bombard]], prantsuse arstiteadlane ja bioloog *[[16. november]] – [[Mel Patton]], USA kergejõustiklane, jooksja *[[19. november]] – [[Jan Otčenášek]], Tšehhi kirjanik *19. november – [[J. D. Sumner]], USA gospellaulja *19. november – [[Endel Simmermann]], Eesti näitleja *19. november – [[Knut Steen]], Norra skulptor *[[22. november]] – [[Geraldine Page]], USA näitleja *[[25. november]] – [[Mauri Sariola]], soome kirjanik *[[29. november]] – [[Erik Balling]], taani filmilavastaja ja kirjanik *[[6. detsember]] – [[Pavel Matev]], bulgaaria luuletaja ja esseist *[[6. detsember]] – [[Koji Tsuruta]], jaapani filminäitleja *[[7. detsember]] – [[Mário Soares]], Portugali president 1986–96 == Surnud == {{vaata|Surnud 1924}} * [[24. jaanuar]] – [[Marie-Adelheid (Luksemburgi suurhertsoginna)|Marie-Adelheid]], endine Luksemburgi suurhertsoginna * [[21. jaanuar]] – [[Vladimir Lenin|Vladimir Iljitš Lenin]], [[Nõukogude Liit|Nõukogude impeeriumi]] rajaja *[[3. veebruar|3. veebruar –]] [[Woodrow Wilson]], USA 28. president * [[3. juuni]] – [[Franz Kafka]], kirjanik * [[16. august]] – [[Jaak Nanilson]], Eesti poliitik * [[7. oktoober]] – [[Ivan Abarenkov]], Tartu Linna Avaliku Raamatukogu juhataja * [[12. oktoober]] – [[Anatole France]], prantsuse kirjanik * [[1. detsember]] – [[Karl Kark]], Eesti teedeminister == [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]] == *[[Nobeli füüsikaauhind|füüsika]] – [[Manne Siegbahn]] *[[Nobeli keemiaauhind|keemia]] – auhinda välja ei antud *[[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiin]] – [[Willem Einthoven]] *[[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus]] – [[Władysław Reymont]] *[[Nobeli rahuauhind|rahu]] – auhinda välja ei antud == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.</ref> <ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> }} [[Kategooria:1924]] dd5e4c326e9flr2jp6h0gft5ds26tux Lääne-Viru maakond 0 5950 6176346 6166629 2022-08-10T20:53:22Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Lääne-Viru maakond | lipp = Lääne-Virumaa lipp.svg | lipu_link = [[Lääne-Virumaa lipp]] | vapp = Lääne-Virumaa vapp.svg | vapi_link = [[Lääne-Virumaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Rakvere]] | asendikaardi_pilt = Lääne-Viru County in Estonia.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Lääne-Viru maakonna asendikaart |elanikke_viide=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0282U}} '''Lääne-Viru maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Lääne-Virumaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Lääne-Viru maakond asub [[Põhja-Eesti]]s. Lääne-Virumaa piirneb idas [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]], lõunas [[Jõgeva maakond|Jõgeva]], ning läänes [[Järva maakond|Järva]] ja [[Harju maakond|Harju maakonnaga]]. Lääne-Virumaa kõrgeim tipp on [[Emumägi]] (166 m), pikim jõgi [[Kunda jõgi]] (69 km) ja suurim järv on [[Porkuni järv]] (41,5 ha). Rannajoone pikkus on 134 km. Maakonna haldusalasse kuulub ka Eesti põhjapoolseim saar [[Vaindloo saar|Vaindloo]]. Esimesed märgid inimasustusest pärinevad [[Kunda Lammasmägi|Kunda Lammasmäelt]], kus [[Kunda kultuur]]i esindajad elasid [[9. aastatuhat eKr|8700 aastat eKr]]. == Lääne-Viru maakonna haldusorganid == {{vaata|Lääne-Viru maavanem|Lääne-Viru maavalitsus|Lääne-Viru Maavolikogu}} ==Kohalikud omavalitsused== [[File:Lääne-Viru municipalities 2017.png|thumb|300px|Lääne-Virumaa omavalitsusüksused peale [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]] [[Pilt:Laane-Virumaa vallad.png|pisi|Lääne-Virumaa omavalitsusüksused enne [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Lääne maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Rakvere vald]], [[Viru-Nigula vald]] ja [[Tapa vald]], alates 25. oktoobrist 2017 [[Vinni vald]] ja [[Haljala vald]] ning alates 3. novembrist 2017 [[Väike-Maarja vald]]. Oma haldusterritoriaalsed piirid säilitasid [[Rakvere linn]] ja [[Kadrina vald]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210128010058/https://maakonnaplaneering.ee/laane-virumaaplaneering Lääne-Virumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. Lääne-Viru maakonnas on alates 2017. aasta oktoobrist 8 omavalitsusüksust (1 linn ja 7 valda): ; Linn: [[Rakvere]] ; Vallad: [[Haljala vald]] – [[Kadrina vald]] – [[Rakvere vald]] – [[Tapa vald]] – [[Vinni vald]] – [[Viru-Nigula vald]] – [[Väike-Maarja vald]] ==Loodus== {{vaata|Lääne-Viru maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loetelu}} {{vaata|Lääne-Viru maakonna veekogude loetelu}} Maastikuliselt jaotub Lääne-Virumaa territoorium [[Põhja-Eesti rannikumadalik]]u, [[Viru lavamaa]] ja [[Pandivere kõrgustik]]u vahel.Maakonna kõrgeim koht asub [[Emumägi|Emumäel]]. === Merealad === {{veergude loend|laius=23em| *[[Soome laht]] *[[Kunda laht]] **[[Roogsaare laht]] *[[Toolse laht]] *[[Aksi laht]] *[[Rutja laht]] **[[Kukura kulbas]] *[[Härglaht]] *[[Kadaneeme laht]] *[[Ändala laht]] *[[Vergi laht]] *[[Pedassaare laht]] *[[Koolimäe laht]] **[[Ulkkari lõugas]] *[[Saviloo lõugas]] *[[Neemelõugas]] *[[Käsmu laht]] *[[Vaabu lõugas]] *[[Mädalaht]] **[[Madlilepa lõugas]] *[[Eru laht]] **[[Palgilõugas]] **[[Kohvilõugas]] }} === Saared === [[Kuivakari]] – [[Laiakari]] – [[Liivasäär]] – [[Loodus (saar)|Loodus]] – [[Saartneem]] – [[Sala saar]] – [[Tiirukari]] – [[Uhtju saar]] – [[Ulksaar]] – [[Vaindloo saar]] – [[Väike Ulkkari]] – [[Älvi saar]] ==Rahvastik== ===Demograafilised näitajad=== Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Lääne-Viru maakonnas 67 151 elanikku. Neist 46,25% oli mehed ning 53,75% naised. Sündimuse üldkordaja oli 10,25‰, suremuse üldkordaja 12,57‰ ja loomulik iive −2,32‰. 85,24% elanikest olid [[eestlased]] ja 10,38% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,50%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,28% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,22%. Töötuse määr<ref>2007.–2009. aasta libisev keskmine</ref> oli 9,1%. Elanike tihedus oli 18,5 in/km&sup2;.<ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref> Rännet arvestav rahvaarv oli [[1. jaanuar]]il [[2012]] 60 905. ===Asustusüksused=== Lääne-Viru maakonnas on 4 linna, 21 alevikku ja 379 küla. ; Linnad: [[Kunda]] – [[Rakvere]] – [[Tamsalu]] – [[Tapa]] ; Alevikud: [[Haljala]] – [[Hulja]] – [[Kadrina]] – [[Kiltsi]] – [[Laekvere]] – [[Lehtse]] – [[Lepna]] – [[Näpi]] – [[Pajusti]] – [[Rakke]] – [[Roela]] – [[Simuna]] – [[Sõmeru]] – [[Sääse alevik|Sääse]] – [[Tudu]] – [[Uhtna]] – [[Vinni]] – [[Viru-Jaagupi]] – [[Viru-Nigula]] – [[Võsu]] – [[Väike-Maarja]] ; Külad: [[Aaspere]] – [[Aasu]] – [[Aasukalda]] – [[Aasumetsa]] – [[Aasuvälja (Rägavere)|Aasuvälja]] – [[Aavere (Tamsalu)]] – [[Aavere (Väike-Maarja)]] – [[Aaviku (Haljala)|Aaviku]] – [[Aburi]] – [[Adaka]] – [[Alavere (Vinni)|Alavere]] – [[Alekvere]] – [[Allika (Vinni)|Allika]] – [[Altja]] – [[Alupere]] – [[Aluvere]] – [[Ama]] – [[Andi]] – [[Andja]] – [[Anguse]] – [[Annikvere (Vihula)|Annikvere]] – [[Ao]] – [[Araski]] – [[Aravuse]] – [[Arbavere]] – [[Aresi]] – [[Arkna]] – [[Arukse]] – [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]] – [[Aruvälja (Vinni)|Aruvälja]] – [[Assamalla]] – [[Auküla]] – [[Avanduse]] – [[Avispea]] – [[Ebavere]] – [[Edru]] – [[Eesküla]] – [[Eipri]] – [[Eisma]] – [[Emumäe]] – [[Eru]] – [[Essu]] – [[Haili]] – [[Hirla]] – [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] – [[Härjadi]] – [[Idavere]] – [[Iila]] – [[Ilistvere]] – [[Ilumäe]] – [[Imastu]] – [[Imukvere (Väike-Maarja)|Imukvere]] – [[Inju]] – [[Joandu]] – [[Jootme (Tapa)|Jootme]] – [[Jõepere]] – [[Jõetaguse (Kadrina)|Jõetaguse]] – [[Jäneda]] – [[Järni]] – [[Järsi (Tamsalu)|Järsi]] – [[Järvajõe]] – [[Jäätma (Rakke)]] – [[Jäätma (Sõmeru)]] – [[Kaarli (Sõmeru)|Kaarli]] – [[Kaasiksaare]] – [[Kaavere (Rakke)|Kaavere]] – [[Kabeli (Viru-Nigula)|Kabeli]] – [[Kadapiku (Kadrina)]] – [[Kadapiku (Tamsalu)]] – [[Kadiküla]] – [[Kadila]] – [[Kaeva]] – [[Kakumäe (Vinni)|Kakumäe]] – [[Kakuvälja]] – [[Kaliküla (Viru-Nigula)|Kaliküla]] – [[Kallukse]] – [[Kamariku]] – [[Kandle]] – [[Kanguristi]] – [[Kannastiku]] – [[Kantküla (Rägavere)|Kantküla]] – [[Karepa]] – [[Karitsa (Rakvere)|Karitsa]] – [[Karivärava]] – [[Karkuse (Tapa)]] – [[Karkuse (Vinni)]] – [[Karula (Vihula)|Karula]] – [[Karunga]] – [[Katela]] – [[Katku]] – [[Kaukvere]] – [[Kavastu (Haljala)|Kavastu]] – [[Kehala]] – [[Kellamäe (Rakke)|Kellamäe]] – [[Kellavere]] – [[Kerguta]] – [[Kihlevere]] – [[Kiku]] – [[Kisuvere]] – [[Kitsemetsa]] – [[Kiva]] – [[Kiviküla (Viru-Nigula)|Kiviküla]] – [[Kloodi]] – [[Koeravere]] – [[Kohala]] – [[Kohala-Eesküla]] – [[Koiduküla]] – [[Koila (Rakke)]] – [[Koila (Viru-Nigula)]] – [[Koljaku]] – [[Koluvere (Rakke)|Koluvere]] – [[Koolimäe]] – [[Koonu]] – [[Koovälja]] – [[Koplitaguse]] – [[Korjuse]] – [[Kosta]] – [[Kuie]] – [[Kulina]] – [[Kullaaru]] – [[Kullenga]] – [[Kunda küla|Kunda]] – [[Kurna]] – [[Kursi (Tamsalu)|Kursi]] – [[Kurtna (Väike-Maarja)|Kurtna]] – [[Kuru (Tapa)|Kuru]] – [[Kutsala]] – [[Kuura (Viru-Nigula)|Kuura]] – [[Kõldu]] – [[Kõpsta]] – [[Kõrgemäe]] – [[Kõrma]] – [[Kõrveküla (Kadrina)|Kõrveküla]] – [[Kõrveküla (Tapa)|Kõrveküla]] – [[Kännuküla]] – [[Kärmu]] – [[Kärsa (Väike-Maarja)|Kärsa]] – [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] – [[Käsmu]] – [[Küti (Vinni)|Küti]] – [[Lahe (Vihula)|Lahe]] – [[Lahu]] – [[Lammasküla]] – [[Lante]] – [[Lasila]] – [[Lasinurme]] – [[Lauli]] – [[Lavi]] – [[Leikude]] – [[Lemmküla]] – [[Lepiku (Vinni)|Lepiku]] – [[Letipea]] – [[Levala (Rakvere)|Levala]] – [[Lihulõpe]] – [[Liiguste]] – [[Liigvalla]] – [[Liivaküla (Väike-Maarja)|Liivaküla]] – [[Linnape]] – [[Linnuse (Viru-Nigula)|Linnuse]] – [[Lobi]] – [[Loksa]] – [[Loksu]] – [[Lokuta (Tapa)|Lokuta]] – [[Loobu]] – [[Luusika]] – [[Lähtse (Vinni)|Lähtse]] – [[Läpi]] – [[Läsna]] – [[Läste]] – [[Mahu]] – [[Malla]] – [[Marinu]] – [[Metsanurga (Vihula)|Metsanurga]] – [[Metsavälja]] – [[Metsiku]] – [[Metskaevu]] – [[Miila]] – [[Moe]] – [[Moora]] – [[Muike]] – [[Muru küla|Muru]] – [[Mustoja]] – [[Muuga (Laekvere)|Muuga]] – [[Mõdriku]] – [[Mõedaka]] – [[Mõisamaa (Rakke)|Mõisamaa]] – [[Mõndavere]] – [[Mädapea]] – [[Mäetaguse (Vinni)|Mäetaguse]] – [[Mäiste]] – [[Männikvälja]] – [[Mäo (Kadrina)|Mäo]] – [[Määri]] – [[Müüriku]] – [[Nadalama (Väike-Maarja)|Nadalama]] – [[Naistevälja]] – [[Natturi]] – [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] – [[Noonu]] – [[Nugeri]] – [[Nurkse]] – [[Nurme (Sõmeru)|Nurme]] – [[Nurmetu]] – [[Nõmme (Väike-Maarja)|Nõmme]] – [[Nõmmise]] – [[Nõmmküla (Rakke)|Nõmmküla]] – [[Nõmmküla (Tapa)|Nõmmküla]] – [[Näo]] – [[Oandu (Vihula)|Oandu]] – [[Obja]] – [[Ohepalu]] – [[Ojaküla (Viru-Nigula)|Ojaküla]] – [[Olju]] – [[Orguse (Väike-Maarja)|Orguse]] – [[Orutaguse]] – [[Paasi]] – [[Paasküla]] – [[Paasvere]] – [[Paatna]] – [[Pada (Viru-Nigula)|Pada]] – [[Pada-Aruküla]] – [[Padaküla]] – [[Padu]] – [[Pajuveski]] – [[Palasi (Vinni)|Palasi]] – [[Palmse]] – [[Pandivere]] – [[Papiaru (Sõmeru)|Papiaru]] – [[Pariisi]] – [[Patika (Tapa)|Patika]] – [[Pedassaare (Vihula)|Pedassaare]] – [[Pehka]] – [[Pihlaspea]] – [[Piibe]] – [[Piilu]] – [[Piira]] – [[Piisupi]] – [[Pikaristi]] – [[Pikevere]] – [[Porkuni]] – [[Pruuna]] – [[Pudivere (Väike-Maarja)|Pudivere]] – [[Puka (Vinni)|Puka]] – [[Põdrangu]] – [[Põdruse]] – [[Põima]] – [[Põlula]] – [[Päide]] – [[Pärna (Viru-Nigula)|Pärna]] – [[Rabasaare]] – [[Raeküla]] – [[Rahkla (Laekvere)]] – [[Rahkla (Sõmeru)]] – [[Raigu]] – [[Rajaküla (Laekvere)|Rajaküla]] – [[Rasivere (Vinni)|Rasivere]] – [[Rastla]] – [[Raudla]] – [[Raudlepa]] – [[Raudvere]] – [[Ridaküla (Kadrina)|Ridaküla]] – [[Ristiküla (Vinni)|Ristiküla]] – [[Rohu]] – [[Roodevälja]] – [[Rutja]] – [[Rõmeda]] – [[Rägavere (Sõmeru)]] – [[Rägavere (Tapa)]] – [[Räitsvere]] – [[Räsna (Tapa)|Räsna]] – [[Rünga]] – [[Saara küla|Saara]] – [[Sae (Rägavere)|Sae]] – [[Sagadi]] – [[Saiakopli]] – [[Saksi]] – [[Sakussaare]] – [[Salatse]] – [[Salda]] – [[Salla]] – [[Salutaguse (Laekvere)|Salutaguse]] – [[Samma]] – [[Sandimetsa]] – [[Saukse]] – [[Sauste]] – [[Sauvälja]] – [[Savalduma]] – [[Selja (Viru-Nigula)|Selja]] – [[Siberi]] – [[Simunamäe]] – [[Sirevere]] – [[Sooaluse]] – [[Soonuka]] – [[Sootaguse (Laekvere)]] – [[Sootaguse (Rakke)]] – [[Suigu (Vinni)|Suigu]] – [[Suure-Rakke (Rakke)|Suure-Rakke]] – [[Sämi]] – [[Sämi-Tagaküla]] – [[Taaravainu]] – [[Tammiku (Rakke)]] – [[Tammiku (Vinni)]] – [[Tatruse]] – [[Tepelvälja]] – [[Tidriku]] – [[Tiigi]] – [[Tirbiku]] – [[Tobia]] – [[Tokolopi]] – [[Toolse]] – [[Toomika]] – [[Toomla]] – [[Triigi (Väike-Maarja)|Triigi]] – [[Tõrma (Rakvere)|Tõrma]] – [[Tõrremäe]] – [[Tõugu]] – [[Tõõrakõrve]] – [[Türje]] – [[Tüükri]] – [[Ubja]] – [[Udriku]] – [[Uku küla|Uku]] – [[Uljaste (Rägavere)|Uljaste]] – [[Ulvi (Rägavere)|Ulvi]] – [[Undla]] – [[Unukse]] – [[Ussimäe]] – [[Uudeküla]] – [[Uuemõisa (Väike-Maarja)|Uuemõisa]] – [[Uusküla (Vihula)|Uusküla]] – [[Vadiküla]] – [[Vaeküla]] – [[Vahakulmu ]] – [[Vaiatu (Kadrina)|Vaiatu]] – [[Vainupea]] – [[Vajangu]] – [[Vanamõisa (Haljala)|Vanamõisa]] – [[Vana-Vinni]] – [[Vandu]] – [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]] – [[Varangu (Väike-Maarja)]] – [[Varangu (Haljala)]] – [[Varudi]] – [[Varudi-Altküla]] – [[Varudi-Vanaküla]] – [[Vassivere]] – [[Vasta]] – [[Vatku]] – [[Veadla]] – [[Veltsi]] – [[Venevere (Laekvere)|Venevere]] – [[Vergi]] – [[Vetiku]] – [[Vihula]] – [[Viitna]] – [[Vila küla|Vila]] – [[Villakvere]] – [[Villandi]] – [[Villavere]] – [[Viru-Kabala ]] – [[Vistla]] – [[Vohnja]] – [[Voore (Vinni)|Voore]] – [[Vorsti (Väike-Maarja)|Vorsti]] – [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]] – [[Võhma (Sõmeru)]] – [[Võhma (Vihula)]] – [[Võhmetu]] – [[Võhmuta]] – [[Võhu]] – [[Võipere]] – [[Võivere]] – [[Võle]] – [[Võrkla]] – [[Võsupere]] – [[Väike-Rakke (Rakke)|Väike-Rakke]] – [[Väike-Tammiku]] – [[Äntu]] – [[Ärina]] ==Pilte== <gallery> Sagadi mõisa peahoone pargipoolne külg.jpg|[[Sagadi mõis]]a peahoone Mõdriku mõisa peahoone.jpg|[[Mõdriku mõis]]a peahoone Lasila mõisa peahoone 2012.jpg|[[Lasila mõis]]a peahoone Vihula mõisa tuuleveski.jpg|[[Vihula mõis]]a tuuleveski File: Raps on tärganud.jpg|Rapsi oras Lääne-Virumaal. [[Laekvere vald]] Tapa jaama veetorn.jpg|[[Tapa raudteejaam]]a veetorn Viru-Jaagupi kirik.jpg|[[Viru-Jaagupi kirik]] Vaade Emumäele.jpg|Vaade idasse [[Emumägi|Emumäe]] tornist Ohepalu looduskaitseala 058.jpg|[[Ohepalu soo]] Kadrina ristisalu.jpg|[[Kadrina]] ristisalu Rakvere ordulinnus 7.jpg|[[Rakvere ordulinnus]] Toolse linnuse varemed.jpg|[[Toolse ordulinnus]]e varemed </gallery> ==Ajalugu== {{vaata|Virumaa|Viru kreis|Rakvere kreis|Viru maakond}} {{vaata|Rakvere rajoon}} Seoses maakondade taastamisega moodustati [[1. jaanuar]]il [[1990]] [[Rakvere rajoon]]i territooriumil [[Rakvere maakond]], mis sama aasta [[26. märts]]il{{lisa viide}} nimetati ümber Lääne-Viru maakonnaks. [[2005]]. aastal oli Lääne-Virumaal 2 linna ja 13 valda: [[Rakvere]] ja [[Kunda]] linn, [[Haljala vald (1991)|Haljala]], [[Kadrina vald|Kadrina]], [[Laekvere vald|Laekvere]], [[Rakke vald|Rakke]], [[Rakvere vald (1991)|Rakvere]], [[Rägavere vald|Rägavere]], [[Sõmeru vald|Sõmeru]], [[Tamsalu vald|Tamsalu]], [[Tapa vald (2005)|Tapa]], [[Vihula vald|Vihula]], [[Vinni vald|Vinni]] ja [[Väike-Maarja vald (1991)|Väike-Maarja vald]], [[Viru-Nigula vald (1991)|Viru–Nigula vald]]. Lääne-Virumaal oli 4 linna (st 2 [[Vallasisene linn|vallasisest linna]]): Rakvere, [[Tapa]], Kunda ja [[Tamsalu]]. [[2005]]. aasta lõpus, kui [[Tapa]] linn, [[Saksi vald]] ja [[Lehtse vald]] liitusid [[Tapa vald|Tapa vallaks]], suurenes maakonna territoorium endise Lehtse valla territooriumi võrra. 2011. aastal oli Lääne-Viru maakonnas: Rakvere linn, Kunda linn ja [[Haljala vald]], [[Kadrina vald]], [[Laekvere vald]], [[Rakke vald]], [[Rakvere vald]], [[Rägavere vald]], [[Sõmeru vald]], [[Tamsalu vald]], [[Tapa vald]], [[Vihula vald]], [[Vinni vald]], [[Viru-Nigula vald]], [[Väike-Maarja vald]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula valla]] koosseisu nüüd ka endine [[Aseri vald]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnast]]. {{vaata|Lääne-Viru maavanem|Lääne-Viru Maavalitsus}} ==Vaata ka== * [[Virumaa]] * [[Rakvere rajoon]] * [[Rakvere maakond]] * [[Lääne-Viru Omavalitsuste Liit]] * [[Lääne-Virumaa vapimärk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Lääne-Viru County}} * [http://www.virumaa.info Lääne-Virumaa infokogu – uudised, kaart ja turismiinfo] * [http://www.stat.ee/ppe-laane-viru-maakond Lääne-Viru maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis * [https://goo.gl/maps/ZrCJKQXvgfqZWZyp7 Lääne-Viru maakond] kaardil {{EST}} {{Coordinate |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakond| ]] 7x71593763svo98bh6kg2c8kaepakqk Atlanta 0 6478 6176226 6099518 2022-08-10T15:19:43Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|linnast Georgia osariigis|Texase osariigis asuva linna|Atlanta (Texas)}} {{linn | nimi = Atlanta | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Atlanta | lipp = Flag of Atlanta.svg | lipu_link = [[Atlanta lipp]] | vapp = Seal of Atlanta.png | vapi_link = [[Atlanta pitsat]] | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Fulton County Georgia Incorporated and Unincorporated areas Atlanta Highlighted.svg }} '''Atlanta''' on linn [[USA]] kaguosas, [[Georgia]] osariigi [[pealinn]] ja [[Fultoni maakond (Georgia)|Fultoni maakonna]] halduskeskus. Väike osa linnast asub [[DeKalbi maakond (Georgia)|DeKalbi maakonna]] territooriumil. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 498 715. Aastal 2010 oli elanikke 420 003. Atlanta linnastus elab 6,1 miljonit inimest, millega on see riigi suuruselt üheksas linnastu. Atlantas on võrreldes riigi teiste linnadega väga palju puid ja rohelust, tänu millele on linna hüüdnimi "The City in a Forest" ('linn metsas'). Linnas tegutsevad muuhulgas [[Georgia Tehnoloogiaülikool]] ja [[Georgia Osariigi Ülikool]]. == Kliima == Atlantas valitseb [[niiske lähistroopiline kliima]]. Suved on kuumad ja niisked. Õhutemperatuur on tänu linna asukohale merepinnast kõrgemal mõnevõrra mõõdukamad. Talved on jahedad, kuid muutlikud. [[Mehhiko laht|Mehhiko lahelt]] kanduv soe õhk võib õhutemperatuuri kergitada üle 20 °C, kuid põhjast saabuva arktilise õhumassi toel võib õhutemperatuur langeda alla –10 °C. Juuli keskmine õhutemperatuur on 26,8 °C. Kõige madalaim õhutemperatuur mõõdeti 13. veebruaril [[1899]], mil oli −23 °C külma. Kõige soojem õhutemperatuur 41 °C mõõdeti 30. juunil [[2012]]. Riigi kaguosale iseloomulikult on Atlantas aastane sademete hulk suur – 1260 mm/a. Sademed langevad kuude lõikes võrdlemisi ühtlaselt. [[Lumi|Lumesadu]] esineb harva. [[Tornaado]]sid esineb harva, kuid viimane suurem tornaado esines [[2008]]. aastal, mis tõi Atlanta kesklinna kaasa märkimisväärseid purustusi. == Ajalugu == Atlanta ala oli [[kriigid|kriikide]] ja [[tšerokiid]]e territoorium. Piirkond avati valgetele asunikele [[1823]]. aastal. Linn asutati [[1837]]. aastal plaanitava raudtee sõlmpunktina Terminuse nime all. [[1842]]. aastal nimetati linn Marthasville'iks; praeguse nime sai Atlanta [[1847]]. aastal. [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõjas]] põletati Atlanta suures osas maha. Pärast sõda ehitati Atlanta kiiresti üles ning see kujunes lõunaosariikide üheks tähtsamaks kaubanduslinnaks. 1960. aastatel sai linn oluliseks [[kodanikuõiguste liikumine|kodanikuõiguste liikumise]] organiseerimiskeskuseks. Erinevalt paljudest teistelt lõunaosariikide suurlinnadest toimus Atlantas desegregatsioon suhteliselt rahulikult. Toonane linnapea [[William B. Hartsfield]] (ametis 1937–1962) kirjeldas Atlantat kui linna, kus on palju muudki teha kui vihata (''the city too busy to hate''). Nimelt soovis ta vältida rassikonflikte (näiteks [[Rosa Parks]]i intsident [[Montgomery]]s ja [[Little Rock]]i keskkooli desegregatsioon), mis oleksid linna majanduskasvu aeglustanud. [[1996]]. aastal toimusid Atlantas [[1996. aasta suveolümpiamängud|XXVI suveolümpiamängud]]. Sellega koos algas linnas kaasajastamine, parandati linna transpordiinfrastruktuuri, sportimisvõimalusi jne. == Rahvastik == 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustasid Atlanta rahvastikust 54% [[mustanahalised]], 38,4% valged, 3,1% aasialased ja 0,2% põlisameeriklased. Keskmine sissetulek elaniku kohta oli 35 453 dollarit. 22,6% elanikest elas all pool [[vaesuspiir]]i. Atlanta mustanahaliste kogukond on viimastel aastakümnetel vähenenud, samas kui valgete osakaal kasvanud. Atlantas on USA suurlinnades üks suurimaid geide, lesbide ja biseksuaalide kogukondi. == Majandus == Atlanta SKP oli 2014. aastal 320 miljardit dollarit, millega on linn maailmas 18. ja USA-s kaheksandal kohal. Atlanta majandus mitmekesine, tähtsamate sektorite hulka kuuluvad [[logistika]], [[ärindus]], [[meedia]] ja [[infotehnoloogia]]. Atlanta on mitme tuntud suurettevõtte asukoht. Seal paiknevad karastusjooke tootva [[Coca-Cola Company]] ja kodukaupade jaemüügiketi [[Home Depot]] peakorter. Mõlemad ettevõtted on ka Atlantast alguse saanud. Atlanta on tihedalt seotud meediaettevõtja [[Ted Turner]]i tegevusega. Linn on uudistekanali [[CNN]] sünnikoht ja selle peakorteri asukoht. == Transport == Atlanta oluline transpordisõlm. Atlantas asub [[Hartsfieldi-Jacksoni lennujaam]], mis on maailma kõige suurema liiklusega lennujaam nii reisijate arvu kui ka õhkutõusude ja maandumiste poolest. Linnas asub lennufirma [[Delta Air Lines]] peakorter. Linna läbivad kiirteed [[Interstate 20]], [[Interstate 75]] ja [[Interstate 85]]. == Vaatamisväärsused == * Kodusõja mälestusmärk Stone Mountain Park Atlanta lähistel, kus kaljude graniitseina on raiutud presidendi [[Jefferson Davis]]e ning kindralite [[Robert E. Lee]] ja [[Stonewall Jackson]]i 27,4 meetri kõrgused kujud (1963–1972) * [[22. juuli]] [[1864]] toimunud Atlanta lahingut kujutav panoraam Cyclorama * [[Georgia akvaarium]] – maailma suurim akvaarium, 500 liiki, avatud novembris 2005 * Fernbanki Teaduskeskus * Carter Presidential Center * Kirjanik [[Joel Chandler Harris]]e majamuuseum Wren's Nest (1909) * Atlanta Muuseum (1938) * Dard Hunteri paberimuuseum (1933) * [[Martin Luther King]]i Vägivallata Sotsiaalsete Muudatuste Keskus (1968) * Great South–East Music Hall, kus [[5. jaanuar]]il [[1978]] alustas [[Sex Pistols]] oma "Anarchy In The U. S. A." turneed. * Nukukunstimuuseum (1978) * Atlanta botaanikaaed (1978) * [[Georgia State University]] * [[Emory University]] * Kirjanik [[Margaret Mitchell]]i majamuuseum * Atlanta olümpiamemoriaal [[Centennial Olympic Park]] * [[Atlanta Underground]] == Sport == Linnas tegutseb neli Põhja-Ameerika kõrgliigas mängivat spordimeeskonda: [[pesapall]]iklubi [[Atlanta Braves]], [[korvpall]]iklubi [[Atlanta Hawks]], [[ameerika jalgpall]]iklubi [[Atlanta Falcons]] ja [[jalgpall]]iklubi [[Atlanta United FC]]. {{Panoraam|MidtownATLNW.JPG|700px|Atlanta kesklinn}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * [https://www.atlantaga.gov/ Koduleht] * [https://www.atlanta.net/ Atlanta turismileht] {{USAsuurimadlinnad}} [[Kategooria:Georgia linnad]] [[Kategooria:Atlanta| ]] fq4bva66e23o0c6ankzn2risp7dsuhd Riigikogu 0 6875 6176202 6168340 2022-08-10T14:31:00Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast esinduskogu | nimi = Riigikogu | kooseis = [[XIV Riigikogu]] | tüüp = Ühekojaline [[parlament]] | eelnev = [[Asutav Kogu]] | juht_nimi = [[Jüri Ratas]] | embleem = Riigikogu logo noBG.png | kohti = 101 | juht_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | juht_valimised = 18. märtsist 2021 | valimissüsteem = [[Võrdeline valimissüsteem|Proportsionaalne]] | veebileht = https://www.riigikogu.ee/ | kogunemispaik1 = [[Toompea loss]], [[Tallinn]] | kohtade_jaotus1 = Composition of the Parliament of Estonia.svg | kohtade_jaotus1_suurus = 250 | volituste_kestus = Neli aastat | juht2_partei = [[Isamaa Erakond|Isamaa]] | juht2_nimi = [[Helir-Valdor Seeder]] | juht3_nimi = [[Martin Helme]] | juht_nimetus = [[Riigikogu esimees]] | juht2_valimised = 19. juulist 2022 | juht3_valimised = 18. märtsist 2021 | juht3_partei = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | juht2_nimetus = [[Riigikogu esimene aseesimees]] | juht3_nimetus = [[Riigikogu teine aseesimees]] | fraktsioonid1 = [[Kaja Kallase teine valitsus|'''Valitsus''']] '''(54)''' * {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (34)}} * {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (11)}} * {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (9)}} '''Opositsioon (47)''' * {{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]] (24)}} * {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (19)}} * {{Legend|#CCCCCC|Fraktsioonitud saadikud (4)}} | järgmised_valimised = [[2023. aasta Riigikogu valimised|5. märts 2023]] | viimased_valimised = [[2019. aasta Riigikogu valimised|3. märts 2019]] | koosolekute_saal1 = Riigikogu (2011).jpg | esimesed_valimised = [[1920. aasta Riigikogu valimised|27.–29. november 1920]] | asutatud = 4. jaanuaril 1921 | palk = 4746–7303 eurot kuus (2022) | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 11 alatist komisjoni|[[Euroopa Liidu asjade komisjon]]|[[Keskkonnakomisjon]]|[[Kultuurikomisjon]]|[[Maaelukomisjon]]|[[Majanduskomisjon]]|[[Põhiseaduskomisjon]]|[[Rahanduskomisjon]]|[[Riigikaitsekomisjon]]|[[Sotsiaalkomisjon]]|[[Väliskomisjon]]|[[Õiguskomisjon]]}} }}{{EestiPoliitika}} '''Riigikogu''' on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] ühekojaline [[parlament]], kellele kuulub Eestis [[seadusandlik võim]]. See on ainus Eesti riigiorgan, mis valitakse otse Eesti rahva poolt. Riigikogu tähtsamad ülesanded on välja töötada [[Seadus|seadusi]], võtta vastu otsuseid, anda volitused peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks, teha parlamentaarset kontrolli, võtta vastu [[riigieelarve]], valida [[Eesti president|Vabariigi Presidenti]] ning arendada välissuhtlust. Riigikogu loodi 1920. aastal [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|Eesti esimese põhiseadusega]] ja praegusel kujul toimib Riigikogu alates [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aasta põhiseaduse]] vastuvõtmisest.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mis-on-riigikogu/|pealkiri=Mis on Riigikogu?|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref><ref name=":7">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/|pealkiri=Mida Riigikogu teeb?|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3532|pealkiri=Paragrahv 59|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=07.07.2022}}</ref> Riigikogusse kuulub 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu valimisõigus on kõigil 18-aastaseks saanud teovõimelistel [[Eesti kodanik|Eesti kodanikel]]. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik.<ref name=":0" /> Riigikogu tööd korraldab [[Riigikogu juhatus]], mis koosneb [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehest]] ja kahest aseesimehest. Iga Riigikogu liige kuulub vähemalt ühte [[Riigikogu alatine komisjon|alatisse komisjoni]], kus valmistatakse seaduseelnõud ette enne täiskogu istungit. Riigikogu liikmed koonduvad oma erakondliku kuuluvuse järgi [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonidesse]], mille kaudu viivad Riigikokku valitud erakonnad ellu oma poliitilist programmi. Riigikogu liikmed võivad välissuhtluse edendamiseks või mõne kitsama eluvaldkonna huvide kaitsmiseks moodustada veel parlamendirühmasid ja ühendusi. Riigikogu tegevuse toetamiseks töötab Riigikogu juures [[Riigikogu Kantselei]].<ref name=":15" /><ref name=":14" /><ref name=":18" /><ref name=":19">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-kantselei/|pealkiri=Riigikogu Kantselei|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=26.07.2022}}</ref> Riigikogu istungid toimuvad [[Tallinn|Tallinnas]] [[Toompea loss|Toomapea lossis]]. Viimastel, [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] valiti [[XIV Riigikogu]] koosseis. == Nimi == Nime "Riigikogu" pakkus välja [[Johannes Reintalu|Johannes Reinthal]] [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920. aasta põhiseaduse]] väljatöötamisel [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]]. Nime valimisel leiti, et riigi seadusandliku kogu nimetus peaks olema lühike, kuid kõnekas. Põhiseaduse kolmandal lugemisel sai Rainthali variant 26 häält ja [[Konstantin Päts|Konstantin Pätsi]] pakutud "Riigikoda" 25 häält, kuigi teisel lugemisel oli "Riigikoda" saanud 47 häält "Riigikogu" 20 vastu. Tõsiselt kaaluti ka nime "Riigivolikogu", kuid Pätsi arvates oli sõna "voli" tüve poolest võõras, sest tulenes venekeelsest sõnast "volja".<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|lehekülg=144–149|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|isbn=978-9949-413-60-7}}</ref> ==Ajalugu== === Riigikogu eelkäijad === Esimeseks Eesti rahvaesinduseks oli 1917. aastal valitud [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Ajutine Maanõukogu]] ehk Maapäev. 28. novembril 1917 kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni demokraatlikult valitud [[Asutav kogu (üldmõiste)|Asutava Kogu]] kokkukutsumiseni. Edasisteks tegevusteks anti volitused Maanõukogu vanematekogule. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid [[Bolševikud|enamlased]] Maanõukogu laiali ja selle tegevus katkes terveks aastaks.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/eestimaa-ajutine-maanoukogu-ehk-maapaev/|pealkiri=Eestimaa ajutine maanõukogu ehk maapäev|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1917-maapaev|pealkiri=1917|väljaanne=meieparlamentjaaeg.nlib.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref> [[Saksa keisririik|Saksa]] vägede lähenedes 1918. aasta veebruaris otsustas põranda all tegutsev Maanõukogu vanematekogu nimetada ametisse [[Eestimaa Päästekomitee]], kelle ülesandeks oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine. Iseseisvus kuulutatigi välja [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifeti]] ettelugemisega [[Pärnu]]s 23. veebruaril 1918. Juba 25. veebruaril jõudsid Saksa väed [[Tallinn]]a ja algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]. Saksamaa alistus 11. novembril 1918 ja Maanõukogu kogunes uuesti 20. novembril, nüüd esimest korda iseseisva Eesti esinduskoguna. Järgnevate kuude jooksul otsustas Maapäeva kokku kutsuda [[Asutav Kogu]], mille ülesandeks oli võtta vastu [[põhiseadus]] ja [[maaseadus]].<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|autor=[[Jaak Valge]]|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|lehekülg=95-108}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/asutav-kogu/|pealkiri=Asutav Kogu|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref> 120 liikmelise [[Asutava Kogu valimised]] toimusid 5.–7. veebruaril 1919 ja esimene koosolek oli 23. aprillil 1919. Oma tegevusaja jooksul võttis Asutav Kogu vastu Eesti riikluse seisukohalt mitmeid olulisi seaduseid ja otsuseid, nagu [[Maaseadus|maareformiseadus]], [[Tartu rahu|Tartu rahulepingu]] ratifitseerimine, perekonnaseadus ja algkoolide seadus. Kõige tähtsam oli [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|Eesti esimese põhiseaduse]] vastuvõtmine 15. juunil 1920, mille järgi kuulus seadusandlik võim Riigikogule.<ref name=":2">{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|lehekülg=117-123|autor=[[Jaak Valge]]|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}</ref> ===Riigikogu 1920. aasta põhiseaduse kehtimise ajal=== [[Fail:Riigikogu istungisaal 1920ndatel (5).jpg|pisi|Riigikogu istungisaal 1920. aastatel]] [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920. aasta põhiseadus]] kehtestas [[Demokraatia|demokraatliku]] [[Parlamentaarne vabariik|parlamentaarse]] riigikorra. Põhiseaduse järgi oli riigivõimu kõrgeimaks kandjaks rahvas ning Riigikogu valimised oli üks viis selle võimu teostamiseks. 100-liikmeline Riigikogu oli seadusandlikku võimu omav rahvaesindus, mis valiti kolmeks aastaks [[Proportsionaalne valimissüsteem|proportsionaalse valimissüsteemi]] abil üldistel, ühetaolistel, otsestel ja salajastel valimistel. Hääleõiguslikud olid kõik vähemalt 20-aastased ja vahetpidamata üle aasta kodakondsust omanud Eesti kodanikud. Kuni 1926. aastani puudus [[valimiskünnis]], seejärel pidi nimekiri võitma vähemalt kaks kohta, et Riigikogus esindus saada.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3466|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseaduste ajaloost|vaadatud=07.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|autor=[[Raul Narits]], [[Hent Kalmo]], Lauri Madise|aeg=2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Kristen Kanarik|url=https://heakodanik.ee/sites/default/files/Valimisea%20langetamise%20%C3%B5igusliku%20regulatsiooni%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf|pealkiri=Valimisea langetamine|aeg=12. detsember 2011|vaadatud=07.07.2022}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=[[Rait Maruste]]|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|lehekülg=83|isbn=978-9949-735-41-9|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/80}}</ref> Põhiseaduse järgi kutsus Riigikogu ametisse ja vabastas ametist [[Eesti valitsus|valitsuse]]. Valitsusel pidi olema Riigikogu usaldus. Kogu valitsuse või selle liikme [[Umbusaldusavaldus|umbusaldamine]] Riigikogu poolt tõi kaasa valitsuse või selle liikme tagasiastumise. See tähendas, et valitsuse sõltuvus Riigikogust oli suur. Kuna põhiseaduses ei olnud [[President|Presidendi]] institutsiooni, kes Riigikogu võimu tasakaalustaks, siis jäi täidesaatev võim liiga nõrgaks. Nõrk täidesaatev võim tõi kaasa aga suurema ebastabiilsuse – valitsused vahetusid tihti ja neil polnud piisavalt iseseisvust, et oma ülesandeid täita. Riigikogu määras ametisse ka [[Riigikohtunik|riigikohtunikud]], mistõttu oli küsitav ka kohtuvõimu iseseisvus.<ref>{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_esimene_p%C3%B5hiseadus_1920-1933/|pealkiri=Eesti Vabariigi esimene põhiseadus (1920-1933)|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=07.07.2022}}</ref> [[I Riigikogu valimised|Esimesed Riigikogu valimised]] toimusid 27.–29. novembril 1920 ning Riigikogu kogunes esimest korda 4. jaanuaril 1921. [[I Riigikogu|I]]&nbsp;[[I Riigikogu|Riigikogu]] läks laiali enne tähtaega, sest [[Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses|1923. aastal toimunud rahvahääletusel]] oli suurem osa rahvast vastu Riigikogu soovile muuta algkooli seadust nii, et [[Usuõpetus|usuõpetust]] algkoolis enam ei õpetataks. Kuna rahvas lükkas tagasi Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse, siis vastavalt põhiseadusele tuli välja kuulutada uued Riigikogu valimised.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/i-riigikogu-koosseis/|pealkiri=I Riigikogu koosseis|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=07.07.2022}}</ref> [[1923. aasta Riigikogu valimised|1923. aasta valimistel]] valiti [[II Riigikogu|II]]&nbsp;[[II Riigikogu|Riigikogu]] koosseis ning aastatel [[1926. aasta Riigikogu valimised|1926]], [[1929. aasta Riigikogu valimised|1929]] ja [[1932. aasta Riigikogu valimised|1932]] valiti vastavalt [[III Riigikogu|III]]&nbsp;[[III Riigikogu|Riigikogu]], [[IV Riigikogu|IV]]&nbsp;[[IV Riigikogu|Riigikogu]] ja [[V Riigikogu|V]]&nbsp;[[V Riigikogu|Riigikogu]] koosseisud. 1920. aastatel pääses tavapäraselt Riigikokku kuus suurt erakonda ning neli kuni kaheksa väikest erakonda. Selline killustatus sundis moodustama [[Koalitsioonivalitsus|koalitsioonivalitsusi]], mis enamasti koosnesid nelja-viie erakonna esindajatest. Nii suur koalitsioonierakondade hulk muutis erimeelsuste lahendamise keeruliseks ja seetõttu olid koalitsioonid ebastabiilsed – valitsuste keskmine eluiga jäi veidi alla 11 kuu.<ref>{{Netiviide|autor=[[Ago Pajur]]|url=http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1920-1939_Eesti_Vabariik_kahe_maailmas%C3%B5ja_vahel/Parlamentaarse_demokraatia_aastad/|pealkiri=Parlamentaarse demokraatia aastad|väljaanne=estonica.org|vaadatud=07.07.2022|aeg=2009}}</ref> Enne 1932. aasta Riigikogu valimisi toimus Eesti poliitmaastikul suurem konsolideerimine ning Riigikokku pääses kolm suuremat ja kolm väiksemat erakonda. Loodetud stabiilsust see aga ei toonud, sest loodud suured erakonnad lagunesid taas. Lisaks kukkus [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933)|1933. aasta juunis toimunud rahvahääletusel]] juba teist korda läbi Riigikogu katse põhiseadust muuta, et luua presidendi institutsioon. Põhiseaduse eelnõu põrumise põhjusteks peeti rahva usaldamatust poliitikute, valitsuse ja Riigikogu vastu. [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)|1933. aasta oktoobris]] võeti aga rahvahääletusel ülekaalukalt vastu [[Vabadussõjalased|vabadussõjalaste]] esitatud põhiseaduse eelnõu, mis hakkas kehtima 1934. aastal.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|autor=[[Jaak Valge]]|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|lehekülg=330-333|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=[[Johannes Voltri]]|url=https://novaator.err.ee/1608300204/pilk-ajalukku-eesti-oli-sotside-vastuseisu-tottu-16-aastat-riigipeata|pealkiri=Pilk ajalukku: Eesti oli sotside vastuseisu tõttu 16 aastat riigipeata|väljaanne=novaator.err.ee|aeg=26. august 2021|vaadatud=07.07.2022}}</ref> === Riigikogu 1934. aasta põhiseaduse kehtimise ajal === [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aastal kehtima hakanud põhiseadus]] muutis Eesti riigikorra [[Presidentaalne vabariik|presidentaalseks]]. Riigikogu koosseisu vähendati 50 liikmele ja valimisperioodi suurendati kolmelt aastalt neljale. Loodi [[riigipea]] institutsioon, keda nimetati [[Riigivanem|Riigivanemaks]]. Riigivanem sai uue põhiseadusega Riigikogu üle täieliku kontrolli – Riigivanemal oli õigus välja kuulutada valimised enne nelja aasta möödumist ning lõpetada Riigikogu korraline istungjärk enne tähtaega. Riigivanemal oli ka suspensiivse [[veto]] õigus Riigikogu otsuste suhtes ning edasilükkamatu vajaduse korral võis Riigivanem välja anda seaduse jõuga [[Dekreet|dekreete]]. Samuti oli valitsuse moodustamine Riigivanema ainupädevus, kuid Riigikogule jäi siiski õigus valitsust või selle liiget [[Umbusaldusavaldus|umbusaldada]].<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_teine_p%C3%B5hiseadus_1934-1937_ja_1934_aasta_riigip%C3%B6%C3%B6re/|pealkiri=Eesti Vabariigi teine põhiseadus (1934-1937) ja 1934. aasta riigipööre|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=08.07.2022}}</ref><ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|autor=[[Rait Maruste]]|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|lehekülg=106-107|isbn=978-9949-735-41-9|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/101}}</ref> Tegelikult Riigikogu kordagi 1934. aasta põhiseaduse järgi ei valitud, kuna 12. märtsil 1934 teostas [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|Riigivanema ülesannetes tegutsev peaminister]] [[Konstantin Päts]] [[1934. aasta riigipööre|veretu riigipöörde]], et takistada [[Vabadussõjalased|vabadussõjalaste]] võimulepääsemist. Riigikogu valimised lükati 19. märtsil edasi ning 2. oktoobril 1934 lõpetas Peaminister Riigivanema ülesannetes eelmise põhiseaduse alusel valitud Riigikogu erakorralise istungjärgu. Riigikogu ei kutsutud enam kokku kuni 1938. aastani. Kogu seadusandlik võim läks Riigivanema ülesandeid täitva Pätsi kätte, kes andis seadusi välja dekreetide või määrustena. Algas niinimetatud [[vaikiv ajastu]].<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide|autor=[[Ago Pajur]]|url=http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1920-1939_Eesti_Vabariik_kahe_maailmas%C3%B5ja_vahel/Autoritaarse_re%C5%BEiimi_aastad/|pealkiri=Autoritaarse režiimi aastad|väljaanne=estonica.org|aeg=2009|vaadatud=08.07.2022}}</ref> ==== Rahvuskogu ==== {{Pikemalt artiklis|Rahvuskogu}} Oma võimu tugevdamiseks ja legitimiseerimiseks otsustas [[Konstantin Päts]] korraldada rahvahääletuse [[Rahvuskogu]] kokku kutsumiseks, mille peamiseks ülesandeks oli välja töötada uus põhiseadus. Rahvuskogu pidi koosnema kahest kojast: 80-liikmeline esimene koda koosnes rahva poolt valitud saadikutest ning 40-liikmeline teine koda koosnes kohtute, [[Kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]], majanduslike ja kutsete omavalitsuste, vähemusrahvaste kultuuriomavalitsuste, ülikoolide, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ning kirikute esindajatest. Lisaks määras 10 liiget Riigivanem ise. 23.–25. veebruaril 1936 toimunud rahvahääletusel kiideti Rahvuskogu loomise kava heaks, kuigi valimised ei olnud täiesti ausad. Valitsus korraldas suure kihutustöö Rahvuskogu loomise toetamiseks, kuid vastupropaganda oli keelatud.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Rait Maruste]]|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|lehekülg=111|isbn=978-9949-735-41-9|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/106}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|lehekülg=483}}</ref> 12.–14. detsembril 1936 toimusid Rahvuskogu esimese koja valimised, kuid 50 valimisringkonnas seati üles ainult üks kandidaat, kes loeti valituks ilma valimisteta, ja ülejäänud 30 ringkonnas oli valimisaktiivsus väga väike. Esimesse kotta osutus valituks ainult üks opositsiooni kandidaat, teises kojas oli veel kolm opositsionääri. Rahvuskogu töötas 18. veebruarist 1936 kuni sama aasta 17. augustini. 28. juulil 1938 võttis Rahvuskogu vastu uue põhiseaduse. Lisaks võeti vastu seitse põhiseaduse rakendamise seadust.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|lehekülg=487|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/rahvuskogu/|pealkiri=Rahvuskogu|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=08.07.2022}}</ref> === Riigikogu 1938. aasta põhiseaduse kehtimise ajal === [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta põhiseadusega]] jäi Eesti riigikord [[Presidentaalne vabariik|presidentaalseks]]. Uue põhiseaduse järgi koosnes Riigikogu kahest kojast: [[Riigivolikogu]]st ja [[Riiginõukogu]]st. Riigikogu üldkoosoleku juhatuse või [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] algatusel võidi kokku kutsuda [[Riigikogu üldkoosolek]], mis koosnes Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmetest. 80-liikmeline Riigivolikogu valiti rahva poolt viieks aastaks üldistel, ühetaolistel, otsesel ja salajasel hääletamisel ning isikuvalimiste teel [[Majoritaarne valimissüsteem|enamusvalimise põhimõttel]]. Hääleõiguslikud olid kõik vähemalt 22-aastased ja vahetpidamata üle kolme aasta kodakondsust omanud Eesti kodanikud. Kandideerida võisid kõik hääleõiguslikud Eesti kodanikud, kes olid vähemalt 25 aastat vanad. Riiginõukogu koosnes kõrgetest ametiisikutest, kodade ja omavalitsuste esindajatest ning [[riigipea]] poolt [[eriõigus]]el nimetatud isikutest. Riiginõukogu liikmete arv ei olnud määratud, kuid minimaalselt sai Riiginõukogus olla 40 liiget. Kõik Riiginõukogu liikmed pidid olema vähemalt 40 aastat vanad. Riiginõukogu ülesanne oli Riiginõukogu stabiliseerimine ning demokraatiaga kaasneva [[Populism|populismi]] tasandamine, teisalt ka presidentaalse võimu toestamine.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Rait Maruste]]|pealkiri=Eesti omariikluse põhidokumendid : eelkonstitutsioonilised aktid ja põhiseadused lühikommentaaridega|aasta=2020|kirjastus=Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital|isbn=978-9949-735-41-9|lehekülg=171-178|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:435140/370551/page/159}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_kolmas_p%C3%B5hiseadus_de_facto_1938-1940,_de_jure_1938-1992/|pealkiri=Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus (de facto 1938-1940, de jure 1938-1992)|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=08.07.2022}}</ref><ref name=":5">{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3533|pealkiri=Paragrahv 60|vaadatud=09.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020}}</ref> [[1938. aasta Riigivolikogu valimised|I]]&nbsp;[[1938. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu valimised]] toimusid 24.–25. veebruaril 1938. Võitjaks osutus [[Konstantin Päts|Pätsi]] režiimi poolt ellu kutsutud valimisliit [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne]], kes saavutas Riigivolikogus absoluutse enamuse. Kuna Riiginõukokku nimetati samuti peamiselt Pätsile lojaalsed isikud, siis osutus [[VI Riigikogu|VI]]&nbsp;[[VI Riigikogu|Riigikogu]] koosseis presidendile kuulekaks. Riigikogu alustas üle kolme aasta taas tööd mõlema koja ühisistungiga 21. aprillil 1938.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035|lehekülg=504-508}}</ref> 16. juunil 1940 esitas [[Nõukogude Liit]] Eestile ultimaatumi, milles nõuti Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. 17. juunil okupeerisid Nõukogude väed Eesti ja Päts nimetas nõukogudemeelse valitsuse ametisse 21. juunil. Okupatsioonivõim korraldas kiirkorras ja põhiseadust rikkudes 14.–15. juulil erakorralised Riigivolikogu valimised, kus osalesid ainult [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] kandidaadid. Kõik vastaskandidaadid peale ühe eemaldati eri põhjustel. Uus Riigivolikogu koosseis "palus" Eesti vastuvõtmist Nõukogude Liitu. Eesti võetigi Nõukogude Liidu koosseisu 6. augustil 1940. Riigivolikogu nimetati seejärel ümber [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Eesti NSV Ülemnõukoguks]].<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jaak Valge]]|pealkiri=Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu|aasta=2019|kirjastus=Eesti Rahvusraamatukogu|isbn=978-9949-413-60-7|lehekülg=523-525|url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:396035}}</ref> === Eesti Vabariigi Ülemnõukogu === [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] 18. märtsil 1990 toimunud valimised oli esimesed Ülemnõukogu valimised [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal, kus lubati kandideerida mitme poliitilise liikumise esindajaid. Kandideerida võisid ka mittekommunistlikud kandidaadid. Valimisõigus oli kõigil täisealistel Eesti territooriumil elavatel residentidel. Ülemnõukogus oli 105 kohta, millest neli oli määratud [[NSV Liidu relvajõud|NSV Liidu relvajõudude]] esindajatele. Valituks osutunud inimestest 73 esindasid iseseisvusmeelseid ja 27 impeeriumimeelseid jõude.<ref name=":6">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/ensv-ulemnoukogu-ev-ulemnoukogu/|pealkiri=ENSV Ülemnõukogu / EV Ülemnõukogu|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=09.07.2022}}</ref> 8. mail 1990 otsustas Ülemnõukogu Eesti ametliku nimetusena võtta kasutusele “Eesti Vabariik”. Seetõttu hakati ka rahva esinduskogu nimetama Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks. Ülemnõukogu kõige olulisem õigusakt oli 20. augustil 1991 vastu võetud [[otsus Eesti riiklikust iseseisvusest]], millega sai Eestist taas iseseisev riik. Seejärel tegutses Ülemnõukogu kuni uue Riigikogu koosseisu kokku kutsumiseni ''[[de facto]]'' Eesti Vabariigi parlamendina.<ref name=":6" /> === Riigikogu 1992. aasta põhiseaduse kehtimise ajal === 1992. aastal võeti [[1992. aasta põhiseaduse referendum|rahvahääletusel]] vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi neljas põhiseadus]], millega pöörduti tagasi [[Parlamentaarne vabariik|parlamentaarse]] riigikorra juurde. Uus põhiseadus sätestab ühekojalise 101-liikmelise Riigikogu, mis lähtus [[Rein Taagepera]] väljapakutud valemist, et Riigikogu suurus oleks kuupjuur elanike arvust. Esimest korda oli Riigikogul paaritu arv liikmeid, sest põhiseaduse loojad arvasid, et paaritu arv välistab totaalse patiseisu parlamendis, kus mingis küsimuses saadikute hääled lähevad pooleks. Põhiseaduse loomisel arutati ka kahekojalise Riigkogu taastamise üle, kuid leiti, et väikesel mitteföderaalsel riigil ei ole vajadust kahekohalise parlamendi järele.<ref name=":5" /> Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased. Kehtib 5% [[valimiskünnis]]. Hääleõiguslikud on kõik [[Teovõime|teovõimelised]] vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud. Riigikokku võivad kandideerida kõik vähemalt 21-aastased hääleõiguslikud Eesti kodanikud. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant [[Märts|märtsi]] esimesel [[Pühapäev|pühapäeval]].<ref name=":5" /><ref>{{Netiviide|autor=[[Hent Kalmo]], [[Oliver Kask]]|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3529|pealkiri=Paragrahv 57|vaadatud=09.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020}}</ref> [[Seadusandlik võim|Seadusandliku]] ja [[Täidesaatev võim|täidesaatva võimu]] vahekord on tasakaalustatud. Põhiseaduse järgi annab Riigikogu peaministrikandidaadile volitused [[Eesti valitsus|valitsuse]] moodustamiseks ja teostab valitsuse üle parlamentaarset kontrolli, mille juurde kuulub [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse avaldamine]] valitsusele või selle liikmele. Tasakaalus on ka Riigikogu ja [[Kohtuvõim|kohtuvõimu]] vahekord. Riigikogu nimetab ametisse [[Riigikohtu esimees|Riigikohtu esimehe]] ja liikmed, samas kontrollib [[Riigikohus]], et Riigikogu tegevus oleks põhiseaduspärane. Riigikogu üks tähtsamaid ülesandeid on veel [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] valimine, kelle ülesanne on riigivõimude tasakaalustamine. Presidendil on Riigikogus vastu võetud seaduste suhtes edasilükkava [[veto]] õigus ja õigus otsustada valitsuse taotlusel Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine, kui Riigikogu on avaldanud valitsusele või peaministrile umbusaldust.<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide|autor=[[Mart Nutt]]|url=http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Iseseisvuse_taastamine_ja_neljas_p%C3%B5hiseadus_1992-%E2%80%A6/|pealkiri=Iseseisvuse taastamine ja neljas põhiseadus (1992-…)|väljaanne=estonica.org|aeg=2010|vaadatud=09.07.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=[[Ülle Madise]], Mall Gramberg|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3551|pealkiri=Paragrahv 77|aeg=2020|vaadatud=09.07.2022|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.}}</ref> Esimesed Riigikogu valimised taasiseseisvunud Eestis toimusid 20. septembril 1992 ja [[VII Riigikogu]] koosseis tuli esimeseks istungiks kokku 5. oktoobril 1992. Vastavalt põhiseaduse rakendamise seadusele kehtisid erandlikult 1992. aastal valitud Riigikogu volitused kolm aastat. Alates 1992. aastast on Riigikogu valimised toimunud kaheksa korda, neist [[2019. aasta Riigikogu valimised|viimane toimus 3. märtsil 2019]], kui valiti [[XIV Riigikogu]] koosseis.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/vii-riigikogu-koosseis/|pealkiri=VII Riigikogu koosseis|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=09.07.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/PSRS|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=|vaadatud=09.07.2022}}</ref> ===Riigikogu koosseisud=== [[Fail:Riigikogu Parliament of Estonia (47623229042).jpg|pisi|[[Toompea loss]]]] {| class="wikitable" !Koosseis !Valimised !Volituste algus !Volituste lõpp |- |[[I Riigikogu]] |[[1920. aasta Riigikogu valimised|1920]] |[[20. detsember]] [[1920]] |[[30. mai]] [[1923]] |- |[[II Riigikogu]] |[[1923. aasta Riigikogu valimised|1923]] |[[31. mai]] [[1923]] |[[14. juuni]] [[1926]] |- |[[III Riigikogu]] |[[1926. aasta Riigikogu valimised|1926]] |[[15. juuni]] [[1926]] |[[14. juuni]] [[1929]] |- |[[IV Riigikogu]] |[[1929. aasta Riigikogu valimised|1929]] |[[15. juuni]] [[1929]] |[[14. juuni]] [[1932]] |- |[[V Riigikogu]] |[[1932. aasta Riigikogu valimised|1932]] |[[15. juuni]] [[1932]] |[[1. jaanuar]] [[1938]]{{Ref|a|[a]}} |- |[[VI Riigikogu]] ([[I Riigivolikogu]]) |[[1938. aasta Riigivolikogu valimised|1938]] |[[7. aprill]] [[1938]] |[[5. juuli]] [[1940]] |- ! colspan="4" |Okupeeritud Eesti (1940–1991) |- |[[VII Riigikogu]] |[[1992. aasta Riigikogu valimised|1992]] |[[30. september]] [[1992]] |[[10. märts]] [[1995]] |- |[[VIII Riigikogu]] |[[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]] |[[11. märts]] [[1995]] |[[13. märts]] [[1999]] |- |[[IX Riigikogu]] |[[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]] |[[14. märts]] [[1999]] |[[21. märts]] [[2003]] |- |[[X Riigikogu]] |[[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]] |[[22. märts]] [[2003]] |[[26. märts]] [[2007]] |- |[[XI Riigikogu]] |[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] |[[27. märts]] [[2007]] |[[26. märts]] [[2011]] |- |[[XII Riigikogu]] |[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] |[[27. märts]] [[2011]] |[[23. märts]] [[2015]] |- |[[XIII Riigikogu]] |[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] |[[24. märts]] [[2015]] |[[29. märts]] [[2019]] |- |[[XIV Riigikogu]] |[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] |[[30. märts]] [[2019]] | |} ==== Märkused ==== {{Märkus|a|[a]}}Pärast [[2. oktoober|2. oktoobrit]] [[1934]] [[V Riigikogu]] koosseisu enam kokku ei kutsutud. == Ülesanded == [[Fail:Riigikogu saal.jpg|pisi|Riigikogu istungisaal 2019. aastal]] Riigikogu peamised ülesanded on [[seadusloome]], parlamentaarne kontroll, välissuhtluse arendamine, [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] valimine, volituste andmine peaministrikandidaadile [[Eesti valitsus|valitsuse]] moodustamiseks, [[riigieelarve]] vastuvõtmine ja [[Riigikohtunik|riigikohtunike]] ametisse nimetamine.<ref name=":7" /> === Seadusloome === [[Seaduseelnõu]] algatamise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil ja [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsusel]]. Algatatav seaduseelnõu koos seletuskirjaga antakse täiskogu istungi juhtajale, mille järel otsustab [[Riigikogu juhatus]], kas võtta eelnõu menetlusse. Kui eelnõu võetakse menetlusse, siis määratakse eelnõule juhtivkomisjon. Juhtivkomisjoniks on üks üheteistkümnest alatisest Riigikogu komisjonist. Seejärel arutatakse eelnõud kolmel täiskogu istungil ehk lugemisel. Esimesel lugemisel arutatakse seaduseelnõu üldpõhimõtteid ja otsustatakse, kas seaduseelnõu menetlemist Riigikogus jätkata või mitte. Pärast esimest lugemist on riigikogu liikmel, fraktsioonil või komisjonil õigus teha seaduseelnõule muudatusettepanekuid. Enne teist lugemist arutab juhtivkomisjon muudatusettepanekud läbi ja otsustab, milliste muudatusettepanekutega arvestada. Teisel lugemisel arutatakse seaduseelnõu sätteid ja hääletatakse muudatusettepanekute üle. Võimalik on ka teine lugemine katkestada ja seaduseelnõule esitada täiendavaid muudatusettepanekuid. Kui teist lugemist ei katkestatud, siis liigub seaduseelnõu kolmandale lugemisele, kus otsustatakse seaduse vastuvõtmine. Enamasti on seaduse vastuvõtmiseks vaja poolthääleenamust. Erandiks on [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduses]] loetletud niinimetatud konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks vähemalt 51 häält.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/seadusloome/|pealkiri=Seadusloome|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=14.07.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/seadusandlus|pealkiri=Seadusandlus|väljaanne=eesti.ee|vaadatud=14.07.2022}}</ref> === Parlamentaarne kontroll === Riigikogu üks tähtsamaid ülesandeid peale seadusloome on parlamentaarne kontroll ehk [[Täidesaatev võim|täitevvõimu]] tegevuse kontrollimine. Parlamentaarse kontrolli läbiviimiseks on Riigikogul mitmeid võimalusi: * Arupärimised – arupärimisega küsitakse teavet üldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigieluküsimuste kohta ja neile vastatakse täiskogu istungil. * Kirjalikud küsimused – kirjalikke küsimusi esitatakse üksikküsimuste kohta teabe saamiseks. Kirjalikele küsimustele tuleb vastata kirjalikult. * Infotund – Riigikogu täiskogu igal töönädalal toimub infotund, kus [[Eesti peaminister|peaminister]] ja [[Minister|ministrid]] vastavad Riigikogu liikme suulistele küsimustele. * Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu – Riigikogu komisjon või fraktsioon võib algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. * Muud küsimused – Riigikogu täiendavad kontrollivormid on ametiisikute ettekanded ja ülevaated täiskogule, valitsusele oma otsustega ettepaneku tegemine ning valitsuse tegevuskavade arutelud. * [[Umbusaldusavaldus|Umbusaldushääletus]] – parlamentaarse kontrolli vahend on umbusaldushääletus mõne valitsusliikme või terve valitsuse vastu. * Uurimiskomisjoni loomine – mõne põhjalikumat süvenemist nõudva teemaga tegelemiseks on võimalik luua uurimiskomisjon.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/parlamentaarne-kontroll/|pealkiri=Parlamentaarne kontroll|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=14.07.2022}}</ref> === Välissuhtlus === Riigikogu edendab välissuhteid [[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjoni]] ja välisdelegatsioonide kaudu. Välisdelegatsioon moodustatakse Riigikogu liikmetest ühe kindla välisorganisatsiooniga suhtlemiseks. Lisaks võib Riigikogu liige luua mõne teise riigi parlamendiga suhtlemiseks [[Parlamendirühm|parlamendirühma]]. Parlamendirühma liikmete arv ei ole piiratud ja Riigikogu liikmetel on õigus igal ajal mõne parlamendirühmaga liituda või sealt välja astuda. Riigikogu ülesannete hulka kuulub veel [[Välisleping|välislepingute]] [[ratifitseerimine]] ja [[denonsseerimine]] ning Riigikogul on võimalus esineda välispoliitiliste avalduste, deklaratsioonide ja pöördumistega või ühineda nendega.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/mida-riigikogu-teeb/valissuhtlus/|pealkiri=Välissuhtlus|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=15.07.2022}}</ref><ref name=":13">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/|pealkiri=Välisdelegatsioonid|vaadatud=15.07.2022|väljaanne=riigikogu.ee}}</ref><ref name=":14">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/parlamendiruhmad/|pealkiri=Parlamendirühmad|aeg=15.07.2022|väljaanne=riigikogu.ee}}</ref> === Vabariigi presidendi valimine === [[Eesti president|Vabariigi presidendi]] valimiste esimesed kolm vooru toimuvad Riigikogus. Kandidaatide ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Hääletus on salajane ja igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Kandidaat osutub valituks, kui tema poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahe kolmandikuline enamus ehk 68 liiget. Kui esimeses voorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis toimub teine voor. Enne teist vooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui ka teises voorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletusvoor. Kui presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, siis kutsutakse kokku [[valimiskogu]].<ref>{{Netiviide|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3553|pealkiri=Paragrahv 79|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=15.07.2022|autor=[[Ülle Madise]], Mall Gramberg}}</ref> == Valimised == {{Vaata|Riigikogu valimised}} Riigikogu valitakse neljaks aastaks [[Võrdeline valimissüsteem|võrdelise valimissüsteemi]] alusel, seejuures kehtib 5% [[valimiskünnis]]. Erakonna kandidaat võib saada koha Riigikogus ka [[Isikumandaat|isikumandaadi]] alusel, isegi kui erakond ei ületanud 5% künnist. Nendele [[Erakond|erakondadele]] ([[Valimisnimekiri|valimisnimekirjadele]]) ja [[Üksikkandidaat|üksikkandidaatidele]] antud hääli, kes Riigikokku ei pääsenud, loetakse [[Kadunud hääled|kadunud häälteks]]. Tavaliselt arvatakse juhul, kui erakond sai ringkonnas isikumandaadi, aga 5% künnist ei ületanud, kadunud häälte hulgast välja isikumandaadi saanud kandidaadi või kandidaatide hääled. === Valimiste põhimõtted === [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Põhiseaduse]] paragrahv 60 järgi on Riigikogu valimised vabad, üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased.<ref name=":02">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/riigikogu-valimine/|pealkiri=Riigikogu valimine|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=19.07.2022}}</ref> ==== Vabad valimised ==== Vabade valimiste põhimõte tähendab, et valijal on õigus hääletada ilma surveta ja takistusteta, oma vaba tahte kohaselt. Kõigil hääleõiguslikel inimestel on õigus valimistel osaleda, samas on valijal on õigus ka valimistest mitte osa võtta. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus valimistel kandideerida.<ref name=":02" /><ref name=":12">{{Netiviide|url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/valimiste-pohimotted|pealkiri=Valimiste põhimõtted|väljaanne=valimised.ee|vaadatud=19.07.2022}}</ref> ==== Üldised valimised ==== Kõigil teovõimelistel täisealistel kodanikel on õigus valimistel osaleda. Valimistest osavõtuks ei tohi seada ebaproportsionaalseid piiranguid. Lubatud on üksikud piirangud, mis on seotud näiteks vanuse, kodakondsuse või elukohaga.<ref name=":02" /><ref name=":12" /> ==== Ühetaolised valimised ==== Kõigil valijatel on üks hääl, millel on võrdne kaal. Kõigi valijate hääled lähevad arvesse. Kandidaatidel peavad olema võrdsed tingimused kandideerimisel.<ref name=":02" /><ref name=":12" /> ==== Otsesed valimised ==== Valimistulemuse määravad valijate hääled. Kandidaadid osutuvad valituks valimistest osavõtnud inimeste tahteavalduse põhjal, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest.<ref name=":02" /><ref name=":12" /> ==== Salajased valimised ==== Iga valija peab saama hääletada nii, et hiljem ei oleks võimalik kindlaks teha, kuidas ta hääletas. Selleks toimub hääletamine enamast hääletuskabiinis, kus valija täidab üksinda hääletussedeli. [[Elektrooniline hääletamine|Elektroonilise hääletuse]] salajasus tagatakse sellega, et valjal on võimalik hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis oma häält muuta.<ref name=":02" /><ref name=":12" /> === Valimisringkonnad === Riigikogu valimistel jaotatakse mandaadid ringkondade vahel kasutades [[Hare'i kvoot|Hare'i kvooti]]. Eesti on jaotatud 12 [[Eesti valimisringkonnad|ringkonnaks]], mis on ligikaudu võrdse rahvaarvuga. Sisuliselt jagatakse valimisõiguslike kodanike arv ringkonnas kogu riigi valimisõiguslike kodanike arvuga ja korrutatakse Riigikogu mandaatide arvuga (101). Iga ringkond saab selle korrutise täisosa jagu mandaate (näiteks 10,9=10) Ülejäänud kohad jaotamiseks suuremate jääkide põhimõttel ehk leitakse eelneva korrutise murdosa (näites: 10,9-10=0,9) ja kõik valimisringkonnad järjestatakse saadud jäägi põhjal alates suurimast. Ringkond saab täiendava mandaadi juhul, kui selle koht järjestuses on väiksem või võrdne järelejäänud mandaatide arvuga.<ref name=":22">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/103012020013|pealkiri=Riigikogu valimise seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=22.07.2022}}</ref> Iga [[erakond]], mis võtab valimistel osa, koostab oma kandidaatidest kaks nimekirja: üleriigilise ja ringkonna nimekirja. Erakond võib panna igas ringkonnas kaks kandidaati rohkem, kui on ringkonnal mandaate. [[Üksikkandidaat]] võib esitada ennast ainult samas ringkonnas kus ta kandideerib. Valija valib oma ringkonnas kandideerivate kandidaatide vahel. Kandideerimiseks on vajalik tasuda [[kautsjon]], milleks on üks [[Alampalk|kuutasu alammäär]]. Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest.<ref name=":22" /> ===Kohtade jaotamine=== Kohtade jaotamisel lähtutakse [[Võrdeline valimissüsteem|proportsionaalsuse põhimõttest]] ehk iga erakond saab Riigikogus kohti vastavalt oma kandidaatidele antud häälte summale – mida rohkem hääli, seda rohkem kohti ja vastupidi. Kõigepealt tehakse valimistulemus kindlaks ringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaadid. Pärast seada jaotatakse üleriigiliselt kompensatsioonimandaadid.<ref name=":32">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/riigikogu-valimine/|pealkiri=Riigikogu valimine|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=22.07.2022}}</ref><ref name=":42">{{Netiviide|url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/tulemuste-kindlakstegemine/valimistulemuste-kindlakstegemine-riigikogu|pealkiri=Valimistulemuste kindlakstegemine Riigikogu valimistel|väljaanne=valimised.ee|vaadatud=22.07.2022}}</ref> ====Isikumandaat==== Esmalt arvutatakse igas ringkonnas välja isikumandaadid. Selleks leitakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas hääletanute arvu jagamisel ringkonna mandaatide arvuga. Kandidaat, kes saab lihtkvoodiga võrdselt või rohkem hääli, osutubki isikumandaadiga valituks.<ref name=":32" /> Lihtkvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv. ====Ringkonnamandaat==== Enne ringkonnamandaatide jagamist arvutatakse välja 5% üleriigiline künnis, liites kõikide ringkondade kehtivate häälte arvu ja korrutades 0,05ga. Ringkonnamandaatide jagamisel osalevad ainult need erakonnad, kes ületasid 5% valimiskünnise. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha. Kui erakond kogub ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui erakonna häälte jääk pärast ringkonnamandaatide jaotamist on suurem kui 75% lihtkvoodist, saab erakond selle eest ühe ringkonnamandaadi juurde. Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat.<ref name=":22" /><ref name=":32" /><ref name=":42" /> ====Kompensatsioonimandaat==== Viimasena jaotatakse veel jaotamata mandaadid ehk kompensatsioonimandaadid üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud [[D'Hondti meetod|d'Hondti jagajate meetodit]]. [[Belgia]] matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt, nii et ka vähem hääli kogunud parteidel on võimalik mandaate saada. Kompensatsioonimandaadid jagatakse osalevad ainult nende erakondade vahel, kes ületasid 5% valimiskünnise. Mandaatide jaotamisel arvutatakse kõigepealt igale erakonnale nii mitu võrdlusarvu kui erakonna nimekirjas on kandidaate: : Võrdlusarv = üle riigi erakonnale antud kehtivate häälte arv / kandidaadi positsioon üldriiklikus nimekirjas astmel 0,9 Järgnevalt võrdlusarvud reastatakse alustades suurimast. Mandaadi saab erakond, kelle võrdlusarv on suurem, järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi. Kompensatsioonimandaadi saamiseks peab kandidaadile antud häälte arv olema vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist. Kui üleriiklikus nimekirjas ei ole piisaval arvul kandidaate, kes ületasid 5% kvoodi nõude, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist suurima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud üleriigilises nimekirjas eespool.<ref name=":22" /><ref name=":32" /><ref name=":42" /> == Riigikogu liige == [[Fail:Pult golosovanija.jpg|pisi|Hääletamispult]] === Põhiseaduslikud garantiid === Riigikogu liikmel on tema tegevuses mitmed [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseaduslikud]] garantiid. Nendeks on vaba mandaadi põhimõte, [[indemniteet]] ja [[immuniteet]].<ref name=":8">{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3535|pealkiri=Paragrahv 62|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=24.07.2022}}</ref><ref name=":9">{{Netiviide|autor=[[Juhan Sarv]]|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3549|pealkiri=Paragrahv 76|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=24.07.2022}}</ref> ====Vaba mandaadi põhimõte==== Vaba mandaadi põhimõte loob eeldused, et Riigikogu liige saaks täita oma ametiülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistusest lähtuvalt.<ref name=":8" /> Põhiseaduse § 62 järgi pole Riigikogu liige seotud mandaadiga. Sellest tulenevalt: #Riigikogu liige ei esinda mitte üksnes oma valijate või valimisringkonna huve, vaid ta teostab riigivõimu kogu rahva esindajana; #Riigikogu liige pole õiguslikult seotud valimiseelsete lubaduste ega erakonna programmiga; #Riigikogu liiget ei saa ennetähtaegselt tagasi kutsuda; #Riigikogu liige ei ole kohustatud järgima erakonna seisukohti ja otsuseid; #Riigikogu liiget ei saa kohustada liituma mõne fraktsiooniga.<ref name=":8" /><ref name=":10">{{Raamatuviide|autor=[[Jüri Põld]]|pealkiri=Loenguid Eesti riigiõigusest|aasta=2001|koht=Tartu|kirjastus=Iuridicum|lehekülg=98|isbn=9985932641}}</ref> [[Riigikohus]] on leidnud, et vaba mandaadi põhimõttest tuleneb muu hulgas, et "parlamendi liige peab saama langetada poliitilisi valikuid oma südametunnistusest lähtuvalt. Seejuures kuulub Riigikokku valitud isiku vabast mandaadist tulenevate õiguste hulka vabadus oma maailmavaatelisi seisukohti ja/või erakondlikke eelistusi muuta ilma ohuta saada seetõttu rahvaesindusest eemaldatud".<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-3-05|pealkiri=Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 2. mai 2005. aasta otsus asjas 3-4-1-3-05|aeg=2. mai 2005|vaadatud=24.07.2022}}</ref> Vaba mandaadi põhimõte ei välista poliitilist vastutust (nt valimisnimekirja mittekandmine, erakonnasisene distsiplinaarvastutus) Riigikogu liikme tegevuse eest.<ref name=":10" /> Vaba mandaadi põhimõtet on võimalik piirata, kuid piirang peab olema põhiseadusega kooskõlas. See tähendab, et piirangul peab olema legitiimne eesmärk ja see peab olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.<ref name=":8" /> ====Indemniteet==== Parlamendiliikme vastutamatuse ehk [[Indemniteet|indemniteedi]] põhimõtte eesmärk on kaitsta ühelt poolt Riigikogu liikme sõna- ja otsustamisvabadust ning teiselt poolt vaba poliitilist debatti parlamendis. Põhiseaduse § 62 järgi ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites. Riigikogu liikmel peab olema võimalus esitada ettepanekuid, arvamusi ja hinnanguid (sh kriitikat). Riigikogu liige ei saaks oma mandaati teostada, kui teda saaks oma sõnade eest vastutusele võtta.<ref name=":8" /> On avaldatud seisukohta, et Riigikogu liige ei peaks sellest sättest tulenevalt kandma õiguslikku vastutust igasuguse poliitilise tegevuse eest mandaadi teostamisel, ka väljaspool Riigikogu.<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Jüri Põld]]|pealkiri=Loenguid Eesti riigiõigusest|aasta=2001|koht=Tartu|kirjastus=Iuridicum|lehekülg=98–99|isbn=9985932641}}</ref> ====Immuniteet ehk saadikupuutumatus==== Põhiseaduse § 76 tulenevalt on Riigikogu liige puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult [[õiguskantsler]]i ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.<ref name=":9" /> Riigikohtu tõlgenduse kohaselt sätestab § 76 Riigikogu liikme üldise puutumatuse ja reguleerib Riigikogu liikme puutumatust ühel konkreetsel juhtumil – tema kriminaalvastutusele võtmisel. Riigikogu liikme üldine puutumatus keelab kohaldada Riigikogu liikme suhtes teatud riikliku sunni meetmeid või teha seda sõltumatu otsustaja kontrollita. Puutumatuse eesmärk on kindlustada [[Seadusandlik võim|seadusandliku võimu]] toimimine ja takistada teiste võimuharude ebakohast sekkumist parlamendi töösse. Puutumatus välistab selliste riikliku sunni meetmete kohaldamise Riigikogu liikme suhtes, mis lähtuvad üksnes [[Täitevvõim|täitevvõimu]] esindajate otsustustest ja võivad oluliselt takistada rahvaesindaja ülesannete täitmist. Riigikogu liikme üldine puutumatus hõlmab kaitset väga erinevate sunnimeetmete eest ja seda nii [[Kriminaalmenetlus|kriminaalmenetluses]] kui ka väljaspool seda.<ref name=":9" /> Nõude, et Riigikogu liikme võib kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul, eesmärk on vältida kriminaalmenetluse kasutamist poliitilise võitluse vahendina. Samuti võtab see teistelt võimuharudelt võimaluse muuta Riigikogu nõusolekuta Riigikogu koosseisu. Riigikogu keeldumine nõusoleku andmisest oma liikme kriminaalvastutusele võtmisest ei tähenda kriminaalmenetluse lõpetamist. Süüdistus on võimalik esitada pärast Riigikogu liikme volituste lõppu, arvestades asjaolu, et kuriteo aegumine peatub, kui Riigikogu liige on kuriteo toimepanemises kahtlustatav.<ref name=":9" /> === Volituste algus, peatumine ja lõpp === Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Enne kohustustele täitmisele asumist annab Riigikogu liige ametivande jääda ustavaks [[Eesti|Eesti Vabariigile]] ja tema põhiseaduslikule korrale.<ref name=":11">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016022|pealkiri=Riigikogu liikme staatuse seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=24.07.2022}}</ref> Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liikmeks. [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] volitused Riigikogu liikmena peatuvad ajaks, mil ta täidab [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ülesandeid. Samuti võib Riigikogu liige esitada [[Riigikogu juhatus|Riigikogu juhatusele]] avalduse peatada tema volitused seoses alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajadusega või ajutise [[Töövõimetus|töövõimetusega]].<ref name=":11" /> Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega: * tema asumisega mõnda teise riigiametisse; * teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; * tema tagasiastumisega; * [[Riigikohus|Riigikohtu]] vastava otsusega; * tema surma korral.<ref name=":11" /> Riigikohus võib Riigikogu juhatuse taotlusel lõpetada oma otsusega enne tähtaega selle Riigikogu liikme volitused, kes on kestvalt võimetu täitma oma ülesandeid, ei vasta [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduses]] või [[Riigikogu valimise seadus|Riigikogu valimise seaduses]] Riigikogu liikme kandidaadile esitatavatele nõuetele või keeldub andmast ametivannet.<ref name=":11" /> Kui Riigikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad enne tähtaega, asub tema asemel Riigikogu liikmeks asendusliige.<ref name=":11" /> === Ühildamatud ametid === Riigikogu liikme põhitöökoht on Riigikogu ja ta ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad põhjustada huvide konflikti.<ref name=":11" /> Riigikogu liige ei või oma volituste ajal olla: * teenistuja riigi ametiasutuses; * [[Valitsusasutus|valitsusasutuse]] hallatava [[Riigiasutus|riigiasutuse]] juht; * [[vallavanem]] või [[linnapea]], valla- või linnavalitsuse liige ega kohaliku omavalitsuse ametnik; * teiste riikide, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] institutsioonide või asutuste ega rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses; * [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige; * [[Avalik-õiguslik juriidiline isik|avalik-õigusliku juriidilise isiku]] nõukogus nimetatuna [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]], [[Minister|ministri]] või muu [[Täidesaatva riigivõimu asutus|täidesaatva riigivõimu asutuse]] juhi poolt; * [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu esimees; * avalik-õigusliku juriidilise isiku juht ega juhatuse liige; * riigi osalusega äriühingu või riigi asutatud sihtasutuse juht ega juhatuse liige; * [[advokaat]], [[notar]], [[kohtutäitur]] ega [[vandetõlk]].<ref name=":11" /> === Sotsiaalsed tagatised === Põhiseaduse § 75 näeb ette Riigikogu liikmetele tasu ning keelab samal Riigikogu koosseisul oma tasu muuta. Riigikogu liikmete [[palk]] on määratud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega ning seda makstakse alates ametivande andmise päevast. [[Riigikohus]] on asunud seisukohale, et Riigikogu liikmele makstav tasu peab võimaldama Riigikokku valituks osutunud isikul täita Riigikogu liikme ülesandeid põhitööna ja kindlustama talle ameti väärikust ja vastutuskoormat arvestava elatustaseme. Samuti peab tasu tagama Riigikogu liikmele mandaadi vaba kasutamise ehk võimaluse täita ametiülesandeid sõltumatult ja langetada poliitilisi valikuid oma südametunnistusest lähtuvalt.<ref name=":11" /><ref>{{Netiviide|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3548|pealkiri=Paragrahv 75|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=24.07.2022|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal}}</ref> Lisaks palgale hüvitatakse Riigikogu liikmele tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast. Riigikogu liikmele, kes elab väljaspool [[Tallinn|Tallinna]] või Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi, makstakse tema sooviavalduse alusel eluasemekulude hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 20% Riigikogu liikme ametipalgast.<ref name=":11" /> Riigikogu liikme volituste lõppemise korral makstakse talle ühekordset hüvitist, mis olenevalt Riigikogu liikmeks olemise ajast võib olla kuni kuue kuu ametipalk. Riigikogu liikme tagasiastumise korral makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on sellisel juhul Riigikogu liikme kolme kuu ametipalk. Kui Riigikogu liige osutub valituks Riigikogu järgmisse koosseisu, makstakse talle hüvitisena summa, mille suuruseks on Riigikogu liikme ametipalk vastavalt Riigikogu eelmise koosseisu volituste lõppemise päeva ja Riigikogu uues koosseisus ametivande andmise päeva vahele jäävate päevade arvule. Hüvitist ei maksta, kui Riigikogu liikme volitused lõpevad tema asumisega mõnda teise riigiametisse, teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega või kui Riigikohus on otsustanud, et ta on võimetu oma ülesandeid täitma.<ref name=":11" /> ==Struktuur== === Riigikogu juhatus === {{Vaata| Riigikogu juhatus}} [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehest]] ja kahest aseesimehest koosnev [[Riigikogu juhatus|juhatus]] korraldab Riigikogu tööd. Riigikogu juhatus valitakse Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil üheks aastaks. Edaspidi toimub uue juhatuse korraline valimine Riigikogu täiskogu töönädala viimasel istungil enne ühe aasta möödumist Riigikogu esimehe ja aseesimeeste eelmisest korralisest valimisest.<ref name=":15">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ulesanded-ja-tookorraldus/riigikogu-struktuur/|pealkiri=Riigikogu struktuur|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}</ref><ref name=":16">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/12850761|pealkiri=Riigikogu kodu- ja töökorra seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=25.07.2022}}</ref> Riigikogu juhatus täidab järgmisi ülesandeid: * korraldab Riigikogu esindamist ning vajaduse korral kehtestab üldised juhised Riigikogu liikmete välislähetuste kohta; * määrab Riigikogu alatiste komisjonide liikmete arvu ning [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonidele]] kuuluvate kohtade arvu [[Riigikogu alatine komisjon|alatises komisjonis]], määrab alatisse komisjoni fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme ning kinnitab alatiste komisjonide koosseisud ja muudatused nendes, vajaduse korral kehtestab üldised juhised komisjonide töökorralduse ning tegevusvaldkondade kohta; * määrab Riigikogu eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide liikmete arvu ning kinnitab nimetatud komisjonide koosseisud ja muudatused nendes; * registreerib Riigikogu fraktsioonid ning muudatused fraktsioonide koosseisus; * võtab [[Seaduseelnõu|eelnõusid]] Riigikogu menetlusse ning määrab neile juhtivkomisjone; * edastab Riigikogule esitatud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] õigusaktide eelnõusid [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjonile]] või [[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjonile]], määrab alatisi komisjone nende eelnõude kohta arvamusi andma, samuti määrab arvamuse andmise aja; * otsustab Riigikogu täiendava istungi toimumise ning valmistab ette täiendava istungi päevakorra; * teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamiseks; * otsustab kaalukate põhjuste olemasolu korral Riigikogu kaugosalusega istungi läbiviimise; * kehtestab Riigikogu kaugosalusega istungi läbiviimise nõuded ja korra; * valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra ning käesolevast seadusest tulenevatel juhtudel võtab küsimusi päevakorda oma algatusel, annab Riigikogu külalistele loa poliitiliste avalduste esitamiseks ning määrab nende aja; * kehtestab Riigikogu istungite stenografeerimise ja protokollimise korra; * otsustab päevakorraküsimuse arutamise aluseks olevate dokumentide Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tegemise aja muutmise; * kehtestab eelnõude normitehnilised eeskirjad; * koostab infotunniks küsimuste esitamise järjekorra; * määrab olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelude kestuse, ettekandjad ning küsimuste esitamiseks ja sõnavõttudeks ettenähtud aja; * otsustab Riigikogu liikmete saatmise lähetusse ning kehtestab Riigikogu liikmete lähetuskulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra; * kehtestab Riigikogu ja [[Riigikogu Kantselei]] dokumentide asutusesiseseks teabeks tunnistamise ja nende kasutamise korra; * kehtestab Riigikogu Kantselei struktuuri ning Riigikogu Kantselei teenistujate ametipalkade piirmäärad; * nimetab avaliku konkursi korras ametisse Riigikogu Kantselei direktori; * kutsub vajadusel kokku fraktsioonide esindajad, et kuulata ära nende seisukohad Riigikogu töö korraldamisega seonduvates küsimustes; * kinnitab Riigikogu arhiivi pidamise korra.<ref name=":16" /> ==== Riigikogu esimees ==== [[Fail:Jüri Ratas 2017-05.jpg|pisi|Ametisolev [[Riigikogu esimees]] [[Jüri Ratas]].]] [[Riigikogu esimees]] esindab Riigikogu ja korraldab Riigikogu tööd. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu täiskogu istungeid ja vajadusel kutsub kokku Riigikogu erakorralised istungjärgud. Riigikogu esimees täidab [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ülesandeid, kui president ise ei ole võimeline oma ülesandid täitma või tema volitused on ennetähtaegselt lõppenud.<ref name=":15" /><ref name=":16" /> Riigikogu esimehe äraolekul, tema volituste peatumise korral või muudel juhtudel täidab tema ülesandeid Riigikogu aseesimees.<ref name=":15" /> Alates 18. märtsist 2021 on Riigikogu esimees [[Jüri Ratas]]. === Riigikogu vanematekogu === [[Riigikogu vanematekogu]] on [[Riigikogu juhatus|Riigikogu juhatusest]] ja [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonide]] esimeestest koosnev kogu. Vanematekogu loomist ükski seadus ette ei näe, kuid [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseadus]] seda ka ei välista. Praktikas on [[Riigikogu esimees]] siiski teatavate küsimuste arutamiseks vanematekogu kokku kutsunud.<ref>{{Netiviide|autor=[[Janar Jäätma]], Arne Koitmäe, Tiina Runthal|url=https://pohiseadus.ee/sisu/3542|pealkiri=Paragrahv 69|väljaanne=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2020.|aeg=2020|vaadatud=25.07.2022}}</ref> === Komisjonid === {{Vaata| Riigikogu komisjonid}} [[Riigikogu komisjonid]] on alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid. Alatised komisjonid katavad riigielu valdkondade kaupa ning nende peamine ülesanne on arutada ja ette valmistada seaduseelnõusid. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks. Uurimis- või probleemkomisjon moodustatakse mõne olulise tähtsusega üksikküsimuse lahendamiseks.<ref name=":17">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-komisjonid/|pealkiri=Riigikogu komisjonid|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}</ref> ==== Alatised komisjonid ==== Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Alatise komisjoni esimese istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Esimesel istungil valivad komisjoni liikmed enda seast esimehe ja aseesimehe. Iga Riigikogu liige, välja arvatud Riigikogu juhatus, kuulub ühte alatisse komisjoni. Erandiks on [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjon]], kus on esindatud ka kõigi teiste alatiste komisjonide liikmed. Alaliste komisjonide kohad jaotatakse fraktsioonide vahel arvestades nende suurust. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liikmel on õigus osaleda komisjoni istungil sõnaõigusega.<ref name=":17" /> Riigikogus on 11 alatist komisjoni:<ref name=":17" /> *[[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjon]]:valitsuse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suunalise poliitika ja Euroopa Liidu algatuste mõju pidev jälgimine, seisukohtade kujundamine oluliste Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes. *[[Riigikogu keskkonnakomisjon|keskkonnakomisjon]]: riigi, keskkonnakaitset, loodusressursside kasutamist ja loodusobjektide kaitset käsitlevad küsimused ja eelnõud. *[[Riigikogu kultuurikomisjon|kultuurikomisjon]]: kultuuri-, haridus- ja teadusvaldkonna küsimused ja eelnõud. *[[Riigikogu maaelukomisjon|maaelukomisjon]]: maaelu, põllumajanduse ning maareformi küsimused ja eelnõud. *[[Riigikogu majanduskomisjon|majanduskomisjon]]: küsimused ja eelnõud, mis on seotud Eesti üldise majanduspoliitika, ettevõtluse ja äritegevusega, riigi võetavate välislaenude ja neile garantii andmisega, välislepingute ratifitseerimise, omandisuhete ja elamumajandusega ning transpordi, side ja telekommunikatsiooniga. *[[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjon]]: põhiseaduse muutmise eelnõud ning küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad põhiseaduslike institutsioonide, sh Riigikogu tegevust, valimisi, Eesti kodakondsust, isikuandmete kaitset ja rahvastiku arvestuse pidamist, avalikku teenistust ning teisi riigi- ja üldise haldusõigusega seotud teemasid. * [[Riigikogu rahanduskomisjon|rahanduskomisjon]]: riigieelarve, maksunduse ja panganduse küsimused ja eelnõud *[[Riigikogu riigikaitsekomisjon|riigikaitsekomisjon]]: julgeoleku, riigikaitse, kaitseväeteenistuse, rahvusvahelise sõjalise koostöö, küberturvalisuse, strateegilise kauba küsimused ja eelnõud. *[[Riigikogu sotsiaalkomisjon|sotsiaalkomisjon]]: küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja lastekaitset, töö- ja puhkeaega ning ravikindlustust. *[[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjon]]: välissuhtlusega seotud küsimused ja eelnõud. *[[Riigikogu õiguskomisjon|õiguskomisjon]]: tsiviil- ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja eelnõud. ==== Erikomisjonid ==== Erikomisjonide koosseis, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord määratakse Riigikogu otsusega. Riigikogu liige võib erikomisjoni kuuluda, kuid tal ei ole selleks kohustust. [[XIV Riigikogu]] koosseisu ajal töötab kolm erikomisjoni:<ref name=":17" /> * [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon|julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]]: komisjon teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega seonduvates küsimustes. * [[Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon|korruptsioonivastane erikomisjon]]: komisjon jälgib, et Eesti riigi seadustes sätestatud korruptsioonivastaseid meetmeid ka tegelikult rakendataks. * [[Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon|riigieelarve kontrolli erikomisjon]]: komisjon kontrollib, et riigieelarve oleks täidetud ning riigi vara ja eelarve vahendeid kasutataks säästlikult, otstarbekalt ja õiguspäraselt. === Fraktsioonid === {{Vaata| Riigikogu fraktsioon}} [[Riigikogu fraktsioon|Fraktsioonid]] on Riigikogu liikmete liidud, mille moodustavad ühe ja sama erakonna valimisnimekirja alusel Riigikokku valitud liikmed. Ühe erakonna kandidaatide nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni ja iga Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. See tähendab, et fraktsiooni vahetamine Riigikogu valimiste vahelisel ajal ei ole võimalik. Fraktsiooni vahetamise keeld peaks looma selge seose valimistel kandideerinud Riigikogu liikme ja tema erakonna poliitilise programmi vahel. Riigikogu liikmel on õigus igal ajal fraktsioonist välja astuda või fraktsioon võib Riigikogu liikme enda hulgast välja arvata. Sellisel juhul saab riigikogu liikmest fraktsioonitu saadik. Iga fraktsioon valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe, kes ei või kuuluda samal ajal Riigikogu juhatusse. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, siis võib fraktsioon valida ka teise aseesimehe. [[XIV Riigikogu|XIV Riigikogus]] on 5 fraktsiooni:<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/|pealkiri=Fraktsioonid|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}</ref> * [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] fraktsioon * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] fraktsioon * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] fraktsioon * [[Isamaa Erakond|Isamaa]] fraktsioon * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] fraktsioon === Välisdelegatsioonid === Välissuhtluse korraldamiseks moodustatakse Riigikogu liikmetest välisdelegatsioonid. Delegatsiooni liikmed määratakse Riigikogu otsusega. Vähemalt kord aastas esitavad delegatsioonid [[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjonile]] oma tegevuse aruande. [[XIV Riigikogu|XIV Riigikogus]] on 6 välisdelegatsiooni:<ref name=":13" /> * [[NATO Parlamentaarne Assamblee|NATO Parlamentaarse Assamblee]] delegatsioon (NATO PA) * [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] delegatsioon (ENPA) * [[Balti Assamblee]] delegatsioon (BA) * [[OSCE Parlamentaarne Assamblee|OSCE Parlamentaarse Assamblee]] delegatsioon (OSCE PA) * [[Parlamentidevaheline Liit|Parlamentidevahelise Liidu]] delegatsioon (IPU) * [[Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents|Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi]] delegatsioon (EPK) ===Parlamendirühmad=== Parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eesti riiki mujal maailmas. Parlamendirühma loomise võib algatada iga Riigikogu liige. Parlamendirühma liikmete arv ei ole piiratud.<ref name=":14" /> === Ühendused === Riigikogu liikmed või [[Riigikogu fraktsioon|fraktsioonid]] võivad luua ühendusi, et tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale, toetada või kaitsta kitsama eluvaldkonna huve. Ühenduste loomine on praktiliselt piiranguteta ja nendega võivad liituda kõik Riigikogu liikemed.<ref name=":18">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/|pealkiri=Ühendused|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=25.07.2022}}</ref> === Riigikogu Kantselei === {{Vaata| Riigikogu Kantselei}} [[Riigikogu Kantselei]] on Riigikogu juures töötav ametiasutus, mis tagab Riigikogule vajalikud tingimused tema põhiseaduslike funktsioonide täitmisel. See tähendab Riigikogu, tema liikmete ja tööorganite nõustamist, Riigikogu igakülgset teenindamist ning tema sise- ja välissuhtluse korraldamist ja palju muud. Riigikogu Kantseleid juhib direktor, kelle määrab ametisse [[Riigikogu juhatus]] avaliku konkursi korras.<ref name=":19" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-kantselei/kantselei-ulesanded/|pealkiri=Kantselei ülesanded|väljaanne=riigikogu.ee|vaadatud=26.07.2022}}</ref> == Vaata ka == *[[Riigikogu hoone]] *[[Eesti Arengufond]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * "Valitud ja valitsenud. Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkoosseis aastail 1917–1999". Koostanud [[Jaan Toomla]]. [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[Tallinn]] [[1999]], 475 lk, ISBN 9985921720 * [[Jaak Valge]] "Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu". [[Eesti Rahvusraamatukogu]], [[2019]], 679 lk, ISBN 9789949413607 == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat|Parliament of Estonia}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.riigikogu.ee Riigikogu koduleht] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/RKVS Riigikogu valimise seadus] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/RKKTS Riigikogu kodu- ja töökorra seadus] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/RKLS Riigikogu liikme staatuse seadus] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/13083884 Riigikogu 01.12.1992 otsus "Seadusloome järjepidevus". Avaldamismärge: RT 1992, 52, 651.] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Riigikogu| ]] [[Kategooria:Parlamendid]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] 66vd0duguntpm73mpqx3nszsi4rx1es I Riigikogu 0 8972 6176205 6175581 2022-08-10T14:37:13Z NOSSER 8097 /* I Riigikogu liikmed */ wikitext text/x-wiki '''I Riigikogu''' oli [[Riigikogu]] esimene koosseis, [[Eesti]] esindusorgan aastail [[1920]]–[[1923]]. I Riigikogu pidas enda istungeid [[Toompea loss]]i valges saalis kuni 1922. aasta sügiseni, mil Toompea lossi õuel asunud konvendihoone varemetele valmis Riigikogu hoone.<ref>[http://www.riigikogu.ee/index.php?id=31565 Riigikogu ja Toompea loss] Riigikogu</ref> ==Valimised== {{vaata|I Riigikogu valimised}} I Riigikogu valiti [[27. november|27.]]–[[29. november|29. novembril]] 1920. Kohad 100-liikmelises Riigikogus jaotusid nii: # [[Eesti Tööerakond|Tööerakond]] 22 (21,0 %) # [[Põllumeestekogud]] 21 (20,8 %) # [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 17 (17,0 %) # [[Eesti Rahvaerakond]] 10 (10,4 %) # [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] 11 (10,4 %) # [[Kristlik Rahvaerakond]] 8 (7,5 %) # [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühisuste Kesknõukogu]] 5 (5,3 %) # [[Saksa-Balti Erakond]] 4 (5,3 %) # [[Vene Rahvuslik Liit Eestis|Vene Rahvusline Liit Eestis]] 1 (1,8 %) # majandusrühm 1 1 (1,1 %) Vaadete järgi jaotusid kohad: 46 parempoolsetele, 33 sotsialistidele ja kommunistidele ning 21 kohta tööerakond ehk tsentrum nende vahel. [[Tallinn]]as oli eelistusjärjekord selline: # kommunistid # Tööerakond # kristlased # sakslased # põllumehed # rahvaerakond [[Tartu]]s on eelistusjärjekord selline: # rahvaerakond # sotsiaaldemokraadid # iseseisvad sotsialistid # põllumehed 18. jaanuaril 1921 ütles [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu#Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus|kommunist]] [[Johannes-August Allikso]] Riigikogu kõnetoolist: Eesti on ametlikult [[Demokraatia|demokraatline]] [[Vabariik]], sellepärast tuleb vaatamise alla võtta, kas [[I Riigikogu valimised|valimised]] sündisid vastavalt demokraatlistele põhimõtetele. Valimised sündisid [[sõjaseadus]]e all. [[Eesti Ajutine Valitsus|Valitsus]] andis määruse, et valimise koosolekuid võib pidada ilma komandandi iseäralise loata. Kuid pärast... (Jääb äkki peatama. Vahelhüüded paremalt poolt: „Pange prillid pähe, siis seletate paremini!”) Valimiste ajal oli meil [[Terrorism|terroor]]... (Vahelhüüe: Terroor, terroor! See ei käi valimiste kohta.) Ähvardati, – igaüks, kes punastele hääletab, saab kannatada, saab välja saadetud jne. Niisugusel korral ei saa poliitilistest vabadustest valimistel juttu olla. Kõik rühmad võisid Tallinnas koosolekuid pidada ja selleks [[Estonia kontserdisaal|„Estoonia” kontsertsaali]] tarvitada, aga meie ei saanud seda mitte. Rõhutud töölised ei saanud oma häält kuidagi tõsta. Teil aga olid kõik kohad ja võimalused tarvitada, isegi kiriku kantslist tehti kihutustööd. Tallinna trükikojad trükivad kodanlisi ajakirju, meie [[häälekandja]]id ei taha aga keegi trükkida. (Vahelhüüe: Teie teete tööd põrandaall!) Kas võib tööliste [[Sõnavabadus|sõna-]] ja [[Trükivabadus|trükivabadus]]est juttu olla? Kui korraldatud valimise koosolekule minevate tööliste käest priiskavate kurnajate võimude läbi punased lipud ära kisti, tarvitati töölise vastu vägivalda, pekseti neid kantsikutega, tallati hobustega. [[Riigikogu Kommunistlik Töölisterühm|Riigikogu Kommunistline Töölisterühm]] teeb sellepärast järgmise ettepaneku: „Riigikogu tunnistab, et Riigikogu valimised on sündinud sõjaseaduse ja kapitaali surve all, aga mitte vastavalt demokraatia põhimõttele ja otsustab seepärast valimisi tühjaks tunnistada.” (Üleüldine naer.)<ref>http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=119179</ref> Ettepanek lükati nähtava enamusega tagasi. Põhiseaduse järgi valiti I Riigikogu 3 aastaks, kuid I Riigikogu kuulutas välja ennetähtaegsed valimised. [[17. veebruar|17.]]–[[19. veebruar]]ini 1923 toimus [[Rahvahääletus Algkooli seaduse muutmiseks]]. Rahva valdav enamus oli selle seaduse vastu, mistõttu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|põhiseaduse]] § 32 alusel korraldati uue Riigikogu valimised. See jäi ka ainsaks korraks, mil Riigikogu selle paragrahvi alusel laiali läks. 28. veebruaril 1921 palus Riigikogu juhatus Vabariigi Valitsuselt ühte sõiduautot enda käsutusse<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00601_t.jpg&tbn=1&pgn=31&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=57885e63847e9f0fc0ba0434c8621345 Riigikogu Juhatuse kiri Vabariigi Valitsusele 28. veebruarist 1921]</ref>. == Juhatus == Esimehed: *[[Otto Strandman]], 04.01.–18.11.1921 *[[Johann Kukk]], 18.11.1921–20.11.1922 *[[Konstantin Päts]], alates 20.11.1922 *I abiesimees: [[Karl Virma]], alates 04.01.1921 *II abiesimees: [[Jaan Järve]], 04.01.–04.03.1921 **[[August Kerem]], alates 04.03.1921 *Sekretär: [[Artur Tupits]], 04.01.1921–20.11.1922 **[[Tõnis Kalbus]], alates 20.11.1922 *I abisekretär: [[Jaan-Johann Bergmann]], alates 04.01.1921 *II abisekretär: [[Walter von Pezold]], alates 04.01.1921 == I Riigikogu liikmed == {{veergude loend|laius=25em| * [[Paul Abramson]] 1921, asendas [[Johann Anderson]] * [[Peeter Adamson]] alates 12.03.1923 [[Johannes Orik]]u asemel * [[Johannes-August Allikso]] 1921, asendas [[Eduard Kägu]] * [[Oskar Amberg]] * [[Hermann Leopold Ammende]] 1921, asendas [[Walter von Pezold]] * [[Ado Anderkopp]] * [[Johann Anderson]] alates 26.10.1921 [[Paul Abramson]]i asemel ja 1921, asendas teda [[Voldemar Oras]] * [[Sergei Andrejev]] alates 15.03.1922 [[Johannes Soans]]i asemel ja 1922, asendas teda [[Alfred Maurer]] * [[Jüri Annusson]] * [[Alma Anvelt-Ostra]] * [[Christjan Arro]] * [[Emma Asson]] * [[Karl Ast]] * [[Robert Astrem]] alates 29.09.1922 [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raua]] asemel * [[Karl August Baars]] * [[Artur Bach]] alates 13.10.1921 [[Juhan Jans]]i asemel, 1921 asendas teda [[Peeter Treiberg]] * [[Adam Bachman]] astus tagasi, 30.07.1921, teda asendas [[Jakob Westholm]] * [[Jaan-Johann Bergmann]] * [[Vladimir Binsol]] alates 07.03.1922 [[Jakob Meerits]]a asemel * [[Ado Birk]] * [[Eduard Birkenberg]] * [[Martin Bleimann]] astus tagasi, 14.12.1921, teda asendas [[Kustas Köidam]] * [[Max Woldemar Gustav Eduard Bock]] * [[Aksel Brehm]], alates 15.12.1921 [[Aleksander Prass]]i asemel ja 1921 asendas teda [[Karl Ellis]] * [[Karl Einbund]] * [[August Ehrlich]] alates 07.01.1921 [[Peeter Põld|Peeter Põllu]] asemel * [[Jaan Eigo]] * [[Karl Ellis]], alates 16.12.1921 [[Aksel Brehm]]i asemel ja 1922 asendas teda [[Paula Järv]] * [[Villem Ernits]] *[[Karl Oskar Freiberg]] *[[Vassili Grigorjev]] *[[Timotheus Grünthal]], alates 02.11.1921 [[Friido Kirs]]i asemel ja 1921 asendas teda [[Aleksander Hint]] *[[Oskar Gustavson]] *[[August Hansen]] *[[Mihkel Haus]], alates 10.05.1921 [[Jaan Kurgemaa]] asemel ja 1921 asendas teda [[Jüri Reinthal]] *[[Aleksander Hint]], alates 25.11.1921 [[Timotheus Grünthal]]i asemel *[[Jaan Hünerson]] *[[Karl Ipsberg]], alates 12.04.1921 [[Paul Leis]]i asemel *[[Aleksander Jaakson]], alates 29.09.1922 [[Johan Teng]]i asemel *[[Jaak Jakobson]], alates 29.03.1922 Arnold Sommerlingi asemel, astus tagasi 07.04.1922, teda asendas [[Adolf Leevald]] *[[Johan Jans]], astus tagasi 11.10.1921, teda asendas [[Artur Bach]] *[[Leopold Johannes Johanson]] *[[Erich Joonas|Erich Jonas]] *[[Aleksander Jõeäär]] *[[Paula Järv]], alates 10.03.1922 [[Karl Ellis]]e asemel ja astus tagasi, 25.04.1922, teda asendas [[Karl Tammik]] *[[Jaan Järve]], astus tagasi, 14.03.1922, teda asendas [[Alfred Teppan]] *[[Oskar Jüriväli (Jürgenfeldt)]], alates 16.12.1921 [[Lui Olesk]]i asemel *[[Anton Jürgenstein]] *[[August Jürima]] *[[Aleksander Kaar]], astus tagasi, 15.10.1921, teda asendas [[Friido Kirs]] *[[Christian Kaarna]] *[[Tõnis Kalbus]] *[[Jaan Kalla]] (Kala), alates 10.03.1922 [[Hans Kruus]]i asemel, astus tagasi, 15.03.1922, ja teda asendas [[Karl Sttallmeister]] *[[Aksel Kallas]], teda asendas [[Madis Rookman]] *[[Johann Kana]] *[[Harald-Paul Keerdo]] *[[August Kerem]] *[[Johan Kesküll]] *[[Mart Kiirats]], astus tagasi 12.04.1921, teda asendas [[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]] *[[Eduard Kirs]], alates 01.11.1922 [[Johannes Lehman]]i asemel *[[Friido Kirs]], alates 15.10.1921 [[Aleksander Kaar]]e asemel *[[Hermann Koch|Hermann Georg Willibald Koch]], astus tagasi 02.11.1922, teda asendas [[Timotheus Grünthal]] *[[Kael Koemets]] *[[Peeter Koemets]] *[[Johannes Koppel]], alates 07.10.1921 [[Georg Tamm]]e asemel *[[Jaan Kriisa]], astus tagasi 07.01.1921, teda asendas [[Johannes Semm]] *[[Hans Kruus]], astus tagasi 10.03.1922, teda asendas [[Jaan Kalla]] *[[Juhan Kukk]] *[[Jaan Kurgemaa]], alates 05.04.1921 [[Jaan Reinberg]]i asemel *[[Eduard Kägu]], alates 20.10.1921 [[Johannes-August Allikso]] asemel, langes RK välja 06.12.1922, teda asendas [[Aleksander Leopold Raudkepp]] *[[Kustas Köidam]], alates 15.12.1921 [[Martin Bleimann]]i asemel, astus tagasi 25.04.1922, teda asendas [[August Putk]], astus tagasi 10.05.1921, teda asendas [[Mihkel Haus]] *[[Johan Laidoner]] * [[Jaan Lattik]], [[Kristlik Rahvaerakond]] *[[Jaan Leeto]], alates 15.11.1921 [[Villem Tiideman]]i asemel, astus tagasi 14.03.1922, teda asendas [[Arnold Sommerling]] *[[Adolf Leevald]], alates 07.04.1922 [[Jaak Jakobson]]i asemel, tagandatud 29.09.1922, teda asendas [[Jaan Tomp]] *[[Johannes Lehman]], alates 17.10.1922 [[Peeter Treiberg]]i asemel, astus tagasi 01.11.1922, teda asendas [[Friido Kirs]] *[[Paul Leis]], astus tagasi 12.04.1921, teda asendas [[Karl Ipsberg]] *[[Artur Liiberg]], astus tagasi 06.12.1921, teda asendas [[Jaan Tiks]] *[[Oskar Karl Johann Liigand]], alates 07.01.1921 [[Jaan Mägi]] asemel *[[Eduard Liivak]] *[[Karl Liivak]], alates 18.10.1922 [[Julius Seljamaa]] asemel *[[Andres Lilienblatt]], alates 18.01.1921 [[Ado Rõõmussaar]]e asemel *[[Voldemar Linnamägi]] *[[Juhan Luiga]] *[[Villem Maaker]] *[[August Maramaa]], astus tagasi 15.09.1922, teda asendas [[Aleksander Tulp]] *[[Ernst Martinson]] *[[Hans Martna]], astus tagasi 23.09.1922, teda asendas [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]] *[[Mihkel Martna]] *[[Alfred Maurer]], alates 06.12.1922 [[Sergei Andrejev]]i asemel *[[Jakob Meerits]], astus tagasi 07.03.1923, teda asendas [[Vladimir Binsol]] *[[Karl Mikita]], alates 08.01.1923 [[Paul Öpik]]u asemel *[[Hans Mitt]], astus tagasi 07.01.1921, teda asendas [[Ado Rõõmussaar]] *[[Jaan Mägi]], astus tagasi 07.01.1921, teda asendas [[Oskar Liigand]] *[[Johannes Märtson]] ([[Kristlik Rahvaerakond]]), alates 11.02.1921 [[Hugo Bernhard Rahamägi|Hugo Rahamägi]] asemel *[[Otto Münther]], astus tagasi 25.01.1921, teda asendas [[Paul Abramson]] * [[Mihkel Neps]] * [[Aleksander Oinas]] * [[Lui Olesk]], astus tagasi 16.12.1921, teda asendas [[Oskar Jürgenfeldt]] * [[Voldemar Oras]], alates 11.11.1921 [[Johann Anderson]]i asemel * [[Johannes Orik]], alates 02.03.1923 [[Aleksander Tulp]]i asemel, astus tagasi 12.03.1923, teda asendas [[Peeter Adamson]] * [[Alma Ostra-Oinas|Alma, Ostra-Oinas]] * [[Rudolf Paabo]], alates 24.11.1922 [[Villem Aleksander Reinok]]i asemel, astus tagasi 19.11.1922, teda asendas [[Paul Öpik]] * [[Anton Palvadre]] * [[Jüri Parik]] * [[Tõnis Pedak]], alates 21.10.1921 [[Peeter Puusep]]a asemel * [[Walter von Pezold]], alates 04.01.1921 Hermann-Leopold Ammende asemel * [[Ants Piip]] * [[Karl Piirisild]], alates 04.12.1922 [[Johannes Semm]]i asemel * [[Jaan Piiskar]] * [[Theodor Pool]] * [[Aleksander Prass]], slates 15.11.1921 [[Jüri Reinthal]]i asemel * [[August Putk]], alates 25.04.1922 Kustas Köidami asemel, astus tagasi 22.06.1922, teda asendas [[August Sprenk]] * [[Peeter Puusep]], astus tagasi, 21.10.1921, teda asendas [[Tõnis Pedak]] * [[Peeter Siegfried Põld]], astus tagasi 07.01.1921, teda asendas [[August Ehrlich]] * [[Otto-Rudolf Pärlin]] * [[Aleksander Pärn]], alates 03.01.1923 [[Karl Stallmeister]]i asemel * [[Konstantin Päts]], [[Põllumeestekogud]] * [[Hans Pöhl]] * [[Mait Püümann]] * [[Hugo Bernhard Rahamägi]] [[Kristlik Rahvaerakond]], astus tagasi 11.02.1921, teda asendas [[Johannes Märtson]] * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], alates 26.09.1922 [[Hans Martna]] asemel, astus tagasi 29.09.1922, teda asendas [[Robert Astrem]] * [[Aleksander Leopold Raudkepp]] Kristlik Rahvaerakond, alates 06.12.1922 [[Eduard Kägu]] asemel * [[Johannes Reesen]], alates 29.09.1922 [[Johannes Vanja]] asemel * [[August Rei]] * [[Jaan Reinberg]], astus tagasi 05.04.1921, teda asendas [[Jaan Kurgemaa]] * [[Villem Aleksander Reinok]], alates 28.10.1922 [[Anton Uesson]]i asemel, astus tagasi, 24.11.1922, teda asendas [[Rudolf Paabo]] * [[Jüri Reinthal]], alates 16.07.1921 [[Mihkel Haus]]i asemel, astus tagasi 15.11.1921, teda asendas * [[Aleksander Prass]] * [[Jüri Rooberg]], astus tagasi 07.01.1921, teda asendas [[Johannes Vanja]] * [[Madis Rookman]], alates 07.04.1922 [[Aksel Kallas]]e asemel * [[Ado Rõõmussaar]], alates 07.01.1921 [[Hans Mitt]]i asemel, astus tagasi 18.01.1921, teda asendas [[Andres Lilienblatt]] * Aleksander Saar * [[Jaan Santa]], astus tagasi 19.01.1921, teda asendas [[Villem Tiideman]] * [[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]], alates 12.04.1921 [[Mart Kiirats]]i asemel * [[Arnold Paul Schulbach]] * [[Julius Seljamaa]], astus tagasi 18.10.1922, teda asendas [[Karl Liivak]] * [[Johannes Semm]], alates 07.01.1921 [[Jaan Kriisa]] asemel, astus tagasi 04.12.1922, teda asendas [[Karl Piirisild]] * [[Juhan Soans]], astus tagasi 15.03.1922, teda asendas [[Sergei Andrejev]] * [[Arnold Sommerling]], alates 15.03.1922 [[Jaan Leeto]] asemel, astus tagasi 28.03.1922, teda asendas [[Jaak Jakobson]] * [[Jaan Soots]] * [[Aleksei Sorokin]] * [[August Sprenk]], alates 22.06.1922 August Putki asemel * [[Georg Rudolf Stackelberg]], astus tagasi 10.01.1923, teda asendas [[Berend Wetter-Rosenthal]] * [[Karl Stallmeister]], alates 15.03.1922 [[Jaan Kalla]] asemel, astus tagasi 03.01.1923, teda asendas [[Aleksander Pärn]] * [[Eduard Steinmann]] * [[Otto August Strandman]] * [[Fritz Suit]] * [[Johannes Friedrich Zimmermann|Johannes-Friedrich Zimmermann]] * [[Georg Tamm]], astus tagasi 07.10.1921, teda asendas [[Johannes Koppel]] * [[Karl Tammik]], alates 25.04.1922 [[Paula Järv]]e asemel, astus tagasi 05.05.1922., teda asendas [[Johan Teng]] * [[Johan Teng]], alates 05.05.1922 Karl Tammiku asemel, tagandatud 29.09.1922, teda asendas [[Aleksander Jaakson]] *[[Alfred Teppan]], alates 14.03.1922 [[Jaan Järve]] asemel * [[Villem Tiideman]], alates 19.10.1921 [[Jaan Santa]] asemel, astus tagasi 15.11.1921, teda asendas [[Jaan Leeto]] * [[Jaan Tiks]], alates 06.12.1921 [[Artur Liiberg]]i asemel * [[Jaan Tomp]], alates 29.09.1922 [[Adolf Leevald]]i asemel * [[Peeter Treiberg]], alates 18.10.1921 [[Artur Bach]]i asemel, astus tagasi 17.10.1922, teda asendas * [[Johannes Lehman]] * [[Aleksander Tulp]], alates 15.09.1922 [[August Maramaa]] asemel, astus tagasi 02.03.1923, teda asendas [[Johannes Orik]] * [[Artur Tupits]] * [[Jaan Tõnisson]] * [[Anton Uesson]], astus tagasi 28.10.1922, teda asendas [[Villem Reinok]] * [[Jüri Uluots]], astus tagasi 25.09.1922, teda asendas [[Johannes Vilmann]] * [[Jaan Vain]], * [[Johannes Vanja]], alates 07.01.1921 [[Jüri Rooberg]]i asemel, langes välja RK 29.09.1922, teda asendas * [[Johannes Reesen]] * [[Aleksander Veiler]] * [[Jakob Westholm]], alates 30.07.1921 [[Adam Bachman]]i asemel * [[Berend von Wetter-Rosenthal|Berend Wetter-Rosenthal]], alates 10.01.1923 [[Georg Rudolf Stackelberg]]i asemel * [[Johannes Vilmann]], alates 25.09.1922 [[Jüri Uluots]]a asemel * [[Karl Johannes Virma]] * [[Paul Öpik]], alates 29.11.1922 [[Rudolf Paabo]] asemel, astus tagasi 25.01.1923, teda asendas [[Karl Mikita]]<ref>[https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/i-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/ I Riigikogu liikmed], www.riigikogu.ee (vaadatud 08.08.2022)</ref> }} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/I_Riigikogu_liikmed.pdf I Riigikogu liikmed] *[https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1920 Meie parlament ja aeg. I Riigikogu, 20.12.1920-30.05.1923] *[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:388859 I Riigikogu liikmed / koostanud Piret Viljamaa. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2019.] {{Riigikogu}} [[Kategooria:I Riigikogu| ]] su49o43r4fcqba01nc7zdvc8ncrtuea Kotlin 0 9851 6176387 5230354 2022-08-11T05:53:49Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel||Programmeerimiskeele|Kotlin (programmeerimiskeel)}} {{Saar | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = | osm = pind }} [[Pilt:Map of Kronstadt bay.png|thumb|200px|Kotlin (vasakul)]] '''Kotlin''' (vene ''Котлин'', soome ''Retusaari'', rootsi ''Reitskär'') on [[Venemaa]]le kuuluv [[saar]] [[Soome laht|Soome lahe]] idaosas. Saarest ida-kagus asub [[Neeva laht]]. Saarel asub [[Kroonlinn]]. Kotlinil elas 1920. aastani soomlasi, neil oli oma luteri kogukond. Saare pindala on 15,84 km². Saar on ühendatud üle Soome lahe sopi mandriga, kahe [[Peterburi tamm]]iga, millest ühe ots on [[Lissi Noss]]is. [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Venemaa saared]] [[Kategooria:Kroonlinn]] nttu2ocs26ascpp2ck29cxrv8nga7r4 Nõmme 0 10692 6176311 6164901 2022-08-10T18:51:13Z NOSSER 8097 /* Aastad 1917–1939 */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ajaloolisest halduslikust omavalitsusest; haldusliku linnaosa kohta vaata artiklit [[Nõmme linnaosa]]; Tallinna asumi kohta vaata artiklit [[Nõmme asum]]; teiste Nõmme-nimeliste kohtade kohta vaata lehekülge [[Nõmme (täpsustus)]].}} {{keeletoimeta}} {{linn | nimi = Nõmme | hääldus = 1926–1940 | lipp = Flag of Nõmme district, Tallinn, Estonia.svg | lipu_link = [[Nõmme lipp]] | vapp = | vapi_link = [[Nõmme vapp]] | pindala = | elanikke = 20 343 (1938)<ref name="XgvIl" /> | asendikaardi_pilt = |osm=}} '''Nõmme''' oli [[Tallinn|Tallinnast]] edela pool asuv [[linn]] [[Harjumaa|Harjumaal]]. [[19. sajand]]i lõpu poole sai Nõmmest tallinlaste suvituskoht. [[1872]]. aastal valmis [[Balti raudtee]] äärde n-ö [[Nõmme raudteepeatus|peatus seitsmendal verstal]], mis soodustas Nõmme arengut ja kasvu. Enne seda olid Tallinna ja Paldiski vahel vaid [[Keila]] ja [[Klooga]] jaam. [[1880]]. aastal anti Nõmme [[Jälgimäe mõis]]a haldusalast üle [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue vallale]]. [[1917]]. aastal sai Nõmme [[alev]]i ja [[1926]]. aastal linna õigused. [[29. juuli]]l [[1940]] liideti Nõmme Tallinnaga. Tänapäeval kuulub [[Nõmme linnaosa]] Tallinna linna koosseisu.<ref name="Nõmme läbi aegade, lk 239-241" /> Nõmme keskuseks sai raudteejaama ja turuplatsi vaheline ala, kuhu lisandusid [[linnavalitsus]], [[postkontor]], [[Politsei|politseijaoskond]] ja [[polikliinik]]. Nõmmega külgnevad asulad saab liigitada kaheks. Esiteks piirkonnad, mis on ajalooliselt tänapäevasest keskusest vanemad ehk [[Pääsküla]], [[Liiva (Tallinn)|Liiva-Risti]] ja [[Männiku (Tallinn)|Männiku]], mis on laienenud keskuse poole. Teiseks nooremad asumid [[Rahumäe]], [[Hiiu]], [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäe]] ja [[Laagri (Tallinn)|Laagri]], mis on laienenud keskusest väljapoole<ref name="v09zZ" /><ref name="j8BAY" />. President [[Lennart Meri]] sõnul on Nõmme "Eestis ja kogu [[Põhja-Euroopa]]s üks esimesi plaanipäraselt kavandatud (1924) ja ka väljaehitatud linnu /---/, professor [[Edgar Velbri]] loomingu parimaid /---/ saavutusi"<ref name="6eL0N" />. == Ajalugu == === Eelajalugu === [[Pilt:Mellin Atlas von Lieffland Tallinn.png|pisi|Nõmme kõrts (Nöme) [[Ludwig August Mellin|Mellin]]i ''Liivimaa Atlase'' kaardil 1798. a]] Kuni 19. sajandi keskpaigani oli Nõmme peaaegu asustamata. Hõreda männimetsaga kaetud ala läbisid Viljandi- ja Pärnu-suunalised teed ning metsatee [[Saku mõis|Saku mõisani]]. [[Taani hindamisraamat]]us mainitakse suurima asustusena [[13. sajand]]il rajatud [[Pääsküla küla]].<ref name="m4ijc" /> [[1371]]. aastal mainitakse praeguse Nõmme alal asuvat Hohenhaupti (Kõrgepea) vaid Tallinna [[saras]]e ühe punktina. Vanadelt kaartidelt on täheldatud veel ehitisi, nagu Mägedevahe (Meggedewahe Krog, 1689) ja [[Nõmme kõrts]] (Nöme, 1798).<ref name="rSFIm" /> [[1821]].–[[1919]]. aastal kuulusid Nõmme alad [[Jälgimäe mõis]]ale ([[saksa keel]]es Jelgimeggi), mille omanik oli [[Glehn]]ide perekond. [[1886]]. aastal ehitas [[Nikolai von Glehn]] endale [[Mustamäe nõlv]]ale uue kodu, Hohenhaupti lossi ([[Glehni loss]]), jättes Jälgimäe mõisa [[Kõrvalmõis|kõrvalmõisaks]].<ref name="PtCKA" /> === Areng 1872.–1917. aastal === [[Pilt:Glehn.gif|pisi|[[Nikolai von Glehn]]]] [[1870. aastad|1870. aastatel]] valminud Paldiski–Tallinna–[[Gattšina]] raudteeliin ahvatles paljusid suvitajaid otsima uusi väljasõidukohti. Nii jõuti Mustamäe nõlvadele, mida hüüti sinisteks mägedeks. Uus suvituskoht osutus tallinlaste seas populaarseks. [[1872]]. aasta kevadel planeeriti rajada raudteepeatus Nõmme kõrtsi lähedale. [[1874]]. aastast kandis raudteepeatus nime [[Nõmme raudteepeatus|Nõmme]] (saksa keeles Nömme, vene keeles Неммe).<ref name="DAx05" /><ref name="qha33" /> Tänu regulaarsele raudteeühendusele hakkas Nikolai von Glehn välja rentima raudteepeatuse ümbruses olevaid maid,<ref name="KAnQZ" /> soodustades suvilate ehitamist. Esimeseks rentnikuks on dateeritud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1873]]. aastal Tallinna kooliõpetaja Johan Pihelmann. Jutu järgi oli von Glehn pärast tehingut lausunud "Seie saagu lenn".<ref name="d85W8" /> [[1880]]. aastal eraldus Nõmme administratiivselt [[Jälgimäe mõis]]ast ning liideti [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue vallaga]]. Uus olukord võimaldas [[Nikolai von Glehn]]il rentimisele lisaks müüa enda valdusi. Otsust tingis asjaolu, et [[Balti Eraseadus|Balti eraseadus]] keelas [[rüütlimõis]]a maade tükeldamise ja ehituskruntideks müümise. Seaduse muutust kinnitas [[keiser]] [[Aleksander II]] isiklikult. Otsuses mängis suurt osa Nikolai von Glehni visadus rajada linn enda maa-alale.<ref name="JiqRY" /> Toetades Nõmme piirkonna kasvu, pakkus Nikolai von Glehn krundi ostjatele tihti väiksema sissemaksu võimalust. Ostuleping sõlmiti tavaliselt maksetähtajaga kuni 99 aastat.<ref name="S0TRY" /> [[1893]]. aastal oli Nõmmel 50 maja. Sajandivahetuseks oli arv kasvanud 300 majani. Tollal polnud Nõmmel tänavaid, majad kandsid terve Nõmme ulatuses ühist numeratsiooni. Püsielanikkonna tekkimisega kujunesid Nõmmel välja eri piirkonnad, mis arvestasid nii rahvuslikke kui ka seisuslikke vahesid. Raudteest põhja pool, nn Vana-Nõmmel ([[Pärnu maantee]], [[Idakaare tänav|Idakaare]] ja [[Glehni tänav]]a ümbruses) elasid peamiselt rikkad eestlased ja "kadakad sakslased". Lõuna pool raudteed ehk Uus-Nõmmel ([[Valdeku tänav|Valdeku]], [[Roheline tänav (Tallinn)|Rohelise]], [[Õie tänav (Tallinn)|Õie]] ja [[Mai tänav]]a piirkond) elasid peamiselt sakslased. Sinna kavandas Glehn ka tulevikulinna raekoda. [[Põhjakaare tänav|Põhjakaare]] ja [[Harku tänav]]a ümbruses elas lihtrahvas. Seda piirkonda kutsuti Kanakülaks.<ref name="YZ8iX" /><ref name="lpIoc" /> [[1900]]. aastal avati 2-klassiline algkool. [[9. veebruar]]il [[1908]]. aastal asutati [[Nõmme Heakorra Selts]], mille eestvõttel hakati tänavavõrku planeerima ja tänavaid nimetama. Samal aastal sai Nõmme turupidamise õigused. [[1910]]. aastal avati [[apteek]], hakkas ilmuma [[ajaleht]] ning asutati [[Nõmme Vabatahtlik Tuletõrje Selts]]. [[1912]]. aastal avati postkontor ja politseijaoskond. [[18. märts]]il [[1914]] sai Nõmme suvituskoha õigused.<ref name="Nõmme läbi aegade, lk 239-241" /> === Nõmme alev aastatel 1917–1926 === [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14742151506).jpg|pisi|Nõmme ja Tallinna alad 20. sajandi alguse kaardil (1914)]] {{vaata|Nõmme alevivolikogu}} [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] ja sellele järgnevad segased ajad tegid piirkonnale palju kahju. Erksamate elanike visa tegutsemise tulemusena sai Nõmme [[12. september|12. septembril]] [[1917]] aleviõigused (esialgu kavatseti taotleda vallaõigusi).<ref name="Nõmme läbi aegade, lk 239-241" /> Esimeseks alevivanemaks sai 17. detsembril 1917 [[Heinrich Badendick]]. Murdelised sündmused hakkasid esile kerkima [[1905. aasta revolutsioon]]iga, mil Tallinna töölised pidasid Nõmmel oma revolutsioonilisi istungeid. [[1912]]. aastal alanud [[Peeter Suure Merekindlus]]e ehitustööd suurendasid piirkonna militaarsust. Nõmmele rajati [[Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee|kindlusraudtee]], kaevikuid, mitu suurtükipositsiooni ja muid kaitseehitisi. Tööjõuna kasutati sõdureid, sõjavange ning Venemaalt palgatuid. Tööd jagus ka kohalikele. Hüppeline rahvaarvu tõus tekitas elamispinna puudust. Lisaks häirisid elu sagenevad rüüstamised ja röövimised<ref name="6OHRc" />. [[Oktoobrirevolutsioon|1917. aasta sündmustega]] kasvas Nõmmel vasakpoolsete vaadetega inimeste arv. Suur osa kohalikest aga keeldus koostööst VSDTP [[Bolševikud|bolševikega]]. Nõmme elu juhtimises ja korraldamises hakkasid olulist rolli mängima rahvuslikult meelestatud tuletõrjeselts ja selle liider [[Jaan Vaga]]. Seltsi liikmed soovisid tagada turvalisust, luues [[Nõmme Omakaitse]]. Lisaks proovisid nad varustada elanikke esmatähtsate kaupadega<ref name="3WATo" />. [[6. jaanuar]]il [[1918]] haaras võimu [[Nõmme Töörahva Nõukogu]]. Uus võim natsionaliseeris Glehnide varad ja vangistas Nikolai von Glehni. [[23. veebruar]]il võtsid võimu üle eestimeelsed jõud, kes said tegutseda [[25. veebruar]]ini, mil Nõmmele saabusid Saksa väeosad. Järgnenud okupatsiooni ajal läksid Glehnid [[Saksamaa]]le. [[13. november|13. novembril]] taastati Nõmme omavalitsuse töö.<ref name="Nõmme läbi aegade, lk 239-241" /> Pärast [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]] algas Nõmme piirkonna kiire kasv. [[1920. aastad|1920. aastate]] keskel oli [[alev]]i elanike arv 10 000 kandis. Elumaju oli juba 1300.<ref name="AGTOo" /> [[1919]]. aastal hakati alevil elektrit kasutusele võtma, selleks ehitati raudteejaama juurde väike jõujaam. Tarbimise kasvamisel sõlmiti leping [[Ellamaa elektrijaam]]aga. [[1923]]. aastal laienes Nõmme alev Pääsküla (Peetri aedlinna) ja Valdeku (Männiku) arvelt<ref name="A9K6E" />. [[1924]]. aastal valmis 11,2 kilomeetri pikkune elektrifitseeritud Tallinna–Pääsküla raudteelõik. Elektrirongide esile kerkimine elavdas liiklust. Kui seni oli liikunud liinil 13 aururongi, siis nüüd sõitis seal 27 elektrirongi. See soodustas omakorda uute raudteepeatuste – [[Kivimäe raudteepeatus|Kivimäe]] ([[1924]]), [[Rahumäe raudteepeatus|Rahumäe]] ([[1926]]) ja [[Hiiu raudteepeatus|Hiiu]] ([[1926]])<ref name="SDpao" /> – rajamist. === Nõmme linn aastatel 1926–1940 === [[Pilt:Nõmme turg.JPG|pisi|[[Nõmme turg|Nõmme turu]] ehitustööd (2009)]] Nõmme oli alates [[12. november|12. novembrist]] [[1926]] iseseisev linn koos linnaõigustega, mille omavalitsus oli allutatud [[Harju maavalitsus]]ele. Nõmme linnaga liideti ka kaugemaid asumeid; Pääsküla, Liiva ja Männikust Sakusse viiva raudtee äärest. Paldiskisse viiva raudtee äärest liideti [[Rahumäe]], [[Hiiu]] ja [[Kivimäe]]. Viimasest [[Nõmme alevivanem]]ast [[Alfred Lukin]]ist sai Nõmme esimene [[Nõmme linnapea|linnapea]]. Talle järgnesid ametis [[Johannes Lindemann]], [[Ludvig Ojaveski]] ning Saksa okupatsiooni ajal [[Voldemar Sõjamägi]]. Nõmme linnavalitsus tegutses aadressil [[Pärnu maantee]] 90/92 hoones. [[Nõmme linnavolinike loend 1927|1927. aasta Nõmme linnavolinike]] valimistel osalesid 3203 valijat, nendest said: kodanikkude ühing 1198 häält ja 11 kohta, rendikrundi omanikud 390 ja 4kohta, sakslased - 306 ja 3 kohta, edumeelsed majaomanikud 256 ja 2 kohta, kultuurmajandusline rühm 345 ja 3 kohta. Koondatud demokraadid said 2 kohta ja üürnikud 515 ja 5 kohta<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1927/01/18/16 Linnawalimiste tagajärgedest Eestis.], Päewaleht, nr. 17, 18 jaanuar 1927</ref>. {{vaata|Nõmme linnavolinike loend 1934|Nõmme linnavolinike loend 1939}} [[Nõmme malevkond]] allus Kaitseliidu [[Tallinna malev]]ale, politseikomissar aga [[Tallinna-Harju prefektuur|Tallinn-Harju]] prefektile. [[Pilt:Kahrode kinomaja 5.jpg|thumb|left|[[Võit (kino)|Kinomaja]] Nõmme keskuses Pärnu mnt 326]] [[Pilt:Kahrode maja.jpg|thumb|Pärnu mnt 328]] Linnaõiguse saamine 1926. aastal andis arengule hoogu. Esimesena hakkasid Nõmme keskuses kinnisvara arendama vennad [[Jakob Kahro|Jakob]] ja [[Karl Kahro]]d, kellel oli [[Sangaste]]s oma tellisetehas. Kahrod panid Nõmme keskuses 1930-ndatel püsti kaks maja, mis seisavad siiani. Esimesena valmis [[Pärnu maantee]] 326 hoone. Maja alumisele korrusele ehitati kaheksa kauplusruumi, teisele korrusele bürooruumid ja kinosaal 300–350 inimesele. Kolmas korrus jäi korteriteks. Vennad ehitasid ka praeguse Pärnu maantee 328 hoone ning lisaks ehitas tööstur [[Karl Dulder]] praeguse aadressiga [[Jaama tänav (Tallinn)|Jaama tänav]] 11 hoone. Neljanda suurhoonena ehitati Nõmme südamesse Jaama tänav 1 aadressil asuva maja. Nõmme linna arhitekt (1930–1934) ja [[Nõmme linnavalitsus]]e ehitusosakonna juhataja (1934–1938) ja linnanõunik [[Friedrich Wendach]]i projekteeris Nõmmele mitu ühiskondlikku hoonet: [[Nõmme gümnaasium]] (1934–1935), [[Kivimäe algkool]] (1931–1932), [[Rahumäe algkool]] (1933–1934; hävinud), [[Nõmme gümnaasium]]<nowiki/>i uus maja (1935–1939; koos [[Edgar Velbri]]ga), [[Nõmme Rahu kogudus]]e surnuaia vahimaja [[Suurtüki tänav|Suurtüki]] 1 (1934–1935), tuberkuloosidispanser Pääskülas [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse pst]] 181 (1935–1936), [[Silikaadi saun]] [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] 240 (1937–1938).<ref>Triin Ojari, [https://dea.digar.ee/page/kultuurileht/1996/02/23/14 NÕMME LINNA OMA ARHITEKT], [[Kultuurileht]] nr. 7, 23 veebruar 1996, </ref> [[Johannes Varese valitsus]]e otsusega 27. juulist 1940 likvideeriti Nõmme linn kui iseseisev [[omavalitsusüksus]], arvates 29. juulist 1940 ning liideti tema administratiivpiiresse kuuluva maa-alaga ja ligi 20 000 elanikuga Tallinna linna administratiivpiiridega<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKriigiteataja19400729.2.15</ref>. Sellega sai Nõmme [[Tallinna linnaosad|Tallinna linnaosaks]]. == Omavalitsus == == Seltsielu == 1928–1940 vahemikus tegutses Nõmmel [[Nõmme Haridus- ja Rahvamajaselts]]. == Koolid == ===Aastad 1900–1917=== Esimese kooli, 2-klassilise algkooli, asutas Nikolai von Glehn [[1900]]. aastal<ref name="Nõmme läbi aegade, lk 239-241" /> Hallikivi raba äärde. [[1906]]. aastal toodi kool üle [[Männi tänav|Männi]] ja [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee tänav]]a nurgale (Raudtee 64), kust see kolis edasi [[Pärnu maantee]]le. Kool suleti [[1908]]. aasta kevadel koolmeistri ja Glehni vastuolude tõttu. Sama aasta sügisel avati Pärnu maantee ja Raudtee tänava nurgal [[Sakkeus]]e majas 3-järgu kroonukool, mis peagi reorganiseeriti kõrgemaks kroonualgkooliks. [[1912]]. aastal kolis kool Glehni endisse vorstivabrikusse (Pärnu mnt 320), millest kujunes enamiku Nõmme koolide alguspunkt. Praegu tegutseb seal [[Nõmme Muusikakool]]. Kooli juhatas alates [[1913]]. aastast [[Jaan Vaga]]. [[1917]] kujundati kroonualgkool ümber avalikuks algkooliks.<ref name="DPXi7" /> ===Aastad 1917–1939=== Aastatel [[1917]]–[[1926]] tegutses [[Nõmme alevivolikogu]]. Nõmme nimetati [[12. november|12. novembril]] 1926 [[linn]]aks. Viimane [[Alevivanem|alevivanem]] jätkas [[linnapea]] kohustuste täitmist ja viimane [[Alevivolikogu|alevivolikogu]] [[Nõmme Linnavolikogu]] kohustuste täitmist kuni uue [[volikogu]] kokkukutsumiseni [[17. veebruar]]il [[1927]]. Nõmme rahvastiku kiire kasvu ning algkoolide 6-klassilisteks muutmise tõttu [[1920. aastad|1920. aastatel]] hakati asutama uusi õppeasutusi. [[1927]]. aastal rajati uus algkool ja abialgkool, viimane laiendati juba [[1929]]. aastal samuti algkooliks. Koolide eristamiseks pandi neile numbrid: I, II ja III. 1929. aasta septembris kolisid Nõmme Linna I ja II Algkool aasta varem valminud Hiiu koolimajja aadressil Raudtee 55. [[1931]]. aastal ühendati I ja II Algkool [[Tallinna Hiiu Põhikool|Hiiu]] Algkooliks ning III Algkool nimetati [[Tallinna Nõmme Põhikool|Nõmme Algkooliks]]. [[Friedrich Wendach]]i projekti järgi ehitati [[1932]]. aastal [[Tallinna Kivimäe Põhikool|Kivimäe]] ([[Leegi tänav|Leegi]] 14) ja [[1935]]. aastal [[Tallinna Rahumäe Põhikool|Rahumäe Algkool]]i ([[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse pst]] 50) hoone. Kivimäe kool sai omale osa Hiiu Algkooli õpilastest. Rahumäe Algkooli läks aga Nõmme Algkool täies koosseisus. 1935. aastal jäi Pärnu mnt 320 hoone tühjaks ja sellesse asutati [[Nõmme Muuseum]]. Pikka aega puudus Nõmmel keskhariduse võimalus. 11. augustil [[1929]] avati [[Tallinna Nõmme Gümnaasium|Nõmme Linna Üldhariduslik Täienduskool]], mis järgmisel aastal muudeti 5-klassiliseks Nõmme Linna Ühisgümnaasiumiks. [[1934]]. aasta koolireformi järel muutus kooliharidus kolmeastmeliseks: 4-aastane algkool, 5-aastane progümnaasium ja 3-aastane gümnaasium. Seetõttu asendus Nõmme Linna Ühisgümnaasium järk-järgult Nõmme Progümnaasiumiga. [[1937]]. aastal avati progümnaasiumi lõpetajatele Nõmme Gümnaasium. Veel tegutsevate 6-klassiliste algkoolide lõpetajate jaoks loodi [[1938]]. aastal kolmeaastane Nõmme Linna Erareaalkool. Kõik need koolid (k.a [[Tallinna Hiiu Põhikool|Hiiu algkool]] ja Nõmme Tööstuslik Täienduskool) töötasid praeguse nime järgi Nõmme Gümnaasiumi Hiiu majas (Raudtee 55). [[1939]]. aastal valmis uus gümnaasiumihoone Raudtee ja [[Pargi tänav (Tallinn)|Pargi tänav]]a nurgal, aadressiga Raudtee 73, ning gümnaasium kolis uude koolimajja. Läbi aegade on Nõmmel antud haridust nii vene kui ka saksa keeles. 1917. aastani oli kogu kooliharidus [[Venestamine|peamiselt venekeelne]]. Pärast riigikorra muutust avati venekeelset haridust andev 6-klassiline [[Nõmme Vene Eraalgkool]] [[1921]]. aastal. Kool, mis tegutses [[Konstantin Levašovi]] juhtimisel, asus eramajas aadressil Pärnu mnt 332 (hoone hävis [[1944]]. aastal). Seal õppis 1930. aastate algul umbes 90 last. Kooli sulgemise järel [[1936]]. aastal asusid lapsed õppima Rahumäe koolis.<ref name="GJiIV" /> Esimesest saksakeelsest koolist on andmed [[1918]]. aastast, kui [[Saksa okupatsioon Eestis|Saksa okupatsiooni]] ajal tegutses Trummeri 4-klassiline erakool. [[1922]]. aastal alustas Nõmme kooliühisuse eestvedamisel tööd 3-klassiline [[Tallinna Nõmme Põhikool|Dagmar Dreyeri Eraalgkool]], [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee]] 68 krundil asunud villas. 1927. aasta koolireformi järel muutus kool 4-klassiliseks ja sai nimeks Nõmme Saksa Avalik Algkool. [[Robert Natus]]e projekti järgi valmis 1932. aastal uus koolihoone. 1939. aasta sügisel lahkus enamik õpilasest baltisakslaste ümberasumise tõttu ja kooli peatas tegevuse. ===Aastad 1940–1991=== [[Nõukogude okupatsioon Eestis|1940. aasta augustis]] Nõmme linna likvideerimise ja Tallinna osaks nimetamise järel muutis Nõukogude võim ümber kõikide koolide nimed ning nummerdas need Tallinna koolidega ühtsesse süsteemi. Uued nimed: * [[Nõmme Gümnaasium]] – Tallinna 10. Keskkool * [[Rahumäe Algkool]] – Tallinna Linna 27. Algkool * Hiiu Algkool – [[Tallinna Hiiu Põhikool|Tallinna Linna 28. Algkool]] * Kivimäe Algkool – [[Tallinna Kivimäe Põhikool|Tallinna Linna 29. Algkool]] Lisandus Tallinna Linna 30. Algkool, mis asutati Tallinna 10. Keskkooli juurde, sest nõukogude haridussüsteem ei tunnistanud iseseisvat keskkooli. Uus kord tõi kaasa koolijuhtide ja õpetajate vallandamised.<ref name="wGfCS" /> Tühjaks jäänud Saksa algkooli ruumidesse paigutati Hiiu Algkooli mõned klassid. 1941. aastal alanud [[Saksa okupatsioon Eestis|Saksa okupatsioon]] taastas koolide endised nimed, erandiks [[Tallinna Nõmme Gümnaasium|Tallinna 10. Gümnaasium]]. Tööle ennistati vanad koolijuhid, kuid olud läksid aina keerulisemaks. 1941. ja 1942. aasta jooksul võttis Saksa sõjavägi enamik koolidest enda käsutusse. Esimesena sai sõjaväehaiglaks Nõmme gümnaasiumi hoone, mille õpilased koliti esialgu [[Saksa Avalik Algkool|Saksa Algkooli]] ja sealt edasi Rahumäe Algkooli hoonesse. Gümnaasiumi juurde asutatud 30. algkooli lapsed mahutati eramajja [[Kärje tänav|Kärje]] 15. Järgmisena võeti üle [[Kivimäe Algkool|Kivimäe Algkooli]] hoone ning lapsed paigutati [[Hiiu Algkool|Hiiu Algkooli]], ent peagi võeti ka see hoone [[Haigla|haiglana]] kasutusele. Nii jõuti olukorrani, kus 1943/44. õppeaastal tegutsesid kõik Nõmme koolid [[Tallinna Rahumäe Põhikool|Rahumäe Algkooli]] hoones.<ref name="KdYna" /> Töö toimus kolmes vahetuses. Kasutuses olid ka Nõmme tenniseklubi hooned. [http://www.hiiu.tln.edu.ee/vilistlased1.php] Kuigi [[Märtsipommitamine|1944. aasta märtsipommitamises]] said Hiiu ja Rahumäe koolimajad kannatada<ref name="stVAx" />, võisid koolid sama aasta sügisel oma hoonetesse tagasi kolida. == Puhkemajandus == == Majandus == == Galerii == <gallery> Fail:TLA 1465 1 4532 Nõmme Glehni vaatetorn.jpg|Nõmme [[Tallinna Tähetorn|Glehni vaatetorn]] Fail:TLA 1465 1 4531 Nõmme. Glehni Kalevipoeg 20 saj algus.jpg|Nõmme. [[Kalevipoeg (Glehni park)|Glehni Kalevipoeg]] Fail:TLA 1465 1 2134 Nõmme raudteejaam 20 saj algus.jpg|[[Nõmme raudteejaam]] 20. sajandi alguses Fail:TLA 1465 1 2135 Nõmme raudteejaam 1930ndatel.jpg|[[Nõmme raudteejaam]] 1930ndatel Fail:TLA 1465 1 4530 Nõmme. Glehni loss fotogr N Nylander.jpg|Nõmme. [[Glehni loss]] Fail:Tallinn Glehn Castle.jpg|Tallinna [[Glehni loss]] </gallery> == Vaata ka == {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} *[[Nõmme linna kaart]] *[[Nõmme raudteepeatus]] *[[Nõmme seltside ja ühenduste loend]] *[[Nõmme Linna Taastav Kogu]] *[[Nõmme Sõnumid]] *[[Nõmme Tee Selts]] *[[Nõmme Vana Apteek]] *[[Nõmme loodusmaja]] *[[Nõmme Muuseum]] *[[Nõmme linnavolinike loend 1934]] *[[Nõmme linnavolinike loend 1939]] *[[Nõmme malevkond]] *[[Võit (kino)|Kino Võit]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="XgvIl">2. osa: Rahvas ja riik. Eesti: Eesti entsüklopeedia andmeil / toimetanud ja redigeerinud Karl Inno, Felix Oinas. Geislingen/St. : ERS : EÜkS, 1949, lk 31</ref> <ref name="Nõmme läbi aegade, lk 239-241">Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001. Lk 239–241</ref> <ref name="v09zZ">Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Lk 124</ref> <ref name="j8BAY">[http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41125 Nõmme keskus.] Nõmme linnaosa veebileht</ref> <ref name="6eL0N">Lennart Meri "Aiaäärne mägedetagune", rmt: "[[Presidendikõned]]" Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 164–165</ref> <ref name="m4ijc">Nõmme ajalugu. Lk 16</ref> <ref name="rSFIm">Nõmme ajalugu. Lk 239</ref> <ref name="PtCKA">[http://www.mois.ee/harju/jalgimae.shtml Jälgimäe mõis (Jelgimeggi in Kirchspiel Kegel, Harrien)] Portaal "Eesti mõisad" – Sinu teejuht mõisamaailma</ref> <ref name="DAx05">Nõmme ajalugu, lk 19</ref> <ref name="qha33">[http://www.genealogia.ee/toponimika--eesti-tab.htm Географические наименования Эстляндии-Эстонии (подробно)] Geraldika</ref> <ref name="KAnQZ">[http://deepzone0.ttu.ee/kultuur/loss_tekst.htm Glehni loss.] TTÜ kultuurikeskus</ref> <ref name="d85W8">Nõmme läbi aegade, lk 12</ref> <ref name="JiqRY">Nõmme juht. Nõmme omavalitsuse väljaanne (1926). lk 7</ref> <ref name="S0TRY">Nõmme ajalugu, lk 20</ref> <ref name="YZ8iX">Paul Rahno. Kuidas nõmmest sai Nõmme / Horisont 1978 nr 4. lk 30</ref> <ref name="lpIoc">[https://web.archive.org/web/20141108194118/http://www.nhs.ee/nomme-ajaloost/nikolai-von-glehn-nmme-planeerijana-1872-1908/ Nikolai von Glehn Nõmme planeerijana (1872–1908)] Nõmme Heakorra Selts</ref> <ref name="6OHRc">Nõmme ajalugu, lk 34</ref> <ref name="3WATo">Nõmme läbi aegade, lk 38</ref> <ref name="AGTOo">Nõmme ajalugu, lk 52</ref> <ref name="A9K6E">Nõmme ajalugu, lk 51</ref> <ref name="SDpao">Nõmme ajalugu, lk 53</ref> <ref name="DPXi7">Nõmme ajalugu. Lk 40–42</ref> <ref name="GJiIV">Nõmme ajalugu. Lk 80–83</ref> <ref name="wGfCS">Nõmme ajalugu. Lk 148</ref> <ref name="KdYna">Nõmme ajalugu. Lk 158–159</ref> <ref name="stVAx">Nõmme ajalugu. Lk 163</ref> }} == Kirjandus == * Leho Lõhmus. Nõmme läbi aegade. Nõmme Linnaosa Valitsus. 2001 * Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. == Välislingid == * [http://www.ekonsult.ee/uploads/t88d/Nomme/files/Nomme%20linna%20ehitussundmaarused_1929_1932_1937.pdf Nõmme areng ja ehitussundmäärused.] Nõmme linna ehitussundmäärused aastatest 1929, 1932, 1936 ja 1937 * [http://kaart.nomme.info/ Nõmme linna kaart] Nõmme kaardi teeb eriliseks asjaolu, et kõik objektid on varustatud fotodega === Artiklid === * [[Robert Nerman]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263762 Nõmme raudteepeatus 7. verstal.] Eesti Päevaleht, 28. aprill 2004 * [[Mari Kodres]]. [http://www.epl.ee/artikkel/447329 Nõmmel selgitati välja kuue tuhande hoone väärtus.] Eesti Päevaleht, 5. november 2008 [[Kategooria:Eesti endised linnad]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa]] 7hhxaqat4t4q1unrt2xok8w9krfmm2x Berliin 0 12589 6176476 6176120 2022-08-11T11:34:46Z Lear 21 166796 + Fotod wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{toimeta}} {{linn | nimi = Berliin | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Berlin | pilt = {{Fotomontaaž|asend=center | foto1a = Siegessaeule Aussicht 10-13 img4 Tiergarten.jpg | foto2a = Bikinihaus_Berlin-1210760.jpg | foto2b = Brandenburger_Tor_Nachts.JPG | foto3a = East Side Gallery - Thierry Noir - 2011.jpg | foto3b = 3806 Berlin.JPG | foto4a = Reichstag_Berlin_Germany.jpg | suurus = 250 | vahed = 2 | värv = | ääris = 0 | tekst = Päripäeva ülevalt: Linnavaade [[Berliini teletorn]]ile üle [[Großer Tiergarten]]i, [[Brandenburgi värav]], [[Oberbaumi sild]], [[Riigipäevahoone]], [[East Side Gallery]], vaade [[City West]]ile ja [[Keiser Wilhelmi mälestuskirik]]ule. }} | pildiallkiri = | lipp = Flag of Berlin.svg | lipu_link = [[Berliini lipp]] | vapp = Coat of arms of Berlin.svg | vapi_link = [[Berliini vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Saksamaa }} '''Berliin''' ([[saksa keel]]es ''Berlin'') on [[Saksamaa]] [[pealinn]]. See on 3,6 miljoni elanikuga [[Kesk-Euroopa]] suurim linn ja suuruselt teine linn [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. Berliin on jaotatud 12 linnarajooniks. Linna pindala on 892&nbsp;km², sellele jäävad [[Spree]] ja [[Havel]]i jõgi ning mitmed väiksemad [[vooluveekogu]]d ja järved. Saksamaa suurim [[linn]] asub [[Kesk-Euroopa tasandik]]ul, umbes 70&nbsp;km kaugusel tänasest [[Poola]] piirist. Ta asub [[Brandenburg]]i liidumaa keskel, ent alates [[1920]]. aastast ei kuulu enam selle koosseisu, vaid moodustab omaette [[liidumaa]] ([[1. järgu haldusüksus]]e). Oma rahvusvaheliselt tuntud kultuuriasutuste, ülikoolide ja üritustega on Berliin üks olulisemaid teadus- ja kultuurikeskusi Euroopas. == Nimi == Nimi ''Berlin'' ei ole [[etümoloogia|etümoloogiliselt]] seotud [[karu]]ga, mis on kujutatud [[Berliini vapp|Berliini vapil]]. Oletatavasti tuleb see [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi]] sõnast ''berl'', mis tähendab [[soo]]d. == Asend == Ida-lääne suunal on Berliini ulatus kõige laiemast kohast umbes 45&nbsp;km ja ning põhja-lõuna suunal ligikaudu 38&nbsp;km. Linna pindala on umbes 892&nbsp;km². Berliini ümbritseb täielikult [[Brandenburg|Brandenburgi liidumaa]]. Linn asub Ida-Saksamaal, umbes 70&nbsp;km kaugusel läänes [[Poola]] piirist. Berliin-Brandenburgi linnastu on üks Saksamaa kõige tihedamalt asutatud piirkondi. <gallery class="Left" mode="nolines" widths="180"> Germany in the European Union on the globe (Europe centered).svg| Berlin in Germany and EU.png| </gallery> == Loodus == === Pinnamood === [[Fail:Wild boars in a park in Berlin-Spandau 11.jpg|pisi|[[Metssiga]]]] Berliin asub [[liustik]]ulise tekkega maastikul. Linna ajalooline keskus asub Varssavi-Berliini liustikuoru kõige kitsamas kohas. Org läbib linna kagu–loodesuunaliselt ning [[Spree]] jõgi voolab orust läbi ida–läänesuunaliselt. Berliini kirdeosa asub Barnimi lavamaal ning umbes pool linna pindalast asub selle edelaservas oleval Teltow' lavamaal. Berliini kõige läänepoolsem linnarajoon [[Spandau]] asub korraga nii Berliini liustikuorus kui ka linna lääneserval asuval Nauener Platte lavamaal. Berliini maastik tekkis viimase jääaja ehk [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] ajal ning liustikuorg kujunes jää taandumisel umbes 18 000 aastat tagasi. Berliinis voolavad Spree harujõgedest veel [[Panke]], [[Dahme]], [[Wuhle]] ja [[Erpe]]. Spandau linnarajoonis suubub Spree [[Havel]]i jõkke, mis läbib Berliini lääneserva põhja–lõunasuunaliselt. Voolu poolest meenutab Havel sageli hoopis järve ning suuremad paisud sellel on [[Tegeler See]] ja [[Große Wannsee]] järved. Berliini linna jäävad veel Havelisse suubuvad Tegeler Fließi ja Bäke ojad. Berliini kõrgeim loodusliku tekkega punkt on [[Große Müggelberg]] (114,7 meetrit üle merepinna), kõrgeimad inimtekkelised kohad on [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] purustustest pärinevast kiviprügist kokku kuhjatud [[Teufelsberg]] (114,7 meetrit üle merepinna) [[Charlottenburg-Wilmersdorf]]i linnarajoonis ning [[Ahrensfelder Berge]] (114,5 meetrit üle merepinna) [[Marzahn-Hellersdorf]]is. Madalaimad paigad Berliinis on Haveli paisud linna edelaoas, mis asuvad 32 meetrit merepinnast allpool. === Kliima === [[Pilt:Schlachtensee in Berlin2019.jpg|pisi|Schlachtensee]] Berliin jääb mõõduka kliima piirkonda, mis asub [[mereline kliima|merelise kliima]] ja [[kontinentaalne kliima|kontinentaalse kliima]] üleminekukohal. Berliini aasta keskmine temperatuur on 8,9&nbsp;°C ja keskmine sademete hulk on 581&nbsp;mm. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mil keskmine temperatuur on vastavalt 18,5 ja 17,7&nbsp;°C. Kõige külmemad on jaanuar ja veebruar, mil temperatuur on keskmiselt vastavalt −0,6 ja −0,3&nbsp;°C. Kõige sademeterikkam on juuni, mil keskmine sademete hulk on 70&nbsp;mm. Kõige väiksem on keskmine sademete hulk märtsis (keskmiselt 31&nbsp;mm). Kõige sagedamini puhuvad Berliinis edela- ja loodetuuled, mis eriti talvel on tugevad ja toovad kaasa merelisele kliimale omaseid õhumasse. Kirde- ja kagutuulega kaasnevad sageli [[kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkonnad]], mis vastavalt aastaajale toovad kas väga kuuma või väga külma õhku. Kuna linnas on maapinna kõrguse erinevused väikesed, on kliima kogu Berliinis üsna sarnane. Mõningad temperatuurierinevused on siiski täheldatavad tihedalt täis ehitatud piirkondade ja suuremate rohealade vahel. Eriti suveöödel on esinenud kuni 10&nbsp;°C küündivaid temperatuurierinevusi. == Haldusjaotus == [[Fail:Berlin Rotes Rathaus 2.jpg|pisi|Rotes Rathaus]] Berliin jaguneb 12 linnarajooniks, mis omakorda jagunevad 97 linnaosaks (2021). Linnaosad ei ole iseseisvad haldusüksused, kuid neil on kindlad piirid. Kolmanda taseme moodustavad üksused (saksa keeles ''Ortslagen''), millel pole kindlaid piire ning mis märgivad vaid igapäevakõnes tuntud geograafilisi piirkondi. Igapäevakõnes on linnaosadel ja väiksematel piirkondadel tähtsam roll, samas kui linnarajoonid on eelkõige kunstlikult loodud administratiivüksused. 1920. aastal loodi mitme linna, maa-asula ja mõisa liimise tulemusel nn Suur-Berliin, mis mõningate muudatustega püsib tänaseni. Esialgu oli äsjaloodud linnas 20 linnarajooni oma 94 linnaosaga, mille piirid vastasid varasemate eraldiseisvate asulate piiridele. Pärast linna jagamist [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]iks jäid 12 linnarajooni lääneossa ning 8 Berliini idaossa. Seoses uute elamupiirkondade ehitamisega kasvas aastatel 1979–1989 Ida-Berliinis linnarajoonide arv 11-le, samas kui Lääne-Berliinis püsis arv muutumatuna. Taasühendatud Berliinis oli 1990. aastal kokku 23 linnarajooni. 1. jaanuari 2001 haldusreformiga liideti senised linnarajoonid 12-ks enam-vähem võrdse elanike arvuga linnarajooniks. Ka linnaosade arv ja nende piirid on viimase kümnendiga oluliselt muutunud. === Berliini linnarajoonid === [[Fail:Berlin Subdivisions.svg|pisi|300px|Berliinis on 12 linnarajooni]] Berliinis on 12 linnarajooni: #[[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]] #[[Friedrichshain-Kreuzberg]] #[[Charlottenburg-Wilmersdorf]] #[[Lichtenbergi rajoon|Lichtenberg]] #[[Marzahn-Hellersdorf]] #[[Neukölln]] #[[Pankow]] #[[Reinickendorf]] #[[Spandau]] #[[Steglitz-Zehlendorf]] #[[Tempelhof-Schöneberg]] #[[Treptow-Köpenick]] == Ajalugu == [[Fail:Memhardt Grundriß der Beyden Churf. Residentz Stätte Berlin und Cölln 1652 (1888).jpg|pisi|Berliini ja Cöllni kaart aastast 1652]] === Keskaeg === Pärast [[Suur rahvasterändamine|Suurt rahvasterändamist]] jäi Ida-Saksamaa inimtühjaks. [[6. sajand]]il asusid sinna [[Lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimud [[havelaanid]], kes said nime [[Havel]]i jõe järgi, mille ääres nad elasid, ja [[sprevljaanid]], kes said nime Spree jõe järgi. Brandenburgi alistas [[948]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Suur. Aastal [[983]], mil ta suri, kihutasid slaavlased sakslased sealt minema ning tapsid vaimulikud ja keisri ametnikud. Slaavlased jäid [[pagan]]ateks veel poolteiseks sajandiks, kuni [[12. sajand]]i algul [[saksid]] piirkonna uuesti vallutasid ja seekord juba lõplikult ristisid. Slaavlased aeti osalt välja, osalt assimileerusid, ent on vähesel määral säilinud tänapäevani ([[sorbid]]). Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist, mida esmamainiti vastavalt [[1244]] ja [[1237]]. Nende linnaõigusi on esmamainitud vastavalt [[1251]] ja [[1261]], kuid eeldatavasti olid nad juba varem linnad. [[1307]]. aastal selleks ajaks linnastunud asulad ühinesid. Ehitati ühine [[raekoda]], milles valitses ühine [[raad]]. Linna[[eelarve]]d olid eraldi. Samal aastal sai Berliin [[hansalinn]]aks. Tänapäeva Berliini alal paiknevaid [[Spandau]]d ([[1197]]) ja [[Köpenick]]i ([[1209]]) on mainitud varemgi, ent ametlikult ühendati nad Berliiniga alles [[1920]]. [[1415]]. aastal sai [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi markkrahviks]] ja [[kuurvürst]]iks [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] suguvõsast pärit [[Friedrich I (Brandenburg)|Friedrich I]], kes valitses seal oma surmani [[1440]]. Hohenzollernid püsisid Berliinis võimul [[1918]]. aastani: algul Brandenburgi markkrahvidena, siis aastast [[1701]] [[Preisimaa]] kuningatena ja lõpuks aastast [[1871]] [[Saksa keiser|Saksa keisritena]]. [[1448]] mässasid linlased [[Friedrich II (Brandenburg)|Friedrich II Raudse]] vastu ega tahtnud talle lossi ehitada. Ülestõus suruti maha ning linn jäeti ilma hulgast poliitilistest ja [[majandus]]likest vabadustest. [[1451]] kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurvürstide residentsiks ja kaotas hansalinna staatuse. Linna majandus orienteerus ümber [[luksuskaubad|luksuskaupade]] tootmisele õukonna jaoks. === Uusaeg === [[Fail:SFP 186 - Flug über das zerstörte Berlin.ogv|pisi|Video lennust üle sõjas hävinud Berliini (1945.)]] Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (Saksa Keisririigi ehk nn Teise Riigi asutamisest) 1871. aastal välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud Riigipäevahoone (taastatud 1990ndatel muudetud kujul), Brandenburgi väravad jt ehitisi. Natside võimuloleku ajal 1930. aastate teisel poolel tehti arhitekt Albert Speeri juhtimisel kava Berliini ümberehitamiseks pompoosses stiilis. Berliinist kavandati tollal teha maailma pealinn Germania, mis näitaks kujukalt Natsi-Saksamaa võimsust. 1939. aastal alanud Teise Maailmasõja tõttu tollaseid plaane ellu ei viidud. Ühena vähestest kavandatud suurehitistest valmis Speeri projekti järgi vaid Riigikantselei hoone (1937–1939, jäi sõjas 1945. aastal varemeisse ja hiljem lammutati). Liitlaste (Suurbritannia, vähemal määral ka USA) pommirünnakud Berliinile 1943–1945 ning arvukad tänavalahingud 1945. aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate Nõukogude vägede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks. Tänane Berliini kesklinn on suures osas 20. sajandi teisel poolel uuesti üles ehitatud. [[Potsdami konverents]]i otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve Saksamaa neljaks ([[Suurbritannia|Briti]], [[USA]], [[Prantsuse]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]]) sektoriks. Briti, Prantsuse ja USA sektorid ühinesid tritsooniks pärast seda, kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest. [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1949]] kuulutati [[Ida-Berliin]] [[Saksa DV]] pealinnaks. Aastal [[1961]] eraldati Ida- ja [[Lääne-Berliin]] teineteisest kivimüüriga ([[Berliini müür]]). [[9. november|9. novembril]] [[1989]] avati Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir uuesti. [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1990]] ühinesid kaks Saksa riiki rahumeelselt. Berliini müür on lammutatud, ainult mõnes kohas on natuke mälestuseks alles jäetud. [[Fail:KohlModrowMomperBrandenburgerTor.jpg|pisi|left|1989.]] Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] sai Berliin uuesti riigi pealinnaks (seni oli Lääne-Saksamaa pealinnaks olnud [[Bonn]]). Algselt plaaniti Saksamaal kasutada nn. Hollandi mudelit – kuigi Hollandi pealinnaks on [[Amsterdam]], asuvad riigi valitsusasutused [[Haag]]is. Nimelt oli Berliini ajalugu liiga seotud Saksa keisririigi, Weimari vabariigi ning Kolmanda Reichiga, ning arvati, et rahumeelselt taasühendatud riigi valitsus ei peaks asuma nii sõjaga seotud linnas. Lisaks oli Bonn lähemal Euroopa Liidu peakorterile [[Brüssel]]is. See lahendati [[Liidupäev]]a hääletusega 20. juunil 1991, kui tulemusega 338:320 võeti vastu otsus valitsus üle viia Berliini. Valitsuse jäämist Bonni toetasid eelkõige nooremad, ning riigi lõuna- ja lääneosade parlamendisaadikud, vastukaaluks vanemate saadikutele, kes mäletasid veel Berliini kunagist hiilgust, ning peamiselt põhja- ja idaosa saadikutele. Endise SDV saadikute hääled kallutasid hääletuse Berliini kasuks. Kuigi valitsus ja parlament kolisid Berliini, lubati osadel ministeeriumitel (näiteks kaitse- ja põllumajandusministeerium) kompromissina jääda Bonni, ning ainult nende peamised juhid tegutsevad Berliinis – praegugi{{millal}} töötab veel ligi 8000 18 000 riigiametnikust Bonnis. Valitsuse Berliini kolimine sai tänu vajalikule ehitustööle valmis alles 1999. aastal. == Urbanism == <gallery mode="packed"> Berlin TV Tower and Park Inn.jpg|[[Berliini teletorn]] 20080715 14995 DSC01769 Siedlung Schillerpark Bristolstraße 5 bis 1.JPG|mini|Schillerpark Berlin potsdamer platz db haus atnight.jpg|mini|[[Potsdamer Platz]] Reichstag2.jpg|mini|[[Reichstag|Bundestag]] Brandenburger Tor nachts 2012-07.jpg|mini|[[Brandenburgi värav]] </gallery> == Elanikkond == [[Pilt:AltersstrukturBerlin2020.png|pisi|Berliini vanusepüramiid (2020)]] Berliinis elas 2020. aasta seisuga umbes 3,6 miljonit inimest, mida on rohkem kui [[Saksamaa]] suuruselt järgmistes linnades [[Hamburg]]is ja [[München]]is kahe peale kokku. Koos linnaliste asulatega, mis jäävad Berliini liidumaa piiridest välja, küündib elanike arv umbes 4,7 miljonini ning Berliin-Brandenburgi linnastus, mis hõlmab täielikul mõlemat liidumaad, elab kokku ligi 6,2 miljonit inimest. Kuni 17. sajandi keskpaigani oli Berliini ümbrus hõredalt asustatud. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus vähenes Berliini elanikkond umbes poole võrra. Kui kuurvürst [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelm]] 1640. aastal valitsemise oma isalt üle võttis, tõi ta muuhulgas piirkonda endaga rohkelt Prantsuse [[hugenott]]e. Nii suurenes elanike arv 1648. aasta umbes 6000-lt 1709. aastaks ligikaudu 57 000-le. Pärast seda kasvas elanike arv püsivalt edasi ning 1875. aastal sai Berliinist miljonilinn. Elanikkonna kasv kiirenes eriti pärast industrialiseerimisele suunatud reformide ellurakendamist. 19. sajandi viimasel veerandil oli vaid 40% linna elanikest Berliinis sündinud. Suurem osa sisserännanutest olid 1900. aastal pärit erinevatest [[Preisimaa]] provintsidest, välismaalt saabunuid oli 1,5% linna elanikkonnast ning enam kui 98% berliinlaste emakeel oli [[saksa keel]]. Nn Suur-Berliini loomisega 1920. aastal kasvas linna elanike arv tänu uute asulate liitmisele ligi 4 miljonini. 1920. ja 1930. aastatel oli Berliin seega Mandri-Euroopa suurim ning [[London]]i ja [[New York|New Yorgi]] järel maailma suuruselt kolmas linn. Oma kõrgpunkti saavutas Berliini elanike arv 1942. aastal, kui linnas elas 4,48 miljonit inimest. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal elanike arv langes ning on sellest alates püsinud 3,1 ja 3,5 miljoni vahel. Alates 1991. aastast on nii linna kolijate kui ka sealt lahkujate arv püsinud aastas 100 000 ja 145 000 vahel. Berliin on üks Saksamaa suurima rahvastiku mobiilsusega linn. Ainuüksi 2010. aastal kolis Berliini 147 769 inimest, neist 61 462 olid välismaalased. Samal ajal lahkus 130 951 inimest, kellest 59 091 olid välismaalased.<ref>[https://web.archive.org/web/20120330204319/http://www.statistik-berlin-brandenburg.de/BasisZeitreiheGrafik/Bas-Wanderungen.asp?Ptyp=300&Sageb=12007&creg=BBB&anzwer=6 "Wanderungen 2010"] Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, kasutatud 2. mai 2012.</ref> === Rahvuslik koosseis === Rahvused Berliinis (2020):<ref>[https://www.statistik-berlin-brandenburg.de/publikationen/stat_berichte/2020/SB_A01-05-00_2020h01_BE.pdf Statistischer Bericht A I 5 – hj 1 / 20 Einwohnerinnen und Einwohner im Land Berlin am 30. Juni 2020], Amt für Statistik Berlin-Brandenburg, vaadatud 04.08.2022.</ref> {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{riigi ikoon|DEU}} 2.984.036 [[sakslased]] * {{riigi ikoon|TUR}} 98.814 [[türklased]] * {{riigi ikoon|POL}} 55.593 [[poolakad]] * '''SYR''' 40.574 [[süürlased]] * {{riigi ikoon|ITA}} 31.355 [[itaallased]] * {{riigi ikoon|BUL}} 30.645 [[bulgaarlased]] | * {{riigi ikoon|RUS}} 26.913 [[venelased]] * {{riigi ikoon|ROU}} 24.463 [[rumeenlased]] * {{riigi ikoon|USA}} 22.175 [[ameeriklased]] * {{riigi ikoon|SRB}} 20.154 [[serblased]] * {{riigi ikoon|FRA}} 19.590 [[prantslased]] | * {{riigi ikoon|VIE}} 19.475 [[vietnamlased]] * {{riigi ikoon|GBR}} 16.092 [[britid]] * {{riigi ikoon|ESP}} 14.840 [[hispaanlased]] * {{riigi ikoon|GRE}} 14.458 [[kreeklased]] * {{riigi ikoon|IND}} 14.161 indialased | * {{riigi ikoon|CRO}} 13.890 [[horvaadid]] * {{riigi ikoon|AFG}} 13.626 [[afgaanid]] * {{riigi ikoon|CHN}} 13.155 [[hiinlased]] * {{riigi ikoon|BIH}} 12.398 [[bosnialased]] * {{riigi ikoon|AUT}} 12.398 [[austerlased]] |} Teise maailmasõja järgsetel aastakümnetel tuli [[Lääne-Berliin]]i rohkelt välistööjõudu [[Lõuna-Euroopa]]st ja [[Türgi]]st ning [[Ida-Berliin]]i saabusid lepingulisi töid tegema eelkõige välistöölised [[Vietnam]]ist. Alates 1980. aastatest asusid linna ümber paljud Venemaa sakslased ning taasühinemise järel [[Ukraina]] ja [[Venemaa]] [[juudid]]. Berliini elanikkonna hulka kuulub praegu{{millal}} umbes 190 riigi kodanikke. Kuna välispäritolu on üheselt keeruline defineerida, võivad välispäritolu inimesi puudutavad andmed suures ulatuses varieeruda. Lisaks elab Berliinis veel 100 000 – 25 000 illegaalset immigranti, kes on pärit peamiselt [[Aafrika]]st, [[Aasia]]st, [[Balkan]]ilt või [[Ladina-Ameerika]]st.<ref>Andrea Dernbach: [http://www.tagesspiegel.de/politik/deutschland/migration-berlin-will-illegalen-einwanderern-helfen/1452916.html Berlin will illegalen Einwanderern helfen]. Der Tagesspiegel, 23. veebruar 2009.</ref> Pärast [[Rumeenia]] ja [[Bulgaaria]] liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] on toimunud ulatuslik [[romad]]e sisseränne. Nende arvukuse hinnangutes pole üksmeelt, kuid kuni 200 000 romat võib olla viimastel aastatel ajutiselt Berliinis peatunud.<ref>Freia Peters: [http://www.welt.de/die-welt/politik/article9920445/Die-Roma-von-Berlin-Neukoelln.html Die Roma von Berlin-Neukölln]. Welt Online, 28. september 2010.</ref> === Religioon ja maailmavaated === Pärast reformatsiooni (16. sajand) on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa (Berliin) protestantlik. *[[Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend]] *Berliinis asub Ibn-Ruschd-Goethe [[mošee]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Marika Villa]]|url=http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|pealkiri=Türklannast "Luther" reformib islamit|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002030/http://ekspress.delfi.ee/kohver/turklannast-luther-reformib-islamit?id=78976530|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> * [[Berliini toomkirik]] == Majandus == Berliini SKP elaniku kohta oli 2021. aastal 44 472 eurot (Saksamaa: 42 953).<ref>[https://de.statista.com/statistik/daten/studie/73061/umfrage/bundeslaender-im-vergleich-bruttoinlandsprodukt/Bruttoinlandsprodukt Bruttoinlandsprodukt (BIP) je Einwohner nach Bundesländern im Jahr 2021], Statista, vaadatud 19.07.2022. </ref> Teenuste osatähtsus SKP-s oli 84%. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Berliinis 2019. aasta seisuga 167.057. === Ettevõte === {{veergude loend|laius=20em| * Zalando * Trade Republic * August Storck * BMW (Tehas) * Mercedes Benz (Tehas) * Charité * Vivantes * BVG * DKB * AVM * [[Deutsche Bahn]] * [[Siemens AG|Siemens]] * Biotronik * [[Bayer AG]] (Tehas) * HelloFresh * Berlin Chemie * C. Bechstein * GetYourGuide * Robert Lindner }} <gallery class="left" mode="nolines" widths="230"> Tmp 21594-2016FEB27 HMT BMW Scrambler-1868503802.jpg|[[BMW]] (Tehas) ZalandoHQ.jpg| Zalando Siemensturm 01.jpg|[[Siemens]] Wedding Fennstraße Scherig-Hochhaus.JPG|[[Bayer AG|Bayer Pharma]] </gallery> == Transport == *[[Berliini metroo]] (''U-Bahn Berlin'') *[[Berliini linnaraudtee]] (''S-Bahn'') * Berliner Verkehrsbetriebe * Berlin Hauptbahnhof * [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] == Sõpruslinnad == {{veergude loend|laius=20em| * {{riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], [[USA]] (1967) * {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] (1987) * {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]], [[Hispaania]] (1988) * {{riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]], [[Türgi]] (1988) * {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]] (1990) * {{riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]], [[Poola]] (1991) * {{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], [[Ungari]] (1991) * {{riigi ikoon|Belgia}} [[Brüssel]], [[Belgia]] (1992) * {{riigi ikoon|Indoneesia}} [[Jakarta]], [[Indoneesia]] (1993) * {{riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]], [[Usbekistan]] (1993) * {{riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] (1993) * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Beijing Shi|Peking]], [[Hiina]] (1994) * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]], [[Jaapan]] (1994) * {{riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], [[Argentina]] (1994) * {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]], [[Tšehhi]] (1995) * {{riigi ikoon|Namiibia}} [[Windhoek]], [[Namiibia]] (2000) * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]] (2000) }} == Haridus == [[Pilt:2016 Charite Hospital.jpg|pisi|Charité peahoone]] *[[Berliini Humboldti Ülikool]] *[[Berliini Vaba Ülikool]] *[[Berliini Tehnikaülikool]] *Universität der Künste Berlin *[[Charité]] *European School of Management and Technology *Berliner Hochschule für Technik *Hochschule für Technik und Wirtschaft Berlin *Hochschule für Wirtschaft und Recht Berlin *Deutsche Film- und Fernsehakademie Berlin == Sport == [[Pilt:Alte Försterei Eröffnungsspiel 03.jpg|pisi|[[1. FC Union Berlin]]]] * [[1. FC Union Berlin]] * [[Hertha BSC]] * Eisbären Berlin * Alba Berlin * Füchse Berlin * [[Berliini Olümpiastaadion]] * Stadion An der Alten Försterei * Mercedes-Benz Arena (Berliin) * [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * Berlin-Marathon * Olympiastützpunkt Berlin * Velodrom (Berliin) == Kultuur == === Teater === [[Fail:Volksbühne, Berlin-Mitte, 150823, ako.jpg|pisi|Volksbühne]] * Schaubühne * Volksbühne * Deutsches Theater * Berliner Ensemble * Theater des Westens * Theater am Potsdamer Platz * Friedrichstadt-Palast === Muusika === [[Fail:Berliner Philharmoniker by Hans Scharoun.jpg|pisi|Philharmonie Berlin]] [[Fail:Die Toten Hosen @ SO36.jpg|pisi|SO36]] * Deutsche Oper * Staatsoper Unter den Linden * Komische Oper * Neuköllner Oper * Berliner Philharmoniker * Deutsches Symphonie-Orchester Berlin * Staatskapelle Berlin * Rundfunk-Sinfonieorchester Berlin * Konzerthausorchester Berlin * Berliner Singakademie * Philharmonischer Chor Berlin * Watergate * Berghain * Tresor * Matrix * Klunkerkranich * SO36 === Meedia === [[Fail:CCC Filmstudios.jpg|pisi|CCC Filmstudios]] * Springer Nature * RBB * Walter de Gruyter * Axel Springer SE * Suhrkamp Verlag * Berliner Zeitung * CCC Filmkunst * Filmstudios Babelsberg * BMG Rights Management === Auhinnad === * Prix Europa * Bundesverdienstkreuz * [[Euroopa filmiauhind]] * Verdienstorden des Landes Berlin * Venus Award == Pilte == <gallery class="center" mode="nolines" widths="180"> BerlinFashionWeek2013.jpg|Berlin Fashion Week Berlin Marathon 2016.jpg|Berlin Marathon Buddy Bear One-World Bär.JPG|[[Buddy Bär]]: Berliini sümbol sallivus ja vabadus Potsdamer Platz beim Festival of Lights 2021.png|Festival of Lights ShowgirlsBerlin.jpg| Friedrichstadt Palast </gallery> == Vaata ka == *[[Berliini palee]] *[[Berliini kell]] *[[Berliini juutide põletamise ohvrite mälestuskivi]] *[[Gau Berlin]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat|Berlin}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.berlin.de Ametlik koduleht] *[http://www.exberliner.com EXBERLINER – Monthly magazine for English speakers] {{GER}} {{Saksamaa linnad}} [[Kategooria:Saksamaa linnad]] [[Kategooria:Saksamaa liidumaad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Berliin| ]] b46x11xhuaxjlqgafopps5u2p5wlbgp Öland 0 13004 6176389 5062110 2022-08-11T06:03:44Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | pilt = SatOeland.jpg | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = | osm = pind }} '''Öland''' on [[Rootsi]]le kuuluv [[saar]] [[Läänemeri|Läänemeres]], Rootsi saartest suuruselt teine. 1. jaanuari 2010 seisuga oli saarel 25 000 elanikku. Saare pindala on 1342 km&sup2;. Saar koosneb suures osas [[lubjakivi]]st. Kõrgeim mägi on 55 m kõrge Högsrum. Lõunaosas asub ulatuslik [[loopealne]]. Ölandil [[Paljandumine|paljandub]] [[Balti klint]]. Saar on pikk ja kitsas, [[Skandinaavia poolsaar]]est eraldatud [[Kalmari väin]]aga, kuid saart ühendab maismaaga 1972. aastal valminud 6 km pikkune [[Ölandi sild]]. Selle silla pärast ei loe Euroopa Liit Ölandit saareks. Arvatakse, et silla tõttu on saarel jäänud Euroopa Liidult saamata 25–50 miljoni Rootsi krooni väärtuses toetusi.<ref>http://www.nordstjernan.com/news/sweden/3922/</ref> ==Vaata ka== *[[Sollideni loss]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Rootsi saared]] [[Kategooria:Läänemere saared]] fz1b2r1m166ub9roikvxwtk5nl2h9xt Eesti ämblike süstemaatiline nimestik 0 15308 6176262 6175366 2022-08-10T17:29:12Z Dr Oldekop 12255 /* sugukond Kangurlased, Linyphiidae */ wikitext text/x-wiki '''Eesti [[Ämblikud|ämblike]] süstemaatiline nimestik''' Eestis elab üle 520 liigi ämblikke. ==[[selts (bioloogia)|selts]] [[Ämblikud]], ''Aranei''== ===[[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Pärgkedruslased]], ''Oecobiidae''=== *''[[Oecobius annulipes]]'' ===sugukond [[Peitkedruslased]], ''Amaurobiidae''=== *''[[Amaurobius fenestralis]]'' ===sugukond [[Kedruslased]], ''Dictynidae''=== *''[[Dictyna arundinacea]]'' *''[[Dictyna pusilla]]'' *''[[Dictyna major]]'' *''[[Dictyna uncinata]]'' *''[[Dictyna latens]]'' *''[[Dictyna brevidens]]'' *''[[Dictyna mitis]]'' *''[[Argenna humilis]]'' *''[[Argenna patula]]'' ===sugukond [[Võrkkedruslased]], ''Uloboridae''=== *... ===sugukond [[Kuussilmlased]], ''Dysderidae''=== ===sugukond [[Reduämbliklased]], ''Gnaphosidae''=== *''[[Drassyllus lutetianus]]'' *''[[Drassyllus praeficus]]'' *''[[Drassyllus pusillus]]'' *''[[Micaria pulicaria]]'' *''[[Zelotes electus]]'' *''[[Zelotes latreillei]]'' *''[[Zelotes longipes]]'' ===sugukond [[Kottämbliklased]], ''Clubionidae''=== *''[[Clubiona pallidula]]'' ===sugukond [[Kammämbliklased]], ''Zoridae''=== ===sugukond [[Varjeämbliklased]], ''Anyphaenidae''=== ===sugukond [[Jahtämbliklased]], ''Sparassidae''=== *''[[Micrommata virescens]]'' ===sugukond [[Krabiämbliklased]], ''Thomisidae''=== *''[[Diaea dorsata]]'' *''[[Misumena vatia]]'' *''[[Xysticus erraticus]]'' ===sugukond [[Jooksikämbliklased]], ''Philodromidae''=== *''[[Philodromus cespitum]]'' *''[[Tibellus oblongus]]'' ===sugukond [[Hüpikämbliklased]], ''Salticidae''=== *''[[Sitticus floricola]]'' ===sugukond [[Kantsilmlased]], ''Oxyopidae''=== ===sugukond [[Huntämbliklased]], ''Lycosidae''=== *''[[Alopecosa pulverulenta]]'' *''[[Pardosa agrestis]]'' ===sugukond [[Hiidämbliklased]], ''Pisauridae''=== *''Dolomedes fimbriatus'' [[hiidämblik]] *''Pisaura mirabilis'' [[nõmme-hiidämblik]] ===sugukond [[Lehterämbliklased]], ''Agelenidae''=== *''Agelena labyrinthica'' [[harilik lehterämblik]] *''Tegenaria domestica'' [[harilik majaämblik]] *''Tegenaria atrica'' [[keskeuroopa majaämblik]] ===sugukond [[Õgilämbliklased]], ''Mimetidae''=== ===sugukond [[Keraämbliklased]], ''Theridiidae''=== *''Steatoda bipunctata'' [[rasvämblik]] ===sugukond [[Õõneämbliklased]], ''Nesticidae''=== ===sugukond [[Sireämbliklased]], ''Tetragnathidae''=== *''Meta menardi'' [[koopaämblik]] *''Metellina merianae'' [[keldriämblik]] *''[[Pachygnatha clercki]]'' *''[[Pachygnatha degeeri]]'' *''[[Tetragnatha extensa]]'' *''[[Tetragnatha pinicola]]'' ===sugukond [[Võrkurlased]], ''Araneidae''=== *''[[Araneus alsine]]'' *''[[Araneus angulatus]]'' *''Araneus diadematus'' [[harilik ristämblik]] *''[[Araneus marmoreus]]'' *''[[Araneus quadratus]]'' *''[[Araneus saevus]]'' (üks leid Eestist) *''[[Araneus sturmi]]'' *''Argiope bruennichi'' [[herilasämblik]] *''[[Larinioides cornutus]]'' ===sugukond [[Kääbusämbliklased]], ''Erigonidae''=== ===sugukond [[Kangurlased]], ''Linyphiidae''=== *''[[Allomengea scopigera]]'' *''[[Araeoncus humilis]]'' *''[[Bathyphantes gracilis]]'' *''[[Bathyphantes nigrinus]]'' *''[[Walckenaeria furcillata]]'' [[Kategooria:Eesti ämblikulaadsed| ]] [[Kategooria:Eesti loomade süstemaatilised nimestikud|Ämblikud]] qyqrtbs2iqq6ds383a4fsrc96ehe8ad 6176263 6176262 2022-08-10T17:30:09Z Dr Oldekop 12255 /* sugukond Krabiämbliklased, Thomisidae */ wikitext text/x-wiki '''Eesti [[Ämblikud|ämblike]] süstemaatiline nimestik''' Eestis elab üle 520 liigi ämblikke. ==[[selts (bioloogia)|selts]] [[Ämblikud]], ''Aranei''== ===[[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Pärgkedruslased]], ''Oecobiidae''=== *''[[Oecobius annulipes]]'' ===sugukond [[Peitkedruslased]], ''Amaurobiidae''=== *''[[Amaurobius fenestralis]]'' ===sugukond [[Kedruslased]], ''Dictynidae''=== *''[[Dictyna arundinacea]]'' *''[[Dictyna pusilla]]'' *''[[Dictyna major]]'' *''[[Dictyna uncinata]]'' *''[[Dictyna latens]]'' *''[[Dictyna brevidens]]'' *''[[Dictyna mitis]]'' *''[[Argenna humilis]]'' *''[[Argenna patula]]'' ===sugukond [[Võrkkedruslased]], ''Uloboridae''=== *... ===sugukond [[Kuussilmlased]], ''Dysderidae''=== ===sugukond [[Reduämbliklased]], ''Gnaphosidae''=== *''[[Drassyllus lutetianus]]'' *''[[Drassyllus praeficus]]'' *''[[Drassyllus pusillus]]'' *''[[Micaria pulicaria]]'' *''[[Zelotes electus]]'' *''[[Zelotes latreillei]]'' *''[[Zelotes longipes]]'' ===sugukond [[Kottämbliklased]], ''Clubionidae''=== *''[[Clubiona pallidula]]'' ===sugukond [[Kammämbliklased]], ''Zoridae''=== ===sugukond [[Varjeämbliklased]], ''Anyphaenidae''=== ===sugukond [[Jahtämbliklased]], ''Sparassidae''=== *''[[Micrommata virescens]]'' ===sugukond [[Krabiämbliklased]], ''Thomisidae''=== *''[[Diaea dorsata]]'' *''[[Misumena vatia]]'' *''[[Xysticus audax]]'' *''[[Xysticus erraticus]]'' ===sugukond [[Jooksikämbliklased]], ''Philodromidae''=== *''[[Philodromus cespitum]]'' *''[[Tibellus oblongus]]'' ===sugukond [[Hüpikämbliklased]], ''Salticidae''=== *''[[Sitticus floricola]]'' ===sugukond [[Kantsilmlased]], ''Oxyopidae''=== ===sugukond [[Huntämbliklased]], ''Lycosidae''=== *''[[Alopecosa pulverulenta]]'' *''[[Pardosa agrestis]]'' ===sugukond [[Hiidämbliklased]], ''Pisauridae''=== *''Dolomedes fimbriatus'' [[hiidämblik]] *''Pisaura mirabilis'' [[nõmme-hiidämblik]] ===sugukond [[Lehterämbliklased]], ''Agelenidae''=== *''Agelena labyrinthica'' [[harilik lehterämblik]] *''Tegenaria domestica'' [[harilik majaämblik]] *''Tegenaria atrica'' [[keskeuroopa majaämblik]] ===sugukond [[Õgilämbliklased]], ''Mimetidae''=== ===sugukond [[Keraämbliklased]], ''Theridiidae''=== *''Steatoda bipunctata'' [[rasvämblik]] ===sugukond [[Õõneämbliklased]], ''Nesticidae''=== ===sugukond [[Sireämbliklased]], ''Tetragnathidae''=== *''Meta menardi'' [[koopaämblik]] *''Metellina merianae'' [[keldriämblik]] *''[[Pachygnatha clercki]]'' *''[[Pachygnatha degeeri]]'' *''[[Tetragnatha extensa]]'' *''[[Tetragnatha pinicola]]'' ===sugukond [[Võrkurlased]], ''Araneidae''=== *''[[Araneus alsine]]'' *''[[Araneus angulatus]]'' *''Araneus diadematus'' [[harilik ristämblik]] *''[[Araneus marmoreus]]'' *''[[Araneus quadratus]]'' *''[[Araneus saevus]]'' (üks leid Eestist) *''[[Araneus sturmi]]'' *''Argiope bruennichi'' [[herilasämblik]] *''[[Larinioides cornutus]]'' ===sugukond [[Kääbusämbliklased]], ''Erigonidae''=== ===sugukond [[Kangurlased]], ''Linyphiidae''=== *''[[Allomengea scopigera]]'' *''[[Araeoncus humilis]]'' *''[[Bathyphantes gracilis]]'' *''[[Bathyphantes nigrinus]]'' *''[[Walckenaeria furcillata]]'' [[Kategooria:Eesti ämblikulaadsed| ]] [[Kategooria:Eesti loomade süstemaatilised nimestikud|Ämblikud]] oz16yy1tyvr8jk59y96vdsfh4b4kyka 6176265 6176263 2022-08-10T17:32:00Z Dr Oldekop 12255 /* sugukond Krabiämbliklased, Thomisidae */ wikitext text/x-wiki '''Eesti [[Ämblikud|ämblike]] süstemaatiline nimestik''' Eestis elab üle 520 liigi ämblikke. ==[[selts (bioloogia)|selts]] [[Ämblikud]], ''Aranei''== ===[[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Pärgkedruslased]], ''Oecobiidae''=== *''[[Oecobius annulipes]]'' ===sugukond [[Peitkedruslased]], ''Amaurobiidae''=== *''[[Amaurobius fenestralis]]'' ===sugukond [[Kedruslased]], ''Dictynidae''=== *''[[Dictyna arundinacea]]'' *''[[Dictyna pusilla]]'' *''[[Dictyna major]]'' *''[[Dictyna uncinata]]'' *''[[Dictyna latens]]'' *''[[Dictyna brevidens]]'' *''[[Dictyna mitis]]'' *''[[Argenna humilis]]'' *''[[Argenna patula]]'' ===sugukond [[Võrkkedruslased]], ''Uloboridae''=== *... ===sugukond [[Kuussilmlased]], ''Dysderidae''=== ===sugukond [[Reduämbliklased]], ''Gnaphosidae''=== *''[[Drassyllus lutetianus]]'' *''[[Drassyllus praeficus]]'' *''[[Drassyllus pusillus]]'' *''[[Micaria pulicaria]]'' *''[[Zelotes electus]]'' *''[[Zelotes latreillei]]'' *''[[Zelotes longipes]]'' ===sugukond [[Kottämbliklased]], ''Clubionidae''=== *''[[Clubiona pallidula]]'' ===sugukond [[Kammämbliklased]], ''Zoridae''=== ===sugukond [[Varjeämbliklased]], ''Anyphaenidae''=== ===sugukond [[Jahtämbliklased]], ''Sparassidae''=== *''[[Micrommata virescens]]'' ===sugukond [[Krabiämbliklased]], ''Thomisidae''=== *''[[Diaea dorsata]]'' *''[[Misumena vatia]]'' *''[[Xysticus audax]]'' *''[[Xysticus christatus]]'' *''[[Xysticus erraticus]]'' ===sugukond [[Jooksikämbliklased]], ''Philodromidae''=== *''[[Philodromus cespitum]]'' *''[[Tibellus oblongus]]'' ===sugukond [[Hüpikämbliklased]], ''Salticidae''=== *''[[Sitticus floricola]]'' ===sugukond [[Kantsilmlased]], ''Oxyopidae''=== ===sugukond [[Huntämbliklased]], ''Lycosidae''=== *''[[Alopecosa pulverulenta]]'' *''[[Pardosa agrestis]]'' ===sugukond [[Hiidämbliklased]], ''Pisauridae''=== *''Dolomedes fimbriatus'' [[hiidämblik]] *''Pisaura mirabilis'' [[nõmme-hiidämblik]] ===sugukond [[Lehterämbliklased]], ''Agelenidae''=== *''Agelena labyrinthica'' [[harilik lehterämblik]] *''Tegenaria domestica'' [[harilik majaämblik]] *''Tegenaria atrica'' [[keskeuroopa majaämblik]] ===sugukond [[Õgilämbliklased]], ''Mimetidae''=== ===sugukond [[Keraämbliklased]], ''Theridiidae''=== *''Steatoda bipunctata'' [[rasvämblik]] ===sugukond [[Õõneämbliklased]], ''Nesticidae''=== ===sugukond [[Sireämbliklased]], ''Tetragnathidae''=== *''Meta menardi'' [[koopaämblik]] *''Metellina merianae'' [[keldriämblik]] *''[[Pachygnatha clercki]]'' *''[[Pachygnatha degeeri]]'' *''[[Tetragnatha extensa]]'' *''[[Tetragnatha pinicola]]'' ===sugukond [[Võrkurlased]], ''Araneidae''=== *''[[Araneus alsine]]'' *''[[Araneus angulatus]]'' *''Araneus diadematus'' [[harilik ristämblik]] *''[[Araneus marmoreus]]'' *''[[Araneus quadratus]]'' *''[[Araneus saevus]]'' (üks leid Eestist) *''[[Araneus sturmi]]'' *''Argiope bruennichi'' [[herilasämblik]] *''[[Larinioides cornutus]]'' ===sugukond [[Kääbusämbliklased]], ''Erigonidae''=== ===sugukond [[Kangurlased]], ''Linyphiidae''=== *''[[Allomengea scopigera]]'' *''[[Araeoncus humilis]]'' *''[[Bathyphantes gracilis]]'' *''[[Bathyphantes nigrinus]]'' *''[[Walckenaeria furcillata]]'' [[Kategooria:Eesti ämblikulaadsed| ]] [[Kategooria:Eesti loomade süstemaatilised nimestikud|Ämblikud]] aez1uyti2shfrnjye5p39zz75rwxo38 6176266 6176265 2022-08-10T17:32:48Z Dr Oldekop 12255 /* sugukond Huntämbliklased, Lycosidae */ wikitext text/x-wiki '''Eesti [[Ämblikud|ämblike]] süstemaatiline nimestik''' Eestis elab üle 520 liigi ämblikke. ==[[selts (bioloogia)|selts]] [[Ämblikud]], ''Aranei''== ===[[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Pärgkedruslased]], ''Oecobiidae''=== *''[[Oecobius annulipes]]'' ===sugukond [[Peitkedruslased]], ''Amaurobiidae''=== *''[[Amaurobius fenestralis]]'' ===sugukond [[Kedruslased]], ''Dictynidae''=== *''[[Dictyna arundinacea]]'' *''[[Dictyna pusilla]]'' *''[[Dictyna major]]'' *''[[Dictyna uncinata]]'' *''[[Dictyna latens]]'' *''[[Dictyna brevidens]]'' *''[[Dictyna mitis]]'' *''[[Argenna humilis]]'' *''[[Argenna patula]]'' ===sugukond [[Võrkkedruslased]], ''Uloboridae''=== *... ===sugukond [[Kuussilmlased]], ''Dysderidae''=== ===sugukond [[Reduämbliklased]], ''Gnaphosidae''=== *''[[Drassyllus lutetianus]]'' *''[[Drassyllus praeficus]]'' *''[[Drassyllus pusillus]]'' *''[[Micaria pulicaria]]'' *''[[Zelotes electus]]'' *''[[Zelotes latreillei]]'' *''[[Zelotes longipes]]'' ===sugukond [[Kottämbliklased]], ''Clubionidae''=== *''[[Clubiona pallidula]]'' ===sugukond [[Kammämbliklased]], ''Zoridae''=== ===sugukond [[Varjeämbliklased]], ''Anyphaenidae''=== ===sugukond [[Jahtämbliklased]], ''Sparassidae''=== *''[[Micrommata virescens]]'' ===sugukond [[Krabiämbliklased]], ''Thomisidae''=== *''[[Diaea dorsata]]'' *''[[Misumena vatia]]'' *''[[Xysticus audax]]'' *''[[Xysticus christatus]]'' *''[[Xysticus erraticus]]'' ===sugukond [[Jooksikämbliklased]], ''Philodromidae''=== *''[[Philodromus cespitum]]'' *''[[Tibellus oblongus]]'' ===sugukond [[Hüpikämbliklased]], ''Salticidae''=== *''[[Sitticus floricola]]'' ===sugukond [[Kantsilmlased]], ''Oxyopidae''=== ===sugukond [[Huntämbliklased]], ''Lycosidae''=== *''[[Alopecosa pulverulenta]]'' *''[[Aulonia albimana]]'' *''[[Pardosa agrestis]]'' ===sugukond [[Hiidämbliklased]], ''Pisauridae''=== *''Dolomedes fimbriatus'' [[hiidämblik]] *''Pisaura mirabilis'' [[nõmme-hiidämblik]] ===sugukond [[Lehterämbliklased]], ''Agelenidae''=== *''Agelena labyrinthica'' [[harilik lehterämblik]] *''Tegenaria domestica'' [[harilik majaämblik]] *''Tegenaria atrica'' [[keskeuroopa majaämblik]] ===sugukond [[Õgilämbliklased]], ''Mimetidae''=== ===sugukond [[Keraämbliklased]], ''Theridiidae''=== *''Steatoda bipunctata'' [[rasvämblik]] ===sugukond [[Õõneämbliklased]], ''Nesticidae''=== ===sugukond [[Sireämbliklased]], ''Tetragnathidae''=== *''Meta menardi'' [[koopaämblik]] *''Metellina merianae'' [[keldriämblik]] *''[[Pachygnatha clercki]]'' *''[[Pachygnatha degeeri]]'' *''[[Tetragnatha extensa]]'' *''[[Tetragnatha pinicola]]'' ===sugukond [[Võrkurlased]], ''Araneidae''=== *''[[Araneus alsine]]'' *''[[Araneus angulatus]]'' *''Araneus diadematus'' [[harilik ristämblik]] *''[[Araneus marmoreus]]'' *''[[Araneus quadratus]]'' *''[[Araneus saevus]]'' (üks leid Eestist) *''[[Araneus sturmi]]'' *''Argiope bruennichi'' [[herilasämblik]] *''[[Larinioides cornutus]]'' ===sugukond [[Kääbusämbliklased]], ''Erigonidae''=== ===sugukond [[Kangurlased]], ''Linyphiidae''=== *''[[Allomengea scopigera]]'' *''[[Araeoncus humilis]]'' *''[[Bathyphantes gracilis]]'' *''[[Bathyphantes nigrinus]]'' *''[[Walckenaeria furcillata]]'' [[Kategooria:Eesti ämblikulaadsed| ]] [[Kategooria:Eesti loomade süstemaatilised nimestikud|Ämblikud]] a96zpnmfs22pexptk4rpj5uttphzwgj 6176271 6176266 2022-08-10T17:35:03Z Dr Oldekop 12255 wikitext text/x-wiki '''Eesti [[Ämblikud|ämblike]] süstemaatiline nimestik''' Eestis elab üle 520 liigi ämblikke. ==[[selts (bioloogia)|selts]] [[Ämblikud]], ''Aranei''== ===[[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Pärgkedruslased]], ''Oecobiidae''=== *''[[Oecobius annulipes]]'' ===sugukond [[Peitkedruslased]], ''Amaurobiidae''=== *''[[Amaurobius fenestralis]]'' ===sugukond [[Kedruslased]], ''Dictynidae''=== *''[[Dictyna arundinacea]]'' *''[[Dictyna pusilla]]'' *''[[Dictyna major]]'' *''[[Dictyna uncinata]]'' *''[[Dictyna latens]]'' *''[[Dictyna brevidens]]'' *''[[Dictyna mitis]]'' *''[[Argenna humilis]]'' *''[[Argenna patula]]'' ===sugukond [[Võrkkedruslased]], ''Uloboridae''=== *... ===sugukond [[Kuussilmlased]], ''Dysderidae''=== ===sugukond [[Reduämbliklased]], ''Gnaphosidae''=== *''[[Drassyllus lutetianus]]'' *''[[Drassyllus praeficus]]'' *''[[Drassyllus pusillus]]'' *''[[Micaria pulicaria]]'' *''[[Zelotes electus]]'' *''[[Zelotes latreillei]]'' *''[[Zelotes longipes]]'' ===sugukond [[Kottämbliklased]], ''Clubionidae''=== *''[[Clubiona pallidula]]'' ===sugukond [[Kammämbliklased]], ''Zoridae''=== ===sugukond [[Varjeämbliklased]], ''Anyphaenidae''=== ===sugukond [[Jahtämbliklased]], ''Sparassidae''=== *''[[Micrommata virescens]]'' ===sugukond [[Krabiämbliklased]], ''Thomisidae''=== *''[[Diaea dorsata]]'' *''[[Misumena vatia]]'' *''[[Xysticus audax]]'' *''[[Xysticus christatus]]'' *''[[Xysticus erraticus]]'' ===sugukond [[Jooksikämbliklased]], ''Philodromidae''=== *''[[Philodromus cespitum]]'' *''[[Tibellus oblongus]]'' ===sugukond [[Hüpikämbliklased]], ''Salticidae''=== *''[[Sitticus floricola]]'' ===sugukond [[Kantsilmlased]], ''Oxyopidae''=== ===sugukond [[Huntämbliklased]], ''Lycosidae''=== *''[[Alopecosa pulverulenta]]'' *''[[Aulonia albimana]]'' *''[[Pardosa agrestis]]'' ===sugukond [[Hiidämbliklased]], ''Pisauridae''=== *''Dolomedes fimbriatus'' [[hiidämblik]] *''Pisaura mirabilis'' [[nõmme-hiidämblik]] ===sugukond [[Lehterämbliklased]], ''Agelenidae''=== *''Agelena labyrinthica'' [[harilik lehterämblik]] *''Tegenaria domestica'' [[harilik majaämblik]] *''Tegenaria atrica'' [[keskeuroopa majaämblik]] ===sugukond [[Õgilämbliklased]], ''Mimetidae''=== ===sugukond [[Keraämbliklased]], ''Theridiidae''=== *''Steatoda bipunctata'' [[rasvämblik]] ===sugukond [[Õõneämbliklased]], ''Nesticidae''=== ===sugukond [[Sireämbliklased]], ''Tetragnathidae''=== *''Meta menardi'' [[koopaämblik]] *''Metellina merianae'' [[keldriämblik]] *''[[Pachygnatha clercki]]'' *''[[Pachygnatha degeeri]]'' *''[[Tetragnatha extensa]]'' *''[[Tetragnatha pinicola]]'' ===sugukond [[Võrkurlased]], ''Araneidae''=== *''[[Araneus alsine]]'' *''[[Araneus angulatus]]'' *''Araneus diadematus'' [[harilik ristämblik]] *''[[Araneus marmoreus]]'' *''[[Araneus quadratus]]'' *''[[Araneus saevus]]'' (üks leid Eestist) *''[[Araneus sturmi]]'' *''Argiope bruennichi'' [[herilasämblik]] *''[[Larinioides cornutus]]'' ===sugukond [[Kääbusämbliklased]], ''Erigonidae''=== *''[[Trichoncus affinis]]'' ===sugukond [[Kangurlased]], ''Linyphiidae''=== *''[[Allomengea scopigera]]'' *''[[Araeoncus humilis]]'' *''[[Bathyphantes gracilis]]'' *''[[Bathyphantes nigrinus]]'' *''[[Walckenaeria furcillata]]'' [[Kategooria:Eesti ämblikulaadsed| ]] [[Kategooria:Eesti loomade süstemaatilised nimestikud|Ämblikud]] bdtvod5kbwtutofo5ihxcmxgrstnl9k 6176292 6176271 2022-08-10T17:54:40Z Dr Oldekop 12255 wikitext text/x-wiki '''Eesti [[Ämblikud|ämblike]] süstemaatiline nimestik''' Eestis elab üle 520 liigi ämblikke. ==[[selts (bioloogia)|selts]] [[Ämblikud]], ''Aranei''== ===[[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Pärgkedruslased]], ''Oecobiidae''=== *''[[Oecobius annulipes]]'' ===sugukond [[Peitkedruslased]], ''Amaurobiidae''=== *''[[Amaurobius fenestralis]]'' ===sugukond [[Kedruslased]], ''Dictynidae''=== *''[[Dictyna arundinacea]]'' *''[[Dictyna pusilla]]'' *''[[Dictyna major]]'' *''[[Dictyna uncinata]]'' *''[[Dictyna latens]]'' *''[[Dictyna brevidens]]'' *''[[Dictyna mitis]]'' *''[[Argenna humilis]]'' (''[[Lathys humilis]]'') *''[[Argenna patula]]'' *''[[Argenna subnigra]]'' ===sugukond [[Võrkkedruslased]], ''Uloboridae''=== *''[[Hyptiotes paradoxus]]'' ===sugukond [[Kuussilmlased]], ''Dysderidae''=== *''[[Segestria senoculata]]'' ===sugukond [[Reduämbliklased]], ''Gnaphosidae''=== *''[[Callilepis nocturna]]'' *''[[Gnaphosa bicolor]]'' *''[[Gnaphosa intermedia]]'' *''[[Gnaphosa leporina]]'' *''[[Gnaphosa lugubris]]'' *''[[Gnaphosa microps]]'' *''[[Gnaphosa montana]]'' *''[[Drassodes lapidosus]]'' *''[[Drassodes pubescens]]'' *''[[Drassyllus lutetianus]]'' *''[[Drassyllus praeficus]]'' *''[[Drassyllus pusillus]]'' *''[[Haplodrassus cognatus]]'' *''[[Haplodrassus moderatus]]'' *''[[Haplodrassus signifer]]'' *''[[Haplodrassus soerenseni]]'' *''[[Haplodrassus umbratilis]]'' *''[[Micaria decorata]]'' *''[[Micaria formicaria]]'' *''[[Micaria fulgens]]'' *''[[Micaria pulicaria]]'' *''[[Micaria silesiaca]]'' *''[[Micaria subopaca]]'' *''[[Phaeocedus braccatus]]'' *''[[Poecilochroa variana]]'' *''[[Scotophaeus loricatus]]'' *''[[Scotophaeus quadripunctatus]]'' *''[[Zelotes apricorum]]'' *''[[Zelotes clivicola]]'' *''[[Zelotes electus]]'' *''[[Zelotes latreillei]]'' *''[[Zelotes longipes]]'' *''[[Zelotes pedestris]]'' *''[[Zelotes petrensis]]'' *''[[Zelotes praeficus]]'' *''[[Zelotes pusillus]]'' *''[[Zelotes serotinus]]'' *''[[Zelotes subterraneus]]'' ===sugukond [[Kottämbliklased]], ''Clubionidae''=== *''[[Clubiona pallidula]]'' ===sugukond [[Kammämbliklased]], ''Zoridae''=== ===sugukond [[Varjeämbliklased]], ''Anyphaenidae''=== ===sugukond [[Jahtämbliklased]], ''Sparassidae''=== *''[[Micrommata virescens]]'' ===sugukond [[Krabiämbliklased]], ''Thomisidae''=== *''[[Diaea dorsata]]'' *''[[Misumena vatia]]'' *''[[Xysticus audax]]'' *''[[Xysticus christatus]]'' *''[[Xysticus erraticus]]'' ===sugukond [[Jooksikämbliklased]], ''Philodromidae''=== *''[[Philodromus cespitum]]'' *''[[Tibellus oblongus]]'' ===sugukond [[Hüpikämbliklased]], ''Salticidae''=== *''[[Sitticus floricola]]'' ===sugukond [[Kantsilmlased]], ''Oxyopidae''=== ===sugukond [[Huntämbliklased]], ''Lycosidae''=== *''[[Alopecosa pulverulenta]]'' *''[[Aulonia albimana]]'' *''[[Pardosa agrestis]]'' ===sugukond [[Hiidämbliklased]], ''Pisauridae''=== *''Dolomedes fimbriatus'' [[hiidämblik]] *''Pisaura mirabilis'' [[nõmme-hiidämblik]] ===sugukond [[Lehterämbliklased]], ''Agelenidae''=== *''Agelena labyrinthica'' [[harilik lehterämblik]] *''Tegenaria domestica'' [[harilik majaämblik]] *''Tegenaria atrica'' [[keskeuroopa majaämblik]] ===sugukond [[Õgilämbliklased]], ''Mimetidae''=== ===sugukond [[Keraämbliklased]], ''Theridiidae''=== *''Steatoda bipunctata'' [[rasvämblik]] ===sugukond [[Õõneämbliklased]], ''Nesticidae''=== ===sugukond [[Sireämbliklased]], ''Tetragnathidae''=== *''Meta menardi'' [[koopaämblik]] *''Metellina merianae'' [[keldriämblik]] *''[[Pachygnatha clercki]]'' *''[[Pachygnatha degeeri]]'' *''[[Tetragnatha extensa]]'' *''[[Tetragnatha pinicola]]'' ===sugukond [[Võrkurlased]], ''Araneidae''=== *''[[Araneus alsine]]'' *''[[Araneus angulatus]]'' *''Araneus diadematus'' [[harilik ristämblik]] *''[[Araneus marmoreus]]'' *''[[Araneus quadratus]]'' *''[[Araneus saevus]]'' (üks leid Eestist) *''[[Araneus sturmi]]'' *''Argiope bruennichi'' [[herilasämblik]] *''[[Larinioides cornutus]]'' ===sugukond [[Kääbusämbliklased]], ''Erigonidae''=== *''[[Trichoncus affinis]]'' ===sugukond [[Kangurlased]], ''Linyphiidae''=== *''[[Allomengea scopigera]]'' *''[[Araeoncus humilis]]'' *''[[Bathyphantes gracilis]]'' *''[[Bathyphantes nigrinus]]'' *''[[Walckenaeria furcillata]]'' [[Kategooria:Eesti ämblikulaadsed| ]] [[Kategooria:Eesti loomade süstemaatilised nimestikud|Ämblikud]] 5iwmubt0ejpvhxettlbq9ybmx05p6cy Ahvenanmanner 0 15589 6176384 5858721 2022-08-11T05:43:16Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = Aland map 01.png | osm = pind }} '''Ahvenanmanner''' ([[soome keel]]es ''Manner-Ahvenanmaa'' või ''Ahvenanmanner'', [[rootsi keel]]es ''Fasta Åland'') on [[Ahvenamaa]] saarestiku suurim [[saar]]. ==Geograafia== Saare pindala on 685 km&sup2;.<ref>[http://www.tem.fi/files/22872/Suomi_saarten_ja_vetten_maa_230309ruotsi.pdf ''Finland. Öarnas och sjöarnas land'' (Soome. Saarte ja järvede maa). Soome Töö- ja Majandusministeeriumi Saarekomitee väljaanne. Forssa 2009]</ref> Saar on lõhestatud paljudest lahtedest ja jaguneb [[poolsaar]]teks. Saar on kaljune ja künklik, kõrgus kuni 132 meetrit. See on Soome suurim meresaar ja suuruselt kolmas saar, arvestades ka sisevete saari. Saar asub [[Ahvenamaa maakond|Ahvenamaa maakonnas]], mis on [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] ulatusliku [[omavalitsus]]ega osa. Saar jaguneb 7 valla vahel, nende hulgas on ka Ahvenamaa ainuke linn [[Maarianhamina]]. ==Vaata ka== *[[Ahvenamaa saarestik]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Ahvenamaa maakond]] [[Kategooria:Soome saared]] nb1kjw1m117hc38m13os7mh5nu78wwp 6176385 6176384 2022-08-11T05:46:01Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = Aland map 01.png | osm = pind }} '''Ahvenanmanner''' ([[soome keel]]es ''Manner-Ahvenanmaa'' või ''Ahvenanmanner'', [[rootsi keel]]es ''Fasta Åland'') on [[Ahvenamaa saarestik]]u suurim [[saar]]. ==Geograafia== Saare pindala on 685 km&sup2;.<ref>[http://www.tem.fi/files/22872/Suomi_saarten_ja_vetten_maa_230309ruotsi.pdf ''Finland. Öarnas och sjöarnas land'' (Soome. Saarte ja järvede maa). Soome Töö- ja Majandusministeeriumi Saarekomitee väljaanne. Forssa 2009]</ref> Saar on lõhestatud paljudest lahtedest ja jaguneb [[poolsaar]]teks. Saar on kaljune ja künklik, kõrgus kuni 132 meetrit. See on Soome suurim meresaar ja suuruselt kolmas saar, arvestades ka sisevete saari. Saar asub [[Ahvenamaa maakond|Ahvenamaa maakonnas]], mis on [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] ulatusliku [[omavalitsus]]ega osa. Saar jaguneb 7 valla vahel, nende hulgas on ka Ahvenamaa ainuke linn [[Maarianhamina]]. ==Vaata ka== *[[Ahvenamaa saarestik]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Ahvenamaa maakond]] [[Kategooria:Soome saared]] eq9h6gfhflefb6qfqhaql3wxjcgx97z 6176470 6176385 2022-08-11T11:27:35Z Ohpuu 1638 /* Geograafia */ wikitext text/x-wiki {{Saar | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = Aland map 01.png | osm = pind }} '''Ahvenanmanner''' ([[soome keel]]es ''Manner-Ahvenanmaa'' või ''Ahvenanmanner'', [[rootsi keel]]es ''Fasta Åland'') on [[Ahvenamaa saarestik]]u suurim [[saar]]. ==Geograafia== Saare pindala on 685 km&sup2;.<ref>[http://www.tem.fi/files/22872/Suomi_saarten_ja_vetten_maa_230309ruotsi.pdf ''Finland. Öarnas och sjöarnas land'' (Soome. Saarte ja järvede maa). Soome Töö- ja Majandusministeeriumi Saarekomitee väljaanne. Forssa 2009]</ref> Saar on lõhestatud paljudest lahtedest ja jaguneb [[poolsaar]]teks. Saar on kaljune ja künklik, kõrgus kuni 132 meetrit. See on Soome suurim meresaar ja suuruselt kolmas saar, arvestades ka sisevete saari. Saar asub [[Ahvenamaa maakond|Ahvenamaa maakonnas]], mis on [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] ulatusliku [[omavalitsus]]ega osa. Saar jaguneb seitsmeks vallaks, nende hulgas on ka Ahvenamaa ainuke linn [[Maarianhamina]]. ==Vaata ka== *[[Ahvenamaa saarestik]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Ahvenamaa maakond]] [[Kategooria:Soome saared]] 2ixtoxbnpyljj33p89u2jb1ehyo205q Alar Kotli 0 19133 6176393 6116859 2022-08-11T06:19:55Z 195.80.118.146 wikitext text/x-wiki '''Alar Kotli''' ([[27. august]] [[1904]] [[Väike-Maarja]] – [[4. oktoober]] [[1963]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[arhitekt]] ja mööblidisainer. ==Elulugu== Alar Kotli sündis Väike-Maarja köstri [[Johan Kotli]] perekonnas. Alghariduse sai kodus. Aastatel [[1915]]–[[1922]] õppis [[Rakvere]]s Viru maakonna reaalgümnaasiumis (millele 1935. aastal projekteeris uue hoone), seejärel aastatel [[1922]]–[[1923]] [[Pallas (kunstikool)|Pallas]]es skulptuuri ja [[Tartu ülikool]]is matemaatikat<ref>http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=3555&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6plZJ3fkkOmG1opVQIpQ2VrGtrATCCGSw%253D</ref>. Arhitektikutse omandas aastatel [[1923]]–[[1927]] [[Gdański Tehnikaülikool|Danzigi Tehnikaülikooli]] arhitektuuriteaduskonnas. Aastatel [[1927]]–[[1928]] oli sealsamas [[Assistent (abiõppejõud)|assistent]]. Alar Kotli oli aastast 1930 [[Eesti Arhitektide Ühing]]u ja [[Rakenduskunstnike Ühing]]u ning aastast 1934 [[Insenerikoda|Insenerikoja]] liige. Ta osales 1945 [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Nõukogude Arhitektide Liidu]] asutamises ning oli 1945–1950 selle esimees ja 1955–1963 aseesimees. Samuti oli ta [[Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus]]e poolt valitud [[Riiginõukogu]] liikme valijamees. == Töökäik == * [[1930]]–[[1935]]: [[Haridus- ja Sotsiaalministeerium]] * 1935–[[1937]]: [[Teedeministeerium]] * 1937–[[1940]]: riigi ehitusettevõtte "Ehitaja" * 1939–1940: Haridusministeeriumi juurde asutatud [[Kunstikomitee]] liige * 1940–[[1941]]: Kergetööstuse RK Projekteerimiskeskuse abidirektor * 1941–[[1944]]: Tehnikadirektooriumi ehitusvalitsuses osakonnajuhataja * 1944–[[1958]]: "[[Estonprojekt]]i" arhitekt (aastast [[1955]] peaarhitekt) * 1958–[[1961]]: [[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi]] ehitus- ja arhitektuurisektori juhataja Samuti on Alar Kotli töötanud pedagoogina: *Aastast 1938 [[Riigi Kunsttööstuskool]]is *1940–1941 [[Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool|Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis]] *aastast 1946 (vaheaegadega) [[ERKI]]-s (aastast 1958 dotsent, aastast 1961 professori kandidaat; aastatel 1961–1963 arhitektuurikateedri juht) *1948–1952 [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] ==Looming== [[Pilt:Presidential Palace in Tallinn, Estonia.jpg|thumb|Kadrioru administratiivhoone]] Alar Kotli loomingu moodustab suur hulk eramuid ja ühiskondlikke hooneid, ka [[monument]]e (ja nende kavandeid). Olulisemad tööd ja ehitised: *[[Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik]] (1933) * A. Kotli enda eramu Väike-Maarjas (valmis 1933) *[[Rakvere gümnaasium]] (1935) *[[Rakvere Pauluse kirik]] (1935) *[[Toompea loss]]i juurde- ja ümberehitused (1935–1936) *[[Kadrioru administratiivhoone]] (1938) *Tartu [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] maja (1938) *[[Rüütli 40a|Pangahoone]] [[Pärnu]]s (1939) *[[Taagepera mõis]]a härrastemaja lähedusse ehitatud uus funktsionaalstiilis sanatooriumihoone (1930. aastate lõpp) *[[Tallinna Inglise Kolledž]], nüüd [[Tallinna Ülikool]]i ''Terra'' hoone (1939, Narva mnt 25), koostöös [[Erika Nõva]]ga *[[Estonia (teater)#Hoone|Estonia teatri]] taastamine (1945–1950), koostöös [[Edgar Johan Kuusik]]uga *[[Tallinna laululava]] (1958) [[Fail:Gymnasium-front Rakvere.jpg|pisi|Rakvere Gümnaasium]] ==Tunnustus== * 1947 Eesti NSV teeneline kunstitegelane ==Mälestuse jäädvustamine== * Antakse välja [[Alar Kotli arhitektuuripreemia|Alar Kotli arhitektuuripreemiat]]. * 16. oktoobril 1982 aastal [[Rakvere Gümnaasium|Rakvere Gümnaasiumi]] 70. juubeli puhul avati tema [[bareljeef]] kooli peasissekäigu kõrval.<ref>{{Netiviide|url=http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-alar-kotli|pealkiri=Rakvere Alar Kotli|väljaanne=Eesti monumentide e-kataloog}}</ref> ==Isiklikku== Alar Kotli tütred on arhitekt [[Anu Kotli]] ja programmeerija [[Malle Kotli]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} *{{ISIK|1426}} {{JÄRJESTA:Kotli, Alar}} [[Kategooria:Insenerikoja nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1963]] [[Kategooria:Mööblidisainerid]] 5f6sy3e6owggtr7i6160sek10w8tryv Suure-Jaani vald 0 19716 6176313 5606575 2022-08-10T18:54:56Z NOSSER 8097 /* Rahvastik */ wikitext text/x-wiki {{EestiVald | nimi = Suure-Jaani vald | lipp = Flag of Suure-Jaani.svg | lipu_link = [[Suure-Jaani valla lipp]] | vapp = Suure-Jaani valla vapp.svg | vapi_link = [[Suure-Jaani valla vapp]] | pindala = 748,8 | elanikke = | keskus = [[Suure-Jaani]] | kaart = Suure Jaani vald.png }} '''Suure-Jaani vald''' oli vald [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]]. [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[2005]] liitusid [[Suure-Jaani]] linn, Suure-Jaani vald, [[Olustvere vald]] ja [[Vastemõisa vald]] ning moodustasid Suure-Jaani valla. Valla territoorium kattus suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2017]] moodustati [[Võhma|Võhma linna]] ning Suure-Jaani, [[Kõo vald|Kõo]] ja [[Kõpu vald|Kõpu]] valla liitumisel [[Põhja-Sakala vald]].<ref name="suure-jaani.ee" /> == Asulad== Suure-Jaani vallas oli üks linn ([[Suure-Jaani]]), üks alevik ([[Olustvere]]) ja 46 küla. === Külad === [[Aimla]], [[Arjadi]], [[Epra]], [[Ilbaku]], [[Ivaski]], [[Jaska]], [[Jälevere]], [[Kabila (Suure-Jaani)|Kabila]], [[Karjasoo]], [[Kerita]], [[Kibaru]], [[Kildu]], [[Kobruvere]], [[Kootsi]], [[Kuhjavere]], [[Kuiavere]], [[Kurnuvere]], [[Kõidama]], [[Kärevere (Suure-Jaani)|Kärevere]], [[Lahmuse]], [[Lemmakõnnu]], [[Lõhavere]], [[Metsküla (Jaani)|Metsküla]], [[Mudiste]], [[Munsi]], [[Mäeküla (Suure-Jaani)|Mäeküla]], [[Navesti]], [[Nuutre]], [[Paelama]], [[Põhjaka]], [[Päraküla (Suure-Jaani)|Päraküla]], [[Reegoldi]], [[Riiassaare]], [[Rääka]], [[Sandra]], [[Sürgavere]], [[Taevere]], [[Tällevere]], [[Tääksi]], [[Vastemõisa]], [[Vihi]], [[Võhmassaare]], [[Võivaku]], [[Võlli (Suure-Jaani)|Võlli]], [[Ängi]], [[Ülde]]. == Rahvastik == {| class="wikitable" |+ Suure-Jaani valla rahvuslik koosseis (2011)<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2|pealkiri=RL0429: RAHVASTIK RAHVUSE, SOO, VANUSERÜHMA JA ELUKOHA JÄRGI, 31. DETSEMBER 2011|väljaanne=Statistikaamet|aeg=31. detsember 2011|vaadatud=03.11.2019}}</ref> !Rahvus !arv !% |- |Eestlased |5113 |98,42 |- |Venelased |37 |0,71 |- |Soomlased |29 |0,56 |- |Ukrainlased |8 |0,15 |- |Muud rahvused |8 |0,15 |} [[Fail:Suure-Jaani vallamaja 2013.JPG|pisi|Suure-Jaani vallamaja]] == Ajalugu == Suure-Jaani vald moodustati 1992. aasta 13. veebruaril.<ref name="riigiteataja1992" /> == Vallavanemad == Suure-Jaani vallavanemad on olnud [[Ain Olesk]] (1992–2002) ja [[Maie Käba]] (2002–2009). Alates 2009. aastast on vallavanem [[Tõnu Aavasalu]].<ref name="kovtp" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="riigiteataja1992">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13077386 Ida-Viru maakonna Avinurme ja Illuka valla, Valga maakonna Puka valla ning Viljandi maakonna Abja, Polli, Suure-Jaani valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta] (Vastu võetud 13.02.1992)</ref> <ref name="suure-jaani.ee">[http://www.suure-jaani.ee/uudised]</ref> <ref name="kovtp">[http://vol.kovtp.ee/documents/121452/286543/Maakonna+omavalitsused+ja+juhid+alates+1992.a..pdf/fcfc6166-1c2f-42ad-945b-b2b9a95b3fe7?version=1.0 Viljandimaa Omavalitsuste Liit: Maakonna omavalitsused ja juhid alates 1992. a (PDF-fail)]</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.suure-jaani.ee/ Suure-Jaani valla koduleht] {{koord |NS=58.12527778 |EW=25.34972222 |type=city |region=EE-84}} [[Kategooria:Eesti endised vallad]] [[Kategooria:Suure-Jaani vald| ]] nul9zdeeco64jc9rmu41aorujmghjid Vikipeedia arutelu:Saatkond 5 21796 6176254 6171623 2022-08-10T17:05:56Z UOzurumba (WMF) 167624 /* Enabling Section Translation: a new mobile translation experience */ wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Saatkond/Päis}} {{Vikipeedia arutelu:Saatkond/Päis}} {{arhiiv|*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 1|Arhiiv 1]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 2|Arhiiv 2]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 3|Arhiiv 3]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 4|Arhiiv 4]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 5|Arhiiv 5]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 6|Arhiiv 6]]}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv %(counter)d |algo = old(90d) |counter = 7 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} __TOC__ == Learn how Movement Strategy Implementation Grants can support your Movement Strategy plans == <section begin="announcement-content"/>Movement Strategy Implementation grants now provide more than $2,000 USD to put Movement Strategy plans into action. Find out more about [[:m:Special:MyLanguage/Grants:MSIG/About|Movement Strategy Implementation grants, the criteria, and how to apply]].<section end="annoumcent-content"/> [[User:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] ([[User talk:MNadzikiewicz (WMF)#top|talk]]) 13:30, 29 October 2021 (UTC) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:MNadzikiewicz_(WMF)/Delivery&oldid=22247589". --> == 2022 Board of Trustees Call for Candidates == <section begin="announcement-content" /> :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Call for Candidates/Short|You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Call for Candidates/Short|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Call for Candidates/Short}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' The Board of Trustees seeks candidates for the 2022 Board of Trustees election. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Announcement/Call_for_Candidates|'''Read more on Meta-wiki.''']] The [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022|2022 Board of Trustees election]] is here! Please consider submitting your candidacy to serve on the Board of Trustees. The Wikimedia Foundation Board of Trustees oversees the Wikimedia Foundation's operations. Community-and-affiliate selected trustees and Board-appointed trustees make up the Board of Trustees. Each trustee serves a three year term. The Wikimedia community has the opportunity to vote for community-and-affiliate selected trustees. The Wikimedia community will vote to fill two seats on the Board in 2022. This is an opportunity to improve the representation, diversity, and expertise of the Board as a team. ;Who are potential candidates? Are you a potential candidate? Find out more on the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Apply to be a Candidate|Apply to be a Candidate page]]. Thank you for your support, Movement Strategy and Governance on behalf of the Elections Committee and the Board of Trustees<br /><section end="announcement-content" /> 10. mai 2022, kell 13:39 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23215441". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Revisions to the Universal Code of Conduct (UCoC) Enforcement Guidelines</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="announcement-content" /> :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Revision discussions/Announcement|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Revision discussions/Announcement}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hello all, We'd like to provide an update on the work on the Enforcement Guidelines for the Universal Code of Conduct. After the conclusion of the community vote on the guidelines in March, the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Community Affairs Committee|Community Affairs committee (CAC)]] of the Board [https://lists.wikimedia.org/hyperkitty/list/wikimedia-l@lists.wikimedia.org/thread/JAYQN3NYKCHQHONMUONYTI6WRKZFQNSC/ asked that several areas of the guidelines be reviewed for improvements] before the Board does its final review. These areas were identified based on community discussions and comments provided during the vote. The CAC also requested review of the controversial Note in 3.1 of the UCoC itself. Once more, a big thank you to all who voted, especially to all who left constructive feedback and comments! The project team is working with the Board to establish a timeline for this work, and will communicate this next month. Members of the two prior [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Drafting committee|UCoC Drafting Committees]] have generously offered their time to help shape improvements to the Guidelines. You can read more about them and their work [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Drafting committee#Revisions_Committee|here]], as well as read [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Drafting_committee/Phase_2_meeting_summaries#2022|summaries of their weekly meetings in 2022]]. Wikimedians have provided many valuable comments together with the vote and in other conversations. Given the size and diversity of the Wikimedia community, there are even more voices out there who can give ideas on how to improve the enforcement guidelines and add even more valuable ideas to the process. To help the Revisions committee identify improvements, input on several questions for the committee’s review is requested. Visit the Meta-wiki pages ([[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Enforcement_guidelines/Revision_discussions|Enforcement Guidelines revision discussions]], [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Policy text/Revision_discussions|Policy text revision discussions]]) to get your ideas to the Committee - it is very important that viewpoints are heard from different communities before the Committee begins drafting revision proposals. On behalf of the UCoC project team <br /><section end="announcement-content" /> </div> [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 4. juuni 2022, kell 01:56 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23215441". --> == Results of Wiki Loves Folklore 2022 is out! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {{int:please-translate}} [[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|150px|frameless]] Hi, Greetings The winners for '''[[c:Commons:Wiki Loves Folklore 2022|Wiki Loves Folklore 2022]]''' is announced! We are happy to share with you winning images for this year's edition. This year saw over 8,584 images represented on commons in over 92 countries. Kindly see images '''[[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2022/Winners|here]]''' Our profound gratitude to all the people who participated and organized local contests and photo walks for this project. We hope to have you contribute to the campaign next year. '''Thank you,''' '''Wiki Loves Folklore International Team''' --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 4. juuli 2022, kell 19:12 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Tiven2240@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=23454230". --> == Enabling Section Translation: a new mobile translation experience == {{int:Hello}} Estonian Wikipedians! Apologies as this message is not in Estonian language, {{Int:Please-translate}}. The [[mw:Wikimedia_Language_engineering|WMF Language team]] is pleased to let you know that we will like to enable the [[mw:Content_translation/Section_translation|Section translation]] tool in Estonian Wikipedia. For this, our team will love you to read about the tool and test it so you can: * Give us your feedback * Ask us questions * Tell us how to improve it. Below is background information about Section translation, why we have chosen your community, and how to test it. '''Background information''' [[mw:Content_translation|Content Translation]] has been a successful tool for editors to create content in their language. More than one million articles have been created across all languages since the tool was released in 2015. The Wikimedia Foundation Language team has improved the translation experience further with the Section Translation. The WMF Language team enabled the early version of the tool in February in Bengali Wikipedia. Through their feedback, the tool was improved and ready for your community to test and help us with feedback to make it better. [https://design.wikimedia.org/strategy/section-translation.html Section Translation] extends the capabilities of Content Translation to support mobile devices. On mobile, the tool will: * Guide you to translate one section at a time in order to expand existing articles or create new ones. * Make it easy to transfer knowledge across languages anytime from your mobile device. Estonian Wikipedia seems an ideal candidate to enjoy this new tool since data shows significant mobile editing activity. We plan to enable the tool on Estonian Wikipedia in the coming weeks if there are no objections from your community. After it is enabled, we’ll monitor the content created with the tool and process all the feedback. In any case, feel free to raise any concerns or questions you may already have in any of the following formats: * As a reply to this message * On [[mw:Talk:Content_translation/Section_translation|the project talk page]]. '''Try the tool''' Before the enablement, you can try the current implementation of the tool in [https://test.m.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation our testing instance]. Once it is enabled on Estonian Wikipedia, you’ll have access to [[:ts:Special:ContentTranslation|https://et.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation]] with your mobile device. You can select an article to translate, and machine translation will be provided as a starting point for editors to improve. '''Provide feedback''' Please provide feedback about Section translation in any of the formats you are most comfortable with. We want to hear about your impressions on: * The tool * What you think about our plans to enable it * Your ideas for improving the tool. Thanks, and we look forward to your feedback and questions. [[Kasutaja:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[Kasutaja arutelu:UOzurumba (WMF)|arutelu]]) 7. juuli 2022, kell 08:43 (EEST) On behalf of the WMF Language team '''PS''': Sending your feedback or questions in English is particularly appreciated. But, you can still send them in the language of your choice. ===Section Translation tool enabled in Estonian Wikipedia=== Hello Friends! The Language team is pleased to let you know that the [https://www.mediawiki.org/wiki/Content_translation/Section_translation Section Translation] tool is [https://et.m.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?title=Especial:Traducci%C3%B3n_de_contenidos&from=en&to=et&sx=true&section=#/ now enabled in Estonian Wikipedia]. It means you can translate real content one section at a time using your mobile devices with ease. Now you can also start translating an article on your mobile device right when you notice it is missing in Estonian. From a Wikipedia article in any language, switch languages and search for eesti. If the article does not exist, an option to translate it will appear, as shown in the image below. [[File:Sx-language-selector-invite-th.png|thumb|center|Image of the entry point]] Content created with the tool will be marked [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Logid?type=&user=&page=&wpdate=&tagfilter=sectiontranslation&wpfilters%5B%5D=newusers with the “sectiontranslation” tag] for the community to review. We’ll monitor the content created, but we are very interested in hearing about your experience using the tool and reviewing the content created with it. So, [https://et.m.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation enjoy the tool] and [https://www.mediawiki.org/wiki/Talk:Content_translation/Section_translation provide feedback] on improving it. Thank you! [[Kasutaja:UOzurumba (WMF)|UOzurumba (WMF)]] ([[Kasutaja arutelu:UOzurumba (WMF)|arutelu]]) 10. august 2022, kell 20:05 (EEST) == Propose statements for the 2022 Election Compass == :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Propose statements for the 2022 Election Compass| You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Propose statements for the 2022 Election Compass|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Propose statements for the 2022 Election Compass}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hi all, Community members in the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022|2022 Board of Trustees election]] are invited to [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Community_Voting/Election_Compass|propose statements to use in the Election Compass.]] An Election Compass is a tool to help voters select the candidates that best align with their beliefs and views. The community members will propose statements for the candidates to answer using a Lickert scale (agree/neutral/disagree). The candidates’ answers to the statements will be loaded into the Election Compass tool. Voters will use the tool by entering in their answer to the statements (agree/disagree/neutral). The results will show the candidates that best align with the voter’s beliefs and views. ;Here is the timeline for the Election Compass: * July 8 - 20: Community members propose statements for the Election Compass * July 21 - 22: Elections Committee reviews statements for clarity and removes off-topic statements * July 23 - August 1: Volunteers vote on the statements * August 2 - 4: Elections Committee selects the top 15 statements * August 5 - 12: candidates align themselves with the statements * August 15: The Election Compass opens for voters to use to help guide their voting decision The Elections Committee will select the top 15 statements at the beginning of August. The Elections Committee will oversee the process, supported by the Movement Strategy and Governance team. MSG will check that the questions are clear, there are no duplicates, no typos, and so on. Best, Movement Strategy and Governance ''This message was sent on behalf of the Board Selection Task Force and the Elections Committee''<br /><section end="announcement-content" /> [[User:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] ([[User talk:MNadzikiewicz (WMF)|talk]]) 14. juuli 2022, kell 14:34 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23215441". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Movement Strategy and Governance News – Issue 7</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="msg-newsletter"/> <div style = "line-height: 1.2"> <span style="font-size:200%;">'''Movement Strategy and Governance News'''</span><br> <span style="font-size:120%; color:#404040;">'''Issue 7, July-September 2022'''</span><span style="font-size:120%; float:right;">[[m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7|'''Read the full newsletter''']]</span> ---- Welcome to the 7th issue of Movement Strategy and Governance News! The newsletter distributes relevant news and events about the implementation of Wikimedia's [[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy/Initiatives|Movement Strategy recommendations]], other relevant topics regarding Movement governance, as well as different projects and activities supported by the Movement Strategy and Governance (MSG) team of the Wikimedia Foundation. The MSG Newsletter is delivered quarterly, while the more frequent [[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy/Updates|Movement Strategy Weekly]] will be delivered weekly. Please remember to subscribe [[m:Special:MyLanguage/Global message delivery/Targets/MSG Newsletter Subscription|here]] if you would like to receive future issues of this newsletter. </div><div style="margin-top:3px; padding:10px 10px 10px 20px; background:#fffff; border:2px solid #808080; border-radius:4px; font-size:100%;"> * '''Movement sustainability''': Wikimedia Foundation's annual sustainability report has been published. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A1|continue reading]]) * '''Improving user experience''': recent improvements on the desktop interface for Wikimedia projects. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A2|continue reading]]) * '''Safety and inclusion''': updates on the revision process of the Universal Code of Conduct Enforcement Guidelines. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A3|continue reading]]) * '''Equity in decisionmaking''': reports from Hubs pilots conversations, recent progress from the Movement Charter Drafting Committee, and a new white paper for futures of participation in the Wikimedia movement. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A4|continue reading]]) * '''Stakeholders coordination''': launch of a helpdesk for Affiliates and volunteer communities working on content partnership. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A5|continue reading]]) * '''Leadership development''': updates on leadership projects by Wikimedia movement organizers in Brazil and Cape Verde. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A6|continue reading]]) * '''Internal knowledge management''': launch of a new portal for technical documentation and community resources. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A7|continue reading]]) * '''Innovate in free knowledge''': high-quality audiovisual resources for scientific experiments and a new toolkit to record oral transcripts. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A8|continue reading]]) * '''Evaluate, iterate, and adapt''': results from the Equity Landscape project pilot ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A9|continue reading]]) * '''Other news and updates''': a new forum to discuss Movement Strategy implementation, upcoming Wikimedia Foundation Board of Trustees election, a new podcast to discuss Movement Strategy, and change of personnel for the Foundation's Movement Strategy and Governance team. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/7#A10|continue reading]]) </div><section end="msg-newsletter"/> </div> Thank you for reading! [[User:RamzyM (WMF)|RamzyM (WMF)]] 18. juuli 2022, kell 04:37 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RamzyM (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23529147". --> == Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election == <section begin="announcement-content"/> :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election| You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Announcing the six candidates for the 2022 Board of Trustees election}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hi everyone, '''The Affiliate voting process has concluded.''' Representatives from each Affiliate organization learned about the candidates by reading candidates’ statements, reviewing candidates’ answers to questions, and considering the candidates’ ratings provided by the Analysis Committee. The selected 2022 Board of Trustees candidates are: * Tobechukwu Precious Friday ([[:m:User:Tochiprecious|Tochiprecious]]) * Farah Jack Mustaklem ([[:m:User:Fjmustak|Fjmustak]]) * Shani Evenstein Sigalov ([[:m:User:Esh77|Esh77]]) * Kunal Mehta ([[:m:User:Legoktm|Legoktm]]) * Michał Buczyński ([[:m:User:Aegis Maelstrom|Aegis Maelstrom]]) * Mike Peel ([[:m:User:Mike Peel|Mike Peel]]) You may see more information about the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Results|Results]] and [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Stats|Statistics]] of this Board election. Please take a moment to appreciate the Affiliate Representatives and Analysis Committee members for taking part in this process and helping to grow the Board of Trustees in capacity and diversity. These hours of volunteer work connect us across understanding and perspective. Thank you for your participation. Thank you to the community members who put themselves forward as candidates for the Board of Trustees. Considering joining the Board of Trustees is no small decision. The time and dedication candidates have shown to this point speaks to their commitment to this movement. Congratulations to those candidates who have been selected. A great amount of appreciation and gratitude for those candidates not selected. Please continue to share your leadership with Wikimedia. Thank you to those who followed the Affiliate process for this Board election. You may review the results of the Affiliate selection process. '''The next part of the Board election process is the community voting period.''' [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022#Timeline|You may view the Board election timeline here]]. To prepare for the community voting period, there are several things community members can engage with in the following ways: * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Candidates|Read candidates’ statements]] and read the candidates’ answers to the questions posed by the Affiliate Representatives. * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Community_Voting/Questions_for_Candidates|Propose and select the 6 questions for candidates to answer during their video Q&A]]. * See the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Candidates|Analysis Committee’s ratings of candidates on each candidate’s statement]]. * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Community Voting/Election Compass|Propose statements for the Election Compass]] voters can use to find which candidates best fit their principles. * Encourage others in your community to take part in the election. Best, Movement Strategy and Governance ''This message was sent on behalf of the Board Selection Task Force and the Elections Committee'' </div><section end="announcement-content"/> [[User:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] 27. juuli 2022, kell 17:03 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23530132". --> == Vote for Election Compass Statements == <section begin="announcement-content" /> :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Vote for Election Compass Statements| You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Vote for Election Compass Statements|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Vote for Election Compass Statements}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hi all, Volunteers in the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022|2022 Board of Trustees election]] are invited to [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Community_Voting/Election_Compass/Statements|vote for statements to use in the Election Compass]]. You can vote for the statements you would like to see included in the Election Compass on Meta-wiki. An Election Compass is a tool to help voters select the candidates that best align with their beliefs and views. The community members will propose statements for the candidates to answer using a Lickert scale (agree/neutral/disagree). The candidates’ answers to the statements will be loaded into the Election Compass tool. Voters will use the tool by entering in their answer to the statements (agree/disagree/neutral). The results will show the candidates that best align with the voter’s beliefs and views. Here is the timeline for the Election Compass: *<s>July 8 - 20: Volunteers propose statements for the Election Compass</s> *<s>July 21 - 22: Elections Committee reviews statements for clarity and removes off-topic statements</s> *July 23 - August 1: Volunteers vote on the statements *August 2 - 4: Elections Committee selects the top 15 statements *August 5 - 12: candidates align themselves with the statements *August 15: The Election Compass opens for voters to use to help guide their voting decision The Elections Committee will select the top 15 statements at the beginning of August Best, Movement Strategy and Governance ''This message was sent on behalf of the Board Selection Task Force and the Elections Committee'' </div><section end="announcement-content" /> [[User:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] 28. juuli 2022, kell 00:01 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23530132". --> 22ahy7r0tl5r3e2c87eogj38dx61ied Kolpino saar 0 33985 6176386 5868434 2022-08-11T05:51:19Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = Колпина.png | osm = pind }} [[Pilt:Kolpino saar Lüübnitsa küla poolt.JPG|pisi|Kolpino saar [[Lüübnitsa]] küla poolt]] '''Kolpino''' ([[eesti keel]]es ''Kulkna'', [[võru keel|võru]]/[[setu keel]]es ''Kulḱna'', [[vene keel]]es ''Колпино'', ''oстров Колпинa'') on saar [[Pihkva järv]]es, mis kuulub [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]i haldusalasse. Pindala 11,5&nbsp;km². Saarel asub [[Kolpino küla|Kolpino]] küla. [[1920]]–[[1944]] kuulus saar [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Petseri maakond|Petseri maakonna]] [[Kulje vald]]a. 1934. aasta aprillis toimus saarel 150 osavõtjaga kaklus.<ref>"Guljänjemäss" Kolpino saarel. [[Rahvaleht]] nr 83, 11. aprill 1934. Lk 1</ref> See on [[Peipsi-Pihkva järv]]e suurim saar. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Setumaa]] [[Kategooria:Petseri rajoon]] [[Kategooria:Peipsi]] [[Kategooria:Peipsi-Pihkva saared]] [[Kategooria:Venemaa saared]] [[Kategooria:Kalda vald]] [[Kategooria:Petseri maakond]] 29ks19ooerwsmld765sqyug3aq8dvpu Sõjanduse mõisteid 0 35633 6176487 6090767 2022-08-11T11:53:26Z Andres 5 /* P */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sõjandus]]e mõisteid.'' ''Sõdu on loetletud [[sõdade loend]]is, lahinguid [[lahingute loend]]is, dessante [[dessantide loend]]is, sõjaväelasi [[sõjaväelaste loend]]is, soomustehnikat [[soomustehnika loend]]is ja tulirelvi [[tulirelvade loend]]is. __NOTOC__{{tähed}} ===#=== *[[1. järgu kapten]] *[[2. järgu kapten]] *[[3. järgu kapten]] ===A=== [[Aatomikaitse]] – [[Aatomipomm]] – [[Aatomisuurtükk]] – [[Adjutant]] – [[Abilaev]] – [[Abilöök]] – [[Agressioon]] – ''[[Airsoft]]'' – [[Ajastatud sihtmärk]] – [[Ajateenija]] – [[Ajateenistus]] – [[Aktiiv-reaktiivmürsk]] – [[Aktiivsoomus]] – [[Akustiline luure]] – [[Alakaliiber (laskemoon)|Alakaliiber]] – [[Alaline üksus]] – [[Alamleitnant]] – [[Alampolkovnik]] – [[Alamporutšik]] – [[Allohvitser]] – [[Allveelaev]] – [[Allveetõrjelaev]] – [[Aluslekkiv laskemoon]] – [[Anneksioon]] – [[Amb]] – [[Arjergard]] – [[Arkebuus]] – [[Armee]] – [[Armeedegrupp]] – [[Armeegrupp]] – [[Armeekindral]] – [[Armeekorpus]] – [[Arsenal]] – [[Aspirant (sõjandus)|Aspirant]] – [[Auastmes ülendamine]] – [[Automaat (relv)|Automaat]] – [[Automaatrelv]] – [[Avangard]] – [[Aventail]] ===B=== [[ballistiline rakett]] – [[barbakaan]] – [[basinet]] – [[Basteitorn]] – [[Bastion]] – [[Berm]] – [[Bioloogiline relv]] – [[Blokaad]] – [[Brigaad]] – [[Brigaadikomandör]] – [[Budjonnõi müts]] ===C=== ''[[Casus belli]]'' – ''[[Causa belli]]'' – ''[[Casus fœderis]]'' ===D=== [[Demarkatsioonijoon]] – [[Demilitariseeritud tsoon]] – [[Demineerimine]] – [[Demobilisatsioon]] – [[Desarmeerimine]] – [[Dessandi lahingumasin]] – [[Dessant]] – [[Dessantlaev]] – [[Distsiplinaarkaristus (sõjandus)|Distsiplinaarkaristus]] – [[Diversioon]] – [[Diviis]] – [[Divisjon]] – [[Dott]] – [[Dzott]] – [[Družiina]] – [[Družinnik]] ===E=== [[E-päev]] – [[Eeljulgestus]] – [[Eelkäsk]] – [[Elektromagnetiline impulss]] – [[Elektrooniline sõda]] – [[Erioperatsioon]] – [[Eruväelane]] – [[Esimene löök]] – [[Eskadrill]] – [[Eskadron]] – [[Evakueerimistank]] ===F=== [[Faalanks]] – [[Faasijoon]] – [[Falkonett]] – [[Fašiin]] – [[Flotilliadmiral]] - [[Formeering]] – [[Forsseerimine]] – [[Fregatt]] – [[Fugass]] ===G=== [[GA (kaliiber)|GA]] – [[Gaasitorbik]] – [[Garnison]] – [[Gatling (relvaliik)|Gatling]] – [[Geipomm]] - [[Glassii]] – [[Gorž]] – [[G-päev]] – [[granaat (lõhkekeha)|Granaat]] – [[Granaadiheitja]] – [[Grenader]] – [[Grupp (sõjandus)|Grupp]] – [[Güüs]] ===H=== [[H-hetk]] – [[Haaramine]] – [[Haavlid|Haavel]] – [[Haubits]] – [[Helgiheitja]] – [[Hopliit]] – [[Husaar]] – [[Hävitaja]] (laev) – [[Hävituslennuk]] – [[Hübriidsõda]] – [[Hülss (relv)|Hülss]] ===I=== [[Ipriit]] – [[Iseliikuv suurtükk]] – [[Isikkoosseis]] ===J=== [[Jagu]] – [[Jalaväe lahingumasin]] – [[Jalaväekompanii]] – [[Jalaväelane]] – [[Jalaväerügement]] ([[Jalaväepolk]]) – [[Jalavägi]] – [[Jaotuspunkt]] – [[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem]] – [[Juhtimispunkt]] – [[Julgestus]] ===K=== [[Kaadriohvitser]] – [[Kaba]] – [[Kada]] – [[Kaevik]] – [[Kaevikusõda]] – [[Kahur]] – [[Kaitseatašee]] – [[Kaitseehitis]] – [[Kaitselaeng]] – [[Kaitselahing]] – [[Kaitseriiv (relv)|Kaitseriiv]] – [[Kaitseseisukord]] – [[Kaitsevall]] – [[Kaitseväeteenistus]] – [[Kaitseväeteenistuse tunnistus]] – [[Kaitsevägi]] – [[Kaliiber (relv)|Kaliiber]] – [[Kaliibrilaskemoon]] – [[Kapral]] – [[‎Kaptenleitnant]] – [[‎Kaptenmajor]] – [[Karabiin]] – [[Kartaun]] – [[Kartetš]] – [[Kasarm]] – [[Kasematt]] – [[Kastell]] – [[Kastell-linnus]] – [[Katana]] – [[Katapult]] – [[Kattelahing]] – [[Kattevägi]] – [[Kaudtuli]] – [[Keemiarelv]] – [[Kergekuulipilduja]] – [[Kiirlaskekahur]] - [[Kiirrünnak]] – [[Kiiver]] – [[Kilp]] – [[Kindlus]] - [[Kindral]] – [[Kindraladmiral]] - [[Kindralleitnant]] – [[Kindralmajor]] – [[Kindralpolkovnik]] – [[Kirp (relv)|Kirp]] – [[Kirjapomm]] – [[Kiviheitemasin]] – [[Kobarmiin]] – [[Kogunemisala]] – [[Kohaluure]] – [[Kollektiivkaitse]] – [[Kolmhark]] - [[Kolonn]] – [[Kompanii]] – [[Kompanii sisetoimkond]] – [[Konvendihoone]] – [[Konvoi]] – [[Kordon]] – [[Kornet]] – [[Korpus (sõjandus)|Korpus]] – [[Kortermeister]] – [[Kukk (relv)|Kukk]] – [[Kukri]] – [[Kuul]] – [[Kuulipilduja]] – [[Kõrgem ohvitser]] – [[Käsigranaat]] – [[Käsirelv]] – [[Käsitulirelv]] – [[Käsk]] – [[Käsklus]] – [[Käsuliin]] – [[Käsundusohvitser]] – [[Küberkaitse]] – [[Kübersõda]] – [[Külgmiin]] – [[Külmrelv]] ===L=== [[Laatsaret]] – [[Laevadiviis]] – [[Laevastikuadmiral]] – [[Lafett]] – [[Lahing]] – [[Lahingkomplekt]] – [[Lahingukord]] – [[Lahingulaev]] – [[Lahinguluure]] – [[Lahingupaar]] – [[Lahingurivistus]] – [[Lahingus langenu]] – [[Lahingutank]] - [[Lahingutoetus]] – [[Lahinguvalmidus]] – [[Lahkrivi]] – [[Laskekeha]] - [[Laskemoon]] – [[Leegiheitja]] – [[Leegion]] – [[Leegionär]] – [[Leekkuul]] – [[Leitnant]] – [[Lendkeha]] – [[Lennukikandja]] – [[Lennuvägi]] – [[lennuäss]] – [[Liikursuurtükk]] – [[Liisuvõtmine (sõjandus)|Liisuvõtmine]] - [[Liit (poliitika)|Liit]] – [[Liitlane]] – [[Ling]] – [[Linnalahing]] – [[Linnamägi]] – [[Linnus]] – [[Lukukoda (relv)|Lukukoda]] – [[Lukustusmehhanism (relv)|Lukustusmehhanism]] – [[Luure]] – [[Luurelaev]] – [[Luurepiilkond]] – [[Luuresoomuk]] – [[Lõhkeaine]] – [[Lõhkekuul]] – [[Lõkmed]] – [[Lähenemistee]] – [[Lähtejoon]] – [[Löökmehhanism (relv)|Löökmehhanism]] – [[Lööknõel (relv)|Lööknõel]] – [[Lünett (kindlustis)|Lünett]] ===M=== [[Maalinn]] – [[Maamiilits]] – [[Maamiin]] – [[Maastikuluure]] – [[Maat (auaste)|Maat]] – [[Maavägi]] – [[Madala intensiivsusega konflikt]] – [[Madrus]] – [[Malev]] – [[Mandritevaheline ballistiline rakett]] – [[Manööver]] – [[Manööversõda]] – [[Mašikulii]] – [[Merekindlus]] - [[Merelahing]] – [[Meremiin]] – [[Meresõda]] – [[Mereväebaas]] – [[Merevägi]] – [[Miin (sõjandus)|Miin]] – [[Miinijahtija]] – [[Miiniotsija]] – [[Miinipilduja]] – [[Miinipildujamiin]] – [[Miinitraaler]] – [[Miinitõke]] – [[Miiniveeskaja]] – [[Miiniväli]] – [[Miinivöönd]] – [[Miinivälja pass]] – [[Militaarne kommunikatsioon]] – [[Militaarrevolutsioon]] – [[Militarism]] – [[Military Load Class]] – [[Missioon]] – [[Mitmelasuline raketiheitja]] – [[Mittesurmavad relvad]] – [[Mobilisatsioon]] – [[Molotovi kokteil]] – [[Monitor (laevatüüp)|Monitor]] – [[Monster]] – [[Morgenstern]] – [[Mortiir]] – [[Moskiitolaevastik]] - [[Musket]] – [[Musketär]] – [[Mõõk]] – [[Mäss]] – [[Määrustik]] – [[Mürsk]] – [[Müüser]] ===N=== [[Napalm]] – [[Nebelwerfer]] – [[Nekrut]] – [[Neutronipomm]] – [[Nool]] – [[Nooremallohvitser]] – [[Nooremallohvitseride kursus]] – [[‎Nooremmaat]] – [[Nooremohvitser]] – [[Nooremseersant]] – [[Nooremveebel]] ===O=== [[Oda]] – [[Ohtlik ala]] – [[Ohvitser]] – [[Ohvitseri asetäitja]] – [[Ohvitseridekogu]] – [[Okupatsioon]] – [[Olukorra ettekanne]] – [[Ooteala]] ===P=== [[Padrun (laskemoon)|Padrun]] – [[Palissaad]] – [[Pantvang]] – [[Parlamentäär]] – [[Partisan]] – [[Pataljon]] – [[Pataljoni taktikaline grupp]] - [[Patarei (sõjandus)|Patarei]] – [[Patrull]] – [[Patrullkaater]] – [[Pealetung]] – [[Peitetehnoloogia]] – [[Perimeeter]] – [[Piiramine]] – [[Piiramismasin]] – [[Piiramisredel]] – [[Piiramisrõngas]] – [[Piiramistorn]] – [[Pikkvibu]] – [[Pioneer (sapöör)|Pioneer]] – [[Pioneerisõiduk]] – [[Pioneeriteenistus]] – [[Pioneerpataljon]] – [[Pistoda]] – [[Parool]] – [[Plahvatusohtlike esemete hävitamine]] – [[Platsdarm]] – [[Pneumorelv]] – [[Polemoloogia]] – [[Polügoon]] – [[Pomm]] – [[Pommitaja]] – [[Poolroomikveok]] – [[Preventiivsõda]] – [[Prožektor]] – [[Psühholoogiline sõda]] – [[Punaarmee]] – [[Põletatud maa taktika]] – [[Püssirohi]] – [[Püstol]] – [[Püstolkuulipilduja]] – [[Püüdurhävitaja]] – [[Püünismiin]] ==Q== [[Quick Reaction Alert]] ===R=== [[Raadiovaikus]] – [[Radar]] – [[Radioloogiline relv]] – [[Rahu]] – [[Rahuleping]] – [[Rahuoperatsioon]] – [[Raketiheitja]] – [[Raketiheitjapataljon]] – [[Raketiheitjapatarei]] – [[Raketikaitse]] – [[Raketimootoriga lendkeha]] – [[Rakett]] – [[Rakmed]] – [[Rammpalk]] – [[Rannikukaitsekompanii]] – [[Raskejalaväelane]] – [[Raskekuulipilduja]] – [[Ratsavägi]] – [[Raudteesuurtükk]] – [[Reaktiivmürsk]] – [[Reaktiivlennuk]] – ''[[Réduit]]'' - [[Reduut]] – [[Reflektorsihik]] – [[Regulaarvägi]] – [[Reid]] – [[Rekognostseerimine]] – [[Relv]] – [[Relv lae ja kaitseriivista!]] – [[Relvarahu]] – [[Relvasüsteem]] – [[Reserv]] – [[Reservõppekogunemine]] – [[Retranšment]] – [[Revolver]] – [[Riigikaitse]] – [[Riigikaitseõpetus]] – [[Riiklik julgeolek]] – [[Rikošett]] – [[Ringmüür]] – [[Ristleja]] – [[Risttuli]] – [[Rittmeister]] – [[Rivi]] – [[Rood]] – [[RPG (granaadiheitja)|RPG]] – [[Rännak]] – [[Rügement]] – [[Rühm (sõjandus)|Rühm]] – [[Rühmavanem]] – [[Ründekopter]] – [[Ründesuurtükk]] ===S=== [[Sabotaaž]] – [[Sadama peakomandör]] - [[Seersant]] – [[Sideohvitser]] – [[Sileraudne relv]] – [[Sillapea]] – [[Sinepigaas]] – [[Sissisõda]] – [[Snaiper]] – [[Snaiperrelv]] – [[Snaiprivastane taktika]] – [[Soomuk]] – [[Soomus (sõjandus)|Soomus]] – [[Soomusjalavägi]] – [[Soomuslaev]] – [[Soomusristleja]] – [[Soomusrong]] – [[Soomusrongirügement]] – [[Soomustamata sõiduk]] – [[Soomustransportöör]] – [[Soomusvägi]] – [[Staabikapten]] – [[Staabiohvitser]] – [[Staabiveebel]] – [[Staabiülem]] – [[Staap]] – [[Summuti (relvandus)|Summuti]] – [[Sundmobilisatsioon]] – [[Suudmepidur]] – [[Suur kaliiber]] – [[Suurtükilaev]] – [[Suurtükipataljon]] – [[Suurtükipatarei]] – [[Suurtükitorn]] – [[Suurtükiväepataljon]] – [[Suurtükivägi]] – [[Suurtükk]] – [[Sõda]] – [[Sõdur]] – [[Sõduri ajaleht]] – [[Sõduri baaskursus]] – [[Sõdurilaul]] – [[Sõdurivanna]] - [[Sõjaajakirjandus]] – [[Sõjaajalugu]] – [[Sõjaarhiiv]] – [[Sõjafotograafia]] – [[Sõjahaav]] – [[Sõjainvaliid]] – [[Sõjakohus]] – [[Sõjakomissar]] – [[Sõjakomissariaat]] – [[Sõjakool (üldmõiste)|Sõjakool]] – [[Sõjakunst]] – [[Sõjakuritegu]] – [[Sõjakurjategija]] – [[Sõjalaev]] – [[Sõjalennuk]] – [[Sõjaline algõpe]] – [[Sõjaline blokk]] – [[Sõjaline doktriin]] – [[Sõjaline kaastöö]] – [[Sõjaline konflikt]] – [[Sõjaline liit]] – [[Sõjaline luure]] – [[Sõjaline maskeering]] – [[Sõjaline operatsioon]] – [[Sõjaline organisatsioon]] – [[Sõjaline planeerimine]] – [[Sõjaline programm]] – [[Sõjaline väljaõpe]] – [[Sõjamajandus]] – [[Sõjameditsiin]] – [[Sõjaministeerium]] – [[Sõjamäng]] – [[Sõjandus]] – [[Sõjandusajalugu]] – [[Sõjandusrobot]] – [[Sõjandustegelane]] – [[Sõjandustermin]] – [[Sõjanui]] – [[Sõjaohver]] – [[Sõjaolukord]] – [[Sõjapropaganda]] – [[Sõjapõgenik]] – [[Sõjarelv]] – [[Sõja-revolutsioonikomitee]] – [[Sõjaromaan]] – [[Sõjasaladus]] - [[Sõjaseisukord]] – [[Sõjatagajärg]] – [[Sõjateadus]] – [[Sõjategevus]] – [[Sõjatehnoloogia]] – [[Sõjateooria]] – [[Sõjatribunal]] – [[Sõjatööstus]] – [[Sõjavang]] – [[Sõjavangilaager]] – [[Sõjavangistus]] – [[Sõjaveteran]] – [[Sõjaväebaas]] – [[Sõjaväekohuslane]] – [[Sõjaväekohustus]] – [[Sõjaväelaager]] - [[Sõjaväelane]] – [[Sõjaväeline auaste]] – [[Sõjaväeline diktatuur]] – [[Sõjaväeline distsipliin]] – [[Sõjaväeline kuritegu]] – [[Sõjaväeline luure]] – [[Sõjaväeline organisatsioon]] – [[Sõjaväeline riigipööre]] – [[Sõjaväelinnak]] – [[Sõjaväeluure]] – [[Sõjaväemäärustik]] – [[Sõjaväeobjekt]] – [[Sõjaväeorkester]] –[[Sõjaväepolitsei]] – [[Sõjaväeraamatukogu]] – [[Sõjaväeteenistus]] – [[Sõjaväetransport]] – [[Sõjaväeveok]] – [[Sõjaväevorm]] – [[Sõjaväevõim]] – [[Sõjavägi]] – [[Sõjaõigus]] – [[Süvaoperatsiooni teooria]] – [[Süütepomm]] ===Š=== [[Šrapnell]] ===T=== [[Taandumine]] – [[Taandumisoperatsioon]] – [[Tagalateenistus]] – [[Tagasilöök]] – [[Taktika (sõjandus)|Taktika]] – [[Taktikaline veoauto]] – [[Tank]] – [[Tankett]] – [[Tankihävitaja]] – [[Tankitõrje]] – [[Tankitõrjekompanii]] – [[Tankitõrjemiin]] – [[Tankitõrjepüss]] – [[Tankitõrjerakett]] – [[Tankitõrjesuurtükk]] – [[Tatšanka]] – [[Tavatu sõda]] – [[Teenistustoimkond]] – [[Teleskoopsihik]] – [[Telkmantel]] – [[Termotuumapomm]] – [[Tiibadjutant]] – [[Tiibrakett]] – [[Tormijooks]] – [[Torpeedo]] – [[Torpeedokaater]] – [[Torpeedoretriiver]] – [[Tragun]] – ''[[Trébuchet]]'' – [[Tsitadell]] – [[Tsiviilkaitse]] – [[Tsiviil-sõjalise koostöö koordineerimine]] – [[Tšok]] – [[Tule suunamine]] – [[Tulejuht]] – [[Tulejuhtimissüsteem]] – [[Tuletoetus]] – [[Tulirelv]] – [[Tunnimees]] – [[Tuumaallveelaev]] – [[Tuumakaitse]] – [[Tuumalaeng]] – [[Tuumapomm]] – [[Tuumarelv]] – [[Tuumarelvastus]] – [[Tuumarelvavabad piirkonnad]] – [[Tuumariik]] – [[Tuumasõda]] – [[Tuumatriaad]] - [[Tunnussõna]] – [[Tõkkesõlm]] – [[Täismantelkuul]] – [[Tääk]] ===U=== [[Urdaaž]] ===V=== [[Vaatluspost]] – [[Vaatlusskeem]] – [[Vaatlusõhupall]] – [[Vaherahu]] – [[Vahipost]] – [[Vahtkond]] – [[Valvekompanii]] – [[Vanemallohvitser]] – [[Vanemleitnant]] – [[‎Vanemmaat]] – [[‎Vanemmadrus]] – [[Vanemohvitser]] – [[Vanemseersant]] – [[Vanemveebel]] – [[Varisõda]] – [[Varitsus]] – [[Varjamine]] – [[Varjend]] – [[Vastutuspiirkond]] – [[Veebel]] – [[Veltveebel]] – [[Vesilinnus]] – [[Vesinikupomm]] – [[Veteran (sõjandus)|Veteran]] – [[Vibu]] – [[Viies kolonn]] – [[Viitepunkt]] – [[Viivituslahing]] – [[Vintpüss]] – [[Vintraud (relv)|Vintraud]] – [[Visiir (kiiver)|Visiir]] – [[Viskenuga]] - [[Võrgukeskne sõjapidamine]] – [[Väekoondis]] – [[Väeliik]] – [[Väeosa]] – [[Väepõlgur]] – [[Väike kaliiber]] – [[Välikaabel]] - [[Välisuurtükk]] – [[Välivorm]] ===Õ=== [[Õhuhäire]] – [[Õhuluure]] – [[Õhupüstol]] – [[Õhutulejuht]] – [[Õhutõrje]] – [[Õhutõrjesoomuk]] – [[Õlak]] – [[Õppus]] ===Ä=== *[[Äralõikamine]] ===Ü=== [[Üksus]] – [[Üleajateenija]] – [[Ülekaliiber (relv)|Ülekaliiber]] – [[Ülemleitnant]] – [[‎Ülemveebel]] [[Kategooria:Sõjandus| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] sekkzg694k8mk24za52s471ezso33jd Tanel Padar 0 41525 6176327 6163761 2022-08-10T19:42:12Z Mees9 118868 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Tanel Padar | Pilt = Tanel Padar by Stiina Kase.jpg | Pildi_kirjeldus = | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = Tanel Padar | Alias = | Sündinud = {{sünniaeg ja vanus|1980|10|27}} <br> [[Uhtna]]<ref>[http://tv.delfi.ee/varia/uhtnas-on-tanavu-juubelite-aasta.d?id=67234004 Delfi TV]</ref>, [[Rakvere rajoon]] | Surnud = | Päritolu = Eesti | Pill = kitarr | Hääleliik = | Stiil = [[rokkmuusika]], [[popmuusika]] | Amet = | Aktiivne = 1999– | Plaadifirma = Padar Production | Seotud_artistid = [[The Sun]], Speed Free, Compromise Blue, Vallatud Vestid, Tanel Padar Blues Band, Tanel Padar | URL = | Koosseis = | Endised_liikmed = | Tähelepanuväärsed_pillid =Kitarr }} [[Fail:Tanel Padar 2006.jpg|pisi|Tanel Padar 2006. aastal]] '''Tanel Padar''' (sündinud [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1980]] [[Uhtna]]s<ref>[http://tv.delfi.ee/varia/uhtnas-on-tanavu-juubelite-aasta.d?id=67234004 Delfi]</ref>) on eesti laulja ja laulukirjutaja. Ta kukkus [[1997]]. aasta suvel 17-aastasena [[Haljala Keskkool]]ist välja, samal aastal kui tema [[õde]] [[Gerli Padar|Gerli]] selle lõpetas. Aastatel [[2012]]–[[2015]] õppis ta [[Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium]]is. Sügisel [[2016]] asus õppima [[Estonian Business School]]i tehnoloogiaettevõtlust, millise eriala lõpetas ta 2020. aastal.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/1004547/foto-tehtud-tanel-padar-sai-bakalaureusediplomi "Tehtud! Tanel Padar sai bakalaureusediplomi"]. Õhtuleht, 16. juuni 2020</ref> Ta on õppinud [[klarnet]]it ja [[saksofon]]i, laulnud kiriku-, laste- ja poistekooris, tegelenud [[rahvamuusika]] ja [[võistlustants]]uga. Laiem tuntus saabus võitudega konkursil "[[Kaks takti ette]]" ([[1999]]) ja [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el ([[2001]]). ==Looming== Ta oli ansambli [[Speed Free]] looja ja ansambli kõik lood kirjutas ta ise. Hiljem on ta loonud ansambli [[The Sun]], [[Tanel Padar Blues Band]] ja Tanel Padar. *[[1999]] – võitis noorte lauljate konkursi "[[Kaks takti ette]]" *[[2000]] – osales ta taustalauljana [[Eda-Ines Etti]] Eurovisiooni laulus "[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]" *[[2001]] – võitis koos [[Dave Benton]]iga lauluga "[[Everybody]]" [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e *[[2013]]. aasta kevad – osales [[TV3]] telesaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja jõudis finaalis teisele kohale. Finaalsaates kehastas Tanel oma õde [[Gerli Padar]]it<ref>[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> *2018. aasta sügis – osales TV3 paroodiasaates "Su nägu kõlab tuttavalt" ===Diskograafia=== ====Tanel Padar & Speed Free==== *[[2001]] debüütalbum "Woman Knows" (Global Music Group) ====[[The Sun|Tanel Padar & The Sun]]==== *[[2005]] "[[The Greatest Hits (The Sun)|The Greatest Hits]]" ([[OÜ Crunch Industry|Crunch Industry]]) *[[2005]] "[[Veidi valjem kui vaikus]]" (Crunch Industry) *[[2006]] "[[100% Rock'n'Roll]]" (Crunch Industry) *[[2007]] "LIVE" (Crunch Industry) *[[2007]] "One of Those Days" (Crunch Industry) *[[2007]] "Veidi valjem kui vaikus II" (Crunch Industry]) *[[2008]] "Here Comes The Sun" (Crunch Industry) *[[2008]] "[[UNISEX|Unisex]]" (Crunch Industry) *[[2010]] "Ring" (Crunch Industry) *[[2015]] "Ma näen sind" (Crunch Industry) *[[2015]] "Veidi valjem kui vaikus III" (Crunch Industry) *2020 "Sinu Aeg" (Padar Production) ====[[Vallatud Vestid]]==== *[[2013]] "Lugusid meestest ja naistest" (Crunch Industry) *[[2013]] "Kelmid ja pühakud" (Crunch Industry) ====[[Tanel Padar Blues Band]]==== *[[2016]] – "Gold'n'Fish" (Crunch Industry) ====Tanel Padar==== '''EP''' *[[2017]] – "[[Parem veelgi]]" (Padar Production)<ref>{{Netiviide|Autor=Rutt Ernits|URL=https://menu.err.ee/648635/kuula-tanel-padar-avaldas-sooloalbumi-parem-veelgi|Pealkiri=Kuula: Tanel Padar avaldas sooloalbumi "Parem veelgi"|Väljaanne=menu.err.ee|Aeg=14. detsember 2017|Kasutatud=}}</ref> '''Singlid''' *2017 – "Teineteisele" (Padar Production) *2018 – "Lootusetus 2.0" (Padar Production) *2018 – "Tükike taevast" (Padar Production) *2019 – "Maagia" (Padar Production) *2019 – "Tartust paradiis" (Padar Production) *2020 – "Sinu aeg" (Padar Production) *2020 - “Uues valguses” (Padar Production) ===Näitlemine=== *2011 filmis "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (Kris) *2014–2015 TV3 teresarjas "[[Kättemaksukontor]]" (Daniel Frank) ==Tunnustus== *[[2001]] – [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti muusikaauhindade]] aasta uus tulija (Speed Free) *[[2001]] – [[aasta turismiedendaja]] koos Dave Bentoniga *[[2003]] – Eesti popmuusika auhinnagala [http://www.kuldneplaat.ee Kuldne Plaat] aasta raadiohitt (tema lugu "Unistus (As my life goes on)") *[[2006]] – Eesti muusikaauhindade jagamisel võitis [[The Sun|Tanel Padar & The Sun]] viieteistkümnest võimalikust auhinnast viis (aasta albumi, aasta ansambli, parima rokkartisti, parima hittloo valmistaja ja edukaima uue tulija auhinna) *[[2006]] – Kuldne Plaat (aasta uustulnuka auhind (Tanel Padar & The Sun)) *[[2007]] – Eesti Muusikaauhindade auhinnad (aasta albumi (Tanel Padar & The Sun), aasta rokkartisti ja aasta ansambli (albumiga "[[100% Rock'n'Roll|100% rock'n'roll]]" auhind) *[[2007]] – Kuldne Plaat (aasta albumi ja aasta meesartisti auhind) *[[2009]] – Eesti muusikaauhindade aasta rahvalemmik *[[2009]] – Kuldne Plaat (aasta albumi auhind albumi "[[UNISEX|Unisex]]" eest) *[[2014]] – aasta meelelahutaja *[[2016]] – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19386}}</ref> *[[2016]] – Kuldne Plaat (aasta meesartisti ja aasta ansambli (Tanel Padar & The Sun) auhind) ==Isiklikku== Taneli vanem õde [[Gerli Padar]] on samuti populaarne laulja, kes oli tuntud juba enne Tanelit. Tanel Padaril oli suhe [[Eda-Ines Etti]]ga. [[16. mai]]l [[2003]] abiellus ta endise modelli [[Katarina Kalda]]ga, kellel on varasemast kooselust poeg Andrei. Nende lahkuminek avalikustati juunis [[2006]] ja [[abielu]] lahutati [[12. juuni]]l [[2007]]. Hiljem oli tal suhe [[Evely Ventsli]]ga. Tema järgmine elukaaslane oli [[Kristel Mardisoo]]. 2017. aasta detsembris kinnitas Padar suhet [[Lauren Villmann]]iga. Paar kihlus 2018. aasta juunis ja 2019. aastal sündis neil tütar Linda. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} *{{MusicBrainz nimi|id=4e9dd273-ae16-4eb8-8805-2a1d90a4ffc2|nimi=Tanel Padar}} *[[Priit Pullerits]]. [http://www.elu24.ee/?id=119493 Tanel Padar kaugeneb paha poisi mainest]. Elu24.ee, 16. mai 2009 *[http://www.tv3.ee/tanel-padar-ja-sobrad/tanel-padar-ja-eeva-talsi-kattemaks Tanel Padar ja Eeva Talsi "Kättemaks"]. TV3 Play, 4. september 2015 *Heli Lehtsaar-Karma. [http://www.aripaev.ee/uudised/2016/12/17/kannapoorete-mees-tanel-padar "Kannapöörete mees Tanel Padar"]. Äripäev, 17. detsember 2016 {{Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{Eesti otsib superstaari}} {{Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad}} {{JÄRJESTA:Padar, Tanel}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Eurovisiooni võitjad]] [[Kategooria:Eesti otsib superstaari]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 9gdag8ho7u4x5ktj73wg9x51j5h2rf2 Eesti raadiojaamade loend 0 44646 6176208 6175802 2022-08-10T14:45:37Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7; 89,8<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] pklaqjtg4htsny0qqbbwpitoo7lin1t 6176462 6176208 2022-08-11T11:09:50Z 145.14.28.118 /* Tegevuse lõpetanud raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7; 89,8<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[You FM]] || || vene || FM || Narva 89,8 || Suleti 15. augustil 2022 ja asemele tekkis [[Jumos FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] 6kaiuki2a5v4p39pmp33j1yezwcm9mz 6176463 6176462 2022-08-11T11:10:35Z 145.14.28.118 /* Tegevuse lõpetanud raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7; 89,8<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[You FM]] || || || vene || FM || Narva 89,8 || Suleti 15. augustil 2022 ja asemele tekkis [[Jumos FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] 6y29flienk9wpbp9u6g82m5b0ohbviz 6176464 6176463 2022-08-11T11:10:49Z 145.14.28.118 /* Tegevuse lõpetanud raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7; 89,8<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[You FM]] || || || vene || FM || Narva 89,8 || Suleti 15. augustil 2022 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] b5z5fb9em6cgewf442qap8qrbgrup4a 6176466 6176464 2022-08-11T11:15:18Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7; 89,8<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[You FM]] || || || vene || FM || Narva 89,8 || Suleti 15. augustil 2022 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] ddk5ahpse78pgy8hrxt7voe89u1bo1t 6176468 6176466 2022-08-11T11:16:11Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[soome]], [[inglise]], [[eesti]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7; 89,8<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[You FM]] || || || vene || FM || Narva 89,8 || Suleti 15. augustil 2022 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] 2y00zjwk9gnyw42psn1ueopnl5a1e6h Urmas Lattikas 0 46233 6176367 6172780 2022-08-11T01:06:29Z 67.53.199.226 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Urmas Lattikas 2011.jpg|pisi|Urmas Lattikas 2011. aastal]] '''Urmas Lattikas''' (sündinud [[17. august]]il [[1960]] [[Tapa]]l) on eesti [[helilooja]] ja [[džäss]]pianist. [[Eesti Heliloojate Liit|EHL]] liige aastast [[2000]]. Ummi lõpetas[[1974]] Tapa Muusikakooli [[klaver]]i erialal ja [[1986]] [[Eesti Muusikaakadeemia]] [[Kompositsiooni eriala|kompositsiooni]] erialal, [[Eino Tamberg]]i õpilasena. Täiendas end [[1990]] [[Boston]]is [[Berklee Muusikakolledž]]is kompositsiooni ja džässklaveri erialal. [[1983]]. aastal asutas omanimelise džässkvinteti. ==Tunnustus== * [[1984]] [[Uno Naissoo]] nimelise loomingukonkursi laureaat<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-04-16 |arhiivimisaeg=2014-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140417002006/http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[1984]] [[Uno Naissoo]] nimelise loomingukonkursi laureaat<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-04-16 |arhiivimisaeg=2014-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140417002006/http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[2014]] [[Eesti Teatriliidu sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=1026 Urmas Lattikas 1974 Tapa/ Tallinn]. Eesti Ansamblite Andmebaas {{JÄRJESTA:Lattikas, Urmas}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti džässmuusikud]] [[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] 0pxoipdbi28s1llqxzmm06ixlrktyxc 6176396 6176367 2022-08-11T06:28:34Z WikedKentaur 464 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/67.53.199.226|67.53.199.226]] ([[User talk:67.53.199.226|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Pikne|Pikne]]. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Urmas Lattikas 2011.jpg|pisi|Urmas Lattikas 2011. aastal]] '''Urmas Lattikas''' (sündinud [[17. august]]il [[1960]] [[Tapa]]l) on eesti [[helilooja]] ja [[džäss]]pianist. [[Eesti Heliloojate Liit|EHL]] liige aastast [[2000]]. Lõpetas [[1974]] Tapa Muusikakooli [[klaver]]i erialal ja [[1986]] [[Eesti Muusikaakadeemia]] [[Kompositsiooni eriala|kompositsiooni]] erialal, [[Eino Tamberg]]i õpilasena. Täiendas end [[1990]] [[Boston]]is [[Berklee Muusikakolledž]]is kompositsiooni ja džässklaveri erialal. [[1983]]. aastal asutas omanimelise džässkvinteti. ==Tunnustus== * [[1984]] [[Uno Naissoo]] nimelise loomingukonkursi laureaat<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-04-16 |arhiivimisaeg=2014-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140417002006/http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[1984]] [[Uno Naissoo]] nimelise loomingukonkursi laureaat<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-04-16 |arhiivimisaeg=2014-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140417002006/http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=6 |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[2014]] [[Eesti Teatriliidu sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=1026 Urmas Lattikas 1974 Tapa/ Tallinn]. Eesti Ansamblite Andmebaas {{JÄRJESTA:Lattikas, Urmas}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti džässmuusikud]] [[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] snlrcuqnnytkuzv8pd73hwyowcicwsm Arutelu:Tanel Padar 1 47148 6176432 5198977 2022-08-11T08:35:36Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Mis tähendab eelnevast kooselust? Kas Tanel ja Katariina said Andrei juba enne abiellumist? [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 27. mai 2006, kell 19.41 (UTC) :Andrei sündis USA-s ja tema isa on USA-s elav venelane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. mai 2006, kell 20.20 (UTC) ---- [[2006]]. aasta juunis läksid nad lahku. : See ei tähenda ju abielulahutust, eks ole? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. september 2006, kell 19:42 (UTC) Hetkel käib Tanel Evely Ventsliga. : Seda peaks teisiti sõnastama. Ja sõna "hetkel" ei ole üldse asjakohane ega kuigi informatiivne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. september 2006, kell 19:42 (UTC) :: Siuksed "isiklikud" asjad hetke seisuga on yldse kahtlased. Saaks veel aru, kui selles "isiklikus" osas räägitakse näiteks miskist fyysilisest seigast, et vasak käsi halvatud või diabeetik või muud taolist. Aga see, et "hetkel eelistab blondiine" vmt ei ole tõepoolest entsyklopeediline teave. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 8. september 2006, kell 20:28 (UTC) Sünnikoht muudeti ära, kes oskab, võiks kontrollida. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 2. september 2011, kell 00:25 (EEST) :vaata ja kuula http://tv.delfi.ee/video/6iSbbwu5/ umbes 1:10 -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] :: OK. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 2. september 2011, kell 02:24 (EEST) ::: Viide peaks ikkagi olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. september 2011, kell 12:50 (EEST) ::: Peaks olema pikem jutt, muidu jäädaksegi seda parandama. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2014, kell 08:26 (EET) '' Aprillis 2006 viskas Katarina Taneli korterist välja.<br> Tõstsin välja, minu meelest pole entsüklopeedia jaoks oluline teave. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. veebruar 2017, kell 18:37 (EET) "Tanelil on olnud kaks autot: Ford Mustang ja Audi ..., millega 2007. aasta 30. juuni varahommikul ta tabati purjuspäi autojuhtimiselt ja kiiruse ületamiselt ..." - Kus on alles mees, juhtis purjuspäi kaht autot korraga! Tõsi, tegelikult ei ole üldjuhul oluline, millise autoga keegi sõitnud on, kui ta pole just motosportlane või neid tähelepanuväärselt ei promo (nt kui tekib skandaal, sest kodanik reklaamib telekas üht, aga eraelus sõidab teisega ja ütleb intervjuus, et reklaamitavat jälestab). Pealegi muutub selline info nii kiirelt ja on üldjuhul nii isiklik, et artiklit ajakohasena hoida ei suuda keegi peale subjekti enda. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 27. september 2018, kell 23:48 (EEST) Tähelepanuväärsel kombel ei saa artiklist teada, millist muusikat kodanik Padar teeb ja mis on selle väärtus kriitikute silmis, millist tema plaati peetakse kõige paremaks jne. Faktoloogia on tore, aga alles tõlgendused panevad selle konteksti. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 21. jaanuar 2019, kell 17:06 (EET) ---- Palun pange infokastis asendatud pilt artiklisse sisse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2022, kell 11:35 (EEST) b4rn59o5gexo2dkf3c380r8yc1rkj4w Hans Kruus 0 48028 6176477 6090153 2022-08-11T11:35:26Z Ohpuu 1638 /* Teadustöö */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hans Kruus, 1920s.jpg|pisi|Hans Kruus]] '''Hans Johannes Kruus''' ([[22. oktoober]] [[1891]] [[Tartu]] – [[30. juuni]] [[1976]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[ajaloolane]] ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude]] riigi-, haridus- ja kultuuritegelane. Ajaloolasena oli ta üks eesti professionaalse ajalooteaduse rajajaid. [[Tartu Ülikool]]i Eesti ja põhjamaade ajaloo professor, Tartu Ülikooli prorektor ([[1935]]-[[1938]]), Tartu Riikliku Ülikooli rektor ([[1940]]-[[1941]] ja [[1944]]) ning [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] esimene president ([[1946]]-[[1950]]). Nõukogude tegelasena oli ta [[Johannes Varese valitsus|Varese valitsuse]] peaministri asetäitja juunist augustini [[1940]], [[Eesti NSV]] välisasjade rahvakomissar [[1944]]–[[1946]] ja [[Eesti NSV]] välisminister [[1946]]-[[1950]]. == Elukäik == Kruus lõpetas [[1911]]. aastal [[Tartu Õpetajate Seminar]]i ja töötas alates [[1913]]. aastast kooliõpetajana. Kui gümnaasiumi küpsuseksamid said tehtud, asus ta [[1915]]. aastal [[Tartu Ülikool]]is ajalugu õppima. Akadeemiliselt oli ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. Aastail [[1915]]–[[1916]] oli ajalehe [[Vaba Sõna]] tegevtoimetaja. [[1916]]. aastal astus ta Vene sõjaväkke ja [[1917]] sattus [[Petrograd]]i, kus oli ka [[Veebruarirevolutsioon]]i ajal. Poliitiliselt ühines Kruus ülevenemaalise sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) parteiga, kelle loosungiks oli "maa ja vabadus". Tema valikut mõjutas tõenäoliselt ka see, et esseeride partei oli väheseid Vene poliitilisi jõude, kes vähemalt sõnades tunnustas rahvaste [[enesemääramisõigus]]t ja [[föderatsioon]]iprintsiipi riigi ülesehituses. Pärast [[eesti rahvusväeosad]]e loomist teenis Kruus [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti polgus]] [[Rakvere]]s ja [[Tallinn]]as ning kujunes sel perioodil sisuliselt elukutseliseks poliitikuks. Kruus kuulus poliitilisse rühmitusse ([[Gustav Suits]], [[Johannes Semper]], [[Jaan Kärner]], [[Villem Ernits]], [[Hugo Reiman]], [[Erich Joonas]], [[Hugo Raudsepp]], [[Karl Freiberg]] jt), kes lõid Venemaa [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|Sotsialistide-Revolutsionääride (esseeride) Partei]]st eraldunud [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] ning sai selle partei keskkomitee esimeheks. Sama aasta lõpul külastas ta ka [[Jossif Stalin]]it, ta esitas viimasele iseseisva Eesti Töölisvabariigi idee, ent see ei leidnud toetust. [[1918]]. aasta novembris sai Kruusist [[Eesti Maanõukogu]], [[1919]]. aasta aprillis [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige. 18. novembril 1918 nimetas [[Eesti Ajutine Valitsus]] ta [[Siseministeerium]]i juures asuva Saksa käsilaste eeluurimise ameti juhatajaks.<ref name="TCzog" /> Oli 1919. aastal Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride partei keskkomitee ajalehe [[Töörahva Võitlus]] vastutav toimetaja. [[1920]]. aastal valiti ta [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Iseseisva Sotsialistliku Töölispartei]] (EISTP) ehk isesotside esimeheks. Seejärel süüdistati teda, ilmselt alusetult, mahhinatsioonides [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] ja teiste Eesti iseseisvuse vastaste tegelastega. Ta käis ka [[1921]]. aastal Moskvas ja püüdis saavutada EISTP vastuvõtmist [[Komintern]]i, kuid tulutult. Seejärel pettus ta enamlikus poliitikas lõplikult ning taandus järk-järgult ka Eesti poliitareenilt. Ta asus üha enam tegelema [[ajalugu|ajalooga]], jätkates varem pooleli jäänud ülikooliõpinguid. Pärast magistrikraadi saamist jäi Kruus 1924. aastast ülikooli tööle ning oli seal ülimalt aktiivne nii õppejõu, uurija kui ka organisaatorina. Ta oli Eesti ja põhjamaade ajaloo erakorraline, alates 1934. aastast korraline professor.<ref name="QeifH" /> Ta oli Sihtasutise [[M. Varese Toetusraha]] juhatuse liige. [[1935]] sai Kruusist Tartu Ülikooli prorektor, sellelt ametikohalt vabastati ta seoses uue ülikoolide seadusega [[1938]]. aastal. [[1930. aastad|1930. aastate]] lõpus uuris Kruus ka [[Jaan Tõnisson]]i tegevust, seda oli ta kohati teinud juba varemgi ([[1921]]. aastal ilmus talt uurimus Tõnissoni kui "Eesti kodanluse juhi" kohta), ent nüüd koostas ta mahuka koguteose "Jaan Tõnisson töös ja võitluses". 1. juulist 1939 kuni 30. juunini 1940 oli professor Hans Kruus tema enda palvel õppetööst vabastatud, võimaldamaks tal lõpetada üldise eesti rahvusliku liikumise ajaloo koostamist. Eesti NSV-s Kruusi enda poolt levitatud väide, nagu oleks ta õppetööst eemaldatud konflikti tõttu Eesti valitsusega, pole tõestatud. <ref>Jüri Kivimäe. Rektor Hans Kruus. 2017. Lk 99–100</ref> Pärast [[1940]]. aasta [[juunipööre]]t määrati ta [[Johannes Varese valitsus]]e ministriks<ref name="NPbxy" /> ja ühtlasi peaministri asetäitjaks. 3. augustil 1940 kirjutas Hans Kruus kommunistlikku parteisse astumise avalduse (soovitajateks olid [[Johannes Vares]] ja [[Nigol Andresen]]). 1940. aasta septembris määrati ta [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] rektoriks. 1941. aasta suvel evakueerus ta NSV Liitu ning täitis seal EKP ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] ülesandeid. Ta sai Eesti NSV välisasjade rahvakomissariks ning 1946. aastal [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] esimeseks presidendiks. [[1950]]. aasta alguses Eesti NSV Teaduste Akadeemia president Hans Kruus vallandati, sest ta langes "kodanliku natsionalistina" põlu alla. Ta vahistati 1950. aasta lõpul ja viibis eeluurimise all Moskva vanglates. Talle ei jõutud esitada süüdistust ega anda kohtu alla. Peale [[Jossif Stalin]]i surma vabastati ta 1954. aasta algul ning ta jäi elama Moskvasse, kus ta töötas NSV Liidu Teaduste Akadeemias. Ta tuli 1960. aastal Eestisse tagasi. Hiljem oli ta kuni surmani [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] kaastöötaja, jätkas oma tegevust peamiselt ajaloo ja koduloo alal. ==Teadustöö== Ta uuris põhjalikult [[Eesti varauusaeg]]a ja kirjutas [[1924]]. aastal magistritööna detailse uurimuse [[Liivi sõda|Vene-Liivi sõjast]] aastatel 1558–1561. Edasised kirjutised annavad märku huvi nihkumisest 19. sajandi esimese poole talurahvaliikumistele, mille mahukal uurimisel – Tartu ja Riia arhiivides ning silla- ja kihelkonnakohtute fondides, aga ka isiklikel kirjavahetustel ja suulisel traditsioonil – põhines ta [[1930]]. aastal kaitstud doktoriväitekiri. Edasised uurimused puudutasid 19. sajandi teist poolt – ärkamisaega, olulisi isikuid selles ja [[Aleksandrikool]]i, millest ilmus 1939. aastal monograafia "Eesti Aleksandrikool".<ref name="ZqSke" /> Kruusi toimetamisel ilmusid Eesti ajaloo üldkäsitluse (pealkirjaga "[[Eesti ajalugu (1935–)|Eesti ajalugu]]") kolm esimest köidet, mis käsitlesid vastavalt [[muinasaeg|muinas]]-, [[keskaeg|kesk]]- ja [[varauusaeg]]a (kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]]). [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioon]]i ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu ajalookäsitluse väljaandmine aga katkes (see taastati alles [[1999]]. aastal [[Lennart Meri]] initsiatiivil). ==Teoseid== *Peetrilinnas ajaloo suurpäivil: Veebruar-märts 1917: [Päevaraamatulised ülestähendused]. Tartu: Noor-Eesti, [[1917]] *Eesti poliitiliste erakondade programmid (toimetaja). Tartu: Eesti Üliõpilaste Poliitilist Kihutustööd Korraldav Toimekond, [[1917]] *Rahvusautonoomia. Tartu: Eesti Üliõpilaste Poliitilist Kihutustööd Korraldav Toimekond, 1917 *Sotsialistide-Revolutsionääride Partei agraarprogramm ja maaolud Eestis. Tallinn: E.S.-R.P. Kirjastuse Osaühisus "Töö ja Võitlus", 1917 *Vene ja Eesti poliitiliste erakondade programmid. Tartu: Eesti Üliõpilaste Poliitilist Kihutustööd Korraldav Toimekond, 1917 *Oinaad: siseminister Oinasest, kommunist Kingissepast, sots.-revolutsionäär Kärnerist ja Eesti sotsiaaldemokraatiast. Tallinn: Vasar, [[1919]] *Linn ja küla Eestis. Tartu: Noor-Eesti, [[1920]] *''Jaan Tõnisson Eesti kodanluse juhina''. Tartu: Odamees, [[1921]] *''Vene-Liivi sõda : (1558–1561)''. Tartu: Loodus, [[1924]] (magistritööna [[1923]]) *''Eesti ajaloo lugemik. I, valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt 1561. aastani'' (koostaja). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1924]] *''Eesti ajaloo lugemik. II, Valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt 1561.–1721. a.'' (koostaja). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1926]] *''Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. I, Eesti rahvusliku ärkamiseni''. Tartu: Loodus, [[1927]] *''Pühajärve sõda : 1841. a.'' Tartu: Loodus, 1928 *''Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. II''. Tartu: Loodus, [[1928]] *''Eesti ajaloo lugemik. III, Valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt XVIII ja XIX sajandil (koostaja). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1929]] *Eesti Vabariigi Tartu Ülikool : 1919–1929. Toimetaja, koos [[Peeter Treiberg]]iga. Tartu: [[1929]] *Talurahva käärimine Lõuna-Eestis XIX sajandi 40-ndail aastail. ''Mit einem Referat die Bauernbewegung in Südestland in den 40-er Jahren des XIX Jahrhunderts''. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1930]] *Carl Robert Jakobson võitlejana: äärjooni. Tartu [[1932]] *''Punased aastad : mälestisi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis. I.'' Toimetaja. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1932]] *''Eesti: ajalugu''. Tartu, 1932. Äratrükk Eesti Entsüklopeediast, koos [[Ants Piip|Ants Piibuga]]. *''Eesti rahvusliku ärkamise algupäevilt: palvekirjade-aktsioonid 1860-ndail aastail''. Tartu 1934 *''Eesti ajalugu. I, Esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus''. Peatoimetaja ja autor. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1935]] (teine trükk [[1936]]) *''Eesti ajalugu. II, Eesti keskaeg''. Toimetaja ja autor. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1937]] *''Eesti ja Läti rahvusliku ärkamisliikumise kokkupuuteist''. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1938]] *''Jaan Tõnisson töös ja võitluses : koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul''. Toimetaja ja autor. Tartu: Koguteose "Jaan Tõnisson" komitee, [[1938]] *''Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad''. Toimetaja. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1939]] *''Eesti Aleksandrikool''. Tartu: Noor-Eesti, [[1939]] *''Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide''. Toimetaja koos [[Peeter Tarvel]]i ja [[Jaan Olvet]]iga. Tallinn, Tartu: Loodus, [[1940]] (uustrükk [[2002]]). *Eesti ajalugu. III, Rootsi ja Poola aeg. Toimetaja, koos [[Otto Liiv]]iga. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, [[1940]] *Jüriöö ülestõusu ajaloolised käsud tänapäevale. Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, 1943 *Eesti ajalugu saksa fašismi vastu. [[Moskva]] [[1943]] *Eesti ajaloost XIX sajandi teisel poolel : 60–80-ndad aastad: lühiuurimusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, [[1957]] *Sajand lõppes, teine algas : mälestusi lapse- ja koolipõlvest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, [[1964]] *Koos oma rahva ajalooga Suures Isamaasõjas. Tallinn: Eesti Raamat, [[1971]] *Ajaratta uutes ringides: mälestusi, 1907–1917. Tallinn: Eesti Raamat, [[1979]] *Eesti küsimus. Koostajad [[Hando Runnel]] ja [[Toomas Karjahärm]]. // [[Eesti mõttelugu]] 62. Tartu: Ilmamaa, [[2005]] **[[Eero Medijainen]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=5447:hans-kruusi-k-simus&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3077 "Hans Kruusi küsimus" (raamatu "Eesti küsimus" arvustus)]. [[Sirp]], [[26. august]] [[2005]], lk 5 **[[Aarne Ruben]]. [http://www.postimees.ee/240905/esileht/kultuur/177885.php "Hans Kruus ilma küla ja linnata" (raamatu "Eesti küsimus" arvustus)]. [[Postimees]], [[23. september]] 2005, lk 20 **[[Teet Veispak]]. [http://www.epl.ee/artikkel/304990 "Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist" (raamatu "Eesti küsimus" arvustus)]. [[Eesti Päevaleht]]: Arkaadia, [[11. november]] 2005, lk 14 **[[Peeter Järvelaid]]. [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=11864 Üks mõtteväärne mees]. [[Eesti Elu]], 2. detsember 2005 ===Kirjutisi jätkväljaannetes=== *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=98 "Ühe ilmavaate loomiskatse puhul"]. [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr 5 [[1923]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=376 "Liivi orduriigi hukkumise põhjusist"]. [[Ajalooline Ajakiri]] nr 1 [[1924]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=376 "Eesti talurahva "välispoliitilisest orientatsioonist"]. Ajalooline Ajakiri nr 1 [[1928]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=151 "Liivimaa rüütelkonna võitlus eesti rahvusliku trükisõna vastu 1879.–83. a"]. Looming nr 4 [[1929]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=149 "Carl Robert Jakobson võitlejana"]. [[Eesti Kirjandus]] nr 4 [[1932]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=485 "Murdekuudel 1917–18"]. Looming nr 9, [[1933]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=103 "Eesti rahvusliku ärkamise algupäevilt"]. Eesti Kirjandus nr 8–11 [[1934]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=209 "Isik ja ühiskond kultuurilises loomingus"]. Looming nr 8 [[1935]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=427 "Isik, ühiskond ja riik"]. [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] nr 4 [[1937]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=356 "Akadeemiline haritlaskond ja rahvalähedus"]. Akadeemia nr 5 1937 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=404 "Opositsioon Tallinna linnaomavalitsuses 1877–1904"]. Ajalooline Ajakiri nr 3 [[1938]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=417 "Eesti ja Läti rahvusliku ärkamisliikumise kokkupuuteist"]. Eesti Kirjandus nr 3 1938 *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=506 "Väikerahvalik tunnetus eesti ühiskondlikus mõttes"]. Ajalooline Ajakiri nr 3 [[1939]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=654 "Eesti rahva ajaloolise kutsumuse ideest"]. [[Eesti Üliõpilaste Seltsi album]] XI [[1940]] ==Temale pühendatud teoseid== *Ajaloo järskudel radadel : [H. Kruusi 75 aasta juubelile pühendatud artiklite kogumik]. Tallinn: Eesti Raamat, [[1966]] *''Studia Historica in honorem Hans Kruus''. Tallinn: ENSV Teaduste Akadeemia, 1971 ==Isiklikku== Tema esimene abikaasa oli Linda Bachmann (neiupõlvenimega Paap)<ref name="ropOZ" /> ja teine abikaasa oli Vanda Külvik-Kümmel (sündinud Reiman).<ref name="Z5nxC" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="TCzog">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200558&img=era0031_001_0000009_00034_t.jpg&tbn=1&pgn=2&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=d1bd0be1c3a57b894ea486baa75b2afc</ref> <ref name="QeifH">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257155&img=era0031_002_0000295_00054_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=04627f5e7ef4a3687a60e474f548727a</ref> <ref name="ZqSke">[[Ea Jansen]]. Hans Kruusist ja Eesti professionaalse ajalooteaduse sünnist. Haridus, 1992, nr 1, lk 40–43</ref> <ref name="NPbxy">[http://web.riigikogu.ee/ems/saros/0115/011510004.html Seletuskiri Riigikogu avalduse eelnõule kommunistliku režiimi kuritegudest Eestis. Lisa 1. Ajalooline ülevaade kommunistliku režiimi kuritegudest Eestis]. Riigikogu eelnõude menetlemise süsteem</ref> <ref name="ropOZ">[http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/01aprill_m1.htm VASTAB IVALO RANDALU]. [[Teater. Muusika. Kino]]</ref> <ref name="Z5nxC">[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1577 KRUUS, HANS]. Eesti biograafiline andmebaas ISIK</ref> }} == Kirjandus == *Lembi Kadakas. Hans Kruus. Biobibliograafia : diplomitöö. Tallinn 1966 *Sahkerdaja Eesti ajalooga. Võitleja nr 11, november 1966. Lk 3 *[[Arnold Tonska]]. Hans Kruusi kaksikosa eesti ajaloos. Võitleja nr 3–4, märts–aprill 1973 *[[Allan Liim]]. "Hans Kruus". // Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostaja [[Sulev Vahtre]]. Tallinn: Olion 1997. Lk 202–203 *[[Jüri Kivimäe]]. Rektor Hans Kruus. Tallinn: Aasta Raamat, 2017 *[[Linda Kaljundi]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/minevikus-toimunut-ei-ole-voimalik-muuta-muutuvad-uksnes-meie-hoiakud/ Minevikus toimunut ei ole võimalik muuta, muutuvad üksnes meie hoiakud]. [[Jüri Kivimäe]] intervjuu, [[Sirp]], 8. detsember 2017 *[[Marek Tamm]]. [https://kultuur.postimees.ee/4393495/vikerkaar-loeb-moistatuslik-hans-kruus "Vikerkaar loeb. Mõistatuslik Hans Kruus"]. [[Postimees]], 2. veebruar 2018 *Hans Kruusist Vikerraadio saates [[Eesti lugu|"Eesti Lugu"]] . 2011 [https://vikerraadio.err.ee/788122/eesti-lugu-hans-kruus-1] ==Välislingid== *{{ISIK|1577}} *[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&marker=26.727087686291156%2C58.396265853923396%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22Hans%20Johannes%22%2C%22longitude%22%3A26.727087686291156%2C%22latitude%22%3A58.396265853923396%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=21 haud Tartu Maarja kalmistul] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tartu Ülikooli rektor]] <br/> [[Heinrich Riikoja]] (1940) | nimi=Tartu Riikliku Ülikooli rektor | aeg=[[1940]]–[[1941]] | järgnev=Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikooli rektor <br/> [[Edgar Kant]] (1941–1944)}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikooli rektor <br/> Edgar Kant (1941–1944) | nimi=Tartu Riikliku Ülikooli rektor | aeg=[[1944]] | järgnev=Tartu Riikliku Ülikooli rektor <br/> [[Alfred Koort]] (1944–1951)}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kruus, Hans}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Eesti NSV välisministrid]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Esimese maailmasõja veteranid Eestis]] [[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]] [[Kategooria:1. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1976]] 03fl2slsn9wss6sk91yinz5qz1qpmu2 Hannes Nelis 0 51454 6176257 6169020 2022-08-10T17:19:01Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hannes Nelis 2022.jpg|pisi|Hannes Nelis, 2022]] '''Hannes Nelis''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1965]] [[Kuressaare]]s) on eesti vaimulik (ka abiõpetaja ja hooldajaõpetaja). Ta lõpetas aastal [[1983]] [[Kingissepa 2. Keskkool]]i<ref>https://www.oesel.ee/kg/index.php?i=65</ref>. [[7. november|7. novembril]] [[1991]] ordineeriti ta diakoniks ja [[16. detsember|16. detsembril]] [[1992]] aseõpetajaks, õpetaja õigused sai [[7. september|7. septembril]] [[1999]]. Ta töötab [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Valjala Martini kogudus]]e õpetajana ja [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus|Kaarma]] ning [[Muhu Katariina kogudus|Muhu]] koguduste hooldajaõpetajana. == Haridus == Nelis sai [[1999]]. aastal [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudist]] kõrgema erihariduse. ==Publikatsioonid== EELK Kaarma kogudus aastatel 1940–1993. ==Tunnustus== * 2021 EELK vaimulike konverentsi otsuse alusel anti Nelisele aasta vaimuliku preemia ==Isiklikku== Abielus, viie lapse isa. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * Hannes Nelis: [http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=1443&term=nelis "Igas inimhinges asub ootus"] [[Oma Saar]], 5. aprillil 2007 (autori fotoga) {{JÄRJESTA:Nelis, Hannes}} [[Kategooria:Muhu Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] f5j6zy68bgnz01fa3j6ntjliwn9wpt0 Asulad (K) 0 54530 6176401 6174799 2022-08-11T06:52:16Z Velirand 67997 /* Ka */ wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} '''Asulad (K)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad K-tähega. {{sisukord paremale}} ==Ka== *[[Kaagvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Kaagvere (Kanepi)|Kaagvere]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]] *[[Kaapmuiden]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] [[Nkomazi vald|Nkomazi vallas]] *[[Kaapsehoop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Kaarina linn]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Kaarma]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Kaasan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Tatarstani Vabariik|Tatarstani Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Kaasiku (Kernu)|Kaasiku]], [[küla]] Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Kaasiku (Käina)|Kaasiku]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Kaasiku (Lääne-Nigula)|Kaasiku]], [[küla]] Eestis [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Kaasiku (Jõgeva)|Kaasiku]], endine küla [[Jõgevamaa]]l [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Kaavere (Kolga-Jaani)|Kaavere]], [[küla]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Kaavere (Põltsamaa)|Kaavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Kaavere (Väike-Maarja)|Kaavere]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Kabböle]], küla [[Soome]]s [[Loviisa linn]]as *[[Kabeli (Kullamaa kihelkond)|Kabeli]], endine küla [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Piirsalu vald (Kullamaa kihelkond)|Piirsalu vallas]] *[[Kabile]], [[küla]] Lätis, [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] *[[Kabina]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Kabli]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Kabokweni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Kabul]], [[Afganistan]]i [[pealinn]] *[[Kabulēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kabwe]], [[linn]] [[Sambia]]s, [[Keskprovints (Sambia)|Keskprovintsi]] ja [[Kabwe ringkond|Kabwe ringkonna]] keskus *[[Kačerginė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Kačerginė vald|Kačerginė valla]] halduskeskus *[[Kacwin]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Łapsze Niżne vald|Łapsze Niżne vallas]] *[[Kadaga]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Kadaň]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Kadarpiku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]] *[[Kadijivka]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Kadila]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Kadilas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Kadnikov]], linn Venemaal [[Vologda oblast]]is *[[Kadrina]], [[alevik]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]], [[Kadrina vald|Kadrina valla]] keskus *[[Kadrina (Pala)|Kadrina]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Kadzina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Mahiloŭ rajoon]]is, [[Kadzina külanõukogu]] halduskeskus *[[Kaduna]], Kaduna osariigi pealinn [[Nigeeria]]s *[[Kaesŏng]], linn [[Põhja-Korea]]s [[Põhja-Hwanghae]] maakonnas *[[Kåfjord (Alta)|Kåfjord]], [[küla]] [[Norra]]s [[Alta vald|Alta vallas]] *[[Kåfjord (Nordkapp)|Kåfjord]], [[küla]] [[Norra]]s [[Nordkapi vald|Nordkapi vallas]] *[[Kafr ad-Dawwār]], [[linn]] [[Egiptus]]es [[Al-Buḩayrāti kubernerkond|Al-Buḩayrāti kubernerkonnas]] *[[Kafr ash-Shaykh]], [[linn]] [[Egiptus]]es, [[Kafr ash-Shaykhi kubernerkond|Kafr ash-Shaykhi kubernerkonna]] keskus *[[Kafr az-Zayyāt]], [[linn]] [[Egiptus]]es [[Al-Gharbīyah' kubernerkond|Al-Gharbīyah' kubernerkonnas]] *[[Kafue]], [[linn]] [[Sambia]]s [[Lusaka provints]]is *[[Kagaiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kagarlõk]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Kagarlõki rajoon]]i halduskeskus *[[Kagiso]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Kagitumba]], küla [[Rwanda]]s [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsis]] *[[Kagoshima]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Kagoshima prefektuur]]i keskus *[[Kaģumciems]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] *[[Kahhovka]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is, [[Kahhovka rajoon]]i halduskeskus *[[Kahtla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kahutsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kaiberis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] *[[Kaijas]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Kailuka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kaimynai]], küla [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is [[Užpaliai vald|Užpaliai vallas]] *[[Kaimri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kairi küla|Kairi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Kairiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Kairiai vald|Kairiai valla]] halduskeskus *[[Kairo]], [[Egiptus]]e [[pealinn]] *[[Kairouan]], linn [[Tuneesia]]s *[[Kaisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kaiserslautern]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Kaišiadorys]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Kaunase maakond|Kaunase maakonnas]], [[Kaišiadoryse rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kaive]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]], [[Kaive vald|Kaive valla]] halduskeskus *[[Kajaani]], [[linn]] [[Soome]]s, [[Kainuu]] maakonna [[halduskeskus]] *[[Kaka (Türkmenistan)|Kaka]], linn [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]] *[[Kakamas]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Kakamega]], linn [[Keenia]]s, [[Lääneprovints (Keenia)|Lääneprovintsi]] halduskeskus *[[Kakegawa]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Kaķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Ķāķi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kaķīši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Kāķīši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Strazde vald|Strazde vallas]] *[[Ķāķišķe]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Kakogawa]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Kakumetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Kakuna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kalai Humb]], küla [[Tadžikistan]]is [[Mägi-Badahšan]]i autonoomses vilajetis, [[Darvozi rajoon]]i keskus *[[Kalā-i Now]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Bādghīsi provints]]i keskus *[[Kalajoki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Kalamariá]], linn [[Kreeka]]s *[[Kalamazoo]], linn Ameerika Ühendriikides [[Michigan]]i osariigis, Kalamazoo maakonna keskus *[[Kalamáta]], linn [[Kreeka]]s [[Peloponnesose piirkond|Peloponnesose piirkonnas]] [[Messeenia]] maakonnas *[[Kalāt]], linn [[Afganistan]]is, [[Zābuli provints]]i [[halduskeskus]] *[[Kalatš]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Kalatši rajoon]]i keskus *[[Kalatš Doni ääres]], linn Venemaal [[Volgogradi oblast]]is *[[Kalatšinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Siber]]is [[Omski oblast]]is, [[Kalatšinski rajoon]]i halduskeskus *[[Kalbaskraal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Kalējciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava valla]]s *[[Kalējiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Kalesninkai]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Kalesninkai vald|Kalesninkai valla]] halduskeskus *[[Kaleši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Kalety]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Tarnowskie Góry maakond|Tarnowskie Góry maakonnas]] *[[Kalevala (Karjala)|Kalevala]], alev [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Kalevala rahvusrajoon|Kalevala rajooni]] keskus *[[Kalgoorlie]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Kaliningrad]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kaliningradi oblast]]i keskus *[[Kalinkavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kalinkavičy rajoon]]i halduskeskus *[[Kalisz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] *[[Kalisz Pomorski]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Drawsko Pomorskie maakond|Drawsko Pomorskie maakonnas]] *[[Kaliště]], [[küla]] [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]], [[Kaliště vald|Kaliště valla]] keskus *[[Kalkar]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Kleve kreis]]is *[[Kaļķciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Kaļķi]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Kalkūni]], asula [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] *[[Kallaste]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] *[[Kallaste (Muhu)|Kallaste]],[[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Kallemäe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Kalli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kalli (Lääneranna)|Kalli]] [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Kalma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kalmaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Kalmar]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Kalmari lään]]i ja [[Kalmari vald|Kalmari valla]] [[halduskeskus]] *[[Kalmiuske]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Kalme (Elva)|Kalme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]] *[[Kalnabeites]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]] *[[Kalnamuiža]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Smiltene vald|Smiltene valla]] halduskeskus *[[Kalnansi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile valla]]s *[[Kalnapededze]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Kalnavērši]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Kalncempji]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Kalncempji vald|Kalncempji valla]] halduskeskus *[[Kalnciems]], [[linn]] [[Läti]]s [[Jelgava rajoon]]is *[[Kalnēji]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Kalngale]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]] *[[Kalnmuiža (Īve vald)|Kalnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Kalnmuiža (Irlava vald)|Kalnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Kalnmuiža (Rumba vald)|Kalnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba valla]]s *[[Kalnradži]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Kalnstaldoti]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Kalnõk (Illintsi rajoon)|Kalnõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kalnõšivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Kalocsa]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] *[[Kałočyn]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rečyca rajoon]]i [[Chołmieči külanõukogu]]s *[[Kałów]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]] *[[Kalpaki]], küla [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Kaltan]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Kaltanėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Kaltanėnai vald|Kaltanėnai valla]] halduskeskus *[[Kaltene]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Kaltenkirchen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i [[liidumaa]]l [[Segeberg]]i [[kreis]]is *[[Kaltiķi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Pelči vald|Pelči valla]]s *[[Kaltinėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Kaltinėnai vald|Kaltinėnai valla]] halduskeskus *[[Kaltiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Kaluga]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kaluga oblast]]i keskus *[[Kałuszyn]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]] *[[Kaluš]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Kaluši rajoon]]i halduskeskus *[[Kalvarija]], linn [[Leedu]]s [[Marijampolė maakond|Marijampolė maakonnas]] *[[Kalvene]], [[küla]] Lätis [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]], [[Kalvene vald|Kalvene valla]] halduskeskus *[[Kalvene (Alūksne piirkond)|Kalvene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Kalvenes stacija]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]] *[[Kalvi]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnas [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Kaļvi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kalwaria Zebrzydowska]], linn [[Poola]]s *[[Kalõnivka]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Kalõnivka rajoon]]i keskus *[[Kamai]], asula [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is, Kamai külanõukogu keskus *[[Kamaishi]], linn [[Jaapan]]is [[Iwate prefektuur]]is *[[Kamajai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Kamajai vald|Kamajai valla]] halduskeskus *[[Kamakura]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Kamaldiņa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Kamarpukur]], [[küla]] [[India]]s [[Lääne-Bengal]]i osariigis [[Hooghly ringkond|Hooghly ringkonnas]] [[Arambagi alajaotus]]es *[[Kambarka]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]], [[Kambarka rajoon]]i keskus *[[Kambja]], [[alevik]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Kameelkop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Kamen]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Arnsbergi ringkond|Arnsbergi ringkonnas]] *[[Kamenice nad Lipou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]] *[[Kamenický Šenov]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] *[[Kamennogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Viiburi rajoon]]is *[[Kamensk]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Burjaatia]]s *[[Kamenskoje]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Kamtšatka krai]]s, [[Penžina rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kamensk-Šahtinski]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is *[[Kamensk-Uralski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Kamenz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is *[[Kamesznica]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]] *[[Kameškovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Kameškovo rajoon]]i keskus *[[Kameyama]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is *[[Kamianiec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Kamianieci rajoon]]i keskus *[[Kamień Krajeński]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Sępólno maakond|Sępólno maakonnas]] *[[Kamień Pomorski]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kamień Pomorski maakond|Kamień Pomorski maakonna]] halduskeskus *[[Kamieniec Ząbkowicki]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Ząbkowice Śląskie maakond|Ząbkowice Śląskie maakonnas]], [[Kamieniec Ząbkowicki vald|Kamieniec Ząbkowicki valla]] halduskeskus *[[Kamieniuki]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Kamianieci rajoon]]is *[[Kamienna Góra]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonna]] halduskeskus *[[Kamieńsk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Radomsko maakond|Radomsko maakonnas]] *[[Kamieskroon]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Kamin-Kašõrskõi]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Kamin-Kašõrskõi rajoon]]i halduskeskus *[[Kamina]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is, [[Ülem-Lomami ringkond|Ülem-Lomami ringkonna]] keskus *[[Kamionka]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonnas]], [[Kamionka vald|Kamionka valla]] halduskeskus *[[Kamjanets-Podilskõi]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Kamjanets-Podilskõi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kamjanetski Hutorõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Kamjanka]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Kamjanka rajoon]]i keskus *[[Kamjanka-Buzka]], linn Ukrainas [[Lvivi oblast]]is, [[Kamjanka-Buzka rajoon]]i keskus *[[Kamjanka-Dniprovska]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is [[Vassõlivka rajoon]]is *[[Kamjankõ (Teplõki rajoon)|Kamjankõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Kamjanske]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is *[[Kampala]], [[Uganda]] [[pealinn]] *[[Kampinos]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]], [[Kampinose vald|Kampinose valla]] halduskeskus *[[Kampji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Kâmpóng Cham]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Kâmpóng Chami provints]]i keskus *[[Kâmpóng Chhnăng]], linn [[Kambodža]]s, [[Kâmpóng Chhnăngi provints]]i keskus *[[Kâmpóng Thum]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Kâmpóng Thumi provints]]i keskus *[[Kâmpôt]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Kâmpôti provints]]i keskus *[[Kamõšin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Volgogradi oblast]]is *[[Kamõšlov]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is *[[Kanab]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Utah]]' osariigis, [[Kane'i maakond (Utah)|Kane'i maakonna]] halduskeskus *[[Kanamardi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Kananga]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Lääne-Kasai provints]]i [[halduskeskus]] *[[Kanaš]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigis]], [[Kanaši rajoon]]i keskus *[[Kanava (küla)|Kanava]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Kanaviņas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Kanči]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Kāņciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Kańczuga]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przeworski maakond|Przeworski maakonnas]] *[[Kandahār]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Kandahāri provints]]i [[halduskeskus]] *[[Kandalakša]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Kandava]], [[linn]] [[Läti]]s [[Tukumsi rajoon]]is *[[Kandavas stacija]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]] *[[Kandeļi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rudbārži vald|Rudbārži vallas]] *[[Kanggye]], linn [[Põhja-Korea]]s, [[Chagangi provints]]i keskus *[[Kangrusselja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kanissaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kaniv]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Kanivi rajoon]]i halduskeskus *[[Kankaanpää]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Satakunta]] maakonnas *[[Kāņmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile valla]]s *[[Kannenieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]] *[[Kannuka]], endine [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Kannus]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Kano]], linn [[Nigeeria]]s, [[Kano osariik|Kano osariigi]] pealinn *[[Kansas City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] *[[Kansk]], linn Venemaal [[Krasnojarski krai]]s *[[Kant (Kõrgõzstan)|Kant]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Tšüj oblast]]is *[[Kapan]], [[linn]] [[Armeenia]]s, [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Kaparaŭka]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Rečyca rajoon]]i [[Karavacičy külanõukogu]]s *[[Kapatkievičy]],[[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Pietrykaŭ rajoon]]is, [[Kapatkievičy külanõukogu]] halduskeskus *[[Kapcevičy]], [[alevik]] (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Pietrykaŭ rajoon]]is, [[Kapcevičy külanõukogu]] halduskeskus *[[Kapčiamiestis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Kapčiamiestise vald|Kapčiamiestise valla]] halduskeskus *[[Kapfenberg]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l *[[Kaplice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonnas]] *[[Kaplinn]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Lääne-Kapimaa]] provintsi [[halduskeskus]] *[[Kaposvár]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadi]] keskus *[[Kapowairua]], asula [[Uus-Meremaa]]l [[Northland]]i piirkonnas [[Kaug-Põhjaringkond|Kaug-Põhjaringkonnas]] *[[Kapra]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kapsēde]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonnas]], [[Medze vald|Medze valla]] halduskeskus *[[Kapteines]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Kapunda]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis *[[Kapūņi]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]] *[[Kapyl]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Kapyli rajoon]]i keskus *[[Karabalta]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Tšüj oblast]]is *[[Karabanovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Aleksandrovi rajoon (Vladimiri oblast)|Aleksandrovi rajoonis]] *[[Karachi]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Sindh]]i provintsi keskus *[[Karagandõ]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Karagandõ oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Karakol]], linn [[Kõrgõzstan]]is, [[Õsõk-Köli oblast]]i keskus *[[Karaköl]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Karaļciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Karamay]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond|Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas]] *[[Karasuu]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Oši oblast]]is *[[Karasuu (Aksõ rajoon)|Karasuu]], küla [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is [[Aksõ rajoon]]is *[[Kárášjohka]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmargi]] maakonnas, [[Kárášjohka vald|Kárášjohka valla]] keskus *[[Karatara]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]] [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Karatšajevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Karatšai-Tšerkessi Vabariik|Karatšai-Tšerkessi Vabariigis]], [[Karatšajevski rajoon]]i keskus *[[Karbalā’]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Karbalā’ kubernerkond|Karbalā’ kubernerkonna]] keskus *[[Karcag]], linn [[Ungari]]s Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis *[[Karczew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Otwocki maakond|Otwocki maakonnas]] *[[Kardašova Řečice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Kareda]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Kareda (Orissaare)|Kareda]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kareedouw]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is *[[Kareličy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Kareličy rajoon]]i keskus *[[Karepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Kargassok]], küla [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is, [[Kargassoki rajoon]]i halduskeskus *[[Kargopol]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is, [[Kargopoli rajoon]]i keskus *[[Kargowa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]] *[[Karhumäki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Karhumäki rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Karis]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Karja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Karkams]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Kārķi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]], [[Kārķi vald|Kārķi valla]] halduskeskus *[[Karkkila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Karklė]], küla [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is [[Kretingalė vald|Kretingalė vallas]] *[[Karklėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Kražiai vald|Kražiai valla]]s *[[Kārkļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Karksi]], küla [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Karksi-Nuia]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Kārļi]], asula [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši valla]]s *[[Karlino]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Białogardi maakond|Białogardi maakonnas]] *[[Karlivka]], küla [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Marinka rajoon]]is *[[Kārļmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Kārļmuiža (Ance vald)|Kārļmuiža]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Karlová]], [[küla]] ja [[vald]] [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Martini ringkond|Martini ringkonnas]] *[[Karlovac]], linn [[Horvaatia]]s, [[Karlovaci maakond|Karlovaci maakonna]] halduskeskus *[[Karlovy Vary]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Karlshus]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Råde vald|Råde valla]] keskus *[[Karlskrona]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Blekinge lään]]i [[halduskeskus]] *[[Karlsruhe]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Karlstad]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Värmlandi lään]]i [[halduskeskus]] *[[Kārļzemnieki]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]] *[[Karma (Valgevene)|Karma]], alev [[Valgevene]]s, [[Karma rajoon]]i halduskeskus *[[Karmėlava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Karmėlava vald|Karmėlava valla]] halduskeskus *[[Karmėlava II]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is Karmėlava vald|Karmėlava vallas]] *[[Karniszyn]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]] [[Bieżuń vald|Bieżuń vallas]] *[[Karogi]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Karolīna]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Karolinka]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonnas]] *[[Karpacz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]] *[[Karpenísi]], linn [[Kreeka]] lääneosas, [[Evrytanía piirkonnaüksus]]e ja [[Karpenísi vald|Karpenísi valla]] halduskeskus *[[Kars]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Karsi provints]]i [[halduskeskus]] *[[Karsakiškis]], küla [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Karsakiškise vald|Karsakiškise valla]] halduskeskus *[[Kārsava]], [[linn]] [[Läti]]s [[Ludza rajoon]]is *[[Karstula (Ingeri)|Karstula]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]] Kuzjomkino vallas *[[Karstula]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome|Kesk-Soome maakonnas]] [[Karstula vald|Karstula vallas]] *[[Kartena]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kretinga rajoon]]is, [[Kartena vald|Kartena valla]] halduskeskus *[[Kartuzy]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kartuzy maakond|Kartuzy maakonna]] halduskeskus *[[Kārtūži]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[More vald|More vallas]] *[[Karujärve]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Karva]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Karviná]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]], Karviná ringkonna keskus *[[Kaş]], linn [[Türgi]]s [[Antalya provints]]is *[[Kasakova (Oudova rajoon)|Kasakova]], küla [[Venemaa]]l *[[Kasari]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Kasciukovičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kasciukovičy rajoon]]i halduskeskus *[[Kashiwa]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Kaskinen]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pohjanmaa]] maakonnas *[[Kaspi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli]] piirkonnas, [[Kaspi rajoon]]i keskus *[[Kaspiisk]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is *[[Kassalā]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Kassalā provints]]i keskus *[[Kassel]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal *[[Kassimov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Kassimovi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kassimovo]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Kassumkent]], küla [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Suleiman-Stali rajoon]]i keskus *[[Kastaniés]], linn [[Kreeka]]s [[Ida-Makedoonia ja Traakia]] piirkonnas *[[Kašin]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Kašini rajoon]]i keskus *[[Kašira]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Kašira rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kašperské Hory]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klarovy ringkonnas]] *[[Kaštanaŭka]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Pružany külanõukogu]]s *[[Kazackija Bałsuny]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Vietka rajoon]]i [[Vialikija Niamki külanõukogu]]s *[[Kazatšje]], [[küla]] [[Venemaa]]l Sahha Vabariigi [[Ust-Janski uluss]]is *[[Kazavtšõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is [[Gaivoroni rajoon]]is *[[Kaziany]], küla [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Brasłaŭ rajoon]]is *[[Kazdanga]], asula [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]] *[[Kazimierz Biskupi]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond| Konini maakonnas]], [[Kazimierz Biskupi vald|Kazimierz Biskupi valla]] halduskeskus *[[Kazimierz Dolny]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Puławy maakond|Puławy maakonnas]] *[[Kazimierza Wielka]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Kazimierza Wielka maakond|Kazimierza Wielka maakonna]] halduskeskus *[[Kazimirava]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Žłobini rajoon]]i [[Malevičy külanõukogu]]s *[[Kazincbarcika]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadis *[[Kazitiškis]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Kazitiškise vald|Kazitiškise valla]] halduskeskus *[[Kazlēnciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Kazliškis]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Kazliškise vald|Kazliškise valla]] halduskeskus *[[Kazłoŭščyna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Dziatłava rajoon]]is *[[Kazlų Rūda]], linn [[Leedu]]s [[Kazlų Rūda omavalitsus|Kazlų Rūda omavalitsuses]] *[[Kazokiškės]], alev [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Kazokiškėse vald|Kazokiškėse valla]] halduskeskus *[[Kazruņģis]], asula [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Plāņi vald|Plāņi vallas]] *[[Kazuno]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is *[[Kazusala]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Kažan-Haradok]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is *[[Kata]], küla [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonna]]s [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Katagami]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is *[[Katašõn]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Katberg]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] [[Raymond Mhlaba vald|Raymond Mhlaba vallas]] *[[Katerõnivka (Popasna rajoon)|Katerõnivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Popasna rajoon]]is *[[Kati]], [[linn]] [[Mali]]s [[Koulikoro piirkond|Koulikoro piirkonnas]], [[Kati cercle|Kati ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Katima Mulilo]], [[linn]] [[Namiibia]]s, [[Caprivi ringkond|Caprivi ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Katlehong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Katmandu]], [[Nepal]]i [[pealinn]] *[[Katowice]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Katrīna]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]] *[[Katsmaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Katškivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Katuži]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Kąty Wrocławskie]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wrocławi maakond|Wrocławi maakonnas]] *[[Katyčiai]], alev [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Katyčiai vald|Katyčiai valla]] keskus *[[Kaufbeuren]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Kaugatoma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kauguļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kauguri küla|Kauguri]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Kaugurmuiža]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Kauhajoki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Kaukuri]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]] *[[Kauļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Kauļi (Amata vald)|Kauļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Kauliņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kaunas]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Kaunase maakond|Kaunase maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Kauniainen]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa|Uusimaa maakonnas]] *[[Kausala]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]] [[Iitti vald|Iitti vallas]] *[[Kaustinen]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]], [[Kaustineni vald|Kaustineni valla]] [[kirikuküla]] *[[Ķavari]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]] *[[Kavajë]], [[linn]] [[Albaania]]s, [[Kavajë ringkond|Kavajë ringkonna]] keskus *[[Kavandi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kavarskas]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] *[[Kavastu (Haljala)|Kavastu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Kavastu (Luunja)|Kavastu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Kawasaki]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Kaxgar]], linn [[Hiina]]s [[Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond|Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas]] [[Kaxgari ringkond|Kaxgari ringkonnas]] *[[Kayes]], [[linn]] [[Mali]]s *[[Kayser's Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] ==Kc== *[[Kcynia]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nakło maakond|Nakło maakonnas]] ==Kd== *[[Kdyně]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Domažlice ringkond|Domažlice ringkonnas]] ==Ke== *[[Keava]], [[alevik]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Kêb]], keskalluvusega [[linn]] (''krŏng'') [[Kambodža]]s *[[Ķēči]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]] *[[Kecskemét]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] *[[Kėdainiai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Kaunase maakond|Kaunase maakonnas]], [[Kėdainiai rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kędzierzyn-Koźle]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Kędzierzyn-Koźle maakond|Kędzierzyn-Koźle maakonna]] halduskeskus *[[Keedika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Oru vald|Oru vallas]] *[[Keelva]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Keemu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Keetmanshoop]], [[linn]] [[Namiibia]]s, [[Karasi ringkond|Karasi ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Keflavík]], [[linn]] [[Island]]il *[[Ķegums]], [[linn]] [[Läti]]s [[Ogre rajoon]]is *[[Kehra]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Kei Mouth]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Keila]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Keimoes]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is *[[Keinovuopio]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Kiruna vald|Kiruna vallas]] *[[Ķeipene]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Ķeipene vald|Ķeipene valla]] keskus *[[Keiskammahoek]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Ķeizarpurvs]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Ķeiži]], küla [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Jērcēni vald|Jērcēni vallas]] *[[Ķekava]], küla [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is, [[Ķekava vald|Ķekava valla]] keskus *[[Kelč]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonnas]] *[[Ķelderi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Dikļi vald|Dikļi vallas]] *[[Ķelles]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Kelmė]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Kelmė rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kelowna]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis *[[Kemba (Jõgeva)|Kemba]], endine küla [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]] *[[Kemer]], linn [[Türgi]]s [[Antalya provints]]is *[[Ķemere]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Ēvele vald|Ēvele vallas]] *[[Ķemeri]], endine linn [[Läti]]s *[[Kemerovo]], linn [[Venemaa]]l, [[Kemerovo oblast]]i keskus *[[Kemi (Soome)|Kemi]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is *[[Kemi (Karjala)]], linn [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Kemi rajoon]]i keskus *[[Kemijärvi]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is *[[Ķempēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Ēvele vald|Ēvele vallas]] *[[Ķempes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Kempten]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Kempton Park]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Kendrew]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Dr Beyers Naudé vald|Dr Beyers Naudé vallas]] *[[Ķeņģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Kenhardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Kéniéba]], [[linn]] [[Mali]]s [[Kayesi piirkond|Kayesi piirkonnas]], [[Kéniéba cercle|Kéniéba ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Kenton-on-Sea]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Kępice]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Słupski maakond|Słupski maakonnas]] *[[Kępno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Kępno maakond|Kępno maakonna]] halduskeskus *[[Keramika]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Keramika (Grobiņa vald)|Keramika]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Kerava]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Kerben (Kõrgõzstan)|Kerben]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Kérkyra]], linn [[Kreeka]]s [[Kérkyra saar]]el, [[Kérkyra piirkonnaüksus]]e pealinn *[[Kernavė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]is, [[Kernavė vald|Kernavė valla]] halduskeskus *[[Kerpen]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Kölni ringkond|Kölni ringkonnas]] [[Rhein-Erfti kreis]]is *[[Kerstovo]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Kesennuma]], linn [[Jaapan]]is [[Miyagi prefektuur]]is *[[Kesswil]], [[küla]] ja [[vald]] [[Šveits]]is [[Thurgau kanton]]is [[Arboni ringkond|Arboni ringkonnas]] *[[Keszthely]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]] *[[Kestell]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is *[[Ķesterciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] *[[Kestla]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Kesälahti]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas [[Kesälahti vald|Kesälahti vallas]] *[[Kez]], alevik [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s, [[Kezi rajoon]]i keskus *[[Kežmarok]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] *[[Kętrzyn]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Kętrzyni maakond|Kętrzyni maakonna]] halduskeskus *[[Ketterman]], asula [[USA]]s [[Lääne-Virginia]]s [[Pendletoni maakond (Lääne-Virginia)|Pendletoni maakonnas]] *[[Keturvalakiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Keturvalakiai vald|Keturvalakiai valla]] halduskeskus *[[Kęty]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]] *[[Keurboomstrand]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] [[Bitou vald|Bitou vallas]] *[[Keuruu]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome]] maakonnas ==Kf== *[[Kfar Sava]], [[linn]] [[Iisrael]]i [[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkonnas]] ==Kh== *[[Khadžaran]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonnas]] *[[Khān Yūnis]], linn [[Palestiina]]s [[Gaza tsoon]]is *[[Khānābād]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Kondūzi provints]]is *[[Khareli]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli]] piirkonnas, [[Khareli rajoon]]i keskus *[[Kheda]], alev [[Gruusia]]s [[Adžaaria]]s, [[Kheda rajoon]]i keskus *[[Khobulethi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Adžaaria]]s, [[Khobulethi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kholm]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Samangāni provints]]i keskus *[[Khor Angar]], [[linn]] [[Djibouti]]s [[Obocki piirkond|Obocki piirkonnas]] *[[Khuthaisi]], [[linn]] [[Gruusia]]s *[[Khutsong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] ==Ki== *[[Ķibji]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]] *[[Kibungo]], [[linn]] [[Rwanda]]s [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsis]], [[Ngoma ringkond|Ngoma ringkonna]] halduskeskus *[[Ķīburi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Bārta vald|Bārta vallas]] *[[Kibuye]], [[linn]] [[Rwanda]]s [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]] [[Karongi ringkond|Karongi ringkonnas]], Lääneprovintsi halduskeskus *[[Kidal]], [[linn]] [[Mali]]s, [[Kidali piirkond|Kidali piirkonna]] ja [[Kidali cercle|Kidali ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Kidd's Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] *[[Ķidēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kiduliai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Kiduliai vald|Kiduliai valla]] halduskeskus *[[Ķieģeļceplis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Ķieģeļi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Kiel]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Schleswig-Holstein]]i liidumaa pealinn *[[Kielce]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonna]] ja [[Kielce maakond|Kielce maakonna]] keskus *[[Kierlikówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Trzciana vald|Trzciana vallas]] *[[Kiernozia]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łowiczi maakond|Łowiczi maakonnas]], [[Kiernozia vald|Kiernozia valla]] halduskeskus *[[Kietlice]], küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]] [[Głubczyce vald|Głubczyce vallas]] *[[Kietrz]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]] *[[Kifa]], linn [[Mauritaania]]s, [[Assaba]] provintsi keskus *[[Kigali]], [[Rwanda]] [[pealinn]] *[[Kigoma]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Kigoma piirkond|Kigoma piirkonna]] halduskeskus *[[Kiiev]], [[Ukraina]] [[pealinn]] *[[Kikaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Ķīkciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]] *[[Kikół]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lipno maakond|Lipno maakonnas]], [[Kikółi vald|Kikółi valla]] halduskeskus *[[Kikugawa]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Ķikuri]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Kikwit]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s [[Bandundu provints]]is *[[Ķila]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Kildinstroi]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is [[Kola rajoon]]is *[[Kilija]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Kilija rajoon]]i keskus *[[Kilingi-Nõmme]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Ķilkas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Kilkís]], linn [[Kreeka]]s, [[Kilkísi piirkonnaüksus]]e ja [[Kilkísi vald|Kilkísi valla]] halduskeskus *[[Killarney]], [[linn]] [[Iirimaa]]l *[[Kilpisjärvi küla|Kilpisjärvi]], [[küla]] [[Soome]] [[Lapimaa lään]]i [[Lapi maakond|Lapi maakonna]] [[Enontekiö vald|Enontekiö valla]] *[[Kiltsi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Kiltsi küla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Ķimale]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Kimberley]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Põhja-Kapimaa]] provintsi halduskeskus *[[Kimovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Kimovski rajoon]]i halduskeskus *[[Kimrõ]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Tveri oblast]]is, [[Kimrõ rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kindu]], linn [[Kongo DV]]-s, [[Maniema]] provintsi halduskeskus *[[Kinešma]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is *[[King William’s Town]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is *[[Kingissepp]] *[[Kingli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kingscote]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis *[[Kingston]], [[Jamaica]] [[pealinn]] *[[Kingstown]], [[Saint Vincent ja Grenadiinid|Saint Vincenti ja Grenadiinide]] pealinn *[[Kinokawa]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Wakayama prefektuur]]is *[[Kinshasa]], [[Kongo DV]] [[pealinn]] *[[Kintai]], alev [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Kintai vald|Kintai valla]] keskus *[[Kintamani]], [[küla]] [[Indoneesia]]s [[Bali]] saarel *[[Ķipari]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]] *[[Ķipati]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Mērsragsi piirkond|Mērsragsi piirkonnas]] *[[Kiraŭsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kiraŭski rajoon]]i halduskeskus *[[Ķirbēni]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Ipiku vald|Ipiku vallas]] *[[Ķirbiži]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Viļķene vald|Viļķene vallas]] *[[Kirdonys]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė vallas]] *[[Kirejevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Kirejevski rajoon]]i halduskeskus *[[Kirillov]], linn Venemaal Vologda oblastis, Kirillovi rajooni keskus *[[Kiriši]], linn Venemaal *[[Kiritu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kirjamo]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] *[[Kirkebygda (Våler)|Kirkebygda]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Våleri vald (Østfold)|Våleri valla]] keskus *[[Kirkenes]], linn [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas, [[Sør-Varangeri]] valla keskus *[[Kirkkonummi]], asula [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas [[Lõuna-Soome lään]]is, [[Kirkkonummi vald|Kirkkonummi valla]] keskusasula *[[Kirkūk]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Kirkūki kubernerkond|Kirkūki kubernerkonna]] keskus *[[Kirnaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Kepaliai vald|Kepaliai valla]] halduskeskus *[[Kirov]] *[[Kirovka (Kalõnivka rajoon)|Kirovka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *'''Kirovograd''', vaata [[#Kropõvnõtskõi|Kropõvnõtskõi]] *[[Kirovo-Tšepetsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is *[[Kirovsk (Leningradi oblast)|Kirovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Kirovsk (Lugansk)|Kirovsk]], [[linn]] [[Ukraina]]l [[Luhanski oblast]]is *[[Kirovske (Volnovahha rajoon)|Kirovske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is *[[Kirs]], linn Venemaal [[Kirovi oblast]]is, [[Verhnekamski rajoon]]i keskus *[[Kirsanov]], linn Venemaal [[Tambovi oblast]]is *[[Kirschau]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Kirschau vald|Kirschau vallas]] *[[Kiržatš]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is, [[Kiržatši rajoon]]i keskus *[[Kiruma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kiruna]], [[linn]] Põhja-[[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is, [[Kiruna vald|Kiruna valla]] halduskeskus *[[Kisangani]], linn [[Kongo DV]]-s, [[Idaprovints (Kongo DV)|Idaprovintsi]] halduskeskus *[[Kisielice]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]] *[[Kiskunfélegyháza]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] *[[Kiskunhalas]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] *[[Kislovodsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s *[[Kíssamos]], linn [[Kreeka]]s [[Kreeta]] saarel *[[Kisseljovsk]], linn Venemaal [[Kemerovo oblast]]is *[[Kisvárda]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]], Mátészalka kreisi keskus *[[Ķīši]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Ķīšupe 1]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Ķīšupe 2]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Kiziljurt]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Kiziljurti rajoon]]i keskus *[[Kizljar]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Kizljari rajoon]]i keskus *[[Kita (Mali)|Kita]], [[linn]] [[Mali]]s [[Kayesi piirkond|Kayesi piirkonnas]] *[[Kitaakita]], linn Jaapanis [[Akita prefektuur]]is *[[Kitakyūshū]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Fukuoka prefektuur]]is *[[Kitale]] *[[Kitee]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas *[[Kitsissuarsuit]], küla [[Gröönimaa]]l [[Qaasuitsupi vald|Qaasuitsupi vallas]] *[[Kitsman]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Kitsmani rajoon]]i halduskeskus *[[Kitzbühel]], [[linn]] [[Austria]]s [[Tirool]]is *[[Kitzen]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Kitzeni vald|Kitzeni vallas]] *[[Kitzscher]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is *[[Kittilä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]], [[Kittilä vald|Kittilä valla]] [[kirikuküla]] *[[Kitwe]], [[linn]] [[Sambia]]s [[Copperbelt]]i provintsis *[[Kiudolova]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Pureņi vald|Pureņi valla]] halduskeskus *[[Kiuruvesi]], asula [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas, [[Kiuruvesi linn]]a keskus *[[Kiuruvesi linn]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas *[[Kivertsi]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Kivertsi rajoon]]i halduskeskus *[[Kiviõli]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] *[[Kiwirrkurra]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Kiyanza]], asula [[Burundi]]s [[Kirundo provints]]is ==Kj== *[[Kjahta]], linn [[Venemaa]]l [[Burjaatia]]s, [[Kjahta rajoon]]i keskus *[[Kjøpsvik]], asula [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Tysfjorden]]i idarannikul, [[Tysfjordi vald|Tysfjordi valla]] keskus ==Kl== *[[Klaarstroom]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]] *[[Kladno]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Kladno ringkond|Kladno ringkonna]] keskus *[[Kladovo]], linn [[Serbia]]s [[Bori ringkond|Bori ringkonnas]], [[Kladovo vald|Kladovo valla]] keskus *[[Klagenfurt]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Kärnteni liidumaa]] pealinn *[[Klaipėda]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Klaipėda maakond|Klaipėda maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Klāmaņi]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Braslava vald|Braslava vallas]] *[[Klāņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Klapkalnciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Klapmuts]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Klārmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Klaškina]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Klášterec nad Ohří]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Klazomenai]], [[Vana-Kreeka]] linn [[Joonia]]s *[[Klatovy]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]], [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonna]] halduskeskus *[[Klausučiai]], küla [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Klausučiai vald|Klausučiai valla]] halduskeskus *[[Kļavaisi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] *[[Kļavas]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]] *[[Klawer]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Klecany]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]] *[[Kleck]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Klecki rajoon]]i keskus *[[Kłecko]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] *[[Kleczew]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Kleinmond]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Kleivas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kleivēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kleķeri]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]] *[[Klekotõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Klementine]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Klemetsby]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Lumparlandi vald|Lumparlandi valla]] keskus *[[Klerksdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] *[[Kleszczele]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Hajnówka maakond|Hajnówka maakonnas]] *[[Kličaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kličaŭ rajoon]]i halduskeskus *[[Kliģene]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]] *[[Klikuszowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Klimavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Klimavičy rajoon]]i halduskeskus *[[Klimentine]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Klimontów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Sandomierzi maakond|Sandomierzi maakonnas]] *[[Klin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Klini rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Klinči]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Klingenthal]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Vogtlandi kreis]]is *[[Klintsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is *[[Klipphausen (Bautzen)|Klipphausen]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Cunewalde vald|Cunewalde vallas]] *[[Klipplaat]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Klištšiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Klitenka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Klitten]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis]]is [[Boxbergi vald|Boxbergi vallas]] *[[Klobouky u Brna]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Kłobuck]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Kłobucki maakond|Kłobucki maakonna]] halduskeskus *[[Kłodawa]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]] *[[Kłodne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]] *[[Kłodzko]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonna]] halduskeskus *[[Klostere]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Klosterneuburg]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Klovainiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is, [[Klovainiai vald|Klovainiai valla]] halduskeskus *[[Kluczbork]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Kluczborki maakond|Kluczborki maakonna]] halduskeskus *[[Kluoniškiai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Zapyškise vald|Žapyškise valla]] halduskeskus *[[Klwów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przysucha maakond|Przysucha maakonnas]], [[Klwówi vald|Klwówi valla]] halduskeskus *[[Klõmivštšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Sambiri rajoon]]is ==Kn== *[[Knurów]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Gliwice maakond|Gliwice maakonnas]] *[[Knysna]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Knyszyn]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Mońki maakond|Mońki maakonnas]] ==Ko== *[[Kobalevõtsja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Iršava rajoon]]is *[[Kōbe]], linn [[Jaapan]]is, [[Hyōgo prefektuur]]i halduskeskus *[[Kobeljakõ]], linn [[Poltava oblast]]is, [[Kobeljakõ rajoon]]i halduskeskus *[[Koblenz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Kobryn]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Kobryni rajoon]]i keskus *[[Kobõlnja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kobylin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonnas]] *[[Kobyłka]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]] *[[Kocēni]], asula [[Läti]]s, [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonna]] ja [[Kocēni vald|Kocēni valla]] keskus *[[Kochanaŭ]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Tałačyni rajoon]]is *[[Kochi]], [[linn]] [[India]]s [[Kerala]] osariigis [[Ernakulami ringkond|Ernakulami ringkonnas]] *[[Kōchi]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Kōchi prefektuur]]i keskus *[[Kock]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonnas]] *[[Kodema]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Bahmuti rajoon]]is *[[Kodeń]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Kodeńi vald|Kodeńi valla]] halduskeskus *[[Kodõma]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Kodõma rajoon]]i keskus *[[Koekenaap]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]] *[[Koeru]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]], [[Järva vald|Järva valla]] [[halduskeskus]] *[[Koffiefontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Koffiekraal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Kōfu]], linn [[Jaapan]]is, [[Yamanashi prefektuur]]i keskus *[[Kogalõm]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansimaa]]l *[[Kogula (Kärla)|Kogula]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] *[[Koguva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Kohhanivka (Lõpovetsi rajoon)|Kohhanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Kohma]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is *[[Kohren-Sahlis]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is *[[Kohtla-Järve]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] *[[Koidu (Saue)|Koidu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Koiduvälja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Koigi (Pöide)|Koigi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Koikla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Koingnaas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] [[Kamiesbergi vald|Kamiesbergi vallas]] *[[Koivaliina]], asula [[Läti]]s [[Alūksne rajoon]]is, [[Koivaliina vald|Koivaliina valla]] [[halduskeskus]] *[[Kojetín]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]] *[[Kokāji]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Kokapuze]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rudbārži vald|Rudbārži vallas]] *[[Kokari]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonna]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Kokemäki linn]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Satakunta]] maakonnas *[[Kokkola]], [[linn]] [[Soome]]s, [[Kesk-Pohjanmaa]] maakonna [[halduskeskus]] *[[Koknese]], asula [[Läti]]s *[[Kokopo]], [[linn]] [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Ida-Uus-Britannia]] provintsi halduskeskus *[[Kokotów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]] *[[Koksi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kokstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Harry Gwala ringkond|Harry Gwala ringkonnas]] *[[Koktebel]], küla [[Krimm]]i poolsaarel *[[Kola]], linn [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, [[Kola rajoon]]i keskus *[[Kołaczyce]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]] *[[Kolberģis]],asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne valla]] halduskeskus *[[Kołbiel]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Otwocki maakond|Otwocki maakonnas]], [[Kołbieli vald|Kołbieli valla]] halduskeskus *[[Kolbuszowa]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Kolbuszowa maakond|Kolbuszowa maakonna]] halduskeskus *[[Kolding]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Kolga-Aabla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Kolín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] *[[Kolka]], küla [[Läti]]s *[[Kolkata]], linn [[India]]s, [[Lääne-Bengal]]i pealinn *[[Kolno]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Kolno maakond|Kolno maakonna]] halduskeskus *[[Koło]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Koło maakond|Koło maakonna]] halduskeskus *[[Kologriv]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is, [[Kologrivi rajoon]]i keskus *[[Kolokani]], [[linn]] [[Mali]]s [[Koulikoro piirkond|Koulikoro piirkonnas]], [[Kolokani cercle|Kolokani ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Kolomna]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Kolomna rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kolomõja]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is *[[Kolonowskie]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]] *[[Koloskõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Starobeševe rajoon]]is *[[Koloti]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Kolpaševo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is *[[Kolpino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas *[[Koltšanovo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volhovi rajoon]]is *[[Koltšugino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is *[[Koluszki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łódźi maakond|Łódźi maakonnas]] *[[Kolwezi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is *[[Kolõndjanõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Tšortkivi rajoon]]is *[[Kolõvan]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is, [[Kolõvani rajoon]]i halduskeskus *[[Komae]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Komaggas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Komańcza]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Komańcza vald|Komańcza valla]] halduskeskus *[[Komani]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is, [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonna]] halduskeskus *[[Komargorod]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Komárno]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]], [[Komárno ringkond|Komárno ringkonna]] keskus *[[Komarno (Ukraina)|Komarno]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Lvivi rajoon]]is *[[Komárom]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] *[[Komarovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kurortnaja linnarajoon]]is *[[Komarówka Podlaska]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Radzyń Podlaski maakond|Radzyń Podlaski maakonnas]], [[Komarówka Podlaska vald|Komarówka Podlaska valla]] halduskeskus *[[Komatipoort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Kombornia]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Korczyna vald|Korczyna vallas]] *[[Komga]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Komló]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]] *[[Kommunar]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is *[[Komórki]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Daleszyce vald|Daleszyce vallas]] *[[Komotiní]], linn [[Kreeka]]s, [[Ida-Makedoonia ja Traakia piirkond|Ida-Makedoonia ja Traakia piirkonna]] ja [[Rodope piirkonnaüksus]]e keskus *[[Komsomolsk]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Komsomolski rajoon]]i keskus *[[Komsomolsk Amuuri ääres]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s *[[Konakovo]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Konakovo rajoon]]i keskus *[[Kondrovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Dzeržinski rajoon (Kaluga oblast)|Dzeržinski rajooni]] keskus *[[Kondūz]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Kondūzi provints]]i keskus *[[Kongsberg]], [[linn]] [[Norra]]s [[Buskerud]]i maakonnas *[[Koniaków]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Istebna vald|Istebna vallas]] *[[Konibodom]], linn [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]] *[[Konice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonnas]] *[[Koniecpol]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]] *[[Konin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] *[[Ķoniņciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava valla]]s *[[Koniówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]] *[[Konjušivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Konoša]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is, [[Konoša rajoon]]i keskus *[[Konotop]], linn Ukrainas [[Sumõ oblast]]is, [[Konotopi rajoon]]i halduskeskus *[[Konowały]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Końskie]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Końskie maakond|Końskie maakonna]] halduskeskus *[[Końskowola]], [[küla]] [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Puławy maakond|Puławy maakonnas]], [[Końskowola vald|Końskowola valla]] [[halduskeskus]] *[[Konstancin-Jeziorna]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] *[[Konstanz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Konstantinovsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Konstantinovski rajoon]]i keskus *[[Konstantynów Łódzki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]] *[[Kontiolahti]], asula [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Kontiolahti vald|Kontiolahti valla]] [[kirikuküla]] *[[Kontupohja]], linn [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjalas]], [[Kontupohja rajoon]]i keskus *[[Koogu]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Kópavogur]], [[linn]] [[Island]]il *[[Kopeisk]], linn Venemaal [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Kopenhaagen]], [[Taani]] [[pealinn]] *[[Koper]], linn [[Sloveenia]]s *[[Kopidlno]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]] *[[Kopijivka (Illintsi rajoon)|Kopijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Kopijivka (Tultšõni rajoon)|Kopijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is *[[Kopli (Leisi)|Kopli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kopmaņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Koporje]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is *[[Koppies]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Kopřivnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]] *[[Koprivštica]], linn [[Bulgaaria]]s [[Sofia piirkond|Sofia piirkonnas]], [[Koprivštica vald|Koprivštica valla]] keskus *[[Koprzywnica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Sandomierzi maakond|Sandomierzi maakonnas]] *[[Kopõlõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is [[Poltava rajoon]]is *[[Kopõstõrõn]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kopõtšõntsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Gusjatõni rajoon]]is *[[Kopyś]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Orša rajoon]]is *[[Kopytówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Brzeźnica vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Brzeźnica vallas]] *[[Korablino]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Korablino rajoon]]i keskus *[[Korenovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Korenovski rajoon]]i keskus *[[Korets]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Koretsi rajoon]]i halduskeskus *[[Korfantów]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Nysa maakond|Nysa maakonnas]] *[[Korģene]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Korgõmõisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Koringberg]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Korjažma]], linn Venemaal [[Arhangelski oblast]]is *[[Korju]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Korjukivka]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Korjukivka rajoon]]i keskus *[[Korneti]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna valla]] halduskeskus *[[Kórnik]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Korolivka (Lõpovetsi rajoon)|Korolivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Koroljov]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Koronowo]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Bydgoszczi maakond|Bydgoszczi maakonnas]] *[[Korosten]], linn Ukrainas [[Žõtomõri oblast]]is *[[Korostõšiv]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Korostõšivi rajoon]]i keskus *[[Korotša]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Korotša rajoon]]i halduskeskus *[[Korsze]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Kętrzyni maakond|Kętrzyni maakonnas]] *[[Korsun-Ševtšenkivskõi]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Korsun-Ševtšenkivskõi rajoon]]i halduskeskus *[[Korzkiew]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Zielonki vald|Zielonki vallas]] *[[Kortrijk]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria provints]]is *[[Koryčany]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonnas]] *[[Korycin]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]], [[Korycini vald|Korycini valla]] halduskeskus *[[Kos (linn)|Kos]], linn [[Kreeka]]s *[[Kosa]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]] *[[Kosai]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Kosava]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Ivacevičy rajoon]]is *[[Kościan]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Kościani maakond|Kościani maakonna]] halduskeskus *[[Kościelisko]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]], [[Kościelisko vald|Kościelisko valla]] halduskeskus *[[Kościerzyna]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kościerzyna maakond|Kościerzyna maakonna]] halduskeskus *[[Kościuki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Kose]], on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Kose vald|Kose valla]] halduskeskus *[[Kosel]], asula [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i [[liidumaa]]l [[Rendsburg-Eckernförde kreis]]is [[Schlei-Ostsee maakond|Schlei-Ostsee maakonnas]], [[Koseli vald|Koseli valla]] keskus *[[Kosmolów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] *[[Kosmonosy]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]] *[[Kosovo Polje]], linn [[Kosovo]]s *[[Kosów Lacki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Sokołów Podlaski maakond|Sokołów Podlaski maakonnas]] *[[Kossakivka (Lõpovetsi rajoon)|Kossakivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Kossiv]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Kossivi rajoon]]i halduskeskus *[[Kossów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Włoszczowa maakond|Włoszczowa maakonnas]] [[Radkówi vald|Radkówi vallas]] *[[Koszalin]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] *[[Koszarawa]], küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Żywieci maakonnas, Koszarawa valla keskus *[[Koszyce]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]] *[[Kostamus]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] *[[Kostanaj]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Kostanaj oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Kostelec na Hané]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonnas]] *[[Kostelec nad Černými lesy]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]] *[[Kostelec nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]] *[[Kostelec nad Orlicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Koster (LAV)|Koster]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]], [[Kgetlengrivieri vald|Kgetlengrivieri valla]] halduskeskus *[[Kosterjovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Petuški rajoon]]is *[[Kostjantõnivka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Kostjantõnivka rajoon]]i keskus *[[Kostjantõnivka (Lõpovetsi rajoon)|Kostjantõnivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Kostopil]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Kostopili rajoon]]i halduskeskus *[[Kostroma]], linn Venemaal *[[Kostrzyn]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Košas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Košice]], [[linn]] [[Slovakkia]]s *[[Košķele]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Vecate vald|Vecate vallas]] *[[Košrags]], küla Lätis *[[Košťany]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Kozáni]], linn [[Kreeka|Kreekas]], [[Lääne-Makedoonia piirkond|Lääne-Makedoonia piirkonna]] ja [[Kozáni maakond|Kozáni maakonna]] keskus *[[Kożany]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Kozelsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Kozelski rajoon]]i keskus *[[Koziegłowy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Myszkówi maakond|Myszkówi maakonnas]] *[[Kozienice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Kozienice maakond|Kozienice maakonna]] halduskeskus *[[Kozienki]], küla[[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Mazyri rajoon]]is, [[Kozienki külanõukogu]] halduskeskus *[[Kozjatõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Kozjatõni rajoon]]i keskus *[[Kozlovka]], linn [[Venemaa]] [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigis]], [[Kozlovka rajoon]]i keskus *[[Koźmin Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonnas]] *[[Koźminek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond| Kaliszi maakonnas]], [[Koźmineki vald|Koźmineki valla]] halduskeskus *[[Kozmodemjansk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Mari Eli Vabariik|Mari Eli Vabariigis]], [[Mäemari rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kozsola]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Kozubszczyzna]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]], [[Konopnica vald (Lublini vojevoodkond)|Konopnica valla]] halduskeskus *[[Kożuchów]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Nowa Sóli maakond|Nowa Sóli maakonnas]] *[[Kozõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Kozy (Poola)|Kozy]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bielsko-Biała maakond|Bielsko-Biała maakonnas]], [[Kozy vald|Kozy valla]] halduskeskus *[[Kožlany]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Põhja-Plzeňi ringkond|Põhja-Plzeňi ringkonnas]] *[[Kožuhhiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Kožõm]], alev [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]], [[Inta linnaringkond|Inta linnaringkonnas]] *[[Kota Kinabalu]], linn [[Malaisia]]s, [[Sabah]]i osariigi pealinn *[[Kotań]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]] [[Krempna vald|Krempna vallas]] *[[Kotel]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s [[Sliveni piirkond|Sliveni piirkonnas]] *[[Kotelnitš]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Kotelnitši rajoon]]i keskus *[[Kotjužanõ (küla)|Kotjužanõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Kotka linn]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso]] maakonnas *[[Kotlas]], linn Venemaal *[[Kotlopi]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Kotlõ]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]] *[[Kotor (Montenegro)|Kotor]], [[linn]] [[Montenegro]]s, [[Kotori vald|Kotori valla]] keskus *[[Kotovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tambovi oblast]]is *[[Kotškorata]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Koúklia]], küla [[Küpros]]el Paphose ringkonnas *[[Koupéla]], [[linn]] [[Burkina Faso]]s, [[Kouritenga provints]]i halduskeskus *[[Kouřim]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]] *[[Kourou]], linn [[Prantsuse Guajaana]]s *[[Koutiala]], [[linn]] [[Mali]]s [[Sikasso piirkond|Sikasso piirkonnas]], [[Koutiala cercle|Koutiala ''cercle'']]'i keskus *[[Kouvola]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso]] maakonnas *[[Kovdor]], linn [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, [[Kovdori rajoon]]i keskus *[[Kovel]], linn Ukrainas [[Volõõnia oblast]]is *[[Kovrov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is *[[Kovõlkino]], Venemaal [[Mordva|Mordva Vabariigis]], Kovõlkino rajooni halduskeskus *[[Kowal]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Kowalewo Pomorskie]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Golub-Dobrzyńi maakond|Golub-Dobrzyńi maakonnas]] *[[Kowary]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]] ==Kr== *[[Kraaipan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Kraalhoek]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] [[Moses Kotane vald|Moses Kotane vallas]] *[[Krâchéh]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Krâchéhi provints]]i keskus *[[Krācnieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Kradzes]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Gavieze vald|Gavieze vallas]] *[[Kragujevac]], linn [[Serbia]]s, [[Šumadija ringkond|Šumadija ringkonna]] halduskeskus *[[Krajenka]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Złotówi maakond|Złotówi maakonnas]] *[[Krakės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Krakėse vald|Krakėse valla]] halduskeskus *[[Králíky]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Kralupy nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]] *[[Králův Dvůr]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Berouni ringkond|Berouni ringkonnas]] *[[Krampji]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]] *[[Kramsk]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]], [[Kramski vald|Kramski valla]] halduskeskus *[[Kranj]], [[linn]] [[Sloveenia]]s *[[Kranjska Gora]], asula [[Sloveenia]]s, [[Kranjska Gora vald|Kranjska Gora valla]] keskus *[[Kranów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Daleszyce vald|Daleszyce vallas]] *[[Kranshoek]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Kranskop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMzinyathi ringkond|uMzinyathi ringkonnas]] *[[Krape]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Krape vald|Krape valla]] keskus *[[Krasiczyn]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]], [[Krasiczyni vald|Krasiczyni valla]] halduskeskus *[[Krāslava]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Krāslava rajoon]]i keskus *[[Kraslice]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Krásná Hora nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]] *[[Krásná Lípa]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Krasnaje]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Maładziečna rajoon]]is *[[Krasne (Krõžopili rajoon)|Krasne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Krasne-Lasocice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Jodłowniki vald|Jodłowniki vallas]] *[[Krasne Pole]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Markivka rajoon]]is *[[Krásné Údolí]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Kraśniczyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Krasnystawi maakond|Krasnystawi maakonnas]], [[Kraśniczyni vald|Kraśniczyni valla]] halduskeskus *[[Kraśnik]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Kraśniki maakond|Kraśniki maakonna]] halduskeskus *[[Krásno]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Krasnoarmeisk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Krasnoarmiiske (Novoazovski rajoon)|Krasnoarmiiske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is *[[Krasnobród]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Zamośći maakond|Zamośći maakonnas]] *[[Krasnodar]], linn [[Venemaa]]l, [[Krasnodari krai]] keskus *[[Krasnodon]], oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Krasnodoni rajoon]]i keskus *[[Krasnogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Krasnogorski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Krasnograd]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Krasnogradi oblast]]i halduskeskus *[[Krasnojarsk]], linn [[Venemaa]]l, [[Krasnojarski krai]] keskus *[[Krasnoperekopsk]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is *[[Krasnoselkup]], küla Venemaal [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] *[[Krasnosielc]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Maków Mazowiecki maakond|Maków Mazowiecki maakonnas]], [[Krasnosielci vald|Krasnosielci valla]] halduskeskus *[[Krasnoslobodsk (Mordva)|Krasnoslobodsk]], linn Venemaal [[Mordva]]s *[[Krasnozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Sergijev Possadi linnaringkond|Sergijev Possadi linnaringkonnas]] *[[Krasnoturjinsk]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is *[[Krasnõi Bor]], linnatüüpi asula [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Krasnõi Holm]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Krasnõi Holmi rajoon]]i keskus *[[Krasnõi Jar]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Krasnoarmiiski rajoon]]is *[[Krasnõi Lutš]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Krasnõi Lutš (Pihkva oblast)|Krasnõi Lutš]], alev [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Bežanitsõ rajoon]]is *[[Krasnõi Lõman]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Krasnõi Lõmani rajoon]]i halduskeskus *[[Krasnõi Partizan]], [[küla]] Ukrainas [[Donetski oblast]]is *[[Krasnõi Sulin]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Krasnõi Sulini rajoon]]i keskus *[[Krasny Bierah]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Žłobini rajoon]]is [[Krasny Bierahi külanõukogu]] halduskeskus *[[Krasnystaw]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Krasnystawi maakond|Krasnystawi maakonna]] keskus *[[Krassavino]], linn Venemaal [[Vologda oblast]]is [[Veliki Ustjugi rajoon]]is *[[Krassikovštšina]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva rajoon]]is [[Serjodka vald|Serjodka vallas]] *[[Krassõliv]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Krassõlivi rajoon]]i halduskeskus *[[Kražiai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Kražiai vald|Kražiai valla]] halduskeskus *[[Kraujas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Kraukļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Krauszów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Kravaře]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Opava ringkond|Opava ringkonnas]] *[[Krefeld]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Krekenava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Krekenava vald|Krekenava valla]] halduskeskus *[[Kremenets]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Kremenetsi rajoon]]i halduskeskus *[[Krementšuk]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Krementšuki rajoon]]i keskus *[[Kreminna (küla)|Kreminna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is [[Gorodoki rajoon (Hmelnõtskõi oblast)|Gorodoki rajoonis]] *[[Kremjonki]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is [[Žukovi rajoon]]is *[[Krempna]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]], [[Krempna vald|Krempna valla]] halduskeskus *[[Krems an der Donau]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Kresttsõ]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Kresttsõ rajoon]]i keskus *[[Kretinga]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Kretinga rajoon]]is *[[Kretingalė]], [[alev]] Leedus [[Klaipėda rajoon]]is *[[Kriaunos]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Kriaunose vald|Kriaunose valla]] halduskeskus *[[Kriel]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] *[[Kriemeļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kriepaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]] *[[Krievbūdas]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Zirase vald|Zirase vallas]] *[[Krievciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Krievciems (Turlava vald)|Krievciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Krievēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Krievlauki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Krievragciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ķūļciemsi vald|Ķūļciemsi vallas]] *[[Krikliniai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is [[Pumpėnai vald|Pumpėnai vallas]] *[[Krinčinas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Krinčinase vald|Krinčinase valla]] halduskeskus *[[Kristakrogs]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Kristceļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Kristiansand]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Vest-Agder]]i maakonna [[halduskeskus]] *[[Kristianstad]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Kristianstadi vald|Kristianstadi valla]] keskus *[[Kristiansund]] *[[Kristinestad]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pohjanmaa]] maakonnas *[[Krišjāņi]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Krišjāņi vald|Krišjāņi valla]] halduskeskus *[[Kriukai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Kriukai vald|Kriukai valla]] halduskeskus *[[Kriūkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Kriūkai vald|Kriūkai valla]] halduskeskus *[[Krīvi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Krk]], linn [[Horvaatia]]s *[[Krnov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]] *[[Krobia]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]] *[[Krogaskols]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Krogzemji], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Krokees]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Peloponnesose piirkond|Peloponnesose piirkonnas]] [[Lakoonia piirkonnaüksus]]es [[Evrótase vald|Evrótase vallas]] *[[Krokialaukis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Krokialaukise vald|Krokialaukise valla]] halduskeskus *[[Krolevets]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Kroměříž]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]], [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonna]] halduskeskus *[[Kroņauce]], asula [[Läti]]s [[Tērvete piirkond|Tērvete piirkonnas]] [[Tērvete vald|Tērvete vallas]] *[[Kroņmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Krŏng Kaôh Kŏng]], asula [[Kambodža]]s *[[Kroondal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Kroonlinn]], linn [[Venemaa]]l *[[Kroonstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Kropotkin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Kropõvnõtskõi]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s, [[Kirovogradi oblast]]i ja [[Kirovogradi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Krościenko nad Dunajcem]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Krościenko nad Dunajcemi vald|Krościenko nad Dunajcemi valla]] halduskeskus *[[Krosna]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Krosna vald|Krosna valla]] halduskeskus *[[Krośniewice]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Kutno maakond|Kutno maakonnas]] *[[Krosno]], linn Poolas [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Krosno maakond|Krosno maakonna]] halduskeskus *[[Krosno Odrzańskie]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Krosno Odrzańskie maakond|Krosno Odrzańskie maakonna]] halduskeskus *[[Krostitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Krostitzi vald|Krostitzi vallas]] *[[Krotoszyn]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonna]] halduskeskus *[[Krzanowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Racibórzi maakond|Racibórzi maakonnas]] *[[Krzepice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłobucki maakond|Kłobucki maakonnas]] *[[Krzeszowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] *[[Krzyż Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Czarnkówi maakond|Czarnkówi maakonnas]] *[[Krzywcza]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]], [[Krzywcza vald|Krzywcza valla]] halduskeskus *[[Krzywiń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kościani maakond|Kościani maakonnas]] *[[Krzywowierzba]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Włodawa maakond|Włodawa maakonnas]] [[Wyryki vald|Wyryki vallas]] *[[Krugersdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Kruhłaje]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kruhłaje rajoon]]i halduskeskus *[[Krulaŭščyna]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Dokšycy rajoon]]is, [[Krulaŭščyna külanõukogu]] keskus *[[Krūmēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kruonis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Kruonise vald|Kruonise valla]] halduskeskus *[[Kruopiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Akmenė rajoon]]is, [[Kruopiai vald|Kruopiai valla]] halduskeskus *[[Krupka]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Krupmuiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]] *[[Krupniki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Krupp]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Krupi vald|Krupi valla]] keskus *[[Krūsāri]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]] *[[Krusāta]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]] *[[Kruszwica]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Inowrocławi maakond|Inowrocławi maakonnas]] *[[Krustakrogs]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Krustiņi]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]] *[[Krūzes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Krūte]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Bārta vald|Bārta vallas]] *[[Kruti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Krõmsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Krõmski rajoon]]i keskus *[[Krõmske (Luhanski oblast)|Krõmske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Krõštšõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is *[[Krõvõi Rig]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is, [[Krõvõi Rigi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kryłów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Mircze vald|Mircze vallas]] *[[Krynica Morska]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nowy Dwór Gdański maakond|Nowy Dwór Gdański maakonnas]] *[[Krynica-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] *[[Krynki]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] *[[Kryry]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]] *[[Kryvičy]], alev [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Miadziełi rajoon]]is ==Ks== *[[Książ Wielki]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Miechówi maakond|Miechówi maakonnas]], [[Książ Wielki vald|Książ Wielki valla]] halduskeskus *[[Książ Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Śremi maakond|Śremi maakonnas]] *[[Książniczki]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Michałowice vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Michałowice vallas]] *[[Księże Kopacze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]] *[[Księżyno]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Księte]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Brodnica maakond|Brodnica maakonnas]] [[Świedziebnia vald|Świedziebnia vallas]] *[[Kstovo]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Kstovo rajoon]]i keskus ==Ku== *[[Kuala Lumpur]], [[Malaisia]] [[pealinn]] *[[Kubinka]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Kuboes]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Kubuliņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kubschütz]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Kubschützi vald|Kubschützi vallas]] *[[Kučiūnai]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Kučiūnai vald|Kučiūnai valla]] halduskeskus *[[Kudani]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Kudinava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Kudjape]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Kudirkos Naumiestis]], linn [[Leedu]] [[Šakiai rajoon]]is *[[Kudowa-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Kūdra (Smārde vald)|Kūdra]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Kūdra (Aizpute vald)|Kūdra]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]] *[[Kudrovo]], linn Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Kudruküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Kūdupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Kudõmkar]], linn [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s, [[Permikomi ringkond|Permikomi ringkonna]] keskus *[[Kuflew]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]] [[Mrozy vald|Mrozy vallas]] *[[Kufstein]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal *[[Kugalepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kuhhari]], küla [[Kiievi oblast]]i [[Võšhorodi rajoon]]is *[[Kuhmo]], asula [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Kainuu maakond|Kainuu maakonnas]], [[Kuhmo linn]]a keskus *[[Kuhmo linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Kainuu maakond|Kainuu maakonnas]] *[[Kuibõšev]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is *[[Kuijõe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Risti vald|Risti vallas]] *[[Kuiķule]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Kuimetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Kuiste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kukavka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Ķūķciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]] *[[Kukečiai]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Kukečiai vald|Kukečiai valla]] halduskeskus *[[Kukësi]], linn [[Albaania]]s, [[Kukësi maakond|Kukësi maakonna]] ja [[Kukësi ringkond|Kukësi ringkonna]] keskus *[[Ķūķi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Kukkusi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon]]is [[Bolšoi Lutski vald|Bolšoi Lutski vallas]] *[[Kukmor]], linn Venemaal [[Tatarstan]]is *[[Kūkoji]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Kuktiškės]], on alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Kuktiškėse vald|Kuktiškėse valla]] halduskeskus *[[Kukulõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kulautuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Kulautuva vald|Kulautuva valla]] halduskeskus *[[Kuldīga]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Ķūļciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ķūļciemsi vald|Ķūļciemsi vallas]] *[[Kulešiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Kuliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is *[[Kulisko]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon|Petseri rajoonis]] *[[Kuļķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Kulob]], [[linn]] [[Tadžikistan]]is [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajetis]] *[[Kulotino]], alev Venemaal [[Novgorodi oblast]]is [[Okulovka rajoon]]is *[[Kulp (linn)|Kulp]], [[linn]] [[Armeenia]]s *[[Kūlupėnai]], küla Leedus [[Kretinga rajoon]]is, [[Kūlupėnai vald|Kūlupėnai valla]] halduskeskus *[[Kulva]], küla [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Kulva vald|Kulva valla]] halduskeskus *[[Kumamoto]], linn [[Jaapan]]is, [[Kumamoto prefektuur]]i keskus *[[Kumanovo]], linn [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Kumanovo omavalitsus]]e keskus *[[Kumasi]], [[linn]] [[Ghana]]s, [[Ashanti]] piirkonna halduskeskus *[[Kumbor]], asula [[Montenegro]]s [[Herceg Novi vald|Herceg Novi vallas]] *[[Kumertau]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]i Vabariigis *[[Kumlinge]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l [[Kumlinge vald|Kumlinge vallas]] *[[Kumpani]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Kunda]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] *[[Kundi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Snēpele vald|Snēpele vallas]] *[[Kundiawa]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Chimbu provints]]i halduskeskus *[[Kundrati]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]] *[[Kundziņi]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Ramata vald|Ramata vallas]] *[[Kunģēļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Kunja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Kunja rajoon]]i keskus *[[Kunka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kunkowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Kunming Shi]], [[ringkonnaõigustega linn]] [[Hiina]]s [[Yunnan]]i provintsis *[[Kungsbacka]], linn [[Rootsi]]s [[Hallandi lään]]is, [[Kungsbacka vald|Kungsbacka valla]] keskus *[[Kungsängen]], asula [[Rootsi]]s [[Upplandi maakond|Upplandi maakonnas]] [[Stockholmi lään]]is, [[Upplands-Bro vald|Upplands-Bro valla]] halduskeskus *[[Kuninguste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kunovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]] *[[Kunów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Ostrowiec Świętokrzyski maakond|Ostrowiec Świętokrzyski maakonnas]] *[[Kunštát]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]] *[[Kuopio]], linn Soomes *[[Kupiatycze]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]] [[Fredropoli vald|Fredropoli vallas]] *[[Kupiškis]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]], [[Kupiškise rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kupjansk]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Kupjanski rajoon]]i halduskeskus *[[Kuprava]], küla [[Läti]]s, [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]], [[Kuprava vald|Kuprava valla]] keskus *[[Kuraniec]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Vilejka rajoon]]is [[Kuranieci külanõukogu]]s *[[Kurayoshi]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tottori prefektuur]]is *[[Ķurbe]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Ķurbēni]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Skaņkalne vald|Skaņkalne vallas]] *[[Kure]], linn [[Jaapan]]is [[Hiroshima prefektuur]]is *[[Kureika]] *[[Kuressaare]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Saare maakond|Saare maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Kurevere (Kihelkonna)|Kurevere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kurgan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kurgani oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Kurganinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Kurganinski rajoon]]i keskus *[[Kurgolovo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] *[[Kurgonteppa]], linn [[Tadžikistan]]is, [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajeti]] keskus *[[Kurilsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is, [[Kuriili rajoon]]i keskus *[[Kuřim]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno-venkov]]i ringkonnas *[[Kurkijoki]], asula [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] [[Lahdenpohja rajoon]]is, [[Kurkijoki maaomavalitsus]]e halduskeskus *[[Kurkliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Kurkliai vald|Kurkliai valla]] halduskeskus *[[Kurlovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Guss-Hrustalnõi rajoon]]is *[[Kurmāle]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]] *[[Kurmji]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ķurmrags]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Kurna]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Kurna (Viru-Nigula)|Kurna]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Kurna (Kubuli)|Kurna]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Kubuli vald|Kubuli valla]] halduskeskus *[[Kuroishi]], linn [[Jaapan]]is [[Aomori prefektuur]]is *[[Kurozwęki]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]] [[Staszówi vald|Staszówi vallas]] *[[Kurovitsõ]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is *[[Kurovskoje]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is *[[Kurów]], küla Poolas *[[Kursakciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Kursk]], linn Venemaal *[[Kuršėnai]], linn [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is *[[Kurši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Ķurši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Kurzelów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Włoszczowa maakond|Włoszczowa maakonnas]] [[Włoszczowa vald|Włoszczowa vallas]] *[[Ķurzēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]] *[[Kurzętnik]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Nowe Miasto Lubawskie maakond|Nowe Miasto Lubawskie maakonnas]], [[Kurzętniki vald|Kurzętniki valla]] halduskeskus *[[Kurtna (Alutaguse)|Kurtna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Kurtšatov]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is, [[Kurtšatovi rajoon]]i halduskeskus *[[Kurtuvėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is [[Bubiai vald|Bubiai vallas]] *[[Kuruman]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is, [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonna]] halduskeskus *[[Kuruš]], küla [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is [[Dokuzpara rajoon]]is *[[Kušķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Kušļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kuštšovskaja]], [[staniitsa]] Venemaal [[Krasnodari krai]]s, [[Kuštšovskaja rajoon]]i keskus *[[Kuzmolovski]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Kuznetsk]], linn [[Penza oblast]]is *[[Kuźnia Raciborska]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Racibórzi maakond|Racibórzi maakonnas]] *[[Kužiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Kužiai vald|Kužiai valla]] halduskeskus *[[Kutno]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Kutno maakond|Kutno maakonna]] halduskeskus *[[Kuumi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kuura (Viru-Nigula)|Kuura]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Kuusamo]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Kuusankoski]], endine [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kouvola linn]]as *[[Kuvšinovo]], linn [[Venemaa]] [[Tveri oblast]]is, [[Kuvšinovo rajoon]]i keskus *[[Kuwana]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is ==Kv== *[[Kvareli]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Kvareli rajoon]]i keskus *[[Kvėdarna]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Kvėdarna vald|Kvėdarna valla]] halduskeskus ==Kw== *[[KwaDukuza]] (varem Stanger), linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Kwaggafontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Thembisile Hani vald|Thembisile Hani vallas]] *[[KwaGuqa]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] *[[KwaMhlanga]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Mpumalanga provints]]is *[[Kwaśniów Górny]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald|Klucze vallas]] *[[KwaThema]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Kwiatoń]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Kwidzyn]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kwidzyni maakond|Kwidzyni maakonna]] halduskeskus *[[Kwieciszewo]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Mogilno maakond|Mogilno maakonnas]] [[Mogilno vald|Mogilno vallas]] *[[Kwików]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]] ==Kõ== *[[Kõdrassivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kõiguste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõima (Audru)]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Kõima (Lääneranna)]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Kõinastu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõivu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Kõjanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Kõljala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõnnu (Kuusalu)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Kõnnu (Räpina)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]] *[[Kõnnu (Jõgeva)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Kõnnu (Saaremaa)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõnnu (Põhja-Pärnumaa)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Kõnnu (Kastre)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Kõo]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]], [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Kõriska]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõrkvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõrveküla]], [[alevik]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] keskus *[[Kõštõm]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Kõzõl]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Tõva Vabariik|Tõva Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Kõzõlkõja]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Batkeni oblast]]is *[[Kõzõlorda]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Kõzõlorda oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Kõzõl-Suu]], asula [[Kõrgõzstan]]is [[Õsõk-Köli oblast]]is ==Kä== *[[Kälviä]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]] [[Kokkola linn]]as *[[Kämara]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Käo (Elva)|Käo]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]] *[[Käo (Laimjala)|Käo]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kärasi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Käravete]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Ambla vald|Ambla vallas]] *[[Kärde]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Kärdla]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Hiiu maakond|Hiiu maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Kärdu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Kärkkäiskylä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome|Kesk-Soome maakonnas]], [[Konnevesi vald|Konnevesi valla]] [[kirikuküla]] *[[Kärneri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Kö== *[[Kökdžanggak]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Kökšetau]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Akmola oblast]]i keskus *[[Köln]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Köneürgenç]], linn [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]] *[[Königsbrück]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is *[[Königswalde]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is, [[Königswalde vald|Königswalde valla]] keskus *[[Königswartha]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Königswartha vald|Königswartha vallas]] *[[Kööna]], asula [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]], [[Ķoņi vald|Ķoņi valla]] halduskeskus ==Kü== *[[Kübassaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Kübassaare poolsaar]]el [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Küdema]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Ky== *[[Kybartai]], linn [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is *[[Kyjov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]] *[[Kylemore]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Kymi]], endine küla [[Soome]]s [[Kymi vald|Kymi vallas]], praegu [[Kotka linn]]a osa *[[Kynšperk nad Ohří]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Kyōto]] *[[Kyrenia]], linn [[Küpros]]el, [[Kyrenia ringkond|Kyrenia ringkonna]] keskus, ''de facto'' [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariigi]] osa *[[Kyzikos]], [[Vana-Kreeka]] linn [[Müüsia]]s *[[Kýthira]], küla [[Kreeka]]s [[Kategooria:Asulate loendid]] 43zc7gkzwpesxj2shxs2eah1b59wgn6 Asulad (L) 0 54531 6176414 6175844 2022-08-11T07:56:56Z Velirand 67997 /* La */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} '''Asulad (L)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad L-tähega. {{sisukord paremale}} ==La== *[[La Brigue]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Alpes-Maritimes]]'i departemangus *[[La Ceiba]], linn [[Honduras]]es *[[La Hulpe]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria|Flandria piirkonnas]] [[Vallooni Brabant|Vallooni Brabanti provints]]is [[Nivelles'i ringkond|Nivelles'i ringkonnas]] *[[La Jara]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Conejose maakond|Conejose maakonnas]] *[[La Línea de la Concepción]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[La Loche]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]is *[[La Paz]], [[Boliivia]] [[pealinn]], kus asuvad [[Boliivia Rahvuskongress]], [[Boliivia president|president]] ja valitsus, (põhiseaduse järgne pealinn ja kohtuvõimu asupaik on [[Sucre]]), [[La Pazi departemang]]u keskus *[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Baja California Sur]]i osariigi [[pealinn]] ja [[La Pazi vald|La Pazi valla]] halduskeskus *[[La Plata]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Buenos Airese provints]]i pealinn *[[La Spezia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria|Liguuria maakonnas]], [[La Spezia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Laadi]], [[küla]] Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Laadjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Laadla]], [[küla]] Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laagri]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue valla]] [[halduskeskus]] *[[Laane (Kõpu)|Laane]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Laane (Kose)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Laane (Padise)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Laane (Kambja)|Laane]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Laartsa]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Laasi]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]] *[[Laaste Hoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Labanoras]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Labanorase vald|Labanoras valla]] halduskeskus *[[Labdzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Łabędziów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]]. *[[Labin]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] *[[Labinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Łabiszyn]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]] *[[Labrags]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]] *[[Labõritsa]], küla [[Setomaa]]l, kuulub Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni *[[Labõtnangi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] *[[Lachowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] [[Stryszawa vald|Stryszawa vallas]] *[[Łachva]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is *[[Lācīši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Lāčudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lācupi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Lācupji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Lāde]], küla Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] Limbaži vallas *[[Lądek-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Ladismith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Lādzere]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Laduškin]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]i [[Bagrationovski rajoon]]is *[[Ladõžõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Ladybrand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Ladysmith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Lae]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Morobe]] [[provints]]i halduskeskus *[[Laersdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Laeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] [[halduskeskus]] *[[Lagodehhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Lagodehhi rajoon]]i keskus *[[Lagoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lagos]], linn [[Nigeeria]]s [[Lagose osariik|Lagose osariigis]] *[[Łagów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] *[[Lagzdiena]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[L'Agulhas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Lahdenpohja]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Lahdenpohja rajoon]]i keskus *[[Lahe (Alatskivi)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Lahe (Laheda)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Lahe (Haljala)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Laheküla (Kaarma)|Laheküla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laheküla (Orissaare)|Laheküla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]] *[[Lahetaguse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Łahišyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pinski rajoon]]is *[[Łahojsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Łahojski rajoon]]i keskus *[[Lahore]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsi]] keskus *[[Lahti]] *[[Laidi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Laidi vald|Laidi valla]] halduskeskus *[[Laidze]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Laidze vald|Laidze valla]] halduskeskusasula [[Läti]]s *[[Laidzesciems]], küla [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Laimjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]] *[[Laingsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is. *[[Laižuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Laitila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Lake Charles]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis, [[Calcasieu vald|Calcasieu valla]] halduskeskus *[[Lake Placid]] *[[Lake Worth]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonnas]] *[[Lakinsk]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is [[Sobinka rajoon]]is *[[Lakšciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Laliki]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]] *[[Lambert's Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Lamía]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Kesk-Kreeka]] piirkonnas [[Fthiótida]] maakonnas *[[Lamiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Lammi]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as *[[Lampuži]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]] *[[Lamsteri]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Lancaster]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'is *[[Lanciano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Chieti provints]]is *[[Lančiūnava]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai valla]]s *[[Lanckorona]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]], [[Lanckorona vald|Lanckorona valla]] halduskeskus *[[Łańcut]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Łańcuti maakond|Łańcuti maakonna]] halduskeskus *[[Landau]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Landshut]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Landskrona]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Landskrona vald|Landskrona valla]] keskus *[[Landze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Langebaan]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Langenfeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is *[[Langenhagen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Hannoveri regioon]]is *[[Langepass]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Langstiņi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Lāņi]], on asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Lanivtsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Lanivtsi rajoon]]i halduskeskus *[[Lankaskalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] *[[Lanksēži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]] *[[Lannion]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Côtes-d'Armor]]i departemangus *[[L'Anse aux Meadows]], asula [[Kanada]]s *[[Lansing]], [[USA]] [[Michigan]]i osariigi [[pealinn]] *[[Lansing (Põhja-Carolina)|Lansing]], asula [[USA]]-s [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Ashe'i maakond|Ashe'i maakonnas]] *[[Lanškroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Lanzhou]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Gansu provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lanžhot]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Lantšhuthi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Guria]] piirkonnas, [[Lantšhuthi rajoon]]i keskus *[[Łapanów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]], [[Łapanówi vald|Łapanówi valla]] halduskeskus *[[Lapės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Lapėse vald|Lapėse valla]] halduskeskus *[[Lapinjärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ida-Uusimaa|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Lapinjärvi vald|Lapinjärvi valla]] [[kirikuküla]] *[[Lapmežciems]], asula [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]], [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi valla]] halduskeskus *[[Lapmežciems (Dundaga vald)|Lapmežciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Lappeenranta]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas, [[Lappeenranta linn]]a keskus *[[Lappeenranta linn]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas *[[Lapua]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Łapy]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[L'Aquila]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[L'Aquila provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lār]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is *[[Laredo (Texas)|Laredo]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]es, [[Webbi maakond|Webbi maakonna]] halduskeskus *[[Lárisa]], linn [[Kreeka]]s, [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] keskus *[[Larnaca]], linn [[Küpros]]el, [[Larnaca ringkond|Larnaca ringkonna]] keskus *[[Larvik]], [[linn]] [[Norra]]s *[[Las Palmas de Gran Canaria]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Las Palmase provints]]i [[halduskeskus]] *[[Las Vegas]], [[linn]] [[USA]]-s [[Nevada]] osariigis *[[Lashkargāh]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Helmandi provints]]i keskus *[[Łasin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]] *[[Łask]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łaski maakond|Łaski maakonna]] halduskeskus *[[Łaskarzew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]] *[[Lasnaja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Słaŭharadi rajoon]]is [[Łapacičy külanõukogu]]s *[[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiu vald|Hiiu vallas]] *[[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Łaszczów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]] *[[Lāzberģis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lazdas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]] *[[Lazdijai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]], [[Lazdijai rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Lazdiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Lazdinīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Lazdona]], [[asula]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] *[[Łaziska Górne]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]] *[[Lázně Bělohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]] *[[Lázně Bohdaneč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]] *[[Lázně Kynžvart]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] *[[Łazy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]] *[[Latakia]], linn [[Süüria]]s, [[Latakia provints]]i keskus *[[Lateve]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Latowicz]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Latowiczi vald|Latowiczi valla]] halduskeskus *[[Laubere]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Laubere vald|Laubere valla]] keskus *[[Lauciene]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lauciene vald|Lauciene valla]] halduskeskus *[[Lauderi]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Lauderi vald|Lauderi valla]] halduskeskus *[[Laudium]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Ļaudona]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Ļaudona vald|Ļaudona valla]] keskus *[[Lauenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]is *[[Laugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laugu-Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laukmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Laukmuiža (Ārlava vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Lauko Soda]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is *[[Lauksargiai]], küla [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is, [[Lauksargiai vald|Lauksargiai valla]] halduskeskus *[[Laukuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Laukuva vald|Laukuva valla]] halduskeskus *[[Laulasmaa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Laulepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Launkalne]] asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Launkalne vald|Launkalne valla]] halduskeskus *[[Laura]], küla [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Laura vald|Laura valla]] keskus *[[Lausanne]] *[[Laußig]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Laußigi vald|Laußigi vallas]] *[[Laußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Laußnitzi vald|Laußnitzi vallas]] *[[Lauzinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lauta]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is *[[Lauter]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Lauva]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Laveri]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]] *[[Lavrovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lawalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Lawalde vald|Lawalde vallas]] *[[Lawrence]], linn [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis, [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonna]] keskus *[[Lawrence (Massachusetts)|Lawrence]], on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Massachusetts]]i osariigi [[Essexi maakond (Massachusetts)|Essexi maakonnas]] ==Lb== *[[Łbiska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]] ==Le== *[[Le Havre]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Ülem-Normandia]] piirkonnas [[Seine-Maritime'i departemang]]us *[[Le Mans]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Sarthe'i departemang]]u keskus *[[Le Villaret (Belmont-sur-Yverdon)]] *[[Łeba]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lęborki maakond|Lęborki maakonnas]] *[[Lebavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Lebavere (Väike-Maarja)|Lebavere]], endine küla *[[Lebedjan]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lebedjani rajoon]]i keskus *[[Lebedõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Lebjažje (Lomonossovi rajoon)|Lebjažje]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is *[[Lębork]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lęborki maakond|Lęborki maakonna]] halduskeskus *[[Lebowakgomo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Lebu]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Lecco]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia|Lombardia maakonnas]], [[Lecco provints]]i [[halduskeskus]] *[[Leckava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Łęczna]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łęczna maakond|Łęczna maakonna]] keskus *[[Łęczyca]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonna]] halduskeskus *[[Lēdas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]] *[[Ledeč nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Lędziny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]] *[[Lēdurga]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] keskus *[[Ledvice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Leediküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]] *[[Leeds]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i krahvkonnas *[[Leeu-Gamka]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]] *[[Leeudoringstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Leeuwarden]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Friisimaa provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lēģernieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Legionowo]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Legionowo maakond|Legionowo maakonna]] halduskeskus *[[Legnano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is *[[Legnica]], [[linn]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Lehliu Gară]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]] *[[Lehtimäki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as *[[Lehtussi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Lehurutshe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Leicester]], linn [[Inglismaa]]l *[[Leiden]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis *[[Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Leipalingis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Druskininkai omavalitsus]]e territooriumil, [[Leipalingise vald|Leipalingise valla]] halduskeskus *[[Leipoldtville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Leipzig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal *[[Leiria]], linn [[Portugal]]is, [[Leiria ringkond|Leiria ringkonna]] halduskeskus *[[Leisi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]] *[[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Leisnig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is *[[Leiši]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]] *[[Lejas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Lejas (Rumba vald)|Lejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]] *[[Lejasciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi valla]] keskus *[[Lejaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Lejaskurļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Lejaslabiņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Lejasšķiņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lekėčiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lekėčiai vald|Lekėčiai vallas]] *[[Lekkersing]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Łęknica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]] *[[Lekomin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Zagnański vald|Zagnański vallas]] *[[Leksandrowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]] *[[Lekši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]] *[[Leliefontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Leliūnai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Leliūnai vald|Leliūnai valla]] halduskeskus *[[Leljakõ (Žmerõnka rajoon)|Leljakõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Lellapere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Lelów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Lelówi vald|Lelówi valla]] halduskeskus *[[Leluchów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]] *[[Lelydorp]], linn [[Suriname]]s, [[Wanica ringkond|Wanica ringkonna]] keskus *[[Lembis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]] *[[Lembuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Lemmaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Lemmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Lenasia]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]] *[[Leńcze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]]. *[[Lendava]], [[linn]] [[Sloveenia]]s, [[Lendava vald|Lendava valla]] keskus *[[Lengefeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is *[[Lenin (Valgevene)|Lenin]], [[agrolinnake]] [[Homieli oblast]]is [[Žytkavičy rajoon]]is, [[Lenini külanõukogu]] halduskeskus *[[Lenina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Horki rajoon]]is *[[Leninogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Leninogorski rajoon]]i keskus *[[Leninsk-Kuznetski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Lenkava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lenkimai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Lenkimai vald|Lenkimai valla]] keskus *[[Lensk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Lenski uluss]]i halduskeskus *[[Lentehhi]], alev [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas, [[Lentehhi rajoon]]i keskus *[[Lentvaris]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Lentvarise vald|Lentvarise valla]] halduskeskus *[[Leoben]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l *[[Léon]] *[[León (Hispaania)|León]], linn [[Hispaania]]s, [[Leóni provints]]i keskus. *[[Leonding]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Leonivka (Krõžopili rajoon)|Leonivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Leonpolis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Deltuva vald|Deltuva vallas]] *[[Leoski]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Leoti]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis, [[Wichita maakond (Kansas)|Wichita maakonna]] halduskeskus *[[Leova]], linn Moldovas, [[Leova rajoon]]i keskus *[[Lepa]], küla Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Lepaküla]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Lepassaare]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Lepaste]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Lephalale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Lepiel]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lepieli rajoon]]i keskus *[[Lepiksaare]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Lepiku (Emmaste)|Lepiku]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmasste vallas]] *[[Lepiku (Muhu)|Lepiku]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Lepiku (Vinni)|Lepiku]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Lepiku (Kambja)|Lepiku]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Lepplaane]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Leppneeme]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] *[[Lepä]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Lermontov]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s *[[Leroro]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Les Cayes]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Lõunadepartemang]]u [[halduskeskus]] *[[Leselidze]], alev [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Lesko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lesko maakond|Lesko maakonna]] halduskeskus *[[Leskovac]], [[linn]] (asula) [[Serbia]]s, [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonna]] ja [[Leskovaci linn]]aks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e keskus *[[Leskovaci linn]], kohaliku omavalitsuse üksus [[Serbia]]s [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonnas]] *[[Leśna]], linn [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]] *[[Leśnica]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]]. *[[Lesse]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourg'i provints]]is *[[Lesseyton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Enoch Mgijima vald|Enoch Mgijima vallas]] *[[Lessosibirsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s *[[Lessozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Lessozavodski linnaringkond|Lessozavodski linnaringkonna]] keskus *[[Leszno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] *[[Lestene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Lestene vald|Lestene valla]] halduskeskus *[[Lestijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]], [[Lestijärvi vald|Lestijärvi valla]] kirikuküla *[[Lestima]], küla [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Leżajsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Leżajski maakond|Leżajski maakonna]] halduskeskus *[[Łężkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Kłaj vald|Kłaj vallas]] *[[Letohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Letovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]] *[[Leubsdorf (Saksimaa)|Leubsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Leubsdorfi vald (Saksimaa)|Leubsdorfi vallas]] *[[Leutersdorf (Saksimaa)|Leutersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Leutersdorfi vald (Saksimaa)|Leutersdorfi vallas]] *[[Leuven]], linn [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Flaami Brabant]]i provintsi pealinn *[[Lev Tolstoi (asula)|Lev Tolstoi]], alevik [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lev Tolstoi rajoon]]i keskus *[[Levašovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Viiburi linnarajoon]]is *[[Leverkusen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Leveste]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Levice]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]] *[[Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Žõtomõri rajoon]]is *[[Levkiv (Krõžopili rajoon)|Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Levkivka (Pogrebõštše rajoon)|Levkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Levubu]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]] *[[Lewin Brzeski]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Brzegi maakond|Brzegi maakonnas]] *[[Lewin Kłodzki]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Lewin Kłodzki vald|Lewin Kłodzki valla]] halduskeskus *[[Lexington]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]] osariigis, [[Fayette'i maakond (Kentucky)|Fayette'i maakonna]] halduskeskus *[[Leysin]], küla [[Šveits]]is [[Alpid]]es [[Vaud' kanton]]is [[Aigle'i ringkond|Aigle'i ringkonnas]], [[Leysini vald|Leysini valla]] keskus ==Lg== *[[Lgov]], linn [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is, [[Lgovi rajoon]]i keskus ==Lh== *[[Lhasa]] *[[Lhuentse]], linn [[Bhutan]]is, [[Lhuentse ringkond|Lhuentse ringkonna]] keskus ==Li== *[[Liaušiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Šešuoliai vald|Šešuoliai valla]] halduskeskus *[[Lībagi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Libáň]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]] *[[Libatse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Libčice nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]] *[[Lībciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]] *[[Lībe]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Liběchov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]] *[[Liberec]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Libereci maakond|Libereci maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Libertów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]] *[[Libiąż]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]] *[[Lībieši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Libin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is, [[Libini vald|Libini valla]] keskus *[[Libochovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Libode]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Libreville]], [[Gabon]]i pealinn, [[Estuaire'i provints]]i [[halduskeskus]] *[[Libušín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Līce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]] *[[Līcnieki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Lichtenberg (Kesk-Saksimaa)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kesk-Saksimaa)|Lichtenbergi vallas]] *[[Lichtenberg (Kamenzi kreis)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kamenzi kreis)|Lichtenbergi vallas]] *[[Lichtenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] *[[Lichtenstein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is *[[Līciems]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Līči (Saulkrasti piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Līči (Ģibuļi vald)|Līči]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Līči (Beverīna piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Līči (Stopiņi piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Līčupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Mazozoli vald|Mazozoli valla]] keskus *[[Lida]], [[linn]] [[Valgevene]]s *[[Lida (Nevada)|Lida]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]] *[[Lidzbark]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Działdowo maakond|Działdowo maakonnas]] *[[Lidzbark Warmiński]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonna]] halduskeskus *[[Līdumnieki]], asula [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki valla]] halduskeskus *[[Liège]], linn [[Belgia]]s, [[Liège'i provints]]i keskus *[[Lieģi]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], Durbe piirkonna ja [[Tadaiķi vald|Tadaiķi valla]] halduskeskus *[[Lieksa linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas *[[Lielaisciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Lielborne]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Saliena vald|Saliena valla]]s *[[Lielie Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Lielie Strodi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Lielie Tūči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lielirbe]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Lielsalas]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Lielustes]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]] *[[Lielvārde]] *[[Lielvirbi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Lienz]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Lienzi ringkond|Lienzi ringkonna]] keskus *[[Liepa]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s *[[Liepaine]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Liepāja]] *[[Liepas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Liepene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Liepieni]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Liepkalne]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]] *[[Liepkalni]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Liepna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Liepna vald|Liepna valla]] halduskeskus *[[Līgas dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]] *[[Līgatne]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Līgo]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Līgo vald|Līgo valla]] halduskeskus *[[Līgotnes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Līgotnes 1]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Līguti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]] *[[Lihhoslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Lihhoslavli rajoon]]i keskus *[[Lihula]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Liigalaskma]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]] *[[Liiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Liivaranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Liiva-Putla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lijiawan]], asula [[Hiina]]s [[Guizhou]] provintsis [[Zunyi]] linnas *[[Likasi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is *[[Likėnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]]s *[[Likino-Duljovo]], [[linn]] [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is *[[Līksna]], asula [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Līksna vald|Līksna valla]] keskus *[[Līkuma ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Lilaste (Carnikava piirkond)|Lilaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]] *[[Lilaste (Saulkrasti piirkond)|Lilaste]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Lille]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Nord-Pas-de-Calais]]' ja [[Nordi departemang]]u keskus *[[Lillehammer]] *[[Lillesand]], linn [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas, [[Lillesandi vald|Lillesandi valla]] halduskeskus *[[Lillestrøm]], linn [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas [[Skedsmo vald|Skedsmo vallas]] *[[Lilli]], küla Eestis [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]. *[[Lilli-Anne]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Lilongwe]], [[Malawi]] [[pealinn]], [[Keskpiirkond (Malawi)|Keskpiirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] [[pealinn]] *[[Limanowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Limanowa maakond|Limanowa maakonna]] halduskeskus *[[Limassol]], linn Küprosel, [[Limassoli ringkond|Limassoli ringkonna]] keskus *[[Limbach-Oberfrohna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is *[[Limbaži]] *[[Lime Acres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Limerick]], [[linn]] [[Iirimaa]]l *[[Limoges]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Vienne]]'i departemangu ja [[Limousin]]i piirkonna keskus *[[Limšeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Linchester]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonnas]] *[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Nebraska]] osariigi pealinn ja [[Lancasteri maakond|Lancasteri maakonna]] halduskeskus *[[Lincoln (New Hampshire)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[New Hampshire]]'i osariigis [[Graftoni maakond|Graftoni maakonnas]] *[[Lincoln (Suurbritannia)|Lincoln]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Lincolnshire]]'i keskus *[[Linda küla|Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Lindau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Linden (Alberta)|Linden]], küla [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]] *[[Lindequesdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Lindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Lindi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Lindi (Tansaania)|Lindi]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Lindi piirkond|Lindi piirkonna]] halduskeskus *[[Linejciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Linettšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Linfen]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Shanxi|Shanxi provints]]is *[[Lingen]], on linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi liidumaa]]l [[Emslandi kreis]]is *[[Lingyado]], [[küla]] [[Nigeeria]]s [[Zamfara osariik|Zamfara osariigis]] *[[Linhai]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s, [[Linhai Shi]] keskus *[[Linhai (Heilongjiang)|Linhai]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingo ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]] *[[Linhai Shi]], maakonnaõigustega linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s *[[Linkmenys]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Linkmenysi vald|Linkmenysi valla]] halduskeskus *[[Linksmakalnis]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Linksmakalnise vald|Linksmakalnise valla]] keskus *[[Linköping]], linn [[Rootsi]]s, [[Östergötlandi lään]]i ja [[Linköpingi vald|Linköpingi valla]] keskus *[[Linkuva]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is *[[Linnaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Linnuse (Leisi)|Linnuse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Linz]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Ülem-Austria]] liidumaa [[pealinn]] *[[Lioliai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Lioliai vald|Lioliai valla]] halduskeskus *[[Liperi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Liperi vald|Liperi valla]] [[kirikuküla]] *[[Lipetsk]] *[[Lipiany]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonnas]] *[[Lipki]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is *[[Lipnice nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Lipník nad Bečvou]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]] *[[Lipno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lipno maakond|Lipno maakonna]] halduskeskus *[[Lippoja]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Lipovo]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] *[[Lippstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Soesti kreis]]is *[[Lipsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]]. *[[Lipski]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Lipsko]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lipsko maakond|Lipsko maakonna]] halduskeskus *[[Lipsti]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Liptovský Mikuláš]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] *[[Lisa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Lishui]], linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis, [[Lishui Shi]] ja [[Liandu linnarajoon]]i keskus *[[Lishui Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis *[[Liski]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Liski rajoon]]i keskus *[[Lisków]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]], [[Liskówi vald|Liskówi valla]] halduskeskus *[[Lisne (Litõni rajoon)|Lisne]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Lissabon]], [[Portugal]]i [[pealinn]] *[[Lissova Lõssijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Lissove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Lissovodõ]], küla Ukrainas [[Hmelnõtskõi oblast]]is *[[Liškiava]], [[küla]] [[Varėna rajoon]]i territooriumil [[Merkinė vald|Merkinė vallas]] *[[Lišov]], linn [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]] *[[Lizdēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Līzesmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Līzespasts]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]] *[[Lizums]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lizumsi vald|Lizumsi valla]] halduskeskus *[[Litene]] küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Litene vald|Litene valla]] halduskeskus *[[Liteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Litoměřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonna]] halduskeskus *[[Litomyšl]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]] *[[Litovel]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]] *[[Little Rock]], [[linn]] USA-s [[Arkansas]]e osariigis [[Pulaski maakond (Arkansas)|Pulaski maakonnas]], Arkansase osariigi [[pealinn]] *[[Littoinen]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Litvínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Mosti ringkond|Mosti ringkonnas]] *[[Liubavas]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Liubavase vald|Liubavase valla]] halduskeskus *[[Liudvinavas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Liudvinavase vald|Liudvinavase valla]] halduskeskus *[[Liustemäe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Livadeiá]], linn [[Kreeka]]s, [[Boiootia piirkonnaüksus]]e ja [[Livadeiá vald|Livadeiá valla]] halduskeskus *[[Līvāni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Preiļi rajoon]]is *[[Liverpool]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s *[[Līves]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Līvi (Drabeši vald)|Līvi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Livnõ]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Livnõ rajoon]]i keskus *[[Livonia (Michigan)|Livonia]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]] *[[Livorno]], linn [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Livorno provints]]i halduskeskus *[[Liw]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]], [[Liwi vald|Liwi valla]] halduskeskus ==Lj== *[[Ljantor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Ljuban]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Tosno rajoon]]is *[[Ljubertsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ljubertsõ rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Ljubim]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is *[[Ljubljana]], [[Sloveenia]] [[pealinn]] *[[Ljuboml]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Ljubomli rajoon]]i halduskeskus *[[Ljubotõn]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is *[[Ljubuški]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is *[[Ljubõtino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Ljubõtino rajoon]]i keskus *[[Ljudavka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Ljudinovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is *[[Ljulõntsi (Kalõnivka rajoon)|Ljulõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is ==Ll== *[[Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch]], [[küla]] [[Wales]]is *[[Lloydminster]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] ja [[Saskatchewani provints]]is ==Lo== *[[Lobatse]], linn [[Botswana]]s *[[Lobatševe (Stanõtsja Luganska rajoon)|Lobatševe]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is Stanõtsja Luganska rajoonis *[[Lobatševe (Novoaidari rajoon)|Lobatševe]], küla Ukrainas Luhanski oblastis [[Novoaidari rajoon]]is *[[Lobērģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Bilska vald|Bilska vallas]]. *[[Łobez]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Łobezi maakond|Łobezi maakonna]] keskus *[[Lobnja]], linn Venemaal Moskva oblastis *[[Lobstädt]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Lobstädti vald|Lobstädti vallas]] *[[Łobżenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Łochów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]] *[[Lode (Loodi)]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]], [[Lode vald|Lode valla]] halduskeskus *[[Lodeinoje Pole]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Lodēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Lodes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Lodesmuiža]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] *[[Lodi (Itaalia)|Lodi]], linn [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Lodi provints]]i keskus *[[Lodi (California)|Lodi]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]] *[[Łódź]], linn [[Poola]]s, [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonna]] halduskeskus *[[Loeriesfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Loghill Village]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Lohja]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Lohja linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Lohsa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lohsa vald|Lohsa vallas]] *[[Lohtaja]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]] [[Kokkola linn]]as *[[Lohusalu]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Lohusuu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Lohvõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lohvõtsja rajoon]]i halduskeskus *[[Loimaa]], linn [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Loimaa linn]]a keskus *[[Loimaa linn]], omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Loja (Läti)|Loja]], asula [[Läti]]s, [[Sēja piirkond|Sēja piirkonna]] keskus *[[Loket]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Loknja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Loknja rajoon]]i keskus *[[Lokoja]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Kogi]] osariigi pealinn *[[Loksa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Loksa küla|Loksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Lomaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Łomazy]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Łomazy vald|Łomazy valla]] halduskeskus *[[Lomé]], [[Togo]] [[pealinn]] *[[Łomianki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]] *[[Lomita]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Lomma]], [[asula]] [[Skåne lään]]is, [[Lomma vald|Lomma valla]] keskus *[[Lommatzsch]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is *[[Lomnice nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Lomnice nad Popelkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]] *[[Lomonossov]] *[[Łomża]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Łomża maakond|Łomża maakonna]] keskus *[[Lonaste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]] *[[London]], [[Suurbritannia]] [[pealinn]] *[[London (Kanada)]] *[[Long Beach]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Longyearbyen]], [[Svalbard]]i halduskeskus *[[Loona]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Loosi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Lopaskõne]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Łopienno]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] [[Mieleszyni vald|Mieleszyni vallas]] *[[Loppi]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]], [[Loppi vald|Loppi valla]] [[kirikuküla]] *[[Łopuszna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Loreto]], [[linn]] ja [[vald]] [[Itaalia]]s [[Marche]] maakonnas [[Ancona provints]]is *[[Los Alamos]], [[asula]] [[USA]]-s [[New Mexico]] osariigis [[Los Alamose maakond|Los Alamose maakonnas]] *[[Los Angeles]], linn USAs California osariigis *[[Los Ángeles (Tšiili)|Los Ángeles]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Los Gatos]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]] *[[Łosice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Łosice maakond|Łosice maakonna]] halduskeskus *[[Łosk]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is [[Harodźki külanõukogu]]s *[[Lossino-Petrovski]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Łoša]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Uzda rajoon]]is *[[Łošnica]], agrolinnake Valgevenes Minski oblastis [[Barysaŭ rajoon]]is *[[Loštice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]] *[[Lozna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lozna rajoon]]i keskus *[[Lozova]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Lozova rajoon]]i keskus *[[Lozova (Šargorodi rajoon)|Lozova]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Lozuvata]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Lota]], [[küla]] Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Lota (Tšiili)|Lota]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Lotsohina]], küla [[Madagaskar]]il *[[Lotus Gardens]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Louangphabang]], [[linn]] [[Laos]]es, [[Louangphabangi provints]]i keskus *[[Loučná pod Klínovcem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Louieville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Louis Trichardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]], [[Makhado vald|Makhado valla]] halduskeskus *[[Louisvale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[Dawid Kruiperi vald|Dawid Kruiperi vallas]] *[[Louisville]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]]s *[[Louny]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Louny ringkond|Louny ringkonna]] halduskeskus *[[Lourdes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Midi-Pyrénées]]' piirkonnas [[Hautes-Pyrénées]]' departemangus *[[Louterwater]], on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Kou-Kamma vald|Kou-Kamma vallas]] *[[Louwna]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Louwsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Ļovāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Loviisa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas *[[Lovosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Lovozero küla|Lovozero]], asula [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, Lovozero rajooni keskus *[[Lowell]], linn USAs [[Massachusetts]]i osariigis, üks kahest [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] halduskeskusest *[[Łowicz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] *[[Loxton (LAV)|Loxton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] ==Lu== *[[Luanda]], [[Angola]] [[pealinn]] *[[Lubaczów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonna]] halduskeskus *[[Lubań (Valgevene)|Lubań]] – [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Lubań (Poola)|Lubań]] – [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia]]s *[[Lubāna]], [[linn]] [[Läti]]s [[Madona rajoon]]is *[[Lubartów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonna]] keskus *[[Lubawa]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]] *[[Lubawka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]] *[[Lubbock]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis *[[Lubča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Navahrudaki rajoon]]is, [[Lubča külanõukogu]] keskus *[[Lube]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Lubeskrogs]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Lubezere]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Lubień Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Lubin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lubini maakond|Lubini maakonna]] halduskeskus *[[Lublin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Lubliniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lublinieci maakond|Lublinieci maakonna]] halduskeskus *[[Lubniewice]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]] *[[Lubnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lubnõ rajoon]]i keskus *[[Lubomierz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]] *[[Luboń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Lubowidz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]] *[[Lubraniec]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Lubsko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]] *[[Luby]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] *[[Lubycza Królewska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]] *[[Lucāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lučany nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]] *[[Lucca]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Lucca provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lučenec]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]] *[[Luckhoff]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Lucknow]], linn [[India]]s, [[Uttar Pradesh]]i osariigi pealinn, [[Lucknow' jaotis]]e ja [[Lucknow' ringkond|Lucknow' ringkonna]] keskus *[[Ludford]], [[küla]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]] [[Shropshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] samanimelises [[kihelkond|kihelkonnas]] *[[Ļūdi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Ļūdiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ludza]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Ludźmierz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Ludženieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]] *[[Luduș]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Ludwigsburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Ludwigsburgi kreis]]i halduskeskus *[[Ludwigshafen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Lubumbashi]], linn [[Kongo DV]]s, [[Katanga provints]]i halduskeskus *[[Luga (linn)|Luga]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Luga rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Lugano]], [[linn]] [[Šveits]]is *[[Lugo]], linn [[Hispaania]]s [[Galicia]]s *[[Lugoj]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Lugõnõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is *[[Luhačovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Luhansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Luhanski oblast]]i ja [[Luhanski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Luhhovitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Luigu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]] *[[Luino]], linn [[Itaalia]]s [[Varese provints]]is *[[Luka-Barska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Lūkalni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Luka-Meleškivska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis *[[Lukašivka (Lõpovetsi rajoon)|Lukašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Lūķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Lukne]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Lukojanov]], linn Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Lukojanovi rajoon]]i keskus *[[Łukoml]], [[küla]] (endine [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Čašniki rajoon]]is, [[Łukomli külanõukogu]] keskus *[[Łuków]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łukówi maakond|Łukówi maakonna]] keskus *[[Łukówek]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]] *[[Lukšiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lukšiai vald|Lukšiai vallas]] *[[Lukštai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]] *[[Luleå]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Norrbotteni lään]]i ja [[Luleå vald|Luleå valla]] [[halduskeskus]] *[[Lumpėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Lumpėnai vald|Lumpėnai valla]] halduskeskus *[[Lumphăt]], [[linn]] [[Kambodža]]s [[Rôtânăh Kiri provints]]is *[[Lund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Skåne maakond|Skåne maakonnas]] *[[Łuniniec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Łuninieci rajoon]]i keskus *[[Luņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Lunner]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa *[[Luokė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is *[[Lupeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Luqa]], asula Maltal *[[Lusaka]], [[Sambia]] [[pealinn]], [[Lusaka provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lusikisiki]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Lustivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Nižõni rajoon]]is *[[Lūši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Lūza]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Prauliena vald|Prauliena vallas]] *[[Luzern]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Luzerni kanton]]i keskus *[[Lūž]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Luže]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Lutja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Lutomiersk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Lutomierski vald|Lutomierski valla]] halduskeskus *[[Lutowiska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]], [[Lutowiska vald|Lutowiska valla]] halduskeskus *[[Lutsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Volõõnia oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Lutzville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]] *[[Lutugõne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Lutugõne rajoon]]i keskus *[[Lututów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]] *[[Luuküla]] ehk Lug, küla [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is [[Samolva vald|Samolva vallas]] *[[Luulupe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Luusika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Luxembourg]], [[Luksemburg]]i [[pealinn]], [[Luxembourgi ringkond|Luxembourgi ringkonna]] ja [[Luxembourgi kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Luxor]], linn [[Egiptus]]es ==Lv== *[[Lviv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Lvivi oblast]]i [[halduskeskus]] ==Lw== *[[Lwamondo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]] *[[Lwówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]] *[[Lwówek Śląski]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonna]] halduskeskus ==Lõ== *[[Lõhavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Lõimetsa]], endine küla Eestis [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]] *[[Lõmala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lõpi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lõpivka (Tomašpili rajoon)|Lõpivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Lõpovets]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Lõpovetsi rajoon]]i keskus *[[Lõssogirka (Litõni rajoon)|Lõssogirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Lõssõtšansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Lõtkarino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Lõu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lõuna-Liflandija]], endine asula -[[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, praegu [[Bolšoi Kamen]]i [[mikrorajoon]] ==Lä== *[[Lädinä]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]. *[[Länga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lənkəran]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is ==Lö== *[[Löbau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is *[[Lörrach]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] Lörrachi kreisis *[[Lößnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Lööne]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Lü== *[[Lübeck]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal *[[Lübz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l [[Parchimi kreis|Parchimi]] [[kreis]]is *[[Lüdenscheid]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Lüderitz]], linn [[Namiibia]]s *[[Lüneburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Lünen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Unna kreis]]is ==Ly== *[[Lyden]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Lydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Lyduokiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Lyduokiai vald|Lyduokiai valla]] halduskeskus. *[[Lyduvėnai]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is [[Šiluva vald|Šiluva vallas]] *[[Lygumai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Lygumai vald|Lygumai valla]] halduskeskus *[[Łyntupy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is *[[Lyon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Rhône-Alpes]]i piirkonna ja [[Rhône'i departemang]]u keskus *[[Lysá nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]] *[[Łyski]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Lyttelton (Uus-Meremaa)|Lyttelton]], linn [[Uus-Meremaa]]l [[Kategooria:Asulate loendid]] o8c00bljrzf6okyi2chw9jl0bvnof9i 6176417 6176414 2022-08-11T07:59:10Z Velirand 67997 /* La */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} '''Asulad (L)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad L-tähega. {{sisukord paremale}} ==La== *[[La Brigue]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Alpes-Maritimes]]'i departemangus *[[La Ceiba]], linn [[Honduras]]es *[[La Hulpe]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria|Flandria piirkonnas]] [[Vallooni Brabant|Vallooni Brabanti provints]]is [[Nivelles'i ringkond|Nivelles'i ringkonnas]] *[[La Jara]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Conejose maakond|Conejose maakonnas]] *[[La Línea de la Concepción]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[La Loche]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]is *[[La Paz]], [[Boliivia]] [[pealinn]], kus asuvad [[Boliivia Rahvuskongress]], [[Boliivia president|president]] ja valitsus, (põhiseaduse järgne pealinn ja kohtuvõimu asupaik on [[Sucre]]), [[La Pazi departemang]]u keskus *[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Baja California Sur]]i osariigi [[pealinn]] ja [[La Pazi vald|La Pazi valla]] halduskeskus *[[La Plata]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Buenos Airese provints]]i pealinn *[[La Spezia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria|Liguuria maakonnas]], [[La Spezia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Laadi]], [[küla]] Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Laadjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Laadla]], [[küla]] Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laagri]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue valla]] [[halduskeskus]] *[[Laane (Kõpu)|Laane]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Laane (Kose)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Laane (Padise)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Laane (Kambja)|Laane]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Laartsa]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Laasi]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]] *[[Laaste Hoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Labanoras]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Labanorase vald|Labanoras valla]] halduskeskus *[[Labdzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Łabędziów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]]. *[[Labin]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] *[[Labinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Łabiszyn]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]] *[[Labrags]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]] *[[Labõritsa]], küla [[Setomaa]]l, kuulub Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni *[[Labõtnangi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] *[[Lachowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] [[Stryszawa vald|Stryszawa vallas]] *[[Łachva]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is *[[Lācīši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Lāčudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lācupi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Lācupji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Lāde]], küla Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] Limbaži vallas *[[Lądek-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Ladismith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Lādzere]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Laduškin]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]i [[Bagrationovski rajoon]]is *[[Ladõžõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Ladybrand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Ladysmith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Lae]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Morobe]] [[provints]]i halduskeskus *[[Laersdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Laeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] [[halduskeskus]] *[[Lagodehhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Lagodehhi rajoon]]i keskus *[[Lagoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lagos]], linn [[Nigeeria]]s [[Lagose osariik|Lagose osariigis]] *[[Łagów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] *[[Lagzdiena]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[L'Agulhas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Lahdenpohja]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Lahdenpohja rajoon]]i keskus *[[Lahe (Alatskivi)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Lahe (Laheda)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Lahe (Haljala)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Laheküla (Kaarma)|Laheküla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laheküla (Orissaare)|Laheküla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]] *[[Lahetaguse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Łahišyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pinski rajoon]]is *[[Łahojsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Łahojski rajoon]]i keskus *[[Lahore]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsi]] keskus *[[Lahti]] *[[Laidi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Laidi vald|Laidi valla]] halduskeskus *[[Laidze]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Laidze vald|Laidze valla]] halduskeskusasula [[Läti]]s *[[Laidzesciems]], küla [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Laimjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]] *[[Laingsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is. *[[Laižuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Laitila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Lake Charles]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis, [[Calcasieu vald|Calcasieu valla]] halduskeskus *[[Lake Placid]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Essexi maakond (New York)|Essexi maakonnas]] *[[Lake Worth]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonnas]] *[[Lakinsk]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is [[Sobinka rajoon]]is *[[Lakšciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Laliki]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]] *[[Lambert's Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Lamía]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Kesk-Kreeka]] piirkonnas [[Fthiótida]] maakonnas *[[Lamiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Lammi]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as *[[Lampuži]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]] *[[Lamsteri]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Lancaster]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'is *[[Lanciano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Chieti provints]]is *[[Lančiūnava]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai valla]]s *[[Lanckorona]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]], [[Lanckorona vald|Lanckorona valla]] halduskeskus *[[Łańcut]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Łańcuti maakond|Łańcuti maakonna]] halduskeskus *[[Landau]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Landshut]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Landskrona]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Landskrona vald|Landskrona valla]] keskus *[[Landze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Langebaan]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Langenfeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is *[[Langenhagen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Hannoveri regioon]]is *[[Langepass]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Langstiņi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Lāņi]], on asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Lanivtsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Lanivtsi rajoon]]i halduskeskus *[[Lankaskalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] *[[Lanksēži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]] *[[Lannion]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Côtes-d'Armor]]i departemangus *[[L'Anse aux Meadows]], asula [[Kanada]]s *[[Lansing]], [[USA]] [[Michigan]]i osariigi [[pealinn]] *[[Lansing (Põhja-Carolina)|Lansing]], asula [[USA]]-s [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Ashe'i maakond|Ashe'i maakonnas]] *[[Lanškroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Lanzhou]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Gansu provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lanžhot]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Lantšhuthi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Guria]] piirkonnas, [[Lantšhuthi rajoon]]i keskus *[[Łapanów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]], [[Łapanówi vald|Łapanówi valla]] halduskeskus *[[Lapės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Lapėse vald|Lapėse valla]] halduskeskus *[[Lapinjärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ida-Uusimaa|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Lapinjärvi vald|Lapinjärvi valla]] [[kirikuküla]] *[[Lapmežciems]], asula [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]], [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi valla]] halduskeskus *[[Lapmežciems (Dundaga vald)|Lapmežciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Lappeenranta]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas, [[Lappeenranta linn]]a keskus *[[Lappeenranta linn]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas *[[Lapua]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Łapy]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[L'Aquila]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[L'Aquila provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lār]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is *[[Laredo (Texas)|Laredo]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]es, [[Webbi maakond|Webbi maakonna]] halduskeskus *[[Lárisa]], linn [[Kreeka]]s, [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] keskus *[[Larnaca]], linn [[Küpros]]el, [[Larnaca ringkond|Larnaca ringkonna]] keskus *[[Larvik]], [[linn]] [[Norra]]s *[[Las Palmas de Gran Canaria]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Las Palmase provints]]i [[halduskeskus]] *[[Las Vegas]], [[linn]] [[USA]]-s [[Nevada]] osariigis *[[Lashkargāh]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Helmandi provints]]i keskus *[[Łasin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]] *[[Łask]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łaski maakond|Łaski maakonna]] halduskeskus *[[Łaskarzew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]] *[[Lasnaja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Słaŭharadi rajoon]]is [[Łapacičy külanõukogu]]s *[[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiu vald|Hiiu vallas]] *[[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Łaszczów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]] *[[Lāzberģis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lazdas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]] *[[Lazdijai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]], [[Lazdijai rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Lazdiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Lazdinīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Lazdona]], [[asula]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] *[[Łaziska Górne]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]] *[[Lázně Bělohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]] *[[Lázně Bohdaneč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]] *[[Lázně Kynžvart]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] *[[Łazy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]] *[[Latakia]], linn [[Süüria]]s, [[Latakia provints]]i keskus *[[Lateve]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Latowicz]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Latowiczi vald|Latowiczi valla]] halduskeskus *[[Laubere]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Laubere vald|Laubere valla]] keskus *[[Lauciene]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lauciene vald|Lauciene valla]] halduskeskus *[[Lauderi]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Lauderi vald|Lauderi valla]] halduskeskus *[[Laudium]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Ļaudona]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Ļaudona vald|Ļaudona valla]] keskus *[[Lauenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]is *[[Laugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laugu-Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Laukmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Laukmuiža (Ārlava vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Lauko Soda]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is *[[Lauksargiai]], küla [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is, [[Lauksargiai vald|Lauksargiai valla]] halduskeskus *[[Laukuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Laukuva vald|Laukuva valla]] halduskeskus *[[Laulasmaa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Laulepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Launkalne]] asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Launkalne vald|Launkalne valla]] halduskeskus *[[Laura]], küla [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Laura vald|Laura valla]] keskus *[[Lausanne]] *[[Laußig]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Laußigi vald|Laußigi vallas]] *[[Laußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Laußnitzi vald|Laußnitzi vallas]] *[[Lauzinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lauta]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is *[[Lauter]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Lauva]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Laveri]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]] *[[Lavrovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lawalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Lawalde vald|Lawalde vallas]] *[[Lawrence]], linn [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis, [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonna]] keskus *[[Lawrence (Massachusetts)|Lawrence]], on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Massachusetts]]i osariigi [[Essexi maakond (Massachusetts)|Essexi maakonnas]] ==Lb== *[[Łbiska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]] ==Le== *[[Le Havre]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Ülem-Normandia]] piirkonnas [[Seine-Maritime'i departemang]]us *[[Le Mans]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Sarthe'i departemang]]u keskus *[[Le Villaret (Belmont-sur-Yverdon)]] *[[Łeba]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lęborki maakond|Lęborki maakonnas]] *[[Lebavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Lebavere (Väike-Maarja)|Lebavere]], endine küla *[[Lebedjan]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lebedjani rajoon]]i keskus *[[Lebedõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Lebjažje (Lomonossovi rajoon)|Lebjažje]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is *[[Lębork]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lęborki maakond|Lęborki maakonna]] halduskeskus *[[Lebowakgomo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Lebu]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Lecco]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia|Lombardia maakonnas]], [[Lecco provints]]i [[halduskeskus]] *[[Leckava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Łęczna]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łęczna maakond|Łęczna maakonna]] keskus *[[Łęczyca]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonna]] halduskeskus *[[Lēdas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]] *[[Ledeč nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Lędziny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]] *[[Lēdurga]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] keskus *[[Ledvice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Leediküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]] *[[Leeds]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i krahvkonnas *[[Leeu-Gamka]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]] *[[Leeudoringstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Leeuwarden]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Friisimaa provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lēģernieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Legionowo]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Legionowo maakond|Legionowo maakonna]] halduskeskus *[[Legnano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is *[[Legnica]], [[linn]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Lehliu Gară]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]] *[[Lehtimäki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as *[[Lehtussi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Lehurutshe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Leicester]], linn [[Inglismaa]]l *[[Leiden]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis *[[Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Leipalingis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Druskininkai omavalitsus]]e territooriumil, [[Leipalingise vald|Leipalingise valla]] halduskeskus *[[Leipoldtville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Leipzig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal *[[Leiria]], linn [[Portugal]]is, [[Leiria ringkond|Leiria ringkonna]] halduskeskus *[[Leisi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]] *[[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Leisnig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is *[[Leiši]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]] *[[Lejas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Lejas (Rumba vald)|Lejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]] *[[Lejasciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi valla]] keskus *[[Lejaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Lejaskurļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Lejaslabiņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Lejasšķiņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lekėčiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lekėčiai vald|Lekėčiai vallas]] *[[Lekkersing]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Łęknica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]] *[[Lekomin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Zagnański vald|Zagnański vallas]] *[[Leksandrowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]] *[[Lekši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]] *[[Leliefontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Leliūnai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Leliūnai vald|Leliūnai valla]] halduskeskus *[[Leljakõ (Žmerõnka rajoon)|Leljakõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Lellapere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Lelów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Lelówi vald|Lelówi valla]] halduskeskus *[[Leluchów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]] *[[Lelydorp]], linn [[Suriname]]s, [[Wanica ringkond|Wanica ringkonna]] keskus *[[Lembis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]] *[[Lembuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Lemmaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Lemmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Lenasia]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]] *[[Leńcze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]]. *[[Lendava]], [[linn]] [[Sloveenia]]s, [[Lendava vald|Lendava valla]] keskus *[[Lengefeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is *[[Lenin (Valgevene)|Lenin]], [[agrolinnake]] [[Homieli oblast]]is [[Žytkavičy rajoon]]is, [[Lenini külanõukogu]] halduskeskus *[[Lenina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Horki rajoon]]is *[[Leninogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Leninogorski rajoon]]i keskus *[[Leninsk-Kuznetski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Lenkava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Lenkimai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Lenkimai vald|Lenkimai valla]] keskus *[[Lensk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Lenski uluss]]i halduskeskus *[[Lentehhi]], alev [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas, [[Lentehhi rajoon]]i keskus *[[Lentvaris]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Lentvarise vald|Lentvarise valla]] halduskeskus *[[Leoben]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l *[[Léon]] *[[León (Hispaania)|León]], linn [[Hispaania]]s, [[Leóni provints]]i keskus. *[[Leonding]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Leonivka (Krõžopili rajoon)|Leonivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Leonpolis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Deltuva vald|Deltuva vallas]] *[[Leoski]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Leoti]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis, [[Wichita maakond (Kansas)|Wichita maakonna]] halduskeskus *[[Leova]], linn Moldovas, [[Leova rajoon]]i keskus *[[Lepa]], küla Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Lepaküla]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Lepassaare]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Lepaste]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Lephalale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Lepiel]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lepieli rajoon]]i keskus *[[Lepiksaare]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Lepiku (Emmaste)|Lepiku]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmasste vallas]] *[[Lepiku (Muhu)|Lepiku]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Lepiku (Vinni)|Lepiku]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Lepiku (Kambja)|Lepiku]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Lepplaane]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Leppneeme]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] *[[Lepä]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Lermontov]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s *[[Leroro]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Les Cayes]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Lõunadepartemang]]u [[halduskeskus]] *[[Leselidze]], alev [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Lesko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lesko maakond|Lesko maakonna]] halduskeskus *[[Leskovac]], [[linn]] (asula) [[Serbia]]s, [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonna]] ja [[Leskovaci linn]]aks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e keskus *[[Leskovaci linn]], kohaliku omavalitsuse üksus [[Serbia]]s [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonnas]] *[[Leśna]], linn [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]] *[[Leśnica]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]]. *[[Lesse]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourg'i provints]]is *[[Lesseyton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Enoch Mgijima vald|Enoch Mgijima vallas]] *[[Lessosibirsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s *[[Lessozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Lessozavodski linnaringkond|Lessozavodski linnaringkonna]] keskus *[[Leszno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] *[[Lestene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Lestene vald|Lestene valla]] halduskeskus *[[Lestijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]], [[Lestijärvi vald|Lestijärvi valla]] kirikuküla *[[Lestima]], küla [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Leżajsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Leżajski maakond|Leżajski maakonna]] halduskeskus *[[Łężkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Kłaj vald|Kłaj vallas]] *[[Letohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Letovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]] *[[Leubsdorf (Saksimaa)|Leubsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Leubsdorfi vald (Saksimaa)|Leubsdorfi vallas]] *[[Leutersdorf (Saksimaa)|Leutersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Leutersdorfi vald (Saksimaa)|Leutersdorfi vallas]] *[[Leuven]], linn [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Flaami Brabant]]i provintsi pealinn *[[Lev Tolstoi (asula)|Lev Tolstoi]], alevik [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lev Tolstoi rajoon]]i keskus *[[Levašovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Viiburi linnarajoon]]is *[[Leverkusen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Leveste]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Levice]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]] *[[Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Žõtomõri rajoon]]is *[[Levkiv (Krõžopili rajoon)|Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Levkivka (Pogrebõštše rajoon)|Levkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Levubu]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]] *[[Lewin Brzeski]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Brzegi maakond|Brzegi maakonnas]] *[[Lewin Kłodzki]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Lewin Kłodzki vald|Lewin Kłodzki valla]] halduskeskus *[[Lexington]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]] osariigis, [[Fayette'i maakond (Kentucky)|Fayette'i maakonna]] halduskeskus *[[Leysin]], küla [[Šveits]]is [[Alpid]]es [[Vaud' kanton]]is [[Aigle'i ringkond|Aigle'i ringkonnas]], [[Leysini vald|Leysini valla]] keskus ==Lg== *[[Lgov]], linn [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is, [[Lgovi rajoon]]i keskus ==Lh== *[[Lhasa]] *[[Lhuentse]], linn [[Bhutan]]is, [[Lhuentse ringkond|Lhuentse ringkonna]] keskus ==Li== *[[Liaušiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Šešuoliai vald|Šešuoliai valla]] halduskeskus *[[Lībagi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Libáň]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]] *[[Libatse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Libčice nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]] *[[Lībciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]] *[[Lībe]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Liběchov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]] *[[Liberec]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Libereci maakond|Libereci maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Libertów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]] *[[Libiąż]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]] *[[Lībieši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Libin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is, [[Libini vald|Libini valla]] keskus *[[Libochovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Libode]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Libreville]], [[Gabon]]i pealinn, [[Estuaire'i provints]]i [[halduskeskus]] *[[Libušín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Līce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]] *[[Līcnieki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Lichtenberg (Kesk-Saksimaa)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kesk-Saksimaa)|Lichtenbergi vallas]] *[[Lichtenberg (Kamenzi kreis)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kamenzi kreis)|Lichtenbergi vallas]] *[[Lichtenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] *[[Lichtenstein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is *[[Līciems]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Līči (Saulkrasti piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Līči (Ģibuļi vald)|Līči]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Līči (Beverīna piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Līči (Stopiņi piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Līčupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Mazozoli vald|Mazozoli valla]] keskus *[[Lida]], [[linn]] [[Valgevene]]s *[[Lida (Nevada)|Lida]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]] *[[Lidzbark]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Działdowo maakond|Działdowo maakonnas]] *[[Lidzbark Warmiński]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonna]] halduskeskus *[[Līdumnieki]], asula [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki valla]] halduskeskus *[[Liège]], linn [[Belgia]]s, [[Liège'i provints]]i keskus *[[Lieģi]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], Durbe piirkonna ja [[Tadaiķi vald|Tadaiķi valla]] halduskeskus *[[Lieksa linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas *[[Lielaisciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Lielborne]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Saliena vald|Saliena valla]]s *[[Lielie Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Lielie Strodi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Lielie Tūči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lielirbe]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Lielsalas]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Lielustes]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]] *[[Lielvārde]] *[[Lielvirbi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Lienz]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Lienzi ringkond|Lienzi ringkonna]] keskus *[[Liepa]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s *[[Liepaine]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Liepāja]] *[[Liepas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Liepene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Liepieni]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Liepkalne]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]] *[[Liepkalni]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Liepna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Liepna vald|Liepna valla]] halduskeskus *[[Līgas dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]] *[[Līgatne]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Līgo]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Līgo vald|Līgo valla]] halduskeskus *[[Līgotnes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Līgotnes 1]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Līguti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]] *[[Lihhoslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Lihhoslavli rajoon]]i keskus *[[Lihula]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Liigalaskma]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]] *[[Liiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Liivaranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Liiva-Putla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lijiawan]], asula [[Hiina]]s [[Guizhou]] provintsis [[Zunyi]] linnas *[[Likasi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is *[[Likėnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]]s *[[Likino-Duljovo]], [[linn]] [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is *[[Līksna]], asula [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Līksna vald|Līksna valla]] keskus *[[Līkuma ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Lilaste (Carnikava piirkond)|Lilaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]] *[[Lilaste (Saulkrasti piirkond)|Lilaste]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Lille]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Nord-Pas-de-Calais]]' ja [[Nordi departemang]]u keskus *[[Lillehammer]] *[[Lillesand]], linn [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas, [[Lillesandi vald|Lillesandi valla]] halduskeskus *[[Lillestrøm]], linn [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas [[Skedsmo vald|Skedsmo vallas]] *[[Lilli]], küla Eestis [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]. *[[Lilli-Anne]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Lilongwe]], [[Malawi]] [[pealinn]], [[Keskpiirkond (Malawi)|Keskpiirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] [[pealinn]] *[[Limanowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Limanowa maakond|Limanowa maakonna]] halduskeskus *[[Limassol]], linn Küprosel, [[Limassoli ringkond|Limassoli ringkonna]] keskus *[[Limbach-Oberfrohna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is *[[Limbaži]] *[[Lime Acres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Limerick]], [[linn]] [[Iirimaa]]l *[[Limoges]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Vienne]]'i departemangu ja [[Limousin]]i piirkonna keskus *[[Limšeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Linchester]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonnas]] *[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Nebraska]] osariigi pealinn ja [[Lancasteri maakond|Lancasteri maakonna]] halduskeskus *[[Lincoln (New Hampshire)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[New Hampshire]]'i osariigis [[Graftoni maakond|Graftoni maakonnas]] *[[Lincoln (Suurbritannia)|Lincoln]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Lincolnshire]]'i keskus *[[Linda küla|Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Lindau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Linden (Alberta)|Linden]], küla [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]] *[[Lindequesdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Lindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Lindi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Lindi (Tansaania)|Lindi]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Lindi piirkond|Lindi piirkonna]] halduskeskus *[[Linejciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Linettšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Linfen]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Shanxi|Shanxi provints]]is *[[Lingen]], on linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi liidumaa]]l [[Emslandi kreis]]is *[[Lingyado]], [[küla]] [[Nigeeria]]s [[Zamfara osariik|Zamfara osariigis]] *[[Linhai]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s, [[Linhai Shi]] keskus *[[Linhai (Heilongjiang)|Linhai]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingo ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]] *[[Linhai Shi]], maakonnaõigustega linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s *[[Linkmenys]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Linkmenysi vald|Linkmenysi valla]] halduskeskus *[[Linksmakalnis]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Linksmakalnise vald|Linksmakalnise valla]] keskus *[[Linköping]], linn [[Rootsi]]s, [[Östergötlandi lään]]i ja [[Linköpingi vald|Linköpingi valla]] keskus *[[Linkuva]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is *[[Linnaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Linnuse (Leisi)|Linnuse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Linz]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Ülem-Austria]] liidumaa [[pealinn]] *[[Lioliai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Lioliai vald|Lioliai valla]] halduskeskus *[[Liperi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Liperi vald|Liperi valla]] [[kirikuküla]] *[[Lipetsk]] *[[Lipiany]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonnas]] *[[Lipki]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is *[[Lipnice nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Lipník nad Bečvou]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]] *[[Lipno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lipno maakond|Lipno maakonna]] halduskeskus *[[Lippoja]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Lipovo]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] *[[Lippstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Soesti kreis]]is *[[Lipsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]]. *[[Lipski]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Lipsko]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lipsko maakond|Lipsko maakonna]] halduskeskus *[[Lipsti]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Liptovský Mikuláš]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] *[[Lisa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Lishui]], linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis, [[Lishui Shi]] ja [[Liandu linnarajoon]]i keskus *[[Lishui Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis *[[Liski]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Liski rajoon]]i keskus *[[Lisków]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]], [[Liskówi vald|Liskówi valla]] halduskeskus *[[Lisne (Litõni rajoon)|Lisne]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Lissabon]], [[Portugal]]i [[pealinn]] *[[Lissova Lõssijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Lissove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Lissovodõ]], küla Ukrainas [[Hmelnõtskõi oblast]]is *[[Liškiava]], [[küla]] [[Varėna rajoon]]i territooriumil [[Merkinė vald|Merkinė vallas]] *[[Lišov]], linn [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]] *[[Lizdēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Līzesmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Līzespasts]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]] *[[Lizums]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lizumsi vald|Lizumsi valla]] halduskeskus *[[Litene]] küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Litene vald|Litene valla]] halduskeskus *[[Liteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Litoměřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonna]] halduskeskus *[[Litomyšl]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]] *[[Litovel]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]] *[[Little Rock]], [[linn]] USA-s [[Arkansas]]e osariigis [[Pulaski maakond (Arkansas)|Pulaski maakonnas]], Arkansase osariigi [[pealinn]] *[[Littoinen]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Litvínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Mosti ringkond|Mosti ringkonnas]] *[[Liubavas]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Liubavase vald|Liubavase valla]] halduskeskus *[[Liudvinavas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Liudvinavase vald|Liudvinavase valla]] halduskeskus *[[Liustemäe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Livadeiá]], linn [[Kreeka]]s, [[Boiootia piirkonnaüksus]]e ja [[Livadeiá vald|Livadeiá valla]] halduskeskus *[[Līvāni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Preiļi rajoon]]is *[[Liverpool]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s *[[Līves]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Līvi (Drabeši vald)|Līvi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Livnõ]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Livnõ rajoon]]i keskus *[[Livonia (Michigan)|Livonia]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]] *[[Livorno]], linn [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Livorno provints]]i halduskeskus *[[Liw]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]], [[Liwi vald|Liwi valla]] halduskeskus ==Lj== *[[Ljantor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Ljuban]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Tosno rajoon]]is *[[Ljubertsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ljubertsõ rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Ljubim]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is *[[Ljubljana]], [[Sloveenia]] [[pealinn]] *[[Ljuboml]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Ljubomli rajoon]]i halduskeskus *[[Ljubotõn]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is *[[Ljubuški]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is *[[Ljubõtino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Ljubõtino rajoon]]i keskus *[[Ljudavka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Ljudinovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is *[[Ljulõntsi (Kalõnivka rajoon)|Ljulõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is ==Ll== *[[Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch]], [[küla]] [[Wales]]is *[[Lloydminster]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] ja [[Saskatchewani provints]]is ==Lo== *[[Lobatse]], linn [[Botswana]]s *[[Lobatševe (Stanõtsja Luganska rajoon)|Lobatševe]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is Stanõtsja Luganska rajoonis *[[Lobatševe (Novoaidari rajoon)|Lobatševe]], küla Ukrainas Luhanski oblastis [[Novoaidari rajoon]]is *[[Lobērģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Bilska vald|Bilska vallas]]. *[[Łobez]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Łobezi maakond|Łobezi maakonna]] keskus *[[Lobnja]], linn Venemaal Moskva oblastis *[[Lobstädt]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Lobstädti vald|Lobstädti vallas]] *[[Łobżenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Łochów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]] *[[Lode (Loodi)]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]], [[Lode vald|Lode valla]] halduskeskus *[[Lodeinoje Pole]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Lodēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Lodes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Lodesmuiža]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] *[[Lodi (Itaalia)|Lodi]], linn [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Lodi provints]]i keskus *[[Lodi (California)|Lodi]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]] *[[Łódź]], linn [[Poola]]s, [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonna]] halduskeskus *[[Loeriesfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Loghill Village]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Lohja]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Lohja linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Lohsa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lohsa vald|Lohsa vallas]] *[[Lohtaja]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]] [[Kokkola linn]]as *[[Lohusalu]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Lohusuu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Lohvõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lohvõtsja rajoon]]i halduskeskus *[[Loimaa]], linn [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Loimaa linn]]a keskus *[[Loimaa linn]], omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Loja (Läti)|Loja]], asula [[Läti]]s, [[Sēja piirkond|Sēja piirkonna]] keskus *[[Loket]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Loknja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Loknja rajoon]]i keskus *[[Lokoja]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Kogi]] osariigi pealinn *[[Loksa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Loksa küla|Loksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Lomaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Łomazy]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Łomazy vald|Łomazy valla]] halduskeskus *[[Lomé]], [[Togo]] [[pealinn]] *[[Łomianki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]] *[[Lomita]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Lomma]], [[asula]] [[Skåne lään]]is, [[Lomma vald|Lomma valla]] keskus *[[Lommatzsch]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is *[[Lomnice nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Lomnice nad Popelkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]] *[[Lomonossov]] *[[Łomża]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Łomża maakond|Łomża maakonna]] keskus *[[Lonaste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]] *[[London]], [[Suurbritannia]] [[pealinn]] *[[London (Kanada)]] *[[Long Beach]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Longyearbyen]], [[Svalbard]]i halduskeskus *[[Loona]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Loosi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Lopaskõne]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Łopienno]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] [[Mieleszyni vald|Mieleszyni vallas]] *[[Loppi]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]], [[Loppi vald|Loppi valla]] [[kirikuküla]] *[[Łopuszna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Loreto]], [[linn]] ja [[vald]] [[Itaalia]]s [[Marche]] maakonnas [[Ancona provints]]is *[[Los Alamos]], [[asula]] [[USA]]-s [[New Mexico]] osariigis [[Los Alamose maakond|Los Alamose maakonnas]] *[[Los Angeles]], linn USAs California osariigis *[[Los Ángeles (Tšiili)|Los Ángeles]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Los Gatos]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]] *[[Łosice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Łosice maakond|Łosice maakonna]] halduskeskus *[[Łosk]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is [[Harodźki külanõukogu]]s *[[Lossino-Petrovski]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Łoša]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Uzda rajoon]]is *[[Łošnica]], agrolinnake Valgevenes Minski oblastis [[Barysaŭ rajoon]]is *[[Loštice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]] *[[Lozna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lozna rajoon]]i keskus *[[Lozova]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Lozova rajoon]]i keskus *[[Lozova (Šargorodi rajoon)|Lozova]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Lozuvata]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Lota]], [[küla]] Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Lota (Tšiili)|Lota]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Lotsohina]], küla [[Madagaskar]]il *[[Lotus Gardens]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Louangphabang]], [[linn]] [[Laos]]es, [[Louangphabangi provints]]i keskus *[[Loučná pod Klínovcem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Louieville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Louis Trichardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]], [[Makhado vald|Makhado valla]] halduskeskus *[[Louisvale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[Dawid Kruiperi vald|Dawid Kruiperi vallas]] *[[Louisville]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]]s *[[Louny]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Louny ringkond|Louny ringkonna]] halduskeskus *[[Lourdes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Midi-Pyrénées]]' piirkonnas [[Hautes-Pyrénées]]' departemangus *[[Louterwater]], on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Kou-Kamma vald|Kou-Kamma vallas]] *[[Louwna]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Louwsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Ļovāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Loviisa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas *[[Lovosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Lovozero küla|Lovozero]], asula [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, Lovozero rajooni keskus *[[Lowell]], linn USAs [[Massachusetts]]i osariigis, üks kahest [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] halduskeskusest *[[Łowicz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] *[[Loxton (LAV)|Loxton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] ==Lu== *[[Luanda]], [[Angola]] [[pealinn]] *[[Lubaczów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonna]] halduskeskus *[[Lubań (Valgevene)|Lubań]] – [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Lubań (Poola)|Lubań]] – [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia]]s *[[Lubāna]], [[linn]] [[Läti]]s [[Madona rajoon]]is *[[Lubartów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonna]] keskus *[[Lubawa]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]] *[[Lubawka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]] *[[Lubbock]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis *[[Lubča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Navahrudaki rajoon]]is, [[Lubča külanõukogu]] keskus *[[Lube]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Lubeskrogs]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Lubezere]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Lubień Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Lubin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lubini maakond|Lubini maakonna]] halduskeskus *[[Lublin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Lubliniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lublinieci maakond|Lublinieci maakonna]] halduskeskus *[[Lubniewice]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]] *[[Lubnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lubnõ rajoon]]i keskus *[[Lubomierz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]] *[[Luboń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Lubowidz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]] *[[Lubraniec]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Lubsko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]] *[[Luby]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] *[[Lubycza Królewska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]] *[[Lucāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Lučany nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]] *[[Lucca]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Lucca provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lučenec]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]] *[[Luckhoff]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Lucknow]], linn [[India]]s, [[Uttar Pradesh]]i osariigi pealinn, [[Lucknow' jaotis]]e ja [[Lucknow' ringkond|Lucknow' ringkonna]] keskus *[[Ludford]], [[küla]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]] [[Shropshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] samanimelises [[kihelkond|kihelkonnas]] *[[Ļūdi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Ļūdiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ludza]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Ludźmierz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Ludženieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]] *[[Luduș]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Ludwigsburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Ludwigsburgi kreis]]i halduskeskus *[[Ludwigshafen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Lubumbashi]], linn [[Kongo DV]]s, [[Katanga provints]]i halduskeskus *[[Luga (linn)|Luga]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Luga rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Lugano]], [[linn]] [[Šveits]]is *[[Lugo]], linn [[Hispaania]]s [[Galicia]]s *[[Lugoj]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Lugõnõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is *[[Luhačovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Luhansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Luhanski oblast]]i ja [[Luhanski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Luhhovitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Luigu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]] *[[Luino]], linn [[Itaalia]]s [[Varese provints]]is *[[Luka-Barska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Lūkalni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Luka-Meleškivska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis *[[Lukašivka (Lõpovetsi rajoon)|Lukašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Lūķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Lukne]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Lukojanov]], linn Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Lukojanovi rajoon]]i keskus *[[Łukoml]], [[küla]] (endine [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Čašniki rajoon]]is, [[Łukomli külanõukogu]] keskus *[[Łuków]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łukówi maakond|Łukówi maakonna]] keskus *[[Łukówek]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]] *[[Lukšiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lukšiai vald|Lukšiai vallas]] *[[Lukštai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]] *[[Luleå]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Norrbotteni lään]]i ja [[Luleå vald|Luleå valla]] [[halduskeskus]] *[[Lumpėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Lumpėnai vald|Lumpėnai valla]] halduskeskus *[[Lumphăt]], [[linn]] [[Kambodža]]s [[Rôtânăh Kiri provints]]is *[[Lund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Skåne maakond|Skåne maakonnas]] *[[Łuniniec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Łuninieci rajoon]]i keskus *[[Luņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Lunner]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa *[[Luokė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is *[[Lupeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Luqa]], asula Maltal *[[Lusaka]], [[Sambia]] [[pealinn]], [[Lusaka provints]]i [[halduskeskus]] *[[Lusikisiki]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Lustivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Nižõni rajoon]]is *[[Lūši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Lūza]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Prauliena vald|Prauliena vallas]] *[[Luzern]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Luzerni kanton]]i keskus *[[Lūž]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Luže]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Lutja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Lutomiersk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Lutomierski vald|Lutomierski valla]] halduskeskus *[[Lutowiska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]], [[Lutowiska vald|Lutowiska valla]] halduskeskus *[[Lutsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Volõõnia oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Lutzville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]] *[[Lutugõne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Lutugõne rajoon]]i keskus *[[Lututów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]] *[[Luuküla]] ehk Lug, küla [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is [[Samolva vald|Samolva vallas]] *[[Luulupe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Luusika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Luxembourg]], [[Luksemburg]]i [[pealinn]], [[Luxembourgi ringkond|Luxembourgi ringkonna]] ja [[Luxembourgi kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Luxor]], linn [[Egiptus]]es ==Lv== *[[Lviv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Lvivi oblast]]i [[halduskeskus]] ==Lw== *[[Lwamondo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]] *[[Lwówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]] *[[Lwówek Śląski]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonna]] halduskeskus ==Lõ== *[[Lõhavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Lõimetsa]], endine küla Eestis [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]] *[[Lõmala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lõpi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lõpivka (Tomašpili rajoon)|Lõpivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Lõpovets]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Lõpovetsi rajoon]]i keskus *[[Lõssogirka (Litõni rajoon)|Lõssogirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Lõssõtšansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Lõtkarino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Lõu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lõuna-Liflandija]], endine asula -[[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, praegu [[Bolšoi Kamen]]i [[mikrorajoon]] ==Lä== *[[Lädinä]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]. *[[Länga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Lənkəran]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is ==Lö== *[[Löbau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is *[[Lörrach]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] Lörrachi kreisis *[[Lößnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Lööne]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Lü== *[[Lübeck]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal *[[Lübz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l [[Parchimi kreis|Parchimi]] [[kreis]]is *[[Lüdenscheid]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Lüderitz]], linn [[Namiibia]]s *[[Lüneburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Lünen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Unna kreis]]is ==Ly== *[[Lyden]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Lydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Lyduokiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Lyduokiai vald|Lyduokiai valla]] halduskeskus. *[[Lyduvėnai]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is [[Šiluva vald|Šiluva vallas]] *[[Lygumai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Lygumai vald|Lygumai valla]] halduskeskus *[[Łyntupy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is *[[Lyon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Rhône-Alpes]]i piirkonna ja [[Rhône'i departemang]]u keskus *[[Lysá nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]] *[[Łyski]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Lyttelton (Uus-Meremaa)|Lyttelton]], linn [[Uus-Meremaa]]l [[Kategooria:Asulate loendid]] njz8qfemy7jwjmlz7luoypko8vvcnpm Asulad (S) 0 54539 6176150 6175829 2022-08-10T12:16:28Z Velirand 67997 /* Sk */ wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} '''Asulad (S)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad S-tähega. {{sisukord paremale}} ==Sa== *[[Saarbrücken]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Saarimaa]] liidumaa [[pealinn]] *[[Saareküla (Saaremaa)|Saareküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Saaremetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Saarijärvi]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome]] maakonnas *[[Saarlouis]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saarimaa]] liidumaal *[[Sabbioneta]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Mantova provints]]is *[[Sabdagas]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Sabie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Sabile]], [[linn]] [[Läti]]s [[Talsi rajoon]]is *[[Sabivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Slovjanoserbski rajoon]]is *[[Sacavém]], [[linn]] [[Portugal]]is *[[Săcele]], linn [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]] *[[Sacramento (California)|Sacramento]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[California]] osariigi pealinn *[[Săcueni]], linn [[Rumeenia]]s [[Krisaania]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Sadove (Litõni rajoon)|Sadove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Sadská]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]] *[[Şafāqis]], [[linn]] [[Tuneesia]]s, [[Şafāqise kubernerkond|Şafāqise kubernerkonna]] halduskeskus *[[Safonovo]], linn [[Venemaa]]l [[Smolenski oblast]]is, [[Safonovo rajoon]]i keskus *[[Sagamihara]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Sagaredžo]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Sagaredžo rajoon]]i keskus *[[Sagariste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Saguache]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis, [[Saguache'i maakond|Saguache'i maakonna]] halduskeskus *[[Saguenay]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Kanada]]s [[Québeci provints]]is *[[Sahamalo]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] *[[Sahhanka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is *[[Saides]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Saikla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Saint Andrews]], linn [[Šotimaa]]l *[[Saint George's]], [[Grenada]] pealinn *[[Saint John's]], [[Antigua ja Barbuda]] pealinn *[[Saint John's (Kanada)|Saint John's]], linn [[Kanada]]s, [[Newfoundland ja Labrador|Newfoundlandi ja Labradori]] provintsi keskus *[[Saint Louis]], linn [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] *[[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Minnesota]] osariigi [[pealinn]] *[[Saint Paul Capisterre]], asula [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsil ja Nevisel]] [[Saint Kitts]]i saarel *[[Saint-Amand-Montrond]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Cheri departemang]]us *[[Saint-Denis (Réunion)|Saint-Denis]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Réunion]]i halduskeskus *[[Saint-Étienne]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Loire'i departemang]]u keskus *[[Saint-Dié-des-Vosges]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Lorraine]]'i piirkonnas [[Vosges]]i departemangus *[[Saint-Jean-d'Angély]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Charente-Maritime]]'i departemangus *[[Saint-Quentin]], linn Prantsusmaal [[Aisne'i departemang]]us *[[Saint-Raymond]], linn Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Saitama]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Saitama prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Sajnšand]], linn [[Mongoolia]]s, [[Ida-Gobi aimakk|Ida-Gobi aimaki]] halduskeskus *[[Saka]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] *[[Saka (Läti)|Saka]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s, [[Saka vald (Läti)|Saka valla]] halduskeskus *[[Sakaiminato]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tottori prefektuur]]is *[[Saki küla|Saki]], küla [[Eesti]]s Võru maakonnas Rõuge vallas *[[Sakla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Saksa küla|Saksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Saku]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saku vald|Saku valla]] [[halduskeskus]] *[[Saku (Jaapan)|Saku]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Nagano prefektuur]]is *[[Sakõ]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is *[[Sala (Sala vald)|Sala]], asula [[Läti]]s, [[Sala piirkond|Sala piirkonna]] ja [[Sala vald|Sala valla]] keskus *[[Salakas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Salakase vald|Salakase valla]] halduskeskus *[[Salamanca]], [[linn]] [[Hispaania]]s *[[Salamiestis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Alizava vald|Alizava vallas]] *[[Salamína]] *[[Salantai]], linn [[Leedu]]s [[Klaipėda maakond|Klaipėda maakonnas]] [[Kretinga rajoon]]is *[[Salaspils]] *[[Salatsi]], [[linn]] [[Läti]]s [[Limbaži rajoon]]is *[[Salavat]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]] *[[Salavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Salcea]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Saldanha]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Saldus]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Salduse rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Saldutiškis]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Saldutiškise vald|Saldutiškise valla]] halduskeskus *[[Salehard]], linn [[Venemaa]]l, [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomne ringkonna]] keskus *[[Salem (Oregon)|Salem]], linn [[USA]]-s, [[Oregon|Oregoni osariigi]] pealinn, [[Marioni maakond (Oregon)|Marioni maakonna]] halduskeskus *[[Salem (Tamil Nadu)|Salem]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis, [[Salemi ringkond|Salemi ringkonna]] keskus *[[Salgótarján]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s [[Nógrádi komitaat|Nógrádi komitaadis]] *[[Salida]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Chaffee maakond|Chaffee maakonna]] halduskeskus *[[Saļiena]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]] *[[Salihorsk]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Salinas]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Monterey maakond|Monterey maakonna]] halduskeskus *[[Saliņkalns]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas] *[[Salinõmme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Salisbury]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Wiltshire]]'is, [[Salisbury ringkond|Salisbury ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Salisbury (Maryland)|Salisbury]], linn [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis, [[Wicomico maakond|Wicomico maakonna]] halduskeskus *[[Săliște]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Săliștea de Sus]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Salme küla|Salme]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Saļņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Salo linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Salo]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Salo linn]]aks nimetatava omavalitsusüksuse keskus *[[Saločiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Saločiai vald|Saločiai valla]] halduskeskus *[[Salon-de-Provence]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Bouches-de-Rhône]]'i departemangus, [[Salon-de-Provence'i kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Salos]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Kamajai vald|Kamajai valla]]s *[[Salsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Salski rajoon]]i keskus *[[Salzburg]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Salzburgi liidumaa]] [[pealinn]] *[[Salzgitter]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Saltillo]], linn [[Mehhiko]]s, [[Coahuila]] osariigi pealinn *[[Salt Rock]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]] *[[Salto (Uruguay)|Salto]], [[linn]] [[Uruguay]]s, [[Salto departemang]]u keskus *[[Saltupi]], suvilapiirkond [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]] *[[Salvador (Brasiilia)|Salvador]], linn [[Brasiilia]]s, [[Bahia osariik|Bahia osariigi]] pealinn *[[Samara]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Samara oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Samarkand]], linn [[Usbekistan]]is, [[Samarkandi vilajett|Samarkandi vilajeti]] pealinn *[[Sāmarrā']], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Şalāh ad-Dīni kubernerkond|Şalāh ad-Dīni kubernerkonnas]] *[[Sambir‎]], linn Ukrainas [[Lvivi oblast]]is *[[Samcheok]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s [[Gangwoni provints]]is *[[Samdrup Jongkhar]], linn [[Bhutan]]is, [[Samdrup Jongkhari ringkond|Samdrup Jongkhari ringkonna]] keskus *[[Samokov]], linn [[Bulgaaria]]s [[Sofia piirkond|Sofia piirkonnas]], [[Samokovi vald|Samokovi valla]] halduskeskus *[[Samolva]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is, [[Samolva vald|Samolva valla]] keskus *[[Sámos]] *[[Samsun]], linn [[Türgi]]s *[[Samtredia]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas, [[Samtredia rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Samtse]], linn [[Bhutan]]is, [[Samtse ringkond|Samtse ringkonna]] keskus *[[Samylai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Samylai vald|Samylai valla]] halduskeskus *[[San Antonio]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis *[[San Antonio de Palé]], [[küla]] [[Ekvatoriaal-Guinea]]s, [[Annobóni provints]]i [[halduskeskus]] *[[San Benedetto del Tronto]], linn [[Itaalia]]s [[Marche|Marche maakonnas]] [[Ascoli Piceno provints]]is *[[San Bernardino]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]], [[San Bernardino maakond|San Bernardino maakonna]] keskus *[[San Bruno]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]s [[California]] osariigis [[San Mateo maakond|San Mateo maakonnas]] *[[San Demetrio Corone]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Calabria]] maakonnas [[Cosenza provints]]is *[[San Diego]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis, [[San Diego maakond|San Diego maakonna]] [[halduskeskus]] *[[San Francisco]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis *[[San Jose]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonna]] [[halduskeskus]] *[[San José]], [[Costa Rica]] [[pealinn]], [[San José provints]]i [[halduskeskus]] *[[San Juan]], [[Puerto Rico]] [[pealinn]] *[[San Luis Potosí]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[San Luis Potosí osariik|San Luis Potosí osariigi]] pealinn ja [[San Luis Potosí vald|San Luis Potosí valla]] halduskeskus *[[San Marco (Abegondo)|San Marco]] ehk San Marcos, asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]], Abegondo valla keskus. *[[San Marino (linn)|San Marino]], [[San Marino]] pealinn *[[San Miguel (El Salvador)|San Miguel]], [[linn]] [[El Salvador]]is, [[San Migueli departemang]]u keskus *[[San Pedro de la Paz]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[San Pedro Sula]], [[linn]] [[Honduras]]es, [[Cortési departemang]]u keskus *[[San Quentin]], asula [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Marini maakond|Marini maakonnas]] *[[San Salvador]], [[El Salvador]]i [[pealinn]] *[[San Sebastián de los Reyes]], linn [[Hispaania]]s [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomses piirkonnas]] *[[Sanaa]], [[Jeemen]]i [[pealinn]] *[[Sanda]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Sandakan]], linn [[Malaisia]]s *[[Sanddrif]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Sandefjord]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Vestfold]]i [[maakond|maakonnas]] *[[Sandfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Sandimetsa]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Sandiväsitaja]], endine küla [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Koeru vald|Koeru vallas]] *[[Sandla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sandnes]], [[linn]] [[Norra]]s [[Rogaland]]i maakonnas, [[Sandnesi vald|Sandnesi valla]] keskus *[[Sandra]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Sângeorgiu de Pădure]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Sângeorz-Băi]], linn [[Rumeenia]]s [[Bistrița-Năsăudi maakond|Bistrița-Năsăudi maakonnas]] *[[Sanger (Põhja-Dakota)|Sanger]], endine [[linn]] [[USA]]-s [[Põhja-Dakota]]s [[Oliveri maakond|Oliveri maakonnas]] *[[Sangrūda]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Sangrūda vald|Sangrūda valla]] halduskeskus *[[Sankt Augustin]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Rhein-Sieg-kreis]]is *[[Sankt Egidien]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is [[Sankt Egidieni vald|Sankt-Egidieni vallas]] *[[Sankt Moritz]] *[[Sankt Pölten]], linn [[Austria]]s, [[Alam-Austria]] liidumaa pealinn *[[Sânnicolau Mare]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Sannieshof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Sanniki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Gostynini maakond|Gostynini maakonnas]] *[[Sanok]], [[linn]] [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Sanoki maakond|Sanoki maakonna]] halduskeskus *[[Sanremo]], linn [[Itaalia]]s [[Liguuria]]s *[[Santa Ana]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis, [[Orange'i maakond (California)|Orange'i maakonna]] halduskeskus *[[Santa Barbara]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]], [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara maakonna]] keskus *[[Santa Cruz de Tenerife]], linn [[Hispaania]]s, [[Santa Cruz de Tenerife provints]]i keskus *[[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[New Mexico]] osariigi pealinn ja [[Santa Fe maakond|Santa Fe maakonna]] halduskeskus *[[Santa Maria (Rio Grande do Sul)|Santa Maria]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[Santa Monica]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Santa Rosa]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Sonoma maakond|Sonoma maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Santander]] *[[Santarém (Portugal)|Santarém]], linn [[Portugal]]is [[Alentejo]] piirkonnas, [[Santarémi ringkond|Santarémi ringkonna]] halduskeskus *[[Santiago]], [[Tšiili]] [[pealinn]] *[[Santiago de Compostela]] *[[Santiago del Estero]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Santiago del Estero provints]]i halduskeskus *[[Santiago de los Caballeros]], [[linn]] [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]], [[Santiago de los Caballerose provints]]i [[halduskeskus]] *[[Santo António]], linn [[São Tomé ja Príncipe|São Tomél ja Príncipe]]l *[[Santo Domingo]], [[dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Santos]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[São Carlos]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[São Gonçalo]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro osariigis]] *[[São Leopoldo]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[São Paulo]], [[linn]] [[Brasiilia]]s, [[São Paulo osariik|São Paulo osariigi]] [[halduskeskus]] *[[São Tomé]], [[São Tomé ja Príncipe]] [[pealinn]] *[[Sapas]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Sapas (suvilapiirkond)|Sapas]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Sapjornõi]], alev [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kolpino linnarajoon]]is *[[Sapporo]] *[[Saraiķi]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Vērgale vald|Vērgale vallas]] *[[Sarajevo]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]] [[pealinn]] *[[Sarandë]] *[[Saransk]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Sarapul]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] *[[Saratov]] *[[Sārcene]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Sar-e Pol]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Sar-e Poli provints]]i keskus *[[Sārī]], linn [[Iraan]]is [[Māzandarān]]i provintsis *[[Saría]], asula [[Kreeka]]s *[[Sariai]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Sariai vald|Sariai valla]] halduskeskus *[[Sarlat-la-Canéda]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Dordogne'i departemang]]us *[[Sarmas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Sărmașu]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Sarnaki]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Łosice maakond|Łosice maakonnas]], [[Sarnaki vald|Sarnaki valla]] halduskeskus *[[Sārnas]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Sarnetki]], [[küla]] [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Giby vald|Giby vallas]] *[[Sarnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Sarnõ rajoon]]i halduskeskus *[[Saron]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Sarov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is *[[Sarpang]], linn [[Bhutan]]is, [[Sarpangi ringkond|Sarpangi ringkonna]] keskus *[[Sarpsborg]], [[linn]] [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, Østfoldi maakonna [[halduskeskus]] *[[Sarrewerden]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Alsace]]'i piirkonnas [[Bas-Rhini departemang]]us [[Saverne'i ringkond|Saverne'i ringkonnas]] [[Sarre-Unioni kanton]]is, [[Sarrewerdeni vald|Sarrewerdeni valla]] keskus *[[Sars]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s [[Oktjabrski rajoon (Permi krai)|Oktjabrski rajoonis]] *[[Sartana]], alev [[Ukraina]]s [[Donetski oblast|Donetski oblastis]] [[Mariupol]]i linna [[Illitšivskõi rajoon]]i koosseisus *[[Sasnava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Sasnava vald|Sasnava valla]] halduskeskus *[[Sasolburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is, [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonna halduskeskus]] *[[Sassovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Sassovo rajoon]]i keskus *[[Sastamala]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Sāti]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Satiķi]], küla [[Läti]]s [[Brocēni piirkond|Brocēni piirkonnas]], [[Gaiķi vald|Gaiķi valla]] halduskeskus *[[Satka]], linn [[Venemaa]] [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Satkūnai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Satkūnai vald|Satkūnai valla]] halduskeskus *[[Sátoraljaújhely]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], Sátoraljaújhelyi kreisi keskus *[[Satšhere]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas, [[Satšhere rajoon]]i keskus *[[Satu Mare]], linn [[Rumeenia]]s, [[Satu Mare maakond|Satu Mare maakonna]] keskus *[[Sauaru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sauðárkrókur]], [[linn]] [[Island]]il [[Skagafjörðuri vald|Skagafjörðuri vallas]], [[Norðurland vestra]] [[Piirkond|piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Saue]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Saueaugu]], küla Eestis [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]] *[[Saue-Putla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sauga]], [[alevik]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Tori vald|Tori valla]] [[halduskeskus]] *[[Saugos]], küla [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Saugose vald|Saugose valla]] halduskeskus *[[Saulainā ieleja]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Saulaine]], asula [[Läti]]s [[Rundāle piirkond|Rundāle piirkonnas]] *[[Saule]], küla Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Saule (Jaunpilsi vald)|Saule]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Saule (Brenguļi vald)|Saule]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Sauleskalns]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Bērzaune vald|Bērzaune valla]] halduskeskus *[[Sauļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Sauļi (suvilapiirkond)|Sauļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Sauliķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Saulīšciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Strazde vald|Strazde vallas]] *[[Saulīte]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Saulītes]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Saulkrasti]], linn [[Läti]]s, [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] keskus *[[Saulsville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Saumlaki]], asula [[Indoneesia]]s [[Maluku provints]]is *[[Saunags]], asula [[Läti]]s [[Kolka vald|Kolka vallas]] *[[Saurieši]], asula [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Sausgāļciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure valla]]s *[[Sausnēja]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]] *[[Saustere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Sautiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Savala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Maidla vald|Maidla valla]] [[halduskeskus]] *[[Savannah]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Georgia]] osariigis, [[Chathami maakond|Chathami maakonna]] halduskeskus *[[Savannah Overlook]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Sāvas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Săveni]], linn [[Rumeenia]]s [[Botoșani maakond|Botoșani maakonnas]] *[[Savenieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Skrunda vald|Skrunda vallas]] *[[Saviranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] *[[Savonlinna]], [[linn]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Lõuna-Savo]] maakonnas *[[Saýat]], asula [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]] *[[Sayda]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Freibergi kreis]]is *[[Şaydā]], [[linn]] [[Liibanon]]is, [[Lõuna-Liibanoni kubernerkond|Lõuna-Liibanoni kubernerkonna]] keskus ==Sc== *[[Scanno]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[L'Aquila provints]]is *[[Scharnhorst]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Celle kreis]]is [[Scharnhorsti vald|Scharnhorsti vallas]] *[[Scheibenberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Annabergi kreis]]is *[[Schengen]], asula [[Luksemburg]]is [[Remichi kanton]]is Schengeni vallas *[[Schirgiswalde]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is *[[Schkeuditz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Delitzschi kreis]]is *[[Schladming]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l *[[Schlettau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Annabergi kreis]]is *[[Schlüsselburg]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Schmidtsdrift]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Schneeberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Maagimäestiku kreis]]is *[[Schoppach]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Schwabach]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Schwaney]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Altenbekeni vald|Altenbekeni vallas]] *[[Schwarzenberg]], [[linn]] [[Saksimaa]]l [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Schwechat]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Schweinfurt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Schweizer-Reneke]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]], [[Mamusa vald|Mamusa valla]] halduskeskus *[[Schwepnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Schwepnitzi vald|Schwepnitzi vallas]] *[[Schwerin]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[pealinn]] *[[Schwäbisch Gmünd]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Ostalbkreis]]is *[[Schönau-Berzdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Schönau-Berzdorfi vald|Schönau-Berzdorfi vallas]] *[[Schönbach (Saksimaa)|Schönbach]], asula ja [[vald]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Görlitzi kreis]]is *[[Schönberg (Saksimaa)|Schönberg]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is [[Schönbergi vald (Saksimaa)|Schönbergi vallas]] *[[Schönheide]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Schönheide vald|Schönheide vallas]] *[[Ścinawa]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubini maakond|Lubini maakonnas]] *[[Scornicești]], linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]] *[[Scottburgh]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] ==Se== *[[Seattle]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigi]]s [[Kingi maakond (Washington)|Kingi maakonnas]] *[[Sebež]], linn [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Sebeži rajoon]]i keskus *[[Sebežnieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]][[Maliena vald| Maliena vallas]] *[[Sebokeng]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Secemin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Włoszczowa maakond|Włoszczowa maakonnas]], [[Secemini vald|Secemini valla]] halduskeskus *[[Seda]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valka rajoon]]is *[[Seda (Leedu)|Seda]], linn [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Sederot]], [[linn]] [[Iisrael]]is *[[Sedkõrkeštš]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Komi|Komi Vabariigis]] [[Sõktõvkari linnaringkond|Sõktõvkari linnaringkonnas]] *[[Sedlčany]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]] *[[Sedlec-Prčice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]] *[[Sędziszów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Jędrzejówi maakond|Jędrzejówi maakonnas]] *[[Sędziszów Małopolski]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Ropczyce-Sędziszówi maakond|Ropczyce-Sędziszówi maakonnas]] *[[Sedviņi]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Seefeld]], [[küla]] [[Austria]]s [[Tirool]]is *[[Seelitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Mittweida kreis]]is, [[Seelitzi vald|Seelitzi valla]] keskus *[[Segarcea]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]] *[[Segeža]], [[linn]] [[Karjala]]s, [[Segeža rajoon]]i keskus *[[Segļi]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Seidla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Albu vald|Albu vallas]] *[[Seifhennersdorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is *[[Seimuškas]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Seinapalu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]] *[[Seini]], linn [[Ungari]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]]. *[[Seinäjoki]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is, [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonna [[halduskeskus]] *[[Seira]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Sēja]], [[küla]] [[Läti]]s [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnas]] *[[Sejny]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Sejny maakond|Sejny maakonna]] keskus *[[Sękowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]] *[[Selfoss]], asula [[Island|Islandil]] [[Árborg]]i vallas, [[Suðurland]]i piirkonna [[halduskeskus]] *[[Selga]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Selgase]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Selgise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Seli (Lihula)|Seli]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Seli (Rae)|Seli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Seli (Rapla)|Seli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald]] *[[Sēļi]], asula [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]], [[Sēļi vald|Sēļi valla]] halduskeskus *[[Sēļi (Valka vald)|Sēļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]]. *[[Seli-Nurme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald]] *[[Seliküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vald]] *[[Selise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Sēlīši]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Selja (Kehtna)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Selja (Hiiumaa)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Selja (Saaremaa)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Selja (Tori)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Selja (Lääneranna)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Selja (Viru-Nigula)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Seljaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Oru vald|Oru vallas]] *[[Seljametsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Selli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Seltjarnarnes]], linn [[Island]]il [[Höfuðborgarsvæði]] piirkonnas *[[Seltso]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is *[[Seltz]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Alsace]]'i [[Prantsusmaa piirkonnad|piirkonnas]] [[Bas-Rhini departemang]]us [[Wiessembourgi ringkond|Wiessembourgi ringkonnas]], [[Seltzi kanton]]i halduskeskus *[[Selõdove]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Pokrovski rajoon]]is *[[Selõštše (Litõni rajoon)|Selõštše]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Selõštše]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Semanova]], [[küla]] Lätis [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]], [[Medņeva vald|Medņeva valla]] keskus *[[Semarang]], [[linn]] [[Indoneesia]]s, [[Kesk-Jaava provints]]i [[halduskeskus]] *[[Semboku]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is *[[Sēme]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Sēme vald|Sēme valla]] halduskeskus *[[Semej]], linn [[Kasahstan]]is [[Ida-Kasahstani oblast]]is *[[Semeliškės]], alev [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Semeliškėse vald|Semeliškėse valla]] halduskeskus *[[Semenivka]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Semenivka rajoon]]i halduskeskus *[[Semikarakorsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Semikarakorski rajoon]]i keskus *[[Semiluki]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Semiluki rajoon]]i keskus *[[Semily]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]], [[Semily ringkond|Semily ringkonna]] halduskeskus *[[Semmering]], linn Austrias *[[Senaki]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas, [[Senaki rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Senasis Subačius]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Subačiuse vald|Subačiuse valla]]s *[[Sendai]], linn Jaapanis *[[Senekal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Senieji Trakai]], küla [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Senieji Trakai vald|Senieji Trakai valla]] halduskeskus *[[Senoji Varėna]], küla [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i [[Varėna vald|Varėna vallas]] *[[Senta]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Põhja-Banat]]i ringkonnas *[[Senwabarwana]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]], [[Bloubergi vald|Bloubergi valla]] halduskeskus *[[Sepa (Kaarma)|Sepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Sepa (Pihtla)|Sepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sepa (Tabivere)|Sepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Sepaküla (Halinga)|Sepaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Sepaküla (Ridala)|Sepaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]], [[Ridala vald|Ridala vallas]] *[[Separa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Sepaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Sepise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Sępólno Krajeńskie]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Sępólno maakond|Sępólno maakonna]] halduskeskus *[[Sępopol]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Bartoszyce maakond|Bartoszyce maakonnas]] *[[Sept-Îles]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsi idaosas [[Côte-Nord]]i [[halduspiirkond|halduspiirkonnas]] [[Sept-Rivières]]i [[piirkondlik maakonnamunitsipaliteet|piirkondlikus maakonnamunitsipaliteedis]] *[[Serbõnivtsi]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Serdar]], linn [[Türkmenistan]]i [[Balkani vilajett|Balkani vilajetis]] *[[Serebrija (Beršadi rajoon)|Serebrija]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Beršadi rajoon]]is *[[Serebrija (Mogõliv-Podilskõi rajoon)|Serebrija]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Seredka]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva rajoon]]is, [[Seredka vald|Seredka valla]] keskus *[[Seredžius]], alevik [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Seredõna-Buda]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is, [[Seredõna-Buda rajoon]]i halduskeskus *[[Serekunda]], linn [[Gambia]]s *[[Seretsüvä]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Serga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Sergijev Possad]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Sergijev Possadi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Serhetabat]], linn [[Türkmenistan]]is [[Mary vilajett|Mary vilajetis]] *[[Sermīte]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Laidi vald|Laidi vallas]] *[[Sērmūkši]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]] *[[Serock]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Legionowo maakond|Legionowo maakonnas]] *[[Serokomla]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]], [[Serokomla vald|Serokomla valla]] halduskeskus *[[Serov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Serovo]], [[alev]] Venemaal [[Peterburi]] haldusalas *[[Serpuhhov]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Serpuhhovi rajoon]]i keskus *[[Sertolovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Seruküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Servaääre]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] *[[Seshego]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Sesheke]], [[linn]] [[Sambia]]s [[Lääneprovints (Sambia)|Lääneprovints]]is *[[Sesniki]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Sesselich]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Sesto San Giovanni]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is *[[Sestriere]], asula [[Itaalia]]s [[Torino provints]]is *[[Sestroretsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Peterburi]] haldusalal *[[Sezemice]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]] *[[Sezimovo Ústí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]] *[[Sétif]], [[linn]] [[Alžeeria]]s, [[Sétifi provints]]i [[halduskeskus]] *[[Setlagole]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]], [[Ratlou vald|Ratlou valla]] halduskeskus *[[Seuthopolis]], vanaaja asula *[[Sevan]], linn [[Armeenia]]s [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi maakonnas]] *[[Sevastopol]], linn Ukrainas, Krimmi poolsaarel *[[Sevedstorp]], [[Rootsi]]s [[Kalmari lään]]is [[Vimmerby vald|Vimmerby vallas]] *[[Severo-Kurilsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is *[[Severodvinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is *[[Severomorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Severouralsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Severouralski linnaringkond|Severouralski linnaringkonna]] keskus *[[Seversk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is *[[Sevettijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lapimaa]]l [[Inari vald|Inari vallas]] *[[Sevilla]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Andaluusia]] autonoomse piirkonna halduskeskus *[[Sevlievo]], linn [[Bulgaaria]]s [[Gabrovo piirkond|Gabrovo piirkonnas]], [[Sevlievo vald|Sevlievo valla]] keskus *[[Sevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Sevski rajoon]]i keskus *[[Seýdi]], linn [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]] *[[Seymerich]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] ==Sf== *[[Sfântu Gheorghe]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Covasna maakond|Covasna maakonna]] keskus ==Sg== *[['s-Gravendeel]], [[küla]] [[Holland]]is [[Lõuna-Hollandi provints]]is, [['s-Gravendeeli vald|'s-Gravendeeli valla]] [[halduskeskus]] *[['s-Gravenzande]] ==Sh== *[[Shaka's Rock]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]] [[KwaDukuza vald|KwaDukuza vallas]] *[[Shakadza]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]]. *[[Shakaskraal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]] *[[Shanghai]], linn [[Hiina]]s, [[Shanghai Shi]] keskus *[[Shanghai Shi]], [[keskalluvusega linn]] (linnaks nimetatav haldusüksus) [[Hiina]]s *[['s-Hertogenbosch]] *[[Sharm el Sheikh]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Sharpeville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Shawville]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Québec]]is [[Outaouais]]' piirkonnas *[[Sheberghān]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Jowzjāni provints]]i keskus *[[Shenzhen]], [[allprovintsilinn]] [[Hiina]]s [[Guangdong]]i provintsis *[[Shenyang]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Liaoning]]i provintsi pealinn *[[Shigalo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]] *[[Shijiazhuang]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Hebei]] provintsi halduskeskus *[[Shikishela]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]] [[Mtubatuba vald|Mtubatuba vallas]] *[[Shimada]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Shimoda]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Shimonoseki]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Yamaguchi prefektuur]]is *[[Shirakawa]], linn Jaapanis [[Fukushima prefektuur]]is *[[Shiroishi]], linn Jaapanis [[Miyagi prefektuur]]is *[[Shizuoka]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Shizuoka prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Shkodër]] *[[Shubrā al-Khaymah]], [[Kairo]] eeslinn [[Egiptus]]es ==Si== *[[Sianno]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Sianno rajoon]]i keskus *[[Sianów]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]] *[[Siary]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]] *[[Sibai]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan|Baškortostani Vabariigis]] *[[Sibbo]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa maakond|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Sibbo vald|Sibbo valla]] [[kirikuküla]] *[[Sibiu]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Sibiu maakond|Sibiu maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Sidabravas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Radviliškise rajoon]]is, [[Sidabravase vald|Sidabravase valla]] halduskeskus *[[Sidgunda]], [[küla]] [[Läti]]s [[Mālpilsi piirkond|Mālpilsi piirkonnas]] *[[Sidra]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]], [[Sidra vald|Sidra valla]] halduskeskus *[[Sidrabiņi]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s, [[Sausnēja vald|Sausnēja valla]] halduskeskus *[[Sieborowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Michałowice vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Michałowice vallas]] *[[Siechnice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wrocławi maakond|Wrocławi maakonnas]] *[[Siedlce]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Siedlce maakond|Siedlce maakonna]] halduskeskus *[[Siedliszcze]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] *[[Siegen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Siegen-Wittgensteini kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Siĕm Réab]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Siĕm Réabi provints]]i keskus *[[Siemianowice Śląskie]], maakonna õigustega linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Siemiatycze]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Siemiatycze maakond|Siemiatycze maakonnas]] *[[Siemiežava]], agrolinnake (endine alev) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Siena]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Siena provints]]i [[halduskeskus]] *[[Sieniawa]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przeworski maakond|Przeworski maakonnas]] *[[Siepraw]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]], [[Sieprawi vald|Sieprawi valla]] halduskeskus *[[Sieradz]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Sieradzi maakond|Sieradzi maakonna]] halduskeskus *[[Sieraków]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Międzychódi maakond|Międzychódi maakonnas]] *[[Sierpc]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Sierpci maakond|Sierpci maakonna]] halduskeskus *[[Sierre]], linn [[Šveits]]is [[Valais' kanton]]is *[[Siesikai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Siesikai vald|Siesikai valla]] halduskeskus *[[Siewierz]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Będzini maakond|Będzini maakonnas]] *[[Sighetu Marmației]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Sighișoara]], [[linn]] [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Signagi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Signagi rajoon]]i keskus *[[Sigtuna]], [[linn]] [[Rootsi]]s *[[Sigulda]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Siguļi]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]] *[[Sikasso]], [[linn]] [[Mali]]s, [[Sikasso piirkond|Sikasso piirkonna]] ja [[Sikasso cercle|Sikasso ''cercle'']]'i keskus *[[Sīkrõg]], [[küla]] [[Kuramaa]]l [[Läti]]s *[[Siksala]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Sikšņi]], asula [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]], [[Dunika vald|Dunika valla]] halduskeskus *[[Sikšņi (Vireši vald)|Sikšņi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Silagals]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Silaktis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Silaveršas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Silavnieki]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Silciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Silenieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Sīļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Siligo]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Sardiinia maakond|Sardiinia maakonnas]] *[[Siliņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Silkakts]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Silkeborg]], linn [[Taani]]s [[Kesk-Jüütimaa]]l, [[Silkeborgi vald|Silkeborgi valla]] halduskeskus *[[Silla (Lääne-Nigula)|Silla]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Silla (Saaremaa)|Silla]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Silla (Paikuse)|Silla]], küla [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Sillamäe]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] *[[Silmala]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Silmalas]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]] *[[Silmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Sils]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Silva küla|Silva]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]] *[[Silverton (Colorado)|Silverton]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[San Juani maakond (Colorado)|San Juani maakonna]] halduskeskus *[[Simeria]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Simferopol]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Krimmi Autonoomne Vabariik|Krimmi Autonoomse Vabariigi]] pealinn *[[Simititsa]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volossovo rajoon]]is, [[Simititsa vald|Simititsa valla]] keskus *[[Șimleu Silvaniei]], [[linn]] [[Rumeenia]]s [[Sălaji maakond|Sălaji maakonnas]] *[[Simnas]], linn [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is *[[Simuna]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Simuna (Laukaa)|Simuna]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome]] maakonnas [[Laukaa vald|Laukaa vallas]] *[[Simuny]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Sinapalo]], küla [[Põhja-Mariaanid]]el [[Rota saar]]el *[[Sindelfingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Böblingeni kreis]]is *[[Sindi]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Sîngerei]], linn [[Moldova]]s, [[Sîngerei rajoon]]i keskus *[[Siniküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Sinsheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal. *[[Sintautai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Sintautai vald|Sintautai vallas]] *[[Sint Maarteni küla|Sint Maarten]] *[[Sint-Truiden]], linn [[Belgia]]s, [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provintsi]] keskus *[[Siófok]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]] *[[Sion]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Valais' kanton]]i ja [[Sioni ringkond|Sioni ringkonna]] halduskeskus *[[Siparia]], [[linn]] [[Trinidad ja Tobago|Trinidadil ja Tobagol]] [[Trinidad]]i saarel *[[Sipi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Sippola]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]], endine [[Sippola vald|Sippola valla]] [[kirikuküla]], praegu [[Anjalankoski linn]]a osa *[[Siracusa]], [[linn]] [[Sitsiilia]]s [[Siracusa provints]]is *[[Sirgumi]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Sirocina]], küla [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Šumilina rajoon]]is, [[Sirocina külanõukogu]] keskus *[[Sirutiškis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Surviliškise vald|Surviliškise vallas]] *[[Sise]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zirase vald|Zirase vallas]] *[[Siseņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Sisimiut]], [[linn]] [[Gröönimaa]]l, [[Sisimiuti vald|Sisimiuti valla]] [[halduskeskus]] *[[Sisŏphŏn]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Bântéay Méan Cheăy provints]]i keskus *[[Sitges]], linn [[Hispaania]]s [[Barcelona provints]]is *[[Sitía]], linn [[Kreeka]]s [[Kreeta]] saarel *[[Siuntio kirikuküla]], asula [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas [[Siuntio vald|Siuntio vallas]] *[[Siversk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Bahmuti rajoon]]is *[[Siverski]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is, [[Siverski vald|Siverski valla]] keskus *[[Siyabuswa]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] ==Sj== *[[Sjasstroi]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Volhovi rajoon]]is *[[Sjevjerodonetsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Sjomakõ (Žmerõnka rajoon)|Sjomakõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Sjomakõ (Hmilnõki rajoon)|Sjomakõ]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis [[Hmilnõki rajoon]]is ==Sk== *[[Skadovsk]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is *[[Skagen]], [[linn]] [[Taani]]s [[Frederikshavni vald|Frederikshavni vald]] *[[Skaistgirys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Skaistgiryse vald|Skaistgiryse valla]] halduskeskus *[[Skała]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi vojevoodkond|Krakówi vojevoodkonnas]] *[[Skalat]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Pidvolotšõski rajoon]]is *[[Skalbmierz]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kazimierza Wielka maakond|Kazimierza Wielka maakonnas]] *[[Skalica]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] *[[Skalná]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] *[[Skaņkalne]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Skaņkalne vald|Skaņkalne vallas]] *[[Skapiškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is, [[Skapiškise vald|Skapiškise valla]] halduskeskus *[[Skapstoti]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Skaras]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Skarszewy]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonnas]] *[[Skarżysko-Kamienna]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Skarżysko-Kamienna maakond|Skarżysko-Kamienna maakonna]] halduskeskus *[[Skaryszew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] *[[Skatval]], [[maa-asula]] [[Norra]]s [[Nord-Trøndelag]]i maakonnas [[Stjørdali vald|Stjørdali vallas]] *[[Skaudvilė]], linn [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is *[[Skawina]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]] *[[Skellefteå]], [[linn]] [[Västerbotteni lään]]is, [[Skellefteå vald|Skellefteå valla]] keskus *[[Skėmiai]], küla [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Skėmiai vald|Skėmiai valla]] halduskeskus *[[Skępe]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lipno maakond|Lipno maakonnas]] *[[Skiemonys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Skiemonysi vald|Skiemonysi valla]] halduskeskus *[[Skiemonysi küla|Skiemonys]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Skiemonysi vald|Skiemonysi vallas]] *[[Skien]], [[linn]] [[Norra]]s [[Telemark|Telemarg]]i maakonnas *[[Skierbieszów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Zamośći maakond|Zamośći maakonnas]], [[Skierbieszówi vald|Skierbieszówi valla]] halduskeskus *[[Skierniewice]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Skierniewice maakond|Skierniewice maakonna]] halduskeskus *[[Skilpadshek]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Skirsnemunė]], küla [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is, [[Skirsnemunė vald|Skirsnemunė valla]] halduskeskus *[[Skjånes]], küla [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Gamviki vald|Gamviki vallas]] *[[Skjærhalden]], küla [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Hvaleri vald|Hvaleri valla]] keskus. *[[Skjønhaug]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Trøgstadi vald|Trøgstadi valla]] keskus *[[Skoczów]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] *[[Skoki]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonnas]] *[[Skole]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Skole rajoon]]i halduskeskus *[[Skolkovo]], küla [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is *[[Skopin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Skopini rajoon]]i keskus *[[Skopje]], [[Põhja-Makedoonia]] [[pealinn]] *[[Skórcz]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonnas]] *[[Skreite]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Skripsti]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Drusti vald|Drusti vallas]] *[[Skrīveri]], asula Lätis [[Skrīveri piirkond|Skrīveri piirkonnas]] *[[Skrzydlna]], küla [[Poola]] [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Dobra vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Dobra vallas]] *[[Skrzypne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Szaflary vald|Szaflary vallas]] *[[Skrunda]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Skrunda piirkond|Skrunda piirkonna]] keskus *[[Skrunda (Virbi vald)|Skrunda]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Virbi vald|Virbi vallas]] *[[Skrundenieku ciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Pelči vald|Pelči vallas]] *[[Skryhałaŭ]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Mazyri rajoon]]is, [[Skryhałaŭ külanõukogu]] halduskeskus *[[Skudnovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Skujas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Skujene]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]], [[Skujene vald|Skujene valla]] halduskeskus *[[Skuķīši]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Skukuza]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Skulsk]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]], [[Skulski vald|Skulski valla]] halduskeskus *[[Skustele]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Krasnopoli vald|Krasnopoli vallas]] *[[Skuteč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Skuodas]], linn [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is *[[Skvõra]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Skvõra rajoon]]i halduskeskus *[[Skwierzyna]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Międzyrzeczi maakond|Międzyrzeczi maakonnas]] *[[Skwirtne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Skõtka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Skýros]], on linn [[Kreeka]] [[Skýrose saar]]el ==Sl== *[[Słabodka]], asula [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Brasłaŭ rajoon]]is, [[Słabodka külanõukogu]] keskus *[[Slagnäs]], asula [[Rootsi]]s *[[Slampe]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Slampe vald|Slampe valla]] halduskeskus *[[Slamsti]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Slangerup]], linn [[Taani]]s *[[Slangrivier]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Slănic]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Slănic Moldova]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Slantsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Slaný]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Slatina]], linn [[Rumeenia]]s, [[Olti maakond|Olti maakonna]] keskus *[[Slatiňany]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Slavičín]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Slavikai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Slavikai vald|Slavikai valla]] halduskeskus *[[Slavjanka (Primorje krai)|Slavjanka]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Hassani rajoon]]i keskus *[[Slavjansk-na-Kubani]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Slavjanski rajoon]]i halduskeskus *[[Slavkov u Brna]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonnas]] *[[Slavna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Slavonice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Slavsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Slavski rajoon]]i keskus *[[Slavuta]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Slavuta rajoon]]i halduskeskus *[[Slavutõtš]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]i haldusalas *[[Sława]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Wschowa maakond|Wschowa maakonnas]] *[[Sławatycze]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Sławatycze vald|Sławatycze valla]] halduskeskus *[[Sławków]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Będzini maakond|Będzini maakonnas]] *[[Sławno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Sławno maakond|Sławno maakonna]] halduskeskus *[[Slengiai]], küla [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is, [[Sendvarise vald|Sendvarise valla]] halduskeskus *[[Ślesin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Sligo]], [[linn]] [[Iirimaa]]l, [[Sligo maakond|Sligo maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Slīpe]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]] *[[Slipiņciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Pelči vald|Pelči vallas]] *[[Sliven]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Sliveni piirkond|Sliveni piirkonna]] keskus *[[Sljuda]], endine asula Venemaal [[Murmanski oblast]]i [[Kovdori rajoon]]is *[[Sljudjanka]], linn [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is *[[Sloboda-Gulivska]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Sloboda-Jarõšivska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Sloboda-Šargorodska]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Sloboda-Šlõškovetska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Mogõliv-Podilskõi rajoonis *[[Slobodka (Läti)|Slobodka]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Slobodskoi]], linn Venemaal Kirovi oblastis, Slobodskoi rajooni keskus *[[Slobozia]], linn [[Rumeenia]]s, [[Ialomița maakond|Ialomița maakonna]] keskus *[[Słojniki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Sokółka vald|Sokółka vallas]] *[[Sloka]], endine linn [[Läti]]s, praegu [[Jūrmala]] osa *[[Sloklejas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Słomniki]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] *[[Słonim]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, Słonimi rajooni keskus *[[Słońsk]], küla [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]], [[Słoński vald|Słoński valla]] halduskeskus *[[Slovjanoserbsk]], alev Ukrainas Luhanski oblastis, Slovjanoserbski rajooni keskus *[[Slovjansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Słubice]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Słubice maakond|Słubice maakonna]] keskus *[[Słuck]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Słucki rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Słupca]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Słupca maakond|Słupca maakonna]] halduskeskus *[[Słupsk]], [[linn]] [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] *[[Slušovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] ==Sm== *[[Smailagića Polje]], asula [[Montenegro]]s [[Kolašini vald|Kolašini vallas]] *[[Smalany]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Orša rajoon]]is, [[Smalany külanõukogu]] keskus *[[Smalavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Smalininkai]], linn [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Smārde]], asula [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Smarhoń]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is *[[Smečno]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Smeiļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Smerekowiec]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Smetes]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Śmigiel]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kościani maakond|Kościani maakonnas]] *[[Smiłavičy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Červieńi rajoon]]is *[[Smila]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Smila rajoon]]i halduskeskus *[[Smildzējciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Smile (Slovjanoserbski rajoon)|Smile]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Romnõ rajoon]]is *[[Smilgas]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Aloja vald|Aloja vallas]] *[[Smilgas (Ādaži piirkond)|Smilgas]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Smilgiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Smilgiai vald|Smilgiai valla]] halduskeskus *[[Smilgiai (Biržai)|Smilgiai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pačeriaukštė vald|Pačeriaukštė vallas]] *[[Smiltene]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valka rajoon]]is *[[Smiřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Hradec Králové ringkond|Hradec Králové ringkonnas]] *[[Smithfield (LAV)|Smithfield]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Smolensk]], linn [[Venemaa]]l, [[Smolenski oblast]]i keskus *[[Smoljatškovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kurortnõi rajoon]]is *[[Smržovka]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]] *[[Smuravjovo-2]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is ==Sn== *[[Snapji]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Sneffels]], endine asula [[USA]]-s [[Colorado]]s [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Snēpele]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Snēpele vald|Snēpele valla]] halduskeskus *[[Snežnogorsk]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Snetterton]], [[küla]] [[Inglismaa]]l [[Norfolk]]i krahvkonnas *[[Śnietnica]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Snigurivka]], linn [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is, [[Snigurivka rajoon]]i halduskeskus *[[Sniķeri]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Snižne]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Snjatõn]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Snjatõni rajoon]]i halduskeskus *[[Snopova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Snoŭ]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Niasviži rajoon]]is ==So== *[[Sobinka]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Sobinka rajoon]]i keskus *[[Soblówka]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Ujsoły vald|Ujsoły vallas]] *[[Sobolivka (Lõpovetsi rajoon)|Sobolivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Sobolów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Łapanówi vald|Łapanówi vallas]] *[[Sobótka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wrocławi maakond|Wrocławi maakonnas]] *[[Sobral]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[Ceará osariik|Ceará osariigis]] *[[Sochaczew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Sochaczewi maakond|Sochaczewi maakonna]] halduskeskus *[[Sochocin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płoński maakond|Płoński maakonnas]], [[Sochocini vald|Sochocini valla]] halduskeskus *[[Sodankylä]], asula [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is, [[Sodankylä vald|Sodankylä valla]] keskus *[[Soebatsfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Soela]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Soest]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]is, [[Soesti kreis]]i keskus *[[Soeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Sofia]], [[Bulgaaria]] [[pealinn]] *[[Sofikalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Sohland an der Spree]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Sohland an der Spree vald|Sohland an der Spree vallas]] *[[Sokal (Ukraina)|Sokal]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Sokali rajoon]]i halduskeskus *[[Sokch'o]] *[[Sokilnõkõ (Luhanski oblast)|Sokilnõkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Sokoke]], [[küla]] [[Keenia]]s [[Rannikuprovints]]is *[[Sokol]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is *[[Sokółka]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Sokółka maakond|Sokółka maakonna]] halduskeskus *[[Sokolki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Sokolov (Tšehhi)|Sokolov]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]], [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonna]] halduskeskus *[[Sokołów Małopolski]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]] *[[Sokołów Podlaski]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Sokołów Podlaski maakond|Sokołów Podlaski maakonna]] halduskeskus *[[Sokõrjanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Sokõrjanõ rajoon]]i halduskeskus *[[Sol-Iletsk]], linn [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is, [[Sol-Iletski rajoon]]i halduskeskus *[[Sola]], asum [[Norra]]s [[Rogaland]]i maakonnas [[Stavanger/Sandnes]]i asulas, [[Sola vald|Sola valla]] keskus *[[Solaskungi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Solca]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Solec Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Bydgoszczi maakond|Bydgoszczi maakonnas]] *[[Solec nad Wisłą]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lipsko maakond|Lipsko maakonnas]], [[Solec nad Wisłą vald|Solec nad Wisłą valla]] halduskeskus *[[Soledar]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Soligalitš]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is, [[Soligalitši rajoon]]i keskus *[[Solikamsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s *[[Solin]], linn [[Horvaatia]]s [[Spliti-Dalmaatsia maakond|Spliti-Dalmaatsia maakonnas]] *[[Solingen]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Sollentuna (asula)|Sollentuna]], endine asula [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is [[Sollentuna vald|Sollentuna vallas]] *[[Solna]], linnaks nimetatav vald [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is *[[Solnetšnogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, Solnetšnogorski rajooni halduskeskus *[[Solnetšnõi]], [[kinnine alev]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is *[[Solnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Sologubivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Soloti]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki rajoon]]is *[[Soltā]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Soltsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Soltsõ rajoon]]i keskus *[[Solvang (linn)|Solvang]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara maakonnas]] *[[Solvõtšegodsk]], linn Venemaal [[Arhangelski oblast]]is [[Kotlase rajoon]]is *[[Sombor]], [[linn]] [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s, [[Lääne-Bačka]] ringkonna ja [[Sombori vald|Sombori valla]] keskus *[[Somero]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Somerset East]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Sompolno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Sønderborg]], [[linn]] [[Taani]]s [[Lõuna-Taani piirkond|Lõuna-Taani piirkonnas]], [[Sønderborgi vald|Sønderborgi valla]] keskus *[[Sondrio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Sondrio provints]]i halduskeskus *[[Songsong]], küla [[Põhja-Mariaanid]]es *[[Sonkajärvi]], küla [[Soome]]s [[Põhja-Savo]] maakonnas, [[Sonkajärvi vald|Sonkajärvi valla]] keskus *[[Sonneberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal, [[Sonnebergi vald|Sonnebergi valla]] keskus *[[Sonoma]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis *[[Sonop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Soodla (Anija)|Soodla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Sootaga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Soovälja]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Sopot]], linn [[Poola]]s *[[Sopron]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]] *[[Sopõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Sorø]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Soroca]], [[linn]] [[Moldova]]s, [[Soroca maakond|Soroca maakonna]] halduskeskus. *[[Sorokotjažõntsi]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is *[[Sortland]], asula [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Langøya]] saarel, [[Sortlandi vald|Sortlandi valla]] keskus *[[Sorrento]], [[linn]] [[Itaalia]]s *[[Sortavala]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Sortavala rajoon]]i keskus *[[Sosa (Saksimaa)|Sosa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Sosa vald|Sosa vallas]] *[[Sōsa]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Soshanguve]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Sośnicowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Gliwice maakond|Gliwice maakonnas]] *[[Sosnogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]] *[[Sosnovõi Bor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Sosnowiec]], [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Sossenski]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is [[Kozelski rajoon]]is *[[Sosva]], asula [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is [[Serovi rajoon]]is *[[Sozopol]], linn [[Bulgaaria]]s [[Burgasi piirkond|Burgasi piirkonnas]], [[Sozopoli vald|Sozopoli valla]] keskus *[[Sotkamo]], asula [[Soome]]s [[Kainuu]] maakonnas [[Sotkamo vald|Sotkamo vallas]] *[[Sotši]] *[[Sottunga]], küla [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l [[Sottunga vald|Sottunga vallas]] *[[Sŏul]], [[Lõuna-Korea]] pealinn *[[South Bend]], linn [[USA]]-s [[Indiana]] osariigis *[[Southampton]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Hampshire]]'i krahvkonnas *[[Southbroom]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] *[[Soutpan]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Sovata]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Sovetsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Sovetski rajoon (Kaliningradi oblast)|Sovetski rajoon]]i keskus *[[Sovetsk (Kirovi oblast)|Sovetsk]], linn Venemaal Kirovi oblastis *[[Sovetsk (Tula oblast)|Sovetsk]], linn Venemaal [[Tula oblast]]is [[Štšokino rajoon]]is *[[Sovetskaja Gavan]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s *[[Sovetski]], linn Venemaal [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Sovetski (Marimaa)|Sovetski]], alev Venemaal [[Marimaa|Mari-Eli Vabariigis]] *[[Sowlany]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Supraśli vald|Supraśli vallas]] ==Sp== *[[Spanish Town]], linn [[Jamaica]]s, [[Saint Catherine'i vald|Saint Catherine'i valla]] keskus *[[Spāre]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Spāre (Ģibuļi vald)|Spāre]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Spass-Demensk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Spass-Demenski rajoon]]i keskus *[[Spass-Klepiki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is *[[Speltes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Speyer]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Spietēni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Spīn Būldak]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Kandahāri provints]]is *[[Spišská Nová Ves]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]] *[[Spitak]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] *[[Spoegrivier]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Spokane]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]], [[Spokane'i maakond|Spokane'i maakonna]] halduskeskus *[[Spoleto]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Perugia provints]]is *[[Spreetal]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Spreetali vald|Spreetali vallas]] *[[Sprektīši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Sprīdīši]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Sprīdītis]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Sprinduļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Springbok]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is, [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonna]] halduskeskus *[[Springfield]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s, [[Illinois]]i osariigi pealinn, [[Sangamoni maakond|Sangamoni maakonna]] halduskeskus *[[Springfield (Missouri)|Springfield]], linn USA-s [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] *[[Springfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Springs]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Sprīvuļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Sproģi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Sprosti]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Spuldzēni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Spõtšõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Spydeberg]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Spydebergi vald|Spydebergi valla]] keskus ==Sq== *[[Squaw Valley]], asula [[USA]]-s [[California]]s [[Placeri maakond|Placeri maakonnas]] ==Sr== *[[Srebrenica]], [[linn]] ja omavalitsusringkond [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] [[Serblaste Vabariik|Serblaste Vabariigis]] *[[Śrem]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Śremi maakond|Śremi maakonna]] halduskeskus *[[Sri Jayewardenepura Kotte]], [[Sri Lanka]] ametlik pealinn *[[Środa Śląska]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Środa Śląska maakond|Środa Śląska maakonna]] halduskeskus *[[Środa Wielkopolska]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Środa Wielkopolska maakond|Środa Wielkopolska maakonna]] halduskeskus ==Sz== *[[Szaciłówka]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Korycini vald|Korycini vallas]] *[[Szadek]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zduńska Wola maakond|Zduńska Wola maakonnas]] *[[Szaflary]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakond]], [[Szaflary vald|Szaflary valla]] halduskeskus *[[Szamocin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Chodzieżi maakond|Chodzieżi maakonnas]] *[[Szamotuły]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonna]] halduskeskus *[[Szarbia]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]] [[Koniusza vald|Koniusza vallas]] *[[Szare]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]] *[[Szarvas]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] *[[Százhalombatta]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] Érdi kreisis *[[Szczawnica]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] *[[Szczawno-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]] *[[Szczebrzeszyn]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Zamośći maakond|Zamośći maakonnas]] *[[Szczecin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Szczecinek]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonna]] halduskeskus *[[Szczekociny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]] *[[Szczerców]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Bełchatówi maakond|Bełchatówi maakonnas]], [[Szczercówi vald|Szczercówi valla]] halduskeskus *[[Szczucin]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Dąbrowa Tarnowska maakond|Dąbrowa Tarnowska maakonnas]] *[[Szczuczyn]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Grajewo maakond|Grajewo maakonnas]] *[[Szczurowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]], [[Szczurowa vald|Szczurowa valla]] halduskeskus *[[Szczyrk]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bielsko-Biała maakond|Bielsko-Biała maakonnas]] *[[Szczyrzyc]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Jodłowniki vald|Jodłowniki vallas]] *[[Szczytna]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Szczytno]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Szczytno maakond|Szczytno maakonna]] halduskeskus *[[Szeged]], linn [[Ungari]]s, [[Csongrádi komitaat|Csongrádi komitaadi]] keskus *[[Székesfehérvár]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadi]] [[halduskeskus]] *[[Szekszárd]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Tolna komitaat|Tolna komitaadi]] keskus *[[Szentendre]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Szentes]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Csongrádi komitaat|Csongrádi komitaadis]] *[[Szepietowo]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Wysokie Mazowieckie maakond|Wysokie Mazowieckie maakonnas]] *[[Szerenosy]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Szigethalom]], linn Ungaris [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Szigetszentmiklósi kreis]]is *[[Szigetszentmiklós]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Szigetvár]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]], [[Szigetvári kreis]]i halduskeskus *[[Szklarska Poręba]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]] *[[Szlachtowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Szczawnica vald|Szczawnica vallas]] *[[Szlichtyngowa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Wschowa maakond|Wschowa maakonnas]] *[[Szolnok]], [[linn]] [[Ungari]]s *[[Szombathely]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Vasi komitaat|Vasi komitaadi]] [[halduskeskus]] *[[Szprotawa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żagańi maakond|Żagańi maakonnas]]. *[[Szreńsk]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mława maakond|Mława maakonnas]], [[Szreński vald|Szreński valla]] halduskeskus *[[Sztabin]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]], [[Sztabini vald|Sztabini valla]] halduskeskus *[[Sztum]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Sztumi maakond|Sztumi maakonna]] halduskeskus *[[Szubin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nakło maakond|Nakło maakonnas]] *[[Szydłów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]] *[[Szydłowiec]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Szydłowieci maakond|Szydłowieci maakonna]] halduskeskus *[[Szyk]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Jodłowniki vald|Jodłowniki vallas]] ==St== *[[Sankt Anton am Arlberg]], [[küla]] [[Austria]]s [[Tirool]]is *[[St Francis Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[St. Lucia (LAV)|St. Lucia]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]] *[[St. Petersburg]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Pinellase maakond|Pinellase maakonnas]] *[[Stābeģi]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Aloja vald|Aloja vallas]] *[[Stabulnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Stacija "Ventspils 2"]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Stačiūnai]], küla [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is [[Lygumai vald|Lygumai vallas]] *[[Stade]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal, [[Stade kreis]]i keskus *[[Stahhanov]], vt [[Asulad (K)#Ka|Kadijivka]] *[[Staicele]], [[linn]] [[Läti]]s [[Limbaži rajoon]]is *[[Stākas]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Stakiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Stakliškės]], küla [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Stakliškėse vald|Stakliškėse valla]] keskus *[[Stalbe]], asula [[Läti]]s, [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonna]] ja [[Stalbe vald|Stalbe valla]] keskus *[[Staldes]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Stalgėnai]], küla [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is, [[Stalgėnai vald|Stalgėnai valla]] halduskeskus *[[Stałovičy]], [[agrolinnake]] (endine [[alev]] ja [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Baranavičy rajoon]]is *[[Stalowa Wola]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Stalowa Wola maakond|Stalowa Wola maakonna]] halduskeskus *[[Stāmeri]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Staņaudi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Standerton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Standzes ciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Stanisław Dolny]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]] *[[Stańkava]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Dziaržynski rajoon]]is, [[Stańkava külanõukogu]] keskus *[[Stanley (Falklandi saared)|Stanley]], [[Falklandi saared|Falklandi saarte]] pealinn *[[Stanõtsja Luhanska]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Stanõtsja Luhanska rajoon]]i keskus *[[Stąporków]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Końskie maakond|Końskie maakonnas]] *[[Stapriņi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Stapriņi (mazciems)|Stapriņi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Stara Prõluka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Stara Zagora]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s *[[Starachowice]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Starachowice maakond|Starachowice maakonna]] halduskeskus *[[Staraja Kupavna]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Noginski rajoon]]is *[[Staraja Ladoga]], küla [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Volhovi rajoon]]is *[[Staraja Russa]] *[[Stārdupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Stargard]], [[linn]] [[Poola]]s *[[Stari]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Daukstese vald|Daukstese valla]] halduskeskus *[[Stari Bar]], linn [[Montenegro]]s [[Bari vald|Bari vallas]] *[[Staritsa]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Staritsa rajoon]]i keskus *[[Stárkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Starnberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal [[Ülem-Baieri]] ringkonnas, [[Starnbergi kreis]]i keskus *[[Starobeševe]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Starobilsk]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Starobilski rajoon]]i keskus *[[Starobin]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Salihorski rajoon]]is *[[Starodub]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Starodubi rajoon]]i keskus *[[Starogard Gdański]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonna]] ja [[Starogard Gdański vald|Starogard Gdański valla]] halduskeskus *[[Starognativka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Telmanove rajoon]]is *[[Starokostjantõniv]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Starokostjantõnivi rajoon]]i halduskeskus *[[Starostõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Starõi Krõm]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is [[Kirovi rajoon]]is *[[Starõi Oskol]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is *[[Starõi Sambir]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Starõje Bõgi]], küla [[Šarkani rajoon]]is [[Udmurtia]]s *[[Stary Sącz]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] *[[Staryja Darohi]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Staryja Darohi rajoon]]i keskus *[[Stasiūnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is [[Žiežmariai maavald|Žiežmariai maavallas]] *[[Staszów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Staszówi maakond|Staszówi maakonna]] halduskeskus *[[Stavanger]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Rogaland]]i maakonna [[halduskeskus]] *[[Stavkõ (Pištšanka rajoon)|Stavkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Stavropol]] *[[Stawiski]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Kolno maakond|Kolno maakonnas]] *[[Stawisza]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Stawiszyn]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]] *[[Ștei]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Steinigtwolmsdorf]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Steinigtwolmsdorfi vald|Steinigtwolmsdorfi vallas]] *[[Steinkopf]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Stella (LAV)|Stella]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] [[Naledi vald|Naledi vallas]] *[[Stellenbosch]], linn [[Lõuna-Aafrika vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Stelmužė]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is [[Imbradase vald|Imbradase vallas]] *[[Stendal]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal, [[Stendali kreis]]i keskus *[[Stende]], [[linn]] [[Läti]]s [[Talsi rajoon]]is *[[Steninge]], asula [[Rootsi]]s [[Hallandi lään]]is [[Halmstadi vald|Halmstadi vallas]] *[[Stensele]], asula [[Rootsi]]s [[Storumani vald|Storumani vallas]] *[[Stepankõ (Pogrebõštše rajoon)|Stepankõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Stepaškõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaisõni rajoon]]is *[[Stephanavan]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] *[[Stephantsminda]], alev [[Gruusia]]s [[Mtshetha-Mthianethi]] piirkonnas, [[Kazbegi rajoon]]i keskus *[[Stepi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]], [[Zvārtava vald|Zvārtava valla]] halduskeskus *[[Stepnica]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Goleniówi maakond|Goleniówi maakonnas]] *[[Stępuchowo]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonnas]] [[Damasławeki vald|Damasławeki vallas]] *[[Sterdyń]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Sokołów Podlaski maakond|Sokołów Podlaski maakonnas]], [[Sterdyńi vald|Sterdyńi valla]] halduskeskus *[[Sterkspruit]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Sterkstroom]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Sterlitamak]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]] *[[Sterpenich]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Steržinova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Stęszew]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Steynsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Steynsrus]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Steyr]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Steytlerville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Stikli]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Stilbaai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Stilfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Stiliņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Stirling]], linn Šotimaal *[[Stirnas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]] *[[Stirniene]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Stirnienes muiža]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Stirniškiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Subačiuse vald|Subačiuse vallas]] *[[Stiukas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Stīveri]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Allaži vald|Allaži vallas]] *[[Stocene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Stochov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Stockem (Arlon)|Stockem]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Stockholm]], linnaks nimetatav haldusüksus [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is *[[Stockholm (linn)|Stockholm]], linn [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is *[[Stoczek Łukowski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]] *[[Stoke-on-Trent]], linn [[Suurbritannia]]s [[Staffordshire]]'is *[[Stolac]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s, [[Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon]]i kuuluvas [[Herzegovina-Neretva kanton]]is *[[Stolberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Aacheni linnaregioon]]is *[[Stolin]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Stolini rajoon]]i keskus *[[Stoniškiai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Stoniškiai vald|Stoniškiai valla]] halduskeskus *[[Stopnica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonnas]] *[[Storas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Storby]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Eckerö vald|Eckerö valla]] keskus *[[Storožõnets]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Storožõnetsi rajoon]]i halduskeskus *[[Storsteinnes]], asula [[Norra]]s [[Troms]]i maakonnas, [[Balsfjordi vald|Balsfjordi valla]] keskus *[[Storuman]], asula [[Rootsi]]s [[Västerbotteni lään]]is, [[Storumani vald|Storumani valla]] keskus *[[Stoŭbcy]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Stoŭbcy rajoon]]i keskus *[[Stradiņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Strahholissja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is *[[Strahwalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Strahwalde vald|Strahwalde vallas]] *[[Strakonice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]], [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonna]] halduskeskus *[[Stralsund]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal *[[Strandfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Strante]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]] *[[Strasbourg]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Alsace]]'i piirkonna [[halduskeskus]] *[[Strășeni]], linn [[Moldova]]s, [[Strășeni rajoon]]i halduskeskus *[[Strazde]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Strazde vald|Strazde valla]] halduskeskus *[[Stráž nad Nežárkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Stráž pod Ralskem]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] *[[Strážnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]] *[[Strážov]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]] *[[Stratford-upon-Avon]], linn [[Inglismaa]]l [[Warwickshire]]'is *[[Stratijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Straubing]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Straupe]], asula [[Läti]]s [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonnas]] [[Straupe vald|Straupe vallas]] *[[Strauti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Strautiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Strautiņi (Ziemeri vald)|Strautiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Strehla]], linn [[Saksamaa]] [[Saksimaa]] liidumaal [[Riesa-Großenhaini kreis]]is *[[Strelna]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalal [[Petrodvoretsi rajoon]]is *[[Strenči]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valka rajoon]]is *[[Stresa]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte|Piemonte maakonnas]] [[Verbano-Cusio-Ossola provints]]is *[[Strešyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Žłobini rajoon]]is *[[Stříbro]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]] *[[Strīķciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Strīķeļi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Strilkove]], küla [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Genitšeski rajoon]]is *[[Strmilov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Stroitel]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Jakovlevo rajoon]]i halduskeskus *[[Stronie Śląskie]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Strzegom]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Świdnica maakond|Świdnica maakonnas]] *[[Strzelce Krajeńskie]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Strzelce Krajeńskie maakond|Strzelce Krajeńskie maakonna]] halduskeskus *[[Strzelce Opolskie]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]] *[[Strzelin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Strzelini maakond|Strzelini maakonna]] halduskeskus *[[Strzelno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Mogilno maakond|Mogilno maakonnas]] *[[Strzmiele]], küla [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Łobezi maakond|Łobezi maakonnas]] [[Radowo Małe vald|Radowo Małe vallas]]. *[[Strzyżów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Strzyżówi maakond|Strzyżówi maakonna]] halduskeskus *[[Strugi Krasnõje]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Strugi Krasnõje rajoon]]i keskus *[[Struisbaai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] [[Kaap Agulhase vald|Kaap Agulhase vallas]] *[[Strumień]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] *[[Strunino]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Aleksandrovi rajoon (Vladimiri oblast)|Aleksandrovi rajoonis]] *[[Struņķene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Struņķi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Strupļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]], [[Sokolki vald|Sokolki valla]] halduskeskus *[[Strutele]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Struteles muiža]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Strutõnka (Lõpovetsi rajoon)|Strutõnka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Strõi]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Strängnäs]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Södermanlandi lään]]is, [[Strängnäsi vald|Strängnäsi valla]] [[halduskeskus]] *[[Strydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Strydkraal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] [[Fetakgomo Tubatse vald|Fetakgomo Tubatse vallas]] *[[Stryków]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]] *[[Stryn]], [[küla]] [[Norra]]s [[Sogn og Fjordane]] maakonnas, [[Stryni vald|Stryni valla]] keskus *[[Stryszawa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]], [[Stryszawa vald|Stryszawa valla]] halduskeskus *[[Stuborova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Studena]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Studénka]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]] *[[Stukalova Balka]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Slovjanoserbski rajoon]]is *[[Stuķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Stukmaņi]], asula [[Läti]]s [[Pļaviņase piirkond|Pļaviņase piirkonnas]], [[Klintaine vald|Klintaine valla]] halduskeskus *[[Stūnīši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Olaine piirkond|Olaine piirkonnas]] [[Olaine vald|Olaine vallas]] *[[Stupino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Stupino rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Stupnõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Sturefors]], asula [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is [[Linköpingi vald|Linköpingi vallas]] *[[Stūri]], küla [[Läti]]s [[Brocēni piirkond|Brocēni piirkonna]]s [[Blīdene vald|Blīdene vallas]] *[[Stūrīši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Stūrīši (Lauciene vald)|Stūrīši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Stūrīši (Limbaži vald)|Stūrīši]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Stutterheim]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Stuttgart]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Baden-Württemberg]]i liidumaa [[pealinn]] *[[Stützengrün]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Stützengrüni vald|Stützengrüni vallas]] ==Su== *[[Subačius]], linn [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is *[[Subate]], [[linn]] [[Läti]]s [[Daugavpilsi rajoon]]is *[[Subotivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Sūbri]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Suceava]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Sucha Beskidzka]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Sucha maakond|Sucha maakonna]] halduskeskus *[[Suchań]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Stargard Szczeciński maakond|Stargard Szczeciński maakonnas]] *[[Suchdol nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Suchedniów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Skarżysko-Kamienna maakond|Skarżysko-Kamienna maakonnas]] *[[Suchowola]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] *[[Sucre]], [[Boliivia]] põhiseaduslik [[pealinn]], [[Chuquisaca departemang]]u keskus *[[Sudak]], [[linn]] [[Ukraina]]s *[[Sudargas]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Sudargase vald|Sudargase valla]] halduskeskus *[[Sudargi]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Sūde]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Sudeikiai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Sudeikiai vald|Sudeikiai valla]] halduskeskus *[[Sudogda]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Sudogda rajoon]]i halduskeskus *[[Sudova Võšnja]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Mostõska rajoon]]is *[[Sudža]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is, [[Sudža rajoon]]i keskus *[[Suess]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Suffolk (Virginia)]] *[[Suginčiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Suginčiai vald|Suginčiai valla]] halduskeskus *[[Suhharivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Narodõtši rajoon]]is *[[Suhhinitši]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Suhhinitši rajoon]]i keskus *[[Suhhumi]], [[Abhaasia]] [[pealinn]] *[[Suhl]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal *[[Suiderstrand]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] [[Kaap Agulhase vald|Kaap Agulhase vallas]] *[[Sukturi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Sukturi (Lībagi vald)|Sukturi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Sulechów]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]] *[[Sulęcin]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonna]] halduskeskus *[[Sulejów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Piotrków Trybunalski maakond|Piotrków Trybunalski maakonnas]] *[[Sulejówek]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]] *[[Sulevi]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s *[[Sulina]], linn [[Rumeenia]]s [[Tulcea maakond|Tulcea maakonnas]]. *[[Sułkowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]] *[[Sulmierzyce]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonnas]] *[[Sulmona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[L'Aquila provints]]is *[[Sułoszowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]], [[Sułoszowa vald|Sułoszowa valla]] halduskeskus *[[Sumbawanga]], linn [[Tansaania]]s, [[Rukwa piirkond|Rukwa piirkonna]] halduskeskus *[[Sumburciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Sumõ]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s, [[Sumõ oblast]]i ja [[Sumõ rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Sundbyberg (asula)|Sundbyberg]], endine linn [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is *[[Sundebru]], küla [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas [[Gjerstadi vald|Gjerstadi vallas]] *[[Sunderland]], linn [[Inglismaa]]l [[Tyne and Wear]]i linnkrahvkonnas *[[Sundimetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Sundra]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] *[[Sundsvall]], linn [[Rootsi]]s [[Västernorrlandi lään]]is *[[Sunīši]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]] *[[Sunīši (Garkalne piirkond)|Sunīši]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Sunne]], linn [[Rootsi]]s [[Värmlandi lään]]is [[Sunne vald|Sunne vallas]] *[[Sunrise-on-Sea]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] *[[Sunža]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Inguššia]]s, [[Sunža rajoon]]i keskus *[[Sunwu]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Heihe Shi]]'s, [[Sunwu maakond|Sunwu maakonna]] ja [[Sunwu suurvald|Sunwu suurvalla]] keskus *[[Suojärvi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Suojärvi rajoon]]i keskus *[[Suonenjoki]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas *[[Supes]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Supetar]], linn [[Horvaatia]]s [[Spliti-Dalmaatsia maakond|Spliti-Dalmaatsia maakonnas]] *[[Supingstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Supraśl]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Sūq ash-Shuyūkh]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Dhī Qār|Dhī Qāri kubernerkonnas]] *[[Şūr]], linn [[Liibanon]]is [[Lõuna-Liibanoni kubernerkond|Lõuna-Liibanoni kubernerkonnas]] *[[Surabaya]], [[linn]] [[Indoneesia]]s, [[Ida-Jaava provints]]i [[halduskeskus]] *[[Surami]], alev [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli|Šida Kharthli piirkonnas]] [[Hašuri rajoon]]is *[[Suraż]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Suraž]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Suraži rajoon]]i keskus *[[Surat]], [[linn]] [[India]]s [[Gujarāt]]i osariigis *[[Surat Thani]], linn [[Tai]]s *[[Surčciems]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]] *[[Surdegis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]i [[Troškūnai vald|Troškūnai vallas]] *[[Surgut]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Surikava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Surt]], linn [[Liibüa]]s *[[Surviliškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Surviliškise vald|Surviliškise valla]] halduskeskus *[[Susa (Itaalia)|Susa]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Torino provints]]is *[[Şuşa]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is [[Mägi-Karabahh]]is *[[Sūsah]], [[linn]] [[Tuneesia]]s, [[Sūsah' kubernerkond|Sūsah' kubernerkonna]] keskus *[[Susanville]], linn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s, [[Lasseni maakond|Lasseni maakonna]] halduskeskus *[[Susanville (Oregon)|Susanville]], kummituslinn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Oregon]]i osariigis [[Granti maakond (Oregon)|Granti maakonnas]] *[[Susitna North]], asula [[Alaska]]l *[[Susono]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Sussuman]], linn [[Venemaa]]l [[Magadani oblast]]is, [[Sussumani rajoon]]i ja [[Sussumani linnaringkond|Sussumani linnaringkonna]] keskus *[[Susz]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]] *[[Susta]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Gavieze vald|Gavieze vallas]] *[[Sušice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]] *[[Suzdal]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Suzdali rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Suzuka]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is *[[Suži (Garkalne piirkond)|Suži]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Sutherland (LAV)|Sutherland]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Sutkai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]i [[Kriūkai vald|Kriūkai vallas]] *[[Sutomore]], linn [[Montenegro]]s [[Bari vald|Bari vallas]] *[[Sutu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Suurbraak]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Suure-Jaani]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] *[[Suuremõisa (Pühalepa)|Suuremõisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Suure-Rootsi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Suurna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Suurpea]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Suva]], [[Fidži]] pealinn, [[Keskpiirkond (Fidži)|Keskpiirkonna]] halduskeskus *[[Suvainiškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Pandėlysi vald|Pandėlysi vallas]] *[[Suviekas]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Suviekase vald|Suviekase valla]] halduskeskus *[[Suvorov (linn)|Suvorov]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Suvorovi rajoon]]i halduskeskus *[[Suwałki]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] ==Sv== *[[Svaljava]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Svaljava rajoon]]i halduskeskus *[[Svaneke]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]] *[[Svari]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Svatove]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Svatove rajoon]]i halduskeskus *[[Svay Riĕng]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Svay Riĕngi provints]]i keskus *[[Svėdasai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Svėdasai vald|Svėdasai valla]] halduskeskus *[[Svente]], asula [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] *[[Sverdlivka (Lõpovetsi rajoon)|Sverdlivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Svētciems]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Svēte]], asula [[Läti]]s [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonnas]], [[Svēte vald|Svēte valla]] keskus *[[Sveti Stefan]], asula [[Montenegro]]s [[Budva vald|Budva vallas]] *[[Světlá nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Svetogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Viiburi rajoon]]is *[[Svidník]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Svidníki ringkond|Svidníki ringkonna]] keskus *[[Svieržań]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Rahačoŭ rajoon]]i [[Doŭski külanõukogu]]s. *[[Sviestiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Sviļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Sviļu ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Svinhult]], küla [[Rootsi]]s [[Östergötland]]is [[Östergötlandi lään]]is [[Ydre vald|Ydre vallas]] *[[Svir]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Miadziełi rajoon]]is, [[Sviri külanõukogu]] keskus *[[Svirkos]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Svirkose vald|Svirkose valla]] halduskeskus *[[Svirstroi]], [[alev]] [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Lodeinoje Pole rajoon]]is *[[Svisłač]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Svisłači rajoon]]i keskus *[[Svisłač (Minski oblast)|Svisłač]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is *[[Svisłač (Mahiloŭ oblast)|Svisłač]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Asipovičy rajoon]]is *[[Svitavy]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]], [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonna]] halduskeskus *[[Svitene]], asula [[Läti]]s [[Rundāle piirkond|Rundāle piirkonnas]] *[[Svitlodarsk]], asula [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Svoboda nad Úpou]], linn [[Tšehhi]] [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] *[[Svratka]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Žďár nad Sázavou ringkond|Žďár nad Sázavou ringkonnas]] *[[Svõtõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is ==Sw== *[[Swakopmund]], linn [[Namiibia]]s, [[Erongo ringkond|Erongo ringkonna]] halduskeskus *[[Swalala]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] [[Mbombela vald|Mbombela vallas]] *[[Swansea]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Wales]]is *[[Swarzędz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Swartklip]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Swartruggens]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Swellendam]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Świątniki Górne]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] *[[Świdnica]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Świdnica maakond|Świdnica maakonna]] halduskeskus *[[Świdnik]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Świdniki maakond|Świdniki maakonna]] halduskeskus *[[Świdwin]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Świdwini maakond|Świdwini maakonna]] halduskeskus *[[Świebodzice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Świdnica maakond|Świdnica maakonnas]] *[[Świebodzin]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Świebodzini maakond|Świebodzini maakonna]] halduskeskus *[[Święciechowa]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Leszno maakond|Leszno maakonnas]], [[Święciechowa vald|Święciechowa valla]] halduskeskus *[[Świeradów-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]] *[[Świerzawa]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Złotoryja maakond|Złotoryja maakonnas]]. *[[Świętochłowice]], [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Świętoszów]], [[küla]] [[Poola]]s *[[Swindon]], linn [[Inglismaa]]l [[Wiltshire]]'i krahvkonnas *[[Świnoujście]], [[linn]] [[Poola]]s ==Sõ== *[[Sõgula]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]] *[[Sõitme]], küla Eestis Harju maakonnas [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Sõktõvkar]], linn [[Venemaa]]l, [[Komi Vabariik|Komi Vabariigi]] pealinn *[[Sõmera]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] *[[Sõmerpalu küla|Sõmerpalu]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Sõmeru (Kiili)|Sõmeru]], küla Eestis Harju maakonnas Kiili vallas *[[Sõmeru (Kose)|Sõmeru]], küla Eestis Harju maakonnas [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Sõmeru (Märjamaa)|Sõmeru]], küla Eestis [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Sõmeru (Paide)|Sõmeru]], küla Eestis [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]] *[[Sõnelnõkove]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is, [[Sõnelnõkove rajoon]]i halduskeskus *[[Sõrandu]], küla Eestis Järva maakonnas [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Sõreste]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]] *[[Sõru]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Sõrumäe]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Sõrve]], küla Eestis Harju maakonnas [[Harku vald|Harku vallas]] *[[Sõtke (Märjamaa)|Sõtke]], küla Eestis Rapla maakonnas Märjamaa vallas *[[Sõtke (Narva-Jõesuu)|Sõtke]], küla Eestis Ida-Viru maakonnas [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Sõzran]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Samara oblast]]is *[[Sõtšovka]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Sõtšovka rajoon]]i keskus *[[Sõvakivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is Lõpovetsi rajoonis *[[Sõõrike]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Sõõru]], küla Eestis [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] ==Sä== *[[Şəki]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Şəki rajoon]]i keskus. *[[Särevere]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]] *[[Säynätsalo]], asula [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome]] maakonnas [[Jyväskylä linn]]as ==Sö== *[[Södertälje]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Södermanlandi maakond|Södermanlandi maakonnas]] [[Stockholmi lään]]is, [[Södertälje vald|Södertälje valla]] keskus *[[Södra Sandby]], küla [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is ja [[Lundi vald|Lundi vallas]], [[Södra Sandby vald|Södra Sandby valla]] halduskeskus *[[Sölden]], asula [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Söldeni vald|Söldeni valla]] keskus ==Sü== *[[Sülüktü]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Batkeni oblast]]is *[[Sürgavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] ==Sy== *[[Syców]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]] *[[Sydney]], [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Uus-Lõuna-Wales|Uus-Lõuna-Walesi osariigi]] [[pealinn]] *[[Sydney (Nova Scotia)|Sydney]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis, [[Cape Bretoni piirkondlik omavalitsus|Cape Bretoni piirkondliku omavalitsuse]] keskus *[[Sydney on Vaal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] [[Dikgatlongi vald|Dikgatlongi vallas]] *[[Syferskuil]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Sygneczów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]] *[[Synkavičy]], küla [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Zelva rajoon]]is [[Synkavičy külanõukogu]]s *[[Syracuse]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Kategooria:Asulate loendid]] jatsvrmz4uit2xv5rmn1doa9bckneft Heinz Valk 0 55694 6176190 6063607 2022-08-10T13:58:47Z OskarRand1 162064 /* Poliitikuna */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Heinz Valk.JPG|pisi|Heinz Valk 20. augustil 2011]] [[Pilt:Heinz Valk, kunstnik ja poliitik Kiek in de Kökis 2017.jpg|pisi|Heinz Valk 2017. aastal [[Kiek in de Kök]]is]] '''Heinz Valk''' (õieti '''Heinrich Valk'''; sündinud [[7. märts]]il [[1936]] [[Gattšina]]s) on eesti kunstnik ja poliitik. Valk lõpetas [[1954]]. aastal [[Tallinna 22. keskkool]]i ning õppis aastatel 1955–1961 [[ERKI|<abbr title="Eesti Riiklik Kunstiinstituut)">ERKI</abbr>]]-s (praegune Eesti Kunstiakadeemia), mille lõpetas metallikunsti erialal. Ta on illustreerinud raamatuid, näiteks [[Lennart Meri]] "[[Hõbevalge]]". Ta on tuntud ka karikaturistina. Temalt ilmusid mitmes ajalehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] aastalõpunumbris humoorikate allkirjadega šaržid aasta jooksul tähelepanu äratanud kultuuritegelastest. ==Poliitikuna== Heinz Valk on üks [[Rahvarinne|Rahvarinde]] asutajaliikmeid. [[11. september|11. septembril]] [[1988]] toimunud üritusel "[[Eestimaa laul]]" ütles ta oma kõne lõpus lause "Ükskord me võidame niikuinii!".<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06286934 Valk: samasugust üksmeelt nagu 25 aastat tagasi ei saavutata tihti], ERR, 11. september 2013</ref> See kujunes populaarseks lööklauseks, mida korrati massiüritustel kogu taasiseseisvumise aja jooksul. Aastail 1994–2009 kuulus Valk [[Keskerakond]]a. ==Isiklikku== Heinz Valk on abielus [[Marika Valk|Marika Valguga]]. Tema esimene abikaasa oli keraamik [[Mall Valk-Sooster]]. ==Tunnustus== *1979 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *1998 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] *1981 – Ajalehe [[Sirp ja Vasar]] karikatuuripreemia<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Sirje Helme|URL=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/258768|Pealkiri=KADUNUD KAHEKSAKÜMNENDAD - Probleemid, teemad ja tähendused 1980. aastate eesti kunstis|Väljaanne=Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus|Aeg=2010|Kasutatud=}}</ref> *1981 – preemia rahvusvaheliselt karikatuurinäituselt [[Lääne-Berliin]]is<ref name=":0" /> *2003 – Eesti Vabariigi presidendi [[rahvaluule kogumispreemia]]<ref>[https://www.president.ee/et/vabariigi-president/institutsioonid/66-vabariigi-presidendi-kultuurirahastu/4919-rahvaluule-kogumispreemia/layout-institution.html Rahvaluule kogumispreemia] president.ee</ref> *2004 – [[Tallinna vapimärk]] *2006 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] *2007 – vabariigi taastamise tänukivi<ref>[https://menu.err.ee/855136/vabariigi-taastamise-tanukivi-kuulub-tanavu-ivo-linnale "Vabariigi taastamise tänukivi kuulub tänavu Ivo Linnale"] menu.err.ee, 20. august 2018</ref> *2009 – [[aasta isa]] ==Raamatud== *Heinz Valk. "Ciao, Karli! Чао, Карли! Karikatuure" ([[Eesti Raamat]], 1967) *L. Larina. "Räägitakse, et ... Anekdoote ja nalju ning muud suurustest", karikatuurid Heinz Valk, tõlkija: [[Viktor Tomberg]] ([[Eesti Raamat]], 1970) *Heinz Valk. "6 tilka enne sööki" ([[EKP Keskkomitee Kirjastus]], 1971) *Heinz Valk. "Tallinna sepis", fotod B. Murd, ([[Eesti Raamat]], 1971) *[[Peter Bichsel]]. "Ameerikat ei ole olemas. Humoristlikke lugusid", illustraator: Heinz Valk, tõlkija: [[Peeter Tulviste]], ([[Eesti Raamat]], 1976) *Heinz Valk. "Gbzöh! Nalja- ja pilkepilte aastaist 1968-1974", ([[Pikker (ajakiri)|Pikker]], 1976) *[[Toomas Kall]]. karikatuurikogumik "Kuueteistkümnemäng", karikatuurid joonistanud: [[Hugo Hiibus]], [[Edgar Valter]], [[Olimar Kallas]], [[Elle Tikerpäe]], Heinrich Valk, [[Kurti Vool]], [[Jüri Kerem]], [[Kaja Põder]], [[Rein Lauks]], [[Priit Pärn]], [[Mati Kütt]], [[Toomas Kall]], [[Ülo Emmus]], [[Ilja Popovitš]], [[Hillar Mets]], [[Andrus Peegel]], ([[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1982) *[[Edgar Spriit]]. karikatuurikogumikus "Homo Novus", kujundaja [[Rein Lauks]], ([[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1988), ISBN 5797901358 *[[Priit Aimla]], Heinz Valk. "Imelised aastad. 30 kuud 1987-1990", ([[Olion]], 1991), <nowiki>ISBN 5460000556</nowiki> *Heinz Valk. "Marist Peetrini", ([[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1993), <nowiki>ISBN 5899200561</nowiki> *[[Martti Soosaar]]. "200 nägu" ([[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], [[2005]]), Heinz Valgu [[šarž]]id *Heinz Valk. "Pääsemine helgest tulevikust", ([[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 2010), <nowiki>ISBN 9789949437771</nowiki> *[[Madis Jürgen]] ja Heinz Valk. "Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua", kujundaja: [[Einike Soosaar]], ([[Menu Kirjastus|Menu]], 2011), <nowiki>ISBN 9789949470563</nowiki> *Heinz Valk. "Kuku klubi kuldsed aastad", kujundaja: [[Andres Tali]], ([[Tänapäev]], 2014), <nowiki>ISBN 9789949275427</nowiki> ==Vaata ka== *[[Heinz Valk (film)|Heinz Valk]] ([[2014]]. aasta portreefilm, režissöör [[Kristjan Svirgsden]]) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[[Pekka Erelt]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C0ECF7CB3DB0EC0BC22572DD003D694F Heinz Valk: Aitab!] – Eesti Ekspress, 17. mai 2007 *[http://oolaulupidu.postimees.ee/?id=24243 Mälestused öölaulupeost: Heinz Valk] – Postimees, 2. august 2008 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=19638605&l=fpOpinion Heinz Valk: Roosilist tulevikku pole oodata] – Delfi, 19. august 2008 *[http://www.postimees.ee/?id=301893 "ENSV teeneline rahvavaenlane"] – Postimees, 22. august 2010 *[[Erik Rand]]. [http://www.epl.ee/artikkel/592308 Heinz Valk: immigrandist saaks kasvatada Eesti kultuuri hoidja], EPL Online, 7. veebruar 2011 {{JÄRJESTA:Valk, Heinrich}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Rahvaluule kogumispreemia laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] olmc11szty304jm3yglb4isvrwagb2m Iru linnamägi 0 58054 6176306 6003823 2022-08-10T18:30:05Z OouNCyx 167292 lisasin mõned sõnad Ain Mäesaluga saate põhjal wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iru linnamägi.jpg|pisi|Iru linnamägi (2009)]] [[Pilt:Iru Fort, Estonia, 1924.jpg|pisi|Iru linnamägi 1920. aastatel]] [[Pilt:Pirita jõeoru MKA.png|pisi|[[Pirita jõeoru maastikukaitseala]] ja Iru linnamägi]] '''Iru linnamägi''' ehk '''Iru Linnapära''' on [[Tallinn]]a idapiiril [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] äärsel [[neemik]]ul asuv kuni 15 meetri kõrgune [[küngas]]. == Ajalugu == [[Iru (Tallinn)|Iru]] linnamäel oli [[muinaseestlased|muinaseestlaste]] kindlustatud [[Eesti pronksiaeg|hilispronksiaja]] [[Iru asulakoht|asulakoht]]. Asustuse ajalugu aga ulatub tagasi [[3. aastatuhat eKr|III aastatuhandesse eKr]].<ref name=":0" /> Otse linnamäe põhjaosa ees, samuti mäe läänepoolsel jalamil on jälgi vanadest asulatest. Nii on Iru ümbrus põline asustuskeskus ja Linnapera selle südameks. Iru linnamäel ei ole valli jäänuseid ainult otstes. Risti üle mäeseljaku kulgeb veel kolmas vall, mis jagab linnuse kaheks ebavõrdseks osaks. Suuremaks lõunapoolseks ja väiksemaks põhjapoolseks. Põhjapoolse ja keskmise valli idaküljel olevad avad tunnistavad, et siin olid tõenäoliselt väravakohad. [[Kindlustatud asula]] seisis [[Linnamägi|linnamäel]] [[8. sajand eKr|8.]]–[[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]], samuti 4.–2. sajandil eKr<ref>{{Netiviide|autor=Mäesalu, Ain|url=https://vikerraadio.err.ee/1608639934/eesti-lugu-kas-kalevipoja-kodu-on-irus|pealkiri=Eesti lugu. Kas Kalevipoja kodu on Irus?}}</ref>. Sealt pärinevad vanimad teadaolevad [[ristnurk|ristnurgaga]] seotud [[rõhtpalkhoone]]te jäänused [[Eesti]]s ja Eesti üks vanimaid teadaolevaid [[raud]]esemeid: [[naaskel]]. [[5. sajand|5.]]–[[11. sajand]]il pKr asus samas paigas [[linnus]], mis [[arheoloogilised kaevamised|arheoloogiliste kaevamiste]] andmetel enne mahajätmist korduvalt põles. Arheoloogiliste kaevamiste käigus Irust leitud esemetest pakuvad tavapärase leiumaterjali kõrval huvi [[pronks]]ivalamisele viitavad [[savi]][[tiigel|tiiglid]] ja Põhja-Euroopas harukordne [[võrdõlgne sõlg|võrdõlgne]] [[pronks]]ist [[sõlg]], [[luu (materjal)|luu]]st [[harpuun]] ja [[suitsed]]. Iru linnamägi kannab rahvasuus ka Linnapära nime. [[29. august]]il [[1937]] paigutati Iru linnusesse sümboolne garnison ([[Kaitseliit|Kaitseliidu]] Iru kompanii), Iru kompanii pealik nimetati Iru linnuse pealikuks, talle anti pealiku mõõk ja kilp.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19370828.2.10|pealkiri=Muinas-Eesti relwapidu Irus|väljaanne=Päewaleht|aeg=28.8.1937|vaadatud=4.11.2021}}</ref> Linnuse vallides ja külgedel on II maailmasõja aegsete kaevikute jälgi, lõunapoolse otsavalli sisse on rajatud I maailmasõja aegse [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindluse]] betoonpunker.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2609|pealkiri=2609 Iru linnamägi, II a- tuh. e.Kr. - I a- tuh.|väljaanne=Kultuurimälestiste register|vaadatud=4.11.2021}}</ref> Iru linnamäge on korduvalt mainitud eeposes "[[Kalevipoeg]]" ja seda on pakutud [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] sünnikoduks.<ref>[http://menu.err.ee/v/32b28b6d-42f1-4f48-9b11-9fa7681d7848/asjatundjad-leidsid-kalevipoja-kodu "Asjatundjad leidsid Kalevipoja kodu"] ERR Menu, 4. mai 2016</ref><ref>Ivo Karlep: [https://pealinn.ee/2021/10/25/arheoloog-kalevipoeg-tegutses-pronksiajal/ "ARHEOLOOG: Kalevipoeg tegutses pronksiajal"] Pealinn, 25. oktoober 2021</ref> Haldusjaotuslikult jääb Iru linnamägi [[Tallinn]]a linna [[Lasnamäe linnaosa]] [[Priisle]] asumi territooriumile. == Vaata ka == * [[Iru]] * [[Peeter Suure merekindlus]] * [[Eesti linnuste loend]] {{koord | NS = 59.456357 | EW = 24.90368 | tüüp = maamärk }} == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Tankid Iru linnusele. [[Uus Eesti]], 28. august 1937, nr 232, lk 5. == Välislingid == * {{kultuurimälestis|2609}} [[Kategooria:Eesti linnused]] [[Kategooria:Tallinna geograafia]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna malev]] [[Kategooria:Eesti pronksiaeg]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]] bnuhajbkqvst1ulm30lidut6leaoyxe 6176324 6176306 2022-08-10T19:31:33Z OouNCyx 167292 Lisasin pronksist odaotsa wikitext text/x-wiki [[Pilt:Iru linnamägi.jpg|pisi|Iru linnamägi (2009)]] [[Pilt:Iru Fort, Estonia, 1924.jpg|pisi|Iru linnamägi 1920. aastatel]] [[Pilt:Pirita jõeoru MKA.png|pisi|[[Pirita jõeoru maastikukaitseala]] ja Iru linnamägi]] '''Iru linnamägi''' ehk '''Iru Linnapära''' on [[Tallinn]]a idapiiril [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] äärsel [[neemik]]ul asuv kuni 15 meetri kõrgune [[küngas]]. == Ajalugu == [[Iru (Tallinn)|Iru]] linnamäel oli [[muinaseestlased|muinaseestlaste]] kindlustatud [[Eesti pronksiaeg|hilispronksiaja]] [[Iru asulakoht|asulakoht]]. Asustuse ajalugu aga ulatub tagasi [[3. aastatuhat eKr|III aastatuhandesse eKr]].<ref name=":0" /> Otse linnamäe põhjaosa ees, samuti mäe läänepoolsel jalamil on jälgi vanadest asulatest. Nii on Iru ümbrus põline asustuskeskus ja Linnapera selle südameks. Iru linnamäel ei ole valli jäänuseid ainult otstes. Risti üle mäeseljaku kulgeb veel kolmas vall, mis jagab linnuse kaheks ebavõrdseks osaks. Suuremaks lõunapoolseks ja väiksemaks põhjapoolseks. Põhjapoolse ja keskmise valli idaküljel olevad avad tunnistavad, et siin olid tõenäoliselt väravakohad. [[Kindlustatud asula]] seisis [[Linnamägi|linnamäel]] [[8. sajand eKr|8.]]–[[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]], samuti 4.–2. sajandil eKr<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Mäesalu, Ain|url=https://vikerraadio.err.ee/1608639934/eesti-lugu-kas-kalevipoja-kodu-on-irus|pealkiri=Eesti lugu. Kas Kalevipoja kodu on Irus?|väljaanne=ERR|vaadatud=10.08.2022}}</ref>. Sealt pärinevad vanimad teadaolevad [[ristnurk|ristnurgaga]] seotud [[rõhtpalkhoone]]te jäänused [[Eesti]]s ja Eesti üks vanimaid teadaolevaid [[raud]]esemeid: [[naaskel]]. [[5. sajand|5.]]–[[11. sajand]]il pKr asus samas paigas [[linnus]], mis [[arheoloogilised kaevamised|arheoloogiliste kaevamiste]] andmetel enne mahajätmist korduvalt põles. Arheoloogiliste kaevamiste käigus Irust leitud esemetest pakuvad tavapärase leiumaterjali kõrval huvi [[pronks]]ivalamisele viitavad [[savi]][[tiigel|tiiglid]], pronksist odaots<ref name=":1" /> ja Põhja-Euroopas harukordne [[võrdõlgne sõlg|võrdõlgne]] [[pronks]]ist [[sõlg]], [[luu (materjal)|luu]]st [[harpuun]] ja [[suitsed]]. Iru linnamägi kannab rahvasuus ka Linnapära nime. [[29. august]]il [[1937]] paigutati Iru linnusesse sümboolne garnison ([[Kaitseliit|Kaitseliidu]] Iru kompanii), Iru kompanii pealik nimetati Iru linnuse pealikuks, talle anti pealiku mõõk ja kilp.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19370828.2.10|pealkiri=Muinas-Eesti relwapidu Irus|väljaanne=Päewaleht|aeg=28.8.1937|vaadatud=4.11.2021}}</ref> Linnuse vallides ja külgedel on II maailmasõja aegsete kaevikute jälgi, lõunapoolse otsavalli sisse on rajatud I maailmasõja aegse [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindluse]] betoonpunker.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2609|pealkiri=2609 Iru linnamägi, II a- tuh. e.Kr. - I a- tuh.|väljaanne=Kultuurimälestiste register|vaadatud=4.11.2021}}</ref> Iru linnamäge on korduvalt mainitud eeposes "[[Kalevipoeg]]" ja seda on pakutud [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] sünnikoduks.<ref>[http://menu.err.ee/v/32b28b6d-42f1-4f48-9b11-9fa7681d7848/asjatundjad-leidsid-kalevipoja-kodu "Asjatundjad leidsid Kalevipoja kodu"] ERR Menu, 4. mai 2016</ref><ref>Ivo Karlep: [https://pealinn.ee/2021/10/25/arheoloog-kalevipoeg-tegutses-pronksiajal/ "ARHEOLOOG: Kalevipoeg tegutses pronksiajal"] Pealinn, 25. oktoober 2021</ref> Haldusjaotuslikult jääb Iru linnamägi [[Tallinn]]a linna [[Lasnamäe linnaosa]] [[Priisle]] asumi territooriumile. == Vaata ka == * [[Iru]] * [[Peeter Suure merekindlus]] * [[Eesti linnuste loend]] {{koord | NS = 59.456357 | EW = 24.90368 | tüüp = maamärk }} == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Tankid Iru linnusele. [[Uus Eesti]], 28. august 1937, nr 232, lk 5. == Välislingid == * {{kultuurimälestis|2609}} [[Kategooria:Eesti linnused]] [[Kategooria:Tallinna geograafia]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna malev]] [[Kategooria:Eesti pronksiaeg]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]] 8l1m5r5g2263dede4ayh5pcsto64haz Vesa-Matti Loiri 0 67098 6176275 6176095 2022-08-10T17:38:29Z Metsavend 738 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vesa-Matti_Loiri.jpg|pisi|Vesa-Matti Loiri (2009)]] [[Fail:Vesa-Matti-Loiri-1966.jpg|pisi|Vesa-Matti Loiri 1966. aastal]] '''Vesa-Matti Loiri''' ([[4. jaanuar]] [[1945]] [[Helsingi]] – [[10. august]] [[2022]] Helsingi) oli [[soome]] näitleja, laulja ja humorist. Ta esines 61 filmis ning hulgas telesarjades ja -saadetes. Tema tuntuim filmiroll on [[Uuno Turhapuro]], keda ta on kehastanud 20 filmis. Enamikus oma filmidest töötas ta koos [[Spede Pasanen|Spede Pasasega]], kes oli Turhapuro-filmide stsenarist ja režissöör. Pasasega koos tegi ta aastaid ka "[[Spede Show]]'d", kus tuntumad rollid olid [[Nasse-setä]], [[Jean-Pierre Kusela]] ja [[Tyyne]]. Muusikuna on Loiri välja andnud hulgaliselt plaate. Ta oskas hästi [[flööt]]i mängida ja esindas Soomet [[1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el. Tema laul "[[Huilumies]]" rääkis mehest, kes ei oska oma tundeid sõnadesse panna, küll aga mõistab neid flöödil väljendada. Ta sai 6 punktiga viimase, 19. koha. [[1988]]–[[1991]] oli tal televisioonis autorisaade "Vesku show". [[1992]]. aasta filmi "[[Aladdin]]" dubleerimisel mängis Loiri lambis elavat vaimu, esitades ka selle muusikalised numbrid. Jalgpalliväravavahina mängis ta [[Helsingi JK]] meeskonnas [[1968]] [[Euroopa karikavõistlused jalgpallis|Euroopa karikavõistlustel]]. HJK kaotas [[Krakówi Wisła]]le 1:4 ja 0:4. Loiri oli [[1994]]–[[1999]] [[Soome Piljardiliit|Soome Piljardiliidu]] esimees. Loiri suri vähki 10. augustil 2022. == Tunnustus == [[1963]] pälvis ta [[Jussi auhind|Jussi auhinna]] rolli eest filmis "Pojat". [[1976]] pälvis ta parima meesnäitleja Jussi filmi "Rakastunut rampa" eest. [[1982]] pälvis ta parima meeskõrvalosatäitja Jussi filmi "Pedon merkki" eest. [[1983]] pälvis ta Jussi mitmes filmis näitlemise eest aasta jooksul. [[1998]] pälvis ta Betoon-Jussi. [[1984]], [[1986]] ja [[1987]] pälvis ta parima soome meestelenäitleja auhinna [[Telvis]]. [[1999]] pälvis ta eri-Telvise ja [[1989]] analoogilise auhinna eri-[[Venla]]. Aastal 1996 pälvis ta [[Pro Finlandia]] teenetemärgi. [[2003]] pälvis ta autasu [[Brüssel]]is toimunud rahvusvahelisel sõltumatu filmi festivalil rolli eest filmis "[[Pahat pojat]]". Muusikuna pälvis ta 1986 eri-[[Emma (auhind)|Emma]]. 2003, [[2006]] ja [[2007]] valiti ta aasta meessolistiks ja 2003 võitis lisaks aasta albumi auhinna. 2003 pälvis ta veel [[koomik]]u elutööauhinna ja [[2009]] Jyrki Hämäläise auhinna. [[2010]]. aastal sai Loiri ka [[PÖFFi elutööpreemia]]. == Diskograafia == * Vesku Helismaasta (1977) * Täällä Pohjantähden alla (1983) * Eino Leino (1978) * Eino Leino 2 (1980) * Vesa-Matti Loiri tulkitsee Oskar Merikannon lauluja (1981) * Eino Leino 3 (1985) * Sydämeeni joulun teen (1988) * Unelmia (1989) * 20 Suosikkia - Lapin kesä (1996) * 20 Suosikkia - Saiskos pluvan (1996) * Rurja (1997) * Kirkkokonsertti (2000) * Päivän laskiessa (2001) * Kaikki parhaat (2001) * Vesku Suomesta - Parhaat (2001) * Ystävän laulut (2003) * Ystävän laulut II (2004) * Ivalo (2006) * Inari (2007) * Kasari (2008) {{Soome esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Loiri, Vesa-Matti}} [[Kategooria:Soome lauljad]] [[Kategooria:Soome näitlejad]] [[Kategooria:Soome dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Humoristid]] [[Kategooria:Soome esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 8j3lohbzemsxw3ins9nwce931r83hba South Park 0 67102 6176492 6173269 2022-08-11T11:56:25Z 46.188.177.109 /* Tegelased */ wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{keeletoimeta}} {{seriaal | nimi = South Park | originaalnimi = [[File:South park sign.svg]] | pilt = | pildiallkiri = | žanr = [[joonisfilm]], [[komöödia]], [[must huumor]], [[satiir]] | režii = | stsenaarium = | operaator = | produtsent = [[Trey Parker]]<br />[[Matt Stone]]<br />[[Anne Garefino]] | peaosades = Trey Parker<br />Matt Stone<br />[[Mary Kay Bergman]] <small>(1997–1999)</small><br />[[Isaac Hayes]] <small>(1997–2006)</small><br />[[Eliza Schneider]] <small>(2000–2003)</small><br />[[Mona Marshall]] <small>(2000–)</small><br />[[April Stewart]] <small>(2004–)</small> | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = [[inglise keel|inglise]] | kanal = [[Comedy Central]] | tootja = | originaal = | hooaegu = 25 | jagusid = 317 | kestus = ligikaudu 22 minutit | eesti_kanal = [[TV6]] | tunnusmuusika = | helilooja = | esitaja = [[Primus]] | filmiveebi_id = }} "'''South Park'''" on joonissari, mille peategelasteks on neli poissi, kes elavad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]]s, väikses linnas [[South Park (Colorado)|South Parkis]]. Peategelased [[Stan Marsh|Stan]], [[Eric Cartman|Cartman]], [[Kyle Broflovski|Kyle]] ja [[Kenny McCormick|Kenny]] on ropu suuga üheksa-aastased poisid, kes käivad neljandas klassis. Sarja loojad on [[Trey Parker]] ja [[Matt Stone]]. Sarja on näidatud kanalil [[Comedy Central]] alates [[1997]]. aastast. Joonissari on saanud kultusliku kuulsuse peamiselt maailmas aktuaalsete teemade parodeerimise ja popkultuuri käsitlemise pärast. Alates sarja esimest osast [[13. august]]il 1997 on 21 hooaja jooksul loodud 307 osa. Viimastel aastatel on iga hooaeg välja ilmunud sügisel. == Originaalid == "South Park" algas, kui Trey Parker ja Matt Stone õppisid [[Colorado Ülikool]]is. Nad kohtusid filmiklassis, kus tegid koos esimese lühikese animaklipi "Jesus ''vs.'' Frosty". Algeliselt tehtud klipp sisaldas South Parki peategelaste prototüüpe, kuid ainuke erinevus oli, et tegelast, kes nägi välja nagu [[Eric Cartman|Cartman]], kutsuti [[Kenny McCormick|Kennyks]], ja tegelane, kes nägi välja nagu õige South Parki Kenny, oli klipis jäänud nimeta. Klipis pani teine nimeta karakter, kes meenutas kõige rohkem Kyle'i, lumememmele pähe võlumütsi, mis lumememme ellu äratas. [[1995]]. aastal palus kanali [[FOX]] juhataja [[Brian Graden]] pärast lühikese animaklipi "Jesus ''vs.'' Frosty" nägemist teha Parkeril ja Stone'il lühike animaklipp, mida saaks saata videojõulukaardina oma sõpradele. Klipi nimeks sai "Jesus ''vs.'' Santa" ja see oli tehtud materjalidest, mis meenutasid juba rohkem tänapäevaste osade stiili. Klipis kaklesid Jeesus ja jõuluvana küsimuse üle, kummal on õigus — kas jõule tähistatakse kinkide pärast või Jeesuse sünni pärast? Klipp oli ka hilisemas "South Parki" osas "A Very Crappy Christmas", kus Stan, Kyle, Kenny, Cartman ja [[Mr. Hankey]] "päästsid" linna jõulud. Just "Jesus ''vs.'' Santa" klipp oli hüppelauaks, mis viis sarja loomiseni. Kõigepealt proovis FOX saada sarja oma kanalile, kuid see hakkas siiski jooksma kanalil Comedy Central. 13. augustil 1997 esitleti Comedy Centralis animeeritud sarja "South Park"esimest osa "Cartman Gets An Anal Probe". ==Areng== "South Parki" algusaja osad olid peamiselt šokisuunitlusega ja sisaldasid rohkem karmi huumorit kui hilisemad osad. Taolist huumorit on hiljem aga kasutatud näiteks osas "The Jeffersons", kus South Parki külastab [[Michael Jackson]], ja "The Passion Of The Jew", kus poisid näevad filmi "The Passion Of The Christ". Samuti näiteks osas "Goobacks", kus South Parki elanikud kaotavad oma töökohad tulevikust saabuvate immigrantide pärast. Avaldamata versiooni osast "Cartman Gets An Anal Probe" valmistati kolm kuud ja selle tegemisel kasutati ehituspaberit. Hilisemad osad erinevad esimestest oluliselt, kuna nende tootmisel on kasutatud arvutitarkvara. Algul kasutasid "South Parki" tegijad [[PowerAnimator]]it, nüüd aga [[Maya]]t. Stone ja Parker võrdlesid tarkvara kasutamist "South Parkis" liivalossi ehitamisega buldooseriga. Kuid tänu arvutiprogrammidele hakkasid sarja osad kiiremini valmima, näiteks [[17. detsember|17. detsembril]] [[2003]] ilmunud osa "It's Christmas Time In Canada" annab pildi [[Saddam Hussein]]i kinnivõtmisest, ehkki [[USA]] armee sai Husseini kätte vaid kolm päeva enne osa eetrisseandmist. Järjekordne näite kiirest tootmisest on osa "Trapper Keeper", mis ilmus täpselt kaheksa päeva pärast [[2000. aasta USA presidendivalimised|2000. aasta USA presidendivalimisi]]. Tolles osas valisid presidenti lasteaialapsed. Üks lastest, Flora, ei osanud kahe kandidaadi vahel valida. See oli viide [[Florida]] osariigile tegelikel presidendivalimistel. Seni lühima valmimisajaga osa "AWESOM-O" tootmiseks kulus vaid kolm päeva. Aastal [[2002]] läks eetrisse osa "Free Hat". Kui "South Parki" peategelased olid telesaates "Nightline", ütles Kyle, et filmi "E.T." muutmine oleks sama hea kui muuta filmi "The Raiders Of The Lost Ark", "South Parki" [[Steven Spielberg]] ja [[George Lucas]] muutsid seejärel filmi "Indiana Jones". Varsti pärast seda, kui osa "Free Hat" eetrisse läks, teatasid päris [[Steven Spielberg|Spielberg]] ja [[George Lucas|Lucas]], et filmi "The Raiders Of The Lost Ark" ei muudeta DVD väljalaske pärast. Parker ja Stone väitsid, et selle osa järel polnudki kavas filmides mingeid muudatusi teha. ==Tegelased== Matt Stone ja Trey Parker on peamised meessoost tegelaste osatäitjad, naissoost karakteritele annavad hääle peamiselt [[April Stewart]] ja [[Mona Marhall]]. Teisi hääli teevad peamiselt [[Adrien Beard]] (Token) ja [[John Hansen]] (Mr. Slave). ===Peamised tegelased=== Enne kuuendat hooaega oli peamisi tegelasi neli, kes kõik olid South Parki kooli õpilased. Neid kokku kutsuti lihtsalt poisteks (ingl: ''the boys''). Kuuendal hooajal oli peamisi tegelasi viis: ;[[Stan Marsh|Stanley Randall William "Stan" Marsh]]''' :Stan on poistest kõige normaalsem ja tavalisem. Ta mõtlemine on selge ja arusaadav. Ta üritab alati leida rasketele olukordadele loogilisi lahendusi. Stani tegelaskuju on loodud ühe South Parki looja Trey Parkeri järgi. Stan on Kyle'i parim sõber. '''[[Kyle Broflovski|Kyle Matthew Broflovski]]''' :Kyle on juut, ta on tihti paljudes asjades skeptiline, kahtlemata on ta ka intelligentne. Ta vihkab Cartmani, kuna see on vastu tema usulistele tõekspidamistele ja kutsub tema ema roppude nimedega. Kyle on tehtud teise South Parki looja, Matt Stone'i järgi. Kyle ei lähe tavaliselt teiste moodi igasuguste moodidega kaasa, Kyle on arvatavasti kamba kõige heasüdamlikum poiss. Ta mõtleb alati asjad enne läbi, kui millegi uuega kaasa läheb. ;[[Eric Cartman|Eric Theodore Cartman]] :Cartman on katoliiklane; tihti on ta vägivaldne, agressiivne, egoistlik, rassistlik, juudivihkaja ja julm. :Cartman solvab teisi tihti ilma põhjuseta; ta sõimab Kyle'i, sest too on juut ja hüüab Stani argpüksiks, sest tollele meeldib tüdruk Wendy. Ta tahab tihti tunda enda käes tugevat võimu, näiteks on ta riietunud ja käitunud kolm korda nagu Hitler. Cartmani teiseks vihaks peale juutide on hipid. Osas "Die, Hippie, Die!" oli just tema see, kes hoidis hipisid endamaja keldris kinni. Kuna Cartman solvab teisi kambaliikmeid, kutsutakse teda "''fatass''iks" (paksmaoks), eriti hüüab teda taolise nimega Kyle. Varasemates osades vastas Cartman, et ta pole paks, vaid lihtsalt suure kondiga. :Cartmani viha ja kasvatamatus on arvatavasti tingitud sellest, et tal pole olnud kunagi isa ja ema on ta ära hellitanud. South Parkis on pealegi tema ema tuntud hoorana, kes on osalenud ka täiskasvanute filmides. Ema annab Cartmanile kõik, mida too tahab: toitu, mänguasju jne. ;[[Kenny McCormick|Kenneth James "Kenny" McCormick]] :Kenny tuleb väga vaesest perest ja teised poisid narrivad teda selle pärast. Kenny teab peaaegu alati vastust, kui teised poisid küsivad midagi seksi kohta. Kenny jutust pole tihti hästi aru saada, kuna tema kapuuts varjab peaaegu kogu ta näo, vaid silmad on näha. Tema jutust saavad aru vaid Kyle, Stan ja Cartman. :Esimese viie hooaja osades kannatas Kenny tõelise needuse all. Peaaegu igas osas sai ta kuidagi surma, vaid vähestes jäi ellu. Viienda hooaja lõpus suri Kenny lõplikult; Parker ja Stone ütlesid, et nad on sellest karakterist tüdinud ega viitsi mõelda välja uusi viise, kuidas Kennyt tappa. :Kuuendas hooajas, kui Kenny oli surnud, asendati tema koht esmalt Buttersiga ja siis Tweekiga. Kuigi Kenny oli surnud, jäi ta populaarsus alles ja ühes osas arvas Cartman, et Kennyst alles jäänud tuhk on kakaopulber. Ta tegi endale kakaod, jõi selle ära ja seejärel jäi Cartmani kehasse Kenny hing. Kenny tuli tagasi kuuenda hooaja viimases osas, jõulude ajal. Nüüdsest sureb Kenny maksimaalselt kaks korda hooaja jooksul ja nüüdsest on Kenny pigem rohkem "tavaline" poiss. Kui Kenny saab millegi/kellegi läbi surma, järgneb tavaliselt Stanilt karje: "Oh my God they killed Kenny!", peale seda ütleb tavaliselt Kyle: "You bastards!". Need kaks repliiki on saanud inimeste seas väga populaarseks. ;[[Butters Stotch|Leopold "Butters" Stotch]] :Butters on naiivne, närviline, kergesti manipuleeritav ja tihti poiste poolt represseeritud, kuigi samal ajal jääb irooniliselt optimistlikuks ja mõnigi kord erinevates olukordades läbinägelikuks. Vanemad karistavad Buttersit tihti, kuigi ta pole midagi teinud. Buttersi vanemad pärit Hawaiilt. Cartman kiusavab Buttersit väga tihti. Tragöödiale, et teda karistatakse ja narritakse, lisab veel halba õnne see, et Buttersi sünnipäev on [[11. september|11. septembril]], [[11. septembri terrorirünnakud|terrorirünnakutega]] ühel päeval. :Kuuendal hooajal proovisid Stan, Kyle ja Cartman Buttersit kui uut sõpra Kenny asenduseks. Pärast mõnda osa teatasid teised poisid Buttersile, et tal ei lähe hästi ja ta ei sobi nende sõbraks. Butters oli vihane, kuigi ta seda eriti välja ei näidanud, ja hakkas tooma kaost nime all "Professor Kaos". ===Pereliikmed=== "South Parkis" on palju peresid, kuid kuus peamist neist on Broflovskid, Marshid, Cartmanid, Stotchid, McCormickud ja Tweekid. ===Teised linnaelanikud=== Paljud "South Parki" karakterid on liigitatud "teiste linnaelanikena", näiteks linna ainus politseinik (Officer Barbrady) või South Parki Hiina restorani pidaja (Tuong Lu Kim) . ===Kooli personal=== South Parki kool on sarjas peamine koht. Paljud tegelased, näiteks [[Mrs. Garrison]] või[[ Mr. Mackey]], töötavad seal. Ka paljud nüüdseks surnud tegelased töötasid koolis, näiteks Chef, Ms. Choksondik ja Ms. Crabtree. '''Mr./Mrs. Garrison''': Mr. Garrison on peategelaste klassijuhataja. Mr. Garrisoni kujutatakse enesekeskse isikuna, keda ei huvita mitte keegi peale tema enda. Mr. Garrison on korduvalt hädas oma seksuaalse sättumuse valimisega. Ta on teinud läbi mitu soovahetusoperatsiooni. Mr. Garrison on roomakatoliiklane ja tihti teiste uskude suhtes ebatolerantne. Tema klassi õpilased pole oma sõnul Mr. Garrisoni käest mitte midagi õppinud. Mr. Garrison räägib klassis tihti hoopis oma eraeluprobeleemidest ega pööra oma õpilastele absoluutselt tähelepanu. Mr. Garrisoni on korduvalt näidatud aga ka vapra ja sihikindla tegelasena, kes enda ja teiste huve vapralt kaitseb. Mr Garrisoni elukaaslane on Mr. Slave, kellega ta üheksandal hooajal lahku läks. Mr. Garrisonil on tihti käe otsas ka käpiknukk Mr. Hat. '''Mr. Mackey''': Mr. Mackey on South Parki kooli psühholoog. Tema jutus esineb tihti parasiitsõna "M'kay". Mr. Mackey on väikese kõhna keha ja tohutu suure peaga. Mr. Mackeyl on olnud armusuhe teise kooliõpetaja, Mrs. Choksondikuga. Veel on ta korra ilmunud ka fetiš-pornofilmis koos Cartmani emaga. '''Chef''': Chef on kooli kokk ja ilmselt peategelaste kõige suurem sõber. Chef (pärisnimi: Jarome McElroy) on tõeline naistemagnet. Maganud peaaegu iga naisega South Parkis, on ta linna peal väga tuntud. Chef lohutab peategelasi, kui neil on mõni probleem, alati toreda lauluga. Chef on ainus täiskasvanu, keda peategelased oma sõnul usaldada võivad. Üheksanda hooaja lõpus lahkus Chef ootamatult South Parkist, ajades isegi Eric Cartmani nutma. Kümnenda hooaja esimeses osas tuli Chef tagasi, kuid siis ilmnesid tal tõsised pedofiilitunnused. Osa lõpus suri Chef ootamatult. Tegelikult oli Chefi häält peale lugenud näitlejal tekkinud tõsine tüli sarja tegijatega tema usuliste tõekspidamiste pärast, ning ta oli lahkunud. '''Mrs. Choksondik''': Mrs. Choksondik oli peategelaste klassijuhataja neljanda klassi alguses, kuid pärast tema surma hooaja keskel asus peategelasi õpetama jälle Mr. Garrison. ''' '''Principal Victoria''': Victoria on South Parki kooli direktor, kes paistab tihti silma otsustusvõimetusega. ===Õpilased=== Peamised tegelaskujud animasarjas on lapsed. South Parki õpilaste vanus ulatub lasteaialastest kuuenda klassi õpilasteni. ===Ajutised tegelased=== Ajutised tegelased on sarja osades ilmunud maksimaalselt kolm korda. Sellised tegelased on olnud näiteks Towelie, [[Big Gay Al]] Jeesus ja Santa. ===Vähetähtsad tegelased=== Vähetähtsad tegelased on esinenud sarjas vaid korra. Mõned vähetähtsatest tegelastest on näiteks [[Lemmiwinks]] (hamster) või Crab People. Samuti võib vähetähtsate karakterite alla lugeda ka näiteks Mr. Jeffersoni (Michael Jackson). ==Animatsiooni stiil== Ehituspaberit kasutati sarja tegemiseks vaid avaldamata versiooni, "Cartman Gets An Anal Probe" jaoks. Esimene osa oli paberist, sest Comedy Central soovis näidet saada ühest osast, et siis otsustada, kas võtta "South Park" oma kanalile. Nüüdsest tehakse "South Parki" arvutiprogrammidega ja karakterid näevad ikka samasugused välja, ainult liikumine ja efektid on sarjas varasemast paremad. Erilised efektid nagu tuli on asendatud samuti arvutiprogrammide tööga, millega näeb leek parem välja. Karakterite tegemiseks kasutatakse programmi [[CorelDRAW]], animatsioonide jaoks programmi Maya. Selliste programmidega valmivad osad väga kiiresti, vaid kuue päevaga. Võrdluseks: ühe "Simpsonite" osa tegemiseks kulub kuus kuni kaheksa kuud. ==Vaata ka== *[[South Park: suurem, pikem ja lõikamata]] == Välislingid == *[http://www.southparkstudios.com/ Sarja koduleht] (inglise keeles) [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide komöödiasarjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonissarjad]] [[Kategooria:South Park| ]] lnd8mhpuc91mycldrxlrisbmogtowyk Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 0 67817 6176198 6112443 2022-08-10T14:11:36Z NOSSER 8097 /* Lõhenemine */ wikitext text/x-wiki {{Partei| partei_nimi = Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = Eesti erakond| esimees = [[Hans Kruus]] (1920–1922)| Eurparlament = | ajaleht = [[Poliitika ja Taktika]] | colorcode = red | koalitsioon = | ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]]/[[kommunism]] | kodulehekülg = | asutamine = [[1920]], suleti [[1924]] | peakorter = Tallinn }} '''Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' ([[lühend]] '''EISTP''') oli Eesti Vabariigis aastail 1920–1924 tegutsenud partei, mis oma tegevuse lõpuaastail muutus äärmusvasakpoolsete vaadetega parteiks ning suleti. [[Pilt:Hans Kruus, 1920s.jpg|thumb|Hans Kruus]] ==Partei moodustumine== [[Pilt:Jaan_piiskar1.jpg | thumb | Jaan Piiskar]] ===Eellugu=== Sotsialistide-revolutsionääride partei loomise eelduseks oli 1917/1918 [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] kukutamine ning bolševike võimuletulek ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]], mis tekitasid Eestis palju vasakpoolsete poliitiliste vaadetega inimesi. Eesti pahempoolsete poliitiliste liikumiste hulka tekkisid ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (eesti [[esseerid]]), [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ([[menševikud]]), [[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei|Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei]] Eesti osakonnad ([[kommunistid]]). ===Asutamine=== Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei asutati senise [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] ja 1919. aasta sügisel [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Partei]]st eraldunud pahempoolsete liikmete koostöös. Partei asutamiskongress peeti 1920. aasta aprillis, programmilistes küsimustes võeti eeskujuks Saksamaa iseseisvate sotsialistide partei.<ref>[[Mati Graf]]. Parteid Eesti Vabariigis 1918-1934 koos eellooga (1905-1917) ja järellooga (1934-1940). Tallinn: TPÜ kirjastus, 2000, lk 234-235</ref> EISTPsse kuulusid juhtivate tegelastena [[Erich Joonas]], [[Jaan Piiskar]], [[Oskar Gustavson]], [[Martin Bleimann]] jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa komitee esimees oli [[Hans Heidemann]]. ==EISTP I Riigikogus== [[I Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] [[1920]]. aastal sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile [[I Riigikogu]]s 11 kohta. [[1920]]. aastal valiti (EISTP) esimeheks [[Hans Kruus]]. EISTP asus [[Komintern|Kommunistliku Internatsionaali]] platvormile (toetas [[proletariaadi diktatuur]]i ideed) ja soovis ühineda illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist [[Komintern]]i ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs. [[1921]]. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus ja Martin Bleimann [[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaal]]i III kongressil [[Moskva]]s ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja [[Riigikogu]]st ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele. [[Martin Bleimann]] aga jäi Nõukogude Venemaale, kus ta poliitiliste repressioonide käigus hukati. ==Lõhenemine== [[1922]]. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei [[vasakpoolsus|vasak tiib]] tahtis [[Komintern]]iga ühineda, lahkus partei [[parempoolsus|parem tiib]] ja asutas [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei]]. Parteis juhtpositsiooni haaramine kommunistide poolt õnnestus [[1922]]. aasta aprillis (kui EISTP KK valiti 8 vasakpoolset ja 2 parempoolset liiget) muutus EKP käsualuseks ja partei endised juhid heideti parteist välja. Parteist väljaheidetud parempoolsed moodustasid aga uue [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei]]. == Eestimaa Töörahva Partei == 1923. aastal muudeti Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei nimi Eestimaa Töörahva Parteiks. 21. jaanuarist 1924 sulges valitsus ETP ja tema osakonnad nende riigikukutajaliku meelsuse tõttu. ==Partei likvideerumine== Partei uue KK poolt heideti parteinimekirjadest Riigikogusse valitud ja uut vasakpoolset poliitilist liini mittetoetavad liikmed välja, partei nimetati ümber [[Eestimaa Töörahva Partei]]ks, mille seitse liiget [[II Riigikogu]]s moodustasid [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] seitsmeliikmelise ETP fraktsiooni ning asus peagi aktiivselt riiki õõnestama, mistõttu see 1924. aasta jaanuaris suleti. ==Vaata ka== *[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ISTP) [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] ==Viited== {{viited}} dda69a94vry3v141najwz85qa668a5p 6176199 6176198 2022-08-10T14:15:33Z NOSSER 8097 /* Eestimaa Töörahva Partei */ wikitext text/x-wiki {{Partei| partei_nimi = Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = Eesti erakond| esimees = [[Hans Kruus]] (1920–1922)| Eurparlament = | ajaleht = [[Poliitika ja Taktika]] | colorcode = red | koalitsioon = | ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]]/[[kommunism]] | kodulehekülg = | asutamine = [[1920]], suleti [[1924]] | peakorter = Tallinn }} '''Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' ([[lühend]] '''EISTP''') oli Eesti Vabariigis aastail 1920–1924 tegutsenud partei, mis oma tegevuse lõpuaastail muutus äärmusvasakpoolsete vaadetega parteiks ning suleti. [[Pilt:Hans Kruus, 1920s.jpg|thumb|Hans Kruus]] ==Partei moodustumine== [[Pilt:Jaan_piiskar1.jpg | thumb | Jaan Piiskar]] ===Eellugu=== Sotsialistide-revolutsionääride partei loomise eelduseks oli 1917/1918 [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] kukutamine ning bolševike võimuletulek ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]], mis tekitasid Eestis palju vasakpoolsete poliitiliste vaadetega inimesi. Eesti pahempoolsete poliitiliste liikumiste hulka tekkisid ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (eesti [[esseerid]]), [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ([[menševikud]]), [[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei|Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei]] Eesti osakonnad ([[kommunistid]]). ===Asutamine=== Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei asutati senise [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] ja 1919. aasta sügisel [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Partei]]st eraldunud pahempoolsete liikmete koostöös. Partei asutamiskongress peeti 1920. aasta aprillis, programmilistes küsimustes võeti eeskujuks Saksamaa iseseisvate sotsialistide partei.<ref>[[Mati Graf]]. Parteid Eesti Vabariigis 1918-1934 koos eellooga (1905-1917) ja järellooga (1934-1940). Tallinn: TPÜ kirjastus, 2000, lk 234-235</ref> EISTPsse kuulusid juhtivate tegelastena [[Erich Joonas]], [[Jaan Piiskar]], [[Oskar Gustavson]], [[Martin Bleimann]] jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa komitee esimees oli [[Hans Heidemann]]. ==EISTP I Riigikogus== [[I Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] [[1920]]. aastal sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile [[I Riigikogu]]s 11 kohta. [[1920]]. aastal valiti (EISTP) esimeheks [[Hans Kruus]]. EISTP asus [[Komintern|Kommunistliku Internatsionaali]] platvormile (toetas [[proletariaadi diktatuur]]i ideed) ja soovis ühineda illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist [[Komintern]]i ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs. [[1921]]. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus ja Martin Bleimann [[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaal]]i III kongressil [[Moskva]]s ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja [[Riigikogu]]st ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele. [[Martin Bleimann]] aga jäi Nõukogude Venemaale, kus ta poliitiliste repressioonide käigus hukati. ==Lõhenemine== [[1922]]. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei [[vasakpoolsus|vasak tiib]] tahtis [[Komintern]]iga ühineda, lahkus partei [[parempoolsus|parem tiib]] ja asutas [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei]]. Parteis juhtpositsiooni haaramine kommunistide poolt õnnestus [[1922]]. aasta aprillis (kui EISTP KK valiti 8 vasakpoolset ja 2 parempoolset liiget) muutus EKP käsualuseks ja partei endised juhid heideti parteist välja. Parteist väljaheidetud parempoolsed moodustasid aga uue [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei]]. == Eestimaa Töörahva Partei == 1923. aastal muudeti Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei nimi Eestimaa Töörahva Parteiks (ETP). 21. jaanuarist 1924 sulges valitsus ETP ja tema osakonnad (Eestimaa Töörahva Partei Pärnu osakond, Eestimaa Töörahva Partei Narva osakond jt) nende riigikukutajaliku meelsuse tõttu. ==Partei likvideerumine== Partei uue KK poolt heideti parteinimekirjadest Riigikogusse valitud ja uut vasakpoolset poliitilist liini mittetoetavad liikmed välja, partei nimetati ümber [[Eestimaa Töörahva Partei]]ks, mille seitse liiget [[II Riigikogu]]s moodustasid [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] seitsmeliikmelise ETP fraktsiooni ning asus peagi aktiivselt riiki õõnestama, mistõttu see 1924. aasta jaanuaris suleti. ==Vaata ka== *[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ISTP) [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] ==Viited== {{viited}} k8vtr7zubmprigh0604jl9bsjcxbfpg 6176204 6176199 2022-08-10T14:34:23Z NOSSER 8097 /* Eestimaa Töörahva Partei */ wikitext text/x-wiki {{Partei| partei_nimi = Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = Eesti erakond| esimees = [[Hans Kruus]] (1920–1922)| Eurparlament = | ajaleht = [[Poliitika ja Taktika]] | colorcode = red | koalitsioon = | ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]]/[[kommunism]] | kodulehekülg = | asutamine = [[1920]], suleti [[1924]] | peakorter = Tallinn }} '''Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' ([[lühend]] '''EISTP''') oli Eesti Vabariigis aastail 1920–1924 tegutsenud partei, mis oma tegevuse lõpuaastail muutus äärmusvasakpoolsete vaadetega parteiks ning suleti. [[Pilt:Hans Kruus, 1920s.jpg|thumb|Hans Kruus]] ==Partei moodustumine== [[Pilt:Jaan_piiskar1.jpg | thumb | Jaan Piiskar]] ===Eellugu=== Sotsialistide-revolutsionääride partei loomise eelduseks oli 1917/1918 [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] kukutamine ning bolševike võimuletulek ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]], mis tekitasid Eestis palju vasakpoolsete poliitiliste vaadetega inimesi. Eesti pahempoolsete poliitiliste liikumiste hulka tekkisid ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (eesti [[esseerid]]), [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ([[menševikud]]), [[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei|Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei]] Eesti osakonnad ([[kommunistid]]). ===Asutamine=== Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei asutati senise [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] ja 1919. aasta sügisel [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Partei]]st eraldunud pahempoolsete liikmete koostöös. Partei asutamiskongress peeti 1920. aasta aprillis, programmilistes küsimustes võeti eeskujuks Saksamaa iseseisvate sotsialistide partei.<ref>[[Mati Graf]]. Parteid Eesti Vabariigis 1918-1934 koos eellooga (1905-1917) ja järellooga (1934-1940). Tallinn: TPÜ kirjastus, 2000, lk 234-235</ref> EISTPsse kuulusid juhtivate tegelastena [[Erich Joonas]], [[Jaan Piiskar]], [[Oskar Gustavson]], [[Martin Bleimann]] jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa komitee esimees oli [[Hans Heidemann]]. ==EISTP I Riigikogus== [[I Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] [[1920]]. aastal sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile [[I Riigikogu]]s 11 kohta. [[1920]]. aastal valiti (EISTP) esimeheks [[Hans Kruus]]. EISTP asus [[Komintern|Kommunistliku Internatsionaali]] platvormile (toetas [[proletariaadi diktatuur]]i ideed) ja soovis ühineda illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist [[Komintern]]i ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs. [[1921]]. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus ja Martin Bleimann [[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaal]]i III kongressil [[Moskva]]s ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja [[Riigikogu]]st ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele. [[Martin Bleimann]] aga jäi Nõukogude Venemaale, kus ta poliitiliste repressioonide käigus hukati. ==Lõhenemine== [[1922]]. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei [[vasakpoolsus|vasak tiib]] tahtis [[Komintern]]iga ühineda, lahkus partei [[parempoolsus|parem tiib]] ja asutas [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei]]. Parteis juhtpositsiooni haaramine kommunistide poolt õnnestus [[1922]]. aasta aprillis (kui EISTP KK valiti 8 vasakpoolset ja 2 parempoolset liiget) muutus EKP käsualuseks ja partei endised juhid heideti parteist välja. Parteist väljaheidetud parempoolsed moodustasid aga uue [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei]]. == Eestimaa Töörahva Partei == 1923. aastal muudeti Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei nimi Eestimaa Töörahva Parteiks (ETP). ETP keskkomiteesse kuulusid: [[Hans Heidemann]], [[Vladimir Kangur]], 21. jaanuarist 1924 sulges valitsus ETP ja tema osakonnad (Eestimaa Töörahva Partei Pärnu osakond, Eestimaa Töörahva Partei Narva osakond jt) nende riigikukutajaliku meelsuse tõttu. ==Partei likvideerumine== Partei uue KK poolt heideti parteinimekirjadest Riigikogusse valitud ja uut vasakpoolset poliitilist liini mittetoetavad liikmed välja, partei nimetati ümber [[Eestimaa Töörahva Partei]]ks, mille seitse liiget [[II Riigikogu]]s moodustasid [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] seitsmeliikmelise ETP fraktsiooni ning asus peagi aktiivselt riiki õõnestama, mistõttu see 1924. aasta jaanuaris suleti. ==Vaata ka== *[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ISTP) [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] ==Viited== {{viited}} 60vtoyjj25db45ef9936lws7gj0jf08 6176206 6176204 2022-08-10T14:41:41Z NOSSER 8097 /* Eestimaa Töörahva Partei */ wikitext text/x-wiki {{Partei| partei_nimi = Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = Eesti erakond| esimees = [[Hans Kruus]] (1920–1922)| Eurparlament = | ajaleht = [[Poliitika ja Taktika]] | colorcode = red | koalitsioon = | ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]]/[[kommunism]] | kodulehekülg = | asutamine = [[1920]], suleti [[1924]] | peakorter = Tallinn }} '''Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' ([[lühend]] '''EISTP''') oli Eesti Vabariigis aastail 1920–1924 tegutsenud partei, mis oma tegevuse lõpuaastail muutus äärmusvasakpoolsete vaadetega parteiks ning suleti. [[Pilt:Hans Kruus, 1920s.jpg|thumb|Hans Kruus]] ==Partei moodustumine== [[Pilt:Jaan_piiskar1.jpg | thumb | Jaan Piiskar]] ===Eellugu=== Sotsialistide-revolutsionääride partei loomise eelduseks oli 1917/1918 [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] kukutamine ning bolševike võimuletulek ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]], mis tekitasid Eestis palju vasakpoolsete poliitiliste vaadetega inimesi. Eesti pahempoolsete poliitiliste liikumiste hulka tekkisid ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (eesti [[esseerid]]), [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ([[menševikud]]), [[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei|Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei]] Eesti osakonnad ([[kommunistid]]). ===Asutamine=== Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei asutati senise [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] ja 1919. aasta sügisel [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Partei]]st eraldunud pahempoolsete liikmete koostöös. Partei asutamiskongress peeti 1920. aasta aprillis, programmilistes küsimustes võeti eeskujuks Saksamaa iseseisvate sotsialistide partei.<ref>[[Mati Graf]]. Parteid Eesti Vabariigis 1918-1934 koos eellooga (1905-1917) ja järellooga (1934-1940). Tallinn: TPÜ kirjastus, 2000, lk 234-235</ref> EISTPsse kuulusid juhtivate tegelastena [[Erich Joonas]], [[Jaan Piiskar]], [[Oskar Gustavson]], [[Martin Bleimann]] jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa komitee esimees oli [[Hans Heidemann]]. ==EISTP I Riigikogus== [[I Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] [[1920]]. aastal sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile [[I Riigikogu]]s 11 kohta. [[1920]]. aastal valiti (EISTP) esimeheks [[Hans Kruus]]. EISTP asus [[Komintern|Kommunistliku Internatsionaali]] platvormile (toetas [[proletariaadi diktatuur]]i ideed) ja soovis ühineda illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist [[Komintern]]i ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs. [[1921]]. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus ja Martin Bleimann [[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaal]]i III kongressil [[Moskva]]s ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja [[Riigikogu]]st ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele. [[Martin Bleimann]] aga jäi Nõukogude Venemaale, kus ta poliitiliste repressioonide käigus hukati. ==Lõhenemine== [[1922]]. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei [[vasakpoolsus|vasak tiib]] tahtis [[Komintern]]iga ühineda, lahkus partei [[parempoolsus|parem tiib]] ja asutas [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei]]. Parteis juhtpositsiooni haaramine kommunistide poolt õnnestus [[1922]]. aasta aprillis (kui EISTP KK valiti 8 vasakpoolset ja 2 parempoolset liiget) muutus EKP käsualuseks ja partei endised juhid heideti parteist välja. Parteist väljaheidetud parempoolsed moodustasid aga uue [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei]]. == Eestimaa Töörahva Partei == 1923. aastal muudeti Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei nimi Eestimaa Töörahva Parteiks (ETP). ETP keskkomiteesse kuulusid: [[Hans Heidemann]], [[Vladimir Kangur]] jt. 21. jaanuarist 1924 sulges valitsus ETP ja tema osakonnad (Eestimaa Töörahva Partei Pärnu osakond, Eestimaa Töörahva Partei Narva osakond jt) nende riigikukutajaliku meelsuse tõttu. ==Partei likvideerumine== Partei uue KK poolt heideti parteinimekirjadest Riigikogusse valitud ja uut vasakpoolset poliitilist liini mittetoetavad liikmed välja, partei nimetati ümber [[Eestimaa Töörahva Partei]]ks, mille seitse liiget [[II Riigikogu]]s moodustasid [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] seitsmeliikmelise ETP fraktsiooni ning asus peagi aktiivselt riiki õõnestama, mistõttu see 1924. aasta jaanuaris suleti. ==Vaata ka== *[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ISTP) [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] ==Viited== {{viited}} jgh7iaevw6nmuhynlyqszhtd6vqt7xu 6176475 6176206 2022-08-11T11:34:01Z Ohpuu 1638 /* Lõhenemine */ wikitext text/x-wiki {{Partei| partei_nimi = Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = Eesti erakond| esimees = [[Hans Kruus]] (1920–1922)| Eurparlament = | ajaleht = [[Poliitika ja Taktika]] | colorcode = red | koalitsioon = | ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]]/[[kommunism]] | kodulehekülg = | asutamine = [[1920]], suleti [[1924]] | peakorter = Tallinn }} '''Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' ([[lühend]] '''EISTP''') oli Eesti Vabariigis aastail 1920–1924 tegutsenud partei, mis oma tegevuse lõpuaastail muutus äärmusvasakpoolsete vaadetega parteiks ning suleti. [[Pilt:Hans Kruus, 1920s.jpg|thumb|Hans Kruus]] ==Partei moodustumine== [[Pilt:Jaan_piiskar1.jpg | thumb | Jaan Piiskar]] ===Eellugu=== Sotsialistide-revolutsionääride partei loomise eelduseks oli 1917/1918 [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] kukutamine ning bolševike võimuletulek ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]], mis tekitasid Eestis palju vasakpoolsete poliitiliste vaadetega inimesi. Eesti pahempoolsete poliitiliste liikumiste hulka tekkisid ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (eesti [[esseerid]]), [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ([[menševikud]]), [[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei|Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei]] Eesti osakonnad ([[kommunistid]]). ===Asutamine=== Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei asutati senise [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] ja 1919. aasta sügisel [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Partei]]st eraldunud pahempoolsete liikmete koostöös. Partei asutamiskongress peeti 1920. aasta aprillis, programmilistes küsimustes võeti eeskujuks Saksamaa iseseisvate sotsialistide partei.<ref>[[Mati Graf]]. Parteid Eesti Vabariigis 1918-1934 koos eellooga (1905-1917) ja järellooga (1934-1940). Tallinn: TPÜ kirjastus, 2000, lk 234-235</ref> EISTPsse kuulusid juhtivate tegelastena [[Erich Joonas]], [[Jaan Piiskar]], [[Oskar Gustavson]], [[Martin Bleimann]] jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa komitee esimees oli [[Hans Heidemann]]. ==EISTP I Riigikogus== [[I Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] [[1920]]. aastal sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile [[I Riigikogu]]s 11 kohta. [[1920]]. aastal valiti (EISTP) esimeheks [[Hans Kruus]]. EISTP asus [[Komintern|Kommunistliku Internatsionaali]] platvormile (toetas [[proletariaadi diktatuur]]i ideed) ja soovis ühineda illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist [[Komintern]]i ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs. [[1921]]. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus ja Martin Bleimann [[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaal]]i III kongressil [[Moskva]]s ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja [[Riigikogu]]st ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele. [[Martin Bleimann]] aga jäi Nõukogude Venemaale, kus ta poliitiliste repressioonide käigus hukati. ==Lõhenemine== [[1922]]. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes. Kuna partei [[vasakpoolsus|vasak tiib]] tahtis [[Komintern]]iga ühineda, lahkus partei [[parempoolsus|parem tiib]] ja asutas [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei]]. Parteis juhtpositsiooni haaramine kommunistide poolt õnnestus [[1922]]. aasta aprillis (kui EISTP KK-sse valiti 8 vasakpoolset ja 2 parempoolset liiget) ning partei muutus EKP käsualuseks ja partei endised juhid heideti parteist välja. Parteist väljaheidetud parempoolsed moodustasid aga uue [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei]]. == Eestimaa Töörahva Partei == 1923. aastal muudeti Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei nimi Eestimaa Töörahva Parteiks (ETP). ETP keskkomiteesse kuulusid: [[Hans Heidemann]], [[Vladimir Kangur]] jt. 21. jaanuarist 1924 sulges valitsus ETP ja tema osakonnad (Eestimaa Töörahva Partei Pärnu osakond, Eestimaa Töörahva Partei Narva osakond jt) nende riigikukutajaliku meelsuse tõttu. ==Partei likvideerumine== Partei uue KK poolt heideti parteinimekirjadest Riigikogusse valitud ja uut vasakpoolset poliitilist liini mittetoetavad liikmed välja, partei nimetati ümber [[Eestimaa Töörahva Partei]]ks, mille seitse liiget [[II Riigikogu]]s moodustasid [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] seitsmeliikmelise ETP fraktsiooni ning asus peagi aktiivselt riiki õõnestama, mistõttu see 1924. aasta jaanuaris suleti. ==Vaata ka== *[[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ISTP) [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] ==Viited== {{viited}} aq4iulu6jl8jeupwnkgxqr0aff9bju2 Koger 0 71324 6176374 5991360 2022-08-11T03:03:34Z Teomees 97479 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on kalast; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Koger (perekonnanimi)]].}} {{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2021}}{{Keeletoimeta|kuu=oktoober|aasta=2021}} {{Taksonitabel |nimi = Koger |värvus = loomad | pilt = CarassiusCarassius8.JPG | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Karpkalalised]] ''Cypriniformes'' | sugukond = [[Karpkalalased]] ''Cyprinidae'' | perekond = [[Koger (perekond)|Koger]] ''Carassius'' | liik = '''Koger''' | binaarne = ''Carassius carassius'' }} '''Koger''' ehk '''harilik koger''' ehk '''kuldkoger''' (''Carassius carassius'') on [[karpkalalised|karpkalaliste]] seltsi kuuluv [[kalad|kala]]. Tema pikkus kuni 40 (50) cm, kaalub kuni 3 kg.<ref name="fishbase">[https://www.fishbase.se/summary/6376] Viimati vaadatud 2021-01-28</ref> Tavaliselt on koger 10–40&nbsp;cm pikkune, erandina kuni 64&nbsp;cm, ja 3&nbsp;kg raske. Koger sarnaneb [[karpkala]]ga, kellest erineb [[poised|poiste]] puudumisega suunurkadelt. Kogre värvus sõltub suuresti keskkonnast ja võib olla kuldkollakas kuni hallikasrohekas. == Elukoht ja levila== [[Pilt:CarassiusCarassiusJuvenile.JPG|pisi|Noor koger]] Koger on enamasti mageveekala, kuid teda esineb ka meres. Enamasti leidub kokri [[tiik]]ides ja karjäärides, harvem järvedes ja jõgedes. Eelistab mudase põhjaga taimestikurikkaid veekogusid, on paljudes neis ainus kalaliik. Kogre kääbusvorm mudakoger (''Carassius carassius morpha humilis''; pikkus kuni 15 cm) elab sageli tiikides, seal on teda palju, kusjuures teisi kalu seal tavaliselt ei elagi.<ref name="cabi">[https://www.cabi.org/isc/abstract/20093327674] Viimati vaadatud 2021-01-28</ref> Kesk- ja Ida-Euroopa ning Siberi veekogude vähenõudlik kala, elab järves, tiigis, turbakarjääris, lombis ja kraavis, harvemini jões ja Läänemere magestunud osas (enim Väinameres). Levila ulatub [[Euroopa]]s [[Wales]]ist kuni [[Leena]] jõeni. Kokre on ka muudesse piirkondadesse sisse toodud. [[Eesti]]s on koger tavaline kala. == Toitumine == Koger on [[lepiskala]] ja toitub igasugustest putukatest ja [[limused|limustest]]. Toitub põhjaloomadest, veetaimedest ja detriidist. Kogred toituvad mudas elutsevatest organismidest: enamasti surusääsklaste vastsetest, ussid, vereussid, kiivrik, rohevetikad, väiksed koorikloomad, juured ja {{kas|mudast}}.<ref name="fishbase"/> == Talveperiood == Ta viibib talvel uinakutaolises olekus veekogu põhjamudas, talub hästi hapnikuvaest vett. Talveks kaevub koger mudasse ja elab seal üle isegi veekogu ummuksisse jäämise või põhjani külmumise. Seetõttu eelistab neid elukohad kus on kõnts.<ref>[https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/0300962985904852] Viimati vaadatud 2021-01-28</ref> == Kudemisperiood == Koger koeb juulis-augustis. Koger koeb juunist augustini veekogu taimestikurikastes osades. Et ta on väga soojalembene kala, siis peab ka veetemperatuur kudemise alguseks olema vähemalt 16 kuni 18 kraadi. Kudemine toimub rühmiti ning on kärarikas ja silmapaistev tegevus. Tavaliselt on emased sügavamal, isased aga karglevad ja hüplevad ülevalpool. Koetud ja viljastatud mari areneb veetaimedele kleepunult. Sõltuvalt veetemperatuurist, koorub 6 mm pikkunevastne 4 kuni 6 päeva pärast.<ref name="cabi"/><ref name="entsyklopeedia">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/koger2] Viimati vaadatud 2021-01-28</ref><ref name="fishbase"/><ref name="bmcecolevol.biomedcentral">[https://bmcecolevol.biomedcentral.com/articles/10.1186/1471-2148-10-7] Viimati vaadatud 2021-01-28</ref> == Küpsetamine == Koger on hinnatud püügikala maitsva liha tõttu. Ka kokrede mudamaitse, mis on mudas veedetud aastate tagajärg, on hõlpsalt kõrvaldatav, hoides kalu enne söömist mõnda aega puhtas vees. Koger kasvab aeglaselt, ja seetõttu teda kalakasvatuslikult eriti ei hinnata. Looduses on ta väikeste umbjärvede kalamajandamisel asendamatu. Koger küpsetatud terve - nagu karpkala küpseta ahjus fooliumis.<ref name="cook">[https://et.cook-and-food.com/publication/443480/] Viimati vaadatud 2021-01-28</ref> ''Koostis:'' Koger värske - 3 tk. Majoneesi {{kas|tahes}} - 2 spl. lusikad Sojakaste - 50 ml Maitse- (peenestatud paprika, kuivatatud basiilikut, pisut soola) {{kas|Pirn}} sibulat Taimeõli Värske kala on puhastada maitsetugevdajaid ja kaalud. Ettevalmistus marinaad kala. Kausis edastab majonees, lisada klassikaline sojakaste. Saadud marinaad majoneesikastmes ja kala dekanteerima. Ja segati saades marineerida 10 minutit. Sobivaks fooliumiga nihkunud väike pan. Tee fooliumile, mis hakkab asuma kogeri määrdeõli. Lõikame sibul asetame koogeri peale. Paneme kala ahjuse 25 min jooksul ja temperatuur paneme 200 kraadi. Küpsetatud koger ahjust on valmis.<ref name="alamy">[https://www.alamy.com/baked-carassius-with-lemon-and-spices-in-foil-in-the-oven-cooked-river-fish-crucian-carp-image367029435.html] Viimati vaadatud 2021-01-28</ref> == Rahvasuus == Kogrele on rahvasuu andnud arvukalt nimetusi, näiteks ''kogra'', ''kogras'', ''karus''. == Vaata ka == *[[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]] *[[hõbekoger]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Karpkalalised]] [[Kategooria:Eesti kalad]] 8hbcn8rjky4q02ph0ko4cpsawmeh6v7 Stan Marsh 0 72450 6176491 5071661 2022-08-11T11:55:23Z 46.188.177.109 wikitext text/x-wiki {{tegelaskuju | nimi = Stan Marsh | sari_om = [[South Park]]i | esimene = "Jesus vs. Frosty" (1992) | viimane = | autor = | hääl = [[Trey Parker]] | täisnimi = Stanley Randall William Marsh | hüüdnimi = Stan | sugu = mees | usk = kristlane | s21 = Tegevusala | a21 = õpilane | s22 = Vanus | a22 = 9 | s23 = Juuksed | s24 = mustad }} '''Stanley Randall William Marsh''' on animasarja "[[South Park]]" üks peategelastest. [[Kategooria:South Park]] c809yixm9c7pstt0sqrld0q04ml03f8 Kyle Broflovski 0 72465 6176490 5071675 2022-08-11T11:54:52Z 46.188.177.109 wikitext text/x-wiki {{tegelaskuju | nimi = Kyle Broflovski | sari_om = [[South Park]]i | esimene = "Jesus vs. Frosty" (1992) | viimane = | autor = | hääl = [[Matt Stone]] | täisnimi = Kyle Matthew Broflovski | sugu = mees | usk = judaism | s21 = Tegevusala | a21 = õpilane | s22 = Vanus | a22 = 9 | s23 = Juuksed | s24 = punased ja krussis }} '''Kyle Matthew Broflovski''' on animasarja "[[South Park]]" üks peategelastest. [[Kategooria:South Park]] ar56mtsv68kxgc1hk32pizoa5p0tict Kenny McCormick 0 72467 6176488 5559061 2022-08-11T11:53:36Z 46.188.177.109 wikitext text/x-wiki {{tegelaskuju | nimi = Kenny McCormick | sari_om = [[South Park]]i | esimene = "Jesus vs. Frosty" (1992) | viimane = | autor = | hääl = [[Matt Stone]] | täisnimi = Kenneth James McCormick | hüüdnimi = Kenny | sugu = mees | usk = roomakatoliku | s21 = Tegevusala | a21 = õpilane | s22 = Vanus | a22 = 9 | s23 = Juuksed | s24 = blondid }} '''Kenneth James McCormick''' on animasarja "[[South Park]]" üks peategelasi. Kenny sõbrad on Stan Marsh, Kyle Broflovski ja Eric Cartman (hiljem ka Butters). Kenny elab koos teiste "South Parki" tegelastega South Parki väikelinnas, mis asub USAs Colorado osariigis. Kenny on pärit vaesest perest ning kannab pidevalt oranži jopet, mis on inspireeritud sarja tegijate kooliaja sõbrast. === Hooajad 2–5 === Hooaegadel 2–5 sureb Kenny peaaegu igas osas (v.a tänupüha erisaates). Kenny suremine seostub sarja tegijate klassivennaga, kes oli pidevalt haige ja klassis käis ringi jutt, et ta on surnud. Kenny suremine lõpeb 5. hooaja 13. osas "Kenny sureb", kus Kenny nakatub surmava viirusega ning tema sõbrad teevad kõik, et Kenny päästa. Algselt pidi Kenny suremise üle võtma Kyle, kuna Stan ja Kyle olid liiga sarnased. Kuna Kenny suri pea igas osas, ei saanud vaatajad eriti teada tema isiksusest. Kenny tuli tagasi 7. hooaja esimeses osas "Tühistatud". [[Kategooria:South Park]] 2tzhytczue5wm0l8c79z1kdd3rurowl Jaak Joala 0 72997 6176423 6175293 2022-08-11T08:12:24Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Jaak Joala | Pilt = Jaak Joala 94.jpg | Pildi_kirjeldus = Jaak Joala 1994. aastal | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = | Alias = | Sündinud = {{Sünniaeg|1950|06|26}} | Sünnikoht = [[Viljandi]] | Surnud = {{Surmaaeg ja vanus|2014|09|25|1950|06|26}} | Surmakoht = [[Tallinn]] | Päritolu = | Pill = [[vokaal]], [[flööt]], [[basskitarr]], [[kitarr]], [[klahvpillid]] | Hääleliik = [[bariton]]{{lisa viide}} | Stiil = [[popmuusika|popmuusika]] | Amet = [[laulja]], [[instrumentalist]], [[pedagoog|muusikapedagoog]], [[muusikaprodutsent]] | Aktiivne = | Plaadifirma = [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] | Seotud_artistid = | URL = | Koosseis = | Endised_liikmed = }} '''Jaak Joala''' ([[26. juuni]] [[1950]] [[Viljandi]] – [[25. september]] [[2014]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] [[laulja]], [[muusikapedagoog]] ja [[muusikaprodutsent]]. ==Elulugu== Jaak Joala sündis ja kasvas muusikute perekonnas. Jaagu ema [[Helgi Ridamäe]] lõpetas [[1952]]. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] koorijuhtimise erialal ja töötas muusikaõpetajana [[Tallinn]]a koolides, hiljem [[Eesti Riiklik Filharmoonia|Eesti Riiklikus Filharmoonias]] kontsertloengute lektorina. Jaagu muusikust isa [[Arno Joala]] oli hilisemas eas tuntud [[tervendaja]]. Seitsmendast eluaastast peale õppis poiss [[Klaver|klaverimängu]]. Tänu vanemate muusikaarmastusele võeti teda sageli kaasa [[sümfoonia]]- ja [[kammermuusika]]kontsertidele ning [[ooper]]ietendustele. [[Pelgulinn]]a poisina alustas Jaak kooliteed [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 17. keskkoolis]] [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänaval]] ja jätkas [[1961]]. aastal, uue koolimaja valmides, [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 46. keskkoolis]] [[Mulla tänav]]al. Seal vaimustus ta [[kart|kardisõidust]], kartide ehitamisest ja [[jäähoki]]st ning laulis poisteansambleis. Pärast 8. klassi lõpetamist asus Jaak vanemate soovil õppima [[flööt|flöödimängu]], algul [[Tallinna Muusikakeskkool]]is [[Kaarli puiestee|Suvorovi puiesteel]] ja seejärel [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakoolis]] [[Vabaduse väljak|Võidu väljak]]ul. Joala muusikukarjäär algas biitansamblis [[Kristallid]] [[1966]]. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast [[Toivo Unt|Toivo Undi]] lahkumist ka [[basskitarr|basskitarrimängijana]]. Kristallidega [[Eesti Televisioon]]is salvestatud kümmekond lugu olid tema esimesed helilindistused. Sügisel [[1968]] lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa [[Toivo Kurmet]]i ansamblis [[Virmalised (ansambel)|Virmalised]]. Virmalistega laulis ta sisse mitu Toivo Kurmeti laulu: "Ainult sul", "Ma ei tea miks", "Naer", "Taas on päev" ja "Üksinda". Sellesse aega jäävad ka tema esinemised [[Eesti Televisioon]]i populaarsetes saadetes "[[Horoskoop (saade)|Horoskoop]]" ja "[[Kanal 13]]" ning kiiresti kasvav kuulsus. Sõjaväeteenistus möödus Tallinnas [[Tondi]]l sõjaväeorkestris mängides, kust vajadusel oli võimalik käia helisalvestustel ja esinemas kontsertidel. Publikulemmikust sõdurpoisi argipäevast jäädvustas [[Eesti Televisioon]] [[1968]]. aastal noortesaate jaoks filmilõike. [[Telefilm]]is "Tantsugalerii" [[1969]]. aastal Joala lauldud "Kuulsuse ahelad" osutus tema järgnevat lauljakarjääri silmas pidades ettekuulutavaks.{{lisa viide}} [[Fail:Jaak Joala 74.jpg|pisi|vasakul|Jaak Joala 1974. aastal]] Aastatega laienes laulja repertuaar, muutudes sisult ja vokaalselt nõudlikumaks. Joalat kuulasid meelsasti noored ja vanad. [[1970. aastad|1970. aastatel]] võitis ta auhindu paljudel lauluvõistlustel ja festivalidel nii Eestis kui ka välismaal. Ta oli võidukas "[[Tippmeloodia]]" lauluvõistlusel ([[1972]]) ja Tallinn–Tartu lauluvõistlusel (1972, [[1973]], [[1974]]), niisamuti [[Rostock]]is (1972), [[Vilnius]]es (1974, kus talle anti kõik auhinnad, mis ühel lauljal oli üldse võimalik saada) ja kahel aastal [[Sopot]]is (žürii eripreemia [[1975]]. ja III preemia [[1979]]. aastal). Sellest ajast peale sai Jaak Joalast nõutumaid lauljaid heliloojatele, kelle loomingut ta esitas. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule [[Arne Oit]], [[Uno Naissoo]], [[Gennadi Taniel]], [[Raivo Tammik]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Rein Rannap]], [[Viktor Ignatjev]], [[Olav Ehala]] jt, tolleaegsetest Nõukogude heliloojatest [[David Tuhmanov]], [[Aleksandr Zatsepin]], [[Raimonds Pauls]], [[Viktor Reznikov]], [[Vladimir Matetski]] jt. [[Fail:Jaak Joala Kadrioru kõlakojas 74.jpg|pisi|Jaak Joala Kadrioru kõlakojas 1974. aastal]] Vana-aastaõhtul 1978 esietendus Kesktelevisiooni 1. programmis muusikaline telefilm "31. juuni" ("''31 июня''"), milles kõlas neli laulu Jaak Joala esituses. See tõi endaga kaasa laulja tohutu populaarsuse [[NSV Liit|Nõukogude Liidus]]. Hiiglaslikud kultuuripaleed olid tema kontsertidel puupüsti täis ning Nõukogude Liidu ainsas plaadifirmas [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] vermitud [[Vinüülplaat|vinüülplaadid]] olid defitsiit.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/176427/jaak-joala-mitte-ainult-kremli-oobik Jaak Joala – mitte ainult Kremli ööbik] [[Õhtuleht]], 25. juuni 2005.</ref> [[1980. aastad|1980. aastatel]] keerles ta kontserdireisidel, esines pidupäevakontsertidel, muusikafilmides ("Olümpiaregati tähed / ''Звёзды олимпийской регаты''", Eesti Telefilm, 1979; "Jaak Joala / ''Поёт Яак Йоала''", Eesti Telefilm, 1981; "[[Teisikud]] / ''Двойники''", Eesti Telefilm, 1982 jt) ja televisioonisaadetes "''Утренняя почта''" (Hommikune post), "''Голубой огонёк''" (Kutsuv tuluke) ning tuli korduvalt televisiooni-laulufestivali "Песня года" (Aasta laul) laureaadiks. Arvukate esinemiste eest [[Vene NFSV|Venemaal]] ja mujal [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja selle eest, et suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli [[vene keel|venekeelne]], sai Jaak Joala Eestis teenimatult hüüdnime "Kremli ööbik".<ref>Raimonds Pauls: "Ma ei saa aru, miks oli tarvis nii teha. Jaak oli suurepärane laulja ja fantastiline inimene… Mis Kremli ööbik ta oli? Ma tundsin Jaaku väga hästi. Võin teile öelda, et ta oli tõeline eestlane. Ega see tema süü olnud, et ta sellisel ajal ja sellistes oludes elas. Tööd tuli meil kõigil teha sellistes tingimustes ja seda me ka tegime." – [http://m.postimees.ee/section/127/4146627 Raimonds Pauls: Jaak polnud mingi Kremli ööbik, ta oli tõeline eestlane] Postimees, 17.06.2017</ref> Aastatel [[1978]]–[[1983]] esines Jaak Joala saateansambliga [[Radar (ansambel)|Radar]]. [[1982]]. aastal tabas Jaak Joalat mitu ränka lööki. Kõigepealt varastati ajal, mil ta oli muusikafilmi "[[Teisikud]]" võtetel [[Sotši]]s,<ref name="Talvik">[http://www.postimees.ee/2933885/merle-talvik-meenutab-lobusaid-kontserte-koos-joalaga Merle Talvik meenutab lõbusaid kontserte koos Joalaga] [[Postimees]], 26. september 2014.</ref> tühjaks tema korter; järgnes abielulahutus; lõpuks sai ta sõnakuulmatuse eest võimudelt aastaks esinemiskeelu. [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i ja Eesti Riikliku Filharmoonia juhid ei olnud rahul Jaak Joala jõulise iseseisvumisega. Ta oli niivõrd kuulus Nõukogude Liidus, et arvas, et võib endale lubada praktiliselt kõike. Kultuuriministeeriumisse [[Moskva]]s tehti kõne: "''Сделайте с ним хоть что-нибудь, он у нас неуправляемый!''" (Võtke temaga ometi midagi ette, ta on meil juhitamatu).<ref>"Meie kallid kultuurifunktsionäärid organiseerisid mulle aastaks disklahvi. Ei tohtinud terve aasta otsa kusagil lauluhäältki teha, ei esineda ega ka mingit pilli mängida. Aasta aega täielik vaikus. See aga tehti väga lihtsalt. Keegi Eestist oli helistanud Moskvasse kultuuriministeeriumi ja öelnud: «Sdelaite s nim hotj što-nibudj, on u nas neupravljajemõi." – [[Jaanus Kulli]]. [http://www.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23. veebruar 2010.</ref> Peaaegu viivitamatult järgnes sellele aastane esinemiskeeld.<ref>[[Urmas Vahe]]. [http://www.ohtuleht.ee/584469/radar-koos-jaak-joalaga-oli-omas-zanris-liidu-parim-ansambel- Radar koos Jaak Joalaga oli omas žanris Liidu parim ansambel] Õhtuleht, 19. juuni 2014.</ref> [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpus naasis Joala lauljana Eesti publiku juurde. [[1987]]. aastal moodustati ansambel [[Lainer (ansambel)|Lainer]], kus Joala oli solist. Ansambli tuntuimad ülesastumised olid [[Tartu muusikapäevad|X Tartu levimuusikapäevadel]] ja [[1988]]. aasta [[Rock Summer]]il. 1980. aastate lõppu jäi ka lauljakarjäärist loobumine – kui välja arvata “kolme tenori” kontserdid aastal 1996.<ref name="Länik">[http://m.publik.delfi.ee/article.php?id=69827059 Marju Länik Jaak Joala surmast murtud: ma ei suuda leppida, et seda elurõõmsat inimest enam kunagi ei näe] Delfi, 27.september 2014</ref> Põhjuseks tüdimus ja väsimus – kuulsusest,<ref>Joala [[konferansjee]] [[Ada Lundver]]: "Kuulsus tuli talle peale liiga kähku ja liiga massiivselt. Ta tahtis hingamise ruumi. Aga talle ei antud seda. See ajab inimese hulluks. Jaak rääkis pidevalt, kui tüdinud ja väsinud ta kõigest on." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> [[Goskontsert]]i tihedatest esinemisgraafikutest tingitud lakkamatutest kontserditurneedest NSV Liidu avarustes ja sellega kaasnenud rutiinist,<ref>[[Urmas Ott|Urmas Oti]] saates "[[Carte blanche (saade)|Carte blanche]]" 13. novembril 1992. aastal meenutas Jaak ise: "Mul on selgelt meeles see hetk, kui tundsin, et lavalolek on nüüd mulle lihtsalt vastukarva. Ma tegin neid kontserte juba lihtsalt nagu mingi üleskeeratud mängujänes." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> elust ratastel, lahkhelidest filharmoonia ja kultuuriministeeriumi juhtidega, valitsevate muusikasuundade muutumisest,<ref>"Mul sai mõõt täis, kui Venemaale saabus tümpsu-periood. See oli põhjus, kus ma tõmbasin kriipsu alla ja ütlesin endale, et nüüd aitab. Sellest piirist ma enam allapoole ei lähe." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> hiljem ka terviseprobleemidest<ref>[[Marju Länik]]u sõnul lahkus Joala areenilt tervise pärast. "Tal oli südamega probleeme ning minu teada hakkas ta pärast insulti ühe kõrvaga halvemini kuulma ning niipalju, kui ma tean, ei töötanud ta vasak käsi enam hästi." – [http://m.ohtuleht.ee/601631 Doris Joala: ei oleks osanud arvata, et mind nii kurjasti ära kasutatakse!] Õhtuleht, 30.10.2014.</ref>. Vanemas eas oli tal lõpuks aega iseenda ja millegi muu jaoks.<ref>[http://menu.err.ee/v/uudised/elu/821119dd-2121-466a-a8e3-c883a28bafac Koit Toome: Jaak Joala on mind muusikaliselt kõige rohkem mõjutanud] ERR, 26.09.2014.</ref> [[1990. aastad|1990. aastatel]] esines ta aeg-ajalt suuremate [[rokkmuusika|rokk-]]kontsertide ja -festivalide [[konferansjee]]na (Rock Summer, [[Rolling Stones]]i turnee jt). Tema tuntumad projektid lauljana sel ajal olid [[1960. aastad|1960. aastate]] muusikat esitanud [[Kollane Allveelaev G]] (koos [[Ivo Linna]], [[Karl Madis]]e, [[Meelis Punder]]i jt) ning kümnendi keskel, suvel 1996, ühiskontserdid Ivo Linna ja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]] "Las jääda kõik, mis hea" (rahvasuus "Kolme tenori tuur"{{lisa viide}}). Hiljem loobus Joala laulmisest, pühendudes pedagoogi- ja [[muusikaprodutsent|produtsenditööle]] ning juhtis mõnda muusikasaadet. Joala viimaseks ülesastumiseks avalikkuse ees lauljana jäi kontsert telgis [[Vabaduse väljak]]ul [[1999]]. aastal,<ref>[http://m.ohtuleht.ee/284571/joala-mees-kes-selja-taha-ei-vaata Joala — mees, kes selja taha ei vaata] Õhtuleht, 21.06.2008.</ref> kui "kolm tenorit" tulid veel korraks kokku. Nad esitasid vaid ühe laulu [[Eri Klas]]i 60. juubeli peol. See oli Valgre “Ma loodan, et saan sellest üle”, mida juhatas [[Tarmo Leinatamm]]. Viimased kümme aastat oli Joala äärmiselt eraklik, isegi paljudel kunagistel sõpradel ei õnnestunud temaga enam kohtuda.<ref name="Kersna">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/vahur-kersna-ei-ole-olemas-nii-korget-ausammast-kui-jaak-joala-vaariks?id=69827429 Vahur Kersna: ei ole olemas nii kõrget ausammast, kui Jaak Joala vääriks] publik.delfi.ee, 26. september 2014.</ref><ref>[[Jaanus Kulli]]. [http://www.ohtuleht.ee/596840/jaak-joala-oli-kahtlemata-eesti-popmuusika-kuningas- "Jaak Joala oli kahtlemata Eesti popmuusika kuningas."] Õhtuleht, 27. september 2014.</ref> [[2005]]. aasta mais tabas lauljat [[infarkt]]. [[17. mai]]l [[2011]] viidi ta jälle infarktiga [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] [[südame-veresoonkond|südame- ja veresoonkonna]] haiguste intensiivraviosakonda. Vaatamata sellele, et tegemist oli teise infarktiga, taastus ta kiiresti. 25. septembri õhtul 2014 leiti Jaak Joala oma kodust surnuna, äsja oli ta kopsuprobleemide tõttu olnud haiglaravil.<ref name="Talvik" /> Ta maeti [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[Metsakalmistu]]le. == Isiklikku == [[Fail:RAM-3 (kvartett) ja Jaak Joala lauluväljakul 1973.jpg|pisi|300px|[[Eesti Rahvusmeeskoor#RAM-3|RAM-3]] ja Jaak Joala Tallinna lauluväljakul 1973. aastal. [[Jaan Künnap]]i foto]] Tema ema oli muusikateadlane [[Helgi Ridamäe]], isa hiljem tervendajana tuntud [[Arno Joala]] (6. detsember 1926 – 14. september 2008). Ta abiellus Doris Joalaga 1973. aastal. Nende abielu kestis peaaegu kümme aastat.<ref name=":0">[http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=75678831 Jaak Joala esimese suure armastuse aeg plaadil]. EPL, 24. september 2016</ref> Sündis poeg Janar Joala (16. detsember 1973 – 22. august 2019). Jaak Joala teine ja viimane abikaasa oli Maire Joala (sündinud 2. novembril 1960). ==Hinnangud== {{Tsitaat2|''Jaak Joala oli erakordselt andeka ja mitmekülgse muusikuna meie esimene tõeline väikese Eesti superstaar ja täht peale [[Georg Ots]]a.<ref>[http://elu24.postimees.ee/2933781/reet-linna-joalast-valiselt-ligipaasmatu-aga-tegelikult-soe-ja-sobralik Reet Linna Joalast: väliselt ligipääsmatu, aga tegelikult soe ja sõbralik] elu24.postimees.ee, 26. september 2014.</ref>|[[Reet Linna]]}} {{Tsitaat2|''Pean teda üheks musikaalsemaks inimeseks, kellega olen oma elus kokku puutunud. Vanasti öeldi [[Nat King Cole]]<nowiki>'</nowiki>i kohta, et ta ei laula nagu laulja, vaid nagu muusik, mina võin Joala kohta sama öelda.''<ref name="Sibul">[http://www.postimees.ee/35610/riho-sibul-joala-laulis-nagu-muusik Riho Sibul: Joala laulis nagu muusik] Postimees, 24. september 2008.</ref>|[[Riho Sibul]]}} {{Tsitaat2|''Ei ole võimalik ehitada nii kõrget ausammast, kui Jaak tegelikult väärib selle eest, mis ta Eesti jaoks tegi. Nii kõrgelt ja julgelt ei ole lihtsalt võimalik teha. Täna õhtul võiksid kõik need, kes teda tundsid või tema laule tähtsaks ja oluliseks pidasid, panna põlema küünal ning mõelda mehe peale, kes eestlaste hingemaailma on täitnud nii ilusate, kaunite ja sisutihedate lauludega.''<ref name="Kersna" />|[[Vahur Kersna]]}} {{Tsitaat2|''Jaška on puutumatu ja kõrgel, siis tuleb tükk tühja maad ja alles seejärel tulevad kõik ülejäänud, mina kaasa arvatud.''<ref name="Pihlap">[http://elutark.delfi.ee/malestus/eksabikaasa-evi-pihlap-tarmo-jai-mulle-lahedaseks-oma-viimse-hetkeni?id=78014240 Eksabikaasa Evi Pihlap: Tarmo jäi mulle lähedaseks oma viimse hetkeni] Delfi, 27. aprill 2017.</ref>|[[Tarmo Pihlap]]}} ==Tunnustus== * Žürii eripreemia (1975) ja III preemia (1979) [[Sopoti laulufestival]]il [[Poola]]s * [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] (1980) * [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (2010) – Joala keeldus talle president [[Toomas Hendrik Ilves]]e määratud ordenit vastu võtmast.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/tv/ainult-delfis-loik-vahur-kersna-intervjuust-jaak-joala-abikaasa-mairega-miks-laulja-presidendi-ordenit-vastu-votma-ei-lainud?id=71779449 Lõik Vahur Kersna intervjuust Jaak Joala abikaasa Mairega: miks laulja presidendi ordenit vastu võtma ei läinud?] Delfi TV, 25. juuni 2015</ref> *[[Panus Eesti muusikasse]] – [[Eesti Fonogrammitootjate Ühing]] tunnustas selle autasuga [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] galakontserdil [[15. jaanuar]]il [[2015]] postuumselt Jaak Joala elutööd tema igas mõttes erakordse muusikalise tegevuse eest. *Aasta meesartist (2017)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://pluss.postimees.ee/4036549/aasta-artistideks-kuulutati-maarja-nuut-ja-jaak-joala|Pealkiri=Aasta artistideks kuulutati Maarja Nuut ja Jaak Joala|Väljaanne=Postimees|Aeg=6.03.2017|Kasutatud=14.03.2017}}</ref> ==Diskograafia== Jaak Joala laule on rohkesti avaldatud heliplaatidel nii kodu- kui ka välismaal. ==Mälestuse jäädvustamine== [[Fail:Jaak Joala monument kastis. Nov 2021.jpg|pisi|Kasti pandud Jaak Joala monument novembris 2021]] *[[9. juuli]]l 2014 toimus [[Tallinna Lauluväljak]]ul retrospektiiv "Joala suur lugu" Jaak Joala lauljakarjääri jooksul esitatud valitud lauludest. Kontserdi korraldaja [[Koit Toome]]ga ühinesid laval [[Kaire Vilgats]], [[Dagmar Oja]] ja [[Radar (ansambel)|Radari]] kunagine klahvpillimängija [[Aare Põder]].<ref>[http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/77670c43-bf98-423d-871c-e0252d2eab96 Koit Toome annab Jaak Joala lauludega suurkontserdi] ERR Menu, 18. juuni 2014.</ref> *[[ERR]] [[Raadio 2]] saade "ELU EDETABELID. Jaak Joala ''in memoriam''" [[26. september|26. septembri]]l 2014 oli pühendatud Jaak Joalale.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/elu-edetabelid-jaak-joala-in-memoriam ELU EDETABELID. Jaak Joala ''in memoriam''.] Raadio 2, 26.09.2014.</ref> *[[2016]]. aasta [[26. juuni]]l avaldas ettevõte [[JJ Music]] plaadi "[[Suveöö (album)|Suveöö]]", mille tiraaž oli 16 000.<ref name=":0" /> *2018. aastal teatasid Tallinna linnavalitsuse liikmed plaanist püstitada [[Balti jaam]]a Jaak Joala kuju. Algselt pakkus [[Raimond Kaljulaid]] välja Tartus olevale Eduard Vilde ja Oscar Wilde'i kujule analoogse kaksikmonumendi, kus pingil istuksid koos Jaak Joala ja [[Urmas Ott]], kuid Urmas Oti lähedased selle kavaga ei nõustunud.<ref>[https://www.err.ee/910212/balti-jaama-korvale-tuleb-ainult-jaak-joala-kuju Balti jaama kõrvale tuleb ainult Jaak Joala kuju] ERR, 13.02.2019</ref> *2020. aasta detsembris püstitati Joala sünnilinnas Viljandis [[Jaak Joala monument|lauljale pühendatud mälestusmärk]]<ref>{{Netiviide|autor=Kenno Soo|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-viljandis-avati-ametlikult-jaak-joala-kuju?id=92140981|pealkiri=Viljandis avati ametlikult Jaak Joala kuju|väljaanne=delfi.ee|aeg=31. detsember 2020|vaadatud=12.01.2021}}</ref>. ==Vaata ka== *"[[Mu kodu]]" ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Jaak Joala". – Urmas Ott. ''Carte blanche : 33 valitud intervjuud TV-sarjast Carte blanche.'' Tallinn : SE & JS, 1995. ISBN 9985854020 *Paavo Kangur. ''Jaak Joala : ka unustuse jõel aeg kord silla loob''. [Tallinn] : Kunst, 2015. ISBN 9789949486861 (köites)  *''Jaak Joala : kui kahju...'' : [fotoalbum] = ''Яак Йоала : как жаль...'' : [фотоальбом]. Kontseptsioon ja teostus: Rene Kirsipuu; disain ja kujundus: Valter Jakovski. Tallinn : Link Communication Arts, 2015.  ==Arhiivisaated== ===Raadiosaated=== *[http://arhiiv.err.ee/guid/29332 Õhtu kahele. Jaak Joala ja Ada Lundver] (Intervjuus Jaak Joalaga on juttu muusikaõpingutest, lapsepõlvest, repertuaarist. Jaak Joala laulab ja [[Ada Lundver]] esitab meelelahutuslikke sketše. Raadiovarietee õhtut juhib [[Peeter Hein]].) [[Eesti Raadio]], 1971. *[http://arhiiv.err.ee/guid/17528 Muusikaline tund. Laulab ja pajatab Jaak Joala] (Jaak Joala räägib oma tööst, perekonnast, lemmikutest, konkurssidest, Sopoti festivalist. Saate autor ja küsitleja [[Edgar Selberg]].) Eesti Raadio, 1976. *[http://arhiiv.err.ee/guid/67865 Kuumad kuuekümnendad Eestis]. Neljandas saates meenutatakse ansamblit [[Kristallid]]. (Saatejuhid [[Vello Salumets]], [[Ivo Linna]], [[Vello Rand]] ja [[Jaak Ojakäär]]. [[Olav Ehala]], [[Toomas Kõrvits]] ja Jaak Joala räägivad ansambli [[Kristallid]] algusest, lugude kirjutamisest, rahast, esinemistest, tasemest, saadetest, salvestamisest, tehnikast, pidudest, riietusest, filharmoonia õppestuudiost, ühiskontserdist Kosmoses. Muusika ansamblilt [[Kristallid]].) Eesti Raadio, 28.03.1988. *[http://arhiiv.err.ee/guid/68926 Vikerkäär. Jaak Joala] (Saate külaline on Jaak Joala. Jaak Joala räägib kohe ilmuvast [[Ivo Linna]], [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] ja Jaak Joala heliplaadist "Las jääda kõik, mis hea 1" (juuni 1996), pedagoogitööst, muusikast, jpm. Saatejuhid on [[Jaak Ojakäär]] ja [[Valter Ojakäär]].) [[Vikerraadio]], 16.06.1996. *[http://arhiiv.err.ee/guid/23973 Lastetuba. Jaak Joala] ([[Reet Made]] vestleb laulja Jaak Joalaga tema lapsepõlvest ja kooliaastatest.) Eesti Raadio, 22.01.2000. *[http://arhiiv.err.ee/guid/36668 Originaal ja koopia, 33. Jaak Joala 60] (Autor ja toimetaja [[Jaan Elgula]].) Vikerraadio, 26.06.2010. *[http://arhiiv.err.ee/guid/85144 Elu edetabelid. Jaak Joala in memoriam.] (Saatejuht Kristo Rajasaare.) [[Raadio 2]], 26.09.2014. ===Telesaated=== *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005071335063010010002081001517C41A040000005020B00000D0F008067 Estraaditähestik: Jaak Joala] (Jaak Joala loometeed tutvustav saade. Küsimustele annavad vastuseid laulja ise ja tema ansambli liikmed. Muusikat [[Radar (ansambel)|Radari]] repertuaarist. Saatejuht [[Enn Eesmaa]], režissöör [[Elmo Lööve]].) [[ETV|Eesti Televisioon]], 1981. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102122191010010002081001517C41A040000005020B00000D0F018699 Teisikud] (Muusikaline komöödia laulja Toomas Aringust (Jaak Joala) ja rallisõitja Mati Uibost (Jaak Joala), keda ajakirjanik Tiina Salum ([[Merle Talvik]]) peab välise sarnasuse tõttu üheks ning samaks inimeseks. Režissöör-lavastaja [[Leo Karpin]], režissöör [[Lembit Ulfsak]], operaator-lavastaja Aleksander Razumov) [[Eesti Telefilm]], 1982. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102235260010010002081001517C41A040000005020B00000D0F020629 Jaak Joala uued laulud] (Kõlavad laulud, mis loodud ja salvestatud just selle saate tarvis. Režissöör [[Toivo Köster]], operaator [[Robert Vood]], toimetaja [[Jelena Tšaplõgina]]. Vene keeles) [[Eesti Televisioon]], 1984. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005112313236010010002081001517C41A040000005020B00000D0F063576 Lugu kadunud flöödimängijast. Jaak Joala] (Jaak Joala 20. kontserttegevuse aastale pühendatud saade. Saatejuht [[Mati Talvik]]. Režissöör Leo Karpin, toimetaja [[Reet Linna]].) ETV 1987. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005070211143010010002081001517C41A040000005020B00000D0F004512 Tartu levimuusikapäevad: Ansambel A] (Tartu IX muusikapäevade üheks üllatajaks oli ansambel, kelle liidriks oli Jaak Joala ja ka ülejäänud muusikud olid meie levilavade veteranid. Omapoolse lähenemisega tõlgitseti [[Jimi Hendrix]]i muusikat. Režissöör [[Peeter Brambat]].) ETV, 1987. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201105160311398010010002081001517C41A040000005764B00000D0F007533 Tartu levimuusikapäevad: Lainer] (Salvestis Tartu X muusikapäevadelt. Esineb ansambel Lainer, solist Jaak Joala. 1988. aastal hinnati selle ansambli helikeelt kõige puhtamaks ja esitusmaneeri kõige professionaalsemaks. Režissöör Peeter Brambat.) ETV, 1988. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102249584010010002081001517C41A040000005020B00000D0F021039 Las jääda kõik, mis hea: 1] (Pirita kloostri varemetes laulavad Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Ivo Linna. Eesti Raadio orkestrit juhatab Heiki Vahar. Režissöör Maire Radsin, toimetaja Vahur Kersna.) ETV, 1996. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102250019010010002081001517C41A040000005020B00000D0F021041 Las jääda kõik, mis hea: 2] (Pirita kloostri varemetes laulavad Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Ivo Linna. Eesti Raadio orkestrit juhatab Heiki Vahar. Režissöör Maire Radsin, toimetaja Vahur Kersna.) ETV, 1996. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102353302010010002081001517C41A040000005020B00000D0F022513 Tundmatu Jaska] (Saade Jaak Joalast. Autor [[Vahur Kersna]], režissöör [[Maire Radsin]].) ETV, 1996. *[http://arhiiv.err.ee/vaata/palju-onne-jaak-joala Palju õnne, Jaak Joala!] (Retrospektiiv Jaak Joala lauldud lauludest. Saade valmis ETV videoarhiivi materjalidest. Koostaja Vahur Kersna) ETV, 2000. *[https://www.youtube.com/watch?v=ujJUpvFIXUs "''Хвост кометы''"] ТВС, 24 ноября 2002 г. (Sergei Kostini telesaatesarja "Хвост кометы" (Komeedi saba) järjekordne saade on pühendatud Jaak Joalale. Vene keeles) *[http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/saated/8944e7b4-479e-4611-a13a-80b212108579 Jaak Joala tähtkuju] (Saade Jaak Joalast. Autor [[Vahur Kersna]], režissöör [[Andres Lepasar]], produtsent [[Ruth Heinmaa]].) ETV, 2015. * Последняя встреча: Яак Йоала увиделся с сыном только перед смертью... https://www.youtube.com/watch?v=v49Yhumhb04 * Эстонский отшельник: от кого скрывался Яак Йоала? https://www.youtube.com/watch?v=HwN5e1RPnm8 * Вдова Яака Йоалы: подлинная история любви https://www.youtube.com/watch?v=bUIW4TOEHco == Välislingid == * [http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=621 Jaak Joala Eesti ansamblite andmebaasis] * [https://www.youtube.com/results?search_query=jaak+joala Jaak Joala] YouTube'is * [http://www.estmusic.com/index.php?0&popup=play&lugu=1591 Laul "Suveöö"] Jaak Joala ja ansambel Laine (1972) * [[Verni Leivak]]. [http://www.postimees.ee/?id=35610 Riho Sibul: Joala laulis nagu muusik], Postimees, 24. september 2008 * [[Urmas Vahe]]. [http://www.ohtuleht.ee/300603/eestit-on-haaranud-jaak-joala-laulude-maania Eestit on haaranud Jaak Joala laulude maania], Õhtuleht, 18. oktoober 2008 * [http://www.postimees.ee/2934341/jaak-joala-saadetakse-viimsele-teele-1-oktoobril Jaak Joala saadetakse viimsele teele 1. oktoobril] Postimees, 26. september 2014. ([[Eesti Esitajate Liit|Eesti Esitajate Liidu]] järelehüüe) * [http://podcast.kuku.ee/2014/09/26/intervjuu-2014-09-261700/ KUKU Taskuhääling: Intervjuu 2014-09-26@17:00] Eile lahkus meie hulgast tunnustatud laulja ja muusikapedagoog Jaak Joala. Intervjuu muusikaekspert [[Olavi Pihlamägi|Olavi Pihlamäega]], 26. september 2014 * [http://etv.err.ee/v/meelelahutus/ringvaade/ringvaate_lood/0f61398c-b989-425a-98b8-9e54bc4526d2 "Ringvaade" avalikustas ERRi arhiivist mitu Jaak Joala seni avaldamata lugu], ETV "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]", 5. märts 2015 {{JÄRJESTA:Joala, Jaak}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Poplauljad]] [[Kategooria:Eesti flötistid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2014]] faju9ukqqzr00vkpfgxy4yvbawh4pj2 6176424 6176423 2022-08-11T08:16:33Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Jaak Joala | Pilt = Jaak Joala 94.jpg | Pildi_kirjeldus = Jaak Joala 1994. aastal | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = | Alias = | Sündinud = {{Sünniaeg|1950|06|26}} | Sünnikoht = [[Viljandi]] | Surnud = {{Surmaaeg ja vanus|2014|09|25|1950|06|26}} | Surmakoht = [[Tallinn]] | Päritolu = | Pill = [[vokaal]], [[flööt]], [[basskitarr]], [[kitarr]], [[klahvpillid]] | Hääleliik = [[bariton]]{{lisa viide}} | Stiil = [[popmuusika|popmuusika]] | Amet = [[laulja]], [[instrumentalist]], [[pedagoog|muusikapedagoog]], [[muusikaprodutsent]] | Aktiivne = | Plaadifirma = [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] | Seotud_artistid = | URL = | Koosseis = | Endised_liikmed = }} '''Jaak Joala''' ([[26. juuni]] [[1950]] [[Viljandi]] – [[25. september]] [[2014]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] [[laulja]], [[muusikapedagoog]] ja [[muusikaprodutsent]]. ==Elulugu== Jaak Joala sündis ja kasvas muusikute perekonnas. Jaagu ema [[Helgi Ridamäe]] lõpetas [[1952]]. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] koorijuhtimise erialal ja töötas muusikaõpetajana [[Tallinn]]a koolides, hiljem [[Eesti Riiklik Filharmoonia|Eesti Riiklikus Filharmoonias]] kontsertloengute lektorina. Jaagu muusikust isa [[Arno Joala]] oli hilisemas eas tuntud [[tervendaja]]. Seitsmendast eluaastast peale õppis poiss [[Klaver|klaverimängu]]. Tänu vanemate muusikaarmastusele võeti teda sageli kaasa [[sümfoonia]]- ja [[kammermuusika]]kontsertidele ning [[ooper]]ietendustele. [[Pelgulinn]]a poisina alustas Jaak kooliteed [[Tallinna Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 17. Keskkool]]is]] ja jätkas [[1961]]. aastal, uue koolimaja valmides, [[Tallinna 46. Keskkool]]is. Seal vaimustus ta [[kart|kardisõidust]], kartide ehitamisest ja [[jäähoki]]st ning laulis poisteansambleis. Pärast 8. klassi lõpetamist asus Jaak vanemate soovil õppima [[flööt|flöödimängu]], algul [[Tallinna Muusikakeskkool]]is ja seejärel [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakoolis]]. Joala muusikukarjäär algas biitansamblis [[Kristallid]] [[1966]]. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast [[Toivo Unt|Toivo Undi]] lahkumist ka [[basskitarr|basskitarrimängijana]]. Kristallidega [[Eesti Televisioon]]is salvestatud kümmekond lugu olid tema esimesed helilindistused. Sügisel [[1968]] lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa [[Toivo Kurmet]]i ansamblis [[Virmalised (ansambel)|Virmalised]]. Virmalistega laulis ta sisse mitu Toivo Kurmeti laulu: "Ainult sul", "Ma ei tea miks", "Naer", "Taas on päev" ja "Üksinda". Sellesse aega jäävad ka tema esinemised [[Eesti Televisioon]]i populaarsetes saadetes "[[Horoskoop (saade)|Horoskoop]]" ja "[[Kanal 13]]" ning kiiresti kasvav kuulsus. Sõjaväeteenistus möödus Tallinnas [[Tondi]]l sõjaväeorkestris mängides, kust vajadusel oli võimalik käia helisalvestustel ja esinemas kontsertidel. Publikulemmikust sõdurpoisi argipäevast jäädvustas [[Eesti Televisioon]] [[1968]]. aastal noortesaate jaoks filmilõike. [[Telefilm]]is "Tantsugalerii" [[1969]]. aastal Joala lauldud "Kuulsuse ahelad" osutus tema järgnevat lauljakarjääri silmas pidades ettekuulutavaks.{{lisa viide}} [[Fail:Jaak Joala 74.jpg|pisi|vasakul|Jaak Joala 1974. aastal]] Aastatega laienes laulja repertuaar, muutudes sisult ja vokaalselt nõudlikumaks. Joalat kuulasid meelsasti noored ja vanad. [[1970. aastad|1970. aastatel]] võitis ta auhindu paljudel lauluvõistlustel ja festivalidel nii Eestis kui ka välismaal. Ta oli võidukas "[[Tippmeloodia]]" lauluvõistlusel ([[1972]]) ja Tallinn–Tartu lauluvõistlusel (1972, [[1973]], [[1974]]), niisamuti [[Rostock]]is (1972), [[Vilnius]]es (1974, kus talle anti kõik auhinnad, mis ühel lauljal oli üldse võimalik saada) ja kahel aastal [[Sopot]]is (žürii eripreemia [[1975]]. ja III preemia [[1979]]. aastal). Sellest ajast peale sai Jaak Joalast nõutumaid lauljaid heliloojatele, kelle loomingut ta esitas. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule [[Arne Oit]], [[Uno Naissoo]], [[Gennadi Taniel]], [[Raivo Tammik]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Rein Rannap]], [[Viktor Ignatjev]], [[Olav Ehala]] jt, tolleaegsetest Nõukogude heliloojatest [[David Tuhmanov]], [[Aleksandr Zatsepin]], [[Raimonds Pauls]], [[Viktor Reznikov]], [[Vladimir Matetski]] jt. [[Fail:Jaak Joala Kadrioru kõlakojas 74.jpg|pisi|Jaak Joala Kadrioru kõlakojas 1974. aastal]] Vana-aastaõhtul 1978 esietendus Kesktelevisiooni 1. programmis muusikaline telefilm "31. juuni" ("''31 июня''"), milles kõlas neli laulu Jaak Joala esituses. See tõi endaga kaasa laulja tohutu populaarsuse [[NSV Liit|Nõukogude Liidus]]. Hiiglaslikud kultuuripaleed olid tema kontsertidel puupüsti täis ning Nõukogude Liidu ainsas plaadifirmas [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] vermitud [[Vinüülplaat|vinüülplaadid]] olid defitsiit.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/176427/jaak-joala-mitte-ainult-kremli-oobik Jaak Joala – mitte ainult Kremli ööbik] [[Õhtuleht]], 25. juuni 2005.</ref> [[1980. aastad|1980. aastatel]] keerles ta kontserdireisidel, esines pidupäevakontsertidel, muusikafilmides ("Olümpiaregati tähed / ''Звёзды олимпийской регаты''", Eesti Telefilm, 1979; "Jaak Joala / ''Поёт Яак Йоала''", Eesti Telefilm, 1981; "[[Teisikud]] / ''Двойники''", Eesti Telefilm, 1982 jt) ja televisioonisaadetes "''Утренняя почта''" (Hommikune post), "''Голубой огонёк''" (Kutsuv tuluke) ning tuli korduvalt televisiooni-laulufestivali "Песня года" (Aasta laul) laureaadiks. Arvukate esinemiste eest [[Vene NFSV|Venemaal]] ja mujal [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja selle eest, et suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli [[vene keel|venekeelne]], sai Jaak Joala Eestis teenimatult hüüdnime "Kremli ööbik".<ref>Raimonds Pauls: "Ma ei saa aru, miks oli tarvis nii teha. Jaak oli suurepärane laulja ja fantastiline inimene… Mis Kremli ööbik ta oli? Ma tundsin Jaaku väga hästi. Võin teile öelda, et ta oli tõeline eestlane. Ega see tema süü olnud, et ta sellisel ajal ja sellistes oludes elas. Tööd tuli meil kõigil teha sellistes tingimustes ja seda me ka tegime." – [http://m.postimees.ee/section/127/4146627 Raimonds Pauls: Jaak polnud mingi Kremli ööbik, ta oli tõeline eestlane] Postimees, 17.06.2017</ref> Aastatel [[1978]]–[[1983]] esines Jaak Joala saateansambliga [[Radar (ansambel)|Radar]]. [[1982]]. aastal tabas Jaak Joalat mitu ränka lööki. Kõigepealt varastati ajal, mil ta oli muusikafilmi "[[Teisikud]]" võtetel [[Sotši]]s,<ref name="Talvik">[http://www.postimees.ee/2933885/merle-talvik-meenutab-lobusaid-kontserte-koos-joalaga Merle Talvik meenutab lõbusaid kontserte koos Joalaga] [[Postimees]], 26. september 2014.</ref> tühjaks tema korter; järgnes abielulahutus; lõpuks sai ta sõnakuulmatuse eest võimudelt aastaks esinemiskeelu. [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i ja Eesti Riikliku Filharmoonia juhid ei olnud rahul Jaak Joala jõulise iseseisvumisega. Ta oli niivõrd kuulus Nõukogude Liidus, et arvas, et võib endale lubada praktiliselt kõike. Kultuuriministeeriumisse [[Moskva]]s tehti kõne: "''Сделайте с ним хоть что-нибудь, он у нас неуправляемый!''" (Võtke temaga ometi midagi ette, ta on meil juhitamatu).<ref>"Meie kallid kultuurifunktsionäärid organiseerisid mulle aastaks disklahvi. Ei tohtinud terve aasta otsa kusagil lauluhäältki teha, ei esineda ega ka mingit pilli mängida. Aasta aega täielik vaikus. See aga tehti väga lihtsalt. Keegi Eestist oli helistanud Moskvasse kultuuriministeeriumi ja öelnud: «Sdelaite s nim hotj što-nibudj, on u nas neupravljajemõi." – [[Jaanus Kulli]]. [http://www.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23. veebruar 2010.</ref> Peaaegu viivitamatult järgnes sellele aastane esinemiskeeld.<ref>[[Urmas Vahe]]. [http://www.ohtuleht.ee/584469/radar-koos-jaak-joalaga-oli-omas-zanris-liidu-parim-ansambel- Radar koos Jaak Joalaga oli omas žanris Liidu parim ansambel] Õhtuleht, 19. juuni 2014.</ref> [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpus naasis Joala lauljana Eesti publiku juurde. [[1987]]. aastal moodustati ansambel [[Lainer (ansambel)|Lainer]], kus Joala oli solist. Ansambli tuntuimad ülesastumised olid [[Tartu muusikapäevad|X Tartu levimuusikapäevadel]] ja [[1988]]. aasta [[Rock Summer]]il. 1980. aastate lõppu jäi ka lauljakarjäärist loobumine – kui välja arvata “kolme tenori” kontserdid aastal 1996.<ref name="Länik">[http://m.publik.delfi.ee/article.php?id=69827059 Marju Länik Jaak Joala surmast murtud: ma ei suuda leppida, et seda elurõõmsat inimest enam kunagi ei näe] Delfi, 27.september 2014</ref> Põhjuseks tüdimus ja väsimus – kuulsusest,<ref>Joala [[konferansjee]] [[Ada Lundver]]: "Kuulsus tuli talle peale liiga kähku ja liiga massiivselt. Ta tahtis hingamise ruumi. Aga talle ei antud seda. See ajab inimese hulluks. Jaak rääkis pidevalt, kui tüdinud ja väsinud ta kõigest on." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> [[Goskontsert]]i tihedatest esinemisgraafikutest tingitud lakkamatutest kontserditurneedest NSV Liidu avarustes ja sellega kaasnenud rutiinist,<ref>[[Urmas Ott|Urmas Oti]] saates "[[Carte blanche (saade)|Carte blanche]]" 13. novembril 1992. aastal meenutas Jaak ise: "Mul on selgelt meeles see hetk, kui tundsin, et lavalolek on nüüd mulle lihtsalt vastukarva. Ma tegin neid kontserte juba lihtsalt nagu mingi üleskeeratud mängujänes." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> elust ratastel, lahkhelidest filharmoonia ja kultuuriministeeriumi juhtidega, valitsevate muusikasuundade muutumisest,<ref>"Mul sai mõõt täis, kui Venemaale saabus tümpsu-periood. See oli põhjus, kus ma tõmbasin kriipsu alla ja ütlesin endale, et nüüd aitab. Sellest piirist ma enam allapoole ei lähe." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> hiljem ka terviseprobleemidest<ref>[[Marju Länik]]u sõnul lahkus Joala areenilt tervise pärast. "Tal oli südamega probleeme ning minu teada hakkas ta pärast insulti ühe kõrvaga halvemini kuulma ning niipalju, kui ma tean, ei töötanud ta vasak käsi enam hästi." – [http://m.ohtuleht.ee/601631 Doris Joala: ei oleks osanud arvata, et mind nii kurjasti ära kasutatakse!] Õhtuleht, 30.10.2014.</ref>. Vanemas eas oli tal lõpuks aega iseenda ja millegi muu jaoks.<ref>[http://menu.err.ee/v/uudised/elu/821119dd-2121-466a-a8e3-c883a28bafac Koit Toome: Jaak Joala on mind muusikaliselt kõige rohkem mõjutanud] ERR, 26.09.2014.</ref> [[1990. aastad|1990. aastatel]] esines ta aeg-ajalt suuremate [[rokkmuusika|rokk-]]kontsertide ja -festivalide [[konferansjee]]na (Rock Summer, [[Rolling Stones]]i turnee jt). Tema tuntumad projektid lauljana sel ajal olid [[1960. aastad|1960. aastate]] muusikat esitanud [[Kollane Allveelaev G]] (koos [[Ivo Linna]], [[Karl Madis]]e, [[Meelis Punder]]i jt) ning kümnendi keskel, suvel 1996, ühiskontserdid Ivo Linna ja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]] "Las jääda kõik, mis hea" (rahvasuus "Kolme tenori tuur"{{lisa viide}}). Hiljem loobus Joala laulmisest, pühendudes pedagoogi- ja [[muusikaprodutsent|produtsenditööle]] ning juhtis mõnda muusikasaadet. Joala viimaseks ülesastumiseks avalikkuse ees lauljana jäi kontsert telgis [[Vabaduse väljak]]ul [[1999]]. aastal,<ref>[http://m.ohtuleht.ee/284571/joala-mees-kes-selja-taha-ei-vaata Joala — mees, kes selja taha ei vaata] Õhtuleht, 21.06.2008.</ref> kui "kolm tenorit" tulid veel korraks kokku. Nad esitasid vaid ühe laulu [[Eri Klas]]i 60. juubeli peol. See oli Valgre “Ma loodan, et saan sellest üle”, mida juhatas [[Tarmo Leinatamm]]. Viimased kümme aastat oli Joala äärmiselt eraklik, isegi paljudel kunagistel sõpradel ei õnnestunud temaga enam kohtuda.<ref name="Kersna">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/vahur-kersna-ei-ole-olemas-nii-korget-ausammast-kui-jaak-joala-vaariks?id=69827429 Vahur Kersna: ei ole olemas nii kõrget ausammast, kui Jaak Joala vääriks] publik.delfi.ee, 26. september 2014.</ref><ref>[[Jaanus Kulli]]. [http://www.ohtuleht.ee/596840/jaak-joala-oli-kahtlemata-eesti-popmuusika-kuningas- "Jaak Joala oli kahtlemata Eesti popmuusika kuningas."] Õhtuleht, 27. september 2014.</ref> [[2005]]. aasta mais tabas lauljat [[infarkt]]. [[17. mai]]l [[2011]] viidi ta jälle infarktiga [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] [[südame-veresoonkond|südame- ja veresoonkonna]] haiguste intensiivraviosakonda. Vaatamata sellele, et tegemist oli teise infarktiga, taastus ta kiiresti. 25. septembri õhtul 2014 leiti Jaak Joala oma kodust surnuna, äsja oli ta kopsuprobleemide tõttu olnud haiglaravil.<ref name="Talvik" /> Ta maeti [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[Metsakalmistu]]le. == Isiklikku == [[Fail:RAM-3 (kvartett) ja Jaak Joala lauluväljakul 1973.jpg|pisi|300px|[[Eesti Rahvusmeeskoor#RAM-3|RAM-3]] ja Jaak Joala Tallinna lauluväljakul 1973. aastal. [[Jaan Künnap]]i foto]] Tema ema oli muusikateadlane [[Helgi Ridamäe]], isa hiljem tervendajana tuntud [[Arno Joala]] (6. detsember 1926 – 14. september 2008). Ta abiellus Doris Joalaga 1973. aastal. Nende abielu kestis peaaegu kümme aastat.<ref name=":0">[http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=75678831 Jaak Joala esimese suure armastuse aeg plaadil]. EPL, 24. september 2016</ref> Sündis poeg Janar Joala (16. detsember 1973 – 22. august 2019). Jaak Joala teine ja viimane abikaasa oli Maire Joala (sündinud 2. novembril 1960). ==Hinnangud== {{Tsitaat2|''Jaak Joala oli erakordselt andeka ja mitmekülgse muusikuna meie esimene tõeline väikese Eesti superstaar ja täht peale [[Georg Ots]]a.<ref>[http://elu24.postimees.ee/2933781/reet-linna-joalast-valiselt-ligipaasmatu-aga-tegelikult-soe-ja-sobralik Reet Linna Joalast: väliselt ligipääsmatu, aga tegelikult soe ja sõbralik] elu24.postimees.ee, 26. september 2014.</ref>|[[Reet Linna]]}} {{Tsitaat2|''Pean teda üheks musikaalsemaks inimeseks, kellega olen oma elus kokku puutunud. Vanasti öeldi [[Nat King Cole]]<nowiki>'</nowiki>i kohta, et ta ei laula nagu laulja, vaid nagu muusik, mina võin Joala kohta sama öelda.''<ref name="Sibul">[http://www.postimees.ee/35610/riho-sibul-joala-laulis-nagu-muusik Riho Sibul: Joala laulis nagu muusik] Postimees, 24. september 2008.</ref>|[[Riho Sibul]]}} {{Tsitaat2|''Ei ole võimalik ehitada nii kõrget ausammast, kui Jaak tegelikult väärib selle eest, mis ta Eesti jaoks tegi. Nii kõrgelt ja julgelt ei ole lihtsalt võimalik teha. Täna õhtul võiksid kõik need, kes teda tundsid või tema laule tähtsaks ja oluliseks pidasid, panna põlema küünal ning mõelda mehe peale, kes eestlaste hingemaailma on täitnud nii ilusate, kaunite ja sisutihedate lauludega.''<ref name="Kersna" />|[[Vahur Kersna]]}} {{Tsitaat2|''Jaška on puutumatu ja kõrgel, siis tuleb tükk tühja maad ja alles seejärel tulevad kõik ülejäänud, mina kaasa arvatud.''<ref name="Pihlap">[http://elutark.delfi.ee/malestus/eksabikaasa-evi-pihlap-tarmo-jai-mulle-lahedaseks-oma-viimse-hetkeni?id=78014240 Eksabikaasa Evi Pihlap: Tarmo jäi mulle lähedaseks oma viimse hetkeni] Delfi, 27. aprill 2017.</ref>|[[Tarmo Pihlap]]}} ==Tunnustus== * Žürii eripreemia (1975) ja III preemia (1979) [[Sopoti laulufestival]]il [[Poola]]s * [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] (1980) * [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (2010) – Joala keeldus talle president [[Toomas Hendrik Ilves]]e määratud ordenit vastu võtmast.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/tv/ainult-delfis-loik-vahur-kersna-intervjuust-jaak-joala-abikaasa-mairega-miks-laulja-presidendi-ordenit-vastu-votma-ei-lainud?id=71779449 Lõik Vahur Kersna intervjuust Jaak Joala abikaasa Mairega: miks laulja presidendi ordenit vastu võtma ei läinud?] Delfi TV, 25. juuni 2015</ref> *[[Panus Eesti muusikasse]] – [[Eesti Fonogrammitootjate Ühing]] tunnustas selle autasuga [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] galakontserdil [[15. jaanuar]]il [[2015]] postuumselt Jaak Joala elutööd tema igas mõttes erakordse muusikalise tegevuse eest. *Aasta meesartist (2017)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://pluss.postimees.ee/4036549/aasta-artistideks-kuulutati-maarja-nuut-ja-jaak-joala|Pealkiri=Aasta artistideks kuulutati Maarja Nuut ja Jaak Joala|Väljaanne=Postimees|Aeg=6.03.2017|Kasutatud=14.03.2017}}</ref> ==Diskograafia== Jaak Joala laule on rohkesti avaldatud heliplaatidel nii kodu- kui ka välismaal. ==Mälestuse jäädvustamine== [[Fail:Jaak Joala monument kastis. Nov 2021.jpg|pisi|Kasti pandud Jaak Joala monument novembris 2021]] *[[9. juuli]]l 2014 toimus [[Tallinna Lauluväljak]]ul retrospektiiv "Joala suur lugu" Jaak Joala lauljakarjääri jooksul esitatud valitud lauludest. Kontserdi korraldaja [[Koit Toome]]ga ühinesid laval [[Kaire Vilgats]], [[Dagmar Oja]] ja [[Radar (ansambel)|Radari]] kunagine klahvpillimängija [[Aare Põder]].<ref>[http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/77670c43-bf98-423d-871c-e0252d2eab96 Koit Toome annab Jaak Joala lauludega suurkontserdi] ERR Menu, 18. juuni 2014.</ref> *[[ERR]] [[Raadio 2]] saade "ELU EDETABELID. Jaak Joala ''in memoriam''" [[26. september|26. septembri]]l 2014 oli pühendatud Jaak Joalale.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/elu-edetabelid-jaak-joala-in-memoriam ELU EDETABELID. Jaak Joala ''in memoriam''.] Raadio 2, 26.09.2014.</ref> *[[2016]]. aasta [[26. juuni]]l avaldas ettevõte [[JJ Music]] plaadi "[[Suveöö (album)|Suveöö]]", mille tiraaž oli 16 000.<ref name=":0" /> *2018. aastal teatasid Tallinna linnavalitsuse liikmed plaanist püstitada [[Balti jaam]]a Jaak Joala kuju. Algselt pakkus [[Raimond Kaljulaid]] välja Tartus olevale Eduard Vilde ja Oscar Wilde'i kujule analoogse kaksikmonumendi, kus pingil istuksid koos Jaak Joala ja [[Urmas Ott]], kuid Urmas Oti lähedased selle kavaga ei nõustunud.<ref>[https://www.err.ee/910212/balti-jaama-korvale-tuleb-ainult-jaak-joala-kuju Balti jaama kõrvale tuleb ainult Jaak Joala kuju] ERR, 13.02.2019</ref> *2020. aasta detsembris püstitati Joala sünnilinnas Viljandis [[Jaak Joala monument|lauljale pühendatud mälestusmärk]]<ref>{{Netiviide|autor=Kenno Soo|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-viljandis-avati-ametlikult-jaak-joala-kuju?id=92140981|pealkiri=Viljandis avati ametlikult Jaak Joala kuju|väljaanne=delfi.ee|aeg=31. detsember 2020|vaadatud=12.01.2021}}</ref>. ==Vaata ka== *"[[Mu kodu]]" ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Jaak Joala". – Urmas Ott. ''Carte blanche : 33 valitud intervjuud TV-sarjast Carte blanche.'' Tallinn : SE & JS, 1995. ISBN 9985854020 *Paavo Kangur. ''Jaak Joala : ka unustuse jõel aeg kord silla loob''. [Tallinn] : Kunst, 2015. ISBN 9789949486861 (köites)  *''Jaak Joala : kui kahju...'' : [fotoalbum] = ''Яак Йоала : как жаль...'' : [фотоальбом]. Kontseptsioon ja teostus: Rene Kirsipuu; disain ja kujundus: Valter Jakovski. Tallinn : Link Communication Arts, 2015.  ==Arhiivisaated== ===Raadiosaated=== *[http://arhiiv.err.ee/guid/29332 Õhtu kahele. Jaak Joala ja Ada Lundver] (Intervjuus Jaak Joalaga on juttu muusikaõpingutest, lapsepõlvest, repertuaarist. Jaak Joala laulab ja [[Ada Lundver]] esitab meelelahutuslikke sketše. Raadiovarietee õhtut juhib [[Peeter Hein]].) [[Eesti Raadio]], 1971. *[http://arhiiv.err.ee/guid/17528 Muusikaline tund. Laulab ja pajatab Jaak Joala] (Jaak Joala räägib oma tööst, perekonnast, lemmikutest, konkurssidest, Sopoti festivalist. Saate autor ja küsitleja [[Edgar Selberg]].) Eesti Raadio, 1976. *[http://arhiiv.err.ee/guid/67865 Kuumad kuuekümnendad Eestis]. Neljandas saates meenutatakse ansamblit [[Kristallid]]. (Saatejuhid [[Vello Salumets]], [[Ivo Linna]], [[Vello Rand]] ja [[Jaak Ojakäär]]. [[Olav Ehala]], [[Toomas Kõrvits]] ja Jaak Joala räägivad ansambli [[Kristallid]] algusest, lugude kirjutamisest, rahast, esinemistest, tasemest, saadetest, salvestamisest, tehnikast, pidudest, riietusest, filharmoonia õppestuudiost, ühiskontserdist Kosmoses. Muusika ansamblilt [[Kristallid]].) Eesti Raadio, 28.03.1988. *[http://arhiiv.err.ee/guid/68926 Vikerkäär. Jaak Joala] (Saate külaline on Jaak Joala. Jaak Joala räägib kohe ilmuvast [[Ivo Linna]], [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] ja Jaak Joala heliplaadist "Las jääda kõik, mis hea 1" (juuni 1996), pedagoogitööst, muusikast, jpm. Saatejuhid on [[Jaak Ojakäär]] ja [[Valter Ojakäär]].) [[Vikerraadio]], 16.06.1996. *[http://arhiiv.err.ee/guid/23973 Lastetuba. Jaak Joala] ([[Reet Made]] vestleb laulja Jaak Joalaga tema lapsepõlvest ja kooliaastatest.) Eesti Raadio, 22.01.2000. *[http://arhiiv.err.ee/guid/36668 Originaal ja koopia, 33. Jaak Joala 60] (Autor ja toimetaja [[Jaan Elgula]].) Vikerraadio, 26.06.2010. *[http://arhiiv.err.ee/guid/85144 Elu edetabelid. Jaak Joala in memoriam.] (Saatejuht Kristo Rajasaare.) [[Raadio 2]], 26.09.2014. ===Telesaated=== *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005071335063010010002081001517C41A040000005020B00000D0F008067 Estraaditähestik: Jaak Joala] (Jaak Joala loometeed tutvustav saade. Küsimustele annavad vastuseid laulja ise ja tema ansambli liikmed. Muusikat [[Radar (ansambel)|Radari]] repertuaarist. Saatejuht [[Enn Eesmaa]], režissöör [[Elmo Lööve]].) [[ETV|Eesti Televisioon]], 1981. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102122191010010002081001517C41A040000005020B00000D0F018699 Teisikud] (Muusikaline komöödia laulja Toomas Aringust (Jaak Joala) ja rallisõitja Mati Uibost (Jaak Joala), keda ajakirjanik Tiina Salum ([[Merle Talvik]]) peab välise sarnasuse tõttu üheks ning samaks inimeseks. Režissöör-lavastaja [[Leo Karpin]], režissöör [[Lembit Ulfsak]], operaator-lavastaja Aleksander Razumov) [[Eesti Telefilm]], 1982. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102235260010010002081001517C41A040000005020B00000D0F020629 Jaak Joala uued laulud] (Kõlavad laulud, mis loodud ja salvestatud just selle saate tarvis. Režissöör [[Toivo Köster]], operaator [[Robert Vood]], toimetaja [[Jelena Tšaplõgina]]. Vene keeles) [[Eesti Televisioon]], 1984. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005112313236010010002081001517C41A040000005020B00000D0F063576 Lugu kadunud flöödimängijast. Jaak Joala] (Jaak Joala 20. kontserttegevuse aastale pühendatud saade. Saatejuht [[Mati Talvik]]. Režissöör Leo Karpin, toimetaja [[Reet Linna]].) ETV 1987. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005070211143010010002081001517C41A040000005020B00000D0F004512 Tartu levimuusikapäevad: Ansambel A] (Tartu IX muusikapäevade üheks üllatajaks oli ansambel, kelle liidriks oli Jaak Joala ja ka ülejäänud muusikud olid meie levilavade veteranid. Omapoolse lähenemisega tõlgitseti [[Jimi Hendrix]]i muusikat. Režissöör [[Peeter Brambat]].) ETV, 1987. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201105160311398010010002081001517C41A040000005764B00000D0F007533 Tartu levimuusikapäevad: Lainer] (Salvestis Tartu X muusikapäevadelt. Esineb ansambel Lainer, solist Jaak Joala. 1988. aastal hinnati selle ansambli helikeelt kõige puhtamaks ja esitusmaneeri kõige professionaalsemaks. Režissöör Peeter Brambat.) ETV, 1988. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102249584010010002081001517C41A040000005020B00000D0F021039 Las jääda kõik, mis hea: 1] (Pirita kloostri varemetes laulavad Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Ivo Linna. Eesti Raadio orkestrit juhatab Heiki Vahar. Režissöör Maire Radsin, toimetaja Vahur Kersna.) ETV, 1996. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102250019010010002081001517C41A040000005020B00000D0F021041 Las jääda kõik, mis hea: 2] (Pirita kloostri varemetes laulavad Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Ivo Linna. Eesti Raadio orkestrit juhatab Heiki Vahar. Režissöör Maire Radsin, toimetaja Vahur Kersna.) ETV, 1996. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102353302010010002081001517C41A040000005020B00000D0F022513 Tundmatu Jaska] (Saade Jaak Joalast. Autor [[Vahur Kersna]], režissöör [[Maire Radsin]].) ETV, 1996. *[http://arhiiv.err.ee/vaata/palju-onne-jaak-joala Palju õnne, Jaak Joala!] (Retrospektiiv Jaak Joala lauldud lauludest. Saade valmis ETV videoarhiivi materjalidest. Koostaja Vahur Kersna) ETV, 2000. *[https://www.youtube.com/watch?v=ujJUpvFIXUs "''Хвост кометы''"] ТВС, 24 ноября 2002 г. (Sergei Kostini telesaatesarja "Хвост кометы" (Komeedi saba) järjekordne saade on pühendatud Jaak Joalale. Vene keeles) *[http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/saated/8944e7b4-479e-4611-a13a-80b212108579 Jaak Joala tähtkuju] (Saade Jaak Joalast. Autor [[Vahur Kersna]], režissöör [[Andres Lepasar]], produtsent [[Ruth Heinmaa]].) ETV, 2015. * Последняя встреча: Яак Йоала увиделся с сыном только перед смертью... https://www.youtube.com/watch?v=v49Yhumhb04 * Эстонский отшельник: от кого скрывался Яак Йоала? https://www.youtube.com/watch?v=HwN5e1RPnm8 * Вдова Яака Йоалы: подлинная история любви https://www.youtube.com/watch?v=bUIW4TOEHco == Välislingid == * [http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=621 Jaak Joala Eesti ansamblite andmebaasis] * [https://www.youtube.com/results?search_query=jaak+joala Jaak Joala] YouTube'is * [http://www.estmusic.com/index.php?0&popup=play&lugu=1591 Laul "Suveöö"] Jaak Joala ja ansambel Laine (1972) * [[Verni Leivak]]. [http://www.postimees.ee/?id=35610 Riho Sibul: Joala laulis nagu muusik], Postimees, 24. september 2008 * [[Urmas Vahe]]. [http://www.ohtuleht.ee/300603/eestit-on-haaranud-jaak-joala-laulude-maania Eestit on haaranud Jaak Joala laulude maania], Õhtuleht, 18. oktoober 2008 * [http://www.postimees.ee/2934341/jaak-joala-saadetakse-viimsele-teele-1-oktoobril Jaak Joala saadetakse viimsele teele 1. oktoobril] Postimees, 26. september 2014. ([[Eesti Esitajate Liit|Eesti Esitajate Liidu]] järelehüüe) * [http://podcast.kuku.ee/2014/09/26/intervjuu-2014-09-261700/ KUKU Taskuhääling: Intervjuu 2014-09-26@17:00] Eile lahkus meie hulgast tunnustatud laulja ja muusikapedagoog Jaak Joala. Intervjuu muusikaekspert [[Olavi Pihlamägi|Olavi Pihlamäega]], 26. september 2014 * [http://etv.err.ee/v/meelelahutus/ringvaade/ringvaate_lood/0f61398c-b989-425a-98b8-9e54bc4526d2 "Ringvaade" avalikustas ERRi arhiivist mitu Jaak Joala seni avaldamata lugu], ETV "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]", 5. märts 2015 {{JÄRJESTA:Joala, Jaak}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Poplauljad]] [[Kategooria:Eesti flötistid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2014]] 40dmm24kzvwyidt5y6dkyes5on31q7w 6176425 6176424 2022-08-11T08:17:47Z Andres 5 /* Elulugu */ wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Jaak Joala | Pilt = Jaak Joala 94.jpg | Pildi_kirjeldus = Jaak Joala 1994. aastal | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = | Alias = | Sündinud = {{Sünniaeg|1950|06|26}} | Sünnikoht = [[Viljandi]] | Surnud = {{Surmaaeg ja vanus|2014|09|25|1950|06|26}} | Surmakoht = [[Tallinn]] | Päritolu = | Pill = [[vokaal]], [[flööt]], [[basskitarr]], [[kitarr]], [[klahvpillid]] | Hääleliik = [[bariton]]{{lisa viide}} | Stiil = [[popmuusika|popmuusika]] | Amet = [[laulja]], [[instrumentalist]], [[pedagoog|muusikapedagoog]], [[muusikaprodutsent]] | Aktiivne = | Plaadifirma = [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] | Seotud_artistid = | URL = | Koosseis = | Endised_liikmed = }} '''Jaak Joala''' ([[26. juuni]] [[1950]] [[Viljandi]] – [[25. september]] [[2014]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] [[laulja]], [[muusikapedagoog]] ja [[muusikaprodutsent]]. ==Elulugu== Jaak Joala sündis ja kasvas muusikute perekonnas. Jaagu ema [[Helgi Ridamäe]] lõpetas [[1952]]. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] koorijuhtimise erialal ja töötas muusikaõpetajana [[Tallinn]]a koolides, hiljem [[Eesti Riiklik Filharmoonia|Eesti Riiklikus Filharmoonias]] kontsertloengute lektorina. Jaagu muusikust isa [[Arno Joala]] oli hilisemas eas tuntud [[tervendaja]]. Seitsmendast eluaastast peale õppis poiss [[Klaver|klaverimängu]]. Tänu vanemate muusikaarmastusele võeti teda sageli kaasa [[sümfoonia]]- ja [[kammermuusika]]kontsertidele ning [[ooper]]ietendustele. [[Pelgulinn]]a poisina alustas Jaak kooliteed [[Tallinna Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 17. Keskkool]]is ja jätkas [[1961]]. aastal, uue koolimaja valmides, [[Tallinna 46. Keskkool]]is. Seal vaimustus ta [[kart|kardisõidust]], kartide ehitamisest ja [[jäähoki]]st ning laulis poisteansambleis. Pärast 8. klassi lõpetamist asus Jaak vanemate soovil õppima [[flööt|flöödimängu]], algul [[Tallinna Muusikakeskkool]]is ja seejärel [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakoolis]]. Joala muusikukarjäär algas biitansamblis [[Kristallid]] [[1966]]. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast [[Toivo Unt|Toivo Undi]] lahkumist ka [[basskitarr|basskitarrimängijana]]. Kristallidega [[Eesti Televisioon]]is salvestatud kümmekond lugu olid tema esimesed helilindistused. Sügisel [[1968]] lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa [[Toivo Kurmet]]i ansamblis [[Virmalised (ansambel)|Virmalised]]. Virmalistega laulis ta sisse mitu Toivo Kurmeti laulu: "Ainult sul", "Ma ei tea miks", "Naer", "Taas on päev" ja "Üksinda". Sellesse aega jäävad ka tema esinemised [[Eesti Televisioon]]i populaarsetes saadetes "[[Horoskoop (saade)|Horoskoop]]" ja "[[Kanal 13]]" ning kiiresti kasvav kuulsus. Sõjaväeteenistus möödus Tallinnas [[Tondi]]l sõjaväeorkestris mängides, kust vajadusel oli võimalik käia helisalvestustel ja esinemas kontsertidel. Publikulemmikust sõdurpoisi argipäevast jäädvustas [[Eesti Televisioon]] [[1968]]. aastal noortesaate jaoks filmilõike. [[Telefilm]]is "Tantsugalerii" [[1969]]. aastal Joala lauldud "Kuulsuse ahelad" osutus tema järgnevat lauljakarjääri silmas pidades ettekuulutavaks.{{lisa viide}} [[Fail:Jaak Joala 74.jpg|pisi|vasakul|Jaak Joala 1974. aastal]] Aastatega laienes laulja repertuaar, muutudes sisult ja vokaalselt nõudlikumaks. Joalat kuulasid meelsasti noored ja vanad. [[1970. aastad|1970. aastatel]] võitis ta auhindu paljudel lauluvõistlustel ja festivalidel nii Eestis kui ka välismaal. Ta oli võidukas "[[Tippmeloodia]]" lauluvõistlusel ([[1972]]) ja Tallinn–Tartu lauluvõistlusel (1972, [[1973]], [[1974]]), niisamuti [[Rostock]]is (1972), [[Vilnius]]es (1974, kus talle anti kõik auhinnad, mis ühel lauljal oli üldse võimalik saada) ja kahel aastal [[Sopot]]is (žürii eripreemia [[1975]]. ja III preemia [[1979]]. aastal). Sellest ajast peale sai Jaak Joalast nõutumaid lauljaid heliloojatele, kelle loomingut ta esitas. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule [[Arne Oit]], [[Uno Naissoo]], [[Gennadi Taniel]], [[Raivo Tammik]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Rein Rannap]], [[Viktor Ignatjev]], [[Olav Ehala]] jt, tolleaegsetest Nõukogude heliloojatest [[David Tuhmanov]], [[Aleksandr Zatsepin]], [[Raimonds Pauls]], [[Viktor Reznikov]], [[Vladimir Matetski]] jt. [[Fail:Jaak Joala Kadrioru kõlakojas 74.jpg|pisi|Jaak Joala Kadrioru kõlakojas 1974. aastal]] Vana-aastaõhtul 1978 esietendus Kesktelevisiooni 1. programmis muusikaline telefilm "31. juuni" ("''31 июня''"), milles kõlas neli laulu Jaak Joala esituses. See tõi endaga kaasa laulja tohutu populaarsuse [[NSV Liit|Nõukogude Liidus]]. Hiiglaslikud kultuuripaleed olid tema kontsertidel puupüsti täis ning Nõukogude Liidu ainsas plaadifirmas [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] vermitud [[Vinüülplaat|vinüülplaadid]] olid defitsiit.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/176427/jaak-joala-mitte-ainult-kremli-oobik Jaak Joala – mitte ainult Kremli ööbik] [[Õhtuleht]], 25. juuni 2005.</ref> [[1980. aastad|1980. aastatel]] keerles ta kontserdireisidel, esines pidupäevakontsertidel, muusikafilmides ("Olümpiaregati tähed / ''Звёзды олимпийской регаты''", Eesti Telefilm, 1979; "Jaak Joala / ''Поёт Яак Йоала''", Eesti Telefilm, 1981; "[[Teisikud]] / ''Двойники''", Eesti Telefilm, 1982 jt) ja televisioonisaadetes "''Утренняя почта''" (Hommikune post), "''Голубой огонёк''" (Kutsuv tuluke) ning tuli korduvalt televisiooni-laulufestivali "Песня года" (Aasta laul) laureaadiks. Arvukate esinemiste eest [[Vene NFSV|Venemaal]] ja mujal [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja selle eest, et suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli [[vene keel|venekeelne]], sai Jaak Joala Eestis teenimatult hüüdnime "Kremli ööbik".<ref>Raimonds Pauls: "Ma ei saa aru, miks oli tarvis nii teha. Jaak oli suurepärane laulja ja fantastiline inimene… Mis Kremli ööbik ta oli? Ma tundsin Jaaku väga hästi. Võin teile öelda, et ta oli tõeline eestlane. Ega see tema süü olnud, et ta sellisel ajal ja sellistes oludes elas. Tööd tuli meil kõigil teha sellistes tingimustes ja seda me ka tegime." – [http://m.postimees.ee/section/127/4146627 Raimonds Pauls: Jaak polnud mingi Kremli ööbik, ta oli tõeline eestlane] Postimees, 17.06.2017</ref> Aastatel [[1978]]–[[1983]] esines Jaak Joala saateansambliga [[Radar (ansambel)|Radar]]. [[1982]]. aastal tabas Jaak Joalat mitu ränka lööki. Kõigepealt varastati ajal, mil ta oli muusikafilmi "[[Teisikud]]" võtetel [[Sotši]]s,<ref name="Talvik">[http://www.postimees.ee/2933885/merle-talvik-meenutab-lobusaid-kontserte-koos-joalaga Merle Talvik meenutab lõbusaid kontserte koos Joalaga] [[Postimees]], 26. september 2014.</ref> tühjaks tema korter; järgnes abielulahutus; lõpuks sai ta sõnakuulmatuse eest võimudelt aastaks esinemiskeelu. [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i ja Eesti Riikliku Filharmoonia juhid ei olnud rahul Jaak Joala jõulise iseseisvumisega. Ta oli niivõrd kuulus Nõukogude Liidus, et arvas, et võib endale lubada praktiliselt kõike. Kultuuriministeeriumisse [[Moskva]]s tehti kõne: "''Сделайте с ним хоть что-нибудь, он у нас неуправляемый!''" (Võtke temaga ometi midagi ette, ta on meil juhitamatu).<ref>"Meie kallid kultuurifunktsionäärid organiseerisid mulle aastaks disklahvi. Ei tohtinud terve aasta otsa kusagil lauluhäältki teha, ei esineda ega ka mingit pilli mängida. Aasta aega täielik vaikus. See aga tehti väga lihtsalt. Keegi Eestist oli helistanud Moskvasse kultuuriministeeriumi ja öelnud: «Sdelaite s nim hotj što-nibudj, on u nas neupravljajemõi." – [[Jaanus Kulli]]. [http://www.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23. veebruar 2010.</ref> Peaaegu viivitamatult järgnes sellele aastane esinemiskeeld.<ref>[[Urmas Vahe]]. [http://www.ohtuleht.ee/584469/radar-koos-jaak-joalaga-oli-omas-zanris-liidu-parim-ansambel- Radar koos Jaak Joalaga oli omas žanris Liidu parim ansambel] Õhtuleht, 19. juuni 2014.</ref> [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpus naasis Joala lauljana Eesti publiku juurde. [[1987]]. aastal moodustati ansambel [[Lainer (ansambel)|Lainer]], kus Joala oli solist. Ansambli tuntuimad ülesastumised olid [[Tartu muusikapäevad|X Tartu levimuusikapäevadel]] ja [[1988]]. aasta [[Rock Summer]]il. 1980. aastate lõppu jäi ka lauljakarjäärist loobumine – kui välja arvata “kolme tenori” kontserdid aastal 1996.<ref name="Länik">[http://m.publik.delfi.ee/article.php?id=69827059 Marju Länik Jaak Joala surmast murtud: ma ei suuda leppida, et seda elurõõmsat inimest enam kunagi ei näe] Delfi, 27.september 2014</ref> Põhjuseks tüdimus ja väsimus – kuulsusest,<ref>Joala [[konferansjee]] [[Ada Lundver]]: "Kuulsus tuli talle peale liiga kähku ja liiga massiivselt. Ta tahtis hingamise ruumi. Aga talle ei antud seda. See ajab inimese hulluks. Jaak rääkis pidevalt, kui tüdinud ja väsinud ta kõigest on." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> [[Goskontsert]]i tihedatest esinemisgraafikutest tingitud lakkamatutest kontserditurneedest NSV Liidu avarustes ja sellega kaasnenud rutiinist,<ref>[[Urmas Ott|Urmas Oti]] saates "[[Carte blanche (saade)|Carte blanche]]" 13. novembril 1992. aastal meenutas Jaak ise: "Mul on selgelt meeles see hetk, kui tundsin, et lavalolek on nüüd mulle lihtsalt vastukarva. Ma tegin neid kontserte juba lihtsalt nagu mingi üleskeeratud mängujänes." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> elust ratastel, lahkhelidest filharmoonia ja kultuuriministeeriumi juhtidega, valitsevate muusikasuundade muutumisest,<ref>"Mul sai mõõt täis, kui Venemaale saabus tümpsu-periood. See oli põhjus, kus ma tõmbasin kriipsu alla ja ütlesin endale, et nüüd aitab. Sellest piirist ma enam allapoole ei lähe." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> hiljem ka terviseprobleemidest<ref>[[Marju Länik]]u sõnul lahkus Joala areenilt tervise pärast. "Tal oli südamega probleeme ning minu teada hakkas ta pärast insulti ühe kõrvaga halvemini kuulma ning niipalju, kui ma tean, ei töötanud ta vasak käsi enam hästi." – [http://m.ohtuleht.ee/601631 Doris Joala: ei oleks osanud arvata, et mind nii kurjasti ära kasutatakse!] Õhtuleht, 30.10.2014.</ref>. Vanemas eas oli tal lõpuks aega iseenda ja millegi muu jaoks.<ref>[http://menu.err.ee/v/uudised/elu/821119dd-2121-466a-a8e3-c883a28bafac Koit Toome: Jaak Joala on mind muusikaliselt kõige rohkem mõjutanud] ERR, 26.09.2014.</ref> [[1990. aastad|1990. aastatel]] esines ta aeg-ajalt suuremate [[rokkmuusika|rokk-]]kontsertide ja -festivalide [[konferansjee]]na (Rock Summer, [[Rolling Stones]]i turnee jt). Tema tuntumad projektid lauljana sel ajal olid [[1960. aastad|1960. aastate]] muusikat esitanud [[Kollane Allveelaev G]] (koos [[Ivo Linna]], [[Karl Madis]]e, [[Meelis Punder]]i jt) ning kümnendi keskel, suvel 1996, ühiskontserdid Ivo Linna ja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]] "Las jääda kõik, mis hea" (rahvasuus "Kolme tenori tuur"{{lisa viide}}). Hiljem loobus Joala laulmisest, pühendudes pedagoogi- ja [[muusikaprodutsent|produtsenditööle]] ning juhtis mõnda muusikasaadet. Joala viimaseks ülesastumiseks avalikkuse ees lauljana jäi kontsert telgis [[Vabaduse väljak]]ul [[1999]]. aastal,<ref>[http://m.ohtuleht.ee/284571/joala-mees-kes-selja-taha-ei-vaata Joala — mees, kes selja taha ei vaata] Õhtuleht, 21.06.2008.</ref> kui "kolm tenorit" tulid veel korraks kokku. Nad esitasid vaid ühe laulu [[Eri Klas]]i 60. juubeli peol. See oli Valgre “Ma loodan, et saan sellest üle”, mida juhatas [[Tarmo Leinatamm]]. Viimased kümme aastat oli Joala äärmiselt eraklik, isegi paljudel kunagistel sõpradel ei õnnestunud temaga enam kohtuda.<ref name="Kersna">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/vahur-kersna-ei-ole-olemas-nii-korget-ausammast-kui-jaak-joala-vaariks?id=69827429 Vahur Kersna: ei ole olemas nii kõrget ausammast, kui Jaak Joala vääriks] publik.delfi.ee, 26. september 2014.</ref><ref>[[Jaanus Kulli]]. [http://www.ohtuleht.ee/596840/jaak-joala-oli-kahtlemata-eesti-popmuusika-kuningas- "Jaak Joala oli kahtlemata Eesti popmuusika kuningas."] Õhtuleht, 27. september 2014.</ref> [[2005]]. aasta mais tabas lauljat [[infarkt]]. [[17. mai]]l [[2011]] viidi ta jälle infarktiga [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] [[südame-veresoonkond|südame- ja veresoonkonna]] haiguste intensiivraviosakonda. Vaatamata sellele, et tegemist oli teise infarktiga, taastus ta kiiresti. 25. septembri õhtul 2014 leiti Jaak Joala oma kodust surnuna, äsja oli ta kopsuprobleemide tõttu olnud haiglaravil.<ref name="Talvik" /> Ta maeti [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[Metsakalmistu]]le. == Isiklikku == [[Fail:RAM-3 (kvartett) ja Jaak Joala lauluväljakul 1973.jpg|pisi|300px|[[Eesti Rahvusmeeskoor#RAM-3|RAM-3]] ja Jaak Joala Tallinna lauluväljakul 1973. aastal. [[Jaan Künnap]]i foto]] Tema ema oli muusikateadlane [[Helgi Ridamäe]], isa hiljem tervendajana tuntud [[Arno Joala]] (6. detsember 1926 – 14. september 2008). Ta abiellus Doris Joalaga 1973. aastal. Nende abielu kestis peaaegu kümme aastat.<ref name=":0">[http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=75678831 Jaak Joala esimese suure armastuse aeg plaadil]. EPL, 24. september 2016</ref> Sündis poeg Janar Joala (16. detsember 1973 – 22. august 2019). Jaak Joala teine ja viimane abikaasa oli Maire Joala (sündinud 2. novembril 1960). ==Hinnangud== {{Tsitaat2|''Jaak Joala oli erakordselt andeka ja mitmekülgse muusikuna meie esimene tõeline väikese Eesti superstaar ja täht peale [[Georg Ots]]a.<ref>[http://elu24.postimees.ee/2933781/reet-linna-joalast-valiselt-ligipaasmatu-aga-tegelikult-soe-ja-sobralik Reet Linna Joalast: väliselt ligipääsmatu, aga tegelikult soe ja sõbralik] elu24.postimees.ee, 26. september 2014.</ref>|[[Reet Linna]]}} {{Tsitaat2|''Pean teda üheks musikaalsemaks inimeseks, kellega olen oma elus kokku puutunud. Vanasti öeldi [[Nat King Cole]]<nowiki>'</nowiki>i kohta, et ta ei laula nagu laulja, vaid nagu muusik, mina võin Joala kohta sama öelda.''<ref name="Sibul">[http://www.postimees.ee/35610/riho-sibul-joala-laulis-nagu-muusik Riho Sibul: Joala laulis nagu muusik] Postimees, 24. september 2008.</ref>|[[Riho Sibul]]}} {{Tsitaat2|''Ei ole võimalik ehitada nii kõrget ausammast, kui Jaak tegelikult väärib selle eest, mis ta Eesti jaoks tegi. Nii kõrgelt ja julgelt ei ole lihtsalt võimalik teha. Täna õhtul võiksid kõik need, kes teda tundsid või tema laule tähtsaks ja oluliseks pidasid, panna põlema küünal ning mõelda mehe peale, kes eestlaste hingemaailma on täitnud nii ilusate, kaunite ja sisutihedate lauludega.''<ref name="Kersna" />|[[Vahur Kersna]]}} {{Tsitaat2|''Jaška on puutumatu ja kõrgel, siis tuleb tükk tühja maad ja alles seejärel tulevad kõik ülejäänud, mina kaasa arvatud.''<ref name="Pihlap">[http://elutark.delfi.ee/malestus/eksabikaasa-evi-pihlap-tarmo-jai-mulle-lahedaseks-oma-viimse-hetkeni?id=78014240 Eksabikaasa Evi Pihlap: Tarmo jäi mulle lähedaseks oma viimse hetkeni] Delfi, 27. aprill 2017.</ref>|[[Tarmo Pihlap]]}} ==Tunnustus== * Žürii eripreemia (1975) ja III preemia (1979) [[Sopoti laulufestival]]il [[Poola]]s * [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] (1980) * [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (2010) – Joala keeldus talle president [[Toomas Hendrik Ilves]]e määratud ordenit vastu võtmast.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/tv/ainult-delfis-loik-vahur-kersna-intervjuust-jaak-joala-abikaasa-mairega-miks-laulja-presidendi-ordenit-vastu-votma-ei-lainud?id=71779449 Lõik Vahur Kersna intervjuust Jaak Joala abikaasa Mairega: miks laulja presidendi ordenit vastu võtma ei läinud?] Delfi TV, 25. juuni 2015</ref> *[[Panus Eesti muusikasse]] – [[Eesti Fonogrammitootjate Ühing]] tunnustas selle autasuga [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] galakontserdil [[15. jaanuar]]il [[2015]] postuumselt Jaak Joala elutööd tema igas mõttes erakordse muusikalise tegevuse eest. *Aasta meesartist (2017)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://pluss.postimees.ee/4036549/aasta-artistideks-kuulutati-maarja-nuut-ja-jaak-joala|Pealkiri=Aasta artistideks kuulutati Maarja Nuut ja Jaak Joala|Väljaanne=Postimees|Aeg=6.03.2017|Kasutatud=14.03.2017}}</ref> ==Diskograafia== Jaak Joala laule on rohkesti avaldatud heliplaatidel nii kodu- kui ka välismaal. ==Mälestuse jäädvustamine== [[Fail:Jaak Joala monument kastis. Nov 2021.jpg|pisi|Kasti pandud Jaak Joala monument novembris 2021]] *[[9. juuli]]l 2014 toimus [[Tallinna Lauluväljak]]ul retrospektiiv "Joala suur lugu" Jaak Joala lauljakarjääri jooksul esitatud valitud lauludest. Kontserdi korraldaja [[Koit Toome]]ga ühinesid laval [[Kaire Vilgats]], [[Dagmar Oja]] ja [[Radar (ansambel)|Radari]] kunagine klahvpillimängija [[Aare Põder]].<ref>[http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/77670c43-bf98-423d-871c-e0252d2eab96 Koit Toome annab Jaak Joala lauludega suurkontserdi] ERR Menu, 18. juuni 2014.</ref> *[[ERR]] [[Raadio 2]] saade "ELU EDETABELID. Jaak Joala ''in memoriam''" [[26. september|26. septembri]]l 2014 oli pühendatud Jaak Joalale.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/elu-edetabelid-jaak-joala-in-memoriam ELU EDETABELID. Jaak Joala ''in memoriam''.] Raadio 2, 26.09.2014.</ref> *[[2016]]. aasta [[26. juuni]]l avaldas ettevõte [[JJ Music]] plaadi "[[Suveöö (album)|Suveöö]]", mille tiraaž oli 16 000.<ref name=":0" /> *2018. aastal teatasid Tallinna linnavalitsuse liikmed plaanist püstitada [[Balti jaam]]a Jaak Joala kuju. Algselt pakkus [[Raimond Kaljulaid]] välja Tartus olevale Eduard Vilde ja Oscar Wilde'i kujule analoogse kaksikmonumendi, kus pingil istuksid koos Jaak Joala ja [[Urmas Ott]], kuid Urmas Oti lähedased selle kavaga ei nõustunud.<ref>[https://www.err.ee/910212/balti-jaama-korvale-tuleb-ainult-jaak-joala-kuju Balti jaama kõrvale tuleb ainult Jaak Joala kuju] ERR, 13.02.2019</ref> *2020. aasta detsembris püstitati Joala sünnilinnas Viljandis [[Jaak Joala monument|lauljale pühendatud mälestusmärk]]<ref>{{Netiviide|autor=Kenno Soo|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-viljandis-avati-ametlikult-jaak-joala-kuju?id=92140981|pealkiri=Viljandis avati ametlikult Jaak Joala kuju|väljaanne=delfi.ee|aeg=31. detsember 2020|vaadatud=12.01.2021}}</ref>. ==Vaata ka== *"[[Mu kodu]]" ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Jaak Joala". – Urmas Ott. ''Carte blanche : 33 valitud intervjuud TV-sarjast Carte blanche.'' Tallinn : SE & JS, 1995. ISBN 9985854020 *Paavo Kangur. ''Jaak Joala : ka unustuse jõel aeg kord silla loob''. [Tallinn] : Kunst, 2015. ISBN 9789949486861 (köites)  *''Jaak Joala : kui kahju...'' : [fotoalbum] = ''Яак Йоала : как жаль...'' : [фотоальбом]. Kontseptsioon ja teostus: Rene Kirsipuu; disain ja kujundus: Valter Jakovski. Tallinn : Link Communication Arts, 2015.  ==Arhiivisaated== ===Raadiosaated=== *[http://arhiiv.err.ee/guid/29332 Õhtu kahele. Jaak Joala ja Ada Lundver] (Intervjuus Jaak Joalaga on juttu muusikaõpingutest, lapsepõlvest, repertuaarist. Jaak Joala laulab ja [[Ada Lundver]] esitab meelelahutuslikke sketše. Raadiovarietee õhtut juhib [[Peeter Hein]].) [[Eesti Raadio]], 1971. *[http://arhiiv.err.ee/guid/17528 Muusikaline tund. Laulab ja pajatab Jaak Joala] (Jaak Joala räägib oma tööst, perekonnast, lemmikutest, konkurssidest, Sopoti festivalist. Saate autor ja küsitleja [[Edgar Selberg]].) Eesti Raadio, 1976. *[http://arhiiv.err.ee/guid/67865 Kuumad kuuekümnendad Eestis]. Neljandas saates meenutatakse ansamblit [[Kristallid]]. (Saatejuhid [[Vello Salumets]], [[Ivo Linna]], [[Vello Rand]] ja [[Jaak Ojakäär]]. [[Olav Ehala]], [[Toomas Kõrvits]] ja Jaak Joala räägivad ansambli [[Kristallid]] algusest, lugude kirjutamisest, rahast, esinemistest, tasemest, saadetest, salvestamisest, tehnikast, pidudest, riietusest, filharmoonia õppestuudiost, ühiskontserdist Kosmoses. Muusika ansamblilt [[Kristallid]].) Eesti Raadio, 28.03.1988. *[http://arhiiv.err.ee/guid/68926 Vikerkäär. Jaak Joala] (Saate külaline on Jaak Joala. Jaak Joala räägib kohe ilmuvast [[Ivo Linna]], [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] ja Jaak Joala heliplaadist "Las jääda kõik, mis hea 1" (juuni 1996), pedagoogitööst, muusikast, jpm. Saatejuhid on [[Jaak Ojakäär]] ja [[Valter Ojakäär]].) [[Vikerraadio]], 16.06.1996. *[http://arhiiv.err.ee/guid/23973 Lastetuba. Jaak Joala] ([[Reet Made]] vestleb laulja Jaak Joalaga tema lapsepõlvest ja kooliaastatest.) Eesti Raadio, 22.01.2000. *[http://arhiiv.err.ee/guid/36668 Originaal ja koopia, 33. Jaak Joala 60] (Autor ja toimetaja [[Jaan Elgula]].) Vikerraadio, 26.06.2010. *[http://arhiiv.err.ee/guid/85144 Elu edetabelid. Jaak Joala in memoriam.] (Saatejuht Kristo Rajasaare.) [[Raadio 2]], 26.09.2014. ===Telesaated=== *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005071335063010010002081001517C41A040000005020B00000D0F008067 Estraaditähestik: Jaak Joala] (Jaak Joala loometeed tutvustav saade. Küsimustele annavad vastuseid laulja ise ja tema ansambli liikmed. Muusikat [[Radar (ansambel)|Radari]] repertuaarist. Saatejuht [[Enn Eesmaa]], režissöör [[Elmo Lööve]].) [[ETV|Eesti Televisioon]], 1981. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102122191010010002081001517C41A040000005020B00000D0F018699 Teisikud] (Muusikaline komöödia laulja Toomas Aringust (Jaak Joala) ja rallisõitja Mati Uibost (Jaak Joala), keda ajakirjanik Tiina Salum ([[Merle Talvik]]) peab välise sarnasuse tõttu üheks ning samaks inimeseks. Režissöör-lavastaja [[Leo Karpin]], režissöör [[Lembit Ulfsak]], operaator-lavastaja Aleksander Razumov) [[Eesti Telefilm]], 1982. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102235260010010002081001517C41A040000005020B00000D0F020629 Jaak Joala uued laulud] (Kõlavad laulud, mis loodud ja salvestatud just selle saate tarvis. Režissöör [[Toivo Köster]], operaator [[Robert Vood]], toimetaja [[Jelena Tšaplõgina]]. Vene keeles) [[Eesti Televisioon]], 1984. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005112313236010010002081001517C41A040000005020B00000D0F063576 Lugu kadunud flöödimängijast. Jaak Joala] (Jaak Joala 20. kontserttegevuse aastale pühendatud saade. Saatejuht [[Mati Talvik]]. Režissöör Leo Karpin, toimetaja [[Reet Linna]].) ETV 1987. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005070211143010010002081001517C41A040000005020B00000D0F004512 Tartu levimuusikapäevad: Ansambel A] (Tartu IX muusikapäevade üheks üllatajaks oli ansambel, kelle liidriks oli Jaak Joala ja ka ülejäänud muusikud olid meie levilavade veteranid. Omapoolse lähenemisega tõlgitseti [[Jimi Hendrix]]i muusikat. Režissöör [[Peeter Brambat]].) ETV, 1987. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201105160311398010010002081001517C41A040000005764B00000D0F007533 Tartu levimuusikapäevad: Lainer] (Salvestis Tartu X muusikapäevadelt. Esineb ansambel Lainer, solist Jaak Joala. 1988. aastal hinnati selle ansambli helikeelt kõige puhtamaks ja esitusmaneeri kõige professionaalsemaks. Režissöör Peeter Brambat.) ETV, 1988. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102249584010010002081001517C41A040000005020B00000D0F021039 Las jääda kõik, mis hea: 1] (Pirita kloostri varemetes laulavad Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Ivo Linna. Eesti Raadio orkestrit juhatab Heiki Vahar. Režissöör Maire Radsin, toimetaja Vahur Kersna.) ETV, 1996. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102250019010010002081001517C41A040000005020B00000D0F021041 Las jääda kõik, mis hea: 2] (Pirita kloostri varemetes laulavad Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Ivo Linna. Eesti Raadio orkestrit juhatab Heiki Vahar. Režissöör Maire Radsin, toimetaja Vahur Kersna.) ETV, 1996. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102353302010010002081001517C41A040000005020B00000D0F022513 Tundmatu Jaska] (Saade Jaak Joalast. Autor [[Vahur Kersna]], režissöör [[Maire Radsin]].) ETV, 1996. *[http://arhiiv.err.ee/vaata/palju-onne-jaak-joala Palju õnne, Jaak Joala!] (Retrospektiiv Jaak Joala lauldud lauludest. Saade valmis ETV videoarhiivi materjalidest. Koostaja Vahur Kersna) ETV, 2000. *[https://www.youtube.com/watch?v=ujJUpvFIXUs "''Хвост кометы''"] ТВС, 24 ноября 2002 г. (Sergei Kostini telesaatesarja "Хвост кометы" (Komeedi saba) järjekordne saade on pühendatud Jaak Joalale. Vene keeles) *[http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/saated/8944e7b4-479e-4611-a13a-80b212108579 Jaak Joala tähtkuju] (Saade Jaak Joalast. Autor [[Vahur Kersna]], režissöör [[Andres Lepasar]], produtsent [[Ruth Heinmaa]].) ETV, 2015. * Последняя встреча: Яак Йоала увиделся с сыном только перед смертью... https://www.youtube.com/watch?v=v49Yhumhb04 * Эстонский отшельник: от кого скрывался Яак Йоала? https://www.youtube.com/watch?v=HwN5e1RPnm8 * Вдова Яака Йоалы: подлинная история любви https://www.youtube.com/watch?v=bUIW4TOEHco == Välislingid == * [http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=621 Jaak Joala Eesti ansamblite andmebaasis] * [https://www.youtube.com/results?search_query=jaak+joala Jaak Joala] YouTube'is * [http://www.estmusic.com/index.php?0&popup=play&lugu=1591 Laul "Suveöö"] Jaak Joala ja ansambel Laine (1972) * [[Verni Leivak]]. [http://www.postimees.ee/?id=35610 Riho Sibul: Joala laulis nagu muusik], Postimees, 24. september 2008 * [[Urmas Vahe]]. [http://www.ohtuleht.ee/300603/eestit-on-haaranud-jaak-joala-laulude-maania Eestit on haaranud Jaak Joala laulude maania], Õhtuleht, 18. oktoober 2008 * [http://www.postimees.ee/2934341/jaak-joala-saadetakse-viimsele-teele-1-oktoobril Jaak Joala saadetakse viimsele teele 1. oktoobril] Postimees, 26. september 2014. ([[Eesti Esitajate Liit|Eesti Esitajate Liidu]] järelehüüe) * [http://podcast.kuku.ee/2014/09/26/intervjuu-2014-09-261700/ KUKU Taskuhääling: Intervjuu 2014-09-26@17:00] Eile lahkus meie hulgast tunnustatud laulja ja muusikapedagoog Jaak Joala. Intervjuu muusikaekspert [[Olavi Pihlamägi|Olavi Pihlamäega]], 26. september 2014 * [http://etv.err.ee/v/meelelahutus/ringvaade/ringvaate_lood/0f61398c-b989-425a-98b8-9e54bc4526d2 "Ringvaade" avalikustas ERRi arhiivist mitu Jaak Joala seni avaldamata lugu], ETV "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]", 5. märts 2015 {{JÄRJESTA:Joala, Jaak}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Poplauljad]] [[Kategooria:Eesti flötistid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2014]] e3yyn0qwi213op19difba6o42n1dvfa Riho Ühtegi 0 74009 6176304 5955372 2022-08-10T18:26:36Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = Riho Ühtegi 2022 (cropped).jpg | Pildisuurus = 250px | Pildi info = Brigaadikindral Riho Ühtegi (2022) | Nimi = Riho Ühtegi | Täisnimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1964|2|15}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | Truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | Teenistused = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] | Teenistusaeg = 1991– | Auaste = [[File:ES-Army-OF6.png|20px]] [[brigaadikindral]] | Juhitud üksused = {{Lihtloend| * [[Kaitseväe peastaabi luureosakond]] * [[Luurepataljon]] * [[Fail:Emblème_du_Erioperatsioonide_grupp_(EOG).svg|26px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]] * [[Fail:Kaitseliit_emblem.svg|26px]] [[Kaitseliit ]] }} | Sõjad/lahingud = | Allkiri = }} '''Riho Ühtegi''' (sündinud [[15. veebruar]]il [[1964]]) on [[Eesti]] sõjaväelane, auastmelt [[brigaadikindral]], kes on alates 19. juulist 2019 [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem. Riho Ühtegi eestvedamisel taastati [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Tartumaa malev]]. Ta on teeninud [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] [[J2|informatsiooniosakonna (J2)]] ülemana, Eesti kaitseväe [[Luurepataljon]]i ülemana ([[26. veebruar]]ini [[2007]]) ja [[Eesti_NATO_sõjalistes_operatsioonides#Afganistan|Eesti kontingendi ülemana Afganistanis]]. [[1. august]]il [[2011]] asus kolonelleitnant Riho Ühtegi teenima [[Eesti]] [[kaitseatašee]]na [[Gruusia]]s.<ref> Kolonelleitnant Ühtegi hakkab teenima kaitseatašeena Gruusias. [[BNS]]-i uudis, 31. juuli 2011.</ref> Alates 2012. aasta lõpust oli ta Kaitseväe [[erioperatsioonide väejuhatus]]e ülem. <ref>http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid</ref> [[Kaitseväe juhataja]] [[kindralmajor]] [[Martin Herem]] esitas Ühtegi mais [[2019]] kandidaadiks Kaitseliidu ülema ametisse. Valitsus kinnitas Ühtegi sellesse ametisse [[13. juuni]]l [[2019]] ja Ühtegi võttis Kaitseliidu juhtimise [[Meelis Kiili]]lt üle [[19. juuli]]l [[2019]].<ref name="2019_08_15_07_50_ERR">15. august 2019 kell 07:50, [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/970504? Kolonel Ühtegi: Kaitseliit ei ole "kummitusvägi", vaid end kaitsev rahvas]</ref> ==Auastmed== {| class="wikitable" ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev !! Märkused |- ||||[[Ülemleitnant]]|| 24. veebruar 1991||[[Heinrich Marga poolt ülendatud ohvitseride loend|Heinrich Marga käskkirjaga]] |- ||||[[Kapten]]||5. september 1991||[[Heinrich Marga poolt ülendatud ohvitseride loend|Heinrich Marga käskkirjaga]] |- ||<center>[[File:ES-Army-OF14.svg|20px]]<center>||[[Kapten]]||1. veebruar 1995 |- ||<center>[[File:ES-Army-OF3.png|20px]]<center>||[[Major]]||19. juuni 1998 |- ||<center>[[File:ES-Army-OF4.png|20px]]<center>||[[Kolonelleitnant]]||14. oktoober 2010 |- ||<center>[[File:ES-Army-OF5.png|20px]]<center>||[[Kolonel]]||18. veebruar 2016 |- ||<center>[[File:ES-Army-OF6.png|20px]]<center>||[[Brigaadikindral]]||20. august 2019 |} ==Tunnustus== * 1997 [[Kotkaristi teenetemärk]], IV klass * [[Kaitseväe eriteenete rist]] * [[Kaitseväe teenetemärk]] * mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge" ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/erioperatsioonid/kolonel-riho-yhtegi Elulugu] * [https://www.politico.com/magazine/story/2018/07/10/they-will-die-in-tallinn-estonia-girds-for-war-with-russia-218965 "‘They Will Die in Tallinn’: Estonia Girds for War With Russia"] [[Politico]], 10. juuli 2018 * [http://www.kaitseliit.ee/et/valitsus-nimetas-kaitseliidu-ulemaks-kolonel-riho-uhtegi "Valitsus nimetas Kaitseliidu ülemaks kolonel Riho Ühtegi"] Kaitseliit, 13.06.2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Meelis Kiili]] | nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem| aeg=[[19. juuli|19. juulist]] [[2019]] | järgnev=Puudub}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ühtegi, Riho}} [[Kategooria:Eesti brigaadikindralid‎]] [[Kategooria:Kaitseliidu ülemad]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] nt4h59ijq9l57lollf7c75okl23w0bg Herson 0 76874 6176436 6169106 2022-08-11T08:47:42Z Andres 5 /* Tuntud inimesed */ wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus2}} {{linn | nimi = Herson | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Херсон | nimi2_keel = vene | nimi2 = Херсон | pilt = Херсон-коллаж1.jpg | pildiallkiri = Herson | lipp = Herson prapor.png | lipu_link = [[Hersoni lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Kherson.png | vapi_link = Hersoni vapp | pindala = 68,7 | elanikke = 293 299 (2017) | asendikaart = Ukraina }} '''Herson''' on [[sadamalinn]] [[Ukraina]]s, [[Hersoni oblast]]i keskus. Asub [[Dnepr]]i deltas 70 km kaugusel [[Must meri|Mustast merest]]. Herson on laevaehituse ja -remondi keskus. Seal on mitu ülikooli ja tehnikumi ning botaanikaaed. ==Ajalugu== Aastani 1774 kuulus kogu piirkond [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] koosseisu. Herson asutati [[1778]]. aastal vürst [[Grigori Potjomkin]]i ettepanekul. Linn ehitati [[Ivan Hannibal]]i juhtimisel väikese Aleksanderschanzi-nimelise [[Fort|fordi]] kohale. Nimi Herson on lühend Kreeka koloonia [[Tauria Chersonesos]]e nimest, mis asus [[Krimmi poolsaar]]el 2500 aastat tagasi. Linna lähedal püüti 1866. aastal viimane [[tarpan]]. == Rahvastik == Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse järgi olid 76,6% linna elanikest ukrainlased, 20,0% venelased ja 3,4% moodustasid muud rahvused. {| class=wikitable |+ ! |Aasta ! |Elanike arv |----- | 1790 | 24 000 |----- | 1926 | 58 000 |----- | 1939 | 97 000 |----- | 1959 | 158 000 |----- | 1981 | 361 000 |----- | 2004 | 354 000 |----- | 2007 | 329 000 |+ |} == Taristu == * [[Hersoni rahvusvaheline lennujaam]] [[Tšornobajivka (Bilozerka rajoon)|Tšornobajivka]]s. == Tuntud inimesed == Linnas on sündinud [[Larissa Latõnina]], [[Sergej Stanišev]] ja [[Moše Šaret]]. ====Vaata ka==== *[[Kollane lint (liikumine)|Kollane lint]] == Välislingid == {{commonscat|Kherson}} *[http://www.city.kherson.ua/ Hersoni koduleht] *[http://www.mapofukraine.net/kherson/kherson-ukraine.html Pildid Hersonist] [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Hersoni oblast]] 76mrl424lf4p5flvpbzbzl2ho76vv7c 6176443 6176436 2022-08-11T09:15:25Z Ursus scribens 115317 /* Tuntud inimesed */ wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus2}} {{linn | nimi = Herson | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Херсон | nimi2_keel = vene | nimi2 = Херсон | pilt = Херсон-коллаж1.jpg | pildiallkiri = Herson | lipp = Herson prapor.png | lipu_link = [[Hersoni lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Kherson.png | vapi_link = Hersoni vapp | pindala = 68,7 | elanikke = 293 299 (2017) | asendikaart = Ukraina }} '''Herson''' on [[sadamalinn]] [[Ukraina]]s, [[Hersoni oblast]]i keskus. Asub [[Dnepr]]i deltas 70 km kaugusel [[Must meri|Mustast merest]]. Herson on laevaehituse ja -remondi keskus. Seal on mitu ülikooli ja tehnikumi ning botaanikaaed. ==Ajalugu== Aastani 1774 kuulus kogu piirkond [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] koosseisu. Herson asutati [[1778]]. aastal vürst [[Grigori Potjomkin]]i ettepanekul. Linn ehitati [[Ivan Hannibal]]i juhtimisel väikese Aleksanderschanzi-nimelise [[Fort|fordi]] kohale. Nimi Herson on lühend Kreeka koloonia [[Tauria Chersonesos]]e nimest, mis asus [[Krimmi poolsaar]]el 2500 aastat tagasi. Linna lähedal püüti 1866. aastal viimane [[tarpan]]. == Rahvastik == Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse järgi olid 76,6% linna elanikest ukrainlased, 20,0% venelased ja 3,4% moodustasid muud rahvused. {| class=wikitable |+ ! |Aasta ! |Elanike arv |----- | 1790 | 24 000 |----- | 1926 | 58 000 |----- | 1939 | 97 000 |----- | 1959 | 158 000 |----- | 1981 | 361 000 |----- | 2004 | 354 000 |----- | 2007 | 329 000 |+ |} == Taristu == * [[Hersoni rahvusvaheline lennujaam]] [[Tšornobajivka (Bilozerka rajoon)|Tšornobajivka]]s. == Tuntud inimesed == Linnas on sündinud [[Larissa Latõnina]], [[Sergej Stanišev]] ja [[Moše Šaret]]. == Vaata ka == *[[Kollane lint (liikumine)|Kollane lint]] == Välislingid == {{commonscat|Kherson}} *[http://www.city.kherson.ua/ Hersoni koduleht] *[http://www.mapofukraine.net/kherson/kherson-ukraine.html Pildid Hersonist] [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Hersoni oblast]] c6dt81rcco278qi6asvjrx1khrn5h5h Hendrik Allik 0 81984 6176330 6022270 2022-08-10T19:54:31Z Liilia Moroz 86291 wikitext text/x-wiki {{Infobox Poliitik | nimi = Hendrik Allik | pildinimi =Hendrik Allik 1940.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünniaeg = [[15. märts]] [[1901]] | sünnikoht = [[Abja vald (Halliste kihelkond)|Abja vald]], [[Pärnumaa]] | surmaaeg = [[8. mai]] [[1989]] | erakond = [[VK(b)P]]/[[NLKP]] | amet = [[EKP Illegaalne Büroo|EKP Illegaalse Büroo]] sekretär<br>[[Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar]]<br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja<br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee]] esimees | haridus = | õppeasutus = | eriala = | kraad = | märkused = }} '''Hendrik Allik''' ([[15. märts]] [[1901]] [[Abja vald (Halliste kihelkond)|Abja vald]], [[Pärnumaa]] – [[8. mai]] [[1989]] [[Tallinn]]) oli Eesti poliitik ja [[Eesti NSV]] riigitegelane. Tallinna aukodanik<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/et/aukodanikud-0|pealkiri=Aukodanikud|väljaanne=Tallinn}}</ref>. ==Elulugu== Hendrik Allik töötas aastatel [[1916]]–1922 Tallinnas [[Balti Puuvillavabrik]]us, kus astus 1917. aastal [[VK(b)P]] liikmeks, aastatel [[1917]]–[[1918]] oli töölisnoorte ajakirja [[Noor Sotsialist]] toimetuse liige koos J. Kulli, J. Linderi ja A. Turroga, aastatel [[1922]]–[[1924]] töötas töölisajalehtede toimetustes. ==Poliitiline tegevus Eesti Vabariigis== 1918. aastal valiti Hendrik Allik [[Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu]] liikmeks, 1920. aastal [[Balti Puuvillavabrik]]u [[töölisvanemate nõukogu]] aseesimeheks. 1923. aastal valiti Hendrik Allik [[EKP KK]] ja [[EKNÜ KK]] liikmeks ja [[1923]]. aasta [[II Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] sai [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinde]] (TÜV) nimekirjas [[II Riigikogu|Riigikogu]] liikmeks. 1923. aasta [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolinike]] valimisel valiti ta [[Tallinna linnavolinike loend (1924)|Tallinna linnavolinikuks]] [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] nimekirjast<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/04/11/9 Tallinna linnawolikogu wolinikkude nimekiri], Riigi Teataja, nr. 50, 11 aprill 1924</ref>. [[1924]]. aastal mõisteti [[149 protsess]]il süüdi riigivastases tegevuses ja talle määrati karistuseks eluaegne [[sunnitöö]], mille kandmisest ta vabanes [[amnestia]]ga [[1938]]. aastal. Vanglas toimetas ta ajalehte [[Vangimaja Kiir]]. Pärast vanglast vabanemist asus ta uuesti tegelema Eesti Vabariigis illegaalse poliitilise tegevusega ning valiti 1938–1940 [[EKP Illegaalne Büroo|EKP Illegaalse Büroo]] sekretäriks. ==Tegevus Eesti NSV-s== Hendrik Allik oli üks 1940. aasta [[juunipööre|juunipöörde]] juhttegelasi. 1940. aastal määrati Allik [[Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar]]iks ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] liikmeks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastatel 1942–1943 oli Allik [[Eesti Laskurkorpus]]e poliitosakonna ülem ning aastatel 1943–1950 [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja, 15. septembrist [[1945]] kuni [[19. aprill]]ini [[1946]] ka [[Eesti NSV põllutöö rahvakomissar]]. 1948. aastal lõpetas [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]]. Vahistati 1950. lõpus. [[1952]]. aastal mõisteti talle 25+5 aastat vanglakaristust ja saadeti asumisele [[Siber]]isse, kust vabanes amnestia alusel viis aastat hiljem. Kokku oli Allik vangis Eestis 15 aastat ja Nõukogude Liidus 5 aastat. Hendrik Allik oli aastatel [[1957]]–[[1961]] Eesti NSV Ministrite Nõukogu Plaanikomisjoni aseesimees ja [[28. jaanuar]]ist 1961 kuni [[19. märts]]ini [[1973]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee]] esimees ja ametikohast lähtudes ka aastatel 1965–1973 [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja. Allik oli [[EKP Keskkomitee]] liige 1941–1950 ja 1958–1976. Hendrik Allik oli valitud aastatel 1966–1970 [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] ning 1947–1950, 1959–1967 ja 1971–1975 [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] liige. ==Autasud== *[[Lenini orden]] (1950 ja 1965) *[[Oktoobrirevolutsiooni orden]] (1971) * [[Punalipu orden]] * [[Isamaasõja orden|Isamaasõja I ja II järgu orden]] * [[Rahvaste Sõpruse orden]] *[[Tallinna aukodanik]] (1980) ==Isiklikku== Hendrik Allik oli abielus [[Olga Lauristin]]iga, kellega neil sündis 1946. aastal poeg [[Jaak Allik]]. ==Välislingid== *{{ISIK|68}} {{JÄRJESTA:Allik, Hendrik}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV ministrid‎]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1989]] o0leuc1sshx4xxx2gj0lh4e8eh0xwb8 Vaibla 0 82214 6176444 6161558 2022-08-11T09:26:26Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|külast|Perekonnanime|Vaibla (perekonnanimi)}} {{EestiAsula | nimi = Vaibla | pindala = | elanikke = | maakond = Viljandi | osm = pind }} '''Vaibla''' on küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] [[Võrtsjärv]]e põhjakaldal. Küla läbib [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee]]. Küla idaosa piirneb [[Emajõgi|Emajõe]] ja [[Pedja jõgi|Pedja jõega]]. Vaibla jääb [[Võrtsjärve hoiuala|Võrtsjärve hoiualale]], seal asub linnurõngastusjaam, liivarand ja mõned puhkekeskused.<ref>{{Netiviide|autor=Liisi Seil|url=https://sakala.postimees.ee/2186005/vortsjarve-aarses-vaibla-roostikus-kaib-juulis-ja-augustis-suur-linnupuuk|pealkiri=Võrtsjärve-äärses Vaibla roostikus käib juulis ja augustis suur linnupüük|väljaanne=Sakala|aeg=9.8.2007|vaadatud=7.1.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://eelis.ee/default.aspx?state=4;2048547552;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=738246719|pealkiri=Võrtsjärve hoiuala (Viljandi) (KLO2000173)|väljaanne=EELIS|vaadatud=7.1.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://visitviljandi.ee/et/majutus/Vaibla+Puhkekeskus|pealkiri=Vaibla Puhkekeskus|väljaanne=Visit Viljandi|vaadatud=8.1.2022|arhiivimisaeg=8.01.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220108164158/https://visitviljandi.ee/et/majutus/Vaibla+Puhkekeskus|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vaibla2|pealkiri=Vaibla|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|vaadatud=8.1.2022}}</ref> Vaibla oli kolmekümnendatel populaarne suvituskoht, kuhu korraldati väljasõite ja noorkotkaste laagreid.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sakalaew19370906.2.23&srpos=29&e=-------et-25--26-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Vaibla------------|pealkiri=Vaibla – viljandlaste Mekka|väljaanne=Sakala|aeg=6.9.1937|vaadatud=8.1.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevalehtew19390308.2.15&srpos=40&e=-------et-25--26-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Vaibla------------|pealkiri=Vaibla – uus suvituskoht Viljandimaal|väljaanne=Päewaleht|aeg=8.5.1939|vaadatud=7.1.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakalaew19400715.2.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Tarvastust|väljaanne=Sakala|aeg=15.7.1940|vaadatud=7.1.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakalaew19440107.2.21&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Autobusega Viljandist Tartu|aeg=7.1.1944|vaadatud=7.1.2022}}</ref> Küla territooriumile jääb [[Meleski raba]], mille nimevariant on ka Vaibla soo. Raba ning Emajõe ja Pedja jõe äärset ala kaitstakse [[Alam-Pedja looduskaitseala]] koosseisus. == Ajalugu == Asulat (Waibla) on esmakordselt mainitud 1583. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=Ain Tavita Agentuur|url=http://pics.vortskalandus.ee/uploads/v6rtsj2rve_matkajuht.pdf|pealkiri=Vaibla|väljaanne=VÕRTSJÄRVE MATKAJUHT|aeg=2006|vaadatud=7.1.2022}}</ref> 1977. aastal liideti Vaibla külaga [[Jõesuu (Viljandi)|Jõesuu]] ja [[Luhavahi]].<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Vaibla}}</ref> Aastatel 1991–2017 (kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini) asus küla [[Kolga-Jaani vald|Kolga-Jaani vallas]]. 1996. aastal leiti Vaiblast [[kivikirves]], mille vanuseks dateeriti enam kui 3000 aastat.<ref>{{Netiviide|autor=Aivar Kriiska|url=https://books.google.ee/books?id=pB1mppK494sC&lpg=PA157&ots=uKSdTppfHA&dq=vaibla%20v%C3%B5rtsj%C3%A4rv&hl=et&pg=PA154#v=onepage&q=vaibla%20v%C3%B5rtsj%C3%A4rv&f=false|pealkiri=Vaibla kivikirves|väljaanne=Arheoloogia|aeg=1998|vaadatud=7.1.2022}}</ref> 2005. aastal avastati küla aladelt [[Keskaeg|keskaegne]] [[matus]].<ref>{{Netiviide|autor=Kristiina Johanson jt|url=http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2006/johanson.pdf|pealkiri=KESKAEGNE MATUS VAIBLA KÜLAS TARTU– VILJANDI MAANTEE ÄÄRES|vaadatud=7.1.2022}}</ref> == Linnujaam == Vaibla linnurõngastusjaam asutati 1987. aastal [[Heinrich Veromann|Heinrich Veromanni]] eestvedamisel. Linnujaamas on kokku [[Rõngastamine|rõngastatud]] 62067 lindu, Vaiblas rõngastatud linde on mujal [[Euroopa|Euroopas]] või [[Aafrika|Aafrikas]] kätte saadud või leitud kokku 57 juhul ja leiud pärinevad kokku 24 riigist. Vaiblas on kätte saadud 33 mujal Euroopas (6 riiki) rõngastatud lindu, lisaks on aastate jooksul Vaiblas kätte saadud sadu varasematel aastatel samas rõngastatud linde. Vanim Vaiblas püütud lind on [[rästas-roolind]], kes rõngastati vanalinnuna 1990. aastal ja tabati taas 2002. aastal.<ref>{{Netiviide|url=https://www.estbirding.ee/vaibla-linnujaam/|pealkiri=Vaibla linnujaam|väljaanne=Estbirding|vaadatud=7.1.2022}}</ref> == Pilte == <gallery> Fail:Võrtsjärv hilistalvel.jpg|Võrtsjärv Vaibla lähistel talvel Fail:Võrtsjärv, Vaibla.JPG|Võrtsjärv Vaibla juures suvel Fail:Ohvrikivi 13222.JPG|Ohvrikivi Vaiblas </gallery> ==Vaata ka== * [[Vaibla karjamõis]] ==Viited== {{viited}} {{Viljandi vald}} [[Kategooria:Viljandi valla külad]] qqd1r4bfwzrcsdly0r62as2rpaui9vm Aksi 0 88825 6176172 6174639 2022-08-10T13:03:39Z Adeliine 6693 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib saarest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Aksi (täpsustus)]].}} {{Saar | nimi = Aksi | pilt = Aksi (Maa-amet kaldaerofoto 20200329 ID2918571).jpg | pildiallkiri = Aksi Maa-ameti kaldaerofotol | veekogu = [[Soome laht]] | pindala = 0,59 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-912011486}}, vaadatud 15. juunil 2019.</ref> | pikkus = 2,3 | laius = 0,5 | rannajoone pikkus = 4,9 | kõrgus = 4,3 | rahvaarv = 0 | iso piirkond = EE-37 | osm = pind | suum = 9 }} '''Aksi''' (varem kirjakeeles ka ''Äksi'')<ref>[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=aksi&F=M&C06=en Aksi]. Eesti kohanimeraamat.</ref> on 59 [[hektar]]i suurune saar [[Põhja-Eesti]]s [[Soome laht|Soome lahes]], [[Prangli]] saarest 3 kilomeetrit [[kagu]] pool, mille tõttu nimetatakse teda vahel Väike-Prangliks. ==Nimi== [[Rootsi keel]]es nimetati saart ''Lilla Wrangelsö'' ja [[saksa keel]]es ''Klein-Wrangelsholm''. Aksi [[eesti keel|eestikeelse]] nime päritolu on teadmata. [[17. sajand]]i teise poole rootsikeelsel kaardil on kasutatud nimekuju ''Hackesahr'', millest võis tuleneda hilisem Aksi. Nimi võib tuleneda [[hahk|haha]] nimest või [[soome keel|soomekeelsest]] sõnast ''haaksi'', mis tähendab '[[laev]]a' või '[[paat]]i'.<ref>Tõnu Viik. [https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/viimsi-valla-kohanimed-prangli-ja-aksi?id=43905389 "Viimsi valla kohanimed: Prangli ja Aksi"]. Maaleht, 19. jaanuar 2011.</ref> ==Loodus== [[Fail:Aksi saar - loodeots.jpg|pisi|Aksi saare loodeots]] Saare [[pindala]] on 59 [[hektar]]it. Saare kuju on piklik, umbes 2,3 km pikk ja 500 m lai. Aksi loodeots on kivine, kaguots liivane. Saare pind on kaetud metsade ja heinamaade. Saare 12 hektari suurune [[madalsoo]] kujunes, kui luidetevaheliselt madalalt alalt juhiti väikejärvede vesi 4 kuivenduskraavi abil minema, et alasid kasutada heinamaadena. Kui elanikud saarelt lahkusid, hakkasid heinamaad soostuma. Rannikul on maaliline liivarand, kiviklibused rannaalad ja liivaluited. Saare kesk- ja lõunaosa katab 18,8 hektari ulatuses [[kadastik]], kohati ka [[arukaasik]]. Rohkesti kasvab [[vesi-kirburohi|vesi-kirburohtu]]. Saare idarannikul on nõmmeniidud. Saarel leidub [[nastik]]uid. Haruldastest lindudest pesitseb saarel [[merikotkas]]. Saar kuulub [[1999]]. aastast [[Prangli maastikukaitseala]] Aksi sihtkaitsevööndisse. Aksi saarel on linnukaitseala, mis kuulub koos Prangli saare osaga [[Natura 2000]] programmi loodushoiualade hulka. Turistidele on saarel lõkkeplats. <gallery> Aksi tulepaak rannalt.JPG|[[Aksi tulepaak]] rannalt Aksi kivilabürint.jpg|Aksi kivilabürint Aksi rannik.JPG|Aksi rand Aksi loodeots.JPG|Saare loodeots </gallery> ==Ajalugu== [[Fail:Aksi, varemed.JPG|pisi|Varemed Aksil]] Aksi kuulus [[Eestimaa kubermang]]u [[Harju kreis]]i [[Jõelähtme kihelkond]]a. [[1790]]–[[1953]] oli saarel alaline asustus. [[1849]] ladus [[David Weckmann]], kelle koolmeistri-laadse töö tõttu olid saareelanikud ümbruskaudsetest veidi haritumad, väikestest kividest aastaarvu ning tegi samasse kividest [[labürint|labürindi]]. [[1918]]. aastal elas saarel 46 inimest. Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli saarel 5 perega küla, kus oli 24 hoonet (talud: Kaguotsa, Aksi-Iisaku, Aksi-Madise, Pihlaka ja Vahetoa). Aksilasi tunti heade paadi- ja mööblimeistritena, see oli ka paadiehitajate suurpere [[Aksberg]]ide kodusaar. Nende paadid ja kalapaadid, eriti mootorpaadid, olid [[20. sajand]]il hästi tuntud ja hinnatud randlaste hulgas. Ka Aksi kiiktoole peeti eriti headeks. Mõni endine saareelanik töötas veel pärast Teist maailmasõda paguluseski paadimeistrina. Ööl vastu [[25. august]]it [[1941]] ujus saarele alasti mees, kes põgenes hukkuvalt [[kaubalaev]]alt [[Eestirand]]. Paljud saarlased [[Suur põgenemine|põgenesid 1944. aastal]] [[Soome]] ja [[Rootsi]]. Küla viimased elanikud sunniti 1950. aastatel lahkuma [[NSVL|NSV Liidu]] [[piirivalve]] poolt. [[1986]]. aastal rajati saare lõunaotsale [[Aksi tulepaak]]. [[September|Septembris]] [[2004]] tabas saart ulatuslik maastikupõleng. ==Vaata ka== *[[Prangli maastikukaitseala]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Heino Gustavson]], [[Rainer Malmsaar]], [[Einart Talström]]. "Prangli". [[Tallinn]] [[1979]] *Tõnu Viik. [https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/viimsi-valla-kohanimed-prangli-ja-aksi?id=43905389 "Viimsi valla kohanimed: Prangli ja Aksi"]. Maaleht, 19. jaanuar 2011 *"Aksi – mereriik Tallinna külje all". Koostaja [[Külvi Kuusk]]. Rannarahva muuseum. 2011. ISBN 978-9949-30-022-8 *[[Tiit Leito]]. "Prangli loodusala kaitsekorralduskava 2016–2025" *[http://viik.planet.ee/Prangli_Aksi.pdf Prangli ja Aksi Tõnu Viigu kodulehel] ==Välislingid== {{Commonskat|Aksi}} *{{EELIS|saar|912011486}} *[http://www.aksi.ee Saare koduleht ja veebikaamera] *[http://www.viimsivald.ee/public/prangli.gif Prangli ja Aksi saare kaart] [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Harju maakonna saared]] [[Kategooria:Aksi| ]] m47esh9qpphye7agj2p4ak1r8garsig 2040. aastad 0 90710 6176251 3519048 2022-08-10T16:38:15Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{Aastakümne artikkel|205}} '''2040. aastad''' on ajavahemik [[2040]]. aasta algusest kuni [[2049]]. aasta lõpuni. == Sündmused ja suundumused == ===Maailm=== ====2040==== *2040. aasta suveolümpiamängud *5. veebruar: asteroid [[2011 AG5]] möödub Maast *2. mai: [[osaline päikesevarjutus]] *4. november: osaline päikesevarjutus ====2042==== *2042. aasta taliolümpiamängud ====2044==== *2044. aasta suveolümpiamängud ====2045==== *täielik päikesevarjutus Ameerika Ühendriikides ====2046==== *2046. aasta taliolümpiamängud *22. jaanuar: [[osaline kuuvarjutus]] Aasias, Austraalias ja Põhja-Ameerikas ===Eesti=== *... [[Kategooria:21. sajand]] 7hvecpyj0pewkcs09muw73plwkly05r Columbia 0 91210 6176249 6173594 2022-08-10T16:29:31Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Lõuna-Carolina osariigi pealinnast; teiste samanimeliste kohtade ja muude objektide kohta vaata lehekülge [[Columbia (täpsustus)]]; mitte segi ajada [[Colombia]]ga.}} {{linn | nimi = Columbia | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Columbia | pilt = Fall_skyline_of_Columbia_SC_from_Arsenal_Hill.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 361,7 | elanikke = | asendikaart = Ameerika Ühendriigid/Lõuna-Carolina }} ''' Columbia ''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Lõuna-Carolina]] osariigi pealinn ja rahvaarvult osariigi suurim. See on samuti [[Richlandi maakond (Lõuna-Carolina)|Richlandi maakonna]] halduskeskus, osa linnast ulatub ka [[Lexingtoni maakond]]a. Columbia asub osariigi keskosas kohas, kus [[Saluda jõgi|Saluda]] ja [[Broadi jõgi]] moodustavad [[Congaree jõgi|Congaree jõe]]. Columbia on elanike arvult [[Charleston (Lõuna-Carolina)|Charleston]]i järel osariigi suuruselt teine linn. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 136 632. Aastal 2010 oli elanikke 129 272. Columbia linnastus elab üle 830 000 inimese. Linn rajati [[1786]]. aastal, et asenda see Charlestoni asemel Lõuna-Carolina pealinnana. [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] ajal oli see transpordisõlm ja paljude [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|Konföderatsiooni]] organite keskus. [[1865]]. aastal vallutasid linna [[Unioon (Ameerika kodusõda)|Unioon]]i väed ja linn hävis tulekahjus peaaegu täielikult. Columbias valitseb pehmete talvede ning kuumade ja niiskete suvedega [[niiske lähistroopiline kliima]]. Columbias on mõõdetud Lõuna-Carolina kõrgeim õhutemperatuur – 45 °C (30. juunil 2012). Columbias on võrreldes muude samal laiuskraadil asuvate linnadega suvel kõrgemad õhutemperatuurid selle tõttu, et linn asub madalamal kõrgusel ja liivase Sandhillsi piirkonna südames, kus liivane maapind on veevaene ja soojeneb päikese käes kiiresti. Lisaks asub linn [[Atlandi ookean]]ist võrdlemisi kaugel, mille tõttu ei jõua ookeanilt kanduv niiskus sinna. Madalaim õhutemperatuur mõõdeti Columbias 14. veebruari [[1899]], mil oli −19 °C külma. Aasta keskmine sademete hulk on 1133 mm. Kõige enam sajab suvekuudel (keskmiselt 120–140 mm kuus). Kõige vähem sajab aprillis (67 mm). Coliumbia tähtsamad majandusharud on [[metallurgia]] ning kummi-, paberi-, kaabli- ja keemiatööstus. Linnas tegutsevad [[1801]]. aastal asutatud [[Lõuna-Carolina Ülikool]]. Columbial on seitse sõpruslinna: [[Kaiserslautern]] Saksamaal, [[Cluj-Napoca]] Rumeenias, [[Plovdiv]] Bulgaarias, [[Tšeljabinsk]] Venemaal, [[Yibin]] Hiinas, [[Accra]] Ghanas ja [[Taichung]] Taiwanis. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} * [http://www.columbiasc.net/ Linna lehekülg] [[Kategooria:Lõuna-Carolina linnad]] lfh2b48y252l4pza7682kublh7mxrp9 Arutelu:Olivia Newton-John 1 93916 6176261 6175741 2022-08-10T17:28:31Z Teomees 97479 wikitext text/x-wiki Käändelõpp on ainult "s", puuduolevaid tähti tähistab ülakoma... [[Kasutaja:Jürka|Jürka]] 12. juuli 2007, kell 16:03 (UTC) : Vaata [http://www.eki.ee/dict/qs2006/kohanimed.html ÕS-i]. Ülakoma ei tähista siin puuduolevaid tähti, vaid eraldab nime käändelõpust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. juuli 2007, kell 16:09 (UTC) ---- "Austraalia ordeni ohvitser" :Kas see on õige, või peaks olema "ordu"? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. august 2022, kell 12:10 (EEST) ::Peaks olema ordu...paranduse saaks teha Wikidata kaudu.[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 10. august 2022, kell 20:28 (EEST) Infokastist on puudu, et ta oli laulja. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. august 2022, kell 12:16 (EEST) ::Raamaturott ja Teomees tegid artiklis muudatusi ühel ajal. Tehnilisel põhjusel jäid Raamaturoti muudatused Teomehel kopeerimata, seepärast kommentaarid puudusid.[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 10. august 2022, kell 20:28 (EEST) f59ybr1b4f8445c90hjcgsfk5bkhf13 Maavalitsus 0 95473 6176287 6168784 2022-08-10T17:48:31Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib maakonna haldusorganist; Eestimaa kubermangu valitsuse kohta vaata artiklit [[Eesti Maavalitsus]]}} {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}} '''Maavalitsus''' on [[maakond|maakonna]] haldusorgan. Eestis olid 1989–1993 [[maakond|maakonnad]] [[Omavalitsus (haldusüksus)|omavalitsusliku staatusega haldusüksused]] ning igal maakonnal oli [[maakonnavolikogu]] ja [[maakonnavalitsus]]. Alates 1993. aastast on maavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavat [[maavanem]]at teenindav riigiasutus. 1993. aasta Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt oli omavalitsusüksuse, valla või linna omavalitsusorganid: linna/maa[[volikogu]] - kohaliku omavalitsusüksuse [[Esinduskogu|esinduskogu]], mis valiti valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel ja linna/maavalitsus, volikogu poolt moodustatav [[Täitevvõim|täitevorgan]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28501 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus], RT I 1993, 37, 558</ref>. Vallavanema ja linnapea õigus oli moodustada valitsus == Maavalitsuse ülesanded == Maavalitsuse ülesandeks oli: # riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; # riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt antud korraldustele ja määrustele; # maakonnas rahanduse, hariduse, kultuuri, spordi, muinsuskaitse, tervishoiu, sanitaarteenistuse, tööhõive, sotsiaalhoolduse, migratsiooni, ettevõtluse, statistika, riiklike registrite, side, riikliku transpordi, riiklike teede, keskkonnakaitse, maakorralduse, metsamajanduse, ehitusjärelevalve ja planeeringu, kapitaalehituse ning regionaalpoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28576 Maakonna valitsemiskorralduse seadus], RT I 1993, 51, 696</ref>. Eesti maavalitsuste ja [[maavanem]]ate tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/326092017002 Maavanemate teenistusest vabastamine], RT III, 26.09.2017, 2</ref> == Ajalugu == 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutise Valitsuse]] poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. Selle kohaselt liideti [[Eestimaa kubermang]]uga ka senised [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelsed alad: [[Tartu kreis|Tartu]], [[Võru kreis|Võru]], [[Viljandi kreis|Viljandi]], [[Pärnu kreis|Pärnu]] ja [[Saaremaa kreis]]. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi [[Seadusandlik võim|seadusandlikuks organiks]] saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks). Uue teise astme [[Kohalik omavalitsus|omavalitsus]]ena loodi maakonnaomavalitsus, maakondades tuli valida 7–15-liikmelised ajutised [[maakonnanõukogu]]d, mis olid algselt maakonnakomissarile nõuandjaks organiks. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. 15. juunil kehtestas Venemaa Ajutine Valitsus maakonnanõukogude valimise ajutise korra, mille kohaselt tuli valimised kõikjal läbi viia 24. ja 25. juunil 1917. Samadele päevadele määrati ka maanõukogu saadikute valimine maakondades. [[Maakonnanõukogu]]de avamine oli üleriigiliselt määratud 1. juulile. Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine, täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. 1927. aastal muudeti maakonnavalitsused, maavalitsusteks ja maakonnanõukogud, maavolikogudeks. {{vaata|maakonnanõukogu}}, ''maavalitsus'' Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse [[omavalitsusüksus]]te loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934</ref>. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid [[Kohtu- ja Siseministeerium]]ile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) maavolikogu, 2) maavanem, 3) maavalitsus ja 4) valla- ja linnavanemate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 maavolinikust. {{vaata|maavolikogu}}, ''maavalitsus'', ''[[maavanem]], [[linnavanem]]'' [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[Maakonnaseadus]]e järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja [[Eesti maakonnad|maakonnas]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/4 405. Maakonnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938</ref>. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik tuleb iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. Eesti omavalitsusorganite taastamisel, 1989. aasta [[Kohalike rahvasaadikute nõukogude valimisseadus]]e<ref>RT/89/26/ 346</ref> ja [[ENSV kohaliku omavalitsuse aluste seadus]]e<ref>ÜVT/89/34/ 517</ref> alusel valitud maakondade ja vabariikliku alluvusega linnade [[volikogu]]d asusid tegevusse 1. jaanuarist 1990, valdade, alevite ja linnade kui esmatasandi kohaliku omavalitsuse esindusorganid tegutsesid valimisjärgselt vastavate asutavate kogudena, vastavate valdade, alevite ja linnade omavalitsusliku staatuse kinnitamise hetkest aga volikogudena… 1. jaanuarist 1990 nimetati rajoonid (15 rajooni) maakondadeks. § 6. kohaselt kohaliku omavalitsuse organid olid: 1) volikogu (rahvasaadikute nõukogu); 2) valla-, alevi- ja maavanem ning linnapea (küla, alevi, rajooni ja linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees); 3) valla-, alevi-, maakonna- ja linnavalitsuse (küla, alevi, rajooni ja linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee); 4) revisjonikomisjon. § 12. kohaselt maavanem ja vabariikliku linna linnapea ning maakonna ja vabariikliku linna valitsuse juht vastutas volikogu ees volikogu otsuste täitmise eest, organiseeris riikliku poliitika elluviimist ja seaduste täitmise kontrolli vastavas maakonnas või vabariiklikus linnas ning vastutas selles osas Eesti NSV Ülemnõukogu ja valitsuse ees. == Maavalitsused Eestis == Eestis olid 2017. aastal, enne likvideerimist järgmised maavalitsused: * [[Harju maavalitsus]] * [[Hiiu maavalitsus]] * [[Ida-Viru maavalitsus]] * [[Jõgeva maavalitsus]] * [[Järva maavalitsus]] * [[Lääne maavalitsus]] * [[Lääne-Viru maavalitsus]] * [[Põlva maavalitsus]] * [[Pärnu maavalitsus]] * [[Rapla maavalitsus]] * [[Saare maavalitsus]] * [[Tartu maavalitsus]] * [[Valga maavalitsus]] * [[Viljandi maavalitsus]] * [[Võru maavalitsus]] ==Viited== {{viited}} == Vaata ka == *[[Eesti Maakondade Liit]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] nwr90pe6xqsbwdpa33fcx219l4z4bez Meeksi valla vapp 0 98709 6176356 5813248 2022-08-10T22:11:38Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Meeksi_valla_vapp.gif|thumb|150px|Meeksi valla vapp]] '''Meeksi valla vapp''' on [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] asunud endise [[Eesti valdade loend|Eesti haldusüksuse]] [[Meeksi vald|Meeksi valla]] [[vapp]]. Vapp kinnitati [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[2002]]. See oli kasutusel kuni 2017. aastal aset leidnud [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini, mille käigus ühines Meeksi vald Räpina ja Veriora valdadega. == Vapi kirjeldus == Sinisel kilbil [[Hõbe (heraldika)|hõbedane]] [[majakas]] [[Kuld (heraldika)|kuldse]] tule ja kahe musta aknaavaga ning lainelõikeline hõbedane vapitüvi kahe sinise [[kala]]ga 1+1. == Vaata ka == *[[Meeksi valla lipp]] *[[Tartu maakond]] == Välislingid == * [http://www.meeksi.ee/index.php?page=74& Meeksi valla sümboolika valla kodulehel] * [http://valitsus.ee/et/riigikantselei/riigi-ja-omavalitsuste-symbolid/omavalitsuste-symbolid Meeksi valla sümboolika Riigikantselei lehel] [[Kategooria:Eesti endiste valdade vapid]] [[Kategooria:Meeksi vald|Vapp]] mir7f5pqarfh5b2oxuhesqghi07vgtg Suurtükivägi 0 102774 6176489 6149896 2022-08-11T11:54:26Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[Pilt:TZ ART.svg|pisi|Suurtükiväe väeliigi (relvaliigi) [[NATO]] taktikaline põhitingmärk]] '''Suurtükivägi''' (vananenud termin ''artilleeria'') on [[relvaliik]], mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide tegevust [[kaudtuli|kaudtulega]] ja võidelda vastase suurtükiväeüksustega. Suurtükiväes teenivat sõjaväelast nimetatakse '''suurtükiväelaseks''' (vananenud termin ''artillerist''). Rahvusvaheline suurtükiväge tähistav sõna on ''artilleeria'', mis tuleneb vanast prantsuse keelest: ''artillier'' – ette valmistama, õhkima. Suurtükivägi on jalaväe ja ratsaväe järel üks vanimaid relvaliike. Suurtükiväe pearelv on [[suurtükk]]. Suurtükk on mürskudega tulistav relv, mille kaliiber on vähemalt 20&nbsp;mm.<ref name="ekv" /> Suurtükid on kasutusel nii [[õhutõrje]]s, [[tankivägi|tanki-]], [[lennuvägi|lennu-]] kui [[merevägi|mereväes]].<ref name="EE" /> Suurtükid on alates [[Tööstuslik pööre|tööstusrevolutsioonist]] kõige rohkem kahjusid tekitavad maaväe relvaliigid. Suurem osa lahingukaotustest [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]], [[esimene maailmasõda|esimeses]] ja [[teine maailmasõda|teises maailmasõjas]] olid põhjustatud suurtükivägede poolt. [[Jossif Stalin]] ütles 1944. aastal oma kõnes, et suurtükivägi on "sõjajumal".<ref name="oxford" /> == Suurtükiväe ajalugu ja traditsioonid == [[Pilt:Artillerie uebersicht von 1741.jpg|pisi|Suurtükiväeteemaline saksakeelne plakat 18. sajandist]] Esimesed suurtükiväelased olid käsitöölised, kes suurtükke valmistasid ja nendega lahingusse kaasa tulid või palgati. Algul kasutati suurtükiväge vaid otsesihtimisega laskmiseks. Nende eeliseks oli suur tulejõud ja püssidest palju suurem laskekaugus, suureks puuduseks oli aga nende kohmakus.<ref name="ajalugu" /> [[Napoleon I|Napoleon]] oli suurtükiväeohvitser. Ta oli üks esimesi [[kindral]]eid, kes oskas efektiivselt ära kasutada suurtükiväe koondtuld. Napoleon oli veendunud, et suurtükiväe tuletoetus aitab vähendada [[jalavägi|jalaväe]] kaotusi. 1815. aastaks oli Prantsuse suurtükiväest saanud üks professionaalsemaid suurtükiväeüksusi Euroopas. Tänu [[kindralleitnant]] [[Jean-Baptiste Gribeauval]]’le (1715–1789) oli Prantsuse suurtükivägi saanud juba enne [[Prantsuse revolutsioon|revolutsiooni]] (1789–1799) endale uued relvad ja doktriini. 1803. aastal viis Napoleon sisse muudatused suurtükiväes, vähendades kaliibrite arvu kolmelt erinevalt kahuri- ja ühelt haubitsamargilt kahele kahuri- ning ühele haubitsamargile. Suure tulejõu tähtsus sai sõjaväelaste hulgas iga lahinguga järjest selgemaks. See tõi kaasa olulisi muudatusi tulirelvade arengus ja nii asendati eestlaetav relv tagant laetava suurtükiga. Pärast Napoleoni sõdu lahingutes eestlaetavaid sileraudseid suurtükke massiliselt enam ei kasutatud.<ref name="TM" /> [[Pilt:Eestlaetav_suurtükkMG_2635.JPG|pisi|vasakul|Eestlaetav suurtükk Haapsalu linnuse varemete juures]] 19. sajandiks saavutasid suurtükid tänu tehnoloogia kiirele arengule mitme kilomeetrini ulatuva laskekauguse ja samaaegselt arenesid ka sidevahendid ([[telegraaf]], [[telefon]]). See lubas hakata rakendama suurtükiväge senise avatud tulepositsiooni asemel ka kaudse sihtimisega kinniselt tulepositsioonilt laskmiseks (kaudtuli). Kaudtule kasutamine ehk mürsu tulistamine tulepositsioonilt sihtmärki nägemata ulatub ilmselt tagasi 16. sajandisse.<ref name="kaudtuli" /> Varem oli kaudtuld kasutatud lahinguväljal näiteks 1759. aasta juulis [[Paltzigi lahing|Paltzigis]], kus vene suurtükivägi tulistas üle puulatvade,<ref name="dünaamika" /> ja [[Waterloo lahing]]us, kus Inglismaa kuninglik hobusuurtükivägi tulistas šrapnelli kaudselt Prantsuse üksuste vastu.<ref name="hobusuurtükk" /> Britid katsetasid kaudtule tehnikaid alates 1890. aastatest ning nemad said esimestena kasutada seda teooriat praktikas 1899. aastal, kui puhkes [[Teine buuri sõda|buuri sõda]].<ref name="evolutsioon" /> Kuna kaudse tule suunamine ja korrigeerimine osutus jalaväelastele esialgu üle jõu käivaks ülesandeks ja ka suurtükiväes oli vastav kogemus vähene, pidid [[suurtükipatarei]]de ülemad hakkama ise positsioonidest eespool oma patarei tuld juhtimas käima. Sellega seoses asutati patareide juhtimiseks tavaliselt patareiohvitseri või vanemohvitseri ametikoht. Tänapäeval on hakatud moodsamates armeedes sellest vanast traditsioonist seoses sõjaväehariduse, tehnika ja kommunikatsiooni arenguga vaikselt loobuma.<ref name="ajalugu" /> 20. sajandi algul tõusis aktuaalseks suurtükiväeluure teostamise vajadus. Algul kasutati vaenlase suurtükkide asukohtade määramiseks [[heliluure]]vahendeid, sajandi teisel poolel aga tulid kasutusele juba vastavad [[suurtükiväeluureradar]]id. Samuti võeti vaenlase tagala jälgimiseks ja tulejuhtimiseks kasutusele kerged mehitamata luurelennukid. 20. sajandi lõpukümnendeil hakati seoses side ja infotehnoloogia ning positsioneerimisvahendite arenguga välja töötama suurtükiväe ühendatud juhtimissüsteeme. Kuni 20. sajandi keskpaigani loeti laiemas mõistes suurtükiväeks ka [[kahur]]itega relvastatud [[tankitõrje]] ja õhutõrje relvaliike, mis on pärast II maailmasõda siiski täielikult eraldiseisva staatuse ja identiteedi omandanud.<ref name="ajalugu" /> Suurtükiväelaste [[kaitsepühak]] on [[püha Barbara]] 3. sajandist. Suurtükiväeüksustes tähistatakse püha Barbara päeva 4. detsembril.<ref name="ajalugu" /> == Relvastus == [[Pilt:Reservväelased õppusel suurtükist laskmas.jpg|pisi|Kirde kaitseringkonna reservväelased õppekogunemisel suurtükist ([[FH-70|Haubits FH-70]]) laskmas]] [[Kaliiber|Kaliibri]] järgi jaotatakse suurtükid väikese (20–75&nbsp;mm), keskmise (75–155&nbsp;mm) ja suurekaliibrilisteks (üle 155&nbsp;mm) relvadeks. Lisaks eristatakse raua pikkuse ja kaliibri suhte ning maksimaalse tõstenurga järgi kahureid, [[haubits]]aid ja [[müüser|mortiire]]. Suurekaliibrilisi suurtükke saab kasutada ka [[tuumapomm|tuumamürskude]] tulistamiseks.<ref name="EE" /> Tänapäeval kuuluvad suurtükiväe relvastusse põhiliselt kahurid, haubitsad, [[mitmelasuline raketiheitja|mitmelasulised raketiheitjad]], [[suurtükiväeluure]] läbiviimise vahendid. Varem on suurtükiväe relvastusse kuulunud ka mortiirid, mis on tänapäeval asendatud [[miinipilduja]]tega jalaväes.<ref name="ekv" /><ref name="kaudtuli" /> Välja on arendatud põhiliselt kahte liiki suurtükke: järelveetavaid ehk [[välisuurtükk]]e, mida kasutati peamiselt statsionaarselt nii ründe- kui ka kaitselahingutes; ja iseliikuvaid suurtükke ehk [[liikursuurtükk]]e, mis kavandati liikuvate üksuste koosseisu, et tagada pidev [[tuletoetus]]. Need mõjutused on suunanud suurtükiväemoona, -süsteemide, taktika ja manöövrite arengut kuni tänapäevani, pakkudes tuletoetust alates 100 meetrist kuni mandritevaheliste vahemaadeni [[ballistiline rakett|ballistiliste rakettidega]]. Ainus lahing, millest suurtükivägi ei saa osa võtta, on lähivõitlus, välja arvatud võimaliku erandina suurtükiväe luureüksused.<ref name="luure" /> Suurtükiväe relvastust jaotatakse põhiliselt selle järgi, mis kiirusega nad mürske tulistavad. Suurtükkide tüübid: * Välisuurtükid ** jalaväe toetuse kahurid: otseselt toetavad jalaväeüksusi ** mäestikes kasutatavad kahurid: kergekaalulised relvad, mida saab transportida raskel maastikul ** välikahurid: pikkadele vahemaadele laskmise võimekusega ** haubitsad: võimelik lasta suure nurga alt, kõige sagedamini kasutatavad kaudtulerelvad ** kahurhaubitsad: võimalik lasta nii väikese kui suure nurga alt, pika relvarauaga ** mortiirid: tavaliselt lühikese relvarauaga, kõrge laskmistrajektooriga relvad, mis arendati välja kaudtule laskmiseks ** tankitõrjesuurtükid: relvad, mis on arendatud välja tankide ründamiseks, tavaliselt liikuvad ** õhutõrjesuurtükid: relvad, mis on arendatud välja lennuvahendite ründamiseks maa pealt, tavaliselt liikuvad. Mõned neist olid sobilikud nii õhu- kui tankitõrjes kasutamiseks. Näiteks teise maailmasõja aegne Saksa 88&nbsp;mm kahur ** [[raketiheitja]]d: mürsu asemel tulistavad rakette * Motoriseeritud suurtükid: suurtükiväetraktoritel veetavad või abijõuallikale (APU) paigaldatud * Iseliikuvad ehk liikursuurtükid: masinatele paigaldatud tavaliselt kahurid, mortiirid või kahurhaubitsad * [[Raudteesuurtükk|Raudteesuurtükid]]: suurekaliibrilised relvad, mis on paigaldatud spetsiaalsetele raudteevagunitele * Mereväesuurtükid: sõjalaevadele paigaldatud kahurid, mida kasutati kas teiste laevade vastu või maavägede toetuseks. Tavaliselt pika relvarauaga, madala trajektoori ja suure lennukiirusega mürskude tulistamiseks, mis arendati esialgselt välja otsetule andmiseks * Rannikusuurtükid: fikseeritud positsioonidel relvad, mis on mõeldud mingi kindla piirkonna, tavaliselt ranniku kaitseks == Suurtükiväe tegevuse alused == [[Pilt:Arty Call for Fire 1.jpg|pisi|Suurtükiväe tuleülesande täitmise protsessi põhimõtteline skeem]] Suurtükiväe ülesanne on toetada lahinguüksuste tegevust kaudtulega.<ref name="ekv" /> Suurtükiväe eesmärk on vaenlase elavjõu tegevuse neutraliseerimine ja tema kaitseorganite purustamine. Suurtükivägi püüab luua lahingus olukorra, milles teistel väeliikidel on võimalik minimaalsete kaotustega oma lahinguülesannet täita. Suurtükivägi tegutseb lahingus alati teiste väeliikidega lahutamatult koos.<ref name="muuseum" /> '''Suurtükiväe tugevused:''' * suurtükiväe tule võimsus ja suur purustusjõud * tule üleüldine täpsus * tuleavamiskiirus * tegutseb suurtel kaugustel ja suhteliselt laial rindel * tule koondamise ja hajutamise võime * tegutseb pea igasugusel maastikul * suurtükiväetuli mõjub rusuvalt vaenuvägede meeleolule * tegutseb edukalt õhuvaenlase vastu * kiire positsioonivahetus väikeste paindlike tuleüksustega * vaenlase suurtükiväesüsteemide avastamise ja mahasurumise võimekus * topogeodeetiliste ja ballistiliste ettevalmistuste kiirus ning täpsus <ref name="muuseum" /><ref name="juhend" /> '''Suurtükiväe nõrkused:''' * ei saa iseseisvalt lahingut lõpuotsuseni viia * rännakul kaitseta * tegevuse tagajärjed sõltuvad vaatluse võimalustest <ref name="muuseum" /> Suurtükivägi täidab tuleülesandeid vastavalt ette valmistatud [[tulepositsioon]]idelt. Tänapäeva suurtükiväe tegevuse juhtimine toimub integreeritud positsioneerimise, laskeandmete arvutuse ja edastamise süsteemi abil. Suurtükiväele edastavad tuletellimused [[tulejuht|tulejuhid]], kes võivad kuuluda orgaaniliselt kas suurtükiväe enda või lahinguüksuste koosseisu, sõltuvalt antud riigi kaudtulesüsteemi iseärasustest. [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväes]] kuuluvad tulejuhtimisallüksused lahinguüksuse koosseisu.<ref name="juhend" /> ''' Suurtükiväe ülesanded ''' * Taktikalised ülesanded: ** lahingu alguses sundida kaugtulega vastast peatuma ja lahinguolukorda üle minema ** asuda võitlusse vaenlase suurtükiväega, kui see on võimalik ** toetada tulega oma jalaväe lähenemist vastasele ** valmistada tulega ette rünnakut ** rünnakut tulega toetada ** rünnakul ette tulevate takistustega võitlemine ** taganevat vaenlast tule ja liikumisega taga ajada ** kaitsta oma vägede taganemist ** võidelda õhuvaenlasega <ref name="muuseum" /> * Tehnilised ülesanded: ** millistele kohtadele vastase jalaväe positsioonidel tuld juhtida ** kuidas korraldada võitlust vaenlase suurtükiväega ** tule juhtimine ja koondamine vastase tuleallikate peale ** tõkete purustamine ** tule koondamiste, kontsentreerimiste ja tulerullide korraldamine ** tõkketuli kaitsmisel ** võitlus [[soomuk|soomusmasinate]] vastu ** võitlus lennumasinate vastu ** vaenlase tagala tulistamise kavandamine <ref name="muuseum" /> '''Suurtükiväe liikuvus''' Suurtükiväe liikuvus on oluline tegur ning see võiks olla võimalikult suur. Vahet tuleb teha taktikalise ja strateegilise liikuvuse vahel. Taktikaline liikuvus tähendab võimalust ühel ja samal lahinguväljal kergelt ühelt positsioonilt teisele üle minna. Strateegiline liikuvus seisneb liikumises ühelt lahinguväljalt teisele ehk suurtele kaugustele. Taktikaline liikuvus oleneb relvasüsteemide üldkaalust, strateegiline liikuvus rohkem liikumisvahenditest.<ref name="muuseum" /> '''Suurtükkide kasutus liigituse järgi''' Kergeid suurtükke (kaliibriga 20–75&nbsp;mm) kasutatakse vaenlase elavjõu, [[kuulipilduja]]te, suurtükiväe, [[tank]]ide ja soomukite vastu ning ka traattõkete purustamiseks. Samuti võib nendega kergeid kaitseehitisi hävitada. Kergeid haubitsaid kasutatakse kaevikute, [[blindaaž]]ide ja toetuspunktide purustamiseks, suurtükiväe vastu ja järskude kallakute tulistamiseks. Raskeid suurtükke kasutatakse suurtükiväe ja tähtsamate punktide vastu vaenlase tagalas, nagu staabid, suuremad koonduskohad, teede sõlmed, raudteejaamad, sillad. Raskeid haubitsaid kasutatakse suuremate kaitseehitiste ja tugevate blindaažide purustamiseks ning suurtükiväe vastu.<ref name="muuseum" /> == Vaata ka == * [[Suurtükiväekool]] * [[Suurtükiväepataljon]] * [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ekv">[http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/maavagi/1-jalavaebrigaad/suurtykivaepataljon Suurtükiväepataljon], Eesti Kaitseväe kodulehekülg</ref> <ref name="EE">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/suurt%C3%BCkk2 Suurtükk], Eesti entsüklopeedia</ref> <ref name="oxford">Christopher Bellamy. ''Oxford Companion to Military History: artillery'', Oxford University Press, 2001.</ref> <ref name="ajalugu">Jeff Kinard. ''Artillery: An Illustrated History of it's Impact'', Santa Barbara, California, 2007.</ref> <ref name="TM">[https://web.archive.org/web/20160305113135/http://www.tehnikamaailm.ee/suurtukid-napoleoni-sodades/ Suurtükid Napoleoni sõdades], Tehnikamaailm</ref> <ref name="kaudtuli">Oliver Frederick Gillilan Hogg. ''Artillery: its origin, heyday, and decline'', Archon Books, 1970.</ref> <ref name="dünaamika">Knox, MacGregor; Murray, Williamson. ''The Dynamics of Military Revolution'', New York: Cambridge University Press, 2001.</ref> <ref name="hobusuurtükk">Perret, Brian. ''Against All Odds!: Dramatic Last Stand Actions'', Cassell , 2000.</ref> <ref name="evolutsioon">Frank W. Sweet. ''The Evolution of Indirect Fire'', Backintyme, 2000.</ref> <ref name="luure">Šotnar, Jiří; Carbol, Michal; Blaha, Martin. ''Modernization of artillery reconnaissance '', INASE. Applied Mathematics, Computational Science and Engineering, 2014.</ref> <ref name="muuseum">[http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2015/01/Suurtykivagi_tema_otstarve_omadused_ja_ylesanded_1925.pdf Suurtükivägi, tema otstarve, omadused ja ülesanded. Kindralstaabi VI osakonna väljaanne. Tallinn 1925] KVÜÕA muuseumi kodulehelt</ref> <ref name="juhend">Kaarel Mäesalu, Feliks Roodvee. Suurtükiväe ja miinipildujaüksuste tulejuhtimise juhend. Tapa Väljaõppekeskuse suurtükiväegrupp, 2007.</ref> }} == Välislingid == * [http://www.saaremaamuuseum.ee/muuseum/teenused/suurtukk-kotkas/ Eesti vanim lahinguolukorras suurtükk asub Kuressaares] * [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika/relvad/ Eesti kaitseväes kasutatavad relvad] * [http://www.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a134349.pdf Välisuurtüki kahurite relvasüsteemide ja laskemoona käsiraamat] (inglise keeles) * [http://www.enemyforces.net/artillery.htm Erinevate suurtükkide kirjeldused ja taktikalis-tehnilised andmed] (inglise keeles) * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:128014 Suurtükiväe-eeskiri. II osa, Raske suurtükivägi. Kaitsevägede Staabi VI osakond. 1935] * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:123189 Suurtükiväe eeskiri. III osa, Soomusrongide suurtükivägi. Kaitsevägede Staabi VI osakond. 1934] [[Kategooria:Maavägi]] gv7sv07ddamg4n8tc5f9s116n5fvjjv Tartu linnavolikogu 0 105328 6176218 6165436 2022-08-10T14:57:55Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast esinduskogu | nimi = Tartu linnavolikogu | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = ''Ametikoht täitmata'' | juht_partei = | juht2_nimetus = Aseesimees | juht2_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | juht3_nimetus = Aseesimees | juht2_nimi = [[Reno Laidre]] | kohti = 49 | kohtade_jaotus1 = Composition of Tartu city council.svg | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (29)''' * {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (19)}} * {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (5)}} * {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (5)}} '''Opositsioon (20)''' * {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (8)}} * {{Legend|#2F2A95|[[Eesti 200]] (8)}} * {{Legend|#CCCCCC|Fraktsioonitud saadikud (4)}} | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 8 alalist komisjoni|Arengu- ja planeerimiskomisjon|Hariduskomisjon|Keskkonnakomisjon|Kultuurikomisjon|Majanduskomisjon|Rahanduskomisjon|Revisjonikomisjon|Sotsiaalkomisjon}} | valimissüsteem = [[Võrdeline valimissüsteem|Proportsionaalne]] | viimased_valimised = [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|17. oktoober 2021]] | järgmised_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]] | volituste_kestus = Neli aastat | veebileht = https://tartu.ee/et/volikogu-uldinfo | kooseis = 10. Tartu linnavolikogu | kogunemispaik1 = [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] konverentsisaal | juht2_valimised = 16. november 2021 }}'''Tartu Linnavolikogu''' on 49-liikmeline esindusorgan, mille ülesanne on [[Tartu]] linna elu korraldamine vastavasisuliste otsuste vastuvõtmise teel. Otsuste täideviimine on delegeeritud [[Tartu linnavalitsus]]ele. Linnavolikogu liikmed valitakse iga nelja aasta tagant oktoobri kolmandal pühapäeval toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Volikogu liikmed on omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatud ja juhinduvad oma tegevuses seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. Volikogu ainupädevuses on muuhulgas linna arengukava, eelarvestrateegia ja linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, kohalike maksude kehtestamine, toetuste andmise ja teenuste osutamise kordade kehtestamine, laenude võtmine ja paljud teised küsimused. Linnavolikogu liikmete arvu määrab eelmine volikogu koosseis, Tartu-suuruses linnas peab volikogus olema vähemalt 31 liiget. Alates 1989. aastal toimunud valimistest on Tartu volikogu olnud 49-liikmeline. Tartu volikogu töökorraldus on määratletud "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse"<ref>{{netiviide | URL =http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=908876&searchCurrent | Pealkiri =Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Elektrooniline Riigi Teataja | Aeg =01.09.2007 | Koht = | Väljaandja = | online =14.10.2007 | Keel =eesti }}</ref> ja [[Tartu linna põhimäärus]]ega. Pärast haldusreformi on 1. novembrist 2017 alates Tartu linna osa ka Tähtvere vald.<ref name="IX_volikogu">{{netiviide|Pealkiri=Volikogu liikmed|Väljaandja=Tartu linn|Aeg=2019-06-17|URL=https://www.tartu.ee/et/volikogu/liikmed|online=2019-06-19}}</ref> ==Koosseisud== Igas koosseisus on liikmeskond esimehega, eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid. Tartu linnavolikogul on pärast Eesti iseseisvuse taastamist olnud kümme koosseisu: *Tartu linnavolikogu I koosseis (kuni [[17. oktoober|17.oktoobrini]] [[1993]]) – esimees [[Aino-Eevi Lukas]]<ref name="Lukas">{{netiviide |Pealkiri=Tartu medali kavaler Aino-Eevi Lukas |Väljaandja=Tartu Linna |Aeg=2006-06-13 |URL=https://www.tartu.ee/en/node/5116 |online=2019-06-19}}</ref> *Tartu linnavolikogu II koosseis ([[17. oktoober]] [[1993]] – [[20. oktoober]] [[1996]]) – esimees [[Ants Veetõusme]] ([[Tuleviku Eesti Erakond]]) *Tartu linnavolikogu III koosseis ([[20. oktoober]] [[1996]] – [[17. oktoober]] [[1999]]) – esimees [[Väino Kull]] ([[Koonderakond]]) *Tartu linnavolikogu IV koosseis ([[17. oktoober]] [[1999]] – [[30. oktoober]] [[2002]]) – esimees [[Peeter Tulviste]] ([[Res Publica]]) ja [[Aadu Must]] (Keskerakond) *Tartu linnavolikogu V koosseis ([[30. oktoober]] [[2002]] – [[31. oktoober]] [[2005]]) – esimees Aadu Must *[[Tartu linnavolikogu 6. koosseis|Tartu linnavolikogu VI koosseis]] (1. november 2005 – 27. oktoober 2009) – esimehed Aadu Must ja [[Olev Raju]] (Keskerakond) *Tartu linnavolikogu VII koosseis (27. oktoober 2009 – [[29. oktoober]] [[2013]]) – esimehed Aadu Must, [[Vladimir Šokman]] (Keskerakond) ja [[Mihhail Lotman]] ([[Isamaa ja Res Publica Liit]]) *[[Tartu linnavolikogu 8. koosseis|Tartu linnavolikogu VIII koosseis]] (29. oktoober 2013 – 31. oktoober 2017) – esimehed Aadu Must ja Vladimir Šokman (Keskerakond) *[[Tartu linnavolikogu 9. koosseis|Tartu linnavolikogu IX koosseis]] (1. november 2017 – oktoober 2021) – esimehed Aadu Must (Keskerakond) ja [[Ene Ergma]] ([[Reformierakond]]) *Tartu linnavolikogu X koosseis (alates oktoobrist 2021) ===X koosseis=== 2021. aasta kohalike valimiste tulemustena sai Reformierakond 19, EKRE ja Eesti 200 kumbki 8, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond kumbki 5 ja Keskerakond 4 mandaati. Kokku anti valimistel Tartu linnas 40 381 häält ning 5% künnis oli 2019 häält. Reformierakond, SDE ja Isamaa sõlmitud koalitsioonilepingu järgi saaks Tartu linnavolikogu esimeheks Tõnis Lukas (Isamaa). Reformierakond saab volikogu aseesimehe positsiooni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni, majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja kultuurikomisjoni esimeeste positsioonid. Sotsiaaldemokraatlik Erakond saaks volikogus sotsiaalkomisjoni ja keskkonnakomisjoni esimehe ning Isamaa hariduskomisjoni esimehe kohad.<ref>{{Netiviide|autor=Ots, Mait|url=https://www.err.ee/1608391709/selgusid-tartu-linnavalitsuse-uue-koosseisu-kandidaadid|pealkiri=Selgusid Tartu linnavalitsuse uue koosseisu kandidaadid|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=4. november 2021}}</ref> ===Komisjonid=== [[17. november|17. novembril]] [[2005]] otsustas Tartu linnavolikogu 6. [[volikogu koosseis|koosseis]] moodustada üheksa alatist [[volikogu komisjon|komisjoni]]: *Arengu- ja planeerimiskomisjon *Hariduskomisjon *Kultuurikomisjon *Linnamajanduskomisjon *Linnavarakomisjon *Rahanduskomisjon *Revisjonikomisjon *Sotsiaalkomisjon *Õigus- ja korrakaitsekomisjon ==Vaata ka== *[[Tartu linnavalitsus]] *[[Tartu linnavolikogu 9. koosseis]] *[[Tartu linnavolikogu 6. koosseis]] *[[Tartu linnavolikogu 8. koosseis]] * [[Tartu linnavolinike loend (1927)]] * [[Tartu linnavolinike loend (1930)]] *[[Tartu linnavolinike loend (1934)]] *[[Tartu linnavolinike loend (1939)]] *[[Volikogu]] ==Viited== <references/> ==Välislingid== *[http://www.tartu.ee/et/volikogu-uldinfo Tartu linnavolikogu] [[Kategooria:Tartu organisatsioonid|Volikogu]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] [[Kategooria:Tartu Linnavolikogu| ]] mc5jwd8hzp6r65x4dgitztuz3pllvel Linnavalitsus 0 105369 6176280 5328858 2022-08-10T17:41:16Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] wikitext text/x-wiki '''Linnavalitsus''' on [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e ([[linn]]a) võimuorgan, mis teostab oma haldusalas olevas linnas [[täitevvõim]]u. ==Linnavalitsus Eestis== [[Pilt:Võru linnavalituse hoone.JPG|pisi|Linnavalitsus asub tavaliselt eraldiseisvas linnavalitsuse hoones. [[Võru]] linnavalitsuse hoone sissepääs]] Linnavalitsus on kohaliku omavalitsuse organina sama staatuse ja õigustega kui [[vallavalitsus]]. Oma valitsust ei ole [[vallasisene linn|vallasisestel linnadel]]. Linnavalitsuse õigusi ja töö põhimõtteid reguleerib "[[Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus]]". [[Linnavolikogu]] valib [[linnapea]] ja annab talle volituse moodustada linnavalitsus, mille kinnitab ametisse volikogu. Volikogu uue koosseisu esimesel istungil esitab valitsus lahkumispalve ja valitsuse volitused kestavad kuni uue valitsuse ametisseasumiseni. === Linnavalitsuse mõiste definitsioon === Linnavalitsust tuleb lugeda haldusorganiteks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 mõttes. Need on ametiasutused, millel on struktuuriüksused nagu ametid, teenistused, osakonnad jt, mis on organisatsiooniliselt ja ruumiliselt (nt linnaosavalitsuse puhul) eraldatud<ref>K. Merusk, I. Koolmeister. Op. Cit., lk 75.</ref>. Linnavalitsust võib defineerida kui volikogu poolt moodustatud täitevorganit. Põhiseaduse § 155 lõige 1 nimetab kohaliku omavalitsuse üksustena valdu ja linnu. Linnade tööd juhib volikogu poolt moodustatud valitsus. Lisaks on tagatud ka võimude lahusus, mis ilmneb asjaolust, et volikogu, mis on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt ning volikogu omakorda moodustab valitsuse, mis on täitevorganiks. === Linnavalitsuse moodustamine === Linnapea valimine toimub volikogu kaudu, mis toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS) ja linna põhimääruses sätestatud tingimustele. Linnapea valitakse kuni neljaks aastaks<ref>KOKS § 27</ref>. Alates valituks osutamise päevast on linnapeal volitus moodustada valitsus<ref>KOKS § 28 lg 1</ref> ning linnapõhimääruses sätestatakse valitsuse moodustamise üksikasjalik kord<ref>KOKS § 28, lg 2</ref>. Linnapea saab seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused ametisse kinnitamise päevast<ref>KOKS § 28, lg 3</ref>. Valitsuse volituste kehtimise korra järgselt saab linnavalitsus oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Lahkumise korral esitab valitsus lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Lahkumispalve esitamisele järgneb linnavalitsuse ülesannete täitmine kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.<ref>KOKS § 29</ref> === Linnavalitsuse juhtimine === Valitsuse kui ametiasutuse juhiks on linnapea.<ref>Olle, V. (2014). Kohaliku omavalitsuse õigus: I osa. Tallinn: Juura, lk 102</ref> Valitsustel on õigus välja anda linnapea korraldustena üksikakte ning linnavalitsuse määrustena üldakte<ref>KOKS § 7 lg 1-2</ref>. Linnavalitsuse kui ametiasutuse juhtimine rajaneb monokraatsel süsteemil, mis toimub valitsuse (ametiasutusena) struktuuriüksuste vahetu juhtimise kaudu. Linnapead esitavad linnavalitsusele ametisse nimetamiseks linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teevad valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta ning teostavad tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti<ref>KOKS § 50 lg 1 p 7</ref>. Linnavalitsuse pädevuse hulka kuuluvad: #volikogus arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; #kohaliku elu küsimuste lahendamine ja korraldamine, mis volikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; #kohaliku elu küsimuste lahendamine, mis ei kuulu volikogu pädevusse.<ref>KOKS § 30 lg 1 -3</ref> Linnavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.<ref>KOKS § 30, lg 4</ref> Samuti võib linna sees olla veel teinegi valitsus – linnaosavalitsus. Linnaosade moodustamine ja lõpetamine on ainult elanike valitud volikogu pädevuses<ref>KOKS § 22 lg 1 p 11</ref>. Eelnevalt nimetatud üksusi juhivad linnaosavanemad. Linnaosa ning selle valitsus võivad anda välja ka haldusakte<ref>HMS § 8 lg 2 põhimõtte järgi</ref>, kuid üldaktide, so määruste andmise õigust, linnaosa valitsusel ei ole.<ref>KOKS § 57 lg 2</ref> ==Vaata ka== *[[Volikogu]] *[[Omavalitsus]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.riigiteataja.ee/akt/782508?leiaKehtiv Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus] Elektrooniline Riigi Teataja *[https://www.eesti.ee/est/kontaktid/linnavalitsused_1 Linnavalitsuste kontaktid] eesti.ee [[Kategooria:Riik]] [[Kategooria:Valitsemine]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] 1zxhb1vbvu7udo24uudi1cmh1x2plq8 6176283 6176280 2022-08-10T17:44:58Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Linnavalitsus''' on [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e ([[linn]]a) võimuorgan, mis teostab oma haldusalas olevas linnas [[täitevvõim]]u. ==Linnavalitsus Eestis== [[Pilt:Võru linnavalituse hoone.JPG|pisi|Linnavalitsus asub tavaliselt eraldiseisvas linnavalitsuse hoones. [[Võru]] [[Võru linnavalitsus|linnavalitsus]]e hoone sissepääs]] Linnavalitsus on kohaliku omavalitsuse organina sama staatuse ja õigustega kui [[vallavalitsus]]. Oma valitsust ei ole [[vallasisene linn|vallasisestel linnadel]]. Linnavalitsuse õigusi ja töö põhimõtteid reguleerib "[[Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus]]". [[Linnavolikogu]] valib [[linnapea]] ja annab talle volituse moodustada linnavalitsus, mille kinnitab ametisse volikogu. Volikogu uue koosseisu esimesel istungil esitab valitsus lahkumispalve ja valitsuse volitused kestavad kuni uue valitsuse ametisseasumiseni. === Linnavalitsuse mõiste definitsioon === Linnavalitsust tuleb lugeda haldusorganiteks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 mõttes. Need on ametiasutused, millel on struktuuriüksused nagu ametid, teenistused, osakonnad jt, mis on organisatsiooniliselt ja ruumiliselt (nt linnaosavalitsuse puhul) eraldatud<ref>K. Merusk, I. Koolmeister. Op. Cit., lk 75.</ref>. Linnavalitsust võib defineerida kui volikogu poolt moodustatud täitevorganit. Põhiseaduse § 155 lõige 1 nimetab kohaliku omavalitsuse üksustena valdu ja linnu. Linnade tööd juhib volikogu poolt moodustatud valitsus. Lisaks on tagatud ka võimude lahusus, mis ilmneb asjaolust, et volikogu, mis on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt ning volikogu omakorda moodustab valitsuse, mis on täitevorganiks. === Linnavalitsuse moodustamine === Linnapea valimine toimub volikogu kaudu, mis toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS) ja linna põhimääruses sätestatud tingimustele. Linnapea valitakse kuni neljaks aastaks<ref>KOKS § 27</ref>. Alates valituks osutamise päevast on linnapeal volitus moodustada valitsus<ref>KOKS § 28 lg 1</ref> ning linnapõhimääruses sätestatakse valitsuse moodustamise üksikasjalik kord<ref>KOKS § 28, lg 2</ref>. Linnapea saab seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused ametisse kinnitamise päevast<ref>KOKS § 28, lg 3</ref>. Valitsuse volituste kehtimise korra järgselt saab linnavalitsus oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Lahkumise korral esitab valitsus lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Lahkumispalve esitamisele järgneb linnavalitsuse ülesannete täitmine kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.<ref>KOKS § 29</ref> === Linnavalitsuse juhtimine === Valitsuse kui ametiasutuse juhiks on linnapea.<ref>Olle, V. (2014). Kohaliku omavalitsuse õigus: I osa. Tallinn: Juura, lk 102</ref> Valitsustel on õigus välja anda linnapea korraldustena üksikakte ning linnavalitsuse määrustena üldakte<ref>KOKS § 7 lg 1-2</ref>. Linnavalitsuse kui ametiasutuse juhtimine rajaneb monokraatsel süsteemil, mis toimub valitsuse (ametiasutusena) struktuuriüksuste vahetu juhtimise kaudu. Linnapead esitavad linnavalitsusele ametisse nimetamiseks linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teevad valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta ning teostavad tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti<ref>KOKS § 50 lg 1 p 7</ref>. Linnavalitsuse pädevuse hulka kuuluvad: #volikogus arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; #kohaliku elu küsimuste lahendamine ja korraldamine, mis volikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; #kohaliku elu küsimuste lahendamine, mis ei kuulu volikogu pädevusse.<ref>KOKS § 30 lg 1 -3</ref> Linnavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.<ref>KOKS § 30, lg 4</ref> Samuti võib linna sees olla veel teinegi valitsus – linnaosavalitsus. Linnaosade moodustamine ja lõpetamine on ainult elanike valitud volikogu pädevuses<ref>KOKS § 22 lg 1 p 11</ref>. Eelnevalt nimetatud üksusi juhivad linnaosavanemad. Linnaosa ning selle valitsus võivad anda välja ka haldusakte<ref>HMS § 8 lg 2 põhimõtte järgi</ref>, kuid üldaktide, so määruste andmise õigust, linnaosa valitsusel ei ole.<ref>KOKS § 57 lg 2</ref> ==Vaata ka== *[[Volikogu]] *[[Omavalitsus]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.riigiteataja.ee/akt/782508?leiaKehtiv Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus] Elektrooniline Riigi Teataja *[https://www.eesti.ee/est/kontaktid/linnavalitsused_1 Linnavalitsuste kontaktid] eesti.ee [[Kategooria:Riik]] [[Kategooria:Valitsemine]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] 1achec525poj73h6rudydvak16txgjk Chelsea FC 0 106711 6176419 6055810 2022-08-11T07:59:59Z KungFuDuck 33833 /* Mängijad */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Chelsea | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Chelsea Football Club | hüüdnimi = ''The Pensioners'' (kuni 1952)<br />''The Blues'' | lühend = | asutatud = 10. märtsil 1905 | väljak = [[Stamford Bridge]], [[London]] | mahutavus = 40 834 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = [[Bruce Buck]] | omanik = [[Roman Abramovitš]] | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Thomas Tuchel ]] | liiga = [[Premier League]] | hooaeg = [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020–21]] | positsioon = 4. koht | muster_la1= _chelsea2021h|muster_b1= _chelsea2021h|muster_ra1= _chelsea2021h|muster_sh1 = _chelsea2021h|muster_so1 = | vasakkäsi1=0000FF |kere1=0000FF |paremkäsi1=0000FF |püksid1=0000FF |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_chelsea2021a|muster_b2= _chelsea2021a|muster_ra2=_chelsea2021a|muster_sh2 =_chelsea2021a|muster_so2 = | vasakkäsi2=BCD3E7 |kere2=BCD3E7 |paremkäsi2=BCD3E7 |püksid2=BCD3E7 |sokid2=0000FF | veeb = http://www.chelseafc.com/home | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Chelsea FC''' on [[1905]]. aastal asutatud [[Inglismaa]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[London]]is. Klubi kodustaadion on algusest peale olnud [[1877]]. aastal valminud [[Stamford Bridge]], mis ei asu [[Chelsea]] linnaosas, nagu nime järgi võiks arvata, vaid hoopis naaberlinnaosas [[Fulham]]is. Chelsea on kuuekordne Inglismaa [[Premier League]]'i meister, kaheksakordne [[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|Inglismaa karikavõistluste]] ja viiekordne [[Inglismaa liiga karikas|Inglismaa liiga karika]] võitja. Esimese tõelise edu saavutas Chelsea jalgpalliklubi 1955. aastal, mil tuldi Inglismaa jalgpalli [[Inglismaa jalgpalli 1. liiga|1. liiga]] meistriks. Tol ajal oli see Inglismaa kõrgeim liiga. Kuni 2000. aastateni õnnestus Chelseal saavutada vaid üksikuid võite. Pärast vene ärimehe [[Roman Abramovitš]]i omandusse minekut [[2003]]. aastal on Chelsea FC tulnud viis korda Premier League'i meistriks hooaegadel [[Premier League'i hooaeg 2004–2005|2004–05]], [[Premier League'i hooaeg 2005–2006|2005–06]], [[Premier League'i hooaeg 2009–2010|2009–10]], [[Premier League'i hooaeg 2014–2015|2014–15]] ja [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]]. Chelsea on võitnud [[UEFA Meistrite Liiga]] hooaegadel [[UEFA Meistrite Liiga 2011–2012|2011–12]] ja [[UEFA Meistrite Liiga 2020–2021|2020–21]] ning [[UEFA Euroopa Liiga]] hooaegadel [[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|2012–13]] ja [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–19]]. ==Ajalugu== Aastal [[2003]] ostis Chelsea vene ärimees [[Roman Abramovitš]].<ref>[http://www.ohtuleht.ee/142555 Tšuktšimaa kuberner Roman Abramovitš ostis üle poole Chelsea aktsiatest]</ref> Ta hankis meeskonda suurte summade eest uusi tippmängijaid. Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2004–2005|2004–2005]] oli klubi peatreeneriks portugallane [[José Mourinho]],<ref>[http://sport.delfi.ee/archive/chelsea-peatreeneriks-sai-jose-mourinho.d?id=7953545 Chelsea peatreeneriks sai Jose Mourinho]</ref> kes viis klubi esimese meistritiitlini 50 aasta jooksul. Mourinho käe all jõudis Chelsea kahe meistritiitlini, kahe liiga karikavõiduni ja ühe [[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|FA Cupi võiduni]]. [[20. september|20. septembril]] [[2007]] teatas Mourinho peatreeneri kohalt tagasiastumisest. Ajakirjanduses olid juba mõnda aega levinud oletused Mourinho ja Abramovitsi halbade suhete kohta. 9. veebruaril [[2009]] teatas klubi, et vallandab 2008. aasta juulist peatreenerina töötanud brasiillase [[Luiz Felipe Scolari]]. Uueks peatreeneriks sai [[Guus Hiddink]]. Hollandlane viis klubi [[UEFA Meistrite Liiga]] poolfinaali, kus tuli mängida [[Barcelona FC|Barcelona]]ga. Esimene kohtumine peeti [[Camp Nou]]l, kus mäng jäi 0:0 viiki. Teises, [[Stamford Bridge|Stamford Bridge']]l toimunud ja 1:1 viigiga lõppenud mängus lõi [[Andrés Iniesta]] Barcelona viigivärava alles 93. minutil. Hiddinki ajal jõudis Chelsea ka FA Cupi finaali ning finaalkohtumises saavutatud võit tõi Hiddinkile kui Chelsea peatreenerile tema ainsa tiitli. Samas viis ta Chelsea kolmandale kohale Premier League'is. Kaks päeva pärast hooaja lõppu teatati Guus Hiddinki lahkumisest ja uueks peatreeneriks sai [[AC Milan]]i endine peatreener [[Carlo Ancelotti]]. Ancelotti esimene saavutus oli võita World Football Challenge, kus mängiti klubidega AC Milan, [[Milano Internazionale]], [[Club América]] ja [[Seattle Sounders FC|Seattle Sounders]]. Chelsea võitis kõiki nimetatud klubisid. Järgmisena võitis Chelsea Ancelotti käe all [[FA Community Shield]] mängu [[Manchester United]]i vastu tulemusega 2:2 normaalajal. Mäng jätkus [[penaltiseeria]]ga, mille 3:1 võit lõpetas Chelsea senise 'penaltineeduse'. ==Hooajad== ===Hooaeg 2010–2011=== [[Premier League'i hooaeg 2010–2011|Premier League'i hooajal 2010–2011]] oli Londoni Chelsea tiitlit kaitsev meister. Chelsea lõpetas hooaja teisel kohal. Chelsea alustas [[FA Cup]]i kolmandast voorust, kus mängiti üle [[Ipswich Town]] 7:0. Väravad lõid [[Salomon Kalou|Kalou]], [[Daniel Sturridge|Sturridge]] (2), [[Nicolas Anelka|Anelka]], [[Frank Lampard|Lampard]] (2) ja omavärava lõi [[Carlos Edwards|Edwards]]. Neljandas voorus mängiti [[Everton FC|Everton]]iga: esimene mäng lõppes [[Viik|viig]]iga 1:1, teises kaotati pärast seisuga 1:1 lõppenud normaalaega [[penaltiseeria]]s 3:4. Chelsea alustas League Cupi kolmandast voorust, kus mängiti [[Newcastle United]]iga. [[Patrick van Aanholt]] lõi värava juba 6. minutil. Mäng lõppes seisuga 3:4, Newcastle'i võiduvärava lõi [[Shola Ameobi]] 90. minutil. ;UEFA Meistrite Liiga Chelsea alustas [[UEFA Meistrite Liiga]] [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|hooaega 2010–11]] otse alagrupiturniirist. [[Olympique de Marseille]], [[Moskva Spartak]] ja [[MŠK Žilina]] sattusid Londoni klubiga ühte gruppi. Esimeses mängus alistati [[Žilina]] meeskond 4:1, kaks Chelsea väravat lõi [[Nicolas Anelka]]. Järgmises ringis tuli 2:0 võit Marseille'i Olympique üle. Kolmandas ringis kohtusid omavahel Moskva Spartak ja Chelsea, mäng lõppes Chelsea 2:0 võiduga. Väravad lõid [[Juri Žirkov|Žirkov]] ja [[Nicolas Anelka|Anelka]]. Alagrupi neljandas mängus kohtuti taas Spartakiga, aga seekord kodus. [[Branislav Ivanović|Ivanović]] tegi duubli, Chelsea võitis 4:1. Kodus peetud mängus Žilinaga oli Chelsea pärast esimest poolt kaotusseisus. 19. minutil viis [[Babatounde Bello]] [[Slovakkia]] meeskonna juhtima, kuid [[Daniel Sturridge]]'i ja [[Florent Malouda]] väravad tõid viienda võidu. Viimases mängus Marseille'ga lõi prantslaste ründaja Brandao 81. minutil kohtumise ainsa värava. Chelsea ja Marseille said grupist edasi. Kaheksandikfinaalis oli Chelsea vastaseks [[FC Kopenhaagen]]. Esimeses ringis võitis Chelsea 2:0, Anelka tegi taas duubli. Teises ringis seis viigistati 0:0 ning Chelsea pääses veerandfinaali. Veerandfinaalis oli Chelsea vastaseks [[Manchester United FC|Manchester United]]. Esimese ringi võitis United 1:0. [[Wayne Rooney]] lõi 24. minutil ainsa värava. Teises ringis viis Hernandez 43. minutil Manchesteri meeskonna juhtima. 69. minutil jäi Chelsea Ramirese teise kollase kaardi tõttu kümnekesi. Drogba viigistas mängu 77. minutil. Kahe mängu kokkuvõttes oli Chelsea 2:1 taga, võitis Manchester United 3:1. ===Hooaeg 2011–2012=== 2011. aasta suvel sai klubi peatreeneriks [[Portugallased|portugallane]] [[André Villas-Boas]], kes eelmisel hooajal koos klubiga [[FC Porto]] tuli [[UEFA Euroopa Liiga]] meistriks. 4. märtsil 2012 vallandati portugallane ja hooaja lõpuni töötas meeskonnaga itaallane [[Roberto Di Matteo]]. Premier League hooaja lõpetas Chelsea 6. kohal. Klubi jõudis ka [[FA Cup]]finaalini, milles alistas [[Liverpool FC|Liverpool]]i 2:1. Väravad lõid [[Ramires]] ja [[Didier Drogba|Drogba]]. Chelsea alustas [[Carling Cup]]i 2011–2012 hooaega kolmandast voorust, milles mängiti [[Fulham FC|Fulham]]iga. Normaal- ja lisaaeg lõppesid 0:0 viigiga. [[Penaltiseeria]]s olid Chelsea mängijad edukamad (4:3). Neljandas voorus lisaajal võideti [[Everton FC|Everton]]i 2:1, 116. minutil lõi värava Chelsea [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] [[Daniel Sturridge]]. 28. novembril 2011 toimunud veerandfinaalis oli Chelsea vastaseks [[Liverpool FC|Liverpool]]. Mäng Stamford Bridge'i staadionil lõppes Chelsea 0:2 kaotusega ja klubi langes karikasarjast välja. ;UEFA Meistrite Liiga Hooajal 2011–12 osales klubi [[UEFA Meistrite Liiga 2011-2012|UEFA Meistrite Liiga 2011–12]] grupifaasis. Chelsea alagrupivastasteks said [[Valencia CF|Valencia]], [[Leverkuseni Bayer]] ja [[KRC Genk|Genk]]. Chelsea alustas 2:0 võiduga Bayeri üle. Seejärel mängiti [[Mestalla staadion]]il Valenciaga 1:1 viiki. Chelsea värava lõi 56. minutil [[Frank Lampard]], kuid 83. minutil tema asemele tulnud [[Salomon Kalou]] mängis kolme minuti pärast oma karistusalas käega ja [[Roberto Soldado]] realiseeris [[penalti]]. Londonlased võitsid esimese kohtumise Belgia klubiga Genk 5:0, aga teise matši tulemuseks oli viik 1:1. [[Ramires]]i väravale vastas täpse löögiga Genki ründaja [[Jelle Vossen]]. Alagrupi eelviimases kohtumises Bayeriga viis [[Didier Drogba]] Chelsea juhtima, aga [[Eren Derdiyok]]i ja [[Manuel Friedrich]]i väravad tõid [[Leverkusen]]i meeskonnale võidu.<ref>[http://sport.err.ee/jalgpall/5cc6296d-5583-421a-9bb9-9f54de9e8dfa Leverkuseni Bayer üllatas viimastel minutitel Chelseat ja tagas edasipääsu]</ref> Viimane kohtumine Valenciaga oli otsustav mõlema meeskonna jaoks, sest selles selgus alagrupi teise koha võitja ning väljalangemismängudes osaleja. Didier Drogba lõi londonlaste esimese värava juba 3. minutil ning hiljem [[Juan Mata]] söödust veel ühe. Ramires lisas 3. värava ja lõpptulemus jäi 3:0 Chelsea kasuks. Kuna Bayer mängis viimases voorus viiki, sai Chelsea oma alagrupis esikoha. Kaheksandikfinaalis sai Chelsea vastaseks [[SSC Napoli]]. Esimese mängu kaotas Londoni klubi tulemusega 1:3. Chelsea ainsa värava lõi Juan Mata. Teine mäng toimus Stamford Bridge'il 14. märtsil. Põhiaeg lõppes 3:1 Chelsea kasuks. Kahe mängu kokkuvõttes andis see tulemuseks 4:4. [[Branislav Ivanović]]i värav lisaajal tõi Londoni klubile võidu ja kindlustas edasipääsu veerandfinaali. Veerandfinaalis mängis Chelsea [[SL Benfica]]ga. Inglismaa klubi võitis mõlemad mängud: 1:0 [[Lissabon]]is ja 2:1 kodus. Poolfinaalis mängis Chelsea tiitlikaitsja [[FC Barcelona]]ga. [[Didier Drogba]] lõi esimese mängu ainsa värava. Teine mäng toimus 24. aprillil [[Camp Nou]]l. Barcelona läks esimesel poolajal 2:0 juhtima, kusjuures Chelsea kaitsja [[John Terry]] sai kahe Barcelona värava vahelisel ajal punase kaardi. [[Ramires]]i esimese poolaja lõpus löödud värava tõttu mindi vaheajale seisul 2:1. Kahe mängu kokkuvõttes viinuks see Chelsea Meistrite Liiga finaali. Teise poolaja alguses määras kohtunik Chelseale penalti, kuid [[Lionel Messi]] lõi palli latti. [[Fernando Torres]] lõi kohtumise viimasel minutil värava ja mäng lõppes 2:2 viigiga. Chelsea võitis turniiri, kui alistas [[Allianz Arena]]l penaltiseerias [[Müncheni Bayern]]i 4:3. Normaal- ja lisaaeg lõppesid 1:1 viigiga. Värava lõid [[Thomas Müller]] 83. minutil ja [[Didier Drogba]] 88. minutil. [[Arjen Robben]] eksis penaltiga. ===Hooaeg 2012–2013=== 13. juunil 2012 teatas Chelsea koduleht, et Roberto Di Matteo jätkab tööd klubi peatreenerina. Leping sõlmiti järgnevaks kaheks aastaks. 2012. aasta novembris asendas Matteod [[Rafael Benítez]]. Suvise [[Üleminekuaken|üleminekuakna]] jooksul liitusid klubiga [[Marko Marin]], vennad [[Eden Hazard|Eden]] ja [[Thorgan Hazard]], [[Oscar dos Santos Emboaba Junior|Oscar]], [[César Azpilicueta]] ja [[Victor Moses]]. Klubist lahkusid [[Didier Drogba]], [[José Bosingwa]], [[Salomon Kalou]] ja [[Raul Meireles]]. Londoni klubi kaotas [[Community Shield|superkarika mängus]] [[Manchester City FC|Manchester Cityle]] 2:3. 40. minutil lõi esimese värava Fernando Torres, siis aga sai Chelsea kaitsja [[Branislav Ivanović]] punase kaardi ning Manchester City lõi 14 minuti jooksul 3 väravat. Kümme minutit enne mängu lõppu lõi [[Ryan Bertrand]] ühe värava tagasi, kuid kohtumise lõppseisuks jäi 2:3. 31. augustil toimus [[Monaco]]s [[Euroopa superkarikas|Euroopa superkarika]] mäng, Chelsea vastaseks oli [[Madridi Atlético]]. Hispaania klubi ründaja [[Radamel Falcao]] lõi esimese poolaja jooksul Chelseale kolm väravat. Teisel poolajal lõi Atlético kaitsja [[Miranda (jalgpallur)|Miranda]] veel ühe värava, Chelsea suutis vastata vaid [[Gary Cahill]]i löödud väravaga. Kohtumise lõppseisuks jäi 4:1. Chelsea vastasteks UEFA Meistrite Liiga alagrupis olid [[Torino Juventus]], [[Donetski Šahtar]] ja Taani klubi [[FC Nordsjælland|Nordsjælland]]. Turniiri alustas Chelsea ja Torino Juventuse 2:2 viik, mõlemad Chelsea väravad lõi [[Oscar dos Santos Emboaba Junior|Oscar]]. Järgmisena tuli 4:0 võit [[FC Nordsjælland|Nordsjællandi]] üle. Esimene mäng Šahtariga lõppes Ukraina klubi 2:1 võiduga. Kohtumise Stamford Bridge'il võitis Chelsea 3:2, otsustava värava lõi 94. minutil [[Victor Moses]]. Otsustav mäng Torino Juventusega mängiti Itaalias, Juventus võitis 3:0, peaaegu kindlustades oma edasipääsu väljalangemismängudesse. Chelsea võitis Taani üle 6:1, kuid sai esimeseks meeskonnaks, kes pärast UEFA Meistrite Liiga võitu järgmisel aastal alagrupist edasi ei pääsenud. ;UEFA Euroopa Liiga Pärast väljalangemist Meistrite Liigast jätkas Chelsea mängimist Euroopas, [[UEFA Euroopa Liiga|Euroopa Liiga]] kuueteistkümnendikfinaalis. Esimene mäng [[Praha Sparta]]ga toimus 14. veebruaril [[Praha]]s. Chelsea võitis [[Oscar dos Santos Emboaba Junior|Oscar]]i väravast 1:0. Kohtumine [[Stamford Bridge]]'il lõppes 1:1 viigiga, väravad lõid [[David Lafata]] ja [[Eden Hazard]]. Kaheksandikfinaalis oli londonlaste vastaseks sai [[Bukaresti Steaua]]. Chelsea kaotas mängu Rumeenias 0:1, ainus värav tuli penaltist. Kodumängus tuli 3:1 võit. Esimene veerandfinaali kohtumine [[Kaasani Rubin]]iga lõppes 3:1 võiduga, väravaid lõid [[Fernando Torres]] (2) ja [[Victor Moses]]. Teises kohtumises tuli 2:3 kaotus. Poolfinaalis alistati [[Šveits]]i klubi [[FC Basel|Basel]] 2:1 võõrsil ja 3:1 [[Stamford Bridge]]'il. Finaalkohtumine [[Lissaboni Benfica]]ga toimus 15. mail 2013 [[Amsterdam ArenA]]l. [[Eden Hazard]] ei osalenud mängus vigastuse tõttu. Torres lõi mängu esimese värava 60. minutil, kaheksa minutit hiljem realiseeris [[Óscar Cardozo]] penalti. Mängu viimasel lisaminutil lõi [[Branislav Ivanović]] [[Juan Mata]] nurgalöögist peaga värava ja tõi Londoni klubile esimese [[UEFA Euroopa Liiga|Euroopa Liiga]] meistritiitli. ==Mängijad== === Praegune koosseis === ''Seisuga 3. veebruar 2022'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Kepa Arrizabalaga]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Marcos Alonso|Marcos Alonso]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=DEN|pos=KA|nimi=[[Andreas Christensen]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=ITA|pos=PK|nimi=[[Jorginho (sündinud 1991)|Jorginho]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Thiago Silva]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[N'Golo Kanté]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=CRO|pos=PK|nimi=[[Mateo Kovačić]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=BEL|pos=RÜ|nimi=[[Romelu Lukaku]]||märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=USA|pos=RÜ|nimi=[[Christian Pulisic]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Timo Werner]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Ruben Loftus-Cheek]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=ENG|pos=VV|nimi=[[Marcus Bettinelli]]|märkus=}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Trevoh Chalobah]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=SEN|pos=VV|nimi=[[Édouard Mendy]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Saúl Ñíguez|Saúl]]|märkus=laenul [[Madridi Atlético]]st}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Ross Barkley]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Mason Mount]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Callum Hudson-Odoi]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Ben Chilwell]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=MAR|pos=PK|nimi=[[Hakim Ziyech]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Kenedy|Kenedy]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Reece James|Reece James]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[César Azpilicueta]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Kai Havertz]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Malang Sarr]]|märkus=}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == ===Inglismaa=== *'''Inglismaa meistri tiitel''' ([[Football League First Division]], 1992. aastast [[FA Premier League]]) (6): **1954–1955, [[Premier League'i hooaeg 2004–2005|2004–2005]], [[Premier League'i hooaeg 2005–2006|2005–2006]], [[Premier League'i hooaeg 2009–2010|2009–2010]], [[Premier League'i hooaeg 2014–2015|2014–2015]], [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–2017]] *'''[[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|FA Cup]]''' (8): **1970, 1997, 2000, 2007, 2009, 2010, 2012, 2018 *'''[[Inglismaa liiga karikas]]''' (5): **1965, 1998, 2005, 2007, 2015 *'''[[FA Community Shield|Charity Shield]] / [[FA Community Shield|Community Shield]]''' (4): **1956, 2000, 2005, 2009 *'''[[Full Members Cup]]''' (2): **1986, 1990 ===Euroopa=== * '''[[UEFA Meistrite Liiga]]''' (2): **[[UEFA Meistrite Liiga 2011–2012|2011–2012]], [[UEFA Meistrite Liiga 2020–2021|2020–21]] * '''[[UEFA Euroopa Liiga]]''' (2): **[[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|2012–2013]], [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–19]] *'''[[UEFA karikavõitjate karikas]]''' (2): **1971, 1998 *'''[[Euroopa superkarikas|UEFA Superkarikas]]''' (2): **1998, 2021 ===Maailm=== *'''[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmaemistrivõistlused]]''' (1): ** 2021 == Märkimisväärsed peatreenerid == {{vaata|Chelsea FC peatreenerite loend}} *[[Ruud Gullit]] (1996–1998) *[[Gianluca Vialli]] (1998–2000) *[[Claudio Ranieri]] (2000–2004) *[[José Mourinho]] (2004–2007, 2013–2015) *[[Avram Grant]] (2008) *[[Luiz Felipe Scolari]] (2008–2009) *[[Guus Hiddink]] (2009, 2015–2016) *[[Carlo Ancelotti]] (2009–2011) *[[Roberto Di Matteo]] (2012) *[[Rafael Benítez]] (2012–2013) *[[Antonio Conte]] (2016–2018) *[[Maurizio Sarri]] (2018–2019) *[[Frank Lampard]] (2019–2021) *[[Thomas Tuchel]] (2021–) ==Vaata ka== *[[Chelsea aasta jalgpallur]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.chelseafc.com/page/LandingPage/0,,10268~1031634,00.html Chelsea FC ametlik koduleht] * [http://sport.postimees.ee/?id=80137 Chelsea vallandas Luiz Felipe Scolari] Postimees, 9. veebruar 2009 * [[Sven Randlaid]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06154348 Chelsea peatreeneriks saab Guus Hiddink] ERR, 11. veebruar 2009 {{Premier League}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Chelsea FC| ]] [[Kategooria:Premier League'i klubid]] [[Kategooria:Londoni jalgpalliklubid]] 8896c5z474ktpb6kquzklecfzewkv53 Kollane 0 110720 6176240 6173992 2022-08-10T16:02:41Z Evlper 104506 /* Kollane värv tähistusena */ wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Kollane |pilt={{Fotomontaaž |foto1a=Iris pseudacorus 0004.JPG |foto1b=Daliranite-Orpiment-291283.jpg |foto1c=Citrons de Menton (close-up).jpg |foto2a=Vincent Van Gogh 0010.jpg |foto2b=Zhengde.jpg |foto2c=Autumn 51st Street (5176876100).jpg |foto3a=2010 - A year plenty of Hopes.jpg | suurus = 320 | äärise_värv = #AAAAAA | tekstivärv = #F9F9F9 | caption= | foot_montage = }} |hex=F6E500|tekstivärv=Must |lainepikkus=~575–585| sagedus=~521–512 |allikas=Pantone Process Yellow C }} [[Pilt:Linear visible spectrum.svg|pisi|328px|Kollaste [[värvitoon]]ide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga]] {{Värvikast |nimetus=Kollane (protsessvärv) |hex=F6E500|tekstivärv=gray |r=246|g=229|b=0 |h=56|s=100|v=100 |c=0|m=0|y=100|k=0 |allikas=Pantone Process Yellow C }} {{Värvikast |nimetus=Kollane (NCS) |hex=FFD300|tekstivärv=gray |r=255|g=211|b=0 |h=50|s=100|v=100 |c=0|m=17|y=100|k=0 |allikas=Natural Colour System }} {{Värvikast |nimetus=Kollane (Munsell Y5) |hex=EFCC00|tekstivärv=gray |r=239|g=204|b=0 |h=51|s=100|v=93 |c=0|m=15|y=100|k=6 |allikas= }} {{Värvikast |nimetus=Yellow (HTML) |hex=FFFF00|tekstivärv=gray |r=255|g=255|b=0 |h=60|s=100|v=100 |allikas=htmlcsscolor.com }} {{Värvikast |nimetus=Kuld (heraldika) |hex=f9b300|tekstivärv=gray |c=0|m=34|y=100|k=0 |allikas=Riigikantselei }} '''Kollane''' on [[spektrivärvus]] [[Nähtav valgus|nähtava valguse]] [[Spekter|spektri]] lõigus, mis vastab [[lainepikkus]]te vahemikule ~575–585 [[Nanomeeter|nanomeetrit]] ja paikneb [[Roheline|rohelise]] ja [[oranž]]i vahel. [[Eesti keele seletav sõnaraamat]] defineerib kollast [[värvus]]t selle värvusega objektide järgi nagu [[võilill]]e õied, [[sidrun]] või [[õled]]<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollane</ref>. Sõna ''kollane'' kuulub eesti keele 11 [[põhivärvinimi|põhivärvinime]] hulka<ref>U. Sutrop. Eesti keele põhivärvinimed. - Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 797-808. 1995</ref>. == Etümoloogia == [[Eesti keel]]e sõna ''kollane'', [[Soome keel|soome]] ''keltainen'' on uurijate [[Mauno Koski]] ja [[Ants Viires]]e järgi tulnud [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltesse]] [[Balti keeled|balti keelte]] vahendusel [[indoeuroopa algkeel]]e tüvest ''gil'' või ''gel'' 'särama', millest on tulnud paljudesse keeltesse ka sõna ''kuld''<ref>A. R. Bomhard, J. C. Kerns. The Nostratic Macrofamily: A Study in Distant Linguistic Relationship. De Gruyter, 2011</ref>. Kui mõelda sõnade ''kollane'' ja ''kuld'' ühisele päritolule, siis [[etümoloogia|etümoloogiliselt]] võttes on sõna "kuldkollane" [[tautoloogia|tautoloogiline]] nagu väljend "vana rauk". [[Urmas Sutrop]] on pidanud võimalikuks sõna ''kollane'' tuletatust sõnast ''[[kuld]]'' või hoopiski ''[[kold]]''<ref>U. Sutrop. Eesti keele värvussõnavara arengu põhijooni. - Keel ja Kirjandus, 10, 1996</ref>. == Sõnavara == [[Regilaul]]us on värvinimi ''kollane'' haruldane, selle asemel kasutatakse ''kuldne''<ref>[https://www.folklore.ee/tagused/nr5/tiiu.htm Tiiu Jaago. Mis sealt tõuseb, soost sinine, soost sinine, maast punane? Mäetagused 5]</ref>. [[Johann Gutslaff]]i 1648. aastal ilmunud lõunaeestimurdelises sõnaraamatus on [[Saksa keel|saksa]] ''gelb'' vasteks ''kuldane'', ''kõllane'' ja [[Heinrich Göseken]]i põhjaeestimurdelises sõnaraamatus 1660. aastast ''kuldne'', ''kullane''<ref>M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 184</ref>. [[Andrus Saareste]] [[Eesti keele mõisteline sõnaraamat|Eesti keele mõistelises sõnaraamatus]] esinevad kollase murdeliste variantide ja vastetena ''koldne'', ''kõllane'', ''vahakas'', ''vahane'', ''leet'', ''leetjas'', ''rebu'', ''rebukas'', ''haabjas'', ''paatjas'', ''paadikas'' (hobuse kohta), ''võik'' (hobuse kohta)<ref>http://www.eki.ee/cgi-bin/saareste.cgi?osa=p&sona=kollane</ref>. Kollaseid värvitoone tähistatakse eesti keeles enamjaolt liit[[omadussõna]]ga, kus sõna ''kollane'' ette on lisatud võrdlusalust märkiv täiendosa. See võib olla ainult nimetavas käändes (''[[õlgkollane]]'', ''[[mesikollane]]'', ''[[väävelkollane]]'') või nii nimetavas kui ka omastavas käändes, näiteks paralleelvormid ''[[sidrunkollane]]'' ja ''[[sidrunikollane]]''<ref>http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=345&p=0&p1=-1</ref>. :Kollaste värvitoonide mittetäielikku loetelu vt [[Värvuste loend põhivärvinimede järgi#Kollane|Värvuste loend põhivärvinimede järgi]]. == Värviõpetuses == [[Subtraktiivne värvisüntees|Subtraktiivses värvisüntees]]is, [[CMY-mudel|CMY-värvimudelis]], millel põhineb näiteks [[värvitrükk]], on kollane üks kolmest [[primaarvärvus]]est. Segades kollast [[Magentapunane|magentapunasega]] on tulemuseks soojatooniline [[punane]], [[Tsüaansinine|tsüaansinisega]] segades [[roheline]] värv. [[Aditiivne värvisüntees|Aditiivses värvisünteesis]], [[RGB-mudel|RGB-värvimudelis]], on kollane [[sekundaarvärvus]], mis tekib [[Punane|punase]] ja [[Roheline|rohelise]] [[valgus]]e liitumisel. [[Kromaatiline värvus|Kromaatilistest värvustest]] on kollane kõige heledam ja suurima valgusenergiaga. Kollase [[komplementaarvärvus]] on aditiivselt [[violettsinine]], subtraktiivselt [[sinakasviolett]]<ref>M. tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 58</ref>. <gallery> Pilt:Barreja substractiva utilitzada a les arts gràfiques.png|pisi|Kollane primaarvärvusena subtraktiivses värvisünteesis Pilt:NIEdot367.jpg|pisi|Näide värvitrükist 1902. aastast, veel standardimata CMY-mudelist Pilt:Aditiivne syntees hex koodid.png|pisi|Aditiivses värvisünteesis on kollane sekundaarvärvus, mis tekib puhase ja rohelise liitumisel Pilt:RGB illumination.jpg|pisi|Arvuti- ja teleekraanidel moodustub kollane võrdse intensiivsusega punasest ja rohelisest valgusest </gallery> === Kollane erinevates värvisüsteemides === Erinevates [[Värvisüsteem|värvuste korrastamise süsteemides]] pole primaarkollaseks või standardseks kollaseks peetav värvus üks ja sama, vaid need võivad toonilt erineda. <gallery> Pilt:Color diagram Charles Hayter.jpg|pisi|Varastes värvisüsteemides on primaarkollaseks sageli küpskollane värvus, mille annab [[gummigutt]] Pilt:A class-book of color - including color definitions, color scaling, and the harmony of colors (1895) (14586737847).jpg|pisi|Selles 1895. aastal välja antud värviõpikus on primaarkollaseks [[sidrunkollane]] Pilt:Opponent colors.svg|pisi|[[Natural Color System|Loomuliku värvisüsteemi]] (NCS) põhivärvid vastandpaarikaupa Pilt:NCS Colour Circle converted.jpg|pisi|NCS-i värviring põhivärvustega telgedel (primaarkollane on Y) Pilt:SubtractiveColorSynthesis CMYK 2.jpg|pisi|Värvilahutus kaasaegses neljavärvi-ofsettrükis Pilt:Offsetdruck Maschsee AM-Raster by-RaBoe Fenster Rathaus.jpg|pisi|Ofsettrükiraster suurendatult Pilt:MunsellColorWheel.svg|pisi|Munselli värviringis on põhikollaseks 5Y Pilt:Munsell 5 PB 5Y.png|pisi|[[Munselli värvisüsteem]]i kollane 5Y värvipuus </gallery> == Kollane värvus looduses == === Orgaanilised pigmendid taimedes === Enamus eluslooduses leiduvatest kollastest ja oranžidest värvidest tuleb orgaanilistest [[pigment]]idest [[karotenoidid]]est. Puulehtede [[kloroplastid]]es ja [[kromoplastid]]es leiduvad karotenoidid, näiteks [[ksantofüllid]], jäävad suvekuudel klorofülli rohelise värvuse varju, ent sügisel, kui klorofüll laguneb, muudavad kollased ja punased pigmendid puulehed värviliseks<ref>http://www.novaator.ee/ET/loodus/saast_sunnib_puid_sugisel_lehti_varvima/</ref>. Samal põhjusel toimub värvuse muutus valmivates [[Vili|viljades]], mis sisaldavad rohkelt karotenoide. Vilja kollane või oranž värvus on eredam ja nähtavam rohelisest ning toimib peibutisena loomadele, kes vilju toiduks tarvitades aitavad viljas olevail seemneil levida. Suure osa [[Putuktolmlemine|putuktolmlejate]] [[õistaimed]]e õied on kollast värvi. Kollaste õitega taimi tolmeldavad eelkõige [[mesilased]] ja [[kimalased]]<ref>[https://www.botany.ut.ee/Maarja_Samel_bak.pdf Maarja Samel. Eesti taimede õievärvuste spekter. Tartu, 2006. lk 12]</ref>. [[Meemesilane|Meemesilase]] silmas olevate kolme liiki [[retseptor]]ite tundlikkuskõverate harjad jäävad päikesevalguse spektri kollase, [[Sinine|sinise]] ja inimsilmale nähtamatu [[Ultraviolettkiirgus|ultravioleti]] piirkonda ja mesilased külastavadki eelistatult kollaseid ja siniseid õisi<ref>http://what-when-how.com/insects/eyes-and-vision-insects/</ref>. <gallery> Pilt:Autumn (5131290165).jpg|pisi|Sügisesed kollased puulehed Pilt:Capsicum annuum (Solanaceae).jpg|pisi|Valminud [[paprika]]d Pilt:Yellow cherry tomato (6951843983).jpg|pisi|Küpsed kollased [[kirsstomat]]id Pilt:Tafraoute-Tiznit col du Kerdous 113 1354.JPG|pisi|[[Viigikaktus]]e viljad Pilt:Abejorro (7993754250).jpg|pisi|[[Kimalane]] korvõisikul Pilt:American copper.jpg|pisi|[[Leek-kuldtiib]] [[Tulikas|tulika]] õiel Pilt:Iris pseudacorus 001.jpg|pisi|[[Kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus'') on üks paljudest kollaseõielistest taimedest </gallery> === Mineraalid ja anorgaanilised pigmendid === Kollase värvusega [[vääriskivi]]d on [[tsitriin]] (kollane [[kvarts]]), [[heliodoor]] (kollane [[berüll]]) ja [[tuliopaal]], samuti võivad kollase värvusega olla [[safiir]] ja [[topaas]]. Kassikullaks nimetatud [[püriit]] on metallise kollaka värvusega. Erekollane on ehe [[väävel]] ja erinevat kollast või kollakat tooni on mineraalid [[vulfeniit]], [[fluoriit]], [[fibroferriit]], [[ankeriit]], [[kaltsiit]] (nn mesikaltsiit) ja [[auripigment]]. Kollase värvusega on looduses ehedana leiduv [[metall]] [[kuld]]. Auripigment on mineraal, mida juba väga ammu ajaloos on pulbristatult kasutatud [[Värvipigment|värvipigmendina]] kollase värvi, nn [[kuningkollane|kuningkollase]] valmistamiseks<ref>http://www.webexhibits.org/pigments/indiv/overview/orpiment.html</ref>. Inimajaloo vanimate värvipigmentide hulka kuulub ka kollane värvimuld [[ooker]]. <gallery> Heliodore beryl-MCG 79777-IMG 7498-black.jpg|Heliodoor Corundum-222493.jpg|Helesinine ja kollane safiir Aragonite-Sulfur-car-105a.jpg|Väävel ja aragoniit Quartz-284870.jpg|Tsitriin Fibroferrit - Pallieres, Frankreich.jpg|Fibroferriit Naturkundemuseum Berlin - Gediegen Gold in Quarz, Eagles Nest Mine, Placer County, Kalifornien, USA.jpg|Ehe kuld kvartsitükis Orpiment - streak color.jpg|Auripigment Ochre quarry, Roussillon, France (465185258).jpg|Ookrikaevandus Prantsusmaal </gallery> === Hoiatusvärvus === {{Pooleli|kuu=aprill|aasta=2019}} == Kunst, käsitöö ja tehnoloogia == === Kollased pigmendid maalikunstis === Ajaloos on [[maalikunst]]is kõige varem kasutatud looduslikke anorgaanilisi [[värvipigment]]e, esimesed sünteetilised kollased pigmendid luuakse 14.–15. sajandil. Uute kollaste pigmentide sünteesimise kõrgaeg jääb 19. sajandi esimesse poolde. Igal ajalooperioodil on kollaseid pigmente loodud ka orgaaniliste värvainete segamisel side- ja täiteainetega. * kollane [[ooker]] (hüdreeritud raud (III)oksiid, Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub>•H<sub>2</sub>O), alates eelajaloost * [[auripigment]] (arseensulfiid As<sub>2</sub>S<sub>3</sub>), kasutusel alates u 3000 eKr * [[gummigutt]] (orgaanilise taimse värvaine baasil), kasutusel alates 8. sajandist Idamaades * ''[[stil de grain]]'' (orgaanilise taimse värvaine baasil), alates keskajast * [[massikot]] e pliioksiidkollane (pliioksiid PbO), alates keskajast * [[plii-tinakollane]] (Pb(Sn,Si)O<sub>3</sub> või PbSnO<sub>4</sub>), alates keskajast * [[India kollane]] (magneesiumeuksantaat), alates 15. sajandist *[[Napoli kollane]], ka [[antimonkollane]] (pliiantimonaat Pb(SbO<sub>3</sub>)<sub>2</sub> või Pb(SbO<sub>4</sub>)<sub>2</sub>) alates 16. sajandist * [[sieena]] (pruunikaskollane muldpigment), alates 17.–18. sajandist * [[kroomkollane]] (pliikromaat PbCrO<sub>4</sub>), alates 1803 * [[vismutvanadaatkollane]] (BiVO<sub>4</sub>), alates 1805 * [[kaadmiumkollane]] (kaadmiumsulfiid CdS), alates 1818 * [[tsinkkollane]] (tsinkkromaat ZnCrO<sub>4</sub>), alates 1825 * [[strontsiumkollane]] (strontsiumkromaat SrCrO4), alates 1830. aastatest * [[barüütkollane]] (baariumkromaat BaCrO4), alates 1850 * [[koobaltkollane]] (kaaliumkoobaltnitrit K<sub>3</sub>Co(NO<sub>2</sub>)<sub>6</sub>), alates 1851 * [[hansakollane]] (sünteetiline [[asovärv]]), alates 1909 * [[marsskollane]], ka sünteetiline ooker, alates 1920. aastatest * [[spinellkollane]] (tsirkooniumpraseodüümsilikaat (Zr,Pr)SiO<sub>4</sub>) ===== Näiteid ===== <gallery> Fail:Lascaux2.jpg|Kollase ookriga maalitud [[metshobune]] [[Lascaux]]' koopas Fail:KellsFol032vChristEnthroned.jpg|Kuldkollane raamidel on auripigment, tumedam kollane on ooker. [[Kellsi evangeliaar]], 8. sajand Fail:Thomas Becket Murder.JPG|Haruldane [[safran]]i kasutamine värvipigmendis. [[Thomas Becket]]i tapmine, [[Käsikiri|käsikirja]]illustratsioon, u 1200 Fail:RAFAEL - Madonna Sixtina (Gemäldegalerie Alter Meister, Dresden, 1513-14. Óleo sobre lienzo, 265 x 196 cm).jpg|[[Sixtus II|Paavsti]] mantel on maalitud kollase ookriga, [[püha Barbara]] varrukad plii-tinakollasega. [[Raffael]], 1513–1514 Fail:Veronese - Allegory of love Happy union.jpg|Kollased detailid on maalitud auripigmendiga. [[Paolo Veronese]], 1575 Fail:Johannes Vermeer - Het melkmeisje - Google Art Project.jpg|Teenijatüdruku jakk on maalitud plii-tinakollasega. [[Jan Vermeer]], 1658 Fail:Van Gogh - Starry Night - Google Art Project.jpg|Kuu ja tähed on maalitud india kollase ja tsinkkollasega, nende sära kaadmiumkollasega. [[Vincent van Gogh]], 1889 Fail:Claude Monet 044.jpg|Kasutatud on kaadiumkollast, barüütkollast ja tsinkkollast. [[Claude Monet]], 1916 </gallery> === Kollane värv värvitaimedest === Kollast värvust [[tekstiil]]ikiudude jm materjali värvimisel annavad<ref>[https://evm.ee/uploads/files/1991a.pdf Eve Järvoja. Välismaised värvained. - Renovatum anno 1991]</ref>: * [[kurkum]], värvaine [[kurkumiin]] * [[annaato]], kollane värvaine [[biksiin]] * [[safran]], värvaine [[krotsetiin]] * [[safloor]] * [[värvimakluura]], värv nn vana [[fustik]], värvained [[makluriin]] ja [[moriin]] * [[parukapuu]], värv [[fustik]], värvained [[füsetiin]] ja [[müritsetiin]] * [[sametjas tamm]], värvaine [[kvertsitroon]] * ''Sophora japonica'', värvaine [[kvertsitriin]] * [[kamala]], värvaine [[rotleriin]] * [[värvireseeda]], värvaine [[luteoliin]] * [[värv-leetpõõsas]], värvaine luteoliin * [[henna]], värvaine [[lavsoon]] * ''Datisca cannabina'', värvaine [[datitsetiin]] * [[kukerpuu]], värvaine [[berberiin]] * [[gardeenia]] marjad, värvaine krotsetiin * [[Türnpuu (perekond)|türnpuu]] marjad, värvaine kversitriin * [[kõrge peiulill]], värvaine [[luteiin]] Kurkumi, annaatot, safranit ja safloori kasutatakse ka [[Toiduvärvid|toidu värvimiseks]]. Eestis kasvavatest taimedest annavad kollaseid toone tekstiilile paljud taimeliigid, näiteks [[harilik sibul]] (sibulakoor), [[hall lepp]] (koor), [[Arukask|aru-]] ja [[sookask]] (lehed), [[värvmadar]] (juured, peitsita), [[kortsleht]], [[kanarbik]], [[kummel]], [[sookail]], [[rukis]], [[kõrvenõges]], [[kattekold]], [[põldosi]], [[põdrasamblik]] (taime ürt), [[soolikarohi]], [[nurmenukk]], [[mets-harakputk]], [[kollane karikakar]] (õied)<ref>[https://evm.ee/uploads/files/1991a.pdf E. Järvoja. Taimedega värvimine. - Renovatum anno 1991]</ref>. ===== Näiteid ===== <gallery> Pilt:Gelbfärbungen.jpg|pisi|Taimedega värvitud vill Pilt:Camomille des teinturiers 1.jpg|pisi|Värvaine keetmine kummelist Pilt:Teinture naturelle Camomille.jpg|pisi|Kummeliga värvitud villane lõng Pilt:Teinture naturelle Tanaisie.jpg|pisi|Soolikarohuga värvitud villane lõng Pilt:Nasi Kuning Ibu Sulastri.jpg|pisi|Taldrikutäis [[Indoneesia]] roogasid, sh kurkumiga värvitud riis Pilt:01 Paella Valenciana original.jpg|pisi|Safraniga värvitud [[Valencia]] [[paella]] Pilt:Saffron bun 20051213 001.jpg|pisi|Safranist kollane Rootsi jõulusai Pilt:Colby Cheese.jpg|pisi|Annaatoga värvitud juust </gallery> === Kollane värv muudest keemilistest ühenditest === Kollaste sünteetiliste [[toiduvärv]]ide hulka kuuluvad vitamiin [[riboflaviin]] ja asovärvid [[kinoliinkollane]], [[päikeseloojangukollane]] ning [[tartrasiin]]. <gallery> Historische Farbstoffsammlung DSC00348.JPG|[[Pikriinhape|Pikriinhappega]] värvitud lõngad. Historische Farbstoffsammlung, Dresden The aniline colours of the Badische Anilin- & Soda-Fabrik, Ludwigshafen on Rhine and their application on wool, cotton, silk and other textile fibres, page 295.jpg|Näidisteraamat [[aniliin]]värvidega värvitud lõngadest, 1901 Pilt:Sample Book, The Coal Tar Colour of Meister Lucius and Brüning, Ltd. . . . Applied in Calico Printing, Synthetic Red Dyes- Mordant Alizarins, plates 122–23, and Alizarin Turkey Reds, plate 169, 1908 (CH 68766109).jpg|Näidisteraamat riidevärvitrükiproovidest sünteetilisel [[alisariin]]il põhinevate värvidega, 1908 Marokko1982-105 hg.jpg|pisi|Nahkade värvimine arvatavasti aniliinvärviga. Maroko, 1982 Bottle, food product (AM 2015.4.27-4).jpg|Shirriff'i toodetud kollane toiduvärv, 1940–1970 Bottle and glass of inca kola.jpg|[[Tartrasiin]]iga E102 värvitud koolajook Logo da Fanta na garrafa.jpg|[[Fanta]]le annab iseloomuliku värvi [[päikeseloojangukollane]] E110 </gallery> == Kollane värvipsühholoogias == Kuna kollane kuulub subjektiivselt nn kergete värvide hulka, muudab ta esemed ning pinnad optiliselt kergemaks ning näib neid tõstvat ja lähendavat. Kollast iseloomustatakse ergutava, kerge, rõõmsa, stimuleeriva ja helge värvusena<ref name="alpinacolor.ee">{{Netiviide |url=https://www.alpinacolor.ee/alpina-aitab/alpina-hilft-details/vaervide-moju-meeleolule/show.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-04-09 |arhiivimisaeg=2017-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170113071445/http://www.alpinacolor.ee/alpina-aitab/alpina-hilft-details/vaervide-moju-meeleolule/show.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. Selle värvuse meeldivakstunnistamist seostatakse aktiivsete elujaatavate ja erksate inimestega<ref>https://www.4seina.ee/uudised/varvid</ref>. === Kollane värv ruumis === Siseruumis mõjub suure küllastatusega kollane värv ([[kaadmiumkollane]], [[sidrunkollane]] või [[väävelkollane]]) pealetükkivana, kriiskavana ja müraaistingut näiliselt tugevdavana, eriti väikeses ruumis. Seepärast soovitatakse siseruumides suurtel pindadel kasutada valgega helendatud ja teiste toonidega murtud kollaseid toone, mis näitavad ruumi avaramana<ref>https://moodnekodu.delfi.ee/news/sisustusjadisain/17-viisi-kuidas-varvipsuhholoogia-abil-enda-kodu-elavdada?id=83133019</ref>. Keskmise kromaatilisusega kollased, nagu [[liivakollane]] või [[ookerkollane]], näivad rõõmsana ja päikesepaistelisena<ref name="Tammert-142">M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 142</ref>. Eriti soovitatakse kollast ruumidesse, kuhu ulatub vähe loomulikku valgust. Võrreldes valge laega näib helekollane lagi kõrgemana, heledama ja säravamana<ref name="alpinacolor.ee"/>. Aktsendina, väikeste laikudena mõjub kollane värvus rõõmustavalt ja masendust tõrjuvalt. Tumedate värvidega ([[must]], [[violett]], tumesinine, [[kirsipunane]]) moodustab kollane tähelepanu äratavaid kontraste, mis pikaajaliselt nägemisväljas olles võivad hakata mõjuma ärritavana. Näiteks võib kollase ja tumehalli kontrasti kasutada trepikojas või mõnes muus ruumis, kus reeglina pikalt ei viibita, kuid mitte elu- ega ammugi magamistoas. Hea nähtavuse tõttu on kollasel suur tähtsus hoiatava värvina, kombinatsioonis mustaga kasutatakse seda [[liiklusmärk]]idel, etteulatuvate masinaosade, peidetud astmete jm markeerimiseks.<ref name="Tammert-142"/> === Kollane värv materjalidel === Kollase psühholoogilisele olemusele vastavad paremini siledad ja läikivad materjalid, [[tekstiil]]idest näiteks [[siid]] või [[atlass]]. Samas on kollane pind väga tundlik määrdumise suhtes, vähimgi määrdumus paneb selle mõjuma eemaletõukava ja ebasõbralikuna. Enamiku kodumaiste [[Puit|puidu]]liikide naturaalne värvitoon jääb kollase ja punase värvuse vahemikku, kollasele lähemal asuvad [[mänd]] ja [[kuusk]], [[kask]], naturaalne [[tamm]] ja [[pöök]]<ref>M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 118</ref>. Heledad [[oranž]]i poole kalduvad kollased toonid loovad sooja, sõbraliku ja rõõmustava atmosfääri, peale puidu on põrandatel hea valik naturaalse [[linoleum]]i kollakas värv<ref name="Tammert-142"/>. === Turunduses === Kollane on elurõõmus, soe, tähelepanu haarav, kuid liiga palju kollast värvi pika aja jooksul kipub silma väsitama. Must tekst kollasel taustal on kõrgeima kontrastiga kombinatsioon (hea variant, kui taotletakse kiiret tähelepanu). Kollast soovitatakse kujunduses kasutada, kui kutsutakse sihtrühma üles midagi tegema, mitte niivõrd üldise kujundusvärvina<ref>http://internetmarketing.ee/mis-varvi-on-turundus/</ref>. Kuna kollane äratab tähelepanu, seostub kasu {{lisa viide}} ja kvaliteediga {{lisa viide}}, siis arvatakse, et kollased lilled maja ees aitavad seda edukamalt müüa {{lisa viide}}. == Kollase värvi tähendused ja sümboolika == ===Positiivsed seosed=== * Eestis: rõõmus, lõbus värv; soojus, päike, suvi, inspiratsioon * Saksamaal: värskendav, kerge, lõbus värv; optimism * Prantsusmaal: energiline, tarmukas, päikeseline värv<ref name="ReferenceA">M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 179</ref> ===Negatiivsed seosed=== * Eestis: kadedus * Saksamaal: armukadedus, kadedus, ihnsus, valelikkus; mürgine, hapu, haige värv * Prantsusmaal: kuiv, kuumus<ref name="ReferenceA"/> Kollane on nooruse {{lisa viide}}, [[idealism]]i {{lisa viide}}, [[kujutlusvõime]] {{lisa viide}}, [[inspiratsioon]]i {{lisa viide}} ja [[lootus]]e {{lisa viide}} värv. Kollane sümboliseerib vaimsust ja [[filosoofia]]t. Kollane on ka arguse {{lisa viide}}, saamahimu {{lisa viide}}, pettuse {{lisa viide}}, armukadeduse {{lisa viide}} ja haiguse värv {{lisa viide}}. === Kollane heraldikas === [[Heraldika]]s on kollane värvus [[Heraldiline tinktuur|heraldilise tinktuuri]] [[Kuld (heraldika)|kulla]] asendustoon<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigikantselei.ee/et/heraldikanouded |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-04-09 |arhiivimisaeg=2020-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811161949/https://www.riigikantselei.ee/et/heraldikanouded |url-olek=ei tööta }}</ref>. Heraldikas tähistab kuld kuulsust ja hiilgust, heldust ja suuremeelsust, püsivust, truudust ning vaimu ülenemist<ref>http://patrickbaty.co.uk/2011/11/05/heraldic-colours/</ref>. [[Eesti maakonnad|Eesti maakondadest]] on kuldse taustaga [[Pärnumaa]] ja [[Põlvamaa]] vapid, linnade vappidest [[Haapsalu]], [[Võru]], [[Keila]] ja [[Karksi-Nuia]] vapid, samuti [[Tallinna vapp|Tallinna suur vapp]] ning [[Eesti vapp|Eesti Vabariigi vapp]]. Kollane esineb 43% [[riigilipp]]udest{{lisa viide}}. Lippudel ja [[vapp]]idel sümboliseerib kollane tavaliselt päikest, tuld, soojust, kõrbe ja õnne. Sama [[allegooria]] on kollasel tähel. === Religioon === [[Hinduism|Hindudele]] sümboliseerib kollane päikest ja [[Šiva]] põhjapoolset nägu. [[Budism|Budistidele]] on kollane alandlikkuse ja loobumise värv, kuna algselt kandsid kõik buda mungad [[Safrankollane|safrankollaseid]] rüüsid. [[Kristlus]]es sümboliseerib kollane [[Juudas]]t, [[juudid|juute]] ja [[ketser]]eid. Kollast ei kasutata [[liturgiline värv|liturgilise värvina]] [[katoliku kirik]]us, kuid puhast sügavkollast kasutatakse [[kuldne|kuldse]] asendustoonina [[Õigeusu kirik|õigeusu]] [[kirikutekstiil]]idel<ref>Michel Quenot. Ikoon. Aken kuningriiki. Tallinn: Logos. 1991</ref>. [[Islam]]isusulistele on kollane päikese värv, mis sümboliseerib algatust ja algust üldisemalt ning võitlust. === Muud ajaloolised tähendused === Kollane värvus kui kulla, päikese ja valguse toonile kõige lähemal olev värvus on juba väga vanadest aegadest seostunud sümboolselt kirgastumise ja hiilgusega. [[Vana-Egiptus]]e [[vaarao]]de jumalikkuse sümbol oli juba alates esimestest dünastiatest kollane [[kuld]]. [[Hiina]] kultuuris on kollane täiuslikkuse värv. Kollasega seostuvad vaid väärtuslikud omadused, nagu kuulsus, tarkus ja harmoonia. Seda seost on oletatud tulenevat kohaliku kollase väga viljaka [[löss]]ipinnase eluloovast jõust. Viiest värvist, mis hiinlastel on nelja [[ilmakaar]]e ja neid ühendava keskme sümboleiks, on kollane keskme värv ja [[Hiina keiser|keisri]] kui riigi keskme sümbolina sai kollane ka keisri värviks. Pärimuslik jumalasarnane esimene keiser, kes tõi inimestele kultuuri, kannab nime Huangdi 'Kollane Keiser'. [[Qingi dünastia]] Hiina ([[1636]]–[[1912]]) riigilipp oli kollast värvi, mis inglise keeles on andnud nime värvitoonile ''Imperial Yellow'' ('keiserlik kollane') ning kollane värv oli riietuses ja ruumides lubatud vaid keisrile ja tema perekonnale. [[Maiad]]e kultuuris tähistas kollane värvus [[lõuna]]suunda ja selle jumalaid, kellele lõunas elavad inimesed pidid tooma kollast värvi ohvriande. Lõunasuunda seostati [[Päike]]sega<ref>{{Netiviide |url=https://readicon.com/the-sacred-colors-of-the-maya/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-04-11 |arhiivimisaeg=2019-04-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190411161054/https://readicon.com/the-sacred-colors-of-the-maya/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on kollane üks armee värve ning kollasest on seal kujunenud ka sõduri kojusaabumise tunnus. Ühe [[traditsioon]]i kohaselt tervitatakse sõdureid kollaste lintide sidumisega puude külge. <gallery> Pilt:Toutankamon-expo 27 2e-chap.JPG|Massiivsest kullast kirstud vaarao Tutanhamoni hauast Pilt:Yinxiang.jpg|Prints Yinxiang (1686-1730) kollases keiserlikus rüüs Pilt:Christus_Sol_Invictus.jpeg|Kristus Sol Invictus'ena on 3.-4. sajandi mosaiigil kollasel taustal Pilt:US Army 52600 Yellow Ribbon Ceremony.jpg|Kollase lindi tseremoonia USA armeeüksuses </gallery> === Kollane värv tähistusena === [[Kollane lipp]] rannas tähendab, et ujumine on ohutu vaid kogenutele<ref>https://www.g4s.ee/turva-abc/ujumise-turva-abc</ref><ref>https://ilm.ee/?43601</ref>. [[Autosport|Autospordis]] tähistab üks või kaks kollast lippu ohtu rajal<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Autosport</ref>. Rinnas kantav [[kollane lint]] tähendab solidaarsust. Näiteks on see toetusavaldus kaasmaalastele, kes viibivad keerulistes oludes, sümboliseerides taaskohtumise ootust ning lootust<ref>https://www.youtube.com/watch?v=605ErAG9l8k</ref>. Kollane lint koera kaelarihmal tähendab "see koer vajab ruumi". Kasutatakse näiteks juhul, kui loom on tulnud varjupaigast ja omanik ei tea veel kõiki tema reaktsioone, või kui seltsiv ja mänguhimuline koer peab terviserikke või ravi tõttu olema rahulikumal režiimil<ref>https://loom24.ee/beta/news/mida-taehistab-kollane-lint-koera-rihmal</ref>. Spordis tähendab kollane [[hoiatuskaart]] enamikul aladel mängija hoiatamist (punane kaart tähendab mängija eemaldamist). Esimest [[kollane kaart|kollast kaarti]] näidati [[jalgpall]]is [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|IX maailmameistrivõistluste]] esimeses mängus [[1970]]. aastal [[31. mai]]l [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] ja [[Mehhiko]] mängu ajal. [[Jalgrattasport|Jalgrattaspordi]]võistlustel eraldab kollane värvitoon liidrit teistest võistlejatest. Traditsioon, mille kohaselt jalgrattavõistluse liider kannab kollast särki, sai alguse 1919. aasta [[Tour de France]]'il<ref>[https://www.sadolin.ee/et/vrvitoon-mis-teistest-alati-peajagu-eespool Värvitoon, mis on teistest alati peajagu eespool. - sadolin.ee]</ref>. Kollase lipu heiskamine [[laev]]al tähendab, et seal on puhkenud [[epideemia]]{{lisa viide}}. Kollase lindiga piiratakse liikluses ala, kus on toimunud avarii; kollaste joontega märgitakse liikluskorralduse ajutisi muudatusi; kollast vilkurit tuleb kasutada teetöömasinatel ja robotliikuril.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020015?leiaKehtiv Liiklusseadus] Riigi Teatajas. Redaktsiooni kehtivus: 07.05.2020–31.12.2020.</ref> === "Kollane lint" === "Kollane lint" ([[ukraina keel]]es Жовта стрічка) on [[vastupanuliikumine]], mis tekkis [[Okupatsioon|okupeeritud]] [[Herson]]is 2022. aasta aprillis reaktsioonina [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa relvastatud sissetungile Ukrainasse]]. Liikumise eesmärk on Lõuna-Hersoni piirkonna koordinaatori sõnul "muuta elu vene okupantide jaoks väljakannatamatuks ja kasutada kõiki vahendeid nende plaanide nurjamiseks."<ref>[https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-moscow-80812f4d70f133d2d1616d11154e0cba Y. Karmanu, H. Archirova. Ukrainian resistance grows in Russian-occupied areas. - AP News, ]</ref> <gallery> Beach Zuiderstrand flag Westkapelle Wheelchair.JPG|Kollane lipp rannas. Zuiderstrand Robin race yellow flag.jpg|Kollane lipp võidusõidurajal Rot und Gelb (Fußball)-red and yellow card (Soccer).jpg|Jalgpallikohtuniku kollane ja punane kaart Pope Francis South Korea 2014.png|[[Paavst Franciscus]] kannab [[Kollane lint|kollase lindi]] märki Lõuna-Koreas 2014. aastal </gallery> == Kohanimed == [[Kollane meri]] on [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[ääremeri]], mis piirneb idas [[Korea poolsaar]]ega, läänes [[Aasia]]ga ja lõunas on ühenduses [[Ida-Hiina meri|Ida-Hiina merega]]. [[Kollane jõgi]] on vanemas kirjanduses kasutusel [[Huang He]] nimena<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19380620.2.32</ref><ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19380616.2.12</ref>. [[Tallinn]]as [[Raua asum]]is asub [[Kollane tänav]]. == Väljendid == [[Pilt:YellowKid.jpeg|pisi|''"The Yellow Kid"'']] Kogemusteta inimese kohta on eesti keeles kasutusel saksa tõlkelaen "kollanokk"<ref>https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/kollanokk/1{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Eesti [[Ilukirjandus|ilu-]] ja [[ajakirjandus]]es tuleb ette väljend "kollane kadedus" eriti suure kadeduse kohta<ref>http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kollane&F=M</ref><ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19211214.2.28</ref><ref>https://kultuur.err.ee/904345/arvustus-vallandatud-kirjaniku-ulestahendusi</ref>. === Kollane ajakirjandus === Väljend "[[kollane ajakirjandus]]", "kollane ajaleht" käib nn kõmulehtede kohta, [[ajaleht]]ede kohta, mis kasutavad oma trükiarvu suurendamiseks kõmu-uudiste avaldamist. === Kollane kirjandus === Pejoratiivse varjundiga väljend "[[kollane kirjandus]]" tähendab väheväärtuslikku nn sopakirjandust, kunstiväärtuseta ajaviiteraamatuid<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollane%20kirjandus</ref>. Nimetus on pärit [[19. sajand]]i teisel poolel [[Inglismaa]]l trükitud läikivate kollaste kaantega odavatest raamatutest<ref>https://www.thefreedictionary.com/Yellow-covered+literature</ref>. === Kollane pass === [[Kollane pass]] või kollane pilet tähendasid varasematel aegadel prostituutidele välja antud isikutunnistus-tegevusluba. === Kollane rass === Seda väljendit on varasematel aegadel kasutatud [[Mongoliidne rass|mongoliidsesse põhirassi]] kuuluvate rahvaste nimetusena, ka lihtsalt mitmuses nimisõnana "kollased"<ref>https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/kollane/1{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Värvuste loend põhivärvinimede järgi#Kollane|Kollased värvitoonid]] * [[Kuld (heraldika)]] * [[Värvuste loend A–Y]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://vimeo.com/129112056 C. Cortese animatsioon "Color in Motion" põhivärvide psühholoogiast: kollane alates 02:34 ] {{commonscat|Yellow|Kollane}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} {{Värvid}} [[Kategooria:Spektrivärvused]] [[Kategooria:Kollased värvitoonid| ]] [[Kategooria:Põhivärvinimed]] fbdznungprufaszirnwkbxpqyvh2a39 6176242 6176240 2022-08-10T16:03:18Z Evlper 104506 /* Kollase värvi tähendused ja sümboolika */ wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Kollane |pilt={{Fotomontaaž |foto1a=Iris pseudacorus 0004.JPG |foto1b=Daliranite-Orpiment-291283.jpg |foto1c=Citrons de Menton (close-up).jpg |foto2a=Vincent Van Gogh 0010.jpg |foto2b=Zhengde.jpg |foto2c=Autumn 51st Street (5176876100).jpg |foto3a=2010 - A year plenty of Hopes.jpg | suurus = 320 | äärise_värv = #AAAAAA | tekstivärv = #F9F9F9 | caption= | foot_montage = }} |hex=F6E500|tekstivärv=Must |lainepikkus=~575–585| sagedus=~521–512 |allikas=Pantone Process Yellow C }} [[Pilt:Linear visible spectrum.svg|pisi|328px|Kollaste [[värvitoon]]ide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga]] {{Värvikast |nimetus=Kollane (protsessvärv) |hex=F6E500|tekstivärv=gray |r=246|g=229|b=0 |h=56|s=100|v=100 |c=0|m=0|y=100|k=0 |allikas=Pantone Process Yellow C }} {{Värvikast |nimetus=Kollane (NCS) |hex=FFD300|tekstivärv=gray |r=255|g=211|b=0 |h=50|s=100|v=100 |c=0|m=17|y=100|k=0 |allikas=Natural Colour System }} {{Värvikast |nimetus=Kollane (Munsell Y5) |hex=EFCC00|tekstivärv=gray |r=239|g=204|b=0 |h=51|s=100|v=93 |c=0|m=15|y=100|k=6 |allikas= }} {{Värvikast |nimetus=Yellow (HTML) |hex=FFFF00|tekstivärv=gray |r=255|g=255|b=0 |h=60|s=100|v=100 |allikas=htmlcsscolor.com }} {{Värvikast |nimetus=Kuld (heraldika) |hex=f9b300|tekstivärv=gray |c=0|m=34|y=100|k=0 |allikas=Riigikantselei }} '''Kollane''' on [[spektrivärvus]] [[Nähtav valgus|nähtava valguse]] [[Spekter|spektri]] lõigus, mis vastab [[lainepikkus]]te vahemikule ~575–585 [[Nanomeeter|nanomeetrit]] ja paikneb [[Roheline|rohelise]] ja [[oranž]]i vahel. [[Eesti keele seletav sõnaraamat]] defineerib kollast [[värvus]]t selle värvusega objektide järgi nagu [[võilill]]e õied, [[sidrun]] või [[õled]]<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollane</ref>. Sõna ''kollane'' kuulub eesti keele 11 [[põhivärvinimi|põhivärvinime]] hulka<ref>U. Sutrop. Eesti keele põhivärvinimed. - Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 797-808. 1995</ref>. == Etümoloogia == [[Eesti keel]]e sõna ''kollane'', [[Soome keel|soome]] ''keltainen'' on uurijate [[Mauno Koski]] ja [[Ants Viires]]e järgi tulnud [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltesse]] [[Balti keeled|balti keelte]] vahendusel [[indoeuroopa algkeel]]e tüvest ''gil'' või ''gel'' 'särama', millest on tulnud paljudesse keeltesse ka sõna ''kuld''<ref>A. R. Bomhard, J. C. Kerns. The Nostratic Macrofamily: A Study in Distant Linguistic Relationship. De Gruyter, 2011</ref>. Kui mõelda sõnade ''kollane'' ja ''kuld'' ühisele päritolule, siis [[etümoloogia|etümoloogiliselt]] võttes on sõna "kuldkollane" [[tautoloogia|tautoloogiline]] nagu väljend "vana rauk". [[Urmas Sutrop]] on pidanud võimalikuks sõna ''kollane'' tuletatust sõnast ''[[kuld]]'' või hoopiski ''[[kold]]''<ref>U. Sutrop. Eesti keele värvussõnavara arengu põhijooni. - Keel ja Kirjandus, 10, 1996</ref>. == Sõnavara == [[Regilaul]]us on värvinimi ''kollane'' haruldane, selle asemel kasutatakse ''kuldne''<ref>[https://www.folklore.ee/tagused/nr5/tiiu.htm Tiiu Jaago. Mis sealt tõuseb, soost sinine, soost sinine, maast punane? Mäetagused 5]</ref>. [[Johann Gutslaff]]i 1648. aastal ilmunud lõunaeestimurdelises sõnaraamatus on [[Saksa keel|saksa]] ''gelb'' vasteks ''kuldane'', ''kõllane'' ja [[Heinrich Göseken]]i põhjaeestimurdelises sõnaraamatus 1660. aastast ''kuldne'', ''kullane''<ref>M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 184</ref>. [[Andrus Saareste]] [[Eesti keele mõisteline sõnaraamat|Eesti keele mõistelises sõnaraamatus]] esinevad kollase murdeliste variantide ja vastetena ''koldne'', ''kõllane'', ''vahakas'', ''vahane'', ''leet'', ''leetjas'', ''rebu'', ''rebukas'', ''haabjas'', ''paatjas'', ''paadikas'' (hobuse kohta), ''võik'' (hobuse kohta)<ref>http://www.eki.ee/cgi-bin/saareste.cgi?osa=p&sona=kollane</ref>. Kollaseid värvitoone tähistatakse eesti keeles enamjaolt liit[[omadussõna]]ga, kus sõna ''kollane'' ette on lisatud võrdlusalust märkiv täiendosa. See võib olla ainult nimetavas käändes (''[[õlgkollane]]'', ''[[mesikollane]]'', ''[[väävelkollane]]'') või nii nimetavas kui ka omastavas käändes, näiteks paralleelvormid ''[[sidrunkollane]]'' ja ''[[sidrunikollane]]''<ref>http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=345&p=0&p1=-1</ref>. :Kollaste värvitoonide mittetäielikku loetelu vt [[Värvuste loend põhivärvinimede järgi#Kollane|Värvuste loend põhivärvinimede järgi]]. == Värviõpetuses == [[Subtraktiivne värvisüntees|Subtraktiivses värvisüntees]]is, [[CMY-mudel|CMY-värvimudelis]], millel põhineb näiteks [[värvitrükk]], on kollane üks kolmest [[primaarvärvus]]est. Segades kollast [[Magentapunane|magentapunasega]] on tulemuseks soojatooniline [[punane]], [[Tsüaansinine|tsüaansinisega]] segades [[roheline]] värv. [[Aditiivne värvisüntees|Aditiivses värvisünteesis]], [[RGB-mudel|RGB-värvimudelis]], on kollane [[sekundaarvärvus]], mis tekib [[Punane|punase]] ja [[Roheline|rohelise]] [[valgus]]e liitumisel. [[Kromaatiline värvus|Kromaatilistest värvustest]] on kollane kõige heledam ja suurima valgusenergiaga. Kollase [[komplementaarvärvus]] on aditiivselt [[violettsinine]], subtraktiivselt [[sinakasviolett]]<ref>M. tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 58</ref>. <gallery> Pilt:Barreja substractiva utilitzada a les arts gràfiques.png|pisi|Kollane primaarvärvusena subtraktiivses värvisünteesis Pilt:NIEdot367.jpg|pisi|Näide värvitrükist 1902. aastast, veel standardimata CMY-mudelist Pilt:Aditiivne syntees hex koodid.png|pisi|Aditiivses värvisünteesis on kollane sekundaarvärvus, mis tekib puhase ja rohelise liitumisel Pilt:RGB illumination.jpg|pisi|Arvuti- ja teleekraanidel moodustub kollane võrdse intensiivsusega punasest ja rohelisest valgusest </gallery> === Kollane erinevates värvisüsteemides === Erinevates [[Värvisüsteem|värvuste korrastamise süsteemides]] pole primaarkollaseks või standardseks kollaseks peetav värvus üks ja sama, vaid need võivad toonilt erineda. <gallery> Pilt:Color diagram Charles Hayter.jpg|pisi|Varastes värvisüsteemides on primaarkollaseks sageli küpskollane värvus, mille annab [[gummigutt]] Pilt:A class-book of color - including color definitions, color scaling, and the harmony of colors (1895) (14586737847).jpg|pisi|Selles 1895. aastal välja antud värviõpikus on primaarkollaseks [[sidrunkollane]] Pilt:Opponent colors.svg|pisi|[[Natural Color System|Loomuliku värvisüsteemi]] (NCS) põhivärvid vastandpaarikaupa Pilt:NCS Colour Circle converted.jpg|pisi|NCS-i värviring põhivärvustega telgedel (primaarkollane on Y) Pilt:SubtractiveColorSynthesis CMYK 2.jpg|pisi|Värvilahutus kaasaegses neljavärvi-ofsettrükis Pilt:Offsetdruck Maschsee AM-Raster by-RaBoe Fenster Rathaus.jpg|pisi|Ofsettrükiraster suurendatult Pilt:MunsellColorWheel.svg|pisi|Munselli värviringis on põhikollaseks 5Y Pilt:Munsell 5 PB 5Y.png|pisi|[[Munselli värvisüsteem]]i kollane 5Y värvipuus </gallery> == Kollane värvus looduses == === Orgaanilised pigmendid taimedes === Enamus eluslooduses leiduvatest kollastest ja oranžidest värvidest tuleb orgaanilistest [[pigment]]idest [[karotenoidid]]est. Puulehtede [[kloroplastid]]es ja [[kromoplastid]]es leiduvad karotenoidid, näiteks [[ksantofüllid]], jäävad suvekuudel klorofülli rohelise värvuse varju, ent sügisel, kui klorofüll laguneb, muudavad kollased ja punased pigmendid puulehed värviliseks<ref>http://www.novaator.ee/ET/loodus/saast_sunnib_puid_sugisel_lehti_varvima/</ref>. Samal põhjusel toimub värvuse muutus valmivates [[Vili|viljades]], mis sisaldavad rohkelt karotenoide. Vilja kollane või oranž värvus on eredam ja nähtavam rohelisest ning toimib peibutisena loomadele, kes vilju toiduks tarvitades aitavad viljas olevail seemneil levida. Suure osa [[Putuktolmlemine|putuktolmlejate]] [[õistaimed]]e õied on kollast värvi. Kollaste õitega taimi tolmeldavad eelkõige [[mesilased]] ja [[kimalased]]<ref>[https://www.botany.ut.ee/Maarja_Samel_bak.pdf Maarja Samel. Eesti taimede õievärvuste spekter. Tartu, 2006. lk 12]</ref>. [[Meemesilane|Meemesilase]] silmas olevate kolme liiki [[retseptor]]ite tundlikkuskõverate harjad jäävad päikesevalguse spektri kollase, [[Sinine|sinise]] ja inimsilmale nähtamatu [[Ultraviolettkiirgus|ultravioleti]] piirkonda ja mesilased külastavadki eelistatult kollaseid ja siniseid õisi<ref>http://what-when-how.com/insects/eyes-and-vision-insects/</ref>. <gallery> Pilt:Autumn (5131290165).jpg|pisi|Sügisesed kollased puulehed Pilt:Capsicum annuum (Solanaceae).jpg|pisi|Valminud [[paprika]]d Pilt:Yellow cherry tomato (6951843983).jpg|pisi|Küpsed kollased [[kirsstomat]]id Pilt:Tafraoute-Tiznit col du Kerdous 113 1354.JPG|pisi|[[Viigikaktus]]e viljad Pilt:Abejorro (7993754250).jpg|pisi|[[Kimalane]] korvõisikul Pilt:American copper.jpg|pisi|[[Leek-kuldtiib]] [[Tulikas|tulika]] õiel Pilt:Iris pseudacorus 001.jpg|pisi|[[Kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus'') on üks paljudest kollaseõielistest taimedest </gallery> === Mineraalid ja anorgaanilised pigmendid === Kollase värvusega [[vääriskivi]]d on [[tsitriin]] (kollane [[kvarts]]), [[heliodoor]] (kollane [[berüll]]) ja [[tuliopaal]], samuti võivad kollase värvusega olla [[safiir]] ja [[topaas]]. Kassikullaks nimetatud [[püriit]] on metallise kollaka värvusega. Erekollane on ehe [[väävel]] ja erinevat kollast või kollakat tooni on mineraalid [[vulfeniit]], [[fluoriit]], [[fibroferriit]], [[ankeriit]], [[kaltsiit]] (nn mesikaltsiit) ja [[auripigment]]. Kollase värvusega on looduses ehedana leiduv [[metall]] [[kuld]]. Auripigment on mineraal, mida juba väga ammu ajaloos on pulbristatult kasutatud [[Värvipigment|värvipigmendina]] kollase värvi, nn [[kuningkollane|kuningkollase]] valmistamiseks<ref>http://www.webexhibits.org/pigments/indiv/overview/orpiment.html</ref>. Inimajaloo vanimate värvipigmentide hulka kuulub ka kollane värvimuld [[ooker]]. <gallery> Heliodore beryl-MCG 79777-IMG 7498-black.jpg|Heliodoor Corundum-222493.jpg|Helesinine ja kollane safiir Aragonite-Sulfur-car-105a.jpg|Väävel ja aragoniit Quartz-284870.jpg|Tsitriin Fibroferrit - Pallieres, Frankreich.jpg|Fibroferriit Naturkundemuseum Berlin - Gediegen Gold in Quarz, Eagles Nest Mine, Placer County, Kalifornien, USA.jpg|Ehe kuld kvartsitükis Orpiment - streak color.jpg|Auripigment Ochre quarry, Roussillon, France (465185258).jpg|Ookrikaevandus Prantsusmaal </gallery> === Hoiatusvärvus === {{Pooleli|kuu=aprill|aasta=2019}} == Kunst, käsitöö ja tehnoloogia == === Kollased pigmendid maalikunstis === Ajaloos on [[maalikunst]]is kõige varem kasutatud looduslikke anorgaanilisi [[värvipigment]]e, esimesed sünteetilised kollased pigmendid luuakse 14.–15. sajandil. Uute kollaste pigmentide sünteesimise kõrgaeg jääb 19. sajandi esimesse poolde. Igal ajalooperioodil on kollaseid pigmente loodud ka orgaaniliste värvainete segamisel side- ja täiteainetega. * kollane [[ooker]] (hüdreeritud raud (III)oksiid, Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub>•H<sub>2</sub>O), alates eelajaloost * [[auripigment]] (arseensulfiid As<sub>2</sub>S<sub>3</sub>), kasutusel alates u 3000 eKr * [[gummigutt]] (orgaanilise taimse värvaine baasil), kasutusel alates 8. sajandist Idamaades * ''[[stil de grain]]'' (orgaanilise taimse värvaine baasil), alates keskajast * [[massikot]] e pliioksiidkollane (pliioksiid PbO), alates keskajast * [[plii-tinakollane]] (Pb(Sn,Si)O<sub>3</sub> või PbSnO<sub>4</sub>), alates keskajast * [[India kollane]] (magneesiumeuksantaat), alates 15. sajandist *[[Napoli kollane]], ka [[antimonkollane]] (pliiantimonaat Pb(SbO<sub>3</sub>)<sub>2</sub> või Pb(SbO<sub>4</sub>)<sub>2</sub>) alates 16. sajandist * [[sieena]] (pruunikaskollane muldpigment), alates 17.–18. sajandist * [[kroomkollane]] (pliikromaat PbCrO<sub>4</sub>), alates 1803 * [[vismutvanadaatkollane]] (BiVO<sub>4</sub>), alates 1805 * [[kaadmiumkollane]] (kaadmiumsulfiid CdS), alates 1818 * [[tsinkkollane]] (tsinkkromaat ZnCrO<sub>4</sub>), alates 1825 * [[strontsiumkollane]] (strontsiumkromaat SrCrO4), alates 1830. aastatest * [[barüütkollane]] (baariumkromaat BaCrO4), alates 1850 * [[koobaltkollane]] (kaaliumkoobaltnitrit K<sub>3</sub>Co(NO<sub>2</sub>)<sub>6</sub>), alates 1851 * [[hansakollane]] (sünteetiline [[asovärv]]), alates 1909 * [[marsskollane]], ka sünteetiline ooker, alates 1920. aastatest * [[spinellkollane]] (tsirkooniumpraseodüümsilikaat (Zr,Pr)SiO<sub>4</sub>) ===== Näiteid ===== <gallery> Fail:Lascaux2.jpg|Kollase ookriga maalitud [[metshobune]] [[Lascaux]]' koopas Fail:KellsFol032vChristEnthroned.jpg|Kuldkollane raamidel on auripigment, tumedam kollane on ooker. [[Kellsi evangeliaar]], 8. sajand Fail:Thomas Becket Murder.JPG|Haruldane [[safran]]i kasutamine värvipigmendis. [[Thomas Becket]]i tapmine, [[Käsikiri|käsikirja]]illustratsioon, u 1200 Fail:RAFAEL - Madonna Sixtina (Gemäldegalerie Alter Meister, Dresden, 1513-14. Óleo sobre lienzo, 265 x 196 cm).jpg|[[Sixtus II|Paavsti]] mantel on maalitud kollase ookriga, [[püha Barbara]] varrukad plii-tinakollasega. [[Raffael]], 1513–1514 Fail:Veronese - Allegory of love Happy union.jpg|Kollased detailid on maalitud auripigmendiga. [[Paolo Veronese]], 1575 Fail:Johannes Vermeer - Het melkmeisje - Google Art Project.jpg|Teenijatüdruku jakk on maalitud plii-tinakollasega. [[Jan Vermeer]], 1658 Fail:Van Gogh - Starry Night - Google Art Project.jpg|Kuu ja tähed on maalitud india kollase ja tsinkkollasega, nende sära kaadmiumkollasega. [[Vincent van Gogh]], 1889 Fail:Claude Monet 044.jpg|Kasutatud on kaadiumkollast, barüütkollast ja tsinkkollast. [[Claude Monet]], 1916 </gallery> === Kollane värv värvitaimedest === Kollast värvust [[tekstiil]]ikiudude jm materjali värvimisel annavad<ref>[https://evm.ee/uploads/files/1991a.pdf Eve Järvoja. Välismaised värvained. - Renovatum anno 1991]</ref>: * [[kurkum]], värvaine [[kurkumiin]] * [[annaato]], kollane värvaine [[biksiin]] * [[safran]], värvaine [[krotsetiin]] * [[safloor]] * [[värvimakluura]], värv nn vana [[fustik]], värvained [[makluriin]] ja [[moriin]] * [[parukapuu]], värv [[fustik]], värvained [[füsetiin]] ja [[müritsetiin]] * [[sametjas tamm]], värvaine [[kvertsitroon]] * ''Sophora japonica'', värvaine [[kvertsitriin]] * [[kamala]], värvaine [[rotleriin]] * [[värvireseeda]], värvaine [[luteoliin]] * [[värv-leetpõõsas]], värvaine luteoliin * [[henna]], värvaine [[lavsoon]] * ''Datisca cannabina'', värvaine [[datitsetiin]] * [[kukerpuu]], värvaine [[berberiin]] * [[gardeenia]] marjad, värvaine krotsetiin * [[Türnpuu (perekond)|türnpuu]] marjad, värvaine kversitriin * [[kõrge peiulill]], värvaine [[luteiin]] Kurkumi, annaatot, safranit ja safloori kasutatakse ka [[Toiduvärvid|toidu värvimiseks]]. Eestis kasvavatest taimedest annavad kollaseid toone tekstiilile paljud taimeliigid, näiteks [[harilik sibul]] (sibulakoor), [[hall lepp]] (koor), [[Arukask|aru-]] ja [[sookask]] (lehed), [[värvmadar]] (juured, peitsita), [[kortsleht]], [[kanarbik]], [[kummel]], [[sookail]], [[rukis]], [[kõrvenõges]], [[kattekold]], [[põldosi]], [[põdrasamblik]] (taime ürt), [[soolikarohi]], [[nurmenukk]], [[mets-harakputk]], [[kollane karikakar]] (õied)<ref>[https://evm.ee/uploads/files/1991a.pdf E. Järvoja. Taimedega värvimine. - Renovatum anno 1991]</ref>. ===== Näiteid ===== <gallery> Pilt:Gelbfärbungen.jpg|pisi|Taimedega värvitud vill Pilt:Camomille des teinturiers 1.jpg|pisi|Värvaine keetmine kummelist Pilt:Teinture naturelle Camomille.jpg|pisi|Kummeliga värvitud villane lõng Pilt:Teinture naturelle Tanaisie.jpg|pisi|Soolikarohuga värvitud villane lõng Pilt:Nasi Kuning Ibu Sulastri.jpg|pisi|Taldrikutäis [[Indoneesia]] roogasid, sh kurkumiga värvitud riis Pilt:01 Paella Valenciana original.jpg|pisi|Safraniga värvitud [[Valencia]] [[paella]] Pilt:Saffron bun 20051213 001.jpg|pisi|Safranist kollane Rootsi jõulusai Pilt:Colby Cheese.jpg|pisi|Annaatoga värvitud juust </gallery> === Kollane värv muudest keemilistest ühenditest === Kollaste sünteetiliste [[toiduvärv]]ide hulka kuuluvad vitamiin [[riboflaviin]] ja asovärvid [[kinoliinkollane]], [[päikeseloojangukollane]] ning [[tartrasiin]]. <gallery> Historische Farbstoffsammlung DSC00348.JPG|[[Pikriinhape|Pikriinhappega]] värvitud lõngad. Historische Farbstoffsammlung, Dresden The aniline colours of the Badische Anilin- & Soda-Fabrik, Ludwigshafen on Rhine and their application on wool, cotton, silk and other textile fibres, page 295.jpg|Näidisteraamat [[aniliin]]värvidega värvitud lõngadest, 1901 Pilt:Sample Book, The Coal Tar Colour of Meister Lucius and Brüning, Ltd. . . . Applied in Calico Printing, Synthetic Red Dyes- Mordant Alizarins, plates 122–23, and Alizarin Turkey Reds, plate 169, 1908 (CH 68766109).jpg|Näidisteraamat riidevärvitrükiproovidest sünteetilisel [[alisariin]]il põhinevate värvidega, 1908 Marokko1982-105 hg.jpg|pisi|Nahkade värvimine arvatavasti aniliinvärviga. Maroko, 1982 Bottle, food product (AM 2015.4.27-4).jpg|Shirriff'i toodetud kollane toiduvärv, 1940–1970 Bottle and glass of inca kola.jpg|[[Tartrasiin]]iga E102 värvitud koolajook Logo da Fanta na garrafa.jpg|[[Fanta]]le annab iseloomuliku värvi [[päikeseloojangukollane]] E110 </gallery> == Kollane värvipsühholoogias == Kuna kollane kuulub subjektiivselt nn kergete värvide hulka, muudab ta esemed ning pinnad optiliselt kergemaks ning näib neid tõstvat ja lähendavat. Kollast iseloomustatakse ergutava, kerge, rõõmsa, stimuleeriva ja helge värvusena<ref name="alpinacolor.ee">{{Netiviide |url=https://www.alpinacolor.ee/alpina-aitab/alpina-hilft-details/vaervide-moju-meeleolule/show.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-04-09 |arhiivimisaeg=2017-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170113071445/http://www.alpinacolor.ee/alpina-aitab/alpina-hilft-details/vaervide-moju-meeleolule/show.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. Selle värvuse meeldivakstunnistamist seostatakse aktiivsete elujaatavate ja erksate inimestega<ref>https://www.4seina.ee/uudised/varvid</ref>. === Kollane värv ruumis === Siseruumis mõjub suure küllastatusega kollane värv ([[kaadmiumkollane]], [[sidrunkollane]] või [[väävelkollane]]) pealetükkivana, kriiskavana ja müraaistingut näiliselt tugevdavana, eriti väikeses ruumis. Seepärast soovitatakse siseruumides suurtel pindadel kasutada valgega helendatud ja teiste toonidega murtud kollaseid toone, mis näitavad ruumi avaramana<ref>https://moodnekodu.delfi.ee/news/sisustusjadisain/17-viisi-kuidas-varvipsuhholoogia-abil-enda-kodu-elavdada?id=83133019</ref>. Keskmise kromaatilisusega kollased, nagu [[liivakollane]] või [[ookerkollane]], näivad rõõmsana ja päikesepaistelisena<ref name="Tammert-142">M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 142</ref>. Eriti soovitatakse kollast ruumidesse, kuhu ulatub vähe loomulikku valgust. Võrreldes valge laega näib helekollane lagi kõrgemana, heledama ja säravamana<ref name="alpinacolor.ee"/>. Aktsendina, väikeste laikudena mõjub kollane värvus rõõmustavalt ja masendust tõrjuvalt. Tumedate värvidega ([[must]], [[violett]], tumesinine, [[kirsipunane]]) moodustab kollane tähelepanu äratavaid kontraste, mis pikaajaliselt nägemisväljas olles võivad hakata mõjuma ärritavana. Näiteks võib kollase ja tumehalli kontrasti kasutada trepikojas või mõnes muus ruumis, kus reeglina pikalt ei viibita, kuid mitte elu- ega ammugi magamistoas. Hea nähtavuse tõttu on kollasel suur tähtsus hoiatava värvina, kombinatsioonis mustaga kasutatakse seda [[liiklusmärk]]idel, etteulatuvate masinaosade, peidetud astmete jm markeerimiseks.<ref name="Tammert-142"/> === Kollane värv materjalidel === Kollase psühholoogilisele olemusele vastavad paremini siledad ja läikivad materjalid, [[tekstiil]]idest näiteks [[siid]] või [[atlass]]. Samas on kollane pind väga tundlik määrdumise suhtes, vähimgi määrdumus paneb selle mõjuma eemaletõukava ja ebasõbralikuna. Enamiku kodumaiste [[Puit|puidu]]liikide naturaalne värvitoon jääb kollase ja punase värvuse vahemikku, kollasele lähemal asuvad [[mänd]] ja [[kuusk]], [[kask]], naturaalne [[tamm]] ja [[pöök]]<ref>M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 118</ref>. Heledad [[oranž]]i poole kalduvad kollased toonid loovad sooja, sõbraliku ja rõõmustava atmosfääri, peale puidu on põrandatel hea valik naturaalse [[linoleum]]i kollakas värv<ref name="Tammert-142"/>. === Turunduses === Kollane on elurõõmus, soe, tähelepanu haarav, kuid liiga palju kollast värvi pika aja jooksul kipub silma väsitama. Must tekst kollasel taustal on kõrgeima kontrastiga kombinatsioon (hea variant, kui taotletakse kiiret tähelepanu). Kollast soovitatakse kujunduses kasutada, kui kutsutakse sihtrühma üles midagi tegema, mitte niivõrd üldise kujundusvärvina<ref>http://internetmarketing.ee/mis-varvi-on-turundus/</ref>. Kuna kollane äratab tähelepanu, seostub kasu {{lisa viide}} ja kvaliteediga {{lisa viide}}, siis arvatakse, et kollased lilled maja ees aitavad seda edukamalt müüa {{lisa viide}}. == Kollase värvi tähendused ja sümboolika == ===Positiivsed seosed=== * Eestis: rõõmus, lõbus värv; soojus, päike, suvi, inspiratsioon * Saksamaal: värskendav, kerge, lõbus värv; optimism * Prantsusmaal: energiline, tarmukas, päikeseline värv<ref name="ReferenceA">M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 179</ref> ===Negatiivsed seosed=== * Eestis: kadedus * Saksamaal: armukadedus, kadedus, ihnsus, valelikkus; mürgine, hapu, haige värv * Prantsusmaal: kuiv, kuumus<ref name="ReferenceA"/> Kollane on nooruse {{lisa viide}}, [[idealism]]i {{lisa viide}}, [[kujutlusvõime]] {{lisa viide}}, [[inspiratsioon]]i {{lisa viide}} ja [[lootus]]e {{lisa viide}} värv. Kollane sümboliseerib vaimsust ja [[filosoofia]]t. Kollane on ka arguse {{lisa viide}}, saamahimu {{lisa viide}}, pettuse {{lisa viide}}, armukadeduse {{lisa viide}} ja haiguse värv {{lisa viide}}. === Kollane heraldikas === [[Heraldika]]s on kollane värvus [[Heraldiline tinktuur|heraldilise tinktuuri]] [[Kuld (heraldika)|kulla]] asendustoon<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigikantselei.ee/et/heraldikanouded |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-04-09 |arhiivimisaeg=2020-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811161949/https://www.riigikantselei.ee/et/heraldikanouded |url-olek=ei tööta }}</ref>. Heraldikas tähistab kuld kuulsust ja hiilgust, heldust ja suuremeelsust, püsivust, truudust ning vaimu ülenemist<ref>http://patrickbaty.co.uk/2011/11/05/heraldic-colours/</ref>. [[Eesti maakonnad|Eesti maakondadest]] on kuldse taustaga [[Pärnumaa]] ja [[Põlvamaa]] vapid, linnade vappidest [[Haapsalu]], [[Võru]], [[Keila]] ja [[Karksi-Nuia]] vapid, samuti [[Tallinna vapp|Tallinna suur vapp]] ning [[Eesti vapp|Eesti Vabariigi vapp]]. Kollane esineb 43% [[riigilipp]]udest{{lisa viide}}. Lippudel ja [[vapp]]idel sümboliseerib kollane tavaliselt päikest, tuld, soojust, kõrbe ja õnne. Sama [[allegooria]] on kollasel tähel. === Religioon === [[Hinduism|Hindudele]] sümboliseerib kollane päikest ja [[Šiva]] põhjapoolset nägu. [[Budism|Budistidele]] on kollane alandlikkuse ja loobumise värv, kuna algselt kandsid kõik buda mungad [[Safrankollane|safrankollaseid]] rüüsid. [[Kristlus]]es sümboliseerib kollane [[Juudas]]t, [[juudid|juute]] ja [[ketser]]eid. Kollast ei kasutata [[liturgiline värv|liturgilise värvina]] [[katoliku kirik]]us, kuid puhast sügavkollast kasutatakse [[kuldne|kuldse]] asendustoonina [[Õigeusu kirik|õigeusu]] [[kirikutekstiil]]idel<ref>Michel Quenot. Ikoon. Aken kuningriiki. Tallinn: Logos. 1991</ref>. [[Islam]]isusulistele on kollane päikese värv, mis sümboliseerib algatust ja algust üldisemalt ning võitlust. === Muud ajaloolised tähendused === Kollane värvus kui kulla, päikese ja valguse toonile kõige lähemal olev värvus on juba väga vanadest aegadest seostunud sümboolselt kirgastumise ja hiilgusega. [[Vana-Egiptus]]e [[vaarao]]de jumalikkuse sümbol oli juba alates esimestest dünastiatest kollane [[kuld]]. [[Hiina]] kultuuris on kollane täiuslikkuse värv. Kollasega seostuvad vaid väärtuslikud omadused, nagu kuulsus, tarkus ja harmoonia. Seda seost on oletatud tulenevat kohaliku kollase väga viljaka [[löss]]ipinnase eluloovast jõust. Viiest värvist, mis hiinlastel on nelja [[ilmakaar]]e ja neid ühendava keskme sümboleiks, on kollane keskme värv ja [[Hiina keiser|keisri]] kui riigi keskme sümbolina sai kollane ka keisri värviks. Pärimuslik jumalasarnane esimene keiser, kes tõi inimestele kultuuri, kannab nime Huangdi 'Kollane Keiser'. [[Qingi dünastia]] Hiina ([[1636]]–[[1912]]) riigilipp oli kollast värvi, mis inglise keeles on andnud nime värvitoonile ''Imperial Yellow'' ('keiserlik kollane') ning kollane värv oli riietuses ja ruumides lubatud vaid keisrile ja tema perekonnale. [[Maiad]]e kultuuris tähistas kollane värvus [[lõuna]]suunda ja selle jumalaid, kellele lõunas elavad inimesed pidid tooma kollast värvi ohvriande. Lõunasuunda seostati [[Päike]]sega<ref>{{Netiviide |url=https://readicon.com/the-sacred-colors-of-the-maya/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-04-11 |arhiivimisaeg=2019-04-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190411161054/https://readicon.com/the-sacred-colors-of-the-maya/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on kollane üks armee värve ning kollasest on seal kujunenud ka sõduri kojusaabumise tunnus. Ühe [[traditsioon]]i kohaselt tervitatakse sõdureid kollaste lintide sidumisega puude külge. <gallery> Pilt:Toutankamon-expo 27 2e-chap.JPG|Massiivsest kullast kirstud vaarao Tutanhamoni hauast Pilt:Yinxiang.jpg|Prints Yinxiang (1686-1730) kollases keiserlikus rüüs Pilt:Christus_Sol_Invictus.jpeg|Kristus Sol Invictus'ena on 3.-4. sajandi mosaiigil kollasel taustal Pilt:US Army 52600 Yellow Ribbon Ceremony.jpg|Kollase lindi tseremoonia USA armeeüksuses </gallery> === Kollane värv tähistusena === [[Kollane lipp]] rannas tähendab, et ujumine on ohutu vaid kogenutele<ref>https://www.g4s.ee/turva-abc/ujumise-turva-abc</ref><ref>https://ilm.ee/?43601</ref>. [[Autosport|Autospordis]] tähistab üks või kaks kollast lippu ohtu rajal<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Autosport</ref>. Rinnas kantav [[kollane lint]] tähendab solidaarsust. Näiteks on see toetusavaldus kaasmaalastele, kes viibivad keerulistes oludes, sümboliseerides taaskohtumise ootust ning lootust<ref>https://www.youtube.com/watch?v=605ErAG9l8k</ref>. Kollane lint koera kaelarihmal tähendab "see koer vajab ruumi". Kasutatakse näiteks juhul, kui loom on tulnud varjupaigast ja omanik ei tea veel kõiki tema reaktsioone, või kui seltsiv ja mänguhimuline koer peab terviserikke või ravi tõttu olema rahulikumal režiimil<ref>https://loom24.ee/beta/news/mida-taehistab-kollane-lint-koera-rihmal</ref>. Spordis tähendab kollane [[hoiatuskaart]] enamikul aladel mängija hoiatamist (punane kaart tähendab mängija eemaldamist). Esimest [[kollane kaart|kollast kaarti]] näidati [[jalgpall]]is [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|IX maailmameistrivõistluste]] esimeses mängus [[1970]]. aastal [[31. mai]]l [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] ja [[Mehhiko]] mängu ajal. [[Jalgrattasport|Jalgrattaspordi]]võistlustel eraldab kollane värvitoon liidrit teistest võistlejatest. Traditsioon, mille kohaselt jalgrattavõistluse liider kannab kollast särki, sai alguse 1919. aasta [[Tour de France]]'il<ref>[https://www.sadolin.ee/et/vrvitoon-mis-teistest-alati-peajagu-eespool Värvitoon, mis on teistest alati peajagu eespool. - sadolin.ee]</ref>. Kollase lipu heiskamine [[laev]]al tähendab, et seal on puhkenud [[epideemia]]{{lisa viide}}. Kollase lindiga piiratakse liikluses ala, kus on toimunud avarii; kollaste joontega märgitakse liikluskorralduse ajutisi muudatusi; kollast vilkurit tuleb kasutada teetöömasinatel ja robotliikuril.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020015?leiaKehtiv Liiklusseadus] Riigi Teatajas. Redaktsiooni kehtivus: 07.05.2020–31.12.2020.</ref> <gallery> Beach Zuiderstrand flag Westkapelle Wheelchair.JPG|Kollane lipp rannas. Zuiderstrand Robin race yellow flag.jpg|Kollane lipp võidusõidurajal Rot und Gelb (Fußball)-red and yellow card (Soccer).jpg|Jalgpallikohtuniku kollane ja punane kaart Pope Francis South Korea 2014.png|[[Paavst Franciscus]] kannab [[Kollane lint|kollase lindi]] märki Lõuna-Koreas 2014. aastal </gallery> === "Kollane lint" === "Kollane lint" ([[ukraina keel]]es Жовта стрічка) on [[vastupanuliikumine]], mis tekkis [[Okupatsioon|okupeeritud]] [[Herson]]is 2022. aasta aprillis reaktsioonina [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa relvastatud sissetungile Ukrainasse]]. Liikumise eesmärk on Lõuna-Hersoni piirkonna koordinaatori sõnul "muuta elu vene okupantide jaoks väljakannatamatuks ja kasutada kõiki vahendeid nende plaanide nurjamiseks."<ref>[https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-moscow-80812f4d70f133d2d1616d11154e0cba Y. Karmanu, H. Archirova. Ukrainian resistance grows in Russian-occupied areas. - AP News, ]</ref> == Kohanimed == [[Kollane meri]] on [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[ääremeri]], mis piirneb idas [[Korea poolsaar]]ega, läänes [[Aasia]]ga ja lõunas on ühenduses [[Ida-Hiina meri|Ida-Hiina merega]]. [[Kollane jõgi]] on vanemas kirjanduses kasutusel [[Huang He]] nimena<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19380620.2.32</ref><ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19380616.2.12</ref>. [[Tallinn]]as [[Raua asum]]is asub [[Kollane tänav]]. == Väljendid == [[Pilt:YellowKid.jpeg|pisi|''"The Yellow Kid"'']] Kogemusteta inimese kohta on eesti keeles kasutusel saksa tõlkelaen "kollanokk"<ref>https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/kollanokk/1{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Eesti [[Ilukirjandus|ilu-]] ja [[ajakirjandus]]es tuleb ette väljend "kollane kadedus" eriti suure kadeduse kohta<ref>http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kollane&F=M</ref><ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19211214.2.28</ref><ref>https://kultuur.err.ee/904345/arvustus-vallandatud-kirjaniku-ulestahendusi</ref>. === Kollane ajakirjandus === Väljend "[[kollane ajakirjandus]]", "kollane ajaleht" käib nn kõmulehtede kohta, [[ajaleht]]ede kohta, mis kasutavad oma trükiarvu suurendamiseks kõmu-uudiste avaldamist. === Kollane kirjandus === Pejoratiivse varjundiga väljend "[[kollane kirjandus]]" tähendab väheväärtuslikku nn sopakirjandust, kunstiväärtuseta ajaviiteraamatuid<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollane%20kirjandus</ref>. Nimetus on pärit [[19. sajand]]i teisel poolel [[Inglismaa]]l trükitud läikivate kollaste kaantega odavatest raamatutest<ref>https://www.thefreedictionary.com/Yellow-covered+literature</ref>. === Kollane pass === [[Kollane pass]] või kollane pilet tähendasid varasematel aegadel prostituutidele välja antud isikutunnistus-tegevusluba. === Kollane rass === Seda väljendit on varasematel aegadel kasutatud [[Mongoliidne rass|mongoliidsesse põhirassi]] kuuluvate rahvaste nimetusena, ka lihtsalt mitmuses nimisõnana "kollased"<ref>https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/kollane/1{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Värvuste loend põhivärvinimede järgi#Kollane|Kollased värvitoonid]] * [[Kuld (heraldika)]] * [[Värvuste loend A–Y]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://vimeo.com/129112056 C. Cortese animatsioon "Color in Motion" põhivärvide psühholoogiast: kollane alates 02:34 ] {{commonscat|Yellow|Kollane}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} {{Värvid}} [[Kategooria:Spektrivärvused]] [[Kategooria:Kollased värvitoonid| ]] [[Kategooria:Põhivärvinimed]] b56notnyla69xw8j50nj4a5rafpkv9z 6176244 6176242 2022-08-10T16:04:25Z Evlper 104506 /* "Kollane lint" */ wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Kollane |pilt={{Fotomontaaž |foto1a=Iris pseudacorus 0004.JPG |foto1b=Daliranite-Orpiment-291283.jpg |foto1c=Citrons de Menton (close-up).jpg |foto2a=Vincent Van Gogh 0010.jpg |foto2b=Zhengde.jpg |foto2c=Autumn 51st Street (5176876100).jpg |foto3a=2010 - A year plenty of Hopes.jpg | suurus = 320 | äärise_värv = #AAAAAA | tekstivärv = #F9F9F9 | caption= | foot_montage = }} |hex=F6E500|tekstivärv=Must |lainepikkus=~575–585| sagedus=~521–512 |allikas=Pantone Process Yellow C }} [[Pilt:Linear visible spectrum.svg|pisi|328px|Kollaste [[värvitoon]]ide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga]] {{Värvikast |nimetus=Kollane (protsessvärv) |hex=F6E500|tekstivärv=gray |r=246|g=229|b=0 |h=56|s=100|v=100 |c=0|m=0|y=100|k=0 |allikas=Pantone Process Yellow C }} {{Värvikast |nimetus=Kollane (NCS) |hex=FFD300|tekstivärv=gray |r=255|g=211|b=0 |h=50|s=100|v=100 |c=0|m=17|y=100|k=0 |allikas=Natural Colour System }} {{Värvikast |nimetus=Kollane (Munsell Y5) |hex=EFCC00|tekstivärv=gray |r=239|g=204|b=0 |h=51|s=100|v=93 |c=0|m=15|y=100|k=6 |allikas= }} {{Värvikast |nimetus=Yellow (HTML) |hex=FFFF00|tekstivärv=gray |r=255|g=255|b=0 |h=60|s=100|v=100 |allikas=htmlcsscolor.com }} {{Värvikast |nimetus=Kuld (heraldika) |hex=f9b300|tekstivärv=gray |c=0|m=34|y=100|k=0 |allikas=Riigikantselei }} '''Kollane''' on [[spektrivärvus]] [[Nähtav valgus|nähtava valguse]] [[Spekter|spektri]] lõigus, mis vastab [[lainepikkus]]te vahemikule ~575–585 [[Nanomeeter|nanomeetrit]] ja paikneb [[Roheline|rohelise]] ja [[oranž]]i vahel. [[Eesti keele seletav sõnaraamat]] defineerib kollast [[värvus]]t selle värvusega objektide järgi nagu [[võilill]]e õied, [[sidrun]] või [[õled]]<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollane</ref>. Sõna ''kollane'' kuulub eesti keele 11 [[põhivärvinimi|põhivärvinime]] hulka<ref>U. Sutrop. Eesti keele põhivärvinimed. - Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 797-808. 1995</ref>. == Etümoloogia == [[Eesti keel]]e sõna ''kollane'', [[Soome keel|soome]] ''keltainen'' on uurijate [[Mauno Koski]] ja [[Ants Viires]]e järgi tulnud [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltesse]] [[Balti keeled|balti keelte]] vahendusel [[indoeuroopa algkeel]]e tüvest ''gil'' või ''gel'' 'särama', millest on tulnud paljudesse keeltesse ka sõna ''kuld''<ref>A. R. Bomhard, J. C. Kerns. The Nostratic Macrofamily: A Study in Distant Linguistic Relationship. De Gruyter, 2011</ref>. Kui mõelda sõnade ''kollane'' ja ''kuld'' ühisele päritolule, siis [[etümoloogia|etümoloogiliselt]] võttes on sõna "kuldkollane" [[tautoloogia|tautoloogiline]] nagu väljend "vana rauk". [[Urmas Sutrop]] on pidanud võimalikuks sõna ''kollane'' tuletatust sõnast ''[[kuld]]'' või hoopiski ''[[kold]]''<ref>U. Sutrop. Eesti keele värvussõnavara arengu põhijooni. - Keel ja Kirjandus, 10, 1996</ref>. == Sõnavara == [[Regilaul]]us on värvinimi ''kollane'' haruldane, selle asemel kasutatakse ''kuldne''<ref>[https://www.folklore.ee/tagused/nr5/tiiu.htm Tiiu Jaago. Mis sealt tõuseb, soost sinine, soost sinine, maast punane? Mäetagused 5]</ref>. [[Johann Gutslaff]]i 1648. aastal ilmunud lõunaeestimurdelises sõnaraamatus on [[Saksa keel|saksa]] ''gelb'' vasteks ''kuldane'', ''kõllane'' ja [[Heinrich Göseken]]i põhjaeestimurdelises sõnaraamatus 1660. aastast ''kuldne'', ''kullane''<ref>M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 184</ref>. [[Andrus Saareste]] [[Eesti keele mõisteline sõnaraamat|Eesti keele mõistelises sõnaraamatus]] esinevad kollase murdeliste variantide ja vastetena ''koldne'', ''kõllane'', ''vahakas'', ''vahane'', ''leet'', ''leetjas'', ''rebu'', ''rebukas'', ''haabjas'', ''paatjas'', ''paadikas'' (hobuse kohta), ''võik'' (hobuse kohta)<ref>http://www.eki.ee/cgi-bin/saareste.cgi?osa=p&sona=kollane</ref>. Kollaseid värvitoone tähistatakse eesti keeles enamjaolt liit[[omadussõna]]ga, kus sõna ''kollane'' ette on lisatud võrdlusalust märkiv täiendosa. See võib olla ainult nimetavas käändes (''[[õlgkollane]]'', ''[[mesikollane]]'', ''[[väävelkollane]]'') või nii nimetavas kui ka omastavas käändes, näiteks paralleelvormid ''[[sidrunkollane]]'' ja ''[[sidrunikollane]]''<ref>http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=345&p=0&p1=-1</ref>. :Kollaste värvitoonide mittetäielikku loetelu vt [[Värvuste loend põhivärvinimede järgi#Kollane|Värvuste loend põhivärvinimede järgi]]. == Värviõpetuses == [[Subtraktiivne värvisüntees|Subtraktiivses värvisüntees]]is, [[CMY-mudel|CMY-värvimudelis]], millel põhineb näiteks [[värvitrükk]], on kollane üks kolmest [[primaarvärvus]]est. Segades kollast [[Magentapunane|magentapunasega]] on tulemuseks soojatooniline [[punane]], [[Tsüaansinine|tsüaansinisega]] segades [[roheline]] värv. [[Aditiivne värvisüntees|Aditiivses värvisünteesis]], [[RGB-mudel|RGB-värvimudelis]], on kollane [[sekundaarvärvus]], mis tekib [[Punane|punase]] ja [[Roheline|rohelise]] [[valgus]]e liitumisel. [[Kromaatiline värvus|Kromaatilistest värvustest]] on kollane kõige heledam ja suurima valgusenergiaga. Kollase [[komplementaarvärvus]] on aditiivselt [[violettsinine]], subtraktiivselt [[sinakasviolett]]<ref>M. tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 58</ref>. <gallery> Pilt:Barreja substractiva utilitzada a les arts gràfiques.png|pisi|Kollane primaarvärvusena subtraktiivses värvisünteesis Pilt:NIEdot367.jpg|pisi|Näide värvitrükist 1902. aastast, veel standardimata CMY-mudelist Pilt:Aditiivne syntees hex koodid.png|pisi|Aditiivses värvisünteesis on kollane sekundaarvärvus, mis tekib puhase ja rohelise liitumisel Pilt:RGB illumination.jpg|pisi|Arvuti- ja teleekraanidel moodustub kollane võrdse intensiivsusega punasest ja rohelisest valgusest </gallery> === Kollane erinevates värvisüsteemides === Erinevates [[Värvisüsteem|värvuste korrastamise süsteemides]] pole primaarkollaseks või standardseks kollaseks peetav värvus üks ja sama, vaid need võivad toonilt erineda. <gallery> Pilt:Color diagram Charles Hayter.jpg|pisi|Varastes värvisüsteemides on primaarkollaseks sageli küpskollane värvus, mille annab [[gummigutt]] Pilt:A class-book of color - including color definitions, color scaling, and the harmony of colors (1895) (14586737847).jpg|pisi|Selles 1895. aastal välja antud värviõpikus on primaarkollaseks [[sidrunkollane]] Pilt:Opponent colors.svg|pisi|[[Natural Color System|Loomuliku värvisüsteemi]] (NCS) põhivärvid vastandpaarikaupa Pilt:NCS Colour Circle converted.jpg|pisi|NCS-i värviring põhivärvustega telgedel (primaarkollane on Y) Pilt:SubtractiveColorSynthesis CMYK 2.jpg|pisi|Värvilahutus kaasaegses neljavärvi-ofsettrükis Pilt:Offsetdruck Maschsee AM-Raster by-RaBoe Fenster Rathaus.jpg|pisi|Ofsettrükiraster suurendatult Pilt:MunsellColorWheel.svg|pisi|Munselli värviringis on põhikollaseks 5Y Pilt:Munsell 5 PB 5Y.png|pisi|[[Munselli värvisüsteem]]i kollane 5Y värvipuus </gallery> == Kollane värvus looduses == === Orgaanilised pigmendid taimedes === Enamus eluslooduses leiduvatest kollastest ja oranžidest värvidest tuleb orgaanilistest [[pigment]]idest [[karotenoidid]]est. Puulehtede [[kloroplastid]]es ja [[kromoplastid]]es leiduvad karotenoidid, näiteks [[ksantofüllid]], jäävad suvekuudel klorofülli rohelise värvuse varju, ent sügisel, kui klorofüll laguneb, muudavad kollased ja punased pigmendid puulehed värviliseks<ref>http://www.novaator.ee/ET/loodus/saast_sunnib_puid_sugisel_lehti_varvima/</ref>. Samal põhjusel toimub värvuse muutus valmivates [[Vili|viljades]], mis sisaldavad rohkelt karotenoide. Vilja kollane või oranž värvus on eredam ja nähtavam rohelisest ning toimib peibutisena loomadele, kes vilju toiduks tarvitades aitavad viljas olevail seemneil levida. Suure osa [[Putuktolmlemine|putuktolmlejate]] [[õistaimed]]e õied on kollast värvi. Kollaste õitega taimi tolmeldavad eelkõige [[mesilased]] ja [[kimalased]]<ref>[https://www.botany.ut.ee/Maarja_Samel_bak.pdf Maarja Samel. Eesti taimede õievärvuste spekter. Tartu, 2006. lk 12]</ref>. [[Meemesilane|Meemesilase]] silmas olevate kolme liiki [[retseptor]]ite tundlikkuskõverate harjad jäävad päikesevalguse spektri kollase, [[Sinine|sinise]] ja inimsilmale nähtamatu [[Ultraviolettkiirgus|ultravioleti]] piirkonda ja mesilased külastavadki eelistatult kollaseid ja siniseid õisi<ref>http://what-when-how.com/insects/eyes-and-vision-insects/</ref>. <gallery> Pilt:Autumn (5131290165).jpg|pisi|Sügisesed kollased puulehed Pilt:Capsicum annuum (Solanaceae).jpg|pisi|Valminud [[paprika]]d Pilt:Yellow cherry tomato (6951843983).jpg|pisi|Küpsed kollased [[kirsstomat]]id Pilt:Tafraoute-Tiznit col du Kerdous 113 1354.JPG|pisi|[[Viigikaktus]]e viljad Pilt:Abejorro (7993754250).jpg|pisi|[[Kimalane]] korvõisikul Pilt:American copper.jpg|pisi|[[Leek-kuldtiib]] [[Tulikas|tulika]] õiel Pilt:Iris pseudacorus 001.jpg|pisi|[[Kollane võhumõõk]] (''Iris pseudacorus'') on üks paljudest kollaseõielistest taimedest </gallery> === Mineraalid ja anorgaanilised pigmendid === Kollase värvusega [[vääriskivi]]d on [[tsitriin]] (kollane [[kvarts]]), [[heliodoor]] (kollane [[berüll]]) ja [[tuliopaal]], samuti võivad kollase värvusega olla [[safiir]] ja [[topaas]]. Kassikullaks nimetatud [[püriit]] on metallise kollaka värvusega. Erekollane on ehe [[väävel]] ja erinevat kollast või kollakat tooni on mineraalid [[vulfeniit]], [[fluoriit]], [[fibroferriit]], [[ankeriit]], [[kaltsiit]] (nn mesikaltsiit) ja [[auripigment]]. Kollase värvusega on looduses ehedana leiduv [[metall]] [[kuld]]. Auripigment on mineraal, mida juba väga ammu ajaloos on pulbristatult kasutatud [[Värvipigment|värvipigmendina]] kollase värvi, nn [[kuningkollane|kuningkollase]] valmistamiseks<ref>http://www.webexhibits.org/pigments/indiv/overview/orpiment.html</ref>. Inimajaloo vanimate värvipigmentide hulka kuulub ka kollane värvimuld [[ooker]]. <gallery> Heliodore beryl-MCG 79777-IMG 7498-black.jpg|Heliodoor Corundum-222493.jpg|Helesinine ja kollane safiir Aragonite-Sulfur-car-105a.jpg|Väävel ja aragoniit Quartz-284870.jpg|Tsitriin Fibroferrit - Pallieres, Frankreich.jpg|Fibroferriit Naturkundemuseum Berlin - Gediegen Gold in Quarz, Eagles Nest Mine, Placer County, Kalifornien, USA.jpg|Ehe kuld kvartsitükis Orpiment - streak color.jpg|Auripigment Ochre quarry, Roussillon, France (465185258).jpg|Ookrikaevandus Prantsusmaal </gallery> === Hoiatusvärvus === {{Pooleli|kuu=aprill|aasta=2019}} == Kunst, käsitöö ja tehnoloogia == === Kollased pigmendid maalikunstis === Ajaloos on [[maalikunst]]is kõige varem kasutatud looduslikke anorgaanilisi [[värvipigment]]e, esimesed sünteetilised kollased pigmendid luuakse 14.–15. sajandil. Uute kollaste pigmentide sünteesimise kõrgaeg jääb 19. sajandi esimesse poolde. Igal ajalooperioodil on kollaseid pigmente loodud ka orgaaniliste värvainete segamisel side- ja täiteainetega. * kollane [[ooker]] (hüdreeritud raud (III)oksiid, Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub>•H<sub>2</sub>O), alates eelajaloost * [[auripigment]] (arseensulfiid As<sub>2</sub>S<sub>3</sub>), kasutusel alates u 3000 eKr * [[gummigutt]] (orgaanilise taimse värvaine baasil), kasutusel alates 8. sajandist Idamaades * ''[[stil de grain]]'' (orgaanilise taimse värvaine baasil), alates keskajast * [[massikot]] e pliioksiidkollane (pliioksiid PbO), alates keskajast * [[plii-tinakollane]] (Pb(Sn,Si)O<sub>3</sub> või PbSnO<sub>4</sub>), alates keskajast * [[India kollane]] (magneesiumeuksantaat), alates 15. sajandist *[[Napoli kollane]], ka [[antimonkollane]] (pliiantimonaat Pb(SbO<sub>3</sub>)<sub>2</sub> või Pb(SbO<sub>4</sub>)<sub>2</sub>) alates 16. sajandist * [[sieena]] (pruunikaskollane muldpigment), alates 17.–18. sajandist * [[kroomkollane]] (pliikromaat PbCrO<sub>4</sub>), alates 1803 * [[vismutvanadaatkollane]] (BiVO<sub>4</sub>), alates 1805 * [[kaadmiumkollane]] (kaadmiumsulfiid CdS), alates 1818 * [[tsinkkollane]] (tsinkkromaat ZnCrO<sub>4</sub>), alates 1825 * [[strontsiumkollane]] (strontsiumkromaat SrCrO4), alates 1830. aastatest * [[barüütkollane]] (baariumkromaat BaCrO4), alates 1850 * [[koobaltkollane]] (kaaliumkoobaltnitrit K<sub>3</sub>Co(NO<sub>2</sub>)<sub>6</sub>), alates 1851 * [[hansakollane]] (sünteetiline [[asovärv]]), alates 1909 * [[marsskollane]], ka sünteetiline ooker, alates 1920. aastatest * [[spinellkollane]] (tsirkooniumpraseodüümsilikaat (Zr,Pr)SiO<sub>4</sub>) ===== Näiteid ===== <gallery> Fail:Lascaux2.jpg|Kollase ookriga maalitud [[metshobune]] [[Lascaux]]' koopas Fail:KellsFol032vChristEnthroned.jpg|Kuldkollane raamidel on auripigment, tumedam kollane on ooker. [[Kellsi evangeliaar]], 8. sajand Fail:Thomas Becket Murder.JPG|Haruldane [[safran]]i kasutamine värvipigmendis. [[Thomas Becket]]i tapmine, [[Käsikiri|käsikirja]]illustratsioon, u 1200 Fail:RAFAEL - Madonna Sixtina (Gemäldegalerie Alter Meister, Dresden, 1513-14. Óleo sobre lienzo, 265 x 196 cm).jpg|[[Sixtus II|Paavsti]] mantel on maalitud kollase ookriga, [[püha Barbara]] varrukad plii-tinakollasega. [[Raffael]], 1513–1514 Fail:Veronese - Allegory of love Happy union.jpg|Kollased detailid on maalitud auripigmendiga. [[Paolo Veronese]], 1575 Fail:Johannes Vermeer - Het melkmeisje - Google Art Project.jpg|Teenijatüdruku jakk on maalitud plii-tinakollasega. [[Jan Vermeer]], 1658 Fail:Van Gogh - Starry Night - Google Art Project.jpg|Kuu ja tähed on maalitud india kollase ja tsinkkollasega, nende sära kaadmiumkollasega. [[Vincent van Gogh]], 1889 Fail:Claude Monet 044.jpg|Kasutatud on kaadiumkollast, barüütkollast ja tsinkkollast. [[Claude Monet]], 1916 </gallery> === Kollane värv värvitaimedest === Kollast värvust [[tekstiil]]ikiudude jm materjali värvimisel annavad<ref>[https://evm.ee/uploads/files/1991a.pdf Eve Järvoja. Välismaised värvained. - Renovatum anno 1991]</ref>: * [[kurkum]], värvaine [[kurkumiin]] * [[annaato]], kollane värvaine [[biksiin]] * [[safran]], värvaine [[krotsetiin]] * [[safloor]] * [[värvimakluura]], värv nn vana [[fustik]], värvained [[makluriin]] ja [[moriin]] * [[parukapuu]], värv [[fustik]], värvained [[füsetiin]] ja [[müritsetiin]] * [[sametjas tamm]], värvaine [[kvertsitroon]] * ''Sophora japonica'', värvaine [[kvertsitriin]] * [[kamala]], värvaine [[rotleriin]] * [[värvireseeda]], värvaine [[luteoliin]] * [[värv-leetpõõsas]], värvaine luteoliin * [[henna]], värvaine [[lavsoon]] * ''Datisca cannabina'', värvaine [[datitsetiin]] * [[kukerpuu]], värvaine [[berberiin]] * [[gardeenia]] marjad, värvaine krotsetiin * [[Türnpuu (perekond)|türnpuu]] marjad, värvaine kversitriin * [[kõrge peiulill]], värvaine [[luteiin]] Kurkumi, annaatot, safranit ja safloori kasutatakse ka [[Toiduvärvid|toidu värvimiseks]]. Eestis kasvavatest taimedest annavad kollaseid toone tekstiilile paljud taimeliigid, näiteks [[harilik sibul]] (sibulakoor), [[hall lepp]] (koor), [[Arukask|aru-]] ja [[sookask]] (lehed), [[värvmadar]] (juured, peitsita), [[kortsleht]], [[kanarbik]], [[kummel]], [[sookail]], [[rukis]], [[kõrvenõges]], [[kattekold]], [[põldosi]], [[põdrasamblik]] (taime ürt), [[soolikarohi]], [[nurmenukk]], [[mets-harakputk]], [[kollane karikakar]] (õied)<ref>[https://evm.ee/uploads/files/1991a.pdf E. Järvoja. Taimedega värvimine. - Renovatum anno 1991]</ref>. ===== Näiteid ===== <gallery> Pilt:Gelbfärbungen.jpg|pisi|Taimedega värvitud vill Pilt:Camomille des teinturiers 1.jpg|pisi|Värvaine keetmine kummelist Pilt:Teinture naturelle Camomille.jpg|pisi|Kummeliga värvitud villane lõng Pilt:Teinture naturelle Tanaisie.jpg|pisi|Soolikarohuga värvitud villane lõng Pilt:Nasi Kuning Ibu Sulastri.jpg|pisi|Taldrikutäis [[Indoneesia]] roogasid, sh kurkumiga värvitud riis Pilt:01 Paella Valenciana original.jpg|pisi|Safraniga värvitud [[Valencia]] [[paella]] Pilt:Saffron bun 20051213 001.jpg|pisi|Safranist kollane Rootsi jõulusai Pilt:Colby Cheese.jpg|pisi|Annaatoga värvitud juust </gallery> === Kollane värv muudest keemilistest ühenditest === Kollaste sünteetiliste [[toiduvärv]]ide hulka kuuluvad vitamiin [[riboflaviin]] ja asovärvid [[kinoliinkollane]], [[päikeseloojangukollane]] ning [[tartrasiin]]. <gallery> Historische Farbstoffsammlung DSC00348.JPG|[[Pikriinhape|Pikriinhappega]] värvitud lõngad. Historische Farbstoffsammlung, Dresden The aniline colours of the Badische Anilin- & Soda-Fabrik, Ludwigshafen on Rhine and their application on wool, cotton, silk and other textile fibres, page 295.jpg|Näidisteraamat [[aniliin]]värvidega värvitud lõngadest, 1901 Pilt:Sample Book, The Coal Tar Colour of Meister Lucius and Brüning, Ltd. . . . Applied in Calico Printing, Synthetic Red Dyes- Mordant Alizarins, plates 122–23, and Alizarin Turkey Reds, plate 169, 1908 (CH 68766109).jpg|Näidisteraamat riidevärvitrükiproovidest sünteetilisel [[alisariin]]il põhinevate värvidega, 1908 Marokko1982-105 hg.jpg|pisi|Nahkade värvimine arvatavasti aniliinvärviga. Maroko, 1982 Bottle, food product (AM 2015.4.27-4).jpg|Shirriff'i toodetud kollane toiduvärv, 1940–1970 Bottle and glass of inca kola.jpg|[[Tartrasiin]]iga E102 värvitud koolajook Logo da Fanta na garrafa.jpg|[[Fanta]]le annab iseloomuliku värvi [[päikeseloojangukollane]] E110 </gallery> == Kollane värvipsühholoogias == Kuna kollane kuulub subjektiivselt nn kergete värvide hulka, muudab ta esemed ning pinnad optiliselt kergemaks ning näib neid tõstvat ja lähendavat. Kollast iseloomustatakse ergutava, kerge, rõõmsa, stimuleeriva ja helge värvusena<ref name="alpinacolor.ee">{{Netiviide |url=https://www.alpinacolor.ee/alpina-aitab/alpina-hilft-details/vaervide-moju-meeleolule/show.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-04-09 |arhiivimisaeg=2017-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170113071445/http://www.alpinacolor.ee/alpina-aitab/alpina-hilft-details/vaervide-moju-meeleolule/show.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. Selle värvuse meeldivakstunnistamist seostatakse aktiivsete elujaatavate ja erksate inimestega<ref>https://www.4seina.ee/uudised/varvid</ref>. === Kollane värv ruumis === Siseruumis mõjub suure küllastatusega kollane värv ([[kaadmiumkollane]], [[sidrunkollane]] või [[väävelkollane]]) pealetükkivana, kriiskavana ja müraaistingut näiliselt tugevdavana, eriti väikeses ruumis. Seepärast soovitatakse siseruumides suurtel pindadel kasutada valgega helendatud ja teiste toonidega murtud kollaseid toone, mis näitavad ruumi avaramana<ref>https://moodnekodu.delfi.ee/news/sisustusjadisain/17-viisi-kuidas-varvipsuhholoogia-abil-enda-kodu-elavdada?id=83133019</ref>. Keskmise kromaatilisusega kollased, nagu [[liivakollane]] või [[ookerkollane]], näivad rõõmsana ja päikesepaistelisena<ref name="Tammert-142">M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 142</ref>. Eriti soovitatakse kollast ruumidesse, kuhu ulatub vähe loomulikku valgust. Võrreldes valge laega näib helekollane lagi kõrgemana, heledama ja säravamana<ref name="alpinacolor.ee"/>. Aktsendina, väikeste laikudena mõjub kollane värvus rõõmustavalt ja masendust tõrjuvalt. Tumedate värvidega ([[must]], [[violett]], tumesinine, [[kirsipunane]]) moodustab kollane tähelepanu äratavaid kontraste, mis pikaajaliselt nägemisväljas olles võivad hakata mõjuma ärritavana. Näiteks võib kollase ja tumehalli kontrasti kasutada trepikojas või mõnes muus ruumis, kus reeglina pikalt ei viibita, kuid mitte elu- ega ammugi magamistoas. Hea nähtavuse tõttu on kollasel suur tähtsus hoiatava värvina, kombinatsioonis mustaga kasutatakse seda [[liiklusmärk]]idel, etteulatuvate masinaosade, peidetud astmete jm markeerimiseks.<ref name="Tammert-142"/> === Kollane värv materjalidel === Kollase psühholoogilisele olemusele vastavad paremini siledad ja läikivad materjalid, [[tekstiil]]idest näiteks [[siid]] või [[atlass]]. Samas on kollane pind väga tundlik määrdumise suhtes, vähimgi määrdumus paneb selle mõjuma eemaletõukava ja ebasõbralikuna. Enamiku kodumaiste [[Puit|puidu]]liikide naturaalne värvitoon jääb kollase ja punase värvuse vahemikku, kollasele lähemal asuvad [[mänd]] ja [[kuusk]], [[kask]], naturaalne [[tamm]] ja [[pöök]]<ref>M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 118</ref>. Heledad [[oranž]]i poole kalduvad kollased toonid loovad sooja, sõbraliku ja rõõmustava atmosfääri, peale puidu on põrandatel hea valik naturaalse [[linoleum]]i kollakas värv<ref name="Tammert-142"/>. === Turunduses === Kollane on elurõõmus, soe, tähelepanu haarav, kuid liiga palju kollast värvi pika aja jooksul kipub silma väsitama. Must tekst kollasel taustal on kõrgeima kontrastiga kombinatsioon (hea variant, kui taotletakse kiiret tähelepanu). Kollast soovitatakse kujunduses kasutada, kui kutsutakse sihtrühma üles midagi tegema, mitte niivõrd üldise kujundusvärvina<ref>http://internetmarketing.ee/mis-varvi-on-turundus/</ref>. Kuna kollane äratab tähelepanu, seostub kasu {{lisa viide}} ja kvaliteediga {{lisa viide}}, siis arvatakse, et kollased lilled maja ees aitavad seda edukamalt müüa {{lisa viide}}. == Kollase värvi tähendused ja sümboolika == ===Positiivsed seosed=== * Eestis: rõõmus, lõbus värv; soojus, päike, suvi, inspiratsioon * Saksamaal: värskendav, kerge, lõbus värv; optimism * Prantsusmaal: energiline, tarmukas, päikeseline värv<ref name="ReferenceA">M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 179</ref> ===Negatiivsed seosed=== * Eestis: kadedus * Saksamaal: armukadedus, kadedus, ihnsus, valelikkus; mürgine, hapu, haige värv * Prantsusmaal: kuiv, kuumus<ref name="ReferenceA"/> Kollane on nooruse {{lisa viide}}, [[idealism]]i {{lisa viide}}, [[kujutlusvõime]] {{lisa viide}}, [[inspiratsioon]]i {{lisa viide}} ja [[lootus]]e {{lisa viide}} värv. Kollane sümboliseerib vaimsust ja [[filosoofia]]t. Kollane on ka arguse {{lisa viide}}, saamahimu {{lisa viide}}, pettuse {{lisa viide}}, armukadeduse {{lisa viide}} ja haiguse värv {{lisa viide}}. === Kollane heraldikas === [[Heraldika]]s on kollane värvus [[Heraldiline tinktuur|heraldilise tinktuuri]] [[Kuld (heraldika)|kulla]] asendustoon<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigikantselei.ee/et/heraldikanouded |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-04-09 |arhiivimisaeg=2020-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811161949/https://www.riigikantselei.ee/et/heraldikanouded |url-olek=ei tööta }}</ref>. Heraldikas tähistab kuld kuulsust ja hiilgust, heldust ja suuremeelsust, püsivust, truudust ning vaimu ülenemist<ref>http://patrickbaty.co.uk/2011/11/05/heraldic-colours/</ref>. [[Eesti maakonnad|Eesti maakondadest]] on kuldse taustaga [[Pärnumaa]] ja [[Põlvamaa]] vapid, linnade vappidest [[Haapsalu]], [[Võru]], [[Keila]] ja [[Karksi-Nuia]] vapid, samuti [[Tallinna vapp|Tallinna suur vapp]] ning [[Eesti vapp|Eesti Vabariigi vapp]]. Kollane esineb 43% [[riigilipp]]udest{{lisa viide}}. Lippudel ja [[vapp]]idel sümboliseerib kollane tavaliselt päikest, tuld, soojust, kõrbe ja õnne. Sama [[allegooria]] on kollasel tähel. === Religioon === [[Hinduism|Hindudele]] sümboliseerib kollane päikest ja [[Šiva]] põhjapoolset nägu. [[Budism|Budistidele]] on kollane alandlikkuse ja loobumise värv, kuna algselt kandsid kõik buda mungad [[Safrankollane|safrankollaseid]] rüüsid. [[Kristlus]]es sümboliseerib kollane [[Juudas]]t, [[juudid|juute]] ja [[ketser]]eid. Kollast ei kasutata [[liturgiline värv|liturgilise värvina]] [[katoliku kirik]]us, kuid puhast sügavkollast kasutatakse [[kuldne|kuldse]] asendustoonina [[Õigeusu kirik|õigeusu]] [[kirikutekstiil]]idel<ref>Michel Quenot. Ikoon. Aken kuningriiki. Tallinn: Logos. 1991</ref>. [[Islam]]isusulistele on kollane päikese värv, mis sümboliseerib algatust ja algust üldisemalt ning võitlust. === Muud ajaloolised tähendused === Kollane värvus kui kulla, päikese ja valguse toonile kõige lähemal olev värvus on juba väga vanadest aegadest seostunud sümboolselt kirgastumise ja hiilgusega. [[Vana-Egiptus]]e [[vaarao]]de jumalikkuse sümbol oli juba alates esimestest dünastiatest kollane [[kuld]]. [[Hiina]] kultuuris on kollane täiuslikkuse värv. Kollasega seostuvad vaid väärtuslikud omadused, nagu kuulsus, tarkus ja harmoonia. Seda seost on oletatud tulenevat kohaliku kollase väga viljaka [[löss]]ipinnase eluloovast jõust. Viiest värvist, mis hiinlastel on nelja [[ilmakaar]]e ja neid ühendava keskme sümboleiks, on kollane keskme värv ja [[Hiina keiser|keisri]] kui riigi keskme sümbolina sai kollane ka keisri värviks. Pärimuslik jumalasarnane esimene keiser, kes tõi inimestele kultuuri, kannab nime Huangdi 'Kollane Keiser'. [[Qingi dünastia]] Hiina ([[1636]]–[[1912]]) riigilipp oli kollast värvi, mis inglise keeles on andnud nime värvitoonile ''Imperial Yellow'' ('keiserlik kollane') ning kollane värv oli riietuses ja ruumides lubatud vaid keisrile ja tema perekonnale. [[Maiad]]e kultuuris tähistas kollane värvus [[lõuna]]suunda ja selle jumalaid, kellele lõunas elavad inimesed pidid tooma kollast värvi ohvriande. Lõunasuunda seostati [[Päike]]sega<ref>{{Netiviide |url=https://readicon.com/the-sacred-colors-of-the-maya/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-04-11 |arhiivimisaeg=2019-04-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190411161054/https://readicon.com/the-sacred-colors-of-the-maya/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on kollane üks armee värve ning kollasest on seal kujunenud ka sõduri kojusaabumise tunnus. Ühe [[traditsioon]]i kohaselt tervitatakse sõdureid kollaste lintide sidumisega puude külge. <gallery> Pilt:Toutankamon-expo 27 2e-chap.JPG|Massiivsest kullast kirstud vaarao Tutanhamoni hauast Pilt:Yinxiang.jpg|Prints Yinxiang (1686-1730) kollases keiserlikus rüüs Pilt:Christus_Sol_Invictus.jpeg|Kristus Sol Invictus'ena on 3.-4. sajandi mosaiigil kollasel taustal Pilt:US Army 52600 Yellow Ribbon Ceremony.jpg|Kollase lindi tseremoonia USA armeeüksuses </gallery> === Kollane värv tähistusena === [[Kollane lipp]] rannas tähendab, et ujumine on ohutu vaid kogenutele<ref>https://www.g4s.ee/turva-abc/ujumise-turva-abc</ref><ref>https://ilm.ee/?43601</ref>. [[Autosport|Autospordis]] tähistab üks või kaks kollast lippu ohtu rajal<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Autosport</ref>. Rinnas kantav [[kollane lint]] tähendab solidaarsust. Näiteks on see toetusavaldus kaasmaalastele, kes viibivad keerulistes oludes, sümboliseerides taaskohtumise ootust ning lootust<ref>https://www.youtube.com/watch?v=605ErAG9l8k</ref>. Kollane lint koera kaelarihmal tähendab "see koer vajab ruumi". Kasutatakse näiteks juhul, kui loom on tulnud varjupaigast ja omanik ei tea veel kõiki tema reaktsioone, või kui seltsiv ja mänguhimuline koer peab terviserikke või ravi tõttu olema rahulikumal režiimil<ref>https://loom24.ee/beta/news/mida-taehistab-kollane-lint-koera-rihmal</ref>. Spordis tähendab kollane [[hoiatuskaart]] enamikul aladel mängija hoiatamist (punane kaart tähendab mängija eemaldamist). Esimest [[kollane kaart|kollast kaarti]] näidati [[jalgpall]]is [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|IX maailmameistrivõistluste]] esimeses mängus [[1970]]. aastal [[31. mai]]l [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] ja [[Mehhiko]] mängu ajal. [[Jalgrattasport|Jalgrattaspordi]]võistlustel eraldab kollane värvitoon liidrit teistest võistlejatest. Traditsioon, mille kohaselt jalgrattavõistluse liider kannab kollast särki, sai alguse 1919. aasta [[Tour de France]]'il<ref>[https://www.sadolin.ee/et/vrvitoon-mis-teistest-alati-peajagu-eespool Värvitoon, mis on teistest alati peajagu eespool. - sadolin.ee]</ref>. Kollase lipu heiskamine [[laev]]al tähendab, et seal on puhkenud [[epideemia]]{{lisa viide}}. Kollase lindiga piiratakse liikluses ala, kus on toimunud avarii; kollaste joontega märgitakse liikluskorralduse ajutisi muudatusi; kollast vilkurit tuleb kasutada teetöömasinatel ja robotliikuril.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020015?leiaKehtiv Liiklusseadus] Riigi Teatajas. Redaktsiooni kehtivus: 07.05.2020–31.12.2020.</ref> <gallery> Beach Zuiderstrand flag Westkapelle Wheelchair.JPG|Kollane lipp rannas. Zuiderstrand Robin race yellow flag.jpg|Kollane lipp võidusõidurajal Rot und Gelb (Fußball)-red and yellow card (Soccer).jpg|Jalgpallikohtuniku kollane ja punane kaart Pope Francis South Korea 2014.png|[[Paavst Franciscus]] kannab [[Kollane lint|kollase lindi]] märki Lõuna-Koreas 2014. aastal </gallery> === "Kollane lint" === [[Kollane lint (liikumine)|"Kollane lint"]] ([[ukraina keel]]es Жовта стрічка) on [[vastupanuliikumine]], mis tekkis [[Okupatsioon|okupeeritud]] [[Herson]]is 2022. aasta aprillis reaktsioonina [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa relvastatud sissetungile Ukrainasse]]. Liikumise eesmärk on Lõuna-Hersoni piirkonna koordinaatori sõnul "muuta elu vene okupantide jaoks väljakannatamatuks ja kasutada kõiki vahendeid nende plaanide nurjamiseks."<ref>[https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-moscow-80812f4d70f133d2d1616d11154e0cba Y. Karmanu, H. Archirova. Ukrainian resistance grows in Russian-occupied areas. - AP News, ]</ref> == Kohanimed == [[Kollane meri]] on [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[ääremeri]], mis piirneb idas [[Korea poolsaar]]ega, läänes [[Aasia]]ga ja lõunas on ühenduses [[Ida-Hiina meri|Ida-Hiina merega]]. [[Kollane jõgi]] on vanemas kirjanduses kasutusel [[Huang He]] nimena<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19380620.2.32</ref><ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19380616.2.12</ref>. [[Tallinn]]as [[Raua asum]]is asub [[Kollane tänav]]. == Väljendid == [[Pilt:YellowKid.jpeg|pisi|''"The Yellow Kid"'']] Kogemusteta inimese kohta on eesti keeles kasutusel saksa tõlkelaen "kollanokk"<ref>https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/kollanokk/1{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Eesti [[Ilukirjandus|ilu-]] ja [[ajakirjandus]]es tuleb ette väljend "kollane kadedus" eriti suure kadeduse kohta<ref>http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kollane&F=M</ref><ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19211214.2.28</ref><ref>https://kultuur.err.ee/904345/arvustus-vallandatud-kirjaniku-ulestahendusi</ref>. === Kollane ajakirjandus === Väljend "[[kollane ajakirjandus]]", "kollane ajaleht" käib nn kõmulehtede kohta, [[ajaleht]]ede kohta, mis kasutavad oma trükiarvu suurendamiseks kõmu-uudiste avaldamist. === Kollane kirjandus === Pejoratiivse varjundiga väljend "[[kollane kirjandus]]" tähendab väheväärtuslikku nn sopakirjandust, kunstiväärtuseta ajaviiteraamatuid<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollane%20kirjandus</ref>. Nimetus on pärit [[19. sajand]]i teisel poolel [[Inglismaa]]l trükitud läikivate kollaste kaantega odavatest raamatutest<ref>https://www.thefreedictionary.com/Yellow-covered+literature</ref>. === Kollane pass === [[Kollane pass]] või kollane pilet tähendasid varasematel aegadel prostituutidele välja antud isikutunnistus-tegevusluba. === Kollane rass === Seda väljendit on varasematel aegadel kasutatud [[Mongoliidne rass|mongoliidsesse põhirassi]] kuuluvate rahvaste nimetusena, ka lihtsalt mitmuses nimisõnana "kollased"<ref>https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/kollane/1{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Vaata ka == * [[Värvuste loend põhivärvinimede järgi#Kollane|Kollased värvitoonid]] * [[Kuld (heraldika)]] * [[Värvuste loend A–Y]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://vimeo.com/129112056 C. Cortese animatsioon "Color in Motion" põhivärvide psühholoogiast: kollane alates 02:34 ] {{commonscat|Yellow|Kollane}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} {{Värvid}} [[Kategooria:Spektrivärvused]] [[Kategooria:Kollased värvitoonid| ]] [[Kategooria:Põhivärvinimed]] 1ingbglbaxfcgs5sr9u6utmsb0k6rcj Uno Loop 0 115167 6176403 6143626 2022-08-11T06:55:50Z 195.80.118.146 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Uno Loop | Pilt = Uno Loop 88.jpg | Pildi_kirjeldus = Uno Loop 1988. aastal | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = | Alias = | Sündinud = {{Sünniaeg|1930|5|31}} | Surnud = {{Surmaaeg ja vanus|2021|9|8|1930|5|31}} | Päritolu = | Pill = | Hääleliik = | Stiil = | Amet = [[laulja]], kitarriõpetaja | Aktiivne = 1952–2019 | Plaadifirma = | Seotud_artistid = | URL = | Koosseis = | Endised_liikmed = | Tähelepanuväärsed_pillid = [[kitarr]] }} '''Uno Loop''' ([[31. mai]] [[1930]] [[Tallinn]] – [[8. september]] [[2021]]) oli [[Eestlased|eesti]] estraadi[[laulja]], kitarrist ja pedagoog. Uno Loop lõpetas [[1958]]. aastal [[Tallinna Muusikakool]]i muusikateooria erialal ja [[1980]]. aastal [[TPedI|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] orkestrijuhtimise erialal. Aastatel [[1961]]–[[1965]] töötas ta [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti NSV Riikliku Filharmoonia]] solistina. Aastatel [[1959]]–1961 ja [[1977]]–[[1992]] töötas ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] muusikaajaloo, laulu- ja kitarriõpetajana. Ta on osalenud ansamblites [[Metronoom (ansambel)|Metronoom]], [[Swing Club]] ja [[Sinilind (ansambel)|Sinilind]] ning [[Eesti Raadio]] kvartetis koos [[Eri Klas]]i, [[Kalju Terasmaa]] ja [[Arved Haug]]iga. Uno Loop harrastas [[triatlon]]i ning oli triatloniklubi [[XXI Sajandi Klubi]] asutaja. Nooruses tegeles ta aga ka [[poks]]iga ning tuli sel alal 1948. aastal [[II kergekeskkaal (poks)|II kergekeskkaalus]] (kuni 67 kg) Eesti NSV noortemeistriks.<ref>[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 536</ref> Ta oli Eesti Esitajate Liidu (asutatud 2000) üks loojaid ja 2000–2019 ka juhatuse liige. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. ==Teoseid== * "Kitarrimängu õpik". [[Eesti Riiklik Kirjastus]]. Tallinn [[1964]] ==Tunnustus== * [[1981]] – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * [[2001]] – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] * [[2019]] – valiti [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane|Tallinna Ülikooli sajandi vilistlaste]] hulka. ==Vaata ka== * "[[Mis värvi on armastus]]" ==Isiklikku== Tema tütar on endine lapslaulja Katrin Männiko (Kiho) (sündinud 4. märtsil 1963). ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Enno Tammer]]. "Uno Loop: läbi elu". [[Tammerraamat]]. [[Tallinn]] [[2009]], 272 lk; ISBN 9789949449354 == Välislingid == {{Commons|Category:Uno Loop}} * {{MusicBrainz nimi|id=3f3dabd8-0716-434f-9a78-1995080a2ea4|nimi=Uno Loop}} * [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=89729 "Täna õhtul Uno Loop"] ETV saadete arhiiv * [http://www.youtube.com/watch?v=FYwKFIdEdrc&feature=related Laul "Mis värvi on armastus"] Video * [http://www.estmusic.com/index.php?0&popup=play&lugu=5925 Katkend laulust "Muusika on rõõmu jaoks"]. Uno Loop ja ansambel Laine (1965) * {{veebi viide |pealkiri= Uno Loobi estraadilauludest ja elust valmib muusikal |url= http://www.elu24.ee/?id=71783|väljaanne=Elu24 |aeg=21. jaanuar 2009}} * [[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/312651 Uno Loobist sünnib suveks muusikal]. Õhtuleht, 21. jaanuar 2009 * {{ESBL|Uno_Loop}} *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJmxErPK2 Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Loop, Uno}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 27aia4c3tldxr8mmhh5wzqdkiln19z6 6176406 6176403 2022-08-11T07:07:34Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/195.80.118.146|195.80.118.146]] ([[User talk:195.80.118.146|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Castellum|Castellum]]. wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Uno Loop | Pilt = Uno Loop 88.jpg | Pildi_kirjeldus = Uno Loop 1988. aastal | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = | Alias = | Sündinud = {{Sünniaeg|1930|5|31}} | Surnud = {{Surmaaeg ja vanus|2021|9|8|1930|5|31}} | Päritolu = | Pill = | Hääleliik = | Stiil = | Amet = [[laulja]], kitarriõpetaja | Aktiivne = 1952–2019 | Plaadifirma = | Seotud_artistid = | URL = | Koosseis = | Endised_liikmed = | Tähelepanuväärsed_pillid = [[kitarr]] }} '''Uno Loop''' ([[31. mai]] [[1930]] [[Tallinn]] – [[8. september]] [[2021]]) oli [[Eestlased|eesti]] estraadi[[laulja]], kitarrist ja pedagoog. Uno Loop lõpetas [[1958]]. aastal [[Tallinna Muusikakool]]i muusikateooria erialal ja [[1980]]. aastal [[TPedI|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] orkestrijuhtimise erialal. Aastatel [[1961]]–[[1965]] töötas ta [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti NSV Riikliku Filharmoonia]] solistina. Aastatel [[1959]]–1961 ja [[1977]]–[[1992]] töötas ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] muusikaajaloo, laulu- ja kitarriõpetajana. Ta on osalenud ansamblites [[Metronoom (ansambel)|Metronoom]], [[Swing Club]] ja [[Sinilind (ansambel)|Sinilind]] ning [[Eesti Raadio]] kvartetis koos [[Eri Klas]]i, [[Kalju Terasmaa]] ja [[Arved Haug]]iga. Uno Loop harrastas [[triatlon]]i ning oli triatloniklubi [[XXI Sajandi Klubi]] asutaja. Nooruses tegeles ta aga ka [[poks]]iga ning tuli sel alal 1948. aastal [[II kergekeskkaal (poks)|II kergekeskkaalus]] (kuni 67 kg) Eesti NSV noortemeistriks.<ref>[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 536</ref> Ta oli Eesti Esitajate Liidu (asutatud 2000) üks loojaid ja 2000–2019 ka juhatuse liige. ==Teoseid== * "Kitarrimängu õpik". [[Eesti Riiklik Kirjastus]]. Tallinn [[1964]] ==Tunnustus== * [[1981]] – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * [[2001]] – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] * [[2019]] – valiti [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane|Tallinna Ülikooli sajandi vilistlaste]] hulka. ==Vaata ka== * "[[Mis värvi on armastus]]" ==Isiklikku== Tema tütar on endine lapslaulja Katrin Männiko (Kiho) (sündinud 4. märtsil 1963). ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Enno Tammer]]. "Uno Loop: läbi elu". [[Tammerraamat]]. [[Tallinn]] [[2009]], 272 lk; ISBN 9789949449354 == Välislingid == {{Commons|Category:Uno Loop}} * {{MusicBrainz nimi|id=3f3dabd8-0716-434f-9a78-1995080a2ea4|nimi=Uno Loop}} * [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=89729 "Täna õhtul Uno Loop"] ETV saadete arhiiv * [http://www.youtube.com/watch?v=FYwKFIdEdrc&feature=related Laul "Mis värvi on armastus"] Video * [http://www.estmusic.com/index.php?0&popup=play&lugu=5925 Katkend laulust "Muusika on rõõmu jaoks"]. Uno Loop ja ansambel Laine (1965) * {{veebi viide |pealkiri= Uno Loobi estraadilauludest ja elust valmib muusikal |url= http://www.elu24.ee/?id=71783|väljaanne=Elu24 |aeg=21. jaanuar 2009}} * [[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/312651 Uno Loobist sünnib suveks muusikal]. Õhtuleht, 21. jaanuar 2009 * {{ESBL|Uno_Loop}} *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=wJLNJmxErPK2 Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Loop, Uno}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 5ff7yr4406w3vcy3ws75t506imale4j Põlluöölane 0 116180 6176236 5403068 2022-08-10T15:46:58Z Magnefl 23091 Profiil wikitext text/x-wiki [[Pilt:Agrotis exclamationis01.jpg|thumb|right|Põlluöölane]] '''Põlluöölane''' (''Agrotis exclamationis'') on [[öölased|öölaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a ja [[mullaöölane|mullaöölase]] perekonda kuuluv liblikaliik. [[Eesti]]s on põlluöölaste esinemine väga sage. Põlluöölane lendab [[juuni]] algusest [[august]]i lõpuni. Talvitub [[röövik]]una. Röövikud on [[polüfaag]]id. <gallery mode="packed"> Agrotis exclamationis-s.jpg| Profiil Agrotis exclamationis-f.jpg| Esiosa mark Agrotis exclamationis-o.jpg| Värvi variatsioon </gallery> == Välislingid == * {{Elurikkus}} {{commons|Agrotis exclamationis}} [[Kategooria:Öölased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] gv4004knxdm2s081736gsgbyqzy3d05 Karlsson katuselt 0 118462 6176390 6102928 2022-08-11T06:08:10Z 46.131.59.181 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Russia_stamp_1992_No_18.jpg|pisi|Karlsson koos [[Väikevend|Väikevennaga]] Venemaa margil (1992)]] '''Karlsson katuselt''' (ka '''Karlsson''', '''Katuse-Karlsson'''; rootsi keeles ''Karlsson på taket'') on väljamõeldud tegelaskuju [[Astrid Lindgren]]i lasteraamatutes. Karlsson on väikese poisi kasvu töntsakas mehike; enda sõnul "ilus, ülitark ja parajalt paks mees oma parimates aastates". Ta elab [[Stockholm]]is [[Vaasalinn]]as (Vasastan) neljakorruselise maja katusel korstna taga tulemüüri lähedal peidus olevas majakeses. Selja peal oleva [[propeller]]i abil saab ta lennata, propeller käivitub kõhu peal paiknevale nupule vajutamisel. Karlsson ei täpsusta, kust selline seadeldis pärit on, kuid kinnitab, et niimoodi lennata pole raske, ehhki igale "põhukotile" ta seda ei soovitaks. Karlssoni päritolu on teadmata, kuid oma sõnul on tal vanaema, kes on maailma suurim pragaja, aga kes teda sellele vaatamata pööraselt armastab. Karlsson lisab, et tema vanaema elab majas, mitte ei jookse ööd läbi lageda taeva all ringi. Hiljem selgub Karlssoni jutust, et tema ema on "memm" ning isa Unne-Matti, kes kutsub teda mürakaruks. Karlsson meenutab seejuures juhtumit oma lapsepõlvest, kui isa teda ümber Malari järve joostes taga ajas. Karlsson on parasjagu suurustaja, märkides sageli, et ta on ühes või teises valdkonnas maailma parim. Näiteks on Karlsson oma sõnul maailma parim lapsehoidja, maailma parim kukemaalija, maailma parim kunstlendur ning maailma parim majahoidjataltsutaja. Karlsson liialdab alatihti, ta kinnitab Väikevennale, et tal on kodus tuhat aurumasinat ning hulk lennata armastavaid koeri, kelle kõigi nimi on Ahlberg. Ta korraldab hulga pahandusi: viskab potilille aknast välja, korraldab Väikevenna korteris uputuse, mängib toiduga ning lõikab kääridega auklikuks vooditeki, et sellest tondirüü valmistada. Karlsson on ka ahne ning sööb Väikevenna eest ära kommid ja koogid ning teeb ta rahast lagedaks. Esialgu [[Svantesson]]ide perekond ei usu Väikevenna [[Svante]] juttudesse Karlssoni olemasolust, kuid hiljem nad satuvad juhuslikult Karlssonit nägema ning perekond lepib kummalise mängukaaslasega, kelle pesamuna on endale leidnud. Karlsson tunneb ennast Svantessonide pere täieõigusliku liikmena, kes nõuab ühtaegu nii süüa kui ka eesukse kaudu väljaviskamist nagu tema sõnul kõiki korralikke inimesi välja visatakse. Kuigi Karlsson seda eriti sageli välja ei näita, peab ta Väikevennast ("Nii imelik kui see ka pole, sa siiski meeldid mulle!" jm) ja tema emast lugu ("Sul on üsna armas ema, kahju ainult, et nii kitsi."). Ta on Väikevennale toeks, kui ema haigestub ning koos "tirriteeritakse" käreda meelega koduabilist [[Majasokk]]u ning hiljem külla sõitvat Svantessonide kauget sugulast, vanapoissi [[onu Julius]]t. Teose lõpus saab Karlsson rikkaks. Kohalik ajaleht kirjutab, et Vasalinnas on tihti näha ringi lendamas tundmatut objekti, mille tabajale on auhinnaks 10 000 rootsi krooni. Karlsson läheb toimetusse ise kohale ning teatab, et kogu summa tuleb talle välja maksta. Ta nõuab kogu auhinnaraha ainult viieöörilistes, topib taskud münte täis, kuid kuna raha kogus on sedavõrd suur, lubab ta ajalehetoietusele, et tuleb ülejäänule hiljem aiakäruga järele. ==Raamatud Karlssonist== *"[[Väikevend ja Karlsson katuselt]]" ([[1955]]) *"[[Karlsson katuselt lendab jälle]]" ([[1962]]) *"[[Karlsson katuselt hiilib jälle]]" ([[1968]]) [[Kategooria:Astrid Lindgreni teoste tegelased]] r5y9wpuwbwn6i6j4znkraoczsqnl6ji 6176400 6176390 2022-08-11T06:36:55Z 195.80.117.209 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Russia_stamp_1992_No_18.jpg|pisi|Karlsson koos [[Väikevend|Väikevennaga]] Venemaa margil (1992)]] '''Karlsson katuselt''' (ka '''Karlsson''', '''Katuse-Karlsson'''; rootsi keeles ''Karlsson på taket'') on väljamõeldud tegelaskuju [[Astrid Lindgren]]i lasteraamatutes. Karlsson on väikese poisi kasvu töntsakas mehike; enda sõnul "ilus, ülitark ja parajalt paks mees oma parimates aastates". Ta elab [[Stockholm]]is [[Vaasalinn]]as (Vasastan) neljakorruselise maja katusel korstna taga tulemüüri lähedal peidus olevas majakeses. Selja peal oleva [[propeller]]i abil saab ta lennata, propeller käivitub kõhu peal paiknevale nupule vajutamisel. Karlsson ei täpsusta, kust selline seadeldis pärit on, kuid kinnitab, et niimoodi lennata pole raske, ehhki igale "põhukotile" ta seda ei soovitaks. Karlssoni päritolu on teadmata, kuid oma sõnul on tal vanaema, kes on maailma suurim pragaja, aga kes teda sellele vaatamata pööraselt armastab. Karlsson lisab, et tema vanaema elab majas, mitte ei jookse ööd läbi lageda taeva all ringi. Hiljem selgub Karlssoni jutust, et tema ema on "memm" ning isa Unne-Matti, kes kutsub teda mürakaruks. Karlsson meenutab seejuures juhtumit oma lapsepõlvest, kui isa teda ümber Malari järve joostes taga ajas. Karlsson on parasjagu suurustaja, märkides sageli, et ta on ühes või teises valdkonnas maailma parim. Näiteks on Karlsson oma sõnul maailma parim lapsehoidja, maailma parim kukemaalija, maailma parim kunstlendur ning maailma parim majahoidjataltsutaja. Karlsson liialdab alatihti, ta kinnitab Väikevennale, et tal on kodus tuhat aurumasinat ning hulk lennata armastavaid koeri, kelle kõigi nimi on Ahlberg. Ta korraldab hulga pahandusi: viskab potilille aknast välja, korraldab Väikevenna korteris uputuse, mängib toiduga ning lõikab kääridega auklikuks vooditeki, et sellest tondirüü valmistada. Karlsson on ka ahne ning sööb Väikevenna eest ära kommid ja koogid ning teeb ta rahast lagedaks. Esialgu [[Svantesson]]ide perekond ei usu Väikevenna [[Svante]] juttudesse Karlssoni olemasolust, kuid hiljem nad satuvad juhuslikult Karlssonit nägema ning perekond lepib kummalise mängukaaslasega, kelle pesamuna on endale leidnud. Karlsson tunneb ennast Svantessonide pere täieõigusliku liikmena, kes nõuab ühtaegu nii süüa kui ka eesukse kaudu väljaviskamist nagu tema sõnul kõiki korralikke inimesi välja visatakse. Kuigi Karlsson seda eriti sageli välja ei näita, peab ta Väikevennast ("Nii imelik kui see ka pole, sa siiski meeldid mulle!" jm) ja tema emast lugu ("Sul on üsna armas ema, kahju ainult, et nii kitsi."). Ta on Väikevennale toeks, kui ema haigestub ning koos "tirriteeritakse" käreda meelega koduabilist [[Majasokk]]u ning hiljem külla sõitvat Svantessonide kauget sugulast, vanapoissi [[onu Julius]]t. Teose lõpus saab Karlsson rikkaks. Kohalik ajaleht kirjutab, et Vasalinnas on tihti näha ringi lendamas tundmatut objekti, mille tabajale on auhinnaks 10 000 rootsi krooni. Karlsson läheb toimetusse ise kohale ning teatab, et kogu summa tuleb talle välja maksta. Ta nõuab kogu auhinnaraha ainult viieöörilistes, topib taskud münte täis ja lubab ülejäänule hiljem aiakäruga järele tulla. ==Raamatud Karlssonist== *"[[Väikevend ja Karlsson katuselt]]" ([[1955]]) *"[[Karlsson katuselt lendab jälle]]" ([[1962]]) *"[[Karlsson katuselt hiilib jälle]]" ([[1968]]) [[Kategooria:Astrid Lindgreni teoste tegelased]] 9bbd2uil5vxcvwswl571s3lwzk541l0 Henry Kõrvits 0 124384 6176329 6149932 2022-08-10T19:48:05Z Mees9 118868 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2020}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Henry Kõrvits | Pilt = Estonian rapper Genka is one of AEGAON Watches fans. .jpg | Pildi_kirjeldus = | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = Henry Kõrvits | Alias = Genka, G-Enka, Oleg Kosjugin | Sündinud = {{süv|1974|12|30}} | Surnud = | Päritolu = eestlane | Pill = | Hääleliik = | Stiil = [[hiphop]] | Amet = [[räppar]] | Aktiivne = [[1996]]– | Plaadifirma = [[Legendaarne Records]] | Seotud_artistid = [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]], [[Priit Kolsar|Cool D]], [[DJ Critikal]], [[DJ Paul Oja]], [[Revo]], [[Kozy]], [[Metsakutsu]], [[Põhjamaade Hirm]], [[Marrti "s'Poom" Poom]], [[5loops]], [[Toe Tag]], Oleg Kosjugin | URL = | Koosseis = | Endised_liikmed = | Tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Henry Kõrvits''' (esinejanimed '''Genka''' ja '''Oleg Kosjugin'''; sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1974]]) on [[Eesti]] [[räppar]]. Räppimist alustas Genka [[1996]]. aastal. DJ ameti võttis enda peale [[Paul Oja]]. Varsti liitus ansambliga [[Revo Jõgisalu|Revo]], kellega nad moodustasid bändi [[Toe Tag]]. Esimene kontsert anti juba 1996. aasta oktoobris, mitmes linnas esineti [[hiphop]]iüritustel. [[1997]]. aastal anti kolmekesi välja plaat "[[The Real Kuhnja Homophobes]]". Järgmisel aastal liitusid Revo ja Genka teise Eesti hiphopibändiga [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]], kuhu kuulusid veel [[Cool D]], [[Kozy]] ja [[DJ Critikal]]. Toe Tagi tegevus jäi pooleli. [[2001]]. aastal räppis Genka koos [[Tanel Tatter|Droopy]]ga sisse Eesti hiphophiti "[[Tallinn (laul)|Tallinn]]", mida mängiti paljudes raadiokanalites ja muusikasaadetes. Samal aastal toimus Toe Tagi tagasitulek ning korraldati Eestis ringreis. [[2004]]. aastal andis Toe Tag välja albumi "[[Legendaarne]]". Sellel on 18 lugu, millest hittideks said "Deja Vu", "Legendaarne" ja "[[Pankrot (Toe Tag)|Pankrot]]". Lugu "Legendaarne" sai 2004. aasta [[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 Aastahiti]] valimisel 2. koha, kus kaotas [[Nexus]]e laulule "Hingetuna". Üritusel andis G-Enka sellepärast{{lisa viide}} peksa [[Nexus]]e mänedžerile [[Peter Ross]]ile.{{lisa viide}} [[2005]]. aastal jõudis Genka, Revo ja [[Paul Oja]] lugu "Pankrot" Eesti muusikaedetabelitesse, seda mängiti isegi Euroopa [[MTV]]-s. [[2006]]. aastal andis A-Rühm välja oma albumi "Leegion", kus on 23 lugu. Lisaks A-Rühma lugudele tegi G-Enka plaadil mitu soololugu. A-Rühma plaadilt jõudis lugu "Palmisaar" Raadio 2 aastahiti valimisel kolmandaks. "Palmisaarele" filmiti video [[India]]s ja "Tugitooligangsterile" [[Inglismaa]]l. Genka ja Paul Oja asutasid plaadifirma [[Legendaarne Records]]. Selle plaadifirma all on oma tuntumad lood välja andnud näiteks [[Metsakutsu]], [[s'Poom]], [[Põhjamaade Hirm]], [[Winny Puhh]]. A-Rühm soojendas [[30. juuli]]l 2007 [[Tallinna laululava]]l räppar [[50 Cent]]i. Hooajal 2011/2012 juhtis Kõrvits [[TV3]]-s saadet "[[See pole lastesaade]]". Kõrvits on mänginud filmitriloogias "[[Klassikokkutulek]]" (2016, 2018 ja 2019). Henry Kõrvits oli aastatel 2012–2013 [[Raadio 2]] peatoimetaja. Ta on töötanud 6 aastat ka [[Saku Õlletehas]]e turundusosakonnas (Saku Rock tootejuhina). ==Pere== Henry Kõrvitsa isa on muusik ja näitleja [[Harry Kõrvits]] ning vanaisa oli helilooja ja muusikateadlane [[Harri Kõrvits]]. Tal on [[Maris Kõrvits]]aga tütar Tuule Teele (sündinud 4. juulil 2010) ja poeg Karl Villem ning Georg Aksel. Maris ja Henry abiellusid 10. juulil 2015. == Diskograafia == * [[Oleg Kosjugini Lugu]] (2010) * [[Genka/Paul Oja|Genka / Paul Oja]] (2014) * [[Oleg]] (2021) * [[Oleg Kosjugin X]] (2021) == Välislingid == * {{MusicBrainz nimi|id=9dd70b64-e9eb-4ffe-ae96-46f7eb739a08|nimi=G-Enka}} * [http://profile.myspace.com/index.cfm?fuseaction=user.viewprofile&friendID=184653030 MySpace] * [http://www.toetagmusic.com Toe Tag] * [http://www.mindnote.ee/reliisid.php?id=10 A-Rühm] * [http://www.legendaarne.ee/news.php Legendaarne plaadifirma] {{JÄRJESTA:Kõrvits, Henry}} [[Kategooria:Sündinud 1974]] [[Kategooria:Eesti räpparid]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] 1z3z55j2pxjm1iami26maeo0aqzgw5a Mall:Asendikaart/doc 10 124422 6176388 6037679 2022-08-11T06:01:08Z WikedKentaur 464 /* Saadaval kaardid */ wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} Selle malliga saab kaardist ja koordinaatidega määratud punktleppemärgist koostada liitpildi. ==Kasutamine== <nowiki>{{</nowiki>Asendikaart |''asendikaardi nimi'' |silt = ''tekst sildil'', selle parameetri ärajätmisel näidatakse üksnes asukohta |sildi_suurus = kaardil kasutatava fondi suurus, protsentides |paigutus = vasakul ''või'' paremal ''või'' ülal ''või'' all ''või'' puudub – sildi paigutus punktleppemärgi suhtes, vaikimisi ''paremal'' |taust = ''värvus'', sildi taustavärvus, vaikimisi puudub |lat = ''laius'' – vormingus K/M/S või kümnendkraadides (lõunalaius negatiivne); näiteks 2° 45′ 49″ S saab sisestada kujul 2/45/49/S ja 2° 45′ S kujul 2/45//S, põhjalaiuse korral võib sekundi ja ilmakaare osa ära jätta, nt 58/15 (58° 15′ N) |long = ''pikkus'' – laiusega samas vormingus (kümnendkraadides läänepikkus negatiivne) |punkt = ''punktleppemärgi failinimi'', vaikimisi punane täpp |punkti_suurus = ''punktleppemärgi suurus'', vaikimisi=8 |seletus = ''kiri kaardi all''; kui sisestada "seletus=" väärtuseta, siis ilma kirjata ja ühtlasi kaart ilma raamita; kui puudub, siis vaikimisi "Tekst sildil või pealkiri (asendikaardi nimi)" |ujuvjoondus = vasakul ''või'' paremal ''või'' puudub, vaikimisi paremal |laius = ''kaardi laius'' (ära lisa ühikulühendit "px"), vaikimisi pisipildi vaikelaius (220 või kasutaja säte) |loodus = ükskõik milline mittetühi väärtus (nt 1, jah) kuvab taustana abimallis parameetrile ''pilt1'' vastava kaardi, milleks harilikult on looduskaart |muu_kaart = muu taustaks olev asendikaart, mille servakoordinaadid on määratud asendikaardi nimega; seda parameetrit on soovitatav kasutada ainult teiste mallide süntaksis }} Parameeter ''asendikaardi nimi'' viitab mallile, mis sisaldab kaardi nime ja koordinaate. == Saadaval kaardid == Kasutada saab asendikaarte, mille jaoks on loodud vastav abimall, näiteks <nowiki>{{</nowiki>[[Mall:Asendikaart Prantsusmaa|Asendikaart Prantsusmaa]]}}. [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:K%C3%B5ik_pealkirjad_eesliitega?prefix=Asendikaart_&namespace=10 Nimekiri kõigist seni loodud mallidest eesliitega "Asendikaart"]. {{Eri:Prefixindex/Mall:Asendikaart|stripprefix=1|hideredirects=1}} : Vaata ka: [[:de:Wikipedia:Kartenwerkstatt/Positionskarten#Bearbeitungsgebiete|Kartenwerkstatt]] (sks) == Näited == === Kaart vaikeseletusega (kraadid/minutid) === {| width=100% | width=60% valign=top | '''Pag (Horvaatia)''' <nowiki>{{Asendikaart |Horvaatia | silt=Pag |punkt=Green pog.svg |lat = 44/26 |long = 15/3 |laius=300 }}</nowiki> | align="center" | {{Asendikaart|Horvaatia|silt=Pag |punkt=Green pog.svg |lat=44/26|long=15/3 |laius=300}} |} === Kaart vaikelaiusega (kümnendkoordinaatidega) === {| width=100% | width=60% valign=top | '''Pag (Horvaatia)''' <nowiki>{{Asendikaart | Horvaatia |lat = <!--kümnendkuju--> 44.44 |long = 15.05 |seletus = Pag Horvaatia kaardil }}</nowiki> | width="280" align="center" | {{Asendikaart | Horvaatia |lat=44.44|long=15.05 |seletus=Pag Horvaatia kaardil}} |} === Kaart erineva seletuse ja teksti taustavärviga === {| width=100% | width=60% valign=top | '''Bogorodizk''' <nowiki>{{Asendikaart |Venemaa |silt=Bogorodizk |lat =53/46 |long=38/08 |paigutus=paremal |laius=300 |taust=#FEFEE9 |seletus=Bogorodizk Venemaa kaardil }}</nowiki> | width="300" align="center" | {{Asendikaart |Venemaa | silt=Bogorodizk | lat=53/46 | long=38/08 | paigutus=paremal | laius=300 | taust=#FEFEE9 | seletus=Bogorodizk Venemaa kaardil}} |} === Lõuna- ja läänepoolkera (looduskaart) === {| width=100% | width=60% valign=top | '''Pico Alto (Brasiilia)''' <nowiki>{{Asendikaart |Brasiilia |loodus=jah |silt=Pico Alto |punkt=Fire.svg |lat = 4/14//S |long = 38/54//W |laius=300 |seletus=Pico Alto mägi Brasiilia kaardil }}</nowiki> | width="300" align="center" | {{Asendikaart |Brasiilia |loodus=jah |silt=Pico Alto |punkt=Fire.svg |lat= 4/14//S |long= 38/54//W |laius=300 |seletus=Pico Alto mägi Brasiilia kaardil}} |} === Kaart ilma seletuseta === {| width=100% | width=60% valign=top | '''Brčko (Bosnia and Herzegovina)''' <nowiki>{{Asendikaart |Bosnia |silt=Brčko |paigutus=vasakul |laius=150 |lat =44.87 |long=18.81 |seletus= }}</nowiki> | width="250" | {{Asendikaart |Bosnia |silt=Brčko|paigutus=vasakul|laius=150|lat=44.87|long=18.81|seletus=}} |} === Lennujaam === Malliga on võimalik näidata kaardil ka objektide tüüpe. Siin siis näitena lennujaam. {| width=100% | width=60% valign=top | <nowiki>{{Asendikaart | Eesti | seletus = Tallinna lennujaam <!--| silt = Tallinna lennujaam--> | paigutus = ülal | punkt = Airplane silhouette.svg | punkti_suurus = 10 | lat = 59/24/48 | long = 24/49/58 }}</nowiki> | width="250" align="center" | {{Asendikaart | Eesti | seletus = Tallinna lennujaam <!--| silt = Tallinna lennujaam--> | paigutus = ülal | punkt = Airplane silhouette.svg | punkti_suurus = 10 | lat = 59/24/48 | long = 24/49/58 }} |} ==Vaata ka== Mallid, mille koosseisus seda malli kasutatakse: {{veergude loend|laius=15em|stiil=max-width:31em| * [[Mall:Linn]] * [[Mall:Koord]] * [[Mall:Mägi]] * [[Mall:Järv]] * [[Mall:Saar]] * [[Mall:Kirik]] * [[Mall:Lennujaam]] * [[Mall:Infokast elektrijaam]] * [[Mall:Infokast kaitseala]] * [[Mall:Infokast sõjaline konflikt]] }} <includeonly> [[Kategooria:Asendikaartide mallid| ]] </includeonly> onewnpzo4fgvjeudklo4ws9lacqk2xc Sergei Šoigu 0 125983 6176478 6175981 2022-08-11T11:39:04Z Ohpuu 1638 /* Elulugu */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = <small>[[Venemaa Föderatsiooni kangelane]] <br/> [[Armeekindral (Venemaa)|armeekindral]]</small> <br/> Sergei Šoigu <br/> Сергей Шойгу | pildi nimi = Official portrait of Sergey Shoigu.jpg | pildi seletus = | amet = [[Venemaa kaitseminister]] | ametiajaalgus = 6. november 2012 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Anatoli Serdjukov]] | järgmine = | amet2 = [[SRÜ Kaitseministrite Nõukogu]] esimees | ametiajaalgus2 = 11. detsember 2012 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Anatoli Serdjukov]] | järgmine2 = | amet3 = [[Moskva oblasti kuberner]] | ametiajaalgus3 = 11. mai 2012 | ametiajalõpp3 = 6. november 2012 | eelmine3 = [[Boriss Gromov]] | järgmine3 = [[Ruslan Tsalikov]] (kohusetäitja) | amet4 = [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] juht <br/> <small>koos [[Juri Lužkov]]i ja [[Mintimer Şäymiev]]iga</small> | ametiajaalgus4 = 1. detsember 2001 | ametiajalõpp4 = 27. november 2004 | eelmine4 = ''Partei asutati'' | järgmine4 = [[Boriss Grõzlov]] | amet5 = [[Venemaa asepeaminister]] | ametiajaalgus5 = 10. jaanuar 2000 | ametiajalõpp5 = 18. mai 2000 | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = [[Valimisliit Ühtsus]]e juht | ametiajaalgus6 = 15. oktoober 1999 | ametiajalõpp6 = 1. detsember 2001 | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = [[Eriolukordade minister (Venemaa)|Venemaa eriolukordade minister]] | ametiajaalgus7 = 17. aprill 1991 | ametiajalõpp7 = 11. mai 2012 | eelmine7 = ''Ametikoht loodi'' | järgmine7 = [[Vladimir Putškov]] | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Sergei Kužugetovitš Šoigu | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1955|5|21}} | sünnikoht = [[Tšadan]], [[Tuva autonoomne oblast]], [[Venemaa NFSV|Venemaa]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] (1977–1991) <br/> [[Parteitu poliitik|Parteitu]] (1991–1995) <br/> [[Meie Kodu On Venemaa]] (1995–1999) <br/> [[Valimisliit Ühtsus]] (1999–2001) <br/> [[Ühtne Venemaa]] (2001–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = 2 last (mh [[Julija Šoigu]]) | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Siberi Föderaalülikool|Krasnojarski Polütehniline Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = ''[[Sergei Šoigu#Tunnustused|Loend]]'' | allkiri = Signature of Sergey Shoygu.png | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Nimi = | Prefiks = | Sufiks = <!-- --> | Täisnimi = | Sünninimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Maetud = | Haridus = | Truudusvanded = {{riigi ikoon|Nõukogude Liit}} (1977–1991) <br/> {{riigi ikoon|Venemaa}} (1991–) <br/> [[Pilt:Flag of the CIS.svg|23px]] [[SRÜ]] (1991–) | Teenistused = | Teenistusaeg = | Auaste = [[Pilt:RAF A F9GenArmy after2013.png|23px]] [[Armeekindral (Venemaa Föderatsioon)|Armeekindral]] | Teenistusnumber = | Üksused = | Juhitud_üksused = | Sõjad/lahingud = | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = | Ausambad = | Abikaasad = | Lapsed = | Sugulased = | Muu_töö = <!-- --> | Allkiri = | Allkirja_suurus = | Allkirja_alt = <!-- --> | Veebileht = <!-- --> | Moodul = }} }} '''Sergei Kužugetovitš Šoigu''' (Сергей Кужугетович Шойгу; sündinud [[21. mai]]l [[1956]] [[Tšadan]]is [[Tuva autonoomne oblast|Tuva autonoomses oblastis]] (tänapäeval [[Tõva]])) on [[Venemaa]] sõjaväelane ja riigitegelane, alates [[6. november|6. novembrist]] [[2012]] [[Venemaa kaitseminister|kaitseminister]]. ==Elulugu== Aastatel [[1994]]–[[2012]] oli Šoigu [[eriolukordade minister]], olles kõige kauem ametis olnud Venemaa minister pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemist. [[11. mai]]l [[2012]] nimetati ta [[Moskva oblast]]i kuberneriks, kuid sellel ametikohal ei saanud ta olla pikalt, sest pärast kaitseminister [[Anatoli Serdjukov]]i ametist vabastamist nimetas president [[Vladimir Putin]] Šoigu sama aasta 6. novembril Venemaa kaitseministriks. Rahvuselt oli ta isa [[tõvalased|tõvalane]], ema [[venelased|venelane]]. Tal on [[armeekindral]]i auaste. Alates novembrist [[2009]] on ta [[Vene Geograafia Selts]]i esimees. Teda peetakse üheks [[Krimm]]i okupeerimise ja Venemaa Ida-Ukraina sõjaliste aktsioonide peaorganiseerijaks.<ref>{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/2764166/ukraina-paevik-ukraina-armee-piirab-luganskit-ja-donetskit |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-09-14 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911170836/http://www.postimees.ee/2764166/ukraina-paevik-ukraina-armee-piirab-luganskit-ja-donetskit |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi]] põhjal on Šoigu ''de facto'' süüdi [[Genotsiid|genotsiidis]], [[Sõjakuritegu|sõjakuritegudes]] ja [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusevastastes kuritegudes]]. Tema juhtimisel algas 2014. aastal [[Vene-Ukraina sõda]]. Ühtlasi tema juhtimisel alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. ==Auastmed== ===Nõukogude Liit=== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Õlak ! Auaste |- | {{center|[[1977]]}} | {{center|[[File:RAF A F1-2Lt since 2010par.svg|20px]]}} | [[leitnant|reservleitnant]] |} ===Venemaa Föderatsioon=== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Õlak ! Auaste |- | {{center|[[1993]]}} | 26. aprill | {{center|[[File:Russia-Army-OF-6-1994-parade.svg|20px]]}} | [[kindralmajor]] |- | {{center|[[1995]]}} | 5. mai | {{center|[[File:Russia-Army-OF-7-1994-parade.svg|20px]]}} | [[kindralleitnant]] |- | {{center|[[1998]]}} | 8. detsember | {{center|[[File:Russia-Army-OF-8-1994-parade.svg|20px]]}} | [[kindralpolkovnik]] |- | {{center|[[2003]]}} | 7. mai | {{center|[[File:Russia-Army-OF-9-1994-parade.svg|20px]]}} | [[armeekindral]] |} ==Tunnustus== *1999 [[Venemaa kangelane]] *2001 [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik]] *2010 [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] *2014 [[Krimmi ühendamise medal]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://lenta.ru/lib/14159636/full.htm Шойгу, Сергей] Lentapedias {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= – | nimi=[[Venemaa eriolukordade minister]] | aeg= [[1994]]–[[2012]] | järgnev= [[Vladimir Putškov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Anatoli Serdjukov]] | nimi=[[Venemaa kaitseminister]] | aeg= [[2012]]– | järgnev= –}} {{lõpp}} {{commons|Category:Sergey Shoigu}} {{JÄRJESTA:Šoigu, Sergei}} [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni (Venemaa Föderatsioon) kavalerid]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni armeekindralid]] [[Kategooria:Venemaa ministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] lx68af75iuiu8jeq9d6a54axg3xn0hs 6176479 6176478 2022-08-11T11:40:02Z Ohpuu 1638 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = <small>[[Venemaa Föderatsiooni kangelane]] <br/> [[Armeekindral (Venemaa)|armeekindral]]</small> <br/> Sergei Šoigu <br/> Сергей Шойгу | pildi nimi = Official portrait of Sergey Shoigu.jpg | pildi seletus = | amet = [[Venemaa kaitseminister]] | ametiajaalgus = 6. november 2012 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Anatoli Serdjukov]] | järgmine = | amet2 = [[SRÜ Kaitseministrite Nõukogu]] esimees | ametiajaalgus2 = 11. detsember 2012 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Anatoli Serdjukov]] | järgmine2 = | amet3 = [[Moskva oblasti kuberner]] | ametiajaalgus3 = 11. mai 2012 | ametiajalõpp3 = 6. november 2012 | eelmine3 = [[Boriss Gromov]] | järgmine3 = [[Ruslan Tsalikov]] (kohusetäitja) | amet4 = [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] juht <br/> <small>koos [[Juri Lužkov]]i ja [[Mintimer Şäymiev]]iga</small> | ametiajaalgus4 = 1. detsember 2001 | ametiajalõpp4 = 27. november 2004 | eelmine4 = ''Partei asutati'' | järgmine4 = [[Boriss Grõzlov]] | amet5 = [[Venemaa asepeaminister]] | ametiajaalgus5 = 10. jaanuar 2000 | ametiajalõpp5 = 18. mai 2000 | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = [[Valimisliit Ühtsus]]e juht | ametiajaalgus6 = 15. oktoober 1999 | ametiajalõpp6 = 1. detsember 2001 | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = [[Eriolukordade minister (Venemaa)|Venemaa eriolukordade minister]] | ametiajaalgus7 = 17. aprill 1991 | ametiajalõpp7 = 11. mai 2012 | eelmine7 = ''Ametikoht loodi'' | järgmine7 = [[Vladimir Putškov]] | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Sergei Kužugetovitš Šoigu | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1955|5|21}} | sünnikoht = [[Tšadan]], [[Tuva autonoomne oblast]], [[Venemaa NFSV|Venemaa]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] (1977–1991) <br/> [[Parteitu poliitik|Parteitu]] (1991–1995) <br/> [[Meie Kodu On Venemaa]] (1995–1999) <br/> [[Valimisliit Ühtsus]] (1999–2001) <br/> [[Ühtne Venemaa]] (2001–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = 2 last (mh [[Julija Šoigu]]) | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Siberi Föderaalülikool|Krasnojarski Polütehniline Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = ''[[Sergei Šoigu#Tunnustused|Loend]]'' | allkiri = Signature of Sergey Shoygu.png | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Nimi = | Prefiks = | Sufiks = <!-- --> | Täisnimi = | Sünninimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Maetud = | Haridus = | Truudusvanded = {{riigi ikoon|Nõukogude Liit}} (1977–1991) <br/> {{riigi ikoon|Venemaa}} (1991–) <br/> [[Pilt:Flag of the CIS.svg|23px]] [[SRÜ]] (1991–) | Teenistused = | Teenistusaeg = | Auaste = [[Pilt:RAF A F9GenArmy after2013.png|23px]] [[Armeekindral (Venemaa Föderatsioon)|Armeekindral]] | Teenistusnumber = | Üksused = | Juhitud_üksused = | Sõjad/lahingud = | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = | Ausambad = | Abikaasad = | Lapsed = | Sugulased = | Muu_töö = <!-- --> | Allkiri = | Allkirja_suurus = | Allkirja_alt = <!-- --> | Veebileht = <!-- --> | Moodul = }} }} '''Sergei Kužugetovitš Šoigu''' (vene keeles Сергей Кужугетович Шойгу, [[tõva keel]]es Сергей Күжүгет оглу Шойгу; sündinud [[21. mai]]l [[1956]] [[Tšadan]]is [[Tuva autonoomne oblast|Tuva autonoomses oblastis]] (tänapäeval [[Tõva]])) on [[Venemaa]] sõjaväelane ja riigitegelane, alates [[6. november|6. novembrist]] [[2012]] [[Venemaa kaitseminister|kaitseminister]]. ==Elulugu== Aastatel [[1994]]–[[2012]] oli Šoigu [[eriolukordade minister]], olles kõige kauem ametis olnud Venemaa minister pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemist. [[11. mai]]l [[2012]] nimetati ta [[Moskva oblast]]i kuberneriks, kuid sellel ametikohal ei saanud ta olla pikalt, sest pärast kaitseminister [[Anatoli Serdjukov]]i ametist vabastamist nimetas president [[Vladimir Putin]] Šoigu sama aasta 6. novembril Venemaa kaitseministriks. Rahvuselt oli ta isa [[tõvalased|tõvalane]], ema [[venelased|venelane]]. Tal on [[armeekindral]]i auaste. Alates novembrist [[2009]] on ta [[Vene Geograafia Selts]]i esimees. Teda peetakse üheks [[Krimm]]i okupeerimise ja Venemaa Ida-Ukraina sõjaliste aktsioonide peaorganiseerijaks.<ref>{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/2764166/ukraina-paevik-ukraina-armee-piirab-luganskit-ja-donetskit |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-09-14 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911170836/http://www.postimees.ee/2764166/ukraina-paevik-ukraina-armee-piirab-luganskit-ja-donetskit |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi]] põhjal on Šoigu ''de facto'' süüdi [[Genotsiid|genotsiidis]], [[Sõjakuritegu|sõjakuritegudes]] ja [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusevastastes kuritegudes]]. Tema juhtimisel algas 2014. aastal [[Vene-Ukraina sõda]]. Ühtlasi tema juhtimisel alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. ==Auastmed== ===Nõukogude Liit=== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Õlak ! Auaste |- | {{center|[[1977]]}} | {{center|[[File:RAF A F1-2Lt since 2010par.svg|20px]]}} | [[leitnant|reservleitnant]] |} ===Venemaa Föderatsioon=== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! Õlak ! Auaste |- | {{center|[[1993]]}} | 26. aprill | {{center|[[File:Russia-Army-OF-6-1994-parade.svg|20px]]}} | [[kindralmajor]] |- | {{center|[[1995]]}} | 5. mai | {{center|[[File:Russia-Army-OF-7-1994-parade.svg|20px]]}} | [[kindralleitnant]] |- | {{center|[[1998]]}} | 8. detsember | {{center|[[File:Russia-Army-OF-8-1994-parade.svg|20px]]}} | [[kindralpolkovnik]] |- | {{center|[[2003]]}} | 7. mai | {{center|[[File:Russia-Army-OF-9-1994-parade.svg|20px]]}} | [[armeekindral]] |} ==Tunnustus== *1999 [[Venemaa kangelane]] *2001 [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik]] *2010 [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] *2014 [[Krimmi ühendamise medal]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://lenta.ru/lib/14159636/full.htm Шойгу, Сергей] Lentapedias {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= – | nimi=[[Venemaa eriolukordade minister]] | aeg= [[1994]]–[[2012]] | järgnev= [[Vladimir Putškov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Anatoli Serdjukov]] | nimi=[[Venemaa kaitseminister]] | aeg= [[2012]]– | järgnev= –}} {{lõpp}} {{commons|Category:Sergey Shoigu}} {{JÄRJESTA:Šoigu, Sergei}} [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni (Venemaa Föderatsioon) kavalerid]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni armeekindralid]] [[Kategooria:Venemaa ministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] obwxsyk7o7u0y5g4h4koofp1ewsx5vv Selver 0 126517 6176449 6175858 2022-08-11T10:09:38Z CommonsDelinker 1930 Fail Anne_Selver_Tartus,_autor_Maris_Tomba.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Taivo|Taivo]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:L|Copyright violation]]; can usually be uploaded to your local Wikipedia as fair use if an article exists wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ettevõttest; võrkpalliklubi kohta vaata artiklit [[Selver (võrkpalliklubi)]].}} {{Ettevõte | nimi = Selver | logo = Selver Hea Mote.png | asutamisaeg = 1995 | käive = 474 mln eurot (2019)<ref name="dv04072019">[https://www.nasdaqbaltic.com/market/upload/reports/tkm/2019_ar_et_eur_con_00.pdf], Tallinna Kaubamaja Grupi konsolideeritud aastaaruanne, 04.01.2020</ref> | tegevuskasum = 24,6 mln eurot (2019)<ref name="dv04072019"/> | peakorter = Pärnu mnt 238, [[Tallinna linn|Tallinn]] | töötajaid = 3200 (2021) | tüüp = [[aktsiaselts]] | valdkonnad = jaemüük | tooted = toidukaubad, tarbekaubad | veebileht = http://www.selver.ee | võtmeisikud = [[Kristi Lomp]] (juhatuse liige; alates 2013) | puhaskasum = 14,6 mln eurot (2019) | emafirma = [[Tallinna Kaubamaja Grupp]] | tütarfirmad = [[Kulinaaria OÜ]] | tunnuslause = Hea Mõte | börsil = Nasdaq Tallinna börs alates 1996 }} '''Selver''' (ärinimega '''Selver AS''') on [[Eesti]]s tegutsev [[kaubanduskett]], kuhu kuuluvad [[Supermarket|super]]- ja [[hüpermarket]]id ning lähipoe kontseptsiooniga kauplused '''Selver ABC''' kaubamärgi all<ref name=":2" />. Selveri jaeketti kuulub 71 Selverit, üle-eestilise piirkonnaga '''e-pood''', kaks [[Delice|Delice’i]] kauplust ('''Viimsi Delice''' ja '''Solaris Toidupood'''), Selveri rändpood Hiiumaal ning kohvik Kadaka Selveris.<ref>{{Netiviide|url=http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%E2%80%A8teenus-laieneb-kogu-eestile/|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb kogu Eestile|väljaanne=hiiuleht.ee|aeg=28.05.2021|vaadatud=17.08.2021}}</ref> Selver annab tööd ca 3200 inimesele<ref>{{Netiviide|autor=Birgit Maranik|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/94534971/edukas-aasta-selver-abc-le-vaikepoeformaati-lisandub-neli-uut-kauplust|pealkiri=Edukas aasta Selver ABC-le: väikepoeformaati lisandub neli uut kauplust|väljaanne=Delfi|aeg=08.09.2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. Selver kuulub [[Tallinna Kaubamaja Grupp]]i, mis kuulub [[NG Investeeringud]] OÜ kontserni<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608302295/selver-kasvatas-mullu-kaivet-ja-kaotas-kasumit|pealkiri=Selver kasvatas mullu käivet ja kaotas kasumit|väljaanne=ERR|aeg=09.08.2021|vaadatud=17.08.2021}}</ref>. Selveri tütarettevõte on '''Kulinaaria''' OÜ.<ref name=":0" /> Selveri turuosa oli 2020. aasta lõpu seisuga spetsialiseerimata kaupluste hulgas 18,5 protsenti<ref name=":10">{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7311721/selver-kasvatas-mullu-keset-pandeemiat-oma-muugitulu|pealkiri=Selver kasvatas mullu keset pandeemiat oma müügitulu|väljaanne=Postimees online|aeg=9. august 2021|vaadatud=06.10.2021}}</ref><ref name=":0" />. Selver on Eestis suuruselt teine jaekett<ref name=":10" /><ref name=":0" />. == Ajalugu == [[1995]]. aastal avati esimene Selver, [[Tallinn]]as [[Lasnamäe]]l asuv [[Punane Selver|'''Punane Selver''']]<ref>{{Netiviide|url=25 aastat häid mõtteid Selveris|pealkiri=25 aastat häid mõtteid Selveris|väljaanne=Geenius.ee|aeg=11. veebruar 2020|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[1998]]. aastal avati teise Selverina '''Kadaka Selver'''<ref name="logistikauudised">[http://www.logistikauudised.ee/uudised/2011/04/21/kadaka-selver-vottis-kasutusele-aega-saastva-ostutehnoloogia Kadaka Selver võttis kasutusele aega säästva ostutehnoloogia]</ref>. 1998. aastal alustas Kadaka Selveris tegutsemist '''Selveri Köök'''<ref name=":6">{{Netiviide|autor=Keian, Allan|url=https://majandus.postimees.ee/2016865/selveri-kook-pakub-ettetellimist-ja-suvemenuud|pealkiri=Selveri Köök pakub ettetellimist ja suvemenüüd|väljaanne=Postimees|aeg=29. aprill 2003|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2002]]. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil viie kauplusega Selver kahekordistas oma kaupluste arvu kümnele ning laienes esimest korda pealinnast väljapoole<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Kärssin, Andres|url=Selveri-kett kahekordistab tänavu kaupluste arvu Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2002/05/03/selveri-kett-kahekordistab-tanavu-kaupluste-arvu|pealkiri=Selveri-kett kahekordistab tänavu kaupluste arvu|väljaanne=Äripäev|aeg=03.05.2002|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. Esimene kauplus, mis väljaspool Tallinna avati oli '''Mai Selver''' [[Pärnu|Pärnus]]. Lisaks Pärnule avati samal aastal veel kauplused [[Viljandi|Viljandis]] ja [[Rakvere|Rakveres]] ning kaks kauplust ka Tallinnas.<ref name=":1" /> 2002. aastal võeti kasutusele '''[[Partnerkaart]]'''<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.tkmgroup.ee/investor/ajalugu|pealkiri=Tallinna Kaubamaja grupi ajalugu|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2003]]. aastal toimus esimest korda heategevuskampaania '''"Koos on kergem"'''<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://www.selver.ee/sponsorlus|pealkiri=Selveri sponsorlus|vaadatud=04.10.2021|arhiivimisaeg=4.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211004131538/https://www.selver.ee/sponsorlus|url-olek=ei tööta}}</ref>. [[2005]]. aasta oli samuti aktiivne laienemisaasta, mil avati üheksa uut Selverit. Selver ostis Tartusse sisenemiseks Tirsi kauplused<ref>{{Netiviide|autor=Andris Feldmanis|url=www.aripaev.ee/uudised/2005/05/26/selver-aasta-lopuks-saab-meist-tartu-jaeturu-liider|pealkiri=Selver : Aasta lõpuks saab meist Tartu jaeturu liider|aeg=26. mai 2005|vaadatud=05.10.2021}}</ref>. [[2007]]. aastal valmis Selveri Köögi tehas Lasnamäel<ref name=":7">{{Netiviide|autor=Rebane-Mäe, Liisa|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/87264349/kulinaaria-kasvab-baltikumi-moodsaimaks-toidutootmise-linnakuks|pealkiri=Kulinaaria kasvab Baltikumi moodsaimaks toidutootmise linnakuks|väljaanne=Delfi|aeg=28.08.2019|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2008]]. aastal alustas tegutsemist '''Hiiumaa rändkauplus'''<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2008/06/13/hiiumaal-hakkab-vurama-selveri-poebuss|pealkiri=Hiiumaal hakkab vurama Selveri poebuss|väljaanne=Kaubandus|aeg=13. juuni 2008|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2011]]. aastal avati Eesti esimene iseteeninduskassa '''SelveEkspress''' Kadaka Selveris.<ref name="logistikauudised" /> [[2012]]. aastal kujunes Selveri Köögist iseseisev tütarettevõte '''Kulinaaria OÜ'''.<ref name=":3" /> [[Fail:E-Selver, autor MarisTomba.jpg|alt=E-Selver, autor Maris Tomba|pisi|261x261px|E-Selver, autor Maris Tomba]] [[2015]]. aastal avati toidukaupade veebipood '''e-Selver.'''<ref name=":3" /> [[2020]]. aasta ostis Selver kaupluseketi '''[[ABC Supermarkets]]'''. Ostutehinguga sai Selver 16 '''[[Comarket|Comarketi]]''' kaupluse, kahe [[Delice|'''Delice'''’i]] toidupoe ja '''[[Solarise keskus|Solarise]] toidukaupluse''' omanikuks<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/91016355/selver-saadab-comarketi-nime-ajalukku-kevadel-omandatud-kauplused-hakkavad-uut-nime-kandma|pealkiri=Selver saadab Comarketi nime ajalukku, kevadel omandatud kauplused hakkavad uut nime kandma|väljaanne=Delfi|aeg=11.09.2020|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. 2020. aastal loodi '''Selver ABC''' väikepoodide kett, kui Selver alustas järk-järgult Comarketi kaupluste üleviimist Selveri uuele väikepoe kontseptsioonile, viies Comarketi poed Selver ABC nime alla<ref name=":2" />. [[2021]]. aastal laienes Selveri e-poe kojuveo piirkond kogu Eestile. Laienemisega sai '''e-Selverist''' ainuke e-toidupood, mis toob kulleriga kauba koju igasse Mandri-Eesti maakonda ja suursaartele kogu nende ulatuses<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/05/27/selveri-e-poe-teenus-laieneb-alates-juunist-kogu-eestile|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb alates juunist kogu Eestile|väljaanne=Kaubandus|aeg=27. mai 2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%E2%80%A8teenus-laieneb-kogu-eestile/|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb kogu Eestile|väljaanne=Hiiu Leht|aeg=28.05.2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. == Heategevus ja sponsorlus == * '''„Koos on kergem“''' on Selveri iga-aastane heategevuskampaania, mis sai alguse 2003. aastal<ref name=":5">{{Netiviide|url=https://www.ehemaitse.ee/selveri-heategevuskampaaniaga-koos-on-kergem-koguti-ule-100-000-euro/|pealkiri=Selveri heategevuskampaaniaga „Koos on kergem“ koguti üle 100 000 euro|väljaanne=Ehemaitse.ee|aeg=27.01.2020|vaadatud=04.10.2021|arhiivimisaeg=4.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211004131538/https://www.ehemaitse.ee/selveri-heategevuskampaaniaga-koos-on-kergem-koguti-ule-100-000-euro/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Heategevuskampaanias osalevad kõik Selveri kauplused, et koguda annetusi oma maakonna haigla laste- või sünnitusosakonnale<ref name=":5" />. Aastate jooksul on Selveri eestvedamisel kogutud haiglate jaoks toetusi üle miljoni euro, mis on läinud haiglate vahel jagamisele, et soetada seadmeid ja muud vajalikku<ref name=":5" /><ref name=":4" />. Selver kogus 2020. a jaanuaris lõppenud kampaaniaga 105 400 eurot, mis anti üle 16 Eesti haigla laste- või sünnitusosakonnale<ref name=":5" />. * '''[[VK Selver Tallinn]]''' – Selver on võrkpalliklubi nimisponsor<ref name=":4" />. * '''[[Tallinna FC Flora|FC Flora]]''' – Selver on jalgpalliklubi suurtoetaja alates 2014. aastast<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide|url=https://fcflora.ee/selverist-sai-fc-flora-suursponsor/|pealkiri=Selverist sai FC Flora suursponsor|väljaanne=FC Flora koduleht|aeg=15. mai 2014|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. *Kultuuriüritused: [[Saaremaa Ooperipäevad]], Hiiumaa kirikukontserdid, [[Viljandi pärimusmuusika festival|Viljandi Folgifestival]], Järvi Festival, [[Hiiu folk|Hiiu Folk]] ning teatribussi tuuri<ref>{{Netiviide|url=https://www.tkmgroup.ee/investor/sotsiaalne-vastutus|pealkiri=TKM grupi sotsiaalne vastutus|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005080344/https://www.tkmgroup.ee/investor/sotsiaalne-vastutus|url-olek=ei tööta}}</ref>. == Tunnustus == 2022 – Eesti Rahva Lemmik E-pood 2022 toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Eesti e-kaubandusliit|url=https://www.e-kaubanduseliit.ee/uudised/rahvas-haaletas-e-poed-pingeritta|pealkiri=Rahvas hääletas e-poed pingeritta|aeg=1. veebruar 2022|vaadatud=15.02.2022}}</ref> 2021 – Aasta logistikategu 2021: e-Selveri üle-Eestiline kojuveoteenus<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Tramm|url=https://www.logistikauudised.ee/uudised/2021/11/25/aasta-logistikategu-on-ule-eestiline-selveri-kojukandeteenus|pealkiri=Aasta logistikategu on üle-Eestiline Selveri kojukandeteenus|väljaanne=Äripäev|aeg=25. november 2021|vaadatud=28. novembril 2021}}</ref> 2021 – Aasta kaubandusteo nominent (Selver nomineeriti e-Selveri üle-eestilise kojuveoteenuse eest)<ref>{{Netiviide|autor=Kaubandus.ee|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/10/01/aasta-kaubandusteo-finalistid-2021|pealkiri=Aasta kaubandusteo finalistid 2021|väljaanne=Äripäev|aeg=1. oktoober 2021|vaadatud=28. novembril 2021}}</ref> [[Fail:Põltsamaa kesklinn, Selveri hoone.JPG|alt=Põltsamaa Selver|pisi|Põltsamaa Selver]] 2021 – Eesti konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte ([[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] Konkurentsivõime Edetabel 2021)<ref>{{Netiviide|url=https://www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel|pealkiri=Konkurentsivõime Edetabel 2021|aeg=05.10.2021|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2021 – Eesti kõige kasutajasõbralikum e-pood toidu ja joogi kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Helen Külaots|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/06/02/e-selver-palvis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli-mida-nad-konkurentidest-paremini-teevad|pealkiri=E-Selver pälvis kasutajasõbralikuma e-poe tiitli. Mida nad konkurentidest paremini teevad?|väljaanne=Kaubandus|aeg=3. juuni 2021|vaadatud=06.10.2021}}</ref> 2020 – Eesti konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte ([[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] Konkurentsivõime Edetabel 2020)<ref>{{Netiviide|url=https://www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel/arhiiv|pealkiri=Konkurentsivõime Edetabel 2020|väljaanne=Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|vaadatud=05.10.2021|aeg=2020}}</ref> 2020 – Eesti kõige kasutajasõbralikum e-pood toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Eerme, Maarit|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/06/12/kes-on-eesti-kasutajasobralikumad-e-poed-2020|pealkiri=Kes on Eesti kasutajasõbralikumad e-poed 2020?|väljaanne=Kaubandus|aeg=12. juuni 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2020 – Aasta kaubandusteo nominent (Selver nomineeriti koroonakriisis kiire reageerimise eest, värbas koroonakriisi tõttu töötuks jäänud teiste sektorite töötajaid)<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/10/01/aasta-kaubandusteo-finalistid-2020|pealkiri=Aasta kaubandusteo finalistid 2020|väljaanne=Kaubandus|aeg=1. oktoober 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2019 – Kaubanduse mainekaim suurettevõte ([[Kantar Emor|Kantar Emori]] suurettevõtete maineuuring)<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/12/12/kantar-emor-kaubanduse-mainekaim-suurettevote-on-selver|pealkiri=Kantar Emor: Kaubanduse mainekaim suurettevõte on Selver|väljaanne=Kaubandus|aeg=12. detsember 2019|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2019 – Kõige kasutajasõbralikum toidu- ja tarbekaupade e-pood<ref>{{Netiviide|autor=Maarit Eerme|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/04/11/kes-voitis-baltikumi-e-kaubanduse-auhinna-2019|pealkiri=Kes võitis Baltikumi e-kaubanduse auhinna 2019?|väljaanne=Kaubandus|aeg=11.04.2019|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2017 – Kõige kasutajasõbralikum e-pood 2017 (''grand prix''), lisaks ka parim e-pood toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2017/01/31/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-2017-tiitli|pealkiri=Kes võitis kasutajasõbralikuma e-poe 2017 tiitli?|väljaanne=Kaubandus|aeg=31.01.2017|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2016 – Eesti kõige kasutajasõbralikum toidukaupade e-pood<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/01/29/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli|pealkiri=Kes võitis kasutajasõbralikuma e-poe tiitli?|väljaanne=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/01/29/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli|aeg=29.01.2016|vaadatud=05.10.2021}}</ref> == Selveri Köök == Selveri Köögi tooted valmivad Selveri tütarettevõtte '''Kulinaaria OÜ''' tootmislinnakus, mis asub [[Tallinn|Tallinnas]] [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]]. Kulinaaria OÜ brändiportfelli kuuluvad kaubamärgid '''Van Kook''', '''Selveri Köök''' ja '''Gurmee Catering'''<ref name=":8">{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7262923/kulinaaria-ou-investeeris-17-3-miljonit-eurot-tootmislinnakusse|pealkiri=Kulinaaria OÜ investeeris 17,3 miljonit eurot tootmislinnakusse|väljaanne=Postimees Online|aeg=02.06.2021|vaadatud=05.10.2021}}</ref><ref name=":9">{{Netiviide|autor=Kairi Oja|url=https://www.ehemaitse.ee/kulinaaria-ou-pidas-uudse-tootmislinnaku-sarikapidu/|pealkiri=Kulinaaria OÜ pidas uudse tootmislinnaku sarikapidu|väljaanne=Ehe Maitse|aeg=15.11.2019|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075312/https://www.ehemaitse.ee/kulinaaria-ou-pidas-uudse-tootmislinnaku-sarikapidu/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Kulinaaria OÜ suurimad kliendid on '''Selver''', [[Tallinna Kaubamaja|'''Tallinna Kaubamaja''']], [[Tartu Kaubamaja|'''Tartu Kaubamaja''']], [[AS Olerex|'''Olerex''']] ja '''[[Alexela]]'''<ref name=":9" />. Kodumaisel kapitalil põhinev Kulinaaria on Eesti juhtiv toidutööstusettevõte, mis annab tööd ligikaudu 300 inimesele<ref name=":9" />. Kulinaaria OÜ müügitulu oli 2018. aastal üle 20 miljoni euro<ref name=":9" />. Kulinaaria OÜ tootmislinnaku kogupind on 8000 m<sup>2</sup>, millest tootmispind on 6000 m<sup>2</sup><ref name=":8" />. Kulinaaria OÜ sortimendis on üle 300 toote. Toodete valikus on valmistoidud, salatid, magustoidud, võileivad, kondiitri- ja pagaritooted ja peolauatooted<ref>{{Netiviide|url=https://tellimine.selver.ee/selveri-koogist|pealkiri=Selveri Köögist|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075312/https://tellimine.selver.ee/selveri-koogist|url-olek=ei tööta}}</ref>. Ettevõte kasutab koduste toitude valmistamisel eelistatult eestimaist toorainet<ref>{{Netiviide|url=https://www.kulinaariatoit.ee/tooraine/|pealkiri=Kulinaaria tooraine|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075320/https://www.kulinaariatoit.ee/tooraine/|url-olek=ei tööta}}</ref>, mille osakaal on kogu tootmismahust pea 70 protsenti. Kulinaaria OÜ väljastab ligikaudu 15 tonni tooteid päevas, jõulude ja aastavahetuse perioodil kasvab nõudlus 30 tonnini päevas<ref>{{Netiviide|url=https://raha.geenius.ee/blogi/selveri-blogi/pilguheit-selveri-kooki-mitu-tonni-kartuliputru-aastas-muuakse-ning-mis-on-populaarseimad-valmistoidud/|pealkiri=Pilguheit Selveri Kööki: Mitu tonni kartuliputru aastas müüakse ning mis on populaarseimad valmistoidud?|väljaanne=Geenius|aeg=4. veebruar 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref>. Selveri Köök sai alguse 1998. aastal Kadaka Selveris<ref name=":6" />. Selveri Köögi Lasnamäel asuv tootmishoone valmis 2007. aastal, tootmise suuruseks oli siis 4200 m<sup>2</sup><ref name=":7" />. Iseseisev ettevõte sai Selveri Köögist 2012. aastal, mis asutati Selveri tütarettevõte Kulinaaria OÜ<ref name=":3" />. Kulinaaria laiendas 2021. aastal oma tootmislinnakut<ref name=":8" />. Selleks investeeris Kulinaaria OÜ tootmislinnaku arendusse 17,3 miljonit eurot, millest 8 miljoni euroga ehitati uus tootmishoone ja renoveeriti senine tootmishoone, lisaks täiendati 9,3 miljoni euroga seadmeparki<ref name=":8" />. Linnaku pind kasvas varasemast kaks korda suuremaks, st 8000 ruutmeetrini<ref name=":8" />. == Kauplused == Selveri ketti kuulub e-toidupood ja 73 kauplust: 8 Selveri hüpermarketit, 44 Selveri supermarketit, 2 Delice'i toidukauplust ja 19 Selver ABC väikekauplust. Selveri müügipind on kokku 115 tuhat ruutmeetrit. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus kauplus asub. Selveri supermarketites on müügil toidu- ja esmatarbekaubad ning igapäevased kodu- ja tööstuskaubad. Hüpermarketites on lisaks ka lai valik tööstuskaupu. Selveri valikus on Selveri Köögi kaubamärgi all salatid, kulinaaria- ja pagaritooted ning valmistoit. Lisaks on Selveril oma kaubamärki kandvad tooted, mis on valmistatud spetsiaalselt Selverile.<ref name="SelveEkspress">{{Netiviide |url=https://www.selver.ee/selveekspress |pealkiri=SelveEkspress |vaadatud=2018-08-02 |arhiivimisaeg=2018-08-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180802193114/https://www.selver.ee/selveekspress |url-olek=ei tööta }}</ref> === Hüpermarketid === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Kadaka Selver |Tallinn |Kadaka tee 56a |4600 |8. oktoober 1998 |- |Pirita Selver |Tallinn |Rummu tee 4 |4000 |23. mai 2000 |- |Järve Selver |Tallinn |Pärnu maantee 238 |7000 |27. september 2000 |- |Tondi Selver |Tallinn |Tammsaare tee 62 |2800 |17. mai 2001 |- |Torupilli Selver |Tallinn |Vesivärava 37 |2800 |12. detsember 2002 |- |Peetri Selver |Peetri alevik, Rae vald |Veesaare tee 2 |3000 |14. november 2013 |- |Viimsi Selver |Haabneeme, Viimsi vald |Sõpruse tee 15 |2500 |13. august 2015 |- |T1 Selver |Tallinn |Peterburi tee 2H |3500 |8. november 2018 |} === Supermarketid === {| class="wikitable sortable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !data-sort-type="date"|Avamisaeg |- |Punane Selver |Tallinn |Punane 46 |1000 |19. detsember 1995 |- |Mai Selver |Pärnu |Papiniidu 42 |1500 |10. mai 2002 |- |Merimetsa Selver |Tallinn |Paldiski maantee 56 |2300 |30. mai 2002 |- |Krooni Selver |Rakvere |F.G. Adoffi 11 |2300 |5. oktoober 2002 |- |Männimäe Selver |Viljandi |Riia maantee 35 |1200 |17. oktoober 2002 |- |Saare Selver |Kuressaare |Tallinna 67 |2000 |10. juuni 2004 |- |Anne Selver |Tartu |Kalda tee 43 |3200 |26. mai 2005 |- |Ringtee Selver |Tartu |Aardla 114 |2300 |2. juuni 2005 |- |Suurejõe Selver |Pärnu |Suur-Jõe 57 |2000 |18. august 2005 |- |Valga Selver |Valga |Raja 5 |1300 |15. september 2005 |- |Pelgulinna Selver |Tallinn |Sõle 51 |1500 |29. september 2005 |- |Mustakivi Selver |Tallinn |Mustakivi 3a |2000 |13. oktoober 2005 |- |Sõbra Selver |Tartu |Sõbra 41 |1500 |8. detsember 2005 |- |Veeriku Selver |Tartu |Vitamiini 1 |3200 |15. detsember 2005 |- |Jõhvi Selver |Jõhvi |Narva maantee 8 |1400 |4. mai 2006 |- |Jaamamõisa Selver |Tartu |Jaama 74 |1400 |12. aprill 2007 |- |Jõgeva Selver |Jõgeva |Kesk 3a/4 |800 |19. juuli 2007 |- |Põltsamaa Selver |Põltsamaa |Jõgeva maantee 1a |1700 |18. detsember 2007 |- |Kohtla-Järve Selver |Kohtla-Järve |Järveküla tee 68 |1300 |13. märts 2008 |- |Hiiumaa Selver |Hiiumaa |Rehemäe, Linnumäe küla |1900 |29. mai 2008 |- |Marienthali Selver |Tallinn |Paldiski maantee 56 |2000 |19. juuni 2008 |- |Põlva Selver |Põlva |Jaama 12 |1000 |3. juuli 2008 |- |Ülejõe Selver |Pärnu |Tallinna maantee 93a |1900 |24. juuli 2008 |- |Paide Selver |Paide |Aiavilja 4 |1300 |28. august 2008 |- |Keila Selver |Keila |Piiri tänav 12 |2200 |20. november 2008 |- |Kakumäe Selver |Tallinn |Rannamõisa tee 6 |2000 |19. märts 2009 |- |Rannarootsi Selver |Uuemõisa |Rannarootsi tee 1 |1500 |26. märts 2010 |- |Saku Selver |Saku alevik |Üksnurme tee 2 |1800 |17. mai 2012 |- |Vahi Selver |Tartu |Vahi 62 |1000 |13. detsember 2012 |- |Rapla Selver |Rapla |Tallinna maantee 4 |1700 |20. detsember 2012 |- |Läänemere Selver |Tallinn |Läänemere tee 28 |1400 |7. märts 2013 |- |Aardla Selver |Tartu |Võru 77 |1200 |20. juuni 2013 |- |Centrumi Selver |Viljandi |Tallinna maantee 22 |1000 |1. november 2013 |- |Astri Selver |Narva |Tallinna maantee 41 |1700 |19. juuni 2014 |- |Kärberi Selver |Tallinn |K. Kärberi 20/20a |1300 |7. aprill 2016 |- |Arsenali Selver |Tallinn |Erika 16 |1500 |27. oktoober 2016 |- |Maardu Selver |Maardu |Nurga 3 |1000 |1. detsember 2016 |- |Tähesaju Selver |Tallinn |Tähesaju tee 1/3 |1500 |20. aprill 2017 |- |Balti Jaama Turu Selver |Tallinn |Kopli 1 |1200 |19. mai 2017 |- |Laagri Selver |Tallinn |Pärnu mnt 554 |1800 |14. detsember 2017 |- |Kolde Selver |Tallinn |Sõle 31 |1800 |22. november 2018 |- |Kagukeskuse Selver |Võru |Kooli 6 |1600 |26. märts 2020 |- |Pärnu Keskuse Selver |Pärnu |Lai 5 |1100 |19. märts 2021 |- |Priisle Selver |Tallinn |Priisle 1 |1000 |16. juuni 2022 |} === Selver ABC === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Balti jaama Selver ABC |Tallinn |Toompuiestee 37 |600 |28. november 2013 |- |Sepapaja Selver ABC |Tallinn |Sepapaja 2 |1000 |8. juuni 2017 |- |Kotka Selver ABC<ref name="kotka_selver_avamine">16. november 2017, [https://web.archive.org/web/20180802162721/https://www.selver.ee/kotka-selver-avab-uksed Kotka Selver avab uksed], Täna kell 13:00 avab uksed 51. Selveri kauplus, mis kannab nime Kotka Selver.</ref> |Tallinn |Kotka 12, Kotka Tervisemaja C-korpus |500 |16. november 2017 |- |WOW Selver ABC |Kuressaare |Merikotka 1 |600 |9. juuli 2020 |- |Valdeku Selver ABC |Tallinn |Vabaduse pst 54b |200 |6. oktoober 2020 |- |Liivalaia Selver ABC |Tallinn |Liivalaia 7 |200 |13. oktoober 2020 |- |Laulasmaa Selver ABC |Laulasmaa |Kloogaranna tee 26 |500 |21. oktoober 2020 |- |Kadrioru Selver ABC |Tallinn |Narva mnt 90 |600 |28. oktoober 2020 |- |Veskitammi Selver ABC |Laagri |Veskitammi 10 |700 |04. november 2020 |- |Nõmme Selver ABC |Tallinn |Jaama 2 |600 |11. november 2020 |- |Ristiku Selver ABC |Tallinn |Telliskivi 24 |300 |18. november 2020 |- |Kreutzwaldi Selver ABC |Tallinn |Kreutzwaldi 21 |600 |26. november 2020 |- |Vana-Pärnu Selver ABC |Pärnu |Haapsalu mnt 41 |800 |2. detsember 2020 |- |Oja Pärnu Selver ABC |Pärnu |Liblika 6 |500 |6. jaanuar 2021 |- |Raatuse Selver ABC |Tartu |Raatuse 20 |500 |13. jaanuar 2021 |- |Ranna Selver ABC |Pärnu |Karusselli 91 |200 |20. jaanuar 2021 |- |Ümera Selver ABC |Tartu |Riia mnt 79 |300 |27. jaanuar 2021 |- |Rukkilille Selver ABC |Tartu |Tuglase 14 |300 |3. veebruar 2021 |- |Laine Selver ABC |Pärnu |Mai 4 |400 |10. veebruar 2021 |} === Delice'i toidukauplused === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Viimsi Delice |Viimsi |Randvere tee 6 |1800 |6. august 2015 |- |Solarise Delice |Tallinn |Estonia pst 9 |2280 |10. oktoober 2009 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Selver in Estonia}} *[https://selver.ee/ Selveri koduleht] *[https://www.facebook.com/selvereesti Selveri Facebooki leht] *[https://www.instagram.com/selvereesti Selveri Instagrami leht] *[https://www.tarbija24.ee/?id=72152 Selveris maksab toidukaup kuni kolmandiku võrra enam], Postimees Tarbija, 21. jaanuar 2009 *[https://tarbija24.postimees.ee/2713254/mis-on-saanud-esimestest-eesti-supermarketitest Mis on saanud esimestest Eesti supermarketitest?], Postimees Tarbija, 1. märts 2014 [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] qn35nfte1ufdtwliisdeh4svrgrtgy5 6176450 6176449 2022-08-11T10:09:51Z CommonsDelinker 1930 Fail E-Selver,_autor_MarisTomba.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Taivo|Taivo]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:L|Copyright violation]]; can usually be uploaded to your local Wikipedia as fair use if an article exists ([[:c:COM:C wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ettevõttest; võrkpalliklubi kohta vaata artiklit [[Selver (võrkpalliklubi)]].}} {{Ettevõte | nimi = Selver | logo = Selver Hea Mote.png | asutamisaeg = 1995 | käive = 474 mln eurot (2019)<ref name="dv04072019">[https://www.nasdaqbaltic.com/market/upload/reports/tkm/2019_ar_et_eur_con_00.pdf], Tallinna Kaubamaja Grupi konsolideeritud aastaaruanne, 04.01.2020</ref> | tegevuskasum = 24,6 mln eurot (2019)<ref name="dv04072019"/> | peakorter = Pärnu mnt 238, [[Tallinna linn|Tallinn]] | töötajaid = 3200 (2021) | tüüp = [[aktsiaselts]] | valdkonnad = jaemüük | tooted = toidukaubad, tarbekaubad | veebileht = http://www.selver.ee | võtmeisikud = [[Kristi Lomp]] (juhatuse liige; alates 2013) | puhaskasum = 14,6 mln eurot (2019) | emafirma = [[Tallinna Kaubamaja Grupp]] | tütarfirmad = [[Kulinaaria OÜ]] | tunnuslause = Hea Mõte | börsil = Nasdaq Tallinna börs alates 1996 }} '''Selver''' (ärinimega '''Selver AS''') on [[Eesti]]s tegutsev [[kaubanduskett]], kuhu kuuluvad [[Supermarket|super]]- ja [[hüpermarket]]id ning lähipoe kontseptsiooniga kauplused '''Selver ABC''' kaubamärgi all<ref name=":2" />. Selveri jaeketti kuulub 71 Selverit, üle-eestilise piirkonnaga '''e-pood''', kaks [[Delice|Delice’i]] kauplust ('''Viimsi Delice''' ja '''Solaris Toidupood'''), Selveri rändpood Hiiumaal ning kohvik Kadaka Selveris.<ref>{{Netiviide|url=http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%E2%80%A8teenus-laieneb-kogu-eestile/|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb kogu Eestile|väljaanne=hiiuleht.ee|aeg=28.05.2021|vaadatud=17.08.2021}}</ref> Selver annab tööd ca 3200 inimesele<ref>{{Netiviide|autor=Birgit Maranik|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/94534971/edukas-aasta-selver-abc-le-vaikepoeformaati-lisandub-neli-uut-kauplust|pealkiri=Edukas aasta Selver ABC-le: väikepoeformaati lisandub neli uut kauplust|väljaanne=Delfi|aeg=08.09.2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. Selver kuulub [[Tallinna Kaubamaja Grupp]]i, mis kuulub [[NG Investeeringud]] OÜ kontserni<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608302295/selver-kasvatas-mullu-kaivet-ja-kaotas-kasumit|pealkiri=Selver kasvatas mullu käivet ja kaotas kasumit|väljaanne=ERR|aeg=09.08.2021|vaadatud=17.08.2021}}</ref>. Selveri tütarettevõte on '''Kulinaaria''' OÜ.<ref name=":0" /> Selveri turuosa oli 2020. aasta lõpu seisuga spetsialiseerimata kaupluste hulgas 18,5 protsenti<ref name=":10">{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7311721/selver-kasvatas-mullu-keset-pandeemiat-oma-muugitulu|pealkiri=Selver kasvatas mullu keset pandeemiat oma müügitulu|väljaanne=Postimees online|aeg=9. august 2021|vaadatud=06.10.2021}}</ref><ref name=":0" />. Selver on Eestis suuruselt teine jaekett<ref name=":10" /><ref name=":0" />. == Ajalugu == [[1995]]. aastal avati esimene Selver, [[Tallinn]]as [[Lasnamäe]]l asuv [[Punane Selver|'''Punane Selver''']]<ref>{{Netiviide|url=25 aastat häid mõtteid Selveris|pealkiri=25 aastat häid mõtteid Selveris|väljaanne=Geenius.ee|aeg=11. veebruar 2020|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[1998]]. aastal avati teise Selverina '''Kadaka Selver'''<ref name="logistikauudised">[http://www.logistikauudised.ee/uudised/2011/04/21/kadaka-selver-vottis-kasutusele-aega-saastva-ostutehnoloogia Kadaka Selver võttis kasutusele aega säästva ostutehnoloogia]</ref>. 1998. aastal alustas Kadaka Selveris tegutsemist '''Selveri Köök'''<ref name=":6">{{Netiviide|autor=Keian, Allan|url=https://majandus.postimees.ee/2016865/selveri-kook-pakub-ettetellimist-ja-suvemenuud|pealkiri=Selveri Köök pakub ettetellimist ja suvemenüüd|väljaanne=Postimees|aeg=29. aprill 2003|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2002]]. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil viie kauplusega Selver kahekordistas oma kaupluste arvu kümnele ning laienes esimest korda pealinnast väljapoole<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Kärssin, Andres|url=Selveri-kett kahekordistab tänavu kaupluste arvu Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2002/05/03/selveri-kett-kahekordistab-tanavu-kaupluste-arvu|pealkiri=Selveri-kett kahekordistab tänavu kaupluste arvu|väljaanne=Äripäev|aeg=03.05.2002|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. Esimene kauplus, mis väljaspool Tallinna avati oli '''Mai Selver''' [[Pärnu|Pärnus]]. Lisaks Pärnule avati samal aastal veel kauplused [[Viljandi|Viljandis]] ja [[Rakvere|Rakveres]] ning kaks kauplust ka Tallinnas.<ref name=":1" /> 2002. aastal võeti kasutusele '''[[Partnerkaart]]'''<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.tkmgroup.ee/investor/ajalugu|pealkiri=Tallinna Kaubamaja grupi ajalugu|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2003]]. aastal toimus esimest korda heategevuskampaania '''"Koos on kergem"'''<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://www.selver.ee/sponsorlus|pealkiri=Selveri sponsorlus|vaadatud=04.10.2021|arhiivimisaeg=4.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211004131538/https://www.selver.ee/sponsorlus|url-olek=ei tööta}}</ref>. [[2005]]. aasta oli samuti aktiivne laienemisaasta, mil avati üheksa uut Selverit. Selver ostis Tartusse sisenemiseks Tirsi kauplused<ref>{{Netiviide|autor=Andris Feldmanis|url=www.aripaev.ee/uudised/2005/05/26/selver-aasta-lopuks-saab-meist-tartu-jaeturu-liider|pealkiri=Selver : Aasta lõpuks saab meist Tartu jaeturu liider|aeg=26. mai 2005|vaadatud=05.10.2021}}</ref>. [[2007]]. aastal valmis Selveri Köögi tehas Lasnamäel<ref name=":7">{{Netiviide|autor=Rebane-Mäe, Liisa|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/87264349/kulinaaria-kasvab-baltikumi-moodsaimaks-toidutootmise-linnakuks|pealkiri=Kulinaaria kasvab Baltikumi moodsaimaks toidutootmise linnakuks|väljaanne=Delfi|aeg=28.08.2019|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2008]]. aastal alustas tegutsemist '''Hiiumaa rändkauplus'''<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2008/06/13/hiiumaal-hakkab-vurama-selveri-poebuss|pealkiri=Hiiumaal hakkab vurama Selveri poebuss|väljaanne=Kaubandus|aeg=13. juuni 2008|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. [[2011]]. aastal avati Eesti esimene iseteeninduskassa '''SelveEkspress''' Kadaka Selveris.<ref name="logistikauudised" /> [[2012]]. aastal kujunes Selveri Köögist iseseisev tütarettevõte '''Kulinaaria OÜ'''.<ref name=":3" /> [[2015]]. aastal avati toidukaupade veebipood '''e-Selver.'''<ref name=":3" /> [[2020]]. aasta ostis Selver kaupluseketi '''[[ABC Supermarkets]]'''. Ostutehinguga sai Selver 16 '''[[Comarket|Comarketi]]''' kaupluse, kahe [[Delice|'''Delice'''’i]] toidupoe ja '''[[Solarise keskus|Solarise]] toidukaupluse''' omanikuks<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/91016355/selver-saadab-comarketi-nime-ajalukku-kevadel-omandatud-kauplused-hakkavad-uut-nime-kandma|pealkiri=Selver saadab Comarketi nime ajalukku, kevadel omandatud kauplused hakkavad uut nime kandma|väljaanne=Delfi|aeg=11.09.2020|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. 2020. aastal loodi '''Selver ABC''' väikepoodide kett, kui Selver alustas järk-järgult Comarketi kaupluste üleviimist Selveri uuele väikepoe kontseptsioonile, viies Comarketi poed Selver ABC nime alla<ref name=":2" />. [[2021]]. aastal laienes Selveri e-poe kojuveo piirkond kogu Eestile. Laienemisega sai '''e-Selverist''' ainuke e-toidupood, mis toob kulleriga kauba koju igasse Mandri-Eesti maakonda ja suursaartele kogu nende ulatuses<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/05/27/selveri-e-poe-teenus-laieneb-alates-juunist-kogu-eestile|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb alates juunist kogu Eestile|väljaanne=Kaubandus|aeg=27. mai 2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=http://www.hiiuleht.ee/2021/05/selveri-e-poe-%E2%80%A8teenus-laieneb-kogu-eestile/|pealkiri=Selveri e-poe teenus laieneb kogu Eestile|väljaanne=Hiiu Leht|aeg=28.05.2021|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. == Heategevus ja sponsorlus == * '''„Koos on kergem“''' on Selveri iga-aastane heategevuskampaania, mis sai alguse 2003. aastal<ref name=":5">{{Netiviide|url=https://www.ehemaitse.ee/selveri-heategevuskampaaniaga-koos-on-kergem-koguti-ule-100-000-euro/|pealkiri=Selveri heategevuskampaaniaga „Koos on kergem“ koguti üle 100 000 euro|väljaanne=Ehemaitse.ee|aeg=27.01.2020|vaadatud=04.10.2021|arhiivimisaeg=4.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211004131538/https://www.ehemaitse.ee/selveri-heategevuskampaaniaga-koos-on-kergem-koguti-ule-100-000-euro/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Heategevuskampaanias osalevad kõik Selveri kauplused, et koguda annetusi oma maakonna haigla laste- või sünnitusosakonnale<ref name=":5" />. Aastate jooksul on Selveri eestvedamisel kogutud haiglate jaoks toetusi üle miljoni euro, mis on läinud haiglate vahel jagamisele, et soetada seadmeid ja muud vajalikku<ref name=":5" /><ref name=":4" />. Selver kogus 2020. a jaanuaris lõppenud kampaaniaga 105 400 eurot, mis anti üle 16 Eesti haigla laste- või sünnitusosakonnale<ref name=":5" />. * '''[[VK Selver Tallinn]]''' – Selver on võrkpalliklubi nimisponsor<ref name=":4" />. * '''[[Tallinna FC Flora|FC Flora]]''' – Selver on jalgpalliklubi suurtoetaja alates 2014. aastast<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide|url=https://fcflora.ee/selverist-sai-fc-flora-suursponsor/|pealkiri=Selverist sai FC Flora suursponsor|väljaanne=FC Flora koduleht|aeg=15. mai 2014|vaadatud=04.10.2021}}</ref>. *Kultuuriüritused: [[Saaremaa Ooperipäevad]], Hiiumaa kirikukontserdid, [[Viljandi pärimusmuusika festival|Viljandi Folgifestival]], Järvi Festival, [[Hiiu folk|Hiiu Folk]] ning teatribussi tuuri<ref>{{Netiviide|url=https://www.tkmgroup.ee/investor/sotsiaalne-vastutus|pealkiri=TKM grupi sotsiaalne vastutus|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005080344/https://www.tkmgroup.ee/investor/sotsiaalne-vastutus|url-olek=ei tööta}}</ref>. == Tunnustus == 2022 – Eesti Rahva Lemmik E-pood 2022 toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Eesti e-kaubandusliit|url=https://www.e-kaubanduseliit.ee/uudised/rahvas-haaletas-e-poed-pingeritta|pealkiri=Rahvas hääletas e-poed pingeritta|aeg=1. veebruar 2022|vaadatud=15.02.2022}}</ref> 2021 – Aasta logistikategu 2021: e-Selveri üle-Eestiline kojuveoteenus<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Tramm|url=https://www.logistikauudised.ee/uudised/2021/11/25/aasta-logistikategu-on-ule-eestiline-selveri-kojukandeteenus|pealkiri=Aasta logistikategu on üle-Eestiline Selveri kojukandeteenus|väljaanne=Äripäev|aeg=25. november 2021|vaadatud=28. novembril 2021}}</ref> 2021 – Aasta kaubandusteo nominent (Selver nomineeriti e-Selveri üle-eestilise kojuveoteenuse eest)<ref>{{Netiviide|autor=Kaubandus.ee|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/10/01/aasta-kaubandusteo-finalistid-2021|pealkiri=Aasta kaubandusteo finalistid 2021|väljaanne=Äripäev|aeg=1. oktoober 2021|vaadatud=28. novembril 2021}}</ref> [[Fail:Põltsamaa kesklinn, Selveri hoone.JPG|alt=Põltsamaa Selver|pisi|Põltsamaa Selver]] 2021 – Eesti konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte ([[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] Konkurentsivõime Edetabel 2021)<ref>{{Netiviide|url=https://www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel|pealkiri=Konkurentsivõime Edetabel 2021|aeg=05.10.2021|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2021 – Eesti kõige kasutajasõbralikum e-pood toidu ja joogi kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Helen Külaots|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/06/02/e-selver-palvis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli-mida-nad-konkurentidest-paremini-teevad|pealkiri=E-Selver pälvis kasutajasõbralikuma e-poe tiitli. Mida nad konkurentidest paremini teevad?|väljaanne=Kaubandus|aeg=3. juuni 2021|vaadatud=06.10.2021}}</ref> 2020 – Eesti konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte ([[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] Konkurentsivõime Edetabel 2020)<ref>{{Netiviide|url=https://www.koda.ee/et/konkurentsivoimeedetabel/arhiiv|pealkiri=Konkurentsivõime Edetabel 2020|väljaanne=Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|vaadatud=05.10.2021|aeg=2020}}</ref> 2020 – Eesti kõige kasutajasõbralikum e-pood toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Eerme, Maarit|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/06/12/kes-on-eesti-kasutajasobralikumad-e-poed-2020|pealkiri=Kes on Eesti kasutajasõbralikumad e-poed 2020?|väljaanne=Kaubandus|aeg=12. juuni 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2020 – Aasta kaubandusteo nominent (Selver nomineeriti koroonakriisis kiire reageerimise eest, värbas koroonakriisi tõttu töötuks jäänud teiste sektorite töötajaid)<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/10/01/aasta-kaubandusteo-finalistid-2020|pealkiri=Aasta kaubandusteo finalistid 2020|väljaanne=Kaubandus|aeg=1. oktoober 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2019 – Kaubanduse mainekaim suurettevõte ([[Kantar Emor|Kantar Emori]] suurettevõtete maineuuring)<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/12/12/kantar-emor-kaubanduse-mainekaim-suurettevote-on-selver|pealkiri=Kantar Emor: Kaubanduse mainekaim suurettevõte on Selver|väljaanne=Kaubandus|aeg=12. detsember 2019|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2019 – Kõige kasutajasõbralikum toidu- ja tarbekaupade e-pood<ref>{{Netiviide|autor=Maarit Eerme|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/04/11/kes-voitis-baltikumi-e-kaubanduse-auhinna-2019|pealkiri=Kes võitis Baltikumi e-kaubanduse auhinna 2019?|väljaanne=Kaubandus|aeg=11.04.2019|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2017 – Kõige kasutajasõbralikum e-pood 2017 (''grand prix''), lisaks ka parim e-pood toidu- ja tarbekaupade kategoorias<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2017/01/31/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-2017-tiitli|pealkiri=Kes võitis kasutajasõbralikuma e-poe 2017 tiitli?|väljaanne=Kaubandus|aeg=31.01.2017|vaadatud=05.10.2021}}</ref> 2016 – Eesti kõige kasutajasõbralikum toidukaupade e-pood<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/01/29/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli|pealkiri=Kes võitis kasutajasõbralikuma e-poe tiitli?|väljaanne=https://www.kaubandus.ee/uudised/2016/01/29/kes-voitis-kasutajasobralikuma-e-poe-tiitli|aeg=29.01.2016|vaadatud=05.10.2021}}</ref> == Selveri Köök == Selveri Köögi tooted valmivad Selveri tütarettevõtte '''Kulinaaria OÜ''' tootmislinnakus, mis asub [[Tallinn|Tallinnas]] [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]]. Kulinaaria OÜ brändiportfelli kuuluvad kaubamärgid '''Van Kook''', '''Selveri Köök''' ja '''Gurmee Catering'''<ref name=":8">{{Netiviide|url=https://majandus.postimees.ee/7262923/kulinaaria-ou-investeeris-17-3-miljonit-eurot-tootmislinnakusse|pealkiri=Kulinaaria OÜ investeeris 17,3 miljonit eurot tootmislinnakusse|väljaanne=Postimees Online|aeg=02.06.2021|vaadatud=05.10.2021}}</ref><ref name=":9">{{Netiviide|autor=Kairi Oja|url=https://www.ehemaitse.ee/kulinaaria-ou-pidas-uudse-tootmislinnaku-sarikapidu/|pealkiri=Kulinaaria OÜ pidas uudse tootmislinnaku sarikapidu|väljaanne=Ehe Maitse|aeg=15.11.2019|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075312/https://www.ehemaitse.ee/kulinaaria-ou-pidas-uudse-tootmislinnaku-sarikapidu/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Kulinaaria OÜ suurimad kliendid on '''Selver''', [[Tallinna Kaubamaja|'''Tallinna Kaubamaja''']], [[Tartu Kaubamaja|'''Tartu Kaubamaja''']], [[AS Olerex|'''Olerex''']] ja '''[[Alexela]]'''<ref name=":9" />. Kodumaisel kapitalil põhinev Kulinaaria on Eesti juhtiv toidutööstusettevõte, mis annab tööd ligikaudu 300 inimesele<ref name=":9" />. Kulinaaria OÜ müügitulu oli 2018. aastal üle 20 miljoni euro<ref name=":9" />. Kulinaaria OÜ tootmislinnaku kogupind on 8000 m<sup>2</sup>, millest tootmispind on 6000 m<sup>2</sup><ref name=":8" />. Kulinaaria OÜ sortimendis on üle 300 toote. Toodete valikus on valmistoidud, salatid, magustoidud, võileivad, kondiitri- ja pagaritooted ja peolauatooted<ref>{{Netiviide|url=https://tellimine.selver.ee/selveri-koogist|pealkiri=Selveri Köögist|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075312/https://tellimine.selver.ee/selveri-koogist|url-olek=ei tööta}}</ref>. Ettevõte kasutab koduste toitude valmistamisel eelistatult eestimaist toorainet<ref>{{Netiviide|url=https://www.kulinaariatoit.ee/tooraine/|pealkiri=Kulinaaria tooraine|vaadatud=05.10.2021|arhiivimisaeg=5.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211005075320/https://www.kulinaariatoit.ee/tooraine/|url-olek=ei tööta}}</ref>, mille osakaal on kogu tootmismahust pea 70 protsenti. Kulinaaria OÜ väljastab ligikaudu 15 tonni tooteid päevas, jõulude ja aastavahetuse perioodil kasvab nõudlus 30 tonnini päevas<ref>{{Netiviide|url=https://raha.geenius.ee/blogi/selveri-blogi/pilguheit-selveri-kooki-mitu-tonni-kartuliputru-aastas-muuakse-ning-mis-on-populaarseimad-valmistoidud/|pealkiri=Pilguheit Selveri Kööki: Mitu tonni kartuliputru aastas müüakse ning mis on populaarseimad valmistoidud?|väljaanne=Geenius|aeg=4. veebruar 2020|vaadatud=05.10.2021}}</ref>. Selveri Köök sai alguse 1998. aastal Kadaka Selveris<ref name=":6" />. Selveri Köögi Lasnamäel asuv tootmishoone valmis 2007. aastal, tootmise suuruseks oli siis 4200 m<sup>2</sup><ref name=":7" />. Iseseisev ettevõte sai Selveri Köögist 2012. aastal, mis asutati Selveri tütarettevõte Kulinaaria OÜ<ref name=":3" />. Kulinaaria laiendas 2021. aastal oma tootmislinnakut<ref name=":8" />. Selleks investeeris Kulinaaria OÜ tootmislinnaku arendusse 17,3 miljonit eurot, millest 8 miljoni euroga ehitati uus tootmishoone ja renoveeriti senine tootmishoone, lisaks täiendati 9,3 miljoni euroga seadmeparki<ref name=":8" />. Linnaku pind kasvas varasemast kaks korda suuremaks, st 8000 ruutmeetrini<ref name=":8" />. == Kauplused == Selveri ketti kuulub e-toidupood ja 73 kauplust: 8 Selveri hüpermarketit, 44 Selveri supermarketit, 2 Delice'i toidukauplust ja 19 Selver ABC väikekauplust. Selveri müügipind on kokku 115 tuhat ruutmeetrit. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus kauplus asub. Selveri supermarketites on müügil toidu- ja esmatarbekaubad ning igapäevased kodu- ja tööstuskaubad. Hüpermarketites on lisaks ka lai valik tööstuskaupu. Selveri valikus on Selveri Köögi kaubamärgi all salatid, kulinaaria- ja pagaritooted ning valmistoit. Lisaks on Selveril oma kaubamärki kandvad tooted, mis on valmistatud spetsiaalselt Selverile.<ref name="SelveEkspress">{{Netiviide |url=https://www.selver.ee/selveekspress |pealkiri=SelveEkspress |vaadatud=2018-08-02 |arhiivimisaeg=2018-08-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180802193114/https://www.selver.ee/selveekspress |url-olek=ei tööta }}</ref> === Hüpermarketid === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Kadaka Selver |Tallinn |Kadaka tee 56a |4600 |8. oktoober 1998 |- |Pirita Selver |Tallinn |Rummu tee 4 |4000 |23. mai 2000 |- |Järve Selver |Tallinn |Pärnu maantee 238 |7000 |27. september 2000 |- |Tondi Selver |Tallinn |Tammsaare tee 62 |2800 |17. mai 2001 |- |Torupilli Selver |Tallinn |Vesivärava 37 |2800 |12. detsember 2002 |- |Peetri Selver |Peetri alevik, Rae vald |Veesaare tee 2 |3000 |14. november 2013 |- |Viimsi Selver |Haabneeme, Viimsi vald |Sõpruse tee 15 |2500 |13. august 2015 |- |T1 Selver |Tallinn |Peterburi tee 2H |3500 |8. november 2018 |} === Supermarketid === {| class="wikitable sortable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !data-sort-type="date"|Avamisaeg |- |Punane Selver |Tallinn |Punane 46 |1000 |19. detsember 1995 |- |Mai Selver |Pärnu |Papiniidu 42 |1500 |10. mai 2002 |- |Merimetsa Selver |Tallinn |Paldiski maantee 56 |2300 |30. mai 2002 |- |Krooni Selver |Rakvere |F.G. Adoffi 11 |2300 |5. oktoober 2002 |- |Männimäe Selver |Viljandi |Riia maantee 35 |1200 |17. oktoober 2002 |- |Saare Selver |Kuressaare |Tallinna 67 |2000 |10. juuni 2004 |- |Anne Selver |Tartu |Kalda tee 43 |3200 |26. mai 2005 |- |Ringtee Selver |Tartu |Aardla 114 |2300 |2. juuni 2005 |- |Suurejõe Selver |Pärnu |Suur-Jõe 57 |2000 |18. august 2005 |- |Valga Selver |Valga |Raja 5 |1300 |15. september 2005 |- |Pelgulinna Selver |Tallinn |Sõle 51 |1500 |29. september 2005 |- |Mustakivi Selver |Tallinn |Mustakivi 3a |2000 |13. oktoober 2005 |- |Sõbra Selver |Tartu |Sõbra 41 |1500 |8. detsember 2005 |- |Veeriku Selver |Tartu |Vitamiini 1 |3200 |15. detsember 2005 |- |Jõhvi Selver |Jõhvi |Narva maantee 8 |1400 |4. mai 2006 |- |Jaamamõisa Selver |Tartu |Jaama 74 |1400 |12. aprill 2007 |- |Jõgeva Selver |Jõgeva |Kesk 3a/4 |800 |19. juuli 2007 |- |Põltsamaa Selver |Põltsamaa |Jõgeva maantee 1a |1700 |18. detsember 2007 |- |Kohtla-Järve Selver |Kohtla-Järve |Järveküla tee 68 |1300 |13. märts 2008 |- |Hiiumaa Selver |Hiiumaa |Rehemäe, Linnumäe küla |1900 |29. mai 2008 |- |Marienthali Selver |Tallinn |Paldiski maantee 56 |2000 |19. juuni 2008 |- |Põlva Selver |Põlva |Jaama 12 |1000 |3. juuli 2008 |- |Ülejõe Selver |Pärnu |Tallinna maantee 93a |1900 |24. juuli 2008 |- |Paide Selver |Paide |Aiavilja 4 |1300 |28. august 2008 |- |Keila Selver |Keila |Piiri tänav 12 |2200 |20. november 2008 |- |Kakumäe Selver |Tallinn |Rannamõisa tee 6 |2000 |19. märts 2009 |- |Rannarootsi Selver |Uuemõisa |Rannarootsi tee 1 |1500 |26. märts 2010 |- |Saku Selver |Saku alevik |Üksnurme tee 2 |1800 |17. mai 2012 |- |Vahi Selver |Tartu |Vahi 62 |1000 |13. detsember 2012 |- |Rapla Selver |Rapla |Tallinna maantee 4 |1700 |20. detsember 2012 |- |Läänemere Selver |Tallinn |Läänemere tee 28 |1400 |7. märts 2013 |- |Aardla Selver |Tartu |Võru 77 |1200 |20. juuni 2013 |- |Centrumi Selver |Viljandi |Tallinna maantee 22 |1000 |1. november 2013 |- |Astri Selver |Narva |Tallinna maantee 41 |1700 |19. juuni 2014 |- |Kärberi Selver |Tallinn |K. Kärberi 20/20a |1300 |7. aprill 2016 |- |Arsenali Selver |Tallinn |Erika 16 |1500 |27. oktoober 2016 |- |Maardu Selver |Maardu |Nurga 3 |1000 |1. detsember 2016 |- |Tähesaju Selver |Tallinn |Tähesaju tee 1/3 |1500 |20. aprill 2017 |- |Balti Jaama Turu Selver |Tallinn |Kopli 1 |1200 |19. mai 2017 |- |Laagri Selver |Tallinn |Pärnu mnt 554 |1800 |14. detsember 2017 |- |Kolde Selver |Tallinn |Sõle 31 |1800 |22. november 2018 |- |Kagukeskuse Selver |Võru |Kooli 6 |1600 |26. märts 2020 |- |Pärnu Keskuse Selver |Pärnu |Lai 5 |1100 |19. märts 2021 |- |Priisle Selver |Tallinn |Priisle 1 |1000 |16. juuni 2022 |} === Selver ABC === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Balti jaama Selver ABC |Tallinn |Toompuiestee 37 |600 |28. november 2013 |- |Sepapaja Selver ABC |Tallinn |Sepapaja 2 |1000 |8. juuni 2017 |- |Kotka Selver ABC<ref name="kotka_selver_avamine">16. november 2017, [https://web.archive.org/web/20180802162721/https://www.selver.ee/kotka-selver-avab-uksed Kotka Selver avab uksed], Täna kell 13:00 avab uksed 51. Selveri kauplus, mis kannab nime Kotka Selver.</ref> |Tallinn |Kotka 12, Kotka Tervisemaja C-korpus |500 |16. november 2017 |- |WOW Selver ABC |Kuressaare |Merikotka 1 |600 |9. juuli 2020 |- |Valdeku Selver ABC |Tallinn |Vabaduse pst 54b |200 |6. oktoober 2020 |- |Liivalaia Selver ABC |Tallinn |Liivalaia 7 |200 |13. oktoober 2020 |- |Laulasmaa Selver ABC |Laulasmaa |Kloogaranna tee 26 |500 |21. oktoober 2020 |- |Kadrioru Selver ABC |Tallinn |Narva mnt 90 |600 |28. oktoober 2020 |- |Veskitammi Selver ABC |Laagri |Veskitammi 10 |700 |04. november 2020 |- |Nõmme Selver ABC |Tallinn |Jaama 2 |600 |11. november 2020 |- |Ristiku Selver ABC |Tallinn |Telliskivi 24 |300 |18. november 2020 |- |Kreutzwaldi Selver ABC |Tallinn |Kreutzwaldi 21 |600 |26. november 2020 |- |Vana-Pärnu Selver ABC |Pärnu |Haapsalu mnt 41 |800 |2. detsember 2020 |- |Oja Pärnu Selver ABC |Pärnu |Liblika 6 |500 |6. jaanuar 2021 |- |Raatuse Selver ABC |Tartu |Raatuse 20 |500 |13. jaanuar 2021 |- |Ranna Selver ABC |Pärnu |Karusselli 91 |200 |20. jaanuar 2021 |- |Ümera Selver ABC |Tartu |Riia mnt 79 |300 |27. jaanuar 2021 |- |Rukkilille Selver ABC |Tartu |Tuglase 14 |300 |3. veebruar 2021 |- |Laine Selver ABC |Pärnu |Mai 4 |400 |10. veebruar 2021 |} === Delice'i toidukauplused === {| class="wikitable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Müügipind (m²) !Avamisaeg |- |Viimsi Delice |Viimsi |Randvere tee 6 |1800 |6. august 2015 |- |Solarise Delice |Tallinn |Estonia pst 9 |2280 |10. oktoober 2009 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Selver in Estonia}} *[https://selver.ee/ Selveri koduleht] *[https://www.facebook.com/selvereesti Selveri Facebooki leht] *[https://www.instagram.com/selvereesti Selveri Instagrami leht] *[https://www.tarbija24.ee/?id=72152 Selveris maksab toidukaup kuni kolmandiku võrra enam], Postimees Tarbija, 21. jaanuar 2009 *[https://tarbija24.postimees.ee/2713254/mis-on-saanud-esimestest-eesti-supermarketitest Mis on saanud esimestest Eesti supermarketitest?], Postimees Tarbija, 1. märts 2014 [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] b0tcr6v9f3sh42lcqlgbgy5oo73yske Viljandi linnavolikogu 0 128217 6176221 5819742 2022-08-10T15:12:29Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Viljandi Linnavolikogu | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Viljandi raekoda 2014.jpg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Viljandi raekoda]], [[Linnu tänav (Viljandi)|Linnu tänav]] 2 71020 Viljandi | asukoht = Viljandi | piirkond = [[Viljandi linn]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Viljandi linnavolikogu esimees | juht_nimi = [[Helmen Kütt]]<ref>[http://www.viljandi.ee/kontakt1 Linnavolikogu kontakt], www.viljandi.ee</ref> | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Viljandi Linnavolikogu''' on [[valimisõigus]]like Viljandi linnakodanike valitud kõrgeim võimuorgan [[Viljandi]]s. Praegu on ametis XVII koosseis, mis valiti neljaks aastaks 17. oktoobril 2021. Volikokku kuulub 27 liiget. Volikogu esimees on [[Helmen Kütt]]. == Linnavolikogu XVII koosseis == Valimistulemuste alusel jaotusid kohad 27-liikmelises volikogus järgmiselt: * [[Valimisliit Südamega Viljandis]] 8: [[Helmen Kütt]], [[Juhan-Mart Salumäe]], [[Kris Süld]], [[Triinu Tints]], [[Kristina Libe]], [[Pille-Riin Lillepalu]], [[Tonio Tamra]], [[Erich Palm]] * [[Eesti Reformierakond]] 7: [[Risto Kaljurand]], [[Peep Aru]], [[Rain Hüva]], [[Timo Tints]], [[Rein Triisa]], [[Tiit Jürmann]], [[Tõnu Juul]] * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] 4: [[Rein Suurkask]], [[Kaido Kivisild]], [[Kalle Kivistik]], [[Tõnis Tulp]] * [[Isamaa Erakond|ISAMAA Erakond]] 4: [[Helir-Valdor Seeder]], [[Jane Koitlepp]], [[Allan Praats]], [[Marko Tiitus]] * [[Eesti Keskerakond]] 2: [[Helmut Hallemaa]], [[Priit Kaup]] * [[Erakond Eesti 200]] 2: [[Ando Kiviberg]], [[Kaspar Taimsoo]]<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0897 Viljandi linn], kov2017.valimised.ee/</ref> == Linnavolikogu XVI koosseis == XVI koosseis valiti neljaks aastaks 15. oktoobril 2017. Volikokku kuulus 27 liiget. Mandaatide jaotus volikogus on järgmine: Sotsiaaldemokraatlik Erakond 9, Reformierakond 8, Isamaa ja Res Publica Liit 6, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2, Keskerakond 2. ==Vaata ka== *[[Viljandi Linnavalitsus]] *[[Viljandi linnavolinike loend 1919]] *[[Viljandi linnavolinike loend 1924]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/9 Wiljandi linnawolinikkude nimekiri 1924-1926 a.], Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924</ref> *[[Viljandi linnavolinike loend 1927]] *[[Viljandi linnavolinike loend 1930]] *[[Viljandi linnavolinike loend 1934]] *[[Viljandi linnavolinike loend 1939]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.viljandi.ee/linnavolikogu Viljandi linnavolikogu] [[Kategooria:Viljandi|Volikogu]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Viljandi Linnavolikogu| ]] 5t44i5f05o4llqhkzpza7q8ngqi4skh 6176256 6176221 2022-08-10T17:17:52Z NOSSER 8097 /* Linnavolikogu XVI koosseis */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Viljandi Linnavolikogu | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Viljandi raekoda 2014.jpg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Viljandi raekoda]], [[Linnu tänav (Viljandi)|Linnu tänav]] 2 71020 Viljandi | asukoht = Viljandi | piirkond = [[Viljandi linn]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Viljandi linnavolikogu esimees | juht_nimi = [[Helmen Kütt]]<ref>[http://www.viljandi.ee/kontakt1 Linnavolikogu kontakt], www.viljandi.ee</ref> | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Viljandi Linnavolikogu''' on [[valimisõigus]]like Viljandi linnakodanike valitud kõrgeim võimuorgan [[Viljandi]]s. Praegu on ametis XVII koosseis, mis valiti neljaks aastaks 17. oktoobril 2021. Volikokku kuulub 27 liiget. Volikogu esimees on [[Helmen Kütt]]. == Linnavolikogu XVII koosseis == Valimistulemuste alusel jaotusid kohad 27-liikmelises volikogus järgmiselt: * [[Valimisliit Südamega Viljandis]] 8: [[Helmen Kütt]], [[Juhan-Mart Salumäe]], [[Kris Süld]], [[Triinu Tints]], [[Kristina Libe]], [[Pille-Riin Lillepalu]], [[Tonio Tamra]], [[Erich Palm]] * [[Eesti Reformierakond]] 7: [[Risto Kaljurand]], [[Peep Aru]], [[Rain Hüva]], [[Timo Tints]], [[Rein Triisa]], [[Tiit Jürmann]], [[Tõnu Juul]] * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] 4: [[Rein Suurkask]], [[Kaido Kivisild]], [[Kalle Kivistik]], [[Tõnis Tulp]] * [[Isamaa Erakond|ISAMAA Erakond]] 4: [[Helir-Valdor Seeder]], [[Jane Koitlepp]], [[Allan Praats]], [[Marko Tiitus]] * [[Eesti Keskerakond]] 2: [[Helmut Hallemaa]], [[Priit Kaup]] * [[Erakond Eesti 200]] 2: [[Ando Kiviberg]], [[Kaspar Taimsoo]]<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0897 Viljandi linn], kov2017.valimised.ee/</ref> == Linnavolikogu XVI koosseis == [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti Viljandi linnavolikogu XVI koosseis neljaks aastaks 15. oktoobril 2017. Volikokku kuulus 27 liiget. Mandaatide jaotus volikogus on järgmine: Sotsiaaldemokraatlik Erakond 9, Reformierakond 8, Isamaa ja Res Publica Liit 6, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2, Keskerakond 2. ==Vaata ka== *[[Viljandi Linnavalitsus]] *[[Viljandi linnavolinike loend 1919]] *[[Viljandi linnavolinike loend 1924]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/9 Wiljandi linnawolinikkude nimekiri 1924-1926 a.], Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924</ref> *[[Viljandi linnavolinike loend 1927]] *[[Viljandi linnavolinike loend 1930]] *[[Viljandi linnavolinike loend 1934]] *[[Viljandi linnavolinike loend 1939]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.viljandi.ee/linnavolikogu Viljandi linnavolikogu] [[Kategooria:Viljandi|Volikogu]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Viljandi Linnavolikogu| ]] pgbk8mlihkkeqxgovlck6kok71i9wcp Internetikasiino 0 129276 6176368 6024270 2022-08-11T01:13:20Z 42.1.70.199 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Internetikasiino''' (ehk ''online''-kasiino ehk virtuaalkasiino ehk veebikasiino) on traditsioonilise (''brick and mortar'') [[kasiino]] internetis pakutav versioon. Internetikasiinod võimaldavad mängijail [[kasiinomänge]] mängida ja panuseid teha internetis. Internetikasiinod pakuvad ''live''-kasiinodega võrdseid võidušansse ja väljamaksesuhteid. Mõned internetikasiinod rõhutavad, et nad pakuvad suuremaid võidušansse ja suuremaid väljamakseprotsente oma mänguautomaatidel ning mõned panevad vastava info nende tarkvarale tehtud kontrolli kohta ka oma veebilehele välja. Oletades, et internetikasiino kasutab korralikult programmeeritud juhuarvugeneraatorit, on sellistel [[lauamängudel]] nagu [[blackjack]] kindel "maja eelis" mängija suhtes (''house advantage''). Nende mängude võidušansid on mängureeglitega ette paika pandud. Usalduse ja turvalisuse kohta on tihti küsimusi ja kaebusi. Mitmed internetikasiinod liisivad või ostavad oma tarkvara tuntud firmadelt nagu [[Microgaming]], [[Realtime Gaming]], [[Playtech]] ja [[CryptoLogic]] selleks, et tagada oma hea maine, tuginedes tarkvara tootja usaldusväärsusele. Need tarkvarafirmad kasutavad (väidetavalt) [[juhuarvugeneraator]]eid (''random number generators''), et tagada numbrite, kaartide või täringute juhuslik jaotumine. ==Internetikasiino tüübid== Internetikasiinod võib jagada kolme gruppi vastavalt kasutajaliidesele: veebipõhised kasiinod, allalaaditavad kasiinod ning ajalooliselt kõige hiljem tekkinud ''live''-internetikasiinod. Mõni kasiino kasutab mitut kasutajaliidest. ===Veebipõhised internetikasiinod=== Veebipõhised internetikasiinod on veebilehed, millel kasutajad võivad mängida kasiinomänge ilma tarkvara oma arvutisse alla laadimata. Mängida on võimalik peamiselt selliste brauseripluginate nagu [[Macromedia Flash]]i, [[Macromedia Shockwave]]'i või [[Java]]ga ning nõuavad brauseri toetust neile pluginatele. Lisaks peab olema hea internetiühendus kuna graafika, heli ja animatsioonid laaditakse veebi kaudu pluginate abil kasutaja arvutisse. Mõned veebipõhised kasiinod lubavad mängimist ka tavalise HTML-kasutajaliidese kaudu. ===Allalaaditavad internetikasiinod=== Allalaaditavad internetikasiino tarkvara tuleb kõigepealt alla laadida ja arvutisse installida. Veebipõhise kasiino tarkvara loob ühenduse kasiinoteenuse pakkujaga ning hoiab ühendust ilma brauseri abita. Allalaaditavad internetikasiinod on tavaliselt kiiremad kui veebipõhised kasiinod, kuna graafika ja helifailid asuvad kliendi arvutis ning neid ei pea kogu aeg Internetist laadima. Teisalt võtab allalaaditava tarkvaraga kasiino programmi allalaadimine ja installimine aega. Nagu iga allalaadimisega internetist kaasneb ka sellega oht, et tarkavaraga saab kasutaja kaasa ka [[pahavara]]. ===''Live''-internetikasiinod=== ''Live''-kasiino ja interneti omavahel ühendamine annab mängijal võimaluse reaalselt toimuvas mängus kaasa mängida. Internetis mängijad näevad ning kuulevad ja saavad ''live''-diileritega suhelda igal pool maailmas asuvates "kasiinostuudiotes". Loomulikult sõltub selliste "stuudiote" rajamine ka kohalikust [[hasartmänguseadus]]est. ==Pakutavad mängud== Tüüpiline mängude valik, mida internetikasiino pakub: * [[Baccarat]] * [[Blackjack]] * [[Craps]] * [[Rulett]] * [[Videopokker]] * [[Mänguautomaadid ehk slotid]] * [[Online-pokker]] ==Boonused== ===Registreerumisboonus=== Mitmed internetikasiinod pakuvad registreerumisboonuseid uutele mängijatele, kes teevad esimese sissemakse. Need boonused on tavaliselt piiratud maksimaalse summaga ning on pea alati teatud kindel protsent tehtud sissemaksest. Pea iga internetikasiino registreerumisboonuse tingimuste hulka kuulub kindla arvu panuste tegemine enne väljamakse lubamist. Registreerumisboonuse läbi mängimisel võidakse teha piiranguid ka eri mängudele või mängurühmadele, kusjuures neid mänge või mängurühmi ei võeta boonuse jaoks vajalike panuste arvestamisel arvesse. Järgmine näide illustreerib registreerumisboonuse tingimusi. *Internetikasiino pakub uutele mängijatele 100% deposiitboonust võrdselt esimesele sissemaksele, maksimaalselt 100 USA dollarit. *Mängija peab enne väljamakset tegema kogu sissemakse ja boonussummaga vähemalt 25-kordse käibe. *Panused baccarat's, ''craps''<nowiki>'</nowiki>is, ruletis ja ''sic bo''<nowiki>'</nowiki>s ei lähe käibe arvestamisel arvesse. Selle näite korral tähendab see seda, et mängija, kes teeb 100-dollarise deposiidi, alustab mängu tema kontole kantud 200 dollariga. Mängija peab tegema panuseid 5000 dollari eest (200 dollarit × 25), enne kui tal on lubatud teha väljamakse. ''Bonus hunting'' ehk n-ö boonusejahtimine on internetikasiino registreerumisboonus puhul matemaatiliselt võimalik. Näiteks on "maja eelis" mängija suhtes blackjackis ümmarguselt 0,5%. Ülal oleva näite puhul tähendab 5000 dollari ulatuses panustamine 0,5% maja eelisega seda, et eeldatav kaotus on 25 dollarit. Kuna mängija sai 100-dollarise registreerumisboonuse, on tema eeldatav kasum 75 dollarit. Selliseid mängijad (''advantage players''), kes registreerumisboonust eeldatava kasumi saamiseks ära kasutavad, võib kutsuda boonusejahtijateks (''bonus hunters'', ''bonus abusers'' või ''bonus whores''). Mõned internetikasiinod teevad vastavaid piiranguid (''the spirit of the bonus offer''), mida nad vahetevahel kasutavad selleks, et sellistele mängijatele mängimist/boonuspakkumist mitte võimaldada. Mõnede boonuste saamiseks ei ole vaja üldse sissemakset teha. Seda tüüpi registreerumisboonused on *rahaline kanne mängija kontole, näiteks 10 dollarit; *tasuta spinnid ilma deposiiti tegemata, kusjuures neid spinne on lubatud teha teatud mänge mängides ning pärast seda on lubatud ka võidusumma/kasum välja võtta; *mängimine kindlaksmääratud perioodi jooksul × arvu dollarite eest. ===Rahaks vahetatav boonus=== Kõige tavalisemat boonuste vormi kasiinodes nimetatakse ''cashable bonus''<nowiki>'</nowiki>eks, mis tähendab seda, et selle summa saate välja võtta pärast seda, kui olete täitnud kindlaksmääratud panustamistingimused. Kasiino võib pakkuda 100% boonust kuni 100 dollarini, millega peate panustama kokku 2000 dollari ulatuses. Pärast seda, kui olete selle rahaga 2000 dollari eest panustanud, võite boonussumma ehk 100 dollarit kasiinost välja kanda. Selliste boonuste väljaandmisel on tihti piiratud ka mängude nimistu, mida mängides seda boonust "vabastada" saab. Panused, mida teete ruletis, ''baccarat''<nowiki>'</nowiki>s, täringumängus (''craps'') ja ''sic bo''<nowiki>'</nowiki>s ei lähe tavaliselt boonuse "vabastamise" puhul arvesse, sest need mängud võimaldavad teha panuseid korraga nii võitvale kui kaotavale kombinatsioonile, mis omakorda vähendab mängija riski raha kaotada, kuid laseb niimoodi boonust kergemini kätte saada. Näiteks, tekib selline võimalus siis kui teha ruletis panuseid nii punasele kui ka mustale värvile. Panused sellistes mängudes, milles on madal maja eelis mängija suhtes (''house advantage''), nagu näiteks ''blackjack'' ja videopokker, on samuti väga tihti nende mängude nimekirjas. Mõned kasiinod tõstavad panustamistingimusi neis mängudes boonussumma "vabastamiseks" kõrgemaks kui teistes mängudes. Mängijaid, kes sellist eelist üritavad ära kasutada, nimetatakse "boonushooradeks". Mängudes, millel puudub panuse tõstmise (''raise'') või duubeldamise võimalus, on eeldatav kaotus boonuse "vabastamise" tingimusi täites arvestatud nii: panustamisele seatud tingimus * maja eelis mängija suhtes (''house advantage''). Maja eelist mõeldakse siinkohal vaid esialgse panuse suhtes, seega ülalmainitud võrrand selles osas ei kehti, kui võtta arvesse duubeldamist ja panuse tõstmist võimaldavad mängud, kuna lõplik panuse suurus võib olla suurem kui esialgne panuse suurus. Võrrand muutubki boonuseks – panustamisele seatud tingimus * keskmine kaotus panuse kohta. WizardofOdds.com on teinud ettepaneku arvestada viimast muutujat (''average loss per wager'') n-ö riskielemendina (''element of risk'').[1] Veelgi täpsemaks hinnanguks peab arvesse võtma ka seda kasu, mis annab võimaluse boonuse panustamine enne panustamistingimuste täitmist. Selle mõju tuleb ilmsiks siis, kui teete suuri panuseid, näiteks panustate nii boonuse kui ka ülejäänud summa (esialgne deposiit + boonussumma) ühekorraga. Pärast selle kasumlikkuse ja "riskielemendi" arvestamist muutubki võrrand kasumi andmise kohalt boonuseks – keskmine panus * riski element.[2] Kui mängitakse mänge ilma panuse tõstmise või duubeldamise võimaluseta ning boonus makstakse välja alles siis, kui panustamistingimused on täidetud, võib valemit lihtsustada nii: boonus – panustamistingimus * maja eelis. ===''Sticky-bonus''=== Boonused, mida rahas välja võtta ei saa, kutsutakse tihti ''sticky-bonus''<nowiki/>'teks.[3] Nende boonustega saab panustada, kuid rahana neid välja võtta ei saa. Kui mängija teeb väljamakse, võetakse selle boonuse osa tema väljamakse kogusummast maha. Mängija võib saada 100% ''sticky-bonus''<nowiki/>'e 100-dollarise deposiidi eest, panustamistingimuseks on seatud 2000 dollarit ning mängija võib selle panustamistingimuse täitmiseks teha panuseid nii esialgse deposiidi kui ka ''sticky-bonus''<nowiki/>'e summaga. Väljamakse tegemisel võetakse 100-dollarine boonussumma tema kontoseisust maha. Juhul, kui mängija soovib välja võtta 300 dollarit, võetakse sellest summast maha esialgne boonussumma (100 dollarit) ja alles jääb 200 dollarit. Mängijal ei ole lubatud teha väljamakset väiksema summaga kui 100 dollarit, kuna muidu ei jääks kontole pärast boonussumma mahaarvestamist enam üldse raha. Keskmist ''sticky-bonus''<nowiki/>'e tootlust näidatakse vahetevahel eesmärgi saavutamise võimalikkusena. Keskmine tootlus = (võimalus eesmärki täita / ''chance of reaching target'') * (eesmärk – boonus – deposiit – panustamistingimus * maja eelis / ''target – bonus – deposit – wagering requirement * house edge'') – (võimalus eesmärki mitte täita * deposiit / ''chance of not reaching target * deposit''). Kui eesmärk on 2 × (boonus + deposiit) ja võimalus eesmärki täita on 50%, väheneb võrrand 50% * (boonus – panustamistingimus * maja eelis / bonus – wagering requirement * ''house edge''). Sama võib väljendada ka kogu summa kaotuse eeldusel ning "riski elementi" arvesse võttes kusjuures sel juhul on kasumlikkuse valem boonus * kogu raha kaotamise võimalus – keskmine panus * "riski element (''bonus * chance of bust – average wagering * element of risk'').[4] Sticky-boonus, millest oli eespool juttu ning mis vahetevahel pärast mõneajast panustamist ära võetakse, tuntakse ka fantoomboonusena. Sticky-boonusel on ka teisi variante, milles te ei pea oma esialgset kontoseisu suurendama selleks, et väljamakse teha. Selle asemel on võimalik kasum kohe välja võtta.[5] ===''Cash back'' boonus=== ''Cash back'' boonused antakse mängijale pärast tema kaotust. Osa mängija kaotatud summast antakse talle tagasi, tihti sularahana/krediidina. Näiteks: kasiino võib pakkuda 25% ''cash back'' boonust igal nädalal. Ükskõik kes mängijatest selle nädala jooksul kaotas, saab oma kaotatud summast 25% tagasi. Ükskõik kes mängijatest selle nädala jooksul võitis ja kasumisse jäi, ei saa seda boonust. Sellised boonused on väga haruldased.[6] ===''Complimentary'' ehk ''comp''-punktid (compsid)=== ''Comps'' ehk ''complimentary''<nowiki/>'d (boonused) on tavaliselt saadaval ''live''-kasiinodes, kuid neid pakutakse ka internetikasiinodes. "Comp'sid" saab tavaliselt vahetada sularaha, auhindade või muude kingituste vastu.[7] Iga panuse kohta antav comp punkt on tavaliselt väga madal ning sõltub ka mängust. Kasiino võib pakkuda kolm comp punkti iga 10-dollarise panuse kohta mänguautomaadis ning ühe punkti iga 10-dollarise panuse kohta mis tehtud blackjackis. Kasiino võib anda iga 100 comp punkti eest 1 dollari sularahas. Selle näite kohaselt saab mängija oma panustest mänguautomaadis tagasi 0,3% ja blackjackis 0,1%. ===Boonusejahtijad=== Boonusejahtimine (''bonus hunting'', ka ''bonus bagging'' või ''bonus whoring'') on üks võimalus hasartmänge mängides maja eelist mängija suhtes ümber pöörata, saades nii kasiinos, totos või pokkeritoas boonusele mängides eelise ja võimaliku kasumi. Näiteks: maja eelis mängija suhtes on blackjackis ligikaudu 0,5%. Eespool esitatud näite kohaselt võib 5000-dollarise panusega 0,5% maja eelise korral eeldatav kaotus olla 25 dollarit. Kuna mängija sai 100-dollarise registreerumisboonuse, võib pärast eeldatava kaotuse mahaarvamist mängijale jääda eeldatav kasum olla 75 dollarit. ====Kasiinomängud==== Internetikasiinod pakuvad mängijaile registreerumisboonust mängimise stimuleerimiseks. Need on tavaliselt sellised boonused, mis panevad inimese omale internetikasiino kontot avama. Reeglid ja tingimused, mis iga boonuse kohta käivad, on erinevad, kuid neil kõigil on kaks ühist nimetajat: * piiratud mängude või panuste arv; * panustamistingimused. Panustamistingimused hoiavad ära mängija võimaluse boonuse väljamakseks kohe pärast selle saamist. Enne kui saate boonussumma välja kanda, peate panustama kindlaksmääratud summa ulatuses neil mängudel, mis on vastava boonuse jaoks "avatud". Panustada võite ka mitme erineva panusega. Et saada kokku nõutud 2000-dollarine panustamispiir, võib mängija teha näiteks tuhat 2-dollarist panust blackjackis (kui blackjack ei ole keelatud mängude nimekirjas). Sellised mängud nagu blackjack ja videopokker on madala maja eelisega mis näiteks blackjackis on ''ca'' 0,5%, seega kui mainitud näites teha panuseid 2000 dollari ulatuses 0,5% maja eelisega, siis eeldatakse, et mängija kaotab kokku vaid 10 dollarit. Samas on eeldatav väärtus keskmine väärtus ja võib seepärast olla väiksem kui tegelik väärtus. Mängu lisandub ka väga tähtsal kohal olev võimalus kogu oma raha kaotada (risk of ruin). Eeldades, et mängija kaotab vaid eeldatava kaotuse summa ulatuses ning boonus, mis mängijale pärast panustamistingimuste täitmist antakse, on suurem kui 10 dollarit, saab mängija kasumit. Seda protsessi on võimalik matemaatiliselt välja arvutada. Ebaõnn võib mängija blackjackis selles olukorras panna kaotama rohkem kui 10 dollarit. Õnn on muutlik ja jaguneb normaalsetel alustel ehk omasoodu. ====Kihlveod spordile==== Üritades eelisseisu saavutada "tasuta" panustamise võimalust kasutades, võivad mängijad teha panuse samale spordivõistlusele mõnes muus kihlveokontoris samade või veidi erinevate koefitsientidega, kindlustades niimoodi oma "tasuta" panuse, mis sel puhul muutub sisuliselt panusest n-ö finantstehinguks. Mis iganes ka spordivõistluse lõpptulemuseks on võimalik panustamiskalkulaatori (''betting / arb calculator'') abil välja arvutada mõlema lõpptulemuse võimalikkus enne sündmuse toimumist. Kui sisestate koefitsiendid, annab panustamiskalkulaator teada, millises summas panus teha selleks, et kindlustada kasum sõltumata sellest, kas panus võidab või kaotab.<ref>[http://spordiennustus.com/artiklid/kihlveokontorid/ Spordiennustus.com: Kihlveokontorid]</ref> ====Pokker==== Vaata internetipokkeri artiklit pokkeri boonuste diskussiooni kohta. ===Boonuspakkumiste ärakasutamine=== Mängijad peaksid reeglid ja tingimused enne boonuse võtmist hoolega läbi lugema. Mõnes kasiinos on mängijate jaoks kehvemad reeglid ja tingimused nagu näiteks boonuse jaoks vajaliku käibe saavutamine ainult mänguautomaatidel mängides (mänguautomaatidel on teadupärast üks suurimaid [["maja eeliseid" mängija suhtes]] (''[[house advantage]]'')). Teised kasiinod ei ole usaldusväärsed ning maksavad võidusummad välja kindla ajaperioodi jooksul või leiavad põhjuse võite mitte välja maksta. ==Internetikasiinopoolne petmiskatse== Internetikasiino petmiskatseid on ette tulnud ning neist kõige tavalisem on väljamakse tegemisest keeldumine või pettev tarkvara. Veebikasiinosid, mille kohta on korduvaid tõendatud petmiskatseid, kutsuvad veebikasiinos mängijad ''rogue casino''<nowiki/>'deks ehk piraatkasiinodeks. Üks tavalisemaid väljamaksetega seotud probleeme on väljamaksega viivitamine. Piraatkasiino võib väljamakse tegemisega sihilikult viivitada, lootes sellele, et mängija jätkab mängimist ja kaotab raha. Pettev tarkvara ei ole nii levinud kui probleemid väljamaksetega. Mõne kasiino tarkvara on petmiselt tabatud ning seda ka matemaatiliselt tõestatud, näiteks Casino Bari puhul (tõendusmaterjal Michael Shacklefordi ja teiste poolt). Elka System/Oyster Gaming tarkvara on samuti petnud ning ka see on Michael Shacklefordi poolt kinnitatud. Pildid vanema tarkvara backoffice'i kohta näitasid, et operaator võis oma äranägemise järgi tõenäosusi muuta. Palju spekulatsioone kasiinotarkvara pettuse kohta tekib sellest, et mängija näeb lühiajalise tulemuste statistika kokkuvõttes mingit kindlat "mustrit". Suurem osa inimestest, kes sellel alal töötavad, usub, et enamikus internetikasiinodes on nende pakutavad tõenäosused ning väljamakse suhted sarnased nende ametivendade live-kasiinodes pakutavatega. Mitmed kasiinomänguportaalid ja mängijate foorumid toovad ära piraatkasiinode nimekirju. Neid on lihtne leida, kasutades enamikku suuremaid otsingumootoreid, kuid enamik neist kajastavad siiski kas üksikisiku või webmasteri arvamust, mitte vastava ala ametlike organite arvamust. ==Mängijapoolne petmiskatse== Tavaline petmisvorm internetikasiino kliendi poolt on see, kui üks ja sama inimene avab erinevaid (vale)nimesid kasutades rohkem kui ühe konto selleks, et saada rohkem boonuseid. Teine tavaline petmise vorm on graafikatarkvara nagu näiteks Adobe Photoshopi kasutamine selleks, et luua vale võitvat mänguautomaati kujutav pilt selleks, et öelda kasiinole, et mängija sai ''jackpot''<nowiki/>'i, kuid seda ei makstud talle välja. Internetikasiinod sulevad tavaliselt selliste mängijate kontod ja laialt levinud arvamus on, et internetikasiinod jagavad petmiskatselt tabatud mängijate nimekirju.{{lisa viide}} ==Legaalsus== Vaata [[hasartmängud internetis]] diskussiooni internetikasiinos mängimise seaduslikkusest. == Maksustamine == Eestis maksustakse võite, mis on pärit internetikasiinodest, millel puudub Eesti kaughasartmängu tegevus- ja korraldusluba (litsents). Vastava litsentsiga kasiino võidud on maksuvabad.<ref>[http://www.onlinekasiino.ee/eestis-lubatud-online-kasiinod/ 2013. aasta septembri seisuga on Eestis kuus litsentsitud operaatorit]</ref> ==Vaata ka== * [[Hasartmängusõltuvus]] * [[eCOGRA]] * [[Hasartmängud internetis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://majandus24.postimees.ee/223126/armin-karu-tana-on-ajalooline-paev "Armin Karu: täna on ajalooline päev"] Postimees, 10. veebruar 2010 (uudis Eesti esimese legaalse internetikasiino avamise kohta) * [https://v9betwin.net/ v9betwin] [[Kategooria:Internet]] [[Kategooria:Hasartmängud]] [[Kategooria:Kasiinod]] 0v7km1eg5oxp9xh0fwy32bst24wlida 6176397 6176368 2022-08-11T06:29:10Z WikedKentaur 464 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/42.1.70.199|42.1.70.199]] ([[User talk:42.1.70.199|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Adeliine|Adeliine]]. wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Internetikasiino''' (ehk ''online''-kasiino ehk virtuaalkasiino ehk veebikasiino) on traditsioonilise (''brick and mortar'') [[kasiino]] internetis pakutav versioon. Internetikasiinod võimaldavad mängijail [[kasiinomänge]] mängida ja panuseid teha internetis. Internetikasiinod pakuvad ''live''-kasiinodega võrdseid võidušansse ja väljamaksesuhteid. Mõned internetikasiinod rõhutavad, et nad pakuvad suuremaid võidušansse ja suuremaid väljamakseprotsente oma mänguautomaatidel ning mõned panevad vastava info nende tarkvarale tehtud kontrolli kohta ka oma veebilehele välja. Oletades, et internetikasiino kasutab korralikult programmeeritud juhuarvugeneraatorit, on sellistel [[lauamängudel]] nagu [[blackjack]] kindel "maja eelis" mängija suhtes (''house advantage''). Nende mängude võidušansid on mängureeglitega ette paika pandud. Usalduse ja turvalisuse kohta on tihti küsimusi ja kaebusi. Mitmed internetikasiinod liisivad või ostavad oma tarkvara tuntud firmadelt nagu [[Microgaming]], [[Realtime Gaming]], [[Playtech]] ja [[CryptoLogic]] selleks, et tagada oma hea maine, tuginedes tarkvara tootja usaldusväärsusele. Need tarkvarafirmad kasutavad (väidetavalt) [[juhuarvugeneraator]]eid (''random number generators''), et tagada numbrite, kaartide või täringute juhuslik jaotumine. ==Internetikasiino tüübid== Internetikasiinod võib jagada kolme gruppi vastavalt kasutajaliidesele: veebipõhised kasiinod, allalaaditavad kasiinod ning ajalooliselt kõige hiljem tekkinud ''live''-internetikasiinod. Mõni kasiino kasutab mitut kasutajaliidest. ===Veebipõhised internetikasiinod=== Veebipõhised internetikasiinod on veebilehed, millel kasutajad võivad mängida kasiinomänge ilma tarkvara oma arvutisse alla laadimata. Mängida on võimalik peamiselt selliste brauseripluginate nagu [[Macromedia Flash]]i, [[Macromedia Shockwave]]'i või [[Java]]ga ning nõuavad brauseri toetust neile pluginatele. Lisaks peab olema hea internetiühendus kuna graafika, heli ja animatsioonid laaditakse veebi kaudu pluginate abil kasutaja arvutisse. Mõned veebipõhised kasiinod lubavad mängimist ka tavalise HTML-kasutajaliidese kaudu. ===Allalaaditavad internetikasiinod=== Allalaaditavad internetikasiino tarkvara tuleb kõigepealt alla laadida ja arvutisse installida. Veebipõhise kasiino tarkvara loob ühenduse kasiinoteenuse pakkujaga ning hoiab ühendust ilma brauseri abita. Allalaaditavad internetikasiinod on tavaliselt kiiremad kui veebipõhised kasiinod, kuna graafika ja helifailid asuvad kliendi arvutis ning neid ei pea kogu aeg Internetist laadima. Teisalt võtab allalaaditava tarkvaraga kasiino programmi allalaadimine ja installimine aega. Nagu iga allalaadimisega internetist kaasneb ka sellega oht, et tarkavaraga saab kasutaja kaasa ka [[pahavara]]. ===''Live''-internetikasiinod=== ''Live''-kasiino ja interneti omavahel ühendamine annab mängijal võimaluse reaalselt toimuvas mängus kaasa mängida. Internetis mängijad näevad ning kuulevad ja saavad ''live''-diileritega suhelda igal pool maailmas asuvates "kasiinostuudiotes". Loomulikult sõltub selliste "stuudiote" rajamine ka kohalikust [[hasartmänguseadus]]est. ==Pakutavad mängud== Tüüpiline mängude valik, mida internetikasiino pakub: * [[Baccarat]] * [[Blackjack]] * [[Craps]] * [[Rulett]] * [[Videopokker]] * [[Mänguautomaadid ehk slotid]] * [[Online-pokker]] ==Boonused== ===Registreerumisboonus=== Mitmed internetikasiinod pakuvad registreerumisboonuseid uutele mängijatele, kes teevad esimese sissemakse. Need boonused on tavaliselt piiratud maksimaalse summaga ning on pea alati teatud kindel protsent tehtud sissemaksest. Pea iga internetikasiino registreerumisboonuse tingimuste hulka kuulub kindla arvu panuste tegemine enne väljamakse lubamist. Registreerumisboonuse läbi mängimisel võidakse teha piiranguid ka eri mängudele või mängurühmadele, kusjuures neid mänge või mängurühmi ei võeta boonuse jaoks vajalike panuste arvestamisel arvesse. Järgmine näide illustreerib registreerumisboonuse tingimusi. *Internetikasiino pakub uutele mängijatele 100% deposiitboonust võrdselt esimesele sissemaksele, maksimaalselt 100 USA dollarit. *Mängija peab enne väljamakset tegema kogu sissemakse ja boonussummaga vähemalt 25-kordse käibe. *Panused baccarat's, ''craps''<nowiki>'</nowiki>is, ruletis ja ''sic bo''<nowiki>'</nowiki>s ei lähe käibe arvestamisel arvesse. Selle näite korral tähendab see seda, et mängija, kes teeb 100-dollarise deposiidi, alustab mängu tema kontole kantud 200 dollariga. Mängija peab tegema panuseid 5000 dollari eest (200 dollarit × 25), enne kui tal on lubatud teha väljamakse. ''Bonus hunting'' ehk n-ö boonusejahtimine on internetikasiino registreerumisboonus puhul matemaatiliselt võimalik. Näiteks on "maja eelis" mängija suhtes blackjackis ümmarguselt 0,5%. Ülal oleva näite puhul tähendab 5000 dollari ulatuses panustamine 0,5% maja eelisega seda, et eeldatav kaotus on 25 dollarit. Kuna mängija sai 100-dollarise registreerumisboonuse, on tema eeldatav kasum 75 dollarit. Selliseid mängijad (''advantage players''), kes registreerumisboonust eeldatava kasumi saamiseks ära kasutavad, võib kutsuda boonusejahtijateks (''bonus hunters'', ''bonus abusers'' või ''bonus whores''). Mõned internetikasiinod teevad vastavaid piiranguid (''the spirit of the bonus offer''), mida nad vahetevahel kasutavad selleks, et sellistele mängijatele mängimist/boonuspakkumist mitte võimaldada. Mõnede boonuste saamiseks ei ole vaja üldse sissemakset teha. Seda tüüpi registreerumisboonused on *rahaline kanne mängija kontole, näiteks 10 dollarit; *tasuta spinnid ilma deposiiti tegemata, kusjuures neid spinne on lubatud teha teatud mänge mängides ning pärast seda on lubatud ka võidusumma/kasum välja võtta; *mängimine kindlaksmääratud perioodi jooksul × arvu dollarite eest. ===Rahaks vahetatav boonus=== Kõige tavalisemat boonuste vormi kasiinodes nimetatakse ''cashable bonus''<nowiki>'</nowiki>eks, mis tähendab seda, et selle summa saate välja võtta pärast seda, kui olete täitnud kindlaksmääratud panustamistingimused. Kasiino võib pakkuda 100% boonust kuni 100 dollarini, millega peate panustama kokku 2000 dollari ulatuses. Pärast seda, kui olete selle rahaga 2000 dollari eest panustanud, võite boonussumma ehk 100 dollarit kasiinost välja kanda. Selliste boonuste väljaandmisel on tihti piiratud ka mängude nimistu, mida mängides seda boonust "vabastada" saab. Panused, mida teete ruletis, ''baccarat''<nowiki>'</nowiki>s, täringumängus (''craps'') ja ''sic bo''<nowiki>'</nowiki>s ei lähe tavaliselt boonuse "vabastamise" puhul arvesse, sest need mängud võimaldavad teha panuseid korraga nii võitvale kui kaotavale kombinatsioonile, mis omakorda vähendab mängija riski raha kaotada, kuid laseb niimoodi boonust kergemini kätte saada. Näiteks, tekib selline võimalus siis kui teha ruletis panuseid nii punasele kui ka mustale värvile. Panused sellistes mängudes, milles on madal maja eelis mängija suhtes (''house advantage''), nagu näiteks ''blackjack'' ja videopokker, on samuti väga tihti nende mängude nimekirjas. Mõned kasiinod tõstavad panustamistingimusi neis mängudes boonussumma "vabastamiseks" kõrgemaks kui teistes mängudes. Mängijaid, kes sellist eelist üritavad ära kasutada, nimetatakse "boonushooradeks". Mängudes, millel puudub panuse tõstmise (''raise'') või duubeldamise võimalus, on eeldatav kaotus boonuse "vabastamise" tingimusi täites arvestatud nii: panustamisele seatud tingimus * maja eelis mängija suhtes (''house advantage''). Maja eelist mõeldakse siinkohal vaid esialgse panuse suhtes, seega ülalmainitud võrrand selles osas ei kehti, kui võtta arvesse duubeldamist ja panuse tõstmist võimaldavad mängud, kuna lõplik panuse suurus võib olla suurem kui esialgne panuse suurus. Võrrand muutubki boonuseks – panustamisele seatud tingimus * keskmine kaotus panuse kohta. WizardofOdds.com on teinud ettepaneku arvestada viimast muutujat (''average loss per wager'') n-ö riskielemendina (''element of risk'').[1] Veelgi täpsemaks hinnanguks peab arvesse võtma ka seda kasu, mis annab võimaluse boonuse panustamine enne panustamistingimuste täitmist. Selle mõju tuleb ilmsiks siis, kui teete suuri panuseid, näiteks panustate nii boonuse kui ka ülejäänud summa (esialgne deposiit + boonussumma) ühekorraga. Pärast selle kasumlikkuse ja "riskielemendi" arvestamist muutubki võrrand kasumi andmise kohalt boonuseks – keskmine panus * riski element.[2] Kui mängitakse mänge ilma panuse tõstmise või duubeldamise võimaluseta ning boonus makstakse välja alles siis, kui panustamistingimused on täidetud, võib valemit lihtsustada nii: boonus – panustamistingimus * maja eelis. ===''Sticky-bonus''=== Boonused, mida rahas välja võtta ei saa, kutsutakse tihti ''sticky-bonus''<nowiki/>'teks.[3] Nende boonustega saab panustada, kuid rahana neid välja võtta ei saa. Kui mängija teeb väljamakse, võetakse selle boonuse osa tema väljamakse kogusummast maha. Mängija võib saada 100% ''sticky-bonus''<nowiki/>'e 100-dollarise deposiidi eest, panustamistingimuseks on seatud 2000 dollarit ning mängija võib selle panustamistingimuse täitmiseks teha panuseid nii esialgse deposiidi kui ka ''sticky-bonus''<nowiki/>'e summaga. Väljamakse tegemisel võetakse 100-dollarine boonussumma tema kontoseisust maha. Juhul, kui mängija soovib välja võtta 300 dollarit, võetakse sellest summast maha esialgne boonussumma (100 dollarit) ja alles jääb 200 dollarit. Mängijal ei ole lubatud teha väljamakset väiksema summaga kui 100 dollarit, kuna muidu ei jääks kontole pärast boonussumma mahaarvestamist enam üldse raha. Keskmist ''sticky-bonus''<nowiki/>'e tootlust näidatakse vahetevahel eesmärgi saavutamise võimalikkusena. Keskmine tootlus = (võimalus eesmärki täita / ''chance of reaching target'') * (eesmärk – boonus – deposiit – panustamistingimus * maja eelis / ''target – bonus – deposit – wagering requirement * house edge'') – (võimalus eesmärki mitte täita * deposiit / ''chance of not reaching target * deposit''). Kui eesmärk on 2 × (boonus + deposiit) ja võimalus eesmärki täita on 50%, väheneb võrrand 50% * (boonus – panustamistingimus * maja eelis / bonus – wagering requirement * ''house edge''). Sama võib väljendada ka kogu summa kaotuse eeldusel ning "riski elementi" arvesse võttes kusjuures sel juhul on kasumlikkuse valem boonus * kogu raha kaotamise võimalus – keskmine panus * "riski element (''bonus * chance of bust – average wagering * element of risk'').[4] Sticky-boonus, millest oli eespool juttu ning mis vahetevahel pärast mõneajast panustamist ära võetakse, tuntakse ka fantoomboonusena. Sticky-boonusel on ka teisi variante, milles te ei pea oma esialgset kontoseisu suurendama selleks, et väljamakse teha. Selle asemel on võimalik kasum kohe välja võtta.[5] ===''Cash back'' boonus=== ''Cash back'' boonused antakse mängijale pärast tema kaotust. Osa mängija kaotatud summast antakse talle tagasi, tihti sularahana/krediidina. Näiteks: kasiino võib pakkuda 25% ''cash back'' boonust igal nädalal. Ükskõik kes mängijatest selle nädala jooksul kaotas, saab oma kaotatud summast 25% tagasi. Ükskõik kes mängijatest selle nädala jooksul võitis ja kasumisse jäi, ei saa seda boonust. Sellised boonused on väga haruldased.[6] ===''Complimentary'' ehk ''comp''-punktid (compsid)=== ''Comps'' ehk ''complimentary''<nowiki/>'d (boonused) on tavaliselt saadaval ''live''-kasiinodes, kuid neid pakutakse ka internetikasiinodes. "Comp'sid" saab tavaliselt vahetada sularaha, auhindade või muude kingituste vastu.[7] Iga panuse kohta antav comp punkt on tavaliselt väga madal ning sõltub ka mängust. Kasiino võib pakkuda kolm comp punkti iga 10-dollarise panuse kohta mänguautomaadis ning ühe punkti iga 10-dollarise panuse kohta mis tehtud blackjackis. Kasiino võib anda iga 100 comp punkti eest 1 dollari sularahas. Selle näite kohaselt saab mängija oma panustest mänguautomaadis tagasi 0,3% ja blackjackis 0,1%. ===Boonusejahtijad=== Boonusejahtimine (''bonus hunting'', ka ''bonus bagging'' või ''bonus whoring'') on üks võimalus hasartmänge mängides maja eelist mängija suhtes ümber pöörata, saades nii kasiinos, totos või pokkeritoas boonusele mängides eelise ja võimaliku kasumi. Näiteks: maja eelis mängija suhtes on blackjackis ligikaudu 0,5%. Eespool esitatud näite kohaselt võib 5000-dollarise panusega 0,5% maja eelise korral eeldatav kaotus olla 25 dollarit. Kuna mängija sai 100-dollarise registreerumisboonuse, võib pärast eeldatava kaotuse mahaarvamist mängijale jääda eeldatav kasum olla 75 dollarit. ====Kasiinomängud==== Internetikasiinod pakuvad mängijaile registreerumisboonust mängimise stimuleerimiseks. Need on tavaliselt sellised boonused, mis panevad inimese omale internetikasiino kontot avama. Reeglid ja tingimused, mis iga boonuse kohta käivad, on erinevad, kuid neil kõigil on kaks ühist nimetajat: * piiratud mängude või panuste arv; * panustamistingimused. Panustamistingimused hoiavad ära mängija võimaluse boonuse väljamakseks kohe pärast selle saamist. Enne kui saate boonussumma välja kanda, peate panustama kindlaksmääratud summa ulatuses neil mängudel, mis on vastava boonuse jaoks "avatud". Panustada võite ka mitme erineva panusega. Et saada kokku nõutud 2000-dollarine panustamispiir, võib mängija teha näiteks tuhat 2-dollarist panust blackjackis (kui blackjack ei ole keelatud mängude nimekirjas). Sellised mängud nagu blackjack ja videopokker on madala maja eelisega mis näiteks blackjackis on ''ca'' 0,5%, seega kui mainitud näites teha panuseid 2000 dollari ulatuses 0,5% maja eelisega, siis eeldatakse, et mängija kaotab kokku vaid 10 dollarit. Samas on eeldatav väärtus keskmine väärtus ja võib seepärast olla väiksem kui tegelik väärtus. Mängu lisandub ka väga tähtsal kohal olev võimalus kogu oma raha kaotada (risk of ruin). Eeldades, et mängija kaotab vaid eeldatava kaotuse summa ulatuses ning boonus, mis mängijale pärast panustamistingimuste täitmist antakse, on suurem kui 10 dollarit, saab mängija kasumit. Seda protsessi on võimalik matemaatiliselt välja arvutada. Ebaõnn võib mängija blackjackis selles olukorras panna kaotama rohkem kui 10 dollarit. Õnn on muutlik ja jaguneb normaalsetel alustel ehk omasoodu. ====Kihlveod spordile==== Üritades eelisseisu saavutada "tasuta" panustamise võimalust kasutades, võivad mängijad teha panuse samale spordivõistlusele mõnes muus kihlveokontoris samade või veidi erinevate koefitsientidega, kindlustades niimoodi oma "tasuta" panuse, mis sel puhul muutub sisuliselt panusest n-ö finantstehinguks. Mis iganes ka spordivõistluse lõpptulemuseks on võimalik panustamiskalkulaatori (''betting / arb calculator'') abil välja arvutada mõlema lõpptulemuse võimalikkus enne sündmuse toimumist. Kui sisestate koefitsiendid, annab panustamiskalkulaator teada, millises summas panus teha selleks, et kindlustada kasum sõltumata sellest, kas panus võidab või kaotab.<ref>[http://spordiennustus.com/artiklid/kihlveokontorid/ Spordiennustus.com: Kihlveokontorid]</ref> ====Pokker==== Vaata internetipokkeri artiklit pokkeri boonuste diskussiooni kohta. ===Boonuspakkumiste ärakasutamine=== Mängijad peaksid reeglid ja tingimused enne boonuse võtmist hoolega läbi lugema. Mõnes kasiinos on mängijate jaoks kehvemad reeglid ja tingimused nagu näiteks boonuse jaoks vajaliku käibe saavutamine ainult mänguautomaatidel mängides (mänguautomaatidel on teadupärast üks suurimaid [["maja eeliseid" mängija suhtes]] (''[[house advantage]]'')). Teised kasiinod ei ole usaldusväärsed ning maksavad võidusummad välja kindla ajaperioodi jooksul või leiavad põhjuse võite mitte välja maksta. ==Internetikasiinopoolne petmiskatse== Internetikasiino petmiskatseid on ette tulnud ning neist kõige tavalisem on väljamakse tegemisest keeldumine või pettev tarkvara. Veebikasiinosid, mille kohta on korduvaid tõendatud petmiskatseid, kutsuvad veebikasiinos mängijad ''rogue casino''<nowiki/>'deks ehk piraatkasiinodeks. Üks tavalisemaid väljamaksetega seotud probleeme on väljamaksega viivitamine. Piraatkasiino võib väljamakse tegemisega sihilikult viivitada, lootes sellele, et mängija jätkab mängimist ja kaotab raha. Pettev tarkvara ei ole nii levinud kui probleemid väljamaksetega. Mõne kasiino tarkvara on petmiselt tabatud ning seda ka matemaatiliselt tõestatud, näiteks Casino Bari puhul (tõendusmaterjal Michael Shacklefordi ja teiste poolt). Elka System/Oyster Gaming tarkvara on samuti petnud ning ka see on Michael Shacklefordi poolt kinnitatud. Pildid vanema tarkvara backoffice'i kohta näitasid, et operaator võis oma äranägemise järgi tõenäosusi muuta. Palju spekulatsioone kasiinotarkvara pettuse kohta tekib sellest, et mängija näeb lühiajalise tulemuste statistika kokkuvõttes mingit kindlat "mustrit". Suurem osa inimestest, kes sellel alal töötavad, usub, et enamikus internetikasiinodes on nende pakutavad tõenäosused ning väljamakse suhted sarnased nende ametivendade live-kasiinodes pakutavatega. Mitmed kasiinomänguportaalid ja mängijate foorumid toovad ära piraatkasiinode nimekirju. Neid on lihtne leida, kasutades enamikku suuremaid otsingumootoreid, kuid enamik neist kajastavad siiski kas üksikisiku või webmasteri arvamust, mitte vastava ala ametlike organite arvamust. ==Mängijapoolne petmiskatse== Tavaline petmisvorm internetikasiino kliendi poolt on see, kui üks ja sama inimene avab erinevaid (vale)nimesid kasutades rohkem kui ühe konto selleks, et saada rohkem boonuseid. Teine tavaline petmise vorm on graafikatarkvara nagu näiteks Adobe Photoshopi kasutamine selleks, et luua vale võitvat mänguautomaati kujutav pilt selleks, et öelda kasiinole, et mängija sai ''jackpot''<nowiki/>'i, kuid seda ei makstud talle välja. Internetikasiinod sulevad tavaliselt selliste mängijate kontod ja laialt levinud arvamus on, et internetikasiinod jagavad petmiskatselt tabatud mängijate nimekirju.{{lisa viide}} ==Legaalsus== Vaata [[hasartmängud internetis]] diskussiooni internetikasiinos mängimise seaduslikkusest. == Maksustamine == Eestis maksustakse võite, mis on pärit internetikasiinodest, millel puudub Eesti kaughasartmängu tegevus- ja korraldusluba (litsents). Vastava litsentsiga kasiino võidud on maksuvabad.<ref>[http://www.onlinekasiino.ee/eestis-lubatud-online-kasiinod/ 2013. aasta septembri seisuga on Eestis kuus litsentsitud operaatorit]</ref> ==Vaata ka== * [[Hasartmängusõltuvus]] * [[eCOGRA]] * [[Hasartmängud internetis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://majandus24.postimees.ee/223126/armin-karu-tana-on-ajalooline-paev "Armin Karu: täna on ajalooline päev"] Postimees, 10. veebruar 2010 (uudis Eesti esimese legaalse internetikasiino avamise kohta) [[Kategooria:Internet]] [[Kategooria:Hasartmängud]] [[Kategooria:Kasiinod]] 1uuazczc9x2z1psfbn9tvu1fkabiyec TV6 0 131124 6176364 5823559 2022-08-11T00:07:47Z 2601:242:C000:ED:DC02:ADAE:B4E7:B385 /* Saated ja sarjad */ wikitext text/x-wiki {{Telekanal | nimi = TV6 | logo = TV6 Viasat.svg | alustas = | omanik = | formaat = | loosung = | riik = | leviala = | turuosa = | võtmeisikud = | peakorter = | tütarkanalid = | koduleht = https://tv6.tv3.ee/ }} '''TV6''' on [[Eesti]]s tegutsev eratelekanal, mis tuli eetrisse 2008. aasta 24. märtsil. TV6 on [[TV3]] digitaalne sõsarkanal, mis alustas ka paljude seni TV3-s olnud sarjade näitamist. 9. jaanuarist 2010 lõpetati raha kokkuhoiu vajaduse tõttu TV6 saadete edastamine [[vabalevi]]s. Kanal on veel nähtav tasuliste kuumaksuliste televisiooniteenusepakkujate kaudu. ==Saated ja sarjad== {{veergude loend|laius=25em| * [[24: Pärand]] * [[A-Rühm]] * [[Ameerika õudukas]] * [[Ameeriklased (sari)|Ameeriklased]] * [[Backstrom]] * [[Huligaanid]] * [[Jääraja rekkavennad]] * [[Kirvemehed]] * [[Kodu keset linna]] * [[Kuidas ma kohtasin teie ema]] * [[Kutsuge Cobra 11]] * [[Legendid]] * [[Kalamehejutud]] * [[Kuidas mõrvast puhtalt pääseda]] (TV3) * [[Kälimehed]] * [[Maailma naljakaimad videod]] * [[MacGyver]] * [[Meie Russia]] * [[Mick]] * [[Moodne perekond]] * [[Nash Bridges]] * [[Naudime elu]] * [[NCIS kriminalistid]] * [[Ninjasõdalased]] * [[Noored mutandid]] * [[Peaaegu geniaalne]] * [[Peata ratsanik]] * [[Perepea]] * [[Power Hit Radio]] * [[Salatoimikud]] * [[Simpsonid]] * [[South Park]] * [[STOP!]] * [[Suure Paugu teooria (seriaal)|Suure paugu teooria]] * [[Top Gear]] * [[Totaalne muutumine: kodu-eri]] * [[Tähevärav SG-1]] * [[Uus tüdruk]] * [[Viikingid (sari)|Viikingid]] * [[Viimane mees maa peal]] * [[Värskelt maabunud]] * [[Üksi (telesaade)|Üksi]] }} ==== PBS Kids ==== * [[Clifford – suur punane koer (2000)|Clifford – suur punane koer]] (2000) * [[Clifford – suur punane koer (2019)|Clifford – suur punane koer]] (2019) ===Varem TV3-s näidatud sarju ja saateid=== {{veergude loend|laius=25em| * [[13: hirmul on suured silmad]] * [[1300 grammi]] * [[Ameerika karmim vangla]] * [[Ameerika otsib superstaari]] * [[Appi tõttab Stiilne Viisik]] * [[Haihtunud]] * [[Heroes]] * [[Hommikustuudio]] * [[Hüpnoos: Powersi ülemvõim]] * [[Jericho (seriaal)|Jericho]] * [[Kaitseinglid]] * [[Kameeleon (sari)|Kameeleon]] * [[Kaunitar ja Geenius]] * [[Knight Rider]] * [[Kolmas kivi Päikesest]] * [[Kondid]] * [[Kontor (Ameerika Ühendriikide telesari)|Kontor]] * [[Kuldrannik]] * [[Kõige naljakamad koduvideod]] * [[Lahingulaev Galaktika (2003)|Lahingulaev Galaktika]] * [[Maanteelahingud]] * [[Meeletu maailm (saade)|Meeletu maailm]] * [[Minu nimi on Earl]] * [[Paradiis Havail]] * [[Puhastaja]] * [[Seks ja linn]] * [[Staariks sündinud]] * [[Sullerid]] * [[Suurimad katastroofid]] * [[Swingtown]] }} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.tv6.ee TV6 koduleht] [[Kategooria:Eesti telekanalid]] bircpu65hbt7uut9s0sms6aryh2ufxk Albrecht (Mainz) 0 147156 6176336 5766293 2022-08-10T20:14:43Z Jed 20845 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Mainzi peapiiskopist ja kuurvürstist, tema sugulase ja samanimelise Saksa ordu kõrgmeistri ning Preisi hertsogi kohta vaata [[Albrecht von Hohenzollern]], teiste samanimeliste kohta: [[Albrecht I]]}} [[Pilt:CranachAlbrechtBrandenburg.jpg|thumb|Albrecht [[Lucas Cranach vanem]]a maalil]] '''Albrecht von Brandenburg''' ehk '''Albrecht von [[Hohenzollern]]''' ([[28. juuni]] [[1490]] [[Cölln]], [[Brandenburgi mark|Brandenburg]] – [[24. september]] [[1545]] [[Martinsburg]], [[Mainz]]) oli [[Mainzi peapiiskop]] ja [[kuurvürst]], samaaegselt ka [[Magdeburgi peapiiskop]] ('''Albrecht IV'''), Halberstadti piiskopkonna administraator, Saksamaa priimas ja [[kardinal]]. Albrecht oli [[Brandenburgi markkrahv]]i [[Johann Cicero]] seitsmes poeg. [[1506]]. aastal asutas ta koos vendadega [[Oder]]i-äärsesse [[Frankfurt (Oder)|Frankfurd]]i ülikooli, kus ta ka ise õppis. Juba varajasest noorusest määrati talle vaimuliku elukutse. [[1513]]. aastal sai tast Brandenburgi mõjurkonda kuuluva [[Magdeburg]]i peapiiskop, aasta hiljem lisandusid veel Mainzi peapiiskopi ja kuurvürsti ning Halberstadti administraatori tiitlid. [[1518]]. aastal nimetati ta kardinaliks. Et talle kuulusid kõrgeimad kirikuametid [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]], siis oli ta ka Saksamaa priimaseks. Lisaks vaimulikele ametitele oli ta ka sünnipärane Brandenburgi markkrahv ning osales ka Brandenburgi valitsemises. Albrecht oli kultuurilembene valitseja ja kunstimetseen, kelle õukonnas viibis mitmeid humaniste, sealhulgas [[Ulrich von Hutten]]. Albrechtil oli suur roll ka [[reformatsioon]]i vallapääsemises, sest [[1517]]. alustati just tema nõudel Saksamaal järjekordset [[indulgents]]ikampaaniat, millele [[Martin Luther]] reageeris oma [[95 teesi]] kirjutamisega. Ta saatis need muuhulgas ka Albrechtile, kes neis pakutud ettepanekud ka [[paavst]]ile edastas. Albrecht polnud kuigivõrd äge Lutheri vastane, kuid pidas tema ettepanekuid kirikureformiks siiski liialt radikaalseiks ja jäi seetõttu truuks katoliiklusele. [[1525]]. aastal sõlmis ta luterlusevastase [[Dessau liit|Dessau liidu]], mis oli ennekõike suunatud [[Saksa talurahvasõda|Saksa talurahvasõja]] vallapäästnud radikaalsete reformaatorite ja mässajate vastu. [[Pilt:Albrecht of Brandeburg Duerer VandA E.653-1940.jpg|thumb|Albrecht kardinalina [[Albrecht Dürer]]i graafilisel lehel]] [[1530]]. aasta Augsburgi riigipäeval püüdis Albrecht katoliiklasi ja protestante igati lepitada, et ära hoida kodusõda. Pikemas perspektiivis see siiski ei õnnestunud, kuid Albrecht jätkas rahumeelset poliitikat, andes oma alamatele Magdeburgis usuvabaduse. Ta oli siiski üks neid väheseid Põhja-Saksamaa vürste, kes jäid katoliiklusele truuks ka veel [[1540. aastad|1540. aastatel]]. [[1541]]. aastal pidi ta siiski asuma jäigemale seisukohale, sest pinged keisririigis üha kasvasid ning [[1544]]. aastal astus ta juba selgelt protestantide vastu välja. Albrecht oli seotud ka [[Vana-Liivimaa]] asjadega, sest [[1525]]. aasta järel, pärast seda kui Albrechti samanimeline ja samal aastalgi sündinud sugulane, [[Saksa ordu]] [[kõrgmeister]] [[Albrecht von Hohenzollern]], oli [[Preisimaa]] sekulariseerinud, lootsid [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameistri]] [[Wolter von Plettenberg]]i saadik [[Riia peapiiskop]] [[Johann Blankenfeld]], et Albrecht aitab kõrgmeistri tiitlit Plettenbergile saada. Albrecht toetaski pigem liivimaalasi kui [[Saksa meister|Saksa meistrit]], sest too tahtis Preisimaad tema sugulaselt sõjalisel teel tagasi vallutada. Lõppkokkuvõttes läks kõrgmeistri tiitel siiski Saksa harule, kuid Albrecht huvitus ka jätkuvalt Liivimaa asjadest, eriti pärast seda, kui Albrecht von Hohenzollerni vend [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhlem]] oli Riia peapiiskopi [[koadjuutor]]iks ([[1529]]) ning seejärel ka peapiiskopiks ([[1539]]) saanud. ==Sugupuu== {{ahnentafel |collapsed=yes |align=center|title=Albrechti sugupuu |boxstyle_1=background-color: #fcc; |boxstyle_2=background-color: #fb9; |boxstyle_3=background-color: #ffc; |boxstyle_4=background-color: #bfc; |boxstyle_5=background-color: #9fe; |1= 1. '''Albrecht von Brandenburg''' |2= 2. [[Johann Cicero]] |3= 3. [[Margarete von Sachsen (1449–1501)|Margarete von Sachsen]] |4= 4. [[Albrecht Achilles|Albrecht III]] |5= 5. [[Margarete von Baden]] |6= 6. [[Wilhelm III (Sachsen)|Wilhelm III]] |7= 7. [[Anna von Österreich (1432–1462)|Anna von Österreich]] |8= 8. [[Friedrich I (Brandenburg)|Friedrich I]] |9= 9. [[Elisabeth von Bayern (1383–1442)|Elisabeth von Bayern]] |10= 10. [[Jakob I (Baden)|Jakob I]] |11= 11. [[Katharina von Lothringen]] |12= 12. [[Friedrich I (Sachsen)|Friedrich I]] |13= 13. [[Katharina von Braunschweig-Lüneburg]] |14= 14. [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]] |15= 15. [[Luksemburgi Elisabeth]] |16= 16. [[Friedrich V (Nürnberg)|Friedrich V]] |17= 17. [[Elisabeth von Meißen]] |18= 18. [[Friedrich (Bayern)|Friedrich]] |19= 19. [[Maddalena Visconti]] |20= 20. [[Bernhard I (Baden)|Bernhard I]] |21= 21. Anna von Oettingen |22= 22. [[Karl II (Lothringen)|Karl II]] |23= 23. Margarete von der Pfalz |24= 24. [[Friedrich III (Meißen)|Friedrich III]] |25= 25. [[Katharina von Henneberg]] |26= 26. [[Heinrich I (Braunschweig)|Heinrich Leebe]] |27= 27. Sophie<!-- of Pomerania--> |28= 28. [[Albrecht IV (Austria)|Albrecht IV]] |29= 29. [[Johanna Sophie von Bayern]] |30= 30. [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] |31= 31. [[Barbara von Cilli]] }} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Ernst II von Sachsen]]|nimi=[[Magdeburgi peapiiskop]]|aeg=[[1513]]–[[1545]]|järgnev=[[Johann Albrecht von Brandenburg]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=Ernst von Sachsen|nimi=[[Halberstadti piiskop]] (administraator)|aeg=[[1514]]–[[1545]]|järgnev=Johann Albrecht von Brandenburg}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Uriel von Gemmingen]]|nimi=[[Mainzi peapiiskop]]|aeg=[[1514]]–[[1545]]|järgnev=[[Sebastian von Heusenstamm]]}} [[Kategooria:Magdeburgi peapiiskopid]] [[Kategooria:Mainzi peapiiskopid]] [[Kategooria:Halberstadti piiskopid]] [[Kategooria:Hohenzollernid]] [[Kategooria:Sündinud 1490]] [[Kategooria:Surnud 1545]] 3jxzn0eff47ckbh824vqqmeif2jptbo Ülipikaealiste loend 0 153250 6176229 6172611 2022-08-10T15:34:57Z 207.188.143.3 wikitext text/x-wiki '''Ülipikaealiste loend'''is on nimetatud vähemalt 115-aastaseks elanud inimesed, kelle vanus on dokumentaalselt tõestatud. {{legend2|#F9F9F9|surnud|border=1px solid #AAAAAA}} {{legend2|#99FF99|elus|border=1px solid #AAAAAA}} {| class="wikitable" style="font-size:95%" | bgcolor="#CFCFCC" align=center |'''Koht''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="25%"|'''Nimi''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center |'''Sugu''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="18%"|'''Sünniaeg''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="18%"|'''Surmaaeg''' | " align=center width="18%"|'''Vanus''' |-bgcolor="#CFCFCC |1 |[[Jeanne Calment]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[21. veebruar]] [[1875]] |[[4. august]] [[1997]] |122 aastat, 164 päeva |- |2 |[[Kane Tanaka]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[2. jaanuar]] [[1903]] |[[19. aprill]] [[2022]] |119 aastat, 107 päeva |- |3 |[[Sarah Knauss]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[24. september]] [[1880]] |[[30. detsember]] [[1999]] |119 aastat, 97 päeva |-style="background-color:#BEZBEZ" |4 |[[Lucile Randon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[11. veebruar]] [[1904]] |elab |{{Vanus AP|1904|2|11}} |- |5 |[[Nabi Tajima]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[4. august]] [[1900]] |[[21. aprill]] [[2018]] |117 aastat 260 päeva |- |6 |[[Marie-Louise Meilleur]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[29. august]] [[1880]] |[[16. aprill]] [[1998]] |117 aastat, 230 päeva |- |7 |[[Violet Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} |align=center|N |[[10. märts]] [[1900]] |[[15. september]] [[2017]] |117 aastat, 189 päeva |- |8 |[[Emma Morano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[29. november]] [[1899]] |[[15. aprill]] [[2017]] |117 aastat, 137 päeva |- |9 |[[Chiyo Miyako]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[2. mai]] [[1901]] |[[22. juuli]] [[2018]] |117 aastat, 81 päeva |- |10 |[[Misao Ōkawa]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[5. märts]] [[1898]] |[[1. aprill]] [[2015]] |117 aastat, 27 päeva |- |11 |[[Francisca Celsa dos Santos]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |align=center|N |[[21. oktoober]] [[1904]] |[[5. oktoober]] [[2021]] |116 aastat, 349 päeva |- |12 |[[María Capovilla]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |align=center|N |[[14. september]] [[1889]] |[[27. august]] [[2006]] |116 aastat, 347 päeva |- |13 |[[Susannah Mushatt Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. juuli]] [[1899]] |[[12. mai]] [[2016]] |116 aastat, 311 päeva |- |14 |[[Gertrude Weaver]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[4. juuli]] [[1898]] |[[6. aprill]] [[2015]] |116 aastat, 276 päeva |- |15 |[[Antônia da Santa Cruz]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |align=center|N |[[13. juuni]] [[1905]] |[[23. jaanuar]] [[2022]] |116 aastat, 224 päeva |- |16 |[[Tane Ikai]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[18. jaanuar]] [[1879]] |[[12. juuli]] [[1995]] |116 aastat, 175 päeva |- |17 |[[Jeanne Bot]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[14. jaanuar]] [[1905]] |[[22. mai]] [[2021]] |116 aastat, 128 päeva |- |18 |[[Elizabeth Bolden]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[15. august]] [[1890]] |[[11. detsember]] [[2006]] |116 aastat, 118 päeva |- |19 |[[Besse Cooper]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[26. august]] [[1896]] |[[4. detsember]] [[2012]] |116 aastat, 100 päeva |- |20 |[[Maria Giuseppa Robucci]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[20. märts]] [[1903]] |[[18. juuni]] [[2019]] |116 aastat, 90 päeva |- |21 |[[Jirōemon Kimura]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|M |[[19. aprill]] [[1897]] |[[12. juuni]] [[2013]] |116 aastat, 54 päeva |-style="background-color:#99FF99" |22 |[[Tekla Juniewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} |align=center|N |[[10. juuni]] [[1906]] | elab |{{Vanus AP|1906|6|10}} |- |23 |[[Ana María Vela Rubio]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |align=center|N |[[29. oktoober]] [[1901]] |[[15. detsember]] [[2017]] |116 aastat, 47 päeva |- |24 |[[Giuseppina Projetto]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[30. mai]] [[1902]] |[[6. juuli]] [[2018]] |116 aastat, 37 päeva |- |25 |[[Jeralean Talley]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[23. mai]] [[1899]] |[[17. juuni]] [[2015]] |116 aastat, 25 päeva |- |26 |Shigeyo Nakachi {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[1. veebruar]] [[1905]] |[[11. jaanuar]] [[2021]] |115 aastat, 345 päeva |- |27 |[[Maggie Barnes]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. märts]] [[1882]] |[[19. jaanuar]] [[1998]] |115 aastat, 319 päeva |- |28 |[[Dina Manfredini]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[4. aprill]] [[1897]] |[[17. detsember]] [[2012]] |115 aastat, 257 päeva |- |29 |[[Shimoe Akiyama]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[19. mai]] [[1903]] |[[29. jaanuar]] [[2019]] |115 aastat, 255 päeva |- |30 |[[Christian Mortensen]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|M |[[16. august]] [[1882]] |[[25. aprill]] [[1998]] |115 aastat, 252 päeva |- |31 |[[Hester Ford]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |15. august 1905 |17. aprill 2021 |115 aastat, 245 päeva |- |32 |[[Charlotte Hughes (ülipikaealine)|Charlotte Hughes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |align=center|N |[[1. august]] [[1877]] |[[17. märts]] [[1993]] |115 aastat, 228 päeva |- |33 |[[Edna Parker]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[20. aprill]] [[1893]] |[[26. november]] [[2008]] |115 aastat, 220 päeva |- |34 |Mary Ann Rhodes {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[12. august]] [[1882]] |[[3. märts]] [[1998]] |115 aastat, 203 päeva |- |35 |Harumi Nakamura<ref>{{Netiviide |url=http://datacollectionsite.web.fc2.com/tyouju1.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-04-06 |arhiivimisaeg=2018-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180406040358/http://datacollectionsite.web.fc2.com/tyouju1.html |url-olek=ei tööta }}</ref> {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[15. märts]] [[1900]] |[[27. september]] [[2015]] |115 aastat, 196 päeva |- |36 |[[Margaret Skeete]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[27. oktoober]] [[1878]] |[[7. mai]] [[1994]] |115 aastat, 192 päeva |- |37 |[[Bernice Madigan]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[24. juuli]] [[1899]] |[[3. jaanuar]] [[2015]] |115 aastat, 163 päeva |- |38 |[[Gertrude Baines]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. aprill]] [[1894]] |[[11. september]] [[2009]] |115 aastat, 158 päeva |- |39 |[[Emiliano Mercado del Toro]] {{Riigi ikoon|Puerto Rico}} |align=center|M |[[21. august]] [[1891]] |[[24. jaanuar]] [[2007]] |115 aastat, 156 päeva |- |40 |[[Bettie Wilson]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[13. september]] [[1890]] |[[13. veebruar]] [[2006]] |115 aastat, 153 päeva |-style="background-color:#99FF99" |41 |[[María Brañas Morera]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |align=center|N |[[4. märts]] [[1907]] |elab |{{Vanus AP|1907|3|04}} |- |42 |[[Shin Matsushita]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[30. märts]] [[1904]] |[[27. august]] [[2019]] |115 aastat, 150 päeva |- |43 |Iris Westman {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |28. august 1905 |3. jaanuar 2021 |115 aastat, 128 päeva |- |44 |[[Julie Winnefred Bertrand]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[16. september]] [[1891]] |[[18. jaanuar]] [[2007]] |115 aastat, 124 päeva |- |45 |[[Maria de Jesus]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |align=center|N |[[10. september]] [[1893]] |[[2. jaanuar]] [[2009]] |115 aastat, 114 päeva |- |46 |[[Marie Josephine Gaudette]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[25. märts]] [[1902]] |13. juuli [[2017]] |115 aastat, 110 päeva |- |47 |[[Thelma Sutcliffe]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[1. oktoober]] [[1906]] |[[17. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 108 päeva |- |47 |[[Susie Gibson]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[31. oktoober]] [[1890]] |[[16. veebruar]] [[2006]] |115 aastat, 108 päeva |-style="background-color:#99FF99" |49 |Fusa Tatsumi {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |25. aprill 1907 | elab |{{Vanus AP|1907|4|25}} |- |50 |[[Casilda Benegas-Gallego]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |align=center|N |8. aprill 1907 |28. juuni 2022 |115 aastat, 81 päeva |- |51 |[[Augusta Holtz]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[3. august]] [[1871]] |[[21. oktoober]] [[1986]] |115 aastat, 79 päeva |- |52 |[[Valentine Ligny]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[22. oktoober]] [[1906]] | [[4. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 74 päeva |- |53 |[[Hendrikje van Andel-Schipper]] {{Riigi ikoon|Holland}} |align=center|N |[[29. juuni]] [[1890]] |[[30. august]] [[2005]] |115 aastat, 62 päeva |- |54 |[[Maude Farris-Luse]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[21. jaanuar]] [[1887]] |[[18. märts]] [[2002]] |115 aastat, 56 päeva |- |55 |Mina Kitagawa {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |3. november 1905 |19. detsember 2020 |115 aastat, 46 päeva |- |56 |[[Marie Brémont]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[25. aprill]] [[1886]] |[[6. juuni]] [[2001]] |115 aastat, 42 päeva |- |57 |Yoshi Otsunari {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[17. detsember]] [[1906]] |[[26. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 40 päeva |- |58 |[[Koto Okubo]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[24. detsember]] [[1897]] |[[12. jaanuar]] [[2013]] |115 aastat, 19 päeva |- |59 |[[Antonia Gerena Rivera]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[19. mai]] [[1900]] |2. juuni 2015 |115 aastat, 14 päeva |- |60 |[[Chiyono Hasegawa]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[20. november]] [[1896]] |[[2. detsember]] [[2011]] |115 aastat, 12 päeva |- |61 |[[Annie Jennings]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |align=center|N |[[12. november]] [[1884]] |[[20. november]] [[1999]] |115 aastat, 8 päeva |- |62 |anonüümne {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |29. aprill 1907 |30. aprill 2022 |115 aastat, 1 päev |} ==Vaata ka== *[[Acciaroli]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ülipikaealised| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Rekordid]] 3klvkyfip86n5of2q9so23xs8cdyx6i 6176234 6176229 2022-08-10T15:42:12Z 207.188.143.3 wikitext text/x-wiki '''Ülipikaealiste loend'''is on nimetatud vähemalt 115-aastaseks elanud inimesed, kelle vanus on dokumentaalselt tõestatud. {{legend2|#F9F9F9|surnud|border=1px solid #AAAAAA}} {{legend2|#99FF99|elus|border=1px solid #AAAAAA}} {| class="wikitable" style="font-size:95%" | bgcolor="#CFCFCC" align=center |'''Koht''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="25%"|'''Nimi''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center |'''Sugu''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="18%"|'''Sünniaeg''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="18%"|'''Surmaaeg''' | " align=center width="18%"|'''Vanus''' |-bgcolor="#CFCFCC |1 |[[Jeanne Calment]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[21. veebruar]] [[1875]] |[[4. august]] [[1997]] |122 aastat, 164 päeva |- |2 |[[Kane Tanaka]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[2. jaanuar]] [[1903]] |[[19. aprill]] [[2022]] |119 aastat, 107 päeva |- |3 |[[Sarah Knauss]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[24. september]] [[1880]] |[[30. detsember]] [[1999]] |119 aastat, 97 päeva |-style="background-color:#BEZBEZ" |4 |[[Lucile Randon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[11. veebruar]] [[1904]] |elab |{{Vanus AP|1904|2|11}} |- |5 |[[Nabi Tajima]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[4. august]] [[1900]] |[[21. aprill]] [[2018]] |117 aastat 260 päeva |- bgcoor=e8f000 |6 |[[Marie-Louise Meilleur]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[29. august]] [[1880]] |[[16. aprill]] [[1998]] |117 aastat, 230 päeva |- |7 |[[Violet Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} |align=center|N |[[10. märts]] [[1900]] |[[15. september]] [[2017]] |117 aastat, 189 päeva |- |8 |[[Emma Morano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[29. november]] [[1899]] |[[15. aprill]] [[2017]] |117 aastat, 137 päeva |- |9 |[[Chiyo Miyako]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[2. mai]] [[1901]] |[[22. juuli]] [[2018]] |117 aastat, 81 päeva |10 |[[Misao Ōkawa]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[5. märts]] [[1898]] |[[1. aprill]] [[2015]] |117 aastat, 27 päeva |11 |[[Francisca Celsa dos Santos]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |align=center|N |[[21. oktoober]] [[1904]] |[[5. oktoober]] [[2021]] |116 aastat, 349 päeva |- |12 |[[María Capovilla]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |align=center|N |[[14. september]] [[1889]] |[[27. august]] [[2006]] |120 aastat, 347 päeva |13 |[[Susannah Mushatt Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. juuli]] [[1899]] |[[12. mai]] [[2016]] |116 aastat, 311 päeva |14 |[[Gertrude Weaver]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[4. juuli]] [[1898]] |[[6. aprill]] [[2015]] |116 aastat, 276 päeva |- |15 |[[Antônia da Santa Cruz]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |align=center|N |[[13. juuni]] [[1905]] |[[23. jaanuar]] [[2022]] |116 aastat, 224 päeva |- |16 |[[Tane Ikai]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[18. jaanuar]] [[1879]] |[[12. juuli]] [[1995]] |116 aastat, 175 päeva |- |17 |[[Jeanne Bot]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[14. jaanuar]] [[1905]] |[[22. mai]] [[2021]] |116 aastat, 128 päeva |- |18 |[[Elizabeth Bolden]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[15. august]] [[1890]] |[[11. detsember]] [[2006]] |116 aastat, 118 päeva |- |19 |[[Besse Cooper]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[26. august]] [[1896]] |[[4. detsember]] [[2012]] |116 aastat, 100 päeva |- |20 |[[Maria Giuseppa Robucci]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[20. märts]] [[1903]] |[[18. juuni]] [[2019]] |116 aastat, 90 päeva |- |21 |[[Jirōemon Kimura]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|M |[[19. aprill]] [[1897]] |[[12. juuni]] [[2013]] |116 aastat, 54 päeva |-style="background-color:#99FF99" |22 |[[Tekla Juniewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} |align=center|N |[[10. juuni]] [[1906]] | elab |{{Vanus AP|1906|6|10}} |- |23 |[[Ana María Vela Rubio]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |align=center|N |[[29. oktoober]] [[1901]] |[[15. detsember]] [[2017]] |116 aastat, 47 päeva |- |24 |[[Giuseppina Projetto]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[30. mai]] [[1902]] |[[6. juuli]] [[2018]] |116 aastat, 37 päeva |- |25 |[[Jeralean Talley]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[23. mai]] [[1899]] |[[17. juuni]] [[2015]] |116 aastat, 25 päeva |- |26 |Shigeyo Nakachi {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[1. veebruar]] [[1905]] |[[11. jaanuar]] [[2021]] |115 aastat, 345 päeva |- |27 |[[Maggie Barnes]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. märts]] [[1882]] |[[19. jaanuar]] [[1998]] |115 aastat, 319 päeva |- |28 |[[Dina Manfredini]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[4. aprill]] [[1897]] |[[17. detsember]] [[2012]] |115 aastat, 257 päeva |- |29 |[[Shimoe Akiyama]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[19. mai]] [[1903]] |[[29. jaanuar]] [[2019]] |115 aastat, 255 päeva |- |30 |[[Christian Mortensen]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|M |[[16. august]] [[1882]] |[[25. aprill]] [[1998]] |115 aastat, 252 päeva |- |31 |[[Hester Ford]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |15. august 1905 |17. aprill 2021 |115 aastat, 245 päeva |- |32 |[[Charlotte Hughes (ülipikaealine)|Charlotte Hughes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |align=center|N |[[1. august]] [[1877]] |[[17. märts]] [[1993]] |115 aastat, 228 päeva |- |33 |[[Edna Parker]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[20. aprill]] [[1893]] |[[26. november]] [[2008]] |115 aastat, 220 päeva |- |34 |Mary Ann Rhodes {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[12. august]] [[1882]] |[[3. märts]] [[1998]] |115 aastat, 203 päeva |- |35 |Harumi Nakamura<ref>{{Netiviide |url=http://datacollectionsite.web.fc2.com/tyouju1.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-04-06 |arhiivimisaeg=2018-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180406040358/http://datacollectionsite.web.fc2.com/tyouju1.html |url-olek=ei tööta }}</ref> {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[15. märts]] [[1900]] |[[27. september]] [[2015]] |115 aastat, 196 päeva |- |36 |[[Margaret Skeete]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[27. oktoober]] [[1878]] |[[7. mai]] [[1994]] |115 aastat, 192 päeva |- |37 |[[Bernice Madigan]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[24. juuli]] [[1899]] |[[3. jaanuar]] [[2015]] |115 aastat, 163 päeva |- |38 |[[Gertrude Baines]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. aprill]] [[1894]] |[[11. september]] [[2009]] |115 aastat, 158 päeva |- |39 |[[Emiliano Mercado del Toro]] {{Riigi ikoon|Puerto Rico}} |align=center|M |[[21. august]] [[1891]] |[[24. jaanuar]] [[2007]] |115 aastat, 156 päeva |- |40 |[[Bettie Wilson]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[13. september]] [[1890]] |[[13. veebruar]] [[2006]] |115 aastat, 153 päeva |-style="background-color:#99FF99" |41 |[[María Brañas Morera]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |align=center|N |[[4. märts]] [[1907]] |elab |{{Vanus AP|1907|3|04}} |- |42 |[[Shin Matsushita]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[30. märts]] [[1904]] |[[27. august]] [[2019]] |115 aastat, 150 päeva |- |43 |Iris Westman {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |28. august 1905 |3. jaanuar 2021 |115 aastat, 128 päeva |- |44 |[[Julie Winnefred Bertrand]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[16. september]] [[1891]] |[[18. jaanuar]] [[2007]] |115 aastat, 124 päeva |- |45 |[[Maria de Jesus]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |align=center|N |[[10. september]] [[1893]] |[[2. jaanuar]] [[2009]] |115 aastat, 114 päeva |- |46 |[[Marie Josephine Gaudette]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[25. märts]] [[1902]] |13. juuli [[2017]] |115 aastat, 110 päeva |- |47 |[[Thelma Sutcliffe]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[1. oktoober]] [[1906]] |[[17. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 108 päeva |- |47 |[[Susie Gibson]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[31. oktoober]] [[1890]] |[[16. veebruar]] [[2006]] |115 aastat, 108 päeva |-style="background-color:#99FF99" |49 |Fusa Tatsumi {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |25. aprill 1907 | elab |{{Vanus AP|1907|4|25}} |- |50 |[[Casilda Benegas-Gallego]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |align=center|N |8. aprill 1907 |28. juuni 2022 |115 aastat, 81 päeva |- |51 |[[Augusta Holtz]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[3. august]] [[1871]] |[[21. oktoober]] [[1986]] |115 aastat, 79 päeva |- |52 |[[Valentine Ligny]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[22. oktoober]] [[1906]] | [[4. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 74 päeva |- |53 |[[Hendrikje van Andel-Schipper]] {{Riigi ikoon|Holland}} |align=center|N |[[29. juuni]] [[1890]] |[[30. august]] [[2005]] |115 aastat, 62 päeva |- |54 |[[Maude Farris-Luse]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[21. jaanuar]] [[1887]] |[[18. märts]] [[2002]] |115 aastat, 56 päeva |- |55 |Mina Kitagawa {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |3. november 1905 |19. detsember 2020 |115 aastat, 46 päeva |- |56 |[[Marie Brémont]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[25. aprill]] [[1886]] |[[6. juuni]] [[2001]] |115 aastat, 42 päeva |- |57 |Yoshi Otsunari {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[17. detsember]] [[1906]] |[[26. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 40 päeva |- |58 |[[Koto Okubo]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[24. detsember]] [[1897]] |[[12. jaanuar]] [[2013]] |115 aastat, 19 päeva |- |59 |[[Antonia Gerena Rivera]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[19. mai]] [[1900]] |2. juuni 2015 |115 aastat, 14 päeva |- |60 |[[Chiyono Hasegawa]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[20. november]] [[1896]] |[[2. detsember]] [[2011]] |115 aastat, 12 päeva |- |61 |[[Annie Jennings]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |align=center|N |[[12. november]] [[1884]] |[[20. november]] [[1999]] |115 aastat, 8 päeva |- |62 |anonüümne {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |29. aprill 1907 |30. aprill 2022 |115 aastat, 1 päev |} ==Vaata ka== *[[Acciaroli]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ülipikaealised| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Rekordid]] pl2xcslotuhulbkv2tnwp3443882p77 6176235 6176234 2022-08-10T15:43:09Z 207.188.143.3 wikitext text/x-wiki '''Ülipikaealiste loend'''is on nimetatud vähemalt 115-aastaseks elanud inimesed, kelle vanus on dokumentaalselt tõestatud. {{legend2|#F9F9F9|surnud|border=1px solid #AAAAAA}} {{legend2|#99FF99|elus|border=1px solid #AAAAAA}} {| class="wikitable" style="font-size:95%" | bgcolor="#CFCFCC" align=center |'''Koht''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="25%"|'''Nimi''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center |'''Sugu''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="18%"|'''Sünniaeg''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="18%"|'''Surmaaeg''' | " align=center width="18%"|'''Vanus''' | | |-bgcolor="#CFCFCC |1 |[[Jeanne Calment]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[21. veebruar]] [[1875]] |[[4. august]] [[1997]] |122 aastat, 164 päeva |R |R |R |R |R | |R |R | |R | | |- |2 |[[Kane Tanaka]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[2. jaanuar]] [[1903]] |[[19. aprill]] [[2022]] |119 aastat, 107 päeva |- |3 |[[Sarah Knauss]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[24. september]] [[1880]] |[[30. detsember]] [[1999]] |119 aastat, 97 päeva |-style="background-color:#BEZBEZ" |4 |[[Lucile Randon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[11. veebruar]] [[1904]] |elab |{{Vanus AP|1904|2|11}} |- |5 |[[Nabi Tajima]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[4. august]] [[1900]] |[[21. aprill]] [[2018]] |117 aastat 260 päeva |- bgcoor=e8f000 |6 |[[Marie-Louise Meilleur]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[29. august]] [[1880]] |[[16. aprill]] [[1998]] |117 aastat, 230 päeva |- |7 |[[Violet Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} |align=center|N |[[10. märts]] [[1900]] |[[15. september]] [[2017]] |117 aastat, 189 päeva |- |8 |[[Emma Morano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[29. november]] [[1899]] |[[15. aprill]] [[2017]] |117 aastat, 137 päeva |- |9 |[[Chiyo Miyako]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[2. mai]] [[1901]] |[[22. juuli]] [[2018]] |117 aastat, 81 päeva |10 |[[Misao Ōkawa]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[5. märts]] [[1898]] |[[1. aprill]] [[2015]] |117 aastat, 27 päeva |11 |[[Francisca Celsa dos Santos]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |align=center|N |[[21. oktoober]] [[1904]] |[[5. oktoober]] [[2021]] |116 aastat, 349 päeva |- |12 |[[María Capovilla]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |align=center|N |[[14. september]] [[1889]] |[[27. august]] [[2006]] |120 aastat, 347 päeva |13 |[[Susannah Mushatt Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. juuli]] [[1899]] |[[12. mai]] [[2016]] |116 aastat, 311 päeva |14 |[[Gertrude Weaver]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[4. juuli]] [[1898]] |[[6. aprill]] [[2015]] |116 aastat, 276 päeva |- |15 |[[Antônia da Santa Cruz]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |align=center|N |[[13. juuni]] [[1905]] |[[23. jaanuar]] [[2022]] |116 aastat, 224 päeva |- |16 |[[Tane Ikai]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[18. jaanuar]] [[1879]] |[[12. juuli]] [[1995]] |116 aastat, 175 päeva |- |17 |[[Jeanne Bot]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[14. jaanuar]] [[1905]] |[[22. mai]] [[2021]] |116 aastat, 128 päeva |- |18 |[[Elizabeth Bolden]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[15. august]] [[1890]] |[[11. detsember]] [[2006]] |116 aastat, 118 päeva |- |19 |[[Besse Cooper]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[26. august]] [[1896]] |[[4. detsember]] [[2012]] |116 aastat, 100 päeva |- |20 |[[Maria Giuseppa Robucci]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[20. märts]] [[1903]] |[[18. juuni]] [[2019]] |116 aastat, 90 päeva |- |21 |[[Jirōemon Kimura]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|M |[[19. aprill]] [[1897]] |[[12. juuni]] [[2013]] |116 aastat, 54 päeva |-style="background-color:#99FF99" |22 |[[Tekla Juniewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} |align=center|N |[[10. juuni]] [[1906]] | elab |{{Vanus AP|1906|6|10}} |- |23 |[[Ana María Vela Rubio]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |align=center|N |[[29. oktoober]] [[1901]] |[[15. detsember]] [[2017]] |116 aastat, 47 päeva |- |24 |[[Giuseppina Projetto]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[30. mai]] [[1902]] |[[6. juuli]] [[2018]] |116 aastat, 37 päeva |- |25 |[[Jeralean Talley]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[23. mai]] [[1899]] |[[17. juuni]] [[2015]] |116 aastat, 25 päeva |- |26 |Shigeyo Nakachi {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[1. veebruar]] [[1905]] |[[11. jaanuar]] [[2021]] |115 aastat, 345 päeva |- |27 |[[Maggie Barnes]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. märts]] [[1882]] |[[19. jaanuar]] [[1998]] |115 aastat, 319 päeva |- |28 |[[Dina Manfredini]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[4. aprill]] [[1897]] |[[17. detsember]] [[2012]] |115 aastat, 257 päeva |- |29 |[[Shimoe Akiyama]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[19. mai]] [[1903]] |[[29. jaanuar]] [[2019]] |115 aastat, 255 päeva |- |30 |[[Christian Mortensen]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|M |[[16. august]] [[1882]] |[[25. aprill]] [[1998]] |115 aastat, 252 päeva |- |31 |[[Hester Ford]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |15. august 1905 |17. aprill 2021 |115 aastat, 245 päeva |- |32 |[[Charlotte Hughes (ülipikaealine)|Charlotte Hughes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |align=center|N |[[1. august]] [[1877]] |[[17. märts]] [[1993]] |115 aastat, 228 päeva |- |33 |[[Edna Parker]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[20. aprill]] [[1893]] |[[26. november]] [[2008]] |115 aastat, 220 päeva |- |34 |Mary Ann Rhodes {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[12. august]] [[1882]] |[[3. märts]] [[1998]] |115 aastat, 203 päeva |- |35 |Harumi Nakamura<ref>{{Netiviide |url=http://datacollectionsite.web.fc2.com/tyouju1.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-04-06 |arhiivimisaeg=2018-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180406040358/http://datacollectionsite.web.fc2.com/tyouju1.html |url-olek=ei tööta }}</ref> {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[15. märts]] [[1900]] |[[27. september]] [[2015]] |115 aastat, 196 päeva |- |36 |[[Margaret Skeete]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[27. oktoober]] [[1878]] |[[7. mai]] [[1994]] |115 aastat, 192 päeva |- |37 |[[Bernice Madigan]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[24. juuli]] [[1899]] |[[3. jaanuar]] [[2015]] |115 aastat, 163 päeva |- |38 |[[Gertrude Baines]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. aprill]] [[1894]] |[[11. september]] [[2009]] |115 aastat, 158 päeva |- |39 |[[Emiliano Mercado del Toro]] {{Riigi ikoon|Puerto Rico}} |align=center|M |[[21. august]] [[1891]] |[[24. jaanuar]] [[2007]] |115 aastat, 156 päeva |- |40 |[[Bettie Wilson]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[13. september]] [[1890]] |[[13. veebruar]] [[2006]] |115 aastat, 153 päeva |-style="background-color:#99FF99" |41 |[[María Brañas Morera]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |align=center|N |[[4. märts]] [[1907]] |elab |{{Vanus AP|1907|3|04}} |- |42 |[[Shin Matsushita]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[30. märts]] [[1904]] |[[27. august]] [[2019]] |115 aastat, 150 päeva |- |43 |Iris Westman {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |28. august 1905 |3. jaanuar 2021 |115 aastat, 128 päeva |- |44 |[[Julie Winnefred Bertrand]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[16. september]] [[1891]] |[[18. jaanuar]] [[2007]] |115 aastat, 124 päeva |- |45 |[[Maria de Jesus]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |align=center|N |[[10. september]] [[1893]] |[[2. jaanuar]] [[2009]] |115 aastat, 114 päeva |- |46 |[[Marie Josephine Gaudette]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[25. märts]] [[1902]] |13. juuli [[2017]] |115 aastat, 110 päeva |- |47 |[[Thelma Sutcliffe]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[1. oktoober]] [[1906]] |[[17. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 108 päeva |- |47 |[[Susie Gibson]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[31. oktoober]] [[1890]] |[[16. veebruar]] [[2006]] |115 aastat, 108 päeva |-style="background-color:#99FF99" |49 |Fusa Tatsumi {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |25. aprill 1907 | elab |{{Vanus AP|1907|4|25}} |- |50 |[[Casilda Benegas-Gallego]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |align=center|N |8. aprill 1907 |28. juuni 2022 |115 aastat, 81 päeva |- |51 |[[Augusta Holtz]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[3. august]] [[1871]] |[[21. oktoober]] [[1986]] |115 aastat, 79 päeva |- |52 |[[Valentine Ligny]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[22. oktoober]] [[1906]] | [[4. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 74 päeva |- |53 |[[Hendrikje van Andel-Schipper]] {{Riigi ikoon|Holland}} |align=center|N |[[29. juuni]] [[1890]] |[[30. august]] [[2005]] |115 aastat, 62 päeva |- |54 |[[Maude Farris-Luse]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[21. jaanuar]] [[1887]] |[[18. märts]] [[2002]] |115 aastat, 56 päeva |- |55 |Mina Kitagawa {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |3. november 1905 |19. detsember 2020 |115 aastat, 46 päeva |- |56 |[[Marie Brémont]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[25. aprill]] [[1886]] |[[6. juuni]] [[2001]] |115 aastat, 42 päeva |- |57 |Yoshi Otsunari {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[17. detsember]] [[1906]] |[[26. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 40 päeva |- |58 |[[Koto Okubo]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[24. detsember]] [[1897]] |[[12. jaanuar]] [[2013]] |115 aastat, 19 päeva |- |59 |[[Antonia Gerena Rivera]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[19. mai]] [[1900]] |2. juuni 2015 |115 aastat, 14 päeva |- |60 |[[Chiyono Hasegawa]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[20. november]] [[1896]] |[[2. detsember]] [[2011]] |115 aastat, 12 päeva |- |61 |[[Annie Jennings]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |align=center|N |[[12. november]] [[1884]] |[[20. november]] [[1999]] |115 aastat, 8 päeva |- |62 |anonüümne {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |29. aprill 1907 |30. aprill 2022 |115 aastat, 1 päev |} ==Vaata ka== *[[Acciaroli]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ülipikaealised| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Rekordid]] 004rexk5bfjje9dgi47nx18tzisb894 6176276 6176235 2022-08-10T17:39:37Z Metsavend 738 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/207.188.143.3|207.188.143.3]] ([[User talk:207.188.143.3|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Metsavend|Metsavend]]. wikitext text/x-wiki '''Ülipikaealiste loend'''is on nimetatud vähemalt 115-aastaseks elanud inimesed, kelle vanus on dokumentaalselt tõestatud. {{legend2|#F9F9F9|surnud|border=1px solid #AAAAAA}} {{legend2|#99FF99|elus|border=1px solid #AAAAAA}} {| class="wikitable" style="font-size:95%" | bgcolor="#CFCFCC" align=center |'''Koht''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="25%"|'''Nimi''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center |'''Sugu''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="18%"|'''Sünniaeg''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="18%"|'''Surmaaeg''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="18%"|'''Vanus''' |- |1 |[[Jeanne Calment]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[21. veebruar]] [[1875]] |[[4. august]] [[1997]] |122 aastat, 164 päeva |- |2 |[[Kane Tanaka]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[2. jaanuar]] [[1903]] |[[19. aprill]] [[2022]] |119 aastat, 107 päeva |- |3 |[[Sarah Knauss]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[24. september]] [[1880]] |[[30. detsember]] [[1999]] |119 aastat, 97 päeva |-style="background-color:#99FF99" |4 |[[Lucile Randon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[11. veebruar]] [[1904]] |elab |{{Vanus AP|1904|2|11}} |- |5 |[[Nabi Tajima]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[4. august]] [[1900]] |[[21. aprill]] [[2018]] |117 aastat 260 päeva |- |6 |[[Marie-Louise Meilleur]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[29. august]] [[1880]] |[[16. aprill]] [[1998]] |117 aastat, 230 päeva |- |7 |[[Violet Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} |align=center|N |[[10. märts]] [[1900]] |[[15. september]] [[2017]] |117 aastat, 189 päeva |- |8 |[[Emma Morano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[29. november]] [[1899]] |[[15. aprill]] [[2017]] |117 aastat, 137 päeva |- |9 |[[Chiyo Miyako]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[2. mai]] [[1901]] |[[22. juuli]] [[2018]] |117 aastat, 81 päeva |- |10 |[[Misao Ōkawa]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[5. märts]] [[1898]] |[[1. aprill]] [[2015]] |117 aastat, 27 päeva |- |11 |[[Francisca Celsa dos Santos]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |align=center|N |[[21. oktoober]] [[1904]] |[[5. oktoober]] [[2021]] |116 aastat, 349 päeva |- |12 |[[María Capovilla]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |align=center|N |[[14. september]] [[1889]] |[[27. august]] [[2006]] |116 aastat, 347 päeva |- |13 |[[Susannah Mushatt Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. juuli]] [[1899]] |[[12. mai]] [[2016]] |116 aastat, 311 päeva |- |14 |[[Gertrude Weaver]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[4. juuli]] [[1898]] |[[6. aprill]] [[2015]] |116 aastat, 276 päeva |- |15 |[[Antônia da Santa Cruz]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |align=center|N |[[13. juuni]] [[1905]] |[[23. jaanuar]] [[2022]] |116 aastat, 224 päeva |- |16 |[[Tane Ikai]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[18. jaanuar]] [[1879]] |[[12. juuli]] [[1995]] |116 aastat, 175 päeva |- |17 |[[Jeanne Bot]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[14. jaanuar]] [[1905]] |[[22. mai]] [[2021]] |116 aastat, 128 päeva |- |18 |[[Elizabeth Bolden]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[15. august]] [[1890]] |[[11. detsember]] [[2006]] |116 aastat, 118 päeva |- |19 |[[Besse Cooper]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[26. august]] [[1896]] |[[4. detsember]] [[2012]] |116 aastat, 100 päeva |- |20 |[[Maria Giuseppa Robucci]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[20. märts]] [[1903]] |[[18. juuni]] [[2019]] |116 aastat, 90 päeva |- |21 |[[Jirōemon Kimura]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|M |[[19. aprill]] [[1897]] |[[12. juuni]] [[2013]] |116 aastat, 54 päeva |-style="background-color:#99FF99" |22 |[[Tekla Juniewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} |align=center|N |[[10. juuni]] [[1906]] | elab |{{Vanus AP|1906|6|10}} |- |23 |[[Ana María Vela Rubio]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |align=center|N |[[29. oktoober]] [[1901]] |[[15. detsember]] [[2017]] |116 aastat, 47 päeva |- |24 |[[Giuseppina Projetto]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[30. mai]] [[1902]] |[[6. juuli]] [[2018]] |116 aastat, 37 päeva |- |25 |[[Jeralean Talley]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[23. mai]] [[1899]] |[[17. juuni]] [[2015]] |116 aastat, 25 päeva |- |26 |Shigeyo Nakachi {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[1. veebruar]] [[1905]] |[[11. jaanuar]] [[2021]] |115 aastat, 345 päeva |- |27 |[[Maggie Barnes]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. märts]] [[1882]] |[[19. jaanuar]] [[1998]] |115 aastat, 319 päeva |- |28 |[[Dina Manfredini]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[4. aprill]] [[1897]] |[[17. detsember]] [[2012]] |115 aastat, 257 päeva |- |29 |[[Shimoe Akiyama]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[19. mai]] [[1903]] |[[29. jaanuar]] [[2019]] |115 aastat, 255 päeva |- |30 |[[Christian Mortensen]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|M |[[16. august]] [[1882]] |[[25. aprill]] [[1998]] |115 aastat, 252 päeva |- |31 |[[Hester Ford]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |15. august 1905 |17. aprill 2021 |115 aastat, 245 päeva |- |32 |[[Charlotte Hughes (ülipikaealine)|Charlotte Hughes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |align=center|N |[[1. august]] [[1877]] |[[17. märts]] [[1993]] |115 aastat, 228 päeva |- |33 |[[Edna Parker]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[20. aprill]] [[1893]] |[[26. november]] [[2008]] |115 aastat, 220 päeva |- |34 |Mary Ann Rhodes {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[12. august]] [[1882]] |[[3. märts]] [[1998]] |115 aastat, 203 päeva |- |35 |Harumi Nakamura<ref>{{Netiviide |url=http://datacollectionsite.web.fc2.com/tyouju1.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-04-06 |arhiivimisaeg=2018-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180406040358/http://datacollectionsite.web.fc2.com/tyouju1.html |url-olek=ei tööta }}</ref> {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[15. märts]] [[1900]] |[[27. september]] [[2015]] |115 aastat, 196 päeva |- |36 |[[Margaret Skeete]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[27. oktoober]] [[1878]] |[[7. mai]] [[1994]] |115 aastat, 192 päeva |- |37 |[[Bernice Madigan]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[24. juuli]] [[1899]] |[[3. jaanuar]] [[2015]] |115 aastat, 163 päeva |- |38 |[[Gertrude Baines]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. aprill]] [[1894]] |[[11. september]] [[2009]] |115 aastat, 158 päeva |- |39 |[[Emiliano Mercado del Toro]] {{Riigi ikoon|Puerto Rico}} |align=center|M |[[21. august]] [[1891]] |[[24. jaanuar]] [[2007]] |115 aastat, 156 päeva |- |40 |[[Bettie Wilson]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[13. september]] [[1890]] |[[13. veebruar]] [[2006]] |115 aastat, 153 päeva |-style="background-color:#99FF99" |41 |[[María Brañas Morera]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |align=center|N |[[4. märts]] [[1907]] |elab |{{Vanus AP|1907|3|04}} |- |42 |[[Shin Matsushita]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[30. märts]] [[1904]] |[[27. august]] [[2019]] |115 aastat, 150 päeva |- |43 |Iris Westman {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |28. august 1905 |3. jaanuar 2021 |115 aastat, 128 päeva |- |44 |[[Julie Winnefred Bertrand]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[16. september]] [[1891]] |[[18. jaanuar]] [[2007]] |115 aastat, 124 päeva |- |45 |[[Maria de Jesus]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |align=center|N |[[10. september]] [[1893]] |[[2. jaanuar]] [[2009]] |115 aastat, 114 päeva |- |46 |[[Marie Josephine Gaudette]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[25. märts]] [[1902]] |13. juuli [[2017]] |115 aastat, 110 päeva |- |47 |[[Thelma Sutcliffe]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[1. oktoober]] [[1906]] |[[17. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 108 päeva |- |47 |[[Susie Gibson]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[31. oktoober]] [[1890]] |[[16. veebruar]] [[2006]] |115 aastat, 108 päeva |-style="background-color:#99FF99" |49 |Fusa Tatsumi {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |25. aprill 1907 | elab |{{Vanus AP|1907|4|25}} |- |50 |[[Casilda Benegas-Gallego]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |align=center|N |8. aprill 1907 |28. juuni 2022 |115 aastat, 81 päeva |- |51 |[[Augusta Holtz]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[3. august]] [[1871]] |[[21. oktoober]] [[1986]] |115 aastat, 79 päeva |- |52 |[[Valentine Ligny]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[22. oktoober]] [[1906]] | [[4. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 74 päeva |- |53 |[[Hendrikje van Andel-Schipper]] {{Riigi ikoon|Holland}} |align=center|N |[[29. juuni]] [[1890]] |[[30. august]] [[2005]] |115 aastat, 62 päeva |- |54 |[[Maude Farris-Luse]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[21. jaanuar]] [[1887]] |[[18. märts]] [[2002]] |115 aastat, 56 päeva |- |55 |Mina Kitagawa {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |3. november 1905 |19. detsember 2020 |115 aastat, 46 päeva |- |56 |[[Marie Brémont]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[25. aprill]] [[1886]] |[[6. juuni]] [[2001]] |115 aastat, 42 päeva |- |57 |Yoshi Otsunari {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[17. detsember]] [[1906]] |[[26. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 40 päeva |- |58 |[[Koto Okubo]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[24. detsember]] [[1897]] |[[12. jaanuar]] [[2013]] |115 aastat, 19 päeva |- |59 |[[Antonia Gerena Rivera]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[19. mai]] [[1900]] |2. juuni 2015 |115 aastat, 14 päeva |- |60 |[[Chiyono Hasegawa]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[20. november]] [[1896]] |[[2. detsember]] [[2011]] |115 aastat, 12 päeva |- |61 |[[Annie Jennings]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |align=center|N |[[12. november]] [[1884]] |[[20. november]] [[1999]] |115 aastat, 8 päeva |- |62 |anonüümne {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |29. aprill 1907 |30. aprill 2022 |115 aastat, 1 päev |} ==Vaata ka== *[[Acciaroli]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ülipikaealised| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Rekordid]] eaqup4bhni981dj1xegj9d9jr73pov8 6176281 6176276 2022-08-10T17:42:03Z Metsavend 738 wikitext text/x-wiki '''Ülipikaealiste loend'''is on nimetatud vähemalt 115-aastaseks elanud inimesed, kelle vanus on dokumentaalselt tõestatud. {{legend2|#F9F9F9|surnud|border=1px solid #AAAAAA}} {{legend2|#99FF99|elus|border=1px solid #AAAAAA}} {| class="wikitable" style="font-size:95%" | bgcolor="#CFCFCC" align=center |'''Koht''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="25%"|'''Nimi''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center |'''Sugu''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="18%"|'''Sünniaeg''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="18%"|'''Surmaaeg''' | bgcolor="#CFCFCC" align=center width="18%"|'''Vanus''' |- |1 |[[Jeanne Calment]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[21. veebruar]] [[1875]] |[[4. august]] [[1997]] |122 aastat, 164 päeva |- |2 |[[Kane Tanaka]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[2. jaanuar]] [[1903]] |[[19. aprill]] [[2022]] |119 aastat, 107 päeva |- |3 |[[Sarah Knauss]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[24. september]] [[1880]] |[[30. detsember]] [[1999]] |119 aastat, 97 päeva |-style="background-color:#99FF99" |4 |[[Lucile Randon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[11. veebruar]] [[1904]] |elab |{{Vanus AP|1904|2|11}} |- |5 |[[Nabi Tajima]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[4. august]] [[1900]] |[[21. aprill]] [[2018]] |117 aastat 260 päeva |- |6 |[[Marie-Louise Meilleur]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[29. august]] [[1880]] |[[16. aprill]] [[1998]] |117 aastat, 230 päeva |- |7 |[[Violet Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} |align=center|N |[[10. märts]] [[1900]] |[[15. september]] [[2017]] |117 aastat, 189 päeva |- |8 |[[Emma Morano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[29. november]] [[1899]] |[[15. aprill]] [[2017]] |117 aastat, 137 päeva |- |9 |[[Chiyo Miyako]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[2. mai]] [[1901]] |[[22. juuli]] [[2018]] |117 aastat, 81 päeva |- |10 |[[Misao Ōkawa]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[5. märts]] [[1898]] |[[1. aprill]] [[2015]] |117 aastat, 27 päeva |- |11 |[[Francisca Celsa dos Santos]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |align=center|N |[[21. oktoober]] [[1904]] |[[5. oktoober]] [[2021]] |116 aastat, 349 päeva |- |12 |[[María Capovilla]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |align=center|N |[[14. september]] [[1889]] |[[27. august]] [[2006]] |116 aastat, 347 päeva |- |13 |[[Susannah Mushatt Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. juuli]] [[1899]] |[[12. mai]] [[2016]] |116 aastat, 311 päeva |- |14 |[[Gertrude Weaver]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[4. juuli]] [[1898]] |[[6. aprill]] [[2015]] |116 aastat, 276 päeva |- |15 |[[Antônia da Santa Cruz]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |align=center|N |[[13. juuni]] [[1905]] |[[23. jaanuar]] [[2022]] |116 aastat, 224 päeva |- |16 |[[Tane Ikai]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[18. jaanuar]] [[1879]] |[[12. juuli]] [[1995]] |116 aastat, 175 päeva |- |17 |[[Jeanne Bot]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[14. jaanuar]] [[1905]] |[[22. mai]] [[2021]] |116 aastat, 128 päeva |- |18 |[[Elizabeth Bolden]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[15. august]] [[1890]] |[[11. detsember]] [[2006]] |116 aastat, 118 päeva |- |19 |[[Besse Cooper]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[26. august]] [[1896]] |[[4. detsember]] [[2012]] |116 aastat, 100 päeva |- |20 |[[Maria Giuseppa Robucci]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[20. märts]] [[1903]] |[[18. juuni]] [[2019]] |116 aastat, 90 päeva |-style="background-color:#99FF99" |21 |[[Tekla Juniewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} |align=center|N |[[10. juuni]] [[1906]] | elab |{{Vanus AP|1906|6|10}} |- |22 |[[Jirōemon Kimura]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|M |[[19. aprill]] [[1897]] |[[12. juuni]] [[2013]] |116 aastat, 54 päeva |- |23 |[[Ana María Vela Rubio]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |align=center|N |[[29. oktoober]] [[1901]] |[[15. detsember]] [[2017]] |116 aastat, 47 päeva |- |24 |[[Giuseppina Projetto]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[30. mai]] [[1902]] |[[6. juuli]] [[2018]] |116 aastat, 37 päeva |- |25 |[[Jeralean Talley]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[23. mai]] [[1899]] |[[17. juuni]] [[2015]] |116 aastat, 25 päeva |- |26 |Shigeyo Nakachi {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[1. veebruar]] [[1905]] |[[11. jaanuar]] [[2021]] |115 aastat, 345 päeva |- |27 |[[Maggie Barnes]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. märts]] [[1882]] |[[19. jaanuar]] [[1998]] |115 aastat, 319 päeva |- |28 |[[Dina Manfredini]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[4. aprill]] [[1897]] |[[17. detsember]] [[2012]] |115 aastat, 257 päeva |- |29 |[[Shimoe Akiyama]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[19. mai]] [[1903]] |[[29. jaanuar]] [[2019]] |115 aastat, 255 päeva |- |30 |[[Christian Mortensen]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|M |[[16. august]] [[1882]] |[[25. aprill]] [[1998]] |115 aastat, 252 päeva |- |31 |[[Hester Ford]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |15. august 1905 |17. aprill 2021 |115 aastat, 245 päeva |- |32 |[[Charlotte Hughes (ülipikaealine)|Charlotte Hughes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |align=center|N |[[1. august]] [[1877]] |[[17. märts]] [[1993]] |115 aastat, 228 päeva |- |33 |[[Edna Parker]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[20. aprill]] [[1893]] |[[26. november]] [[2008]] |115 aastat, 220 päeva |- |34 |Mary Ann Rhodes {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[12. august]] [[1882]] |[[3. märts]] [[1998]] |115 aastat, 203 päeva |- |35 |Harumi Nakamura<ref>{{Netiviide |url=http://datacollectionsite.web.fc2.com/tyouju1.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-04-06 |arhiivimisaeg=2018-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180406040358/http://datacollectionsite.web.fc2.com/tyouju1.html |url-olek=ei tööta }}</ref> {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[15. märts]] [[1900]] |[[27. september]] [[2015]] |115 aastat, 196 päeva |- |36 |[[Margaret Skeete]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[27. oktoober]] [[1878]] |[[7. mai]] [[1994]] |115 aastat, 192 päeva |- |37 |[[Bernice Madigan]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[24. juuli]] [[1899]] |[[3. jaanuar]] [[2015]] |115 aastat, 163 päeva |-style="background-color:#99FF99" |38 |[[María Brañas Morera]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |align=center|N |[[4. märts]] [[1907]] |elab |{{Vanus AP|1907|3|04}} |- |39 |[[Gertrude Baines]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. aprill]] [[1894]] |[[11. september]] [[2009]] |115 aastat, 158 päeva |- |40 |[[Emiliano Mercado del Toro]] {{Riigi ikoon|Puerto Rico}} |align=center|M |[[21. august]] [[1891]] |[[24. jaanuar]] [[2007]] |115 aastat, 156 päeva |- |41 |[[Bettie Wilson]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[13. september]] [[1890]] |[[13. veebruar]] [[2006]] |115 aastat, 153 päeva |- |42 |[[Shin Matsushita]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[30. märts]] [[1904]] |[[27. august]] [[2019]] |115 aastat, 150 päeva |- |43 |Iris Westman {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |28. august 1905 |3. jaanuar 2021 |115 aastat, 128 päeva |- |44 |[[Julie Winnefred Bertrand]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[16. september]] [[1891]] |[[18. jaanuar]] [[2007]] |115 aastat, 124 päeva |- |45 |[[Maria de Jesus]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |align=center|N |[[10. september]] [[1893]] |[[2. jaanuar]] [[2009]] |115 aastat, 114 päeva |- |46 |[[Marie Josephine Gaudette]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[25. märts]] [[1902]] |13. juuli [[2017]] |115 aastat, 110 päeva |- |47 |[[Thelma Sutcliffe]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[1. oktoober]] [[1906]] |[[17. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 108 päeva |- |47 |[[Susie Gibson]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[31. oktoober]] [[1890]] |[[16. veebruar]] [[2006]] |115 aastat, 108 päeva |-style="background-color:#99FF99" |49 |Fusa Tatsumi {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |25. aprill 1907 | elab |{{Vanus AP|1907|4|25}} |- |50 |[[Casilda Benegas-Gallego]] {{Riigi ikoon|Argentina}} |align=center|N |8. aprill 1907 |28. juuni 2022 |115 aastat, 81 päeva |- |51 |[[Augusta Holtz]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[3. august]] [[1871]] |[[21. oktoober]] [[1986]] |115 aastat, 79 päeva |- |52 |[[Valentine Ligny]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[22. oktoober]] [[1906]] | [[4. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 74 päeva |- |53 |[[Hendrikje van Andel-Schipper]] {{Riigi ikoon|Holland}} |align=center|N |[[29. juuni]] [[1890]] |[[30. august]] [[2005]] |115 aastat, 62 päeva |- |54 |[[Maude Farris-Luse]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[21. jaanuar]] [[1887]] |[[18. märts]] [[2002]] |115 aastat, 56 päeva |- |55 |Mina Kitagawa {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |3. november 1905 |19. detsember 2020 |115 aastat, 46 päeva |- |56 |[[Marie Brémont]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[25. aprill]] [[1886]] |[[6. juuni]] [[2001]] |115 aastat, 42 päeva |- |57 |Yoshi Otsunari {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[17. detsember]] [[1906]] |[[26. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 40 päeva |- |58 |[[Koto Okubo]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[24. detsember]] [[1897]] |[[12. jaanuar]] [[2013]] |115 aastat, 19 päeva |- |59 |[[Antonia Gerena Rivera]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[19. mai]] [[1900]] |2. juuni 2015 |115 aastat, 14 päeva |- |60 |[[Chiyono Hasegawa]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[20. november]] [[1896]] |[[2. detsember]] [[2011]] |115 aastat, 12 päeva |- |61 |[[Annie Jennings]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |align=center|N |[[12. november]] [[1884]] |[[20. november]] [[1999]] |115 aastat, 8 päeva |- |62 |anonüümne {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |29. aprill 1907 |30. aprill 2022 |115 aastat, 1 päev |} ==Vaata ka== *[[Acciaroli]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ülipikaealised| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Rekordid]] hj76n5m8ildxbaf6usa66m63eyyl56c Hans Heidemann 0 153372 6176200 6112913 2022-08-10T14:19:51Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infobox Poliitik | nimi = Hans Heidemann | pildinimi = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünniaeg = [[9. november]] [[1896]] | sünnikoht = [[Taagepera vald (Helme kihelkond)]], [[Viljandimaa]] | surmaaeg = [[29. august]] [[1925]] | erakond = [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] | amet = | haridus = | õppeasutus = | eriala = | kraad = | märkused = }} '''Hans Heidemann''' (''Ханс Хансович Хейдеманн'') ([[9. november]] [[1896]] [[Taagepera vald (Helme kihelkond)]], [[Viljandimaa]] – [[29. august]] [[1925]] [[Tartu]] lähedal; hukati) oli [[Eesti]] töölisliikumise tegelane ja [[poliitik]], [[II Riigikogu]] liige. Heidemann lõpetas kihelkonnakooli ja seejärel töötas [[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla]] [[vallakirjutaja]] abina. Heidemann teenis [[I maailmasõda|I maailmasõja]] ajal [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväes staabikirjutajana, seejärel Vabadussõja ajal Eesti Vabariigi rahvaväes Peipsi rannakaitsepataljonis samuti kirjutajana; pärast demobiliseerimist töötas raamatupidajana [[Vorbuse]] [[riigimõis]]as. Heidemann oli [[1920. aastad|1920. aastail]] [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei]] (EISTP) Tartumaa komitee esimees ja üks [[Tartumaa Töölisühingute Kesknõukogu]] juhte. Ta juhtis koos [[Paul Keerdo]] ja [[August Hansen]]iga EISTP vasakpoolset, kommunistliku partei mõjustatud revolutsioonilist tiiba, mis kevadel 1922 saavutas parteis ülekaalu (samas lõid parteist vähemusse jäänud liikmed [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei]]. Heidemann valiti aga EISTP Tartumaa Komitee esimeheks. Heidemann osales ametiühinguliikumises ja Eestimaa Ametiühingute II kongressil 1922. aastal valiti Eestimaa Töölisühingute Üldliidu Kesknõukogu liikmeks. Samal ajal oli ta ka [[Tartu Ametiühingute Keskliit|Tartu Ametiühingute Keskliidu]] ja [[Tartumaa Maatööliste Liit|Tartumaa Maatööliste Liidu]]<ref>[https://web.archive.org/web/20140201235554/http://www.haaslava.ee/pages/files/teataja/infoleht70.pdf Riigikukutajad Haaslavalt], Haaslava Valla Teataja, märts, 2000</ref> ja töölisspordiliit Herkulese esimees ning kuulus [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidu]] ja [[Maatööliste Liit|Maatööliste Liidu]] juhatusse. Heidemann juhtis koos [[Rudolf Pälson]]iga [[1923]]. aasta [[1. mai]] massimeeleavalduse korraldamist Tartus. Heidemann pääses [[1923]]. aasta mais [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] nimekirjas [[II Riigikogu]]sse, kus oli kommunistide fraktsiooni liige, 1923. aastast [[Eestimaa Töörahva Partei]] (ETP) KK liige. Riigikogu koosseisust astus tagasi [[10. märts]]il [[1924]], teda asendas [[Oskar Sepre]].<ref>{{Cite web |url=http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_2rk.html |title=II RIIGIKOGU, 31.05.1923-14.06.1926 |access-date=26. jaanuar 2014 |archive-date=2. veebruar 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140202153157/http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_2rk.html |url-status=dead }}</ref> [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] (EKP) ametliku ajalookäsitluse kohaselt oli Heidemann nii EISTP-s kui ka riigikogus EKP keskkomitee juhtnööride täitja ehk salakommunist.<ref name="Ülevaade EKP ajaloost. Tln, 1963">Ülevaade EKP ajaloost. Tln, 1963, lk 68, 95</ref> "Heideman [!] oli üldse tubli ja hoolas töömees, kuid tal tuli samade hädadega rabelda, mille käes omal ajal vaevles [[Viktor Kingissepp|Kingisepp]] [!] ja mille üle ta hädaldas; see on – ei ole kaastöölisi. ... Oma hoolsas töös ja tegevuses toimetas aga Heideman kui õppinud staabi kirjutaja, kes kõigist paberitest ärakirjad valmistab, nurkadele korralikud resolutsioonid märgib ja kõik dokumendid nummerdab. Et nii põrandaaluses töös ei toimetata, sellest ei võinud Heidemann arvatavasti oma lihtsameelsuses aru saada...<ref>"Riigipööre" tinasoldatitega. Kaja, 1. oktoober 1924, nr 263, lk 1</ref>" Heidemann osales [[1. detsembri riigipöördekatse]] ettevalmistamisel, kuid ta vahistati koos [[Villem Trommel]]iga riigipöördekatse eest [[18. september|18. septembril]] [[1924]] Tartus [[konspiratiivkorter]]is [[Jakobi tänav]] 39 majas, mõisteti 10.–27. juunil 1925 toimunud [[78 protsess]]il süüdi "maksva demokraatliku riigikorra kukutamise katses" ja hukati [[Sõjaväeringkonnakohus|Sõjaväeringkonnakohtu]] otsusel [[29. august]]il [[1925]] Tartust 8 km kaugusel [[Inglimägi|Inglimäel]].<ref> [http://vseslova.com.ua/word/%D0%A5%D0%B5%D0%B9%D0%B4%D0%B5%D0%BC%D0%B0%D0%BD%D0%BD_%D0%A5%D0%B0%D0%BD%D1%81_%D0%A5%D0%B0%D0%BD%D1%81%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87-116667 Хейдеманн Ханс Хансович]</ref> Süüdistuskokkuvõttest: {{tsitaat|Jälgimise teel tehti kindlaks, et H. Heidemann oli kommunistliku partei keskkomitee poolt määratud Tartu komitee tegelikuks juhiks ja Heidemann, saades juhtnööre, kirjanduslist ja rahalist toetust Tallinnast, astus lähemasse ühendusse [[Tartu Töölisühisuste Kesknõukogu]] juhatusega, selle noortekomisjoni, Tartu Töölisnoorsoo ühingu, spordiselts "Herkules"i juhatuse liigetega ja [[Tartu Linnavolikogu]] "ühise väerinna" rühmaga, andes neile omalt poolt esiteks nende legaalse organiseerimistöö kohta juhtnööre, kõnekavasid jne., teiseks, organiseerides salajasi löögiosasid, muretsedes neile sõjariistu ja andes neile juhatust kommunistliku partei keskkomitee korraldusel ja algatusel avalikku mässu alata, mis [[Kaitsepolitsei]] Tartu jaoskonna poolt selgitatud kommunistide kavatsuste järele Venemaa kommunistlise riigipöörde aastapäeval pidi tulema, kuid Heidemann´i organisatsiooni paljastamise töttu vähe edasi lükati. Samal ajal organiseeris Heidemann ka kaitseväelaste seas kollektiive ja laotas nende kaudu kaitseväes laiali kommunistlise partei lehti, milles kaitseväelasi üles ässitatakse vägivaldse riigikorra kukutamise teostamisele.|[[Vambola Lillemäe]], "Surma mahalaskmise läbi", [[Aja Pulss]], 1986 nr 21|}} Enne surma avaldas Heidemann soovi vaimulikuga kõnelda, mis talle ka võimaldati.<ref>Kommunistide juht Heidemann jumalaarmu võtnud. Esmaspäev, 31. august 1925, nr 35, lk 1</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Riigipööre" tinasoldatitega. Kaja, 1. oktoober 1924, nr 263, lk 1 *[[Vambola Lillemäe]], "Surma mahalaskmise läbi", [[Aja Pulss]], 1986 nr 21, lk 9–11 ==Välislingid== * {{ISIK|592}} {{JÄRJESTA:Heidemann, Hans}} [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:2. Diviis]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1896]] [[Kategooria:Surnud 1925]] 3nhn0ch6krclplvduw672s74xgnh8m2 Bilateraalne sümmeetria 0 153374 6176209 5813045 2022-08-10T14:47:02Z 213.35.132.186 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Commonbuckeye.JPG|thumb|[[Liblikas|Liblika]] [[tiivad]] (pildil ''[[Junonia coenia]]'') on hea näide looduses esinevast bilateraalsest sümmeetriast]] '''Bilateraalne sümmeetria''' ehk '''bilateraalsümmeetria''' ehk '''kahekülgne sümmeetria''') on üks paljudest [[sümmeetria]]tüüpidest. Näieks, [[bioloogia]]s on see [[sümmeetria (bioloogia)|sümmeetriatüüp]] vaadeldav kui [[organism]]i kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena. Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Bilateraalne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel [[loomad]]el ja mõnedel [[taimed]]el. Bilateraalsed on näiteks [[rõngussid]] ja [[keelikloomad]], kaasa arvatud [[inimene]]. Bilateraalset sümmeetriat esineb ka taimeriigis. Näiteks [[leht|lehed]] nii [[puu]]del kui [[rohttaim]]edel on tavaliselt sümmeetrilised. Mõned taimed, näiteks [[orhidee]]d ja [[liblikõielised]], võivad olla täielikult kahekülgselt sümmeetrilised. Bilateraalne sümmeetria kehtib ainult keha väliskuju, mitte [[siseelund]]ite asetuse kohta. Näiteks inimesel on [[süda]] ja [[põrn]] vasakul pool, aga [[maks]] ja [[sapipõis]] paremal pool. Bilateraalne sümmeetria ei tähenda siiski täielikku sümmeetriat viimase üksikasjani. Näiteks [[sünnimärk|sünnimärgid]] inimese kehal paiknevad ebasümmeetriliselt. Kahekülgse ja radiaalsümmeetria kombineerumise tulemusel tekib [[biradiaalsümmeetria]] ehk kaksikradiaalsümmeetria. See esineb näiteks [[kammloomad]]el ja mõnel [[algsuused|algsuuste]] rühmal. == Vaata ka == *[[radiaalsümmeetria]] *[[biradiaalsümmeetria]] *[[sümmeetria (bioloogia)]] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Ökoloogia]] [[en:Symmetry in biology#Bilateral symmetry]] l2pz1kb8py25zvp0sg6urkloyky00bf Aarne Biin 0 167521 6176152 6172787 2022-08-10T12:23:14Z Velirand 67997 + kategooria wikitext text/x-wiki '''Aarne Biin''' ([[4. august]] [[1942]] – [[26. juuli]] [[2022]]) oli eesti [[prosaist]]. == Teosed == *"Tema Kuninglik Kõrgus", [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]], [[1979]] *"Tundmatu kunstniku maal", UMARA, Tallinn, [[1993]] *"Kõik, mida pole", Eesti Raamat, Tallinn, [[1997]] *"Voorus ja patt", [[Kuldsulg]], Tallinn, 1997 *"Mil. Mees, keda hüüti tummaks", Kuldsulg, Tallinn, [[1999]] *"Kuningvesi", Kuldsulg, Tallinn, [[2001]] *"Sarmikas mõtleja: kaks romaani ühest mehest", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Peegelleitnandid", Kuldsulg, Tallinn, 2001 *"Presidendirulett", Kuldsulg, Tallinn, [[2003]] *"Tundmatu kunstniku maal", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Venemaalt armastuseta", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Linnukaupleja", Kuldsulg, Tallinn, 2003 *"Kõikide saladuste võti", Kuldsulg, Tallinn, [[2004]] *"Kaunis Victoria", Kuldsulg, Tallinn, [[2005]] *"Miljonivaade", Kuldsulg, Tallinn, [[2006]] *"Linna valitsemine", Kuldsulg, Tallinn, [[2007]] *"Mees otsib naist", Kuldsulg, Tallinn, [[2008]] *"Ruts: sõjas ja vangis, armastuses ja abielus", Kuldsulg, Tallinn, [[2009]] *"Kuum suvi Setumaal", Eesti Raamat, Tallinn, [[2012]] *"Sild üle Koiva", Eesti Raamat, Tallinn, [[2013]] *"Meie sõbrad: lugusid koertest ja kassidest, omadest ja võõrastest", Eesti Raamat, Tallinn, [[2015]] *"Lossi peremehed", Eesti Raamat, Tallinn, [[2016]] *"Mõnikord juhtub mõndagi", Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, [[2017]] *"Põrgu taga lagedal", Eesti Raamat, Tallinn, [[2020]] *"Roosa rapsoodia", Eesti Raamat, Tallinn, 2020 *"Murrujoonel", Eesti Raamat, Tallinn, [[2021]] *"Nii pikk tee koduni", Eesti Raamat, Tallinn, [[2022]] {{DEFAULTSORT:Biin, Aarne}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kriminaalkirjanikud]] [[Kategooria:Rakvere linnakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 2xq0b14fo0sv5vhzero56tj0ezc30de DFM 0 169840 6176264 6160971 2022-08-10T17:30:33Z OskarRand1 162064 /* Sagedused */ wikitext text/x-wiki '''DFM''' on venekeelne [[raadiojaam]], mis mängib tantsumuusikat. Raadiojaam kuulub meediakontsernile [[Duo Media Networks]]. ==Sagedused== * [[Tallinn]] 90,2 MHz * [[Narva]] 92,0 MHz ==Vaata ka== *[[Eesti raadiojaamade loend]] == Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.dfm.ee/ Koduleht] * [https://www.eestimeedia.ee/tegevusalad/raadio/dfm/ Info AS Eesti Meedia kodulehel] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] 96axiy90btvw31rus95vv3ln7b6367w Strupenfossen 0 170866 6176379 5640406 2022-08-11T05:14:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki '''Strupenfossen''' on [[juga]] [[Norra]]s [[Vestlandi maakond|Vestlandi maakonnas]] [[Gloppeni vald|Gloppeni vallas]] [[Strupen]]i jõel. Kõrgusega 820 m<ref>{{Netiviide |url=http://www.world-waterfalls.com/waterfall.php?num=755 |pealkiri=World waterfall Database |vaadatud=2009-05-03 |arhiivimisaeg=2009-10-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091010003003/http://www.world-waterfalls.com/waterfall.php?num=755 |url-olek=ei tööta }}</ref> see on kõrguselt kolmas juga Norras ja [[Euroopa]]s. Koosneb seitsmest astangust ja selletõttu võib joa kõrgus olla ebatäpne. Seepärast peetakse mõne allika järgi kõrgemaks kõrguselt järgmine, 818 m kõrge [[Ramnefjellfossen]]i juga. == Viited == {{viited}} {{koord|tüüp=veekogu}} [[Kategooria:Norra joad]] [[Kategooria:Vestlandi maakond]] 2ny5r4rskty5isroonmx1o0tko7in8h 2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 181630 6176147 6147850 2022-08-10T12:11:40Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}, [[Daegu]] |- | '''<''': '''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Berliin 2009]]''' | '''[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Moskva 2013]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] - [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] - [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] |} '''2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' olid XIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]. Need toimusid [[27. august]]ist [[4. september|4. septembrini]] [[Lõuna-Korea]]s [[Taegu]]s. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid (24 meeste ja 23 naiste arvestuses). {{sisukord paremale}} == Korraldaja valimised == [[4. aprill]]il [[2006]] teatas [[IAAF]], et üheksa maad – [[Maroko]], [[Lõuna-Korea]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Hispaania]], [[Venemaa]], [[Austraalia]], [[Rootsi]], [[Horvaatia]] ja [[USA]] – on avaldanud soovi korraldada [[2011]]. aasta [[kergejõustik]]u maailmameistrivõistlused. Sama aasta [[1. detsember|1. detsembril]] kinnitasid oma soovi korraldada MM neli linna: [[Brisbane]], [[Taegu]], [[Moskva]] ja [[Göteborg]]. [[27. märts]]il [[2007]] valiti [[Keenia]]s [[Mombasa]]s IAAF-i kongressil XIII kergejõustiku maailmameistrivõistluste korraldajaks Taegu. == Eestlaste osalemine == [[Eesti Kergejõustikuliit|Eesti Kergejõustikuliidu]] juhatus kinnitas [[15. august]]il 2011 maailmameistrivõistlustel osaleva Eesti koondise, kuhu kuulusid:<ref>http://www.ekjl.ee/lisaleht/2011</ref> *[[Marek Niit]] – [[100 m jooks]] ja [[200 m jooks]] *[[Gerd Kanter]] – [[kettaheide]] *[[Märt Israel]] – kettaheide *[[Mikk Pahapill]] – [[kümnevõistlus]] *[[Andres Raja]] – kümnevõistlus *[[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] – [[odavise]] *[[Anna Iljuštšenko]] – [[kõrgushüpe]] *[[Grit Šadeiko]] – [[seitsmevõistlus]] *[[Maris Mägi]] – [[400 m jooks]] *[[Risto Mätas]] (varus) – odavise == Maailmameistrivõistluste normid == {| class="wikitable" width=50% |- !Ala !! Mehed A !! Mehed B !! Naised A !! Naised B |- |[[100 m jooks]] || align="center"|10,18 || align="center"|10,25 ||align="center"|11,29 || align="center"|11,38 |- |[[200 m jooks]] || align="center"|20,60 || align="center"|20,70 || align="center"|23,00 || align="center"|23,30 |- |[[400 m jooks]] || align="center"|45,25 || align="center"|45,70 || align="center"|51,50 ||align="center"|52,30 |- |[[800 m jooks]] || align="center"|1.45,40 || align="center"|1.46,30 || align="center"|1.59,80 || align="center"|2.01,30 |- |[[1500 m jooks]] || align="center"|3.35,00 || align="center"|3.38,00 || align="center"|4.05,90 || align="center"|4.08,90 |- |[[5000 m jooks]] || align="center"|13.20,00 || align="center"|13.27,00 || align="center"|15.14,00 || align="center"|15.25,00 |- |[[10 000 m jooks]] || align="center"|27.40,00 || align="center"|28.00,00 || align="center"|31.45,00 || align="center"|32.00,00 |- |[[Maraton]] || align="center"|2:17.00 || align="center"|2:17.00 || align="center"|2:43.00 || align="center"|2:43.00 |- |[[100 m tõkkejooks]] || align="center" |– || align="center" |– || align="center"|12,96 || align="center"|13,15 |- |[[110 m tõkkejooks]] || align="center"|13,52 || align="center"|13,60 || align="center" |– || align="center" |– |- |[[400 m tõkkejooks]] || align="center"|49,40 || align="center"|49,80 || align="center"|55,40 || align="center"|56,55 |- |[[3000 m takistusjooks]] || align="center"|8.23,10 || align="center"|8.32,00 || align="center"|9.43,00 || align="center"|9.50,00 |- |[[Kõrgushüpe]] || align="center"|2.31 || align="center"|2.28 || align="center"|1.95 || align="center"|1.92 |- |[[Teivashüpe]] || align="center"|5.72 || align="center"|5.60 || align="center"|4.50 || align="center"|4.40 |- |[[Kaugushüpe]] || align="center"|8.20 || align="center"|8.10 || align="center"|6.75 || align="center"|6.65 |- |[[Kolmikhüpe]] || align="center"|17.20 || align="center"|16.85 || align="center"|14.30 || align="center"|14.10 |- |[[Kuulitõuge]] || align="center"|20.50 || align="center"|20.00 || align="center"|18.30 || align="center"|17.30 |- |[[Kettaheide]] || align="center"|65.00 || align="center"|63.00 || align="center"|62.00 || align="center"|59.50 |- |[[Vasaraheide]] || align="center"|78.00 || align="center"|74.00 || align="center"|71.50 || align="center"|69.00 |- |[[Odavise]] || align="center"|82.00 || align="center"|79.50 || align="center"|61.00 || align="center"|59.00 |- |[[Seitsmevõistlus]] || align="center" |– || align="center" |– || align="center"|6150 || align="center"|5950 |- |[[Kümnevõistlus]] || align="center"|8200|| align="center"|8000 || align="center" |– || align="center" |– |- |[[20 km käimine]] || align="center"|1:22.30 || align="center"|1:24.00 || align="center"|1:33.30 || align="center"|1:38.00 |- |[[50 km käimine]] || align="center"|3:58.00 || align="center"|4:09.00 || align="center" |– || align="center" |– |- |[[4×100 m teatejooks]] || align="center"| 39,20 || align="center" |– || align="center"|44,00|| align="center" |– |- |[[4×400 m teatejooks]] || align="center"|3.04,00 || align="center" |– || align="center"|3.32,00|| align="center" |– |} == Võistluste ajakava== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="center" ! august-september|| width="18px"|27 || 28 || 29 || 30 || 31 || 1 || 2 || 3 || 4 |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|100 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|200 m jooks]] || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|400 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|800 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |-align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|1500 m jooks]] || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || ||bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|5000 m jooks]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|10 000 m jooks]] || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]]|| || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || ||bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 100 m|4x100 m teatejooks]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 400 m|4x400 m teatejooks]] || || || || || || bgcolor="D9FFB2"|1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|50 km käimine]] || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || ||bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] || || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] ||bgcolor="FFDF80"| F ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="center" ! august-september|| width="18px"|27 || 28 || 29 || 30 || 31 || 1 || 2 || 3 || 4 |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|100 m jooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|200 m jooks]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|400 m jooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|800 m jooks]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || ||bgcolor="FFDF80"| F |-align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m 2|1500 m jooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || ||bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m 2|5000 m jooks]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m 2|10 000 m jooks]] ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]|| || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 100 m 2|4x100 m teatejooks]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 400 m 2|4x400 m teatejooks]] || || || || || || ||bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Kõrgushüpe]] || || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || ||bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide2|Vasaraheide]] || || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] || || || bgcolor="FFDF80"| F ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |} {{col-end}} {| class="wikitable centre" bgcolor="#F7F8FF" cellpadding="2" cellspacing="0" border="1" style="font-size:95%;border:1px solid #999999;border-collapse:collapse" |- |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;E&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;K&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Kvalifikatsioon |bgcolor=#D9FFB2|&nbsp;&nbsp;&nbsp;1/2&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Poolfinaal |bgcolor=#FFDF80|&nbsp;&nbsp;&nbsp;F&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Finaal |} == Tulemused == == Mehed == === [[100 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Yohan Blake]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||9,92 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Walter Dix]]||{{PisiLipp|USA}}||10,08 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Kim Collins]]||{{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}}||10,09 |- |4.||[[Christophe Lemaitre]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||10,19 |- |5.||[[Daniel Bailey]]||{{PisiLipp|Antigua ja Barbuda}}||10,26 |- |6.||[[Jimmy Vicaut]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||10,27 |- |7.||[[Nesta Carter]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||10,95 |- |.||[[Usain Bolt]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||DK |- |colspan="8"|. |- |32.||[[Marek Niit]]||{{PisiLipp|Eesti}}||10,53 |} </div> <br> Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: 56 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-100-M-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>MM rekord: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|Maailmameister 2009]]: 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[Berliin]]) <br>Ametlikud tulemused: ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-100-M-h----.RS6.pdf Eeljooksud]– [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-100-M-sf----.RS6.pdf Poolfinaalid]– [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-100-M-f--1--.RS1.pdf Finaal]) <br> <br>Suursoosik Usain Bolt tegi 100 meetri jooksus finaalis valelähte ning ta diskvalifitseeriti. Peale võistluste lõppu polnud Bolt nõus meediaga suhtlema, kuid saatis päev hiljem läbi oma mänedžeri meediale pressiteate. "Esiteks soovin ma õnnitleda oma meeskonnakaaslast Yohan Blake'i ning teisi medaliste," alustas Bolt pressiteadet. "Loomulikult olen ma ääretult pettunud, et ei saanud valestardi tõttu tiitlit kaitsta. Mu enesetunne oli eeljooksudes väga hea ning olin valmis finaalis väga kiirelt jooksma. Töötasin tänavuse MM-i nimel väga kõvasti ja kõik tundus kenasti minevat," seletas Bolt ning lisas, et kõigest hoolimata tuleb tal nüüd edasi liikuda. <br> {{clear}} === [[200 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Usain Bolt]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||19,40 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Walter Dix]]||{{PisiLipp|USA}}||19,70 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Christophe Lemaitre]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||19,80 |- |4.||[[Jaysuma Saidy Ndure]]||{{PisiLipp|Norra}}||19,95 |- |5.||[[Nickel Ashmeade]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||20,29 |- |6.||[[Bruno de Barros]]||{{PisiLipp|Brasiilia}}||20,31 |- |7.||[[Rondel Sorrillo]]||{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||20,34 |- |.||[[Alonso Edward]]||{{PisiLipp|Panama}}||katkestas |- |colspan="8"|. |- |30.||[[Marek Niit]]||{{PisiLipp|Eesti}}||20,90 |} </div> <br> Finaal: [[3. september]] <br>Osavõtjaid: 54 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-200-M-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>MM rekord: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|Maailmameister 2009]]: 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-200-M-h----.SL2.pdf Eeljooksud]– [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-200-M-sf----.RS6.pdf Poolfinaal]– [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-200-M-f--1--.RS1.pdf Finaal]) {{clear}} === [[400 m jooks]] === [[Pilt:Kirani James Daegu 2011.jpg|thumb|130px|400 m maailmameister [[Kirani James]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Kirani James]]||{{PisiLipp|Grenada}}||44,60 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[LaShawn Merritt]]||{{PisiLipp|USA}}||44,63 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Kévin Borlée]]||{{PisiLipp|Belgia}}||44,90 |- |4.||[[Jermaine Gonzales]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||44,99 |- |5.||[[Jonathan Borlée]]||{{PisiLipp|Belgia}}||45,07 |- |6.||[[Rondell Bartholomew]]||{{PisiLipp|Grenada}}||45,45 |- |7.||[[Tabarie Henry]]||[[Pilt:Flag of the United States Virgin Islands.svg|24px]] [[USA Neitsisaared]]||45,55 |- |8.||[[Femi Ogunode]]||{{PisiLipp|Katar}}||45,55 |} </div> <br> Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: 39 ([ Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 43.18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>MM rekord: 43,18 [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameister 2009]]: 44,06 [[LaShawn Merritt]] [[USA]], ([[21. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-400-M-h----.RS6.pdf Eeljooksud]– [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-400-M-sf----.RS6.pdf Poolfinaal]– [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-400-M-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[800 m jooks]] === [[Pilt:800 m final Daegu 2011.jpg|thumb|right|290px|800 m jooksu finaal]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[David Lekuta Rudisha]]||{{PisiLipp|Keenia}}||1.43,91 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Abubaker Kaki]]||{{PisiLipp|Sudaan}}||1.44,41 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Juri Borzakovski]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||1.44,49 |- |4.||[[Marcin Lewandowski]]||{{PisiLipp|Poola}}||1.44,80 |- |5.||[[Nick Symmonds]]||{{PisiLipp|USA}}||1.45,12 |- |6.||[[Adam Kszczot]]||{{PisiLipp|Poola}}||1.45,25 |- |7.||[[Alfred Kirwa Yego]]||{{PisiLipp|Keenia}}||1.45,83 |- |8.||[[Mohammed Aman]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||1.45,93 |} </div> <br> Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: 44 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-800-M-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.41,01 [[David Rudisha]], [[Keenia]] ([[29. august]] [[2010]] [[Rieti]]) <br>MM rekord: 1.43,06 [[Billy Konchellah]], [[Keenia]] ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2009]]: 1.45,29 [[Mbulaeni Mulaudzi]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] ([[23. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-800-M-h----.RS6.pdf Eeljooksud]– [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-800-M-sf----.RS6.pdf Poolfinaal]– [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-800-M-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[1500 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Asbel Kiprop]]||{{PisiLipp|Keenia}}||3.35,69 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Silas Kiplagat]]||{{PisiLipp|Keenia}}||3.35,92 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Matthew Centrowitz]]||{{PisiLipp|USA}}||3.36,08 |- |4.||[[Manuel Olmedo]]||{{PisiLipp|Hispaania}}||3.36,33 |- |5.||[[Abdalaati Iguider]]||{{PisiLipp|Maroko}}||3.36,56 |- |6.||[[Mohamed Moustaoui]]||{{PisiLipp|Maroko}}||3.36,80 |- |7.||[[Mekonnen Gebremedhin]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||3.36,81 |- |8.||[[Eduar Villanueva]]||{{PisiLipp|Venezuela}}||3.37,31 |} </div> <br> Finaal: [[3. september]] <br>Osavõtjaid: 38 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-1500-M-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>MM rekord: 3.27,65 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameister 2009]]: 3.35,93 [[Yusuf Saad Kamel]] [[Bahrein]] ([[18. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-1500-M-h----.SL2.pdf Eeljooksud]– [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-1500-M-sf----.RS6.pdf Poolfinaal]– [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-1500-M-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[5000 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Mohammed Farah]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||13.23,36 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Bernard Lagat]]||{{PisiLipp|USA}}||13.23,64 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Imane Merga]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||13.23,78 |- |4.||[[Dejen Gebremeskel]]||{{PisiLipp|Uganda}}||13.23,92 |- |5.||[[Isaiah Kiplangat Koech]]||{{PisiLipp|Keenia}}||13.24,95 |- |6.||[[Abera Kuma]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||13.25,50 |- |7.||[[Thomas Longosiwa]]||{{PisiLipp|Keenia}}||13.26,73 |- |8.||[[Eliud Kipchoge]]||{{PisiLipp|Keenia}}||13.27,27 |} </div> <br> Finaal: [[4. september]] <br>Osavõtjaid: 41 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-5000-M-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12.37,35 [[Kenenisa Bekele]] [[Etioopia]] ([[31. mai]] [[2004]] [[Hengelo]]) <br>MM rekord: 12.52,79 [[Eliud Kipchoge]], [[Keenia]] ([[31. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 2009]]: 13.17,97 [[Kenenisa Bekele]] [[Etioopia]] ([[23. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-5000-M-h----.RS6.pdf Eeljooksud]– [ Finaal] {{clear}} === [[10 000 m jooks]] === [[Pilt:Ibrahim Jeilan Daegu 2011.jpg|thumb|[[Ibrahim Jeilan]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Ibrahim Jeilan]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||27.13,81 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Mohammed Farah]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||27.14,07 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Imane Merga]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||27.19,14 |- |4.||[[Zersenay Tadese]]||{{PisiLipp|Eritrea}}||27.22,57 |- |5.||[[Martin Irungu Mathathi]]||{{PisiLipp|Keenia}}||27.23,87 |- |6.||[[Peter Cheruiyot Kirui]]||{{PisiLipp|Keenia}}||27.25,63 |- |7.||[[Galen Rupp]]||{{PisiLipp|USA}}||27.26,84 |- |8.||[[Sileshi Sihine]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||27.34,11 |} </div> <br> Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: 20 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-10K-M-f----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 26.17,53 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[26. juuli]] [[2005]] [[Brüssel]]) <br>MM rekord: 26.46,31 [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|Maailmameister 2009]]: 26,46.31 [[Kenenisa Bekele]] [[Etioopia]] ([[17. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-10K-M-f--1--.RS1.pdf Finaal]) {{clear}} === [[Maraton]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Abel Kirui]]||{{PisiLipp|Keenia}}||2:07.38 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Vincent Kipruto]]||{{PisiLipp|Keenia}}||2:10.06 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Feyisa Lilesa]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||2:10.32 |- |4.||[[Abderrahime Bouramdane]]||{{PisiLipp|Maroko}}||2:10.55 |- |5.||[[David Barmasai Tumo]]||{{PisiLipp|Keenia}}||2:11.39 |- |6.||[[Eliud Kiptanui]]||{{PisiLipp|Keenia}}||2:11.50 |- |7.||[[Hiroyuki Horibata]]||{{PisiLipp|Jaapan}}||2:11.52 |- |8.||[[Ruggero Pertile]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||2:11.57 |} </div> <br> Finaal: [[4. september]] <br>Osavõtjaid: 66 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-MAR-M-f----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:03.59 [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[28. september]] [[2008]] [[Berliin]]) <br>MM rekord: 2:06.54 [[Abel Kirui]], [[Keenia]] ([[22. august]] [[2011]] [[Berliin]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2009]]: 2:06.54 [[Abel Kirui]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-MAR-M-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[4×100 m teatejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||{{PisiLipp|Jamaica}}||[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Yohan Blake]], [[Usain Bolt]]||37,04 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]] |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||[[Teddy Tinmar]], [[Christophe Lemaitre]], [[Yannick Lesourd]], [[Jimmy Vicaut]]||38,20 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||{{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}}||[[Jason Rogers]], [[Kim Collins]], [[Antoine Adams]], [[Brijesh Lawrence]]||38,49 |- |4.||{{PisiLipp|Poola}}||[[Pawel Stempel]], [[Dariusz Kuc]], [[Robert Kubaczyk]], [[Kamil Krynski]]||38,50 |- |5.||{{PisiLipp|Itaalia}}||[[Michael Tumi]], [[Simone Collio]], [[Emanuele Di Gregorio]], [[Fabio Cerutti]]||38,86 |- |6.||{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||[[Keston Bledman]], [[Marc Burns]], [[Aaron Armstrong]], [[Richard Thompson]]||39,01 |- |.||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||[[Christian Malcolm]], [[Craig Pickering]], [[Marlon Devonish]], [[Harry Aikines-Aryeetey]]||katkestas |- |.||{{PisiLipp|USA}}||[[Trell Kimmons]], [[Justin Gatlin]], [[Darvis Patton]], [[Walter Dix]]||katkestas |} </div> <br> Finaal: [[4. september]] <br>Osavõtjaid: 23 võistkonda ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-4X1-M-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 37,10 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>[[Nesta Carter]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]] <br>MM rekord: 37,31 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 100 m|Maailmameister 2009]]: 37,31 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[Berliin]]) <br> [[Steve Mullings]], [[Michael Frater]], [[Usain Bolt]], [[Asafa Powell]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-4X1-M-h----.RS6.pdf Eeljooksud]– [http://daegu2011.iaaf.org/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_4X1_hash_f Finaal] {{clear}} === [[4×400 m teatejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||{{PisiLipp|USA}}||[[Greg Nixon]], [[Bershawn Jackson]], [[Angelo Taylor]], [[LaShawn Merritt]]||2.59,31 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]||[[Shane Victor]], [[Ofentse Mogawane]], [[Willem de Beer]], [[Louis Jacob van Zyl]]||2.59,87 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||{{PisiLipp|Jamaica}}||[[Allodin Fothergill]], [[Jermaine Gonzales]],[[Riker Hylton]], [[Leford Green]]||3.00,10 |- |4.||{{PisiLipp|Venemaa}}||[[Maksim Dõldin]], [[Konstantin Sveškar]], [[Pavel Trenihhin]], [[Deniss Aleksejev]]||3.00,22 |- |5.||{{PisiLipp|Belgia}}||[[Jonathan Borlée]], [[Antoine Gillet]], [[Nils Duerinck]], [[Kévin Borlée]]||3.00,41 |- |6.||{{PisiLipp|Keenia}}||[[Vincent Kiplangat Kosgei]], [[Vincent Mumo Kiilu]], [[Anderson Mureta Mutegi]], [[Mark Kiprotich Mutai]]||3.01,15 |- |7.||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||[[Richard Strachan]], [[Nigel Levine]], [[Christopher Clarke]], [[Martyn Rooney]]||3.01,16 |- |8.||{{PisiLipp|Saksamaa}}||[[Jonas Plass]], [[Kamghe Gaba]], [[Miguel Rigau]], [[Thomas Schneider]]||3.01,37 |} </div> <br> Finaal: [[2. september]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-4X4-M-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.54,29 USA ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Butch Reynolds]], [[Michael Johnson]] <br>MM rekord: 2.54,29 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 400 m|Maailmameister 2009]]: 2.57,86 [[USA]] ([[23. august]] [[Berliin]]) <br>[[Angelo Taylor]], [[Jeremy Wariner]], [[Kerron Clement]], [[LaShawn Merritt]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-4X4-M-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-4X4-M-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[110 m tõkkejooks]] === [[Pilt:Jason Richardson Daegu 2011.jpg|thumb|250px|Maailmameister [[Jason Richardson]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Jason Richardson]]||{{PisiLipp|USA}}||13.16 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Liu Xiang]]||{{PisiLipp|Hiina}}||13.27 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Andy Turner]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||13.44 |- |4.||[[David Oliver]]||{{PisiLipp|USA}}||13.44 |- |5.||[[Aries Merritt]]||{{PisiLipp|USA}}||13.67 |- |6.||[[William Sharman]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||13.67 |- |7.||[[Dwight Thomas]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||DNF |- |.||[[Dayron Robles]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||DSQ |} </div> <br> Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: 36 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-110H-M-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,87 [[Dayron Robles]], [[Kuuba]] ([[12. juuni]] [[2008]] [[Ostrava]]) <br>MM rekord: 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|Maailmameister 2009]]: 13,14 [[Ryan Brathwaite]], [[Barbados]] ([[20. august]] [[Berliin]]) <br>Ametlikud tulemused:[http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_110H_hash_h Eeljooksud]– [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_110H_hash_sf Poolfinaal]– [http://berlin.iaaf.org/results/bydiscipline/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_110H_hash_f Finaal] <br> <br>Esialgne võitja kuubalane Dayron Robles umbes pool tundi pärast finaaljooksu finišit diskvalifitseeriti ning kuldmedali sai ameeriklane Jason Richardsonile. <br>Pekingi olümpiavõitja Roblesi mahavõtmise tingis hiinlase Liu Xiangi segamine kahe viimase tõkke ületamisel, kes selle tulemusena jooksurütmi kaotas ja kullakonkurentsis ei suutnud lõpuni püsida. Roblesi võiduaeg 13,14 tühistati ning maailmameistriks tõusis Richardson, kes jooksis aja 13,16. Xiangile läks hõbemedal ning pronksi sai britt Andrew Turner. Roblesi võit tühistati pärast Hiina delegatsiooni protesti. Kuuba delegatsioon esitas seejärel vastuapellatsiooni, mis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu poolt tagasi lükati. {{clear}} === [[400 m tõkkejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[David Greene]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||48,26 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Javier Culson]]||{{PisiLipp|Puerto Rico}}||48,44 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Louis Jacob van Zyl]]||{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]||48,80 |- |4.||[[Felix Sánchez]]||{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}||48,87 |- |5.||[[Cornel Fredericks]]||{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]||49,12 |- |6.||[[Bershawn Jackson]]||{{PisiLipp|USA}}||49,24 |- |7.||[[Angelo Taylor]]||{{PisiLipp|USA}}||49,31 |- |8.||[[Aleksandr Derevyagin]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||49,32 |} </div> <br> Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: 34 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-400H-M-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 46,78 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>MM rekord:47,18 [[Kevin Young]], [[USA]] ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|Maailmameister 2009]]: 47,91 [[Kerron Clement]], [[USA]] ([[18. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-400H-M-h----.SL2.pdf Eeljooksud] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-400H-M-sf----.RS6.pdf Poolfinaal] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-400H-M-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[3000 m takistusjooks]] === [[Pilt:Ezekiel Kemboi Daegu 2011.jpg|thumb|220px|Keenialane [[Ezekiel Kemboi]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Ezekiel Kemboi]]||{{PisiLipp|Keenia}}||8.14,85 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Brimin Kiprop Kipruto]]||{{PisiLipp|Keenia}}||8.16,05 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||8.16,09 |- |4.||[[Bouabdellah Tahri]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||8.17,56 |- |5.||[[Roba Gari]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||8.18,37 |- |6.||[[Jacob Araptany]]||{{PisiLipp|Uganda}}||8.18,67 |- |7.||[[Richard Kipkemboi Mateelong]]||{{PisiLipp|Keenia}}||8.19,31 |- |8.||[[Ion Lutšianov]]||{{PisiLipp|Moldova}}||8.19,69 |} </div> <br> Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: 35 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-3KSC-M-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.53,63 [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>MM rekord: 8:00.43 [[Ezekiel Kemboi]], [[Keenia]] ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|Maailmameister 2009]]: 8.00,43 [[Ezekiel Kemboi]], [[Keenia]] ([[18. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-3KSC-M-h----.RS6.pdf Eeljooksud] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-3KSC-M-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[20 km käimine]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Valeri Bortšin]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||1:19.56 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Vladimir Kanaikin]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||1:20.37 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Luis Fernando Lopez]]||{{PisiLipp|Colombia}}||1:20.38 |- |4.||[[Zhen Wang]]||{{PisiLipp|Hiina}}||1:20.54 |- |5.||[[Stanislav Jemeljanov]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||1:21.11 |- |6.||[[Hyunsub Kim]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||1:21.17 |- |7.||[[Ruslan Dmitrenko]]||{{PisiLipp|Ukraina}}||1:21.31 |- |8.||[[Yusuke Suzuki]]||{{PisiLipp|Jaapan}}||1:21.39 |} </div> <br> Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: 46 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-20KR-M-f----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:17.16 [[Vladimir Kanaikin]], [[Venemaa]] ([[29. september]] [[2007]] [[Saransk]]) <br>MM rekord: 1:17.21 [[Jefferson Perez]], [[Ecuador]] ([[23. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2009]]: 1:18.41 [[Valeri Bortšin]], [[Venemaa]] ([[15. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-20KR-M-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[50 km käimine]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Sergei Bakulin]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||3:41.24 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Deniss Nižegorodov]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||3:42.45 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Jared Tallent]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||3:43.36 |- |4.||[[Tianfeng Si]]||{{PisiLipp|Hiina}}||3:44.40 |- |5.||[[Luke Adams]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||3:45.31 |- |6.||[[Koichiro Morioka]]||{{PisiLipp|Jaapan}}||3:46.21 |- |7.||[[Chil-sung Park]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||3:47.13 |- |8.||[[Faguang Xu]]||{{PisiLipp|Hiina}}||3:47.19 |} </div> <br> Finaal: [[3. september]] <br>Osavõtjaid: 45 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-50KR-M-f----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3:34.14 [[Deniss Nižegorodov]], [[Venemaa]] ([[11. mai]] [[2008]] [[Tšeboksarõ]]) <br>MM rekord: 3:36:03 [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[27. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2009]]: 3:38.35 [[Sergei Kirdjapkin]], [[Venemaa]] ([[21. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-50KR-M-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Kõrgushüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Jesse Williams]]||{{PisiLipp|USA}}||2.35 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Aleksei Dmitrik]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Trevor Barry]]||{{PisiLipp|Bahama}}||2.32 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Jaroslav Bába]]||{{PisiLipp|Tšehhi}}||2.32 |- |5.||[[Dimítrios Chondrokoúkis]]||{{PisiLipp|Kreeka}}||2.32 |- |5.||[[Ivan Uhhov]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||2.32 |- |7.||[[Mutaz Essa Barshim]]||{{PisiLipp|Katar}}||2.32 |- |8.||[[Aleksandr Tšustov]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||2.32 |} </div> <br> Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: 33 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-HJ-M-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>MM rekord: 2.40 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2009]]: 2.32 [[Jaroslav Rõbakov]], [[Venemaa]] ([[21. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-HJ-M-q----.SL2.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-HJ-M-f--A--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Teivashüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Paweł Wojciechowski]]||{{PisiLipp|Poola}}||5.90 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Lázaro Borges]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||5.90 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Renaud Lavillenie]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||5.85 |- |4.||[[Łukasz Michalski]]||{{PisiLipp|Poola}}||5.85 |- |5.||[[Malte Mohr]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||5.85 |- |6.||[[Konstantinos Filippidis]]||{{PisiLipp|Kreeka}}||5.75 |- |7.||[[Mateusz Didenkow]]||{{PisiLipp|Poola}}||5.75 |- |7.||[[Fábio Gomes da Silva]]||{{PisiLipp|Brasiilia}}||5.65 |} </div> <br> Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: 28 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-PV-M-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 6.14 [[Sergei Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>MM rekord: 6.05 [[Dmitri Markov]], [[Austraalia]] ([[9. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2009]]: 5.90 [[Steven Hooker]], [[Austraalia]] ([[22. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-PV-M-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-PV-M-f--A--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Kaugushüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Dwight Phillips]]||{{PisiLipp|USA}}||8.45 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Mitchell Watt]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||8.33 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Ngonidzashe Makusha]]||{{PisiLipp|Zimbabwe}}||8.29 |- |4.||[[Yahya Berrabah]]||{{PisiLipp|Maroko}}||8.23 |- |5.||[[Luvo Manyonga]]||{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]||8.21 |- |6.||[[Aleksandr Menkov]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||8.19 |- |7.||[[Christian Reif]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||8.17 |- |8.||[[Sebastian Bayer]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||8.17 |} </div> <br> Finaal: [[22. august]] <br>Osavõtjaid: 36 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-LJ-M-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>MM rekord: 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2009]]: 8.54 [[Dwight Phillips]], [[USA]] ([[22. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-LJ-M-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-LJ-M-f--A--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Kolmikhüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Christian Taylor]]||{{PisiLipp|USA}}||17.96 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Phillips Idowu]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||17.77 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Will Claye]]||{{PisiLipp|USA}}||17.50 |- |4.||[[Alexis Copello]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||17.47 |- |5.||[[Nelson Évora]]||{{PisiLipp|Portugal}}||17.35 |- |6.||[[Christian Olsson]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||17.23 |- |7.||[[Leevan Sands]]||{{PisiLipp|Bahama}}||17.21 |- |8.||[[Benjamin Compaoré]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||17.17 |} </div> <br> Finaal: [[4. september]] <br>Osavõtjaid: 31 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-TJ-M-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>MM rekord: 18.29 [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2009]]: 17.73 [[Phillips Idowu]], [[Suurbritannia]] ([[18. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-TJ-M-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-TJ-M-f--A--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Kuulitõuge]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[David Storl]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||21.78 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Dylan Armstrong]]||{{PisiLipp|Kanada}}||21.64 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Christian Cantwell]]||{{PisiLipp|USA}}||21.35 |- |4.||[[Reese Hoffa]]||{{PisiLipp|USA}}||20.99 |- |5.||[[Marco Fortes]]||{{PisiLipp|Portugal}}||20.83 |- |6.||[[Ryan Whiting]]||{{PisiLipp|USA}}||20.75 |- |7.||[[Adam Nelson]]||{{PisiLipp|USA}}||20.29 |- | ||<s>[[Andrei Mihnevitš]]</s>||<s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s>||<s>21.40</s> |} </div> <br> Finaal: [[2. september]] <br>Osavõtjaid: 27 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-SP-M-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 23.12 [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>MM rekord: 22.04 [[Reese Hoffa]], [[USA]] ([[25. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2009]]: 22.03 [[Christian Cantwell]], [[USA]] ([[15. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-SP-M-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-SP-M-f--A--.RS1.pdf Finaal] <br> <br>Algselt pronksmedali saanud [[Andrei Mihnevitš]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} === [[Kettaheide]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Robert Harting]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||68.97 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Gerd Kanter]]||{{PisiLipp|Eesti}}||66.95 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Ehsan Hadadi]]||{{PisiLipp|Iraan}}||66.08 |- |4.||[[Märt Israel]]||{{PisiLipp|Eesti}}||65.20 |- |5.||[[Benn Harradine]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||64.77 |- |6.||[[Virgilijus Alekna]]||{{PisiLipp|Leedu}}||64.09 |- |7.||[[Vikas Gowda]]||{{PisiLipp|India}}||64.05 |- |8.||[[Jorge Y. Fernández]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||63.54 |} </div> <br> Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: 33 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-DT-M-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 74.08 [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV|SDV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>MM rekord: 70.17 [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2009]]: 69.43 [[Robert Harting]], [[Saksamaa]] ([[19. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-DT-M-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-DT-M-f--A--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Vasaraheide]] === [[Pilt:Koji Murofushi Daegu 2011.jpg|thumb|260px|[[Koji Murofushi]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Koji Murofushi]]||{{PisiLipp|Jaapan}}||81.24 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Krisztián Pars]]||{{PisiLipp|Ungari}}||81.18 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Primož Kozmus]]||{{PisiLipp|Sloveenia}}||79.39 |- |4.||[[Markus Esser]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||79.12 |- |5.||[[Pavel Krõvitski]]||{{PisiLipp|Valgevene}}||78.53 |- |6.||[[Kirill Ikonnikov]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||78.37 |- |7.||[[Szymon Ziółkowski]]||{{PisiLipp|Poola}}||77.64 |- |8.||[[Nicola Vizzoni]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||77.04 |} </div> <br> Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: 35 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-HT-M-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>MM rekord: 83.89 [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] ([[8. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2009]]: 80.84 [[Primož Kozmus]], [[Sloveenia]] ([[17. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-HT-M-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-HT-M-f--A--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Odavise]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Matthias de Zordo]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||86.27 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Andreas Thorkildsen]]||{{PisiLipp|Norra}}||84.78 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Guillermo Martínez]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||84.30 |- |4.||[[Vítezslav Veselý]]||{{PisiLipp|Tšehhi}}||84.11 |- |5.||[[Fatih Avan]]||{{PisiLipp|Türgi}}||83.34 |- |6.||[[Roman Avramenko]]||{{PisiLipp|Ukraina}}||82.51 |- |7.||[[Jarrod Bannister]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||82.25 |- |8.||[[Mark Frank]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||81.81 |- |colspan="8"|. |- |23.||[[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]||{{PisiLipp|Eesti}}||76.42 |} </div> <br> Finaal: [[3. september]] <br>Osavõtjaid: 37 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-JT-M-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>MM rekord: 92.80 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[12. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2009]]: 89.59 [[Andreas Thorkildsen]], [[Norra]] ([[23. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-JT-M-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-JT-M-f--A--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Kümnevõistlus]] === [[Pilt:Trey Hardee Daegu 2011.jpg|thumb|280px|[[Kümnevõistlus]]e maailmameister [[Trey Hardee]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Trey Hardee]]||{{PisiLipp|USA}}||8607 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Ashton Eaton]]||{{PisiLipp|USA}}||8505 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Leonel Suárez]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||8501 |- |4.||[[Aleksei Drozdov]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||8313 |- |5.||[[Eelco Sintnicolaas]]||{{PisiLipp|Holland}}||8298 |- |6.||[[Mihail Dudaš]]||{{PisiLipp|Serbia}}||8256 |- |7.||[[Pascal Behrenbruch]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||8211 |- |8.||[[Jan Felix Knobel]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||8200 |- |colspan="8"|. |- |9.||[[Mikk Pahapill]]||{{PisiLipp|Eesti}}||8164 |- |15.||[[Andres Raja]]||{{PisiLipp|Eesti}}||7982 |} </div> <br> Finaal: [[27. august|27.]]–[[28. august]] <br>Osavõtjaid: 30 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-100-M-u---DEC-M.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 9026 [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ( [[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>MM rekord: 8902 [[Tomáš Dvořák]], Tšehhi ([[7. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2009]]: 8790 [[Trey Hardee]], [[USA]] ([[19. august|19.]]–[[20. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=DEC/roundCode=10/summary.html#detM_1500_DEC_u Finaal] {{clear}} == Naised == === [[100 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Carmelita Jeter]]||{{PisiLipp|USA}}||10,90 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Veronica Campbell-Brown]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||10,97 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Kelly-Ann Baptiste]]||{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||10,98 |- |4.||[[Shelly-Ann Fraser - Pryce]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||10,99 |- |5.||[[Blessing Okagbare]]||{{PisiLipp|Nigeeria}}||11.12 |- |6.||[[Kerron Stewart]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||11.15 |- |7.||[[Ivet Lalova]]||{{PisiLipp|Bulgaaria}}||11,27 |- |8.||[[Marshevet Myers]]||{{PisiLipp|USA}}||11,33 |} </div> <br> Finaal: [[17. august]] <br>Osavõtjaid: 56 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-100-W-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 10,49 [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>MM rekord: 10,70 [[Marion Jones]], [[USA]] ([[22. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|Maailmameister 2009]]: 10,73 [[Shelly-Ann Fraser]], [[Jamaica]] ([[17. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-100-W-h----.RS6.pdf Eeljooksud] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-100-W-sf----.RS6.pdf Poolfinaal] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-100-W-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[200 m jooks]] === [[Pilt:Campbell Jeter 200 m final Daegu 2011.jpg|thumb|280px|[[Veronica Campbell-Brown]] ja [[Carmelita Jeter]] 200 m jooksu finaalis.]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Veronica Campbell-Brown]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||22,22 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Carmelita Jeter]]||{{PisiLipp|USA}}||22,37 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Allyson Felix]]||{{PisiLipp|USA}}||22,42 |- |4.||[[Shalonda Solomon]]||{{PisiLipp|USA}}||22,61 |- |5.||[[Kerron Stewart]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||22,70 |- |6.||[[Debbie Ferguson-McKenzie]]||{{PisiLipp|Bahama}}||22,96 |- |7.||[[Hristina Stuy]]||{{PisiLipp|Ukraina}}||23,02 |- |8.||[[Sherone Simpson]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||23,17 |} </div> <br> Finaal: [[2. september]] <br>Osavõtjaid: 40 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-200-W-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 21,34 [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord: 21,74 [[Silke Gladisch-Möller]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|Maailmameister 2009]]: 22,02 [[Allyson Felix]], [[USA]] ([[21. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-200-W-h----.RS6.pdf Eeljooksud] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-200-W-sf----.RS6.pdf Poolfinaal] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-200-W-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[400 m jooks]] === [[Pilt:2011-06-09 Amantle Montsho.jpg|thumb|280px|[[Amantle Montsho]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Amantle Montsho]]||{{PisiLipp|Botswana}}||49,56 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Allyson Felix]]||{{PisiLipp|USA}}||49,59 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Anastassja Kapatšinskaja]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||50,24 |- |4.||[[Francena McCorory]]||{{PisiLipp|USA}}||50,45 |- |5.||[[Antonina Krivošapka]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||50,66 |- |6.||[[Shericka Williams]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||50,79 |- |7.||[[Sanya Richards-Ross]]||{{PisiLipp|USA}}||51,32 |- |8.||[[Novlene Williams-Mills]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||52,89 |} </div> <br> Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: 37 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-400-W-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>MM rekord: 47,99 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|Maailmameister 2009]]: 49,00 [[Sanya Richards]], [[USA]] ([[18. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-400-W-h----.SL2.pdf Eeljooksud] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-400-W-sf----.RS6.pdf Poolfinaal] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-400-W-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[800 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus !Märkus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Caster Semenya]]||{{PisiLipp|LAV}}||1.56,35|| |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Janeth Jepkosgei Busienei]]||{{PisiLipp|Keenia}} ||1.57,42|| |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Alysia Johnson Montano]]||{{PisiLipp|USA}}||1.57,48|| |- |4.||[[Maggie Vessey]]||{{PisiLipp|USA}}||1.58,50|| |- |5.||[[Kenia Sinclair]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||1.58,66|| |- bgcolor=pink | - ||align=left| [[Marija Savinova]] ||align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || <s>1:55.87 </s>|| diskvalifitseeriti |- bgcolor=pink | - ||align=left| [[Jekaterina Kostetskaja]] ||align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || <s>1:57.82 </s>|| diskvalifitseeriti |- bgcolor=pink | -||align=left| [[Julija Russanova]] ||align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || <s>1:59.74 </s>|| diskvalifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[4. september]] <br>Osavõtjaid: 36 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-800-W-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>MM rekord: 1.54,68 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|Maailmameister 2009]]: 1.55,45 [[Caster Semenya]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] ([[19. august]] [[Berliin]]) <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-800-W-h----.SL2.pdf Eeljooksud] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-800-W-h----.RS6.pdf Poolfinaal] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-800-W-f--1--.RS1.pdf Finaal] <br> <br>Kõik finaalis osalenud Venemaa sportlased diskvalifitseeriti positiivse [[Doping|dopinguproovi]] tõttu. 2013. aasta jaanuaris tuvastati Julija Russanova kehas dopinguained, mille tagajärjel ta diskvalifitseeriti kaheks aastaks (kuni 27. jaanuarini 2015). Tühistati ka kõik tulemused, mis olid saavutatud alates 3. märtsist 2011. aastal. IAAF teatas 28. juulil 2014. aastal, et 5. koha saanud Kostetskaja karistati dopingu kasutamise eest pärast seda, kui tema bioloogiline pass oli näidanud kõrvalekaldeid. Tema tulemus diskvalifitseeriti. 10. veebruaril 2017. aastal diskvalifitseeris Spordi Arbitraažikohus oma otsusega Savinova tulemused tagasiulatuvalt juulist 2010. aastal. Kui medalid ümber jaotati, liikusid kõik ettepoole. {{clear}} === [[1500 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Jennifer Barringer Simpson]]||{{PisiLipp|USA}}||4.05,40 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Hannah England]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||4.05,68 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Natalia Rodríguez]]||{{PisiLipp|Hispaania}}||4.05,87 |- |4.||[[Btissam Lakhouad]]||{{PisiLipp|Maroko}}||4.06,18 |- |5.||[[Kalkidan Gezahegne]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||4.06,42 |- |6.||[[Ingvill Måkestad Bovim]]||{{PisiLipp|Norra}}||4.06,85 |- |7.||[[Mimi Belete]]||{{PisiLipp|Bahrein}}||4.07,60 |- |8.||[[Tugba Karakaya]]||{{PisiLipp|Türgi}}||4.08,14 |} </div> <br> Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: 35 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-1500-W-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.50,46 [[Yunxia Qu]], [[Hiina]] ([[11. september]] [[1993]] [[Peking]]) <br>MM rekord: 3.58,52 [[Tatjana Tomašova]], [[Venemaa]] ([[31. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m 2|Maailmameister 2009]]: 4.03,74 [[Maryam Yusuf Jamal]], [[Bahrein]] ([[23. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-1500-W-h----.RS6.pdf Eeljooksud] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-1500-W-sf----.RS6.pdf Poolfinaal] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-1500-W-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[5000 m jooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Vivian Cheruiyot]]||{{PisiLipp|Keenia}}||14.55,36 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Sylvia Jebiwott Kibet]]||{{PisiLipp|Keenia}}||14.56,21 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Meseret Defar]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||14.56,94 |- |4.||[[Sentayehu Ejigu]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||14.59,99 |- |5.||[[Mercy Cherono]]||{{PisiLipp|Keenia}}||15.00,23 |- |6.||[[Linet Chepkwemoi Masai]]||{{PisiLipp|Keenia}}||15.01,01 |- |7.||[[Lauren Fleshman]]||{{PisiLipp|USA}}||15.09,25 |- |8.||[[Genzebe Dibaba]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||15.09,35 |} </div> <br> Finaal: [[2. september]] <br>Osavõtjaid: 23 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-5000-W-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.11,15 [[Tirunesh Dibaba]], [[Etioopia]] ([[6. juuni]] [[2008]] [[Oslo]]) <br>MM rekord: 14.38,59 [[Tirunesh Dibaba]], [[Etioopia]] ([[13. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m 2|Maailmameister 2009]]: 14.57,97 [[Vivian Cheruiyot]], [[Keenia]] ([[22. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-5000-W-h----.RS6.pdf Eeljooksud] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-5000-W-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[10 000 m jooks]] === [[File:Vivian Cheruiyot Daegu 2011.jpg|thumb|280px|[[Vivian Cheruiyot]] 5000 ja 10 000 m jooksu maailmameister]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Vivian Cheruiyot]]||{{PisiLipp|Keenia}}||30.48,98 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Sally Kipyego]]||{{PisiLipp|Keenia}}||30.50,04 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Linet Masai]]||{{PisiLipp|Keenia}}||30.53,59 |- |4.||[[Priscah Jepleting Cherono]]||{{PisiLipp|Keenia}}||30.56,43 |- |5.||[[Meselech Melkamu]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||30.56,55 |- |6.||[[Shitaye Eshete]]||{{PisiLipp|Bahrein}}||31.21,57 |- |7.||[[Shalane Flanagan]]||{{PisiLipp|USA}}||31.25,57 |- |8.||[[Ana Dulce Félix]]||{{PisiLipp|Portugal}}||31.37,03 |} </div> <br> Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: 19 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-10K-W-f----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 29.31,78 [[Wang Junxia]], [[Hiina]] ([[8. september]] [[1993]] [[Peking]]) <br>MM rekord: 30.04,18 [[Berhane Adere]], [[Etioopia]] ([[23. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m 2|Maailmameister 2009]]: 30.51,24 [[Linet Chepkwemoi Masai]] [[Keenia]] ([[5. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-10K-W-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Maraton]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Edna Ngeringwony Kiplagat|Edna Kiplagat]]||{{PisiLipp|Keenia}}||2:28.43 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Priscah Jeptoo]]||{{PisiLipp|Keenia}}||2:29.00 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Sharon Jemutai Cherop|Sharon Cherop]]||{{PisiLipp|Keenia}}||2:29.14 |- |4.||[[Bezunesh Bekele]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||2:29.21 |- |5.||[[Yukiko Akaba]]||{{PisiLipp|Jaapan}}||2:29.35 |- |6.||[[Xiaolin Zhu]]||{{PisiLipp|Hiina}}||2:29.58 |- |7.||[[Isabellah Andersson]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||2:30.13 |- |8.||[[Jiali Wang]]||{{PisiLipp|Hiina}}||2:30.25 |} </div> <br> Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: 55 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-MAR-W-f----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.15,25 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[13. aprill]] [[2003]] [[London]]) <br>MM rekord: 2.20,57 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[14. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2009]]: 2:25.15 [[Bai Xue]], [[Hiina]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-MAR-W-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[4×100 m teatejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||{{PisiLipp|USA}}||[[Bianca Knight]], [[Allyson Felix]], [[Marshevet Myers]], [[Carmelita Jeter]]||41,56 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||{{PisiLipp|Jamaica}}||[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], [[Kerron Stewart]], [[Sherone Simpson]], [[Veronica Campbell-Brown]]||41,70 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||{{PisiLipp|Ukraina}}||[[Olesja Povh]], [[Natalja Pohrebnjak]], [[Maria Rjemjen]], [[Hristina Stui]]||42,51 |- |4.||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||[[Myriam Soumaré]], [[Céline Distel]], [[Lina Jacques-Sébastien]], [[Véronique Mang]]||42,70 |- |5.||{{PisiLipp|Venemaa}}||[[Julia Guštšina]], [[Natalija Russakova]], [[Elizabeta Savlinis]], [[Aleksandra Fedorjova]]||42,93 |- |6.||{{PisiLipp|Nigeeria}}||[[Gloria Asumnu]], [[Oludamola Osayomi]], [[Agnes Osazuwa]], [[Blessing Okagbare]]||42,93 |- |7.||{{PisiLipp|Brasiilia}}||[[Ana Claudia Silva]], [[Vanda Gomes]], [[Franciela Krasucki]], [[Rosângela Santos]]||43,10 |- | ||<s>{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}</s>||<s>[[Kai Selvon]], [[Kelly-Ann Baptiste]], [[Semoy Hackett]], [[Michelle-Lee Ahye]]</s>||<s>42,58</s> |} </div> <br> Finaal: [[22. august]] <br>Osavõtjaid: 21 võistkonda ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-4X1-W-h----.SL2.pdf stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 41,37 [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>[[Silke Gladisch]],[[Sabine Rieger]],[[Ingrid Auerswald]],[[Marlies Göhr]] <br>MM rekord: 41,47 [[USA]] ([[9. august]] [[1997]] [[Ateena]]) <br>[[Chryste Gaines]], [[Marion Jones]], [[Inger Miller]], [[Gail Devers]] <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 100 m 2|Maailmameister 2009]]: 42,06 [[Jamaica]] ([[22. august]] [[Berliin]]) <br> [[Simone Facey]], [[Shelly-Ann Fraser]], [[Aleen Bailey]], [[Kerron Stewart]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-4X1-W-h----.RS6.pdf Eeljooksud] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-4X1-W-f--1--.RS1.pdf Finaal] <br> <br>Algselt neljanda koha saanud Trinidadi ja Tobago naiskond diskvalifitseeriti [[Semoy Hackett]]i positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} === [[4×400 m teatejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||{{PisiLipp|USA}}||[[Sanya Richards-Ross]], [[Allyson Felix]], [[Jessica Beard]], [[Francena McCorory]]||3.18,09 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||{{PisiLipp|Jamaica}}||[[Rosemarie Whyte]], [[Davita Prendergast]], [[Novlene Williams-Mills]], [[Shericka Williams]]||3.18,71 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||{{PisiLipp|Venemaa}}||[[Antonina Krivošapka]], [[Natalja Antjuhh]], [[Ljudmila Litvinova]], [[Anastassija Kapatšinskaja]]||3.19,36 |- |4.||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||[[Perri Shakes-Drayton]], [[Nicola Sanders]], [[Christine Ohuruogu]], [[Lee McConnell]]||3.23,63 |- |5.||{{PisiLipp|Valgevene}}||[[Hanna Tašpułatava]], [[Julijana Juščanka]], [[Iłona Usovič]], [[Sviatłana Usovič]]||3.25,64 |- |6.||{{PisiLipp|Tšehhi}}||[[Denisa Rosolová]], [[Zuzana Bergrová]], [[Jitka Bartonicková]], [[Zuzana Hejnová]]||3.26,57 |- |7.||{{PisiLipp|Nigeeria}}||[[Omolara Omotosho]], [[Muizat Ajoke Odumosu]], [[Margaret Etim]], [[Bukola Abogunloko]]||3.29,82 |- | ||<s>{{PisiLipp|Ukraina}}||<s>[[Natalija Pigida]], [[Anastasija Rabšenjuk]], [[Hanna Jarotšuk]], [[Antonina Jefremova]]||<s>3.23,86</s> |} </div> <br> Finaal: [[3. september]] <br>Osavõtjaid: 20 võistkonda ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-4X4-W-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 3.15,17 [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],[[Olga Nazarova]],[[Maria Pinigina]],[[Olga Brõzgina]] <br>MM rekord: 3.16,71 [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[Gwen Torrence]],[[Maicel Malone-Wallace]],[[Natasha Kaiser-Brown]],[[Jearl Miles-Clark]] <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 400 m 2|Maailmameister 2009]]: 3.17,83 [[USA]] ([[23. august]] [[Berliin]]) <br>[[Debbie Dunn]], [[Allyson Felix]], [[Lashinda Demus]], [[Sanya Richards]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-4X4-W-h----.SL2.pdf Eeljooksud] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-4X4-W-f--1--.RS1.pdf Finaal] <br> <br>Algselt viienda koha saanud Ukraina naiskond diskvalifitseeriti Antonina Jefremova positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} === [[100 m tõkkejooks]] === [[Pilt:Sally Pearson Daegu 2011.jpg|thumb|280px|[[Sally Pearson]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Sally Pearson]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||12,28 MMR |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Danielle Carruthers]]||{{PisiLipp|USA}}||12,47 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Dawn Harper]]||{{PisiLipp|USA}}||12,47 |- |4.||[[Tiffany Porter]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||12,63 |- |5.||[[Tatjana Dektjarova]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||12,82 |- |6.||[[Nikkita Holder]]||{{PisiLipp|Kanada}}||12,93 |- |7.||[[Phylicia George]]||{{PisiLipp|Kanada}}||17,97 |- |.||[[Kellie Wells]]||{{PisiLipp|USA}}||katkestas |} </div> <br> Finaal: [[3. september]] <br>Osavõtjaid: 39 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-100H-W-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 12,21 [[Yordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>MM rekord: 12,34 [[Ginka Zagorcheva]], [[Bulgaaria]] ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|Maailmameister 2009]]: 12,51 [[Brigitte Foster-Hylton]], [[Jamaica]] ([[19. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-100H-W-h----.RS6.pdf Eeljooksud] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-100H-W-h----.RS6.pdf Poolfinaal] – [ Finaal] {{clear}} === [[400 m tõkkejooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Lashinda Demus]]||{{PisiLipp|USA}}||52,47 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Melaine Walker]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||52,73 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Natalya Antyukh]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||53,85 |- |4.||[[Kaliese Spencer]]||{{PisiLipp|Jamaica}}||54,01 |- |5.||[[Anastassija Rabtšenjuk]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||54,18 |- |6.||[[Vania Stambolova]]||{{PisiLipp|Bulgaaria}}||54,23 |- |7.||[[Zuzana Hejnová]]||{{PisiLipp|Tšehhi}}||54,23 |- |8.||[[Jelena Šurakova]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||55,14 |} </div> <br> Finaal: [[20. august]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 52,34 [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2003]] [[Tula]]) <br>MM rekord: 52,42 [[Melaine Walker]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|Maailmameister 2009]]: 52,42 [[Melaine Walker]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} === [[3000 m takistusjooks]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Habiba Ghribi]]||{{PisiLipp|Tuneesia}}||9.11,97 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Milcah Chemos Cheywa]]||{{PisiLipp|Keenia}}||9.17,16 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Mercy Wanjiku Njoroge]]||{{PisiLipp|Keenia}}||9.17,88 |- |4.||[[Lydia Chebet Rotich]]||{{PisiLipp|Keenia}}||9.25,74 |- |5.||[[Sofia Assefa]]||{{PisiLipp|Etioopia}}||9.28,24 |- |6.||[[Hanane Ouhaddou]]||{{PisiLipp|Maroko}}||9.32,36 |- |||<s>[[Julija Zaripova]]</s>||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>9.07,03</s> |- |||<s>[[Binnaz Uslu]]</s>||<s>{{PisiLipp|Türgi}}||<s>9.32,06</s> |} </div> <br> Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: 41 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-3KSC-W-h----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 8.58,81 [[Gulnara Samitova]], [[Venemaa]] ([[17. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>MM rekord: 9.06,57 [[Jekaterina Volkova]], [[Venemaa]] ([[27. august]] [[2007]] [[Osaka]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|Maailmameister 2009]]: 9.07,32 [[Marta Dominguez]], [[Hispaania]] ([[17. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-3KSC-W-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-3KSC-W-f--1--.RS1.pdf Finaal] <br> <br>Algselt esimese koha saanud [[Julija Zaripova]] ja seitsmenda koha saanud [[Binnaz Uslu]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. {{clear}} === [[20 km käimine]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Olga Kaniškina]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||1:29.42 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Liu Hong]]||{{PisiLipp|Hiina}}||1:30.00 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Anisja Kirdjapkina]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||1:30.13 |- |4.||[[Elisa Rigaudo]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||1:30.44 |- |5.||[[Shenjie Qieyang]]||{{PisiLipp|Hiina}}||1:31.14 |- |6.||[[Susana Feitor]]||{{PisiLipp|Portugal}}||1:31.26 |- |7.||[[Ana Cabecinha]]||{{PisiLipp|Portugal}}||1:31.36 |- |8.||[[Kristina Saltanovic]]||{{PisiLipp|Leedu}}||1:31.40 |} </div> <br> Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: 50 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-20KR-W-f----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 1:25.08 [[Vera Sokolova]], [[Venemaa]] ([[26. veebruar]] [[2011]] [[Sotši]]) <br>MM rekord: 1:25.41 [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[7. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2009]]: 1:28.09 [[Olga Kaniškina]] [[Venemaa]] ([[16. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-20KR-W-f--1--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Kõrgushüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Anna Tšitšerova]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||2.03 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Blanka Vlašić]]||{{PisiLipp|Horvaatia}}||2.03 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Antonietta di Martino]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||2.00 |- |4.||[[Jelena Slessarenko]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||1.97 |- |5.||[[Svetlana Školina]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||1.97 |- |6.||[[Xingjuan Zheng]]||{{PisiLipp|Hiina}}||1.93 |- |6.||[[Deirdre Ryan]]||{{PisiLipp|Iirimaa}}||1.93 |- |7.||[[Doreen Amata]]||{{PisiLipp|Nigeeria}}||1.93 |- |colspan="8"|. |- |12.||[[Anna Iljuštšenko]]||{{PisiLipp|Eesti}}||1.89 |} </div> <br> Finaal: [[3. september]] <br>Osavõtjaid: 29 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-HJ-W-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>MM rekord: 2.09 [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2009]]: 2.04 [[Blanka Vlašic]], [[Horvaatia]] ([[20. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-HJ-W-q----.SL2.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-HJ-W-f--A--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Teivashüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Fabiana Murer]]||{{PisiLipp|Brasiilia}}||4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Martina Strutz]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||4.80 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Svetlana Feofanova]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||4.75 |- |4.||[[Jennifer Suhr]]||{{PisiLipp|USA}}||4.70 |- |5.||[[Yarisley Silva]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||4.70 |- |6.||[[Jelena Issinbajeva]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||4.65 |- |7.||[[Jirina Ptácniková]]||{{PisiLipp|Tšehhi}}||4.65 |- |7.||[[Nikoléta Kiriakopoúlou]]||{{PisiLipp|Kreeka}}||4.65 |} </div> <br> Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: 35 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-PV-W-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 5.05 [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] ([[18. august]] [[2008]] [[Peking]]) <br>MM rekord: 5.01 [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[12. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2009]]: 4.75 [[Anna Rogowska]], [[Poola]] ([[17. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-PV-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-PV-W-f--A--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Kaugushüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Brittney Reese]]||{{PisiLipp|USA}}||6.82 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Olga Kutšerenko]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||6.77 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Ineta Radēviča]]||{{PisiLipp|Läti}}||6.76 |- |4.||[[Nastassija Mirontšjuk-Ivanova]]||{{PisiLipp|Valgevene}}||6.74 |- |5.||[[Carolina Klüft]]||{{PisiLipp|Rootsi}}||6.56 |- |6.||[[Janay DeLoach]]||{{PisiLipp|USA}}||6.56 |- |7.||[[Darja Klizina]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||6.50 |- |8.||[[Karin Mey Melis]]||{{PisiLipp|Türgi}}||6.44 |} </div> <br> Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: 36 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-LJ-W-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7.52 [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>MM rekord: 7.36 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2009]]: 7.10 [[Brittney Reese]], [[USA]] ([[23. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-LJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-LJ-W-f--A--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Kolmikhüpe]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Olga Saladuhha]]||{{PisiLipp|Ukraina}}||14.94 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Olga Rõpakova]]||{{PisiLipp|Kasahstan}}||14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Caterine Ibargüen]]||{{PisiLipp|Colombia}}||14.84 |- |4.||[[Mabel Gay]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||14.67 |- |5.||[[Yamilé Aldama]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||14.50 |- |6.||[[Yargeris Savigne]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||14.43 |- |7.||[[Anna Kuropatkina]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||14.23 |- |8.||[[Baya Rahouli]]||{{PisiLipp|Alžeeria}}||14.12 |} </div> <br> Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: 34 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-TJ-W-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 15.50 [[Inessa Kravetš]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>MM rekord: 15.50 [[Inessa Kravetš]], [[Ukraina]] (10. august 1995 Göteborg) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Maailmameister 2009]]: 15.28 [[Yargelis Savigne]], [[Kuuba]] ([[17. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-TJ-W-f--A--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Kuulitõuge]] === [[Pilt:Valerie Adams Daegu 2011.jpg|thumb|280px|Kolmekordne maailmameister [[Valerie Adams]].]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Valerie Vili|Valerie Adams]]||{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||21.24 MMR |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Nadežda Ostaptšuk]]||{{PisiLipp|Valgevene}}||20.05 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Jillian Camarena-Williams]]||{{PisiLipp|USA}}||20.02 |- |4.||[[Lijiao Gong]]||{{PisiLipp|Hiina}}||19.97 |- |5.||[[Jevgenija Kolodko]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||19.78 |- |6.||[[Ling Li]]||{{PisiLipp|Hiina}}||19.71 |- |7.||[[Anna Avdejeva]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||19.54 |- |8.||[[Nadine Kleinert]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||19.26 |} </div> <br> Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: 25 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-SP-W-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>MM rekord: 21.24 [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Maailmameister 2009]]: 20.54 [[Valerie Vili]], [[Uus-Meremaa]] ([[16. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-SP-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-PV-W-f--A--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Kettaheide]] === [[Pilt:Li Yanfeng Daegu 2011.jpg|thumb|[[Li Yanfeng]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Yanfeng Li]]||{{PisiLipp|Hiina}}||66.52 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Nadine Müller]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||65.97 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Yarelys Barrios]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||65.73 |- |4.||[[Zaneta Glanc]]||{{PisiLipp|Poola}}||63.91 |- |5.||[[Stephanie Brown Trafton]]||{{PisiLipp|USA}}||63.85 |- |6.||[[Jian Tan]]||{{PisiLipp|Hiina}}||62.96 |- |7.||[[Dragana Tomaševic]]||{{PisiLipp|Serbia}}||62.48 |- |8.||[[Nicoleta Grasu]]||{{PisiLipp|Rumeenia}}||62.08 |} </div> <br> Finaal: [[28. august]] <br>Osavõtjaid: 25 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-DT-W-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 76.80 [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>MM rekord: 71.62 [[Martina Hellmann]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2009]]: 65.44 [[Dani Samuels]], [[Austraalia]] ([[21. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-DT-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-DT-W-f--A--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Vasaraheide]] === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Tatjana Lõssenko]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||77.13 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Betty Heidler]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||76.06 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Wenxiu Zhang]]||{{PisiLipp|Hiina}}||75.03 |- |4.||[[Yipsi Moreno]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||74.48 |- |5.||[[Anita Wlodarczyk]]||{{PisiLipp|Poola}}||73.56 |- |6.||[[Bianca Perie]]||{{PisiLipp|Rumeenia}}||72.04 |- |7.||[[Kathrin Klaas]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||71.89 |- |8.||[[Zalina Marghieva]]||{{PisiLipp|Moldova}}||70.27 |} </div> <br> Finaal: [[4. september]] <br>Osavõtjaid: 30 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-HT-W-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 79.42 [[Betty Heidler]], [[Saksamaa]] ([[21. mai]] [[2011]] [[Halle]]) <br>MM rekord: 77.96 [[Anita Wlodarczyk]], [[Poola]] ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2009]]: 77.96 [[Anita Wlodarczyk]], [[Poola]] ([[22. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-HT-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-HT-W-f--A--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Odavise]] === [[Pilt:Mariya Abakumova Daegu 2011.jpg|thumb|280px|Maailmameister [[Marija Abakumova]].]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Marija Abakumova]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||71.99 MMR |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Barbora Špotáková]]||{{PisiLipp|Tšehhi}}||71.58 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Sunette Viljoen]]||{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]||68.38 |- |4.||[[Christina Obergföll]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||65,24 |- |5.||[[Kathrina Molitor]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||64.32 |- |6.||[[Kimberley Mickle]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||61.96 |- |7.||[[Martina Ratej]]||{{PisiLipp|Sloveenia}}||61.65 |- |8.||[[Jarmila Klimešová]]||{{PisiLipp|Tšehhi}}||59.27 |} </div> <br> Finaal: [[2. september]] <br>Osavõtjaid: 28 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-JT-W-q----.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 72.28 [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] ([[13. september]] [[2008]] [[Stuttgart]]) <br>MM rekord: 71.70 [[Osleidys Menéndez]], [[Kuuba]] ([[14. august]] [[2005]] [[Helsingi]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2009]]: 67.30 [[Steffi Nerius]], [[Saksamaa]] ([[18. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-JT-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-JT-W-f--A--.RS1.pdf Finaal] {{clear}} === [[Seitsmevõistlus]] === [[Pilt:Jessica Ennis Daegu 2011.jpg|thumb|[[Jessica Ennis]] 2011. aasta maailmameistrivõistlustel]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" |{{Kuld}}||[[Jessica Ennis]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||6751 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}||[[Jennifer Oeser]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||6572 |- bgcolor="#FFDAB9" |{{Pronks}}||[[Karolina Tymińska]]||{{PisiLipp|Poola}}||6544 |- |4.||[[Natalja Dobrõnska]]||{{PisiLipp|Ukraina}}||6539 |- |5.||[[Lilli Schwarzkopf]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||6321 |- |6.||[[Antoinette Nana Djimou Ida]]||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||6309 |- |7.||[[Austra Skujytė]]||{{PisiLipp|Leedu}}||6297 |- | ||<s>[[Tatjana Tšernova]]</s>||<s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>||<s>6880</s> |- |colspan="8"|. |- |26.||[[Grit Šadeiko]]||{{PisiLipp|Eesti}}||5190 |} </div> <br> Finaal: [[15. august|15.]]–[[16. august]] <br>Osavõtjaid: 28 ([http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-100H-W-u---HEP-W.SL2.pdf Stardileht]) <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 7291 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ( [[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord: 7128 [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2009]]: 6731 [[Jessica Ennis]], [[Suurbritannia]] ([[15. august|15.]]–[[16. august]] [[Berliin]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://daegu2011.iaaf.org/documents/pdf/4147/AT-HEP-W-7--0--.RS2.pdf Finaal] {{clear}} == Medalid == {|class=wikitable |- !Koht!!Riik!!{{Kuld}}!!{{Hõbe}}!!{{Pronks}}!!Kokku |- |1.||{{PisiLipp|USA}}||12||8||6||26 |- |2.||{{PisiLipp|Venemaa}}||8||4||6||18 |- |3.||{{PisiLipp|Keenia}}||7||7||4||18 |- |4.||{{PisiLipp|Jamaica}}||4||4||1||9 |- |5.||{{PisiLipp|Saksamaa}}||3||3||1||7 |- |6.||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||2||4||1||7 |- |7.||{{PisiLipp|Hiina}}||1||2||1||4 |- |8.||{{PisiLipp|Austraalia}}||1||1||1||3 |- |9.||{{PisiLipp|Etioopia}}||1||0||4||5 |- |10.||{{PisiLipp|Ukraina}}||1||0||1||2 |- | rowspan="7" |11.–17.||{{PisiLipp|Botswana}}||1||0||0||1 |- |{{PisiLipp|Brasiilia}}||1||0||0||1 |- |{{PisiLipp|Grenada}}||1||0||0||1 |- |{{PisiLipp|Jaapan}}||1||0||0||1 |- |{{PisiLipp|Poola}}||1||0||0||1 |- |{{PisiLipp|Tuneesia}}||1||0||0||1 |- |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||1||0||0||1 |- |18.||{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||0||3||2||2 |- | rowspan="2" |19.–20.||{{PisiLipp|Kuuba}}||0||1||3||4 |- |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||1||3||4 |- | rowspan="10" |22.–30.||{{PisiLipp|Eesti}}||0||1||0||1 |- |{{PisiLipp|Horvaatia}}||0||1||0||1 |- |{{PisiLipp|Kanada}}||0||1||0||1 |- |{{PisiLipp|Kasahstan}}||0||1||0||1 |- |{{PisiLipp|Norra}}||0||1||0||1 |- |{{PisiLipp|Puerto Rico}}||0||1||0||1 |- |{{PisiLipp|Sudaan}}||0||1||0||1 |- |{{PisiLipp|Tšehhi}}||0||1||0||1 |- |{{PisiLipp|Ungari}}||0||1||0||1 |- |{{PisiLipp|Valgevene}}||0||1||0||1 |- | rowspan="2" |31.–32.||{{PisiLipp|Colombia}}||0||0||2||2 |- |{{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}}||0||0||2||1 |- | rowspan="8" |33.–41.||{{PisiLipp|Belgia}}||0||0||1||1 |- |{{PisiLipp|Hispaania}}||0||0||1||1 |- |{{PisiLipp|Iraan}}||0||0||1||1 |- |{{PisiLipp|Itaalia}}||0||0||1||1 |- |{{PisiLipp|Läti}}||0||0||1||1 |- |{{PisiLipp|Sloveenia}}||0||0||1||1 |- |{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||0||0||1||1 |- |{{PisiLipp|Zimbabwe}}||0||0||1||1 |- |'''41'''||'''Kokku'''||'''47'''||'''47'''||'''47'''||'''141''' |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.iaaf.org/competitions/iaaf-world-championships/13th-iaaf-world-championships-in-athletics-4147 IAAF-i MM-i koduleht] {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2011. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, 2011. aasta kergejõustiku]] [[Kategooria:Lõuna-Korea sport]] p5oc6gvzttog7ic3msb2i2ear2huzqd Eesti kliima 0 182367 6176297 6176032 2022-08-10T18:03:41Z Heakeel 122460 /* Rekordid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ja järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kandub kaugele mandri siseossa, sealhulgas ka üle Eesti niiske mereline õhumass, mis põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded normist, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis üsna suur aastaaegade vaheline erinevus. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 minutit. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Lumikatte paksus ja kestus varieeruvad paikkonniti suuresti. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C); kõrgeim aasta keskmine (8,3 °C) on saadud [[Vilsandi]]l aastail 1975, 1989 ja 2000. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] (23,4 ºC) on saadud 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s; madalaim kuu keskmine (−18,0 ºC) aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s.<ref name="9feGV" /> Suurim sademete hulk aastas (1158 mm) on saadud 1990. aastal [[Nääri]] külas Rapla maakonnas; suurim hulk kuus (351 mm) oli augustis 1987 [[Haanja kõrgustik|Haanjas]] ja ööpäevas (148 mm) oli 4. juulil 1972 [[Metsküla (Leisi)|Metskülas]] Saaremaal. Suurim sademete intensiivsus kümne ja kolme minuti jooksul (vastavalt 2,3 ja 3,6 mm/min) on registreeritud 23. juulil 1957 [[Tooma|Toomas]]. Kõige kuivem kuu on olnud august 2002, mil Lõuna-Eestis paiguti sademeid ei esinenudki. Kõige kuivem on olnud aga 1964. aasta, kui Narvas sadas kõigest 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet (2440 tundi ehk 54% võimalikust) on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s<ref name="EMHI_päike" />. Eelmine rekord (2226 tundi) oli 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üleüldse Eesti päikeselisemaid kohti, sest tavaliselt liiguvad pilved kiiresti üle saare ja jäävad kauemaks pidama alles Saaremaal. Ka üleeelmine pikka aega püsinud Eesti rekord (2338 tundi ehk 50 % võimalikust) on mõõdetud 1975. aastal Vilsandil<ref name="aRyiw" />. Kõige vähem päikesespaistet (1124 tundi ehk 25 % võimalikust) on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l<ref name="EMHI_päike" />. [[Ruhnu]] saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e Eesti eri paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] g3h8l94cf2tsj8kfw8db1uj8v2027j0 6176299 6176297 2022-08-10T18:07:47Z Heakeel 122460 /* Rekordid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ja järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kandub kaugele mandri siseossa, sealhulgas ka üle Eesti niiske mereline õhumass, mis põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded normist, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis üsna suur aastaaegade vaheline erinevus. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 minutit. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Lumikatte paksus ja kestus varieeruvad paikkonniti suuresti. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C); kõrgeim aasta keskmine (8,3 °C) on saadud [[Vilsandi]]l aastail 1975, 1989 ja 2000. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] (23,4 ºC) on saadud 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s; madalaim kuu keskmine (−18,0 ºC) aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s.<ref name="9feGV" /> Suurim sademete hulk aastas (1158 mm) on saadud 1990. aastal [[Nääri]] külas Rapla maakonnas; suurim hulk kuus (351 mm) oli augustis 1987 [[Haanja kõrgustik|Haanjas]] ja ööpäevas (148 mm) oli 4. juulil 1972 [[Metsküla (Leisi)|Metskülas]] Saaremaal. Suurim sademete intensiivsus kümne ja kolme minuti jooksul (vastavalt 2,3 ja 3,6 mm/min) on registreeritud 23. juulil 1957 [[Tooma|Toomas]]. Kõige kuivem kuu on olnud august 2002, mil Lõuna-Eestis paiguti sademeid ei esinenudki. Kõige kuivem on olnud aga 1964. aasta, kui Narvas sadas kõigest 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet (2440 tundi ehk 54% võimalikust) on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s<ref name="EMHI_päike" />. Eelmine rekord (2226 tundi) oli 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üleüldse Eesti päikeselisemaid kohti, sest tavaliselt liiguvad pilved kiiresti üle saare ja jäävad kauemaks pidama alles Saaremaal. Ka üleeelmine pikka aega püsinud Eesti rekord (2338 tundi ehk 50 % võimalikust) on mõõdetud 1975. aastal Vilsandil<ref name="aRyiw" />. Kõige vähem päikesespaistet (1124 tundi ehk 25 % võimalikust) on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l<ref name="EMHI_päike" />. Suurim tuule kiirus (48 m/s) on mõõdetud 2. novembril 1969 [[Ruhnu|Ruhnus]]. Kõrgete keskmiste väärtustega on aga silma paistnud [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]ed, kust esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine tuule kiirus. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e Eesti eri paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] 38aarbszbj84cngcfdc9rilwac8sglh 6176303 6176299 2022-08-10T18:26:23Z Heakeel 122460 /* Rekordid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ja järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kandub kaugele mandri siseossa, sealhulgas ka üle Eesti niiske mereline õhumass, mis põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded normist, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis üsna suur aastaaegade vaheline erinevus. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 minutit. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Lumikatte paksus ja kestus varieeruvad paikkonniti suuresti. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C); kõrgeim aasta keskmine (8,3 °C) on saadud [[Vilsandi]]l aastail 1975, 1989 ja 2000. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] (23,4 ºC) on saadud 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s; madalaim kuu keskmine (−18,0 ºC) aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s.<ref name="9feGV" /> Suurim sademete hulk aastas (1158 mm) on saadud 1990. aastal [[Nääri]] külas Rapla maakonnas; suurim hulk kuus (351 mm) oli augustis 1987 [[Haanja kõrgustik|Haanjas]] ja ööpäevas (148 mm) oli 4. juulil 1972 [[Metsküla (Leisi)|Metskülas]] Saaremaal. Suurim sademete intensiivsus kümne ja kolme minuti jooksul (vastavalt 2,3 ja 3,6 mm/min) on registreeritud 23. juulil 1957 [[Tooma|Toomas]]. Kõige kuivem kuu on olnud august 2002, mil Lõuna-Eestis paiguti sademeid ei esinenudki. Kõige kuivem on olnud aga 1964. aasta, kui Narvas sadas kõigest 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet (2440 tundi ehk 54% võimalikust) on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s<ref name="EMHI_päike" />. Eelmine rekord (2226 tundi) oli 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üleüldse Eesti päikeselisemaid kohti, sest tavaliselt liiguvad pilved kiiresti üle saare ja jäävad kauemaks pidama alles Saaremaal. Ka üleeelmine pikka aega püsinud Eesti rekord (2338 tundi ehk 50 % võimalikust) on mõõdetud 1975. aastal Vilsandil<ref name="aRyiw" />. Kõige vähem päikesespaistet (1124 tundi ehk 25 % võimalikust) on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l<ref name="EMHI_päike" />. Suurim tuulekiirus (48 m/s) on mõõdetud 2. novembril 1969 [[Ruhnu|Ruhnus]]. Suure keskmise tuulekiirusega paistavad silma [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]; neist esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine. Kõige tuulisem kuu on olnud detsember 1898, mil keskmine tuulekiirus oli 11,9 m/s. Kõige tuulisem aasta on olnud 1929, kui Pakri poolsaarel oli keskmine tuulekiirus 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 1,04 meetrit 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmisena [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e Eesti eri paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] ll7h3rkkl5s3801u0rj6bp5m5zlvnl1 6176316 6176303 2022-08-10T18:58:44Z Heakeel 122460 /* Rekordid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmasid talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemateks aastateks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ja järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kandub kaugele mandri siseossa, sealhulgas ka üle Eesti niiske mereline õhumass, mis põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded normist, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis üsna suur aastaaegade vaheline erinevus. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 minutit. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Lumikatte paksus ja kestus varieeruvad paikkonniti suuresti. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C); kõrgeim aasta keskmine (8,3 °C) on saadud [[Vilsandi]]l aastail 1975, 1989 ja 2000. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] (23,4 ºC) on saadud 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s; madalaim kuu keskmine (−18,0 ºC) aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s.<ref name="9feGV" /> Suurim sademete hulk aastas (1158 mm) on saadud 1990. aastal [[Nääri]] külas Rapla maakonnas; suurim hulk kuus (351 mm) oli augustis 1987 [[Haanja kõrgustik|Haanjas]] ja ööpäevas (148 mm) oli 4. juulil 1972 [[Metsküla (Leisi)|Metskülas]] Saaremaal. Suurim sademete intensiivsus kümne ja kolme minuti jooksul (vastavalt 2,3 ja 3,6 mm/min) on registreeritud 23. juulil 1957 [[Tooma|Toomas]]. Kõige kuivem kuu on olnud august 2002, mil Lõuna-Eestis paiguti sademeid ei esinenudki. Kõige kuivem on olnud aga 1964. aasta, kui Narvas sadas kõigest 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet (2440 tundi ehk 54% võimalikust) on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s<ref name="EMHI_päike" />. Eelmine rekord (2226 tundi) oli 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üleüldse Eesti päikeselisemaid kohti, sest tavaliselt liiguvad pilved kiiresti üle saare ja jäävad kauemaks pidama alles Saaremaal. Ka üleeelmine pikka aega püsinud Eesti rekord (2338 tundi ehk 50 % võimalikust) on mõõdetud 1975. aastal Vilsandil<ref name="aRyiw" />. Kõige vähem päikesespaistet (1124 tundi ehk 25 % võimalikust) on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l<ref name="EMHI_päike" />. Suurim tuulekiirus (48 m/s) on mõõdetud 2. novembril 1969 [[Ruhnu|Ruhnus]]. Suure keskmise tuulekiirusega paistavad silma [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]; neist esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine. Kõige tuulisem kuu on olnud detsember 1898, mil keskmine tuulekiirus oli 11,9 m/s. Kõige tuulisem aasta on olnud 1929, kui Pakri poolsaarel oli keskmine tuulekiirus 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurim lume sügavus (1,04 meetrit keskmisena) on olnud 1924. aasta veebruari kolmandas dekaadis [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e Eesti eri paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] a74g4ypv6f60y9k8ddtvv3oyakj6t1b 6176318 6176316 2022-08-10T19:04:03Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmi talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemaiks aastaiks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ja järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kandub kaugele mandri siseossa, sealhulgas ka üle Eesti niiske mereline õhumass, mis põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded normist, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis üsna suur aastaaegade vaheline erinevus. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 minutit. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Lumikatte paksus ja kestus varieeruvad paikkonniti suuresti. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C); kõrgeim aasta keskmine (8,3 °C) on saadud [[Vilsandi]]l aastail 1975, 1989 ja 2000. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] (23,4 ºC) on saadud 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s; madalaim kuu keskmine (−18,0 ºC) aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s.<ref name="9feGV" /> Suurim sademete hulk aastas (1158 mm) on saadud 1990. aastal [[Nääri]] külas Rapla maakonnas; suurim hulk kuus (351 mm) oli augustis 1987 [[Haanja kõrgustik|Haanjas]] ja ööpäevas (148 mm) oli 4. juulil 1972 [[Metsküla (Leisi)|Metskülas]] Saaremaal. Suurim sademete intensiivsus kümne ja kolme minuti jooksul (vastavalt 2,3 ja 3,6 mm/min) on registreeritud 23. juulil 1957 [[Tooma|Toomas]]. Kõige kuivem kuu on olnud august 2002, mil Lõuna-Eestis paiguti sademeid ei esinenudki. Kõige kuivem on olnud aga 1964. aasta, kui Narvas sadas kõigest 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet (2440 tundi ehk 54% võimalikust) on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s<ref name="EMHI_päike" />. Eelmine rekord (2226 tundi) oli 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üleüldse Eesti päikeselisemaid kohti, sest tavaliselt liiguvad pilved kiiresti üle saare ja jäävad kauemaks pidama alles Saaremaal. Ka üleeelmine pikka aega püsinud Eesti rekord (2338 tundi ehk 50 % võimalikust) on mõõdetud 1975. aastal Vilsandil<ref name="aRyiw" />. Kõige vähem päikesespaistet (1124 tundi ehk 25 % võimalikust) on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l<ref name="EMHI_päike" />. Suurim tuulekiirus (48 m/s) on mõõdetud 2. novembril 1969 [[Ruhnu|Ruhnus]]. Suure keskmise tuulekiirusega paistavad silma [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]; neist esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine. Kõige tuulisem kuu on olnud detsember 1898, mil keskmine tuulekiirus oli 11,9 m/s. Kõige tuulisem aasta on olnud 1929, kui Pakri poolsaarel oli keskmine tuulekiirus 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurim lume sügavus (1,04 meetrit keskmisena) on olnud 1924. aasta veebruari kolmandas dekaadis [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e Eesti eri paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] e252untknkozcdl07fpd4fynxx4ttoh 6176331 6176318 2022-08-10T20:01:25Z Heakeel 122460 /* Rekordid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|300px|Kuigi külmi talvesid kipub Eestis järjest vähemaks jääma ja räägitakse [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]], peab siiski valmis olema ka külmemaiks aastaiks. Sellel [[satelliit|satelliidipildil]] 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud [[Soome laht]]e.]] '''Eesti kliima''' on [[üleminekuline paraskliima|üleminekuline]] [[parasvööde|parasvöötme]] [[kliima]], mis on tugevalt mõjutatud [[Põhja-Atlandi hoovus]]est, [[Läänemeri|Läänemerest]] ja [[Eesti]] geograafilisest asendist. == Iseloomustus == Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut. [[Atlandi ookean]]i ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjutusel on Eesti ilmastik märksa pehmem sama laiuskraadi [[mandriline kliima|mandrilisest kliimast]]. Aktiivne [[tsüklon]]aalne tegevus Atlandi ookeani põhjaosas, tuntud kui [[Islandi miinimum]], mõjutab oluliselt ka Eesti [[ilm]]a, sest põhjustab tugevaid [[tuul]]i, [[sademed|sademeid]] ja järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kandub kaugele mandri siseossa, sealhulgas ka üle Eesti niiske mereline õhumass, mis põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedamat ilma.<ref name="kliima" /> Rannikualadel ja saartel on ilm pehmem kui sisemaal. Säärast erinevust põhjustab ennekõike Läänemeri, mis talviti hoiab rannikualad sisemaast soojemana ning suviti neid seevastu jahutab. Mere lähedus mõjutab ka kevade ja sügise saabumist. Kevadel soojeneb sisemaa merest märksa kiiremini; sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on Kesk- ja Ida-Eestis −6...–7 °C, aga Lääne-Eesti saarestikus −2...–4 °C. Suve hakul hakkavad paikkondlikud erinevused taanduma; [[juuli keskmine õhutemperatuur]] kõigub vahemikus 16,0...17,4 °C.<ref name="kliima" /> Eesti aasta keskmine temperatuur on +5 °C või veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on enamasti veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine temperatuur −4...–5°C. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine temperatuur 15...18°C. Küllaltki sagedased on ulatuslikud kõrvalekalded normist, seda niihästi külmema kui ka soojema poole.{{lisa viide}} Eesti asukoht tingib selle, et [[sademed|sademete]] hulk ületab [[aurumine|aurumise]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 550–800 mm ning keskmine [[suhteline niiskus|suhteline õhuniiskus]] 80–83%. Sademete hulk on madalaim saartel ja rannikul. Kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kauguses vööndis.<ref name="kliima" /> Nagu mujalgi [[Põhjamaad|Põhjamail]], on ka Eestis üsna suur aastaaegade vaheline erinevus. Peale temperatuuride erinevuse väljendub see ka näiteks päeva pikkuses. Pikim päev kestab Tallinnas 18 tundi 40 minutit ning Võrus 18 tundi 10 minutit. Lühim päev kestab Tallinnas 6 tundi 2 minutit ning Valgas 6 tundi 39 minutit. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni. Päikesepaistet on aastas tavaliselt 1600–1900 tundi, mis on vähem kui pool võimalikust. [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180–195 päeva ning külmavaba perioodi on 110–190 päeva.<ref name="kliima" /> Lumikatte paksus ja kestus varieeruvad paikkonniti suuresti. Lumikatte keskmine kestus on 75–135 päeva aastas. Kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel.<ref name="kliima" /> == Rekordid == Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur (35,6 °C) on registreeritud 11. augustil 1992 [[Võru]]s. (Mõnede andmete järgi on Himmistes mõõdetud 38,0° C, kuid ametlikuks pole seda tunnistatud.) Külmarekord (−43,5 °C) on mõõdetud 17. jaanuaril 1940 [[Jõgeva]]l. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim [[aasta keskmine õhutemperatuur]] (1,6 °C); kõrgeim aasta keskmine (8,3 °C) on saadud [[Vilsandi]]l aastail 1975, 1989 ja 2000. Kõrgeim [[kuu keskmine õhutemperatuur]] (23,4 ºC) on saadud 2010. aasta juulis [[Narva-Jõesuu]]s; madalaim kuu keskmine (−18,0 ºC) aga 1987. aasta jaanuaris [[Narva]]s.<ref name="9feGV" /> Suurim sademete hulk aastas (1158 mm) on saadud 1990. aastal [[Nääri]] külas Rapla maakonnas; suurim hulk kuus (351 mm) oli augustis 1987 [[Haanja kõrgustik|Haanjas]] ja ööpäevas (148 mm) oli 4. juulil 1972 [[Metsküla (Leisi)|Metskülas]] Saaremaal. Suurim sademete intensiivsus kümne ja kolme minuti jooksul (vastavalt 2,3 ja 3,6 mm/min) on registreeritud 23. juulil 1957 [[Tooma|Toomas]]. Kõige kuivem kuu on olnud august 2002, mil Lõuna-Eestis paiguti sademeid ei esinenudki. Kõige kuivem on olnud aga 1964. aasta, kui Narvas sadas kõigest 355 mm.<ref name="JTLd8" /> Kõige rohkem päikesepaistet (2440 tundi ehk 54% võimalikust) on mõõdetud 2011. aastal [[Roomassaare]]s<ref name="EMHI_päike" />. Eelmine rekord (2226 tundi) oli 1997. aastast ning registreeritud Vilsandil. Vilsandi on üleüldse Eesti päikeselisemaid kohti, sest tavaliselt liiguvad pilved kiiresti üle saare ja jäävad kauemaks pidama alles Saaremaal. Ka üleeelmine pikka aega püsinud Eesti rekord (2338 tundi ehk 50 % võimalikust) on mõõdetud 1975. aastal Vilsandil<ref name="aRyiw" />. Kõige vähem päikesespaistet (1124 tundi ehk 25 % võimalikust) on aga saadud 1977. aastal [[Kuusiku]]l<ref name="EMHI_päike" />. Suurim tuulekiirus (48 m/s) on mõõdetud 2. novembril 1969 [[Ruhnu|Ruhnus]]. Suure keskmise tuulekiirusega paistavad silma [[Sõrve poolsaar|Sõrve]] ja [[Pakri poolsaar]]; neist esimeselt pärineb suurim kuu keskmine ja teiselt suurim aasta keskmine. Kõige tuulisem kuu on olnud detsember 1898, mil keskmine tuulekiirus oli 11,9 m/s. Kõige tuulisem aasta on olnud 1929, kui Pakri poolsaarel oli keskmine tuulekiirus 7,9 m/s.<ref name="6eDV4" /> Suurim lumesügavus (1,04 meetrit keskmisena) on olnud 1924. aasta veebruari kolmandas dekaadis [[Tallinn]]as.<ref name="OAOH7" /> == Kliimadiagramme == [[Pilt:Clima de Europa - Mapa tipo Köppen.png|thumb|]] Järgnevalt [[kliimadiagramm]]e Eesti eri paigust. <gallery> Pilt:Tartu EST climate.svg|[[Tartu]] Pilt:Tallinn-kliima.svg|[[Tallinn]] Pilt:Narva EST climate.svg|[[Narva]] Pilt:Vilsandi_EST_climate.svg|[[Vilsandi]] </gallery> [[Fail:All forcing agents CO2 equivalent concentration.png|pisi|386x386px|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuse Ekspertnõukogu raport AR 5 tarbeks tehtud ülemaailmsete kliimastsenaariumite (RCP) sõltuvalt süsihappegaasi [[Ekvivalent (keemia)|ekvivalendist]]]] == Eesti kliima 2100 == '''Eesti kliima aastani 2100''' on [[prognoos]], mis iseloomustab [[Globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] tingitud võimalikke [[Kliimamuutus|kliimamuutusi]] [[Eesti|Eestis]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis aastani 2100.<ref name="kliimastsenaariumid" /> Võimalike kliimamuutuste põhiandmed pärinevad [[Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu|ÜRO Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertnõukogu]] AR5 raporti tarbeks tehtud ülemaailmsetest kliimastsenaariumitest Representative Concentration Pathway (edaspidi RCP) 4.5 ja RCP 8.5.<ref name="kliimastsenaariumid"/> RCP 4.5 korral väheneks [[Maa]] [[Atmosfäär|atmosfääri]] [[Süsihappegaas|süsihappegaasi]] [[kontsentratsioon]], RCP 8.5 korral jääks praegusele tasemele.<ref name="impacts"/> === '''Õhutemperatuur''' === Stsenaarium RCP 4.5, mis on realistlikum stsenaarium kui RCP 8.5, kirjeldab, et aastatel 2041–2070 peaks aasta [[absoluutne]] keskmine [[õhutemperatuur]] kerkima 2,0 kraadi ja järgmisel perioodil (2070–2100) 2,7 kraadi.  Pessimistliku stsenaariumi RCP 8.5 järgi suureneb absoluutne keskmine õhutemperatuur vastavalt 2,6 °C ja 4,3 °C. Temperatuuri tõus on kõige suurem [[Kevad|kevadel]], siis [[Talv|talvel]] ning seejärel võrdselt [[Suvi|suvel]] ja [[Sügis|sügisel]]. [[Temperatuur|Temperatuuri]] suur [[kasv]] kevadel on tingitud lumevaestest talvedest, talvel aga soojast mereveest.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Sademed === [[21. sajand|21. sajandi]] lõpuks on [[sademete hulk]] kasvanud 10–20%. RCP 4.5 stsenaariumi järgi on perioodiks 2041–2070 aasta keskmine suhteline sademete hulk kasvanud 10% võrra ja RCP 8.5 põhjal 14%. Aastatel 2071–2100 oleksid samad kasvunumbrid vastavalt 16% ja 19%. Suurimat sademete kasvu on oodata talvel ja kevadel.<ref name="kliimastsenaariumid"/> === Muutused veekogudes === ==== Läänemeri ==== Hinnangute järgi suureneb aastateks 2071–2100 [[Meri|mere]] pinnatemperatuur stsenaariumi RCP 4.5 järgi 1,8 kraadi ja RCP 8.5 põhjal 3,7 kraadi võrreldes perioodiga 1961–1990. Suurim temperatuuri kasv on [[Mai|mais]] ja [[Juuni|juunis]] ning piirkondlikult Läänemere lõuna- ja keskosas. Eesti rannikuvetes prognoositakse pinnavee temperatuuri tõusu talvel ja kevadel 2,1–2,8 kraadi ja suvel ning sügisel 1,0–2,0 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> Merepinna taseme tõusu aastaks 2100 prognoosib Ekspertnõukogu AR5 stsenaarium RCP 4.5 32–63 [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning RCP 8.5 45–82 sentimeetrit. [[Merevee tase|Mereveetaseme]] tõusu tõttu ja [[Torm|tormide]] tugevnemisest tingituna sagenevad [[Üleujutus|üleujutused]] ja suureneb üleujutusriskiga ala. Ohus on linnadest [[Kuressaare]], [[Haapsalu]], [[Pärnu]] ja [[Tallinn]].<ref name="keskkonnaharidus"/> ==== Siseveekogud ==== Aastaks 2100 on [[Suurvesi|kevadine suurvesi]] väiksem ja saabub kuu aega varem võrreldes aastatega [[1961]]–[[1990]]. Stsenaariumi SRES-A1B kohaselt suureneb ajaperioodiks 2090–2099 [[äravool]] maksimaalselt 20%. Lõuna- ja Ida-Eesti [[Jõgi|jõgede]] hooajaline äravoolu jaotus jääb 21. sajandiga üsna sarnaseks. Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel ületab sügisene äravool kevadist äravoolu ning seetõttu toimuks suur muutus Eesti [[Siseveekogu|siseveekogude]] hüdroloogilises režiimis. 2100. aastaks prognoositakse [[Euroopa]] ja sealhulgas Eesti [[Järv|järvede]] veetemperatuuri kasvu 2–7 kraadi.<ref name="kliimastsenaariumid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kliima">[[Eesti Instituut|Estonica]]: [http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Kliima/ Asend ja looduslikud tingimused: Kliima]</ref> <ref name="EMHI_päike">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,751 Kliimarekordid: Päike]</ref> <ref name="9feGV">[[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|EMHI]]: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,748 Kliimarekordid: Õhutemperatuur]</ref> <ref name="JTLd8">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,752 Kliimarekordid: Sademed]</ref> <ref name="aRyiw">''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref> <ref name="6eDV4">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,750 Kliimarekordid: Tuul]</ref> <ref name="OAOH7">EMHI: [http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,747,753 Kliimarekordid: Lumi]</ref> <ref name="keskkonnaharidus">{{Netiviide|autor=Keskkonnaministeerium|url=https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2020-08/eesti_kliima_2100_meretase_ja_jaa-_ning_lumikate.pdf|pealkiri=Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate|vaadatud=19.04.2021}}</ref> <ref name="kliimastsenaariumid">{{Netiviide|autor=Luhamaa, Andres, Kallis, Ain, Mändla, Kaupo, Männik, Aarne, Pedusaar, Tiia, Rosin, Kai|url=https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf|pealkiri=Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100|aeg=2014|vaadatud=19.04.2021|väljaandja=Keskkonnaagentuur|keel=eesti keel|failitüüp=pdf}}</ref> <ref name="impacts">{{Netiviide|url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377042715002423#!|pealkiri=Impacts of the 4.5 and 8.5 RCP global climate scenarios on urban meteorology and air quality: Application to Madrid, Antwerp, Milan, Helsinki and London|aeg=7. jaanuar 2015|vaadatud=19.04.2021}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Kaarel Kirde]]. ''[http://dspace.ut.ee/handle/10062/18039 Andmeid Eesti kliimast]''. Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi teaduslikud väljaanded: 1939. * [[Andres Tarand]], [[Jaak Jaagus]], [[Ain Kallis]]. ''Eesti kliima minevikus ja tänapäeval''. Tartu Ülikooli Kirjastus: 2013. ISBN 978-9949-32-324-1 == Välislingid == *[http://www.emhi.ee/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut] *[http://www.ilm.ee/ ilm.ee] ;Artikleid *[[Sirje Keevallik]]: [http://www.kool.ee/?5181 "Eesti kliima tulevikust"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 1/1998 *[[Tiit Kändler]]: [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/kliima.htm "Kliima muudab oma ilmastikku"] [[Loodus (ajakiri)|Loodus]], jaanuar 2000 *Jaak Jaagus, Rein Ahas, Anto Aasa: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=199 "Eesti asub kliimamuutuste keskpunktis"] [[Eesti Loodus]], november 2002 *[[Oliver Tomingas]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1780 "Eesti kliima ilma Läänemereta: kolmeaastase mudeleksperimendi tulemused"] Eesti Loodus, jaanuar 2007 *[[Ain Kallis]]: [http://www.envir.ee/1099800 "Mis on me kliimaga juhtunud?"] [[Keskkonnaministeerium]] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti loodus|Kliima]] bq7h119io96w9w8oypdufe961r9fewf Ott Lepland 0 188456 6176325 6142607 2022-08-10T19:34:08Z Mees9 118868 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib lauljast; albumi kohta vaata artiklit [[Ott Lepland (album)]]}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Ott Lepland | Pilt = Ott Lepland photo.jpg | Pildi_kirjeldus = Ott Lepland Kultuurikatlas muusikavideo võtetel 2020. aastal. | Pildi_suurus = 250px | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = Ott Lepland | Alias = | Sündinud = {{Sünniaeg ja vanus|1987|05|17}} | Surnud = | Päritolu = [[Tallinn]], [[Eesti]] | Pill = [[klaver]] | Hääleliik = | Stiil = popp, džäss | Amet = [[laulja]], [[helilooja]] | Aktiivne = alates [[1995]] | Plaadifirma = [[Crunch Industry]] | Seotud_artistid = [[Vallatud Vestid]] | URL = http://www.lepland.ee | www.lepland.ee] }} '''Ott Lepland''' (sündinud [[17. mai]]l [[1987]] [[Tallinn]]as) on eesti [[laulja]] ja [[laulukirjutaja]], kes võitis[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg) | "Eesti otsib superstaari" saate kolmandal hooajal]]. Ta esindas [[Eesti]]t [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el, kus tema enda kirjutatud laul "[[Kuula]]" saavutas 6. koha. == Lapsepõlv == Laulmisega on Ott tegelenud lapsest peale. Juba väikese poisina ilmus temalt neli kassetti: "[[Oti suvelaulud]]", "[[Oti jõululaulud]]", "[[Ott ja valged jänesed]]" ning "[[Ott ja sõbrad]]", viimased kaks on välja antud ka CD-na. Koos ansambliga Beergrass võttis Lepland lauluga "Lambarock" osa saatest "[[7 vaprat]]".<ref name="W8IvP" /> Ott Lepland on kaasa teinud [[Vanalinnastuudio]] lavastustes "Kommipoodi ära eksinud ...",<ref name="TYSJt" /> "12 tooli" ja "Tuhat klouni".<ref name="StqiT" /><ref name="wbSf3" /> == Elu enne saatesarja [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)|"Eesti otsib superstaari"]] == Ott Lepland on õppinud [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]]'' pop-jazz''-laulu ja käinud laulukoolis [[WAF]]. Lisaks laulmisele on Lepland õppinud kümme aastat klaverit.<ref name="4LTNx" /> WAF-i laulukooriga osales ta telesaates "[[Laululahing]]", kus Lepland oli nii mõnegi laulu solist: "Sa haara kinni mu käest", "Vana vaksal", "On läinud aastad".<ref name="r1O7K" /> 2008. aastal mängis Lepland Richard Lõvisüdame rolli [[Kaari Sillamaa]] Noorte Muusikateatri ja Otsa kooli ühislavastuses "Saladin ja Lõvisüda".<ref name="a5U5r" /> Lisaks oli ta 2006. aastal linastunud muusikalis "Fame" taustalaulja. == "Eesti otsib superstaari" == "[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)|Eesti otsib superstaari]]" superfinaali hääletusele elas kaasa 363 000 vaatajat. See on senini suurim vaatajanumber, mis sellele saatele on osaks saanud. Superfinaali hääletuses osales ligi 100 000 inimest, kellest 63% lemmikuks oli Ott Lepland ja 37% andis hääle Birgit Varjunile. Televaatajate lemmik Ott Lepland võitis ka raadiojaama Star FM kuulajate ennustusvõistluse&nbsp;– tema poolt hääletas ligi 90% vastanuist. Lepland võitis 100 000 krooni ja plaadilepingu Crunch Industryga. ;Saates esitatud laulud {|class="wikitable" |-cancer lololololololoololololollllol !Kuupäev !Voor !Pealkiri !Originaalesitaja !Tulemus |- |[[15. oktoober|15.10]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Stuudiovoorud|Noormeeste<br> I stuudiovoor]] || "Permanent" || [[David Cook]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[18. oktoober|18.10]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Stuudiovoorud|Noormeeste<br> II stuudiovoor]] || "All by Myself" || [[Eric Carmen]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[25. oktoober|25.10]]|| [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 10: Popmuusika megahitid|I Finaal]] || "Everybody Hurts" || [[R.E.M.]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[1. november|01.11]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 10:Eesti lemmiklaulud|II Finaal]] || "Eestlane olen ja eestlaseks jään" || [[Ivo Linna]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[8. november|08.11]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 8: Laulud sünniaastast|III finaal]] || "Dude, Looks Like A Lady" || [[Aerosmith]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[15. november|15.11]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 7: Armastuslaulud|IV finaal]] || "You Can Leave Your Hat On" || [[Randy Newman]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |[[22. november|22.11]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top6: Akustiline voor - laulud, mis iseloomustavad lauljat ennast|V finaal]] || "Hüvasti, kollane koer" || [[Urmas Alender]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |rowspan="2" |[[29. november|29.11]] ||rowspan="2" |[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 5: Kantri- ja tantsumuusika|VI finaal]] || "Angel" || [[Sarah McLachlan]] ||rowspan="2" style="background: lightgreen" | Edasipääs |- | "What's My Name?" || [[Snoop Dogg]] |- |rowspan="2" |[[6. detsember|06.12]] ||rowspan="2" |[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 4:Ivo Linna laul & 2009. aasta hitid|VII finaal]] || "Kohtumistund" || [[Ivo Linna]] ||rowspan="2" style="background: lightgreen" | Edasipääs |- | "Light On" || [[David Cook]] |- |rowspan="2" |[[13. detsember|13.12]] ||rowspan="2" |[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 3:Lugu ema-isa nooruspõlvest & Duett|VIII finaal]] || "One Vision" || [[Queen]] ||rowspan="2" style="background: lightgreen" | Edasipääs |- | "[[Rändajad]]"<br><small>duett [[Sandra Nurmsalu]]ga || [[Urban Symphony]] |- |rowspan="3" |[[20. detsember|20.12]] ||rowspan="3" |[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Superfinaal: Laulja lemmik / jõululaul / võitja laul|Superfinaal]] || "The Little Drummer Boy" || ||rowspan="3" style="background: yellow" | <center>Võit</center> |- | "Kohtumistund" || [[Ivo Linna]] |- | "I Will Talk and Hollywood Will Listen" || [[Robbie Williams]] |} [[Pilt:Lepland.Ott.IMG_4572.JPG|pisi|Ott Lepland esinemas [[Õlletoober|Õlletoobril]] 10. juulil 2010]] == Albumid == === Debüütalbum "[[Ott Lepland (album)|Ott Lepland]]" === 2010. aasta aprillis ilmus Ott Leplandil samanimeline debüütalbum "[[Ott Lepland (album)|Ott Lepland]]". Plaadil on 12 lugu, mis kõik on eestikeelsed ning mille autoriteks Ott Lepland, [[Tanel Padar]], [[Hendrik Sal-Saller]], Laur Joamets, [[Kaspar Kalluste]], Taavi Paomets. Album sisaldas selliseid lugusid nagu [[Otsides ma pean su jälle leidma]], [[Süte peal sulanud jää]], [[Läbi öise Tallinna]], [[Üheskoos on olla hea]].<ref name="QG0Us" /> Albumit saatis suur müügiedu.<ref name="h0v8p" /> === Teine stuudioalbum "[[Laulan ma sind]]" === 2011. aasta lõpus andis Ott Lepland välja oma teise stuudioalbumi "[[Laulan ma sind]]". Plaadil on 11 lugu, teiste seas lood "[[Sinuni]]", "[[Kohtume jälle]]", "[[Öö (singel)]]", "[[Tunnen elus end]]" ja "[[Kuula]]". Plaadi on produtseerinud Crunch Industry.<ref name="MEX8a" /> === Kolmas stuudioalbum "Öö mu kannul käib" === "[[Öö mu kannul käib]]" on Leplandi kolmas stuudioalbum, mis anti välja 2012. aasta detsembris, plaadi produtseeris Crunch Industry. Albumil on 12 lugu, nende seas singlid "[[Kodu (Ott Leplandi singel)|Kodu]]", "[[Maagiline maa]]" ja "[[Planeet oma teel]]". === Neljas stuudioalbum "[[Siinpoolne]]" === "[[Siinpoolne]]" on Leplandi neljas stuudioalbum, mis anti välja 2015. aasta mais, plaadi produtseeris Crunch Industry. Albumil on 11 lugu, nende seas singlid "[[Ajaga võidu]]", "[[Pool tundi veel]]" ja "[[Iga päev]]". === Viies stuudioalbum "[[Maailm mu ees]]" === "[[Maailm mu ees]]" on Leplandi viies stuudioalbum, mis anti välja 17. november 2016. Tegu on kunstilise kontsertalbumiga, mis sisaldab Ott Leplandi parimaid lugusid läbi aegade kui ka uuemaid lugusid. === Kuues stuudioalbum "[[Tagasirändur]]" === "[[Tagasirändur]]" on Leplandi kuues stuudioalbum, mis anti välja 15. oktoober 2018. Tegu on koostöös Rein Rannapiga välja antud albumiga, mis seob üheks Rein Rannapi loomingu ja Ott Leplandi vokaali. == Telesaated == === "Laulupealinn" === 30. augustil 2011 avalikustas telekanal [[TV3]], et Ott Lepland osaleb saatesarjas "Laulupealinn", kus esindab [[Kärdla]]t.<ref name="d1tH6" /> Igas saates tuli laulmiseks valida uus partner [[Kärdla]]st või [[Hiiumaa]]lt. [[Eesti laulupealinn]]a tiitlit kannab alates 20. novembrist [[Kärdla]].<ref name="yC7Ac" /> ;Saates esitatud laulud {|class="wikitable" style="text-align:center" |- !Saade !Pealkiri !Originaalesitaja !Tulemus |- |II saade ||"Minu isamajakene" <small>(koos vanaema Naima Leplandiga)</small> ||traditsionaal ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |III saade ||"Hüvasti, Maria"; "Merepidu"; "Juulikuu lumi"<small>(koos [[Jaanus Kõrv|Küla-Karlaga]])</small> ||[[Vello Orumets]];[[Kukerpillid]]; [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]]|| style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |IV saade ||"[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" <small>(koos Triin Saliniga)</small> ||[[Vennaskond]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |V saade ||"Hallelujah" <small>(koos Kärdla Ühisgümnaasiumi segakooriga)</small> ||[[Leonard Cohen]] ||style="background: lightgreen" | Edasipääs |- |rowspan="2" |VI saade || "Laev tõstis purjed" <small>(koos Marek Rätsepaga)</small> ||[[Tarmo Pihlap]] ||style="background: lightgreen" rowspan="2" | Edasipääs |- |"[[Russian Roulette (Rihanna)|Russian Roulette]]" <small>(koos Karl-Erik Tammega)</small> ||[[Rihanna]] |- |rowspan="2" |VII saade || "Allikas" <small>(koos Hanna Ligega)</small> ||[[Koit Toome]] ||style="background: lightgreen" rowspan="2"| Edasipääs |- |"I-m Yours" <small>(koos Joanna Jürimäe ja Miili Tammeveskiga)</small> ||Jason Mraz |- |rowspan="3" |VII saade || "Enter Sandman" <small>(koos [[Riho Sibul]]a ja [[Jaanus Nõgisto]]ga)</small> ||[[Metallica]] ||style="background: yellow" rowspan="3"| VÕIT |- |"[[Russian Roulette (Rihanna)|Russian Roulette]]" <small>(koos Karl-Erik Tammega)</small> ||[[Rihanna]] |- |"Ärkamisaeg" <small>(koos Kärdla Ühisgümnaasiumi segakooriga)</small> ||[[Rene Eespere]] |} === "Su nägu kõlab tuttavalt" === 15. augustil 2013 avalikustas telekanal TV3 saatesarja "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" teise hooaja esimese osalise – Ott Leplandi.<ref name="nFKBF" /> Saatesari algas oktoobris ja jõudis finaalini 8. detsembril [[Saku Suurhall]]is.<ref name="DkWyI" /><ref name="wrzyA" /> Igas saates tuli jäljendada üht tuntud lauljat kas Eestist või välismaalt. Kuna saade kannab heategevuslikku eesmärki, siis keegi saatest välja ei lange, küll aga saadakse oma etteastete eest punkte, mida jagavad nii kohtunikud kui ka kaasvõitlejad. Ott Lepland võitis saatesarja kaheksanda saate, kus ta kehastas Stevie Wonderit. Auhinnaraha 1000 eurot annetas ta [[Maarja Päikesekodu]]le. Finaalsaates sai Lepland teise koha ja raadio Star FM-i preemia "Kuulajate lemmik". ;Jäljendatud artistid ja esitatud laulud {|class="wikitable" style="text-align:center" |- !Saade !Jäljendatav artist !Lugu !Punktid saates !Koht saates !Punktid kokku !Koht üldtabelis |- |I saade || [[Anne Veski]] ||"Troopikaöö" ||44 ||2.–3. || 44 || style="background: lightgreen" | 2.– 3. |- |II saade || [[Elton John]]|| "Candle In The Wind" || 35 <small>(sh 5 kolleegipunkti)</small> || 5. || 79||style="background: lightgreen" | 3. |- |III saade || [[Jüri Homenja]] || "Klaver" || 43 <small>(sh 10 kolleegipunkti)</small>|| 2. || 122 || style="background: lightgreen" | 2. |- |IV saade || [[Toomas Lunge]] || "Kaua sa kannatad" / "Vangile ei meeldi trellid"|| 41 || 3.–4. || 163 ||style="background: lightgreen" | 2. |- |V saade || [[Bobby McFerrin]] || "Don´t worry, be happy" || 47 <small>(sh 10 kolleegipunkti)</small>|| 2. || 210||style="background: lightgreen" | 2. |- |VI saade || [[Celine Dion]] || "My heart will go on" || 48 <small>(sh 5 kolleegipunkti)</small>|| 2. || 258 ||style="background: lightgreen" | 1. |- |VII saade || [[Jaagup Kreem]] || "Torm" || 38 <small>(sh 10 kolleegipunkti)</small> || 4. || 296 || style="background: lightgreen" | 1.– 2. |- |VIII saade || [[Stevie Wonder]] || "I just called to say I love you" || 53 <small>(sh 10 kolleegipunkti)</small>|| 1.|| 349 ||style="background: lightgreen" | 1. |- | Finaal || [[Tõnis Mägi]] || "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" ||||||||style="background: yellow" | '''2.''' |- |} === "Laula mu laulu" === Saatesarja "[[Laula mu laulu]]" teisel hooajal 2014. aastal osales saates ka laulja Ott Lepland<ref name="LNRce" />. Saatesari algas oktoobris. ;Saates esitatud laulud {|class="wikitable" style="text-align:center" |- !Saade !Saate persoon !Esitatud lugu |- |I saade || Ott Lepland || - |- |II saade || [[Eda-Ines Etti]] || "Iseendale" |- |III saade || [[Jaagup Kreem]] || "Ainult sina võid mu maailma muuta" |- |IV saade || [[Birgit Õigemeel]] || "365 Days" |- |V saade || [[Voldemar Kuslap]] || "Mustamäe valss" |- |VI saade || [[Jarek Kasar]] / [[Chalice]] || "Minu inimesed" |- |VII saade || [[Lea Liitmaa]] || "Ära piina mind" |- |VII saade || [[Tõnis Mägi]] || "Olen valind tee" |- |} === "Su nägu kõlab tuttavalt kuldne hooaeg" === 2018. aasta sügisel oli TV3 eetris "Su nägu kõlab tuttavalt" seitsmes ehk kuldne hooaeg, kus osalesid artistid varasematest hooaegadest. Ott Lepland saavutas hooaja kokkuvõttes teise koha. <ref>https://tv3.ee/saade/su-nagu-kolab-tuttavalt/su-nagu-kolab-tuttavalt-kuldse-hooaja-osalejad-teada</ref> ;Jäljendatud artistid ja esitatud laulud {|class="wikitable" style="text-align:center" |- !Saade !Jäljendatav artist !Lugu !Punktid saates !Koht saates |- |I saade || [[Uudo Sepp]] ||"Võitmatu" ||54 ||2. |- |II saade || [[Panjabi MC]]|| "Mundian to beach Ke" || 47 ||1. |- |III saade || [[Michael Jackson]] || "You are not alone" || 54 || 1.-2. |- |IV saade || [[Shakira]] || "Underneath Your Clothes" || 32 || 3.-4. |- |V saade || [[Tanel Padar]] || "Võta aega" || 36 ||2. |- |VI saade || [[Ivo Linna]] || "Suur loterii" || 54 ||1. |- |VII saade || [[Anne Veski]] || "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" || 38 ||6. |- |VIII saade || [[Sarah Brightman]] || "ime to Say Goodbye" ||53||1. |- | Finaal || [[Luciano Pavarotti]] || "[[Caruso]]" || || style="background: yellow"| '''2.''' |- |} == Filmid ja näitlemine == === "Keskkoolimuusikal" === 2010. aasta kevadel etendus Eesti Nuku- ja Noorsooteatris [[Walt Disney]] muusikalfilmi "[[Keskkoolimuusikal]]" põhjal valminud muusikal "[[Keskkoolimuusikal (muusikal)|Keskkoolimuusikal]]", mille meespeaosa Troy Boltonit mängis Ott Lepland. Lisaks Leplandile tegid muusikalis kaasa [[Mari Ronimois]], [[Silver Laas]], [[Getter Jaani]] jt.<ref name="Oneod" /> Ott Leplandi ja Mari Ronimoisi ühislugu, mis jõudis ka laiema avalikkuse ette, kandis nime "Teeb haiget tõelisus".<ref name="eKsU6" /> === "Vasaku jala reede" === 17. veebruaril 2012 linastus Eesti kinodes film "[[Vasaku jala reede]]". Tegu on kriminaalkomöödiaga, kus ühte peaosalist – Leemetit – mängis Lepland.<ref name="J88Ri" /> Filmis teevad kaasa [[Priit Võigemast]], [[Taavi Teplenkov]], [[Ivo Uukkivi]], [[Priit Loog]] jt. Detsembris 2012 anti film välja ka DVD-l.<ref name="yOFJ4" /> == "[[Eesti Laul 2012]]" == 15. detsembril 2011 tehti saates "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]" avalikuks 2012. aasta 20 poolfinalisti, kes hakkasid võistlema konkursil [[Eesti Laul 2012]].<ref name="dHpFV" /> 159 esitatud laulust kaks olid Ott Leplandi omad, millest poolfinaali pääses laul "[[Kuula]]", mille autoriteks on Ott ja [[Aapo Ilves]]. "[[Kuula]]" osales loosi tahtel konkursi esimeses poolfinaalis, mis toimus 18. veebruaril.<ref name="nOQxi" /> Žürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses laul 3. märtsil toimunud [[Eesti Laul 2012]] finaalkontserdile,<ref name="frQfJ" /> millest "Kuula" väljus võitjana. Laulu poolt hääletas superfinaalis 67% hääletanutest. Laul esindas [[Eesti]]t mais toimuval [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Bakuu]]s.<ref name="IqBCH" /> === 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus === Ott Leplandi laul "[[Kuula]]" kõlas [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e teises poolfinaalis neljateistkümnendana.<ref name="E59Zy" /> Žürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eesti]] 26. mail toimunud finaalkontserdile, kus astuti üles üheteistkümnendana.<ref name="LXyZi" /> Finaalis saavutati 6. koht 120 punktiga. Lepland sai ESC Radio auhinna, kui ta võitis 2012. aasta lauluvõistluse hääletuse kategoorias "Parim meesartist", kogudes 19,4% häältest.<ref name="O0zDo" /> 2013. aastast kuulub Ott Lepland ansambli [[Vallatud Vestid]] koosseisu. == Fänniraamat "Lubage mul olla" == 2010. aasta detsembris andis kirjastus "Pilgrim" välja Eesti esimese fänniraamatu "Lubage mul olla. Ott Lepland" alapealkirjaga "8 kuud superstaarina". Raamatu autor on Kirke Ert. Raamatusse on oma osa andnud ka [[Tõnis Mägi]], [[Mihkel Raud]], [[Kadri Koppel|Maiken]], [[Danel Pandre]] jt.<ref name="yYOk3" /> Osa raamatu müügitulust kanti stipendiumifondi, mis võimaldas kolmel lootustandval noorel WAF-i laulukoolis laulmist õppida. Noored valis Lepland välja ise.<ref name="0u1eg" /> == Tunnustus == '''2010''' * [[Eesti Vabaõhumuuseum]]is toimunud auhinnagalal "[[Kuldne Plaat 2010]]" pälvis Ott Lepland Eesti Koolimissi eriauhinna "Aasta ilusaim artist".<ref name="8aDpF" /> * [[2010. aasta Raadio 2 Aastahitt|2010. aasta Raadio 2 Aastahiti]] teine koht lauluga "[[Süte peal sulanud jää]]". Samas edetabelis figureerisid ka lood "[[Sinuni]]", "[[Läbi öise Tallinna]]" ja "[[Kohtume jälle]]", mis said vastavalt 9., 10. ja 16. koha. '''2011''' * "[[2011. aasta Eesti Muusikaauhinnad|2011. aasta Eesti Muusikaauhindade]]" nominent kategoorias "Aasta debüütalbum", albumiga "[[Ott Lepland (album)|Ott Lepland]]". * Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis toimunud auhinnatseremoonial "[[Kuldne Plaat 2011]]" pälvis Ott Lepland järgmised auhinnad: "Aasta uustulnuk", "Aasta edukaim artist internetis" ning tema laul "[[Süte peal sulanud jää]]" kui "Aasta raadiohitt".<ref name="XO2yV" /> * 2011. aastal valiti Ott Lepland rahvahääletusel [[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 Aastahiti]] unistuste bändi koosseisul.<ref name="8aZys" /> Bänd esitas [[Ivo Linna]] laulu "Sülita vaid allatuult". * "[[Tunnen elus end]]" kui 2011. aasta parim laul Raadio Uuno ja Elmari kuulajate arvates, [[2011. aasta Raadio 2 Aastahitt]] edetabeli kolmas. Raadio 2 aastahiti edetabelis pälvisid lood "[[Sinuni]]" ja "[[Kuula]]" vastavalt 25. ja 26. koha. '''2012''' * "[[2012. aasta Eesti Muusikaauhinnad|2012. aasta Eesti Muusikaauhindade]]" nominent kategooriates "Aasta meesartist", "Aasta album", "Aasta popalbum" albumiga "[[Laulan ma sind]]" ning "Aasta parim lugu" samalt albumilt pärinev "[[Tunnen elus end]]". Žürii otsusel pälvis Ott Lepland auhinna "Aasta meesartist" 2012. aastal. * "[[Kuula]]" oli 2012. aasta parim laul Raadio Uuno ja Elmari kuulajate arvates, Raadio 2 edetabeli kolmas. Lood "[[Imede öö]]" ja "[[Kodu]]" olid vastavalt kaheksas ja üheksas.<ref name="5v0mF" /> * "ESC Radio reward" kui 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse parim meesartist.<ref name="O0zDo" /> * "2012. aasta keeleteo" nominent: eesti keeles esinemine 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel<ref name="F71v6" />, kokkuvõttes hääletuse teine<ref name="nD0tF" />. '''2013''' * "[[2013. aasta Eesti Muusikaauhinnad|2013. aasta Eesti muusikaauhindade]]" nominent kategooriates "Aasta meesartist", "Aasta album", "Aasta popalbum" albumiga "[[Öö mu kannul käib]]" ja samalt albumilt pärinev laul "[[Kuula]]" kui "Aasta parim lugu". Žürii otsusel pälvis Ott Lepland auhinnad "Aasta meesartist" ja "Aasta popalbum".<ref name="qaf14" /> * 2013. aastal osales Lepland [[Eesti Vabariigi aastapäev|vabariigiaastapäeva]] pidulikul vastuvõtul.<ref name="OXG2i" /> * 21. märtsil Solarise keskuses toimunud "[[Kuldne Plaat 2013]]" auhinnatseremoonial pälvis Ott Lepland lauluga "[[Kuula]]" järgmised auhinnad: "Aasta esitaja", "Aasta Raadiohitt".<ref name="cz2x0" /> '''2014''' * Laul "[[Jäädagi nii]]" kui "Aasta Hitt 2014" raadio Elmaris veedetud edetabelinädalate põhjal. Laul püsis edetabelis 20 nädalat – kauem kui ükski teine laul sel aastal. Raadio Elmari "Aasta Laulu" edetabelis kuulajate häälte põhjal pälvis laul teise koha. Raadio Uuno pingereas "Uuno Eesti Top 100" saavutas lugu teise koha, olles sellega ka kõrgeim eesti laul. "Eurovisiooni" fännide koostatud aastaedetabelis sai lugu esikoha.<ref name="Beq7H" /> == Diskograafia == {{Muusikute diskograafia | Esitaja = Ott Leplandi | Pilt = | Pildiallkiri = | Stuudio = 6 | Stuudio link = Albumid | Kontsert = | Video = | Muusikavideod= | Tribuut = | EP = 1 | Singlid = 35 | Singlite link= Singlid | B-pooled = | Soundtrack = | Kassett = 4 | Kassettide link = Kassetid }} === Kassetid === * "[[Oti jõululaulud]]" (Seafarm Recs; 1995) * "[[Oti suvelaulud]]" (Seafarm Recs; 1996) * "[[Ott ja valged jänesed]]" (BG Muusik; 1996) * "[[Ott ja sõbrad]]" (BG Muusik; 1996) === Albumid === * "[[Ott Lepland (album)|Ott Lepland]]" (Crunch Industry; 2010) * "[[Laulan ma sind]]" (Crunch Industry; 2011) * "[[Kuula (EP)]]" (Crunch Industry; 2012) * "[[Öö mu kannul käib]]" (Crunch Industry; 2012) * "[[Siinpoolne]]" (Crunch Industry; 2015) * "[[Maailm mu ees]]" (Crunch Industry; 2016) * "[[Tagasirändur]]" (Koos [[Rein Rannap]]iga) (Full House Agency; 2018) === Singlid === * "[[Otsides ma pean su jälle leidma]]" (detsember 2009) * "[[Süte peal sulanud jää]]" (veebruar 2010) * "[[Läbi öise Tallinna]]" (aprill 2010) * "[[Üheskoos on olla hea]]" (juuni 2010) * "[[Kohtume jälle]]" (oktoober 2010) * "[[Sinuni]]" (koos [[Lenna Kuurmaa]]ga) (detsember 2010) * "[[Öö (Ott Leplandi singel)|Öö]]" (4. aprill 2011) * "[[Tunnen elus end]]" (4. oktoober 2011) * "[[Kuula]]" (jaanuar 2012) * "[[Imede öö]]" (mai 2012) * "[[Kodu (singel)|Kodu]]" (november 2012) * "[[Maagiline maa]]" (18. detsember 2012) * "[[Jõesäng (singel)|Jõesäng]]" (koos [[Tanel Padar]]i ja [[Jalmar Vabarna]]ga) (veebruar 2013) * "[[Planeet oma teel]]" (31. mai 2013) * "[[Lumisel teel]]" (koos [[Tanel Padar]]i ja [[Jalmar Vabarna]]ga) (detsember 2013) * "[[Pool tundi veel]]" (jaanuar 2014) * "[[Pea meeles head]]" (koos [[Birgit Õigemeel]]ega) (märts 2014) * "[[Jäädagi nii]]" (29. mai 2014) * "[[Värvid (Vallatute Vestide singel)|Värvid]]" (koos [[Tanel Padar]]i ja [[Jalmar Vabarna]]ga) (16. juuni 2014) * "[[Kiigu ja liugle]]" (koos [[Tanel Padar]]i, [[Jalmar Vabarna]] ja ansambliga [[Kõrsikud]]) (november 2014) * "[[Ajaga võidu]]" (15. jaanuar 2015) * "[[Iga päev]]" (4. mai 2015) * "[[Hingesugulane]]" (oktoober 2015) * "[[Sinine safiir]]" (mai 2016) * "[[Ärtukuningas]]" (oktoober 2016) * "[[Maailm mu ees (singel)|Maailm mu ees]]" (26. jaanuar 2017) * "[[Siin me kokku saime]]" (juuni 2017) * "[[Aeg (singel)|Aeg]]" (7. veebruar 2018) * "[[Uued ootused]]" (14. mai 2019) * "[[Kõik mis hea]]" (23. oktoober 2019) * "[[Lootuses]]" (11. mai 2020) * "[[Vaikida võib]]" (04. detsember 2020) * "[[Maailm me käes]]" (17. mai 2021) * "[[Mina veel Sind ei tea]]" (07. oktoober 2021) * "[[Jõulud rõõmsaks]]" (01. detsember 2021) * "[[Aovalguses]]" (11. detsember 2021) * "Hommikud" (15. juuni 2022) === DVD === * "Ott Lepland – ETV Live. DVD" 14. novembril 2012 toimus Tallinnas Vene kultuurikeskuses Ott Leplandi kontserdi "[[ETV]] Live" avalik salvestus, saade jõudis eetrisse 26. detsembril 2012. Kontserdil esitles Lepland laule oma uuelt albumilt "[[Öö mu kannul käib]]", kuid kõlasid ka laulud eelmistelt albumitelt. Kontsertsalvestisest valmis DVD, mis on poodides saadaval alates 19. detsembrist 2012.<ref name="Piv2Q" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="W8IvP">{{cite web |url=http://www.gossip.ee/articles/1902 |title=Kes on 12 poissi, kes astuvad homme "Eesti otsib superstaari" stuudiovoorus võistlusesse? |publisher=Gossip.ee |date= |accessdate=4.03.2012 |archive-date=19.10.2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20091019113537/http://www.gossip.ee/articles/1902 |url-status=dead }}</ref> <ref name="TYSJt">{{cite web |url=http://www.postimees.ee/leht/96/05/14/kultuur.htm#esimene |title=Kultuur 96/05/14 |publisher=Postimees.ee |date= |accessdate=4.03.2012 |archive-date=7.01.2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120107071947/http://www.postimees.ee/leht/96/05/14/kultuur.htm#esimene |url-status=dead }}</ref> <ref name="StqiT">{{cite web|url=http://www.sirp.ee/archive/1998/11.09.98/Uudis/uudis1-3.html |title=uudis1-2 |publisher=Sirp.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="wbSf3">{{cite web |url=http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/09/14/tln/kultuur.htm |title=Tallinna Postimees Kultuur $$d |publisher=Vana.www.postimees.ee:8080 |date= |accessdate=4.03.2012 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="4LTNx">{{cite web|url=http://www.tv3.ee/content/view/5111/549/ |title=Homses superstaarisaate stuudiovoorus võistlevad 12 poissi |publisher=Tv3.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="r1O7K">{{cite web|author=Agnes Männiste 6. aprill 2009 |url=http://www.ohtuleht.ee/323348 |title=WAF-koor tähistas võitu hommikuni |publisher=Ohtuleht.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="a5U5r">{{cite web|url=http://www.tallinn.ee/est/lemmikloom/uudised?id=18741|title=Etendub noortemuusikal Saladin ja Lõvisüda |publisher=Tallinn.ee |date= 28. jaanuar 2008}}</ref> <ref name="Oneod">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/203919/superstaar-ott-lepland-mangib-peaosa-keskkoolimuusikalis/ |title=Superstaar Ott Lepland mängib peaosa «Keskkoolimuusikalis» – Elu24 : Muusika |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="eKsU6">{{cite web |url=http://www.elu24.ee/244550/kuula-siit-ott-leplandi-ja-mari-ronimoisa-muusikalilaulu/ |title=Kuula siit Ott Leplandi ja Mari Ronimoisa muusikalilaulu |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=1.04.2010}}</ref> <ref name="QG0Us">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/247669/ott-lepland-sai-maha-debuutalbumiga |title=Ott Lepland sai maha debüütalbumiga&nbsp;– Elu24 : Muusika |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="h0v8p">"http://publik.delfi.ee/news/muusika/ott-leplandi-debuutalbum-purustab-muugirekordeid.d?id=30548823</ref> <ref name="yYOk3">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/351684/eesti-esimene-fanniraamat-on-ott-leplandist |title=Eesti esimene fänniraamat on Ott Leplandist&nbsp;– Elu24 : Eesti staarid |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="0u1eg">{{cite web|author=Toimetas Marge Sillaots 7. detsember 2010, 12:00 |url=http://www.ohtuleht.ee/405666 |title=Ott Leplandi fänniraamatu tulu aitab noortel lauljaks õppida |publisher=Ohtuleht.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="MEX8a">{{cite web|author=Toimetas Kristin Aasma 28. oktoober 2011, 18:10 |url=http://www.ohtuleht.ee/449710 |title=Ott Leplandi plaat "Laulan ma sind" on tänasest saadaval |publisher=Ohtuleht.ee |date=26. oktoober 2011 |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="d1tH6">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/545922/laulupealinna-laulustaarid-ja-paigad-on-selgunud/ |title=«Laulupealinna» laulustaarid ja&nbsp;–paigad on selgunud! – Elu24 : Tele |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="yC7Ac">{{cite web|author=DELFI |url=http://publik.delfi.ee/news/muusika/lopuks-selgunud-eesti-laulupealinn-on-kardla.d?id=61915322 |title=Lõpuks selgunud: Eesti laulupealinn on Kärdla! – Publik |publisher=Publik.delfi.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="dHpFV">{{cite web|url=http://eestilaul.err.ee/Uudised/bf6b58bf-2a21-4fb5-bbb6-779fb2801e87 |title=Selgusid võistluse "Eesti laul 2012" poolfinalistid |publisher=Eestilaul.err.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="nOQxi">{{cite web|url=http://eestilaul.err.ee/uudised/4ada64fc-4e3d-4717-9fbd-1084dc022643 |title=Loositi võistluse "Eesti laul 2012" poolfinaalide koosseisud |publisher=Eestilaul.err.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="frQfJ">{{cite web|url=http://eurovisioon.elu24.ee/743976/selgusid-esimesed-eesti-laulu-finalistid |title=Selgusid esimesed Eesti Laulu finalistid&nbsp;– Eurovisioon&nbsp;– Eesti laul : Uudised |publisher=Eurovisioon.elu24.ee |date=18. veebruar 2012 |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="IqBCH">{{cite web|author=Toimetas Marge Sillaots 3. märts 2012, 23:39 |url=http://ohtuleht.ee/467177 |title="Eesti laulu" võitis Ott Lepland: tahaks loota, et see lugu erineb oluliselt teistest |publisher=Ohtuleht.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="E59Zy">{{cite web|url=http://eurovisioon.elu24.ee/853450/eesti-esineb-eurovisiooni-finaalis-uheteistkumnendana/ |title=Eesti esineb Eurovisiooni finaalis üheteistkümnendana |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=26.05.2012}}</ref> <ref name="LXyZi">{{cite web|url=http://eurovisioon.elu24.ee/781000/eesti-esineb-eurovisiooni-teises-poolfinaalis-14ndana |title=Eesti esineb Eurovisiooni teises poolfinaalis 14ndana |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=26.05.2012}}</ref> <ref name="O0zDo">{{cite web|url=http://www.escradio.com/2012/09/ott-lepland-receives-esc-radio-award-trophy/ |title=Ott Lepland receives ESC Radio Award trophy |publisher=escradio.com |date= |accessdate=19.09.2012}}</ref> <ref name="J88Ri">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/491646/ott-lepland-sai-pearolli-uues-eestimaises-filmis/ |title=Ott Lepland sai pearolli uues eestimaises filmis&nbsp;– Elu24 : Film |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="yOFJ4">{{cite web|url=http://publik.delfi.ee/news/paevapilt/fotod-vasaku-jala-reede-dvd-joudis-muugile.d?id=65346992 |title="Vasaku jala reede" DVD jõudis müügile! – Elu24|publisher=Publik.ee |date= |accessdate=1.12.2012}}</ref> <ref name="nFKBF">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/1350150/ott-lepland-on-su-nagu-kolab-tuttavalt-esimene-osaleja |title=Ott Lepland on «Su nägu kõlab tuttavalt» esimene osaleja – Elu24|publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=15.08.2013}}</ref> <ref name="DkWyI">{{cite web|url=http://menu.err.ee/uudised/tele/d746b370-3f46-4460-acd4-856f8d6b7b68 |title=Hittsaate "Su nägu kõlab tuttavalt" teine hooaeg alustab juba oktoobris – Elu24|publisher=Err.ee |date= |accessdate=5.07.2013}}</ref> <ref name="wrzyA">{{cite web |url=http://www.piletilevi.ee/eng/tickets/kogupere/show/?concert=133491 |title="Su nägu kõlab tuttavalt" finaal – Piletilevi |publisher=piletilevi.ee |date= |accessdate=7.10.2013 |archive-date=10.11.2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131110220928/http://www.piletilevi.ee/eng/tickets/kogupere/show/?concert=133491 |url-status=dead }}</ref> <ref name="LNRce">{{cite web|url=http://elu24.postimees.ee/2922917/video-ja-galerii-laula-mu-laulu-koik-osalejad-selgunud |title=Video ja galerii: «Laula mu laulu» kõik osalejad selgunud – Elu24|publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=17.09.2014}}</ref> <ref name="8aDpF">{{cite web|author=Toimetas Nataly Koppel 6. aprill 2010, 14:47 |url=http://www.ohtuleht.ee/373380 |title=Kuldne Plaat: Kihnu Virve ja Toomas Anni on aasta müüduimad lauljad! |publisher=Ohtuleht.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="XO2yV">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/404334/selgusid-kuldne-plaat-2011-voitjad |title=Selgusid Kuldne Plaat 2011 võitjad! – Elu24 : Muusika |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="8aZys">{{cite web|url=http://www.elu24.ee/683318/selgus-r2-aastahiti-unistuste-bandi-koosseis |title=Selgus R2 Aastahiti «Unistuste Bändi» koosseis&nbsp;– Elu24 : Eesti staarid |publisher=Elu24.ee |date= |accessdate=4.03.2012}}</ref> <ref name="5v0mF">{{cite web|url=http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugureg.php?aasta=2012|title=R2 Aastahitt 2012|publisher=r2.err.ee|date=|accessdate=9.02.2013|archive-date=24.12.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161224235509/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugureg.php?aasta=2012|url-status=dead}}</ref> <ref name="F71v6">{{cite web|url=http://www.hm.ee/index.php?0513172 |title= Keeletegu 2012. Kandidaadid ja hääletus |publisher=hm.ee|date= |accessdate=9.02.2013}}</ref> <ref name="nD0tF">{{cite web|url=http://online.le.ee/2013/03/14/aasta-keeletegu-on-sonaperede-sonaraamat/|title= Aasta keeletegu on sõnaperede sõnaraamat |publisher=Lääne Elu|date= |accessdate=15.03.2013}}</ref> <ref name="qaf14">{{cite web|url=http://www.ohtuleht.ee/510197 |title=Nokia Kontserdimajas jagati Eesti muusikaauhindu|publisher=ohtuleht.ee |date= |accessdate=14.02.2013}}</ref> <ref name="OXG2i">{{cite web|url=http://www.ohtuleht.ee/510352 |title=Ott Lepland viib presidendiballile vanaema |publisher=ohtuleht.ee |date= |accessdate=16.02.2013}}</ref> <ref name="cz2x0">{{cite web|url=http://kuldneplaat.ee/ |title=2013. aasta popmuusikaauhinnad on jagatud! |publisher=kuldneplaat.ee |date= |accessdate=21.03.2013}}</ref> <ref name="Beq7H">{{cite web|url=http://www.eurovisionontop.com/annualcharts.htm |publisher=www.eurovisionontop.com |date= |accessdate=3.01.2015}}</ref> <ref name="Piv2Q">{{cite web|url=http://etv.err.ee/?0566107 |title= ETV Live: Ott Lepland |publisher=Etv.ee |date= |accessdate=19.12.2012}}</ref> }} == Välislingid == === Temaatilised netilehed === * [http://www.lepland.ee Ott Leplandi ametlik koduleht] * [http://www.facebook.com/ottlepland Ott Leplandi ametlik Facebooki leht] * [http://www.myspace.com/ottlepland Kuula Ott Leplandi MySpace'is] * [http://sasslantis.ee/lyrics.php?artist=212556 Ott Leplandi lüürika] * [http://www.ottleplandfans.ee Ott Leplandi fännide foorum] * {{MusicBrainz nimi|id=f4328b3c-375a-448d-a67b-3b46c8e9950c|nimi=Ott Lepland}} === Videod === * [http://publik.delfi.ee/news/superstaar/article.php?id=28024597 VIDEOD: Oti teekond võidule oli selline!] DelfiTV * [http://www.youtube.com/watch?v=sfP5luvE6co&gl=ee&hl=et&hd=1& Ott Lepland&nbsp;– Minu Isa Majakene.] 00:57 youtube.com * [http://www.youtube.com/watch?v=8cmJ5nHgLew&gl=ee&hl=et&hd=1& Ott Lepland – "She"], "Kaks takti ette" 2006. 03:11 youtube.com * [http://www.youtube.com/watch?v=aKmfBUabaMY Ott Lepland&nbsp;– Kaua veel] 3.55 youtube.com * [http://www.youtube.com/watch?v=hKnmxQNWsvc Ott Lepland – Imede öö] 3:18 youtube.com * [http://www.youtube.com/watch?v=yDNvQ-vaGYo Ott Lepland – "Jäädagi nii"] 3:56 youtube.com {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jana Kask]] | nimi=[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)|"Eesti otsib superstaari"]] võitja | aeg=Kolmas hooaeg (2009) | järgnev=[[Liis Lemsalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Getter Jaani]] <br>lauluga "[[Rockefeller Street]]" | nimi=[[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel]] | aeg=[[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]] | järgnev=[[Birgit Õigemeel]] <br>lauluga "[[Et uus saaks alguse]]" }} {{lõpp}} {{Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{Ott Lepland}} {{Eesti otsib superstaari}} {{JÄRJESTA:Lepland, Ott}} [[Kategooria:Ott Lepland| ]] [[Kategooria:Eesti otsib superstaari]] [[Kategooria:Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] [[Kategooria:Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] 88lp83t5c4r3g5s9wmzwvq9v7ejvsx1 Arutelu:Ott Lepland 1 195046 6176430 5558401 2022-08-11T08:32:57Z Andres 5 wikitext text/x-wiki ''ning plaadilepingu, mida produtseerib ansambel The Sun.'' - The Sun produtseerib plaadilepingu? Sõnastust vaja muuta.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 23. detsember 2009, kell 22:37 (UTC) ---- fännisait soovitati artikli allosast maha võtta. muud kommerts saidid küsimärgi all. ekspert : Meil pole fännisaidid keelatud. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 26. november 2013, kell 23:24 (EET) :: Nendest tuleb hoiduda. Loe [[en:External_links#Links_normally_to_be_avoided]] punkt 11. <font style="font-family:'Monotype Corsiva'; font-size:15px;">&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull;</font> 26. november 2013, kell 23:30 (EET) --------- Taustalaulja ja duetilaulja [[Marvi Vallaste]] aastatepikkusest rollist tuleks Leplandi artiklis kindlasti ka kirjutada. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 15. veebruar 2020, kell 18:18 (EET) ---- Palun pange infokastis asendatud pilt artiklisse sisse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2022, kell 11:32 (EEST) qeojdhw8qohl4jwimlo51wpko59jr89 Palu-põisrohi 0 199085 6176435 5412407 2022-08-11T08:45:46Z Oronsay 131061 added image wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Palu-põisrohi | värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}} | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Silene chlorantha 31485458.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Nelgilaadsed]] ''Caryophyllales'' | sugukond = [[Nelgilised]] ''Caryophyllaceae'' | perekond = [[Põisrohi]] ''Silene'' | liik = '''Palu-põisrohi''' | binaarne = ''Silene chlorantha'' | binaarse_autor = ([[Carl Ludwig Willdenow|Willd.]]) [[Jakob Friedrich Ehrhart|Ehrh.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Palu-põisrohi''' (''Silene chlorantha'') on taimeliik [[nelgilised|nelgiliste]] sugukonnast [[põisrohi|põisrohu]] perekonnast. == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti nelgilaadsed]] [[Kategooria:Nelgilised]] [[Kategooria:II kaitsekategooria taimeliigid]] 5fxzz72kmapw5u621q4mkp267x1nbwt Mall:Saar/doc 10 210319 6176383 6175618 2022-08-11T05:39:24Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} {{Kasutab Vikiandmeid|P2046|P2043|P2049}} Kasutamiseks saarte ja saarestike artiklites. ==Kood== {| |-valign=top |''Võimalikud parameetrid (üksik saar):'' <pre style="width:16em; margin:0"> {{Saar | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = }}</pre> |''Võimalikud parameetrid (saarestik):'' <pre style="width:16em; margin:0"> {{Saar | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | saari = | peasaar = | pindala = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = }}</pre> |''Kõik parameetrid:'' <pre style="width:17em; margin:0"> {{Saar | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | veekogu = | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | saari = | peasaar = | pindala = | pindala viide = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | rahvaarvu viide = | keskus = | asendikaart = | märgisuurus = | asendikaardi pilt = | osm = pind }}</pre> |} == Näide == {{Saar | nimi = Osmussaar | pilt = Osmussaar24.jpg | laiuskoord = 59/17/30/N | pikkuskoord = 23/23/30/E | pindala = 4,69 | pikkus = 4,6 | laius = 1,3 | rannajoone pikkus = 14 | rahvaarv = 4 | asendikaardi pilt = EE Osmussaar.PNG }} <pre style="overflow:auto">{Saar | nimi = Osmussaar | pilt = Osmussaar24.jpg | laiuskoord = 59/17/30/N | pikkuskoord = 23/23/30/E | pindala = 4,69 | pikkus = 4,6 | laius = 1,3 | rannajoone pikkus = 14 | rahvaarv = 4 | asendikaardi pilt = EE Osmussaar.PNG }}</pre> == Parameetrid == ; pilt: Pildifaili nimi, nt <code>Viirelaid.jpg</code> ; veekogu: Veekogu, milles saar asub, nt "Pärsia laht" ; saarestik: Saarestik, kuhu saar kuulub või saarestiku puhul suurem saarterühm, millesse saarestik kuulub ; laiuskoord: K/M/S (55/44/33/N) või kümnendkraadid (55.742). Vaikimisi Vikiandmete koordinaadiväärtus ; pikkuskoord: K/M/S (11/22/33/W) või kümnendkraadid (-11.375). Vaikimisi Vikiandmete koordinaadiväärtus ; saari: Saarestiku puhul saarte arv ; peasaar: (saarestiku puhul, kui on) ; pindala: Ruutkilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; pikkus: Saare suurim pikkus; kilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; laius: Saare suurim laius; kilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; rannajoone pikkus: Saare rannajoone pikkus; kilomeetrites, ühikuta, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; kõrgus: Saare suurim kõrgus üle merepinna; meetrites, [[#Arvutatavad parameetrid|arvutuseks sobivas vormingus]] ; kõrgeim koht: Mäe või muu positiivse pinnavormi nimi; näidatakse, kui kasutatud on ka parameetrit "kõrgus" ; rahvaarv: [[#Arvutatavad parameetrid|Arvutuseks sobivas vormingus]] ; rahvaarvu seis: Aeg, mis seisuga rahvaarv on toodud ; rahvaarvu viide: <nowiki><ref></nowiki>-sildid ja midagi nende vahel ; keskus: Saare peaasula, kui on ; asendikaart: Mallile [[Mall:Asendikaart|Asendikaart]] vastava asendikaardi nimi, nt <code>Prantsusmaa</code> ; märgisuurus: Kasuta koos eelmise parameetriga, kui antud asendikaardil ja antud mõõtkava juures ei sobi asukohta näidata punktiga, aga sobiks näidata sõõri sees. Parameetri väärtus on sõõri laius pikslites (ühikuta), nt <code>40</code>. ; asendikaardi pilt: Muu asendikaart, nt <code>San Salvador in Bahamas (zoom).svg</code>. Kasutatav, kui pole määratud teist asendikaarti (parameeter "asendikaart"). == Arvutatavad parameetrid == Arvulised parameetrid (v.a saarte arv) peavad olema arvutuseks sobivas vormingus. Täisosa numbrid peavad olema rühmitamata ja väärtuse juurde ei tule kirjutada ühikut. Näiteks pindala väärtuseks kirjuta <code>10127,25</code>, mitte <s>10 127,25 km²</s>; pikkuseks <code>0,75</code>, mitte <s>750 m</s> ja rahvaarvuks <code>79855</code>, mitte <s>79 855 (2005)</s>. Artiklis näidatakse arvu ühiku ja tühikutega. Parameetri "pindala", "pikkus" või "laius" väärtuese järgi leitakse koordinaatide lingis ja artikli päises lahtiklapitaval kaardil kasutatav mõõtkavaväärtus. (Mõõtkava ei arvutata saarestiku jaoks ehk siis, kui on kasutatud parameetrit "saari".) Parameetrite "pindala" ja "rahvaarv" järgi leitakse elanike tihedus, mida näidatakse rahvaarvu juures. Elanike tihedust ei näidata, kui saar on asustamata või kui emb-kumb lähteparameetritest pole sobivas vormingus. __NOTOC__ <includeonly> [[Kategooria:Geograafia infokastid]] </includeonly> <templatedata> { "params": { "nimi": {}, "pilt": { "type": "wiki-file-name" }, "pildiallkiri": {}, "veekogu": {}, "saarestik": { "description": "saarestik, kuhu saar kuulub või saarestiku puhul suurem saarterühm, millesse saarestik kuulub" }, "laiuskoord": {}, "pikkuskoord": {}, "iso piirkond": {}, "saari": { "description": "saarestiku artiklis saarte arv" }, "pikkus": { "description": "saare suurim pikkus; kilomeetrites", "type": "number" }, "laius": { "description": "saare suurim laius; kilomeetrites", "type": "number" }, "pindala": { "description": "ruutkilomeetrites, ühikuta", "type": "number" }, "peasaar": { "description": "kui on, saarestiku artiklis" }, "pindala viide": {}, "rannajoone pikkus": { "description": "saare rannajoone pikkus; kilomeetrites", "type": "number" }, "kõrgus": { "description": "saare suurim kõrgus üle merepinna; meetrites", "type": "number" }, "kõrgeim koht": { "description": "mäe või muu positiivse pinnavormi nimi; näidatakse, kui kasutatud on ka parameetrit \"kõrgus\"" }, "rahvaarv": { "type": "number" }, "rahvaarvu seis": {}, "rahvaarvu viide": {}, "keskus": { "description": "kui on, saare peaasula" }, "asendikaart": {}, "märgisuurus": {}, "kaardi seletus": {}, "asendikaardi pilt": { "type": "wiki-file-name" } }, "format": "block", "description": "Infokast kasutamiseks saarte ja saarestike artiklites." } </templatedata> 1hgdz86i5h9hb3e6q0ww8dpv2crb4pi Anti Toplaan 0 216197 6176258 5662816 2022-08-10T17:19:27Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Fail:Anti Toplaan 2022.jpg|pisi|Anti Toplaan 2022. aastal]] '''Anti Toplaan''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti luterlik vaimulik. Ta lõpetas aastal [[1988]] liftielektromehaanikuna [[Tallinna 19. Tehnikakool|Tallinna 19. Tehnikakooli]], õppis aastatel [[1989]]–[[1997]] [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]], praegu õpib [[Tartu Ülikool]]i magistrantuuris religiooniantropoloogia alal. Ta ordineeriti [[7. november|7. novembril]] [[1991]] diakoniks ja [[16. detsember|16. detsembril]] [[1992]] aseõpetajaks, õpetaja õigused sai [[1. aprill]]il [[1997]]. Aastatel [[1991]]–[[1993]] oli ta [[Püha Jakobi kogudus|Püha]] ja [[Mustjala Anna kogudus|Mustjala koguduse]] õpetaja, aastast [[1993]] on ta Püha ja [[Kuressaare Laurentiuse kogudus|Kuressaare koguduse]] õpetaja, aastatel [[1999]]–[[2007]] oli ta assessor ja Kuressaare linnavolikogu liige. 2007. aastal õnnistas ta Kuressaares [[sadamaait|sadamaaida]], 2010. aastal Roomassaares [[Saaremaa (laev)|laeva Saaremaa]]. 2013. aastast on ta Kuressaare linnavolikogu liige ja linnakodanike komisjoni esimees. ==Isiklikku== Anti Toplaan on abielus, tal on neli tütart ja kolm poega. ==Välislingid== *[[Heli Salong]]. [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=15620 Teel riigikokku. EKD kandidaat]. Meie Maa, 27. veebruar 2007 {{JÄRJESTA:Toplaan, Anti}} [[Kategooria:Kuressaare Laurentiuse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustjala Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] b6zpsnz7ptof0qyyfoy2rbrjpz2r9cb Tallinna linnavolikogu 0 222543 6176219 6166796 2022-08-10T15:05:17Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Infokast esinduskogu | nimi = Tallinna linnavolikogu | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] | juht_nimetus = Esimees | juht_nimi = [[Jevgeni Ossinovski]] | juht_partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | juht2_nimetus = Aseesimees | juht2_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | juht3_nimetus = Aseesimees | juht3_nimi = [[Kristen Michal]] | juht2_nimi = [[Kalle Klandorf]] | juht3_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | kohti = 79 | kohtade_jaotus1 = Composition of Tallinn city council.svg | fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (45)''' * {{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]] (39)}} * {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (6)}} '''Opositsioon (34)''' * {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (15)}} * {{Legend|#2F2A95|[[Eesti 200]] (7)}} * {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (7)}} * {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (5)}} | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 10 alalist komisjoni|Haridus- ja kultuurikomisjon|Innovatsioonikomisjon|Keskkonna- ja kliimakomisjon|Korra- ja tarbijakaitsekomisjon|Linnamajanduskomisjon|Linnavarakomisjon|Rahanduskomisjon|Revisjonikomisjon|Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon|Õiguskomisjon}} | valimissüsteem = Proportsionaalne | viimased_valimised = [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|17. oktoober 2021]] | järgmised_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]] | volituste_kestus = Neli aastat | veebileht = https://www.tallinn.ee/et/juhtimine/linnavolikogu | kooseis = 10. Tallinna linnavolikogu | kogunemispaik1 = [[Vana-Viru tänav|Vana-Viru]] 12, [[Tallinn]] }} '''Tallinna linnavolikogu''' on [[Tallinn]]a linna [[kohalik omavalitsus|omavalitsusorgan]] ([[volikogu]]). Tallinna linna [[täidesaatev võim]]uorgan on [[Tallinna linnavalitsus]]. ==Moodustamine== Tallinna linnavolikogu valitakse Tallinna linna [[hääleõiguslik elanik|hääleõiguslike elanike]] ([[Eesti kodanik]]e ja mittekodanike) poolt [[kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]]e alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Valimine on salajane. [[2017]]. aasta [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|valimistel]] valitud Tallinna linnavolikogus on esindatud [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon]], [[Isamaa (erakond)|Isamaa fraktsioon]], [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon]], [[Keskerakond|Keskerakonna fraktsioon]], [[Reformierakond|Reformierakonna fraktsioon]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon]] ja Fraktsioonivabad<ref>[https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=/main?action=yksused&leht2=koosseisud&leht=linnavolikogu Aktiivne linnavolikogu ], aktal.tallinnlv.ee(vaadatud 07.09.2020)</ref> ==Töökorraldus== Tallinna linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. Linnavolikogu kinnitab alalised komisjonid probleemvaldkondade kaupa, sh revisjonikomisjoni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 järgi. Komisjonid selgitavad välja linnaelu probleeme ja pakuvad neile lahendusi. Revisjonikomisjon kontrollib linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevust. Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab Tallinna linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ning võtab üksikaktidena vastu otsuseid. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub muuhulgas: linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine; kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; toetuste andmine; Tallinna arengukava vastuvõtmine; linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; linnapea valimine ja ametist vabastamine; linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning kandidaatide kinnitamine. Tallinna linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval. ==Hoone== [[Fail:Tallinna Linnavolikogu.jpg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Tallinna%20Linnavolikogu.jpg|pisi]] Tallinna linnavolikogu hoone aadressil Vana-Viru 12. Tallinna linnavolikogu töötab hoones, mis valmis 1879. aastal. Selle vanalinna ja kesklinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuva maja projekteeris toonane linnaarhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]. Maja peafassaad on uusrenessanss-stiilis, elava liigendusega, rikkalik ja detailirohke. Aastatel 1911–1920 kuulus maja Soucantonide perele, kes kasutasid seda enda tarbeks. Hiljem oli maja kasutusel ärihoonena, 1947. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei Tallinna linnakomitee hoonena ning 1973. aastast asus majas Eesti NSV rahvakontrollikomitee. Tallinna linnavolikogu esindus- ja tööhooneks sai maja aprillis 1990. aastal<ref>{{Raamatuviide|autor=Sulev Mäeltsemees|pealkiri=Tallinna Linnavolikogu & Tallinna Linnavalitsus 30|aasta=2019|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus|lehekülg=44}}</ref>. ==Organisatsioon== Linnavolikogu teostab võimu läbi linnavolikogu täiskogul vastuvõetud otsuste ja määruste. Tallinna linnavolikogus esindatud erakonnad võivad moodustada [[fraktsioon (volikogu)|fraktsioone]], mille eelduseks on viie või enama erakonnaliikme olemasolu linnavolikogu koosseisus, kes on valitud sama nimekirja järgi. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu tegevust juhib [[Tallinna linnavolikogu eestseisus]], mis on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures ning tegeleb linnavolikogu istungite päevakorra projektide ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamisega. Linnavolikogu eestseisusse kuuluvad hääleõigusega [[Tallinna linnavolikogu esimees]] või tema asendaja, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning linnaosade halduskogude esimehed. ==Esimeeste loend== *1892–1905 [[Johann Karl Etienne Girard de Soucanton]] *1905–1909 [[Jaan Poska]] *1909–1913 [[Nikolai Groševoi]] *1913–1917 [[Friedrich Karl Akel]] *1917–1918 [[Jaan Anvelt]] *1918–1919 [[Nikolai Köstner]] *1919–1930 [[Rudolf Paabo]] *1930–1934 [[August Rei]] *1934–1937 [[Rudolf Kuuskmaa]] *1937–1939 [[Rudolf Paabo]] *1989–1992 [[Andres Kork]] *1992–1993 [[Sulev Mäeltsemees]] *1993–1995, [[Tiit Vähi]] ([[Koonderakond]]) *1995–1996 [[Koit Kaaristu]] (Koonderakond) *1996 [[Mart Laar]] ([[Isamaaliit]]) *1996–1999 [[Edgar Savisaar]] ([[Keskerakond|KE]]) *1999–2001 [[Rein Voog]] ([[Reformierakond|RE]]) *2001–2005 [[Maret Maripuu]] (RE) *2005–Edgar Savisaar kt<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?0549387 Vitsut kandideerib Tallinna linnavolikogu esimeheks], err.ee, 14.04.2005</ref> (KE) *2005–2015 [[Toomas Vitsut]] (KE) *2015–2017 [[Kalev Kallo]] (KE) *2017–2019 [[Mihhail Kõlvart]] [[Eesti Keskerakond|(KE]]) *2019–2021 [[Tiit Terik]] (KE) *2021– ... [[Jevgeni Ossinovski]] ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]) == Ajalugu == [[26. märts]]ist [[1877]] hakkas Tallinnas kehtima üldine [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] linnaseadus ja senise [[Lübecki linnaõigus]]e alusel moodustatud [[Tallinna raad|Tallinna Rae]] asemel moodustati linnavalitsusorganina, neljaks aastaks valitav duuma (linnavolikogu, vene keeles ''Ревельская Городская Дума''), kes valis enda seast neljaliikmelise [[Tallinna Linnavalitsus]]e (vene keeles ''Ревельская Городская Управа'') ja [[Tallinna linnapea|linnapea]]. Esimesed Tallinna linnavolikogu (linnaduuma) valimised toimusid 1877. aastal, valiti 72-liikmeline linnavolikogu. [[Magistraat]] ehk Tallinna raad püsis ainult [[kohtuorgan]]ina [[1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis|kohtureformi]] teostamiseni kuni 1889. aastani. Linnaseaduse alusel muutus ka senine varalise tsensusega piiratud [[Tallinna rae liikmete loend|rae liikmete]] [[valimisõigus]] ning nüüd anti valimisõigus kõigile Vene riigi alamaile, kes olid vähemalt 25-aastased, elanud Tallinna linnas vähemalt 2 aastat ja omasid linnas kinnisvara või ettevõtet. Kuni 1892. aastani jagati valijad varanduse (linnale makstavate maksude suuruse) alusel 3 klassi. 1892. aastast jagati valijad [[Tallinna linnaosad#Politseijaoskonnad ja linnaosad|politseijaoskondade järgi]] 6 osasse ja iga linnajagu valis oma suuruse järgi teatava arvu [[linnavolinik]]ke.<ref>Linnavalijate nimekiri, Tallinna Teataja, nr 253, 5 november 1912, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19121105.2.20 lk 7-8]</ref> Linnavolikogu [[kuriaalsüsteem|valijad jagunesid]], varalise seisundi järgi kolme valimisklassi ehk [[kuuria]]sse, kellest igaühel oli õigus määrata üks kolmandik linnavolikogu 72 liikmest, kes valiti neljaks aastaks. Tänu laienenud valijaskonnale omandasid, lisaks traditsioonilise linnaeliidile, ligipääsu linnajuhtimisele ka linnaelanikest [[aadlik]]e, [[literaat]]ide ja [[väikekodanlus]]e esindajad, kes vastasid [[valimisseadus]]ega kehtestatud maksu-, hiljem varanduslikule [[tsensus]]ele. 1877. aastal detsembris toimunud esimestel Tallinna linnaduuma valimistel kuulus I kuuriasse 86 kodanikku, II – 281 ja III – 1610 kodanikku. Esindatud oli vaid ligi 5% linnaelanikest. I ja II kuuria koosnesid veel üksnes sakslastest, III-s aga oli ka palju jõukaid venelasi ja eestlasi, sh eestlastest kaupmees ja trükikojaomanik [[Toomas Jakobson|Thomas Jakobson]], venelastest endine [[gümnaasiumiinspektor]] [[Aleksander Tšumikov]] (1819–1902), sakslasest [[Eesti Maakrediitselts|Eestimaa mõisnike krediitkassa]] sekretär ja üks eesti [[Lootus (selts)|seltsi Lootus]] asutajaid [[Johan Julius von Gernet]] (1827–1903), [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]] sekretär Eduard Koch (1829–1884), insener ja [[Viimsi mõis]]nik [[Viktor Karl Jakob von Maydell]], advokaat [[Carl Grünreich]] (1828–1889), ajaloolane [[Eugen von Nottbeck]] jt<ref>[[Tiit Rosenberg]], [http://oes.ut.ee/wp-content/uploads/3.pdf 1877. aasta linnaomavalitsuse reform ja Tallinna baltisaksa linnapead 1878–1918], lk 52</ref>. 1878. aastast üüris Tallinna linnavolikogu ruume [[Vene tänav]] 19 hoones, hoones asus [[Tallinna linnavalitsus]]e koosolekute tuba. Väiksemas toas oli [[Tallinna linnapea]] vastuvõturuum. Seda vastuvõtutuba jõudis kasutada kolm Tallinna linnapead: parun [[Alexander Rudolf Karl von Uexküll]] (linnapea 1878 – 1883), [[Thomas Wilhelm Greiffenhagen]] (1883 – 1885) ja ka [[Viktor Karl Jakob von Maydell]] (1885–1894). Maja hoovipoolses osas, oli suurem tuba [[Tallinna Linnakantselei|linnakantselei]] jaoks. 1890/1891. aastal kolis Tallinna linnapea ja linnakantselei tagasi [[Tallinna raekoda|Tallinna raekotta]]<ref>[http://kes-kus.ee/tallinna-tundmatu-raekoda-vene-tanavalt/ TALLINNA TUNDMATU RAEKODA VENE TÄNAVALT], kes-kus.ee, September 2021</ref> Esimese eestseisja sai linnaduuma 22. jaanuaril [[1903. aasta Eestis|1903]], kui selleks valiti parun [[Johann Karl Etienne Girard de Soucanton]], kes oli sarnaseid kohustusi täitnud ka varem (alates 1892. aastast). [[1904. aasta Eestis|1904. aasta]] detsembris toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1904)|1904. aasta linnavolinike valimistel]] saavutasid eesti-vene [[valimisblokk]] esmakordselt ajaloos enamuse. 60-liikmelisse linnavolikogusse valiti 37 eestlast, 4 venelast ja 19 sakslast. eestlased liitusid venelastega üheks blokiks ning saavutasid mõningate küsimuste otsustamiseks vajaliku 2/3 enamuse<ref>Brošüür "Tallinna Linnavolikogu", Tallinna Linnavolikogu, 2018</ref>. Esimeseks eestlasest linnaduuma juhataja oli [[Jaan Poska]] (aastatel 1905–1909), kes valiti senise parun [[Johann Karl Etienne Girard de Soucanton]]i järglaseks. [[1913. aasta Eestis|1913. aastal]] toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1913)|Tallinna linnavolinike valimistel]] valiti linnavolikokku 47 eestlast, 28 sakslast ja 5 venelast. Aastatel 1913–1917 oli [[Tallinna linnapea|Tallinna linnavalitsuse esimees]] [[Jaan Poska]]. [[1917. aasta Eestis|1917. aasta]] veebruaril toimunud [[Tallinna linnavolinike loend (1917)|Tallinna linnavolinike valimistel]], valiti linnavolikokku 50 eestlast, 10 venelast ja 20 sakslast. 15. aprillil 1917 [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] poolt avaldatud uue linnaseaduse põhjal määrati 1917. aasta augustis uued valimised: üldise, ühetaolise, salajase ja proportsionaalse põhimõtte alusel, kuid juba poliitiliste rühmituste kandidaatide kaudu. 19. (6. vkj) augustil 1917 toimunud Tallinna Linnavolikogu valimistel, osalesid ca 70 000 valija seas taas ka Tallinnas asuvad Venemaa armee ja sõjalaevastiku sõjaväelased ning madrused. Tallinna Linnavolikogus said enamuse [[VSDT(b)P|sotsiaaldemokraadid]]-[[enamlased]] (31 kohta), [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseerid]] (22) ja sotsiaaldemokraadid-[[vähemlased]] (12). 101 saadikuga Tallinna Linnavolikogu valis linnavolikogu esimeheks [[enamlased|enamlase]] [[Jaan Anvelt]]i, kelle abideks said [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseer]] [[Jakob Ümarik]] ja [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus|vähemlane]] [[Nikolai Köstner]]. Üheksaliikmelise [[Tallinna Linnavalitsus]]e esimeheks sai samuti [[enamlased|enamlane]] [[Voldemar Vöölmann]]. [[Tallinna linnavolinike loend (1930)|1930. aasta Tallinna linnavolinike]] valimise järel sai volikogu esimeheks [[Rudolf Paabo]] ([[Eesti Tööerakond]]) asemel [[August Rei]] ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP]]). Volikogu esimehe abideks said [[Johannes Mürk]] ([[Tallinna Majaomanikkude Selts]]) ja [[Friedrich Uibopuu]] ([[Eesti Rahvaerakond]]). <ref>Heiki Suurkask, [https://forte.delfi.ee/artikkel/79574630/tallinna-volikogu-valimised-1930-tallinna-toolised-visati-seegi-kord-ukse-taha Tallinna volikogu valimised 1930: Tallinna töölised visati seegi kord ukse taha], forte.delfi.ee, 22.09.2017</ref>. ==Vaata ka== *[[Tallinna linnavolinike loend (1904)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1909)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1913)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1917)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1919)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1921)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1924)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1927)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1930)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1934)]] *[[Tallinna linnavolinike loend (1939)]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.tallinn.ee/est/volikogu Tallinna linnavolikogu koduleht] *[[Hans Kruus]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=404 Opositsioon Tallinna linnaomavalitsuses 1877–1904], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 3/1938 *[[Sulev Mäeltsemees]], [https://www.polismtu.ee/wp-content/uploads/2021/04/TALLINNA_LINNAVOLIKOGU_140.pdf TALLINNA LINNAVOLIKOGU 140], [[Kategooria:Tallinna Linnavolikogu| ]] mr8khrt7d4ogb2d158osh2aazvojq46 Alex Jones 0 231868 6176412 5824521 2022-08-11T07:38:00Z Sillerkiil 58396 sandy hooki peatükk wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{NeutraalsusVaidlustatud|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{Vaidlustatud|kuu=veebruar|aasta=2021}} {{Infokast persoon | nimi = Alex Jones | pilt = Alex Jones Portrait (cropped).jpg | pildiallkiri = Alex Jones (2017) | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1974|2|11}} | sünnikoht = [[Dallas]], [[Texas]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[Saatejuht|raadiosaatejuht]], [[filmiprodutsent]] | tunnustused = | abikaasa = Kelly Jones (2007–2015) | lapsed = 4 last | sugulased = | allkiri = Alex Jones Signature.svg | moodul = }} '''Alexander Emeric''' (Alex) '''Jones''' (sündinud [[11. veebruar]]il [[1974]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[ajakirjanik]], [[näitleja]], filmirežissöör ja raadiosaate "[[Alex Jones Show]]" juht. Ta on äärmusparempoolne vandenõuteoreetik ning veebilehe InfoWars.com, mida äärmusvasakpoolsed poliitilised vastased on nimetatud libauudisteleheks, omanik. Jones on väitnud, et [[Newtowni koolitulistamine]] oli lavastatud (kuid hiljem tunnistanud, et eksis), et Ameerika Ühendriikide valitsusel oli roll [[Oklahoma City pommiplahvatus|Oklahoma City pommiplahvatuse]] ja [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakute]] korraldamises, ning et [[Federal Emergency Management Agency|FEMA]] plaanib Ühendriikides luua [[Koonduslaager|koonduslaagreid]]. 9/11 terrorirünnakuid ennustas ta ette kaks kuud enne sündmuste toimumist ning ühtlasi ka seda, et selles süüdistatakse tõenäoliselt [[Osama bin Laden]]it<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=a8Hk1-BpXO8 9/11 CONSPIRACY: ALEX JONES PREDICTS 9/11 IN JULY 2001] (vaadatud 28.03.2020)</ref>. Ta on pidanud naeruväärseks ametlikku selgitust, et terroristid elasid koos roosapäiste stripparitega, pruukisid kokaiini ja vihkasid Ameerika vabadusi ning omasid passe, mis ei hävinud tornide tulekahjus, vaid leiti puutumatuna tornide juurest. Samuti tekitas temas küsimusi uudistesaatejuhi väide WTC7 ehk kolmanda torni kokkukukkumisest, kui viimane alles täies uhkuses saatejuhi selja tagant aknast paistis. Ta väidab, et mitmed valitsused ja suured ärid üritavad luua [[Uus maailmakord (vandenõuteooria)|uut maailmakorda]] "isetekitatud majanduskriiside, keerulise luuretehnika ja terrorirünnakute korraldamisega, et tekitada hüsteeriat ja seda ära kasutada". Teda on peetud homofoobseks, kuna tsiteeris üht teaduslikku uuringut, kus kirjeldati, et veekogudesse sattuv [[atrasiin]] tekitab konnades segadust ning isased konnad hakkavad seksima teiste isaste konnadega. Tema vastased on hüüdnud selle peale, et homoseksuaalsus on okei ja vaid homofoob on konnade sellise seksielu vastu. Jones kirjeldab ennast [[Libertaar|libertaarina]] ja paleokonservatiivina. Ta sai hiljuti neljanda lapse. == Süüdistus valeinfo levitamises == Jones kohustati 2022. aastal maksma kahjutasu 4,1 miljonit dollarit [[Vandenõuteooria|vandenõuteooriate]] levitamise eest: Jones levitas väärinfot 2012. aasta lõpus Sandy Hooki algkoolis toimunud [[Tulistamine Sandy Hooki algkoolis|tulistamises]] hukkunud 20 lapse ja kuue töötaja kohta, väites, et see oli lavastatud. Jonesi ettevõte kuulutas välja [[Pankrot|pankroti]]. Hiljem tõsteti kahjutasu summa 45,2 miljoni dollarini.<ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608676447/alex-jones-peab-vandenouteooria-levitamise-eest-maksma-4-miljonit-kahjutasu|title=Alex Jones peab vandenõuteooria levitamise eest maksma 4 miljonit kahjutasu|website=ERR|date=5 August 2022|access-date=11 August 2022|language=et}}</ref><ref name="The New York Times 2022">{{cite web|url=https://www.nytimes.com/2022/08/05/us/politics/alex-jones-verdict.html|title=Jury Orders Alex Jones to Pay $45.2 Million in Sandy Hook Case|website=The New York Times|date=6 August 2022|access-date=11 August 2022}}</ref> ===Filmid=== {| class="wikitable" |- style="text-align:center;" ! Aasta ! Film ! Märkused |- |1998 |''America: Destroyed by Design '' | |- |1999 |''Police State 2000 '' | |- |1999 |''Are You Practicing Communism? '' | |- |2000 |''America Wake Up or Waco '' | |- |2000 |''The Best of Alex Jones '' | |- |2000 |''Dark Secrets Inside Bohemian Grove '' | |- |2000 |''Police State II: The Takeover '' | |- |2001 |''Comprehensive Annual Financial Reports: Exposed '' | |- |2001 |''911 The Road to Tyranny: Special Emergency Release '' | |- |2002 |''911 The Road to Tyranny '' | |- |2002 |''The Masters of Terror: Exposed '' | |- |2003 |''Matrix of Evil '' | |- |2003 |''Police State 3: Total Enslavement '' | |- |2004 |''American Dictators: Documenting the Staged Election of 2004 '' | |- |2005 |''Martial Law 9-11: Rise of the Police State '' | |- |2005 |''The Order of Death '' | |- |2006 |''TerrorStorm: A History of Government-Sponsored Terrorism '' | |- |2007 |''Endgame: Blueprint for Global Enslavement '' | |- |2007 |''Endgame 1.5 '' | |- |2007 |''TerrorStorm: A History of Government-Sponsored Terrorism - Second Edition '' | |- |2007 |''Loose Change: Final Cut by Dylan Avery '' |tegevprodutsent |- |2008 |''The 9/11 Chronicles: Part 1, Truth Rising '' | |- |2008 |''Fabled Enemies '' by Jason Bermas |produtsent |- |2009 |''DVD Arsenal: The Alex Jones Show Vols. 1—3 '' | |- |2009 |''The Obama Deception: The Mask Comes Off'' | |- |2009 |''Fall of the Republic: Vol. 1, The Presidency of Barack H. Obama '' | |- |2009 |''Reflections and Warnings: An Interview with Aaron Russo '' | |- |2010 |''Police State IV: The Rise Of FEMA '' | |- |2010 |''Invisible Empire: A New World Order Defined '' by Jason Bermas |produtsent |- |2010 |''The Fall of America and the Western World '' by Brian Kraft | |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.infowars.com/ Alex Jones' InfoWars.com] * [http://prisonplanet.com/ Alex Jones' PrisonPlanet.com] * [http://prisonplanet.tv/ Alex Jones' PrisonPlanet.tv] * [http://www.gcnlive.com/programs/alexJones/ The Alex Jones Show] Genesis Communications Network'is * {{JÄRJESTA:Jones, Alex}} [[Kategooria:Sündinud 1974]] r580fwjddscwvkaciwff6cpicptf4xx Vassili Võrk 0 232820 6176252 6017906 2022-08-10T16:54:14Z Liilia Moroz 86291 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Vassili Võrk | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[22. september]] [[1898]] | Sünnikoht = [[Uuemõisa vald (Pöide kihelkond)|Uuemõisa vald]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] | Surmaaeg = [[2. mai]] [[1977]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Teenistused = [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[Punaarmee]] | Auaste = [[polkovnik]] | Juhitud üksused = [[354. Laskurpolk|354. Laskurpolgu]] ülem<br>Tallinna komandant (1944) | Sõjad/lahingud = | Autasud = }} '''Vassili Võrk''' (varem ka venepäraselt '''Verk'''; [[22. september]] [[1898]] [[Uuemõisa vald (Pöide kihelkond)|Uuemõisa vald]], [[Saaremaa]] – [[2. mai]] [[1977]] [[Tallinn]])<ref>ENE 8. kd, Tallinn 1976</ref> oli [[Eestlased|eestlasest]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväelane, [[polkovnik]]. == Elulugu == Vassili Võrk sündis Ivan ja Juliana Võrgu perekonnas. Tsaariajal rändas perekond Venemaale. Enne [[Punaarmee]]sse mobiliseerimist elas [[Volgogradi oblast|Stalingradi oblast]]is Venemaal, omandas [[lukksepp|lukksepa]] elukutse. === Teenistus Punaarmees === [[1944]]. aastal oli Võrk [[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[354. Laskurpolk|354. Laskurpolgu]] ülem. 354. Laskurpolgu eelsalk eesotsas polguülem Vassili Võrguga jõudis esimeste hulgas [[22. september|22. septembril]] [[1944]] sakslastest maha jäetud Tallinna. Kohe pärast [[Tallinna vallutamine (1944)|Tallinna vallutamist]] [[Punaarmee]] poolt oli ta kolm päeva Tallinna komandant. Vassili Võrk maeti [[5. mai]]l [[1977]] [[Tallinna Metsakalmistu]]le. == Mälestuse jäädvustamine == * [[Arbu tänav]] [[Tallinn]]as kandis aastatel [[1979]]–[[1995]] Vassili Võrgu nime.<ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn2.htm#1A Muudatused Tallinna tänavanimistus 1987-2011 / Changes in the street names of Tallinn 1987-2011]</ref> * Tallinna 3. Keskkool (praegu [[Tallinna Lilleküla Gümnaasium]]) kandis pikka aega Vassili Võrgu nime. == Tunnustus == * Tallinna aukodanik ([[1975]])<ref>[http://www.tallinn.ee/g7071s6066 Tallinna Linnavalitsuse koduleht. Aukodanikud]</ref> == Viited == {{viited}} == Allikad == *[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-11.pdf EESTLASED VENE SÕJAVÄES 1940-1945. Kolmas osa (Selmet–Üüde); lk 601] // Eesti Represseeritute Registri Büroo, [[Leo Õispuu]], Tallinn, 2011; ISBN 978-9985-9914-4-2 == Kirjandus == * [[Mart Laar]]. Saaremaa 1944. Eesti laskurkorpuse kannatuste rada. Kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] [[2010]]. == Välislingid == * [http://www.epl.ee/artikkel/265262 Reinsalu: okupeerijad ei saa olla linna aukodanikud] // [[Eesti Päevaleht]], 16. mai 2004 {{JÄRJESTA:Võrk, Vassili}} [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1977]] [[Kategooria:Tallinna aukodanikud]] soi1vmgsk5iekznchd8x1y7mzdpgrju Johan Lepik 0 240006 6176312 5847095 2022-08-10T18:53:30Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Johan Lepik''' (ka '''Johannes Lepik''' ja '''Ivan Lepik''') ([[vene keel]]es ''Иван Фомич Лепик'') ([[22. aprill]] [[1859]] [[Võnnu kreis]] [[Liivimaa kubermang]] – surmaaeg ja -koht teadmata) oli [[eestlased|eesti]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[kindralmajor]] ([[1915]]) ja Nõukogude sõjaväelane. Johan Lepik lõpetas [[Riia linnakool]]i ja seejärel 1883. aastal [[Riia jalaväe junkrukool]]i 2. järgus. [[Alamleitnant|Alamleitnandiks]] ülendati [[1885]]. aastal, [[1903]]. aastal lõpetas ohvitseride kütikooli [[Oranienbaum]]is. Johan Lepik osales [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] kõigepealt 241. Orša polgu rooduülemana ja kolm kuud hiljem juba 105. diviisi ühe pataljoni ülemana. Ülendati vahvuse eest [[1905]]. aastal [[alampolkovnik]]uks ja [[1911]]. aastal [[polkovnik]]uks. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkedes nimetati Lepik formeeritava 80. jalaväediviisi 318. Tšernojarski polgu komandöriks, mille koosseisus suunati [[Edelarinne|Edelarindele]]. 1915. aasta oktoobris ülendati ta lahinguliste teenete eest [[kindralmajor]]iks ning kolm kuud hiljem nimetati ta 105. diviisi 1. brigaadi ülemaks. Lahingutegevuse eest autasustati teda ordenitega, muuhulgas [[Prut]]i jõe forsseerimise eest [[Püha Georgi orden]]iga<ref>[http://www.ra.ee/apps/georgi/html/eestlaste_elulood.html Johan Lepik], Eestlastest Püha Georgi ordeni kavaleride elulood</ref>. Polkovnik Johan Lepikut autasustati Georgi mõõgaga. VP 07.02.1916: {{tsitaat|Selle eest, et ta Pruti forsseerimisel 21.-22.05.1915 vallutas oma polguga vastase kindlustatud positsiooni kõrgendikul nr 474. Hoides seda enda käes, julgestas ta sel kombel diviisi ületulekut jõest. Polkovnik Lepik sai selles lahingus lõhkekuuliga raskesti haavata, kuid jäi rivisse.||}} [[1916]]. aastal oli raske haava tõttu [[Kiievi sõjaväeringkond|Kiievi sõjaväeringkonnas]] reservis, kust läks [[6. august]]il 1916. aastal erru. 1917. aastal oli ta uuesti Venemaa sõjaväeteenistuses 24. diviisi ühe brigaadi komandörina. 1917. aastal valiti Johan Lepik kui üks kõrgema sõjaväelise auastmega sõjaväelane I Eesti sõjaväelaste kongressi delegaadina [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] liikmeks. 1918. aastal aga sattus Johan Lepik Venemaale, Siberisse, kus mobiliseeriti [[Punaarmee]]sse ning juhtis [[Pensa]]s nõukogude 2. Pensa jalaväediviisi organiseerimist ja sõjategevust admiral [[Aleksandr Koltšak]]i vägede vastu. Pärast seda, 6. oktoobrist 1918 kuni 12. juunini 1919 juhtis Punaarmee [[Idarinne (Venemaa kodusõda)|Idarinde]] 2. jalaväediviisist 5. Vitebski kütidiviisiks ümbernimetatud diviisi<ref>[http://www.pobeda1945.su/division/3942 5 стрелковая дивизия], www.pobeda1945.su</ref>, võttis osa [[Kama]] jõe forsseerimisest ja [[Kurgan]]i linna vallutamisest. Hiljem osales ka Punaarmee sõjategevusest Ukrainas. 1919. aasta juulist arvati Johan Lepik [[Moskva sõjaväeringkond|Moskva sõjaväeringkonna]] juhtivkoosseisu reservi. 1920. aastal opteerus Johan Lepik koos abikaasaga (sündinud {{kas|von Langekyll}}) [[Läti]]sse, kust emigreerus edasi [[Saksamaa]]le. == Autasud == *2. järgu [[Püha Stanislavi orden]] mõõkadega (1905); *2. järgu [[Püha Anna orden]] mõõkadega (1906); *4. järgu [[Püha Vladimiri orden]] lindiga (1911); *[[Georgi mõõk]] (VP 07.02.1916). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.grwar.ru/persons/persons.html?id=3230&PHPSESSID=1444a73b4ddc4288666f659fc1961c7 Лепик Иван Фомич], Русская армия в Великой войне: Картотека проекта {{JÄRJESTA:Lepik, Johan}} [[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi kindralid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Georgi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1859]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] l7r9lv56phzotiic9opsx58h401qp85 Kollane lint 0 247239 6176434 6130683 2022-08-11T08:45:36Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Eesti toetusavaldusest; Hersoni aktsiooni kohta vaata artiklit [[Kollane lint (liikumine)]]}} [[Pilt:Yellow ribbon.svg|right|150px]] Rinnas kantav '''kollane lint''' (inglise keeles ''yellow ribbon'') on toetusavaldus kaasmaalastele, kes viibivad keerulistes oludes, sümboliseerides taaskohtumise ootust ning lootust<ref name="Vabariigi Presidendi Kantselei">[http://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/6091-kollane-lint-toomas-hendrik-ilvese-revaeaeril/index.html Kollane lint Toomas Hendrik Ilvese revääril.] Vabariigi Presidendi Kantselei, 13. mai 2011</ref>. == Eesti == Eestis võeti kollane lint kasutusele [[13. mai]]l [[2011]], kui [[Eesti_Vabariigi_president|vabariigi president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] avaldas vastava üleskutse [[Facebook]]is: "[[2011. aasta eestlaste rööv Liibanonis|Liibanonis röövitud Eesti seitsme kodaniku]] pered vajavad meie kõigi toetust. Mitte pealetükkivat uudishimu, vaid rahulikku ja osavõtlikku toetust, mis sõnab: teie mure on meie mure, me loodame ja usume koos teiega. Näitamaks seda tunnet, panin ma täna pintsakureväärile kollase lindi."<ref>http://www.facebook.com/note.php?note_id=217400041621253</ref> Lisaks sellele, et kollast linti kanti riietusel, liitusid paljud üleskutsega ka virtuaalselt, lisades Facebookis oma profiilipildile kollase lindi sümboli. Selleks loodi vastav Facebooki rakendus.<ref>http://apps.facebook.com/kollanelint/</ref> 14. juuliks 2011, mil saabus sõnum Eesti kodanike vabastamisest<ref>{{Netiviide |url=http://www.vm.ee/?q=node%2F12086 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-07-14 |arhiivimisaeg=2011-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110805141531/http://www.vm.ee/?q=node%2F12086 |url-olek=ei tööta }}</ref>, oli oma profiilipildile kollase lindi lisanud 12 671 inimest. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://archive.is/20121202082728/www.facebook.com/apps/application.php?id=198062050237845 Kollane lint.] Facebook [[Kategooria:Sümbolid]] 6taudjqrpih5gmo9rhs87ni7safu8mj Venemaa raadiojaamade loend 0 248108 6176473 6166357 2022-08-11T11:30:24Z 145.14.28.118 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}}{{toimeta}} ''Siin on loetletud [[Venemaa|Venemaal]] tegutsevaid raadiojaamu.'' {| class="wikitable sortable" ! Raadio !! Suunitlus !! Asukoht !! Sagedus (asukohas) !! Veeb |- | Bussiness FM || äriuudised || Moskva || 87,5 FM || http://businessfm.bfm.ru/ |- | DFM || tantsumuusika || Moskva || 101,2 FM || http://www.dfm.ru/ |- | Love Radio || kaasaegne meelelahutus täiskasvanutele || Moskva || 106,6 FM || http://www.loveradio.ru/ |- | Maximum || muusika || Moskva || 103,7 FM || http://dobriepesni.ru/ |- | Megapolis FM || tantsumuusika || Moskva || 89,5 FM || http://www.megapolisfm.ru/ |- | NRJ || muusika || Moskva || 104,2 FM || http://www.energyfm.ru/ |- | Seven Skies || muusika || Moskva || || http://www.sevenskies.ru/ |- | Avtoradio || muusika/teated || Moskva, Krasnojarsk || 90,3 FM || http://www.avtoradio.ru/ |- | Vesti FM || uudised || Moskva || 97,6 FM || http://www.vesti.ru/ |- | Glavnoje Radio || uudised/muusika || Moskva || || http://orrfm.ru/ |- | Goloss Rossii || uudised || Moskva || || http://rus.ruvr.ru/radio_broadcast/ |- | Dobrõe Pesni || vene muusika || Moskva || 94,4 FM || http://dobriepesni.ru/ |- | Dorožnoje Radio || liiklusinfo,meelelahutus,muusika || Peterburi || 96,0 FM || http://www.dorognoe.ru/ |- | Detskoje Radio || meelelahutus lastele || Moskva || 96,8FM || http://www.deti.fm/online.html |- | Evropa Plus || muusika || Moskva || 106,2 FM || http://www.europaplus.ru/ |- | Keks FM || muusika || Moskva || 89,9 FM || http://www.keks.fm/ |- | Militseiskaja Volna || politsei ametkonna raadio, info || Moskva || 107,8 FM || http://radiomv.ru/ |- | Nashe Radio || vene rokkmuusika || Moskva || 101,7 FM || http://nashe.ru/ |- | Pervoje Populjarnoje Radio || muusika, meelelahutus || Moskva || 102,5 FM || http://pervoefm.ru/on-line-veshhanie/ |- | Pomestnoje Radio || muusika || Moskva || 102,7 FM || http://radioradio.ru/ |- | Radio 7 || muusika, meelelahutus || Moskva || 104,7 FM || http://radio7.ru/ |- | Radio Romantika || muusika || Moskva || 98,8 FM || http://radioromantika.ru/ |- | Radio Vanja || muusika ja info || Moskva || 101,1 FM || http://radiovanya.ru/ |- | Radio Datša || vene muusika || Moskva || 92,4 FM || http://www.radiodacha.ru/ |- | Radio Zvezda || patriootlik || Moskva || 95,6 FM || http://radiozvezda.ru/ |- | Radio KP || uudised,jutusaated, muusika || Moskva || 97,2 FM || http://www.kp.ru/ |- | Radio Kukuruza || uudised,muusika || Tomski || 104,6 FM || http://radiosibir.ru/ |- | Radio Majak || meelelahutus || Moskva || 103,4 FM || http://www.radiomayak.ru/ |- | Radio Mir || uudised,muusika || Minsk (Valgevene) || 107,1 FM || http://mir24.tv/ |- | Radio Orfei || klassikaline muusika || Moskva || 99,2 FM || http://www.muzcentrum.ru/orfeus/ |- | Radio Rekord || tantsumuusika || Peterburi || 106,3 FM || http://www.radiorecord.ru/ |- | Radio Roks || rokkmuusika || Peterburi || 102,0 FM || http://www.roks.ru/ |- | Radio Rossii || uudised,kultuuri- ja jutusaated || Moskva || 66,44 FM || http://radiorus.ru/ |- | Radio SI || muusika, meelelahutus || Jekaterinburg || 103,7 FM || http://www.radioc.ru/ |- | Radio Sibir || muusika || Tomski || 104,6 FM || http://radiosibir.ru/ |- | Radio Šansoon || muusika, info || Moskva || 103,0 FM || http://chanson.ru/ |- | Radio JUFM || noorteraadio || Moskva || 68,84 FM || http://radiou.ru/ |- | Radio Juniton || muusika || Novosibirsk || 100,7 FM || http://r-uniton.ru/ |- | Retro FM || kultuur ja muusika || Moskva || 88,3 FM || http://www.retrofm.ru/ |- | Russkoje Radio || uudised ja vene muusika || Moskva || 105,7 FM || http://www.rusradio.ru/ |- | Serebrjanõi Dožd || muusika || Moskva || 100,1 FM || http://www.silver.ru/ |- | Hit FM || muusika || Moskva || 107,4 FM || http://hitfm.ru/online_player.asp |- | Echo Moskvõ || info ja muusika vene kogukonnale maailma eri paigus || Moskva || 91,2 FM || http://echo.msk.ru/ |- | Jumor FM || huumoriraadio || Moskva || 88,7 FM || http://www.veseloeradio.ru/ |} ==Välislingid== * [http://www.listenlive.eu/russia.html www.listenlive.eu/russia] [[Kategooria:Venemaa meedia|Raadiojaamad]] [[Kategooria:Meedia loendid]] [[Kategooria:Raadiojaamad]] r8mqc45lpzhuod9sdcw8yawf9spyw07 Biograafiad (Sa) 0 251501 6176461 6173686 2022-08-11T11:07:05Z Velirand 67997 /* Sat */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Sa)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Sa". ==Saa== *[[Elmar Saa]], eesti tehnikateadlane (1938–) *[[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (1944–) *[[Brandon Saad]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Wadī‘ Sa‘ādah]], Liibanoni päritolu Austraalia luuletaja ja ajakirjanik (1948–) *[[Eric Saade]], Rootsi laulja (1990–) *[[Heldur Saade]], eesti orkestrijuht (1936–2021) *[[Osvald Saadre]], eesti arheoloog (1904–1975) *[[Tõnis Saadre]], eesti geoloog ja fotograaf (1942–) *[[Agnes Saag]], Evald Saagi abikaasa (1911–1981) *[[Andres Saag]], eesti botaanik, lihhenoloog (1955–) *[[Eero Saag]], Eesti sõjaväelane (1914–1941) *[[Evald Saag]], eesti teoloog (1912–2004) *[[Kaimar Saag]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Mare Saag]], eesti arstiteadlane ja hambaarst (1952–) *[[Carolin Saage]], eesti fotokunstnik (1988–) *[[Kristo Saage]], eesti korvpallur (1985–) *[[Lianne Saage-Vahur]], eesti õpetaja (1965–) *[[Vello Saage]], eesti õpetaja (1922–1991) *[[Anu Saagim]], eesti seltskonnategelane, ajakirjanik ja ettevõtja (1962–) *[[Jaanus Saago]], eesti laulja (1990–) *[[Rudolf Saago]], eesti vabadusvõitleja ja luuraja (1914–1973) *[[Paul Saagpakk]], eesti keeleteadlane (1910–1996) *[[Mihheil Saakašvili]], Gruusia poliitik (1967–) *[[Aare Saal]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Andres Saal]], eesti kirjanik (1861–1931) *[[Arvo Saal]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1949–) *[[Emilie Rosalie Saal]], eesti kunstnik (1871–1954) *[[Johannes Saal]], eesti maalikunstnik (1913–1964) *[[Kristjan Saal]], eesti keemik ja materjaliteadlane (1977–) *[[Margus Saal]], eesti füüsikateoreetik (1974–) *[[Astrid Saalbach]], Taani näitekirjanik (1955–) *[[Richard Saaliste]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane ning metsavend (1916–1949) *[[Urmas Saaliste]], eesti laskesportlane (1960–) *[[Saalomon]], Iisraeli kuningas (10. sajand eKr) *[[Marie Saame]], eesti alpinist (1989–) *[[Ken Saan]], eesti filmiprodutsent ja ajakirjanik (1976–) *[[Peeter Saan]], eesti dirigent, klarneti- ja saksofonimängija (1959–) *[[Taimo Saan]], eesti matemaatik (1963–) *[[Eugen Saanpere]], eesti fagotimängija (1917–2001) *[[Agu Saar]], eesti füüsik (1942–2020) *[[Ain Saar]] (1968–) *[[Aino Saar]], eesti bioloog ja taimefüsioloog (1926–2017) *[[Aivo Saar]], eesti füüsik (1937–) *[[Aleksander Saar]], Eesti põllumees ja poliitik (1883–1942) *[[Alviine Saar]], eesti õpetaja (1907–1985) *[[Andrus Saar]], eesti sotsioloog ja ajakirjanik (1946–2015) *[[Anti Saar]], eesti kirjanik ja tõlkija (1980–) *[[Ants Saar]], eesti kirjanik (1920–1989) *[[Ants Saar (purilendur)|Ants Saar]], eesti purilendur (1914–1995) *[[Arno Saar]], eesti fotograaf (1953–2022) *[[Asmu Saar]], eesti geograaf ja loodusteadlane (1931–2003) *[[Bernhard Saar]], eesti tehnikateadlane (1929–1998) *[[Darja Saar]] (1980–) *[[Edgar Saar]], eesti etnoloog (1938–) *[[Ellu Saar]], eesti sotsioloog (1955–) *[[Elmar Saar]], eesti jalgpallur, treener ja kohtunik (1908–1981) *[[Elmar Johannes Saar]], eesti metsateadlane (1901–1947) *[[Endel Saar (maadleja)|Endel Saar]], eesti maadleja (1928–1987) *[[Endel Saar (ajakirjanik)|Endel Saar]], eesti ajakirjanik (1935–2017) *[[Enn Saar]], eesti astrofüüsik (1944–) *[[Ernst Saar]], eesti omavalitsuspoliitik ja ettevõtja (1892–1937) *[[Evar Saar]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võro keele aktivist (1969–) *[[Felix Saar]], Eesti sõjaväelane (1911–1942) *[[Ferdinand von Saar]], Austria kirjanik (1833–1906) *[[Friedrich Saar]], eesti loomaarstiteadlane (1904–1942) *[[Getter Saar]], eesti sulgpallur (1992–) *[[Gustav Saar (tehnikateadlane)|Gustav Saar]], eesti tehnikateadlane (1920–1972) *[[Hans Saar]], eesti agronoom (1893–1983) *[[Heleri Saar]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Irja Saar]], eesti mükoloog (1973–) *[[Janne Saar]], eesti laulja (1986–) *[[Johan Saar]], Eesti Piirivalve ohvitser (1932–2002) *[[Joosep Saar]], organist, köster, viiulimeister, koolijuhataja ja koorijuht (1837–1910) *[[Juhan Saar]], eesti kirjanik (1929–2007) *[[Jüri Saar]], Eesti poliitik (1946–) *[[Jüri Saar (ajakirjanik)|Jüri Saar]], eesti ajakirjanik *[[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]], eesti kriminoloog (1956–) *[[Jüri Saar (filosoof)|Jüri Saar]], eesti filosoof (1941–1984) *[[Jüri Saar (treener)|Jüri Saar]], eesti jalgpallitreener *[[Kaarel Saar]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Kadi Liis Saar]], eesti tennisist (1992–) *[[Kalev Saar]], eesti muusik (1969–) *[[Karl Saar]], eesti tehnikateadlane (1945–) *[[Katriin Saar]], Eesti tennisist (2002–) *[[Kersten Saar]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Kevin Saar]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kristjan Saar]], Eesti sõjaväelane (1894–1972) *[[Kustav Saar]], Eesti sõjaväelane (1897–1941) *[[Ludvig Saar]], Eesti sõjaväelane (1895–1980) *[[Maido Saar]], eesti koreograaf ja rahvatantsija (1957–) *[[Maret Saar]], eesti aerobioloog, aero- ja etnomükoloog (1946–) *[[Margus Saar]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Mariann Saar]], eesti laulja (1988–) *[[Marianna Saar]], eesti botaanik (1934–) *[[Marika Saar]], Eesti poliitik (1982–) *[[Mart Saar]], eesti helilooja (1882–1963) *[[Martin Saar]], New Yorgis elav eesti kunstnik (1980–) *[[Max Emil Saar]], eesti vaimulik (1911–1981) *[[Meeli Saar]], eesti sporditeadlane (1958–) *[[Mikk Saar]], eesti laulja (1980–) *[[Olivia Saar]], eesti lastekirjanik ja luuletaja (sündinud 1931) *[[Paul Saar (vaimulik)|Paul Saar]], eesti vaimulik (1919–2010) *[[Paul Saar (kunstnik)|Paul Saar]], eesti maalikunstnik(1946–2007) *[[Pille Saar]], eesti pianist ja pedagoog (1961–) *[[Raer Saar]], eesti kontrabassimängija (1978–) *[[Rudolf Saar]], eesti politseiametnik (1868–?) *[[Zinaida Saar]], Eesti pediaater ja infektsionist (1915–2005) *[[Tanel Saar]], eesti näitleja (1974–) *[[Tanel Saar (jurist)|Tanel Saar]], eesti kohtunik *[[Tanel Saar (kunstnik)|Tanel Saar]], eesti kunstnik (1979–) *[[Theodor Saar]], Kihnu koduloolane, pedagoog ja muusik (1906–1984) *[[Tiiu Saar]], eesti loomaarstiteadlane (1955–) *[[Tõnu Saar]], eesti näitleja (1944–2022) *[[Tähti Saar]], eesti arst ja arstiteadlane (1944–2016) *[[Valeri Saar]], Eesti sõjaväelane (1955–) *[[Veera Saar]], eesti kirjanik ja pedagoog (1912–2004) *[[Veikko Saar]], eesti astronoom (1971–1998) *[[Vladimir Saar]], eestlasest Venemaa poliitik (1963–) *[[Ülar Saar]], eesti arhitekt (1958–2017) *[[Riho Saard]], eesti kirikuloolane (sündinud 1961) *[[Andrus Saare]], Eesti poliitik (1965–) *[[Astrid Saare]], eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog (1929–2016) *[[Kalev Saare]], eesti õigusteadlane (1974–) *[[Mare Saare]], eesti klaasikunstnik (1955–) *[[Tiit Saare]], eesti ajaloolane, heraldik ja ajalooõpetaja (1956–) *[[Triina Saare]], eesti kirjanik (1913–2002) *[[Kalju Saareke]], eesti balletitantsija ja pedagoog (1926–2015) *[[Niko Saarela]], soome näitleja (1972–) *[[Tomi Saarelma]], Soome jalgpallur (1988–) *[[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur (2000–) *[[Raul Saaremets]], eesti muusik, diskor, produtsent ja raadiosaatejuht (1967–) *[[Richard Saaremets]], eesti vaimulik (1911–2001) *[[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja (1992–) *[[Rivo Saaremäe]], eesti lauatennisist (1995–) *[[Rünno Saaremäe]], eesti näitekirjanik ja ajakirjanik (1966–2011) *[[Üllar Saaremäe]], eesti näitleja ja lavastaja (1969–) *[[Liisa Saaremäel]], eesti näitleja (1992–) *[[Martin Saaremägi]], eesti laulukirjutaja, muusik ja produtsent (1981–) *[[Ilma Saarepera]], eesti notar (1912–1944) *[[Ilo-Ann Saarepera]], eesti näitleja (1994–) *[[Indrek Saarepera]], eesti arhitekt (1968–) *[[Maimu Saarepera]], eesti majandusteadlane (1932–) *[[Elmar Saarepere]], eesti kooliõpetaja, koorijuht ja aktivist Austraalias (1914–2015) *[[Anti Saarepuu]], eesti murdmaasuusataja (1983–) *[[Andrus Saareste]], eesti keeleteadlane (1892–1964) *[[Ernst Saareste]], eesti arst (1892–1944) *[[Juta Saarevet]], Eesti riigiametnik (1978–) *[[Meeme Saareväli]], eesti kontrabassist ja muusikapedagoog (1941–) *[[Henn Saari]], eesti keeleteadlane (1924–1999) *[[Liina Saari]], eesti ooperilauljatar (sopran) ja näitleja (1951–) *[[Onni Saari]], soome poksija (sündis 1907) *[[Peeter Saari]], eesti füüsik (1945–) *[[Rami Sa'ari]], Iisraeli luuletaja ja tõlkija (1963–) *[[Wimme Saari]], saami muusik (1959–) *[[Kaija Saariaho]], soome helilooja (1952–) *[[Heleri Saarik]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja muusikavideote autor (1984–) *[[Annika Saarikko]], Soome poliitik (1983–) *[[Pentti Saarikoski]], soome kirjanik ja tõlkija (1937–1983) *[[Aino Kaisa Saarinen]], soome murdmaasuusataja (1979–) *[[Eero Saarinen]], Soome-USA arhitekt (1910–1961) *[[Eliel Saarinen]], soome arhitekt (1873–1950) *[[Esa Saarinen]], soome filosoof (1953–) *[[Mikko Saarinen]], soome endine poksija (1946–) *[[Veli Saarinen]], soome suusataja (1902–1969) *[[Tomi Saario]], soome laulja (1992–) *[[Anneli Saaristo]], soome laulja ja näitleja (1949–) *[[Egon Saaristu]], eesti jooksja (1894–1968) *[[Ülle Saarits]], eesti kasvatusteadlane (1950–) *[[Pentti Saaritsa]], soome kirjanik ja tõlkija (1941–) *[[Mauri Saarivainio]], Soome endine poksija (1945–) *[[Meinhard Saarkoppel]], eesti tehnikateadlane (1932–) *[[Martin Saarla]], Eesti sõjaväelane (1900–1972) *[[Maido Saarlas]], eesti tehnikateadlane (1930–) *[[Liina Saarlo]], eesti rahvaluuleteadlane (1974–) *[[Härmo Saarm]], eesti ajakirjanik ja pedagoog (1939–) *[[Ivo Saarma]], eesti günekoloog (1959–) *[[Jüri Saarma]], eesti psühhiaater (1921–2001) *[[Lemme Saarma]], eesti balletitantsija (1960–) *[[Mart Saarma]], eesti molekulaarbioloog (1949–) *[[Märt Saarma]], eesti psühhiaater (1935–2019) *[[Urmas Saarma]], eesti bioloog (1967–) *[[Valve Erika Saarma]], eesti arstiteadlane ja terapeut (1920–2005) *[[Endel Saarman]], eesti tehnikateadlane (1923–) *[[Pentti Saarman]], soome poksitreener ja endine poksija (1941–2021) *[[Tõnu Saarman]], eesti agronoom ja poliitik (1948–) *[[Ain Saarmann]], eesti ettevõtja ja endine poliitik (1939–) *[[Henn Saarmann]], eesti spordiajakirjanik (1934–2008) *[[Karl Saarmann]], Eesti riigikohtunik (1893–1948) *[[Ain Saarna]], eesti ajakirjanik ja meediategelane (1958–) *[[Imre Saarna]], eesti laulja (1976–) *[[Apollon Saarne]], eesti arst (1906–1975) *[[Andres Saarniit]], eesti majandusteadlane (1955–) *[[Harald Saarniit]], eesti ajaloolane (1925–1997) *[[Ivar-Igor Saarniit]], eesti matemaatik (1940–) *[[Jüri Saarniit]], eesti psühholoog (1951–2003) *[[Matti Juhani Saarnisto]], soome geoloog (1942–) *[[Lembit Saarnits]], eesti õigusteadlane (1936–2014) *[[Eerik Saarnok]], eesti arstiteadlane ja viroloog (1930–1990) *[[Lembit Saarsalu]], eesti saksofonist ja helilooja (1948–) *[[Kurt Saarse]], eesti vaimulik ja teoloog (1909–1942) *[[Leili Saarse]], eesti füüsiline geograaf ja geoloog (1939–) *[[Karin Saarsen]], Rootsis elanud eesti kirjanik ja ajakirjanik (1926–2018) *[[Villem Saarsen]], Eesti sõjaväelane (1891–1982) *[[Mart Saarso]], eesti purjetaja (1963–) *[[Bernhard Saarsoo]], eesti arst ja botaanik (1889–1964) *[[Heldur Saarsoo]], eesti õigusteadlane (1931–1997) *[[Aet Saarts]], eesti otorinolarüngoloog (1968–) *[[Lembit Saarts]], eesti kunstnik (1924–2016) *[[Tõnis Saarts]], eesti politoloog (1978–) *[[Sulev Saarup]], eesti näitleja (1904–1976) *[[Jarkko Saastamoinen]], soome saalihokimängija (1983–) *[[Artur Saat]], eesti viiuldaja (1902–2004) *[[Joosep Saat]], eesti ajaloolane, ajakirjanik ja karikaturist (1900–1977) *[[Luule Saat]], eesti majandusteadlane (1932–) *[[Maksim Saat]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Mari Saat]], eesti kirjanik ja majandusteadlane (1947–) *[[Peeter Saat]], endine eesti poksija (1968–) *[[Toomas Saat]], eesti ihtüoloog (1954–) *[[Lauri Saatpalu]], eesti laulja ja helilooja (1965–) *[[Vello Saatpalu]], eesti purjetaja ja poliitik (1935–2013) *[[Astrid Saava]], eesti arstiteadlane (1938–) *[[Merileid Saava]], eesti arstiteadlane ja toitlustusteadlane (1941–) *[[Carlos Saavedra Lamas]], Argentina poliitik (1878–1959) ==Sab== *[[Isak Saba]], saami õpetaja ja poliitik (1875–1921) *[[Şabāḩ]], Liibanoni laulja ja näitleja (1927–2014) *[[Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir (1929–2020) *[[Arõna Sabalenka]], Valgevene tennisist (1998–) *[[Youssouf Sabaly]], Senegali jalgpallur (1993–) *[[Daryl Sabara]], USA näitleja (1992–) *[[Victor de Sabata]], itaalia dirigent ja helilooja (1892–1967) *[[Kazimierz Sabbat]], Poola president eksiilis (1913–1989) *[[August Sabbe]], eesti metsavend (1909–1978) *[[Gilda Sabbo]], Eesti meedik ja harrastusajaloolane (1930–) *[[Ernest Sabella]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1949–) *[[Sabellius]], preester ja teoloog *[[Andrus Sabiin]], eesti sõudja (1986–) *[[Sabīkah bint Ibrāhīm Āl Khalīfah]], Bahreini kuninga abikaasa (1948–) *[[Sabinianus]], paavst (suri 606) *[[Georg Friedrich von Sabler]], Eesti keeleteadlane ja ajaloolane (1859–1935) *[[Georg Sabler]], Eesti vaimulik (1700–1740) *[[Georg Sabler (astronoom)|Georg Sabler]], Eesti astronoom (1810–?) *[[Georg Christian Sabler]], Eesti vaimulik (1776–1819) *[[Thomas Friedrich Sabler]], Eesti arstiteadlane (1768–1812) *[[Thomas Sabler]], Eesti vaimulik (1734–1797) *[[Thomas Wilhelm Friedrich Sabler]], Eesti arstiteadlane (1799–1877) *[[Valeri Sablin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1939–1976) *[[Mare Sabolotny]], eesti kirjanik (1990–) *[[Reinhold Sabolotny]], Eesti sõjaväelane (1895–1919) *[[Arvydas Sabonis]], leedu endine korvpallur (1964–) *[[Domantas Sabonis]], leedu korvpallur (1996–) *[[Sonia Sabri]], India päritolu Briti tantsija *[[Simão Sabrosa]], portugali jalgpallur (1979–) *[[Raimundus Sabundus]], katalaani õpetlane, meditsiini-, filosoofia- ja teoloogiaõppejõud (?–1436) *[[Nyamko Sabuni]], Rootsi poliitik (1969–) *[[Tuduetso Sabure]], Botswana maletaja (1982–) ==Sac== *[[Antonio Saca]], El Salvadori poliitik (1965–) *[[Roberto Sacasa]], Nicaragua poliitik (1840–1896) *[[Juan Bautista Sacasa]], Nicaragua poliitik (1874–1946) *[[Gianluigi Saccaro]], itaalia vehkleja (1938–2021) *[[Arrigo Sacchi]], itaalia jalgpallitreener (1946–) *[[Louis Sachar]], USA lastekirjanik (1954–) *[[Eugen Sacharias]], eesti arhitekt (1906–2002) *[[Evi Sachenbacher-Stehle]], saksa murdmaasuusataja (1980–) *[[Nils Bernhard Sachris]], Eesti arst ja tõlkija (1923–2014) *[[Benjamin Sachs]], USA filosoof *[[Gustav Paul Johannes Sachsendahl]], Eesti arstiteadlane, numismaatik ja sfragist (1851–1903) *[[Reinhold Sachker]], eesti seltsitegelane, näitejuht ja näitleja, fotograaf (1844–1919) *[[Nelly Sachs]], saksa luuletaja ja näitekirjanik (1891–1970) *[[Reinhold Sachse]], Vana-Liivimaa aadlik (16. sajand) *[[Katee Sackhoff]], USA näitleja (1980–) *[[Vita Sackville-West]], inglise kirjanik (1892–1962) ==Sad== *[[Sa‘d al-‘Abdullāh as-Sālim aş-Şabāḩ]], Kuveidi emiir (1930–2008) *[[Marek Sadam]], eesti laulja (1978–) *[[Anwar as-Sādāt]], Egiptuse poliitik (1918–1981) *[[markii de Sade]], prantsuse kirjanik ja filosoof (1740–1814) *[[Vladimir Sadekov]], Eesti vandeadvokaat (1970–) *[[Armando Sadiku]], Albaania jalgpallur (1991–) *[[Mihail Sadoveanu]], rumeenia kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (1880–1961) *[[Aleksandr Ivanovitš Sadovski]], vene füüsik (1859–1923) *[[George Sadowsky]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1936–) *[[Elle-Mall Sadrak]], eesti arst (1988–) ==Sae== *[[Natalia Saealle]], Eesti matemaatik (1976–) *[[Friedrich August Saebelmann]], eesti helilooja, koorijuht, organist ja pedagoog (1851–1911) *[[Harri-Reinhold Saemets]], Eesti sõjaväelane ja politseinik (1892–1940) *[[Manuel Blas Antonio Sáenz]], Nicaragua ülemdirektor (1800-?) *[[Ralph Saenz]], USA laulja (1965–) *[[Sæmundr Õpetatu]], islandi ajaloolane (1056–1133) ==Saf== *[[Elif Şafak]], türgi kirjanik (1971–) *[[‘Ādil Safar]], Süüria poliitik (1953–) *[[Samvel Safarjan]], armeenia arhitekt (1902–1969) *[[Aḩmad aş-Şāfī]], Iraagi päritolu kunstnik (1971–) *[[Marat Safin]], tennisist (1980–) *[[Timur Safin]], tatari päritolu Venemaa vehkleja (1992–) *[[Dinara Safina]], tatari päritolu Venemaa tennisist (1986–) *[[Luri Dini Ayu Safitri]], Indoneesia lauljatar (1985–2009) *[[Džamilja Safiulina]], Eesti arstiteadlane ja farmakoloog (1978–) *[[Elena Safiulina]], Eesti matemaatik (1972–) *[[Matvei Safonov]], vene jalgpallur (1999–) *[[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur (1999–) ==Sag== *[[Liis Sagadi]], eesti arhitekt (1981–) *[[Marius Sagadi]], eesti muusik (1954–2015) *[[Carl Sagan]], USA astronoom, astrobioloog, kirjanik, publitsist (1934–1996) *[[Dorion Sagan]], USA teaduskirjanik (1959–) *[[Françoise Sagan]], prantsuse kirjanik (1935–2004) *[[Peeter Sagar]], eesti ajakirjanik (1889–1930) *[[Ami Friedrich August Saget]] (1858–1909) *[[Auguste Saget]] (1820–1910) *[[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (1956–2022) *[[Bacary Sagna]], prantsuse jalgpallur (1983–) *[[Rait Sagor]], eesti tõstja (1990–) *[[Reimo Sagor]], eesti näitleja (1987–) *[[Sven-Allan Sagris]], eesti õpetaja (1928–2012) *[[Richard Sagrits]], eesti kunstnik (1910–1968) *[[Evald Sagur]], eesti kunstnik (1922–1987) ==Sah== *[[Hillar Saha]], eesti muusikateadlane ja helilooja (1899–1981) *[[Louis Saha]], Prantsusmaa jalgpallur (1978–) *[[Mehdī Saḩābī]], Iraani kirjanik, tõlkija ja kunstnik (1944–2009) *[[Aleksander Saharov]], Eesti jalgpallur (1982–) *[[Liis Saharov]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Andrei Sahharov]], vene füüsik ja ühiskonnategelane (1921–1989) *[[Andrei Sahharov (ajaloolane)]], vene ajaloolane (1930–2019) *[[Kaarel Sahk]], eesti teatritegelane (1915–1994) *[[Tõnis Sahk]], eesti kaugushüppaja (1983–) *[[Heete Sahkai]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1972–) *[[Anna Sahlene]], rootsi laulja (1976–) *[[Mona Sahlin]], Rootsi poliitik (1957–) *[[Marshall Sahlins]], Ameerika Ühendriikide kultuuriantropoloog (1930–2021) *[[Gottlieb Franz Emanuel Sahmen]], baltisaksa arstiteadlane (1789–1848) *[[Johann Jakob Sahmen]], Eesti jurist, arhivaar ja ajaloolane (1700–1769) *[[Joseph August Heinrich Sahmen]], arstiteadlane (1829–1896) *[[Rudolf Ernst Hermann von Sahmen]], Eesti keemik (1876–1945) *[[Elisabet Sahtouris]], USA futuroloog, ärikonsultant ja publitsist (1943–) *[[Uno Sahva]], eesti spordipedagoog (1925–1996) ==Sai== *[[Sathya Sai Baba]], India guru *[[Ali Saibou]], Nigeri sõjaväelane ja poliitik (1940–2011) *[[Edward Said]], ameerika kirjanduskriitik (1935–2003) *[[Marija Saidõkulova]], jakuudi balletitantsija ja ballettmeister (1955–) *[[Rudolph Said-Ruete]], Saksa ajakirjanik (1869–1946) *[[Toni Sailer]], Austria mäesuusataja ja näitleja (1935–2009) *[[Teo Saimre]], eesti majandusteadlane (1945–) *[[Boris Saimre]], eesti tehnikateadlane (1914–2007) *[[Matti Antero Sainio]], soome teoloog ja ajaloolane (1914–1987) *[[Carlos Sainz]], hispaania rallisõitja (1962–) *[[Carlos Sainz juunior]], hispaania vormelisõitja (1994–) *[[Sylvia Saint]], tšehhi päritolu pornofilminäitleja ja pornomodell (1976–) *[[Yves Saint Laurent]], prantsuse moelooja (1936–) *[[Antoine de Saint-Exupéry]], prantsuse kirjanik (1900–1944) *[[Krahv Saint-Germain]], prantsuse okultist, seikleja ja alkeemik (?–1784) *[[Émile Marco de Saint-Hilaire]], prantsuse kirjanik ja sõjaajaloolane (1796–1887) *[[Konstantin Saint-Hillaire]], zooloog (1866–1941) *[[David Saint-Jacques]], Kanada astrofüüsik ja Kanada Kosmoseagentuuri astronaut (1970–) *[[Camille Saint-Saëns]], prantsuse helilooja *[[Henri de Saint-Simon]], prantsuse filosoof (1769–1825) *[[Charles-Augustin Sainte-Beuve]], prantsuse kirjanduskriitik ja kirjanik (1804–1869) *[[Guy Stair Sainty]], Briti genealoog, heraldik ja kunstikaupmees (1950–) *[[Elsa Saisio]], soome näitleja (1981–) *[[Pirkko Saisio]], Soome kirjanik, näitleja ja režissöör (1949–) *[[Romain Saïss]], Maroko jalgpallur (1990–) *[[Buvaissar Saitijev]], tšetšeeni maadleja (1975–) ==Saj== *[[Arseni Sajankin]], Eesti poksija ja poksitreener (1947–) *[[Sajath-Nova]], armeenia luuletaja ja ašuug (suri 1795) *[[Martin Sajdik]], Austria diplomaat (1949–) *[[Harjit Sajjan]], India päritolu Kanada poliitik (1970–) ==Sak== *[[Katrin Sak]], eesti biokeemik (1975–) *[[Shigematsu Sakaibara]], Jaapani sõjaväelane (1898–1947) *[[Konstantin Sakajev]], vene maletaja (1974–) *[[Alina Sakalouskaya]], valgevene mandoliinimängija *[[Kyu Sakamoto]], jaapani laulja ja näitleja (1941–1985) *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]], Kreeka poliitik (1956–) *[[Johannes Sakeus]], eesti tehnikateadlane (1881–1934) *[[Ivar Sakk]], eesti kujundusgraafik (1962–) *[[Kalju Sakk]], eesti munitsipaalpoliitik (1936–) *[[María Sákkari]], Kreeka tennisist (1995–) *[[Albert Sakkart]], Eesti kommunistliku liikumise tegelane (1909–1938) *[[Luule Sakkeus]], eesti rahvastikuteadlane (1956–) *[[Jaanus Sakkis]], eesti kunstnik (1985–) *[[Heinar Sakkos]], eesti tehnikateadlane (1939–1993) *[[Tiiu Sakkos]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Elmar-Oskar Sakkov]], eesti tehnikateadlane (1941–2009) *[[Erik Sakkov]], Eesti ärijuht ja muusik (1967–) *[[Helmi Sakkov]], eesti arhitekt (1943–) *[[Sven Sakkov]], ajakirja "Diplomaatia" nõukogu ja Eesti NATO Ühingu nõukogu liige (1971–) *[[Bert Sakmann]], saksa arstiteadlane, bioloog ja biofüüsik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat (1942–) *[[Aija Sakova]], eesti kirjandusteadlane, germanist, kriitik ja kultuurikorraldaja (1980–) *[[Aleksei Saks]], Eesti trompetist (1971–) *[[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]], Eesti iluuisutaja (1982–) *[[Edgar Valter Saks]], eesti ajaloolane (1910–1984) *[[Elhonen Saks]], juudi päritolu Eesti publitsist (1927–2014) *[[Enno-Olavi Saks]], eesti mehaanikateadlane (1943–2015) *[[Eva Saks]], eesti tehnikateadlane (1950–2015) *[[Hans Saks]], eesti päritolu kommunist (suri 1938) *[[Ita Saks]], Eesti tõlkija ja publitsist (1921–2003) *[[Jaanus Saks]], eesti räppar ja ansambli Põhja-Tallinn asutajaliige (1986–) *[[Jane Saks]] (1976–) *[[Kai Saks]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1955–) *[[Kalju Saks]], eesti pedagoogikateadlane (1925–) *[[Katrin Saks]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1956–) *[[Kertu Saks]], eesti meediateadlane (1971–) *[[Olev Saks]], eesti füüsik ja metroloog (1930–2017) *[[Paul Saks]], eesti loomaarstiteadlane (1918–) *[[Rainer Saks]], Eesti riigiametnik (1967–) *[[Reti Saks]], eesti graafik (1960–) *[[Tomas Saks]], Läti geoloog *[[Toomas Saks]], eesti füüsikateoreetik (1942–) *[[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]], eesti ujuja ja majandustegelane (1959–) *[[Valdur Saks]], eesti biokeemik (1943–) *[[Valeri Saks]], eesti arhitekt (1925–2013) *[[Ivo Saksakulm]], eesti korvpallur (1966–) *[[Priit Saksing]], Eesti poliitik ja ametnik (1950–) *[[Arnold Sakson]], eesti poksija ja poksikohtunik (1937–2008) *[[Maire Sakson]], eesti kvaternaarigeoloog (1948–) *[[Tode Sakugawa]], jaapani võitluskunstiõpetaja (1733–1815) ==Sal== *[[Irving Saladino]], Panama kergejõustiklane (1983–) *[[Olga Saladuhha]], ukraina kergejõustiklane (1983–) *[[Mohamed Salah]], egiptuse jalgpallur (1992–) *[[Tammām Salām]], Liibanoni poliitik (1945–) *[[Hannu Salama]], soome kirjanik (1936–) *[[Corso Salani]], itaalia filminäitleja ja -lavastaja (1961–2010) *[[Anatol Șalaru]], Moldova poliitik (1962–) *[[Hugo Salasoo]], eesti botaanik, farmatseut ja arhivaar (1901–1991) *[[Inno Salasoo]], eesti keemik ja botaanik (1929–) *[[Nony Salasoo]], eesti tehnikateadlane (1928–1990) *[[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (1932–) *[[Maksim Salaš]], valgevene korvpallur (1996–) *[[António de Oliveira Salazar]], Portugali poliitik (1889–1970) *[[Ken Salazar]], USA poliitik (1955–) *[[Carlos Salcedo]], Mehhiko jalgpallur (1993–) *[[Ulrich Salchow]], Rootsi iluuisutaja (1877–1949) *[[David Saldadze]], gruusia päritolu Usbekistani maadleja (1978–) *[[João Carlos de Saldanha Oliveira e Daun]], Portugali poliitik ja sõjaväelane (1790–1876) *[[Dietrich von Saldern]], Sēlpilsi foogt 15. sajandi lõpus *[[Madara Saldovere]], läti näitleja (1984–) *[[Alfred Saldre]], eesti plakatist, šaržist, raamatuillustraator, karikaturist ja teatrikunstnik (1923–2008) *[[Külliki Saldre]], eesti näitleja (1952–) *[[Viljo Saldre]], eesti näitleja ja lavastaja (1952–2020) *[[Nora Mohd Saleh]], Araabia Ühendemiraatide maletaja (1989–) *[[Salem Saleh]], Araabia Ühendemiraatide maletaja (1993–) *[[Robert Salem]], eesti keemik (1930–) *[[Georg Saleman]], saksa päritolu vaimulik ja eesti kirjamees (1597–1657) *[[Joachim Salemann]], eesti vaimulik (1629–1701) *[[Olaus Georg Salenius]], Eesti vaimulik (?–1657) *[[Sabrina Salerno]], itaalia laulja *[[Kaarel Salev]], eesti metsateadlane (1905–1941) *[[Artur Salf]], Eesti sõjaväelane, -teadlane ja –ajaloolane (1873–1937) *[[Emilio Salgari]], itaalia kirjanik (1862–1911) *[[Antonio Salieri]], itaalia helilooja ja dirigent (1750–1825) *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]], Jeemeni poliitik (1942–2017) *[[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]], Sudaani kirjanik (1928–2009) *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]], Iraagi poliitik (1960–) *[[Hasan Salihamidžić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine jalgpallur, praegune sporditegelane (1977–) *[[Nurgyul Salimova]], bulgaaria maletaja (2003–) *[[Edgar Salin]], eesti poliitik *[[Guillermo Salinas]], Tšiili endine poksija (1938–) *[[Julio Salinas]], Hispaania endine jalgpallur (1962–) *[[Jerome David Salinger]], USA kirjanik (1919–2010) *[[Indrek Salis]], eesti insener, mälumängur ja sporditegelane (1962–) *[[Harrison Salisbury]], USA ajakirjanik ja ajaloolane (1908–1993) *[[Richard Anthony Salisbury]], Briti botaanik (1761–1829) *[[Joseph Saliste]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur (1999–) *[[Anneli Salk]], eesti psühholoog (1963–) *[[Jonas Salk]], aškenazi juudi päritolu USA ravimiuurija ja viroloog (1914–1995) *[[Macky Sall]], Senegali poliitik (1961–) *[[Ago Saller]], eesti näitleja (1946–1980) *[[Aulis Sallinen]], soome helilooja (1935–) *[[Jere Sallinen]], soome jäähokimängija (1990–) *[[Helgi Sallo]], eesti laulja ja näitleja *[[Jaan Salm]], Eesti füüsik (1937–) *[[Jüri-Ott Salm]], eesti looduskaitsja (1976–) *[[Kusti Salm]], Eesti riigiametnik (1984–) *[[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah (1894–1961)|Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]], Bahreini valitseja (1894–1961) *[[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]], Bahreini kroonprints (1969–) *[[Salmanassar V]], Assüüria kuningas (suri 722 eKr) *[[Fərman Salmanov]], aserbaidžaani geoloog (1928–2007) *[[Pärtel Salmar]], Eesti sõjaväelane (1895–1943) *[[Olof Salmén]], Soome poliitik (1927–) *[[Aleksi Salmenperä]], Soome filmirežissöör (1973–) *[[Ilmari Salminen]], soome kergejõustiklane (1902–1986) *[[Krisse Salminen]], soome lavakoomik ja telesaatejuht (1976–) *[[Börje Salming]], rootsi jäähokimängija *[[Eduard Salmistu]], eesti näitleja (1962–) *[[Voldemārs Salnais]], Läti poliitik ja diplomaat (1886–1948) *[[Aleksei Salnikov]], vene kirjanik (1978–) *[[Aulike Salo]], eesti jurist *[[Gasparo di Bertolotti da Salò]], itaalia viiulimeister (1540–1609) *[[Mika Salo]], Soome endine Vormel 1 sõitja (1966–) *[[Vello Salo]], eesti vaimulik ja kirjastaja (1925–2019) *[[Juhani Salokannel]], soome kirjanik (1946–) *[[Pertti Salolainen]], Soome poliitik ja diplomaat (1940–) *[[Georg Salomon]], Eesti vaimulik (1756–1787) *[[Jouko Salomäki]], soome maadleja (1962–) *[[Miikka Salomäki]], soome jäähokimängija (1993–) *[[Esa-Pekka Salonen]], soome dirigent ja helilooja (1958–) *[[Bernhard Salong]], eesti poksija ja poksitreener (1914–1986) *[[Mihkel Salong]], eesti klaverimeister (1877–1946) *[[Sālote Tupou III]], Tonga kuninganna (1900–1965) *[[Valeri Salov]], vene maletaja (1964–) *[[Hendrik Sal-Saller]], eesti muusik *[[Tõnu Sal-Saller]], eesti muusik *[[Hermann von Salza (ordumeister)|Hermann von Salza]], Saksa ordu kõrgmeister (u 1162 – 1239) *[[Hermann Salza]], Eesti sõjaväelane (1885–1946) *[[Samuil Salzmann]], Eesti arstiteadlane (1906–?) *[[Felix Salten]], Austria kirjanik (1869–1945) *[[Bengt Saltin]], rootsi arstiteadlane, füsioloog ja antidopingu ekspert (1935–2014) *[[Alexander Philipp von Saltza]], baltisaksa poliitik (1757–1821) *[[Anton Philipp von Saltza]] *[[Mihhail Saltun]], Eesti õigeusu vaimulik (1967–2016) *[[Prokopi Saltõkov]], handi luuletaja, proosakirjanik, ajakirjanik ja pedagoog (1934–1994) *[[Herbert Salu]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1911–1988) *[[Johannes Salu]], Eesti sõjaväelane (1899–1954) *[[Elmar Salulaht]], eesti näitleja ja laulja (1910–1974) *[[Ants Salum]], eesti pedagoog, kultuurielu edendaja ja -uurija (1923–2012) *[[August Salum]], eesti põllumees, loomaarst ja poliitik (1894–1969) *[[Henn Salum]], eesti arvutiteadlane (1932–2006) *[[Inna Salum]], eesti arstiteadlane ja psühhiaater (1921–1997) *[[Juhan Salum]], Eesti riigiametnik (1936–) *[[Madis Salum]], eesti ajakirjanik (1945–) *[[Olev Salum]], eesti arstiteadlane ja stomatoloog (1960–) *[[Vello Salum]], Eesti vaimulik ja poliitik (1933–2015) *[[Edgar Salumaa]], eesti õigusteadlane (1921–2006) *[[Elmar Salumaa]], eesti usuteadlane ja vaimulik (1908–1996) *[[Andres Salumets]], eesti bioloog ja biokeemik (1971–) *[[Jaak Salumets]], eesti poliitik, korvpallitreener ja korvpallur (1949–) *[[Thomas Salumets]], eesti päritolu Kanada kirjandusteadlane (1956–) *[[Vello Salumets]], eesti muusik ja tõlkija (1950–) *[[Aado Salumäe]], eesti mudellendur (1938–) *[[Eduard Salumäe]], eesti vaimulik (1919–1985) *[[Ene Salumäe]], eesti kirikumuusik, organist ja koorijuht (1967–) *[[Erik Salumäe]], Eesti jurist ja poliitik (1970–) *[[Erika Salumäe]], Eesti jalgrattur ja poliitik (1962–) *[[Jane Salumäe]], eesti maratonijooksja *[[Jens Salumäe]], eesti suusahüppaja *[[Priit Salumäe]], eesti jalgrattur *[[Raul Salumäe]], eesti ajaloolane (1960–2015) *[[Tiit Salumäe]], eesti kirikutegelane *[[August Salundi]], Eesti ühiskonnategelane (1907–1974) *[[Mati Salundi]], eesti pedagoogikateadlane (1950–) *[[Aleksander Saluoja]], Eesti sõjaväelane (1896–1941) *[[Andrus Salupere]], eesti mehaanikateadlane (1957–) *[[Malle Salupere]], eesti ajaloolane, kultuuriloolane, arhivist ja poliitik (1931–) *[[Riina Salupere]], eesti arstiteadlane ja gastroenteroloog (1956–) *[[Silvi Salupere]], eesti semiootik *[[Vello Salupere]], eesti arstiteadlane, gastroenteroloog (1935–2020) *[[Liina Salur]], eesti arstiteadlane ja immunoloog (1961–) *[[Enn Salurand]], eesti ajakirjanik (1903–1992) *[[Inga Salurand]], eesti näitleja (1983–) *[[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja (1993–) *[[Piret Saluri]], eesti tõlkija ja diplomaat (1943–) *[[Rein Saluri]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[Anton Saluste]], Eesti sõjaväelane (1904–1969) *[[Henrik Saluste]], eesti põllumees (1894–1942) *[[Kai-Riin Saluste]], eesti sulgpallur (1983–) *[[Leo Saluste]], eesti põllumajandusteadlane (1930–) *[[Liidia Saluste]], Eesti arstiteadlane (1950–) *[[Aarne Saluveer]], eesti koorijuht ja muusik (1959–) *[[Madis Saluveer]], eesti keeleteadlane (1952–) *[[Olev Saluveer]], eesti koolijuht (1949–) *[[Jaan Saluvere]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1953–) *[[Pille Saluvere]], eesti alpinist ja arst (1969–) *[[Tiit Saluvere]], eesti füüsik (1939–) *[[Anu Saluäär]], eesti tõlkija ja toimetaja (1948–) *[[Henri Salvador]], prantsuse laulja ja muusik (1917–2008) *[[Kristi Salve]], eesti folklorist (1942–) *[[Marju Salve]], eesti keemik (1942–) *[[Pille Salveste]], eesti vaimulik (1955–2007) *[[Charlot Salwai]], Vanuatu poliitik *[[Jacques-François-Joseph Saly]], prantsuse skulptor (1717–1776) ==Sam== *[[Samak Sundaravej]], Tai poliitik (1935–2009) *[[Juan Antonio Samaranch]], hispaania spordiametnik (1920–2010) *[[Antónis Samarás]], Kreeka poliitik (1951–) *[[Giórgos Samarás]], kreeka jalgpallur (1985–) *[[Spýros Samáras]], kreeka helilooja (1861–1917) *[[Juri Samarin]], vene publitsist, filosoof ja seltskonnategelane (1819–1876) *[[Jüri Samarütel]], eesti arstiteadlane ja anestesioloog-reanimatoloog (1938–2018) *[[Robert Samarütel]], Eesti jurist ja vanglaülem (1901–1961) *[[Anu Samarüütel-Long]], eesti moekunstnik, disainer, illustraator ja ajakirjanik (1966–) *[[Ieva Samauska]], läti luuletaja (1969–) *[[Soluna Samay]], Taani laulja (1990–) *[[N'Diaga Samb]], Senegali kabetaja (1966–) *[[Catherine Samba-Panza]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1954–) *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]], Komooride poliitik (1958–) *[[Katja Sambuka]], vene laulja, näitleja, modell ja telesaatejuht (1991–) *[[Mari Samel]], eesti keemik (1950–) *[[Meelik Samel]], eesti basskitarrist (1991–) *[[Nigulas Samel]], eesti biokeemik (1950–) *[[Gulnara Samitova]], Venemaa kergejõustiklane (1978–) *[[Ülo Samlan]], eesti tehnikateadlane ja mäeinsener (1923–1995) *[[Jaanus Samma]], eesti kunstnik (1982–) *[[Otto Samma]], eesti tõlkija ja toimetaja (1912–1978) *[[Alvar Sammal]], eesti kokk (1962–2015) *[[Olav Sammal]], eesti tehnikateadlane (1927–2001) *[[Guido Sammelselg]], eesti ettevõtja ja kunstikoguja (1956–2013) *[[Haili Sammelselg]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1928–2019) *[[Siim-Tanel Sammelselg]], eesti suusahüppaja (1993–) *[[Väino Sammelselg]], eesti füüsik, keemik ja materjaliteadlane (1949–) *[[Alfred Sammet]], eesti konstaabel ja kultuuritegelane (1908–1941) *[[Jaak Sammet]], eesti ajaloolane (1940–2014) *[[Paul Sammet]], Eesti politseinik (1910–1989) *[[Indrek Sammul]], eesti näitleja (1972–) *[[Jaan Sammul]], eesti näitleja (1917–1983) *[[Jüri Sammul]], Eesti diplomaat (1897–1942) *[[Marek Sammul]], eesti bioloog (1973–) *[[Frans Sammut]], Malta kirjanik (1945–2011) *[[Samo]], Samo riigi valitseja (7. sajand) *[[Fjodor Samohhin]], Nõukogude proosakirjanik (1918–1992) *[[Nikolai Samohvalov]], Eesti laulja (1947–1999) *[[David Samoilov]], vene luuletaja ja tõlkija (1920–1990) *[[Jevgeni Samoilov]], vene teatri- ja filminäitleja (1912–2006) *[[Vladimir Samoilov]], vene näitleja (1924–1999) *[[Tatjana Samoilova]], vene teatri- ja filminäitleja (1934–2014) *[[Georg Samolevski]], Eesti tehnikateadlane (1922–1982) *[[Dionissi Samon]], eesti õigeusu vaimulik (1871–1950) *[[Vladimir Samon]], Eesti sõjaväelane (1900–1970) *[[Kalli Samorodni]], eesti sõudja (1974–) *[[Ago Samoson]], eesti füüsik (1955–) *[[Britt Samoson]], eesti moekunstnik (1982–) *[[Anvar Samost]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[César Sampaio]], Brasiilia jalgpallur *[[Jorge Sampaio]], Portugali poliitik (1939–2021) *[[Jorge Sampaoli]], Argentina endine jalgpallur ja praegune jalgpallitreener (1960–) *[[Pete Sampras]], USA tennisist (1971–) *[[Fiona Sampson]], inglise poeet ja keelefilosoof (sündinud 1963) *[[Julia Sampson Hayward]], USA tennisist (1934–2011) *[[Heino Sampu]], eesti raamatugraafik (1932–2015) *[[Ulla-Britta Sampu]], eesti kujundusgraafik (1933–2006) *[[Hermann Samson]], Liivimaa vaimulik (1579–1643) *[[Nikolai Aleksandrovitš Samsonov]], zooloog (1877–1920) *[[Timofei Samsonov]], nõukogude sõjaväelane ja riikliku julgeoleku juhtivtöötaja (1888–1956) *[[Nadežda Samsonova]], vene teatri- ja filminäitleja (1924–2010) *[[Evelin Samuel]], eesti laulja (1975–) *[[Anders Samuelsen]], Taani poliitik (1967–) *[[Paul Samuelson]], USA majandusteadlane (1915–2009) *[[Bengt Samuelsson]], rootsi biokeemik (1934–) *[[Emma Samuelsson]], rootsi epeevehkleja (1988–) *[[Anna Samuil]], Venemaa laulja *[[Varteres Samurgašev]], armeenia päritolu Venemaa maadleja (1979–) ==San== *[[Ivo Sanader]], Horvaatia poliitik (1953–) *[[Pavel Sanajev]], vene kirjanik, filminäitleja, filmilavastaja ja stsenarist (1969–) *[[Constantin Sănătescu]], Rumeenia poliitik (1885–1947) *[[Moshe Sanbar]], Iisraeli majandusteadlane (1926–2012) *[[Eunice Sanborn]], USA ülipikaealine (1896–2011) *[[Giovanni Felice Sances]], itaalia laulja ja helilooja (suri 1679) *[[Dávinson Sánchez]], Colombia jalgpallur (1996–) *[[Félix Sánchez]], Dominikaani Vabariigi tõkkejooksja (1977–) *[[Jorge Sánchez]], Mehhiko jalgpallur (1997–) *[[José Enrique Sánchez]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[Oswaldo Sánchez]], Mehhiko jalgpallur (1973–) *[[Pedro Sánchez]], Hispaania poliitik (1972–) *[[Salvador Sánchez Cerén]], El Salvadori poliitik (1944–) *[[Fidel Sánchez Hernández]], El Salvadori poliitik (1917–2003) *[[Víctor Sánchez Mata]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Arantxa Sánchez Vicario]], Hispaania tennisist (1971–) *[[Brent Sancho]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur (1977–) *[[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur (2000–) *[[George Sand]], prantsuse kirjanik (1804–1876) *[[Anders Sandberg]], futurist, transhumanist ja teadlane (1972–) *[[Per Sandberg]], Norra poliitik (1960–) *[[Tom Sandberg]], Norra kahevõistleja (1955–) *[[Tom Sandberg (fotograaf)|Tom Sandberg]], norra kunstnik ja fotograaf (1953–2014) *[[Martin Sandberger]], Saksamaa sõjaväelane (1911–2010) *[[Henrik Sandblad]], rootsi idee- ja teadusajaloolane (1912–1991) *[[Johan August Sandels]], Rootsi sõjaväelane (1764–1831) *[[Einar Sanden]], eesti kirjanik (1932–2007) *[[Molly Sandén]], rootsi laulja (1992) *[[Enel Sander]], eesti botaanik-lihhenoloog (1953–) *[[Georg Sander]], eesti teatrikunstnik (1923–2016) *[[Heldur Sander]], eesti loodusgeograaf, dendroloog ja maastikuökoloog (1946–) *[[Kristjan Sander]], eesti ulmekirjanik (1977-) *[[Maris Sander]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Mart Sander]], eesti laulja, näitleja, saatejuht, kirjanik ja dirigent (1967–) *[[Otto Sander]], saksa näitleja (1941–2013)– *[[Ove Sander]], eesti vaimulik (1970–) *[[Priit Sander]], eesti majandusteadlane (1973–) *[[Rein Sander]], eesti botaanik ja luuletaja (1945–) *[[Siimon Sander]], eesti ettevõtja (1995–) *[[Bernie Sanders]], USA poliitik (1941–) *[[Christoph Sanders]], USA filminäitleja (1988–) *[[Harland Sanders]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1890–1980) *[[Joann Sanders]], usuteadlane (1857–1951) *[[John Sanders (filosoof)|John Sanders]], USA filosoof *[[Patrick Sanders]], Briti sõjaväelane (1966–) *[[William Sanderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1944–) *[[Andreas Sandhagen]], Eesti ajaloolane ja politoloog (suri 1657) *[[Augusto César Sandino]], Nicaragua poliitik (1895–1934) *[[Erik Sandla]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1961–) *[[Adam Sandler]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja filmiprodutsent (1966–) *[[Rickard Sandler]], Rootsi poliitik (1884–1964) *[[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1950–) *[[István Sándorfi]], ungari maalikunstnik (1948–2007) *[[Brian Sandoval]], USA poliitik (1963–) *[[Iñaki Sandoval]], baski rahvusest Hispaania džässpianist ja helilooja (1974–) *[[José León Sandoval]], Nicaragua ülemdirektor (1789–1854) *[[Eugen Sandow]], saksa kulturist (1867–1925) *[[Alex Sandro]], Brasiilia jalgpallur (1991–) *[[Helmuth Sandström]], Eesti geofüüsik ja okeanograaf (1931–) *[[Maia Sandu]], Moldova poliitik ja riigitegelane (1972–) *[[Harjo Sandur]], eesti metsateadlane (1910–1949) *[[Justin Sane]], USA muusik (1973–) *[[Viktor Sanejev]], kolmikhüppaja (1945–2022) *[[David Sanford]], USA päritolu filosoof (1937–) *[[August Sang]], eesti luuletaja ja tõlkija *[[Joel Sang]], eesti kirjanik ja kirjastaja *[[Anno von Sangerhausen]], Liivi ordu maameister ja Saksa ordu kõrgmeister *[[Alexander Sangernebo]], eesti päritolu ameerika kujur (1856–1930) *[[Katrin Sangla]], eesti jumestuskunstnik (1971–) *[[Johannes Sangnes]], Skandinaavia ettevõtja (1957–) *[[Evelyn Sanguinetti]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1970–) *[[Julio Sanguinetti]], Uruguay poliitik (1936–) *[[Artur Sanhá]], Guinea-Bissau poliitik (1965–) *[[Malam Bacai Sanhá]], Guinea-Bissau poliitik (1947–2012) *[[Thornike Sanikidze]], gruusia maletaja (1989–) *[[Ferdinand Sannamees]], eesti skulptor (1895–1963) *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]], Gambia naispoliitik *[[Jan Tore Sanner]], Norra poliitik (1965–) *[[Sanni]], soome laulja (1993–) *[[Aleksander Sannik]], eesti jõumees (1883–1947) *[[Jakov Sannikov]], vene kütt ja Uus-Siberi saarte uurija (sündis 1780) *[[Wilfried Sanou]], Burkina Faso endine jalgpallur (1984–) *[[Charles Henri Sanson]], Pariisi timukas (1739–1806) *[[Jacopo Sansovino]], itaalia arhitekt ja skulptor (1486–1570) *[[Roque Santa Cruz]], Paraguay jalgpallur (1981–) *[[Carlos Santana]], Mehhikost pärit USA kitarrist (1947–) *[[Luan Santana]], Brasiilia laulja (1991–) *[[Gustavo Santaolalla]], Argentina helilooja, muusik ja filmiprodutsent (1952–) *[[Antonio Sant'Elia]], itaalia arhitekt (1888–1916) *[[Jacques Santer]], Luksemburgi ja Euroopa Liidu poliitik (1937–) *[[Giovanni Santi]], Itaalia maalikunstnik ja sisekujundaja (1435–1494) *[[Aníbal Santiago]], Puerto Rico endine poksija (1971–) *[[Gustav Moritz Santo]], ajaloolane, keeleteadlane ja kirjandusloolane (1802–1856) *[[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (1959–) *[[Fernando Santos]], portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1954–) *[[Daniel Santos]], Puerto Rico endine poksija (1975–) *[[Douglas Santos]], Brasiilia jalgpallur (1994–) *[[Fábio Santos]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Juan Manuel Santos]], Colombia poliitik (1951–) *[[Augusto Santos Silva]], Portugali poliitik (1956–) *[[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane (1901–1954) ==Sap== *[[Arved Sapar]], eesti astrofüüsik ja kosmoloog (1933–2021) *[[Lili Sapar]], eesti astrofüüsik (1947–) *[[Jaak Sapas]], eesti tantsija ja koreograaf (1979–) *[[Michel Sapin]], Prantsuse poliitik (1952–) *[[Edward Sapir]], ameerika keeleteadlane (1884–1939) *[[Jacques Sapir]], prantsuse majandusteadlane (1954–) *[[Andrzej Sapkowski]], poola ulmekirjanik (1948–) *[[Daniil Sapljošin]], Eesti kikkpoksija (1980–) *[[Gabe Saporta]], Uruguay muusik (1979–) *[[Oleg Sapožnin]], Eesti spordi- ja kultuuritegelane (1931–2014) *[[Vladimir Sapožnin]], vene päritolu Eesti muusik (1906–1996) *[[Sappho]], vanakreeka poetess ja pedagoog (7.–6. sajand eKr) *[[Rauno Sappinen]], Eesti jalgpallur (1996–) *[[Juri Saprõkin]], vene ajaloolane (1913–1998) *[[Gennadi Sapunov]], Nõukogude Liidu maadleja ja treener (1938–) ==Sar== *[[Edwin van der Sar]], hollandi jalgpallur (1970–) *[[Pablo Sarabia]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Claudio Saracini]], itaalia varabaroki helilooja, lautomängija ja laulja (1586–1630) *[[Sarah, Yorki hertsoginna]] (1959–) *[[Ivan Sarailiev]] (1887–1969), bulgaaria filosoof *[[Karl Saral]], Eesti loomaarstiteadlane ja poliitik (1880–1942) *[[José Saramago]], portugali kirjanik (1922–2010) *[[Jussi Saramo]], Soome poliitik (1979–) *[[Aleksejs Saramotins]], Läti jalgrattur (1982–) *[[Aleksei Sarana]], vene maletaja (2000–) *[[Inga Sarand]], eesti mikrobioloog (1966–) *[[Riho-Jaak Sarand]], eesti põllumajandusteadlane ja biotehnoloog (1937–2012) *[[Susan Sarandon]], USA näitleja ja aktivist (1946–) *[[Aavo Sarap]], eesti jalgpallitreener *[[Carl Sarap]], kirjastuse Odamees rajaja, toimetaja ja fotograaf (1892–1942) *[[Ene Sarap]], eesti õpetaja (1958–2014) *[[Enn Sarap]], Eesti poliitik ja majandusjuht (1945–2019) *[[Aivar Sarapik]], eesti õigeusu vaimulik (1965–) *[[Peep Sarapik]], helilooja ja koorijuht (1949–1994) *[[Virve Sarapik]], eesti kunstiteadlane (1961–) *[[Maret Sarapu]], eesti klaasikunstnik (1978–) *[[Ortvin Sarapu]], eesti päritolu Uus-Meremaa maletaja (1924–1999) *[[Tiina Sarapu]], eesti klaasikunstnik (1971–) *[[Arne Sarapuu]], eesti alpinist (1950–) *[[Arvo Sarapuu]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1953–2020) *[[Aleksander Sarapuu]], eesti laulja (1941–2009) *[[Erkki Sarapuu]], eesti saatejuht (1979–) *[[Heidi Sarapuu]], eesti teatrijuht, lavastaja, stsenarist ja näitekirjanik, raadiotoimetaja ja kuuldemängude autor (1944–) *[[Hille Sarapuu]], eesti sportlane (1937–) *[[Johannes Sarapuu]], eesti agronoom (1931–2008) *[[Kersti Sarapuu]], eesti poliitik (1954–) *[[Lembit Sarapuu]], eesti kunstnik (1930–) *[[Silver Sarapuu]], eesti arstiteadlane (1957–) *[[Vaado Sarapuu]], eesti muusik, produtsent ja režissöör (1944–2021) *[[Pablo Sarasate]], hispaania viiuldaja ja helilooja (1844–1908) *[[Jukka-Pekka Saraste]], soome dirigent (1956–) *[[Markku Sarasto]], Soome endine poksija (1962–) *[[Kadõrbek Sarbajev]], Kõrgõzstani diplomaat (1966–) *[[Daciana Sârbu]], Rumeenia poliitik (1977–) *[[Ernst Sarepera]], Eesti diplomaat (1906–1971) *[[Peet Sarepera]], eesti notar (1873–1936) *[[Tõnis Sarepera]], Eesti kohtunik (1872–1938) *[[Valve Saretok]], eesti kirjanik ja tõlkija (1911–2004) *[[Thomas Sargent]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1943–) *[[Sargon]], Akadi riigi rajaja *[[Sargon II]], Assüüria kuningas (722–705 eKr) *[[Tigran Sargsjan]], Armeenia poliitik (1960–) *[[Erich Hugo Sari]], tehnikateadlane (1888–1946) *[[Temir Sarijev]], Kõrgõzstani poliitik (1963–) *[[Mauri Sariola]], soome kirjanik (1924–1985) *[[Martiros Sarjan]], armeenia kunstnik (1880–1972) *[[Armenak Sarkisjan]], Armeenia nõukogude luuletaja (1901–1984) *[[Hanna Sarkkinen]], Soome poliitik (1988–) *[[Sampo Sarkola]], soome näitleja (1978–) *[[Nicolas Sarkozy]], Prantsusmaa poliitik (1955–) *[[András Sárközy]], ungari matemaatik (1941–) *[[Tõivo Sarmet]], eesti alpinist (1944–2020) *[[Henn Sarmiste]], Eesti sõjaväelane (1897–1947) *[[Marielle de Sarnez]], Prantsusmaa poliitik (1951–2021) *[[Kaia Sarnet]], eesti riigiametnik (1963–) *[[Kristel Sarnet]] eesti näitleja (1969–) *[[Rainer Sarnet]], eesti režissöör (1969–) *[[Anneli Saro]], eesti teatriteadlane (1968–) *[[Ken Saro-Wiwa]], nigeeria kirjanik ja keskkonnakaitseaktivist (1941–1995) *[[Anastassija Sarokina]], valgevene maletegelane ja maletaja (1980–) *[[Zoltan Sarosy]], Kanada ja Ungari maletaja (1906–2017) *[[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur (1998–) *[[Birgit Sarrap]], eesti laulja (1988–) *[[Indrek Sarrap]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Thilo Sarrazin]], Saksamaa poliitik ja majandustegelane (1945–) *[[Nathalie Sarraute]], prantsuse kirjanik ja jurist (1900–1999) *[[Andres Sarri]], eesti insener ja tippjuht (1958–2011) *[[Gustav Sarri]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1921–1997) *[[Gailard Sartain]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1946–) *[[Andrea del Sarto]], itaalia kunstnik (suri 1531) *[[Francesco Sartori]], itaalia helilooja, pianist ja trompetist (1957–) *[[Ernst Wilhelm Christian von Sartorius]], saksa usuteadlane (1797–1859) *[[Jean-Paul Sartre]], prantsuse filosoof ja kirjanik (1915–1980) *[[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik (1929–2022) *[[Ene-Silvia Sarv]], eesti kasvatusteadlane (1945–) *[[Eneli Sarv]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Enn Sarv]], eesti vabadusvõitleja (1921–2008) *[[Hans Sarv]], eesti põllumajandusteadlane (1920–2011) *[[Henn Sarv]], eesti arvutikoolitaja (1955–) *[[‎Heno Sarv]], eesti etnoloog (1954–2010) *[[Jaan Sarv]], eesti matemaatik (1877–1954) *[[Jaan Sarv (agronoom)|Jaan Sarv]], eesti põllumajandusteadlane (1922–1991) *[[Juhan Sarv]], Eesti jurist (1980–) *[[Kristjan Sarv]], eesti näitleja (1979–) *[[Lembit Sarv]], eesti geoloog (1927–2012) *[[Mikk Sarv]], eesti rahvaluuleteadlane, maaelu aktivist ja koolitaja (1951–2018) *[[Robert Sarv]], eesti vandeadvokaat (1987–) *[[Tõnn Sarv]], eesti muusikapedagoog, esseist ja ettevõtja (1949–) *[[Petri Sarvamaa]], Soome poliitik (1960–) *[[Jacek Saryusz-Wolski]], Poola diplomaat ja poliitik (1948–) ==Sas== *[[Ukyo Sasahara]], jaapani võidusõitja (1996–) *[[Jüri Sasi]], Eesti haridustegelane, koolijuht ja poliitik (1954–) *[[Kimmo Sasi]], Soome poliitik (1952–) *[[Lennart Sasi]], eesti tehnikateadlane (1935–) *[[Wilhelm Sasnal]], poola kunstnik (1972–) *[[Benjamin Sass]], Eesti vaimulik (1725–1791) *[[Eduard von Sass]], baltisaksa päritolu Saksa sõjaväelane (1900–1946) *[[Friedrich von Sass]], Saaremaa maanõunik (suri 1689) *[[Hartwig Arthur Ferdinand von Sass]], baltisakslasest ajakirjanik Saaremaal (1857–1909) *[[Hermann Sasse]], saksa vaimulik ja teoloog (1895–1976) *[[Voldemar Sassi]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1899–1941) *[[Will Sasso]], Kanada näitleja (1975–) *[[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (1956–2022) *[[Donald Sassoon]], Suurbritannia ajaloolane (1946–) *[[Denis Sassou-Nguesso]], Kongo Vabariigi poliitik (1943–) ==Saš== *[[Evelina Sašenko]], leedu laulja (1987–) ==Saz== *[[Vladimir Sazonov]], Eesti assürioloog (1979–) *[[Nikolai Sazõkin]], NSV Liidu riigitegelane (1910–1985) ==Sat== *[[Michael Sata]], Sambia poliitik (1937–2014) *[[Erik Satie]], prantsuse helilooja (1866–1925) *[[Virginia Satir]], ameerika pereterapeut (1916–1988) *[[Eisaku Satō]], Jaapani poliitik (1901–1975) *[[Kentaro Sato]], jaapani päritolu USA helilooja ja dirigent (1981–) *[[Takuma Satō]], jaapani vormelisõitja (1977–) *[[Tomáš Satoranský]], tšehhi korvpallur (1991–) *[[Aleks Sats]], eesti lavastaja ja näitleja (1914–1992) *[[Džantörö Satõbaldijev]], Kõrgõzstani poliitik (1956–) *[[Kailash Satyarthi]], India laste õiguste eest ja lapstööjõu kasutamise vastu võitleja (1954–) ==Sau== *[[Olev Sau]], eesti helilooja ja koorijuht (1929–2015) *[[Danny Saucedo]], rootsi popartist, laulja ja laulukirjutaja (1986–) *[[Grégoire Saucy]], Šveitsi autosportlane (1999–) *[[Sa‘ūd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (1902–1969) *[[Algirdas Saudargas]], Leedu poliitik (1948–) *[[Jan Saudek]], tšehhi fotograaf ja maalikunstnik (1935–) *[[Elo Saue]], eesti orienteeruja ja treener (1972–) *[[Eveli Saue]], eesti laskesuusataja (1984–) *[[Raoul Saue]], eesti jääpallur, jäähokimängija, treener ning spordiajakirjanik, -kohtunik ja -tegelane (1906–1943) *[[Meelis Saueauk]], eesti ajaloolane (1971–) *[[Friedrich Sauer]], eesti haridustegelane (1881–1927) *[[Peet Sauer]], eesti usuliikumise tegelane ja jutlustaja (1857–1924) *[[Rudolf Harald Sauerbrei]], Eesti vaimulik (1908–1976) *[[Artur Saueselg]], Eesti sõjaväelane (1894–1965) *[[Heidenricus Saujerve]], Tartu vasall (surnud 1460) *[[Ferdinand Saukas]], Eesti diplomaat ja konsul (1908–1976) *[[Katrin Saukas]], eesti näitleja (1958–) *[[Bruno Saul]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1932–2022) *[[Jaan Saul]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1966) *[[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]], Eesti poliitik (1866–1954) *[[Linda Saul]], eesti dirigent ja muusikapedagoog (1907–1997) *[[Peeter Saul]], eesti dirigent ja pianist (1932–2014) *[[Vello Saul]], eesti advokaat (1903–1963) *[[Reinhold Saulmann]], eesti jooksja, jääpallur ja sporditegelane (1895–1936) *[[Samuel Saulus]], eesti flötist (1933–1990) *[[Annie Saumont]], prantsuse kirjanik ja tõlkija (1927–2017) *[[Jennifer Saunders]], inglise koomik, stsenarist, laulja ja näitleja (1958–) *[[Hermann Sauppe]], saksa klassikaline filoloog, pedagoog ja epigraafik (1809–1893) *[[Matti Sauramo]], soome geoloog (1889–1958) *[[Christoph Sauser]], Šveitsi jalgrattur (1976–) *[[Ferdinand de Saussure]], Šveitsi keeleteadlane ja semiootik (1857–1913) *[[Henri de Saussure]], Šveitsi entomoloog ja mineraloog (1829–1905) *[[Peeter Sauter]], eesti kirjanik (1962–) *[[Ralf Sauter]], eesti filmikriitik ja -blogija (1991–) *[[Marcelino Sanz de Sautuola]], harrastusarheoloog ==Sav== *[[Claudius Sava]], rumeenia jalgpallur (1951–2011) *[[Aminata Savadogo]], läti laulja (1993–) *[[Demba Savage]], Gambia jalgpallur (1988–) *[[Randy Savage]], USA maadleja (1952–2011) *[[Rick Savage]], Briti muusik (1960–) *[[David Savan]], USA filosoof ja semiootik (1916–1992) *[[Doug Savant]], USA filminäitleja (1964–) *[[Charles Savarin]], Dominica poliitik (1943–) *[[Félix Savart]], prantsuse füüsik ja matemaatik (1791–1841) *[[Olev Saveli]], eesti loomakasvatusteadlane (1938–) *[[Nikolai Aleksandrovitš Saveljev]], arstiteadlane (1860–1933) *[[Maria Saveljeva]], Eesti lauahokimängija ja treener (1997–) *[[Gaetano Savi]], itaalia botaanik (1769–1844) *[[Konstantin Savi]], eesti laulja ja näitleja (1894–1943) *[[Toomas Savi]], eesti kümnevõistleja, spordiarst ja poliitik *[[Ain Saviauk]], Eesti lavastaja ja poliitik (1964–) *[[Ell Saviauk]], eesti klaveriõpetaja (1934–2017) *[[Erko Saviauk]], eesti jalgpallur (1977–) *[[Teet Saviauk]], eesti muusik (1963–2009) *[[Stefan Savić]], Montenegro jalgpallur (1991–) *[[Maris Savik]], eesti fotograaf (1991–) *[[Boriss Savinkov]], terrorist ja poliitik (1879–1925) *[[Javier Saviola]], Argentina jalgpallur (1981–) *[[Edgar Savisaar]], eesti poliitik (1950–) *[[Erki Savisaar]], eesti poliitik, ettevõtja (1978–) *[[Maria Savisaar]], eesti poliitik (1981–) *[[Remo Savisaar]], eesti fotograaf (1978–) *[[Aavo Savitsch]], Eesti poliitik (1962–2009) *[[Artjom Savitski]], eesti laulja (1992–) *[[Daniil Savitski]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Konstantin Savitski]], vene maalikunstnik (1844–1905) *[[Aleksei Savitš]], astronoom (1811–1883) *[[Vassili Savka]], Eesti kurjategija *[[Hannu Savola]], soome ajakirjanik (1949–2007) *[[Erkki Savolainen]], soome poksija *[[Volodõmõr Savon]], Ukraina maletaja (1940–2005) *[[Girolamo Savonarola]], preester, Firenze poliitik (1452–1498) *[[Grigori Savonenkov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1898–1975) *[[Aleksei Savrassov]], vene maalikunstnik (1830–1897) *[[Anatoli Savtšenko]], vene kunstnik-multiplikaator (1924–2011) *[[Andrei Savtšenko]], valgevene laulja *[[Olena Savtšenko]], ukraina päritolu Saksamaa iluuisutaja (1984–) *[[Afanassi Savvin]], jakuudi haridustegelane (?–) *[[Ija Savvina]], vene teatri- ja filminäitleja (1936–2011) *[[Grigori Savvinov]], jakuudi geokrüoloog ja rakendusökoloog (1957–) *[[Dmitri Savvinov]], jakuudi rakendusökoloog ja geokrüoloog (1932–) *[[Igor Savvov]], Eesti jäähokimängija (1985–) ==Sax== *[[Adolphe Sax]], Belgia muusik ja pillimeister (1814–1894) *[[Maria Pia de Saxe-Coburgo-Gota Bragança]] (1907–1995) *[[Saxo Grammaticus]], taani ajaloolane (12.–13. sajand) *[[Gudmund Saxrud]], Norra ametnik ja diplomaat (1920–2003) ==Say== *[[Jean-Baptiste Say]], prantsuse majandusteadlane (1767–1832) *[[Sayako]], Jaapani printsess (1969–) *[[Fatma Betül Sayan Kaya]], Türgi poliitik (1981–) *[[Khadija Saye]], Gambia päritolu Suurbritannia fotograaf (1992–2017) *[[Muḩammad al-Sayed]], Katari maletaja (1981–) *[[Dorothy L. Sayers]], inglise proosakirjanik, filoloog, näitekirjanik ja tõlkija (1893–1957) *[[Eberhard von Sayn]], Liivi ordumeister 1251/1253-1254 *[[Nūrā as-Sayyid]], Egiptuse jooksja (1987–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Sa, Biograafiad]] ovvxqsse2is78aalvzs962t3hb0fl5p Anthrax 0 260220 6176391 5744515 2022-08-11T06:12:31Z Apu45 168677 Kirjaviga wikitext text/x-wiki [[Pilt:AnthraxSonisphere2010.jpg|pisi|Anthrax esinemas 2010. aastal]] '''Anthrax''' on USA [[thrash metal|''thrash metal'']]'i ansambel, mis asutati 1981. aastal. Ansambli nimi tuleb haigusest, mida Eestis tuntakse [[Siberi katk]]u nime all. Bändi asutasid [[New York|New Yorgis]] [[Scott Ian]] ja [[Danny Lilker]]. Anthrax on välja andnud 10 albumit ja 20 singlit ning teinud koostööd hiphopgrupiga [[Public Enemy]]. Sellest koostööst sündis uus ''metal''<nowiki/>'i-stiil ''[[rap metal]]''. Anthrax on üks neljast bändist nn ''thrash metal''<nowiki/>'i suures nelikus, kuhu kuuluvad ka [[Megadeth]], [[Slayer]] ja [[Metallica]]. Bändi koosseis on mitu korda muutunud. Ainus algkoosseisu liige, kes on siiani bändis, on Scott Ian. == Ajalugu == Koosseis muutus bändi algusaastatel tihti. Esimene pikaajalisem laulja oli [[Neil Turbin]], kellega anti välja debüütalbum "[[Fistful of Metal]]". Pärast esimest albumit muutus bändi koosseis uuesti. 1985. aasta albumil "[[Spreading the Disease]]" laulis uus laulja [[Joey Belladonna]]. Bändiga liitus ka uus bassist [[Frank Bello]], kes vahetas välja Danny Lilkeri. Bänd kogus kuulsust ja sai iga albumiga tuntumaks. 1987. aastal ilmus "[[Among the Living]]", 1988. aastal "[[State of Euphoria]]" ja 1990. aastal "[[Persistence of Time]]". 1992. aastal pidi bändist lahkuma laulja Joey Belladonna. Tema asemele võeti [[John Bush]], kellega anti aastal 1993 välja album "[[Sound of White Noise]]". Järgmised albumid olid "[[Stomp 442]]" (1995) ja "[[Volume 8: The Threat Is Real]]" (1998). 1990. aastatel ja 2000. aastate algul olid Anthraxil rahanduslikud raskused ja bänd oli laialimineku äärel. Nad korraldasid kiiresti Ameerika turnee ja nende üllatuseks läks piletimüük peaaegu igas esinemiskohas väga edukalt. John Bushi viimaseks albumiks Anthraxiga jäi "[[We've Come for You All]]" 2003. aastal. Aastal 2008 hakati lindistama uut albumit "[[Worship Music]]", mis valmis alles 2011. aastal. Albumil pidi esialgu laulma Dan Nelson, kuid ta lahkus bändist. Tema asemele tuli John Bush, kellega hakati samuti albumit tegema, kuid tema omakorda asendati Joey Belladonnaga, kellega album ka lõpuks ilmus. Aastal 2013 lahkus bändist pikaaegne kitarrist Rob Caggiano. Tema koha võttis üle [[Jonathan Donais]]. == Bändiliikmed == === Praegused liikmed === * Scott Ian – rütmi- ja soolokitarrist, taustalaulja (alates 1981) * Charlie Benante – trummar (alates 1983) * Joey Belladonna – laulja (1984–1992, 2005–2007, 2010 – praeguseni) * Frank Bello – basskitarrist, taustalaulja (1984–2004, 2005 – praeguseni) * Jonathan Donais – soolokitarrist (2013 – praeguseni) === Endised liikmed === ====Lauljad==== * John Connelly (1981) * Dirk Kennedy (1981) * Jason Rosenfeld (1981–1982) * Neil Turbin (1982–1984) * Matt Fallon (1984) * John Bush (1992–2005, 2009–2010) * Dan Nelson (2007–2009) ==== Soolokitarristid ==== * Danny Lilker (1981) * Greg Walls (1981–1983) * Bob Berry (1983) * Dan Spitz (1983–1995, 2005–2007) * Paul Crook (1995–2001) * Rob Caggiano (2001–2005, 2007–2013)<ref name="MH2013">[http://www.metalhammer.co.uk/news/rob-caggiano-leaves-anthrax-statement-inside/ Rob Caggiano Leaves Anthrax, Statement Inside]</ref> ====Trummarid==== * Dave Weiss (1981) * Greg D'Angelo (1981–1983) ====Basskitarristid==== * Kenny Kushner (1981) * Paul Kahn (1981) * Danny Lilker (1981–1984) * Joey Vera (2004–2005) == Albumid == * "[[Fistful of Metal]]" (1984) * "[[Spreading the Disease]]" (1985) * "[[Among the Living]]" (1987) * "[[State of Euphoria]]" (1988) * "[[Persistence of Time]]" (1990) * "[[Sound of White Noise]]" (1993) * "[[Stomp 442]]" (1995) * "[[Volume 8: The Threat Is Real]]" (1998) * "[[We've Come for You All]]" (2003) * "[[Worship Music]]" (2011) * "[[For All Kings]]" (2016) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] [[Kategooria:Thrash metal'i ansamblid]] npdtsc33dssvuotq77lx3uf16ycb5e7 Vladimir Kangur 0 267424 6176203 5663979 2022-08-10T14:32:28Z NOSSER 8097 /* Elulugu */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=detsember}} {{Infokast ametiisik | nimi = Vladimir (Mart) Kangur | pildi nimi = Mart Kangur.jpg | pildi seletus = Mart Kanguri valimisreklaam 1948. [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna TSN]] valimistel. | amet = II Riigikogu liige | ametiajaalgus = 7. juuni 1923 | ametiajalõpp = 29. veebruar 1924 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Vladimir Mardi p. Kangur | sünnikuupäev = 7. veebruar 1903 | sünnikoht = [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vald]] | surmakuupäev = [[14. juuli]] [[1998]] | surmakoht = Tallinn | rahvus = eestlane | partei = [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] | abikaasa = Aino Kangur | vanemad = Martin (Mart) Kangur ja Jelizaveta Kangur | lapsed = Maret Sutt | sugulased = | elukoht = Tallinn | alma_mater = [[Pärnu Poeglaste Gümnaasium]] <br> [[G. Plehhanovi nimeline Venemaa Majandusülikool|Moskva Rahvamajanduse Instituut]] | elukutse = Eesti NSV ametnik | tegevusala = nõukogude majandus ja riigikord | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Vladimir Mardi p. Kangur''' (alates 1936. aastast ametlikult '''Mart Kangur'''; [[7. veebruar]] (25. jaanuar vkj) [[1903]] [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vald]], Harjumaa – [[14. juuli]] [[1998]] [[Tallinn]]<ref>https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=138337</ref>) oli [[Eesti]] [[kommunist]] ja nõukogudeaegne ühiskonnategelane. == Elulugu == Vladimir Kangur sündis [[Õigeusu kirik Eestis|veneusulise]] kihelkonna vaimuliku, [[EAÕK]] Angerja koguduse köstri-kooliõpetaja Martin Kanguri pojana.<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=130&iid=200250310991&img=eaa3758_001_0000018_00118_m.jpg&tbn=1&pgn=6&prc=80&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=826&hly=2660&hlw=1120&hlh=418&hash=7b2021c6dfecc929096ff019d9e45bb9</ref> Tema ema oli Jelizaveta Avdieva, kes eestistas oma nime Liisaks 1937. aastal. Vladimir eestistas oma nime ametlikult Mardiks 5. veebruaril 1936.<ref>http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1881.1.29:3</ref> Hiljem Nõukogude Eesti ajal Kangur tegutses rohkem nime Vladimir all. Näiteks 1980. aastal Eesti Raadios või 1985. aastal [[Nõukogude Õpetaja]]s nimetati teda meelsamini nimega Vladimir.<ref>[https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1985/11/30/1 Täna ja alati « Tööliste Keldris »], Nõukogude Õpetaja, nr. 48, 30 november 1985 </ref> Kanguri perekond oli pärit Tõstamaa Tõhelast Loode-Pärnumaalt. Samast kohast olid pärit Vladimiri tuleviku aatekaaslased nagu [[Boris Kumm]], [[Andrei Murro]] ja [[Boris Rea]], kelle kõigide vene nimed oli kantud õigeusu tugevast mõjust piirkonnale.<ref>https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/1999/03/18/2</ref> Kangur kolis koos vanematega Pärnusse 11-aastaselt. Lõpetas algkooli, aga [[Pärnu Poeglaste gümnaasium]] jäi pooleli, kui ta 7. klassis korraldas [[Jaan Rea]]ga, kes oli Kanguri "õppeisa", 126 osaleja õpilasstreigi 6. klassis käiva Andrei Murro koolist väljaheitmise vastu. 1922. aastal sai ta peale ülemaalise õppimiskeelu aasta ajaks. Pärast keeldu oleks ta saanud väljaspool Pärnu õppida. Ta oli alustanud kommunistlikus tegevuses 1920. aastal ja valitud Ülemaalise Noorproletaarlaste Ühingu Pärnu osakonna esimeheks. Ülemaaline Noorproletaarlaste Ühing keelustati aprillis 1921. aastal ja Kangur läks kohtu alla, aga vabastati ilma süütõendita. 1921. aasta märtsis sai temast [[Eesti Kommunistlik Partei|EKP]] liige. Ta oli illegaalse EKP Pärnu Maakonnakomitee liige. Juunis 1922 alustas ta tööd Tallinna Maatööliste Liidu asjaajajana. 6. septembril 1922 Kangur ja 15 teist delegaati (Jaan Anvelt, Jaan Kreuks, Johannes Lauristin, Richard Mirring, Anton Mangmann, Andrei Murro, Erich Tarkpea, Julius Tõnisson, Oskar Sepre, Alma Vaarman, Voldemar Raekson, Anton Vedru, Osvald Piir, Eduard Reva, Alfred Stamm) korraldas esimese [[EKNÜ]] kongressi. <ref>https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-mart-vladimir-kangur-01 Kirjutamata memuaar: Mart (Vladimir) Kangur</ref> Ta oli [[Eestimaa Töörahva Partei]] keskkomitee ja Eestimaa töölisühisuste üldliidu juhatuse, Eestimaa töörahva partei noorte komisjoni ja üleriiklise maatööliste liidu juhatuse liige<ref>Eesti II Riigikogu. Tallinn, 1924</ref>. Ta valiti 1923. aasta mais [[II Riigikogu]] liikmeks [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] nimekirja järele. Samal ajal valituks osutamisega ta teenis aega [[3. Diviis]]i [[6. Üksik Jalaväepataljon|6. jalaväerügemendis]] Pärnus. Näiteks 19. mail Riigikogu juhatusele anti teata, et teda oli rügemendi kohtuotsusega karistatud "ülematele tarwilise austuse kawatsusega mitte näitamise eest" kolm nädalat kartseris istumist leiva ja vee peal.<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1923/06/13/4 Teine Riigikogu.], Päewaleht, nr. 152, 13 juuni 1923</ref> Kui Kangur arreteeriti koos teiste kommunistidega Kaitsepolitsei poolt 21.–22. jaanuaril 1924, astus ta [[29. veebruar]]il [[1924]] [[Riigikogu]]st tagasi; tema asemele sai [[Aleksander Erdman]]. Kangur keeldus nagu ka teised kommunistid riigi kaitseadvokaadist ja hakkas kohtunikega vaidlema. Kangur soovis enda ja oma seltsimeeste asemel hoopis kohtunikud varsti vangi panna. Selle soovi lausumise eest ta läks sõjaväekohtu ette ja mõisteti 1924. aasta novembris [[149 protsess]]il eluaegsele sunnitööle. 1928. aastal Kangur esitas Vabariigi Valitsuse armuandmise palve, mis oli vastu kommunistide koos kokkulepitud sisekorda. 23. märtsil 1928 teatas [[Waba Maa]], et valitsus oli otsustanud armu anda. Pärast [[Patarei vangla|Patarei vanglast]] vabastamist Kangur töötas Pärnu sadamas laotöötajana ja kindlustusseltsi välisesindajana. 1940. aasta juuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] alguses hakkas ta organiseerima kindlustusametnike ametiühinguks. Okupatsioonivõim nimetas ta alates 1941. aasta esimesest päevast Pärnumaa täitevkomitee rahandusosakonna juhatajaks. Saksa okupatsiooni eest põgenes ta tagalasse Nõukogude Venemaale, kus ta töötas [[Tšeljabinski oblast]]i rahandusosakonna eelarveinspektorina. Kui moodustati [[8. Eesti Laskurkorpus]], hakkas Kangur töötama selle polgus roodu politruki asetäitjana. 1943. aastal Kangur määrati volinikus Balti NSV-de rahandustööliste kursuste juurde Kostromasse. Pärast seda ta õppis Moskva Rahvamajanduse Instituudis kõrgema kvalifikatsiooni kursustel, mille järel ta nimetati Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaadi Eelarveasutuse juhataja kohusetäitjaks ning alates 1. märtsist 1944 ka komissariaadi kaadrite osakonna juhatajana. Teise nõukogude okupatsiooni saabumisel septembris 1944 määrati Kangur [[Tallinna TSN]] [[Tallinna TSN Täitevkomitee|Täitevkomitee]] Rahandusosakonna juhatajaks. Ta oli ka täitevkomitee liige ja TK sekretäri kohusetäitja. Ta suri [[14. juuli]]l [[1998]] [[Tallinn]]as ja ta maeti [[17. juuli]]l [[1998]] [[Pärnamäe kalmistu]]le. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kangur, Vladimir}} [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1998]] e1uk5waiyc8u2plut26mtu8u2zum6g0 Eesti võrkpallikoondis 0 268948 6176377 6175803 2022-08-11T05:09:08Z Angmar Brekker 94578 /* Mängijad */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti meeste võrkpallikoondisest; on ka [[Eesti naiste võrkpallikoondis]]}} {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Eesti võrkpallikoondis'''</span> |-align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| [[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Alaliit''' || [[Eesti Võrkpalli Liit]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Konföderatsioon''' || CEV (Euroopa tasand) ja FIVB (maailma tasand) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || [[Fabio Soli]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Abitreenerid''' || [[Fabio Storti]] ja [[Alar Rikberg]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht''' || 47 (08.08.2022) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht (parim)''' || 26 (01.10.2018) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Euroopa meistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || 6 (2009, 2011, 2015, 2017, 2019, 2021) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || '''11''' (2015) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Maailmameistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Olümpiamängud'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |} '''Eesti võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusmeeskond [[võrkpall]]is. Koondise liikmed valib peatreener ning seda haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Eesti võrkpallikoondis jõudis esimest korda Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile 2009. aastal. Kokku on nad osalenud seal kuuel korral ([[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]], [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]], [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] ja [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]) ning parimaks saavutuseks on 2015. aastal saavutatud 11. koht. Olümpiamängudele ega maaimameistrivõistlustele Eesti võrkpallikoondis jõudnud ei ole. Koondise parim positsioon FIVB maailma edetabelis on olnud 2018. aastal 26. koht. Aastal 2016 võitis Eesti võrkpallikoondis Euroopa Liiga ja kindlustas koha Maailmaliigas. 2017. aastal võideti Maailmaliiga tugevuselt 3. grupp ning kokkuvõttes oldi 25. kohal. Juulis 2017 avaldatud maailma edetabelis tõusis Eesti 32. kohale. 2018. aastal kaotas [[FIVB]] Maailmaliiga ning lõi Rahvuste Liiga, kuhu pääses osalema 16 meeskonda, Eesti mängis Euroopa Liiga esimeses tugevusgrupis (Kuldliigas), mis taas võideti. ==Tulemused== ===Euroopa Meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Meistrivõistluste tulemused !rowspan=16| !colspan=3|Kvalifikatsioon |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[1993. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |2||1||1 |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | colspan=7 rowspan=4 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||4||2 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |6||6||0 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |6||1||5 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |8||4||4 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | Alagrupp | 14. koht | 3 | 0 | 3 | 2 | 9 |6||5||1 |- |{{Riigi ikoon|Austria}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] | ''play-off'' | 12. koht | 4 | 1 | 3 | 3 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Taani}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2013. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||2||4 |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | ''play-off'' | 11. koht | 4 | 1 | 3 | 6 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 0 | 3 | 4 | 9 |8||5||3 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 24. koht | 5 | 0 | 5 | 2 | 15 |4||4||0 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | Alagrupp | 21. koht | 5 | 1 | 4 | 6 | 14 | colspan=3| ''Korraldaja'' |- | [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | | | | | | | | || || |- !Kokku||6||0 Tiitlit||24||3||21||23||65||68||44||24 |} ===Maailmaliiga ja Rahvuste liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Maailmaliiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017]] | ''Final four'' (Grupp 3) | {{Tooltip|1. koht|Grupi 3 võitja}} {{Tooltip|(25. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 22 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||8||7||1||22||7 |- |} <small>Alates 2018. aastast asendati Maailmaliiga Rahvuste liigaga.<ref>[http://www.worldofvolley.com/News/Latest_news/FIVB/85965/fivb-drastically-changes-format-for-2018-world-league-and-grand-prix-italy-remain-member-of-elite.html FIVB drastically changes format for 2018 World League and Grand Prix] - World of Volley, 19.06.2017</ref></small> ===Challenger Cup=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Challenger Cupi tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- bgcolor=#cc9966 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[2018. aasta FIVB Challenger Cup (mehed)|2018]] | Kohamängud | 3. koht | 4 | 2 | 2 | 7 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||4||2||2||7||7 |- |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Liiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2005. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2005]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 2 | 10 | 13 | 33 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2006. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2006]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 1 | 11 | 7 | 34 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015]] | ''Final four'' | 4. koht | 12 | 10 | 2 | 30 | 13 |- bgcolor=gold |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 8 | 0 | 24 | 7 |- bgcolor=gold | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 7 | 1 | 21 | 6 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] | ''Final four'' | 4. koht | 8 | 2 | 6 | 9 | 22 |- bgcolor=#cc9966 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] | ''Final four'' | 3. koht | 8 | 7 | 1 | 23 | 7 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]] | Alagrupp | 5. koht | 6 | 4 | 2 | 13 | 10 |- !Kokku||8||2 Tiitlit||74||41||33||140||132 |} ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad esindasid koondist 2022. aastal [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri mängudel. {| class="wikitable sortable" |- !width="10px"|Nr. !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 1 || [[Henri Treial]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Greenyard Maaseik || {{sünniaeg ja vanus|1992|05|28}} || 202 || 96 || 345 || 322 || Keskblokeerija |- align="left" | 3 || [[Karli Allik]] || {{riigi ikoon|Soome}} Sastamala VaLePa || {{sünniaeg ja vanus|1996|09|25}} || 192 || 82 || 340 || 322 || Nurgaründaja |- align="left" | 7 || [[Renee Teppan]] || {{riigi ikoon|Poola}} MKS Będzin || {{sünniaeg ja vanus|1993|09|26}} || 197 || 89 || 352 || 337 || Diagonaalründaja |- align="left" | 8 || [[Märt Tammearu]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Knack Roeselare || {{sünniaeg ja vanus|2001|03|17}} || 196 || 80 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Robert Täht]] || {{riigi ikoon|Brasiilia}} San Jose Dos Campos || {{sünniaeg ja vanus|1993|08|15}} || 191 || 84 || 351 || 334 || Nurgaründaja |- align="left" | 10 || [[Silver Maar]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} Libereci Dukla || {{sünniaeg ja vanus|1999|02|11}} || 185 || 74 || 305 || 295 || Libero |- align="left" | 12 || [[Kristo Kollo]] || {{riigi ikoon|Soome}} Akaa-Volley || {{sünniaeg ja vanus|1990|01|17}} || 190 || 89 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 13 || [[Johan Vahter]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Fréjus Var Volley || {{sünniaeg ja vanus|1995|11|19}} || 190 || 78 || 322 || 313 || Libero |- align="left" | 16 || [[Robert Viiber]] || {{riigi ikoon|Rumeenia}} Craiova || {{sünniaeg ja vanus|1997|01|31}} || 205 || 89 || 340 || 324 || Sidemängija |- align="left" | 17 || [[Timo Tammemaa]] || {{riigi ikoon|Poola}} Czarni Radom || {{sünniaeg ja vanus|1991|11|18}} || 202 || 93 || 363 || 343 || Diagonaalründaja |- align="left" | 18 || [[Alex Saaremaa]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Lindemans Aalst || {{sünniaeg ja vanus|2000|12|18}} || 208 || 95 || 358 || 350 || Keskblokeerija |- align="left" | 20 || [[Mart Naaber]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1992|12|15}} || 212 || 89 || 351 || 332 || Keskblokeerija |- align="left" | 21 || [[Stefan Kaibald]] || {{riigi ikoon|Austria}} SK Zadruga Aich || {{sünniaeg ja vanus|1997|05|15}} || 193 || 88 || 340 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 22 || [[Markkus Keel]] || {{Riigi ikoon|Iraan}} Sirjan Foolad || {{sünniaeg ja vanus|1995|08|18}} || 193 || 95 || 340 || 325 || Sidemängija |- align="left" | 24 || [[Albert Hurt]] || {{riigi ikoon|Saksamaa}} Herrsching || {{sünniaeg ja vanus|1999|04|22}} || 190 || 82 || 347 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 25 || [[Valentin Kordas]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} Pallavolo Motta || {{sünniaeg ja vanus|1998|12|31}} || 191 || 80 || 346 || 325 || Diagonaalründaja |- align="left" | 32 || [[Mihkel Varblane]] || {{Riigi ikoon|Austria}} Hypo Tirol Innsbruck || {{sünniaeg ja vanus|1999|12|12}} || 200 || 84 || 345 || 334 || Keskblokeerija |} ===Personal=== Järgnev personal on Eesti võrkpallikoondise juures 2022.aastal Euroopa Kuldliigaks ja Euroopa meistrivõistluste valiksarjaks valmistudes.<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/koondis-2022/ Eesti rahvusmeeskond 2022] volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Storti]] |- |Abitreener/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |- |Mänedžer/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Märt Pajusalu]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Toms Zvonkovs]] |- |Massöör |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Leinfeld]] |- |Mänedžer |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Ristmäe]] |} == Koosseisud läbi aastate == * '''2000/2001''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Eerik Jago]], [[Kristjan Kais]], [[Ardo Kasela]], [[Avo Keel]], [[Pavel Krušajev]], [[Kristjan Kurik]], [[Veiko Lember]], [[Jaanus Lillepuu]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Priit Põldmaa]], [[Ako Salur]], [[Mihkel Sepp]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]] * '''2002/2003''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=c1fea270c48e8079d8ddf7d06d26ab52&l=est Eesti meeste rahvuskoondis 2002] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Avo Keel]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Andris Õunpuu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Romet Priimägi]], [[Rait Rikberg]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Eivo Zuravljov]], [[Argo Arak]]. Peatreener: [[Andres Skuin]]. Abitreenerid: [[Andrei Ojamets]], [[Pasi Sakari Rautio]] * '''2004/2005''' Euroopa meistrivõistlused *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Keith Pupart]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Markus Tammaru]], [[Raigo Tatrik]]. Peatreener: [[Pasi Sakari Rautio]]. Abitreener: [[Raul Reiter]] * '''2005''' Euroopa Liiga *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Elia Lulla]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Ragnar Pähn]], [[Raimo Pajusalu]], [[Romet Priimägi]], [[Keith Pupart]], [[Martti Rosenblatt]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Aivar Silm]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]], [[Viljar Vahter]], [[Eivo Zuravljov]] *'''[[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2009-1?l=est Eesti rahvusmeeskond 2009] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Raimo Pajusalu]], [[Keith Pupart]], [[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Sten Esna]], [[Argo Meresaar]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Oliver Venno]], [[Janis Sirelpuu]], [[Veiko Lember]], [[Martti Rosenblatt]], [[Eerik Jago]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Asko Esna]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. Abitreener: [[Andrei Ojamets]] * '''[[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2011-1?l=est Eesti rahvusmeeskond 2011] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Raimo Pajusalu]], [[Keith Pupart]], [[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Sten Esna]], [[Argo Meresaar]], [[Oliver Venno]], [[Janis Sirelpuu]], [[Martti Rosenblatt]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Asko Esna]], [[Meelis Kivisild]], [[Martti Keel]], [[Eerik Jago]].Peatreener: [[Avo Keel]]. Abitreener: [[Boriss Kolcins]] * '''2013'''–'''2014''' FIVB Maailmaliiga Euroopa kvalifikatsiooniturniir *:[[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Martti Juhkami]], [[Argo Meresaar]], [[Kusti Nõlvak]], [[Robert Täht]], [[Oliver Venno]], [[Rait Rikberg]], [[Edgar Järvekülg]], [[Siim Ennemuist]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Andri Aganits]]. Peatreener: [[Avo Keel]], abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Andrei Ojamets]] * '''[[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2015-3?l=est Eesti rahvusmeeskond 2015] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Martti Juhkami]], [[Keith Pupart]], [[Madis Pärtel]], [[Robert Täht]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Henri Treial]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Rait Rikberg]], [[Rauno Tamme]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] * '''2016''' Euroopa Liiga *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Karli Allik]], [[Keith Pupart]], [[Rauno Tamme]], [[Robert Täht]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Kevin Soo]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2017''' Maailmaliiga kolmas tugevusgrupp<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2017-1?l=est Eesti rahvusmeeskond 2017] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Kristo Kollo]], [[Andrus Raadik]], [[Rauno Tamme]], [[Robert Täht]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Mart Naaber]], [[Timo Tammemaa]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''[[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2017-1?l=est Eesti meeste rahvuskoondis 2017] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Kristo Kollo]], [[Oliver Orav]], [[Andrus Raadik]], [[Robert Täht]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Henri Treial]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2018''' Euroopa Liiga *:[[Henri Treial]], [[Kert Toobal]], [[Renee Teppan]], [[Karli Allik]], [[Robert Täht]], [[Silver Maar]], [[Oliver Venno]], [[Kristo Kollo]], [[Andres Toobal]], [[Rait Rikberg]], [[Timo Tammemaa]], [[Rauno Tamme]], [[Andri Aganits]], [[Mart Naaber]], [[Markkus Keel]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''[[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]]''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Kert Toobal]], [[Markkus Keel]], [[Renee Teppan]], [[Hindrek Pulk]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Andrus Raadik]], [[Rauno Tamme]], [[Kristo Kollo]], [[Robert Täht]], [[Martti Juhkami]], [[Rait Rikberg]], [[Silver Maar]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Alar Rikberg]] *'''[[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/ Eesti rahvusmeeskond 2021] volley.ee</ref> *:[[Robert Viiber]], [[Renet Vanker]], [[Oliver Venno]], [[Renee Teppan]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Robert Täht]], [[Kristo Kollo]], [[Märt Tammearu]], [[Albert Hurt]], [[Karli Allik]], [[Stefan Kaibald]], [[Silver Maar]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Cédric Énard]]. Abitreenerid: [[Loïc Geiler]], [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Alar Rikberg]] {{col-begin|width=100%}} |- | ===Peatreenerid läbi aastate=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]]||1996–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]||2000–2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Skuin]]||2000–2003 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Sakari Rautio]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]||2004–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Creţu]]||2014–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Cédric Énard]]||2019–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]]||2022– |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | ===Rekordkoondislased=== ''Enim mänge koondise eest mänginud mängijad seisuga 09.09.2021.''<ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-09.09.21.-M-1.pdf Mängud koondises (mehed).] Volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Mänge |- |1.||align=left|'''[[Kert Toobal]]'''||2001–||align=center|308 |- |2.||align=left|'''[[Ardo Kreek]]'''||2004–||align=center|244 |- |3.||align=left|'''[[Oliver Venno]]'''||2008–||align=center|201 |- |4.||align=left|'''[[Rait Rikberg]]'''||2007–2021||align=center|183 |- |5.||align=left|[[Argo Meresaar]]||2001–2013||align=center|175 |- |6.||align=left|'''[[Keith Pupart]]'''||2004–2016||align=center|170 |- |7.||align=left|'''[[Andri Aganits]]'''||2013–||align=center|166 |- |8.||align=left|[[Raimo Pajusalu]]||2000–2014||align=center|160 |- |9.||align=left|[[Janis Sirelpuu]]||1998–2011||align=center|154 |- |10.||align=left|'''[[Renee Teppan]]'''||2014–||align=center|148 |} <small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.<br /> |} ==Tunnustus== Võrkpallikoondis valiti 2010. aastal Eesti [[Aasta võistkond|aasta võistkonnaks]]. == Tulemused noorteklassis == *Eesti kuni 21-aastaste noormeeste koondis lõpetas 2013. aastal Bulgaaria pealinnas [[Sofia]]s toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiri täisedu nelja võiduga ja jõudis augusti lõpus toimuvale finaalturniirile. Alistati Rumeenia (3:2), Bulgaaria (3:2), Saksamaa (3:0), Iisrael (3:0). MM-finaalturniiril [[Türgi]]s saadi 3 võitu ja 2 kaotust ning saavutati sellega 20 koondise hulgas 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/40270/eesti-u-21-noormeeste-vorkpallikoondis-alistas-viimases-kohtumises-venetsueela Eesti U-21 noormeeste võrkpallikoondis alistas viimases kohtumises Venetsueela] err.ee, ''31.08.2013''</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Andri Aganits]], [[Karel Ellermaa]], [[Helger Hääl]], [[Helar Jalg]], [[Ronald Järv]], [[Kaur Koiduste]], [[Taavet Leppik]], [[Denis Losnikov]], [[Karlis Mesila]], [[Kevin Soo]], [[Robert Täht]], [[Hardi Talv]], [[Renee Teppan]], [[Keiro Vantsi]]. Peatreener oli [[Urmas Tali]]. *Tais toimunud juunioride MM-i finaalturniirile on Eesti meeskond pääsenud ka aastal 1999. Alagrupis edestati Soomet, Tšehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus väljakuperemehi (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile (0:3) ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale (1:3).<ref>[http://www.evf.ee/?id=182 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu]</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Kert Toobal]], [[Argo Meresaar]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Pavel Kružajev]], [[Rivo Vesik]], [[Mihkel Roosme]] ... == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.volley.ee/ Eesti Võrkpalli Liidu koduleht] * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=EST Profiil] fivb.org {{Eesti rahvuskoondised}} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] cs6lkjnof7aght0t9bzsgrf9dypxmdg 6176380 6176377 2022-08-11T05:22:18Z Angmar Brekker 94578 /* Koondis */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti meeste võrkpallikoondisest; on ka [[Eesti naiste võrkpallikoondis]]}} {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Eesti võrkpallikoondis'''</span> |-align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| [[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Alaliit''' || [[Eesti Võrkpalli Liit]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Konföderatsioon''' || CEV (Euroopa tasand) ja FIVB (maailma tasand) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || [[Fabio Soli]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Abitreenerid''' || [[Fabio Storti]] ja [[Alar Rikberg]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht''' || 47 (08.08.2022) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht (parim)''' || 26 (01.10.2018) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Euroopa meistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || 6 (2009, 2011, 2015, 2017, 2019, 2021) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || '''11''' (2015) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Maailmameistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Olümpiamängud'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |} '''Eesti võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusmeeskond [[võrkpall]]is. Koondise liikmed valib peatreener ning seda haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Eesti võrkpallikoondis jõudis esimest korda Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile 2009. aastal. Kokku on nad osalenud seal kuuel korral ([[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]], [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]], [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] ja [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]) ning parimaks saavutuseks on 2015. aastal saavutatud 11. koht. Olümpiamängudele ega maaimameistrivõistlustele Eesti võrkpallikoondis jõudnud ei ole. Koondise parim positsioon FIVB maailma edetabelis on olnud 2018. aastal 26. koht. Aastal 2016 võitis Eesti võrkpallikoondis Euroopa Liiga ja kindlustas koha Maailmaliigas. 2017. aastal võideti Maailmaliiga tugevuselt 3. grupp ning kokkuvõttes oldi 25. kohal. Juulis 2017 avaldatud maailma edetabelis tõusis Eesti 32. kohale. 2018. aastal kaotas [[FIVB]] Maailmaliiga ning lõi Rahvuste Liiga, kuhu pääses osalema 16 meeskonda, Eesti mängis Euroopa Liiga esimeses tugevusgrupis (Kuldliigas), mis taas võideti. ==Tulemused== ===Euroopa Meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Meistrivõistluste tulemused !rowspan=16| !colspan=3|Kvalifikatsioon |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[1993. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |2||1||1 |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | colspan=7 rowspan=4 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||4||2 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |6||6||0 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |6||1||5 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |8||4||4 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | Alagrupp | 14. koht | 3 | 0 | 3 | 2 | 9 |6||5||1 |- |{{Riigi ikoon|Austria}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] | ''play-off'' | 12. koht | 4 | 1 | 3 | 3 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Taani}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2013. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||2||4 |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | ''play-off'' | 11. koht | 4 | 1 | 3 | 6 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 0 | 3 | 4 | 9 |8||5||3 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 24. koht | 5 | 0 | 5 | 2 | 15 |4||4||0 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | Alagrupp | 21. koht | 5 | 1 | 4 | 6 | 14 | colspan=3| ''Korraldaja'' |- | [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | | | | | | | | || || |- !Kokku||6||0 Tiitlit||24||3||21||23||65||68||44||24 |} ===Maailmaliiga ja Rahvuste liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Maailmaliiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017]] | ''Final four'' (Grupp 3) | {{Tooltip|1. koht|Grupi 3 võitja}} {{Tooltip|(25. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 22 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||8||7||1||22||7 |- |} <small>Alates 2018. aastast asendati Maailmaliiga Rahvuste liigaga.<ref>[http://www.worldofvolley.com/News/Latest_news/FIVB/85965/fivb-drastically-changes-format-for-2018-world-league-and-grand-prix-italy-remain-member-of-elite.html FIVB drastically changes format for 2018 World League and Grand Prix] - World of Volley, 19.06.2017</ref></small> ===Challenger Cup=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Challenger Cupi tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- bgcolor=#cc9966 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[2018. aasta FIVB Challenger Cup (mehed)|2018]] | Kohamängud | 3. koht | 4 | 2 | 2 | 7 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||4||2||2||7||7 |- |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Liiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2005. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2005]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 2 | 10 | 13 | 33 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2006. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2006]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 1 | 11 | 7 | 34 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015]] | ''Final four'' | 4. koht | 12 | 10 | 2 | 30 | 13 |- bgcolor=gold |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 8 | 0 | 24 | 7 |- bgcolor=gold | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 7 | 1 | 21 | 6 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] | ''Final four'' | 4. koht | 8 | 2 | 6 | 9 | 22 |- bgcolor=#cc9966 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] | ''Final four'' | 3. koht | 8 | 7 | 1 | 23 | 7 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]] | Alagrupp | 5. koht | 6 | 4 | 2 | 13 | 10 |- !Kokku||8||2 Tiitlit||74||41||33||140||132 |} ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad esindasid koondist 2022. aastal [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri mängudel. {| class="wikitable sortable" |- !width="10px"|Nr. !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 1 || [[Henri Treial]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Greenyard Maaseik || {{sünniaeg ja vanus|1992|05|28}} || 202 || 96 || 345 || 322 || Keskblokeerija |- align="left" | 3 || [[Karli Allik]] || {{riigi ikoon|Soome}} Sastamala VaLePa || {{sünniaeg ja vanus|1996|09|25}} || 192 || 82 || 340 || 322 || Nurgaründaja |- align="left" | 7 || [[Renee Teppan]] || {{riigi ikoon|Poola}} MKS Będzin || {{sünniaeg ja vanus|1993|09|26}} || 197 || 89 || 352 || 337 || Diagonaalründaja |- align="left" | 8 || [[Märt Tammearu]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Knack Roeselare || {{sünniaeg ja vanus|2001|03|17}} || 196 || 80 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Robert Täht]] || {{riigi ikoon|Brasiilia}} San Jose Dos Campos || {{sünniaeg ja vanus|1993|08|15}} || 191 || 84 || 351 || 334 || Nurgaründaja |- align="left" | 10 || [[Silver Maar]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} Libereci Dukla || {{sünniaeg ja vanus|1999|02|11}} || 185 || 74 || 305 || 295 || Libero |- align="left" | 12 || [[Kristo Kollo]] || {{riigi ikoon|Soome}} Akaa-Volley || {{sünniaeg ja vanus|1990|01|17}} || 190 || 89 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 13 || [[Johan Vahter]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Fréjus Var Volley || {{sünniaeg ja vanus|1995|11|19}} || 190 || 78 || 322 || 313 || Libero |- align="left" | 16 || [[Robert Viiber]] || {{riigi ikoon|Rumeenia}} Craiova || {{sünniaeg ja vanus|1997|01|31}} || 205 || 89 || 340 || 324 || Sidemängija |- align="left" | 17 || [[Timo Tammemaa]] || {{riigi ikoon|Poola}} Czarni Radom || {{sünniaeg ja vanus|1991|11|18}} || 202 || 93 || 363 || 343 || Diagonaalründaja |- align="left" | 18 || [[Alex Saaremaa]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Lindemans Aalst || {{sünniaeg ja vanus|2000|12|18}} || 208 || 95 || 358 || 350 || Keskblokeerija |- align="left" | 20 || [[Mart Naaber]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1992|12|15}} || 212 || 89 || 351 || 332 || Keskblokeerija |- align="left" | 21 || [[Stefan Kaibald]] || {{riigi ikoon|Austria}} SK Zadruga Aich || {{sünniaeg ja vanus|1997|05|15}} || 193 || 88 || 340 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 22 || [[Markkus Keel]] || {{Riigi ikoon|Iraan}} Sirjan Foolad || {{sünniaeg ja vanus|1995|08|18}} || 193 || 95 || 340 || 325 || Sidemängija |- align="left" | 24 || [[Albert Hurt]] || {{riigi ikoon|Saksamaa}} Herrsching || {{sünniaeg ja vanus|1999|04|22}} || 190 || 82 || 347 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 25 || [[Valentin Kordas]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} Pallavolo Motta || {{sünniaeg ja vanus|1998|12|31}} || 191 || 80 || 346 || 325 || Diagonaalründaja |- align="left" | 32 || [[Mihkel Varblane]] || {{Riigi ikoon|Austria}} Hypo Tirol Innsbruck || {{sünniaeg ja vanus|1999|12|12}} || 200 || 84 || 345 || 334 || Keskblokeerija |} ===Personal=== Järgnev personal on Eesti võrkpallikoondise juures 2022.aastal Euroopa meistrivõistluste valiksarjaks valmistudes.<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/koondis-2022/ Eesti rahvusmeeskond 2022] volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Storti]] |- |Abitreener/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |- |Mänedžer/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Märt Pajusalu]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Toms Zvonkovs]] |- |Massöör |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Leinfeld]] |- |Mänedžer |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Ristmäe]] |} ===Eelseisvad kohtumised=== {| class="wikitable sortable" !Toimumisaeg !Mängupaik !Võistlus !Vastane |- |13. august 2022 |[[Kalevi spordihall]], [[Tallinn]] |[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta EM-valikturniir]] |{{Riigi ikoon|Fääri saared}} Fääri saared |- |17. august 2022 |Tomabel Hall, [[Roeselare]] |[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta EM-valikturniir]] |{{Riigi ikoon|Belgia}} Belgia |} == Koosseisud läbi aastate == * '''2000/2001''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Eerik Jago]], [[Kristjan Kais]], [[Ardo Kasela]], [[Avo Keel]], [[Pavel Krušajev]], [[Kristjan Kurik]], [[Veiko Lember]], [[Jaanus Lillepuu]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Priit Põldmaa]], [[Ako Salur]], [[Mihkel Sepp]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]] * '''2002/2003''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=c1fea270c48e8079d8ddf7d06d26ab52&l=est Eesti meeste rahvuskoondis 2002] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Avo Keel]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Andris Õunpuu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Romet Priimägi]], [[Rait Rikberg]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Eivo Zuravljov]], [[Argo Arak]]. Peatreener: [[Andres Skuin]]. Abitreenerid: [[Andrei Ojamets]], [[Pasi Sakari Rautio]] * '''2004/2005''' Euroopa meistrivõistlused *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Keith Pupart]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Markus Tammaru]], [[Raigo Tatrik]]. Peatreener: [[Pasi Sakari Rautio]]. Abitreener: [[Raul Reiter]] * '''2005''' Euroopa Liiga *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Elia Lulla]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Ragnar Pähn]], [[Raimo Pajusalu]], [[Romet Priimägi]], [[Keith Pupart]], [[Martti Rosenblatt]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Aivar Silm]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]], [[Viljar Vahter]], [[Eivo Zuravljov]] *'''[[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2009-1?l=est Eesti rahvusmeeskond 2009] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Raimo Pajusalu]], [[Keith Pupart]], [[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Sten Esna]], [[Argo Meresaar]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Oliver Venno]], [[Janis Sirelpuu]], [[Veiko Lember]], [[Martti Rosenblatt]], [[Eerik Jago]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Asko Esna]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. Abitreener: [[Andrei Ojamets]] * '''[[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2011-1?l=est Eesti rahvusmeeskond 2011] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Raimo Pajusalu]], [[Keith Pupart]], [[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Sten Esna]], [[Argo Meresaar]], [[Oliver Venno]], [[Janis Sirelpuu]], [[Martti Rosenblatt]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Asko Esna]], [[Meelis Kivisild]], [[Martti Keel]], [[Eerik Jago]].Peatreener: [[Avo Keel]]. Abitreener: [[Boriss Kolcins]] * '''2013'''–'''2014''' FIVB Maailmaliiga Euroopa kvalifikatsiooniturniir *:[[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Martti Juhkami]], [[Argo Meresaar]], [[Kusti Nõlvak]], [[Robert Täht]], [[Oliver Venno]], [[Rait Rikberg]], [[Edgar Järvekülg]], [[Siim Ennemuist]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Andri Aganits]]. Peatreener: [[Avo Keel]], abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Andrei Ojamets]] * '''[[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2015-3?l=est Eesti rahvusmeeskond 2015] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Martti Juhkami]], [[Keith Pupart]], [[Madis Pärtel]], [[Robert Täht]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Henri Treial]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Rait Rikberg]], [[Rauno Tamme]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] * '''2016''' Euroopa Liiga *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Karli Allik]], [[Keith Pupart]], [[Rauno Tamme]], [[Robert Täht]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Kevin Soo]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2017''' Maailmaliiga kolmas tugevusgrupp<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2017-1?l=est Eesti rahvusmeeskond 2017] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Kristo Kollo]], [[Andrus Raadik]], [[Rauno Tamme]], [[Robert Täht]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Mart Naaber]], [[Timo Tammemaa]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''[[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2017-1?l=est Eesti meeste rahvuskoondis 2017] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Kristo Kollo]], [[Oliver Orav]], [[Andrus Raadik]], [[Robert Täht]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Henri Treial]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2018''' Euroopa Liiga *:[[Henri Treial]], [[Kert Toobal]], [[Renee Teppan]], [[Karli Allik]], [[Robert Täht]], [[Silver Maar]], [[Oliver Venno]], [[Kristo Kollo]], [[Andres Toobal]], [[Rait Rikberg]], [[Timo Tammemaa]], [[Rauno Tamme]], [[Andri Aganits]], [[Mart Naaber]], [[Markkus Keel]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''[[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]]''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Kert Toobal]], [[Markkus Keel]], [[Renee Teppan]], [[Hindrek Pulk]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Andrus Raadik]], [[Rauno Tamme]], [[Kristo Kollo]], [[Robert Täht]], [[Martti Juhkami]], [[Rait Rikberg]], [[Silver Maar]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Alar Rikberg]] *'''[[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/ Eesti rahvusmeeskond 2021] volley.ee</ref> *:[[Robert Viiber]], [[Renet Vanker]], [[Oliver Venno]], [[Renee Teppan]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Robert Täht]], [[Kristo Kollo]], [[Märt Tammearu]], [[Albert Hurt]], [[Karli Allik]], [[Stefan Kaibald]], [[Silver Maar]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Cédric Énard]]. Abitreenerid: [[Loïc Geiler]], [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Alar Rikberg]] {{col-begin|width=100%}} |- | ===Peatreenerid läbi aastate=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]]||1996–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]||2000–2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Skuin]]||2000–2003 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Sakari Rautio]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]||2004–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Creţu]]||2014–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Cédric Énard]]||2019–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]]||2022– |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | ===Rekordkoondislased=== ''Enim mänge koondise eest mänginud mängijad seisuga 09.09.2021.''<ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-09.09.21.-M-1.pdf Mängud koondises (mehed).] Volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Mänge |- |1.||align=left|'''[[Kert Toobal]]'''||2001–||align=center|308 |- |2.||align=left|'''[[Ardo Kreek]]'''||2004–||align=center|244 |- |3.||align=left|'''[[Oliver Venno]]'''||2008–||align=center|201 |- |4.||align=left|'''[[Rait Rikberg]]'''||2007–2021||align=center|183 |- |5.||align=left|[[Argo Meresaar]]||2001–2013||align=center|175 |- |6.||align=left|'''[[Keith Pupart]]'''||2004–2016||align=center|170 |- |7.||align=left|'''[[Andri Aganits]]'''||2013–||align=center|166 |- |8.||align=left|[[Raimo Pajusalu]]||2000–2014||align=center|160 |- |9.||align=left|[[Janis Sirelpuu]]||1998–2011||align=center|154 |- |10.||align=left|'''[[Renee Teppan]]'''||2014–||align=center|148 |} <small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.<br /> |} ==Tunnustus== Võrkpallikoondis valiti 2010. aastal Eesti [[Aasta võistkond|aasta võistkonnaks]]. == Tulemused noorteklassis == *Eesti kuni 21-aastaste noormeeste koondis lõpetas 2013. aastal Bulgaaria pealinnas [[Sofia]]s toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiri täisedu nelja võiduga ja jõudis augusti lõpus toimuvale finaalturniirile. Alistati Rumeenia (3:2), Bulgaaria (3:2), Saksamaa (3:0), Iisrael (3:0). MM-finaalturniiril [[Türgi]]s saadi 3 võitu ja 2 kaotust ning saavutati sellega 20 koondise hulgas 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/40270/eesti-u-21-noormeeste-vorkpallikoondis-alistas-viimases-kohtumises-venetsueela Eesti U-21 noormeeste võrkpallikoondis alistas viimases kohtumises Venetsueela] err.ee, ''31.08.2013''</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Andri Aganits]], [[Karel Ellermaa]], [[Helger Hääl]], [[Helar Jalg]], [[Ronald Järv]], [[Kaur Koiduste]], [[Taavet Leppik]], [[Denis Losnikov]], [[Karlis Mesila]], [[Kevin Soo]], [[Robert Täht]], [[Hardi Talv]], [[Renee Teppan]], [[Keiro Vantsi]]. Peatreener oli [[Urmas Tali]]. *Tais toimunud juunioride MM-i finaalturniirile on Eesti meeskond pääsenud ka aastal 1999. Alagrupis edestati Soomet, Tšehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus väljakuperemehi (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile (0:3) ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale (1:3).<ref>[http://www.evf.ee/?id=182 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu]</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Kert Toobal]], [[Argo Meresaar]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Pavel Kružajev]], [[Rivo Vesik]], [[Mihkel Roosme]] ... == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.volley.ee/ Eesti Võrkpalli Liidu koduleht] * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=EST Profiil] fivb.org {{Eesti rahvuskoondised}} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] lg9daopuswrx1zg4yzv26s97u9hy2rn Tõva keel 0 269741 6176480 5912894 2022-08-11T11:41:15Z Ohpuu 1638 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=Tõva keel|originaalnimi=тыва дыл |keelkonnavärv=altai |riigid=[[Venemaa]]l |rääkijad=265 000 |keelkond=[[turgi keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[Siberi turgi keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''tõva keel''' |riik={{PisiLipp|Tõva}} |kood 1= - |kood 2=tyv }} [[File:Kyzyl orkhon inscription.jpg|thumb|Vanaturgi kirjas tõvakeelne sammas [[Kõzõl]]is.]] '''Tõva keel''' (varem '''tuva keel'''; tõva keeles ''тыва дыл'' 'tõva dõl') on [[turgi keeled|turgi keel]], mida kõnelevad [[tõvad]], peaasjalikult Lõuna-[[Siber]]is asetsevas ja [[Venemaa]] koosseisu kuuluvas [[Tõva|Tõva Vabariigis]]. Selle lähemad sugulased on [[Hakassi keel|hakassi]] ja [[altai keel]]. Tõva keeles on arvukalt [[Mongoli keel|mongoli]], [[Tiibeti keel|tiibeti]] ja uuemal ajal ka [[Vene keel|vene]] laene. Vähemal määral kõneldakse tõva keelt [[Hiina|Hiina Rahvavabariigis]] ja [[Mongoolia]]s. Tänapäeval pruugib tõva keelt emakeelena umbes 265 000 inimest.<ref>http://www.ethnologue.org/show_language.asp?code=tyv</ref> 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Venemaal tõva keele oskajaid 253 673 inimest. Tõvas kõneldav tõva keel jaguneb nelja murderühma: läänemurre, keskmurre, kirdemurre ja kagumurre. Lisaks on tõva keelel väiksemad džungaari, tsengeli ja duha murded, mida pole tänini kuigi põhjalikult uuritud. Tänapäevane tõva kirjakeel Venemaal kasutab täiendustega [[kirillitsa]]t. Algselt tarvitati tõva keeles kirjutamiseks siiski [[mongoli kiri|mongoli kirja]]. 1930. aastal koostas buda munk Monguš Lopsang-Tšinmit (ehk Lubsan Žigmed) ka [[Ladina kiri|ladina kirjaviisi]], milles trükiti mõned raamatud ja ajalehed, samuti aabitsad ja õpikud täiskasvanutele.<ref>Otto Mänchen-Helfen "Journey to Tuva" Los Angeles: Ethnographics Press University of Southern California, 1992, lk 133 jj, ISBN 187898604X.</ref> 1943. aasta septembris asendati see kirjaviis praeguse kirillitsaga. Viimasel ajal on tehtud uusi ettepanekuid [[ladina tähestik]]u kasutuselevõtuks. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Turgi keeled]] [[Kategooria:Tõva]] j72vmvsxah20bj5x735pjiiw1aqxcq9 Benvenuto Cellini 0 270157 6176253 5828601 2022-08-10T17:05:51Z 87.8.184.31 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Benvenuto Cellini | Pilt = CelliniBust.jpg | Pildisuurus = 230px | Pildi info = Benvenuto Cellini büst [[Firenze]] Vanal sillal | Sünninimi = Benvenuto Cellini | Sünniaeg = 3. november 1500 | Sünnikoht = [[Firenze]], [[Firenze Vabariik]] | Surmaaeg = 13. veebruar 1571 | Surmakoht = Firenze, [[Firenze suurhertsogkond]] | Rahvus = itaallane | Tegevusala = [[kullassepp]], [[Skulptuur|skulptor]], [[Maalikunst|maalikunstnik]] | Kunsti õppinud = [[Accademia delle Arti del Disegno]] | Kunstivool = [[manerism]] | Tuntud teoseid = "[[Cellini soolakelder]]" ("Saliera"), 1543 | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Benvenuto Cellini''' (hääldus: [benveˈnuto tʃelˈlini]; [[3. november]] [[1500]] [[Firenze]] &ndash; [[13. veebruar]] [[1571]] Firenze) oli Itaalia [[juveliir|kullassepp]], [[Skulptuur|skulptor]], [[maalikunst]]nik, [[sõdur]] ja [[muusik]], kes on samas ka tuntuks saanud [[autobiograafia]] autor. Ta oli üks tähtsamaid [[manerism]]i kunstnikke. ==Elukäik== ===Noorus=== Benvenuto Cellini sündis [[Firenze]]s Itaalias. Tema vanemad olid Giovanni Cellini ja Maria Lisabetta Granacci. Enne esimese lapse sündi olid nad olnud abielus juba kaheksateist aastat. Benvenuto oli pere teine laps. Maaomanikust pillimehe ja muusikariistade valmistaja pojana oli Cellinil esimene tõsisem kokkupuude seadusega varases nooruses, kui ta pagendati sünnilinnast väidetava osaluse eest kakluses. Seega ei piirdunudki tema varajane kunstiline koolitus üksnes Firenze kullassepa Marconega (Antonio di Sandro), vaid ta sai koolitust ka Siena kullassepalt Francesco Castorolt. Pärast Bologna ja Pisa külastamist lubati Cellinil naasta Firenzesse ja jätkata oma tööd seal. <gallery> pilt:Saliera.png|Cellini "Saliera", loodud [[Pariis]]is 1540–1543; [[kuld]], osaliselt kaetud [[email]]iga, [[eebenipuu]]st alusel pilt:03 2015 Perseo con la testa di Medusa-Benvenuto Cellini-Piazza della Signoria-Loggia dei Lanzi-volta a crociera-ordine corinzio (Firenze) Photo Paolo Villa FOTO9260.JPG|"[[Perseus]] [[Medusa]] peaga" </gallery> == Kirjandus == * Benvenuto Cellini, "Elu" (autobiograafia katkend), tõlkinud [[Riina Lõhmus]] – [[Renessansi kirjanduse antoloogia]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1984]], lk 135–138 ja kommentaarid lk 650–651 * Benvenuto Cellini, "Sulakuld. Benvenuto Cellini elu, tema enda käega kirja pandud" (Tõlgitud raamatust "Autobiography of Benvenuto Cellini"). Inglise keelest tõlkinud [[Olev Luhaveer]]; eessõna: [[Daila Aas]]; kujundaja [[Tiiu Allikvee]]. sari [[Kunstiromaan]], [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], Tallinn [[1995]], 456 lk; ISBN 5899200928 * [[Linnar Priimägi]], "Biograafiline elu" (Benvenuto Cellini raamatu "Sulakuld" arvustus) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1996]], nr 4, lk 564–566; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=114516 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis] ==Välislingid== {{Commons category|Benvenuto Cellini}} <!-- * {{gutenberg|no=4028|name=Autobiography of Benvenuto Cellini'', Symonds translation'}} --> *[http://www.scultura-italiana.com/Galleria/Cellini%20Benvenuto/ Veel kujutisi] *[http://www.wga.hu/html/c/cellini/index.html Cellini tööd veebigaleriis] {{JÄRJESTA:Cellini, Benvenuto}} [[Kategooria:Itaalia kunstnikud]] [[Kategooria:Manerismi maalikunstnikud]] [[Kategooria:Manerismi skulptorid]] [[Kategooria:Kullassepad]] [[Kategooria:Sündinud 1500]] [[Kategooria:Surnud 1571]] jw90d1ujv5mu8niutj9ulhrwakj368k 6176260 6176253 2022-08-10T17:20:42Z Johannnes89 129278 Reverted 1 edit by [[Special:Contributions/87.8.184.31|87.8.184.31]] ([[User talk:87.8.184.31|talk]]): Crosswiki image spam (TwinkleGlobal) wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Benvenuto Cellini | Pilt = CelliniBust.jpg | Pildisuurus = 230px | Pildi info = Benvenuto Cellini büst [[Firenze]] Vanal sillal | Sünninimi = Benvenuto Cellini | Sünniaeg = 3. november 1500 | Sünnikoht = [[Firenze]], [[Firenze Vabariik]] | Surmaaeg = 13. veebruar 1571 | Surmakoht = Firenze, [[Firenze suurhertsogkond]] | Rahvus = itaallane | Tegevusala = [[kullassepp]], [[Skulptuur|skulptor]], [[Maalikunst|maalikunstnik]] | Kunsti õppinud = [[Accademia delle Arti del Disegno]] | Kunstivool = [[manerism]] | Tuntud teoseid = "[[Cellini soolakelder]]" ("Saliera"), 1543 | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Benvenuto Cellini''' (hääldus: [benveˈnuto tʃelˈlini]; [[3. november]] [[1500]] [[Firenze]] &ndash; [[13. veebruar]] [[1571]] Firenze) oli Itaalia [[juveliir|kullassepp]], [[Skulptuur|skulptor]], [[maalikunst]]nik, [[sõdur]] ja [[muusik]], kes on samas ka tuntuks saanud [[autobiograafia]] autor. Ta oli üks tähtsamaid [[manerism]]i kunstnikke. ==Elukäik== ===Noorus=== Benvenuto Cellini sündis [[Firenze]]s Itaalias. Tema vanemad olid Giovanni Cellini ja Maria Lisabetta Granacci. Enne esimese lapse sündi olid nad olnud abielus juba kaheksateist aastat. Benvenuto oli pere teine laps. Maaomanikust pillimehe ja muusikariistade valmistaja pojana oli Cellinil esimene tõsisem kokkupuude seadusega varases nooruses, kui ta pagendati sünnilinnast väidetava osaluse eest kakluses. Seega ei piirdunudki tema varajane kunstiline koolitus üksnes Firenze kullassepa Marconega (Antonio di Sandro), vaid ta sai koolitust ka Siena kullassepalt Francesco Castorolt. Pärast Bologna ja Pisa külastamist lubati Cellinil naasta Firenzesse ja jätkata oma tööd seal. <gallery> pilt:Saliera.png|Cellini "Saliera", loodud [[Pariis]]is 1540–1543; [[kuld]], osaliselt kaetud [[email]]iga, [[eebenipuu]]st alusel pilt:Persee-florence.jpg|"[[Perseus]] [[Medusa]] peaga" </gallery> == Kirjandus == * Benvenuto Cellini, "Elu" (autobiograafia katkend), tõlkinud [[Riina Lõhmus]] – [[Renessansi kirjanduse antoloogia]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1984]], lk 135–138 ja kommentaarid lk 650–651 * Benvenuto Cellini, "Sulakuld. Benvenuto Cellini elu, tema enda käega kirja pandud" (Tõlgitud raamatust "Autobiography of Benvenuto Cellini"). Inglise keelest tõlkinud [[Olev Luhaveer]]; eessõna: [[Daila Aas]]; kujundaja [[Tiiu Allikvee]]. sari [[Kunstiromaan]], [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], Tallinn [[1995]], 456 lk; ISBN 5899200928 * [[Linnar Priimägi]], "Biograafiline elu" (Benvenuto Cellini raamatu "Sulakuld" arvustus) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1996]], nr 4, lk 564–566; [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=114516 loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis] ==Välislingid== {{Commons category|Benvenuto Cellini}} <!-- * {{gutenberg|no=4028|name=Autobiography of Benvenuto Cellini'', Symonds translation'}} --> *[http://www.scultura-italiana.com/Galleria/Cellini%20Benvenuto/ Veel kujutisi] *[http://www.wga.hu/html/c/cellini/index.html Cellini tööd veebigaleriis] {{JÄRJESTA:Cellini, Benvenuto}} [[Kategooria:Itaalia kunstnikud]] [[Kategooria:Manerismi maalikunstnikud]] [[Kategooria:Manerismi skulptorid]] [[Kategooria:Kullassepad]] [[Kategooria:Sündinud 1500]] [[Kategooria:Surnud 1571]] 8rgbfueuvvh62ft2vksid6gm26zojn9 Põltsamaa linnavolinike loend 0 273019 6176308 6165679 2022-08-10T18:31:12Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Põltsamaa linnavolinike loend''' loetleb [[Põltsamaa]] linna volikogu liikmeid. {{Sisukord paremale}} ==2013== 20. oktoobril [[2013]] toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>http://kov2013.vvk.ee/detailed_0617.html</ref> ===Eesti Keskerakond=== *[[Margi Ein]] *Andres Vään *[[Peeter Võsa]] ====Asendusliikmed==== *Elmo Krumm ===Eesti Reformierakond=== *Mart Joosep ===Sotsiaaldemokraatlik Erakond=== *[[Jaan Aiaots]] *[[Margus Oro]] *Merle Mölder *Ulvi Punapart *Marge Teras *[[Raul Kirsel]] *Sigrid Saar *Anne Kurvits ====Asendusliikmed==== *Erika Sari *[[Rutt Tänav]] *Jaanika Lemetsar ===Erakond Isamaa ja Res Publica Liit=== *Anti Orav *Toivo Peets *Taavi Rehema *[[Margus Ääremaa]] *Guido Pook ====Asendusliikmed==== *Marje Aigro *Gilmar Krživets ==2009== 18. oktoobril [[2009]] toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0617.html</ref> *[[Jaan Aiaots]] *Kaire Bubnis *[[Margi Ein]] *Markus Haamer *Mart Joosep *[[Raul Kirsel]] *Riho Laanes *Merle Mölder *Liia Ots *Toivo Peets *Ulvi Punapart *Milvi Sild *[[Helje Tamme]] *[[Terje Trei]] *[[Uno Valdmets]] *Andres Vään *[[Margus Ääremaa]] ====Asendusliikmed==== *Karin Bergmann *[[Toivo Kroon]] *[[Tiit Kulu]] *[[Villu Ojassalu]] *Guido Pook *Koit Vaino == 2005 == 16. oktoobril [[2005]] toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/409000000.html</ref> ==== Eesti Keskerakond ==== *[[Taavi Aas]] *Riho Laanes *Andres Vään ==== Eestimaa Rahvaliit ==== *[[Jaan Aiaots]] *[[Margi Ein]] *Endel Pajumägi *[[Raul Kirsel]] *[[Tiit Kulu]] *[[Toivo Kroon]] *[[Helje Tamme]] *Merle Mölder *Milvi Sild *Kaire Bubnis ==== Erakond Res Publica ==== *Toivo Peets ==== Eesti Reformierakond ==== *Margus Metsma *Mart Joosep ==== Üksikkandidaat ==== *[[Margus Oro]] == 2002 == 20. oktoobril 2002 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>[http://vvk.ee/varasemad/k02/tulemus/408000000.html Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht]. Vaadatud 23.06.2012</ref> ====Eestimaa Rahvaliit==== * [[Margi Ein]] * [[Tiit Kulu]] * [[Helje Tamme]] * Kaire Bubnis * Endel Pajumägi * [[Raul Kirsel]] * [[Toivo Kroon]] * Mait Sokk * [[Villu Ojassalu]] * Merle Mölder ====Eesti Keskerakond==== * Riho Laanes * [[Taavi Aas]] ====Eesti Reformierakond==== * Mart Joosep ====Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica==== * [[Anti Orav]] * Urmas Polli * Toivo Peets * Viljar Alnek == 1999 == 17. oktoobril 1999 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>[http://vvk.ee/varasemad/k99/tulemus/408000000.html Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht]. Vaadatud 23.06.2012</ref> ====KVL Majandusliit==== * [[Margi Ein]] * Inna Lindmäe * [[Tiit Kulu]] * Riho Pettai * Margus Metsma * [[Helje Tamme]] * [[Ants Kuul]] * Helju Laustam * [[Raul Kirsel]] * Ene Ojassalu * Mart Joosep * Leo Tõnson ====EVL Eesti Keskerakond ning Eesti Pensionäride ja Perede Erakond==== * Riho Laanes ====KVL Parem Põltsamaa==== * Urmas Polli * Ene Malva * Apo Oja * Hilja-Alide Toome == 1996 == 20. oktoobril 1996 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>[http://vvk.ee/varasemad/k96/tulemus/408000000.html> Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Vaadatud 23.06.2012</ref> ====EVL Rahvuslik Koostöö==== * Helle Rümmel ====KVL Põltsamaa==== * Vaike Kõressaar * [[Helje Tamme]] * [[Uno Valdmets]] * [[Margus Oro]] ====KVL Õiglus ja avalikkus==== * Peeter-Vello Peets * Inna Lindmäe * [[Ants Kuul]] ====KVL Majandusliit==== * [[Margi Ein]] * Riho Pettai * [[Joel Luhamets]] * Mart Joosep * Marju Varuskin * Jüri Reinpõld * Heikki Soom ====KVL Olevik ja Tulevik==== * Henri Pook * Toomas Rell == 1993 == 17. oktoobril 1993 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>[http://vvk.ee/varasemad/k93/tulemus/408000000.html Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht]. Vaadatud 23.06.2012</ref> ====KVL Põltsamaa ==== * Helle Rümmel * Vaike Kõressaar * [[Uno Valdmets]] * Ain Kiis * [[Helje Tamme]] * Apo Oja * Riho Pettai * Linda Kesa * [[Vaike Oro]] * Henri Pook * Ülle Koppel ====KVL Eratootjate Liit==== * Endel Pajumägi * Jüri Reinpõld * Andres Vään * Leo Tõnson ====RKE Isamaa==== * [[Joel Luhamets]] * Inna Lindmäe == 1939 == 15. ja 16. oktoobril 1939 valiti ja Viljandi maavanema poolt kinnitati 30. oktoobril 1939 linnavolinikeks järgmised isikud, kelle volitused algasid 1. detsembril 1939. Loend avaldati samal päeval, 1. detsembrl 1939, Riigi Teataja Lisas (RTL 1939, 101). #[[Georg Kold]] #[[Ernst Olev]] #[[Villem Alari]] #[[Jüri Kolk]], lahkus omal soovil, tema asemele kutsutud [[August Ange]] (17. november 1939, RTL 1939, 105) #[[Aleksander Puusepp]] #[[Voldemar Pärna]] #[[Hans Rebane (Põltsamaa linnavolinik)|Hans Rebane]] #[[Jakob Kampus]] #[[Jüri Järv]] #[[Martin Pälsing]] #[[Paul Põldra]] #[[Oskar Valdmann]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] == 1934 == [[14. jaanuar|14.]] ja [[15. jaanuar]]il [[1934]] valiti Põltsamaa linnavolinikeks (RTL 1934, 14): === Majaomanikud, krundiomanikud ja eraomanduse pooldajad === *[[Eduard Lindeberg]] *[[Eugen Reial]] ===Sotsialistid, töölised, veotöölised ja väikemajaomanikud=== *[[Georg Gold]] *[[Aleksander Puusepp]] *[[Voldemar Bergmann]] *[[Oskar Valdmann]] *[[August Gutmann]] *[[Konstantin Virro]] *[[Alfred Ahjupera]] ===[[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste rahvaliikumise]] nimekiri=== *[[Voldemar Päärmann]] *[[Johannes Põderson]] *[[Carl Prima]] *[[Ervin Seidenbach]], astus tagasi, tema asemele kutsutud [[Kristjan Meiel]] (15. märts 1934, RTL 1934, 23) ===Vabameelsete kodanikkude liit=== *[[Jaan Peterson]]; astus tagasi, tema asemele kutsutud [[Villem Aller]] (15. november 1934, RTL 1934, 90) *[[Hans Rebane (Põltsamaa linnavolinik)|Hans Rebane]] == 1927. aasta Põltsamaa linnavolinikud == 18. ja 19. detsembril 1926 valiti [[Põltsamaa Linnavolikogu|Põltsamaa linna]]volinikeks<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/01/21/9 Põltsamaa linnavolinikkude ja nende kandidaatide nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 5, 21 jaanuar 1927</ref>: === Nr. 1. [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti sotsialistliku tööliste partei]] nimekiri=== *Volinikud: 1) Rebane, Hans, 2) [[Georg Kold|Gold, Georg]], 3) Valdmann, Oskar, 4) [[Vladimir Laante|Laante, Vladimir]], 5) [[Konstantin Virro|Virro, Konstantin]]. **Kandidaadid: 1) Rümmel, Rein, 2) Bergmann, Voldemar, 3) Gutmann, August, 4) Laante, Helene, 5) Reial, Johan, 6) Raukas, Martin, 7) Rümmel, Karl, 8) Kampus, Aleksander, 9) Engelbrecht, Johannes, 10) Kuusk, Eduard. === Nr. 2. Majaomanikkude rühma nimekiri === *Volinikud: 1) Schmidt, Carl, 2) Puchk, Peeter, 3) Jürmann, Carl, 4) Parikas. Elmar. **Kandidaadid: 1) Aren, Jakob, 2) Sisask, Jaak, 3) Rümmel, Jaan, 4) Kurrik, Paul, 5) Sõrmus, Richard, 6) Bergmann, Aleksander, 7) Kampus, Anton, 8) Tammekivi, Jaan, 9) Tammekivi, Johannes, 10) Liivak, Martin, 11) Kimmel, Jaak. === Nr. 3. [[Eesti Rahvaerakond|Eesti rahvaerakonna]] rühma nimekiri === *Volinikud: 1) [[Martin Terras|Terras, Martin]], 2) [[Ferdinand Russi|Russi, Ferdinand]], 3) [[Karl Juhkam-Johanson|Juhkam-Johanson, Karl]]. **Kandidaadid: 1) Lebedorf, Siegfried, 2) Vasar, Jüri, 3) Viirup, Karl-August, 4) Nael, Mihkel, 5) Kangur, Martin, 6) Mikkelsaar, Daniel, 7) Stamberg, Arthur. === Nr. 4. Käsitööliste rühma nimekiri === *Volinikud: 1) Sinka, Jüri. **Kandidaadid: 1) Meiel, Kristjan, 2) Jürgenson, Theodor, 3) Oras, Jaan, 4) Mikk, August, 5) Alnek, Jaan, 6) Valdmann, Johannes, 7) Sepp, Martin, 8) Uibo, Hans, 9) Martin, Gustav, 10) Kuiv, Karl, 11) Perillus, Eduard, 12) Saar, Jüri, 13) Veck, Daniel, 14) Kukk, Jaan. === Nr. 5. [[Eesti Tööerakond|Tööerakonna]] ja üürnikkude koonduse rühma nimekiri === *Volinikud: 1) [[Jaan Peterson|Peterson, Jaan]]. **Kandidaadid: 1) Gutmann, Johannes, 2) [[Theodor Parikas|Parikas, Theodor]], 3) Schulzenberg, August, 4) Nusberg, August, 5) Lill, Johannes, 6) Prits, Arnold, 7) Kont, Johannes, 8) Kraav, Kari, 9) Virro, Aleksander, 10) Lindeberg, Mihkel, 11) Roosmann, Jaan. === Nr. 7. [[Eesti Kristlik Rahvaerakond|Kristliku rahvaerakonna]] nimekiri === *Volinikud: 1) [[Karl Prima|Prima, Karl]]. **Kandidaadid: 1) Tari, Jüri, 2)Frey, Erik, 3)Michel-son-Rebane, Paula, 4) Jalakas, Johan, 5) Teras, Jaan. == 1924 alevivolinikud == 15. ja 16. detsembril 1923 aastal valitud [[Põltsamaa alev]]ivolinikkude nimekiri. === Nr. 1. [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahwa ühise wäerinna]] kandidaatide nimekiri === *1) Mikk, Mihkel; 2) Kesa, Hermann; 3) Määker, Priido. === Nr. 2. Käsitööliste rühma kandidaatide nimekiri === *1) Sinka, Jüri; 2) Wirro, Konstantin; 3) Waldmann, Oskar === Nr. 3. Üürnikkude rühma kandidaatide nimekiri === *1) Parikas, Theodor; 2) Peterson, Jaan; 3) Gutmann, Johannes; 4) Schulzenberg, August. === Nr. 4. [[Eesti Rahvaerakond|Eesti rahwaerakonna]] kandidaatide nimekiri === *1) Terras, Martin; 2) Wasar, Jüri === Nr. 5. Majaomanikkude rühma kandidaatide nimekiri === * 1) Schmidt, Carl; 2) Jürmann, Carl; 3) Rümmel, Jaan; 4) Parikas, Elmar; 5) Aren, Jakob<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/14 Türi alewiwolinikkude nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Põltsamaa|Linnavolinik]] [[Kategooria:Põltsamaa ajalugu]] loazugv6qnei0b2wgqxnmkne7c0c65o Viljandi linnavolinike loend 1934 0 274037 6176215 5977863 2022-08-10T14:51:04Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Viljandi ajalugu]]; lisatud [[Kategooria:Viljandi Linnavolikogu]] wikitext text/x-wiki '''Viljandi linnavolinike loend 1934''' on 14. ja 15. jaanuaril 1934. aastal [[Viljandi Linnavolikogu]]sse valitud [[linnavolinik]]e loetelu<ref>RTL 1934, 18</ref>. == [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] valimisliit == *[[August Maramaa]] *[[Peeter Adamson]] *[[Jüri Riivaldt]] *[[Rudolf Schmidt]]; astus tagasi, tema asemele kutsutud [[Otto Sirva]]<ref>23. veebruar 1934, RTL 1934, 23</ref> *[[Juhan Sutt]] *[[Viktor Malin]] *[[Nikolai Veidenberg]]; astus tagasi, tema asemele kutsutud [[Hans Laos]]<ref>12. oktoober 1934, RTL 1934, 79</ref> *[[Julius Heinrichson]] == Eesti vabadussõjalaste rahvaliikumise valimisliit<ref>välja arvatud alates 22. märtsist 1934, RTL 1934, 34</ref> == *[[Valfried Reinthal]]; astus tagasi, tema asemele kutsutud [[Hendrik Siimann]] <ref>23. veebruar 1934, RTL 1934, 23</ref>; Hendrik Siimann astus tagasi, tema asemele kutsutud [[Jaak Uri]]<ref>2. märts 1934, RTL 1934, 23</ref> *[[Daniel Siilats]] *[[Jaan Milistfer]] (astus tagasi) *[[Adolf Mannermaa]] *[[August Mutli]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1965/05/01/6 Juubilare. August Mutli 80], Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 mai 1965, lk 6</ref> (astus tagasi) *[[Jaan Schwede]] == Kodanikkude liidu valimisliit == *[[Jaan Mihkelson]] == Majaomanikkude, uute ehitajate, kaupmeeste ja töösturite koonduse valimisliit == *[[Villem Kullama]] *[[Johan Meos]] *[[Reinhold Simon]] *[[Jaan Stern]] *[[August Tupits]] == Vabadussõjalaste rahvaliikumise valimisliit == (välja arvatud alates 22. märtsist 1934) *[[Karl Kondas]] *[[Voldemar Kivistik]] *[[Fritz Roosman]] (astus tagasi) *[[Mihkel Joonson]] *[[Mihkel Soolo]] *[[Hans Kabrits]] == Vabakutseliste, majaomanikkude, ametnikkude ja teiste palgateenijate valimisliit == *[[Mihkel Varrik]] *[[Gustav Seen]] == Vabameelsed ja üürnikkude valimisliit == (välja arvatud koos vapsidega<ref>Puhastustöö Sakala malevas. [[Vaba Maa]], 6. aprill 1934, nr. 79, lk. 5.</ref>). *[[Jüri Kõll]] == Viljandi saksa nimekirja valimisliit == *[[Friedrich Werncke]] == Linnavolikogu tegevus == 27. aprillil 1938 nimetas linnavolikogu [[Viiratsi mõis]]a Viiratsi laste- ja vanadekoduks. Osa linnavolinikke avaldas arvamust, et ümbernimetamine ei ole soovitav, kuna sellega hävitatakse ajaloolise tähtsusega [[mõis]]a nimi<ref>Sõnarohke õhtu Viljandi linnavolikogus. Rahvaleht, 28. aprill 1938, nr. 49, lk. 7.</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Viljandi Linnavolikogu]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] ao7lzi2m3t4853t21cebd2g5tue832x Võru linnavolinike loend 1934 0 274789 6176273 6044052 2022-08-10T17:35:27Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Võru Linnavolikogu]] wikitext text/x-wiki [[14. jaanuar|14.]] ja [[15. jaanuar]]il [[1934]] valitud [[Võru Linnavolikogu]] linnavolinike loend pärast vabadussõjalaste rahvaliikumise nimekirjas valitud volinike väljaarvamist<ref>RTL 1934, 32</ref>. == Ausat, õiglast ja erapooletut tööd nõuame linna kodanike üldhuvides == *[[Frits Suit]] *[[Albert Mölter]] *[[Eduard Arrak]] *[[Valter Berg]] *[[Jüri Martensen]] == Eesti sotsialistlik tööliste partei == *[[Felix Kõva]] *[[Alfred Vainola]] == Rahvusliku keskerakonna (endiste töö-, rahva-, kristliku rahvaerakonna ja majandusrühma ühenduse) valimisliit == *[[Johan Koemets]] == Üürnikkude nimekiri == *[[Theodor Randvere]] *[[Aleksander Liiv]] *[[Gustav Silbek]] *[[Jaan Kraav]] *[[Johan Marits]] == Saksa-Balti erakond == *[[Erich Beick]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Võru ajalugu]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] [[Kategooria:Võru linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Võru Linnavolikogu]] m4u21dy8ye5onvehh32bsqi5uqsuyff Viljandi linnavolinike loend 1939 0 277565 6176216 5743883 2022-08-10T14:51:21Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Viljandi ajalugu]]; lisatud [[Kategooria:Viljandi Linnavolikogu]] wikitext text/x-wiki 15. ja 16. oktoobril 1939 valiti ja Siseministri poolt 3. novembril 1939 kinnitati Viljandi linnavolinikeks (RTL 1939, 101): *[[Hans Ester]] (466 häält) *[[Alfred Kivirähk]] (877) *[[Evald Konno]] (1271) *[[Johann Luik]] (653) *[[August Maramaa]] (974) *[[Eduard Merits]] (362) *[[Jaan Rebane (majaomanik)|Jaan Rebane]] (706) *[[Elmar Reisenberg]] (442) *[[Berta Rist]] (749) *[[Mihkel Roots]] (443) *[[Gustav Seen]] (462) *[[Reinhold Simon]] (573) *[[Anton Suurkask]] (608) *[[Gustav Talts]] (517) *[[August Tupits]] (535) *[[Jaan Vares (arst)|Jaan Vares]] (561) *[[Mihkel Varrik]] (817) *[[Richard Verncke]] (327) *[[Eduard Viilup]] (905) *[[Albert Vilms]] (1062) == Kirjandus == *Valimistulemused Viljandi linnas. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=sakalaew19391018&type=staticpdf Sakala, 18. oktoober 1939], nr. 121, lk. 5. [[Kategooria:Viljandi Linnavolikogu]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] p7aquvtlueua2mkjoq2649r7a2e499m Võru linnavolinike loend 1939 0 277573 6176274 6044053 2022-08-10T17:35:50Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Võru Linnavolikogu]] wikitext text/x-wiki '''Võru linnavolinike loend 1939''' on 15. ja 16. oktoobril 1939 [[Võru Linnavolikogu]] linnavolinikeks valitud ning Siseministri poolt 3. novembril 1939 kinnitatud [[Võru]] linnavolinike loetelu<ref>RTL 1939, 101</ref>. *[[Frits Suit]] *[[Valter Kuus]] *[[Johan Koemets]] *[[Albert Mölter]] *[[Arnold Muuga]] *[[Eduard Arrak]] *[[Johan Semmiste]] *[[Theodor Randvere]] *[[Paul Korrol]] *[[Ernst Laiv]] *[[Verner Pedras]] *[[Valev Härm]] *[[Valdo Pärg]] *[[Eduard Lember]] *[[Felix Kõva]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * "Ülejooksik" Võru linnavolikogus. Rahvaleht, 13. jaanuar 1940, nr. 11, lk. 5. [[Kategooria:Võru ajalugu]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] [[Kategooria:Võru linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Võru Linnavolikogu]] nxrtmcvo1vb54kxnn72092eoz5sw32h Ilme Nõmmisto 0 285147 6176353 5559513 2022-08-10T21:33:52Z Metsavend 738 surnud 2013 wikitext text/x-wiki '''Ilme Nõmmisto''' (aastani 1961 '''Ilme Lepik'''; [[19. veebruar]] [[1938]] [[Tallinn]] – [[18. aprill]] [[2013]]) oli Eesti loomakasvatusteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24</ref> ==Elulugu== Ilme Nõmmisto oli kooliõpetaja tütar.<ref name="ETBL" /> 1955. aastal lõpetas Nõmmisto [[Tartu Raatuse Kool|Tartu 3. Keskkooli]], 1960 [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] [[zootehnika]]teaduskonna; 1966–69 EPA aspirant, põllumajanduskandidaat (1970, EPA), väitekiri "Kanamunade keemilisest koostisest ja teistest omadustest Eesti NSV tingimustes".<ref name="ETBL" /> Nõmmisto oli 1961–66 EPA põllumajandusloomade aretuse kateedri vanemlaborant, 1969–70 ja 1979–82 assistent, 1970–79 vanemteadur, 1982–87 vanemõpetaja, 1987–94 dotsent, 1994–2004 EPMÜ loomakasvatusinstituudi aretusosakonna dotsent. Õpetanud põllumajandusloomade aretust, [[veisekasvatus]]t, [[mesindus]]t ja zooloogiat; koostanud õppevahendeid.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Ilme Nõmmisto on uurinud kanamunade kvaliteeti, [[hanekasvatus]]t, veisekasvatust ja mesindust. [[Tartu Aianduse ja Mesinduse Selts]]i esimees (1999–). Üle 110 teadustrükise, sh õpikud.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid==<!-- * . // -  . , 1972 * . // . , 1976--> * Ussid. Tartu, 1985 * Hanekasvatus (kaasautor). Tallinn, 1985 * Lülijalgsed. Tartu, 1986 * Kalad. Tartu, 1989 * Mesilaste aretus. Tartu, 1989 * Mesilaste haigused ja kahjurid. Tartu, 1990; 2. trükk 2001 * Mesilaste pidamine korpustarudes. Tartu, 1997 * Mesilaste haigused ja kahjurid. Tartu, 2001 * Tööd mesilas (kaasautor). Tartu, 2002 * Mesilaste tõulisus ja välimikutunnused Eestis. // Agraarteadus (2002) 1 * Tarud ja mesindusinventar (kaasautor). Tartu, 2003 * Mesilasrassidest ja nende ristanditest. // Maamajandus (2005) mai ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide * Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppe-teadusliku koosseisu bio-bibliograafiline teatmeteos 1951–1981. Trt, 1981, 173 * Eesti Põllumajanduse Akadeemia töötajad ja vilistlased 1981–1990. Trt, 1991, 79–80 * Eesti Põllumajandusülikool: audoktorid, töötajad ja vilistlased 1991–1995. Trt, 1996, 73 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Nõmmisto, Ilme}} [[Kategooria:Eesti loomakasvatusteadlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2013]] skghlul1bcctvhbvi0kgbhp1iycdpy4 Koopaämblik 0 286456 6176243 6175343 2022-08-10T16:04:02Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Koopaämblik | värvus = putukad | pilt = Meta menardi.jpg | pildi_seletus = Koopaämblik | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | selts = [[Ämblikulised]] ''Araneae'' | sugukond = [[Sireämbliklased]] ''Tetragnathidae'' | perekond = ''[[Meta (perekond)|Meta]]'' | liik = '''Koopaämblik''' | binaarne = ''Meta menardi'' | binaarse_autor = [[Pierre André Latreille|Latreille]], 1804 | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Koopaämblik''' (''Meta menardi'') on liik [[ämblik]]ke [[Sireämbliklased|sireämbliklaste]] sugukonnast. Koopaämblik on Eesti suurimaid ämblikke, kehapikkusega kuni 15 mm. ==Vaata ka== *[[keldriämblik]] ==Välislingid== *{{Elurikkus}} *[[Mart Meriste]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2136 "Koduloom ämblik"] [[Eesti Loodus]], 2012/5 [[Kategooria:Eesti ämblikulaadsed]] [[Kategooria:Sireämbliklased]] 1qfm5nxkbnhsn5ka5h23hvjmkp9h7s5 Tõivu Pedokand 0 287469 6176351 5580928 2022-08-10T21:31:03Z Metsavend 738 surnud 2021 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Tõivu Pedokand''' ([[7. veebruar]] [[1938]], [[Mehikoorma vald]] [[Tartumaa]]l- [[18. august]] [[2021]]) oli eesti tehnikateadlane.<ref name="ETBL">Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Tõivu Pedokand oli talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1956 [[Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Tehnikum]]i, 1967 [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] insener-metallurgi erialal, 1972–75 samas [[aspirant]], tehnikakandidaat (1977, samas), väitekiri käsitles [[magneesium]]i ja tema lisandite käitumist [[elektrokeemia|elektrokeemilises]] protsessis sulatatud soolades madalatel temperatuuridel. Täiendas end 1983 [[Moskva Terase Instituut|Moskva Terase Instituudis]]. Oli 1957–61 [[Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Kombinaat|Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Kombinaadi]] tehnik-mehaanik, 1967–69 [[TPI]] metallide tehnoloogia kateedri õppejõud, 1969–72 ja 1975–83 [[TPI Kohtla-Järve filiaal]]i lektor, aastast 1983 [[Jõgeva Näidissovhoos]]i (hiljem [[riigimajand]]) juhtivinsener ja dispetšer.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurinud [[magneesium]]i ja tema lisandite käitumist [[elektrokeemia|elektrokeemilises]] protsessis sulatatud soolades madalatel temperatuuridel, [[korrosioon]]iprobleeme. 10 teadustrükist.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * Термодинамическое исследование сплавов магния с цинком в твердом состоянии. // Тр. ЛПИ 348 (1976) 34 * Анодное растворение сплава MgZn2. // Изв. выш. уч. заведений. Цветная металлургия. 1. (1979) 68. ==Kirjandus== *{{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pedokand, Tõivu}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2021]] orjncm7w60gb7pz1z45241t7aac6jyk 6176352 6176351 2022-08-10T21:31:17Z Metsavend 738 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Tõivu Pedokand''' ([[7. veebruar]] [[1938]], [[Mehikoorma vald]] [[Tartumaa]]l – [[18. august]] [[2021]]) oli eesti tehnikateadlane.<ref name="ETBL">Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Tõivu Pedokand oli talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1956 [[Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Tehnikum]]i, 1967 [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] insener-metallurgi erialal, 1972–75 samas [[aspirant]], tehnikakandidaat (1977, samas), väitekiri käsitles [[magneesium]]i ja tema lisandite käitumist [[elektrokeemia|elektrokeemilises]] protsessis sulatatud soolades madalatel temperatuuridel. Täiendas end 1983 [[Moskva Terase Instituut|Moskva Terase Instituudis]]. Oli 1957–61 [[Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Kombinaat|Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Kombinaadi]] tehnik-mehaanik, 1967–69 [[TPI]] metallide tehnoloogia kateedri õppejõud, 1969–72 ja 1975–83 [[TPI Kohtla-Järve filiaal]]i lektor, aastast 1983 [[Jõgeva Näidissovhoos]]i (hiljem [[riigimajand]]) juhtivinsener ja dispetšer.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurinud [[magneesium]]i ja tema lisandite käitumist [[elektrokeemia|elektrokeemilises]] protsessis sulatatud soolades madalatel temperatuuridel, [[korrosioon]]iprobleeme. 10 teadustrükist.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * Термодинамическое исследование сплавов магния с цинком в твердом состоянии. // Тр. ЛПИ 348 (1976) 34 * Анодное растворение сплава MgZn2. // Изв. выш. уч. заведений. Цветная металлургия. 1. (1979) 68. ==Kirjandus== *{{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pedokand, Tõivu}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 2ma63hvv4t3pths1a99y6jk55cfnvve 6176402 6176352 2022-08-11T06:53:17Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Tõivu Pedokand''' ([[7. veebruar]] [[1938]] [[Mehikoorma vald]], [[Tartumaa]] – [[18. august]] [[2021]]) oli eesti tehnikateadlane.<ref name="ETBL">Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Tõivu Pedokand oli talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1956 [[Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Tehnikum]]i, 1967 [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] insener-metallurgi erialal, 1972–75 samas [[aspirant]], tehnikakandidaat (1977, samas), väitekiri käsitles [[magneesium]]i ja tema lisandite käitumist [[elektrokeemia|elektrokeemilises]] protsessis sulatatud soolades madalatel temperatuuridel. Täiendas end 1983 [[Moskva Terase Instituut|Moskva Terase Instituudis]]. Oli 1957–61 [[Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Kombinaat|Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Kombinaadi]] tehnik-mehaanik, 1967–69 [[TPI]] metallide tehnoloogia kateedri õppejõud, 1969–72 ja 1975–83 [[TPI Kohtla-Järve filiaal]]i lektor, aastast 1983 [[Jõgeva Näidissovhoos]]i (hiljem [[riigimajand]]) juhtivinsener ja dispetšer.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurinud [[magneesium]]i ja tema lisandite käitumist [[elektrokeemia|elektrokeemilises]] protsessis sulatatud soolades madalatel temperatuuridel, [[korrosioon]]iprobleeme. 10 teadustrükist.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * Термодинамическое исследование сплавов магния с цинком в твердом состоянии. // Тр. ЛПИ 348 (1976) 34 * Анодное растворение сплава MgZn2. // Изв. выш. уч. заведений. Цветная металлургия. 1. (1979) 68. ==Kirjandus== *{{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pedokand, Tõivu}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2021]] ofp744eg6n337cn6jtyk4hn2b15yl6x Andres Peekna 0 287477 6176348 5743527 2022-08-10T21:06:31Z Metsavend 738 surnud 2014 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Andres Peekna''' ([[14. oktoober]] [[1937]] [[Tallinn]] – [[26. november]] [[2014]] [[Waterford]], [[Wisconsin]]<ref>http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2417</ref>) oli Ameerika Ühendriikide ja eesti füüsik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Läks [[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal Saksamaale, sealt USA-sse. Lõpetas 1955 [[Brooklyni Tehnikakõrgkool]]i [[New York|New Yorgis]] masinaehitusinseneri erialal, füüsikamagister (1961, [[Wisconsini Ülikool]]), [[Ph.D.]] (füüsika, 1969, samas). Oli 1960–62 [[Midwestern Universities Research Association]]'i mehaanikainsener, 1962–68 Wisconsini Ülikooli assistent, 1968–71 füüsika ja astronoomia osakonna assistent. {{ETBL?|prof}}, 1971–77 [[Weapons Effect Laboratory]] (USA, [[Vicksburg]]) füüsik, 1978–81 [[TEC Systems]]'i, [[W.R. Grace & Co.]] ([[Chicago]]) abiteadur ({{ETBL?|association Research}}), 1982–92 [[R.R. Donnelly & Sons Co.]] (Chicago) vanemteadur, aastast 1992 vabakutseline. Õpetanud [[termodünaamika]]t, [[optika]]t, kaasaegset füüsikat.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[osakeste füüsika]], [[tugevusõpetus]] ja [[aeromehaanika]]; [[eesti rahvapillid]]e [[akustika]]. [[Ameerika Füüsika Ühing]]u (APS), [[Sigma Xi]], [[Eesti Teaduslik Ühing Ameerikas]] liige. Üle 20 teadustrükise.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * Experimental stress analysis of a circular bubble chamber window with a beveled mounting (kaasautor J. W. Mark). // MURA-AEC Report 618 (1962) * Four prong Events in π<sup>-</sup> p at 7.0 Bev/c (kaasautor). // Bull. Am. Phys. Soc. 55 (1966) 11 * Some strange particle states produced by π<sup>-</sup> p at 7.0 Bev/c (kaasautorid A. R. Erwin, M. A. Thompson, W. D. Walker). // Bull. Am. Phys. Soc. 541 (1967) 12 * Peculiarities observed in the reaction π p→KπΛ (kaasautor). // Physics Lett. 35B (1971) 5 * The acoustics of carved Baltic psalteries (kaasautor T. D. Rossing). // Acta Acoustica united with Acustica 91 (2005) 2. ==Kirjandus== * Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 90 * [[Vaba Eestlane]] (1977) 6, X. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Peekna, Andres}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2014]] ifv17h3qjrau5mt2oatbldz7kx5ltg3 Lui Pikkov 0 287634 6176345 5544146 2022-08-10T20:50:34Z Metsavend 738 /* Kirjandus */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Lui Pikkov''' (sündinud [[16. juuli]]l [[1935]] [[Rapla vald (Rapla kihelkond)|Rapla vald]], [[Harjumaa]]) on Eesti keemiainsener.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Lui Pikkov on talupidaja poeg ja [[Otto Pikkov]]i vend.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1954 [[Rapla Keskkool]]i, 1959 [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI), 1964 [[aspirantuur]]i samas keemiatööstuse protsesside ja aparaatide alal, tehnikakandidaat (1966, TPI), väitekiri "Destillatsioon Ventuuri aparaadiga". Täiendanud end 1971 [[Moskva D. I. Mendelejevi nimeline Tehnoloogiainstituut|Moskva D. I. Mendelejevi nimelises Tehnoloogiainstituudis]] ja 1992 [[Lappeenranta Tehnikaülikool]]is. Oli 1966–71 TPI keemiatööstuse protsesside ja aparaatide kateedri vanemõpetaja, 1971–2003 dotsent. Loengukursused: tehnoloogiliste protsesside matemaatiline [[modelleerimine]], [[ökoloogia]] ja [[keskkonnakaitse]] alused.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[keemiline tehnoloogia|keemilise tehnoloogia]] teoreetilised alused, kitsamalt massiülekanne [[mitmefaasiline süsteem|mitmefaasilistes süsteemides]], [[keskkonnakaitse tehnoloogia]]. 75 teadustrükist, 6 [[autoritunnistus]]t.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Теоретический анализ основных направлений интенсификации абсорбционных и хемосорбционных процессов (kaasautor E. Siirde). // Ж. прикладной химии 59 (1988) 9 * О скорости массопередачи при наличии эффекта Марангони (kaasautor L. Rabonovitš). // Теор. основы хим. технол. 23 (1989) 2 * Characteristics of activated carbon produced from biosludge and its use in wastewater post-treatment. // Environment Technology 22 (2001) 2 * Aerobic bio-oxidation combined with ozonation in the treatment of landfill leachates (kaasautor). // TA Toim. Keemia 51 (2002) 3 * Wastewater treatment in oil shale chemical industry (kaasautor). // Oil Shale 20 (2003) 4 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *TPI 1936–1986, 281, 499 *Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) Põhjala 120 (2004), 41 *Aastaringid. Rapla ÜG kogumik (2005), 28, 114. *{{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pikkov, Lui}} [[Kategooria:Eesti keemiainsenerid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] 2oh2quwggz4vk55qrn8sbsm1rjg8yvc Aadu Andres Pilt 0 287655 6176337 5744279 2022-08-10T20:30:39Z Metsavend 738 surnud 2018 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Aadu Andres Pilt''' ([[11. detsember]] [[1945]] [[Örebro]] [[Rootsi]] – [[6. mai]] [[2018]] [[Burlington (Kanada)|Burlington]], Kanada<ref>http://isik.tlulib.ee/index.php?id=632</ref>) oli eesti päritolu Kanada füüsik, Eesti ohvitseri poeg.<ref name="ETBL">Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Aadu Andres Pilt elas aastast 1951 [[Kanada]]s.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1964. aastal [[Toronto]]s Keskkooli, 1968. aastal [[Toronto Ülikool]]i matemaatika ja füüsika erialal, füüsikamagister (1969, [[Alberta Ülikool]]; väitekiri "An investigation of high spin states in 55Fe"), ''[[Ph.D.]]'' (eksperimentaalne ja teoreetiline tuumafüüsika; 1972, [[McMasteri Ülikool]]; väitekiri "Nuclear structure on 21Ne and 29Si"). Oli järeldoktorina aastatel 1972–1973 uurimistööl Saksamaal [[Max Plancki Instituut|Max Plancki Instituudis]] ja 1973–1974 Inglismaal [[Oxfordi Ülikool]]i tuumafüüsika osakonnas, 1974–1978 Oxfordi Ülikooli tuumafüüsika osakonna teadur, 1978–1979 McMasteri Ülikooli füüsika osakonna vanemteadur, 1979–1981 teadur ja [[abiprofessor]], 1981–1985 [[kaasprofessor]], 1985–1988 [[Mohawki Kolledž]]i ([[Hamilton (Ontario)|Hamilton]], [[Ontario]]) füüsikateaduste osakonna lektor (professor), 1988–1996 Ontario Päästeteenistuse kiirgusosakonna tehniline grupi vanemohvitser ja grupijuhi asetäitja, 1996– grupi juhataja. Olnud 1977. aastal [[Helsingi Ülikool]]i füüsika osakonna külalisteadur ning 1980. ja 1981. aastal [[Oxfordi Ülikool]]i tuumafüüsika osakonna külalisuurija.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[tuumafüüsika]] – tuuma struktuur, [[raske ioon|raskete ioonide]] reaktsioonid, [[tuuma kihtmudel]]i arvutused, klastri moodustumised [[kerge tuum|kergetes tuumades]]. Kergete tuumade [[Я-osake]]se klastermudeli kaasautor. Umbes 60 teadustrükist.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * E1 decay of members of the low-lying Kπ = (½)- band in 23Na (kaasautor). // Phys. Rev. Lett. 28 (1972) 9 * Lowest-lying Jπ = (½)- levels in 21Ne and 23Na. // Phys. Rev. C5 (1972) 5 * On a highly inhibited E1 transition in 21Ne. // Phys. Lett. B52 (1974) 1 * Search for superheavy elements in monazite by Rutherford backscattering (kaasautor). // Nature 265 (1977) 5589 * Я-particle cluster states in 44Ti. // Phys. Lett. B73 (1978) 3 * A novel cluster model for 24Mg as 16O + 8Be (kaasautor C. Wheatley). // Phys. Lett. B76 (1978) 1 * Spin-parity determinations from the 48Ca(d,Я)46K reaction near 0° (kaasautor). // Phys. Rev. C22 (1980) 2 * Mass and energy levels of 118In (kaasautor). // Phys. Rev. C31 (1985) 3. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pilt, Aadu Andres}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Kanada füüsikud]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2018]] hca25cm72tg6bfvzojbaxutvl0xm4d5 Nome 0 292040 6176457 5898707 2022-08-11T10:48:11Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|linnast Alaska osariigis|Texase osariigis asuva linna|Nome (Texas)}} {{linn | nimi = Nome | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Nome | pilt = Iditarod finish line.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 55,7 | elanikke = | laius = 64/30//N | pikkus = 165/24//W | asendikaart = Alaska }} '''Nome''' ([[injupiaki keel|injupiaki]] ''Siqnazuaq'') on linn [[Alaska]] osariigis [[USA]]s. Asub [[Sewardi poolsaar]]el [[Beringi meri|Beringi mere]] ääres. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel olid linna elanikest 51,04% põlisameeriklased ja 37,89% valge rassi esindajad. == Ajalugu == Piirkonna põliselanikud on [[injupiaki keel]]t rääkivad [[inuitid]]. [[1889]] leiti tänapäeva linna lähedalt kulda. Järgnenud kullapalaviku käigus tekkis kullakaevajate asula, kus [[1899]]. aastal oli umbes 10 000 elanikku. Nome linn asutati ametlikult [[1901]]. aastal ja see oli mõnda aega Alaska suurim linn. 1905 ja 1934 toimunud tulekahjud ning 1900, 1913, 1945 ja 1974 lumetormid põhjustasid suuri purustusi kullakaevajate elamutele, millest tänapäevaks midagi säilinud ei ole. Nome on [[Anchorage]]'ist alguse saava iga-aastase [[Iditarod]]i koerarakendite võidusõidu sihtkoht. [[Pilt:Nome Alaska aerial 2006.jpg|pisi|tühi|Vaade linnale õhust]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{Commonsi kategooria tekstina}} {{Alaska linnad}} [[Kategooria:Alaska linnad]] 7nf1c9cp5q8iqyhns9ps4dk61h6aswh Surnud 21. novembril 0 306572 6176452 6156576 2022-08-11T10:15:14Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud novembris}} ''Siin loetletakse [[21. november|21. novembril]] surnud tuntud inimesi. *[[1555]] – [[Georgius Agricola]], saksa arst ja loodusteadlane *[[1695]] – [[Henry Purcell]], inglise helilooja *[[1811]] – [[Heinrich von Kleist]], saksa kirjanik *[[1844]] – [[Ivan Krõlov]], vene kirjanik *[[1879]] – [[Benjamin Franklin Mudge]], USA geoloog ja paleontoloog *[[1904]] – [[Nikolai Karl Otto von Wahl]], baltisaksa poliitik ja mõisnik *[[1907]] – [[Paula Modersohn-Becker]], saksa maalikunstnik *[[1916]] – [[Franz Joseph I]], Austria-Ungari keiser *[[1928]] – [[Heinrich XXVII]], Reußi noorema liini vürst *[[1941]] – [[Jüri Kitsing]], Eesti kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur, sporditegelane *[[1957]] – [[Francis Burton Harrison]], Ameerika Ühendriikide ja Filipiinide riigitegelane *[[1958]] – [[Boris Kumm]], Eesti poliitik *[[1963]] – [[Artur Lemba]], eesti pianist, helilooja ja pedagoog * 1963 – [[Robert Stroud]], USA kurjategija *[[1970]] – [[Chandrasekhara Raman]], India füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli auhind]] 1930 *[[1974]] – [[Frank Martin]], Šveitsi helilooja *[[1979]] – [[Koidu Räägel]], eesti kultuuritegelane *[[1995]] – [[Jaak Perker]], Eesti allveespordikohtunik *1995 – [[Anna Taru]], Eesti ametnik *[[1996]] – [[Abdus Salam]], Pakistani füüsik, Nobeli auhind 1979 *1996 – [[Gail Stanton]], USA modell *[[1998]] – [[Mall Randmer]], Eesti ujuja ja treener *1998 – [[Valentin Berežkov]], nõukogude tõlk, diplomaat ja ajakirjanik *[[1999]] – [[Marie Kraja]], albaania ooperilaulja *[[2001]] – [[Madis Hint]], eesti ajakirjanik *[[2002]] – [[Karl Tuberik]], eesti orkestrijuht *[[2003]] – [[Pekka Kuvaja]], soome murdmaasuusataja *[[2006]] – [[Hassan Gouled Aptidon]], Djibouti president 1977–1999 *2006 – [[Svein Erik Bakke]], norra ettevõtja *2006 – [[Pierre Amine Gemayel]], Liibanoni poliitik *2006 – [[Konstantin Meštšerjakov]], vene pangandustegelane *2006 – [[Viktor Sergejev]], vene filmilavastaja ja -produtsent *2006 – [[Vadim Zagladin]], Nõukogude Liidu välissuhete ekspert, ajakirjanik ja parteitegelane *[[2007]] – [[Agassi Aivazjan]], armeenia kirjanik *2007 – [[Fernando Fernán Gómez]], hispaania näitleja *2007 – [[Tom Johnson]], Kanada jäähokimängija *2007 – [[Dmitri Monakov]], Ukraina jahilaskur *[[2008]] – [[Marco Allen Chapman]], USA mõrvar *2008 – [[Tom Gish]], USA ajakirjanik *2008 – [[Mihail Velsvebel]], Eesti kergejõustiklane *[[2009]] – [[Bernard Bonnin]], Filipiinide näitleja *2009 – [[Konstantin Feoktistov]], esimene vene tsiviilkosmonaut *2009 – [[Ira Hanford]], USA džoki *2009 – [[Tom Janik]], USA jalgpallur *2009 – [[Rena Kanokogi]], USA judoka *2009 – [[Ken Krueger]], USA ettevõtja *2009 – [[Paige Palmer]], USA ''fitnessi''-treener *2009 – [[Celso Pitta]], Brasiilia poliitik *2009 – [[Jaan-Mati Punning]], Eesti ökoloog *2009 – [[Erni Prits]], Eesti laskur *2009 – [[Allen Shelton]], USA muusik *2009 – [[Pános Tzanetís]], Kreeka laulja *[[2012]] – [[Algirdas Šocikas]], Leedu poksija *2012 – [[Arne Otter]], eesti üliõpilasaktivist ja poliitik *[[2015]] – [[Linda Haglund]], Rootsi kergejõustiklane *[[2016]] – [[Mait Arvisto]], eesti haridustegelane ja spordipedagoog *[[2017]] – [[Wayne Cochran]], USA soulilaulja *[[2018]] – [[Igor Korobov]], Venemaa sõjaväelane, GRU ülem *[[2021]] – [[Vaike Hang]], eesti looduskaitsetegelane, teadusajaloolane ja koduloolane [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|November, 21.]] 20582k7ylojq88z8os21zs1wava6n31 Vallavolikogu 0 307936 6176279 5022599 2022-08-10T17:40:40Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] wikitext text/x-wiki '''Vallavolikogu''' on [[vald|valla]] [[omavalitsus]]e korraldav [[organ]]<ref name="EE"/>. ==Vallavolikogu Eestis== Vallavolikogu on vastavalt Eesti Vabariigi "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele" [[vald|valla]] [[omavalitsus]]e korraldav kõrgeim otsustusorgan, kellel on õigus korraldada valla eluolu. [[Eesti]] [[põhiseadus]]e järgi valitakse vallavolikogu ametisse 4 aastaks. Vallavolikogu juhib [[volikogu]] esimees<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/782508?leiaKehtiv Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus], RT I 2004, 81, 542</ref>. Eestis on vallavolikogud tegutsenud 1866–1940 (tollal ka ''kogukonna volimeestekogu'') ja alates 1993. aastast<ref name="EE"/>. ==Vaata ka== *[[omavalitsus]] *[[vallavalitsus]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|10|191}}</ref>}} [[Kategooria:Valitsemine]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] s9psih41cwlw69rbeelq2lszy1qzzda Tiit Pärnik 0 310640 6176350 5671405 2022-08-10T21:27:27Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Surnud 2017]] wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Tiit Pärnik''' ([[21. jaanuar]] [[1938]] [[Rakvere]]-– [[4. november|14. veebruar]] [[2015|2017]]) oli Eesti taimefüsioloog.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Tiit Pärnik oli õpetajate poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1956 [[Kohtla-Järve 1. Keskkool]]i, 1962 TÜ füüsikaosakonna, bioloogiakandidaat (1973, TÜ), väitekiri "Исследование фотосинтетического газообмена и метаболизма углерода на изолированных от растений листьях радиометрическим методом". Oli 1962–66 [[Eesti NSV TA Eksperimentaalbioloogia Instituut|Eesti NSV TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi]] (EBI) vaneminsener, 1966–74 nooremteadur, 1974–75 teadussekretär, 1975–86 vanemteadur, 1986–96 juhtivteadur, 1996–2004 [[EPMÜ]] EBI vanemteadur, 2005– 2015 [[EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut|EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi]] taimefüsioloogia osakonna erakorraline vanemteadur.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[kõrgemad taimed|kõrgemate taimede]] [[fotosüntees]], [[taimede hingamine|hingamine]] ja CO<sub>2</sub> metabolism. Võttis 1988–89 osa [[NSVL Teaduste Akadeemia]] Kaug-Ida Osakonna Merebioloogia Instituudi, USA ja [[Vietnam]]i teadlaste ühisekspeditsioonist [[India ookean]]i edelaossa, osales 1994, 1995, 1996 [[Umeå]]s Eksperimentaalbioloogia Instituudi fotosünteesi labori ja [[Umeå Ülikool]]i taimefüsioloogia osakonna ühisuurimustes. Kirjeldanud esmakordselt troopilistes vetes kasvava [[veetaim]]e ''[[Thalassodendron ciliatum]]'' [[süsiniku assimilatsioon]]i mehhanismi. Loonud originaalse aparatuuri [[taimeleht]]ede süsiniku fotosünteetilise metabolismi dünaamilise reguleerimise uurimiseks [[radiogasomeetria|radiogasomeetrilisel]] meetodil. Välja töötanud uue metoodika taimelehtede hingamiskomponentide mõõtmiseks ja [[dekarboksüülimine|dekarboksüülimisreaktsioonides]] vabanenud CO<sub>2</sub> reassimilatsiooni määramiseks (koos {{ETBL?|O. Keerbergiga}}). [[ENSV riiklik preemia]] (1982, kollektiivis). Üle 100 teadustrükise.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * Быстродействующая экспозиционная камера для изученя фотосинтеза при помощи 14CO2 (kaasautorid O. Keerberg, E. Jürisma).//Физиология растений 34 (1987) * Photosynthesis of the seagrass Thalassodendron ciliatum: leaf anatomy and carbon metabolism (kaasautor). // Photosynthetica 26 (1992) * Light-and CO2-saturated photosynthesis: enhancement by oxygen (kaasautor). // Photosynthesis Res. 88 (2006) * Advanced radiogasometric method for the determination of the rates of photorespiratory and respiratory decarboxylations of primary and stored photosynthates under steady-state photosynthesis (kaasautor O. Keeberg). // Physiologia Plantarum 129 (2007) * Photorespiratory and respiratory decarboxylations in leaves of C3 plants under different CO2 concentrations and irradiances (kaasautorid H. Ivanova, O. Keerberg). // Plant, Cell and Envir. 30 (2007) 12. ==Kirjandus== * EE 14, 392 * Teadusasutus Harkus. Eksperimentaalbioloogia Instituut. Tallinn, 1989, 33, 36 * Eksperimentaalbioloogia Instituut 40. Harku, 1997, 16, 21 * {{ETBL|3}} ==Välislingid== {{ETIS}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pärnik, Tiit}} [[Kategooria:Eesti taimefüsioloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2017]] 5p1nfwinrjakyl58aojyfd4wlhryb3t 2022 0 316364 6176344 6175743 2022-08-10T20:42:00Z Andres 5 /* Surnud */ wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2022. aasta''' ('''MMXXII''') on [[21. sajand]]i 22. [[aasta]]. See algas [[laupäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5782, 5783 *[[Hinduistlik kalender]]: 5123, 5124 *[[Islami kalender]]: 1443, 1444 *[[Iraani kalender]]: 1400, 1401 *[[Sirvikalender]]: 10235 == Pühendused == Eestis: * Raamatukogude aasta<ref>https://www.raamatukogudeaasta.ee/</ref> * [[aasta loom]] – [[pruunkaru]] * [[aasta lind]] – [[metskurvits]] * [[aasta liblikas]] – [[vareskaera-aasasilmik]] * [[aasta sammal]] – [[sulgjas õhik]] * [[aasta seen]] – [[kõrreliste-tõlvtõvik]] * [[aasta orhidee]] – [[balti sõrmkäpp]] * [[aasta puu]] – [[pihlakas]] * [[aasta muld]] – [[tehismuld]] Venemaal: * Venemaa rahvaste kultuuripärandi aasta == Sündmused maailmas == === Jaanuar === * [[1. jaanuar]] – jõustus [[RHK-11]] ehk täiendatud [[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon]] * [[1. jaanuar]] – jõustus [[Regionaalne Avatud Majanduspartnerlus|Regionaalse Avatud Majanduspartnerluse leping]]. * [[2. jaanuar]] – [[Kasahstan]]is algasid [[2022. aasta Kasahstani rahutused|rahutused]]. * [[4. jaanuar]] – [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] viis alalist liiget [[Hiina]], [[Venemaa]], [[Suurbritannia]], [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Prantsusmaa]] tegid haruldase ühisavalduse, mille kohaselt tuleks vältida tuumarelvade levikut ja tuumasõda.<ref name="Lubasid" /> * [[6. jaanuar]] – Kasahstani presidendi [[Kasõm-Žomart Tokajev]]i palvel saatsid [[Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon|KJLO]] riigid Kasahstani oma rahuvalvajad. * [[7. jaanuar]] – [[COVID-19]] nakatunute arv ületas 300 miljoni piiri. * [[10. jaanuar]] – [[Baltimore]]'is siirdati inimesele esmakordselt sea süda. * [[15. jaanuar]] – [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] toimus [[Hunga Tonga vulkaanipurse]]. Mitmeid riike tabas [[tsunami]] ja veealuste sidekaablite purunemise tõttu katkes [[Tonga]]l ühendus välismaailmaga.<ref name="Tonga" /> * [[18. jaanuar]] – [[Microsoft]] teatas kavatsusest osta 68 miljardi dollari eest videomängude tootja [[Activision Blizzard]]. * [[23. jaanuar]] – [[Burkina Faso]]s toimus sõjaväeline riigipööre, millega eemaldati võimult president [[Roch Marc Christian Kaboré]]. === Veebruar === [[Fail:Demonstration in Support of Ukraine in Tartu Town Square.jpg|pisi|Ukraina toetuseks läbi viidud demonstratsioon Tartu raekoja platsil 26. veebruaril]] * 2. veebruar – 20. veebruar – [[Peking]]is toimusid [[2022. aasta taliolümpiamängud]]. * [[3. veebruar]] – Ameerika Ühendriikide erivägede haarangus hukkus [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Islamiriigi]] juht [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]]. * [[9. veebruar]] – [[Suurbritannia]] [[tuumasüntees]]i rajatises [[Joint European Torus]] õnnestus viis sekundit kestnud katse jooksul toota 11 [[Vatt|megavatti]] energiat.<ref name="JFT" /> * [[13. veebruar]] – [[Frank-Walter Steinmeier]] valiti teiseks ametiajaks [[Saksamaa president|Saksamaa presidendiks]]. * [[24. veebruar]] – [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]: [[Venemaa]] alustas sõjalist rünnakut [[Ukraina]] vastu. === Märts === * [[2. märts]] – Vene väed vallutasid Ukrainas [[Herson]]i linna. * 2. märts – [[ÜRO]] teatas, et Ukrainast on sõja eest põgenenud üle miljoni inimese. * [[3. märts]] – Vene väed vallutasid [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a. * [[7. märts]] – [[Koroonapandeemia]]s hukkunute arv ületas 6 miljoni piiri. * [[10. märts]] – [[Ungari]] parlament valis presidendiks [[Katalin Novák]]i. * [[16. märts]] – [[Mariupol]]is hukkus teatris asunud pommivarjendile korraldatud õhurünnakus erinevatel andmetel 300-600 inimest. * [[31. märts]] – [[Dubai]]s lõppes [[Expo 2020]]. === Aprill === * [[3. aprill]] – [[Ukraina]] teatas Vene vägede Kiievi lähedusest taganemise järel sõjakuritegude, sealhulgas [[Butša massimõrv]]a avastamisest. * [[11. aprill]] – [[Pakistan]]i parlament valis [[Imran Khan]]i umbusaldamise järel uueks peaministriks [[Shehbaz Sharif]]i. * [[14. aprill]] – [[Must meri|Mustal merel]] [[Ristleja Moskva uppumine|uppus ristleja Moskva]], mis on suurim lahingutegevuse ajal uppunud sõjalaev pärast Teist maailmasõda. * [[18. aprill]] – algas [[Donbassi lahing]]. * [[20. aprill]] – [[Euroopa Lõunaobservatoorium]] teatas [[mikronoova]] avastamisest. * [[22. aprill]] – [[Šveits]]is taasalustas remondi järel tööd [[Suur Hadronite Põrguti]]. * [[23. aprill]] – avati [[59. Veneetsia biennaal]]. * [[24. aprill]] – Prantsusmaal valiti teiseks ametiajaks presidendiks tagasi [[Emmanuel Macron]]. === Mai === * [[12. mai]] – [[Event Horizon Telescope]] avaldas esimese foto [[Linnutee keskosa]]s asuvast [[Must auk|mustast august]] [[Sagittarius A*]]. * [[14. mai]] – [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistluse]] võitis [[Ukraina]] esindaja [[Kalush Orchestra]] looga "Stefania". * [[21. mai]] – [[2022. aasta Austraalia föderaalvalimised|Austraalia föderaalvalimised]] võitis [[Anthony Albanese]] juhitud [[Austraalia Tööpartei]]. === Juuni === * [[14. juuni]] – [[Kanada]] ja [[Taani]] lõpetasid [[Tartupaluk]]i saare piirivaidluse, sõlmides piirilepingu mille järgi jagatakse saar pooleks. * [[22. juuni]] – [[Afganistan]]i ja Pakistani vahelises piirkonnas toimus maavärin, milles hukkus üle 1000 inimese. * [[27. juuni]] – [[Texas|Texase osariigis]] leiti mahajäetud veokist 53 migrandi surnukehad. * [[28. juuni|28.]] - [[30. juuni]] – [[Madrid]]is toimus NATO tippkohtumine. === Juuli === * [[7. juuli]] – [[Suurbritannia]] peaminister [[Boris Johnson]] teatas, et astub tagasi kui ta erakond on leidnud uue peaministri. * [[8. juuli]] – [[Jaapan]]is [[Nara]] linnas hukkus atentaadis endine peaminister [[Shinzo Abe]]. * [[11. juuli]] – [[NASA]] avaldas töökorda seatud [[James Webbi kosmoseteleskoop|James Webbi kosmoseteleskoobi]] esimesed fotod, sealhulgas [[Webbi esimene süvavaade|Webbi esimese süvavaate]]. * [[21. juuli]] – [[Itaalia]] president [[Sergio Mattarella]] võttis vastu peaminister [[Mario Draghi]] tagasiastumispalve, saatis parlamendi laiali ning kuulutas välja erakorralised parlamendivalimised. * [[23. juuli]] – [[Maailma Terviseorganisatsioon|WHO]] kuulutas [[ahvirõuged]] [[Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord|Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks]] === August === === September === === Oktoober === === November === * Novembrist detsembrini toimuvad Kataris [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|22. maailmameistrivõistlused jalgpallis]]. === Detsember === == Sündmused Eestis == * 3. aprill – [[Koroonapandeemia Eestis]]: kaotati maskikandmise kohustus.<ref>[https://www.err.ee/1608552655/valitsus-kaotab-alates-puhapaevast-maskikohustuse "Valitsus kaotab alates pühapäevast maskikohustuse"] ERR, 2. aprill 2022</ref> * 3. juuni – peaminister [[Kaja Kallas]] tegi president [[Alar Karis]]ele ettepaneku vabastada ametist seitse Keskerakonna ministrit ning [[Eesti Reformierakond]] tegi ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks [[Isamaa Erakond|Isamaale]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale]]<ref>[https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja "Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja"] ERR, 3. juuni 2022</ref> * 18. juuli – ametisse astus [[Kaja Kallase teine valitsus]]. ==Surnud== {{vaata|In memoriam 2022}} *[[3. jaanuar]] – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti poliitik *[[6. jaanuar]] – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], Eesti sideinsener ja poliitik *[[9. jaanuar]] – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti televisioonijuht ja pankur *[[11. jaanuar]] – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami munk *[[30. jaanuar]] – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja *[[3. veebruar]] – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik *[[5. veebruar]] – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja *[[8. veebruar]] – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti mehaanikateadlane *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik *[[19. veebruar]] – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht *[[28. veebruar]] – [[Leonhard Lapin]], eesti kunstnik *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane *[[16. märts]] – [[Helene Vannari]], eesti näitleja *[[23. märts]] – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik *[[3. aprill]] – [[Ave Alavainu]], eesti kirjanik *[[6. aprill]] – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane *[[10. aprill]] – [[Marju Kuut]], eesti laulja *[[14. aprill]] – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik *[[18. aprill]] – [[Rein Ratas]], Eesti bioloog ja poliitik *[[30. aprill]] – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik *[[3. mai]] – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik *[[17. mai]] – [[Vangelis]], kreeka helilooja *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane *20. mai – [[Kirill Teiter]], eesti humorist *[[21. mai]] – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikaajakirjanik *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja bioloog *[[6. juuni]] – [[Valeri Rjumin]], vene kosmonaut *[[7. juuni]] – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator *[[12. juuni]] – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik *[[17. juuni]] – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik *[[19. juuni]] – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik *[[20. juuni]] – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja *[[22. juuni]] – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja *[[27. juuni]] – [[Mats Traat]], eesti kirjanik *[[28. juuni]] – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör *[[1. juuli]] – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane *[[2. juuli]] – [[Peter Brook]], inglise lavastaja *[[5. juuli]] – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja *[[8. juuli]] – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], ameerika skulptor *[[22. juuli]] – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja *[[26. juuli]] – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik *26. juuli – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik *[[31. juuli]] – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane *[[8. august]] – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja *[[10. august]] – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Lubasid">{{netiviide |pealkiri=ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed lubasid vältida tuumasõda |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608454895/uro-julgeolekunoukogu-liikmed-lubasid-valtida-tuumasoda |vaadatud=20. jaanuar 2022}}</ref> <ref name="Tonga">{{netiviide |pealkiri=Tsunamiga tabatud Tonga kahju ulatus endiselt teadmata |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608469385/tsunamiga-tabatud-tonga-kahju-ulatus-endiselt-teadmata |vaadatud=20. jaanuar 2022}}</ref> <ref name="JFT">{{netiviide |pealkiri=Major breakthrough on nuclear fusion energy |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/science-environment-60312633 |vaadatud=26. märts 2022}}</ref> }} [[Kategooria:2022| ]] 188u1fk8495palt5xwf42yih32v5pwu Miami-Dade'i maakond 0 330248 6176213 5616720 2022-08-10T14:50:38Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Miami-Dade'i maakond | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | keskuse_nimi = [[Miami]] | haldusüksuse tüüp = Q13410422 | asendikaart = Ameerika Ühendriigid/Florida }} [[Pilt:Dadecountycourthouse.jpg|thumb|Miami-Dade'i maakonna kohtumaja]] '''Miami-Dade'i maakond''' (''Miami-Dade County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[Florida]] osariigi kaguosas. Maakonna [[halduskeskus]] ja suurim linn on [[Miami]]. Maakonna pindala on 6297 km&sup2;. [[Veepindala]] on 1382 km&sup2;. [[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 2 701 767. Aastal 2010 oli elanikke 2 496 435 ja 2000. aastal 2 253 362. Miami-Dade'i maakond on elanike arvult Florida suurim ja USA seitsmes maakond. Pindalalt Florida kolmas maakond. ==Naabermaakonnad== *[[Browardi maakond]] (põhjas) *[[Monroe maakond (Florida)|Monroe maakond]] (lõunas ja läänes) *[[Collieri maakond]] (kirdes) ==Ajalugu== Miami-Dade'i maakond moodustati 18. jaanuaril 1836. Maakond on nime saanud [[Francis L. Dade]]'i järgi. ==Rahvastik== ===Linnad=== *[[Aventura]] (2020. aasta seisuga 40 242 elanikku) *[[Bay Harbor Islands]] (5922 elanikku) *[[Coral Gables]] (49 248 elanikku) *[[Cutler Bay]] (45 425 elanikku) *[[Doral]] (75 874 elanikku) *[[Florida City]] (13 085 elanikku) *[[Golden Beach]] (961 elanikku) *[[Hialeah]] (223 109 elanikku) *[[Hialeah Gardens]] (23 068 elanikku) *[[Homestead]] (80 737 elanikku) *[[Medley]] (1056 elanikku) *[[Miami]] (442 241 elanikku) *[[Miami Beach]] (82 890 elanikku) *[[Miami Gardens]] (111 640 elanikku) *[[Miami Lakes]] (30 467 elanikku) *[[Miami Springs]] (13 859 elanikku) *[[North Bay Village]] (8159 elanikku) *[[North Miami]] (60 191 elanikku) *[[North Miami Beach]] (43 676 elanikku) *[[Opa-locka]] (16 463 elanikku) *[[South Miami]] (12 026 elanikku) *[[Sunny Isles Beach]] (22 342 elanikku) *[[Surfside]] (5689 elanikku) *[[Sweetwater]] (19 363 elanikku) *[[West Miami]] (7233 elanikku) ===2000. aasta rahvaloenduse andmed=== {{USA rahvaloendus |1840= 446 |1850= 159 |1860= 83 |1870= 85 |1880= 257 |1890= 861 |1900= 4955 |1910= 11933 |1920= 42753 |1930= 142955 |1940= 267739 |1950= 495084 |1960= 935047 |1970= 1267792 |1980= 1625781 |1990= 1937094 |2000= 2253362 |2010= 2496435 |2020= 2701767 |footnote=<center>U.S. Decennial Census<ref>{{netiviide|URL=http://www.census.gov/prod/www/decennial.html|Pealkiri=U.S. Decennial Census|Väljaandja=Census.gov|Kasutatud=11. oktoober 2013}}</ref><br>2012 Estimate<ref>{{netiviide|URL=http://www.census.gov/popest/data/counties/totals/2012/CO-EST2012-01.html|Pealkiri=Annual Estimates of the Resident Population for Counties: April 1, 2010 to July 1, 2012|Kasutatud=11. oktoober 2013}}</ref></center> }} Miami-Dade'i maakonnas oli 2 253 362 inimest, 776 774 [[leibkond]]a ja 548 402 [[perekond]]a. [[Rahvastiku tihedus]] oli 447 in/km&sup2;. Elamuühikuid (''housing units'') oli 852 278 (keskmine tihedus 169/km&sup2;). Rassiline koosseis oli järgmine: *[[europiidne rass|valgeid]] 69,7% *[[mustanahalised|mustanahalisi]] 20,3% *[[põlisameeriklased|põlisameeriklasi]] 0,20% *[[aasialased|aasialasi]] 1,4% *[[Vaikse ookeani saarte rass]]ist 0,01% *teistest [[rass (USA rahvaloendus)|rass]]idest 4,60% *kahest või enam rassist 3,80% [[Ladinaameeriklased|Ladinaameeriklasi]] (sõltumata rassist) oli 57,3%. 776 774 leibkonna seas oli *33,80% neid, kus oli alla 18-aastasi lapsi; *47,70% koos elavaid [[abielupaar|abielupaare]]; *17,20% neid, kus oli ilma abikaasata naine; *29,40% neid, mis ei olnud perekonnad. *23,30% kõigist leibkondadest koosnes üksikutest ja *8,60% leibkondadest oli mõni üksi elav vähemalt 65-aastane inimene. Leibkonnas oli keskmiselt 2,84 inimest ja perekonnas keskmiselt 3,35 inimest. Elanikud jagunesid ealiselt nii: *24,80% alla 18-aastasi; *9,10% 18–24-aastasi; *31,00% 25–44-aastasi; *21,70% 45–64-aastasi; *13,30% üle 65-aastasi. Ea [[mediaan]] oli 36 aastat. Iga 100 naissoost inimese kohta tuli 93,50 meessoost inimest. Iga 100 vähemalt 18-aastase naise kohta tuli 90,20 meest. Leibkonna aastasissetuleku mediaan oli 35 966 dollarit, perekonna sissetuleku mediaan 40 260 dollarit. Meeste sissetuleku mediaan oli 30 120 dollarit, naistel 24 686 dollarit. [[Sissetulek elaniku kohta]] oli 18 497 dollarit. 18,00% elanikkonnast ja 14,50% perekondadest elas allpool [[Vaesuspiir|vaesuspiiri]]. Kogu elanikkonnast elas allpool vaesuspiiri 22,90% alla 18-aastasi ja 18,90% üle 65-aastasi. 2050 elab Miami-Dade'i maakonnas prognooside kohaselt 3 179 655 inimest. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://miamidade.gov/wps/portal/Main/home/!ut/p/c5/04_SB8K8xLLM9MSSzPy8xBz9CP0os3hnQ29jA38vF98wk1ALA08fD1MPLzNfAwN_c_1wkA6gCndHDxNzH6CQUZiBgZGfaXCgQWiwsYGnMUTeAAdwNND388jPTdUvyM5Oc3RUVAQAZBGxdA!!/dl3/d3/L2dBISEvZ0FBIS9nQSEh/ Miami-Dade'i maakonna koduleht] (''inglise keeles'') {{Geograafiline asukoht |Keskel = Miami-Dade'i maakond |Põhi = [[Browardi maakond]] |Kirre = |Ida = [[Atlandi ookean]] |Kagu = |Lõuna = [[Monroe maakond (Florida)|Monroe maakond]] |Edel = |Lääs = [[Monroe maakond (Florida)|Monroe maakond]] |Loe = [[Collieri maakond]] }} {{Florida maakonnad}} [[Kategooria:Florida maakonnad]] 3vc6j9wkktwzmnvp7fuqj65aeh7aqh6 Kane'i maakond (Utah) 0 332415 6176305 5631972 2022-08-10T18:28:26Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Kane'i maakond | keskuse_nimi = [[Kanab]] | asendikaardi_pilt = Map of Utah highlighting Kane County.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Utah'is }} [[Pilt:Sunset Arch.jpg|pisi|Sunset Arch [[Glen Canyon National Recreation Area]]l]] [[Pilt:Chinle Badlands.jpg|pisi|''[[Badlands]]'' [[Grand Staircase-Escalante'i rahvusmonument|Grand Staircase-Escalante'i rahvusmonumendi]] alal]] '''Kane'i maakond''' (''Kane County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[Utah]]' osariigis. Maakonna halduskeskus ja suurim linn on [[Kanab]]. Maakonna pindala on 10 642 km². Veepindala on 306 km². Maakonna idapiiri moodustab [[Colorado jõgi]]. Idapiirile jääb ka [[Powelli järv]]. Lõunas piirneb maakond [[Arizona]] osariigiga. Maakonna maastikus domineerivad kõrbed, mäed ja kaljud. Maakonnas asub arvukalt looduskauneid kohti ning maakonnas ja selle ümbruses asub palju looduskaitsealasid, sh suurt osa maakonnast hõlmav [[Grand Staircase-Escalante'i rahvusmonument]]. Ainus maakonda läbiv maantee on [[Route 89]]. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 7667. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 7334. Kane'i maakond üks kõige järjepidevamalt [[Vabariiklik Partei|Vabariiklikku Parteid]] toetav maakond riigis. Alates 1896. aastast on maakonnas vabariiklased kaotanud vaid korra – 1916. aastal. Kõige ülekaalukamalt võitsid vabariiklased maakonnas 1956. aastal, mil [[Dwight D. Eisenhower]] kogus maakonnas 90,2% valijate hääled. == Naabermaakonnad == * [[Washingtoni maakond (Utah)|Washingtoni maakond]] (läänes) * [[Ironi maakond (Utah)|Ironi maakond]] (loodes) * [[Garfieldi maakond (Utah)|Garfieldi maakond]] (põhjas) * [[San Juani maakond (Utah)|San Juani maakond]] (idas) * [[Mohave maakond]] (edelas) * [[Coconino maakond]] (lõunas) == Ajalugu == Maakond moodustati 1864. aastal. Maakond on nime saanud kolonel [[Thomas L. Kane]]'i järgi. == Rahvastik == === Linnad === * [[Alton]] (2020. aasta seisuga 118 elanikku) * [[Big Water]] (507 elanikku) * [[Glendale (Utah)|Glendale]] (404 elanikku) * [[Kanab]] (halduskeskus; 4757 elanikku) * [[Orderville]] (602 elanikku) === 2000. aasta rahvaloenduse andmed === [[Pilt:Grosvenor Arch (317844728).jpg|thumb|Grosvenor Arch]] Kane'i maakonnas oli 6046 inimest, 2237 [[leibkond]]a ja 1628 [[perekond]]a. [[Rahvastiku tihedus]] oli 0,6 in/km². Elamuühikuid (''housing units'') oli 3767 (keskmine tihedus 0/km²). Rassiline koosseis oli järgmine: * [[europiidne rass|valgeid]] 96,00% * [[mustanahalised|mustanahalisi]] 0,03% * [[põlisameeriklased|põlisameeriklasi]] 1,55% * [[aasialased|aasialasi]] 0,22% * [[Vaikse ookeani saarte rass]]ist 0,05% * teistest [[rass (USA rahvaloendus)|rassidest]] 0,74% * kahest või enam rassist 1,41% [[Ladinaameeriklased|Ladinaameeriklasi]] (sõltumata rassist) oli 2,32%. 2237 leibkonna seas oli * 32,20% neid, kus oli alla 18-aastasi lapsi; * 64,60% koos elavaid [[abielupaar]]e; * 6,00% neid, kus oli ilma abikaasata naine; * 27,20% neid, mis ei olnud perekonnad. * 23,30% kõigist leibkondadest koosnes üksikutest ja * 10,20% leibkondadest oli mõni üksi elav vähemalt 65-aastane inimene. Leibkonnas oli keskmiselt 2,67 inimest ja perekonnas keskmiselt 3,21 inimest. Elanikud jagunesid ealiselt nii: * 29,40% alla 18-aastasi; * 6,80% 18–24-aastasi; * 21,20% 25–44-aastasi; * 25,90% 45–64-aastasi; * 16,70% üle 65-aastasi. Ea [[mediaan]] oli 39 aastat. Iga 100 naissoost inimese kohta tuli 98,30 meessoost inimest. Iga 100 vähemalt 18-aastase naise kohta tuli 94,10 meest. Leibkonna aastasissetuleku mediaan oli 34 247 dollarit, perekonna sissetuleku mediaan 40 030 dollarit. Meeste sissetuleku mediaan oli 30 655 dollarit, naistel 20 406 dollarit. [[Sissetulek elaniku kohta]] oli 15 455 dollarit. 7,90% elanikkonnast ja 5,50% perekondadest elas allpool [[vaesuspiir]]i. Kogu elanikkonnast elas allpool vaesuspiiri 9,30% alla 18-aastasi ja 5,40% üle 65-aastasi. == Kaitsealad == * [[Bryce'i kanjoni rahvuspark]] (osa) * [[Zioni rahvuspark]] (osa) * [[Dixie metsakaitseala]] (osa) * [[Grand Staircase-Escalante'i rahvusmonument]] (osa) * [[Glen Canyon National Recreation Area]] (osa) * [[Coral Pink Sand Dunes State Park]] * [[Kodachrome Basin State Park]] [[USA Ajalooliste Paikade Riiklik Register|USA Ajalooliste Paikade Riiklikku Registrisse]] on kantud Kane'i maakonnas 2018. aasta aprilli seisuga 23 objekti. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://kane.utah.gov/ Kane'i maakonna koduleht] * [http://www.visitsouthernutah.com/ Lõuna-Utah' turismileht] {{Geograafiline asukoht | Keskel = Kane'i maakond | Põhi = [[Garfieldi maakond (Utah)|Garfieldi maakond]] | Kirre = | Ida = [[San Juani maakond (Utah)|San Juani maakond]] | Kagu = | Lõuna = [[Pilt:Flag of Arizona.svg|22px]] [[Coconino maakond]] | Edel = [[Pilt:Flag of Arizona.svg|22px]] [[Mohave maakond]] | Lääs = [[Washingtoni maakond (Utah)|Washingtoni maakond]] | Loe = [[Ironi maakond (Utah)|Ironi maakond]] }} {{Utah' maakonnad}} {{koord|tüüp=haldus2}} [[Kategooria:Utah' maakonnad]] fho9fzdmwzb3q9d682md12wnvy51y9m Richlandi maakond (Lõuna-Carolina) 0 338408 6176250 3684721 2022-08-10T16:36:31Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Map of South Carolina highlighting Richland County.svg|pisi|Asend Lõuna-Carolinas]] '''Richlandi maakond''' (''Richland County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[Lõuna-Carolina]] osariigis. [[Geograafilised koordinaadid]] on 34°03' N, 80°91' W. Maakonna [[halduskeskus]] ja suurim linn on [[Columbia]]. Maakonna pindala on 1999 km&sup2;, millest 39 km&sup2; moodustab [[veepindala]]. [[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 416 147. Aastal 2010 oli elanikke 384 504 ja 2000. aastal 320 679. Richlandi maakond on elanike arvult Lõuna-Carolina teine maakond. == Naabermaakonnad == * [[Fairfieldi maakond (Lõuna-Carolina)|Fairfieldi maakond]] (põhjas) * [[Kershaw' maakond]] (kirdes) * [[Sumteri maakond (Lõuna-Carolina)|Sumteri maakond]] (idas) * [[Calhouni maakond (Lõuna-Carolina)|Calhouni maakond]] (lõunas) * [[Lexingtoni maakond]] (läänes) * [[Newberry maakond]] (loodes) == Ajalugu == Richlandi maakond moodustati 1785. aastal. == Kaitsealad == * [[Congaree rahvuspark]] == Linnad == * [[Arcadia Lakes]] (2020. aasta seisuga 865 elanikku) * [[Blythewood]] (osaliselt Fairfieldi maakonnas; 4446 elanikku) * [[Columbia]] (halduskeskus, osaliselt Lexingtoni maakonnas; 136 632 elanikku) * [[Eastover]] (686 elanikku) * [[Forest Acres]] (10 606 elanikku) * [[Irmo]] (osaliselt Lexingtoni maakonnas; 11 544 elanikku) == Välislingid == * [http://www.richlandonline.com/ Richalandi maakonna koduleht] (''inglise keeles'') {{Geograafiline asukoht | Keskel = Richlandi maakond | Põhi = [[Fairfieldi maakond (Lõuna-Carolina)|Fairfieldi maakond]] | Kirre = [[Kershaw' maakond]] | Ida = [[Sumteri maakond (Lõuna-Carolina)|Sumteri maakond]] | Kagu = | Lõuna = [[Calhouni maakond (Lõuna-Carolina)|Calhouni maakond]] | Edel = | Lääs = [[Lexingtoni maakond]] | Loe = [[Newberry maakond]] }} {{Lõuna-Carolina maakonnad}} [[Kategooria:Lõuna-Carolina maakonnad]] fmy5bhzq1foa07z11voz8fytzfd62aj Jeffersoni maakond (Texas) 0 341002 6176335 4719624 2022-08-10T20:14:40Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Map of Texas highlighting Jefferson County.svg|pisi|Asend Texases]] [[Pilt:Jeffersoncountycourthouse3.jpg|pisi|Jeffersoni maakonna kohtumaja Beaumontis. ''[[Art déco]]'' arhitektuuristiilis ehitis lisati USA ajalooliste paikade riiklikku registrisse 17. juunil 1982]] '''Jeffersoni maakond''' (''Jefferson County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigi kaguosas [[Mehhiko laht|Mehhiko]] lahe ääres. Maakonna kirdepiiri moodustab [[Nechese jõgi]]. [[Geograafilised koordinaadid]] on {{koord dm|36|03|N|83|26|W}} Maakonna [[halduskeskus]] ja suurim linn on [[Beaumont (Texas)|Beaumont]]. Maakonna pindala on 2880 km&sup2;, millest 610 km&sup2; moodustab [[veepindala]]. [[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 256 526. Aastal 2010 oli elanikke 252 273 ja 2000. aastal 252 051. == Naabermaakonnad == * [[Hardini maakond (Texas)|Hardini maakond]] (põhjas) * [[Orange'i maakond (Texas)|Orange'i maakond]] (kirdes) * [[Chambersi maakond (Texas)|Chambersi maakond]] (edelas) * [[Liberty maakond (Texas)|Liberty maakond]] (loodes) * [[Cameroni vald]] (idas) == Ajalugu == Jeffersoni maakond moodustati 1836. aastal. Maakond sai nime kolmanda [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendi]] [[Thomas Jefferson]]i järgi. == Linnad == *[[Beaumont (Texas)|Beaumont]] (halduskeskus; 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 115 282) *[[Bevil Oaks]] (1053 elanikku) *[[China]] (1260 elanikku) *[[Groves]] (17 335 elanikku) *[[Nederland (Texas)|Nederland]] (18 856 elanikku) *[[Nome (Texas)|Nome]] (469 elanikku) *[[Port Arthur (Texas)|Port Arthur]] (56 039 elanikku) *[[Port Neches]] (13 692 elanikku) *[[Taylor Landing]] (248 elanikku) == Kaitsealad == * [[Big Thicketi looduskaitseala]] (osa) * [[McFaddin National Wildlife Refuge]] * [[Texas Point National Wildlife Refuge]] ==Välislingid== {{Commonskat|Jefferson County, Texas}} * [http://www.co.jefferson.tx.us/ Jeffersoni maakonna koduleht] (''inglise keeles'') {{Geograafiline asukoht | Keskel = Jeffersoni maakond | Põhi = [[Hardini maakond (Texas)|Hardini maakond]] | Kirre = [[Orange'i maakond (Texas)|Orange'i maakond]] | Ida = [[Cameroni vald]] | Kagu = | Lõuna = [[Mehhiko laht]] | Edel = [[Chambersi maakond (Texas)|Chambersi maakond]] | Lääs = | Loe = [[Liberty maakond (Texas)|Liberty maakond]] }} {{Texase maakonnad}} [[Kategooria:Texase maakonnad]] s6eq8r9oywmov9brbzuwh1pmxxdrhrv Robin Williams 0 344165 6176413 6138135 2022-08-11T07:52:35Z Sillerkiil 58396 video wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Robin Williams | pilt = Robin Williams 2011a (2).jpg | pildi allkiri = Williams, [[2011]] | sünninimi = Robin McLaurin Williams | sünniaeg = {{sünniaeg|1951|7|21}} | sünnikoht = [[Chicago]], [[Illinois]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2014|8|11|1951|7|21}} | surmakoht = [[Paradise Cay]], [[California]], Ameerika Ühendriigid | teine nimi = | amet = | aktiivne = [[1976]]–2014 | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | vanemad = | veebileht = | emmy = | kuldgloobus = | ekraanin = }} [[Fail:Robin Williams tribute video (354881).webm|pisi|Video Robin Williamsist 2014. aastal]] '''Robin McLaurin Williams''' ([[21. juuli]] [[1951]] [[Chicago]], [[Illinois]] – [[11. august]] [[2014]] [[Paradise Cay]], [[California]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] filminäitleja. Ta sai [[1997]]. aastal parima kõrvalosatäitja [[Oscar]]i. Keskkoolis tegeles ta maadlusspordiga ja kuulus kooli meeskonda.<ref>{{Netiviide |url=http://www.washingtonpost.com/blogs/answer-sheet/wp/2014/08/11/how-robin-williams-joked-about-school/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-08-13 |arhiivimisaeg=2014-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141028041216/http://www.washingtonpost.com/blogs/answer-sheet/wp/2014/08/11/how-robin-williams-joked-about-school/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema rollide hulka kuuluvad osatäitmised filmides "[[Hea Will Hunting]]," "[[Aladdin]]," "[[Lustakad jalakesed]]," ja "[[Öö muuseumis]]." 11. augustil 2014. aastal leiti Williams oma kodust teadvusetuna ning kuulutati surnuks surmapaigal. Surma põhjuseks oli enesetapp püksirihmaga poomise läbi ja sellest tingitud lämbumine.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kurb-kinnitus-robin-williams-poos-end-oma-magamistoas-puksirihmaga-ules.d?id=69528545. Kurb kinnitus! Robin Williams poos end oma magamistoas püksirihmaga üles.] {{väiksem|Kasutatud 12.08.2014}}</ref> Williams kannatas pikaajalise [[depressioon]]i käes. 2013. aasta novembris diagnoositi tal [[Parkinsoni tõbi]],<ref>[http://edition.cnn.com/2014/11/07/showbiz/robin-williams-autopsy/ Robin Williams' death ruled suicide]. CNN. 12.11.2014.</ref> avalikkusele ta diagnoosist teada ei andnud. [[Lahkamine|Lahkamisel]] ilmnes, et Williams põdes ka [[hallutsinatsioon]]e tekitavat [[Lewy kehakeste haigus]]t.<ref>[http://www.nydailynews.com/entertainment/gossip/robin-williams-coroner-report-no-drugs-alcohol-system-article-1.2003220 Robin Williams coroner’s report finds no illegal drugs or alcohol in system]. New York Daily News. 07.11.2014.</ref><ref>[http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/northamerica/usa/11223467/Robin-Williams-may-have-taken-his-life-due-to-hallucinations-caused-by-Lewy-Body-Dementia.html Robin Williams may have taken his life due to hallucinations caused by Lewy Body Dementia]. Telegraph. 11.11.2014.</ref> Novembris 2015 ütles Williamsi [[lesk]], et peab enesetapu põhjuseks Lewy kehakeste haigusega kaasnenud vaimse ja motoorse võimekuse allakäiku. Williamsil oleks elada jäänud veel kuni kolm aastat.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/robin-willamsi-lesk-paljastas-naitleja-suitsiidi-tegeliku-pohjuse?id=72866569 Robin Willamsi lesk paljastas näitleja suitsiidi tegeliku põhjuse]. Delfi. 04.11.2015.</ref><ref>[http://www.usatoday.com/story/life/2015/11/03/robin-williams-widow-says-he-had-just-three-years-live/75096146/ Robin Williams' widow: He had just three years to live]. USA Today. 03.11.2015.</ref> ==Filmograafia== {| class=wikitable ! Aasta !! Film !! Eestikeelne pealkiri |- | 1977 || "[[Can I Do It 'Till I Need Glasses?]]" || |- | 1980 || "Popeye" || "[[Popeye (film)|Popeye]]" |- | 1982 || "The World According to Garp" || "[[Garpi maailm (film)|Garpi maailm]]" |- | 1983 || "[[The Survivors]]" || |- | 1984 || "[[Moscow on the Hudson]]" || |- | 1986 || "[[Seize the Day (film)|Seize the Day]]" || |- | 1986 || "[[Club Paradise]]" || |- | 1986 || "[[The Best of Times]]" || |- | 1987 || "[[Good Morning Vietnam]]" || "[[Tere hommikust, Vietnam]]" |- | 1988 || "[[Portrait of a White Marriage]]" || |- | 1988 || "[[Rabbit Ears: Pecos Bill]]" || |- | 1989 || "[[The Adventures of Baron Münchausen]]" || "[[Parun Münchauseni seiklused]]" |- | 1989 || "[[Dead Poets Society]]" || "[[Surnud poeetide ühing]]" |- | 1989 || "[[I'm from Hollywood]]" || |- | 1990 || "[[Cadillac Man]]" || |- | 1990 || "Awakenings" || "[[Ärkamised]]" |- | 1990 || "[[Back to Neverland]]" || |- | 1991 || "[[Dead Again]]" || |- | 1991 || "The Fisher King" || "[[Narrkuningas]]" |- | 1991 || "Hook" || "[[Kapten Konkskäsi]]" |- | 1991 || "[[Rabbit Ears: The Fool and the Flying Ship]]" || |- | 1992 || "[[Toys]]" || |- | 1992 || "Aladdin" || "[[Aladdin]]" |- | 1992 || "[[The Timekeeper]]" || |- | 1992 || "[[FernGully: The Last Rainforest]]" || |- | 1992 || "[[Shakes the Clown]]" || |- | 1993 || "Mrs. Doubtfire" || "[[Meie issi, Mrs. Doubtfire]]" |- | 1994 || "[[Being Human]]" || |- | 1994 || "[[In Search of Dr. Seuss]]" || |- | 1995 || "Jumanji" || "[[Jumanji]]" |- | 1995 || "[[To Wong Foo, Thanks for Everything! Julie Newmar]]" || |- | 1995 || "[[Nine Months]]" || "[[Üheksa kuud]]" |- | 1996 || "[[Aladdin and the King of Thieves]]" || |- | 1996 || "Hamlet" || "[[Hamlet (film 1996)|Hamlet]]" |- | 1996 || "[[The Secret Agent]]" || "[[Salaagent (film 1996)|Salaagent]]" |- | 1996 || "Jack" || "[[Jack]]" |- | 1996 || "[[The Birdcage]]" || |- | 1997 || "Good Will Hunting" || "[[Hea Will Hunting]]" |- | 1997 || "[[Flubber]]" || |- | 1997 || "[[Deconstructing Harry]]" || "[[Lahates Harryt]]" |- | 1997 || "Father's Day" || "[[Isadepäev (film 1997)|Isadepäev]]" |- | 1998 || "Patch Adams" || "[[Patch Adams]]" |- | 1998 || "[[Junket Whore]]" || |- | 1998 || "What Dreams May Come" || "[[Igavene armastus (film 1998)|Igavene armastus]]" |- | 1999 || "[[Bicentennial Man]]" || "[[200-aastane mees]]" |- | 1999 || "Jakob the Liar" || "[[Valetaja Jakob]]" |- | 1999 || "[[Get Bruce]]" || |- | 2000 || "[[Model Behavior]]" || |- | 2001 || "A. I. Artificial Intelligence" || "[[A.I. - Tehisintellekt]]" |- | 2002 || "[[The Rutles 2: Can't Buy Me Lunch]]" || |- | 2002 || "Insomnia" || "[[Unetus (film 2002)|Unetus]]" |- | 2002 || "Death to Smoochy" || "[[Surm musule]]" |- | 2002 || "One Hour Photo" || "[[Kiirfoto]]" |- | 2004 || "[[Noel]]" || |- | 2004 || "[[House of D]]" || |- | 2004 || "[[The Final Cut]]" || |- | 2005 || "The Big White" || "[[Suur Valge]]" |- | 2005 || "Robots" || "[[Robotid]]" (hääl) |- | 2005 || "The Aristocrats" || "[[Aristokraadid]]" |- | 2006 || "[[Man of the Year]]" || "[[Aasta inimene (film)|Aasta inimene]]" |- | 2006 || "Night at the Museum" || "[[Öö muuseumis]]" |- | 2006 || "Happy Feet" || "[[Lustakad jalakesed]]" (hääl) |- | 2006 || "[[Everyone's Hero]]" || |- | 2006 || "RV" || "[[Veerev segadus]]" |- | 2006 || "[[The Night Listener]]" || |- | 2007 || "License to Wed" || "[[Luba abielluda]]" |- | 2007 || "[[August Rush]]" || |- | 2009 || "Shrink" || "[[Psühhiaater (film 2009)|Psühhiaater]]" |- | 2009 || "World's Greatest Dad" || "[[Maailma parim isa]]" |- | 2009 || "Night at the Museum: Battle of the Smithsonian" || "[[Öö muuseumis 2]]" |- | 2009 || "[[Old Dogs]]" || |- | 2011 || "Happy Feet Two" || "[[Lustakad jalakesed 2]]" (hääl) |- | 2011 || "[[Stage Left: A Story of Theater in the Bay Area]]" || |- | 2013 || "The Big Wedding" || "[[Suured pulmad]]" |- | 2013 || "[[The Face of Love]]" || |- | 2013 || "[[The Butler]]" || |- | 2014 || "[[The Angriest Man in Brooklyn]]" || |- | 2014 || "[[Night at the Museum: Secret of the Tomb]]" || |- | 2014 || "[[Boulevard]]" || |- | 2014 || "[[Merry Friggin' Christmas]]" || |- | 2015 || "[[Absolutely Anything]]" || |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{imdb nimi|0000245}} {{JÄRJESTA:Williams, Robin}} [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2014]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] b9qhh6pqtz0kirmqa0qdez288s5eul7 Astoria 0 350048 6176230 6029665 2022-08-10T15:35:23Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on Vabaduse väljaku objektist; Harju tänava restorani kohta vaata [[Astoria (Harju tänava restoran)]]; USA-s Oregoni osariigis asuva linna kohta vaata artiklit [[Astoria (Oregon)]].}} [[Pilt:Võiduväljak 74.jpg|pisi|[[Vabaduse väljak|Võidu väljak]] (praegune Vabaduse väljak) 1974. aastal. Vene Teatri hoonel on näha ka restoran Astoria silt]] '''Astoria''' on [[restoran]] ja [[kasiino]] [[Tallinn]]as [[Vene Teater|Vene Teatri]] keldris<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. Selle aadress on [[Vabaduse väljak]] 5. Restoran avati 1930. aasta veebruaris nimega '''Dancing-Palace Gloria'''.<ref>{{netiviide | url = https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uudisleht19300205.1.12 | pealkiri = Uus luksuslokaal pealinnas. 'Dancing-Palace Gloria' – noobleim restoran Balti riikides | väljaanne = Uudisleht | aeg = 05.02.1930 }}</ref> Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] peeti Dancing-Palace Gloriat Tallinna üheks esinduslikumaks restoraniks<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. 1990. aastast kuulub restoran OÜ Astoriale<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Tallinna entsüklopeedia">Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 25</ref>}} {{koord|NS=59/25/57.56/N|EW=24/44/41.36/E|tüüp=landmark|piirkond=EE}} [[Kategooria:Tallinna restoranid]] h4gwf38sokkinvhhum6yd9d1rkebtvw Arutelu:Voor (transport) 1 357320 6176183 5242844 2022-08-10T13:37:59Z Adeliine 6693 /* Killavoor */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Ka Rein Põdra 2013. aastal ilmunud romaan. --[[Eri:Kaastöö/217.71.45.195|217.71.45.195]] 5. jaanuar 2014, kell 19:24 (EET) :panin märkme loodud täpsustusleheküljele "[[Voor (täpsustus)]]" --[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 10:30 (EET) ---- Ingliskeelne vaste on vist pigem Wagon train ja keelelingid peaks minema pigem sinna, hetkel viib kuhugi, millel vooriga seos pigem kaudne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. märts 2019, kell 09:00 (EET) == Killavoor == Kas [[killavoor]] on siinse sünonüüm või eristatav mõiste? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 10. august 2022, kell 16:37 (EEST) skne2d3mva47whjcu9fi5q9zc8icy1k Surnud 18. augustil 0 378704 6176394 5954159 2022-08-11T06:20:10Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud augustis}} ''Siin loetletakse [[18. august]]il surnud tuntud isikuid.'' * [[1227]] – [[Tšingis-khaan]], mongolite juht * [[1276]] – [[Hadrianus V]], paavst * [[1503]] – [[Aleksander VI]], paavst * [[1559]] – [[Paulus IV]], paavst * [[1642]] – [[Guido Reni]], itaalia maalikunstnik * [[1850]] – [[Honoré de Balzac]], Prantsuse kirjanik * [[1890]] – [[August von Bulmerincq]], baltisaksa õigusteadlane * [[1896]] – [[Richard Avenarius]], Saksa filosoof * [[1905]] – [[Albert Edelfelt]], soomerootsi maalikunstnik * [[1940]] – [[Walter Chrysler]], USA autoehitaja * [[1944]] – [[Ernst Thälmann]], Saksa poliitik * [[1953]] – [[Johan Sepp]], eesti vandeadvokaat ja poliitik * [[1970]] – [[Soledad Miranda]], hispaania näitlejanna * [[1975]] – [[Osvald Saadre]], eesti arheoloog * [[1977]] – [[Tibor Déry]], ungari kirjanik * [[1978]] – [[Otto Samma]], eesti tõlkija ja toimetaja * [[1983]] – [[Antonina Bogdanova]], vene näitleja * 1983 – [[Erich Martinson]], eesti näitleja * [[1986]] – [[Karl Helemäe]], eesti ajakirjanik * [[1988]] – [[Tamara Loginova]], vene näitleja * [[1989]] – [[Ants Maiste]], eesti kergejõustiklane (odaviskaja) ja sporditegelane * [[1990]] – [[Burrhus Frederic Skinner]], USA psühholoog * 1990 – [[Grethe Ingmann]], taani laulja * [[1994]] – [[Kazimierz Truchanowski]], poola kirjanik ja tõlkija * [[1995]] – [[Leo Karupää]], eesti agronoom ja poliitik * [[1998]] – [[Persis Khambatta]], India modell, näitlejanna ja kirjanik * [[2000]] – [[Vello Lipand]], eesti helilooja * [[2004]] – [[Allan Laur]], [[Eesti Kristlik Nelipühi Kirik|Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku]] [[piiskop]] * [[2005]] – [[Elza Radziņa]], läti näitleja * 2005 – [[Sulev Piliste]], eesti jurist * [[2007]] – [[Elli Varts]], eesti näitleja * [[2008]] – [[Henry Djanik]], prantsuse näitleja * 2008 – [[Pervis Jackson]], USA laulja * 2008 – [[Joe Shikany]], USA kitarrist * [[2009]] – [[Fernanda Pivano]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik * 2009 – [[Arseni Mölder]], eesti skulptor ja ehtekunstnik * 2009 – [[Nezihe Meriç]], türgi kirjanik * 2009 – [[Kim Dae-jung]], Lõuna-Korea poliitik * 2009 – [[Hugo Loetscher]], Šveitsi kirjanik * 2009 – [[Dic Jones]], Walesi luuletaja * [[2011]] – [[Anatoli Savtšenko]], vene kunstnik ja multifilmide lavastaja * 2011 – [[Jevgeni Kaljundi]], Eesti kunstiteadlane, maletreener ja sporditegelane * [[2012]] – [[Scott McKenzie]], USA muusik * 2012 – [[Jesse Robredo]], Filipiinide poliitik, aastatel 2010–2012 siseminister * [[2013]] – [[Rolv Wesenlund]], norra näitleja * [[2014]] – [[Don Pardo]], USA raadio- ja telesaatejuht * 2014 – [[Levente Lengyel]], ungari maletaja * [[2018]] – [[Kofi Annan]], Ghana diplomaat, ÜRO peasekretär aastatel 1997–2006 * [[2021]] – [[Jevgeni Svešnikov]], vene maletaja * 2021 – [[Vello Otsmaa]], eesti tehnikateadlane * 2021 – [[Tõivu Pedokand]], eesti tehnikateadlane [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|August, 18.]] jnpzgv9sfgdigqe6ze193dosgxignyx Arutelu:Jaak Joala 1 379175 6176420 6175430 2022-08-11T08:08:03Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki ''lisaks mängis ta ansamblis vioolat'' :On see kindel? Ta õppis 1960. aastate teisel poolel Tallinna muusikakeskkoolis flööti. Võtsin praegu välja. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 26. september 2014, kell 16:23 (EEST) ::No keegi oli selle kuskile umbropsu lisanud ja ma tõstsin vastavasse lõiku. -[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] ([[Kasutaja arutelu:Mardus|arutelu]]) 26. september 2014, kell 18:13 (EEST) ::: ''Jaak Joala oli legend juba eluajal.'' :Miks see lause välja on võetud? See ei ole ebamäärane väide, Joala oli seda tõepoolest. Ka [[en:Jaak Joala]] väidab seda. Viide oli vajalik Reet Linna sõnadele viitamiseks. :: Mida see lause tähendab? Sellel ei ole konkreetset sisu. Kui seda ütleb inglise viki, mis puutub siia Reet Linna? Mina ei leidnud viidatud allikast, et Reet Linna oleks niimoodi öelnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:24 (EEST) :: Ma vaatasin järele, inglise vikis on öeldud, et mõned peavad teda legendiks muusikaks. Vaatasin uuesti, jah, Reet Linna tõesti ütles seda. Selle võib paigutada hinnangute alla. See ei ole faktiliselt tõendatav väide, vaid pigem hinnang. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:28 (EEST) ''Viimasel kümnel aastal oli Joala äärmiselt eraklik ja paljudel ei õnnestunud temaga enam kohtuda.'' :Seda ju kinnitavad üksikud vähesed Joala sõbrad, ennekõike Koit Toome. Just nimelt äärmiselt, ja nii oligi: paljudel ei õnnestunud temaga sel põhjusel enam kohtuda. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 27. september 2014, kell 17:39 (EEST) :: "Eraklikul" ja "äärmiselt eraklikul" me ei saa sisulist vahet teha. Asjast võib rääkida üksikasjalikumalt. "Paljudel ei õnnestunud temaga enam kohtuda" on liiga naljakalt ja mitmeti mõistetavalt sõnastatud. Parem rääkida detailsemalt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:30 (EEST) :::Kersna nendib, et Joala oli viimasel kümnel aastal äärmiselt eraklik ja privaatne ning ka temal endal ei õnnestunud Jaaguga enam aastaid kohtuda: "Koit Toomet lasti tema juurde, ja kutsuti uksest sisse. Koit oligi ilmselt vahepeal ainuke inimene, kellel õnnestus Jaaguga suhelda." Aarne Valmis: "Ta aga lasi väheseid inimesi endale lähedale. Koit Toome oli üks neist vähestest noorema põlvkonna inimestest, keda ta oma kaitsepaneelidest läbi lasi." Jaanus Kulli: "Jaak Joala (...) suhtleb inimestega väga valikuliselt ja elab omamoodi erakuelu. Temast ei tea suurt midagi isegi need, kellega kunagi on koos puudade viisi soola söödud, ansambli Radar liikmed näiteks." Olav Ehala: "Kui Joala pani maha oma ameti Otsa koolis õpetajana, ja lõpetas igasugused esinemised ning erakuks muutus, siis meiegi kontaktid katkesid. Jäid ainult üksikud juhuslikud kohtumised." Riho Sibul oli üks vähestest, kellega Joala pea viimase ajani suhtles: "Aga kui ta tervis kehvemaks läks, sulgus ta täiesti endasse ja need olid vaid mõned üksikud lähedased, kes tema perekonnast talle ligi said." Olav Ehala: "Pole viimased kolm-neli aastat teda kindlasti näinud. Minu kõnedele ta ei vasta. Tahtsin teda sünnipäevale kutsuda, aga ei, ta ei vastanud ka minu telefonisõnumile." ::::Kohendasin lause sõnastust täpsemaks. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 28. september 2014, kell 18:21 (EEST) ::::: Sõnastus on nüüd parem, aga jään ikkagi selle juurde, et seda peaks detailsemalt ja paljude viidetega esitama, et jutt oleks konkreetne ja tõendatav. Keegi ei tea, mis vahe on "eraklikul" ja "äärmiselt eraklikul", ja sõpru tal vaevalt üldse "palju" oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. september 2014, kell 18:27 (EEST) Minu meelest tuleks hinnangute rubriik koostada ilma tsitaadimallita. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:31 (EEST) :Tsitaadimalli kasutati alguses, kui alajaotuse pealkiri oli Tsitaat. Hiljem on alajaotuse pealkirja muudetud: Järelkajad, Järelehüüded, viimati Hinnangud. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 28. september 2014, kell 18:21 (EEST) :: Jah, seda ei ole tarvis. Hinnangutest (neid on palju rohkem) tuleks teha analüütiline kokkuvõte, ainult väga autoriteetseid inimesi on mõtet tsiteerida, või kui kellelgi on väga tabav väljend. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. september 2014, kell 18:30 (EEST) ---- Toetun allikale viidates Jaak Joala oma sõnadele: "Oli üks loll aasta, kui kõik matsud käisid üksteise otsa. Eelmine korter tehti puhtaks, siis oli lahutus eelmisest naisest. Ja kolmas mats oli see, et meie kallid kultuurifunktsionäärid organiseerisid mulle aastaks disklahvi." Aare Põder: "Moskva ei lasknud sellist signaali Baltikumist kaks korda tulla ja peaaegu viivitamatult järgnes aastane esinemiskeeld." :Nii et ettepanek tuli Tallinnast ja kooskõlastati Moskvaga. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 1. oktoober 2014, kell 19:54 (EEST) :: Jah, aga tekstis peaks olema kirjas, milline organ või ametiisik selle andis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2014, kell 00:56 (EEST) Seda võib lugeja ise ette kujutada, et oli raske aasta, näpuga näitamist pole tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2014, kell 00:59 (EEST) Et ta võis teha, mis tahtis, on ebamäärane väide, mida ei saa sõna-sõnalt võtta. Ja esinemiskeelu andmine näitab, et ta ei võinud teha, mis tahtis. Kultuuriministeeriumi roll jääb segaseks, rääkimata sellest, mis asjas ta sõna ei kuulanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2014, kell 01:02 (EEST) ---- Mall näitab surmaaega vales käändes. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2014, kell 00:22 (EEST) ---- Joala oli bariton. Kuulake kasvõi laulu "Unustuse jõel". Parandasin tagasi. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 10. jaanuar 2015, kell 16:09 (EET) ---- Minu meelest on videos juttu sellest, et Joala ei läinud ordenit vastu võtma, sest president talle ei meeldinud. Et ta ordenist keeldus, seda pole otseselt öeldud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 18:18 (EEST) ---- Palun pange keegi eilse telesaate link sisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 18:22 (EEST) ---- ''ei saa ju kirjutada "sündinud 26. juuni"'' :Ei saa jah. Aga niisamuti ei saa ju kirjutada "surnud 25. september". Mall on vigane. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87E2:7780:289D:7B31:963E:DB14|2001:7D0:87E2:7780:289D:7B31:963E:DB14]] 28. juuni 2016, kell 15:13 (EEST) ---- Ordenist keeldumise või selle mittevastuvõtmise teema tuleks selgemalt lahti kirjutada. Kas selle kohta on teist allikat? Ühtlasi: kas mälestuse jäädvustamise alla võiks panna ka Tartu Uue Teatri Narva-projekti Kremli ööbiku teemal või on teatrietendus "jäädvustamiseks" liiga efemeerne? Igatahes vääriks see siin kajastamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 13. veebruar 2019, kell 20:30 (EET) :Mälestuse jäädvustamine tähendab, et millelegi antakse tema nimi või siis rajatakse monument. Saated, heliplaadid ja teatrietendused ei kuulu siia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. veebruar 2019, kell 22:56 (EET) ::No plaat seal praegu juba on. Kui sa nii kindlalt väidad, mida mälestuse jäädvustamine tähendab, siis millel see väide põhineb või kust on määratlus võetud? (''[citation needed]'') Mul on küll kuri kahtlus, et hea hulk inimesi arvab pärast kellestki raamatu või plaadi tegemist, et nad tegelesid mälestuse jäädvustamisega. Nii et lubatavate mälestusžanride loetelu ei pruugi tingimata nii lühike olla (kellegi nime andmine millelegi võib pealegi olla märksa põgusam nähe kui raamat). Aga see selleks, igatahes võiks teatriprojekt siin artiklis kuskil olla (tõenäoliselt tutvustas see Joalat noorele põlvkonnale päris olulisel määral) ja võiks ka välja mõelda, millise alajaotuse alla sellised "mittejäädvustused" üldiselt artiklites kanda tuleks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. veebruar 2019, kell 12:37 (EET) ::: Jaa, ikka võib saadetest juttu olla. Ma lähtun lihtsalt sellest, mida Vikipeedias ja minu teada teistes teatmeteostes seni on mälestuse jäädvustamiseks nimetatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:39 (EEST) ---- Avalauses nimetatakse Joalat meelelahutajaks. Kuni keegi ei selgita, mida sellega öelda tahetakse, kustutan ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:39 (EEST) : Minu meelest võiks selle ära kustutada. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:55 (EEST) ---- Varem oli lihtsalt laulja, 9. oktoobril 2021 muudeti estraadilauljaks. Kas see on ikka õigustatud? Ta oli ju ka estraadilaulja, aga tema ampluaa oli palju laiem. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. august 2022, kell 11:07 (EEST) mecucxew76pgfku39q21qqe6hdtggcr 6176422 6176420 2022-08-11T08:10:49Z Andres 5 wikitext text/x-wiki ''lisaks mängis ta ansamblis vioolat'' :On see kindel? Ta õppis 1960. aastate teisel poolel Tallinna muusikakeskkoolis flööti. Võtsin praegu välja. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 26. september 2014, kell 16:23 (EEST) ::No keegi oli selle kuskile umbropsu lisanud ja ma tõstsin vastavasse lõiku. -[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] ([[Kasutaja arutelu:Mardus|arutelu]]) 26. september 2014, kell 18:13 (EEST) ::: ''Jaak Joala oli legend juba eluajal.'' :Miks see lause välja on võetud? See ei ole ebamäärane väide, Joala oli seda tõepoolest. Ka [[en:Jaak Joala]] väidab seda. Viide oli vajalik Reet Linna sõnadele viitamiseks. :: Mida see lause tähendab? Sellel ei ole konkreetset sisu. Kui seda ütleb inglise viki, mis puutub siia Reet Linna? Mina ei leidnud viidatud allikast, et Reet Linna oleks niimoodi öelnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:24 (EEST) :: Ma vaatasin järele, inglise vikis on öeldud, et mõned peavad teda legendiks muusikaks. Vaatasin uuesti, jah, Reet Linna tõesti ütles seda. Selle võib paigutada hinnangute alla. See ei ole faktiliselt tõendatav väide, vaid pigem hinnang. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:28 (EEST) ''Viimasel kümnel aastal oli Joala äärmiselt eraklik ja paljudel ei õnnestunud temaga enam kohtuda.'' :Seda ju kinnitavad üksikud vähesed Joala sõbrad, ennekõike Koit Toome. Just nimelt äärmiselt, ja nii oligi: paljudel ei õnnestunud temaga sel põhjusel enam kohtuda. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 27. september 2014, kell 17:39 (EEST) :: "Eraklikul" ja "äärmiselt eraklikul" me ei saa sisulist vahet teha. Asjast võib rääkida üksikasjalikumalt. "Paljudel ei õnnestunud temaga enam kohtuda" on liiga naljakalt ja mitmeti mõistetavalt sõnastatud. Parem rääkida detailsemalt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:30 (EEST) :::Kersna nendib, et Joala oli viimasel kümnel aastal äärmiselt eraklik ja privaatne ning ka temal endal ei õnnestunud Jaaguga enam aastaid kohtuda: "Koit Toomet lasti tema juurde, ja kutsuti uksest sisse. Koit oligi ilmselt vahepeal ainuke inimene, kellel õnnestus Jaaguga suhelda." Aarne Valmis: "Ta aga lasi väheseid inimesi endale lähedale. Koit Toome oli üks neist vähestest noorema põlvkonna inimestest, keda ta oma kaitsepaneelidest läbi lasi." Jaanus Kulli: "Jaak Joala (...) suhtleb inimestega väga valikuliselt ja elab omamoodi erakuelu. Temast ei tea suurt midagi isegi need, kellega kunagi on koos puudade viisi soola söödud, ansambli Radar liikmed näiteks." Olav Ehala: "Kui Joala pani maha oma ameti Otsa koolis õpetajana, ja lõpetas igasugused esinemised ning erakuks muutus, siis meiegi kontaktid katkesid. Jäid ainult üksikud juhuslikud kohtumised." Riho Sibul oli üks vähestest, kellega Joala pea viimase ajani suhtles: "Aga kui ta tervis kehvemaks läks, sulgus ta täiesti endasse ja need olid vaid mõned üksikud lähedased, kes tema perekonnast talle ligi said." Olav Ehala: "Pole viimased kolm-neli aastat teda kindlasti näinud. Minu kõnedele ta ei vasta. Tahtsin teda sünnipäevale kutsuda, aga ei, ta ei vastanud ka minu telefonisõnumile." ::::Kohendasin lause sõnastust täpsemaks. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 28. september 2014, kell 18:21 (EEST) ::::: Sõnastus on nüüd parem, aga jään ikkagi selle juurde, et seda peaks detailsemalt ja paljude viidetega esitama, et jutt oleks konkreetne ja tõendatav. Keegi ei tea, mis vahe on "eraklikul" ja "äärmiselt eraklikul", ja sõpru tal vaevalt üldse "palju" oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. september 2014, kell 18:27 (EEST) Minu meelest tuleks hinnangute rubriik koostada ilma tsitaadimallita. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:31 (EEST) :Tsitaadimalli kasutati alguses, kui alajaotuse pealkiri oli Tsitaat. Hiljem on alajaotuse pealkirja muudetud: Järelkajad, Järelehüüded, viimati Hinnangud. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 28. september 2014, kell 18:21 (EEST) :: Jah, seda ei ole tarvis. Hinnangutest (neid on palju rohkem) tuleks teha analüütiline kokkuvõte, ainult väga autoriteetseid inimesi on mõtet tsiteerida, või kui kellelgi on väga tabav väljend. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. september 2014, kell 18:30 (EEST) ---- Toetun allikale viidates Jaak Joala oma sõnadele: "Oli üks loll aasta, kui kõik matsud käisid üksteise otsa. Eelmine korter tehti puhtaks, siis oli lahutus eelmisest naisest. Ja kolmas mats oli see, et meie kallid kultuurifunktsionäärid organiseerisid mulle aastaks disklahvi." Aare Põder: "Moskva ei lasknud sellist signaali Baltikumist kaks korda tulla ja peaaegu viivitamatult järgnes aastane esinemiskeeld." :Nii et ettepanek tuli Tallinnast ja kooskõlastati Moskvaga. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 1. oktoober 2014, kell 19:54 (EEST) :: Jah, aga tekstis peaks olema kirjas, milline organ või ametiisik selle andis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2014, kell 00:56 (EEST) Seda võib lugeja ise ette kujutada, et oli raske aasta, näpuga näitamist pole tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2014, kell 00:59 (EEST) Et ta võis teha, mis tahtis, on ebamäärane väide, mida ei saa sõna-sõnalt võtta. Ja esinemiskeelu andmine näitab, et ta ei võinud teha, mis tahtis. Kultuuriministeeriumi roll jääb segaseks, rääkimata sellest, mis asjas ta sõna ei kuulanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2014, kell 01:02 (EEST) ---- Mall näitab surmaaega vales käändes. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2014, kell 00:22 (EEST) ---- Joala oli bariton. Kuulake kasvõi laulu "Unustuse jõel". Parandasin tagasi. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 10. jaanuar 2015, kell 16:09 (EET) ---- Minu meelest on videos juttu sellest, et Joala ei läinud ordenit vastu võtma, sest president talle ei meeldinud. Et ta ordenist keeldus, seda pole otseselt öeldud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 18:18 (EEST) ---- Palun pange keegi eilse telesaate link sisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 18:22 (EEST) ---- ''ei saa ju kirjutada "sündinud 26. juuni"'' :Ei saa jah. Aga niisamuti ei saa ju kirjutada "surnud 25. september". Mall on vigane. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87E2:7780:289D:7B31:963E:DB14|2001:7D0:87E2:7780:289D:7B31:963E:DB14]] 28. juuni 2016, kell 15:13 (EEST) ---- Ordenist keeldumise või selle mittevastuvõtmise teema tuleks selgemalt lahti kirjutada. Kas selle kohta on teist allikat? Ühtlasi: kas mälestuse jäädvustamise alla võiks panna ka Tartu Uue Teatri Narva-projekti Kremli ööbiku teemal või on teatrietendus "jäädvustamiseks" liiga efemeerne? Igatahes vääriks see siin kajastamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 13. veebruar 2019, kell 20:30 (EET) :Mälestuse jäädvustamine tähendab, et millelegi antakse tema nimi või siis rajatakse monument. Saated, heliplaadid ja teatrietendused ei kuulu siia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. veebruar 2019, kell 22:56 (EET) ::No plaat seal praegu juba on. Kui sa nii kindlalt väidad, mida mälestuse jäädvustamine tähendab, siis millel see väide põhineb või kust on määratlus võetud? (''[citation needed]'') Mul on küll kuri kahtlus, et hea hulk inimesi arvab pärast kellestki raamatu või plaadi tegemist, et nad tegelesid mälestuse jäädvustamisega. Nii et lubatavate mälestusžanride loetelu ei pruugi tingimata nii lühike olla (kellegi nime andmine millelegi võib pealegi olla märksa põgusam nähe kui raamat). Aga see selleks, igatahes võiks teatriprojekt siin artiklis kuskil olla (tõenäoliselt tutvustas see Joalat noorele põlvkonnale päris olulisel määral) ja võiks ka välja mõelda, millise alajaotuse alla sellised "mittejäädvustused" üldiselt artiklites kanda tuleks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. veebruar 2019, kell 12:37 (EET) ::: Jaa, ikka võib saadetest juttu olla. Ma lähtun lihtsalt sellest, mida Vikipeedias ja minu teada teistes teatmeteostes seni on mälestuse jäädvustamiseks nimetatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:39 (EEST) ---- Avalauses nimetatakse Joalat meelelahutajaks. Kuni keegi ei selgita, mida sellega öelda tahetakse, kustutan ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:39 (EEST) : Minu meelest võiks selle ära kustutada. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:55 (EEST) ---- Varem oli lihtsalt laulja, 9. oktoobril 2021 muudeti estraadilauljaks. Kas see on ikka õigustatud? Ta oli ju ka estraadilaulja, aga tema ampluaa oli palju laiem. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. august 2022, kell 11:07 (EEST) :Minu poolest võib selle ära jätta. Aga kuskil tuleks kirjutada tema ampluaast. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2022, kell 11:10 (EEST) m9g6egvzggetpztdf5m2reca3i0drkr 6176426 6176422 2022-08-11T08:20:25Z Andres 5 wikitext text/x-wiki ''lisaks mängis ta ansamblis vioolat'' :On see kindel? Ta õppis 1960. aastate teisel poolel Tallinna muusikakeskkoolis flööti. Võtsin praegu välja. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 26. september 2014, kell 16:23 (EEST) ::No keegi oli selle kuskile umbropsu lisanud ja ma tõstsin vastavasse lõiku. -[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] ([[Kasutaja arutelu:Mardus|arutelu]]) 26. september 2014, kell 18:13 (EEST) ::: ''Jaak Joala oli legend juba eluajal.'' :Miks see lause välja on võetud? See ei ole ebamäärane väide, Joala oli seda tõepoolest. Ka [[en:Jaak Joala]] väidab seda. Viide oli vajalik Reet Linna sõnadele viitamiseks. :: Mida see lause tähendab? Sellel ei ole konkreetset sisu. Kui seda ütleb inglise viki, mis puutub siia Reet Linna? Mina ei leidnud viidatud allikast, et Reet Linna oleks niimoodi öelnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:24 (EEST) :: Ma vaatasin järele, inglise vikis on öeldud, et mõned peavad teda legendiks muusikaks. Vaatasin uuesti, jah, Reet Linna tõesti ütles seda. Selle võib paigutada hinnangute alla. See ei ole faktiliselt tõendatav väide, vaid pigem hinnang. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:28 (EEST) ''Viimasel kümnel aastal oli Joala äärmiselt eraklik ja paljudel ei õnnestunud temaga enam kohtuda.'' :Seda ju kinnitavad üksikud vähesed Joala sõbrad, ennekõike Koit Toome. Just nimelt äärmiselt, ja nii oligi: paljudel ei õnnestunud temaga sel põhjusel enam kohtuda. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 27. september 2014, kell 17:39 (EEST) :: "Eraklikul" ja "äärmiselt eraklikul" me ei saa sisulist vahet teha. Asjast võib rääkida üksikasjalikumalt. "Paljudel ei õnnestunud temaga enam kohtuda" on liiga naljakalt ja mitmeti mõistetavalt sõnastatud. Parem rääkida detailsemalt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:30 (EEST) :::Kersna nendib, et Joala oli viimasel kümnel aastal äärmiselt eraklik ja privaatne ning ka temal endal ei õnnestunud Jaaguga enam aastaid kohtuda: "Koit Toomet lasti tema juurde, ja kutsuti uksest sisse. Koit oligi ilmselt vahepeal ainuke inimene, kellel õnnestus Jaaguga suhelda." Aarne Valmis: "Ta aga lasi väheseid inimesi endale lähedale. Koit Toome oli üks neist vähestest noorema põlvkonna inimestest, keda ta oma kaitsepaneelidest läbi lasi." Jaanus Kulli: "Jaak Joala (...) suhtleb inimestega väga valikuliselt ja elab omamoodi erakuelu. Temast ei tea suurt midagi isegi need, kellega kunagi on koos puudade viisi soola söödud, ansambli Radar liikmed näiteks." Olav Ehala: "Kui Joala pani maha oma ameti Otsa koolis õpetajana, ja lõpetas igasugused esinemised ning erakuks muutus, siis meiegi kontaktid katkesid. Jäid ainult üksikud juhuslikud kohtumised." Riho Sibul oli üks vähestest, kellega Joala pea viimase ajani suhtles: "Aga kui ta tervis kehvemaks läks, sulgus ta täiesti endasse ja need olid vaid mõned üksikud lähedased, kes tema perekonnast talle ligi said." Olav Ehala: "Pole viimased kolm-neli aastat teda kindlasti näinud. Minu kõnedele ta ei vasta. Tahtsin teda sünnipäevale kutsuda, aga ei, ta ei vastanud ka minu telefonisõnumile." ::::Kohendasin lause sõnastust täpsemaks. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 28. september 2014, kell 18:21 (EEST) ::::: Sõnastus on nüüd parem, aga jään ikkagi selle juurde, et seda peaks detailsemalt ja paljude viidetega esitama, et jutt oleks konkreetne ja tõendatav. Keegi ei tea, mis vahe on "eraklikul" ja "äärmiselt eraklikul", ja sõpru tal vaevalt üldse "palju" oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. september 2014, kell 18:27 (EEST) Minu meelest tuleks hinnangute rubriik koostada ilma tsitaadimallita. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:31 (EEST) :Tsitaadimalli kasutati alguses, kui alajaotuse pealkiri oli Tsitaat. Hiljem on alajaotuse pealkirja muudetud: Järelkajad, Järelehüüded, viimati Hinnangud. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 28. september 2014, kell 18:21 (EEST) :: Jah, seda ei ole tarvis. Hinnangutest (neid on palju rohkem) tuleks teha analüütiline kokkuvõte, ainult väga autoriteetseid inimesi on mõtet tsiteerida, või kui kellelgi on väga tabav väljend. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. september 2014, kell 18:30 (EEST) ---- Toetun allikale viidates Jaak Joala oma sõnadele: "Oli üks loll aasta, kui kõik matsud käisid üksteise otsa. Eelmine korter tehti puhtaks, siis oli lahutus eelmisest naisest. Ja kolmas mats oli see, et meie kallid kultuurifunktsionäärid organiseerisid mulle aastaks disklahvi." Aare Põder: "Moskva ei lasknud sellist signaali Baltikumist kaks korda tulla ja peaaegu viivitamatult järgnes aastane esinemiskeeld." :Nii et ettepanek tuli Tallinnast ja kooskõlastati Moskvaga. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 1. oktoober 2014, kell 19:54 (EEST) :: Jah, aga tekstis peaks olema kirjas, milline organ või ametiisik selle andis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2014, kell 00:56 (EEST) Seda võib lugeja ise ette kujutada, et oli raske aasta, näpuga näitamist pole tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2014, kell 00:59 (EEST) Et ta võis teha, mis tahtis, on ebamäärane väide, mida ei saa sõna-sõnalt võtta. Ja esinemiskeelu andmine näitab, et ta ei võinud teha, mis tahtis. Kultuuriministeeriumi roll jääb segaseks, rääkimata sellest, mis asjas ta sõna ei kuulanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2014, kell 01:02 (EEST) ---- Mall näitab surmaaega vales käändes. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2014, kell 00:22 (EEST) ---- Joala oli bariton. Kuulake kasvõi laulu "Unustuse jõel". Parandasin tagasi. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 10. jaanuar 2015, kell 16:09 (EET) ---- Minu meelest on videos juttu sellest, et Joala ei läinud ordenit vastu võtma, sest president talle ei meeldinud. Et ta ordenist keeldus, seda pole otseselt öeldud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 18:18 (EEST) ---- Palun pange keegi eilse telesaate link sisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 18:22 (EEST) ---- ''ei saa ju kirjutada "sündinud 26. juuni"'' :Ei saa jah. Aga niisamuti ei saa ju kirjutada "surnud 25. september". Mall on vigane. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87E2:7780:289D:7B31:963E:DB14|2001:7D0:87E2:7780:289D:7B31:963E:DB14]] 28. juuni 2016, kell 15:13 (EEST) ---- Ordenist keeldumise või selle mittevastuvõtmise teema tuleks selgemalt lahti kirjutada. Kas selle kohta on teist allikat? Ühtlasi: kas mälestuse jäädvustamise alla võiks panna ka Tartu Uue Teatri Narva-projekti Kremli ööbiku teemal või on teatrietendus "jäädvustamiseks" liiga efemeerne? Igatahes vääriks see siin kajastamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 13. veebruar 2019, kell 20:30 (EET) :Mälestuse jäädvustamine tähendab, et millelegi antakse tema nimi või siis rajatakse monument. Saated, heliplaadid ja teatrietendused ei kuulu siia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. veebruar 2019, kell 22:56 (EET) ::No plaat seal praegu juba on. Kui sa nii kindlalt väidad, mida mälestuse jäädvustamine tähendab, siis millel see väide põhineb või kust on määratlus võetud? (''[citation needed]'') Mul on küll kuri kahtlus, et hea hulk inimesi arvab pärast kellestki raamatu või plaadi tegemist, et nad tegelesid mälestuse jäädvustamisega. Nii et lubatavate mälestusžanride loetelu ei pruugi tingimata nii lühike olla (kellegi nime andmine millelegi võib pealegi olla märksa põgusam nähe kui raamat). Aga see selleks, igatahes võiks teatriprojekt siin artiklis kuskil olla (tõenäoliselt tutvustas see Joalat noorele põlvkonnale päris olulisel määral) ja võiks ka välja mõelda, millise alajaotuse alla sellised "mittejäädvustused" üldiselt artiklites kanda tuleks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. veebruar 2019, kell 12:37 (EET) ::: Jaa, ikka võib saadetest juttu olla. Ma lähtun lihtsalt sellest, mida Vikipeedias ja minu teada teistes teatmeteostes seni on mälestuse jäädvustamiseks nimetatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:39 (EEST) ---- Avalauses nimetatakse Joalat meelelahutajaks. Kuni keegi ei selgita, mida sellega öelda tahetakse, kustutan ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:39 (EEST) : Minu meelest võiks selle ära kustutada. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:55 (EEST) ---- Varem oli lihtsalt laulja, 9. oktoobril 2021 muudeti estraadilauljaks. Kas see on ikka õigustatud? Ta oli ju ka estraadilaulja, aga tema ampluaa oli palju laiem. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. august 2022, kell 11:07 (EEST) :Minu poolest võib selle ära jätta. Aga kuskil tuleks kirjutada tema ampluaast. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2022, kell 11:10 (EEST). :Infokastis öeldakse "popmuusika". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2022, kell 11:20 (EEST) acphuwnwaua5f87ac0vqccedi32li5a Arutelu:Sjevjerodonetsk 1 380545 6176176 6113229 2022-08-10T13:20:43Z Astromaailm 76538 wikitext text/x-wiki Kas linna nimi on õigesti kirjutatud? Seni on see ikka ''Severodonetsk'' olnud. Sõnast ''sever''=põhi. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 9. oktoober 2014, kell 00:39 (EEST) : Vt nt [[Sjevjerodonetski lennujaam]]a, artikli ajalugu; ka minule tunduks ilma "je"-deta õigem, aga, originaal on "С<u>є</u>в<u>є</u>родонецьк"... – [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 9. oktoober 2014, kell 00:47 (EEST) ::Nojah, otsisin ise ka ukrainakeelseid kodulehti mööda, aga ühelgi ei leidnud ingliskeelset versiooni. Tahtsin näha, kuidas nad ise end ladina tähtedega kirjutavad. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 9. oktoober 2014, kell 01:07 (EEST) :::Ukraina keele eesti transkriptsiooni kohta vaata artiklist [[Ukraina keel]]. Ukraina omaladina erineb eesti transkriptsioonist (vt tabelit ptk-s Ukraina tähestik). [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 9. oktoober 2014, kell 01:23 (EEST) ::::Tänan, sain oma küsimusele vastuse. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 10. oktoober 2014, kell 00:18 (EEST) ukwi ja ruwi artikli infoboxis esitatud elanike arv erineb poolesaja tuhande võrra.—Pietadè 4. mai 2018, kell 16:25 (EEST) :Siin artiklis muudeti linna nime... Kuidas õige on? {{Ping|Metsavend}} mis sa sellest arvad? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 05:29 (EEST) :: Õige on Sjevjerodonetsk (ukraina Сєвєродонецьк). Severodonetsk on venepärane variant. Paraku on KNABis ekslikult Sjeverodonetsk, mis lähtub valest ukraina kirjapildist Сєверодонецьк. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 28. mai 2022, kell 13:24 (EEST) ::: Aga kas keegi meiliks KNAB-i meiliaadressil, et neil on linna nimi ukrainapäraselt valesti kirjutatud, öeldes, et õige oleks Сєвєродонецьк. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. mai 2022, kell 17:32 (EEST) {{ae|Kesamaa}} tule selgita oma seisukohta siin arutelulehel. Edasi-tagasi muutmised ja kustutamised ei vii kuhugi. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 30. mai 2022, kell 14:49 (EEST) :Esiteks tervitused Juhan121-le, kes mind oma arvamuse eest ööpäevaks ära blokkis. See on muidugi kindlaim tõend, et temal on õigus ja mina eksin. Aga kui iroonia kõrvale jätta, siis - Severodonetsk hääldub ukraina keeles peaaegu "severodonetsk" ja see on ka eestlasele kõige kergemini hääldatav. Seevastu Sjevjerodonetski on peaaegu võimatu välja öelda. See veider nimekuju põhineb transkriptsioonitabelil, mille koostajad (vist 8 aasta eest) ei osanud märgata, et vene algupäraga kohanimes ei hääldu see euro moodi e mitte "je", vaid "e"-na. Kuid me ei pea olema nürilt kinni selles EKI tabelis, vaid võime kasutada ka oma tervet mõistust. Nimi on algselt venekeelne; ukrainlased hääldavad seda ukrainapäraselt ja meil on täielik õigus hääldada ning ka kirjutada eestipäraselt, mitte püüdlikult mingit juuksekarva lõhestades, et olla kuidagi "progressiivsed". PS Häälduspärasuse taotlemine on muidugi omaette teema. Sellega ei tohi liiale minna. Ka vene nimesid me ei kirjuta täiesti häälduspäraselt (vastasel koorral oleks meil Ljeningrad, Sjeverodanjetsk, Smaljensk jne), vaid veidi mugandatult. Sama printsiipi tuleks rakendada ka ukraina nimede puhul. Lühidalt - normaalne eestipärane nimekuju oleks Severodonetsk või äärmisel juhul Sjeverodonetsk (kuigi kah veider), mitte mingil juhul aga keelt sõlme ajav "progressiivne" Sjevjerodonetsk, preisi kooliga keelekapralite maiuspala. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 20:16 (EEST) :::Kuna Sjevjerodonetsk on ukraina linn (Сєвєродонецьк), siis kasutame ikka ukraina varianti, vene variandi (Severodonetsk) suuname ümber ukrainakeelse peale. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 22:41 (EEST) ::::Mis tähendab "kasutame ikka"? Kes te olete, et seda dikteerida? Mina ei kasuta, sest see on mõttetus ega ole mitte millegagi põhjendatud. Kirjutasin vist suhteliselt selgelt, et see ei vasta ISEGI ukraina hääldusele. Puudub lihtsalt loogiline alus, jääb järele pedandi jonn. Ja blokeerimine oli alatu. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 23:17 (EEST) ::"Sjevjerodonetsk" on võimatu välja öelda? Ma ei tea kodanik Kesamaa rahvust ega emakeelt, aga mul eestlasena küll selle sõna väljaütlemisega probleeme pole. Igatahes leian, et tuleks kasutada õiget kirjavormi ja juhul kui me EKI asemel "tervest mõistusest" lähtuma hakkaks, siis oleks see praktiliselt võrdne anarhiaga - mingid õigekirjareeglid võiks siiski kehtida. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 21:51 (EEST) ::Muuseas soovitan üleolev suhtumine, ülbitsemine ja ironiseerimine kaasvikipedistide suhtes maha jätta, kodanik [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]]. Sellega ei saavuta sa midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 21:54 (EEST) :::Ma ei hakka kommenteerima teie õrna hinge, pigem avaldan kahetsust, et "tervele mõistusele" viitamine (mlle kaitseks ma ka rea argumente tõin) sellist võõristust esile kutsub. Ülbe olete muide teie ise, kui te lihtsalt väidate, et tuleb kasutada "õiget kirjavormi", kui see "õige" on puhas inimlik otsustus, mille ratsionaalsuses on mul õigus kahelda. Miks, seda seletasin pikalt. Mingit anarhiat ei maksa karta, uued nimekujud peaksidki n-ö paika loksuma keele praktilise kasutamise käigus. 19. sajandil polnud olemas ei EKIt ega juhan121, kuid ometigi said eesti haritlased kuidagi hakkama vaikiva kokkuleppega, kuidas kirjutada sagedamini esinevaid võõrpärisnimesid, mis alles seejärel kanoniseeriti. Siin aga tehakse vastupidi: kõigepealt tuleb guru, ütleb, kuidas on "õige" ja siis hakatakse tegelikku keelekasutust sellesse "õigesse" Prokrustese sängi väänama. PS Jah, Sjevjerodonetsk on normaalsele eestlasele eestikeelses suulises tekstis raskesti hääldatav. Kui ei usu, küsige mõne foneetiku või defektoloogi käest järele. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 23:23 (EEST) ::Noh, sel juhul olen rõõmus, et normist erinev eestlane olen. Minule igatahes ukraina nimede korrektne hääldamine probleeme ei valmista. Ei tea ka ühtegi tuttavat, kellele see probleeme valmistaks. Mis seal ikka - erinevus rikastab. Aga kuna on selge, et siit asjalikku vastust ei tule, siis teadmiseks - kuni keegi reaalselt ära põhjendab, miks on õige "Severodonetsk" ilma targutamiseta, jääb selle koha nimi "Sjevjerodonetskiks". Põhjendamata muudatused pööran aga ümber. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 23:36 (EEST) :::Võtke rahulikumalt. Mulle ka ei meeldi EKI pimesi järgmine, aga kui sellele alternatiivi pakkuda, siis tuleks selgelt sõnastada, millises see alternatiivne kriteerium seisneb (suvaline isik peaks suutma iseseisvalt selle põhjal korrektse nimekuju üle otsustada) ja miks see parem on. Praegu on olnud vaid üldsõnaliselt juttu hääldust väidetavalt valesti edasi andvast transkriptsioonitabelist, "eestipärasest kirjutamisest" ja "tegelikust keelekasutusest". --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 00:07 (EEST) ::::Raske on reaalselt põhjendada, kui metzziga jt lihtsalt ei soovi argumente kuulata ega mõista. Mis mõttes üldsõnaliselt? Või kui konkreetselt üldse saakski? Siin pole olemas mingit vastand-tabelit ega erandite loetelu, mille mingi kõrge keeleasutus oleks kinnitanud. Pigem on tegu keelefilosoofilises lähtekohas. Üks lähtekoht ütleb, et kirjutada ja hääldada tuleb võimalikult originaalipäraselt. See kõlab igati soliidselt, kuid ei vasta tegelikkusele, st ühegi keele sisemisele loogikale. Võõrpärisnimi ei ole siiski tsitaat, vaid sihtkeele osa. Jah, on erandeid ja ka keeled erinevad. Eestlased ütlevad puaroo ja kirjutavad Poirot, lätlased kirjutavad Puaro ja nii ka hääldavad. Soomlased kirjutavad Punjab ja nõnda ka hääldavad. Kuid üks on selge: iga sihtkeel mingil määral mugandab lähtevormi - kas kirjapildis või häälduses või mõlemas. Me kirjutame küll New York, kuid kääname - Yorgi. Me hääldame Einsteini ja Roosevelti "eestipäraselt" - mille Metzziga klassifitseeriks aga veaks ja ütleks (ma oletan), et tegu on veaga. Mina leian, et ei ole. Me ütleme ka Veneetsia, Moskva jne jne. Kuid see, mis määral mingi nimi mugandub, saab olla vaid praktika otsustada, seda ei saa mingi "reaalse põhjendusega" paika panna. Keelekasutus peab ise paika loksutama, mis määral või kas üldse mingi nimi eestistub. Ja seepärast püüdsingi visalt sisse kirjutada võimalust, et võib öelda ja kirjutada KA (NB! "ka", mitte Sjevjerodonetski ASEMEL) Severodonetsk või Sjeverodonetsk, et siis n-ö looduslik valik mõne aasta jooksul nende kolme vahel asjad ära klaariks. Selle vastu astuti aga jäiga enesekindlusega, mis kohanemata võõrnime ühe vormi liigitab resoluutselt õigeks ja teise valeks. Kuid selline keelekorraldus ei loo korda, vaid just tekitab segadust, mida väidetavalt püütakse vältida. Kui nüüd see jutt arusaadav ei olnud, siis on väga kurb, sest ma enam selgemalt ei oska. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 01:14 (EEST) ::::Ahjaa, eestipärasusest ja hääldamismugavusest. Kirjakeelsed omasõnad meil minu teada konsonantühendiga ei alga, veel vähem sellisega nagu "sj". Sõna sees küll (nt asjad), aga alguses mitte. Järelikult on see meie keelele võõras ja ebamugav. Ühendit "[[Vjatka|vj]]" aga ei leidu isegi sõna sees, kui liitsõnad muidugi välja arvata. Järelikult on väide, et "minul küll probleeme ei ole" ikkagi kohatu. Mõnel inimesel pole probleeme ka köiel kõndimisega, kuid kõigilt seda ikkagi oodata ei saa. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 10:17 (EEST) ::::::Mina saan asjast nii aru, et meil võib igaühel olla oma arvamus sellest, kuidas mingit nime tuleb kirjutada, aga selleks et vaidlusi vältida ja selleks et meile ei saaks ette heita keelenormide eiramist, järgime keelekorraldajate soovitust. See on ka üldiselt kirjakeele põhimõte. ::::::Praegusel juhul tuleks küll ära märkida ka "Sjeverodonetsk" kui ukrainakeelne variantkuju ja "Severodonetsk" kui venepärane nimekuju. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 11:06 (EEST) :::::::Nüüd ilmus EKI lehel ka Peeter Pälli kommentaar, mis kinnitab, et paralleelkuju "Severodonetsk" on täiesti aktseptaabel: https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/ Teen vastava täienduse ka teksti ja eeldan, et Juhan121 mind selle eest jälle ei bloki. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 19:46 (EEST) ::::::Ma oletan, et s ja v on ukrainapärases häälduses lihtsalt palataliseeritud. See on tõsi, et kui me "sj" ja "vj" eesti moodi lugeda püüame, siis saame raskesti hääldatava (kuid siiski hääldatava) ja originaalhääldusest erineva häälikuühendi. Aga nii või teisiti on see siiski eesti keele fonoloogia piirides. Nimes "Vjatka" markeerib j palatalisatsiooni, aga eesti keeles v ei palataliseeru, kui ma ei eksi, ja kui ka palataliseeruks, ei saaks seda teistmoodi märkida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 11:33 (EEST) ::::::: Päll just väidab, et ei ole palataliseeritud: "Ukraina keelele pole e ees kaashääliku peenendamine kuigi omane erinevalt vene keelest, vrd nt l-i hääldust vene nimes Jelena ja ukraina nimes Olena." Nii et hoopis Sjevjerodonetsk lähtub venepärasest hääldusest, mitte Severodonetsk. [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 20:11 (EEST) :::::::: Minu meelest Päll ei väida, et selles nimes ei ole palataliseeritud, vaid et e ees peenendamine pole ukraina keeles omane. Ma uurisin pisut ukraina keele fonoloogiat ning leidsin, et s saab küll olla peenendatud, v mitte. Küllap sellepärast oligi "Sjeverodonetsk". :::::::: "Severodonetsk" lähtub venepärasest hääldusest küll, sest meil ei ole kombeks peenendada. "Sjevjerodonetsk" on lihtsalt nimekuju ukraina transkriptsioonis, nimi ise on sama. Hääldus ei olene sellest, kuidas me kirjutame. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 20:46 (EEST) ::: See kommentaar ("nime etümoloogiat arvestades eesti keeles võimalik ka") on minu meelest siiski ebavajalik. Kui see nimevariant poleks eesti keeles võimalik või sobiv teatud kontekstis või teatud eesmärgil, siis seda poleks siin artikli alguses mainitud. Sedasi jääb ka ebaselgeks, mis etümoloogiat silmas peetakse. Enne oli selgem, et tegu on venekeelse nime latinisatsiooniga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuni 2022, kell 20:18 (EEST) :::::: Asja mõte on minu meelest selles, et ukraina keeles pole linnal praegu teistsugust nime kui vene keeles, lihtsalt seda nime kirjutatakse keeles teistmoodi, kuid ukrainakeelseks seda ei tõlgita. Mõlemad nimed on venepärased, ukrainlased millegipärast ei kasuta ukrainapärast nime. Sellepärast on ka eesti keeles "võimalik" "ukrainakeelset" nime edasi anda ka lähtudes venekeelsest nimest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 20:46 (EEST) ::::Palun lugege:https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/ [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 21:12 (EEST) ::::: Lugesin. Minu meelest pole seal midagi öeldud selle kohta, miks Vikipeedia artikli alguses selline kommentaar peaks olema. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuni 2022, kell 21:18 (EEST) ::::::Muidu võiks see kommentaar ju olematagi olla, kui ei leiduks pahatahtlikke, kes lisavad mürgiseid märkusi, nagu oleks "Severodonetski" kasutajal mingid poliitilised põhjused (loe: kui ta on venemeelne). Kustutasin äsja sellise märkuse ja eeldan administraatoreilt, et nemadki edaspidi sellist praktikat takistaksid. Viide etümoloogiale näitab üheselt, et mingi venemeelsusega ei ole siin tegemist. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 23:31 (EEST) {{taane|::::::}}No, miks siis kohe sildistada, võib ju lugeda nt ka hiina-, india- vms -meelne jne (olenevalt ilmast ja tuulesuunast); samas, [https://xtools.wmflabs.org/pages/et.wikipedia.org/Kesamaa?uselang=et loodud artiklite/arutelude mahtu] otsides ei leia miskit... seega, kes maksab, palju maksab, ja, kas maksab, [[:en:Ms.|ms]]/mr kesamaakesa?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 1. juuni 2022, kell 23:51 (EEST) ::::::::::::::::: Selline repliik on solvav. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 20:26 (EEST) ::::: Eri nimevariantidest, nende kasutusest ja kujunemisest sobiks täpsemini kirjutada allpool eraldi alaosas, nii nagu ukraina- ja venekeelses Vikipeedias on tehtud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuni 2022, kell 21:24 (EEST) :"Muuseas soovitan üleolev suhtumine, ülbitsemine ja ironiseerimine kaasvikipedistide suhtes maha jätta," kirjutas Metzziga. Huvitav, et nüüd ta seda märkust ei tee. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 2. juuni 2022, kell 00:48 (EEST) ::: Pietadè märkused on tavaliselt arusaamatud, nii et neid ei pruugita lugeda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 20:26 (EEST) ::Siin oleks vast mõistlik teha nime osas lihtsalt eraldi alateema. Umbes nagu [[Eesti#Nimi]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. juuni 2022, kell 00:55 (EEST) ::: Jaa. Muide, Pälli artiklis on veel varasemaid ukrainakeelseid variante, mida siin võiks mainida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 20:26 (EEST) --- http://www.eki.ee/knab/valik/eeua.htm Selline Ukraina kohanimede loend on valminud.--[[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 10. august 2022, kell 16:20 (EEST) 1ni2d7n4ubzi33i0ejq4qcmp60tvl7m 6176177 6176176 2022-08-10T13:21:22Z Astromaailm 76538 wikitext text/x-wiki Kas linna nimi on õigesti kirjutatud? Seni on see ikka ''Severodonetsk'' olnud. Sõnast ''sever''=põhi. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 9. oktoober 2014, kell 00:39 (EEST) : Vt nt [[Sjevjerodonetski lennujaam]]a, artikli ajalugu; ka minule tunduks ilma "je"-deta õigem, aga, originaal on "С<u>є</u>в<u>є</u>родонецьк"... – [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 9. oktoober 2014, kell 00:47 (EEST) ::Nojah, otsisin ise ka ukrainakeelseid kodulehti mööda, aga ühelgi ei leidnud ingliskeelset versiooni. Tahtsin näha, kuidas nad ise end ladina tähtedega kirjutavad. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 9. oktoober 2014, kell 01:07 (EEST) :::Ukraina keele eesti transkriptsiooni kohta vaata artiklist [[Ukraina keel]]. Ukraina omaladina erineb eesti transkriptsioonist (vt tabelit ptk-s Ukraina tähestik). [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 9. oktoober 2014, kell 01:23 (EEST) ::::Tänan, sain oma küsimusele vastuse. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 10. oktoober 2014, kell 00:18 (EEST) ukwi ja ruwi artikli infoboxis esitatud elanike arv erineb poolesaja tuhande võrra.—Pietadè 4. mai 2018, kell 16:25 (EEST) :Siin artiklis muudeti linna nime... Kuidas õige on? {{Ping|Metsavend}} mis sa sellest arvad? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 05:29 (EEST) :: Õige on Sjevjerodonetsk (ukraina Сєвєродонецьк). Severodonetsk on venepärane variant. Paraku on KNABis ekslikult Sjeverodonetsk, mis lähtub valest ukraina kirjapildist Сєверодонецьк. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 28. mai 2022, kell 13:24 (EEST) ::: Aga kas keegi meiliks KNAB-i meiliaadressil, et neil on linna nimi ukrainapäraselt valesti kirjutatud, öeldes, et õige oleks Сєвєродонецьк. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. mai 2022, kell 17:32 (EEST) {{ae|Kesamaa}} tule selgita oma seisukohta siin arutelulehel. Edasi-tagasi muutmised ja kustutamised ei vii kuhugi. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 30. mai 2022, kell 14:49 (EEST) :Esiteks tervitused Juhan121-le, kes mind oma arvamuse eest ööpäevaks ära blokkis. See on muidugi kindlaim tõend, et temal on õigus ja mina eksin. Aga kui iroonia kõrvale jätta, siis - Severodonetsk hääldub ukraina keeles peaaegu "severodonetsk" ja see on ka eestlasele kõige kergemini hääldatav. Seevastu Sjevjerodonetski on peaaegu võimatu välja öelda. See veider nimekuju põhineb transkriptsioonitabelil, mille koostajad (vist 8 aasta eest) ei osanud märgata, et vene algupäraga kohanimes ei hääldu see euro moodi e mitte "je", vaid "e"-na. Kuid me ei pea olema nürilt kinni selles EKI tabelis, vaid võime kasutada ka oma tervet mõistust. Nimi on algselt venekeelne; ukrainlased hääldavad seda ukrainapäraselt ja meil on täielik õigus hääldada ning ka kirjutada eestipäraselt, mitte püüdlikult mingit juuksekarva lõhestades, et olla kuidagi "progressiivsed". PS Häälduspärasuse taotlemine on muidugi omaette teema. Sellega ei tohi liiale minna. Ka vene nimesid me ei kirjuta täiesti häälduspäraselt (vastasel koorral oleks meil Ljeningrad, Sjeverodanjetsk, Smaljensk jne), vaid veidi mugandatult. Sama printsiipi tuleks rakendada ka ukraina nimede puhul. Lühidalt - normaalne eestipärane nimekuju oleks Severodonetsk või äärmisel juhul Sjeverodonetsk (kuigi kah veider), mitte mingil juhul aga keelt sõlme ajav "progressiivne" Sjevjerodonetsk, preisi kooliga keelekapralite maiuspala. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 20:16 (EEST) :::Kuna Sjevjerodonetsk on ukraina linn (Сєвєродонецьк), siis kasutame ikka ukraina varianti, vene variandi (Severodonetsk) suuname ümber ukrainakeelse peale. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 22:41 (EEST) ::::Mis tähendab "kasutame ikka"? Kes te olete, et seda dikteerida? Mina ei kasuta, sest see on mõttetus ega ole mitte millegagi põhjendatud. Kirjutasin vist suhteliselt selgelt, et see ei vasta ISEGI ukraina hääldusele. Puudub lihtsalt loogiline alus, jääb järele pedandi jonn. Ja blokeerimine oli alatu. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 23:17 (EEST) ::"Sjevjerodonetsk" on võimatu välja öelda? Ma ei tea kodanik Kesamaa rahvust ega emakeelt, aga mul eestlasena küll selle sõna väljaütlemisega probleeme pole. Igatahes leian, et tuleks kasutada õiget kirjavormi ja juhul kui me EKI asemel "tervest mõistusest" lähtuma hakkaks, siis oleks see praktiliselt võrdne anarhiaga - mingid õigekirjareeglid võiks siiski kehtida. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 21:51 (EEST) ::Muuseas soovitan üleolev suhtumine, ülbitsemine ja ironiseerimine kaasvikipedistide suhtes maha jätta, kodanik [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]]. Sellega ei saavuta sa midagi. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 21:54 (EEST) :::Ma ei hakka kommenteerima teie õrna hinge, pigem avaldan kahetsust, et "tervele mõistusele" viitamine (mlle kaitseks ma ka rea argumente tõin) sellist võõristust esile kutsub. Ülbe olete muide teie ise, kui te lihtsalt väidate, et tuleb kasutada "õiget kirjavormi", kui see "õige" on puhas inimlik otsustus, mille ratsionaalsuses on mul õigus kahelda. Miks, seda seletasin pikalt. Mingit anarhiat ei maksa karta, uued nimekujud peaksidki n-ö paika loksuma keele praktilise kasutamise käigus. 19. sajandil polnud olemas ei EKIt ega juhan121, kuid ometigi said eesti haritlased kuidagi hakkama vaikiva kokkuleppega, kuidas kirjutada sagedamini esinevaid võõrpärisnimesid, mis alles seejärel kanoniseeriti. Siin aga tehakse vastupidi: kõigepealt tuleb guru, ütleb, kuidas on "õige" ja siis hakatakse tegelikku keelekasutust sellesse "õigesse" Prokrustese sängi väänama. PS Jah, Sjevjerodonetsk on normaalsele eestlasele eestikeelses suulises tekstis raskesti hääldatav. Kui ei usu, küsige mõne foneetiku või defektoloogi käest järele. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 23:23 (EEST) ::Noh, sel juhul olen rõõmus, et normist erinev eestlane olen. Minule igatahes ukraina nimede korrektne hääldamine probleeme ei valmista. Ei tea ka ühtegi tuttavat, kellele see probleeme valmistaks. Mis seal ikka - erinevus rikastab. Aga kuna on selge, et siit asjalikku vastust ei tule, siis teadmiseks - kuni keegi reaalselt ära põhjendab, miks on õige "Severodonetsk" ilma targutamiseta, jääb selle koha nimi "Sjevjerodonetskiks". Põhjendamata muudatused pööran aga ümber. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 31. mai 2022, kell 23:36 (EEST) :::Võtke rahulikumalt. Mulle ka ei meeldi EKI pimesi järgmine, aga kui sellele alternatiivi pakkuda, siis tuleks selgelt sõnastada, millises see alternatiivne kriteerium seisneb (suvaline isik peaks suutma iseseisvalt selle põhjal korrektse nimekuju üle otsustada) ja miks see parem on. Praegu on olnud vaid üldsõnaliselt juttu hääldust väidetavalt valesti edasi andvast transkriptsioonitabelist, "eestipärasest kirjutamisest" ja "tegelikust keelekasutusest". --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 00:07 (EEST) ::::Raske on reaalselt põhjendada, kui metzziga jt lihtsalt ei soovi argumente kuulata ega mõista. Mis mõttes üldsõnaliselt? Või kui konkreetselt üldse saakski? Siin pole olemas mingit vastand-tabelit ega erandite loetelu, mille mingi kõrge keeleasutus oleks kinnitanud. Pigem on tegu keelefilosoofilises lähtekohas. Üks lähtekoht ütleb, et kirjutada ja hääldada tuleb võimalikult originaalipäraselt. See kõlab igati soliidselt, kuid ei vasta tegelikkusele, st ühegi keele sisemisele loogikale. Võõrpärisnimi ei ole siiski tsitaat, vaid sihtkeele osa. Jah, on erandeid ja ka keeled erinevad. Eestlased ütlevad puaroo ja kirjutavad Poirot, lätlased kirjutavad Puaro ja nii ka hääldavad. Soomlased kirjutavad Punjab ja nõnda ka hääldavad. Kuid üks on selge: iga sihtkeel mingil määral mugandab lähtevormi - kas kirjapildis või häälduses või mõlemas. Me kirjutame küll New York, kuid kääname - Yorgi. Me hääldame Einsteini ja Roosevelti "eestipäraselt" - mille Metzziga klassifitseeriks aga veaks ja ütleks (ma oletan), et tegu on veaga. Mina leian, et ei ole. Me ütleme ka Veneetsia, Moskva jne jne. Kuid see, mis määral mingi nimi mugandub, saab olla vaid praktika otsustada, seda ei saa mingi "reaalse põhjendusega" paika panna. Keelekasutus peab ise paika loksutama, mis määral või kas üldse mingi nimi eestistub. Ja seepärast püüdsingi visalt sisse kirjutada võimalust, et võib öelda ja kirjutada KA (NB! "ka", mitte Sjevjerodonetski ASEMEL) Severodonetsk või Sjeverodonetsk, et siis n-ö looduslik valik mõne aasta jooksul nende kolme vahel asjad ära klaariks. Selle vastu astuti aga jäiga enesekindlusega, mis kohanemata võõrnime ühe vormi liigitab resoluutselt õigeks ja teise valeks. Kuid selline keelekorraldus ei loo korda, vaid just tekitab segadust, mida väidetavalt püütakse vältida. Kui nüüd see jutt arusaadav ei olnud, siis on väga kurb, sest ma enam selgemalt ei oska. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 01:14 (EEST) ::::Ahjaa, eestipärasusest ja hääldamismugavusest. Kirjakeelsed omasõnad meil minu teada konsonantühendiga ei alga, veel vähem sellisega nagu "sj". Sõna sees küll (nt asjad), aga alguses mitte. Järelikult on see meie keelele võõras ja ebamugav. Ühendit "[[Vjatka|vj]]" aga ei leidu isegi sõna sees, kui liitsõnad muidugi välja arvata. Järelikult on väide, et "minul küll probleeme ei ole" ikkagi kohatu. Mõnel inimesel pole probleeme ka köiel kõndimisega, kuid kõigilt seda ikkagi oodata ei saa. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 10:17 (EEST) ::::::Mina saan asjast nii aru, et meil võib igaühel olla oma arvamus sellest, kuidas mingit nime tuleb kirjutada, aga selleks et vaidlusi vältida ja selleks et meile ei saaks ette heita keelenormide eiramist, järgime keelekorraldajate soovitust. See on ka üldiselt kirjakeele põhimõte. ::::::Praegusel juhul tuleks küll ära märkida ka "Sjeverodonetsk" kui ukrainakeelne variantkuju ja "Severodonetsk" kui venepärane nimekuju. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 11:06 (EEST) :::::::Nüüd ilmus EKI lehel ka Peeter Pälli kommentaar, mis kinnitab, et paralleelkuju "Severodonetsk" on täiesti aktseptaabel: https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/ Teen vastava täienduse ka teksti ja eeldan, et Juhan121 mind selle eest jälle ei bloki. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 19:46 (EEST) ::::::Ma oletan, et s ja v on ukrainapärases häälduses lihtsalt palataliseeritud. See on tõsi, et kui me "sj" ja "vj" eesti moodi lugeda püüame, siis saame raskesti hääldatava (kuid siiski hääldatava) ja originaalhääldusest erineva häälikuühendi. Aga nii või teisiti on see siiski eesti keele fonoloogia piirides. Nimes "Vjatka" markeerib j palatalisatsiooni, aga eesti keeles v ei palataliseeru, kui ma ei eksi, ja kui ka palataliseeruks, ei saaks seda teistmoodi märkida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 11:33 (EEST) ::::::: Päll just väidab, et ei ole palataliseeritud: "Ukraina keelele pole e ees kaashääliku peenendamine kuigi omane erinevalt vene keelest, vrd nt l-i hääldust vene nimes Jelena ja ukraina nimes Olena." Nii et hoopis Sjevjerodonetsk lähtub venepärasest hääldusest, mitte Severodonetsk. [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 20:11 (EEST) :::::::: Minu meelest Päll ei väida, et selles nimes ei ole palataliseeritud, vaid et e ees peenendamine pole ukraina keeles omane. Ma uurisin pisut ukraina keele fonoloogiat ning leidsin, et s saab küll olla peenendatud, v mitte. Küllap sellepärast oligi "Sjeverodonetsk". :::::::: "Severodonetsk" lähtub venepärasest hääldusest küll, sest meil ei ole kombeks peenendada. "Sjevjerodonetsk" on lihtsalt nimekuju ukraina transkriptsioonis, nimi ise on sama. Hääldus ei olene sellest, kuidas me kirjutame. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 20:46 (EEST) ::: See kommentaar ("nime etümoloogiat arvestades eesti keeles võimalik ka") on minu meelest siiski ebavajalik. Kui see nimevariant poleks eesti keeles võimalik või sobiv teatud kontekstis või teatud eesmärgil, siis seda poleks siin artikli alguses mainitud. Sedasi jääb ka ebaselgeks, mis etümoloogiat silmas peetakse. Enne oli selgem, et tegu on venekeelse nime latinisatsiooniga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuni 2022, kell 20:18 (EEST) :::::: Asja mõte on minu meelest selles, et ukraina keeles pole linnal praegu teistsugust nime kui vene keeles, lihtsalt seda nime kirjutatakse keeles teistmoodi, kuid ukrainakeelseks seda ei tõlgita. Mõlemad nimed on venepärased, ukrainlased millegipärast ei kasuta ukrainapärast nime. Sellepärast on ka eesti keeles "võimalik" "ukrainakeelset" nime edasi anda ka lähtudes venekeelsest nimest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 20:46 (EEST) ::::Palun lugege:https://eki.ee/teatmik/severodonetskist-sjevjerodonetskini/ [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 21:12 (EEST) ::::: Lugesin. Minu meelest pole seal midagi öeldud selle kohta, miks Vikipeedia artikli alguses selline kommentaar peaks olema. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuni 2022, kell 21:18 (EEST) ::::::Muidu võiks see kommentaar ju olematagi olla, kui ei leiduks pahatahtlikke, kes lisavad mürgiseid märkusi, nagu oleks "Severodonetski" kasutajal mingid poliitilised põhjused (loe: kui ta on venemeelne). Kustutasin äsja sellise märkuse ja eeldan administraatoreilt, et nemadki edaspidi sellist praktikat takistaksid. Viide etümoloogiale näitab üheselt, et mingi venemeelsusega ei ole siin tegemist. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 23:31 (EEST) {{taane|::::::}}No, miks siis kohe sildistada, võib ju lugeda nt ka hiina-, india- vms -meelne jne (olenevalt ilmast ja tuulesuunast); samas, [https://xtools.wmflabs.org/pages/et.wikipedia.org/Kesamaa?uselang=et loodud artiklite/arutelude mahtu] otsides ei leia miskit... seega, kes maksab, palju maksab, ja, kas maksab, [[:en:Ms.|ms]]/mr kesamaakesa?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 1. juuni 2022, kell 23:51 (EEST) ::::::::::::::::: Selline repliik on solvav. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 20:26 (EEST) ::::: Eri nimevariantidest, nende kasutusest ja kujunemisest sobiks täpsemini kirjutada allpool eraldi alaosas, nii nagu ukraina- ja venekeelses Vikipeedias on tehtud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. juuni 2022, kell 21:24 (EEST) :"Muuseas soovitan üleolev suhtumine, ülbitsemine ja ironiseerimine kaasvikipedistide suhtes maha jätta," kirjutas Metzziga. Huvitav, et nüüd ta seda märkust ei tee. [[Kasutaja:Kesamaa|Kesamaa]] ([[Kasutaja arutelu:Kesamaa|arutelu]]) 2. juuni 2022, kell 00:48 (EEST) ::: Pietadè märkused on tavaliselt arusaamatud, nii et neid ei pruugita lugeda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 20:26 (EEST) ::Siin oleks vast mõistlik teha nime osas lihtsalt eraldi alateema. Umbes nagu [[Eesti#Nimi]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. juuni 2022, kell 00:55 (EEST) ::: Jaa. Muide, Pälli artiklis on veel varasemaid ukrainakeelseid variante, mida siin võiks mainida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 20:26 (EEST) --- http://www.eki.ee/knab/valik/eeua.htm Selline Ukraina kohanimede loend on valminud.--[[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 10. august 2022, kell 16:20 (EEST) s6isk5x401zy7uxedi55cpbg2iditqf Varro Vooglaid 0 380848 6176165 6176021 2022-08-10T12:48:10Z 193.40.13.173 wikitext text/x-wiki '''Varro Vooglaid''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1980]]<ref>[https://www.inforegister.ee/en/BGZDVES-VARRO-VOOGLAID Päring inforegister.ee andmebaasist]</ref>) on eesti jurist ja "ühiskonnategelane" . Vooglaid omandas 2003. aasta bakalaureusekraadi [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas.<ref>[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH25.HTM Tartu Ülikool. Lõpetanute tähestikuline nimekiri]</ref>. Seejärel õppis ta [[Helsingi Ülikool|Helsingi Ülikooli]] õigusteaduskonnas, kus sai 2004. aastal magistrikraadi ja õpib edasi doktoriõppes.<ref>http://www.decivitate.ee/?go=autor&autor=2</ref> Ta on üks Sihtasutuse [[Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks]] (SAPTK) rajajatest ja selle juhatuse esimees ning [[kooseluseadus]]evastase kampaania üks eestvedajaid. Vooglaid on samuti SAPTK uudiste- ja arvamusportaali [[Objektiiv (portaal)|Objektiiv]] üks asutajatest, tegevtoimetaja ja kolumnist.<ref>[http://objektiiv.ee/kontakt/ Objektiivi toimetuse kontaktandmed]</ref> Vooglaidu on koos [[Markus Järvi]]ga kutsutud astuma [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]], kuid mõlemad keeldusid.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}</ref> ==Isiklikku== Ta on [[Ülo Vooglaid|Ülo Vooglaiu]] ja [[Kersti Nigesen]]i poeg.<ref>[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vana-kuld-varro-vooglaid-eesti-homode-vihaseim-vastane?id=65885696 VANA KULD: Varro Vooglaid - Eesti homode vihaseim vastane], Eesti Ekspress, 16. aprill 2014</ref> Ta on katoliiklane, abielus ja tal on seitse last.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/919218/onnesoovid-varro-vooglaiu-perre-sundis-seitsmes-laps Õnnesoovid! Varro Vooglaiu perre sündis seitsmes laps] Õhtuleht, 17. jaanuar 2019</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/93155501/superlevitaja-varro-vooglaid-vottis-kasutusele-oma-isa-kirjeldatud-demagoogiavotted Superlevitaja: Varro Vooglaid võttis kasutusele oma isa kirjeldatud demagoogiavõtted]. [[Eesti Päevaleht]], 17. aprill 2021 * [https://www.delfi.ee/artikkel/95932767/varro-vooglaid-on-valmis-aktsepteerima-venemaa-okupatsiooni-ei-saa-loputult-vaita-emotsionaalse-argumendiga-et-tornis-peab-olema-sinimustvalge Varro Vooglaid on valmis aktsepteerima Venemaa okupatsiooni: ei saa lõputult väita emotsionaalse argumendiga, et tornis peab olema sinimustvalge] {{JÄRJESTA:Vooglaid, Varro}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti katoliiklased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 24acvxc6hyzrmhglo2qvztnwwcufeqd 6176168 6176165 2022-08-10T12:53:22Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/193.40.13.173|193.40.13.173]] ([[User talk:193.40.13.173|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:OskarRand1|OskarRand1]]. wikitext text/x-wiki '''Varro Vooglaid''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1980]]<ref>[https://www.inforegister.ee/en/BGZDVES-VARRO-VOOGLAID Päring inforegister.ee andmebaasist]</ref>) on eesti jurist ja ühiskonnategelane. Vooglaid omandas 2003. aasta bakalaureusekraadi [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas.<ref>[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH25.HTM Tartu Ülikool. Lõpetanute tähestikuline nimekiri]</ref>. Seejärel õppis ta [[Helsingi Ülikool|Helsingi Ülikooli]] õigusteaduskonnas, kus sai 2004. aastal magistrikraadi ja õpib edasi doktoriõppes.<ref>http://www.decivitate.ee/?go=autor&autor=2</ref> Ta on üks Sihtasutuse [[Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks]] (SAPTK) rajajatest ja selle juhatuse esimees ning [[kooseluseadus]]evastase kampaania üks eestvedajaid. Vooglaid on samuti SAPTK uudiste- ja arvamusportaali [[Objektiiv (portaal)|Objektiiv]] üks asutajatest, tegevtoimetaja ja kolumnist.<ref>[http://objektiiv.ee/kontakt/ Objektiivi toimetuse kontaktandmed]</ref> Vooglaidu on koos [[Markus Järvi]]ga kutsutud astuma [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]], kuid mõlemad keeldusid.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}</ref> ==Isiklikku== Ta on [[Ülo Vooglaid|Ülo Vooglaiu]] ja [[Kersti Nigesen]]i poeg.<ref>[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vana-kuld-varro-vooglaid-eesti-homode-vihaseim-vastane?id=65885696 VANA KULD: Varro Vooglaid - Eesti homode vihaseim vastane], Eesti Ekspress, 16. aprill 2014</ref> Ta on katoliiklane, abielus ja tal on seitse last.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/919218/onnesoovid-varro-vooglaiu-perre-sundis-seitsmes-laps Õnnesoovid! Varro Vooglaiu perre sündis seitsmes laps] Õhtuleht, 17. jaanuar 2019</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/93155501/superlevitaja-varro-vooglaid-vottis-kasutusele-oma-isa-kirjeldatud-demagoogiavotted Superlevitaja: Varro Vooglaid võttis kasutusele oma isa kirjeldatud demagoogiavõtted]. [[Eesti Päevaleht]], 17. aprill 2021 * [https://www.delfi.ee/artikkel/95932767/varro-vooglaid-on-valmis-aktsepteerima-venemaa-okupatsiooni-ei-saa-loputult-vaita-emotsionaalse-argumendiga-et-tornis-peab-olema-sinimustvalge Varro Vooglaid on valmis aktsepteerima Venemaa okupatsiooni: ei saa lõputult väita emotsionaalse argumendiga, et tornis peab olema sinimustvalge] {{JÄRJESTA:Vooglaid, Varro}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti katoliiklased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] gos120vask2jerfjq1m5chbztqokgwx 6176169 6176168 2022-08-10T12:53:38Z Velirand 67997 Kaitsti "[[Varro Vooglaid]]": Liigne vandalism ([Redigeerimine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 11. august 2022, kell 12:53 (UTC)) [Teisaldamine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 11. august 2022, kell 12:53 (UTC))) wikitext text/x-wiki '''Varro Vooglaid''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1980]]<ref>[https://www.inforegister.ee/en/BGZDVES-VARRO-VOOGLAID Päring inforegister.ee andmebaasist]</ref>) on eesti jurist ja ühiskonnategelane. Vooglaid omandas 2003. aasta bakalaureusekraadi [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas.<ref>[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH25.HTM Tartu Ülikool. Lõpetanute tähestikuline nimekiri]</ref>. Seejärel õppis ta [[Helsingi Ülikool|Helsingi Ülikooli]] õigusteaduskonnas, kus sai 2004. aastal magistrikraadi ja õpib edasi doktoriõppes.<ref>http://www.decivitate.ee/?go=autor&autor=2</ref> Ta on üks Sihtasutuse [[Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks]] (SAPTK) rajajatest ja selle juhatuse esimees ning [[kooseluseadus]]evastase kampaania üks eestvedajaid. Vooglaid on samuti SAPTK uudiste- ja arvamusportaali [[Objektiiv (portaal)|Objektiiv]] üks asutajatest, tegevtoimetaja ja kolumnist.<ref>[http://objektiiv.ee/kontakt/ Objektiivi toimetuse kontaktandmed]</ref> Vooglaidu on koos [[Markus Järvi]]ga kutsutud astuma [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]], kuid mõlemad keeldusid.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}</ref> ==Isiklikku== Ta on [[Ülo Vooglaid|Ülo Vooglaiu]] ja [[Kersti Nigesen]]i poeg.<ref>[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vana-kuld-varro-vooglaid-eesti-homode-vihaseim-vastane?id=65885696 VANA KULD: Varro Vooglaid - Eesti homode vihaseim vastane], Eesti Ekspress, 16. aprill 2014</ref> Ta on katoliiklane, abielus ja tal on seitse last.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/919218/onnesoovid-varro-vooglaiu-perre-sundis-seitsmes-laps Õnnesoovid! Varro Vooglaiu perre sündis seitsmes laps] Õhtuleht, 17. jaanuar 2019</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/93155501/superlevitaja-varro-vooglaid-vottis-kasutusele-oma-isa-kirjeldatud-demagoogiavotted Superlevitaja: Varro Vooglaid võttis kasutusele oma isa kirjeldatud demagoogiavõtted]. [[Eesti Päevaleht]], 17. aprill 2021 * [https://www.delfi.ee/artikkel/95932767/varro-vooglaid-on-valmis-aktsepteerima-venemaa-okupatsiooni-ei-saa-loputult-vaita-emotsionaalse-argumendiga-et-tornis-peab-olema-sinimustvalge Varro Vooglaid on valmis aktsepteerima Venemaa okupatsiooni: ei saa lõputult väita emotsionaalse argumendiga, et tornis peab olema sinimustvalge] {{JÄRJESTA:Vooglaid, Varro}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti katoliiklased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] gos120vask2jerfjq1m5chbztqokgwx Seda (Leedu) 0 389064 6176369 4915256 2022-08-11T01:30:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Seda | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = leedu | Seda| | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = [[Pilt:Seda_COA.gif|100px]] | vapi_link = [[Seda vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Leedu }} '''Seda''' on linn [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is, [[Seda vald|Seda valla]] halduskeskus. Linn asub [[Varduva]] jõe kaldal, merepinnast 129 meetri kõrgusel. [[Poola keel]]es on linna nimeks ''Siady'', vene keeles oli kasutusel nimekuju Сяды,<ref>Сяды. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 32 (63) : Судоходные сборы — Таицы. С.-Петербургъ, 1901., 411 lk.</ref> [[saksa keel]]es aga ''Schwenden''. Linna lõunaservas asub väike [[Sedula]] järv. Linnas on [[gümnaasium]] ja [[raamatukogu]]. Vaatamisväärsusteks on kaks katoliku kirikut, esimene aastast [[1770]] ja teine aastast [[1783]]. [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Seda elanikest [[leedulased|leedulasi]] 98,42%, [[venelased|venelasi]] 1,32% ja teiste rahvaste esindajaid 0,26%.<ref>{{Netiviide |url=http://osp.stat.gov.lt/2011-m.-surasymas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-01-14 |arhiivimisaeg=2021-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211028155726/https://osp.stat.gov.lt/2011-m.-surasymas |url-olek=ei tööta }}</ref> == Ajalugu == Asulat on esmakordselt mainitud XIII sajandil. XV sajandil muutus asula tähtsaks [[Liivimaa]]ga kauplemise paigaks ja aastal [[1500]] sai Sedast [[alev]]. XVI sajandi alguses ehitati mõisa juurde kirik. [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] kannatanud alev taastus XVIII sajandi teiseks pooleks. XIX sajandi alguses olid Seda omanikeks [[Sapieha]]d, kuid [[1831]]. aastal see võõrandati neilt ja läks riigi valdusse. Alevi elanikud võtsid osa [[1863]]. aasta ülestõusust, ka levitasid nad keelatud kirjandust. Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] tegutsesid alevi ümbruses [[metsavennad]]. [[1944]]. aasta oktoobris toimus alevi juures [[Seda lahing]]. Linnaõigused sai [[1950]]. aastal. 1950–[[1959]] oli Seda samanimelise rajooni keskus. == Pilte == <gallery> Pilt:Sedos_baznycia.JPG|Vanem Seda kirik Pilt:Seda._J.Nepomuko_baznycia,_2006-09-02.jpg|Uuem Seda kirik Pilt:Seda. baznycia nuo varduvos puses, 2006-09-02.jpg|Seda. Vaade Varduva jõelt. Pilt:Sedulos ezeras2, 2006-09-02.jpg|Sedula Pilt:Sedadvaras.JPG|Seda mõis Pilt:Sedos malunas, 2006-09-02.jpg|Seda veski Pilt:Sedacentras2.JPG|Seda kesklinn. Esiplaanil linnavalitsuse hoone. Pilt:Seda. Koplytstulpis, 2006-09-02.jpg|Pühamu Seda linnas Pilt:Seda. Baznycios g., 2006-09-02.jpg|Seda </gallery> ==Tuntud elanikke== *[[Antanas Baranauskas]] – Leedu luuletaja *[[Georgi Ivanov]] – Vene luuletaja *[[Jakob Geri]] – Iisraeli poliitik *Morta Vaičkienė – Leedu ooperisolist ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commons|Category:Seda}} *[http://www.vietoves.lt/?id=LG77GE6HXL Linn portaalis vietoves.Lt] *[http://www.mke.lt/Seda Linn Mažeikiai piirkonna entsüklopeedias] [[Kategooria:Leedu linnad]] [[Kategooria:Mažeikiai rajoon]] fgnxsnekzu1834mj0es824eka5o7gsq Tauragė rajoon 0 390111 6176431 5323665 2022-08-11T08:35:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Tauragė rajoon | omakeelne_nimi_1 = leedu | Tauragės rajono savivaldybė| | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 1179 | elanikke = 41877 | elanikke_seis = 2014 | keskuse_nimi = [[Tauragė]] | asendikaart = Leedu }} '''Tauragė rajoon''' on 1. järgu haldusüksus ([[rajoon (Leedu)|rajoon]]) Leedus endise [[Tauragė maakond|Tauragė maakonna]] aladel. Rajooni pindala on 1179 km². 2014. aasta seisuga elas seal 41 877 inimest. Rajoon moodustati 1950. aastal. Rajoon koosneb järgmistest [[vald (Leedu)|valdadest]]: [[Batakiai vald|Batakiai]], [[Gaurė vald|Gaurė]], [[Lauksargiai vald|Lauksargiai]], [[Mažonai vald|Mažonai]], [[Skaudvilė vald|Skaudvilė]], [[Tauragė vald|Tauragė]] ja [[Žygaičiai vald]]. Eraldi haldusüksuse moodustab veel [[Tauragė|Tauragė linnavald]] [[Pilt:TauragesRajonoSeniunijos.png|pisi|tühi|Tauragė rajooni omavalitsused]] Halduskeskus on [[Tauragė]] linn. Teised suuremad asulad on [[Skaudvilė]] linn, [[Batakiai]], [[Gaurė]], [[Pagramantis]]e ja [[Žygaičiai]] [[alev]]id. 2011. aasta seisuga olid elanikest 98,22% [[leedulased]], 0,8% [[venelased]], 0,2% [[ukrainlased]], 0,11% [[sakslased]], o,11% [[valgevenelased]], 0,06% [[poolakad]] ja 0,51% oli teistest rahvustest.<ref>{{Netiviide |url=http://osp.stat.gov.lt/2011-m.-surasymas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-01-29 |arhiivimisaeg=2021-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211028155726/https://osp.stat.gov.lt/2011-m.-surasymas |url-olek=ei tööta }}</ref> Rajooni suurimaks jõeks on [[Jūra]]. Teised tähtsamad jõed on selle lisajõed [[Šunija]], [[Akmena]], [[Šešuvis]] ja [[Ežeruona]]. Rajooni põhjaosa asub [[Žemaidi kõrgustik]]ul (kõrgeim koht 158 m), lõunaosa asub [[Karšuva madalik]]ul. Seal asub Jūra jõe kaldal ka rajooni madalaim koht (7 m). Osa Tauragė rajooni territoorium jääb [[Pagramantise regionaalpark]]i, osa aga [[Viešvilė looduskaitseala]]le. <gallery> LauksargiųBažn.JPG|Lauksargiai ViewofMazonai.JPG|Mažonai AdakavoPensionatas.JPG|Adakavas Butkeliai.JPG|Butkeliai GeniųAtodanga.JPG|Geniai paljand </gallery> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Tauragė District Municipality}} * [http://www.taurage.lt/ Rajooni koduleht] (''leedu keeles'') {{Leedu 1. järgu haldusüksused}} [[Kategooria:Tauragė maakonna omavalitsused]] [[Kategooria:Tauragė rajoon| ]] n7p4smcs443bpq9s3w0tpda5ggluck2 Karl Johann Wilhelm Badendick 0 398781 6176310 6175747 2022-08-10T18:44:26Z Amherst99 15496 /* Noorpõlv */ wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2015}} '''Karl Johann Wilhelm Badendick''' ([[9. jaanuar]] [[1889]] [[Tartu]] – [[25. märts]] [[1941]] [[Leningrad]]) oli [[Vene Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ([[1914]]–[[1917]]), [[Punaarmee]] (1917–[[1918]]), [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] (1918–[[1919]]) ja [[Loodearmee]] (1919–[[1920]]) sõjaväelane, polkovnik. == Noorpõlv == Karl Badendick sündis Tartus. Sajandivahetusel kolis ta koos vanemate ja kahe venna ning kahe õega elama [[Nõmme]]le. Pärast [[Tallinna reaalkool]]i lõpetamist [[1908]]. aastal asus ta tööle kontoritöötajana [[London]]isse, kus töötas kuni [[1910]]. aastani. Sama aasta septembris astus Badendick [[Tallinn]]as [[91. Dvinski jalaväepolk|91. Dvina jalaväepolku]] (''91-й пехотный Двинский полк'') sõjaasjandust õppima. Oktoobris [[1911]] anti talle [[lipnik]]u auaste. Edasi kolis ta elama Nõmmele, asudes tööle oma isa kontorisse, mis tegeles masinaajamite rihmade ja kontoritarvetega. == Sõjaväeline teenistus == 1914. aasta augustis arvati Karl Badendick [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] relvajõudude koosseisu ning määrati roodukomandöriks 294. Berezino jalaväepolku (''294-й пехотный Березинский полк''). 7. märtsil 1915 autasustati teda [[Püha Stanislavi orden|Stanislawi]] 3. järgu ordeniga. Sama aasta 9. septembril kinnitati tema autasustamine [[Georgi orden]]i 4. järguga<ref>[http://www.ra.ee/apps/georgi/html/mitte-eestlased.html Georgi ordeni kavalerid Eestis]</ref> ja ülendati alamleitnandiks. 26. novembril sai Badendick leitnandiks. Edasi autasustati teda [[Püha Anna orden|Anna 3. järgu ordeniga]] ning 11. juulist [[1916]] ülendati ta staabikapteniks ja teda autasustati ka Stanislawi 2. järgu ordeniga. 1916. aasta 5. detsembril sai talle osaks kardpaela kandmise õigus. Alates 27. jaanuarist 1917 arvati Karl Badendick Taga-Amuuri piirivalve jalaväepolku (''Заамурский пограничный пехотный полк''). Sama aasta 18. juunil autasustati teda [[Püha Vladimiri orden|Vladimiri 4. järgu ordeniga]] ning 10. juulist ülendati kapteniks. Edasine teenistus aga kulges juba 74. Stavropoli jalaväepolgus (''74-ый пехотный Ставропольский полк''). Pärast [[oktoobrirevolutsioon]]i detsembris 1917 sattus Karl Badendick Punaarmeese, kus teenis kuni veebruarini 1918 [[Kamjanets-Podilskõi|Kamenets-Podolskis]] asuvas 12. armeekorpuses, mil see väeosa sattus algul petljuralaste ning seejärel kohe [[Saksa keisririik|Saksa]] [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|armee]] kätte vangi. Viimane saatis korpuse laiali märtsis 1918 ja vahetult kohe pärast seda asus Badendick elama [[Nõmme]]le oma isa juurde, kes just äsja (24. veebruaril 1918) oli teist korda valitud Nõmme alevivanemaks. 22. detsembril 1918 sõlmisid sõjaminister [[Konstantin Päts]] ja alampolkovnik Karl Badendick lepingu, mille kohaselt viimane formeerib 20 päeva jooksul 400-mehelise löögivõimelise üksuse "[[Vene Valgete Ohvitseride Partisanisalk]]". Lepingu kohaselt kuulus salk Eesti relvajõudude koosseisu ja pidi kaitsema Eesti Vabariiki enamlaste sissetungi eest. Märtsi lõpus 1919 formeeriti partisanisalk ümber Reveli polguks, mis läks üle Loodearmee koosseisu. Sama aasta juuli alguses sai Badendick korralduse formeerida veel üks uus polk. Ta formeeris 750-mehelise Kolõvani polgu. 1. septembril 1919 ülendati ta polkovnikuks ning autasustati Vladimiri 3. järgu ordeniga. Badendicki osavõtt sõjategevusest lõppes jaanuaris 1920. Pärast seda asus ta elama õe juurde [[Saaremaa]]le, kust 11. oktoobril 1920 suundus Tallinna ja sealt hiljem Nõmmele. Riigikeele mitteoskajana loeti Babendick reameheks Vabariigi Valitsuse otsusega 7. maist [[1924]]. == Tegevus Eesti Vabariigis == Pärast Vabadussõja lõppu tegeles Karl Badendick koos oma venna Friedrichiga suures ulatuses kummikaupade äriga. Alates [[1930]]. aastast asus ta tööle volinikuna [[Soome]] AS "Nokia" Eesti esinduses Tallinnas. Koos oma tütrega asutasid nad Tallinnas ([[Rataskaevu tänav|Rataskaevu 22]]) kaubamaja "Heiko". Töö kõrvalt osales Badendick peaaegu kõigis Tallinnas tegutsenud legaalsetes ja illegaalsetes valgekaartlikes organisatsioonides. Ta kuulus Vene klubi (1924–[[1927]]) juhatusse, samuti ühingusse "Vene kool Eestis" (1926–1940), oli aastatel 1926–1937 spordiühingu Vitjaz liige (selle juht [[1931]]–[[1936]]) ja 1931–1940 "Vene Vigastatud Sõjaväelaste Abistamise Ühing Eestis" liige. Kuulus [[Vene Üld-Sõjaväeline Liit|Vene Üld-Sõjaväelisse Liitu]] (Russki Obštševoinski Sojuz) ja Georgi ordeni kavaleride ühendusse Eestis. 21. juunil 1940 vahistati Karl Badendick Eesti Poliitilise Politsei poolt kui isik, keda kahtlustati tegevuses, mis on ohtlik Eesti riigi sisemisele julgeolekule ja avalikule korrale ning samas anti ta kohe ka üle NKVD vastuluurele. Viimane aga toimetas Badendicki juba 23. juuniks Leningradi, Voinovi 25 asuvasse sisevanglasse, kus ta kohe ka teist kordsa vahistati, nüüd siis juba Leningradi NKVD poolt süüdistusega kui sotsialismi vaenlane kes organiseeris [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] vastu suunatud kontrrevolutsioonilist tegevust. 11. jaanuaril 1941 mõistis Leningradi Sõjaväeringkonna Sõjatribunal Karl Badendicki surma. Kohtuotsus viidi täide 1941. aasta 25. märtsil Leningradis. == Isiklikku == Oma abikaasa, Regina Sekundoga ([[1889]]–[[1943]]), kes oli sündinud [[Läti]]s [[Daugavpils]]is, kohtus Karl Badendick Londonis. Abielu sõlmiti Peterburi Maria-Magdalena koguduses 5. oktoobril [[1912]]. Abielust sündis kaks last: poeg Konstantin (1914–[[1988]]) ja tütar Margarethe (1918–1988). == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Georgi ordeni kavalerid Eestis. ISBN 9985-858-39-5. * Nõmme Muuseum 2004-2005. Nõmme Linnaosa Valitsus. ISBN 9949-13-067-0. Nõmme perelood. Lk 6. * Труды русского исследовательского центра в Эстонии. Выпуск 3. ISSN 1406-8699. Lk 53. {{JÄRJESTA:Badendick, Karl Johann Wilhelm}} [[Kategooria:Loodearmee koosseis]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1941]] euziw9behi56znnawgysu7eae1ss2hw 6176328 6176310 2022-08-10T19:44:18Z NOSSER 8097 /* Sõjaväeline teenistus */ wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Lisaviiteid|kuupäev=märts 2015}} '''Karl Johann Wilhelm Badendick''' ([[9. jaanuar]] [[1889]] [[Tartu]] – [[25. märts]] [[1941]] [[Leningrad]]) oli [[Vene Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ([[1914]]–[[1917]]), [[Punaarmee]] (1917–[[1918]]), [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] (1918–[[1919]]) ja [[Loodearmee]] (1919–[[1920]]) sõjaväelane, polkovnik. == Noorpõlv == Karl Badendick sündis Tartus. Sajandivahetusel kolis ta koos vanemate ja kahe venna ning kahe õega elama [[Nõmme]]le. Pärast [[Tallinna reaalkool]]i lõpetamist [[1908]]. aastal asus ta tööle kontoritöötajana [[London]]isse, kus töötas kuni [[1910]]. aastani. Sama aasta septembris astus Badendick [[Tallinn]]as [[91. Dvinski jalaväepolk|91. Dvina jalaväepolku]] (''91-й пехотный Двинский полк'') sõjaasjandust õppima. Oktoobris [[1911]] anti talle [[lipnik]]u auaste. Edasi kolis ta elama Nõmmele, asudes tööle oma isa kontorisse, mis tegeles masinaajamite rihmade ja kontoritarvetega. == Sõjaväeline teenistus == 1914. aasta augustis arvati Karl Badendick [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] relvajõudude koosseisu ning määrati roodukomandöriks 294. Berezino jalaväepolku (''294-й пехотный Березинский полк''). 7. märtsil 1915 autasustati teda [[Püha Stanislavi orden|Stanislawi]] 3. järgu ordeniga. Sama aasta 9. septembril kinnitati tema autasustamine [[Georgi orden]]i 4. järguga<ref>[http://www.ra.ee/apps/georgi/html/mitte-eestlased.html Georgi ordeni kavalerid Eestis]</ref> ja ülendati alamleitnandiks. 26. novembril sai Badendick leitnandiks. Edasi autasustati teda [[Püha Anna orden|Anna 3. järgu ordeniga]] ning 11. juulist [[1916]] ülendati ta staabikapteniks ja teda autasustati ka Stanislawi 2. järgu ordeniga. 1916. aasta 5. detsembril sai talle osaks kardpaela kandmise õigus. Alates 27. jaanuarist 1917 arvati Karl Badendick Taga-Amuuri piirivalve jalaväepolku (''Заамурский пограничный пехотный полк''). Sama aasta 18. juunil autasustati teda [[Püha Vladimiri orden|Vladimiri 4. järgu ordeniga]] ning 10. juulist ülendati kapteniks. Edasine teenistus aga kulges juba 74. Stavropoli jalaväepolgus (''74-ый пехотный Ставропольский полк''). Pärast [[oktoobrirevolutsioon]]i detsembris 1917 sattus Karl Badendick Punaarmeese, kus teenis kuni veebruarini 1918 [[Kamjanets-Podilskõi|Kamenets-Podolskis]] asuvas 12. armeekorpuses, mil see väeosa sattus algul petljuralaste ning seejärel kohe [[Saksa keisririik|Saksa]] [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|armee]] kätte vangi. Viimane saatis korpuse laiali märtsis 1918 ja vahetult kohe pärast seda asus Badendick elama [[Nõmme]]le oma isa juurde, kes just äsja (24. veebruaril 1918) oli teist korda valitud [[Nõmme#Nõmme alev aastatel 1917–1926|Nõmme]] [[Alevivanem|alevivanem]]aks. 22. detsembril 1918 sõlmisid sõjaminister [[Konstantin Päts]] ja alampolkovnik Karl Badendick lepingu, mille kohaselt viimane formeerib 20 päeva jooksul 400-mehelise löögivõimelise üksuse "[[Vene Valgete Ohvitseride Partisanisalk]]". Lepingu kohaselt kuulus salk [[Eesti relvajõud]]ude koosseisu ja pidi kaitsema Eesti Vabariiki enamlaste sissetungi eest. Märtsi lõpus 1919 formeeriti partisanisalk ümber Reveli polguks, mis läks üle [[Loodearmee]] koosseisu. Sama aasta juuli alguses sai Badendick korralduse formeerida veel üks uus polk. Ta formeeris 750-mehelise Kolõvani polgu. 1. septembril 1919 ülendati ta polkovnikuks ning autasustati Vladimiri 3. järgu ordeniga. Badendicki osavõtt sõjategevusest lõppes jaanuaris 1920. Pärast seda asus ta elama õe juurde [[Saaremaa]]le, kust 11. oktoobril 1920 suundus Tallinna ja sealt hiljem Nõmmele. Riigikeele mitteoskajana loeti Babendick reameheks Vabariigi Valitsuse otsusega 7. maist [[1924]]. == Tegevus Eesti Vabariigis == Pärast Vabadussõja lõppu tegeles Karl Badendick koos oma venna Friedrichiga suures ulatuses kummikaupade äriga. Alates [[1930]]. aastast asus ta tööle volinikuna [[Soome]] AS "Nokia" Eesti esinduses Tallinnas. Koos oma tütrega asutasid nad Tallinnas ([[Rataskaevu tänav|Rataskaevu 22]]) kaubamaja "Heiko". Töö kõrvalt osales Badendick peaaegu kõigis Tallinnas tegutsenud legaalsetes ja illegaalsetes valgekaartlikes organisatsioonides. Ta kuulus Vene klubi (1924–[[1927]]) juhatusse, samuti ühingusse "Vene kool Eestis" (1926–1940), oli aastatel 1926–1937 spordiühingu Vitjaz liige (selle juht [[1931]]–[[1936]]) ja 1931–1940 "Vene Vigastatud Sõjaväelaste Abistamise Ühing Eestis" liige. Kuulus [[Vene Üld-Sõjaväeline Liit|Vene Üld-Sõjaväelisse Liitu]] (Russki Obštševoinski Sojuz) ja Georgi ordeni kavaleride ühendusse Eestis. 21. juunil 1940 vahistati Karl Badendick Eesti Poliitilise Politsei poolt kui isik, keda kahtlustati tegevuses, mis on ohtlik Eesti riigi sisemisele julgeolekule ja avalikule korrale ning samas anti ta kohe ka üle NKVD vastuluurele. Viimane aga toimetas Badendicki juba 23. juuniks Leningradi, Voinovi 25 asuvasse sisevanglasse, kus ta kohe ka teist kordsa vahistati, nüüd siis juba Leningradi NKVD poolt süüdistusega kui sotsialismi vaenlane kes organiseeris [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] vastu suunatud kontrrevolutsioonilist tegevust. 11. jaanuaril 1941 mõistis Leningradi Sõjaväeringkonna Sõjatribunal Karl Badendicki surma. Kohtuotsus viidi täide 1941. aasta 25. märtsil Leningradis. == Isiklikku == Oma abikaasa, Regina Sekundoga ([[1889]]–[[1943]]), kes oli sündinud [[Läti]]s [[Daugavpils]]is, kohtus Karl Badendick Londonis. Abielu sõlmiti Peterburi Maria-Magdalena koguduses 5. oktoobril [[1912]]. Abielust sündis kaks last: poeg Konstantin (1914–[[1988]]) ja tütar Margarethe (1918–1988). == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Georgi ordeni kavalerid Eestis. ISBN 9985-858-39-5. * Nõmme Muuseum 2004-2005. Nõmme Linnaosa Valitsus. ISBN 9949-13-067-0. Nõmme perelood. Lk 6. * Труды русского исследовательского центра в Эстонии. Выпуск 3. ISSN 1406-8699. Lk 53. {{JÄRJESTA:Badendick, Karl Johann Wilhelm}} [[Kategooria:Loodearmee koosseis]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 7xi2612mabfi9f9rxjjoi68zlm923p5 Linnavolikogu 0 399337 6176277 5324304 2022-08-10T17:39:56Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] wikitext text/x-wiki '''Linnavolikogu''' on [[linn]]a [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] esinduskogu. Harilikult moodustub linnavolikogu [[valimised|valimiste]] tulemusel.<ref name=EE12>{{EE|12|297}}</ref> Eestis reguleerib linnavolikogusid [[kohaliku omavalitsuse aluste seadus]].<ref name=EE12/> == Ajalugu Eestis == Linnavolikogud eksisteerisid Eestis [[1786]]–[[1797]] ja [[1878]]–[[1941]], erandiks Balti kubermangudest välja jäänud [[Narva]], kus linnavolikogu oli aastail [[1873]]–1941. Linnavolikogud Venemaa [[linnaduuma]] eeskujul. Linnaduumad eksisteerisid [[1785]]–[[1918]].<ref name=EE12/> Linnavolikogud moodustati [[18. sajand]]il [[seisus]]te esinduse põhimõttel, seejärel varandusliku tsensuse põhimõttel ja alates [[1917]] [[üldine valimisõigus|üldise valimisõiguse]] põhimõttel.<ref name=EE12/> 18. sajandil jagunes linnavolikogu üldvolikoguks ja 6-liikmeliseks volikoguks. Volikogu oli [[täitevvõim|täitevorgan]] ja vastas tänapäeva [[linnavalitsus]]ele. [[Linnareform]] asendaski volikogud linnavalitsustega.<ref name=EE12/> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Linnad]] [[Kategooria:Valitsemine]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] n9jjmscuqnpa8re7aqubr211xviybgz Kasutaja:Kruusamägi/Pildistatistikat 2 404255 6176343 6175883 2022-08-10T20:40:57Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki == Eesti vikipedistid Commonsis == {| class='wikitable sortable' style='text-align:center;' ! ! colspan="5" | 1. mai 2015 ! colspan="5" | 18. aprill 2016 |- ! Kasutaja ! nr ! Pilte<br />lisatud ! Pilte<br />kasutuses ! % ! Pildikasutusi ! nr ! Pilte<br />lisatud ! Pilte<br />kasutuses ! % ! Pildikasutusi |- | [[Kasutaja:Quibik|Quibik]]* ||1 || 3756 || 3028 || 80,62 || 655779 || 1|| 3713|| 3024|| 81,44|| 716563 |- | [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ||2 || 4126 || 2457 || 59,55 || 6345 || 2|| 4739|| 2887|| 60,92|| 8380 |- | [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] ||3 || 2099 || 1758 || 83,75 || 9105 || 3|| 2188|| 1854|| 84,73|| 11053 |- | [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] ||4 || 2213 || 1576 || 71,22 || 3291 || 4|| 2292|| 1635|| 71,34|| 4116 |- | [[Kasutaja:Flying Saucer|Flying Saucer]]* ||5 || 1969 || 1376 || 69,88 || 14204 || 5|| 2028|| 1439|| 70,96|| 15506 |- | [[Kasutaja:Dmitry G|Dmitry G]] ||6 || 5042 || 1013 || 20,09 || 1792 || 6|| 6021|| 1106|| 18,37|| 1993 |- | [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]* ||7 || 816 || 704 || 86,27 || 1779 || 7|| 843|| 716|| 84,93|| 2024 |- | [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]]* ||8 || 1100 || 652 || 59,27 || 17359 || 8|| 1202 || 685|| 56,99|| 17672 |- | [[Kasutaja:Loodushuviline|Loodushuviline]] ||9 || 969 || 431 || 44,48 || 577 || 9|| 1244|| 501|| 40,27|| 712 |- | [[Kasutaja:HendrixEesti|HendrixEesti]] ||10 || 457 || 427 || 93,44 || 1054 || 10|| 457|| 426|| 93,22|| 1133 |- | [[Kasutaja:Epp|Epp]] ||11 || 398 || 275 || 69,10 || 614 || 11|| 399|| 278|| 69,67|| 696 |- | [[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] ||12 || 340 || 254 || 74,71 || 698 || 12|| 354|| 265|| 74,86|| 797 |- | [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]]||- || - || - || - ||- || 13|| 738|| 249|| 33,74|| 514 |- | [[Kasutaja:Aleksander Kaasik|Aleksander Kaasik]]||13 || 262 || 239 || 91,22 || 722 || 14|| 261|| 239|| 91,57|| 793 |- | [[Kasutaja:Siim|Siim]] ||14 || 114 || 95 || 83,33 || 1115 || 15|| 113|| 95|| 84,07|| 1172 |- | [[Kasutaja:Urmas|Urmas]]* ||15 || 87 || 73 || 83,91 || 14714 || 16|| 86|| 72|| 83,72|| 14932 |- | [[Kasutaja:DJ Sturm|DJ Sturm]]* ||16 || 90 || 49 || 54,44 || 638 || 17|| 95|| 51|| 53,68|| 535 |- | [[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]]* ||17 || 35 || 31 || 88,57 || 748 || 18|| 35|| 31|| 88,57|| 735 |} {| class='wikitable sortable' style='text-align:center;' ! ! colspan="5" | 12. veebruar 2017 ! colspan="6" | 7. märts 2020 |- ! Kasutaja ! nr ! Pilte<br />lisatud ! Pilte<br />kasutuses ! % ! Pildikasutusi ! nr ! Pilte<br />lisatud ! Pilte<br />kasutuses ! % ! Pildikasutusi ! Neist<br />Wikidatas |- | [[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] ||1 || 5736 || 3467 || 60,44 || 10546 || 1 || 7091 || 4498 || 63,43 || 15343 || 1280 |- | [[Kasutaja:Quibik|Quibik]]* ||2 || 4075 || 3329 || 81,69 || 811943 || 2 || 4176 || 3411 || 81,68 || 1081863 || 1534 |- | [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] ||3 || 2326 || 1992 || 85,64 || 12827 || 3 || 2423 || 2103 || 86,79 || 16295 || 529 |- | [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] ||4 || 2292 || 1639 || 71,51 || 4534 || 4 || 2357 || 1723 || 73,10 || 5516 || 943 |- | [[Kasutaja:Flying Saucer|Flying Saucer]]* ||5 || 2052 || 1451 || 70,71 || 16154 || 5 || 2286 || 1559 || 68,20 || 16151 || 641 |- | [[Kasutaja:Dmitry G|Dmitry G]] ||6 || 6307 || 1140 || 18,08 || 2179 || 6 || 6893 || 1359 || 19,72 || 2577 || 59 |- | [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]* ||8 || 851 || 711 || 83,55 || 2246 || 7 || 1071 || 916 || 85,53 || 3000 || 198 |- | [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]]* ||7 || 1235 || 722 || 58,46 || 18276 || 8 || 1346 || 830 || 61,66 || 25919 || 266 |- | [[Kasutaja:Loodushuviline|Loodushuviline]] ||9 || 1326 || 545 || 41,10 || 858 || 9 || 1506 || 703 || 46,68 || 1425 || 73 |- | [[Kasutaja:Kynnap|Kynnap]] || - || - || - || - || - || 10 || 792 || 459 || 57,95 || 798 || 100 |- | [[Kasutaja:HendrixEesti|HendrixEesti]] ||10 || 456 || 425 || 93,20 || 1206 || 11 || 460 || 428 || 93,04 || 1414 || 58 |- | [[Kasutaja:Epp|Epp]] ||11 || 399 || 281 || 70,43 || 741 || 12 || 522 || 401 || 76,82 || 1107 || 36 |- | [[Kasutaja:Marko.Eesti|Marko.Eesti]] ||15 || 310 || 249 || 80,32 || 575 || 13 || 432 || 359 || 83,10 || 1049 || 124 |- | [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]]||14 || 742 || 257 || 34,64 || 595 || 14 || 758 || 295 || 38,92 || 768 || 27 |- | [[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] ||12 || 351 || 267 || 76,07 || 848 || 15 || 367 || 285 || 77,66 || 1085 || 112 |- | [[Kasutaja:Aleksander Kaasik|Aleksander Kaasik]]||16 || 265 || 242 || 91,32 || 910 || 16 || 313 || 284 || 90,73 || 1306 || 33 |- | [[Kasutaja:Amadvr|Amadvr]] ||17 || 387 || 242 || 62,53 || 610 || 17 || 484 || 279 || 57,64 || 866 || 54 |- | [[Kasutaja:Vamps|Vamps]] ||13 || 428 || 262 || 61,21 || 559 || 18 || 428 || 275 || 64,25 || 676 || 24 |- | [[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] ||18 || 220 || 142 || 64,55 || 523 || 19 || 336 || 210 || 62,50 || 894 || 57 |- | [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] || - || - || - || - || - || 20 || 338 || 201 || 59,47 || 721 || 77 |- | [[Kasutaja:Hannu~commonswiki|Hannu~commonswiki]] || - || - || - || - || - || 21 || 244 || 198 || 81,15 || 1532 || 50 |- | [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] || - || - || - || - || - || 22 || 134 || 131 || 97,76 || 594 || 36 |- | [[Kasutaja:Siim|Siim]] ||19 || 113 || 95 || 84,07 || 1195 || 23 || 136 || 116 || 85,29 || 1351 || 18 |- | [[Kasutaja:Abrget47j|Abrget47j]] || - || - || - || - || - || 24 || 159 || 90 || 56,60 || 661 || 20 |- | [[Kasutaja:Urmas|Urmas]]* ||20 || 86 || 72 || 83,72 || 15076 || 25 || 127 || 81 || 63,78 || 16200 || 64 |- | [[Kasutaja:Termer|Termer]] || - || - || - || - || - || 26 || 74 || 71 || 95,95 || 1573 || 38 |- | [[Kasutaja:DJ Sturm|DJ Sturm]]* ||21 || 94 || 51 || 54,26 || 560 || 27 || 98 || 53 || 54,08 || 623 || 14 |- | [[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]]* ||22 || 35 || 31 || 88,57 || 742 || 28 || 35 || 31 || 88,57 || 565 || 9 |} <!-- Järgmised väljajääjad olid Hiiumaamudeliklubi, A.palu, Marrx ja KristianPikner--> {| class='wikitable sortable' style='text-align:center;' ! ! colspan="6" | 9. detsember 2020 ! colspan="6" | 16. detsember 2021 |- ! Kasutaja ! nr ! Pilte<br />lisatud ! Pilte<br />kasutuses ! % ! Pildikasutusi ! Neist<br />Wikidatas ! nr ! Pilte<br />lisatud ! Pilte<br />kasutuses ! % ! Pildikasutusi ! Neist<br />Wikidatas |- | Kruusamägi ||1 || 7787 || 4849 || 62,3 || 17197 || 1522 || 1 || 8611 || 5343 || 62,1 || 19998 || 1779 |- | Quibik* ||2 || 4132 || 3391 || 82,1 || 1306089 || 1534 || 2 || 4070 || 3363 || 82,6 || 1412591 || 1549 |- | Iifar ||3 || 2540 || 2218 || 87,3 || 18477 || 586 || 3 || 2705 || 2394 || 88,5 || 23166 || 712 |- | Avjoska ||4 || 2547 || 1792 || 70,4 || 5970 || 946 || 4 || 2678 || 1852 || 69,2 || 6458 || 985 |- | Flying Saucer*||5 || 2285 || 1588 || 69,5 || 16389 || 650 || 5 || 2286 || 1593 || 69,7 || 16547 || 646 |- | Dmitry G ||6 || 7118 || 1418 || 19,9 || 2725 || 67 || 6 || 7182 || 1504 || 20,9 || 2938 || 88 |- | Sillerkiil ||- || - || - || - || - || - || 7 || 1443 || 1064 || 73,7 || 2234 || 61 |- | WikedKentaur* ||7 || 1605 || 957 || 59,6 || 26812 || 316 || 8 || 1682 || 1010 || 60,1 || 21628 || 302 |- | PjotrMahh1 ||? || ? || ? || ? || ? || ? || 9 || 15391 || 980 || 6,4 || 2164 || 127 |- | Kynnap ||10 || 1942 || 630 || 32,4 || 1149 || 148 || 10 || 5035 || 979 || 19,4 || 1864 || 233 |- | Pikne* ||8 || 1074 || 925 || 86,1 || 3296 || 202 || 11 || 1095 || 947 || 86,5 || 4265 || 224 |- | The Prince of Tartu ||- || - || - || - || - || - || 12 || 907 || 851 || 93,8 || 2319 || 34 |- | Liilia Moroz ||11 || 596 || 559 || 93,8 || 833 || 19 || 13 || 959 || 842 || 87,8 || 1402 || 45 |- | Loodushuviline||9 || 1508 || 742 || 49,2 || 1590 || 107 || 14 || 1570 || 817 || 52,0 || 1806 || 128 |- | Tibukonn ||? ||? ||? ||? ||? ||? || 15 || 1101 || 574 || 52,1 || 1150 || 68 |- | HendrixEesti ||12 || 459 || 427 || 93,0 || 1471 || 62 || 16 || 459 || 425 || 92,6 || 1530 || 66 |- | Epp ||13 || 521 || 399 || 76,6 || 1132 || 40 || 17 || 521 || 402 || 77,2 || 1191 || 43 |- | Marko.Eesti ||14 || 432 || 363 || 84,0 || 1179 || 139 || 18 || 432 || 368 || 85,2 || 1260 || 142 |- | Maasaak ||15 || 422 || 341 || 80,8 || 652 || 17 || 19 || 422 || 340 || 80,6 || 695 || 18 |- | Athanasius Soter||16 || 758 || 306 || 40,4 || 810 || 31 || 20 || 764 || 325 || 42,5 || 874 || 35 |- | Amadvr ||17 || 497 || 295 || 59,4 || 992 || 67 || 21 || 499 || 304 || 60,9 || 1112 || 73 |- | Geonarva ||? || ? || ? || ? || ? || ? || 22 || 503 || 298 || 59,2 || 940 || 41 |- | RobertRSMN (WooteleF) ||18 || 368 || 288 || 78,3 || 1160 || 114 || 23 || 375 || 295 || 78,7 || 1213 || 115 |- | Aleksander Kaasik||19 || 313 || 286 || 91,4 || 1418 || 35 || 24 || 313 || 288 || 92,0 || 1537 || 40 |- | Vamps ||20 || 428 || 281 || 65,7 || 721 || 26 || 25 || 427 || 288 || 67,5 || 822 || 29 |- | Vaido Otsar ||21 || 379 || 234 || 61,7 || 1024 || 78 || 26 || 397 || 258 || 65,0 || 1172 || 88 |- | A.palu ||- || - || - || - || - || - || 27 || 405 || 218 || 53,8 || 518 || 36 |- | Mona-Mia ||? || ? || ? || ? || ? || ? || 28 || 350 || 212 || 60,6 || 715 || 71 |- | Metsavend ||22 || 344 || 207 || 60,2 || 791 || 83 || 29 || 350 || 210 || 60,0 || 866 || 88 |- | Ren12 ||? || ? || ? || ? || ? || ? || 30 || 425 || 203 || 47,8 || 886 || 61 |- | Hannu~commonswiki ||23 || 243 || 198 || 81,5 || 1603 || 53 || 31 || 243 || 199 || 81,9 || 1695 || 56 |- | Jaan513 ||24 || 135 || 132 || 97,8 || 628 || 36 || 32 || 137 || 134 || 97,8 || 657 || 37 |- | Zosma ||25 || 136 || 129 || 94,9 || 596 || 52 || 33 || 136 || 129 || 94,9 || 619 || 56 |- | Siim ||26 || 136 || 116 || 85,3 || 1386 || 19 || 34 || 136 || 115 || 84,6 || 1415 || 23 |- | Hiiumaamudeliklubi ||27 || 150 || 106 || 70,7 || 618 || 27 || 35 || 150 || 109 || 72,7 || 690 || 33 |- | Abrget47j ||28 || 159 || 93 || 58,5 || 721 || 24 || 36 || 159 || 96 || 60,4 || 824 || 26 |- | Termer ||30 || 74 || 71 || 96,0 || 1621 || 38 || 37 || 74 || 71 || 96,0 || 1674 || 38 |- | Urmas* ||29 || 128 || 82 || 64,1 || 16954 || 68 || 38 || 105 || 56 || 53,3 || 1845 || 12 |- | DJ Sturm* ||31 || 98 || 54 || 55,1 || 644 || 17 || 39 || 98 || 53 || 54,1 || 669 || 17 |- | Taivo* ||32 || 35 || 28 || 80,0 || 526 || 9 || 40 || 105 || 31 || 29,5 || 3951 || 5 |- | TarmoK* ||32 || 35 || 28 || 80,0 || 526 || 9 || x || (35) || (26) || (74,3) || (495) || (9) |} <!-- Järgmised väljajääjad on Marrx (477), Melilac (433), NOSSER (490), Castellum (399), Minnekon (412), Adeliine (372), Ireena (379), KristianPikner (382), VillaK (364), Lyzzie (333), Aleksandr Abrosimov (337), Pseudacorus (243), Oop, Mardus ja Võrok --> Tabeli eesmärgiks on anda ülevaade Eesti vikipedistide panusest Commonsisse, mida on hinnatud tööriistaga [https://tools.wmflabs.org/glamtools/glamorous.php Glamorous]. Kasutajad on järjestatud vastavalt sellele, '''mitu erinevat pilti on neilt kasutuses Vikipeedia põhinimeruumis''' ehk mitu ühikut kasutatavat sisu on nad lisanud (lihtsalt lisatud piltide arv ei ütle mitte midagi kvaliteedi kohta ja pildikasutuste koguarv on väga tugevasti mõjutatav ikoonide jms piltide lisamisega). Arvesse ei ole võetud Vikipeedia sõsarprojekte ning väljapool artiklite nimeruumi kasutust leidvaid fotosid (nt kasutajalehed). Tärniga on märgitud need kasutajad, kes on lisanud palju ikoone jms pilte või kelle üleslaadimiste/ kasutuses olevate piltide seas domineerivad mujalt pärit pildid (nt eestikeelsest Vikipeediast failide Commonsisse ümbertõstmine). "Pilte kasutuses" märgib, kui palju on kasutaja lisanud selliseid faile, mida reaalselt artiklites kasutatakse. Algselt plaanisin tabelisse kanda isikud, kellelt on kasutuses 500+ fotot, aga see tuli väga lühike. Leian, et see sobib küll inimeste järjestamiseks tabelis, aga rohkemate osaliste kaasamiseks pöörasin tähelepanu ka näitajale "pildikasutusi". Too märgib seda, mitu korda on selle kasutaja pilte artiklites kokku kasutatud. '''Tabelisse pääsemise kriteeriumiks''' sai nõnda nõue, et kasutaja lisatud pilte peab olema artiklites kasutatud vähemalt 500 korda. Samas jäävad siit tabelist välja mitmed kõrge pildikvaliteediga pildilisajad. Sellised tähelepanuväärsemad piltnikud on näiteks [[Kasutaja:KristianPikner|KristianPikner]] ja [[Kasutaja:Ireena|Ireena]]. Seega üks '''lisatabel, mis käsitleb panust Commonsi eeskujulikku sisusse''': {| class='wikitable sortable' style='text-align:center;' ! Kasutaja ! colspan="5" | Pilte ([[:commons:Commons:Featured pictures|FP]]) || Meedia ([[:commons:Commons:Featured media|FM]]) |- ! ! 28. juuni 2015 ! 12. veebruar 2017 ! 25. august 2019 ! 25. oktoober 2021 ! 9. juuli 2022 ! 9. juuli 2022 |- | [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] || 67 || 124 || 134 || 219 || 269 || - |- | [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] || 8 || 11 || 13 || 21 || 26 || - |- | [[Kasutaja:Abrget47j|Abrget47j]] || 16 || 16 || 19 || 19 || 19 || - |- | [[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] || 6 || 12 || 14 || 14 || 14 || - |- | [[Kasutaja:Ireena|Ireen Trummer]] || 4 || 8 || 9 || 9 || 9 || - |- | [[Kasutaja:KristianPikner|Kristian Pikner]] || - || 3 || 8 || 9 || 9 || - |- | [[Kasutaja:Heiti Paves|Heiti Paves]] || 7 || 11 || 11 || 11 || 8 || 3 |- | [[Kasutaja:Amadvr|Janno Loide]] || 6 || 7 || 7 || 8 || 8 || - |- | [[Kasutaja:Rutake|Ruta Badina]] || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || - |- | [[Kasutaja:MinuHiiumaa|MinuHiiumaa]] || 3 || 4 || 4 || 4 || 4 || - |- | [[Kasutaja:Aleksandr Abrosimov|Aleksandr Abrosimov]] || - || 4 || 4 || 4 || 4 || - |- | [[Kasutaja:Tiithunt|Tiit Hunt]] || 1 || 3 || 3 || 3 || 3 || - |- | [[Kasutaja:Martin Mark|Martin]] / [[Kasutaja:Matugraphy|Mark]] || 1 || 3 || 3 || 3 || 3 || - |- | [[Kasutaja:Kylli28|Külli Kolina]] || - || 3 || 3 || 3 || 3 || - |- | [[Kasutaja:GunBlade87|Aiver Oja]] || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || - |- | [[Kasutaja:Hiiumaamudeliklubi|Hiiumaamudeliklubi]] || 1 || 2 || 2 || 2 || 2 || - |- | [[Kasutaja:Margus6|Margus Opp]] || 1 || 2 || 2 || 2 || 2 || - |- | [[Kasutaja:Kynnap|Jaan Künnap]] || - || - || 1 || 2 || 2 || - |- | [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] || - || - || - || - || 1 || 10 |- | [[Kasutaja:Bilovitskiy|Maxim Bilovitskiy]] || - || 2 || 3 || 3 || 1 || 4 |- | [[Kasutaja:Andrusu|Andrus Uuetalu]] || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:RaunoK|Rauno Kalda]] || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Kulpsoo|Lauri Kulpsoo]] || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Novokaiin|Martin Koitmäe]] || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Vamps|Vamps]] || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:WikedKentaur|Raul Kern]] || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:MKose|Märt Kose]] || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Salura|Merily Salura]] || - || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Kristoffer Vaikla|Kristoffer Vaikla]] || - || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Rantuv|Rando Tuvikene]] || - || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Kallipk|Kaspar Kallip]] || - || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Kairi Kalmann|Kairi Kalmann]] || - || 1 || 1 || 1 || 1 || - |- | [[Kasutaja:Okurina|Olavi Kurina]] || - || - || - || - || 1 || - |- | [[Kasutaja:Tavoromann|Tavo Romann]] || - || 1 || 1 || 1 || - || 1 |- |SUM|| 135 || 235 || 260 || 356 || 407 || 18 |} Märkus: juba ainuüksi ühe foto saamine eeskujulikuks on märkimisväärne saavutus (nagu hea artikkel eestikeelses Vikipeedias). Tabeli algsel koostamise hetkel 28. juunil 2015 oli Commonsis 7268 eeskujulikku pilti (meie osa 1,86%). Lisaks on veel Commonsis 6 Eestis tehtud eeskujulikku pilti (autoriks [[:Commons:User:Poco a poco|Poco a poco]]). Tabeli uuendamise ajal (12. veebruar 2017) oli Commonsis 9731 eeskujulikku pilti (meie osa 2,41%). Tabeli teistkordse uuendamise hetkel 2019. aastal oli eeskujulikku sisu 12&nbsp;621 ühikut (meie osa 2,06%). 25. oktoobriks 2021 oli Commonsis üle 78,1 miljoni faili, mille seas oli 15&nbsp;036 eeskujulikku pilti ja 205 eeskujulikku videot (ehk eeskujulikuks arvatud sisu osakaal oli alla 0,02%). Meie osa eeskujulikust sisust oli 2,34%. 9. juuli 2022 seisuga oli Commonsis eeskujulikke pilte 15 878 (meie osa 2,56%) ja eeskujulikke meediafaile 232 (meie osa 7,76%) ehk Eesti osa kokku 2,64%. == Pildikogumiste kvaliteet == ;Kogutud piltide hulk ja nende kasutus Vikipeedia põhinimeruumis seisuga 17. juuni 2021. {| class='wikitable sortable' style='text-align:center;' ! Comp. ! SUM ! FP [[Pilt:Cscr-featured.svg|20px|FP]] ! QI [[Pilt:Quality images logo.svg|20px|QI]] ! % kasutuses ! SUM kasutus ! Kasutatavus |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2019|HELP10]]<sup>IK</sup> || 221 || 0 || 0 || 52,0 || 194 || 0,88 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2018|HELP9]]<sup>IK</sup> || 81 || 0 || 5 || 38,3 || 46 || 0,57 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2017|HELP8]]<sup>IK</sup> || 292 || 4 || 18 || 42,5 || 308 || 1,05 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2016|HELP7]]<sup>IK</sup> || 386 || 5 || 4 || 54,7 || 636 || 1,65 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2015|HELP6]]<sup>IK</sup> || 213 || 4 || 5 || 68,5 || 418 || 1,96 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2014|HELP5]]<sup>IK</sup> || 325 || 7 || 49 || 55,1 || 691 || 2,13 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2013|HELP4]]<sup>IK</sup> || 563 || 10 || 28 || 51,2 || 1197 || 2,13 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2012|HELP3]]<sup>IK</sup> || 317 || 4 || 33 || 63,1 || 870 || 2,74 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2011|HELP2]]<sup>IK</sup> || 540 || 3 || 9 || 51,1 || 1128 || 2,09 |- | [[:Commons:Category:Images from HELP 2010|HELP1]]<sup>IK</sup> || 526 || 1 || 4 || 62,0 || 1606 || 3,05 |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Science Competition 2021 in Estonia|Teadusfoto 2021]]<sup>IK</sup> || 122 || 0 || 0 || || || |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Science Competition 2019 in Estonia|Teadusfoto 2019]]<sup>IK</sup> || 106 || 0 || 0 || 28,3 || 43 || 0,41 |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Science Competition 2017 in Estonia|Teadusfoto 2017]]<sup>IK</sup> || 144 || 1 || 2 || 31,3 || 105 || 0,73 |- | [[:Commons:Category:Images from European Science Photo Competition 2015 in Estonia|Teadusfoto 2015]]<sup>IK</sup> || 205 || 11 || 8 || 43,4 || 345 || 1,68 |- | [[:Commons:Category:Images from Teadusfoto 2013|Teadusfoto 2013]]<sup>IK</sup> || 133 || 2 || 13 || 42,1 || 153 || 1,15 |- | [[:Commons:Category:Images from Teadusfoto 2012|Teadusfoto 2012]]<sup>IK</sup> || 268 || 4 || 7 || 47,8 || 396 || 1,48 |- | [[:Commons:Category:Images from Teadusfoto 2011|Teadusfoto 2011]]<sup>IK</sup> || 287 || 4 || 6 || 49,5 || 532 || 1,85 |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Eesti Looduse fotovõistlus 2021|EL fotovõistlus 2021]]<sup>IK</sup> || || || || || || |- | [[:Commons:Category:Eesti Looduse fotovõistlus 2020|EL fotovõistlus 2020]]<sup>IK</sup> || 31 || 4 || 0 || || 8 || |- | [[:Commons:Category:Eesti Looduse fotovõistlus 2019|EL fotovõistlus 2019]]<sup>IK</sup> || 0 || 0 || 0 || || 0 || |- | [[:Commons:Category:Eesti Looduse fotovõistlus 2018|EL fotovõistlus 2018]]<sup>IK</sup> || 13 || 0 || 0 || || 4 || |- | [[:Commons:Category:Eesti Looduse fotovõistlus 2013|EL fotovõistlus 2013]]<sup>IK</sup> || 20 || 2 || 0 || 95,0 || 89 || 4,45 |- | [[:Commons:Category:Eesti Looduse fotovõistlus 2012|EL fotovõistlus 2012]]<sup>IK</sup> || 25 || 2 || 0 || 76,0 || 127 || 5,08 |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Monuments 2015 in Estonia|WLM 2015]]<sup>IK</sup> || 816 || 3 || 30 || 31,7 || 754 || 0,92 |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Monuments 2014 in Estonia|WLM 2014]]<sup>IK</sup> || 1768 || 9 || 78 || 48,5 || 2332 || 1,32 |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Monuments 2013 in Estonia|WLM 2013]]<sup>TV</sup> || 1554 || 16 || 12 || 48,2 || 2529 || 1,63 |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Monuments 2012 in Estonia|WLM 2012]]<sup>TV</sup> || 2555 || 29 || 524 || 61,8 || 9207 || 3,60 |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Monuments 2011 in Estonia|WLM 2011]]<sup>TV</sup> || 3020 || 1 || 53 || 60,5 || 5295 || 1,75 |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Earth 2016 in Estonia|WLE 2016]]<sup>??</sup> || 236 || 5 || 1 || 28,8 || 155 || 0,66 |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Earth 2015 in Estonia|WLE 2015]]<sup>IK</sup> || 603 || 9 || 55 || 36,8 || 684 || 1,13 |- | [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Earth 2014 in Estonia|WLE 2014]]<sup>??</sup> || 501 || 6 || 16 || 32,3 || 413 || 0,82 |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Images from Tartupeedia|Tartupeedia]] (2013)<sup>RV</sup> || 646 || 0 || 4 || 29,4 || 417 || 0,65 |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Pildikorje 2017|Pildikorje]] (2017)<sup>IK</sup> || 78 || 1 || 1 || 38,5 || 65 || 0,83 |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:Muinsuskaitsepäevad|Muinsuskaitsepäevade pildikogumine]] (2021)<sup>IK</sup> || 92 || 0 || 0 || || || |- |} ;Olulised märkused * piltide arv on antud Commonsi kohta (mõned WLMi pildi toodi algusaastatel üle eestikeelsesse Vikipeediasse; samuti võidakse seal pilte kustutada jms); * WLMi ebatavaline kvaliteedistatistika on valdavas enamuses Iifari teene (seda aastatel 2011–2013, kus ta lisas väga suurel arvul kõrge kvaliteediga pilte), ülejäänu on kõikjal juba väga mitmekülgne (st. seotud paljude autoritega); * kõige hilisemate pildikogumiste juures on numbrite osas oodata suuremaid muudatusi (sest piltide artiklitesse jõudmine võtab aega); * % märgib mitu protsenti lisatud piltidest on kasutuses ning SUM märgib kõigi individuaalset kasutuste summat; * kõik pildikasutused on antud ainult Vikipeedia põhinimeruumi kohta (+ wikidata läheb ka siia alla), statistiliselt on huvipakkuv ainult reaalne kasutus vikiartiklites; * otseselt on piltide kasutuselevõtuga artiklites tõsisemalt tegeletud ainult WLM 2014 järel püüdes tõsta 2011–2014 lisatud piltide kasutust; * "kasutatavus" on SUM kasutuse jagatis lisatud piltide arvuga ja see näitab, kui kasutatavaks on osutunud keskmine lisatud pilt (heaks võib lugeda väärtusi üle ühe); * ülaindeksiga on antud antud võistluse/pildikogumise korraldaja. === Pildinäiteid === <gallery> Virmalised 18.03.15 (4).jpg|HELP 2016 pilt. FP. 2 kasutust. Kanariku järv 2015 10.jpg|HELP 2015 pilt. FP ja QI. 6 kasutust. Altja jõgi Lahemaal.jpg|HELP 2014 pilt. FP. 24 kasutust. Tamme-Lauri Tamm suvel.jpg|HELP 2013 pilt. FP ja QI. 28 kasutust. Paadimees Paunküla veehoidlal.jpg|HELP 2012 pilt. 39 kasutust. Gymnocephalus cernuus Pärnu River Estonia 2010-01-06.jpg|HELP 2011 pilt. FP ja QI. 64 kasutust. Helkivad ööpilved Kuresoo kohal.jpg|HELP 2010 pilt. FP. 39 kasutust. In the photo there is one Perseid, Milky Way and Andromega galaxy and light pollution on the horizon - Luhasoo bog in Estonia.jpg|TF 2015 pilt. FP. Kasutatud 15 artiklis. Müürlooga (Arabidopsis thaliana) lehekarv (trihhoom) 311 0804.JPG|TF 2013 pilt. FP ja QI. Kasutatud 12 artiklis. Geneetik Riin Tamm.jpg|TF 2012 pilt. FP ja QI. Kasutatud 19 artiklis. Tartu Observatoorium.jpg|TF 2011 pilt. Kasutatud 20 artiklis. Vilsandi lambad.jpg|EL 2013 pilt. 10 kasutust. Kaselaug - Rabivere maastikukaitseala.jpg|EL 2012 pilt. FP. 19 kasutust. Kadrina kiriku mälestussamba poolne vaade.jpg|WLM 2015 pilt. Kasutatud 26 artiklis. Jõhvi kirik vallikraaviga.JPG|WLM 2014 pilt. Kasutatud 33 artiklis. Võru Suurkannataja Ekaterina kirik 2013.JPG|WLM 2013 pilt. QI. Kasutatud 42 artiklis. Kose kirik suvi 2012.jpg|WLM 2012 pilt. FP ja QI. Kasutatud 87 artiklis. Valtu mõisa -Puraviku- tuuleveski.jpg|WLM 2011 pilt. QI. Kasutatud 65 artiklis. Laudtee Meenikunnos.jpg|WLM 2016 pilt. FP. Kasutatud 3 artiklis. Osmussaare edelanurk.JPG|WLE 2015 pilt. QI. Kasutatud 14 artiklis. Karula vaade.jpg|WLE 2014 pilt. FP. Kasutatud 21 artiklis. </gallery> == Pildiretkede statistika == ;Kogutud piltide hulk ja nende kasutus vikiprojektide põhinimeruumis seisuga 9. august 2022. {| class='wikitable sortable' style='text-align:center;' ! Retk ! SUM ! FP [[Pilt:Cscr-featured.svg|20px|FP]] ! QI [[Pilt:Quality images logo.svg|20px|QI]] ! % kasutuses ! SUM kasutus ! Kasutatavus |- | colspan="7" | |- | [[:Commons:Category:WMEE-LV2012|LV2012]]<sup>IK</sup> || 497 || 0 || 1 || 66,0 || 998 || 2,01 |- | [[:Commons:Category:WMEE-CBO2013|WMCBO2013]]<sup>IK</sup> || 169 || 0 || 0 || 29,0 || 198 || 1,17 |- | [[:Commons:Category:WMEE-LV2013|LV2013]]<sup>IK</sup> || 899 || 0 || 14 || 40,4 || 1330 || 1,48 |- | [[:Commons:Category:WMEE-WLE2014-TTÜ|WLE2014-TTÜ]]<sup>TTÜ</sup> || 93 || 0 || 0 || 28,0 || 67 || 0,72 |- | [[:Commons:Category:WMEE-JL2014|WMEE-JL2014]]<sup>JL</sup> || 108 || 0 || 10 || 70,4 || 223 || 2,06 |- | [[:Commons:Category:WMEE-LV2014|LV2014]]<sup>IK</sup> || 911 || 0 || 20 || 28,9 || 627 || 0,69 |- | [[:Commons:Category:WMEE-WLM2014|WLM2014]]<sup>IK</sup> || 481 || 0 || 31 || 54,1 || 812 || 1,69 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Endla2014|Endla2014]]<sup>RV</sup> || 19 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Setumaa2015|Setumaa2015]]<sup>IK</sup> || 72 || 2 || 13 || 75,0 || 378 || 5,25 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Vana-Vigala2015|Vana-Vigala2015]]<sup>IK</sup> || 100 || 0 || 12 || 75,0 || 182 || 1,82 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Põhjarannik2015|Põhjarannik2015]]<sup>IK</sup> || 145 || 0 || 1 || 36,6 || 116 || 0,80 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Mudeliklubi2015|Mudeliklubi2015]]<sup>MK</sup> || 101 || 1 || 18 || 61,4 || 404 || 4,00 |- | [[:Commons:Category:WMEE-RU2016|RU2016]]<sup>IK</sup> || 229 || 1 || 0 || 26,6 || 179 || 0,78 |- | [[:Commons:Category:WMEE-RB2017|RB2017]]<sup>IK</sup> || 81 || 1 || 2 || 58,0 || 137 || 1,69 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Vepsamaa 2017|Vepsamaa 2017]]<sup>K2</sup> || 70 || 0 || 0 || 30,0 || 31 || 0,44 |- | [[:Commons:Category:WMEE-LV2017|LV2017]]<sup>MV</sup> || 418 || 0 || 0 || 13,4 || 71 || 0,17 |- | [[:Commons:Category:WMEE-RB2018|RB2018]]<sup>IK</sup> || 2 || 0 || 0 || 100 || 2 || 1,00 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Lääne-Eesti2019|Lääne-Eesti2019]]<sup>MV</sup> || 27 || 0 || 0 || 92,6 || 36 || 1,33 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Lõuna-Eesti 2019|Lõuna-Eesti 2019]]<sup>MV</sup> || 342 || 0 || 0 || 67,0 || 486 || 1,42 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Tartumaa2020|Tartumaa2020]]<sup>MV</sup> || 41 || 0 || 0 || 70,7 || 61 || 1,49 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Otepää2020|Otepää2020]]<sup>IK</sup> || 140 || 0 || 0 || 20,0 || 54 || 0,39 |- | [[:Commons:Category:WMEE-VSP-2021|VSP-2021]]<sup>IK</sup> || 77 || 0 || 0 || 24,7 || 21 || 0,27 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Lääne-Virumaa2021|Lääne-Virumaa2021]]<sup>KKT</sup> || 57 || 0 || 0 || 3,5 || 2 || 0,04 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Võrtsjärv2022|Võrtsjärv2022]]<sup>PP</sup> || 79 || 0 || 0 || 44,3 || 50 || 0,63 |- | [[:Commons:Category:WMEE-Harku vald 2022|Harku vald 2022]]<sup>KKT</sup> || 47 || 0 || 0 || 72,3 || 38 || 0,81 |} == Nädala pildindus == {| class="wikitable" style="float:right;" !colspan="3" style="background:#A0A0FF"|2008–2021 |- !Autor !Pilte avalehel |- | [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]]* || 62 (155) |- | [[Kasutaja:Iifar|Ivar Leidus]] || 100 (101) |- | [[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] || 28 |- | [[Hiiumaa Mudeliklubi]] || 21 |- | [[Kasutaja:Amadvr|Janno Loide]] || 21 |- | [[Kasutaja:Kynnap|Jaan Künnap]]*** || 20 |- | Urmas Haljaste || 18 |- | Hannu || 14 (15) |- | Kristian Pikner || 14 |- | [[Aleksandr Abrosimov]] || 13 |- | [[Kasutaja:Ireena|Ireen Trummer]] || 13 |- | [[Kasutaja:Siim|Siim Sepp]] || 12 |- | [[Lauri Kulpsoo]]** || 12 |- | [[Kasutaja:Epp|Epp]] || 8 |- | Ruta Badina || 8 |- | [[Heiti Paves]] || 8 |- | [[Kasutaja:Poco a poco|Diego Delso]] || 7 |- | [[Kasutaja:Margus6|Margus Opp]] || 7 |- | [[Kaupo Kikkas]]**** || [6] |- | Martin Mark || 6 |- |colspan="2" |* lisaks oma fotodele on [[kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]<br />lisanud veel 77 teiste autorite fotot,<br />mis on antud perioodil avalehele jõudnud<br />(kokku seega 131).<br /> ** Kulpsoo on neist piltidest ise lisanud 5,<br />ülejäänud lisas Kruusamägi<br />*** Künnap lisas 8 ja Kruusamägi 4<br />**** kõik lisas Kruusamägi |} Nädala piltide autorid järjestatud vastavalt piltide arvule ja piltide avalehele jõudmise ajale. ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2008|2008. aastal]] * [[Kaupo Kikkas]] 4 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 4 * [[Arne Ader]] 2 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Siim|Siim Sepp]] 2 * [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 1 * [[Kasutaja:Epp|Epp]] 1 * [[Heiti Paves]] 1 (lisas Kruusamägi) * [[Eesti Ajaloomuuseum]] (lisas Kruusamägi) * [[Jaan Künnap]] 1 (lisas Kruusamägi) ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2009|2009. aastal]] * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 6 * [[Kasutaja:Siim|Siim Sepp]] 4 * Urmas Tartes 3 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:HendrixEesti|HendrixEesti]] 2 * Johannes Pääsuke 2 (lisas WikedKentaur) * Sven Začek 2 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 2 * [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] 2 * Tõnis Tuuga 2 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Epp|Epp]] 2 * Tarmo Mikussaar 2 (lisas Kruusamägi) * Johannes Portantius 1 (lisas Raul6) * Kaupo Kikkas 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Boy|Boy]] 1 * E. J. Young 1 (lisas Shotgunlee) * Kasutaja:Lisandra 1 * [[Kasutaja:Valju|Valju]] 1 * Kasutaja:Mysid 1 * Indrek Kasesalu 1 (lisas Podzemnik) * Kasutaja:Horvat 1 * Petrus Bertius 1 (lisas Albert Krantz) * [[Kasutaja:Termer|Termer]] 1 * Indrek Galetin 1 (lisas WikedKentaur) * [[Kasutaja:Che|Petr Novák]] 1 * G. Mamberg 1 (lisas Termer) * Ekke Vasli 1 (lisas Flickr upload bot) ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2010|2010. aastal]] * [[Lauri Kulpsoo]] 4 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 3 * [[Indrek Galetin]] 3 (lisasid WikedKentaur ja Raul6) * [[Kasutaja:Siim|Siim Sepp]] 2 * [[Kasutaja:Termer|Termer]] 2 * Kasutaja:Hannu 2 * [[Kasutaja:Che|Petr Novák]] 1 * [[Jaan Künnap]] 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Dilaudid|Markus Koljonen]] 1 * Tanel Teemusk 1 (lisas File Upload Bot) * [[Kasutaja:René Kedus|René Kedus]] 1 * [[Kasutaja:Epp|Epp]] 1 * [[Michel Sittow]] 1 (lisas Raul6) * [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] 1 * Emanuele Aymerich 1 (lisas Prolog) * [[Kasutaja:HendrixEesti|HendrixEesti]] 1 * [[Ludwig August von Mellin]] 1 (lisas Termer) * David Foley 1 (lisas WikedKentaur) * [[Romeo Koitmäe]] 1 * [[Johann Christoph Brotze]] 1 (lisas WikedKentaur) * [[Tarmo Mikussaar]] 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Paavo|Paavo Pihelgas]] 1 * Frederick de Witt 1 (lisas WikedKentaur) * [[Ingvar Pärnamäe]] 1 * [[Alexander von Kotzebue]] 1 (lisas Kaganer) * [[Madli Vitismann]] 1 * [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 1 * [[Kasutaja:Pimik|Edgar Sepp]] 1 * [[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 1 * [[Kasutaja:Sedum|Tauno Erik]] 1 * Leonid Mamchenkov 1 (lisas Prolog) * [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 1 * Ants Kern 1 (lisas WikedKentaur) * [[Olev Mihkelmaa]] 1 * [[Oskar Hoffmann]] 1 (lisas WooteleF) ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2011|2011. aastal]] * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 6 * Kasutaja:Hannu 4 * [[Kasutaja:Siim|Siim Sepp]] 3 * [[User:Tomitt|Toomas Mitt]] 3 * [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]] 2 * [[Kasutaja:Pk2000|Priit Kallas]] 2 * [[Romeo Koitmäe]] 2 * [[Kasutaja:Epp|Epp]] 2 * Lawrence Jackson 1 (lisas File Upload Bot) * [[Kasutaja:HendrixEesti|HendrixEesti]] 1 * Holger Vaga (lisas File Upload Bot) * [[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] 1 * [[Kasutaja:Novokaiin|Martin Koitmäe]] 1 * [[Kasutaja:WooteleF|Robert Reisman]] 1 * Anosmia 1 (lisas WikedKentaur) * Indrek Galetin 1 (lisas WikedKentaur) * Lars Plougmann 1 (lisas WikedKentaur) * Meeli Küttim 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Termer|Termer]] 1 * Steve Jurvetson 1 (lisas Flickr upload bot) * [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 1 * Toomas Kohv 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Valju|Valju]] 1 * Kirilind 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Zosma|Zosma]] 1 * Peter van den Bossche 1 (lisas WikedKentaur) * Politsei- ja Piirivalveamet 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Kodune1|Janek Pärn]] 1 * [[Kasutaja:Sinscience|Elina Mark]] 1 * Kasutaja Tiigrr 1 * [[Timo Palo]] 1 * [[Kasutaja:Paavo|Paavo Pihelgas]] 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2012|2012. aastal]] * [[Kasutaja:Iifar|Ivar Leidus]] 9 * Albert Truuväärt 4 (lisas Kruusamägi) * Kasutaja:Hannu 4 * [[Kasutaja:Andrusu|Andrus Uuetalu]] 3 * [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 2 * [[Olev Mihkelmaa]] 2 * [[Tiit Hunt]] 2 * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 2 * [[Carl Rathlef]] 1 (lisas Pikne) * [[Kasutaja:Rajareits|Reio Rada]] 1 * [[Kasutaja:Phfyysik|Taavi Adamberg]] 1 * [[Aleksei Bogoljubov]] 1 * [[Konrad Mägi]] 1 * [[Kasutaja:Nohka|Tarvo Metspalu]] 1 * [[Kasutaja:Annukar1|Annika Karusion]] 1 * [[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1 * [[Kasutaja:WooteleF|Robert Reisman]] 1 * [[Kasutaja:Lihtsaltmaria|Ulvi Mehiste]] 1 * [[Kasutaja:Treiks|Martin Šmutov]] 1 * [[Kasutaja:Maigi|Mailis Laos]] 1 * [[Kasutaja:Kaup0|Kaupo Kütt]] 1 * [[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] 1 * Anna Loskutova 1 * Ludwig von Maydell 1 (lisas Haukurth) * Läti seim 1 (lisas Flickr upload bot) * [[Politsei- ja Piirivalveamet]] 1 (lisas Kruusamägi) * Nikolai Sauerweit 1 (lisas Alex Bakharev) * [[Kasutaja:Epp|Epp]] 1 * Rene Riisalu 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Siim|Siim Sepp]] 1 * [[Jaak Urmet]] 1 (lisas Kruusamägi) ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2013|2013. aastal]] * [[Kasutaja:Iifar|Ivar Leidus]] 15 * [[Lauri Kulpsoo]] 3 * [[Kasutaja:Ireena|Ireen Trummer]] 3 * [[Kasutaja:Margus6|Margus Opp]] 3 * [[Kasutaja:Tauriparna|Tauri Pärna]] 2 * [[Heiti Paves]] 2 * [[Tõnu Pani]] 2 * [[Kasutaja:Kaldar|Rauno Kalda]] 2 * Tuderna 2 (lisasid Flying Saucer ja File Upload Bot) * Martin Mark 2 * [[Kasutaja:Amadvr|Janno Loide]] 2 * [[Eduard Zentšik]] 1 * Vassili Pjadõšev 1 (lisas ShinePhantom) * [[Arno Mikkor]] 1 (lisas Kruusamägi) * Jelena Rudi 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 1 * [[Tiit Hunt]] 1 * [[Kasutaja:Treiks|Martin Šmutov]] 1 * Andres Tennus 1 (lisas Kruusamägi) * [[Romeo Koitmäe]] 1 * [[Kasutaja:Epp|Epp]] 1 * Aime Pae 1 * Riina Varol 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Poco a poco|Diego Delso]] 1 * Heino Ruiso 1 (lisas Kruusamägi) ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2014|2014. aastal]] * [[Kasutaja:Iifar|Ivar Leidus]] 17 * Urmas Haljaste 8 * [[Kasutaja:Poco a poco|Diego Delso]] 4 * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 3 * [[Kasutaja:Tauriparna|Tauri Pärna]] 2 * [[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] 2 * [[Heiti Paves]] 2 * [[Hiiumaa Mudeliklubi]] 2 * Ruta Badina 2 * Andres Tennus 2 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Amadvr|Janno Loide]] 2 * [[Kasutaja:Treiks|Martin Šmutov]] 1 * Mati Kose 1 * Peeter Teedla 1 (lisas Kruusamägi) * Taavi Torim 1 * Heino Ruiso 1 (lisas Kruusamägi) * Siim Kannistu 1 (lisas Kruusamägi) ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2015|2015. aastal]] * [[Kasutaja:Iifar|Ivar Leidus]] 15 * [[Kasutaja:Amadvr|Janno Loide]] 5 * [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo Kruusamägi]] 5 * Ruta Badina 3 * Urmas Haljaste 3 * [[Kasutaja:Vaido Otsar|Vaido Otsar]] 2 * [[Lauri Kulpsoo]] 2 (lisas Kruusamägi) * Toomas Jagomäe 1 * [[Kasutaja:Margus6|Margus Opp]] 1 * Andres Tennus 1 (lisas Kruusamägi) * Aivar Pihelgas 1 (lisas Kruusamägi) * Väino Valdmann 1 * [[Jaan Künnap]] 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Ireena|Ireen Trummer]] 1 * Reio Rada 1 * [[Kasutaja:Sedum|Tauno Erik]] 1 * [[Konrad Mägi]] 1 (lisas Kruusamägi) * Sven Tupits 1 (lisas Kruusamägi) * [[Kasutaja:Poco a poco|Diego Delso]] 1 * Juha Flinkman 1 (lisas Kruusamägi) * Märt Kose 1 * [[Aleksandr Abrosimov]] 1 * Aiver Oja 1 * MinuHiiumaa 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2016|2016. aastal]] * Ivar Leidus 11 * Ivo Kruusamägi 5 * Janno Loide 5 * Urmas Haljaste 3 * A. Palu 3 * Aleksandr Abrosimov 3 * Ruta Badina 2 * Ireen Trummer 2 * Ants Laikmaa (lisas Kruusamägi) 1 * Kaupo Voormansik 1 * Vamps 1 * Maxim Bilovitskiy 1 * Hiiumaa mudeliklubi 1 * Tauno Tõhk (lisas Kruusamägi) 1 * Vaido Otsar 1 * Margus Opp 1 * Martin Mark 1 * Erik Kulu 1 * Tibukonn 1 * Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond (lisas Kruusamägi) 1 * Heiti Paves 1 * Kaiti Lillipuu 1 * Albrecht Dürer (lisas Termer) 1 * Diego Delso 1 * Rene Suurkaev 1 * Pieter van der Keere (lisas Albert Krantz) 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2017|2017. aastal]] * Ivo Kruusamägi 7 * Ivar Leidus 6 * Vaido Otsar 4 * Aleksandr Abrosimov 2 * Kristian Pikner 2 * Margus Opp 2 * Hiiumaa Mudeliklubi 2 * Ireen Trummer 2 * Martin Mark 2 * Külli Kolina 1 * Tarmo Roop 1 * Urmas Haljaste 1 * Heiti Paves 1 * Janno Loide 1 * Ruta Badina 1 * Erki-Heiki Meerits 1 * Hermann Friedrich Schrenck (lisas Kruusamägi) 1 * Kadri Niinsalu 1 * Lauri Kulpsoo (lisas Kruusamägi) 1 * Tuderna (lisas File Upload Bot) 1 * Tavo Romann 1 * Janek Laanemäe 1 * Diana Elisa Tammiste 1 * August Matthias Hagen (lisas Kruusamägi) 1 * Marko Vainu 1 * Aleksander Uurits (lisas Kruusamägi) 1 * Louis Höflinger (lisas Kruusamägi) 1 * Friedrich Ludwig von Maydell (lisas Kruusamägi) 1 * Kaarel Liimand (lisas Kruusamägi) 1 * Hannu 1 * teadmata (lisas Ivar Leidus) 1 * Eduard Wiiralt (lisas Kruusamägi) 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2018|2018. aastal]] * Ivar Leidus 10 * Ivo Kruusamägi 7 * Hiiumaamudeliklubi 7 * Vaido Otsar 4 * Kristian Pikner 4 * Hannu 2 * Robert Reisman 1 * Villem Ormisson (lisas Kruusamägi) 1 * Charles Borchardt (lisas Kruusamägi) 1 * Kaupo Kikkas (lisas Kruusamägi) 1 * Aiver Oja 1 * Jaan Künnap (lisas Kruusamägi) 1 * Johanna Adojaan 1 * Ella Mätik (lisas Kruusamägi) 1 * Kaspar Kallip 1 * Kertu Liis Krigul 1 * Martin Mark 1 * MinuHiiumaa 1 * Kadri Niinsalu 1 * Janno Loide 1 * Kaupo Kütt 1 * Lauri Kulpsoo 1 * Aleksandr Abrosimov 1 * Nikolai Triik (lisas Kruusamägi) 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2019|2019. aastal]] * Vaido Otsar 9 * Hiiumaamudeliklubi 7 * Kristian Pikner 6 * Ivo Kruusamägi 5 * Aleksandr Abrosimov 5 * Ivar Leidus 3 * Oskar Kallis (lisas Kruusamägi) 1 * Lola Liivat (lisas Kruusamägi) 1 * Kaupo Kalda (lisas Kruusamägi) 1 * Hannu 1 * Kristjan Lepp (lisas Kruusamägi) 1 * NASA 1 * Lennart Lennuk 1 * Rene Seeman 1 * MinuHiiumaa 1 * Karl Adami 1 * Ilme Parik 1 * Reelika Saar 1 * Uku Kruusamägi 1 * Sille Kink 1 * Ireen Trummer 1 * Tarmo Haud (lisas Kruusamägi) 1 * A. Palu 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2020|2020. aastal]] * Jaan Künnap 8 * Ivar Leidus 7 * Ivo Kruusamägi 4 * MinuHiiumaa 2 * Vaido Otsar 2 * Janno Loide 2 * A. Palu 2 * Ireen Trummer 2 * Elvis Antson 1 * Heiti Paves 1 * Peeter Allik (lisas Kruusamägi) 1 * Tõnu Pani 1 * Reio Rada 1 * Märt Kose (lisas Kruusamägi) 1 * Juhan Harm (lisas Hannu) 1 * Mana Kaasik 1 * Lennart Lennuk 1 * Hiiumaa mudeliklubi 1 * Kristian Pikner 1 * Tiina Kangro 1 * Aleksandr Abrosimov 1 * Tanel Nook 1 * Külli Kolina 1 * Elmar Leppik (lisas Kruusamägi) 1 * Mati Kose 1 * Arp Karm (lisas Kruusamägi) 1 * Johannes Pääsuke (lisas Kruusamägi) 1 * Kristoffer Vaikla 1 * Lauri Kulpsoo 1 * Kalev Vask 1 * Heinrich Tiidermann (lisas Kruusamägi) 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2021|2021. aastal]] * Jaan Künnap 8 * Ivar Leidus 7 * Ivo Kruusamägi 4 * Urmas Haljaste 3 * Janno Loide 3 * Lauri Veerde 3 (millest 2 lisas Kruusamägi) * Vaido Otsar 2 * Ireen Trummer 2 * Tauno Rahnu 2 * Märt Kose 1 * Jürgen Randma 1 (lisas Kruusamägi) * Stefan Hiienurm 1 * Allfilm 1 (lisas Kruusamägi) * Kristian Pikner 1 * Aron Urb 1 (lisas Kruusamägi) * Edvard Ellervee 1 * Riigi statistika keskbüroo 1 (lisas Raul6) * Tauri Pärna 1 (lisas Kruusamägi) * Hiiumaa mudeliklubi 1 * A.palu 1 * Lennart Lennuk 1 * Tiit Pääsuke 1 (lisas Kruusamägi) * Berta Vosman 1 (lisas Kruusamägi) * Konrad Mägi 1 (lisas Kruusamägi) * Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz 1 (lisas Kruusamägi) * Monika Michelson 1 * Vend Jaan 1 ;Autorid [[Vikipeedia:Nädala pildid 2022|2022. aastal]] * ... * ... * ... == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Meie fotograafid]] 5xdbf655p6yitt2316y9sitihwt80nm Biograafiad (Pe) 0 404505 6176404 6152853 2022-08-11T06:56:42Z Velirand 67997 /* Ped */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Pe)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Pe". ==Pea== *[[Timothy Peake]], Suurbritannia sõjaväelane ja astronaut (1972–) *[[Eduard Peanberg]], eesti vallavanem (1901–1985) *[[Patrick Pearse]], iiri õpetaja, jurist, luuletaja, publitsist, rahvuslane ja poliitik (1879–1916) *[[Richard Pearse]], Uus-Meremaa leidur (1877–1953) *[[Lester B. Pearson]], Kanada professor, ajaloolane, riigitegelane, diplomaat ja poliitik (1897–1972) *[[Robert Edwin Peary]], ameerika polaaruurija (1856–1920) *[[Adam Peaty]], Suurbritannia ujuja (1994–) ==Peb== *[[Andero Pebre]], eesti jalgpallur (1991–) ==Pec== *[[Nilo Peçanha]], Brasiilia poliitik (1867–1924) *[[Aurelio Peccei]], itaalia ettevõtja (1908–1984) *[[Ivan Pecha]], slovaki jalgpallur (1986–) *[[Max Pechstein]], saksa maalikunstnik (1881–1955) *[[Ülle Pechter]], eesti arstiteadlane ja taastusarst (1959–) *[[Augustas Pečiukevičius]], leedu korvpallur (1991–) *[[Morgan Scott Peck]], USA psühhiaater (1936–2005) *[[Karin Peckert-Forsmann]], Eesti mäesuusataja ==Ped== *[[Ülo Peda]], eesti loomaarstiteadlane (1942–) *[[Lauri Pedaja]] *[[August Pedajas]], Eesti NSV riigitegelane (1930–1992) *[[Jaan Pedajas]], Voltveti vallavanem (1861–1926) *[[Milli-Irene Pedajas]], eesti pedagoogikateadlane (1933–1991) *[[Priit Pedajas]], eesti lavastaja ja näitleja (1954–) *[[Ellen Pedak]], eesti keemik (1930–2008) *[[Evald Pedak]], eesti keemik ja loomakasvatusteadlane (1931–) *[[Külli Pedak]], Eesti riigiametnik (1946–) *[[Lembit Pedak]], eesti majandusteadlane (1923–) *[[Valter Pedak]], sõjaväelane (1895–1948) *[[Andrei Pedan]], vene jäähokimängija (1993–) *[[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja (1998–) *[[Martin Pedanik]], eesti graafik ja disainer (1974–) *[[Virve Pedari]], eesti metallikunstnik (1951–2014) *[[Karmen Pedaru]], eesti modell *[[Tõnu Pedaru]], eesti ajakirjanik ja laulja (1962–) *[[Arvet Pedas]], eesti matemaatik *[[Ele Pedassaar]], eesti sünoptik *[[Imant Pedaste]], eesti keemik (1899–1985) *[[Jaan-Imant Pedaste]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (1941–) *[[Margus Pedaste]], eesti bioloog ja pedagoogikateadlane (1976–) *[[Tiia Pedastsaar]], eesti pedagoogikateadlane (1948–) *[[Hilde Gjermundshaug Pedersen]], norra suusataja (1964–) *[[Peder Pedersen (jalgrattur)|Peder Pedersen]], taani jalgrattur (1945–2015) *[[Poul Pedersen]], taani jalgpallur (1932–2016) *[[Sergei Pedersen]], eesti muusik (1953–) *[[Tore Pedersen]], Norra jalgpallur (1969–) *[[Peep Pedmanson]], eesti humorist, karikaturist, tõlkija ja luuletaja (1963–) *[[Tõivu Pedokand]], eesti tehnikateadlane (1938–2021) *[[Viktor Pedoste]], Eesti kohtunik (1892–1979) *[[Alfonso Pedraza]], hispaania jalgpallur (1996–) *[[Aliide-Julianne Pedraudse]], eesti pikaealine (1896–2002) *[[Gunnar-Sigurd Pedraudse]], eesti helilooja (1926–2010) *[[Jorge Pedreros]], Tšiili muusik, muusikaprodutsent ja koomik (1942–2013) *[[Alviine Pedriks]], kõige raskem eestlane (1893–1938) *[[Taavi Pedriks]], eesti näitleja ja laulja (1971–2000) *[[Pedro II (Brasiilia)|Pedro II]], Brasiilia keiser (1825–1891) *[[Pedro Henrique]], Brasiilia keiserliku perekonna pea (1909–1981) *[[Eduardo de Pedro]], Argentina jurist ja poliitik (1976–) *[[João Pedro]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Dustin Pedroia]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (1983–) *[[Dani Pedrosa]], Hispaania motoringrajasõitja (1985–) *[[Ivan Pedroso]], Kuuba kergejõustiklane (1972–) *[[Aleksandrine Pedusaar]], eesti õpetaja, koolijuht, noorsoo- ja haridusliikumise tegelane (1889–1974) *[[Heino Pedusaar]], eesti insener, helirežissöör, ajakirjanik ja publitsist (1931–2021) *[[Konstantin Pedusaar]], eesti arst (1883–1972) *[[Paul Pedusaar]], eesti arst (1887–1964) ==Pee== *[[Helgi Peeba]], eesti ujuja ja raamatukogundustegelane (1932–2013) *[[Marek Peeba]], eesti veemotosportlane (1992–) *[[Margus Peeba]], eesti arstiteadlane ja invasiivkardioloog (1963–) *[[Annely Peebo]], eesti ooperilaulja (1971–) *[[Ede Peebo]], eesti kunstnik ja raamatugraafik (1934–2021) *[[Eva Peebo]], eesti treener-spordipedagoog (1937–) *[[Jaak Peebo]], eesti keeleteadlane (1933–2016) *[[Evald Nikolai Peebsen]], eesti loomaarstiteadlane (1900–1987) *[[Valve Peebu]], eesti õpetaja ja koolijuht (1940–) *[[Juhan Peedimaa]], eesti ettevõtja (1975–) *[[Vello Peedimaa]], eesti majandusteadlane (1949–) *[[Malle Peedo]], eesti nukunäitleja (1939–2003) *[[Eduard Peedosk]], eesti ärimees ja omavalitsustegelane (1897–1977) *[[Andrus Peegel]], eesti kunstnik (1955–2020) *[[Juhan Peegel]], eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane (1919–2007) *[[Lembit Peegel]], eesti poksija ja fotograaf (1936–) *[[Mari Peegel]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Priidu Peegel]], eesti muusik (1990–) *[[Valdur Peegel]], kohalik ühiskonnaelutegelane ja vabatahtlik korrakaitsja (1938–2017) *[[Virve Peegel]], eesti spordipedagoog (1931–2017) *[[Ingrid Peek]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Kim Peek]] (1951–2009) *[[Toomas Peek]], eesti ärimees (1952–) *[[Andres Peekna]], eesti füüsik (1937–) *[[Sir]] [[Robert Peel]], Suurbritannia riigimees (1788–1850) *[[Robert Peenemaa]], eesti viiuldaja (1903–1949) *[[Ao Peep]], eesti draamanäitleja (1947–2011) *[[Harald Peep]], eesti kirjandusteadlane (1931–1998) *[[Helend Peep]], eesti näitleja ja laulja (1910–2007) *[[Laine Peep]], eesti psühholoog ja bibliograaf (1932–2001) *[[Lennart Peep]], eesti lavastaja ja teatritegelane (1984–) *[[Maret Peep]], eesti näitleja (1963–) *[[Viljar Peep]], eesti ajaloolane ja riigiametnik (1969–) *[[Aleksander Peepre]], eesti kahevõistleja, treener ja spordipedagoog (1915–1976) *[[Shaẖar Pe'er]], Iisraeli tennisist (1987–) *[[Agu Peerna]], eesti kunstnik (1904–1950) *[[Amanda Peet]], USA filminäitleja (1972–) *[[August Peet]], Eesti poliitik ja advokaat (1881–?) *[[Viktor Peet]], eesti füüsik (1956–) *[[Peeter I]], Vene tsaar ja Venemaa keiser *[[Peeter II]], Venemaa keiser *[[Peeter III]], Venemaa keiser *[[Peeter (Pähkel)|Peeter]], õigeusu Tartu ja Petseri piiskop (1875–1948) *[[Artur Peetre]], eesti õigusteadlane, ajaloolane ja arhivist (1907–1989) *[[Jaak Peetre]], eesti päritolu Rootsi matemaatik (1935–2019) *[[Karin Peetri]], eesti näitleja (1954–) *[[Taavi Peetre]], eesti kuulitõukaja (1983–2010) *[[Valdo Peetri]], Eesti näitleja ja laulja (1921–2004) *[[Peetrus]], apostel *[[Jüri Peets]], eesti keemik-muinastehnoloog, ajaloolane ja arheoloog (1952–) *[[Leonora Peets]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1898–1995) *[[Priit Peets]], eesti majandusteadlane (1943–2020) *[[Rudolf Peets]], eesti arst (1893–1991) *[[Tõnis Peets]], eesti agrotehnikateadlane (1943–) *[[Ants Peetsalu]], eesti arstiteadlane (1942–) *[[Margot Peetsalu]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1954–) *[[Elen Peetsmann]], eesti maamajandusteadlane (1984–) *[[Rita Peetso]], eesti arstiteadlane ja epidemioloog (1955–) *[[Andres Peetson]], eesti trompetist (1970–) *[[Rasmus Peetson]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Salme Peetson]], eesti näitleja (1885–1967) *[[Elmar Peetsu]], Eesti kohtunik (1904–1971) *[[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (1943–) ==Peg== *[[Simon Pegg]], inglise filminäitleja (1970–) *[[Peggy Sue]], USA kantrilaulja (1943–) *[[Karl Peglau]], Saksa liikluspsühholoog (1927–2009) *[[Irina Pegova]], vene näitleja (1978–) ==Peh== *[[Elmar Pehap]], eesti notar (1894–1947) *[[Erich Pehap]], eesti kunstnik (1912–1981) *[[Alice Pehk]], eesti muusikaterapeut (1968–) *[[Erki Pehk]], eesti dirigent (1968–) *[[Heino Pehk]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1940–) *[[Jaan Pehk]], eesti kirjanik ja muusik (1975–) *[[Matti Pehk]], eesti füüsik (1948–) *[[Tõnis Pehk]], eesti keemik (1939–) *[[Rauno Pehka]], eesti korvpallur (1969–) *[[Rudolf Pehka]], eesti laskesportlane ja treener (1912–2003) *[[Ando Pehme]], eesti sporditeadlane (1958–) *[[Lea Pehme]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1957–) *[[Sirli Pehme]], eesti põllumajandustegelane (1979–) *[[Magnus Pehrsson]], rootsi jalgpallitreener (1976–) ==Pei== *[[Ieoh Ming Pei]], hiina päritolu USA arhitekt (1917–) *[[Arnd Peiffer]], Saksamaa laskesuusataja (1987–) *[[Elisabeth-Karin Peikel]], eesti botaanik (1902–1988) *[[Piret Peiker]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1971–) *[[Raimund Peiker]], eesti vaimulik (1914–1992) *[[Urmas Peiker]], eesti alpinist (1976–) *[[Elo-Mirjam Peil]], eesti kunstiteadlane (1939–) *[[Indrek Peil (pedagoog)|Indrek Peil]], eesti õpetaja (1959–) *[[Indrek Peil]], eesti arhitekt (1973–) *[[Margit Peil]], eesti muusikateadlane ja -tegelane *[[Tiina Peil]], eesti geograaf (1967–) *[[Voldemar Peil]], eesti kunstnik (1907–1999) *[[Joachim Peiper]], Saksa sõjaväelane (1915–1976) *[[Leida Peips]], eesti lüpsja (1937–) *[[Triin Peips]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1982–) *[[Charles Sanders Peirce]], USA teadlane ja filosoof (1839–1914) *[[Aaron Peirsol]], Ameerika Ühendriikide endine ujuja (1983–) *[[Leena Peisa]], soome muusik (1979–) *[[Meelis Peitre]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Floriano Peixoto]], Brasiilia president (1839–1895) ==Pej== *[[Marija Pejčinović Burić]], Horvaatia poliitik (1963–) ==Pek== *[[Ragne Pekarev]], eesti näitleja (1980–) *[[German Pekarevski]], Eesti trombonist (1934–2001) *[[Peter Pekarík]], slovaki jalgpallur (1986–) *[[Eduard Pekarski]], Venemaa lingvist, etnograaf ja folklorist (1858–1934) *[[Ruth-Kaja Pekk]], eesti psühholoog ja lektor (1945–) *[[Tõnu Pekk]], eesti ettevõtja ja investor *[[Ahti Pekkala]], Soome poliitik (1924–2014) *[[Eino Pekkala]], Soome jurist ja poliitik (1887–1956) *[[Mauno Pekkala]], Soome metsandustegelane ja poliitik (1890–1952) *[[Mauri Pekkarinen]], Soome poliitik (1947–) *[[Tatu Pekkarinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1892–1951) *[[Juuso Pekkinen]], soome raadio- ja telesaatejuht ning näitleja (1984–) *[[Aino-Kaisa Pekonen]], Soome poliitik (1979–) *[[Nikola Peković]], Montenegro korvpallur (1986–) ==Pel== *[[Pelagius]], briti teoloog (4.–5. sajand) *[[Pelagius I]], paavst (suri 561) *[[Pelagius II]], paavst (suri 590) *[[Pelayo]], Astuuria valitseja (suri 737) *[[Jerzy Pelc]], poola semiootik, filosoof ja loogik (1924–) *[[Tadeusz Pełczyński]], Poola sõjaväelane (1892–1985) *[[Merike Peld]], eesti keemik (1965–) *[[Pelé]], Brasiilia jalgpallur (1940–) *[[Niko Peleshi]], Albaania poliitik (1970–) *[[Jevgeni Pelešev]], vene rahvusest Eesti ja Venemaa õigeusu vaimulik (1930–2011) *[[Viktor Pelevin]], vene kirjanik (1962–) *[[Jaroslav Pelikan]], kristluse ajaloo uurija (1923–2006) *[[Georg Pelisaar]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1958–) *[[Aimable Pélissier]], Prantsusmaa sõjaväelane (1794–1864) *[[Anu Peljo]], eesti alpinist (1974–) *[[Tõnis Peljo]], eesti alpinist (1973–) *[[Gustav Adolf Pelkonen]], soome ja Eesti vaimulik (1864–1902) *[[Jaana Pelkonen]], Soome poliitik ja ajakirjanik (1977–) *[[Peter Pell]], Eesti põllumajandus- ja loodusteadlane ning pedagoog (1807–1861) *[[Graziano Pellè]], Itaalia jalgpallur (1985–) *[[Federica Pellegrini]], Itaalia ujuja (1988–) *[[Ines Pellegrini‎‎‎‎‎]], Eritrea päritolu Itaalia filminäitleja (1954–) *[[Lorenzo Pellegrini]], itaalia jalgpallur (1996–) *[[Peter Pellegrini]], Slovakkia poliitik (1975–) *[[Federico Pellegrino]], itaalia murdmaasuusataja (1990–) *[[Krystin Pellerin]], Kanada näitlejanna (1983–) *[[Yannick Pelletier]], Šveitsi maletaja (1976–) *[[Ernest le Pelley]], Sarki isand (1801–1849) *[[César Pelli]], Argentina päritolu ameerika arhitekt (1926–2019) *[[Rauno Pellikainen]], Soome poksija *[[Luule Pello]], eesti jurist *[[Otmar Pello]], eesti kirikuõpetaja (1912–1971) *[[Yury Pellya]], Soome endine jõutõstja (1994–) *[[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane (1931–) *[[Riikka Pelo]], soome kirjanik ja stsenarist (1972–) *[[Nancy Pelosi]], USA poliitik (1940–) *[[Théophile-Jules Pelouze]], prantsuse keemik (1807–1867) *[[Arvīds Pelše]], Nõukogude Liidu ja Läti NSV partei- ja riigitegelane ning parteiajaloolane (1899–1983) *[[Edda-Merike Pelt]], eesti reisiettevõtja ja esperantist (1951–) *[[Jaan Pelt]], eesti astronoom ja matemaatik (1947–) *[[Leonard Peltier]], inimõiguste eest võitleja USA-s (1944–) *[[Jukka Peltola]], soome jäähokimängija (1987–) *[[Napoléon Peltzer]], saksa tekstiilivabrikant (1802–1889) ==Pem== *[[John Pemberton]], Ameerika Ühendriikide farmatseut, [[Coca-Cola]] leiutaja (1831–1888) ==Pen== *[[Enrique Peña Nieto]], Mehhiko poliitik (1966–) *[[Vladimir Penart]] (1925–2015) *[[Mike Pence]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1959–) *[[Stevo Pendarovski]], Põhja-Makedoonia poliitik (1963–) *[[Krzysztof Penderecki]], poola helilooja (1933–2020) *[[Teddy Pendergrass]], USA laulja (1950–2010) *[[Mihaela Peneș]], Rumeenia odaviskaja (1947–) *[[Merimeri Penfold]], maoori kultuuritegelane (1920–2014) *[[Peng Dehuai]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ja riigitegelane (1898–1974) *[[Peng Zhaoqin]], Hollandi maletaja (1968–) *[[Pengiran Anak Saleha]], Brunei sultani abikaasa (1946–) *[[Muriel Pénicaud]], Prantsusmaa poliitik (1955–) *[[Jaan Penjam]], eesti arvutiteadlane (1955–) *[[Maie Penjam]], eesti arhitekt (1937–) *[[Tiia Penjam]], eesti ajakirjanik, endine Õpetajate Lehe peatoimetaja (1955–) *[[Daniil Penko]], Vene vojevood, sõjaväelane, diplomaat ja bojaar (suri 1520) *[[Igor Penkov]], Eesti tehnikateadlane (1969–) *[[Oleg Penkovski]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1919–1963) *[[Sean Penn]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (1960–) *[[Eila Pennanen]], soome kirjanik, kriitik, esseist ja tõlkija (1916–1994) *[[Jermaine Pennant]], inglise jalgpallur (1983–) *[[Jaan Pennar]], eesti politoloog ja sovetoloog (1924–1996) *[[Kaur Pennert]], eesti koorijuht, helilooja ja pianist (2001–) *[[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist (1982–) *[[Terje Pennie]], eesti näitleja (1960–) *[[Enno Penno]], Eesti poliitik (1930–2016) *[[Rudolf Penno]], Eesti poliitik (1896–1951) *[[Roger Penrose]], inglise füüsik (1931–) *[[Kalev Pensa]], eesti tõstetreener (1929–2016) *[[Margus Pensa]], eesti bioloog (1973–) *[[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (1933–) *[[Juku Pent]], eesti suusataja (1918–1991) *[[Leho Pent]],eesti tõstja (1990–) *[[Natalia Pentre]], Eesti vene filoloog ja pedagoogikateadlane (1905–1982) *[[Jaan Pentšuk]], eesti keemik (1950–) *[[Risto E. J. Penttilä]], Soome politoloog ja poliitik (1959–) *[[Sten Pentus]], eesti autosportlane (1981–) *[[Keit Pentus-Rosimannus]], Eesti poliitik (1976–) *[[Priit Penu]], eesti mullateadlane (1970–) ==Peo== *[[Ester Peony]], rumeenia laulja ja laulukirjutaja (1993–) ==Pep== *[[Aleksandr Pepeljajev]], vene lavastaja (1958–) *[[Pepi I]], Vana-Egiptuse kuningas (24. sajand eKr) *[[George Peppard]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1928–1994) *[[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja ja pianist (1939–) ==Per== *[[Piper Perabo]], USA näitleja (1976–) *[[Oribe Peralta]], Mehhiko jalgpallur(1984–) *[[Víctor Peralta]], Argentina poksija (1908–1995) *[[Ruth Peramets-Püss]], eesti telediktor ja filminäitleja (1927–2005) *[[Adolf Perandi]], Eesti õigusteadlane ja -ajaloolane (1903–1983) *[[Liisa Perandi]], eesti ärkamisaegne kirjanik (1879–1946) *[[Raimund Peraudi]], katoliiklik vaimulik ja teoloog (1435–1505) *[[Luk Perceval]], Belgia teatrilavastaja (1957–) *[[Walker Percy]], USA kirjanik (1916–1990) *[[Andre Pere]], eesti tšellist ja pedagoog (1972–) *[[Enno Pere]], eesti ehitusjuht, omavalitsustegelane ja spordiveteran (1938–2017) *[[Jüri Pere]], eesti metsandustegelane ja loodusfotograaf (1939–) *[[Katrin Pere]], eesti tekstiilikunstnik (1952–) *[[Peeter Pere]], eesti arhitekt ja kunstnik (1957–) *[[Georges Perec]], prantsuse kirjanik (1936–1982) *[[Marie-José Pérec]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1968–) *[[Grigori Perederi]], Venemaa ehitusmehaanikateadlane ja sillaehitaja (1871–1953) *[[Peredurus]], brittide kuningas (4.–3. sajand eKr) *[[Jaroslav Peregrin]], tšehhi loogik (1957–) *[[Domingos Simões Pereira]], Guinea-Bissau poliitik (1964–) *[[Fernando Pereira]] *[[Matheus Pereira]], Brasiilia jalgpallur (1996–) *[[Ricardo Pereira]], portugali jalgpallur (1976–) *[[Valdir Pereira]], Brasiilia jalgpallur (1928–2011) *[[Maicon Pereira de Oliveira]], Brasiilia jalgpallur (1988–2014) *[[Grigori Perelman]], matemaatik (1966–) *[[Endel Perem]], eesti puidu- ja metsateadlane (1911–2002) *[[Andre Peremees]], eesti ärimees *[[Heimar Peremees]], eesti majandusteadlane ja teadusorganisaator (1930–2017) *[[Helle Perens]], eesti geoloog (1941–) *[[Johannes Perens]], Eesti poliitik (1906–1941) *[[Peeter Perens]], eesti koorijuht ja pedagoog (1934–1997) *[[Peeter Perens juunior|Peeter Perens]], eesti koorijuht (1971–) *[[Peeter Perens (kokk)|Peeter Perens]], eesti kokk (1988–) *[[Rein Perens]], eesti hüdrogeoloog (1940–2020) *[[Adolf Perenson]], eesti kommunist (1885–1919) *[[Shim'on Peres]], Iisraeli poliitik (1923–2016) *[[Sonya Peres]], Shim'on Perese abikaasa (1924–2011) *[[Julia Peresild]], Vene näitleja (1984–) *[[Alfonso Pérez]], Colombia poksija (1949–) *[[Ayoze Pérez]], hispaania jalgpallur (1993–) *[[Enzo Pérez]], Argentina jalgpallur (1986–) *[[Florentino Pérez]], Hispaania ärimees, tsiviilinsener, sporditegelane ja endine poliitik (1947–) *[[Jefferson Pérez]], Ecuadori kergejõustiklane (1974–) *[[Lucas Pérez]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Lucía Pérez]], hispaania laulja (1981–) *[[Manuel Pérez]], [[Nicaragua ülemdirektor]] (1800–1845) *[[Pascual Pérez]], Argentina poksija (1926–1977) *[[Sergio Pérez]], Mehhiko vormelisõitja (1990–) *[[Tom Perez]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (1961–) *[[Javier Pérez de Cuéllar]], Peruu diplomaat (1920–2020) *[[Adolfo Pérez Esquivel]], Argentina kunstnik ja aktivist *[[Benito Pérez Galdós]], hispaania kirjanik (1843–1920) *[[Otto Pérez Molina]], Guatemala sõjaväelane ja poliitik (1950–) *[[Luis Alberto Pérez-Rionda]], Kuuba jooksja (1969–) *[[Vassili Matvejevitš Perevoštšikov]], keeleteadlane (1785–1851) *[[Roberto Pereyra]], Argentina jalgpallur (1991–) *[[Mihhail Jakovlevitš Pergament]], vene õigusteadlane (1866–1932) *[[Ruvim Pergament]], karjala helilooja (1906–1965) *[[Jacopo Peri]], Itaalia helilooja (1561–1633) *[[Perikles]], Ateena riigimees (suri 429 eKr) *[[Dana Perino]], USA riigiametnik (1972–) *[[Anxhela Peristeri]], albaania lauljatar (1986–) *[[Ivan Perišić]], horvaadi jalgpallur (1989–) *[[Aleksander Perk]], eesti taimefüsioloog (1921–1996) *[[Anthony Perkins]], USA näitleja (1932–1992) *[[Carl Perkins]], USA laulja (1932–1998) *[[Elizabeth Perkins]], USA näitleja (1960–) *[[Pinetop Perkins]], USA bluusimuusik (1913–2011) *[[Sandra Perković]], Horvaatia kettaheitja (1990–) *[[Anti Perkson]], eesti keemik (1963–) *[[Curdin Perl]], Šveitsi murdmaasuusataja (1984–) *[[Harald Perli]], eesti arstiteadlane ja günekoloog (1891–1953) *[[Imre Perli]], eesti arvutispetsialist ja kurjategija (1973–2000) *[[Lavly Perling]], Eesti prokurör (1975–) *[[Harald Perlitz]], eesti füüsik (1889–1973) *[[Saul Perlmutter]], USA astrofüüsik (1959–) *[[Mia Permanto]], soome laulja (1988–2008) *[[Jakov Permjakov]], vene maadeavastaja ja kaupmees (suri 1712) *[[Artur Perna]], eesti arhitekt (1881–1940) *[[Herman Perna]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (1883–1969) *[[Juri Perohanõtš]], ukraina ühiskonnategelane (1961–) *[[Eva Perón]], Argentina poliitik (1919–1952) *[[Perotinus]], Prantsusmaa helilooja (12.–13. sajand) *[[Vassili Perov]], vene maalikunstnik (1833–1882) *[[Charles Perrault]], prantsuse kirjanik (1628–1703) *[[Dominique Perrault]], prantsuse arhitekt ja linnaplaneerija (1953–) *[[Vito Perrelet]], Šveitsi poksija *[[Charlotte Perrelli]], Rootsi laulja (1974–) *[[Pauley Perrette]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, kirjanik, laulja ja jurist (1969–) *[[Christina Perri]], USA laulja (1986–) *[[Jean Baptiste Perrin]], prantsuse füüsik (1870–1942) *[[David Perron]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Paul Perron]], Kanada semiootik ja narratoloog (1940–) *[[Maite Perroni]], Mehhiko näitleja ja muusik (1983–) *[[Simone Perrotta]], endine itaalia jalgpallur (1977–) *[[Corey Perry]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Katy Perry]], USA laulja (1984–) *[[Luke Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1966–2019) *[[Matthew Perry]], USA filminäitleja (1969–) *[[Rick Perry]], USA poliitik (1950–) *[[Shenay Perry]], USA tennisist (1984–) *[[Kamla Persad-Bissessar]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1952–) *[[Saint-John Perse]], Prantsusmaa diplomaat ja luuletaja (1887–1975) *[[Marte Mjøs Persen]], Norra poliitik (1975–) *[[Robin van Persie]], Hollandi jalgpallur (1983–) *[[Victor de Persigny]], Prantsusmaa poliitik (1808–1872) *[[Christiaan Hendrik Persoon]], Prantsusmaa arst ja bioloog (1761–1836) *[[Bror Persson]], Rootsi poksija *[[Göran Persson]], Rootsi poliitik (1949–) *[[Nina Persson]], rootsi laulja (1974–) *[[Tina Perše]], Sloveenia jalgrattur (1994–) *[[Vello Pert]], eesti bioloog ja füsioloog (1940–2003) *[[Richard Pertel]], eesti keemik (1928–) *[[Valter Pertel]], eesti ajaloolane (1924–2004) *[[Emilie Pertels]], eesti õpetaja (1904–1986) *[[Indrek Pertelson]], eesti judomaadleja (1971–) *[[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur (1998–) *[[Pertinax]] *[[Pietro Perugino]], itaalia kunstnik (suri 1523) *[[Arkadi Perventsev]], vene kirjanik (1905–1981) *[[Aino Pervik]], eesti lastekirjanik (1932–) *[[Anssi Peräjoki]], soome poksija (1973–) *[[Helge Perälä]], soome pikamaajooksja (1915–2010) ==Pes== *[[Pescennius Niger]] *[[Audrius Peseckas]], leedu alpinist (1964–) *[[Dmitri Peskov]], Venemaa diplomaat (1967–) *[[Harri Pesonen]], soome jäähokimängija (1988–) *[[Janne Pesonen]], soome jäähokimängija (1982–) *[[Thomas Pesquet]], prantsuse insener ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1978–) *[[August Pess]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1895–1933) *[[Matteo Pessina]], itaalia jalgpallur (1997–) *[[Epitácio da Silva Pessoa]], Brasiilia poliitik (1865–1942) *[[Johann Heinrich Pestalozzi]], Šveitsi pedagoog (1746–1827) *[[Arnold Pesti]], Eesti sõjaväelane (1914–1990) *[[Arvo Pesti]], eesti teisitimõtleja (1956–2010) *[[Madis Pesti]], Eesti NSV riigitegelane ja haridusjuht (1917–1969) *[[Mele Pesti]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1979–) *[[Olavi Pesti]], eesti ajaloolane (1950–) *[[Aime Pesur]], eesti tehnikateadlane (1945–) *[[Albert Pesur]], Eesti sõjaväelane (1903–1966) ==Pez== *[[Charles Vincent Francois Pezet de Corval]] (1800–1861) *[[Aleksander Jakob Dietrich von Pezold]], baltisaksa arstiteadlane ja genealoog (1870–1945) *[[August Georg Wilhelm Pezold]], baltisaksa maalikunstnik ja graafik (1794–1859) *[[Carl August Pezold]], Eesti vaimulik (1826–1904) *[[Johann Diedrich Pezold]], Eesti arstiteadlane (1752–1804) *[[Walter Pezold]], Eesti kohtunik (1882–1955) *[[Wilhelm Dietrich Pezold]], Eesti vaimulik (1863–1923) *[[Germán Pezzella]], Argentina jalgpallur (1991–) ==Pet== *[[Clara Petacci]], Benito Mussolini elukaaslane (1912–1945) *[[Theodor Petai]], eesti pedagoog ja ühiskonnategelane Võrumaal (1890–1942) *[[Philippe Pétain]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (1856–1951) *[[Liidia Petaja]], Eesti tehnikateadlane (1938–) *[[Petar I]], Serbia ning Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi kuningas (1844–1921) *[[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane (2002–) *[[Pirkka-Pekka Petelius]], soome näitleja ja laulja (1953–) *[[Veronika Dagmar Elisabeth Peterhoff]], eesti arstiteadlane ja anestesioloog (1919–2011) *[[Taimar Peterkop]], Eesti ametnik (1977–) *[[Ampli Peters]], Venemaa keisririigi kindralleitnant (1824–1890) *[[Anderson Peters]], Grenada odaviskaja (1997–) *[[Jānis Peters]], läti luuletaja, publitsist, ühiskonnategelane ja diplomaat (1939–) *[[Peet Peters]], Venemaa ja Eesti filmilavastaja ja alpinist (1937–2011) *[[Russell Peters]], Kanada päritolu koomik (1970–) *[[Triinu Peters]], eesti loomakasvatusteadlane (1970–) *[[Owe Petersell]], eesti raadioajakirjanik (1972–) *[[Valter Petersell]], eesti geoloog ja geokeemik (1933–) *[[Carl Friedrich Ludwig Petersen]] (1775–1822) *[[Ferdinand Petersen]], Eesti poliitik (1887–1979) *[[Gustav Petersen]], taastatud Tartu ülikooli esimene üliõpilane (1782–1839) *[[Henno August Petersen]], eesti keemik (1938–) *[[Hermann Eugen Adolf Petersen]], filoloog (1836–1919) *[[Jacob Eduard Petersen]], saksa, Eesti, Rootsi ja Taani vaimulik (1814–1882) *[[Julius Petersen]], taani matemaatik (1839–1910) *[[Karl Endel Petersen]], eesti matemaatik (1943–) *[[Lorenz-Heinrich Petersen]], Taani päritolu Eestimaa kunstnik (1805–1895) *[[Niels Helveg Petersen]], Taani poliitik (1939–2017) *[[Nils Petersen]], saksa jalgpallur (1988–) *[[Sirje Petersen]], eesti maalikunstnik ja kunstiõpetaja (1959–) *[[Thyge Petersen]], Taani poksija (1902–1964) *[[Wilhelm Petersen]], saksa kunstnik (1900–1987) *[[Wilhelm Konstantin Petersen]], baltisaksa päritolu Eesti liblikateadlane (1854–1933) *[[William Petersen]], ameerika filminäitleja (1953–) *[[Agnessa Peterson]], eesti päritolu Venemaa näitleja (1936–) *[[Aleksei Peterson]], eesti etnoloog (1931–2017) *[[Eveli Peterson]], endine eesti murdmaa- ja laskesuusataja (1967–) *[[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane (1911–1942) *[[Herman Peterson]], eesti loomaarst (1896–1959) *[[Jaak Peterson]], eesti tehnikateadlane (1938–2003) *[[Jordan Peterson]], Kanada psühholoog ja kultuurikriitik (1962–) *[[Jüri Peterson]], eesti õpetaja (1844–1907) *[[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (1963–2022) *[[Karl Peterson (loomaarstiteadlane)| Karl Peterson]], eesti loomaarstiteadlane, mikrobioloog ja epizootoloog (1927–2008) *[[Kristian Jaak Peterson]], eesti luuletaja (1801–1822) *[[Lembit Peterson]], eesti näitleja, lavastaja ja õppejõud (1953–) *[[Leonid Peterson]], eesti arst (1896–1944) *[[Liia Peterson]], eesti arst (1930–) *[[Mare Peterson]], eesti näitleja (1954–) *[[Maria Peterson]], eesti näitleja ja lavastaja (1977–) *[[Mario Peterson]], eesti arvutiekspert (1980–) *[[Marius Peterson]], eesti näitleja, muusik ja kujundaja (1973–) *[[Nikolai Peterson]], Eesti sõjaväelane (1895–1922) *[[Oscar Peterson]], Kanada džässpianist ja -helilooja (1925–2007) *[[Paul Peterson]], eesti advokaat (1891–1961) *[[Pearu Peterson]], eesti matemaatik ja füüsik (1971–) *[[Peep Peterson]], Eesti ametiühingujuht ja ühiskonnategelane (1975–) *[[Pirjo Peterson]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Pärt Peterson]], eesti immunoloog (1966–) *[[Rebecca Peterson]], eesti päritolu Rootsi tennisist (1995–) *[[Taavi Peterson]], eesti laulja (1988–) *[[Teodor Peterson]], Rootsi murdmaasuusataja (1988–) *[[Tiiu Peterson]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1948–) *[[Urmas Peterson]], eesti geograaf (1956–) *[[Voldemar Peterson]], eesti jalgpallur (1910–1977) *[[Üllar Peterson]], eesti ajaloolane (1973–) *[[Laura Peterson-Aardam]], eesti näitleja (1983–) *[[Elmar Petersoo]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Pille Petersoo]], eesti sotsioloog (1974–) *[[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsja (1937–) *[[Udo Petersoo]], Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop aastail 1990–2006 (1934–2006) *[[Jēkabs Peterss]], läti kommunist, Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1886–1938) *[[Erik Petersson]], rootsi ajaloolane ja kirjanik (1985–) *[[Kristina Petina]], Eesti modell (1987–) *[[Carolin Petit]], prantsuse helilooja (1958–2016) *[[Emmanuel Petit]], prantsuse jalgpallur (1970–) *[[Roland Petit]], prantsuse balletitantsija ja koreograaf (1924–2011) *[[Juzefs Petkēvičs]], läti maletaja (1940–) *[[Kiril Petkov]], Bulgaaria poliitik, ökonomist ja ettevõtja (1980–) *[[Bratislav Petković]], Serbia filmilavastaja, näitekirjanik ja poliitik (1948–2021) *[[Momir Petković]], serbia maadleja (1953–) *[[Heinrich Petlem]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1910–1988) *[[Sõmon Petljura]], Ukraina rahvusliku liikumise tegelane ja poliitik (1879–1926) *[[Timo Petmanson]], eesti pianist ja muusik (1986–) *[[David Petraeus]], USA kindral (1952–) *[[Francesco Petrarca]], itaalia kirjanik (1304–1374) *[[Dimitri Petratos]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Evaldas Petrauskas]], Leedu poksija (1992–) *[[Jurgita Petrauskienė]], Leedu poliitik ja pedagoog (1975–) *[[Ramona Petraviča]], Läti poliitik (1967–) *[[Svetlana Petrenco]], Moldova maletaja (1974–) *[[Pavlo Petrenko]], Ukraina jurist ja poliitik (1979–) *[[Cezar Petrescu]], rumeenia kirjanik ja ajakirjanik (1892–1961) *[[Johann Christoph Petri]], Eestimaa kirjamees (1762–1851) *[[Michala Petri]], Taani plokkflöödimängija (1958–) *[[Olaus Petri]], rootsi usu-uuendaja, kirikuõpetaja, õigusteadlane, piiblitõlkija ja ajaloolane (1493–1552) *[[Tomáš Petříček]], Tšehhi poliitik (1981–) *[[Kharálambos Petrídis]], Küprose poliitik (1974–) *[[Susan Petrilli]], Itaalia semiootik (1954–) *[[Zalina Petrivskaja]], Moldova vasaraheitja (1988–) *[[Gustavo Petro]], Colombia majandusteadlane ja poliitik (1960–) *[[Epp Petrone]], eesti ajakirjanik, kirjastaja ja blogija (1974–) *[[Justin Petrone]], USA päritolu ajakirjanik, kirjanik ja blogija (1979–) *[[Aršak Petrosjan]], armeenia maletaja (1953–) *[[Davith Petrosjan]], armeenia maletaja (1984–) *[[Manujel Petrosjan]], armeenia maletaja (1998–) *[[Tigran Petrosjan]], armeenia maletaja (1929–1984) *[[Tigran Leoni Petrosjan]], armeenia maletaja (1984–) *[[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], Eesti jäähokimängija (1983–) *[[Daniel Petrov]], bulgaaria poksija (1971–) *[[Jevgeni Petrov]], Nõukogude kirjanik (1903–1942) *[[Kirill Petrov]], vene jäähokimängija (1990–) *[[Martin Petrov]], bulgaaria jalgpallur (1979–) *[[Mihhail Petrov]], udmurdi kirjanik (1905–1955) *[[Mitrofan Petrov]], õigusteadlane (1862–) *[[Nikolai Petrov]], vene pianist (1943–2011) *[[Račo Petrov]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (1861–1942) *[[Roman Petrov]], Eesti tehnikateadlane (1934–) *[[Vassili Petrov]], NSV Liidu sõjaväelane (1917–2014) *[[Vitali Petrov]], vene vormelisõitja (1984–) *[[Vladimir Petrov]], vene jäähokimängija (1947–2017) *[[Gabriela Petrova]], Bulgaaria kolmikhüppaja (1992–) *[[Olena Petrova]], ukraina laskesuusataja (1972–) *[[Kuzma Petrov-Vodkin]], vene kunstnik ja kirjanik (1878–1939) *[[Dražen Petrović]], horvaatia korvpallur (1964–1993) *[[Ljiljana Petrović]], serbia laulja (1939–2020) *[[Nadežda Petrović]], serbia maalikunstnik (1873–1915) *[[Petar II Petrović]], Montenegro valitseja *[[Vladimirs Petrovs]], Läti maletaja (1908–1943) *[[Tamila Petrovskaja]], Eesti keemik-tehnoloog (1944–) *[[Adolf Petrovski]], Nõukogude Liidu diplomaat (1887–1937) *[[Katja Petrowskaja]], Ukraina päritolu saksakeelne kirjanik (1970–) *[[Ottaviano Petrucci]], itaalia trükkal (1466–1539) *[[Petrus Lombardus]], filosoof ja teoloog (suri 1160) *[[Ljudmila Petruševskaja]], vene kirjanik ja laulukirjutaja (1938–) *[[Jevgen Petruševõtš]], Ukraina poliitik (1863–1940) *[[Frauke Petry]], saksa keemik, ettevõtja ja poliitik (1975–) *[[Jeff Petry]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1987–) *[[Valeri Petšeikin]], vene dramaturg ja ajakirjanik (1984–) *[[Julija Petšonkina]], vene kergejõustiklane (1978–) *[[Georg Paul Alexander Petzholdt]], põllumajandusteadlane (1810–1889) *[[Anto Pett]], eesti pianist ja helilooja (1960–) *[[Kristjan Pett]], Eesti sõjaväelane (1915–2016) *[[Aleksander Pettai]], eesti pedagoog ja koorijuht, Vabadussõja veteran (1902–1997) *[[Aleksander Pettai (notar)|Aleksander Pettai]], eesti notar (1908–1974) *[[Eino Pettai]], eesti loomakasvatusteadlane (1936–2014) *[[Elmar Pettai]], eesti kirjanik (1912–2008) *[[Elmo Pettai]], eesti tehnikateadlane (1950–) *[[Ferdinand Pettai]], eesti näitleja ja näitejuht (1888–1976) *[[Iris Pettai]], eesti majandusteadlane ja sotsioloog (1947–) *[[Kaljus Pettai]], eesti laulja ja malekohtunik (1888–1978) *[[Rando Pettai]], eesti režissöör (1965–) *[[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (1928–) *[[Taisi Pettai]], eesti laulja (1989–) *[[Vello Andres Pettai]], eesti politoloog (1968–) *[[Vladimir Pettai]], eesti rahvusest Venemaa jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1973–2011) *[[Øystein Pettersen]], Norra murdmaasuusataja (1983–) *[[Siri Pettersen]], norra kirjanik (1971–) *[[Per Petterson]], norra kirjanik (1952–) *[[Allan Pettersson]], Rootsi helilooja (1911–1980) *[[Christer Pettersson]], Rootsi kurjategija (1947–2004) *[[Göran Pettersson]], rootsi poliitik (1960–) *[[Jesper Pettersson]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Urmas Petti]], eesti teoloog (1965–2016) *[[Antonio Pettigrew]], USA jooksja (1967–2010) *[[Glen Pettigrove]], USA päritolu filosoof *[[Philip Pettit]], iiri filosoof ja politoloog (1945–) *[[Ellen Pettitt]], Austraalia kõrgushüppaja (1986–) *[[Richard Petty]], USA endine autovõidusõitja (1937–) *[[Tom Petty]], USA rokkmuusik, laulja, laulukirjutaja ja multiinstrumentalist (1950–2017) *[[Aleksei Petuhhov]], Venemaa murdmaasuusataja (1983–) *[[Jevgeni Petuhhov]], keeleteadlane (1863–1948) *[[Tuuli Petäjä-Sirén]], soome purjetaja (1983–) *[[Sándor Petőfi]], ungari luuletaja (1823–1849) ==Peu== *[[Hilma Peuša]], eesti bioloog (1948–) ==Pev== *[[Mehis Pever]], eesti haridustegelane (1960–) *[[Aive Pevkur]], eesti filosoof (1971–) *[[Hanno Pevkur]], Eesti poliitik (1977–) *[[Dmitri Pevtsov]], vene näitleja (1963–) ==Pew== *[[PewDiePie]], rootsi videomängude kommentaator (1989–) ==Peä== *[[Eda Peäske]], eesti harfimängija ja muusikapedagoog (1961–) *[[Elmar Peäske]], eesti flötist ja dirigent (1907–1995) *[[Mihkel Peäske]], eesti flötist (1971–) *[[Raivo Peäske]], eesti flötist ja pedagoog (1947–) *[[Sulev Peäske]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Tiiu Peäske]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1946–) *[[Toivo Peäske]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1945–) ==Pey== *[[José Peyre]], Belgia poksija (1933–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Pe, Biograafiad]] 9w21swurslaz0penxgr3mi9fk4rhkzt Aleksander (Hopjorski) 0 406995 6176259 4431734 2022-08-10T17:20:16Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki [[Fail:Aleksander Hopjorski.jpg|pisi|Piiskop Aleksander 2022. aastal]] '''Aleksander''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Aleksander Hopjorski''', {{lang-ru|Александр Хопёрский}}; sündinud [[23. august]]il [[1964]] [[Võru]]s) on [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[munk]] ja vaimulik ([[piiskop]]). Ta lõpetas aastal [[1981]] [[Võru 2. Keskkool]]i. Aastatel [[1982]]–[[1983]] õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskonnas]]. Aastatel [[1983]]–[[1985]] teenis ta [[Nõukogude Armee]]s. Pühitseti [[diakon]]iks [[7. detsember|7. detsembril]] [[1998]] ja [[preester|preestriks]] [[10. detsember|10. detsembril]] [[2000]]. Teenis seejärel preestrina [[Luhamaa Pühavaimu kogudus]]es ja [[Meeksi Ristija Johannese kogudus]]es. Aastatel 2002–2006 õppis ta [[Püha Platoni Seminar]]is Tallinnas. [[12. juuni]]l [[2008]] valiti ta Tallinnas toimunud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku täiskogul [[Pärnu ja Saare piiskopkond|Pärnu ja Saare piiskopkonna]] piiskopiks. Pühitseti piiskopiks [[12. jaanuar]]il [[2009]].<ref>[http://www.eoc.ee/vaimulik/hopjorski-aleksander/ Hopjorski Aleksander] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vaimulike andmebaas (vaadatud 23.06.2015)</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * http://www.eoc.ee/vaimulik/hopjorski-aleksander/ {{JÄRJESTA:Aleksander (Hopjorski)}} [[Kategooria:Eesti õigeusu piiskopid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] mkrycg80qodx3p2lgv9bumd8ugzl0qg Arutelu:Veebiajakiri 1 411238 6176180 4255097 2022-08-10T13:32:49Z Adeliine 6693 /* Veebiajakirjandus */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Google'i järgi on levinum "veebiajakiri". Arvan, et seda varianti võiks eelistada. Samamoodi kategoorias [[:Kategooria:Eesti võrguajakirjad|Eesti võrguajakirjad]]. [[Kasutaja:Anthrax11|Anthrax11]] ([[Kasutaja arutelu:Anthrax11|arutelu]]) 28. juuli 2015, kell 11:00 (EEST) : Nõus. <span style="background:#FFB84D;border:solid 1px;border-radius:8px;box-shadow:darkgray 2px 2px 2px">&nbsp;[[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family:Old English Text MT;color:#175B17;">Taavi</span>]]&#124;[[Kasutaja arutelu:Cumbril|&#9993;]]&nbsp;</span> 28. august 2015, kell 09:21 (EEST) == Veebiajakirjandus == [[Ajakiri|Ajakirja]] definitsioon: "Ajakiri on numereerituna ja regulaarselt ilmuv paljuleheküljeline ajakirjandusväljaanne, mille numbrid on ühesuguses kujunduses ja formaadis." Tänapäeval on palju veebisaite, kus ilmuvad mitmesugused artiklid, uudislood jm tekstid, sh rohkem-vähem blogiformaadis, rohkem-vähem toimetuslikult, aga ebaregulaarselt ja jooksvalt, ajakirjanumbriteks jagunemata. Kas [[veebiajakirjandus]] hõlmab ka sellised portaalid? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 10. august 2022, kell 16:32 (EEST) lnctyaa0hlgy1d8pbss9soz2nmgbvv8 Delice 0 411426 6176451 6175841 2022-08-11T10:10:03Z CommonsDelinker 1930 Fail HENO0682.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Taivo|Taivo]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:L|Copyright violation]]; can usually be uploaded to your local Wikipedia as fair use if an article exists ([[:c:COM:CSD#F1|F1]]). wikitext text/x-wiki '''Delice''' on [[Eesti]] jaeketi [[Selver|Selveri]] kaubamärk<ref name=":0" />. Delice’i brändi all on kaks toidukauplust: '''Viimsi Delice''' (aadressil Randvere tee 6, Viimsi) ja '''Solarise Delice''' (Solarise keskuses Estonia pst 9, Tallinn)<ref>{{Netiviide|url=https://www.delice.ee/kauplused/|pealkiri=Delice'i kauplused|vaadatud=7.10.2021}}</ref>. Delice'i asutas 2009. aastal jaekett [[ABC Supermarkets AS]]<ref name=":1" />, mille 2020. aastal ostis Selver AS<ref name=":0" />. ==Ajalugu== Esimene Delice'i [[supermarket]] avati 10. oktoobril 2009. aastal [[Solarise_keskus|Solarise keskuses]]. Kaupluse pindala laiendati 2012. aastal, kui esialgse 1700 m² asemel sai müügisaali suuruseks 2300 m²<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/26413193/saa-tuttavaks-solarise-toidupood|pealkiri=Saa tuttavaks: Solarise Toidupood|väljaanne=Kroonika online|aeg=21.10.2009|vaadatud=7.10.2021}}</ref>. 2014. aastal andis [[MTÜ Mondo]] Solarise Toidupoele tunnustusmärgi "[[Õiglase kaubanduse sõber]] 2014"<ref>[http://www.fairtrade.ee/uudised/341-hiiu-vald-on-eesti-esimene-oiglase-kaubanduse-omavalitsus Fairtrade Estonia]</ref>. Seda tiitlit vääriv kauplus tõstab esile õiglase kaubanduse väärtust ja pakub oma kaubavalikus enam kui 30 õiglase kaubanduse märgisega tooteartiklit.<ref>{{Netiviide |url=http://www.fairtrade.ee/oksober |pealkiri=Õiglase kaubanduse sõber |vaadatud=2017-12-27 |arhiivimisaeg=2017-07-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170701190744/http://www.fairtrade.ee/oksober |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Fail:Delice vert logo CMYK ruut.png|alt=Delice|pisi|Delice'i logo]] 2014. aastal avati Delice'i kauplus [[Pärnu Keskus|Pärnu Keskuses]] (asus esimesel korrusel, üle 1000 m² müügipinda).<ref>[http://www.parnupostimees.ee/mobile/?id=2702702 Pärnu Postimees 20.02.2014 Autor: Anu Villmann]</ref> Pärnu Delice viidi alates 2021. aasta märtsist '''[[Pärnu Keskus|Pärnu Keskuse]] Selveri''' nime alla<ref>{{Netiviide|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/03/19/fotod-parnu-keskuse-delice-muutus-selveriks|pealkiri=FOTOD: Pärnu Keskuse Delice muutus Selveriks|väljaanne=Kaubandus|aeg=22.03.2021|vaadatud=7.10.2021}}</ref>. 6. augustil 2015. aastal avati Delice [[Viimsi Kaubanduskeskus|Viimsi kaubanduskeskuses]] (müügipinda 1800 m²).<ref>{{Netiviide |url=http://www.viimsikaubanduskeskus.ee/uudised;140/viimsi-kaubanduskeskuse-taasavamine-toimub-6-augustil- |pealkiri=Viimsi kaubanduskeskus |vaadatud=2015-07-30 |arhiivimisaeg=2015-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150925121755/http://www.viimsikaubanduskeskus.ee/uudised;140/viimsi-kaubanduskeskuse-taasavamine-toimub-6-augustil- |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates [[2020]]. aastast on Delice'i toidukaupluste omanik Eesti kapitalil põhinev jaekett [[Selver]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Liiva, Siiri|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/91016355/selver-saadab-comarketi-nime-ajalukku-kevadel-omandatud-kauplused-hakkavad-uut-nime-kandma|pealkiri=Selver saadab Comarketi nime ajalukku, kevadel omandatud kauplused hakkavad uut nime kandma|väljaanne=Delfi|aeg=11.09.2020|vaadatud=07.10.2021}}</ref>. Delice'i omanikuks sai Selver, ostes kaupluseketi '''[[ABC Supermarkets|ABC Supermarketsi]]'''[[ABC Supermarkets|,]] mille alla kuulusid lisaks kahele Delice'i toidupoele ja [[Solarise keskus|Solarise]] toidukauplusele veel 16 '''[[Comarket|Comarketit]]'''<ref name=":0" />. ==Kauplused== * '''Solarise Delice''' asub [[Solarise Keskus|Solarise keskus]]es [[Tallinn]]as (avati 10. oktoobril 2009) <ref>[http://www.solaris.ee/shopping/kodujagurmee/solaris-toidupood/ Solarise keskus - Solarise Toidupood]</ref> * '''Viimsi Delice''' asub Viimsi Kaubanduskeskuses [[Viimsi]]s (avati 6. augustil 2015) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.delice.ee Koduleht] [[Kategooria:Eesti kauplused]] qa5iqh2zpyxsa25vi3s30qr5v6jtdpe Anti Haugas 0 439946 6176255 6017235 2022-08-10T17:09:27Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anti Haugas.png|pisi|Foto: Anti Haugas]] {{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=august}} '''Anti Haugas''' (sündinud [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1992]] [[Võru]]s) on eesti poliitik ja ettevõtja. Ta on [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige. Anti Haugas on Reformierakonna Võru piirkonna esimees ning Võru Linnavolikogu liige. Varem on ta olnud [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]] välissekretär (2013–2014) ning peasekretär (2014–2017). Haugas on pärit Võru linnast, kus lõpetas Haridus- ja Teadusministeeriumi kiitusega<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/238558|Pealkiri=Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste tunnustamise kord|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> [[Võru Kesklinna Kool|Võru Kesklinna Kooli]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.tamula.edu.ee/|Pealkiri=Võru Kesklinna Kool|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Keskhariduse omandas Haugas [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium]]is, kus lõpetas matemaatika ja inglise keele eriklassi. Seejärel astus [[Tallinna Tehnikaülikool]]i, kus on lõpetanud majandusteaduskonnas halduskorralduse eriala. [[2015]]. aasta [[Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] kandideeris Haugas Võru-, Valga- ja Põlvamaal [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] nimekirjas ja kogus 186 häält<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://rk2015.vvk.ee/|Pealkiri=Riigikogu valimised 2015|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel]] oli ta Reformierakonna Võru linnapeakandidaat. Haugas saavutas 239 häälega linna teise tulemuse<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html|Pealkiri=Kohalikud valimised 2017|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Anti Haugas on [[Võru Spordikool]]i võrkpalliosakonna kasvandik, tema treeneriteks on olnud [[Urmas Tali]] ja [[Aksel Saal]]. Haugas on silma paistnud ka aktiivse abipolitseinikuna. 2018. aastal saavutas ta koos [[Aigar Kalnapenkis]]ega Lõuna Prefektuuri abipolitseinike kutsemeistrivõistlustel teise koha. ==Viited== <references responsive="" /> ==Välislingid== * [https://www.vorumaateataja.ee/arhiiv/60-uudised/17968-reformierakonna-linnapeakandidaat-anti-haugas-otsustas-kandideerimise-peaaegu-kohe Reformierakonna linnapeakandidaat Anti Haugas otsustas kandideerimise peaaegu kohe], Võrumaa Teataja, 29. juuli 2017 * [http://antihaugas.ee/about/ Anti Haugase CV], ''antihaugas.ee'', vaadatud 21. märtsil 2018 * [http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=24204 Võru linnapeakandidaat hakkas vanadekodu juhatama], LõunaLeht, 24. mai 2018 * [https://arvamus.postimees.ee/4504201/anti-haugas-rail-balticut-pole-vaja-voi-akki-ikka-on Anti Haugas: Rail Balticut pole vaja. Või äkki ikka on?], Postimees, 14. juuni 2018 {{JÄRJESTA:Haugas, Anti}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] b2msv2mimrenxo2jpcvmulbzdxoehip Timo Tammemaa 0 440332 6176442 6122424 2022-08-11T09:06:05Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Timo Tammemaa | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1991|11|18}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 204 cm | kaal = 93 kg | hüpe = 361 cm | blokk = 342 cm | positsioon = temporündaja | koduklubi = {{riigi ikoon|Poola}} Czarni Radom | särginumber = 4 | aastad1 = 2009–2014 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver Tallinn]] | aastad2 = 2014–2016 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[VK Pärnu]] | aastad3 = 2016–2017 | klubi3 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Spacer's Toulouse | aastad4 = 2017–2019 | klubi4 = {{riigi ikoon|Belgia}} Noliko Maaseik | aastad5 = 2019–2020 | klubi5 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Tours VB | aastad6 = 2020–2022 | klubi6 = {{riigi ikoon|Poola}} Asseco Resovia | aastad7 = 2022– | klubi7 = {{riigi ikoon|Poola}} Czarni Radom | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2015– | koondis1 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad2 = | koondis2 = | koondiseaastad3 = | koondis3 = | koondiseaastad4 = | koondis4 = | koondiseaastad5 = | koondis5 = | uuendatud = 11.08.2022 }} '''Timo Tammemaa''' (sündinud [[18. november|18. novembril]] [[1991]]) on Eesti võrkpallur. == Välislingid == *[http://sport.err.ee/v/vorkpall/87270078-c547-4fe5-87ca-1f4cae012622/tammemaa-lahebki-prantsusmaale-allkirjad-on-antud Tammemaa lähebki Prantsusmaale: allkirjad on antud], Err sport, 6.05.2016 {{JÄRJESTA:Tammemaa, Timo}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] gdyzalh4bluvtoifm1s86px3yrq6j1r Tiiu Kiudorv 0 448748 6176342 6140874 2022-08-10T20:37:48Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Surnud 2020]] wikitext text/x-wiki '''Tiiu Kiudorv''' ([[7. september]] [[1935]] [[Kirmsi]] - [[26. jaanuar]] [[2020]]) oli õpetaja ja rahvatantsujuht.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20150829.2.14.17.2 Tähtpäevi septembris. Koit, 29. august 2015]</ref> Aastatel 1965–2011 oli ta [[Põlva Keskkool]]i (1997. aastast [[Põlva Ühisgümnaasium]]i) matemaatikaõpetaja ning 1978–1990 direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Ta on töötanud ka Põlva rajooni haridusosakonna metoodikuna. 1954. aastast on ta tegutsenud ka rahvatantsupedagoogina. Ta on paljude Põlvamaa laulu- ja tantsupidude üldjuht, Lõuna-Eesti memme-taadi rahvapidude algataja,1992-2014 rahvatantsurühma Põlva Memmed juhendaja.<ref>{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/polvamaa/elu/polva-linna-aumargi-palvis-tiiu-kiudorv?id=64876314 |pealkiri=Põlva linna aumärgi pälvis Tiiu Kiudorv. Põlva Linna Teataja, 29. august 2012 |vaadatud=2016-11-07 |arhiivimisaeg=2016-11-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161108134953/http://eestielu.delfi.ee/polvamaa/elu/polva-linna-aumargi-palvis-tiiu-kiudorv?id=64876314 |url-olek=ei tööta }}</ref> Põlvamaa rahvatantsujuhtide leksikoni koostaja.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.errs.ee/index.php?id=65513|pealkiri=Põlvamaa tantsujuhid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ==Tunnustused== *1973 [[Eesti NSV teeneline õpetaja]] *1988 [[Johannes Käisi preemia]] *1991 [[Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal]] *1997 [[Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind]] *2004 Põlvamaa elutöö preemia *2006 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4989}}</ref> *2012 Põlva linna aumärk ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.muis.ee/museaalview/1823190 Eesti Muuseumide Veebivärav. Põlva Talurahvamuuseumi fotokogu. Tiiu Kiudorv (1970)] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=233970 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Jakob Hurda rahvakultuuriauhinna laureaadid Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe ja Põlvamaa rahvatantsujuht Tiiu Kiudorv (1997)] {{JÄRJESTA:Kiudorv, Tiiu}} [[Kategooria:Eesti matemaatikaõpetajad]] [[Kategooria:Eesti rahvatantsupedagoogid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 1qbtaflw61puhm0apbos1gmqtaa8zs1 Accelerista 0 449177 6176181 6144006 2022-08-10T13:33:30Z Adeliine 6693 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Mittetulundusühingud]]; −[[Kategooria:Tehnikaportaal]]; −[[Kategooria:Ajakirjandus]]; −[[Kategooria:Autondus]]; −[[Kategooria:Transport]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Accelerista-logo-2016-03.svg|pisi|Accelerista logo]] '''Accelerista''' on eestikeelne tehnika- ja liiklus[[veebiportaal|portaal]], kus leiab nõuandeid, testisõitude kirjeldusi, lugusid liikluskultuuri teemadel ja uudiseid [[liiklusvahend]]ite kohta. Olulisel kohal teemakäsitluses on [[innovatsioon]] – liikumisvahendite areng, kasutusele võetavad uudsed tehnoloogiad ja materjalid. Žanriliselt on tegu ''[[edutainment]]''-väljaandega, kus tõsisemad teemad vahelduvad [[meelelahutus]]likumate lugudega. Tähelepanu keskmes on kohalikud uudislood. Portaali autorite ringi moodustab sõpruskond, kelle huviks on teaduse- ja tehnikaalase hariduse ja harituse populariseerimine. Accelerista portaali omanik on MTÜ Looduselust<ref>{{Netiviide |url=http://www.accelerista.com/about/accelerista-toimetus/ |pealkiri=Accelerista toimetus |vaadatud=2016-11-16 |arhiivimisaeg=2016-11-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161116231155/http://www.accelerista.com/about/accelerista-toimetus/ |url-olek=ei tööta }}</ref>, autorid teevad kaastööd õhinapõhiselt. Tegevuse toetus kujuneb annetustest, koostööprojektidest ja [[mittetulundusühendus]]tele suunatud projektitoetuste vahenditest. Accelerista hakkas [[veeb]]is ilmuma [[1. november|1. novembrist]] [[2015]]. Portaalile panid aluse [[Ylle Rajasaar]]<ref>[http://minukarjaar.ee/uncategorized/ylle-rajasaar-ma-ei-suudaks-lihtsalt-raha-eest-tood-teha/ Minu karjäär. Ylle Rajasaar: ma ei suudaks lihtsalt raha eest tööd teha]</ref> ja [[Maarja Kupits]], nendega liitusid Lena Murd, Marika Johannson, Gerli Ramler, Maria Ruubas. Algselt naistelt naistele mõeldud portaal laienes kiiresti sooneutraalseks väljaandeks. Autorite ringi lisandusid autoajakirjanik [[Toomas Vabamäe]], Argo Verk, Andres Kruus, [[Toomas Uibo]], Veli V. Rajasaar. Väljaandele teevad kaastööd mitmed oma valdkonna kirglikud huvilised. Accelerista suurim meediapartner on [[Delfi (portaal)|Delfi Forte]] portaal, mis vahendab väljaande artikleid laiemale lugejaskonnale. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.accelerista.com/ Accelerista portaal] <!-- sama veebiarhiivist http://web.archive.org/web/*/http://www.accelerista.com/ --> *[https://www.instagram.com/accelerista/ Accelerista Instagramis] *[https://www.facebook.com/accelerista Accelerista Facebookis] *[https://www.youtube.com/channel/UCAiS2N9Nc1CovAMjGFFrSnA Accelerista Youtube'is] [[Kategooria:Eesti veebisaidid]] dufuz1nh7lxfnkln4mjvc5725o57wbt Grant Cardone 0 460094 6176232 5943971 2022-08-10T15:38:18Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=oktoober}} '''Grant Cardone''' (sündinud [[21. märts]]il [[1958]] [[Louisiana|Louisiana osariigi]]s [[Lake Charles]]is) on USA eneseabiraamatute autor, motivatsioonikõneleja, kinnisvarainvestor ja müügiõpetaja.<ref>Grant Cardone. [Automotive Sales Trainer Shows Tricks to Buying a Car Quick and Easy http://www.huffingtonpost.com/grant-cardone/buying-a-car-made-quick-a_b_773614.html], [[Huffington Post]], 8. november 2010.</ref><ref>[[Eliza Theiss]]. [Grant Cardone Drops $48M on Four Apartment Communities https://web.archive.org/web/20150821175832/http://www.cpexecutive.com/cities/nashville/grant-cardone-drops-48m-on-four-apartment-communities/1004114822.html], [[Cpexecutive.com]], 3. märts 2015.</ref><ref>[[Warren Cassell]]. [http://www.investopedia.com/articles/personal-finance/072315/how-grant-cardone-built-350m-real-estate-empire.asp How Grant Cardone Built a $350M Real Estate Empire], [[Investopedia]], 23. juuli 2015.</ref> Grant Cardone'il on üle 4000 kinnisvaraobjekti koguväärtusega üle 1.8 miljardi USA dollari. == Noorpõlv ja õpingud == Grant Cardone sündis [[Lake Charles]]is, [[Louisiana]] osariigis Curtis Louis Cardone ja Concetta Neil Cardone viiest lapsest neljandana<ref>[http://www.huffingtonpost.com/grant-cardone/say-yes-to-life_b_209903.html Say Yes to Life], Huffington Post, 4. juuni 2009.</ref>. Tal on kaksikvend Gray Cardone. Isa suri veebruaris 1968 ja ema suri mais 2009. Ta lõpetas 1976 [[LaGrange'i Keskkool]]i Lake Charlesis 1976. aastal. Aastatel 1976–1981 õppis ta ülikoolis [[McNeese State University]], mille ta lõpetas bakalaureusekraadiga raamatupidamise alal. Cardone otsustas hakata tegelema raamatupidamise asemel automüügiga.<ref>https://www.entrepreneur.com/author/grant-cardone </ref> == Karjäär == Grant Cardone tahtis saada parimaks müügimeheks. Enne 25-aastaseks saamist oli ta sõltuvuses [[kokaiin]]ist ja teistest narkootikumidest ning alkoholist. Ta sai sellest üle tänu sellele, et ema andis talle 1000 dollarit laenu, mille eest ta ostis müügikoolituse kassette. Ta otsustas muuta oma elu, omandades müügikunsti. <ref>[https://web.archive.org/web/20161013051052/https://grantcardoneauthor.wordpress.com/2014/10/24/grant-cardone-biography/], grantcardoneauthor.wordpress.com24. oktoober 2014</ref> 1987. aastal kolis Cardone [[Chicago]]sse, kus ta asus tööle müügikoolitusfirmas. Töö tõttu reisis ta mööda USA-d ringi ja elas paljudes linnades. Ta elas mõnda aega kodulinnas Lake Charlesis ja seejärel viis aastat [[Houston]]is. Seejärel elas ta 12 aastat [[La Jolla]]s [[California]] osariigis. Lõpuks asus ta elama [[Los Angeles]]se.<ref>[http://www.mercurynews.com/lalife/ci_14765228 Beautiful view may be priceless, but homeowners pay plenty], San Jose Mercury News.</ref> [[2012]]. aasta lõpus viis Cardone oma kontorid [[California]]st [[Miami Beach]]i.<ref>[http://cardoneacquisitions.com/#about Grant Cardone Acquisitions], cardoneacquisitions.com</ref> Pärast ülikooli hakkas Cardone tegelema autode müügiga.<ref>Grant Cardone. ''Maximizing Every Opportunity'', Wiley 2005, lk 1.</ref> Mõnda aega oli ta ettevõtte [[Freedom Motorsports Group Inc]] tegevjuht.<ref>[https://web.archive.org/web/20120422101359/http://www.scientology-buffalo.org/articles/605241844471.vm Dianetics Racing Team to Join NASCAR Circuit], Scientology-buffalo.org</ref> 2010. aasta lõpus hakkas Cardone koos ettevõttega [[Atlas Media Corp.]] tootma [[National Geographic Channel]]ile tõsielusarja "[[Turnaround King]]".<ref>[http://www.prlog.org/11506097-atlas-media-brings-turnaround-king-to-national-geographic.html Atlas Media brings ‘Turnaround King’ to National Geographic - Kelly Li], PRLog.org</ref> Cardone omad ja opereerib mitmes firmas, nagu näiteks: Cardone Acquisitions, Cardone Enterprises ja The Cardone Group. Samuti omab ta kinnisvaraportfooliot Ameerika Ühendriikides, mille arvatav väärtus on 450 miljoni dollari ümbruses. Cardone on seitsme raamatu autor: [[Sell To Survive]] (2008), [[The Closer’s Survival Guide]] (2009), [[If You’re Not First, You’re Last]] (2010), [[The 10X Rule]] (2011), [[Sell or be Sold]] (2012), [[The Millionaire Booklet]] (2016) ning [[Be Obsessed or Be Average]] (2016). 29. novembril 2016 nimetas ajakiri Forbes Cardone’i parimaks turu mõjutajaks, keda jälgida 2017. aastal. ==Isiklikku== Cardone kuulub [[Saientoloogia Kirik]]usse.<ref>[[Bruce Edwin]]. [http://www.thehollywoodsentinel.com/issue20article7.html Grant Cardone - World Financial Leader], [[Hollywood Sentinel]]</ref> Aastal 2006 toetas ta oma firma [[Freedom Motorsports Group Inc.]] kaudu [[NASCAR]]i-sõitjaid.<ref>[[Jeannette Walls]]. [http://www.today.com/id/13105675/ns/today-entertainment/t/scientology-revs-join-nascar-circuit/#.UfRLEMDEWCc Scientology revs up to join NASCAR circuit], today.com</ref><ref>[[Kenton Gray]]. [https://web.archive.org/web/20170322014816/http://m.sportsbusinessdaily.com/Daily/Issues/2006/06/Issue-175/Sponsorships-Advertising-Marketing/Risky-Business-Scientology-Makes-Play-Into-NASCAR.aspx Risky Business: Scientology Makes Play Into NASCAR], sportsbusinessdaily.com]</ref> Cardone on abielus [[Elena Lyons]]iga. Neil on kaks tütart.<ref>Grant Cardone. [https://web.archive.org/web/20130907134706/http://cardoneuniversity.com/about.php Grant Cardone, New York Times best selling author & sales expert], Grant Cardone Sales University, 10. märts 2013.</ref><ref>E. Lyons. [https://web.archive.org/web/20170506044907/http://www.elenacardone.com/bio/ Bio: Elene Lyons], Elenacardone.com</ref> Tütred Sabrina ja Scarlett sündisid, kui isa oli üle neljakümne aastane. ==Tunnustused== *2010 McNeese State University Distinguished Alumnus Award<ref>[http://mcneesealumni.com/s/1148/index.aspx?sid=1148&gid=1&pgid=349 McNeese State University Alumni Association - Alumni Awards], Mcneesealumni.com</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Cardone, Grant}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] p17gf0e4qoxtnsly0qzt3612j1chynu 6176233 6176232 2022-08-10T15:41:18Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=oktoober}} '''Grant Cardone''' (sündinud [[21. märts]]il [[1958]] [[Louisiana|Louisiana osariigi]]s [[Lake Charles]]is) on USA eneseabiraamatute autor, motivatsioonikõneleja, kinnisvarainvestor ja müügiõpetaja.<ref>Grant Cardone. [Automotive Sales Trainer Shows Tricks to Buying a Car Quick and Easy http://www.huffingtonpost.com/grant-cardone/buying-a-car-made-quick-a_b_773614.html], [[Huffington Post]], 8. november 2010.</ref><ref>Eliza Theiss. [Grant Cardone Drops $48M on Four Apartment Communities https://web.archive.org/web/20150821175832/http://www.cpexecutive.com/cities/nashville/grant-cardone-drops-48m-on-four-apartment-communities/1004114822.html]. Cpexecutive.com, 3. märts 2015.</ref><ref>Warren Cassell. [http://www.investopedia.com/articles/personal-finance/072315/how-grant-cardone-built-350m-real-estate-empire.asp How Grant Cardone Built a $350M Real Estate Empire]. Investopedia, 23. juuli 2015.</ref> Grant Cardone'il on üle 4000 kinnisvaraobjekti koguväärtusega üle 1.8 miljardi USA dollari. == Noorpõlv ja õpingud == Grant Cardone sündis [[Lake Charles]]is, [[Louisiana]] osariigis Curtis Louis Cardone ja Concetta Neil Cardone viiest lapsest neljandana<ref>[http://www.huffingtonpost.com/grant-cardone/say-yes-to-life_b_209903.html Say Yes to Life], Huffington Post, 4. juuni 2009.</ref>. Tal on kaksikvend Gray Cardone. Isa suri veebruaris 1968 ja ema suri mais 2009. Ta lõpetas 1976 LaGrange'i Keskkooli Lake Charlesis 1976. aastal. Aastatel 1976–1981 õppis ta ülikoolis [[McNeese State University]], mille ta lõpetas bakalaureusekraadiga raamatupidamise alal. Cardone otsustas hakata tegelema raamatupidamise asemel automüügiga.<ref>https://www.entrepreneur.com/author/grant-cardone </ref> == Karjäär == Grant Cardone tahtis saada parimaks müügimeheks. Enne 25-aastaseks saamist oli ta sõltuvuses [[kokaiin]]ist ja teistest narkootikumidest ning alkoholist. Ta sai sellest üle tänu sellele, et ema andis talle 1000 dollarit laenu, mille eest ta ostis müügikoolituse kassette. Ta otsustas muuta oma elu, omandades müügikunsti. <ref>[https://web.archive.org/web/20161013051052/https://grantcardoneauthor.wordpress.com/2014/10/24/grant-cardone-biography/], grantcardoneauthor.wordpress.com24. oktoober 2014</ref> 1987. aastal kolis Cardone [[Chicago]]sse, kus ta asus tööle müügikoolitusfirmas. Töö tõttu reisis ta mööda USA-d ringi ja elas paljudes linnades. Ta elas mõnda aega kodulinnas Lake Charlesis ja seejärel viis aastat [[Houston]]is. Seejärel elas ta 12 aastat [[La Jolla]]s [[California]] osariigis. Lõpuks asus ta elama [[Los Angeles]]se.<ref>[http://www.mercurynews.com/lalife/ci_14765228 Beautiful view may be priceless, but homeowners pay plenty], San Jose Mercury News.</ref> [[2012]]. aasta lõpus viis Cardone oma kontorid [[California]]st [[Miami Beach]]i.<ref>[http://cardoneacquisitions.com/#about Grant Cardone Acquisitions], cardoneacquisitions.com</ref> Pärast ülikooli hakkas Cardone tegelema autode müügiga.<ref>Grant Cardone. ''Maximizing Every Opportunity'', Wiley 2005, lk 1.</ref> Mõnda aega oli ta ettevõtte Freedom Motorsports Group Inc tegevjuht.<ref>[https://web.archive.org/web/20120422101359/http://www.scientology-buffalo.org/articles/605241844471.vm Dianetics Racing Team to Join NASCAR Circuit], Scientology-buffalo.org</ref> 2010. aasta lõpus hakkas Cardone koos ettevõttega [[Atlas Media Corp.]] tootma [[National Geographic Channel]]ile tõsielusarja "[[Turnaround King]]".<ref>[http://www.prlog.org/11506097-atlas-media-brings-turnaround-king-to-national-geographic.html Atlas Media brings ‘Turnaround King’ to National Geographic - Kelly Li], PRLog.org</ref> Cardone omad ja opereerib mitmes firmas, nagu näiteks: Cardone Acquisitions, Cardone Enterprises ja The Cardone Group. Samuti omab ta kinnisvaraportfooliot Ameerika Ühendriikides, mille arvatav väärtus on 450 miljoni dollari ümbruses. Cardone on seitsme raamatu autor: "Sell To Survive" (2008), "The Closer’s Survival Guide" (2009), "If You’re Not First, You’re Last" (2010), "The 10X Rule" (2011), "Sell or be Sold" (2012), "The Millionaire Booklet" (2016) ning "Be Obsessed or Be Average" (2016). 29. novembril 2016 nimetas ajakiri Forbes Cardone’i parimaks turu mõjutajaks, keda jälgida 2017. aastal. ==Isiklikku== Cardone kuulub [[Saientoloogia Kirik]]usse.<ref>Bruce Edwin. [http://www.thehollywoodsentinel.com/issue20article7.html Grant Cardone - World Financial Leader], Hollywood Sentinel</ref> Aastal 2006 toetas ta oma firma Freedom Motorsports Group Inc. kaudu [[NASCAR]]i-sõitjaid.<ref>Jeannette Walls. [http://www.today.com/id/13105675/ns/today-entertainment/t/scientology-revs-join-nascar-circuit/#.UfRLEMDEWCc Scientology revs up to join NASCAR circuit], today.com</ref><ref>Kenton Gray. [https://web.archive.org/web/20170322014816/http://m.sportsbusinessdaily.com/Daily/Issues/2006/06/Issue-175/Sponsorships-Advertising-Marketing/Risky-Business-Scientology-Makes-Play-Into-NASCAR.aspx Risky Business: Scientology Makes Play Into NASCAR], sportsbusinessdaily.com]</ref> Cardone on abielus Elena Lyonsiga. Neil on kaks tütart.<ref>Grant Cardone. [https://web.archive.org/web/20130907134706/http://cardoneuniversity.com/about.php Grant Cardone, New York Times best selling author & sales expert], Grant Cardone Sales University, 10. märts 2013.</ref><ref>E. Lyons. [https://web.archive.org/web/20170506044907/http://www.elenacardone.com/bio/ Bio: Elene Lyons], Elenacardone.com</ref> Tütred Sabrina ja Scarlett sündisid, kui isa oli üle neljakümne aastane. ==Tunnustused== *2010 McNeese State University Distinguished Alumnus Award<ref>[http://mcneesealumni.com/s/1148/index.aspx?sid=1148&gid=1&pgid=349 McNeese State University Alumni Association - Alumni Awards], Mcneesealumni.com</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Cardone, Grant}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] f9tgicnjmu7dhabfbbqz7mevpjyc0mb Liin (transport) 0 463799 6176193 5310740 2022-08-10T14:03:23Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki [[Pilt:S-Bahn Berlin - Netzplan.svg|pisi|[[Berliini linnaraudtee]]liinide skeem]] '''Liin''' on maa-, [[veetee|vee-]] või [[õhutee]], mida kasutatakse enamasti korrapärase [[liiklus]]ena (''liiniliiklus'') kahe või enama punkti vahel. Sõltuvalt otspunktide asukohast eristatakse: *[[pendelliin]] (sõidab kahe punkti vahel sama teed mööda edasi-tagasi) *[[süstikliin]] (pendelliin, mis ei tee otspunktide vahel peatusi) *[[radiaalliin]] (pendelliin, mis ühendab kesklinna ja äärelinna) *[[diametraalliin]] (pendelliin, mis läbib kesklinna ja mille kaks otsa asuvad eri külgedel äärelinnas) *[[tangensiaalliin]] (pendelliin, mis ühendab kahte äärelinna piirkonda/tõmbekeskust linna keskossa/linna jõudmata) *[[ringliin]] (liini algus- ja lõppunkt asuvad samas kohas, liin sõidab ringi kas ühes või mõlemas suunas) Sõltuvalt liiklusvahendist eristatakse järgmisi liine: *[[rongiliin]] *[[bussiliin]] *[[laevaliin]] *[[trolliliin]] *[[trammiliin]] *[[metrooliin]] *[[lennuliin]] [[Kategooria:Transport]] i8qnomv297rde32rnp23d1anq2am29m Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia 0 466354 6176372 6138891 2022-08-11T02:16:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Srpska_akademija_nauke_i_umetnosti_01_(8116577383).jpg |pisi|]] [[Pilt: Serbia_Beograd_SANU_-_Feb_2006.jpg|pisi|Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia peahoone [[Belgrad]]is]] '''Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia''' ([[serbia keel]]es Српска академија наука и уметности / ''Srpska akademija nauka i umetnosti''; [[akronüüm]] '''SANU''') on [[Serbia]] [[teadusakadeemia]], riigi tähtsaim teadusasutus. Akadeemia on [[Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA|Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA]] liige. See asutati 1886. aastal [[Belgrad]]is '''Serbia Kuningliku Akadeemiana''' (Српска краљевска академија / ''Srpska kraljevska akademija'')<ref name="hist"/>. ==Ajalugu== Akadeemia eelkäijateks olid [[Serbia Õpetatud Selts]] ja [[Serbia keele- ja kirjanduse selts]] (Друштво српске словесности). Viimane asutati 1842. aastal ja tegutses kuni 27. jaanuarini 1864<ref name="hist"/>, kui Serbia vürst [[Mihailo Obrenović]]i ukaasiga seltsi tegevus lõpetati. Sama aasta juulis asutati Serbia Õpetatud Selts, kuhu liitusid ka Serbia keele- ja kirjanduse seltsi endised liikmed. Konflikti tõttu Serbia haridusministriga, Õpetatud seltsi tegevus 13. mail 1886 peatati. 25. juulil 1887 lubati küll seltsil tegevust jätkata, kuid vahepeal, 1. novembril 1886, kuulutati parlamendi otsusega asutatuks '''Serbia Kuninglik Akadeemia'''. Esimesed 16 akadeemia liiget nimetas 5. aprillil 1887 kuningas [[Milan I Obrenović]]. Akadeemia esimeseks presidendiks valiti [[botaanik]] [[Josif Pančić]] (1887–1888)<ref name="hist"/>. 1992. aastal, kui Õpetatud selts oma tegevuse lõpetas, läks seltsi vara akadeemia valdusse ja seltsi liikmed said Kuningliku akadeemia liikmeteks<ref name="hist"/>. 1947. aastast kannab akadeemia nime '''Serbia Teaduste Akadeemia''' ja 1960. aastast praegust nime. ==Akadeemia liikmeskond== [[Pilt:Panc.JPG|pisi|160px| Akadeemia liige [[Josif Pančić]], botaanik, kutsutud Serbia botaanika "isaks"]] [[Pilt:Stevo_Todorčević.jpg|pisi|160px| Akadeemia liige [[Stevo Todorčević]], Kanada-Prantsuse-Serbia matemaatik]] [[Pilt:Noam_Chomsky,_2004.jpg |pisi|160px| Akadeemia välisliige [[Noam Chomsky]], USA [[lingvist]]]] [[Pilt:Torsten_Wiesel-7Nov2006.jpg|pisi|160px| Akadeemia välisliige [[Torsten Wiesel]], Rootsi [[neurofüsioloog]], [[Nobeli füsioloogiaauhind|Nobeli füsioloogiaauhinna]] laureaat]] [[Pilt:Arvo Pärt.jpg|pisi|160px|Akadeemia välisliige [[Arvo Pärt]], eesti helilooja]] Seisuga mai 2017 kuulub akadeemia liikmeskonda 105 tegevliiget, 37 korrespondentliiget ja 113 välisliiget.<ref name="mem"/> Varem valiti akadeemiasse ka auliikmeid. Akadeemia liikmeskond on jagatud teadusvaldkondade alusel 8 osakonda: *[[Matemaatika]], [[füüsika]] ja [[geoteadused]] *[[Keemia]] ja [[bioloogia]] *[[Tehnikateadused]] *[[Arstiteadus]] *[[Keeleteadus|Keele-]] ja [[kirjandusteadus]] *[[Sotsiaalteadused]] *[[Ajalugu]] *[[Kaunid kunstid]] ja muusika ====Tegevliikmeid==== *1887 – [[Josif Pančić]], botaanik, akadeemia esimene president *1887 – [[Stojan Novaković]], ajaloolane ja diplomaat, [[Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia|Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia]] välisliige *1894 – [[Nikola Tesla]], elektriinsener, füüsik ja [[leiutaja]] *1896 – [[Jovan Cvijić]], [[geograaf]] ja [[etnoloog]], [[Sorbonne]]'i audoktor *1897 – [[Mihailo Petrović]], matemaatik ja leiutaja *1902 – [[Bogdan Gavrilović]], matemaatik, füüsik ja filosoof, akadeemia president 1931–1937 *1906 – [[Branislav Petronijević]], filosoof, matemaatik ja [[paleontoloog]] *1912 – [[Mihajlo Pupin]], füüsik ja keemik, USA [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvusliku Teaduste Akadeemia]] liige *1920 – [[Milutin Milanković]], [[geofüüsik]], [[ehitusinsener]], [[klimatoloog]], [[Milankovići hüpotees]]i esitaja *1926 – [[Ivo Andrić]], kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat *1974 – [[Ljubisav Rakić]], arstiteadlane *1988 – [[Danilo Kiš]], kirjanik ja [[tõlkija]] *1994 – [[Vlado Strugar]], ajaloolane *1998 – [[Stevo Todorčević]], matemaatik, [[Kanada Kuninglik Selts|Kanada Kuningliku Seltsi]] liige ====Välisliikmeid==== *1959 – [[Ivan Vinogradov]], Nõukogude Liidu matemaatik *1972 – [[René Cassin]], prantsuse jurist, [[nobelist]] *1976 – [[Blaže Koneski]], makedoonia [[lingvist]] ja kirjanik *1985 – [[C. N. R. Rao]], India keemik *1988 – [[Sergei Novikov (matemaatik)|Sergei Novikov]], vene matemaatik *1988 – [[Boris Podrecca]], sloveeni päritolu Itaalia [[arhitekt]] *1988 – [[Jürgen Habermas]], saksa [[sotsioloog]] ja filosoof *1991 – [[Konstantin Frolov]], vene masinaehitusteadlane (suri 2007) *1991 – [[Halil İnalcık]], türgi ajaloolane (suri 2016) *1994 – [[Jevgeni Tšazov]], vene arstiteadlane *1994 – [[Vukan Vuchic]], USA transpordiplaneerimise ekspert ja [[urbanist]] *1997 – [[Juri Oganesjan]], Venemaa [[tuumafüüsik]] *2000 – [[Felix Unger]], austria arstiteadlane *2000 – [[Svetlana Tolstaja]], vene lingvist *2003 – [[Cvetan Grozdanov]], makedoonia [[kunstiajaloolane]] *2003 – [[Francisco J. Ayala]], USA bioloog ja filosoof *2003 – [[Julius Wess]], Austria füüsik, [[supersümmeetria]] teooria edendaja ([[Wessi-Zumino-Witteni mudel]]) *2003 – [[Stanley B. Prusiner]], USA [[neuroloog]] ja [[biokeemik]], [[Nobeli auhind|nobelist]] *2003 – [[Noam Chomsky]], USA lingvist *2006 – [[André Berger]], Belgia klimatoloog *2006 – [[Anton Zeilinger]], [[austria]] [[kvantfüüsik]] *2006 – [[Paul Greengard]], USA [[neuroteadlane]] *2006 – [[Igor Šafarevitš]], Venemaa matemaatik *2009 – [[Torsten Wiesel]], Rootsi [[neurofüsioloog]], nobelist *2009 – [[Engelina Smirnova]], vene [[kunstiajaloolane]] *2009 – [[Arvo Pärt]], helilooja *2012 – [[Peter Handke]], austria kirjanik *2012 – [[Valeri Kozlov]], vene matemaatik ja mehaanikateadlane *2012 – [[Mihhail Ugrjumov]], vene neurofüsioloog *2012 – [[Anatoli Turilov]], vene ajaloolane ja [[slavist]] *2012 – [[Ivan Štraus]], Bosnia arhitekt ====Auliikmeid==== *1948 – [[Josip Broz Tito]], [[Jugoslaavia]] president<ref name="tito"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="tito">[http://www.sanu.ac.rs/Clanstvo/IstClan.aspx?arg=793, Јосип Тито БРОЗ]. sanu.ac.rs</ref> <ref name="mem">[https://web.archive.org/web/20170521052640/http://www.sanu.ac.rs/English/Clanstvo/Clanstvo.aspx SASA members]. sanu.ac.rs</ref> <ref name="hist">[https://web.archive.org/web/20141026104411/http://www.sanu.ac.rs/English/Clanstvo/Istorija.aspx History]. sanu.ac.rs</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Serbian Academy of Sciences and Arts}} *[http://www.sanu.ac.rs/ Koduleht]. sanu.ac *[http://www.sanu.ac.rs/English/Clanstvo/Clanstvo.aspx Akadeemia liikmed]. sanu.ac [[Kategooria:Teaduste akadeemiad]] [[Kategooria:Serbia kultuur]] 35b0k4v1pbizmet595fyio3a9spw65d Teede- ja Sideministeerium 0 467205 6176188 5881408 2022-08-10T13:53:21Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Teede- ja Sideministeerium |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1992 |likvideeritud = 2002 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = Viru tänav 9, Tallinn |piirkond = [[Eesti vabariik]] |juhtkond = |kõrgemalseisev_asutus = [[Eesti Vabariigi Valitsus]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Teede- ja Sideministeerium''' oli [[Eesti ministeeriumid|Eesti ministeerium]], mis korraldas riiklikult Eesti transpordi- ja [[kommunikatsioon]]i<nowiki>valdkonda</nowiki>. Teede- ja Sideministeerium eksisteeris [[1992]]-[[2002]]. EV Valitsuse seadusega 20.10.1992 nimetati senine EV [[Transpordi- ja Sideministeerium]] ümber EV Teede- ja Sideministeeriumiks. Teede- ja Sideministeeriumi valitsemisalas oli riigi infosüsteemide töö korrigeerimine, riigi infotehnoloogia- ja transiidipoliitika väljatöötamine, transpordi infrastruktuuri ja infotehnoloogiliste arengukavade koostamine ning elluviimine, seoses sellega raudtee, maanteede ja tänavate, vee- ja õhuteede, liikluse, veonduse, telekommunikatsiooni ja postside korraldamine, ühistranspordi edendamine, liikluse ohutuse suurendamine, liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. EV Teede- ja Sideministeeriumi valitsemisalasse kuulusid: *[[Maanteeamet]]; *[[Lennuamet]]; *[[Veeteede Amet]]; *[[Raudteeamet]]; *[[Liiklusohutuse Amet]]; *[[Autoregistrikeskus]]; *[[Elekterside Inspektsioon]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/27456 Teede- ja Sideministeeriumi põhimäärus], RT I 2001, 100, 658</ref>. 1. novembril 2002 ühendati Teede- ja Sideministeerium ja [[Majandusministeerium]] [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]iks. ==Eesti teede- ja sideministrid == {{Pikemalt artiklis|Eesti teede- ja sideminister}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.riigiteataja.ee/akt/27456 Teede- ja Sideministeeriumi põhimäärus], RT I 2001, 100, 658 [[Kategooria:Eesti ministeeriumid]] [[Kategooria:Teede- ja Sideministeerium| ]] 3nkzp8ni1fbp8wt4wlcdvkl5r9ns7rg Saare maavalitsus 0 467237 6176326 6168968 2022-08-10T19:38:12Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Saare Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = [[File:Kuressare streets - panoramio - Ainars Brūvelis (3).jpg|pisi|thumb|270px|Saaremaa Apteek ja Saare maavalitsus, Lossi tänav 1 ]] | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1917 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 2018 | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Kuressaare]] | asukoht = [[Lossi tänav (Kuressaare)|Lossi tänav]] 1<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Lääne maavalitsus], lk 155</ref>, Kuressaare | piirkond = [[Saare maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Saare maavanem]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Vabariigi Valitsus]] <br> | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Saare maavalitsus''' oli [[Saare maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asus [[Kuressaare]]s aadressil [[Lossi tänav (Kuressaare)|Lossi tänav]] 1. Saare maakonna viimaseks [[Saare maavanem]]aks oli kuni 17. jaanuarini 2017 [[Kaido Kaasik]]. Alates 17. jaanuarist 2017 kuni aasta lõpuni täitis maavanema ülesandeid maasekretär [[Jaan Leivategija]]<ref>https://web.archive.org/web/20170602090945/http://saare.maavalitsus.ee/maavanem (vaadatud 02.06.2017)</ref>. Maavalitsus andis välja [[Saare maavalitsuse teeneteplaat]]i. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutise Valitsuse]] poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. Selle kohaselt liideti [[Eestimaa kubermang]]uga ka senised [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelsed alad: [[Tartu kreis|Tartu]], [[Võru kreis|Võru]], [[Viljandi kreis|Viljandi]], [[Pärnu kreis|Pärnu]] ja [[Saaremaa kreis]]. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi [[Seadusandlik võim|seadusandlikuks organiks]] saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks). Uue teise astme [[Kohalik omavalitsus|omavalitsus]]ena loodi maakonnaomavalitsus, maakondades tuli valida 7–15-liikmelised ajutised [[maakonnanõukogu]]d, mis olid algselt maakonnakomissarile nõuandjaks organiks. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. 15. juunil kehtestas Venemaa Ajutine Valitsus maakonnanõukogude valimise ajutise korra, mille kohaselt tuli valimised kõikjal läbi viia 24. ja 25. juunil 1917. Samadele päevadele määrati ka maanõukogu saadikute valimine maakondades. [[Maakonnanõukogu]]de avamine oli üleriigiliselt määratud 1. juulile. {{Infokast organisatsioon | nimi = <br>Saare maakonnavalitsus<br>Saare Maavalitsus<br> [[Eesti Omavalitsus]]e Saare Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = [[Fail:Kuressaare Linnateater.jpg|thumb|250px|Maakonnanõukogu ja -valitsuse hoone Kuressaares aadressil Tallinna 20]] | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Kuressaare]] | asukoht = [[Tallinna tänav (Kuressaare)|Tallinna tänav]] 20, Kuressaare | piirkond = [[Saare maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Saare maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = | juht2_nimetus = Saare ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi =<br> | juht3_nimetus = [[Saare maavanem]] | juht3_nimi = vt. [[Saare maavanem]]ate loend | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = Saaremaa Ajutine Maakonnanõukogu<br>[[Saare maakonnanõukogu]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/04/13/15 Lääne maakonnanõukogu liikmete nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 25, 13 aprill 1921</ref><br>[[Saare maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine, täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. {{vaata|maakonnanõukogu}}, ''maavalitsus'' 1917. aasta Saaremaa Ajutine Maakonnanõukogu valiti nimekirjade alusel, nõukogusse üheksa maata ja kuus maaga meest. 25. juunil valiti maakonnanõukogu esimees ja sekretär, senine rahukohtu sekretär [[Mihkel Neps]] (1890–1937) ja [[Kaarma-Suure vald|Kaarma-Suurvalla]] [[vallasekretär]] Feodor Kanaval ([[Uku Kajak]]). Nõukogu valimiste tulemuste kohta esitati kaebus, et valimiste ajal olevat valimisruumis tehtud kihutustööd, samuti olevat vahepeal tagasivõetud ja täiendatud nimekirja valimispäeval taas käiku antud ning halvustatud valjuhäälselt vastaskandidaate. Kõike seda arvesse võttes kuulutas [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Ajutise Maanõukogu]] esimees [[Artur Vallner]] Saaremaa Ajutise Maakonnanõukogu valimised kehtetuks<ref>[[Endel Püüa]], [https://arhiiv.saartehaal.ee/2007/08/10/maaomavalitsuste-loomine/ Maaomavalitsuste loomine], [[Saarte Hääl]], 10/08/2007</ref>. Uued valimised määrati 3. augustile, võitis sotsialistide nimekiri, kust maakonnanõukogusse pääses tervelt üheksa saadikut. Tegelikult jäi aga jõudude vahekord juunivalimistega võrreldes endiseks ja ka nimeliselt jäid saadikud enam-vähem samaks, väljavahetamisele läks vaid kolm nõukogu liiget. Saaremaa Ajutine Maakonnanõukogu tegevust 14.–15. augustil, nõukogu esimesel töökoosolekul valiti selle juhatus ja osakondade juhatajad. Maakonnanõukogu esimeheks sai metsaülem [[Feodor Ermus]], abiks [[Anton Verlin]] [[Loona vald (Kihelkonna kihelkond)|Loona vallast]], sekretäriks Feodor Kanaval ja abisekretäriks külakooliõpetaja Johannes Oks [[Ratla]]st. Maakonnavalitsuse, kuhu valiti 10. augustil 1917 Eestimaa Ajutise Maakonnanõukogu vastu võetud maakonnanõukogude kodukorra seaduse järgi Saaremaa maakonnavalitsusse 4 liiget. Saaremaa maakonnavalitsuse esimeheks valiti tagaselja, kuid ühehäälselt endine Kuressaare linnakooli õpetaja [[Kirill Kaasik]] (1862–1944), tema abiks [[Mihkel Neps]], liikmeks [[Aleksander Velvelt]] ja sekretäriks Feodor Kanaval. Maakonnanõukogu ja -valitsus tegutsesid [[Kuressaare Eesti Selts]]i majas [[Tallinna tänav (Kuressaare)|Tallinna tänav]] 20, kus üüriti terve alumine korrus. 29. septembril 1917 [[Operatsioon Albion|maabusid sakslased Tagalahes]] ning ülejärgmisel päeval jõudsid okupatsiooniväed Kuressaarde. Saksa väed kohapealseid võimuorganeid ei tunnustatud ja need aeti laiali. Maakonnavalitsuse abiesimees M. Neps ja sekretär F. Kanaval arreteeriti ning viidi Saksamaale vangi, esimehelt K. Kaasikult võeti allkiri Saaremaalt mittelahkumise kohta. Algas ligi 14 kuud kestnud [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]. 1924. aasta [[Maakonna maanõukogu|maakonnanõukogu]] valimistel 9. ja 10. detsembril 1923 said [[Saare Maakonnanõukogu]] liikmeteks: Nr. 2 [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti sotsiaaldemokraatlise tööliste partei]] nimekirja järele: 1) Kärner, Aleksander, 2) Ulk, Kirill, 3) Piipuu. Aleksander, 4) Leppik, Karl ja 5) Eitea, Feodor. Nr. 4 Asunikkude, riigirentnikkude ja wäikemaapidajate nimekirja järele: 1) Laus, Priidu ja 2) Kadarik, Sergei. Nr. 6 [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahwa ühise wäerinna]] nimekirja järele: 1) [[Aleksander Mui|Mui, Aleksander]]. Nr. 6 [[Eesti Kristlik Rahvaerakond|Kristliku rahwaerakonna]] nimekirja järele: 1) Allik, Aleksander. Nr. 7 [[Põllumeeste kogud]]e ja riigirentnikkude nimekirja järele: 1) Nõu, Mihail ja 2) Ots, Juhan. Nr. 8 Põllumeeste kogude ja riigirentnikkude nimekirja järele: 1) Merits, Jüri ja 2) Grumm, Martin. Nr. 9 Põllumeeste kogude ja riigirentnikkude nimekirja järele: 1) Sopp, Eduard ja 2) Külaots, Juhan<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/21 Saaremaa maakonnanõukogu liigete nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924</ref>. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], ning tegutsesid ajutised maavalitsused. [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[maakonnaseadus]]e järgi taasasutati maakonnaomavalitsused. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 8. märtsil 1940. aastal valisid [[Saare maakond|Saare maakonna]] [[vallavanem]]ad Saare maavolikogu ja maavolinikeks valiti vallavanemad: [[Pöide vald (1939)|Pöide]] vallavanem A. Rei, [[Madis Kolk (vallavanem)|Madis Kolk]] ([[Muhu vald (1939)|Muhu]]), Aleksei Küng ([[Laimjala vald (1939)|Laimjala]]), Joh. Tiik ([[Kaarma vald (1939)|Kaarma]]), Aug. Ots ([[Valjala vald (1939)|Valjala]]), Joh. Võidumas ([[Leisi vald (1939)|Leisi]]), Priidu Tammart ([[Mustjala vald (1939)|Mustjala]]), Osvald Niit ([[Kärla vald (1939)|Kärla]]), Valdar Mälk ([[Lümanda vald (1939)|Lümanda]]), H. Suurkivi ([[Salme vald (1939)|Salme]]), A. Münt ([[Torgu vald (1939)|Torgu]])<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940</ref>. {{vaata|Eesti maavolinike loend#Pärnu maavolinikud}} ''1940'' == Saare maavanem == {{vaata|Saare maavanem}} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *Endel Püüa, [https://saartehaal.postimees.ee/6598383/maaomavalitsuste-loomine Maaomavalitsuste loomine], saartehaal.postimees.ee, 10. august 2007 [[Kategooria:Saare maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] 3ztegmushzc56b5u3989j98nxnqgb24 Valga maavalitsus 0 467245 6176321 6168447 2022-08-10T19:16:47Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Valga Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = File:Pangahoone Valgas Kesk t 12 1.jpg | pildiallkiri = Valga Maavalitsuse hoone aadressil Kesk tänav 12 | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 2018 | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Kesk tänav (Valga)|Kesk tänav]] 12, Valga<br> | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = | juht_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Valga maavalitsus''' oli [[Valga maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asus [[Valga]]s aadressil [[Kesk tänav (Valga)|Kesk tänav]] 12. [[Maavalitsus]]e tööd juhtis ja korraldas maavanem, kes allus Vabariigi Valitsusele. Viimane Valga maavanem oli [[Margus Lepik]].<ref name="valga.maavalitsus.ee">https://web.archive.org/web/20161110130844/http://valga.maavalitsus.ee/maavanem (vaadatud 02.06.2017)</ref> Maavalitsuse ülesandeks oli: # riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; # riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt antud korraldustele ja määrustele; # maakonnas rahanduse, hariduse, kultuuri, spordi, muinsuskaitse, tervishoiu, sanitaarteenistuse, tööhõive, sotsiaalhoolduse, migratsiooni, ettevõtluse, statistika, riiklike registrite, side, riikliku transpordi, riiklike teede, keskkonnakaitse, maakorralduse, metsamajanduse, ehitusjärelevalve ja planeeringu, kapitaalehituse ning regionaalpoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28576 Maakonna valitsemiskorralduse seadus], RT I 1993, 51, 696</ref> Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> {{Infokast organisatsioon | nimi = Valga maakonnavalitsus<br>Valga Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Valga]] | asukoht = Moskva tänav 15/17, Valga<br> [[Pihkva tänav]] 5, Valga<br>[[Lai tänav (Valga)|Lai tänav]] 19, Valga<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Valga maavalitsus], lk 159</ref> | piirkond = [[Valga maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Valga maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = Jaan Kurvits <br> August Sild <br> [[Jaan Mõttus]]<br> [[Karl Robert Ruus]] | juht2_nimetus = Valga ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi = <br> | juht3_nimetus = [[Valga maavanem]] | juht3_nimi = [[Värdi Velner|Värdi Vellner]]<br> vt. [[Valga maavanem]]ate loend | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Valga maakonnanõukogu]]<br>[[Valga maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} Valga maakonnavalitsuse esimees, endine [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] liige [[Jaan Kurvits (1884–1929)|Jaan Kurvits]]<ref>[https://www.valgark.ee/isik/?id=953 Kurvits, Jaan. Valga maakonnavalitsuse maavanem], www.valgark.ee</ref> määrati ametisse [[19. aprill]]il 1919 ja oli esimene [[Valga maavanem|Valga maakonnavalitsuse esimees]] (19.4.1919-1.7.1921). Kurvits sai ülesande koostada administratiiv-, toitlustus-, põllumajandus- ja haridusosakonnast koosnev maakonnavalitsus. Algse [[Valga maakond#Ajalugu|Valga maakonna]] alla kuulusid [[Sooru vald|Sooru]], [[Paju vald (Luke kihelkond)|Paju]], [[Luke vald|Luke]], Valga ja [[Hoomuli vald|Hoomuli vallad]]. Eesti ajutise lepingu põhjal ja toitlustusalal asusid veel veel [[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Sangaste kihelkond|Sangaste]] ja [[Helme kihelkond]]adest need vallad, mis [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]] rekvisitsiooni komisjoni alla kuulusid. Valga linna ja maakonna komandandi kt lipnik Kriisa määras Valga maakonnavalitsuse liikmeteks 28. mail 1919: ajutiseks esimeheks endise maanõuniku Johan Kurvitsa, toitlustusosakonna juhataja Timofei Ristkoki ja sekretäriks Jaan Lõhmuse. Eesti vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise järel säilid [[Eestimaa kubermang]]us ja [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]u [[eesti haldusjaotus#Eesti Vabariik|haldusjaotus]]. Alles 1920. aastal moodustas Eesti Vabariigi valitsus lisaks olemasolevatele [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva]], [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu]], [[Saare maakond#Ajalugu|Saare]], [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]]adele ka [[Petseri maakond|Petseri maakonna]] ja Valga maakonna. 4. juulil 1921 asus ametisse esimene [[Valga Maakonnanõukogu]] poolt valitud Valga maavalitsus koosseisus: esimees August Sild, abiesimees Jans Hiiob, sekretär Jaan Lõhmus, liikmed A. Vibo ja J. Mõttus. 1924. aasta [[Maakonna maanõukogu|maakonnanõukogu]] valimistel said maakonnanõukogu liikmeteks: Ülemaalise asunikkude, riigirentnikkude ja wäikemaapidajate liidu kandidaatide nimekirja nr. 1 järele: 1) Wiilup, Alfred. [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti sotsiaaldemokraatlise tööliste partei]] ja [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseiswa sotsialistliku töölispartei]] liidu kandidaatide nimekirja nr. 2 järele: 1) Wibo, Aleksander; 2) Mõttus, Jaan; 3) [[Jaan Illisson|Illisson, Jaan]]; 4) Piiskar, Jaan; 5) Schüts, Peeter; 6) Krall, Ludwig; 7) Kukk, Feodor. [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahwa ühise wäerinna]] (Walga maatööliste ühisuste, [[Eestimaa Töörahva Partei|Eestimaa töörahwa partei]], kehwemate asunikkude, wäikemaapidajate ja popside) kandidaatide nimekirja nr. 3 järele: 1) Weiram, Rudolf; 2) [[Johannes Oinas|Oinas, Johannes]]. Walga maakonna põllumeeste kandidaatide nimekiri nr. 4 järele: 1) Saul, Jaan; 2) Sild, August. Walga maakonna põllumeeste kandidaatide nimekirja nr. 5 järele: 1) Kuks, Gustaw. Walga maakonna põllumeeste kandidaatide nimekirja nr. 7 järele: 1) Kukk, Ernst; 2) Hiiop, Hans<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/18 Walga maakonnanõukogu liigete nimekiri 1924—1926 a. peale.], Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924</ref>. 1924. aastal toimunud Valga Maakonnanõukogu valimiste järel valiti ametisse Valga maavalitsus koosseisus: esimees [[Jaan Mõttus]], abi A. Vibo, sekretär J. Kala ja liige K. R. Ruus. 1927. aastal toimunud Valga Maavolikogu valimiste järel valiti ametisse Valga maavalitsus koosseisus: esimees Jaan Mõttus, abi A. Vibo, sekretär W. Rebane ja liige K. R. Ruus. 1930. aastal toimunud Valga Maavolikogu valimiste järel valiti ametisse Valga maavalitsus koosseisus: esimees [[Karl Robert Ruus]], abiesimees W. Rebane, sekretär A. Wibo ja liige K. Ebber. 12. oktoobril 1936 asus Valga Maavalitsus tööle koosseisus esimees [[Värdi Velner|Värdi Vellner]] (administratsiooni- ja teedeosakond), abiesimees V. Rebane (majandus- ja sotsiaalosakond) ning sekretär J. Saul (haridus- ja põllumajandusosakond). Valga Maavalitsus asus hoonetes: 28.5.1919–12.7.1919 Moskva tänav 15/17 ([[Kesk tänav (Valga)|Kesk tänav]] 12), 12.7.1919–1922 Pihkva tänav 5 ([[Vabaduse tänav (Valga)|Vabaduse tänav]] 5), 1922–30.07.1927 Vabaduse tänav 6 [[Valga Säde Seltsimaja]]s<ref name="KRR_23341">{{kultuurimälestis|23341|Valga Säde Seltsimaja}} (vaadatud 26.07.2022)</ref>, 30.07.1927–1944? [[Lai tänav (Valga)|Lai tänav]] 19, 199?–31.12.2017 Kesk tänav 12. == Valga maavalitsuse hoone == Valga maavalitsuse hoone Moskva tänaval valmis 20. sajandi algaastatel. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpus ja [[20. sajand Eestis|20. sajandi]] esimestel aastatel ulatus Moskva uulits alates [[Valga Jaani kirik|Jaani kirikust]] kuni Friedrichshofi // Puškini // [[Kungla tänav (Valga)|Kungla tänav]]ani. Moskva uulitsa alla kuulusid ka osa maju Vladimiri // [[Julius Kuperjanovi tänav (Valga)|J. Kuperjanovi tänav]]a algusest umbes kuni [[Pipraoja]]ni. [[Uusklassitsism (kunst)|Uusklassitsistliku]] juugendlike sugemetega ehitise projekteeris tuntud Riia arhitekt [[Wilhelm Ressler]]. Hoone lasi ehitada Saksa pank, Eesti Vabariigi päevil asus sinna endise saksa panga järglane [[Valga Laenu– ja Hoiukassa|Valga Laenu- ja Hoiukassa]] (''Walkschen Leih- & Sparkasse''). 25.10.1923 nimetas [[Valga Linnavolikogu]] Moskva tänava ümber Kesk tänavaks. 1930. keskel asus hoones ka [[Valga Ühispank]]. 1940. aasta septembris nimetati Kesk tänav koos Kuperjanovi tänavaga, [[Nõukogude tänav (Valga)|Nõukogude tänav]]aks. [[Eesti NSV]] ajal 1940-1941 asus hoones Punaarmee sõjaväelaste korterid. Aastatel 1944–1991 oli hoone [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee]] valduses, I korrusel asus söökla. 1992. aastast asus hoones Valga Maavalitsus. Hoone [[Kesk tänav (Valga)|Kesk tänav]] 12 on riiklik arhitektuurimälestis nr 23321.<ref name="KRR_23321">{{kultuurimälestis|23321|Pangahoone Valgas Kesk t.12}} (vaadatud 01.05.2021)</ref> ==Valga maavanemad== {{vaata|Valga maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Valga maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] rjonpxogbixk1tb26ibb76yesjerpfk Viljandi maavalitsus 0 467246 6176319 6168783 2022-08-10T19:10:19Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Viljandi Maavalitsus |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Eesti Panga Viljandi osakonna hoone.jpg|pildisuurus=300px |Pildiallkiri = Algne Eesti Panga Viljandi osakonna ja Viljandi maavalitsuse hoone, 2021 |lühend = |moodustatud = 1917 |likvideeritud = 2018 |tüüp = [[Kohalik omavalitsusüksus|kohalik omavalitsus]]asutus |eesmärk = |peakorter = Viljandi |asukoht =[[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse plats]] 2, Viljandi |piirkond = [[Viljandi maakond]] |juhtkond = [[Viljandi maavanem]] |kõrgemalseisev_asutus =[[Vabariigi valitsus]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Viljandi maavalitsus''' oli [[Viljandi maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asus [[Viljandi]]s endises [[Eesti Panga Viljandi osakonna hoone]]s aadressil [[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse plats]] 2. Maavalitsuste tegevus lõpetati Eestis 1. jaanuaril [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> Viimane Viljandi maavanem oli [[Erich Palm]].<ref name="viljandi.maavalitsus.ee">https://web.archive.org/web/20170514114825/http://viljandi.maavalitsus.ee/maavanem (vaadatud 02.06.2017)</ref> == Ajalugu == 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised [[maakonnanõukogu]]d. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. {{Infokast organisatsioon | nimi = Viljandi maakonnavalitsus<br>Viljandi Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = Viljandi | asukoht = [[Pikk tänav (Viljandi)|Pikk tänav]] 3<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Viljandi maavalitsus], lk 157</ref>, Viljandi<br> | piirkond = [[Viljandi maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Viljandi maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = [[Leo Sepp]]<br> ajutine [[Peeter Puusep]] <br>[[Martin Tibar]] | juht2_nimetus = Viljandi ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi = [[Johan Oja]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/omamaa/1923/04/30/3 Wiljandi teated], Oma Maa, 30 aprill 1923</ref><br> | juht3_nimetus = [[Viljandi maavanem]] | juht3_nimi = vt. [[Viljandi maavanem]]ate loend | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Viljandi maakonnanõukogu]]<br>[[Viljandi maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} Maakonnavalitsus oli maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. Viljandi esimese maanõukogu valimised toimusid [[Viljandi kreis|Viljandimaa]] valdade valijameeste poolt 24. ja 25. juulil 1917. aastal. Viljandimaa valdade hulka kuulus siis ka suur osa hilisema [[Valga maakond|Valgamaa]] valdadest. 1917. aastal valiti Viljandi maavalitsuse esimeseks esimeheks [[Leo Sepp]], tema abiks Jakob Meerits ja Jaan Kutt ning sekretäriks Andres Loorits<ref>[https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1938/11/18/26 Viljandi maavalitsus pöörde ja heitluse aegadel], Sakala (1878-1940), nr. 136, 18 november 1938</ref>. 27. oktoobril 1917 [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] juurde asutatud [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] kuulutas end kõrgemaks võimuks Eestis ja kubermangu komissariks määrati [[Viktor Kingissepp]], kes andis kõigile sõja-revolutsioonilistele komiteedele käsu võimu üle võtta. Viljandis võtsid täidesaatva komitee esindajad [[Ella Pöögelmann]], [[August Kohver|August Koffer]] ja [[Peeter Puis]] 1. novembril 1917. a. [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] [[Eestimaa kubermangukomissar|Viljandi maakonna komissari]] kantselei ja asjaajamise üle ja 4. novembril kuulutas kohalik sõja-revolutstoonikomitee end ainsamaks kõrgemaks võimuks Viljandi linnas ja maakonnas. Maakonna komissarideks valiti August Koffer ja Ella Pöögelmann. 1917. aasta 28. novembril üldisel Viljandi maakonna tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogu koosolekul võeti vastu otsus, tunnistada Viljandi maakonna nõukogu [[kontrrevolutsioon]]iliseks ja viibimata laiali ajada. Samal koosolekul moodustati ka uus maakonnavalitsus, kes pidi vana asemele astuma. Uude maavalitsusse kutsuti endise maavalitsuse liige [[Jakob Meerits]], endine maakonna komissari asjaajaja August Pihlap ja tuntud enamlased [[Jaan Vanakamar]] ja revolutsioonilise komitee esimees [[Johan Lombak]]. Enne Saksa sõjavägede poolt Viljandi [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|okupeerimist]], kogunesid Viljandis [[23. veebruar]]il ligi 10 maanõukogu liiget, kus ühel häälel valisid ajutise maanõukogu ja maavalitsuse esindajaks [[Henrik Treufeldt]]i, asemikuks maanõukogu liige J. Välba ja tema abiks H. Tambergi, kuid Saksa võimud ei lubanud neil oma tegevust jätkata. 17. novembril 1918 peeti maanõukogu esimene koosolek peale Saksa okupatsiooni, kus täiendati maavalitsust ja Leo Sepa asemele, kes viibis välismaal, valiti maavalitsuse ajutiseks esimeheks [[Peeter Puusep]]. Asjaajamise ülevõtmine sakslastelt toimus 26. ja 27. novembril. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], ning tegutsesid ajutised maavalitsused. [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[maakonnaseadus]]e järgi taasasutati maakonnaomavalitsused. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 1924. aasta maakonnanõukogu valimistel 9. ja 10. detsembril said maakonnanõukogu liikmeteks: [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahwa ühise wäerinna]] nimekirja nr. 1 järele: 1. [[Johannes Reesen|Reesen, Johannes]]; Tallinnast. [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti sotsiaaldemokraatlise tööliste partei]] ja [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseiswa sotsialistliku töölispartei]] liidu nimekirja nr. 2 järele: 2. [[Jaan Vain|Wain, Jaan]]; Wõhmas. 3. [[Jaan Piiskar|Piiskar, Jaan]]; Tarwastus. 4. [[August Maramaa|Maramaa, August]]; Wiljandis. Asunikkude, riigirentnikkude, wäikepõllupidajate ja [[Eesti Tööerakond|tööerakonna]] ühise nimekirja nr. 3 järele: 6. [[Kaarel Baars|Baars, Kaarel]]; Wiljandis. 6. [[Aleksander Looriks|Looriks, Aleksander]]; Wiljandis. [[Põllumeeste kogud|Põllumeeste]] nimekirja nr. 6 järele: 7. [[Jaan Eigo|Eigo, Jaan]]; Wana-Wõidus. 8. [[Johan Oja|Oja, Johan]]; Loodis. 9. [[Tõnis Ihloff|Ihloff, Tõnis]]; Taeweres. Põllumeeste nimekirja nr. 6 järele: 10. [[Nicolai Loss|Loss, Nicolai]]; Pajusis. 11. [[Jüri Pahl|Pahl, Jüri]]; Kõos. 12. [[Märt Reial|Reial, Märt]]; Soosaares. Asunikkude, riigirentnikkude, wäikepõllupidajate ja tööerakonna ühise nimekirja nr. 7 järele: 13. [[Hans Reiner|Reiner, Hans]]; Olustweres. Asunikkude, riigirentnikkude, wäikepõllupidajate ja tööerakonna ühise nimekirja nr. 8 järele: 14. [[Jaan Jakobson|Jacobson, Jaan]]; Tarwastus. Põllumeeste nimekirja nr. 9 järele: 16. [[Johan Neichmann|Neichmann, Johan]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/17 Wiljandi maakonnanõukogu liigete nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924</ref> 8. märtsil 1940. aastal valisid Viljandimaa valdade vallavanemad Viljandi maavolikogu ja maavolinikeks valiti vallavanemad: [[Põltsamaa vald (1939)|Põltsamaalt]] E. Alles, [[Pajusi vald (1939)|Pajusist]] H. Kaalep, [[Kabala vald (1939)|Kabalast]] A. Lepik, [[Taevere vald|Taeverest]] H. Vaga, [[Karksi vald (1939)|Karksist]] H. Kõiva, [[Rimmu vald|Rimmust]] P. Reiman, [[Raudna vald|Raudnast]] Joh. Piir, [[Vastemõisa vald (1939)|Vastemõisa]]st Aug. Stiim, [[Viljandi vald (1939)|Viljandi vallast]] J. Johandi, [[Võisiku vald|Võisiku]]st L. Laar, [[Holstre vald|Holstre]]st Ed. Aasnurm, [[Tuhalaane vald|Tuhalaane]]st Joh. Pärtma ja [[Mustla |Mustla linn]]a vanem Joh. Rekand. Peale selle valiti valla- ja linnavanemate esindajaks maavalitsuse juurde [[Viljandi vallavanem]] [[Johan Johandi]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940</ref>. ==Viljandi maavanem == {{vaata|Viljandi maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Viljandi maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] k4h2b0glbxe4wezyled45tqmair3gnl Võru maavalitsus 0 467247 6176322 6142908 2022-08-10T19:24:50Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Võru Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Fail:Võru maavalitsus.JPG | pildiallkiri = Võru Maavalitsuse hoone (juuni 2009) | lühend = | deviis = | asutatud = 1917 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 2018 | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Võru | asukoht = [[Jüri tänav]] 12<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Võru maavalitsus], lk 160</ref>, Võru | piirkond = [[Võru maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Võru maavanem]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Vabariigi Valitsus]] <br>[[Võru maakonnanõukogu]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Võru maavalitsus''' oli [[Võru maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asus [[Võru]]s aadressil [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 12. [[Maavalitsus]]e tööd juhtis ja korraldas maavanem, kes allus Vabariigi Valitsusele. Viimane [[Võru maavanem]] oli [[Andres Kõiv]]<ref name="voru.maavalitsus.ee">https://web.archive.org/web/20170430100038/http://voru.maavalitsus.ee/maavanem (vaadatud 02.06.2017)</ref>. Maavalitsuse ülesandeks oli: # riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; # riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt antud korraldustele ja määrustele; # maakonnas rahanduse, hariduse, kultuuri, spordi, muinsuskaitse, tervishoiu, sanitaarteenistuse, tööhõive, sotsiaalhoolduse, migratsiooni, ettevõtluse, statistika, riiklike registrite, side, riikliku transpordi, riiklike teede, keskkonnakaitse, maakorralduse, metsamajanduse, ehitusjärelevalve ja planeeringu, kapitaalehituse ning regionaalpoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28576 Maakonna valitsemiskorralduse seadus], RT I 1993, 51, 696</ref>. Eesti maavalitsuste tegevus lõppes 1. jaanuaril [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> == Ajalugu == 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised [[maakonnanõukogu]]d. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. Maakonnavalitsus oli Maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist<ref>[https://dea.digar.ee/page/woruteataja/1917/09/12/4 Võru Maanõukogu tegevuse ülevaade], Wõru Teataja, 12 september 1917</ref>. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine<ref>[https://dea.digar.ee/page/woruteataja/1917/09/14/4 Võru Maanõukogu tegevuse ülevaade], Wõru Teataja, 14 september 1917</ref> täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. {{vaata|Võru maakonnanõukogu|Võru maavolikogu (1940)}} 1924. aasta [[Maakonna maanõukogu|maakonnanõukogu]] valimistel 9. ja 10. detsembril 1923 said [[Võru Maakonnanõukogu]] liikmeteks: [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahwa ühise wäerinna]] nr. 1 nimekirja järele: 1) Weiram, Rudolf; Tallinn. [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti sotsiaaldem. tööliste partei]] ja [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseiswa sots. tööliste partei]] liidu nr. 2 nimekirja järele: 1) [[Karl Ast|Ast, Karl]]; Tallinn. 2) Wainola, Alfred; Wõru. 3) Woimann, Jüri; Tallinn. [[Eesti Tööerakond|Tööerakonna]] nr. 3 nimekirja järele: 1) Rõbakow, Theodor; Wõru. 2) [[Frits Suit|Suit, Frits]]; Wõru. [[Põllumeeste kogud|Põllumeeste kogu]]de nr. 5 nimekirja järele: 1) [[August Kohver|Kohwer, August]]; Wõru. 2) Hagiwana, Johan; [[Kasaritsa vald (Rõuge kihelkond)|Kasaritsa wald]]. 3) [[Richard Vreeman|Wreemann, Richard]]; [[Lasva vald (Vastseliina kihelkond)|Laswa wald]]. 4) Albrecht, Peeter; [[Vastse-Antsla vald|Uue-Antsla wald]]. 5) Piisko, August; Wõru. 6) Usning, Daniel; [[Kahkva vald|Kahkwa wald]]. 7) Kääparin, Jaan; Wõru wald. Asunikkude, riigirentnikkude ja väikepõllupidajate nr. 6 nimekirja järele: 1) Kepsner, Eduard; [[Pindi vald|Pindi wald]]. [[Eesti Rahvaerakond|Eesti rahwaerakonna]] nr. 7 nimekirja järele: 1) [[Johannes Mälton|Mälton, Johannes]]; Wõru<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/19 Wõru maakonnanõukogu liigete nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924</ref>. == Võru maavalitsuse hoone == Hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938; hoonesisesed ehitustööd tegid suuremas osas Võru tööstuskooli õpilased.<ref>https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/03/07/36</ref> == Võru maavanem == {{Vaata|Võru maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Võru maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] 8vmau4nm0sblchxaxnizexh0g8cta3n Köidikud 0 470101 6176170 5955429 2022-08-10T13:01:55Z Lulu 294 toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki '''Köidikud''', '''kütked''' või '''ahelad''' ([[sanskriti keel|sanskriti]] ja [[paali keel]]es ''samyojana'', 'ahel') on [[budism]]is tegurid, mis seovad olendeid [[sansaara|sansaarasse]]. *'''isikupõhine vaade''' (paali k. ''sakkāya-diṭṭhi'', sanskriti k. ''satkāya dṛṣṭi'') ehk arvamus iseenda tõelisusest, kujutlus omaenda mina või isiksuse püsivusest. {{Vaata|Isetus}} *'''skeptiline kahtlus''' (paali k. ''vicikicchā'', sanskriti k. ''vicikitsā''), ka kõhklus või usaldamatus. {{Vaata|Viis takistust}} *'''kommetesse ja rituaalidesse kiindumine''' (paali k. ''sīlabbata-parāmāsa'', sanskriti k. ''śīlavrataparāmārśa''), üksnes käitumisjuhiste, ettekirjutuste ja tseremooniate täitmine. {{Vaata|Kalama Sutta}} *'''naudingukirg''' (paali k. ''kāmacchando'', ''kāmarāga'', sanskriti k. ''kāmarāga''). {{Vaata|Taṇhā}} *'''kuritahtlikkus''' ehk '''vastumeelsus''' (paali k. ''vyāpādo'', ''byāpādo'', sanskriti k. ''vyāpāda''). {{Vaata|Dosa}} *'''vormide vallaga seotud kirg''' (paali k. ''rūparāgo'', sanskriti k. ''rūpadhāturāga''), kus meeles kerkivad esile senikogematu rõõm, õndsus ja rahu. *'''vormideta vallaga seotud kirg''' (paali k. ''arūparāgo'', sanskriti k. ''ārūpyadhāturāga''). *'''uhkus''' (paali k. ''māna'', sanskriti k. ''asmimāna''). *'''rahutus''' (paali k. ''uddhacca'', sanskriti k. ''auddhatya''). {{Vaata|Viis takistust}} *'''mitteteadmine''' ehk '''teadmatus''' (paali k. ''avijjā'', sanskriti k. ''avidyā'').<ref>{{Raamatuviide|autor=Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Andrus Kahn)|pealkiri=Siddhatthast Buddhaks|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Theravaada Sangha|lehekülg=80}}</ref> {{Vaata|Avidya}} == Vaata ka == * [[Sõltuvuslik tekkimine]] * [[Viis takistust]] * [[Kolm meelemürki]] * [[Skandha]] (isiksuse moodustajad) * [[Trilakṣaṇa]] (olemasolu tunnused) == Viited == {{viited}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Budism]] pnn81x58hwus1oc1sw9dxviztaopdi9 Kategooria:Viljandi linnavolikogu liikmed 14 471074 6176212 6168323 2022-08-10T14:49:53Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Viljandi]]; lisatud [[Kategooria:Viljandi Linnavolikogu]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti linnavolikogude liikmed]] [[Kategooria:Viljandi Linnavolikogu]] aqjeazek3kf40cz2m258tf2suzyox4c Kategooria:Võru linnavolikogu liikmed 14 471242 6176270 6044050 2022-08-10T17:34:15Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Võru]]; lisatud [[Kategooria:Võru Linnavolikogu]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti linnavolikogude liikmed]] [[Kategooria:Võru Linnavolikogu]] l42ei3x8au0x0vaspdk7f6ja2rgzxr5 Tõe kooskõlateooria 0 487531 6176360 4834684 2022-08-10T23:56:26Z EmausBot 25097 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Tõe koherentsiteooria]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Tõe koherentsiteooria]] qj4ptyzy5autpq45h51nsj9xnzq0qnk Al-Jazarī 0 489710 6176349 6010625 2022-08-10T21:20:50Z Metsavend 738 wikitext text/x-wiki [[Image:Al-jazari elephant clock.png|thumb|al-Jazarī]] '''Badīʿ az-Zaman Abū l-ʿIzz ibn Ismāʿīl ibn ar-Razāz al-Jazarī ''' بديع الزمان أَبُو اَلْعِزِ بْنُ إسْماعِيلِ بْنُ الرِّزاز الجزري" (1136–1206)" oli moslemi [[polühistor]]: [[õpetlane]], [[leiutaja]], [[kunstnik]], [[insener]] ja [[matemaatik]], üks [[Aurumasinate ajalugu|aurumasina]] varajastest pioneeridest. Vahetult enne oma surma 1206. aastal avaldas ta raamatu, mis oli aastasadu hiljem endiselt inseneriteaduses oluline – "Raamat geniaalsete mehaaniliste seadmete teadusest" (araabia keeles كتاب في معرفة الحيل الهندسية ehk "Kitab fi macrifat al-hiyal al-handasiyya"; ingl k "The Book of Knowledge of Ingenious Mechanical Devices"). Oma raamatu kuues peatükis kirjeldab ta koos ehitusjuhistega enam kui sadat mehaanilist leiutist, nagu kellad, [[Automaat|automaadid]], pumbad ja mänguasjad. Kirjeldatud seadmete hulgas oli ka primitiivse [[Väntvõll|väntvõlli]] kirjeldus. == Vaata ka == * [[Archimedes]] *[[Aleksandria Heron]] *[[Leonardo da Vinci]] *[[Jeronimo de Ayanz y Beaumont]] *[[Thomas Savery]] *[[James Watt]] *[[Thomas Newcomen]] == Lisalugemist == * Hill, Donald R. (2008) [1970-80]. "[http://www.encyclopedia.com/doc/1G2-2830904902.html Al-jazarī, Badīʿ Al-zamān Abū'l-ʿizz Ismāʿīl Ibn Al-razzāz]". [[Complete Dictionary of Scientific Biography]]. == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Jazarī, al}} [[Kategooria:Araabia inimesed]] [[Kategooria:Insenerid]] [[Kategooria:Leiutajad]] [[Kategooria:Sündinud 1136]] [[Kategooria:Surnud 1206]] ewp0rcxujdfb1p5260g1i8qdzbd5ryl Internetiteenuste pakkuja 0 493251 6176447 5647690 2022-08-11T09:43:51Z Williamsdav 168686 /* Euroopa Liidus */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Suunamine|ISP}} '''Internetiteenuse pakkuja''' (inglise keeles ''internet service provider''; '''ISP''') on [[organisatsioon|ettevõte]], mis pakub [[Internet]]ile juurdepääsu ja kasutamise teenuseid. == Internetiteenuste pakkumise ajalugu Eestis == Eesti esimesed kommerts-internetipakkujad olid [[Estpak]] ([[Eesti Telefon|Eesti Telefoni]] tütarfirma), [[Microlink]] ja [[Data Telecom]]. == Interneti otseühendussõlm == Interneti otseühendussõlm (''internet exchange'') on internetiteenuste pakkujate võrkude ühendamise-sidumise koht. [[Internetivahetuspunkt]] kuulub [[Avatud süsteemide sidumise arhitektuur|OSI-mudeli]] 2. kihti (kanalikiht). Vahetuspunktide võrgu kiirused võivad varieeruda 100 [[Bitt|megabitist]] sekundis kuni mitme terabitini sekundis. Internetivahetuspunkt on sisuliselt andmekeskus, kus [[kommutaator]]id suunavad [[võrguliiklust]] erinevate internetiteenuse pakkujate [[Arvutivõrk|võrkude]] vahel (kes jagavad keskuse [[infrastruktuur]]i ülalpidamiskulusid).<ref>https://www.cloudflare.com/learning/cdn/glossary/internet-exchange-point-ixp/</ref> === Internetivahetuspunktide vaheline ühendus === [[Internetivahetuspunkt]]id on omavahel ühendatud [[Interneti kaabel|kaablitega]] ([[Veealune kaabel|veealused]] ja maapealsed kaablid) <ref>https://www.submarinecablemap.com/#/ Veealuste kaablite kaart</ref> == Internetiteenuste pakkujatele kehtivad seadused == === Euroopa Liidus === Euroopa Liidus on Interneti pakkujatel keelatud takistada või aeglustada ligipääsu internetiliiklusele, välja arvatud erijuhtudel. Nende erijuhtude alla kuuluvad liikluse haldamine/juhtimine seadusliku käsu rahuldamiseks, liikluse turvalisuse ja terviklikkuse tagamiseks ning [[ülekoormus]]e leevendamiseks (arvestades, et kõiki liikluse kategooriaid mõjutatakse võrdselt).<ref>http://berec.europa.eu/eng/netneutrality/ Euroopa võrgu neutraalsus.</ref>.<ref>https://www.extnoc.com/learn/general/network-congestion</ref> == Erinevate teenuste pakkujad== === Traadita Interneti-teenuse pakkuja <ref>http://www.dslreports.com/shownews/What-is-a-WISP-138933 What is a WISP?</ref> === WISP (''Wireless Internet Service Provider'') ehk traadita interneti teenuse pakkuja pakub alternatiivi juhtmega ühendusele. Traditsiooniliselt kasutusel maapiirkondades, kus juhtmega ühendus ei ole saadaval, on trend kasutada juhtmevaba interneti tehnoloogiat, kaabelinterneti ja kiudoptika ([[Valguskaabel|valguskaabli]]) konkurendiks. Juhtmevaba interneti tugevaks eeliseks on selle "viimase miili lahendus", mis on juhtmevaba. See muudab tihti võrgulahenduste üles panemise märgatavalt odavamaks, arvestades, et inimesed/kasutajad on üle suurte alade hõredalt laiali. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://akit.cyber.ee/term/8604 AKIT: Internet exchange point] [[Kategooria:Internet]] 1znqiu4gznf1cfvkdyf8u7rboz23jo8 6176448 6176447 2022-08-11T09:44:34Z Williamsdav 168686 /* Euroopa Liidus */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Suunamine|ISP}} '''Internetiteenuse pakkuja''' (inglise keeles ''internet service provider''; '''ISP''') on [[organisatsioon|ettevõte]], mis pakub [[Internet]]ile juurdepääsu ja kasutamise teenuseid. == Internetiteenuste pakkumise ajalugu Eestis == Eesti esimesed kommerts-internetipakkujad olid [[Estpak]] ([[Eesti Telefon|Eesti Telefoni]] tütarfirma), [[Microlink]] ja [[Data Telecom]]. == Interneti otseühendussõlm == Interneti otseühendussõlm (''internet exchange'') on internetiteenuste pakkujate võrkude ühendamise-sidumise koht. [[Internetivahetuspunkt]] kuulub [[Avatud süsteemide sidumise arhitektuur|OSI-mudeli]] 2. kihti (kanalikiht). Vahetuspunktide võrgu kiirused võivad varieeruda 100 [[Bitt|megabitist]] sekundis kuni mitme terabitini sekundis. Internetivahetuspunkt on sisuliselt andmekeskus, kus [[kommutaator]]id suunavad [[võrguliiklust]] erinevate internetiteenuse pakkujate [[Arvutivõrk|võrkude]] vahel (kes jagavad keskuse [[infrastruktuur]]i ülalpidamiskulusid).<ref>https://www.cloudflare.com/learning/cdn/glossary/internet-exchange-point-ixp/</ref> === Internetivahetuspunktide vaheline ühendus === [[Internetivahetuspunkt]]id on omavahel ühendatud [[Interneti kaabel|kaablitega]] ([[Veealune kaabel|veealused]] ja maapealsed kaablid) <ref>https://www.submarinecablemap.com/#/ Veealuste kaablite kaart</ref> == Internetiteenuste pakkujatele kehtivad seadused == === Euroopa Liidus === Euroopa Liidus on Interneti pakkujatel keelatud takistada või aeglustada ligipääsu internetiliiklusele, välja arvatud erijuhtudel. Nende erijuhtude alla kuuluvad liikluse haldamine/juhtimine seadusliku käsu rahuldamiseks, liikluse turvalisuse ja terviklikkuse tagamiseks ning [[ülekoormus]]e leevendamiseks (arvestades, et kõiki liikluse kategooriaid mõjutatakse võrdselt).<ref>http://berec.europa.eu/eng/netneutrality/ Euroopa võrgu neutraalsus.</ref><ref>https://www.extnoc.com/learn/general/network-congestion</ref> == Erinevate teenuste pakkujad== === Traadita Interneti-teenuse pakkuja <ref>http://www.dslreports.com/shownews/What-is-a-WISP-138933 What is a WISP?</ref> === WISP (''Wireless Internet Service Provider'') ehk traadita interneti teenuse pakkuja pakub alternatiivi juhtmega ühendusele. Traditsiooniliselt kasutusel maapiirkondades, kus juhtmega ühendus ei ole saadaval, on trend kasutada juhtmevaba interneti tehnoloogiat, kaabelinterneti ja kiudoptika ([[Valguskaabel|valguskaabli]]) konkurendiks. Juhtmevaba interneti tugevaks eeliseks on selle "viimase miili lahendus", mis on juhtmevaba. See muudab tihti võrgulahenduste üles panemise märgatavalt odavamaks, arvestades, et inimesed/kasutajad on üle suurte alade hõredalt laiali. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://akit.cyber.ee/term/8604 AKIT: Internet exchange point] [[Kategooria:Internet]] rtv3tn24b9v5odfu8y4q1ra2z0m4laj Seiðr 0 501760 6176156 4946044 2022-08-10T12:30:06Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} '''''Seiðr''''' ([[vanapõhja keel]]es 'nöör') oli [[Põhjamaa]]des peamiselt hilisel [[rauaaeg|rauaajal]] levinud [[Šamanism|šamanistlik]] võlumise ja manamise kombetalitus, milles osalesid enamasti [[naine|naised]]. See oli seotud tuleviku ennustamise ja kujundamisega. Talituste täpne päritolu pole teada ning see hääbus järk-järgult pärast Skandinaavia ristiusustamist. Viiteid ''seiðr''<nowiki>'</nowiki>ile võib leida [[saaga]]est, on ka arheoloogilisi leide. ==Vaata ka== *[[Arbumine]] [[Kategooria:Šamanism]] 7d2uqnmhewpmkt1othuojgcrywmxb8l 6176157 6176156 2022-08-10T12:31:22Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} '''''Seiðr''''' ([[vanapõhja keel]]es 'nöör') oli [[Põhjamaa]]des peamiselt hilisel [[rauaaeg|rauaajal]] levinud [[Šamanism|šamanistlik]] võlumise ja manamise kombetalitus, milles osalesid enamasti [[naine|naised]]. See oli seotud tuleviku ennustamise ja kujundamisega. Talituste täpne päritolu pole teada ning see hääbus järk-järgult pärast Skandinaavia ristiusustamist. Viiteid ''seiðr''<nowiki>'</nowiki>ile võib leida [[saaga]]dest, on ka arheoloogilisi leide. ==Vaata ka== *[[Arbumine]] [[Kategooria:Šamanism]] [[Kategooria:Skandinaavia vanaaeg]] lsffp8d9lennnw0nxp8tbcugxjmu42u Puerto Escondido 0 505636 6176225 4987340 2022-08-10T15:18:55Z Adeliine 6693 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Muistised]] wikitext text/x-wiki '''Puerto Escondido''' on arheoloogiline ala [[Honduras|Hondurases]]. Nimi tähendab peidetud sadamat. Ala asub [[Ulúa jõgi|Ulua jõel]] [[Kariibi meri|Kariibi mere]] ääres. [[Kategooria:Honduras]] [[Kategooria:Muistised]] s6ylndg604fe5i56vpx56xe22m3t80k Antonio Rüdiger 0 513461 6176416 5135254 2022-08-11T07:58:50Z KungFuDuck 33833 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Antonio Rüdiger | pilt = 20180602_FIFA_Friendly_Match_Austria_vs._Germany_Antonio_Rüdiger_850_0711.jpg | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Antonio Rüdiger | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|03|03}} | sünnilinn = [[Berliin]] | sünnimaa = [[Saksamaa]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 191 cm | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[Madriri Real]] | särginumber = 2 | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = |aastad1=2011–2012|klubi1=[[VfB Stuttgart II]]|mänge1=22|väravaid1=3 |aastad2=2012–2016|klubi2=[[VfB Stuttgart]]|mänge2=66|väravaid2=2 |aastad3=2015–2016|klubi3=→ [[AS Roma|Roma]] (laenul)|mänge3=30|väravaid3=2 |aastad4=2016–2017|klubi4=[[AS Roma|Roma]]|mänge4=26|väravaid4=0 |aastad5=2017–2022|klubi5=[[Chelsea FC|Chelsea]]|mänge5=133|väravaid5=9 |aastad6=2022–|klubi6=[[Madridi Real]]|mänge6=0|väravaid6=0 | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 3. juuni 2022 | koondiseaastad1 = 2014–| koondisemänge1 =53 | koondiseväravaid1 =2 | koondis1 = [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] | koondis_seisuga = 14. juuni 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Antonio Rüdiger''' (sündinud [[3. märts]]il [[1993]] [[Berliin]]is) on [[Saksamaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]] [[Hispaania]] [[La Liga|kõrgliiga]] klubis [[Madridi Real]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis]]es. Varem esindas ta [[Bundesliga]] klubi [[VfB Stuttgart]], [[Itaalia]] [[Serie A]] klubi [[AS Roma|Roma]] ja Inglismaa [[Premier League]] klubi [[Chelsea FC|Chelsea]]. == Koondisekarjäär == Debüüdi Saksamaa rahvuskoondises tegi Rüdiger 13. mail 2014 mängus [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] vastu. Esimese ja seni ainsa värava lõi ta koondise särgis 8. oktoobril 2017 MM-i valikmängus [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaani]] vastu. Ta on kuulunud Saksamaa koondisse [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]il ja [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlusel]]. ==Saavutused== ;Chelsea *[[FA Cup]]: 2017–18 *[[UEFA Meistrite Liiga]]: 2020-21 *[[UEFA Euroopa Liiga]]: 2018–19 *[[UEFA Superkarikas]]: 2021 *[[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2021 ;Saksamaa *[[FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]: [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir|2017]] == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Chelsea FC mängijad}} {{FIFA World Cup 2018 Saksamaa koondis}} {{JÄRJESTA:Rüdiger, Antonio}} [[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]] [[Kategooria:VfB Stuttgardi mängijad]] [[Kategooria:AS Roma mängijad]] [[Kategooria:Chelsea FC mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] myy21y2w4rlx69f8eivrj7orqwhe380 6176418 6176416 2022-08-11T07:59:41Z KungFuDuck 33833 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Antonio Rüdiger | pilt = 20180602_FIFA_Friendly_Match_Austria_vs._Germany_Antonio_Rüdiger_850_0711.jpg | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = Antonio Rüdiger | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|03|03}} | sünnilinn = [[Berliin]] | sünnimaa = [[Saksamaa]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 191 cm | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[Madriri Real]] | särginumber = 2 | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = |aastad1=2011–2012|klubi1=[[VfB Stuttgart II]]|mänge1=22|väravaid1=3 |aastad2=2012–2016|klubi2=[[VfB Stuttgart]]|mänge2=66|väravaid2=2 |aastad3=2015–2016|klubi3=→ [[AS Roma|Roma]] (laenul)|mänge3=30|väravaid3=2 |aastad4=2016–2017|klubi4=[[AS Roma|Roma]]|mänge4=26|väravaid4=0 |aastad5=2017–2022|klubi5=[[Chelsea FC|Chelsea]]|mänge5=133|väravaid5=9 |aastad6=2022–|klubi6=[[Madridi Real]]|mänge6=0|väravaid6=0 | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 3. juuni 2022 | koondiseaastad1 = 2014–| koondisemänge1 =53 | koondiseväravaid1 =2 | koondis1 = [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] | koondis_seisuga = 14. juuni 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Antonio Rüdiger''' (sündinud [[3. märts]]il [[1993]] [[Berliin]]is) on [[Saksamaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]] [[Hispaania]] [[La Liga|kõrgliiga]] klubis [[Madridi Real]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis]]es. Varem esindas ta [[Bundesliga]] klubi [[VfB Stuttgart]], [[Itaalia]] [[Serie A]] klubi [[AS Roma|Roma]] ja Inglismaa [[Premier League]] klubi [[Chelsea FC|Chelsea]]. == Koondisekarjäär == Debüüdi Saksamaa rahvuskoondises tegi Rüdiger 13. mail 2014 mängus [[Poola jalgpallikoondis|Poola]] vastu. Esimese ja seni ainsa värava lõi ta koondise särgis 8. oktoobril 2017 MM-i valikmängus [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaani]] vastu. Ta on kuulunud Saksamaa koondisse [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]il ja [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlusel]]. ==Saavutused== ;Chelsea *[[FA Cup]]: 2017–18 *[[UEFA Meistrite Liiga]]: 2020-21 *[[UEFA Euroopa Liiga]]: 2018–19 *[[UEFA Superkarikas]]: 2021 *[[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2021 ;Saksamaa *[[FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]: [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir|2017]] == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{FIFA World Cup 2018 Saksamaa koondis}} {{JÄRJESTA:Rüdiger, Antonio}} [[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]] [[Kategooria:VfB Stuttgardi mängijad]] [[Kategooria:AS Roma mängijad]] [[Kategooria:Chelsea FC mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] mbay7b3tdg0pz2ui23vykqrgtsz7a72 Kaguots 0 514893 6176171 6103434 2022-08-10T13:03:20Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{koord|kaart=Eesti}} '''Kaguots''' on [[maanina]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Aksi saar]]el. Kaguots on liivane (Aksi loodeots on kivine). Kaguotsa tippu nimetatakse Kaguotsa nurgaks. Nina lähedal asub [[Aksi tulepaak]] ja [[Kaguotsa Suurkivi]]. Üks saare viiest talust kandis Kaguotsa talu nime. [[Kategooria:Harju maakonna neemed]] [[Kategooria:Aksi]] js1d0dn17ghsc20cof2rd1h3zwca2x5 Kasutaja arutelu:Evlper 3 518891 6176320 6119774 2022-08-10T19:10:47Z Pietadè 41543 /* Ruudud/värvid */ ajakohastus (Mall:Legend2) wikitext text/x-wiki ===== Esimesed küsimused ===== Just avastasin, et [[Arhitektuuri mõisteid|arhitektuuri mõistete]] all on [[koerahambaornament]] lehekülg olemas. Palun kas saaks ühendada? Kuskilt kirjandusest on pärit sõna "koerahambafriis", mis on igal pool õpiobjektides, aga ma ei tea, kust see pärit, ja õieti horisontaalse friisina polegi seda motiivi kuskil kohanud, ikka vaid ornamendivöödina (portaalide, akende jm ümber). Ses mõttes oleks "koerahambaornament" või "-motiiv" parem pealkiri. Eriti kui ta on pärit "Eesti arhitektuur. Oskussõnastikust", mis on hea omakeelne allikas.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 16. august 2018, kell 20:19 (EEST) :Aga kommentaariks, Valjala portaali [https://www.puhkaeestis.ee/et/valjala-martini-kirik ornament] meenutab pigem teemantliistu. Selles mõttes, et need neliklehed pole seal tuvastatavad.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 16. august 2018, kell 20:26 (EEST) :: Tere tulemast Vikipeediasse, Evlper! Oled küll mõnda aega juba tegutsenud, kuid traditsiooni poolest tervitan siiski. :: Su palve osas: artikleid "Ühendada" saad tegelikult ka ise, lihtsalt asenda sisu koodiga <nowiki>#SUUNA [[artikli pealkiri]]</nowiki>, mis loob käesoleva pealkirja alt vastava ümbersuunamise. Võimaluse & materjali sobivuse korral tuleks püüda liidetavate artiklite sisu maksimaalselt omavahel integreerida. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. august 2018, kell 21:41 (EEST) ::: Mille sisu ma pean asendama? kas mu tekst läheb siis kaotsi? Või ma peaks enne üle kandma oma artikli sisu sihtartiklisse ja siis tegema suunamise?[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 17. august 2018, kell 10:24 (EEST) :::: Jep, ümbersuunamisi tehes läheb varasem sisu kaotsi (jäädes artikli ajaloo alt siiski soovi korral nähtavaks), seega ülekandmine teise artiklisse tasub teha enne ümbersuunamist. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. august 2018, kell 12:46 (EEST) :::::Tänan, suunamine õnnestus.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 17. august 2018, kell 17:50 (EEST) ===== Kannelüür. Kaks murekohta toimetamisel ===== Üks on see, et kannelüür ei võrdu rihv, sest iga kannelüür on küll rihv, aga iga rihv ei ole kannelüür. Rihv on palju üldisem mõiste ja tähistab nõgusat pinda. Rihval peaks oma artikkel olema, kus on kõik karniisidel, portaalidel esinevad tüübid üles loetud, muuhulgas ka kannelüürid.<br> Teine on, et wikidata ühikuga ei saa siduda, sest olevat juba seotud, aga ei ole näha. muidu, ma soovitaksin ka määratluses kasutada mitmust, sest nad on ikka kõik koos tervet pinda täitvana see arhitektuurielement. Kuigi jah, näiteks Oskussõnastikus on mõiste ainsuses. Aga mitmuses on arusaadavam.<br> mida teha?[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 22. august 2018, kell 02:12 (EEST) :Eemaldasin probleeme tekitanud lingi. Proovi nüüd vastavat linkimist teha Wikidatas. Peaks töötama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. august 2018, kell 04:47 (EEST) ::Suur tänu, ühendamine õnnestus. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 22. august 2018, kell 10:29 (EEST)<br> ===== Hammaslõige, Ümarvööt, Mõigas, Ehisliist - veel ühendamise probleeme. ===== Hammaslõiget ei saa ühendada muukeelsete wikipediatega (sks Zahnschnitt, ingl Dentil), sest link olevat juba olemas. Ümarvööti samuti (sks Rundstab). Mõigast samuti (sks Wulst (Architektur)). Ehisliist peaks olema ühendatud wikiandmete objektiga Q1770806 (ingl molding, sks Stab (Ornamentik), it modanatura), seal on praegu Simss, mis on pigem eksitav. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 24. august 2018, kell 20:47 (EEST) :Kui ühendatud on eksitav vaste, tasub millalgi sellelt vasakul asuva lingid siia funktsiooniga järgi vaadata, kas kasutatud on igal pool korrektselt. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. august 2018, kell 22:54 (EEST) ::Ma sooviksin eesti lehekülje [[Simss]] praegusest asukohast lahti ühendada ja jättagi selle esialgu eraldi, hiljem panna kuidagi [[Karniis]]iga ühte (Karniis on pärgsimss, st simss, mis ulatub ümber ehitise), sest Simss ja Karniis on paljudes keeltes sünonüümid või on Simss Karniisile hüperonüüm (karniis üks simsi vorme). Mida ma peaksin kõigepealt tegema? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 27. august 2018, kell 18:20 (EEST) ::Kõigepealt peaksid minema sealt keelelinkide alt Wikidatasse ja seal, kus keelelingid kirjas on, eestikeelse vaste eemaldama. Siis salvestad sealsed muudatused ja ootad veidi, kuni muudatused automaatselt igale poole kohale jõuavad. Siis peaks simss sul üksinda olemas olema. Edasine on paraku keerulisem, siis peab päris korralikku teiste keelte artiklite analüüsi tegema, et vaadata, kas ehk simsil ja karniisil mõlemal wikidata vasted olemas on. Kui ei, siis tasub mõelda, et kas peaks artiklid ehk liitma ja ühelt teisele ümbersuunamise tegema. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 7. oktoober 2018, kell 07:34 (EEST) ===== Muusikakäsikirjad ===== Minu ettepanek kategooriate struktureerimiseks.<br> Ma vastan kellelegi, kelle küsimust ma enam aruteluleheküljelt üles ei leidnud.<br> Muusikakäsikirjad on mu ettekujutuse järgi igasugune käsikirjaline materjal, mis sisaldab noote, eriti vanamuusika kontekstis (teine võrdne kategooria on [[muusikatrükis]]ed).<br> Muusikakäsikirjade hulka võivad kuuluda: * muusikateosed (nagu [[Suvekaanon]], tantsulaul [[Stella splendens]], troop [[Alle psallite cum luya]]) * muusikateoreetilised teosed (nagu [[Musica enchiriadis]], [[De institutione musica]] jne), mis võivad mõnikord erandjuhul sisaldada ka mõna muusikateost, sagedasemad on siiski näited * muusikakogumikud (lauluraamatud, noodivihikud, nagu [[Llibre Vermell]], [[Cantigas de Santa Maria]], [[Piae cantiones]], [[Anna Magdalena Bachi noodivihik]]), mis sisaldavad ka ühtlasi muusikateoseid ja võivad isegi olla ka kirjandusteosed * võib-olla ka muusikakäsiraamatud? praktilised pillimängu õpetused näiteks, mida leiab muusikatrükiste hulgas. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 6. oktoober 2018, kell 13:12 (EEST) == Eelvaade redigeerimisel == Tere! Kui töötad mõne artikliga põhjalikumalt, siis võimalusel püüa muudetavat lehte salvestada harvem ja teha mitmeid parandusi ja täiendusi sama muudatuse ajal (üks muudatus on muutmiskasti avamine, sisu muutmine ja siis lehe salvestamine). Kui tahad kontrollida, kuidas muudatus pärast salvestamist välja näeks, kasuta nuppu "Näita eelvaadet", pärast mida saad sama muudatusega jätkata. Nii jääb artikli ajalugu ning viimaste muudatuste leht puhtam ja teistel on kergem muudatusi üle vaadata. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 16. oktoober 2018, kell 15:03 (EEST) :Praegu on päev kujunenud nii, et pikalt arvuti taga pole istuda võimalik, ja kasutan juhust kahe tööotsa vahel pooleli asjade tegemiseks vahel lausa lõigukaupa. Mitu muudatust päevas/tunnis oleks talutav? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 16. oktoober 2018, kell 17:01 (EEST) ::Kui teed lõigukaupa, siis on täiesti OK. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. oktoober 2018, kell 02:48 (EEST) == Officium ja tunnipalvus == Vana-Rooma kultuuri kontekstis on ''officium'' ametikoht või tseremoonia või teenistuskohustus, keskaja kultuuri kontekstis tunnipalvus. Kas peab tegema mingi täpsustuslehekülje või kuidas seda korraldada. Ingliskeelses vikis, vaatasin, on täpsustuslehekülg.<br> Ja kas pealkirja saab muuta ainult ümbersuunamise teel - Tunnipalved peaks olema tegelikult ainsuses, minu viga, kiirustasin liialt. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 18. oktoober 2018, kell 18:04 (EEST)<br> Juba kahtlen, kas peab olema ainsuses. Ilmselt tuleb kellegi targema käest üle küsida. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 18. oktoober 2018, kell 18:26 (EEST) :Kuna sellel mingit põhitähendust eesti keeles pole, siis võib teha täpsustusleheküljena. Võib ka mitte teha ja võtta vanem mõiste põhitähenduseks, lisades leheküljele tunnipalvus märkuse, et seda nimetatakse vahel ka nii, ja lisades teisele suunamiseks analoogse konstruktsiooni nagu näiteks artiklil [[Saka vald]] on.[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 7. jaanuar 2019, kell 20:31 (EET) ---- Palun kasuta artikli pealkirja muutmiseks artikli kohal nuppu "Teisalda". Siis tuleb ajalugu artikliga kaasa. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. detsember 2018, kell 15:30 (EET) == Artikli osade järjekord == Soovitan igaks juhuks tutvuda [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vormistusreeglitega]]. Näiteks jaotis "Vaata ka" käib artiklis enne jaotist "Viited", neid ei ole vaja teistpidi parandada. :) Kuriuss 5. detsember 2018, kell 03:49 (EET) ==Tänuavaldus== Suur tänu [[värvitaju]] artikli eest! Selle asjalikkus ja selgesõnalisus võiks paljudele artiklikoostajatele eeskujuks olla. Kuriuss 7. jaanuar 2019, kell 17:49 (EET) Samuti tänan artiklite "[[Feloon]]" ja "[[Pluviaal (riietus)|Pluviaal]]" koostamise ning seal ka kaasula mainimise eest! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 14. märts 2020, kell 19:02 (EET) ---- Tänan suure töö eest arhitektuuri alal. Küsimus: kui väravaposti peal on metallist kate, kas seda on siis õige kiivriks nimetada? Ja kui on, siis kuidas seda linkida, sest see ei vasta tornikiivrile? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. september 2021, kell 19:24 (EEST) == Artikli pealkirja muutmine == Kui soovid artiklil pealkirja muuta, siis ära palun kopeeri sisu uude artiklisse, vaid kasuta teisaldusfunktsiooni. Artikli päises (tõenäoliselt menüü "Veel" all) on link "Teisalda". Teisaldades läheb kaasa ka artikli ajalugu, mis on oluline säilitada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 9. juuli 2019, kell 13:55 (EEST) :Tahtsin sedasama öelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. september 2019, kell 12:42 (EEST) == Vajadused == Oled olnud osaline arvukate artiklite loomisel ja tegeled intensiivselt vikipeedia edendamisega. Kui sul oleks enda hinnangul soovi kasutada rohkem funktsioone (kustutamine, vandaalide blokeerimine), siis esitaksin su administraatorikandidaadiks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. november 2019, kell 11:09 (EET) : Ma olen tänulik usalduse eest, aga oleksin parem ka edasi lihtkirjutaja, sest suudan vaevu ohjata omaenesegi kirjapandut, mis jätkuvalt parandamist ja täiendamist vajab. Nii et esialgu rohkemate funktsioonide kasutust tingimata ei vaja. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 4. november 2019, kell 16:31 (EET) == Pisimuudatused == Tänud tehtud töö eest. Märkuseks: üksnes kategooriatega piirduvad muudatused (kategooriate muutmised, lisamised) märgi palun pisimuudatusteks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. jaanuar 2021, kell 16:48 (EET) ==Panteon (Pariis)== Tervist! Kas võid võtta seisukoha, et millist stiili esindab [[Panteon (Pariis)|Panteon]] [[Pariis]]is, uusklassitsism see justkui ei ole, kuigi võõrkeelsed Vikipeediad just sellele antud juhul viitavad? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 29. aprill 2021, kell 18:40 (EEST) : Tsiteerides artiklit [[Klassitsism]]: ''Eesti kunstiajaloo käsitlustes nagu Saksamaal, Venemaal ning Kesk- ja Ida-Euroopas kannab 17. sajandi Prantsusmaa klassitsistlik barokkstiil nimetust barokk-klassitsism, eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka terminit vanaklassitsism. Klassitsismiks nimetatakse selle traditsiooni kohaselt 18. sajandi lõpus välja kujunenud ja 19. sajandi esimesel poolel (aastail 1762–1840) valitsenud kunstistiili. Historitsistlik ja juugendijärgne klassitsismist lähtuv arhitektuur on tuntud uusklassitsismina. Prantsusmaal, Inglismaal ja mujal läänepoolses Euroopas nimetatakse klassitsismiks 17. sajandil Louis XIV ajal valitsenud stiili, mis vastandudes Itaalia barokile otsis stiilieeskujusid antiikkunstist nii nagu oli seda teinud renessansskunst. Nendes maades nimetatakse aastail 1762–1840 valitsenud stiili uusklassitsismiks.'' Peaks su küsimusele vastama. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. aprill 2021, kell 18:56 (EEST) ::Tänan, ma oleksin ise sama vastanud. Erinevates traditsioonides määratletakse klassitsismi ja uusklassitsismi erinevalt ja meie asume Saksa ja Ida-Euroopa kultuuriruumis. Seda tausta on oluline teada, muidu võib valesti minna.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 29. aprill 2021, kell 19:26 (EEST) ::Väga eeskujulik oleks, kui artiklid oleks ühendatud mõiste alusel, aga mina ei söandanud seda segadust klaarima hakata. Eestikeelne [[Klassitsism]] on ühendatud saksakeelse artikliga Klassizismus (Q14378), millega ajaline vastavus on täpne, aga see läheb muukeelsete vikipeediatega neoklassitsismi pidi lappama (mõiste peaks osal juhtudel sama olema), näiteks on nendega seotud vene Неоклассицизм, mis on sama meie [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsism]]iga ja tõesti ei oska kuidagi seda sõlme harutada.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 29. aprill 2021, kell 20:00 (EEST) == Poola gooti arhitektuur == Kui Sa teed selliste teemadega artikleid (ka [[Tšehhi gooti arhitektuur]]), siis palun pane ka lingid nii, et riigiartiklist ja gooti kunsti artiklist oleks võimalik sinna jõuda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. mai 2021, kell 17:01 (EEST) : Võtan arvesse.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 4. mai 2021, kell 17:08 (EEST) Samamoodi, kui teed artikli mingi linnas asuvast hoonest, siis tee nii, et linnaartiklist oleks võimalik sinna jõuda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. mai 2021, kell 15:01 (EEST) == CEE kevad 2021 == Tere! Palju õnne CEE kevade võistlusel teise koha saavutamise eest. Kuidas saaksin auhinna sinuni toimetada? Tartu kandis saaksin vast käest-kätte üle anda, aga mujale saan saata pakiautomaadiga (selleks palun lähimat pakiautomaati ja telefoninumbrit). Palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee Käbi Laan, MTÜ Wikimedia Eesti büroojuht --[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 20. juuli 2021, kell 06:10 (EEST) == Ligatuurid == Kust see võetud on, et diakriitikuga tähed nagu [[ä]] on ligatuurid? Mina saan aru, et mõned diakriitikuga tähed on arenenud ligatuurist (ä ae-st), mitte diakriitikuga täht ise pole ligatuur. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2021, kell 16:46 (EEST) :Jah, nad ise ei ole enam, aga seos on olemas. Üksteise kohale laotud a-e ligatuurist (Aͤ/aͤ), eellasest, vist omaette artiklit ei ole? Selle mõttega kategoriseerisin. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 10. oktoober 2021, kell 16:57 (EEST) :Kui see on suur probleem, siis võib ju ära muuta.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 10. oktoober 2021, kell 16:58 (EEST) :: Minu meelest küll tuleks kategooria ära jätta. Kui diakriitikuga tähed ei ole ligatuurid, siis on eksitav neid ligatuuride kategooriasse lisada. Artiklites on ka ebatäpne öelda, et diakriitikuga täht on "tekkelt ligatuur". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2021, kell 17:18 (EEST) ::: "tekkelooliselt" oleks parem? Või mis? Sest sellele arengule oleks vaja osutada küll. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 10. oktoober 2021, kell 17:20 (EEST) :::: Mulle tundub sobilik "arenenud ligatuurist" vmt, aga mitte sõnastus, millest tuleb välja, et diakriitikuga täht ''on'' ligatuur. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2021, kell 17:25 (EEST) == Ruudud/värvid== Vt nt [[Mall:Legend2/doc]] — <nowiki>{{legend2|#FEF6E7|kassid|border=1px solid #AAAAAA}}</nowiki> (= {{legend2|#FEF6E7|kassid|border=1px solid #AAAAAA}}), "värvivõtuks" nt ekraanilt kasutan seda vidinat: [https://annystudio.com/software/colorpicker/ Just Color Picker]..., ''border'' "talub" mitmeid atribuute (vt nt [https://www.w3schools.com/cssref/pr_border.asp CSS border Property])<br />''border''= järel on 3 muutujat: paksus_pikselites joone_laad joone_värvikood; erinevad atribuudid on eraldatud püstkriipsuga [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 2. jaanuar 2022, kell 21:53 (EET) :Ma ei oska seda kasutada, mulle pole keegi mallidesse puutuvat õpetanud. Kas see tähendab, et ma saan uue malli teha või midagi muud?[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 3. jaanuar 2022, kell 14:15 (EET) :: Lihtne: kirjutad (või kopeerid) topelt loogeliste sulgude vahele püstkriipsudega eraldatud "legend2|" (see kutsub malli välja), seejärel püstkriipsu ja trelli (|#) järel 6-kohaline värvikood (ruudu sisene värv), seejärel "|Tekst" (kui seda vaja pole, siis ei pruugi kirjutada midagi, nt <nowiki>{{legend2|#FEF6E7|border=1px solid #AAAAAA}}</nowiki> annab tulemuseks {{legend2|#FEF6E7|border=1px solid #AAAAAA}}, ja siis "|border=", mille 3 muutujat on eespool kirjeldatud (joone paksus pikselites, joone laad ([https://www.w3schools.com/cssref/pr_border-style.asp dotted v solid v double v dashed vm]) ja joone värvus), nt <nowiki>{{legend2|#0000D4|dinosaurused|border=8px groove #D40000}}</nowiki> annab järgmise tulemuse: {{legend2|#0000D4|dinosaurused|border=8px groove #D40000}} [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 3. jaanuar 2022, kell 17:09 (EET) :::Sain aru. saan kasutada äärejoont vastavalt kuidas parajasti vaja on.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 4. jaanuar 2022, kell 00:58 (EET) == Kuu vikipedist == Tere! Palju õnne kuu vikipediti tiitli puhul! Palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee, et saaksin sulle edastada auhinnaks oleva kinkekaardi. [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 11:11 (EEST) k36vtq33jxs1t0gxqzsaskb94wsq0qp Arutelu:Jelena Malõgina 1 520889 6176159 5089929 2022-08-10T12:35:21Z Minnekon 64742 wikitext text/x-wiki Kas ta passis ei või olla kirjas Elena? {{allkirjata|Eestisport|4. september 2018, kell 03:34‎ }} :Eesti Tennise Liidu kodulehel on Elena, ajakirjandus kasutab ka peamiselt kuju Elena. See peaks siin ka põhinimi olema, kui pole alust arvata, et ametlik nimi on teistsugune. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. august 2022, kell 15:35 (EEST) fx9zhncg4e7388dqe83h7hgajvym5pg Mall:Infokast ametikoht 10 523740 6176160 6175899 2022-08-10T12:36:02Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{infokast |ülemine = {{{nimetus|}}} |alapealkiri = {{#if:{{{omakeelne_nimetus|}}}|<div style="font-style:italic;">{{{omakeelne_nimetus|}}}}}</div> | pilt = {{#if:{{{embleem|}}}|[[Fail:{{{embleem}}}|{{#if:{{{embleemilaius|}}}|{{{embleemilaius}}}|120px}}]]}} | pildistiil = padding-bottom:0.4em; border-bottom:solid 1px #ccd2d9; | pildiallkiri = {{{embleemiallkiri|}}} | pilt2 = {{#if:{{{lipp|}}}|[[Fail:{{{lipp}}}|{{#if:{{{lipulaius|}}}|{{{lipulaius}}}|120px}}]]}} | pildistiil2 = border-bottom:solid 1px #ccd2d9; | pildiallkiri2 = {{{lipuallkiri|}}} |andmed1 = {{#if:{{{ametis|}}}{{{pilt|}}} | <div style="padding-bottom:0.4em; <!-- -->border-bottom:solid 1px #ccd2d9; line-height:1.4em;"><!-- -->{{#if:{{{pilt|}}} | <div style="padding-bottom:0.4em;"><!-- -->{{#if:{{{pilt|}}}|[[Fail:{{{pilt}}}|{{#if:{{{pildilaius|}}}|{{{pildilaius}}}|raamita}}]]}}</div> }}<!-- -->{{#if:{{{ametis|}}}|'''Praegu ametis'''<br/>{{{ametis}}}<!-- -->{{#if:{{{ametisalates|}}} | <br/>alates&nbsp;{{{ametisalates}}} }}|{{{pildiallkiri|}}}}}<!-- --></div><!-- -->}} |andmed2 = {{{üksus|}}} |silt3 = Kõnetlussõnad |andmed3 = {{{kõnetlussõnad|}}} |silt4 = Tüüp |andmed4 = {{{tüüp|}}} |silt5 = Staatus |andmed5 = {{{staatus|}}} |silt6 = Lühend |andmed6 = {{{lühend|}}} |silt7 = Liikmesus |andmed7 = {{{liikmesus|}}} |silt9 = Residents |andmed9 = {{{residents|}}} |silt10 = Asukoht |andmed10 = {{{asukoht|}}} |silt11 = Ametisse nimetamiseks esitaja |andmed11 = {{{esitaja|}}} |silt12 = Ametisse nimetaja |andmed12 = {{{nimetaja|}}} |silt13 = Ametiaja kestus |andmed13 = {{{ametiaeg|}}} |silt14 = Moodustamise dokument |andmed14 = {{{dokument|}}} |silt17 = Moodustatud |andmed17 = {{{moodustatud|}}} |silt20 = Esimene täitja |andmed20 = {{{esimene|}}} |silt21 = Viimane täitja |andmed21 = {{{viimane|}}} |silt22 = Kaotatud |andmed22 = {{{kaotatud|}}} |silt25 = Asetäitja |andmed25 = {{{asetäitja|}}} |silt26 = Palk |andmed26 = {{{palk|}}} |silt27 = Veebileht |andmed27 = {{{veebileht|}}} |andmed29 = {{{märkused|}}} }}<noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> 47cmo5cp91osk81hcp92xw7ysv19h3z Piesoresonaator 0 534561 6176307 6136451 2022-08-10T18:30:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki '''Piesoresonaator''' ehk '''piesoelektriline resonaator''' on [[piesoelekter|piesoelektrilistel]] nähtustel põhinev elektromehaaniline [[resonaator]]. Piesoresonaatori tuntuim liik on '''kvartsresonaator''', mille lähtematerjaliks on looduslik [[kvarts]]kristall. Samal otstarbel on laialt kasutusel mitmed muud [[ferroelektrik]]ud, sealhulgas keraamilised materjalid, millest valmistatakse '''keraamilisi resonaatoreid'''. Piesoresonaator on [[kristallostsillaator]]i keskne komponent, mis määrab [[ostsillaator]]i väljundsageduse ja hoiab selle stabiilsena. [[Pilt:SchwingQuarz3 offen.jpg|pisi|Kvartsresonaator avatult]] == Kvartsresonaator == Kvartsresonaator on kvartskristallist kindla nurga all väljalõigatud õhuke ümmargune või ristkülikukujuline plaat, mis on kinnitatud hoidikusse kahe metallplaadi ‒ [[elektrood]]i ‒ vahele. === Tööpõhimõte === Võnkumise genereerimine toimub resonaatori resonantsisagedusel elektromehaaniliselt: kristalli elektroodidele rakendatud [[elektripinge]] kutsub piesoelektrilise pöördefekti tulemusena esile elektroodide vahekauguse muutumise; kui kristallile väljastpoolt rakendatud elektripinge muutub nulliks (vahelduvvoolu korral läbib pingekõver nulli), taastab kristall oma esialgse kuju, kusjuures kristalli elektroodide vahel tekib elektripinge (nüüd piesoefekti toimel). Kui seda pinget kasutada [[võimendi|võimenduslülituses]] positiivse [[tagasiside]] signaalina, saadakse katkematute siinusvõnkumiste [[generaator]] ‒ ostsillaator, millel on väga suur [[hüvetegur]] ja stabiilne [[võnkesagedus]]. Kvartsi oluliseks eeliseks on samuti resonantsisageduse väike sõltuvus temperatuurist ja ajaline stabiilsus. Pikkamööda kristalli omavõnkesagedus siiski veidi muutub; seda omadust nimetatakse vananemiseks. Põhjuseks võib olla näiteks see, et elektroodidest difundeeruvad aatomid kristallivõresse, seda moonutades, ka võib elektroodide surve kristallile nõrgeneda. === Resonaatori resonantsisagedus === Kvartsresonaatori resonantsisagedus on määratud tema mõõtmete ja lõike orientatsiooniga, s.t millise nurga all kristalli ''x-y-z''-telgede suhtes plaat on välja lõigatud. Valmistatakse kvartsresonaatoreid resonantsisagedusega mõnest kilohertsist sadade megahertsideni. Ligikaudu 1&nbsp;MHz sagedusega kvartsresonaatorid on kõige stabiilsemad. Kõige levinum on AT-tüüpi lõige, sest sel on hea sageduse ajaline stabiilsus ja lineaarne temperatuurisõltuvus; viimane asjaolu võimaldab rakendada tõhusat temperatuurikompensatsiooni. Samas on seda tüüpi lõiked mõõtmetelt väikesed ning seega tundlikumad väliste füüsiliste mõjude suhtes. Ligilähedaselt sarnasuguse temperatuurisõltuvusega on ka FC- ja SC-lõiked, ent resonaatorid on mehaaniliselt tugevamad.<ref name="ostsillaator" /><ref name="crystal" /> == Resonaatori aseskeem == Kvartsresonaatori elektrilise aseskeem koosneb järgmistest elementidest: *''C''<sub>0</sub> ‒ staatiline [[mahtuvus]] metallelektroodide vahel, enamasti mõni [[piko-|piko]][[farad]]; *''C'' ‒ dünaamiline mahtuvus [[võnkering]]i jadavõnkesagedusel; sõltub kristalli elektroodide suurusest ja mõõdetakse [[femto-|femto]][[farad]]ites; *''L'' ‒ dünaamiline [[induktiivsus]] jadavõnkesagedusel; ''R'' ‒ [[takistus]] jadavõnkesagedusel. Resonaator on samaväärne jadavõnkeringiga ''LCR'', millega on rööbiti elektroodide mahtuvus ''C''<sub>0</sub>. Kuna suhe ''L/C'' on suur ja kaotakistus ''R'' väike,siis on kvartsgeneraatori hüvetegur väga suur, ulatudes sadade tuhandeteni. {| class="wikitable" |[[Pilt:Filtres céramique.jpg|150px]]|| [[Pilt:Schaltsymbol-Keramikresonator.svg|75px]]||[[Pilt:Resonator-Ersatzschaltung.svg|100px]]||[[Pilt:Pierce-Oszillatorschaltung-3.png]] |- |colspan=4|Keraamiliste resonaatorite pilt, tingmärk (mahtuvusharundiga), resonaatori aseskeem ja keraamilise resonaatoriga ostsillaatori skeem |} == Keraamiline resonaator == Keraamiline resonaator valmistatakse [[ferroelektrik]]ust ([[piesoelekter|piesoelektriliste]] omadustega keraamilisest materjalist) ja kasutatakse nagu kvartsresonaatorit peamiselt kompaktsetes ostsillaatorites. Keraamilised resonaatorid jäävad sageduse täpsuselt ja ka stabiilsuse poolest kvartsresonaatoritest tunduvalt maha, ent on mõõtmeilt väiksemad ([[SMD-komponent|SMD-komponendid]] nt 1,2×3,2&nbsp;mm), mehaaniliselt tugevamad ja märksa odavamad toota. Resonaatori valmistamisel lisatakse ka võnkesagedust määravad kondensaatorid, mistõttu lihtsustub ostsillaatori skeem. Keraamilised resonaatorid valmistatakse mitmeastmelise termilise ja mehaanilise töötlemise käigus ferromagnetiliste materjalide graanulite peeneks jahvatatud [[komposiitmaterjal]]ist. Peamised lähtematerjalid on plii-tsirkonaat-titanaadid, plii-magneesium-niobaadid ja kaalium-naatrium-niobaadid koos muude metallide lisanditega. Resonantsisageduse tolerants jääb etteantud temperatuurivahemikus piiresse ±(0,1‒0,5)%; see on keskmiselt 50 korda suurem kui kvartsresonaatoril. Resonantsisagedus ajaliseks muutuseks annavad tootjad ±0,3% 10 aasta jooksul. == Piesoresonaatori ajaloost == Piesoelektrilised omadused teatud materjalide puhul avastas 1880. aastal Jacques ja Pierre Curie. Esimese maailmasõja ajal uurisid Paul Langevin ja Constantin Chilowski kvartsi võnkeomadusi allveelaevu tuvastava [[sonar]]i väljatöötamiseks. 1917. aastal ehitas Alexander M. Nicholson, kes töötas Bell Labsis, esimese kristalli sisaldava ostsillaatori, milles oli kasutusel [[Rochelle'i sool]]a kristalli.<ref name="Nicholson" /> Neli aastat hiljem valmistas Walter Guyton Cady, esimese kvartskristallostsillaatori<ref name="Marrison1948" /> Aastal 1926 hakati kvartskristalle kasutama [[raadiosaatja]]tes. 1928. a. töötas Warren Marrison välja esimese [[kvartskell]]a. Sellest ajast hakati aja arvestamisel toetuma kvartskristalli vibratsioonile, mis tagas suure täpsuse (viga 33 millisekundit aastas ehk 1 sekund 30 aasta jooksul). 1969. aastal tõi Jaapani kellatootja Seiko turule esimese kvartskäekella, mis küll ei osutunud kuigi populaarseks peamiselt kalli hinna tõttu (see oli võrdne auto hinnaga). Sellegipoolest märkis [[Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut|IEEE]] selle ära ühe olulisema saavutusena elektro- ja elektroonikatehnika vallas.<ref name="IEEEMilestones" /> == Vaata ka == *[[Kristallostsillaator]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ostsillaator">{{netiviide | =http://electronicdesign.com/analog/fundamentals-crystal-oscillator-design | Pealkiri = Fundamentals Of Crystal Oscillator Design | Kasutatud =09.12.2013 | Keel =inglise keeles}}</ref> <ref name="crystal">{{netiviide | URL =http://et.wikipedia.org/wiki/Kristallostsillaator | Pealkiri = Kristallostsillaator | Kasutatud =09.12.2013 | Keel =eesti keeles}}</ref> <ref name="Nicholson">{{cite web|last=Nicholson|first=Alexander M.|title=Generating and transmitting electric currents|work=US Patent No. 2212845|publisher=[http://www.uspto.gov/patft/ Online patent database, US Patent and Trademark Office]|url=http://patimg1.uspto.gov/.piw?Docid=02212845&homeurl=http%3A%2F%2Fpatft.uspto.gov%2Fnetacgi%2Fnph-Parser%3FSect1%3DPTO2%2526Sect2%3DHITOFF%2526p%3D1%2526u%3D%25252Fnetahtml%25252FPTO%25252Fsearch-bool.html%2526r%3D1%2526f%3DG%2526l%3D50%2526co1%3DAND%2526d%3DPALL%2526s1%3D2212845.PN.%2526OS%3DPN%2F2212845%2526RS%3DPN%2F2212845&PageNum=&Rtype=&SectionNum=&idkey=NONE&Input=View+first+page|access-date=2019-01-28|archive-date=2007-12-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20071230140528/http://patimg1.uspto.gov/.piw?Docid=02212845&homeurl=http%3A%2F%2Fpatft.uspto.gov%2Fnetacgi%2Fnph-Parser%3FSect1%3DPTO2%2526Sect2%3DHITOFF%2526p%3D1%2526u%3D%25252Fnetahtml%25252FPTO%25252Fsearch-bool.html%2526r%3D1%2526f%3DG%2526l%3D50%2526co1%3DAND%2526d%3DPALL%2526s1%3D2212845.PN.%2526OS%3DPN%2F2212845%2526RS%3DPN%2F2212845&PageNum=&Rtype=&SectionNum=&idkey=NONE&Input=View+first+page|url-status=dead}}, filed April 10, 1918, granted August 27, 1940</ref> <ref name="Marrison1948">{{cite journal|last=Marrison|first=Warren|title=The Evolution of the Quartz Crystal Clock|year=1948|journal=Bell System Technical Journal|publisher=AT&T|volume=27|pages=510–588|url=http://www.ieee-uffc.org/main/history.asp?file=marrison|access-date=2019-01-28|archive-date=2011-07-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20110717061023/http://www.ieee-uffc.org/main/history.asp?file=marrison|url-status=dead}}</ref> <ref name="IEEEMilestones">[http://www.ieeeghn.org/wiki/index.php/Milestones:List_of_IEEE_Milestones Nimekiri IEEE poolt määratud ajaloolistest verstapostidest]</ref> }} {{Elektroonika}} [[Kategooria:Ostsillaatorid]] fa5vjlp2wnjads5wxafgo28flzwl9gc Narodnoje Radio 0 536745 6176467 6168593 2022-08-11T11:15:45Z 145.14.28.118 wikitext text/x-wiki '''Narodnoje Radio''' on [[vene keel|venekeelne]] [[raadiojaam]] Eestis. Raadiojaama omanik on [[Tallinn]]as tegutsev [[Duo Media Networks]]. Raadiojaam alustas tegevust [[1992]]. aastal{{lisa viide}} ja on ühtlasi Eesti vanim erakapitalil põhinev venekeelne raadiojaam.<ref name="eestimeedia.ee">https://web.archive.org/web/20190217153722/https://www.eestimeedia.ee/tegevusalad/raadio/narodnoe-radio/ (vaadatud 17.02.2019)</ref> Raadiojaama eelkäija on ''100FM''.<ref name="narodnoeradio.ee">https://web.archive.org/web/20190217212907/https://narodnoeradio.ee/o-radio/ (vaadatud 17.02.2019)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Sagedused== * [[Harjumaa]] ja [[Narva]] 100,0 MHz * [[Ida-Virumaa]] 96,3 MHz * [[Tartumaa]] 92,9 MHz ==Välislingid== *[https://narodnoeradio.pleier.ee/kontakty/ Koduleht] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] [[Kategooria:Vene kultuur Eestis]] n42843k095d6gk8blt046fynhkomg8y Makarius I (Kiievi metropoliit) 0 548004 6176237 5326284 2022-08-10T15:51:06Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki '''Makarius I''' (surnud [[1497]]) oli [[Kiievi, Galiitsia ja Vene metropoliit]] aastatel 1494–1497. Enne metropoliidiks valimist oli ta [[Vilnius]]e Püha Kolmainu kloostri [[arhimandriit]]. Ta on maetud [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]usse. Tema mälestuspäeva peetakse 1. mail ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi). [[Kategooria:Õigeusu pühakud]] [[Kategooria:Sündinud 15. sajandil]] [[Kategooria:Surnud 1497]] la2rqwhc31zvx4k41ly14nct565dcx3 Põhja-Mali konflikt 0 552037 6176341 6155992 2022-08-10T20:37:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki :''Teiste Põhja-Malis toimunud konfliktide kohta vaata lehekülge [[tuareegide ülestõus]]. {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Põhja-Mali konflikt | osa = [[Ülestõusud Magribis (2002-)|Magribi ülestõusudest]] | pilt = Northern Mali conflict.svg | pildiallkiri = Mässuliste alad oma kõrgajal 2013. aasta jaanuaris, enne [[Prantsusmaa]] ja [[Mali]] vägede pealetungi. | aeg = 16. jaanuar 2012 – | koht = [[Mali]] põhjaosa | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = ''[[Kestvate sõjaliste konfliktide loend|Konflikt pole lõppenud]]'' *[[Tuareegide ülestõus (2012)|Tuareegide ülestõus]] sunnib 2012. aasta jaanuaris valitsusvägesid Põhja-Malist põgenema.<ref name="s3YVQ" /> *Mali president [[Amadou Toumani Touré]] kukutatakse sõjaväelise [[2012. aasta Mali riigipööre|riigipöördega]], mida juhib [[Amadou Sanogo]].<ref name="guardian1" /> *2012. aasta aprilliks on Põhja-Mali lõplikult mässuliste kätte langenud, [[Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine|MNLA]], koostöös [[Ansar Dine]]ga, kuulutab välja [[Azawad|Azawadi sõltumatu riigi]].<ref name="9Dymg" /><ref name="BBC265" /> *Islamiäärmuslastest koosnevad [[Ansar Dine]], [[al-Qaeda islamistlikus Magribis|AQIM]] ja [[Ühtsuse ja Džihaadi Liikumine Lääne-Aafrikas|MOJWA]] võtavad MNLA-lt kontrolli ning kehtestavad range [[šariaat|šariaadiseaduse]].<ref name="TDMKR" /> *Prantsusmaa ning mõned Mali Aafrika liitlased sekkuvad ning aitavad valitsusvägedel riigi põhjaosast lõviosa tagasi vallutada. *18. juunil 2013 sõlmivad tuareegid valitsusega rahu.<ref name="peace" /> *Rahu lõpeb, kui Mali sõdurid avavad relvitute meeleavaldajate pihta tule.<ref name="aljazeera.com" /><ref name="http" /> *20. veebruaril 2015 sõlmivad [[Azawadi Liikumiste Koordinatsioon]] ja Mali valitsus vaherahu.<ref name="HUOV1" /> *Mali valitsus keeldub piirkonnale autonoomia andmisest, kuid on nõus teatud omavalitsusõiguste tagamisega. *Jätkub vähese intensiivsusega konflikt. | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of Mali.svg|24px]] [[Mali poliitika|Mali valitsus]] *[[Mali sõjavägi]] {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br/>[[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|ECOWAS]] {{peidetud|Pikk nimekiri| *{{PisiLipp|Benin}} *{{PisiLipp|Burkina Faso}}<ref name="HSUSE" /> *{{PisiLipp|Elevandiluurannik}} *{{PisiLipp|Gambia}}<ref name="en.apa.az" /> *{{PisiLipp|Ghana}}<ref name="Ghana Business News" /> *{{PisiLipp|Guinea}}<ref name="BBC- In Days" /> *{{PisiLipp|Guinea-Bissau}} *{{PisiLipp|Libeeria}}<ref name="5XG0p" /> *{{PisiLipp|Niger}}<ref name="3ps4x" /> *{{PisiLipp|Nigeeria}} *{{PisiLipp|Roheneemesaared}} *{{PisiLipp|Sierra Leone}}<ref name="WSJ- Aid Pledged" /> *{{PisiLipp|Senegal}}<ref name="reuters.com" /> *{{PisiLipp|Togo}}<ref name="fr24" /> }} ---- {{PisiLipp|Burundi}}<ref name="Africa Review" /><br/> {{PisiLipp|Eesti}}<ref name="err.ee" /><br/> {{PisiLipp|Gabon}}<ref name="Y0WFw" /><br/> {{PisiLipp|Hiina}}<ref name="armyrecognition.com" /><br/> {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}<ref name="nzweek1" /><br/> {{PisiLipp|Rootsi}}<ref name="QVrfa" /><br/> {{PisiLipp|Rwanda}}<br/> {{PisiLipp|Saksamaa}}<ref name="dw.com" /><br/> {{PisiLipp|Tansaania}}<br/> {{PisiLipp|Tšaad}}<ref name="Courier Mail-Chad" /><br/> {{PisiLipp|Uganda}}<ref name="1WbNG" /> ---- {{peidetud|Toetus:| *[[Pilt:Flag of Europe.svg|24px]] [[Euroopa Liit]]<ref name="1PHdv" /><ref name="BBC News" /> *{{PisiLipp|Alžeeria}} *{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref name="1rvUX" /> *{{PisiLipp|Angola}}<ref name="ElbIv" /> *{{PisiLipp|Araabia Ühendemiraadid}}<ref name="rappler" /> *{{PisiLipp|Austraalia}}<ref name="hiIS7" /> *{{PisiLipp|Bangladesh}}<ref name="gtDhr" /> *{{PisiLipp|Belgia}}<ref name="nQ37j" /> *{{PisiLipp|Bulgaaria}} *{{PisiLipp|Hispaania}}<ref name="6yd4l" /><ref name="LvAb6" /> *{{PisiLipp|Holland}}<ref name="U9y8U" /> *{{PisiLipp|Iirimaa}}<ref name="k4wxN" /> *{{PisiLipp|India}}<ref name="toi1" /><ref name="toi2" /><ref name="31. jaanuar 2013" /><ref name="tet" /><ref name="nti5f" /> *{{PisiLipp|Itaalia}}<ref name="Telegraph-Italy" /> *{{PisiLipp|Jaapan}}<ref name="2tYsg" /> *{{PisiLipp|Kambodža}} *{{PisiLipp|Kanada}}<ref name="CBC News" /><ref name="CBC Newsw" /> *{{PisiLipp|Komoorid}}<ref name="yQNq1" /> *{{PisiLipp|Maroko}} *{{PisiLipp|Namiibia}}<ref name="jDwEl" /> *{{PisiLipp|Nepal}} *{{PisiLipp|Poola}} *{{PisiLipp|Portugal}} *{{PisiLipp|Rumeenia}}<ref name="Yahoo! România" /> *{{PisiLipp|Saksamaa}}<ref name="AFP-Germany" /><ref name="vgbpM" /> *{{PisiLipp|Suurbritannia}}<ref name="1IXfW" /> *{{PisiLipp|Taani}}<ref name="bNqnl" /><ref name="fsl0P" /> *{{PisiLipp|Türgi}} *{{PisiLipp|Tšehhi}}<ref name="JqkMH" /> *{{PisiLipp|Ukraina}} *{{PisiLipp|Ungari}}<ref name="ukKDI" /><ref name="kjqhJ" /> }} ---- '''Mitte-riikidest osalised:'''<br/> [[Pilt:Bandera Provincia Carchi.svg|24px]] [[Ganda Iso]]<br/> [[Pilt:Flag of the Arab Movement of Azawad.svg|24px]] [[Azawadi Araabia Liikumine|FLNA]]<ref name="FLNA" /><ref name="rl0cY" /><br/> [[Pilt:Drapeau du Mouvement pour le salut de l'Azawad.png|24px]] [[Azawadi Päästmise Liikumine|MSA]] (2016–)<br/> [[Pilt:GATIA flag.svg|24px]] [[Imghadi Tuareegide Omakaitseüksus ja Liitlased|GATIA]] (2014–) | osaline2 = [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] [[Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine]] (MNLA) *Azawadi Islamistlik Liikumine (MIA)<ref name="El País" /> | osaline3 = [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] [[Al-Qā‘idah|Al-Qaeda]] *[[Jama'at Nasr al-Islam wal Muslimin]] (2017–) *[[Al-Mourabitoun (relvastatud grupeering)|Al-Mourabitoun]] (2013–2017) *[[Ansar al-Sharia (Mali)|Ansar al-Sharia]] (2012–) *[[Ansar Dine]] (2012–2017)<ref name="TekHo" /> *[[Al-Qaeda islamistlikus Magribis|AQIM]] (2012–2017) *[[Macina Vabastusrinne]] (2015–2017)<ref name="reuters" /> *[[Ühtsuse ja Džihaadi Liikumine Lääne-Aafrikas|MOJWA]] (2011–2013)<ref name="mojwa" /><ref name="ReferenceC" /> [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] Nigeeria vabatahtlikud džihadistid *[[Boko Haram]] (2012–2013) *[[Ansaru]] (2012–2013) ---- [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Islamiriik]] | väejuht1 = {{Riigi ikoon|Mali}} [[Ibrahim Boubacar Keïta]] (september 2013–)<br/> {{Riigi ikoon|Mali}} [[Dioncounda Traoré]] (aprill 2012 – september 2013)<br/> {{Riigi ikoon|Mali}} [[Amadou Sanogo]] (märts 2012 – aprill 2012)<br/> {{Riigi ikoon|Mali}} [[Amadou Toumani Touré]] (-märts 2012)<br/> {{Riigi ikoon|Mali}} [[Sadio Gassama]] (-märts 2012)<br/> {{Riigi ikoon|Mali}} [[El Haji Ag Gamou]] (-märts 2012)<br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Emmanuel Macron]]<br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[François Hollande]]<br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pierre de Villiers]]<br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Édouard Guillaud]]<br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Thierry Burkhard]]<br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Gregory de Saint-Quentin]]<br/> {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Shehu Usman Abdulkadir]]<br/> {{Riigi ikoon|Niger}} [[Creating Yaye Garba]]<br/> {{Riigi ikoon|Tšaad}} [[Mahamat Déby Itno]]<br/> {{Riigi ikoon|Tšaad}} [[Abdel Aziz Hassane Adam]] [[lahingus langenu|†]]<br/> {{Riigi ikoon|Tšaad}} [[Omar Bikomb]] {{Peidetud|Täispikk nimekiri:| {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Macky Sall]]<br/> {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Muhammadu Buhari]]<br/> {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Alassane Ouattara]]<br/> {{Riigi ikoon|Niger}} [[Mahamadou Issoufou]]<br/> {{Riigi ikoon|Libeeria}} [[George Weah]]<br/> {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Jorge Carlos Fonseca]]<br/> {{Riigi ikoon|Guinea}} [[Alpha Condé]]<br/> {{Riigi ikoon|Burkina Faso}} [[Roch Marc Christian Kaboré]]<br/> {{Riigi ikoon|Togo}} [[Faure Gnassingbé]]<br/> {{Riigi ikoon|Gambia}} [[Adama Barrow]]<br/> {{Riigi ikoon|Sierra Leone}} [[Ernest Bai Koroma]]<br/> {{Riigi ikoon|Benin}} [[Patrice Talon]]<br/> {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Nana Akufo-Addo]]<br/> {{Riigi ikoon|Guinea-Bissau}} [[José Mário Vaz]]<br/> {{Riigi ikoon|Burundi}} [[Pierre Nkurunziza]]<br/> {{Riigi ikoon|Tšaad}} [[Idriss Déby]]<br/> {{Riigi ikoon|Gabon}} [[Ali Bongo Ondimba]]<br/> {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Cyril Ramaphosa]]<br/> {{Riigi ikoon|Rwanda}} [[Paul Kagame]]<br/> {{Riigi ikoon|Tansaania}} [[John Magufuli]]<br/> {{Riigi ikoon|Uganda}} [[Yoweri Museveni]]<br/> {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Xi Jinping]]<br/> {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Shinzō Abe]]<br/> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Frank-Walter Steinmeier]]<br/> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ursula von der Leyen]]<br/> {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Carl XVI Gustaf]]<br/> {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kersti Kaljulaid]] }} ---- [[Pilt:Flag of the Arab Movement of Azawad.svg|24px]] [[Mohamed Lamine Ould Sidatt]] (NLFA) [[Pilt:Flag of the Arab Movement of Azawad.svg|24px]] [[Housseine Khoulam]] (NLFA) | väejuht2 = [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] [[Mahmoud Ag Aghaly]] <br/> [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] [[Bilal Ag Acherif]]<br/> [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] [[Moussa Ag Acharatoumane]]<br/> [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] [[Mohamed Ag Najem]]<ref name="aMqef" /><br/> Algabass Ag Intalla (teadmata kadunud) | väejuht3 = [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Mokhtar Belmokhtar]] <br/> [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Abdelhamid Abou Zeid]]<ref name="bbc.com" /><ref name="lemonde.fr" /> [[lahingus langenu|†]] <br/> [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Abdelmalek Droukdel]]<ref name="5dLdu" /><br/> [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Abou Haq Younousse]] [[lahingus langenu|†]]<br/> [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Ahmed al-Tilemsi]] [[lahingus langenu|†]]<br/> [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Iyad Ag Ghaly]]<ref name="eWDRK" /><br/> [[Pilt:AQMI Flag asymmetric.svg|24px]] [[Omar Ould Hamaha]]<ref name="neL2M" /> [[lahingus langenu|†]]<br/> | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = {{Riigi ikoon|Mali}} 6000–7000<ref name="15nPW" /><br/> <small>(enne sõda ~12 150)</small><ref name="reyI8" /> <br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 3000<ref name="eO9Y0" /> <br/> {{Riigi ikoon|Tšaad}} 2000<br/> {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 1200<ref name="nigeriaboost" /><br/> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 1000 (2017)<br/> {{Riigi ikoon|Togo}} 733<br/> {{Riigi ikoon|Sierra Leone}} 650<ref name="pXgpD" /><br/> {{Riigi ikoon|Burkina Faso}} 500<br/> {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 500<br/> {{Riigi ikoon|Niger}} 500<br/> {{Riigi ikoon|Senegal}} 500<br/> {{Riigi ikoon|Holland}} 450<ref name="ReferenceB" /><br/> {{Riigi ikoon|Hiina}} 395<br/> {{Riigi ikoon|Benin}} 300<br/> {{Riigi ikoon|Rootsi}} 250 (2017)<ref name="6nXF4" /><br/> {{Riigi ikoon|Kanada}} 250<ref name="smDGS" /> {{Riigi ikoon|Guinea}} 144<br/> {{Riigi ikoon|Ghana}} 120<br/> {{Riigi ikoon|Eesti}} 50<br/> {{Riigi ikoon|Libeeria}} ~50<ref name="qdesj" /><br/> '''Kokku:''' 23 564+ ---- [[Pilt:Flag of Europe.svg|24px]] 545 ([[EUTM Mali]]) <br/> {{peidetud|Nimekiri| *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 207 (väejuhatus) *{{Riigi ikoon|Saksamaa}} 73 *{{Riigi ikoon|Hispaania}} 59<ref name="FN7Qo" /> *{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 40 *{{Riigi ikoon|Tšehhi}} 33<ref name="hdv1e" /> *{{Riigi ikoon|Belgia}} 31 *{{Riigi ikoon|Poola}} 20 *{{Riigi ikoon|Itaalia}} 14 *{{Riigi ikoon|Rootsi}} 14 *{{Riigi ikoon|Soome}} 10 *{{Riigi ikoon|Holland}} 10 *{{Riigi ikoon|Iirimaa}} 8 *{{Riigi ikoon|Austria}} 7 *{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 4 *{{Riigi ikoon|Kreeka}} 4 *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} 3 *{{Riigi ikoon|Eesti}} 2 *{{Riigi ikoon|Leedu}} 2 *{{Riigi ikoon|Läti}} 2 *{{Riigi ikoon|Luksemburg}} 1 *{{Riigi ikoon|Portugal}} 1 *{{Riigi ikoon|Rumeenia}} 1 }} ---- ~500 (FLNA) | jõud2 = [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] ~3000<ref name="dailystar.com.lb" /> | jõud3 = [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] 1200–3000<ref name="2RT6r" /> *Boko Haram: 100<ref name="ZGmGr" /> *Ansar Dine: 300 | kaotused1 = {{PisiLipp|Mali}} 181+ hukkunut, 400 vangilangenut<ref name="Desprisonniers" /> <br/> '''Kokku:''' <br/> 1000-1500+ hukkunut, vangilangenut ja väejooksikut (seisuga aprill 2012) ---- {{Riigi ikoon|Mali}} 85 hukkunut, 197+ haavatut, 12 vangilangenut (jaanuar 2013) <br/> {{Riigi ikoon|Tšaad}} 38 hukkunut, 74 haavatut <br/> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 24 hukkunut <br/> {{Riigi ikoon|Togo}} 2 hukkunut, mitu haavatut <br/> {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 2 hukkunut <br/> {{Riigi ikoon|Niger}} 28 hukkunut <br/> {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 2 hukkunut <br/> {{Riigi ikoon|Senegal}} 3 hukkunut <br/> {{Riigi ikoon|Bangladesh}} 3 hukkunut, 1 haavatu <br/> {{Riigi ikoon|Ukraina}} 2 hukkunut <br/> {{Riigi ikoon|Portugal}} 1 hukkunu <br/> {{Riigi ikoon|Egiptus}} 1 hukkunu, 4 haavatut <br/> {{Riigi ikoon|Hiina}} 1 hukkunu, 4 haavatut <br/> {{Riigi ikoon|Nepal}} 1 hukkunu <br/> {{Riigi ikoon|Libeeria}} 1 hukkunu | kaotused2 = [[Pilt:MNLA flag.svg|24px]] 6–65 hukkunut <br/> <small>(Kokkupõrgetes Mali vägedega)</small> ---- 26–123 hukkunut <br/> <small>(Kokkupõrgetes islamistidega)</small> ---- 60 vangilangenut <br/> 17–19 hukkunut (2013) | kaotused3 = [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] 115 hukkunut <br/> <small>(Kokkupõrgetes tuareegidega)</small> ---- [[Pilt:Flag of Jihad.svg|24px]] 625 hukkunut <br/> <small>(Prantsusmaa sekkumise käigus)</small> | märkused = ~144 000 inimest põgenes riigist <br/> ~230 000 [[riigisiseselt ümberasustatud isik]]ut <br/> Kokku: ≈374 000 pagulast }} '''Põhja-Mali konflikt''' (ka '''Mali kodusõda''' või '''Mali sõda''') on 2012. aasta jaanuaris alanud relvastatud konflikt [[Aafrika]] riigi [[Mali]] lõuna- ja põhjaosas. Konflikt sai alguse 16. jaanuaril 2012, kui mässulised alustasid [[Tuareegide ülestõus (2012)|võitlust]] [[Mali poliitika|Mali valitsusvägede]] vastu, et saavutada iseseisvus või suurem autonoomia riigi põhjaosa piirkonnale, mida nad nimetasid [[Azawad]]iks. [[Tuareegid]]e iseseisva riigi eest võitlev [[Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine]] (MNLA) oli 2012. aasta aprilliks piirkonna enda kontrolli alla saanud. 22. märtsil 2012, kuu aega enne planeeritud [[2013. aasta Mali presidendivalimised|presidendivalimisi]], kukutati Mali president [[Amadou Toumani Touré]] [[2012. aasta Mali riigipööre|sõjaväelise riigipöörde]] käigus.<ref name="aljazeera1" /> Võimu haaranud mässulised sõdurid, kes nimetasid end Demokraatia ja Riigi Taastamise Rahvuslikuks Komiteeks (CNRDR), peatasid [[Mali põhiseadus]]e kehtimise. Riigipöördele järgnenud korralageduse käigus vallutasid mässulised kolme päeva jooksul kolm suurimat Põhja-Mali linna: [[Kidal]]i, [[Gao]] ja [[Timbuktu]].<ref name="boston" /><ref name="gaocontrol" /> 5. aprillil 2012, pärast [[Douentza]] linna vallutamist, teatas MNLA, et on oma eesmärgid saavutanud ning lõpetab sõjategevuse. Järgmisel päeval kuulutasid nad vallutatud aladel välja iseseisva Azawadi riigi.<ref name="hX4h9" /> Alguses oli MNLA-l [[islamism|islamistliku]] grupeeringu [[Ansar Dine]] toetus. Kui Mali valitsusväed olid Põhja-Malist minema aetud, kehtestasid Ansar Dine ning väiksemad islamistlikud grupid piirkonnas range [[šariaat|šariaadiseaduse]], mis läks vastuollu MNLA põhimõtetega ning islamistid ja MNLA ei suutnud tekkinud vastuolusid enam lepitada.<ref name="VOqG1" /> Algasid kokkupõrked MNLA ning Ansar Dine'i ja nende liitlaste (näiteks [[Ühtsuse ja Džihaadi Liikumine Lääne-Aafrikas]] (MOJWA/MUJAO), mis on [[al-Qaeda islamistlikus Magribis|al-Qaeda]] kohalik haru) vahel. 17. juuliks 2012 oli MNLA kaotanud islamistidele enamiku Põhja-Mali linnadest.<ref name="Nossiter" /> Mali valitsus palus riigi põhjaosa tagasivallutamiseks abi liitlastelt. 11. jaanuaril 2013 algasid [[Prantsusmaa relvajõud|Prantsusmaa sõjaväe]] löögid islamistide vastu.<ref name="france" /> Hiljem liitusid teiste [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] riikide relvajõud. 8. veebruariks olid Mali valitsusväed ning rahvusvaheline koalitsioon saavutanud kontrolli endiste islamistide alade üle. Tuareegi separatistid jätkasid samuti islamistide vastu võitlust, samas süüdistati neid ka rünnakutes valitsusvägede vastu.<ref name="ubCUf" /> 18. juunil 2013 sõlmisid tuareegi mässulised valitsusega vaherahu, sama aasta 26. septembril lõpetasid tuareegid vaherahu, väites, et valitsus pole oma rahulepinguga seotud kohustusi täitnud.<ref name="j1JQV" /> Kokkupõrgete jätkumisest hoolimata hakkasid prantslased valmistuma vägede väljaviimiseks.<ref name="ReferenceA" /> 19. veebruaril 2015 sõlmiti [[Alžeeria]] pealinnas [[Alžiir]]is veel üks rahuleping, sellest hoolimata jätkusid osapoolte vahel aeg-ajalt toimuvad kokkupõrked.<ref name="ceasefire" /> Ametlikult lõppes konflikt 15. aprillil 2015, kui riigi pealinnas allkirjastati rahuleping. ==Taust== {{Vaata|Mali ajalugu}} 1990. aastate alguses moodustasid tuareegidest ja [[araablased|araablastest]] [[nomaadid]] ühenduse Mouvement Populaire de l'Azaouad/Azawadi Rahvaliikumine (MPA) ning kuulutasid välja Mali põhjaosa vabadussõja.<ref name="uppsalaconflictdataprogram.wordpress.com" /> Aastatel 1991 ja 1995 sõlmiti mässuliste ja Mali valitsuse vahel rahulepinguid. Sellest hoolimata kasvas [[Mali sõjavägi|Mali sõjaväega]] liidetud tuareegidest sõdalaste seas rahulolematus ning 2007. aastal puhkes osapoolte vahel uuesti vägivald.<ref name="YWW7H" /> Hoolimata islamistlike ja sekulaarsete faktsioonide vahel olnud ajaloolistest ebakõladest, moodustas MNLA 2012. aasta konflikti alguses liidu Ansar Dine'i ja kohaliku al-Qaedaga. MNLA oli rahuaegse poliitilise organisatsiooni Azawadi Rahvuslik Liikumine (MNA) kõrvalharu. [[2011. aasta Liibüa kodusõda|Liibüa kodusõja]] lõppedes tekkinud relvastuse sissevool aitas tuareegidel vabadussõjaks valmistuda.<ref name="PQQZQ" /> Ülestõusu ulatus, tugevus ning raskerelvade olemasolu tulid Mali ametnikele ja vaatlejatele üllatusena.<ref name="nyt" /> Hoolimata asjaolust, et põhiosa MNLA liikmetest olid tuareegid, väitsid nad, et kaitsevad ka teiste rahvusgruppide huve ning et nende seas on ka araablastest pealikke.<ref name="4KVw8" /><ref name="apress" /> MNLA juht [[Bilal Ag Acherif]] kuulutas, et kui Mali valitsus [[Sahara]] rahvastele autonoomiat ei anna, võtavad saharalased selle ise.<ref name="history" /> Alguses võitles MNLA-ga koos valitsusvägede vastu ka teine tuareegide grupeering, islamistlik Ansar Dine (Usukaitsjad).<ref name="bbcposttim" /> Ansar Dine ei taotlenud iseseisvust, vaid ülemalilise šariaadi kehtestamist. Liikumise juht [[Iyad Ag Ghaly]] osales ka üheksakümnendate esimeses pooles aset leidnud [[Tuareegide ülestõus (1990–1995)|ülestõusus]], teda on seostatud ka al-Qaedaga islamistlikus Magribis (AQIM), mida juhtis tema nõbu Hamada Ag Hama, ja Alžeeria [[Département du Renseignement et de la Sécurité]]ga (DRS).<ref name="V0lUi" /><ref name="detials" /> Enne konflikti algust olid Malis mitmed sisepinged, mis soosisisid ülestõusu toimumist:<ref name="MqpEa" /> * Terviklikkuskriis: Tuareegide oma riik oli olnud juba 1962. aasta ülestõusust MNLA eesmärgiks. Selle pärast oli Mali valitsus olnud pidevas heitluses, et säilitada oma riigi terviklikkus. * Toidukriis: Mali majanduse välisabist sõltuvus jõudis nii kaugele, et [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus]] (ECOWAS) kehtestas sõjaväehunta survestamiseks välisabile blokaadi.<ref name="ecowassanctions" /> * Poliitiline kriis: Riigipööre, mis lõppes presidendi tagasiastumisega. ==Tuareegide ülestõus== {{Vaata|tuareegide ülestõus (2012)}} Tuareegide mässu esimesed kokkupõrked toimusid Ida-Mali väikelinnas [[Ménaka]]s 2012. aasta 16. ja 17. jaanuaril. 17. jaanuaril toimusid rünnakud ka [[Aguel'hoc]]is ja [[Tessalit]]is. Järgmisel päeval teatas keskvalitsus, et on kõigis kolmes linnas taastanud korra. 24. jaanuaril sai valitsusvägedel Aguel'hocis moon otsa ning linn langes üheks päevaks mässuliste kätte, 25. jaanuaril toimus edukas valitsusvägede pealetung.<ref name="stratfor" /> Rahutused puhkesid ka [[Bamako]]s ja [[Kati]]s, sõjaväel oli tegemist helikopterioperatsioonidega, et võita kaotatud alasid tagasi.<ref name="O2wCg" /><ref name="ODH7d" /> Mali president Amadou Toumani Touré kutsus sõjaväe juhtkonna kokku ning andis mässulistega võitlemiseks uued korraldused.<ref name="KVbKp" /> 1. veebruaril 2012 langes Ménaka mässuliste kätte, valitsusvägede esindajate sõnul oli tegemist "taktikalise taganemisega". Vastuseks vägivallale riigi põhjaosas puhkesid protestid ka riigi pealinnas Bamakos. Aguel'hocis hukkus võitluses tosin Mali sõdurit.<ref name="Capture" /> 6. veebruaril ründasid mässulised omavalitsuskeskust Kidali.<ref name="lRjnJ" /> 4. märtsil algasid endises mässuliste linnas Tessalitis uuesti kokkupõrked.<ref name="mkYsZ" /> Järgmisel päeval andsid kolm linna jäänud Mali sõjaväe üksust alla.<ref name="detials" /><ref name="vMeqK" /> [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|USA õhuvägi]] toimetas lõksu jäänud Mali sõduritele [[Lockheed C-130 Hercules|C-130 Hercules]]tega lisavarusid.<ref name="news24" /> USA lennukid tulid ilmselt kas [[Burkina Faso]]s või [[Mauritaania]]s asuvast [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]]ude baasist.<ref name="washingtonpost" /> 11. märtsil taasvallutasid mässulised Tessaliti ning kohaliku lennujaama, Mali valitsusväed põgenesid Alžeeria piiri poole.<ref name="Trust.org" /> Mässulised liikusid edasi, 125 kilomeetri kaugusele [[Timbuktu]]st. Nende pealetung edenes kiiresti, linnad [[Diré]] ja [[Goundam]] võeti vastupanuta.<ref name="mauri" /> Ansar Dine'i esindajad avaldasid samal ajal, et omavad kontrolli Mali-Alžeeria piiri üle.<ref name="t0s1Y" /> ===Riigipööre=== {{Vaata|2012. aasta Mali riigipööre}} 21. märtsil 2012 ründasid olukorra ja juhtimisega rahulolematud sõdurid nendega rääkima tulnud kaitseminister [[Sadio Gassama]]t. Gassama põgenes kivirahe all sõjaväebaasist.<ref name="bloomberg" /> Hiljem samal päeval tormasid sõdurid presidendipaleesse ning sundisid Touré peitu põgenema.<ref name="theprovince1" /> Järgmisel hommikul avaldas uue Demokraatia ja Riigi Taastamise Rahvusliku Komitee (CNRDR) esimees, kapten [[Amadou Sanogo]], et hunta on riigis võimu haaranud ja põhiseaduse kehtimise peatanud.<ref name="aFI0H" /> Võimuletulnud tõid riigipöörde põhjusteks president Touré kehva toimetuleku mässulistega ning Mali armee varustuse puudujäägid.<ref name="JPyCM" /> CNRDR pidi võimule jääma ajutiselt, kuni tekib võimalus anda võim uue ja demokraatlikul teel moodustatud valitsuse kätte.<ref name="Reuters-power" /> [[Rahvusvaheline kogukond]], eesotsas [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liiduga]], mõistis riigipöörde ühehäälselt hukka.<ref name="LM324" /><ref name="AJ" /> [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus]] (ECOWAS) hoiatas CNRDR-i, et kui võim 72 tunni jooksul üle antud ei ole, sulgevad merepiirita Mali naaberriigid oma piirid Maliga, [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|Lääne-Aafrika Majandus- ja Rahaliit]] külmutab riigi varad ning CNRDR-i liikmetele kehtestatakse sanktsioonid.<ref name="GB87T" /> ECOWAS ja Aafrika Liit peatasid Mali liikmesuse. Ameerika Ühendriigid, Maailmapank ja Aafrika Arengupank peatasid ECOWAS-i ja AL-i toetuseks Mali rahalise aitamise.<ref name="aljaztim" /><ref name="psotwar" /><ref name="conden" /><ref name="USaid" /> [[Elevandiluurannik]]u president [[Alassane Ouattara]], kes oli sellel ajal ECOWAS-i ajutine esimees, lubas, et kui Malis saab tsiviilvalitsus uuesti võimule, saadab ECOWAS 2000-mehelise üksuse appi mässulisi tõrjuma.<ref name="tim" /> ECOWAS määras kriisiga tegelevaks vahemeheks Burkina Faso presidendi [[Blaise Compaoré]]. Hunta ja ECOWAS jõudsid kokkuleppele 6. aprillil, mille järgi nii Sanogo kui ka Touré astusid tagasi, sanktsioonid kaotati, riigipöördes osalenud pääsesid karistuseta ning võim anti [[Mali rahvusassamblee]] esimehe [[Dioncounda Traoré]] kätte.<ref name="CCi7T" /> Ametivande andmisel lubas Traoré sõdida tuareegi mässuliste vastu väsimatult, kuni kontroll Põhja-Mali üle on taas valitsusvägede käes.<ref name="gNQgg" /> ===Mässuliste pealetungi jätk=== Riigipöörde varjus jätkasid mässulised pealetungi eesmärgiga vallutada Mali armee poolt mahajäetud linnu ja sõjaväebaase.<ref name="SYX8l" /> Kuigi ametlikult osalesid vallutustöödes nii MNLA kui ka Ansar Dine, oli [[Londoni Ülikool]]i [[School of Oriental and African Studies]]i õppejõu [[Jeremy Keenan]]i hinnangul Ansar Dine sõjaline panus väike: "Tundub, et kui nad hõivavad linna, siis MNLA vallutab suurema vastupanuta kohaliku sõjaväebaasi ning Iyad (ag Aghaly) heiskab samal ajal linnas oma lipu ning kehtestab šariaadiseaduse."<ref name="50dKv" /> 30. märtsil 2012 vallutasid mässulised [[Kidali piirkond|Kidali piirkonna]] pealinna Kidali ning [[Gao piirkond|Gao piirkonna]] [[Ansongo]] ja [[Bourem]]i linnad.<ref name="autogenerated1" /><ref name="Lewis303" /> Järgmisel päeval langes ka Gao linn mässuliste kätte, linnas nähti lehvimas nii Ansar Dine'i kui ka MNLA lippe.<ref name="bbctim" /> Aprilli esimesel päeval ründasid mässulised Timbuktut, viimast suuremat valitsusvägede tugipunkti riigi põhjaosas; linn langes suurema vastupanuta. Pealetungi kiiruse ja lihtsuse võimalikuks tegemises süüdistatakse riigipöördest tekkinud segadust; [[Reuters]]i reporterid ütlesid olukorra kohta "omavärav".<ref name="qhjU1" /> 6. aprilliks oli MNLA vallutanud soovitud alad ning [[Azawadi iseseisvusdeklaratsioon|kuulutas välja iseseisvuse]]. Nii [[Euroopa Liit]] kui ka Aafrika Liit nimetasid deklaratsiooni kehtetuks.<ref name="edvMI" /> ==Islamistide ja tuareegide vaheline konflikt (juuni-november 2012)== {{Vaata|Azawadi sisesõda}} Kohe pärast Mali valitsusvägede taandumist sattusid endised liitlased Ansar Dine, MOJWA ja MNLA omavahelisse sõtta, lisaks suhtusid tsiviilelanikud võitlejatesse tihti vaenulikult. 5. aprillil 2012 tungisid tõenäoliselt AQIM-i või MOJWA ridadesse kuuluvad äärmuslased Gaos asuvasse Alžeeria konsulaati ning võtsid pantvange.<ref name="qGBUK" /> MNLA-l õnnestus läbi rääkida vangide vabastamine, pärast vahejuhtumit ütles üks MNLA juhtidest, et liikumine on võtnud eesmäegiks saavutada piirkonnas ainuvõim.<ref name="Kt5aa" /> Kolm päeva hiljem, 8. aprillil 2012, kuulutasid araablastest koosneva relvastatud [[Azawadi Araabia Liikumine|Azawadi Araabia Liikumise]] (FLNA) juhid, et tahavad võtta tuareegidelt võimu ning "taastada rahu ja majandusliku stabiilsuse"; väidetavalt oli grupeeringus 500 võitlejat.<ref name="vDwOT" /> 6. mail põrkasid MNLA võitlejad Gaos kokku meeleavaldajatega, kellest sai viga neli ning surma üks.<ref name="55bEN" /> Kuu aega hiljem, 6. juunil, surus Ansar Dine vägivallaga maha Kidali elanike šariaadivastase ja MNLA-meelse meeleavalduse. 8. juuni öösel põrkasid Kidali tänavatel kokku automaatpüssidega relvastatud MNLA ja Ansar Dine'i võitlejad, hukkus kaks inimest.<ref name="KidalProtest" /> Juuni alguses väitis Nigeri president [[Mahamadou Issoufou]], et tuareegi islamiste treenivad afgaani ja pakistani džihadistid.<ref name="3e4xy" /> ===Gao lahing ja selle tagajärjed=== {{Vaata|Gao lahing}} [[Pilt:Tuareg rebel in northern Mali.PNG|pisi|right|Tuareegide maastur Põhja-Malis]] [[Pilt:Islamist fighters in northern Mali.PNG|pisi|right|Islamistide võitlejad Põhja-Malis]] [[Pilt:Islamist fighters in northern Mali2.PNG|pisi|right|Islamistide võitlejad Põhja-Malis]] MNLA ja islamistide vahelised kokkupõrked hakkasid tihenema pärast ebaõnnestunud rahukatset, mille käigus allkirjastati võimu jagamise leping.<ref name="wp3So" /><ref name="autogenerated2" /> Gaos puhkesid meeleavaldused 26. juunil 2012, suurema osa gaolastest ei moodusta mitte enamasti MNLA-d toetavad tuareegid, vaid Sahara-tagused rahvad nagu [[songaid]] ja [[fulbed]]. Avaldati meelt tuareegide ja Malist lahkulöömise vastu. Tänavatel hukkus kaks meeleavaldajat, tapmises süüdistati MNLA võitlejaid.<ref name="dIq1w" /> Lehvitati nii Mali kui ka džihaadi lippe, [[France 24]] raporteeris, et paljud kohalikud toetavad islamiste vastumeelsusest tuareegidele ning Azawadi omariiklusele.<ref name="hO5TC" /> 26. juunil 2012 puhkes tänavatel MNLA ja MOJWA vahel sõda, mõlemad osapooled kasutasid raskerelvastust. MNLA peasekretär Bilal Ag Acherif sai lahingus haavata.<ref name="ZrqsM" /> Tuareegi võitlejad olid sunnitud linnast taganema, hiljem löödi nad ka Kidalist ja Timbuktust välja.<ref name="tele" /> MNLA esinajad väitsid siiski, et omavad jätkuvalt kontrolli regiooni maapiirkondade üle.<ref name="nTi7w" /> Oktoobriks olid MNLA käes sadade islamistide eest põgenenud inimestega Ménaka linn ning Alžeeria piiri lähedal asuv [[Tinzaouaten]].<ref name="ETUqV" /> Samas kuus otsustasid mõned MNLA liikmed liikumisest lahku lüüa ning moodustada grupeeringu Azawadi Vabastusrinne (FPA), nad väitsid, et tuareegide iseseisvus polnud enam käeulatuses ning ennem tuleks keskenduda islamistidega sõdimisele.<ref name="nGyiB" /> ===Douentza ja Ménaka vallutamine=== 2012. aasta 1. septembril vallutas MOJWA piirkonna lõunaosas asuva Douentza linna, mis oli eelnevalt olnud songaide grupeeringu [[Ganda Iso]] kontrolli all. MOJWA esindaja ütles, et neil oli olnud Ganda Isoga leping, aga MOJWA oli sunnitud linna okupeerima, kuna Ganda Iso hakkas üles näitama liigset iseseisvust.<ref name="WP29" /> Kui MOJWA võtlejad olid linna ümber piiranud, andis Ganda Iso väidetavalt võitluseta alla.<ref name="36q6Y" /> 16. novembril asus MNLA pealetungile, et Gao tagasi vallutada. Pealetung ebaõnnestus tänu islamistide edukale varitsusele. Mali julgeolekuallika andmetel hukkus vähemalt 12 MNLA sõdurit ning ainult üks islamist. MNLA väitis, et nende väed tapsid 13 MOJWA võitlejat ning vigastasid 17, tuareegide poolel sai üheksa meest haavata.<ref name="breaks" /> 19. novembril vallutasid MOJWA ja AQIM regiooni idaosas asuva Ménaka, lahingus kaotas elu kümneid võitlejaid ja tsiviilisikuid. Esimesel lahingupäeval väitis MNLA, et islamistidest oli hukkunuid 65, MNLA poolel ainult üks (ning 13 haavatut). Islamistid kuulutasid, et tapsid üle 100 ning võtsid vangi 20 MNLA sõdurit.<ref name="someunarmed" /> ==Võõrjõudude sekkumine (jaanuar 2013)== {{Vaata|Operatsioon Serval|Aafrika juhitav rahvusvaheline Mali toetusmissioon|EUTM Mali}} [[Pilt:Pro-government militia in Mali training.PNG|pisi|right|Valitsusmeelsed võitlejad Sevares treenimas]] [[Pilt: Pro-government militia in Mali training3.PNG|pisi|right|Valitsusmeelsed võitlejad Sevares treenimas]] Mali valitsuse ja ECOWAS-i abipalvete tulemusena võttis 12. oktoobril 2012 ÜRO Julgeolekunõukogu ühehäälselt vastu Prantsusmaa poolt [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VII peatükk|ÜRO põhikirja VII peatüki raames]] esitatud [[ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2071|resolutsiooni]], millega anti luba Aafrika riikide juhitud toetusmissiooniks Mali sõjaväele islamistide-vastaseks võitluseks.<ref name="BBCUN" /><ref name="TapaiUN" /><ref name="UN-UN" /><ref name="ReutersUN" /> Resolutsiooniga anti ECOWAS-ile ja Aafrika Liidule aega 45 päeva, et kokku panna "üksikasjalik ja realistlik tegevuskava", tehti ettepanek kokku 3000 liitlassõduri viimiseks riiki. Eelneva ECOWASi tegevuskava olid diplomaadid juba tagasi lükanud, kuna see polnud olnud piisavalt detailne. Resolutsiooniga 2071 lubati tegevuskava paika panemine ning ÜRO rahastus selleks, kuid mitte otsene jõuga sekkumine. 20. detsembril võttis Julgeolekunõukogu vastu [[ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2085|resolutsiooni 2085]], millega anti luba esialgu ühe aasta vältel läbi viia [[Aafrika juhitav rahvusvaheline Mali toetusmissioon]] (AFISMA).<ref name="unscres2085" /> 8. jaanuaril 2013 raporteeris [[Al-Jazīrah]], et mässulised võtsid riigi keskosas asuvas [[Konna (Mali)|Konna]] linnas 12 valitsusvägede sõdurit vangi.<ref name="capturetroops" /> Samal päeval raporteeris [[Radio France Internationale|RFI]], et valitsusväed olid lasknud hoiatuslaske ning liikunud Konnast natuke maad edasi Douentza poole.<ref name="cyJSH" /> ===MNLA ja keskvalitsuse suhete taassoojenemine=== Detsembris 2012 alustas nüüdseks asukohta vahetanud MNLA Mali valitsusega rahuläbirääkimisi, Azawadi täieliku iseseisvumise eesmärgist oli saanud lihtsalt suurema autonoomia taotlemine. Jaanuaris 2013, pärast Prantsusmaa ühinemist läbirääkimistega, ütles MNLA esindaja Pariisis Moussa Ag Assarid (kes oli paar kuud enne seda kritiseerinud FPA-d, et nad iseseisvuse eesmärgist loobusid), et MNLA on "valmis abistama" enda kunagisi vaenlaseid võitluses islamistide vastu.<ref name="BIDcx" /><ref name="1S90n" /> Selleks ajaks olid islamistid MNLA peaaegu igalt poolt välja löönud, MNLA kontrolli all olid vaid maa- ja kõrbealad Mauritaania, Alžeeria ja Nigeri piiride läheduses.<ref name="EpcBd" /> Jaanuari lõpus tungis MNLA islamistidele uuesti peale ning ühe poolt vahetanud islamistide väeosa abiga vallutati tagasi Tessaliti ja Kidali linnad, kus varem olid toimunud MNLA-meelsed protestid islamistide vastu.<ref name="KidalRetaken" /><ref name="KidalTessalit" /> ===Konna lahing ja Prantsusmaa sekkumine=== {{Vaata|Konna lahing}} [[Pilt: French troops in Bamako.PNG|pisi|right|Prantsusmaa väed Bamakosse saabudes]] 10. jaanuaril 2013 vallutasid islamiäärmuslased valitsusvägedelt strateegilise tähtsusega Konna linna, mis asus pealinnast 600 kilomeetri kaugusel.<ref name="lkCO5" /> Hiljem liikusid umbes 1200 islamistide võitlejat 20 kilomeetri kaugusele Mali armee Mopti linnakust. Järgmisel päeval käivitas Prantsusmaa sõjavägi [[Operatsioon Serval|operatsiooni Serval]] ning sekkus konflikti.<ref name="QhAAR" /> Ekspertide sõnul pidid prantslased sekkuma oodatust varem, et mitte kaotada tulevasteks missioonideks tähtsat Sévaré lennubaasi, mis asus Konnast 60&nbsp;km-i lõunas. Operatsiooni käigus kasutati eriüksuste koptereid [[Aérospatiale Gazelle]], et rünnata Mopti poole liikuvat islamistide kolonni, ning nelja [[Prantsusmaa õhuvägi|Prantsusmaa õhuväe]] hävitajat [[Dassault Mirage 2000N/2000D|Mirage 2000-D]], mis tõusid õhku [[Tšaad]]is asunud lennubaasist. 11. jaanuari öösel vastu 12. ründasid hävitajad 12 sihtmärki. Prantsusmaa armee staabiülem [[Édouard Guillaud]] avalikustas, et islamistid on Konnast taganenud ning põgenenud kümneid kilomeetreid põhja poole.<ref name="gpO3H" /> Väidetavalt hävitati õhulöökidega kuus islamistide pikapit ja mässuliste juhtimispunkt. Operatsiooni käigus kaotas elu üks Prantsusmaa piloot, leitnant Damien Boiteux, kui tema ründekopteri pihta avati maa pealt tuli.<ref name="Bwv91" /><ref name="FSzzp" /><ref name="YdQlu" /> 11. jaanuari öösel avalikustasid Mali sõjaväe esindajad, et koostöös prantslastega on taastatud kontroll Konna linna üle ning tapetud üle saja islamisti.<ref name="7ha7v" /><ref name="Beat back" /> Hiljem ütles üks Mali leitnant, et Konna ümbruses viiakse läbi alapuhastusoperatsioone. [[Agence France-Presse|AFP]] tunnistajad väitsid, et nägid Konna läheduses kümneid äärmuslaste surnukehi, ühe allika sõnul luges ta kokku 46 laipa.<ref name="airstrikes" /><ref name="ydpNl" /> Prantslased teatasid nelja vastase masina tabamisest õhulöökidega, Mali armee väitel pommitati umbes 30 islamistide sõidukit.<ref name="downed" /> Kokkupõrgetes kaotas elu ka mitukümmend Mali sõdurit ning 10 tsiviilisikut.<ref name="frenchstrikes" /> Gao linna, MOJWA peakorteri, elanik ütles, et linna haigla oli surnutest ja haavatutest ülekoormatud. Üks kohalik ütles, et luges kokku 148 surnukeha. Pärast Prantsusmaa sekkumist tuletas ECOWAS ÜRO Julgeolekunõukogule meelde oma soovist saata liitlassõdurid otse Mali pinnale, ÜRO-st teatati, et eelnevalt plaanis olnud ÜRO juhitud koalitsiooni sekkumine on vaid aja küsimus. Euroopa Liit avalikustas, et suurendas ettevalmistusi väljaõppe läbiviimisega tegelevate sõdurite saatmiseks Malisse.<ref name="7ht5Q" /> MNLA pakkus valitsusele samuti abi võitluseks islamistidega.<ref name="VNQ2L" /> [[Pilt: French Mirage 2000 prepares to refuel from a U.S. Air Force KC-135 Stratotanker over Africa on Feb. 2, 2013.jpg|pisi|left|Prantsusmaa hävitajat Mirage 2000 tangitakse 2. veebruaril 2013 Aafrika kohal]] 12. jaanuaril teatas Suurbritannia valitsus, et saadab piirkonda kaks [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|kuningliku õhuväe]] [[Boeing C-17 Globemaster III|C-17]] transpordilennukit, et pakkuda transporti peamiselt Prantsusmaa, aga potentsiaalselt ka Aafrika üksustele.<ref name="8tN0o" /> 13. jaanuaril teatasid kohalikud julgeolekuallikad Abdel ''alias'' Kojak Krimi, Ansar Dine kõrge juhi, hukkumisest Konnas.<ref name="l209m" /> Prantsusmaa kaitseminister [[Jean-Yves Le Drian]] sõnas, et õhulöögid kestavad ning jätkuvad ka järgmisel päeval. [[Léré (Mali)|Léré]] elanik kinnitas infot õhurünnakutest, mida viidi läbi Konna, Léré ja Douentza piirkondades.<ref name="ARFYX" /><ref name="FLJdk" /> Kaht helikopterit nähti islamistide positsioone ründamas Gaos.<ref name="tWrvh" /> Gao linna ja selle ümbrust pommitati 12 korda.<ref name="PszDc" /> Kohaliku allika andmetel oli sellest piisavalt, et muuta teovõimetuks kõik islamistide Gao tugipunktid.<ref name="7teep" /> Le Drian avalikustas, et Gao rünnakutes kasutati nelja Prantsusmaalt Tšaadi ümber paigutatud [[Dassault Rafale]]'i hävitajat.<ref name="vaVJz" /> Kohalikud allikad raporteerisid, et õhulöögid purustasid MUJAO positsioonid ning panid nad Gaost põgenema.<ref name="munkV" /> Teatati 60 islamisti hukkumisest. Ellujäänud varjusid majades ning korjasid pimeduse varjus oma kaasvõitlejate laibad kokku.<ref name="RhZ5C" /> 14. jaanuaril ründasid äärmuslased Bamakost 400 kilomeetrit põhjas, valitsusvägede territooriumil asunud [[Diabaly]] linna. Islamistid liikusid linnale peale Mauritaania piiri tagant, kuhu nad olid õhurünnakute eest põgenenud. Operatsiooni juhtis AQIM-i juht Abu Zeid.<ref name="VcWnI" /> Samal päeval tõotasid islamistid, et plaanivad kättemaksuks korraldada rünnakuid Prantsusmaa pinnal.<ref name="DWZXW" /> Džihadistid vallutasid linna paari tunniga.<ref name="xMKOn" /> 15. jaanuaril lükkas Prantsusmaa kaitseminister ümber Mali valitsuse väited Konna linna tagasivallutamisest, mässuliste väed olevat endiselt linnas sees.<ref name="konnanot" /> Samal päeval saatis [[Kanada kuninglik õhuvägi]] Malisse C-17 transpordilennuki Briti omadega sarnast ülesannet täitma.<ref name="YuJjl" /> [[Folketing|Taani parlament]] otsustas Malisse saata transpordilennuki C-130, [[Belgia]] valitsus otsustas saata kaks lennukit C-130 ning [[Belgia relvajõudude meditsiinikomponent|meditsiinikomponendi]] [[AgustaWestland AW109]] meditsiinikopteri koos 80-mehelise tagalaosisega.<ref name="BfEqa" /><ref name="6cYiG" /> ===In Amenase pantvangikriis=== {{Vaata|In Amenase pantvangikriis}} 16. jaanuaril teatati, et AQIM-i võitlejatest koosnev üksus on ületanud Mali-Alžeeria piiri ning tunginud Alžeeria/[[Equinor|Statoili]]/[[BP]] omandis olevale, [[Liibüa]] piiri lähedal [[In Amenas]]es asuvale, maagaasiväljale. Teatati, et äärmuslased on tapnud kaks välismaalast ning vangi võtnud 41, AQIM-i esindaja sõnul on rünnaku eesmärk maksta kätte välisriikide sekkumise eest Malisse. Pantvangi sattunute seas oli väidetavalt [[Ameerika Ühendriigid|USA]], [[Jaapan]]i, [[Suurbritannia|Briti]], [[Rumeenia]], [[Filipiinid]]e ja [[Norra]] kodakondlasi. Alžeeria asus äärmuslastega vangide vabastamise osas läbi rääkima.<ref name="hostage" /> 19. jaanuaril hukkus kriisi lõpetamiseks korraldatud rünnakus 11 äärmuslast ja 7 pantvangi. 16 vabastatud välismaalase seas oli 2 ameeriklast, 2 sakslast ja 1 portugallane.<ref name="Goh" /> ===Mali vägede edenemine põhja poole=== {{Vaata|Diabaly lahing|teine Gao lahing|kolmas Gao lahing|neljas Gao lahing|Khalili lahing|Iminenase lahing|Tin Kerateni lahing|Tibuktu lahing|viies Gao lahing|teine Timbuktu lahing}} 16. jaanuaril alustasid Prantsusmaa eriüksused koostöös Mali armeega rünnakuid väikeste džihadistide üksuste vastu Diabaly linnas, Prantsusmaa kaitseminister eitas regulaarvägede kohalolu Diabalys.<ref name="IGqWc" /><ref name="9E4XE" /> Samal päeval teatas [[Hispaania]] valitsus ühe logistiliste ja väljaõppeliste eesmärkidega transpordilennuki saatmisest Malisse.<ref name="0BeHm" /> [[Saksamaa]] valitsus kiitis heaks kahe [[Transall C-160]] transpordilennuki saatmise, et aidata sõidutada Aafrika üksuseid Bamako linna. Ka [[Itaalia]] valitsus lubas aidata sõja logistilise poolega transpordiõhukite näol. 17. jaanuaril anti Banamba linnas häire, kuna läheduses oli märgatud islamiste. Mali armee saatis kohe linna julgestama sada sõdurit, hiljem saadeti abivägesid. Samal päeval oli Diabalyst välja sõitnud islamistide kolonn ning siirdunud Banamba suunas, kuid lõpuks ei toimunud osapoolte vahel kokkupuudet.<ref name="3Hztb" /> 18. jaanuaril teatas Mali armee uuesti, et Konna üle on kontroll täielikult taastatud.<ref name="RGvyY" /><ref name="aMtza" /> Väidet kinnitasid konnalased ja Ansar Dine'i esindaja. Samal päeval teatasid mitmed kohalikud allikad, et mässulised on Diabalyst põgenema sunnitud.<ref name="maliwins" /> 19. jaanuaril hakkasid levima teated, et Gao elanikud on lintšinud võimuka islamistide juhi Aliou Toure kättemaksuks kohaliku ajakirjaniku Kader Toure tapmise eest.<ref name="8U80j" /> AFP allikate sõnul olid äärmuslased hakanud oma aladelt taanduma raskema maastikuga, mägisesse Kidali piirkonda.<ref name="withdrawkidal" /> Samal päeval hukkus [[Nigeeria]] [[Okene]] linna lähedal kaks ning sai haavata viis Malisse teel olnud Nigeeria sõdurit.<ref name="sDhHg" /> 20. jaanuaril lükkasid Ameerika Ühendriikide esindajad ümber väited sellest, et USA üritas prantslastelt toetuse eest raha küsida.<ref name="v6ebY" /> Järgmisel päeval hakkasid [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide õhuväe]] C-17 lennukid Prantsusmaa üksuseid ja varustust Malis transportima.<ref name="2mXpW" /> 21. jaanuaril võtsid Prantsusmaa ja Mali väed Diabaly vastupanuta, samal päeval vallutati ka Douentza.<ref name="dtf4b" /><ref name="jIimS" /> 24. jaanuari õhtul said Mali valitsusväed oma kontrolli alla [[Hombori]] linna.<ref name="xyTzX" /> Samal päeval ütlesid Ansar Dine'ist lahku löönud Azawadi Islamistliku Liikumise (MIA) juhid, et nende sooviks on viia konflikt rahumeelsele lõpule ning soovitasid selle saavutamiseks Mali ja Prantsusmaa vägedel vägivald lõpetada, et "luua pinnas rahu tekkimiseks ning sillutada tee poliitilisele dialoogile".<ref name="tODLj" /><ref name="QgRG1" /> 26. jaanuaril vallutasid Prantsusmaa eriüksuslased endiselt islamistide käes oleva Gao linna lennujaama ja silla. Sõdurid raporteerisid, et missiooni käigus neid "tülitati", aga suuremat vastupanu ei olnud.<ref name="Valdmanis" /> Hiljem samal päeval vallutasid Mali valitsusväed prantslaste toel ülejäänud linna.<ref name="gaoretaken" /> Ansar Dine sisetülid suurenesid veelgi, liikumise juht Lérés, Kamou Ag Meinly, lõi islamistidest lahku, et ühineda MNLA-ga.<ref name="60ohk" /> 27. jaanuaril piirasid Prantsusmaa ja Mali väed Tibuktu sisse, alustasid linna julgestamist ning võtsid oma kontrolli alla linna lennujaama.<ref name="5OaUT" /><ref name="lqlUL" /><ref name="v5jsC" /> Järgmisel päeval kuulutasid sõjaväeallikad, et kogu Gao ja Tibuktu vaheline ala on valitsuse kontrolli all ning linna on võimalik sisse pääseda.<ref name="Rd7r8" /><ref name="6txG8" /><ref name="ep5xc" /> Järgmiseks päevaks oli kogu Tibuktu valitsusvägede käes.<ref name="6PklA" /> 28. jaanuaril vallutasid MNLA ja Ansar Dine'ist pärast võõrvägede saabumist lahku löönud MIA Kidali. MNLA võttis ka Tessaliti ja Khalili. Võitlejad, kes varem olid MNLA-st Ansar Dine'i parema rahastuse pärast üle läinud, olid hakanud MNLA poolele tagasi pöörduma. Levisid jutud, et islamistid on mägedest põgenenud. 29. jaanuaril sisenesid Põhja-Malisse esimesed Aafrika liitlasväed. Nigeeria sõdurid vallutasid Ansongo ja Tšaadi väed Ménaka. Mali omast suurem [[Tšaadi sõjavägi|Tšaadi armee]] liikus Ménakast edasi põhja poole.<ref name="Oc7qx" /> 30. jaanuaril jõudsid prantslased Kidali lennujaama. Nad liikusid malilaste toetuseta, kuna kardeti kokkupõrget tuareegidega. Linn oli mitmete allikate sõnul MNLA ja MIA võitlejate käes. MNLA eitas koostööd MIA-ga ning teatas, et linna hoitakse koos Prantsusmaa vägedega.<ref name="wylbl" /> Paljud Ansar Dine'i liidrid keerasid Iyad Ag Ghalile selja, MNLA ja MIA esindajad reisisid [[Ouagadougou]]sse, et alustada Mali ametnikega läbirääkimisi.<ref name="eVXp6" /> 2. veebruaril jõudsid AFISMA missiooni Tšaadi väed Kidali ning seadsid end sisse mahajäetud sõjaväelinnakus. Tšaadi kindral ütles, et MNLA-ga probleeme tekkinud pole ning hoitakse häid suhteid.<ref name="gk4gF" /> Samal päeval kohtusid Prantsusmaa president [[François Hollande]] ja Mali presidendi kohusetäitja Dioncounda Traoré hiljuti tagasivallutatud Tibuktus.<ref name="BBC-Hollande Timbuktu" /> 5. veebruaril teatasid Tšaadi uudisteagentuurid, et Kidalist põhjas toimunud džihadistide varitsuses Tšaadi patrullile langes 24 ning sai viga 11 Tšaadi sõdurit. Tšaadi ja Mali esindajad ei lükanud väidet ümber ega ei kinnitanud seda. Tšaadi valitsus teatas, et Kidalist põhjas sai 11 sõdurit viga "liiklusõnnetuses".<ref name="B1LBl" /> 8. veebruaril kuulutasid Prantsusmaa ja Tšaadi väed, et Alžeeria piiri lähedal asuv Tessaliti linn on nende kontrolli all; Tessalitis asus viimastest lennujaamadest, mis polnud valitsusvägede käes.<ref name="Hl8LF" /> ===Sissijärk=== {{Vaata|Ifoghasi lahing|operatsioon Panther (2013)|Tigharghari lahing|2013. aasta Kidali enesetapurünnak|Djeboki lahing}} [[Pilt:Soldats français à Gao2.PNG|pisi|right|Prantsusmaa sõdurid 2013. aasta märtsis või aprillis Gaos]] Islamistide ja tuareegide võitlejad taandusid kuuldavasti [[Adrar des Ifoghas]]i, Kirde-Mali konarlikele kõnnumaadele. Nendel maastikel hakkasid sõjalises edus rolli mängima teadmised kohalikest veeressurssidest ning kontroll nende üle.<ref name="NYT02913" /> 19. veebruaril käivitas Prantsusmaa uue missiooni ([[Operatsioon Panther (2013)|Panther]]), et Adrar des Ifoghasis vastupanu maha suruda.<ref name="internacional.elpais.com" /><ref name="rFilF" /> 8. ja 10. veebruari vahel korraldas MUJAO (Ühtsuse ja Džihaadi Liikumine Lääne-Aafrikas) Gaos sõja esimesed enesetapurünnakud. Linnas, mis 26. jaanuarist oli olnud valitsuse käes ning millele olid terroristid seni väiksemat survet avaldanud, sai viga üks Mali sõdur ja üks tsiviilisik; mõlemad ründajad hukkusid. [[AK-47|Kalašnikovidega]] relvastatud äärmuslased ületasid [[Nigeri jõgi|Nigeri jõe]] ning seadsid end sisse linna mahajäetud politseijaoskonnas. Kõrvalasuvatele majadele seati valitsuse vasturünnaku ootuses snaiprid. Pärast karmi lahingut, mille käigus pommitasid prantslased jaoskonda ka õhust, said valitsusväed olukorra uuesti enda kontrolli alla.<ref name="AKUVJ" /> 19. veebruaril ründasid islamiäärmuslased Prantsusmaa 150-mehelist langevarjurügementi, mida toetasid soomusmasinad ja hävituslennukid. Üks seersandist Prantsuse komandör ja 20 islamisti langesid.<ref name="j1cpH" /> Gaod rünnati uuesti 20. veebruaril. Islamistid ületasid taas Nigeri jõe ning jõudsid seekord, vahest linlaste abiga, peaaegu linna raekojani. Samal päeval suri kaks inimest Kidalis autopommiplahvatuses. Kokkupõrked Gaos hukkusid, kui Mali sõduritel õnnestus tappa viis äärmuslast.<ref name="AYuhI" /> 22. veebruaril hukkus Põhja-Mali mägedes 13 Tšaadi sõdurit ja 65 islamisti.<ref name="YpEr5" /> Samal päeval sõitsid kaks enesetaputerroristi lõhkeainet täis autodega Khalilis asunud MNLA kohalikku juhtimispunkti, kus hukkus peale ründajate ka kolm MNLA võitlejat.<ref name="AQwSK" /> 22. veebruaril avaldas Ameerika Ühendriikide president [[Barack Obama]], et Maliga piirnevasse Nigerisse on saadetud umbes 100 USA sõdurit, kelle ülesandeks on toetada prantslasi Malis. Viimased USA sõjaväelastest saadeti appi üles seadma uut lennubaasi, mille abil teostada luuret Al-Qaedale. Ameerika Ühendriikide õhuväe logistikaspetsialistid, luureanalüütikud ja julgestuspersonal saabus Nigeri pealinna 20. veebruaril.<ref name="d0qvT" /> 24. veebruaril hukkus Adrar des Ifoghasi mägedes toimunud kokkupõrgetes 28 islamisti ja kümme Tšaadi sõdurit.<ref name="tlR7T" /> 26. veebruaril toimus Kidalis MNLA kontrollpunktile autopommirünnak. Lisaks läbiviijale hukkus vähemalt seitse MNLA võitlejat.<ref name="QP67y" /> 20. märtsil 2013 teatas AQIM, et hukkasid Malis 2011. aastal vangi võetud prantslase Phillipe Verdoni.<ref name="UnSa6" /> 23. märtsil ründasid MUJAO islamistid Gaod, pärast kahetunnist tulevahetust said võimud olukorra uuesti enda kontrolli alla.<ref name="DQjck" /> 30. märtsil ründas enesetaputerrorist Tibuktus Mali armee kontrollpunkti, tänu sellele said džihadistid ööpimeduse varjus linna sisse imbuda. Esimeseks aprilliks olid valitsusväed Prantsusmaa toel islamistid kesklinnast välja tõrjunud.<ref name="YAjhj" /> 29. aprillil langes teeäärse pommi lõhkamisel Prantsusmaa dessantväelane, kaks prantslast sai raskelt haavata.<ref name="IbTMj" /> ===Abdelhamid Abou Zeidi ja Mokhtar Belmokhtari surm=== 28. veebruaril 2013 teatas Alžeeria televisioon, et lahingus Tšaadi-Prantsusmaa vägedega Tigharghari mägedes, Aguelhocist mõned kilomeetrid eemal, hukkus 2000. aastatel [[Sahel]]is toimunud läänlaste röövimise eest vastutav [[Abdelhamid Abou Zeid]] ja 40 tema mõttekaaslast. Prantsusmaa armee ei kinnitanud teateid.<ref name="zFSKX" /><ref name="J4J5p" /> 2. märtsil levisid teated, et In Amenase pantvangikriisi (milles võeti Alžeeria maagaasiväljal 800 pantvangi ning hukati 39 läänlast) taga olnud [[Mokhtar Belmokhtar]] on samuti hukkunud.<ref name="NYT Africa" /> [[BBC]] vahendas, et Tšaadi riigitelevisiooni sõnul "hävitasid Tšaadi väed Adrar de Ifhogasi peamise terroristide baasi, kus hukkunud äärmuslaste seas oli ka Mokhtar Belmokhtar". BBC reporter Thomas Fessy sõnul oleks see džihadistidele valus löök.<ref name="BBC Africa" /> 4. märtsil kinnitas Al-Qaeda Põhja-Aafrika haru Abou Zeidi surma, kuid lükkas tagasi väited Belmokhtari langemisest. ===ÜRO rahuvalvemissioon=== 15. aprillil 2013 algatati Prantsusmaa eestvedamisel ÜRO rahuvalvemissioon Malis.<ref name="wd4h3" /> Rahuvalvajad saabusid 1. juulil, missiooni nimeks sai [[United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali]] (MINUSMA). ===Tšaadi vägede väljaviimine=== 14. aprillil avalikustas Tšaadi president [[Idriss Déby]], et kutsub Malist tagasi kõik sinna saadetud väed ([[Tšaadi sekkumine Põhja-Malis|FATIM]]), kuna tema sõnul olid kokkupõrked islamistidega läbi ning Tšaadi sõjaväel polnud sissisõjaks oskusi. Avaldus tuli vaid paar päeva pärast nelja ohvriga rünnakut 1800 mehega Tšaadi sõjaväebaasile Kidalis. Kohalike allikate kohaselt olid Tšaadi üksused, kaasaarvatud üks motoriseeritud pataljon, Malist lahkumist alustanud juba enne ametlikku avaldust.<ref name="Mj6u9" /> ===Rahulepe=== Valitsus sõlmis 18. juunil 2013 tuareegi mässulistega rahuleppe. ==Relvarahu lõpp ja sõjategevuse taaspuhkemine (september 2013–)== MNLA tegi vaherahule lõpu sama aasta septembris, kui valitsusväed avasid tule relvastamata meeleavaldajate pihta. MNLA asepresident ütles pärast rünnakut: "See, mis juhtus on sõjadeklaratsioon. Me näitame teile sõda. Kui meie üksused näevad Mali sõdureid, avame automaatselt tule. Meile aitab hoiatustest." Üks MNLA asutajatest, Attaye Af Mohamed, ütles samuti, et Azawadi poliitilised ja sõjalised jõud kavatsevad lõpetada keskvalitsusega sõlmitud relvarahu. 25. jaanuaril 2014 teatas Mali julgestusjõudude allikas, et Prantsusmaa vägede operatsioon Põhja-Mali [[Timbuktu piirkond|Timbuktu piirkonnas]] päädis 11 džihaadi võitleja langemisega.<ref name="BneSp" /> 20. veebruaril avalikustasid Saksamaa ja Prantsusmaa, et Malisse viiakse Prantsuse-Saksa brigaadi elemente, et aidata kohalike võitlejate väljaõpet läbi viia. Tegu oli esimese EL-i kontingendiga Malis.<ref name="6kKsy" /> 2018. aasta esimeses pooles tihenesid mässuliste rünnakud. 2018. aasta juuliks oli Põhja-Mali suuresti valitsuse käest ära vallutatud. Briti õhuvägi saatis Malisse kolm [[Boeing Chinook (UK mudelid)|Chinooki]] kopterit, et aidata üksusi ohutumalt ja kiiremini transportida.<ref name="telegraph-20180720" /> ==Inimohvrid== ===2012=== 2012. aastal oli ohvreid 133.<ref name="zCeLt" /> ===2013=== 2013. aasta inimohvrid: :Septembris toimunud Timbuktu pommitamises hukkus kaks tsiviilisikut ja neli ründajat.<ref name="wvJqR" /> :23. oktoobril kaotas lisaks tsiviilisikutele elu kaks rahuvalvajat.<ref name="q4MW9" /> ===2014=== 17. jaanuaril hukkus rünnakus Tšaadi-Prantsusmaa baasile Tšaadi MINUSMA rahuvalvaja.<ref name="ODID3" /> 11. juunil hukkus Aguelhoki autopommiplahvatuses neli Tšaadi rahuvalvajat.<ref name="NuqRk" /> 18. septembril tappis maamiin viis Tšaadi MINUSMA rahuvalvajat. Tšaadi valitsus nimetas toimuvat "diskrimineerivaks" ning väitis, et nende sõdureid kasutatakse "kilpidena".<ref name="kEstl" /> 23. oktoobril kaotas Tessaliti rünnakus elu kaks Tšaadi rahuvalvajat.<ref name="DT8yn" /> ===2017=== 5. mail 2017 tabas rakett MINUSMA baasi, elu kaotas [[Libeeria]] sõdur, seitse [[Rootsi]] ja Libeeria rahuvalvajat sai vigastada. 18. juunil [[2017. aasta Bamako rünnak|ründasid]] [[Jama'at Nasr al-Islam wal Muslimin|Jamaat Nasr al-Islam wal Muslimin]]i rühmituse islamistid Bamako luksuskuurorti, tulevahetuses ning pantvangikriisis kaotas lisaks kuuele terroristile elu viis inimest, teiste seas ka [[Portugal]]i sõjaväelane. ===2019=== ==Probleemid inimõigustega== {{Vaata|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimine Malis}} Kui hakkasid levima teated inimõiguste rikkumistest mõlemate osapoolte poolt, algatas [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu]] prokurör 16. jaanuaril 2013 uurimise. Tegu oli kiireima uurimise algatamisega pärast võõrvägede sekkumist.<ref name="MTIhl" /> ===Süüdistused mässulistele ja islamistidele=== 2012. aasta mais avalikustas organisatsioon [[Amnesty International]] raporti, milles väideti, et konflikt oli viinud Mali inimõiguste situatsiooni 1960ndate tasemele. Raporti sõnul valitses Mali põhjaosas MNLA ja Ansar Dine'i juhitud kaos, mainiti juhtumeid massivägistamistest, kohtuvälistest hukkamistest ning lapssõdurite kasutamisest nii tuareegide kui ka mässuliste poolel.<ref name="zYtNM" /><ref name="vkVLY" /> 3. aprillil 2012 röövisid relvastatud võitlejad ÜRO [[Maailma Toiduprogramm]]i (WFP) Kidali, Gao ja Timbuktu ladudest 2354 tonni toitu. WFP peatas selle tulemusel oma operatsioonid Põhja-Malis.<ref name="AFP34" /> Rööviti ka haiglaid, hotelle, valitsusasutusi, [[Oxfam]]i kontoreid ja teiste humanitaarabiprogrammide ladusid.<ref name="WFP" /> WFP teatas, et sõjategevuse eest oli põgenenud 200 000 inimest ning eeldatavasti arvud ainult tõusevad.<ref name="4b1ZP" /> ===Süüdistused islamistidele=== [[Pilt:Ansar Dine Rebels - VOA.jpg|pisi|right|Ansar Dine'i islamistid]] Lisaks pidas Ansar Dine 15. mail 2012 kinni Timbuktusse meditsiini- ja toiduabi toova humanitaarabi konvoi, kuna oli vastu, et naised tohivad olla konvoid tervitavate linnaelanike seas; pärast läbirääkimisi sai konvoi järgmisel päeval teed jätkata.<ref name="Reuters155" /><ref name="4KVTP" /> Grupeering keelustas teadete kohaselt Gaos videomängud, Mali ja lääne muusika, baarid ja jalgpalli. Kidalis ja Gaos rüüstati alkoholiga seotud ettevõtteid. Islamistid olevat takistanud rüüstajaid ning käskinud naistel kanda pearätte. CNRDR-i esindaja Amadou Konare väitis, et "okupandid on naisi ja tüdrukuid röövinud ning vägistanud ning piirkonnas omad seadused kehtestanud". Orjapidamise vastane organisatsioon [[Orjapidamine Malis|Tenedt]] teatas, et eksorjad olid esimesed islamistide sihtmärgid ning nende endised ülemused kasutasid võimalust nad vägivallaga tagasi tööle sundida.<ref name="3HYwT" /> 29. juulil 2012 loopisid islamistid Aguelhokis abieluväliste laste saamise eest kividega surnuks mehe ja naise.<ref name="y5sOZ" /> Ametnik raporteeris, et paljud inimesed põgenesid pärast juhtumit linnast üle Alžeeria piiri. 9. augustil raiusid äärmuslased maha väidetava varga pea, hoolimata rahva vastuseisust hukkamisele.<ref name="GK37u" /> ====Timbuktu ajaloomälestiste rüüstamised==== Konflikti ajal rüüstasid ja hävitasid äärmuslased peamiselt Timbuktu [[UNESCO]] [[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi nimistu]] mälestisi, kuna uskusid, et need on seotud ebajumalatega. 4. mail 2012 põletasid Ansar Dine'i liikmed süüdistuste kohaselt [[Sufism|sufistide]] pühaku haua.<ref name="8EOh3" /> Sama aasta juunis rüüstasid islamistid teisigi Timbuktu ajaloomälestisi labidate ja kirkadega.<ref name="ntCM3" /> 28. jaanuaril 2013 hävitasid Prantsuse-Mali vägede eest põgenevad islamistid Timbuktus hindamatu väärtusega [[Ahmed Baba instituut|Ahmed Baba instituudi]] [[Timbutu käsikirjad|antiikseid käsikirju]].<ref name="u1PA7" /> ===Süüdistused Mali armeele ja valitsusvägedele=== Bamako ja Lõuna-Mali tuareegid ning araablased kannatasid mustanahaliste malilaste rassistlike rünnakute all, hoolimata oma vastumeelsusest nii Azawadi separatismile kui ka islamistidele. Suur osa neist oli mässuliste ja terroristide kartuses Lõuna-Malisse põgenikena saabunud.<ref name="BBCEthnicAttacks" /> 8. septembril 2012 pidasid Mali sõdurid [[Dogofry]]s kinni 17 relvastamata [[Tablighi Jamaat|tablighi]] vaimulikku, kes olid teel Bamakos toimuma pidanud konverentsile; 17 vaimulikust hukati 16 ning ülematele ette ei kantud. Mali valitsus avaldas juhtunud osas kahetsust, AP ajakirjanike sõnul oli tegu 21. märtsi riigipöördest tekkinud korralagedus Mali armees.<ref name="Kb7gi" /> 2013. aasta 19. jaanuaril teatas organisatsioon [[Human Rights Watch]] (HRW) Kesk-Mali [[Niono]] linnas Mali vägede poolt läbi viidud tapmistest ning muudest inimõiguste rikkumistest. Peamiselt olid rikkumiste ohvriteks tuareegid ja araablased.<ref name="M4jDc" /> 23. jaanuaril 2013 vahendas BBC [[Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon|Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooni]] (FIDH) teateid sellest, kuidas Mali sõdurid viisid kahtlusaluste seas läbi massihukkamisi, laibad maeti kiiruga ühishaudadesse või kaevudesse. Väidetavalt hukati mõned ohvritest kas isikut tõendavate dokumentide puudumise või lihtsalt päritolu pärast. Mitmete tuareegi päritolu bamakolaste kodusid rüüstasid valitsusväed.<ref name="XBPRs" /> ==Popkultuuris== [[Mali jalgpallikoondis]] teenis oma esimese võidu [[2013. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2013. aasta AM]]-il 1:0 võiduga [[Nigeri jalgpallikoondis|Nigeri]] üle.<ref name="lKfpu" /> Pärast võiduvärava löömist näitas malilane [[Seydou Keita]] oma rahu märgiga särki. Mitmed Mali muusikud panid 2013. aastal pead kokku, et käimasoleva sõja kohta lindistada laul "Mali-ko" (tõlkes "rahu") ning anda välja muusikavideo "Voices United for Mali-'Mali-ko'". Laulus tegid kaasa osa mitmed tuntud mali muusikud, näiteks [[Oumou Sangaré]], [[Vieux Farka Touré]] ja [[Amadou & Mariam]].<ref name="1Nvir" /> ==Relvarahu== 20. veebruaril 2015 allkirjastasid Mali valitsus ja riigi põhjaosa mässulised relvarahu lepingu. Leppe eesmärk on AFP uudistetoimetuse sõnul "tegeleda piirkonna pingete leevendamisega".<ref name="EtEDa" /> "Mali juhid on keeldunud Azawadile autonoomiat pakkumast, kuid on nõus võtma kõne alla suuremad omavalitsusõigused."<ref name="5Ig1A" /> ==Viited== {{viited|1=30em|allikad= <ref name="guardian1">{{cite news|title=Mali rebels claim to have ousted regime in coup|url=https://www.theguardian.com/world/2012/mar/22/mali-rebels-coup|work=The Guardian|date=22. märts 2012|location=London|first=Afua|last=Hirsch}}</ref> <ref name="BBC265">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18224004 |title=Mali Tuareg and Islamist rebels "agree on Sharia state |date=26. mai 2012 |publisher=BBC News |accessdate=27. mail 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6CO7JoGGO?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18224004 |archivedate=23. november 2012}}</ref> <ref name="peace">{{cite news|title=Mali and Tuareg rebels sign peace deal |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-22961519 |publisher=BBC |date=19. juuni 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150321062328/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-22961519 |archivedate=21. märts 2015}}</ref> <ref name="aljazeera.com">{{cite news|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/11/mali-tuareg-fighters-end-ceasefire-2013113093234673103.html|title=Mali's Tuareg fighters end ceasefire|agency=AlJazeera|date=30. november 2013|accessdate=28. detsembril 2013}}</ref> <ref name="http">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-25161049 |title=Tuareg separatist group in Mali 'ends ceasefire' |agency=BBC |date=29. november 2013 |accessdate=28. detsembril 2013 |work=BBC News |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20131202065114/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-25161049 |archivedate=2. detsember 2013}}</ref> <ref name="en.apa.az">{{cite web|url=http://en.apa.az/news_int_l_support_mission_for_mali_to_begin__186169.html|title=APA – Int'l Support Mission for Mali to begin operations on Friday|publisher=APA|date=18. jaanuar 2013|accessdate=28. jaanuaril 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131004215546/http://en.apa.az/news_int_l_support_mission_for_mali_to_begin__186169.html#|archive-date=4. oktoober 2013|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> <ref name="Ghana Business News">{{cite web|title=Ghana agrees to send troops to Mali|url=http://www.ghanabusinessnews.com/2013/01/14/ghana-agrees-to-send-troops-to-mali/|publisher=Ghana Business News|accessdate=18. jaanuaril 2013|date=14. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="BBC- In Days">{{cite news|title=Mali conflict: West African troops to arrive 'in days'|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21029916|publisher=Mali conflict: West African troops to arrive 'in days'|accessdate=15. jaanuaril 2013|date=15. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="WSJ- Aid Pledged">{{cite news|title=Aid Pledged to Mali as More Troops Deploy|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424127887323783704578248002130070528|accessdate=18. jaanuaril 2013|newspaper=Wall Street Journal|date=17. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="reuters.com">{{cite news |url=https://www.reuters.com/article/2013/01/11/us-mali-rebels-partners-idUSBRE90A0UX20130111 |title=Mali says Nigeria, Senegal, France providing help |agency=Reuters |accessdate=13. jaanuaril 2013 |first=Bate |last=Felix |date=11. jaanuar 2013 |archive-date=2013-01-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130113040505/http://www.reuters.com/article/2013/01/11/us-mali-rebels-partners-idUSBRE90A0UX20130111 |url-status=dead }}</ref> <ref name="fr24">{{cite news|url=http://www.france24.com/fr/20130114-mali-djihadistes-semparent-dune-ville-a-400-km-bamako-le-drian |title=Les djihadistes s'emparent d'une ville à 400 km de Bamako |accessdate=14. jaanuaril 2013 |language=prantsuse}}</ref> <ref name="Africa Review">{{cite news|title=AU to hold donor conference on Mali intervention|url=http://www.africareview.com/News/AU-to-hold-donor-conference-on-Mali-intervention/-/979180/1668702/-/u8hj4h/-/index.html|accessdate=18. jaanuaril 2013|newspaper=Africa Review|date=18. jaanuar 2013|archive-date=2021-04-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20210423112814/http://www.africareview.com/News/AU-to-hold-donor-conference-on-Mali-intervention/-/979180/1668702/-/u8hj4h/-/index.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="err.ee">{{cite web|url=https://news.err.ee/691357/estonian-government-approves-sending-50-troops-to-french-led-mali-mission|title=Estonian government approves sending 50 troops to French-led Mali mission|website=err.ee|date=22. märts 2018}}</ref> <ref name="armyrecognition.com">{{cite web|url=http://www.armyrecognition.com/december_2013_defense_industry_military_news_uk/chinese_army_soldiers_conduct_first_mission_as_peacekeepers_in_mali_1612131.html |title=Chinese army soldiers conduct first mission as peacekeepers in Mali 1612131 – Army Recognition |publisher=Armyrecognition.com |date= |accessdate=11. veebruaril 2014}}</ref> <ref name="nzweek1">{{cite news|url=http://www.nzweek.com/world/five-more-african-countries-pledge-to-send-troops-into-mali-nigerian-minister-45103/ |title=Five more African countries pledge to send troops into Mali: Nigerian minister |publisher=NZweek |accessdate=28. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="dw.com">{{cite web|url=http://www.dw.com/en/bundeswehr-in-mali-dangerous-but-necessary/a-37321264|title=Bundeswehr in Mali: dangerous, but necessary? – TOP STORIES – DW – 29.01.2017|first=Deutsche Welle|last=(www.dw.com)|website=DW.COM|accessdate=26. juulil 2017}}</ref> <ref name="Courier Mail-Chad">{{cite news|title=Chad to send 2000 soldiers to Mali|url=http://www.couriermail.com.au/news/breaking-news/chad-to-send-2000-soldiers-to-mali/story-e6freoo6-1226555842447|accessdate=18. jaanuaril 2013|newspaper=Courier Mail|date=17. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="BBC News">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21998398 |title=Mali Crisis: EU troops begin training mission |publisher=BBC News |date=2. aprill 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130402191030/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21998398 |archivedate=2. aprill 2013}}</ref> <ref name="rappler">{{cite web|url=http://www.rappler.com/world/20238-mali-aid-offers-pour-in-army-chief-sets-sights-on-timbuktu|title=Mali aid offers pour in; Army chief sets sights on Timbuktu|publisher=Rappler.com|accessdate=28. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="toi1">{{cite news|title=India pledges $100m for Mali reconstruction|url=http://articles.timesofindia.indiatimes.com/2013-02-05/india/36763465_1_mali-intervention-mali-crisis-tuaregs|accessdate=6. veebruaril 2013|newspaper=The Times of India|date=5. veebruar 2013|archive-date=2013-10-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20131004232557/http://articles.timesofindia.indiatimes.com/2013-02-05/india/36763465_1_mali-intervention-mali-crisis-tuaregs|url-status=dead}}</ref> <ref name="toi2">{{cite news|title=India's reaction to Mali conflict differs from Syrian, Libyan crises|url=http://articles.timesofindia.indiatimes.com/2013-02-04/india/36741687_1_mali-army-mali-conflict-mali-crisis|accessdate=6. veebruaril 2013|newspaper=The Times of India|date=4. veebruar 2013|archive-date=2013-05-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20130531185953/http://articles.timesofindia.indiatimes.com/2013-02-04/india/36741687_1_mali-army-mali-conflict-mali-crisis|url-status=dead}}</ref> <ref name="31. jaanuar 2013">{{cite web|title=India pledges $1 million to UN-backed mission to Mali|url=http://www.livemint.com/Politics/D6lcrpxXzETzxyUuFJYmlN/India-pledges-1-million-to-UNbacked-mission-to-Mali.html|publisher=Live Mint|accessdate=6. veebruaril 2013}}</ref> <ref name="tet">{{cite news|title=India pledges USD one million to UN-backed mission to Mali|url=http://articles.economictimes.indiatimes.com/2013-01-31/news/36658925_1_usd-afisma-malian-army|accessdate=6. veebruaril 2013|newspaper=The Economic Times|date=31. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="nti5f">{{cite news|title=India supports efforts at restoring order in Mali|url=http://www.newstrackindia.com/newsdetails/2013/02/05/424--India-supports-efforts-at-restoring-order-in-Mali-.html|accessdate=6. veebruaril 2013|newspaper=Newstrack India|date=5. veebruar 2013}}</ref> <ref name="Telegraph-Italy">{{cite news|title=Mali: Italy to offer France logistical support|url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/mali/9806111/Mali-Italy-to-offer-France-logistical-support.html|accessdate=18. jaanuaril 2013|newspaper=The Telegraph|date=16. jaanuar 2013|location=London|first=Nick|last=Squires}}</ref> <ref name="CBC News">{{cite news|url=http://www.cbc.ca/news/politics/story/2013/01/14/pol-mali-canada-logistical-support.html |title=Canada sending C-17 transport plane to help allies in Mali |publisher=cbcnews.ca|date=14. jaanuar 2013 |accessdate=14. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="CBC Newsw">{{cite news|url=http://news.nationalpost.com/2013/01/28/canadian-special-forces-on-the-ground-in-mali/ |title=Canadian special forces on the ground in Mali |work=National Post|date=28. jaanuar 2013 |accessdate=28. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="Yahoo! România">{{cite web|url=http://ro.stiri.yahoo.com/militari-rom%C3%A2ni-trimi%C8%99i-%C3%AEn-misiunea-din-mali-063002488.html |title=Militari români, trimiși în misiunea din Mali |publisher=[[Yahoo!|Yahoo! România]] |date=6. veebruar 2013 |language=rumeenia|url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130211014700/http://ro.stiri.yahoo.com/militari-rom%C3%A2ni-trimi%C8%99i-%C3%AEn-misiunea-din-mali-063002488.html |archivedate=11. veebruar 2013}}</ref> <ref name="AFP-Germany">{{cite news|title=Germany pledges two transport planes for Mali |url=https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5gLCZvOIyoF3XB-cZRV3sf3Nw_LYA?docId=CNG.686473089b00d35ee260e32043cd391d.1b1 |accessdate=18. jaanuaril 2013 |agency=Agence France-Presse |date=16. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130201200947/https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5gLCZvOIyoF3XB-cZRV3sf3Nw_LYA?docId=CNG.686473089b00d35ee260e32043cd391d.1b1 |archivedate=1. veebruar 2013}}</ref> <ref name="FLNA">{{cite web|author=Par Europe1.fr avec AFP|url=http://www.europe1.fr/International/Mali-nouveau-groupe-arme-cree-dans-le-Nord-1027345/|title=Mali: nouveau groupe armé créé dans le Nord|publisher=Europe1.fr|accessdate=9. aprillil 2012}}</ref> <ref name="El País">{{cite web|url=http://internacional.elpais.com/internacional/2013/01/30/actualidad/1359531971_708206.html|title=El Ejército francés se detiene ante Kidal, el feudo de la minoría tuareg de Malí|author=Ediciones El País|work=EL PAÍS|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="reuters">{{cite web|url=https://www.reuters.com/article/2015/08/19/us-mali-violence-idUSKCN0QO19320150819#2K2trL5OYpi7dI0s.97|title=Mali's Islamist conflict spreads as new militant group emerges|work=Reuters|accessdate=17. novembril 2015}}</ref> <ref name="mojwa">{{cite news|title=Tuareg-jihadists alliance: Qaeda conquers more than half of Mali|url=http://www.middle-east-online.com/english/?id=51578|publisher=middle-east-online.com|date=4. aprill 2012|accessdate=6. aprillil 2012}}</ref> <ref name="ReferenceC">{{cite news|title=Islamist group claims responsibility for Mali attack that killed 5|url=https://www.reuters.com/article/2015/03/07/us-mali-attacks-group-idUSKBN0M30SN20150307|publisher=reuters.com|date=7. märts 2015|accessdate=7. märtsil 2015|archive-date=2015-09-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924214111/http://www.reuters.com/article/2015/03/07/us-mali-attacks-group-idUSKBN0M30SN20150307|url-status=dead}}</ref> <ref name="bbc.com">{{cite news|title=France confirms death of Islamist commander Abou Zeid|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-21912281|publisher=bbc.com|date=23. märts 2013|accessdate=23. märtsil 2013}}</ref> <ref name="lemonde.fr">{{cite news|title=L'Elysée et l'armée française ne confirment pas la mort d'Abou Zeid|url=http://www.lemonde.fr/afrique/article/2013/02/28/un-chef-d-aqmi-a-ete-tue-par-l-armee-francaise-au-mali_1840892_3212.html|publisher=lemonde.fr|date=28. veebruar 2013|accessdate=1. märtsil 2013}}</ref> <ref name="nigeriaboost">{{cite news|title=Mali army retakes key towns from rebels|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/01/2013118122039129487.html|accessdate=18. jaanuaril 2013|publisher=Al Jazeera|date=18. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="ReferenceB">{{cite web|url=https://www.reuters.com/article/2014/07/09/us-mali-security-dutch-idUSKBN0FE1YF20140709|title=Dutch special forces in Mali tackle changing threat: minister|work=Reuters|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="dailystar.com.lb">{{cite web|url=http://www.dailystar.com.lb/News/International/2012/Apr-02/168928-al-qaeda-unlikely-to-profit-from-mali-rebellion-experts.ashx#axzz1quEeCoBI|title=Al-Qaeda unlikely to profit from Mali rebellion: experts|author=Sofia Bouderbala|date=2. aprill 2012|work=The Daily Star|accessdate=3. aprillil 2012}}</ref> <ref name="Desprisonniers">{{cite web|url=http://www.elwatan.com/actualite/des-prisonniers-crient-leur-detresse-08-04-2012-165945_109.php|title=Des prisonniers crient leur détresse|publisher=El Watan|date=8. aprill 2012|language=prantsuse|accessdate=9. aprillil 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120409135846/http://www.elwatan.com/actualite/des-prisonniers-crient-leur-detresse-08-04-2012-165945_109.php#|archive-date=9. aprill 2012|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> <ref name="aljazeera1">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2012/03/201232251320110970.html|title=Mali soldiers say president toppled in coup – Africa|publisher=Al Jazeera|date=22. märts 2012|accessdate=22. märtsil 2012}}</ref> <ref name="boston">{{cite news |url=http://www.huffingtonpost.com/2012/04/02/mali-rebellion-islamist-flag_n_1396092.html?ir=Australia |title=Islamist group plants flag in Mali's Timbuktu |author1=Baba Ahmed |author2=Rukmini Callimachi |name-list-style=amp |date=2. aprill 2012 |agency=Associated Press |work=Huffington Post |accessdate=3. novembril 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203193012/http://www.huffingtonpost.com/2012/04/02/mali-rebellion-islamist-flag_n_1396092.html?ir=Australia# |archive-date=3. veebruar 2016 |url-status=dead |df=dmy-all}}</ref> <ref name="gaocontrol">{{cite news|url=https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5grilySJ5EdrgURoNp1mt3AIJhTgg?docId=CNG.915a5505555757d7df5029b5b99451cc.261 |title=Mali junta denounces 'rights violations' by rebels |author=Serge Daniel |agency=Agence France-Presse |date=4. aprill 2012 |publisher=Google |accessdate=6. aprillil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130201201147/https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5grilySJ5EdrgURoNp1mt3AIJhTgg?docId=CNG.915a5505555757d7df5029b5b99451cc.261 |archivedate=1. veebruar 2013}}</ref> <ref name="Nossiter">{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2012/07/18/world/africa/jidhadists-fierce-justice-drives-thousands-to-flee-mali.html|last=Nossiter|first=Adam|title=Jihadists' Fierce Justice Drives Thousands to Flee Mali|accessdate=18. juulil 2012|newspaper=The New York Times|date=18. juuli 2012}}</ref> <ref name="france">{{cite news|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/01/2013111135659836345.html|title=France begins Mali military intervention|date=11. jaanuar 2013|publisher=[[Al Jazeera]]|accessdate=11. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="ReferenceA">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/12/france-prepares-withdraw-mali-troops-2013122533517743742.html |title=France prepares to withdraw Mali troops – Africa |publisher=Al Jazeera English |date= |accessdate=11. veebruaril 2014}}</ref> <ref name="ceasefire">{{cite web|url=https://www.un.org/apps/news/story.asp?NewsID=50289#.VQE-cPnF9Fw |title=Deploring ongoing violence, UN rights expert urges Malian parties to work together towards lasting peace |publisher=United Nations News Center |date= |accessdate=12. märtsil 2015}}</ref> <ref name="uppsalaconflictdataprogram.wordpress.com">Backgrounder: Situation in Mali, Ralph Sundberg, 5. juuni 2012, [[Uppsala Conflict Data Program]], http://uppsalaconflictdataprogram.wordpress.com/2012/06/05/backgrounder-situation-in-mali/</ref> <ref name="nyt">{{cite news |url=https://www.nytimes.com/2012/02/06/world/africa/tuaregs-use-qaddafis-arms-for-rebellion-in-mali.html?pagewanted=all |title=Qaddafi's Weapons, Taken by Old Allies, Reinvigorate an Insurgent Army in Mali |author=Adam Nossiter |date=5. veebruar 2012 |work=The New York Times |accessdate=26. märtsil 2012}}</ref> <ref name="apress">{{cite web |author=Andy Morgan |url=http://thinkafricapress.com/mali/causes-uprising-northern-mali-tuareg |title=The Causes of the Uprising in Northern Mali |publisher=Think Africa Press |date=6. veebruar 2012 |accessdate=7. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120209055102/http://thinkafricapress.com/mali/causes-uprising-northern-mali-tuareg |archivedate=9. veebruar 2012 |df=dmy-all}}</ref> <ref name="history">{{cite web|last=Ibrahim |first=Jibrin |url=http://allafrica.com/stories/201203260286.html |title=West Africa: Mali and the Azawad Question |publisher=allAfrica.com |date=26. märts 2012 |accessdate=2. aprillil 2012}}</ref> <ref name="bbcposttim">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17596831 |title=Mali: Timbuktu heritage may be threatened, UNESCO says |publisher=BBC |date=3. aprill 2012 |accessdate=4. aprillil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120403181726/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17596831 |archivedate=3. aprill 2012}}</ref> <ref name="detials">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/indepth/opinion/2012/03/20123208133276463.html |title=Mali's Tuareg rebellion: What next? |author=Jeremy Keenan |publisher=Al Jazeera |date=20. märts 2012 |accessdate=23. märtsil 2012}}</ref> <ref name="ecowassanctions">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17591322 |title=West African ECOWAS Leaders Impose Mali Sanctions |publisher=BBC |date=3. aprill 2012 |accessdate=14. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130202221612/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17591322 |archivedate=2. veebruar 2013}}</ref> <ref name="stratfor">{{cite web|url=http://stratfor.com/weekly/mali-besieged-fighters-fleeing-libya|title=Mali Besieged by Fighters Fleeing Libya|publisher=Stratfor|accessdate=22. märtsil 2012}}</ref> <ref name="Capture">{{cite news|url=https://af.reuters.com/article/libyaNews/idAFL5E8CV5ZF20120202|title=Mali capital paralysed by anti-rebellion protests|agency=Reuters|date=2. veebruar 2012|accessdate=7. märtsil 2012|archive-date=2015-01-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20150114221944/http://af.reuters.com/article/libyaNews/idAFL5E8CV5ZF20120202|url-status=dead}}</ref> <ref name="news24">{{cite news|url=http://www.news24.com/Africa/News/Malian-forces-battle-Tuareg-rebels-20120304|title=Malian forces battle Tuareg rebels|agency=South African Press Association|publisher=News24|date=4. märts 2012|accessdate=22. märtsil 2012}}</ref> <ref name="washingtonpost">{{cite web | url = https://www.washingtonpost.com/world/national-security/us-expands-secret-intelligence-operations-in-africa/2012/06/13/gJQAHyvAbV_story.html | title = U.S. expands secret intelligence operations in Africa | trans-title = | last = Whitlock | first = Craig | date = 13. juuni 2012 | work = [[The Washington Post]] | accessdate = 6. novembril 2014 | language = inglise}}</ref> <ref name="Trust.org">{{cite news|url=http://www.trust.org/alertnet/news/tuareg-rebels-take-mali-garrison-town-say-sources/ |title=Tuareg rebels take Mali garrison town, say sources |agency=Reuters |publisher=Trust |date=11. märts 2012 |accessdate=22. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6COegnEDL?url=http://www.trust.org/alertnet/news/tuareg-rebels-take-mali-garrison-town-say-sources/ |archivedate=23. november 2012}}</ref> <ref name="mauri">{{cite news|url=https://af.reuters.com/article/maliNews/idAFL5E8EE7LD20120314?pageNumber=2&virtualBrandChannel=0 |title=Mauritania denies collusion as Mali rebels advance |agency=Reuters |date=14. märts 2012 |accessdate=22. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150114212715/https://af.reuters.com/article/maliNews/idAFL5E8EE7LD20120314?pageNumber=2&virtualBrandChannel=0 |archivedate=14. jaanuar 2015}}</ref> <ref name="bloomberg">{{cite news |title=Mali Military Blocks Presidential Palace After Gunshots |publisher=Bloomberg |date=21. märts 2012 |url=https://www.bloomberg.com/news/2012-03-21/mali-military-blocks-presidential-palace-after-gunshots-2-.html |accessdate=22. märtsil 2012 |first=Diakaridia |last=Dembele}}</ref> <ref name="theprovince1">{{cite news |agency=Agence France-Presse |url=http://www.thisdaylive.com/articles/mali-army-claims-upper-hand-over-rebels-amid-coup-disarray/112262/ |title=Mali army claims upper hand over rebels amid coup disarray |date=25. märts 2012 |accessdate=25. märtsil 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120407112444/http://www.thisdaylive.com/articles/mali-army-claims-upper-hand-over-rebels-amid-coup-disarray/112262/ |archive-date=7. aprill 2012 |url-status=dead |df=dmy-all}}</ref> <ref name="Reuters-power">{{cite news |title=Renegade Mali soldiers say seize power, depose Toure |agency=Reuters |date=22. märts 2012 |url=https://af.reuters.com/article/topNews/idAFJOE82L00620120322 |accessdate=22. märtsil 2012 |archive-date=2012-07-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120725190152/http://af.reuters.com/article/topNews/idAFJOE82L00620120322 |url-status=dead }}</ref> <ref name="LM324">{{cite web |url=http://www.lemonde.fr/afrique/article/2012/03/24/au-mali-le-front-des-putschistes-se-fragilise_1675215_3212.html |title=Au Mali, le front des putschistes se fragilise |date=24. märts 2012 |work=Le Monde |language=prantsuse|accessdate=24. märtsil 2012}}</ref> <ref name="AJ">{{cite web |url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2012/03/2012322234952301942.html |title=International condemnation for Mali coup |date=23. märts 2012 |publisher=Al Jazeera |accessdate=24. märtsil 2012}}</ref> <ref name="aljaztim">{{cite web |url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2012/04/20124181943166936.html |title=Malian coup leader to restore constitution |date=1. aprill 2012 |publisher=Al Jazeera |accessdate=31. märtsil 2012}}</ref> <ref name="psotwar">{{cite web |url=http://www.aljazeera.com/programmes/insidestory/2012/04/201242103543735302.html |title=Is Mali heading for a split? |date=2. aprill 2012 |publisher=Al Jazeera |accessdate=2. aprillil 2012}}</ref> <ref name="conden">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2012/03/2012322234952301942.html |title=International condemnation for Mali coup – Africa |publisher=Al Jazeera |date=4. oktoober 2011 |accessdate=23. märtsil 2012}}</ref> <ref name="USaid">{{cite news |url=https://news.yahoo.com/us-cuts-off-aid-malis-government-coup-174419428.html |title=US cuts off aid to Mali's government after coup |author=Bradley Klapper |date=26. märts 2012 |agency=Associated Press |accessdate=26. märtsil 2012}}</ref> <ref name="tim">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2012/03/2012331101518829540.html |title=Tuareg rebels enter key Malian town – Africa |publisher=Al Jazeera |date=4. oktoober 2011 |accessdate=1. aprillil 2012}}</ref> <ref name="autogenerated1">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17562066 |publisher=BBC News |title=Mali coup: Rebels seize desert town of Kidal |date=30. märts 2012 |accessdate=30. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120330175037/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17562066 |archivedate=30. märts 2012}}</ref> <ref name="Lewis303">{{cite news|url=https://af.reuters.com/article/maliNews/idAFL6E8EU3F020120330?pageNumber=2&virtualBrandChannel=0|title=Mali coup leader seeks help as rebels seize towns|author1=David Lewis|author2=Adama Diarra|name-list-style=amp|date=30. märts 2012|agency=Reuters|accessdate=30. märtsil 2012|archive-date=2015-01-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20150114212717/http://af.reuters.com/article/maliNews/idAFL6E8EU3F020120330?pageNumber=2&virtualBrandChannel=0|url-status=dead}}</ref> <ref name="bbctim">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17576725 |title=Mali Tuareg rebels enter Timbuktu after troops flee |date=1. aprill 2012 |publisher=BBC News |accessdate=1. aprillil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120401151348/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17576725 |archivedate=1. aprill 2012}}</ref> <ref name="KidalProtest">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18377168 |title=Mali rebel groups 'clash in Kidal' |date=8. juuni 2012 |publisher=BBC News |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20121223052848/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18377168 |archivedate=23. detsember 2012}}</ref> <ref name="autogenerated2">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18224004 |title=Mali Tuareg and Islamist rebels agree on Sharia state |date=26. mai 2012 |publisher=BBC News |accessdate=27. mail 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6CO7JoGGO?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18224004 |archivedate=23. november 2012}}</ref> <ref name="tele">{{cite news |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/mali/9365390/Trouble-in-Timbuktu-as-Islamists-extend-control.html |title=Trouble in Timbuktu as Islamists extend control |author=Zoe Flood |date=29. juuni 2012 |work=The Daily Telegraph |accessdate=30. juunil 2012 |location=London}}</ref> <ref name="WP29">{{cite news |url=https://www.washingtonpost.com/world/africa/islamist-rebels-gain-ground-seize-control-of-douentza-in-northern-mali/2012/09/01/04a88536-f433-11e1-b74c-84ed55e0300b_story.html |title=Islamist rebels gain ground in Mali, seize control of Douentza, ousting former allied militia |date=1. september 2012 |work=The Washington Post |archivedate=2. september 2012 |archiveurl=https://www.webcitation.org/6ANYZhaxK?url=http://www.washingtonpost.com/world/africa/islamist-rebels-gain-ground-seize-control-of-douentza-in-northern-mali/2012/09/01/04a88536-f433-11e1-b74c-84ed55e0300b_story.html |accessdate=2. septembril 2012}}</ref> <ref name="breaks">{{cite web|url=http://www.france24.com/en/20121116-malian-tuaregs-Gao-MNLA- |title=New fighting breaks out in northern Mali |publisher=France 24 |date=16. november 2012 |accessdate=12. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="someunarmed">[https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5j6dnx4NTM3B9w2ZubUbVNiHw-0Kg?docId=CNG.52abdac0e7976e9d4a137aa05c36be57.11 "North Mali clashes kill dozens, some unarmed: source"] Google News (AFP), 20. november 2012 |url=https://web.archive.org/web/20130201201101/https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5j6dnx4NTM3B9w2ZubUbVNiHw-0Kg?docId=CNG.52abdac0e7976e9d4a137aa05c36be57.11 |date=1. veebruar 2013}}</ref> <ref name="BBCUN">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-19933979 |title=UN adopts resolution on northern Mali |publisher=BBC |date=13. oktoober 2012 |accessdate=13. oktoobril 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20121013013800/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-19933979 |archivedate=13. oktoober 2012}}</ref> <ref name="TapaiUN">{{cite web | url=http://www.taipeitimes.com/News/front/archives/2012/10/14/2003545138 | title=UN Security Council aims for intervention in Mali | publisher=Tapai Times, via AFP | date=14. oktoober 2012 | accessdate=13. oktoobril 2012}}</ref> <ref name="UN-UN">{{cite web | url=https://www.un.org/apps/news/story.asp?NewsID=43281&Cr=+mali+&Cr1=#.UHnwscWHJ8E | title=Security Council paves way for possible intervention force in northern Mali | publisher=United Nations | date=12. oktoober 2012 | accessdate=13. oktoobril 2012}}</ref> <ref name="ReutersUN">{{cite news|title=U.N. Security Council asks for Mali plan within 45 days|url=https://www.reuters.com/article/2012/10/12/us-mali-crisis-un-idUSBRE89B17U20121012|accessdate=13. oktoobril 2012|agency=Reuters|date=12. oktoober 2012|archive-date=2012-10-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20121013082928/http://www.reuters.com/article/2012/10/12/us-mali-crisis-un-idUSBRE89B17U20121012|url-status=dead}}</ref> <ref name="unscres2085">{{cite web | url=https://www.un.org/en/sc/documents/resolutions/2012.shtml | title=UN Security Council Resolution 2085 | publisher=United Nations | date=20. detsember 2012 | accessdate=14. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="capturetroops">Al Jazeera, [http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/01/2013181147990618.html Rebels capture Mali government troops], Al Jazeera, 8. jaanuar 2013</ref> <ref name="KidalRetaken">{{cite news|url=http://www.lefigaro.fr/international/2013/01/28/01003-20130128ARTFIG00523-mali-les-touaregs-laiques-disent-avoir-repris-kidal.php |title=les touaregs laïques disent avoir repris Kidal |work=Le Figaro |date=28. jaanuar 2013 |accessdate=28. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="KidalTessalit">{{cite news | url=http://www.voanews.com/content/french-forces-seize-control-outside-timbuktu/1592063.html | title=Reports: Islamists Lose Two Cities in Northern Mali | publisher=Voice of America | date=28. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="Beat back">{{cite news | url=https://www.reuters.com/article/2013/01/11/us-mali-rebels-idUSBRE90912Q20130111 | title=Malian army beats back Islamist rebels with French help | agency=Reuters | accessdate=12. jaanuaril 2013 | last=Irish | first=John | date=11. jaanuar 2013 | archive-date=2015-09-08 | archive-url=https://web.archive.org/web/20150908200120/http://www.reuters.com/article/2013/01/11/us-mali-rebels-idUSBRE90912Q20130111 | url-status=dead }}</ref> <ref name="airstrikes">{{cite news|title=French Gunships Stop Mali Islamist Advance|url=http://www.chillnews.net/worldnews/french-gunships-stop-mali-islamist-advance/8891|accessdate=12. jaanuaril 2013|agency=Agence France-Presse|date=12. jaanuar 2013|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20130114091646/http://www.chillnews.net/worldnews/french-gunships-stop-mali-islamist-advance/8891|archivedate=14. jaanuar 2013|df=dmy-all}}</ref> <ref name="downed">{{cite web|url=http://www.aviationweek.com/Blogs.aspx?plckBlogId=Blog:27ec4a53-dcc8-42d0-bd3a-01329aef79a7&plckPostId=Blog%3A27ec4a53-dcc8-42d0-bd3a-01329aef79a7Post%3Afc288939-6cb4-45dc-8edb-c96a58c0dce0 |title=Gazelle Downed in French Air Raid, Soldier Killed |work=Aviation Week & Space Technology |accessdate=13. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130112230753/http://www.aviationweek.com/Blogs.aspx?plckBlogId=Blog:27ec4a53-dcc8-42d0-bd3a-01329aef79a7&plckPostId=Blog%3A27ec4a53-dcc8-42d0-bd3a-01329aef79a7Post%3Afc288939-6cb4-45dc-8edb-c96a58c0dce0 |archivedate=12. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="frenchstrikes">{{cite news|url=http://uk.reuters.com/article/2013/01/12/uk-mali-rebels-idUKBRE90B09Y20130112 |title=Over 100 dead in French strikes and fighting in Mali |agency=Reuters |date=9. jaanuar 2013 |accessdate=13. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="s3YVQ">{{cite web|url=http://www.mnlamov.net/actualites/34-actualites/166-la-fin-des-operations-militaires.html|title=Communiqué N°14-04-04-2012- Fin des Opérations Militaires|publisher=Mnlamov|accessdate=12. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="konnanot">[https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-20907386 France military says Mali town Konna 'not recaptured'] |url=https://web.archive.org/web/20130115232316/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-20907386 |date=15. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="9Dymg">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2012/04/20124644412359539.html|title=Tuaregs claim 'independence' from Mali|date=6. aprill 2012|publisher=Al Jazeera|accessdate=6. aprillil 2012}}</ref> <ref name="hostage">{{cite news|url=http://www.foxnews.com/world/2013/01/16/islamist-militants-from-mali-reportedly-kidnap-8-foreigners-at-algerian-gas-1052027220/|title=Al Qaeda-linked group reportedly holding 7 Americans among 41 hostages after taking control of Algerian gas field | work=Fox News | date=16. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="TDMKR">{{cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/mali/9365390/Trouble-in-Timbuktu-as-Islamists-extend-control.html|title=Trouble in Timbuktu as Islamists extend control|last=Flood|first=Zoe|date=29. juuni 2012|work=[[The Daily Telegraph]]|quote=Ansar Dine ordered the Tuareg MNLA group to leave the historical city of Timbuktu ... backed by al-Qaeda's north African branch|accessdate=6. juulil 2012|location=London}}</ref> <ref name="Goh">{{cite web|last=Goh|first=Melisa|url=https://www.npr.org/blogs/thetwo-way/2013/01/19/169781140/hostages-militants-reported-dead-in-algerian-assault|title=Hostages, Militants Reported Dead After Assault Ends Standoff: The Two-Way|publisher=NPR|date=19. jaanuar 2013|accessdate=19. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="HUOV1">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-31544438|title=Mali signs UN ceasefire to end conflict with northern rebels|work=BBC News}}</ref> <ref name="maliwins">{{cite news|title=Mali army 'regains Konna' as Nigerian troops arrive |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21077137 |accessdate=18. jaanuaril 2013 |publisher=BBC |date=18. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130118155155/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21077137 |archivedate=18. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="HSUSE">{{cite web|url=http://english.ahram.org.eg/NewsContent/2/9/62330/World/International/MALI-UPDATE--Burkina-Faso,-Nigeria-to-send-troops-.aspx |title=MALI UPDATE 5: Burkina Faso, Nigeria to send troops to Mali |publisher=English.ahram.org.eg |accessdate=13. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="withdrawkidal">{{cite news|title=Malian, French troops patrol as powers offer aid |url=https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5joSXAi6hF3ZtemzMEse5aT_DvOBA?docId=CNG.f72391dd38486d97b3fe9368cebcb662.261 |accessdate=20. jaanuaril 2013 |agency=Agence France-Presse |date=20. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130201201239/https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5joSXAi6hF3ZtemzMEse5aT_DvOBA?docId=CNG.f72391dd38486d97b3fe9368cebcb662.261 |archivedate=1. veebruar 2013}}</ref> <ref name="5XG0p">{{cite web|url=http://www.news.heritageliberia.net/index.php/inside-heritage/general-news/78-slides/1191-ellen-liberia-will-send-troops-to-mali-for-peace-mission |archive-url=https://archive.is/20130221230533/http://www.news.heritageliberia.net/index.php/inside-heritage/general-news/78-slides/1191-ellen-liberia-will-send-troops-to-mali-for-peace-mission |url-status=dead |archive-date=21. veebruar 2013 |title=Ellen: Liberia Will Send Troops to Mali for Peace Mission – Heritage Newspaper Liberia |publisher=News.heritageliberia.net |accessdate=28. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="Valdmanis">{{cite news|last=Valdmanis|first=Richard|title=French forces in Mali seize airport, bridge at rebel-held Gao|url=https://www.reuters.com/article/2013/01/26/us-mali-rebels-idUSBRE90O0C720130126|accessdate=26. jaanuaril 2013|agency=Reuters|date=26. jaanuar 2013|archive-date=2015-09-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924173541/http://www.reuters.com/article/2013/01/26/us-mali-rebels-idUSBRE90O0C720130126|url-status=dead}}</ref> <ref name="3ps4x">{{cite news |url=https://www.reuters.com/article/2013/01/12/us-mali-rebels-niger-idUSBRE90B0A520130112 |title=Niger says sending 500 soldiers to Mali operation |agency=Reuters |accessdate=13. jaanuaril 2013 |first=John |last=Irish |date=12. jaanuar 2013 |archive-date=2013-01-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130113055823/http://www.reuters.com/article/2013/01/12/us-mali-rebels-niger-idUSBRE90B0A520130112 |url-status=dead }}</ref> <ref name="gaoretaken">{{cite news|last=Formanek|first=Ingrid|title=Malian troops recapture rebel stronghold|url=http://edition.cnn.com/2013/01/26/world/africa/mali-unrest/?hpt=hp_t2|accessdate=26. jaanuaril 2013|publisher=CNN|date=26. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="Y0WFw">{{cite web|url=http://www.worldpoliticsreview.com/trend-lines/12667/global-insider-despite-early-successes-france-s-mali-challenge-is-long-term |title=WPR Article &#124; Global Insider: Despite Early Successes, France's Mali Challenge is Long-Term |publisher=Worldpoliticsreview.com |date=8. märts 2004 |accessdate=28. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="BBC-Hollande Timbuktu">{{cite news|title=Mali conflict: Timbuktu hails French President Hollande |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21304079 |accessdate=2. veebruaril 2013 |publisher=BBC News |date=2. veebruar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130202191543/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21304079 |archivedate=2. veebruar 2013}}</ref> <ref name="QVrfa">{{cite web|url=http://www.forsvarsmakten.se/en/archived-pages/about/our-mission-in-sweden-and-abroad/current-missions/mali-minusma/|title=MINUSMA – MALI|work=Swedish Armed Forces|accessdate=18. mail 2017|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20171012015122/http://www.forsvarsmakten.se/en/archived-pages/about/our-mission-in-sweden-and-abroad/current-missions/mali-minusma/|archivedate=12. oktoober 2017|df=dmy-all}}</ref> <ref name="NYT02913">{{cite news|title=Mali War Shifts as Rebels Hide in High Sahara|url=https://www.nytimes.com/2013/02/10/world/africa/new-focus-in-mali-is-finding-militants-who-have-fled-into-mountains.html|accessdate=10. veebruaril 2013|newspaper=The New York Times|date=9. veebruar 2013|author=Adam Nossiter|author2=Peter Tinti}}</ref> <ref name="1WbNG">{{cite news|url=http://tvnz.co.nz/world-news/forces-capture-gao-rebel-stronghold-5327697 |title=Forces capture Gao rebel stronghold – World News |publisher=TVNZ |accessdate=28. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130127175219/http://tvnz.co.nz/world-news/forces-capture-gao-rebel-stronghold-5327697 |archivedate=27. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="internacional.elpais.com">{{cite web|url=http://internacional.elpais.com/internacional/2013/02/21/actualidad/1361470537_795026.html|title=Malí: nuevos combates, más militares|author=Ediciones El País|work=EL PAÍS|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="1PHdv">{{cite web|url=http://www.euronews.com/2013/01/14/eu-dilemma-over-malian-armed-forces-training/ |title=EU dilemma over Malian armed forces training |publisher=Euronews |date=14. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130119002546/http://www.euronews.com/2013/01/14/eu-dilemma-over-malian-armed-forces-training |archivedate=19. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="NYT Africa">Chad Said to Have Killed Mastermind of Algerian Attack By ADAM NOSSITER Published: 2. märts 2013 New York Times Africa on line https://www.nytimes.com/2013/03/03/world/africa/chad-claims-to-have-killed-algeria-hostage-crisis-mastermind.html?_r=0</ref> <ref name="1rvUX">{{cite web|title=US provide French air transport in Mali|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/01/201311813241652988.html|work=US to provide French air transport in Mali|publisher=Al Jazeera|accessdate=19. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="BBC Africa">2. märts 2013 Islamist militant Mokhtar Belmokhtar 'killed in Mali' BBC News Africa https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21645769</ref> <ref name="ElbIv">{{cite web|url=http://allafrica.com/stories/201302280891.html |title=Angola: Country Makes Progress in Implementing Vienna Declaration |publisher=allAfrica.com |date=28. veebruar 2013 |accessdate=6. märtsil 2013}}</ref> <ref name="telegraph-20180720">{{cite news |url=https://www.telegraph.co.uk/news/2018/07/20/britain-risks-open-ended-conflict-mali-bid-protect-european/ |title=Britain risks 'open ended' conflict in Mali in bid to protect European security |last=Nicholls |first=Dominic |newspaper=Daily Telegraph |date=20. juuli 2018 |accessdate=6. augustil 2018}}</ref> <ref name="hiIS7">{{cite web|last=Metherell|first=Lexi|title=Australia Tips 10 million in to Mali Effort|url=http://www.abc.net.au/news/2013-01-30/australia-tips-10-million-in-to-mali-effort/4490554|publisher=ABC News|accessdate=7. veebruaril 2013}}</ref> <ref name="AFP34">{{cite news|url=https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5jZ9grPfu0TWqNu4VZE6rRlTWKRCA?docId=CNG.18f2de9d4c145d61a54efeb26eb8e9ae.131 |title=UN Council Hammers out Condemnation of Mali Conflict |date=3. aprill 2012 |agency=Agence France-Presse |accessdate=3. aprillil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130201201303/https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5jZ9grPfu0TWqNu4VZE6rRlTWKRCA?docId=CNG.18f2de9d4c145d61a54efeb26eb8e9ae.131 |archivedate=1. veebruar 2013}}</ref> <ref name="gtDhr">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-34812600|title=World's most dangerous peacekeeping mission|date=20. november 2015|accessdate=26. juulil 2017|via=www.bbc.com}}</ref> <ref name="WFP">{{cite news|url=http://www.trust.org/alertnet/news/wfp-suspends-some-operations-in-mali-after-food-aid-looted |title=WFP suspends some operations in Mali after food aid looted |author=George Fominyen |date=3. aprill 2012 |publisher=alert.net |agency=Reuters |accessdate=3. aprillil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120418204956/http://www.trust.org/alertnet/news/wfp-suspends-some-operations-in-mali-after-food-aid-looted/ |archivedate=18. aprill 2012}}</ref> <ref name="nQ37j">{{cite news|title=Regering keurt steun aan militaire interventie in Mali goed (Belgium sends transport planes, helicopters and military personnel)|url=http://www.standaard.be/artikel/detail.aspx?artikelid=DMF20130114_085|newspaper=[[De Standaard]]|accessdate=18. jaanuaril 2013|language=hollandi|date=15. jaanuar 2012}}</ref> <ref name="Reuters155">{{cite news|url=http://www.trust.org/alertnet/news/islamists-block-first-mali-aid-convoy-to-timbuktu/ |title=Islamists block first Mali aid convoy to Timbuktu |date=15. mai 2012 |agency=Reuters |accessdate=16. mail 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120517064920/http://www.trust.org/alertnet/news/islamists-block-first-mali-aid-convoy-to-timbuktu/ |archivedate=17. mai 2012}}</ref> <ref name="6yd4l">[http://www.cuartopoder.es/laespumadeldia/2013/01/13/espana-promete-ayuda-militar-y-apoyo-logistico-a-mali-en-la-guerra-contra-ansar-dine/ España confirma que intervendrá en Malí]. Cuartopoder, 2013.</ref> <ref name="BBCEthnicAttacks">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18057916 |title=Mali coup: Tuaregs tell of ethnic attacks |date=17. mai 2012 |publisher=BBC News |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120830015611/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18057916 |archivedate=30. august 2012}}</ref> <ref name="LvAb6">[http://www.abc.es/espana/20130114/rc-espana-ofrece-avion-transporte-201301141451.html Spain provides a transport plane.]. ABC, 2013.</ref> <ref name="U9y8U">{{cite news|title=Nederlands transport voor Franse missie Mali |url=http://www.blikopnieuws.nl/bericht/155005/Nederlands_transport_voor_Franse_missie_Mali.html |accessdate=19. jaanuaril 2013 |publisher=Nieuws.nl |date=17. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130119060048/http://www.blikopnieuws.nl/bericht/155005/Nederlands_transport_voor_Franse_missie_Mali.html |archivedate=19. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="k4wxN">{{cite news|url=http://www.irishtimes.com/newspaper/frontpage/2013/0214/1224330015385.html |title=Irish and British join forces in Mali mission |work=The Irish Times |date=jaanuar 1970 |accessdate=13. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130214014751/http://www.irishtimes.com/newspaper/frontpage/2013/0214/1224330015385.html |archivedate=14. veebruar 2013}}</ref> <ref name="2tYsg">{{cite web|url=http://www.voanews.com/content/japan-offers-new-aid-to-mali-sahel-region/1592733.html |title=Japan Offers New Aid to Mali, Sahel Region |publisher=Voice of America |date=29. jaanuar 2013 |accessdate=6. märtsil 2013}}</ref> <ref name="yQNq1">{{cite web|url=http://www.afriquejet.com/20130121318/Mali-Comoros-backs-military-intervention-in-Mali.html |title=Mali: Comoros backs military intervention in Mali |publisher=Afriquejet.com |date=21. jaanuar 2013 |accessdate=28. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130124054434/http://www.afriquejet.com/20130121318/Mali-Comoros-backs-military-intervention-in-Mali.html |archivedate=24. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="jDwEl">{{cite web|url=http://www.az.com.na/politik/hilfe-fr-mali-zugesagt.163146.php |title=Hilfe für Mali zugesagt |publisher=Az.com.na |date=31. jaanuar 2013 |accessdate=6. märtsil 2013}}</ref> <ref name="vgbpM">[https://www.theguardian.com/world/2013/jan/29/mali-nations-pledge-military-force Germany pledges third transport plane, 20m dollars for Mali] ''The Guardian'', Tuesday 29. jaanuar 2013</ref> <ref name="1IXfW">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-20999533|title=UK troops to assist Mali operation to halt rebel advance|publisher=BBC|date=14. veebruar 2013|accessdate=14. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="bNqnl">{{cite web|title=Danmark sender transportfly ind i kampene i Mali (Denmark confirms sending transport planes to Mali skirmish)|url=http://politiken.dk/politik/ECE1867670/danmark-sender-transportfly-ind-i-kampene-i-mali/|work=Politiken|accessdate=18. jaanuaril 2013|date=14. jaanuar 2012|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20130115132351/http://politiken.dk/politik/ECE1867670/danmark-sender-transportfly-ind-i-kampene-i-mali/|archivedate=15. jaanuar 2013|df=dmy-all}}</ref> <ref name="fsl0P">[https://web.archive.org/web/20130116231025/http://politiken.dk/politik/ECE1867670/danmark-sender-transportfly-ind-i-kampene-i-mali/ Denmark Confirms Sending Transport Planes to Mali Skirmish] |url=https://web.archive.org/web/20130115132351/http://politiken.dk/politik/ECE1867670/danmark-sender-transportfly-ind-i-kampene-i-mali/ |date=15. jaanuar 2013}}. ''Politiken'', 2013.</ref> <ref name="JqkMH">{{cite web|url=http://aktualne.centrum.cz/domaci/politika/clanek.phtml?id=770689|title=Czech government approved sending troops to Mali |publisher=aktuálně.cz |date=6. veebruar 2013 |accessdate=6. veebruaril 2013}}</ref> <ref name="ukKDI">{{cite web|url=http://www.kormany.hu/hu/honvedelmi-miniszterium/hirek/magyarorszag-tiz-kikepzovel-jarul-hozza-a-missziohoz |title=Magyarország tíz kiképzővel járul hozzá a misszióhoz |publisher=kormany.hu |date=14. veebruar 2013 |language=ungari|url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130729220142/http://www.kormany.hu/hu/honvedelmi-miniszterium/hirek/magyarorszag-tiz-kikepzovel-jarul-hozza-a-missziohoz |archivedate=29. juuli 2013}}</ref> <ref name="kjqhJ">{{cite web|url=http://www.politics.hu/20130214/defense-minister-says-hungary-seeking-involvement-in-mali-conflict/|title=Defense Minister says Hungary seeking involvement in Mali conflict|publisher=politics.hu|date=14. veebruar 2013|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140714210310/http://www.politics.hu/20130214/defense-minister-says-hungary-seeking-involvement-in-mali-conflict/|archivedate=14. juuli 2014|df=dmy-all}}</ref> <ref name="rl0cY">{{Citation|title=New north Mali Arab force seeks to "defend" Timbuktu|first1=Bate|last1=Felix|first2=Adama|last2=Diarra|agency=Reuters|date=10. aprill 2012|url=https://af.reuters.com/article/topNews/idAFJOE83901120120410}}</ref> <ref name="TekHo">{{cite news|title=Gunfire breaks out as Tuareg rebels enter northern Mali city |url=https://montrealgazette.com/news/Gunfire+breaks+Tuareg+rebels+enter+northern+Mali+city/6391463/story.html |publisher=montrealgazette.com |date=31. märts 2012 |accessdate=1. aprillil 2012}}{{dead link|date=mai 2016|bot=medic}}</ref> <ref name="aMqef">{{cite web|author=MISNA|url=http://www.eurasiareview.com/20012012-mali-fighting-in-north-the-new-touareg-war/|title=Mali: Fighting In North; The New Touareg War|publisher=Eurasia Review|date=20. jaanuar 2012|accessdate=7. märtsil 2012}}</ref> <ref name="5dLdu">{{cite news|title=Facts: Islamist groups present in northern Mali|url=http://www.modernghana.com/news/439360/1/facts-islamist-groups-present-in-northern-mali.html|publisher=modernghana.com|date=13. jaanuar 2013|accessdate=13. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="eWDRK">{{cite news|title=Mali's isolated Junta seeks help to stop Tuareg juggernaut|url=http://www.sbs.com.au/news/article/2012/03/31/malis-isolated-junta-seeks-help-stop-tuareg-juggernaut|publisher=sbs.com.au|date=31. märts 2012|accessdate=26. augustil 2013}}</ref> <ref name="neL2M">{{cite news|title=French air strikes kill wanted Islamist militant 'Red Beard' in Mali|url=https://www.reuters.com/article/2014/03/14/us-mali-islamists-idUSBREA2D13Z20140314|publisher=reuters.com|date=14. märts 2014|accessdate=14. märtsil 2014|archive-date=2015-10-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20151001094329/http://www.reuters.com/article/2014/03/14/us-mali-islamists-idUSBREA2D13Z20140314|url-status=dead}}</ref> <ref name="15nPW">{{cite news|last=Laurence|first=Norman|title=Europe's Response to Mali Threat|url=https://blogs.wsj.com/brussels/2012/10/31/europes-response-to-mali-threat/|publisher=Wall Street Journal Blogs|accessdate=20. jaanuaril 2013|date=31. oktoober 2012}}</ref> <ref name="reyI8">{{cite news |last=Sylla |first=Coumba |title=Mali's bruised army plays second fiddle in offensive |url=http://za.news.yahoo.com/malis-bruised-army-plays-second-fiddle-offensive-165006560.html |archive-url=http://web.archive.bibalex.org/web/20130121101756/http://za.news.yahoo.com/malis-bruised-army-plays-second-fiddle-offensive-165006560.html |url-status=dead |archive-date=21. jaanuar 2013 |accessdate=20. jaanuaril 2013 |agency=Agence France-Presse |date=17. jaanuar 2013 |df=dmy-all}}</ref> <ref name="eO9Y0">{{cite news|title=Two French journalists abducted, killed in Mali|url=http://www.nation.com.pk/international/03-Nov-2013/two-french-journalists-abducted-killed-in-mali|accessdate=15. detsembril 2013|newspaper=[[The Nation (Pakistan)]]|date=3. november 2013}}</ref> <ref name="pXgpD">{{cite web|url=http://graphic.com.gh/Inside-Africa/mali-conflict-donor-conference-raises-455m.html |title=Mali conflict: Donor conference raises $455m &#124; Inside Africa |publisher=Graphic.com.gh |date=29. jaanuar 2013 |accessdate=6. märtsil 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130201003740/http://graphic.com.gh/Inside-Africa/mali-conflict-donor-conference-raises-455m.html |archivedate=1. veebruar 2013}}</ref> <ref name="6nXF4">{{cite web|url=http://www.forsvarsmakten.se/en/archived-pages/about/our-mission-in-sweden-and-abroad/current-missions/mali-minusma/|title=Mali – MINUSMA|first=Swedish Armed|last=Forces|website=Försvarsmakten|accessdate=26. juulil 2017|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20171012015122/http://www.forsvarsmakten.se/en/archived-pages/about/our-mission-in-sweden-and-abroad/current-missions/mali-minusma/|archivedate=12. oktoober 2017|df=dmy-all}}</ref> <ref name="smDGS">{{cite web|url=http://www.forsvarsmakten.se/en/archived-pages/about/our-mission-in-sweden-and-abroad/current-missions/mali-minusma/|title=Mali – MINUSMA|first=Swedish Armed|last=Forces|website=Försvarsmakten|accessdate=26. juulil 2017|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20171012015122/https://globalnews.ca/news/5096319/canadian-peacekeepers-mali-french-counter-terrorism-troops/|archivedate=12. oktoober 2017|df=dmy-all}}</ref> <ref name="qdesj">[http://www.voanews.com/content/liberia-parliament-mali-troop-commitment/1590613.html Liberian legislature approves troop commitment to Mali] Voice of America, 25. jaanuar 2013</ref> <ref name="FN7Qo">{{cite web|url=http://politica.elpais.com/politica/2013/02/13/actualidad/1360772714_134583.html?rel=rosEP|title=España enviará 30 soldados a Malí para proteger a los instructores europeos|author=Ediciones El País|work=EL PAÍS|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="hdv1e">{{cite web|url=http://aktualne.centrum.cz/czechnews/clanek.phtml?id=770780|title=Czech government approves sending troops to Mali|work=Aktuálně.cz – Víte co se právě děje|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="2RT6r">{{cite news|title=Analysis: French early strike shakes up Mali intervention plan|url=https://www.reuters.com/article/2013/01/13/us-mali-intervention-risks-idUSBRE90C0F520130113|agency=Reuters|date=13. jaanuar 2013|access-date=2019-06-05|archive-date=2015-11-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20151123235211/http://www.reuters.com/article/2013/01/13/us-mali-intervention-risks-idUSBRE90C0F520130113|url-status=dead}}</ref> <ref name="ZGmGr">{{cite news|title=Traore readies to take over in Mali|url=http://www.news24.com/Africa/News/Traore-readies-to-take-over-in-Mali-20120411|publisher=news24.com|date=12. aprill 2012|accessdate=12. aprillil 2012}}</ref> <ref name="hX4h9">{{cite news|url=http://english.alarabiya.net/articles/2012/04/06/205763.html|publisher=Al Arabiya|title=Tuareg rebels declare the independence of Azawad, north of Mali|date=6. aprill 2012|accessdate=6. aprillil 2012}}</ref> <ref name="VOqG1">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18610618 |title=Islamists seize Gao from Tuareg rebels |date=27. juuni 2012 |publisher=BBC News |accessdate=27. juunil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6COAMyJqr?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18610618 |archivedate=23. november 2012}}</ref> <ref name="ubCUf">{{cite news|url=http://www.globalpost.com/dispatch/news/afp/130322/five-malians-killed-ambush-blamed-tuareg-army|title=Five Malians killed in ambush blamed on Tuareg: army|agency=Agence France-Presse|date=22. märts 2013|accessdate=23. märtsil 2013}}</ref> <ref name="j1JQV">{{cite web|author=Thomson Reuters Foundation |url=http://www.trust.org/item/20130927071806-0qx16/?source=dpagehead |title=Mali Tuareg separatists suspend participation in peace process |publisher=Trust.org |date= |accessdate=11. veebruaril 2014}}</ref> <ref name="YWW7H">Mali, [[Uppsala Conflict Data Program]] Conflict Encyclopedia. Retrieved 14 Jan 2013, http://www.ucdp.uu.se/gpdatabase/gpcountry.php?id=103&regionSelect=1-Northern_Africa#</ref> <ref name="PQQZQ">{{cite news|url=http://allafrica.com/stories/201201200939.html |title=Mali: 47 Die in Clashes Between Troops, Rebels – Ministry |publisher=allAfrica.com |agency=Agence France-Presse|date=19. jaanuar 2012 |accessdate=7. märtsil 2012}}</ref> <ref name="4KVw8">{{cite web|url=http://www.lemonde.fr/afrique/article/2012/01/25/dans-le-nord-du-mali-les-touareg-du-mnla-lancent-un-nouveau-defi-arme-a-l-etat_1634378_3212.html |title=Dans le nord du Mali, les Touaregs du MNLA lancent un nouveau défi armé à l'Etat |language=prantsuse|work=Le Monde |accessdate=7. märtsil 2012}}</ref> <ref name="V0lUi">{{cite web |url=https://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5it6uaNq2Rlg0TWFZ9eDufiqjpGgA?docId=CNG.1917c4fef3978cd3368f40fb9f61aca9.5a1 |title=AFP: Islamist fighters call for Sharia law in Mali |date=13. märts 2012 |accessdate=22. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6COdUsZk0?url=http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5it6uaNq2Rlg0TWFZ9eDufiqjpGgA?docId=CNG.1917c4fef3978cd3368f40fb9f61aca9.5a1 |archivedate=23. november 2012 |df=dmy-all}}</ref> <ref name="MqpEa">Marc Fonbaustier, [http://marcfonbaustier.tumblr.com/post/25158046866/mali-a-case-study-of-a-complex-african-crisis Mali: A case study of a complex African crisis], ''Marcfonbaustier.tumblr.com'',. juuni 2012</ref> <ref name="O2wCg">{{cite web|last=Rice|first=Xan |url=http://www.ft.com/intl/cms/s/0/056fc1e8-5ae4-11e1-a2b3-00144feabdc0.html#axzz1n4Z8DUN6|title=Mali steps up battle against Tuareg revolt|work=Financial Times|date=19. veebruar 2012|accessdate=24. märtsil 2012}}</ref> <ref name="ODH7d">{{cite web|url=http://www.maliweb.net/news/insecurite/2012/03/20/article,55823.html |title=Contre la gestion de la crise du nord: Les élèves ont marché hier à Kati |language=prantsuse |publisher=Mali Web |date=20. märts 2012 |accessdate=24. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120322215840/http://www.maliweb.net/news/insecurite/2012/03/20/article,55823.html |archivedate=22. märts 2012}}</ref> <ref name="KVbKp">{{cite news|url=http://www.irinnews.org/Report/95127/MALI-Rebellion-claims-a-president |title=Mali: Rebellion claims a president|agency=IRIN |date=22. märts 2012|accessdate=2. aprillil 2012}}</ref> <ref name="lRjnJ">{{cite web |url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2012/02/20122416445129368.html|title=Tuareg rebels attack Mali town of Kidal|date=6. veebruar 2012|publisher=Al Jazeera|accessdate=25. märtsil 2012}}</ref> <ref name="mkYsZ">{{cite news |url=http://www.gulf-times.com/site/topics/article.asp?cu_no=2&item_no=490467&version=1&template_id=37&parent_id=17 |title=Malian soldiers battle Tuareg rebels in northeast: sources |agency=Agence France-Presse |publisher=Gulf Times |accessdate=7. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6COePkrk0?url=http://www.gulf-times.com/site/topics/article.asp?cu_no=2&item_no=490467&version=1&template_id=37&parent_id=17 |archivedate=23. november 2012 |df=dmy-all}}</ref> <ref name="vMeqK">{{cite news|url=https://af.reuters.com/article/maliNews/idAFL5E8E5ARS20120305?feedType=RSS&feedName=maliNews&pageNumber=1&virtualBrandChannel=0|title=Mali govt forces fail to lift garrison town siege|agency=Reuters|date=5. märts 2012|accessdate=22. märtsil 2012|archive-date=2017-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20171012015144/https://af.reuters.com/article/maliNews/idAFL5E8E5ARS20120305?feedType=RSS&feedName=maliNews&pageNumber=1&virtualBrandChannel=0|url-status=dead}}</ref> <ref name="t0s1Y">{{cite web |author=AFP&nbsp;–&nbsp;Tue, 20. märts 2012 |url=https://news.yahoo.com/armed-islamist-group-claims-control-northeast-mali-162904447.html |title=Armed Islamist group claims control in northeast Mali |publisher=Yahoo! News |accessdate=22. märtsil 2012 |archive-date=2020-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200928165159/https://news.yahoo.com/armed-islamist-group-claims-control-northeast-mali-162904447.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="aFI0H">{{cite news |url=https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL6E8EM04O20120322 |title=Renegade Mali soldiers declare immediate curfew &#124; Reuters |agency=Reuters |date=9. veebruar 2009 |accessdate=22. märtsil 2012 |archive-date=2012-07-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120725210012/http://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL6E8EM04O20120322 |url-status=dead }}</ref> <ref name="JPyCM">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17462111 |title=Renegade Mali soldiers announce takeover |publisher=BBC |accessdate=8. mail 2018 |date=22. märts 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6COfKL1Z4?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17462111 |archivedate=23. november 2012}}</ref> <ref name="GB87T">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17557926 |title=Ecowas gives Mali leaders ultimatum to relinquish power |date=29. märts 2012 |publisher=BBC News |accessdate=30. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6COfY4V0t?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17557926 |archivedate=23. november 2012}}</ref> <ref name="CCi7T">{{cite web |url=http://www.dailystar.com.lb/News/International/2012/Apr-10/169703-mali-awaits-next-step-after-president-coup-leader-resign.ashx#axzz1rbYsVRxR |title=Mali awaits next step after president, coup leader resign |date=10. aprill 2012 |work=The Daily Star |accessdate=9. aprillil 2012}}</ref> <ref name="gNQgg">{{cite news |url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/mali/9201664/Malis-new-leader-threatens-total-war-against-Tuareg-rebels.html |title=Mali's new leader threatens 'total war' against Tuareg rebels |date=13. aprill 2012 |work=The Daily Telegraph |accessdate=14. aprillil 2012 |location=London}}</ref> <ref name="SYX8l">{{cite news |last=Lewis |first=David |url=https://www.reuters.com/article/2012/03/23/us-mali-army-idUSBRE82L09C20120323?feedType=RSS&feedName=worldNews |title=Mali rebels advance in north, mutineers seek president |agency=Reuters |accessdate=23. märtsil 2012 |date=23. märts 2012 |archive-date=2020-05-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504152840/https://www.reuters.com/article/2012/03/23/us-mali-army-idUSBRE82L09C20120323?feedType=RSS&feedName=worldNews |url-status=dead }}</ref> <ref name="50dKv">{{cite news |url=http://www.latimes.com/news/nationworld/world/la-fg-mali-tuaregs-20120404,0,5399355.story?track=rss|title=Gains of Mali's Tuareg rebels appear permanent, analysts say|author1=Robyn Dixon |author2=Jane Labous |name-list-style=amp |date=4. aprill 2012|work=Los Angeles Times|accessdate=3. aprillil 2012}}</ref> <ref name="qhjU1">{{cite news |url=http://www.huffingtonpost.com/2012/03/31/mali-rebels-assault_n_1393415.html |title=Mali Rebels Assault Gao, Northern Garrison |author1=Cheick Dioura |author2=Adama Diarra |name-list-style=amp |agency=Reuters|date=31. märts 2012 |work=Huffington Post|accessdate=5. aprillil 2012}}</ref> <ref name="edvMI">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17635437|title= Mali Tuareg rebels declare independence in the north|date=6. aprill 2012 |publisher=BBC News|archivedate=29. august 2012|archiveurl=https://www.webcitation.org/6AGfVdHeO?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17635437|accessdate=28. augustil 2012}}</ref> <ref name="qGBUK">{{cite web|url=http://afrique.blog.lemonde.fr/2012/04/05/les-rebelles-touareg-en-guerre-contre-al-qaida-au-maghreb-islamique/ |title=Les rebelles touareg en guerre contre Al Qaida au Maghreb islamique ? |work=Le Monde |date=5. aprill 2012 |accessdate=9. aprillil 2012}}</ref> <ref name="Kt5aa">{{cite web |url=http://www.elwatan.com/actualite/pour-liberer-les-otages-algeriens-des-negociations-avec-belmokhtar-sont-en-cours-08-04-2012-165949_109.php |title=Pour libérer les otages algériens : des négociations avec Belmokhtar sont en cours |publisher=El Watan |date=8. aprill 2012 |language=prantsuse|accessdate=9. aprillil 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120409152419/http://www.elwatan.com/actualite/pour-liberer-les-otages-algeriens-des-negociations-avec-belmokhtar-sont-en-cours-08-04-2012-165949_109.php# |archive-date=9. aprill 2012 |url-status=dead |df=dmy-all}}</ref> <ref name="vDwOT">{{Cite news |title=New north Mali Arab force seeks to "defend" Timbuktu |first1=Bate |last1=Felix |first2=Adama |last2=Diarra |agency=Reuters |date=10. aprill 2012 |url=https://af.reuters.com/article/topNews/idAFJOE83901120120410 |access-date=2019-06-05 |archive-date=2013-10-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131019185110/http://www.reuters.com/article/2012/04/10/ozatp-mali-north-idAFJOE83901120120410 |url-status=dead }}</ref> <ref name="55bEN">{{cite web |url=http://www.voanews.com/content/mali_separatists_send_group_to_talk_to_protesters/666619.html |title=Mali Separatists Send Group to Talk to Protestors |date=15. mai 2012 |publisher=Voice of America |accessdate=16. mail 2012}}</ref> <ref name="3e4xy">{{cite web|url = http://www.france24.com/en/20120607-foreign-jihadists-operating-trainers-northern-mali-issofou-france24-interview|title = Afghan, Pakistani jihadists 'operating in northern Mali'|date = 7. juuni 2012|publisher = France 24}}</ref> <ref name="wp3So">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18610618 |title=Mali: Islamists seize Gao from Tuareg rebels |date=27. juuni 2012 |publisher=BBC News |accessdate=27. juunil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6COAMyJqr?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18610618 |archivedate=23. november 2012}}</ref> <ref name="dIq1w">{{cite news|url=https://www.nytimes.com/2012/06/27/world/africa/mali-2-killed-in-anti-rebel-protest.html?ref=africa&gwh=88F2CF108C92A05F914F188CC9DADA14|title=Mali: 2 Killed in Anti-Rebel Protest|date=26. juuni 2012|agency=Reuters|work=The New York Times}}</ref> <ref name="hO5TC">{{cite news|url=http://observers.france24.com/content/20120629-mali-backed-popular-support-islamists-drive-tuareg-separatists-north-city-gao|title=Backed by popular support, Mali's Islamists drive Tuareg from Gao|author=Peggy Brugiere|date=29. juuni 2012|publisher=France 24}}</ref> <ref name="ZrqsM">{{cite news |url=http://www.news24.com/Africa/News/Mali-Islamists-oust-Tuaregs-from-Timbuktu-20120629 |title=Mali Islamists 'oust' Tuaregs from Timbuktu |date=29. juuni 2012 |publisher=News 24 |agency=Agence France-Presse |accessdate=29. juunil 2012}}</ref> <ref name="nTi7w">{{cite news |url=https://www.nytimes.com/2012/07/16/world/africa/local-militia-bolsters-islamist-militants-in-mali.html?_r=1 |title=As Refugees Flee Islamists in Mali, Solutions Are Elusive |author=Adam Nossiter |date=15. juuli 2012 |work=The New York Times |archivedate=29. august 2012 |archiveurl=https://www.webcitation.org/6AGhBsP5a?url=http://www.nytimes.com/2012/07/16/world/africa/local-militia-bolsters-islamist-militants-in-mali.html?_r=2 |accessdate=28. augustil 2012 |url-status=dead |df=dmy-all}}</ref> <ref name="ETUqV">{{cite web |url=http://www.elwatan.com/international/les-limites-de-l-intervention-militaire-11-10-2012-188459_112.php |title=The limits of military intervention |author=Salima Tlemçani |date=11. oktoober 2012 |work=El Watan |archivedate=15. oktoober 2012|language=prantsuse|archiveurl=https://www.webcitation.org/6BRQUzSiI?url=http://www.elwatan.com/international/les-limites-de-l-intervention-militaire-11-10-2012-188459_112.php |accessdate=15. oktoobril 2012}}</ref> <ref name="nGyiB">{{cite news |url=http://www.startribune.com/world/171061311.html?refer=y |title=Mali's secular Tuareg rebels splinter, new group says independence unrealistic |author=Brahima Ouedraogo |date=24. september 2012 |agency=Associated Press |work=The Star Tribune |archivedate=15. oktoober 2012 |archiveurl=https://www.webcitation.org/6BRQo1tFn?url=http://www.startribune.com/world/171061311.html?refer=y |accessdate=15. oktoobril 2012 |url-status=dead |df=dmy-all}}</ref> <ref name="36q6Y">{{cite news |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-19454080 |title=Mali Islamists take strategic town of Douentza |date=1. september 2012 |publisher=BBC News |archivedate=2. september 2012 |archiveurl=https://www.webcitation.org/6ANZ92O29?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-19454080 |accessdate=2. septembril 2012}}</ref> <ref name="cyJSH">[http://www.rfi.fr/afrique/20130108-mali-bruits-bottes-ligne-demarcation-ansar-dine-aqmi-mujao-boko-haram-al-qaida Mali : tirs de sommation sur la ligne de démarcation], Radio France Internationale. 8. jaanuar 2013</ref> <ref name="BIDcx">{{cite web |url=http://www.startribune.com/world/171061311.html?refer=y |title=WebCite query result |accessdate=17. detsembril 2014 |url-status=dead |archiveurl=https://www.webcitation.org/6BRQo1tFn?url=http://www.startribune.com/world/171061311.html?refer=y |archivedate=15. oktoober 2012 |df=dmy-all}}</ref> <ref name="1S90n">{{cite web|url=http://english.alarabiya.net/articles/2013/01/14/260337.html|title=Al Arabiya: Tuareg rebels ready to help French forces in Mali|access-date=17. jaanuaril 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130117062221/http://english.alarabiya.net/articles/2013/01/14/260337.html#|archive-date=17. jaanuar 2013|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> <ref name="EpcBd">{{cite web|url=http://www.france24.com/en/20130114-mali-france-intervention-terrorist-attacks|title=Africa – Mali-based Islamists pledge attacks on French soil|work=France 24|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="lkCO5">{{cite news | url=https://www.reuters.com/article/2013/01/10/us-mali-rebels-idUSBRE90912Q20130110 | title=Mali Islamists capture strategic town, residents flee | agency=Reuters | date=10. jaanuar 2013 | accessdate=10. jaanuaril 2013 | archive-date=2013-01-11 | archive-url=https://web.archive.org/web/20130111125901/http://www.reuters.com/article/2013/01/10/us-mali-rebels-idUSBRE90912Q20130110 | url-status=dead }}</ref> <ref name="QhAAR">{{cite web|url=http://www.lemonde.fr/afrique/article/2013/01/12/la-france-demande-une-acceleration-de-la-mise-en-place-de-la-force-internationale-au-mali_1816033_3212.html |title=Mali – la France a mené une série de raids contre les islamistes |date=12. jaanuar 2013 |work=Le Monde |accessdate=13. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="gpO3H">{{cite web|url=http://www.lemonde.fr/afrique/article/2013/01/12/mali-apres-la-mort-rapide-d-un-officier-l-operation-militaire-s-annonce-tres-dure_1816237_3212.html |title=Mali : après la mort rapide d'un officier, l'opération militaire s'annonce compliquée |work=Le Monde |accessdate=13. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="Bwv91">{{cite news|agency=Reuters |url=http://www.trust.org/alertnet/news/french-army-says-no-current-plan-to-target-northern-mali |title=French army says no current plan to target northern Mali |publisher=Trust.org |accessdate=13. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130312181145/http://www.trust.org/alertnet/news/french-army-says-no-current-plan-to-target-northern-mali |archivedate=12. märts 2013}}</ref> <ref name="FSzzp">{{cite web|url=http://www.panarmenian.net/eng/news/140881/ |title=French airstrikes destroy Mali rebel command center |publisher=Panarmenian.net |accessdate=13. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="YdQlu">{{cite news|title=Hollande steps up France security over Mali and Somalia| url=https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-20999348|accessdate=12. jaanuaril 2013|publisher=BBC News|date=12. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="7ha7v">{{cite news |url=https://www.reuters.com/article/2013/01/11/us-mali-rebels-konna-idUSBRE90A14E20130111 |title=Malian army retakes central town from Islamists |agency=Reuters |date=26. detsember 2012 |accessdate=12. jaanuaril 2013 |first=Bate |last=Felix |archive-date=2013-01-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130112133813/http://www.reuters.com/article/2013/01/11/us-mali-rebels-konna-idUSBRE90A14E20130111 |url-status=dead }}</ref> <ref name="ydpNl">{{cite web |url=http://www.liberation.fr/monde/2013/01/12/mali-un-soldat-francais-tue-dans-des-raids-helicopteres_873532 |title=Mali: Hollande réunit son conseil de Défense à l'Elysée |work=Libération |accessdate=13. jaanuaril 2013 |archive-date=2013-01-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130113125009/http://www.liberation.fr/monde/2013/01/12/mali-un-soldat-francais-tue-dans-des-raids-helicopteres_873532 |url-status=dead }}</ref> <ref name="7ht5Q">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-20991719 |title=France confirms Mali military intervention |publisher=BBC News |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=12. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130112023139/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-20991719 |archivedate=12. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="VNQ2L">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21009958 |title=France: How was it dragged into the Malian conflict? |publisher=BBC News |date=14. jaanuar 2013 |accessdate=14. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130115183509/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21009958 |archivedate=15. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="8tN0o">{{cite news | url=https://www.theguardian.com/world/2013/jan/12/mali-somalia-france-rebels-islamist-francois-hollande | title=Britain to send aircraft to Mali to assist French fight against rebels | work=The Guardian | date=12. jaanuar 2013 | accessdate=12. jaanuaril 2013 | location=London | first1=Kim | last1=Willsher | first2=Peter | last2=Beaumont | first3=Cass | last3=Jones}}</ref> <ref name="l209m">{{cite web|url=http://www.romandie.com/news/n/_ALERTE___Mali_un_haut_responsable_d_Ansar_Dine_tue_dans_les_combats_a_Konna_98130120131030.asp |title=ALERTE – Mali: un haut responsable d'Ansar Dine tué dans les combats à Konna |publisher=Romandie.com |accessdate=13. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130118072512/http://www.romandie.com/news/n/_ALERTE___Mali_un_haut_responsable_d_Ansar_Dine_tue_dans_les_combats_a_Konna_98130120131030.asp |archivedate=18. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="ARFYX">{{cite web|author=BABA AHMED and RUKMINI CALLIMACHI – The Associated Press |url=http://www.nwherald.com/mobile/article.xml/articles/2013/01/12/157ca9e72e444982b77f481c0da00fc0/index.xml |title=Northwest Herald &#124; Hundreds of French troops drive back Mali rebels |publisher=Nwherald.com |accessdate=13. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="FLJdk">{{cite web|url=http://fr.alakhbar.info/5767-0-Mali-Laviation-francaise-bombarde-les-positions-du-MUJAO-a-Douentza.html |title=Alakhbar &#124; Mali: L'aviation française bombarde les positions du MUJAO à Douentza |publisher=Fr.alakhbar.info |accessdate=13. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="tWrvh">{{cite news|agency=Reuters |url=https://news.yahoo.com/french-planes-strike-mali-rebel-stronghold-gao-132924865.html |title=French planes strike Mali rebel stronghold of Gao |publisher=Yahoo! News |accessdate=13. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130118064230/http://news.yahoo.com/french-planes-strike-mali-rebel-stronghold-gao-132924865.html |archivedate=18. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="PszDc">{{cite web|url=http://www.romandie.com/news/n/_ALERTE___Mali_frappes_francaises_sur_Gao_74130120131639.asp |title=Mali frappes francaises sur Gao |publisher=Romandie.com |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130118072518/http://www.romandie.com/news/n/_ALERTE___Mali_frappes_francaises_sur_Gao_74130120131639.asp |archivedate=18. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="7teep">{{cite web|url=http://www.romandie.com/news/n/_ALERTE___Mali_frappes_aeriennes_francaises_pres_de_Kidal_autre_bastion_jihadiste_69130120131813.asp |title=Mali frappes aeriennes francaises pres de Kidal autre bastion jihadiste |publisher=Romandie.com |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130118072525/http://www.romandie.com/news/n/_ALERTE___Mali_frappes_aeriennes_francaises_pres_de_Kidal_autre_bastion_jihadiste_69130120131813.asp |archivedate=18. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="vaVJz">{{cite web|url=http://champagne-ardenne.france3.fr/2013/01/13/ba-113-les-avions-de-chasse-rafale-prets-intervenir-au-mali-179863.html |title=Quatre Rafale de la BA 113 ont conduit des frappes aériennes près de Gao, au Mali |language=prantsuse|publisher=France 3 Champagne-Ardenne}}</ref> <ref name="munkV">{{cite web|url=http://www.channelnewsasia.com/stories/afp_world/view/1247720/1/.html |title=France pounds Islamist strongholds in northern Mali |publisher=Channel NewsAsia}}</ref> <ref name="RhZ5C">{{cite web|work=Le Figaro |url=http://www.lefigaro.fr/flash-actu/2013/01/14/97001-20130114FILWWW00412-mali-plus-de-60-jihadistes-tues.php |title=Mali: plus de 60 jihadistes tués}}</ref> <ref name="VcWnI">{{cite web|work=Le Figaro |url=http://www.lefigaro.fr/flash-actu/2013/01/14/97001-20130114FILWWW00457-mali-attaque-des-islamistes-sur-la-route-de-bamako.php |title=Mali: attaque des islamistes sur la route de Bamako}}</ref> <ref name="DWZXW">{{cite web|publisher=France 24 |url=http://www.france24.com/en/20130114-mali-france-intervention-terrorist-attacks |title=Mali-based Islamists pledge attacks on French soil}}</ref> <ref name="xMKOn">{{cite web|title=Mali : revivez la quatrième journée de l'opération "Serval"|url=http://www.bfmtv.com/international/direct-mali-423820.html|publisher=BFM TV|accessdate=18. jaanuaril 2013|language=prantsuse|date=14. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="YuJjl">{{cite news|title=Canadian C-17 joins allied efforts en route to Mali|url=http://www.cbc.ca/news/politics/story/2013/01/15/pol-mali-trenton-mackay.html|publisher=CBC News|accessdate=18. jaanuaril 2013|date=15. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="BfEqa">{{cite news|last=Wenande|first=Christian|title=Air Force cargo plane heading to Mali|url=http://cphpost.dk/news/international/air-force-cargo-plane-heading-mali|accessdate=18. jaanuaril 2013|newspaper=The Copenhagen Post|date=15. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="6cYiG">{{cite web|author=europe online publishing house gmbh – europeonline-magazine.eu |url=http://www.europeonline-magazine.eu/belgien-stellt-zwei-flugzeuge-und-einen-hubschrauber-fuer-mali_258627.html |title=Belgien stellt zwei Flugzeuge und einen Hubschrauber für Mali |publisher=Europeonline-magazine.eu |date=20. november 2012 |accessdate=15. jaanuaril 2013 |language=saksa}}</ref> <ref name="IGqWc">{{cite news|title=Mali conflict: French 'fighting Islamists in Diabaly' |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21038856 |publisher=BBC News |accessdate=18. jaanuaril 2013 |date=16. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130117211244/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21038856 |archivedate=17. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="9E4XE">{{cite web|title=Mali: Le Drian dément des combats au corps à corps... Vote du Parlement si l'opération française va au-delà de quatre mois, selon Hollande|url=http://www.20minutes.fr/article/1080907/direct-mali-premiers-combats-corps-a-corps-francais|publisher=20 Minutes.fr|accessdate=18. jaanuaril 2013|date=17. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="0BeHm">{{cite web|title=España ofrece un avión de transporte para la intervención en Malí|url=http://www.abc.es/espana/20130114/rc-espana-ofrece-avion-transporte-201301141451.html|work=ABC|location=Spain|accessdate=18. jaanuaril 2013|date=17. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="3Hztb">{{cite news|title=Mali Islamist rebels draw closer to capital Bamako|url=https://www.theguardian.com/world/2013/jan/17/mali-islamists-nearer-capital-bamako|work=The Guardian|accessdate=17. jaanuaril 2013|location=London|first=Afua|last=Hirsch|date=17. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="RGvyY">{{cite news|title=L'armée malienne affirme avoir repris le contrôle de Konna|url=http://www.lemonde.fr/afrique/article/2013/01/18/l-armee-malienne-affirme-avoir-repris-le-controle-de-konna_1818883_3212.html|accessdate=18. jaanuaril 2013|newspaper=Le Monde|date=18. jaanuar 2013|language=prantsuse}}</ref> <ref name="aMtza">{{cite news|title=Mali Army Secures Central Town of Konna|url=https://www.bloomberg.com/news/2013-01-18/mali-army-secures-central-town-of-konna.html|accessdate=18. jaanuaril 2013|newspaper=Bloomberg L.P.|date=18. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="8U80j">{{cite news|title=Residents in northern Malian town lynch Islamist: sources|url=https://www.reuters.com/article/2013/01/19/us-mali-crisis-lynching-idUSBRE90I0IM20130119|accessdate=20. jaanuaril 2013|agency=Reuters|date=19. jaanuar 2013|archive-date=2013-01-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20130120054411/http://www.reuters.com/article/2013/01/19/us-mali-crisis-lynching-idUSBRE90I0IM20130119|url-status=dead}}</ref> <ref name="sDhHg">{{cite news|title=Islamists kill Nigerian soldiers heading to Mali|url=http://www.irinnews.org/Report/97301/Islamists-kill-two-Nigerian-troop-members-headed-for-Mali|accessdate=24. jaanuaril 2013|agency=IRIN|date=21. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="v6ebY">{{cite web|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424127887323301104578253824061131556|title=After French Criticism, Washington Drops Payment Demand|author1=David Gauthier-Villars in Paris |author2=Adam Entous in Washington |name-list-style=amp |date=21. jaanuar 2013|work=WSJ|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="2mXpW">{{cite web|url=http://www.globalsecurity.org/military/library/news/2013/01/mil-130125-afns01.htm|title=US planes deliver French troops to Mali|author=John Pike|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="dtf4b">{{cite news|title=Mali conflict: French troops 'enter Diabaly' |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21121262 |accessdate=21. jaanuaril 2013 |publisher=BBC News |date=21. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130121185437/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21121262 |archivedate=21. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="jIimS">{{cite news|title=French and Malian troops push northward|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/01/20131221473430858.html|accessdate=22. jaanuaril 2013|publisher=Al Jazeera|date=22. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="xyTzX">{{cite news|title=Mali army pushes farthest east toward city of Gao |url=http://www.chron.com/news/world/article/Mali-army-pushes-farthest-east-toward-city-of-Gao-4219262.php |accessdate=25. jaanuaril 2013 |newspaper=Houston Chronicle |date=25. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130128001819/http://www.chron.com/news/world/article/Mali-army-pushes-farthest-east-toward-city-of-Gao-4219262.php |archivedate=28. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="tODLj">{{cite news|title=Mali Troops Advance into Rebel-Held Territory|url=http://www.voanews.com/content/mali-troops-advance-into-rebel-held-territory/1590636.html|accessdate=25. jaanuaril 2013|publisher=Voice of America|date=25. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="QgRG1">{{cite news|title=New Mali rebel faction calls for negotiations|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/01/2013124223130722857.html|accessdate=25. jaanuaril 2013|publisher=Al Jazeera|date=25. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="60ohk">{{cite news|url=http://fr.saharamedias.net/Un-dirigeant-militaire-d-Ansar-Edine-entre-en-dissension-et-rejoint-le-MNLA_a3787.html |title=Un dirigeant militaire d'Ansar Edine entre en dissension et rejoint le MNLA |publisher=Fr.saharamedias.net |accessdate=28. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="5OaUT">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21218003 |title=BBC News – Mali conflict: French and Malian troops move on Timbuktu |publisher=BBC |accessdate=28. jaanuaril 2013 |date=27. jaanuar 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130128002449/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21218003 |archivedate=28. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="lqlUL">{{cite news|title=French and Malian forces encircle Timbuktu|url=http://www.france24.com/en/20130127-french-mali-troops-encircle-timbuktu-battle|accessdate=27. jaanuaril 2013|publisher=France 24|date=27. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="v5jsC">{{cite news |last=Diarra |first=Adama |url=https://www.reuters.com/article/2013/01/27/us-mali-rebels-idUSBRE90O0C720130127 |title=Malians celebrate, French-led forces clear Timbuktu |agency=Reuters |accessdate=28. jaanuaril 2013 |date=27. jaanuar 2013 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924173552/http://www.reuters.com/article/2013/01/27/us-mali-rebels-idUSBRE90O0C720130127 |url-status=dead }}</ref> <ref name="Rd7r8">[http://timesofindia.indiatimes.com/world/rest-of-world/French-led-troops-in-Mali-control-access-to-Timbuktu/articleshow/18219733.cms French-led troops in Mali control access to Timbuktu]{{dead link|date=november 2015}} ''The Times of India''. Retrieved 28. jaanuar 2013</ref> <ref name="6txG8">[http://www.hurriyetdailynews.com/french-led-troops-control-access-to-timbuktu-military.aspx?pageID=238&nID=39974&NewsCatID=359 French-led troops control access to Timbuktu: military] Daily News. Retrieved 28. jaanuar 2013</ref> <ref name="ep5xc">[http://www.straitstimes.com/breaking-news/world/story/french-led-troops-control-access-timbuktu-military-20130128 Breaking News: French-led troops control access to Timbuktu: military] Straits Times. Retrieved 28. veebruar 2013</ref> <ref name="6PklA">{{cite news | url=https://www.youtube.com/watch?v=BsySihCbLF8 | title=French and Malian forces have retaken Timbuktu | publisher=Al Jazeera | date=28. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="Oc7qx">{{cite web|url=http://www.defense.gouv.fr/operations/actualites/operation-serval-point-de-situation-du-29-janvier-2013|title=Opération Serval: Point de situation du 29 janvier 2013|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="wylbl">{{cite web|url=http://www.mnlamov.net/index.php?view=article&catid=34:actualites&id=249:communique-n-48-entree-des-troupes-francaises-a-kidal&tmpl=component&print=1&layout=default&page=|title=Communiqué N-48/ Entrée des troupes françaises à Kidal|last=Ag Attaher|first=Mossa|date=30. jaanuar 2013|publisher=MNLA|language=prantsuse|accessdate=1. veebruaril 2013}}</ref> <ref name="eVXp6">{{cite web|url=http://tempsreel.nouvelobs.com/guerre-au-mali/20130130.OBS7120/mali-l-enjeu-de-kidal.html |title=MALI. L'enjeu de Kidal – Le Nouvel Observateur |publisher=Tempsreel.nouvelobs.com |date=30. jaanuar 2013 |accessdate=6. märtsil 2013}}</ref> <ref name="gk4gF">{{cite web|url=http://www.rfi.fr/afrique/20130202-mali-armee-tchadienne-prend-position-kidal-mnla |title=Mali: l'armée tchadienne prend position à Kidal – Mali / Tchad – RFI |publisher=Radio France Internationale |accessdate=6. märtsil 2013}}</ref> <ref name="B1LBl">http://www.blogs.rue89.com/yeti-voyagear/2013/02/14/guerre-du-mali-que-sest-il-passe-sur-gao-229642{{Dead link|date=november 2018 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes}}</ref> <ref name="Hl8LF">[https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21381379#TWEET592089 BBC – Mali Conflict: First suicide bomber in Gao] |url=https://web.archive.org/web/20130208141052/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21381379#TWEET592089 |date=8. veebruar 2013}}</ref> <ref name="rFilF">{{cite web|url=http://lajeunepolitique.com/2013/02/21/hollande-we-are-in-the-final-phase-of-the-operation-in-mali/ |title=Hollande: We are in "the final phase" of the operation in Mali – La Jeune Politique |work=La Jeune Politique |accessdate=17. detsembril 2014 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20141217214215/http://lajeunepolitique.com/2013/02/21/hollande-we-are-in-the-final-phase-of-the-operation-in-mali/ |archivedate=17. detsember 2014}}</ref> <ref name="AKUVJ">{{cite news | url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/02/2013210112741105848.html | title=Mali rebels launch guerrilla attack on Gao | publisher=Al Jazeera | date=11. veebruar 2013}}</ref> <ref name="j1cpH">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/02/2013219173241766154.html|title=French soldier killed in northern Mali|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="AYuhI">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/02/201322120659992641.html|title=Renewed clashes break out in Mali|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="YpEr5">{{cite news|title=Thirteen Chadian soldiers, 65 rebels killed in Mali: Chad army|url=https://www.reuters.com/article/2013/02/23/us-mali-rebels-chad-idUSBRE91M00420130223|agency=Reuters|accessdate=23. veebruaril 2013|date=23. veebruar 2013|archive-date=2015-11-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20151117114330/http://www.reuters.com/article/2013/02/23/us-mali-rebels-chad-idUSBRE91M00420130223|url-status=dead}}</ref> <ref name="AQwSK">{{cite news |title=Five killed in Islamist car bomb attacks in north Mali |url=https://news.yahoo.com/five-killed-islamist-car-bomb-attacks-north-mali-192116177.html;_ylt=A2KJ2UYQWyhRbFIA51rQtDMD |agency=Reuters |author=Cheick Diouara |accessdate=23. veebruaril 2013 |archive-date=2013-02-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130226002549/http://news.yahoo.com/five-killed-islamist-car-bomb-attacks-north-mali-192116177.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="d0qvT">ERIC SCHMITT and SCOTT SAYARE. 22. veebruar 2013. ''U.S. Opens Drone Base in Niger, Building Africa Presence. '' New York City: The New York Times. Retrieved, 22. veebruar 2013. < https://www.nytimes.com/2013/02/23/world/africa/in-niger-us-troops-set-up-drone-base.html?smid=pl-share></ref> <ref name="tlR7T">{{cite web|url=http://www.news.yahoo.com/ten-chadian-soldiers-killed-northern-mali-155956511.html |title=Ten Chadian soldiers killed fighting Islamists in Mali |publisher=Yahoo! |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130227041511/http://news.yahoo.com/ten-chadian-soldiers-killed-northern-mali-155956511.html |archivedate=27. veebruar 2013}}</ref> <ref name="QP67y">[https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21595018 Mali car bomb 'targets Tuareg checkpoint' in Kidal] |url=https://web.archive.org/web/20130227175549/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21595018 |date=27. veebruar 2013}}</ref> <ref name="UnSa6">{{cite web|author=AFP |url=http://www.nation.co.ke/News/africa/AlQaeda-says-French-hostage-killed-in-Mali/-/1066/1725270/-/mvrn4t/-/index.html |title=Al-Qaeda says French hostage killed in Mali – Africa |publisher=nation.co.ke |date=24. november 2011 |accessdate=11. veebruaril 2014}}</ref> <ref name="DQjck">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/03/20133243346420198.html|title=Fighting continues as rebels hit north Mali|accessdate=17. detsembril 2014}}</ref> <ref name="YAjhj">http://www.bbc.news.uk{{Dead link|date=november 2018 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes}}</ref> <ref name="IbTMj">[https://www.bbc.co.uk/news/business-22346762 French soldier killed by northern Mali roadside bomb] – BBC News, 29. aprill 2013</ref> <ref name="zFSKX">{{cite news | url=http://www.algerie-focus.com/blog/2013/02/28/aqmi-lemir-lalgerien-abou-zeid-aurait-ete-neutralise-par-les-forces-francaises/| title=''AQMI: l'Emir l'Algérien Abou Zeïd aurait été neutralisé par les forces françaises'' | date=28. veebruar 2013 | agency=Algerie-Focus}}</ref> <ref name="J4J5p">{{cite news | url=http://internacional.elpais.com/internacional/2013/02/28/actualidad/1362085358_974646.html| title=Francia mata al terrorista que más occidentales secuestró en el Sahel | date=28. veebruar 2013 | work=El País}}</ref> <ref name="wd4h3">{{cite web|author=Madapolitics |url=http://madapolitics.wordpress.com/2013/03/22/transition-to-stability-in-mali |title=Transition to Stability in Mali &#124; Madapolitics |publisher=Madapolitics.wordpress.com |date=22. märts 2013 |accessdate=11. veebruaril 2014}}</ref> <ref name="Mj6u9">{{cite web|url=http://www.news.yahoo.com/chad-says-troops-unsuited-guerilla-war-quitting-mali-212723599.html |accessdate=14. aprillil 2013}}{{dead link|date=oktoober 2017|bot=medic}}</ref> <ref name="BneSp">{{cite news|title=French troops kill 11 Muslim fighters in Mali|url=http://www.presstv.ir/detail/2014/01/25/347578/french-troops-kill-11-fighters-in-mali/|publisher=Press TV|date=25. jaanuar 2014|access-date=2019-06-05|archive-date=2015-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20151121134928/http://www.presstv.ir/detail/2014/01/25/347578/french-troops-kill-11-fighters-in-mali/|url-status=dead}}</ref> <ref name="6kKsy">{{cite news|title=Franco-German brigade to boost Mali security|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2014/02/franco-german-brigade-boost-mali-security-2014219174951869198.html|date=20. veebruar 2014}}</ref> <ref name="zCeLt">{{cite web|url=http://ecodiario.eleconomista.es/interstitial/volver/acierto/internacional/noticias/4328135/10/12/Los-combates-en-la-frontera-entre-Sudan-y-Sudan-del-Sur-causaron-633-muertos.html|title=Los combates en la frontera entre Sudán y Sudán del Sur causan 633 muertos|date=17. oktoober 2012}}</ref> <ref name="wvJqR">{{cite web|url=http://gulfnews.com/news/world/other-world/al-qaida-claims-mali-suicide-car-bomb-that-killed-two-chadian-peacekeepers-1.1246694 |title=Al Qaida claims Mali suicide car bomb that killed two Chadian peacekeepers |publisher=Gulf News |date=24. oktoober 2013 |accessdate=2. jaanuaril 2014}}</ref> <ref name="q4MW9">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-24658349 |title=UN and French forces in 'large-scale' operation in Mali |publisher=BBC News |date=24. oktoober 2013 |accessdate=2. jaanuaril 2014}}</ref> <ref name="ODID3">{{cite web|url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2015/01/un-peacekeeper-killed-mali-base-attack-20151179551690849.html|title=UN peacekeeper killed in Mali base attack|website=www.aljazeera.com|accessdate=26. juulil 2017}}</ref> <ref name="NuqRk">{{cite news|url=http://reliefweb.int/report/mali/suicide-bomber-kills-four-chadian-un-peacekeepers-mali|title=Suicide Bomber Kills Four Chadian UN Peacekeepers|work=reliefweb.int|accessdate=18. mail 2017}}</ref> <ref name="kEstl">{{cite news|last=Daniel|first=Serge|url=https://news.yahoo.com/chad-accuses-un-using-troops-shield-mali-213019347.html|title=Chad accuses UN of using its troops as 'shield' in Mali|work=Yahoo News|date=20. september 2014}}</ref> <ref name="DT8yn">{{cite news|url=http://www.naharnet.com/stories/en/103087|title=Two Chadian Soldiers, Civilian Killed in Mali Bombing|work=www.naharnet.com|date=23. oktoober 2013}}</ref> <ref name="MTIhl">{{cite news|last=Cole|first=Alison|title=Mali and the ICC: what lessons can be learned from previous investigations?|url=https://www.theguardian.com/law/2013/jan/17/mali-icc-lessons-learned-investigations|accessdate=19. jaanuaril 2013|newspaper=The Guardian|date=17. jaanuar 2013|location=London}}</ref> <ref name="zYtNM">{{cite news |url=https://www.theguardian.com/world/2012/may/16/mali-rebels-instability-violence?newsfeed=true |title=Mali rebels face backlash after months of instability and violence |author=Afua Hirsch |date=15. mai 2012 |work=The Guardian |accessdate=16. mail 2012 |location=London}}</ref> <ref name="vkVLY">{{cite web|url=https://www.amnesty.org/en/news/mali-s-worst-human-rights-situation-50-years-2012-05-15 |title=Mali's worst human rights situation in 50 years |date=16. mai 2012 |publisher=Amnesty International |accessdate=16. mail 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120516004238/http://www.amnesty.org/en/news/mali-s-worst-human-rights-situation-50-years-2012-05-15 |archivedate=16. mai 2012}}</ref> <ref name="4b1ZP">{{cite news|url=http://www.timescolonist.com/news/Mali+flee+fighting+World+Food+Programme+suspends+north/6402495/story.html |title=Mali: 200,000 flee fighting, UN World Food Programme suspends aid in north |date=3. aprill 2012 |agency=Agence France-Presse |accessdate=3. aprillil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120406024842/http://www.timescolonist.com/news/Mali+flee+fighting+World+Food+Programme+suspends+north/6402495/story.html |archivedate=6. aprill 2012}}</ref> <ref name="4KVTP">{{cite news |url=http://www.chicagotribune.com/news/sns-rt-us-malibre84e13o-20120515,0,2786860.story |title=Mali Islamists to let first aid convoy enter Timbuktu |date=15. mai 2012 |work=The Chicago Tribune |agency=Reuters |accessdate=16. mail 2012 |archive-date=2013-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130118074104/http://www.chicagotribune.com/news/sns-rt-us-malibre84e13o-20120515,0,2786860.story |url-status=dead }}</ref> <ref name="3HYwT">{{cite news|last=Tran|first=Mark|title=Mali conflict puts freedom of 'slave descendants' in peril|newspaper=The Guardian|date=23. oktoober 2012|url=https://www.theguardian.com/global-development/2012/oct/23/mali-conflict-freedom-slave-descendants-peril|accessdate=24. novembril 2012|location=London}}</ref> <ref name="y5sOZ">{{cite news |url=https://www.nytimes.com/2012/07/31/world/africa/couple-stoned-to-death-by-islamists-in-mali.html |title=Islamists in North Mali Stone Couple to Death |author=Adam Nossiter |date=30. jaanuar 2012 |work=The New York Times |accessdate=30. juulil 2012}}</ref> <ref name="GK37u">{{cite news|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-19195985 |title=Mali 'thief's' hand amputated by Islamists in Ansongo |date=9. august 2012 |publisher=BBC News |accessdate=9. augustil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120809182025/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-19195985 |archivedate=9. august 2012}}</ref> <ref name="8EOh3">{{cite news |url=http://edition.cnn.com/2012/05/05/world/africa/mali-heritage-sites/index.html?hpt=hp_t3 |title=Rebels burn Timbuktu tomb listed as U.N. World Heritage site |date=6. mai 2012 |publisher=CNN |accessdate=4. mail 2012}}</ref> <ref name="ntCM3">{{cite news |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18657463 |title=Timbuktu shrines damaged by Mali Ansar Dine Islamists |date=30. juuli 2012 |publisher=BBC News |archivedate=29. august 2012 |archiveurl=https://www.webcitation.org/6AGi8m3nE?url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-18657463 |accessdate=28. augustil 2012}}</ref> <ref name="u1PA7">{{cite news |url=http://www.debka.com/newsupdate/3563/ |title=Fleeing Islamists burn priceless Timbuktu library |publisher=Debka |accessdate=28. jaanuaril 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130129061700/http://debka.com/newsupdate/3563/# |archive-date=29. jaanuar 2013 |url-status=dead |df=dmy-all}}</ref> <ref name="Kb7gi">{{cite web|url=http://bigstory.ap.org/article/massacre-preachers-mali-sign-broken-army |title=Massacre of preachers in Mali sign of broken army |work=The Big Story |accessdate=17. detsembril 2014 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20141217222733/http://bigstory.ap.org/article/massacre-preachers-mali-sign-broken-army |archivedate=17. detsember 2014}}</ref> <ref name="M4jDc">{{cite news | url=http://www.huffingtonpost.com/2013/01/19/human-rights-watch-mali-army-killing-civilians_n_2511680.html|title=Human Rights Watch: Mali's Army Killing Civilians In Town Of Niono|work=Huffington Post|date=19. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="XBPRs">{{cite news|title=Mali conflict: Troops accused of 'summary executions'|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-21166537|publisher=BBC News|date=24. jaanuar 2013|accessdate=24. jaanuaril 2013}}</ref> <ref name="lKfpu">{{cite news|title=Mali Gets First African Cup of Nations Win|url=https://www.nytimes.com/2013/01/21/sports/soccer/mali-gets-first-african-cup-of-nations-win.html?_r=0|accessdate=21. jaanuaril 2013|newspaper=The New York Times|date=21. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="1Nvir">{{cite news|last=Kosner |first=Anthony Wing |title=For Music Fans, The Tragic War in Mali Has A Human Voice, Lots of Them |url=https://www.forbes.com/sites/anthonykosner/2013/01/19/for-music-fans-the-tragic-war-in-mali-has-a-human-voice-lots-of-them/ |newspaper=Forbes |date=19. jaanuar 2013 |accessdate=19. jaanuaril 2013 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20130122082352/http://www.forbes.com/sites/anthonykosner/2013/01/19/for-music-fans-the-tragic-war-in-mali-has-a-human-voice-lots-of-them/ |archivedate=22. jaanuar 2013}}</ref> <ref name="EtEDa">{{cite news|url=http://newsghana.com.gh/america-and-french-mediations-to-suffer-from-malian-crisis/|title=America and French Mediations to Suffer From Malian Crisis|publisher=News Ghana|date=22. november 2015|accessdate=22. novembril 2015}}</ref> <ref name="5Ig1A">{{cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-31544438|title=Mali signs UN ceasefire to end conflict with northern rebels|publisher=BBC News|date=20. veebruar 2015|accessdate=20. veebruaril 2015}}</ref> }} ==Kirjandus== *{{raamatuviide | autor=Comolli, Virginia | pealkiri=Boko Haram: Nigeria's Islamist Insurgency | koht=[[London]] | kirjastus=[[Oxford University Press]] | aasta=2015 | lehekülg= | köide= | trükk= }} ==Lisalugemist== * Alexis Arieff. [https://fas.org/sgp/crs/row/R42664.pdf "Crisis in Mali"] [[Congressional Research Service]]'i raport [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]ile, 14. jaanuar 2013 * [https://www.ictj.org/publication/possibilities-and-challenges-transitional-justice-mali "Possibilities and Challenges for Transitional Justice In Mali"] [[International Center for Transitional Justice|ICTJ]] * Erle Loonurm [https://www.err.ee/1064852/mali-president-err-ile-eesti-ei-ole-vaike-riik "Mali president ERR-ile: Eesti ei ole väike riik"] ERR, 17. märts 2020 [[Kategooria:Mali]] [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Aafrika ajalugu]] thwv62m534qt2ums24mpyacgale932x Calcasieu vald 0 552693 6176239 5660032 2022-08-10T15:59:23Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Calcasieu vald | nimi1_keel = | nimi1 = | vapp = | lipp = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Lake Charles]] | asendikaardi_pilt = Map of Louisiana highlighting Calcasieu Parish.svg }} [[File:Calcasieu District 14 Courthouse.JPG|pisi|Calcasieu valla kohtumaja Lake Charlesis]] '''Calcasieu vald''' (''Calcasieu Parish'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (USA)|maakond]]) [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis. Läänes piirneb vald [[Texas]]e osariigiga. Valla [[halduskeskus]] ja suurim linn on [[Lake Charles]]. == Naabervallad ja -maakonnad == *[[Beauregardi vald]] (põhjas) *[[Jefferson Davise vald]] (idas) *[[Cameroni vald]] (lõunas) *[[Orange'i maakond (Texas)|Orange'i maakond]], Texas (läänes) *[[Newtoni maakond (Texas)|Newtoni maakond]], Texas (loodes) ==Ajalugu== Vald moodustati 24. novembril 1840 [[St. Landry vald|St. Landry valla]] osast. Valla nimi tuleneb [[prantsuse keel]]e kaudu [[atakapa keel]]est ja tähendab 'kisendav kotkas'. ==Rahvastik== [[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 216 785. Aastal 2010 oli elanikke 192 768. Arvestuslik rahvaarvu muutus (1. juuli seisuga)<ref>[https://www.census.gov/data/datasets/time-series/demo/popest/2010s-counties-total.html County Population Totals and Components of Change: 2010-2018] United States Census Bureau (vaadatud 5. juunil 2019)</ref>: {|class=wikitable !2010!!2011!!2012!!2013!!2014!!2015!!2016!!2017!!2018 |- |192 768||193 838||194 460||195 474||196 562||198 427||200 480||202 330||203 112 |} === Linnad === * [[DeQuincy]] (2020. aasta seisuga 3144 elanikku) * [[Iowa (Louisiana)|Iowa]] (3436 elanikku) * [[Lake Charles]] (84 872 elanikku) * [[Sulphur]] (21 809 elanikku) * [[Vinton]] (3400 elanikku) * [[Westlake]] (4781 elanikku) ==Maanteed== {{div col}} * [[Image:I-10.svg|20px]] [[Interstate 10]] * [[Image:I-210.svg|25px]] [[Interstate 210]] * [[Image:US 90.svg|20px]] [[U.S. Highway 90]] * [[Image:US 165.svg|25px]] [[U.S. Highway 165]] * [[Image:US 171.svg|25px]] [[U.S. Highway 171]] * [[Image:Louisiana 12.svg|20px]] [[Louisiana Highway 12]] * [[Image:Louisiana 14.svg|20px]] [[Louisiana Highway 14]] * [[Image:Louisiana 27.svg|20px]] [[Louisiana Highway 27]] {{div col end}} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * https://www.calcasieuparish.gov/ {{Louisiana vallad}} [[Kategooria:Louisiana vallad]] aqfrjmpu3ol4cixij5rxwf6dpsk6ktw 6176302 6176239 2022-08-10T18:22:49Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Calcasieu vald | nimi1_keel = | nimi1 = | vapp = | lipp = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Lake Charles]] | asendikaardi_pilt = Map of Louisiana highlighting Calcasieu Parish.svg }} [[File:Calcasieu District 14 Courthouse.JPG|pisi|Calcasieu valla kohtumaja Lake Charlesis]] '''Calcasieu vald''' (''Calcasieu Parish'') on 2. järgu haldusüksus (vallaks nimetatav [[maakond (USA)|maakond]]) [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis. Läänes piirneb vald [[Texas]]e osariigiga. Valla [[halduskeskus]] ja suurim linn on [[Lake Charles]]. == Naabervallad ja -maakonnad == *[[Beauregardi vald]] (põhjas) *[[Jefferson Davise vald]] (idas) *[[Cameroni vald]] (lõunas) *[[Orange'i maakond (Texas)|Orange'i maakond]], Texas (läänes) *[[Newtoni maakond (Texas)|Newtoni maakond]], Texas (loodes) ==Ajalugu== Vald moodustati 24. novembril 1840 [[St. Landry vald|St. Landry valla]] osast. Valla nimi tuleneb [[prantsuse keel]]e kaudu [[atakapa keel]]est ja tähendab 'kisendav kotkas'. ==Rahvastik== [[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 216 785. Aastal 2010 oli elanikke 192 768. Arvestuslik rahvaarvu muutus (1. juuli seisuga)<ref>[https://www.census.gov/data/datasets/time-series/demo/popest/2010s-counties-total.html County Population Totals and Components of Change: 2010-2018] United States Census Bureau (vaadatud 5. juunil 2019)</ref>: {|class=wikitable !2010!!2011!!2012!!2013!!2014!!2015!!2016!!2017!!2018 |- |192 768||193 838||194 460||195 474||196 562||198 427||200 480||202 330||203 112 |} === Linnad === * [[DeQuincy]] (2020. aasta seisuga 3144 elanikku) * [[Iowa (Louisiana)|Iowa]] (3436 elanikku) * [[Lake Charles]] (84 872 elanikku) * [[Sulphur]] (21 809 elanikku) * [[Vinton]] (3400 elanikku) * [[Westlake]] (4781 elanikku) ==Maanteed== {{div col}} * [[Image:I-10.svg|20px]] [[Interstate 10]] * [[Image:I-210.svg|25px]] [[Interstate 210]] * [[Image:US 90.svg|20px]] [[U.S. Highway 90]] * [[Image:US 165.svg|25px]] [[U.S. Highway 165]] * [[Image:US 171.svg|25px]] [[U.S. Highway 171]] * [[Image:Louisiana 12.svg|20px]] [[Louisiana Highway 12]] * [[Image:Louisiana 14.svg|20px]] [[Louisiana Highway 14]] * [[Image:Louisiana 27.svg|20px]] [[Louisiana Highway 27]] {{div col end}} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * https://www.calcasieuparish.gov/ {{Louisiana vallad}} [[Kategooria:Louisiana vallad]] 1yanx2dq4obdkah3j734atbs7j61vgh Isetus 0 553513 6176178 6060608 2022-08-10T13:30:26Z Lulu 294 toimetamist ja korrastamist wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib budismi mõistest. Isetu ja omakasupüüdmatu käitumise kohta vaata artiklit [[altruism]].}} {{Budism}} '''Isetus''' ([[sanskriti keel]]es ''anātman''; [[paali keel]]es ''anattā''; [[tiibeti keel]]es ''bdag med''; [[hiina keel]]es 無 我 ''wu wo''; [[jaapani keel]]es ''muga'') on [[budism|budismi]] mõiste, mis otsetõlkes tähendab enda isiku puudumist. Seda on mitmeti tõlgendatud. Kõige üldisemalt ei ole kedagi võimalik üheselt määratleda ja seepärast ei ole vaja ka seda teha: igaüks arvab endast igal hetkel erineval viisil, teised jälle teisiti; igaühe välimus, mõtted, teod, oskused jm on pidevas muutumises. Isetus koos [[püsitus]]e (''anitya'') ja [[Dukkha|kannatus]]ega (''duḥkha'') on [[olemasolu tunnused|kõige olemasoleva tunnused]] (''trilakṣaṇa''). "[[Isetuse õpetus]]" on [[Buddha]] teine jutlus pärast [[virgumine|virgumist]] ja [[seadmuseratta käimapanemine|seadmuseratta käimapanemist]]. Budismi järgi ei ole iseendal ega ühelgi seadmusel ehk [[dharma]]l püsivat [[omaolek]]ut. Enesetunnetus moodustub [[skandha|koostisosadest]], need omakorda on aga pidevas muutumises ja [[sõltuvuslik tekkimine|sõltuvad tingimustest]]. Iseendast kinni hoidmine põhjustab valu, rahulolematust ja kannatusi.<ref>Peter Harvey (2012). An Introduction to Buddhism: Teachings, History and Practices. Cambridge University Press. pp. 57–62. ISBN 978-0-521-85942-4.</ref><ref>Peter Harvey (2015). Steven M. Emmanuel (ed.). A Companion to Buddhist Philosophy. John Wiley & Sons. pp. 34–37. ISBN 978-1-119-14466-3.</ref> Kuna ainult ise saab kannatada, siis isetul kannatused lakkavad. [[Buddha]] esimeses jutluses ([[Seadmuseratta käimapanemine]]) loetletakse mitmeid kannatusi tekitavaid asjaolusid ning tuuakse siis esile nende kõigi algpõhjus, milleks ollakse ise. {{quote|Lühidalt: viis isiksuse moodustajat valmistavad kannatusi.<ref>[[Budismi Instituut]]: tõlked. [https://www.budismiinstituut.ee/tekstid/tolked.htm]</ref><ref>[[Seadmuseratta käimapanemine]] (''Dhammacakkappavattana sutta'', SN 56.11)</ref> Isiksusega võrdset viletsust ei ole olemas.<ref>[[Dhammapada]], 202.</ref>}} == Etümoloogia ja tõlkevasted == [[Sanskrit]]ikeelne [[Aatman|''ātman'']] ja [[paali keel|paalikeelne]] ''attā'' on algtekstides kasutusel tavalise enesekohase asesõnana<ref>Näiteks lauset "Ta ise hüppas vette" võib sanskriti keeles väljendada lausega "Tema ''ātman'' hüppas vette", ilma et see tähendaks igavest ja surematut hinge. – Rupert Gethin. Budismi alused. Tõlkinud Lauri Liiders. Tartu Ülikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472, lk 211.</ref> (eesti keeles "ise", käänduvana "enda ~ enese", "end ~ ennast" jne).<ref>Eesti Keele Instituut. Sõnaveeb.[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/ise/1]</ref> Etümoloogiliselt võib sanskritikeelne ''ātman'' ja paalikeelne ''attā'' tuleneda sõnast, mis algselt tähendas "hingamist".<ref>Rupert Gethin. Budismi alused. Tõlkinud Lauri Liiders. Tartu Ülikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472, lk 180.</ref> Eitava prefiksiga mõisted ''anātman'' ja ''anattā'' tähendavad seega kedagi, kes on "isetu", "ilma endata", "endast loobunud" või kelle tunnuseks on "isetus" või kes ei tähtsusta ennast. Sanskriti- ja paalikeelsetele sõnadele (''ātman'', ''attā'') lähedased mõisted on ka ''jīva'' (hing), ''pudgala'' (isiksus) ning ''sattva'' (olend). Kõrvuti sõnade ''ātman'' või ''attā'' otsese tõlkevastega (ise) on kasutusel ka muid vasteid nagu "isiksus", "mina", "ego" vmt, mistõttu mõistete ''anātman'' ja ''anattā'' vastetena võib esineda ka "minatus" vmt. == Interpretatsioonid == Enese tundmine "endana" tuleneb mõttelisest abstraheeringust, sõnakasutusest, millega seotakse kokku oma kogemuste, vaimsete ja füüsiliste nähtuste mitmekesine voog.<ref>Rupert Gethin. Budismi alused. Tõlkinud Lauri Liiders. Tartu Ülikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472, lk 186-187.</ref> Iseenesest ei ole millelgi püsivat sisu, mõtet, tähendust ega väärtust. Kõik mõisted, väited ja seisukohad, aga ka tajud, kogemused ja [[teadvus]]e seisundid on suhtelised, subjektiivsed ja sõltuvad kontekstist. Kõik need on omandatud ja omaks võetud teiste inimeste abil ja nende kaudu, läbi ühiskonna, kasvatuse jmt. Tähendus, mõte, otstarve, väärtus või eesmärk [[Sankhara|omistatakse]] kõigele isiklikult reageerides, läbi suhete, läbi parajasti enda omaks peetavate vaadete ja arvamuste. Inimese enda keelekasutuse ja mõtlemise tõttu võib tekkida veel palju uusi, suhtelisi ja üksnes tema enda ettekujutuses eksisteerivaid nähtusi ja aspekte, nagu aeg, ruum, minevik, tulevik ja olevik jmt.<ref>''Cūḷa Vedalla Sutta'' ([[Majjhima-nikāya|MN]] 44) [https://www.dhammatalks.org/suttas/MN/MN44.html]</ref> Tegelikult on kõik objektid ja subjektid meele poolt loodud, kokku pandud tingimustest ja põhjustest ning on seetõttu oma olemuselt meelepettelised ja ebapüsivad.<ref>Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu.[http://media.voog.com/0000/0037/7838/files/Teadvustatud%20Elu-1.pdf]</ref> Teatud tingimuste ja põhjuste koosluses võib ilmneda midagi nendele vastavat, kuid see kaob kohe, kui kaovad selle aluseks olevad põhjused ja tingimused. Kuna kõik olemasolev on pidevas tekkimises ja lakkamises, pole ka võimalik, et eksisteeriks iseseisev ‘mina’. "Ise" on vaid asesõna ja sellega määratletav on pidevalt muutuv koostisosade kogum. Iseenda pidamist püsivaks ja selle järele haaramist peetakse budismis kannatuse põhjuseks.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/991109/puuduta-mind-117-saade-eestisse-saabus-opetusi-jagama-auvaarne-bodhi-laama-erik-drew-jung Bodhi Laama Erik Drew Jung]</ref> Kuna "tõelist mina" polegi olemas, siis ei saa selleni ka jõuda.<ref>Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu.[http://media.voog.com/0000/0037/7838/files/Teadvustatud%20Elu-1.pdf]</ref> === Kolm aspekti === [[Paali kaanon]]i tekstides võib eristada kolme käsitlust isetusest (''anatta''). # [[Ontoloogia|Ontoloogilises]] mõttes puudub omaolek või iseseisev olemine kõigil [[seadmus]]tel ehk maailma asjadel ja nähtustel (''sabbe dhamma anatta''), mistõttu on isetus nende kõigi üldine omadus või tunnus, nii nagu ka [[püsitus]] (''anitya''). # [[Psühholoogia|Psühholoogilises]] mõttes pole "ennast" (või "hinge", "isiksust" vmt) kellelgi (''etam mamam eso 'ham asmi, eso me atta ti''), mistõttu on see vaid ettekujutus, mis on moodustunud [[püsitus|ebapüsivatest]] [[Skandha|koostisosadest]]. # Tekstides eristatakse "iseendana olemist" kui "vale vaadet" ja "isetust" kui "õiget vaadet".<ref>Steven Collins (1990). Selfless Persons: Imagery and Thought in Theravada Buddhism. Cambridge University Press. pp. 3–5, 35–36, 96–97, 109–116, 163, 193. ISBN 978-0-521-39726-1.</ref> === Theravaada === [[Theravaada]] koolkondades on isetuse kontseptsioon kesksel kohal. Mistahes püsiva "hinge" või "iseenda" eitamine eristab budismi selgesti nii [[kristlus]]est kui [[hinduism]]ist.<ref>Oliver Leaman (2002). Eastern Philosophy: Key Readings. Routledge. pp. 23–27. ISBN 978-1-134-68919-4.</ref> Õigupoolest polegi siin tegemist seesuguse fenomeni eitamisega, pigem jäetakse see tähelepanuta, peetakse vähe oluliseks. Enese tähtsustamist, iseenda üle uhkuse tundmist peetakse üheks suuremaks takistuseks vaimse arenemise teel.<ref>Steven Collins (1990). Selfless Persons: Imagery and Thought in Theravada Buddhism. Cambridge University Press. pp. 93–94. ISBN 978-0-521-39726-1.</ref> Oma "tõelise mina" otsimine ja/või avastamine, omaenda isiksuse analüüsimine, iseenda vahekorrad maailma, universumi või jumala(te)ga jmt pole budismis kunagi olnud olulised teemad. Niisamuti pole olulised ka küsimused "hinge" või mingi muu püsiva alge edasi kestmisest või [[reinkarnatsioon|ümber sündimisest]]. === Mahajaana === [[Mahajaana]]s, on 'hing' (''jīva''), 'ise' (''ātman''), 'olend' (''sattva'') ja 'isiksus' (''pudgala'') neli väärvaadet, millele ei saa omistada iseseisvat olemist ega tähendust, nagu väidab «[[Teemantsuutra]]»: “Ei saa rääkida, et ta on [[bodhisattva]], kui temas toimib mõiste ‘ise’ või mõiste ‘olend’ või mõiste ‘hing’ või toimib mõiste ‘isiksus’.”<ref>Ida mõtteloo leksikon: hing.[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Hing]</ref> [[Mahajaana]] õpetustes, eriti [[šuunjavaada]]s, peetakse kõiki seadmusi [[Tühjus (budism)|tühjadeks]] ja isetuteks, sest ka need on ilma püsiva olemuse ja kindla tähenduseta, eksisteerides vaid tinglikult üleüldise põhjuslikkuse tõttu. Seda seisukohta esindab näiteks [[Südasuutra|«Südasuutra»]] väide: “Kõik seadmused on märgistatud tühjusega. Need ei teki ja need ei kao, need ei ole määrdunud ja neid ei saa määrida, neid ei saa lihtsamaks teha ja neid ei saa keerulisemaks teha.” == Praktika == Isetus on budistlikus pühendumuslikus praktikas kesksel kohal. Ilma tegeliku rakenduseta poleks sel mõtetki. Ei pea igale poole ise sekkuma, midagi arvama või hindama, tegema või muutma. Ilma oma soovide ja tahtmisteta, ilma hirmude ja lootusteta, rahulikult, sihikindlalt ja veendunult on võimalik eemaldada kõik [[viis takistust|takistused]] ning elada [[õige eluviis|õigel viisil]]. Koos isetuse praktiseerimisega arenevad [[virgumise tegurid]] (''satta bojjhagā''), [[ületavad toimingud]] (''pāramī''), [[neli mõõtmatut]] (''brahmavihāra'') jm. Kõigi nende hulka kuulub [[võrdne suhtumine]] (''upekkhā''), mis on kõikide olendite nägemine samal viisil, tasakaalustatult, hoidumine vahetust reageerimisest, teadlikkus.<ref>[[Bhikkhu Ṭhitañāṇo]]. Teadvustatud elu, lk 60.</ref> Igapäevases elus vähenevad ka vajadused tähelepanu, tunnustuse jmt järele.<ref>Linnart Mälli loeng "Budismi pühakirjad" I, 2003. [https://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_tipitaka_2002.htm]</ref> Pühendunud [[Bhikkhu|mungad]] ja nunnad on loobunud nimest ja omandist, kannavad ühesuguseid [[Mungarüü|rüüsid]], neil on paljaks aetud pea, üks söögikord päevas ja nad elatuvad üksnes almustest. Hommikuti kõnnivad nad paljajalu ümbruskonnas, silmi maast tõstmata, kelleltki midagi palumata, võttes vastu vaid seda, mida neile vabatahtlikult pakutakse. Nad on valinud [[tsölibaat|tsölibaadi]] ja vaesuse; maistest asjadest vaba, isetu ja alandliku elu. Lisaks [[vihaara|budistliku kloostri]] igapäevaelule praktiseeritakse isetust ka mitmesuguste [[meditatsioon|meeleharjutuste]] abil. Selleks võivad olla tavalised ja lihtsad tööd või kohustused, aga ka mõnevõrra arendatumad vaimsed tehnikad, mida praktiseeritakse üheskoos või ka eraldi. Olulisel kohal nende hulgas on [[meelerahu]] (''samatha'') ja [[analüüsiv vaatlus|läbinägemine]] (''vipassanā'') harjutamine. === Meelerahu === Meelerahu harjutamise eesmärgiks on meele täielik rahunemine, kontrollimatu mõtetevoolu ja tunnetetulva vaibumine. Selles seisundis ei võeta enam midagi isiklikult, ei hinnata midagi, ei võrrelda midagi ega kedagi ega suhestuta ka ise kuidagi. Oma tahtmatute reaktsioonide ja häirivate meeleliigutuste vaibudes areneb seeläbi teadlikkus ning tekivad võimed näha ja mõista kõike palju paremini. Rahu ja selge pilk ehk eristav vaatlemine tähistavad kahte väga olulist teostusviisi: püütakse äratada endas kõigesse rahulikku suhtumist ja selge pilguga kõike eristada.<ref>Linnart Mälli loeng "Bodhisattva tee", 2002. [https://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_bodhisattva_tee_2002.htm]</ref> === Läbinägemine === {{Pooleli|kuu=oktoober|aasta=2020}} == Vaata ka == * [[Isetuse õpetus]] * [[Aatman]] * [[Skandha|Isiksuse moodustajad]] * [[Olemasolu tunnused]] * [[Püsitus]] * [[Dukkha|Kannatus]] * [[Sõltuvuslik tekkimine]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://qz.com/506229/neuroscience-backs-up-the-buddhist-belief-that-the-self-isnt-constant-but-ever-changing/ Neuroscience backs up the Buddhist belief that “the self” isn’t constant, but ever-changing.] * [https://www.cell.com/trends/cognitive-sciences/pdf/S1364-6613(15)00152-7.pdf Reconstructing and deconstructing the self: cognitive mechanisms in meditation practice.] {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Budism]] l2warig8r0u4e5x0n404rkgvvri99le Veidrad asjad 0 558851 6176238 5995378 2022-08-10T15:52:18Z Stephan1000000 127848 hooaegu = 4 | jagusid = 34 wikitext text/x-wiki <br />{{Infokast seriaal | nimi = "Veidrad asjad" | pilt = File:Stranger Things logo.png | pildi_suurus = | pildi_skaleering = | pildiallkiri = | alt_tekst = | nimi2 = | originaalnimi = "Stranger Things" <!-- --> | žanr = [[ulme]]<br>[[õudusulme]] | autor = [[Vennad Dufferid]] | põhineb = | kohandanud = | stsenarist = | lavastaja = | loominguline_juht = | saatejuht = | peaosades = {{Lihtloend| * [[Winona Ryder]] * [[David Harbour]] * [[Finn Wolfhard]] * [[Millie Bobby Brown]] * [[Gaten Matarazzo]] * [[Caleb McLaughlin]] * [[Natalia Dyer]] * [[Charlie Heaton]] * [[Cara Buono]] * [[Matthew Modine]] * [[Noah Schnapp]] * [[Sadie Sink]] * [[Joe Keery]] * [[Dacre Montgomery]] * [[Sean Astin]] * [[Paul Reiser]] * [[Priah Ferguson]] * [[Maya Hawke]] }} | kohtunikud = | dubleerija = | jutustaja = | üldhelilooja = | tunnusmuusika = | algusmuusika = | lõpumuusika = | helilooja = Michael Stein<br>Kyle Dixon | esitaja = | riik = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | keel = [[inglise keel|inglise]] | hooaegu = 4 | jagusid = 34 | jagude_loend = Veidrad asjad#Hooajad ja jaod <!-- --> | peaprodutsent = | produtsent = | tegevprodutsent = | võttekoht = | kaamera = {{Lihtloend| * Tim Ives * Tod Campbell * Lachlan Milne * David Franco }} | kestus = 42–77 min | uudistetoimetaja = | operaator = | montaaž = | tootja = | levitaja = [[Netflix]] | eelarve = <!-- --> | kanal = [[Netflix]] | eesti_kanal = | pildiformaat = [[4K]] ([[Ultra HD]])<br>[[HDR video]] | heliformaat = [[Dolby Digital]] 5.1 | esmalinastuspaik = | originaal = | esmalinastus = 15. juuli 2016 | viimane_linastus = <!-- --> | eelnev = | järgnev = | seotud = <!-- --> | koduleht = Finn Wolfhard | promoleht = | kodulehe_pealkiri = | promolehe_pealkiri = | imdb_id = | filmiveebi_id = }} {{Suunamine|Stranger Things}} "'''Veidrad asjad'''" (originaalpealkirjaga "'''Stranger Things'''") on Ameerika Ühendriikide [[ulme]]- ja [[õudusulme|õudussari]], mille autoriteks, produtsenditeks, režissöörideks ja loojateks on [[Vennad Dufferid]] ning mida levitab [[Netflix]]. Esimese hooaja peaosades on [[Winona Ryder]], [[David Harbour]], [[Finn Wolfhard]], [[Millie Bobby Brown]], [[Gaten Matarazzo]], [[Caleb McLaughlin]], [[Natalia Dyer]], [[Charlie Heaton]] ja [[Cara Buono]]. Kõrvalosades on [[Matthew Modine]], [[Noah Schnapp]] ja [[Joe Keery]]. Teises hooajas on Schnapp ja Keery samuti peaosades, lisaks neile ka [[Sadie Sink]], [[Dacre Montgomery]], [[Sean Astin]] ja [[Paul Reiser]] koos [[Priah Ferguson]]iga kõrvalosas. Kolmandast hooajast täidab Ferguson teiste hulgas üht peaosa, uueks peaosatäitjaks on ka [[Maya Hawke]]. Sarja esimene hooaeg esilinastus Netflixis 15. juulil 2016. Kriitikud hindasid hooaega positiivselt selle tegelaste, atmosfääri, helitausta, stsenaariumi, režii- ja näitlejatöö eest. Teine hooaeg ühtekokku üheksa jaoga esilinastus 27. oktoobril 2017. Kolmas hooaeg 8 jaoga ilmus 4. juulil 2019. Vennad Dufferid on öelnud, et sari lõpeb tõenäoliselt pärast neljandat või viiendat hooaega. Sari on kokku saanud 31 [[Primetime Emmy]] auhinna nominatsiooni, seejuures parim draamasarja kategoorias, ja neli [[Kuldgloobus]]e nominatsiooni.<ref>[https://ochen-strannye-dela.online/news/5ff2e4b4fedcb607f2759d1b Teave neljanda hooaja seriaali "Väga kummalised asjad»]</ref> == Hooajad ja jaod == {| class="wikitable" style="text-align: center;" |- ! style="padding: 0 8px;" colspan="2" | Hooaeg ! style="padding: 0 8px;" | Jagusid ! style="padding: 0 8px;" | Esilinastus |- |style="background: #771C23;"| | 1 | 8 | 15. juuli 2016 |- |style="background: #A42C17;"| | 2 | 9 | 27. oktoober 2017 |- |style="background: #171014"| | 3 | 8 | 4. juuli 2019 |- | |4 |8 |TBA |} === 1. hooaeg (2016) === {| class="wikitable" |+ !Osa !Nimi !Direktor !Strenarist !Vabastamine |- |1 |''Chapter One: The Vanishing of Will Byers'' |Vennad Dufferid |Vennad Dufferid |15.7.2016 |- |2 |''Chapter Two: The Weirdo on Maple Street'' |Vennad Dufferid |Vennad Dufferid |15.7.2016 |- |3 |''Chapter Three: Holly, Jolly'' |Shawn Levy |Jessica Mecklenburg |15.7.2016 |- |4 |''Chapter Four: The Body'' |Shawn Levy |Justin Doble |15.7.2016 |- |5 |''Chapter Five: The Flea and the Acrobat'' |Vennad Dufferid |Alison Tatlock |15.7.2016 |- |6 |''Chapter Six: The Monster'' |Vennad Dufferid |Jessie Nickson-Lopez |15.7.2016 |- |7 |''Chapter Seven: The Bathtub'' |Vennad Dufferid |Justin Doble |15.7.2016 |- |8 |''Chapter Eight: The Upside Down'' |Vennad Dufferid |Paul Dichter, Vennad Dufferid |15.7.2016 |} === 2. hooaeg (2017) === {| class="wikitable" |+ !Osa !Nimi !Direktor !Strenarist !Vabastamine |- |1 |''Chapter One: MADMAX'' |Vennad Dufferid |Vennad Dufferid |27.10.2017 |- |2 |''Chapter Two: Trick or Treat, Freak'' |Vennad Dufferid |Vennad Dufferid |27.10.2017 |- |3 |''Chapter Three: The Pollywog'' |Shawn Levy |Justin Doble |27.10.2017 |- |4 |''Chapter Four: Will the Wise'' |Shawn Levy |Paul Dichter |27.10.2017 |- |5 |''Chapter Five: Dig Dug'' |Andrew Stanton |Jessie Nickson-Lopez |27.10.2017 |- |6 |''Chapter Six: The Spy'' |Andrew Stanton |Kate Trefry |27.10.2017 |- |7 |''Chapter Seven: The Lost Sister'' |Rebecca Thomas |Justin Doble |27.10.2017 |- |8 |''Chapter Eight: The Mind Flayer'' |Vennad Dufferid |Vennad Dufferid |27.10.2017 |- |9 |''Chapter Nine: The Gate'' |Vennad Dufferid |Vennad Dufferid |27.10.2017 |} === 3. hooaeg (2019) === {| class="wikitable" |+ !Osa !Nimi !Direktor !Strenarist !Vabastamine |- |1 |''Chapter One: Suzie, Do You Copy?'' |Vennad Dufferid |Vennad Dufferid |4.7.2019 |- |2 |''Chapter Two: The Mall Rats'' |Vennad Dufferid |Vennad Dufferid |4.7.2019 |- |3 |''Chapter Three: The Case of the Missing Lifeguard'' |Shawn Levy |William Bridges |4.7.2019 |- |4 |''Chapter Four: The Sauna Test'' |Shawn Levy |Kate Trefey |4.7.2019 |- |5 |''Chapter Five: The Flayed'' |Uta Briesewitz |Paul Dichter |4.7.2019 |- |6 |''Chapter Six: E Pluribus Unum'' |Uta Briesewitz |Curtis Gwinn |4.7.2019 |- |7 |''Chapter Seven: The Bite'' |Vennad Dufferid |Vennad Dufferid |4.7.2019 |- |8 |''Chapter Eight: The Battle of Starcourt'' |Vennad Dufferid |Vennad Dufferid |4.7.2019 |} == Osatäitjad == {| class="wikitable" |+ !Roll !Osatäitja<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.imdb.com/title/tt4574334/|pealkiri=IMDb|väljaanne=|aeg=|vaadatud=30.12.2019}}</ref> |- |Joyce Byers |[[Winona Ryder]] |- |Jim Hopper |[[David Harbour]] |- |Michael "Mike" Wheeler |[[Finn Wolfhard]] |- |Eleven "El" Hopper |[[Millie Bobby Brown]] |- |Dustin Henderson |[[Gaten Matarazzo]] |- |Lucas Sinclair |[[Caleb McLaughlin]] |- |Nancy Wheeler |[[Natalia Dyer]] |- |Jonathan Byers |[[Charlie Heaton]] |- |Karen Wheeler |[[Cara Buono]] |- |Maxine "Max" Mayfield |[[Sadie Sink]] |- |Will Byers |[[Noah Schnapp]] |- |Steve Harrington |[[Joe Keery]] |- |Robin Buckley |[[Maya Hawke]] |- |Billy Hargrove |[[Dacre Montgomery]] |- |Erica Sinclair |[[Priah Ferguson]] |- |Bob Newby |[[Sean Astin]] |- |Dr. Martin Brenner |[[Matthew Modine]] |- |Ted Wheeler |[[Joe Chrest]] |- |Alexei |[[Alec Utgoff]] |- |Murray Bauman |[[Brett Gelman]] |- |Susan Hargrove |[[Jennifer Marshall]] |- |Neil Hargrove |[[Will Chase]] |- |Terry Ives |[[Aimee Mullins]] |- |Becky Ives |[[Amy Seimetz]] |- |Kali Prasad |[[Linnea Berthelsen]] |- |The Demogorgon |[[Mark Steger]] |- |Dr. Owens |[[Paul Reiser]] |- |Barbara Holland |[[Shannon Purser]] |- |Officer Powell |[[Rob Morgan]] |- |Officer Callahan |[[John Paul Reynolds]] |- |Suzie |[[Gabriela Pizzolo]] |- |Keith |[[Matthew Cardarople]] |- |Lonnie Byers |[[Ross Partridge]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://www.netflix.com/title/80057281 "Veidrad asjad"] [[Netflix]]is * [https://www.imdb.com/title/tt4574334/ "Veidrad asjad"] [[IMDb]]-s [[Kategooria:Ulmesarjad]] [[Kategooria:Õudussarjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telesarjad]] [[Kategooria:Netflixi telesaated]] skkr4q8skiosxve1lfj6evprhqicqga Eduard Inti 0 568042 6176161 5773403 2022-08-10T12:42:11Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{Lisa materjali}} '''Eduard Inti''' ([[1. august]] [[1913]] [[Elistvere vald]], [[Äksi kihelkond]], [[Tartumaa]] – [[1. mai]] [[1997]]) oli [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] sõjaväelendur (nooremallohvitser, 1935) ja [[Eesti NSV]] partei- ja riigitegelane. 16. juulil 1940 määrati ta [[õhukaitse]] [[Poliitiline juht|poliitiliseks juhiks koloneli auastmes]]. 1. juulil 1941 mobiliseeriti ta [[Punaarmee]]sse. ==Mälestusi== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-kirjutamata-memuaare-eduard-inti-01 KIRJUTAMATA MEMUAARE. Eduard Inti. 01], [[Kirjutamata memuaare]], 22.06.1986 *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-kirjutamata-memuaare-eduard-inti-02 KIRJUTAMATA MEMUAARE. Eduard Inti. 02], Kirjutamata memuaare, 06.07.1986 *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-kirjutamata-memuaare-eduard-inti-03 KIRJUTAMATA MEMUAARE. Eduard Inti. 03], Kirjutamata memuaare, 24.05.1987 ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=14054 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=19336 Eesti ohvitserid 1918-1940] *[http://vambola-raudsepp.blogspot.com/2014/05/dekaan-eduard-inti.html Dekaan Eduard Inti], [[Vambola Raudsepp]] blogi, May 3, 2014 *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=W1OaLeMkWgdP Haud Tallinna Liiva kalmistul] {{JÄRJESTA:Inti, Eduard}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1913]] [[Kategooria:Surnud 1997]] 8s73rqwi1ruftoz1s4bcu9u9661ama6 Dosa 0 571922 6176174 5958515 2022-08-10T13:05:54Z Lulu 294 wikitext text/x-wiki '''''Dosa''''' (sanskriti keeles ''dveṣa'', paali keeles tähendusega [[viha]], vihkamine, põlgus, tigedus, pahatahtlikkus, vägivaldsus) on [[budism]]is üks [[meeleplekk]]idest ja [[Kolm meelemürki|-mürkidest]] ning [[viis takistust|takistajatest]] vaimse arengu ja [[virgumine|virgumise]] teel.<ref name="NāgārjunaKalupahana1996p72">{{cite book|author1=Nāgārjuna|author2=David J. Kalupahana (Translator)|title=Mūlamadhyamakakārikā of Nāgārjuna|url=https://books.google.com/books?id=38WJRwP3nLgC |date=1996 |publisher=Motilal Banarsidass |isbn=978-81-208-0774-7 |pages=72 }}; '''Quote:''' The attainment of freedom from the three poisons of lust (raga), hatred (dvesa) and confusion (moha) by a person who is understood as being in the process of becoming conditioned by various factors (not merely by the three poisons)....</ref> [[Olemiseratas|Olemiseratta]] keskel sümboliseerib seda viha või tigedust madu.<ref>Mula Sutta, AN 3.69; SN 12.2 jm.</ref> Pahatahtlikkus või põlgus (''vyapada'') on üks [[Viis takistust|viiest takistusest]]. [[Budistlik kosmoloogia|Budistlikus kosmoloogias]] vastab vihale kõige madalam õnnetu olek [[Põrgu (budism)|põrgu]] olendina. == Vaata ka == [[Kolm meelemürki]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Budism]] k63nxzcfm3vg58sc4t5mo6odghhw710 72. üksik mehhaniseeritud brigaad 0 572502 6176440 6175867 2022-08-11T08:54:51Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)]] pealkirja [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad]] alla wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 72. üksik Mustade zaporožlaste nimeline mehhaniseeritud brigaad | pilt = 72 ОМБр.svg | pildiallkiri = | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = [[Ukraina maaväed]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Bila Tserkva]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = ''Україна або Смерть!'' | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Kiievi lahing (2022)]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = [[Julguse ja Vapruse Eest]] (2022)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №315/2022 Про відзначення почесною відзнакою "За мужність та відвагу". 1. Відзначити почесною відзнакою "За мужність та відвагу" такі військові частини Сухопутних військ Збройних Сил України: 72 окрема механізована бригада імені Чорних Запорожців; 06.05.2022</ref> | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[polkovnik]] [[Ivan Vinnik]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''72. üksik Mustade zaporožlaste nimeline mehhaniseeritud brigaad''' ([[ukraina keel]]es ''72-га окрема механізована бригада імені Чорних Запорожців'') on Ukraina relvajõudude väeüksus, mis paikneb [[Bila Tserkva]]s. == Ajalugu == Brigaadi kehtiv nimetus pärineb 2019. aastast.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №234/2017 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. 23.08.2019.</ref> Üksus on osalenud [[Ühendjõudude operatsioon|Ühendjõudude operatsioonis]].<ref>[https://novynarnia.com/2021/08/30/z-rotatsiyi-v-oos-povernulysya/ З району ООС повернулися 72-га бригада та 54-й розвідбатальйон. Ротація була з втратами] Новинарня, 30.08.2021 (vaadatud: 06.02.2022)</ref> === 2022. aasta sõjategevus === 2022. aasta märtsis osales [[Kiievi oblast]]is lahingutes [[Venemaa Relvajõud]]ude vastu.<ref>[https://defence-ua.com/news/bijtsi_72_ombr_vlashtuvali_kotel_okupantam_u_brigadi_pokazali_scho_zalishilosja_vid_voroga-6637.html Бійці 72 ОМБр влаштували котел окупантам: у бригаді показали, що залишилося від ворога] - Defence Express, 26.03.2022 (vaadatud: 26.03.2022)</ref> Täpsemalt osales üksus [[Kiievi lahing (2022)|Kiievi kaitsmises]].<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/sekret-peremohi-nad-okupantami-pid-kijevom-vid-komandira-72-ombr.html Секрет перемоги над окупантами під Києвом від командира 72 ОМБр] (vaadatud: 05.05.2022)</ref> 10. märtsil 2022 tegi üksus koostöös [[Üksik eriotstarbeline polk Azov|polguga Azov]] Vene tankikolonnile [[Skõbõn]]i küla juures varitsuse.<ref>[https://racurs.ua/ua/n168232-poblyzu-kyieva-rozbyly-tankovu-kolonu-okupantiv-foto-i-video-bou.html Поблизу Києва розбили танкову колону окупантів — фото і відео бою] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> Alates 2021. aastast brigaadi juhtinud [[polkovnik]] [[Oleksandr Vdovõtšenko]]<ref>[https://novynarnia.com/2021/09/03/72-hu-bryhadu-ocholyv-polkovnyk-oleksandr-vdovychenko/ 72-гу бригаду очолив полковник Олександр Вдовиченко] 03.09.2021 (14.04.2022)</ref> asemel asus 2022. aasta augustis brigaadi juhtima polkovnik Ivan Vinnik.<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/08/09/u-legendarnij-brygadi-im-chornyh-zaporozhcziv-novyj-komandyr/ У легендарній бригаді імені Чорних Запорожців – новий командир] (vaadatud: 09.08.2022)</ref><ref>[https://lb.ua/society/2022/08/09/525733_72_ombr_imeni_chornih_zaporozhtsiv.html ​72 ОМБр імені Чорних Запорожців очолив Герой України полковник Іван Віннік] (vaadatud: 09.08.2022)</ref> == Struktuur == * [[Pilt:12-й окремий мотопіхотний батальйон «Київ».png|30px]] 12. üksik motoriseeritud jalaväepataljon<ref>АНАСТАСІЯ САВИЦЬКА [https://vechirniy.kyiv.ua/news/29551/ Добровольців батальйону тероборони Києва вшанують медаллю] 13.02.2019 (vaadatud: 18.07.2022)</ref> == Autasud == === Ukraina kangelane === * 2017 - [[major]] (postuumselt) Andri Kõzõlo (postuumselt)<ref>Указ Президента України № 21/2017 Про присвоєння А. Кизилу звання Герой України. Присвоїти звання Герой України з удостоєнням ордена "Золота Зірка" КИЗИЛУ Андрію Олександровичу - капітану (посмертно), 01.02.2017</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2021/05/02/vijskovosluzhbovczi-brygady-chornyh-zaporozhcziv-vshanuvaly-pamyat-geroya-ukrayiny-majora-andriya-kyzyla/ Військовослужбовці бригади Чорних Запорожців вшанували пам’ять Героя України майора Андрія Кизила] (vaadatud: 15.04.2022)</ref> * 2022 - [[major]] [[Roman Darmohrai]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №148/2022 Про присвоєння звання Герой України. Присвоїти звання Герой України з врученням ордена “Золота Зірка” ДАРМОГРАЮ Роману Анатолійовичу – майору, 19.03.2022</ref> == Galerii == <gallery> Участь Президента України у церемонії вручення державних нагород військовослужбовцям ЗСУ та родинам загиблих захисників 22.jpg|Käiseembleem </gallery> == Vaata ka == * [[Mustad zaporožlased]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 5toukzpd7l4hezq38snyc2e5d41wsks Võru linnavolinike loend 1919 0 575200 6176272 6044051 2022-08-10T17:35:15Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Võru Linnavolikogu]] wikitext text/x-wiki '''Võru linnavolinike loend 1919''' on 25. mail 1919. aastal [[Võru Linnavolikogu]]sse valitud [[linnavolinik]]e loetelu, volitustega kuni 1. jaanuarini 1921<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/06/25/7 Wõru linnawolikogu liikmete nimekiri, walitud 25. mail 1919. a.], Riigi Teataja, nr. 40, 25 juuni 1919</ref> ==Nimekiri nr 1== *[[Walter Berg]] *[[Peeter Himma]] *[[Johann Koemets]] *[[Karl Mätlik]] *[[Peeter Reimann]] *[[Frits Suit]] *[[Johann Walt]] ==Nimekiri nr 2== *[[Friedrich Kattai]] *[[Jaan Kevvai]] *[[Nikolai Reichard]] *[[Jakob Tonekurg]] ==Nimekiri nr 3== *[[Mihkel Parv]] *[[Mihkel Pau]] *[[Frits Petermann]] *[[Villem Luik]] *[[Joosep Lukk]] *[[August Tibar]] *[[Gustav Vessim]] *[[Jaan Üle]] ==Nimekiri nr 4== *[[Karl Luik]] *[[Johannes Mälton]] *[[Aleksander Raudsepp]] *[[Artur Sommer]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Võru ajalugu]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] [[Kategooria:Võru linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Võru Linnavolikogu]] ppca8ypejetj1jlzcegzs89eb01x5wo Viljandi linnavolinike loend 1919 0 575209 6176214 5789892 2022-08-10T14:50:43Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Viljandi ajalugu]]; lisatud [[Kategooria:Viljandi Linnavolikogu]] wikitext text/x-wiki '''Viljandi linnavolinike loend 1919''' on 1. juunil 1919. aastal [[Viljandi Linnavolikogu]]sse valitud [[linnavolinik]]e loetelu<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/07/02/7 Wiljandi linnawolikogu wolinikkude ja nende kandidatide nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 42, 2 juuli 1919 </ref>. == Linna kodanike nimekiri == *[[Gustav Johns]] *[[Peeter Raska]] *[[Friedrich Werncke]] ==[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialdemokratlise tööliste partei]] Viljandi osakond == *[[August Marfeldt]] *[[August Tibar]] *[[Hans Torokoff]] *[[August Koffer]] *[[Anton Hermann]] *[[Jüri Viira]] *[[Eduard Köpmann]] *[[Jaan Kitse]] *[[Johan Poolandt]] *[[Jüri Kitse]] *[[Peeter Pärtma]] *[[Rudolf Schmidt]] *[[Liina Raudsepp]] *[[Johan Mihkelson]] == [[Eesti Rahvaerakond]] == *[[Mats Nõges]] *[[Gustav Seen]] *[[Karl Reinhold]] *[[Villem Tubin]] *[[Julius Urbel]] *[[Hermann Sumberg]] *[[Fritz Roosman]] ==[[Eesti Tööerakond]] == *[[Kaarel Baars]] *[[Eduard Schönberg]] *[[Johan Udikas]] *[[Johan Balzar]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Viljandi Linnavolikogu]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] i66nnjj3n2qizdmiz86m9jsbwc4nnel Raadik 0 576074 6176317 6137298 2022-08-10T18:59:17Z 91.129.96.50 /* Nime kandjad */ wikitext text/x-wiki '''Raadik''' on eesti [[perekonnanimi]]. 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Raadik 258 inimesel: 141 mehel ja 163 naisel. Perekonnanimede levikult on Raadik meeste puhul 502. kohal ja naiste puhul 472. kohal. Nimi on levinuim [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 10,65. Levinuim oli perekonnanimi Raadik vanuserühmas 20–24, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 3,02.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20200203153110/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/pere/Raadik (vaadatud 3.02.2020)</ref> == Nime kandjad == *[[Alfred Raadik]], eesti koreograaf ja rahvatantsupedagoog (1918–1998) *[[Algus Raadik]], eesti kommunist (1906–1964) *[[Anton Raadik]], eesti poksija (1917–1999) *[[Egle Raadik]], eesti ajakirjanik ja toimetaja (1981–) *[[Elmo Raadik]], eesti arhitektuuriajaloolane (1925–1969) *[[Haivi Raadik]], eesti metallikunstnik (1930–2013) *[[Indrek Raadik]], eesti laulja (1975–) *[[Maire Raadik]], eesti keelekorraldaja ja keeleteadlane (1963–) *[[Niina Raadik]], eesti koreograaf ja tantsupedagoog (1924–2016) *[[Pille Raadik]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Rain Raadik]], eesti korvpallur (1989–) *[[Tarmo Ain Raadik]], eesti ihtüoloog (1962–) *[[Taavi Raadik]], eesti teadlane, füüsik (1983-) *[[Toomas Raadik]], eesti korvpallur (1990–) *[[Tõnu Raadik]], eesti helilooja ja näitleja (1957–) *[[Ülle Raadik]], eesti tekstiilikunstnik (1948–) *... == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] 8jinaskbi6lm09qd3lsw4m7i7xn7fcf Kristo Kollo 0 582815 6176378 6167449 2022-08-11T05:09:38Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Kristo Kollo | pilt = Kristo Kollo (Legavolley 2019).jpg | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|1|17}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 190 cm | kaal = 93 kg | hüpe = 345 cm | blokk = 330 cm | positsioon = nurgarüngaja | koduklubi = {{riigi ikoon|Soome}} Akaa-Volley | särginumber = | aastad1 = 2007–2012 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu|Pere Leib Tartu]] | aastad2 = 2013–2015 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad3 = 2015–2016 | klubi3 = {{riigi ikoon|Soome}} Kyyjärven Kyky | aastad4 = 2016–2018 | klubi4 = {{riigi ikoon|Šveits}} TV Schönenwerd | aastad5 = 2018–2019 | klubi5 = {{riigi ikoon|Itaalia}} VBC Mondovì | aastad6 = 2019–2020 | klubi6 = {{riigi ikoon|Rumeenia}} CS Arcada Galați | aastad7 = 2020–2021 | klubi7 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver Tallinn]] | aastad8 = 2021–2022 | klubi8 = {{riigi ikoon|Soome}} Akaa-Volley | aastad9 = | klubi9 = | koondiseaastad1 = 2014– | koondis1 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | uuendatud = 11.08.2022 }} '''Kristo Kollo''' (sündinud [[17. jaanuar]]il [[1990]] [[Tartu]]s) on eesti võrkpallur ja endine rannavõrkpallur. Alates 2014. aastast mängib [[Eesti võrkpallikoondis]]es. Koos [[Oliver Venno]]ga on võitnud 2008 rannavõrkpalli U-19 MM-il ning 2007 rannavõrkpalli U-18 EM-il kulla. Eesti parim rannavõrkpallur 2012–15 (koos [[Rivo Vesik]]uga) ja 2016 (koos [[Karl Jaani]]ga). ==Viited== <references /> ==Välislingid== *[http://www.esbl.ee/biograafia/Kristo_Kollo/?tul=1& ESBL] {{JÄRJESTA:Kollo, Kristo}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Eesti rannavõrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] efy94do89unrc5dgkkg3d31s8z1pjpx Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023 0 590269 6176421 6173442 2022-08-11T08:08:43Z Minnekon 64742 /* Erakondlikud eelistused */ wikitext text/x-wiki '''Siinsetes loeteludes''' on kokkuvõetud [[arvamusküsitlus]]te tulemused [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019.]] ja [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023.]] aastate [[Riigikogu valimised|Riigikogu valimiste]] vahelisel ajal. ==Erakondlikud eelistused== Diagramm näitab [[arvamusküsitlus]]te igakuist keskmist tulemust. Kuu keskmise toetuse arvutamisel on 3 erineva küsitlusfirma ([[Norstat]], [[Kantar Emor]], [[Turu-uuringute AS]]) küsitlustele antud võrdne kaal. Kuu keskmine = (Norstati küsitlus(t)e keskmine + Kantar Emori keskmine + Turu-uuringute keskmine) / 3. [[Pilt:Opinion polling for 2023 Estonian elections.png|700px|tühi]] Arv tabelis näitab, mitu protsenti erakondliku eelistusega vastajatest valiks just seda parteid. Suurima toetusega partei tulemus on esitatud värvilisel taustal. Valimiskünnist (vähemalt 5%) ületavate parteide tulemus on paksus kirjas. Küsitlusfirmadest Turu-uuringute AS küsitleb inimesi nii veebis kui näost näkku intervjuudes (kuni 2019. a augustini ainult näost näkku),<ref>[https://www.err.ee/1149765/turu-uuringute-reitingud-keskerakond-tousis-populaarseimaks-erakonnaks Turu-uuringute reitingud: Keskerakond tõusis populaarseimaks erakonnaks]. [[ERR]], 23. oktoober 2020</ref> Kantar Emor nii veebis kui telefoni teel (kuni 2021. aasta lõpuni ainult veebis),<ref>[https://www.err.ee/1608479840/reitingute-erisaade-suurim-potentsiaal-toetust-kasvatada-on-eesti-200-l Reitingute erisaade: suurim potentsiaal toetust kasvatada on Eesti 200-l]. [[ERR]], 27. jaan 2022</ref><ref>[https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor: Reformierakond langes toetuselt neljandaks]. [[ERR]], 27. jaan 2022</ref> Norstat peamiselt telefoni teel, osaliselt ka veebis.<ref>[https://www.err.ee/1140347/agregeeritud-reitingud-reformierakond-populaarseim Agregeeritud reitingud: Reformierakond populaarseim]. [[ERR]], 29. september 2020</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:195px;" |[[Eesti 200]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] ! style="width:195px;" |[[Elurikkuse Erakond|ERE]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Vabaerakond|EVA]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Tulevikuerakond|TULE]] ! style="width:50px;" | Muud ! style="width:20px;" | Valitsus<ref>Valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade toetus kokku. Pärast 2019 valimisi moodustatud [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teise valitsusse]] kuuluvad parteid (Keskerakond, EKRE ja Isamaa) said valimistel kokku 52,3% häältest, 2021. aastal moodustatud [[Kaja Kallase esimene valitsus|Kaja Kallase esimese valitsuse]] parteid (Reformierakond ja Keskerakond) 52%, alates 2022. aasta juunist üksi valitsuses jätkanud Reformierakond 28,9%, 2022. aasta juulis moodustatud [[Kaja Kallase teine valitsus|Kaja Kallase teise valitsuse]] parteid (Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) 50,1%</ref> ! style="width:20px;" | Valim |- |2.–8. august 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,5''' |'''14,5''' |'''19,1''' |'''7,6''' |'''11,0''' |'''9,9''' |1,1 | | |– |– |54,1 |≥1000 |- |25. juuli – 1. august 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,5''' |'''16,6''' |'''21,8''' |'''9,0''' |'''8,5''' |'''6,7''' |1,7 | | |– |– |53,0 |≥1000 |- |19.–25. juuli 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,8''' |'''16,3''' |'''21,0''' |'''8,1''' |'''9,2''' |'''10,4''' |1,7 | | |– |– |50,1 |≥1000 |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''15''' | '''18''' | '''11''' | '''9''' | '''13''' | 3 | | | 1 | – | 50 | 1501 |- |18. juuli 2022|| colspan="11" |'''[[Kaja Kallase teine valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse'''<ref>[https://www.err.ee/1608660310/president-nimetas-uue-valitsuse-ametisse-ja-ministrid-andsid-vande President nimetas uue valitsuse ametisse ja ministrid andsid vande]. [[ERR]], 18. juuli 2022</ref> |- |12.–18. juuli 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,9''' |'''18,0''' |'''16,8''' |'''10,7''' |'''8,8''' |'''8,3''' |1,7 | | |– |– |33,9 |≥1000 |- |5.–11. juuli 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,4''' |'''16,9''' |'''18,5''' |'''9,8''' |'''8,1''' |'''11,5''' |1,8 | | |– |– |32,4 |≥1000 |- |27. juuni – 4. juuli 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,5''' |'''17,9''' |'''21,1''' |'''8,0''' |'''7,6''' |'''10,5''' |1,6 | | |– |– |32,5 |≥1000 |- |14.–20. juuni 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,1''' |'''16,0''' |'''22,6''' |'''7,6''' |'''5,8''' |'''9,9''' |2,1 | | |– |– |34,1 |≥1000 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''15''' | '''18''' | '''9''' | '''8''' | '''15''' | 3 | | | 0 | – | 32 | 1537 |- |7.–13. juuni 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,0''' |'''16,6''' |'''21,3''' |'''8,4''' |'''6,5''' |'''9,1''' |1,8 | | |– |– |35,0 |≥1000 |- |juuni 2022 | [https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-riigikogu-valimistest-2019-6/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''31''' | '''17''' | '''18''' | '''10''' | '''7''' | '''12''' | 1 | | | – | – | 31/48<ref name=":0" /> | 600–700 |- |1.–6. juuni 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,5''' |'''20,5''' |'''20,8''' |'''6,8''' |'''5,8''' |'''10,4''' |2,0 | | |– |– |54,0/33,5<ref name=":0">Küsitlusperioodi keskel jäi valitsusse vaid Reformierakond</ref> |≥1000 |- |3. juuni 2022|| colspan="11" |'''[[Keskerakond|Keskerakonna]] ministrid vabastati ametist, [[Reformierakond]] jäi valitsusse üksinda'''<ref name=KeskVälja>[https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja]. [[ERR]], 3.juuni 2022</ref> |- |24.–30. mai 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,7''' |'''16,7''' |'''19,4''' |'''6,4''' |'''7,0''' |'''13,7''' |0,7 | | |– |– |51,4 |≥1000 |- |16.–23. mai 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,4''' |'''17,2''' |'''18,5''' |'''6,8''' |'''6,1''' |'''12,3''' |2,1 | | |– |– |52,6 |≥1000 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''33''' | '''16''' | '''17''' | '''7''' | '''7''' | '''17''' | 3 | | | 1 | – | 49 | 1461 |- |mai 2022 | [https://www.err.ee/1608601696/turu-uuringud-reformierakond-kasvatas-konkurentide-ees-edumaad Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''13''' | '''19''' | '''6''' | '''8''' | '''16''' | 3 | | | – | – | 45 | u 700 |- |10.–16. mai 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,3''' |'''14,7''' |'''20,6''' |'''7,5''' |'''8,0''' |'''12,9''' |2,1 | | |– |– |48,0 |≥1000 |- |4.–9. mai 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,9''' |'''16,5''' |'''19,0''' |'''5,0''' |'''7,6''' |'''13,0''' |2,1 | | |– |– |52,4 |≥1000 |- |26. aprill – 2. mai 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,6''' |'''19,4''' |'''23,3''' |4,7 |'''7,1''' |'''12,7''' |0,8 | | |– |– |50,0 |≥1000 |- |19.–25. aprill 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,0''' |'''16,7''' |'''21,0''' |'''5,6''' |'''6,2''' |'''14,2''' |2,0 | | |– |– |50,7 |≥1000 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/1608570475/emor-reformierakond-jatkab-liidrina-keskerakond-kaotas-toetust Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25''' | '''16''' | '''18''' | '''7''' | '''9''' | '''21''' | 4 | | | 0 | – | 41 | 1495 |- |12.–18. aprill 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,9''' |'''18,5''' |'''22,5''' |'''5,3''' |'''5,9''' |'''12,5''' |2,1 | | |– |– |49,4 |≥1000 |- |aprill 2022 | [https://www.err.ee/1608571570/koondkeskmised-reitingud-reformierakond-suurendas-teistega-vahet Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''14''' | '''20''' | '''7''' | '''7''' | '''18''' | 2 | | | – | – | 44 | 600–700 |- |6.–11. aprill 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,1''' |'''16,0''' |'''20,8''' |'''5,7''' |'''5,9''' |'''16,6''' |2,1 | | |– |– |48,1 |≥1000 |- |28. märts – 4. aprill 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''16,6''' |'''21,4''' |4,2 |'''6,3''' |'''19,3''' |2,3 | | |– |– |45,9 |≥1000 |- |21.–28. märts 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,7''' |'''16,2''' |'''22,0''' |4,1 |'''5,2''' |'''17,9''' |1,8 | | |– |– |47,9 |≥1000 |- |14.–18. märts 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,0''' |'''17,6''' |'''20,6''' |'''5,1''' |'''9,3''' |'''16,5''' |1,6 | | |– |– |45,6 |≥1000 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/1608534820/kantar-emor-reformierakond-taastas-selge-liidripositsiooni Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' | '''18''' | '''18''' | '''6''' | '''8''' | '''19''' | 4 | | | 1 | – | 44 | 1274 |- |8.–14. märts 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,5''' |'''18,9''' |'''24,3''' |'''6,6''' |'''7,3''' |'''16,2''' |0,8 | | |– |– |43,4 |≥1000 |- |märts 2022 | [https://www.err.ee/1608537052/turu-uuringud-keskerakonna-toetus-langes-rekordmadalale Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''23''' | '''14''' | '''21''' | '''7''' | '''8''' | '''22''' | 2,5 | | | – | – | 37 | 600–700 |- |1.–7. märts 2022 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,2''' |'''13,7''' |'''18,9''' |'''5,8''' |'''8,1''' |'''19,7''' |1,3 | | |– |– |44,9 |≥1000 |- | 22.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,5''' | '''14,9''' | '''22,6''' | '''6,3''' | '''7,7''' | '''20,4''' | 1,0 | | | – | – | 41,4 | ≥1000 |- | 15.–21. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,3''' | '''18,2''' | '''21,8''' | '''7,9''' | '''8,2''' | '''17,8''' | 2,4 | | | – | – | 41,5 | ≥1000 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/1608507122/harukordne-seis-neli-erakonda-sisuliselt-vordse-toetusega Kantar Emor] | '''20''' | '''20''' | '''20''' | '''7''' | '''9''' | style="background:#DDA0DD | '''21''' | 3 | | | 0 | – | 40 | 1503 |- | veebr 2021 | [https://www.err.ee/1608504833/reitingud-eesti-200-ja-ekre-liidrid-keskerakond-langes-neljandaks Turu-uuringud] | '''18''' | '''15''' | '''22''' | '''7''' | '''9''' | style="background:#DDA0DD | '''23''' | – | | | – | – | 33 | 600–700 |- | 8.–14. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,1''' | '''18,6''' | '''19,5''' | '''7,2''' | '''8,1''' | '''20,9''' | 2,1 | | | – | – | 41,7 | ≥1000 |- | 1.–7. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,5''' | '''19,6''' | '''21,0''' | '''8,5''' | '''7,6''' | '''18,4''' | 0,9 | | | – | – | 43,1 | ≥1000 |- | 25.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''18,2''' | '''23,1''' | style="background:#6495ED" | '''27,7''' | '''6,5''' | '''5,9''' | '''16,0''' | 2,1 | | | – | – | 41,3 | ≥1000 |- | 18.–24. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''21,9''' | '''21,8''' | '''20,3''' | '''7,3''' | '''9,0''' | '''18,3''' | 0,9 | | | – | – | 43,7 | ≥1000 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor] | '''19''' | '''20''' | style="background:#6495ED" | '''22''' | '''9''' | '''7''' | '''20''' | 4 | | | 1 | – | 39 | 1358 |- | jaan 2021 | [https://www.err.ee/1608479825/ka-teine-uuring-naitab-reformierakonna-langemist-neljandaks Turu-uuringud] | '''18''' | '''20''' | style="background:#6495ED" | '''24''' | '''7''' | '''8''' | '''20''' | – | | | – | – | 38 | 873 |- | 11.–17. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''22,0''' | '''20,6''' | style="background:#6495ED" | '''24,9''' | '''6,6''' | '''6,7''' | '''17,1''' | 1,4 | | | – | – | 42,6 | ≥1000 |- | 5.–10. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,4''' | '''18,6''' | '''23,9''' | '''5,9''' | '''8,7''' | '''15,9''' | 1,8 | | | – | – | 43,0 | ≥1000 |- | 27. dets 2021 – 4. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''27,4''' | '''21,2''' | '''20,5''' | '''6,9''' | '''6,4''' | '''15,0''' | 1,9 | | | – | – | 48,6 | ≥1000 |- | 14.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,2''' | '''22,1''' | '''19,9''' | '''7,8''' | '''5,8''' | '''16,7''' | 1,6 | | | – | – | 46,3 | ≥1000 |- | 9.–15. dets 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | '''19''' | '''17''' | style="background:#6495ED" | '''22''' | '''7''' | '''10''' | '''20''' | 4 | | | 1 | 0 | 36 | 1220 |- | 7.–13. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''27,1''' | '''18,7''' | '''22,4''' | '''7,8''' | '''8,0''' | '''14,5''' | 1,0 | | | – | – | 45,8 | ≥1000 |- | 1.–7. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''25,8''' | '''19,2''' | '''19,5''' | '''8,3''' | '''7,7''' | '''16,0''' | 2,4 | | | – | – | 45,0 | ≥1000 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/1608430349/reitingud-nelja-partei-toetus-aasta-lopus-vordsustus Turu-uuringud] | '''21''' | '''20''' | style="background:#6495ED" | '''22''' | '''7''' | '''8''' | '''18''' | 2 | | | 1 | – | 41 | 1009 |- | 23.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''19,8''' | style="background:#D3F2D0" | '''22,3''' | '''21,3''' | '''8,2''' | '''9,3''' | '''16,0''' | 1,3 | | | – | – | 42,1 | ≥1000 |- | 16.–22. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''20,0''' | '''20,8''' | style="background:#6495ED" | '''24,4''' | '''7,8''' | '''9,0''' | '''15,0''' | 2,0 | | | – | – | 40,8 | ≥1000 |- | 11.–17. nov 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''20''' | '''16''' | style="background:#6495ED" | '''20''' | '''10''' | '''12''' | '''19''' | 3 | | | 1 | 0 | 36 | 1045 |- | 9.–15. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''22,0''' | style="background:#D3F2D0" | '''23,6''' | '''23,0''' | '''7,3''' | '''8,7''' | '''12,8''' | 2,0 | | | – | – | 45,6 | ≥1000 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/1608404246/reitingud-eesti-200-toetus-tousis-ekre-ga-vordseks Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''21''' | '''17''' | '''19''' | '''9''' | '''10''' | '''19''' | 2 | | | | – | 38 | 1000 |- | 2.–8. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''20,5''' | '''20,5''' | style="background:#6495ED" | '''25,5''' | '''8,0''' | '''9,4''' | '''12,7''' | 2,7 | | | – | – | 41,0 | ≥1000 |- | 27. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''20,8''' | style="background:#D3F2D0" | '''22,8''' | '''21,9''' | '''7,7''' | '''8,0''' | '''16,9''' | 1,5 | | | – | – | 43,1 | ≥1000 |- | 20.–25. okt 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''22,8''' | '''20,3''' | style="background:#6495ED" | '''24,0''' | '''8,3''' | '''7,3''' | '''14,2''' | 1,6 | | | – | – | 43,1 | ≥1000 |- | 14.–20. okt 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''23''' | '''18''' | '''21''' | '''8''' | '''10''' | '''16''' | 4 | | | 1 | 0 | 41 | 1218 |- | 13.–18. okt 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''23,5''' | '''18,1''' | style="background:#6495ED" | '''26,4''' | '''9,0''' | '''8,9''' | '''11,1''' | 1,6 | | | – | – | 41,6 | ≥1000 |- | 5.–12. okt 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,7''' | '''19,7''' | '''22,0''' | '''6,7''' | '''8,3''' | '''11,9''' | 2,4 | | | – | – | 46,4 | ≥1000 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/1608369441/reitingud-reformierakond-juhib-napilt-ekre-ees-eesti-200-kaotas-toetust Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' | '''19''' | '''23''' | '''7''' | '''7''' | '''13''' | 3 | | | 1 | – | 43 | 1000 |- | 28. sept – 5. okt 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''22,8''' | '''19,8''' | style="background:#6495ED" | '''26,3''' | '''7,0''' | '''7,9''' | '''12,5''' | 2,3 | | | – | – | 42,6 | ≥1000 |- | 22.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''22,9''' | '''22,3''' | style="background:#6495ED" | '''24,6''' | '''7,9''' | '''9,0''' | '''11,1''' | 1,5 | | | – | – | 45,2 | ≥1000 |- | 16.–21. sept 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''16''' | '''22''' | '''6''' | '''9''' | '''16''' | 3 | | | 1 | 1 | 43 | 1060 |- | 14.–20. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''24,1''' | '''15,4''' | style="background:#6495ED" | '''26,1''' | '''5,9''' | '''10,1''' | '''14,0''' | 2,0 | | | – | – | 39,5 | ≥1000 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/1608342428/reitingud-isamaa-toetus-moodus-sotside-omast Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' | '''17''' | '''22''' | '''8''' | '''7''' | '''16''' | 3 | | | 1 | – | 41 | 1003 |- | 8.–13. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''25,6''' | '''21,3''' | '''23,6''' | '''6,2''' | '''9,8''' | '''10,4''' | 2,2 | | | – | – | 46,9 | ≥1000 |- | 1.–7. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,7''' | '''19,2''' | '''24,6''' | '''8,4''' | '''7,2''' | '''12,4''' | 2,4 | | | – | – | 43,9 | ≥1000 |- | 25.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,2''' | '''17,7''' | '''22,0''' | '''7,7''' | '''7,6''' | '''13,6''' | 2,2 | | | – | – | 45,9 | ≥1000 |- | 17.–24. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,0''' | '''18,1''' | '''23,1''' | '''5,8''' | '''9,2''' | '''11,6''' | 1,9 | | | – | – | 48,1 | ≥1000 |- | 12.–17. aug 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25''' | '''16''' | '''24''' | 4 | '''11''' | '''15''' | 4 | | | 1 | 0 | 41 | 1058 |- | 9.–16. august 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,1''' | '''17,3''' | '''18,3''' | '''5,0''' | '''8,5''' | '''14,7''' | 2,7 | | | – | – | 49,4 | ≥1000 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/1608314669/reitingud-reformierakond-liider-keskerakonna-toetus-vordsustus-eesti-200-ga Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' | '''17''' | '''21''' | '''5''' | '''9''' | '''16''' | 4 | | | 1 | – | 41 | 1000 |- | 3.–7. august 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,9''' | '''18,8''' | '''23,5''' | '''5,9''' | '''8,9''' | '''10,2''' | 1,8 | | | – | – | 48,7 | ≥1000 |- | 27. juuli – 2. august 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,8''' | '''17,8''' | '''24,8''' | '''5,8''' | '''7,6''' | '''12,1''' | 2,3 | | | – | – | 46,6 | ≥1000 |- | 20.–27. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,9''' | '''15,0''' | '''23,2''' | '''5,4''' | '''7,2''' | '''13,2''' | 1,4 | | | – | – | 48,9 | ≥1000 |- | 14.–22. juuli 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | '''23''' | '''20''' | style="background:#6495ED" | '''25''' | 4 | '''9''' | '''15''' | 3 | | | 1 | 0 | 43 | 1001 |- | 13.–19. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,5''' | '''16,3''' | '''26,3''' | '''6,2''' | '''6,9''' | '''12,6''' | 1,5 | | | – | – | 45,8 | ≥1000 |- | 6.–12. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,8''' | '''17,7''' | '''24,4''' | '''6,3''' | '''7,0''' | '''12,7''' | 0,8 | | | – | – | 46,5 | ≥1000 |- | 28. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,0''' | '''20,4''' | '''21,0''' | '''6,1''' | '''7,0''' | '''11,4''' | 2,5 | | | – | – | 50,4 | ≥1000 |- | 15.–21. juuni 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,7''' | '''18,9''' | '''21,1''' | 4,7 | '''9,2''' | '''13,5''' | 2,1 | | | – | – | 47,6 | ≥1000 |- | 10.–16. juuni 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25''' | '''18''' | '''20''' | 4 | '''13''' | '''16''' | 2 | | | 1 | 0 | 43 | 997 |- | 8.–14. juuni 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,6''' | '''18,8''' | '''25,5''' | '''5,6''' | '''8,5''' | '''10,9''' | 1,7 | | | – | – | 45,4 | ≥1000 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/1608248025/reitingud-ekre-rebis-reformierakonnale-jarele Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' | '''19''' | '''23''' | '''7''' | '''9''' | '''13''' | 3 | | | 1 | – | 43 | 1000 |- | 1.–7. juuni 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,6''' | '''20,5''' | '''21,1''' | '''5,2''' | '''7,0''' | '''14,0''' | 1,5 | | | – | – | 50,1 | ≥1000 |- | 26.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' | '''21,0''' | '''19,9''' | '''5,9''' | '''8,2''' | '''11,2''' | 2,8 | | | – | – | 50,3 | ≥1000 |- | 19.–25. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,8''' | '''17,9''' | '''20,6''' | '''5,5''' | '''7,1''' | '''13,7''' | 2,4 | | | – | – | 49,7 | ≥1000 |- | 12.–18. mai 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''28''' | '''16''' | '''19''' | '''7''' | '''11''' | '''16''' | 3 | | | 2 | 0 | 44 | 1050 |- | 12.–17. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,5''' | '''18,1''' | '''21,2''' | 4,8 | '''7,7''' | '''13,2''' | 1,2 | | | – | – | 50,6 | ≥1000 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/1608212701/reitingud-reformierakond-liider-ekre-ja-keskerakonna-toetus-uhtlustus Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' | '''20''' | '''21''' | '''5''' | '''8''' | '''15''' | 2 | | | 0 | – | 46 | 1002 |- | 4.–10. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,4''' | '''18,7''' | '''20,5''' | 4,4 | '''8,4''' | '''15,2''' | 1,4 | | | – | – | 49,1 | ≥1000 |- | 27. apr – 3. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,1''' | '''20,7''' | '''23,9''' | 4,8 | '''6,0''' | '''11,9''' | 1,9 | | | – | – | 49,8 | ≥1000 |- | 20.–26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,4''' | '''22,3''' | '''15,6''' | '''5,7''' | '''6,9''' | '''12,1''' | 1,9 | | | – | – | 55,7 | ≥1000 |- | 15.–21. apr 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''19''' | '''21''' | '''5''' | '''8''' | '''14''' | 3 | | | 2 | 0 | 46 | 1110 |- | 13.–19. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,7''' | '''19,3''' | '''17,4''' | '''5,9''' | '''6,9''' | '''16,9''' | 2,1 | | | – | – | 49,0 | ≥1000 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/1608178324/reitingud-ekre-toetus-tousis-rekordtasemele Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''19''' | '''23''' | '''5''' | '''7''' | '''13''' | 2 | | | 1 | – | 46 | 1010 |- | 7.–12. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,5''' | '''17,3''' | '''21,2''' | '''5,7''' | '''8,2''' | '''13,5''' | 1,6 | | | – | – | 47,8 | ≥1000 |- | 30. märts – 5. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,4''' | '''20,1''' | '''19,6''' | '''5,1''' | '''6,3''' | '''10,9''' | 1,7 | | | – | – | 54,5 | ≥1000 |- | 23.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,2''' | '''20,7''' | '''18,2''' | '''5,4''' | '''5,7''' | '''12,4''' | 1,9 | | | – | – | 55,9 | ≥1000 |- | 17.–22. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,3''' | '''19,4''' | '''17,7''' | '''6,6''' | '''6,6''' | '''12,2''' | 2,5 | | | – | – | 52,7 | ≥1000 |- | 11.–16. märts 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''28''' | '''18''' | '''19''' | '''5''' | '''9''' | '''16''' | 4 | | | 1 | 1 | 46 | 1114 |- | 10.–15. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,5''' | '''23,0''' | '''20,5''' | 4,7 | '''6,2''' | '''10,1''' | 2,0 | | | – | – | 54,5 | ≥1000 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/1608146554/reitingud-keskerakonnal-onnestus-toetust-veidi-tosta Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' | '''20''' | '''19''' | '''6''' | '''9''' | '''15''' | 3 | | | 1 | – | 46 | 1005 |- | 2.–8. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,7''' | '''17,0''' | '''20,3''' | '''6,2''' | '''5,3''' | '''10,5''' | 2,9 | | | – | – | 53,7 | ≥1000 |- | 23. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,4''' | '''18,8''' | '''20,5''' | 4,9 | '''6,2''' | '''11,2''' | 1,9 | | | – | – | 54,2 | ≥1000 |- | 16.–22. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,3''' | '''19,3''' | '''18,1''' | '''5,4''' | '''6,1''' | '''12,5''' | 2,1 | | | – | – | 54,6 | ≥1000 |- | 11.–15. veebr 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''17''' | '''20''' | '''5''' | '''9''' | '''15''' | 2 | | | 1 | 0 | 47 | 1124 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/1608114073/keskerakonna-toetus-kukkus-viimaste-aastate-madalaimale-tasemele Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''28''' | '''17''' | '''20''' | '''6''' | '''7''' | '''16''' | 2 | | | 1 | – | 45 | 1005 |- | 9.–15. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,2''' | '''15,5''' | '''20,2''' | 4,8 | '''7,6''' | '''13,7''' | 1,9 | | | – | – | 50,7 | ≥1000 |- | 2.–8. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,6''' | '''20,7''' | '''19,1''' | '''6,1''' | '''5,0''' | '''11,7''' | 1,6 | | | – | – | 55,3 | ≥1000 |- | 26. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,3''' | '''18,6''' | '''17,1''' | '''5,1''' | '''7,7''' | '''15,4''' | 2,5 | | | – | – | 50,9 | ≥1000 |- |26. jaan 2021|| colspan="11" |'''[[Kaja Kallase esimene valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse'''<ref name=RefKeskValitsus>[https://www.err.ee/1608085537/galerii-ja-video-president-nimetas-uue-valitsuse-ametisse Galerii ja video: president nimetas uue valitsuse ametisse]. [[ERR]], 25.jaan 2021</ref> |- | 18.–25. jaan 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,6''' | '''20,7''' | '''19,2''' | '''5,2''' | '''5,1''' | '''15,0''' | 2,4 | | | – | – | – | ≥1000 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/1608086737/voimupoore-tostis-reformierakonna-ja-langetas-keskerakonna-toetust Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''20''' | '''17''' | '''6''' | '''8''' | '''14''' | 3 | | | 1 | – | – | 1008 |- | 14.–19. jaan 2021 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''19''' | '''14''' | '''8''' | '''9''' | '''17''' | 4 | | | 1 | – | | 1219 |- | 12.–18. jaan 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,7''' | '''21,8''' | '''16,3''' | '''7,0''' | '''7,5''' | '''14,2''' | 2,7 | | | – | – | – | ≥1000 |- |13. jaan 2021|| colspan="11" |'''[[Jüri Ratase teine valitsus]] (Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon) astus tagasi'''<ref name=RatasTagasi>[https://www.err.ee/1608071596/ratas-viis-presidendile-tagasiastumispalve Ratas viis presidendile tagasiastumispalve]. [[ERR]], 13. jaan 2021</ref> |- | 5.–11. jaan 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,5''' | '''20,9''' | '''15,1''' | '''5,2''' | '''8,7''' | '''15,2''' | 1,9 | | | – | – | 41,2 | ≥1000 |- | 29. dets 2020 – 4. jaan 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,6''' | '''22,1''' | '''14,7''' | '''5,5''' | '''8,8''' | '''15,2''' | 2,0 | | | – | – | 42,3 | ≥1000 |- | 16.–21. dets 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,1''' | '''20,9''' | '''15,9''' | '''7,4''' | '''6,4''' | '''17,3''' | 2,1 | | | – | – | 44,2 | ≥1000 |- | 9.–14. dets 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,4''' | '''21,5''' | '''14,2''' | '''5,9''' | '''8,6''' | '''18,1''' | 3,1 | | | – | – | 41,6 | ≥1000 |- | 3.–9. dets 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''16''' | '''17''' | '''7''' | '''9''' | '''18''' | '''5''' | | | 1 | 0 | 40 | 1151 |- | 1.–7. dets 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,2''' | '''21,4''' | '''13,2''' | '''5,5''' | '''8,1''' | '''15,4''' | 1,7 | | | – | – | 40,1 | ≥1000 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/1202347/reitingud-eesti-200-astub-reformierakonnale-kandadele Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0| '''25''' | '''14''' | '''5''' | '''9''' | '''20''' | 3 | | | 1 | 2 | 44 | 881 |- | 24.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,8''' | '''22,8''' | '''14,7''' | 4,9 | '''6,6''' | '''15,3''' | 3,6 | | | 1,1 | 2,2 | 42,4 | ≥1000 |- | 17.–23. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,6''' | '''21,0''' | '''13,1''' | '''6,5''' | '''9,4''' | '''14,8''' | 3,0 | | | 0,4 | 2,2 | 40,6 | ≥1000 |- | 13.–18. nov 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''28''' | '''17''' | '''16''' | '''6''' | '''10''' | '''18''' | 3 | | | 2 | 0 | 39 | 1281 |- | 11.–16. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,7''' | '''19,6''' | '''14,6''' | '''6,0''' | '''8,3''' | '''13,4''' | 2,3 | | | 0,6 | 1,5 | 40,2 | ≥1000 |- | 3.–9. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,7''' | '''24,5''' | '''16,5''' | 4,5 | '''9,1''' | '''11,4''' | 2,9 | | | 0,4 | 1,0 | 45,5 | ≥1000 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/1158858/reitingud-eesti-200-kasvatas-jouliselt-toetust Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0| '''24''' | '''15''' | '''6''' | '''10''' | '''13''' | 4 | | | 1 | – | 45 | 854 |- | 27. okt – 2. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,5''' | '''21,0''' | '''18,2''' | 4,9 | '''7,2''' | '''10,1''' | 2,5 | | | 0,3 | 4,3 | 44,1 | ≥1000 |- | 22.–26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,1''' | '''20,3''' | '''14,2''' | '''6,9''' | '''8,6''' | '''8,9''' | 3,1 | | | 0,6 | 2,3 | 41,4 | ≥1000 |- | 14.–20. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,4''' | '''25,0''' | '''17,2''' | '''6,1''' | '''9,1''' | '''9,3''' | 2,1 | | | 0,6 | 1,2 | 48,3 | ≥1000 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/1149765/turu-uuringute-reitingud-keskerakond-tousis-populaarseimaks-erakonnaks Turu-uuringud] | 26 | style="background:#D3F2D0| '''27''' | '''18''' | '''5''' | '''9''' | '''7''' | 3 | | | 1 | 4 | 49 | 873 |- | 8.–14. okt 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''33''' | '''17''' | '''15''' | '''5''' | '''11''' | '''13''' | 3 | | | 2 | 1 | 37 | 1030 |- | 6.–13. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,2''' | '''22,3''' | '''18,1''' | 4,4 | '''9,0''' | '''7,7''' | 3,5 | | | 0,6 | 2,2 | 44,8 | ≥1000 |- | 28. sept – 5. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,1''' | '''21,2''' | '''15,7''' | '''5,7''' | '''9,6''' | '''8,1''' | 2,2 | | | 1,4 | 1,0 | 42,6 | ≥1000 |- | 23.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,4''' | '''22,8''' | '''17,0''' | 4,2 | '''12,1''' | '''5,8''' | 3 | | | 0,5 | 3,2 | 44,0 | ≥1000 |- | 17.–23. sept 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''18''' | '''13''' | '''6''' | '''12''' | '''13''' | 3 | | | 2 | 1 | 37 | 1089 |- | 15.–21. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,7''' | '''21,6''' | '''14,3''' | 4,8 | '''8,2''' | '''8,1''' | 3,2 | | | 1,4 | 3,7 | 40,7 | ≥1000 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/1138657/reitingud-reformierakond-tousis-taas-populaarseimaks-parteiks Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''24''' | '''16''' | '''5''' | '''11''' | '''9''' | 3 | | | 3 | – | 45 | 1010 |- | 9.–15. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,5''' | '''22,5''' | '''13,8''' | '''5,8''' | '''9,1''' | '''9,7''' | 2,5 | | | 1,4 | 2,7 | 42,1 | ≥1000 |- | 2.–9. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,3''' | '''26,2''' | '''15,5''' | 4,6 | '''8,3''' | '''8,4''' | 2,0 | | | 0,8 | 0,9 | 46,3 | ≥1000 |- | 25.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,0''' | '''24,5''' | '''16,2''' | 4,0 | '''8,8''' | '''7,6''' | 3,3 | | | 1,2 | 1,4 | 44,7 | ≥1000 |- |20. aug 2020|| colspan="11" |'''[[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse Erakonna]] (ERE) ja [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] (EVA) ühinemisel loodi [[Eesti Tulevikuerakond]] (TULE) '''<ref>[https://www.err.ee/1126004/vabaerakond-ja-elurikkuse-erakond-uhinesid-tulevikuerakonnaks Vabaerakond ja Elurikkuse Erakond ühinesid Tulevikuerakonnaks]. [[ERR]], 20. august 2020</ref> |- | 17.–25. august 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,5''' | '''20,9''' | '''16,1''' | '''5,8''' | '''6,7''' | '''9,9''' | 1,3 | 0,5 | 0,7 | | 2,6 | 42,8 | ≥1000 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/1127504/turu-uuringud-reformierakonna-toetus-jai-augustis-keskerakonnale-alla Turu-uuringud] | '''23''' | style="background:#D3F2D0| '''26''' | '''20''' | '''5''' | '''10''' | '''9''' | 2 | 1 | 0 | | – | 50 | 1003 |- | aug 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''17''' | '''17''' | '''5''' | '''13''' | '''14''' | 2 | 1 | 1 | | 0 | 39 | – |- | 10.–17. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,0''' | '''22,9''' | '''15,4''' | '''6,1''' | '''9,8''' | '''7,9''' | 2,3 | 0,5 | 0,6 | | 1,5 | 44,4 | ≥1000 |- | 4.–10. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,1''' | '''19,4''' | '''19,0''' | '''6,2''' | '''8,4''' | '''9,4''' | 1,2 | 1,2 | 1,1 | | 2,0 | 44,6 | ≥1000 |- | 28. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,0''' | '''22,5''' | '''18,4''' | '''5,9''' | '''8,8''' | '''6,8''' | 2,6 | 0,6 | 0,9 | | 0,5 | 46,8 | ≥1000 |- | 21.–28. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,2''' | '''24,1''' | '''18,6''' | '''6,4''' | '''8,7''' | '''6,8''' | 2,2 | 0,3 | 0,6 | | 1,1 | 49,1 | ≥1000 |- | 16.–22. juuli 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://www.postimees.ee/7024521/kantar-emor-erakondade-reitingutes-on-taastunud-kriisieelne-olukord Kantar Emor: erakondade reitingutes on taastunud kriisieelne olukord]. [[Postimees]], 24. juuli 2020</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''31''' | '''17''' | '''18''' | '''6''' | '''9''' | '''14''' | 3 | 1 | 0 | | 1 | 41 | 1125 |- | 14.–20. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,0''' | '''23,5''' | '''16,8''' | '''5,6''' | '''8,7''' | '''6,9''' | 2,3 | 1,0 | 0,3 | | 0,9 | 45,9 | ≥1000 |- | 7.–13. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,3''' | '''23,2''' | '''15,8''' | 4,4 | '''10,2''' | '''7,5''' | 2,2 | 0,6 | 0,4 | | 3,4 | 43,4 | ≥1000 |- | 29. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,1''' | '''22,9''' | '''14,8''' | '''6,1''' | '''9,2''' | '''9,6''' | 2,5 | 0,5 | 0,6 | | 1,7 | 43,8 | ≥1000 |- | 16.–22. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,3''' | '''26,1''' | '''16,0''' | '''5,9''' | '''9,3''' | '''9,2''' | 1,3 | 0,3 | 0,9 | | 0,7 | 48,0 | ≥1000 |- | 9.–16. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,7''' | '''27,0''' | '''16,3''' | '''5,9''' | '''7,6''' | '''7,4''' | 2,4 | 0,4 | 0,0 | | 1,3 | 49,2 | ≥1000 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/1103451/isamaa-toetus-langes-kolmele-protsendile Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''33''' | '''27''' | '''16''' | 3 | '''8''' | '''9''' | 2 | 1 | 0 | | – | 46 | 1035 |- | juuni 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''28''' | '''19''' | '''19''' | '''5''' | '''10''' | '''13''' | 3 | 2 | 0 | | 1 | 43 | – |- | 1.–8. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,3''' | '''22,8''' | '''20,3''' | 4,7 | '''7,6''' | '''7,2''' | 3,4 | 0,4 | 0,4 | | 2,9 | 47,8 | ≥1000 |- | 25. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,8''' | '''24,5''' | '''16,7''' | '''5,6''' | '''9,3''' | '''7,7''' | 1,4 | 1,2 | 0,3 | | 2,5 | 46,8 | ≥1000 |- | 18.–25. mai 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,4''' | '''27,1''' | '''12,4''' | '''6,3''' | '''7,4''' | '''7,3''' | 3,8 | 0,8 | 0,4 | | 2,1 | 45,8 | ≥1000 |- | 14.–20. mai 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://www.postimees.ee/6979281/kantar-emor-eriolukord-langetas-reformierakonna-toetust Kantar Emor: eriolukord langetas Reformierakonna toetust], 22.05.2020</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''24''' | '''20''' | '''22''' | 4 | '''12''' | '''14''' | 2 | 2 | 0 | | 0 | 46 | 1268 |- | 12.–18. mai 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,8''' | '''26,0''' | '''16,7''' | 4,6 | '''7,3''' | '''8,5''' | 2,0 | 0,7 | 1,1 | | 2,3 | 47,3 | ≥1000 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/1092516/keskerakonna-toetus-kerkis-valimiste-jargse-aja-korgeimale-ekre-l-langes-madalaimale-tasemele Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''27''' | '''15''' | '''6''' | '''7''' | '''8''' | 2 | 1 | 0 | | – | 48 | 1004 |- | 6.–12. mai 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,1''' | '''25,0''' | '''18,0''' | '''5,9''' | '''8,3''' | '''8,2''' | 2,3 | 0,9 | 0,2 | | 2,1 | 48,9 | ≥1000 |- | 24. apr – 5. mai 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,8''' | '''23,8''' | '''19,2''' | 4,6 | '''9,3''' | '''8,6''' | 2,7 | 0,2 | 0,8 | | 1,0 | 47,6 | ≥1000 |- | 21.—27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' | '''27,8''' | '''18,1''' | '''5,3''' | '''8,1''' | '''6,2''' | 2,1 | 0,3 | 0,7 | | 2,3 | 51,2 | ≥1000 |- | 20.–22. apr 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://www.err.ee/1082760/emor-reformierakond-kindel-liider-ekre-ja-keskerakonna-toetused-vordsustusid Emor: Reformierakond kindel liider, EKRE ja Keskerakonna toetused võrdsustusid], 27.04.2020</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''18''' | '''19''' | 4 | '''10''' | '''14''' | 3 | 2 | 0 | | 1 | 41 | 1280 |- | 15.—20. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,6''' | '''22,3''' | '''18,1''' | '''5,2''' | '''8,2''' | '''6,5''' | 2,3 | 0,6 | 0,2 | | 1,8 | 45,6 | ≥1000 |- | 7.—14. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,9''' | '''23,5''' | '''16,3''' | '''6,3''' | '''8,0''' | '''8,4''' | 1,8 | 0,5 | 0,4 | | 1,9 | 46,1 | ≥1000 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/1077988/reitingud-reformierakond-liider-keskerakond-suurendas-ekre-ga-vahet Turu-uuringud]<ref>[https://www.err.ee/1078877/stamberg-keskerakond-peaks-tosiselt-motlema-oma-toetuse-langusele-ida-virus Stamberg: Keskerakond peaks tõsiselt mõtlema oma toetuse langusele Ida-Virus]. [[ERR]], 17.04.2020</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''24''' | '''17''' | '''7''' | '''8''' | '''11''' | 2 | 1 | 1 | | – | 48 | 1000 |- | 31. märts — 6. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,5''' | '''25,7''' | '''14,1''' | '''5,1''' | '''7,6''' | '''8,0''' | 2,1 | 0,9 | 0,7 | | 2,3 | 44,9 | ≥1000 |- | 24.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | '''29,7''' | style="background:#D3F2D0|'''30,4''' | '''15,9''' | 4,1 | '''6,8''' | '''7,7''' | 2,2 | 0,3 | 0,5 | | 2,4 | 50,4 | ≥1000 |- | 18.–23. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,6''' | '''26,1''' | '''16,9''' | '''5,4''' | '''8,6''' | '''7,2''' | 3,2 | 1,0 | 0,3 | | 1,7 | 48,4 | ≥1000 |- | 12.–18. märts 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref name=Emor23032019>[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/reformierakond-juhib-kuid-vahe-teistega-hakkab-vahenema/ Reformierakond juhib, kuid vahe teistega hakkab vähenema], 23.03.2020</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''29''' | '''17''' | '''21''' | 4 | '''12''' | '''13''' | 3 | 2 | 0 | | 0 | 41,8 | 1118 |- | 10.–16. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,7''' | '''26,2''' | '''16,5''' | '''6,3''' | '''7,2''' | '''9,4''' | 1,8 | 0,4 | 0,2 | | 1,3 | 49,0 | ≥1000 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/1065962/reitingud-ekre-toetus-vordsustus-keskerakonnaga-eesti-200-moodus-sotsidest Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' | '''22''' | '''20''' | '''6''' | '''9''' | '''12''' | 3 | 1 | 1 | | – | 48 | 1056 |- | 4.–9. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,5''' | '''21,6''' | '''16,9''' | '''6,1''' | '''10,5''' | '''8,9''' | 2,8 | 0,7 | 0,5 | | 2,5 | 44,6 | ≥1000 |- | 26. veebr – 2. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,2''' | '''24,2''' | '''16,3''' | '''5,8''' | '''7,0''' | '''6,6''' | 2,5 | 0,1 | 0,7 | | 3,2 | 46,3 | ≥1000 |- | 19.–25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,2''' | '''19,3''' | '''18,4''' | '''6,9''' | '''10,2''' | '''7,5''' | 2,1 | 1,0 | 0,5 | | 0,9 | 44,6 | ≥1000 |- | veebr 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref name=Emor23032019 /> | style="background:#FEF4AE" | '''31''' | '''18''' | '''17''' | 4 | '''12''' | '''14''' | 3 | 1 | 0 | | 1 | 38,5 | – |- | 13.–18. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,9''' | '''22,4''' | '''18,0''' | '''6,0''' | '''7,9''' | '''9,8''' | 3,0 | 0,7 | 0,6 | | 0,7 | 46,4 | ≥1000 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/1054712/reitingud-ekre-ja-isamaa-kaotasid-veidi-toetust-eesti-200-tous-jatkus Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''25''' | '''24''' | '''16''' | '''5''' | '''10''' | '''9''' | 2 | 1 | 0 | | – | 45 | 864 |- | 4.–11. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,8''' | '''20,0''' | '''17,5''' | '''7,3''' | '''6,7''' | '''9,2''' | 3,3 | 0,3 | 0,5 | | 1,4 | 44,8 | ≥1000 |- | 28. jaan – 3. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,1''' | '''20,8''' | '''15,6''' | '''5,9''' | '''10,2''' | '''8,5''' | 2,7 | 0,6 | 0,3 | | 0,4 | 42,3 | ≥1000 |- | jaan 2020 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref name=Emor23032019 /> | style="background:#FEF4AE" | '''29,5''' | '''17,0''' | '''15,8''' | '''8,0''' | '''14,3''' | '''9,3''' | 3,3 | 1,2 | 0,8 | | 0,7 | 40,8 | – |- | 23.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,9''' | '''19,3''' | '''12,7''' | '''6,0''' | '''10,7''' | '''8,5''' | 4,1 | 1,1 | 0,4 | | 1,3 | 38,0 | ≥1000 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/1029603/uuring-reformierakonna-ja-keskerakonna-toetus-vordsustus Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''25''' | '''24''' | '''18''' | '''7''' | '''10''' | '''8''' | 3 | 1 | 1 | | – | 49 | 808 |- | 16.–24. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,0''' | '''22,8''' | '''14,6''' | '''5,6''' | '''9,3''' | '''7,2''' | 2,9 | 0,6 | 1,1 | | 0,8 | 43,0 | ≥1000 |- | 8.–14. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,2''' | '''24,3''' | '''12,9''' | '''8,4''' | '''8,5''' | '''7,0''' | 3,5 | 1,3 | 0,6 | | 0,9 | 45,6 | ≥1000 |- | 3.–7. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,1''' | '''23,6''' | '''15,8''' | '''6,3''' | '''8,2''' | '''7,3''' | 2,6 | 0,6 | 0,6 | | 0,9 | 45,7 | ≥1000 |- | 18.–23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,3''' | '''22,0''' | '''16,1''' | '''5,9''' | '''11,9''' | '''7,2''' | 3,4 | 0,6 | 0,9 | | 1,8 | 44,0 | ≥1000 |- | 11.–17. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,3''' | '''22,5''' | '''13,5''' | '''5,4''' | '''11,8''' | '''6,8''' | 3,2 | 1,2 | 0,1 | | 1,2 | 41,4 | ≥1000 |- | 5.–12. dets 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://leht.postimees.ee/6849855/skandaalide-nappus-tuleb-kahjuks-ekre-le-ja-sotsidele Skandaalide nappus tuleb kahjuks EKRE-le ja sotsidele]. [[Postimees]], 14.12.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''34,8''' | '''17,9''' | '''15,6''' | '''6,3''' | '''13,7''' | '''7,7''' | 2 | 2 | 0 | | – | 39,8 | 1093 |- | 2.–9. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,4''' | '''21,1''' | '''16,3''' | '''6,0''' | '''9,0''' | '''6,6''' | 3,2 | 0,1 | 0,4 | | 1,8 | 43,4 | ≥1000 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/1012752/aasta-viimased-reitingud-reformierakond-juhib-isamaa-valimiskunnise-piiril Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''29''' | '''25''' | '''17''' | '''5''' | '''10''' | '''5''' | 3 | 1 | 1 | | – | 47 | 1014 |- | 25.–29. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,4''' | '''23,5''' | '''11,9''' | '''8,1''' | '''10,4''' | 2,9 | 3,8 | 0,8 | 0,5 | | 1,5 | 43,5 | ≥1000 |- | 18.–25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,1''' | '''24,0''' | '''12,2''' | '''6,8''' | '''9,8''' | '''5,0''' | 3,5 | 1,0 | 0,5 | | 1,1 | 43,0 | ≥1000 |- | 11.–15. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,4''' | '''26,1''' | '''12,6''' | '''7,2''' | '''9,5''' | 3,8 | 1,7 | 1,2 | 0,1 | | 2,6 | 45,9 | ≥1000 |- | 7.–13. nov 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://leht.postimees.ee/6828497/reitingud-sotsid-napsasid-reformierakonnalt-haali Reitingud: sotsid napsasid Reformierakonnalt hääli]. [[Postimees]], 18.11.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''27,7''' | '''16,2''' | '''18,5''' | '''6,2''' | '''16,2''' | '''9,5''' | 4 | 1 | 1 | | – | 40,9 | 1407 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/1002346/err-i-reitingud-vene-valija-toetus-keskerakonnale-poordus-kasvule Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''23''' | '''17''' | '''5''' | '''11''' | '''7''' | 2 | 1 | 1 | | – | 45 | 1019 |- | 5.–11. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,6''' | '''24,3''' | '''17,5''' | '''6,5''' | '''10,9''' | 3,4 | 3,5 | 0,3 | 0,2 | | 0,7 | 48,3 | ≥1000 |- | 29. okt – 5. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,2''' | '''22,9''' | '''15,8''' | '''5,8''' | '''8,2''' | '''5,0''' | 3,2 | 0,2 | 0,8 | | 1,6 | 44,5 | ≥1000 |- | 22.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,1''' | '''23,4''' | '''17,7''' | '''5,5''' | '''6,3''' | '''5,1''' | 2,9 | 0,5 | 0,6 | | 1,5 | 46,6 | ≥1000 |- | 15.–21. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,3''' | '''23,4''' | '''15,6''' | '''6,6''' | '''7,4''' | 4,5 | 2,7 | 0,5 | 0,3 | | 2,4 | 45,6 | ≥1000 |- | 10.–16. okt 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://leht.postimees.ee/6804486/eesti-200-nopib-parlamendierakondade-toetajaid Eesti 200 nopib parlamendierakondade toetajaid]. [[Postimees]], 18.10.2019</ref><ref>[https://www.err.ee/993426/kantar-emori-uuring-naitab-parlamendivalise-eesti-200-tousu Kantar Emori uuring näitab parlamendivälise Eesti 200 tõusu]. [[ERR]], 18.10.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''32,5''' | '''17,6''' | '''16,6''' | '''6,2''' | '''12,4''' | '''9,4''' | 2,9 | 1,7 | 1 | | – | 40,4 | 1182 |- | 9.–14. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,7''' | '''25,8''' | '''17,6''' | '''7,1''' | '''8,3''' | '''5,6''' | 2,3 | 0,7 | 0,4 | | 0,7 | 50,5 | ≥1000 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/992372/err-i-reitingud-reformierakond-kindel-liider-isamaa-madalseis-jatkub Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''22''' | '''17''' | '''6''' | '''9''' | '''7''' | 3 | 0 | 1 | | – | 45 | 1039 |- | 1.–8. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,6''' | '''22,2''' | '''15,2''' | '''6,5''' | '''9,2''' | '''6,1''' | 2,4 | 1,0 | 1,0 | | 0,7 | 43,9 | ≥1000 |- | 25.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,7''' | '''24,3''' | '''15,6''' | '''7,4''' | '''8,3''' | '''6,2''' | 2,8 | 1,2 | 0,6 | | 0,9 | 47,3 | ≥1000 |- | 18.–23. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''37,1''' | '''20,7''' | '''18,3''' | '''5,4''' | '''8,6''' | 4,2 | 3,4 | 0,7 | 0,6 | | 1,1 | 44,4 | ≥1000 |- | 11.–19. sept 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://leht.postimees.ee/6783411/valitsus-sai-kaotatud-toetajad-tagasi Valitsus sai kaotatud toetajad tagasi]. [[Postimees]], 21.09.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''32,8''' | '''16,5''' | '''18,4''' | '''7,0''' | '''11,0''' | '''7,5''' | '''5''' | 1 | 1 | | – | 41,9 | 1261 |- | 10.–17. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,5''' | '''24,0''' | '''17,0''' | '''7,2''' | '''6,4''' | '''5,2''' | 3,7 | 1,0 | 0,1 | | 1,3 | 48,2 | ≥1000 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/981721/reitingud-ekre-toetus-tousis-reformierakond-jatkab-liidrina Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''21''' | '''19''' | '''6''' | '''9''' | '''5''' | 2 | 1 | 1 | | – | 46 | 1040 |- | 3.–9. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,9''' | '''23,7''' | '''15,1''' | '''7,8''' | '''9,1''' | '''5,0''' | 2,6 | 1,4 | 0,6 | | 0,7 | 46,6 | ≥1000 |- | 27. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,9''' | '''24,6''' | '''14,8''' | '''6,5''' | '''9,3''' | 4,8 | 1,3 | 1,6 | 0,2 | | 1,0 | 45,9 | ≥1000 |- | 21.–26. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,3''' | '''23,7''' | '''15,2''' | '''6,2''' | '''9,0''' | 4,5 | 2,6 | 1,9 | 0,8 | | 1,7 | 45,1 | ≥1000 |- | 15.–21. aug 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6761648/helmete-tuli-politseijuhiga-peletas-toetajaid-ekrest-eemale Helmete tüli politseijuhiga peletas toetajaid EKREst eemale]. [[Postimees]], 26.08.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''36,8''' | '''16,0''' | '''17,6''' | 4,8 | '''13,0''' | '''6,9''' | 4 | 1 | 1 | | – | 38,4 | 1161 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/973207/err-i-uuring-reformierakond-populaarseim-kuid-keskerakond-kosub Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''34''' | '''22''' | '''16''' | '''7''' | '''8''' | '''5''' | 3 | 1 | 1 | | – | 45 | 1000 |- | 13.–19. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,9''' | '''23,0''' | '''16,9''' | '''7,1''' | '''10,9''' | 4,1 | 1,8 | 0,6 | 0,7 | | 1,1 | 47,0 | ≥1000 |- | 5.–12. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,5''' | '''22,0''' | '''16,4''' | '''9,1''' | '''10,0''' | 3,5 | 3,9 | 0,6 | 0,3 | | 0,7 | 47,5 | ≥1000 |- | 30. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''41,0''' | '''18,9''' | '''12,7''' | '''8,8''' | '''8,1''' | 4,2 | 2,8 | 1,6 | 0,8 | | 1,4 | 40,4 | ≥1000 |- | 22.–30. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,2''' | '''17,8''' | '''17,7''' | '''7,1''' | '''12,0''' | 4,0 | 1,9 | 1,5 | 0,6 | | 1,1 | 42,6 | ≥1000 |- | 18.–24. juuli 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6738672/sudasuvised-kisklused-toovad-edu-ekre-le Südasuvised kisklused toovad edu EKRE-le]. [[Postimees]], 26.07.2017</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''34,5''' | '''15,3''' | '''19,4''' | '''6,8''' | '''10,8''' | '''7,9''' | 3 | 2 | 0 | | – | 41,5 | 1305 |- | 15.–22. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''39,1''' | '''18,3''' | '''16,6''' | '''7,7''' | '''7,6''' | 4,4 | 2,7 | 1,1 | 0,2 | | 2,5 | 42,6 | ≥1000 |- | 8.–15. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''37,7''' | '''16,4''' | '''15,8''' | '''11,0''' | '''8,7''' | 4,0 | 2,7 | 0,8 | 1,1 | | 1,9 | 43,2 | ≥1000 |- | 2.–8. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,9''' | '''22,3''' | '''18,0''' | '''8,2''' | '''11,0''' | 4,3 | 2,5 | 0,4 | 0,9 | | 0,6 | 48,5 | ≥1000 |- | 26. juuni – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,3''' | '''20,8''' | '''17,5''' | '''9,2''' | '''9,8''' | '''5,3''' | 2,1 | 0,5 | 0,2 | | 0,2 | 47,5 | ≥1000 |- | 11.–19. juuni 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''37,7''' | '''20,2''' | '''15,2''' | '''5,6''' | '''13,6''' | 4,0 | 1,7 | 1,1 | 0,3 | | 0,5 | 41,0 | ≥1000 |- | 6.–13. juuni 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6708997/reformierakonna-toetus-soostis-korgusse Reformierakonna toetus sööstis kõrgusse]. [[Postimees]], 17.06.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''36,0''' | '''14,7''' | '''16,7''' | '''6,9''' | '''12,8''' | '''8,3''' | 3 | 1 | 0 | | – | 38,3 | 1129 |- | 4.–11. juuni 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,3''' | '''21,4''' | '''19,1''' | '''8,7''' | '''9,4''' | '''5,8''' | 2,6 | 0,7 | 1,4 | | 0,3 | 49,2 | ≥1000 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/951406/keskerakonna-ja-ekre-toetus-vordsustus Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''32''' | '''19''' | '''18''' | '''9''' | '''11''' | 4 | 1 | 1 | 1 | | – | 46 | 1000 |- | 27. mai – 3. juuni 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''23''' | '''19''' | '''8''' | '''12''' | 3 | 3 | 1 | 0 | | 0 | 50 | ≥1000 |- | 20.–27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,0''' | '''19,5''' | '''16,8''' | '''10,4''' | '''11,7''' | 4,6 | 2,4 | 0,6 | 0,4 | | 0,5 | 46,7 | ≥1000 |- | 20.–23. mai 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6691574/keskerakond-ja-ekre-kiduvad Keskerakond ja EKRE kiduvad]. [[Postimees]], 25.05.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''30,6''' | '''14,7''' | '''15,0''' | '''7,9''' | '''12,1''' | '''11,8''' | '''5''' | 3 | 1 | | – | 37,6 | 1390 |- | 14.–20. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''28,6''' | '''21,5''' | '''22,0''' | '''8,8''' | '''9,4''' | '''5,3''' | 2,2 | 0,7 | 0,7 | | 0,8 | 52,3 | ≥1000 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/941505/kaljuranna-efekt-riigikogu-kusitluses-ei-toota Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''20''' | '''17''' | '''10''' | '''10''' | '''8''' | 3 | 1 | 1 | | – | 47 | 2037 |- | 6.–13. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,8''' | '''19,4''' | '''16,2''' | '''8,0''' | '''12,2''' | '''5,1''' | 4,5 | 1,7 | 0,3 | | 0,9 | 43,6 | ≥1000 |- | 7.–9. mai 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6681566/keskerakonna-toetus-kukkus-ajalooliselt-madalale Keskerakonna toetus kukkus ajalooliselt madalale]. [[Postimees]], 13.05.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''33,5''' | '''15,3''' | '''16,9''' | '''6,1''' | '''12,9''' | '''11,5''' | 2 | 1 | 0 | | – | 38,3 | 1271 |- | 29. apr – 7. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''35,6''' | '''19,9''' | '''15,0''' | '''8,3''' | '''10,8''' | '''6,0''' | 2,5 | 1,0 | 0,5 | | 0,6 | 43,2 | ≥1000 |- | 22.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,6''' | '''18,5''' | '''19,1''' | '''7,6''' | '''8,5''' | '''7,2''' | 3,4 | 1,8 | 0,3 | | 0,1 | 45,2 | ≥1000 |- |24. apr 2019|| colspan="11" |'''[[Jüri Ratase teine valitsus]] ([[Keskerakond|Keskerakonna]], [[EKRE]] ja [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] koalitsioon) kinnitati ametisse'''<ref name=RataseValitsus>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-blogi-ja-fotod-kaljulaid-kinnitas-kadriorus-ratase-uue-valitsuse-ametisse-ja-kutsub-koiki-votma-sadat-vihavaba-paeva?id=86009143 VIDEO, BLOGI ja FOTOD | Kaljulaid kinnitas Kadriorus Ratase uue valitsuse ametisse ja kutsub kõiki võtma sadat vihavaba päeva]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 24.04.2019</ref> |- | 15.–22. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,0''' | '''20,1''' | '''20,1''' | '''9,2''' | '''8,5''' | '''5,4''' | 2,6 | 0,9 | 0,7 | | 0,7 | | ≥1000 |- | 10.–15. apr 2019 | [https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Kantar Emor]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6572204/ratase-uus-valitsus-alustab-tood-kumnendi-vaikseima-toetusega Ratase uus valitsus alustab tööd kümnendi väikseima toetusega]. [[Postimees]], 18.04.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''32,3''' | '''17,0''' | '''15,4''' | '''8,5''' | '''11,4''' | '''10,3''' | 2,7 | 1 | 1,1 | | – | | 1211 |- | 8.–15. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''34,6''' | '''19,4''' | '''18,0''' | '''7,3''' | '''10,1''' | '''5,9''' | 2,5 | 1,1 | 0,3 | | 0,5 | | ≥1000 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/930947/aprillis-langes-enim-ekre-toetus Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''24''' | '''16''' | '''9''' | '''8''' | '''8''' | 2 | 1 | 1 | | – | | 1000 |- | 1.–8. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''33,4''' | '''22,5''' | '''14,8''' | '''11,6''' | '''8,0''' | 4,8 | 3,0 | 0,6 | 0,5 | | 0,7 | | ≥1000 |- | 25.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''32,5''' | '''20,5''' | '''19,1''' | '''9,0''' | '''10,1''' | '''5,5''' | 1,7 | 0,6 | 0,6 | | 0,4 | | ≥1000 |- | 18.–24. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,9''' | '''19,5''' | '''18,8''' | '''8,9''' | '''9,3''' | '''7,2''' | 2,1 | 0,6 | 0,9 | | 0,9 | | ≥1000 |- | 14.–21. märts 2019 | [https://poliitika.postimees.ee/6553777/langus-jatkub-keskerakond-kukkus-kolmandale-kohale?_ga=2.262394127.283908148.1552206963-193578162.1551723497 Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''31,5''' | '''17,2''' | '''18,2''' | '''7,2''' | '''10,8''' | '''9,6''' | 2,9 | 1,8 | 0,3 | | - | | 1214 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/921973/reformierakonna-edu-pusib-ka-parast-valimisi Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''27''' | '''24''' | '''21''' | '''11''' | '''9''' | '''5''' | 1 | 1 | 1 | | - | | 1004 |- | 11.–15. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''36,9''' | '''19,4''' | '''12,6''' | '''11,2''' | '''9,0''' | '''6,5''' | 1,7 | 1,8 | 0,6 | | 0,4 | | ≥1000 |- | 12.–13. märts 2019 | Kantar Emor<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6544638/uuring-valijad-eelistavad-koike-muud-kui-keskerakonna-ekre-isamaa-liitu Uuring: valijad eelistavad kõike muud kui Keskerakonna-EKRE-Isamaa liitu]. [[Postimees]], 14.03.2019</ref><ref>[https://poliitika.postimees.ee/6553777/langus-jatkub-keskerakond-kukkus-kolmandale-kohale Langus jätkub: Keskerakond kukkus kolmandale kohale]. [[Postimees]], 26.03.2019</ref> | style="background:#FEF4AE" | '''30''' | '''19,4''' | '''18,1''' | '''7,3''' | '''12,5''' | '''8,5''' | 2,9 | 0,9 | 0,3 | | - | | 752 |- |11. märts 2019|| colspan="11" |'''Algasid koalitsioonikõnelused Keskerakonna, EKRE ja Isamaa vahel''' |- | 5.–11. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''31,9''' | '''21,2''' | '''18,1''' | '''11,4''' | '''9,1''' | 4,4 | 1,7 | 1,1 | 1,1 | | 0,1 | | ≥1000 |- style="background:#EFEFEF;" | '''3. märts 2019''' | '''[https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/election-result.html Valimistulemused]''' | align="center" style="background:#FEF4AE" | '''28,9''' | '''23,1''' | '''17,8''' | '''11,4''' | '''9,8''' | 4,4 | 1,8 | 1,2 | 1,2 | | 0,4 | | |- | Küsitlusperiood | Allikas | [[Eesti Reformierakond|Reform]] | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] | [[Eesti 200]] | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] | [[Elurikkuse Erakond|ERE]] | [[Eesti Vabaerakond|EVA]] | [[Eesti Tulevikuerakond|TULE]] | Muud | Valitsus | Valim |} ===Eelistused haridusrühmades=== Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised). ;Alg- ja põhiharidus [[File:Põhiharidusega inimeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 5. juuli – 1. august 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | 23,4 | style="background:#6495ED" | 28,1 | 13,7 | 4,7 | 4,7 | 2,2 |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 5 | 17 | style="background:#6495ED" | 41 | 21 | 7 | 8 | 2 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | 22,2 | style="background:#6495ED" | 32,7 | 9,9 | 4,1 | 4,9 | 1,7 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 8 | 22 | 12 | 7 | 23 | 0 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,7 | 25,3 | 25,9 | 6,0 | 3,7 | 9,1 | 1,3 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 19 | style="background:#6495ED" | 24 | 3 | 10 | 19 | 2 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | 23,2 | style="background:#6495ED" | 33,2 | 4,0 | 4,0 | 8,1 | 1,9 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 15 | 12 | style="background:#6495ED" | 37 | 7 | 16 | 13 | 0 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 23,0 | style="background:#6495ED" | 30,4 | 6,5 | 3,6 | 12,6 | 1,4 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 29 | 21 | style="background:#6495ED" | 31 | 9 | 3 | 5 | 0 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 22,2 | style="background:#6495ED" | 32,9 | 7,6 | 5,8 | 12,6 | 1,3 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 24 | 23 | 2 | 6 | 17 | 5 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,0 | 20,4 | style="background:#6495ED" | 35,4 | 6,8 | 6,9 | 13,3 | 2,3 |- | 13.– 21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 19 | 22 | style="background:#6495ED" | 34 | 11 | 3 | 6 | 6 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,8 | 22,4 | style="background:#6495ED" | 31,5 | 5,9 | 4,1 | 8,1 | 2,0 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 5 | 33 | style="background:#6495ED" | 38 | 7 | 3 | 10 | 6 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,7 | 23,1 | style="background:#6495ED" | 35,3 | 7,4 | 5,0 | 6,5 | 4,1 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 14 | 19 | style="background:#6495ED" | 30 | 6 | 3 | 18 | 6 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 21,5 | style="background:#6495ED" | 36,9 | 8,3 | 3,4 | 8,5 | 2,0 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 18 | style="background:#6495ED" | 29 | 5 | 3 | 8 | 11 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,4 | 26,1 | style="background:#6495ED" | 37,5 | 5,5 | 7,1 | 5,5 | 1,1 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | 15 | style="background:#6495ED" | 38 | 8 | 3 | 10 | 2 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,8 | 17,9 | style="background:#6495ED" | 32,0 | 5,2 | 9,4 | 5,6 | 1,8 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 3 | 27 | style="background:#6495ED" | 36 | 0 | 8 | 9 | 8 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,3 | 22,8 | style="background:#6495ED" | 37,6 | 2,5 | 6,6 | 7,4 | 1,6 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,3 | style="background:#D3F2D0" | 29,7 | 27,6 | 4,2 | 3,2 | 7,7 | 2,0 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 27 | 27 | 3 | 2 | 2 | 3 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,6 | 21,3 | style="background:#6495ED" | 29,9 | 2,9 | 8,2 | 7,0 | 3,0 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | 22 | style="background:#6495ED" | 33 | 10 | 3 | 3 | 0 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,0 | 23,1 | style="background:#6495ED" | 26,7 | 3,6 | 5,0 | 8,9 | 1,9 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 28 | style="background:#6495ED" | 33 | 8 | 4 | 3 | 4 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,5 | 20,7 | style="background:#6495ED" | 28,3 | 4,9 | 4,2 | 5,2 | 4,7 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 16 | 28 | style="background:#6495ED" | 30 | 9 | 5 | 5 | 6 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 28,6 | 24,4 | 3,0 | 4,9 | 4,6 | 2,9 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 19 | 7 | 2 | 5 | 3 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | style="background:#D3F2D0" | 31,0 | 17,7 | 6,5 | 6,4 | 8,7 | 4,5 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 39 | 20 | 6 | 1 | 4 | 5 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | style="background:#D3F2D0" | 29,8 | 18,8 | 6,1 | 5,0 | 9,4 | 1,1 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 37 | 16 | 10 | 5 | 8 | 0 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | style="background:#D3F2D0" | 28,2 | 19,8 | 5,4 | 5,2 | 9,3 | 6,0 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 16 | 26 | style="background:#6495ED" | 27 | 7 | 16 | 4 | 0 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,6 | style="background:#D3F2D0" | 32,6 | 20,2 | 6,5 | 4,6 | 4,9 | 4,8 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | 29 | style="background:#6495ED" | 30 | 5 | 3 | 5 | 3 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | style="background:#D3F2D0" | 38,1 | 20,2 | 2,0 | 9,6 | 4,1 | 3,3 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 14 | style="background:#D3F2D0" | 38 | 24 | 9 | 2 | 9 | 8 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,4 | style="background:#D3F2D0" | 28,8 | 23,9 | 5,8 | 6,8 | 7,8 | 2,1 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 35 | 24 | 2 | 5 | 9 | 0 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#D3F2D0" | 34,5 | 23,3 | 5,8 | 7,6 | 2,3 | 1,1 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | style="background:#D3F2D0" | 28,7 | 18,9 | 8,2 | 5,7 | 5,3 | 4,0 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 16 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 16 | 3 | 6 | 6 | 6 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,1 | style="background:#D3F2D0" | 37,1 | 21,1 | 5,5 | 6,5 | 2,1 | 1,5 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 28 | style="background:#6495ED" | 28 | 7 | 4 | 2 | 3 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | style="background:#D3F2D0" | 34,1 | 23,9 | 6,4 | 4,3 | 3,8 | 3,4 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | 27 | style="background:#6495ED" | 28 | 0 | 7 | 0 | 0 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | style="background:#D3F2D0" | 35,1 | 22,8 | 4,1 | 8,2 | 4,0 | 4,5 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 32 | style="background:#6495ED" | 32 | 4 | 1 | 5 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,7 | style="background:#D3F2D0" | 26,2 | 25,6 | 5,5 | 5,2 | 7,7 | 4,1 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | 21 | style="background:#6495ED" | 31 | 7 | 6 | 3 | 0 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,5 | style="background:#D3F2D0" | 31,8 | 17,0 | 8,5 | 4,3 | 2,7 | 4,0 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | 26 | style="background:#6495ED" | 27 | 7 | 4 | 0 | 3 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,5 | style="background:#D3F2D0" | 26,4 | 19,0 | 7,5 | 10,4 | 3,0 | 6,2 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 23 | 21 | 5 | 14 | 0 | 5 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 30,2 | style="background:#D3F2D0" | 31,7 | 14,9 | 4,4 | 7,7 | 2,8 | 5,1 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 20 | 11 | 7 | 2 | 5 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,4 | style="background:#D3F2D0" | 30,5 | 22,7 | 4,5 | 3,1 | 4,2 | 4,0 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 28 | 25 | 2 | 6 | 2 | 2 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | style="background:#D3F2D0" | 36,4 | 22,4 | 3,5 | 4,4 | 1,9 | 4,2 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 27 | 7 | 5 | 0 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,0 | style="background:#D3F2D0" | 32,1 | 19,8 | 5,4 | 5,2 | 3,2 | 4,8 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 25 | 26 | 8 | 6 | 0 | 0 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,5 | 22,2 | 25,6 | 8,9 | 3,4 | 3,3 | 3,5 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,1 | 28,0 | 22,0 | 7,6 | 4,3 | 0,8 | 2,7 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | 28 | style="background:#6495ED" | 34 | 5 | 4 | 0 | 0 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 22,3 | 24,3 | 6,0 | 7,1 | 3,0 | 3,5 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 20 | style="background:#6495ED" | 30 | 10 | 5 | 5 | 4 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 27,1 | 22,3 | 7,4 | 5,5 | 3,1 | 3,4 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 21 | 7 | 6 | 5 | 0 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,5 | 25,6 | 19,8 | 9,9 | 5,4 | 5,2 | 3,2 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | style="background:#D3F2D0" | 28 | style="background:#6495ED" | 28 | 11 | 4 | 0 | 0 |} ;Kesk-, keskeri- ja kutseharidus [[File:Keskharidusega inimeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 5. juuli – 1. august 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 17,0 | 23,6 | 8,8 | 8,3 | 8,4 | 1,4 |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 14 | 19 | 12 | 8 | 13 | 4 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,1 | 17,9 | 24,1 | 8,1 | 5,9 | 8,9 | 2,0 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 16 | 20 | 9 | 7 | 14 | 3 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 17,0 | 23,8 | 6,7 | 6,3 | 10,6 | 2,0 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 16 | 19 | 8 | 6 | 15 | 4 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 20,0 | 24,7 | 5,4 | 4,6 | 10,6 | 1,5 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 16 | 21 | 8 | 8 | 19 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 18,5 | 24,7 | 5,9 | 7,5 | 14,6 | 1,5 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 20 | 20 | 6 | 7 | 19 | 4 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 18,8 | style="background:#6495ED" | 25,4 | 7,3 | 6,6 | 17,0 | 1,6 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 20 | 21 | style="background:#6495ED" | 23 | 7 | 8 | 18 | 4 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 22,2 | style="background:#6495ED" | 26,8 | 7,1 | 6,7 | 14,2 | 1,5 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 17 | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 9 | 6 | 16 | 5 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,9 | 22,3 | 21,9 | 8,1 | 6,1 | 13,5 | 2,1 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 20 | style="background:#6495ED" | 23 | 7 | 7 | 18 | 1 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 23,2 | style="background:#6495ED" | 26,9 | 7,8 | 7,5 | 11,8 | 1,2 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | 17 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | 9 | 20 | 2 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | 21,5 | style="background:#6495ED" | 27,1 | 8,5 | 7,4 | 9,8 | 1,6 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 21 | style="background:#6495ED" | 25 | 8 | 6 | 12 | 2 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,3 | 19,7 | style="background:#6495ED" | 27,8 | 7,6 | 7,3 | 10,9 | 2,3 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 20 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 6 | 14 | 3 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 20,7 | 25,2 | 6,6 | 6,4 | 11,2 | 2,1 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 19 | style="background:#6495ED" | 24 | 5 | 8 | 14 | 3 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,1 | 18,9 | 27,1 | 6,3 | 6,4 | 10,6 | 1,5 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,8 | 21,5 | style="background:#6495ED" | 26,4 | 4,9 | 7,2 | 10,7 | 1,9 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 20 | style="background:#6495ED" | 27 | 7 | 7 | 13 | 4 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,1 | 21,6 | 23,6 | 5,2 | 6,4 | 12,6 | 1,8 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 23 | 5 | 7 | 12 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,6 | 21,4 | 21,3 | 5,2 | 6,6 | 10,7 | 1,8 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 21 | style="background:#6495ED" | 27 | 5 | 5 | 13 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,2 | 20,5 | 22,4 | 5,8 | 6,0 | 10,5 | 2,0 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 22 | 6 | 7 | 15 | 3 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,1 | 20,2 | 22,5 | 5,0 | 4,8 | 10,8 | 1,6 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 18 | 23 | 6 | 7 | 16 | 2 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,0 | 21,8 | 20,8 | 6,0 | 6,0 | 13,5 | 1,7 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 20 | 18 | 8 | 8 | 14 | 3 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,5 | 22,8 | 17,0 | 5,6 | 7,4 | 15,0 | 2,2 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 16 | 5 | 9 | 20 | 2 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,9 | 23,9 | 17,7 | 5,8 | 6,5 | 11,5 | 2,3 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 17 | 6 | 9 | 10 | 3 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 22,1 | 19,3 | 5,8 | 7,7 | 8,0 | 2,4 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 20 | 6 | 7 | 9 | 4 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,5 | 22,8 | 17,7 | 5,5 | 8,2 | 7,3 | 2,6 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 25 | 18 | 4 | 9 | 7 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,4 | 23,5 | 19,7 | 5,0 | 7,2 | 6,5 | 2,4 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 23 | 5 | 9 | 7 | 3 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 24,2 | 19,9 | 5,1 | 7,5 | 6,0 | 2,7 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,4 | 26,5 | 20,2 | 4,9 | 8,1 | 6,8 | 2,3 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 28 | 19 | 4 | 5 | 7 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,5 | 27,3 | 18,2 | 5,3 | 6,6 | 7,0 | 2,3 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 17 | 7 | 5 | 7 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,0 | 26,1 | 18,6 | 4,8 | 7,3 | 6,1 | 2,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 18 | 7 | 7 | 11 | 2 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,6 | 28,0 | 18,3 | 5,6 | 6,2 | 8,0 | 1,8 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 24 | 22 | 5 | 8 | 12 | 2 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 21,0 | 20,7 | 7,2 | 7,8 | 7,4 | 1,8 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 18 | 5 | 8 | 8 | 3 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 23,3 | 16,0 | 6,4 | 8,6 | 6,8 | 3,3 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 21 | 7 | 9 | 7 | 2 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 23,7 | 17,4 | 6,0 | 9,4 | 5,5 | 2,8 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 20 | 5 | 8 | 6 | 3 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 26,4 | 17,4 | 6,6 | 8,9 | 4,6 | 2,5 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 21 | 4 | 8 | 7 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,4 | 25,4 | 18,2 | 7,0 | 7,5 | 4,4 | 2,5 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 21 | 20 | 8 | 9 | 6 | 4 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,2 | 22,7 | 18,8 | 8,2 | 6,4 | 5,8 | 3,6 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 21 | 21 | 6 | 9 | 5 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,1 | 23,0 | 19,0 | 7,6 | 8,4 | 3,9 | 1,9 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 24 | 18 | 6 | 6 | 5 | 4 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,3 | 20,7 | 17,2 | 7,7 | 8,2 | 4,0 | 2,6 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,4 | 23,4 | 21,1 | 7,9 | 9,5 | 4,1 | 2,4 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 20 | 21 | 9 | 11 | 3 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,7 | 22,8 | 20,4 | 9,3 | 10,7 | 4,1 | 2,7 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 25 | 19 | 12 | 11 | 3 | 2 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 20,3 | 21,4 | 8,7 | 8,6 | 5,8 | 3,1 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 26 | 19 | 9 | 6 | 7 | 2 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,0 | 20,3 | 21,2 | 9,7 | 8,7 | 5,6 | 1,7 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | style="background:#D3F2D0" | 25 | 24 | 9 | 7 | 5 | 1 |} ;Kõrgharidus [[File:Kõrgharidusega inimeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 5. juuli – 1. august 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,5 | 13,4 | 10,1 | 8,6 | 10,8 | 12,5 | 1,7 |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 17 | 9 | 7 | 11 | 16 | 3 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,4 | 15,8 | 11,7 | 6,2 | 8,5 | 13,6 | 1,7 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 15 | 12 | 8 | 10 | 15 | 3 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,2 | 11,2 | 9,8 | 6,1 | 10,1 | 18,2 | 1,9 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 16 | 11 | 6 | 9 | 20 | 2 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,5 | 12,1 | 12,8 | 5,9 | 9,6 | 20,9 | 2,1 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 15 | 9 | 6 | 9 | 26 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,9 | 10,9 | 12,7 | 4,6 | 8,7 | 24,6 | 1,0 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 14 | 9 | 6 | 11 | 23 | 4 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 14,4 | 10,0 | 7,2 | 10,9 | 25,9 | 1,9 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 19 | 18 | 13 | 9 | 11 | style="background:#DDA0DD | 28 | 3 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,8 | 18,6 | 14,3 | 6,1 | 9,8 | 23,1 | 1,4 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | 14 | 14 | 7 | 8 | style="background:#DDA0DD | 32 | 3 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,4 | 15,9 | 13,5 | 8,0 | 9,7 | 22,9 | 0,9 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 19 | 17 | 5 | 12 | 21 | 2 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,2 | 18,6 | 12,5 | 8,5 | 13,1 | 21,8 | 2,0 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 17 | 11 | 7 | 13 | 18 | 2 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,1 | 17,8 | 12,4 | 6,9 | 11,4 | 21,8 | 1,7 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 16 | 16 | 7 | 12 | 14 | 2 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,6 | 16,7 | 13,3 | 6,7 | 12,4 | 17,6 | 2,1 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 11 | 16 | 6 | 8 | 21 | 3 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,9 | 13,3 | 12,4 | 5,7 | 10,9 | 17,9 | 2,8 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 9 | 10 | 5 | 10 | 23 | 5 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,4 | 10,8 | 14,9 | 7,0 | 8,8 | 18,5 | 1,5 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 13,1 | 13,8 | 6,7 | 11,1 | 17,4 | 2,2 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 17 | 14 | 7 | 13 | 17 | 1 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,5 | 13,6 | 11,6 | 6,2 | 10,0 | 17,3 | 1,8 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 14 | 12 | 6 | 12 | 24 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,5 | 16,1 | 9,9 | 7,1 | 8,7 | 19,4 | 1,8 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 11 | 12 | 5 | 12 | 16 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,1 | 18,6 | 9,5 | 6,0 | 6,8 | 15,5 | 2,0 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 15 | 11 | 6 | 13 | 18 | 2 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,4 | 12,6 | 12,3 | 6,7 | 9,2 | 18,1 | 1,8 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 11 | 12 | 6 | 9 | 19 | 2 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,3 | 14,4 | 11,0 | 4,4 | 9,7 | 19,6 | 2,7 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 14 | 14 | 3 | 11 | 16 | 5 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 15,4 | 7,6 | 7,1 | 10,4 | 22,7 | 2,7 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 12 | 4 | 11 | 21 | 3 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,8 | 14,6 | 6,7 | 5,7 | 13,0 | 19,4 | 2,5 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 12 | 8 | 6 | 12 | 21 | 5 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,9 | 17,4 | 9,4 | 5,1 | 13,2 | 11,3 | 2,7 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 23 | 11 | 3 | 14 | 6 | 3 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,9 | 17,1 | 9,6 | 5,0 | 11,4 | 10,8 | 2,7 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 20 | 9 | 5 | 18 | 12 | 2 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,2 | 16,9 | 8,1 | 6,0 | 11,1 | 12,8 | 1,5 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 18 | 11 | 6 | 14 | 12 | 2 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,7 | 17,2 | 10,3 | 6,6 | 12,3 | 10,5 | 2,2 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,0 | 18,9 | 10,3 | 5,4 | 10,4 | 12,7 | 1,9 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 20 | 9 | 2 | 13 | 13 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,7 | 18,4 | 10,0 | 6,0 | 11,9 | 12,5 | 2,9 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 22 | 7 | 3 | 13 | 13 | 4 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,0 | 18,7 | 10,0 | 6,6 | 10,0 | 10,9 | 1,1 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 19 | 14 | 8 | 9 | 13 | 1 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,2 | 18,7 | 10,7 | 6,3 | 10,9 | 10,8 | 2,4 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 14 | 11 | 8 | 15 | 14 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,3 | 17,1 | 8,3 | 6,2 | 11,9 | 12,1 | 3,6 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 9 | 5 | 17 | 13 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,4 | 16,3 | 9,6 | 6,3 | 12,9 | 10,9 | 2,7 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 15 | 11 | 6 | 14 | 12 | 4 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,9 | 17,1 | 7,8 | 6,8 | 13,1 | 8,1 | 3,0 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 20 | 11 | 4 | 15 | 5 | 1 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 43,6 | 16,8 | 9,6 | 8,0 | 11,5 | 4,9 | 2,9 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 17 | 9 | 4 | 17 | 8 | 1 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 43,7 | 17,4 | 10,4 | 6,2 | 10,4 | 7,2 | 2,1 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 24 | 7 | 5 | 10 | 11 | 1 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 43,5 | 17,4 | 10,1 | 6,9 | 12,2 | 5,9 | 1,9 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 19 | 14 | 7 | 10 | 6 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,8 | 18,0 | 8,5 | 7,6 | 14,6 | 5,2 | 2,7 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 15 | 10 | 7 | 14 | 8 | 3 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 47,8 | 11,0 | 7,9 | 10,0 | 13,7 | 5,0 | 2,2 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,8 | 15,3 | 10,0 | 7,8 | 16,4 | 7,0 | 2,8 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 14 | 6 | 8 | 14 | 7 | 2 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,4 | 14,2 | 9,6 | 10,0 | 14,0 | 8,1 | 2,6 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 18 | 10 | 10 | 11 | 10 | 4 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,7 | 16,4 | 10,5 | 10,1 | 10,6 | 7,0 | 2,4 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 17 | 9 | 10 | 10 | 10 | 2 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,4 | 18,1 | 10,1 | 10,1 | 12,5 | 7,0 | 1,5 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 21 | 11 | 16 | 14 | 6 | 2 |} ===Eelistused rahvusrühmades=== Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised). ;Eestlased [[File:Eestlaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 5. juuli – 1. august 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,1 | 11,1 | 20,9 | 10,6 | 8,8 | 9,4 | 1,4 |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 7 | 18 | 12 | 9 | 15 | 4 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,0 | 10,6 | 22,9 | 8,8 | 6,4 | 10,6 | 2,0 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 6 | 20 | 11 | 7 | 15 | 3 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,1 | 10,8 | 20,7 | 7,2 | 6,9 | 13,6 | 1,9 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 8 | 19 | 8 | 6 | 16 | 3 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,8 | 13,1 | 22,7 | 6,0 | 6,3 | 14,5 | 1,6 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 8 | 20 | 9 | 9 | 21 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,2 | 11,5 | 22,0 | 6,2 | 6,8 | 19,1 | 1,3 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 9 | 20 | 8 | 7 | 19 | 4 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,2 | 10,9 | 23,0 | 8,4 | 7,7 | 20,7 | 1,6 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 22 | 12 | 22 | 8 | 9 | style="background:#DDA0DD | 23 | 4 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,3 | 13,8 | style="background:#6495ED" | 26,2 | 7,6 | 7,5 | 18,5 | 1,5 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 20 | 12 | style="background:#6495ED" | 24 | 10 | 7 | 22 | 4 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,8 | 13,9 | 22,6 | 8,9 | 6,9 | 16,1 | 1,9 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 13 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 8 | 20 | 2 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,4 | 13,7 | style="background:#6495ED" | 26,2 | 9,2 | 9,1 | 15,5 | 2,0 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 10 | 19 | 10 | 9 | 21 | 2 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | 11,7 | style="background:#6495ED" | 26,6 | 9,2 | 8,2 | 14,9 | 1,5 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 13 | 24 | 9 | 7 | 13 | 3 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,2 | 12,5 | 27,0 | 8,1 | 9,0 | 12,9 | 2,0 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 11 | 23 | 9 | 7 | 16 | 3 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 12,1 | 23,6 | 6,9 | 8,2 | 12,7 | 2,2 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 11 | 22 | 6 | 9 | 16 | 4 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 12,2 | 26,0 | 6,5 | 7,1 | 12,8 | 1,5 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,2 | 14,6 | 24,2 | 6,2 | 7,9 | 12,8 | 2,0 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 14 | 24 | 8 | 9 | 13 | 3 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,0 | 12,8 | 21,8 | 6,0 | 7,6 | 13,5 | 2,1 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 15 | 22 | 6 | 8 | 16 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,2 | 14,5 | 19,8 | 6,4 | 7,2 | 13,4 | 2,0 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 14 | 24 | 6 | 7 | 13 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,2 | 14,0 | 20,0 | 6,5 | 5,7 | 11,5 | 2,6 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 15 | 20 | 7 | 9 | 15 | 3 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,1 | 13,9 | 20,7 | 5,8 | 6,2 | 12,3 | 1,7 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 12 | 21 | 8 | 7 | 16 | 2 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,0 | 16,2 | 18,0 | 6,4 | 6,7 | 15,0 | 2,3 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 15 | 18 | 8 | 8 | 14 | 4 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,7 | 15,9 | 15,7 | 7,2 | 7,4 | 16,9 | 2,2 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 18 | 16 | 6 | 10 | 20 | 3 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 16,4 | 15,8 | 6,6 | 8,2 | 13,2 | 3,1 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 16 | 7 | 11 | 13 | 4 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,9 | 16,2 | 18,2 | 6,6 | 8,7 | 8,0 | 3,1 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 21 | 19 | 6 | 10 | 8 | 3 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,2 | 17,1 | 17,6 | 5,7 | 8,5 | 7,5 | 2,9 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 16 | 5 | 11 | 9 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,3 | 15,6 | 18,7 | 6,0 | 8,3 | 8,1 | 1,9 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 22 | 6 | 11 | 9 | 2 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,8 | 16,2 | 19,9 | 6,7 | 8,4 | 6,3 | 2,1 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,9 | 16,5 | 19,2 | 6,6 | 8,6 | 8,5 | 2,5 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 20 | 18 | 4 | 8 | 9 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,9 | 19,0 | 18,4 | 6,3 | 8,0 | 7,5 | 2,5 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 19 | 18 | 7 | 8 | 9 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,1 | 17,7 | 19,1 | 6,3 | 7,9 | 6,8 | 2,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 18 | 19 | 8 | 7 | 11 | 2 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,0 | 18,9 | 19,0 | 6,6 | 7,8 | 8,4 | 2,7 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 14 | 22 | 7 | 10 | 12 | 2 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,6 | 13,8 | 19,9 | 7,8 | 8,3 | 8,3 | 2,7 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 16 | 19 | 7 | 11 | 10 | 3 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,2 | 14,6 | 16,1 | 7,7 | 8,8 | 7,6 | 3,2 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 16 | 21 | 8 | 11 | 9 | 3 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,2 | 15,3 | 16,9 | 7,6 | 10,2 | 5,7 | 3,5 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 16 | 19 | 6 | 11 | 5 | 3 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,0 | 16,6 | 16,9 | 7,7 | 9,8 | 4,3 | 3,1 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 15 | 19 | 5 | 11 | 7 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,1 | 16,1 | 18,8 | 7,4 | 7,9 | 5,3 | 2,6 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 15 | 19 | 8 | 10 | 6 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,7 | 15,8 | 18,6 | 7,9 | 7,9 | 5,1 | 3,3 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 14 | 22 | 8 | 9 | 4 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,8 | 15,6 | 17,8 | 8,4 | 9,6 | 4,1 | 2,8 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 15 | 18 | 8 | 9 | 5 | 4 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 42,5 | 11,0 | 17,8 | 9,7 | 9,4 | 3,5 | 2,8 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,3 | 13,8 | 19,9 | 9,1 | 11,1 | 4,4 | 2,7 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 11 | 19 | 10 | 12 | 4 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,0 | 12,3 | 19,6 | 10,2 | 11,5 | 5,2 | 2,8 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 13 | 20 | 13 | 10 | 6 | 3 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,2 | 13,4 | 20,5 | 10,4 | 8,4 | 5,5 | 2,6 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 14 | 19 | 11 | 8 | 8 | 2 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,7 | 12,0 | 20,1 | 11,6 | 9,6 | 5,7 | 1,9 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 16 | 23 | 13 | 8 | 5 | 1 |} ;Mitte-eestlased [[File:Mitte-eestlaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 5. juuli – 1. august 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | style="background:#D3F2D0" | 51,0 | 12,2 | 2,5 | 7,8 | 8,2 | 2,9 |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 14 | 7 | 10 | 8 | 3 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | style="background:#D3F2D0" | 61,5 | 10,1 | 0,9 | 7,3 | 6,0 | 1,0 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 12 | 1 | 12 | 15 | 2 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | style="background:#D3F2D0" | 53,0 | 11,2 | 1,3 | 8,9 | 8,6 | 1,3 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 8 | 0 | 10 | 19 | 5 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | style="background:#D3F2D0" | 49,5 | 16,5 | 0,6 | 5,9 | 8,8 | 2,8 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 12 | 1 | 8 | 22 | 2 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,7 | style="background:#D3F2D0" | 45,3 | 17,4 | 1,7 | 10,4 | 10,2 | 1,4 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 7 | 0 | 12 | 18 | 3 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,6 | style="background:#D3F2D0" | 58,0 | 13,4 | 0,7 | 8,8 | 10,8 | 2,1 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 11 | 1 | 12 | 14 | 3 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,1 | style="background:#D3F2D0" | 58,2 | 12,3 | 2,0 | 8,8 | 8,5 | 2,1 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 13 | 4 | 6 | 13 | 5 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 55,3 | 9,6 | 1,8 | 7,5 | 13,6 | 0,8 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 61 | 11 | 0 | 7 | 11 | 1 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,7 | style="background:#D3F2D0" | 63,7 | 9,2 | 1,2 | 8,4 | 8,0 | 1,4 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 5 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 16 | 0 | 11 | 12 | 1 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | style="background:#D3F2D0" | 66,1 | 9,0 | 1,0 | 7,2 | 6,6 | 2,6 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 6 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 14 | 1 | 6 | 10 | 2 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,2 | style="background:#D3F2D0" | 58,5 | 11,7 | 1,0 | 8,5 | 8,5 | 2,2 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 5 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 21 | 0 | 3 | 11 | 2 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,4 | style="background:#D3F2D0" | 51,3 | 12,7 | 1,1 | 9,2 | 11,9 | 3,0 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 8 | style="background:#D3F2D0" | 49 | 15 | 0 | 6 | 16 | 1 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | style="background:#D3F2D0" | 44,6 | 15,2 | 3,2 | 7,9 | 12,5 | 1,9 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,3 | style="background:#D3F2D0" | 51,6 | 11,5 | 0,5 | 8,3 | 10,2 | 2,0 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 18 | 0 | 5 | 17 | 2 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 55,0 | 11,6 | 0,9 | 9,3 | 12,9 | 1,3 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 12 | style="background:#D3F2D0" | 48 | 14 | 0 | 9 | 9 | 1 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,5 | style="background:#D3F2D0" | 52,1 | 9,3 | 1,1 | 6,4 | 12,9 | 1,1 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 17 | 1 | 5 | 13 | 1 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | style="background:#D3F2D0" | 54,3 | 13,4 | 1,1 | 7,9 | 10,6 | 1,4 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 44 | 18 | 1 | 8 | 17 | 3 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,0 | style="background:#D3F2D0" | 51,8 | 11,0 | 1,6 | 6,7 | 11,4 | 2,6 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | style="background:#D3F2D0" | 42 | 15 | 0 | 5 | 16 | 2 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,4 | style="background:#D3F2D0" | 45,6 | 11,9 | 0,5 | 11,0 | 14,2 | 3,1 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 12 | 1 | 9 | 15 | 0 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | style="background:#D3F2D0" | 49,9 | 7,2 | 1,0 | 10,7 | 14,8 | 2,4 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 59 | 4 | 0 | 5 | 18 | 0 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 7,6 | 0,9 | 9,5 | 16,6 | 2,3 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 11 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 6 | 1 | 7 | 12 | 2 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | style="background:#D3F2D0" | 55,7 | 5,2 | 0,7 | 10,4 | 11,7 | 1,6 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 12 | 1 | 2 | 6 | 3 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,5 | style="background:#D3F2D0" | 55,4 | 4,1 | 0,4 | 14,6 | 10,5 | 1,9 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 11 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 12 | 1 | 11 | 7 | 4 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,7 | style="background:#D3F2D0" | 54,7 | 5,6 | 2,4 | 8,6 | 12,1 | 2,8 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 7 | 1 | 8 | 7 | 3 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,5 | style="background:#D3F2D0" | 57,1 | 4,4 | 1,1 | 12,7 | 10,3 | 3,0 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,2 | style="background:#D3F2D0" | 63,5 | 5,2 | 0,4 | 7,9 | 7,9 | 2,2 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 59 | 5 | 1 | 8 | 7 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,7 | style="background:#D3F2D0" | 59,9 | 4,6 | 1,5 | 9,6 | 10,6 | 2,0 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 11 | style="background:#D3F2D0" | 61 | 5 | 1 | 6 | 7 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,7 | style="background:#D3F2D0" | 66,2 | 3,1 | 1,5 | 6,7 | 9,9 | 1,1 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 12 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 10 | 0 | 9 | 10 | 2 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,9 | style="background:#D3F2D0" | 62,8 | 4,3 | 0,4 | 9,5 | 7,5 | 1,2 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 60 | 9 | 0 | 7 | 10 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 54,8 | 5,0 | 0,5 | 10,9 | 12,1 | 2,9 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 5 | 1 | 8 | 7 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,4 | style="background:#D3F2D0" | 63,0 | 3,5 | 1,2 | 12,2 | 6,5 | 3,1 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 3 | 0 | 6 | 4 | 1 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,0 | style="background:#D3F2D0" | 57,5 | 2,5 | 0,7 | 13,3 | 7,3 | 3,0 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 64 | 7 | 1 | 6 | 3 | 2 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | style="background:#D3F2D0" | 64,3 | 1,7 | 1,5 | 8,3 | 5,1 | 2,6 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 5 | style="background:#D3F2D0" | 64 | 6 | 1 | 8 | 7 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | style="background:#D3F2D0" | 64,2 | 3,5 | 0,5 | 7,2 | 5,4 | 2,8 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 7 | 1 | 5 | 10 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,1 | style="background:#D3F2D0" | 66,0 | 5,5 | 1,7 | 8,1 | 5,6 | 2,4 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 9 | style="background:#D3F2D0" | 57 | 6 | 0 | 8 | 8 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,3 | style="background:#D3F2D0" | 64,3 | 4,5 | 0,9 | 11,0 | 4,7 | 1,5 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 57 | 5 | 0 | 8 | 7 | 3 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,9 | style="background:#D3F2D0" | 57,5 | 2,2 | 2,3 | 8,3 | 8,4 | 1,6 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,9 | style="background:#D3F2D0" | 63,9 | 4,3 | 0,9 | 10,9 | 5,4 | 1,9 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 7 | style="background:#D3F2D0" | 61 | 11 | 1 | 6 | 2 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,5 | style="background:#D3F2D0" | 63,7 | 4,7 | 2,5 | 9,8 | 5,1 | 2,7 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 8 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 4 | 0 | 10 | 5 | 2 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,2 | style="background:#D3F2D0" | 62,4 | 5,8 | 1,0 | 8,6 | 5,8 | 2,3 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 10 | style="background:#D3F2D0" | 68 | 3 | 2 | 7 | 5 | 1 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | style="background:#D3F2D0" | 66,1 | 2,6 | 0,3 | 8,3 | 7,3 | 1,5 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 4 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 10 | 3 | 10 | 3 | 1 |} ===Eelistused sugude kaupa=== Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised). ;Mehed [[File:Meeste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 5. juuli – 1. august 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,3 | 13,9 | 25,9 | 11,1 | 5,6 | 10,3 | 1,7 |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 12 | 23 | 11 | 7 | 15 | 3 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,1 | 15,7 | 28,1 | 8,6 | 4,6 | 10,8 | 1,6 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 15 | style="background:#6495ED" | 27 | 8 | 5 | 16 | 1 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,3 | 14,4 | 25,6 | 8,0 | 4,7 | 12,7 | 1,7 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 13 | 23 | 11 | 5 | 15 | 3 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,8 | 17,5 | 28,4 | 5,7 | 4,6 | 11,6 | 1,8 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 24 | 12 | style="background:#6495ED" | 27 | 10 | 7 | 15 | 3 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,5 | 13,9 | 27,0 | 6,4 | 5,4 | 16,8 | 1,0 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | 17 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 5 | 20 | 3 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | 15,1 | style="background:#6495ED" | 29,8 | 8,8 | 4,5 | 17,7 | 0,9 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | style="background:#6495ED" | 28 | 9 | 8 | 20 | 2 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,4 | 17,3 | style="background:#6495ED" | 30,1 | 7,8 | 5,0 | 16,6 | 1,2 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 16 | 16 | style="background:#6495ED" | 30 | 11 | 9 | 20 | 4 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,8 | 16,8 | style="background:#6495ED" | 27,8 | 9,1 | 4,6 | 14,9 | 0,9 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | 20 | style="background:#6495ED" | 28 | 7 | 4 | 20 | 1 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 17,4 | style="background:#6495ED" | 31,6 | 8,4 | 6,3 | 14,0 | 1,3 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | 16 | 23 | 7 | 5 | style="background:#DDA0DD | 25 | 2 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | 16,3 | style="background:#6495ED" | 32,2 | 8,6 | 5,5 | 13,4 | 1,3 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 15 | style="background:#6495ED" | 28 | 7 | 6 | 15 | 2 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 15,9 | style="background:#6495ED" | 33,6 | 8,0 | 6,5 | 12,2 | 1,2 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | 14 | style="background:#6495ED" | 28 | 7 | 3 | 17 | 1 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,7 | 13,9 | style="background:#6495ED" | 30,3 | 7,4 | 5,7 | 13,1 | 1,6 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 15 | style="background:#6495ED" | 28 | 6 | 5 | 18 | 4 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,0 | 14,3 | style="background:#6495ED" | 33,2 | 7,1 | 3,0 | 13,1 | 1,1 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,1 | 18,2 | style="background:#6495ED" | 31,1 | 6,0 | 4,9 | 11,9 | 1,5 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 16 | style="background:#6495ED" | 31 | 6 | 5 | 14 | 3 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,2 | 13,2 | style="background:#6495ED" | 29,4 | 6,5 | 5,9 | 15,4 | 1,0 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | 18 | style="background:#6495ED" | 24 | 6 | 4 | 18 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 17,1 | 26,6 | 5,8 | 5,3 | 14,4 | 0,6 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | 14 | style="background:#6495ED" | 29 | 6 | 3 | 14 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 16,3 | 25,3 | 6,6 | 4,1 | 11,6 | 2,2 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 17 | style="background:#6495ED" | 26 | 8 | 5 | 16 | 3 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 14,8 | 28,5 | 6,8 | 4,2 | 12,9 | 0,6 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | 12 | style="background:#6495ED" | 28 | 8 | 5 | 17 | 1 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,7 | 16,4 | 24,7 | 7,3 | 5,1 | 15,8 | 1,5 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 20 | 23 | 7 | 7 | 13 | 3 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 18,3 | 20,2 | 6,8 | 6,2 | 17,2 | 1,7 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 21 | style="background:#6495ED" | 22 | 5 | 7 | 19 | 2 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,3 | 17,3 | 20,7 | 6,5 | 5,8 | 14,5 | 2,9 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 22 | 21 | 6 | 6 | 11 | 4 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 18,8 | 22,3 | 6,4 | 6,0 | 8,9 | 1,8 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 22 | 5 | 5 | 8 | 3 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 19,6 | 21,5 | 5,2 | 5,9 | 8,6 | 2,7 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 23 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 22 | 5 | 9 | 9 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 19,7 | 21,7 | 5,7 | 5,2 | 10,4 | 1,8 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | 21 | style="background:#6495ED" | 24 | 7 | 7 | 10 | 2 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,3 | 20,3 | 24,7 | 5,6 | 7,0 | 7,0 | 1,7 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,5 | 20,7 | 23,2 | 6,8 | 6,1 | 9,0 | 1,9 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 25 | 21 | 3 | 7 | 9 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,6 | 21,8 | 22,1 | 6,4 | 6,2 | 9,6 | 1,6 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 21 | 22 | 7 | 5 | 9 | 3 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 24,1 | 22,7 | 5,4 | 5,0 | 7,8 | 1,1 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 25 | 22 | 6 | 3 | 10 | 3 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 22,1 | 22,5 | 6,8 | 5,5 | 9,1 | 2,5 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 5 | 5 | 13 | 1 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,9 | 17,8 | 24,0 | 6,9 | 5,9 | 9,4 | 2,2 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 23 | 21 | 5 | 6 | 11 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,4 | 19,7 | 19,7 | 7,6 | 7,2 | 8,7 | 2,3 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 24 | 23 | 6 | 8 | 9 | 2 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 20,1 | 21,0 | 7,0 | 7,2 | 6,5 | 3,3 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 22 | 25 | 5 | 7 | 6 | 2 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,4 | 20,9 | 18,9 | 7,6 | 6,7 | 4,8 | 2,4 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 23 | 24 | 4 | 6 | 8 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,4 | 20,9 | 23,4 | 7,1 | 5,1 | 6,2 | 1,5 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 20 | 25 | 7 | 4 | 6 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 19,8 | 23,0 | 7,3 | 4,9 | 6,0 | 2,4 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 19 | 27 | 6 | 5 | 6 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,7 | 18,4 | 21,7 | 7,8 | 6,6 | 5,9 | 2,1 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 19 | 25 | 6 | 7 | 4 | 3 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,3 | 16,0 | 23,2 | 8,5 | 6,3 | 4,2 | 1,4 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 20,4 | 23,6 | 8,4 | 7,7 | 5,6 | 2,1 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 18 | 26 | 8 | 7 | 4 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,5 | 18,1 | 25,3 | 9,2 | 6,3 | 4,9 | 2,2 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 23 | 13 | 6 | 6 | 2 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 18,0 | 25,5 | 9,6 | 5,8 | 5,7 | 1,8 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 23 | 6 | 6 | 7 | 2 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,0 | 18,2 | 24,4 | 10,8 | 6,3 | 6,2 | 1,2 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | 20 | style="background:#6495ED" | 29 | 11 | 4 | 5 | 1 |} ;Naised [[File:Naiste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 5. juuli – 1. august 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,5 | 19,0 | 14,6 | 8,1 | 11,1 | 8,4 | 1,5 |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 18 | 13 | 11 | 11 | 12 | 4 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,0 | 19,5 | 15,4 | 6,9 | 8,1 | 9,2 | 2,1 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 16 | 10 | 10 | 11 | 14 | 3 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,7 | 18,0 | 14,1 | 5,0 | 9,3 | 13,1 | 1,9 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 18 | 11 | 3 | 9 | 19 | 4 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 18,0 | 16,6 | 5,0 | 7,6 | 15,6 | 1,8 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 25 | 18 | 11 | 5 | 10 | style="background:#DDA0DD | 26 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,4 | 18,8 | 16,6 | 4,8 | 9,0 | 18,5 | 1,6 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 19 | 13 | 4 | 10 | 18 | 4 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,9 | 20,3 | 14,4 | 6,0 | 10,8 | 20,5 | 2,3 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 14 | 5 | 10 | 21 | 5 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,8 | style="background:#D3F2D0" | 23,6 | 19,0 | 5,9 | 10,0 | 17,3 | 2,0 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 14 | 7 | 9 | 20 | 5 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,9 | 23,4 | 14,1 | 6,6 | 9,1 | 16,5 | 2,4 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 20 | 17 | 7 | 11 | 17 | 3 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | style="background:#D3F2D0" | 25,4 | 16,5 | 7,6 | 11,3 | 14,5 | 2,4 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 18 | 14 | 10 | 13 | 15 | 2 |- | 5. okt – 2 . nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,6 | 23,9 | 16,4 | 7,3 | 10,4 | 13,7 | 2,0 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 23 | 18 | 8 | 8 | 10 | 3 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,0 | 23,3 | 16,4 | 6,1 | 11,1 | 12,3 | 2,8 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 20 | 17 | 8 | 10 | 14 | 5 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,9 | 21,4 | 14,4 | 4,9 | 10,9 | 12,1 | 2,9 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 15 | 4 | 12 | 14 | 4 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,9 | 19,0 | 16,5 | 5,0 | 11,1 | 12,5 | 1,9 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 21,4 | 14,4 | 4,9 | 10,7 | 13,0 | 2,5 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 22 | 16 | 7 | 11 | 13 | 3 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 23,7 | 12,5 | 4,2 | 9,6 | 11,7 | 2,8 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 21 | 18 | 5 | 11 | 12 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,7 | 22,4 | 10,8 | 5,5 | 8,6 | 12,4 | 2,9 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 24 | 17 | 4 | 11 | 12 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,8 | 23,3 | 13,3 | 4,9 | 7,7 | 11,2 | 2,6 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 22 | 13 | 4 | 12 | 14 | 3 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,5 | 22,6 | 11,4 | 3,9 | 8,0 | 11,6 | 3,0 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 21 | 13 | 5 | 8 | 15 | 3 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,3 | 24,3 | 10,4 | 4,0 | 9,3 | 14,1 | 3,2 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 12 | 6 | 10 | 15 | 4 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,6 | 24,5 | 9,1 | 5,6 | 9,5 | 15,9 | 2,6 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 8 | 5 | 11 | 20 | 3 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 25,4 | 9,3 | 5,1 | 10,5 | 13,0 | 3,0 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 25 | 9 | 7 | 13 | 14 | 3 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 25,1 | 11,0 | 5,1 | 11,5 | 8,3 | 3,8 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 14 | 6 | 12 | 7 | 4 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,0 | 26,3 | 10,1 | 4,5 | 12,5 | 7,3 | 2,8 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 25 | 10 | 5 | 13 | 9 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,2 | 24,1 | 12,2 | 5,2 | 11,1 | 7,4 | 2,2 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 15 | 4 | 13 | 8 | 2 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,9 | 25,9 | 10,9 | 5,7 | 10,9 | 6,9 | 2,8 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 27,7 | 11,5 | 4,5 | 10,4 | 7,9 | 2,9 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 29 | 11 | 4 | 8 | 8 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,8 | 29,4 | 11,1 | 4,8 | 9,9 | 6,7 | 3,0 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 31 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 9 | 4 | 9 | 7 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,4 | 25,7 | 11,3 | 5,8 | 10,1 | 6,8 | 3,0 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 24 | 14 | 7 | 11 | 11 | 1 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 29,6 | 11,5 | 4,6 | 10,2 | 7,5 | 2,3 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 14 | 6 | 13 | 11 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,2 | 22,9 | 11,7 | 6,4 | 11,2 | 8,6 | 3,2 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 11 | 6 | 15 | 8 | 3 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,6 | 24,4 | 9,5 | 5,9 | 11,1 | 6,5 | 4,0 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 24 | 14 | 7 | 12 | 8 | 4 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,5 | 23,7 | 9,2 | 6,1 | 13,7 | 5,5 | 3,5 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 27 | 10 | 5 | 13 | 4 | 3 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,5 | 26,8 | 11,0 | 6,0 | 11,8 | 4,1 | 3,6 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 24 | 11 | 5 | 14 | 5 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,0 | 25,9 | 10,6 | 5,7 | 9,9 | 4,6 | 3,5 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 24 | 10 | 6 | 13 | 8 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,9 | 25,9 | 11,6 | 6,8 | 10,2 | 4,6 | 3,8 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 24 | 11 | 7 | 12 | 4 | 3 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,3 | 26,8 | 10,7 | 6,8 | 12,6 | 2,6 | 3,0 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 24 | 9 | 7 | 10 | 6 | 4 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,2 | 19,3 | 9,4 | 8,7 | 11,6 | 4,2 | 3,6 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,2 | 22,1 | 12,7 | 7,4 | 13,8 | 3,8 | 2,9 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 20 | 12 | 9 | 15 | 4 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,8 | 21,3 | 11,3 | 9,0 | 15,2 | 5,5 | 3,3 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 23 | 13 | 10 | 13 | 5 | 4 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,4 | 21,7 | 12,1 | 8,5 | 11,2 | 5,9 | 3,8 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 24 | 11 | 12 | 8 | 8 | 2 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 22,2 | 11,7 | 9,0 | 12,0 | 5,8 | 2,3 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 14 | 12 | 13 | 5 | 1 |} ===Eelistused vanuserühmades=== Joonistel näidatud igakuised tulemused on alates 2022. aastast Norstati ja Kantar Emori küsitluste keskmised (kuni 2021. aasta lõpuni Norstati ja Turu-uuringute AS-i küsitluste keskmised). Noorim küsitletav vanuserühm on Norstatil ja Kantar Emoril 18–24-aastased, Turu-uuringute AS-il 15–24-aastased. Vanim küsitletav vanuserühm on Norstatil ja Turu-uuringute AS-il üle 75-aastased, Kantar Emoril 15–84-aastased. ;15(18)–24-aastased [[File:15(18)-25-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 5. juuli – 1. august 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,9 | 6,5 | 16,0 | 8,2 | 15,1 | 14,5 | 5,4 |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 8 | 16 | 6 | 15 | 21 | 9 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,5 | 13,5 | 16,1 | 10,6 | 8,1 | 20,2 | 5,5 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 9 | 18 | 5 | 12 | 22 | 6 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,3 | 4,4 | 17,5 | 7,3 | 13,9 | 22,3 | 6,7 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 20 | 9 | style="background:#6495ED" | 25 | 3 | 14 | 19 | 11 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,2 | 13,0 | 21,0 | 5,5 | 11,0 | 17,5 | 5,2 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 12 | 8 | 4 | 13 | 24 | 9 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 7,8 | 14,0 | 8,0 | 21,7 | 20,9 | 4,5 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 11 | 10 | 12 | 10 | 17 | 12 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 8,0 | 16,0 | 6,2 | 15,4 | style="background:#DDA0DD | 28,5 | 6,1 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 5 | 3 | 12 | style="background:#DDA0DD | 31 | 14 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,3 | 15,7 | 16,6 | 7,5 | 18,9 | style="background:#DDA0DD | 19,9 | 7,3 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 9 | 6 | style="background:#6495ED" | 24 | 9 | 18 | 19 | 15 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,5 | 13,2 | 12,7 | 6,0 | 13,2 | 19,7 | 7,7 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | 12 | 18 | 1 | 19 | style="background:#DDA0DD | 26 | 7 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,3 | 18,7 | style="background:#6495ED" | 21,7 | 5,4 | 14,7 | 20,6 | 7,5 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 11 | 12 | 18 | 1 | 14 | style="background:#DDA0DD | 27 | 10 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,2 | 12,4 | 16,9 | 5,1 | 14,8 | style="background:#DDA0DD | 22,2 | 6,4 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 19 | 11 | 16 | 5 | 18 | style="background:#DDA0DD | 19 | 10 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 7,0 | style="background:#6495ED" | 22,3 | 6,0 | 15,2 | 20,4 | 6,8 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | 13 | 15 | 7 | 4 | style="background:#DDA0DD| 25 | 9 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 9,1 | 20,7 | 3,5 |style="background:#ff8484| 21,0 | 17,3 | 6,1 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 8 | 19 | 2 | 20 | 11 | 10 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 12,2 | style="background:#6495ED" | 21,0 | 3,0 | 19,9 | 19,3 | 4,3 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,2 | 8,0 | 17,0 | 3,2 | 18,3 | 17,9 | 4,6 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 12 | 18 | 1 | 15 | 18 | 9 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,0 | 9,3 | 13,1 | 4,4 | 16,5 | 19,3 | 7,9 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 9 | 19 | 6 | 14 | 18 | 8 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,4 | 8,5 | 15,8 | 2,9 | 16,0 | 17,2 | 5,5 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 6 | 19 | 3 | 8 | 19 | 11 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,0 | 9,3 | 13,0 | 1,5 | 12,6 | 20,4 | 11,1 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | 16 | style="background:#6495ED" | 24 | 2 | 12 | 21 | 8 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,7 | 13,6 | 9,3 | 4,0 | 14,8 | 16,2 | 7,4 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 9 | 12 | 0 | 14 | 22 | 6 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,5 | 10,4 | 11,7 | 3,8 | 19,9 | 15,1 | 9,6 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 15 | 13 | 0 | 16 | 14 | 7 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,3 | 10,3 | 13,9 | 4,4 | 17,5 | 17,0 | 7,1 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | 18 | 11 | 3 | 15 | style="background:#DDA0DD | 23 | 7 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 11,4 | 9,5 | 4,7 | 16,0 | 13,5 | 10,6 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 13 | 14 | 0 | 18 | 6 | 11 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,0 | 10,9 | 13,0 | 6,2 | 18,1 | 9,3 | 7,8 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 13 | 11 | 4 | 10 | 21 | 6 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,2 | 11,8 | 9,2 | 3,5 | 15,9 | 9,7 | 7,9 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 18 | 9 | 7 | 15 | 12 | 4 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 11,0 | 17,8 | 5,4 | 11,3 | 13,0 | 4,8 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 18 | 17 | 2 | 22 | 7 | 7 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,7 | 15,4 | 14,8 | 4,4 | 14,3 | 6,6 | 7,3 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 12,1 | 14,0 | 3,1 | 16,3 | 9,6 | 10,3 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 21 | 11 | 0 | 15 | 12 | 5 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,1 | 13,4 | 14,1 | 6,8 | 12,3 | 6,9 | 6,6 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 15 | 4 | 17 | 11 | 6 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,9 | 12,7 | 13,0 | 6,0 | 15,0 | 4,7 | 11,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 15 | 10 | 3 | 14 | 11 | 7 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,9 | 11,8 | 12,8 | 3,5 | 12,5 | 12,2 | 10,6 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 25 | 23 | 0 | 11 | 10 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,0 | 10,5 | 10,9 | 4,4 | 16,4 | 10,9 | 8,0 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 10 | 13 | 5 | 15 | 11 | 9 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,5 | 17,4 | 8,3 | 6,7 | 13,5 | 7,9 | 9,1 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 21 | 19 | 6 | style="background:#ff8484 | 21 | 4 | 11 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 13,2 | 8,4 | 9,3 | 17,4 | 4,3 | 15,0 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 23 | 17 | 5 | 12 | 5 | 4 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,7 | 13,8 | 13,5 | 6,5 | 15,1 | 7,8 | 12,5 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 5 | 17 | 8 | 15 | 15 | 4 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,3 | 14,4 | 14,5 | 9,6 | 9,7 | 7,8 | 7,0 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 42 | 17 | 12 | 5 | 10 | 6 | 8 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,1 | 11,9 | 15,5 | 8,2 | 10,7 | 9,2 | 11,4 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 16 | 14 | 7 | 11 | 6 | 5 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,5 | 13,6 | 13,1 | 7,5 | 13,6 | 5,6 | 7,8 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 6 | 17 | 10 | 12 | 5 | 11 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,3 | 8,6 | 14,4 | 8,8 | 9,1 | 4,3 | 11,4 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 15,0 | 25,0 | 9,2 | 8,3 | 5,9 | 4,6 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 44 | 15 | 25 | 3 | 8 | 0 | 3 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 14,4 | 13,9 | 12,0 | 12,8 | 5,8 | 7,7 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 13 | 12 | 7 | 11 | 9 | 6 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,1 | 14,4 | 13,7 | 6,4 | 14,0 | 7,5 | 9,2 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 8 | 13 | 5 | 14 | 24 | 7 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,4 | 12,4 | 14,9 | 8,3 | 15,4 | 6,8 | 7,2 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 17 | 9 | 11 | 9 | 5 |} ;25–34-aastased [[File:25-34-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 5. juuli – 1. august 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 12,0 | 18,1 | 9,9 | 9,1 | 15,5 | 2,4 |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 14 | 15 | 11 | 9 | 21 | 6 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 14,7 | 17,8 | 6,8 | 10,3 | 15,0 | 2,5 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 11 | 21 | 7 | 12 | 19 | 2 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,8 | 10,2 | 17,3 | 5,3 | 8,8 | 19,7 | 2,9 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 10 | 16 | 4 | 16 | 21 | 3 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,2 | 12,0 | 20,4 | 3,3 | 6,7 | 20,5 | 2,7 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 8 | 23 | 5 | 13 | style="background:#DDA0DD | 24 | 3 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,3 | 10,6 | 20,0 | 3,6 | 6,4 | 25,3 | 2,1 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 17 | 14 | 8 | 11 | 17 | 5 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,7 | 12,4 | 22,2 | 5,3 | 10,0 | style="background:#DDA0DD | 26,0 | 2,8 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 23 | 4 | 9 | style="background:#DDA0DD | 28 | 6 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 15,1 | style="background:#6495ED" | 26,9 | 4,0 | 9,7 | 22,2 | 3,4 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 20 | 7 | 13 | style="background:#DDA0DD | 30 | 3 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 15,9 | 20,7 | 7,1 | 9,3 | style="background:#DDA0DD | 23,0 | 2,3 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 13 | style="background:#6495ED" | 24 | 5 | 7 | style="background:#DDA0DD | 24 | 3 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,3 | 13,3 | 21,3 | 6,2 | 10,9 | style="background:#DDA0DD | 22,6 | 2,6 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | 10 | 22 | 6 | 11 | style="background:#DDA0DD | 26 | 5 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,4 | 10,0 | 20,9 | 6,5 | 10,3 | 23,3 | 2,7 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 16 | style="background:#6495ED" | 22 | 8 | 10 | 17 | 4 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,1 | 14,3 | 20,0 | 4,9 | 13,4 | 18,4 | 2,8 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | 12 | style="background:#6495ED" | 25 | 8 | 10 | 18 | 6 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 8,6 | 16,2 | 4,5 | 10,8 | 22,7 | 4,1 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | 10 | 14 | 3 | 13 | style="background:#DDA0DD | 27 | 7 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,8 | 12,0 | 19,4 | 3,2 | 10,7 | 21,4 | 3,4 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 11,3 | 20,2 | 3,2 | 10,4 | 18,6 | 3,3 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | 16 | 20 | 8 | 8 | style="background:#DDA0DD | 21 | 4 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,3 | 12,2 | 17,7 | 3,2 | 12,7 | 21,5 | 3,3 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | 16 | 15 | 3 | 12 | style="background:#DDA0DD | 26 | 4 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,9 | 12,9 | 13,3 | 3,3 | 9,0 | 21,0 | 4,2 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | 12 | 18 | 3 | 11 | style="background:#DDA0DD | 24 | 13 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,1 | 15,9 | 14,6 | 4,4 | 8,3 | 16,9 | 3,2 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 16 | 10 | 7 | 12 | style="background:#DDA0DD | 25 | 7 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,5 | 8,8 | 14,1 | 3,9 | 9,2 | 19,3 | 4,2 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 9 | 12 | 8 | 10 | 23 | 5 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,4 | 11,7 | 12,9 | 3,2 | 10,4 | 20,9 | 4,5 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 12 | 11 | 5 | 9 | 19 | 9 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,5 | 11,0 | 11,7 | 5,0 | 10,2 | 18,2 | 3,3 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 16 | 10 | 1 | 7 | 26 | 3 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,8 | 13,3 | 13,3 | 5,4 | 9,9 | 15,6 | 5,6 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 17 | 12 | 3 | 10 | 17 | 8 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,4 | 12,2 | 12,4 | 5,9 | 10,6 | 12,7 | 5,6 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 40 | 16 | 10 | 5 | 12 | 7 | 5 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,9 | 13,6 | 14,9 | 3,8 | 12,2 | 11,2 | 4,8 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 12 | 13 | 2 | 21 | 12 | 5 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,0 | 14,9 | 15,3 | 3,3 | 10,3 | 11,1 | 4,0 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 12 | 20 | 3 | 12 | 15 | 7 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,2 | 13,1 | 14,2 | 5,3 | 12,3 | 8,8 | 4,0 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,6 | 16,4 | 13,8 | 4,4 | 11,8 | 10,0 | 4,6 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 19 | 14 | 2 | 13 | 14 | 3 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,7 | 17,3 | 10,6 | 3,3 | 13,0 | 10,8 | 3,5 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 18 | 15 | 1 | 10 | 10 | 1 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,7 | 14,5 | 17,9 | 4,5 | 10,3 | 8,3 | 2,7 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 21 | 12 | 1 | 12 | 12 | 3 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,1 | 19,9 | 13,8 | 3,5 | 9,4 | 8,0 | 4,2 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 20 | 17 | 2 | 8 | 13 | 6 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,3 | 13,1 | 16,7 | 5,9 | 11,0 | 11,2 | 4,6 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 20 | 12 | 3 | 11 | 11 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,1 | 15,4 | 9,4 | 6,2 | 10,7 | 8,7 | 6,1 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 20 | 9 | 10 | 8 | 10 | 4 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,4 | 15,1 | 12,4 | 4,8 | 13,3 | 8,1 | 4,9 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 15 | 18 | 2 | 12 | 11 | 6 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,7 | 15,3 | 13,3 | 4,5 | 12,4 | 6,2 | 3,4 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 18 | 10 | 5 | 13 | 10 | 4 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,6 | 13,4 | 12,8 | 7,4 | 9,8 | 9,2 | 4,1 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 42 | 16 | 7 | 6 | 13 | 12 | 1 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,2 | 15,9 | 15,3 | 3,7 | 9,9 | 7,2 | 3,9 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 40 | 18 | 16 | 6 | 5 | 6 | 3 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 43,7 | 13,3 | 12,9 | 5,4 | 11,4 | 5,8 | 3,4 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 45 | 13 | 10 | 5 | 9 | 9 | 4 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 42,8 | 13,6 | 13,3 | 6,2 | 9,5 | 8,1 | 2,9 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,6 | 14,3 | 14,2 | 5,7 | 11,9 | 6,4 | 4,2 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 12 | 17 | 5 | 15 | 8 | 3 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,2 | 12,7 | 15,3 | 7,0 | 12,9 | 6,1 | 4,3 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 14 | 15 | 9 | 9 | 11 | 7 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,7 | 11,9 | 16,9 | 5,8 | 10,7 | 7,9 | 3,8 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 17 | 12 | 11 | 12 | 8 | 3 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,4 | 12,2 | 18,5 | 8,6 | 10,8 | 9,9 | 2,7 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 15 | 23 | 9 | 13 | 6 | 1 |} ;35–49-aastased [[File:35-49-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 5. juuli – 1. august 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,5 | 14,3 | 19,0 | 8,9 | 8,5 | 10,2 | 1,6 |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 14 | 12 | 10 | 10 | 13 | 4 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,3 | 13,7 | 23,8 | 5,8 | 4,6 | 9,5 | 2,1 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 14 | 13 | 9 | 8 | 13 | 4 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 39,4 | 12,9 | 18,5 | 6,0 | 7,2 | 13,5 | 1,2 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 19 | 15 | 8 | 3 | 16 | 3 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,2 | 11,9 | 22,0 | 6,3 | 6,7 | 16,5 | 2,0 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 18 | 7 | 11 | style="background:#DDA0DD | 24 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,2 | 13,0 | 21,1 | 5,7 | 6,3 | 18,5 | 1,4 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 16 | 17 | 4 | 8 | 21 | 3 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 12,9 | 22,0 | 6,5 | 8,1 | 21,6 | 1,4 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 20 | 21 | 7 | 8 | 20 | 2 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,4 | 16,1 | 23,2 | 7,5 | 7,0 | 19,7 | 0,7 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 17 | 20 | 23 | 4 | 9 | style="background:#DDA0DD | 24 | 2 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,9 | 16,4 | 21,7 | 8,3 | 5,4 | 16,3 | 1,2 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | 20 | style="background:#6495ED" | 23 | 4 | 7 | 21 | 2 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | 16,8 | style="background:#6495ED" | 25,9 | 8,8 | 8,2 | 14,2 | 1,3 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 19 | 15 | 8 | 12 | 16 | 1 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,1 | 16,5 | 24,6 | 9,0 | 7,2 | 14,7 | 1,2 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 19 | 17 | 4 | 6 | 14 | 4 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,5 | 14,4 | 24,3 | 7,0 | 7,7 | 15,2 | 2,1 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 13 | 25 | 5 | 5 | 18 | 2 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,4 | 11,9 | 24,0 | 5,5 | 7,3 | 12,3 | 2,4 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | 17 | style="background:#6495ED" | 25 | 5 | 6 | 13 | 4 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,8 | 11,2 | 25,8 | 5,3 | 5,7 | 12,9 | 0,6 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,5 | 15,4 | 22,7 | 4,7 | 7,9 | 12,6 | 2,0 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 14 | 26 | 2 | 6 | 15 | 3 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,6 | 13,9 | 20,2 | 5,9 | 7,1 | 13,4 | 0,8 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 18 | 22 | 4 | 6 | 12 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,6 | 14,1 | 20,0 | 5,8 | 6,7 | 14,8 | 1,2 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 13 | 24 | 2 | 7 | 13 | 2 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,8 | 13,7 | 18,1 | 6,4 | 5,4 | 12,4 | 1,1 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 15 | 22 | 4 | 7 | 17 | 1 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,2 | 12,4 | 19,2 | 5,4 | 6,5 | 14,3 | 0,7 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 13 | 19 | 7 | 6 | 16 | 1 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,0 | 13,6 | 20,2 | 6,4 | 7,4 | 16,6 | 0,7 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 16 | 17 | 6 | 8 | 9 | 3 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,0 | 15,3 | 15,1 | 6,5 | 7,6 | 17,2 | 2,3 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 12 | 6 | 10 | 21 | 1 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,4 | 16,3 | 13,9 | 5,3 | 9,4 | 14,0 | 2,5 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 14 | 15 | 7 | 10 | 18 | 2 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 42,2 | 15,6 | 15,3 | 4,4 | 9,3 | 8,2 | 2,5 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 26 | 17 | 2 | 12 | 7 | 4 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,0 | 17,0 | 15,9 | 5,1 | 9,4 | 8,2 | 1,4 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 22 | 14 | 6 | 8 | 11 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,2 | 16,2 | 15,6 | 5,2 | 7,5 | 10,7 | 1,8 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 23 | 15 | 6 | 9 | 9 | 0 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,3 | 17,3 | 19,0 | 5,4 | 9,4 | 7,0 | 1,4 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,0 | 17,9 | 16,3 | 6,5 | 7,5 | 9,9 | 1,2 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 20 | 13 | 3 | 8 | 12 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,0 | 19,6 | 16,3 | 5,6 | 7,0 | 9,1 | 2,2 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 21 | 8 | 10 | 7 | 11 | 3 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,0 | 21,8 | 14,5 | 5,9 | 6,9 | 9,9 | 1,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 17 | 17 | 4 | 8 | 10 | 2 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,1 | 20,7 | 16,7 | 6,0 | 8,2 | 8,7 | 1,3 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 15 | 18 | 7 | 12 | 13 | 3 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,3 | 16,4 | 17,2 | 6,3 | 9,0 | 8,8 | 1,5 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 16 | 5 | 6 | 11 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 41,4 | 16,9 | 13,3 | 6,8 | 8,4 | 9,0 | 1,9 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 18 | 15 | 5 | 10 | 7 | 3 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,7 | 15,4 | 13,3 | 6,3 | 11,2 | 7,9 | 2,6 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 23 | 16 | 4 | 12 | 4 | 2 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 44,5 | 17,4 | 14,8 | 5,4 | 8,6 | 4,2 | 2,5 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 23 | 19 | 4 | 10 | 4 | 1 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 43,1 | 18,0 | 15,1 | 5,3 | 7,3 | 5,3 | 1,7 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 15 | 18 | 11 | 8 | 7 | 2 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 44,6 | 14,6 | 14,6 | 7,0 | 7,7 | 5,8 | 2,7 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 14 | 24 | 4 | 8 | 5 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 40,4 | 14,9 | 16,2 | 6,8 | 8,9 | 6,4 | 2,7 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 41 | 20 | 17 | 6 | 6 | 5 | 3 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 49,6 | 11,4 | 13,1 | 7,6 | 10,7 | 3,3 | 1,7 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,7 | 17,9 | 17,4 | 7,0 | 10,8 | 5,6 | 2,5 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 16 | 15 | 12 | 12 | 6 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,6 | 14,7 | 20,5 | 7,9 | 11,0 | 6,9 | 2,1 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 19 | 8 | 13 | 6 | 3 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 37,9 | 13,4 | 18,5 | 9,3 | 8,8 | 7,4 | 2,2 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 17 | 20 | 8 | 4 | 5 | 3 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,6 | 14,1 | 18,6 | 9,4 | 9,4 | 6,4 | 1,2 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 13 | 27 | 17 | 6 | 4 | 1 |} ;50–64-aastased [[File:50-64-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 5. juuli – 1. august 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 15,8 | 25,1 | 10,6 | 7,1 | 8,1 | 1,1 |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 15 | 27 | 11 | 6 | 10 | 1 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 17,4 | 25,2 | 8,2 | 5,5 | 8,1 | 0,7 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 15 | 24 | 9 | 8 | 15 | 1 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 18,2 | 25,8 | 7,9 | 5,4 | 9,8 | 1,3 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 18 | 17 | 10 | 3 | 18 | 1 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 17,4 | 26,5 | 5,6 | 6,6 | 10,0 | 1,0 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 16 | 21 | 11 | 5 | 18 | 4 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | 15,9 | style="background:#6495ED" | 27,0 | 6,3 | 5,3 | 16,9 | 0,7 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 17 | style="background:#6495ED" | 24 | 4 | 5 | 22 | 3 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 18,4 | style="background:#6495ED" | 26,3 | 10,3 | 5,9 | 14,9 | 0,9 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 22 | 10 | 8 | 15 | 2 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | 22,3 | style="background:#6495ED" | 25,5 | 7,6 | 5,0 | 15,8 | 0,6 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 16 | 22 | style="background:#6495ED" | 26 | 9 | 6 | 17 | 2 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,3 | 19,1 | 24,3 | 8,6 | 6,3 | 14,9 | 0,6 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | 19 | style="background:#6495ED" | 28 | 5 | 6 | 18 | 0 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,1 | 22,6 | style="background:#6495ED" | 27,2 | 8,7 | 8,7 | 10,7 | 0,7 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | 19 | style="background:#6495ED" | 25 | 6 | 6 | 20 | 0 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 23,0 | style="background:#6495ED" | 30,3 | 9,6 | 5,6 | 8,6 | 0,4 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 19 | style="background:#6495ED" | 33 | 8 | 5 | 10 | 1 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 21,5 | style="background:#6495ED" | 31,8 | 8,0 | 7,0 | 7,3 | 1,4 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 19 | 23 | 7 | 6 | 12 | 2 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 17,4 | 29,0 | 6,9 | 5,7 | 12,1 | 1,2 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 18 | 25 | 7 | 6 | 10 | 2 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,6 | 15,9 | 28,4 | 7,7 | 5,0 | 10,6 | 1,0 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 19,9 | style="background:#6495ED" | 26,4 | 6,8 | 6,7 | 11,1 | 1,4 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | 16 | style="background:#6495ED" | 32 | 11 | 6 | 7 | 2 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 18,0 | 25,9 | 6,4 | 5,7 | 11,0 | 1,4 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | 16 | style="background:#6495ED" | 27 | 6 | 7 | 14 | 0 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 20,3 | 22,4 | 5,6 | 7,1 | 13,3 | 1,8 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 17 | 28 | 7 | 5 | 10 | 1 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 20,6 | 25,1 | 5,7 | 6,0 | 11,4 | 2,4 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 17 | 24 | 6 | 9 | 14 | 2 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,2 | 18,7 | 27,7 | 5,3 | 6,2 | 12,2 | 1,9 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | 17 | style="background:#6495ED" | 29 | 8 | 4 | 14 | 2 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 19,8 | 21,7 | 5,6 | 7,3 | 14,9 | 2,4 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | 19 | style="background:#6495ED" | 28 | 6 | 8 | 15 | 2 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,3 | 22,5 | 18,0 | 6,1 | 8,0 | 16,5 | 2,2 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 18 | 5 | 6 | 17 | 4 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,9 | 20,9 | 19,7 | 5,7 | 8,4 | 13,7 | 3,0 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 20 | 10 | 6 | 10 | 4 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,6 | 25,9 | 21,4 | 5,7 | 9,0 | 8,6 | 2,8 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 20 | 9 | 6 | 5 | 4 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,6 | 23,1 | 19,5 | 4,8 | 9,5 | 7,9 | 2,8 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 25 | 23 | 3 | 9 | 11 | 2 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,3 | 23,7 | 18,3 | 5,4 | 8,4 | 8,8 | 2,1 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 21 | 5 | 7 | 4 | 1 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,7 | 23,3 | 19,9 | 5,7 | 9,1 | 7,0 | 2,3 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,1 | 26,9 | 21,0 | 5,6 | 8,5 | 8,4 | 2,4 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 27 | 20 | 3 | 6 | 7 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 26,2 | 20,6 | 5,5 | 8,3 | 8,0 | 2,4 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 20 | 3 | 7 | 7 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,7 | 23,2 | 20,2 | 5,6 | 7,7 | 7,3 | 2,1 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 23 | 23 | 8 | 5 | 13 | 1 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,1 | style="background:#D3F2D0" | 29,0 | 18,6 | 5,6 | 8,1 | 8,2 | 2,4 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | 20 | style="background:#6495ED" | 30 | 4 | 8 | 9 | 1 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 22,1 | 20,2 | 6,6 | 8,7 | 9,0 | 2,7 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 23 | 4 | 6 | 4 | 1 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 23,0 | 19,6 | 6,7 | 9,3 | 7,5 | 3,2 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 26 | 2 | 6 | 9 | 1 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,8 | 22,1 | 19,0 | 6,5 | 10,7 | 5,9 | 3,4 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 22 | 4 | 7 | 3 | 1 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,4 | 23,3 | 15,9 | 6,7 | 9,5 | 4,4 | 3,0 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 26 | 21 | 2 | 7 | 6 | 2 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,1 | 23,8 | 20,9 | 6,3 | 7,8 | 5,3 | 2,6 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 22 | 21 | 6 | 9 | 5 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,1 | 25,4 | 21,4 | 7,0 | 7,9 | 5,2 | 3,2 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 25 | 18 | 7 | 10 | 4 | 1 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 21,5 | 20,3 | 7,3 | 9,8 | 4,2 | 2,6 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 22 | 22 | 6 | 8 | 3 | 3 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,5 | 19,4 | 18,4 | 8,6 | 9,3 | 4,2 | 2,6 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,8 | 22,2 | 22,5 | 7,8 | 11,1 | 4,6 | 2,5 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 23 | 17 | 8 | 9 | 2 | 1 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,1 | 20,8 | 19,3 | 9,0 | 11,3 | 5,2 | 2,8 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 20 | 21 | 14 | 7 | 2 | 1 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,5 | 23,8 | 21,9 | 9,0 | 8,8 | 5,8 | 2,9 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 27 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 14 | 9 | 8 | 10 | 10 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,7 | 21,4 | 17,9 | 9,8 | 9,4 | 6,0 | 1,8 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 22 | 8 | 6 | 6 | 2 |} ;65–74-aastased [[File:65-74-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 5. juuli – 1. august 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,8 | 25,0 | 20,9 | 6,9 | 7,8 | 3,7 | 0,0 |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 20 | 19 | 14 | 6 | 8 | 0 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 22,5 | 24,1 | 8,9 | 5,5 | 5,0 | 1,6 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 20 | 18 | 11 | 4 | 12 | 1 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 38,0 | 23,4 | 20,1 | 5,3 | 4,9 | 7,6 | 0,3 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 17 | 15 | 6 | 4 | 16 | 1 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,5 | 26,8 | 22,1 | 5,2 | 3,3 | 8,8 | 0,7 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 28 | 18 | 5 | 7 | 14 | 0 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,5 | 28,6 | 20,1 | 4,4 | 6,5 | 9,9 | 0,3 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 22 | 17 | 8 | 5 | 18 | 3 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 25,9 | 18,1 | 6,0 | 5,7 | 16,3 | 0,0 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 18 | 10 | 10 | 16 | 0 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | 26,0 | style="background:#6495ED" | 29,4 | 6,8 | 5,9 | 9,4 | 0,4 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 16 | 10 | 6 | 18 | 1 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,5 | style="background:#D3F2D0" | 28,4 | 19,3 | 7,2 | 5,1 | 10,6 | 1,0 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | style="background:#D3F2D0" | 24 | 22 | 10 | 7 | 11 | 1 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,5 | style="background:#D3F2D0" | 29,3 | 26,0 | 6,4 | 7,4 | 9,9 | 0,9 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 16 | 21 | 10 | 7 | 16 | 0 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,3 | style="background:#D3F2D0" | 34,4 | 24,2 | 6,3 | 5,3 | 5,1 | 0,4 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 26 | 7 | 6 | 7 | 0 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#D3F2D0" | 33,0 | 24,0 | 7,0 | 5,1 | 7,1 | 0,2 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 23 | 11 | 7 | 10 | 2 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,3 | style="background:#D3F2D0" | 31,0 | 23,5 | 9,2 | 5,5 | 3,5 | 0,2 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | 17 | style="background:#6495ED" | 28 | 4 | 6 | 19 | 0 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,6 | 23,7 | 27,1 | 8,6 | 4,3 | 7,3 | 0,4 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#D3F2D0" | 34,1 | 23,3 | 5,8 | 2,5 | 8,4 | 1,3 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 19 | 7 | 8 | 13 | 0 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,2 | 29,8 | 21,6 | 4,6 | 3,6 | 8,9 | 0,4 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 22 | 5 | 4 | 10 | 2 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 30,6 | style="background:#D3F2D0" | 32,1 | 18,7 | 6,0 | 4,5 | 5,7 | 0,7 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 28 | style="background:#6495ED" | 28 | 6 | 5 | 4 | 0 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,3 | 27,5 | 23,9 | 5,6 | 7,0 | 4,7 | 0,7 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 28 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 20 | 6 | 3 | 9 | 0 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,9 | style="background:#D3F2D0" | 30,4 | 23,9 | 4,2 | 3,5 | 7,7 | 0,2 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | 19 | style="background:#6495ED" | 29 | 1 | 8 | 15 | 1 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | style="background:#D3F2D0" | 34,8 | 18,2 | 6,3 | 3,1 | 11,0 | 0,6 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 23 | 18 | 11 | 6 | 18 | 1 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#D3F2D0" | 36,9 | 15,6 | 4,4 | 6,4 | 11,8 | 1,2 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 17 | 5 | 10 | 18 | 1 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,1 | style="background:#D3F2D0" | 36,7 | 17,0 | 4,8 | 5,4 | 12,7 | 0,7 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 20 | 5 | 7 | 14 | 0 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,4 | style="background:#D3F2D0" | 32,9 | 19,2 | 4,8 | 7,2 | 5,2 | 0,7 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 30 | 6 | 2 | 5 | 0 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,2 | style="background:#D3F2D0" | 38,8 | 13,8 | 4,7 | 7,5 | 5,9 | 1,4 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 21 | 4 | 9 | 4 | 2 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,6 | style="background:#D3F2D0" | 34,8 | 17,8 | 5,2 | 6,5 | 6,4 | 1,7 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | style="background:#D3F2D0" | 37 | 33 | 1 | 6 | 6 | 0 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,2 | style="background:#D3F2D0" | 33,8 | 17,2 | 6,2 | 7,5 | 4,7 | 0,5 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | style="background:#D3F2D0" | 37,1 | 20,1 | 4,5 | 7,8 | 6,2 | 1,0 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 34 | style="background:#D3F2D0" | 35 | 20 | 2 | 1 | 7 | 0 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#D3F2D0" | 35,3 | 16,8 | 7,0 | 7,9 | 8,5 | 0,5 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 27 | 23 | 6 | 4 | 4 | 0 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,9 | style="background:#D3F2D0" | 36,7 | 19,3 | 4,9 | 5,0 | 7,3 | 0,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 20 | 6 | 6 | 7 | 2 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | style="background:#D3F2D0" | 38,5 | 20,3 | 4,0 | 4,9 | 8,3 | 1,2 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 16 | 5 | 9 | 14 | 0 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,9 | 30,1 | 22,0 | 7,6 | 8,0 | 6,2 | 1,0 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 26 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 19 | 4 | 10 | 9 | 2 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | style="background:#D3F2D0" | 35,2 | 15,4 | 5,2 | 8,8 | 6,6 | 1,3 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 14 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 24 | 7 | 10 | 8 | 3 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,7 | style="background:#D3F2D0" | 35,0 | 18,1 | 6,1 | 6,8 | 4,6 | 0,7 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 30 | 16 | 4 | 8 | 4 | 0 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 30,5 | style="background:#D3F2D0" | 37,2 | 14,5 | 6,6 | 5,5 | 1,8 | 1,4 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 20 | 4 | 9 | 6 | 3 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | style="background:#D3F2D0" | 37,0 | 21,0 | 3,6 | 6,1 | 3,2 | 0,3 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | style="background:#D3F2D0" | 36 | 23 | 1 | 6 | 3 | 1 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,6 | style="background:#D3F2D0" | 37,1 | 17,5 | 5,6 | 5,2 | 4,4 | 1,7 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 21 | 11 | 9 | 5 | 0 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | style="background:#D3F2D0" | 40,8 | 14,5 | 7,5 | 8,1 | 2,3 | 1,0 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 23 | 5 | 4 | 5 | 4 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,8 | 24,0 | 21,1 | 11,9 | 7,5 | 1,5 | 0,8 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 29,2 | style="background:#D3F2D0" | 29,9 | 15,5 | 10,0 | 9,5 | 3,2 | 1,5 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 15 | 10 | 5 | 0 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,4 | style="background:#D3F2D0" | 28,7 | 17,7 | 8,3 | 10,6 | 3,2 | 1,6 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 13 | style="background:#D3F2D0" | 39 | 17 | 11 | 11 | 5 | 1 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,9 | style="background:#D3F2D0" | 29,3 | 16,5 | 8,6 | 9,8 | 5,5 | 1,3 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 35 | 16 | 13 | 6 | 6 | 6 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,6 | 29,3 | 18,4 | 7,0 | 8,5 | 3,2 | 0,3 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 35 | 16 | 9 | 8 | 4 | 0 |} ;Üle 75-aastased [[File:Üle 75-aastaste parteieelistused enne 2023 valimisi.png|500px|tühi]] {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 5. juuli – 1. august 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 34,0 | 30,8 | 13,5 | 11,3 | 8,0 | 0,9 | 0,8 |- | 14.–20. juuli 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 25 | 13 | 13 | 12 | 5 | 1 |- | 1. juuni – 4. juuli 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,6 | 31,6 | 11,6 | 9,5 | 6,5 | 4,2 | 0,5 |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 34 | 28 | 9 | 14 | 4 | 8 | 4 |- | 4.–30. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,7 | 33,8 | 13,6 | 6,6 | 4,5 | 4,0 | 0,0 |- | 12.–20. mai 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 43 | 22 | 13 | 5 | 4 | 6 | 5 |- | 6. aprill – 2. mai 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 32,2 | style="background:#D3F2D0" | 34,9 | 15,2 | 5,9 | 3,7 | 7,3 | 0,0 |- | 14.–20. aprill 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 13 | 7 | 7 | 23 | 1 |- | 1.–28. märts 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,1 | style="background:#D3F2D0" | 29,3 | 18,4 | 6,4 | 7,5 | 11,3 | 0,0 |- | 10.–16. märts 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 21 | 7 | 7 | 12 | 1 |- | 1.–28. veebr 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,5 | style="background:#D3F2D0" | 38,2 | 17,1 | 8,6 | 4,0 | 16,2 | 0,0 |- | 10.–18. veebr 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | 21 | 23 | style="background:#6495ED" | 24 | 6 | 10 | 16 | 0 |- | 5.–31. jaan 2022 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | style="background:#D3F2D0" | 36,4 | 17,5 | 7,2 | 5,4 | 10,1 | 0,3 |- | 13.–21. jaan 2022 | [https://www.err.ee/k/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 17 | 7 | 10 | 13 | 1 |- | 1.–20. dets 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,5 | style="background:#D3F2D0" | 36,3 | 17,0 | 8,0 | 5,8 | 6,3 | 0,5 |- | 30. nov – 7. dets 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 11 | 15 | 7 | 9 | 0 |- | 2.–29. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,7 | style="background:#D3F2D0" | 41,2 | 12,0 | 11,3 | 5,2 | 6,4 | 1,3 |- | 4.–9. nov 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 23 | 8 | 21 | 9 | 13 | 0 |- | 5. okt – 2. nov 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | style="background:#D3F2D0" | 34,4 | 19,2 | 8,9 | 8,2 | 4,9 | 0,9 |- | 4.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 23 | 17 | 16 | 4 | 11 | 0 |- | 1.–27. sept 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,9 | style="background:#D3F2D0" | 34,9 | 21,1 | 9,8 | 6,7 | 2,9 | 0,0 |- | 6.–15. sept 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 18 | 10 | 7 | 12 | 0 |- | 3.–31. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 29,1 | style="background:#D3F2D0" | 41,8 | 11,9 | 7,2 | 6,1 | 3,0 | 0,3 |- | 5.–13. aug 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 14 | 7 | 5 | 15 | 2 |- | 6. juuli – 2. aug 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,8 | style="background:#D3F2D0" | 34,9 | 21,7 | 7,9 | 3,3 | 4,0 | 0,6 |- | 1. juuni – 4. juuli 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | style="background:#D3F2D0" | 37,7 | 19,8 | 9,0 | 5,0 | 5,3 | 0,5 |- | 3.–10. juuni 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 18 | 10 | 14 | 6 | 0 |- | 4.–31. mai 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,3 | style="background:#D3F2D0" | 38,2 | 17,5 | 5,9 | 4,1 | 5,5 | 0,6 |- | 6.–11. mai 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | style="background:#D3F2D0" | 33 | 14 | 11 | 7 | 7 | 0 |- | 30. märts – 26. apr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,2 | style="background:#D3F2D0" | 41,8 | 15,4 | 6,5 | 4,0 | 3,9 | 0,6 |- | 8.–14. apr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 16 | style="background:#D3F2D0" | 41 | 16 | 11 | 7 | 8 | 1 |- | 2.–29. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 30,5 | style="background:#D3F2D0" | 40,7 | 13,9 | 4,7 | 3,9 | 3,2 | 1,0 |- | 9.–15. märts 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 14 | 11 | 11 | 5 | 0 |- | 2. veebr – 1. märts 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 31,0 | style="background:#D3F2D0" | 42,0 | 13,6 | 5,9 | 2,4 | 3,4 | 1,1 |- | 10.–15. veebr 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 37 | 14 | 12 | 4 | 6 | 0 |- | 5. jaan – 1. veebr 2021 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,3 | style="background:#D3F2D0" | 45,8 | 9,9 | 6,7 | 3,8 | 6,2 | 0,5 |- | 12.–21. jaan 2021 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 38 | 10 | 8 | 6 | 12 | 1 |- | 1. dets – 4. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | style="background:#D3F2D0" | 43,3 | 8,9 | 8,4 | 2,9 | 11,7 | 0,5 |- | 27. nov – 7. dets 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | style="background:#D3F2D0" | 27 | 16 | 8 | 11 | 17 | 1 |- | 3.–30. nov 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,4 | style="background:#D3F2D0" | 41,6 | 8,9 | 6,6 | 3,5 | 10,1 | 0,2 |- | 30. okt – 9. nov 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 23 | style="background:#D3F2D0" | 36 | 8 | 9 | 14 | 8 | 0 |- | 28. sept – 26. okt 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,9 | style="background:#D3F2D0" | 42,9 | 13,4 | 6,3 | 5,9 | 4,1 | 1,5 |- | 1.–15. okt 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 18 | style="background:#D3F2D0" | 42 | 15 | 3 | 12 | 4 | 1 |- | 2.–28. sept 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | style="background:#D3F2D0" | 45,8 | 13,7 | 3,2 | 5,7 | 2,5 | 1,9 |- | 7.–17. sept 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 24 | style="background:#D3F2D0" | 38 | 10 | 8 | 8 | 4 | 3 |- | 4.–31. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,4 | style="background:#D3F2D0" | 38,6 | 14,8 | 8,5 | 5,7 | 5,0 | 0,3 |- | 12.–24. aug 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 12 | style="background:#D3F2D0" | 40 | 13 | 10 | 12 | 11 | 0 |- | 7. juuli – 3. aug 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,1 | style="background:#D3F2D0" | 49,3 | 14,2 | 5,8 | 3,6 | 4,0 | 0,9 |- | 1. juuni – 6. juuli 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,2 | style="background:#D3F2D0" | 42,8 | 13,8 | 7,9 | 5,4 | 3,3 | 0,3 |- | 9.–15. juuni 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | style="background:#D3F2D0" | 44 | 14 | 8 | 6 | 0 | 2 |- | 6. mai – 1. juuni 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,1 | style="background:#D3F2D0" | 53,5 | 15,9 | 4,3 | 2,9 | 2,0 | 0,5 |- | 7.–15. mai 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 22 | style="background:#D3F2D0" | 44 | 10 | 9 | 3 | 6 | 2 |- | 31. märts – 27. apr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,5 | style="background:#D3F2D0" | 50,1 | 13,2 | 9,3 | 3,8 | 2,8 | 0,3 |- | 6.–7. apr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 19 | style="background:#D3F2D0" | 34 | 14 | 15 | 6 | 10 | 0 |- | 4.–30. märts 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,5 | style="background:#D3F2D0" | 39,7 | 16,0 | 8,6 | 7,9 | 5,9 | 0,5 |- | 6.–16. märts 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 10 | 15 | 8 | 13 | 1 |- | 28. jaan – 25. veebr 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,8 | style="background:#D3F2D0" | 38,5 | 14,9 | 9,9 | 3,1 | 5,0 | 1,7 |- | 6.–17. veebr 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 16 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 9 | 12 | 18 | 12 | 3 |- | 3.–27. jaan 2020 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,4 | style="background:#D3F2D0" | 34,3 | 16,1 | 6,7 | 8,3 | 4,8 | 2,5 |- | 17.–27. jaan 2020 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 15 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 16 | 12 | 14 | 9 | 0 |- | 25. nov – 23. dets 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | style="background:#D3F2D0" | 39,2 | 13,7 | 6,9 | 9,7 | 1,5 | 0,6 |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 31 | 12 | 11 | 11 | 3 | 2 |- | 29. okt – 25. nov 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | style="background:#D3F2D0" | 46,0 | 14,1 | 10,4 | 6,9 | 2,2 | 0,7 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 27 | style="background:#D3F2D0" | 29 | 15 | 6 | 15 | 4 | 1 |- | 1.–28. okt 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 29,8 | style="background:#D3F2D0" | 44,4 | 12,7 | 5,0 | 4,8 | 0,8 | 1,7 |- | 3.–13. okt 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 35 | 16 | 5 | 10 | 8 | 3 |- | 3.–30. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#D3F2D0" | 43,1 | 13,9 | 10,4 | 7,6 | 0,6 | 0,5 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 25 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 18 | 7 | 11 | 4 | 0 |- | 5. aug – 2. sept 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,8 | style="background:#D3F2D0" | 46,8 | 14,8 | 5,4 | 6,8 | 0,5 | 0,9 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 21 | style="background:#D3F2D0" | 37 | 7 | 11 | 14 | 4 | 0 |- | 8. juuli – 5. aug 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,5 | style="background:#D3F2D0" | 37,4 | 14,1 | 9,3 | 7,0 | 1,1 | 1,8 |- | 27. mai – 1. juuli 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 29,0 | style="background:#D3F2D0" | 33,8 | 10,0 | 11,2 | 13,6 | 0,7 | 1,1 |- | 28. mai – 10. juuni 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | 32 | style="background:#D3F2D0" | 32 | 15 | 6 | 12 | 0 | 0 |- | 29. apr – 27. mai 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,1 | style="background:#D3F2D0" | 35,8 | 12,6 | 13,3 | 9,0 | 3,2 | 0,8 |- | 2.–15. mai 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 20 | style="background:#D3F2D0" | 36 | 17 | 16 | 10 | 0 | 0 |- | 1.–29. apr 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,5 | style="background:#D3F2D0" | 37,9 | 16,4 | 13,5 | 4,4 | 2,4 | 1,2 |- | 2.–15. apr 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 26 | style="background:#D3F2D0" | 37 | 19 | 9 | 6 | 1 | 1 |- | 4.–29. märts 2019 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,8 | style="background:#D3F2D0" | 41,8 | 13,2 | 11,3 | 4,9 | 2,7 | 0,2 |- | 5.–18. märts 2019 | [https://www.err.ee/reitingud-vana Turu-uuringud] | 17 | style="background:#D3F2D0" | 44 | 8 | 14 | 12 | 2 | 2 |} ==Erakondlikud välistused== Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest seda parteid kindlasti ei valiks. Kõige sagedamini nimetatud erakonna tulemus on paksus kirjas. {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:20px;" | Valim |- | 28. nov – 9. dets 2019 | [https://www.err.ee/1012779/uuring-suurim-potentsiaal-toetust-kasvatada-on-sotsidel-vaikseim-ekre-l Turu-uuringud] | 33 | 27 | '''56''' | – | – | 1014 |- | 31. okt – 12. nov 2019 | [https://www.err.ee/1002700/video-erakondade-reitinguid-kommenteerisid-kivirahk-samost-ja-kook Turu-uuringud] | – | – | '''57''' | – | – | 1019 |- | 5.–16. sept 2019 | [https://www.err.ee/981977/teiste-eelistuste-poolest-on-valijate-lemmikud-eesti-200-ja-sotsid Turu-uuringud] | 30 | 30 | '''56''' | 13 | 18 | 1040 |- | 9.–20. aug 2019 | [https://www.err.ee/974225/juhan-kivirahk-reformierakonna-reiting-on-ulekaalukalt-suurim Turu-uuringud] | 32 | 29 | '''58''' | – | – | 1000 |} ==Eelistatud peaminister== Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest eelistas näha peaministrina vastavat isikut. Kõige eelistatum variant on paksus kirjas. {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | [[Kaja Kallas]] ([[Reformierakond|RE]]) ! style="width:195px;" | [[Jüri Ratas]] ([[Keskerakond|KE]]) ! style="width:195px;" |[[Mart Helme]] ([[EKRE]]) ! style="width:195px;" |[[Martin Helme]] ([[EKRE]]) ! style="width:195px;" |[[Helir-Valdor Seeder]] ([[Erakond Isamaa|I]]) ! style="width:195px;" |[[Jevgeni Ossinovski]] ([[SDE]]) ! style="width:195px;" |[[Indrek Saar]] ([[SDE]]) ! style="width:195px;" |[[Lauri Läänemets]] ([[SDE]]) ! style="width:195px;" |[[Kristina Kallas]] ([[Eesti 200]]) ! style="width:195px;" |ei oska öelda |- | juuni 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/120021906/peaministriuuring-valitsuse-kukutajate-saavutus-kaja-kallase-toetus-kordas-hoopis-rekordit Turu-uuringud] | '''32''' | 22 | – | 12 | 5 | – | – | 2 | 5 | 22 |- | mai 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/96650169/peaministriuuring-kaja-kallas-siseneb-valitsuskriisi-loppmangu-juri-ratasest-tugevamana Turu-uuringud] | '''28''' | 22 | – | 11 | 3 | – | – | 3 | 6 | 27 |- | aprill 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/96433153/peaministriuuring-sojaprintsess-kaja-on-kolme-kuuga-end-madalseisust-rahva-lemmikuks-voidelnud Turu-uuringud] | '''27''' | 20 | – | 11 | 3 | – | – | 2 | 8 | 29 |- | märts 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/96209427/peaministriuuring-putini-soja-moju-kaja-kallase-toetus-kasvas-juri-ratasega-vordseks Turu-uuringud] | 21 | '''22''' | – | 13 | 4 | – | – | 3 | 9 | 28 |- | veebr 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/95971063/peaministriuuring-ultimaatumid-vahendasid-juri-ratase-toetust-kaja-kallase-reiting-kosus-pisut Turu-uuringud] | 16 | '''24''' | – | 14 | 4 | – | – | 4 | 11 | 27 |- | colspan="11" | [[SDE]] uueks juhiks sai [[Lauri Läänemets]]<ref>[https://www.err.ee/1608490418/sotsiaaldemokraadid-valisid-uueks-esimeheks-lauri-laanemetsa Sotsiaaldemokraadid valisid uueks esimeheks Lauri Läänemetsa]. [[ERR]], 5. veebruar 2022</ref> |- | jaan 2022 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/95725943/peaministriuuring-elektri-hinna-pohjustatud-vapustus-havitas-kaja-kallase-toetuse-peaminister-esikolmikust-valjas Turu-uuringud] | 10 | '''29''' | – | 14 | 3 | – | 3 | – | 12 | 29 |- | dets 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/95372739/peaministriuuring-ratas-korjab-toetust-juurde-kallas-on-kehvas-naitajas-kinni Turu-uuringud] | 16 | '''28''' | – | 12 | 3 | – | 2 | – | 9 | 30 |- | nov 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/95135999/peaministriuuring-kaja-kallase-toetusel-on-pohi-alt-usaldus-vajus-rekordmadalale Turu-uuringud] | 16 | '''25''' | – | 11 | 5 | – | 4 | – | 12 | 27 |- | okt 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/94903929/peaministriuuring-valimiseelsest-otsustamatusest-valitsuses-voitis-martin-helme Turu-uuringud] | 19 | '''26''' | – | 14 | 4 | – | 2 | – | 8 | 27 |- | sept 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/94641663/peaministriuuring-keeruline-suvelopp-rappis-erakonnajuhtide-toetust Turu-uuringud] | 19 | '''26''' | – | 12 | 3 | – | 3 | – | 8 | 28 |- | aug 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/94331105/peaministriuuring-kahe-kallase-konkurentsis-kosub-kristina-toetus Turu-uuringud] | 18 | '''27''' | – | 12 | 4 | – | 4 | – | 9 | 27 |- | juuni 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/93756733/peaministriuuring-juri-ratase-toetus-pudeneb-otse-martin-helme-sulle Turu-uuringud] | 20 | '''27''' | – | 12 | 4 | – | 3 | – | 6 | 28 |- | mai 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/93465715/peaministriuuring-kritiseeritud-eelarvestrateegia-jattis-ratase-ja-kallase-vahekorra-samaks Turu-uuringud] | 21 | '''32''' | – | 10 | 2 | – | 3 | – | 6 | 26 |- | apr 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/93174303/peaministriuuring-martin-helme-astus-jalle-ratase-kallase-esiduo-puudmisele-lahemale Turu-uuringud] | 22 | '''31''' | – | 13 | 3 | – | 3 | – | 5 | 23 |- | märts 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/92912467/peaministriuuring-rahvas-igatseb-juba-ratast-tagasi Turu-uuringud] | 21 | '''32''' | – | 10 | 3 | – | 2 | – | 7 | 25 |- | veebr 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/92625935/peaministriuuring-amet-toetas-reitingut-kaja-kallas-on-eelistatuim-valitsusjuht Turu-uuringud] | '''26''' | 23 | – | 11 | 3 | – | 3 | – | 8 | 26 |- | jaan 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/92360391/peaministriuuring-juri-ratas-lopetab-hea-kuid-langustrendis-hindega Turu-uuringud] | 21 | '''28''' | – | 9 | 4 | – | 3 | – | 8 | 27 |- | dets 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/91989467/peaministriuuring-kristina-kallas-pigistab-suurparteide-liidrite-toetust-vaiksemaks Turu-uuringud] | 19 | '''30''' | – | 9 | 2 | – | 4 | – | 10 | 26 |- |colspan="11" | Küsitlusse lisati parlamenti mittekuuluva erakonna [[Eesti 200]] juht [[Kristina Kallas]]<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/91989467/peaministriuuring-kristina-kallas-pigistab-suurparteide-liidrite-toetust-vaiksemaks PEAMINISTRIUURING | Kristina Kallas pigistab suurparteide liidrite toetust väiksemaks]. [[Eesti Päevaleht]], 16. detsember 2020</ref> |- | nov 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/91682745/peaministriuuring-ratas-ja-kallas-pusivad-samal-tasemel-kas-valijad-on-neist-tudinenud Turu-uuringud] | 22 | '''33''' | – | 7 | 3 | – | 6 | – | – | 29 |- | okt 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/91409745/peaministriuuring-pensionitous-ja-laenuraha-jagamine-ei-turgutanud-ratase-toetust Turu-uuringud] | 23 | '''32''' | – | 9 | 2 | – | 4 | – | – | 30 |- | sept 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/91131249/peaministriuuring-indrek-saar-trugis-pildile-kas-sde-juht-vottis-teledopingut Turu-uuringud] | 23 | '''33''' | – | 8 | 3 | – | 7 | – | – | 26 |- | aug 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/90848655/peaministriuuring-suvi-on-kaja-kallase-toetuse-napiks-uhunud Turu-uuringud] | 20 | '''36''' | – | 9 | 1 | – | 4 | – | – | 30 |- | colspan="11" | [[EKRE]] uueks juhiks sai [[Martin Helme]]<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/90848655/peaministriuuring-suvi-on-kaja-kallase-toetuse-napiks-uhunud PEAMINISTRIUURING | Suvi on Kaja Kallase toetuse napiks uhunud]. [[Eesti Päevaleht]], 26. august 2020</ref> |- | juuni 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/90249227/peaministriuuring-ratase-toetus-vajub-kallase-oma-touseb Turu-uuringud] | 27 | '''34''' | 6 | – | 2 | – | 4 | – | – | 27 |- | mai 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/89919985/peaministriuuring-eriolukord-kulmutas-poliitika-kas-jaa-purustab-ratas-kallas-voi-emb-kumb-helme Turu-uuringud] | 26 | '''36''' | 6 | – | 3 | – | 3 | – | – | 26 |- | apr 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/89569607/peaministriuuring-ratase-toetus-jai-eriolukorra-ajal-samaks Turu-uuringud] | 24 | '''36''' | 8 | – | 3 | – | 4 | – | – | 25 |- | märts 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/89315471/peaministriuuring-eriolukord-toukas-ratase-toetuse-taas-tousule Turu-uuringud] | 26 | '''36''' | 9 | – | 2 | – | 4 | – | – | 23 |- | veebr 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/89012463/peaministriuuring-ratase-toetust-rasib-tosine-tagasilook-ida-virus-ja-vene-valijate-seas Turu-uuringud] | 27 | '''30''' | 9 | – | 3 | – | 4 | – | – | 27 |- | jaan 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/88800969/peaministriuuring-kas-taandumisjutud-panid-mart-helme-toetajad-koonduma Turu-uuringud] | 24 | '''35''' | 9 | – | 4 | – | 4 | – | – | 24 |- | dets 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/88363587/peaministriuuring-jarviku-lemetti-skandaal-varuplaan-ja-kasin-eelarve-ei-murendanud-ratase-toetust Turu-uuringud] | 25 | '''37''' | 6 | – | 2 | – | 4 | – | – | 26 |- | nov 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/88058721/peaministriuuring-juri-ratase-sobivus-peaministriks-pustitas-rekordi Turu-uuringud] | 25 | '''36''' | 6 | – | 3 | – | 4 | – | – | 26 |- | okt 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/87783479/peaministriuuring-oktoobris-on-ratase-ja-kallase-toetuse-vahe-vahenenud Turu-uuringud] | 30 | '''33''' | 7 | – | 4 | – | 5 | – | – | 21 |- | sept 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/87481641/peaministriuuring-ratase-toetus-kosub-kallas-tammub-paigal Turu-uuringud] | 29 | '''34''' | 7 | – | 2 | – | 4 | – | – | 23 |- | aug 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/87200643/keskerakonna-luupainaja-kallas-tallinnas-aina-populaarsem-venelased-lahkuvad-ratase-tagant Turu-uuringud] | 30 | '''32''' | 10 | – | 3 | – | 2 | – | – | 25 |- | colspan="11" | [[SDE]] uueks juhiks sai [[Indrek Saar]]<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/87200643/keskerakonna-luupainaja-kallas-tallinnas-aina-populaarsem-venelased-lahkuvad-ratase-tagant Keskerakonna luupainaja. Kallas Tallinnas aina populaarsem, venelased lahkuvad Ratase tagant]. [[Eesti Päevaleht]], 22. august 2019</ref> |- | juuni 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/86532997/valijad-jagavad-oma-armastust-ratasele-ja-kallasele-vordselt Turu-uuringud] | 27 | '''29''' | 8 | – | 4 | 4 | – | – | – | 28 |- | mai 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/86267247/kaja-kallase-populaarsus-peaministrikandidaadina-oli-ajutine Turu-uuringud] | 25 | '''34''' | 7 | – | 3 | 4 | – | – | – | 28 |- | apr 2019 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/85945755/kaja-kallase-toetus-peaministrina-on-teinud-suure-huppe-juri-ratasest-mooda Turu-uuringud] | '''32''' | 31 | 6 | – | 4 | 2 | – | – | – | 25 |- |} ==Eelistatud valitsuskoalitsioon== Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest eelistas seda koalitsiooni. Kõige eelistatum variant on paksus kirjas. {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] + [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] + [[Erakond Isamaa|Isamaa]] + [[SDE]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] + [[EKRE]] + [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] + [[EKRE]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] + [[EKRE]] + [[SDE]] ! style="width:20px;" | Valim |- | 9.–14. juuni 2022 | [https://www.err.ee/1608630049/uuring-eelistatuim-koalitsioon-on-reformierakonna-isamaa-ja-sotside-liit Kantar Emor] | 8 | '''38''' | 19 | 3 | – | 1537 |- |3. juuni 2022|| colspan="11" |[[Keskerakond|Keskerakonna]] ministrid vabastati ametist, [[Reformierakond]] jäi valitsusse üksinda<ref name=KeskVälja /> |- | 18.–19. jaan 2022 | [https://www.inst.ee/uuringud/koalitsioonid-jaanuar Norstat] | 21 | '''26''' | 21 | 3 | 6 | 1000 |- | 7.–8. okt 2021 | [https://www.err.ee/1608365784/toetus-reformierakonna-ja-keskerakonna-koalitsioonile-langes Norstat] | 24 | '''26''' | 18 | 5 | 6 | 1000 |- |26. jaan 2021|| colspan="11" |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]] ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse<ref name=RefKeskValitsus /> |- | 13.–14. jaan 2021 | [https://www.err.ee/1608073969/norstati-kusitlus-loodav-koalitsioon-on-inimeste-seas-eelistatuim Norstat] | '''35''' | 23 | 18 | 2 | 5 | 500 |- |13. jaan 2021|| colspan="11" |[[Jüri Ratase teine valitsus]] ([[Keskerakond|Keskerakonna]], [[EKRE]] ja [[Erakond Isamaa|Isamaa]] koalitsioon) astus tagasi<ref name=RatasTagasi /> |- | 16.–27. jaan 2020 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/88842145/koalitsiooniuuring-praegust-voimuliitu-toetab-koigest-veerand-valijaid Turu-uuringute AS] | 19 | 22 | '''25''' | 3 | 5 | 808 |- |24. apr 2019|| colspan="8" |[[Jüri Ratase teine valitsus]] ([[Keskerakond|Keskerakonna]], [[EKRE]] ja [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] koalitsioon) kinnitati ametisse<ref name=RataseValitsus /> |- | 12.–13. märts 2019 | [https://poliitika.postimees.ee/6544638/uuring-valijad-eelistavad-koike-muud-kui-keskerakonna-ekre-isamaa-liitu Kantar Emor] | 28,5 | '''30,3''' | 24,1 | – | – | 752 |- | 5.–11. märts 2019 | [https://www.inst.ee/uudised/inimeste-esimene-eelistus-oleks-reformierakonna-ja-keskerakonna-moodustatud-koalitsioon Turu-uuringute AS] | '''37''' | 30 | 14 | 9 | 4 | 1003 |} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti erakonnad]] [[Kategooria:Poliitiline kommunikatsioon]] [[Kategooria:2019. aasta Eestis]] [[Kategooria:2020. aasta Eestis]] [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] [[Kategooria:2022. aasta Eestis]] 8re51pbx8btp1chmrpr4xolu1oq6p3d Kasutaja:Vanished user 9592036 2 592585 6176370 5736158 2022-08-11T01:44:53Z QueerEcofeminist 110326 QueerEcofeminist teisaldas lehekülje [[Kasutaja:IIIIIOIIOOI]] pealkirja [[Kasutaja:Vanished user 9592036]] alla: Teisaldatud automaatselt, kui "[[Special:CentralAuth/IIIIIOIIOOI|IIIIIOIIOOI]]" nimetati ümber kasutajaks "[[Special:CentralAuth/Vanished user 9592036|Vanished user 9592036]]" wikitext text/x-wiki Hei tohz7qo0phnt94vzkxdw67qumzuoxvh Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Maltas 10 593856 6176196 6173023 2022-08-10T14:04:58Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki <noinclude> {{main|Koroonapandeemia Maltas}} </noinclude> {{#invoke:Medical cases chart|chart <!-- see [[:en:Template:Medical cases chart]] for explanations --> |numwidth=wdmm |float=left |disease=COVID-19 |location=Maltas |outbreak=COVID-19 pandeemia |changetype1= a <!-- p = percent & a = absolute --> |right2=Surmade arv |changetype2= a |collapsible=y |data= 2020-03-07;;;3 2020-03-08;;;3 2020-03-09;;;5 2020-03-10;;;5 2020-03-11;;;7 2020-03-12;;;9 2020-03-13;;1;13 2020-03-14;;1;18 2020-03-15;;2;21 2020-03-16;;2;30 2020-03-17;;2;38 2020-03-18;;2;48 2020-03-19;;2;53 2020-03-20;;2;64 2020-03-21;;2;73 2020-03-22;;2;90 2020-03-23;;2;107 2020-03-24;;2;110 2020-03-25;;2;129 2020-03-26;;2;134 2020-03-27;;2;139 2020-03-28;;2;149 2020-03-29;;2;151 2020-03-30;;2;156 2020-03-31;;2;169 2020-04-01;;2;188 2020-04-02;;2;195 2020-04-03;;2;202 2020-04-04;;2;213 2020-04-05;;5;227 2020-04-06;;5;241 2020-04-07;;5;293 2020-04-08;1;5;299 2020-04-09;2;16;337 2020-04-10;2;16;350 2020-04-11;3;16;370 2020-04-12;3;44;378 2020-04-13;3;44;384 2020-04-14;3;44;393 2020-04-15;3;44;399 2020-04-16;3;82;412 2020-04-17;3;91;422 2020-04-18;3;99;426 2020-04-19;3;118;427 2020-04-20;3;126;431 2020-04-21;3;150;443 2020-04-22;3;165;444 2020-04-23;3;204;445 2020-04-24;3;223;447 2020-04-25;4;249;448 2020-04-26;4;282;448 2020-04-27;4;286;450 2020-04-28;4;303;458 2020-04-29;4;339;463 2020-04-30;4;351;465 2020-05-01;4;367;467 2020-05-02;4;379;468 2020-05-03;4;392;477 2020-05-04;4;399;480 2020-05-05;5;403;482 2020-05-06;5;407;484 2020-05-07;5;413;486 2020-05-08;5;419;489 2020-05-09;5;427;490 2020-05-10;5;433;496 2020-05-11;5;434;503 2020-05-12;5;434;506 2020-05-13;6;436;508 2020-05-14;6;443;522 2020-05-15;6;448;532 2020-05-16;6;450;546 2020-05-17;6;454;553 2020-05-18;6;456;558 2020-05-19;6;460;569 2020-05-20;6;465;584 2020-05-21;6;468;599 2020-05-22;6;469;600 2020-05-23;6;473;609 2020-05-24;6;476;610 2020-05-25;6;485;611 2020-05-26;6;485;611 2020-05-27;7;491;612 2020-05-28;7;501;616 2020-05-29;9;514;616 2020-05-30;9;525;618 2020-05-31;9;534;618 2020-06-01;9;537;619 2020-06-02;9;554;620 2020-06-03;9;562;622 2020-06-04;9;576;622 2020-06-05;9;583;625 2020-06-06;9;596;627 2020-06-07;9;596;629 2020-06-08;9;596;630 2020-06-09;9;597;632 2020-06-10;9;597;635 2020-06-11;9;600;640 2020-06-12;9;600;645 2020-06-13;9;601;646 2020-06-14;9;603;649 2020-06-15;9;603;650 2020-06-16;9;608;656 2020-06-17;9;610;662 2020-06-18;9;610;663 2020-06-19;9;613;663 2020-06-20;9;616;664 2020-06-21;9;616;665 2020-06-22;9;617;665 2020-06-23;9;618;665 2020-06-24;9;624;665 2020-06-25;9;627;668 2020-06-26;9;632;670 2020-06-27;9;635;670 2020-06-28;9;636;670 2020-06-29;9;639;670 2020-06-30;9;640;670 2020-07-01;9;647;671 2020-07-02;9;649;671 2020-07-03;9;650;672 2020-07-04;9;650;672 2020-07-05;9;651;672 2020-07-06;9;652;672 2020-07-07;9;652;672 2020-07-08;9;653;673 2020-07-08;9;654;673 2020-07-09;9;656;674 2020-07-10;9;658;674 2020-07-11;9;658;674 2020-07-12;9;660;674 2020-07-13;9;660;674 2020-07-14;9;660;674 2020-07-15;9;661;674 2020-07-16;9;661;674 2020-07-17;9;662;674 2020-07-18;9;662;675 2020-07-19;9;662;676 2020-07-20;9;664;677 2020-07-21;9;664;677 2020-07-22;9;665;679 2020-07-23;9;665;680 2020-07-24;9;665;686 2020-07-25;9;665;686 2020-07-26;9;665;700 2020-07-27;9;665;701 2020-07-28;9;665;708 2020-07-29;9;665;786; 2020-07-30;9;665;814; 2020-07-31;9;665;824; 2020-08-01;9;665;845; 2020-08-02;9;666;860; 2020-08-03;9;666;874; 2020-08-04;9;666;890; 2020-08-05;9;668;926; 2020-08-06;9;670;946; 2020-08-07;9;675;995; 2020-08-08;9;675;1035; 2020-08-09;9;684;1089; 2020-08-10;9;688;1112; 2020-08-11;9;692;1141; 2020-08-12;9;695;1190; 2020-08-13;9;708;1245; 2020-08-14;9;762;1276; 2020-08-15;9;782;1348; 2020-08-16;9;749;1306; 2020-08-17;9;759;1375; 2020-08-18;9;766;1423; 2020-08-19;9;784;1470; 2020-08-20;9;802;1510; 2020-08-21;10;854;1546; 2020-08-22;10;901;1577; 2020-08-23;10;934;1612; 2020-08-24;10;977;1667; 2020-08-25;10;1029;1705; 2020-08-26;10;1077;1751; 2020-08-27;10;1121;1788; 2020-08-28;10;1186;1820; 2020-08-29;11;1244;1847; 2020-08-30;12;1313;1862; 2020-08-31;12;1400;1883; 2020-09-01;13;1453;1909; 2020-09-02;13;1490;1931; 2020-09-03;13;1528;1965; 2020-09-04;13;1565;1984; 2020-09-05;14;1601;2014; 2020-09-06;14;1627;2039; 2020-09-07;14;1690;2076; 2020-09-08;14;1729;2099; 2020-09-09;14;1760;2162; 2020-09-10;15;1803;2204; 2020-09-11;15;1833;2247; 2020-09-12;15;1850;2274; 2020-09-13;15;1872;2352; 2020-09-14;16;1890;2405; 2020-09-15;16;1931;2454; 2020-09-16;16;1953;2560; 2020-09-17;16;1978;2595; 2020-09-18;17;1996;2634; 2020-09-19;20;2017;2699; 2020-09-20;21;2047;2731; 2020-09-21;23;2079;2776; 2020-09-22;24;2113;2814; 2020-09-23;25;2173;2856; 2020-09-24;27;2191;2898; 2020-09-25;29;2261;2929; 2020-09-26;31;2304;2958; 2020-09-27;31;2358;2979; 2020-09-28;33;2399;3006; 2020-09-29;34;2484;3035; 2020-09-30;35;2562;3058; 2020-10-01;35;2605;3095; 2020-10-02;38;2668;3139; 2020-10-03;39;2711;3204; 2020-10-04;39;2758;3270; 2020-10-05;39;2770;3327; 2020-10-06;40;2812;3374; 2020-10-07;41;2865;3442; 2020-10-08;41;2884;3506; 2020-10-09;41;2915;3581; 2020-10-10;41;2937;3681; 2020-10-11;42;2967;3776; 2020-10-12;43;2981;3844; 2020-10-13;44;3012;3937; 2020-10-14;45;3064;4048; 2020-10-15;45;3106;4160; 2020-10-16;45;3142;4282; 2020-10-17;45;3184;4486; 2020-10-18;45;3236;4628; 2020-10-19;45;3242;4737; 2020-10-20;46;3282;4871; 2020-10-21;47;3331;5026; 2020-10-22;49;3384;5137; 2020-10-23;49;3439;5258; 2020-10-24;50;3478;5373; 2020-10-25;52;3567;5498; 2020-10-26;53;3630;5578; 2020-10-27;55;3715;5685; 2020-10-28;57;3789;5760; 2020-10-29;60;3880;5866; 2020-10-30;61;3990;5942; 2020-10-31;62;4155;6042; 2020-11-01;64;4286;6182; 2020-11-02;64;4397;6400; 2020-11-03;65;4505;6506; 2020-11-04;69;4672;6590; 2020-11-05;71;4765;6764; 2020-11-06;74;4832;6893; 2020-11-07;75;5000;7039; 2020-11-08;78;5103;7141; 2020-11-09;81;5185;7243; 2020-11-10;85;5274;7396; 2020-11-11;88;5371;7537; 2020-11-12;90;5479;7646; 2020-11-13;95;5580;7796; 2020-11-14;97;5702;7917; 2020-11-15;98;5765;8034; 2020-11-16;101;5888;8137; 2020-11-17;103;6049;8247; 2020-11-18;104;6184;8420; 2020-11-19;106;6301;8560; 2020-11-20;108;6406;8681; 2020-11-21;111;6565;8822; 2020-11-22;113;6654;8924; 2020-11-23;117;6831;9004; 2020-11-24;122;6938;9137; 2020-11-25;125;7062;9253; 2020-11-26;128;7165;9405; 2020-11-27;132;7297;9501; 2020-11-28;133;7418;9609; 2020-11-29;133;7557;9752; 2020-11-30;137;7665;9873; 2020-12-01;141;7748;9975; 2020-12-02;146;7887;10101; 2020-12-03;148;8015;10197; 2020-12-04;149;8120;10320; 2020-12-05;151;8289;10423; 2020-12-06;153;8396;10520; 2020-12-07;155;8497;10659; 2020-12-08;157;8641;10699; 2020-12-09;160;8720;10778; 2020-12-10;164;8848;10884; 2020-12-11;166;8935;10980; 2020-12-12;166;9079;11101; 2020-12-13;169;9169;11153; 2020-12-14;174;9319;11254; 2020-12-15;177;9420;11303; 2020-12-16;180;9516;11415; 2020-12-17;182;9670;11475; 2020-12-18;183;9780;11569; 2020-12-19;187;9881;11621; 2020-12-20;190;9978;11714; 2020-12-21;194;10115;11802; 2020-12-22;196;10161;11910; 2020-12-23;201;10293;11992; 2020-12-24;203;10423;12062; 2020-12-25;203;10547;12112; 2020-12-26;206;10550;12241; 2020-12-27;210;10668;12325; 2020-12-28;215;10791;12426; 2020-12-29;215;10919;12541; 2020-12-30;216;11057;12665; 2020-12-31;219;11121;12774; 2021-01-01;219;11178;12909; 2021-01-02;220;11211;12997; 2021-01-03;220;11275;13082; 2021-01-04;222;11386;13230; 2021-01-05;226;11460;13388; 2021-01-06;227;11540;13612; 2021-01-07;228;11613;13776; 2021-01-08;230;11690;13967; 2021-01-09;232;11759;14212; 2021-01-10;233;11841;14396; 2021-01-11;233;11936;14529; 2021-01-12;234;12016;14769; 2021-01-13;234;12123;14958; 2021-01-14;235;12250;15079; 2021-01-15;236;12393;15272; 2021-01-16;238;12460;15447; 2021-01-17;239;12596;15588; 2021-01-18;241;12717;15742; 2021-01-19;242;12865;15942; 2021-01-20;244;13054;16129; 2021-01-21;245;13234;16280; 2021-01-22;248;13435;16423; 2021-01-23;250;13646;16542; 2021-01-24;251;13801;16658; 2021-01-25;253;13976;16861; 2021-01-26;255;14104;16999; 2021-01-27;258;14252;17192; 2021-01-28;261;14452;17400; 2021-01-29;264;14626;17585; 2021-01-30;265;14775;17721; 2021-01-31;267;14960;17903; 2021-02-01;269;15101;18027; 2021-02-02;270;15233;18168; 2021-02-03;273;15423;18306; 2021-02-04;273;15567;18385; 2021-02-05;277;15701;18442; 2021-02-06;279;15896;18576; 2021-02-07;282;16053;18676; 2021-02-08;282;16179;18813; 2021-02-09;284;16325;19015; 2021-02-10;286;16490;19182; 2021-02-11;286;16646;19333; 2021-02-12;288;16811;19497; 2021-02-13;290;17017;19651; 2021-02-14;293;17126;19789; 2021-02-15;295;17310;19945; 2021-02-16;297;17434;20047; 2021-02-17;298;17523;20246; 2021-02-18;301;17679;20409; 2021-02-19;301;17827;20563; 2021-02-20;303;17933;20762; 2021-02-21;304;18067;20892; 2021-02-22;305;18309;21085; 2021-02-23;306;18500;21306; 2021-02-24;308;18720;21532; 2021-02-25;311;18905;21724; 2021-02-26;313;19087;21982; 2021-02-27;313;19255;22219; 2021-02-28;315;19447;22482; 2021-03-01;316;19663;22657; 2021-03-02;319;19743;22993; 2021-03-03;321;19905;23226; 2021-03-04;325;20135;23588; 2021-03-05;328;20291;23871; 2021-03-06;329;20484;24216; 2021-03-07;334;20742;24398; 2021-03-08;334;21087;24599; 2021-03-09;335;21477;24847; 2021-03-10;337;21838;25357; 2021-03-11;341;22176;25640; 2021-03-12;346;22435;25969; 2021-03-13;350;22773;26267; 2021-03-14;351;23060;26535; 2021-03-15;354;23376;26748; 2021-03-16;357;23591;27061; 2021-03-17;361;23784;27272; 2021-03-18;363;24118;27515; 2021-03-19;364;24432;27694; 2021-03-20;369;24662;27904; 2021-03-21;372;25020;28128; 2021-03-22;373;25343;28319; 2021-03-23;375;25555;28409; 2021-03-24;377;25857;28510; 2021-03-25;378;26148;28612; 2021-03-26;382;26480;28715; 2021-03-27;385;26763;28808; 2021-03-28;387;27086;28875; 2021-03-29;388;27418;28938; 2021-03-30;390;27704;28993; 2021-03-31;392;27812;29033; 2021-04-01;394;27951;29085; 2021-04-02;395;28045;29127; 2021-04-03;397;28159;29189; 2021-04-04;398;28276;29223; 2021-04-05;399;28349;29279; 2021-04-06;399;28416;29343; 2021-04-07;400;28463;29408; 2021-04-08;401;28508;29463; 2021-04-09;401;28561;29511; 2021-04-10;402;28610;29548; 2021-04-11;402;28654;29614; 2021-04-12;402;28706;29661; 2021-04-13;403;28756;29720; 2021-04-14;403;28797;29778; 2021-04-15;403;28842;29833; 2021-04-16;405;28872;29860; 2021-04-17;409;28910;29927; 2021-04-18;409;28962;29966; 2021-04-19;409;29003;30026; 2021-04-20;411;29065;30039; 2021-04-21;411;29130;30063; 2021-04-22;411;29166;30096; 2021-04-23;412;29204;30129; 2021-04-24;412;29261;30149; 2021-04-25;413;29296;30174; 2021-04-26;413;29354;30189; 2021-04-27;413;29421;30234; 2021-04-28;413;29462;30249; 2021-04-29;413;29493;30276; 2021-04-30;413;29548;30292; 2021-05-01;415;29622;30307; 2021-05-02;416;29642;30319; 2021-05-03;416;29658;30354; 2021-05-04;416;29677;30381; 2021-05-05;416;29715;30411; 2021-05-06;416;29744;30420; 2021-05-07;417;29763;30432; 2021-05-08;417;29774;30438; 2021-05-09;417;29805;30447; 2021-05-10;417;29828;30458; 2021-05-11;417;29843;30464; 2021-05-12;417;29860;30469; 2021-05-13;417;29867;30473; 2021-05-14;417;29877;30474; 2021-05-15;417;29884;30478; 2021-05-16;417;29905;30480; 2021-05-17;417;29920;30484; 2021-05-18;417;29941;30486; 2021-05-19;417;29952;30489; 2021-05-20;417;29974;30491; 2021-05-21;417;29984;30497; 2021-05-22;417;29998;30499; 2021-05-23;417;30006;30504; 2021-05-24;417;30017;30506; 2021-05-25;418;30022;30509; 2021-05-26;419;30028;30516; 2021-05-27;419;30036;30520; 2021-05-28;419;30041;30526; 2021-05-29;419;30043;30529; 2021-05-30;419;30046;30533; 2021-05-31;419;30050;30535; 2021-06-01;419;30054;30543; 2021-06-02;419;30058;30553; 2021-06-03;419;30062;30557; 2021-06-04;419;30066;30559; 2021-06-05;419;30073;30568; 2021-06-06;419;30078;30571; 2021-06-07;419;30080;30571; 2021-06-08;419;30083;30572; 2021-06-09;419;30086;30573; 2021-06-10;419;30091;30577; 2021-06-11;419;30096;30579; 2021-06-12;419;30100;30581; 2021-06-13;419;30103;30581; 2021-06-14;419;30109;30582; 2021-06-15;419;30112;30582; 2021-06-16;419;30121;30585; 2021-06-17;420;30132;30585; 2021-06-18;420;30136;30588; 2021-06-19;420;30139;30588; 2021-06-20;420;30142;30589; 2021-06-21;420;30147;30590; 2021-06-22;420;30148;30595; 2021-06-23;420;30149;30595; 2021-06-24;420;30151;30598; 2021-06-25;420;30154;30603; 2021-06-26;420;30156;30606; 2021-06-27;420;30158;30606; 2021-06-28;420;30158;30612; 2021-06-29;420;30158;30618; 2021-06-30;420;30158;30623; 2021-07-01;420;30161;30627; 2021-07-02;420;30161;30633; 2021-07-03;420;30164;30640; 2021-07-04;420;30164;30652; 2021-07-05;420;30165;30664; 2021-07-06;420;30165;30675; 2021-07-07;420;30170;30700; 2021-07-08;420;30176;30755; 2021-07-09;420;30179;30851; 2021-07-10;420;30181;30960; 2021-07-11;420;30184;31061; 2021-07-12;420;30186;31240; 2021-07-13;420;30192;31394; 2021-07-14;420;30192;31612; 2021-07-15;420;30202;31834; 2021-07-16;420;30208;32069; 2021-07-17;420;30213;32275; 2021-07-18;420;30218;32470; 2021-07-19;420;30233;32616; 2021-07-20;420;30236;32833; 2021-07-21;420;30266;33032; 2021-07-22;420;30291;33198; 2021-07-23;420;30356;33370; 2021-07-24;421;30448;33541; 2021-07-25;421;30557;33668; 2021-07-26;421;30683;33762; 2021-07-27;421;30857;33904; 2021-07-28;423;30982;33995; 2021-07-29;423;31211;34090; 2021-07-30;423;31410;34201; 2021-07-31;423;31629;34295; 2021-08-01;423;31843;34375; 2021-08-02;423;32011;34439; 2021-08-03;423;32145;34508; 2021-08-04;423;32438;34590; 2021-08-05;424;32642;34668; 2021-08-06;424;32762;34716; 2021-08-07;424;32909;34787; 2021-08-08;426;33079;34846; 2021-08-09;428;33200;34902; 2021-08-10;428;33270;34953; 2021-08-11;429;33407;35050; 2021-08-12;429;33525;35091; 2021-08-13;429;33644;35192; 2021-08-14;430;33764;35268; 2021-08-15;430;33864;35337; 2021-08-16;431;33944;35380; 2021-08-17;433;34001;35434; 2021-08-18;433;34072;35516; 2021-08-19;435;34128;35602; 2021-08-20;435;34181;35653; 2021-08-21;436;34225;35721; 2021-08-22;436;34275;35774; 2021-08-23;436;34312;35831; 2021-08-24;437;34352;35866; 2021-08-25;437;34388;35908; 2021-08-26;438;34447;35950; 2021-08-27;439;34513;35990; 2021-08-28;440;34567;36039; 2021-08-29;440;34618;36089; 2021-08-30;440;34653;36123; 2021-08-31;441;34678;36171; 2021-09-01;441;34727;36247; 2021-09-02;441;34781;36322; 2021-09-03;441;34836;36364; 2021-09-04;442;34869;36426; 2021-09-05;444;34912;36475; 2021-09-06;445;34961;36512; 2021-09-07;445;34990;36553; 2021-09-08;446;35021;36606; 2021-09-09;446;35049;36636; 2021-09-10;446;35092;36674; 2021-09-11;447;35142;36708; 2021-09-12;449;35182;36758; 2021-09-13;449;35225;36793; 2021-09-14;449;35251;36843; 2021-09-15;450;35311;36875; 2021-09-16;452;35356;36900; 2021-09-17;453;35435;36927; 2021-09-18;453;35486;36952; 2021-09-19;453;35537;36972; 2021-09-20;455;35569;36994; 2021-09-21;456;35612;37018; 2021-09-22;456;35661;37036; 2021-09-23;456;35708;37048; 2021-09-24;457;35737;37061; 2021-09-25;457;35781;37077; 2021-09-26;457;35816;37090; 2021-09-27;457;35859;37103; 2021-09-28;457;35912;37119; 2021-09-29;457;35957;37127; 2021-09-30;457;35984;37149; 2021-10-01;458;36014;37163; 2021-10-02;459;36035;37187; 2021-10-03;459;36065;37197; 2021-10-04;459;36088;37221; 2021-10-05;459;36115;37246; 2021-10-06;459;36158;37264; 2021-10-07;459;36173;37283; 2021-10-08;459;36186;37307; 2021-10-09;459;36221;37323; 2021-10-10;459;36227;37347; 2021-10-11;459;36249;37358; 2021-10-12;459;36256;37375; 2021-10-13;459;36269;37393; 2021-10-14;459;36284;37412; 2021-10-15;459;36308;37437; 2021-10-16;459;36327;37445; 2021-10-17;459;36345;37455; 2021-10-18;459;36356;37466; 2021-10-19;459;36377;37488; 2021-10-20;459;36407;37508; 2021-10-21;459;36421;37525; 2021-10-22;460;36444;37535; 2021-10-23;460;36465;37541; 2021-10-24;460;36486;37553; 2021-10-25;460;36507;37566; 2021-10-26;460;36520;37582; 2021-10-27;460;36539;37597; 2021-10-28;460;36552;37612; 2021-10-29;461;36575;37620; 2021-10-30;461;36590;37639; 2021-10-31;461;36599;37655; 2021-11-01;461;36608;37675; 2021-11-02;462;36624;37704; 2021-11-03;462;36645;37738; 2021-11-04;462;36662;37775; 2021-11-05;462;36675;37815; 2021-11-06;462;36683;37856; 2021-11-07;462;36695;37906; 2021-11-08;462;36710;37933; 2021-11-09;462;36720;37968; 2021-11-10;462;36729;38006; 2021-11-11;462;36754;38069; 2021-11-12;462;36764;38119; 2021-11-13;462;36776;38170; 2021-11-14;462;36795;38202; 2021-11-15;462;36812;38257; 2021-11-16;462;36843;38321; 2021-11-17;462;36873;38385; 2021-11-18;462;36905;38451; 2021-11-19;462;36935;38530; 2021-11-20;463;36980;38589; 2021-11-21;463;37021;38711; 2021-11-22;464;37063;38773; 2021-11-23;464;37093;38844; 2021-11-24;464;37132;38930; 2021-11-25;466;37160;39013; 2021-11-26;468;37216;39071; 2021-11-27;468;37263;39166; 2021-11-28;468;37306;39238; 2021-11-29;468;37345;39333; 2021-11-30;468;37399;39439; 2021-12-01;468;37469;39534; 2021-12-02;468;37530;39672; 2021-12-03;468;37705;39805; 2021-12-04;468;37765;39864; 2021-12-05;468;37888;39933; 2021-12-06;468;37949;40014; 2021-12-07;468;38035;40076; 2021-12-08;468;38096;40163; 2021-12-09;469;38203;40244; 2021-12-10;470;38262;40332; 2021-12-11;470;38329;40443; 2021-12-12;471;38423;40521; 2021-12-13;471;38496;40599; 2021-12-14;471;38586;40699; 2021-12-15;471;38696;40867; 2021-12-16;471;38795;41034; 2021-12-17;471;38948;41255; 2021-12-18;471;39048;41546; 2021-12-19;471;39103;41828; 2021-12-20;471;39183;42080; 2021-12-21;471;39254;42466; 2021-12-22;473;39348;43048; 2021-12-23;473;39440;43781; 2021-12-24;473;39558;44776; 2021-12-25;474;39654;45693; 2021-12-26;475;39748;46265; 2021-12-27;476;39826;47097; 2021-12-28;476;39908;48395; 2021-12-29;476;40024;49732; 2021-12-30;476;40196;51085; 2021-12-31;477;40294;52488; 2022-01-01;477;40543;53518; 2022-01-02;479;40822;54265; 2022-01-03;479;41062;55077; 2022-01-04;480;41347;56224; 2022-01-05;482;41756;57146; 2022-01-06;484;42465;58290; 2022-01-07;485;43353;59076; 2022-01-08;487;44460;59838; 2022-01-09;488;45478;60401; 2022-01-10;489;46020;60838; 2022-01-11;492;46888;61270; 2022-01-12;496;48067;61943; 2022-01-13;500;49328;62405; 2022-01-14;501;50583;62921; 2022-01-15;504;51890;63424; 2022-01-16;506;53023;63725; 2022-01-17;506;53722;64013; 2022-01-18;509;54426;64392; 2022-01-19;514;54974;64734; 2022-01-20;520;55526;65020; 2022-01-21;521;56588;65326; 2022-01-22;525;57884;65611; 2022-01-23;532;59315;65884; 2022-01-24;534;60568;66086; 2022-01-25;536;61110;66409; 2022-01-26;538;61600;66723; 2022-01-27;541;62190;66953; 2022-01-28;544;62765;67182; 2022-01-29;545;63206;67372; 2022-01-30;547;63607;67563; 2022-01-31;550;63934;67732; 2022-02-01;551;64200;67981; 2022-02-02;556;64553;68208; 2022-02-03;559;64871;68448; 2022-02-04;560;65151;68662; 2022-02-05;565;65461;68857; 2022-02-06;569;65777;69015; 2022-02-07;570;66013;69190; 2022-02-08;571;66299;69376; 2022-02-09;572;66603;69548; 2022-02-10;576;66873;69666; 2022-02-11;579;67082;69809; 2022-02-12;585;67280;69916; 2022-02-13;589;67487;70032; 2022-02-14;592;67608;70104; 2022-02-15;593;67792;70226; 2022-02-16;594;68093;70343; 2022-02-17;594;68385;70452; 2022-02-18;594;68673;70531; 2022-02-19;594;68835;70603; 2022-02-20;596;68992;70680; 2022-02-21;598;69115;70754; 2022-02-22;599;69206;70844; 2022-02-23;601;69302;70923; 2022-02-24;601;69408;71018; 2022-02-25;601;69496;71098; 2022-02-26;602;69591;71194; 2022-02-27;604;69656;71250; 2022-02-28;605;69717;71290; 2022-03-01;605;69781;71376; 2022-03-02;606;69851;71470; 2022-03-03;607;69939;71596; 2022-03-04;607;70011;71694; 2022-03-05;608;70086;71815; 2022-03-06;608;70160;71914; 2022-03-07;609;70240;71986; 2022-03-08;610;70309;72145; 2022-03-09;612;70393;72283; 2022-03-10;613;70469;72436; 2022-03-11;613;70575;72537; 2022-03-12;614;70661;72664; 2022-03-13;614;70712;72835; 2022-03-14;615;70750;72978; 2022-03-15;617;70828;73172; 2022-03-16;618;70910;73401; 2022-03-17;619;71025;73705; 2022-03-18;621;71112;74006; 2022-03-19;621;71227;74292; 2022-03-20;622;71317;74495; 2022-03-21;624;71383;74746; 2022-03-22;624;71532;75079; 2022-03-23;626;71659;75454; 2022-03-24;626;71790;75869; 2022-03-25;627;71917;76334; 2022-03-26;630;72032;76726; 2022-03-27;631;72195;77079; 2022-03-28;634;72237;77439; 2022-03-29;635;72346;78042; 2022-03-30;638;72562;78759; 2022-03-31;638;72865;79519; 2022-04-01;638;73194;80178; 2022-04-02;639;73459;80969; 2022-04-03;641;73649;81576; 2022-04-04;644;73898;82126; 2022-04-05;649;74227;82845; 2022-04-06;650;74592;83667; 2022-04-07;652;74993;84398; 2022-04-08;656;75413;85057; 2022-04-09;659;75744;85620; 2022-04-10;662;76061;86162; 2022-04-11;664;76401;86595; 2022-04-12;667;76991;87033; 2022-04-13;669;77693;87441; 2022-04-14;671;78393;87872; 2022-04-15;672;79013;88244; 2022-04-16;673;79743;88558; 2022-04-17;675;79960;88829; 2022-04-18;677;80802;89028; 2022-04-19;677;81503;89310; 2022-04-20;679;82288;89607; 2022-04-21;684;82972;89919; 2022-04-22;684;83521;90168; 2022-04-23;687;83911;90399; 2022-04-24;688;84521;90595; 2022-04-25;692;85151;90773; 2022-04-26;693;85523;91032; 2022-04-27;696;85976;91221; 2022-04-28;698;86356;91427; 2022-04-29;698;86759;91605; 2022-04-30;698;87119;91741; 2022-05-01;698;87343;91861; 2022-05-02;700;87528;91975; 2022-05-03;702;87724;92150; 2022-05-04;703;87926;92308; 2022-05-05;708;88213;92475; 2022-05-06;708;88498;92597; 2022-05-07;708;88728;92729; 2022-05-08;709;88918;92848; 2022-05-09;711;89106;92918; 2022-05-10;713;89273;93041; 2022-05-11;713;89464;93149; 2022-05-12;713;89625;93249; 2022-05-13;713;89807;93360; 2022-05-14;713;89952;93446; 2022-05-15;713;90076;93508; 2022-05-16;713;90182;93572; 2022-05-17;714;90338;93682; 2022-05-18;716;90498;93758; 2022-05-19;716;90649;93843; 2022-05-20;716;90785;93912; 2022-05-21;717;90952;93985; 2022-05-22;717;91098;94046; 2022-05-23;718;91240;94113; 2022-05-24;719;91398;94205; 2022-05-25;719;91540;94264; 2022-05-26;719;91683;94354; 2022-05-27;719;91824;94440; 2022-05-28;719;91946;94513; 2022-05-29;721;92043;94579; 2022-05-30;721;92106;94643; 2022-05-31;721;92215;94742; 2022-06-01;721;92310;94857; 2022-06-02;722;92408;94950; 2022-06-03;722;92512;95068; 2022-06-04;722;92603;95144; 2022-06-05;723;92699;95210; 2022-06-06;723;92759;95272; 2022-06-07;723;92857;95365; 2022-06-08;723;92961;95467; 2022-06-09;723;93060;95642; 2022-06-10;723;93162;95829; 2022-06-11;724;93260;95995; 2022-06-12;726;93339;96148; 2022-06-13;727;93412;96290; 2022-06-14;728;93513;96490; 2022-06-15;728;93627;96763; 2022-06-16;728;93730;97018; 2022-06-17;728;93838;97278; 2022-06-18;730;93964;97557; 2022-06-19;730;94026;97872; 2022-06-20;730;94068;98105; 2022-06-21;735;94167;98563; 2022-06-22;736;94265;99116; 2022-06-23;738;94444;99659; 2022-06-24;740;94624;100138; 2022-06-25;740;94792;100594; 2022-06-26;740;94948;101036; 2022-06-27;740;95110;101453; 2022-06-28;740;95265;102023; 2022-06-29;740;95499;102593; 2022-06-30;741;95764;103132; 2022-07-01;744;96030;103836; 2022-07-02;747;96309;104419; 2022-07-03;748;96614;104919; 2022-07-04;748;96889;105407; 2022-07-05;751;97140;106068; 2022-07-06;752;97689;106682; 2022-07-07;753;98216;107306; 2022-07-08;754;98723;107892; 2022-07-09;756;99241;108283; 2022-07-10;759;99671;108688; 2022-07-11;762;100121;109043; 2022-07-12;763;100587;109493; 2022-07-13;766;101188;109911; 2022-07-14;768;101772;110191; 2022-07-15;768;102409;110501; 2022-07-16;772;102990;110743; 2022-07-17;772;103488;110967; 2022-07-18;773;103974;111149; 2022-07-19;777;104578;111410; 2022-07-20;778;105277;111629; 2022-07-21;780;105872;111833; 2022-07-22;783;106409;111983; 2022-07-23;785;106878;112089; 2022-07-24;785;107323;112217; 2022-07-25;786;107765;112295; 2022-07-26;787;108171;112436; 2022-07-27;789;108677;112533; 2022-07-28;792;109046;112631; 2022-07-29;792;109363;112719; 2022-07-30;793;109641;112770; 2022-07-31;794;109863;112828; 2022-08-01;794;110064;112879; 2022-08-02;794;110279;112973; 2022-08-03;795;110522;113056; 2022-08-04;795;110728;113120; 2022-08-05;795;110900;113170; 2022-08-06;795;111004;113220; 2022-08-07;795;111118;113246; 2022-08-08;795;111240;113288; 2022-08-09;796;111344;113335; 2022-08-10;797;111489;113378; <!--kuup;surmi;tervenenuid;nakkusjuhte kokku--> |caption= '''Allikad'''<br /> * [https://www.um.edu.mt/newspoint/covid19 COVID-19 UPDATES] * [https://deputyprimeminister.gov.mt/en/health-promotion/covid-19/Pages/covid-19-infographics.aspx Malta tervishoiuministeerium] }}<br style="clear:left;" /> <noinclude>[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Malta]]</noinclude> 3balexh2deu175w3hkjmr53vviixroe Kannabinoidid 0 595882 6176175 5774763 2022-08-10T13:07:13Z Marbletan 153120 /* Endokannabinoidid */ 2-Ara-Gl.svg wikitext text/x-wiki [[Fail:Endokannabinoidid Fütokannabinoidid Sünteetilised kannabinoidid.jpg|pisi|500px|Erineva päritoluga kannabinoidide seondumine endokannabinoidsüsteemiga]] '''Kannabinoidid''' on peamiselt [[Kanep|kanepitaimes]] ja teistes kanepitoodetes ([[hašiš]], [[hašišiõli]] jt) leiduvad ühendid, mida nimetatakse ka [[fütokannabinoidideks]]. Kanep sisaldab üle 400 ühendi ([[terpenoidid]], [[süsivesikud]], [[Flavonoidid|flavanoidid]] jt), nende hulgas on 113 fütokannabinoidi.<ref>Aizpurua-Olaizola O. et al. (2016). Evolution of the Cannabinoid and Terpene Content during the Growth of Cannabis sativa Plants from Different Chemotypes. Journal of Natural Products. 79 (2): 324–31. doi: [[doi:10.1021/acs.jnatprod.5b00949|10.1021/acs.jnatprod.5b00949]]</ref> Lisaks taimest isoleeritutele kannabinoididele, on olemas ka [[sünteetilised kannabinoidid]], mida kasutatakse teadusuuringutes, mõnest on tehtud ka ravimprepraat (nt [[nabiloon]] ja [[dronabinool]]) ning [[endokannabinoidid]] ehk organismis loomulikult leiduvad ained (nt [[anandamiid]]), mis mõjutavad samuti [[Kannabinoidretseptor|kannabinoidretseptoreid]]. On teada vähemalt kaks retseptorite alatüüpi inimese [[Endokannabinoidsüsteem|endokannabinoidsüsteemis]] (ECS): CB<sub>1</sub> (paiknevad [[Kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemis]]) ning CB<sub>2</sub> retseptorid (paiknevad [[Immuunsüsteem|immuunsüsteemis]] ja mujal). <ref>{{Netiviide|autor=Ravimiamet|url=https://www.ravimiamet.ee/kanepi-ja-kannabinoidide-meditsiiniline-kasutamine|pealkiri=Kanepi ja kannabinoidide meditsiiniline kasutamine.|väljaanne=|aeg=05.11.2015|vaadatud=5.12.2020}}</ref> Kannabinoidid võivad olla erineva päritoluga, kuid nad seonduvad ikkagi sama retseptorite võrguga. Nende retseptorite kaudu avalduvadki kõikide kannabinoidide toime. == Fütokannabinoidid == {| class="wikitable" style="float:right; margin:0 0 0.5em 1em; text-align:center; font-size: smaller" ! colspan="3" |Peamiste fütokannabinoidide struktuurid<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Cannabinoid|pealkiri=Cannabinoid|väljaanne=Wikipedia|aeg=|vaadatud=15.12.2020}}</ref> : |- !Tüüp !Struktuur !Tsüklisatsioon |- |Kannabikromeen '''CBC''' |[[File:CBC-type_cannabinoid.png|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:CBC-type_cannabinoid.png|200x200px|Chemical structure of a CBC-type cannabinoid.]] |[[File:CBC-type_cyclization_of_cannabinoids.png|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:CBC-type_cyclization_of_cannabinoids.png|120x120px|Chemical structure of the CBC-type cyclization of cannabinoids.]] |- |Kannabidiool '''CBD''' |[[File:CBD-type_cannabinoid.png|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:CBD-type_cannabinoid.png|182x182px|Chemical structure of a CBD-type cannabinoid.]] |[[File:CBD-type_cyclization_of_cannabinoids.png|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:CBD-type_cyclization_of_cannabinoids.png|120x120px|Chemical structure of the CBD-type cyclization of cannabinoids.]] |- |Tetrahüdrokannabinool, Kannabinool '''THC, CBN''' |[[File:CBN-type_cannabinoid.png|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:CBN-type_cannabinoid.png|170x170px|Chemical structure of a CBN-type cannabinoid.]] |[[File:CBN-type_cyclization_of_cannabinoids.png|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:CBN-type_cyclization_of_cannabinoids.png|120x120px|Chemical structure of the CBN-type cyclization of cannabinoids.]] |- |Kannabielsoiin '''CBE''' |[[File:CBE-type_cannabinoid.png|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:CBE-type_cannabinoid.png|178x178px|Chemical structure of a CBE-type cannabinoid.]] |[[File:CBE-type_cyclization_of_cannabinoids.png|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:CBE-type_cyclization_of_cannabinoids.png|120x120px|Chemical structure of the CBE-type cyclization of cannabinoids.]] |- |''iso''- tetrahüdrokannabinool '''''iso''-THC''' |[[File:Iso-CBN-type_cannabinoid.png|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Iso-CBN-type_cannabinoid.png|192x192px|Chemical structure of an ''iso''-CBN-type cannabinoid.]] |[[File:Iso-CBN-type_cyclization_of_cannabinoids.png|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Iso-CBN-type_cyclization_of_cannabinoids.png|120x120px|Chemical structure of the ''iso''-CBN-type cyclization of cannabinoids.]] |- |Kannabitsüklool '''CBL''' |[[File:CBL-type_cannabinoid.png|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:CBL-type_cannabinoid.png|161x161px|Chemical structure of a CBL-type cannabinoid.]] |[[File:CBL-type_cyclization_of_cannabinoids.png|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:CBL-type_cyclization_of_cannabinoids.png|120x120px|Chemical structure of the CBL-type cyclization of cannabinoids.]] |- |Kannabitriool '''CBT''' |[[File:CBT-type_cannabinoid.png|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:CBT-type_cannabinoid.png|170x170px|Chemical structure of a CBT-type cannabinoid.]] |[[File:CBT-type_cyclization_of_cannabinoids.png|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:CBT-type_cyclization_of_cannabinoids.png|120x120px|Chemical structure of the CBT-type cyclization of cannabinoids.]] |} Fütokannabinoidid on looduslikud kannabinoidid, mis esinevad peamiselt kanepitaimes, kuid neid on leitud ka osades õistaimedes, maksarohtudes ja seentes. Esmakordselt isoleeriti fütokannabinoidid siiski kanepitaimest [[Cannabis sativa L. spontanea|''Cannabis sativa'' L.]]-st. <ref name=":0">Gülck, T., & Møller, B. L. (2020). Phytocannabinoids: Origins and Biosynthesis. Trends in Plant Science. doi: [[doi:10.1016/j.tplants.2020.05.005|10.1016/j.tplants.2020.05.005]]</ref> Peamiselt uuritud neutraalsed fütokannabinoidid on [[Tetrahüdrokannabinool|delta-9-tetrahüdrokannabinool]] (Δ<sup>9</sup>-THC, edaspidi THC), [[kannabidiool]] (CBD) ja [[kannabinool]] (CBN). Eelnevalt mainitud kannabinoidid esinevad värsketes taimedes vastavalt nende happe prekursoritena (Δ<sup>9</sup>-THCA, CBDA ja CBNA). [[Dekarboksüüleerimine|Dekarboksüüleerimise]] käigus konverteeruvad happelised kannabinoidid neutraalseteks, see leiab aset pikema aja jooksul, kuumutamisel või leeliselistes tingimustes. <ref>Leiman K. et al. (2018) Fast extraction of cannabinoids in marijuana samples by using hard-cap espresso machines. Talanta 190. doi: [[doi:10.1016/j.talanta.2018.08.009|10.1016/j.talanta.2018.08.009]]</ref> Kannabinoidide sisaldus sõltub taime sordist, kasvutingimustest ja hilisemast töötlemisviisist. ==== THC ==== THC on peamine psühhoaktiivne aine kanepis, mis võib tekitada eufooriat või paanikat, kuid vaatamata sellele esineb tal ka raviomadusi nagu näiteks valuvaigisti, põletiku- ja iiveldusvastane toime. <ref name=":1">UNODC (2009). Recommended methods for the identification and analysis of cannabis and cannabis products. ISBN 978-92-1-148242-3</ref>  [[Marihuaana]] THC-sisaldus varieerub väga suurtes piirides ja võib ulatuda 20%-ni ning isegi üle selle. Enamikus Euroopa riikides on praegune THC sisalduse lubatud seaduslik piirmäär 0,2%. <ref name=":2">Lanno Ü. et al. (2013) „Kriminalistikaekspertiisid", Sisekaitseakadeemia. ISBN 978-9985-67-218-1</ref> ==== CBD ==== CBD on peamine mitte psühhoaktiivne aine kanepis. Kannabidioolile peetakse omaseks lõõgastust ning hirmu ja ärevuse leevendamist.<ref name=":1" /> On leitud, et CBD võib isegi vähendada THC esilekutsutud psühhootilisi sümptomeid ja nende negatiivset mõju.<ref name=":0" /> ==== '''CBN''' ==== CBNi värskes kanepitaimes ei esine peaaegu üldse, see tekib aja jooksul THC lagunemisel ehk on sõltuv kanepitaime vanusest või teatud välistingimustest (nt liigne UV-valgus, kõrge temperatuur, hapniku juurdepääs). CBNi sisalduse põhjal on võimalik hinnata kanepitaime vanust. Taime pikaajalisel säilitamisel esimestel aastatel [[Degradatsioon|degradeerub]] THC kiiremini kui järgnevate aastate jooksul. <ref>Trofin I.G. et al. (2012) Long – term Storage and Cannabis Oil Stability. Revista da Chimie. 63. No.3 293–297 doi: [[doi:10.1080/00450610903258144|10.1080/00450610903258144]]</ref> On tehtud uuringuid kui CBN/THC suhe jääb alla 0.013, siis on tegemist pooleaastase prooviga. Kui vahemikus 0.04–0.08, siis on tegu ühe või koguni kahe aastase prooviga. <ref name=":1" /> === Peamised fütokannabinoidide tüübid === Kõik fütokannabinoidide tüübid pärinevad kannabigerooli (CBG) tüüpi ühenditest ja erinevad peamiselt selle lähteaine tsüklilisuse poolest.<ref name=":3" /> Peamised fütokannabinoidide tüübid on järgmised <ref name=":0" /> : CBG ([[Kannabigerool]]) CBC ([[Kannabikromeen]]) CBD ([[Kannabidiool]]) Δ<sup>9</sup>-THC ([[Tetrahüdrokannabinool|Delta-9-tetrahüdrokannabinool]]) Δ<sup>8</sup>-THC ([[Delta-8-tetrahüdrokannabinool]]) CBL ([[Kannabitsüklool]]) CBE ([[Kannabielsoiin]]) CBN ([[Kannabinool]]) CBND ([[Kannabinodiool]]) CBT ([[Kannabitriool]]) === Fütokannabinoidide määramismeetodid === [[ÜRO]] uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (i.k. UNODC) soovitab järgnevaid meetodeid kannabinoidide tuvastamiseks kanepis ja kanepitoodetes: mikroskoopiline määramine (ainult kanepitaime puhul), tõestusreaktsioonid, immunotestid, [[Õhukese kihi kromatograafia|õhukese kihikromatograafia]], [[Gaasikromatograafia-massispektromeetria|gaasikromatograafia]]- ja [[Vedelikkromatograafia-massispektromeetria|kõrgsurve-vedelikkromatograafia-massispektromeetria]]. <ref name=":1" /> Tallinna Tehnikaülikoolis on teadlased arendanud viimastel aastatel [[Kapillaarelektroforees|kapillaarelektroforeesi]] tehnoloogial põhinevat tõendusliku narkomeetrit – Drug Hunter. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.drughunter.eu/|pealkiri=Drug Hunter|väljaanne=|aeg=|vaadatud=5.12.2020}}</ref> Selle suurimaks eeliseks on miniaturiseeritavus ehk seda on võimalik tulevikus kaasa võtta ka näiteks politseil, et tuvastada narkojoovet (kanepi tarvitamist) autojuhtidel. Antud narkomeeter on fluorerstsentsdetektoriga ehk tuvastatavad on kõik [[Fluorestsents|fluorestseeruvate]] omadustega ühendid. Kuna peamised fütokannabinoidid fluorestseeruvad tänu struktuuris leiduvatele [[Aromaatsus|aromaatsetele]] tuumadele, seega on neid võimalik Drug Hunter narkomeetriga analüüsida. <ref>Mazina, J. et al. (2015). A rapid capillary electrophoresis method with LED-induced native fluorescence detection for the analysis of cannabinoids in oral fluid. Analytical Methods, 7(18), 7741–7747. doi: [[doi:10.1039/c5ay01595b|10.1039/c5ay01595b]]</ref> == Sünteetilised kannabinoidid == [[Fail:Spice Synthetic Substance.jpg|pisi|Spice (sünteetilise kanepi) pakend]] Sünteetiliste kannabinoidid on sünteesitud ehk keemiliselt saadud kannabinoidid. Siia rühma kuulub üle 100 tehislikult saadud ühendi, millel on kanepi toimeaine THC-ga sarnane toime. Sünteetilised kannabinoidid ilmusid laialdasemalt narkoturule 2007.–2008. aastal, kui turule tulid legaalsed kanepit asendatavad tooted (Spice, Skunk jt), mis väidetavalt sisaldasid ainult looduslikke komponente. Tegelikult sisaldasid need taimesegud aga sünteetilisi kannabinoide, mis kannavad näiteks järgnevaid lühinimetusi: JWH-018, HU-210, CP-47497 jne. Järjest rohkem sünteesitakse juurde uusi sünteetilisi kannabinoide, millest mõne aja pärast ohtlikumad ning laiema leviku saavutanud kantakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse. Mille tagajärjel nende sünteetiliste kannabinoidide levik tavaliselt väheneb, kuid selle asemele ilmub uus, mõnel määral muudetud keemilise struktuuriga ühend. <ref name=":2" /> Sünteetilise kannabinoididega toode varieerub lisaks kannabinoidi kogusele ka lisatud sünteetilise kannabinoidi tüübist.<ref name=":4">UNODC (2011). Synthetic cannabinoids in herbal products.</ref> === Sünteetiliste kannabinoidide mõju === Sünteetilisi kannabinoide sisaldavate toodete manustamisel kaasnevad väidetavalt sarnased terviseprobleemid nagu ka loodusliku kanepi tarvitamisel. Näiteks Spice toote tarvitamise tagajärjel on inimesel esinenud [[Kardiovaskulaarsed haigused|kardiovaskulaarseid]] haigusi ja psühholoogilisi häireid nagu paanikahood. Need sümptomid ilmnevad tõenäoliselt ka pärast loodusliku kanepi tarvitamist kui tegu on suurte annustega. Mõne sünteetilise toote puhul, näiteks Lava Red on sageli esinenud raskeid mürgitusjuhtumeid, mida ravitakse haiglates.<ref name=":4" /> USA Toidu- ja Ravimiamet on heaks kiitnud näiteks järgnevad sünteetilistel kannabinoididel põhinevad ravimid – [[nabinool]] ja [[dronabinool]]. Mõlemad jäljendavad THC struktuuri ja [[Farmakoloogia|farmakoloogilist]] aktiivsust ning on kasutusel vähi [[kemoteraapia]] järgsel ravil. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://go.drugbank.com/drugs/DB00486|pealkiri=Nabilone|väljaanne=DrugBank|aeg=|vaadatud=5.12.2020}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://go.drugbank.com/drugs/DB00470|pealkiri=Dronabilone|väljaanne=DrugBank|aeg=|vaadatud=5.12.2020}}</ref> === Peamised sünteetiliste kannabinoidide tüübid === Sünteetiliste kannabinoidide klassifikatsioon keemilise struktuuri põhjal<ref name=":4" />: 1. Klassikalised sünteetilised kannabinoidid (THC ja teiste fütokannabinoidide sünteetilised analoogid, nt HU-210) 2. Mitteklassikalised sünteetilised kannabinoidid (tsükloheksüülfenoolid või 3-arüültsükloheksanoolid, nt CP-47,497-C8) 3. Hübriidsed sünteetilised kannabinoidid (klassikaliste ja mitteklassikaliste kannabinoidide struktuurilised kombinatsioonid, nt AM-4030) 4. [[Aminoalküülindool|Aminoalküülindoolid]] (AAI) (nt JWH-018) 5. [[Eikosanoidid]] (endokannabinoidide sünteetilised analoogid, nt. metaanandamiid) 6. Teised (diarüülpürasoolid, naftoüülpürroolid jt). == Endokannabinoidid == [[Fail:Anandamide skeletal.svg|pisi|187x187px|Andandamiidi keemiline struktuur]] Endokannabinoidid nagu ka teisedki kannabinoidid seonduvad endokannabinoidsüsteemis (ECS) paiknevate kannabinoidretseptoritega. Ainuke erinevus nagu nimigi ütleb on tegu ''endo'' ehk endogeensete ehk organismi sisetekkeliste kannabinoididega. Kokku on tuvastatud viis sellist endokannabinoidi, kuid seni näivad ECSi töös olulist rolli mängivat vaid kaks kõige olulisemat endokannabinoidi, nimelt [[anandamiid]] (N-arahhidonoüülletanoolamiin või AEA) ja [[2-arahhidonoüülglütserool]] (2-AG). Mõlema endokannabinoidi puhul on tegu polüküllastumata [[Rasvhapped|rasvhapete]] [[Derivaat|derivaatidega]]. Ning nad omavad rolli ECSi mitmetes füsioloogilistes protsessides nagu näiteks mälu, söögiisu ja stressireaktsioonid. <ref>Schubart, C. D. et al. (2014). Cannabidiol as a potential treatment for psychosis. European Neuropsychopharmacology, 24(1), 51–64. doi: [[doi:10.1016/j.euroneuro.2013.11.002|10.1016/j.euroneuro.2013.11.002]]</ref> [[Fail:2-Ara-Gl.svg|pisi|187x187px|2-arahhidonoüülglütserooli keemiline struktuur]] == Viited == <references /> oaet7lol1fo7jb3pnpqnr76xage9ibi Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Iirimaal 10 596884 6176195 6173022 2022-08-10T14:04:19Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki <noinclude>{{main|Koroonapandeemia Iiri Vabariigis}} </noinclude> {{#invoke:Medical cases chart|chart <!-- see [[:en:Template:Medical cases chart]] for explanations --> |numwidth=wdmm |barwidth= |float=left |disease=COVID-19 |location=Iiri Vabariigis |outbreak=COVID-19 pandeemia |changetype1= a |right2=Surmade arv |changetype2= a |collapsible=y |data= 2020-02-29;;;1; ;;;1; 2020-03-03;;;2; 2020-03-04;;;6; 2020-03-05;;;13; 2020-03-06;;;18; 2020-03-07;;;19; 2020-03-08;;;21; 2020-03-09;;;24; 2020-03-10;;;34; 2020-03-11;1;;43; 2020-03-12;1;1;70; 2020-03-13;1;1;90; 2020-03-14;2;1;129; 2020-03-15;2;5;169; 2020-03-16;2;5;223; 2020-03-17;2;5;292; 2020-03-18;2;5;366; 2020-03-20;3;5;683; 2020-03-21;3;5;785; 2020-03-22;4;5;906; 2020-03-23;6;5;1125; 2020-03-24;7;5;1329; 2020-03-25;9;5;1564; 2020-03-26;19;5;1819; 2020-03-27;22;5;2121; 2020-03-28;36;5;2415; 2020-03-29;46;5;2615 2020-03-30;54;5;2910; 2020-03-31;71;5;3235; 2020-04-01;85;5;3447; 2020-04-02;98;10;3849; 2020-04-03;120;10;4273; 2020-04-04;137;25;4604; 2020-04-05;158;25;4994; 2020-04-06;174;25;5481; 2020-04-07;210;25;6204; 2020-04-08;235;25;6589; 2020-04-09;263;25;7188; 2020-04-10;288;25;7873; 2020-04-11;320;25;8642; 2020-04-12;334;25;9358; 2020-04-13;365;25;10182; 2020-04-14;406;25;11195; 2020-04-15;444;25;12136; 2020-04-16;486;25;13176; 2020-04-17;530;25;13868; 2020-04-18;571;25;14610; 2020-04-19;610;25;15203; 2020-04-20;687;25;15652; 2020-04-21;730;9233;16040; 2020-04-22;769;9233;16671; 2020-04-23;794;9233;17607; 2020-04-24;1014;9233;18184; 2020-04-25;1063;13386;18561; 2020-04-26;1087;13386;19262; 2020-04-27;1102;13386;19648; 2020-04-28;1159;13386;19877; 2020-04-29;1190;13386;20253; 2020-04-30;1232;13386;20612; 2020-05-01;1265;13386;20833; 2020-05-02;1286;13386;21176; 2020-05-03;1303;13386;21506; 2020-05-04;1319;13386;21772; 2020-05-05;1339;13386;21983; 2020-05-06;1375;17110;22248; 2020-05-07;1403;17110;22385; 2020-05-08;1429;17110;22541; 2020-05-09;1446;17110;22760; 2020-05-10;1458;17110;22996; 2020-05-11;1467;17110;23135; 2020-05-12;1488;17110;23242; 2020-05-13;1497;19470;23401; 2020-05-14;1506;19470;23583; 2020-05-15;1518;19470;23956; 2020-05-16;1533;19470;24048; 2020-05-17;1543;19470;24112; 2020-05-18;1547;19470;24200; 2020-05-19;1561;19470;24251; 2020-05-20;1571;21060;24315; 2020-05-21;1583;21060;24391; 2020-05-22;1592;21060;24506; 2020-05-23;1604;21060;24582; 2020-05-24;1606;21060;24639; 2020-05-25;1606;21060;24698; 2020-05-26;1615;21060;24735; 2020-05-27;1631;22089;24803; 2020-05-28;1639;22089;24841; 2020-05-29;1645;22089;24876; 2020-05-30;1648;22089;24929; 2020-05-31;1649;22089;24990; 2020-06-01;1650;22089;25062; 2020-06-02;1658;22089;25066; 2020-06-03;1659;22698;25111; 2020-06-04;1664;22698;25142; 2020-06-05;1670;22698;25163; 2020-06-06;1678;22698;25183; 2020-06-07;1679;22698;25201; 2020-06-08;1683;22698;25207; 2020-06-09;1691;22698;25215; 2020-06-10;1695;23213;25231; 2020-06-11;1703;23213;25238; 2020-06-12;1705;23213;25250; 2020-06-13;1705;23213;25295; 2020-06-14;1706;23213;25303; 2020-06-15;1706;23213;25321; 2020-06-16;1709;23213;25334; 2020-06-17;1710;23308;25341; 2020-06-18;1714;23308;25355; 2020-06-19;1714;23308;25368; 2020-06-20;1715;23308;25374; 2020-06-21;1715;23349;25379; 2020-06-22;1717;23349;25383; 2020-06-23;1720;23349;25391; 2020-06-24;1726;23364;25396; 2020-06-25;1727;23364;25405; 2020-06-26;1730;23364;25414; 2020-06-27;1734;23364;25437; 2020-06-28;1735;23364;25439; 2020-06-29;1735;23364;25462; 2020-06-30;1736;23364;25473; 2020-07-01;1738;23364;25477; 2020-07-02;1738;23364;25489; 2020-07-03;1740;23364;25498; 2020-07-04;1741;23364;25509; 2020-07-05;1741;23364;25527; 2020-07-06;1741;23364;25531; 2020-07-07;1742;23364;25538; 2020-07-08;1738;23364;25542; 2020-07-09;1743;23364;25565; 2020-07-10;1744;23364;25589; 2020-07-11;1746;23364;25611; 2020-07-12;1746;23364;25628; 2020-07-13;1746;23364;25638; 2020-07-14;1746;23364;25670; 2020-07-15;1748;23364;25683; 2020-07-16;1749;23364;25698; 2020-07-17;1752;23364;25730; 2020-07-18;1753;23364;25750; 2020-07-19;1753;23364;25760; 2020-07-20;1753;23364;25766; 2020-07-21;1753;23364;25802; 2020-07-22;1754;23364;25819; 2020-07-23;1763;23364;25826; 2020-07-24;1763;23364;25845; 2020-07-25;1764;23364;25869; 2020-07-26;1764;23364;25881; 2020-07-27;1764;23932;25892; 2020-07-28;1764;23932;25929; 2020-07-29;1764;23932;25942; 2020-07-30;1763;24000;26027 2020-07-31;1763;24000;26065; 2020-08-01;1763;;26109; 2020-08-02;1763;;26162; 2020-08-03;1763;;26208; 2020-08-04;1763;;26253; 2020-08-05;1763;;26303; 2020-08-06;1768;;26372; 2020-08-07;1772;;26470; 2020-08-08;1772;;26644; 2020-08-09;1772;;26712; 2020-08-10;1772;;26768; 2020-08-11;1773;;26801; 2020-08-12;1774;;26838; 2020-08-13;1774;;26929; 2020-08-14;1774;;26995; 2020-08-15;1774;;27191; 2020-08-16;1774;;27257; 2020-08-17;1774;;27313; 2020-08-18;1775;;27499; 2020-08-19;1775;;27547; 2020-08-20;1776;;27676; 2020-08-21;1776;;27755; 2020-08-22;1777;;27908; 2020-08-23;1777;;27969; 2020-08-24;1777;;28116; 2020-08-25;1777;;28201; 2020-08-26;1777;;28363; 2020-08-27;1777;;28453; 2020-08-28;1777;;28578; 2020-08-29;1777;;28720; 2020-08-30;1777;;28760; 2020-08-31;1777;;28811; 2020-09-01;1777;;29025; 2020-09-02;1777;;29114; 2020-09-03;1777;;29206; 2020-09-04;1777;;29303; 2020-09-05;1777;;29534; 2020-09-06;1777;;29672; 2020-09-07;1777;;29774; 2020-09-08;1778;;30080; 2020-09-09;1781;;30164; 2020-09-10;1781;;30360; 2020-09-11;1781;;30571; 2020-09-12;1783;;30730; 2020-09-13;1784;;30985; 2020-09-14;1784;;31192; 2020-09-15;1787;;31549; 2020-09-16;1788;;31799; 2020-09-17;1789;;32023; 2020-09-18;1792;;32271; 2020-09-19;1792;;32538; 2020-09-20;1792;;32933; 2020-09-21;1792;;33121; 2020-09-22;1792;;33444; 2020-09-23;1794;;33675; 2020-09-24;1797;;33994; 2020-09-25;1797;;34315; 2020-09-26;1802;;34560; 2020-09-27;1802;;34990; 2020-09-28;1802;;35377; 2020-09-29;1803;;35740; 2020-09-30;1804;;36155; 2020-10-01;1806;;36597; 2020-10-02;1801;;37063; 2020-10-03;1810;;37668; 2020-10-04;1810;;38032; 2020-10-05;1810;;38549; 2020-10-06;1811;;38973; 2020-10-07;1816;;39584; 2020-10-08;1817;;40086; 2020-10-09;1821;;40703; 2020-10-10;1824;;41714; 2020-10-11;1826;;42528; 2020-10-12;1827;;43351; 2020-10-13;1830;;44159; 2020-10-14;1835;;45243; 2020-10-15;1838;;46429; 2020-10-16;1841;;47427; 2020-10-17;1849;;48678; 2020-10-18;1852;;49962; 2020-10-19;1852;;50993; 2020-10-20;1865;;52256; 2020-10-21;1868;;53422; 2020-10-22;1871;;54476; 2020-10-23;1878;;55261; 2020-10-24;1882;;56108; 2020-10-25;1882;;57128; 2020-10-26;1885;;58067; 2020-10-27;1890;;58767; 2020-10-28;1896;;59434; 2020-10-29;1902;;60297; 2020-10-30;1908;;61059; 2020-10-31;1913;;61456; 2020-11-01;1915;;62002; 2020-11-02;1917;;62750; 2020-11-03;1922;;63048; 2020-11-04;1930;;63483; 2020-11-05;1933;;64046; 2020-11-06;1940;;64538; 2020-11-07;1945;;64855; 2020-11-08;1947;;65394; 2020-11-09;1948;;65659; 2020-11-10;1963;;65889; 2020-11-11;1965;;66247; 2020-11-12;1965;;66632; 2020-11-13;1972;;67099; 2020-11-14;1978;;67526; 2020-11-15;1979;;67903; 2020-11-16;1984;;68356; 2020-11-17;1995;;68686; 2020-11-18;2006;;69058; 2020-11-19;2010;;69487; 2020-11-20;2018;;69802; 2020-11-21;2022;;70143; 2020-11-22;2023;;70461; 2020-11-23;2022;;70711; 2020-11-24;2028;;70930; 2020-11-25;2033;;71187; 2020-11-26;2036;;71494; 2020-11-27;2043;;71699; 2020-11-28;2050;;71942; 2020-11-29;2052;;72241; 2020-11-30;2053;;72544; 2020-12-01;2069;;72798; 2020-12-02;2074;;73066; 2020-12-03;2080;;73228; 2020-12-04;2086;;73491; 2020-12-05;2099;;73948; 2020-12-06;2099;;74246; 2020-12-07;2099;;74468; 2020-12-08;2097;;74682; 2020-12-09;2102;;74900; 2020-12-10;2117;;75203; 2020-12-11;2120;;75507; 2020-12-12;2123;;75756; 2020-12-13;2124;;76185; 2020-12-14;2126;;76449; 2020-12-15;2134;;76776; 2020-12-16;2140;;77197; 2020-12-17;2143;;77678; 2020-12-18;2149;;78254; 2020-12-19;2154;;78776; 2020-12-20;2158;;79542; 2020-12-21;2158;;80267; 2020-12-22;2171;;81228; 2020-12-23;2184;;82155 2020-12-24;2192;;83073 2020-12-25;2194;;84098 2020-12-26;2200;;85394 2020-12-27;2204;;86129 2020-12-28;2205;;86894 2020-12-29;2213;;88439 2020-12-30;2226;;90157 2020-12-31;2237;;91779 2021-01-01;2248;;93532 2021-01-02;2252;;96926 2021-01-03;2259;;101887 2021-01-04;2265;;107997 2021-01-05;2282;;113322 2021-01-06;2299;;121154 2021-01-07;2307;;127657 2021-01-08;2327;;135884; 2021-01-09;2336;;140727; 2021-01-10;2344;;147613; 2021-01-11;2352;;152539; 2021-01-12;2397;;155591; 2021-01-13;2460;;159144; 2021-01-14;2488;;163057; 2021-01-15;2536;;166548; 2021-01-16;2595;;169780; 2021-01-17;2608;;172726; 2021-01-18;2616;;174843; 2021-01-19;2708;;176839; 2021-01-20;2768;;179324; 2021-01-21;2818;;181922; 2021-01-22;2870;;184279; 2021-01-23;2947;;186184; 2021-01-24;2970;;187554; 2021-01-25;2977;;188923; 2021-01-26;3066;;189851; 2021-01-27;3120;;191182; 2021-01-28;3167;;192645; 2021-01-29;3214;;193892; 2021-01-30;3292;;195303; 2021-01-31;3307;;196547; 2021-02-01;3317;;197553; 2021-02-02;3418;;198424; 2021-02-03;3512;;199430; 2021-02-04;3586;;200744; 2021-02-05;3621;;201763; 2021-02-06;3674;;202548; 2021-02-07;3686;;203568; 2021-02-08;3687;;204397; 2021-02-09;3752;;204940; 2021-02-10;3794;;205939; 2021-02-11;3846;;206801; 2021-02-12;3865;;207720; 2021-02-13;3931;;208796; 2021-02-14;3948;;209582; 2021-02-15;3948;;210402; 2021-02-16;3980;;211113; 2021-02-17;4036;;211751; 2021-02-18;4082;;212647; 2021-02-19;4109;;213400; 2021-02-20;4135;;214378; 2021-02-21;4136;;215057; 2021-02-22;4137;;215743; 2021-02-23;4181;;216300; 2021-02-24;4237;;216870; 2021-02-25;4271;;217478; 2021-02-26;4300;;218251; 2021-02-27;4313;;218980; 2021-02-28;4319;;219592; 2021-03-01;4319;;220273; 2021-03-02;4333;;220630; 2021-03-03;4357;;221189; 2021-03-04;4396;;221649; 2021-03-05;4405;;222169; 2021-03-06;4419;;222699; 2021-03-07;4422;;223219; 2021-03-08;4422;;223651; 2021-03-09;4452;;223957; 2021-03-10;4499;;224588; 2021-03-11;4509;;225179; 2021-03-12;4518;;225820; 2021-03-13;4534;;226358; 2021-03-14;4534;;226741; 2021-03-15;4534;;227316; 2021-03-16;4552;;227663; 2021-03-17;4566;;228215; 2021-03-18;4566;;228796; 2021-03-19;4576;;229306; 2021-03-20;4585;;229831; 2021-03-21;4587;;230599; 2021-03-22;4588;;231119; 2021-03-23;4610;;231484; 2021-03-24;4628;;232164; 2021-03-25;4631;;232758; 2021-03-26;4651;;233327; 2021-03-27;4653;;233937; 2021-03-28;4666;;234541; 2021-03-29;4667;;235078; 2021-03-30;4681;;235444; 2021-03-31;4687;;235854; 2021-04-01;4705;;236600; 2021-04-02;4713;;237187; 2021-04-03;4715;;237695; 2021-04-04;4718;;238148; 2021-04-05;4718;;238466; 2021-04-06;4727;;238907; 2021-04-07;4732;;239325; 2021-04-08;4737;;239723; 2021-04-09;4769;;240192; 2021-04-10;4783;;240643; 2021-04-11;4785;;240945; 2021-04-12;4785;;241330; 2021-04-13;4803;;241684; 2021-04-14;4812;;242105; 2021-04-15;4820;;242402; 2021-04-16;4831;;242819; 2021-04-17;4835;;243238; 2021-04-18;4836;;243508; 2021-04-19;4836;;243911; 2021-04-20;4847;;244297; 2021-04-21;4856;;244695; 2021-04-22;4866;;245310; 2021-04-23;4867;;245743; 2021-04-24;4872;;246204; 2021-04-25;4873;;246633; 2021-04-26;4874;;247069; 2021-04-27;4884;;247489; 2021-04-28;4896;;247857; 2021-04-29;4899;;248326; 2021-04-30;4903;;248870; 2021-05-01;4906;;249437; 2021-05-02;4906;;249838; 2021-05-03;4906;;250290; 2021-05-04;4908;;250672; 2021-05-05;4915;;251087; 2021-05-06;4921;;251474; 2021-05-07;4918;;251904; 2021-05-08;4919;;252303; 2021-05-09;4921;;252809; 2021-05-10;4921;;253189; 2021-05-11;4929;;253567; 2021-05-12;4937;;254013; 2021-05-13;4937;;254450; 2021-05-14;4941;;254870; 2021-06-17;4979;;267949; 2021-06-18;4979;;268251; 2021-06-19;4979;;268644; 2021-06-20;4979;;269037; 2021-06-21;4979;;269321; 2021-06-22;4979;;269495; 2021-06-23;4989;;269793; 2021-06-24;4989;;270097; 2021-06-25;4989;;270477; 2021-06-26;4989;;270920; 2021-06-27;4989;;271260; 2021-06-28;4989;;271589; 2021-06-29;4989;;271931; 2021-06-30;4998;;272336; 2021-07-01;5000;;272784; 2021-07-02;5000;;273296; 2021-07-03;5000;;273744; 2021-07-04;5000;;274306; 2021-07-05;5000;;274641; 2021-07-06;5000;;275038; 2021-07-07;5006;;275571; 2021-07-08;5006;;276104; 2021-07-09;5006;;276735; 2021-07-10;5006;;277316; 2021-07-11;5006;;277892; 2021-07-12;5006;;278464; 2021-07-13;5006;;279053; 2021-07-14;5018;;279790; 2021-07-15;5018;;280784; 2021-07-16;5018;;281954; 2021-07-17;5018;;283331; 2021-07-18;5018;;284510; 2021-07-19;5018;;285581; 2021-07-20;5018;;286691; 2021-07-21;5026;;287951; 2021-07-22;5026;;289139; 2021-07-23;5026;;290525; 2021-07-23;5026;;290525; 2021-07-24;5026;;291870; 2021-07-25;5026;;292996; 2021-07-26;5026;;294272; 2021-07-27;5026;;295386; 2021-07-28;5035;;296687; 2021-07-29;5035;;298048; 2021-07-30;5035;;299549; 2021-07-31;5035;;300976; 2021-08-01;5035;;302074; 2021-08-02;5035;;303426; 2021-08-03;5035;;304310; 2021-08-04;5044;;305527; 2021-08-05;5044;;307019; 2021-08-06;5044;;308800; 2021-08-07;5044;;310628; 2021-08-08;5044;;312465; 2021-08-09;5044;;313876; 2021-08-10;5044;;315385; 2021-08-11;5059;;317204; 2021-08-12;5059;;318937; 2021-08-13;5059;;320915; 2021-08-14;5059;;322989; 2021-08-15;5059;;324747; 2021-08-16;5059;;326188; 2021-08-17;5059;;327684; 2021-08-18;5074;;329388; 2021-08-19;5074;;331206; 2021-08-20;5074;;333304; 2021-08-21;5074;;335429; 2021-08-22;5074;;337117; 2021-08-23;5074;;338707; 2021-08-24;5074;;340278; 2021-08-25;5092;;342329; 2021-08-26;5092;;344195; 2021-08-27;5092;;346070; 2021-08-28;5092;;348067; 2021-08-29;5092;;349773; 2021-08-30;5092;;351065; 2021-08-31;5092;;352147; 2021-09-01;5112;;352236; 2021-09-02;5112;;352529; 2021-09-03;5112;;353936; 2021-09-04;5112;;355639; 2021-09-05;5112;;356819; 2021-09-06;5112;;357955; 2021-09-07;5112;;359420; 2021-09-08;5155;;360957; 2021-09-09;5155;;362228; 2021-09-10;5155;;363847; 2021-09-11;5155;;365313; 2021-09-12;5155;;366659; 2021-09-13;5155;;367536; 2021-09-14;5155;;368712; 2021-09-15;5179;;369897; 2021-09-16;5179;;371301; 2021-09-17;5179;;372687; 2021-09-18;5179;;374143; 2021-09-19;5179;;375367; 2021-09-20;5179;;376517; 2021-09-21;5179;;377937; 2021-09-22;5209;;379366; 2021-09-23;5209;;380720; 2021-09-24;5209;;381883; 2021-09-25;5209;;383218; 2021-09-26;5209;;384677; 2021-09-27;5209;;385721; 2021-09-28;5209;;387218; 2021-09-29;5249;;388665; 2021-09-30;5249;;389932; 2021-10-01;5249;;390989; 2021-10-02;5249;;392575; 2021-10-03;5249;;393626; 2021-10-04;5249;;394519; 2021-10-05;5249;;395643; 2021-10-06;5280;;396625; 2021-10-07;5280;;399833; 2021-10-08;5280;;399833; 2021-10-09;5280;;401773; 2021-10-10;5280;;403157; 2021-10-11;5280;;404514; 2021-10-12;5280;;405970; 2021-10-13;5306;;408021; 2021-10-14;5306;;409647; 2021-10-15;5306;;411554; 2021-10-16;5306;;413734; 2021-10-17;5306;;415114; 2021-10-18;5306;;416690; 2021-10-19;5306;;419087; 2021-10-20;5369;;421234; 2021-10-21;5369;;423260; 2021-10-22;5369;;425725; 2021-10-23;5369;;428152; 2021-10-24;5369;;429877; 2021-10-25;5369;;431722; 2021-10-26;5369;;433902; 2021-10-27;5436;;435526; 2021-10-28;5436;;438124; 2021-10-29;5436;;440665; 2021-10-30;5436;;443631; 2021-10-31;5436;;445594; 2021-11-01;5436;;448449; 2021-11-02;5436;;452172; 2021-11-03;5492;;455346; 2021-11-04;5492;;458370; 2021-11-05;5492;;462273; 2021-11-06;5492;;465958; 2021-11-07;5492;;469386; 2021-11-08;5492;;472547; 2021-11-09;5492;;477878; 2021-11-10;5566;;480846; 2021-11-11;5566;;484523; 2021-11-12;5566;;490001; 2021-11-13;5566;;494643; 2021-11-14;5566;;498448; 2021-11-15;5566;;503013; 2021-11-16;5566;;507413; 2021-11-17;5609;;511045; 2021-11-18;5609;;515691; 2021-11-19;5609;;518824; 2021-11-20;5609;;524783; 2021-11-21;5609;;528964; 2021-11-22;5609;;534594; 2021-11-23;5609;;538255; 2021-11-24;5652;;542146; 2021-11-25;5652;;546909; 2021-11-26;5652;;551528; 2021-11-27;5652;;556319; 2021-11-28;5652;;560054; 2021-11-29;5652;;564657; 2021-11-30;5652;;570115; 2021-12-01;5707;;573905; 2021-12-02;5707;;578064; 2021-12-03;5707;;583472; 2021-12-04;5707;;589094; 2021-12-05;5707;;594250; 2021-12-06;5707;;597161; 2021-12-07;5707;;602726; 2021-12-08;5788;;606852; 2021-12-09;5788;;610855; 2021-12-10;5788;;614952; 2021-12-11;5788;;618956; 2021-12-12;5788;;623623; 2021-12-13;5788;;628306; 2021-12-14;5788;;632177; 2021-12-15;5835;;636407; 2021-12-16;5835;;640548; 2021-12-17;5835;;644143; 2021-12-18;5835;;651476; 2021-12-19;5835;;656600; 2021-12-20;5835;;661388; 2021-12-21;5835;;666657; 2021-12-22;5890;;672964; 2021-12-23;5890;;680375; 2021-12-24;5890;;691557; 2021-12-25;5890;;705322; 2021-12-26;5890;;715726; 2021-12-27;5890;;722461; 2021-12-28;5890;;731467; 2021-12-29;5912;;747895; 2021-12-30;5912;;768449; 2021-12-31;5912;;788559; 2022-01-01;5912;;811840; 2022-01-02;5912;;828911; 2022-01-03;5912;;845897; 2022-01-04;5912;;867199; 2022-01-05;5952;;884855; 2022-01-06;5952;;908672; 2022-01-07;5952;;930598; 2022-01-08;5952;;956720; 2022-01-09;5952;;978104; 2022-01-10;5952;;1002013; 2022-01-11;5952;;1021303; 2022-01-12;6035;;1042212; 2022-01-13;6035;;1061116; 2022-01-14;6035;;1078181; 2022-01-15;6035;;1092736; 2022-01-16;6035;;1103489; 2022-01-17;6035;;1109818; 2022-01-18;6035;;1115585; 2022-01-19;6087;;1122428; 2022-01-20;6087;;1127951; 2022-01-21;6087;;1134548; 2022-01-22;6087;;1141237; 2022-01-23;6087;;1145968; 2022-01-24;6087;;1149660; 2022-01-25;6087;;1153666; 2022-01-26;6136;;1159271; 2022-01-27;6136;;1164536; 2022-01-28;6136;;1169645; 2022-01-29;6136;;1174736; 2022-01-30;6136;;1179136; 2022-01-31;6136;;1183008; 2022-02-01;6136;;1187216; 2022-02-02;6228;;1193156; 2022-02-03;6228;;1199217; 2022-02-04;6228;;1205914; 2022-02-05;6228;;1212174; 2022-02-06;6228;;1217107; 2022-02-07;6228;;1221082; 2022-02-08;6228;;1224862; 2022-02-09;6291;;1230539; 2022-02-10;6325;;1236188; 2022-02-11;6339;;1242806; 2022-02-12;6339;;1247746; 2022-02-13;6339;;1252077; 2022-02-14;6373;;1255571; 2022-02-15;6390;;1250039; 2022-02-16;6399;;1255303; 2022-02-17;6402;;1260329; 2022-02-18;6417;;1265124; 2022-02-19;6417;;1269954; 2022-02-20;6417;;1273305; 2022-02-21;6443;;1276778; 2022-02-22;6452;;1280058; 2022-02-23;6460;;1284179; 2022-02-24;6471;;1287908; 2022-02-25;6475;;1292212; 2022-02-26;6475;;1295807; 2022-02-27;6475;;1298145; 2022-02-28;6497;;1300422; 2022-03-01;6508;;1303720; 2022-03-02;6521;;1307062; 2022-03-03;6527;;1311105; 2022-03-04;6531;;1315100; 2022-03-05;6531;;1318954; 2022-03-06;6531;;1320208; 2022-03-07;6570;;1322591; 2022-03-08;6571;;1326946; 2022-03-09;6578;;1328644; 2022-03-10;6590;;1332701; 2022-03-11;6611;;1341826; 2022-03-12;6611;;1346158; 2022-03-13;6611;;1351633; 2022-03-14;6624;;1353733; 2022-03-15;6636;;1360015; 2022-03-16;6638;;1365467; 2022-03-17;6638;;1370671; 2022-03-18;6638;;1376299; 2022-03-19;6638;;1381086; 2022-03-20;6638;;1386153; 2022-03-21;6664;;1390177; 2022-03-22;6680;;1397885; 2022-03-23;6685;;1404929; 2022-03-24;6693;;1413798; 2022-03-25;6710;;1422945; 2022-03-26;6710;;1430674; 2022-03-27;6710;;1437614; 2022-03-28;6721;;1442877; 2022-03-29;6730;;1448812; 2022-03-30;6740;;1454182; 2022-03-31;6753;;1459425; 2022-04-01;6786;;1465150; 2022-04-02;6786;;1468897; 2022-04-03;6786;;1471210; 2022-04-04;6799;;1474374; 2022-04-05;6805;;1477112; 2022-04-06;6824;;1481171; 2022-04-07;6843;;1484321; 2022-04-08;6863;;1487164; 2022-04-09;6863;;1489909; 2022-04-10;6863;;1491351; 2022-04-11;6884;;1493066; 2022-04-12;6903;;1494814; 2022-04-13;6919;;1496910; 2022-04-14;6932;;1498834; 2022-04-15;6932;;1500604; 2022-04-16;6932;;1502270; 2022-04-17;6932;;1503122; 2022-04-18;6932;;1504790; 2022-04-19;6964;;1505568; 2022-04-20;6981;;1506963; 2022-04-21;6993;;1508373; 2022-04-22;6996;;1509536; 2022-04-23;6996;;1511049; 2022-04-24;6996;;1511754; 2022-04-25;7016;;1512812; 2022-04-26;7028;;1514035; 2022-04-27;7054;;1515005; 2022-04-28;7076;;1516153; 2022-04-29;7087;;1517112; 2022-04-30;7087;;1517833; 2022-05-01;7087;;1518021; 2022-05-02;7087;;1518805; 2022-05-03;7092;;1519296; 2022-05-04;7103;;1520327; 2022-05-05;7108;;1521474; 2022-05-06;7131;;1522363; 2022-05-07;7131;;1523568; 2022-05-08;7131;;1524092; 2022-05-09;7163;;1524555; 2022-05-10;7167;;1527328; 2022-05-11;7170;;1529627; 2022-05-12;7176;;1532771; 2022-05-13;7203;;1535451; 2022-05-14;7203;;1549788; 2022-05-15;7203;;1549976; 2022-05-16;7203;;1550639; 2022-05-17;7203;;1551043; 2022-05-18;7244;;1551835; 2022-05-19;7244;;1558462; 2022-05-20;7244;;1558725; 2022-05-21;7244;;1559369; 2022-05-22;7244;;1559835; 2022-05-23;7244;;1560457; 2022-05-24;7244;;1560912; 2022-05-25;7304;;1561632; 2022-05-26;7304;;1562359; 2022-05-27;7304;;1562863; 2022-05-28;7304;;1563765; 2022-05-29;7304;;1564114; 2022-05-30;7304;;1564502; 2022-05-31;7304;;1565355; 2022-06-01;7381;;1565970; 2022-06-02;7381;;1566276; 2022-06-03;7381;;1567330; 2022-06-04;7381;;1568120; 2022-06-05;7381;;1568255; 2022-06-06;7381;;1569139; 2022-06-07;7381;;1569614; 2022-06-08;7416;;1570519; 2022-06-09;7416;;1570291; 2022-06-10;7416;;1572397; 2022-06-11;7416;;1573894; 2022-06-12;7416;;1574108; 2022-06-13;7416;;1574996; 2022-06-14;7416;;1575542; 2022-06-15;7442;;1578284; 2022-06-16;7442;;1579563; 2022-06-17;7442;;1580617; 2022-06-18;7442;;1582088; 2022-06-19;7442;;1583635; 2022-06-20;7442;;1584617; 2022-06-21;7442;;1586162; 2022-06-22;7469;;1587385; 2022-06-23;7469;;1589692; 2022-06-24;7469;;1592225; 2022-06-25;7469;;1593900; 2022-06-26;7469;;1595730; 2022-06-27;7469;;1597040; 2022-06-28;7469;;1598619; 2022-06-29;7499;;1600614; 2022-06-30;7499;;1602839; 2022-07-01;7499;;1605077; 2022-07-02;7499;;1607051; 2022-07-03;7499;;1608166; 2022-07-04;7499;;1611081; 2022-07-05;7499;;1612836; 2022-07-06;7536;;1614631; 2022-07-07;7536;;1617384; 2022-07-08;7536;;1619167; 2022-07-09;7536;;1622995; 2022-07-10;7536;;1624887; 2022-07-11;7536;;1625201; 2022-07-12;7536;;1627538; 2022-07-13;7571;;1628745; 2022-07-14;7571;;1631595; 2022-07-15;7571;;1633458; 2022-07-16;7571;;1635498; 2022-07-17;7571;;1636496; 2022-07-18;7571;;1637068; 2022-07-19;7571;;1638179; 2022-07-20;7620;;1639459; 2022-07-21;7620;;1640354; 2022-07-22;7620;;1641290; 2022-07-23;7620;;1642241; 2022-07-24;7620;;1642533; 2022-07-25;7620;;1642667; 2022-07-26;7620;;1643643; 2022-07-27;7675;;1644166; 2022-07-28;7675;;1645207; 2022-07-29;7675;;1645809; 2022-07-30;7675;;1646365; 2022-07-31;7675;;1646469; 2022-08-01;7675;;1646893; 2022-08-02;7675;;1647098; 2022-08-03;7700;;1647605; 2022-08-04;7700;;1648190; 2022-08-05;7700;;1648763; 2022-08-06;7700;;1649225; 2022-08-07;7700;;1649495; 2022-08-08;7700;;1649750; 2022-08-09;7700;;1650254; 2022-08-10;7743;;1650791; <!--2022-08-11;7743;;1650791; 2022-08-12;7743;;1650791; 2022-08-13;7743;;1650791; 2022-08-14;7743;;1650791; 2022-08-15;7743;;1650791; 2022-08-16;7743;;1650791; 2022-08-17;7743;;1650791;--> |caption='''Allikad''' * [https://covid19ireland-geohive.hub.arcgis.com Ireland's COVID-19 Data Hub] '''Märkused''' <ol type="i"> <li type="i">Nakkusjuhtumite arvu suhteliselt suur tõus ajavahemikus 2.–8. I 2021 on tingitud 2020. aasta jõulude järgselt arvestamata jäänud juhtumite tagantjärele lisamisest. <li type="i">Küberrünnaku tõttu ei ole andmeid ajavahemiku 15. mai – 16. juuni 2021 kohta saadaval. </ol> }}<br style="clear:left;" /> <noinclude>[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Iiri Vabariik]]</noinclude> jb5f7dqlp9jh8804apiukqtkxif06db Surnud 2021 0 597774 6176405 6127446 2022-08-11T06:57:50Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2021]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2021}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Ülo Sirp]], eesti arhitekt, sisekujundaja, skulptor ja kunstnik (93) *1. jaanuar – [[Mark Eden]], inglise näitleja (92) *1. jaanuar – [[Carlos do Carmo]], portugali laulja (81) *[[2. jaanuar]] – [[Marco Formentini]], Itaalia poliitik (90) *2. jaanuar – [[Buta Singh]], India poliitik (86) *2. jaanuar – [[Vladimir Korenev]], vene näitleja (80) *2. jaanuar – [[Modibo Keita (1942)|Modibo Keita]], Mali poliitik (78) *2. jaanuar – [[Paul Westphal]], Ameerika Ühendriikide korvpallur, korvpallitreener ja -kohtunik (70) *2. jaanuar – [[Cléber Eduardo Arado]], Brasiilia jalgpallur (48) *[[3. jaanuar]] – [[Roger Hassenforder]], prantsuse jalgrattur (90) *3. jaanuar – [[Naohiro Ikeda]], jaapani võrkpallur (80) *3. jaanuar – [[Dimitri Hodov]], Eesti õigeusu (Pühtitsa kloostri) vaimulik (80) *3. jaanuar – [[Elena Santiago]], hispaania kirjanik (79) *3. jaanuar – [[Gerry Marsden]], inglise muusik (78) *3. jaanuar – [[Wolfgang Wippermann]], saksa ajaloolane (75) *3. jaanuar – [[Hille Lagerspetz]], eesti keeletoimetaja ja tõlkija (56) *[[4. jaanuar]] – [[Martinus Veltman]], hollandi füüsik (89) *4. jaanuar – [[Barbara Shelley]], inglise näitleja (88) *4. jaanuar – [[Tanya Roberts]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *4. jaanuar – [[Jonas Neubauer]], Ameerika Ühendriikide tetrisemängija, maailmameister (39) *[[5. jaanuar]] – [[Evy Laamann Kalbus]], eesti vabadusvõitleja (98) *5. jaanuar – [[Colin Bell]], inglise jalgpallur (74) *5. jaanuar – [[Bob Brett]], austraalia tennisetreener (67) *[[6. jaanuar]] – [[Jaak Jürison]], eesti teadlane Ameerika Ühendriikides (89) *6. jaanuar – [[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (79) *6. jaanuar – [[Filip Trifonov]], bulgaaria näitleja (73) *6. jaanuar – [[Ülle Meister]], eesti kujundusgraafik ja akvarellist (72) *[[7. jaanuar]] – [[Valeri Hlevinski]], vene näitleja (77) *7. jaanuar – [[Marion Ramsey]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (73) *7. jaanuar – [[Thomas Gumpert]], saksa näitleja (68) *7. jaanuar – [[Leonid Bujor]], Moldova poliitik (65) *7. jaanuar – [[Vladimir Kisseljov]], ukraina kuulitõukaja, olümpiavõitja (64) *[[8. jaanuar]] – [[Bill Nankeville]], Briti jooksja (95) *8. jaanuar – [[Květa Eretová]], tšehhi maletaja (94) *8. jaanuar – [[Werner Klumpp]], Saksamaa poliitik (92) *8. jaanuar – [[Ed Bruce]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (81) *8. jaanuar – [[Steve Carver]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja fotograaf (75) *[[9. jaanuar]] – [[Issaak Halatnikov]], Vene füüsik (101) *9. jaanuar – [[Madhav Singh Solanki]], India poliitik (93) *9. jaanuar – [[František Filip]], tšehhi filmilavastaja ja telerežissöör (90) *9. jaanuar – [[Igor Tõnurist]], eesti etnograaf (73) *[[10. jaanuar]] – [[Hubert Auriol]], prantsuse motosportlane (68) *10. jaanuar – [[Julie Strain]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (58) *[[11. jaanuar]] – [[Tord Peterson]], rootsi näitleja (94) *11. jaanuar – [[William Edgar Thornton]], USA astronaut (91) *11. jaanuar – [[Walter Taibo]], Uruguay jalgpallur (89) *11. jaanuar – [[Stacy Title]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (56) *11. jaanuar – [[Kathleen Heddle]], Kanada sõudja (55) *11. jaanuar – [[Davit Hahhaleišvili]], gruusia judokas (49) *[[12. jaanuar]] – [[Mona Malm]], rootsi näitleja (85) *12. jaanuar – [[Nikolai Išutkin]], ersa luuletaja ja ajakirjanik (66) *12. jaanuar – [[Deniss Karasjov]], vene näitleja (57) *12. jaanuar – [[Sidik Mia]], Malawi poliitik (56) *[[13. jaanuar]] – [[Siegfried Fischbacher]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide tsirkuseartist (81) *13. jaanuar – [[Astrīda Kairiša]], läti näitleja (79) *13. jaanuar – [[Bernd Kannenberg]], saksa käija (78) *13. jaanuar – [[Tim Bogert]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulja (76) *13. jaanuar – [[Seyoum Mesfin]], Etioopia poliitik ja diplomaat (71) *13. jaanuar – [[Marielle de Sarnez]], Prantsusmaa poliitik (69) *13. jaanuar – [[Sinikka Nopola]], soome lastekirjanik ja kolumnist (67) *13. jaanuar – [[Juna (lõvi)|Juna]], Tallinna loomaaia lõvi (17) *[[14. jaanuar]] – [[Peter Mark Richman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *14. jaanuar – [[Sjarifuddin Baharsjah]], Indoneesia põllumajandusteadlane ja poliitik (89) *14. jaanuar – [[Boriss Gratševski]], vene filmilavastaja ja stsenarist (71) *14. jaanuar – [[Yrjö Rantanen]], soome maletaja (70) *[[15. jaanuar]] – [[Vytautas Brėdikis]], leedu arhitekt (90) *15. jaanuar – [[Jevgeni Pelešev]], Eesti ja Venemaa õigeusu vaimulik (90) *15. jaanuar – [[Anatoli Višnevski]], vene demograaf ja majandusteadlane (85) *15. jaanuar – [[Vicente Cantatore]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *15. jaanuar – [[Silja Grünberg]], eesti keeleteadlane (83) *15. jaanuar – [[Tiit Lilleorg]], eesti näitleja (79) *15. jaanuar – [[Gildardo García]], Colombia maletaja (66) *[[16. jaanuar]] – [[Aleksander Loit]], eesti päritolu Rootsi ajaloolane (95) *16. jaanuar – [[Phil Spector]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (81) *16. jaanuar – [[Pave Maijanen]], soome laulja (70) *16. jaanuar – [[Paul Varelans]], Ameerika Ühendriikide vabavõitleja (51) *[[17. jaanuar]] – [[Peep Algvere]], eesti silmaarst ja arstiteadlane Rootsis (85) *17. jaanuar – [[Ülo Mallene]], eesti majandusteadlane (84) *17. jaanuar – [[Jacques Bral]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (72) *17. jaanuar – [[Vahur Tõnissoo]], eesti põllumajandustegelane (56) *[[18. jaanuar]] – [[Maria Koterbska]], poola laulja (96) *18. jaanuar – [[Jimmie Frederick Rodgers]], Ameerika Ühendriikide poplaulja (87) *18. jaanuar – [[Jack London (ettevõtja)|Jack London]], USA ettevõtja (83) *18. jaanuar – [[Juan Carlos Tabío]], Kuuba filmilavastaja ja stsenarist (77) *18. jaanuar – [[Svavar Gestsson]], Islandi poliitik ja diplomaat (76) *18. jaanuar – [[Jean-Pierre Bacri]], prantsuse näitleja ja stsenarist (69) *18. jaanuar – [[Alfred Kivisaar]], eesti sulgpallur (68) *[[19. jaanuar]] – [[Emanuele Macaluso]], Itaalia ametiühingutegelane, poliitik ja ajakirjanik (96) *19. jaanuar – [[Boriss Pastuhhov]], Venemaa ja Nõukogude Liidu riigitegelane (87) *[[20. jaanuar]] – [[Achim Eschbach]], saksa semiootik (72) *20. jaanuar – [[Mira Furlan]], Horvaatia näitleja ja laulja (65) *20. jaanuar – [[Sibusiso Moyo]], Zimbabwe poliitik ja sõjaväelane (60) *20. jaanuar – [[Inna Bulkina]], ukraina kirjandusteadlane (57) *[[21. jaanuar]] – [[Nathalie Delon]], prantsuse filminäitleja ja modell (79) *21. jaanuar – [[Ene-Mall Vernik-Tuubel]], eesti psühholoog, haridustegelane ja koolijuht (75) *21. jaanuar – [[José Pampuro]], Argentina poliitik (71) *[[22. jaanuar]] – [[Hank Aaron]], Ameerika Ühendriikide pesapallimängija (86) *22. jaanuar – [[Feliks Gromov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa mereväelane (83) *22. jaanuar – [[Gianfranco Lombardi]], itaalia korvpallur ja korvpallitreener (79) *22. jaanuar – [[Luton Shelton]], Jamaica jalgpallur (35) *[[23. jaanuar]] – [[Hal Holbrook]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *23. jaanuar – [[Larry King]], Ameerika Ühendriikide tele- ja raadioajakirjanik (87) *23. jaanuar – [[Lothar Metz]], Ida-Saksamaa maadleja (82) *23. jaanuar – [[Helle Õige]], eesti pedagoog (75) *[[24. jaanuar]] – [[Gunnel Lindblom]], rootsi näitleja (89) *24. jaanuar – [[António Cardoso e Cunha]], Portugali poliitik (87) *24. jaanuar – [[Sifis Valirakis]], Kreeka poliitik ja vabadusvõitleja (77) *24. jaanuar – [[Jóhannes Eðvaldsson]], islandi jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Jeanette Maus]], Ameerika Ühendriikide näitleja (39) *24. jaanuar – [[Nikolai Tšebotko]], Kasahstani murdmaasuusataja (38) *[[25. jaanuar]] – [[Bruno Tomberg]], eesti sisearhitekt ja disainer (95) *25. jaanuar – [[Mart Vilt]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (85) *[[26. jaanuar]] – [[Cloris Leachman]], USA näitleja (94) *26. jaanuar – [[Jozef Vengloš]], slovaki jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *26. jaanuar – [[Margitta Gummel]], saksa kuulitõukaja (79) *26. jaanuar – [[Lars Norén]], rootsi kirjanik (76) *26. jaanuar – [[Hana Maciuchová]], tšehhi teatri- ja filminäitleja (75) *26. jaanuar – [[Carlos Holmes Trujillo]], Colombia poliitik ja diplomaat (69) *26. jaanuar – [[Sergei Prihhodko (poliitik)|Sergei Prihhodko]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (64) *[[27. jaanuar]] – [[Tiina Rinne]], soome näitleja (91) *27. jaanuar – [[Gert Blomé]], rootsi jäähokimängija (86) *27. jaanuar – [[Taimi Vanaselja]], Eesti ja Soome arst (84) *27. jaanuar – [[Juri Lahhin]], vene näitleja (68) *27. jaanuar – [[Adrián Campos]], hispaania autosportlane (60) *27. jaanuar – [[Toomas Helin]], eesti kurjategija (54) *27. jaanuar – [[Mehrdad Minavand]], iraani jalgpallur (45) *[[28. jaanuar]] – [[Cicely Tyson]], USA filminäitleja (96) *28. jaanuar – [[Lewis Wolpert]], Briti bioloog (91) *28. jaanuar – [[Ryszard Kotys]], poola näitleja (88) *28. jaanuar – [[Chedly Ayari]], Tuneesia poliitik ja majandustegelane (87) *28. jaanuar – [[Paul Crutzen]], hollandi keemik, [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] laureaat (87) *28. jaanuar – [[Vassili Lanovoi]], vene teatri- ja filminäitleja (87) *28. jaanuar – [[Vaado Sarapuu]], eesti muusik, produtsent ja režissöör (76) *28. jaanuar – [[Kathleen Ann Goonan]], USA ulmekirjanik (68) *28. jaanuar – [[Sibongile Khumalo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja (63) *[[29. jaanuar]] – [[Yvon Douis]], prantsuse jalgpallur (85) *29. jaanuar – [[Hilton Valentine]], inglise muusik (77) *[[30. jaanuar]] – [[Heljut Kapral]], eesti arstiteadlane ja arst-pulmonoloog (97) *30. jaanuar – [[Wilhelm Knabe]], Saksa metsateadlane ja poliitik (97) *30. jaanuar – [[József Csatári]], ungari maadleja (77) *30. jaanuar – [[Sophie (muusikaprodutsent)|Sophie]], šoti muusik ja muusikaprodutsent (34) *30. jaanuar – [[Johannes Loima]], soome kulturist (27) *[[31. jaanuar]] – [[Michel Murr]], Liibanoni poliitik ja ärimees (88) *31. jaanuar – [[Justo Tejada]], hispaania jalgpallur (88) *31. jaanuar – [[Andrej Hryc]], slovaki näitleja (71) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Jonas Gricius]], leedu filmioperaator (92) *1. veebruar – [[Tamara Rõlova]], vene kiiruisutaja (89) *1. veebruar – [[Helmi Neetar]], eesti keeleteadlane (87) *1. veebruar – [[Kjersti Døvigen]], norra näitleja (77) *1. veebruar – [[Ryszard Szurkowski]], poola jalgrattur (75) *1. veebruar – [[Jüri Below]], eesti korvpallikohtunik ja -treener (58) *1. veebruar – [[Dustin Diamond]], Ameerika Ühendriikide näitleja (44) *[[2. veebruar]] – [[Tom Moore]], Briti sõjaväelane (100) *2. veebruar – [[Edward Babiuch]], poola poliitik (93) *2. veebruar – [[Vassili Kazantsev]], vene luuletaja (85) *2. veebruar – [[Millie Hughes-Fulford]], Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog ja astronaut (75) *[[3. veebruar]] – [[Margreth Weivers]], rootsi näitleja (94) *3. veebruar – [[Haya Harareet]], Iisraeli näitleja (89) *3. veebruar – [[Jean-Daniel Simon]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (78) *3. veebruar – [[Jim Weatherly]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (77) *3. veebruar – [[Albán Vermes]], ungari ujuja (63) *3. veebruar – [[Ali Ansarian]], iraani jalgpallur (43) *[[4. veebruar]] – [[Frank Baude]], Rootsi poliitik (84) *4. veebruar – [[Sulo Nurmeots]], Setomaa ülemsootska (70) *4. veebruar – [[Igor Maksimišin]], Venemaa arst (55) *4. veebruar – [[Santiago García]], uruguay jalgpallur (30) *[[5. veebruar]] – [[Isa Bellini]], itaalia näitlejanna ja laulja (98) *5. veebruar – [[Christopher Plummer]], Kanada teatri-, televisiooni- ja filminäitleja (91) *5. veebruar – [[Leonhard Puksa]], eesti põllumajandustegelane ning Eesti NSV komsomoli-, partei- ja riigitegelane (81) *5. veebruar – [[Joseph Benz]], Šveitsi bobisõitja ja spordifunktsionäär (76) *5. veebruar – [[Leon Spinks]], USA poksija (67) *5. veebruar – [[Vladimir Võssotski (admiral)|Vladimir Võssotski]], Venemaa sõjaväelane, admiral (66) *[[6. veebruar]] – [[George P. Shultz]], USA majandusteadlane, ettevõtja ja poliitik (100) *6. veebruar – [[Krzysztof Kowalewski]], poola näitleja (83) *[[7. veebruar]] – [[Giuseppe Rotunno]], itaalia filmioperaator (97) *7. veebruar – [[Leslie Laing]], Jamaica jooksja (95) *7. veebruar – [[Luis Feito]], hispaania kunstnik (91) *7. veebruar – [[Ralph Backstrom]], Kanada jäähokimängija (83) *7. veebruar – [[Moufida Tlatli]], Tuneesia filmilavastaja (73) *7. veebruar – [[Mario Osbén]], Tšiili jalgpallur (69) *[[8. veebruar]] – [[Shlomo Hillel]], Iisraeli poliitik ja diplomaat (97) *8. veebruar – [[Jean-Claude Carrière]], prantsuse kirjanik, stsenarist ja näitleja (89) *8. veebruar – [[Michał Szewczyk]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Jean Obeid]], Liibanoni poliitik (81) *8. veebruar – [[Mary Wilson]], USA laulja (76) *8. veebruar – [[Els Vader]], hollandi sprinter (61) *[[9. veebruar]] – [[Valeria Gagealov]], rumeenia näitleja (89) *9. veebruar – [[Franco Marini]], Itaalia poliitik (87) *9. veebruar – [[Heikki Laurila]], soome kitarrist (86) *9. veebruar – [[Tiina Talvik]], eesti pediaater (lasteneuroloog) ja arstiteadlane (82) *9. veebruar – [[Chick Corea]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (79) *9. veebruar – [[Rajiv Kapoor]], India näitleja ja produtsent (58) *9. veebruar – [[Kasia Lenhardt]], saksamaa modell (25) *[[10. veebruar]] – [[Dorothy Gertrude Caldwell]], inglise/uus-meremaa rallisõitja (kaardilugeja) (103) *10. veebruar – [[Thamaz Gamkrelidze]], gruusia lingvist, orientalist ja indoeuropeist (91) *10. veebruar – [[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (90) *10. veebruar – [[Taavo Virkhaus]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent (86) *10. veebruar – [[Larry Flynt]], USA ettevõtja (78) *[[11. veebruar]] – [[Isadore Singer]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (96) *11. veebruar – [[Leslie E. Robertson]], Ameerika Ühendriikide insener (92) *[[12. veebruar]] – [[Zdeněk Hoření]], tšehhi ajakirjanik ja riigitegelane (91) *12. veebruar – [[Antonio Giménez-Rico]], hispaania filmilavastaja ja stsenarist (82) *[[13. veebruar]] – [[Alberto Oliart]], Hispaania poliitik (92) *13. veebruar – [[Juri Vlassov]], Venemaa tõstja, kirjanik ja poliitik (85) *13. veebruar – [[Andon Qesari]], albaania näitleja ja teatrilavastaja (78) *13. veebruar – [[Kadir Topbaş]], Türgi arhitekt, ettevõtja ja poliitik (76) *[[14. veebruar]] – [[Carlos Menem]], Argentina poliitik (90) *14. veebruar – [[Jaak Johanson]], eesti näitleja ja pärimusmuusik (61) *[[15. veebruar]] – [[Raymond Lévesque]], Kanada laulja, luuletaja ja näitekirjanik (92) *15. veebruar – [[Zdzisław Najder]], poola kirjandusajaloolane ja kriitik (90) *15. veebruar – [[Leopoldo Luque]], Argentina jalgpallur (71) *[[16. veebruar]] – [[Bernard Lown]], Ameerika Ühendriikide kardioloog (99) *16. veebruar – [[José Álvarez de Paz]], Hispaania poliitik (85) *16. veebruar – [[Jan Sokol]], tšehhi filosoof, poliitik ja tõlkija (84) *16. veebruar – [[Gustavo Noboa]], Ecuadori poliitik (83) *16. veebruar – [[Joan Margarit]], hispaania luuletaja ja arhitekt (82) *16. veebruar – [[Ülle Einasto]], eesti sisearhitekt ja vabadusvõitleja (74) *[[17. veebruar]] – [[Martí Vergés]], hispaania jalgpallur (86) *17. veebruar – [[Gianluigi Saccaro]], itaalia vehkleja (82) *17. veebruar – [[Özcan Arkoç]], türgi jalgpallur (81) *17. veebruar – [[Raffaele Cutolo]], itaalia maffiaboss (79) *17. veebruar – [[Seif Sharif Hamad]], Tansaania poliitik (77) *17. veebruar – [[Rush Limbaugh]], Ameerika Ühendriikide raadiosaatejuht ja konservatiivne kommentaator (70) *17. veebruar – [[Jyrki Yrttiaho]], Soome poliitik (68) *[[18. veebruar]] – [[Andrei Mjagkov]], vene näitleja (82) *18. veebruar – [[Ilmar Kaiv]], eesti korvpallitreener (80) *[[19. veebruar]] – [[Ilmar Rootsi]], eesti zooloog ja jahindusteadlane (83) *19. veebruar – [[Arturo Di Modica]], itaalia päritolu Ameerika Ühendriikide skulptor (80) *19. veebruar – [[Đorđe Balašević]], serbia laulja ja laulukirjutaja (67) *[[20. veebruar]] – [[Mustafa Ben Halim]], Liibüa poliitik ja ettevõtja (100) *20. veebruar – [[Halja Klaar]], eesti filmikunstnik (90) *20. veebruar – [[Mauro Bellugi]], itaalia jalgpallur (71) *[[21. veebruar]] – [[André Dufraisse]], prantsuse jalgrattur (94) *21. veebruar – [[Hélène Martin]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (92) *21. veebruar – [[Jan Lityński]], Poola poliitik ja publitsist (75) *21. veebruar – [[Zlatko Saračević]], horvaadi käsipallur (59) *[[22. veebruar]] – [[Lawrence Ferlinghetti]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (101) *22. veebruar – [[Elmo Simson]], eesti tõstja ja treener (88) *22. veebruar – [[Giancarlo Santi]], itaalia filmilavastaja (81) *22. veebruar – [[Toom Õunapuu]], eesti pedagoogikateadlane (77) *22. veebruar – [[Jekaterina Gradova]], vene teatri- ja filminäitleja (74) *22. veebruar – [[Fausto Gresini]], itaalia motosportlane (60) *22. veebruar – [[Luca Attanasio]], Itaalia diplomaat (43) *[[23. veebruar]] – [[Ahmed Zaki Yamani]], Saudi-Araabia poliitik (90) *23. veebruar – [[Tormod Knutsen]], norra kahevõistleja (89) *23. veebruar – [[Heinz Hermann Thiele]], saksa ettevõtja (79) *23. veebruar – [[Geoffrey Scott]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *23. veebruar – [[Willy Braciano]], Elevandiluurannikult pärit Itaalia jalgpallur (21) *[[24. veebruar]] – [[Philippe Jaccottet]], Šveitsi prantsuskeelne luuletaja, esseist ja tõlkija (95) *24. veebruar – [[Ronald Pickup]], inglise näitleja (80) *[[25. veebruar]] – [[Arkadi Davidovitš]], vene kirjanik ja aforist (90) *25. veebruar – [[Vladimir Zuikov]], vene multifilmide lavastaja, kunstnik ja illustraator (86) *25. veebruar – [[Nikolai Meinert]], Eesti raadioajakirjanik, sotsioloog ja publitsist (67) *[[26. veebruar]] – [[Fred Segal]], Ameerika Ühendriikide moedisainer (87) *26. veebruar – [[Michael Somare]], Paapua Uus-Guinea poliitik (84) *26. veebruar – [[Hannu Mikkola]], soome rallisõitja (78) *26. veebruar – [[Aleksandr Klepikov]], vene sõudja (70) *26. veebruar – [[Alfredo Quintana]], Kuubal sündinud Portugali käsipallur (32) *[[27. veebruar]] – [[Éva Olsavszky]], ungari näitleja (91) *27. veebruar – [[Alvils Gulbis]], läti korvpallur (84) *27. veebruar – [[Ng Man-tat]], Hongkongi näitleja (70) *[[28. veebruar]] – [[Johnny Briggs]], inglise näitleja (85) *28. veebruar – [[Milan Bandić]], Horvaatia poliitik (65) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Pietro Larizza]], itaalia ametiühingutegelane (85) *1. märts – [[Agim Krajka]], albaania helilooja (83) *1. märts – [[Anatoli Zlenko]], Ukraina diplomaat ja poliitik (82) *1. märts – [[Ian St John]], šoti jalgpallur (82) *1. märts – [[Arvo Nuut]], eesti filmioperaator ja -produtsent (79) *1. märts – [[Zlatko Kranjčar]], horvaadi jalgpallur (64) *[[2. märts]] – [[Chris Barber]], inglise džässmuusik (90) *2. märts – [[Vello Padrik]], eesti onkoloog ja kirurg (83) *2. märts – [[Viktor Kass]], eesti maletreener (75) *2. märts – [[Bunny Wailer]], Jamaica laulja, laulukirjutaja ja muusik (73) *[[3. märts]] – [[Medea Abrahamjan]], armeenia tšellist (88) *[[4. märts]] – [[Rein Leinus]], eesti kergejõustiklane (88) *4. märts – [[Toomas Kookla]], eesti sporditegelane, lauatennisist ja -kohtunik (73) *4. märts – [[Malle Laan]], eesti arhitekt (70) *4. märts – [[Johannes Kert]], Eesti poliitik, reservväelane (auastmelt kindralleitnant) ja riigiametnik (61) *[[5. märts]] – [[Margarita Maslennikova]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (92) *5. märts – [[Muhammad Saeed al-Sahhaf]], Iraagi diplomaat ja poliitik (80) *5. märts – [[Peeter Karma]], eesti vaimulik (74) *5. märts – [[Patrick Dupond]], prantsuse tantsija (61) *[[6. märts]] – [[Lou Ottens]], hollandi insener, helikasseti leiutaja (94) *6. märts – [[Vilém Holáň]], Tšehhi poliitik (82) *6. märts – [[Miguel Miranda]], Peruu jalgpallur ja jalgpallitreener (54) *6. märts – [[Franco Acosta]], Uruguay jalgpallur (25) *[[7. märts]] – [[Aleksandr Jakovlevitš Suhharev|Aleksandr Suhharev]], vene õigusteadlane ja Nõukogude Liidu riigitegelane (97) *7. märts – [[Nikolai Smortškov]], vene näitleja (90) *7. märts – [[Dmitri Baškirov]], vene pianist ja muusikapedagoog (89) *7. märts – [[Sanja Ilić]], serbia helilooja, klahvpillimängija ja arhitekt (69) *7. märts – [[Olivier Dassault]], Prantsusmaa poliitik (69) *7. märts – [[Ivar Lugima]], eesti muusik (61) *[[8. märts]] – [[Christer Kihlman]], soomerootslasest Soome kirjanik ja vasakpoolne kultuurikriitik (90) *8. märts – [[Trevor Peacock]], inglise näitleja, stsenarist ja laulukirjutaja (89) *8. märts – [[Kalju Valgus]], eesti laskesuusataja, suusatreener ja laskesuusa aktivist (81) *8. märts – [[Rasim Öztekin]], türgi näitleja (62) *8. märts – [[Tatjana Poljakova]], vene kirjanik (61) *[[9. märts]] – [[Erling Lorentzen]], norra reeder ja ettevõtja (98) *9. märts – [[Roger Mudd]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik ja telesaatejuht (93) *9. märts – [[Josy Stoffel]], Luksemburgi sportvõimleja (92) *9. märts – [[Maarja Haamer-Renter]], eesti ooperi- ja operetilaulja (82) *9. märts – [[James Levine]], Ameerika Ühendriikide dirigent (77) *9. märts – [[Agustín Balbuena]], Argentina jalgpallur (75) *9. märts – [[Hans-Christian Gabrielsen]], norra ametiühingutegelane ja tööline (53) *[[10. märts]] – [[Robert-Rudolf Volk]], eesti skulptor (100) *10. märts – [[Per Kleppe]], Norra ökonomist ja poliitik (97) *10. märts – [[Ljudmilla Ljadova]], vene helilooja ja pianist (95) *10. märts – [[Ali Mahdi Muhammad]], Somaalia poliitik (82) *10. märts – [[Risto Aaltonen]], soome näitleja (81) *10. märts – [[Hamed Bakayoko]], Elevandiluuranniku poliitik (56) *10. märts – [[Margus Toode]], eesti laulja (51) *[[11. märts]] – [[Viktor Lebedev (helilooja)|Viktor Lebedev]], vene helilooja (86) *11. märts – [[Viktor Jullinen]], Eesti majandus- ja põllumajandusteadlane (85) *11. märts – [[Peter Patzak]], austria filmilavastaja ja stsenarist (76) *[[12. märts]] – [[Goodwill Zwelithini kaBhekuzulu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi Suulude kuningas (72) *[[13. märts]] – [[Murray Walker]], inglise motospordi kommentaator (97) *13. märts – [[Tõnu Kibena]], eesti võrkpallur ja võrkpalli edendaja (83) *13. märts – [[Raoul Casadei]], itaalia muusik ja helilooja (83) *13. märts – [[Lembit Brakman]], eesti soojustehnikainsener (79) *13. märts – [[Marvelous Marvin Hagler]], USA profipoksija (66) *[[14. märts]] – [[Henry Darrow]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *14. märts – [[Jaak Hein]], eesti näitleja (69) *14. märts – [[Māris Grīnblats]], Läti poliitik (66) *14. märts – [[Helena Fuchsová]], tšehhi jooksja (55) *[[15. märts]] – [[Yaphet Kotto]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *[[16. märts]] – [[Heino Parmas]], eesti arhitekt ja arhitektuuriteadlane (90) *16. märts – [[Moudud Ahmed]], Bangladeshi poliitik (80) *16. märts – [[Sabine Schmitz]], saksa autosportlane ja telesaatejuht (51) *[[17. märts]] – [[Freddie Redd]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (92) *17. märts – [[Kristian Gullichsen]], soome arhitekt (88) *17. märts – [[Antón García Abril]], hispaania helilooja (87) *17. märts – [[Aleksandr Doronin]], ersa kirjanik ja ajakirjanik (74) *17. märts – [[Jacques Frantz]], prantsuse näitleja (73) *17. märts – [[John Magufuli]], Tansaania poliitik (61) *[[18. märts]] – [[Leo Häikeläinen]], Eesti ja Soome käsipallitreener (88) *18. märts – [[Leida Tuulmets]], eesti matemaatik (87) *18. märts – [[Ilmar Tiismaa]], eesti agronoom, majandijuht ja ilmavaatleja (80) *[[19. märts]] – [[Lembit Raid]], eesti ajaloolane ja arhivaar (89) *19. märts – [[Glynn Lunney]], Ameerika Ühendriikide aerokosmose insener (84) *[[20. märts]] – [[Elmar Reimers]], eesti matemaatik (92) *20. märts – [[Jevgeni Nesterenko]], vene ooperilaulja (83) *20. märts – [[Peter Lorimer]], šoti jalgpallur (74) *[[21. märts]] – [[Nawal El Saadawi]], Egiptuse kirjanik, arst ja feminist (89) *21. märts – [[Hudaiberdõ Tuhtabajev]], usbeki lastekirjanik (88) *21. märts – [[Adam Zagajewski]], poola luuletaja, esseist ja proosakirjanik (75) *21. märts – [[Karin Strenz]], Saksamaa poliitik (53) *[[22. märts]] – [[Heino Kostabi]], Eesti insener ja poliitik (87) *22. märts – [[Elgin Baylor]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (86) *22. märts – [[Konstantin Kan]], korea päritolu Eesti kokk ja restoranijuht (74) *22. märts – [[Frank Worthington]], inglise jalgpallur (72) *22. märts – [[Guy Brice Parfait Kolélas]], Kongo Vabariigi poliitik (61) *[[23. märts]] – [[Edmund Gettier]], USA filosoof (93) *23. märts – [[Karl Kull]], eesti arst ja arstiteadlane (91) *23. märts – [[Heino Liiv]], eesti keeleteadlane (90) *23. märts – [[Hana Hegerová]], slovaki laulja ja näitleja (89) *23. märts – [[George Segal]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *23. märts – [[Antonius (Mahhota)|Antonius]], Ukraina Õigeusu Kiriku Hmelnõtskõi ja Kamjanets-Podilski metropoliit (54) *23. märts – [[Julie Pomagalski]], prantsuse lumelaudur (40) *[[24. märts]] – [[Illa Toompuu]], eesti ülipikaealine, maailma vanim eestlane (108) *24. märts – [[Jaan Rohusaar]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (84) *24. märts – [[Jessica Walter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. märts – [[Uldis Bērziņš]], läti luuletaja ja tõlkija (76) *24. märts – [[Toshihiko Koga]], jaapani judoka (53) *24. märts – [[Dieter Brummer]], austraalia näitleja (45) *[[25. märts]] – [[Beverly Cleary]], Ameerika Ühendriikide lastekirjanik (104) *25. märts – [[Richard Marsina]], slovaki ajaloolane (97) *25. märts – [[Uta Ranke-Heinemann]], saksa teoloog (93) *25. märts – [[Bill Brock]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *25. märts – [[Larry McMurtry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (84) *25. märts – [[Bertrand Tavernier]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (79) *25. märts – [[Aadu Luberg]], eesti jurist (63) *25. märts – [[Alan Hadziev]], Venemaa vabavõitleja (31) *[[26. märts]] – [[Harry Rattus]], eesti maadleja ja spordipedagoog (88) *26. märts – [[Paul Polansky]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja romade õiguste eest võitleja (79) *[[27. märts]] – [[Andres Pung]], eesti muusikateadlane (65) *27. märts – [[Petr Kellner]], tšehhi ettevõtja (56) *[[28. märts]] – [[Olgierd Buczek]], poola laulja (89) *28. märts – [[Didier Ratsiraka]], Madagaskari poliitik (84) *28. märts – [[Hans-Joachim Jentsch]], Saksamaa poliitik ja jurist (83) *28. märts – [[Rein Ereb]], eesti kunstnik (60) *[[29. märts]] – [[Kulno Kala]], eesti ajaloolane (84) *29. märts – [[Bashkim Fino]], Albaania poliitik (58) *[[30. märts]] – [[Heino Siigur]], Eesti õigusteadlane (90) *[[31. märts]] – [[Ursula Happe]], saksa ujuja (94) *31. märts – [[Jadwiga Wysoczanská-Štrosová]], tšehhi ooperilaulja (93) *31. märts – [[Hsu Shui-teh]], Hiina Vabariigi (Taiwani) poliitik (89) *31. märts – [[Kamal Ganzouri]], Egiptuse ökonomist ja poliitik (88) *31. märts – [[Arkadi Ter-Tadevosjan]], Armeenia sõjaväelane (81) *31. märts – [[Izabella Sierakowska]], Poola poliitik (74) *31. märts – [[Lee Collins]], inglise jalgpallur (32) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Isamu Akasaki]], jaapani füüsik (92) *1. aprill – [[Patrick Juvet]], Šveitsi laulja (70) *[[2. aprill]] – [[Valentin Afonin]], Venemaa jalgpallur (81) *2. aprill – [[Quindon Tarver]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (38) *[[3. aprill]] – [[Gloria Henry]], Ameerika Ühendriikide näitleja (98) *3. aprill – [[Carla Zampatti]], itaalia päritolu austraalia moekunstnik (88) *3. aprill – [[Guram Dotšanašvili]], gruusia kirjanik ja ajaloolane (82) *3. aprill – [[Jevgeni Zagorulko]], Venemaa kergejõustikutreener (78) *3. aprill – [[Luo Ying-shay]], Hiina Vabariigi (Taiwani) naispoliitik (69) *[[4. aprill]] – [[Robert Mundell]], kanada majandusteadlane (88) *4. aprill – [[Wiesław Wójcik]], poola näitleja (75) *4. aprill – [[Jens-Peter Bonde]], Taani poliitik (73) *4. aprill – [[Roland Thöni]], itaalia mäesuusataja (71) *4. aprill – [[Viktoria Kovaltšuk]], ukraina kunstnik (67) *[[5. aprill]] – [[Linda Tinnu Targo]], eesti tõlkija ja keeletoimetaja (92) *5. aprill – [[Zygmunt Malanowicz]], poola näitleja (83) *5. aprill – [[Krzysztof Krawczyk]], poola laulja, kitarrist ja helilooja (74) *5. aprill – [[Sokrátis Chásikos]], Küprose poliitik (64) *5. aprill – [[Paul Ritter]], inglise näitleja (54) *[[6. aprill]] – [[Hans Küng]], Šveitsi teoloog, katoliku preester ja kirjanik (93) *6. aprill – [[Ülo Adamson]], eesti vastupanuvõitleja (89) *6. aprill – [[Alcee Hastings]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) *6. aprill – [[Hans Kristian Gaarder]], norra koroonaeitaja ja vandenõuteoreetik (60) *6. aprill – [[Avo Seppel]], eesti arhitekt (56) *[[7. aprill]] – [[David Sutton]], inglise rallisõitja (81) *7. aprill – [[Viktor Kurentsov]], vene tõstja (80) *7. aprill – [[Olga Paškova]], vene teatri- ja filminäitleja (55) *7. aprill – [[Ina Marija Bartaitė]], leedu näitleja (25) *[[8. aprill]] – [[John Naisbitt]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja futuroloog (92) *8. aprill – [[Diána Igaly]], ungari laskja (56) *[[9. aprill]] – [[Prints Philip, Edinburghi hertsog|prints Philip]], kuninganna Elizabeth II abikaasa (99) *9. aprill – [[Ülo-Hillar Ilves]], eesti arhitekt (92) *9. aprill – [[Rein Pärn (maratoonar)|Rein Pärn]], eesti maratonijooksja (80) *9. aprill – [[Enn Kivinurm]], eesti luterlik vaimulik (78) *9. aprill – [[Konstantin Provalov]], Venemaa diplomaat (71) *9. aprill – [[Ekkehard Fasser]], rootsi bobisõitja (68) *9. aprill – [[DMX]], Ameerika Ühendriikide räppar (50) *9. aprill – [[Nikki Grahame]], inglise modell, realiity show täht ja telesaatejuht (38) *[[10. aprill]] – [[Fred Erdman]], Belgia poliitik ja jurist (87) *10. aprill – [[Märt Müür]], eesti teleajakirjanik ja režissöör (78) *10. aprill – [[Peeter Raid]], eesti ratsasporditegelane ja hobusekasvataja (55) *[[11. aprill]] – [[Viivi Maanso]], Eesti pedagoogikateadlane (92) *11. aprill – [[Stanislav Lugailo]], ukraina võrkpallur (83) *11. aprill – [[Zoran Simjanović]], serbia helilooja (74) *11. aprill – [[Matthias Biskupek]], saksa kirjanik, publitsist ja kirjanduskriitik (70) *11. aprill – [[Joseph Siravo]], Ameerika Ühendriikide näitleja (66) *[[12. aprill]] – [[Serafima Holina]], vene teatri- ja filminäitleja (97) *12. aprill – [[Shirley Williams]], Suurbritannia poliitik (90) *12. aprill – [[Olev Baar]], eesti korvpallitreener (62) *[[13. aprill]] – [[Erlend Teemägi]], eesti spordiajakirjanik ja -ajaloolane (92) *13. aprill – [[Jean-Pierre Arrignon]], prantsuse ajaloolane (78) *13. aprill – [[Jevgeni Tilitšejev]], vene näitleja (74) *[[14. aprill]] – [[Yıldırım Akbulut]], Türgi poliitik (85) *14. aprill – [[Michel Louvain]], Kanada prantsuskeelne laulja (83) *14. aprill – [[Bernie Madoff]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja majanduskurjategija (82) *14. aprill – [[Abdul Matin Khasru]], Bangladeshi poliitik (71) *14. aprill – [[Gerry Kley]], Saksamaa poliitik (60) *14. aprill – [[Romāns Bezzubovs]], läti jalgpallur ja jalgpalliagent (41) *[[15. aprill]] – [[Joe T. San Agustin]], Guami poliitik (90) *[[16. aprill]] – [[Mari Törőcsik]], ungari näitleja (85) *16. aprill – [[Andrew Peacock]], Austraalia poliitik ja diplomaat (82) *16. aprill – [[Charles Geschke]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja arvutiteadlane (81) *16. aprill – [[Helen McCrory]], inglise näitleja (52) *16. aprill – [[Liam Scarlett]], Briti koreograaf (35) *[[17. aprill]] – [[Hester Ford]], Ameerika Ühendriikide vanim elanik (115) *17. aprill – [[Paul Helminger]], Luksemburgi poliitik (80) *17. aprill – [[Peeter Lepik]], eesti advokaat (66) *[[18. aprill]] – [[Zdeněk Růžička]], tšehhi võimleja (96) *[[19. aprill]] – [[Viktor Šuvalov]], vene jäähokimängija ja treener (97) *19. aprill – [[Birgitte Reimer]], taani näitleja (95) *19. aprill – [[Walter Mondale]], Ameerika Ühendriikide poliitik (93) *19. aprill – [[Anto Raukas]], eesti geoloog, akadeemik (86) *19. aprill – [[Jüri Marran]], eesti pedagoog ja maalikunstnik (84) *19. aprill – [[Jim Steinman]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja muusik (73) *[[20. aprill]] – [[Wiesława Mazurkiewicz]], poola näitleja (95) *20. aprill – [[Monte Hellman]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (91) *20. aprill – [[Aleksander Sopliński]], Poola poliitik ja arst (79) *20. aprill – [[Idriss Déby]], Tšaadi poliitik, riigi president aastatel 1990–2021 (68) *20. aprill – [[Les McKeown]], šoti poplaulja (65) *20. aprill – [[Anni Jürine]], eesti keeleteadlane ja amatöörnäitleja (36) *[[21. aprill]] – [[Marc Ferro]], prantsuse ajaloolane (96) *21. aprill – [[Håkon Brusveen]], norra murdmaasuusataja (93) *21. aprill – [[Thomas Fritsch]], saksa näitleja (77) *21. aprill – [[Lea Dali Lion]], eesti laulja ja laulukirjutaja (47) *21. aprill – [[Grigori Senkiv]], Eesti riigikaitsepedagoog (37) *21. aprill – [[Terrence Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (19) *[[22. aprill]] – [[Mirosław Handke]], Poola keemik ja poliitik (75) *22. aprill – [[Selma Gürbüz]], türgi maalikunstnik ja skulptor (61) *[[23. aprill]] – [[Fredi]], soome laulja ja laulukirjutaja (78) *23. aprill – [[Sirje Tennosaar]], eesti näitleja ja telediktor (77) *23. aprill – [[Mario Meoni]], Argentina poliitik (56) *[[24. aprill]] – [[Christa Ludwig]], saksa ooperilaulja (93) *24. aprill – [[Vytautas Bubnys]], leedu kirjanik (88) *24. aprill – [[Milva]], itaalia laulja ja näitleja (81) *24. aprill – [[Yves Rénier]], prantsuse näitleja (78) *24. aprill – [[Sarolta Monspart]], ungari orienteeruja (76) *24. aprill – [[Alber Elbaz]], iisraeli moekunstnik (59) *24. aprill – [[Lennart Raudsepp]], eesti spordifüsioloog (53) *[[25. aprill]] – [[Ago-Endrik Kerge]], eesti tantsija, näitleja ja lavastaja (82) *25. aprill – [[John Konrads]], läti päritolu Austraalia ujuja (78) *25. aprill – [[Joseph Maraite]], Belgia poliitik (71) *[[26. aprill]] – [[Vassos Lyssarides]], Küprose poliitik (100) *26. aprill – [[Tamara Press]], ukraina kettaheitja ja kuulitõukaja (83) *26. aprill – [[Árni Ólafur Ásgeirsson]], islandi filmilavastaja (49) *26. aprill – [[Geno Hayes]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (33) *26. aprill – [[Rashed Al Swaisat]], jordaania poksija (18) *[[27. aprill]] – [[Al Schmitt]], Ameerika Ühendriikide helirežissöör ja produtsent (91) *27. aprill – [[Kahhi Kavsadze]], gruusia näitleja (85) *27. aprill – [[Gonzalo Aguirre Ramírez]], Uruguay poliitik (81) *27. aprill – [[Miroslav Fryčer]], tšehhi jäähokimängija (61) *[[28. aprill]] – [[Michael Collins]], Ameerika Ühendriikide katselendur ja astronaut (90) *28. aprill – [[Anita Lane]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja (61) *28. aprill – [[Normunds Kindzulis]], läti kiirabiarst (29) *[[29. aprill]] – [[Anne Buydens]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent, näitleja ja filantroop (102) *29. aprill – [[Kuno-Aleksander Grünstamm]], eesti purilendur ja sporditegelane (90) *29. aprill – [[Kazimierz Kord]], poola dirigent (90) *29. aprill – [[Frank McRae]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja jalgpallur (77) *29. aprill – [[Hans van Baalen]], Hollandi poliitik (60) *29. aprill – [[Zhang Enhua]], hiina jalgpallur ja jalgpallitreener (48) *29. aprill – [[Filippo Mondelli]], itaalia sõudja (26) *[[30. aprill]] – [[Eli Broad]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja filantroop (87) *30. aprill – [[Anthony Payne]], inglise helilooja ja muusikakriitik (84) *30. aprill – [[Libertad Leblanc]], Argentina näitlejanna (83) *30. aprill – [[Flemming Hansen]], Taani poliitik (81) *30. aprill – [[Kęstutis Glaveckas]], Leedu poliitik (72) *30. aprill – [[Jevgeni Tomberg]], Eesti poliitik (72) *30. aprill – [[Azad Rahimov]], Aserbaidžaani poliitik (56) ==Mai== *[[1. mai]] – [[Olympia Dukakis]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (89) *1. mai – [[József Hámori]], ungari bioloog (89) *1. mai – [[Rafael Roncagliolo]], Peruu sotsioloog, diplomaat ja poliitik (76) *1. mai – [[Pieter Aspe]], Belgia kirjanik (68) *[[2. mai]] – [[Carlos Romero Barceló]], Puerto Rico poliitik (88) *2. mai – [[Bobby Unser]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (87) *2. mai – [[Bronisław Cieślak]], Poola näitleja, telesaatejuht ja poliitik (77) *[[3. mai]] – [[Rafael Albrecht]], Argentina jalgpallur (79) *[[4. mai]] – [[Bernard Ziegler]], prantsuse insener ja katselendur (88) *4. mai – [[Simon Achidi Achu]], Kameruni poliitik (86) *4. mai – [[Andres Jaaksoo]], eesti tõlkija, kirjastaja ja lastekirjandusloolane (75) *4. mai – [[Nick Kamen]], inglise modell, laulja ja laulukirjutaja (59) *[[5. mai]] – [[Bertil Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *5. mai – [[Fikrət Qoca]], aserbaidžaani luuletaja (85) *5. mai – [[Georgi Prokopenko]], Nõukogude Liidu ujuja (84) *5. mai – [[Urmas Jalakas]], eesti kondiiter (50) *[[6. mai]] – [[Humberto Maturana]], Tšiili bioloog ja filosoof (92) *6. mai – [[Kentaro Miura]], jaapani koomiksikunstnik ja -kirjanik (54) *[[7. mai]] – [[Jegor Ligatšov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (100) *7. mai – [[Martín Pando]], Argentina jalgpallur (86) *7. mai – [[Vladimir Katšan]], vene näitleja (73) *7. mai – [[Tawny Kitaen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (59) *7. mai – [[Roman Kohh]], vene motokrossisõitja (33) *[[8. mai]] – [[Tatjana Beršadskaja]], vene muusikateadlane (99) *8. mai – [[Pantelis Kouros]], Küprose poliitik (88) *8. mai – [[Ronald Inglehart]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja sotsioloog (86) *8. mai – [[Lee Han-dong]], Lõuna-Korea poliitik (86) *8. mai – [[Theodore Katsanevas]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (74) *[[9. mai]] – [[Karl-Günther von Hase]], Saksamaa diplomaat (103) *9. mai – [[José Manuel Caballero]], hispaania luuletaja ja proosakirjanik (94) *9. mai – [[Eva Bal]], hollandi teatrilavastaja (82) *9. mai – [[Vadim Alissov]], vene filmioperaator (80) *9. mai – [[Bratislav Petković]], Serbia filmilavastaja, näitekirjanik ja poliitik (72) *[[10. mai]] – [[Svante Thuresson]], Rootsi laulja (84) *10. mai – [[Valeri Androssov]], vene budoloog (70) *10. mai – [[Vahur Afanasjev]], eesti kirjanik, helilooja ja filmimees (41) *[[11. mai]] – [[Norman Lloyd]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (106) *11. mai – [[Mats Nyby]], Soome poliitik (74) *[[12. mai]] – [[Kira Kreilis-Petrova]], vene näitleja (89) *12. mai – [[Ingmar Randvee]], eesti tehnikateadlane (87) *[[13. mai]] – [[Leo Rehela]], eesti ilmavaatleja (87) *[[14. mai]] – [[Ester Mägi]], eesti helilooja (99) *14. mai – [[Sándor Balassa]], ungari helilooja ja muusikapedagoog (87) *14. mai – [[Milan Ftáčnik]], Slovakkia poliitik (64) *[[15. mai]] – [[Đorđe Marjanović]], serbia laulja (89) *15. mai – [[Eva Wilma]], Brasiilia näitleja ja tantsija (87) *15. mai – [[Maire Sulg]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (79) *[[16. mai]] – [[Raili Pietilä]], soome arhitekt (94) *16. mai – [[M. S. Narasimhan]], India matemaatik (88) *16. mai – [[Gennadi Kružkov]], Eesti õigeusu vaimulik (70) *16. mai – [[Andres Rõhu]], eesti raamatuillustraator ja kujundaja (56) *16. mai – [[Alessandro Talotti]], itaalia kõrgushüppaja (40) *[[17. mai]] – [[Buddy Roemer]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja pankur (77) *17. mai – [[Lembit Teesalu]], eesti auto- ja mootorrattasportlane (75) *17. mai – [[Jaak Samarütel]], eesti loomaarst (60) *[[18. mai]] – [[Charles Grodin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *18. mai – [[Franco Battiato]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja filmilavastaja (76) *18. mai – [[Alla Zolotova]], Eesti koolijuht (62) *[[19. mai]] – [[Martin Turnovský]], tšehhi dirigent (92) *19. mai – [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (74) *19. mai – [[Mark York]], Ameerika Ühendriikide näitleja (55) *19. mai – [[Tatjana Protsenko]], vene näitleja (53) *[[20. mai]] – [[Ion Dichiseanu]], rumeenia näitleja (87) *20. mai – [[Sándor Puhl]], ungari jalgpallikohtunik (65) *[[21. mai]] – [[Kaupo Ilmet]], eesti metsandustegelane (90) *21. mai – [[Sulev Mäeväli]], eesti arhitektuuriajaloolane (85) *21. mai – [[Heikki Koort]], Eesti diplomaat (66) *[[22. mai]] – [[Yuan Longping]], hiina põllumajandusteadlane (90) *22. mai – [[Andi Villenthal]], eesti kontrabassimängija (72) *22. mai – [[Jorge García Carneiro]], Venezuela poliitik (69) *22. mai – [[Jorge Larrañaga]], Uruguay poliitik (64) *22. mai – [[Edminas Bagdonas]], Leedu poliitik ja diplomaat (57) *22. mai – [[Francesc Arnau]], hispaania jalgpallur (46) *22. mai – [[Marek Trončinský]], tšehhi jäähokimängija (32) *[[23. mai]] – [[Paulo Mendes da Rocha]], Brasiilia arhitekt (92) *23. mai – [[Cristóbal Halffter]], hispaania helilooja ja dirigent (91) *23. mai – [[Ron Hill]], inglise maratonijooksja (82) *23. mai – [[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]], vene näitleja (81) *[[24. mai]] – [[Max Mosley]], Briti rallisõitja (81) *[[25. mai]] – [[Inge Unt]], eesti pedagoogikateadlane (96) *25. mai – [[John Warner]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *25. mai – [[Tõnu Kilgas]], eesti näitleja ja laulja (66) *[[26. mai]] – [[Lambert Kelchtermans]], Belgia poliitik (91) *26. mai – [[Tarcisio Burgnich]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *[[27. mai]] – [[Poul Schlüter]], Taani poliitik (92) *27. mai – [[Robert Hogan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) *27. mai – [[Carla Fracci]], itaalia baleriin (84) *27. mai – [[Jaime Lerner]], Brasiilia poliitik ja arhitekt (83) *27. mai – [[Ann Tamm]], eesti arst ja suusataja (71) *27. mai – [[Tiit Haagma]], eesti purjetaja, jääpurjetaja, purjemeister ja basskitarrist (67) *27. mai – [[Tanel Mazur]], eesti ajakirjanik, õpetaja ja apteeker (49) *27. mai – [[Lorina Kamburova]], bulgaaria näitleja (30) *[[28. mai]] – [[Henryk Samsonowicz]], poola ajaloolane (91) *28. mai – [[Benoît Sokal]], Belgia koomiksikunstnik ja arvutimängude looja (66) *28. mai – [[Mark Eaton]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *28. mai – [[Viktor Gvozd]], Ukraina sõjaväelane, luuraja ja diplomaat (62) *28. mai – [[Henrik Enderlein]], saksa politoloog ja majandusteadlane (46) *[[29. mai]] – [[Dani Karavan]], Iisraeli skulptor (90) *29. mai – [[Gavin MacLeod]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *29. mai – [[Maurice Capovilla]], Brasiilia filmilavastaja ja stsenarist (85) *29. mai – [[Marcell Jankovics]], ungari animafilmilavastaja ja kunstnik (79) *29. mai – [[B. J. Thomas]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *29. mai – [[Paolo Maurensig]], itaalia kirjanik (78) *29. mai – [[Olaf Leif]], eesti ravitseja ja nõelraviarst (67) *29. mai – [[Joe Lara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (58) *29. mai – [[Marko Mägi (ajakirjanik)|Marko Mägi]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (50) *[[30. mai]] – [[Jason Dupasquier]], šveitsi mootorrattur (19) *[[31. mai]] – [[Arlene Golonka]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *31. mai – [[Peter Del Monte]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (77) *31. mai – [[Andreea Bollengier]], Prantsusmaa-Rumeenia maletaja (46) ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Melor Sturua]], gruusia rahvusest Vene ajakirjanik ja publitsist (93) *1. juuni – [[Jovino Novoa]], Tšiili poliitik ja jurist (76) *[[2. juuni]] – [[Henn Pai]], eesti laulja ja laulupedagoog (84) *2. juuni – [[Hannes Kulla]], eesti näitleja ja matusekõneleja (59) *[[3. juuni]] – [[Anerood Jugnauth]], Mauritiuse poliitik (91) *3. juuni – [[Yoshio Yatsu]], Jaapani poliitik (86) *[[4. juuni]] – [[Friederike Mayröcker]], austria luuletaja ja proosakirjanik (96) *4. juuni – [[Richard Ernst]], Šveitsi keemik (87) *[[5. juuni]] – [[Helle Karis]], eesti filmilavastaja (77) *[[6. juuni]] – [[Mochtar Kusumaatmadja]], Indoneesia poliitik (92) *6. juuni – [[Kiyoo Mogi]], jaapani seismoloog (91) *6. juuni – [[Ei-ichi Negishi]], jaapani keemik (85) *6. juuni – [[Revaz Gabriadze]], gruusia stsenarist, näitekirjanik ja kunstnik (84) *6. juuni – [[Valeri Lonskoi]], vene filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *6. juuni – [[Mansour Ojjeh]], Prantsusmaa-Saudi Araabia ettevõtja (68) *[[7. juuni]] – [[Ali Akbar Mohtashamipur]], Iraani islamivaimulik ja poliitik (74) *7. juuni – [[Guglielmo Epifani]], Itaalia ametiühingutegelane ja poliitik (71) *7. juuni – [[Yoo Sang-chul]], Lõuna-Korea jalgpallur ja jalgpallitreener (49) *[[8. juuni]] – [[Ede Peebo]], eesti kunstnik ja raamatugraafik (87) *8. juuni – [[Ilpo Tiihonen]], soome luuletaja ja näitekirjanik (70) *[[9. juuni]] – [[Gottfried Böhm]], saksa arhitekt ja maalikunstnik (101) *9. juuni – [[Libuše Šafránková]], tšehhi näitlejanna (68) *[[10. juuni]] – [[Larissa Šoigu]], Venemaa arst ja poliitik (68) *[[11. juuni]] – [[Karl Pajumäe]], eesti maadleja ja maadlustreener (79) *11. juuni – [[Zhang Zuoji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (76) *11. juuni – [[Paola Pigni]], itaalia jooksja (75) *11. juuni – [[Lucinda Riley]], Põhja-Iirimaa kirjanik ja näitleja (55) *11. juuni – [[Sara Wedlund]], rootsi keskmaajooksja (45) *[[12. juuni]] – [[Marco Maciel]], Brasiilia poliitik, jurist ja õigusteadlane (80) *12. juuni – [[Anatoli Tšukanov]], vene jalgrattur (70) *12. juuni – [[Igar Žaljazoŭski]], valgevene kiiruisutaja (57) *[[13. juuni]] – [[Ned Beatty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *[[14. juuni]] – [[Manuel Clavero]], Hispaania poliitik (95) *14. juuni – [[Enrique Bolaños]], Nicaragua poliitik, riigi president aastatel 2002–2007 (93) *14. juuni – [[Sven Erlander]], rootsi matemaatik (87) *14. juuni – [[Matti Villemson]], eesti moto- ja autosportlane (74) *14. juuni – [[Lisa Banes]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *14. juuni – [[Markis Kido]], Indoneesia sulgpallur (36) *[[15. juuni]] – [[Lily Weiding]], taani näitleja (96) *15. juuni – [[Vladimir Šatalov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (93) *15. juuni – [[Allan Kiil]], Eesti ärijuht, poliitik, ujuja ja sporditegelane (57) *[[16. juuni]] – [[Bengt Göransson]], Rootsi poliitik (88) *16. juuni – [[Laila Hirvisaari]], soome kirjanik ja õppejõud (83) *[[17. juuni]] – [[Kenneth Kaunda]], Sambia poliitik, riigi president aastatel 1964–1991 (97) *17. juuni – [[Ulrich Bremi]], Šveitsi ettevõtja ja poliitik (91) *17. juuni – [[Olev Reim]], eesti jalgpallitreener (85) *[[18. juuni]] – [[Giampiero Boniperti]], Itaalia jalgpallur (92) *18. juuni – [[Milkha Singh]], India jooksja (91) *18. juuni – [[Gérard Fromanger]], prantsuse kunstnik (81) *[[19. juuni]] – [[Viktors Kalnbērzs]], Läti kirurg ja poliitik (92) *19. juuni – [[Mati Songisepp]], Tallinna linnavalitsuse ametnik (80) *[[20. juuni]] – [[Joanne Linville]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *20. juuni – [[Reet Krusten]], eesti kirjandusteadlane (87) *20. juuni – [[Luis del Sol]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (86) *[[21. juuni]] – [[Nina Divíšková]], tšehhi näitleja (84) *21. juuni – [[Tiit Madisson]], Eesti vabadusvõitleja, kirjanik ja poliitik (71) *[[22. juuni]] – [[Jean Guéguinou]], Prantsusmaa diplomaat (79) *22. juuni – [[René Robert]], Kanada jäähokimängija (72) *[[23. juuni]] – [[Heldur Viires]], eesti maalikunstnik ja raamatugraafik (94) *23. juuni – [[Peter Zinovieff]], Briti insener ja helilooja (88) *23. juuni – [[Wojciech Karolak]], poola muusik (82) *23. juuni – [[Pentti Saarman]], soome poksitreener ja poksija (79) *23. juuni – [[John McAfee]], Briti-Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (75) *[[24. juuni]] – [[Trần Thiện Khiêm]], Lõuna-Vietnami sõjaväelane ja poliitik (95) *24. juuni – [[Sonny Callahan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *24. juuni – [[Rein Veskimäe]], eesti loodusajakirjanik ja teaduse populariseerija (85) *24. juuni – [[Med Reventberg]], rootsi näitlejanna (73) *24. juuni – [[Noynoy Aquino]], Filipiinide poliitik, riigi president aastatel 2010–2016 (61) *[[25. juuni]] – [[Olga Barnet]], vene näitleja (69) *[[26. juuni]] – [[Mir Hazar Khan Khoso]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *26. juuni – [[Mike Gravel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (91) *26. juuni – [[Jon Hassell]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja trompetist (84) *26. juuni – [[Frederic Rzewski]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja pianist (83) *26. juuni – [[Oleg Burlakov]], venemaa miljardär (72) *26. juuni – [[Johnny Solinger]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (55) *26. juuni – [[Abdalelah Haroun]], Katari sprinter (24) *[[27. juuni]] – [[Kolbein Falkeid]], norra luuletaja (87) *27. juuni – [[Silvano Bertini]], itaalia poksija (81) *[[28. juuni]] – [[Vera Nikolić]], serbia jooksja (72) *[[29. juuni]] – [[Delia Fiallo]], Kuuba kirjanik ja stsenarist (96) *29. juuni – [[Stuart Damon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *[[30. juuni]] – [[Janet Moreau]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (93) *30. juuni – [[Kalju Kask]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (91) *30. juuni – [[Donald Rumsfeld]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ärimees (88) *30. juuni – [[Märt Ringmaa]], eesti kurjategija ja insener (83) *30. juuni – [[Ruth Heidok]], eesti nahakunstnik (70) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Ülo Tambet]], eesti mäeinsener, tööstusjuht, parteitegelane ja sporditegelane (89) * 1. juuli – [[Louis Andriessen]], hollandi helilooja (82) * 1. juuli – [[Voldemar Kolga]], eesti psühholoog (73) * 1. juuli – [[Steve Kekana]], Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja (62) * 1. juuli – [[Juri Dohhonjan]], Venemaa maletaja (56) * 1. juuli – [[Ksenija Dragunskaja]], vene kirjanik ja stsenarist (55) *[[2. juuli]] – [[Piama Gaidenko]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane (87) *2. juuli – [[Nikolai Slitšenko]], vene näitleja, teatrilavastaja ja laulja (86) *2. juuli – [[Kartal Tibet]], türgi näitleja ja filmilavastaja (83) *2. juuli – [[Deniss Lebedev]], Venemaa munitsipaalpoliitik (Kolomna linnapea) (46) *[[3. juuli]] – [[He Kang]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (98) *[[4. juuli]] – [[Richard Lewontin]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog, matemaatik ja geneetik (92) *4. juuli – [[Harmoko]], Indoneesia poliitik (82) *4. juuli – [[Maidaržavõn Ganzorig]], Mongoolia kosmonaut (72) *4. juuli – [[Luminița Gheorghiu]], rumeenia näitleja (71) *4. juuli – [[Matīss Kivlenieks]], läti jäähokimängija (24) *[[5. juuli]] – [[Richard Donner]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (91) *5. juuli – [[Vladimir Menšov]], vene näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (81) *5. juuli – [[Raffaella Carrà]], itaalia laulja ja näitleja (78) *5. juuli – [[Roberto Hernández]], kuuba sprinter (54) *[[6. juuli]] – [[Patrick John]], Dominica poliitik (83) *6. juuli – [[Axel Kahn]], prantsuse geneetik (76) *6. juuli – [[Jan Janga-Tomaszewski]], poola näitleja ja helilooja (69) *6. juuli – [[Suzzanne Douglas]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *[[7. juuli]] – [[Dilip Kumar]], india filminäitleja (98) *7. juuli – [[Mihkel Leppik]], eesti sõudja ja sõudetreener (88) *7. juuli – [[Anatoli Frantšuk]], Ukraina poliitik (85) *7. juuli – [[Robert Downey (seenior)|Robert Downey]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja lavastaja (85) *7. juuli – [[Vello Marken]], eesti laulja ja kitarrist (84) *7. juuli – [[Carlos Reutemann]], Argentina autovõidusõitja ja poliitik (79) *7. juuli – [[Jovenel Moïse]], Haiti president (53) *[[8. juuli]] – [[Endel Priidel]], eesti kirjandusloolane, toimetaja ja tõlkija (89) *8. juuli – [[Virbhadra Singh]], India poliitik (87) *8. juuli – [[Adrian Metcalfe]], Suurbritannia kergejõustiklane ja telekommentaator (79) *[[9. juuli]] – [[Frank Lui]], Niue poliitik, riigi peaminister aastatel 1993–1999 (85) *9. juuli – [[Vladimir Karasjov (maletaja)|Vladimir Karasjov]], vene maletaja (83) *9. juuli – [[Ilmar Arro]], eesti tehnikateadlane (79) *9. juuli – [[Paul Mariner]], inglise jalgpallur ja treener (68) *9. juuli – [[Þórunn Egilsdóttir]], Islandi poliitik (56) *9. juuli – [[Geoff Makhubo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (53) *[[10. juuli]] – [[Gian-Franco Kasper]], Šveitsi sporditegelane (77) *10. juuli – [[Travis Fulton]], Ameerika Ühendriikide poksija ja vabavõitleja (44) *[[11. juuli]] – [[Renée Simonot]], prantsuse näitleja (109) *11. juuli – [[Oleg Tselkov]], vene kunstnik (86) *11. juuli – [[Povilas Gaidys]], leedu teatrilavastaja ja näitleja (84) *11. juuli – [[Anastasios Nerantzis]], Kreeka poliitik (76) *11. juuli – [[Mati Vetevool]], eesti ettevõtja (76) *11. juuli – [[Jordi Cussà]], katalaani kirjanik (60) *11. juuli – [[George Ciamba]], Rumeenia diplomaat (55) *[[12. juuli]] – [[Edwin Edwards]], Ameerika Ühendriikide poliitik (93) *12. juuli – [[Ben Ngubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (79) *12. juuli – [[Ladislav Potměšil]], tšehhi näitleja (75) *12. juuli – [[Matti Saarinen]], Soome poliitik (74) *12. juuli – [[Paul Orndorff]], Ameerika Ühendriikide wrestler (71) *12. juuli – [[Tatjana Lepnurm]], Eesti harfimängija ja pedagoog (68) *12. juuli – [[Włodzimierz Borodziej]], poola ajaloolane (64) *[[13. juuli]] – [[Shirley Fry]], Ameerika Ühendriikide tennisist (94) *13. juuli – [[Antonio Barrutia]], hispaania jalgrattur (88) *13. juuli – [[Aleksandr Stefanovitš]], vene filmilavastaja ja stsenarist (76) *[[14. juuli]] – [[Kurt Westergaard]], taani karikaturist (86) *14. juuli – [[Mamnoon Hussain]], Pakistani poliitik ja ärimees, riigi president aastatel 2013–2018 (81) *14. juuli – [[Christian Boltanski]], prantsuse skulptor, fotograaf ja maalikunstnik (76) *[[15. juuli]] – [[Leonardas Kairiūkštis]], leedu metsateadlane (92) *15. juuli – [[Vilma Reinholm]], eesti kunstiajaloolane (92) *15. juuli – [[Pjotr Mamonov]], vene rock-muusik (70) *15. juuli – [[Jaroslav Paška]], Slovakkia poliitik (67) *15. juuli – [[Peter R. de Vries]], hollandi krimiajakirjanik (64) *15. juuli – [[Libero De Rienzo]], itaalia näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (44) *[[16. juuli]] – [[Charles Gomis]], Elevandiluuranniku diplomaat ja poliitik (80) *16. juuli – [[Surekha Sikri]], India näitlejanna (76) *16. juuli – [[Biz Markie]], Ameerika Ühendriikide räppar, produtsent ja näitleja (57) *16. juuli – [[Sandra Reinvald]], eesti korvpallur (21) *[[17. juuli]] – [[Raul Kuutma]], eesti elektriinsener ja soomepoiss (96) *17. juuli – [[Pilar Bardem]], hispaania näitlejanna (82) *17. juuli – [[Milan Živadinović]], serbia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (76) *17. juuli – [[Williams Martínez]], Uruguay jalgpallur (38) *[[18. juuli]] – [[Enn Tarto]], Eesti poliitik ja vabadusvõitleja (82) *18. juuli – [[Milan Lasica]], slovaki humorist, kirjanik ja näitleja (81) *[[19. juuli]] – [[Arturo Armando Molina]], Salvadori poliitik, riigi president aastatel 1972–1977 (93) *19. juuli – [[Tolis Voskopoulos]], kreeka laulja ja näitleja (80) *[[20. juuli]] – [[Françoise Arnoul]], prantsuse näitleja (90) *20. juuli – [[Endel Ruustal]], eesti matemaatik (89) *[[21. juuli]] – [[Desmond O'Malley]], Iiri poliitik (82) *21. juuli – [[Aleksander Eelmaa]], eesti näitleja (74) *21. juuli – [[Tõnu Aare]], eesti muusik ja laulja (67) *[[22. juuli]] – [[Aili Rannaste]], eesti tantsija (93) *22. juuli – [[Carl Mesterton]], soome telelavastaja, stsenarist ja näitleja (91) *22. juuli – [[Boriss Tšotšijev]], Lõuna-Osseetia poliitik (63) *[[23. juuli]] – [[Steven Weinberg]], Ameerika Ühendriikide füüsik (88) *23. juuli – [[Toshihide Maskawa]], jaapani füüsikateoreetik (81) *23. juuli – [[John Cornell]], Austraalia filmiprodutsent, kirjanik ja näitleja (80) *23. juuli – [[Anu Panula]], soome näitleja ja koreograaf (64) *23. juuli – [[Tuomo Ylipulli]], soome suusahüppaja (56) *[[24. juuli]] – [[Herbert Köfer]], saksa näitleja ja telesaatejuht (100) *24. juuli – [[Kaarel Orviku]], eesti meregeoloog ja loodusfotograaf (86) *24. juuli – [[Jackie Mason]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (83) *24. juuli – [[Rodney Alcala]], Ameerika Ühendriikide kurjategija (77) *24. juuli – [[Aleksandr Barulin]], vene keeleteadlane ja semiootik (76) *[[25. juuli]] – [[Henri Vernes]], Belgia kirjanik (102) *25. juuli – [[Otelo Saraiva de Carvalho]], Portugali sõjaväelane (84) *25. juuli – [[Jean-François Istasse]], Belgia poliitik (70) *[[26. juuli]] – [[Ivan Toplak]], serbia rahvusest Jugoslaavia jalgpallur ja jalgpallitreener (89) *26. juuli – [[Gennadi Sepejev]], mari etnoloog (89) *26. juuli – [[Kåre Gjønnes]], Norra poliitik (79) *26. juuli – [[Mike Enzi]], Ameerika Ühendriikide poliitik (77) *26. juuli – [[Joey Jordison]], Ameerika Ühendriikide muusik (46) *[[27. juuli]] – [[Jean-François Stévenin]], prantsuse näitleja (77) *27. juuli – [[Gianni Nazzaro]], itaalia laulja ja näitleja (72) *[[28. juuli]] – [[Albert Bandura]], Kanada psühholoog ja õppejõud (95) *28. juuli – [[Oleg Baklanov]], Nõukogude Liidu riigi- ja parteitegelane (89) *28. juuli – [[Barbara Połomska]], poola näitleja (87) *28. juuli – [[István Csom]], ungari maletaja (81) *28. juuli – [[Satsuki Eda]], Jaapani poliitik (80) *28. juuli – [[Roberto Calasso]], itaalia kirjanik, kirjastaja ja esseist (80) *28. juuli – [[Dusty Hill]], Ameerika Ühendriikide muusik (72) *[[29. juuli]] – [[Carl Levin]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) *29. juuli – [[Simo Ojanen]], soome kirjanik ja stsenarist (80) *[[30. juuli]] – [[Mihhail Košljakov]], vene okeanoloog (90) *30. juuli – [[Jay Pickett]], Ameerika Ühendriikide näitleja (60) *[[31. juuli]] – [[Jerzy Matuszkiewicz]], poola džässmuusik ja helilooja (93) *31. juuli – [[Yeo Hyo-jin]], Lõuna-Korea jalgpallur (38) ==August== *[[1. august]] – [[Fiorentino Palmiotto]], itaalia maletaja ja malekohtunik (92) * 1. august – [[Jassen Zassurski]], vene kirjandusteadlane (91) * 1. august – [[Francisco Weffort]], Brasiilia politoloog ja poliitik (84) * 1. august – [[Anatoli Rudakov]], vene näitleja (71) *[[2. august]] – [[Thor Helland]], norra jooksja (84) * 2. august – [[Lilia Aragón]], Mehhiko näitleja ja poliitik (82) * 2. august – [[Hendrik Born]], Saksa DV mereväelane, ''Volksmarine'' viimane ülem (77) * 2. august – [[Antonio de la Torre Villalpando]], Mehhiko jalgpallur (69) *[[3. august]] – [[Ene Hion]], eesti raadioajakirjanik (90) * 3. august – [[Antonio Pennacchi]], itaalia kirjanik (71) * 3. august – [[Vitali Šišov]], Valgevene inimõiguste aktivist (26) *[[4. august]] – [[Karl Heinz Bohrer]], saksa kirjanduskriitik, kirjandusteadlane ja publitsist (88) * 4. august – [[Graham McRae]], Uus-Meremaa võidusõitja (81) * 4. august – [[Miroslav Lazanski]], Serbia ajakirjanik, poliitik ja diplomaat (70) * 4. august – [[Zelá Brambillé]], Mehhiko kirjanik (27) *[[5. august]] – [[Galina Korotkevitš]], vene näitleja (99) * 5. august – [[Hassaballah El Kafrawy]], Egiptuse poliitik ja insener (90) * 5. august – [[Jevgen Martšuk]], Ukraina poliitik (80) * 5. august – [[Richard Trumka]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane ja jurist (72) *[[6. august]] – [[Juri Trutnev]], vene füüsik (93) * 6. august – [[Ene-Mai Luur]], eesti keraamik (78) * 6. august – [[Aryeh Gamliel]], Iisraeli poliitik ja rabi (71) * 6. august – [[Christian Dumont]], prantsuse laskesuusataja (58) * 6. august – [[Eerik Semlek]], eesti helilooja ja pedagoog (53) * 6. august – [[Trevor Moore (koomik)|Trevor Moore]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (41) *[[7. august]] – [[Mika Sundqvist]], soome muusikaprodutsent, laulukirjutaja, muusik ja laulja (74) * 7. august – [[Wasi Zafar]], Pakistani poliitik ja jurist (72) * 7. august – [[Markie Post]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (70) * 7. august – [[Vello Lõvi]], Eesti munitsipaalpoliitik (Värska vallavanem) (64) * 7. august – [[Märt Piiskop]], eesti diplomaat (62) * 7. august – [[Stephen Morley]], inglise päritolu Eesti vibulaskja (58) *[[8. august]] – [[Bill Davis]], Kanada poliitik (92) * 8. august – [[Aarre Karén]], soome näitleja (88) * 8. august – [[Jaan Kaplinski]], eesti kirjanik, luuletaja ja filosoof (80) * 8. august – [[Cesare Salvadori]], itaalia vehkleja (79) * 8. august – [[Oleksandr Roitburd]], ukraina kunstnik (59) *[[9. august]] – [[Pat Hitchcock]], inglasest Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (93) * 9. august – [[Sergei Kovaljov]], Venemaa poliitik, inimõigusaktivist, endine dissident ja poliitvang (91) * 9. august – [[Viktor Lihhonossov]], vene kirjanik (85) * 9. august – [[Silva Eher]], eesti maalikunstnik (67) * 9. august – [[Cameron Burrell]], Ameerika Ühendriikide sprinter (26) * 9. august – [[Olivia Podmore]], Uus-Meremaa trekirattur (24) *[[10. august]] – [[Tony Esposito]], Kanada hokimängija (78) * 10. august – [[Maki Kaji]], Jaapani ärimees, sudokute "ristiisa" (69) * 10. august – [[Vladimir Lebedev]], venekeelne Eesti ühiskonnategelane ja endine poliitik (69) * 10. august – [[Victoria Paris]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja modell (60) * 10. august – [[Viivi Sõnajalg]], eesti laulja (58) *[[11. august]] – [[Paulo José]], Brasiilia näitleja (84) * 11. august – [[Peter Fleischmann]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (84) *[[12. august]] – [[Kurt Biedenkopf]], Saksamaa poliitik ja jurist (91) * 12. august – [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]], Saksamaa jooksja (90) * 12. august – [[Tarcísio Meira]], Brasiilia näitleja (85) * 12. august – [[Una Stubbs]], inglise näitleja (84) *[[13. august]] – [[Jutta Matvei]], eesti keraamik (96) * 13. august – [[Enn Jaama]], eesti põllumajandusteadlane (87) * 13. august – [[Gino Strada]], itaalia arst ja inimõiguste aktivist (73) * 13. august – [[Nanci Griffith]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (68) *[[14. august]] – [[Eda Stern]], eesti helilooja ja luuletaja (92) * 14. august – [[Algirdas Pocius]], Leedu kirjanik ja poliitik (90) * 14. august – [[Carlos Correia]], Guinea-Bissau poliitik (87) * 14. august – [[Piera Degli Esposti]], itaalia näitleja (83) * 14. august – [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]], eesti näitleja ja kunstnik (78) *[[15. august]] – [[Jurgis Brėdikis]], Leedu südamekirurg, diplomaat ja poliitik (92) * 15. august – [[Abdelhamid Brahimi]], Alžeeria poliitik (85) * 15. august – [[Gianfranco D'Angelo]], itaalia näitleja ja koomik (84) * 15. august – [[Arvo Tarmula]], eesti pressifotograaf (84) * 15. august – [[Gerd Müller]], saksa jalgpallur (75) *[[16. august]] – [[Volodõmõr Golubnõtšõi]], ukraina käija (85) * 16. august – [[Vladimir Skrabov]], vene kabetaja (46) *[[17. august]] – [[Ágnes Hankiss]], Ungari poliitik ja psühholoog (71) * 17. august – [[Olav Akselsen]], Norra poliitik (55) * 17. august – [[Leho Mägedi]], eesti animaator (53) *[[18. august]] – [[Vello Otsmaa]], eesti tehnikateadlane (89) * 18. august – [[Austin Mitchell]], Suurbritannia poliitik ja ajakirjanik (86) * 18. august – [[Tõivu Pedokand]], eesti tehnikateadlane (83) * 18. august – [[Jevgeni Svešnikov]], vene maletaja (71) *[[19. august]] – [[Li Hsing]], Taiwani filmilavastaja (91) * 19. august – [[Raoul Cauvin]], Belgia koomiksikirjanik (82) * 19. august – [[Sonny Chiba]], jaapani näitleja ja võitluskunstide meister (82) * 19. august – [[Chuck Close]], Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja fotograaf (81) * 19. august – [[Michael Cullen]], Uus-Meremaa poliitik (76) * 19. august – [[Hannes Starkopf]], eesti skulptor (56) * 19. august – [[Marek Laane]], eesti tõlkija ja mälumängur (51) *[[20. august]] – [[Tom T. Hall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (85) * 20. august – [[Jaan Jaani]], eesti luterlik vaimulik (70) * 20. august – [[Rein Õunpuu]], eesti luterlik vaimulik (69) *[[21. august]] – [[Kalyan Singh]], India poliitik (89) * 21. august – [[Rudolf Edlinger]], Austria poliitik ja sporditegelane (81) * 21. august – [[Marie Aglaë]], Liechtensteini vürstinna (81) * 21. august – [[Johannes Gerster]], Saksamaa poliitik (80) * 21. august – [[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (67) *[[22. august]] – [[Jack Hirschman]], Ameerika Ühendriikide luuletaja, esseist ja aktivist (87) * 22. august – [[Marilyn Eastman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (87) * 22. august – [[Andrzej Schinzel]], poola matemaatik (84) * 22. august – [[Rod Gilbert]], Kanada hokimängija (80) *[[23. august]] – [[José Yudica]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (85) * 23. august – [[Jean-Luc Nancy]], prantsuse filosoof (81) * 23. august – [[Michael Nader]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) * 23. august – [[Jimmy Hayes]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (23) *[[24. august]] – [[Ghazali Mohd Seth]], Malaisia sõjaväelane (92) * 24. august – [[Charlie Watts]], inglise trummar (80) * 24. august – [[Hissène Habré]], Tšaadi poliitik (79) * 24. august – [[Jan Suchý]], tšehhi jäähokimängija (77) * 24. august – [[Wilfried Van Moer]], Belgia jalgpallur (76) * 24. august – [[Mangala Samaraweera]], Sri Lanka poliitik (65) * 24. august – [[Kyle Anderson]], austraalia noolemängija (33) *[[25. august]] – [[Mohsin Ahmad al-Aini]], Jeemeni poliitik (88) * 25. august – [[Gunilla Bergström]], rootsi lastekirjanik (79) * 25. august – [[Metin Çekmez]], türgi näitleja (76) * 25. august – [[Ileana Gyulai-Drîmbă-Jenei]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (75) * 25. august – [[Milan Gutović]], serbia näitleja (75) *[[26. august]] – [[Innokenti Hiet]], eesti õigeusu preester (94) * 26. august – [[Aless Razanaŭ]], valgevene luuletaja ja tõlkija (73) * 26. august – [[Vladimir Šadrin]], vene hokimängija (73) * 26. august – [[Marco Hausiku]], Namiibia poliitik (67) *[[27. august]] – [[Maria Oliva]], itaalia ülipikaealine (112) * 27. august – [[Edmond Fischer]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (101) * 27. august – [[Stjepan Babić]], horvaadi keeleteadlane (95) * 27. august – [[Akis Tsochatzopoulos]], Kreeka poliitik (82) * 27. august – [[Aivar Silm]], eesti käsipallur (59) *[[28. august]] – [[Teresa Żylis-Gara]], poola ooperilaulja (91) * 28. august – [[Jiang Chunyun]], Hiina Rahvavabariigi riigi- ja parteitegelane (91) * 28. august – [[Roman Gromadski]], vene näitleja (80) * 28. august – [[Jin Renqing]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (77) * 28. august – [[Matthew Mindler]], Ameerika Ühendriikide näitleja (19) *[[29. august]] – [[Ed Asner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 29. august – [[Lee "Scratch" Perry]], Jamaica reggae-muusik (85) * 29. august – [[Jacques Rogge]], belgia purjetaja, ortopeediakirurg ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee president (2001–2013) (79) * 29. august – [[Kolë Berisha]], Kosovo poliitik (73) *[[30. august]] – [[Vsevolod Ovtšinnikov]], vene ajakirjanik, publitsist ja orientalist (94) *[[31. august]] – [[Michael Constantine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 31. august – [[Rafael Wardi]], soome kunstnik (93) * 31. august – [[Kazimieras Motieka]], Leedu jurist ja poliitik (92) * 31. august – [[Přemysl Krbec]], tšehhi võimleja (81) * 31. august – [[Francesco Morini]], itaalia jalgpallur (77) * 31. august – [[Sune Bergman]], rootsi jäähokimängija ja -treener (68) * 31. august – [[Vasile Belous]], Moldova poksija (33) == September == *[[1. september]] – [[Jean-Denis Bredin]], prantsuse advokaat ja kirjanik (92) *1. september – [[Juan Rodríguez Vega]], Tšiili jalgpallur (77) *1. september – [[Leopoldo Serantes]], Filipiinide poksija (59) *[[2. september]] – [[Míkis Theodorákis]], kreeka helilooja (96) *2. september – [[Michel Corboz]], Šveitsi dirigent ja helilooja (87) *2. september – [[Alemayehu Eshete]], Etioopia laulja (80) *2. september – [[Daniele Del Giudice]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik (72) *2. september – [[Carl J. Danhammer]], soome ärimees (64) *2. september – [[Timo Kaltio]], soome kitarrist (61) *[[3. september]] – [[Sérgio Mamberti]], Brasiilia näitleja (82) *3. september – [[Hassan Firouzabadi]], Iraani sõjaväelane (70) *[[4. september]] – [[Elvi Lumet]], eesti tõlkija (88) *4. september – [[Willard Scott]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja koomik (87) *4. september – [[Rune Gerhardsen]], Norra poliitik ja sporditegelane (75) *4. september – [[Albert Giger]], Šveitsi murdmaasuusataja (74) *4. september – [[Eddy Leitsar]], eesti käsipallitreener (70) *[[5. september]] – [[Hilja Treuberg]], eesti kultuuritegelane (89) *5. september – [[Eugene N. Borza]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (86) *5. september – [[Živko Radišić]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (84) *5. september – [[Ion Caramitru]], rumeenia näitleja (79) *5. september – [[Ivan Patzaichin]], rumeenia kanuusõitja (71) *5. september – [[Sándor Egeresi]], ungari rahvusest Serbia poliitik (57) *5. september – [[Jan Hecker]], Saksamaa jurist ja diplomaat (54) *5. september – [[Sarah Harding]], inglise laulja (39) *[[6. september]] – [[Iván Vitányi]], Ungari sotsioloog, esseist, poliitik ja ühiskonnategelane (96) *6. september – [[Jean-Paul Belmondo]], prantsuse filminäitleja (88) *6. september – [[Nino Castelnuovo]], itaalia näitleja (84) *6. september – [[Juri Galjutin]], mari kirjanik (81) *6. september – [[Jean-Pierre Adams]], Prantsusmaa jalgpallur (73) *6. september – [[Adam Baumann]], poola näitleja (73) *6. september – [[Zanele kaMagwaza-Msibi]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (59) *6. september – [[Michael K. Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *[[7. september]] – [[Carl Bean]], Ameerika Ühendriikide muusik, homoaktivist ja vaimulik, piiskop (77) *[[8. september]] – [[Antony Acland]], Suurbritannia diplomaat (91) *8. september – [[Uno Loop]], eesti estraadilaulja, kitarrist ja pedagoog (91) *8. september – [[Art Metrano]], Ameerika Ühendriikide näitleja (84) *8. september – [[Dietmar Lorenz]], saksa judoka (70) *8. september – [[Jordi Rebellón]], katalaani näitleja (64) *8. september – [[Jevgeni Zinitšev]], Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (55) *[[9. september]] – [[Tarcísio Padilha]], Brasiilia filosoof (93) *9. september – [[Wiesław Gołas]], poola näitleja (90) *9. september – [[Urbain Braems]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *9. september – [[Borhane Alaouié]], Liibanoni filmilavastaja (80) *9. september – [[Danilo Popivoda]], sloveeni jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *9. september – [[Caspar Einem]], Austria politik (73) *[[10. september]] – [[Jorge Sampaio]], Portugali jurist ja poliitik (81) *10. september – [[Charles Konan Banny]], Elevandiluuranniku poliitik (80) *10. september – [[Michael Chapman]], inglise laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (80) *10. september – [[Jón Sigurðsson (1946)|Jón Sigurðsson]], Islandi poliitik ja majandustegelane (75) *[[11. september]] – [[Aleksei Hõbemägi]], eesti tehnikateadlane (94) *11. september – [[Abimael Guzmán]], Peruu maoistlik revolutsionäär (86) *11. september – [[Phùng Quang Thanh]], Vietnami sõjaväelane ja riigitegelane (72) *11. september – [[María Mendiola]], hispaania laulja (69) *[[12. september]] – [[Fabio Taborre]], itaalia jalgpallur (36) *[[13. september]] – [[Antony Hewish]], Briti raadioastronoom (97) *13. september – [[Don Collier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (92) *13. september – [[Borisav Jović]], Jugoslaavia ja Serbia poliitik (92) *[[14. september]] – [[Ida Nudel]], Iisraeli aktivist (90) *14. september – [[Kaie Kerem]], eesti majandusteadlane (76) *14. september – [[Juri Sedõhh]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (vasaraheitja) (66) *14. september – [[Norm Macdonald]], Kanada koomik, kirjanik ja näitleja (61) *14. september – [[Ladislav Lubina]], tšehhi jäähokimängija ja -treener (54) *[[15. september]] – [[Marthe Mercadier]], prantsuse näitleja (92) *15. september – [[Meelis Roos]], eesti infotehnoloog ja andmeturve spetsialist (46) *[[16. september]] – [[Heinart Sillastu]], eesti arstiteadlane, ftisiaater-pulmonoloog (92) *16. september – [[Jane Powell]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (92) *16. september – [[Clive Sinclair]], inglise ettevõtja ja leiutaja (81) *16. september – [[Casimir Oyé-Mba]], Gaboni poliitik (79) *16. september – [[Dušan Ivković]], serbia korvpallur ja -treener (77) *16. september – [[George Mraz]], Tšehhi-USA džässmuusik (77) *16. september – [[Hlengiwe Mkhize]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (69) *16. september – [[Raul-Allan Kiivet]], eesti arstiteadlane (60) *16. september – [[Graciete Santana]], brasiilia maratonijooksja (40) *[[17. september]] – [[Alfonso Sastre]], hispaania kirjanik, esseist ja kriitik (95) *17. september – [[Alfred Miodowicz]], Poola ametiühingutegelane ja poliitik (92) *17. september – [[Abdelaziz Bouteflika]], Alžeeria poliitik, riigi president aastatel 1999–2019 (84) *17. september – [[Shuhrat Ergashev]], usbeki näitleja (76) *17. september – [[Wataru Takeshita]], Jaapani poliitik (74) *17. september – [[Thanu Padmanabhan]], India teoreetiline füüsik ja kosmoloog (64) *[[18. september]] – [[Mario Camus]], hispaania filmilavastaja ja stsenarist (86) *18. september – [[Chris Anker Sørensen]], taani maanteejalgrattur (37) *[[19. september]] – [[Sylvano Bussotti]], itaalia helilooja ja kunstnik (89) *19. september – [[James Bilbray]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) *19. september – [[Jimmy Greaves]], inglise jalgpallur (81) *19. september – [[John Challis]], inglise näitleja (79) *19. september – [[Petter Vennerød]], norra filmilavastaja (72) *19. september – [[András Ligeti]], ungari viiuldaja ja dirigent (68) *[[20. september]] – [[Jan Jindra]], tšehhi sõudja (89) *20. september – [[Claude Lombard]], Belgia laulja (76) *20. september – [[Sarah Dash]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) *[[21. september]] – [[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]], Egiptuse sõjaväelane ja riigitegelane (85) *21. september – [[Sherwood Boehlert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) *21. september – [[Romano Fogli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) *21. september – [[Aharon Abuhatzira]], Iisraeli poliitik (82) *21. september – [[Paul Quilès]], Prantsusmaa poliitik (79) *21. september – [[Richard H. Kirk]], inglise elektronmuusik (65) *21. september – [[Willie Garson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (57) *[[22. september]] – [[Otto Kubo]], eesti toiduainete (kondiitritoodete) tehnoloog (89) *22. september – [[Enn Tarvel]], eesti ajaloolane (89) *22. september – [[Abdelkader Bensalah]], Alžeeria poliitik (79) *22. september – [[Orlando Martínez]], Kuuba poksija (77) *22. september – [[Jüri Tamm]], Eesti poliitik ja kergejõustiklane (64) *[[23. september]] – [[Kjell Askildsen]], norra kirjanik (91) *23. september – [[Nino Vaccarella]], itaalia võidusõitja (88) *[[24. september]] – [[Eugeniusz Faber]], poola jalgpallur (82) *24. september – [[Kuulo Mõisnik]], eesti ehitusinsener, tehnikateadlane ja -pedagoog (80) *24. september – [[Paul Quilès]], Prantsusmaa poliitik (79) *[[25. september]] – [[Patricio Manns]], Tšiili laulja, helilooja ja kirjanik (84) *25. september – [[Théoneste Bagosora]], Rwanda sõjaväelane ja kurjategija (80) *[[26. september]] – [[Heini Paas]], eesti kunstiajaloolane (102) *26. september – [[Kalli-Maia Holland]], eesti muinsuskaitsja (82) *26. september – [[Alan Lancaster]], inglise kitarrist (72) *26. september – [[Kjersti Holmen]], norra näitleja (65) *26. september – [[Sjargei Gerasimets]], valgevene jalgpallur (55) *[[27. september]] – [[Roger Hunt]], inglise jalgpallur (83) *27. september – [[Ülo Vilimaa]], eesti balletitantsija, lavastaja, koreograaf ja maalikunstnik (80) *[[28. september]] – [[Eberhard Jüngel]], saksa teoloog (86) *28. september – [[Tommy Kirk]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *28. september – [[Michael Tylo]], Ameerika Ühendriikide näitleja (72) *28. september – [[Peeter Aas]], eesti agronoom ja ajakirjanik (71) *[[29. september]] – [[Bronius Kutavičius]], leedu helilooja (89) *29. september – [[Hayko]], armeenia laulja (44) *[[30. september]] – [[Carlisle Floyd]], Ameerika Ühendriikide ooperihelilooja (95) *30. september – [[José Pérez Francés]], hispaania jalgrattur (84) *30. september – [[Lennart Åberg]], rootsi džässmuusik ja helilooja (79) *30. september – [[Leelo Talvik]], eesti vokaalpedagoog ja endine laulja (77) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Silvia Raudvee]], eesti klaasikunstnik (94) *1. oktoober – [[Oğuzhan Asiltürk]], Türgi poliitik (86) *1. oktoober – [[Vytautas Kolesnikovas]], Leedu maalikunstnik ja poliitik (72) *1. oktoober – [[Vladimir Sineglazov]], Venemaa jõutõstja (61) *[[2. oktoober]] – [[Herta Staal]], austria näitleja (91) *2. oktoober – [[Heino Pedusaar]], eesti insener, helirežissöör, ajakirjanik ja publitsist (90) *2. oktoober – [[Ioannis Palaiokrassas]], Kreeka poliitik (87) *2. oktoober – [[John Wes Townley]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (31) *[[3. oktoober]] – [[Blanka Bohdanová]], tšehhi näitleja (91) *3. oktoober – [[Bernard Tapie]], Prantsusmaa poliitik (78) *3. oktoober – [[Lars Vilks]], eesti-läti päritolu Rootsi kunstnik, kunstiteoreetik ja ühiskonnategelane (75) *3. oktoober – [[Todd Akin]], Ameerika Ühendriikide poliitik (74) *3. oktoober – [[Tomas Norström]], rootsi näitleja (65) *[[4. oktoober]] – [[Zbigniew Pacelt]], Poola sportlane ja poliitik (70) *4. oktoober – [[Valeri Pidlužnõi]], Nõukogude Liitu esindanud ukraina kaugushüppaja (69) *4. oktoober – [[Liisa Koppel]], eesti lapsnäitleja (18) *[[5. oktoober]] – [[Yosef Paritzky]], Iisraeli advokaat ja poliitik (66) *[[6. oktoober]] – [[Matti Puhakka]], Soome poliitik (76) *6. oktoober – [[Juhan Aare]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (73) *[[7. oktoober]] – [[Myriam Sarachik]], Ameerika Ühendriikide füüsik (88) *7. oktoober – [[Jože Snoj]], sloveeni luuletaja, proosakirjanik ja ajakirjanik (87) *[[8. oktoober]] – [[Vootele Vaska]], eesti filosoof (91) *8. oktoober – [[Vladimir Klauson]], eesti tööstusjuht ja Eesti NSV riigitegelane (88) *8. oktoober – [[Raymond T. Odierno]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (67) *8. oktoober – [[Zsuzsa Böszörményi]], ungari filmilavastaja (60) *8. oktoober – [[James Brokenshire]], Suurbritannia poliitik (53) *8. oktoober – [[Anton Poljakov]], Ukraina poliitik (33) *[[9. oktoober]] – [[Abolhassan Banisadr]], Iraani poliitik (88) *[[10. oktoober]] – [[Luis de Pablo]], hispaania helilooja (91) *10. oktoober – [[Abdul Qadeer Khan]], Pakistani tuumafüüsik (85) *10. oktoober – [[Jan Ritsema]], hollandi lavastaja (76) *[[11. oktoober]] – [[Elio Pandolfi]], itaalia näitleja (95) *11. oktoober – [[Tony DeMarco]], Ameerika Ühendriikide poksija (89) *11. oktoober – [[Paddy Moloney]], iiri muusik, helilooja ja produtsent (83) *11. oktoober – [[Olav Nilsen]], norra jalgpallur (79) *11. oktoober – [[Guntis Skrastiņš]], läti näitleja ja laulja (67) *[[12. oktoober]] – [[Ludwig Haas]], saksa näitleja (88) *12. oktoober – [[Raúl Baduel]], Venezuela sõjaväelane ja poliitik (66) *12. oktoober – [[Brian Goldner]], Ameerika Ühendriikide mänguasjavabrikant (58) *12. oktoober – [[Karl-Erik Idasaar]], eesti autoajakirjanik ja -fotograaf (24) *[[13. oktoober]] – [[Dale Kildee]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *13. oktoober – [[Viktor Brjuhhanov]], vene tuumaenergeetik (85) *13. oktoober – [[Gary Paulsen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (82) *13. oktoober – [[Taivo Jänes]], eesti maletaja ja metsamees (80) *13. oktoober – [[Agnes Jebet Tirop]], Keenia jooksja (25) *[[14. oktoober]] – [[Ojārs Ēriks Kalniņš]], Läti diplomaat ja poliitik (71) *14. oktoober – [[Lee Wan-koo]], Lõuna-Korea poliitik (71) *[[15. oktoober]] – [[Gerd Ruge]], saksa ajakirjanik (93) *15. oktoober – [[Ivar Paljak]], väliseesti poliitik ja ehitustehnoloog (89) *15. oktoober – [[Yosef Bar-Yosef]], Iisraeli kirjanik (88) *15. oktoober – [[Paweł Nowisz]], poola näitleja (81) *15. oktoober – [[David Amess]], Suurbritannia poliitik (69) *15. oktoober – [[Dan Benishek]], Ameerika Ühendriikide poliitik (69) *15. oktoober – [[Reinhold Roth]], saksa mootorrattasportlane (68) *[[16. oktoober]] – [[Leo Boivin]], Kanada jäähokimängija (89) *16. oktoober – [[Alan Hawkshaw]], Briti helilooja ja muusik (84) *16. oktoober – [[Felipe Cazals]], Mehhiko filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (84) *16. oktoober – [[Viktor Krõžanivskõi]], Ukraina diplomaat (59) *[[17. oktoober]] – [[Anders Bodelsen]], taani kirjanik (84) *17. oktoober – [[Ahmad Shah Ahmadzai]], Afganistani poliitik (77) *17. oktoober – [[Rein Vöörmann]], eesti sotsioloog (68) *[[18. oktoober]] – [[Franco Cerri]], itaalia džässkitarrist (95) *18. oktoober – [[János Kornai]], ungari majandusteadlane (93) *18. oktoober – [[Colin Powell]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik (84) *18. oktoober – [[Edita Gruberová]], slovaki ooperilaulja (74) *18. oktoober – [[Jaak Naber]], eesti ajaloolane (69) *18. oktoober – [[Sergei Burimenko]], ukraina jalgpallur (51) *[[19. oktoober]] – [[Branko Mamula]], Jugoslaavia sõjaväelane ja riigitegelane (100) *19. oktoober – [[Jack Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *19. oktoober – [[Leslie Bricusse]], Briti helilooja, laulusõnade autor ja näitekirjanik (90) *19. oktoober – [[Abdelouahed Belkeziz]], Maroko poliitik, diplomaat ja jurist (82) *19. oktoober – [[Kjersti Alveberg]], norra koreograaf ja tantsija (73) *[[20. oktoober]] – [[Mihály Csíkszentmihályi]], ungari päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (87) *20. oktoober – [[Viktor Jevgrafov]], vene näitleja ja kaskadöör (73) *20. oktoober – [[Arnis Cimdars]], Läti poliitik ja ühiskonnategelane (59) *[[21. oktoober]] – [[Bernard Haitink]], hollandi dirigent ja viiuldaja (92) *21. oktoober – [[Hassan Hanafi]], egiptuse filosoof (86) *21. oktoober – [[Michihiko Kano]], Jaapani poliitik (79) *21. oktoober – [[Krista Saar (tekstiilikunstnik)|Krista Saar]], eesti tekstiilikunstnik (75) *21. oktoober – [[Žarko Potočnjak]], horvaadi näitleja (75) *21. oktoober – [[Galõna Gatšõns]], ukraina päritolu Ameerika Ühendriikide filmioperaator (42) *21. oktoober – [[Einár (räppar)|Einár]], rootsi räppar (19) *[[22. oktoober]] – [[Olga Krassina]], vene näitleja (80) *22. oktoober – [[Vjatšeslav Vedenin]], Nõukogude Liidu suusataja (80) *22. oktoober – [[Udo Zimmermann]], saksa helilooja ja dirigent (78) *22. oktoober – [[Vera Venczel]], ungari näitleja (75) *22. oktoober – [[Peter Scolari]], Ameerika Ühendriikide näitleja (66) *22. oktoober – [[Álex Quiñónez]], Ecuadori sprinter (32) *[[23. oktoober]] – [[Marcel Bluwal]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (96) *23. oktoober – [[Tatjana Bestajeva]], vene näitleja (84) *23. oktoober – [[Abdelbaki Hermassi]], Tuneesia poliitik (83) *23. oktoober – [[Sirkka Turkka]], soome luuletaja (82) *23. oktoober – [[Aleksandr Rogožkin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (72) *[[24. oktoober]] – [[Lilian Härm]], eesti maalikunstnik ja raamatuillustraator (94) *24. oktoober – [[Olaf Langsepp]], eesti spordiajaloolane, ajakirjanik ja tõlkija (90) *24. oktoober – [[Krzysztof Kiersznowski]], poola näitleja (70) *24. oktoober – [[James Michael Tyler]], Ameerika Ühendriikide näitleja (59) *[[25. oktoober]] – [[Rafael Arutjunjan]], Armeenia päritolu Eesti skulptor ja kunstnik (84) *25. oktoober – [[Madis Kukk]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (81) *25. oktoober – [[Fofi Gennimata]], Kreeka poliitik (56) *[[26. oktoober]] – [[Mort Sahl]], Kanada päritolu Ameerika Ühendriikide koomik (94) *26. oktoober – [[Roh Tae-woo]], Lõuna-Korea poliitik, riigi president aastatel 1988–1993 (88) *26. oktoober – [[Lil Terselius]], rootsi näitleja (76) *26. oktoober – [[Walter Smith]], šoti jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *26. oktoober – [[Ludovica Modugno]], itaalia näitleja (72) *[[27. oktoober]] – [[Michael Laughlin]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent ja režissöör (82) *27. oktoober – [[Bernd Nickel]], saksa jalgpallur (72) *[[28. oktoober]] – [[Joonas Männik]], eesti politseinik (26) *[[29. oktoober]] – [[Clément Mouamba]], Kongo Vabariigi poliitik, riigi peaminister aastatel 2016–2021 (77) *29. oktoober – [[Boriss Gaidar]], vene arstiteadlane ja neurokirurg (75) *29. oktoober – [[Sándor Oszter]], ungari näitleja (73) *29. oktoober – [[Mehdi Cerbah]], Alžeeria jalgpallur (68) *29. oktoober – [[Rossano Rubicondi]], itaalia näitleja ja modell (49) *29. oktoober – [[Puneeth Rajkumar]], India näitleja ja laulja (46) *[[30. oktoober]] – [[Ado Campeol]], itaalia restoranipidaja (93) *30. oktoober – [[Igor Kirillov]], vene diktor ja telesaatejuht (89) *30. oktoober – [[Valeri Hmelko]], ukraina sotsioloog (82) *30. oktoober – [[Valentina Maljavina]], vene näitleja (80) *30. oktoober – [[Miroslav Středa]], tšehhi näitleja (76) *[[31. oktoober]] – [[Dorothy Manley]], inglise sprinter (94) *31. oktoober – [[Catherine Tizard]], Uus-Meremaa poliitik (90) *31. oktoober – [[Francisco Ou]], Hiina Vabariigi (Taiwani) diplomaat (81) *31. oktoober – [[Andrzej Zaorski]], poola näitleja (78) *31. oktoober – [[Vladimir Bogatkin (operaator)|Vladimir Bogatkin]], eesti režissöör, fotograaf ja operaator (70) *31. oktoober – [[Doğan Akhanlı]], Türgi-Saksa kirjanik (64) ==November== *[[1. november]] – [[Valentina Rusu-Ciobanu]], moldaavia kunstnik (101) *1. november – [[Aaron T. Beck]], Ameerika Ühendriikide [[psühhiaater]] (100) *1. november – [[Anatol Pikas]], kasvatusteadlane ja psühholoog (92) *1. november – [[Juri Klepikov]], vene näitekirjanik, stsenarist ja näitleja (86) *1. november – [[Vladimir Dubrovski]], Eesti jalgpallur ja jalgpallitreener (84) *1. november – [[Pat Martino]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist ja [[helilooja]] (77) *1. november – [[Nelson Freire]], [[Brasiilia]] pianist (77) *[[2. november]] – [[Li Zehou]], hiina filosoof (91) *2. november – [[Ivar Kostabi]], eesti [[ajakirjanik]] (85) *2. november – [[Anna (lakkhunt)|Anna]], Tallinna loomaaia lakkhunt (10) *[[3. november]] – [[Dorothy Manley]], Briti jooksja (94) *3. november – [[Kirsti Paakkanen]], soome ettevõtja (92) *3. november – [[Tang Yao-ming]], Hiina Vabariigi (Taiwani) sõjaväelane ja riigitegelane (80) *3. november – [[Ove Büttner]], eesti maalikunstnik (62) *3. november – [[Boris Sádecký]], slovakkia jäähokimängija (24) *[[4. november]] – [[Barbara-Rose Collins]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *4. november – [[Mario Lavista]], [[Mehhiko]] helilooja (78) *[[5. november]] – [[Andris Kolbergs]], läti kirjanik ja stsenarist (82) *5. november – [[Dušan Pašek (juunior)|Dušan Pašek]], slovakkia jäähokimängija (36) *5. november – [[Marília Mendonça]], Brasiilia laulja ja laulukirjutaja (26) *[[6. november]] – [[Juhhõm Zvjagilski]], [[Ukraina]] poliitik (88) *6. november – [[Raúl Rivero]], [[Kuuba]] luuletaja, ajakirjanik ja dissident (75) *6. november – [[Terence Wilson]], inglise reggae muusik (64) *6. november – [[Muamer Zukorlić]], [[Serbia]] poliitik ja islamivaimulik (51) *6. november – [[Shawn Rhoden]], [[Jamaika]] päritolu Ameerika Ühendriikide kulturist (46) *[[7. november]] – [[Dean Stockwell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *7. november – [[Ljudmila Belavenets]], vene maletaja ja maletreener (81) *7. november – [[Igor Nikulin]], [[Venemaa]] vasaraheitja (61) *7. november – [[Jaan-Ivo Lukas]], eesti ajakirjanik (56) *7. november – [[Storrs McCall]], Kanada filosoof (91) *7. november – [[Sergei Šmatko]], Venemaa poliitikategelane ja ettevõtja (55) *[[8. november]] – [[Kirsi Kunnas]], soome kirjanik ja tõlkija (96) *8. november – [[Gennadi Muravin]], vene rahvusest eesti ja soome kirjanik ja tõlkija (90) *[[9. november]] – [[Iris Rezende]], Brasiilia poliitik (87) *9. november – [[Gela Tšarkviani]], Gruusia diplomaat ja kirjanik (82) *9. november – [[Max Cleland]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *[[10. november]] – [[Miroslav Žbirka]], slovaki laulja ja laulukirjutaja (69) *[[11. november]] – [[Frederik Willem de Klerk]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (85) *11. november – [[Valentina Ritsing]], eesti ujuja ja ujumistreener (82) *11. november – [[Graeme Edge]], inglise trummar (80) *11. november – [[Kirsti Wallasvaara]], soome näitleja (78) *11. november – [[Per Aage Brandt]], taani kirjanik, tõlkija, muusik, keeleteadlane ja semiootik (77) *11. november – [[Jānis Maizītis]], läti jurist (60) *11. november – [[Glen de Vries]], Ameerika Ühendriikide ärimees ja kosmoseturist (49) *11. november – [[Carlos López Cano]], hispaania jalgpallur (34) *[[12. november]] – [[Jevgeni Tšazov]], vene arst (92) *12. november – [[Ron Flowers]], inglise jalgpallur (87) *12. november – [[Jörn Svensson]], Rootsi poliitik ja kirjanik (85) *12. november – [[Viktor Kokljuškin]], vene humorist ja satiirikirjanik (75) *12. november – [[Matthew Festing]], Malta ordu suurmeister aastatel 2008–2017 (71) *[[13. november]] – [[Wilbur Smith]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (88) *13. november – [[Gilbert Harman]], Ameerika Ühendriikide filosoof (83) *13. november – [[Anatoli Bondarenko]], Nõukogude Liidu sambo- ja džuudomaadleja (77) *13. november – [[Grigori Galitsõn]], vene aktifotograaf (64) *13. november – [[Ivo Georgiev]], bulgaaria jalgpallur (49) *[[14. november]] – [[László Bitó]], ungari arst ja kirjanik (87) *14. november – [[Bertie Auld]], šoti jalgpallur ja jalgpallitreener (83) *14. november – [[Marek Vokáč]], tšehhi maletaja (62) *14. november – [[Heath Freeman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (44) *[[15. november]] – [[August Kolk]], Nõukogude riigiametnik, küüditaja (96) *15. november – [[Katarina Blagojević]], serbia maletaja (78) *15. november – [[Valeri Dolinin]], vene sõudja (68) *[[16. november]] – [[Larry J. Hopkins]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *16. november – [[Jaan Lippmaa]], eesti insener ja poliitik (79) *16. november – [[Seyfəddin Qurbanov]], aseri päritolu ukraina kunstnik (59) *16. november – [[Jyrki Kasvi]], Soome poliitik (57) *16. november – [[Kamil Durczok]], poola ajakirjanik ja publitsist (53) *[[17. november]] – [[Jimmie Durham]], Ameerika Ühendriikide skulptor, esseist ja luuletaja (81) *17. november – [[Anatoli Pušnjakov]], Ukraina sõjaväelane, kindralleitnant (67) *17. november – [[Igor Savotškin]], vene näitleja ja telesaatejuht (58) *17. november – [[Theuns Jordaan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja ja laulukirjutaja (50) *17. november – [[Young Dolph]], Ameerika Ühendriikide räppar (36) *[[18. november]] – [[Ardeshir Zahedi]], Iraani diplomaat ja riigitegelane (93) *18. november – [[Heldur Saade]], eesti puhkpilliorkestrite dirigent (85) *18. november – [[Mick Rock]], Briti fotograaf (72) *18. november – [[Kim Suominen]], soome jalgpallur (52) *18. november – [[Dzjanis Koŭba]], valgevene jalgpallur (42) *[[19. november]] – [[Keijo Virtamo]], soome entsüklopedist (102) *19. november – [[Nina Agapova]], vene näitleja (95) *19. november – [[György Schöpflin]], Ungari poliitik (81) *19. november – [[Bernard Rollin]], Ameerika Ühendriikide filosoof (78) *19. november – [[Hank von Hell]], norra laulja ja näitleja (49) *19. november – [[Meelis Tõrv]], eesti raadiosaatejuht (48) *[[20. november]] – [[Ted Herold]], saksa laulja (79) *20. november – [[Valeri Garkalin]], vene näitleja (67) *[[21. november]] – [[Marietta Tšudakova]], vene kirjandusteadlane (84) *21. november – [[Baxtiyor Ixtiyorov]], usbeki näitleja (81) *21. november – [[Nina Ruslanova]], vene näitleja (75) *[[22. november]] – [[Noah Gordon]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (95) *22. november – [[Volker Lechtenbrink]], saksa näitleja ja laulja (77) *22. november – [[Paolo Pietrangeli]], itaalia filmilavastaja, stsenarist ja laulja (76) *[[23. november]] – [[Chun Doo-hwan]], Lõuna-Korea poliitik ja sõjaväelane, riigi president aastatel 1980–1988 (90) *23. november – [[James Fitz-Allen Mitchell]], Saint Vincenti ja Grenadiinide poliitik (90) *23. november – [[Allin Vlassenko]], ukraina dirigent (83) *[[24. november]] – [[Aryeh Nehemkin]], Iisraeli poliitik (96) *24. november – [[Karola Csűrös]], ungari näitleja (85) *24. november – [[Guillermo Echevarría]], Mehhiko ujuja (73) *24. november – [[Waldemar Wallenius|Jukka Tapio ”Waldemar” Wallenius]], soome muusikaajakirjanik (73) *24. november – [[Mārtiņš Brauns]], läti helilooja (70) *24. november – [[Marko Grilc]], sloveenia lumelaudur (38) *[[25. november]] – [[Oleksandr Omeltšenko]], Ukraina poliitik (83) *25. november – [[Peeter Olesk]], eesti kirjandusteadlane, kriitik ja poliitik (67) *[[26. november]] – [[Jaan Lepa]], eesti tehnika- ja põllumajandusteadlane (95) *26. november – [[Stephen Sondheim]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja laulusõnade kirjutaja (91) *[[27. november]] – [[Matti Keinonen]], soome jäähokimängija ja -treener (80) *27. november – [[Milutin Mrkonjić]], Serbia poliitik (79) *27. november – [[Almudena Grandes]], hispaania kirjanik (61) *[[28. november]] – [[Viktor Preiman]], eesti sporditegelane ja treener (97) *28. november – [[Carrie Meek]], Ameerika Ühendriikide poliitik (95) *28. november – [[Laila Halme]], soome laulja (87) *28. november – [[Kalju Terasmaa]], eesti laulja ja muusikapedagoog (87) *28. november – Sir [[Frank Williams]], inglise ärimees, võidusõiduautojuht ja Williams Grand Prix Engineering vormel 1 meeskonna asutaja (79) *28. november – [[Norodom Ranariddh]], Kambodža poliitik (77) *28. november – [[Aleksandr Gradski]], vene laulja, muusik ja helilooja (72) *28. november – [[Emmit King]], Ameerika Ühendriikide sprinter (62) *28. november – [[Virgil Abloh]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja ettevõtja (41) *[[29. november]] – [[Arlene Dahl]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (96) *29. november – [[Vladimir Naumov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *29. november – [[Tommy Lane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *29. november – [[C. J. Hunter]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja (52) *[[30. november]] – [[Albert Bustamante]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) *30. november – [[Marie-Claire Blais]], prantsuskeelne Kanada kirjanik (82) *30. november – [[Dave Draper]], Ameerika Ühendriikide kulturist (79) *30. november – [[Ray Kennedy]], inglise jalgpallur (70) ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Miroslav Zikmund]], tšehhi maailmarändur ja kirjanik (102) *1. detsember – [[Anna-Liisa Hyvönen]], Soome poliitik (95) *1. detsember – [[Alvin Lucier]], Ameerika Ühendriikide helilooja (90) *1. detsember – [[Arved-Ervin Sapar]], eesti astrofüüsik ja kosmoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (88) *[[2. detsember]] – [[Lovro Šturm]], Sloveenia jurist ja poliitik (83) *2. detsember – [[Andrei Balabuhha]], vene ulmekirjanik, kriitik ja tõlkija (74) *2. detsember – [[Antony Sher]], Briti näitleja (72) *2. detsember – [[Tambet Sild]], eesti püstijalakoomik (22) *[[3. detsember]] – [[Eileen Ash]], inglise kriketimängija (110) *3. detsember – [[Nina Urgant]], vene näitleja (92) *3. detsember – [[Juhan Kiris]], eesti sidetöötaja (92) *3. detsember – [[Horst Eckel]], saksa jalgpallur (89) *3. detsember – [[Lamine Diack]], Senegal ettevõtja, sporditegelane ja sportlane (88) *3. detsember – [[Momčilo Vukotić]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (71) *3. detsember – [[Güldal Akşit]], Türgi poliitik (61) *[[4. detsember]] – [[Paul Lannoye]], Belgia poliitik ja füüsik (82) *4. detsember – [[René Hofer]], austria motokrossisõitja (19) *[[5. detsember]] – [[Bob Dole]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) *5. detsember – [[Jacques Tits]], Belgia matemaatik (91) *5. detsember – [[Aurelio Galfetti]], Šveitsi arhitekt (85) *5. detsember – [[Stevan Jelovac]], serbia korvpallur (32) *[[6. detsember]] – [[Kåre Willoch]], Norra poliitik (93) *[[7. detsember]] – [[Mustafa Ben Halim]], Liibüa poliitik (100) *[[8. detsember]] – [[Barry Harris]], Ameerika Ühendriikide džässpianist ja helilooja (91) *8. detsember – [[Sylwester Chęciński]], poola filmilavastaja ja stsenarist (91) *8. detsember – [[Juhan Unt]], eesti elektriinsener (82) *8. detsember – [[Jacques Zimako]], prantsuse jalgpallur (69) *8. detsember – [[Lars Høgh]], taani jalgpallur (62) *8. detsember – [[Alfredo Moreno]], Argentina jalgpallur (41) *[[9. detsember]] – [[Lina Wertmüller]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (93) *9. detsember – [[Otar Patsatsia]], Gruusia poliitik (92) *9. detsember – [[Al Unser]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitjad (82) *9. detsember – [[Carmen Salinas]], Mehhiko näitleja ja poliitik (82) *9. detsember – [[Robert Jervis]], Ameerika Ühendriikide politoloog (81) *9. detsember – [[Urve Varik]], eesti nahakunstnik (81) *9. detsember – [[Julie Brougham]], Uus-Meremaa ratsasportlane (67) *9. detsember – [[Steve Bronski]], šoti klahvpillimängija (61) *9. detsember – [[Demaryius Thomas]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (33) *[[10. detsember]] – [[Michael Nesmith]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja (78) *[[11. detsember]] – [[Fjoror Ladõgin]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (84) *11. detsember – [[Manuel Santana]], hispaania tennisist (83) *11. detsember – [[Anne Rice]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (80) *11. detsember – [[Merle Kääri]], eesti bioloog (70) *[[12. detsember]] – [[Väino Viilup]], eesti mäeinsener, majandustegelane ja pikaajaline "Eesti Põlevkivi" peadirektor (93) *12. detsember – [[Heino Moldau]], eesti taimefüsioloog (86) *12. detsember – [[Vicente Fernández]], Mehhiko laulja ja näitleja (81) *[[13. detsember]] – [[Sergei Solovjov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (77) *13. detsember – [[Verónica Forqué]], hispaania näitleja (66) *[[14. detsember]] – [[Pauli Rinne]], soome rahvusest vene ja soome näitleja ja lavastaja (87) *[[15. detsember]] – [[Kim Yong-ju]], Põhja-Korea poliitik (101) *15. detsember – [[Teuvo Kohonen]], soome arvutiteadlane (87) *15. detsember – [[Marilee Stepan]], Ameerika Ühendriikide ujuja (86) *15. detsember – [[Wanda Young]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *15. detsember – [[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]], Jordaania poliitik ja diplomaat (72) *[[16. detsember]] – [[Manuel Seco]], hispaania leksikograaf, keeleteadlane ja filoloog (93) *[[17. detsember]] – [[José Pablo Feinmann]], Argentina filosoof ja kirjanik (78) *[[18. detsember]] – [[Richard Rogers]], Briti arhitekt (88) *18. detsember – [[Sayaka Kanda]], jaapani näitlejanna ja laulja (35) *18. detsember – [[Drakeo the Ruler]], Ameerika Ühendriikide räppar (28) *[[19. detsember]] – [[Sally Ann Howes]], Briti näitleja ja laulja (91) *19. detsember – [[Antoine Faivre]], prantsuse esoteerikaajaloolane (87) *19. detsember – [[Ed van Thijn]], Hollandi poliitik (87) *19. detsember – [[Vytautas Straižys]], leedu astronoom (85) *19. detsember – [[Robert Grubbs]], Ameerika Ühendriikide keemik (79) *19. detsember – [[Johnny Isakson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (76) *19. detsember – [[Andrei Maljukov]], vene filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (73) *19. detsember – [[Boško Abramović]], serbia maletaja (70) *19. detsember – [[Carlos Marín]], hispaania laulja (53) *19. detsember – [[Ruta Arumäe]], eesti majandusanalüütik (45) *19. detsember – [[Adam Rosen]], Ameerika Ühendriikides sündinud Suurbritannia kelgutaja (37) *[[20. detsember]] – [[Jiří Čadek]], tšehhi jalgpallur (86) *20. detsember – [[Giuseppe Galante]], itaalia sõudja (84) *20. detsember – [[Toivo Kurg]], eesti tõstja (75) *[[21. detsember]] – [[Carlyle Glean]], Grenada pedagoog, poliitik ja riigiametnik (89) *[[22. detsember]] – [[Thomas Kinsella]], iiri luuletaja ja tõlkija (93) *22. detsember – [[Vadim Lobanov]], vene näitleja (81) *22. detsember – [[Ardo Põder]], eesti trummar (50) *22. detsember – [[Priit Vehm]], eesti teleoperaator (49) *[[23. detsember]] – [[Dan Berindei]], rumeenia ajaloolane (98) *23. detsember – [[Grace Mirabella]], Ameerika Ühendriikide moeajakirjanik (92) *23. detsember – [[Joan Didion]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) *23. detsember – [[Chris Dickerson]], Ameerika Ühendriikide kulturist (82) *23. detsember – [[Lauri Jürisoo]], eesti tehnoloogiaajakirjanik, filmi-, muusika- ja arvutimängukriitik (41) *[[24. detsember]] – [[Vladimir Tatossov]], vene näitleja (95) *[[25. detsember]] – [[Albert Lihhanov]], vene kirjanik ja ühiskonnategelane (86) *25. detsember – [[Richard Marcinko]], Ameerika Ühendriikide mereväeohvitser (81) *25. detsember – [[Thomas Lovejoy]], Ameerika Ühendriikide ökoloog (80) *[[26. detsember]] – [[Károlos Papoúlias]], Kreeka jurist ja poliitik, riigi president aastatel 2005–2015 (92) *26. detsember – [[E. O. Wilson]], Ameerika Ühendriikide entomoloog, sotsiobioloog, teoreetik ja loodusteadlane (92) *26. detsember – [[Desmond Tutu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi vaimulik ja inimõiguslane (90) *26. detsember – [[Hannu Lehesaari]], soome rallisõitja ja -mänedžer (75) *26. detsember – [[Jean-Marc Vallée]], Kanada filmilavastaja ja stsenarist (58) *[[27. detsember]] – [[April Ashley]], inglise modell ja näitleja (86) *27. detsember – [[Keri Hulme]], Uus-Meremaa proosakirjanik ja luuletaja (74) *27. detsember – [[Tõnis Mark]], eesti pedagoog, koolijuht ja mälumängur (64) *[[28. detsember]] – [[Sabine Weiss]], prantsuse fotograaf (97) *28. detsember – [[John Madden]], Ameerika Ühendriikide jalgpallitreener ja spordikommentaator (85) *28. detsember – [[Harry Reid]], Ameerika Ühendriikide poliitik (82) *28. detsember – [[Heiki Ohu]], eesti autosportlane (78) *28. detsember – [[Michael R. Clifford]], Ameerika Ühendriikide astronaut (69) *28. detsember – [[Hugo Maradona]], Argentina jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[29. detsember]] – [[Lydia Barbot de Marny]], Eesti maletaja, maletreener ja mehaanikainsener (91) *29. detsember – [[Andrus Joonas]], eesti kunstnik (51) *29. detsember – [[Christian Gyan]], Ghana jalgpallur (43) *29. detsember – [[Katrin Uusoja]], eesti fotograaf (42) *[[30. detsember]] – [[Jan Mayzel]], poola näitleja (91) *30. detsember – [[Sam Jones]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (88) *30. detsember – [[Lya Luft]], Brasiilia kirjanik ja tõlkija (83) *30. detsember – [[Renato Scarpa]], itaalia näitleja (82) *30. detsember – [[Eino Mäelt]], eesti klaasikunstnik (81) *30. detsember – [[Valeri Lõõnik]], eesti kohtunik ja poliitik (75) *30. detsember – [[Karel Loprais]], tšehhi rallisõitja (72) *30. detsember – [[Pekka Sutela]], soome majandusteadlane (70) *30. detsember – [[Reet Sool]], eesti kirjandusteadlane ja luuletaja (70) *[[31. detsember]] – [[Betty White]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja saatejuht (99) *31. detsember – [[Valeeria Villandi]], eesti luuletaja ja tõlkija (97) *31. detsember – [[Gábor Kállai]], ungari maletaja (62) *31. detsember – [[Vadim Hamutskihh]], vene võrkpallur ja võrkpallitreener (52) [[Kategooria:2021]] l7ab5auctsfv7zbnejol8rv35xe20a3 Rakvere Linnavalitsus 0 600647 6176289 6035681 2022-08-10T17:51:14Z NOSSER 8097 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Rakvere Linnavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Rakvere | asukoht = [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20, Rakvere | piirkond = Rakvere linn | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Rakvere linnapea]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Rakvere Linnavolikogu]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Rakvere Linnavalitsus''' on [[Rakvere]] linna omavalitsuse [[täitevvõim|täitevorgan]] ja töötab Rakvere linna põhimääruse alusel<ref name="rakvere.ee">[https://www.riigiteataja.ee/akt/409042013020 Riigi Teataja]</ref>. Linnavalitsus täidab seadusega, põhimäärusega ja teiste volikogu õigusaktidega linnavalitsuse pädevusse antud ülesandeid. Rakvere linnavalitsuse moodustab [[Rakvere linnavolikogu]], linnavalitsuse juht on [[Rakvere linnapea]]. Linnavalitsus asub Rakveres, aadressil [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20. [[Rakvere linnapea|Linnapea]] ja [[abilinnapea]]<nowiki/>de ametikohad on poliitilised, linnavalitsuse ametnike ja töötajate ametikohad on apoliitilised. Rakvere linnavalitsus oli varem 5–7 liikmeline, aastast 2019 on neljaliikmeline. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta KOV valimiste]] järgselt moodustasid koalitsiooni [[Reformierakond]], [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] ja [[Keskerakond]]. 2019. aasta septembri lõpus avaldas volikogu umbusaldust reformierakondlasest linnapeale [[Marko Torm]]ile. Uue koalitsiooni lepingu sõlmimisid 1.oktoobril 2020 Keskerakond, Isamaa ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Lepingu alusel moodustati linnavalitsus, mille liikmeteks olid: *Rakvere linnapea [[Triin Varek]] *Abilinnapea [[Kert Karus]] *Abilinnapea [[Andres Jaadla]] *Abilinnapea [[Laila Talunik]]. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta KOV valimiste]] järel sõlmisid Isamaa ja Keskerakond 20. oktoobril 2021.a koalitsioonilepingu. Linnavalitsus kinnitati ametisse 26. novembril toimunud linnavolikogu istungil. Moodustatud linnavalitsuse liikmeteks on: *Rakvere linnapea Triin Varek *Abilinnapea Kert Karus (linnamajandus) *Abilinnapea [[Neeme-Jaak Paap]] (elamu- ja energiamajandus, ettevõtlus, turism) *Abilinnapea [[Laur Kaljuvee]] (haridus, noorsootöö ja kultuur) *Linnavalitsuse liige Tõnis Pruler<ref name="koosseis">[https://rakvere.kovtp.ee/linnavkoosseis Linnavalitsuse koosseis]</ref>. Rakvere linnavalitsuse struktuuriüksused on linnakantselei, osakonnad ja osakondadele alluvad teenistused. Linnakantselei ülem on [[linnasekretär]]. [[File:Tallinna-5 Rakvere.jpg|pisi|[[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänav]] 5 hoone, Rakvere Linnavalitsuse varasem asukoht]] ==Osakonnad== *Rahandusosakond - tegevusvaldkond: finantstegevus ja aruandlus; esitatud arvete ja rahaliste kohustuste täitmine; tõendite, õiendite jms väljastamine jne. *Sotsiaalosakond - tegevusvaldkond: sotsiaalnõustamine; ravikindlustusega hõlmamata vähekindlustatud isikute ravi korraldamine; lastekaitse alane nõustamine, last kasvatavate isikute nõustamine ja toetamine hooldus küsimustes; riiklike ja linna eelarvest finantseeritavate sotsiaaltoetuste taotluste menetlemine jne. *Arengu - ja kommunikatsiooniosakond - tegevusvaldkond: linna arengukava ja -strateegiate koostamise koordineerimine; kommunikatsiooni, turismi- ja turundusalase tegevuse korraldamine jne. *Linnamajandus- ja planeerimisosakond - tegevusvaldkond: linna üldplaneeringu ja detailplaneeringutega ning linnakujundusega seotud küsimused; ehitusload, kasutusload, teatised, planeerimis- ja ehitusprojektid; maakorraldusega ja maamaksuga seotud küsimused; teede ja tänavate ning teerajatistega seotud küsimused jne. *Haridusosakond - tegevusvaldkond: koolieelsetesse lasteasutustesse vastuvõtmisega seotud küsimused; hariduslike erivajadustega laste õppimisvõimalustega seotud küsimused, koolikohustuslike laste arvestuse pidamine jne<ref name="tegevus">[https://rakvere.kovtp.ee/linnavkoosseis Tegevusvaldkonnad]</ref>. ==Vaata ka== *[[Rakvere Linnavolikogu]] *[[Rakvere linnavolinike loend 2017]] *[[Rakvere linnavolinike loend 2021]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://rakvere.kovtp.ee/uldinfo Rakvere linnavalitsus kodulehel] *[https://www.err.ee/989197/rakvere-volikogu-valis-linnapeaks-triin-vareku Volikogu valis uueks linnapeaks Triin Vareku] *[https://www.delfi.ee/artikkel/94883467/rakveres-tehti-kompromisse-juba-oosel-lepiti-kokku-et-linnapea-jaab-samaks-valimised-voitis-aga-hoopis-isamaa Rakveres tehti kompromisse] *[https://www.err.ee/1608376310/isamaa-ja-keskerakond-jatkavad-rakveres-voimul-ilma-sotsideta Isamaa ja Keskerakond jätkavad võimul] [[Kategooria:Rakvere]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] o2kxod8x9m8ayunoxeet9sznzqeim88 6176290 6176289 2022-08-10T17:52:34Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Rakvere Linnavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Eesti Panga Rakvere osakonna hoone.jpg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = Rakvere | asukoht = [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20, Rakvere | piirkond = Rakvere linn | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Rakvere linnapea]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Rakvere Linnavolikogu]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Rakvere Linnavalitsus''' on [[Rakvere]] linna omavalitsuse [[täitevvõim|täitevorgan]] ja töötab Rakvere linna põhimääruse alusel<ref name="rakvere.ee">[https://www.riigiteataja.ee/akt/409042013020 Riigi Teataja]</ref>. Linnavalitsus täidab seadusega, põhimäärusega ja teiste volikogu õigusaktidega linnavalitsuse pädevusse antud ülesandeid. Rakvere linnavalitsuse moodustab [[Rakvere linnavolikogu]], linnavalitsuse juht on [[Rakvere linnapea]]. Linnavalitsus asub Rakveres, aadressil [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20. [[Rakvere linnapea|Linnapea]] ja [[abilinnapea]]<nowiki/>de ametikohad on poliitilised, linnavalitsuse ametnike ja töötajate ametikohad on apoliitilised. Rakvere linnavalitsus oli varem 5–7 liikmeline, aastast 2019 on neljaliikmeline. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta KOV valimiste]] järgselt moodustasid koalitsiooni [[Reformierakond]], [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] ja [[Keskerakond]]. 2019. aasta septembri lõpus avaldas volikogu umbusaldust reformierakondlasest linnapeale [[Marko Torm]]ile. Uue koalitsiooni lepingu sõlmimisid 1.oktoobril 2020 Keskerakond, Isamaa ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Lepingu alusel moodustati linnavalitsus, mille liikmeteks olid: *Rakvere linnapea [[Triin Varek]] *Abilinnapea [[Kert Karus]] *Abilinnapea [[Andres Jaadla]] *Abilinnapea [[Laila Talunik]]. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta KOV valimiste]] järel sõlmisid Isamaa ja Keskerakond 20. oktoobril 2021.a koalitsioonilepingu. Linnavalitsus kinnitati ametisse 26. novembril toimunud linnavolikogu istungil. Moodustatud linnavalitsuse liikmeteks on: *Rakvere linnapea Triin Varek *Abilinnapea Kert Karus (linnamajandus) *Abilinnapea [[Neeme-Jaak Paap]] (elamu- ja energiamajandus, ettevõtlus, turism) *Abilinnapea [[Laur Kaljuvee]] (haridus, noorsootöö ja kultuur) *Linnavalitsuse liige Tõnis Pruler<ref name="koosseis">[https://rakvere.kovtp.ee/linnavkoosseis Linnavalitsuse koosseis]</ref>. Rakvere linnavalitsuse struktuuriüksused on linnakantselei, osakonnad ja osakondadele alluvad teenistused. Linnakantselei ülem on [[linnasekretär]]. [[File:Tallinna-5 Rakvere.jpg|pisi|[[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänav]] 5 hoone, Rakvere Linnavalitsuse varasem asukoht]] ==Osakonnad== *Rahandusosakond - tegevusvaldkond: finantstegevus ja aruandlus; esitatud arvete ja rahaliste kohustuste täitmine; tõendite, õiendite jms väljastamine jne. *Sotsiaalosakond - tegevusvaldkond: sotsiaalnõustamine; ravikindlustusega hõlmamata vähekindlustatud isikute ravi korraldamine; lastekaitse alane nõustamine, last kasvatavate isikute nõustamine ja toetamine hooldus küsimustes; riiklike ja linna eelarvest finantseeritavate sotsiaaltoetuste taotluste menetlemine jne. *Arengu - ja kommunikatsiooniosakond - tegevusvaldkond: linna arengukava ja -strateegiate koostamise koordineerimine; kommunikatsiooni, turismi- ja turundusalase tegevuse korraldamine jne. *Linnamajandus- ja planeerimisosakond - tegevusvaldkond: linna üldplaneeringu ja detailplaneeringutega ning linnakujundusega seotud küsimused; ehitusload, kasutusload, teatised, planeerimis- ja ehitusprojektid; maakorraldusega ja maamaksuga seotud küsimused; teede ja tänavate ning teerajatistega seotud küsimused jne. *Haridusosakond - tegevusvaldkond: koolieelsetesse lasteasutustesse vastuvõtmisega seotud küsimused; hariduslike erivajadustega laste õppimisvõimalustega seotud küsimused, koolikohustuslike laste arvestuse pidamine jne<ref name="tegevus">[https://rakvere.kovtp.ee/linnavkoosseis Tegevusvaldkonnad]</ref>. ==Vaata ka== *[[Rakvere Linnavolikogu]] *[[Rakvere linnavolinike loend 2017]] *[[Rakvere linnavolinike loend 2021]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://rakvere.kovtp.ee/uldinfo Rakvere linnavalitsus kodulehel] *[https://www.err.ee/989197/rakvere-volikogu-valis-linnapeaks-triin-vareku Volikogu valis uueks linnapeaks Triin Vareku] *[https://www.delfi.ee/artikkel/94883467/rakveres-tehti-kompromisse-juba-oosel-lepiti-kokku-et-linnapea-jaab-samaks-valimised-voitis-aga-hoopis-isamaa Rakveres tehti kompromisse] *[https://www.err.ee/1608376310/isamaa-ja-keskerakond-jatkavad-rakveres-voimul-ilma-sotsideta Isamaa ja Keskerakond jätkavad võimul] [[Kategooria:Rakvere]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] ojdgi2mxi5yey4jdvlnc08x3wku8ti3 Pilt (perekonnanimi) 0 605599 6176339 5864955 2022-08-10T20:34:14Z Metsavend 738 wikitext text/x-wiki '''Pilt''' on eesti [[perekonnanimi]]. 2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Pilt 299 inimesel (146 mehel ja 153 naisel). Perekonnanimede levikult on Pilt meeste puhul 481. ja naiste puhul 510. kohal.<ref name="stat">https://www.stat.ee/nimed/pere/Pilt</ref> == Nime kandjaid == *[[Aadu Andres Pilt]], eesti füüsik (1945–2018) *[[Agu Pilt]], eesti teatrikunstnik, moelooja ja akvarellist (1951–2002) *[[Kalle Pilt]], Eesti ehitusinsener, poliitik, ettevõtja ja kohtuekspert (1966–) *[[Silvi Pilt]], eesti muusik, laulja ja laulukirjutaja (1988–) *... ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] ano1lce5ijisf8tfs65tef9n00yx02n Transpordi- ja Sideministeerium 0 606973 6176189 5881410 2022-08-10T13:54:12Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Transpordi- ja Sideministeerium |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1991 |likvideeritud = 1992 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Tallinn |asukoht = Viru tänav 9, Tallinn |piirkond = [[Eesti vabariik]] |juhtkond = |kõrgemalseisev_asutus = [[Eesti Vabariigi Valitsus]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Transpordi- ja Sideministeerium''' oli [[Eesti ministeeriumid|Eesti ministeerium]], kes teostas Eesti Vabariigi Valitsuse transpordi- ja sidepoliitikat. Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeerium loodi Eesti Vabariigi [[Transpordiministeerium]]i reorganiseerimise teel 16.04.1991 <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/24097 Seadus Eesti Vabariigi Sideministeeriumi likvideerimise ja Eesti Vabariigi Transpordiministeeriumi reorganiseerimise kohta], RT 1991, 14, 190</ref>. Eesti Vabariigi [[Sideministeerium]]i likvideerimise ja Eesti Vabariigi Transpordiministeeriumi reorganiseerimisel moodustati 1991. aasta 1. maist Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeerium, mida juhtis transpordi- ja sideminister. Transpordi- ja Sideministeeriumi põhiülesanne oli veonduse (auto-, moto-, lennu-, raudtee-, vee- ja linna elektertransport), teede, liikluskorralduse ja side (post- ja elekterside) arengu riiklik suunamine ja sellealase järelevalve korraldamine, lähtudes Eesti Vabariigi elanike, majanduse ja riigikaitse vajadustest. ==Eesti transpordi- ja sideministrid == {{Pikemalt artiklis|Eesti transpordi- ja sideminister}} == Ülesanded == Transpordi- ja Sideministeerium vastavalt temale pandud ülesannetele: *töötas välja veonduse, teede, liikluskorralduse ja side arengu ning liiklusohutuse tagamise riiklikud programmid ja kavad ning korraldas nende ellurakendamist; * tagas kõigi transpordiliikide integreerimise vabariigi ühtsesse veonduskompleksi ning side tervikliku korralduse; * analüüsis seadusandluse rakendamist, töötas välja ja esitab kehtestatud korras läbivaatamiseks seaduseelnõusid ja teiste normatiivaktide projekte, täiustas oma pädevuse piires veondus-, teede-, liiklusvahendite, liikluskorraldus- ja -ohutus- ning sidealaseid normatiivakte, kontrollis nende täitmist ning tagas seaduslikkuse oma tegevusvaldkonnas; * võttis osa veondus-, teede-, liiklus- ja sidealase statistika korraldamisest ning analüüsis oma tegevusala finants ja majandustegevust; * korraldas riigiteede ehituse ja korrashoiu finantseerimist ning vajaduse korral veonduse, teede, liikluskorralduse ja -ohutuse ning side valdkonna subsideerimist ja tehtud kulutuste kompenseerimist; * võttis osa veondus-, teede- ja sidealase maksu- ja hinna (tariifi-)poliitika kujundamisest; * andis kehtestatud korras riigitellimusi ning kehtestas oma halduses olevatele ettevõtetele ja asutustele riiklikke ülesandeid, korraldas nende tellimuste ja ülesannete täitmiseks vajalike tsentraliseeritult jaotatavate ressursside eraldamist; * arendas ja koordineeris veondus-, teede-, liikluskorraldus- ja -ohutus- ning sidealaseid koostöö- ja majandussuhteid teiste riikide ning vastavate rahvusvaheliste organisatsioonidega; * väljastas kehtestatud korras tegevuslitsentse veonduse ja side valdkonnas, kehtestab regulaarveoliinide ning veoteeninduslubade väljaandmise korra; * korraldas ja koordineeris veondus-, teede-, liikluskorraldus- ja -ohutus- ning sidealaseid teadus-uuringuid, informatsiooni kogumist, töötlemist ja levitamist ning koostas vastavaid andmepanku; * kehtestas liiklusvahendite juhtide kutsesobivus- ja kvalifikatsiooninõuded ning kvalifikatsiooni andmise korra; * kehtestas liiklusvahendite arvestuse ja registreerimise ning tehnilise ülevaatuse tegemise korra; * asutas, reorganiseeris ja likvideeris kehtestatud korras oma halduses olevaid ettevõtteid ja asutusi; * korraldas kehtestatud korras oma halduses olevate ettevõtete ja asutuste vara rendileandmist ja lahtiriigistamist; * koordineeris oma tegevusvaldkonnas personali valikut, väljaõpet ja täienduskoolitust, kaasa arvatud välisriikides; * tagas teiste veondus-, teede-, liikluskorraldus- ja -ohutus- ning sidealaste funktsioonide täitmise, mis on ette nähtud Eesti Vabariigi seadustes ja muudes normatiivaktides<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28628 Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi põhimäärus], RT 1991, 23, 283</ref>. EV Valitsuse seadusega 20.10.1992 nimetati senine EV Transpordi- ja Sideministeerium ümber EV [[Teede- ja Sideministeerium]]iks. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti ministeeriumid]] rev6b3ckwtvpn9l8vpe35pe90dmiki4 Võru Linnavolikogu 0 610533 6176268 6095799 2022-08-10T17:33:16Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Võru Linnavolikogu | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Jüri tänav]] 11, 65620 Võru | asukoht = Võru | piirkond = [[Võru linn]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Võru linnavolikogu esimees | juht_nimi = [[Anti Haugas]]<ref>[https://www.voru.ee/et/kontaktid-volikogu Linnavolikogu kontakt], www.voru.ee</ref> | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.voru.ee/et/linnavolikogu Võru Linnavolikogu.] | ideoloogia = | märkused = }} '''Võru Linnavolikogu''' on 21-liikmeline esindusorgan, mille ülesanne on [[Võru]] linna elu korraldamine vastavasisuliste otsuste vastuvõtmise teel. Otsuste täideviimine on delegeeritud [[Võru linnavalitsus|Võru linnavalitsusele]]. Linnavolikogu liikmed valitakse iga nelja aasta tagant oktoobri kolmandal pühapäeval toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Volikogu liikmed on omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatud ja juhinduvad oma tegevuses seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. Alates 2021. aasta sügisest on Võru Linnavolikogu esimees [[Anti Haugas]]. Linnavolikogu praeguses koosseisus sõlmisid koalitsioonilepingu 24. oktoobril 2017 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]. == Komisjonid == Linnavolikogu ainupädevusse kuulub linnavolikogu komisjonide moodustamine, komisjoni esimeeste ja aseesimeeste valimine ning komisjonide koosseisude kinnitamine. Võru linnavolikogul on kaheksa alalist komisjoni: * Hariduskomisjon * Keskkonnakomisjon * Korrakaitsekomisjon * Kultuurikomisjon * Majanduskomisjon * Rahanduskomisjon * Revisjonikomisjon * Sotsiaalkomisjon == Fraktsioonid == Linnavolikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm linnavolikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi. == 2021. aasta valimised == [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti linnavolikogusse Sotsiaaldemokraatlik Erakond: [[Anti Allas]] ([[Võru linnapea]]), Toomas Sarapuu, [[Sixten Sild]], [[Juri Gotmans]], [[Margit Kõivomägi]], Argo Mõttus, Merit Kund, Emil Aništšenko, Maire Eiche, Halliki Karba; Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: [[Rain Epler]], Kertu Luisk, Jüri Miks, Kalmar Luisk; [[Jüri Kaver]]; Eesti Reformierakond: [[Anti Haugas]], Marko Tiisler, Merle Koik; ISAMAA Erakond: Tarmo Piirmann, Ain Pent; Eesti Keskerakond: [[Andres Visnapuu]]<ref>[https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0087-0919.html Võru linn], kov2021.valimised.ee</ref>. == 2017. aasta valimised == [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti linnavolikogusse [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (11), [[Eesti Keskerakond]] (3), [[Eesti Reformierakond]] (3), [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] (3), [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (1)<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0919 Võru linn], kov2017.valimised.ee</ref>. == Vaata ka == * [[Võru linnavolinike loend 1919]] * [[Võru linnavolinike loend 1934]] * [[Võru linnavolinike loend 1939]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.voru.ee/et/linnavolikogu Võru Linnavolikogu.] [[Kategooria:Eesti poliitika]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Võru]] [[Kategooria:Võru Linnavolikogu| ]] 1nmffj4vmqlqxg5k3ht4bydpmca368n 6176293 6176268 2022-08-10T17:56:39Z NOSSER 8097 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Võru Linnavolikogu | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Jüri tänav]] 11, 65620 Võru | asukoht = Võru | piirkond = [[Võru linn]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Võru linnavolikogu esimees | juht_nimi = [[Anti Haugas]]<ref>[https://www.voru.ee/et/kontaktid-volikogu Linnavolikogu kontakt], www.voru.ee</ref> | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.voru.ee/et/linnavolikogu Võru Linnavolikogu.] | ideoloogia = | märkused = }} '''Võru Linnavolikogu''' on 21-liikmeline esindusorgan, mille ülesanne on [[Võru]] linna elu korraldamine vastavasisuliste otsuste vastuvõtmise teel. Otsuste täideviimine on delegeeritud [[Võru linnavalitsus|Võru linnavalitsusele]]. Linnavolikogu liikmed valitakse iga nelja aasta tagant oktoobri kolmandal pühapäeval toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Volikogu liikmed on omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatud ja juhinduvad oma tegevuses seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. Alates 2021. aasta sügisest on Võru Linnavolikogu esimees [[Anti Haugas]]. Linnavolikogu praeguses koosseisus sõlmisid koalitsioonilepingu 24. oktoobril 2017 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]. == Komisjonid == Linnavolikogu ainupädevusse kuulub linnavolikogu komisjonide moodustamine, komisjoni esimeeste ja aseesimeeste valimine ning komisjonide koosseisude kinnitamine. Võru linnavolikogul on kaheksa alalist komisjoni: * Hariduskomisjon * Keskkonnakomisjon * Korrakaitsekomisjon * Kultuurikomisjon * Majanduskomisjon * Rahanduskomisjon * Revisjonikomisjon * Sotsiaalkomisjon == Fraktsioonid == Linnavolikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm linnavolikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi. == 2021. aasta valimised == [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti linnavolikogusse Sotsiaaldemokraatlik Erakond: [[Anti Allas]] ([[Võru linnapea]]), Toomas Sarapuu, [[Sixten Sild]], [[Juri Gotmans]], [[Margit Kõivomägi]], Argo Mõttus, Merit Kund, Emil Aništšenko, Maire Eiche, Halliki Karba; Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: [[Rain Epler]], Kertu Luisk, Jüri Miks, Kalmar Luisk; [[Jüri Kaver]]; Eesti Reformierakond: [[Anti Haugas]], Marko Tiisler, Merle Koik; ISAMAA Erakond: Tarmo Piirmann, Ain Pent; Eesti Keskerakond: [[Andres Visnapuu]]<ref>[https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0087-0919.html Võru linn], kov2021.valimised.ee</ref>. == 2017. aasta valimised == [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] valiti linnavolikogusse [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (11), [[Eesti Keskerakond]] (3), [[Eesti Reformierakond]] (3), [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] (3), [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (1)<ref>[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0919 Võru linn], kov2017.valimised.ee</ref>. == Vaata ka == * [[Võru linnavolinike loend 1919]] * [[Võru linnavolinike loend 1924]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/11 Wõru linnawolinikkude nimekiri 1924—1926 a.], Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924</ref> * [[Võru linnavolinike loend 1930]] * [[Võru linnavolinike loend 1934]] * [[Võru linnavolinike loend 1939]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.voru.ee/et/linnavolikogu Võru Linnavolikogu.] [[Kategooria:Eesti poliitika]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Võru]] [[Kategooria:Võru Linnavolikogu| ]] ro6r80ucryaz6dpkr3vlmwd3iemjo0m Võru linnavalitsus 0 610534 6176284 5912858 2022-08-10T17:45:50Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Võru linnavalituse hoone.JPG|pisi|Võru linnavalitsuse hoone sissepääs]] '''Võru Linnavalitsus''' on Võru linna omavalitsuse [[Täitevvõim|täitevorgan]]. Linnavalitsuse juht on linnapea, lisaks sellele on linnavalitsuses kaks abilinnapead. Alates 2013. aastast on [[Võru linnapea]] olnud [[Anti Allas]] (SDE). [[Kategooria:Eesti poliitika]] j1nx493oy2qlel46vj12agjlofvhxt8 6176285 6176284 2022-08-10T17:46:08Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Võru linnavalituse hoone.JPG|pisi|Võru linnavalitsuse hoone sissepääs]] '''Võru Linnavalitsus''' on Võru linna omavalitsuse [[Täitevvõim|täitevorgan]]. Linnavalitsuse juht on linnapea, lisaks sellele on linnavalitsuses kaks abilinnapead. Alates 2013. aastast on [[Võru linnapea]] olnud [[Anti Allas]] (SDE). [[Kategooria:Eesti poliitika]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] jietjc93kqh8f12p4omdhfq0zvvj42t 6176286 6176285 2022-08-10T17:46:16Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Võru]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Võru linnavalituse hoone.JPG|pisi|Võru linnavalitsuse hoone sissepääs]] '''Võru Linnavalitsus''' on Võru linna omavalitsuse [[Täitevvõim|täitevorgan]]. Linnavalitsuse juht on linnapea, lisaks sellele on linnavalitsuses kaks abilinnapead. Alates 2013. aastast on [[Võru linnapea]] olnud [[Anti Allas]] (SDE). [[Kategooria:Eesti poliitika]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Võru]] tf3wsqxo9ujxe33cfs58njuuqwl4u69 6176291 6176286 2022-08-10T17:54:03Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Võru linnavalituse hoone.JPG|pisi|Võru linnavalitsuse hoone sissepääs]] '''Võru Linnavalitsus''' on Võru linna omavalitsuse [[Täitevvõim|täitevorgan]] asukohaga [[Jüri tänav]] 11, [[Võru]] linnas. Linnavalitsuse juht on linnapea, lisaks sellele on linnavalitsuses kaks abilinnapead. Alates 2013. aastast on [[Võru linnapea]] olnud [[Anti Allas]] (SDE). [[Kategooria:Eesti poliitika]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Võru]] 59elccq6mmm86nqcosjk7c0oou2oj0o Kadri Kiigema 0 611635 6176338 6175120 2022-08-10T20:30:52Z Kadrikiigema 153886 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kadri Kiigema.jpg|pisi|Kadri Kiigema (2022)]] '''Kadri Kiigema''' (sündinud [[20. juuli]]l [[1979]] [[Pärnu]]s) on turundus- ja kommunikatsiooniekspert, koolitaja ja konsultant. Alates 2022. aasta augustist juhib ta Äripäeva koolitusvaldkonda. Varasemalt juhtis ta Tallinna Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonda ja avatud ülikooli. On olnud Tallinna [[Pimedate Ööde filmifestival]]i Rahvusvahelise Tudengite- ja Lühifilmide Festivali Sleepwalkers tegevjuht ning töötanud Sotsiaalkindlustusameti arendustalituse projektijuhina. 2000–2002 juhtis ta [[Tallinna Ülikooli üliõpilaskond|Tallinna Pedagoogikaülikooli Üliõpilasesindust]]. Kadri on panustanud Eesti juhtimiskvaliteedi arendamisse kuuludes vabatahtlikuna [[Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE|Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE]] töörühmadesse. Selle eest omistati talle Aasta panustaja 2022 tunnustus. 2003. aastal lõpetas ta [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[andragoogika]] eriala ja 2008. aastal omandas ta [[Tallinna Ülikool]]is Cum Laude magistrikraadi hariduse juhtimise erialal. Magistritöö teemaks oli "Elukestvat õpet toetava ülikooli täienduskoolituse organisatsiooni kontseptsioon strateegilise juhtimise kontekstis". 2001. aastast on ta tegutsenud täiskasvanute koolitaja ja konsultandina. 2020. aastast sertifitseeritud DiSC koolitaja. Aastatel 2006 – 2011 oli Tallinna Ülikooli andragoogika eriala bakalaureuseõppe aine „Täiskasvanute õpetamise alused ja põhimõtted“ (4EAP) lektor. 2009. aastal hariduse juhtimise magistriõppe aine „Haridusasutuse juhtimise alused“ (5EAP) lektor ja 2017. aastal kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe aine „International Marketing Communication“ (4EAP) lektor. == Suuremad produktsioonid == 2020 [https://www.tlu.ee/eksperteetris Saatesari „Ekspert eetris"] 2020 [https://www.youtube.com/watch?v=Pdg3mgCwRmE Tallinna Ülikooli VITA õppehoone avamissündmus] ([https://www.youtube.com/watch?v=bVHffAnfHdI kogu salvestus]; [https://www.youtube.com/watch?v=r1On-HFe_9A Vox Populi]) 2019 [https://www.youtube.com/watch?v=iBjRqtZhfVM Tallinna Ülikooli juubeliaastapäeva "100 aastat targa eluviisi eestvedamist" kontsertetendus "Vabaduse tuul"] ([https://www.youtube.com/watch?v=_rvfETkLpFY&list=PLDBvOYGTQtrxuCK82ks5lVW8L9VCS8y3R&index=33 kogu sakvestus]) 2014 [https://www.flickr.com/photos/tallinnuniversity/albums/72157648408350078 Tallinna Ülikooli arengukonverents „TLÜ2020“] 2013 [http://www.tlu.ee Tallinna Ülikooli rebränding] == Elukestva õppe projektid == 2014 – 2016 Georgia, Armeenia ja Aserbaidžaani ülikoolide Tempus projekt „Strengthening the specific role of Universities as LLL Institutions“ 2011 – 2012 Euroopa Ülikoolide Täiendusõppe Koostöövõrgustiku EUCEN projekt „Implement“ 2011 – 2013 Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ühisprojekt „Kvaliteetne ja mitmekülgne täiendusõpe ülikoolide koostöös“ 2011 Georgia, Armeenia ja Aserbaidžaani ülikoolide rahvusvaheline suvekool „University Lifelong Learning Summer School" 2008 – 2012  SA Archimedes programmi Primus alategevus „Strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmise toetamine kõrgkoolides“ == Tunnustused == 2022 Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE Aasta Panustaja 2020 Eesti teaduse populariseerimise auhind audio-visuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias Tallinna Ülikooli saatesarja „Ekspert eetris“ eest 2020 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] innovaatilise ja efektiivse turundus- ja kommunikatsioonitegevuse eest 2016 Tallinna Ülikooli rektori tänukiri panuse eest ülikooli strateegilise juhtimise arendamisse 2014 [[Tallinna Ülikooli üliõpilaskond|Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna]] teenetemärk "Studiosus assiduus“ silmapaistva tegevuse ja panuse eest üliõpilaskonna arendamisel 2008 Tallinna Linna stipendium magistritöö "Elukestvat õpet toetava ülikooli täienduskoolituse organisatsiooni kontseptsioon strateegilise juhtimise kontekstis" eest 2006 Eesti Üliõpilaskondade Liidu teenetemärk pikaajalise panuse eest Eesti üliõpilasliikumisse 1997 Arno Tali Stipendium andekatele noortele == Turundusalased sõnavõtud == 2019 [https://www.aripaev.ee/saated/2019/05/28/virtuaal-ja-liitreaalsuse-pealetung-turunduses-on-valtimatu Virtuaal- ja liitreaalsuse pealetung turunduses on vältimatu. „Eetris on Tallinna  Ülikool“. Äripäeva Raadio] 2017 [https://mi.ee/virtuaalreaalsus-turunduses Virtuaalreaalsus turunduses. Marketingi Instituut, Turundusraadio] 2015 [https://www.bestmarketing.ee/uudised/2015/10/21/ulikool-kui-brand---tallinna-ulikooli-brandiuuenduse-kogemuslugu Ülikool kui bränd - Tallinna Ülikooli brändiuuenduse kogemuslugu. Kommunikatsiooniajakiri Kaja ja Best Marketing] 2013 [https://mi.ee/turundusraadio/kas-hariduse-turundus-soosib-oigete-valikute-tegemist Kas hariduse turundus soosib õigete valikute tegemist? Marketingi Instituut, Turundusraadio] {{JÄRJESTA:Kiigema, Kadri}} [[Kategooria:Sündinud 1979]] 5hvmpkyvatpgyyryuw0jp4tghhjpkie Vikipeedia:Suvepäevad 2022 4 612585 6176439 6176043 2022-08-11T08:53:52Z K2suvi 63964 wikitext text/x-wiki [[Fail:Veldemani puhkemaja.jpg|pisi|Suvepäevad toimuvad Veldemani puhkemaja territooriumil]] [[Fail:Veldemani puhkemaja rand.jpg|pisi|Veldemani puhkemaja rand]] [[File:Veldemani puhkemaja vaade Võrtsjärvele.jpg|pisi|Veldemani puhkemaja vaade Võrtsjärvele]] '''Vikipeedia suvepäevad 2022''' toimuvad 26.–28. augustil [[Võrtsjärv]]e põhjakaldal [[Vaibla|Vaibla külas]] ja neid tähistatakse koos [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] 20. aastapäevaga. Registreeruda saad [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfNn4dfwdyYY3Jq6Xkqz1TEfH4kRQdm3N0jKGyT24RfzOn4wA/viewform?usp=sf_link SIIN]. == Orienteeruv ajakava == ;Reede (26.08) * 14 kogunemine Viljandis ja ühine lõuna Tegelaste Toas (Pikk 2b, Viljandi) * 15…16 [[Viljandi Muuseum|Viljandi muuseumi]] külastamine (Laidoneri plats 10) * 16…17 vabakava/jalutuskäik Viljandis * 17…18 saabumine Veldemani puhkemajja * 19 grill ja lõke ;Laupäev (27.08) * 5…7 varahommikune pildiretk soovijatele (päikesetõus ca 6.01) * 9…10 hommikusöök * 10…12 Strateegia tutvustus ja arutelu * 12…14 Wikimedia Eesti üldkoosolek * 14…15 lõuna * 15…16 ühistegevus vikipeedias * 16…19 aktiivne puhkus (nt on võimalik laenutada paate, ringi sõita, ujuda jne) * 19… õhtusöök, piduõhtu, saun ;Pühapäev (28.08) * 9…10 hommikusöök * 10…11 ''tegevus täpsustamisel'' * 11…14 tutvumine ümbruskonnaga (Meleski klaasivabrik, Rõika peeglivabrik jne, Puhja, Võrtsu kallas) * 15 lõuna Puhjas ''* Kõik ajad on ligikaudsed. Päevakava muutub lähtuvalt kohale tulnud inimeste huvidest.'' ==Osavõtt== Osalustasu on 10€ päev, kolm päeva kokku 30€ (2 ööbimist, 2x hommikusöök, 3x lõunasöök, 2x õhtusöök, muuseumipilet, transpordikulude kompenseerimine). Alla 7-aastased lapsed on oodatud osalema tasuta! Võimalusel palun tasuda osalustasu sularahas kohapeal. == Transport== Üritame võimalusel komplekteerida autod võimalikult täis (saab registreerimisel märkida). Kui siiski peaks tulema autodest puudus, siis sihtkohta saab näiteks bussiliiniga Viljandi-Tartu (Tartu-Viljandi) väljudes [[Leie]] peatuses. Peatusest on sihtkohta ca 2,8 km, on võimalik ka autoga vastu tulla. == Välislingid == * [https://veldemani.ee/ Veldemani puhkemaja] {{Suvepäevad}} [[Kategooria:Vikipeedia suvepäevad]] rbgjsjn5hu4n0pn9s8xhclnxbc9ri42 Calvin Klein 0 615779 6176334 5967846 2022-08-10T20:08:33Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]]; lisatud [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide moeloojad]] wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Calvin Klein''' (sündinud [[19. november|19. novembril]] [[1942]] [[Bronx]]is) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[moekunstnik]], kes asutas [[1968]]. aastal omanimelise [[moebränd]]i. Calvin Richard Klein sündis [[New York|New Yorgi]] Bronxi linnaosas [[Ungari]] juudi päritolu immigrantide perekonnas. Ta lõpetas [[Manhattan]]il asuva kooli [[High School of Art and Design]] ning õppis seejärel kõrgkoolis [[Fashion Institute of Technology]], mida ta ei lõpetanud. 1962. aastast töötas ta disainerina New Yorgi kauplustes kuni [[1968]]. aastal asutas koos lapsepõlvesõbra [[Barry K. Schwartz]]iga omanimelise ettevõtte. Klein on tuntud oma minimalistliku stiili poolest. Lisaks rõivastele ja aksessuaaridele on Calvin Klein tuntud ka omanimeliste [[parfüüm]]idega, millest ühed tuntuimad on unisex-parfüümid cK Be ja cK One. Tuntumad Calvin Kleini kaubamärgid on Calvin Klein Collection, spordirõivastele keskendunud cK, teksaseid disainiv Calvin Klein Jeans ning ehteid ja kelli loov Calvin Klein Watches & Jewelry. Lisaks moeriietele toodetakse Calvin Kleini kaubamärgi all ka voodipesu ja majapidamistarbeid. [[2002]]. aastal müüs ta ettevõtte Calvin Klein Inc. ettevõttele [[Phillips Van Heusen Corp]] (PVH). ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Klein, Calvin}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide moeloojad]] [[Kategooria:Moekunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] fp44oj6xzeamy77t7ljdl7rtlciu06z Sirje Karis 0 616640 6176294 6158809 2022-08-10T17:58:17Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sirje Karis Võidupühal 2022.jpg|pisi|Sirje Karis 2022. aastal]] '''Sirje Karis''' (neiuna '''Sirje Jädal'''; sündinud [[9. august]]il [[1956]] [[Pärnu]]s) on eesti [[museoloog]], alates 11. oktoobrist 2021 [[Vabariigi Presidendi abikaasa]]. Ta on lõpetanud [[1974]]. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i ja [[1981]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloolasena ning õppinud aastatel 2002–2010 [[Tartu Ülikool]]i [[kultuurikorraldus]]e magistriõppes. Sirje Karis on töötanud aastatel 1974–1981 [[Tartu ülikooli raamatukogu]] filosoofiaraamatukogu koguhoidjana, 1981–2000 [[Tartu ülikooli ajaloo muuseum]]i teaduri, peavarahoidja, restaureerimisosakonna juhataja ja museoloogina. Seejärel töötas Sirje Karis aastatel 2000–2001 [[Tartu Linnamuuseum]]i arendusdirektorina ja aastatel 2002–2005 direktorina. Aastatel 2006–2018 oli Sirje Karis [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor. Sellel ajal renoveeriti muuseumi [[Suurgildi hoone]] ja [[Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe filiaal|Maarjamäe hoonete kompleks]] ning loodi uued püsiekspositsioonid, samuti ehitati uus hoone [[Eesti filmimuuseum]]ile, kus tutvustatakse filmitegemise protsessi ja eesti kino ajalugu. Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone sai 2014. aastal esimesena Eestis [[Euroopa kultuuripärand]]i märgise, mille eesmärgiks on tõsta esile Euroopa ühtsust, arengut ja ühiseid väärtusi rõhutavaid paiku. Eesti Ajaloomuuseumi puhul tõstis rahvusvahelistest sõltumatutest ekspertidest koosnev žürii esile muuseumi professionaalset meeskonda ning selget arusaama sellest, kuidas jõuda üha laiema publikuni. Alates 2018. aastast oli Sirje Karis [[Tartu Linnaajaloo Muuseumid]]e direktor.<ref>[https://muuseum.tartu.ee/organisatsioon/kontakt/ Tartu Linnaajaloo Muuseumide veebisait.]</ref> 8. juunil 2022 teatas ta, et lahkub ametist 30. juunil 2022. Ta on [[Eesti Muuseumiühing]]u ja [[Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu|Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu]] (International Council of Museums, ICOM) Eesti rahvuskomitee liige. Sirje Karis on toimetanud juhendeid "Kogude hoolduse taseme hindamine" (2008) ja "Kostüümide ja tekstiilide hooldusjuhend muuseumidele" (2007) ning osalenud "21. sajandi Eesti muuseumid. Arengu põhisuunad 2006–2015" koostamise töögrupis. Sirje Karis on Tartu Ülikooli [[Rahvusmõtte auhind|rahvusmõtte auhinna]] komisjoni liige ja SA [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu liige, [[Viljandi Muuseum|Viljandi Muuseumi]] nõukogu liige ning osaleb [[rahvuskaaslaste programm]]i arhiiviprojektide komisjoni töös. Ta on olnud Reformatsioon 500, EELK 100 ja [[Eesti Vabariik 100]] töögrupi liige, [[Eesti muuseumide aastaauhinnad|Eesti muuseumide aastaauhindade]] (Muuseumiroti auhinna) komisjoni liige, [[Eesti Rahva Muuseum]]i nõukoja liige, [[Tallinna Tehnikaülikooli muuseum]]i nõukogu liige, [[Eesti Tuletõrjemuuseum]]i nõukogu liige, [[Tallinna Ülikooli ajaloo instituut|Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi]] nõukogu liige, [[Tartu Ülikooli Muuseumid]]e nõukogu liige, [[Kultuuriministeerium]]i juures asuva [[Muuseuminõukogu]] liige, [[Tartu Linnaraamatukogu]] nõukogu liige ja [[Tartu Ülikooli kunstimuuseum]]i nõukogu liige. == Isiklikku == Sirje ja [[Alar Karis]]e peres on üles kasvanud kolm last, sh endine saalihokimängija [[Martin Karis]]. ==Tunnustus== * 2006 [[Tartu medal]] * 2013 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Karis, Sirje}} [[Kategooria:Eesti muuseumitöötajad]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti esileedid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] rquf8tmi8ufj28ymus5f4jm8g6qnh72 Mall:Koroonapandeemia riigiti/andmed 10 616734 6176192 6175874 2022-08-10T14:00:46Z TolBot 157432 [[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid json application/json { "AD": { "cases": 45793, "deaths": 154, "deaths_per_million": 1948.528, "fully_vaccinated": 53456, "name": "Andorra", "percent_fully_vaccinated": 69.11, "percent_vaccinated": 74.83, "population": 79034, "total_vaccinated": 57886, "vaccine_doses": 153383 }, "AE": { "cases": 1000556, "deaths": 2337, "deaths_per_million": 249.542, "fully_vaccinated": 9792266, "name": "Araabia Ühendemiraadid", "percent_fully_vaccinated": 98.01, "percent_vaccinated": 100, "population": 9365144, "total_vaccinated": 9991089, "vaccine_doses": 24922054 }, "AF": { "cases": 187966, "deaths": 7753, "deaths_per_million": 193.344, "fully_vaccinated": 6571487, "name": "Afganistan", "percent_fully_vaccinated": 16.39, "percent_vaccinated": 18.19, "population": 40099462, "total_vaccinated": 7294709, "vaccine_doses": 8040605 }, "AG": { "cases": 8809, "deaths": 144, "deaths_per_million": 1544.733, "fully_vaccinated": 62031, "name": "Antigua ja Barbuda", "percent_fully_vaccinated": 62.83, "percent_vaccinated": 64.92, "population": 93220, "total_vaccinated": 64091, "vaccine_doses": 126122 }, "AI": { "cases": 3620, "deaths": 10, "deaths_per_million": 634.8, "fully_vaccinated": 10273, "name": "Anguilla", "percent_fully_vaccinated": 65.21, "percent_vaccinated": 68.79, "population": 15753, "total_vaccinated": 10837, "vaccine_doses": 24060 }, "AL": { "cases": 318638, "deaths": 3566, "deaths_per_million": 1249.164, "fully_vaccinated": 1253962, "name": "Albaania", "percent_fully_vaccinated": 43.93, "percent_vaccinated": 46.61, "population": 2854710, "total_vaccinated": 1330520, "vaccine_doses": 2934116 }, "AM": { "cases": 428648, "deaths": 8637, "deaths_per_million": 3094.619, "fully_vaccinated": 980101, "name": "Armeenia", "percent_fully_vaccinated": 33.02, "percent_vaccinated": 38.01, "population": 2790974, "total_vaccinated": 1128072, "vaccine_doses": 2141957 }, "AO": { "cases": 102636, "deaths": 1917, "deaths_per_million": 55.559, "fully_vaccinated": 7478983, "name": "Angola", "percent_fully_vaccinated": 21.68, "percent_vaccinated": 39.53, "population": 34503774, "total_vaccinated": 13639803, "vaccine_doses": 21323036 }, "AQ": { "name": "Antarktis" }, "AR": { "cases": 9602534, "deaths": 129440, "deaths_per_million": 2858.861, "fully_vaccinated": 37692367, "name": "Argentina", "percent_fully_vaccinated": 83.25, "percent_vaccinated": 91.03, "population": 45276780, "total_vaccinated": 41214701, "vaccine_doses": 108128342 }, "AS": { "name": "Ameerika Samoa" }, "AT": { "cases": 4842843, "deaths": 20441, "deaths_per_million": 2291.057, "fully_vaccinated": 6625237, "name": "Austria", "percent_fully_vaccinated": 74.26, "percent_vaccinated": 77.12, "population": 8922082, "total_vaccinated": 6880909, "vaccine_doses": 18920220 }, "AU": { "cases": 9709717, "deaths": 12560, "deaths_per_million": 484.548, "fully_vaccinated": 21740688, "name": "Austraalia", "percent_fully_vaccinated": 83.87, "percent_vaccinated": 86.44, "population": 25921089, "total_vaccinated": 22405397, "vaccine_doses": 58282707 }, "AW": { "cases": 42406, "deaths": 226, "deaths_per_million": 2121.349, "fully_vaccinated": 83283, "name": "Aruba", "percent_fully_vaccinated": 78.17, "percent_vaccinated": 84.07, "population": 106536, "total_vaccinated": 89569, "vaccine_doses": 172852 }, "AX": { "name": "Ahvenamaa maakond" }, "AZ": { "cases": 802060, "deaths": 9761, "deaths_per_million": 946.476, "fully_vaccinated": 4858863, "name": "Aserbaidžaan", "percent_fully_vaccinated": 47.11, "percent_vaccinated": 52.06, "population": 10312992, "total_vaccinated": 5368516, "vaccine_doses": 13829030 }, "BA": { "cases": 389308, "deaths": 15930, "deaths_per_million": 4870.155, "fully_vaccinated": 846080, "name": "Bosnia ja Hertsegoviina", "percent_fully_vaccinated": 25.93, "percent_vaccinated": 28.91, "population": 3270943, "total_vaccinated": 943394, "vaccine_doses": 1924950 }, "BB": { "cases": 95876, "deaths": 505, "deaths_per_million": 1795.875, "fully_vaccinated": 154109, "name": "Barbados", "percent_fully_vaccinated": 54.8, "percent_vaccinated": 57.97, "population": 281200, "total_vaccinated": 163008, "vaccine_doses": 317117 }, "BD": { "cases": 2007870, "deaths": 29308, "deaths_per_million": 173.055, "fully_vaccinated": 120703120, "name": "Bangladesh", "percent_fully_vaccinated": 71.27, "percent_vaccinated": 76.84, "population": 169356251, "total_vaccinated": 130137673, "vaccine_doses": 291123460 }, "BE": { "cases": 4444819, "deaths": 32329, "deaths_per_million": 2784.242, "fully_vaccinated": 9155596, "name": "Belgia", "percent_fully_vaccinated": 78.85, "percent_vaccinated": 79.68, "population": 11611420, "total_vaccinated": 9252460, "vaccine_doses": 25741345 }, "BF": { "cases": 21128, "deaths": 387, "deaths_per_million": 17.511, "fully_vaccinated": 1640349, "name": "Burkina Faso", "percent_fully_vaccinated": 7.42, "percent_vaccinated": 11.55, "population": 22100683, "total_vaccinated": 2551596, "vaccine_doses": 3134621 }, "BG": { "cases": 1221519, "deaths": 37460, "deaths_per_million": 5440.128, "fully_vaccinated": 2066112, "name": "Bulgaaria", "percent_fully_vaccinated": 30.01, "percent_vaccinated": 30.4, "population": 6885868, "total_vaccinated": 2093417, "vaccine_doses": 4493043 }, "BH": { "cases": 663763, "deaths": 1512, "deaths_per_million": 1033.306, "fully_vaccinated": 1224575, "name": "Bahrein", "percent_fully_vaccinated": 83.69, "percent_vaccinated": 84.71, "population": 1463265, "total_vaccinated": 1239597, "vaccine_doses": 3463158 }, "BI": { "cases": 47247, "deaths": 38, "deaths_per_million": 3.028, "fully_vaccinated": 16112, "name": "Burundi", "percent_fully_vaccinated": 0.13, "percent_vaccinated": 0.13, "population": 12551213, "total_vaccinated": 16702, "vaccine_doses": 18568 }, "BJ": { "cases": 27316, "deaths": 163, "deaths_per_million": 12.541, "fully_vaccinated": 2690085, "name": "Benin", "percent_fully_vaccinated": 20.7, "percent_vaccinated": 24.42, "population": 12996895, "total_vaccinated": 3174135, "vaccine_doses": 3681560 }, "BL": { "name": "Saint-Barthélemy" }, "BM": { "cases": 17356, "deaths": 148, "deaths_per_million": 2305.835, "fully_vaccinated": 47657, "name": "Bermuda", "percent_fully_vaccinated": 74.25, "percent_vaccinated": 75.65, "population": 64185, "total_vaccinated": 48554, "vaccine_doses": 132042 }, "BN": { "cases": 215283, "deaths": 225, "deaths_per_million": 505.195, "fully_vaccinated": 426764, "name": "Brunei", "percent_fully_vaccinated": 96.66, "percent_vaccinated": 100.63, "population": 445373, "total_vaccinated": 444293, "vaccine_doses": 1173118 }, "BO": { "cases": 1070521, "deaths": 22110, "deaths_per_million": 1830.378, "fully_vaccinated": 6080564, "name": "Boliivia", "percent_fully_vaccinated": 50.34, "percent_vaccinated": 60.43, "population": 12079472, "total_vaccinated": 7299112, "vaccine_doses": 14332894 }, "BQ": { "cases": 10897, "deaths": 37, "deaths_per_million": 1385.456, "fully_vaccinated": 16736, "name": "Caribbean Netherlands", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 72.26, "population": 26706, "total_vaccinated": 19109, "vaccine_doses": 35845 }, "BR": { "cases": 34066000, "deaths": 680531, "deaths_per_million": 3175.211, "fully_vaccinated": 170942943, "name": "Brasiilia", "percent_fully_vaccinated": 79.76, "percent_vaccinated": 86.72, "population": 214326223, "total_vaccinated": 185856818, "vaccine_doses": 465843376 }, "BS": { "cases": 36853, "deaths": 822, "deaths_per_million": 2015.17, "fully_vaccinated": 162434, "name": "Bahama", "percent_fully_vaccinated": 39.82, "percent_vaccinated": 41.92, "population": 407906, "total_vaccinated": 171010, "vaccine_doses": 355282 }, "BT": { "cases": 60663, "deaths": 21, "deaths_per_million": 27.01, "fully_vaccinated": 673485, "name": "Bhutan", "percent_fully_vaccinated": 86.62, "percent_vaccinated": 89.29, "population": 777486, "total_vaccinated": 694208, "vaccine_doses": 1917605 }, "BW": { "cases": 325724, "deaths": 2772, "deaths_per_million": 1070.922, "fully_vaccinated": 1512567, "name": "Botswana", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 65.54, "population": 2588423, "total_vaccinated": 1696430, "vaccine_doses": 2862659 }, "BY": { "cases": 994037, "deaths": 7118, "deaths_per_million": 743.148, "fully_vaccinated": 6332753, "name": "Valgevene", "percent_fully_vaccinated": 66.12, "percent_vaccinated": 67.21, "population": 9578168, "total_vaccinated": 6437839, "vaccine_doses": 13394906 }, "BZ": { "cases": 67522, "deaths": 680, "deaths_per_million": 1699.868, "fully_vaccinated": 218586, "name": "Belize", "percent_fully_vaccinated": 54.64, "percent_vaccinated": 62.41, "population": 400031, "total_vaccinated": 249641, "vaccine_doses": 496542 }, "CA": { "cases": 4120585, "deaths": 43188, "deaths_per_million": 1131.909, "fully_vaccinated": 31504328, "name": "Kanada", "percent_fully_vaccinated": 82.57, "percent_vaccinated": 85.95, "population": 38155012, "total_vaccinated": 32792945, "vaccine_doses": 87492022 }, "CC": { "name": "Kookossaared" }, "CD": { "cases": 92456, "deaths": 1391, "deaths_per_million": 14.506, "fully_vaccinated": 2262577, "name": "Kongo Demokraatlik Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 2.36, "percent_vaccinated": 3.6, "population": 95894118, "total_vaccinated": 3450478, "vaccine_doses": 3745679 }, "CF": { "cases": 14781, "deaths": 113, "deaths_per_million": 20.707, "fully_vaccinated": 1245498, "name": "Kesk-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 22.82, "percent_vaccinated": 23.86, "population": 5457154, "total_vaccinated": 1301882, "vaccine_doses": 1392969 }, "CG": { "cases": 24775, "deaths": 386, "deaths_per_million": 66.143, "fully_vaccinated": 654005, "name": "Kongo Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 11.21, "percent_vaccinated": 11.92, "population": 5835806, "total_vaccinated": 695631, "vaccine_doses": 833078 }, "CH": { "cases": 3994397, "deaths": 13925, "deaths_per_million": 1602.157, "fully_vaccinated": 6006703, "name": "Šveits", "percent_fully_vaccinated": 69.11, "percent_vaccinated": 70.08, "population": 8691406, "total_vaccinated": 6091354, "vaccine_doses": 15888259 }, "CI": { "cases": 85794, "deaths": 811, "deaths_per_million": 29.514, "fully_vaccinated": 6808411, "name": "Elevandiluurannik", "percent_fully_vaccinated": 24.78, "percent_vaccinated": 33.59, "population": 27478249, "total_vaccinated": 9229469, "vaccine_doses": 14445720 }, "CK": { "cases": 6135, "deaths": 1, "deaths_per_million": 58.813, "fully_vaccinated": 14685, "name": "Cooki saared", "percent_fully_vaccinated": 83.57, "percent_vaccinated": 85.55, "population": 17003, "total_vaccinated": 15033, "vaccine_doses": 39780 }, "CL": { "cases": 4320173, "deaths": 59840, "deaths_per_million": 3069.791, "fully_vaccinated": 17634696, "name": "Tšiili", "percent_fully_vaccinated": 90.47, "percent_vaccinated": 92.54, "population": 19493184, "total_vaccinated": 18039777, "vaccine_doses": 61324336 }, "CM": { "cases": 120215, "deaths": 1931, "deaths_per_million": 70.996, "fully_vaccinated": 1226658, "name": "Kamerun", "percent_fully_vaccinated": 4.51, "percent_vaccinated": 5.77, "population": 27198628, "total_vaccinated": 1569870, "vaccine_doses": 1854436 }, "CN": { "cases": 910543, "deaths": 5226, "deaths_per_million": 3.665, "fully_vaccinated": 1264901000, "name": "Hiina", "note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].", "percent_fully_vaccinated": 88.71, "percent_vaccinated": 91.08, "population": 1425893464, "total_vaccinated": 1298636000, "vaccine_doses": 3426316000 }, "CO": { "cases": 6278998, "deaths": 141075, "deaths_per_million": 2738.44, "fully_vaccinated": 36397439, "name": "Colombia", "percent_fully_vaccinated": 70.65, "percent_vaccinated": 82.64, "population": 51516562, "total_vaccinated": 42573293, "vaccine_doses": 87079477 }, "CR": { "cases": 1057695, "deaths": 8774, "deaths_per_million": 1702.381, "fully_vaccinated": 4183451, "name": "Costa Rica", "percent_fully_vaccinated": 81.17, "percent_vaccinated": 86.51, "population": 5153957, "total_vaccinated": 4458619, "vaccine_doses": 11504591 }, "CU": { "cases": 1108982, "deaths": 8529, "deaths_per_million": 757.704, "fully_vaccinated": 9980251, "name": "Kuuba", "percent_fully_vaccinated": 88.66, "percent_vaccinated": 94.94, "population": 11256372, "total_vaccinated": 10686661, "vaccine_doses": 39696748 }, "CV": { "cases": 62221, "deaths": 410, "deaths_per_million": 697.368, "fully_vaccinated": 307784, "name": "Roheneemesaared", "percent_fully_vaccinated": 52.35, "percent_vaccinated": 60.5, "population": 587925, "total_vaccinated": 355667, "vaccine_doses": 823283 }, "CW": { "cases": 45127, "deaths": 282, "deaths_per_million": 1481.575, "fully_vaccinated": 99740, "name": "Curaçao", "percent_fully_vaccinated": 52.4, "percent_vaccinated": 56.94, "population": 190338, "total_vaccinated": 108380, "vaccine_doses": 255056 }, "CX": { "name": "Jõulusaar" }, "CY": { "cases": 568383, "deaths": 1143, "deaths_per_million": 1275.66, "fully_vaccinated": 645367, "name": "Küpros", "percent_fully_vaccinated": 72.03, "percent_vaccinated": 74.66, "population": 896007, "total_vaccinated": 668933, "vaccine_doses": 1791383 }, "CZ": { "cases": 4002616, "deaths": 40587, "deaths_per_million": 3861.475, "fully_vaccinated": 6884292, "name": "Tšehhi", "percent_fully_vaccinated": 65.5, "percent_vaccinated": 66.31, "population": 10510750, "total_vaccinated": 6970072, "vaccine_doses": 17801925 }, "DE": { "cases": 31379757, "deaths": 145241, "deaths_per_million": 1741.32, "fully_vaccinated": 63403571, "name": "Saksamaa", "percent_fully_vaccinated": 76.02, "percent_vaccinated": 77.62, "population": 83408554, "total_vaccinated": 64738922, "vaccine_doses": 184159685 }, "DJ": { "cases": 15690, "deaths": 189, "deaths_per_million": 170.955, "fully_vaccinated": 190673, "name": "Djibouti", "percent_fully_vaccinated": 17.25, "percent_vaccinated": 19.09, "population": 1105557, "total_vaccinated": 211044, "vaccine_doses": 231653 }, "DK": { "cases": 3245898, "deaths": 6758, "deaths_per_million": 1154.377, "fully_vaccinated": 4787645, "name": "Taani", "percent_fully_vaccinated": 81.78, "percent_vaccinated": 82.39, "population": 5854240, "total_vaccinated": 4823267, "vaccine_doses": 13217299 }, "DM": { "cases": 14852, "deaths": 68, "deaths_per_million": 939.071, "fully_vaccinated": 30566, "name": "Dominica", "percent_fully_vaccinated": 42.21, "percent_vaccinated": 45.4, "population": 72412, "total_vaccinated": 32872, "vaccine_doses": 67431 }, "DO": { "cases": 632655, "deaths": 4384, "deaths_per_million": 394.32, "fully_vaccinated": 6020860, "name": "Dominikaani Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 54.15, "percent_vaccinated": 65.29, "population": 11117874, "total_vaccinated": 7259362, "vaccine_doses": 15904757 }, "DZ": { "cases": 268478, "deaths": 6878, "deaths_per_million": 155.688, "fully_vaccinated": 6851660, "name": "Alžeeria", "percent_fully_vaccinated": 15.36, "percent_vaccinated": 18.4, "population": 44177969, "total_vaccinated": 8210605, "vaccine_doses": 15205854 }, "EC": { "cases": 975234, "deaths": 35811, "deaths_per_million": 2012.11, "fully_vaccinated": 14063328, "name": "Ecuador", "percent_fully_vaccinated": 79.02, "percent_vaccinated": 85.52, "population": 17797737, "total_vaccinated": 15219781, "vaccine_doses": 36801542 }, "EE": { "cases": 593571, "deaths": 2634, "deaths_per_million": 1982.387, "fully_vaccinated": 844120, "name": "Eesti", "percent_fully_vaccinated": 63.53, "percent_vaccinated": 65.09, "population": 1328701, "total_vaccinated": 864875, "vaccine_doses": 2008822 }, "EG": { "cases": 515645, "deaths": 24781, "deaths_per_million": 226.803, "fully_vaccinated": 38603443, "name": "Egiptus", "percent_fully_vaccinated": 35.33, "percent_vaccinated": 47.33, "population": 109262178, "total_vaccinated": 51718920, "vaccine_doses": 95223214 }, "EH": { "name": "Lääne-Sahara", "population": 611872 }, "ER": { "cases": 10126, "deaths": 103, "deaths_per_million": 28.451, "fully_vaccinated": null, "name": "Eritrea", "percent_vaccinated": null, "population": 3620312, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "ES": { "cases": 13280557, "deaths": 111339, "deaths_per_million": 2344.624, "fully_vaccinated": 40614299, "name": "Hispaania", "percent_fully_vaccinated": 85.53, "percent_vaccinated": 86.93, "population": 47486935, "total_vaccinated": 41281380, "vaccine_doses": 95548924 }, "ET": { "cases": 492590, "deaths": 7569, "deaths_per_million": 62.927, "fully_vaccinated": 38296046, "name": "Etioopia", "percent_fully_vaccinated": 31.84, "percent_vaccinated": 37.16, "population": 120283026, "total_vaccinated": 44695420, "vaccine_doses": 52477385 }, "EU": { "cases": 161410491, "deaths": 1125935, "deaths_per_million": 2515.53, "fully_vaccinated": 328067607, "name": "Euroopa Liit", "note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.", "percent_fully_vaccinated": 73.3, "percent_vaccinated": 75.52, "population": 447593544, "total_vaccinated": 338002293, "vaccine_doses": 894827855 }, "FI": { "cases": 1218216, "deaths": 5251, "deaths_per_million": 948.52, "fully_vaccinated": 4338350, "name": "Soome", "percent_fully_vaccinated": 78.37, "percent_vaccinated": 81.64, "population": 5535992, "total_vaccinated": 4519683, "vaccine_doses": 12315719 }, "FJ": { "cases": 67869, "deaths": 874, "deaths_per_million": 945.263, "fully_vaccinated": 636744, "name": "Fidži", "percent_fully_vaccinated": 68.87, "percent_vaccinated": 76.6, "population": 924610, "total_vaccinated": 708265, "vaccine_doses": 1523112 }, "FK": { "cases": 1847, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1775, "name": "Falklandi saared", "percent_vaccinated": 75.57, "population": 3764, "total_vaccinated": 2632, "vaccine_doses": 4407 }, "FM": { "cases": 6850, "deaths": 16, "deaths_per_million": 141.429, "fully_vaccinated": null, "name": "Mikroneesia Liiduriigid", "percent_vaccinated": null, "population": 113131, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "FO": { "cases": 34658, "deaths": 28, "deaths_per_million": 529.421, "fully_vaccinated": 40895, "name": "Fääri saared", "percent_fully_vaccinated": 83.37, "percent_vaccinated": 85.04, "population": 52888, "total_vaccinated": 41715, "vaccine_doses": 103894 }, "FR": { "cases": 34179668, "deaths": 152891, "deaths_per_million": 2267.672, "fully_vaccinated": 53009757, "name": "Prantsusmaa", "percent_fully_vaccinated": 78.62, "percent_vaccinated": 80.88, "population": 67422000, "total_vaccinated": 54529535, "vaccine_doses": 148835626 }, "GA": { "cases": 48592, "deaths": 306, "deaths_per_million": 130.703, "fully_vaccinated": 256802, "name": "Gabon", "percent_fully_vaccinated": 10.97, "percent_vaccinated": 13.22, "population": 2341179, "total_vaccinated": 309473, "vaccine_doses": 568751 }, "GB": { "cases": 23457428, "deaths": 185247, "deaths_per_million": 2753.331, "fully_vaccinated": 50483527, "name": "Suurbritannia", "percent_fully_vaccinated": 75.03, "percent_vaccinated": 79.83, "population": 67281040, "total_vaccinated": 53710109, "vaccine_doses": 150590197 }, "GD": { "cases": 18845, "deaths": 234, "deaths_per_million": 1877.859, "fully_vaccinated": 38687, "name": "Grenada", "percent_fully_vaccinated": 31.05, "percent_vaccinated": 35.23, "population": 124610, "total_vaccinated": 43899, "vaccine_doses": 89584 }, "GE": { "cases": 1698020, "deaths": 16869, "deaths_per_million": 4488.848, "fully_vaccinated": 1273576, "name": "Gruusia", "percent_fully_vaccinated": 33.89, "percent_vaccinated": 43.64, "population": 3757980, "total_vaccinated": 1639970, "vaccine_doses": 2913546 }, "GF": { "name": "Prantsuse Guajaana" }, "GG": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 51351, "name": "Guernsey", "percent_fully_vaccinated": 81.01, "percent_vaccinated": 85.42, "population": 63065, "total_vaccinated": 54146, "vaccine_doses": 157708 }, "GH": { "cases": 168350, "deaths": 1458, "deaths_per_million": 44.407, "fully_vaccinated": 7928573, "name": "Ghana", "percent_fully_vaccinated": 24.15, "percent_vaccinated": 33.75, "population": 32833031, "total_vaccinated": 11079814, "vaccine_doses": 19883528 }, "GI": { "cases": 19999, "deaths": 106, "deaths_per_million": 3244.567, "fully_vaccinated": 41421, "name": "Gibraltar", "percent_fully_vaccinated": 122.94, "percent_vaccinated": 124.88, "population": 32670, "total_vaccinated": 42074, "vaccine_doses": 119855 }, "GL": { "cases": 11971, "deaths": 21, "deaths_per_million": 373.38, "fully_vaccinated": 38502, "name": "Gröönimaa", "percent_fully_vaccinated": 67.7, "percent_vaccinated": 72.52, "population": 56243, "total_vaccinated": 41243, "vaccine_doses": 79745 }, "GM": { "cases": 12197, "deaths": 368, "deaths_per_million": 139.398, "fully_vaccinated": 354340, "name": "Gambia", "percent_fully_vaccinated": 14.25, "percent_vaccinated": 18.07, "population": 2639916, "total_vaccinated": 449464, "vaccine_doses": 812811 }, "GN": { "cases": 37429, "deaths": 445, "deaths_per_million": 32.885, "fully_vaccinated": 2712094, "name": "Guinea", "percent_fully_vaccinated": 20.04, "percent_vaccinated": 34.3, "population": 13531906, "total_vaccinated": 4640906, "vaccine_doses": 6299160 }, "GP": { "name": "Guadeloupe" }, "GQ": { "cases": 16789, "deaths": 183, "deaths_per_million": 111.963, "fully_vaccinated": 214032, "name": "Ekvatoriaal-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 13.09, "percent_vaccinated": 16.53, "population": 1634466, "total_vaccinated": 270109, "vaccine_doses": 488738 }, "GR": { "cases": 4577675, "deaths": 31722, "deaths_per_million": 3036.945, "fully_vaccinated": 7633971, "name": "Kreeka", "percent_fully_vaccinated": 73.08, "percent_vaccinated": 75.86, "population": 10445365, "total_vaccinated": 7924138, "vaccine_doses": 21284280 }, "GS": { "name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared" }, "GT": { "cases": 1060714, "deaths": 19140, "deaths_per_million": 1086.976, "fully_vaccinated": 6568367, "name": "Guatemala", "percent_fully_vaccinated": 37.3, "percent_vaccinated": 48.02, "population": 17608483, "total_vaccinated": 8454886, "vaccine_doses": 18669862 }, "GU": { "name": "Guam", "population": 170184 }, "GW": { "cases": 8452, "deaths": 174, "deaths_per_million": 84.436, "fully_vaccinated": 342389, "name": "Guinea-Bissau", "percent_fully_vaccinated": 16.62, "percent_vaccinated": 25.72, "population": 2060721, "total_vaccinated": 529954, "vaccine_doses": 573125 }, "GY": { "cases": 70222, "deaths": 1272, "deaths_per_million": 1580.975, "fully_vaccinated": 461605, "name": "Guyana", "percent_fully_vaccinated": 57.37, "percent_vaccinated": 60.39, "population": 804567, "total_vaccinated": 485891, "vaccine_doses": 1017969 }, "HK": { "cases": 1393327, "deaths": 9550, "deaths_per_million": 1274.255, "fully_vaccinated": 6528724, "name": "Hongkong", "percent_fully_vaccinated": 87.11, "percent_vaccinated": 90.4, "population": 7494578, "total_vaccinated": 6775049, "vaccine_doses": 18179082 }, "HN": { "cases": 445271, "deaths": 10945, "deaths_per_million": 1064.86, "fully_vaccinated": 5493660, "name": "Honduras", "percent_fully_vaccinated": 53.45, "percent_vaccinated": 60.91, "population": 10278346, "total_vaccinated": 6261004, "vaccine_doses": 14837097 }, "HR": { "cases": 1194349, "deaths": 16434, "deaths_per_million": 4047.649, "fully_vaccinated": 2246680, "name": "Horvaatia", "percent_fully_vaccinated": 55.34, "percent_vaccinated": 57.06, "population": 4060135, "total_vaccinated": 2316664, "vaccine_doses": 5265898 }, "HT": { "cases": 32577, "deaths": 838, "deaths_per_million": 73.203, "fully_vaccinated": 162599, "name": "Haiti", "percent_fully_vaccinated": 1.42, "percent_vaccinated": 2.18, "population": 11447569, "total_vaccinated": 249913, "vaccine_doses": 354635 }, "HU": { "cases": 1987321, "deaths": 46886, "deaths_per_million": 4828.737, "fully_vaccinated": 6201022, "name": "Ungari", "percent_fully_vaccinated": 63.86, "percent_vaccinated": 66.06, "population": 9709786, "total_vaccinated": 6414563, "vaccine_doses": 16530488 }, "ID": { "cases": 6255679, "deaths": 157131, "deaths_per_million": 573.988, "fully_vaccinated": 170143379, "name": "Indoneesia", "percent_fully_vaccinated": 62.15, "percent_vaccinated": 73.99, "population": 273753191, "total_vaccinated": 202563389, "vaccine_doses": 429156238 }, "IE": { "cases": 1647605, "deaths": 7700, "deaths_per_million": 1544.161, "fully_vaccinated": 4047332, "name": "Iirimaa", "percent_fully_vaccinated": 81.17, "percent_vaccinated": 82.09, "population": 4986526, "total_vaccinated": 4093455, "vaccine_doses": 11013801 }, "IL": { "cases": 4606734, "deaths": 11470, "deaths_per_million": 1234.528, "fully_vaccinated": 6150178, "name": "Iisrael", "percent_fully_vaccinated": 66.2, "percent_vaccinated": 72.28, "population": 9291000, "total_vaccinated": 6715378, "vaccine_doses": 18213866 }, "IM": { "cases": 37794, "deaths": 114, "deaths_per_million": 1352.907, "fully_vaccinated": 67106, "name": "Man", "percent_fully_vaccinated": 78.57, "percent_vaccinated": 81.44, "population": 84263, "total_vaccinated": 69560, "vaccine_doses": 189994 }, "IN": { "cases": 44190697, "deaths": 526826, "deaths_per_million": 374.282, "fully_vaccinated": 936306242, "name": "India", "percent_fully_vaccinated": 66.52, "percent_vaccinated": 72.65, "population": 1407563842, "total_vaccinated": 1022553104, "vaccine_doses": 2069154989 }, "IO": { "name": "Briti India ookeani ala" }, "IQ": { "cases": 2451178, "deaths": 25326, "deaths_per_million": 581.758, "fully_vaccinated": 7722021, "name": "Iraak", "percent_fully_vaccinated": 17.74, "percent_vaccinated": 25.24, "population": 43533592, "total_vaccinated": 10985871, "vaccine_doses": 18929174 }, "IR": { "cases": 7446144, "deaths": 142564, "deaths_per_million": 1621.456, "fully_vaccinated": 58058144, "name": "Iraan", "percent_fully_vaccinated": 66.03, "percent_vaccinated": 73.58, "population": 87923432, "total_vaccinated": 64698435, "vaccine_doses": 150984487 }, "IS": { "cases": 203162, "deaths": 179, "deaths_per_million": 483.346, "fully_vaccinated": 290193, "name": "Island", "percent_fully_vaccinated": 78.69, "percent_vaccinated": 84, "population": 370335, "total_vaccinated": 309770, "vaccine_doses": 805469 }, "IT": { "cases": 21368480, "deaths": 173426, "deaths_per_million": 2927.499, "fully_vaccinated": 47958097, "name": "Itaalia", "percent_fully_vaccinated": 80.96, "percent_vaccinated": 85.79, "population": 59240330, "total_vaccinated": 50821463, "vaccine_doses": 139981493 }, "JE": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 81163, "name": "New Jersey osariik", "percent_fully_vaccinated": 74.04, "percent_vaccinated": 76.49, "population": 109618, "total_vaccinated": 83844, "vaccine_doses": 237997 }, "JM": { "cases": 147344, "deaths": 3207, "deaths_per_million": 1134.14, "fully_vaccinated": 721084, "name": "Jamaica", "percent_fully_vaccinated": 25.5, "percent_vaccinated": 29.1, "population": 2827694, "total_vaccinated": 822945, "vaccine_doses": 1474436 }, "JO": { "cases": 1720778, "deaths": 14090, "deaths_per_million": 1263.872, "fully_vaccinated": 4551253, "name": "Jordaania", "percent_fully_vaccinated": 40.82, "percent_vaccinated": 43.17, "population": 11148278, "total_vaccinated": 4812827, "vaccine_doses": 10032773 }, "JP": { "cases": 14635748, "deaths": 34122, "deaths_per_million": 273.825, "fully_vaccinated": 102557779, "name": "Jaapan", "percent_fully_vaccinated": 82.3, "percent_vaccinated": 83.44, "population": 124612530, "total_vaccinated": 103981749, "vaccine_doses": 304049002 }, "KE": { "cases": 337884, "deaths": 5672, "deaths_per_million": 107.008, "fully_vaccinated": 9326814, "name": "Keenia", "percent_fully_vaccinated": 16.96, "percent_vaccinated": 22.99, "population": 53005614, "total_vaccinated": 12641679, "vaccine_doses": 18535975 }, "KG": { "cases": 204671, "deaths": 2991, "deaths_per_million": 458.198, "fully_vaccinated": 1325251, "name": "Kõrgõzstan", "percent_fully_vaccinated": 20.3, "percent_vaccinated": 24.15, "population": 6527743, "total_vaccinated": 1576523, "vaccine_doses": 3173016 }, "KH": { "cases": 137081, "deaths": 3056, "deaths_per_million": 184.218, "fully_vaccinated": 14427169, "name": "Kambodža", "percent_fully_vaccinated": 86.97, "percent_vaccinated": 91.12, "population": 16589023, "total_vaccinated": 15115433, "vaccine_doses": 41897973 }, "KI": { "cases": 3430, "deaths": 13, "deaths_per_million": 100.874, "fully_vaccinated": 61975, "name": "Kiribati", "percent_fully_vaccinated": 48.09, "percent_vaccinated": 63.28, "population": 128874, "total_vaccinated": 81548, "vaccine_doses": 156812 }, "KM": { "cases": 8351, "deaths": 160, "deaths_per_million": 194.736, "fully_vaccinated": 381922, "name": "Komoorid", "percent_fully_vaccinated": 46.48, "percent_vaccinated": 51.16, "population": 821626, "total_vaccinated": 420317, "vaccine_doses": 804403 }, "KN": { "cases": 6477, "deaths": 46, "deaths_per_million": 966.265, "fully_vaccinated": 26944, "name": "Saint Kitts ja Nevis", "percent_fully_vaccinated": 56.6, "percent_vaccinated": 70.99, "population": 47606, "total_vaccinated": 33794, "vaccine_doses": 64225 }, "KP": { "cases": 1, "deaths": 6, "deaths_per_million": 0.231, "name": "Põhja-Korea", "population": 25971909 }, "KR": { "cases": 20845973, "deaths": 25382, "deaths_per_million": 489.715, "fully_vaccinated": 44656710, "name": "Lõuna-Korea", "percent_fully_vaccinated": 86.16, "percent_vaccinated": 87, "population": 51830139, "total_vaccinated": 45093152, "vaccine_doses": 128064776 }, "KW": { "cases": 655854, "deaths": 2562, "deaths_per_million": 602.807, "fully_vaccinated": 3329555, "name": "Kuveit", "percent_fully_vaccinated": 78.34, "percent_vaccinated": 80.93, "population": 4250114, "total_vaccinated": 3439433, "vaccine_doses": 8173067 }, "KY": { "cases": 29419, "deaths": 29, "deaths_per_million": 425.619, "fully_vaccinated": 59972, "name": "Kaimanisaared", "percent_fully_vaccinated": 88.02, "percent_vaccinated": 90.33, "population": 68136, "total_vaccinated": 61550, "vaccine_doses": 147390 }, "KZ": { "cases": 1459033, "deaths": 19028, "deaths_per_million": 991.224, "fully_vaccinated": 10534623, "name": "Kasahstan", "percent_fully_vaccinated": 54.88, "percent_vaccinated": 56.26, "population": 19196465, "total_vaccinated": 10800844, "vaccine_doses": 20918681 }, "LA": { "cases": 211942, "deaths": 757, "deaths_per_million": 101.952, "fully_vaccinated": 5220015, "name": "Laos", "percent_fully_vaccinated": 70.3, "percent_vaccinated": 79.26, "population": 7425058, "total_vaccinated": 5885061, "vaccine_doses": 11105076 }, "LB": { "cases": 1189500, "deaths": 10553, "deaths_per_million": 1886.947, "fully_vaccinated": 2385832, "name": "Liibanon", "percent_fully_vaccinated": 42.66, "percent_vaccinated": 48.46, "population": 5592631, "total_vaccinated": 2709945, "vaccine_doses": 5720506 }, "LC": { "cases": 28233, "deaths": 387, "deaths_per_million": 2154.165, "fully_vaccinated": 54609, "name": "Saint Lucia", "percent_fully_vaccinated": 30.4, "percent_vaccinated": 33.31, "population": 179652, "total_vaccinated": 59835, "vaccine_doses": 122184 }, "LI": { "cases": 18853, "deaths": 86, "deaths_per_million": 2202.925, "fully_vaccinated": 26436, "name": "Liechtenstein", "percent_fully_vaccinated": 67.72, "percent_vaccinated": 68.53, "population": 39039, "total_vaccinated": 26753, "vaccine_doses": 71303 }, "LK": { "cases": 667158, "deaths": 16594, "deaths_per_million": 762.121, "fully_vaccinated": 14555036, "name": "Sri Lanka", "percent_fully_vaccinated": 66.85, "percent_vaccinated": 78.56, "population": 21773441, "total_vaccinated": 17105217, "vaccine_doses": 39666023 }, "LR": { "cases": 7548, "deaths": 294, "deaths_per_million": 56.61, "fully_vaccinated": 2328125, "name": "Libeeria", "percent_fully_vaccinated": 44.83, "percent_vaccinated": 50.95, "population": 5193416, "total_vaccinated": 2645947, "vaccine_doses": 2921554 }, "LS": { "cases": 34206, "deaths": 704, "deaths_per_million": 308.575, "fully_vaccinated": 872661, "name": "Lesotho", "percent_fully_vaccinated": 38.25, "percent_vaccinated": 40.51, "population": 2281454, "total_vaccinated": 924248, "vaccine_doses": 1077116 }, "LT": { "cases": 1193955, "deaths": 9226, "deaths_per_million": 3310.784, "fully_vaccinated": 1877473, "name": "Leedu", "percent_fully_vaccinated": 67.37, "percent_vaccinated": 70.11, "population": 2786651, "total_vaccinated": 1953767, "vaccine_doses": 4494660 }, "LU": { "cases": 284931, "deaths": 1117, "deaths_per_million": 1747.166, "fully_vaccinated": 462338, "name": "Luksemburg", "percent_fully_vaccinated": 72.83, "percent_vaccinated": 75.32, "population": 639321, "total_vaccinated": 481549, "vaccine_doses": 1333592 }, "LV": { "cases": 875821, "deaths": 5905, "deaths_per_million": 3151.15, "fully_vaccinated": 1305976, "name": "Läti", "percent_fully_vaccinated": 69.69, "percent_vaccinated": 71.84, "population": 1873919, "total_vaccinated": 1346184, "vaccine_doses": 2895716 }, "LY": { "cases": 505805, "deaths": 6433, "deaths_per_million": 955.12, "fully_vaccinated": 1217626, "name": "Liibüa", "percent_fully_vaccinated": 18.08, "percent_vaccinated": 34.08, "population": 6735277, "total_vaccinated": 2295317, "vaccine_doses": 3677815 }, "MA": { "cases": 1262887, "deaths": 16260, "deaths_per_million": 438.552, "fully_vaccinated": 23464808, "name": "Maroko", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 67.36, "population": 37076584, "total_vaccinated": 24974386, "vaccine_doses": 55051989 }, "MC": { "cases": 14218, "deaths": 61, "deaths_per_million": 1662.76, "fully_vaccinated": 23308, "name": "Monaco", "percent_fully_vaccinated": 58.98, "percent_vaccinated": 67.49, "population": 36686, "total_vaccinated": 26672, "vaccine_doses": 49980 }, "MD": { "cases": 541715, "deaths": 11630, "deaths_per_million": 3798.784, "fully_vaccinated": 1063425, "name": "Moldova", "percent_fully_vaccinated": 26.43, "percent_vaccinated": 26.87, "population": 3061506, "total_vaccinated": 1081073, "vaccine_doses": 2165600 }, "ME": { "cases": 266422, "deaths": 2756, "deaths_per_million": 4389.521, "fully_vaccinated": 284450, "name": "Montenegro", "percent_fully_vaccinated": 45.3, "percent_vaccinated": 46.57, "population": 627859, "total_vaccinated": 292368, "vaccine_doses": 677888 }, "MF": { "name": "Püha Martin" }, "MG": { "cases": 66557, "deaths": 1409, "deaths_per_million": 48.728, "fully_vaccinated": 1297671, "name": "Madagaskar", "percent_fully_vaccinated": 4.49, "percent_vaccinated": 4.64, "population": 28915653, "total_vaccinated": 1340993, "vaccine_doses": 1610098 }, "MH": { "cases": 125, "deaths": 1, "deaths_per_million": 23.781, "fully_vaccinated": null, "name": "Marshalli Saared", "percent_vaccinated": null, "population": 42050, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "MK": { "cases": 332667, "deaths": 9398, "deaths_per_million": 4468.153, "fully_vaccinated": 837577, "name": "Põhja-Makedoonia", "percent_fully_vaccinated": 39.82, "percent_vaccinated": 40.61, "population": 2103330, "total_vaccinated": 854061, "vaccine_doses": 1856093 }, "ML": { "cases": 31237, "deaths": 739, "deaths_per_million": 33.737, "fully_vaccinated": 1444558, "name": "Mali", "percent_fully_vaccinated": 6.59, "percent_vaccinated": 9.05, "population": 21904983, "total_vaccinated": 1982922, "vaccine_doses": 2700389 }, "MM": { "cases": 614240, "deaths": 19434, "deaths_per_million": 361.24, "fully_vaccinated": 27027467, "name": "Myanmar", "percent_fully_vaccinated": 49.31, "percent_vaccinated": 60.22, "population": 53798084, "total_vaccinated": 33004742, "vaccine_doses": 62259560 }, "MN": { "cases": 962494, "deaths": 2123, "deaths_per_million": 634.151, "fully_vaccinated": 2175617, "name": "Mongoolia", "percent_fully_vaccinated": 65.35, "percent_vaccinated": 68.27, "population": 3347782, "total_vaccinated": 2272965, "vaccine_doses": 5492919 }, "MO": { "cases": 791, "deaths": 6, "deaths_per_million": 8.739, "fully_vaccinated": 589964, "name": "Macau", "percent_fully_vaccinated": 85.92, "percent_vaccinated": 89.89, "population": 686607, "total_vaccinated": 617161, "vaccine_doses": 1458855 }, "MP": { "name": "Põhja-Mariaanid" }, "MQ": { "name": "Martinique" }, "MR": { "cases": 62675, "deaths": 992, "deaths_per_million": 214.952, "fully_vaccinated": 1410195, "name": "Mauritaania", "percent_fully_vaccinated": 30.56, "percent_vaccinated": 43.17, "population": 4614974, "total_vaccinated": 1992317, "vaccine_doses": 3052866 }, "MS": { "cases": 1077, "deaths": 8, "deaths_per_million": 1811.184, "fully_vaccinated": 1915, "name": "Montserrat", "percent_fully_vaccinated": 43.36, "percent_vaccinated": 46.95, "population": 4417, "total_vaccinated": 2074, "vaccine_doses": 4499 }, "MT": { "cases": 113335, "deaths": 796, "deaths_per_million": 1511.159, "fully_vaccinated": 470387, "name": "Malta", "percent_fully_vaccinated": 89.3, "percent_vaccinated": 90.65, "population": 526748, "total_vaccinated": 477494, "vaccine_doses": 1332269 }, "MU": { "cases": 248720, "deaths": 1015, "deaths_per_million": 781.421, "fully_vaccinated": 977728, "name": "Mauritius", "percent_fully_vaccinated": 75.27, "percent_vaccinated": 78.68, "population": 1298915, "total_vaccinated": 1021934, "vaccine_doses": 2566599 }, "MV": { "cases": 184591, "deaths": 307, "deaths_per_million": 588.734, "fully_vaccinated": 384747, "name": "Maldiivid", "percent_fully_vaccinated": 73.78, "percent_vaccinated": 76.52, "population": 521458, "total_vaccinated": 398995, "vaccine_doses": 949602 }, "MW": { "cases": 87637, "deaths": 2671, "deaths_per_million": 134.29, "fully_vaccinated": 1517989, "name": "Malawi", "percent_fully_vaccinated": 7.63, "percent_vaccinated": 10.69, "population": 19889742, "total_vaccinated": 2125294, "vaccine_doses": 3171945 }, "MX": { "cases": 6875708, "deaths": 328437, "deaths_per_million": 2592.136, "fully_vaccinated": 79947470, "name": "Mehhiko", "percent_fully_vaccinated": 63.1, "percent_vaccinated": 72.87, "population": 126705138, "total_vaccinated": 92333818, "vaccine_doses": 209673612 }, "MY": { "cases": 4714498, "deaths": 36044, "deaths_per_million": 1073.573, "fully_vaccinated": 27466839, "name": "Malaisia", "percent_fully_vaccinated": 81.81, "percent_vaccinated": 83.63, "population": 33573874, "total_vaccinated": 28078972, "vaccine_doses": 71923232 }, "MZ": { "cases": 229777, "deaths": 2216, "deaths_per_million": 69.084, "fully_vaccinated": 14098645, "name": "Mosambiik", "percent_fully_vaccinated": 43.83, "percent_vaccinated": 46.57, "population": 32077072, "total_vaccinated": 14978771, "vaccine_doses": 31616078 }, "NA": { "cases": 169253, "deaths": 4072, "deaths_per_million": 1609.39, "fully_vaccinated": 462994, "name": "Namiibia", "percent_fully_vaccinated": 18.3, "percent_vaccinated": 21.16, "population": 2530151, "total_vaccinated": 535335, "vaccine_doses": 879989 }, "NC": { "cases": 72226, "deaths": 314, "deaths_per_million": 1091.035, "fully_vaccinated": 180518, "name": "Uus-Kaledoonia", "percent_fully_vaccinated": 62.72, "percent_vaccinated": 65.52, "population": 287800, "total_vaccinated": 188554, "vaccine_doses": 462522 }, "NE": { "cases": 9125, "deaths": 311, "deaths_per_million": 12.316, "fully_vaccinated": 2888988, "name": "Niger", "percent_fully_vaccinated": 11.44, "percent_vaccinated": 14.44, "population": 25252722, "total_vaccinated": 3647695, "vaccine_doses": 4394310 }, "NF": { "name": "Norfolki saare ala" }, "NG": { "cases": 261885, "deaths": 3147, "deaths_per_million": 14.747, "fully_vaccinated": 24675659, "name": "Nigeeria", "percent_fully_vaccinated": 11.56, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 213401323, "total_vaccinated": 36549506, "vaccine_doses": 56126494 }, "NI": { "cases": 14807, "deaths": 244, "deaths_per_million": 35.618, "fully_vaccinated": 5629912, "name": "Nicaragua", "percent_fully_vaccinated": 82.18, "percent_vaccinated": 87.72, "population": 6850540, "total_vaccinated": 6009617, "vaccine_doses": 11639529 }, "NL": { "cases": 8367480, "deaths": 22619, "deaths_per_million": 1292.389, "fully_vaccinated": 12111092, "name": "Holland", "percent_fully_vaccinated": 69.2, "percent_vaccinated": 74, "population": 17501696, "total_vaccinated": 12950702, "vaccine_doses": 36045756 }, "NO": { "cases": 1457385, "deaths": 3834, "deaths_per_million": 709.603, "fully_vaccinated": 4050339, "name": "Norra", "percent_fully_vaccinated": 74.96, "percent_vaccinated": 80.39, "population": 5403021, "total_vaccinated": 4343537, "vaccine_doses": 11537634 }, "NP": { "cases": 991185, "deaths": 11974, "deaths_per_million": 398.668, "fully_vaccinated": 20579365, "name": "Nepal", "percent_fully_vaccinated": 68.52, "percent_vaccinated": 83.32, "population": 30034989, "total_vaccinated": 25026214, "vaccine_doses": 52867991 }, "NR": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 8585, "name": "Nauru", "percent_fully_vaccinated": 68.61, "percent_vaccinated": 83.86, "population": 12512, "total_vaccinated": 10493, "vaccine_doses": 24005 }, "NU": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1417, "name": "Niue", "percent_fully_vaccinated": 87.79, "percent_vaccinated": 102.23, "population": 1614, "total_vaccinated": 1650, "vaccine_doses": 4161 }, "NZ": { "cases": 1671922, "deaths": 1705, "deaths_per_million": 332.376, "fully_vaccinated": 4127475, "name": "Uus-Meremaa", "percent_fully_vaccinated": 80.46, "percent_vaccinated": 83.73, "population": 5129728, "total_vaccinated": 4295363, "vaccine_doses": 11500245 }, "OM": { "cases": 397231, "deaths": 4628, "deaths_per_million": 1023.787, "fully_vaccinated": 3039478, "name": "Omaan", "percent_fully_vaccinated": 58.19, "percent_vaccinated": 62.54, "population": 4520471, "total_vaccinated": 3266729, "vaccine_doses": 7068002 }, "PA": { "cases": 960300, "deaths": 8434, "deaths_per_million": 1938.286, "fully_vaccinated": 3131836, "name": "Panama", "percent_fully_vaccinated": 71.98, "percent_vaccinated": 80.25, "population": 4351267, "total_vaccinated": 3491894, "vaccine_doses": 8502818 }, "PE": { "cases": 3970336, "deaths": 214694, "deaths_per_million": 6367.818, "fully_vaccinated": 27943524, "name": "Peruu", "percent_fully_vaccinated": 82.88, "percent_vaccinated": 88.11, "population": 33715472, "total_vaccinated": 29706745, "vaccine_doses": 81260809 }, "PF": { "cases": 75958, "deaths": 649, "deaths_per_million": 2134.644, "fully_vaccinated": 184491, "name": "Prantsuse Polüneesia", "percent_fully_vaccinated": 60.68, "percent_vaccinated": 61.95, "population": 304032, "total_vaccinated": 188352, "vaccine_doses": 456943 }, "PG": { "cases": 44800, "deaths": 663, "deaths_per_million": 66.637, "fully_vaccinated": 281948, "name": "Paapua Uus-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 2.83, "percent_vaccinated": 3.43, "population": 9949437, "total_vaccinated": 341307, "vaccine_doses": 644840 }, "PH": { "cases": 3810772, "deaths": 60864, "deaths_per_million": 534.456, "fully_vaccinated": 71835024, "name": "Filipiinid", "percent_fully_vaccinated": 63.08, "percent_vaccinated": 67.12, "population": 113880328, "total_vaccinated": 76438466, "vaccine_doses": 156547670 }, "PK": { "cases": 1560602, "deaths": 30508, "deaths_per_million": 131.84, "fully_vaccinated": 129921311, "name": "Pakistan", "percent_fully_vaccinated": 56.15, "percent_vaccinated": 59.84, "population": 231402116, "total_vaccinated": 138476803, "vaccine_doses": 287848376 }, "PL": { "cases": 6100827, "deaths": 116686, "deaths_per_million": 3046.017, "fully_vaccinated": 22532198, "name": "Poola", "percent_fully_vaccinated": 58.82, "percent_vaccinated": 59.4, "population": 38307726, "total_vaccinated": 22754907, "vaccine_doses": 55449423 }, "PM": { "cases": 3112, "deaths": 1, "deaths_per_million": 169.981, "name": "Saint-Pierre ja Miquelon", "population": 5883 }, "PN": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 47, "name": "Pitcairn", "percent_fully_vaccinated": 100, "percent_vaccinated": 100, "total_vaccinated": 47, "vaccine_doses": 94 }, "PR": { "population": 2828246 }, "PS": { "cases": 697447, "deaths": 5691, "deaths_per_million": 1108.624, "fully_vaccinated": 1773409, "name": "Palestiina Riik", "percent_fully_vaccinated": 34.55, "percent_vaccinated": 39.15, "population": 5133392, "total_vaccinated": 2009619, "vaccine_doses": 3737310 }, "PT": { "cases": 5367395, "deaths": 24707, "deaths_per_million": 2401.045, "fully_vaccinated": 8899233, "name": "Portugal", "percent_fully_vaccinated": 86.48, "percent_vaccinated": 94.65, "population": 10290103, "total_vaccinated": 9740081, "vaccine_doses": 24793071 }, "PW": { "cases": 5308, "deaths": 6, "deaths_per_million": 332.889, "name": "Belau", "population": 18024 }, "PY": { "cases": 710890, "deaths": 19289, "deaths_per_million": 2877.324, "fully_vaccinated": 3491828, "name": "Paraguay", "percent_fully_vaccinated": 52.09, "percent_vaccinated": 58.9, "population": 6703799, "total_vaccinated": 3948425, "vaccine_doses": 9257248 }, "QA": { "cases": 415876, "deaths": 681, "deaths_per_million": 253.326, "fully_vaccinated": 2743181, "name": "Katar", "percent_fully_vaccinated": 102.04, "percent_vaccinated": 102.04, "population": 2688235, "total_vaccinated": 2743181, "vaccine_doses": 7302700 }, "RE": { "name": "Réunion" }, "RO": { "cases": 3130545, "deaths": 66236, "deaths_per_million": 3426.846, "fully_vaccinated": 8114769, "name": "Rumeenia", "percent_fully_vaccinated": 42.42, "percent_vaccinated": 42.3, "population": 19328560, "total_vaccinated": 8176457, "vaccine_doses": 16827486 }, "RS": { "cases": 2178198, "deaths": 16380, "deaths_per_million": 2383.743, "fully_vaccinated": 3278198, "name": "Serbia", "percent_fully_vaccinated": 47.71, "percent_vaccinated": 48.81, "population": 6871547, "total_vaccinated": 3354075, "vaccine_doses": 8534688 }, "RU": { "cases": 18473940, "deaths": 375085, "deaths_per_million": 2584.961, "fully_vaccinated": 75242821, "name": "Venemaa", "percent_fully_vaccinated": 51.85, "percent_vaccinated": 56.93, "population": 145102755, "total_vaccinated": 82614084, "vaccine_doses": 171574030 }, "RW": { "cases": 132326, "deaths": 1466, "deaths_per_million": 108.9, "fully_vaccinated": 10414585, "name": "Rwanda", "percent_fully_vaccinated": 77.36, "percent_vaccinated": 81.27, "population": 13461888, "total_vaccinated": 10940142, "vaccine_doses": 25522207 }, "SA": { "cases": 811362, "deaths": 9263, "deaths_per_million": 257.661, "fully_vaccinated": 25082132, "name": "Saudi Araabia", "percent_fully_vaccinated": 70.97, "percent_vaccinated": 75.59, "population": 35950396, "total_vaccinated": 26713922, "vaccine_doses": 66700629 }, "SB": { "cases": 21544, "deaths": 153, "deaths_per_million": 216.147, "fully_vaccinated": 192043, "name": "Saalomoni Saared", "percent_fully_vaccinated": 27.13, "percent_vaccinated": 41.68, "population": 707851, "total_vaccinated": 295016, "vaccine_doses": 505046 }, "SC": { "cases": 45692, "deaths": 168, "deaths_per_million": 1577.909, "fully_vaccinated": 80990, "name": "Seišellid", "percent_fully_vaccinated": 76.07, "percent_vaccinated": 80.05, "population": 106470, "total_vaccinated": 85233, "vaccine_doses": 209471 }, "SD": { "cases": 63128, "deaths": 4960, "deaths_per_million": 108.636, "fully_vaccinated": 4536964, "name": "Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 10.1, "percent_vaccinated": 14.81, "population": 45657202, "total_vaccinated": 6651268, "vaccine_doses": 8179010 }, "SE": { "cases": 2545671, "deaths": 19433, "deaths_per_million": 1856.58, "fully_vaccinated": 7651988, "name": "Rootsi", "percent_fully_vaccinated": 75.31, "percent_vaccinated": 77.15, "population": 10467097, "total_vaccinated": 7838695, "vaccine_doses": 22674504 }, "SG": { "cases": 1771081, "deaths": 1542, "deaths_per_million": 282.749, "fully_vaccinated": 5001013, "name": "Singapur", "percent_fully_vaccinated": 91.7, "percent_vaccinated": 92.1, "population": 5453600, "total_vaccinated": 5022906, "vaccine_doses": 14289448 }, "SH": { "cases": 4, "deaths": null, "fully_vaccinated": 3531, "name": "Saint Helena (meretagune ala)", "percent_vaccinated": 71.83, "population": 5404, "total_vaccinated": 4361, "vaccine_doses": 7892 }, "SI": { "cases": 1096506, "deaths": 6732, "deaths_per_million": 3176.356, "fully_vaccinated": 1222225, "name": "Sloveenia", "percent_fully_vaccinated": 57.67, "percent_vaccinated": 59.72, "population": 2119410, "total_vaccinated": 1265802, "vaccine_doses": 2996643 }, "SJ": { "name": "Svalbard ja Jan Mayen" }, "SK": { "cases": 2580748, "deaths": 20236, "deaths_per_million": 3714.648, "fully_vaccinated": 2763646, "name": "Slovakkia", "percent_fully_vaccinated": 50.73, "percent_vaccinated": 51.82, "population": 5447622, "total_vaccinated": 2822919, "vaccine_doses": 7074784 }, "SL": { "cases": 7740, "deaths": 125, "deaths_per_million": 14.844, "fully_vaccinated": 1918592, "name": "Sierra Leone", "percent_fully_vaccinated": 22.78, "percent_vaccinated": 31.42, "population": 8420641, "total_vaccinated": 2645861, "vaccine_doses": 3526495 }, "SM": { "cases": 20074, "deaths": 118, "deaths_per_million": 3496.711, "fully_vaccinated": 23633, "name": "San Marino", "percent_fully_vaccinated": 69.49, "percent_vaccinated": 77.5, "population": 33746, "total_vaccinated": 26357, "vaccine_doses": 69338 }, "SN": { "cases": 87641, "deaths": 1968, "deaths_per_million": 116.61, "fully_vaccinated": 1071360, "name": "Senegal", "percent_fully_vaccinated": 6.35, "percent_vaccinated": 13.38, "population": 16876720, "total_vaccinated": 2300648, "vaccine_doses": 2523856 }, "SO": { "cases": 27020, "deaths": 1361, "deaths_per_million": 79.751, "fully_vaccinated": 2040506, "name": "Somaalia", "percent_fully_vaccinated": 11.96, "percent_vaccinated": 16.45, "population": 17065581, "total_vaccinated": 2807072, "vaccine_doses": 3648859 }, "SR": { "cases": 80988, "deaths": 1380, "deaths_per_million": 2251.282, "fully_vaccinated": 237879, "name": "Suriname", "percent_fully_vaccinated": 40.2, "percent_vaccinated": 45.26, "population": 612984, "total_vaccinated": 267820, "vaccine_doses": 505699 }, "SS": { "cases": 17780, "deaths": 138, "deaths_per_million": 12.839, "fully_vaccinated": 1369250, "name": "Lõuna-Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 12.74, "percent_vaccinated": 13.13, "population": 10748272, "total_vaccinated": 1411298, "vaccine_doses": 1461516 }, "ST": { "cases": 6120, "deaths": 76, "deaths_per_million": 340.644, "fully_vaccinated": 99341, "name": "São Tomé ja Príncipe", "percent_fully_vaccinated": 44.53, "percent_vaccinated": 56.27, "population": 223107, "total_vaccinated": 125550, "vaccine_doses": 221655 }, "SV": { "cases": 190818, "deaths": 4216, "deaths_per_million": 667.705, "fully_vaccinated": 4330643, "name": "El Salvador", "percent_fully_vaccinated": 68.59, "percent_vaccinated": 73.33, "population": 6314167, "total_vaccinated": 4630037, "vaccine_doses": 11127982 }, "SX": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 26417, "name": "Sint Maarten", "percent_fully_vaccinated": 59.98, "percent_vaccinated": 64.5, "population": 44042, "total_vaccinated": 28407, "vaccine_doses": 63735 }, "SY": { "cases": 56604, "deaths": 3155, "deaths_per_million": 147.953, "fully_vaccinated": 1914784, "name": "Süüria", "percent_fully_vaccinated": 8.98, "percent_vaccinated": 13.33, "population": 21324367, "total_vaccinated": 2842478, "vaccine_doses": 4389805 }, "SZ": { "cases": 73311, "deaths": 1419, "deaths_per_million": 1190.166, "fully_vaccinated": 342088, "name": "Svaasimaa", "percent_fully_vaccinated": 28.69, "percent_vaccinated": 34.43, "population": 1192271, "total_vaccinated": 410506, "vaccine_doses": 684885 }, "TC": { "cases": 6328, "deaths": 36, "deaths_per_million": 797.978, "fully_vaccinated": 30129, "name": "Turks ja Caicos", "percent_fully_vaccinated": 66.78, "percent_vaccinated": 71.35, "population": 45114, "total_vaccinated": 32189, "vaccine_doses": 70169 }, "TD": { "cases": 7442, "deaths": 193, "deaths_per_million": 11.234, "fully_vaccinated": 2093522, "name": "Tšaad", "percent_fully_vaccinated": 12.38, "percent_vaccinated": 13.12, "population": 17179740, "total_vaccinated": 2218493, "vaccine_doses": 2356138 }, "TF": { "name": "Prantsuse Lõunaalad" }, "TG": { "cases": 38211, "deaths": 281, "deaths_per_million": 32.505, "fully_vaccinated": 1557538, "name": "Togo", "percent_fully_vaccinated": 18.02, "percent_vaccinated": 24.74, "population": 8644829, "total_vaccinated": 2138953, "vaccine_doses": 3290821 }, "TH": { "cases": 4609406, "deaths": 31663, "deaths_per_million": 442.214, "fully_vaccinated": 53241380, "name": "Tai", "percent_fully_vaccinated": 74.36, "percent_vaccinated": 79.43, "population": 71601103, "total_vaccinated": 56871150, "vaccine_doses": 141190576 }, "TJ": { "cases": 17786, "deaths": 125, "deaths_per_million": 12.82, "fully_vaccinated": 4976770, "name": "Tadžikistan", "percent_fully_vaccinated": 51.05, "percent_vaccinated": 53.23, "population": 9750064, "total_vaccinated": 5189877, "vaccine_doses": 12504152 }, "TK": { "fully_vaccinated": 1125, "name": "Tokelau", "percent_fully_vaccinated": 60.84, "percent_vaccinated": 72.42, "population": 1849, "total_vaccinated": 1339, "vaccine_doses": 3326 }, "TL": { "cases": 23055, "deaths": 134, "deaths_per_million": 101.443, "fully_vaccinated": 732690, "name": "Ida-Timor", "percent_fully_vaccinated": 55.47, "percent_vaccinated": 63.98, "population": 1320942, "total_vaccinated": 845153, "vaccine_doses": 1757560 }, "TM": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 9753, "name": "Türkmenistan", "percent_vaccinated": 0.53, "total_vaccinated": 32240, "vaccine_doses": 41993 }, "TN": { "cases": 1134660, "deaths": 29105, "deaths_per_million": 2373.41, "fully_vaccinated": 6378774, "name": "Tuneesia", "percent_fully_vaccinated": 52.02, "percent_vaccinated": 72.51, "population": 12262946, "total_vaccinated": 8892359, "vaccine_doses": 14907870 }, "TO": { "cases": 12836, "deaths": 12, "deaths_per_million": 113.189, "fully_vaccinated": 97151, "name": "Tonga", "percent_fully_vaccinated": 91.64, "percent_vaccinated": 102.12, "population": 106017, "total_vaccinated": 108263, "vaccine_doses": 250122 }, "TR": { "cases": 16295817, "deaths": 99678, "deaths_per_million": 1175.789, "fully_vaccinated": 53126813, "name": "Türgi", "percent_fully_vaccinated": 62.67, "percent_vaccinated": 68.29, "population": 84775404, "total_vaccinated": 57896782, "vaccine_doses": 151300951 }, "TT": { "cases": 173535, "deaths": 4070, "deaths_per_million": 2667.693, "fully_vaccinated": 715736, "name": "Trinidad ja Tobago", "percent_fully_vaccinated": 46.91, "percent_vaccinated": 49.32, "population": 1525663, "total_vaccinated": 752449, "vaccine_doses": 1577910 }, "TV": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 6160, "name": "Tuvalu", "percent_fully_vaccinated": 51.66, "percent_vaccinated": 53.4, "population": 11925, "total_vaccinated": 6368, "vaccine_doses": 12528 }, "TW": { "cases": 4777903, "deaths": 9273, "deaths_per_million": 388.644, "fully_vaccinated": 19957822, "name": "Taiwan", "percent_fully_vaccinated": 83.65, "percent_vaccinated": 89.49, "population": 23859912, "total_vaccinated": 21351964, "vaccine_doses": 59938508 }, "TZ": { "cases": 37865, "deaths": 841, "deaths_per_million": 13.226, "fully_vaccinated": 12036710, "name": "Tansaania", "percent_fully_vaccinated": 18.93, "percent_vaccinated": 21.15, "population": 63588334, "total_vaccinated": 13445924, "vaccine_doses": 16871609 }, "UA": { "cases": 5299442, "deaths": 116488, "deaths_per_million": 2675.952, "fully_vaccinated": 15221792, "name": "Ukraina", "percent_fully_vaccinated": 35.02, "percent_vaccinated": 36.19, "population": 43531422, "total_vaccinated": 15729617, "vaccine_doses": 31683310 }, "UG": { "cases": 169396, "deaths": 3628, "deaths_per_million": 79.121, "fully_vaccinated": 12280315, "name": "Uganda", "percent_fully_vaccinated": 26.78, "percent_vaccinated": 39.43, "population": 45853778, "total_vaccinated": 18081463, "vaccine_doses": 24655406 }, "US": { "cases": 92341611, "deaths": 1034621, "deaths_per_million": 3070.114, "fully_vaccinated": 223035566, "name": "Ameerika Ühendriigid", "percent_fully_vaccinated": 67.18, "percent_vaccinated": 78.79, "population": 336997624, "total_vaccinated": 261591428, "vaccine_doses": 604235972 }, "UY": { "cases": 973420, "deaths": 7423, "deaths_per_million": 2166.502, "fully_vaccinated": 2890575, "name": "Uruguay", "percent_fully_vaccinated": 84.37, "percent_vaccinated": 87.54, "population": 3426260, "total_vaccinated": 2999347, "vaccine_doses": 8718269 }, "UZ": { "cases": 243388, "deaths": 1637, "deaths_per_million": 48.032, "fully_vaccinated": 15794134, "name": "Usbekistan", "percent_fully_vaccinated": 46.34, "percent_vaccinated": 58.36, "population": 34081449, "total_vaccinated": 19890447, "vaccine_doses": 58191020 }, "VA": { "cases": 29, "deaths": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Vatikan", "percent_vaccinated": null, "population": 511, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "VC": { "cases": 9396, "deaths": 115, "deaths_per_million": 1102.251, "fully_vaccinated": 31144, "name": "Saint Vincent ja Grenadiinid", "percent_fully_vaccinated": 29.85, "percent_vaccinated": 35.47, "population": 104332, "total_vaccinated": 37011, "vaccine_doses": 72202 }, "VE": { "cases": 538631, "deaths": 5768, "deaths_per_million": 204.54, "fully_vaccinated": 14287370, "name": "Venezuela", "percent_fully_vaccinated": 49.77, "percent_vaccinated": 77.19, "population": 28199866, "total_vaccinated": 22157232, "vaccine_doses": 37860994 }, "VG": { "cases": 7131, "deaths": 63, "deaths_per_million": 2024.291, "fully_vaccinated": 18187, "name": "Briti Neitsisaared", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 62.44, "population": 31122, "total_vaccinated": 19433, "vaccine_doses": 41346 }, "VI": { "population": 104218 }, "VN": { "cases": 11351563, "deaths": 43094, "deaths_per_million": 442.135, "fully_vaccinated": 80185029, "name": "Vietnam", "percent_fully_vaccinated": 82.27, "percent_vaccinated": 89.04, "population": 97468028, "total_vaccinated": 86785069, "vaccine_doses": 234856999 }, "VU": { "cases": 11731, "deaths": 14, "deaths_per_million": 43.868, "fully_vaccinated": 130607, "name": "Vanuatu", "percent_fully_vaccinated": 40.93, "percent_vaccinated": 53.97, "population": 319136, "total_vaccinated": 172232, "vaccine_doses": 318805 }, "WF": { "cases": 761, "deaths": 7, "deaths_per_million": 602.047, "fully_vaccinated": 6457, "name": "Wallis ja Futuna", "percent_fully_vaccinated": 58.2, "percent_vaccinated": 58.44, "population": 11627, "total_vaccinated": 6483, "vaccine_doses": 16426 }, "WS": { "cases": 15405, "deaths": 29, "deaths_per_million": 132.563, "fully_vaccinated": 198896, "name": "Samoa", "percent_fully_vaccinated": 90.92, "percent_vaccinated": 104.81, "population": 218764, "total_vaccinated": 229291, "vaccine_doses": 503009 }, "XC": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 275988, "name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 72.2, "percent_vaccinated": 74.39, "total_vaccinated": 284357, "vaccine_doses": 617389 }, "XK": { "cases": 262587, "deaths": 3180, "deaths_per_million": 1784.397, "fully_vaccinated": 824281, "name": "Kosovo", "percent_fully_vaccinated": 46.25, "percent_vaccinated": 50.82, "population": 1782115, "total_vaccinated": 905745, "vaccine_doses": 1834797 }, "XW": { "cases": 586435868, "deaths": 6423686, "deaths_per_million": 812.169, "fully_vaccinated": 4883058918, "name": "Maa", "note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.", "percent_fully_vaccinated": 61.74, "percent_vaccinated": 67.17, "population": 7909295152, "total_vaccinated": 5312282099, "vaccine_doses": 12415322457 }, "YE": { "cases": 11903, "deaths": 2152, "deaths_per_million": 65.248, "fully_vaccinated": 446120, "name": "Jeemen", "percent_fully_vaccinated": 1.46, "percent_vaccinated": 2.29, "population": 32981641, "total_vaccinated": 697956, "vaccine_doses": 864544 }, "YT": { "name": "Mayotte" }, "ZA": { "cases": 4004555, "deaths": 101982, "deaths_per_million": 1717.093, "fully_vaccinated": 19243457, "name": "Lõuna-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 32.4, "percent_vaccinated": 37.36, "population": 59392255, "total_vaccinated": 22186213, "vaccine_doses": 37276271 }, "ZM": { "cases": 331568, "deaths": 4016, "deaths_per_million": 206.233, "fully_vaccinated": 5158680, "name": "Sambia", "percent_fully_vaccinated": 26.49, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 19473125, "total_vaccinated": 3240892, "vaccine_doses": 8130436 }, "ZW": { "cases": 256490, "deaths": 5586, "deaths_per_million": 349.266, "fully_vaccinated": 4692440, "name": "Zimbabwe", "percent_fully_vaccinated": 29.34, "percent_vaccinated": 39.87, "population": 15993524, "total_vaccinated": 6376117, "vaccine_doses": 12182698 } } e4p1jy7y0i64zbf72ebyo8xymwb025o Kadri Kosk 0 618552 6176408 6085366 2022-08-11T07:30:45Z CommonsDelinker 1930 Fail Seenel_käik.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:King of Hearts|King of Hearts]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:VRT|No permission]] since 5 June 2022. wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2022}} {{Vikinda|kuu=veebruar|aasta=2022}} [[Fail:Kadri_Kosk.jpg|pisi|püsti|Kadri Kosk. Foto: Andres Keil]] '''Kadri Kosk''' (sündinud [[16. aprill]]il [[1980]] [[Tallinn]]as) on eesti maalikunstnik ja pedagoog. Tema naivistlikku ja värvikirevat loomingut võib kohata nii linnapildis, näitustel, kunstniku blogis, kohvikutes kui ka poodides. Läbivaks karakteriks kunstniku teostes on munakujulise peaga naisterahvad. Kunstnikku inspireerivad enim argised mured ja rõõmud, mustrid, ekletlilisus ning sõnamängud. Sõnamänge peetakse Kose teoste puhul ainulaadseks: maali pealkiri ja kunstiteos moodustavad alati mitmeti tõlgendatava terviku. Lisaks maalimisele teeb kunstnik ka skulptuure ja installatsioone. == Elukäik == Kadri Kosk lõpetas 2007. aastal [[Tartu Ülikool]]is inglise keele ja kirjanduse magistrantuuri ning täiendas end [[Eesti Kunstiakadeemia]]s kunstiõpetaja lisaerialal. Ta on läbinud Pallase Tulevikustuudio. 2021. aasta seisuga õpib Kosk Tartu Ülikoolis kunsti- ja tehnoloogiaõpetuse suunal. Ta on õpetanud 2005.–2006. aastal Lähte Ühisgümnaasiumis, 2007.–2008. aastal [[Tartu Descartes'i Kool|Tartu Descartes'i Lütseumis]] ning 2009.–2018. aastal [[Tartu Raatuse Kool|Tartu Raatuse Koolis]] inglise keelt. Kadri Kosk juhendas 2012. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri Gümnaasiumis]] draamaringi. 2015. aastast õpetab Kadri Kosk Tartu Raatuse Koolis kunstiõpetust ning 2018. aastast draamaõpetust. Ta on ka Tartu kunstiõpetajate ainesektsiooni juht. Raatuse Koolis töötamise ajast saati on Kosk juhendanud draamaringi, mis on õpilastele esimesest kaheksanda klassini kohustuslik. Igal klassil on korra poolaastas käsil suurem projekt etenduse, sõnateatri või [https://www.youtube.com/watch?v=0zlG7HayJvI&ab_channel=LiisiR%C3%B6%C3%B6mel audiovisuaalse esituse] näol. 2020. aasta distantsõppe ajal mõtles Kadri Kosk õpilastele [https://kadrikosk.weebly.com/distantsotildepe.html avalikke ülesandeid], millest tuntuimaks sai ülesanne ,,Asjad minu kodus", mille käigus tuli kodus leiduvatest esemetest kompositsioon luua ning seda pildistada. Idee autor, ameerika fotograaf ja skulptor Barry Rosenthal, kelle lehele Kosk õpilasi inspiratsiooni saamiseks suunas, märkas Eestist pärit külastajate järsku tõusu ning soovis Kadri õpilastega [https://tervis.postimees.ee/6942111/aasta-opetaja-nominent-kadri-kosk-barry-rosenthalil-tekkis-huvi-miks-eestlased-akki-tema-kunstist-vaimustuvad veebi teel kohtuda]. Kadri Kose veebilehel leiduvaid ülesandeid võtsid töösse kunstiõpetajad üle Eesti. == Looming == Kadri Kose maalid on värvikirevad, naivistliku alatooniga ning maal ja selle pealkiri moodustavad alati terviku. Oma töödes on kunstnik kasutanud ka segatehnikat, näiteks akrüül- ja teepakitehnikat või akrüül- ja aerosoolvärvitehnikat. Kunstniku teoseid võib näha [https://leht.postimees.ee/3107561/opetajad-poevad-kama-taha Tartu linnapildis], [https://www.facebook.com/foodsharingtartu/posts/452047439504781/ Aparaaditehase toidujagamiskapil] ning üheks märgatavaks kunstiteoseks võib pidada tema [https://www.facebook.com/events/kroonuaia-68-tartu-51008-tartu-maakond-eesti/tartuff-voronja-kadri-kosk/396101324699238/ värvikirevat maja] Kroonuaia tänaval. Tema majast on inspiratsiooni saanud paljud inimesed: huvilised on Kadri Kose maja üles leidnud ning palunud ka enda majale või kuurile värvikirevaid kaunistusi maalida. Tartut reklaamivad veebilehed ja trükised sisaldavad tihti Kadri Kose maja kui kunstiteost. Ei ole uudis, et majast möödujad hetkeks peatuvad ning majast pilte teevad. Alates 2015. aastast vedasid Kadri Kosk ja Mariana Jürimäe kunstirühmitust [https://leht.postimees.ee/3107561/opetajad-poevad-kama-taha KAMA]. Algselt salajane rühmitus sündis maalinäitusest, mis toimus Tartu Raatuse Koolis. Õpilased ja kollektiiv said aga lühikese aja jooksul aru, et tegemist on just nende kahe õpetajaga. KAMA nime all tegid kunstnikud ka šabloontehnikas tänavakunsti Sõpruse silla alla ning Maaülikooli lähistele. Kadri Kosk rakendab šabloontehnikat oma õpilastega ka kunstitundides. KAMA duo tänavakunsti on võimalik näha ka Tartu Oa tänava alguses. 2017. aastal toimus kohvikus Spargel Kadri Kose maalinäitus. 2021. aastal avas Kadri Kosk Aparaaditehases näituse "Puulane, kuulane ja muulane". <gallery> Fail:Maskiball.jpg|"Maskiball" Fail:Munes ära.jpg|"Munes ära" Fail:"Piiritaja".jpg|"Piiritaja" Fail:"Diferentseeritud laiuskraadid".jpg|"Diferentseeritud laiuskraadid" Fail:"Sugupuu".jpg|Installatsioon "Sugupuu" </gallery> == Tunnustus == * [https://www.youtube.com/watch?v=OCVOxFqxBdE&ab_channel=JaanMalin TarSlämmi 2016 superfinalist] * [https://tartu.ee/et/uudised/tartu-parimad-kooliteatrid-on-selgunud Tartu Kooliteatrite Festivali parim juhendaja 2017] * [https://tartu.ee/et/aasta-opetaja#2019 Tartu aasta põhikooliõpetaja auhind 2019] * [https://www.hm.ee/et/aasta-opetaja-gala-nominendid-2019 Aasta õpetaja gala nominent 2019] == Isiklikku == Kadri Kosk on olnud abielus IT-ettevõtja Tanel Kosega, neil on kaks last. Tema elukaaslane on [[Heilo Aadla]]. Kadri Kosk peab [https://kadrikosk.weebly.com/ blogi]. {{JÄRJESTA:Kosk, Kadri}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] iqiinf6q8vzds0ea17cjoffg13elwyl 6176409 6176408 2022-08-11T07:30:57Z CommonsDelinker 1930 Fail Munes_ära.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:King of Hearts|King of Hearts]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:VRT|No permission]] since 5 June 2022. wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2022}} {{Vikinda|kuu=veebruar|aasta=2022}} [[Fail:Kadri_Kosk.jpg|pisi|püsti|Kadri Kosk. Foto: Andres Keil]] '''Kadri Kosk''' (sündinud [[16. aprill]]il [[1980]] [[Tallinn]]as) on eesti maalikunstnik ja pedagoog. Tema naivistlikku ja värvikirevat loomingut võib kohata nii linnapildis, näitustel, kunstniku blogis, kohvikutes kui ka poodides. Läbivaks karakteriks kunstniku teostes on munakujulise peaga naisterahvad. Kunstnikku inspireerivad enim argised mured ja rõõmud, mustrid, ekletlilisus ning sõnamängud. Sõnamänge peetakse Kose teoste puhul ainulaadseks: maali pealkiri ja kunstiteos moodustavad alati mitmeti tõlgendatava terviku. Lisaks maalimisele teeb kunstnik ka skulptuure ja installatsioone. == Elukäik == Kadri Kosk lõpetas 2007. aastal [[Tartu Ülikool]]is inglise keele ja kirjanduse magistrantuuri ning täiendas end [[Eesti Kunstiakadeemia]]s kunstiõpetaja lisaerialal. Ta on läbinud Pallase Tulevikustuudio. 2021. aasta seisuga õpib Kosk Tartu Ülikoolis kunsti- ja tehnoloogiaõpetuse suunal. Ta on õpetanud 2005.–2006. aastal Lähte Ühisgümnaasiumis, 2007.–2008. aastal [[Tartu Descartes'i Kool|Tartu Descartes'i Lütseumis]] ning 2009.–2018. aastal [[Tartu Raatuse Kool|Tartu Raatuse Koolis]] inglise keelt. Kadri Kosk juhendas 2012. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri Gümnaasiumis]] draamaringi. 2015. aastast õpetab Kadri Kosk Tartu Raatuse Koolis kunstiõpetust ning 2018. aastast draamaõpetust. Ta on ka Tartu kunstiõpetajate ainesektsiooni juht. Raatuse Koolis töötamise ajast saati on Kosk juhendanud draamaringi, mis on õpilastele esimesest kaheksanda klassini kohustuslik. Igal klassil on korra poolaastas käsil suurem projekt etenduse, sõnateatri või [https://www.youtube.com/watch?v=0zlG7HayJvI&ab_channel=LiisiR%C3%B6%C3%B6mel audiovisuaalse esituse] näol. 2020. aasta distantsõppe ajal mõtles Kadri Kosk õpilastele [https://kadrikosk.weebly.com/distantsotildepe.html avalikke ülesandeid], millest tuntuimaks sai ülesanne ,,Asjad minu kodus", mille käigus tuli kodus leiduvatest esemetest kompositsioon luua ning seda pildistada. Idee autor, ameerika fotograaf ja skulptor Barry Rosenthal, kelle lehele Kosk õpilasi inspiratsiooni saamiseks suunas, märkas Eestist pärit külastajate järsku tõusu ning soovis Kadri õpilastega [https://tervis.postimees.ee/6942111/aasta-opetaja-nominent-kadri-kosk-barry-rosenthalil-tekkis-huvi-miks-eestlased-akki-tema-kunstist-vaimustuvad veebi teel kohtuda]. Kadri Kose veebilehel leiduvaid ülesandeid võtsid töösse kunstiõpetajad üle Eesti. == Looming == Kadri Kose maalid on värvikirevad, naivistliku alatooniga ning maal ja selle pealkiri moodustavad alati terviku. Oma töödes on kunstnik kasutanud ka segatehnikat, näiteks akrüül- ja teepakitehnikat või akrüül- ja aerosoolvärvitehnikat. Kunstniku teoseid võib näha [https://leht.postimees.ee/3107561/opetajad-poevad-kama-taha Tartu linnapildis], [https://www.facebook.com/foodsharingtartu/posts/452047439504781/ Aparaaditehase toidujagamiskapil] ning üheks märgatavaks kunstiteoseks võib pidada tema [https://www.facebook.com/events/kroonuaia-68-tartu-51008-tartu-maakond-eesti/tartuff-voronja-kadri-kosk/396101324699238/ värvikirevat maja] Kroonuaia tänaval. Tema majast on inspiratsiooni saanud paljud inimesed: huvilised on Kadri Kose maja üles leidnud ning palunud ka enda majale või kuurile värvikirevaid kaunistusi maalida. Tartut reklaamivad veebilehed ja trükised sisaldavad tihti Kadri Kose maja kui kunstiteost. Ei ole uudis, et majast möödujad hetkeks peatuvad ning majast pilte teevad. Alates 2015. aastast vedasid Kadri Kosk ja Mariana Jürimäe kunstirühmitust [https://leht.postimees.ee/3107561/opetajad-poevad-kama-taha KAMA]. Algselt salajane rühmitus sündis maalinäitusest, mis toimus Tartu Raatuse Koolis. Õpilased ja kollektiiv said aga lühikese aja jooksul aru, et tegemist on just nende kahe õpetajaga. KAMA nime all tegid kunstnikud ka šabloontehnikas tänavakunsti Sõpruse silla alla ning Maaülikooli lähistele. Kadri Kosk rakendab šabloontehnikat oma õpilastega ka kunstitundides. KAMA duo tänavakunsti on võimalik näha ka Tartu Oa tänava alguses. 2017. aastal toimus kohvikus Spargel Kadri Kose maalinäitus. 2021. aastal avas Kadri Kosk Aparaaditehases näituse "Puulane, kuulane ja muulane". <gallery> Fail:Maskiball.jpg|"Maskiball" Fail:"Piiritaja".jpg|"Piiritaja" Fail:"Diferentseeritud laiuskraadid".jpg|"Diferentseeritud laiuskraadid" Fail:"Sugupuu".jpg|Installatsioon "Sugupuu" </gallery> == Tunnustus == * [https://www.youtube.com/watch?v=OCVOxFqxBdE&ab_channel=JaanMalin TarSlämmi 2016 superfinalist] * [https://tartu.ee/et/uudised/tartu-parimad-kooliteatrid-on-selgunud Tartu Kooliteatrite Festivali parim juhendaja 2017] * [https://tartu.ee/et/aasta-opetaja#2019 Tartu aasta põhikooliõpetaja auhind 2019] * [https://www.hm.ee/et/aasta-opetaja-gala-nominendid-2019 Aasta õpetaja gala nominent 2019] == Isiklikku == Kadri Kosk on olnud abielus IT-ettevõtja Tanel Kosega, neil on kaks last. Tema elukaaslane on [[Heilo Aadla]]. Kadri Kosk peab [https://kadrikosk.weebly.com/ blogi]. {{JÄRJESTA:Kosk, Kadri}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] qed582vq1knezebb44wkzsqd7350pqv 6176410 6176409 2022-08-11T07:31:10Z CommonsDelinker 1930 Fail Kadri_Kosk.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:King of Hearts|King of Hearts]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:VRT|No permission]] since 5 June 2022. wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2022}} {{Vikinda|kuu=veebruar|aasta=2022}} '''Kadri Kosk''' (sündinud [[16. aprill]]il [[1980]] [[Tallinn]]as) on eesti maalikunstnik ja pedagoog. Tema naivistlikku ja värvikirevat loomingut võib kohata nii linnapildis, näitustel, kunstniku blogis, kohvikutes kui ka poodides. Läbivaks karakteriks kunstniku teostes on munakujulise peaga naisterahvad. Kunstnikku inspireerivad enim argised mured ja rõõmud, mustrid, ekletlilisus ning sõnamängud. Sõnamänge peetakse Kose teoste puhul ainulaadseks: maali pealkiri ja kunstiteos moodustavad alati mitmeti tõlgendatava terviku. Lisaks maalimisele teeb kunstnik ka skulptuure ja installatsioone. == Elukäik == Kadri Kosk lõpetas 2007. aastal [[Tartu Ülikool]]is inglise keele ja kirjanduse magistrantuuri ning täiendas end [[Eesti Kunstiakadeemia]]s kunstiõpetaja lisaerialal. Ta on läbinud Pallase Tulevikustuudio. 2021. aasta seisuga õpib Kosk Tartu Ülikoolis kunsti- ja tehnoloogiaõpetuse suunal. Ta on õpetanud 2005.–2006. aastal Lähte Ühisgümnaasiumis, 2007.–2008. aastal [[Tartu Descartes'i Kool|Tartu Descartes'i Lütseumis]] ning 2009.–2018. aastal [[Tartu Raatuse Kool|Tartu Raatuse Koolis]] inglise keelt. Kadri Kosk juhendas 2012. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri Gümnaasiumis]] draamaringi. 2015. aastast õpetab Kadri Kosk Tartu Raatuse Koolis kunstiõpetust ning 2018. aastast draamaõpetust. Ta on ka Tartu kunstiõpetajate ainesektsiooni juht. Raatuse Koolis töötamise ajast saati on Kosk juhendanud draamaringi, mis on õpilastele esimesest kaheksanda klassini kohustuslik. Igal klassil on korra poolaastas käsil suurem projekt etenduse, sõnateatri või [https://www.youtube.com/watch?v=0zlG7HayJvI&ab_channel=LiisiR%C3%B6%C3%B6mel audiovisuaalse esituse] näol. 2020. aasta distantsõppe ajal mõtles Kadri Kosk õpilastele [https://kadrikosk.weebly.com/distantsotildepe.html avalikke ülesandeid], millest tuntuimaks sai ülesanne ,,Asjad minu kodus", mille käigus tuli kodus leiduvatest esemetest kompositsioon luua ning seda pildistada. Idee autor, ameerika fotograaf ja skulptor Barry Rosenthal, kelle lehele Kosk õpilasi inspiratsiooni saamiseks suunas, märkas Eestist pärit külastajate järsku tõusu ning soovis Kadri õpilastega [https://tervis.postimees.ee/6942111/aasta-opetaja-nominent-kadri-kosk-barry-rosenthalil-tekkis-huvi-miks-eestlased-akki-tema-kunstist-vaimustuvad veebi teel kohtuda]. Kadri Kose veebilehel leiduvaid ülesandeid võtsid töösse kunstiõpetajad üle Eesti. == Looming == Kadri Kose maalid on värvikirevad, naivistliku alatooniga ning maal ja selle pealkiri moodustavad alati terviku. Oma töödes on kunstnik kasutanud ka segatehnikat, näiteks akrüül- ja teepakitehnikat või akrüül- ja aerosoolvärvitehnikat. Kunstniku teoseid võib näha [https://leht.postimees.ee/3107561/opetajad-poevad-kama-taha Tartu linnapildis], [https://www.facebook.com/foodsharingtartu/posts/452047439504781/ Aparaaditehase toidujagamiskapil] ning üheks märgatavaks kunstiteoseks võib pidada tema [https://www.facebook.com/events/kroonuaia-68-tartu-51008-tartu-maakond-eesti/tartuff-voronja-kadri-kosk/396101324699238/ värvikirevat maja] Kroonuaia tänaval. Tema majast on inspiratsiooni saanud paljud inimesed: huvilised on Kadri Kose maja üles leidnud ning palunud ka enda majale või kuurile värvikirevaid kaunistusi maalida. Tartut reklaamivad veebilehed ja trükised sisaldavad tihti Kadri Kose maja kui kunstiteost. Ei ole uudis, et majast möödujad hetkeks peatuvad ning majast pilte teevad. Alates 2015. aastast vedasid Kadri Kosk ja Mariana Jürimäe kunstirühmitust [https://leht.postimees.ee/3107561/opetajad-poevad-kama-taha KAMA]. Algselt salajane rühmitus sündis maalinäitusest, mis toimus Tartu Raatuse Koolis. Õpilased ja kollektiiv said aga lühikese aja jooksul aru, et tegemist on just nende kahe õpetajaga. KAMA nime all tegid kunstnikud ka šabloontehnikas tänavakunsti Sõpruse silla alla ning Maaülikooli lähistele. Kadri Kosk rakendab šabloontehnikat oma õpilastega ka kunstitundides. KAMA duo tänavakunsti on võimalik näha ka Tartu Oa tänava alguses. 2017. aastal toimus kohvikus Spargel Kadri Kose maalinäitus. 2021. aastal avas Kadri Kosk Aparaaditehases näituse "Puulane, kuulane ja muulane". <gallery> Fail:Maskiball.jpg|"Maskiball" Fail:"Piiritaja".jpg|"Piiritaja" Fail:"Diferentseeritud laiuskraadid".jpg|"Diferentseeritud laiuskraadid" Fail:"Sugupuu".jpg|Installatsioon "Sugupuu" </gallery> == Tunnustus == * [https://www.youtube.com/watch?v=OCVOxFqxBdE&ab_channel=JaanMalin TarSlämmi 2016 superfinalist] * [https://tartu.ee/et/uudised/tartu-parimad-kooliteatrid-on-selgunud Tartu Kooliteatrite Festivali parim juhendaja 2017] * [https://tartu.ee/et/aasta-opetaja#2019 Tartu aasta põhikooliõpetaja auhind 2019] * [https://www.hm.ee/et/aasta-opetaja-gala-nominendid-2019 Aasta õpetaja gala nominent 2019] == Isiklikku == Kadri Kosk on olnud abielus IT-ettevõtja Tanel Kosega, neil on kaks last. Tema elukaaslane on [[Heilo Aadla]]. Kadri Kosk peab [https://kadrikosk.weebly.com/ blogi]. {{JÄRJESTA:Kosk, Kadri}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] ntd44sna45w499281zfp6xxynj27t41 6176411 6176410 2022-08-11T07:31:22Z CommonsDelinker 1930 Fail Maskiball.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:King of Hearts|King of Hearts]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:VRT|No permission]] since 5 June 2022. wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2022}} {{Vikinda|kuu=veebruar|aasta=2022}} '''Kadri Kosk''' (sündinud [[16. aprill]]il [[1980]] [[Tallinn]]as) on eesti maalikunstnik ja pedagoog. Tema naivistlikku ja värvikirevat loomingut võib kohata nii linnapildis, näitustel, kunstniku blogis, kohvikutes kui ka poodides. Läbivaks karakteriks kunstniku teostes on munakujulise peaga naisterahvad. Kunstnikku inspireerivad enim argised mured ja rõõmud, mustrid, ekletlilisus ning sõnamängud. Sõnamänge peetakse Kose teoste puhul ainulaadseks: maali pealkiri ja kunstiteos moodustavad alati mitmeti tõlgendatava terviku. Lisaks maalimisele teeb kunstnik ka skulptuure ja installatsioone. == Elukäik == Kadri Kosk lõpetas 2007. aastal [[Tartu Ülikool]]is inglise keele ja kirjanduse magistrantuuri ning täiendas end [[Eesti Kunstiakadeemia]]s kunstiõpetaja lisaerialal. Ta on läbinud Pallase Tulevikustuudio. 2021. aasta seisuga õpib Kosk Tartu Ülikoolis kunsti- ja tehnoloogiaõpetuse suunal. Ta on õpetanud 2005.–2006. aastal Lähte Ühisgümnaasiumis, 2007.–2008. aastal [[Tartu Descartes'i Kool|Tartu Descartes'i Lütseumis]] ning 2009.–2018. aastal [[Tartu Raatuse Kool|Tartu Raatuse Koolis]] inglise keelt. Kadri Kosk juhendas 2012. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri Gümnaasiumis]] draamaringi. 2015. aastast õpetab Kadri Kosk Tartu Raatuse Koolis kunstiõpetust ning 2018. aastast draamaõpetust. Ta on ka Tartu kunstiõpetajate ainesektsiooni juht. Raatuse Koolis töötamise ajast saati on Kosk juhendanud draamaringi, mis on õpilastele esimesest kaheksanda klassini kohustuslik. Igal klassil on korra poolaastas käsil suurem projekt etenduse, sõnateatri või [https://www.youtube.com/watch?v=0zlG7HayJvI&ab_channel=LiisiR%C3%B6%C3%B6mel audiovisuaalse esituse] näol. 2020. aasta distantsõppe ajal mõtles Kadri Kosk õpilastele [https://kadrikosk.weebly.com/distantsotildepe.html avalikke ülesandeid], millest tuntuimaks sai ülesanne ,,Asjad minu kodus", mille käigus tuli kodus leiduvatest esemetest kompositsioon luua ning seda pildistada. Idee autor, ameerika fotograaf ja skulptor Barry Rosenthal, kelle lehele Kosk õpilasi inspiratsiooni saamiseks suunas, märkas Eestist pärit külastajate järsku tõusu ning soovis Kadri õpilastega [https://tervis.postimees.ee/6942111/aasta-opetaja-nominent-kadri-kosk-barry-rosenthalil-tekkis-huvi-miks-eestlased-akki-tema-kunstist-vaimustuvad veebi teel kohtuda]. Kadri Kose veebilehel leiduvaid ülesandeid võtsid töösse kunstiõpetajad üle Eesti. == Looming == Kadri Kose maalid on värvikirevad, naivistliku alatooniga ning maal ja selle pealkiri moodustavad alati terviku. Oma töödes on kunstnik kasutanud ka segatehnikat, näiteks akrüül- ja teepakitehnikat või akrüül- ja aerosoolvärvitehnikat. Kunstniku teoseid võib näha [https://leht.postimees.ee/3107561/opetajad-poevad-kama-taha Tartu linnapildis], [https://www.facebook.com/foodsharingtartu/posts/452047439504781/ Aparaaditehase toidujagamiskapil] ning üheks märgatavaks kunstiteoseks võib pidada tema [https://www.facebook.com/events/kroonuaia-68-tartu-51008-tartu-maakond-eesti/tartuff-voronja-kadri-kosk/396101324699238/ värvikirevat maja] Kroonuaia tänaval. Tema majast on inspiratsiooni saanud paljud inimesed: huvilised on Kadri Kose maja üles leidnud ning palunud ka enda majale või kuurile värvikirevaid kaunistusi maalida. Tartut reklaamivad veebilehed ja trükised sisaldavad tihti Kadri Kose maja kui kunstiteost. Ei ole uudis, et majast möödujad hetkeks peatuvad ning majast pilte teevad. Alates 2015. aastast vedasid Kadri Kosk ja Mariana Jürimäe kunstirühmitust [https://leht.postimees.ee/3107561/opetajad-poevad-kama-taha KAMA]. Algselt salajane rühmitus sündis maalinäitusest, mis toimus Tartu Raatuse Koolis. Õpilased ja kollektiiv said aga lühikese aja jooksul aru, et tegemist on just nende kahe õpetajaga. KAMA nime all tegid kunstnikud ka šabloontehnikas tänavakunsti Sõpruse silla alla ning Maaülikooli lähistele. Kadri Kosk rakendab šabloontehnikat oma õpilastega ka kunstitundides. KAMA duo tänavakunsti on võimalik näha ka Tartu Oa tänava alguses. 2017. aastal toimus kohvikus Spargel Kadri Kose maalinäitus. 2021. aastal avas Kadri Kosk Aparaaditehases näituse "Puulane, kuulane ja muulane". <gallery> Fail:"Piiritaja".jpg|"Piiritaja" Fail:"Diferentseeritud laiuskraadid".jpg|"Diferentseeritud laiuskraadid" Fail:"Sugupuu".jpg|Installatsioon "Sugupuu" </gallery> == Tunnustus == * [https://www.youtube.com/watch?v=OCVOxFqxBdE&ab_channel=JaanMalin TarSlämmi 2016 superfinalist] * [https://tartu.ee/et/uudised/tartu-parimad-kooliteatrid-on-selgunud Tartu Kooliteatrite Festivali parim juhendaja 2017] * [https://tartu.ee/et/aasta-opetaja#2019 Tartu aasta põhikooliõpetaja auhind 2019] * [https://www.hm.ee/et/aasta-opetaja-gala-nominendid-2019 Aasta õpetaja gala nominent 2019] == Isiklikku == Kadri Kosk on olnud abielus IT-ettevõtja Tanel Kosega, neil on kaks last. Tema elukaaslane on [[Heilo Aadla]]. Kadri Kosk peab [https://kadrikosk.weebly.com/ blogi]. {{JÄRJESTA:Kosk, Kadri}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] s7jzfcpnrnl85g6ndtq60pfhl2pq27j Heitti Polli 0 618731 6176395 6095789 2022-08-11T06:27:49Z Eeli Polli 158828 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=november|aasta=2021}} '''Heitti Polli''' (sündinud [[26. aprill]]il [[1951]] [[Tartu]]s) on eesti [[maalikunstnik]]. == Elukäik == Heitti Polli sündis 26. aprillil 1951 Tartus kunstnike [[Kaljo Polli|Kaljo]] ja [[Ellen Polli]] esimese lapsena. Polli astus 1969. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti]], mille lõpetas [[1974]]. aastal maalikunstniku-pedagoogi erialal. Polli õppejõud olid kunstnikud [[Lepo Mikko]], [[Johannes Võerahansu]] ja [[Ilmar Kimm]]. Heitti Polli lõpetas ülikooli tahvelmaaliga [https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uady "Botaanikaaias"]<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uady|pealkiri=Botaanikaaed|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref>, lõputöö juhendaja oli professor [[Lepo Mikko]]. Aastatel 1973–1977 töötas Heitt Polli [[Eesti Televisioon|Eesti Televisiooni]] kunstnik-lavastajana, tehes seda juba ERKI-õpingute ajal. Ühe huvitavama lavakujunduse tegi Polli [[Tallinna spordihall|Tallinna spordihallis]] toimunud kontserdi jaoks, kus kasvuhoonekilest valmistatud torud puhuti tolmuimejaga õhku täis ning laotati lava ümbrusesse. Koostöös elektroonikute [[Tiit Tralla|Tiit Kralla]]. T. Mäe ja [[Jüri Tallinn|Jüri Tallinnaga]] katsetati uusi elektroonilisi lähenemisviise kujunduste realiseerimiseks. Magnetrõngaga (atribuut, millega häälestatakse telerite kineskoope) prooviti tuua televiisori ekraanile valgusmänge, efekte, värvikombinatsioone ja lahendusi, õnnestumise korral tehti valguskompositsioonidest fotosid ja värvislaide. Kasutades slaidide abi hakkas Polli [[Aerograaf|aerograafiga]] värvimänge lõuendile kandma. Sel perioodil sündisid järgmised teosed: "[[c:File:Heitti_Polli_painting_"LUUP"_1976.jpg#/media/File:Heitti_Polli_painting_%22LUUP%22_1976.jpg|Luup]]"<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uae0|pealkiri=Luup|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref>, "Tööstusmiraaž" ja "Magnetväli". 1977. aastal võimaldati Pollil korraldada oma esimene isikunäitus [[Tallinna Kunstihoone galerii|Kunstihoone salongis]]. Töödest eksponeeriti eelpool nimetatule lisaks "Viiuldaja", "Makett vannis"<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uadw|pealkiri=Värviline vesi|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref>, "Lüpsiplats", "Puhas vesi" ja "Meri", "Ema lapsega"<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uae4|pealkiri=Ema lapsega|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref> ([http://www.eeli.dk/ Eeli-Ethel Polli erakogu).] Samal aastal tutvus kunstnik Heitti Polli teatrilavastaja [[Riho Lehespalu]] ja muusik [[Sven Grünberg]]iga, kellega koos tehti [[Ugala|Ugala teatris]] mitu lavastust.1978. aastal kutsuti Heitti Polli [[Rakvere teater|Rakvere teatri]] peakunstnikuks. Sel perioodil loodi paar täiesti uuenduslikku lavastust, kus kasutati laserkujundust, [[süntesaator]]imuusikat ja unikaalseid kostüüme. Kõik see põhines kosmoseteemalisel süžeel. Sellest ajast on säilinud ainult mõningad fotod. 1980. aastal õnnestus Heitti Pollil ja maalikunstnik [[Jaan Elken]]il saada kaheks aastaks Üleliiduline Noortekoondise stipendium, mis võimaldas Pollil rohkem maalimisele pühenduda. Polli põhiliseks maaliteemaks 1980. aastate alguses kujunes looduse jäädvustamine, kuna tal avanes võimalus osa võtta Keemia Instituudi korraldatud ekspeditsioonidest NSV Liidus. Esimeseks ekspeditsioonil lennati Kaug-Itta – Petropavlovsk - Kamtšatkale, kust edasi liiguti helikopteriga mägedesse ja jätkati reisi matkades. Põnevamad kohad olid Geisrite org ja Kuriili saared. Sellest reisist sündisid maalid "Kaivo portree", "Akvalangistid", "Natüürmort" ja "Helgi Hersonesoses". 1981. aastal oli Heitti Polli Tallinna Laste Kunstikoolis õppejõud. 1985. aastal võttis Polli osa ülemaailmsest noortefestivalist Moskvas, kuhu ta pääses läbi eelnäituse. Need maalid on "[[:en:Johannes_Vermeer|Vermeer van der Delftile]] pühendatud teos "Näitusekülastaja" ning [[:da:Michelangelo_Merisi_da_Caravaggio|Caravaggiole]] pühendatud maal "Püha Matteuse kutsumine" (maal asub [https://pushkinmuseum.art/?lang=en Puskini muuseumis]). 1988. aastal toimus Polli teine isikunäitus Kunstihoone salongis. Enamik teoseid olid väikeseformaatilised pildid – maastikud, portreed ja natüürmordid. 1992. aastal alustas tegevust eragalerii Indigo. Galerii tegeleb kunsti ostu-müügi, ruumikujunduse ja Tallinna Kunstifestival organiseerimisega Raekoja platsil. Maalikunstnik Heitti Polli teoseid on muuseumides ja erakogudes Eestis, Leedus, Venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Saksamaal, Itaalias, Poolas, USA-s, Kanadas, Prantsusmaal, Iirimaal, Lõuna- Aafrika vabariigis, Mehhikos, Türgis, Inglismaal ja mujal. 1990. aastatel algas ja kestab tänapäevani Heitti Polli abstraktne periood. == Teoste nimekiri == # "Kompositsioon silmade ja huultega", 1970, õli lõuend, 120 x140 (Taani erakogu) #"Kollane viljapõld", 1972, õli lõuend, 110 x 130 (Sven Grünbergi erakogu) #"Mannekeen", 1972, õli lõuend, 110 x 140 #Diplomitöö, 1973-74, "Botaanikaaed", õli lõuend, 200 x 170, 1975 Saku Noorte Kujutava Kunsti Näitus (kunstniku omand) # "Hobune", 1973, õli lõuend aerograaf pintsel, 70 x 110 (Nõmbergi erakogu) #"Tütarlapse portree", 1974, õli lõuend, 200 x 170 (asukoht teadmata) # "Makett vannis", 1975-76m 110 x 130 (kunstniku omand) # "Ema lapsega", 1975, õli lõuend, 50 x 60 (Eeli-Ethel Polli erakogu) #"Magnetväli", 1975, õli lõuend aerograaf, 110 x 120 (Varastatud ära Eesti Kunstifondi näituselt Austraalias) #"Luup", 1976, õli lõuend aerograaf, 140 x 140 (Bonni Moodsa Kunstimuuseumis) #"Lüpsiplats", 1976-77, õli lõuend, 90 x 130 (kunstniku omand) #"Sõnajalad", 1976, õli lõuend aerograaf, 50 x 70 (Taido Kuressoni erakogu) #"Autoportree", 1976, õli lõuend aerograaf, 120 x 140 (kunstniku omand) #"Kaamera", 1976, õli lõuend, 110 x 130 (Saksamaa erakogu) #"Puhas vesi", 1976-77, õli lõuend, 180 x 110 (kunstniku omand) #"Tööstuslik miraaz", 1977, õli lõuend, 1 120 x 120 (kunstniku omand) #"Väravavaht", 1978, õli lõuend, 130 x 150 (USA-s, eksportsalongi ost) #"Tegutseva vulkaani kraater", 1979, õli lõuend, 150 x 140 (Andres Kollisti erakogu) #"Skafander", 1980, õli lõuend, 70 x 70 (Mati Miiluse erakogu) ==Tunnustus== * 1980 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi maali aastapreemia "[https://digikogu.ekm.ee/eng/no_category/oid-25634 Koinat Roptini]" eest, maal asub Kunstimuuseumis. ===Stipendium=== * 1979 Kunstnike Liidu juures oleva Noortekoondise üleliiduline stipendiaat ==Liikmesus== * [https://www.eaa.ee/en/union-members/H Eesti Kunstnike Liidu liige] * 1964 ÜLKNÜ liige == Isikunäitused == * 1988 Kunstihoone salongis * 1989 Soomes Kuusankoskis * 1997 Helgi ja Heitti Polli tööd. [[Kilpkonna galerii]] == Ühisnäitused == * 1975. Noorte kunstnike teoste näitus 1975. [[Tallinna Kunstihoone]] * 1975. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1976. Tallinna Kunstihoone * 1977. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1977. Tallinna Kunstihoone * 1978. Eesti plakat '78. Tallinna Kunstihoone * 1978. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1978. Tallinna Kunstihoone * 1978. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1978. Tartu Kunstimuuseum, [[Tartu Kunstimaja]] * 1978. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1978. Tallinna Kunstihoone * 1979. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1979. Tallinna Kunstihoone * 1979. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1979. Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimaja * 1979. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1979. Tallinna Kunstihoone * 1980. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1980. Tallinna Kunstihoone * 1980. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1980. Tallinna Kunstihoone * 1981. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1981. Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimaja * 1982. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1981[[Eesti Näituste messikeskus|. Eesti Näituste messikeskus]] * 1982. Noorte kunstnike teoste näitus. Eesti Näituste messikeskus * 1982. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1982 – maal. Tallinna Kunstihoone * 1982. NSVL – meie kodumaa. Tallinna Kunstihoone * 1982. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1982. Tartu Kunstimaja, Tartu Kunstimuuseum * 1982. Eesti maastikumaali näitus. Tallinna Kunstihoone * 1983. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1983. Tallinna Kunstihoone * 1985. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1985. Tallinna Kunstihoone * 1985. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1985. Tartu Kunstimuuseum * 2016 Külm pilk. [[Hüperrealism|Hüperrealismi]] variatsioonid Eesti kunstis<ref>{{Netiviide|autor=Anu Allas|url=https://kumu.ekm.ee/syndmus/kulm-pilk-huperrealismi-variatsioonid-eesti-kunstis/|pealkiri=Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis|väljaanne=Eesti Kunstimuuseum|aeg=2016}}</ref>. [[Kumu|Kumus]]. Õlimaal "Mõttevahetus" 1980, 131 x 160 cm ([[Tartu Kunstimuuseum]]). *2018 '''Näitus „Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis“ Tartu kunstimuuseumis.''' == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [[Ants Juske]], Hüperrealism ja hüperreaalsus Eesti kunstis. – Toimetised 2. Tartu Kõrgem Kunstikool, 2004, lk 41. * [[Mai Levin]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/81770139/teadlase-kunstikogu-koneleb-kaugetest-maadest-ja-polisrahvastest Teadlaste kunstikogu kõneleb kaugetest maadest ja põlisrahvastest] Eesti Päevaleht, 15. aprill 2018. Artiklit illustreerib H. Polli maal - Heiti Polli „Lumi”, suurema töö visand. Pildil paremalt Tõnu Kesküla, Arvo Raudsepp, [[Andres Kollist]] ja [[Jüri Kask]]. * [[Aili Vahtla]]. "[https://news.err.ee/745121/many-paintings-in-public-buildings-not-officially-on-record Many paintings in public buildings not officially on record]". err.ee, 11. aprill 2018. * [[Jaan Elken]]. "[https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tartu-kunstimuuseum-on-sulatanud-kulma-pilgu/ Tartu kunstimuuseum on sulatanud külma pilgu]". Sirp, 21. september 2018. *Tiiu Männiste. "[https://sakala.postimees.ee/2192395/maalihuvilisi-ootavad-toelised-maiuspalad Maalihuvilisi ootavad tõelised maiuspalad]". Sakala, 9. veebruar 2008. Näitus - Kolme põlve kunstnikud. Kaljo ja Ellen Polli. Heitti ja Helgi Polli, Eeli-Ethel Polli ja Üüli-Heivi Polli (praegu Uuli Moran). *Jaana Tõnisson. [https://www.tlulib.ee/naitused/naitus-eesti-ja-arktika/ Näitus “Eesti ja Arktika”]. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu, 27. aprill 2021. Näitusel väljas polaarekspeditsioonidel osalenud kunstnik Heitti Polli maalid. *Andres Laasik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50914535/kunstnikud-viivad-kauba-laadale "Kunstnikud viivad kauba laadale."], Eesti Päevaleht, 18. juuli 2001. *Heitti Polli foto [https://ajapaik.ee/photo/450098/kunstnik-heitti-polli/ Eesti Kunstimuuseumis EKM]. {{JÄRJESTA:Polli, Heitti}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] pavf74xypqezhjivnzxj1byab3eb52p 6176398 6176395 2022-08-11T06:30:22Z Eeli Polli 158828 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=november|aasta=2021}} '''Heitti Polli''' (sündinud [[26. aprill]]il [[1951]] [[Tartu]]s) on eesti [[maalikunstnik]]. == Elukäik == Heitti Polli sündis 26. aprillil 1951 Tartus kunstnike [[Kaljo Polli|Kaljo]] ja [[Ellen Polli]] esimese lapsena. Polli astus 1969. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti]], mille lõpetas [[1974]]. aastal maalikunstniku-pedagoogi erialal. Polli õppejõud olid kunstnikud [[Lepo Mikko]], [[Johannes Võerahansu]] ja [[Ilmar Kimm]]. Heitti Polli lõpetas ülikooli tahvelmaaliga [https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uady "Botaanikaaias"]<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uady|pealkiri=Botaanikaaed|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref>, lõputöö juhendaja oli professor [[Lepo Mikko]]. Aastatel 1973–1977 töötas Heitt Polli [[Eesti Televisioon|Eesti Televisiooni]] kunstnik-lavastajana, tehes seda juba ERKI-õpingute ajal. Ühe huvitavama lavakujunduse tegi Polli [[Tallinna spordihall|Tallinna spordihallis]] toimunud kontserdi jaoks, kus kasvuhoonekilest valmistatud torud puhuti tolmuimejaga õhku täis ning laotati lava ümbrusesse. Koostöös elektroonikute [[Tiit Tralla|Tiit Kralla]]. T. Mäe ja [[Jüri Tallinn|Jüri Tallinnaga]] katsetati uusi elektroonilisi lähenemisviise kujunduste realiseerimiseks. Magnetrõngaga (atribuut, millega häälestatakse telerite kineskoope) prooviti tuua televiisori ekraanile valgusmänge, efekte, värvikombinatsioone ja lahendusi, õnnestumise korral tehti valguskompositsioonidest fotosid ja värvislaide. Kasutades slaidide abi hakkas Polli [[Aerograaf|aerograafiga]] värvimänge lõuendile kandma. Sel perioodil sündisid järgmised teosed: "[[c:File:Heitti_Polli_painting_"LUUP"_1976.jpg#/media/File:Heitti_Polli_painting_%22LUUP%22_1976.jpg|Luup]]"<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uae0|pealkiri=Luup|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref>, "Tööstusmiraaž" ja "Magnetväli". 1977. aastal võimaldati Pollil korraldada oma esimene isikunäitus [[Tallinna Kunstihoone galerii|Kunstihoone salongis]]. Töödest eksponeeriti eelpool nimetatule lisaks "Viiuldaja", "Makett vannis"<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uadw|pealkiri=Värviline vesi|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref>, "Lüpsiplats", "Puhas vesi" ja "Meri", "Ema lapsega"<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uae4|pealkiri=Ema lapsega|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref> ([http://www.eeli.dk/ Eeli-Ethel Polli erakogu).] Samal aastal tutvus kunstnik Heitti Polli teatrilavastaja [[Riho Lehespalu]] ja muusik [[Sven Grünberg]]iga, kellega koos tehti [[Ugala|Ugala teatris]] mitu lavastust.1978. aastal kutsuti Heitti Polli [[Rakvere teater|Rakvere teatri]] peakunstnikuks. Sel perioodil loodi paar täiesti uuenduslikku lavastust, kus kasutati laserkujundust, [[süntesaator]]imuusikat ja unikaalseid kostüüme. Kõik see põhines kosmoseteemalisel süžeel. Sellest ajast on säilinud ainult mõningad fotod. 1980. aastal õnnestus Heitti Pollil ja maalikunstnik [[Jaan Elken]]il saada kaheks aastaks Üleliiduline Noortekoondise stipendium, mis võimaldas Pollil rohkem maalimisele pühenduda. Polli põhiliseks maaliteemaks 1980. aastate alguses kujunes looduse jäädvustamine, kuna tal avanes võimalus osa võtta Keemia Instituudi korraldatud ekspeditsioonidest NSV Liidus. Esimeseks ekspeditsioonil lennati Kaug-Itta – Petropavlovsk - Kamtšatkale, kust edasi liiguti helikopteriga mägedesse ja jätkati reisi matkades. Põnevamad kohad olid Geisrite org ja Kuriili saared. Sellest reisist sündisid maalid "Kaivo portree", "Akvalangistid", "Natüürmort" ja "Helgi Hersonesoses". 1981. aastal oli Heitti Polli Tallinna Laste Kunstikoolis õppejõud. 1985. aastal võttis Polli osa ülemaailmsest noortefestivalist Moskvas, kuhu ta pääses läbi eelnäituse. Need maalid on "[[:en:Johannes_Vermeer|Vermeer van der Delftile]] pühendatud teos "Näitusekülastaja" ning [[:da:Michelangelo_Merisi_da_Caravaggio|Caravaggiole]] pühendatud maal "Püha Matteuse kutsumine" (maal asub [https://pushkinmuseum.art/?lang=en Puskini muuseumis]). 1988. aastal toimus Polli teine isikunäitus Kunstihoone salongis. Enamik teoseid olid väikeseformaatilised pildid – maastikud, portreed ja natüürmordid. 1992. aastal alustas tegevust eragalerii Indigo. Galerii tegeleb kunsti ostu-müügi, ruumikujunduse ja Tallinna Kunstifestival organiseerimisega Raekoja platsil. Maalikunstnik Heitti Polli teoseid on muuseumides ja erakogudes Eestis, Leedus, Venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Saksamaal, Itaalias, Poolas, USA-s, Kanadas, Prantsusmaal, Iirimaal, Lõuna- Aafrika vabariigis, Mehhikos, Türgis, Inglismaal ja mujal. 1990. aastatel algas ja kestab tänapäevani Heitti Polli abstraktne periood. == Teoste nimekiri == # "Kompositsioon silmade ja huultega", 1970, õli lõuend, 120 x140 (Taani erakogu) #"Kollane viljapõld", 1972, õli lõuend, 110 x 130 (Sven Grünbergi erakogu) #"Mannekeen", 1972, õli lõuend, 110 x 140 #Diplomitöö, 1973-74, "Botaanikaaed", õli lõuend, 200 x 170, 1975 Saku Noorte Kujutava Kunsti Näitus (kunstniku omand) # "Hobune", 1973, õli lõuend aerograaf pintsel, 70 x 110 (Nõmbergi erakogu) #"Tütarlapse portree", 1974, õli lõuend, 200 x 170 (asukoht teadmata) # "Makett vannis", 1975-76m 110 x 130 (kunstniku omand) # "Ema lapsega", 1975, õli lõuend, 50 x 60 (Eeli-Ethel Polli erakogu) #"Magnetväli", 1975, õli lõuend aerograaf, 110 x 120 (Varastatud ära Eesti Kunstifondi näituselt Austraalias) #"Luup", 1976, õli lõuend aerograaf, 140 x 140 (Bonni Moodsa Kunstimuuseumis) #"Lüpsiplats", 1976-77, õli lõuend, 90 x 130 (kunstniku omand) #"Sõnajalad", 1976, õli lõuend aerograaf, 50 x 70 (Taido Kuressoni erakogu) #"Autoportree", 1976, õli lõuend aerograaf, 120 x 140 (kunstniku omand) #"Kaamera", 1976, õli lõuend, 110 x 130 (Saksamaa erakogu) #"Puhas vesi", 1976-77, õli lõuend, 180 x 110 (kunstniku omand) #"Tööstuslik miraaz", 1977, õli lõuend, 1 120 x 120 (kunstniku omand) #"Väravavaht", 1978, õli lõuend, 130 x 150 (USA-s, eksportsalongi ost) #"Tegutseva vulkaani kraater", 1979, õli lõuend, 150 x 140 (Andres Kollisti erakogu) #"Skafander", 1980, õli lõuend, 70 x 70 (Mati Miiluse erakogu) ==Tunnustus== * 1980 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi maali aastapreemia "[https://digikogu.ekm.ee/eng/no_category/oid-25634 Koinat Roptini]" eest, maal asub Kunstimuuseumis. ===Stipendium=== * 1979 Kunstnike Liidu juures oleva Noortekoondise üleliiduline stipendiaat ==Liikmesus== * [https://www.eaa.ee/en/union-members/H Eesti Kunstnike Liidu liige] * 1964 ÜLKNÜ liige == Isikunäitused == * 1988 Kunstihoone salongis * 1989 Soomes Kuusankoskis * 1997 Helgi ja Heitti Polli tööd. [[Kilpkonna galerii]] == Ühisnäitused == * 1975. Noorte kunstnike teoste näitus 1975. [[Tallinna Kunstihoone]] * 1975. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1976. Tallinna Kunstihoone * 1977. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1977. Tallinna Kunstihoone * 1978. Eesti plakat '78. Tallinna Kunstihoone * 1978. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1978. Tallinna Kunstihoone * 1978. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1978. Tartu Kunstimuuseum, [[Tartu Kunstimaja]] * 1978. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1978. Tallinna Kunstihoone * 1979. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1979. Tallinna Kunstihoone * 1979. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1979. Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimaja * 1979. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1979. Tallinna Kunstihoone * 1980. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1980. Tallinna Kunstihoone * 1980. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1980. Tallinna Kunstihoone * 1981. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1981. Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimaja * 1982. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1981[[Eesti Näituste messikeskus|. Eesti Näituste messikeskus]] * 1982. Noorte kunstnike teoste näitus. Eesti Näituste messikeskus * 1982. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1982 – maal. Tallinna Kunstihoone * 1982. NSVL – meie kodumaa. Tallinna Kunstihoone * 1982. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1982. Tartu Kunstimaja, Tartu Kunstimuuseum * 1982. Eesti maastikumaali näitus. Tallinna Kunstihoone * 1983. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1983. Tallinna Kunstihoone * 1985. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1985. Tallinna Kunstihoone * 1985. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1985. Tartu Kunstimuuseum * 2016 Külm pilk. [[Hüperrealism|Hüperrealismi]] variatsioonid Eesti kunstis<ref>{{Netiviide|autor=Anu Allas|url=https://kumu.ekm.ee/syndmus/kulm-pilk-huperrealismi-variatsioonid-eesti-kunstis/|pealkiri=Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis|väljaanne=Eesti Kunstimuuseum|aeg=2016}}</ref>. [[Kumu|Kumus]]. Õlimaal "Mõttevahetus" 1980, 131 x 160 cm ([[Tartu Kunstimuuseum]]). *2018 '''Näitus „Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis“ Tartu kunstimuuseumis.''' == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [[Ants Juske]], Hüperrealism ja hüperreaalsus Eesti kunstis. – Toimetised 2. Tartu Kõrgem Kunstikool, 2004, lk 41. * [[Mai Levin]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/81770139/teadlase-kunstikogu-koneleb-kaugetest-maadest-ja-polisrahvastest Teadlaste kunstikogu kõneleb kaugetest maadest ja põlisrahvastest] Eesti Päevaleht, 15. aprill 2018. Artiklit illustreerib H. Polli maal - Heiti Polli „Lumi”, suurema töö visand. Pildil paremalt Tõnu Kesküla, Arvo Raudsepp, [[Andres Kollist]] ja [[Jüri Kask]]. * [[Aili Vahtla]]. "[https://news.err.ee/745121/many-paintings-in-public-buildings-not-officially-on-record Many paintings in public buildings not officially on record]". err.ee, 11. aprill 2018. * [[Jaan Elken]]. "[https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tartu-kunstimuuseum-on-sulatanud-kulma-pilgu/ Tartu kunstimuuseum on sulatanud külma pilgu]". Sirp, 21. september 2018. *Tiiu Männiste. "[https://sakala.postimees.ee/2192395/maalihuvilisi-ootavad-toelised-maiuspalad Maalihuvilisi ootavad tõelised maiuspalad]". Sakala, 9. veebruar 2008. Näitus - Kolme põlve kunstnikud. Kaljo ja Ellen Polli. Heitti ja Helgi Polli, [http://www.eeli.dk Eeli-Ethel Polli] ja Üüli-Heivi Polli (praegu Uuli Moran). *Jaana Tõnisson. [https://www.tlulib.ee/naitused/naitus-eesti-ja-arktika/ Näitus “Eesti ja Arktika”]. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu, 27. aprill 2021. Näitusel väljas polaarekspeditsioonidel osalenud kunstnik Heitti Polli maalid. *Andres Laasik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50914535/kunstnikud-viivad-kauba-laadale "Kunstnikud viivad kauba laadale."], Eesti Päevaleht, 18. juuli 2001. *Heitti Polli foto [https://ajapaik.ee/photo/450098/kunstnik-heitti-polli/ Eesti Kunstimuuseumis EKM]. {{JÄRJESTA:Polli, Heitti}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] qp9542hoxt9mb4fkwewuql59kh7ynff 6176437 6176398 2022-08-11T08:51:28Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=november|aasta=2021}} '''Heitti Polli''' (sündinud [[26. aprill]]il [[1951]] [[Tartu]]s) on eesti [[maalikunstnik]]. == Elukäik == Heitti Polli sündis 26. aprillil 1951 Tartus kunstnike [[Kaljo Polli|Kaljo]] ja [[Ellen Polli]] esimese lapsena. Ta astus 1969. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti]], mille lõpetas [[1974]]. aastal maalikunstniku-pedagoogi erialal. Tema õppejõud olid kunstnikud [[Lepo Mikko]], [[Johannes Võerahansu]] ja [[Ilmar Kimm]]. Ta lõpetas instituudi tahvelmaaliga "Botaanikaaias"<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uady|pealkiri=Botaanikaaed|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref>, lõputöö juhendaja oli professor Lepo Mikko. Aastatel 1973–1977 töötas ta [[Eesti Televisioon|Eesti Televisiooni]] kunstnik-lavastajana, tehes seda juba õpingute ajal instituudis. Ühe huvitavama lavakujunduse tegi Polli [[Tallinna spordihall|Tallinna spordihallis]] toimunud kontserdi jaoks, kus kasvuhoonekilest valmistatud torud puhuti tolmuimejaga õhku täis ning laotati lava ümbrusesse. Koostöös elektroonikute [[Tiit Tralla]], T. Mäe ja [[Jüri Tallinn|Jüri Tallinnaga]] katsetati uusi elektroonilisi lähenemisviise kujunduste realiseerimiseks. Magnetrõngaga (atribuut, millega häälestatakse telerite kineskoope) prooviti tuua televiisori ekraanile valgusmänge, efekte, värvikombinatsioone ja lahendusi, õnnestumise korral tehti valguskompositsioonidest fotosid ja värvislaide. Kasutades slaidide abi hakkas Polli [[Aerograaf|aerograafiga]] värvimänge lõuendile kandma. Sel perioodil sündisid järgmised teosed: "[[c:File:Heitti_Polli_painting_"LUUP"_1976.jpg#/media/File:Heitti_Polli_painting_%22LUUP%22_1976.jpg|Luup]]"<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uae0|pealkiri=Luup|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref>, "Tööstusmiraaž" ja "Magnetväli". 1977. aastal võimaldati Pollil korraldada oma esimene isikunäitus [[Tallinna Kunstihoone galerii|Kunstihoone salongis]]. Töödest eksponeeriti eelpool nimetatule lisaks "Viiuldaja", "Makett vannis"<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uadw|pealkiri=Värviline vesi|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref>, "Lüpsiplats", "Puhas vesi" ja "Meri", "Ema lapsega"<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uae4|pealkiri=Ema lapsega|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref> ([http://www.eeli.dk/ Eeli-Ethel Polli erakogu).] Samal aastal tutvus Polli teatrilavastaja [[Riho Lehespalu]] ja muusik [[Sven Grünberg]]iga, kellega koos tehti [[Ugala|Ugala teatris]] mitu lavastust.1978. aastal kutsuti Heitti Polli [[Rakvere teater|Rakvere teatri]] peakunstnikuks. Sel perioodil loodi paar täiesti uuenduslikku lavastust, kus kasutati laserkujundust, [[süntesaator]]imuusikat ja unikaalseid kostüüme. Kõik see põhines kosmoseteemalisel süžeel. Sellest ajast on säilinud ainult mõned fotod. 1980. aastal õnnestus Pollil ja maalikunstnik [[Jaan Elken]]il saada kaheks aastaks Üleliiduline Noortekoondise stipendium, mis võimaldas Pollil rohkem maalimisele pühenduda. Tema põhiliseks maaliteemaks 1980. aastate alguses kujunes looduse jäädvustamine, kuna tal avanes võimalus osa võtta Keemia Instituudi korraldatud ekspeditsioonidest NSV Liidus. Esimesel ekspeditsioonil lennati Kaug-Itta – [[Petropavlovsk-Kamtšatski]]sse, kust edasi liiguti helikopteriga mägedesse ja jätkati reisi matkates. Põnevamad kohad olid [[Geisrite org]] ja [[Kuriili saared]]. Sellest reisist sündisid maalid "Kaivo portree", "Akvalangistid", "Natüürmort" ja "Helgi Hersonesoses". 1981. aastal oli Heitti Polli [[Tallinna Laste Kunstikool]]is õppejõud. 1985. aastal võttis ta osa ülemaailmsest noortefestivalist Moskvas, kuhu ta pääses läbi eelnäituse. Need maalid on [[Jan Vermeer van Delft]]ile pühendatud teos "Näitusekülastaja" ning [[Michelangelo Merisi da Caravaggio|Caravaggiole]] pühendatud maal "Püha Matteuse kutsumine" (maal asub [[Puškini muuseum]]is<ref>[https://pushkinmuseum.art/?lang=en]</ref>). 1988. aastal toimus Polli teine isikunäitus Kunstihoone salongis. Enamik teoseid olid väikeseformaadilised pildid – maastikud, portreed ja natüürmordid. 1992. aastal alustas tegevust eragalerii Indigo. Galerii tegeleb kunsti ostu-müügi, ruumikujunduse ja Tallinna Kunstifestival organiseerimisega Raekoja platsil. Maalikunstnik Heitti Polli teoseid on muuseumides ja erakogudes Eestis, Leedus, Venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Saksamaal, Itaalias, Poolas, USA-s, Kanadas, Prantsusmaal, Iirimaal, Lõuna- Aafrika vabariigis, Mehhikos, Türgis, Inglismaal ja mujal. 1990. aastatel algas ja kestab tänapäevani Heitti Polli loomingu abstraktne periood. == Teoste nimekiri == # "Kompositsioon silmade ja huultega", 1970, õli lõuend, 120 x140 (Taani erakogu) #"Kollane viljapõld", 1972, õli lõuend, 110 x 130 (Sven Grünbergi erakogu) #"Mannekeen", 1972, õli lõuend, 110 x 140 #Diplomitöö, 1973-74, "Botaanikaaed", õli lõuend, 200 x 170, 1975 Saku Noorte Kujutava Kunsti Näitus (kunstniku omand) # "Hobune", 1973, õli lõuend aerograaf pintsel, 70 x 110 (Nõmbergi erakogu) #"Tütarlapse portree", 1974, õli lõuend, 200 x 170 (asukoht teadmata) # "Makett vannis", 1975-76m 110 x 130 (kunstniku omand) # "Ema lapsega", 1975, õli lõuend, 50 x 60 (Eeli-Ethel Polli erakogu) #"Magnetväli", 1975, õli lõuend aerograaf, 110 x 120 (Varastatud ära Eesti Kunstifondi näituselt Austraalias) #"Luup", 1976, õli lõuend aerograaf, 140 x 140 (Bonni Moodsa Kunstimuuseumis) #"Lüpsiplats", 1976-77, õli lõuend, 90 x 130 (kunstniku omand) #"Sõnajalad", 1976, õli lõuend aerograaf, 50 x 70 (Taido Kuressoni erakogu) #"Autoportree", 1976, õli lõuend aerograaf, 120 x 140 (kunstniku omand) #"Kaamera", 1976, õli lõuend, 110 x 130 (Saksamaa erakogu) #"Puhas vesi", 1976-77, õli lõuend, 180 x 110 (kunstniku omand) #"Tööstuslik miraaz", 1977, õli lõuend, 1 120 x 120 (kunstniku omand) #"Väravavaht", 1978, õli lõuend, 130 x 150 (USA-s, eksportsalongi ost) #"Tegutseva vulkaani kraater", 1979, õli lõuend, 150 x 140 (Andres Kollisti erakogu) #"Skafander", 1980, õli lõuend, 70 x 70 (Mati Miiluse erakogu) ==Tunnustus== * 1980 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi maali aastapreemia "[https://digikogu.ekm.ee/eng/no_category/oid-25634 Koinat Roptini]" eest, maal asub Kunstimuuseumis. ===Stipendium=== * 1979 Kunstnike Liidu juures oleva Noortekoondise üleliiduline stipendiaat ==Liikmesus== * [https://www.eaa.ee/en/union-members/H Eesti Kunstnike Liidu liige] * 1964 ÜLKNÜ liige == Isikunäitused == * 1988 Kunstihoone salongis * 1989 Soomes Kuusankoskis * 1997 Helgi ja Heitti Polli tööd. [[Kilpkonna galerii]] == Ühisnäitused == * 1975. Noorte kunstnike teoste näitus 1975. [[Tallinna Kunstihoone]] * 1975. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1976. Tallinna Kunstihoone * 1977. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1977. Tallinna Kunstihoone * 1978. Eesti plakat '78. Tallinna Kunstihoone * 1978. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1978. Tallinna Kunstihoone * 1978. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1978. Tartu Kunstimuuseum, [[Tartu Kunstimaja]] * 1978. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1978. Tallinna Kunstihoone * 1979. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1979. Tallinna Kunstihoone * 1979. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1979. Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimaja * 1979. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1979. Tallinna Kunstihoone * 1980. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1980. Tallinna Kunstihoone * 1980. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1980. Tallinna Kunstihoone * 1981. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1981. Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimaja * 1982. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1981[[Eesti Näituste messikeskus|. Eesti Näituste messikeskus]] * 1982. Noorte kunstnike teoste näitus. Eesti Näituste messikeskus * 1982. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1982 – maal. Tallinna Kunstihoone * 1982. NSVL – meie kodumaa. Tallinna Kunstihoone * 1982. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1982. Tartu Kunstimaja, Tartu Kunstimuuseum * 1982. Eesti maastikumaali näitus. Tallinna Kunstihoone * 1983. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1983. Tallinna Kunstihoone * 1985. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1985. Tallinna Kunstihoone * 1985. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1985. Tartu Kunstimuuseum * 2016 Külm pilk. [[Hüperrealism|Hüperrealismi]] variatsioonid Eesti kunstis<ref>{{Netiviide|autor=Anu Allas|url=https://kumu.ekm.ee/syndmus/kulm-pilk-huperrealismi-variatsioonid-eesti-kunstis/|pealkiri=Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis|väljaanne=Eesti Kunstimuuseum|aeg=2016}}</ref>. [[Kumu|Kumus]]. Õlimaal "Mõttevahetus" 1980, 131 x 160 cm ([[Tartu Kunstimuuseum]]). *2018 '''Näitus „Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis“ Tartu kunstimuuseumis.''' == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [[Ants Juske]], Hüperrealism ja hüperreaalsus Eesti kunstis. – Toimetised 2. Tartu Kõrgem Kunstikool, 2004, lk 41. * [[Mai Levin]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/81770139/teadlase-kunstikogu-koneleb-kaugetest-maadest-ja-polisrahvastest Teadlaste kunstikogu kõneleb kaugetest maadest ja põlisrahvastest] Eesti Päevaleht, 15. aprill 2018. Artiklit illustreerib H. Polli maal - Heiti Polli „Lumi”, suurema töö visand. Pildil paremalt Tõnu Kesküla, Arvo Raudsepp, [[Andres Kollist]] ja [[Jüri Kask]]. * [[Aili Vahtla]]. "[https://news.err.ee/745121/many-paintings-in-public-buildings-not-officially-on-record Many paintings in public buildings not officially on record]". err.ee, 11. aprill 2018. * [[Jaan Elken]]. "[https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tartu-kunstimuuseum-on-sulatanud-kulma-pilgu/ Tartu kunstimuuseum on sulatanud külma pilgu]". Sirp, 21. september 2018. *Tiiu Männiste. "[https://sakala.postimees.ee/2192395/maalihuvilisi-ootavad-toelised-maiuspalad Maalihuvilisi ootavad tõelised maiuspalad]". Sakala, 9. veebruar 2008. Näitus - Kolme põlve kunstnikud. Kaljo ja Ellen Polli. Heitti ja Helgi Polli, [http://www.eeli.dk Eeli-Ethel Polli] ja Üüli-Heivi Polli (praegu Uuli Moran). *Jaana Tõnisson. [https://www.tlulib.ee/naitused/naitus-eesti-ja-arktika/ Näitus “Eesti ja Arktika”]. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu, 27. aprill 2021. Näitusel väljas polaarekspeditsioonidel osalenud kunstnik Heitti Polli maalid. *Andres Laasik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50914535/kunstnikud-viivad-kauba-laadale "Kunstnikud viivad kauba laadale."], Eesti Päevaleht, 18. juuli 2001. *Heitti Polli foto [https://ajapaik.ee/photo/450098/kunstnik-heitti-polli/ Eesti Kunstimuuseumis EKM]. {{JÄRJESTA:Polli, Heitti}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] dcmrsvpbg6yd35q8r929q7w1mpyzs6b 6176445 6176437 2022-08-11T09:30:33Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=november|aasta=2021}} '''Heitti Polli''' (sündinud [[26. aprill]]il [[1951]] [[Tartu]]s) on eesti [[maalikunstnik]]. == Elukäik == Heitti Polli sündis 26. aprillil 1951 Tartus kunstnike [[Kaljo Polli|Kaljo]] ja [[Ellen Polli]] esimese lapsena. Ta astus 1969. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti]], mille lõpetas [[1974]]. aastal maalikunstniku-pedagoogi erialal. Tema õppejõud olid kunstnikud [[Lepo Mikko]], [[Johannes Võerahansu]] ja [[Ilmar Kimm]]. Ta lõpetas instituudi tahvelmaaliga "Botaanikaaias"<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uady|pealkiri=Botaanikaaed|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref>, lõputöö juhendaja oli professor Lepo Mikko. Aastatel 1973–1977 töötas ta [[Eesti Televisioon|Eesti Televisiooni]] kunstnik-lavastajana, tehes seda juba õpingute ajal instituudis. Ühe huvitavama lavakujunduse tegi Polli [[Tallinna spordihall|Tallinna spordihallis]] toimunud kontserdi jaoks, kus kasvuhoonekilest valmistatud torud puhuti tolmuimejaga õhku täis ning laotati lava ümbrusesse. Koostöös elektroonikute [[Tiit Kralla]], T. Mäe ja [[Jüri Tallinn|Jüri Tallinnaga]] katsetati uusi elektroonilisi lähenemisviise kujunduste realiseerimiseks. Magnetrõngaga (atribuut, millega häälestatakse telerite kineskoope) prooviti tuua televiisori ekraanile valgusmänge, efekte, värvikombinatsioone ja lahendusi, õnnestumise korral tehti valguskompositsioonidest fotosid ja värvislaide. Kasutades slaidide abi hakkas Polli [[Aerograaf|aerograafiga]] värvimänge lõuendile kandma. Sel perioodil sündisid järgmised teosed: "[[c:File:Heitti_Polli_painting_"LUUP"_1976.jpg#/media/File:Heitti_Polli_painting_%22LUUP%22_1976.jpg|Luup]]"<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uae0|pealkiri=Luup|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref>, "Tööstusmiraaž" ja "Magnetväli". 1977. aastal võimaldati Pollil korraldada oma esimene isikunäitus [[Tallinna Kunstihoone galerii|Kunstihoone salongis]]. Töödest eksponeeriti eelpool nimetatule lisaks "Viiuldaja", "Makett vannis"<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uadw|pealkiri=Värviline vesi|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref>, "Lüpsiplats", "Puhas vesi" ja "Meri", "Ema lapsega"<ref>{{Netiviide|autor=Heitti Polli|url=https://www.maal.ee/heitti-polli?lightbox=dataItem-k4q4uae4|pealkiri=Ema lapsega|väljaanne=Eesti Maalikunstnike Liit}}</ref> ([http://www.eeli.dk/ Eeli-Ethel Polli erakogu).] Samal aastal tutvus Polli teatrilavastaja [[Riho Lehespalu]] ja muusik [[Sven Grünberg]]iga, kellega koos tehti [[Ugala|Ugala teatris]] mitu lavastust.1978. aastal kutsuti Heitti Polli [[Rakvere teater|Rakvere teatri]] peakunstnikuks. Sel perioodil loodi paar täiesti uuenduslikku lavastust, kus kasutati laserkujundust, [[süntesaator]]imuusikat ja unikaalseid kostüüme. Kõik see põhines kosmoseteemalisel süžeel. Sellest ajast on säilinud ainult mõned fotod. 1980. aastal õnnestus Pollil ja maalikunstnik [[Jaan Elken]]il saada kaheks aastaks Üleliiduline Noortekoondise stipendium, mis võimaldas Pollil rohkem maalimisele pühenduda. Tema põhiliseks maaliteemaks 1980. aastate alguses kujunes looduse jäädvustamine, kuna tal avanes võimalus osa võtta Keemia Instituudi korraldatud ekspeditsioonidest NSV Liidus. Esimesel ekspeditsioonil lennati Kaug-Itta – [[Petropavlovsk-Kamtšatski]]sse, kust edasi liiguti helikopteriga mägedesse ja jätkati reisi matkates. Põnevamad kohad olid [[Geisrite org]] ja [[Kuriili saared]]. Sellest reisist sündisid maalid "Kaivo portree", "Akvalangistid", "Natüürmort" ja "Helgi Hersonesoses". 1981. aastal oli Heitti Polli [[Tallinna Laste Kunstikool]]is õppejõud. 1985. aastal võttis ta osa ülemaailmsest noortefestivalist Moskvas, kuhu ta pääses läbi eelnäituse. Need maalid on [[Jan Vermeer van Delft]]ile pühendatud teos "Näitusekülastaja" ning [[Michelangelo Merisi da Caravaggio|Caravaggiole]] pühendatud maal "Püha Matteuse kutsumine" (maal asub [[A. Puškini nimeline Kujutava Kunsti Muuseum|Puškini nimelises Kujutava Kunsti Muuseumis]]<ref>[https://pushkinmuseum.art/?lang=en]</ref>). 1988. aastal toimus Polli teine isikunäitus Kunstihoone salongis. Enamik teoseid olid väikeseformaadilised pildid – maastikud, portreed ja natüürmordid. 1992. aastal alustas tegevust eragalerii Indigo. Galerii tegeleb kunsti ostu-müügi, ruumikujunduse ja Tallinna Kunstifestival organiseerimisega Raekoja platsil. Maalikunstnik Heitti Polli teoseid on muuseumides ja erakogudes Eestis, Leedus, Venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Saksamaal, Itaalias, Poolas, USA-s, Kanadas, Prantsusmaal, Iirimaal, Lõuna- Aafrika vabariigis, Mehhikos, Türgis, Inglismaal ja mujal. 1990. aastatel algas ja kestab tänapäevani Heitti Polli loomingu abstraktne periood. == Teoste nimekiri == # "Kompositsioon silmade ja huultega", 1970, õli lõuend, 120 x140 (Taani erakogu) #"Kollane viljapõld", 1972, õli lõuend, 110 x 130 (Sven Grünbergi erakogu) #"Mannekeen", 1972, õli lõuend, 110 x 140 #Diplomitöö, 1973-74, "Botaanikaaed", õli lõuend, 200 x 170, 1975 Saku Noorte Kujutava Kunsti Näitus (kunstniku omand) # "Hobune", 1973, õli lõuend aerograaf pintsel, 70 x 110 (Nõmbergi erakogu) #"Tütarlapse portree", 1974, õli lõuend, 200 x 170 (asukoht teadmata) # "Makett vannis", 1975-76m 110 x 130 (kunstniku omand) # "Ema lapsega", 1975, õli lõuend, 50 x 60 (Eeli-Ethel Polli erakogu) #"Magnetväli", 1975, õli lõuend aerograaf, 110 x 120 (Varastatud ära Eesti Kunstifondi näituselt Austraalias) #"Luup", 1976, õli lõuend aerograaf, 140 x 140 (Bonni Moodsa Kunstimuuseumis) #"Lüpsiplats", 1976-77, õli lõuend, 90 x 130 (kunstniku omand) #"Sõnajalad", 1976, õli lõuend aerograaf, 50 x 70 (Taido Kuressoni erakogu) #"Autoportree", 1976, õli lõuend aerograaf, 120 x 140 (kunstniku omand) #"Kaamera", 1976, õli lõuend, 110 x 130 (Saksamaa erakogu) #"Puhas vesi", 1976-77, õli lõuend, 180 x 110 (kunstniku omand) #"Tööstuslik miraaz", 1977, õli lõuend, 1 120 x 120 (kunstniku omand) #"Väravavaht", 1978, õli lõuend, 130 x 150 (USA-s, eksportsalongi ost) #"Tegutseva vulkaani kraater", 1979, õli lõuend, 150 x 140 (Andres Kollisti erakogu) #"Skafander", 1980, õli lõuend, 70 x 70 (Mati Miiluse erakogu) ==Tunnustus== * 1980 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi maali aastapreemia "[https://digikogu.ekm.ee/eng/no_category/oid-25634 Koinat Roptini]" eest, maal asub Kunstimuuseumis. ===Stipendium=== * 1979 Kunstnike Liidu juures oleva Noortekoondise üleliiduline stipendiaat ==Liikmesus== * [https://www.eaa.ee/en/union-members/H Eesti Kunstnike Liidu liige] * 1964 ÜLKNÜ liige == Isikunäitused == * 1988 Kunstihoone salongis * 1989 Soomes Kuusankoskis * 1997 Helgi ja Heitti Polli tööd. [[Kilpkonna galerii]] == Ühisnäitused == * 1975. Noorte kunstnike teoste näitus 1975. [[Tallinna Kunstihoone]] * 1975. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1976. Tallinna Kunstihoone * 1977. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1977. Tallinna Kunstihoone * 1978. Eesti plakat '78. Tallinna Kunstihoone * 1978. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1978. Tallinna Kunstihoone * 1978. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1978. Tartu Kunstimuuseum, [[Tartu Kunstimaja]] * 1978. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1978. Tallinna Kunstihoone * 1979. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1979. Tallinna Kunstihoone * 1979. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1979. Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimaja * 1979. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1979. Tallinna Kunstihoone * 1980. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1980. Tallinna Kunstihoone * 1980. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1980. Tallinna Kunstihoone * 1981. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1981. Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimaja * 1982. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1981[[Eesti Näituste messikeskus|. Eesti Näituste messikeskus]] * 1982. Noorte kunstnike teoste näitus. Eesti Näituste messikeskus * 1982. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1982 – maal. Tallinna Kunstihoone * 1982. NSVL – meie kodumaa. Tallinna Kunstihoone * 1982. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1982. Tartu Kunstimaja, Tartu Kunstimuuseum * 1982. Eesti maastikumaali näitus. Tallinna Kunstihoone * 1983. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1983. Tallinna Kunstihoone * 1985. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1985. Tallinna Kunstihoone * 1985. Vabariiklik noorte kunstnike tööde näitus 1985. Tartu Kunstimuuseum * 2016 Külm pilk. [[Hüperrealism|Hüperrealismi]] variatsioonid Eesti kunstis<ref>{{Netiviide|autor=Anu Allas|url=https://kumu.ekm.ee/syndmus/kulm-pilk-huperrealismi-variatsioonid-eesti-kunstis/|pealkiri=Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis|väljaanne=Eesti Kunstimuuseum|aeg=2016}}</ref>. [[Kumu|Kumus]]. Õlimaal "Mõttevahetus" 1980, 131 x 160 cm ([[Tartu Kunstimuuseum]]). *2018 '''Näitus „Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis“ Tartu kunstimuuseumis.''' == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [[Ants Juske]], Hüperrealism ja hüperreaalsus Eesti kunstis. – Toimetised 2. Tartu Kõrgem Kunstikool, 2004, lk 41. * [[Mai Levin]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/81770139/teadlase-kunstikogu-koneleb-kaugetest-maadest-ja-polisrahvastest Teadlaste kunstikogu kõneleb kaugetest maadest ja põlisrahvastest] Eesti Päevaleht, 15. aprill 2018. Artiklit illustreerib H. Polli maal - Heiti Polli „Lumi”, suurema töö visand. Pildil paremalt Tõnu Kesküla, Arvo Raudsepp, [[Andres Kollist]] ja [[Jüri Kask]]. * [[Aili Vahtla]]. "[https://news.err.ee/745121/many-paintings-in-public-buildings-not-officially-on-record Many paintings in public buildings not officially on record]". err.ee, 11. aprill 2018. * [[Jaan Elken]]. "[https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tartu-kunstimuuseum-on-sulatanud-kulma-pilgu/ Tartu kunstimuuseum on sulatanud külma pilgu]". Sirp, 21. september 2018. *Tiiu Männiste. "[https://sakala.postimees.ee/2192395/maalihuvilisi-ootavad-toelised-maiuspalad Maalihuvilisi ootavad tõelised maiuspalad]". Sakala, 9. veebruar 2008. Näitus - Kolme põlve kunstnikud. Kaljo ja Ellen Polli. Heitti ja Helgi Polli, [http://www.eeli.dk Eeli-Ethel Polli] ja Üüli-Heivi Polli (praegu Uuli Moran). *Jaana Tõnisson. [https://www.tlulib.ee/naitused/naitus-eesti-ja-arktika/ Näitus “Eesti ja Arktika”]. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu, 27. aprill 2021. Näitusel väljas polaarekspeditsioonidel osalenud kunstnik Heitti Polli maalid. *Andres Laasik. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50914535/kunstnikud-viivad-kauba-laadale "Kunstnikud viivad kauba laadale."], Eesti Päevaleht, 18. juuli 2001. *Heitti Polli foto [https://ajapaik.ee/photo/450098/kunstnik-heitti-polli/ Eesti Kunstimuuseumis EKM]. {{JÄRJESTA:Polli, Heitti}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] kagjjroz8wc9f5laijfezpjyu4imc7v In memoriam 2022 0 620930 6176151 6176119 2022-08-10T12:21:53Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *[[10. august]] – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) [[Kategooria:2022]] 992jdc9ppld3e4svdeq6m1xi9i3mva9 6176164 6176151 2022-08-10T12:47:00Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *[[10. august]] – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) [[Kategooria:2022]] 31whc530k1r3l314fpuo6r4lubj209n Mustand:Elustiil/eluviis 102 622664 6176296 6038949 2022-08-10T18:03:31Z KadriKp 161221 wikitext text/x-wiki Elustiil/eluviis ''(lifestyle)'' '''Elustiil/eluviis''' on isikupärasel käitumismudelil põhinev [[elamisviis]], mida mõjutavad [[väärtused]], [[hoiakud]] ja [[elutingimused]] ning mis avaldab mõju [[Tervis|tervisele]].<ref>{{Netiviide|autor=Kööp, K. (2013)|url=https://tervis.ut.ee/sites/default/files/tervis/ot_2021_moisted_ja_definitsioonid.pdf|pealkiri=Elustiil/eluviis|väljaanne=Mõisted ja definitsioonid. (2021). Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. Õendusteaduse õppetool.|vaadatud=26.01.2022|aeg=}}</ref> ==Näited  mõiste  kasutusest== Keeleveebis on ''´lifestyle`'' tõlgitud kui [[eluviis]] (Nastik ja Aare) või kui [[elustiil]], eluviis (Filosoft).<ref>{{Netiviide|url=http://www.keeleveeb.ee|pealkiri=Lifestyle|vaadatud=26.01.2022|väljaanne=Inglise-eesti sõnastik}}</ref> Ingliskeelsele mõistele ''lifestyle'' vastavad eesti keeles nii elustiil, eluviis kui ka elulaad. Elustiil on isikupärane elulaad (askeetlik, külluslik, omapärane elustiil). Eluviis on elamisviis, elulaad (nt istuv eluviis, korratud eluviisid).<ref name=":1">Langemets, M., Tiits, M., Valdre, T., Veskis, L., Viks, Ü., Voll, P. (2009). ''Eesti keele seletav sõnaraamat.'' 1. kd., A-J. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.</ref> Elustiil on individuaalne või grupiviisiline eluviis, millega erinetakse sama elulaadi kandjatest<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Tomasberg, K. (2011)|url=http://221484.edicypages.com/et|pealkiri=Heaolu mõiste|väljaanne=Õpiobjekt. TÜ Pärnu kolledž|vaadatud=25.10.2013}}</ref>. Eluviisi on defineeritud veel järgmiselt: * eluviis peegeldab inimese väärtusi ja hoiakuid.<ref>{{Netiviide|url=http://www.keeleveeb.ee|pealkiri=Lifestyle.|väljaanne=WordNet|vaadatud=23.10.2013}}</ref> * kombed, hoiakud, moraalsed standardid, majanduslik tase, mis üheskoos moodustavad üksikisiku või grupi elulaadi.<ref>{{Netiviide|url=http://www.keeleveeb.ee|pealkiri=Lifestyle|väljaanne=Dictionary.com|vaadatud=26.01.2022}}</ref> * üksikisiku, grupi või kultuuri tüüpiline eluviis.<ref name=":0">{{Netiviide|url=http://www.keeleveeb.ee|pealkiri=Lifestyle|väljaanne=Merriam-Webster Online Dictionary|vaadatud=26.01.2022}}</ref> * seaduspärasused, mida iga indiviid on arendanud seoses igapäevase eluga.<ref name=":3">Brooker, C. (Ed.) (2002). ''Churchill Livingstone`s Dictionary of Nursing''. 18th ed. The University of Michigan: Churchill Livingstone.&nbsp;</ref> * elustiil, üksikindiviidi elamisviis, elamistoimingute sooritamine.<ref>Kukkes, T. (2001). ''Inglise-eesti õendussõnastik.'' Tartu:Härmametsa Talu kirjastus.</ref> * viis, kuidas isikud elavad ja tingimused, milles nad elavad.<ref>Mägi, R. (2007). ''Suur inglise-eesti seletav sõnaraamat.'' Tallinn: TEA Kirjastus.</ref> Eesti keles peetakse elustiili moe ja trendiga seotuks ja eluviis seondub harjumuste ja tegevustega.<ref name=":4">Kööp, K. (2014). Elustiil ''(lifestyle)'' – mõiste analüüs õppeaines „Teadmised, teave ja teabe arendamine õendusteaduses“. Tartu Ülikool. Arstiteaduskond. Õendusteaduse osakond.</ref> Näiteks: * Ta kadestas rikaste inimeste pillavat elustiili.<ref name=":0" /> * Õigesti söömine ja treenimine on olulised tervislikuks eluviisiks.<ref name=":0" /> === Elustiili seos tervisega === Elustiil omab suurt mõju inimese tervisele.<ref>Brobeck, E., Bergh, H., Odencrants, S., Hildingh, C. (2011). Primary healthcare nurses` experiences with motivational interviewing in health promotion practice. ''Journal of Clinical Nursing,'' 20, 3322-3330.</ref> Näiteid elustiili seostest tervisega: * elustiili iseloomustavad [[dieet]], [[füüsiline aktiivsus]], [[suitsetamine]] ja [[Alkohol|alkoholi tarvitamine]].<ref>Jansink, R., Braspenning, J., van der Weijden, T., Niessen, L., Elwyn, G., Grol, R. (2009). Nurse-led motivational interviewing to change the lifestyle of patients with type 2 diabetes (MILD-project): protocol for a cluster, randomized, controlled treial on implementing lifestyle recommendations. ''BMC Health Services Research,'' 9:19.</ref> * elustiil on [[Rasvumine|rasvumise]] peamine põhjus ja [[Südame-veresoonkond|südame-veresoonkonna]] probleemid on rasvumise peamine tagajärg.<ref>Hoppe, R., Ogden, J. (1997). Practice nurses`beliefs about obesity and weight realted interventions in primary care. ''International Journal of Obesity'', 21, 141-146.</ref> * elustiili [[Riskifaktor|riskifaktorite]] grupi moodustavad rasvumine, [[ülekaalulisus]], suitsetamine, stressirohke keskkond, alkoholi liigtarvitamine ja vähene  füüsiline aktiivsus, mida seostatakse suurenenud [[Haigestumus|haigestumuse]] ja [[Suremus|suremusega]] [[Mittenakkuslikud haigused|mittenakkuslikesse haigustesse]].<ref>Duaso, M.J., Cheung, P. (2002). Health promotion and lifestyle advice in a general practice: what do patients think? ''Journal of Advanced Nursing,'' 39(5), 472-479.</ref> * elustiili elemendid on harjutused, dieet, suitsetamine ja stress, mis on tuntud kui tervise ja südame-veresoonkonnahaiguste riski mõjutajad.<ref>Fleming, P., Godwin, M. (2008). Lifestyle interventions in primary care. Systematic review of randomized controlled trials. ''Canadian Family Physician,'' 54: 1706-13.</ref> === Seos tervisekäitumisega === Tervisekäitumisega seoses kasutatakse eesti keeles rohkem mõistet ´eluviis`: Eluviis – tervist soodustav eluviis ''(lifestyle – lifestyle conducive to health)'' on kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja [[Keskkond|keskkonna]] elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervisele.<ref>Kasmel, A., Lipand, A. (2007). ''Tervisedenduse teooria ja praktika I. Sissejuhatus salutoloogiasse.'' Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.</ref><ref name=":5">Ingerainen, D., Sammul, S., Kuldmäe, I., Kosula, K., Tohus, I., Leppik, A., Tähepõld, H. (2008). Pereõe tegevusjuhend. Tallinn.</ref> [[Rollnick]] jt <ref>Rollnick, S., Miller, W.R., Butler, C.C. (2011). ''Motiveeriv intervjueerimine tervishoius. Kuidas aidata patsientidel käitumist muuta.'' Tallinn: Ajakirjade Kirjastus.</ref> toovad [[Motiveeriv intervjueerimine|motiveerival intervjueerimisel]] [[Tervishoid|tervishoius]] vestlusteemaks eluviisi üldisemalt: „Tahtsingi teilt teie eluviisi kohta küsida, et kas siin võib olla seos teie [[Kõhuvalu|kõhuvaluga]].“ [[Eksin]] jt <ref>Eksin, M., Ingerainen, D., Lausvee, E. (2012). Südame- ja veresoonkonnahaiguste riskiga patsientide eluviis ning tervisedendus esmatasandil. ''Eesti Arst''; 91(2):69–75.</ref> uuringus [[Südame-veresoonkonnahaigused|südame-veresoonkonnahaiguste]] [[Riskitegur|riskiteguritest]] ja nende seostest eluviisiga käsitletakse eluviisi tervislikkuse näitajatena [[Toitumisharjumused|toitumisharjumusi]], suitsetamist, alkoholi tarvitamist ja kehalist aktiivsust. Samas liitmõistena kasutatakse ka eesti keeles [[Tervisekäitumine|tervisekäitumisega]] seoses pigem mõistet ´elustiil`, näiteks: Elustiili päevik on [[Toitumine|toitumise]], [[Füüsiline koormus|füüsilise koormuse]] ning vajadusel ka suitsetamise ja alkoholi tarvitamise regulaarseks jälgimiseks kas digitaalsel kujul või paberkandjal täidetav žurnaal.<ref name=":5">Ingerainen, D., Sammul, S., Kuldmäe, I., Kosula, K., Tohus, I., Leppik, A., Tähepõld, H. (2008). Pereõe tegevusjuhend. Tallinn.</ref> === Elulaad ja elustiil === Tomasberg <ref name=":2" /> sõnul on elustiil ja elulaad kindlas vastastikuses seoses, defineerides need mõisted järgmiselt: - Elustiil väljendab inimese [[Enesehinnang|enesehinnangut,]] väärtusi, tarbimisharjumusi, ajakasutust, suhtumist tervisesse, [[Loodus|loodusesse]] ja ümbritsevasse. Sellega seondub [[identiteet]], mis moodustab olulise osa inimese minakontseptsioonist. - Elulaad eristab ühe [[Ühiskond|ühiskonna]] või [[Kultuur|kultuuri]] piires klasse, kihte või sotsiaaldemograafilisi rühmi (töölised- teenistujad, mehed - naised, vanad - noored). [[Kilkson]] <ref>{{Netiviide|autor=Kilkson, T. (2010)|url=http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/newwin-print/article_id-9763|pealkiri=Inimese eripära väljendub elustiilis.|vaadatud=25.10.2013}}</ref> kirjutab, et mõistetel elulaad ja elustiil on oluline ühisosa; [[Sotsioloog|sotsiolooge]] huvitab enam erinevate ühiskonnakihtide elulaad ning [[Psühholoog|psühholooge]] huvitavad elustiilid. Elustiili aluseks on  inimese [[maailmavaade]], ellusuhtumine, harjumuste, kommete, kalduvuste, käitumisnormide konkreetne kogum.  [[Nigul]] <ref>Nigul, A. (2004). ''Elulaadi tüübid ja meediakasutus.'' Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool.</ref> hinnangul on Eesti ühiskonnast elustiili mõistes selles tähenduses räägitud elulaadist. Allaste <ref>Allaste, A-A. (2008). ''Elustiilid ja väärtused.'' Kogumikus: Sutrop, M., Pisuke, T. (Toim.). Mõtestatud Eesti - ühiseid väärtuseid hoides (123 - 129). Eesti Keele Sihtasutus.</ref> esitleb näitena kolme eristuvat elustiili ning nendega seonduvaid väärtusi - noorte [[hip-hop]]-kultuuri avaldumist [[Rakvere]] linnas; [[Pereelu|pereeluga]] seoses tehtud valikutest lähtuvat elustiili (noori isasid, kes on oma lastega kodus) ning kõikehõlmava elustiili loomise püüdlust [[Ökoküla|ökokülas]]. [[Sünonüüm|Sünonüümidena]] näeb mõisteid elustiil/eluviis ka [[Karik]] <ref>Karik, L. (2007). ''Elustiil.'' Terviseõenduse mõistete selgitav sõnaraamat. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Õdede erialakoolituse õppekava.</ref> – „Elustiiliks/eluviisiks nimetatakse keerulist [[Käitumismudel|käitumismudelit,]] kus on tihti üksteisega seotud tervisekäitumine ja [[riskikäitumine]].“ Elustiili ja eluviisi põimumist kajastab ka [[Kidron]] <ref>Kidron, A. (2007). ''Elustiil ja heaolu: eluviis, tegevusstiilid ja subjektiivne heaolu.'' Tallinn: Kirjastus Akadeemia Nord.</ref>, pealkirjastades raamatu: „Elustiil ja heaolu: eluviis, tegevusstiilid ja subjektiivne heaolu“. === Elustiil kui liitmõiste === Mõistet ''´lifestyle`''  kasutatakse sageli [[Liitmõiste|liitmõistena]], eesti keelde tõlgituna kasutatakse nende liitmõistete puhul nii eluviisi kui elustiili mõistet. ´Eluviisi` kasutatakse näiteks: [[tervislik eluviis]] ''(healthy lifestyle)'', istuv eluviis ''(sedentary lifestyle)'',  aktiivne eluviis ''(active lifestyle).'' [[Peterson]] <ref>Peterson, J.A. (2007). Get moving! Physical activity counseling in primary care. ''Journal of the American Academy of Nurse Practitioners,'' 19, 349-357.</ref> kasutab nimetatud liitmõisteid järgmiselt: …tervislik eluviis ''(healthy lifestyle)'' hõlmab füüsilist aktiivsust, et ennetada või juhtida paljusid kroonilisi ja kurnavaid seisundeid, sealhulgas südame-veresoonkonna haigused, [[diabeet]], [[hüpertoonia]] ja rasvumine. …istuv eluviis ''(sedentary lifestyle)'' on seotud võimalike laastavate tagajärgedega, mida võib vähendada hästi planeeritud füüsiline aktiivsus. …aktiivne eluviis ''(active lifestyle)'' aitab ennetada [[Krooniline haigus|kroonilisi haigusi]] või takistada nende süvenemist. …füüsiliselt aktiivne eluviis ''(physically active lifestyle)'' on väga tähtis paljude [[Haigus|haiguste]] ja [[Puue|puuete]] ennetamisel ja juhtimisel, parandades tervist ja heaolu. ´Elustiili` mõistet kasutatakse liitmõistetes eesti keeles järgmiselt – moodne elustiil ''(modern lifestyle),'' elustiili nõustamine ''(lifestyle counseling)'',  elustiili nõuanne  ''(lifestyle advice)'',  elustiili muutmine ''(lifestyle modification)'', elustiili muutused ''(lifestyle changes).'' Mõned näited antud liitmõistete kohta: Moodne elustiil ''(modern lifestyle)'' on  põhjustanud suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste esinemissageduse.<ref>Persson, M., Friberg, F. (2009). The dramatic encounter: experiences of taking part in a health conversation. ''Journal of Clinical Nursing,'' 18, 520-528.</ref> Elustiili muutmine ''(lifestyle modification)'' hõlmab tervisliku dieedi omaksvõtmist, füüsilise aktiivsuse taseme tõstmist ja suitsetamisest loobumist, mis võivad olla efektiivsed krooniliste haiguste ennetamisel ja nendega toimetulekul. <ref>Nes, M., Sawatzky, J.V. (2010). Improving cardiovascular health with motivational interviewing: A nurse practitioner perspective. ''Journal of the American Academy of Nurse Practitioners,'' 22, 654-660.</ref><ref>Parker, W., Steyn, N.P., Levitt, N.S., Lombard, C.J. (2010). They think they know but do they? Misalignment of lifestyle modification knowledge among health professionals. ''Public Health Nutrition,'' 14(8), 1429-1438.</ref> Elustiili nõuanne  ''(lifestyle advice)'' hõlmab dieeti, füüsilist aktiivsust, suitsetamist.<ref>Jansink, R., Braspenning, J., van der Weijden, T., Elwyn, G., Grol, R. (2010). Primary care nurses struggle with lifestyle counseling in diabetes care: a qualitative analysis. ''BMC Family Practice,'' 11:41.</ref> Elustiili muutused ''(lifestyle changes)'' tervisliku toitumise ja füüsilise aktiivsuse näol aitavad kaasa kehakaalu alanemisele, vähendades riski teist tüüpi diabeedi ja südame-versoonkonnahaiguste tekkeks (Whittemore jt, 2010)<ref>Whittemore, R., Melkus, G.D., Alexander, N., Zibel, S., Visone, E., Muench, U., Magenheimer, E., Wilborne, S. (2010). Implementation of a lifestyle program in primary care by nurse practitioners. ''Journal of the American Academy of Nurse Practitioners'', 22(12): 684-693.</ref> ning on kesksel kohal [[düslipideemia]], hüpertoonia ja teist tüüpi diabeedi ravis.<ref>Jallinoja, P., Absetz, P., Kuronen, R., Nissinen, A., Talja, M., Uutela, A., Patja, K. (2007). The dilemma of patient responsibility for lifestyle change: Perceptions among primary care physicians and nurses. ''Scandinavian Journal of Primary Health Care,'' 25:244-249.</ref> Näiteid liitmõiste elustiili nõustamine ''(lifestyle counseling)'' kasutamisest: … aitab patsientidel ellu viia enesejuhitud [[Õppeprotsess|õppeprotsessi,]] jagades toetust ja pakkudes võimalusi hindamiseks ja peegeldamiseks; vestluse peamine fookus peab olema patsientide kogemustel ja mõtetel.<ref>Kettunen, T., Poskiparta, M., Kiuru, P., Kasila, K. (2006). Lifestyle counseling in type 2 diabetes prevention: A case study of a nurse`s communication activity to produce change talk. ''Communication & Medicine,'' 3(1), 3-14.</ref> …hõlmab [[Teraapia|teraapiatehnikaid]], mis aitavad inimesel saavutada tasakaalu erinevate eluaspektide ([[enesehooldus]], [[töö]], [[puhkus]], [[vaba aeg]]) vahel, et vähendada [[stress]]<nowiki/>i, parandada [[elukvaliteet]]<nowiki/>i, arendada oma [[Potentsiaal|potentsiaali]] ja saavutada isiklikke [[Eesmärk|eesmärke]].<ref name=":3" /> …võib vähendada haigestumust ja suremust südame-veresoonkonnahaigustesse ja diabeeti; [[Elustiili nõustamine|elustiili nõustamist]] tuleb pakkuda inimestele, kellel on potentsiaalselt tervistkahjustav eluviis.<ref>Carlfjord, S., Lindberg, M., Andersson, A. (2012). Staff perceptions of addressing lifestyle in primary health care: a qualitative evaluation 2 years arter the introduction of a lifestyle intervention tool. ''BMC Family Practice,'' 13:99.</ref> ==Mõiste iseloomulikud tunnused== ´Elustiili` (lifestyle) mõistet analüüsides oli kõige sagedamini välja toodud järgmisi iseloomulikke [[Tunnus|tunnuseid]]: …väärtused, hoiakud …[[käitumismudel]] …seos elamistingimustega …seos tervisega ja krooniliste haigustega.<ref name=":4" /> ==Piiripealsed ja lähedased mõisted== Piiripealsed mõisted sisaldavad uuritava mõiste tunnuseid, kuid mitte kõiki. Piiripealsed mõisted võivad isegi sisaldada enamusi kriteeriumitest, kuid erinevad oluliselt ühes neist.<ref name=":6">Walker, L.O., Avant, K.C. (1995). ''Strategies for theory construction in nursing.'' London: Appleton & Lange.</ref> Mõiste, mis sisaldab seost väärtuste, hoiakute, elamistingimuste ja käitumismudeliga, aga ei sisalda seost tervisega ja krooniliste haigustega: -[[Elulaad]] ''(way of life)'' – askeetlik, pillav, hiilgav, harjunud elulaad.<ref>{{Netiviide|url=http://www.keeleveeb.ee|pealkiri=Elulaad|väljaanne=Filosoft|vaadatud=26.01.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=http://www.keeleveeb.ee|pealkiri=Elulaad|väljaanne=Eesti WordNet ehk TEKsaurus (TÜ)|vaadatud=26.01.2022}}</ref> Mõiste, mis sisaldab seost elamistingimuste ja käitumismudeliga, aga ei sisalda seost väärtuste ja hoiakutega ega tervisega ja krooniliste haigustega: -[[Elukorraldus]] ''(mode, way of life)'' – viis, kuidas elu on korraldatud, elukord; elu korraldamine.<ref name=":1" /> Mõiste, mis sisaldab seost elamistingimustega,  aga ei sisalda seost käitumismudeliga, väärtuste ja hoiakutega ega tervisega ja krooniliste haigustega: -[[Elujärg]] ''(standard of life)'' – korralik, talutav elutase. Näiteks: hea, hiilgav, raske, vilets elujärg; elujärge parandama; elujärg muutus lahedamaks, kergemaks; on saanud jõukale elujärjele; oli unistanud paremast elujärjest; sai viimaks ometi elujärjele.<ref name=":1" /> Lähedased mõisted on seotud uuritava mõistega, kuid ei sisalda selle iseloomulikke tunnuseid.<ref name=":6">Walker, L.O., Avant, K.C. (1995). ''Strategies for theory construction in nursing.'' London: Appleton & Lange.</ref> -[[Elukvaliteet]] ''(quality of life)'' - inimes(t)e hinnang oma eluolule. Näited: Pikk eluiga ja parem elukvaliteet peaks olema riigi prioriteediks. Elukvaliteet sõltub tervisest, materiaalsest ja vaimsest heaolust. Kuidas tõsta elukvaliteeti? <ref name=":1" /> [[Vastand|Vastandid]] on selged näidised, mida uuritav mõiste ei tähenda.<ref>Aro, I. (2013). Mõiste arendamine - mõiste analüüs. Teadmised, teave ja teabe arendamine õendusteaduses. Tartu Ülikool. Arstiteaduskond. Õendusteaduse osakond.</ref> [[Antonüüm|Antonüümisõnastiku]] <ref>Õim, A. (1998). ''Antonüümisõnastik.'' Tallinn: Eesti Keele Instituut.</ref> andmetel mõistel ´elustiil` vastandit ei ole. ==Mõiste eeltingimused ja tagajärjed== Mõiste elustiil ''(lifestyle)'' eeltingimusteks on: -Inimese igapäevased [[harjumused]] -[[Teadmine|Teadmised]], mis kujundavad [[Väärtushinnang|väärtushinnanguid]] -[[Kultuurikeskkond]], milles inimene elab Mõiste elustiil ''(lifestyle)'' tagajärjed on: -[[Heaolu|Heaoluseisund]] või selle puudumine -Tervislik seisund -Elukvaliteet.<ref name=":4" /> ==Mõiste empiirilised tähendused== -Korduvad tegevused igapäevaelus -Isiklike väärtuste ja tõekspidamiste väljendamine -Ühisjooned sama elulaadi kandjatega -Välimus ja [[mitteverbaalne suhtlemine]].<ref name=":4" /> ==Mõiste teoreetiline ja operatsionaalne definitsioon== Teoreetiline definitsioon: Elustiil ''(lifestyle)'' on isikupärane elamisviis. Operatsionaalne definitsioon: Elustiil ''(lifestyle)'' on isikupärasel käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on mõjutatud väärtustest ja hoiakutest ning seotud elamistingimustega ja omab mõju tervisele.<ref name=":4" /> == Viited == [[Kategooria:Elu]] 00vklrm0ww6d9mxajkplmcdduqctr7y Herodes Atticuse odeion 0 623779 6176247 6076037 2022-08-10T16:13:42Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki [[Pilt:The Odeon of Herodes Atticus in Athens. In the distance Philopappos Hill.jpg|pisi|2018]] [[Pilt:Odeon of Herodes Atticus, Athens, Greece, 1880.jpg|pisi|Odeioni varemed umbes 1880. aastal]] '''Herodes Atticuse odeion''' ([[kreeka keel]]es ''Ωδείο Ηρώδου του Αττικού'') on [[Ateena akropol]]i jalamil osaliselt kaljusse õõnestatud rooma stiilis teater ([[odeion]]), mille 2. sajandil pKr elanud filantroop [[Herodes Atticus]] lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Herodes Atticus oli kreeklasest Rooma kodanik, kes rajas Ateenasse odeioni 161. aastal oma roomlannast naise Appia Annia Regilla mälestuseks. Paika kasutati kontsertide esitamiseks, see mahutas viietuhandepealise publiku. Odeioni rüüstasid ja jätsid varemetesse [[herulid]] 267. aastal. Tänapäeval on paiga aadress Dionysíou Areopagítou tänaval. Kivist istmeread ja [[orkestra]] renoveeriti 1950. aastal. Sellest alates on see olnud iga-aastase Ateena festivali esinemispaik, lisaks on seal toimunud teisi olulisi kontserte ja muid üritusi. ==Välislingid== {{commonskat|Category:Theatre of Herodes Atticus}} {{koord}} [[Kategooria:Ateena]] [[Kategooria:Kreeka ehitised]] nminhynstc35thj06zd6c21w5yp4mre Venemaa sissetung Ukrainasse 0 624423 6176407 6175932 2022-08-11T07:16:09Z Kruusamägi 1530 /* Sõjapõgenikud Eestis */ wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Infokast sõjaline konflikt |konflikt=Venemaa sissetung Ukrainasse |osa=[[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]] |pilt={{RU2022UA}} |pildiallkiri= |koht=[[Ukraina]] |aeg=24. veebruar 2022 kuni praeguseni |osaline1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] '''[[Venemaa]]''' * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] [[Donetski Rahvavabariik]] * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]] * '''Sõjaline tugi:''' * [[Pilt:Flag of Belarus.svg|23px]] [[Valgevene]] }} |osaline2=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] '''[[Ukraina]]''' |väejuht1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Vladimir Putin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Mihhail Mišustin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Sergei Šoigu]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Valeri Gerassimov]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] {{ill|en|Gennadi Židko|Gennady Zhidko}} * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Sergei Surovikin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] {{ill|en|Aleksandr Lapin|Aleksandr Lapin (general)}} * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] [[Denõss Pušõlin]] * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] [[Leonid Passitšnõk]] }} |väejuht2={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Denõss Šmõgal]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Oleksi Reznikov]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Dmõtro Kuleba]] }} |kaotused1='''Suurbritannia hinnangul (24.02–29.06)''':<ref>{{Netiviide |URL=https://www.standard.co.uk/news/politics/uk-defence-spending-russia-war-ukraine-ben-wallace-nato-boris-johnson-b1009020.html |Pealkiri=25,000 of Vladimir Putin’s troops have been killed in Ukraine, says UK Defence Secretary |Autor=David Bond |Väljaanne=[[Evening Standard]] |Aeg=29. juuni 2022 |Kasutatud=22. juuli 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> * 25 000 langenut '''Ukraina väitel (24.02–09.08):'''<ref>{{Netiviide |URL=https://www.pravda.com.ua/eng/ |Pealkiri=War in Ukraine. Total approximate losses of the enemy for day 167 |Väljanne=Ukrainska Pravda |Aeg=9. august 2022 |Kasutatud=9. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-07-08-22/h_8f99ab4616f5770d292f0090108c2f2c |Pealkiri=Ukrainian official responds to Putin saying offensive is not "anything in earnest" yet |Aeg=8. juuli 2022 |Kasutatud=22. juuli 2022 |Väljaanne=[[CNN]] |Autor=Tim Lister ja Olga Voltovych |Keel=inglise keeles}}</ref> * 42 640 langenut * 98 000 – 117 000 haavatut '''USA ja Eesti hinnangul (24.02–20.07):'''<ref>{{Netiviide |URL=https://www.reuters.com/world/europe/cia-director-says-some-15000-russians-killed-ukraine-war-2022-07-20/ |Pealkiri=CIA director estimates 15,000 Russians killed in Ukraine war |Autor=Phil Stewart |Aeg=21. juuli 2022 |Kasutatud=22. juuli 2022 |Väljaanne=[[Reuters]] |Keel=inglise keeles}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1608663583/marran-ukraina-ei-pruugi-koiki-vallutatud-alasid-tagasi-saada |Pealkiri=Marran: Ukraina ei pruugi kõiki vallutatud alasid tagasi saada |Autor=Helen Wright |Aeg=21. juuli 2022 |Kasutatud=22. juuli 2022 |Väljaanne=[[ERR]]}}</ref> * 15 000 langenut * 45 000 haavatut '''USA hinnangul (24.02–08.08):'''<ref>{{Netiviide |URL=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2022/08/08/pentagon-says-russian-casualties-in-ukraine-up-to-80-000_5992916_4.html |Pealkiri=Pentagon says Russian casualties in Ukraine up to 80,000 |Väljaanne=[[Le Monde]] |Aeg=8. august 2022 |Kasutatud=9. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> * 70 000 – 80 000 langenut ja haavatut |kaotused2= '''Venemaa väitel (24.02–16.04):'''<ref>{{Netiviide |URL=https://tass.com/defense/1438729 |Pealkiri=Russian Defense Ministry to publish data on military deaths from Ukrainian documents |Väljaanne=[[TASS]] |Aeg=16. aprill 2022 |Kasutatud=22. juuli 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> * 23 367 langenut '''USA hinnangul (24.02–19.04):'''<ref>{{Netiviide |URL=https://www.nytimes.com/2022/04/19/world/europe/russia-ukraine-donbas-strategy.html |Pealkiri=Russia's Thrust in Eastern Ukraine Combines Firepower and New Caution |Autor=Thomas Gibbons-Neff ja Michael Schwirtz |Aeg=19. aprill 2022 |Kasutatud=22. juuli 2022 |Väljanne=[[The New York Times]] |Keel=inglise keeles}}}</ref> * 5500 – 11 000 langenut * 18 000+ haavatut '''Ukraina väitel (24.02–03.06):''' * 10 000 langenut * 30 000 haavatut |jõud1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] '''Venemaa''': * ~175 000 kuni 190 000 * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] Donetski RV: * 20 000 * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] Luhanski RV * 14 000 }} |jõud2={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] Ukraina: * 196 600 ([[Ukraina relvajõud]]) * 102 000 (paramilitaarsed üksused) }} }} {{lahingutegevus}} '''Venemaa sissetung Ukrainasse''' on [[24. veebruar]]il [[2022]] alanud [[Venemaa]] [[Sõda|sõjaline]] sissetung ja [[Agressioon|rünnak]] [[Ukraina]] [[iseseisvus]]e vastu.<ref name=CNN_2022-02-24 /> See on osa 2014. aastal alanud [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]], mille Venemaa valitsejad intensiivistasid 2021. aasta lõpus. __TOC__ ==Eellugu== {{Vaata|Vene-Ukraina sõda}} === 2021 === Kevadel 2021 täheldas USA ja Suurbritannia luure Venemaa vägede koondumist Ukraina piiri äärde. Märtsi alguses teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Ruslan Homtšak]], et Venemaa on toonud Ukraina idapiiri lähedale ja Krimmi juurde 28 [[taktikaline pataljonigrupp|taktikalist pataljonigruppi]] (20–25 tuhat sõdurit)<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56678665 Ukraine conflict: Moscow could ‘defend’ Russia-backed rebels], BBC News, 9. aprill 2021.</ref><ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56616778 Russian 'troop build-up' near Ukraine alarms Nato], BBC News, 2. aprill 2021</ref>. Aprilli alguses 2021 oli Ukraina piirivalveülema hinnangul Krimmis ja kuni 40 km kaugusel piirist kokku 85 000 Venemaa sõdurit. Venemaa sõdurite arv Ukraina piiri lähedal oli Valge Maja pressiesindaja [[Jen Psaki]] sõnul suurim pärast 2014. aastat<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56678665 Ukraine conflict: Moscow could ‘defend’ Russia-backed rebels], [[BBC News]], 9. aprill 2021</ref>. Venemaa pool kinnitas, et 2021. aastal viiakse [[Volgograd]]ist Krimmi [[Feodossija]]sse üle õhudessantväelaste brigaad (umbes 4000 sõdurit)<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56616778 Russian 'troop build-up' near Ukraine alarms Nato], BBC News, 2. aprill 2021</ref><ref>Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. [https://www.washingtonpost.com/world/europe/russia-ukraine-military-biden-donbas/2021/04/09/99859490-96d3-11eb-8f0a-3384cf4fb399_story.html On Ukraine’s doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden], https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.</ref>. Vägesid toodi juurde isegi Siberist<ref>Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. [https://www.washingtonpost.com/world/europe/russia-ukraine-military-biden-donbas/2021/04/09/99859490-96d3-11eb-8f0a-3384cf4fb399_story.html On Ukraine’s doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden], https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.</ref>. Ukraina ja Lääne ametiisikute sõnul oli ebaselge, kas tegu on ettevalmistusega Ukraina ründamiseks; analüütikute arvates oli tegu pigem sõnumi saatmisega<ref>Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. [https://www.washingtonpost.com/world/europe/russia-ukraine-military-biden-donbas/2021/04/09/99859490-96d3-11eb-8f0a-3384cf4fb399_story.html On Ukraine’s doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden], https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.</ref>. [[Conflict Intelligence Team]]i analüütiku [[Ruslan Levijev]]i arvates tahtis Venemaa näidata, et tal on endiselt mõju Ukrainale, Ameerika Ühendriikidele ja teistele riikidele ega tolereeri sanktsioone ega muid aktsioone, mille eesmärk on sundida teda Krimmi Ukrainale tagastama või muutma asjade kulgu Ukrainas<ref>Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. [https://www.washingtonpost.com/world/europe/russia-ukraine-military-biden-donbas/2021/04/09/99859490-96d3-11eb-8f0a-3384cf4fb399_story.html On Ukraine’s doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden], https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.</ref>. 2021. aasta novembris ilmusid ajakirjandusse teated, et USA luureandmed näitasid Vene vägede koondumist Ukraina piiridele. USA hinnangul valmistus Venemaa juba siis ulatuslikuks sissetungiks Ukrainasse Krimmist, Venemaa piirilt ja Valgevene kaudu umbes 100 000 sõduriga. Lääneriigid alustasid konsultatsioone sanktsioonide ettevalmistamiseks sõjalise konflikti korral. Venemaa president Vladimir Putin eitas sissetungiplaane.<ref name="ERR_22.11.2021">[https://www.err.ee/1608411071/usa-luure-hinnangul-valmistub-kreml-ukraina-rundamiseks "USA luure hinnangul valmistub Kreml Ukraina ründamiseks"], ERR, 22.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref> 3. detsembril 2021 hindas USA sissetungivate vägede suuruseks 175 000 sõdurit. USA president Joe Biden teatas, et teeb sissetungi Venemaale väga raskeks.<ref name="ERR_04.12.2021">[https://www.err.ee/1608425489/washington-post-venemaa-plaanib-pealetungi-ukrainale-kuni-175-000-soduriga "Washington Post: Venemaa plaanib pealetungi Ukrainale kuni 175 000 sõduriga"], ERR/BNS, 04.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref> Detsembris esitas Venemaa [[NATO]]-le, OSCE-le ja lääneriikidele ultimaatumi "julgeolekugarantiide" saamiseks, milles nõudis NATO taandumist Venemaa piiririikidest 1997. aasta piiridesse, avalikku loobumist NATO laienemisest (sh Ukraina, Gruusia ja Moldova liikmesuse välistamist) ning Venemaa suuremat sõnaõigust Euroopa julgeolekustruktuurides. Venemaa asevälisministri Aleksandr Gluško väitel pidid "ettepanekud" sõja ära hoidma. Ukraina avaldas soovi, et lääneriigid lükkaksid ebarealistlikud nõudmised tagasi. Jaanuaris toimunud NATO-Vene nõukogu istungi järel, kus ultimaatumile vastati suuliselt, soovis Venemaa kirjalikke vastuseid, mis olid samuti eitavad. Lisaks toimus 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses arvukalt mitmel tasemel kohtumisi Lääne ja Venemaa diplomaatide ja poliitikute vahel, kuid ükski neist ei lõppenud Vene võimude hinnangul neile rahuldavalt.<ref name="ERR_02.12.2021">[https://www.err.ee/1608423362/lavrov-venemaal-on-vaja-piiridel-julgeolekugarantiisid "Lavrov: Venemaal on vaja piiridel julgeolekugarantiisid"], ERR, 02.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_22.12.2021">[https://www.err.ee/1608444239/mihkelson-vastuse-venemaa-ettepanekutele-peab-kujundama-nato-uhiselt "Mihkelson: vastuse Venemaa ettepanekutele peab kujundama NATO ühiselt"], ERR, 22.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_02.02.2022">[https://www.err.ee/1608486023/putin-usa-uritab-venemaad-sotta-tommata "Putin: USA üritab Venemaad sõtta tõmmata"], ERR, 02.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_15.02.2022">[https://www.err.ee/1608501299/biden-kaitseme-riikide-oigust-vabadusele-ja-soltumatusele "Biden: kaitseme riikide õigust vabadusele ja sõltumatusele"], ERR, 15.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_29.11.2021">Anton Aleksejev, [https://www.err.ee/1608419624/venemaa-hinnangul-teravdab-pingeid-ukraina-piiri-aares-laas "Venemaa hinnangul teravdab pingeid Ukraina piiri ääres lääs"], ERR, 29.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_18.12.2021">[https://www.err.ee/1608440333/venemaa-meie-ettepanekud-peaks-soja-ara-hoidma "Venemaa: meie ettepanekud peaks sõja ära hoidma"], ERR, 18.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_03.12.2021">[https://www.err.ee/1608424574/ukraina-tahab-et-nato-lukkaks-venemaa-garantiinoude-tagasi "Ukraina tahab, et NATO lükkaks Venemaa garantiinõude tagasi"], ERR, 03.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_14.01.2022">[https://www.err.ee/1608466211/lavrov-kordas-venemaa-julgeolekunoudmisi-ja-ahvardusi "Lavrov kordas Venemaa julgeolekunõudmisi ja ähvardusi"], ERR, 14.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_21.01.2022">Margus Saar, [https://www.err.ee/1608474449/vseviov-moskvale-ilmselt-ei-meeldi-laane-kirjalikud-vastused-enam-kui-suulised "Vseviov: Moskvale ilmselt ei meeldi lääne kirjalikud vastused enam kui suulised"], ERR, 21.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_16.01.2022">Jüri Nikolajev, [https://www.err.ee/1608467717/vene-meedia-hinnangul-moskva-konelused-laaneriikidega-labimurret-ei-toonud "Vene meedia hinnangul Moskva kõnelused lääneriikidega läbimurret ei toonud"], ERR, 16.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> === 2022 === 25. jaanuaril peetud lääneriikide juhtide videokõnes lepiti kokku ühises sanktsioonide rakendamises Venemaa sissetungi korral. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas Ukrainale uut 1,2 miljardi euro suurust finantsabipaketti.<ref name="ERR_25.01.2022">[https://www.err.ee/1608476870/suurriikide-juhid-lubasid-koostood-venemaa-sissetungi-korral-ukrainasse "Suurriikide juhid lubasid koostööd Venemaa sissetungi korral Ukrainasse"], ERR, 25.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> Aastal 2022 suurendasid mitmed riigid relvatarneid Ukrainasse ja [[NATO]] tugevdas sõjalist valmisolekut Ukraina lähisriikides. Paljude riikide esindused alustasid hiljemalt veebruari keskel oma töötajate evakueerimist Ukrainast. [[Ühendkuningriik]], [[Ühendriigid]] ja [[Iisrael]] viisid oma saatkonnad [[Lviv]]i, Ühendriigid hiljem [[Varssavi]]sse. Paljude riikide saatkonnad palusid oma kodanikel vältida reisimist Ukrainasse või piirnevatesse Venemaa oblastitesse (sealhulgas [[Krasnodari krai]]sse), või sealt viivitamatult lahkuda. Mitmed Euroopa lennuettevõtted tühistasid oma lennud nii Ukraina pealinna [[Kiiev]]isse kui ka [[Odessa]]sse. 2022. aasta veebruari keskpaigaks oli [[Venemaa]] koondanud [[Ukraina]] põhja-, ida-, lõuna- ja edelapiiri lähedusse vähemalt 200&nbsp;000 sõjaväelase suuruse väekontingendi ja jätkas vägede koondamist.<ref name="BBC2022-02-17" /> *13. veebruaril alustas [[OSCE]] oma töötajate evakueerimist [[Donetsk]]ist.<ref name="Reuters_13_II-2022" /> * 18. veebruaril teatas Moskva toetatud Ida-Ukraina separatistide liider [[Denõss Pušõlin]], et alustatud on piirkonna tsiviilelanikkonna (eelisjärjekorras naiste, laste ja eakate) tsentraliseeritud evakueerimisega [[Rostovi oblast]]isse Venemaal.<ref name="ERR2022-02-18" /> * 19. veebruaril kirjutasid Ida-Ukraina separatistide liidrid [[Denõss Pušõlin]] (nn [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]) ja [[Leonid Passitšnõk]] (nn [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]]) alla [[mobilisatsioon]]imäärustele, kutsudes 18-55-aastaseid mehi, kes suudavad relva käes hoida, endast teada andma sõjaväekomissariaatidele.<ref name="ERR2022-02-19" /> * 20. veebruaril jäid Vene väed pärast õppusi ("Союзная решимость – 2022") edasi [[Valgevene]]sse.<ref name="ERR2022-02-20" /> * '''21. veebruaril''' andis [[Moskva Kreml|Kreml]] teada, et [[Vladimir Putin]] plaanib tunnustada separatistlikke nn rahvavabariike [[Donbass]]is.<ref name="ERR2022-02-21" /> * '''22. veebruaril''' algas Vene vägede voorimine rahuvalvamise egiidi all Donbassi.<ref>https://maailm.postimees.ee/7459581/putin-saadab-rahuvalvajad-isehakanud-vabariikidesse</ref> Ameerika Ühendriigid teavitasid sanktsioonidest Donetski ja Luhanski piirkondadele, keelates nendega igasugused kaubandussuhted, nende rahastamise või sealsed investeeringud. Ukraina taotles Venemaa ebaseaduslike sammude tõttu [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralise istungi kokku kutsumist. Berliin otsustas peatada Vene-Saksa gaasijuhtme [[Nord Stream 2]] projekti, andmata sellele tegevusluba. Venemaa [[Riigiduuma]] ja [[Föderatsiooninõukogu]] toetasid mõlemad hääletusel nn rahvavabariikide tunnustamist, Venemaa loob nendega diplomaatilised suhted saatkondade tasemel. [[Ukraina Ülemraada]] esitas seaduseelnõu sõjaseisukorra väljakuulutamiseks [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]is, transpordiühenduste peatamiseks Venemaaga ning riigipiiri sulgemiseks Valgevene ja Venemaaga. * 23. veebruaril alustati Ukrainas presidendi korraldusel reservväelaste teenistusse kutsumist, kuid president välistas esialgu [[üldmobilisatsioon]]i väljakuulutamise.<ref name="Reuters_23_II-2022" /> == Sissetung == === 24. veebruar === *24. veebruari varahommikul teatas Venemaa president [[Vladimir Putin]] eelsalvestatud [[Spetsiaalse sõjalise operatsiooni läbiviimisest|videolõigus Venemaa sõjalisest sissetungist Ukrainasse]],<ref name="Time_2022-02-24" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608510764/putin-teatas-sojategevuse-alustamisest-ukrainas|pealkiri=Putin teatas sõjategevuse alustamisest Ukrainas|väljaanne=ERR|aeg=24.02.2022|vaadatud=24.02.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608510776/ukraina-valisminister-venemaa-on-alustanud-taiemoodulist-soda|pealkiri=Ukraina välisminister: Venemaa on alustanud täiemõõdulist sõda|väljaanne=ERR|aeg=24.02.2022|vaadatud=24.02.2022}}</ref> Putin lisas, et Venemaa tegevuse takistajad kutsuvad esile vastutegevuse, mida maailm pole eelnevalt näinud. Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] väitis, et Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i eesmärk sissetungil olevat Ukraina "[[demilitariseerimine]]<sup>([[:en:Demilitarisation|en]])</sup> ja [[denatsifitseerimine]]<sup>([[:en:Denazification|en]])</sup>", mis "kujutavat endast ohtu meie riigile ja rahvale". Samuti otsustavat sissetungi kestuse Putin ainuisikuliselt.<ref name="ERR_24.02.2022_peskov">[https://www.err.ee/1608511274/peskovi-sonul-otsustab-ukraina-sissetungi-pikkuse-putin "Peskovi sõnul otsustab Ukraina sissetungi pikkuse Putin"], ERR, 24.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> *Venemaa alustas relvastatud rünnakut umbes kell viis hommikul. Ligikaudu 90 kaug-, keskmaa ja ballistilist raketti (kl 18.00 seisuga) tabasid mitmeid eri piirkondi ja sõjalisi objekte Ukrainas, sealhulgas [[Odessa]]t, [[Kiiev]]it, [[Mariupol]]it ja [[Kramatorsk]]it. Hukkus vähemalt kümmekond tsiviilisikut, vigastada sai 20 ja hukkus vähemalt 40 sõdurit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608510779/raketiloogid-tabasid-ukraina-eri-piirkondi-vene-vaed-uletasid-piiri|pealkiri=Raketilöögid tabasid Ukraina eri piirkondi, Vene väed ületasid piiri|väljaanne=ERR|aeg=24.02.2022|vaadatud=24.02.2022}}</ref><ref name="BBC_2022-02-24" /> Kinnitamata andmetel jätkus põhja- ja lõunasuunalt alanud rünnak Kiievi suunas ka pärastlõunal, andmed poolte (inim)kaotuste kohta olid vasturääkivad. [[Fail:Последствия удара ракеты по Голосеевскому району киева (6).jpg|pisi|Purustused Kiievis, 24. veebruar]] * Venemaa ründas [[Maosaare ründamine|Ukrainale kuuluvat Zmijinõi saart]], mida valvanud 13 piirivalvurit hukkusid.<ref>ЕЛЕНА РАСЕНКО.[https://korrespondent.net/ukraine/4451194-ostrov-zmeynyi-zakhvachen-ubyty-13-pohranychnykov-heraschenko Остров Змеиный захвачен, убиты 13 пограничников - Геращенко] - Korrespondent.net, 25.02.2022 (vaadatud: 25.02.2022)</ref> * Õhtuse seisuga jätkusid ägedad lahingud [[Tšornobõli tuumaelektrijaam|Tšernobõli tuumajaam]]a ja [[Mariupol]]i ümbruses. BBC andmetel langes [[Tšornobõl]] vaenuväe kätte õhtuks. Ukraina oluline mahajäämus õhuväe osas, õhuväetõrjeväe rünnakute tõrje osas, võrreldes vaenuväega, raskendas vastupanu. Ühendkuningriik kehtestas piirangud Rotenbegride vastu. * Rünnakule järgneval ööl teatasid ELi liidrid vastumeetmete kasutusele võtmisest. * Sel päeval hukkus kokku kümneid tsiviilisikuid. Surma sai 137 Ukraina kaitsjat, haavata sai 316.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608510779/raketiloogid-tabasid-ukraina-eri-piirkondi-vene-vaed-uletasid-piiri|pealkiri=Sõja esimene ööpäev: Venemaa tungis Ukrainasse, käivad ägedad lahingud|väljaanne=ERR|aeg=24.02.2022|vaadatud=25.02.2022}}</ref> * Venemaa kasutab Ukrainas [[Kobarlaskemoon|kobarlaskemoona]], mille kasutamine on rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt keelatud, kuna see ohustab valimatult kõiki, nii kaitseväge kui ka tsiviilelanikkonda ning mida võib seetõttu pidada sõjakuriteoks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.amnesty.org/en/latest/news/2022/02/ukraine-cluster-munitions-kill-child-and-two-other-civilians-taking-shelter-at-a-preschool/|pealkiri=Ukraine: cluster munitions kill child and two other civilians taking shelter in preschool|väljaanne=Amnesty International|aeg=27.2.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> === 25. veebruar === * Välisminister [[Sergei Lavrov|Lavrov]] kordas Moskvas korraldatud pressikonverentsil Venemaa varasemaid väiteid, mille kohaselt vallutava väe eesmärk on Ukraina demilitariseerimine ja denatsifitseerimine, mis võimaldaks ukrainlastel vabaneda rõhumisest ja otsustada ise oma saatuse üle.<ref name=timesofisrael_2020-02-25>{{cite web|url=https://www.timesofisrael.com/russias-foreign-minister-repeats-false-claim-moscow-aims-to-denazify-ukraine/ |title=Russia’s foreign minister repeats false claim Moscow aims to ‘denazify’ Ukraine |trans-title= |work=Times of Israel |date=25.02.2022 |access-date=7.03.2022 |language=en |location=Moskva |quote=“We are ready for negotiations at any moment, as soon as the armed forces of Ukraine respond to our call and lay down their arms,” Lavrov said. }}</ref> === 26. veebruar === * Sõja kolmandal päeval on kontroll nii pealinnas kui ka mujal olulistes keskustes olnud jätkuvalt Ukraina käes. Briti kaitseministeeriumi teatel asuvad Vene väed Kiievi keskusest 30 kilomeetri kaugusel.<ref name=":0" /> * Rahvusvaheline häkkerite kollektiiv [[Anonymous]] teatab, et nad ründasid Vene telekanaleid.<ref name=":1" /> * Ukraina andmetel on laupäeva, 26. veebruari hommikuks hukkunud 3500 Vene sõdurit, vahendas BBC Ukraina sõjaväe Facebooki postitust. Ligi 200 venelast on vangi võetud. Samuti on Ukraina sõjaväe teatel Venemaa kaotanud 14 lennukit, 8 helikopterit ja 102 tanki. Rahvusvahelisel meedial pole olnud võimalik neid arve sõltumatult kontrollida, lisas BBC.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513329/kiiev-valmistub-teist-ood-end-kaitsma-tanavalahingud-jatkuvad|pealkiri=Kiiev valmistub teist ööd end kaitsma, tänavalahingud jätkuvad|väljaanne=ERR|aeg=26.02.2022|vaadatud=27.02.2022}}</ref> Venemaa pole seni hukkunuid tunnistanud. * Ukraina luureohvitseri teabe kohaselt [[Riho Terras|Riho Terrase]] vahendusel on Putin raevunud, sest arvas, et sõda läheb lihtsasti ja on 1-4 päevaga tehtud.<ref>{{Netiviide|url=https://twitter.com/RihoTerras/status/1497537193346220038/photo/1|pealkiri=Intel from a Ukrainian officer about a meeting in Putin’s lair in Urals|väljaanne=Riho Terras @ Twitter|aeg=26.02.2022|vaadatud=27.02.2022}}</ref> Rakette peaks jaguma kõige rohkem kolmeks kuni neljaks päevaks. Järgmiste rakettide tootmine võtab aega 3-4 kuud, kuid Venemaa on toormaterjalide hankest kõrvaldatud. * Ukraina president Zelenskõi lubas pressile, et Ukraina lööb Vene väed tagasi. Zelenskõi kutsus väljaspool Ukrainat elavaid mehi võitlusele: "Kõik, kes kaitsevad Ukrainat, on kangelased." * [[Fail:Потрапляння ракети у київський будинок.webm|pisi|Rakett tabab kortermaja Kiievis 26. veebruaril]]Kiievi linnapea [[Vitali Klõtško]] kehtestas laupäeval, 26. veebruaril [[Komandanditund|komandanditunni]], mis kestab laupäeva õhtust esmaspäeva, 28. veebruari hommikuni. Kiiev valmistub järjekordseteks öisteks rünnakuteks. [[Fail:Житловий будинок на вул. Лобановського, 6-А після обстрілу.jpg|pisi|Kortermaja Kiievis pärast raketirünnakut 26. veebruaril]] === 27. veebruar === * Venemaa öised rünnakud keskendusid lisaks lennuväljadele [[Kiiev|Kiievi]] ümbruses kütusehoidlatele ja torujuhtmetele: raketirünnakud tabasid [[Vassõlkiv|Vassõlkivi]] naftahoidlat, Kiievi lähedal radioaktiivsete jäätmete hoidlat, samuti plahvatas [[Harkiv|Harkivis]] gaasitoru. Suurlinnad on Ukraina kontrolli all, kuid 27. veebruari hommikul sisenesid Vene väed [[Harkiv|Harkivi]] kesklinna.<ref name=":2" /> * [[Ameerika Ühendriigid|USA]] kaitseametnike hinnangul on Venemaa vägedel [[Logistika|logistilisi]] probleeme ja ei suudeta vägesid kütusega varustada: enam kui pool Ukraina piiri taha koondatud relvajõududest on sisenenud riiki ning Moskval on vägede kütuse ja muu kulumaterjali logistikaga rohkem raskusi kui alguses näis plaanis olevat.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514037/venemaa-oised-runnakud-keskendusid-kutusehoidlatele-ja-lennuvaljadele|pealkiri=Venemaa öised rünnakud keskendusid kütusehoidlatele ja lennuväljadele|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Ekspertide hinnangul polnud Venemaa nii tõhusaks tõrjeks valmis ning suudab samal moel rünnakuga jätkata ligi nädala, olles seejärel sunnitud [[Taganemine|taganema]] või alustama [[Rahuläbirääkimised|rahuläbirääkimisi]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513719/tuur-ukraina-vastupidavus-on-ullatav-ka-venemaale|pealkiri=Tüür: Ukraina vastupidavus on üllatav ka Venemaale|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Holger Roonemaa|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96029909/intervjuu-valisluure-juht-mikk-marran-venemaa-on-teinud-ukrainas-mastaapse-valearvestuse|pealkiri=INTERVJUU {{!}} Välisluure juht Mikk Marran: Venemaa on teinud Ukrainas mastaapse valearvestuse|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514463/rainer-saks-vene-esimese-eseloni-rundelaine-kukkus-taiesti-labi|pealkiri=Rainer Saks: Vene esimese ešeloni ründelaine kukkus täiesti läbi|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> * Ukraina asepeaminister ja digisiirde minister teatas Ukraina [[Küberkaitse|IT-armee]] loomisest Venemaa [[Küberrünne|küberrünnakute]] tõrjumiseks.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513860/asepeaminister-ukraina-loob-it-armee|pealkiri=Asepeaminister: Ukraina loob IT-armee|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> * Kell 12:46 teatas Zelenskõi, et Ukraina esitas [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelisele Kohtule]] hagi Venemaa vastu.<ref>{{Netiviide|url=https://twitter.com/ZelenskyyUa/status/1497885721931268103|pealkiri=Ukraine has submitted its application against Russia to the ICJ|väljaanne=Twitter|aeg=27.02.2022|vaadatud=27.02.2022}}</ref> * Pärastlõunal tuleb teade, et on kokku lepitud läbirääkimisdelegatsioonide kohtumine [[Valgevene]] piiril. Venemaa oli varem välja pakkunud läbirääkimised Valgevenes, Zelenskõi on öelnud, et keeldub vastaspoolega Valgevene territooriumil kohtumisest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514307/ukraina-ja-venemaa-delegatsioonid-kohtuvad-valgevene-ukraina-piiril|pealkiri=Ukraina ja Venemaa delegatsioonid kohtuvad Valgevene-Ukraina piiril|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> * 27. veebruari seisuga oli Ukraina tervishoiuministeeriumi andmetel rünnakute tõttu hukkunud kokku 352 tsiviilisikut (nende hulgas 14 last), vigastatud 1684 inimest (nende hulgas 116 last).<ref name="MP280222">[https://mil.in.ua/uk/news/operatyvna-informatsiya-stanom-na-ranok-28-lyutogo/ Оперативна інформація станом на ранок 28 лютого] Militarnõi Portal, 28. veebruar 2022.</ref> * Ukraina presidendi kantselei juhataja nõuniku [[Oleksi Arestovõtš]]i andmetel oli Venemaa vägede kaotusteks 27. veebruari õhtu seisuga elavjõudu 4500 inimest, nende seas 1500 hukkunut ja 3000 haavatut ning arvukalt tehnikat.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/pidsumky-chetvertoyi-doby-rosijskogo-vtorgnennya-v-ukrayinu-ofitsijni-dani-za-27-lyutogo/ Підсумки четвертої доби російського вторгнення в Україну: офіційні дані за 27 лютого] Militarnõi Portal, 28. veebruar 2022.</ref> * [[Häkker|Häkkerid]] ründavad Venemaa ministeeriumite, ametite ja telekanalite veebilehti, mitmete tegevus on blokeeritud. Väidetavalt pandi häkitud telekanalid edastama Ukraina laule.<ref>{{Netiviide|autor=DMITRI POVILAITIS|url=https://pealinn.ee/2022/02/27/veebilehtede-mahavotmine-on-alles-algus/|pealkiri=HÄKKERIRÜHMITUS ÄHVARDAB PUTINIT Veebilehtede mahavõtmine on alles algus!|väljaanne=Pealinn|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> * Ööl vastu 28. veebruari hävis lahingutegevuse tulemusel tekkinud tulekahjus [[Ivankiv]]i muuseum, mille kogudesse kuulus arvukalt [[Marija Prõmatšenko]] teoseid. Hiljem selgus, et osa kunstiteostest jõudsid kohalikud elanikud päästa.<ref>[https://www.radiosvoboda.org/a/news-ukrajina-vtratyla-ponad-20-robit-mariji-prymachenko/31727384.html Україна втратила понад 20 робіт Марії Примаченко внаслідок нападу Росії – Литовченко] Radio Svoboda, 28. veebruar 2022.</ref><ref>[https://kyiv.tsn.ua/ivankivci-vinesli-ta-zabrali-yih-u-svoyi-hati-tvori-mariyi-primachenko-vdalosya-zberegti-1992139.html "Іванківці винесли та забрали їх у свої хати": твори Марії Примаченко вдалося зберегти] tsn.ua, 28. veebruar 2022.</ref> === 28. veebruar === * [[Fail:Russian shelling of Kharkiv, 28 February 2022.webm|pisi|Kaadrid Harkivi pommitamisest 28. veebruaril]][[Fail:Заявка України на членство у Європейському Союзі, 1.jpg|pisi|[[Ukraina Ülemraada|Ukraina ülemraada]] esimees [[Ruslan Stefantšuk]], president [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja peaminister [[Denõss Šmõgal]] Euroopa Liiduga liitumise taotlusega]]Valgevenest anti [[Žõtomõr]]i lennuvälja pihta öösel löök [[Iskander]]i [[Ballistiline rakett|ballistiliste rakettidega]] – see on vastuolus Valgevene lubadusega esmaspäeval algavate [[Relvarahu|relvarahukõneluste]] eel ja ajal hoiduda oma territooriumi kasutamisest õhu- ja raketirünnakuteks. Samal ajal väidavad allikad, et Valgevene valmistub esmaspäeval Venemaaga [[Invasioon|invasioonis]] ühinema.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514736/kiievis-moodus-oo-suhtelises-vaikuses-mujal-ukrainas-jatkuvad-lahingud|pealkiri=Kiievis möödus öö suhtelises vaikuses, mujal Ukrainas jätkuvad lahingud|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> * Vene väed üritasid öö jooksul Kiievi kaitsest läbi murda, kuid edutult.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514736/venemaa-muudab-ukrainas-taktikat-senised-runnakud-on-toonud-kaotusi|pealkiri=Venemaa muudab Ukrainas taktikat, senised rünnakud on toonud kaotusi|väljaanne=ERR|aeg=28.02.2022|vaadatud=28.02.2022}}</ref> * USA kaitseametnike hinnangul muutis Venemaa [[Taktika|taktikat]], asudes nüüd piirkondi pigem piirama, neid samas valimatult pommitades.<ref name=":3" /> * 28. veebruari hommikuks olid Venemaa väed Ukraina kaitseministeeriumi hinnangul kaotanud elavjõudu 5300 inimest ning hulgaliselt tehnikat.<ref name="MP280222" /> * 28. veebruaril hukkus Mariupoli piiramise käigus Ukraina [[snaiper|snaipri]] käe läbi Venemaa kindralmajor [[Andrei Suhhovetski]]<ref>{{Cite web|url=https://www.dailymail.co.uk/news/article-10573429/Top-Russian-general-killed-Ukrainian-sniper-Kyiv-claims-9-000-Putins-troops-died.html |title=Top Russian general is killed by Ukrainian sniper as Kyiv claims 9,000 of Putin’s troops have died during invasion |work=[[Daily Mail]] |date=3. märts 2022 |access-date=3. märts 2022 |language=en |author=David Averre|author2=Will Stewart }}</ref> * 28. veebruaril toimus Ukraina-Valgevene piiril vaenupoolte delegatsioonide vahel ligikaudu 5 tundi kestnud läbirääkimiste I voor.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515333/ukraina-delegatsioon-alustas-moskvaga-valgevene-piiril-labiraakimisi|pealkiri=Ukraina delegatsioon alustas Moskvaga Valgevene piiril läbirääkimisi|väljaanne=ERR|aeg=28.02.2022|vaadatud=28.02.2022}}</ref> * Türgi nõustub Vene laevade ligipääsu [[Must meri|Mustale merele]] osaliselt piirama.<ref>{{Netiviide|autor=Tuvan Gumrukcu, Jonathan Spicer|url=https://www.reuters.com/world/russian-warships-curb-tilts-turkey-west-risks-russias-ire-2022-02-28/|pealkiri=Russian warship curb tilts Turkey to West, risks Russian ire|väljaanne=Reuters|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> * Ukraina president allkirjastas Ukraina ametliku taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-president-signs-formal-request-join-european-union-2022-02-28/?utm_medium=Social&utm_source=Facebook|pealkiri=Ukrainian president signs formal request to join the European Union|väljaanne=Reuters|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> * Ukraina suursaadik USA-s [[Oksana Markarova]] väitis, et Venemaa kasutas [[Vaakumpomm|vaakumpommi]], mis on [[Genfi konventsioonid|Genfi konventsiooni]] järgi keelatud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514736/soja-viies-paev-vene-raketirunnak-tabas-harkivit-taktika-on-muutunud|pealkiri=Sõja viies päev: Vene raketirünnak tabas Harkivit, taktika on muutunud|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> * [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] alustab Ukrainas ametlikku juurdlust uurimaks [[Sõjakuritegu|sõjakuritegusid]] ja [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusevastaseid kuritegusid]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.icc-cpi.int/Pages/item.aspx?name=20220228-prosecutor-statement-ukraine|pealkiri=Statement of ICC Prosecutor, Karim A.A. Khan QC, on the Situation in Ukraine: “I have decided to proceed with opening an investigation.”|väljaanne=International Criminal Court|aeg=28.02.2022|vaadatud=1.03.2022}}</ref> === 1. märts === * USA ei toeta Ukraina kohale [[Lennukeelutsoon|lennukeelutsooni]] kehtestamist, kuna see tähendaks otseselt Venemaaga sõjalisse konflikti minemist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516065/venemaa-valmistub-eskalatsiooniks-toob-kiievi-alla-suuri-uksuseid|pealkiri=Venemaa valmistub eskalatsiooniks, toob Kiievi alla suuri üksuseid|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> * 1. märtsi (teisipäeva) hommiku seisuga olid Venemaa väed kaotanud Ukraina kindralstaabi andmetel elavjõudu 5710 isikut (surnud ja haavatud), lisaks 198 tanki, 29 lennukit ja arvukalt muud tehnikat.<ref>[https://web.archive.org/web/20220301083943/https://suspilne.media/212463-zsu-pro-vtrati-rosii-ponad-5-700-vijskovih-majze-200-tankiv/ ЗСУ про втрати Росії: понад 5 700 військових, майже 200 танків] Suspilne, 1. märts 2022.</ref> * Vene väed tegelevad endiselt pikaks veninud varustusliinide põhjustatud logistiliste probleemidega, jätkates samal ajal vägede koondamist Kiievi ümbrusse. Hoogustunud on kaudtuletegevus, eelkõige Harkivis, kus kasutatakse järjest enam mitmikraketiheitjaid.<ref>{{Netiviide|url=https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-4/|pealkiri=Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas|väljaanne=Kaitseväe luurekeskus|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> * 1. märtsi pärastlõunal tulistasid Venemaa väed Kiievi teletorni, mis viis teadmata ajaks rivist välja telekanalite edastamise.<ref>[https://web.archive.org/web/20220301153652/https://suspilne.media/212688-u-kievi-strilali-u-televezu/ У Києві стріляли у телевежу. Деякий час не працюватимуть канали] Suspilne, 1. märts 2022.</ref> Raketirünnakus hukkus viis inimest. Presidendi kantselei juhataja [[Andri Jermak]]i sõnul sai tabamuse ka lähedal asuv [[Babõn Jar]]i memoriaal.<ref>[https://espreso.tv/u-kievi-rosiyani-potsilili-v-televezhu У Києві росіяни вцілили в телевежу: п'ять людей загинуло] Espreso.tv, 1. märts 2022.</ref> * Venemaa on suurendanud vägede kohalolekut Ukrainas 40 protsendilt umbes 75 protsendini.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516065/venemaa-pommitab-kiievit-harkivis-rundas-rakettidega-elurajoone|pealkiri=Venemaa pommitab Kiievit, Harkivis ründas rakettidega|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> * [[Harkiv|Harkivi]] oblastivalitsuse hoonet tabas raketirünnak. Ka 1,5 miljoni valdavalt venekeelse elanikuga suurlinna teised osad olid pidevalt kaugtule all. Vähemalt 21 inimest on rünnakutes surma saanud ja 112 haavatud, teatas linnavalitsus.<ref name=":4" /> === 2. märts === * [[Fail:Punkt pomocy uchodźcom z Ukrainy w Krakowie.jpg|pisi|Ukraina sõjapõgenikud [[Kraków|Krakówis]], Poolas]]2. märtsi (kolmapäeva) varahommikul alustasid Vene väed [[Harkiv|Harkivi]] ründamist.<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517352/venemaa-dessantvaelased-maandusid-harkivis-mariupol-on-sisse-piiratud|pealkiri=Venemaa dessantväelased maandusid Harkivis, Mariupol on sisse piiratud|väljaanne=ERR|aeg=2.03.2022|vaadatud=2.03.2022}}</ref> Väidetavalt ründasid Vene sõjaväelased Harkivis sõjaväehaiglat. Harkivi kuberner Oleh Sõnegubov ütles, et venelased kannavad märkimisväärseid kaotusi.<ref name=":4" /> * Vene väed on sisenenud [[Herson|Hersoni]] ja piiranud ümber [[Mariupol|Mariupoli]].<ref name=":4" /> Viimast peetakse üheks tähtsamaks sihtmärgiks, seal on toimunud ägedad lahingud alates Vene vägede Ukrainasse sisenemisest. Mariupoli haaramine aitaks luua maismaakoridori [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] poolsaare ja oma mandriosa vahel.<ref name=":4" /> * Putin allkirjastas [[Dekreet|dekreedi]], millega Venemaa keelab eraisikutel viia riigist välja välisvaluutat sularahas või rahalistes instrumentides rohkem kui 10 000 dollarit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517349/venemaa-keelab-ule-10-000-dollari-valjaviimise-riigist|pealkiri=Venemaa keelab üle 10 000 dollari väljaviimise riigist|väljaanne=ERR|aeg=2.03.2022|vaadatud=2.03.2022}}</ref> * Venemaa ähvardab blokeerida venekeelse [[Vikipeedia]] artikli pärast, mis käsitleb Venemaa invasiooni Ukrainas.<ref>{{Netiviide|url=https://www.reuters.com/world/europe/moscow-threatens-block-russian-language-wikipedia-over-invasion-article-2022-03-02/|pealkiri=Moscow threatens to block Russian-language Wikipedia over invasion article|väljaanne=Reuters|aeg=2.3.2022|vaadatud=2.3.2022}}</ref> * Lõunas on väed sisenenud [[Herson|Hersoni]] (oluline transpordisõlm, kus on [[jõesadam]] ja raudteeühendus).<ref name=":4" /> * Kiievit pommitatakse, kuid lahinguid pole, väed seisavad samas kus päev varem. Oletatakse toidu- ja kütusepuudust. Sõja kuuendaks päevaks on Venemaa Ukrainasse viinud USA hinnangul 80% oma eelpositsioneeritud vägedest.<ref name=":4" /> * Euroopa Liidu välispoliitika juht [[Josep Borrell|Josep Borell]] ning Bulgaaria, Poola ja Slovakkia teatavad, et vaatamata varasemale lubadusele ei anta oma sõjalennukeid Ukrainale.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517283/politico-el-i-riigid-siiski-ei-anna-oma-havituslennukeid-ukrainale|pealkiri=Politico: EL-i riigid siiski ei anna oma hävituslennukeid Ukrainale|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=2.3.2022}}</ref> * Ukrainasse jõudis kohale uus partii Eestist saadetud Javeline.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/minoborony-estoniyi-druga-partiya-protytankovyh-raketnyh-kompleksiv-javelin-vzhe-v-ukrayini/ Естонія доставила до України другу партію “Javelin”] Militarnõi Portal, 2. märts 2022.</ref> * Õhtul toimus plahvatus [[Kiievi raudteejaam]]a kõrval. Raudteejaamas viibinud inimesed olid rünnaku ajal varjendis, mistõttu hukkunutest ja vigastatutest esialgu teateid pole. Raudteejaama kaudu toimub pidev tsiviilisikute evakueerimmine lääne poole.<ref>[https://web.archive.org/web/20220302194117/https://suspilne.media/213124-u-kievi-bila-pivdennogo-vokzalu-potuznij-vibuh/ У Києві біля Південного вокзалу — потужний вибух] Suspilne, 2. märts 2022.</ref><ref>[https://t.me/UkrzalInfo/1273 Teade Ukrzaliznõtsja Telegrami-kanalil]</ref> Kui esialgsetel andmetel oli tegemist mürsuplahvatusega, siis hiljem täpsustati, et tegemist võis olla õhutõrje poolt alla tulistatud raketi jäänustega, raketi sihtmärgiks võis olla Kaitseministeeriumi hoone.<ref>[https://novynarnia.com/2022/03/02/bilya-zalvokzalu-kyyeva/ Біля залвокзалу Києва впали уламки ракети, котра цілилася в Міноборони чи командування “сухопутки”] Novynarnia.com, 2. märts 2022.</ref> * [[ÜRO Peaassamblee resolutsioon|ÜRO peaassamblee]] mõistis Venemaa sissetungi Ukrainasse resolutsiooniga hukka. Resolutsiooni poolt oli 141 riiki, 34 erapooletud, viis (Venemaa, Valgevene, [[Põhja-Korea]], [[Eritrea]], [[Süüria]]) vastu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.delfi.ee/artikkel/96065663/uro-peaassamblee-moistis-hukka-venemaa-sissetungi-ukrainasse-hiina-jai-erapooletuks|pealkiri=ÜRO Peaassamblee mõistis hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse, Hiina jäi erapooletuks|väljaanne=Delfi|aeg=2.3.2022|vaadatud=2.3.2022}}</ref> === 3. märts === * [[Fail:Chaiky, Bucha Raion, 3 March 2022 (1).jpg|pisi|3. märtsil tabas rakett [[Isolatsioonivaht|isolatsioonivahu]] ladu [[Tšaikine]] asulas [[Kiievi oblast|Kiievi oblastis]]]][[Fail:Russian bombing of Mariupol.jpg|pisi|Vene vägede pommitatav [[Mariupoli piiramine (2022)|Mariupol]]]]Mitmed Ukraina linnad said öösel Vene vägede rünnakute tõttu suuri kahjustusi. Kiievile maavägede pealetungi ei toimunud, kuid kaugtulega rünnati pealinna, Harkivit, [[Ohtõrka]]t ja Mariupolit. Kahjustada või otsetabamuse said teiste hulgas koolimajad, elumajad, katedraal.<ref name=":5">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608518684/venemaa-tulistas-keset-ood-kiievi-pihta-neli-raketti|pealkiri=Venemaa tulistas keset ööd Kiievi pihta neli raketti|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref> * USA endise luurejuhi [[David Petraeus]]e hinnangul puudub Vene sõjaväel kontroll Ukraina õhuruumi üle tänu teiste riikide saadetud [[Õhutõrje|õhutõrjerelvadele]].<ref name=":5" /> * Ukraina riigiraudtee teatas, et saatis 20 külmutusvagunit [[Fastiv]]i, [[Odessa]] Zastava, [[Podilsk]]i, [[Merefa]] ja [[Zaporižžja]] jaama vaenlase sõjaväelaste laipade transportimiseks. Kokku on võimalik nende vagunitega transportida ligikaudu 10 000 surnukeha.<ref>[https://web.archive.org/web/20220303081900/https://uz.gov.ua/press_center/up_to_date_topic/577764/ Укрзалізниця надала Збройним Силам України вагони-рефрижератори для вивезення загиблих російських окупантів] uz.gov.ua, 3. märts 2022.</ref> President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] taunis 3. märtsi pärastlõunal antud pressikonverentsil teravalt vastaspoole praktikat seoses [[Mobiilne krematoorium|mobiilsete krematooriumide]] kasutamisega. * Kuna Venemaa vägede [[raadioside]] on osaliselt avalik ja seda on võimalik pealt kuulata, salvestab [[Suurbritannia|Briti]] [[Luure|luureala]] ettevõte ShadowBreak kümneid tunde vägede suhtlust, mille põhjal väidab, et juhtimine on vilets, segadust palju, [[moraal]] madal, kõnedes valitseb kaos, mõned sõjaväelased kaebavad toidupuudust, nutavad ja tülitsevad, kohati keelduvad alluvad käskude täitmisest.<ref name=":5" /> Kritiseeritakse Vladimir Putinit, sh sageli ebatsensuursete väljenditega. Olevat komandöre, kes plaanivad kohe sõjast naastes armeest lahkuda.<ref>https://gazeta.ua/ru/articles/np/_polnaya-zhopa-putin-bl-gandon-perehvatili-razgovory-rossijskih-okkupantov/1073751</ref> * Õhtupoolikul toimus Valgevene piiril vastaspoolte vaheliste läbirääkimiste II voor, lepiti kokku humanitaarkoridoride loomises tsiviilelanikkonna evakueerimiseks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608519473/ukraina-ja-venemaa-leppisid-kokku-evakuatsioonikoridoride-loomises|pealkiri=Ukraina ja Venemaa leppisid kokku evakuatsioonikoridoride loomises|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref> * Eesti ettevõttele kuuluv, [[Panama]] lipu all sõitev [[kaubalaev]] uppus [[Must meri|Mustal merel]] [[Odessa]] sadama lähedal pärast plahvatust.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608519365/odessa-lahedal-laks-pohja-eesti-firmale-kuuluv-kaubalaev|pealkiri=Odessa lähedal läks põhja Eesti firmale kuuluv kaubalaev|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref> * Venemaa on alates sissetungi algusest Ukraina vastu korraldanud rohkem kui 480 raketirünnakut.<ref name=":6" /> * Venemaa väed saavad enda valdusse Hersoni linna koos sealse telejaamaga.<ref name=":7">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608520340/venemaa-on-ukraina-sojas-teise-eseloni-voimekust-ammendamas|pealkiri=Venemaa on Ukraina sõjas teise ešeloni võimekust ammendamas|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=4.3.2022}}</ref> === 4. märts === * [[Fail:Sydney Stands with Ukraine (51919541069) cropped.jpg|pisi|Ukraina värvides [[Sydney ooperiteater]]]]Öösel sai tabamuse [[Zaporižžja tuumaelektrijaam|Zaporižžija tuumajaama]] juures olev õppehoone, puhkes põleng, vene väed said tuumajaama enda valdusse.<ref name=":6">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608518684/venemaa-jatkab-ukraina-linnade-tulistamist-zaporizzija-tuumajaamas-puhkes-poleng|pealkiri=Venemaa jätkab Ukraina linnade tulistamist, Zaporižžija tuumajaamas puhkes põleng|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref><ref name=":7" /> * Ukraina võimude hinnangul on Venemaa oma teise [[Ešelon (sõjandus)|ešeloni]] juba käiku lasknud, samuti hinnatakse vene vägede kaotusi enam kui 10 000 sõjaväelaseni. Peamiselt keskendutakse Kiievi sissepiiramisele ja blokeeritud asulate vastupanu mahasurumisele, selle käigus on Vene armee ammendanud suurema osa oma operatiivreservist ning alustanud täiendavate vägede ja tehnika sissetoomist Lõuna ja Ida [[Sõjaväeringkond|sõjaväeringkondadest]] Venemaal.<ref name=":7" /> * Venemaa peatab [[Gaas|gaasi]] pumpamise [[Jamali–Euroopa torujuhe|Jamal-Euroopa]] gaasitorusse, mille kaudu transporditakse gaasi Poola kaudu Saksamaale.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608520637/vene-gaasieksport-laane-euroopasse-labi-poola-peatus|pealkiri=Vene gaasieksport Lääne-Euroopasse läbi Poola peatus|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=4.3.2022}}</ref> * Venemaa on riigis blokeerinud sõltumatud meediakanalid (näiteks raadiojaam [[Ehho Moskvõ]] ja telekanali [[Dožd]]) ning takistab venelastel ka sotsiaalmeedia ([[Twitter]], [[Facebook]], [[Instagram]]) kaudu Ukraina sõja kohta teabe hankimist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608518708/usa-venemaa-kuulutas-vabale-meediale-soja|pealkiri=USA: Venemaa kuulutas vabale meediale sõja|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=4.3.2022}}</ref> Lisaks on tõkestatud ligipääs lääne meediakanalitele (nt BBC, Deutsche Welle).<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608520346/venemaa-tokestas-ligipaasu-sotsiaalmeediale-bbc-le|pealkiri=Venemaa tõkestas ligipääsu sotsiaalmeediale, BBC-le|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=4.3.2022}}</ref> Reedel kiidab [[Venemaa parlament]] heaks seaduseelnõu, mis [[Kriminaalkuritegu|kriminaliseerib]] riigis Ukraina sõjaga seotud [[Valeuudis|valeuudiste]] levitamise, karistuseks süüdimõistmisel 10–15 aastat vangistust. Eelnõu kavatsetakse seadusena kehtestada laupäeval.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608520724/vene-parlament-kiitis-heaks-sojauudiste-levitajate-karistamise-vangistusega|pealkiri=Vene parlament kiitis heaks sõjauudiste levitajate karistamise vangistusega|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=4.3.2022}}</ref> * Kuna nii Venemaa kui Ukraina on olulised [[Eksport|nisueksportijad]], hakkab [[nisu]] hind turgudel järsult tõusma, [[Chicago]] nisuhinnad tõusid kolmapäeval 7,1 protsenti ja jõudsid 11,34 dollarini [[Buššel|buššeli]] kohta.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608519215/nisu-hind-touseb-jarsult|pealkiri=Nisu hind tõuseb järsult|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=4.3.2022}}</ref> * Ukraina presidenti on üritatud kolm korda tappa, kuid tänu vihjetele on suudetud [[Palgamõrv|palgamõrvareid]] ennetada. [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretäri [[Oleksi Danilov|Oleksi Danilovi]] sõnul saadakse infot [[FSB]]-lt. Presidenti on tapma saadetud [[Kreml|Kremli]] rahastatud [[Wagneri grupp|Wagneri]] [[Palgasõdur|palgasõdurid]] ja [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenia eriüksuslased]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608520514/times-zelenski-on-ule-elanud-juba-kolm-morvakatset|pealkiri=Times: Zelenski on üle elanud juba kolm mõrvakatset|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=4.3.2022}}</ref> === 5. märts === [[Fail:Russian plane with bombs shot down over Chernihiv (9).jpg|pisi|Vene sõjalennuki alla laskmise järel [[Tšernihivi piiramine|Tšernihivi]] kohal leiti elumajade piirkonnast kolm [[FAB-500]] pommi]] * Venemaal kehtima hakanud seadusmuudatus, mis kriminaliseerib valeuudiste levitamise, sunnib mitmed lääne meediaväljaanded Venemaal tegevuse peatama, kuna ei saa sõltumatult uudiseid edastada. Washington Post ei lisa enam artiklitele autorite nimesid. Venemaa föderaalne infojärelevalve agentuur [[Roskomnadzor]] nõuab, et meediaväljaanded tohivad Ukraina sõja kohta avaldada ainult riigi allikatest saadud informatsiooni.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608521306/mitu-laane-uudistekanalit-peatavad-oma-too-venemaal|pealkiri=Mitu lääne uudistekanalit peatavad oma töö Venemaal|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> * Jätkub Kiievi ümber piiramine, Vene väed liiguvad teise, tõenäoliselt [[Južnoukrajinsk|Južnoukrajinski]] tuumajaama suunas. Venemaa teatab ajutisest relvarahust [[Mariupol|Mariupolis]] ja [[Volnovahha|Volnovahhas]].<ref name=":8">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608521696/ukraina-jatkab-kiievi-kaitset-vene-vaed-liiguvad-teise-tuumajaama-suunas|pealkiri=Ukraina jätkab Kiievi kaitset, Vene väed liiguvad teise tuumajaama suunas|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> * Briti luure andmetel kontrollib Ukraina endiselt [[Harkiv|Harkivit]], [[Tšernihiv|Tšernihivit]] ja Mariupolit. Tänavalahingud [[Sumõ]] linnas. Tõenäoliselt on need neli linna Vene vägede poolt ümber piiratud. Vene väed liiguvad lõunas sadamalinna [[Mõkolajiv|Mõkolajivi]] poole.<ref name=":8" /> * [[Vahemeri|Vahemere]] idaossa saabub [[Prantsusmaa]] [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]]. Tuumajõul liikuv laev kannab 40 lennukit, nende seas [[Hävituslennuk|hävituslennukeid]] ja [[ründekopter]]eid, millega hakatakse heidutuse eesmärgil Mustal merel patrullima.<ref name=":8" /> * [[Hersoni oblast|Hersoni]] võimude teatel ei täida Venemaa läbirääkimistel antud lubadust [[Humanitaarkoridor|humanitaarkoridore]] luua: Ukraina abiveokeid ei lase Vene väed oblastisse ja soovivad selle asemel enda masinatega sinna pääseda.<ref name=":8" /> * Vene väed lasid [[Irpin]]is õhku tühja evakuatsioonirongi ja raudteerööpad, mis tegi võimatuks inimeste evakueerimise lääne poole raudteed mööda.<ref>[https://web.archive.org/web/20220305094205/https://suspilne.media/214049-vijska-rf-pidirvali-zaliznicu-akou-mali-evakuuvati-meskanciv-irpena/ Війська РФ підірвали залізницю, якою мали евакуювати мешканців Ірпеня] Suspilne, 5. märts 2022.</ref> * Õhtul ([[sabat]]) külastas Putinit erinevatel andmetel 2,5 kuni 3 tundi kestnud lühivisiidil sõja algusest esimese lääneriikide liidrina Iisraeli peaminister Bennett, kes sõitis seejärel edasi Saksamaale.<ref name=Bennett-5.III>[https://www.haaretz.com/israel-news/israel-s-bennett-meets-putin-in-moscow-over-ukraine-invasion-1.10654195 Israel's Bennett Meets Putin in Moscow Over Ukraine Invasion.]</ref> [[File:2022 Russian Invasion of Ukraine animated.gif|thumb|440x440px|Sissetungi animeeritud kaart]] * [[Rahvusvaheline naistepäev|Naistepäev]]aeelsel kohtumisel [[Aeroflot]]i naispersonaliga kinnitas Putin, et Ukraina demilitariseerimine jätkub peastaabi kavandatud plaani kohaselt. Putini sõnul seab Ukraina tegevus ohtu Ukraina riikluse säilimise.<ref name=aljazeera_2020-03-06>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2022/3/5/ukraine-no-fly-zone-would-mean-participation-in-conflict-putin |title=Ukraine no-fly zone would mean participation in conflict: Putin {{!}} Russian president also says Western sanctions against his country following Ukraine invasion are akin to a declaration of war. |trans-title= |date=5.03.2022 |access-date=6.03.2022 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote= }}</ref> * President Zelenskõil oli õhtul ligikaudu pool tundi kestnud virtuaalkohtumine videosilla vahendusel [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i enam kui 200 liikmega.<ref name=FN_5-III>{{cite web|url=https://www.foxnews.com/politics/senators-meet-zelenskyy-lethal-aid |title=Ukraine President Zelenskyy requests more lethal aid during virtual meeting with US senators |trans-title= |work=[[Fox News Channel|Fox News]] |date=5.03.2022 |access-date=5.03.2022 |website= |language=en |author=Marisa Schultz|author2=Kelly Laco|author3=Jacqui Heinrich }}</ref> * Venemaa hoiatas Soomet ja Rootsit (Vene sõjalennukite tungimine Rootsi õhuruumi) NATO-ga liitumise eest.<ref name=bbc_2020-03-06>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60626536 |title=War in Ukraine: Russian invasion fuels Finnish support for Nato |trans-title= |work=BBC News |date=6.03.2022 |access-date=6.03.2022 |website= |language=en |author=John Simpson |quote=But when the spokeswoman for the Russian foreign ministry recently warned Finland and Sweden explicitly that any move towards Nato could have military consequences, people in both countries were deeply shocked. // Since then, Russian warplanes have blatantly intruded into Swedish airspace. }}</ref> === 6. märts === * President Zelenskõil oli ligikaudu pool tundi kestnud telefonivestlus president Bideniga.<ref name=ZB_2022-03-06>[https://www.wionews.com/world/zelensky-holds-phone-call-with-joe-biden-pushes-for-more-us-support-to-ukraine-459443 Zelensky holds phone call with Joe Biden, pushes for more US support to Ukraine]</ref> * Ukraina vägede peastaabi hinnangul on vastasvägede üks uus sihtmärk [[Kaniv|Kanivi]] [[Hüdroelektrijaam|hüdroelektrijaama]] ala. Viimase ööpäeva jooksul Vene väed suuri pealetunge ei korraldanud, küll aga korraldasid Ukraina väed vastupealetungi Harkivi lähedal, kus jõuti Venemaa piirini.<ref name=":9">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608522344/venemaa-korrastab-kaotusi-kandnud-uksuste-ridu-ukraina-teeb-vasturunnakuid|pealkiri=Venemaa korrastab kaotusi kandnud üksuste ridu, Ukraina teeb vasturünnakuid|väljaanne=ERR|aeg=6.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> * Venemaal [[Belgorod|Belgorodis]] toimus võimas plahvatus. Linn asub Harkivist paarikümne kilomeetri kaugusel, see on üks Venemaa baase sõjas.<ref name=":9" /> * USA ja Poola peavad läbirääkimisi Ukraina varustamiseks hävitajatega: Poola peaks andma oma Vene päritolu hävitajad Ukrainale ning USA oma [[General Dynamics F-16 Fighting Falcon|F-16]] lennukid Poolale.<ref name=":9" /><ref name=bbc_2020-03-06_MiG>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60636337 |title=War in Ukraine: Zelensky urges Ukrainians to go on the offensive |trans-title= |work=BBC News |date=6.03.2022 |access-date=6.03.2022 |website= |language=en |quote=US officials are believed to be in discussions with political leaders in Poland over the possibility of Warsaw providing Ukraine with a number of MiG fighter jets. // Poland has been slowly phasing the Soviet-era fighter out of use - and officials are understood to be weighing whether to provide them to Ukraine, where pilots are not trained to fly Western-made jets. }}</ref><!--https://www.aljazeera.com/news/2022/3/5/russia-ukraine-nato-support-liveblog 3 mins ago (06:52 GMT) US, Poland exploring deal to provide Soviet-era warplanes to Ukraine // Washington is holding talks with Warsaw about Poland supplying warplanes to Ukraine, the Wall Street Journal reported, citing US officials.--> * USA [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|riigisekretär]] [[Antony Blinken|Blinken]] andis keskpäeval Moldova pealinnas [[Chișinău]]s koos Moldova peaminister [[Natalia Gavrilița|Gavrilițaga]] asjakohase pressikonverentsi, kus mõlemad vastasid ajakirjanike küsimustele. * Kõige raskem on olukord [[Mariupoli piiramine (2022)|Mariupolis]]: see on ümber piiratud ja päevi kestnud Vene vägede poolt rusudeks pommitatud, palju on tsiviilohvreid. Kuigi tsiviilelanike linnast lahkumiseks on kahel korral kokku lepitud vaherahu, on Vene pool tule avanud ja [[Evakuatsioon|evakueerimiskatsed]] ebaõnnestunud. Mariupoli elanikud on veeta, elektrita, kütteta ja pideva suurtüki- ning raketitule all.<ref name=":10">{{Netiviide|autor=Erik Moora|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96094427/sojapaevik-11-paev-okupantide-hadad-ja-ukraina-voitlusvaim|pealkiri=SÕJAPÄEVIK (11. päev) {{!}} Okupantide hädad ja Ukraina võitlusvaim|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=6.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> * Vene väed ründavad endiselt [[Tuumaelektrijaam|tuumajaamu]] ja kasutavad neid vahebaasina, sest tuumaohu tõttu neid seal ei rünnata.<ref name=":10" /> * Suleti viimane sõja kohta vaba infot edastanud Vene päritolu kanal, punkbändi [[Pussy Riot]] liikmete asutatud [[Mediazona]].<ref name=":10" /> === 7. märts === * Venemaa valmistub Kiievi massiivseks ründamiseks, koondab vägesid ja kaasab selleks [[Linnalahing|linnalahingute]] kogemusega [[Süüria]]s võidelnud [[Palgasõdur|palgasõdureid]], samal ajal valmistutakse pealetungiks [[Polissja]]s, [[Siversk]]is, [[Donetsk]]is ja [[Tavria]]s. Polissja piirkonnas püüab Venemaa saavutada kontrolli [[Butša]] ja [[Irpin]]i linna üle, jõuda sel moel Ukraina pealinnale lähemale. Valgevene territooriumilt varustatakse [[Tšornobõli tuumaelektrijaam|Tšornobõli keelutsooni]] kaudu Vene vägesid. Põhjas püüavad Venelased jõuda läbi [[Brovarski]] ja [[Borõspil]]i rajooni Kiievi idaserva, saada kontroll [[Tšernihivi piiramine|Tšernihivi]] ja [[Sumõ]] linna üle. Vene väed rikuvad jätkuvalt [[humanitaarõigusi]], ründavad [[Tsiviilelanik|tsiviilisikuid]], võtavad naisi ja lapsi [[pantvang]]i ning paigutavad elurajoonidesse lõhkekehi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608522983/vene-vaed-edu-ei-saavutanud-kuid-valmistuvad-suuria-palgasodurite-toel-kiievit-rundama|pealkiri=Vene väed edu ei saavutanud, kuid valmistuvad Süüria palgasõdurite toel Kiievit ründama|väljaanne=ERR|aeg=7.3.2022|vaadatud=7.3.2022}}</ref> * [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[Antony Blinken]] külastab Leedut, Lätit ja Eestit. * Türgi välisminister teatas kavast korraldada 10. märtsil [[Antalya]]s Ukraina ja Venemaa välisministri kohtumine.<ref name=Reuters2022-03-07>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/russian-ukrainian-foreign-ministers-meet-thursday-turkeys-formin-2022-03-07/ |title=Top Russian, Ukrainian diplomats to meet Thursday in Turkey |trans-title= |work=Reuters |date=7.03.2022 |access-date=7.03.2022 |language=en |author=Ali Kucukgocmen |quote= }}</ref> * Valgevene piiril toimus vaenupoolte läbirääkimiste III voor.<ref name=ukrinform2022-03-07>[https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3423102-podoliak-on-ukrainerussia-talks-there-are-positive-results-on-humanitarian-corridors.html Podoliak on Ukraine-Russia talks: There are positive results on humanitarian corridors]</ref> * Ukraina mereväe erioperatsiooni tulemusena hävitati Vene mereväe patrull-laev "Vassili Bõkov", mis varem osales [[Maosaare ründamine|Maosaare ründamisel]].<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/artyleriya-ukrayiny-zavdala-udaru-po-rosijskomu-flotu/ Артилерія України завдала удару по російському флоту] Militarnõi Portal, 7. märts 2022.</ref><ref>[https://rubryka.com/2022/03/07/vasyl-bykov-zatoplenyj/ Українські військові біля берегів Одеси потопили гордість Чорноморського флоту РФ-новітній патрульний корабель проекту 22160 "Василь Биков". Для цієї мети була проведена ціла спецоперація.] rubryka.com, 7. märts 2022.</ref> === 8. märts === [[Fail:Thieves disguised as Ukrainian soldiers caught in Boryspil for stealing weapons.jpg|pisi|[[Borõspil|Borõspilis]] kinnipeetud Ukraina vormis [[diversant|diversandid]]]] * [[Fail:Russian military vehicles marked with the V symbol bombed by Ukrainian troops.jpg|pisi|Ukraina vägede pommitatavad Venemaa militaarsõidukid, mis tähistatud V-märgiga.]]Vene väed pole ööpäevaga oluliselt edasi liikunud, püüavad jätkuvalt luua maismaakoridori Krimmi poolsaare ja Venemaa mandriosa vahele. Ukraina relvajõudude hinnangul keskenduvad Vene väed Kiievile, Mariupolile ja Harkivile. Vene väed on ebaedust demoraliseeritud, kipuvad rüüstama ja rikkuma sõjakonflikte käsitlevat rahvusvahelist õigust: Harkivi, [[Sumõ]], [[Tšernihivi piiramine|Tšernihivi]] ja Kiievi regioonis toimub Vene ajutiselt [[Okupatsioon|okupeeritud]] territooriumidel röövimine, vägivald kohalike vastu, eluruumide hõivamine, tsiviilobjektide mineerimine. Ukraina humanitaarkoridorid on jätkuvalt tule all, elanikele pakutakse võimalust lahkumiseks ainult Venemaa või Valgevene territooriumile.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608524102/vene-vaed-keskenduvad-kiievi-harkivi-ja-mariupoli-piiramisele|pealkiri=Vene väed keskenduvad Kiievi, Harkivi ja Mariupoli piiramisele|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=8.3.2022}}</ref> * Kütuseettevõte [[Shell]] lõpetab Venemaal äritegevuse ning ei osta enam Venemaa naftat ega [[gaas]]i. Nädal varem loobus [[BP]] osalusest Vene kütuseettevõttes [[Rosneft]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608524711/shell-lopetab-venemaa-nafta-ja-maagaasi-ostmise|pealkiri=Shell lõpetab Venemaa nafta ja maagaasi ostmise|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=8.3.2022}}</ref> Venemaa asepeaminister [[Aleksandr Novak]] hoiatas, et Vene naftast loobumisel hind maailmaturul kahekordistub ning ähvardas samas, et Euroopat gaasiga varustav [[Nord Stream 1]] võidakse sulgeda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608524108/venemaa-ahvardab-lopetada-gaasi-tarnimise-nord-stream-1-kaudu|pealkiri=Venemaa ähvardab lõpetada gaasi tarnimise Nord Stream 1 kaudu|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=8.3.2022}}</ref> * [[Jaapan]]i valitsus teatab soovist taastada kontroll [[Kuriilid|Kuriili]] saarte üle – piirkonna valdamise pärast on toimunud vaidlused Venemaaga alates teisest maailmasõjast.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608524117/jaapani-valitsus-rohutas-soovi-taastada-kontroll-kuriilide-ule|pealkiri=Jaapani valitsus rõhutas soovi taastada kontroll Kuriilide üle|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=8.3.2022}}</ref> * Kuna Euroopa Liit tarnib suure osa kütusest (40% gaasist, 27% naftast) Venemaalt, ei toeta Saksamaa Venemaale [[Embargo|naftaembargo]] kehtestamist. USA soovib Vene naftale [[Import|impordikeeldu]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608523787/saksamaa-ja-ungari-ei-poolda-gaasi-ja-naftaembargot-venemaale|pealkiri=Saksamaa ja Ungari ei poolda gaasi- ja naftaembargot Venemaale|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=8.3.2022}}</ref> * President Biden teatas [[Valge Maja|Valges Majas]] antud ennelõunasel pressikonverentsil ühinemisest Venemaa vastase naftaembargo jm sanktsioonidega; Biden märkis muu hulgas, et vene rubla väärtus on langenud alla ühe penni.<ref name=WH_2020-03-08>{{cite web|url=https://www.whitehouse.gov/briefing-room/press-briefings/2022/03/08/background-press-call-on-announcement-of-u-s-ban-on-imports-of-russian-oil-liquefied-natural-gas-and-coal/ |title=Background Press Call by a Senior Administration Official on Announcement of U.S. Ban on Imports of Russian Oil, Liquefied Natural Gas, and Coal |trans-title= |publisher=The White House |date=8.03.2022 |access-date=9.03.2022 |website=whitehouse.gov |language=en |quote= You all have seen the Russian ruble is now worth much less than a penny; it’s hit an all-time low after losing well over half its value since Putin announced his further invasion of Ukraine.}}</ref> * President Zelenskõi esines videosilla vahendusel [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament|Ühendkuningriigi parlamendi]] alamkojale. House of Commons vastas presidendi pöördumisele püstitõusmise, kestva aplausi ja toetusavaldustega.<ref name=BBC2022-03-08>[https://www.bbc.com/news/uk-politics-60664488 Laura Kuenssberg. Zelensky speech: MPs rise as one in show of solidarity with Ukraine]</ref> === 9. märts === * [[Fail:Ukraine- MEPs calls for stronger measures and solidarity - 51928486539.jpg|pisi|[[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmed toetasid Eesti peaministri [[Kaja Kallas|Kaja Kalda]] nõudmist 9. märtsil tõsta [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[Kaitsevõime|kaitsevõimet]], vähendada [[Energiasõltuvus|energiasõltuvust]] ning toetada Ukrainat]][[Fail:Child refugee at Przemyśl Główny.jpg|pisi|Ukraina sõjapõgenik Poolas Przemyśl Główny linnas]]Alates Venemaa vägede koondamisest piirile on Ukraina saanud 1,5 miljardi dollari väärtuses militaarabi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.kmu.gov.ua/news/denis-shmigal-nashi-partneri-vzhe-spryamuvali-v-ukrayinu-vijskovu-oboronnu-dopomogu-majzhe-na-15-mlrd|pealkiri=Denys Shmyhal: Our partners have already directed almost USD 1.5 billion in military defense aid to Ukraine|väljaanne=Ukraina valitsuse koduleht|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> * Sumõst õnnestus evakueerida 5000 inimest [[Poltava|Poltavasse]].<ref name=":11">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525341/venemaa-sojakaiku-ukrainas-hakkab-takistama-ka-ootamatu-kulmalaine|pealkiri=Venemaa sõjakäiku Ukrainas hakkab takistama ka ootamatu külmalaine|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> * Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) kaotas teisipäeval kontakti Vene vägede kontrolli alla langenud [[Tšornobõli tuumaelektrijaam|Tšornobõli tuumajaama]] kiirgusvaatlusseadmetega. Ukraina energeetikaministri [[Herman Haluštšenko]] väitel piinavad Vene sõjaväelased [[Zaporižžja tuumaelektrijaam|Zaporižžja tuumajaama]] töötajaid, et sundida neid tegema avaldusi, neid on neli päeva hoitud [[Pantvang|pantvangis]]. Tuumajaamas on ligi 500 Vene sõdurit ja 50 üksust rasketehnikat.<ref name=":11" /> * Vaatamata kõigi rünnakuks kogutud vägede viimisele Ukrainasse edenevad Vene väed NATO ametniku sõnul väga vaevaliselt ning [[NATO]] [[Luure|luurehinnangu]] järgi ei muutu vägede edenemine kiiremaks ka lähitulevikus. Lisaks võib lähipäevil [[arktiline õhumass]] tingimusi raskendada, kuna Vene väed pole selleks valmis, raskendatud tingimused ei tule võitlusvaimule kasuks.<ref name=":11" /> * Venemaa vägedes hukkunute arv on [[Proportsionaalsus|proportsionaalselt]] suurem kui 10 aastat kestnud [[Nõukogude-Afganistani sõda|Afganistani sõjas]]: Ukraina võimude hinnangul on Venemaa vägedes ligi kahe nädalaga 12 000 hukkunut, Afganistani sõjas langes 10 aastaga ligi 15 000 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõdurit.<ref>{{Netiviide|autor=Küllo Arjakas|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51030535/afganistani-sojas-hukkus-36-eestist-parit-meest|pealkiri=Afganistani sõjas hukkus 36 Eestist pärit meest|väljaanne=EPL|aeg=11.2.2006|vaadatud=9.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Amin Saikal|url=https://www.aspistrategist.org.au/russias-weekly-troop-losses-in-ukraine-have-already-overtaken-soviet-casualties-in-afghanistan/|pealkiri=Russia’s weekly troop losses in Ukraine have already overtaken Soviet casualties in Afghanistan|väljaanne=The Strategist|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608524102/soja-13-paev-katsed-evakueerida-elanikke-vene-pealetung-aeglustus|pealkiri=Sõja 13. päev: katsed evakueerida elanikke, Vene pealetung aeglustus|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> * Mariupoli kesklinnas asunud laste- ja sünnitushaiglat tabanud õhurünnak oli Vene poolele tulemuslik.<!--https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3424803-air-attack-on-mariupol-enemy-destroys-maternity-hospital-in-city-center.html--> Mariupoli tsiviilelanike evakueerimine oli üks kuuest Vene poole välja pakutud humanitaarkoridorist. Järgmisel päeval Türgis antud pressikonverentsil kinnitas Lavrov, et sünnitushaigla näol oli tegemist Ukraina armee baasiga.{{lisa viide}} * Washingtonis algas ennelõunal ligikaudu tund aega kestnud Ameerika Ühendriikide riigisekretäri ja Suurbritannia välisministri pressikonverents.<!--https://www.c-span.org/video/?518515-1/secretary-blinken-joint-news-conference-uk-foreign-secretary / Secretary Blinken Joint News Conference with U.K. Foreign Secretary Secretary of State Blinken holds a joint news conference with U.K. Foreign Secretary Elizabeth Truss at the State Department.--> * ÜRO hinnangul on sõjapõgenike arv ületanud 2 miljoni piiri.<ref name=bbc_2022-03-09_ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-60555472 |title=How many refugees have fled Ukraine and where are they going? |trans-title= |work=BBC News |date=9. märts 2022, 18:15 |access-date=9. märts 2022 |website= |language=en |author= |quote=The UN High Commissioner for Refugees has called it the fastest-growing refugee crisis in Europe since World War Two}}</ref> === 10. märts === [[Pilt:Patriot System 2.jpg|pisi|Saksamaa õhujõudude relvastuses olev Patriot süsteem <small>(august 2005)</small>]] * Ukraina kiireloomulise [[Maksebilanss|maksebilansi]] vajaduse rahuldamiseks kiidab [[Rahvusvaheline Valuutafond]] heaks 1,4 miljardi dollari suuruse erakorralise abi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526445/imf-kiitis-heaks-1-4-miljardi-dollarilise-abi-ukrainale|pealkiri=IMF kiitis heaks 1,4 miljardi dollarilise abi Ukrainale|väljaanne=ERR|aeg=10.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> Ka USA [[Esindajatekoda (USA)|Esindajatekoda]] määrab Ukrainale toetuse suuruses 13,6 miljardit dollarit, mis on mõeldud [[Humanitaarabi|humanitaarabiks]] ja sõjaliseks toetuseks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526576/usa-esindajatekoda-kinnitas-13-6-miljardise-abi-ukrainale|pealkiri=USA Esindajatekoda kinnitas 13,6-miljardise abi Ukrainale|väljaanne=ERR|aeg=10.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> * Türgis toimuvate läbirääkimiste eel nõuab Ukraina Venemaa [[Kapitulatsioon|kapituleerumist]] ning keeldub Venemaa [[Ultimaatum|ultimatiivsest]] nõudest [[Tunnustamata riikide loend|tunnustada]] [[2014. aasta Krimmi anneksioon|Krimmi]] Venemaa osana ning [[Separatism|separatistlikke]] [[Donetski Rahvavabariik|Donetski]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski]] [[Novorossija (projekt)|rahvavabariike]] iseseisvate riikidena.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526570/ukraina-kutsus-enne-konelusi-turgis-venemaad-kapituleeruma|pealkiri=Ukraina kutsus enne kõnelusi Türgis Venemaad kapituleeruma|väljaanne=ERR|aeg=10.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> Läbirääkimised relvarahu ei toonud.<ref name=":12">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526570/ukraina-ja-venemaa-konelused-turgis-loppesid-vastastikuste-suudistustega|pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Türgis lõppesid vastastikuste süüdistustega|väljaanne=ERR|aeg=10.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> * Keskpäeval andsid Venemaa ja Ukraina välisminister Türgis pressikonverentsi.<ref name=Reu2022-03-10>[https://www.reuters.com/world/middle-east/ukrainian-foreign-minister-turkey-talks-with-russias-lavrov-2022-03-10/ Ukrainian foreign minister in Turkey for talks with Russia's Lavrov]</ref> Lavrov kinnitas ajakirjaniku küsimusele vastates järjekordselt, et Mariupoli sünnitusmaja oli tegelikult Ukraina rahvuslaste ([[Pataljon "Azov"|Azovi pataljon]] jt) militaarbaas, mille pommitamine oli õigustatud.<ref name=AlJa>[https://www.aljazeera.com/news/2022/3/10/top-russia-ukraine-diplomats-arrive-in-turkey-for-talks ‘No progress’ as top Russia, Ukraine diplomats talk in Turkey]</ref> * USA asepresident nimetas Varssavis toimunud pressikonverentsil eelmisel päeval Mariupolis toimunut kuriteoks. [[Kamala Harris|Harris]] kinnitas [[MIM-104 Patriot]]<sup style="font-variant:small-caps;">&#91;[[:en:MIM-104 Patriot|en]]&#93;</sup> süsteemide tarnet Poolale. * Vene väed on enda väitel vallutanud osa Mariupolist.<ref name=":12" /> * Ukraina peastaabi hinnangul on Vene väed osaliselt lahinguvõime kaotanud ning võtnud kasutusele reservid.<ref name=":12" /> Kaotusi on raske täpselt hinnata: Venemaa teatel on hukkunud 500, USA võimude hinnangul ligi 6000 ja Ukraina teatel 12&nbsp;000 Vene sõjaväelast.<ref name=":12" /> ===29. märts=== * [[Türgi]] pealinnas [[İstanbul]]is toimusid enam kui kahenädalase pausi järel pooltevahelised rahukõnelused, millel osales vaatlejana ka [[Roman Abramovitš]].<ref name=Reuters22-03-29>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/middle-east/erdogan-says-istanbul-talks-can-pave-way-ukraine-russia-leaders-meeting-2022-03-29/ |title=Abramovich appears at Ukraine-Russia talks in Istanbul |trans-title= |work=Reuters |date=2022-03-29 |access-date=2022-03-29 |website= |language=en |author=Yesim Dikmen |author2=Daren Butler |quote= }}</ref> ===12. aprill=== [[Vostotšnõi kosmodroom]]il [[Juri Gagarin|Gagarini]] [[Kosmoselend|kosmoselennu]] aastapäeva tähistamisel koos Valgevene presidendiga töövisiidil viibinud Putin kinnitas, et Venemaa sissetung saavutab seatud „õilsad“ eesmärgid.<ref name=BBC2022-04-11_15 /><ref name=TASS_12IV /> Ukrainaga peetavate läbirääkimiste kohta sõnas Putin, et need on jõudnud ummikusse.<ref name=BBC2022-04-11_18 /> Mõni tund varem oli alustatud uurimist [[keemiarelv]]a (valge fosfor?<sup style="font-variant:small-caps;">&#91;[[:en:White phosphorus munitions|en]]&#93;</sup>) väidetava kasutamise kohta Vene vägede poolt [[Mariupoli piiramine (2022)|Mariupoli piiramisel]].<ref name=BBC2022-04-11_12 /> ==Rahvusvaheline vastukaja== ===Euroopa Liit=== 27. veebruari õhtul teatas [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] Euroopa Liidu õhuruumi sulgemisest eranditult kõigile Venemaa õhusõidukitele ning Venemaa teabekanalite ([[RT (televõrk)|RT]], [[Sputnik (uudisteportaal)|Sputnik]]) saadete edastamise keelustamisest Euroopa Liidu riikides; lisaks andis ta teada täiendavatest sanktsioonidest Valgevene režiimi vastu.<ref name=BBC_27-02-2022 /> Esmakordselt eraldati Euroopa Liidu eelarvest raha (~450 miljonit eurot) sõjatehnika soetamiseks, et seda Ukrainale saata.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514385/euroopa-liit-sulgeb-ohuruumi-vene-lennukitele-keelab-sputniku-ja-rt|pealkiri=Euroopa Liit sulgeb õhuruumi Vene lennukitele, keelab Sputniku ja RT|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> [[Ursula von der Leyen]] teatab 27. veebruaril, et Ukraina peaks kuuluma Euroopa Liitu, kuid ei kinnita selle [[Idapartnerlus|liitumisprotsessi]] kiirendamist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.euronews.com/2022/02/27/ukraine-is-one-of-us-and-we-want-them-in-eu-ursula-von-der-leyen-tells-euronews|pealkiri=Ukraine is one of us and we want them in EU, Ursula von der Leyen tells Euronews|väljaanne=Euronews|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> === Muu maailm === Paljud riigid kehtestasid Venemaale ning Valgevenele sanktsioone, blokeerisid osaliselt [[SWIFT]]-ist, külmutasid [[Venemaa keskpank|Venemaa keskpanga]] välisvaluuta [[Reservvaluuta|reservid]], samuti saatsid relvaabi näiteks Rootsi, Saksamaa, Holland, USA jt.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608475601/teine-osa-usa-relvasaadetisest-joudis-ukrainasse|pealkiri=Teine osa USA relvasaadetisest jõudis Ukrainasse|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maria-Ann Rohemäe|url=https://www.err.ee/1608514043/err-usa-s-analuutikute-sonul-on-sanktsioonidel-moju-ka-laanele|pealkiri=ERR USA-s: analüütikute sõnul on sanktsioonidel mõju ka läänele|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514232/analuutik-kaspar-oja-swift-i-keelamine-teeb-venemaa-olukorra-raskeks|pealkiri=Analüütik Kaspar Oja: SWIFT-i keelamine teeb Venemaa olukorra raskeks|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513758/saksamaa-saadab-ukrainasse-1000-tankitorjerelva-ja-500-stingerit|pealkiri=Saksamaa saadab Ukrainasse 1000 tankitõrjerelva ja 500 Stingerit|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Meeleavaldused Ukraina toetuseks toimusid üle maailma.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514049/fotod-ule-maailma-jatkuvad-meeleavaldused-ukraina-toetuseks|pealkiri=Fotod: Üle maailma jätkuvad meeleavaldused Ukraina toetuseks|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Saksamaal peatati Vene gaasijuhtme Nord Stream 2 heakskiit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608508514/saksamaa-peatab-nord-stream-2-heakskiitmise-protsessi|pealkiri=Saksamaa peatab Nord Stream 2 heakskiitmise protsessi|väljaanne=ERR|aeg=22.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> 27. veebruaril toimusid Venemaal sõjavastased meeleavaldused 48 linnas, kus politsei pidas nendel kinni üle 2000 inimese. Alates Venemaa sissetungi algusest on Venemaa sõjavastastel meelevaldustel kinni peetud üle 5500 inimese.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514340/vene-monitooringugrupp-venemaal-on-kinni-peetud-ule-2000-meeleavaldaja|pealkiri=Vene monitooringugrupp: Venemaal on kinni peetud üle 2000 meeleavaldaja|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> [[NATO]] suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel, mitmed riigid suurendavad oma kaitsekulutuste osakaalu [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]]-st.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512768/nato-paigutab-ida-euroopasse-vagesid-juurde|pealkiri=NATO paigutab Ida-Euroopasse vägesid juurde|väljaanne=ERR|aeg=25.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514181/scholz-saksamaa-tostab-oma-kaitsekulud-ule-kahe-protsendi-skp-st|pealkiri=Scholz: Saksamaa tõstab oma kaitsekulud üle kahe protsendi SKP-st|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s püüti võtta vastu [[resolutsioon]], mis mõistaks Ukrainasse tungimise hukka, kuid Venemaa [[Veto|blokeeris]] selle.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512963/venemaa-blokeeris-uro-julgeolekunoukogus-soda-hukka-moistva-resolutsiooni|pealkiri=Venemaa blokeeris ÜRO julgeolekunõukogus sõda hukka mõistva resolutsiooni|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Ukraina küsimus saadeti edasi [[ÜRO Peaassamblee|ÜRO peaassamblee]] erakorralisele istungile, mis on esimene erakorraline istung pärast 1982. aasta [[Iisrael|Iisraeli]] okupatsiooni [[Golani kõrgendikud|Golani kõrgendikel]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514526/uro-julgeolekunoukogu-saadab-ukraina-kusimuse-peaassambleele|pealkiri=ÜRO julgeolekunõukogu saadab Ukraina küsimuse peaassambleele|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> 28. veebruaril teatas [[Šveits]], et hoolimata oma [[Neutraliteet|neutraliteedi]] poliitikast liitub ta Euroopa Liidu sanktsioonidega, külmutab venelaste varad ja sulgeb Venemaa lennukitele õhuruumi, põhjendades, et see ei lähe neutraliteedipõhimõttega vastuollu, kuna kaitseb sellega [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515666/sveits-kehtestab-moskva-vastased-sanktsioonid|pealkiri=Šveits kehtestab Moskva-vastased sanktsioonid|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Samal päeval käivitas [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC)]] peaprokurör [[Karim A.A. Khan]] protseduurid, mis võivad viia Venemaa vallandatud sõjategevuse uurimisele Ukrainas, kuna on põhjust arvata, et sõja käigus on toime pandud nii [[Sõjakuritegu|sõjakuritegusid]] kui ka [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusevastaseid kuritegusid]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516080/rahvusvaheline-kriminaalkohus-tegi-esimese-sammu-ukraina-soja-uurimiseks|pealkiri=Rahvusvaheline kriminaalkohus tegi esimese sammu Ukraina sõja uurimiseks|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> 2. märtsil sulges USA oma õhuruumi Venemaa lennukitele.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517346/biden-olukorrast-riigis-kones-usa-keelab-vene-lennukid-oma-ohuruumis|pealkiri=Biden "Olukorrast riigis" kõnes: USA keelab Vene lennukid oma õhuruumis|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=2.3.2022}}</ref> === Reaktsioon Eestis === [[Fail:RAK Lakenheath U.S. F-35s land in Estonia.webm|pisi|Ämari lennuväebaasis maanduvad RAK Lakenheath U.S. F-35-d]] [[Fail:Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus.jpg|pisi|Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus]] [[Fail:Demonstration in Support of Ukraine in Tartu.jpg|pisi|vasakul|26. veebruaril Ukraina toetuseks toimunud meeleavaldus Tartus]] 26. veebruaril toimusid üle Eesti Ukraina toetuseks meeleavaldused, politsei hinnangul võis [[Vabaduse väljak|Vabaduse väljakul]] olla 30 000 inimest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513611/galerii-rahvarohke-meeleavaldus-vabaduse-valjakul-ukraina-toetuseks|pealkiri=Galerii: rahvarohke meeleavaldus Vabaduse väljakul Ukraina toetuseks|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Samuti saadeti relvaabi ning korraldati raha, riiete ja tekkide kogumist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512384/eesti-saadab-ukrainale-taiendavat-relvaabi|pealkiri=Eesti saadab Ukrainale täiendavat relvaabi|väljaanne=ERR|aeg=25.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Rein Sikk|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/96010785/kadrina-paastehoone-taitub-annetustega-ukrainale-kogutakse-hugieenitarbeid-voodipesu-patju-ja-tekke|pealkiri=Kadrina päästehoone täitub annetustega Ukrainale: kogutakse hügieenitarbeid, voodipesu, patju ja tekke|väljaanne=Maaleht|aeg=25.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Katrin Rohtla|url=https://www.ohtuleht.ee/1056687/aitame-koos-ukraina-toetuseks-on-avatud-annetusliinid|pealkiri=AITAME KOOS! Ukraina toetuseks on avatud annetusliinid|väljaanne=Õhtuleht|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Koos teiste Balti riikidega otsustati [[õhuruum]] Vene lennukitele sulgeda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513500/balti-riigid-sulgevad-oma-ohuruumi-vene-lennukitele|pealkiri=Balti riigid sulgevad oma õhuruumi Vene lennukitele|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Reageeriti ka kultuuri- ja spordivaldkonnas, loobuti Venemaa ja Valgevene esinejatest ja sportlastest võistlustel ning kontsertidel.<ref>{{Netiviide|autor=Rasmus Voolaid|url=https://sport.ohtuleht.ee/1056698/kindel-eesti-valitsus-keelas-venemaa-ja-valgevene-laskesuusatajatel-otepaal-voistelda-venelased-on-solvunud|pealkiri=KINDEL! Eesti valitsus keelas Venemaa ja Valgevene laskesuusatajatel Otepääl võistelda, venelased on solvunud|väljaanne=Õhtuleht|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/96021911/eesti-kontsert-tuhistab-venemaa-ja-valgevene-muusikute-esinemised-oma-kontserdimajades|pealkiri=Eesti Kontsert tühistab Venemaa ja Valgevene muusikute esinemised oma kontserdimajades|väljaanne=Kroonika|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Eestlased kogusid 5. märtsi pärastlõunase seisuga suuremate organisatsioonide kaudu Ukraina toetuseks ligi 6 miljonit eurot, lisaks muud [[humanitaarabi]]. Abiorganisatsioonide vahendusel pakutakse Ukraina põgenikele elukohti ligi 1600, töökohti 800, [[Vabatahtlik tegevus|vabatahtliku]] abilisena on ennast kirja pannud 1500 inimest.<ref>{{Netiviide|autor=Juhan Hepner|url=https://www.err.ee/1608521729/eestlased-on-annetanud-ukraina-toetuseks-ligi-kuus-miljonit-eurot|pealkiri=Eestlased on annetanud Ukraina toetuseks ligi kuus miljonit eurot|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> Mai alguseks oli Eesti andnud Ukrainale kokku 230 miljoni euro väärtuses relvastust ja laskemoona.<ref>[https://www.err.ee/1608589324/eesti-sojaline-abi-ukrainale-ulatub-230-miljoni-euroni "Eesti sõjaline abi Ukrainale ulatub 230 miljoni euroni"] ERR, 6. mai 2022</ref> Huvi [[Kaitseliit|kaitseliidu]] ja [[Naiskodukaitse|naiskodukaitsega]] liitumise vastu on hüppeliselt kasvanud.<ref>{{Netiviide|autor=Monika Metsmaa|url=https://saartehaal.postimees.ee/7466434/huvi-kaitseliidu-ja-naiskodukaitse-vastu-on-huppeliselt-kasvanud|pealkiri=Huvi kaitseliidu ja naiskodukaitse vastu on hüppeliselt tõusnud|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=1.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Madis Hindre|url=https://www.err.ee/1608517628/uhtegi-ukraina-vastupanu-naitab-et-kaitseliidu-kasitlus-maakaitsest-on-oige|pealkiri=Ühtegi: Ukraina vastupanu näitab, et Kaitseliidu käsitlus maakaitsest on õige|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> ==== Poliitilised seisukohavõtud ==== {{Vaata|Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused}} [[Riigikogu|Eesti Riigikogu]] tegi kaks avaldust seoses Venemaa sissetungieelse vägede koondamisega ning 2022. aastal Ukraina vastu rünnaku alustamisega, milles [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused|avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Venemaa Föderatsiooni alustatud sõja]]. Mõlemad avaldused võeti vastu. Samas jätsid 9 saadikut: [[Natalia Malleus]], [[Igor Kravtšenko]], [[Oudekki Loone]], [[Mihhail Stalnuhhin]], [[Maria Jufereva-Skuratovski]], [[Dmitri Dmitrijev]], [[Andrei Korobeinik]], [[Martin Repinski]] ja [[Siret Kotka]] mõlemad avaldused allkirjastamata ja poolthääleta. 21. aprillil tunnistas Eesti Riigikogu 86 poolthäälega Venemaa sõjalise ja poliitilise tegevuse Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608571684/riigikogu-tunnistas-venemaa-tegevuse-ukrainas-genotsiidiks|pealkiri=Riigikogu tunnistas Venemaa tegevuse Ukrainas genotsiidiks|väljaanne=ERR|aeg=21. aprill 2022|vaadatud=21.04.2022}}</ref> ==== Sõjapõgenikud Eestis ==== Politsei- ja piirivalveamet loobus 27. veebruaril Eestis viibivatelt Ukraina elanikelt [[Viisa|viisapikenduse]] nõudmisest. Eestis oli lühiajaline töötamine registreeritud üle 16 tuhandel Ukraina kodanikul, umbes 10 000 Ukraina kodanikul oli tähtajaline [[Elamisluba Eestis|elamisluba]] ning 4000 Ukraina kodanikul kehtiv pikaajalise elaniku elamisluba. [[Siseminister]] teatas, et riik on valmis vastu võtma 2000 [[Pagulus|põgenikku]].<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Karjatse|url=https://www.err.ee/1608514508/jaani-eesti-on-valmis-ukrainast-pogenikke-vastu-votma|pealkiri=Jaani: Eesti on valmis Ukrainast põgenikke vastu võtma|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Mai alguseks oli Eestisse jõudnud ligi 35 000 Ukraina sõjapõgenikku.<ref>[https://www.err.ee/1608583657/eestisse-on-tulnud-ligi-35-000-sojapogenikku "Eestisse on tulnud ligi 35 000 sõjapõgenikku"] ERR, 2. mai 2022</ref> Perioodil 27. veebruarist kuni 20. juunini saabus Eestisse 72 338 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest jäi Eestisse pidama 43 123 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1608635323/eestisse-on-jaanud-43-123-ukraina-sojapogenikku "Eestisse on jäänud 43 123 Ukraina sõjapõgenikku"] ERR, 20. juuni 2022</ref> 11. augusti seisuga oli Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületanud 50&nbsp;000 piiri.<ref name="sojapogenike-arv">[https://www.err.ee/1608681589/eestisse-jaanud-sojapogenike-arv-uletas-50-000-piiri "Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületas 50 000 piiri"] ERR, 11. august 2022</ref> Samal ajal oli Leedus ligi 62&nbsp;000, Rootsis ligi 44&nbsp;000, Lätis ligi 36&nbsp;000 ja Soomes ligi 30&nbsp;000 sõjapõgenikku.<ref name="sojapogenike-arv" /> ==== Ülikoolid ==== [[Tartu Ülikool]] teatas 9. märtsil, et piirab Venemaa ja Valgevene [[Kodanik|kodanike]] vastuvõttu alates 2022. aasta sügisest: TÜ-sse pääsevad nüüd vaid Euroopa Liidu [[elamisluba|elamisloa]] või pikaajalise [[Viisa|viisaga]] kandideerijad.<ref>{{Netiviide|autor=Marko Tooming|url=https://www.err.ee/1608524984/tartu-ulikool-piirab-sugisest-venemaa-ja-valgevene-kodanike-vastuvottu|pealkiri=Tartu Ülikool piirab sügisest Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> 2021. aastal oli Tartu Ülikooli 13 909 [[Üliõpilane|tudengist]] 1746 välisüliõpilast, neist 268 Venemaalt.<ref>{{Netiviide|url=https://statistika.ut.ee/ut/?_inputs_&keel=%22ee%22|pealkiri=Tartu Ülikooli statistika|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Märtsi algul teatas TÜ Ukraina [[Stipendium|stipendiumifondi]] loomisest, et toetada Ukraina päritolu üliõpilasi, samuti vabastas nad 2022. aastaks [[Õppemaks|õppemaksust]], pakub võimalust taotleda [[Õppetoetus|eritoetust]], pikendas nende vastuvõtuperioodi, lõi tasuta lisaõppekohad, pakub töökohti sealt saabunud [[Akadeemiline töötaja|akadeemilistele töötajatele]] ning peatas koos teiste Eesti ülikoolidega koostöö Venemaa ja Valgevene ülikoolidega.<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/ukraina|pealkiri=Ülikooliperele vajalik teave Ukrainas toimuva sõjategevuse ajal|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Vabariigi president, endine [[Tartu ülikooli rektor|Tartu Ülikooli rektor]] [[Alar Karis]] peab vastuoluliseks ülikooli otsust piirata Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu ning leiab, et otsus tuleb millalgi üle vaadata.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525680/karis-peab-tu-otsust-vene-ja-valgevene-tudengite-kohta-vastuoluliseks|pealkiri=Karis peab TÜ otsust Vene ja Valgevene tudengite kohta vastuoluliseks|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Tallinna Tehnikaülikool kavatseb samuti Venemaa kodanike bakalaureuse ja magistriõppesse vastuvõtust loobuda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526391/ulikoolid-soovivad-uhtmoodi-piirata-venemaa-kodanike-vastuvottu|pealkiri=Ülikoolid soovivad ühtmoodi piirata Venemaa kodanike vastuvõttu|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> == Mõju Venemaale == 28. veebruari hommikul langes sanktsioonide mõjul [[rubla]] [[kurss]] [[USA dollar|dollari]] suhtes üle 30 protsendi, selle väärtus langes [[börs]]ivälises kauplemises ajaloo madalaimale tasemele, Venemaa keskpank keelas Moskva börsil kauplemist alustada. Analüütikute hinnangul algas suuremahuline raha väljavool Venemaalt, suuremad lääne [[Investor|investorid]] lahkuvad Vene turult.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514820/rubla-on-vabalanguses-moskva-bors-lukkas-kauplemise-ohtuni-edasi|pealkiri=Rubla on vabalanguses, Moskva börs lükkas kauplemise õhtuni edasi|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Kadri Põlendik|url=https://www.err.ee/1608515621/analuutikud-toimub-massiivne-raha-valjavool-venemaalt|pealkiri=Analüütikud: toimub massiivne raha väljavool Venemaalt|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Majandusanalüütik [[Heido Vitsur]]i sõnul mõjutavad rubla kukkumine ja börsi langus riigisisest majandustegevust vähe, suurema, samas pikema mõjuga on rahvusvahelist äri piiravad sanktsioonid, samuti USA keeld Venemaa keskpanga tehingutes kasutada dollarit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515933/vitsur-rahvusvahelise-ari-piiramine-on-rubla-kukkumisest-olulisem|pealkiri=Vitsur: rahvusvahelise äri piiramine on rubla kukkumisest olulisem|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Nord Stream 2 AG esitab 1. märtsil [[Pankrot|pankrotiavalduse]], kuna sanktsioonide tõttu pole gaasitarnijal võimalik tegutseda. [[Gazprom|Gazpromi]] gaasitoru [[Nord Stream 2]] ehitus Venemaalt Saksamaale jõudis 2021. aasta septembris lõpule, ehitamine läks maksma ligi 10 miljardit dollarit. Kuid veebruaris teatas Saksamaa kantsler [[Olaf Scholz]], et peatatakse gaasijuhtme sertifitseerimisprotsess.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517169/nord-stream-2-esitas-pankrotiavalduse|pealkiri=Nord Stream 2 esitas pankrotiavalduse|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Venemaa suurim [[Autotööstus|autotootja]] [[AvtoVAZ]] peatab 3. märtsil elektroonikakomponentide puuduse tõttu neljaks päevaks tootmise. Mõned päevad varem piirasid välismaised autotootjad Venemaale autode müüki ning tõstsid hindu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516242/autotootjad-piiravad-venemaal-muuki-ja-tostavad-hindu|pealkiri=Autotootjad piiravad Venemaal müüki ja tõstavad hindu|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608518798/avtovaz-peatab-komponentide-puuduse-tottu-too|pealkiri=AvtoVAZ peatab komponentide puuduse tõttu töö|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref> Suuremad kaupluseketid Venemaal hakkavad 4. märtsil piirama esmavajalike toidukaupade müüki.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608521702/venemaa-kauplused-hakkavad-piirama-esmaste-toidukaupade-muuki|pealkiri=Venemaa kauplused hakkavad piirama esmaste toidukaupade müüki|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> Märgatavalt on suurenenud Venemaalt [[Emigratsioon|väljaränne]], bussireisid Eesti ja Venemaa vahel on kahekordistunud. Ränne ei alanud sõja algusega, vaid [[Sanktsioon|sanktsioonide]] kehtestamisega, teise laine tekitas rubla [[Kurss|kursi]] langus. Piiriületajad on nii venelased kui ka Venemaal elanud [[Välismaalane|välismaalased]], kes [[Lennuliiklus|lennuliikluse]] katkemise tõttu püüavad maismaad pidi Venemaalt lahkuda.<ref>{{Netiviide|autor=Mait Ots|url=https://www.err.ee/1608520883/ppa-ja-bussifirma-andmed-naitavad-venemaalt-lahkumise-lainet|pealkiri=PPA ja bussifirma andmed näitavad Venemaalt lahkumise lainet|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> Hulk Lääne suurettevõtteid teatab Venemaal ja Valgevenes tegevuse lõpetamisest või peatamisest: kütuseettevõtted, tehnoloogiafirmad, toidu- ja joogitootjad.<ref>{{Netiviide|autor=Ed Clowes|url=https://news.sky.com/story/here-are-the-key-companies-that-have-pulled-of-russia-this-week-12557578|pealkiri=The companies that have pulled out of Russia this week|väljaanne=Sky|aeg=4.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> Reitinguagentuurid [[Fitch]] ja [[Moody's]] langetasid 9. märtsil Venemaa [[Riigireiting|riigireitingu]] tasemelt B vastavalt tasemele C ja Ca, ennustades, et riik on sanktsioonide ja piirangute tõttu peagi [[Maksejõuetus|maksejõuetu]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525335/fitch-langetas-venemaa-reitingut-veelgi-ning-ennustab-maksejouetust|pealkiri=Fitch langetas Venemaa reitingut veelgi ning ennustab maksejõuetust|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> == Talletused == <gallery> Fail:Rocket strike on Kyiv TV Tower, 1 March 2022.webm|Kiievi teletorni raketitabamus Fail:Ми тут. Ми в Києві. Ми захищаємо Україну.webm|Ukraina presidendi ja ta meeskonna sõnum invasiooni alguses Fail:Japanese protestors singing the Ukrainian anthem in Tokyo (Shibuya Hachiko square) after Putin's invasion of Ukraine.webm|Jaapani meeleavaldajad laulavad Ukraina hümni Fail:Citizens of BERDYANSK (Ukraine) protest RUSSIAN occupation..webm|Ukraina asula [[Berdjansk|Berdjanski]] elanikud protestivad Venemaa okupatsiooni vastu Fail:Обращение Президента Российской Федерации 2022-02-24.webm|Putini kõne 24. veebruaril<br><small>(Saadaval inglis- ja&nbsp;venekeelsed subtiitrid)</small> </gallery> ==Vaata ka== *[[pealetung Kiievile (2022)]] *[[Kiievi lahing (2022)]] *[[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] *[[Hersoni lahing]] *[[Kiievi kummitus]] *[[Maosaare ründamine]] *[[Budapesti memorandum]] *[[Minski kokkulepped]] *[[Euromaidan]] *[[valge-sini-valge lipp]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=CNN_2022-02-24>{{cite web |url=https://edition.cnn.com/2022/02/23/europe/russia-ukraine-putin-military-operation-donbas-intl-hnk/index.html |title=Russia launches military attack on Ukraine with reports of explosions and troops crossing border |date=24. veebruar 2022 |publisher=[[CNN]] |language=en |author=Nathan Hodge|author2=Tim Lister|author3=Ivana Kottasová|author4=Helen Regan |access-date=24. veebruar 2022 }}</ref> <ref name=Reuters_13_II-2022>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/us/us-staff-osce-begins-pullout-donetsk-eastern-ukraine-2022-02-13/ |title=OSCE monitoring mission staff pull out from eastern Ukraine |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=13.02.2022 |access-date=23.02.2022 |website= |language=en |author=Anton Zverev |quote= }}</ref> <ref name=BBC2022-02-17>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60407010 |title=Ukraine crisis: Russian claim of troop withdrawal false, says US |trans-title= |work=[[BBC News]] |date=17. veebruar 2022, 11:15 |access-date= |website= |language=en |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-18>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608505187/ida-ukraina-separatistid-vaidavad-et-alustasid-inimeste-evakueerimist |title=Ida-Ukraina separatistid väidavad, et alustasid inimeste evakueerimist |trans-title= |work=[[ERR]] Uudised |date=18. veebruar 2022, 15:55 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-19>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608505790/ida-ukraina-separatistid-kuulutasid-valja-mobilisatsiooni |title=Ida-Ukraina separatistid kuulutasid välja mobilisatsiooni |trans-title= |work=ERR Uudised |date=19. veebruar 2022, 10:21 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-20>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608506378/venemaa-ja-valgevene-pikendavad-uhisoppust |title=Venemaa ja Valgevene pikendavad ühisõppust |trans-title= |work=ERR Uudised |date=20. veebruar 2022, 13:23 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-21>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608507575/kreml-putin-plaanib-tunnustada-nn-donetski-ja-luganski-rahvavabariike |title=Kreml: Putin plaanib tunnustada nn Donetski ja Luganski rahvavabariike |trans-title= |work=ERR Uudised |date=21. veebruar 2022, 20:21 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=Reuters_23_II-2022>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-starts-drafting-reservists-aged-18-60-after-presidents-order-2022-02-23/ |title=Ukraine starts drafting reservists aged 18-60 after president's order |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=23.02.2022 |access-date=23.02.2022 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=BBC_2022-02-24>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60503037 |title=Ukraine conflict: Russian forces invade after Putin TV declaration |work=BBC News |date=24. veebruar 2022 |access-date=24. veebruar 2022 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=Time_2022-02-24>{{cite web|url=https://time.com/6150787/putin-us-risk-ukraine-war/ |title=Putin Wants Revenge Not Just on Ukraine But on the U.S. and Its Allies |work=[[Time]] |date=24. veebruar 2022 |access-date=24. veebruar 2022 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=BBC_27-02-2022>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 |title=Ukraine live updates: EU steps up response to Putin over Ukraine invasion - BBC News |trans-title= |work=BBC News |date=27. veebruar 2022 |access-date=27. veebruar 2022, 19:05 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=BBC2022-04-11_15>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61077648 |title=Ukraine war: Putin says Russian invasion will achieve 'noble' aims |trans-title= |publisher=BBC News |date=2022-04-12 |access-date=2022-04-12 |website=bbc.com |language=en }}</ref> <ref name=BBC2022-04-11_12>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61077641 |title=Ukraine War: US 'deeply concerned' at report of Mariupol chemical attack |trans-title= |publisher=BBC News |date=2022-04-12 |access-date=2022-04-12 |website=bbc.com |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=BBC2022-04-11_18>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61075759 |title=Talks with Ukraine have reached a dead end - Putin |trans-title= |publisher=BBC News |date=2022-04-12 |access-date=2022-04-12 |website=bbc.com |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=TASS_12IV>{{cite web|url=https://tass.com/science/1436455 |title=Putin congratulates Russians on Cosmonautics Day from Far East’s Vostochny spaceport |trans-title= |publisher=TASS |date=2022-04-12 |access-date=2022-04-12 |website=tass.com |language=en |author= |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} {{Vikitsitaadid}} * 26. veebruar 2022, 14.03, [https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas], 26. veebruar 2022 hommikuse seisuga jätkub ulatuslik Venemaa Föderatsiooni sõjaline agressioon Ukrainas. * Aktualisiert am 26.02.2022-19:41, Von Konrad Schuller und Peter Carstens, [https://www.faz.net/aktuell/politik/ausland/berlin-schickt-ukraine-stinger-raketen-und-weitere-waffen-17836825.html Ampel ändert Kurs : Berlin schickt Kiew 500 Stinger-Raketen und weitere Waffen], faz.net * [https://www.youtube.com/watch?v=ef4FSol8yXo Russia-Ukraine War: Drone shots of British forces arriving at Estonia], [[YouTube]]'i video (1:11), 25. veebruar 2022 * [https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 Ukraine live updates: Putin puts nuclear deterrent on &#39;special alert&#39; - BBC News], 27. veebruar 2022 * Paul Kirby. [https://www.bbc.com/news/world-europe-56720589 Why is Russia invading Ukraine and what does Putin want?] [[BBC News]], 27. veebruar 2022 * [https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-crisis-crosshairs-live-briefing/31668477.html Live Briefing: Ukraine Under Attack]. [[RFE/RL]], 28. veebruar 2022 * [https://graphics.reuters.com/UKRAINE-CRISIS/zdpxokdxzvx/ Russia invades Ukraine]. Reuters, 10. märts 2022 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96203561/suur-sissevaade-salamaailma-kuidas-kaib-eestis-sojaaja-kriisijuhtimine-jargmised-pool-aastat-voivad-maarata-meie-tuleviku "Suur sissevaade salamaailma {{!}} Kuidas käib Eestis sõjaaja kriisijuhtimine? Järgmised pool aastat võivad määrata meie tuleviku] Eesti Ekspress, 23. märts 2022 * [https://www.bbc.com/news/world-europe-60506682 Ukraine war in maps: Tracking the Russian invasion]. BBC News, 29. märts 2022 * Sarah Rainsford. [https://www.bbc.com/news/world-europe-61767191 Putin and Peter the Great: Russian leader likens himself to 18th Century tsar]. BBC News, 11. juuni 2022 [[Kategooria:2022. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] nt2y6g5pebm1wz5zd1qebnb2czo6ptj Ukraina territoriaalkaitsejõud 0 629394 6176363 6173672 2022-08-10T23:56:56Z EmausBot 25097 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Ukraina relvajõudude maakaitsejõud]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Ukraina relvajõudude maakaitsejõud]] qr9wos1g7krvzd2xg18h22mt65aux4s Ukraina maakaitsejõud 0 629395 6176361 6173671 2022-08-10T23:56:36Z EmausBot 25097 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Ukraina relvajõudude maakaitsejõud]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Ukraina relvajõudude maakaitsejõud]] qr9wos1g7krvzd2xg18h22mt65aux4s 1. kaardiväe tankiarmee 0 631883 6176474 6172533 2022-08-11T11:30:30Z Ohpuu 1638 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 1. kaardiväe tankiarmee | pilt = Great emblem of the 1st Guards Tank Army.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} 1942–1991<br>{{Pisilipp|Venemaa}} 1991–1999, 2014–... | riik = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}}<br>{{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[File:Flag of Western Military District.png|23px]] [[Lääne sõjaväeringkond]] | haru = [[File:Flag of the Russian Federation Ground Forces.svg|23px]] [[Venemaa Föderatsiooni maaväed]] | liik = [[Soomusvägi]] | ülesanne = | suurus = 500–800 tanki | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Teine maailmasõda]] * [[Stalingradi lahing]] * [[Kurski lahing]] * [[Berliini lahing]] [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] * [[Kirde rinne (Vene-Ukraina sõda)]] ** [[Sumõ lahing]] ** [[Harkivi lahing (2022)|Harkivi lahing]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = [[Punalipu orden]] | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = kindralleitnant [[Sergei Kisel]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[Kirill Moskalenko]]<br>[[Mihhail Katukov]] <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''1. kaardiväe tankiarmee''' (''1-я гвардейская танковая Краснознамённая армия'') on [[Venemaa maavägi|Venemaa maaväe]] koosseissu kuuluv tankiväekoondis. == Ajalugu == Üksuse ajalugu ulatub 1942. aasta juulis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Punaarmee]] koosseisus moodustatud 1. tankiarmeeni, mis reformeeriti 1944. aasta jaanuaris 1. kaardiväe tankiarmeeks. Armee võitles toona marssal [[Mihhail Katukov]]i juhtimisel [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] [[Saksamaa]] vastu, osaledes näiteks [[Stalingradi lahing]]us, [[Kurski lahing]]us, [[Kamjanetsi-Podilskõi kott|Kamnjanetsi-Podilskõi kotis]], [[Lvivi-Sandomierzi pealtung|Lvivi-Sandomierzi]] ja [[Vistula-Odra pealetung|Vistula-Odra pealetungides]] ning viimaks ka [[Berliini lahing]]us. Pärast sõda paiknes armee [[Ida-Saksamaa]]l osana [[Nõukogude Liidu väegrupp Saksamaal|sealsest Nõukogude Liidu väegrupist]]. Pärast [[Külm sõda|Külma sõja]] lõppu ja sellest tingitud Nõukogude Liidu vägede väljaviimist paigutati armee ümber [[Smolensk]]isse ning saadeti 1999. aastal laiali. Armee taasmoodustati 2014. aastal tollase sõjaväereformi raames. == Koosseis == === Diviisid === * [[2. motolaskurdiviis]] * [[4. tankidiviis]] * 47. tankidiviis == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni maaväed]] a5v5g278j53p3qdazcwvzk0uf8r279w Juuli 2022 0 632411 6176354 6174028 2022-08-10T21:49:04Z Metsavend 738 wikitext text/x-wiki '''Juuli 2022''', kroonika. [[2022]]. aasta juuli algas [[reede]]l ja lõppes 31 ööpäeva hiljem [[neljapäev]]al. {{KuupäevadIndeks30|juuli}} ==[[1. juuli]]== * Toimus [[raketirünnak Serhijivkale]], kus Vene väed ründasid tiibrakettidega [[Odessa oblast]]is asuvat Serhijivka asulat. * [[Tšehhi]]st sai järgnevaks pooleks aastaks [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik]]. * [[UNESCO]] arvas Ukraina [[borš]]i ohus oleva [[vaimne kultuuripärand|vaimse kultuuripärandi]] nimekirja. Sellega lõppes ka nn [[boršisõda]], kus nii Ukraina kui ka Venemaa nimetasid boršši enda supiks.<ref>[https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/120029492/slava-ukraini-ukraina-bors-kanti-unesco-kohest-kaitset-vajava-vaimse-kultuuriparandi-nimekirja "Slava Ukraini! Ukraina borš kanti UNESCO kohest kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimekirja"] Oma Maitse, 1. juuli 2022</ref> * Iraani [[Hormozgāni provints]]i tabas maavärin magnituudiga 6,1. [[2022. aasta Hormozgāni maavärin]]as hukkus viis inimest.<ref>[https://www.mirror.co.uk/news/world-news/breaking-iran-earthquake-least-three-27380182.amp "Iran earthquake: At least five dead and many injured as devastating tremor hits region"] Mirror, 2. juuli 2022</ref> * [[Usbekistan]]is puhkesid rahutused [[Karakalpakkia]] autonoomses vabariigis. [[2022. aasta Karakalpakkia rahutused|Meeleavalduse]] kutsus esile plaan kärpida piirkonna autonoomsust. ==[[2. juuli]]== * [[Rakvere]]s algas kahepäevane [[IV Eesti meeste tantsupidu]].<ref>[https://menu.err.ee/1608646258/meeste-tantsupidu-tuleb-koos-meeslauljate-ja-spetsiaalsete-lugudega "Meeste tantsupidu tuleb koos meeslauljate ja spetsiaalsete lugudega"] ERR menu, 2. juuli 2022</ref><ref>[https://meestetantsupidu.ee/wp-content/uploads/2022/06/MTP4Vendakava_A4.pdf Meeste tantsupidu 4 venda kava]</ref> ==[[3. juuli]]== * [[Ungari]]s lõppesid [[2022. aasta ujumise maailmameistrivõistlused]]. ==[[6. juuli]]== * Suurbritannias algasid [[2022. aasta jalgpalli naiste Euroopa meistrivõistlused]]. ==[[7. juuli]]== * Suurbritannia peaminister [[Boris Johnson]] astus tagasi [[Konservatiivne Partei|Konservatiivse Partei]] juhi kohalt. Ta lubas jääda peaministriks, kuni erakond on välja valinud uue peaministrikandidaadi.<ref>[https://www.err.ee/1608651088/boris-johnson-astub-neljapaeval-tooride-juhi-kohalt-tagasi "Boris Johnson astub neljapäeval tooride juhi kohalt tagasi"] ERR, 7. juuli 2022</ref> ==[[8. juuli]]== * Jaapani endist peaministrit [[Shinzō Abe]]t tulistati [[Nara]] linnas peetud kampaaniakõne ajal ning ta suri hiljem samal päeval haiglas.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120032988/ulevaade-shinzo-abe-tapeti-riigipeade-morvad-on-lahiajaloos-vapustanud-nii-euroopat-kui-ka-usa-d "ÜLEVAADE | Shinzo Abe tapeti. Riigipeade mõrvad on lähiajaloos vapustanud nii Euroopat kui ka USA-d"] Eesti Päevaleht, 8. juuli 2022</ref> * Suurbritannia ilmateenistus [[Met Office]] avaldas esimesed kuumahoiatused, mida võib pidada [[2022. aasta Suurbritannia kuumalaine]] alguseks. * Kremlimeelne vene häkkerite grupp [[Killnet]] sooritas ulatusliku [[küberrünnak]]u [[Läti]] vastu.<ref>[https://www.thetimes.co.uk/article/pro-kremlin-hackers-killnet-hit-latvia-with-biggest-cyberattack-in-its-history-2jvmp8hk7 "Pro-Kremlin hackers Killnet hit Latvia with biggest cyberattack in its history"] The Times, 8. juuli 2022</ref> * [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Isamaa Erakond|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraadid]] teatasid, et jõudsid uue koalitsiooni moodustamises kokkuleppele.<ref>[https://www.err.ee/1608652594/kolm-erakonda-joudsid-uues-koalitsioonis-kokkuleppele "Kolm erakonda jõudsid uues koalitsioonis kokkuleppele"] ERR, 8. juuli 2022</ref> ==[[9. juuli]]== * Ukrainas toimus Vene [[raketirünnak Tšassiv Jarile]]. * Ulatusliku majanduskriisi käes kannatavas [[Sri Lanka]]s tungisid meeleavaldajad presidendipaleesse. President [[Gotabaya Rajapaksa]] teatas, et astub 13. juulil tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1608653098/sri-lanka-president-teatas-tagasiastumisest "Sri Lanka president teatas tagasiastumisest"] ERR, 9. juuli 2022</ref> ==[[10. juuli]]== * Ettevõttest [[Uber]] lekkis 124 000 dokumenti aastatest 2013–2017, millest nähtuus, kuidas ettevõte tegi koostööd mõne poliitikuga, püüdes saavutada ärieeliseid.<ref>[https://www.bbc.com/news/business-62057321 "Uber Files: Massive leak reveals how top politicians secretly helped Uber"] BBC, 10. juuli 2022</ref> ==[[11. juuli]]== * Avalikustati esimene [[James Webbi kosmoseteleskoop|James Webbi kosmoseteleskoobi]] tehtud [[Webbi esimene süvavaade|foto]]. ==[[14. juuli]]== * [[Kaja Kallase esimene valitsus|Kaja Kallase valitsus]] astus tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1608656887/kallas-teatas-ametlikult-valitsuse-tagasiastumisest "Kallas teatas ametlikult valitsuse tagasiastumisest"] ERR, 14. juuli 2022</ref> * [[2022. aasta raketirünnakud Vinnõtsjale]]: Venemaa väed tegid Ukrainas raketirünnaku [[Vinnõtsja]] kesklinnale. ==[[15. juuli]]== * [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s algasid [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]. ==[[18. juuli]]== * Ametisse astus [[Kaja Kallase teine valitsus]]. ==[[19. juuli]]== * [[Põhja-Makedoonia]] ja [[Albaania]] alustasid [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liitumisläbirääkimisi.<ref>[https://www.err.ee/1608661336/pohja-makedoonia-alustab-euroopa-liidu-liitumislabiraakimisi "Põhja-Makedoonia alustab Euroopa Liidu liitumisläbirääkimisi"] ERR, 19. juuli 2022</ref> ==[[21. juuli]]== * Seoses [[Itaalia]] valitsuskriisiga astus ametist tagasi peaminister [[Mario Draghi]]. * [[India]]s toimusid [[2022. aasta India presidendivalimised|presidendivalimised]], mille võitis [[Droupadi Murmu]]. * [[Euroopa Keskpank]] tõstis kõiki kolme baasintressimäära 0,5 protsenti.<ref>[https://www.err.ee/1608663748/euroopa-keskpank-lopetas-ulileebe-rahapoliitika-tostes-esimest-korda-viimase-uheteist-aasta-jooksul-intressimaarasid "Euroopa Keskpank lõpetas ülileebe rahapoliitika, tõstes esimest korda viimase üheteist aasta jooksul intressimäärasid"] ERR, 21. juuli 2022</ref> ==[[23. juuli]]== * [[Vanuatu]]l toimusid presidendivalimised, mille võitis [[Nikenike Vurobaravu]]. * [[Maailma Terviseorganisatsioon]] kuulutas [[ahvirõuged|ahvirõugete]] puhangu ülemaailmseks tervisehädaolukorraks.<ref>[https://www.err.ee/1608665509/who-kuulutas-ahvirougete-tottu-valja-hadaolukorra "WHO kuulutas ahvirõugete tõttu välja hädaolukorra"] ERR, 23. juuli 2022</ref> ==[[26. juuli]]== * [[Saudi Araabia]] kroonprints [[Muḩammad bin Salmān]] saabus [[Ateena]]sse, kust alustas oma Euroopa ringreisi.<ref>[https://www.err.ee/1608668185/saudi-araabia-juht-alustas-ringreisi-euroopas "Saudi Araabia juht alustas ringreisi Euroopas"] ERR, 27. juuli 2022</ref> * [[Suurbritannia]] nimetati [[2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e korraldajaks. Kuigi [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2022. aasta võistluse]] võitis Ukraina, ei ole võimalik sõja tõttu Ukrainas lauluvõistlust läbi viia.<ref>[https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-62292162 "UK to host next year's Eurovision Song Contest"] BBC News, 26. juuli 2022</ref> ==[[27. juuli]]== * [[Lõuna-Korea]] ja [[Poola]] esindajad sõlmisid [[Varssavi]]s raamleppe, mille järgi Poola ostab üle 1600 [[K2 Black Panther|K2 Black Pantheri]] tanki ja [[K9 Thunder|K9 Thunderi]] iseliikursuurtüki ning ligi poolsada [[FA-50]] hävituslennukit.<ref>[https://www.err.ee/1608669697/poola-ostab-mitme-miljardi-eest-relvastust-louna-korealt "Poola ostab mitme miljardi eest relvastust Lõuna-Korealt"] ERR, 28. juuli 2022</ref> * USA president [[Joe Biden]] kuulutas välja uue energia- ja kliimapaketi, millele loodab saada senatis heakskiidu enne novembris toimuvaid vahevalimisi. Seaduseelnõu hõlmab muuhulgas 370 miljardi dollari investeerimist energiajulgeoleku ja kliimamuutuste programmidesse.<ref>[https://www.err.ee/1608669136/biden-kuulutas-valja-uue-energia-ja-kliimapaketi "Biden kuulutas välja uue energia- ja kliimapaketi"] ERR, 28. juuli 2022</ref> * Saksamaa lennufirma [[Lufthansa]] maapealsed töötajad alustasid [[streik]]i, mille tõttu tühistas ettevõte [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurdis]] 680 ja [[Müncheni lennujaam|Münchenis]] 350 lendu.<ref>[https://www.err.ee/1608668287/lufthansa-tuhistas-streigi-tottu-tuhat-lendu "Lufthansa tühistas streigi tõttu tuhat lendu"] ERR, 27. juuli 2022</ref> ==[[28. juuli]]== * Avati XXIX [[Viljandi pärimusmuusika festival]].<ref>[https://www.err.ee/1608669688/viljandis-avati-29-parimusmuusika-festival "29. pärimusmuusika festival"] ERR, 28. juuli 2022</ref> ==[[29. juuli]]== * [[Hispaania]] teatas Euroopa esimesest [[ahvirõuged|ahvirõugete]] surmajuhtumist. Varasemad surmajuhtumid olid registreeritud Aafrikas.<ref>[https://www.err.ee/1608671041/hispaania-teatas-esimesest-ahvirougete-surmajuhtumist-euroopas "Hispaania teatas esimesest ahvirõugete surmajuhtumist Euroopas"] ERR, 29. juuli 2022</ref> * [[Transnistria]] liider [[Vadim Krasnoselski]] teatas, et näeb ainsa lahendusena vastasseisus [[Moldova]]ga piirkonna iseseisvumist. Varem oli Transnistria välisminister [[Vitali Ignatjev]] rääkinud, et regiooni eesmärk on jätkuvalt ühinemine [[Venemaa]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1608670561/transnistria-liider-teatas-soovist-saavutada-piirkonna-iseseisvus "Transnistria liider teatas soovist saavutada piirkonna iseseisvus"] ERR, 29. juuli 2022</ref> * [[Isamaa Erakond|Isamaast]] lahkunud ühenduse Parempoolsed esindajad teatasid, et loovad 18. augustil uue erakonna.<ref>[https://www.err.ee/1608670108/parempoolsed-loovad-augustis-erakonna "Parempoolsed loovad augustis erakonna"] ERR, 29. juuli 2022</ref> ==[[30. juuli]]== * [[Šiiidid|Šiiidi]] vaimuliku [[Muqtadā aş-Şadr]] pooldajad jooksid [[Iraak|Iraagis]] tormi Bagdadi valitsusasutuste kindlustatud tsoonile. Rahutustes sai viga üle 120 inimese.<ref>[https://www.err.ee/1608671404/iraagis-jooksid-meeleavaldajad-taas-parlamendile-tormi "Iraagis jooksid meeleavaldajad taas parlamendile tormi"] 30. juuli 2022</ref> ==[[31. juuli]]== * [[Keskkonnaamet]] tuvastas, et AS Pajusi ABF farmi silohoidlatest lekkis silomahl ummistunud kogumisrennide tõttu sadeveekanalisatsiooni ning jõudis mööda kraavi [[Umbusi jõgi|Umbusi jõkke]]. See põhjustas tuhandete kalade hukkumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120046212/keskkonnaamet-umbusi-joe-reostus-jogeval-ja-poltsamaal-taandub Keskkonnaamet: Umbusi jõe reostus Jõgeval ja Põltsamaal taandub"] Delfi, 4. august 2022</ref> == Viited == {{Viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2022| 7]] 8g446u00huen73a8ijwdo5l3ub80ir3 Võru VK 0 632888 6176381 6173251 2022-08-11T05:29:43Z Angmar Brekker 94578 /* 2022/23 */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Võru Võrkpalliklubi esindusmeeskonnast; on ka Võru Võrkpalliklubi esindusnaiskond.}} {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<font color="#FFFFFF">'''Võru Võrkpalliklubi'''</font> |- align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Täisnimi''' || Barrus Võru VK |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Liigad 2022/23''' || [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]</br>[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]] |} '''Võru Võrkpalliklubi''' (ka '''Barrus Võru VK''') on [[Võru]]s tegutsev võrkpalliklubi. Klubi on 1950ndatel aastatel loodud Võru Võrkpallisektsiooni järeltulija. Klubi eesmärgiks on [[Võru maakond|Võru maakonna]] võrkpallielu edendamine ja võrkpallurite esindamine [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]]. Koostöös Võrumaa Spordiliiduga korraldatakse nii Võru maakonna karika- kui meistrivõistlusi. Klubi südameasjaks on ka Eesti võrkpallimaastiku ühe staažikama, Jaan Gutmanni nimelise, võrkpalliturniiri korraldamine.<ref>[https://www.facebook.com/voruvk/about/?ref=page_internal Teave] Võru VK facebook, ''vaadatud 06.07.2022''</ref> Esindusklubi naasis hooajast 2022/23 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigasse]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liigasse]].<ref>[https://sport.err.ee/1608556294/voru-vorkpallimeeskond-naaseb-meistriliigasse Võru võrkpallimeeskond naaseb meistriliigasse] err.ee, ''06.04.2022''</ref> ==Ajalugu== '''Võru Võrkpalliklubi''' esindusmeeskond mängis aastatel 2001–2015 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigas]] ja [[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]s. Aastatel 2015–2022 ei suudetud meistriliiga meeskonda välja panna ning võisteldi [[Eesti]] tugevuselt teises liigas, [[Meeste I liiga (võrkpall)|Meeste esiliigas]]. Hooajal 2022/23 naasis esindusmeeskond Eesti meistriliigasse ning Balti liigasse.<ref>[https://sport.err.ee/1608556294/voru-vorkpallimeeskond-naaseb-meistriliigasse Võru võrkpallimeeskond naaseb meistriliigasse] err.ee, ''06.04.2022''</ref> {{col-begin|width=100%}} |- | '''Nimed:''' {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Aastad !Nimetus |- |align=left|2002–2004||Võru VK |- |align=left|2004–2006||Selista Ehitus/Võru VK |- |align=left|2006–2007||Võru VK |- |align=left|2007–2013||Valio Võru VK |- |align=left|2013–2014||Danpower Võru/Noortekoondis |- |align=left|2014–2015||Danpower/Võru VK |- |align=left|2022–||Barrus Võru VK |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | '''Peatreenerid läbi aastate''': {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Karjäär !Peatreener |- |align=left|2006–2009||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]] |- |align=left|2009–2010||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]] |- |align=left|2010–2011||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |align=left|2011–2013||{{Riigi ikoon|Eesti}} Marko Mett |- |align=left|2013–2014||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Raul Reiter]] |- |align=left|2014–2015||{{Riigi ikoon|Eesti}} Marko Mett |- |align=left|2022–||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |} |} ==Koosseis== ===2022/23=== {| | '''Peatreener:''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- | '''Abitreener:''' || |} {|class="wikitable sortable" style="font-size:100%; text-align:left;" |- !No. !style="width:12em"|Nimi !style="width:15em"|Sünnikuupäev !style="width:8em"|Positsioon |- | ||align=left|{{riigi ikoon|USA}} [[Garrett Zolg]]||align=right|{{Birth date and age|1999|08|23}}||align=left|sidemängija |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Ševtšenko (võrkpallur)|Maksim Ševtšenko]]||align=right|{{Birth date and age|1996|03|09}}||align=left|sidemängija |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sten Maasik]]||align=right| ||align=left|sidemängija |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rasmus Meius]]||align=right|{{Birth date and age|2002|04|04}}||align=left|nurgaründaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|USA}} [[Matt Slivinski]]||align=right|{{Birth date and age|1999|07|01}}||align=left|nurgaründaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jasper Frey]]||align=right|{{Birth date and age|2003|03|19}}||align=left|temporündaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sten Perillus]]||align=right|{{Birth date and age|2000|07|11}}||align=left|temporündaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mattias Rahuoja]]||align=right|{{Birth date and age|2001|08|24}}||align=left|temporündaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Cris Karlis Lepp]]||align=right|{{Birth date and age|1998|07|25}}||align=left|libero |} ==Tulemused== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] !Osalemine Eurosarjades |- |bgcolor=#efefef|2002–03 | 7 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2003–04 | 6 | | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2004–05 | 6 | veerandfinaal | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2005–06 | 6 | veerandfinaal | – | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2006–07 | 6 | veerandfinaal | 12 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2007–08 | 5 | veerandfinaal | 12 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2008–09 | 5 | poolfinaal | 6 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2009–10 | 5 | veerandfinaal | 7 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2010–11 | 6 | veerandfinaal | 9 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2011–12 | 5 | veerandfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2012–13 | 5 | poolfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2013–14 | 6 | veerandfinaal | 10 | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2014–15 | 7 | poolfinaal | 12 | align=left|– |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.spordiregister.ee/et/organisatsioon/266/voru_vorkpalliklubi Eesti spordiregister] *[https://www.facebook.com/voruvk Facebook] *[https://www.instagram.com/barrusvoruvk/ Instagram] [[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]] [[Kategooria:Võru sport]] 9dfv62uyaciai0udbtyq7n9qwe7jghx Venemaa Föderatsiooni maaväed 0 633324 6176471 6175970 2022-08-11T11:28:43Z Ohpuu 1638 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Venemaa Föderatsiooni maaväed | pilt = Great emblem of the Russian Ground Forces.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 1992 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Venemaa Föderatsiooni maaväed''' (''Сухопутные войска Российской Федерации'') on [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]ude [[maavägi]]. == Koosseis == === Armeed === * [[1. tankiarmee (Venemaa)|1. tankiarmee]] * [[2. ühendarmee]] * [[5. ühendarmee]] * [[6. ühendarmee]] * [[8. ühendarmee]] * [[20. ühendarmee]] * [[29. ühendarmee]] * [[35. ühendarmee]] * [[36. ühendarmee]] * [[41. ühendarmee]] * [[49. ühendarmee]] * [[58. ühendarmee]] [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni maaväed| ]] oc9secawg19ar8esw99yhxlvzi7iesq 6176472 6176471 2022-08-11T11:29:22Z Ohpuu 1638 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Venemaa Föderatsiooni maaväed | pilt = Great emblem of the Russian Ground Forces.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 1992 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Venemaa Föderatsiooni maaväed''' (''Сухопутные войска Российской Федерации'') on [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]ude [[maavägi]], osa [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]udest. == Koosseis == === Armeed === * [[1. tankiarmee (Venemaa)|1. tankiarmee]] * [[2. ühendarmee]] * [[5. ühendarmee]] * [[6. ühendarmee]] * [[8. ühendarmee]] * [[20. ühendarmee]] * [[29. ühendarmee]] * [[35. ühendarmee]] * [[36. ühendarmee]] * [[41. ühendarmee]] * [[49. ühendarmee]] * [[58. ühendarmee]] [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni maaväed| ]] bu8x5r9d3ejk4diw0xq0lrbtaxp4rxu Opaalroheline 0 633398 6176248 6158535 2022-08-10T16:18:06Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Opaalroheline |hex=91D7B4|tekstivärv=white |r=145|g=215|b=180 |h=150|s=33|v=84 |cmyk=CMYK|c=33|m=0|y=16|k=16 |allikas=pourpre.com<ref>http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/opaline</ref> }} {{Värvikast |nimetus=Opaalroheline |hex=87C891|tekstivärv=white |r=135|g=200|b=145 |h=129|s=32|v=78 |cmyk=CMYK|c=32|m=0|y=28|k=22 |allikas=pourpre.com }} {{Värvikast |nimetus=Opalgrün (RAL) |hex=005f4e|tekstivärv=white |r=0|g=95|b=78 |h=169|s=100|v=37 |cmyk=CMYK|c=100|m=0|y=18|k=63 |allikas=RAL 6026 }} '''Opaalroheline''' ([[prantsuse keel]]es ''vert opaline'') on üks rohelistest värvitoonidest, kergelt piimjas pigem jahedatooniline säravroheline värvus. Kasutatakse eelkõige moes [[tekstiil]]ide ja [[lõng]]ade värvuse kirjeldamiseks<ref>https://www.garnstudio.com/colours.php?content=cotton&page=6&sort=shade&cid=29</ref><ref>https://www.mustjaroosa.ee/index.php?id_product=707&controller=product</ref>, aga ka [[sisekujundus]]es<ref>[https://www.sadolin.ee/et/varvi-inspiratsioon/kuus-julget-lastetoaideed-vanematele-kes-ei-karda-eristuda Kuus julget lastetoaideed vanematele, kes ei karda eristuda. - sadolin.ee (Sadolini ajaveeb)]</ref>. Värvinimetus esineb Eesti 1930. aastate moesõnavaras<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=wabamaa19310222&type=staticpdf Kewadmoed stardiwalmis. - Vaba maa. 22, veebruaril 1931]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19310309.2.26&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Mida pajatab Jean Patou uuest moest. - Päewaleht, nr. 67, 9 märts 1931]</ref>. == Pildid == <gallery> Hydrophane opal (precious opal) dried out (Tertiary; Ethiopia) 1 (32671102646).jpg|Väärisopaal Etioopiast "Thin Mint" 25ct Opal and Diamond Pendant.jpg|Ripats "Thin Mint" 25 karaadise opaali ja teemantitega Opal ring 001.jpg|Opaaliga [[sõrmus]] </gallery> == Variatsioonid == [[RAL Classic]] värvikaardi toon 6026 ''Opalgrün'' on külm tumedapoolne roheline toon<ref>https://www.ralcolorchart.com/ral-classic/ral-6026-opal-green</ref>, 6036 ''Perlopalgrün'' on selle metallisem ja veidi soojema tooniga variant<ref>https://www.ralcolorchart.com/ral-classic/ral-6036-pearl-opal-green</ref> Pantone värvikaardi PQ-14-5718 ''Opal'' on külm särav heleroheline <ref>https://www.pantone.com/connect/PQ-14-5718TCX</ref>, toon 12-5406 ''Opal Blue'' on [[Vesiroheline|vesirohelisega]] sarnanev väga kahvatu roheline<ref>https://www.pantone.com/connect/12-5406-TCX</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rohelised värvitoonid]] ez79c7b38r6zzwrm56slm5l2ljalt1j Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ilmakast 2 633794 6176146 6176138 2022-08-10T12:09:19Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable collapsible {{#if:{{{collapsed|}}}|collapsed}}" style="width:{{{width|66}}}%; text-align:center; font-size:90%;" |- ! colspan="14" style="font-weight:bold" |[[Pilt:Gnome-weather-few-clouds.svg|30px|link=]]&nbsp; Parámetros climáticos promedio {{{prep|de}}} {{{lugar|{{{location|}}}}}}&nbsp;[[Pilt:WPTC Meteo task force.svg|30px|link=]] |- height="17" ! style="border-right-width:medium" | Kuu ! Jaanuar ! Veebruar ! Märts ! Aprill ! Mai ! Juuni ! Juuli ! August ! September ! Oktoober ! November ! Detsember ! style="border-left-width:medium" abbr="Anual" | Aasta |- {{#if:{{{jaan_max_reg|}}}|{{Ilmakast/line |silt=Absoluutne maksimum (°C) |sc=t |jaan={{{jaan_max_reg|{{{Jaan_REC_Hi_°C|{{{Jaan record high C|}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_max_reg|{{{veebr_REC_Hi_°C|{{{Feb record high C|}}}}}}}}} |märts={{{märts_max_reg|{{{märts_REC_Hi_°C|{{{Mar record high C|{{#if:{{{märts_REC_Hi_°F|{{{Mar record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_REC_Hi_°F|{{{Mar record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_max_reg|{{{Apr_REC_Hi_°C|{{{Apr record high C|{{#if:{{{Apr_REC_Hi_°F|{{{Apr record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_REC_Hi_°F|{{{Apr record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_max_reg|{{{mai_REC_Hi_°C|{{{May record high C|{{#if:{{{mai_REC_Hi_°F|{{{May record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_REC_Hi_°F|{{{May record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_max_reg|{{{Jun_REC_Hi_°C|{{{Jun record high C|{{#if:{{{Jun_REC_Hi_°F|{{{Jun record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_REC_Hi_°F|{{{Jun record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_max_reg|{{{Jul_REC_Hi_°C|{{{Jul record high C|{{#if:{{{Jul_REC_Hi_°F|{{{Jul record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_REC_Hi_°F|{{{Jul record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_max_reg|{{{Aug_REC_Hi_°C|{{{Aug record high C|{{#if:{{{Aug_REC_Hi_°F|{{{Aug record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_REC_Hi_°F|{{{Aug record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_max_reg|{{{sept_REC_Hi_°C|{{{Sep record high C|{{#if:{{{sept_REC_Hi_°F|{{{Sep record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_REC_Hi_°F|{{{Sep record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_max_reg|{{{okt_REC_Hi_°C|{{{Oct record high C|{{#if:{{{okt_REC_Hi_°F|{{{Oct record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_REC_Hi_°F|{{{Oct record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_max_reg|{{{Nov_REC_Hi_°C|{{{Nov record high C|{{#if:{{{Nov_REC_Hi_°F|{{{Nov record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_REC_Hi_°F|{{{Nov record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_max_reg|{{{Dec_REC_Hi_°C|{{{Dec record high C|{{#if:{{{Dec_REC_Hi_°F|{{{Dec record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_REC_Hi_°F|{{{Dec record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{{anual_max_reg|{{{Year_REC_Hi_°C|{{{year record high C|{{#if:{{{Year_REC_Hi_°F|{{{year record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Year_REC_Hi_°F|{{{year record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_max|}}}|{{Ilmakast/line |silt=Kõrgeim keskmine temperatuur (°C) |sc=t |jaan={{{jaan_max|{{{Jan_Hi_°C|{{{Jan high C|{{#if:{{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_max|{{{veebr_Hi_°C|{{{Feb high C|{{#if:{{{veebr_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_max|{{{märts_Hi_°C|{{{Mar high C|{{#if:{{{märts_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_max|{{{Apr_Hi_°C|{{{Apr high C|{{#if:{{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_max|{{{mai_Hi_°C|{{{May high C|{{#if:{{{mai_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_max|{{{Jun_Hi_°C|{{{Jun high C|{{#if:{{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_max|{{{Jul_Hi_°C|{{{Jul high C|{{#if:{{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_max|{{{Aug_Hi_°C|{{{Aug high C|{{#if:{{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_max|{{{sept_Hi_°C|{{{Sep high C|{{#if:{{{sept_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_max|{{{okt_Hi_°C|{{{Oct high C|{{#if:{{{okt_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_max|{{{Nov_Hi_°C|{{{Nov high C|{{#if:{{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_max|{{{Dec_Hi_°C|{{{Dec high C|{{#if:{{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{anual_max|{{{Year_Hi_°C|{{{year high C|{{{Year_Hi_°F|{{{year high F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{anual_max|{{{Year_Hi_°C|{{{year high C|{{#expr:({{{Year_Hi_°F|{{{year high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_max|{{{Jan_Hi_°C|{{{Jan high C|{{#if:{{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{veebr_max|{{{veebr_Hi_°C|{{{Feb high C|{{#if:{{{veebr_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{märts_max|{{{märts_Hi_°C|{{{Mar high C|{{#if:{{{märts_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aprill_max|{{{Apr_Hi_°C|{{{Apr high C|{{#if:{{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{mai_max|{{{mai_Hi_°C|{{{May high C|{{#if:{{{mai_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuni_max|{{{Jun_Hi_°C|{{{Jun high C|{{#if:{{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuli_max|{{{Jul_Hi_°C|{{{Jul high C|{{#if:{{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aug_max|{{{Aug_Hi_°C|{{{Aug high C|{{#if:{{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{sept_max|{{{sept_Hi_°C|{{{Sep high C|{{#if:{{{sept_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{okt_max|{{{okt_Hi_°C|{{{Oct high C|{{#if:{{{okt_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{nov_max|{{{Nov_Hi_°C|{{{Nov high C|{{#if:{{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{dets_max|{{{Dec_Hi_°C|{{{Dec high C|{{#if:{{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_prom|{{{Jan_MEAN_°C|{{{Jan mean C|{{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Keskmine temperatuur (°C) |sc=t |jaan={{{jaan_prom|{{{Jan_MEAN_°C|{{{Jan mean C|{{#if:{{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_prom|{{{veebr_MEAN_°C|{{{Feb mean C|{{#if:{{{veebr_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_prom|{{{märts_MEAN_°C|{{{Mar mean C|{{#if:{{{märts_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_prom|{{{Apr_MEAN_°C|{{{Apr mean C|{{#if:{{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_prom|{{{mai_MEAN_°C|{{{May mean C|{{#if:{{{mai_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_prom|{{{Jun_MEAN_°C|{{{Jun mean C|{{#if:{{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_prom|{{{Jul_MEAN_°C|{{{Jul mean C|{{#if:{{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_prom|{{{Aug_MEAN_°C|{{{Aug mean C|{{#if:{{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_prom|{{{sept_MEAN_°C|{{{Sep mean C|{{#if:{{{sept_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_prom|{{{okt_MEAN_°C|{{{Oct mean C|{{#if:{{{okt_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_prom|{{{Nov_MEAN_°C|{{{Nov mean C|{{#if:{{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_prom|{{{Dec_MEAN_°C|{{{Dec mean C|{{#if:{{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{anual_prom|{{{Year_MEAN_°C|{{{year mean C|{{{Year_MEAN_°F|{{{year mean F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{anual_prom|{{{Year_MEAN_°C|{{{year mean C|{{#expr:({{{Year_MEAN_°F|{{{year mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_prom|{{{Jan_MEAN_°C|{{{Jan mean C|{{#if:{{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{veebr_prom|{{{veebr_MEAN_°C|{{{Feb mean C|{{#if:{{{veebr_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{märts_prom|{{{märts_MEAN_°C|{{{Mar mean C|{{#if:{{{märts_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aprill_prom|{{{Apr_MEAN_°C|{{{Apr mean C|{{#if:{{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{mai_prom|{{{mai_MEAN_°C|{{{May mean C|{{#if:{{{mai_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuni_prom|{{{Jun_MEAN_°C|{{{Jun mean C|{{#if:{{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuli_prom|{{{Jul_MEAN_°C|{{{Jul mean C|{{#if:{{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aug_prom|{{{Aug_MEAN_°C|{{{Aug mean C|{{#if:{{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{sept_prom|{{{sept_MEAN_°C|{{{Sep mean C|{{#if:{{{sept_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{okt_prom|{{{okt_MEAN_°C|{{{Oct mean C|{{#if:{{{okt_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{nov_prom|{{{Nov_MEAN_°C|{{{Nov mean C|{{#if:{{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{dets_prom|{{{Dec_MEAN_°C|{{{Dec mean C|{{#if:{{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_min|{{{Jan_Lo_°C|{{{Jan low C|{{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Madalaim keskmine temperatuur (°C) |sc=t |jaan={{{jaan_min|{{{Jan_Lo_°C|{{{Jan low C|{{#if:{{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_min|{{{veebr_Lo_°C|{{{Feb low C|{{#if:{{{veebr_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_min|{{{märts_Lo_°C|{{{Mar low C|{{#if:{{{märts_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_min|{{{Apr_Lo_°C|{{{Apr low C|{{#if:{{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_min|{{{mai_Lo_°C|{{{May low C|{{#if:{{{mai_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_min|{{{Jun_Lo_°C|{{{Jun low C|{{#if:{{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_min|{{{Jul_Lo_°C|{{{Jul low C|{{#if:{{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_min|{{{Aug_Lo_°C|{{{Aug low C|{{#if:{{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_min|{{{sept_Lo_°C|{{{Sep low C|{{#if:{{{sept_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_min|{{{okt_Lo_°C|{{{Oct low C|{{#if:{{{okt_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_min|{{{Nov_Lo_°C|{{{Nov low C|{{#if:{{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_min|{{{Dec_Lo_°C|{{{Dec low C|{{#if:{{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{anual_min|{{{Year_Lo_°C|{{{year low C|{{{Year_Lo_°F|{{{year low F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{anual_min|{{{Year_Lo_°C|{{{year low C|{{#expr:({{{Year_Lo_°F|{{{year low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_min|{{{Jan_Lo_°C|{{{Jan low C|{{#if:{{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{veebr_min|{{{veebr_Lo_°C|{{{Feb low C|{{#if:{{{veebr_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{märts_min|{{{märts_Lo_°C|{{{Mar low C|{{#if:{{{märts_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aprill_min|{{{Apr_Lo_°C|{{{Apr low C|{{#if:{{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{mai_min|{{{mai_Lo_°C|{{{May low C|{{#if:{{{mai_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuni_min|{{{Jun_Lo_°C|{{{Jun low C|{{#if:{{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuli_min|{{{Jul_Lo_°C|{{{Jul low C|{{#if:{{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aug_min|{{{Aug_Lo_°C|{{{Aug low C|{{#if:{{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{sept_min|{{{sept_Lo_°C|{{{Sep low C|{{#if:{{{sept_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{okt_min|{{{okt_Lo_°C|{{{Oct low C|{{#if:{{{okt_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{nov_min|{{{Nov_Lo_°C|{{{Nov low C|{{#if:{{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{dets_min|{{{Dec_Lo_°C|{{{Dec low C|{{#if:{{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_min_reg|{{{Jan_REC_Lo_°C|{{{Jan record low C|{{{Jan_REC_Lo_°F|{{{Jan record low F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Absoluutne miinimum (°C) |sc=t |jaan={{{jaan_min_reg|{{{Jan_REC_Lo_°C|{{{Jan record low C|{{#if:{{{Jan_REC_Lo_°F|{{{Jan record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_REC_Lo_°F|{{{Jan record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_min_reg|{{{veebr_REC_Lo_°C|{{{Feb record low C|{{#if:{{{veebr_REC_Lo_°F|{{{Feb record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_REC_Lo_°F|{{{Feb record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_min_reg|{{{märts_REC_Lo_°C|{{{Mar record low C|{{#if:{{{märts_REC_Lo_°F|{{{Mar record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_REC_Lo_°F|{{{Mar record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_min_reg|{{{Apr_REC_Lo_°C|{{{Apr record low C|{{#if:{{{Apr_REC_Lo_°F|{{{Apr record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_REC_Lo_°F|{{{Apr record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_min_reg|{{{mai_REC_Lo_°C|{{{May record low C|{{#if:{{{mai_REC_Lo_°F|{{{May record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_REC_Lo_°F|{{{May record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_min_reg|{{{Jun_REC_Lo_°C|{{{Jun record low C|{{#if:{{{Jun_REC_Lo_°F|{{{Jun record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_REC_Lo_°F|{{{Jun record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_min_reg|{{{Jul_REC_Lo_°C|{{{Jul record low C|{{#if:{{{Jul_REC_Lo_°F|{{{Jul record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_REC_Lo_°F|{{{Jul record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_min_reg|{{{Aug_REC_Lo_°C|{{{Aug record low C|{{#if:{{{Aug_REC_Lo_°F|{{{Aug record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_REC_Lo_°F|{{{Aug record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_min_reg|{{{sept_REC_Lo_°C|{{{Sep record low C|{{#if:{{{sept_REC_Lo_°F|{{{Sep record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_REC_Lo_°F|{{{Sep record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_min_reg|{{{okt_REC_Lo_°C|{{{Oct record low C|{{#if:{{{okt_REC_Lo_°F|{{{Oct record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_REC_Lo_°F|{{{Oct record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_min_reg|{{{Nov_REC_Lo_°C|{{{Nov record low C|{{#if:{{{Nov_REC_Lo_°F|{{{Nov record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_REC_Lo_°F|{{{Nov record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_min_reg|{{{Dec_REC_Lo_°C|{{{Dec record low C|{{#if:{{{Dec_REC_Lo_°F|{{{Dec record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_REC_Lo_°F|{{{Dec record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{{anual_min_reg|{{{Year_REC_Lo_°C|{{{year record low C|{{#if:{{{Year_REC_Lo_°F|{{{year record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Year_REC_Lo_°F|{{{year record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_precip|{{{jaan_precip_cm|{{{Jan_Precip_mm|{{{Jan precipitation mm|{{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Sademed|Sademeid]] kokku ({{#if:{{{jaan_precip_cm|}}}|c|m}}m) |sc=p |jaan={{{jaan_precip|{{{jaan_precip_cm|{{{Jan_Precip_mm|{{{Jan precipitation mm|{{#if:{{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_precip|{{{veebr_precip_cm|{{{veebr_Precip_mm|{{{Feb precipitation mm|{{#if:{{{veebr_Precip_inch|{{{Feb precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Precip_inch|{{{Feb precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_precip|{{{märts_precip_cm|{{{märts_Precip_mm|{{{Mar precipitation mm|{{#if:{{{märts_Precip_inch|{{{Mar precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Precip_inch|{{{Mar precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_precip|{{{aprill_precip_cm|{{{Apr_Precip_mm|{{{Apr precipitation mm|{{#if:{{{Apr_Precip_inch|{{{Apr precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Precip_inch|{{{Apr precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_precip|{{{mai_precip_cm|{{{mai_Precip_mm|{{{May precipitation mm|{{#if:{{{mai_Precip_inch|{{{May precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Precip_inch|{{{May precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_precip|{{{juuni_precip_cm|{{{Jun_Precip_mm|{{{Jun precipitation mm|{{#if:{{{Jun_Precip_inch|{{{Jun precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Precip_inch|{{{Jun precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_precip|{{{juuli_precip_cm|{{{Jul_Precip_mm|{{{Jul precipitation mm|{{#if:{{{Jul_Precip_inch|{{{Jul precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Precip_inch|{{{Jul precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_precip|{{{aug_precip_cm|{{{Aug_Precip_mm|{{{Aug precipitation mm|{{#if:{{{Aug_Precip_inch|{{{Aug precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Precip_inch|{{{Aug precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_precip|{{{sept_precip_cm|{{{sept_Precip_mm|{{{Sep precipitation mm|{{#if:{{{sept_Precip_inch|{{{Sep precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Precip_inch|{{{Sep precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_precip|{{{okt_precip_cm|{{{okt_Precip_mm|{{{Oct precipitation mm|{{#if:{{{okt_Precip_inch|{{{Oct precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Precip_inch|{{{Oct precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_precip|{{{nov_precip_cm|{{{Nov_Precip_mm|{{{Nov precipitation mm|{{#if:{{{Nov_Precip_inch|{{{Nov precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Precip_inch|{{{Nov precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_precip|{{{dets_precip_cm|{{{Dec_Precip_mm|{{{Dec precipitation mm|{{#if:{{{Dec_Precip_inch|{{{Dec precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Precip_inch|{{{Dec precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{anual_precip|{{{anual_precip_cm|{{{Year_Precip_mm|{{{year precipitation mm|{{{Year_Precip_inch|{{{year precipitation inch|}}}}}}}}}}}}}}}}}}|{{{anual_precip|{{{anual_precip_cm|{{{Year_Precip_mm|{{{year precipitation mm|{{#expr:({{{Year_Precip_inch|{{{year precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_precip|{{{jaan_precip_cm|{{{Jan_Precip_mm|{{{Jan precipitation mm|{{#expr:({{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{veebr_precip|{{{veebr_precip_cm|{{{veebr_Precip_mm|{{{Feb precipitation mm|{{#expr:({{{veebr_Precip_inch|{{{Feb precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{märts_precip|{{{märts_precip_cm|{{{märts_Precip_mm|{{{Mar precipitation mm|{{#expr:({{{märts_Precip_inch|{{{Mar precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{aprill_precip|{{{aprill_precip_cm|{{{Apr_Precip_mm|{{{Apr precipitation mm|{{#expr:({{{Apr_Precip_inch|{{{Apr precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{mai_precip|{{{mai_precip_cm|{{{mai_Precip_mm|{{{May precipitation mm|{{#expr:({{{mai_Precip_inch|{{{May precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{juuni_precip|{{{jun_precip_cm|{{{Jun_Precip_mm|{{{Jun precipitation mm|{{#expr:({{{Jun_Precip_inch|{{{Jun precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{juuli_precip|{{{jul_precip_cm|{{{Jul_Precip_mm|{{{Jul precipitation mm|{{#expr:({{{Jul_Precip_inch|{{{Jul precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{aug_precip|{{{aug_precip_cm|{{{Aug_Precip_mm|{{{Aug precipitation mm|{{#expr:({{{Aug_Precip_inch|{{{Aug precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{sept_precip|{{{sept_precip_cm|{{{sept_Precip_mm|{{{Sep precipitation mm|{{#expr:({{{sept_Precip_inch|{{{Sep precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{okt_precip|{{{okt_precip_cm|{{{okt_Precip_mm|{{{Oct precipitation mm|{{#expr:({{{okt_Precip_inch|{{{Oct precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{nov_precip|{{{nov_precip_cm|{{{Nov_Precip_mm|{{{Nov precipitation mm|{{#expr:({{{Nov_Precip_inch|{{{Nov precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{dets_precip|{{{dets_precip_cm|{{{Dec_Precip_mm|{{{Dec precipitation mm|{{#expr:({{{Dec_Precip_inch|{{{Dec precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_vihm|{{{Jan_Rain_mm|{{{Jan rain mm|{{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Vihm]] (mm) |sc=p |jaan={{{jaan_vihm|{{{Jan_Rain_mm|{{{Jan rain mm|{{#if:{{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_vihm|{{{veebr_Rain_mm|{{{Feb rain mm|{{#if:{{{veebr_Rain_inch|{{{Feb rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Rain_inch|{{{Feb rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_vihm|{{{märts_Rain_mm|{{{Mar rain mm|{{#if:{{{märts_Rain_inch|{{{Mar rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Rain_inch|{{{Mar rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_vihm|{{{Apr_Rain_mm|{{{Apr rain mm|{{#if:{{{Apr_Rain_inch|{{{Apr rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Rain_inch|{{{Apr rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_vihm|{{{mai_Rain_mm|{{{May rain mm|{{#if:{{{mai_Rain_inch|{{{May rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Rain_inch|{{{May rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_vihm|{{{Jun_Rain_mm|{{{Jun rain mm|{{#if:{{{Jun_Rain_inch|{{{Jun rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Rain_inch|{{{Jun rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_vihm|{{{Jul_Rain_mm|{{{Jul rain mm|{{#if:{{{Jul_Rain_inch|{{{Jul rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Rain_inch|{{{Jul rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_vihm|{{{Aug_Rain_mm|{{{Aug rain mm|{{#if:{{{Aug_Rain_inch|{{{Aug rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Rain_inch|{{{Aug rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_vihm|{{{sept_Rain_mm|{{{Sep rain mm|{{#if:{{{sept_Rain_inch|{{{Sep rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Rain_inch|{{{Sep rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_vihm|{{{okt_Rain_mm|{{{Oct rain mm|{{#if:{{{okt_Rain_inch|{{{Oct rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Rain_inch|{{{Oct rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_vihm|{{{Nov_Rain_mm|{{{Nov rain mm|{{#if:{{{Nov_Rain_inch|{{{Nov rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Rain_inch|{{{Nov rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_vihm|{{{Dec_Rain_mm|{{{Dec rain mm|{{#if:{{{Dec_Rain_inch|{{{Dec rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Rain_inch|{{{Dec rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{aasta_vihm|{{{Year_Rain_mm|{{{year rain mm|{{{Year_Rain_inch|{{{year rain inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_vihm|{{{Year_Rain_mm|{{{year rain mm|{{#expr:({{{Year_Rain_inch|{{{year rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_vihm|{{{Jan_Rain_mm|{{{Jan rain mm|{{#expr:({{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{veebr_vihm|{{{veebr_Rain_mm|{{{Feb rain mm|{{#expr:({{{veebr_Rain_inch|{{{Feb rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{märts_vihm|{{{märts_Rain_mm|{{{Mar rain mm|{{#expr:({{{märts_Rain_inch|{{{Mar rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{aprill_vihm|{{{Apr_Rain_mm|{{{Apr rain mm|{{#expr:({{{Apr_Rain_inch|{{{Apr rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{mai_vihm|{{{mai_Rain_mm|{{{May rain mm|{{#expr:({{{mai_Rain_inch|{{{May rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{juuni_vihm|{{{Jun_Rain_mm|{{{Jun rain mm|{{#expr:({{{Jun_Rain_inch|{{{Jun rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{juuli_vihm|{{{Jul_Rain_mm|{{{Jul rain mm|{{#expr:({{{Jul_Rain_inch|{{{Jul rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{aug_vihm|{{{Aug_Rain_mm|{{{Aug rain mm|{{#expr:({{{Aug_Rain_inch|{{{Aug rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{sept_vihm|{{{sept_Rain_mm|{{{Sep rain mm|{{#expr:({{{sept_Rain_inch|{{{Sep rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{okt_vihm|{{{okt_Rain_mm|{{{Oct rain mm|{{#expr:({{{okt_Rain_inch|{{{Oct rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{nov_vihm|{{{Nov_Rain_mm|{{{Nov rain mm|{{#expr:({{{Nov_Rain_inch|{{{Nov rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{dets_vihm|{{{Dec_Rain_mm|{{{Dec rain mm|{{#expr:({{{Dec_Rain_inch|{{{Dec rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_lumi|{{{Jan_Snow_cm|{{{Jan snow cm|{{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Lumi|Lumesadu]] (cm) |sc=p |jaan={{{jaan_lumi|{{{Jan_Snow_cm|{{{Jan snow cm|{{#if:{{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_lumi|{{{veebr_Snow_cm|{{{Feb snow cm|{{#if:{{{veebr_Snow_inch|{{{Feb snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Snow_inch|{{{Feb snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_lumi|{{{märts_Snow_cm|{{{Mar snow cm|{{#if:{{{märts_Snow_inch|{{{Mar snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Snow_inch|{{{Mar snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_lumi|{{{Apr_Snow_cm|{{{Apr snow cm|{{#if:{{{Apr_Snow_inch|{{{Apr snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Snow_inch|{{{Apr snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_lumi|{{{mai_Snow_cm|{{{May snow cm|{{#if:{{{mai_Snow_inch|{{{May snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Snow_inch|{{{May snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_lumi|{{{Jun_Snow_cm|{{{Jun snow cm|{{#if:{{{Jun_Snow_inch|{{{Jun snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Snow_inch|{{{Jun snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_lumi|{{{Jul_Snow_cm|{{{Jul snow cm|{{#if:{{{Jul_Snow_inch|{{{Jul snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Snow_inch|{{{Jul snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_lumi|{{{Aug_Snow_cm|{{{Aug snow cm|{{#if:{{{Aug_Snow_inch|{{{Aug snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Snow_inch|{{{Aug snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_lumi|{{{sept_Snow_cm|{{{Sep snow cm|{{#if:{{{sept_Snow_inch|{{{Sep snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Snow_inch|{{{Sep snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_lumi|{{{okt_Snow_cm|{{{Oct snow cm|{{#if:{{{okt_Snow_inch|{{{Oct snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Snow_inch|{{{Oct snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_lumi|{{{Nov_Snow_cm|{{{Nov snow cm|{{#if:{{{Nov_Snow_inch|{{{Nov snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Snow_inch|{{{Nov snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_lumi|{{{Dec_Snow_cm|{{{Dec snow cm|{{#if:{{{Dec_Snow_inch|{{{Dec snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Snow_inch|{{{Dec snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{aasta_lumi|{{{Year_Snow_cm|{{{year snow cm|{{{Year_Snow_inch|{{{year snow inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_lumi|{{{Year_Snow_cm|{{{year snow cm|{{#expr:({{{Year_Snow_inch|{{{year snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_lumi|{{{Jan_Snow_cm|{{{Jan snow cm|{{#expr:({{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{veebr_lumi|{{{veebr_Snow_cm|{{{Feb snow cm|{{#expr:({{{veebr_Snow_inch|{{{Feb snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{märts_lumi|{{{märts_Snow_cm|{{{Mar snow cm|{{#expr:({{{märts_Snow_inch|{{{Mar snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{aprill_lumi|{{{Apr_Snow_cm|{{{Apr snow cm|{{#expr:({{{Apr_Snow_inch|{{{Apr snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{mai_lumi|{{{mai_Snow_cm|{{{May snow cm|{{#expr:({{{mai_Snow_inch|{{{May snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{juuni_lumi|{{{Jun_Snow_cm|{{{Jun snow cm|{{#expr:({{{Jun_Snow_inch|{{{Jun snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{juuli_lumi|{{{Jul_Snow_cm|{{{Jul snow cm|{{#expr:({{{Jul_Snow_inch|{{{Jul snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{aug_lumi|{{{Aug_Snow_cm|{{{Aug snow cm|{{#expr:({{{Aug_Snow_inch|{{{Aug snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{sept_lumi|{{{sept_Snow_cm|{{{Sep snow cm|{{#expr:({{{sept_Snow_inch|{{{Sep snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{okt_lumi|{{{okt_Snow_cm|{{{Oct snow cm|{{#expr:({{{okt_Snow_inch|{{{Oct snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{nov_lumi|{{{Nov_Snow_cm|{{{Nov snow cm|{{#expr:({{{Nov_Snow_inch|{{{Nov snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{dets_lumi|{{{Dec_Snow_cm|{{{Dec snow cm|{{#expr:({{{Dec_Snow_inch|{{{Dec snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_sademepäevi|{{{Jan_Precip_days|{{{Jan precipitation days|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Sademetega päevi (≥ {{{u_precip_días|{{{unit precipitation days|1 mm}}}}}}) |sc=d |jaan={{{jaan_sademepäevi|{{{Jan_Precip_days|{{{Jan precipitation days|}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_sademepäevi|{{{veebr_Precip_days|{{{Feb precipitation days|}}}}}}}}} |märts={{{märts_sademepäevi|{{{märts_Precip_days|{{{Mar precipitation days|}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_sademepäevi|{{{Apr_Precip_days|{{{Apr precipitation days|}}}}}}}}} |mai={{{mai_sademepäevi|{{{mai_Precip_days|{{{May precipitation days|}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_sademepäevi|{{{Jun_Precip_days|{{{Jun precipitation days|}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_sademepäevi|{{{Jul_Precip_days|{{{Jul precipitation days|}}}}}}}}} |aug={{{aug_sademepäevi|{{{Aug_Precip_days|{{{Aug precipitation days|}}}}}}}}} |sept={{{sept_sademepäevi|{{{sept_Precip_days|{{{Sep precipitation days|}}}}}}}}} |okt={{{okt_sademepäevi|{{{okt_Precip_days|{{{Oct precipitation days|}}}}}}}}} |nov={{{nov_sademepäevi|{{{Nov_Precip_days|{{{Nov precipitation days|}}}}}}}}} |dets={{{dets_sademepäevi|{{{Dec_Precip_days|{{{Dec precipitation days|}}}}}}}}} |anual= {{#if:{{{aasta_sademepäevi|{{{Year_Precip_days|{{{year precipitation days|}}}}}}}}}|{{{aasta_sademepäevi|{{{Year_Precip_days|{{{year precipitation days}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_sademepäevi|{{{Jan_Precip_days|{{{Jan precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{veebr_sademepäevi|{{{veebr_Precip_days|{{{Feb precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{märts_sademepäevi|{{{märts_Precip_days|{{{Mar precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{aprill_sademepäevi|{{{Apr_Precip_days|{{{Apr precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{mai_sademepäevi|{{{mai_Precip_days|{{{May precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{juuni_sademepäevi|{{{Jun_Precip_days|{{{Jun precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{juuli_sademepäevi|{{{Jul_Precip_days|{{{Jul precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{aug_sademepäevi|{{{Aug_Precip_days|{{{Aug precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{sept_sademepäevi|{{{sept_Precip_days|{{{Sep precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{okt_sademepäevi|{{{okt_Precip_days|{{{Oct precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{nov_sademepäevi|{{{Nov_Precip_days|{{{Nov precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{dets_sademepäevi|{{{Dec_Precip_days|{{{Dec precipitation days|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_lluvias_días|{{{Jan_Rain_days|{{{Jan rain days|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Días de lluvias (≥ {{{u_lluvias_días|{{{unit rain days|1 mm}}}}}}) |sc=d |jaan={{{jaan_lluvias_días|{{{Jan_Rain_days|{{{Jan rain days|}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_lluvias_días|{{{veebr_Rain_days|{{{Feb rain days|}}}}}}}}} |märts={{{märts_lluvias_días|{{{märts_Rain_days|{{{Mar rain days|}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_lluvias_días|{{{Apr_Rain_days|{{{Apr rain days|}}}}}}}}} |mai={{{mai_lluvias_días|{{{mai_Rain_days|{{{May rain days|}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_lluvias_días|{{{Jun_Rain_days|{{{Jun rain days|}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_lluvias_días|{{{Jul_Rain_days|{{{Jul rain days|}}}}}}}}} |aug={{{aug_lluvias_días|{{{Aug_Rain_days|{{{Aug rain days|}}}}}}}}} |sept={{{sept_lluvias_días|{{{sept_Rain_days|{{{Sep rain days|}}}}}}}}} |okt={{{okt_lluvias_días|{{{okt_Rain_days|{{{Oct rain days|}}}}}}}}} |nov={{{nov_lluvias_días|{{{Nov_Rain_days|{{{Nov rain days|}}}}}}}}} |dets={{{dets_lluvias_días|{{{Dec_Rain_days|{{{Dec rain days|}}}}}}}}} |anual= {{#if:{{{anual_lluvias_días|{{{Year_Rain_days|{{{year rain days|}}}}}}}}}|{{{anual_lluvias_días|{{{Year_Rain_days|{{{year rain days}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_lluvias_días|{{{Jan_Rain_days|{{{Jan rain days|0}}}}}}}}} + {{{veebr_lluvias_días|{{{veebr_Rain_days|{{{Feb rain days|0}}}}}}}}} + {{{märts_lluvias_días|{{{märts_Rain_days|{{{Mar rain days|0}}}}}}}}} + {{{aprill_lluvias_días|{{{Apr_Rain_days|{{{Apr rain days|0}}}}}}}}} + {{{mai_lluvias_días|{{{mai_Rain_days|{{{May rain days|0}}}}}}}}} + {{{jun_lluvias_días|{{{Jun_Rain_days|{{{Jun rain days|0}}}}}}}}} + {{{jul_lluvias_días|{{{Jul_Rain_days|{{{Jul rain days|0}}}}}}}}} + {{{aug_lluvias_días|{{{Aug_Rain_days|{{{Aug rain days|0}}}}}}}}} + {{{sept_lluvias_días|{{{sept_Rain_days|{{{Sep rain days|0}}}}}}}}} + {{{okt_lluvias_días|{{{okt_Rain_days|{{{Oct rain days|0}}}}}}}}} + {{{nov_lluvias_días|{{{Nov_Rain_days|{{{Nov rain days|0}}}}}}}}} + {{{dets_lluvias_días|{{{Dec_Rain_days|{{{Dec rain days|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_nevadas_días|{{{Jan_Snow_days|{{{Jan snow days|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt==Días de nevadas (≥ {{{u_nevadas_días|{{{unit snow days|1 mm}}}}}}) |sc=d |jaan={{{jaan_nevadas_días|}}} |veebr={{{veebr_nevadas_días|}}} |märts={{{märts_nevadas_días|}}} |aprill={{{aprill_nevadas_días|}}} |mai={{{mai_nevadas_días|}}} |juuni={{{juuni_nevadas_días|}}} |juuli={{{juuli_nevadas_días|}}} |aug={{{aug_nevadas_días|}}} |sept={{{sept_nevadas_días|}}} |okt={{{okt_nevadas_días|}}} |nov={{{nov_nevadas_días|}}} |dets={{{dets_nevadas_días|}}} |anual= {{#if:{{{anual_nevadas_días|{{{Year_Snow_days|{{{year snow days|}}}}}}}}}|{{{anual_nevadas_días|{{{Year_Snow_days|{{{year snow days}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_nevadas_días|{{{Jan_Snow_days|{{{Jan snow days|0}}}}}}}}} + {{{veebr_nevadas_días|{{{veebr_Snow_days|{{{Feb snow days|0}}}}}}}}} + {{{märts_nevadas_días|{{{märts_Snow_days|{{{Mar snow days|0}}}}}}}}} + {{{aprill_nevadas_días|{{{Apr_Snow_days|{{{Apr snow days|0}}}}}}}}} + {{{mai_nevadas_días|{{{mai_Snow_days|{{{May snow days|0}}}}}}}}} + {{{juuni_nevadas_días|{{{Jun_Snow_days|{{{Jun snow days|0}}}}}}}}} + {{{juuli_nevadas_días|{{{Jul_Snow_days|{{{Jul snow days|0}}}}}}}}} + {{{aug_nevadas_días|{{{Aug_Snow_days|{{{Aug snow days|0}}}}}}}}} + {{{sept_nevadas_días|{{{sept_Snow_days|{{{Sep snow days|0}}}}}}}}} + {{{okt_nevadas_días|{{{okt_Snow_days|{{{Oct snow days|0}}}}}}}}} + {{{nov_nevadas_días|{{{Nov_Snow_days|{{{Nov snow days|0}}}}}}}}} + {{{dets_nevadas_días|{{{Dec_Snow_days|{{{Dec snow days|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_sol|}}}|{{Ilmakast/line|silt=[[Päikesepaiste kestus]]|sc=s |jaan={{{jaan_sol|}}} |veebr={{{veebr_sol|}}} |märts={{{märts_sol|}}} |aprill={{{aprill_sol|}}} |mai={{{mai_sol|}}} |juuni={{{juuni_sol|}}} |juuli={{{juuli_sol|}}} |aug={{{aug_sol|}}} |sept={{{sept_sol|}}} |okt={{{okt_sol|}}} |nov={{{nov_sol|}}} |dets={{{dets_sol|}}} |anual={{#if:{{{anual_sol|{{{Year_Sun|{{{year sun|}}}}}}}}}|{{{anual_sol|{{{Year_Sun|{{{year sun}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_sol|{{{Jan_Sun|{{{Jan sun|0}}}}}}}}} + {{{veebr_sol|{{{veebr_Sun|{{{Feb sun|0}}}}}}}}} + {{{märts_sol|{{{märts_Sun|{{{Mar sun|0}}}}}}}}} + {{{aprill_sol|{{{Apr_Sun|{{{Apr sun|0}}}}}}}}} + {{{mai_sol|{{{mai_Sun|{{{May sun|0}}}}}}}}} + {{{jun_sol|{{{Jun_Sun|{{{Jun sun|0}}}}}}}}} + {{{jul_sol|{{{Jul_Sun|{{{Jul sun|0}}}}}}}}} + {{{aug_sol|{{{Aug_Sun|{{{Aug sun|0}}}}}}}}} + {{{sept_sol|{{{sept_Sun|{{{Sep sun|0}}}}}}}}} + {{{okt_sol|{{{okt_Sun|{{{Oct sun|0}}}}}}}}} + {{{nov_sol|{{{Nov_Sun|{{{Nov sun|0}}}}}}}}} + {{{dets_sol|{{{Dec_Sun|{{{Dec sun|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_õhuniiskus|{{{Jan_Hum|{{{Jan humidity|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Suhteline õhuniiskus]] (%)|sc=h |jaan={{{jaan_õhuniiskus|{{{Jan_Hum|{{{Jan humidity|}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_õhuniiskus|{{{Feb_Hum|{{{Feb humidity|}}}}}}}}} |märts={{{märts_õhuniiskus|{{{Mar_Hum|{{{Mar humidity|}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_õhuniiskus|{{{Apr_Hum|{{{Apr humidity|}}}}}}}}} |mai={{{mai_õhuniiskus|{{{May_Hum|{{{May humidity|}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_õhuniiskus|{{{Jun_Hum|{{{Jun humidity|}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_õhuniiskus|{{{Jul_Hum|{{{Jul humidity|}}}}}}}}} |aug={{{aug_õhuniiskus|{{{Aug_Hum|{{{Aug humidity|}}}}}}}}} |sept={{{sept_õhuniiskus|{{{Sep_Hum|{{{Sep humidity|}}}}}}}}} |okt={{{okt_õhuniiskus|{{{Oct_Hum|{{{Oct humidity|}}}}}}}}} |nov={{{nov_õhuniiskus|{{{Nov_Hum|{{{Nov humidity|}}}}}}}}} |dets={{{dets_õhuniiskus|{{{Dec_Hum|{{{Dec humidity|}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{aasta_õhuniiskus|{{{Year_Hum|{{{year humidity|}}}}}}}}}|{{{aasta_õhuniiskus|{{{Year_Hum|{{{year humidity}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_õhuniiskus|{{{Jan_Hum|{{{Jan humidity|0}}}}}}}}} + {{{veebr_õhuniiskus|{{{Feb_Hum|{{{Feb humidity|0}}}}}}}}} + {{{märts_õhuniiskus|{{{Mar_Hum|{{{Mar humidity|0}}}}}}}}} + {{{aprill_õhuniiskus|{{{Apr_Hum|{{{Apr humidity|0}}}}}}}}} + {{{mai_õhuniiskus|{{{mai_Hum|{{{May humidity|0}}}}}}}}} + {{{juuni_õhuniiskus|{{{Jun_Hum|{{{Jun humidity|0}}}}}}}}} + {{{juuli_õhuniiskus|{{{Jul_Hum|{{{Jul humidity|0}}}}}}}}} + {{{aug_õhuniiskus|{{{Aug_Hum|{{{Aug humidity|0}}}}}}}}} + {{{sept_õhuniiskus|{{{sep_Hum|{{{Sep humidity|0}}}}}}}}} + {{{okt_õhuniiskus|{{{okt_Hum|{{{Oct humidity|0}}}}}}}}} + {{{nov_õhuniiskus|{{{Nov_Hum|{{{Nov humidity|0}}}}}}}}} + {{{dets_õhuniiskus|{{{Dec_Hum|{{{Dec humidity|0}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}} }}}} |-<!--Fuentes y Referencias--> | colspan="14" style="text-align:center; font-size:88%"{{#if:{{{source 1|}}}{{{source|}}}{{{fuente|}}}|{{!}}''{{#if:{{{source 2|}}}{{{fuente2|}}}|Fuente n.º 1:|Fuente:}} {{{fuente|}}}{{{source|{{{source 1|}}}}}} {{{fechaacceso|{{{accessdate|}}}}}}''<!-- -->{{#if:{{{source 2|}}}{{{source2|}}}{{{fuente2|}}}|<nowiki/> {{!-}} {{!}}colspan="14" style="text-align:center; font-size:85%"{{!}}''Fuente n.º 2: {{{source2|{{{source 2|{{{fuente2}}}}}}}}} {{{fechaacceso2|}}}''}}|{{!}}{{Cita requerida|date={{{date|}}}}}}} |}<noinclude>{{Dokumentatsioon}}</noinclude> 2ntr5sc54ol4fpxk6z63299110vrhsa 6176187 6176146 2022-08-10T13:52:54Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable collapsible {{#if:{{{collapsed|}}}|collapsed}}" style="width:{{{width|66}}}%; text-align:center; font-size:90%;" |- ! colspan="14" style="font-weight:bold" |[[Pilt:Gnome-weather-few-clouds.svg|30px|link=]]&nbsp; Parámetros climáticos promedio {{{prep|de}}} {{{lugar|{{{location|}}}}}}&nbsp;[[Pilt:WPTC Meteo task force.svg|30px|link=]] |- height="17" ! style="border-right-width:medium" | Kuu ! Jaanuar ! Veebruar ! Märts ! Aprill ! Mai ! Juuni ! Juuli ! August ! September ! Oktoober ! November ! Detsember ! style="border-left-width:medium" abbr="Anual" | Aasta |- {{#if:{{{jaan_absoluut_max|}}}|{{Ilmakast/line |silt=Absoluutne maksimum (°C) |sc=t |jaan={{{jaan_absoluut_max|{{{Jaan_REC_Hi_°C|{{{Jaan record high C|}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_absoluut_max|{{{veebr_REC_Hi_°C|{{{Feb record high C|}}}}}}}}} |märts={{{märts_absoluut_max|{{{märts_REC_Hi_°C|{{{Mar record high C|{{#if:{{{märts_REC_Hi_°F|{{{Mar record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_REC_Hi_°F|{{{Mar record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_absoluut_max|{{{Apr_REC_Hi_°C|{{{Apr record high C|{{#if:{{{Apr_REC_Hi_°F|{{{Apr record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_REC_Hi_°F|{{{Apr record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_absoluut_max|{{{mai_REC_Hi_°C|{{{May record high C|{{#if:{{{mai_REC_Hi_°F|{{{May record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_REC_Hi_°F|{{{May record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_absoluut_max|{{{Jun_REC_Hi_°C|{{{Jun record high C|{{#if:{{{Jun_REC_Hi_°F|{{{Jun record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_REC_Hi_°F|{{{Jun record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_absoluut_max|{{{Jul_REC_Hi_°C|{{{Jul record high C|{{#if:{{{Jul_REC_Hi_°F|{{{Jul record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_REC_Hi_°F|{{{Jul record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_absoluut_max|{{{Aug_REC_Hi_°C|{{{Aug record high C|{{#if:{{{Aug_REC_Hi_°F|{{{Aug record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_REC_Hi_°F|{{{Aug record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_absoluut_max|{{{sept_REC_Hi_°C|{{{Sep record high C|{{#if:{{{sept_REC_Hi_°F|{{{Sep record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_REC_Hi_°F|{{{Sep record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_absoluut_max|{{{okt_REC_Hi_°C|{{{Oct record high C|{{#if:{{{okt_REC_Hi_°F|{{{Oct record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_REC_Hi_°F|{{{Oct record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_absoluut_max|{{{Nov_REC_Hi_°C|{{{Nov record high C|{{#if:{{{Nov_REC_Hi_°F|{{{Nov record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_REC_Hi_°F|{{{Nov record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_absoluut_max|{{{Dec_REC_Hi_°C|{{{Dec record high C|{{#if:{{{Dec_REC_Hi_°F|{{{Dec record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_REC_Hi_°F|{{{Dec record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{{aasta_absoluut_max|{{{Year_REC_Hi_°C|{{{year record high C|{{#if:{{{Year_REC_Hi_°F|{{{year record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Year_REC_Hi_°F|{{{year record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_max|}}}|{{Ilmakast/line |silt=Kõrgeim keskmine temperatuur (°C) |sc=t |jaan={{{jaan_max|{{{Jan_Hi_°C|{{{Jan high C|{{#if:{{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_max|{{{veebr_Hi_°C|{{{Feb high C|{{#if:{{{veebr_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_max|{{{märts_Hi_°C|{{{Mar high C|{{#if:{{{märts_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_max|{{{Apr_Hi_°C|{{{Apr high C|{{#if:{{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_max|{{{mai_Hi_°C|{{{May high C|{{#if:{{{mai_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_max|{{{Jun_Hi_°C|{{{Jun high C|{{#if:{{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_max|{{{Jul_Hi_°C|{{{Jul high C|{{#if:{{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_max|{{{Aug_Hi_°C|{{{Aug high C|{{#if:{{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_max|{{{sept_Hi_°C|{{{Sep high C|{{#if:{{{sept_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_max|{{{okt_Hi_°C|{{{Oct high C|{{#if:{{{okt_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_max|{{{Nov_Hi_°C|{{{Nov high C|{{#if:{{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_max|{{{Dec_Hi_°C|{{{Dec high C|{{#if:{{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{aasta_max|{{{Year_Hi_°C|{{{year high C|{{{Year_Hi_°F|{{{year high F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_max|{{{Year_Hi_°C|{{{year high C|{{#expr:({{{Year_Hi_°F|{{{year high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_max|{{{Jan_Hi_°C|{{{Jan high C|{{#if:{{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{veebr_max|{{{veebr_Hi_°C|{{{Feb high C|{{#if:{{{veebr_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{märts_max|{{{märts_Hi_°C|{{{Mar high C|{{#if:{{{märts_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aprill_max|{{{Apr_Hi_°C|{{{Apr high C|{{#if:{{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{mai_max|{{{mai_Hi_°C|{{{May high C|{{#if:{{{mai_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuni_max|{{{Jun_Hi_°C|{{{Jun high C|{{#if:{{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuli_max|{{{Jul_Hi_°C|{{{Jul high C|{{#if:{{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aug_max|{{{Aug_Hi_°C|{{{Aug high C|{{#if:{{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{sept_max|{{{sept_Hi_°C|{{{Sep high C|{{#if:{{{sept_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{okt_max|{{{okt_Hi_°C|{{{Oct high C|{{#if:{{{okt_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{nov_max|{{{Nov_Hi_°C|{{{Nov high C|{{#if:{{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{dets_max|{{{Dec_Hi_°C|{{{Dec high C|{{#if:{{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_keskmine|{{{Jan_MEAN_°C|{{{Jan mean C|{{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Keskmine temperatuur (°C) |sc=t |jaan={{{jaan_keskmine|{{{Jan_MEAN_°C|{{{Jan mean C|{{#if:{{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_keskmine|{{{Feb_MEAN_°C|{{{Feb mean C|{{#if:{{{veebr_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_keskmine|{{{Mar_MEAN_°C|{{{Mar mean C|{{#if:{{{märts_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_keskmine|{{{Apr_MEAN_°C|{{{Apr mean C|{{#if:{{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_keskmine|{{{May_MEAN_°C|{{{May mean C|{{#if:{{{mai_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_keskmine|{{{Jun_MEAN_°C|{{{Jun mean C|{{#if:{{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_keskmine|{{{Jul_MEAN_°C|{{{Jul mean C|{{#if:{{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_keskmine|{{{Aug_MEAN_°C|{{{Aug mean C|{{#if:{{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_keskmine|{{{Sep_MEAN_°C|{{{Sep mean C|{{#if:{{{sept_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_keskmine|{{{Oct_MEAN_°C|{{{Oct mean C|{{#if:{{{okt_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_keskmine|{{{Nov_MEAN_°C|{{{Nov mean C|{{#if:{{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_keskmine|{{{Dec_MEAN_°C|{{{Dec mean C|{{#if:{{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{aasta_keskmine|{{{Year_MEAN_°C|{{{year mean C|{{{Year_MEAN_°F|{{{year mean F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_keskmine|{{{Year_MEAN_°C|{{{year mean C|{{#expr:({{{Year_MEAN_°F|{{{year mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_keskmine|{{{Jan_MEAN_°C|{{{Jan mean C|{{#if:{{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{veebr_keskmine|{{{Feb_MEAN_°C|{{{Feb mean C|{{#if:{{{Feb_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{märts_keskmine|{{{Mar_MEAN_°C|{{{Mar mean C|{{#if:{{{Mar_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aprill_keskmine|{{{Apr_MEAN_°C|{{{Apr mean C|{{#if:{{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{mai_keskmine|{{{May_MEAN_°C|{{{May mean C|{{#if:{{{May_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuni_keskmine|{{{Jun_MEAN_°C|{{{Jun mean C|{{#if:{{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuli_keskmine|{{{Jul_MEAN_°C|{{{Jul mean C|{{#if:{{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aug_keskmine|{{{Aug_MEAN_°C|{{{Aug mean C|{{#if:{{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{sept_keskmine|{{{Sep_MEAN_°C|{{{Sep mean C|{{#if:{{{Sep_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{okt_keskmine|{{{Oct_MEAN_°C|{{{Oct mean C|{{#if:{{{okt_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{nov_keskmine|{{{Nov_MEAN_°C|{{{Nov mean C|{{#if:{{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{dets_keskmine|{{{Dec_MEAN_°C|{{{Dec mean C|{{#if:{{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_min|{{{Jan_Lo_°C|{{{Jan low C|{{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Madalaim keskmine temperatuur (°C) |sc=t |jaan={{{jaan_min|{{{Jan_Lo_°C|{{{Jan low C|{{#if:{{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_min|{{{Feb_Lo_°C|{{{Feb low C|{{#if:{{{Feb_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_min|{{{Mar_Lo_°C|{{{Mar low C|{{#if:{{{Mar_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_min|{{{Apr_Lo_°C|{{{Apr low C|{{#if:{{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_min|{{{May_Lo_°C|{{{May low C|{{#if:{{{May_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_min|{{{Jun_Lo_°C|{{{Jun low C|{{#if:{{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_min|{{{Jul_Lo_°C|{{{Jul low C|{{#if:{{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_min|{{{Aug_Lo_°C|{{{Aug low C|{{#if:{{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_min|{{{Sep_Lo_°C|{{{Sep low C|{{#if:{{{Sep_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_min|{{{Oct_Lo_°C|{{{Oct low C|{{#if:{{{Oct_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_min|{{{Nov_Lo_°C|{{{Nov low C|{{#if:{{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_min|{{{Dec_Lo_°C|{{{Dec low C|{{#if:{{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{aasta_min|{{{Year_Lo_°C|{{{year low C|{{{Year_Lo_°F|{{{year low F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_min|{{{Year_Lo_°C|{{{year low C|{{#expr:({{{Year_Lo_°F|{{{year low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_min|{{{Jan_Lo_°C|{{{Jan low C|{{#if:{{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{veebr_min|{{{Feb_Lo_°C|{{{Feb low C|{{#if:{{{veebr_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{märts_min|{{{Mar_Lo_°C|{{{Mar low C|{{#if:{{{Mar_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aprill_min|{{{Apr_Lo_°C|{{{Apr low C|{{#if:{{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{mai_min|{{{May_Lo_°C|{{{May low C|{{#if:{{{May_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuni_min|{{{Jun_Lo_°C|{{{Jun low C|{{#if:{{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuli_min|{{{Jul_Lo_°C|{{{Jul low C|{{#if:{{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aug_min|{{{Aug_Lo_°C|{{{Aug low C|{{#if:{{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{sept_min|{{{Sep_Lo_°C|{{{Sep low C|{{#if:{{{Sep_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{okt_min|{{{Oct_Lo_°C|{{{Oct low C|{{#if:{{{Oct_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{nov_min|{{{Nov_Lo_°C|{{{Nov low C|{{#if:{{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{dets_min|{{{Dec_Lo_°C|{{{Dec low C|{{#if:{{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_absoluut_min|{{{Jan_REC_Lo_°C|{{{Jan record low C|{{{Jan_REC_Lo_°F|{{{Jan record low F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Absoluutne miinimum (°C) |sc=t |jaan={{{jaan_absoluut_min|{{{Jan_REC_Lo_°C|{{{Jan record low C|{{#if:{{{Jan_REC_Lo_°F|{{{Jan record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_REC_Lo_°F|{{{Jan record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_absoluut_min|{{{Feb_REC_Lo_°C|{{{Feb record low C|{{#if:{{{Feb_REC_Lo_°F|{{{Feb record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_REC_Lo_°F|{{{Feb record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_absoluut_min|{{{Mar_REC_Lo_°C|{{{Mar record low C|{{#if:{{{Mar_REC_Lo_°F|{{{Mar record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_REC_Lo_°F|{{{Mar record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_absoluut_min|{{{Apr_REC_Lo_°C|{{{Apr record low C|{{#if:{{{Apr_REC_Lo_°F|{{{Apr record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_REC_Lo_°F|{{{Apr record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_absoluut_min|{{{May_REC_Lo_°C|{{{May record low C|{{#if:{{{May_REC_Lo_°F|{{{May record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_REC_Lo_°F|{{{May record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_absoluut_min|{{{Jun_REC_Lo_°C|{{{Jun record low C|{{#if:{{{Jun_REC_Lo_°F|{{{Jun record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_REC_Lo_°F|{{{Jun record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_absoluut_min|{{{Jul_REC_Lo_°C|{{{Jul record low C|{{#if:{{{Jul_REC_Lo_°F|{{{Jul record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_REC_Lo_°F|{{{Jul record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_absoluut_min|{{{Aug_REC_Lo_°C|{{{Aug record low C|{{#if:{{{Aug_REC_Lo_°F|{{{Aug record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_REC_Lo_°F|{{{Aug record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_absoluut_min|{{{Sep_REC_Lo_°C|{{{Sep record low C|{{#if:{{{Sep_REC_Lo_°F|{{{Sep record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_REC_Lo_°F|{{{Sep record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_absoluut_min|{{{Oct_REC_Lo_°C|{{{Oct record low C|{{#if:{{{Oct_REC_Lo_°F|{{{Oct record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_REC_Lo_°F|{{{Oct record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_absoluut_min|{{{Nov_REC_Lo_°C|{{{Nov record low C|{{#if:{{{Nov_REC_Lo_°F|{{{Nov record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_REC_Lo_°F|{{{Nov record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_absoluut_min|{{{Dec_REC_Lo_°C|{{{Dec record low C|{{#if:{{{Dec_REC_Lo_°F|{{{Dec record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_REC_Lo_°F|{{{Dec record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{{aasta_absoluut_min|{{{Year_REC_Lo_°C|{{{year record low C|{{#if:{{{Year_REC_Lo_°F|{{{year record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Year_REC_Lo_°F|{{{year record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_sademed|{{{jaan_precip_cm|{{{Jan_Precip_mm|{{{Jan precipitation mm|{{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Sademed|Sademeid]] ({{#if:{{{jaan_precip_cm|}}}|c|m}}m) |sc=p |jaan={{{jaan_sademed|{{{jaan_precip_cm|{{{Jan_Precip_mm|{{{Jan precipitation mm|{{#if:{{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_sademed|{{{veebr_precip_cm|{{{veebr_Precip_mm|{{{Feb precipitation mm|{{#if:{{{Feb_Precip_inch|{{{Feb precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Precip_inch|{{{Feb precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_sademed|{{{märts_precip_cm|{{{märts_Precip_mm|{{{Mar precipitation mm|{{#if:{{{Mar_Precip_inch|{{{Mar precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Precip_inch|{{{Mar precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_sademed|{{{aprill_precip_cm|{{{Apr_Precip_mm|{{{Apr precipitation mm|{{#if:{{{Apr_Precip_inch|{{{Apr precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Precip_inch|{{{Apr precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_sademed|{{{mai_precip_cm|{{{mai_Precip_mm|{{{May precipitation mm|{{#if:{{{May_Precip_inch|{{{May precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Precip_inch|{{{May precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_sademed|{{{juuni_precip_cm|{{{Jun_Precip_mm|{{{Jun precipitation mm|{{#if:{{{Jun_Precip_inch|{{{Jun precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Precip_inch|{{{Jun precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_sademed|{{{juuli_precip_cm|{{{Jul_Precip_mm|{{{Jul precipitation mm|{{#if:{{{Jul_Precip_inch|{{{Jul precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Precip_inch|{{{Jul precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_sademed|{{{aug_precip_cm|{{{Aug_Precip_mm|{{{Aug precipitation mm|{{#if:{{{Aug_Precip_inch|{{{Aug precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Precip_inch|{{{Aug precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_sademed|{{{sept_precip_cm|{{{sept_Precip_mm|{{{Sep precipitation mm|{{#if:{{{Sep_Precip_inch|{{{Sep precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Precip_inch|{{{Sep precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_sademed|{{{okt_precip_cm|{{{okt_Precip_mm|{{{Oct precipitation mm|{{#if:{{{Oct_Precip_inch|{{{Oct precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Precip_inch|{{{Oct precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_sademed|{{{nov_precip_cm|{{{Nov_Precip_mm|{{{Nov precipitation mm|{{#if:{{{Nov_Precip_inch|{{{Nov precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Precip_inch|{{{Nov precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_sademed|{{{dets_precip_cm|{{{Dec_Precip_mm|{{{Dec precipitation mm|{{#if:{{{Dec_Precip_inch|{{{Dec precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Precip_inch|{{{Dec precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{aasta_sademed|{{{anual_precip_cm|{{{Year_Precip_mm|{{{year precipitation mm|{{{Year_Precip_inch|{{{year precipitation inch|}}}}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_sademed|{{{anual_precip_cm|{{{Year_Precip_mm|{{{year precipitation mm|{{#expr:({{{Year_Precip_inch|{{{year precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_sademed|{{{jaan_precip_cm|{{{Jan_Precip_mm|{{{Jan precipitation mm|{{#expr:({{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{veebr_sademed|{{{veebr_precip_cm|{{{veebr_Precip_mm|{{{Feb precipitation mm|{{#expr:({{{veebr_Precip_inch|{{{Feb precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{märts_sademed|{{{märts_precip_cm|{{{märts_Precip_mm|{{{Mar precipitation mm|{{#expr:({{{märts_Precip_inch|{{{Mar precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{aprill_sademed|{{{aprill_precip_cm|{{{Apr_Precip_mm|{{{Apr precipitation mm|{{#expr:({{{Apr_Precip_inch|{{{Apr precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{mai_sademed|{{{mai_precip_cm|{{{mai_Precip_mm|{{{May precipitation mm|{{#expr:({{{mai_Precip_inch|{{{May precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{juuni_sademed|{{{jun_precip_cm|{{{Jun_Precip_mm|{{{Jun precipitation mm|{{#expr:({{{Jun_Precip_inch|{{{Jun precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{juuli_sademed|{{{jul_precip_cm|{{{Jul_Precip_mm|{{{Jul precipitation mm|{{#expr:({{{Jul_Precip_inch|{{{Jul precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{aug_sademed|{{{aug_precip_cm|{{{Aug_Precip_mm|{{{Aug precipitation mm|{{#expr:({{{Aug_Precip_inch|{{{Aug precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{sept_sademed|{{{sept_precip_cm|{{{sept_Precip_mm|{{{Sep precipitation mm|{{#expr:({{{sept_Precip_inch|{{{Sep precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{okt_sademed|{{{okt_precip_cm|{{{okt_Precip_mm|{{{Oct precipitation mm|{{#expr:({{{okt_Precip_inch|{{{Oct precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{nov_sademed|{{{nov_precip_cm|{{{Nov_Precip_mm|{{{Nov precipitation mm|{{#expr:({{{Nov_Precip_inch|{{{Nov precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{dets_sademed|{{{dets_precip_cm|{{{Dec_Precip_mm|{{{Dec precipitation mm|{{#expr:({{{Dec_Precip_inch|{{{Dec precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_vihm|{{{Jan_Rain_mm|{{{Jan rain mm|{{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Vihm]] (mm) |sc=p |jaan={{{jaan_vihm|{{{Jan_Rain_mm|{{{Jan rain mm|{{#if:{{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_vihm|{{{veebr_Rain_mm|{{{Feb rain mm|{{#if:{{{veebr_Rain_inch|{{{Feb rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Rain_inch|{{{Feb rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_vihm|{{{märts_Rain_mm|{{{Mar rain mm|{{#if:{{{märts_Rain_inch|{{{Mar rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Rain_inch|{{{Mar rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_vihm|{{{Apr_Rain_mm|{{{Apr rain mm|{{#if:{{{Apr_Rain_inch|{{{Apr rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Rain_inch|{{{Apr rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_vihm|{{{mai_Rain_mm|{{{May rain mm|{{#if:{{{mai_Rain_inch|{{{May rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Rain_inch|{{{May rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_vihm|{{{Jun_Rain_mm|{{{Jun rain mm|{{#if:{{{Jun_Rain_inch|{{{Jun rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Rain_inch|{{{Jun rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_vihm|{{{Jul_Rain_mm|{{{Jul rain mm|{{#if:{{{Jul_Rain_inch|{{{Jul rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Rain_inch|{{{Jul rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_vihm|{{{Aug_Rain_mm|{{{Aug rain mm|{{#if:{{{Aug_Rain_inch|{{{Aug rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Rain_inch|{{{Aug rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_vihm|{{{sept_Rain_mm|{{{Sep rain mm|{{#if:{{{sept_Rain_inch|{{{Sep rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Rain_inch|{{{Sep rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_vihm|{{{okt_Rain_mm|{{{Oct rain mm|{{#if:{{{okt_Rain_inch|{{{Oct rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Rain_inch|{{{Oct rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_vihm|{{{Nov_Rain_mm|{{{Nov rain mm|{{#if:{{{Nov_Rain_inch|{{{Nov rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Rain_inch|{{{Nov rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_vihm|{{{Dec_Rain_mm|{{{Dec rain mm|{{#if:{{{Dec_Rain_inch|{{{Dec rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Rain_inch|{{{Dec rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{aasta_vihm|{{{Year_Rain_mm|{{{year rain mm|{{{Year_Rain_inch|{{{year rain inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_vihm|{{{Year_Rain_mm|{{{year rain mm|{{#expr:({{{Year_Rain_inch|{{{year rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_vihm|{{{Jan_Rain_mm|{{{Jan rain mm|{{#expr:({{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{veebr_vihm|{{{veebr_Rain_mm|{{{Feb rain mm|{{#expr:({{{veebr_Rain_inch|{{{Feb rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{märts_vihm|{{{märts_Rain_mm|{{{Mar rain mm|{{#expr:({{{märts_Rain_inch|{{{Mar rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{aprill_vihm|{{{Apr_Rain_mm|{{{Apr rain mm|{{#expr:({{{Apr_Rain_inch|{{{Apr rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{mai_vihm|{{{mai_Rain_mm|{{{May rain mm|{{#expr:({{{mai_Rain_inch|{{{May rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{juuni_vihm|{{{Jun_Rain_mm|{{{Jun rain mm|{{#expr:({{{Jun_Rain_inch|{{{Jun rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{juuli_vihm|{{{Jul_Rain_mm|{{{Jul rain mm|{{#expr:({{{Jul_Rain_inch|{{{Jul rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{aug_vihm|{{{Aug_Rain_mm|{{{Aug rain mm|{{#expr:({{{Aug_Rain_inch|{{{Aug rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{sept_vihm|{{{sept_Rain_mm|{{{Sep rain mm|{{#expr:({{{sept_Rain_inch|{{{Sep rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{okt_vihm|{{{okt_Rain_mm|{{{Oct rain mm|{{#expr:({{{okt_Rain_inch|{{{Oct rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{nov_vihm|{{{Nov_Rain_mm|{{{Nov rain mm|{{#expr:({{{Nov_Rain_inch|{{{Nov rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{dets_vihm|{{{Dec_Rain_mm|{{{Dec rain mm|{{#expr:({{{Dec_Rain_inch|{{{Dec rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_lumi|{{{Jan_Snow_cm|{{{Jan snow cm|{{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Lumi|Lumesadu]] (cm) |sc=p |jaan={{{jaan_lumi|{{{Jan_Snow_cm|{{{Jan snow cm|{{#if:{{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_lumi|{{{veebr_Snow_cm|{{{Feb snow cm|{{#if:{{{veebr_Snow_inch|{{{Feb snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{veebr_Snow_inch|{{{Feb snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |märts={{{märts_lumi|{{{märts_Snow_cm|{{{Mar snow cm|{{#if:{{{märts_Snow_inch|{{{Mar snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{märts_Snow_inch|{{{Mar snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_lumi|{{{Apr_Snow_cm|{{{Apr snow cm|{{#if:{{{Apr_Snow_inch|{{{Apr snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Snow_inch|{{{Apr snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |mai={{{mai_lumi|{{{mai_Snow_cm|{{{May snow cm|{{#if:{{{mai_Snow_inch|{{{May snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{mai_Snow_inch|{{{May snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_lumi|{{{Jun_Snow_cm|{{{Jun snow cm|{{#if:{{{Jun_Snow_inch|{{{Jun snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Snow_inch|{{{Jun snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_lumi|{{{Jul_Snow_cm|{{{Jul snow cm|{{#if:{{{Jul_Snow_inch|{{{Jul snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Snow_inch|{{{Jul snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |aug={{{aug_lumi|{{{Aug_Snow_cm|{{{Aug snow cm|{{#if:{{{Aug_Snow_inch|{{{Aug snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Snow_inch|{{{Aug snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |sept={{{sept_lumi|{{{sept_Snow_cm|{{{Sep snow cm|{{#if:{{{sept_Snow_inch|{{{Sep snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{sept_Snow_inch|{{{Sep snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |okt={{{okt_lumi|{{{okt_Snow_cm|{{{Oct snow cm|{{#if:{{{okt_Snow_inch|{{{Oct snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{okt_Snow_inch|{{{Oct snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |nov={{{nov_lumi|{{{Nov_Snow_cm|{{{Nov snow cm|{{#if:{{{Nov_Snow_inch|{{{Nov snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Snow_inch|{{{Nov snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |dets={{{dets_lumi|{{{Dec_Snow_cm|{{{Dec snow cm|{{#if:{{{Dec_Snow_inch|{{{Dec snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Snow_inch|{{{Dec snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{aasta_lumi|{{{Year_Snow_cm|{{{year snow cm|{{{Year_Snow_inch|{{{year snow inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_lumi|{{{Year_Snow_cm|{{{year snow cm|{{#expr:({{{Year_Snow_inch|{{{year snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_lumi|{{{Jan_Snow_cm|{{{Jan snow cm|{{#expr:({{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{veebr_lumi|{{{veebr_Snow_cm|{{{Feb snow cm|{{#expr:({{{veebr_Snow_inch|{{{Feb snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{märts_lumi|{{{märts_Snow_cm|{{{Mar snow cm|{{#expr:({{{märts_Snow_inch|{{{Mar snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{aprill_lumi|{{{Apr_Snow_cm|{{{Apr snow cm|{{#expr:({{{Apr_Snow_inch|{{{Apr snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{mai_lumi|{{{mai_Snow_cm|{{{May snow cm|{{#expr:({{{mai_Snow_inch|{{{May snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{juuni_lumi|{{{Jun_Snow_cm|{{{Jun snow cm|{{#expr:({{{Jun_Snow_inch|{{{Jun snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{juuli_lumi|{{{Jul_Snow_cm|{{{Jul snow cm|{{#expr:({{{Jul_Snow_inch|{{{Jul snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{aug_lumi|{{{Aug_Snow_cm|{{{Aug snow cm|{{#expr:({{{Aug_Snow_inch|{{{Aug snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{sept_lumi|{{{sept_Snow_cm|{{{Sep snow cm|{{#expr:({{{sept_Snow_inch|{{{Sep snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{okt_lumi|{{{okt_Snow_cm|{{{Oct snow cm|{{#expr:({{{okt_Snow_inch|{{{Oct snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{nov_lumi|{{{Nov_Snow_cm|{{{Nov snow cm|{{#expr:({{{Nov_Snow_inch|{{{Nov snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{dets_lumi|{{{Dec_Snow_cm|{{{Dec snow cm|{{#expr:({{{Dec_Snow_inch|{{{Dec snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_sajupäevi|{{{Jan_Precip_days|{{{Jan precipitation days|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Sajupäevi (≥ {{{u_precip_días|{{{unit precipitation days|1 mm}}}}}}) |sc=d |jaan={{{jaan_sajupäevi|{{{Jan_Precip_days|{{{Jan precipitation days|}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_sajupäevi|{{{veebr_Precip_days|{{{Feb precipitation days|}}}}}}}}} |märts={{{märts_sajupäevi|{{{märts_Precip_days|{{{Mar precipitation days|}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_sajupäevi|{{{Apr_Precip_days|{{{Apr precipitation days|}}}}}}}}} |mai={{{mai_sajupäevi|{{{mai_Precip_days|{{{May precipitation days|}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_sajupäevi|{{{Jun_Precip_days|{{{Jun precipitation days|}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_sajupäevi|{{{Jul_Precip_days|{{{Jul precipitation days|}}}}}}}}} |aug={{{aug_sajupäevi|{{{Aug_Precip_days|{{{Aug precipitation days|}}}}}}}}} |sept={{{sept_sajupäevi|{{{sept_Precip_days|{{{Sep precipitation days|}}}}}}}}} |okt={{{okt_sajupäevi|{{{okt_Precip_days|{{{Oct precipitation days|}}}}}}}}} |nov={{{nov_sajupäevi|{{{Nov_Precip_days|{{{Nov precipitation days|}}}}}}}}} |dets={{{dets_sajupäevi|{{{Dec_Precip_days|{{{Dec precipitation days|}}}}}}}}} |anual= {{#if:{{{aasta_sajupäevi|{{{Year_Precip_days|{{{year precipitation days|}}}}}}}}}|{{{aasta_sajupäevi|{{{Year_Precip_days|{{{year precipitation days}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_sajupäevi|{{{Jan_Precip_days|{{{Jan precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{veebr_sajupäevi|{{{veebr_Precip_days|{{{Feb precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{märts_sajupäevi|{{{märts_Precip_days|{{{Mar precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{aprill_sajupäevi|{{{Apr_Precip_days|{{{Apr precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{mai_sajupäevi|{{{mai_Precip_days|{{{May precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{juuni_sajupäevi|{{{Jun_Precip_days|{{{Jun precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{juuli_sajupäevi|{{{Jul_Precip_days|{{{Jul precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{aug_sajupäevi|{{{Aug_Precip_days|{{{Aug precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{sept_sajupäevi|{{{sept_Precip_days|{{{Sep precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{okt_sajupäevi|{{{okt_Precip_days|{{{Oct precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{nov_sajupäevi|{{{Nov_Precip_days|{{{Nov precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{dets_sajupäevi|{{{Dec_Precip_days|{{{Dec precipitation days|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_vihmapäevi|{{{Jan_Rain_days|{{{Jan rain days|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Vihmasajuga päevi (≥ {{{u_lluvias_días|{{{unit rain days|1 mm}}}}}}) |sc=d |jaan={{{jaan_vihmapäevi|{{{Jan_Rain_days|{{{Jan rain days|}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_vihmapäevi|{{{Feb_Rain_days|{{{Feb rain days|}}}}}}}}} |märts={{{märts_vihmapäevi|{{{Mar_Rain_days|{{{Mar rain days|}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_vihmapäevi|{{{Apr_Rain_days|{{{Apr rain days|}}}}}}}}} |mai={{{mai_vihmapäevi|{{{May_Rain_days|{{{May rain days|}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_vihmapäevi|{{{Jun_Rain_days|{{{Jun rain days|}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_vihmapäevi|{{{Jul_Rain_days|{{{Jul rain days|}}}}}}}}} |aug={{{aug_vihmapäevi|{{{Aug_Rain_days|{{{Aug rain days|}}}}}}}}} |sept={{{sept_vihmapäevi|{{{Sep_Rain_days|{{{Sep rain days|}}}}}}}}} |okt={{{okt_vihmapäevi|{{{Oct_Rain_days|{{{Oct rain days|}}}}}}}}} |nov={{{nov_vihmapäevi|{{{Nov_Rain_days|{{{Nov rain days|}}}}}}}}} |dets={{{dets_vihmapäevi|{{{Dec_Rain_days|{{{Dec rain days|}}}}}}}}} |anual= {{#if:{{{aasta_vihmapäevi|{{{Year_Rain_days|{{{year rain days|}}}}}}}}}|{{{aasta_vihmapäevi|{{{Year_Rain_days|{{{year rain days}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_vihmapäevi|{{{Jan_Rain_days|{{{Jan rain days|0}}}}}}}}} + {{{veebr_vihmapäevi|{{{Feb_Rain_days|{{{Feb rain days|0}}}}}}}}} + {{{märts_vihmapäevi|{{{Mar_Rain_days|{{{Mar rain days|0}}}}}}}}} + {{{aprill_vihmapäevi|{{{Apr_Rain_days|{{{Apr rain days|0}}}}}}}}} + {{{mai_vihmapäevi|{{{May_Rain_days|{{{May rain days|0}}}}}}}}} + {{{juuni_vihmapäevi|{{{Jun_Rain_days|{{{Jun rain days|0}}}}}}}}} + {{{juuli_vihmapäevi|{{{Jul_Rain_days|{{{Jul rain days|0}}}}}}}}} + {{{aug_vihmapäevi|{{{Aug_Rain_days|{{{Aug rain days|0}}}}}}}}} + {{{sept_vihmapäevi|{{{Sep_Rain_days|{{{Sep rain days|0}}}}}}}}} + {{{okt_lluvias_días|{{{okt_Rain_days|{{{Oct rain days|0}}}}}}}}} + {{{nov_vihmapäevi|{{{Nov_Rain_days|{{{Nov rain days|0}}}}}}}}} + {{{dets_vihmapäevi|{{{Dec_Rain_days|{{{Dec rain days|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_lumepäevi|{{{Jan_Snow_days|{{{Jan snow days|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt==Lumesajuga päevi (≥ {{{u_lumepäevad|{{{unit snow days|1 mm}}}}}}) |sc=d |jaan={{{jaan_lumepäevi|{{{Jan_Snow_days|{{{Jan snow days|}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_lumepäevi|{{{Feb_Snow_days|{{{Feb snow days|}}}}}}}}} |märts={{{märts_lumepäevi|{{{Mar_Snow_days|{{{Mar snow days|}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_lumepäevi|{{{Apr_Snow_days|{{{Apr snow days|}}}}}}}}} |mai={{{mai_lumepäevi|{{{May_Snow_days|{{{May snow days|}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_lumepäevi|{{{Jun_Snow_days|{{{Jun snow days|}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_lumepäevi|{{{Jun_Snow_days|{{{Jul snow days|}}}}}}}}} |aug={{{aug_lumepäevi|{{{Aug_Snow_days|{{{Aug snow days|}}}}}}}}} |sept={{{sept_lumepäevi|{{{Sep_Snow_days|{{{Sep snow days|}}}}}}}}} |okt={{{okt_lumepäevi|{{{Oct_Snow_days|{{{Oct snow days|}}}}}}}}} |nov={{{nov_lumepäevi|{{{Nov_Snow_days|{{{Nov snow days|}}}}}}}}} |dets={{{dets_lumepäevi|{{{Dec_Snow_days|{{{Dec snow days|}}}}}}}}} |anual= {{#if:{{{aasta_lumepäevi|{{{Year_Snow_days|{{{year snow days|}}}}}}}}}|{{{aasta_lumepäevi|{{{Year_Snow_days|{{{year snow days}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_lumepäevi|{{{Jan_Snow_days|{{{Jan snow days|0}}}}}}}}} + {{{veebr_llumepäevi|{{{Feb_Snow_days|{{{Feb snow days|0}}}}}}}}} + {{{märts_lumepäevi|{{{Mar_Snow_days|{{{Mar snow days|0}}}}}}}}} + {{{aprill_lumepäevi|{{{Apr_Snow_days|{{{Apr snow days|0}}}}}}}}} + {{{mai_lumepäevi|{{{May_Snow_days|{{{May snow days|0}}}}}}}}} + {{{juuni_lumepäevi|{{{Jun_Snow_days|{{{Jun snow days|0}}}}}}}}} + {{{juuli_lumepäevi|{{{Jul_Snow_days|{{{Jul snow days|0}}}}}}}}} + {{{aug_lumepäevi|{{{Aug_Snow_days|{{{Aug snow days|0}}}}}}}}} + {{{sept_lumepäevi|{{{Sep_Snow_days|{{{Sep snow days|0}}}}}}}}} + {{{okt_lumepäevi|{{{Oct_Snow_days|{{{Oct snow days|0}}}}}}}}} + {{{nov_lumepäevi|{{{Nov_Snow_days|{{{Nov snow days|0}}}}}}}}} + {{{dets_lumepäevi|{{{Dec_Snow_days|{{{Dec snow days|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_päiksetunnid|{{{Jan_Sun|{{{Jan sun|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line|silt=[[Päikesepaiste kestus]]|sc=s |jaan={{{jaan_päiksetunnid|{{{Jan_Sun|{{{Jan sun|}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_päiksetunnid|{{{Feb_Sun|{{{Feb sun|}}}}}}}}} |märts={{{märts_päiksetunnid|{{{Mar_Sun|{{{Mar sun|}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_päiksetunnid|{{{Apr_Sun|{{{Apr sun|}}}}}}}}} |mai={{{mai_päiksetunnid|{{{May_Sun|{{{May sun|}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_päiksetunnid|{{{Jun_Sun|{{{Jun sun|}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_päiksetunnid|{{{Jul_Sun|{{{Jul sun|}}}}}}}}} |aug={{{aug_päiksetunnid|{{{Aug_Sun|{{{Aug sun|}}}}}}}}} |sept={{{sept_päiksetunnid|{{{Sep_Sun|{{{Sep sun|}}}}}}}}} |okt={{{okt_päiksetunnid|{{{Oct_Sun|{{{Oct sun|}}}}}}}}} |nov={{{nov_päiksetunnid|{{{Nov_Sun|{{{Nov sun|}}}}}}}}} |dets={{{dets_päiksetunnid|{{{Dec_Sun|{{{Dec sun|}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{aasta_päikesetunnid|{{{Year_Sun|{{{year sun|}}}}}}}}}|{{{aasta_päikesetunnid|{{{Year_Sun|{{{year sun}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_päikesetunnid|{{{Jan_Sun|{{{Jan sun|0}}}}}}}}} + {{{veebr_päikesetunnid|{{{Feb_Sun|{{{Feb sun|0}}}}}}}}} + {{{märts_päikesetunnid|{{{Mar_Sun|{{{Mar sun|0}}}}}}}}} + {{{aprill_päikesetunnid|{{{Apr_Sun|{{{Apr sun|0}}}}}}}}} + {{{mai_sol|{{{May_Sun|{{{May sun|0}}}}}}}}} + {{{juuni_päikesetunnid|{{{Jun_Sun|{{{Jun sun|0}}}}}}}}} + {{{juuli_päikesetunnid|{{{Jul_Sun|{{{Jul sun|0}}}}}}}}} + {{{aug_sol|{{{Aug_Sun|{{{Aug sun|0}}}}}}}}} + {{{sept_päiksetunnid|{{{Sep_Sun|{{{Sep sun|0}}}}}}}}} + {{{okt_päikesetunnid|{{{Oct_Sun|{{{Oct sun|0}}}}}}}}} + {{{nov_päikesetunnid|{{{Nov_Sun|{{{Nov sun|0}}}}}}}}} + {{{dets_päikesetunnid|{{{Dec_Sun|{{{Dec sun|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}} }}}} |- {{#if:{{{jaan_õhuniiskus|{{{Jan_Hum|{{{Jan humidity|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Suhteline õhuniiskus]] (%)|sc=h |jaan={{{jaan_õhuniiskus|{{{Jan_Hum|{{{Jan humidity|}}}}}}}}} |veebr={{{veebr_õhuniiskus|{{{Feb_Hum|{{{Feb humidity|}}}}}}}}} |märts={{{märts_õhuniiskus|{{{Mar_Hum|{{{Mar humidity|}}}}}}}}} |aprill={{{aprill_õhuniiskus|{{{Apr_Hum|{{{Apr humidity|}}}}}}}}} |mai={{{mai_õhuniiskus|{{{May_Hum|{{{May humidity|}}}}}}}}} |juuni={{{juuni_õhuniiskus|{{{Jun_Hum|{{{Jun humidity|}}}}}}}}} |juuli={{{juuli_õhuniiskus|{{{Jul_Hum|{{{Jul humidity|}}}}}}}}} |aug={{{aug_õhuniiskus|{{{Aug_Hum|{{{Aug humidity|}}}}}}}}} |sept={{{sept_õhuniiskus|{{{Sep_Hum|{{{Sep humidity|}}}}}}}}} |okt={{{okt_õhuniiskus|{{{Oct_Hum|{{{Oct humidity|}}}}}}}}} |nov={{{nov_õhuniiskus|{{{Nov_Hum|{{{Nov humidity|}}}}}}}}} |dets={{{dets_õhuniiskus|{{{Dec_Hum|{{{Dec humidity|}}}}}}}}} |anual={{#if:{{{aasta_õhuniiskus|{{{Year_Hum|{{{year humidity|}}}}}}}}}|{{{aasta_õhuniiskus|{{{Year_Hum|{{{year humidity}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_õhuniiskus|{{{Jan_Hum|{{{Jan humidity|0}}}}}}}}} + {{{veebr_õhuniiskus|{{{Feb_Hum|{{{Feb humidity|0}}}}}}}}} + {{{märts_õhuniiskus|{{{Mar_Hum|{{{Mar humidity|0}}}}}}}}} + {{{aprill_õhuniiskus|{{{Apr_Hum|{{{Apr humidity|0}}}}}}}}} + {{{mai_õhuniiskus|{{{May_Hum|{{{May humidity|0}}}}}}}}} + {{{juuni_õhuniiskus|{{{Jun_Hum|{{{Jun humidity|0}}}}}}}}} + {{{juuli_õhuniiskus|{{{Jul_Hum|{{{Jul humidity|0}}}}}}}}} + {{{aug_õhuniiskus|{{{Aug_Hum|{{{Aug humidity|0}}}}}}}}} + {{{sept_õhuniiskus|{{{Sep_Hum|{{{Sep humidity|0}}}}}}}}} + {{{okt_õhuniiskus|{{{Oct_Hum|{{{Oct humidity|0}}}}}}}}} + {{{nov_õhuniiskus|{{{Nov_Hum|{{{Nov humidity|0}}}}}}}}} + {{{dets_õhuniiskus|{{{Dec_Hum|{{{Dec humidity|0}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}} }}}} |-<!--Fuentes y Referencias--> | colspan="14" style="text-align:center; font-size:88%"{{#if:{{{source 1|}}}{{{source|}}}{{{fuente|}}}|{{!}}''{{#if:{{{source 2|}}}{{{fuente2|}}}|Fuente n.º 1:|Fuente:}} {{{fuente|}}}{{{source|{{{source 1|}}}}}} {{{fechaacceso|{{{accessdate|}}}}}}''<!-- -->{{#if:{{{source 2|}}}{{{source2|}}}{{{fuente2|}}}|<nowiki/> {{!-}} {{!}}colspan="14" style="text-align:center; font-size:85%"{{!}}''Fuente n.º 2: {{{source2|{{{source 2|{{{fuente2}}}}}}}}} {{{fechaacceso2|}}}''}}|{{!}}{{Cita requerida|date={{{date|}}}}}}} |}<noinclude>{{Dokumentatsioon}}</noinclude> d32qmk5mymfewej076annsocybhwq7a Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ilmakast/doc 2 633799 6176186 6163526 2022-08-10T13:52:46Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} {{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ilmakast |lugar = Bairro da Bandeira en São Joaquim (1415&nbsp;msnm) (periodo de referencia: 1961-1990{{refn|group="nota"|Sólo días de [[nieve]]}} y 1981-2010 normales, extremos 1961-presente) |width = <!--Las temperaturas máximas registradas son opcionales--> <!--Temperaturas máximas (°C)--> <!--Temperaturas máximas registradas (°C)--> |jaan_max = 22,6 |jaan_absoluut_max = 30,6 |veebr_max = 21,4 |veebr_absoluut_max = 30,1 |märts_max = 21,5 |märts_absoluut_max = 28,0 |aprill_max = 19,1 |aprill_absoluut_max = 26,9 |mai_max = 15,8 |mai_absoluut_max = 25,2 |juuni_max = 14,7 |juuni_absoluut_max = 22,8 |juuli_max = 14,5 |juuli_absoluut_max = 24,1 |aug_max = 16,7 |aug_absoluut_max = 27,7 |sept_max = 16,6 |sept_absoluut_max = 28,4 |okt_max = 18,9 |okt_absoluut_max = 28,9 |nov_max = 20,5 |nov_absoluut_max = 28,1 |dets_max = 22,2 |dets_absoluut_max = 31,4 |aasta_max = 18,8 |aasta_absoluut_max = 31,4 <!--Las temperaturas mínimas registradas son opcionales--> <!--Temperaturas mínimas (°C)--> <!--Temperaturas mínimas registradas (°C)--> |jaan_min = 13,3 |jaan_absoluut_min = 3,5 |veebr_min = 13,6 |veebr_absoluut_min = 4,2 |märts_min = 12,7 |märts_absoluut_min = 0,3 |aprill_min = 10,4 |aprill_absoluut_min = −2,9 |mai_min = 7,6 |mai_absoluut_min = −6,8 |juuni_min = 6,8 |juuni_absoluut_min = −7,2 |juuli_min = 6,0 |juuli_absoluut_min = −9,0 |aug_min = 7,1 |aug_absoluut_min = −8,2 |sept_min = 7,2 |sept_absoluut_min = −7,5 |okt_min = 9,6 |okt_absoluut_min = −2,4 |nov_min = 10,8 |nov_absoluut_min = −1,5 |dets_min = 12,3 |dets_absoluut_min = 1,4 |aasta_min = 9,8 |aasta_absoluut_min = −9,0 <!--Temperatura diaria promedio (°C)--> |jaan_keskmine = 17,1 |veebr_keskmine = 17,1 |märts_keskmine = 16,1 |aprill_keskmine = 13,8 |mai_keskmine = 10,9 |juuni_keskmine = 10,0 |juuli_keskmine = 9,5 |aug_keskmine = 11,1 |sept_keskmine = 11,2 |okt_keskmine = 13,5 |nov_keskmine = 14,9 |dets_keskmine = 16,4 |aasta_keskmine = 13,5<!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Precipitación total (mm/cm)--> <!-- IMPORTANTE: usa mm o cm pero NO ambos! --> |jaan_sademed = 185.7 |veebr_sademed = 182.6 |märts_sademed = 126.1 |aprill_sademed = 106.7 |mai_sademed = 144.0 |juuni_sademed = 127.2 |juuli_sademed = 199.8 |aug_sademed = 143.2 |sept_sademed = 186.1 |okt_sademed = 182.5 |nov_sademed = 166.5 |dets_sademed = 137.1 |anual_sademed = 1887.5 |anual_precip_cm = <!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Días de Precipitación sólida, líquida y/o mixta --> |u_sajupäevi = 1.0 mm |jaan_sajupäevi = 14 |veebr_sajupäevi = 14 |märts_sajupäevi = 12 |aprill_sajupäevi = 10 |mai_sajupäevi = 8 |juuni_sajupäevi = 10 |juuli_sajupäevi = 10 |aug_sajupäevi = 8 |sept_sajupäevi = 11 |okt_sajupäevi = 12 |nov_sajupäevi = 12 |dets_sajupäevi = 12 |anual_sajupäevi = 133<!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Lluvia total (mm)--> |jaan_vihm = |veebr_vihm = |märts_vihm = |aprill_vihm = |mai_vihm = |juuni_vihm = |juuli_vihm = |aug_vihm = |sept_vihm = |okt_vihm = |nov_vihm = |dets_vihm = |anual_vihm = <!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Días de Lluvias --> |u_vihmapäevi = |jaan_vihmapäevi = |veebr_vihmapäevi = |märts_vihmapäevi = |aprill_vihmapäevi = |mai_vihmapäevi = |juuni_vihmapäevi = |juuli_vihmapäevi = |aug_vihmapäevi = |sept_vihmapäevi = |okt_vihmapäevi = |nov_vihmapäevi = |dets_vihmapäevi = |anual_vihmapäevi = <!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Caída total de nieve (cm)--> |jaan_lumi = |veebr_lumi = |märts_lumi = |aprill_lumi = |mai_lumi = |juuni_lumi = |juuli_lumi = |aug_lumi = |sept_lumi = |okt_lumi = |nov_lumi = |dets_lumi = |aasta_lumi = <!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Días de Nevadas --> |u_lumepäevi = 0.25 cm |jaan_lumepäevi = 0 |veebr_lumepäevi = 0 |märts_lumepäevi = 0 |aprill_lumepäevi = rastro |mai_lumepäevi = 0.4 |juuni_lumepäevi = 0.4 |juuli_lumepäevi = 1.0 |aug_lumepäevi = 0.7 |sept_lumepäevi = 0.2 |okt_lumepäevi = 0 |nov_lumepäevi = 0 |dets_lumepäevi = 0 |aasta_lumepäevi = 2.7<!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Media de horas de sol (h)--> |jaan_päiksetunnid = 166.6 |veebr_päiksetunnid = 142.7 |märts_päiksetunnid = 170.2 |aprill_päiksetunnid = 158.0 |mai_päiksetunnid = 149.7 |juuni_päiksetunnid = 128.9 |juuli_päiksetunnid = 151.0 |aug_päiksetunnid = 150.2 |sept_päiksetunnid = 141.3 |okt_päiksetunnid = 148.8 |nov_päiksetunnid = 178.4 |dets_päiksetunnid = 179.4 |anual_päiksetunnid = 1865.2 <!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Temperatura promedio del mar (°C)--> |jaan_mar = |veebr_mar = |märts_mar = |aprill_mar = |mai_mar = |juuni_mar = |juuli_mar = |aug_mar = |sept_mar = |okt_mar = |nov_mar = |dets_mar = |anual_mar = <!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Media de % de humedad--> |jaan_õhuniiskus = 85.5 |veebr_õhuniiskus = 86.5 |märts_õhuniiskus = 85.9 |aprill_õhuniiskus = 84.8 |mai_õhuniiskus = 84.5 |juuni_õhuniiskus = 81.9 |juuli_õhuniiskus = 79.9 |aug_õhuniiskus = 74.9 |sept_õhuniiskus = 80.6 |okt_õhuniiskus = 82.8 |nov_õhuniiskus = 81.2 |dets_õhuniiskus = 81.8 |anual_õhuniiskus = 82.5<!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> |fuente = INMET<ref>[http://www.inmet.gov.br/portal/index.php?r=clima/normaisClimatologicas NORMAIS CLIMATOLÓGICAS DO BRASIL 1961-1990]. Instituto Nacional de Meteorologia. Consultado el 15 de octubre de 2018.</ref> y Schimtz <ref>[https://lume.ufrgs.br/bitstream/handle/10183/12024/000619708.pdf?sequence=1&isAllowed=y A PRECIPITAÇÃO DA NEVE NO BRASIL MERIDIONAL]. Programa de Pós-Graduação em Geografia - [[Universidade Federal do Rio Grande do Sul|UFRGS]]. Consultado el 15 de octubre de 2018.</ref> |fechaacceso = 15 de octubre de 2018 }} <pre style="white-space:pre; overflow:auto;"> {{ … }} </pre> <includeonly> [[Kategooria:]] </includeonly> pgi57wr6xrf1i4u1ioy8ruofdl7k5kp 6176191 6176186 2022-08-10T14:00:40Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} {{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ilmakast |lugar = Bairro da Bandeira en São Joaquim (1415&nbsp;msnm) (periodo de referencia: 1961-1990{{refn|group="nota"|Sólo días de [[nieve]]}} y 1981-2010 normales, extremos 1961-presente) |width = <!--Las temperaturas máximas registradas son opcionales--> <!--Temperaturas máximas (°C)--> <!--Temperaturas máximas registradas (°C)--> |jaan_max = 22.6 |jaan_absoluut_max = 30.6 |veebr_max = 21,4 |veebr_absoluut_max = 30,1 |märts_max = 21,5 |märts_absoluut_max = 28,0 |aprill_max = 19,1 |aprill_absoluut_max = 26,9 |mai_max = 15,8 |mai_absoluut_max = 25,2 |juuni_max = 14,7 |juuni_absoluut_max = 22,8 |juuli_max = 14,5 |juuli_absoluut_max = 24,1 |aug_max = 16,7 |aug_absoluut_max = 27,7 |sept_max = 16,6 |sept_absoluut_max = 28,4 |okt_max = 18,9 |okt_absoluut_max = 28,9 |nov_max = 20,5 |nov_absoluut_max = 28,1 |dets_max = 22,2 |dets_absoluut_max = 31,4 |aasta_max = 18,8 |aasta_absoluut_max = 31,4 <!--Las temperaturas mínimas registradas son opcionales--> <!--Temperaturas mínimas (°C)--> <!--Temperaturas mínimas registradas (°C)--> |jaan_min = 13,3 |jaan_absoluut_min = 3,5 |veebr_min = 13,6 |veebr_absoluut_min = 4,2 |märts_min = 12,7 |märts_absoluut_min = 0,3 |aprill_min = 10,4 |aprill_absoluut_min = −2,9 |mai_min = 7,6 |mai_absoluut_min = −6,8 |juuni_min = 6,8 |juuni_absoluut_min = −7,2 |juuli_min = 6,0 |juuli_absoluut_min = −9,0 |aug_min = 7,1 |aug_absoluut_min = −8,2 |sept_min = 7,2 |sept_absoluut_min = −7,5 |okt_min = 9,6 |okt_absoluut_min = −2,4 |nov_min = 10,8 |nov_absoluut_min = −1,5 |dets_min = 12,3 |dets_absoluut_min = 1,4 |aasta_min = 9,8 |aasta_absoluut_min = −9,0 <!--Temperatura diaria promedio (°C)--> |jaan_keskmine = 17,1 |veebr_keskmine = 17,1 |märts_keskmine = 16,1 |aprill_keskmine = 13,8 |mai_keskmine = 10,9 |juuni_keskmine = 10,0 |juuli_keskmine = 9,5 |aug_keskmine = 11,1 |sept_keskmine = 11,2 |okt_keskmine = 13,5 |nov_keskmine = 14,9 |dets_keskmine = 16,4 |aasta_keskmine = 13,5<!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Precipitación total (mm/cm)--> <!-- IMPORTANTE: usa mm o cm pero NO ambos! --> |jaan_sademed = 185.7 |veebr_sademed = 182.6 |märts_sademed = 126.1 |aprill_sademed = 106.7 |mai_sademed = 144.0 |juuni_sademed = 127.2 |juuli_sademed = 199.8 |aug_sademed = 143.2 |sept_sademed = 186.1 |okt_sademed = 182.5 |nov_sademed = 166.5 |dets_sademed = 137.1 |anual_sademed = 1887.5 |anual_precip_cm = <!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Días de Precipitación sólida, líquida y/o mixta --> |u_sajupäevi = 1.0 mm |jaan_sajupäevi = 14 |veebr_sajupäevi = 14 |märts_sajupäevi = 12 |aprill_sajupäevi = 10 |mai_sajupäevi = 8 |juuni_sajupäevi = 10 |juuli_sajupäevi = 10 |aug_sajupäevi = 8 |sept_sajupäevi = 11 |okt_sajupäevi = 12 |nov_sajupäevi = 12 |dets_sajupäevi = 12 |anual_sajupäevi = 133<!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Lluvia total (mm)--> |jaan_vihm = |veebr_vihm = |märts_vihm = |aprill_vihm = |mai_vihm = |juuni_vihm = |juuli_vihm = |aug_vihm = |sept_vihm = |okt_vihm = |nov_vihm = |dets_vihm = |anual_vihm = <!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Días de Lluvias --> |u_vihmapäevi = |jaan_vihmapäevi = |veebr_vihmapäevi = |märts_vihmapäevi = |aprill_vihmapäevi = |mai_vihmapäevi = |juuni_vihmapäevi = |juuli_vihmapäevi = |aug_vihmapäevi = |sept_vihmapäevi = |okt_vihmapäevi = |nov_vihmapäevi = |dets_vihmapäevi = |anual_vihmapäevi = <!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Caída total de nieve (cm)--> |jaan_lumi = |veebr_lumi = |märts_lumi = |aprill_lumi = |mai_lumi = |juuni_lumi = |juuli_lumi = |aug_lumi = |sept_lumi = |okt_lumi = |nov_lumi = |dets_lumi = |aasta_lumi = <!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Días de Nevadas --> |u_lumepäevi = 0.25 cm |jaan_lumepäevi = 0 |veebr_lumepäevi = 0 |märts_lumepäevi = 0 |aprill_lumepäevi = rastro |mai_lumepäevi = 0.4 |juuni_lumepäevi = 0.4 |juuli_lumepäevi = 1.0 |aug_lumepäevi = 0.7 |sept_lumepäevi = 0.2 |okt_lumepäevi = 0 |nov_lumepäevi = 0 |dets_lumepäevi = 0 |aasta_lumepäevi = 2.7<!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Media de horas de sol (h)--> |jaan_päiksetunnid = 166.6 |veebr_päiksetunnid = 142.7 |märts_päiksetunnid = 170.2 |aprill_päiksetunnid = 158.0 |mai_päiksetunnid = 149.7 |juuni_päiksetunnid = 128.9 |juuli_päiksetunnid = 151.0 |aug_päiksetunnid = 150.2 |sept_päiksetunnid = 141.3 |okt_päiksetunnid = 148.8 |nov_päiksetunnid = 178.4 |dets_päiksetunnid = 179.4 |anual_päiksetunnid = 1865.2 <!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Temperatura promedio del mar (°C)--> |jaan_mar = |veebr_mar = |märts_mar = |aprill_mar = |mai_mar = |juuni_mar = |juuli_mar = |aug_mar = |sept_mar = |okt_mar = |nov_mar = |dets_mar = |anual_mar = <!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> <!--Media de % de humedad--> |jaan_õhuniiskus = 85.5 |veebr_õhuniiskus = 86.5 |märts_õhuniiskus = 85.9 |aprill_õhuniiskus = 84.8 |mai_õhuniiskus = 84.5 |juuni_õhuniiskus = 81.9 |juuli_õhuniiskus = 79.9 |aug_õhuniiskus = 74.9 |sept_õhuniiskus = 80.6 |okt_õhuniiskus = 82.8 |nov_õhuniiskus = 81.2 |dets_õhuniiskus = 81.8 |anual_õhuniiskus = 82.5<!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --> |fuente = INMET<ref>[http://www.inmet.gov.br/portal/index.php?r=clima/normaisClimatologicas NORMAIS CLIMATOLÓGICAS DO BRASIL 1961-1990]. Instituto Nacional de Meteorologia. Consultado el 15 de octubre de 2018.</ref> y Schimtz <ref>[https://lume.ufrgs.br/bitstream/handle/10183/12024/000619708.pdf?sequence=1&isAllowed=y A PRECIPITAÇÃO DA NEVE NO BRASIL MERIDIONAL]. Programa de Pós-Graduação em Geografia - [[Universidade Federal do Rio Grande do Sul|UFRGS]]. Consultado el 15 de octubre de 2018.</ref> |fechaacceso = 15 de octubre de 2018 }} <pre style="white-space:pre; overflow:auto;"> {{ … }} </pre> <includeonly> [[Kategooria:]] </includeonly> kwqt36qe6s1yrq98pphqj6qcf19gctp 2022. aasta Euroopa kuumalained 0 633840 6176455 6175071 2022-08-11T10:26:55Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{muutuv sündmus}} {{loodusanomaalia |nimetus=2022. aasta Euroopa kuumalained |kujutis=Eurasia geos5 2022194.jpg |pildiallkiri=Õhutemperatuur 13. juulil ([[NASA]]) |liik=[[kuumalaine]] |piirkond={{Flatlist| * Andorra * Hispaania * Holland * Horvaatia * Iirimaa * Itaalia * Kreeka * Norra * Poola * Portugal * Prantsusmaa * Rumeenia * Saksamaa * Slovakkia * Sloveenia * Šveits * Ungari * Ühendkuningriik }} |maksimumtemperatuur=+47 [[Celsiuse skaala|°C]] |algus=[[12. juuni]] [[2022]] |lõpp=kestab |kestus= |aeg=[[14. juuli]] [[2022]] |koht={{ill|de|Pinhão|Pinhão (Alijó)}}, [[Portugal]] |surmad=11 969<br /> *Saksamaa: 8138 *Hispaania: 2742 *Portugal: 1063 *Ühendkuningriik: 14 *Prantsusmaa: 5 *Iirimaa: 4 *Poola: 3 |keskkond=[[Metsapõleng|metsatulekahju]]d, [[põud]] |commonscat=Category:2022 European Heatwaves }} '''2022. aasta''' juunis, juulis ja augustis mõjutasid püsivad '''[[kuumalaine]]d''' piirkondi peamiselt [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]] ja [[Lääne-Euroopa|Lääne-]]'''[[Euroopa]]s''', põhjustades mitmeid [[metsatulekahju]]sid, inimeste evakueerimist kodudest ja kuumusega seotud surmi. Juunis registreeriti 40–43&nbsp;[[Celsiuse skaala|°C]] [[temperatuur]] suuremas osas Euroopast, kusjuures kogu mandril purunesid sajad päevased/öised, kuised ja kõigi aegade temperatuurirekordid.<ref name="washingtonpost20220620" /> [[Klimatoloogia|Klimatoloogid]] on kuumalaine intensiivsust seostanud [[kliimamuutus]]ega.<ref name=Guardian /> <gallery mode=packed caption="Juulikuu nädalased ilmakaardid" heights="142px"> July 2022 European heat wave week 1.png|Maksimumtemperatuur 3.–9. juuli July 2022 European heat wave week 2.png|Maksimumtemperatuur 10.–16. juuli Wcmax1 20220717 20220723 Europe.png|Maksimumtemperatuur 17.–23. juuli Wcmax1 20220724 20220730 Europe.png|Maksimumtemperatuur 24.–31. juuli</gallery> <gallery mode=packed heights="142px"> Wctan1 20220703 20220709.png|Tavatemperatuur<br />3.–9. juuli Wctan1 20220710 20220716 Europe.png|Tavatemperatuur<br />10.–16. juuli Wctan1 20220717 20220723 Europe.png|Tavatemperatuur<br />17.–23. juuli Wctan1 20220724 20220730 Europe.png|Tavatemperatuur<br />24.–31. juuli</gallery> <gallery mode=packed heights="142px"> Wcpcp1 20220703 20220709.png|Sademete hulk<br />3.–9. juuli Wcpcp1 20220710 20220716 Europe.png|Sademete hulk<br />10.–16. juuli Wcpcp1 20220717 20220723 Europe.png|Sademete hulk<br />17.–23. juuli Wcpcp1 20220724 20220730 Europe.png|Sademete hulk<br />24.–31. juuli</gallery> ==Vaata ka== * [[2022. aasta Suurbritannia kuumalaine]] * [[2003. aasta Euroopa kuumalaine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="washingtonpost20220620">{{Cite news|title=Historic June heat wave smashes records in Europe|url=https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|newspaper=The Washington Post|date=20 June 2022|access-date=18 July 2022|archive-date=19 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220719124149/https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|url-status=live}}</ref> <ref name=Guardian>{{cite news |last1=Abdul |first1=Geneva |title=Heatwaves caused by climate crisis may become regular event, says Met Office chief |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2022/jul/18/heatwaves-caused-by-climate-crisis-may-become-regular-event-says-met-office-chief |access-date=19 July 2022 |work=[[The Guardian]] |date=18 July 2022}}</ref> }} [[Kategooria:Kuumalained]] [[Kategooria:2022]] dj7m8hwex721n497e42tlglg56snlt6 Viru Maavalitsus 0 634024 6176323 6168829 2022-08-10T19:31:06Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Viru maakonnavalitsus<br>Viru Maavalitsus<br> [[Eesti Omavalitsus]]e Viru Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = [[Fail:Rakvere, Lääne-Viru County, Estonia - panoramio (1).jpg|pisi|250px|Maavalitsuse maja, F. R. Kreutzwaldi tänav 5]] | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1941 | tüüp = [[Kohaliku omavalitsuse asutus]], [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = Rakvere | asukoht = [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 15, Rakvere<br>[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Rakvere)|F. R. Kreutzwaldi tänav]] 5, (algne aadress [[Kadrina]] tee), Rakvere | piirkond = [[Viru maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Viru maakonnavalitsuse esimees | juht_nimi = [[Mihkel Juhkam]], (1917-1921) <br> [[Karl Blaubrik]] (1921–1922) <br>Mihkel Juhkam (1922–1923) <br>[[Karl Pajos]] (1924–1927) <br>[[Heinrich Richard Kiiver]] (1927–1930) <br> | juht2_nimetus = Viru ajutise maavalitsuse esimees | juht2_nimi = [[Karl Pajos]] (1934–1938) | juht3_nimetus = [[Viru maavanem]] | juht3_nimi = [[Karl Pajos]] (1938–1940)<br> [[Jaan Jaaska]] (1940–1941) | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Viru maakonnanõukogu]]<br>[[Viru maavolikogu]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Viru Maavalitsus''' oli [[Viru maakond|Viru maakonna]] [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] [[Kohaliku omavalitsuse asutus|asutus]] Rakveres. 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks), maakondades tuli valida 7–15-liikmelised [[maakonnanõukogu]]d. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ja [[Eesti Töörahva Kommuun]]i [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)|perioodil]] tegutses Viru Maavalitsus Tallinnas. Rakveres sai maavalitsus oma põhitegevuse juurde asuda 16. jaanuaril 1919. aastal<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.3138;jsessionid=5E521B7D88AAD5738A159A0CB7747142 Viru Maavalitsus, 1918-1944], Eesti Ajalooarhiiv, fond ERA.3138</ref>. [[File:Rakvere, Lääne-Viru County, Estonia - panoramio (12).jpg|pisi|left|Pikk 15, kus aastatel 1919-1927 asus Viru Maakonnavalitsus]] Maakonnavalitsus oli maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. Aastatel 1924–1927 kuulusid Viru maakonnavalitsusse: Viru maakonnavalitsuse esimees [[Karl Pajos]], abiesimees [[Heinrich Kiiver]], maakonnavalitsuse sekretär J. Link ja maakonnavalitsuse liikmed A. Toomel, E. Rosenberg<ref>[https://ajapaik.ee/photo/323153/viru-maakonnavalitsus-1924-1927/ Viru maakonnavalitsus 1924 - 1927], ajapaik.ee, (vaadatud 24.07.2022)</ref>. Viru Maavalitsus tegutses hoones [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Rakvere)|F. R. Kreutzwaldi tänav]] 5, (algne aadress [[Kadrina]] tee) Rakveres. Viru Maavalitsuse hoone ehitati aastatel 1926–1927 [[Leonid Harlamov]]i projekti järgi ja oli esimene Eestis spetsiaalselt [[maavalitsus]]eks ehitatud hoone<ref>[https://dea.digar.ee/article/JVlaanevirumaaval/2017/03/0/5 MAAVALITSUSE AJALUGU], Lääne-Viru Maavalitsuse aastaraamat, nr. 1, märts 2017</ref>. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], ning tegutsesid ajutised maavalitsused. [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[maakonnaseadus]]e järgi taasasutati maakonnaomavalitsused. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 1924. aasta [[Maakonna maanõukogu|maakonnanõukogu]] valimistel said [[Viru Maakonnanõukogu]] liikmeteks: Põllumeeste kandidaatide nimekirjast: 1. Toomel, Aleksander, Rakwere linn; 2. Malla, August, Porkuni; 3. [[Karl Pajos|Pajos, Karl]], [[Rakvere vald (Rakvere kihelkond)|Rakwere wald]]; 4. Stein, Rudolf, Haljala; 5. [[Johannes Orro|Orro, Johannes]], Mäetaguse; 6. Blaubrik, Karl, Rakwere linn; 7. Holberg, Juhann, Tallinn. Asunikkude, riigirentnikkude ja wäikepõllupidajate kandidaatide nimekirjast: 1. Liiw, Peeter, Kalwi; 2. Link, Juhan, Rakwere linn. [[Eesti Tööerakond|Tööerakonna]] kandidaatide nimekirjast: 1. [[Mihkel Juhkam|Juhkam, Mihkel]], Rakwere linn; 2. Treiberg, Waldek, Wihula. Wähemusrahwaste ühendatud kandidaatide nimekirjast: 1. Sautin, Wasili, Wasknarwa; 2. Wrangell, Hans, Roela. Asunikkude, riigirentnikkude ja wäikepõllupidajate (ühine [[Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit|demobiliseeritud sõjawäelastega]]) kandidaatide nimekirjast: 1. [[Oskar Köster|Köster, Oskar]], Rägawere; 2. Waher, Jaan, Rägawere; 3. Kütt, Alfred, JärwaKõnnu; 4. Rüütel, Alfred, Porkuni; 5. Penno, Rudolf, Undla. Wene kandidaatide nimekirjast: 1 Senkin, Paul, Naroowa. [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti sotsiaaldemokraatlise tööliste partei]] ja [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Iseseiswa sotsialistliku töölispartei]] liidu kandidaaitide nimekirjast: 1. Wirma, Karl, Tallinn. [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahwa ühise wäerinna]] kandidaatide nimekirjast: 1. [[August Hansen|Hansen, August]], Tallinn<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/26/20 Wiru maakonnanõukogu liigete nimekiri 1924—1926 a. peale.], Riigi Teataja, nr. 14-15, 26 jaanuar 1924</ref>. 1938. aastal valiti Viru maavolikogu liikmeiks: vallavanemad: R. Ager ([[Kunda-Malla vald]]), V. Annus ([[Vaivara vald (Vaivara kihelkond)|Vaivara vald]]), A. Arju ([[Iisaku vald (Iisaku kihelkond)|lisaku vald]]), J. Eero ([[Püssi vald]]), E. Etverk ([[Vihula vald (Haljala kihelkond)|Vihula vald]]), K. Innus ([[Erra vald (Lüganuse kihelkond)|Erra vald]]), I. Jõemets ([[Paasvere vald (Simuna kihelkond)|Paasvere vald]]), T. Jõgi ([[Kose vald (Virumaa)|Kose vald]]), A. Kallaste ([[Järve vald]]), E. Keinaste ([[Rägavere vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Rägavere vald]]), A. Leitsmaa ([[Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond)|Jõhvi vald]]), A. Nõlvak ([[Haljala vald (Haljala kihelkond)|Haljala vald]]), K. Otu ([[Kunda|Kunda linn]]), A. Pall ([[Küti vald (Viru-Jaagupi kihelkond)|Küti vald]]), A. Poom ([[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]]), K. Polsaste ([[Aaspere vald]]), A. Heinsalu ([[Auvere-Joala vald]]), E. Sibrik ([[Illuka vald (Jõhvi kihelkond)|Illuka vald]]) I. Siipan ([[Porkuni vald]]), E. Tõevere ([[Pada vald]]), I. Uks ([[Sõmeru vald (Rakvere kihelkond)|Sõmeru vald]]), K. Voormansik ([[Voka vald]])<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Viru maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 8. märtsil 1940. aastal valisid Virumaa valla- ja linnavanemad Viru maavolikogu ja maavolinikeks valiti: Joh. Otson ([[Raja vald|Raja]]), [[Heinrich Kübarsepp]] ([[Undla vald|Undla]]), [[Evald Etverk]] ([[Vihula vald (1939)|Vihula]]), K. Elhi ([[Vohnja vald|Vohnja]]), J. Ups ([[Sõmeru vald (1939)|Sõmeru]]), M. Ager ([[Kunda vald (1939)|Kunda]]), A. Poom ([[Vao vald|Vao]]), J. Jõemets ([[Paasvere vald|Paasvere]]), J. Viirmaa ([[Salla vald (1939)|Salla]]), E. Maide ([[Rakvere vald (1939)|Rakvere]]), A. Pall ([[Küti vald|Küti]]), Ed. Keinaste ([[Rägavere vald (1939)|Rägavere]]), K. Innos ([[Erra vald|Erra]]), J. Eero ([[Lüganuse vald (1939)|Lüganuse]]), A. Arju ([[Iisaku vald (1939)|Tärivere]]), E. Sibrik ([[Illuka vald (1939)|Illuka]]), F. Samuel ([[Kohtla vald (1939)|Kohtla]]), A. Leitsmaa ([[Jõhvi vald (1939)|Jõhvi]]), A. Reinsalu ([[Alutaguse vald (1939)|Alutaguse]]), V. Annus ([[Vaivara vald (1939)|Vaivara]]) ja [[Kalju Otu]] ([[Kunda|Kunda linn]]). <ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/03/09/93 Uued maavolikogud moodustati.], Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940</ref>. 17. jaanuarist 1941 moodustati maavalitsuse asemel Virumaa TSN Täitevkomitee, kuid 1941. aasta augustis Viru Maavalitsuse tegevus taastati ning see töötas 1944. aasta sügiseni. == Viru maavanem == {{vaata|Viru maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Viru maakond]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] 2ipb0qn9be0a6ugnba25nkwu1cxweec Apteeker Melchior. Viirastus 0 634088 6176347 6167351 2022-08-10T21:02:32Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{filmi info | pealkiri = "Apteeker Melchior. Viirastus" | stsenaarium = [[Indrek Hargla]]<br>[[Elmo Nüganen]]<br>[[Olle Mirme]] | toimetaja = | kunstnik = [[Matis Mäesalu]] | montaaž = | operaator = [[Mihkel Soe]] | helilooja = [[Liina Sumera]] | peaosades = [[Märten Metsaviir]]<br>[[Alo Kõrve]]<br>[[Maarja Johanna Mägi]] | filmistuudio = | jutustaja = | produtsent = [[Kristian Taska]]<br>[[Esko Rips]]<br>[[Veiko Esken]]<br>[[Tanel Tatter]]<br>[[Armin Karu]] | režissöör = [[Elmo Nüganen]] | žanr = [[draamafilm|draama]], [[krimifilm]] | pildiallkiri = | pildi suurus = | pilt = Filmi "Apteeker Melchior. Viirastus" plakat.jpg | originaalpealkiri = | levitaja = | eelnev = "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" | filmiveebi_id = | efis_id = | imdb_id = 20452514 | amg_id = | koduleht = | järgnev = "[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]" | piletitulu = | tootja = [[Taska Film]]<br>[[Nafta Films]]<br>[[Apollo Film Productions]]<br>[[Hansafilm]] | eelarve = | keel = [[eesti keel|eesti]] | riik = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Saksamaa]] | kestus = | esilinastus = [[19. august]] [[2022]]<ref>[https://kultuur.err.ee/1608655981/augustis-esilinastub-apteeker-melchiori-triloogia-teine-film "Augustis esilinastub "Apteeker Melchiori" triloogia teine film"] ERR kultuur, 13. juuli 2022</ref> | aasta = | movies.ee_id = }} '''"Apteeker Melchior. Viirastus"''' on 2022. aasta augustis esilinastuv Eesti film, mis põhineb [[Indrek Hargla]] teosel "[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]". Film on teine osa samanimelisest mängufilmide sarjast.<ref>[https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis "Apteeker Melchiori" raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis"] ERR, 10. juuli 2020</ref> Filmi režissöör on [[Elmo Nüganen]]. Teos valmis Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös. Tootjad on [[Taska Film]], [[Nafta Films]], [[Apollo Film Productions]] ja [[Hansafilm]] ning kaastootjad on Maze Productions Saksamaalt, Film Angels Productions Lätist ja InScript Leedust.<ref>[https://taska.ee/film/apteeker-melchior-viirastus/ "Apteeker Melchior. Viirastus"] Taska Filmi kodulehel</ref> == Osatäitjad == * [[Melchior Wakenstede]] – [[Märten Metsaviir]] * Wentzel Dorn – [[Alo Kõrve]] * Keterlyn Kordt – [[Maarja Johanna Mägi]] * Rode – [[Mait Malmsten]] * Goswin – [[Raivo Trass]] * Annlin – [[Carmen Mikiver]] * Hainz – [[Rain Simmul]] * Odele – [[Riina Maidre]] == Pilte == <gallery> Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 8605 50197891963.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Liisabet Valdoja - DSCF3198.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Robert Lang - 1R3A8722.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Robert Lang - 1R3A9054.jpg Apteeker Melchior. Viirastus - Robert Lang - 5H0A1284.jpg </gallery> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://menu.err.ee/1608603676/heida-esimene-pilk-apteeker-melchiori-teisele-osale "Heida esimene pilk "Apteeker Melchiori" teisele osale"] ERR menu, 20. mai 2022 * [[imdbtitle:20452514|"Apteeker Melchior. Viirastus"]] IMDb-s {{Apteeker Melchiori lood}} [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:2021. aasta filmid]] [[Kategooria:Eesti draamafilmid]] 3wos2vzosp5m9iy50xruueby3kttygn Jumor FM 0 634133 6176459 6170242 2022-08-11T11:04:32Z 145.14.28.118 /* Sagedused */ wikitext text/x-wiki {{Raadiojaama infobox | nimi = Jumor FM | image = | caption = | edastatav piirkond= {{PisiLipp|Eesti}} | sagedused = FM: Tallinn 104,9, Ida-Virumaa 97,7, Tartu 94,1. | veebilehekülg = [http://jumorfm.ee/, www.jumorfm.ee] }} '''Jumor FM''' (vene keeles ''Юмор FM'') (endine '''Euro FM''') on venekeelne raadio [[Eesti]]s. ==Sagedused== * [[Tallinn]] 104,9 MHz * [[Ida-Virumaa]] 97,7 MHz * [[Tartu]] 94,1 MHz * [[Narva]] 89,8 MHz ==Vaata ka== *[[Eesti raadiojaamade loend]] ==Välislingid== [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] g034ggivyj260wcdygvra5smg462rwt 6176460 6176459 2022-08-11T11:05:12Z 145.14.28.118 wikitext text/x-wiki {{Raadiojaama infobox | nimi = Jumor FM | image = | caption = | edastatav piirkond= {{PisiLipp|Eesti}} | sagedused = FM: Tallinn 104,9, Ida-Virumaa 97,7, Tartu 94,1, Narva 89,8. | veebilehekülg = [http://jumorfm.ee/, www.jumorfm.ee] }} '''Jumor FM''' (vene keeles ''Юмор FM'') (endine '''Euro FM''') on venekeelne raadio [[Eesti]]s. ==Sagedused== * [[Tallinn]] 104,9 MHz * [[Ida-Virumaa]] 97,7 MHz * [[Tartu]] 94,1 MHz * [[Narva]] 89,8 MHz ==Vaata ka== *[[Eesti raadiojaamade loend]] ==Välislingid== [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] 9fa7nj1nsgx052ghm85ihcdm6gqnqyy Narva tank 0 634162 6176469 6175913 2022-08-11T11:22:43Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]] '''Narva tank''' on [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asub Narvas [[Jõesuu tänav]]al kohas, kus 25.– 26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[Narva jõgi|Narva jõe]]. Monument koosneb postamendile asetatud tankist [[T-34/85]]. Tank on paigutatud jõe teljega risti, suunaga edelasse. Monument avati [[9. mai]]l [[1970]]. Tank tõusis huviorbiiti [[2022]]. aastal seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungiga Ukrainasse]], mille järel kerkis päevakorda punamonumentide eemaldamine Eestist. Augustis lepiti kokku, et tankimonument teisaldatakse.<ref>[https://www.err.ee/1608679309/raik-tankimonumendi-teisaldamise-otsus-sundis-vaga-raskelt "Raik: tankimonumendi teisaldamise otsus sündis väga raskelt"] ERR, 8. august 2022</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 * [https://www.levila.ee/tekstid/tanki-jant "Tanki jant"] Levila, august 2022 {{koord}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] e3y115yp2t9hfnbk38ocrfubcqn741g 6176481 6176469 2022-08-11T11:42:25Z Ohpuu 1638 wikitext text/x-wiki [[File:Memorial to the victims of World War Two.jpg|thumb|Narva tank (2007)]] '''Narva tank''' on [[Narva]] linna vallutamisele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal pühendatud [[mälestusmärk]]. Monument asub Narvas [[Jõesuu tänav]]al kohas, kus 25.–26. juulil 1944 ületasid Leningradi rinde väed [[Narva pealetung]]il kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[Narva jõgi|Narva jõe]]. Monument koosneb postamendile asetatud tankist [[T-34/85]]. Tank on paigutatud jõe teljega risti suunaga edelasse. Monument avati [[9. mai]]l [[1970]]. Tank tõusis huviorbiiti [[2022]]. aastal seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungiga Ukrainasse]], mille järel kerkis päevakorda punamonumentide eemaldamine Eestist. Augustis lepiti kokku, et tankimonument teisaldatakse.<ref>[https://www.err.ee/1608679309/raik-tankimonumendi-teisaldamise-otsus-sundis-vaga-raskelt "Raik: tankimonumendi teisaldamise otsus sündis väga raskelt"] ERR, 8. august 2022</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120048528/ootamatu-ajalooline-fakt-narva-tank-on-kuulsusetu-taustaga-reservmasin-mil-pole-eestiga-mingit-seost "Ootamatu ajalooline fakt: Narva tank on kuulsusetu taustaga reservmasin, mil pole Eestiga mingit seost"] Delfi Forte, 9. august 2022 * [https://www.levila.ee/tekstid/tanki-jant "Tanki jant"] Levila, august 2022 {{koord}} [[Kategooria:Narva mälestusmärgid]] mxnt4z42igz0l4ts5752l6l3zy6hm1g Ukraina maakaitsevägi 0 634608 6176362 6172870 2022-08-10T23:56:46Z EmausBot 25097 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Ukraina relvajõudude maakaitsejõud]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Ukraina relvajõudude maakaitsejõud]] qr9wos1g7krvzd2xg18h22mt65aux4s Maakonna maanõukogu 0 634653 6176288 6173391 2022-08-10T17:49:20Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] wikitext text/x-wiki '''Maakonna maanõukogu'''d olid 1917. aastal moodustatud [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]u maakondlikud esindusorganid. Maakonna maanõukogude võimupiirkonda kuulusid – [[Eestimaa kubermangukomissar|kubermangu komissar]]i ja [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|kubermangu maanõukogu]] poolt ühiselt märatud piirides – järgmised asjad: a) kohaliku maa omavalitsuse asjad, b) üleüldis-administratiivlised valitsuse asjad ja c) maakonna piirides ajutise kohalikkude maksude määramine. Kubermangu ja maakonna maa-nõukogudel on õigus [[Täidesaatva riigivõimu asutus|täidesaatvaid organ]]eid asutada, kes koos seisavad ühest ehk mitmest isikust. [[12. aprill]]il [[1917]] kinnitas [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutine valitsus]] Eestile suhtelise [[Autonoomne Eestimaa kubermang|autonoomia]] andnud otsuse "[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]", mille alusel kavandati [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i ([[Jaan Poska]]) juurde nõuandva organina [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]]. Eestimaa Kubermangu Maanõukogu oli esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad [[Eesti linnade loend|linnadest]] ja [[Eesti maakondade loend|maakondadest]]-valdadest. Alustuseks valisid 23. mail kõik vallad oma esindajad (valijamehed), kes astusid 24.–25. juunil kokku maakondlikeks valimiskogudeks ning valisid endi seast saadikud nii Eestimaa Kubermangu Maanõukogusse kui ka kohalikku, maakondlikku [[maanõukogu]]sse. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomsesse Eestimaa kubermang]]u kuulusid: [[Lääne maakond]], [[Harju maakond]], [[Järva maakond]], [[Viru maakond]], [[Saare maakond]], [[Pärnu maakond]], [[Tartu maakond]], [[Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond]]. Maakonna maanõukogu liikmed valiti maakonna valdade poolt 7-15 liikmelisel arvul. Maakonna maanõukogu liikmed valiti maakonna valimise koosolekutel. Maakonna valimise koosoleku liikmed valiti valla koosolekutel, iga 1000 valija kohta üks, üleüldise – sugu peale vaatamata – otsekohese, ühesuguse ja salajase hääletamise teel, kusjuures ka vähemustele esituse saatmine võimalikuks tehakse. Vallad alla 1000-lise elanikkude arvuga valisid ühe esitaja. Valimistest oli õigus kõigil osa võtta, kes 21 aastat vanad ja kuni 1. märtsini 1917 aastal vähemalt aasta vallas või valla piiridesse kuuluvates mõisates või alevikkudes olid elanud. Ajutise kubermangu ja maakonna maanõukogude liikmeteks oli õigus mitte ainult kohalikke valla elanikke, vaid ka neid valida, kes väljaspool valla piirisid elasid. [[Omavalitsus]]te üle [[järelevalve]]t teostanud komissaride tegevus<ref>[https://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=68&iid=110000009089&lst=2&hash=309d3f34785ec9857726823ded63ddf9 Saaga » Riigiasutused » Eesti Ajutise Valitsuse Peavolinikud, maakondade ...; ERA.2; 1918-1919], Saaga.ee</ref> lõpetati 1919. aasta augustis. Maakonna komissaride asjaajamine anti üle: maakonna omavalitsuse järelvalwesse puutuv siseministrile, [[Vallavalitsus|valdade omavalitsustesse]] puutuv vastavale [[maavalitsus|maakonnavalitsus]]ele<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/10/22/3 Seadusandliku delegatsiooni poolt 11. okt. 1919. a. wastuwõetud omawalitsuse ajutine järelwalwe seadus.], Riigi Teataja, nr. 78, 22 oktoober 1919</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] 45b7x8yasmqbzislxm6nykwcgsj2gu9 Keldriämblik 0 634820 6176241 6175363 2022-08-10T16:03:04Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Keldriämblik | värvus = putukad | pilt = Metellina merianae2.jpg | pildi_seletus = Keldriämblik | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | selts = [[Ämblikulised]] ''Araneae'' | sugukond = [[Sireämbliklased]] ''Tetragnathidae'' | perekond = ''[[Metellina]]'' | liik = '''Keldriämblik''' | binaarne = ''Metellina merianae'' | binaarse_autor = ([[Giovanni Antonio Scopoli|Scopoli]], 1763) | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Keldriämblik''' (''Metellina merianae'', ''Meta merianae'') on liik [[Ämblikulised|ämblikulisi]] sugukonnast [[sireämbliklased]] (''Tetragnathidae''). Eestis üks tavalisemaid liike keldrites, ent elab ka metsas pimedates ja väga varjatud kohtades (vanad kännud, juurealused ja tüveõõnsused).<ref>*[[Mart Meriste|Meriste, Mart]] 2012. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2136 Koduloom ämblik]. ''[[Eesti Loodus]]'' 5.</ref> Keha on 6–10 mm pikk, tagakeha mustriline ja jalad vöödilised. Koob väikesi ratasvõrke. Munakookonid on kerajad ja ripuvad niidi otsas. Toitub putukatest ja kakanditest. ==Vaata ka== *[[Eesti ämblike süstemaatiline nimestik]] *[[koopaämblik]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti ämblikulaadsed]] [[Kategooria:sireämbliklased]] r3thnj9c1k08udd6se0d3ejjqezuyjy 2022. aasta Vormel 1 hooaeg 0 634906 6176158 6176058 2022-08-10T12:35:03Z Killerlicka 68247 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg | aasta = 2022 | võistlus = Vormel 1 | eelmine = 2021 | järgmine = 2023 }} {{Mitu pilti | suund = vertikaalne | kogulaius = 150 | pilt1 = Max Verstappen 2017 Malaysia 3.jpg | allkiri1 = Tiitlikaitsja [[Max Verstappen]] juhib MM-sarja. | pilt2 = Charles Leclerc portrait 2020.png | allkiri2 = [[Charles Leclerc]] on hetkel [[Scuderia Ferrari|Ferrariga]] teisel kohal. | pilt3 = Sergio Pérez 2019 (cropped).jpg | allkiri3 = [[Sergio Pérez]] on hetkel [[Red Bull Racing|Red Bulliga]] kolmandal kohal. | pilt4 = 2022 Miami GP - Red Bull RB18 of Sergio Pérez.jpg | allkiri4 = [[Red Bull Racing]] juhib konstruktorite arvestuses. | pilt5 = FIA F1 Austria 2022 Nr. 44 Hamilton.jpg | allkiri5 = [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]] on konstruktorite arvestuse tiitlikaitsja. }} '''2022 FIA vormel 1 maailmameistrivõistlused''' on 73. [[Vormel 1| vormel 1-e]] hooaeg. Hooaeg koosneb kahekümne kahest etapist ning hooaeg lõppeb viimaste aastatega võrreldes varem, et vältida kattumist [[2022._aasta_jalgpalli_maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustega]].<ref name="Reuters F1 calendar"/><ref name="BBC Sport 2022 calendar"/> Sõitjad ja konstrukotrid võistlevad vastavalt sõitjate ja konstruktorite maailmameistritiitlitele. 2022. aasta hooaeg tõi endaga kaasa mitmeid suuri muudatusi tehnilistes reeglites. Need muudatused oleksid pidanud jõustuma juba [[2021. aasta Vormel 1 hooaeg|eelmisel]] hooajal, aga see lükati edasi [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] tõttu.<ref name="19 chassis"/> Tiitlikaitsjad on [[Max Verstappen]] ([[Red Bull Racing]]) ja [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]].<ref>{{cite web |title=Brilliant Verstappen claims maiden title after victory in Abu Dhabi season finale following late Safety Car drama |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.brilliant-verstappen-claims-maiden-title-after-victory-in-abu-dhabi-season.22Arui4l6BKK2PUsJgKqpZ.html |website=Formula1 |access-date=12 December 2021 |date=12 December 2021}}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable sortable" style="font-size:85%" !scope="col" rowspan="2"| Võistkond !scope="col" rowspan="2"| Konstruktor !class="unsortable" rowspan="2"| Šassii !scope="col" rowspan="2" nowrap| Jõuallikas !colspan="3" scope="col" class="unsortable"| Sõitjad |- !scope="col" class="unsortable"| Nr. !scope="col" class="unsortable"| Sõitja nimi !class="unsortable" | Etapid |- | data-sort-value="Alfa"|{{Riigi ikoon|Šveits}} Alfa Romeo F1 Team [[PKN Orlen|Orlen]] !nowrap |[[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Alfa Romeo C42|C42]] | Ferrari 066/7 | style="text-align:center"|24<br>77 | {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Zhou Guanyu]]<br>{{Riigi ikoon|Soome}} [[Valtteri Bottas]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Scuderia Alpha"|{{Riigi ikoon|Itaalia}} Scuderia AlphaTauri !nowrap|[[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | |[[AlphaTauri AT03|AT03]] | {{nowrap|Red Bull RBPTH001}} | style="text-align:center"|10<br>22 | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pierre Gasly]]<br>{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Yuki Tsunoda]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="BWT"|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[BWT (company)|BWT]] Alpine F1 Team ![[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault vormel 1-s|Renault]] | [[Alpine A522|A522]] | Renault E-Tech RE22 | style="text-align:center"|14<br>31 | Nowrap|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fernando Alonso]]<br>{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Esteban Ocon]] | align="center" nowrap|1–13<br />1–13 |- | nowrap data-sort-value="Aston"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Aston Martin [[Saudi Aramco|Aramco]] [[Cognizant]] F1 Team !nowrap|[[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | [[Aston Martin AMR22|AMR22]] | {{nowrap|Mercedes-AMG F1 M13}} | style="text-align:center"|27<br>5<br>18 | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Hülkenberg]]<br>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Sebastian Vettel]]<br>{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Lance Stroll]] | align="center" nowrap|1–2<br>3–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Scuderia Fer"|{{Riigi ikoon|Itaalia}} Scuderia Ferrari ![[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Ferrari F1-75|F1-75]] | Ferrari 066/7 | style="text-align:center" |16<br>55 | {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Charles Leclerc]]<br>{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Carlos Sainz Jr.]] | align="center" nowrap|1–13<br />1–13 |- | data-sort-value="Haas"|{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} Haas F1 Team ![[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | [[Haas VF-22|VF-22]] | Ferrari 066/7 | style="text-align:center"|20<br>47 | nowrap|{{Riigi ikoon|Taani}} [[Kevin Magnussen]]<br>{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Mick Schumacher]] | align="center" nowrap|1–13<br />1–13 |- | scope="row" data-sort-value="McL"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} McLaren F1 Team !scope="row" nowrap|[[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | [[McLaren MCL36|MCL36]] | |Mercedes-AMG F1 M13 | style="text-align:center"|3<br>4 | {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Daniel Ricciardo]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lando Norris]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Merc"|{{nowrap|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} Mercedes-AMG [[Petronas]] F1 Team}} ![[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]] | nowrap|[[Mercedes W13|F1 W13]] | Mercedes-AMG F1 M13 | style="text-align:center"|44<br>63 | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lewis Hamilton]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[George Russell]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Oracle"|{{Riigi ikoon|Austria}} [[Oracle Corporation|Oracle]] Red Bull Racing !{{nowrap|[[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]]}} | [[Red Bull Racing RB18|RB18]] | {{nowrap|Red Bull RBPTH001}} | style="text-align:center"|1<br>11 | {{Riigi ikoon|Madalmaad}} [[Max Verstappen]]<br>{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Sergio Pérez]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- | data-sort-value="Will"|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Williams Racing ![[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | [[Williams FW44|FW44]] | Mercedes-AMG F1 M13 | style="text-align:center"|6<br>23 | {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nicholas Latifi]]<br>{{Riigi ikoon|Tai}} [[Alexander Albon]] | align="center" nowrap|1–13<br>1–13 |- class="sortbottom" | colspan="7" style="background-color:#EAECF0;text-align:center"|'''Allikad:'''<ref name="entry lists">Official entry lists: * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Bahrain%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Bahrain Grand Prix – Entry List |publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=18 March 2022 |access-date=18 March 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Saudi%20Arabian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Saudi Arabian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=25 March 2022 |access-date=25 March 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Australian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Australian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=8 April 2022 |access-date=8 April 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Emilia%20Romagna%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Emilia Romagna Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=22 April 2022 |access-date=22 April 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Miami%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Miami Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=6 May 2022 |access-date=6 May 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Spanish%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Spanish Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=20 May 2022 |access-date=20 May 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Monaco%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Monaco Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=27 May 2022 |access-date=27 May 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Azerbaijan%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Azerbaijan Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=10 June 2022 |access-date=10 June 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Canadian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Canadian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=17 June 2022 |access-date=17 June 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20British%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 British Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=1 July 2022 |access-date=1 July 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Austrian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Austrian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=8 July 2022 |access-date=8 July 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20French%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 French Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=22 July 2022 |access-date=22 July 2022 }} * {{cite web |url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Hungarian%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf |title=2022 Hungarian Grand Prix – Entry List |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |date=29 July 2022 |access-date=29 July 2022 }}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/events/fia-formula-one-world-championship/season-2022/2022-fia-formula-one-world-championship-entry |title=2022 FIA Formula One World Championship – Entry List |publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=10 March 2022 |access-date=10 March 2022}}</ref> |} === Võistkondlikud muutused === [[Honda vormel 1-s|Honda]] lõpetas jõuallikate tarnimise peale {{F1|2021}} hooaega.<ref>{{Cite news|title=Honda to quit Formula 1 at the end of 2021 season|url=https://www.motorsport.com/f1/news/honda-exit-2021-red-bull/4885092/?ic_source=home-page-widget&ic_medium=widget&ic_campaign=widget-6|access-date=2 October 2020|work=motorsport.com|archive-date=11 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210111142907/https://www.motorsport.com/f1/news/honda-exit-2021-red-bull/4885092/?ic_source=home-page-widget&ic_medium=widget&ic_campaign=widget-6|url-status=live}}</ref> Nad tarnisid jõuallikaid [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTaurile]] alates {{F1|2018}}. aasta hooajast ning [[Red Bull Racing|Red Bullile]] {{F1|2019}}. aasta hooajast.<ref name="AlphaTauri">{{cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/152552/red-bull-alphatauri-to-stay-in-f1-despite-honda-exit|title=Red Bull, AlphaTauri to remain in F1 despite Honda exit at end of '21|author=Adam Cooper|website=Autosport.com|date=2 October 2020|access-date=3 October 2020|archive-date=4 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201004134301/https://www.autosport.com/f1/news/152552/red-bull-alphatauri-to-stay-in-f1-despite-honda-exit|url-status=live}}</ref> Red Bull Racing võttis Honda jõuallika programmi üle ning lõi selleks uue diviisi nimega [[Red Bull Powertrains]]. === Sõitjate muutused === {{Mitu pilti | kogulaius = 330 | pilt1 = Zhou Guanyu at the 2022 Austrian Grand Prix.jpg | jalus = [[Zhou Guanyu]] (vasakul) tegi oma F1 debüüdi [[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeo]] eest. [[Nikita Mazepin|Nikita Mazepini]] (keskel) leping tühistati peale [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]]. Tema asemel palgati [[Kevin Magnussen]] (paremal). | pilt2 = Никита_Мазепин_-_интервью_-_2019,_02.jpg | pilt3 = Kevin Magnussen, 2019 Formula One Tests Barcelona (cropped).jpg }} Vahetult enne [[2021 Hollandi Grand Prix]]'d teatas [[Kimi Räikkönen]] oma 19 hooaja pikkuse karjääri lõpetamisest peale {{F1|2021}}. hooaja lõppu.<ref>{{Cite web|title=Raikkonen to retire from Formula 1 at end of 2021 season|url=https://www.motorsport.com/f1/news/kimi-raikkonen-retirement-formula-1-2021/6658463/|date=1 September 2021|access-date=1 September 2021|website=Motorsport.com}}</ref> Räikköneni koha [[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeos]] sai [[Valtteri Bottas]], kes lahkus [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedesest]].<ref>{{Cite web|date=6 September 2021|title=Alfa Romeo announce Valtteri Bottas to join the team in 2022 on multi-year deal|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-valtteri-bottas-to-join-the-team-in-2022-on.6Ezs9zhh2jV1ceMcHs3e4S.html|url-status=live|access-date=6 September 2021|website=Formula1.com|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210906113510/https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-valtteri-bottas-to-join-the-team-in-2022-on.6Ezs9zhh2jV1ceMcHs3e4S.html |archive-date=6 September 2021 }}</ref> Bottasest vabaks jäänud koha sai [[George Russell]]<ref>{{Cite web|date=7 September 2021|title=Following Valtteri Bottas' departure to Alfa Romeo Racing, George Russell will be team-mate to Lewis Hamilton from 2022|url=https://www.mercedesamgf1.com/en/news/2021/09/mercedes-confirms-2022-f1-driver-line-up/|url-status=live|access-date=7 September 2021|website=mercedesamgf1.com|archive-url=https://web.archive.org/web/20210907090631/https://www.mercedesamgf1.com/en/news/2021/09/mercedes-confirms-2022-f1-driver-line-up/ |archive-date=7 September 2021 }}</ref><ref name=":2">{{Cite web|date=7 September 2021|title=Mercedes announce George Russell will partner Lewis Hamilton in 2022 as Briton signs long-term deal|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-announce-george-russell-will-partner-lewis-hamilton-in-2022.jtndbCmN3CR8Lm9s54e4T.html|url-status=live|access-date=7 September 2021|website=Formula1.com|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210907090616/https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-announce-george-russell-will-partner-lewis-hamilton-in-2022.jtndbCmN3CR8Lm9s54e4T.html |archive-date=7 September 2021 }}</ref> ning tema vaba koha [[WilliamsF1|Williamsis]] sai endale endine [[Red Bull Racing|Red Bulli]] sõitja [[Alexander Albon]].<ref>{{Cite web|date=8 September 2021|title=Williams Racing Confirms Latifi & Albon as 2022 Driver Line Up|url=https://www.williamsf1.com/news/2021/drivers/williams-racing-confirms-latifi-albon-for-2022|url-status=live|access-date=8 September 2021|website=WilliamsF1.com|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210908120814/https://www.williamsf1.com/news/2021/drivers/williams-racing-confirms-latifi-albon-for-2022 |archive-date=8 September 2021 }}</ref> Vormel 2 sõitja [[Zhou Guanyu]] tõusis vormel 1 sarja asendamaks Alfa Romeost lahkunud [[Antonio Giovinazzi|Antonio Giovinazzit]].<ref name="Zhou">{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-announce-guanyu-zhou-as-valtteri-bottass-team-mate-for.3FGtpRMOhG1qZ4Qinr8ky6.html|title=Alfa Romeo announce Guanyu Zhou as Valtteri Bottas's team mate for 2022|website=Formula1.com|date=16 November 2021|access-date=16 November 2021}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-alfa-romeo-confirm-antonio-giovinazzi-will-leave-the-team-at-the.1kV7SnbnnunYNLFEdWSsfj.html|title=Alfa Romeo confirm Antonio Giovinazzi will leave the team at the end of the season|website=Formula1.com|date=16 November 2021|access-date=16 November 2021}}</ref> Zhoust sai esimene hiinlane vormel 1 sarjas.<ref name="Zhou"/> [[Nikita Mazepin]] pidi algselt osalema teist hooaega järjest vormel 1-s [[Haas F1 Team|Haasi]] eest. Peale [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] tühistati Mazepini ja Haasi nimisponsori [[Uralkali]] lepingud.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-haas-to-part-ways-with-nikita-mazepin-with-immediate-effect.nmmqyclyJjFNkPJjQyiyF.html|title=Haas to part ways with Nikita Mazepin 'with immediate effect'|website=Formula1.com|date=5 March 2022|access-date=5 March 2022}}</ref> Mazepini koha sai endale [[Kevin Magnussen]], kes viimati võistles vormel 1-s {{F1|2020}} hooajal sama võistkonna eest.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-kevin-magnussen-to-make-sensational-f1-return-with-haas-in-2022.7m4IFYh7gmD3ZGppbs5f88.html|title=Kevin Magnussen to make sensational F1 return with Haas in 2022|website=Formula1.com|date=9 March 2022|access-date=9 March 2022}}</ref> ==== Muutused hooaja jooksul ==== Vahetult enne [[2022 Bahreini Grand Prix|Bahreini Grand Prix]]'d nakatus [[Sebastian Vettel]] [[SARS-CoV-2|koroonaviirusesse]]. Teda tuli asendama [[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martini]] reservsõitja [[Nico Hülkenberg]], kes viimati sõitis [[2020 Eifeli Grand Prix|2020. aasta Eifeli Grand Prix]]'l.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-vettel-to-be-replaced-by-hulkenberg-for-2022-bahrain-gp-after.5pgESYwenU9KPErL3MfFRz.html|title=Vettel to be replaced by Hulkenberg for 2022 Bahrain GP after positive Covid test|website=Formula1.com|date=17 March 2022|access-date=17 March 2022}}</ref> Hülkenberg asendas Vettelit ka järgneval [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|Saudi Araabia Grand Prix]]'l.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-vettel-to-miss-second-race-of-2022-as-hulkenberg-steps-in-for-aston.Gkem8WiQxMgktHJYyjILr.html|title=Vettel to miss second race of 2022, as Hulkenberg steps in for Aston Martin in Saudi Arabia|website=Formula1|date=25 March 2022|access-date=25 March 2022}}</ref> == Kalender == 2022 kalendris on 22 etappi.<ref name="2022 calendar">{{Cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-announces-23-race-calendar-for-2022.2HcIP34fK3Zznx7YZfWL6P.html|title=Formula 1 announces 23-race calendar for 2022|website=Formula1.com|date=15 October 2021|access-date=15 October 2021}}</ref><ref name="Reuters F1 calendar">{{Cite news|url= https://www.reuters.com/lifestyle/sports/china-absent-record-23-race-2022-formula-one-calendar-2021-10-15/ |title= Chinese GP off F1 calendar for third year in a row |work= [[Reuters]] |last1= Baldwin |first1= Alan |last2= Sarkar |first2= Pritha |last3= Ferris |first3= Ken |date= 15 October 2021 |access-date= 21 October 2021 |location= London}}</ref> {| class="sortable wikitable" width="650px" style="font-size: 85%;" !data-sort-type="number" | Etapp !Grand Prix !Rada !class="unsortable" | Kuupäev |- !1 | [[Bahreini Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|BHR}} [[Bahrain International Circuit]], [[Sakhir]] | 20. märts |- !2 | [[Saudi Araabia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|SAU}} [[Jeddah Corniche Circuit]], [[Jiddah]] | 27. märts |- !3 | [[Austraalia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AUS}} [[Albert Park Circuit]], [[Melbourne]] | 10. aprill |- !4 | {{nowrap|[[Emilia Romagna Grand Prix]]}} | {{Riigi ikoon|ITA}} [[Imola Circuit]], [[Imola]] | 24. aprill |- !5 | [[Miami Grand Prix]] | {{nowrap|{{Riigi ikoon|USA}} [[Miami International Autodrome]], [[Miami Gardens]]}} | 8. mai |- !6 | [[Hispaania Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|ESP}} [[Circuit de Barcelona-Catalunya]], [[Montmeló]] | 22. mai |- !7 | [[Monaco Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|MON}} [[Circuit de Monaco]], [[Monaco]] | 29. mai |- !8 | [[Aserbaidžaani Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AZE}} [[Baku City Circuit]], [[Bakuu]] | 12. juuni |- !9 | [[Kanada Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|CAN}} [[Circuit Gilles Villeneuve]], [[Montréal]] | 19. juuni |- !10 | [[Suurbritannia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|GBR}} [[Silverstone Circuit]], [[Silverstone]] | 3. juuli |- !11 | [[Austria Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Ring]], [[Spielberg]] | 10. juuli |- !12 | [[Prantsusmaa Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|FRA}} [[Circuit Paul Ricard]], [[Le Castellet]] | 24. juuli |- !13 | [[Ungari Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|HUN}} [[Hungaroring]], [[Mogyoród]] | 31. juuli |- !14 | [[Belgia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|BEL}} [[Circuit de Spa-Francorchamps]], [[Stavelot]] | 28. august |- !15 | [[Hollandi Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|NED}} [[Circuit Zandvoort]], [[Zandvoort]] | 4. september |- !16 | [[Itallia Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|ITA}} [[Monza Circuit]], [[Monza]] | {{nowrap|11. september}} |- !17 | [[Singapuri Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|SIN}} [[Marina Bay Street Circuit]], [[Singapur]] | 2. oktoober |- !18 | [[Jaapani Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|JPN}} [[Suzuka International Racing Course]], [[Suzuka]] | 9. oktoober |- !19 | [[USA Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Circuit of the Americas]], [[Austin]] | 23. oktoober |- !20 | [[Mehhiko Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|MEX}} [[Autódromo Hermanos Rodríguez]], [[México]] | 30. oktoober |- !21 | [[São Paulo Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|BRA}} [[Interlagos Circuit]], [[São Paulo]] | 13. november |- !22 | [[Abu Dhabi Grand Prix]] | {{Riigi ikoon|AÜE}} [[Yas Marina Circuit]], [[Abu Dhabi]] | 20. november |- class="sortbottom" | colspan="4" align="bottom" style="background-color:#EAECF0; text-align:center" |'''Sources:'''<ref name="2022 calendar"/><ref name="BBC Sport 2022 calendar">{{Cite news|url= https://www.bbc.co.uk/sport/formula1/58918353 |title= Chinese Grand Prix: Shanghai race dropped from 2022 F1 calendar |work= [[BBC Sport]] |last= Benson |first= Andrew |date= 15 October 2021 |access-date= 21 October 2021}}</ref><ref name="WMC"/><ref name="22 Grands Prix"/> |} === Kalendrimuudatused === * [[Austraalia Grand Prix|Austraalia]], [[Kanada Grand Prix|Kanada]], [[Jaapani Grand Prix|Jaapani]] ja [[Singapuri Grand Prix|Singapuri]] Grand Prix'd naasesid kalendrisse peale kaheaastast puudumist [[SARS-CoV-2|koroonaviiruse]] pandeemia tõttu.<ref name="2022 calendar"/> * [[Miami Grand Prix]] tegi debüüdi [[Miami International Autodrome]] rajal in [[Miami Gardens|Miami Gardensis]].<ref>{{Cite web|date=18 April 2021|title=Miami Grand Prix to join F1 calendar in 2022, with exciting new circuit planned|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.miami-grand-prix-to-join-f1-calendar-in-2022.44Dqc0CfhQzb7bb7MIjkqX.html|access-date=18 April 2021|website=Formula1.com|language=en}}</ref> * [[Portugali Grand Prix|Portugali]], [[Steiermargi Grand Prix|Steiermargi]] and [[Türgi Grand Prix|Türgi]] Grand Prix'd puudusid 2022. aasta kalendrist. Need etapid lisati {{F1|2021}} kalendrisse vastuseks koroonaviirusest tingitud pandeemiale, et võimalikult palju etappe saaks peetud.<ref name="2022 calendar"/> * [[Katari Grand Prix]], mis tegi oma debüüdi {{F1|2021}}. hooajal [[Losail International Circuit|Losaili ringrajal]], jäi 2022 kalendrist välja. Grand Prix naaseb 2023. aasta hooajal täiesti uuel ringrajal peale aastast eemalolekut [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistluste]] tõttu.<ref name="2022 calendar"/><ref>{{cite web|last=Cooper|first=Adam|date=30 September 2021|title=F1 confirms Qatar GP on 2021 calendar as part of long-term deal|url=https://www.autosport.com/f1/news/f1-confirms-qatar-gp-on-2021-calendar-as-part-of-long-term-deal/6678313/|url-status=live|access-date=30 September 2021|website=Autosport.com|publisher=[[Motorsport Network]]|language=en|quote=There will be no Grand Prix in {{F1|2022}} as the country will focus on hosting the [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|FIFA World Cup]] that will start exactly a year after the first Formula One race. The event will then return in {{F1|2023}} at a yet-to-be-confirmed venue, with a new circuit now in the planning stages.|archive-url=https://web.archive.org/web/20210930090506/https://www.autosport.com/f1/news/f1-confirms-qatar-gp-on-2021-calendar-as-part-of-long-term-deal/6678313/ |archive-date=30 September 2021 }}</ref> * [[Hiina Grand Prix]] oli algselt kalendris,<ref>{{Cite news|url= https://www.racefans.net/2020/07/21/new-race-deal-to-keep-formula-1-in-china-until-2025/ |title= New race deal to keep Formula 1 in China until 2025 |last1= Rencken |first1= Dieter |last2= Collantine |first2= Keith |work= Race Fans |date= 21 July 2020 |access-date= 22 October 2021}}</ref> aga jäi ära pandeemiast tingitud reisipiirangute pärast.<ref name="2022 calendar"/><ref name="Reuters F1 calendar" /><ref name="BBC Sport 2022 calendar" /> Grand Prix peaks naasema 2023. aastal.<ref>{{Cite web|url= https://www.formula1.com/en/latest/article.f1-extends-chinese-grand-prix-contract-to-2025.3EWPSR02zKJ4ItdLHQtk8u.html |title= F1 extends Chinese Grand Prix contract to 2025 |date= 6 November 2021 |website=Formula1.com|access-date= 6 November 2021}}</ref> * [[Venemaa Grand Prix]], mis pidi toimuma 25. septembril 17. etapina, jäeti ära [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse]]<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-statement-on-the-russian-grand-prix.4S39V28GpAH5ESb8LksW0J.html|title=Formula 1 statement on the Russian Grand Prix|website=Formula1.com|date=25 February 2022|access-date=25 February 2022}}</ref><ref name="Russian Grand Prix cancelled">{{cite web |title=FIA announces World Motor Sport Council decisions in relation to the situation in Ukraine |url=https://www.fia.com/news/fia-announces-world-motor-sport-council-decisions-relation-situation-ukraine |publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]] |date=1 March 2022 |access-date=1 March 2022}}</ref>. Algselt oli plaan Grand Prix asendada,<ref name="WMC"/> aga see plaan hiljem tühistati.<ref name="22 Grands Prix">{{Cite web |title=Formula 1 to race at 22 Grands Prix in 2022|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-to-race-at-22-grands-prix-in-2022.5ySj1LGnDVesfBDHI1Kc3c.html |access-date=18 May 2022 |website=www.formula1.com}}</ref> == Määruste muudatused == === Võistlusjuhtimine === [[Michael Masi]], kes oli võistlusjuht alates [[Charlie Whiting|Charlie Whitingu]] surmast {{F1|2019}}. aastal, vabastati sellest positioonist pärast [[2021 Abu Dhabi Grand Prix]] skandaali. Ühe osana võistlusjuhtumise ümberstruktureemisest asendati Masi endise [[DTM|DTM-i]] võistlusjuhi [[Niels Wittich|Niels Wittichi]] ja [[FIA kestvussõitude maailmameistrivõistlused|kestvussõitude MM-sarja]] võistlusdirektori [[Eduardo Freitas|Eduardo Freitasega]]. Duo juhib etappi kordamööda. [[Herbie Blash]], Whitingu endine parem käsi, määrati võistlusjuhi vanemnõuniku positsioonile.<ref name=":1">{{Cite web|date=17 February 2022|title=FIA President Mohammed Ben Sulayem opens the way for a new step forward in Formula 1 refereeing|url=https://www.fia.com/news/fia-president-mohammed-ben-sulayem-opens-way-new-step-forward-formula-1-refereeing|access-date=17 February 2022|website=Federation Internationale de l'Automobile|language=en}}</ref> Lisaks sellele tutvustas FIA uut virtuaalset võistlusjuhisüsteemi, mis sarnaneb [[Videokohtunik|videokohtuniku]] süsteemile jalgpallis, ning keelustas suhtluse võistlusjuhi ja tiimijuhi vahel võidusõidu ajal. Radioside võistkondade ja FIA ametnike vahel ei ole enam telee-eetris, et kaitsta ametnike. Vormel 1 spordi nõuandekomitee vaatas üle ning korrigeeris turvaauto taga ringiga mahajäänute reegleid.<ref name=":1" /><ref>{{cite web|title=FIA removes Masi, announces new virtual F1 race control system|url=https://www.motorsport.com/f1/news/fia-removes-masi-announces-new-virtual-f1-race-control-system/8254024/|access-date=17 February 2022|website=www.motorsport.com|publisher=Motorsport Network}}</ref><ref>{{cite web |title=F1 rules update clarifies ambiguous unlapping situation|url=https://www.motorsportweek.com/2022/03/15/f1-rules-update-clarifies-ambiguous-unlapping-situation/ |website=Motorsportweek.com |access-date=7 May 2022}}</ref> === Tehnilised muudatused === {{Mitu pilti | pilt1 = 2022 Formula One car at the 2021 British Grand Prix (51350002179).jpg | allkiri1 = Kontseptuaalne 2022 F1 auto [[2021 Suurbritannia Grand Prix]]'l. | suund = vertikaalne | pilt2 = FIA F1 Austria 2022 Nr. 16 Leclerc.jpg | allkiri2 = [[Ferrari F1-75]] [[2022 Austria Grand Prix|Austria Grand Prix]]'l. }} 2022. aasta hooaeg nägi suuri tehnilis muudatusi.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/06/14/formula-1-delays-presentation-of-2021-regulations/|title=Formula 1 delays presentation of 2021 regulations|first=Daniel|last=Herrero|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=14 June 2019|access-date=19 June 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190822220535/https://www.speedcafe.com/2019/06/14/formula-1-delays-presentation-of-2021-regulations/|archive-date=22 August 2019|url-status=live}}</ref> Need muudatused pidi juhtuma juba {{F1|2021}}. aastal, aga see lükkus edasi 2022 hooaega [[SARS-CoV-2|koroonaviirusest]] tingitud pandeemia tõttu.<ref name="19 chassis">{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2020/03/20/formula-1s-new-regulations-delayed-until-2022/|title=Formula 1's new regulations delayed until 2022|first=Daniel|last=Herrero|publisher=[[Speedcafe]]|date=20 March 2020|access-date=20 March 2020|archive-date=21 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201021124823/https://www.speedcafe.com/2020/03/20/formula-1s-new-regulations-delayed-until-2022/|url-status=live}}</ref> Peale sellise otsuse langetamist keelati võistkondadel 2022. aasta auto arendamine 2020. aastal.<ref>{{Cite web|last=Smith|first=Luke|date=31 March 2020|title=F1 teams banned from 2022 car development for rest of 2020|url=https://www.autosport.com/f1/news/f1-teams-banned-from-2022-car-development-for-rest-of-2020-4983363/4983363/|website=Autosport.com|access-date=25 December 2021}}</ref> Vahetult enne hooaja algust ennustas FIA, et uute reeglitega peaks kiireima ja aeglasema auto vahe olema umbes poole väiksem võrreldes 2021. aastaga.<ref>{{cite web |last1=Noble |first1=Jonathan |title=F1's new rules will cut gap between front and back in half, reckons FIA |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1s-new-rules-will-cut-gap-between-front-and-back-in-half-reckons-fia/7444308/ |website=www.motorsport.com |publisher=Motorsport Network |access-date=20 January 2022}}</ref> Sõitjad kaasati uute reeglite arendamisesse,<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/06/25/f1-keen-to-work-with-drivers-on-new-rules/|title=F1 keen to work with drivers on new rules|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=25 June 2019|access-date=25 June 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190629160345/https://www.speedcafe.com/2019/06/25/f1-keen-to-work-with-drivers-on-new-rules/|archive-date=29 June 2019|url-status=live}}</ref> et reeglid saaksid võimalikult täpselt sõnastatud, mis takistaks võistkondadel arendamast möödasõitu pärsivaid radikaalseid lahendusi.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/144874/2021-rules-restrictive-to-prevent-racing-limitations|title=2021 Formula 1 rules made restrictive to prevent racing limitations|first=Jonathan|last=Noble|work=[[Autosport]]|date=19 July 2019|access-date=19 July 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190718205841/https://www.autosport.com/f1/news/144874/2021-rules-restrictive-to-prevent-racing-limitations|archive-date=18 July 2019|url-status=live}}</ref> FIA moodustas inseneridest koosneva töörühma, mille ülesandeks oli tuvastada auke reeglistikus. Selle eesmärgiks oli kaotada võimalik ühe võistkonna domineerimine ja võimaldada lähemat ning paremat võidusõitu.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/144890/f1-creates-aero-group-to-find-2021-rules-loopholes|title=F1 creates aero group to find 2021 loopholes in same way teams try|first=Jonathan|last=Noble|work=[[Autosport]]|date=19 July 2019|access-date=20 July 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190719185544/https://www.autosport.com/f1/news/144890/f1-creates-aero-group-to-find-2021-rules-loopholes|archive-date=19 July 2019|url-status=live}}</ref> Red Bulli disainer [[Adrian Newey]] märkis, et uued määrused on märkimisväärseimad peale {{F1|1983}}. aasta hooaega.<ref>{{Cite news|url= https://the-race.com/formula-1/newey-f1-2022-rule-changes-the-biggest-in-four-decades/ |title= Newey: F1 2022 rule changes the biggest in four decades |last= Straw |first= Edd |work= The Race |date= 7 August 2021 |access-date= 8 August 2021}}</ref> ==== Aerodünaamika ==== Uued määrused tõid mängu uuesti maaefektiga autod alates nende keelustamisest 1983. aasta hooaja järel.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/144841/f1-commits-to-reintroducing-ground-effect-for-2021|title=F1 commits to reintroducing ground effect aero concept with '21 rules|first=Jonathan|last=Noble|work=[[Autosport|autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|date=17 July 2019|access-date=17 July 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190717035841/https://www.autosport.com/f1/news/144841/f1-commits-to-reintroducing-ground-effect-for-2021|archive-date=17 July 2019|url-status=live}}</ref> Auto põhi muutub peamiseks surujõu allikaks, mis omakorda lihtsustab kerekujundust. Selle eesmärgiks on vähendada turbulentsi ja nö. "musta õhku" auto taga, mis võimaldab tagasõitjal palju lähemal sõita, sest auto ei kaota surujõudu märkimisväärselt. Muudatused aerodünaamikas piiravad võistkondadel juhtida õhuvoolusid esirataste ümbruses, mis peaks veelgi vähendama "musta õhu" efekti.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2019/07/19/f1-rubbishes-cookie-cutter-2021-design-concerns/|title=F1 rubbishes cookie cutter 2021 design concerns|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=19 July 2019|access-date=20 July 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190721111730/https://www.speedcafe.com/2019/07/19/f1-rubbishes-cookie-cutter-2021-design-concerns/|archive-date=21 July 2019|url-status=live}}</ref> Esitiiba on märkimisväärselt lihtsustatud, eemaldades ja vähendades keeruka disainiga tiivaplaate. Lisaks sellele peab esitiib olema otseses ühenduses auto ninaga, erinevalt varasemast lahendusest, mis võimaldas luua ruumi nina ja tiiva vahele, rikkudes sellega õhuvoolusid taga sõitvale autole. Tagatiib on laiem ja kõrgem kui varasemalt ning väljalaske gaaside suunamist tiivale on piiratud. Töörühm leidis, et {{F1|2019}}. aasta autol on teist autot jälitades kõigest 55% tavalisest surujõust, 2022. aasta autol on see number 86%.<ref name="autosport youtube">{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=hk-JKrs0rrc|title=F1's 2021 rule changes: 10 things you need to know|via=[[YouTube|youtube.com]]|work=[[Autosport|autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|access-date=24 December 2019|archive-date=19 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119001144/https://www.youtube.com/watch?v=hk-JKrs0rrc|url-status=live}}</ref> Võistkondadel on piiratud ressursid arendamaks aerodünaamika elemente hooaja jooksul. Need reeglid lisati kulude kärpimise eesmärgil.<ref name="2021 explained">{{Cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.2021-f1-rules-the-key-changes-explained.2dCtCkxNofk20K1B4rJwTk.html|title=2021 F1 rules: The Key Changes Explained|website=Formula1.com|access-date=24 December 2019|archive-date=10 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201010053237/https://www.formula1.com/en/latest/article.2021-f1-rules-the-key-changes-explained.2dCtCkxNofk20K1B4rJwTk.html|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.fia-approve-raft-of-f1-rule-changes-for-2020-and-2021.2FbZjY6Aa16fUs4a03PTh7.html |title=FIA approve raft of F1 rule changes for 2020 and 2021 |date=31 March 2020 |access-date=8 April 2020 |archive-date=4 April 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200404073641/https://www.formula1.com/en/latest/article.fia-approve-raft-of-f1-rule-changes-for-2020-and-2021.2FbZjY6Aa16fUs4a03PTh7.html |url-status=live }}</ref> Pärast otsust lükata 2021. aasta reeglid 2022. aastasse,<ref name="19 chassis"/> külmutati autode aerodünaamika arendamine 2020. aasta lõpuni.<ref>{{cite news|url=https://www.espn.co.uk/f1/story/_/id/28975355/f1-teams-banned-developing-2022-cars-year|title=F1 teams banned from developing 2022 cars this year|date=31 March 2020|first=Laurence|last=Edmondson|publisher=ESPN}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/f1-teams-banned-from-2022-car-development-for-rest-of-2020-4983363/4983363/|title=F1 teams banned from 2022 car development for rest of 2020|date=31 March 2020|website=Autosport}}</ref> 2021. aastal tutvustati muudatusi aerodünaamika testimises. Selle süsteemi järgi saavad vähem edukamad võistkonnad testimise aega juurde ning väga edukatel võistkondadel võetakse seda aega vähemaks.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.how-f1s-new-sliding-scale-aero-testing-rules-work-and-what-impact-they-will.pn0sG8N4A0cjbNRbdYx8a.html|title=How F1's new sliding scale aero testing rules work – and what impact they will have on racing|date=27 May 2020|website=Formula1.com}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.crash.net/f1/feature/938277/1/how-f1-s-new-sliding-scale-aero-development-rules-work|title=This is how F1's new sliding scale aero development rules work|date=28 May 2020|website=Crash.net}}</ref> Seda süsteemi katsetati 2021. aasta hooajal ning 2022. aastaks muudeti süsteemi skaala sammud veelgi järsemaks.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/154925/why-f1-first-success-handicap-could-be-revolutionary|title=Why F1's first success handicap could be revolutionary|first=Adam|last=Cooper|work=[[Autosport|autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|date=6 February 2021|access-date=7 February 2021|archive-date=6 February 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210206234631/https://www.autosport.com/f1/news/154925/why-f1-first-success-handicap-could-be-revolutionary|url-status=live}}</ref> ===== Aerodünamiika direktiivi muudatuse hooaja jooksul ===== Maaefekti tagasitulek tähendas, et kõrgema kliirensiga autodel on maaefekt tunduvalt väiksem, mis omakorda tähendab aeglasemat kiirust rajal.<ref name=":5">{{Cite web |date=1 July 2022 |title=What is porpoising? F1’s aerodynamic phenomenon explained |url=https://www.topgear.com/car-news/formula-one/what-porpoising-f1s-aerodynamic-phenomenon-explained |access-date=24 July 2022 |website=Top Gear |language=en}}</ref> Samas, madalama kliirensiga autodel kasutavad seda efekti maksimaalselt ära seni, kuni õhuvoolud auto all ei ole rikutud. Kui maaefektti jõud peaks kaduma, kaota auto suure hulga aerodünaamilist külgetõmmet ning auto kere tõuseb maapinnast kõrgemale. Kui maaefekt uuesti toimima hakkab, tõmbab see autot uuesti maapinnale lähemale. Sellist pidevat üles-alla liikumist nimetatakse "hüplemiseks" (''porposing'' i.k.).<ref name=":5" /> Madala kliirensiga autodega võistkonnad võivad kogeda ka sellist olukorda, kus ebaühtlase pinnasega radadel võib auto põhi mööda maad kraapida.<ref>{{Cite web |title=McLaren F1 Playbook |url=https://www.mclaren.com/racing/f1-playbook/ |access-date=24 July 2022 |website=www.mclaren.com |language=en}}</ref> Mõlemad olukorrad mõjutavad sõitjat väga suurte jõududega; [[McLaren|McLareni]] [[Daniel Ricciardo]] kirjeldas seda nagu keergi raputaks teda terve sõidu.<ref name=":6">{{Cite web|date=12 June 2022 |title=More Formula 1 drivers concerned about health issues from porpoising |url=https://www.planetf1.com/news/drivers-concerned-health-porpoising/ |access-date=24 July 2022 |website=PlanetF1 |language=en}}</ref> Paljud sõitjad tunnevad nende efektide tagajärgede üle mure. [[Haas F1 Team|Haasi]] [[Kevin Magnussen]] kurtis närvivalude üle ja mõlemad [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedese]] sõitjad kurtsid seljavalude üle.<ref name=":6" /> Sellest lähtuvalt jõudis FIA otsusele, et alates [[2022 Belgia Grand Prix|Belgia Grand Prix]]'st muudetakse nõudeid auto põhjale, pannes piirangud selle paindumisele.<ref>{{Cite web |date=8 July 2022 |title=Gary Anderson: FIA's F1 flexi-floor clampdown explained |url=https://the-race.com/formula-1/gary-anderson-fias-f1-flexi-floor-clampdown-explained/ |access-date=24 July 2022 |website=The Race |language=en-GB}}</ref> Muudatus pidi algselt jõustuma [[2022 French Grand Prix|Prantsusmaa Grand Prix]]'st, aga lükati edasi, et anda võistkondadele piisavalt aega reegli rakendamiseks.<ref>{{cite web |last1=Mitchell |first1=Scott |title=FIA's controversial technical directive delayed to Belgian GP |url=https://the-race.com/formula-1/fias-controversial-technical-directive-delayed-to-belgian-gp/ |access-date=8 July 2022 |website=The Race |publisher=The Race Media}}</ref> ==== Jõuallikad ==== Arutelud 2022 jõuallika reeglite üle algas 2017. aastal ja lõppes 2018. aasta mais.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2018/04/14/may-deadline-2021-f1-engine-regulations/|title=May deadline for 2021 F1 engine regulations|first=Dan|last=Herrero|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=14 April 2018|access-date=9 May 2018|archive-date=27 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200527215504/https://www.speedcafe.com/2018/04/14/may-deadline-2021-f1-engine-regulations/|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2018/05/04/ferrari-encouraged-change-f1-attitude/|title=Ferrari 'encouraged' by change in F1 attitude|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=4 May 2018|access-date=9 May 2018|archive-date=27 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200527215507/https://www.speedcafe.com/2018/05/04/ferrari-encouraged-change-f1-attitude/|url-status=live}}</ref> Otsustati loobuda MGU-H (soojusenergia generaator) kasutamises ning mootori päärete piirajat tõsteti 3000 pöörde jagu.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/135942/f1-losing-mguh-a-backwards-step--mercedes|title=F1 removing MGU-H for 2021 engines a 'backwards step' – Mercedes|first=Scott|last=Mitchell|work=[[Autosport]]|date=11 May 2018|access-date=11 May 2018|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190327195849/https://www.autosport.com/f1/news/135942/f1-losing-mguh-a-backwards-step--mercedes|archive-date=27 March 2019|url-status=live}}</ref> Lisaks sunniti jõuallika tarnijaid muutma oma komponendid teiste tootjatega kokkusobivaks, et lihtsustada võistkondadel komponentide tellimist erinevatelt tarnijatelt.<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2017/11/01/formula-1-unveils-2021-engine-plans/|title=Formula 1 unveils 2021 engine plans|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=1 November 2017|access-date=9 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20171107131517/https://www.speedcafe.com/2017/11/01/formula-1-unveils-2021-engine-plans/|archive-date=7 November 2017|url-status=live}}</ref> Jõuallika komponentide tootjatel keelati kasutada erinevate eksootiliste materjalide kasutamine ehk komponendid peavad olema toodetud kõigile kättesaadavatest materjalidest. Ettepanek tehti lootuses meelitada uusi tootjaid sarja.<ref>{{cite web|url=https://www.speedcafe.com/2018/05/23/fia-boss-wants-simpler-f1-engines/|title=FIA boss wants simpler F1 engines|first=Mat|last=Coch|website=[[Speedcafe]]|date=23 May 2018|access-date=23 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20190821014616/https://www.speedcafe.com/2018/05/23/fia-boss-wants-simpler-f1-engines/|archive-date=21 August 2019|url-status=live}}</ref> See küll uusi tarnijaid juurde ei toonud, aga olemasolevad tarnijad otsustasid siiski jätkata nende reeglitega, et vähendada kulusid.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/137319/f1-manufacturers-push-back-on-2021-changes|title=F1 manufacturers push back on 2021 engine proposals|last=Cooper|first=Adam|date=10 July 2018|work=[[Autosport]]|url-access=limited|access-date=10 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180718115959/https://www.autosport.com/f1/news/137319/f1-manufacturers-push-back-on-2021-changes|archive-date=18 July 2018|url-status=live}}</ref> Piirangud komponentide kasutamise arvule jäi alles ehk võistkondadel on kindel arv erinevaid jõuallika komponente, mida nad võivad hooaja jooksul karistuseta kasutada.<ref name="2021 explained"/> ==== Standardiseeritud komponendid ==== Selleks hooajaks loodud standardiseeritud komponendid on reeglite järgi paigas kuni 2024. aasta hooajani.<ref>{{cite web |title=Regulations|url=https://www.fia.com/regulation/category/110|website=www.fia.com|access-date=7 March 2022}}</ref> Nende komponentide hulgas on käigukast ja kütusesüsteem.<ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/141610/f1-teams-will-use-standard-gearbox-from-2021|title=FIA issues tender for standard F1 gearbox supplier from 2021 season|first=Adam|last=Cooper|work=[[Autosport]]|date=19 February 2019|access-date=19 February 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190926220647/https://www.autosport.com/f1/news/141610/f1-teams-will-use-standard-gearbox-from-2021|archive-date=26 September 2019|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.autosport.com/f1/news/143528/fia-releases-another-f1-standard-parts-tender|title=FIA releases new standard parts tender for key F1 fuel system parts|first=Adam|last=Cooper|work=[[Autosport]]|date=20 May 2019|access-date=20 May 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20190520205322/https://www.autosport.com/f1/news/143528/fia-releases-another-f1-standard-parts-tender|archive-date=20 May 2019|url-status=live}}</ref> Osad aerodünaamikakomponendid on samuti standardiseeritud, et piirata arendamist ja läbi selle edu saavutamist.<ref name="autosport youtube"/> Individual parts will now be classified as a way of clarifying the rules surrounding them:<ref name="autosport youtube"/> * "Nimekirjas olevad komponendid" peab võistkond ise disainima. * "Standardiseeritud komponente" peavad kõik võistkonnad kasutama. Nende hulka kuuluvad veljed ja boksimeeksonna varustus. * "Vahetatavad komponendid" peavad olema selliselt arnedatud, et teised võistkonnad saaksid oma autol neid kasutada. Nende hulka kuuluvad näiteks käigukast ja sidur. * "Kirjeltatud komponente" peavad võistkonnad arendama vastavalt rangetele kirjalikele tingimustele. Nende hulka kuuluvad rattakaared ja muu rataste aerodünaamikakomponendid. * "Vabavaralisi komponente" võivad võistkonnad arendada kollektiivselt. Nende hulka kuuluvad roolid ja DRS-süsteemid. ==== Rehvid ==== Velje läbimõõt suurenes 13 tollilt 18 tollile. Suuremaid velgesid katsetati juba 2020. aasta vormel 2 hooajal, et testida rehvide tööd.<ref>{{Cite web|last=Kalinauckas|first=Alex|date=17 January 2020|title=Pirelli reveals initial 18-inch F2 tyre feedback|url=https://www.autosport.com/formula2/news/pirelli-reveals-initial-18-inch-f2-tyre-feedback-4984504/4984504/|access-date=21 May 2021|website=Autosport.com}}</ref> Alguses plaaniti keelustada elektriliste rehvisoojendite kasutamine,<ref>{{cite news|url=https://www.speedcafe.com/2018/07/21/f1-to-run-bigger-wheels-ban-tyre-warmers/|title=F1 to run bigger wheels, ban tyre warmers|first=Mat|last=Coch|work=[[Speedcafe|speedcafe.com]]|date=21 July 2018|access-date=21 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20190821025147/https://www.speedcafe.com/2018/07/21/f1-to-run-bigger-wheels-ban-tyre-warmers/|archive-date=21 August 2019|url-status=live}}</ref> aga rehvitarnija [[Pirelli]] oli sellele vastu.<ref>{{Cite web|url=https://www.autosport.com/f1/news/146522/f1-2021-tyre-blanket-ban-decision-reversed|title=Decision to ban tyre blankets from F1 for 2021 reversed|last=Cooper|first=Adam|website=[[Autosport|Autosport.com]]|publisher=[[Motorsport Network]]|access-date=31 October 2019|url-access=limited|archive-url=https://web.archive.org/web/20191012012519/https://www.autosport.com/f1/news/146522/f1-2021-tyre-blanket-ban-decision-reversed|archive-date=12 October 2019|url-status=live}}</ref> Rehvide eelsoojendamise temperatuuri langetati enne hooaja algust. Varasemalt võis soojendada esirehvid kuni 100 °C ja tagarehvid kuni 80 °C, siis nüüd kõiki rehve kuni 70 °C.<ref>{{cite web |last=Medland |first=Chris |date=31 January 2022 |title=7 key rule changes for the 2022 season |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.7-key-rule-changes-for-the-2022-season.2E7JH9MywymU8xxw6r5yDS.html |access-date=25 April 2022 |website=Formula 1}}</ref> Rehvisoojendid muudeti standardiseeritud komponendiks ning 2024. aasta hooajaks kaotatakse need üldse ära.<ref>{{cite book |title=2022 Formula 1 Technical Regulations |date=19 February 2021 |publisher=Fédération Internationale de l'Automobile |page=84 |edition=Issue 3 |url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_formula_1_technical_regulations_-_iss_3_-_2021-02-19.pdf |access-date=24 May 2021 |chapter=10.8.4(d) Treatment of tyres}}</ref> [[BBS Kraftfahrzeugtechnik|BBSist]] sai ametlik veljetarnija järgmiseks neljaks aastaks.<ref>{{Cite web|date=17 January 2022|title=BBS Japan named official wheel provider to Formula 1 - paultan.org|url=https://paultan.org/2022/01/17/bbs-japan-named-official-wheel-provider-to-formula-1/|access-date=17 January 2022|website=Paul Tan's Automotive News|language=en-US}}</ref> === Spordimäärused === ==== Sprindi punktisüsteem ja sõit ==== Sprindisõite katsetati juba {{F1|2021}}. aasta hooajal "kvalifikatsioonisprindi" nime all ning need naasid sellel hooajal sprindisõiduna. Formaat on sama, mis eelmisel aastal ning see toimub [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|Emilia Romagna]], [[2022 Austria Grand Prix|Austria]], and [[2022 São Paulo Grand Prix|São Paulo]] Grand Prix'del. Punkte saavad kaheksa esimest lõpetajat, erinevalt 2021. aastast, kus punkte said kolm esimest. Erinevalt eelmisest hooajast, kvalifikatsiooni kiireim läheb statistikasse kui kvalifikatsiooni võitja ning sprindi võitja saab lihtsalt õiguse põhisõitu esimeselt kohalt alustada.<ref name="sprint">{{cite web|title=Formula 1 to hold three Sprint events in 2022 – with more points on offer|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-to-hold-three-sprint-events-in-2022-with-more-points-on-offer.4UXmrMDm6We04ZFlW0Ieo9.html|website=www.formula1.com|publisher=Formula One|access-date=14 February 2022}}</ref> ==== Punktisüsteem lõhendatud võidusõidu korral ==== Peale [[2021 Belgian Grand Prix|2021. aasta Belgia Grand Prix]] draamat, kui sõit peeti ainult turvaauto taga, otsustati punktide saamise kriteeriumid ringi teha. [[FIA Maailma Mootorispordi Nõukogu|Rahvusvahelise Autoliidu Maailma Mootorispordi Nõukogu]] otsusel tehti punktide saamise reegilstik ringi järgnevalt:<ref>{{cite news|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.f1-commission-approves-changes-to-sporting-regulations-regarding-points-for.10aFBCNICC0dajLVnOAzia.html|title=F1 Commission approves changes to Sporting Regulations regarding points for shortened races|website=formula1|date=14 February 2022|access-date=14 February 2022}}</ref><ref>{{Cite web |date=16 March 2022 |title=FIA make changes to Safety Car rules ahead of 2022 F1 season start |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.fia-make-changes-to-safety-car-rules-ahead-of-2022-f1-season-start.2h2XmjOmYYyusyllcZmVIP.html |access-date=16 March 2022 |website=Formula1 |language=en}}</ref> * Punkte ei saa, kui pole olnud vähemalt kahte ringi turvaautovaba sõitmist. * Kui on läbitud vähemalt kaks ringi, aga vähem kui 25% võistlusdistantsist, saavad punkte viis parimat, vastavalt 6–4–3–2–1. * Kui on läbitud 25%-50% võistlusdistantsist, saavad punkte üheksa parimat, vastavalt 13–10–8–6–5–4–3–2–1 * Kui on läbitud 50%–75% võistlusdistantsist, saavad punkte kümme parimat, vastavalt 19–14–12–10–8–6–4–3–2–1 * Kui läbitakse rohkem kui 75% võistlusdistantsist, jagatakse välja täispunktid Kiireima ringi punkt antakse ainult siis, kui vähemlat pool võistlusdistantsist on läbitud.<ref name=":3">{{Cite web |date=15 March 2022 |title=2022 Formula One sporting regulations |url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_formula_1_sporting_regulations_-_iss_5_-_2022-03-15.pdf |access-date=18 March 2022 |website=[[FIA]] |pages=4–5}}</ref> ==== Turvaauto protseduurid ja protokollid ==== Pärast turvaautoga seotud draamat [[2021 Abu Dhabi Grand Prix]]'l, muudeti stardiprotseduure turvaauto lahkumise järel. Selle asemel, et oodata, kuni ringiga mahajäänud püüavad uuesti turvaauto kinni, peale luba ring tagasi sõita, tuleb peale loa andmist turvaauto järgmisel ringil boksi.<ref>{{cite web|last=Smith|first=Luke|title=FIA makes rule tweak to streamline F1 safety car restart process|url=https://www.autosport.com/f1/news/fia-makes-rule-tweak-to-streamline-f1-safety-car-restart-process/8289311/|website=Autosport|publisher=Motorsport Network|access-date=18 February 2022}}</ref> Muudeti ka sõnastust ja nüüd on kirjas, et "kõik" ringiga mahajääjad võivad ringi tagasi sõita.<ref>{{cite web|last=Collantine|first=Keith|date=15 March 2022|title=FIA changes F1 rule on lapped cars overtaking Safety Car after Abu Dhabi row|url=https://www.racefans.net/2022/03/15/fia-changes-f1-rule-on-lapped-cars-overtaking-safety-car-after-abu-dhabi-row/|access-date=15 March 2022|website=RaceFans}}</ref> Alates [[2022 Austraalia Grand Prix|Austraalia Grand Prix]]'st hakkas FIA karistama sarnast taktikat nagu [[Max Verstappen]] kasutas viimase turvaauto ajal 2021 Abu Dhabi Grand Prix'l ja hooaja kahe esimese võistluse, [[2022 Bahrein Grand Prix|Bahreini]] and [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|Saudi Araabia]] Grand Prix'de, ajal, kus ta kiirendas ja pidurdas järsult ning sõitis ees oleva auto kõrvale, üritades saavutada taktikalist ülekaalu. Nüüd peavad sõitjad hoidma ühtlast tempot ja keelatud on sõita eesoleva auto kõrvale.<ref>{{cite web|last=Kalinauckas|first=Alex|title=FIA shuts down Verstappen F1 safety car restart tactics|url=https://www.motorsport.com/f1/news/fia-shuts-down-f1-safety-car-restart-tactics-such-as-verstappens-against-leclerc-and-hamilton/9738824/|website=Motorsport.com|publisher=Motorsport Network|access-date=9 April 2022}}</ref> ==== Rehvivalik stardis ==== Tühistati reegel, mis kehtis alates {{F1|2014}}. aasta hooajast, kus kolmandasse kvalifikatsioonivooru jõudnud sõitjad pidid alustama põhisõitu nende rehvidega, millega nad sõitsid teises voorus kiireima ringi. Kõik sõitjad võivad nüüd vabalt valida rehvisegu pühapäevaseks põhisõiduks.<ref>{{cite web |last1=Smith |first1=Luke |title=F1 regulations update confirms removal of Q2 tyre rule |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-rules-update-confirms-removal-of-q2-tyre-rule/8313003/ |website=www.motorsport.com |publisher=Motorsport Network |access-date=19 February 2022}}</ref> === Finantsmäärused === Enne [[2022 Austria Grand Prix|Austria Grand Prix]]'d kuulutati, et võistkondade selle aasta eelarvet ($141,2 miljonit) tõstetakse 3,1% väga kõrge inflatsiooni tõttu.<ref>{{cite web |last1=Mitchell |first1=Scott |title=F1 approves proposal to increase budget cap to fight inflation |url=https://the-race.com/formula-1/f1-approves-proposal-to-increase-budget-cap-to-fight-inflation/ |website=The Race |publisher=The Race Media |access-date=8 July 2022}}</ref> == Hooaja kokkuvõte == === Enne hooaega === Suurte tehniliste muudatuste tõttu otsustati pidada kaks talvist testsessiooni kahel erineval ringrajal, et võistkondadel oleks parem ülevaade oma autost. Esimene test toimus 23–25 veebruaril [[Circuit de Barcelona-Catalunya|Kataloonias]] ja teine test 10–12 märtsil [[Bahrain International Circuit|Bahreinis]].<ref>{{Cite web |last=Formula 1 |date=26 January 2022 |title=2022 pre-season testing dates in Barcelona and Bahrain confirmed |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.breaking-2022-pre-season-testing-dates-in-barcelona-and-bahrain-confirmed.3ZwPqa2c9GFqg7mFTDubau.html |access-date=27 February 2022 |website=Formula 1 |language=en}}</ref> === Hooaja algus === [[Charles Leclerc]] võitis hooaja esimese kvalifikatsiooni [[2022 Bahreini Grand Prix|Bahreini Grand Prix]]'l. Esimest korda alates [[2019 Brasiilia Grand Prix]]'st jõudsid mõlemad [[Haas F1 Team|Haasi]] sõitjad teise kvalifikatsiooniringi, kus [[Kevin Magnussen]] kvalifitseerus seitsmendana ja [[Mick Schumacher]] kaheteistkümnendana.<ref>{{cite web |title=2022 Bahrain Grand Prix qualifying report and highlights: Leclerc takes stunning Bahrain pole for Ferrari ahead of Verstappen and Sainz|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.leclerc-takes-stunning-bahrain-pole-for-ferrari-ahead-of-verstappen-and.4JFWOMwvPX5AQIV5UJ6nTU.html |access-date=21 March 2022 |website=Formula 1}}</ref> Esimese ringi kuuendas kurvis sõitis [[Alpine F1|Alpine]]'i [[Esteban Ocon]] kergelt Schumacher autole tagant otsa ja sai selle eest 5 sekundit ajakaristust. [[Pierre Gasly]] [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]] süttis 46. ringil ja ta oli sunnitud katkestama. Leclerc võttis oma võistkonnakaaslase [[Carlos Sainz Jr.]] ees etapivõidu. Magnussen lõpetas viiendana. [[Red Bull Racing|Red Bulli]] sõitjad [[Max Verstappen]] ja [[Sergio Pérez]] katkestasid sõidu hilises faasis kütuseprobleemide tõttu.<ref>{{cite web |last=Bradley |first=Charles |date=21 March 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Leclerc wins wild Bahrain GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-bahrain/9167920/ |access-date=21 March 2022 |website=Motorsport.com}}</ref> Pérez sai oma esimese kvalifikatsioonivõidu [[2022 Saudi Arabian Grand Prix|Saudi Araabia Grand Prix]]'l. [[Mercedes-Benz in Formula One|Mercedese]] [[Lewis Hamilton]] sai 16. koha, kukkudes esimeses kvalifikatsioonivoorus välja esimest korda alates [[2017 Brasiilia Grand Prix]]'st.<ref>{{cite news |last=Morlidge |first=Matt |date=27 March 2022 |title=Saudi Arabian GP Qualifying: Sergio Perez beats Ferraris to pole, Lewis Hamilton 16th as Mick Schumacher, Nicholas Latifi crash |url=https://www.cnbc.com/2022/03/27/saudi-arabian-gp-sergio-perez-claims-pole-mick-schumacher-crash.html |access-date=28 March 2022 |publisher=CNBC}}</ref> Kõigest 18 autot alustasid sõitu, peale seda kui [[Yuki Tsunoda]] AlphaTauri jõuülekanne läks katki stardirivvi sõites<ref>{{cite web |last=Wilde |first=Jon |date=27 March 2022 |title=Suspected drivetrains issue rules out Tsunoda |url=https://www.planetf1.com/news/yuki-tsunoda-saudi-arabian-gp-dns/ |access-date=28 March 2022 |website=PlanetF1.com}}</ref> ning Schumacher ei tulnud starti peale oma suurt avariid kvalifikatsioonis.<ref>{{cite web |date=26 March 2022 |title=Schumacher ruled out of Saudi Arabian GP after qualifying crash |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.schumacher-ruled-out-of-saudi-arabian-gp-after-qualifying-crash.3XdBF5qtBjRysU2gVz4Lw4.html |access-date=28 March 2022 |website=Formula 1}}</ref><ref name="Medland 2022">{{cite web|last=Medland|first=Chris|date=4 April 2022|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.vettels-return-and-a-reworked-track-5-storylines-were-excited-about-ahead-of.3QJxl7gFMUZnPpG5aNsiTu.html|title=Vettel's return and a reworked track – 5 storylines we're excited about ahead of the Australian GP|website=Formula 1|access-date=5 April 2022}}</ref> [[WilliamsF1|Williamsi]] sõitja [[Nicholas Latifi]] sõitis 16. ringil viimases kurvis seina ning [[Fernando Alonso]], [[Daniel Ricciardo]] ja [[Valtteri Bottas]] katkestasid pärast 38. ringi tehniliste murede tõttu.<ref>{{cite web|date=27 March 2022 |title=Alonso, Ricciardo and Bottas drop out in Saudi Arabia |url=https://www.gpblog.com/en/news/107279/alonso-ricciardo-and-bottas-drop-out-in-saudi-arabia.html |access-date=28 March 2022 |website=GPblog.com}}</ref> Verstappen võitis sõidu hilise möödasõiduga Leclercist.<ref>{{cite web |last=Bradley |first=Charles |date=28 March 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Verstappen wins Saudi Arabian GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-saudi-arabian-gp/9374082/ |access-date=28 March 2022 |website=Motorsport.com}}</ref> Williamsi sõitja [[Alexander Albon]] sai pärast sõitu kolm kohta stardirivis karistada avarii eest [[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martini]] piloodi [[Lance Stroll]]iga.<ref>{{cite web |last=Boxall |first=Legge |date=28 March 2022 |title=Albon cops Australia F1 grid drop for Saudi Arabia Stroll tangle |url=https://www.motorsport.com/f1/news/albon-cops-australia-grid-drop-for-saudi-arabia-f1-stroll-tangle/9377586/ |access-date=10 April 2022 |website=Motorsport.com}}</ref> Leclerc võitis [[2022 Austraalia Grand Prix|Austraalia Grand Prix]] startides esikohalt, võttis kiireima ringi ja juhtis võistluse igat ringi, saavutades sellega esimese Ferrarile ''grand slami'' alates [[2010 Singapuri Gran Prix]]'st.<ref name="Walsh 2022">{{cite news|last=Walsh |first=Courtney |date=10 April 2022 |title=Ferrari driver Charles Leclerc wins Formula 1 Australian GP |url=https://abcnews.go.com/Sports/wireStory/ferrari-driver-charles-leclerc-wins-formula-australian-gp-83992662 |access-date=10 April 2022 |publisher=ABC }}</ref> Pérez ja Mercedese sõitja [[George Russell]] lõpetasid poodiumi. Pérez'i võistkonnakaaslane Verstappen hoidis teist kohta kuni ta auto süttis kütuselekke tagajärjel.<ref>{{cite web |last=Mitchell |first=Scott |last2=Beer |first2=Matt |date=10 April 2022 |title=Fuel leak was likely cause of Verstappen Australian GP DNF |url=https://the-race.com/formula-1/fuel-leak-was-likely-cause-of-verstappen-australian-gp-dnf/ |access-date=10 April 2022 |website=The Race}}</ref> Sainz tegi spinni esimese ringi kümnendas kurvis. Aston Martini piloot [[Sebastian Vettel]], kes tegi oma hooaja debüüdi pärast kahelt esimeselt etapilt kõrvale jäämist [[SARS-CoV-2|koroonaviirusesse]] nakatumist,<ref name="Medland 2022"/> katkestas sõidu algfaasis neljandas kurvis..<ref name="Walsh 2022"/> Albon, kes alustas viimaselt kohalt peale kvalifikatsioonist diskvalifitseerimist kütuse vähesuse pärast,<ref>{{cite web |title=Albon disqualified from Australian GP F1 qualifying |url=https://www.motorsport.com/f1/news/albon-disqualified-from-australian-gp-qualifying/9746386/ |access-date=10 April 2022 |website=Motorsport.com }}</ref> lõpetas sõidu kümnendal kohal, minnes viimasel 57. ringil boksi.<ref>{{cite web |last=Diaz Lehmann |first=Rafael |date=10 April 2022 |title=How Alex Albon's slow pitstop helped him score points |url=https://www.gpblog.com/en/news/108270/how-alex-albon-s-slow-pitstop-helped-him-score-points.html |access-date=10 April 2022 |website=GPblog.com}}</ref> Verstappen võttis kvalifikatsioonivõidu [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|Emilia Romagna Grand Prix]] sprindisõiduks. Kuigi Leclerc sai temast stardiga mööda, sai Verstappen Leclercist sõidu hilisemas faasis taas mööda ja võitis sprindisõidu Leclerci ja Pérez'i ees. Verstappen võitis ka pühapäevase põhisõidu ja saavutas oma elu teise ''grand slami''. Pérez lõpetas sõidu teisena, andes Red Bullile esimese kaksikvõidu alates [[2016 Malaisia Grand Prix]]'st.<ref>{{cite web |last=Kelly |first=Sean |date=24 April 2022|title=Facts and stats: A grand slam first, and Red Bull's maiden double score at Imola |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.facts-and-stats-a-grand-slam-first-and-red-bulls-maiden-double-score-at.7nAGUuihqzKZA9PoyCUCf6.html |website=Formula 1 |access-date=24 April 2022}}</ref> Leclerc püsis suurema osa sõidust kolmandal kohal, aga tegi spinni 53. ringil, kukkudes üheksandaks. McLareni sõitja [[Lando Norris]] sia viimase poodiumikoha. Leclerc suutis lõpuks tõusta kuuendaks. See tulemus tõstis Red Bull konstruktorite karika arvestuses teiseks ja Verstappeni sõitjate arvestuses teiseks.<ref>{{cite web |title='I was too greedy' – Leclerc laments error that cost him Emilia Romagna podium to cap tough day for Ferrari |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.i-was-too-greedy-leclerc-laments-error-that-cost-him-emilia-romagna-podium.6iMcmjKr2QEGhHgfeBmbop.html |website=Formula 1 |access-date=24 April 2022}}</ref> Leclerc'i võistkonnakaaslane Sainz katkestas teist etappi järjesgt peale esimese ringi avariid[[Daniel Ricciardo]]ga.<ref>{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.i-paid-for-ricciardos-mistake-says-sainz-after-ending-second-straight-race.rbLwboqiltNbDHrCLAwFv.html|title='I paid for Ricciardo's mistake' says Sainz, after ending second straight race in gravel trap|website=Formula 1|date=24 April 2022|access-date=25 April 2022}}</ref> Leclerc võttis Sainziga [[2022 Miami Grand Prix|esimesel]] [[Miami Grand Prix]]'l kvalifikatsioonis kaksikvõidu.<ref>{{Cite web |last=Horton |first=Philip |date=7 May 2022 |title=Leclerc leads Ferrari front-row lockout for Miami GP |url=https://www.motorsportweek.com/2022/05/07/leclerc-leads-ferrari-front-row-lockout-for-miami-gp/ |access-date=9 May 2022 |website=Motorsport Week |language=en-GB}}</ref> Nende seljataga Red Bulli sõitjad Verstappen ja Pérez ning Valtteri Bottas Alfa Romeoga.<ref>{{Cite web |last=Bradley |first=Charles |date=8 May 2022 |title=F1 Grand Prix qualifying results: Leclerc takes Miami GP pole |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-qualifying-results-miami/10300748/ |access-date=9 May 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> Stroll ja Vettel alustasid boksiteelt kütuse temperatuuri probleemide pärast.<ref>{{Cite web |last=Delaney |first=Michael |date=8 May 2022 |title=Aston Martin cars to start Miami GP from pitlane! |url=https://f1i.com/news/440719-aston-martin-cars-to-start-miami-gp-from-pitlane.html |access-date=9 May 2022 |website=F1i.com |language=en}}</ref> Esimeses kurvis sai Verstappen Sainzist mööda ja üheksandal ringil sai asus võistlust juhtima, möödudes Leclerc'ist. Võistluse 41. ringil tuli rajale turvaauto, kui Norrise ja Gasly rattad puutusid kokku. Verstappen kaitses oma kohta Leclerc'i ees edukalt ja võitis sõidu. 52. ringil üritas Pérez mööduda Sainzist, Red Bulli sõitja tegi vea ja pidurdas ratta blokki. Vettel ja Schumacher põrkasid 53. ringil kokku, aga karistust sellele ei järgnenud.<ref>{{Cite web |date=9 May 2022 |title=Vettel and Schumacher diplomatic over 'chaotic' late-race shunt|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.vettel-and-schumacher-diplomatic-over-chaotic-late-race-shunt.GGXKmdQDvfJxdRZRp9Ijd.html |access-date=9 May 2022 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=8 May 2022 |title=Stroll promoted to 10th after Alonso receives second five-second time penalty · RaceFans |url=https://www.racefans.net/2022/05/08/stroll-promoted-10th-after-alonso-receives-second-five-second-time-penalty/ |access-date=9 May 2022 |website=RaceFans |language=en-GB}}</ref> Leclerc ja Sainz lõpetasid poodiumi.<ref>{{Cite web |date=9 May 2022 |title=2022 Miami Grand Prix report and highlights: Verstappen wins inaugural Miami Grand Prix over Leclerc after late Safety Car drama |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-wins-inaugural-miami-grand-prix-over-leclerc-after-late-safety.6zwwHLQ27MENnB4ygoNN1S.html |access-date=9 May 2022 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref> Pärast sõitu sai Alonso kaks 5 sekundilist karistust ja kukkus punktidelt välja.<ref name=":4"/> Leclerc võttis [[2022 Hispaania Grand Prix|Hispaania Grand Prix]]'l parima stardikoha,<ref>{{cite web|url=https://www.france24.com/en/live-news/20220521-leclerc-takes-pole-in-spain-after-verstappen-loses-power|title=Leclerc takes pole in Spain after Verstappen loses power|website=France 24|publisher=Agence France-Press|date=21 May 2022|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Morlidge|first=Matt|date=21 May 2022|url=https://www.skysports.com/f1/news/12433/12618223/spanish-gp-qualifying-charles-leclerc-salvages-epic-pole-after-spin-as-max-verstappen-suffers-late-issues|title=Spanish GP Qualifying: Charles Leclerc salvages epic pole after spin as Max Verstappen suffers late issues|website=Sky Sports|access-date=28 May 2022}}</ref> mida ta ka hoidis kuni 27. ringini, kui ta oli sunnitud katkestama turbo- ja hübriidirikke tõttu.<ref>{{cite web|last=Noble|first=Jonathn|date=23 May 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/leclercs-spanish-gp-exit-caused-by-mgu-h-turbo-failure/10309777/|title=Leclerc's Spanish GP F1 exit caused by MGU-H, turbo failure|website=Motorsport|access-date=28 May 2022}}</ref> Vaatamata DRSi problemidele<ref name="Hess 2022">{{cite news|last=Hess|first=Alex|date=22 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/live/2022/may/22/spanish-grand-prix-f1-live-leclerc-verstappen-hamilton|title=F1: Max Verstappen wins Spanish GP after Leclerc is forced to retire – as it happened!|newspaper=The Guardian|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Rencken|first=Dieter|date=22 May 2022|url=https://racingnews365.com/marko-explains-verstappens-recurring-drs-problems|title=Marko explains Verstappen's recurring DRS problems|website=RacingNews365|access-date=28 May 2022}}</ref> võitis Verstappen sõidu, kui Pérez lasi ta 49. ringil mööda.<ref name="Hess 2022"/> as they were on different strategies;<ref>{{cite web|last=Cleeren|first=Filip|date=22 May 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/verstappen-drs-issues-made-red-bull-change-strategy-to-win-spanish-gp/10309057/|title=Verstappen: DRS issues made Red Bull change strategy to win Spanish GP|website=Motorsport|access-date=28 May 2022}}</ref> Russell lõpetas sõidu kolmandana.<ref>{{cite web|last1=Beer|first1=Matt|last2=Mitchell|first2=Scott|date=24 May 2022|url=https://the-race.com/formula-1/what-russell-proved-in-his-first-f1-fight-with-verstappen/|title=What Russell proved in his first F1 fight with Verstappen|website=The Race|access-date=28 May 2022}}</ref> Sainzil oli halb start, mis kukutas ta kolmandalt kohalt viiendaks, lisaks tegi ta spinni 7. ringi neljandas kurvis tugeva tuule tõttu,<ref name="Hess 2022"/> kuid suutis siiski tõusta tagasi neljandaks,<ref>{{cite web|last=Southwell|first=Hazel|date=22 May 2022|url=https://www.racefans.net/2022/05/22/verstappen-and-sainz-blame-gusts-of-wind-for-turn-four-errors/|title=Verstappen and Sainz blame gusts of wind for turn four errors|website=Race Fans|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Murphy|first=Luke|date=22 May 2022|url=https://racingnews365.com/sainz-reveals-what-held-him-back-in-spanish-gp-recovery-drive|title=Sainz reveals what held him back in Spanish GP recovery drive|website=RacingNews365|access-date=28 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last1=Cottingham|first1=Claire|last2=Southwell|first2=Hazel|date=24 May 2022|url=https://www.racefans.net/2022/05/24/sainz-admits-hes-not-driving-naturally-in-2022-ferrari-yet-after-latest-error/|title=Sainz admits he's 'not driving naturally' in 2022 Ferrari yet after latest error|website=Race Fans|access-date=28 May 2022}}</ref> Hamilton lõpetas viiendana peale kukkumist 19. kohale,<ref>{{cite news|last=Latham-Coyle|first=Harry|date=23 May 2022|url=https://www.independent.co.uk/f1/lewis-hamilton-spanish-grand-prix-mercedes-b2085039.html|title=Lewis Hamilton reveals inspiration behind Spanish Grand Prix comeback|newspaper=The Independent|access-date=28 May 2022}}</ref> pärast rehvipurunemist.<ref>{{cite news|last=Duncan|first=Philip|date=22 May 2022|url=https://www.independent.co.uk/f1/lewis-hamilton-spanish-grand-prix-mercedes-b2084748.html|title='Like the olden days!' Lewis Hamilton full of confidence after Spanish Grand Prix comeback|newspaper=The Independent|access-date=28 May 2022}}</ref> Esimest korda sellel hooaja tõusis Red Bull konstruktorite arvestuses liidriks. Sõitjate arvestuses muutus Leclrec'i 19 punktiline edu 6 punktiliseks kaotuseks Verstappeni suhtes.<ref>{{cite news|last=Richards|first=Giles|date=22 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/2022/may/22/max-verstappen-wins-dramatic-spanish-f1-gp-after-charles-leclerc-retires|title=Max Verstappen wins dramatic Spanish F1 GP after Charles Leclerc retires|newspaper=The Guardian|access-date=28 May 2022}}</ref> Leclerc alustas ka kodust [[2022 Monaco Grand Prix|Monaco Grand Prix]]'d parimalt stardikohalt Sainzi and Pérezi ees.<ref>{{Cite web |last=Kalinauckas |first=Alex |date=28 May 2022 |title=Monaco GP: Leclerc grabs pole as Perez crash ends Q3 early |url=https://www.motorsport.com/f1/news/monaco-gp-leclerc-grabs-pole-as-perez-crash-ends-q3-early/10312509/?filters%5Bsub_event%5D%5B0%5D%5Btitle%5D=QU&filters%5Bsub_event%5D%5B0%5D%5Bvalue%5D=769525 |access-date=30 May 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> Mõni tund enne sõidu algust hakkas vihma sadama ja starti lõkati 16 minutit edasi. Sõideti kaks soojendus ringi, aga start siiski tühistati. Võistlusele anti start 50 minutit hiljem. Ferrari järjekordse strateegilise vea tõttu kukku Leclerc peale boksipeatust neljandale kohale, Verstappeni ja Sainzi taha ning Pérez tõusis võistlust juhtima. Ocon ja Hamilton sõitsid 18. ringil omavahel kokku ja esimene sai viie sekundilise ajakaristuse.<ref>{{Cite web |last=Leach |first=Tom |date=30 May 2022 |title=Ocon furious with Monaco penalty after Hamilton crash |url=https://racingnews365.com/ocon-furious-with-monaco-penalty-after-hamilton-crash |access-date=30 May 2022 |website=RacingNews365 |language=en}}</ref> Viis ringi hiljem katkestas Magnussen vee surve kadumise tõttu,<ref>{{Cite web |last=Coleman |first=Madeline |date=29 May 2022 |title=Perez Makes F1 History, Leclerc Misses Podium: Three Takeaways From Monaco |url=https://www.si.com/formula1/2022/05/29/monaco-grand-prix-sergio-perez-makes-f1-history-three-takeaways |access-date=30 May 2022 |website=Sports Illustrated |language=en-us}}</ref> Schumacher tegi avarii viimases sektoris, mis tõmbas ta auto pooleks ja tõi välja punased lipud.<ref>{{cite news|last=McLaughlin|first=Luke|date=29 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/live/2022/may/29/f1-monaco-grand-prix-2022-live|title=F1: Pérez wins 2022 Monaco GP as Ferrari blunder costs Leclerc – as it happened|newspaper=The Guardian|access-date=30 May 2022}}</ref><ref>{{cite web|last=Evans|first=Nathan|date=29 May 2022|url=https://www.sportingnews.com/us/formula-1/news/f1-monaco-grand-prix-2022-live-updates-highlights/vkfg3vurhefqshnezq6t4l6k|title=Monaco Grand Prix 2022 results: Perez takes win as Leclerc falters in hectic Monte Carlo race|website=Sporting News|access-date=30 May 2022}}</ref> Sõidu võitis Pérez Sainzi, Verstappeni, Leclerc'i, ja Russelli ees.<ref>{{cite news|last=Richard|first=Giles|date=29 May 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/2022/may/29/formula-one-sergio-perez-monaco-gp-charles-leclerc|title=Sergio Pérez triumphs in Monaco GP as Charles Leclerc fumes at botched stop|newspaper=The Guardian|access-date=30 May 2022}}</ref><ref>{{Cite web |last=Bradley |first=Charles |date=29 May 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Sergio Perez wins Monaco GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-monaco-gp/10313232/ |access-date=30 May 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> === Hooaja keskpaik === Leclerc võttis järjekordse kvalifikatsioonivõidu [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|Aserbaidžaani Grand Prix]]'l Pérezi ja Verstappeni ees.<ref>{{Cite web |date=11 June 2022 |title=Leclerc blazes to Baku pole as Perez joins him on the front row in Azerbaijan Grand Prix qualifying |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.leclerc-blazes-to-baku-pole-as-perez-joins-him-on-the-front-row-in.uzcExNN3vcmwe0gyG57iP.html |access-date=13 June 2022 |website=www.formula1.com |language=en}}</ref> Pérez sai juba esimeses kurvis Leclerc'ist mööda ja hoidis oma kohta 15. ringini, kuni lasi Verstappeni endast mööda.<ref>{{Cite web |last=Bradley |first=Charles |date=12 June 2022 |title=F1 Grand Prix race results: Verstappen wins Azerbaijan GP |url=https://www.motorsport.com/f1/news/f1-grand-prix-race-results-baku/10321026/ |access-date=13 June 2022 |website=www.motorsport.com |language=en}}</ref> Üheksandal ringil katkestas Sainz hüdraulikaprobleemide tõttu ning 11 ringi hiljem kadus Leclerc'i auto mootoril jõud ja ka tema oli sunnitud katkestama.<ref>{{Cite web |last=Saunders |first=Nate |date=12 June 2022 |title=Ferrari in Baku nightmare as Leclerc, Sainz DNF |url=https://www.espn.com/f1/story/_/id/34078823/ferrari-charles-leclerc-carlos-sainz-suffer-nightmare-double-retirement-azerbaijan-gp |access-date=13 June 2022 |website=ESPN.com |language=en}}</ref> Magnussen ja Zhou katkestasid samuti. Tsunodale näidati tehnilise rikke lippu, kui ta DRS süsteem jäi avatud asendisse, mis parandati boksi jõudes teibiga.<ref>{{Cite web |last=Chillingsworth |first=Luke |date=12 June 2022 |title=FIA chief 'storms down pitlane' after seeing Yuki Tsunoda's F1 car fixed with gaffer tape |url=https://www.express.co.uk/sport/f1-autosport/1624279/fia-yuki-tsunoda-alpha-tauri-wing-drs-failure-azerbaijan-grand-prix |access-date=13 June 2022 |website=Express.co.uk |language=en}}</ref> Williamsi sõitja Latifi sai 10 sekundilise seisa-sõida karistuse, sest ta polnud oma stardiruudus korrektselt ning veel ühe viie sekundilise karistuse siniste lippude ignoreerimise eest.<ref>{{Cite web |last=Collantine |first=Keith |date=12 June 2022 |title=Latifi given penalty point after passing 12 blue flag light panels in front of Gasly · RaceFans |url=https://www.racefans.net/2022/06/12/latifi-given-penalty-point-after-passing-12-blue-flag-light-panels-in-front-of-gasly/ |access-date=13 June 2022 |website=RaceFans |language=en-GB}}</ref> Verstappen võitis [[2022 Kanada Grand Prix|Kanada Grand Prix]] märja kvalifikatsiooni. Fernando Alonso alustas teiselt kohalt ja Sainz kolmandalt. Leclerc alustas sõitu stardirivi tagumisest otsast, kui ta sai karistada jõuallika komponentide limiidi ületamise eest. Pérez alustas sõitu 13. kohalt peale avariid teises kvalifikatsioonivoorus.<ref>{{cite web |title=Verstappen braves wet conditions to claim Canadian GP pole ahead of sensational Alonso |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-braves-wet-conditions-to-claim-canadian-gp-pole-ahead-of.5MEwziqj4PzUiE8Gy9IPjq.html |website=Formula 1 |access-date=20 June 2022}}</ref> Pérez katkestas 8. ringil käigukasti rikkega, ning Schumacher katkestas 20. ringil tehnilise rikkega. Tsunoda tegi 49. ringil avarii ja tõi sellega turvaauto rajale. Sainz kasutas olukorda ära ja üritas korduvalt Verstappenist mööduda, aga Verstappen suutis oma koha säilitada ja võitis sõidu. Hamilton lõpetas sõidu poodiumi viimasel astmel ning Leclerc suutis tõusta viiendaks.<ref>{{cite web |title=Verstappen survives late safety car to beat Sainz to Canadian GP victory |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-survives-late-safety-car-to-beat-sainz-to-canadian-gp-victory.MSg7s89K4WtO2gD3UNaNh.html |website=Formula 1 |access-date=20 June 2022}}</ref> Alonso sai pärast sõitu 5 sekundilise ajakaristuse, mis kukutas ta üheksandaks.<ref>{{cite web |title=Alonso drops from P7 to P9 after being hit with five-second time penalty in Montreal |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.alonso-drops-from-p7-to-p9-after-being-hit-with-five-second-time-penalty-in.4TaYtXLU7fM4Sn9fL8mP8H.html |website=Formula 1 |access-date=20 June 2022}}</ref> Sainz võttis oma esimese kvalifikatsioonivõidu [[2022 Suurbritannia Grand Prix|Suurbritannia Grand Prix]]'l.<ref name="2022-07-03-espn2">{{cite news |date=3 July 2022 |title=2022 Lenovo British Grand Prix – Jul 01 to Jul 03 |language=en |work=ESPN |url=https://www.espn.co.uk/f1/report?id=600014136 |access-date=8 July 2022}}</ref> Verstappen sai temast esimeses kurvis mööda, aga suur avarii tõi välja punased lipud ja sõit alustati uuesti samadelt kohtadelt.<ref>{{Cite web |date=3 July 2022 |title=British Grand Prix red-flagged after large start crash |url=https://the-race.com/formula-1/british-grand-prix-red-flagged-after-large-start-crash/ |access-date=13 July 2022 |website=The Race |language=en-GB}}</ref> See kord suutis ta oma kohta paar ringi hoida, kuni Verstappen sai temast ikkagi mööda. Verstappen suutis lõhkuda oma auto põhja ja see kukutas ta seitsmendaks.<ref>{{Cite web |title=Verstappen explains cause of Red Bull damage after nightmare British GP |url=https://racingnews365.com/verstappen-explains-cause-of-car-damage-and-puncture |access-date=13 July 2022 |website=RacingNews365 |language=en}}</ref> Sõidu teises pooles sai Leclerc Sainzist mööda. Päris sõidu lõpus tuli rajale turvaauto ning Sainz, Pérez ja Hamilton kasutasid võimalust rataste vahetamiseks. Ferrari järjekordne taktikaline äpardus tähendas, et Leclerc'i ei kutsutud boksi ning peale turvaauto lahkumist sai eelnevalt nimetatu kolmik Leclerc'ist mööda. Sainz võttis oma esimese sõiduvõidu.<ref name="2022-07-03-espn2" /> Verstappen võitis [[2022 Austria Grand Prix|Austria Grand Prix]] kvalifikatsiooni ja sprindisõidu. Põhisõidus suutis hilisem sõidu võitja Leclerc temast kolmel erineval korral mööduda.<ref>{{Cite web |last=Benson |first=Andrew |title=Austrian Grand Prix: Charles Leclerc claims commanding win to revive title hopes |url=https://www.bbc.co.uk/sport/formula1/62114587/ |access-date=11 July 2022 |website=BBC Sport}}</ref> Sainz oli samuti kiirem kui Verstappen ja oli temast möödumas, et võtta Ferrarile kerge kaksikvõit, kui tema auto süttis,<ref>{{Cite web |title='It's the story of my season' – Sainz frustrated as 'easy 1–2' goes up in flames at the Red Bull Ring |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.its-the-story-of-my-season-sainz-frustrated-as-easy-1-2-goes-up-in-flames-at.qwmETqAzkWJjysBOhNltm.html |access-date=13 July 2022 |website=Formula1.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last= |title=Ferrari fear power unit failure repeat |url=https://www.gpfans.com/en/f1-news/87017/carlos-sainz-austrian-grand-prix-power-unit-fire/ |access-date=13 July 2022 |website=GPfans |language=en}}</ref> tõstes Verstappeni teiseks ja Hamiltoni kolmandaks.<ref>{{Cite web |title=F1 2022 Austrian GP – Race results |url=https://racingnews365.com/f1-2022-austrian-gp-race-results |access-date=13 July 2022 |website=RacingNews365 |language=en}}</ref> Russell võttis üllatuslikult [[2022 Ungari Grand Prix|Ungari Grand Prix]]'l oma esimese kvalifikatsioonivõidu. Red Bullidel oli kvalifikatsioon probleemiderohke, kui Verstappenit vaevasid jõuallikaprobleemid ning Pérez ei suutnud ringi kokku panna ning nad alustasid 10–11 kohalt.<ref>{{Cite web |date=30 July 2022 |title=Russell beats Sainz to take shock maiden pole at Hungaroring as Red Bulls hit trouble |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.mercedes-take-their-first-pole-position-of-2022-as-russell-sets-the-pace-in.6Vqx91758duUbTENjFUaU0.html |access-date=31 July 2022 |website=formula1.com}}</ref> Verstappen kasutas väga edukalt ära oma head kiirust ja Ferrari järjekordset ebaõnnestunud strateegiat ja võitis sõidu. Teiseks tuli Hamilton ja kolmandaks Russell.<ref>{{Cite web |date= 31 July 2022| title= Verstappen recovers from P10 to take Hungarian GP win as Mercedes secure double podium |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.verstappen-recovers-from-p10-to-take-hungarian-gp-win-as-mercedes-secure.41mevfV7YnC3RrLK6mUv23.html |access-date=31 July 2022 |website=formula1.com}}</ref> Sainz ja Leclerc lõpetasid neljanda ja kuuendana.<ref>{{Cite web |date=31 July 2022 |title=Charles Leclerc calls Ferrari strategy 'a disaster' after dropping from first to sixth at Hungarian Grand Prix |url=https://www.skysports.com/f1/news/12433/12662820/charles-leclerc-calls-ferrari-strategy-a-disaster-after-dropping-from-first-to-sixth-at-hungarian-grand-prix |access-date=31 July 2022 |website=skysports.com}}</ref> == Tulemused == {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Grand Prix !nowrap|Kvalifikatsiooni võitja !nowrap|Kiireim ring !nowrap|Võitja !nowrap|Konstruktor !class="unsortable"|Raport |- !1 | {{Riigi ikoon|Bahrein}} [[Bahreini Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Bahreini Grand Prix|Raport]] |- !2 | {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia Grand Prix]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Saudi Araabia Grand Prix|Raport]] |- !3 | {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Austraalia Grand Prix|Raport]] |- !4 | {{nowrap|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Emilia Romagna Grand Prix]]}} | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Emilia Romagna Grand Prix|Raport]] |- !5 | {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Miami Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Miami Grand Prix|Raport]] |- !6 | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Hispaania Grand Prix|Raport]] |- !7 | {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="NOR" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Monaco Grand Prix|Raport]] |- !8 | {{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Aserbaidžaani Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="PER" nowrap|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|Raport]] |- !9 | {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada Grand Prix]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Kanada Grand Prix|Raport]] |- !10 | {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia Grand Prix]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="HAM" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Suurbritannia Grand Prix|Raport]] |- !11 | {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austira Grand Prix]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="FER"|{{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="text-align:center"|[[2022 Austira Grand Prix|Raport]] |- !12 | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa Grand Prix]] | data-sort-value="LEC" nowrap|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | data-sort-value="SAI" nowrap|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Prantsusmaa Grand Prix|Raport]] |- !13 | {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari Grand Prix]] | data-sort-value="RUS" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] | data-sort-value="HAM" nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | data-sort-value="VER" nowrap|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | data-sort-value="RED" nowrap|{{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="text-align:center"|[[2022 Ungari Grand Prix|Raport]] |- !14 | {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Belgia Grand Prix|Raport]] |- !15 | {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Hollandi Grand Prix|Raport]] |- !16 | {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Itaalia Grand Prix|Raport]] |- !17 | {{Riigi ikoon|Singapur}} [[Singapuri Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Singapuri Grand Prix|Raport]] |- !18 | {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Jaapani Grand Prix|Raport]] |- !19 | {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[USA Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 USA Grand Prix|Raport]] |- !20 | {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Mehhiko Grand Prix|Raport]] |- !21 | {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[São Paulo Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 São Paulo Grand Prix|Raport]] |- !22 | {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Abu Dhabi Grand Prix]] | | | | | style="text-align:center"|[[2022 Abu Dhabi Grand Prix|Raport]] |- class="sortbottom" | colspan="7" style="background-color:#EAECF0;text-align:center"|'''Sources:'''<ref name="WMC">{{cite web|url=https://www.fia.com/news/fia-announces-world-motor-sport-council-decisions-25|title=FIA announces World Motor Sport Council decisions|publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]]|date=19 March 2022|access-date=19 March 2022}}</ref><ref name="22 Grands Prix"/> |} === Punktisüsteem === Põhisõidul jagatakse punkte esikümnele ning võistluse kiireima ringi omanikule (kui ta lõpetab esikümnes. Sprindisõidus saavad punkte kaheksa parimat.<ref name="sprint"/> Viigi puhul pannakse järjest paika parimate tulemuste järgi. Kui võite on sama palju, siis vaadatakse teisi kohtasid jne. Kui peale seda on ikka viik, otsustab FIA, kes on eespool. Punkte antakse igal võistlusel järgneva loogika alusel:<ref name="points regs">{{cite web|url=https://www.fia.com/file/78014/download/26183|title=2019 Formula One Sporting Regulations|date=12 March 2019|website=[[Fédération Internationale de l'Automobile|FIA]]|pages=3–4, 41|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190313225312/https://www.fia.com/file/78014/download/26183|archive-date=13 March 2019|access-date=27 November 2019}}</ref> {| class="wikitable" style="font-size: 85%; text-align:center" !Koht !style="background-color:#ffffbf"|&nbsp;1st&nbsp; !style="background-color:#dfdfdf"|&nbsp;2nd&nbsp; !style="background-color:#ffdf9f"|&nbsp;3rd&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;4th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;5th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;6th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;7th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;8th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;9th&nbsp; !style="background-color:#dfffdf"|&nbsp;10th&nbsp; !&nbsp;Kiireim ring&nbsp; |- !Grand Prix | style="background-color:#ffffbf"|25 | style="background-color:#dfdfdf"|18 | style="background-color:#ffdf9f"|15 | style="background-color:#dfffdf"|12 | style="background-color:#dfffdf"|10 | style="background-color:#dfffdf"|8 | style="background-color:#dfffdf"|6 | style="background-color:#dfffdf"|4 | style="background-color:#dfffdf"|2 | style="background-color:#dfffdf"|1 | 1 |- !Sprint | 8 | 7 | 6 | 5 | 4 | 3 | 2 | 1 | colspan="3" {{N/A|}} |} === Sõitjate MM-sarja punktiarvestus === <div style="overflow-x: auto; margin: 1em 0"> {| | style="vertical-align:top; text-align:center"| {| class="wikitable" style="font-size: 85%" ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle;background"| Sõitja ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! style="vertical-align:middle"| Punktid |- ! 1 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]] | style="background:#CFCFFF"| 19{{pistoda}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 258 |- ! 2 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]] | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|s|2}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|p}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|2}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 178 |- ! 3 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]] | style="background:#CFCFFF"| 18{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|3}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|5}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 173 |- ! 4 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]] | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|p}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 158 |- ! 5 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]] | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|3}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|f}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 156 |- ! 6 | style="text-align:left"|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]] | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|f}} | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|8}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 146 |- ! 7 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]] | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|5}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|f}} | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 76 |- ! 8 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FRA}} [[Esteban Ocon]] | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|6}} | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 58 |- ! 9 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FIN}} [[Valtteri Bottas]] | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|7}} | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 20{{pistoda}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 46 |- ! 10 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|ESP}} [[Fernando Alonso]] | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 41 |- ! 11 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|DEN}} [[Kevin Magnussen]] | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|9|s|8}} | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|8|s|7}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 22 |- ! 12 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|AUS}} [[Daniel Ricciardo]] | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| {{F1 positsioon|18|s|6}} | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 19 |- ! 13 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FRA}} [[Pierre Gasly]] | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 16 |- ! 14 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GER}} [[Sebastian Vettel]] | | | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#CFCFFF"| 17{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 16 |- ! 15 | style="text-align:left"| {{nowrap|{{Riigi ikoon|GER}} [[Mick Schumacher]]}} | style="background:#CFCFFF"| 11 | WD | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 12 |- ! 16 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|JPN}} [[Yuki Tsunoda]] | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#FFFFFF"| DNS | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 19 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 11 |- ! 17 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|CHN}} [[Zhou Guanyu]] | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 5 |- ! 18 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|CAN}} [[Lance Stroll]] | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 4 |- ! 19 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|THA}} [[Alexander Albon]] | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 14{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 3 |- ! 20 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|CAN}} [[Nicholas Latifi]] | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! 0 |- ! 21 | style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GER}} [[Nico Hülkenberg]] | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 12 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! 0 |- ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle;background"| Sõitja ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! Punktid |- ! colspan="25" |Source:<ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Hungarian%20Grand%20Prix%20-%20Championship%20Points.pdf|title=Championship Points|publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]]|access-date=31 July 2022}}</ref> |} | style="vertical-align:top" | {{F1 tulemused legend}} |} '''Märkmed:''' * {{pistoda}}&nbsp;– Sõitja ei lõpetanud Grand Prix'd, aga sõitis rohkem kui 90% võistlusdistantsist. === Konstruktorite MM-sarja punktiarvestus === <div style="overflow-x: auto; margin: 1em 0"> {| | style="vertical-align:top; text-align:center"| {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle;background"| Konstruktor ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! style="vertical-align:middle"| Punktid |- ! rowspan="2"| 1 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|AUT}} [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="background:#CFCFFF"| 18{{pistoda}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|p|1|f}} | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#FFFFBF"| 1 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 431 |- | style="background:#CFCFFF"| 19{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|s|3}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|5}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 2 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p|f}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|s|2}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|p}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|p}} | style="background:#FFFFBF"| {{F1 positsioon|1|s|2}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|f}} | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 334 |- | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|p}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|s|3}} | style="background:#EFCFFF"| {{F1 positsioon|Ret|p}} | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 3 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GER}} [[Mercedes-Benz vormel 1-s|Mercedes]] | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|f}} | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|8}} | style="background:#DFDFDF"| 2 | style="background:#DFDFDF"| {{F1 positsioon|2|f}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 304 |- | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#DFFFDF"| 4 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|4|s|4}} | style="background:#FFDF9F"| 3 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|p}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 4 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|FRA}} [[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault vormel 1-s|Renault]] | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|6}} | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 99 |- | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 5 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]}} | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#FFDF9F"| {{F1 positsioon|3|s|5}} | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|6|f}} | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 95 |- | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| {{F1 positsioon|18|s|6}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 6 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|SUI}} [[Alfa Romeo vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|5|s|7}} | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 51 |- | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 20{{pistoda}} | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 7 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]] | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|9|s|8}} | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 34 |- | style="background:#CFCFFF"| 11 | WD | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| {{F1 positsioon|8|s|7}} | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"| 8 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]] | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#DFFFDF"| 7 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 5 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 27 |- | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#FFFFFF"| DNS | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 19 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"|9 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{nowrap|{{Riigi ikoon|GBR}} [[Aston Martin vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]}} | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#DFFFDF"| 8 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 6 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 20 |- | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 17{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 16{{pistoda}} | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! rowspan="2"|10 | rowspan="2" style="text-align:left"| {{Riigi ikoon|GBR}} [[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]] | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 14{{pistoda}} | style="background:#DFFFDF"| 10 | style="background:#CFCFFF"| 11 | style="background:#DFFFDF"| 9 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 12 | style="background:#CFCFFF"| 13 | style="background:#CFCFFF"| 17 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| ! rowspan="2"| 3 |- | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#CFCFFF"| 14 | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 15 | style="background:#CFCFFF"| 16 | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#EFCFFF"| Ret | style="background:#CFCFFF"| 18 | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| | style="background:#"| |- ! style="vertical-align:middle"| Koht ! style="vertical-align:middle"| Konstruktor ! [[2022 Bahreini Grand Prix|BHR]]<br>{{Riigi ikoon|BHR}} ! [[2022 Saudi Araabia Grand Prix|SAU]]<br>{{Riigi ikoon|KSA}} ! [[2022 Austraalia Grand Prix|AUS]]<br>{{Riigi ikoon|AUS}} ! [[2022 Emilia Romagna Grand Prix|EMI]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Miami Grand Prix|MIA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Hispaania Grand Prix|ESP]]<br>{{Riigi ikoon|ESP}} ! [[2022 Monaco Grand Prix|MON]]<br>{{Riigi ikoon|MON}} ! [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix|AZE]]<br>{{Riigi ikoon|AZE}} ! [[2022 Kanada Grand Prix|CAN]]<br>{{Riigi ikoon|CAN}} ! [[2022 Suurbritannia Grand Prix|GBR]]<br>{{Riigi ikoon|GBR}} ! [[2022 Austria Grand Prix|AUT]]<br>{{Riigi ikoon|AUT}} ! [[2022 Prantsusmaa Grand Prix|FRA]]<br>{{Riigi ikoon|FRA}} ! [[2022 Ungari Grand Prix|HUN]]<br>{{Riigi ikoon|HUN}} ! [[2022 Belgia Grand Prix|BEL]]<br>{{Riigi ikoon|BEL}} ! [[2022 Hollandi Grand Prix|NED]]<br>{{Riigi ikoon|NED}} ! [[2022 Itaalia Grand Prix|ITA]]<br>{{Riigi ikoon|ITA}} ! [[2022 Singapuri Grand Prix|SIN]]<br>{{Riigi ikoon|SIN}} ! [[2022 Jaapani Grand Prix|JPN]]<br>{{Riigi ikoon|JPN}} ! [[2022 USA Grand Prix|USA]]<br>{{Riigi ikoon|USA}} ! [[2022 Mehhiko Grand Prix|MXC]]<br>{{Riigi ikoon|MEX}} ! [[2022 São Paulo Grand Prix|SAP]]<br>{{Riigi ikoon|BRA}} ! [[2022 Abu Dhabi Grand Prix|ABU]]<br>{{Riigi ikoon|AÜE}} ! style="vertical-align:middle"| Punktid |- ! colspan="25"|Source:<ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Hungarian%20Grand%20Prix%20-%20Championship%20Points.pdf|title=Championship Points|publisher=[[FIA|Fédération Internationale de l'Automobile]]|access-date=31 July 2022}}</ref> |} | style="vertical-align:top;"| {{F1 tulemused legend}} |} '''Märkmed:''' * {{pistoda}}&nbsp;– Sõitja ei lõpetanud Grand Prix'd, aga sõitis rohkem kui 90% võistlusdistantsist. == Viited == {{reflist}} {{F1 hooajad}} [[Kategooria:2022. aasta spordis]] [[Kategooria:Vormel 1]] h4vxi8cyvai8o2k2miiuxmxesojjaet Mall:Infokast Grand Prix raport 10 634907 6176153 6176142 2022-08-10T12:24:41Z Killerlicka 68247 wikitext text/x-wiki {{infobox3cols | bodyclass = vevent | bodystyle = width: 27em; line-height: 1.5em; | titlestyle = font-size: 125%; | title = | abovestyle = font-size:125%; background-color:#efefef; | above = <includeonly><span class="summary">{{{Aasta|{{{aasta}}}}}} {{{grand_prix|{{{Grand_Prix}}}}}} Grand Prix</span></includeonly> | subheader = <!-- -->{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp}}}}}} |F1 = {{#if:{{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number|}}}}}}|Etapp {{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number}}}}}}/{{{sõite_hooajal|{{{Sõite_Hooajal}}}}}} [[{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooajal]]|}} |CUST ={{#if:{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus|}}}}}}|{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus}}}}}}}} |#default = }}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; background: transparent;"><tr><!-- -->{{#if:{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{eelmine_etapp}}}|Eelmine&nbsp;etapp]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{järgmine_etapp}}}{{!}}Järgmine&nbsp;etapp]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Pilt|{{{pilt|}}}}}}|size={{{image-size|{{{image_size|}}}}}}|{{#if:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|link|μ1}}=File:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|title={{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}}|alt={{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}}} | pildi_allkiri = {{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}} | pilt2 = {{{pilt2|}}} | labelstyle = width:20%; | headerstyle = background-color:#efefef; | header1 = <includeonly>Võistluse üksikasjad{{{üksikasjade_allikas|{{{Üksikasjade_Allikas|}}}}}}</includeonly> | label2 = Kuupäev | data2 = {{#if:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} | {{#formatdate:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} {{{Aasta|{{{aasta}}}}}}}} | {{{fulldate|{{{Fulldate|{{{Full_date}}}}}}}}} }} | label3 = Ametlik nimi | data3 = {{{ametlik_nimi|{{{Ametlik_Nimi|}}}}}} | label4 = Asukoht | class4 = location | data4 = {{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}} | label5 = Raja tüüp | data5 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}| {{{raja_tüüp|{{{Raja_Tüüp|Alaline võistluskompleks}}}}}} }} | label6 = Raja pikkus | data6 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}} |{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km}}}}}} km ({{{raja_pikkus_mi|{{{Raja_Pikkus_Mi}}}}}} miili) |{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}} }} | label7 = Võistlusdistants | data7 = {{#if:{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}} | {{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_km|{{{Distants_Km}}}}}} km ({{{distants_mi|{{{Distants_Mi}}}}}} miili) | {{#if:{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}|{{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus}}}}}} }} }} | label8 = Planeeritud distants | data8 = {{#if: {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km|}}}}}} |{{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km}}}}}} km ({{{planeeritud_mi|{{{Planeeritud_Mi}}}}}} miili) |{{#if: {{{planeeritud_distants|{{{Planeeritud_Distants|}}}}}} | {{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{planeeritud_distants|{{{Planeeritud_Distants}}}}}} }} }} | label9 = Ilm | data9 = {{{ilm|{{{Ilm|}}}}}} | label10 = Pealtvaatajad | data10 = {{{pealtvaatajad|{{{Pealtvaatajad|}}}}}} | header11 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| Kvalifikatsiooni võitja }} | label12 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data12a = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list | 1 = {{riigi ikoon|{{{kval_riik|{{{Kval_Riik|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks|{{{Kval_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja}}}}}} | 2 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|{{riigi ikoon|{{{kval_riik2|{{{Kval_Riik2|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks2|{{{Kval_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2}}}}}} }} }} }} | data12b = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}|{{#if: {{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond|}}}}}}|{{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond}}}}}}}}}} | label13 = Aeg | data13 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{{kval_aeg|{{{Kval_Aeg|}}}}}} }} | data14 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{br separated entries | 1 = {{#if: {{{stardirivi_sprindikval|{{{Stardirivi_Sprindikval|}}}}}}|'''Stardirivi sprindikvalifikatsiooni järgi'''}} | 2 = {{#if: {{{stardirivi_sprint|{{{Stardirivi_Sprint|}}}}}}|'''Stardirivi sprindisõidu järgi'''}} }} }} | header15 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|Kiireim ring}} | label16 = {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data16a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik|{{{Kiireim_Riik|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|({{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil)}} }} }} }} | data16b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond|{{{Kiireim_Võistkond}}}}}} }} }} | label17 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data17a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik2|{{{Kiireim_Riik2|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks2|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2|}}}}}}| ({{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2}}}}}}. ringil)}} }} }} | data17b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond2|{{{Kiireim_Võistkond2}}}}}} }} }} | label18 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data18a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik3|{{{Kiireim_Riik3|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks3|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3|}}}}}}| ({{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3}}}}}}. ringil)}} }} }} | data18b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond3|{{{Kiireim_Võistkond3}}}}}} }} }} | label19 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data19a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik4|{{{Kiireim_Riik4|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks4|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks4|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4|}}}}}}| ({{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4}}}}}}. ringil)}} }} }} | data19b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond4|{{{Kiireim_Võistkond4}}}}}} }} }} | label20 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data20a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik5|{{{Kiireim_Riik5|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks5|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks5|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5|}}}}}}| ({{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5}}}}}}. ringil)}} }} }} | data20b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond5|{{{Kiireim_Võistkond5}}}}}} }} }} | label21 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data21a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik6|{{{Kiireim_Riik6|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks6|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks6|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6|}}}}}}| ({{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6}}}}}}. ringil)}} }} }} | data21b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond6|{{{Kiireim_Võistkond6}}}}}} }} }} | label22 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data22a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik7|{{{Kiireim_Riik7|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks7|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks7|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7|}}}}}}| ({{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7}}}}}}. ringil)}} }} }} | data22b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond7|{{{Kiireim_Võistkond7}}}}}} }} }} | label23 = Aeg | data23 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg}}}}}} {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| |{{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil }} }} }} | header24 = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}{{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}{{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| Poodium }} | label25 = Esimene | data25a = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{esimene_riik|{{{Esimene_Riik|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufiks|{{{Esimene_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik2|{{{Esimene_Riik2|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufiks2|{{{Esimene_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik3|{{{Esimene_Riik3|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufiks3|{{{Esimene_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data25b = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{{esimene_võistkond|{{{Esimene_Võistkond}}}}}} }} | label26 = Teine | data26a = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{teine_riik|{{{Teine_Riik|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufiks|{{{Teine_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik2|{{{Teine_Riik2|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufiks2|{{{Teine_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik3|{{{Teine_Riik3|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufiks3|{{{Teine_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data26b = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}|{{{teine_võistkond|{{{Teine_Võistkond}}}}}} }} | label27 = Kolmas | data27a = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1= {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik|{{{Kolmas_Riik|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufiks|{{{Kolmas_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik2|{{{Kolmas_Riik2|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufiks2|{{{Kolmas_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik3|{{{Kolmas_Riik3|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufiks3|{{{Kolmas_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data27b = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}|{{{kolmas_võistkond|{{{Kolmas_Võistkond}}}}}}}} | belowstyle = background-color:#efefef | below = {{#if: {{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik|}}}}}}| {{Collapsible list|titlestyle=text-align:center;background-color:#efefef;|liststyle=text-align: center;|title=Liider ringide kaupa|{{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik}}}}}}}} }} }}{{#if:<!-- -->{{#ifeq:{{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}|{{{image_alt|}}}{{{image-alt|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{image_alt|}}}|{{{image-alt|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Aasta|{{{aasta|}}}}}}|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}{{{aasta|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}|{{{aasta|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}{{{asukoht|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}|{{{fulldate|{{{Fulldate|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}|{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}}|{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}}}|1}}<!-- --> <!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Infobox Grand Prix race report]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y | Pealtvaatajad | pealtvaatajad | Pildi_Allkiri | pildi_allkiri | Country | country | Raja_Tüüp | raja_tüüp | Raja_Pikkus_Km | raja_pikkus_km | Raja_Pikkus | raja_pikkus | Raja_Pikkus_Mi | raja_pikkus_mi | kuupäev | Kuupäev | Description | description | Üksikasjade_Allikas | üksikasjade_allikas | Distants_Km | distants_km | Distants_Ringid | distants_ringid | Distants_Pikkus | distants_pikkus | Distants_Mi | distants_mi | Kiireim_Riik | kiireim_riik | Kiireim_Riik2 | kiireim_riik2 | Kiireim_Riik3 | kiireim_riik3 | Kiireim_Riik4 | kiireim_riik4 | Kiireim_Riik5 | kiireim_riik5 | Kiireim_Riik6 | kiireim_riik6 | Kiireim_Riik7 | kiireim_riik7 | Kiireim_Sõitja | kiireim_sõitja | Kiireim_Sõitja2 | kiireim_sõitja2 | Kiireim_Sõitja3 | kiireim_sõitja3 | Kiireim_Sõitja4 | kiireim_sõitja4 | Kiireim_Sõitja5 | kiireim_sõitja5 | Kiireim_Sõitja6 | kiireim_sõitja6 | Kiireim_Sõitja7 | kiireim_sõitja7 | Kiireim_Lipp_Sufiks | kiireim_lipp_sufiks | Kiireim_Lipp_Sufiks2 | kiireim_lipp_sufiks2 | Kiireim_Lipp_Sufiks3 | kiireim_lipp_sufiks3 | Kiireim_Lipp_Sufiks4 | kiireim_lipp_sufiks4 | Kiireim_Lipp_Sufiks5 | kiireim_lipp_sufiks5 | Kiireim_Lipp_Sufiks6 | kiireim_lipp_sufiks6 | Kiireim_Lipp_Sufiks7 | kiireim_lipp_sufiks7 | Kiireim_Ring | kiireim_ring | Kiireim_Ring2 | kiireim_ring2 | Kiireim_Ring3 | kiireim_ring3 | Kiireim_Ring4 | kiireim_ring4 | Kiireim_Ring5 | kiireim_ring5 | Kiireim_Ring6 | kiireim_ring6 | Kiireim_Ring7 | kiireim_ring7 | Kiireim_Võistkond | kiireim_võistkond | Kiireim_Võistkond2 | kiireim_võistkond2 | Kiireim_Võistkond3 | kiireim_võistkond3 | Kiireim_Võistkond4 | kiireim_võistkond4 | Kiireim_Võistkond5 | kiireim_võistkond5 | Kiireim_Võistkond6 | kiireim_võistkond6 | Kiireim_Võistkond7 | kiireim_võistkond7 | Kiireim_Aeg | kiireim_aeg | Esimene_Riik | esimene_riik | Esimene_Riik2 | esimene_riik2 | Esimene_Riik3 | esimene_riik3 | Esimene_Sõitja | esimene_sõitja | Esimene_Sõitja2 | esimene_sõitja2 | Esimene_Sõitja3 | esimene_sõitja3 | Esimene_Lipp_Sufiks | esimene_lipp_sufiks | Esimene_Lipp_Sufiks2 | esimene_lipp_sufiks2 | Esimene_Lipp_Sufiks3 | esimene_lipp_sufiks3 | Esimene_Võistkond | esimene_võistkond | Flag_suffix | flag_suffix | Fulldate | fulldate | Full_date | full_date | Grand_Prix | grand_prix | Stardirivi_Sprint | stardirivi_sprint | Stardirivi_Sprindikval | stardirivi_sprindikval | pilt | Pilt | image_alt | image_link | Image_Link | image_size | image-alt | image-size | Ringide_Graafik | ringide_graafik | asukoht | Asukoht | Ametlik_Nimi | ametlik_nimi | Kval_Riik | kval_riik | Kval_Riik2 | kval_riik2 | Kval_Sõitja | kval_sõitja | Kval_Sõitja2 | kval_sõitja2 | Kval_Lipp_Sufiks | kval_lipp_sufiks | Kval_Lipp_Sufiks2 | kval_lipp_sufiks2 | Kval_Võistkond | kval_võistkond | Kval_Aeg | kval_aeg | Sõidu_Number | sõidu_number | Planeeritud_Km | planeeritud_km | Planeeritud_Ringid | planeeritud_ringid | Planeeritud_Distants | planeeritud_distants | Planeeritud_Mi | planeeritud_mi | Sõite_Hooajal | sõite_hooajal | Teine_Riik | teine_riik | Teine_Riik2 | teine_riik2 | Teine_Riik3 | teine_riik3 | Teine_Sõitja | teine_sõitja | Teine_Sõitja2 | teine_sõitja2 | Teine_Sõitja3 | teine_sõitja3 | Teine_Lipp_Sufiks | teine_lipp_sufiks | Teine_Lipp_Sufiks2 | teine_lipp_sufiks2 | Teine_Lipp_Sufiks3 | teine_lipp_sufiks3 | Teine_Võistkond | teine_võistkond | Kolmas_Riik | kolmas_riik | Kolmas_Riik2 | kolmas_riik2 | Kolmas_Riik3 | kolmas_riik3 | Kolmas_Sõitja | kolmas_sõitja | Kolmas_Sõitja2 | kolmas_sõitja2 | Kolmas_Sõitja3 | kolmas_sõitja3 | Kolmas_Lipp_Sufiks | kolmas_lipp_sufiks | Kolmas_Lipp_Sufiks2 | kolmas_lipp_sufiks2 | Kolmas_Lipp_Sufiks3 | kolmas_lipp_sufiks3 | Kolmas_Võistkond | kolmas_võistkond | Tüüp | tüüp | Ilm | ilm | aasta | Aasta | eelmine_etapp | järgmine_etapp }}<noinclude>{{documentation}}</noinclude> grkg7applp7cchqnqvev398ftouajrn 6176154 6176153 2022-08-10T12:26:57Z Killerlicka 68247 wikitext text/x-wiki {{infobox3cols | bodyclass = vevent | bodystyle = width: 27em; line-height: 1.5em; | titlestyle = font-size: 125%; | title = | abovestyle = font-size:125%; background-color:#efefef; | above = <includeonly><span class="summary">{{{Aasta|{{{aasta}}}}}} {{{grand_prix|{{{Grand_Prix}}}}}} Grand Prix</span></includeonly> | subheader = <!-- -->{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp}}}}}} |F1 = {{#if:{{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number|}}}}}}|Etapp {{{sõidu_number|{{{Sõidu_Number}}}}}}/{{{sõite_hooajal|{{{Sõite_Hooajal}}}}}} [[{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{Aasta|{{{aasta}}}}}}. aasta Vormel 1 hooajal]]|}} |CUST ={{#if:{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus|}}}}}}|{{{kirjeldus|{{{Kirjeldus}}}}}}}} |#default = }}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<table style="width: 100%; background: transparent;"><tr><!-- -->{{#if:{{{eelmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align:left;">'''←&nbsp;'''[[{{{eelmine_etapp}}}|Eelmine&nbsp;etapp]]</td><!-- -->}}{{#if:{{{järgmine_etapp|}}}<!-- -->|<td style="text-align: right;">[[{{{järgmine_etapp}}}{{!}}Järgmine&nbsp;etapp]]'''&nbsp;→'''</td><!-- -->}}<!-- --></tr></table>}} | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Pilt|{{{pilt|}}}}}}|size={{{image-size|{{{image_size|}}}}}}|{{#if:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|link|μ1}}=File:{{{Image_Link|{{{image_link|}}}}}}|title={{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}}|alt={{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}}} | pildi_allkiri = {{{pildi_allkiri|{{{Pildi_Allkiri|}}}}}} | pilt2 = {{{pilt2|}}} | labelstyle = width:20%; | headerstyle = background-color:#efefef; | header1 = <includeonly>Võistluse üksikasjad{{{üksikasjade_allikas|{{{Üksikasjade_Allikas|}}}}}}</includeonly> | label2 = Kuupäev | data2 = {{#if:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} | {{#formatdate:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}} {{{Aasta|{{{aasta}}}}}}}} | {{{fulldate|{{{Fulldate|{{{Full_date}}}}}}}}} }} | label3 = Ametlik nimi | data3 = {{{ametlik_nimi|{{{Ametlik_Nimi|}}}}}} | label4 = Asukoht | class4 = location | data4 = {{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}} | label5 = Raja tüüp | data5 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}| {{{raja_tüüp|{{{Raja_Tüüp|Alaline võistluskompleks}}}}}} }} | label6 = Raja pikkus | data6 = {{#if:{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}} |{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km}}}}}} km ({{{raja_pikkus_mi|{{{Raja_Pikkus_Mi}}}}}} miili) |{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}} }} | label7 = Võistlusdistants | data7 = {{#if:{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}} | {{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_km|{{{Distants_Km}}}}}} km ({{{distants_mi|{{{Distants_Mi}}}}}} miili) | {{#if:{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}|{{#if:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid|}}}}}}|{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}} lap{{#ifeq:{{{distants_ringid|{{{Distants_Ringid}}}}}}|1||s}},}} {{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus}}}}}} }} }} | label8 = Planeeritud distants | data8 = {{#if: {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km|}}}}}} |{{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{planeeritud_km|{{{Planeeritud_Km}}}}}} km ({{{planeeritud_mi|{{{Planeeritud_Mi}}}}}} miili) |{{#if: {{{planeeritud_distants|{{{Planeeritud_Distants|}}}}}} | {{#if:{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid|}}}}}}|{{{planeeritud_ringid|{{{Planeeritud_Ringid}}}}}} ringi,}} {{{planeeritud_distants|{{{Planeeritud_Distants}}}}}} }} }} | label9 = Ilm | data9 = {{{ilm|{{{Ilm|}}}}}} | label10 = Pealtvaatajad | data10 = {{{pealtvaatajad|{{{Pealtvaatajad|}}}}}} | header11 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| Kvalifikatsiooni võitja }} | label12 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data12a = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list | 1 = {{riigi ikoon|{{{kval_riik|{{{Kval_Riik|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks|{{{Kval_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja}}}}}} | 2 = {{#if: {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2|}}}}}}|{{riigi ikoon|{{{kval_riik2|{{{Kval_Riik2|none}}}}}}|{{{kval_lipp_sufiks2|{{{Kval_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kval_sõitja2|{{{Kval_Sõitja2}}}}}} }} }} }} | data12b = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}|{{#if: {{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond|}}}}}}|{{{kval_võistkond|{{{Kval_Võistkond}}}}}}}}}} | label13 = Aeg | data13 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{{kval_aeg|{{{Kval_Aeg|}}}}}} }} | data14 = {{#if: {{{kval_sõitja|{{{Kval_Sõitja|}}}}}}| {{br separated entries | 1 = {{#if: {{{stardirivi_sprindikval|{{{Stardirivi_Sprindikval|}}}}}}|'''Stardirivi sprindikvalifikatsiooni järgi'''}} | 2 = {{#if: {{{stardirivi_sprint|{{{Stardirivi_Sprint|}}}}}}|'''Stardirivi sprindisõidu järgi'''}} }} }} | header15 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|Kiireim ring}} | label16 = {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|Sõitjad|Sõitja}} | data16a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik|{{{Kiireim_Riik|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}|({{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil)}} }} }} }} | data16b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja|{{{Kiireim_Sõitja|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond|{{{Kiireim_Võistkond}}}}}} }} }} | label17 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data17a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik2|{{{Kiireim_Riik2|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks2|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2|}}}}}}| ({{{kiireim_ring2|{{{Kiireim_Ring2}}}}}}. ringil)}} }} }} | data17b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond2|{{{Kiireim_Võistkond2}}}}}} }} }} | label18 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data18a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik3|{{{Kiireim_Riik3|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks3|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3|}}}}}}| ({{{kiireim_ring3|{{{Kiireim_Ring3}}}}}}. ringil)}} }} }} | data18b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond3|{{{Kiireim_Võistkond3}}}}}} }} }} | label19 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data19a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik4|{{{Kiireim_Riik4|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks4|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks4|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4|}}}}}}| ({{{kiireim_ring4|{{{Kiireim_Ring4}}}}}}. ringil)}} }} }} | data19b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond4|{{{Kiireim_Võistkond4}}}}}} }} }} | label20 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data20a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik5|{{{Kiireim_Riik5|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks5|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks5|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5|}}}}}}| ({{{kiireim_ring5|{{{Kiireim_Ring5}}}}}}. ringil)}} }} }} | data20b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond5|{{{Kiireim_Võistkond5}}}}}} }} }} | label21 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data21a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik6|{{{Kiireim_Riik6|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks6|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks6|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6|}}}}}}| ({{{kiireim_ring6|{{{Kiireim_Ring6}}}}}}. ringil)}} }} }} | data21b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond6|{{{Kiireim_Võistkond6}}}}}} }} }} | label22 = <span style="display:none">Kiireim ring</span> | data22a = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kiireim_riik7|{{{Kiireim_Riik7|none}}}}}}|{{{kiireim_lipp_sufiks7|{{{Kiireim_Lipp_Sufiks7|}}}}}}}} {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7}}}}}} {{#if: {{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7|}}}}}}| ({{{kiireim_ring7|{{{Kiireim_Ring7}}}}}}. ringil)}} }} }} | data22b = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{#if: {{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}} | {{{kiireim_võistkond7|{{{Kiireim_Võistkond7}}}}}} }} }} | label23 = Aeg | data23 = {{#if: {{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg|}}}}}}|{{{kiireim_aeg|{{{Kiireim_Aeg}}}}}} {{#if: {{{kiireim_sõitja2|{{{Kiireim_Sõitja2|}}}}}}{{{kiireim_sõitja3|{{{Kiireim_Sõitja3|}}}}}}{{{kiireim_sõitja4|{{{Kiireim_Sõitja4|}}}}}}{{{kiireim_sõitja5|{{{Kiireim_Sõitja5|}}}}}}{{{kiireim_sõitja6|{{{Kiireim_Sõitja6|}}}}}}{{{kiireim_sõitja7|{{{Kiireim_Sõitja7|}}}}}}| |{{#if: {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring|}}}}}}| {{{kiireim_ring|{{{Kiireim_Ring}}}}}}. ringil }} }} }} | header24 = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}{{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}{{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| Poodium }} | label25 = Esimene | data25a = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{esimene_riik|{{{Esimene_Riik|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufiks|{{{Esimene_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik2|{{{Esimene_Riik2|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufiks2|{{{Esimene_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja2|{{{Esimene_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{esimene_riik3|{{{Esimene_Riik3|none}}}}}}|{{{esimene_lipp_sufiks3|{{{Esimene_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{esimene_sõitja3|{{{Esimene_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data25b = {{#if: {{{esimene_sõitja|{{{Esimene_Sõitja|}}}}}}| {{{esimene_võistkond|{{{Esimene_Võistkond}}}}}} }} | label26 = Teine | data26a = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1={{riigi ikoon|{{{teine_riik|{{{Teine_Riik|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufiks|{{{Teine_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik2|{{{Teine_Riik2|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufiks2|{{{Teine_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{teine_sõitja2|{{{Teine_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{teine_riik3|{{{Teine_Riik3|none}}}}}}|{{{teine_lipp_sufiks3|{{{Teine_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{teine_sõitja3|{{{Teine_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data26b = {{#if: {{{teine_sõitja|{{{Teine_Sõitja|}}}}}}|{{{teine_võistkond|{{{Teine_Võistkond}}}}}} }} | label27 = Kolmas | data27a = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}| {{unbulleted list |1= {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik|{{{Kolmas_Riik|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufiks|{{{Kolmas_Lipp_Sufiks|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja}}}}}} |2={{#if: {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik2|{{{Kolmas_Riik2|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufiks2|{{{Kolmas_Lipp_Sufiks2|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja2|{{{Kolmas_Sõitja2}}}}}} }} |3={{#if: {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3|}}}}}}| {{riigi ikoon|{{{kolmas_riik3|{{{Kolmas_Riik3|none}}}}}}|{{{kolmas_lipp_sufiks3|{{{Kolmas_Lipp_Sufiks3|}}}}}}}} {{{kolmas_sõitja3|{{{Kolmas_Sõitja3}}}}}} }} }} }} | data27b = {{#if: {{{kolmas_sõitja|{{{Kolmas_Sõitja|}}}}}}|{{{kolmas_võistkond|{{{Kolmas_Võistkond}}}}}}}} | belowstyle = background-color:#efefef | below = {{#if: {{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik|}}}}}}| {{Collapsible list|titlestyle=text-align:center;background-color:#efefef;|liststyle=text-align: center;|title=Liider ringide kaupa|{{{ringide_graafik|{{{Ringide_Graafik}}}}}}}} }} }}{{#if:<!-- -->{{#ifeq:{{{image_alt|{{{image-alt|}}}}}}|{{{image_alt|}}}{{{image-alt|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{image_alt|}}}|{{{image-alt|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Kuupäev|{{{kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}|{{{kuupäev|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Aasta|{{{aasta|}}}}}}|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}{{{aasta|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{aasta|{{{Aasta|}}}}}}|{{{aasta|}}}}}|1}}{{#ifeq:{{{Asukoht|{{{asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}{{{asukoht|}}}||1}}{{#if:{{both|{{{asukoht|{{{Asukoht|}}}}}}|{{{asukoht|}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{kuupäev|{{{Kuupäev|}}}}}}{{{kuupäev|}}}|{{{fulldate|{{{Fulldate|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{raja_pikkus_km|{{{Raja_Pikkus_Km|}}}}}}|{{{raja_pikkus|{{{Raja_Pikkus|}}}}}}}}|1}}{{#if:{{both|{{{distants_km|{{{Distants_Km|}}}}}}|{{{distants_pikkus|{{{Distants_Pikkus|}}}}}}}}|1}}<!-- -->| }}{{#switch:{{{tüüp|{{{Tüüp|}}}}}}|F1|GP|EC|WMC|NC|CUST=|=|#default= }}<!-- -->{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using infobox Grand Prix race report with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Infobox Grand Prix race report]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y | Pealtvaatajad | pealtvaatajad | Pildi_Allkiri | pildi_allkiri | Country | country | Raja_Tüüp | raja_tüüp | Raja_Pikkus_Km | raja_pikkus_km | Raja_Pikkus | raja_pikkus | Raja_Pikkus_Mi | raja_pikkus_mi | kuupäev | Kuupäev | Description | description | Üksikasjade_Allikas | üksikasjade_allikas | Distants_Km | distants_km | Distants_Ringid | distants_ringid | Distants_Pikkus | distants_pikkus | Distants_Mi | distants_mi | Kiireim_Riik | kiireim_riik | Kiireim_Riik2 | kiireim_riik2 | Kiireim_Riik3 | kiireim_riik3 | Kiireim_Riik4 | kiireim_riik4 | Kiireim_Riik5 | kiireim_riik5 | Kiireim_Riik6 | kiireim_riik6 | Kiireim_Riik7 | kiireim_riik7 | Kiireim_Sõitja | kiireim_sõitja | Kiireim_Sõitja2 | kiireim_sõitja2 | Kiireim_Sõitja3 | kiireim_sõitja3 | Kiireim_Sõitja4 | kiireim_sõitja4 | Kiireim_Sõitja5 | kiireim_sõitja5 | Kiireim_Sõitja6 | kiireim_sõitja6 | Kiireim_Sõitja7 | kiireim_sõitja7 | Kiireim_Lipp_Sufiks | kiireim_lipp_sufiks | Kiireim_Lipp_Sufiks2 | kiireim_lipp_sufiks2 | Kiireim_Lipp_Sufiks3 | kiireim_lipp_sufiks3 | Kiireim_Lipp_Sufiks4 | kiireim_lipp_sufiks4 | Kiireim_Lipp_Sufiks5 | kiireim_lipp_sufiks5 | Kiireim_Lipp_Sufiks6 | kiireim_lipp_sufiks6 | Kiireim_Lipp_Sufiks7 | kiireim_lipp_sufiks7 | Kiireim_Ring | kiireim_ring | Kiireim_Ring2 | kiireim_ring2 | Kiireim_Ring3 | kiireim_ring3 | Kiireim_Ring4 | kiireim_ring4 | Kiireim_Ring5 | kiireim_ring5 | Kiireim_Ring6 | kiireim_ring6 | Kiireim_Ring7 | kiireim_ring7 | Kiireim_Võistkond | kiireim_võistkond | Kiireim_Võistkond2 | kiireim_võistkond2 | Kiireim_Võistkond3 | kiireim_võistkond3 | Kiireim_Võistkond4 | kiireim_võistkond4 | Kiireim_Võistkond5 | kiireim_võistkond5 | Kiireim_Võistkond6 | kiireim_võistkond6 | Kiireim_Võistkond7 | kiireim_võistkond7 | Kiireim_Aeg | kiireim_aeg | Esimene_Riik | esimene_riik | Esimene_Riik2 | esimene_riik2 | Esimene_Riik3 | esimene_riik3 | Esimene_Sõitja | esimene_sõitja | Esimene_Sõitja2 | esimene_sõitja2 | Esimene_Sõitja3 | esimene_sõitja3 | Esimene_Lipp_Sufiks | esimene_lipp_sufiks | Esimene_Lipp_Sufiks2 | esimene_lipp_sufiks2 | Esimene_Lipp_Sufiks3 | esimene_lipp_sufiks3 | Esimene_Võistkond | esimene_võistkond | Flag_suffix | flag_suffix | Fulldate | fulldate | Full_date | full_date | Grand_Prix | grand_prix | Stardirivi_Sprint | stardirivi_sprint | Stardirivi_Sprindikval | stardirivi_sprindikval | pilt | Pilt | image_alt | image_link | Image_Link | image_size | image-alt | image-size | Ringide_Graafik | ringide_graafik | asukoht | Asukoht | Ametlik_Nimi | ametlik_nimi | Kval_Riik | kval_riik | Kval_Riik2 | kval_riik2 | Kval_Sõitja | kval_sõitja | Kval_Sõitja2 | kval_sõitja2 | Kval_Lipp_Sufiks | kval_lipp_sufiks | Kval_Lipp_Sufiks2 | kval_lipp_sufiks2 | Kval_Võistkond | kval_võistkond | Kval_Aeg | kval_aeg | Sõidu_Number | sõidu_number | Planeeritud_Km | planeeritud_km | Planeeritud_Ringid | planeeritud_ringid | Planeeritud_Distants | planeeritud_distants | Planeeritud_Mi | planeeritud_mi | Sõite_Hooajal | sõite_hooajal | Teine_Riik | teine_riik | Teine_Riik2 | teine_riik2 | Teine_Riik3 | teine_riik3 | Teine_Sõitja | teine_sõitja | Teine_Sõitja2 | teine_sõitja2 | Teine_Sõitja3 | teine_sõitja3 | Teine_Lipp_Sufiks | teine_lipp_sufiks | Teine_Lipp_Sufiks2 | teine_lipp_sufiks2 | Teine_Lipp_Sufiks3 | teine_lipp_sufiks3 | Teine_Võistkond | teine_võistkond | Kolmas_Riik | kolmas_riik | Kolmas_Riik2 | kolmas_riik2 | Kolmas_Riik3 | kolmas_riik3 | Kolmas_Sõitja | kolmas_sõitja | Kolmas_Sõitja2 | kolmas_sõitja2 | Kolmas_Sõitja3 | kolmas_sõitja3 | Kolmas_Lipp_Sufiks | kolmas_lipp_sufiks | Kolmas_Lipp_Sufiks2 | kolmas_lipp_sufiks2 | Kolmas_Lipp_Sufiks3 | kolmas_lipp_sufiks3 | Kolmas_Võistkond | kolmas_võistkond | Tüüp | tüüp | Ilm | ilm | aasta | Aasta | eelmine_etapp | järgmine_etapp }}<noinclude>{{documentation}}</noinclude> e651avoyei2t1yl3o0xw2ggqt8nqjly Marina Ovsjannikova 0 634922 6176145 6176143 2022-08-10T11:59:14Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ovsjannikova<br /><span style="font-size:88%;font-weight:normal;">Марина Владимировна Овсянникова</span> | pilt = Marina Ovsyannikova July 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ovsjannikova 2022. aasta juulis | sünninimi = Марина Владимировна Ткачу́к<ref name="Zyryanov_2022" /> | sünniaeg = {{birth date and age|1978|06|19|df=y}} | sünnikoht = [[Odessa]], [[Ukraina NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = ajakirjanik, toimetaja, produtsent | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Marina Ovsjannikova''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1978]] [[Odessa]]s) on Venemaa ajakirjanik ja toimetaja. {{pooleli}} Ovsjannikova suhtes algatati 2022. aasta augustis kriminaalasi Venemaa armee diskrediteerimise eest.<ref name=RFE /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zyryanov_2022">{{cite web |author-last=Зырянов |author-first=Никита |date=14 March 2022 |script-title=ru:Журналистка и выпускница КубГУ вышла с пацифистским плакатом во время прямого эфира новостей на Первом канале |trans-title= |url=https://www.yuga.ru/news/462214-zhurnalistka-i-vypusknica-kubgu-vyshla-s-pacifistskim-plakatom-vo-vremya-pryamogo-efira-novostej-na-pervom-kanale/ |access-date=14 March 2022 |website=Yuga.ru |language=ru}}</ref> <ref name=RFE>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/russia-ovsyannikova-criminal-case-war-protest/31981830.html |title=Criminal Case Launched Against Russian TV Journalist Who Protested Ukraine War On Air |trans-title=Ukraina sõja vastu eetris protesteerinud Venemaa teleajakirjaniku vastu algatati kriminaalasi |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |date=2022-08-10 |access-date=2022-08-10 |website=rferl.org |language=en |author= |quote=She has been accused of "discrediting" the country's armed forces by publicly criticizing Russia's ongoing unprovoked invasion of Ukraine, which was launched in February. }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina|Marina Ovsyannikova}} * [https://www.err.ee/1608532414/vremja-otsesaatesse-sojavastase-plakatiga-ilmunud-naine-sai-trahvi "Vremja" otsesaatesse sõjavastase plakatiga ilmunud naine sai trahvi]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 15. märts 2022 {{JÄRJESTA:Ovsjannikova, Maria}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 68oekql9iwko3xerkw3nrbkjydgnasl 6176173 6176145 2022-08-10T13:04:33Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ovsjannikova<br /><span style="font-size:80%;font-weight:normal;">Марина Владимировна Овсянникова</span> | pilt = Marina Ovsyannikova July 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ovsjannikova 2022. aasta juulis | sünninimi = Марина Владимировна Ткачу́к<ref name="Zyryanov_2022" /> | sünniaeg = {{birth date and age|1978|06|19|df=y}} | sünnikoht = [[Odessa]], [[Ukraina NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = ajakirjanik, toimetaja, produtsent | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Marina Ovsjannikova''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1978]] [[Odessa]]s) on Venemaa ajakirjanik ja toimetaja. {{pooleli}} Ovsjannikova suhtes algatati 2022. aasta augustis kriminaalasi Venemaa armee diskrediteerimise eest.<ref name=RFE /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zyryanov_2022">{{cite web |author-last=Зырянов |author-first=Никита |date=14 March 2022 |script-title=ru:Журналистка и выпускница КубГУ вышла с пацифистским плакатом во время прямого эфира новостей на Первом канале |trans-title= |url=https://www.yuga.ru/news/462214-zhurnalistka-i-vypusknica-kubgu-vyshla-s-pacifistskim-plakatom-vo-vremya-pryamogo-efira-novostej-na-pervom-kanale/ |access-date=14 March 2022 |website=Yuga.ru |language=ru}}</ref> <ref name=RFE>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/russia-ovsyannikova-criminal-case-war-protest/31981830.html |title=Criminal Case Launched Against Russian TV Journalist Who Protested Ukraine War On Air |trans-title=Ukraina sõja vastu eetris protesteerinud Venemaa teleajakirjaniku vastu algatati kriminaalasi |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |date=2022-08-10 |access-date=2022-08-10 |website=rferl.org |language=en |author= |quote=She has been accused of "discrediting" the country's armed forces by publicly criticizing Russia's ongoing unprovoked invasion of Ukraine, which was launched in February. }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina|Marina Ovsyannikova}} * [https://www.err.ee/1608532414/vremja-otsesaatesse-sojavastase-plakatiga-ilmunud-naine-sai-trahvi "Vremja" otsesaatesse sõjavastase plakatiga ilmunud naine sai trahvi]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 15. märts 2022 {{JÄRJESTA:Ovsjannikova, Maria}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] dvnwaqa2ywx0tpmq6w6g65oybhicc69 6176184 6176173 2022-08-10T13:41:25Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ovsjannikova<br /><span style="font-size:80%;font-weight:normal;">Марина Владимировна Овсянникова</span> | pilt = Marina Ovsyannikova July 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ovsjannikova 2022. aasta juulis | sünninimi = Марина Владимировна Ткачу́к<ref name="Zyryanov_2022" /> | sünniaeg = {{birth date and age|1978|06|19|df=y}} | sünnikoht = [[Odessa]], [[Ukraina NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = ajakirjanik, toimetaja, produtsent | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Marina Ovsjannikova''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1978]] [[Odessa]]s) on Venemaa ajakirjanik ja toimetaja. {{pooleli}} Ovsjannikova suhtes algatati 2022. aasta augustis kriminaalasi [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõudude]] diskrediteerimise eest.<ref name=RFE /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zyryanov_2022">{{cite web |author-last=Зырянов |author-first=Никита |date=14 March 2022 |script-title=ru:Журналистка и выпускница КубГУ вышла с пацифистским плакатом во время прямого эфира новостей на Первом канале |trans-title= |url=https://www.yuga.ru/news/462214-zhurnalistka-i-vypusknica-kubgu-vyshla-s-pacifistskim-plakatom-vo-vremya-pryamogo-efira-novostej-na-pervom-kanale/ |access-date=14 March 2022 |website=Yuga.ru |language=ru}}</ref> <ref name=RFE>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/russia-ovsyannikova-criminal-case-war-protest/31981830.html |title=Criminal Case Launched Against Russian TV Journalist Who Protested Ukraine War On Air |trans-title=Ukraina sõja vastu eetris protesteerinud Venemaa teleajakirjaniku vastu algatati kriminaalasi |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |date=2022-08-10 |access-date=2022-08-10 |website=rferl.org |language=en |author= |quote=She has been accused of "discrediting" the country's armed forces by publicly criticizing Russia's ongoing unprovoked invasion of Ukraine, which was launched in February. }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina|Marina Ovsyannikova}} * [https://www.err.ee/1608532414/vremja-otsesaatesse-sojavastase-plakatiga-ilmunud-naine-sai-trahvi "Vremja" otsesaatesse sõjavastase plakatiga ilmunud naine sai trahvi]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 15. märts 2022 {{JÄRJESTA:Ovsjannikova, Maria}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] iualwaillvbt31jwggemf9n27oynceb 6176223 6176184 2022-08-10T15:14:57Z Teomees 97479 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ovsjannikova<br /><span style="font-size:80%;font-weight:normal;">Марина Владимировна Овсянникова</span> | pilt = Marina Ovsyannikova July 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ovsjannikova 2022. aasta juulis | sünninimi = Марина Владимировна Ткачу́к<ref name="Zyryanov_2022" /> | sünniaeg = {{birth date and age|1978|06|19|df=y}} | sünnikoht = [[Odessa]], [[Ukraina NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = ajakirjanik, toimetaja, produtsent | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Marina Ovsjannikova''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1978]] [[Odessa]]s) on [[Venemaa]] ajakirjanik ja toimetaja. Töötas toimetajana alates 2003. aastast Venemaa fõderaalses telekanalis Pervõi kanal ("Пе́рвый кана́л") linnade teenistuse rahvusvahelises osakonnas.<ref>[https://www.newsru.co.il/world/14Mar2022/marina_0011.html Марина Овсянникова, сотрудница "Первого канала", в эфире программы "Время" появилась с антивоенным плакатом]. Башкиров, Рейтер, Сивцова, 16.03.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Aprillist kuni juulini<ref>[https://www.gazeta.ru/social/news/2022/07/03/18054488.shtml Экс-редактор Первого канала Марина Овсянникова заявила о завершении контракта с Die Welt ]. Вишневская А. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> 2022. aastal oli [[saksa keel|saksakeelse]] [[päevaleht|päevalehe]] [[Die Welt]] mittekoosseisuline korrespondent. Ovsjannikova sai maailma meedias tuntuks pärast seda, kui 14. märtsil 2022 esines informatsioonilise saate Vremja eetris protestiplakatiga Venemaa sissetungi vastu Ukrainasse. ==Sõjavastane protest== 14. märtsil 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungiga Ukrainasse]] seotud telesaate Vremja õhtuses otseülekandes ilmus Ovsjannikova eetrisse käsitsi kirjutatud sõjavastase plakatiga, kus oli kirjas: "No war. Остановите войну. Не верьте пропаганде. Здесь вам врут. Russians against war." ja seda käes hoides kordas mitu korda "Peatage sõda! Ei sõjale!". See toimus uudisteankru Jekaterina Andreeva selja taga, kes jätkas sekkumisest hoolimata rääkimist sellest, et peaminister [[Mihhail Mišustin]] kutsub [[Valgevene]] peaministrit [[Roman Golovtšenko]]t tugevdama koostööd rahvusvaheliste sanktsioonide vastu võitlemiseks.<ref>[https://rus.delfi.lv/news/daily/abroad/net-vojne-redaktor-pervogo-kanala-vorvalas-v-pryamoj-efir-s-antivoennym-plakatom.d?id=54149870 "Нет войне!" Редактор Первого канала ворвалась в прямой эфир с антивоенным плакатом.] Wayback Machine // Delfi/Русская служба Би-би-си, 15.03.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref>. Otseülekanne stuudiost katkestati siiski jooksva uudisega, stuudiost vabalt lahkunud Ovsjannikova peeti aga väljapääsu juures turvameeste poolt kinni. Telekanali Pervõi kanal administratsioon asus seejärel läbi viima ametialast uurimist.<ref>[https://www.fontanka.ru/2022/03/14/70507994/ Первый канал проводит проверку после инцидента в прямом эфире.]. Wayback Machine // ТАСС, 14.03.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Ovsjannikova salvestas eelnevalt videosõnumi, mida levitasid mitteriiklikud meediakanalid OVD-Info ja Stalingulag, kus ta selgitas oma teo põhjust.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/mar/14/russian-tv-employee-interrupts-news-broadcast-marina-ovsyannikova They’re lying to you’: Russian TV employee interrupts news broadcast].The Guardian (14 March 2022). Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Hiljem ütles ta intervjuus [[Novaja Gazeta]] ajakirjanikule Ilja Azarile, et "rahulolematus oli minus küpsenud juba pikka aega, kuid pärast vaenutegevuse puhkemist Ukrainas oli mul täielik emotsionaalne šokk". Plakati sisu kohta ütles Ovsjannikova, et tema eesmärk oli algselt ingliskeelne tekst lääne avalikkusele, et näidata venelaste negatiivset suhtumist Ukrainas toimuvasse, samas kui venekeelne tekst on mõeldud Venemaa avalikkusele, et õhutada venelasi mitte langema propaganda mõju alla. Samal ajal märkis ta, et ta isiklikult ei olnud stuudios viibiva teadustaja Jekaterina Andreevaga üldse tuttav. ==Kohtuprotsess== Politsei pidas Ovsjannikova kinni ja toimetati Ostankino rajooni politseiosakonda, kus koostati tema suhtes haldusõiguserikkumise protokolli avaliku tegevuse kohta, mille eesmärgiks oli "diskrediteerida Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamist Vene Föderatsiooni ja selle kodanike huvide kaitsmiseks". 15. märtsil 2022 toimetati ta Ostankino ringkonnakohtusse, kus arutati kohtuasja artikli alusel, mis käsitles "kooskõlastamata avaliku ürituse korraldamist".<ref>[https://www.newsru.co.il/world/15mar2022/ovsian_510.html В Останкинском суде Москвы судят Марину Овсянникову.] Wayback Machine // newsru.co.il, 15.02.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> See artikkel näeb ette haldusaresti kuni 10 päeva (koos rahatrahviga kuni 30 tuhat rubla ja sundtööga kuni 50 tundi), kuid seda tüüpi arest ei kehti naistele, kellel on alla 14-aastased lapsed. Samal päeval alustas Vene Föderatsiooni juurdluskomitee kontrollimist, kas Ovsjannikova tegevuses oli kuriteokoosseis vastavalt Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artiklile, mis käsitleb "teadvalt valeteabe avalikku levitamist Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamise kohta". 25. märtsil kuulutas Ostankino ringkonnakohus välja teise kohtuasja Ovsjannikova vastu Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli alusel, mis käsitleb "teadvalt valeteabe avalikku levitamist Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamise kohta". Kohtuotsusega määrati Ovsjannikovale rahatrahv 30 000 rubla.<ref>[https://www.mk.ru/politics/2022/03/15/marinu-ovsyannikovu-oshtrafovali-na-30-tysyach-rubley.html Марину Овсянникову оштрафовали на 30 тысяч рублей ] www.mk.ru. Дата обращения: 15 апреля 2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> {{pooleli}} Ovsjannikova suhtes algatati 2022. aasta augustis kriminaalasi [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõudude]] diskrediteerimise eest.<ref name=RFE /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zyryanov_2022">{{cite web |author-last=Зырянов |author-first=Никита |date=14 March 2022 |script-title=ru:Журналистка и выпускница КубГУ вышла с пацифистским плакатом во время прямого эфира новостей на Первом канале |trans-title= |url=https://www.yuga.ru/news/462214-zhurnalistka-i-vypusknica-kubgu-vyshla-s-pacifistskim-plakatom-vo-vremya-pryamogo-efira-novostej-na-pervom-kanale/ |access-date=14 March 2022 |website=Yuga.ru |language=ru}}</ref> <ref name=RFE>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/russia-ovsyannikova-criminal-case-war-protest/31981830.html |title=Criminal Case Launched Against Russian TV Journalist Who Protested Ukraine War On Air |trans-title=Ukraina sõja vastu eetris protesteerinud Venemaa teleajakirjaniku vastu algatati kriminaalasi |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |date=2022-08-10 |access-date=2022-08-10 |website=rferl.org |language=en |author= |quote=She has been accused of "discrediting" the country's armed forces by publicly criticizing Russia's ongoing unprovoked invasion of Ukraine, which was launched in February. }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina|Marina Ovsyannikova}} * [https://www.err.ee/1608532414/vremja-otsesaatesse-sojavastase-plakatiga-ilmunud-naine-sai-trahvi "Vremja" otsesaatesse sõjavastase plakatiga ilmunud naine sai trahvi]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 15. märts 2022 {{JÄRJESTA:Ovsjannikova, Maria}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] lu5f19vffzabhfju8oeesdfxznxslnm 6176224 6176223 2022-08-10T15:18:13Z Pietadè 41543 2 linki wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ovsjannikova<br /><span style="font-size:80%;font-weight:normal;">Марина Владимировна Овсянникова</span> | pilt = Marina Ovsyannikova July 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ovsjannikova 2022. aasta juulis | sünninimi = Марина Владимировна Ткачу́к<ref name="Zyryanov_2022" /> | sünniaeg = {{birth date and age|1978|06|19|df=y}} | sünnikoht = [[Odessa]], [[Ukraina NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = ajakirjanik, toimetaja, produtsent | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Marina Ovsjannikova''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1978]] [[Odessa]]s) on [[Venemaa]] ajakirjanik ja toimetaja. Töötas toimetajana alates 2003. aastast Venemaa fõderaalses telekanalis [[Pervõi Kanal]] ("Пе́рвый кана́л") linnade teenistuse rahvusvahelises osakonnas.<ref>[https://www.newsru.co.il/world/14Mar2022/marina_0011.html Марина Овсянникова, сотрудница "Первого канала", в эфире программы "Время" появилась с антивоенным плакатом]. Башкиров, Рейтер, Сивцова, 16.03.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Aprillist kuni juulini<ref>[https://www.gazeta.ru/social/news/2022/07/03/18054488.shtml Экс-редактор Первого канала Марина Овсянникова заявила о завершении контракта с Die Welt ]. Вишневская А. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> 2022. aastal oli [[saksa keel|saksakeelse]] [[päevaleht|päevalehe]] [[Die Welt]] mittekoosseisuline korrespondent. Ovsjannikova sai maailma meedias tuntuks pärast seda, kui 14. märtsil 2022 esines informatsioonilise saate [[Vremja]] eetris protestiplakatiga Venemaa sissetungi vastu Ukrainasse. ==Sõjavastane protest== 14. märtsil 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungiga Ukrainasse]] seotud telesaate Vremja õhtuses otseülekandes ilmus Ovsjannikova eetrisse käsitsi kirjutatud sõjavastase plakatiga, kus oli kirjas: "No war. Остановите войну. Не верьте пропаганде. Здесь вам врут. Russians against war." ja seda käes hoides kordas mitu korda "Peatage sõda! Ei sõjale!". See toimus uudisteankru Jekaterina Andreeva selja taga, kes jätkas sekkumisest hoolimata rääkimist sellest, et peaminister [[Mihhail Mišustin]] kutsub [[Valgevene]] peaministrit [[Roman Golovtšenko]]t tugevdama koostööd rahvusvaheliste sanktsioonide vastu võitlemiseks.<ref>[https://rus.delfi.lv/news/daily/abroad/net-vojne-redaktor-pervogo-kanala-vorvalas-v-pryamoj-efir-s-antivoennym-plakatom.d?id=54149870 "Нет войне!" Редактор Первого канала ворвалась в прямой эфир с антивоенным плакатом.] Wayback Machine // Delfi/Русская служба Би-би-си, 15.03.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref>. Otseülekanne stuudiost katkestati siiski jooksva uudisega, stuudiost vabalt lahkunud Ovsjannikova peeti aga väljapääsu juures turvameeste poolt kinni. Telekanali Pervõi kanal administratsioon asus seejärel läbi viima ametialast uurimist.<ref>[https://www.fontanka.ru/2022/03/14/70507994/ Первый канал проводит проверку после инцидента в прямом эфире.]. Wayback Machine // ТАСС, 14.03.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Ovsjannikova salvestas eelnevalt videosõnumi, mida levitasid mitteriiklikud meediakanalid OVD-Info ja Stalingulag, kus ta selgitas oma teo põhjust.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/mar/14/russian-tv-employee-interrupts-news-broadcast-marina-ovsyannikova They’re lying to you’: Russian TV employee interrupts news broadcast].The Guardian (14 March 2022). Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Hiljem ütles ta intervjuus [[Novaja Gazeta]] ajakirjanikule Ilja Azarile, et "rahulolematus oli minus küpsenud juba pikka aega, kuid pärast vaenutegevuse puhkemist Ukrainas oli mul täielik emotsionaalne šokk". Plakati sisu kohta ütles Ovsjannikova, et tema eesmärk oli algselt ingliskeelne tekst lääne avalikkusele, et näidata venelaste negatiivset suhtumist Ukrainas toimuvasse, samas kui venekeelne tekst on mõeldud Venemaa avalikkusele, et õhutada venelasi mitte langema propaganda mõju alla. Samal ajal märkis ta, et ta isiklikult ei olnud stuudios viibiva teadustaja Jekaterina Andreevaga üldse tuttav. ==Kohtuprotsess== Politsei pidas Ovsjannikova kinni ja toimetati Ostankino rajooni politseiosakonda, kus koostati tema suhtes haldusõiguserikkumise protokolli avaliku tegevuse kohta, mille eesmärgiks oli "diskrediteerida Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamist Vene Föderatsiooni ja selle kodanike huvide kaitsmiseks". 15. märtsil 2022 toimetati ta Ostankino ringkonnakohtusse, kus arutati kohtuasja artikli alusel, mis käsitles "kooskõlastamata avaliku ürituse korraldamist".<ref>[https://www.newsru.co.il/world/15mar2022/ovsian_510.html В Останкинском суде Москвы судят Марину Овсянникову.] Wayback Machine // newsru.co.il, 15.02.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> See artikkel näeb ette haldusaresti kuni 10 päeva (koos rahatrahviga kuni 30 tuhat rubla ja sundtööga kuni 50 tundi), kuid seda tüüpi arest ei kehti naistele, kellel on alla 14-aastased lapsed. Samal päeval alustas Vene Föderatsiooni juurdluskomitee kontrollimist, kas Ovsjannikova tegevuses oli kuriteokoosseis vastavalt Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artiklile, mis käsitleb "teadvalt valeteabe avalikku levitamist Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamise kohta". 25. märtsil kuulutas Ostankino ringkonnakohus välja teise kohtuasja Ovsjannikova vastu Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli alusel, mis käsitleb "teadvalt valeteabe avalikku levitamist Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamise kohta". Kohtuotsusega määrati Ovsjannikovale rahatrahv 30 000 rubla.<ref>[https://www.mk.ru/politics/2022/03/15/marinu-ovsyannikovu-oshtrafovali-na-30-tysyach-rubley.html Марину Овсянникову оштрафовали на 30 тысяч рублей ] www.mk.ru. Дата обращения: 15 апреля 2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> {{pooleli}} Ovsjannikova suhtes algatati 2022. aasta augustis kriminaalasi [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõudude]] diskrediteerimise eest.<ref name=RFE /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zyryanov_2022">{{cite web |author-last=Зырянов |author-first=Никита |date=14 March 2022 |script-title=ru:Журналистка и выпускница КубГУ вышла с пацифистским плакатом во время прямого эфира новостей на Первом канале |trans-title= |url=https://www.yuga.ru/news/462214-zhurnalistka-i-vypusknica-kubgu-vyshla-s-pacifistskim-plakatom-vo-vremya-pryamogo-efira-novostej-na-pervom-kanale/ |access-date=14 March 2022 |website=Yuga.ru |language=ru}}</ref> <ref name=RFE>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/russia-ovsyannikova-criminal-case-war-protest/31981830.html |title=Criminal Case Launched Against Russian TV Journalist Who Protested Ukraine War On Air |trans-title=Ukraina sõja vastu eetris protesteerinud Venemaa teleajakirjaniku vastu algatati kriminaalasi |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |date=2022-08-10 |access-date=2022-08-10 |website=rferl.org |language=en |author= |quote=She has been accused of "discrediting" the country's armed forces by publicly criticizing Russia's ongoing unprovoked invasion of Ukraine, which was launched in February. }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina|Marina Ovsyannikova}} * [https://www.err.ee/1608532414/vremja-otsesaatesse-sojavastase-plakatiga-ilmunud-naine-sai-trahvi "Vremja" otsesaatesse sõjavastase plakatiga ilmunud naine sai trahvi]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 15. märts 2022 {{JÄRJESTA:Ovsjannikova, Maria}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] tuh83p46hyusywby2gesmaslt2vdfac 6176227 6176224 2022-08-10T15:23:58Z Pietadè 41543 /* Sõjavastane protest */ wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ovsjannikova<br /><span style="font-size:80%;font-weight:normal;">Марина Владимировна Овсянникова</span> | pilt = Marina Ovsyannikova July 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ovsjannikova 2022. aasta juulis | sünninimi = Марина Владимировна Ткачу́к<ref name="Zyryanov_2022" /> | sünniaeg = {{birth date and age|1978|06|19|df=y}} | sünnikoht = [[Odessa]], [[Ukraina NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = ajakirjanik, toimetaja, produtsent | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Marina Ovsjannikova''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1978]] [[Odessa]]s) on [[Venemaa]] ajakirjanik ja toimetaja. Töötas toimetajana alates 2003. aastast Venemaa fõderaalses telekanalis [[Pervõi Kanal]] ("Пе́рвый кана́л") linnade teenistuse rahvusvahelises osakonnas.<ref>[https://www.newsru.co.il/world/14Mar2022/marina_0011.html Марина Овсянникова, сотрудница "Первого канала", в эфире программы "Время" появилась с антивоенным плакатом]. Башкиров, Рейтер, Сивцова, 16.03.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Aprillist kuni juulini<ref>[https://www.gazeta.ru/social/news/2022/07/03/18054488.shtml Экс-редактор Первого канала Марина Овсянникова заявила о завершении контракта с Die Welt ]. Вишневская А. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> 2022. aastal oli [[saksa keel|saksakeelse]] [[päevaleht|päevalehe]] [[Die Welt]] mittekoosseisuline korrespondent. Ovsjannikova sai maailma meedias tuntuks pärast seda, kui 14. märtsil 2022 esines informatsioonilise saate [[Vremja]] eetris protestiplakatiga Venemaa sissetungi vastu Ukrainasse. ==Sõjavastane protest== 14. märtsil 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungiga Ukrainasse]] seotud telesaate Vremja õhtuses otseülekandes ilmus Ovsjannikova eetrisse käsitsi kirjutatud sõjavastase plakatiga, kus oli kirjas: "No war. Остановите войну. Не верьте пропаганде. Здесь вам врут. Russians against war." ja seda käes hoides kordas mitu korda "Peatage sõda! Ei sõjale!". See toimus uudisteankru Jekaterina Andreeva selja taga, kes jätkas sekkumisest hoolimata rääkimist sellest, et peaminister [[Mihhail Mišustin]] kutsub [[Valgevene]] peaministrit [[Roman Golovtšenko]]t tugevdama koostööd rahvusvaheliste sanktsioonide vastu võitlemiseks.<ref>[https://rus.delfi.lv/news/daily/abroad/net-vojne-redaktor-pervogo-kanala-vorvalas-v-pryamoj-efir-s-antivoennym-plakatom.d?id=54149870 "Нет войне!" Редактор Первого канала ворвалась в прямой эфир с антивоенным плакатом.] Wayback Machine // Delfi/Русская служба Би-би-си, 15.03.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Otseülekanne stuudiost katkestati siiski jooksva uudisega, stuudiost vabalt lahkunud Ovsjannikova peeti aga väljapääsu juures turvameeste poolt kinni. Telekanali Pervõi kanal administratsioon asus seejärel läbi viima ametialast uurimist.<ref>[https://www.fontanka.ru/2022/03/14/70507994/ Первый канал проводит проверку после инцидента в прямом эфире.]. Wayback Machine // ТАСС, 14.03.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Ovsjannikova salvestas eelnevalt videosõnumi, mida levitasid mitteriiklikud meediakanalid OVD-Info ja Stalingulag, kus ta selgitas oma teo põhjust.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/mar/14/russian-tv-employee-interrupts-news-broadcast-marina-ovsyannikova They’re lying to you’: Russian TV employee interrupts news broadcast].The Guardian (14 March 2022). Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Hiljem ütles ta intervjuus [[Novaja Gazeta]] ajakirjanikule Ilja Azarile, et "rahulolematus oli minus küpsenud juba pikka aega, kuid pärast vaenutegevuse puhkemist Ukrainas oli mul täielik emotsionaalne šokk". Plakati sisu kohta ütles Ovsjannikova, et tema eesmärk oli algselt ingliskeelne tekst lääne avalikkusele, et näidata venelaste negatiivset suhtumist Ukrainas toimuvasse, samas kui venekeelne tekst on mõeldud Venemaa avalikkusele, et õhutada venelasi mitte langema propaganda mõju alla. Samal ajal märkis ta, et ta isiklikult ei olnud stuudios viibiva teadustaja Jekaterina Andreevaga üldse tuttav. ==Kohtuprotsess== Politsei pidas Ovsjannikova kinni ja toimetati Ostankino rajooni politseiosakonda, kus koostati tema suhtes haldusõiguserikkumise protokolli avaliku tegevuse kohta, mille eesmärgiks oli "diskrediteerida Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamist Vene Föderatsiooni ja selle kodanike huvide kaitsmiseks". 15. märtsil 2022 toimetati ta Ostankino ringkonnakohtusse, kus arutati kohtuasja artikli alusel, mis käsitles "kooskõlastamata avaliku ürituse korraldamist".<ref>[https://www.newsru.co.il/world/15mar2022/ovsian_510.html В Останкинском суде Москвы судят Марину Овсянникову.] Wayback Machine // newsru.co.il, 15.02.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> See artikkel näeb ette haldusaresti kuni 10 päeva (koos rahatrahviga kuni 30 tuhat rubla ja sundtööga kuni 50 tundi), kuid seda tüüpi arest ei kehti naistele, kellel on alla 14-aastased lapsed. Samal päeval alustas Vene Föderatsiooni juurdluskomitee kontrollimist, kas Ovsjannikova tegevuses oli kuriteokoosseis vastavalt Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artiklile, mis käsitleb "teadvalt valeteabe avalikku levitamist Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamise kohta". 25. märtsil kuulutas Ostankino ringkonnakohus välja teise kohtuasja Ovsjannikova vastu Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli alusel, mis käsitleb "teadvalt valeteabe avalikku levitamist Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamise kohta". Kohtuotsusega määrati Ovsjannikovale rahatrahv 30 000 rubla.<ref>[https://www.mk.ru/politics/2022/03/15/marinu-ovsyannikovu-oshtrafovali-na-30-tysyach-rubley.html Марину Овсянникову оштрафовали на 30 тысяч рублей ] www.mk.ru. Дата обращения: 15 апреля 2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> {{pooleli}} Ovsjannikova suhtes algatati 2022. aasta augustis kriminaalasi [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõudude]] diskrediteerimise eest.<ref name=RFE /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zyryanov_2022">{{cite web |author-last=Зырянов |author-first=Никита |date=14 March 2022 |script-title=ru:Журналистка и выпускница КубГУ вышла с пацифистским плакатом во время прямого эфира новостей на Первом канале |trans-title= |url=https://www.yuga.ru/news/462214-zhurnalistka-i-vypusknica-kubgu-vyshla-s-pacifistskim-plakatom-vo-vremya-pryamogo-efira-novostej-na-pervom-kanale/ |access-date=14 March 2022 |website=Yuga.ru |language=ru}}</ref> <ref name=RFE>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/russia-ovsyannikova-criminal-case-war-protest/31981830.html |title=Criminal Case Launched Against Russian TV Journalist Who Protested Ukraine War On Air |trans-title=Ukraina sõja vastu eetris protesteerinud Venemaa teleajakirjaniku vastu algatati kriminaalasi |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |date=2022-08-10 |access-date=2022-08-10 |website=rferl.org |language=en |author= |quote=She has been accused of "discrediting" the country's armed forces by publicly criticizing Russia's ongoing unprovoked invasion of Ukraine, which was launched in February. }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina|Marina Ovsyannikova}} * [https://www.err.ee/1608532414/vremja-otsesaatesse-sojavastase-plakatiga-ilmunud-naine-sai-trahvi "Vremja" otsesaatesse sõjavastase plakatiga ilmunud naine sai trahvi]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 15. märts 2022 {{JÄRJESTA:Ovsjannikova, Maria}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 296dmqlgm0rdgu7nrcxfyd32mqc05ol 6176456 6176227 2022-08-11T10:43:36Z Teomees 97479 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ovsjannikova<br /><span style="font-size:80%;font-weight:normal;">Марина Владимировна Овсянникова</span> | pilt = Marina Ovsyannikova July 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ovsjannikova 2022. aasta juulis | sünninimi = Марина Владимировна Ткачу́к<ref name="Zyryanov_2022" /> | sünniaeg = {{birth date and age|1978|06|19|df=y}} | sünnikoht = [[Odessa]], [[Ukraina NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = ajakirjanik, toimetaja, produtsent | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Marina Ovsjannikova''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1978]] [[Odessa]]s) on [[Venemaa]] ajakirjanik ja toimetaja. Töötas toimetajana alates 2003. aastast Venemaa fõderaalses telekanalis [[Pervõi Kanal]] ("Пе́рвый кана́л") linnade teenistuse rahvusvahelises osakonnas.<ref>[https://www.newsru.co.il/world/14Mar2022/marina_0011.html Марина Овсянникова, сотрудница "Первого канала", в эфире программы "Время" появилась с антивоенным плакатом]. Башкиров, Рейтер, Сивцова, 16.03.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Aprillist kuni juulini<ref>[https://www.gazeta.ru/social/news/2022/07/03/18054488.shtml Экс-редактор Первого канала Марина Овсянникова заявила о завершении контракта с Die Welt ]. Вишневская А. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> 2022. aastal oli [[saksa keel|saksakeelse]] [[päevaleht|päevalehe]] [[Die Welt]] mittekoosseisuline korrespondent. Ovsjannikova sai maailma meedias tuntuks pärast seda, kui 14. märtsil 2022 esines informatsioonilise saate [[Vremja]] eetris protestiplakatiga Venemaa sissetungi vastu Ukrainasse. ==Sõjavastane protest== 14. märtsil 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungiga Ukrainasse]] seotud telesaate Vremja õhtuses otseülekandes ilmus Ovsjannikova eetrisse käsitsi kirjutatud sõjavastase plakatiga, kus oli kirjas: "No war. Остановите войну. Не верьте пропаганде. Здесь вам врут. Russians against war." ja seda käes hoides kordas mitu korda "Peatage sõda! Ei sõjale!". See toimus uudisteankru Jekaterina Andreeva selja taga, kes jätkas sekkumisest hoolimata rääkimist sellest, et peaminister [[Mihhail Mišustin]] kutsub [[Valgevene]] peaministrit [[Roman Golovtšenko]]t tugevdama koostööd rahvusvaheliste sanktsioonide vastu võitlemiseks.<ref>[https://rus.delfi.lv/news/daily/abroad/net-vojne-redaktor-pervogo-kanala-vorvalas-v-pryamoj-efir-s-antivoennym-plakatom.d?id=54149870 "Нет войне!" Редактор Первого канала ворвалась в прямой эфир с антивоенным плакатом.] Wayback Machine // Delfi/Русская служба Би-би-си, 15.03.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Otseülekanne stuudiost katkestati siiski jooksva uudisega, stuudiost vabalt lahkunud Ovsjannikova peeti aga väljapääsu juures turvameeste poolt kinni. Telekanali Pervõi kanal administratsioon asus seejärel läbi viima ametialast uurimist.<ref>[https://www.fontanka.ru/2022/03/14/70507994/ Первый канал проводит проверку после инцидента в прямом эфире.]. Wayback Machine // ТАСС, 14.03.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Ovsjannikova salvestas eelnevalt videosõnumi, mida levitasid mitteriiklikud meediakanalid OVD-Info ja Stalingulag, kus ta selgitas oma teo põhjust.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/mar/14/russian-tv-employee-interrupts-news-broadcast-marina-ovsyannikova They’re lying to you’: Russian TV employee interrupts news broadcast].The Guardian (14 March 2022). Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Hiljem ütles ta intervjuus [[Novaja Gazeta]] ajakirjanikule Ilja Azarile, et "rahulolematus oli minus küpsenud juba pikka aega, kuid pärast vaenutegevuse puhkemist Ukrainas oli mul täielik emotsionaalne šokk". Plakati sisu kohta ütles Ovsjannikova, et tema eesmärk oli algselt ingliskeelne tekst lääne avalikkusele, et näidata venelaste negatiivset suhtumist Ukrainas toimuvasse, samas kui venekeelne tekst on mõeldud Venemaa avalikkusele, et õhutada venelasi mitte langema propaganda mõju alla. Samal ajal märkis ta, et ta isiklikult ei olnud stuudios viibiva teadustaja Jekaterina Andreevaga üldse tuttav. ==Kohtuprotsess== Politsei pidas Ovsjannikova kinni ja toimetati Ostankino rajooni politseiosakonda, kus koostati tema suhtes haldusõiguserikkumise protokolli avaliku tegevuse kohta, mille eesmärgiks oli "diskrediteerida Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamist Vene Föderatsiooni ja selle kodanike huvide kaitsmiseks". 15. märtsil 2022 toimetati ta Ostankino ringkonnakohtusse, kus arutati kohtuasja artikli alusel, mis käsitles "kooskõlastamata avaliku ürituse korraldamist".<ref>[https://www.newsru.co.il/world/15mar2022/ovsian_510.html В Останкинском суде Москвы судят Марину Овсянникову.] Wayback Machine // newsru.co.il, 15.02.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> See artikkel näeb ette haldusaresti kuni 10 päeva (koos rahatrahviga kuni 30 tuhat rubla ja sundtööga kuni 50 tundi), kuid seda tüüpi arest ei kehti naistele, kellel on alla 14-aastased lapsed. Samal päeval alustas Vene Föderatsiooni juurdluskomitee kontrollimist, kas Ovsjannikova tegevuses oli kuriteokoosseis vastavalt Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artiklile, mis käsitleb "teadvalt valeteabe avalikku levitamist Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamise kohta". 25. märtsil kuulutas Ostankino ringkonnakohus välja teise kohtuasja Ovsjannikova vastu Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli alusel, mis käsitleb "teadvalt valeteabe avalikku levitamist Vene Föderatsiooni relvajõudude kasutamise kohta". Kohtuotsusega määrati Ovsjannikovale rahatrahv 30 000 rubla.<ref>[https://www.mk.ru/politics/2022/03/15/marinu-ovsyannikovu-oshtrafovali-na-30-tysyach-rubley.html Марину Овсянникову оштрафовали на 30 тысяч рублей ] www.mk.ru. Дата обращения: 15 апреля 2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> ==Hinnangud ja järgnenud sündmused== Ovsjannikova tegevuse kiitsid heaks [[Ukraina]] president [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja tema nõunik [[Mihhailo Podoljak]], Ameerika poliitik [[Bernie Sanders]] <ref>[https://rus.delfi.lv/news/daily/abroad/set-burno-otreagirovala-na-protestnuyu-akciyu-mariny-ovsyannikovoj.d?id=54150058 Сеть бурно отреагировала на протестную акцию Марины Овсянниковой.] Deutsche Welle.</ref> ja Prantsuse poliitik [[Raphaël Glucksmann]]. [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet]]i esindaja [[Ravina Shamdasani]] kutsus Venemaa ametivõime üles tagama, et Ovsjannikovale "ei kohaldataks mingit kättemaksu selle eest, et ta kasutab oma õigust sõnavabadusele". [[Prantsusmaa]] president [[Emmanuel Macron]] teatas oma valmisolekust anda Ovsjannikovale diplomaatiline kaitse ja poliitiline varjupaik Prantsusmaal<ref>[https://www.kommersant.ru/doc/5258931 Макрон заявил о готовности предоставить Марине Овсянниковой политическое убежище.] Коммерсантъ (15 марта 2022). </ref>, kuid Ovsjannikova keeldus. Ukraina politoloog Anton Šehhovtsov avaldas omakorda arvamust, et tegemist on [[Vladislav Surkov]]i korraldatud lavastusega, mille eesmärk on veenda, et "tavalised venelased on õige nägemise tagasi saanud". Pervõi Kanal teabeprogrammide direktoraadi [[Washington]]i büroo endine juht Igor Riskin nimetas Ovsjannikova esitatud protesti parimaks asjaks, mis Vremja programmiga läbi aegade on juhtunud. [[Venemaa president|Venemaa presidendi]] pressisekretär [[Dmitri Peskov]] nimetas Ovsjannikova tegu huligaansuseks ja Pervõi Kanal tööd "kvaliteetse, õigeaegse, väga kiire ja objektiivse teabe kaubamärgiks". 27. märtsil [[Itaalia]] telekanali [[Rai 3]] otsesaates kritiseeris Ovsjannikova Lääne Venemaa-vastaseid sanktsioone, mis tema hinnangul on suunatud tavainimestele ja halvendavad oluliselt nende elu. Samuti mõistis ta hukka vene üliõpilaste välisülikoolidest väljajätmise ning vene muusikute ja artistide esinemise keelu.<ref>[https://www.corriere.it/esteri/22_marzo_27/maria-ovsyannikova-che-tempo-che-fa-volevo-dire-mondo-che-russi-vogliono-pace-016f7b5a-ae09-11ec-881c-603be96566c9.shtml Marina Ovsyannikova a Che tempo che fa.] Wayback Machine // Corriere della Sera, 27.03.2022.</ref> 2022. aasta aprillist juulini oli Ovsjannikova Die Welti saksakeelse väljaande vabakutseline ajakirjanik. Tema ülesannete hulka kuulus artiklite kirjutamine ajalehele ning Venemaa ja Ukrainaga seotud uudiste ettevalmistamine telekanalile [[Welt (telekanal)|Welt]]. Ta osales ka 8. mail Berliinis korraldatud miitingul Ukraina kaitseks. Juulis 2022 naasis ta Venemaale ning teatas, et kavatseb alustada oma projektidega ajakirjanduses ja raamatu kirjutamisega. 28. juulil 2022 määras Moskva Meštšanski ringkonnakohus Ovsjannikovale 50 000 rubla trahvi "Vene Föderatsiooni relvajõudude diskrediteerimise eest" seoses tema intervjuuga Basmannõi ringkonnakohtu hoones, kui käsitleti [[Ilja Jašin]]i vahistamise küsimust. 10. augustil 2022 Marina Ovsjannikova vahistati ning algatati kriminaalasi [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõudude]] "diskrediteerimise" eest.<ref name=RFE /> Tema kodus teostati läbiotsimine. Uurijad on teatanud, et otsustatakse, kas kahe alaealise lapsega Ovsjannikova võetakse vahi alla või jääb kuni kohtuprotsessi alguseni vabadusse.<ref>[https://ru.euronews.com/2022/08/10/web-marina-ovsyannikova-arrested Журналистку Марину Овсянникову арестовали за "дискредитацию российской армии".]</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zyryanov_2022">{{cite web |author-last=Зырянов |author-first=Никита |date=14 March 2022 |script-title=ru:Журналистка и выпускница КубГУ вышла с пацифистским плакатом во время прямого эфира новостей на Первом канале |trans-title= |url=https://www.yuga.ru/news/462214-zhurnalistka-i-vypusknica-kubgu-vyshla-s-pacifistskim-plakatom-vo-vremya-pryamogo-efira-novostej-na-pervom-kanale/ |access-date=14 March 2022 |website=Yuga.ru |language=ru}}</ref> <ref name=RFE>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/russia-ovsyannikova-criminal-case-war-protest/31981830.html |title=Criminal Case Launched Against Russian TV Journalist Who Protested Ukraine War On Air |trans-title=Ukraina sõja vastu eetris protesteerinud Venemaa teleajakirjaniku vastu algatati kriminaalasi |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |date=2022-08-10 |access-date=2022-08-10 |website=rferl.org |language=en |author= |quote=She has been accused of "discrediting" the country's armed forces by publicly criticizing Russia's ongoing unprovoked invasion of Ukraine, which was launched in February. }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina|Marina Ovsyannikova}} * [https://www.err.ee/1608532414/vremja-otsesaatesse-sojavastase-plakatiga-ilmunud-naine-sai-trahvi "Vremja" otsesaatesse sõjavastase plakatiga ilmunud naine sai trahvi]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 15. märts 2022 {{JÄRJESTA:Ovsjannikova, Maria}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] nkmggm9ruggamq4hb3g4apra6y2v2uc 6176486 6176456 2022-08-11T11:46:03Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marina Ovsjannikova<br /><span style="font-size:80%;font-weight:normal;">Марина Владимировна Овсянникова</span> | pilt = Marina Ovsyannikova July 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ovsjannikova 2022. aasta juulis | sünninimi = Марина Владимировна Ткачук<ref name="Zyryanov_2022" /> | sünniaeg = {{birth date and age|1978|06|19|df=y}} | sünnikoht = [[Odessa]], [[Ukraina NSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = ajakirjanik, toimetaja, produtsent | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Marina Ovsjannikova''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1978]] [[Odessa]]s) on [[Venemaa]] ajakirjanik ja toimetaja. Ta töötas toimetajana alates 2003. aastast Venemaa fõderaalses telekanalis [[Pervõi Kanal]] ("Первый канал") linnade teenistuse rahvusvahelises osakonnas.<ref>[https://www.newsru.co.il/world/14Mar2022/marina_0011.html Марина Овсянникова, сотрудница "Первого канала", в эфире программы "Время" появилась с антивоенным плакатом]. Башкиров, Рейтер, Сивцова, 16.03.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Aprillist kuni juulini<ref>[https://www.gazeta.ru/social/news/2022/07/03/18054488.shtml Экс-редактор Первого канала Марина Овсянникова заявила о завершении контракта с Die Welt ]. Вишневская А. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> 2022. aastal oli ta [[saksa keel|saksakeelse]] [[päevaleht|päevalehe]] [[Die Welt]] mittekoosseisuline korrespondent. Ovsjannikova sai maailma meedias tuntuks pärast seda, kui ta 14. märtsil 2022 esines uudistesaate [[Vremja]] eetris protestiplakatiga Venemaa sissetungi vastu Ukrainasse. ==Sõjavastane protest== 14. märtsil 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungiga Ukrainasse]] seotud telesaate Vremja õhtuses otseülekandes ilmus Ovsjannikova eetrisse käsitsi kirjutatud sõjavastase plakatiga, kus oli kirjas: "No war. Остановите войну. Не верьте пропаганде. Здесь вам врут. Russians against war." ja seda käes hoides kordas mitu korda "Peatage sõda! Ei sõjale!". See toimus uudisteankru Jekaterina Andrejeva selja taga, kes jätkas sekkumisest hoolimata rääkimist sellest, et peaminister [[Mihhail Mišustin]] kutsub [[Valgevene]] peaministrit [[Roman Golovtšenko]]t tugevdama koostööd rahvusvaheliste sanktsioonide vastu võitlemiseks.<ref>[https://rus.delfi.lv/news/daily/abroad/net-vojne-redaktor-pervogo-kanala-vorvalas-v-pryamoj-efir-s-antivoennym-plakatom.d?id=54149870 "Нет войне!" Редактор Первого канала ворвалась в прямой эфир с антивоенным плакатом.] Wayback Machine // Delfi/Русская служба Би-би-си, 15.03.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Otseülekanne stuudiost katkestati siiski jooksva uudisega, stuudiost vabalt lahkunud Ovsjannikova peeti aga väljapääsu juures turvameeste poolt kinni. Telekanali Pervõi kanal administratsioon asus seejärel läbi viima ametialast uurimist.<ref>[https://www.fontanka.ru/2022/03/14/70507994/ Первый канал проводит проверку после инцидента в прямом эфире.]. Wayback Machine // ТАСС, 14.03.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Ovsjannikova salvestas eelnevalt videosõnumi, mida levitasid mitteriiklikud meediakanalid OVD-Info ja Stalingulag, kus ta selgitas oma teo põhjust.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/mar/14/russian-tv-employee-interrupts-news-broadcast-marina-ovsyannikova They’re lying to you’: Russian TV employee interrupts news broadcast].The Guardian (14 March 2022). Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> Hiljem ütles ta intervjuus [[Novaja Gazeta]] ajakirjanikule Ilja Azarile, et "rahulolematus oli minus küpsenud juba pikka aega, kuid pärast vaenutegevuse puhkemist Ukrainas oli mul täielik emotsionaalne šokk". Plakati sisu kohta ütles Ovsjannikova, et tema eesmärk oli algselt ingliskeelne tekst lääne avalikkusele, et näidata venelaste negatiivset suhtumist Ukrainas toimuvasse, samas kui venekeelne tekst oli mõeldud Venemaa avalikkusele, et õhutada venelasi mitte langema propaganda mõju alla. Samal ajal märkis ta, et ta isiklikult ei olnud stuudios viibiva teadustaja Jekaterina Andrejevaga üldse tuttav. ==Kohtuprotsess== Politsei pidas Ovsjannikova kinni ja toimetati Ostankino rajooni politseiosakonda, kus koostati tema suhtes haldusõiguserikkumise protokolli avaliku tegevuse kohta, mille eesmärgiks oli "diskrediteerida Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kasutamist Venemaa Föderatsiooni ja selle kodanike huvide kaitsmiseks". 15. märtsil 2022 toimetati ta Ostankino ringkonnakohtusse, kus arutati kohtuasja artikli alusel, mis käsitles "kooskõlastamata avaliku ürituse korraldamist".<ref>[https://www.newsru.co.il/world/15mar2022/ovsian_510.html В Останкинском суде Москвы судят Марину Овсянникову.] Wayback Machine // newsru.co.il, 15.02.2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> See artikkel näeb ette haldusaresti kuni 10 päeva (koos rahatrahviga kuni 30 tuhat rubla ja sundtööga kuni 50 tundi), kuid seda tüüpi arest ei kehti naistele, kellel on alla 14-aastased lapsed. Samal päeval alustas Venemaa Föderatsiooni juurdluskomitee kontrollimist, kas Ovsjannikova tegevuses oli kuriteokoosseis vastavalt Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artiklile, mis käsitleb "teadvalt valeteabe avalikku levitamist Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kasutamise kohta". 25. märtsil kuulutas Ostankino ringkonnakohus välja teise kohtuasja Ovsjannikova vastu Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli alusel, mis käsitleb "teadvalt valeteabe avalikku levitamist Venemaa Föderatsiooni relvajõudude kasutamise kohta". Kohtuotsusega määrati Ovsjannikovale rahatrahv 30 000 rubla.<ref>[https://www.mk.ru/politics/2022/03/15/marinu-ovsyannikovu-oshtrafovali-na-30-tysyach-rubley.html Марину Овсянникову оштрафовали на 30 тысяч рублей ] www.mk.ru. Дата обращения: 15 апреля 2022. Vaadatud 10. augustil 2022.</ref> ==Hinnangud ja järgnenud sündmused== Ovsjannikova tegevuse kiitsid heaks [[Ukraina]] president [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja tema nõunik [[Mihhailo Podoljak]], Ameerika poliitik [[Bernie Sanders]]<ref>[https://rus.delfi.lv/news/daily/abroad/set-burno-otreagirovala-na-protestnuyu-akciyu-mariny-ovsyannikovoj.d?id=54150058 Сеть бурно отреагировала на протестную акцию Марины Овсянниковой.] Deutsche Welle.</ref> ja Prantsuse poliitik [[Raphaël Glucksmann]]. [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet]]i esindaja [[Ravina Shamdasani]] kutsus Venemaa ametivõime üles tagama, et Ovsjannikovale "ei kohaldataks mingit kättemaksu selle eest, et ta kasutab oma õigust sõnavabadusele". [[Prantsusmaa]] president [[Emmanuel Macron]] teatas oma valmisolekust anda Ovsjannikovale diplomaatiline kaitse ja poliitiline varjupaik Prantsusmaal<ref>[https://www.kommersant.ru/doc/5258931 Макрон заявил о готовности предоставить Марине Овсянниковой политическое убежище.] Коммерсантъ (15 марта 2022).</ref>, kuid Ovsjannikova keeldus. Ukraina politoloog Anton Šehhovtsov avaldas omakorda arvamust, et tegemist on [[Vladislav Surkov]]i korraldatud lavastusega, mille eesmärk on veenda, et "tavalised venelased on õige nägemise tagasi saanud". Pervõi Kanali teabeprogrammide direktoraadi [[Washington]]i büroo endine juht Igor Riskin nimetas Ovsjannikova esitatud protesti parimaks asjaks, mis Vremja programmiga läbi aegade on juhtunud. [[Venemaa president|Venemaa presidendi]] pressisekretär [[Dmitri Peskov]] nimetas Ovsjannikova tegu huligaansuseks ja Pervõi Kanali tööd "kvaliteetse, õigeaegse, väga kiire ja objektiivse teabe kaubamärgiks". 27. märtsil [[Itaalia]] telekanali [[Rai 3]] otsesaates kritiseeris Ovsjannikova Lääne Venemaa-vastaseid sanktsioone, mis tema hinnangul on suunatud tavainimestele ja halvendavad oluliselt nende elu. Samuti mõistis ta hukka Venemaa üliõpilaste välisülikoolidest väljajätmise ning Venemaa muusikute ja artistide esinemise keelu.<ref>[https://www.corriere.it/esteri/22_marzo_27/maria-ovsyannikova-che-tempo-che-fa-volevo-dire-mondo-che-russi-vogliono-pace-016f7b5a-ae09-11ec-881c-603be96566c9.shtml Marina Ovsyannikova a Che tempo che fa.] Wayback Machine // Corriere della Sera, 27.03.2022.</ref> 2022. aasta aprillist juulini oli Ovsjannikova Die Welti saksakeelse väljaande vabakutseline ajakirjanik. Tema ülesannete hulka kuulus artiklite kirjutamine ajalehele ning Venemaa ja Ukrainaga seotud uudiste ettevalmistamine telekanalile [[Welt (telekanal)|Welt]]. Ta osales ka 8. mail Berliinis korraldatud miitingul Ukraina kaitseks. Juulis 2022 naasis ta Venemaale ning teatas, et kavatseb alustada oma projektidega ajakirjanduses ja raamatu kirjutamisega. 28. juulil 2022 määras Moskva Meštšanski ringkonnakohus Ovsjannikovale 50 000 rubla trahvi "Venemaa Föderatsiooni relvajõudude diskrediteerimise eest" seoses tema intervjuuga Basmannõi ringkonnakohtu hoones, kui käsitleti [[Ilja Jašin]]i vahistamise küsimust. 10. augustil 2022 Marina Ovsjannikova vahistati ning algatati kriminaalasi [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõudude]] "diskrediteerimise" eest.<ref name=RFE /> Tema kodus teostati läbiotsimine. Uurijad on teatanud, et otsustatakse, kas kahe alaealise lapsega Ovsjannikova võetakse vahi alla või jääb kuni kohtuprotsessi alguseni vabadusse.<ref>[https://ru.euronews.com/2022/08/10/web-marina-ovsyannikova-arrested Журналистку Марину Овсянникову арестовали за "дискредитацию российской армии".]</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zyryanov_2022">{{cite web |author-last=Зырянов |author-first=Никита |date=14 March 2022 |script-title=ru:Журналистка и выпускница КубГУ вышла с пацифистским плакатом во время прямого эфира новостей на Первом канале |trans-title= |url=https://www.yuga.ru/news/462214-zhurnalistka-i-vypusknica-kubgu-vyshla-s-pacifistskim-plakatom-vo-vremya-pryamogo-efira-novostej-na-pervom-kanale/ |access-date=14 March 2022 |website=Yuga.ru |language=ru}}</ref> <ref name=RFE>{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/russia-ovsyannikova-criminal-case-war-protest/31981830.html |title=Criminal Case Launched Against Russian TV Journalist Who Protested Ukraine War On Air |trans-title=Ukraina sõja vastu eetris protesteerinud Venemaa teleajakirjaniku vastu algatati kriminaalasi |publisher=[[RFE/RL|Vabadusraadio]] |date=2022-08-10 |access-date=2022-08-10 |website=rferl.org |language=en |author= |quote=She has been accused of "discrediting" the country's armed forces by publicly criticizing Russia's ongoing unprovoked invasion of Ukraine, which was launched in February. }}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina|Marina Ovsyannikova}} * [https://www.err.ee/1608532414/vremja-otsesaatesse-sojavastase-plakatiga-ilmunud-naine-sai-trahvi "Vremja" otsesaatesse sõjavastase plakatiga ilmunud naine sai trahvi]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 15. märts 2022 {{JÄRJESTA:Ovsjannikova, Maria}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] tqnn1djgf1xz7mnz1uxzst1ffaf0ofb Skrzydlna 0 634925 6176148 2022-08-10T12:14:42Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Skrzydlna | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Skrzydlna | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Skrzydlna a1.jpg | pildiallkiri = Vaade Skrzydlnale | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1059 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Skrzydlna Wieś Skrzydlna w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Skrzydlna''' on küla [[Poola]] [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Skrzydlna | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Skrzydlna | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Skrzydlna a1.jpg | pildiallkiri = Vaade Skrzydlnale | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1059 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Skrzydlna Wieś Skrzydlna w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Skrzydlna''' on küla [[Poola]] [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Dobra vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Dobra vallas]]. Skrzydlnat on esmamainitud [[1296]]. aasta. Skrzydlna sai linnaõigused [[1424]]. aastal, kuid kaotas need hiljem.<ref>[http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_malopolskie_6,powiat_limanowski_124,miejscowosc_skrzydlna_14867 Skrzydlna] Infopolska</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]] ptjufqhdx6yu93orssivn4ltnd86gs4 6176149 6176148 2022-08-10T12:15:20Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Skrzydlna | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Skrzydlna | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Skrzydlna a1.jpg | pildiallkiri = Vaade Skrzydlnale | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1059 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Skrzydlna Wieś Skrzydlna w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Skrzydlna''' on küla [[Poola]] [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Dobra vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Dobra vallas]]. Skrzydlnat on esmamainitud [[1296]]. aastal. Skrzydlna sai linnaõigused [[1424]]. aastal, kuid kaotas need hiljem.<ref>[http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_malopolskie_6,powiat_limanowski_124,miejscowosc_skrzydlna_14867 Skrzydlna] Infopolska</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]] gwuhyrhufbmpha78bo4h22a6u9396e1 Mall:Infokast Grand Prix raport/doc 10 634926 6176155 2022-08-10T12:27:51Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '{{dokumentatsiooni alamleht}} {{Lua|Moodul:Infobox3cols|Moodul:InfoboxImage|Moodul:Check for unknown parameters}} Race Report infobox suitable for use on Grand Prix, European Championship, World Manufacturers' Championship, Formula One World Championship and F1 non-championship articles. ===Cut-and-paste (basic) pro-formas=== {{Parameetrite näidis | aasta | grand_prix | üksikasjade_allikas | tüüp | sõidu_number | sõite_hooajal | eelmine_etapp | järgmine_etapp | pi...' wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} {{Lua|Moodul:Infobox3cols|Moodul:InfoboxImage|Moodul:Check for unknown parameters}} Race Report infobox suitable for use on Grand Prix, European Championship, World Manufacturers' Championship, Formula One World Championship and F1 non-championship articles. ===Cut-and-paste (basic) pro-formas=== {{Parameetrite näidis | aasta | grand_prix | üksikasjade_allikas | tüüp | sõidu_number | sõite_hooajal | eelmine_etapp | järgmine_etapp | pilt | image-size | Image_Link | pildi_allkiri | image_alt | image-alt | Fulldate | ametlik_nimi | asukoht | raja_pikkus_km | raja_pikkus | raja_tüüp | raja_pikkus_mi | distants_km | distants_ringid | distants_mi | distants_pikkus | planeeritud_km | planeeritud_ringid | planeeritud_mi | planeeritud_distants | ilm | pealtvaatajad | kval_sõitja | kval_sõitja2 | kval_riik | kval_lipp_sufiks | kval_riik2 | kval_lipp_sufiks2 | kval_võistkond | kval_aeg | stardirivi_sprint | stardirivi_sprindikval | kiireim_aeg | kiireim_sõitja2 | kiireim_sõitja3 | kiireim_sõitja4 | kiireim_sõitja5 | kiireim_sõitja6 | kiireim_sõitja7 | kiireim_sõitja | kiireim_riik | kiireim_lipp_sufiks | kiireim_ring | kiireim_võistkond | kiireim_riik2 | kiireim_lipp_sufiks2 | kiireim_ring2 | kiireim_võistkond2 | kiireim_riik3 | kiireim_lipp_sufiks3 | kiireim_ring3 | kiireim_võistkond3 | kiireim_riik4 | kiireim_lipp_sufiks4 | kiireim_ring4 | kiireim_võistkond4 | kiireim_riik5 | kiireim_lipp_sufiks5 | kiireim_ring5 | kiireim_võistkond5 | kiireim_riik6 | kiireim_lipp_sufiks6 | kiireim_ring6 | kiireim_võistkond6 | kiireim_riik7 | kiireim_lipp_sufiks7 | kiireim_ring7 | kiireim_võistkond7 | esimene_sõitja | teine_sõitja | kolmas_sõitja | esimene_riik | esimene_lipp_sufiks | esimene_sõitja2 | esimene_riik2 | esimene_lipp_sufiks2 | esimene_sõitja3 | esimene_riik3 | esimene_lipp_sufiks3 | esimene_võistkond | teine_riik | teine_lipp_sufiks | teine_sõitja2 | teine_riik2 | teine_lipp_sufiks2 | teine_sõitja3 | teine_riik3 | teine_lipp_sufiks3 | teine_võistkond | kolmas_riik | kolmas_lipp_sufiks | kolmas_sõitja2 | kolmas_riik2 | kolmas_lipp_sufiks2 | kolmas_sõitja3 | kolmas_riik3 | kolmas_lipp_sufiks3 | kolmas_võistkond | ringide_graafik }} ==== Vormel 1 etapp ==== <pre style="overflow:auto;"> {{Infokast Grand Prix raport | Tüüp = F1 | grand_prix = | aasta = | pilt = | sõite_hooajal = | sõidu_number = | asukoht = | järgmine_etapp = | distants_mi = | distants_km = | distants_ringid = | pealtvaatajd = | ilm = | kuupäev = | raja_pikkus_mi = | raja_pikkus_km = | raja_tüüp = | ametlik_nimi = | kval_sõitja = | kval_riik = | kval_võistkond = | kval_aeg = | kiireim_sõitja = | kiireim_riik = | kiireim_võistkond = | kiireim_aeg = | kiireim_ring = | esimene_sõitja = | esimene_riik = | esimene_võistkond = | teine_sõitja = | teine_riik = | teine_võistkond = | kolmas_sõitja = | kolmas_riik = | kolmas_võistkond = | ringide_graafik = }} </pre> == Märkmed == === Riikide nimed === Riikide nimed '''ei''' tohi olla lingina. === Eelmine/järgmine etapp === Eelmine/järgmine etapp peab olema nurksulgudeta, e.g.: <pre>| eelmine_etapp = 2004 Bahreini Grand Prix | järgmine_etapp = 2004 Hispaania Grand Prix</pre> mitte: <pre>| eelmine_etapp = [[2004 Bahreini Grand Prix]] | järgmine_etapp = [[2004 Hispaania Grand Prix]]</pre> === Võistlusdistants === Lühendatud sõitude korral sisesta sõidetud distants tavapäraselt ja planeeritud distantsi jaoks kasuta: <pre style="overflow:auto;"> | planeeritud_ringid = | planeeritud_km = | planeeritud_mi = </pre> === Ajaloolised lipud === Ajalooliste sõitude puhul ei pruugi tänapäevane lipp sobida. Seetõttu saab selle malliga kasutada alternatiivseid lipu variante. Nimekiri variantidest on iga riigi andmete juures. Näiteks [[Mall:Riigi andmed Itaalia]] kuvab kõik Itaalia alternatiivsed/ajaloolised lipud. Sobiva variandi saamiseks sisesta variandi nimi (nt 1861): <pre style="overflow:auto;"> | kval_lipp_sufiks = | kiireim_lipp_sufiks = | esimene_lipp_sufiks = | teine_lipp_sufiks = | kolmas_lipp_sufiks = </pre> (Väljad vastavad kvalifikatsiooni võitjale, kiireimale ringile ja esikolmikule) === Jagatud kiireim ring === Mall võimaldab märkida kuni 7 sama kiireima ringi saavutanud sportlast. <pre style="overflow:auto;"> | kiireim_sõitja2 = | kiireim_riik2 = | kiireim_lipp_sufiks2 = | kiireim_aeg2 = </pre> === Jagatud sõidud === Kui sama masinaga sõidab mitu inimest, on võimalik kasutada järgmisi väljasid: <pre style="overflow:auto;"> | esimene_sõitja2 = | esimene_riik2 = | esimene_lipp_sufiks2 = | esimene_sõitja3 = | esimene_riik3 = | esimene_lipp_sufiks3 = | teine_sõitja2 = | teine_riik2 = | teine_lipp_sufiks2 = | teine_sõitja3 = | teine_riik3 = | teine_lipp_sufiks3 = | kolmas_sõitja2 = | kolmas_riik2 = | kolmas_lipp_sufiks2 = | kolmas_sõitja3 = | kolmas_riik3 = | kolmas_lipp_sufiks3 = </pre> === Stardirivi kasutades sprintisõitu === Mined stardirivid on paika pandud muud moodi, kui ajaga. Selle näitamiseks asenda <pre style="overflow:auto;"> | kval_aeg = </pre> järgnevaga: <pre style="overflow:auto;"> | stardirivi_sprint=true </pre> või <pre style="overflow:auto;"> | stardirivi_sprindikval=true </pre> === Ringide graafik=== Kasuta siin <code><nowiki>{{F1LapsXXXX}}</nowiki></code>. Asenda XXXX sobiva aastaga ja lisa püstkriips (<code>|</code>) ning Grand Prix kood. Näiteks [[2022 Bahreini Grand Prix]] jaoks kasuta <code><nowiki>{{F1Laps2022|BHR}}</nowiki></code>. <includeonly> [[Kategooria:]] </includeonly> ohj0kddfht68mdmb3ky2l8sc4crqtp5 6176167 6176155 2022-08-10T12:53:11Z Killerlicka 68247 /* Ringide graafik */ wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} {{Lua|Moodul:Infobox3cols|Moodul:InfoboxImage|Moodul:Check for unknown parameters}} Race Report infobox suitable for use on Grand Prix, European Championship, World Manufacturers' Championship, Formula One World Championship and F1 non-championship articles. ===Cut-and-paste (basic) pro-formas=== {{Parameetrite näidis | aasta | grand_prix | üksikasjade_allikas | tüüp | sõidu_number | sõite_hooajal | eelmine_etapp | järgmine_etapp | pilt | image-size | Image_Link | pildi_allkiri | image_alt | image-alt | Fulldate | ametlik_nimi | asukoht | raja_pikkus_km | raja_pikkus | raja_tüüp | raja_pikkus_mi | distants_km | distants_ringid | distants_mi | distants_pikkus | planeeritud_km | planeeritud_ringid | planeeritud_mi | planeeritud_distants | ilm | pealtvaatajad | kval_sõitja | kval_sõitja2 | kval_riik | kval_lipp_sufiks | kval_riik2 | kval_lipp_sufiks2 | kval_võistkond | kval_aeg | stardirivi_sprint | stardirivi_sprindikval | kiireim_aeg | kiireim_sõitja2 | kiireim_sõitja3 | kiireim_sõitja4 | kiireim_sõitja5 | kiireim_sõitja6 | kiireim_sõitja7 | kiireim_sõitja | kiireim_riik | kiireim_lipp_sufiks | kiireim_ring | kiireim_võistkond | kiireim_riik2 | kiireim_lipp_sufiks2 | kiireim_ring2 | kiireim_võistkond2 | kiireim_riik3 | kiireim_lipp_sufiks3 | kiireim_ring3 | kiireim_võistkond3 | kiireim_riik4 | kiireim_lipp_sufiks4 | kiireim_ring4 | kiireim_võistkond4 | kiireim_riik5 | kiireim_lipp_sufiks5 | kiireim_ring5 | kiireim_võistkond5 | kiireim_riik6 | kiireim_lipp_sufiks6 | kiireim_ring6 | kiireim_võistkond6 | kiireim_riik7 | kiireim_lipp_sufiks7 | kiireim_ring7 | kiireim_võistkond7 | esimene_sõitja | teine_sõitja | kolmas_sõitja | esimene_riik | esimene_lipp_sufiks | esimene_sõitja2 | esimene_riik2 | esimene_lipp_sufiks2 | esimene_sõitja3 | esimene_riik3 | esimene_lipp_sufiks3 | esimene_võistkond | teine_riik | teine_lipp_sufiks | teine_sõitja2 | teine_riik2 | teine_lipp_sufiks2 | teine_sõitja3 | teine_riik3 | teine_lipp_sufiks3 | teine_võistkond | kolmas_riik | kolmas_lipp_sufiks | kolmas_sõitja2 | kolmas_riik2 | kolmas_lipp_sufiks2 | kolmas_sõitja3 | kolmas_riik3 | kolmas_lipp_sufiks3 | kolmas_võistkond | ringide_graafik }} ==== Vormel 1 etapp ==== <pre style="overflow:auto;"> {{Infokast Grand Prix raport | Tüüp = F1 | grand_prix = | aasta = | pilt = | sõite_hooajal = | sõidu_number = | asukoht = | järgmine_etapp = | distants_mi = | distants_km = | distants_ringid = | pealtvaatajd = | ilm = | kuupäev = | raja_pikkus_mi = | raja_pikkus_km = | raja_tüüp = | ametlik_nimi = | kval_sõitja = | kval_riik = | kval_võistkond = | kval_aeg = | kiireim_sõitja = | kiireim_riik = | kiireim_võistkond = | kiireim_aeg = | kiireim_ring = | esimene_sõitja = | esimene_riik = | esimene_võistkond = | teine_sõitja = | teine_riik = | teine_võistkond = | kolmas_sõitja = | kolmas_riik = | kolmas_võistkond = | ringide_graafik = }} </pre> == Märkmed == === Riikide nimed === Riikide nimed '''ei''' tohi olla lingina. === Eelmine/järgmine etapp === Eelmine/järgmine etapp peab olema nurksulgudeta, e.g.: <pre>| eelmine_etapp = 2004 Bahreini Grand Prix | järgmine_etapp = 2004 Hispaania Grand Prix</pre> mitte: <pre>| eelmine_etapp = [[2004 Bahreini Grand Prix]] | järgmine_etapp = [[2004 Hispaania Grand Prix]]</pre> === Võistlusdistants === Lühendatud sõitude korral sisesta sõidetud distants tavapäraselt ja planeeritud distantsi jaoks kasuta: <pre style="overflow:auto;"> | planeeritud_ringid = | planeeritud_km = | planeeritud_mi = </pre> === Ajaloolised lipud === Ajalooliste sõitude puhul ei pruugi tänapäevane lipp sobida. Seetõttu saab selle malliga kasutada alternatiivseid lipu variante. Nimekiri variantidest on iga riigi andmete juures. Näiteks [[Mall:Riigi andmed Itaalia]] kuvab kõik Itaalia alternatiivsed/ajaloolised lipud. Sobiva variandi saamiseks sisesta variandi nimi (nt 1861): <pre style="overflow:auto;"> | kval_lipp_sufiks = | kiireim_lipp_sufiks = | esimene_lipp_sufiks = | teine_lipp_sufiks = | kolmas_lipp_sufiks = </pre> (Väljad vastavad kvalifikatsiooni võitjale, kiireimale ringile ja esikolmikule) === Jagatud kiireim ring === Mall võimaldab märkida kuni 7 sama kiireima ringi saavutanud sportlast. <pre style="overflow:auto;"> | kiireim_sõitja2 = | kiireim_riik2 = | kiireim_lipp_sufiks2 = | kiireim_aeg2 = </pre> === Jagatud sõidud === Kui sama masinaga sõidab mitu inimest, on võimalik kasutada järgmisi väljasid: <pre style="overflow:auto;"> | esimene_sõitja2 = | esimene_riik2 = | esimene_lipp_sufiks2 = | esimene_sõitja3 = | esimene_riik3 = | esimene_lipp_sufiks3 = | teine_sõitja2 = | teine_riik2 = | teine_lipp_sufiks2 = | teine_sõitja3 = | teine_riik3 = | teine_lipp_sufiks3 = | kolmas_sõitja2 = | kolmas_riik2 = | kolmas_lipp_sufiks2 = | kolmas_sõitja3 = | kolmas_riik3 = | kolmas_lipp_sufiks3 = </pre> === Stardirivi kasutades sprintisõitu === Mined stardirivid on paika pandud muud moodi, kui ajaga. Selle näitamiseks asenda <pre style="overflow:auto;"> | kval_aeg = </pre> järgnevaga: <pre style="overflow:auto;"> | stardirivi_sprint=true </pre> või <pre style="overflow:auto;"> | stardirivi_sprindikval=true </pre> === Ringide graafik=== Kasuta siin <code><nowiki>{{F1LapsXXXX}}</nowiki></code>. Asenda XXXX sobiva aastaga ja lisa püstkriips (<code>|</code>) ning Grand Prix kood. Näiteks [[2022 Bahreini Grand Prix]] jaoks kasuta <code><nowiki>{{F1Ringid2022|BHR}}</nowiki></code>. <includeonly> [[Kategooria:]] </includeonly> d1bbno3kx5rrn7bjhbs91foio41hrig Mall:Veerg-list 10 634927 6176162 2022-08-10T12:44:26Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '<includeonly>{{#if:{{{1|}}}|{{{{{|safesubst:}}}#invoke:Template wrapper|wrap|_template=div col|_alias-map=1:content|colwidth=30em}}}}</includeonly>{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using columns-list with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Columns-list]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y| 1 | class | content | colwidth | gap | rules | small | style }}<noinclude> {{documentati...' wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#if:{{{1|}}}|{{{{{|safesubst:}}}#invoke:Template wrapper|wrap|_template=div col|_alias-map=1:content|colwidth=30em}}}}</includeonly>{{#invoke:Check for unknown parameters|check|unknown={{main other|[[Category:Pages using columns-list with unknown parameters|_VALUE_{{PAGENAME}}]]}}|preview=Page using [[Template:Columns-list]] with unknown parameter "_VALUE_"|ignoreblank=y| 1 | class | content | colwidth | gap | rules | small | style }}<noinclude> {{documentation}} </noinclude> ki7h464newu1szxkjg4ga08oujvxj7i Moodul:Template wrapper 828 634928 6176163 2022-08-10T12:45:26Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: 'require('Module:No globals'); local error_msg = '<span style=\"font-size:100%\" class=\"error\"><code style=\"color:inherit; border:inherit; padding:inherit;\">&#124;_template=</code> missing or empty</span>'; --[[--------------------------< I S _ I N _ T A B L E >-------------------------------------------------------- scan through tbl looking for value; return true if found, false else ]] local function is_in_table (tbl, value) for k, v in pairs (tbl) do...' Scribunto text/plain require('Module:No globals'); local error_msg = '<span style=\"font-size:100%\" class=\"error\"><code style=\"color:inherit; border:inherit; padding:inherit;\">&#124;_template=</code> missing or empty</span>'; --[[--------------------------< I S _ I N _ T A B L E >-------------------------------------------------------- scan through tbl looking for value; return true if found, false else ]] local function is_in_table (tbl, value) for k, v in pairs (tbl) do if v == value then return true end end return false; end --[[--------------------------< A D D _ P A R A M E T E R >---------------------------------------------------- adds parameter name and its value to args table according to the state of boolean list argument; kv pair for template execution; k=v string for template listing. ]] local function add_parameter (k, v, args, list) if list then table.insert( args, table.concat ({k, '=', v})); -- write parameter names and values to args table as string else args[k] = v; -- copy parameters to args table end end --[[--------------------------< A L I A S _ M A P _ G E T >---------------------------------------------------- returns a table of local template (parent frame) parameter names and the target template names that match where in [key]=<value> pairs where: [key] is local template parameter name (an alias) <value> is target template parameter name (the canonical parameter name used in the working template) The parameter |_alias-map= has the form: |_alias-map=<list> where <list> is a comma-separated list of alias / canonical parameter name pairs in the form <from> : <to> where: <from> is the local template's parameter name (alias) <to> is the target template's parameter name (canonical) for enumerated parameters place an octothorp (#) where the enumerator digits are placed in the parameter names: <from#> : <to#> ]] local function alias_map_get (_alias_map) local T = mw.text.split (_alias_map, '%s*,%s*'); -- convert the comma-separated list into a table of alias pairs local mapped_aliases = {}; -- mapped aliases will go here local l_name, t_name; -- parameter names for _, alias_pair in ipairs (T) do -- loop through the table of alias pairs l_name, t_name = alias_pair:match ('(.-)%s*:%s*(.+)'); -- from each pair, get local and target parameter names if l_name and t_name then -- if both are set if tonumber (l_name) then l_name = tonumber (l_name); -- convert number-as-text to a number end mapped_aliases[l_name] = t_name; -- add them to the map table end end return mapped_aliases; end --[[--------------------------< F R A M E _ A R G S _ G E T >-------------------------------------------------- Fetch the wrapper template's 'default' and control parameters; adds default parameters to args returns content of |_template= parameter (name of the working template); nil else ]] local function frame_args_get (frame_args, args, list) local template; for k, v in pairs (frame_args) do -- here we get the wrapper template's 'default' parameters if 'string' == type (k) and (v and ('' ~= v)) then -- do not pass along positional or empty parameters if '_template' == k then template = v; -- save the name of template that we are wrapping elseif '_exclude' ~= k and '_reuse' ~= k and '_include-positional' ~= k and '_alias-map' ~= k then -- these already handled so ignore here; add_parameter (k, v, args, list); -- add all other parameters to args in the style dictated by list end end end return template; -- return contents of |_template= parameter end --[=[--------------------------< P F R A M E _ A R G S _ G E T >------------------------------------------------ Fetches the wrapper template's 'live' parameters; adds live parameters that aren't members of the exclude table to args table; positional parameters may not be excluded no return value ]=] local function pframe_args_get (pframe_args, args, exclude, _include_positional, list) for k, v in pairs (pframe_args) do if 'string' == type (k) and not is_in_table (exclude, k) then -- do not pass along excluded parameters if v and ('' ~= v) then -- pass along only those parameters that have assigned values if 'unset' == v:lower() then -- special keyword to unset 'default' parameters set in the wrapper template v = ''; -- unset the value in the args table end add_parameter (k, v, args, list) -- add all other parameters to args in the style dictated by list; alias map only supported for local-template parameters end end end if _include_positional then for i, v in ipairs (pframe_args) do -- pass along positional parameters if 'unset' == v:lower() then -- special keyword to unset 'default' parameters set in the wrapper template v = ''; -- unset the value in the args table end add_parameter (i, v, args, list); end end end --[[--------------------------< _ M A I N >-------------------------------------------------------------------- Collect the various default and live parameters into args styled according to boolean list. returns name of the working or listed template or nil for an error message ]] local function _main (frame, args, list) local template; local exclude = {}; -- table of parameter names for parameters that are not passed to the working template local reuse_list = {}; -- table of pframe parameter names whose values are modified before they are passed to the working template as the same name local alias_map = {}; -- table that maps parameter aliases to working template canonical parameter names local _include_positional; if frame.args._exclude and ('' ~= frame.args._exclude) then -- if there is |_exclude= and it's not empty exclude = mw.text.split (frame.args._exclude, "%s*,%s*"); -- make a table from its contents end -- TODO: |_reuse= needs a better name (|_reuse=) if frame.args._reuse and ('' ~= frame.args._reuse) then -- if there is |_reuse= and it's not empty reuse_list = mw.text.split (frame.args._reuse, "%s*,%s*"); -- make a table from its contents end if frame.args['_alias-map'] and ('' ~= frame.args['_alias-map']) then -- if there is |_alias-map= and it's not empty alias_map = alias_map_get (frame.args['_alias-map']); -- make a table from its contents end template = frame_args_get (frame.args, args, list); -- get parameters provided in the {{#invoke:template wrapper|...|...}} if nil == template or '' == template then -- this is the one parameter that is required by this module return nil; -- not present, tell calling function to emit an error message end _include_positional = 'yes' == frame.args['_include-positional']; -- when true pass all positional parameters along with non-excluded named parameters to ... -- ... the working template; positional parameters are not excludable local _pframe_args = frame:getParent().args; -- here we get the wrapper template's 'live' parameters from pframe.args local pframe_args = {}; -- a local table that we can modify for k, v in pairs (_pframe_args) do -- make a copy that we can modify pframe_args[k] = v; end -- here we look for pframe parameters that are aliases of canonical parameter names; when found -- we replace the alias with the canonical. We do this here because the reuse_list works on -- canonical parameter names so first we convert alias parameter names to canonical names and then -- we remove those canonical names from the pframe table that are reused (provided to the working -- template through the frame args table) for k, v in pairs (alias_map) do -- k is alias name, v is canonical name if pframe_args[k] then -- if pframe_args has parameter with alias name pframe_args[v] = _pframe_args[k]; -- create new canonical name with alias' value pframe_args[k] = nil; -- unset the alias end end for k, v in pairs (pframe_args) do -- do enumerated parameter alias -> canonical translation if 'string' == type (k) then -- only named parameters can be enumerated if alias_map[k..'#'] then -- non-enumerated alias matches enumerated parameter pattern? enumerator at end only pframe_args[alias_map[k..'#']:gsub('#', '')] = v; -- remove '#' and copy parameter to pframe_args table pframe_args[k] = nil; -- unset the alias elseif k:match ('%d+') then -- if this parameter name contains digits local temp = k:gsub ('%d+', '#'); -- make a copy; digits replaced with single '#' local enum = k:match ('%d+'); -- get the enumerator if alias_map[temp] then -- if this parameter is a recognized enumerated alias pframe_args[alias_map[temp]:gsub('#', enum)] = v; -- use canonical name and replace '#' with enumerator and add to pframe_args pframe_args[k] = nil; -- unset the alias end end end end -- pframe parameters that are _reused are 'reused' have the form something like this: -- |chapter=[[wikisource:{{{chapter}}}|{{{chapter}}}]] -- where a parameter in the wrapping template is modified and then passed to the working template -- using the same parameter name (in this example |chapter=) -- remove parameters that will be reused for k, v in ipairs (reuse_list) do -- k is numerical index, v is canonical parameter name to ignore if pframe_args[v] then -- if pframe_args has parameter that should be ignored pframe_args[v] = nil; -- unset the ignored parameter end end pframe_args_get (pframe_args, args, exclude, _include_positional, list); -- add parameters and values to args that are not listed in the exclude table return template; -- args now has all default and live parameters, return working template name end --[[--------------------------< W R A P >---------------------------------------------------------------------- Template entry point. Call this function to 'execute' the working template ]] local function wrap (frame) local args = {}; -- table of default and live parameters and their values to be passed to the wrapped template local template; -- the name of the working template template = _main (frame, args, false); -- get default and live parameters and the name of the working template if not template then -- template name is required return error_msg; -- emit error message and abandon if template name not present end return frame:expandTemplate {title=template, args=args}; -- render the working template end --[[--------------------------< L I S T >---------------------------------------------------------------------- Template entry point. Call this function to 'display' the source for the working template. This function added as a result of a TfD here: Wikipedia:Templates_for_discussion/Log/2018_April_28#Module:PassArguments This function replaces a similarly named function which was used in {{cite compare}} and {{cite compare2}} Values in the args table are numerically indexed strings in the form 'name=value' ]] local function list(frame, do_link) local args = {}; -- table of default and live parameters and their values to be passed to the listed template local template; -- the name of the listed template template = _main (frame, args, true); -- get default and live parameters and the name of the listed template if not template then -- template name is required return error_msg; -- emit error message and abandon if template name not present end if do_link then template = ('[[%s|%s]]'):format(frame:expandTemplate{ title='Transclude', args = {template} }, template) end table.sort(args) for i = 1, #args do local stripped = args[i]:match('^' .. i .. '=([^=]*)$') if stripped then args[i] = stripped else break end end return frame:preprocess(table.concat({ '<code style="color:inherit; background:inherit; border:none;">&#123;&#123;', template, ('<wbr><nowiki>|%s</nowiki>'):rep(#args):format(unpack(args)), '&#125;&#125;</code>'})); -- render the template end local function link (frame) return list(frame, true) end --[[--------------------------< E X P O R T E D F U N C T I O N S >------------------------------------------ ]] return { link = link, list = list, wrap = wrap, }; jvc00zukcfohbwbsh73108j0lhv6c2v Mall:F1Ringid2022 10 634929 6176166 2022-08-10T12:52:27Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '{{#switch:{{{1}}} |BHR = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:57 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) from:start till:31 color:red shift:(20,-5) tex...' wikitext text/x-wiki {{#switch:{{{1}}} |BHR = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:57 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) from:start till:31 color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 1–31) from:31 till:33 color:pink shift:(20,-5) text:Carlos Sainz Jr. (Ringid 32–33) from:33 till:end color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 34–57) </timeline> |SAU = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:400 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:50 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) from:start till:14 color:green shift:(20,-5) text:Sergio Pérez (Ringid 1–14) from:14 till:41 color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 15–41) from:41 till:42 color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Lap 42) from:42 till:45 color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 43–45) from:45 till:end color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 46–50) </timeline> |AUS = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:58 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) from:start till:end color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 1–58) </timeline> |EMI = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:63 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) from:start till:end color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 1–63) </timeline> |MIA = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:57 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) from:start till:8 color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 1–8) from:8 till:26 color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 9–26) from:26 till:27 color:pink shift:(20,-5) text:Carlos Sainz Jr. (Lap 27) from:27 till:end color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 28–57) </timeline> |ESP = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:66 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) from:start till:26 color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 1–26) from:26 till:30 color:black shift:(20,-5) text:George Russell (Ringid 27–30) from:30 till:37 color:green shift:(20,-5) text:Sergio Pérez (Ringid 31–37) from:37 till:44 color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 38–44) from:44 till:49 color:green shift:(20,-5) text:Sergio Pérez (Ringid 45–49) from:49 till:end color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 50–66) </timeline> |MON = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:64 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) from:start till:17 color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 1–17) from:17 till:20 color:pink shift:(20,-5) text:Carlos Sainz Jr. (Ringid 18–20) from:20 till:end color:green shift:(20,-5) text:Sergio Pérez (Ringid 21–64) </timeline> |AZE = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:51 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) from:start till:14 color:green shift:(20,-5) text:Sergio Pérez (Ringid 1–14) from:14 till:18 color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 15–18) from:18 till:19 color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Lap 19) from:19 till:end color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 20–51) </timeline> |CAN = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:70 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) from:start till:8 color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 1–8) from:8 till:19 color:pink shift:(20,-5) text:Carlos Sainz Jr. (Ringid 9–19) from:19 till:42 color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 20–42) from:42 till:48 color:pink shift:(20,-5) text:Carlos Sainz Jr. (Ringid 43–48) from:48 till:end color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 49–70) </timeline> |GBR = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:400 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:52 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) from:start till:1 color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Lap 1) from:1 till:9 color:pink shift:(20,-5) text:Carlos Sainz Jr. (Ringid 2–9) from:9 till:12 color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 10–12) from:12 till:20 color:pink shift:(20,-5) text:Carlos Sainz Jr. (Ringid 13–20) from:20 till:25 color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 21–25) from:25 till:33 color:yellow shift:(20,-5) text:Lewis Hamilton (Ringid 26–33) from:33 till:38 color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 34–38) from:38 till:39 color:pink shift:(20,-5) text:Carlos Sainz Jr. (Lap 39) from:39 till:42 color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 40–42) from:42 till:end color:pink shift:(20,-5) text:Carlos Sainz Jr. (Ringid 43–52) </timeline> |AUT = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:550 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:71 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) from:start till:11 color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 1–11) from:11 till:26 color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 12–26) from:26 till:27 color:pink shift:(20,-5) text:Carlos Sainz Jr. (Lap 27) from:27 till:32 color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 28–32) from:32 till:49 color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 33–49) from:49 till:50 color:pink shift:(20,-5) text:Carlos Sainz Jr. (Lap 50) from:50 till:52 color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 51–52) from:52 till:end color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 53–71) </timeline> |FRA = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:53 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) from:start till:17 color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 1–17) from:17 till:18 color:yellow shift:(20,-5) text:Lewis Hamilton (Lap 18) from:18 till:end color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 19–53) </timeline> |HUN = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:350 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:70 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) from:start till:15 color:black shift:(20,-5) text:George Russell (Ringid 1–15) from:15 till:16 color:pink shift:(20,-5) text:Carlos Sainz Jr. (Lap 16) from:16 till:21 color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 17–21) from:21 till:30 color:black shift:(20,-5) text:George Russell (Ringid 22–30) from:30 till:39 color:red shift:(20,-5) text:Charles Leclerc (Ringid 31–39) from:39 till:46 color:pink shift:(20,-5) text:Carlos Sainz Jr. (Ringid 40–46) from:46 till:50 color:yellow shift:(20,-5) text:Lewis Hamilton (Ringid 47–50) from:50 till:end color:orange shift:(20,-5) text:Max Verstappen (Ringid 51–70) </timeline> |BEL = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:44 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) </timeline> |NED = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:72 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) </timeline> |ITA = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:53 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) </timeline> |SIN = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:61 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) </timeline> |JPN = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:53 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) </timeline> |USA = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:56 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) </timeline> |MXC = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:71 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) </timeline> |SAP = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:71 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) </timeline> |ABU = <timeline> Preset = TimeVertical_OneBar_UnitYear ImageSize = width:250 height:300 PlotArea = bottom:20 left:40 Period = from:0 till:58 ScaleMajor = start:0 increment:5 ScaleMinor = start:1 increment:1 Colors = id:canvas value:rgb(0.937,0.937,0.937) id:linemark value:gray(0.8) id:linemark2 value:gray(0.9) BackgroundColors = canvas:canvas PlotData = mark:(line,linemark) </timeline> |No race-code specified }} <noinclude> === Allikad === {{veerg-algus}} {{Veerg-2}} # [[2022 Bahreini Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_01_brn_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_01_brn_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=[[Fédération Internationale de l'Automobile]]|access-date=21 March 2022}}</ref> # [[2022 Saudi Araabia Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_02_ksa_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_02_ksa_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date=28 March 2022}}</ref> # [[2022 Austraalia Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_03_aus_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_03_aus_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date=11 April 2022}}</ref> # [[2022 Emilia Romagna Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_04_ita_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_04_ita_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date=25 April 2022}}</ref> # [[2022 Miami Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_05_usa_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_05_usa_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date=9 May 2022}}</ref> # [[2022 Hispaania Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_06_esp_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_06_esp_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date=23 May 2022}}</ref> # [[2022 Monaco Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_07_mon_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_07_mon_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date=30 May 2022}}</ref> # [[2022 Aserbaidžaani Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_08_aze_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_08_aze_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date=13 June 2022}}</ref> # [[2022 Kanada Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_09_can_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_09_can_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date=20 June 2022}}</ref> # [[2022 Suurbritannia Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_10_gbr_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_10_gbr_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date=4 July 2022}}</ref> # [[2022 Austria Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_11_aut_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_11_aut_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date= }}</ref> {{Veerg-2}} # [[2022 Prantsusmaa Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_12_fra_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_12_fra_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date= }}</ref> # [[2022 Ungari Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_13_hun_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_13_hun_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date= }}</ref> # [[2022 Belgia Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_14_bel_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_14_bel_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date= }}</ref> # [[2022 Hollandi Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_15_ned_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_15_ned_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date= }}</ref> # [[2022 Itaalia Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_16_ita_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_16_ita_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date= }}</ref> # [[2022 Singapuri Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_17_sgp_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_17_sgp_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date= }}</ref> # [[2022 Jaapani Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_18_jpn_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_18_jpn_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date= }}</ref> # [[2022 USA Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_19_usa_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_19_usa_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date= }}</ref> # [[2022 Mehhiko Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_20_mex_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_20_mex_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date= }}</ref> # [[2022 São Paulo Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_21_bra_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_21_bra_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date= }}</ref> # [[2022 Abu Dhabi Grand Prix]] : <ref>{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/2022_22_uae_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|title=2022_22_uae_f1_r0_timing_racelapchart_v01.pdf|publisher=Fédération Internationale de l'Automobile|access-date= }}</ref> {{veerg-lõpp}} === Viited === {{reflist}} {{doc}}</noinclude> kn4p038008s9xlew5x5juf5tro1690x Eesti teede- ja sideminister 0 634930 6176179 2022-08-10T13:31:02Z Karljohan29 136246 Uus lehekülg: '{{Ametikoht | nimetus = Teede- ja sideminister | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Tiit Vähi]] (Transpordi- ja sideminister)</br> [[Andi Meister]] (Teede- ja sideminister) | üksus = [[Teede- ja Sideministeerium]] | moodustatud = 16. aprill 1991 (Transpordi- ja sideminister)</br> 21. oktoober 1992 (Teede- ja sidemin...' wikitext text/x-wiki {{Ametikoht | nimetus = Teede- ja sideminister | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Tiit Vähi]] (Transpordi- ja sideminister)</br> [[Andi Meister]] (Teede- ja sideminister) | üksus = [[Teede- ja Sideministeerium]] | moodustatud = 16. aprill 1991 (Transpordi- ja sideminister)</br> 21. oktoober 1992 (Teede- ja sideminister) | tüüp = [[Minister]] | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] | kaotatud = 1. november 2002 | viimane = [[Liina Tõnisson]] }} '''Teede- ja sideminister''' oli [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhtis [[Teede- ja Sideministeerium|Teede- ja Sideministeeriumi]]. 16. aprillil 1991 loodi senise Transpordiministeeriumi reorganiseerimisega [[Transpordi- ja Sideministeerium]], mida hakkas juhtima '''transpordi- ja sideminister'''. 20. septembril 1992 nimetati Transpordi- ja Sideministeerium ümber Teede- ja Sideministeeriumiks ning seetõttu muutus ka ministeeriumi juhtinud ministri nimetus. Teede- ja sideministri ametikoht kadus 1. novembril 2002, kui Teede- ja Sideministeerium ühendati [[Majandusministeerium|Majandusministeeriumiga]]. == Transpordi- ja sideministrid 1991–1992 == {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Transpordi- ja sideminister |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''1''' |[[Fail:Tiit_Vähi_teisel_Arvamusfestivalil_Narvas.jpg|103x103px]] |'''[[Tiit Vähi]]''' <small>(s. 1947)</small> |[[16. aprill]] [[1991]] |[[30. jaanuar]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=01|aasta=1991|kuu=04|päev=16|päev2=30}} |parteitu |[[Edgar Savisaare valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''2''' | |'''[[Enn Sarap]]''' <small>(1945–2019)</small> |[[30. jaanuar]] [[1992]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=01|päev=30|päev2=21}} |parteitu |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |} == Teede- ja sideministrid 1992–2002 == '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#0000FF|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]}}{{Legend|#014F9A|[[Isamaaliit]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Transpordi- ja sideminister |- | style="background-color:#0000FF;color:#FFFFFF;" |'''1''' | |'''[[Andi Meister]]''' <small>(s. 1938)</small> |[[21. oktoober]] [[1992]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=17}} |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |[[Mart Laari esimene valitsus]][[Andres Tarandi valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''2''' |[[Fail:KE_Kalev_Kallo.jpg|102x102px]] |'''[[Kalev Kallo]]''' <small>(s. 1948)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[6. november]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=11|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=06}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''3''' | |'''[[Kalev Kukk]]''' <small>(s. 1951)</small> |[[6. november]] [[1995]] |[[30. november]] [[1996]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1996|kuu2=11|aasta=1995|kuu=11|päev=06|päev2=30}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''4''' |[[Fail:16th_European_Tourism_Forum_(37216807044)_(cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Raivo Vare]]''' <small>(s. 1958)</small> |[[2. detsember]] [[1996]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1996|kuu=12|päev=02|päev2=25}} |parteitu |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]][[Mart Siimanni valitsus]] |- | style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''5''' |[[Fail:Toivo_Jürgenson_ettevõtja_99.jpg|103x103px]] |'''[[Toivo Jürgenson]]''' <small>(s. 1957)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[28. jaanuar]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=28}} |[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''6''' | |'''[[Liina Tõnisson]]''' <small>(s. 1940)</small> |[[28. jaanuar]] [[2002]] |[[1. november]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=11|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=01}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |} == Vaata ka == * [[Eesti teedeminister]] [[Kategooria:Eesti teede- ja sideministrid]] 9q3h4mnqjzecdp3xjxou07tvz4khi23 6176182 6176179 2022-08-10T13:37:58Z Karljohan29 136246 wikitext text/x-wiki {{Ametikoht | nimetus = Teede- ja sideminister | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Tiit Vähi]] (Transpordi- ja sideminister)</br> [[Andi Meister]] (Teede- ja sideminister) | üksus = [[Teede- ja Sideministeerium]] | moodustatud = 16. aprill 1991 (Transpordi- ja sideminister)</br> 21. oktoober 1992 (Teede- ja sideminister) | tüüp = [[Minister]] | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] | kaotatud = 1. november 2002 | viimane = [[Liina Tõnisson]] }} '''Teede- ja sideminister''' oli [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhtis [[Teede- ja Sideministeerium|Teede- ja Sideministeeriumi]]. 16. aprillil 1991 loodi senise Transpordiministeeriumi reorganiseerimisega [[Transpordi- ja Sideministeerium]], mida hakkas juhtima '''transpordi- ja sideminister'''. 20. septembril 1992 nimetati Transpordi- ja Sideministeerium ümber Teede- ja Sideministeeriumiks ning seetõttu muutus ka ministeeriumi juhtinud ministri nimetus. Teede- ja sideministri ametikoht kadus 1. novembril 2002, kui Teede- ja Sideministeerium ühendati [[Majandusministeerium|Majandusministeeriumiga]]. == Transpordi- ja sideministrid 1991–1992 == {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Transpordi- ja sideminister |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''1''' |[[Fail:Tiit_Vähi_teisel_Arvamusfestivalil_Narvas.jpg|103x103px]] |'''[[Tiit Vähi]]''' <small>(s. 1947)</small> |[[16. aprill]] [[1991]] |[[30. jaanuar]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=01|aasta=1991|kuu=04|päev=16|päev2=30}} |parteitu |[[Edgar Savisaare valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''2''' | |'''[[Enn Sarap]]''' <small>(1945–2019)</small> |[[30. jaanuar]] [[1992]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=01|päev=30|päev2=21}} |parteitu |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |} == Teede- ja sideministrid 1992–2002 == '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#0000FF|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]}}{{Legend|#014F9A|[[Isamaaliit]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Transpordi- ja sideminister |- | style="background-color:#0000FF;color:#FFFFFF;" |'''1''' | |'''[[Andi Meister]]''' <small>(s. 1938)</small> |[[21. oktoober]] [[1992]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=17}} |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] [[Andres Tarandi valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''2''' |[[Fail:KE_Kalev_Kallo.jpg|102x102px]] |'''[[Kalev Kallo]]''' <small>(s. 1948)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[6. november]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=11|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=06}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''3''' | |'''[[Kalev Kukk]]''' <small>(s. 1951)</small> |[[6. november]] [[1995]] |[[30. november]] [[1996]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1996|kuu2=11|aasta=1995|kuu=11|päev=06|päev2=30}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''4''' |[[Fail:16th_European_Tourism_Forum_(37216807044)_(cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Raivo Vare]]''' <small>(s. 1958)</small> |[[2. detsember]] [[1996]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1996|kuu=12|päev=02|päev2=25}} |parteitu |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] [[Mart Siimanni valitsus]] |- | style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''5''' |[[Fail:Toivo_Jürgenson_ettevõtja_99.jpg|103x103px]] |'''[[Toivo Jürgenson]]''' <small>(s. 1957)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[28. jaanuar]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=28}} |[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''6''' | |'''[[Liina Tõnisson]]''' <small>(s. 1940)</small> |[[28. jaanuar]] [[2002]] |[[1. november]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=11|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=01}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |} == Vaata ka == * [[Eesti teedeminister]] [[Kategooria:Eesti teede- ja sideministrid]] m431su6vxlbu679z99hbp4eu1uwr4s2 Eesti transpordi- ja sideminister 0 634931 6176185 2022-08-10T13:51:41Z Karljohan29 136246 Ümbersuunamine lehele [[Eesti teede- ja sideminister]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Eesti teede- ja sideminister]] 4ssu0zzqiz7hb0mk64mi7vzn5yi2zu9 Arutelu:Regulaarliin 1 634932 6176197 2022-08-10T14:07:42Z Adeliine 6693 Uus lehekülg: 'Tahaks teada, mis variandid veel on, st mis liinid on mitte-regulaarliinid. ~~~~' wikitext text/x-wiki Tahaks teada, mis variandid veel on, st mis liinid on mitte-regulaarliinid. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 10. august 2022, kell 17:07 (EEST) lm0ht217w26hstexp76h9lkv88ykejn Eestimaa Töörahva Partei 0 634933 6176201 2022-08-10T14:20:29Z NOSSER 8097 Ümbersuunamine lehele [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei#Eestimaa Töörahva Partei]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei#Eestimaa Töörahva Partei]] 4gdiub2mig2u1rpz26ubq9muc9pry76 Kategooria:Viljandi Linnavolikogu 14 634934 6176210 2022-08-10T14:47:34Z NOSSER 8097 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Eesti asutused|Omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus|Asutused]] [[Kategooria:Viljandi]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti asutused|Omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus|Asutused]] [[Kategooria:Viljandi]] q6ufzn62dowb1gepv9mw4nzdicjui0z 6176211 6176210 2022-08-10T14:49:25Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]]; lisatud [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti asutused|Omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused|Asutused]] [[Kategooria:Viljandi]] 7549ik48oxwtw52t99pvvbioipnaho3 6176267 6176211 2022-08-10T17:33:03Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti asutused]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Viljandi]] c7qted69q1b709n3r0stcycvicpx4nh Kollane lint (liikumine) 0 634935 6176217 2022-08-10T14:52:55Z Pietadè 41543 '''Kollane lint''' on 2022. aasta aprillis [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa relvastatud sissetungi käigus Ukrainasse]] okupeeritud [[Hersoni oblast|Hersoni]] territooriumil tekkinud liikumine, mille eesmärk on liikumise Lõuna-Hersoni piirkonna koordinaatori sõnul "muuta elu vene okupantide jaoks väljakannatamatuks ja kasutada kõiki vahendeid nende plaanide nurjamiseks."<ref name=AP /> wikitext text/x-wiki '''Kollane lint''' on 2022. aasta aprillis [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa relvastatud sissetungi käigus Ukrainasse]] okupeeritud [[Hersoni oblast|Hersoni]] territooriumil tekkinud liikumine, mille eesmärk on liikumise Lõuna-Hersoni piirkonna koordinaatori sõnul "muuta elu vene okupantide jaoks väljakannatamatuks ja kasutada kõiki vahendeid nende plaanide nurjamiseks."<ref name=AP /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=AP>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-moscow-80812f4d70f133d2d1616d11154e0cba |title=Ukrainian resistance grows in Russian-occupied areas |trans-title=Venemaa poolt okupeeritud aladel kasvab Ukraina vastupanu |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2022-08-09 |access-date=2022-08-10 |website=apnews.com |language=en |author=YURAS KARMANAU |author2= and |quote= }}</ref> }} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] t71s4me1cwis1t2zv1rzr1w57a1am47 6176220 6176217 2022-08-10T15:09:29Z Pietadè 41543 /* Viited */ wikitext text/x-wiki '''Kollane lint''' on 2022. aasta aprillis [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa relvastatud sissetungi käigus Ukrainasse]] okupeeritud [[Hersoni oblast|Hersoni]] territooriumil tekkinud liikumine, mille eesmärk on liikumise Lõuna-Hersoni piirkonna koordinaatori sõnul "muuta elu vene okupantide jaoks väljakannatamatuks ja kasutada kõiki vahendeid nende plaanide nurjamiseks."<ref name=AP /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=AP>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-moscow-80812f4d70f133d2d1616d11154e0cba |title=Ukrainian resistance grows in Russian-occupied areas |trans-title=Venemaa poolt okupeeritud aladel kasvab Ukraina vastupanu |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2022-08-09 |access-date=2022-08-10 |website=apnews.com |language=en |author=YURAS KARMANAU |author2=HANNA ARHIROVA |quote= }}</ref> }} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] c4dbonh9nnftygtkljcrn23juuc38i6 6176222 6176220 2022-08-10T15:12:54Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki "'''Kollane lint'''" on 2022. aasta aprillis [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa relvastatud sissetungi käigus Ukrainasse]] okupeeritud [[Hersoni oblast|Hersoni]] territooriumil tekkinud liikumine, mille eesmärk on liikumise Lõuna-Hersoni piirkonna koordinaatori sõnul "muuta elu vene okupantide jaoks väljakannatamatuks ja kasutada kõiki vahendeid nende plaanide nurjamiseks."<ref name=AP /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=AP>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-moscow-80812f4d70f133d2d1616d11154e0cba |title=Ukrainian resistance grows in Russian-occupied areas |trans-title=Venemaa poolt okupeeritud aladel kasvab Ukraina vastupanu |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2022-08-09 |access-date=2022-08-10 |website=apnews.com |language=en |author=YURAS KARMANAU |author2=HANNA ARHIROVA |quote= }}</ref> }} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] lump2k8vcr0oemmabev7bwg30em6q75 6176282 6176222 2022-08-10T17:42:04Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki "'''Kollane lint'''" on 2022. aasta aprillis [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa relvastatud sissetungi käigus Ukrainasse]] okupeeritud [[Hersoni oblast|Hersoni]] territooriumil tekkinud liikumine, mille eesmärk on liikumise Lõuna-Hersoni piirkonna koordinaatori sõnul "muuta elu vene okupantide jaoks väljakannatamatuks ja kasutada kõiki vahendeid nende plaanide nurjamiseks".<ref name=AP /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=AP>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-moscow-80812f4d70f133d2d1616d11154e0cba |title=Ukrainian resistance grows in Russian-occupied areas |trans-title=Venemaa poolt okupeeritud aladel kasvab Ukraina vastupanu |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2022-08-09 |access-date=2022-08-10 |website=apnews.com |language=en |author=YURAS KARMANAU |author2=HANNA ARHIROVA |quote= }}</ref> }} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] kpr5f6vo4ukxdyi04o6vpytg9b2xz49 6176340 6176282 2022-08-10T20:36:37Z Pietadè 41543 /* Viited */ wikitext text/x-wiki "'''Kollane lint'''" on 2022. aasta aprillis [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa relvastatud sissetungi käigus Ukrainasse]] okupeeritud [[Hersoni oblast|Hersoni]] territooriumil tekkinud liikumine, mille eesmärk on liikumise Lõuna-Hersoni piirkonna koordinaatori sõnul "muuta elu vene okupantide jaoks väljakannatamatuks ja kasutada kõiki vahendeid nende plaanide nurjamiseks".<ref name=AP /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=AP>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-moscow-80812f4d70f133d2d1616d11154e0cba |title=Ukrainian resistance grows in Russian-occupied areas |trans-title=Venemaa poolt okupeeritud aladel kasvab Ukraina vastupanu |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2022-08-09 |access-date=2022-08-10 |website=apnews.com |language=en |author=Yuras Karmanau |author2=Hanna Arhirova |quote= }}</ref> }} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 5j3tnv1duemzt4c5zhv7ux1ew6knrp2 Mall:Asendikaart Louisiana 10 634936 6176228 2022-08-10T15:28:59Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{#switch:{{{1}}} | nimi = Louisiana | ülemine = 33.2 | alumine = 28.7 | vasak = -94.2 | parem = -88.6 | pilt = USA Louisiana location map.svg | pilt1 = }}<noinclude>{{Asendikaart/Info}}</noinclude>' wikitext text/x-wiki {{#switch:{{{1}}} | nimi = Louisiana | ülemine = 33.2 | alumine = 28.7 | vasak = -94.2 | parem = -88.6 | pilt = USA Louisiana location map.svg | pilt1 = }}<noinclude>{{Asendikaart/Info}}</noinclude> c1ho5okayqjw4byerd2sx54sg4zmdnb Lake Charles 0 634937 6176231 2022-08-10T15:35:44Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{linn |pilt=Downtown Lake Charles.JPG |pildi_allkiri=Vaade Lake Charlesi kesklinnale |asendikaart=Louisiana | asendikaardi_seletus = Asend Louisianas }} '''Lake Charles''' on linn [[USA]]-s [[Louisiana]] osariigis, [[Calcasieu vald|Calcasieu valla]] halduskeskus ja suurim linn. Lake Charles asub Charlesi järve, Prieni järve ja [[Calcasieu' jõgi|Calcasieu' jõe]] ääres. Calcasieu' kanali kaudu on sellel ühendus [[Mehhiko laht|Mehhiko lahega]]. Elanike arv on 2020. a...' wikitext text/x-wiki {{linn |pilt=Downtown Lake Charles.JPG |pildi_allkiri=Vaade Lake Charlesi kesklinnale |asendikaart=Louisiana | asendikaardi_seletus = Asend Louisianas }} '''Lake Charles''' on linn [[USA]]-s [[Louisiana]] osariigis, [[Calcasieu vald|Calcasieu valla]] halduskeskus ja suurim linn. Lake Charles asub Charlesi järve, Prieni järve ja [[Calcasieu' jõgi|Calcasieu' jõe]] ääres. Calcasieu' kanali kaudu on sellel ühendus [[Mehhiko laht|Mehhiko lahega]]. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 84 872. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 71 993. See on elanike arvult osariigi viies linn. Linn on saanud nime 1780. aastatel sinna saabunud ühe esimese asuniku Charles Sallier' järgi. Algselt kandis linn nime Charleston. See sai linnaõigused [[1861]]. aastal. Nime Lake Charles kannab linn alates [[1867]]. aastast. Lake Charlesis valitseb [[niiske lähistroopiline kliima]]. See on [[Texas]]es asuva [[Port Arthur (Texas)|Port Arthur]]i ja [[Oregon]]is asuva [[Astoria (Oregon)|Astoria]] kõrval suurima [[Suhteline õhuniiskus|suhtelise õhuniiskusega]] linn USA põhiosas. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 11 °C ja juulis 28 °C. Keskmine sademete hulk on 1460 mm/a. Kõige enam sajab juunis (174 mm) ja kõige vähem veebruaris (85 mm). 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustasid 47% elanikest valged, 47% afroameeriklased ja 1,7% aasialased. Sõltumatust rassist ladinaameeriklaste osatähtsus oli 2,9%. Lake Charles on Louisiana osariigi edelaosa oluline tööstus-, kultuuri- ja hariduskeskus. Linnas tegutsevad [[1939]]. aastal asutatud [[McNeese State University]] ja Sowela Technical Community College. Lake Charlesi sõpruslinnad on [[Sioux City]] Iowa osariigis (alates 1995. aastast), [[Perpignan]] Prantsusmaal (alates 1993. aastast) ja [[Cobh]] Iirimaal (alates 2008. aastast). == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Lake Charles, Louisiana}} * https://www.cityoflakecharles.com/ [[Kategooria:Louisiana linnad]] qu9pn18t3wjunigg4pn9ihafhzdhwh0 Meta merianae 0 634938 6176245 2022-08-10T16:05:03Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Keldriämblik]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Keldriämblik]] ek203uw8ldwhuzlto7970zcrol8eksy Kategooria:Laululavad 14 634939 6176246 2022-08-10T16:12:46Z Adeliine 6693 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Muusika]] [[Kategooria:Ehitised]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Muusika]] [[Kategooria:Ehitised]] 5iz7emuaatt61480d84i9edfk0n2flp Kategooria:Võru Linnavolikogu 14 634940 6176269 2022-08-10T17:33:34Z NOSSER 8097 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Eesti asutused]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Võru]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti asutused]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]] [[Kategooria:Võru]] p1u0kl00jswp5va3vc0klm3u402gwhp Kivikas 0 634941 6176278 2022-08-10T17:40:29Z Teomees 97479 Uus lehekülg: ''''Kivikas''' on eesti [[perekonnanimi]]. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kivikas 86 inimesel: 45 mehel ja 41 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kivikas meeste puhul 2372. kohal ja naiste puhul 2961. kohal. Kivikas oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 75–79 aastat, kus neid on 10 000 elaniku kohta 1,20. Nimi oli kõige sagedasem [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta...' wikitext text/x-wiki '''Kivikas''' on eesti [[perekonnanimi]]. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kivikas 86 inimesel: 45 mehel ja 41 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kivikas meeste puhul 2372. kohal ja naiste puhul 2961. kohal. Kivikas oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 75–79 aastat, kus neid on 10 000 elaniku kohta 1,20. Nimi oli kõige sagedasem [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 4,05 inimest.<ref name="stat.ee">[https://www.stat.ee/nimed/pere/Kivikas Statistikaamet: Nimede statistika] (vaadatud 10.08.2022)</ref> [[19. sajand]]i algul pandi [[pärisorjus]]est vabastamise käigus [[Viljandimaa]]l [[Suure-Jaani kihelkond|Suure-Jaani kihelkonnas]] [[Vastemõisa mõis|Vastemõisa]] [[mõisavald|mõisavallas]] [[talupoeg|talupojale]] nimeks Kiwikas.<ref name="onomastika">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?norm=Kivikas&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede panemine (algne nimekuju): Kivikas.]</ref> [[Nimede eestistamine|Nimede eestistamise]] käigus võeti 1938. aastal Kivikas uueks nimeks, kui [[Olustvere]]s loobuti nimest [[Peterson]].<ref name="nimed1930-uus">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?uus=Kivikas&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine:(uus nimekuju): Kivikas.]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Albert Kivikas]], eesti kirjanik (1898–1978) *[[Arvo Kivikas]], eesti orienteeruja (1950–) *[[Kaari Kivikas]] (Kaari Simson), eesti orienteeruja ja firmajuht (1977–) *[[Kenny Kivikas]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane (1991–) *[[Tõive Kivikas]], eesti füüsik, ärijuht ja poliitikategelane (1937–) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Kivikas|pere}} [[Kategooria:Viljandimaa perekonnanimed]] [[Kategooria:Eestistamisel antud perekonnanimed]] oiemvq695tc3zqhjqbzfstltifxnj7l Kanab 0 634942 6176301 2022-08-10T18:20:25Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Kanab | pilt = Kanab UT 1.JPG | pildiallkiri = [[Route 89]] Kanabis | asendikaardi_pilt = Kane_County_Utah_incorporated_and_unincorporated_areas_Kanab_highlighted.svg | asendikaardi_pilt_seletus = St. Josephi asend osariigis }} '''Kanab''' on linn [[USA]]-s [[Utah]]' osariigis, [[Kane'i maakond (Utah)|Kane'i maakonna]] halduskeskus. See asub [[Colorado jõgi|Colorado]] lisajõe [[Kanab Creek]]i kadal [[Arizona]] piiri lähedal. Linna läbib maantee Route 8...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kanab | pilt = Kanab UT 1.JPG | pildiallkiri = [[Route 89]] Kanabis | asendikaardi_pilt = Kane_County_Utah_incorporated_and_unincorporated_areas_Kanab_highlighted.svg | asendikaardi_pilt_seletus = St. Josephi asend osariigis }} '''Kanab''' on linn [[USA]]-s [[Utah]]' osariigis, [[Kane'i maakond (Utah)|Kane'i maakonna]] halduskeskus. See asub [[Colorado jõgi|Colorado]] lisajõe [[Kanab Creek]]i kadal [[Arizona]] piiri lähedal. Linna läbib maantee [[Route 89]]. Elanike arv on 2020. aasta seisuga 4757. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 4312. Sõna ''kanab'' tuleneb [[paiuti keel]]est ja tähendab 'pajude maa'.<ref name="kanab">[http://kanab.utah.gov/2185/About-Kanab About Kanab]. kanab.utah.gov. Vaadatud 26.4.2018</ref> Kanab asutati [[1864]]. aastal, mil Kanab Creeki idakaldale rajati kaitseks [[indiaanlased|indiaanlaste]] eest kindlustis Fort Kanab. Indiaanlaste rünnakute tõttu jäeti see juba kaks aastat hiljem maha. [[1870]]. aastal kolisid Kanabi alale kümme [[mormoonid|mormooni]] perekonda, kes pani aluse praegusele linnale.<ref name="kanab"/> Pikka aega oli Kanab riigi üks eraldatuimaid paiku, kuna lõunas oli see äralõigatud Colorado jõega ja sinna jõudis ainult raskesti läbitavate pinnasteede kaudu.<ref name="kanab"/> [[Zane Grey]] kirjutas Kanabis oma romaani "Riders of the Purple Sage" (1912).<ref name="kanab"/> Kanabis paikneb Arizonale tüüpilise [[vahemereline kliima|vahemerelise kliima]] ja USA lääneosa mägistele aladele iseloomuliku [[poolkõrbeline|poolkõrbelise kliima]] piiril. Kõige kuivem on aprillist juunini, mil õhutemperatuur tõuseb päeval üle 25 °C, kuid ka mais võib öösiti õhutemperatuur langeda miinusesse. Suvel võivad [[Põhja-Ameerika mussoon]]iga kaasneda tugevad vihmahood ja äike. Päeval tõuseb õhutemperatuur suvel üle 30 °C. Talved on jahedad, päeval tõuseb õhutemperatuur enamasti plusspoolele, kuid öösel langeb miinusse ja on esinenud ka alla –20 °C õhutemperatuuri. Lumesadu võib esineda novembrist aprillini, kuid ka talvel langeb suur osa sademetest vihmana. Aastane sademete hulk on 380 mm. Kanabi ümbruses asub arvukalt looduskaitsealasid, sealhulgas [[Suure kanjoni rahvuspark]], [[Zioni rahvuspark]], [[Grand Staircase-Escalante'i rahvusmonument]] ja [[Coral Pink Sand Dunes State Park]]. Kanab on tuntud "Väikese Hollywoodina" ("Little Hollywood"), kuna linnas ja selle ümbruses on filmitud palju filme ja telesarju, eelkõige [[vestern]]e, näiteks "[[Postitõld (film)|Postitõld]]" ("Stagecoach"; 1939), "[[El Dorado (film)|El Dorado]]" (1966), "[[Ahvide planeet (film 1968)|Ahvide planeet]]" ("Planet of the Apes"; 1968), "[[Mackenna kuld]]" ("Mackenna's Gold"; 1969), "[[Lindprii Josey Wales]]" ("The Outlaw Josey Wales"; 1976) ning telesarjad "[[The Lone Ranger]]" (1949–1957), "[[Death Valley Days]]" (1952–1975) ja "[[Gunsmoke]]" (1955–1975).<ref>https://www.westernlegendsroundup.com/how-many-of-these-movies-filmed-in-kanab-utah-have-you-seen/</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Kanab, Utah}} * [http://kanab.utah.gov/ Kanabi ametlik koduleht] [[Kategooria:Utah' linnad]] dev95tq26cp7qmy0cp2l3pki2vys28c Beaumont (Texas) 0 634943 6176332 2022-08-10T20:04:14Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{linn |pilt=BeaumontTX.JPG |pildi_allkiri=Beaumonti kesklinn |asendikaart=Texas | asendikaardi_seletus = Asend Texases }} '''Beaumont''' on linn [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis, [[Jeffersoni maakond (Texas)|Jeffersoni maakonna]] halduskeskus. See asub [[Nechese jõgi|Nechese jõe]] ääres [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] lähedal [[Houston]]ist umbes 137 km kaugusel kirdes. Beaumont moodustab koos [[Port Arthur (Texas)|Port Arthur]]i ja [[Orange (Texas)|Orange]]'i linnaga naf...' wikitext text/x-wiki {{linn |pilt=BeaumontTX.JPG |pildi_allkiri=Beaumonti kesklinn |asendikaart=Texas | asendikaardi_seletus = Asend Texases }} '''Beaumont''' on linn [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis, [[Jeffersoni maakond (Texas)|Jeffersoni maakonna]] halduskeskus. See asub [[Nechese jõgi|Nechese jõe]] ääres [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] lähedal [[Houston]]ist umbes 137 km kaugusel kirdes. Beaumont moodustab koos [[Port Arthur (Texas)|Port Arthur]]i ja [[Orange (Texas)|Orange]]'i linnaga naftatööstuspiirkonna Kuldse Kolmnurga (Golden Triangle). Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 115 282. Aastal 2010 oli elanikke 118 296. 2020. aastal moodustasid 46,9% rahvastikust mustanahalised, 28,2% valged ja 3,75% aasialased. Sõltumatust rassist ladinaameeriklaste osakaal oli 17,9%. Beaumontis valitseb pehmete talvede ning kuumade ja niiske suvedega [[niiske lähistroopiline kliima]]. Aastane keskmine sademete hulk on 1633 mm. Sageli võivad piirkonda tabada [[orkaan]]id, millest võimsamad on olnud [[orkaan Rita]] (2005) ja [[orkaan Ike]] (2008). Läbi linna kulgeb kiirtee [[Interstate 10]]. Linna ääres paikneb lennuväli. Beaumontis asub [[Lamari Ülikool]]. Lisaks asub seal botaanikaaed ning mitu muuseumi ja teatrit. Beaumontis on sündinud bluusimuusik [[Johnny Winter]]. [[Pilt:Lucas gusher.jpg|pisi|left|Naftatorn [[Spindletop]]i naftaväljal (1901)]] [[1824]]. aastal asutas Noah Tevis Nechese jõe kaldale Tevis Bluffi asula. Aastal [[1835]] müüs ta 20 hektari suuruse maatüki Henry Millardile, kes nimetas selle oma abikaasa perekonna järgi. Beaumont sai linnaõigused [[1838]]. aastal. Algseteks tegevusaladeks olid metsaraie, riisikasvatus ja laevandus. 1890. aastatel rajati linnaga raudteeühendus. [[1901]]. aastal avastati Beaumonti lähedal [[Spindletop]]is [[nafta]]t. Seejärel hakkas linn kiiresti arenema. 1910. aastatel sai Beaumont Texase naftatöötlemise võtmesadamaks.<ref>[http://www.britannica.com/place/Beaumont-Texas "Beaumont"]. ''Encyclopædia Britannica''</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Beaumont, Texas}} * [http://beaumonttexas.gov/ Linna koduleht] [[Kategooria:Texase linnad]] d8ju8vlk1pilnlfl6nowqzw9qtocwxd 6176333 6176332 2022-08-10T20:05:20Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn |pilt=BeaumontTX.JPG |pildi_allkiri=Beaumonti kesklinn |asendikaart=Texas | asendikaardi_seletus = Asend Texases }} '''Beaumont''' on linn [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis, [[Jeffersoni maakond (Texas)|Jeffersoni maakonna]] halduskeskus. See asub [[Nechese jõgi|Nechese jõe]] ääres [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] lähedal [[Houston]]ist umbes 137 km kaugusel kirdes. Beaumont moodustab koos [[Port Arthur (Texas)|Port Arthur]]i ja [[Orange (Texas)|Orange]]'i linnaga naftatööstuspiirkonna Kuldse Kolmnurga (Golden Triangle). Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 115 282. Aastal 2010 oli elanikke 118 296. 2020. aastal moodustasid 46,9% rahvastikust mustanahalised, 28,2% valged ja 3,75% aasialased. Sõltumatust rassist ladinaameeriklaste osakaal oli 17,9%. Beaumontis valitseb pehmete talvede ning kuumade ja niiske suvedega [[niiske lähistroopiline kliima]]. Aastane keskmine sademete hulk on 1633 mm. Sageli võivad piirkonda tabada [[orkaan]]id, millest võimsamad on olnud [[orkaan Rita]] (2005) ja [[orkaan Ike]] (2008). Läbi linna kulgeb kiirtee [[Interstate 10]]. Linna ääres paikneb lennuväli. Beaumontis asub [[Lamari Ülikool]]. Lisaks asub seal botaanikaaed ning mitu muuseumi ja teatrit. Beaumontis on sündinud bluusimuusik [[Johnny Winter]] ja astronaut [[Robert L. Crippen]]. [[Pilt:Lucas gusher.jpg|pisi|left|Naftatorn [[Spindletop]]i naftaväljal (1901)]] [[1824]]. aastal asutas Noah Tevis Nechese jõe kaldale Tevis Bluffi asula. Aastal [[1835]] müüs ta 20 hektari suuruse maatüki Henry Millardile, kes nimetas selle oma abikaasa perekonna järgi. Beaumont sai linnaõigused [[1838]]. aastal. Algseteks tegevusaladeks olid metsaraie, riisikasvatus ja laevandus. 1890. aastatel rajati linnaga raudteeühendus. [[1901]]. aastal avastati Beaumonti lähedal [[Spindletop]]is [[nafta]]t. Seejärel hakkas linn kiiresti arenema. 1910. aastatel sai Beaumont Texase naftatöötlemise võtmesadamaks.<ref>[http://www.britannica.com/place/Beaumont-Texas "Beaumont"]. ''Encyclopædia Britannica''</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Beaumont, Texas}} * [http://beaumonttexas.gov/ Linna koduleht] [[Kategooria:Texase linnad]] 8mdvyjvw9rav07te37k59fcz10nsmgm Arabella (eesnimi) 0 634944 6176355 2022-08-10T22:06:36Z Metsavend 738 Uus lehekülg: ''''Arabella''' on [[naisenimi]]. 2022. aasta algise seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 353. naisenimi; eesnimi Arabella oli 411 naisel. Arabella oli keskmiselt 7 aasta vanune (mediaanvanus oli 5). Kõige populaarsem oli eesnimi Arabella vanuserühmas 0–4, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 23,28.<ref name="stat.ee">https://www.stat.ee/nimed/Arabella</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Arabella}} [[Kategooria:Naisenimed]]' wikitext text/x-wiki '''Arabella''' on [[naisenimi]]. 2022. aasta algise seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 353. naisenimi; eesnimi Arabella oli 411 naisel. Arabella oli keskmiselt 7 aasta vanune (mediaanvanus oli 5). Kõige populaarsem oli eesnimi Arabella vanuserühmas 0–4, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 23,28.<ref name="stat.ee">https://www.stat.ee/nimed/Arabella</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Arabella}} [[Kategooria:Naisenimed]] 423zg5v7oxok3w9zw3yqg3yo85zi476 Arutelu:Meeksi valla lipp 1 634945 6176357 2022-08-10T22:26:32Z Neptuunium 58653 Uus lehekülg: 'Ma ei tea, milline oleks parem sõnastus, aga praegune esilause on imelik. Seda, et tegu on Meeksi valla lipuga saab juba pealkirjast nagunii teada. - ~~~~' wikitext text/x-wiki Ma ei tea, milline oleks parem sõnastus, aga praegune esilause on imelik. Seda, et tegu on Meeksi valla lipuga saab juba pealkirjast nagunii teada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 11. august 2022, kell 01:26 (EEST) 326sxl5kripen6zno86trn4m3ztfjga 6176358 6176357 2022-08-10T22:29:19Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki Ma ei tea, milline oleks parem sõnastus, aga praegune esilause on imelik. Seda, et tegu on Meeksi valla lipuga saab juba pealkirjast nagunii teada. Inglise vikis on [[Chicago lipp|Chicago lipust]] rääkiva artikli esimene lause näiteks selline: ''The flag of Chicago' consists of two light blue horizontal bars, or stripes, on a field of white, each bar one-sixth the height of the full flag, and placed slightly less than one-sixth of the way from the top and bottom.'' : - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 11. august 2022, kell 01:26 (EEST) mz7a6iup63ygb9f4vr0rm8y4ybvnjht Pataljoni taktikaline grupp 0 634946 6176365 2022-08-11T00:09:24Z Neptuunium 58653 Uus lehekülg: ''''Pataljoni taktikaline grupp''' on [[Venemaa maavägi|Venemaa maaväe]] [[ühendrelvaliigilisus|ühendrelvaliigiline]] [[manööversõda|manööverüksus]]. Erinevalt tavalisest [[pataljon]]ist, mis on sõltuv oma emaüksusest, suudab PTG iseseisvalt lahinguoperatsioone sooritada.<ref name="3bRi9" /> PTG tuumikuks on [[motoriseeritud jalavägi|motolaskurpataljon]], millele on sõltuvalt taktikalise grupi ülesandest lisatud toetuselemente teistest üksustest. Tavaliselt...' wikitext text/x-wiki '''Pataljoni taktikaline grupp''' on [[Venemaa maavägi|Venemaa maaväe]] [[ühendrelvaliigilisus|ühendrelvaliigiline]] [[manööversõda|manööverüksus]]. Erinevalt tavalisest [[pataljon]]ist, mis on sõltuv oma emaüksusest, suudab PTG iseseisvalt lahinguoperatsioone sooritada.<ref name="3bRi9" /> PTG tuumikuks on [[motoriseeritud jalavägi|motolaskurpataljon]], millele on sõltuvalt taktikalise grupi ülesandest lisatud toetuselemente teistest üksustest. Tavaliselt on PTG-s lisaks tankikompanii, suurtükipataljon (2–3 [[suurtükipatarei|patareid]]) iseliikuvate haubitsate või [[mitmelasulised raketiheitjad|mitmelasulised raketiheitjatega]], õhukaitserühm (2 patareid), logistikarühm ja pioneerijagu, kuid sellesse võivad oludest tingituna kuuluda ka , ''[[spetsnaz]]''-i üksused, tankitõrjeüksused jne. Seejuures võivad ühtesamasse PTG-sse kuuluda erinevatest väeliikidest pärit allüksused. Keskeltläbi kuulub PTG-sse 600-800 (teistel andmetel 700–900)<ref name="6Fr8k" /> sõdurit ja ohvitseri.<ref name="RUSI" /> PTG-sid võidakse emaüksusest moodustada nii ajutiste ''ad hoc'' formeeringutena, täitmaks käimasoleva operatsiooni raames mingit spetsiifilist ülesannet, kui ka alaliste üksustena. 2016. aastal antud Vene kindralstaabi direktiivi järgi peab iga rügemendi ja brigaadi juures olema kaks alalist pataljoni taktikalist gruppi. Alalisi PTG-sid, mis on mõeldud koosneva ajateenijate asemel elukutselistest sõduritest, hoitakse seejuures pidevalt täielikult mehitatuna ning kõrgendatud valmisolekus kiirreageerimisüksustena, mille eesmärk on suuremahulise relvakonflikti puhul olla oma emaüksuse esmaseks hästirelvastatud ja -väljaõpetatud tulejõuks kuni vastav rügement või brigaad oma täisjõu mobiliseerida suudab.<ref name="RUSI" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RUSI">{{Netiviide |URL=https://rusi.org/explore-our-research/publications/commentary/getting-know-russian-battalion-tactical-group |Pealkiri=Getting to Know the Russian Battalion Tactical Group |Autor=Grau, Lester W. & Bartles, Charles K. |Väljaandja=[[Royal United Services Institute]] |Aeg=14. aprill 2022 |Kasutatud=11. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="3bRi9">{{Netiviide |url=https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-75/ |pealkiri=Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |aeg=13. juuni 2022 |vaadatud=11. august 2022}}</ref> <ref name="6Fr8k">[[Teabeamet]] (2016). ''[https://www.valisluureamet.ee/doc/raport/2016-et.pdf Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2016]'' (PDF). Teabeamet. lk 11. ISSN 2461-4459</ref> }} [[:Kategooria:Venemaa sõjandus]] [[:Kategooria:Väeüksused]] 13uyjd3vc5a7jpb1x08kjtdfhoifj0i 6176366 6176365 2022-08-11T00:10:07Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki '''Pataljoni taktikaline grupp''' (vene keeles Батальонная тактическая группа, ''batal'onnaya takticheskaya gruppa''; '''PTG''') on [[Venemaa maavägi|Venemaa maaväe]] [[ühendrelvaliigilisus|ühendrelvaliigiline]] [[manööversõda|manööverüksus]]. Erinevalt tavalisest [[pataljon]]ist, mis on sõltuv oma emaüksusest, suudab PTG iseseisvalt lahinguoperatsioone sooritada.<ref name="3bRi9" /> PTG tuumikuks on [[motoriseeritud jalavägi|motolaskurpataljon]], millele on sõltuvalt taktikalise grupi ülesandest lisatud toetuselemente teistest üksustest. Tavaliselt on PTG-s lisaks tankikompanii, suurtükipataljon (2–3 [[suurtükipatarei|patareid]]) iseliikuvate haubitsate või [[mitmelasulised raketiheitjad|mitmelasulised raketiheitjatega]], õhukaitserühm (2 patareid), logistikarühm ja pioneerijagu, kuid sellesse võivad oludest tingituna kuuluda ka , ''[[spetsnaz]]''-i üksused, tankitõrjeüksused jne. Seejuures võivad ühtesamasse PTG-sse kuuluda erinevatest väeliikidest pärit allüksused. Keskeltläbi kuulub PTG-sse 600-800 (teistel andmetel 700–900)<ref name="6Fr8k" /> sõdurit ja ohvitseri.<ref name="RUSI" /> PTG-sid võidakse emaüksusest moodustada nii ajutiste ''ad hoc'' formeeringutena, täitmaks käimasoleva operatsiooni raames mingit spetsiifilist ülesannet, kui ka alaliste üksustena. 2016. aastal antud Vene kindralstaabi direktiivi järgi peab iga rügemendi ja brigaadi juures olema kaks alalist pataljoni taktikalist gruppi. Alalisi PTG-sid, mis on mõeldud koosneva ajateenijate asemel elukutselistest sõduritest, hoitakse seejuures pidevalt täielikult mehitatuna ning kõrgendatud valmisolekus kiirreageerimisüksustena, mille eesmärk on suuremahulise relvakonflikti puhul olla oma emaüksuse esmaseks hästirelvastatud ja -väljaõpetatud tulejõuks kuni vastav rügement või brigaad oma täisjõu mobiliseerida suudab.<ref name="RUSI" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RUSI">{{Netiviide |URL=https://rusi.org/explore-our-research/publications/commentary/getting-know-russian-battalion-tactical-group |Pealkiri=Getting to Know the Russian Battalion Tactical Group |Autor=Grau, Lester W. & Bartles, Charles K. |Väljaandja=[[Royal United Services Institute]] |Aeg=14. aprill 2022 |Kasutatud=11. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="3bRi9">{{Netiviide |url=https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-75/ |pealkiri=Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |aeg=13. juuni 2022 |vaadatud=11. august 2022}}</ref> <ref name="6Fr8k">[[Teabeamet]] (2016). ''[https://www.valisluureamet.ee/doc/raport/2016-et.pdf Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2016]'' (PDF). Teabeamet. lk 11. ISSN 2461-4459</ref> }} [[:Kategooria:Venemaa sõjandus]] [[:Kategooria:Väeüksused]] 8m0i4cx76ke7atwird4nvj8ilm2g883 6176482 6176366 2022-08-11T11:45:14Z Neptuunium 58653 wikitext text/x-wiki [[File:Battalion tactical group.png|pisi|Pataljoni taktikalise grupi lihtsustatud struktuur (2017)]] [[File:Russian Battalion Tactical Group.png|pisi|Pataljoni taktikalise grupi detailsem struktuur (2014)]] '''Pataljoni taktikaline grupp''' (vene keeles Батальонная тактическая группа, ''batal'onnaya takticheskaya gruppa''; '''PTG''') on [[Venemaa maavägi|Venemaa maa-]], [[Venemaa õhudessantväed|õhudessant-]] ja [[Venemaa merejalavägi|merejalaväes]] kasutatav [[ühendrelvaliigilisus|ühendrelvaliigiline]] [[manööversõda|manööverüksus]].<ref name="RUSI" /> Erinevalt tavalisest [[pataljon]]ist, mis on sõltuv oma emaüksusest, suudab PTG iseseisvalt lahinguoperatsioone sooritada.<ref name="3bRi9" /> PTG tuumikuks on enamasti [[motoriseeritud jalavägi|motolaskurpataljon]] (3 kompaniid), millele on sõltuvalt taktikalise grupi ülesandest lisatud toetuselemente teistest üksustest. Mõnikord võib PTG baseeruda ta tankipataljonil. Tavaliselt on PTG-s lisaks tankikompanii, suurtükipataljon (2–3 [[suurtükipatarei|patareid]]) iseliikuvate haubitsate või [[mitmelasulised raketiheitjad|mitmelasulised raketiheitjatega]], õhukaitserühm (2 patareid), logistikarühm ja pioneerijagu, kuid sellesse võivad oludest tingituna kuuluda ka ''[[spetsnaz]]''-i üksused, eraldi tankitõrjeüksused jne.<ref name="RUSI" /><ref name="profile.ru" /><ref name="Fiore 9-10" /> Seejuures võivad ühtesamasse PTG-sse kuuluda erinevatest väeliikidest pärit allüksused. Keskeltläbi kuulub PTG-sse 600-800 (teistel andmetel 700–900)<ref name="6Fr8k" /> sõdurit ja ohvitseri,<ref name="RUSI" /> kes võitlevad 10 või 20 tankil (tüüpiliselt [[T-72B3]], [[T-80]] või [[T-90]]) ja 30 või 40 [[jalaväelahingumasin]]al ([[BMP-2]] või [[BMP-3]]).<ref name="popmech" /> Üksust juhib selle tuumikpatalajoni komandör.<ref name="RUSI" /> PTG-sid võidakse emaüksusest moodustada nii ajutiste ''[[ad hoc]]'' formeeringutena, täitmaks käimasoleva operatsiooni raames mingit spetsiifilist ülesannet, kui ka alaliste üksustena. 2016. aastal antud Vene kindralstaabi direktiivi järgi peab iga rügemendi ja brigaadi juures olema kaks alalist pataljoni taktikalist gruppi. Alalisi PTG-sid, mis on mõeldud koosneva ajateenijate asemel elukutselistest sõduritest, hoitakse seejuures pidevalt täielikult mehitatuna ning kõrgendatud valmisolekus kiirreageerimisüksustena, mille eesmärk on suuremahulise relvakonflikti puhul olla oma emaüksuse esmaseks hästirelvastatud ja -väljaõpetatud tulejõuks kuni vastav rügement või brigaad oma täisjõu mobiliseerida suudab.<ref name="RUSI" /> 2021. aasta augustis ütles [[Venemaa kaitseminister]] [[Sergei Šoigu]], et riigi relvajõududes on parasjagu 168 PTG-d.<ref name="profile.ru" /> == Vaata ka == * [[Brigaadi lahingumeeskond]], [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] põhiline manööverüksus * [[Rügemendi lahingumeeskond]], [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|Ameerika Ühendriikide merejalaväe]] põhiline manööverüksus == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RUSI">{{Netiviide |URL=https://rusi.org/explore-our-research/publications/commentary/getting-know-russian-battalion-tactical-group |Pealkiri=Getting to Know the Russian Battalion Tactical Group |Autor=Grau, Lester W. & Bartles, Charles K. |Väljaandja=[[Royal United Services Institute]] |Aeg=14. aprill 2022 |Kasutatud=11. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="3bRi9">{{Netiviide |url=https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-75/ |pealkiri=Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |aeg=13. juuni 2022 |vaadatud=11. august 2022}}</ref> <ref name="6Fr8k">[[Teabeamet]] (2016). ''[https://www.valisluureamet.ee/doc/raport/2016-et.pdf Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2016]'' (PDF). Teabeamet. lk 11. ISSN 2461-4459</ref> <ref name="Fiore 9-10">{{cite journal |last1=Fiore |first1=Nicholas J. |title=Defeating the Russian Battalion Tactical Group |journal=Armor |date=Spring 2017 |volume=CXXVIII |issue=2 |pages=9–10 |url=https://www.benning.army.mil/Armor/eARMOR/content/issues/2017/Spring/ARMOR%20Spring%202017%20edition.pdf |access-date=27 December 2021}}</ref> <ref name="profile.ru">{{Netiviide |URL=https://profile.ru/news/protection/army/168-rossijskih-batalonno-takticheskih-grupp-mogut-vyjti-v-boj-za-chas-907406/ |Pealkiri=168 российских батальонно-тактических групп могут выйти в бой за час |Autor=Igor Voron |Aeg=10. august 2021 |Kasutatud=11. august 2022 |Keel=vene keeles |Väljaanne=Profile.ru}}</ref> <ref name="popmech">{{Netiviide |URL=https://www.popularmechanics.com/military/weapons/a39193732/russian-battalion-tactical-groups-explained/ |Pealkiri=How Russia’s Battalion Tactical Groups Will Tackle War With Ukraine |Autor=Mizokami, Kyle |Väljaanne=[[Popular Mechanics]] |Aeg=24. veebruar 2022 |Kasutatud=11. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> }} [[Kategooria:Venemaa sõjandus]] [[Kategooria:Väeüksused]] jrnzn25lnbm0pto3ruxls523mw0f4o5 6176484 6176482 2022-08-11T11:45:39Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Kasutaja:Neptuunium/Pataljoni taktikaline grupp]] pealkirja [[Pataljoni taktikaline grupp]] alla wikitext text/x-wiki [[File:Battalion tactical group.png|pisi|Pataljoni taktikalise grupi lihtsustatud struktuur (2017)]] [[File:Russian Battalion Tactical Group.png|pisi|Pataljoni taktikalise grupi detailsem struktuur (2014)]] '''Pataljoni taktikaline grupp''' (vene keeles Батальонная тактическая группа, ''batal'onnaya takticheskaya gruppa''; '''PTG''') on [[Venemaa maavägi|Venemaa maa-]], [[Venemaa õhudessantväed|õhudessant-]] ja [[Venemaa merejalavägi|merejalaväes]] kasutatav [[ühendrelvaliigilisus|ühendrelvaliigiline]] [[manööversõda|manööverüksus]].<ref name="RUSI" /> Erinevalt tavalisest [[pataljon]]ist, mis on sõltuv oma emaüksusest, suudab PTG iseseisvalt lahinguoperatsioone sooritada.<ref name="3bRi9" /> PTG tuumikuks on enamasti [[motoriseeritud jalavägi|motolaskurpataljon]] (3 kompaniid), millele on sõltuvalt taktikalise grupi ülesandest lisatud toetuselemente teistest üksustest. Mõnikord võib PTG baseeruda ta tankipataljonil. Tavaliselt on PTG-s lisaks tankikompanii, suurtükipataljon (2–3 [[suurtükipatarei|patareid]]) iseliikuvate haubitsate või [[mitmelasulised raketiheitjad|mitmelasulised raketiheitjatega]], õhukaitserühm (2 patareid), logistikarühm ja pioneerijagu, kuid sellesse võivad oludest tingituna kuuluda ka ''[[spetsnaz]]''-i üksused, eraldi tankitõrjeüksused jne.<ref name="RUSI" /><ref name="profile.ru" /><ref name="Fiore 9-10" /> Seejuures võivad ühtesamasse PTG-sse kuuluda erinevatest väeliikidest pärit allüksused. Keskeltläbi kuulub PTG-sse 600-800 (teistel andmetel 700–900)<ref name="6Fr8k" /> sõdurit ja ohvitseri,<ref name="RUSI" /> kes võitlevad 10 või 20 tankil (tüüpiliselt [[T-72B3]], [[T-80]] või [[T-90]]) ja 30 või 40 [[jalaväelahingumasin]]al ([[BMP-2]] või [[BMP-3]]).<ref name="popmech" /> Üksust juhib selle tuumikpatalajoni komandör.<ref name="RUSI" /> PTG-sid võidakse emaüksusest moodustada nii ajutiste ''[[ad hoc]]'' formeeringutena, täitmaks käimasoleva operatsiooni raames mingit spetsiifilist ülesannet, kui ka alaliste üksustena. 2016. aastal antud Vene kindralstaabi direktiivi järgi peab iga rügemendi ja brigaadi juures olema kaks alalist pataljoni taktikalist gruppi. Alalisi PTG-sid, mis on mõeldud koosneva ajateenijate asemel elukutselistest sõduritest, hoitakse seejuures pidevalt täielikult mehitatuna ning kõrgendatud valmisolekus kiirreageerimisüksustena, mille eesmärk on suuremahulise relvakonflikti puhul olla oma emaüksuse esmaseks hästirelvastatud ja -väljaõpetatud tulejõuks kuni vastav rügement või brigaad oma täisjõu mobiliseerida suudab.<ref name="RUSI" /> 2021. aasta augustis ütles [[Venemaa kaitseminister]] [[Sergei Šoigu]], et riigi relvajõududes on parasjagu 168 PTG-d.<ref name="profile.ru" /> == Vaata ka == * [[Brigaadi lahingumeeskond]], [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] põhiline manööverüksus * [[Rügemendi lahingumeeskond]], [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|Ameerika Ühendriikide merejalaväe]] põhiline manööverüksus == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RUSI">{{Netiviide |URL=https://rusi.org/explore-our-research/publications/commentary/getting-know-russian-battalion-tactical-group |Pealkiri=Getting to Know the Russian Battalion Tactical Group |Autor=Grau, Lester W. & Bartles, Charles K. |Väljaandja=[[Royal United Services Institute]] |Aeg=14. aprill 2022 |Kasutatud=11. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="3bRi9">{{Netiviide |url=https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-75/ |pealkiri=Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |aeg=13. juuni 2022 |vaadatud=11. august 2022}}</ref> <ref name="6Fr8k">[[Teabeamet]] (2016). ''[https://www.valisluureamet.ee/doc/raport/2016-et.pdf Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2016]'' (PDF). Teabeamet. lk 11. ISSN 2461-4459</ref> <ref name="Fiore 9-10">{{cite journal |last1=Fiore |first1=Nicholas J. |title=Defeating the Russian Battalion Tactical Group |journal=Armor |date=Spring 2017 |volume=CXXVIII |issue=2 |pages=9–10 |url=https://www.benning.army.mil/Armor/eARMOR/content/issues/2017/Spring/ARMOR%20Spring%202017%20edition.pdf |access-date=27 December 2021}}</ref> <ref name="profile.ru">{{Netiviide |URL=https://profile.ru/news/protection/army/168-rossijskih-batalonno-takticheskih-grupp-mogut-vyjti-v-boj-za-chas-907406/ |Pealkiri=168 российских батальонно-тактических групп могут выйти в бой за час |Autor=Igor Voron |Aeg=10. august 2021 |Kasutatud=11. august 2022 |Keel=vene keeles |Väljaanne=Profile.ru}}</ref> <ref name="popmech">{{Netiviide |URL=https://www.popularmechanics.com/military/weapons/a39193732/russian-battalion-tactical-groups-explained/ |Pealkiri=How Russia’s Battalion Tactical Groups Will Tackle War With Ukraine |Autor=Mizokami, Kyle |Väljaanne=[[Popular Mechanics]] |Aeg=24. veebruar 2022 |Kasutatud=11. august 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> }} [[Kategooria:Venemaa sõjandus]] [[Kategooria:Väeüksused]] jrnzn25lnbm0pto3ruxls523mw0f4o5 Kasutaja:IIIIIOIIOOI 2 634947 6176371 2022-08-11T01:44:54Z QueerEcofeminist 110326 QueerEcofeminist teisaldas lehekülje [[Kasutaja:IIIIIOIIOOI]] pealkirja [[Kasutaja:Vanished user 9592036]] alla: Teisaldatud automaatselt, kui "[[Special:CentralAuth/IIIIIOIIOOI|IIIIIOIIOOI]]" nimetati ümber kasutajaks "[[Special:CentralAuth/Vanished user 9592036|Vanished user 9592036]]" wikitext text/x-wiki #suuna [[Kasutaja:Vanished user 9592036]] od8uzfrul5ok5sgb1a6oylpp3m6synu Koger (perekonnanimi) 0 634948 6176373 2022-08-11T03:01:37Z Teomees 97479 Uus lehekülg: ''''Koger''' on eesti [[perekonnanimi]]. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Koger 343 inimesel: 157 mehel ja 186 naisel. Perekonnanimede levikult oli Koger meeste puhul 437. kohal ja naiste puhul 377. kohal. Koger oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 0–4 aastat, kus neid on 10 000 elaniku kohta 3,51. Nimi oli kõige sagedasem [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmisel...' wikitext text/x-wiki '''Koger''' on eesti [[perekonnanimi]]. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Koger 343 inimesel: 157 mehel ja 186 naisel. Perekonnanimede levikult oli Koger meeste puhul 437. kohal ja naiste puhul 377. kohal. Koger oli kõige levinum perekonnanimi vanuserühmas 0–4 aastat, kus neid on 10 000 elaniku kohta 3,51. Nimi oli kõige sagedasem [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 6,71 inimest.<ref name="stat.ee">[https://www.stat.ee/nimed/pere/Koger Statistikaamet: Nimede statistika] (vaadatud 11.08.2022)</ref> [[19. sajand]]i algul pandi [[pärisorjus]]est vabastamise käigus Eesti erinevates [[mõisavald|mõisavaldades]] 18 korral [[talupoeg]]adele nimeks Koger, Goger ja Kogger (normaalkuju Koger). Neist [[Tartumaa]]l [[Sangaste kihelkond|Sangaste]] ja [[Rõngu kihelkond|Rõngu]] [[kihelkond|kihelkonnas]] kolmel korral, [[Rannu kihelkond|Rannu]], [[Otepää kihelkond|Otepää]], [[Puhja kihelkond|Puhja]] ning [[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu-Maarja]] kihelkondades ühel korral, [[Pärnumaa]]l [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonnas]] kolmel korral ja [[Pärnu-Elisabethi kihelkond|Pärnu-Elisabethi kihekonnas]] korra. Samuti korra [[Viljandimaa]]l [[Viljandi kihelkond|Viljandi]] ja [[Helme kihelkond|Helme]] kihelkonnas, [[Võrumaa]]l [[Kanepi kihelkond|Kanepi]] ning [[Saaremaa]]l [[Kärla kihelkond|Kärla]] kihelkonnas.<ref name="onomastika">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?norm=koger&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede panemine (algne nimekuju): Koger.]</ref> [[Nimede eestistamine|Nimede eestistamise]] käigus võeti 1936. aastal Koger ühel juhul uueks nimeks, kui [[Venevere (Põhja-Sakala)|Venevere]]s loobuti nimest Krooben.<ref name="nimed1930-uus">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?uus=koger&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine:(uus nimekuju): Koger.]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Andres Koger]], eesti ettevõtja (1961–) *[[Elmar Koger]], eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Emma-Leena Koger]], eesti võistlustantsija (1993–) *[[Epp Koger]], eesti dramaturg ja teatripedagoog (1942–) *[[Kalev Koger]], eesti haridustegelane ja ajaloolane (1933–) *[[Liis Koger]], eesti kunstnik ja luuletaja (1989–) *[[Nikita Koger]], Eesti jalgpallur (1994–) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Koger|pere}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] druvtfpszzwi8dend2771w49gj1pj8o Kasutaja arutelu:Velimir Ivanovic 3 634949 6176375 2022-08-11T04:58:38Z Liuxinyu970226 39132 Uus lehekülg: '<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> == Global ban proposal notification == {{subst:#ifeq:{{subst:CONTENTLANG}}|en||Apologies for writing in English. {{int:Please-translate}}}} There is an on-going discussion about a proposal that you be globally banned from editing all Wikimedia projects. You are invited to participate at [[:m:Requests for comment/Global ban for Velimir Ivanovic|Requests for comment/Global ban for Velimir Ivanovic]] on Meta-Wiki. {{int:Feedback...' wikitext text/x-wiki <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> == Global ban proposal notification == Apologies for writing in English. {{int:Please-translate}} There is an on-going discussion about a proposal that you be globally banned from editing all Wikimedia projects. You are invited to participate at [[:m:Requests for comment/Global ban for Velimir Ivanovic|Requests for comment/Global ban for Velimir Ivanovic]] on Meta-Wiki. {{int:Feedback-thanks-title}} [[Kasutaja:Liuxinyu970226|Liuxinyu970226]] ([[Kasutaja arutelu:Liuxinyu970226|arutelu]]) 11. august 2022, kell 07:58 (EEST) p2qlw9lgikgj2k1ig39yluyjn7urowk Faili arutelu:Johannes Pääsuke 214 209.jpg 7 634950 6176376 2022-08-11T05:02:21Z LauriKreen 44045 /* Mitte Koguva vaid Soonda küla */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Mitte Koguva vaid Soonda küla == Miks seda eksitavat nime ei saa ükskord ära muuta? Muhus Soonda külas tehtud pilt. Kepiga on Pira Tõnu (Timofei Ülem 1847-1927), loe ka siit: "Allikal oli värav, kust paruni eest käidi väravat lahti tegemas. Alguses oli see väike, hiljem ehitati kena palkmaja väravavahi jaoks. Pira Tõnu ja Kadri olid väravavahiks." - http://ylo.rehepapp.com/Muhu/K%C3%BClad/Soonda/Soonda%20lisad.pdf [[Kasutaja:LauriKreen|LauriKreen]] ([[Kasutaja arutelu:LauriKreen|arutelu]]) 11. august 2022, kell 08:02 (EEST) fy7pssw3f0y86v8fqam0gfqanmra8ka Muinaseestlased 0 634951 6176399 2022-08-11T06:32:35Z WikedKentaur 464 Ümbersuunamine lehele [[Eesti esiajalugu]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Eesti esiajalugu]] 04kb8ftsk5zp255t3tathuazh749rxj Arutelu:Boulevard 1 634952 6176415 2022-08-11T07:58:38Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: 'On ka mitu samanimelist filmi. ~~~~' wikitext text/x-wiki On ka mitu samanimelist filmi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2022, kell 10:58 (EEST) 3qqpvqy1qphgszcsv42fggad5j3eiwo Arutelu:Muinaseestlased 1 634953 6176427 2022-08-11T08:23:51Z Andres 5 /* Kahtlus */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Kahtlus == Ma ei ole kindel, et see on hea link. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2022, kell 11:23 (EEST) nnyvg5atksd6z5rksx4cjti5vp618y4 6176429 6176427 2022-08-11T08:30:05Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki == Kahtlus == Ma ei ole kindel, et see on hea link. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2022, kell 11:23 (EEST) : Ka mulle tundus see imelik. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. august 2022, kell 11:30 (EEST) a8l0i0ajbhvkyh0g0hxy22qbuoumrau Arutelu:Benvenuto Cellini 1 634955 6176433 2022-08-11T08:39:25Z Andres 5 /* Büsti pilt */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Büsti pilt == Mis sellel büsti pildil viga oli? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2022, kell 11:39 (EEST) 77uizq8e0cw3qlopl2wydcqsp4czpw2 Arutelu:Abja Gümnaasium 1 634956 6176438 2022-08-11T08:52:42Z Andres 5 /* Vanad andmed */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Vanad andmed == Vanad andmed tuleb säilitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2022, kell 11:52 (EEST) hndtx1yay0l3mzljapekrfk9x8u6vzd 6176446 6176438 2022-08-11T09:31:37Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki == Vanad andmed == Vanad andmed tuleb säilitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2022, kell 11:52 (EEST) :Ega siit midagi välja võetud ju pole? Ainult direktori nime on muudetud ja see on ka viitamata info, mille tõelevastavuses ei saa kindel olla. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2022, kell 12:31 (EEST) bfykjksugjwize5xtvkfpz02lv7mu4j 6176454 6176446 2022-08-11T10:22:27Z Andres 5 /* Vanad andmed */ wikitext text/x-wiki == Vanad andmed == Vanad andmed tuleb säilitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2022, kell 11:52 (EEST) :Ega siit midagi välja võetud ju pole? Ainult direktori nime on muudetud ja see on ka viitamata info, mille tõelevastavuses ei saa kindel olla. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2022, kell 12:31 (EEST) ::Kui natuke uurida, küllap siis saab ka viiteid. ::Vaata ka [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/abja_g%C3%BCmnaasium1]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2022, kell 13:22 (EEST) 4cti21ipsczaaykaz7yrm0qob046f2i 72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina) 0 634957 6176441 2022-08-11T08:54:51Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)]] pealkirja [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad]] s62aqvucc2bep1lrjvyy6awluaf3wiq Arutelu:Rumeenia lennukite loend 1 634958 6176453 2022-08-11T10:15:54Z Velirand 67997 /* Sissejuhatav lause */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Sissejuhatav lause == Mingi sissejuhtav lause peaks ikka ka olema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. august 2022, kell 13:15 (EEST) 7o9utz7g6y1f5uhggpah7c3544l6wov VDV 0 634959 6176458 2022-08-11T11:02:48Z Neptuunium 58653 Ümbersuunamine lehele [[Venemaa õhudessantväed]] wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Venemaa õhudessantväed]] slqsvzwb44rc3joaknmno6rp8lm6nw1 Vikipeedia:Kas teadsid/33 (2022) 4 634960 6176465 2022-08-11T11:11:32Z Taivo 268 Uus lehekülg: '[[Pilt:OD Compact disc.svg|right|100px|CD-plaadi pinnal on spiraalrajad, mis on piisavalt tihedalt ühendatud, et valguse käes täisspekter moodustada.]] *[[15. august]]il saab 60-aastaseks [[Riigikogu]] 4 koosseisu ja [[Euroopa parlament|Europarlamendi]] liige '''[[Vilja Toomast]]'''. *[[17. august]]il 40 aastat tagasi tulid müügile esimesed '''[[CD|CD-plaadid]]''' (pildil): [[Frédéric Chopin]]i [[valss|valsid]] Claudio Arrau esituses ning [[ABBA]] album The Visitors....' wikitext text/x-wiki [[Pilt:OD Compact disc.svg|right|100px|CD-plaadi pinnal on spiraalrajad, mis on piisavalt tihedalt ühendatud, et valguse käes täisspekter moodustada.]] *[[15. august]]il saab 60-aastaseks [[Riigikogu]] 4 koosseisu ja [[Euroopa parlament|Europarlamendi]] liige '''[[Vilja Toomast]]'''. *[[17. august]]il 40 aastat tagasi tulid müügile esimesed '''[[CD|CD-plaadid]]''' (pildil): [[Frédéric Chopin]]i [[valss|valsid]] Claudio Arrau esituses ning [[ABBA]] album The Visitors. *[[18. august]]il 120 aastat tagasi sündis [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] esimene esimees [[maalikunstnik|maali]]- ja [[tarbekunst]]nik '''[[Adamson-Eric]]'''. *[[19. august]]il 140 aastat tagasi sündis [[vaimulik]] '''[[Jaak Varik]]''', kes [[1941]] andis end vabatahtlikult [[hävituspataljon]]ile üles ja hukati. *[[21. august]]il saab 90-aastaseks [[graafik (kunstnik)|graafik]] '''[[Evi Tihemets]]''', kelle 80. sünnipäeva puhul toimus 7 isikunäitust. *21. augustil saab 60-aastaseks [[Jõgeva põhikool]]i [[keemia]]- ja [[informaatika]]õpetaja '''[[Neeme Katt]]''', kes korraldas matku õpilastega nii mägedesse kui [[kõrb]]etesse. osj0ex8u92dk5deitnfdgo7c52nbx4j Crawford (Texas) 0 634961 6176483 2022-08-11T11:45:19Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{linn |pilt= |pildi_allkiri= |asendikaart=Texas | asendikaardi_seletus = Asend Texases }} '''Crawford''' on linn [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis [[McLennani maakond|McLennani maakonnas]]. See asub [[Waco]]st umbes 30 km läänes. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 887. Aastal 2010 oli elanikke 717. Crawford sai linnaõigused 12. augustil [[1897]].<ref>[https://tshaonline.org/handbook/online/articles/hlc58 CRAWFORD, TX]. The Handbook of Texas Online. Vaadatu...' wikitext text/x-wiki {{linn |pilt= |pildi_allkiri= |asendikaart=Texas | asendikaardi_seletus = Asend Texases }} '''Crawford''' on linn [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis [[McLennani maakond|McLennani maakonnas]]. See asub [[Waco]]st umbes 30 km läänes. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 887. Aastal 2010 oli elanikke 717. Crawford sai linnaõigused 12. augustil [[1897]].<ref>[https://tshaonline.org/handbook/online/articles/hlc58 CRAWFORD, TX]. The Handbook of Texas Online. Vaadatud 21.7.2020</ref> Crawford on tuntud selle poolest, et linna lähedal Prairie Chapeli rantšos elab endine USA president [[George W. Bush]]. [[Pilt:Bush sign.jpg|pisi|left|Reklaamtahvel Crawfordi piiril umbes 2006. aastal]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Texase linnad]] bpgpz6sxahtxnn84v4d8uustqnv6k4l