Ahmat Kadõrov

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.10.xsd" version="0.10" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipeedia</sitename>
    <dbname>etwiki</dbname>
    <base>https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.39.0-wmf.23</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipeedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikipeedia arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="100" case="first-letter">Portaal</namespace>
      <namespace key="101" case="first-letter">Portaali arutelu</namespace>
      <namespace key="102" case="first-letter">Mustand</namespace>
      <namespace key="103" case="first-letter">Mustandi arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="2300" case="first-letter">Tööriist</namespace>
      <namespace key="2301" case="first-letter">Tööriista arutelu</namespace>
      <namespace key="2302" case="case-sensitive">Tööriista määratlus</namespace>
      <namespace key="2303" case="case-sensitive">Tööriista määratluse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Ahmat Kadõrov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>105</id>
    <revision>
      <id>6177110</id>
      <parentid>6060961</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:57:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16547" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Adeliine|aasta=2019|kuu=juuni}}{{keeletoimeta}}{{Viitamata|kuu=november|aasta=2018}}
{{infokast president
| nimi = Ahmat Kadõrov
| pildi nimi= Akhmad Kadyrov.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| amet= [[Tšetšeenia Vabariigi president]]
| ametiajaalgus= [[19. oktoober]] [[2003]]	
| ametiajalõpp= [[9. mai]] [[2004]]
| eelmine= 	ametikoht loodud
| järgmine= [[Sergei Abramov]];&lt;br&gt;[[Alu Alkhanov]]
| amet2= Tšetšeenia Vabariigi ajutise valitsuse juhataja
| ametiajaalgus2= [[12. juuni]] [[2000]]
| ametiajalõpp2= [[19. oktoober]] [[2003]] а&lt;br&gt;&lt;small&gt;(Alates 5. augustist 2003 - valimiskampaania ajal puhkusel) 
| eelmine2= ametikoht loodi
| järgmine2= ametikoht kaotati
| amet3= Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi mufti	
| ametiajaalgus3= [[1995]] (alates 1994. aasta septembrist)	
| ametiajalõpp3= [[22. aprill]] [[2000]]
| eelmine3= [[Muhammad Alsabekov]]
| järgmine3= [[Ahmad-Haji Shamayev]] ''&lt;small&gt;(Tš.Va.)&lt;/small&gt;''&lt;br&gt;[[Bai-Ali Tevsiev]] ''&lt;small&gt;(Tš.Va.Ich.10.10.1999)&lt;/small&gt;''
| sünnikuupäev= {{sünniaeg|1951|08|23}}	
| sünnikoht= [[Karagandõ]], [[Kasahhi NSV]], [[Nõukogude Liit]] 
| surmakuupäev= {{surmaaeg ja vanus|2004|05|09|1951|08|23}}	
| surmakoht= Dinamo staadion, [[Groznõi]], [[Venemaa]]
| allkiri= 	
| alma_mater= [[Taani islami ülikool]], [[Makhachkala juhtimis- ja ettevõtlusinstituut]]	
| partei= 
|}}
[[Hadzhi|Hadži]] '''Ahmat''' (variant: Ahmad) Abdulhamidovitš '''Kadõrov''' ([[vene keel]]es Ахмат (variant: Ахмад) Абдулхамидович Кадыров; [[23. august]] [[1951]] [[Kasahstan]], [[Karagandõ]] – [[9. mai]] [[2004]] [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenia]], [[Groznõi]]) oli [[Venemaa]] föderaalvõimude määratud [[Tšetšeenia]] administratsiooni juht ning [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[2003]] presidendivalimised (vaata [[Tšetšeenia valimised]]) võitnud president. Kadõrov kuulus [[sufism|sufi]] tarikaati &quot;kadiriyah&quot;.

==Varasem elu==
Aprillis [[1957]] naasis Kadõrovite perekond Kasahstanist, kuhu nad olid küüditatud, Tšetšeeniasse [[Šalini rajoon]]i [[Tsentoroi]] külla. 

* [[1968]] lõpetas [[Batšijurt]]i kooli. 
* [[1968]] õppis kombainerikurstustel [[Nauri rajoon]]i [[Kalinovskaja]] [[staniitsa]]s. 
* [[1969]]–[[1971]] töötas [[Gudermessi rajoon]]i Novogroznenski [[sovhoos]]is. 
* [[1971]]–[[1980]] töötas [[mittemustmullavöönd]]i ja [[Siber]]i ehitustel. 
* [[1980]] astus [[Buxoro|Buhhaara]] [[medrese]]sse (''Miri-Arab Madrasah'').
* [[1982]]–[[1986]] õppis edasi [[Taškent|Taškendi]] Islami Instituudis. 
* [[1986]]–[[1988]] töötas [[Gudermess]]i pea[[mošee]] ase[[imaam]]ina.
* [[1989]]–[[1990]] rajas ühe esimese islamiinstituudi [[Põhja-Kaukaasias]] [[Kurtšaloi]] külas ja oli selle rektor. 
* [[1990]] astus [[Amman]]i islamiülikooli [[šariaadi]]teaduskonda. 
* [[1991]] naasis õpinguid katkestades kodumaale. 
* [[1993]] määrati Tšetšeenia ase[[mufti]]ks, [[1994]] mufti kohusetäitjaks.


[[1994]]–[[1996]] osales tšetšeenide poolel sissikomandörina föderaalvalitsusevastases sõjas. Teda autasustati [[Itškeeria]] ordeniga &quot;Rahvuse au&quot;. [[1995]] määras [[Džohhar Dudajev]] ta [[välikomandör]]ide kokkutulekul [[Vedeno]] külas Tšetšeenia ülem[[mufti]]ks. Muftina kuulutas ta Venemaale [[džihaad]]i. Seejuures olevat ta sõjaväe-amiiriks valida, taotledes ilmaliku presidendi Mashadovi kukutamist. 

Kadõrov olevat olnud üks šariaadikohtute loomise algatajaid Tšetšeenias.  

1996 osales Kadõrov [[Aleksandr Lebed]]i ja [[Aslan Mashadov]]i läbirääkimisel, millega sõda lõpetati.

Sügisel 1996 sai ta vastmoodustatud [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik|Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi]] muftiaadi juhiks. 

[[1997]]–[[1998]] tekkisid Kadõrovil Mashadoviga lahkarvamused: Kadõrov oli Mashadovi toetatava [[vahhabism]]i vastu. Kadõrov nõudis Itškeeria juhtkonnalt vahhabiitide relvastatud rühmituste laialisaatmist ning jutlustajate väljasaatmist. 

[[25. mai]]l [[1999]] hukkus atentaadis Kadõrovile Groznõis viis tema ihukaitsjat, kellest kolm olid tema lähedased sugulased. 

Pärast Bassajevi ja [[Hattab]]i rühmade tungimist [[Dagestan]]i territooriumile augustis 1999 astus Kadõrov avalikult välja uue Venemaa-vastase sõja vastu, kuulutades Tšetšeenia [[Gudermessi rajoon|Gudermessi]], [[Kurtšaloi rajoon|Kurtšaloi]] ja [[Nožajurti rajoon]]i &quot;vahhabismivabaks tsooniks&quot;. 

[[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1999]] kõrvaldas Aslan Mashadov oma seadlusega Kadõrovi Tšetšeenia ülemmufti ametist ning kuulutas ta &quot;tšetšeeni rahva vaenlaseks&quot;, kes &quot;kuulub hävitamisele&quot;. Mashadov kuulutas Kadõrovi kui reeturi tagaotsitavaks. Aprilli alguses [[2004]] kuulutas vahepeal Tšetšeeni Vabariigi presidendiks saanud Kadõrov, et Mashadovile tagatakse elu, kui ta vabatahtlikult alistub. Mashadov vastas, et Kadõrovi elu ei päästaks isegi vabatahtlik alistumine Tšetšeenia šariaadikohtule: &quot;Kadõrovil on vaid üks tulevik: koera surm, reeturi surm ja tšetšeeni rahva needus nii temale kui ka tema järeltulijatele alati ja igavesti.&quot; 

Novembris 1999 sisenesid föderaalväed mufti Kadõrovi ja tema pooldaja välikomandör [[Sulim Jamadajev]]i toetust kasutades praktiliselt ilma kaotusteta [[Gudermess]]i. Jamadajevi mehed ei lasknud linna siseneda [[Šamil Bassajev]]i ja [[Ruslan Gelajev]]i meestel.

==Tšetšeeni Vabariigi administratsiooni juht==
[[12. juuni]]l [[2000]] määrati Kadõrov Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i seadlusega [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] administratsiooni juhiks. Pärast määramist loobus Kadõrov Tšetšeenia ülemmufti volitustest.

Algul nimetati seda administratsiooni ajutiseks, jaanuaris 2001 Venemaa presidendi seadlusega see täiend kõrvaldati. Kadõrov sai õiguse määrata ja ametist vabastada valitsuse esimeest. Pärast 2003. aasta märtsi referendumit (vaata [[Tšetšeenia valimised]]), millel võeti vastu Tšetšeeni vabariigi konstitutsioon ja Tšetšeeni vabariigi presidendi valimise seadus, sai Kadõrov lisaks administratsiooni juhi nimetusele ka Tšetšeeni vabariigi presidendi kohusetäitja nimetuse. 

Raamatus ''Kaevikukindrali Tšetšeenia päevik'' väidab kindral [[Gennadi Trošev]], et tema märkas Kadõrovit esimesena ning esitas tema kandidatuuri Tšetšeeni vabariigi presidendi ametikohale. 

Kui Kadõrov määrati Tšetšeenia juhiks, siis arvati, et ta ei jää sellesse ametisse kauaks ning kindlasti ta tapetakse Bassajevi, Hattabi või Mashadovi meeste poolt. Samuti arvati, et nagu esimese Tšetšeenia sõja ajal Moskva määratud juht [[Doku Zavgajev]], hakkab ta resideerima [[Moskva]]s või [[Groznõi]] lähedal asuvas Vene õhujõudude baasis ning ta on vaid kindral [[Viktor Kazantsev|Kazantsev]]i või kindral [[Gennadi Trošev|Trošev]]i marionett.  

Kadõrov elas terveks jäädes üle hulga atentaate, milles sai surma kümneid inimesi. Viimase atentaadi enne tema hukkumist panid toime 2003. aasta mais kaks surmaminejast naist. Mashadovi pooldajad on kord öelnud, et nad ei püüagi enam Kadõrovit tappa, sest tal on palju teisigi surmavaenlsasi.  

Kadõrovil oli tõhus ja äraostmatu ihukaitse, mis koosnes tema sugulastest ja tema Benoi [[taip (Tšetšeenia)|taibi]] liikmetest. Moskvas käis Kadõrov sageli, kuid ka Tšetšeenias oli tema tegevus märgatav, ja ta ei jäänud kindralite varju. 

Mõned vaatlejad pidasid Kadõrovit ajutiseks tegelaseks, kes varsti vahetatakse välja mõne tuntud ja väga rikka Moskva [[tšetšeenid|tšetšeeniga]]. Ilmnes aga, et Kadõrovil on Tšetšeenias palju suurem mõju. Ka 2003. aasta valimistel ei kandideerinud ükski Moskva tšetšeen. 

Kolme aasta jooksul suutis Kadõrov oma võimu kindlustada. 2000. aastal arvati, et Tšetšeenia tegelik peremees on peaminister [[Stanislav Iljassov]], kes kontrollib Moskva finantsabi. Ent Kadõrov täitis ametkonnad oma inimestega ning ühendas administratsiooni juhi ja valitsusjuhi aparaadi. Hiljem edutati Iljassov Moskvasse ning Kadõrov ei lasknud enam esile kerkida ühelgi konkurendil. 

[[Ivanovo oblast]]ist pärit [[Mihhail Babitš]] pidas peaministrina vastu vaid paar kuud, suutmata Kadõrovi survele vastu seista. Valitsushoone plahvatuse ajal detsembris [[2002]] jäi Babitš õnnekombel ellu, ent kui Kadõrov vastu tema tahtmist vahetas välja rahandusministri, kes oli parajasti haavatuna haiglas, esitas peaminister lahkumisavalduse. 

Järgmine peaminister oli [[Anatoli Popov]]. Juunis 2003 saatis Kadõrov ootamatult erru kogu valitsuse ja kõigi rajoonivalitsuste juhid. Selles nähti konkurentide kõrvaldamist presidendivalimistelt. 

Jaanuaris 2001 sai Kadõrov riikliku naftakompanii [[Rosneft]] Tšetšeenia filiaali direktorite nõukogu esimeheks. Varem mängis ta tähtsat rolli Tšetšeenia naftasaaduste salakaubaveos [[Dagestan]]i. 

[[2001]] sai Kadõrov Sõpruse ordeni.

==Presidendivalimised ja presidentuur==
[[2003]] kuulutas Venemaa president [[Vladimir Putin]] välja Tšetšeeni Vabariigi presidendi valimised, püüdes iseseisvuse pärast tekkinud konflikti summutada. Viis, kuidas valimised korraldati, aitas kaasa pigem konflikti teravnemisele: Putin saavutas, et kõik kandidaadid, kes olid arvamusküsitluste järgi Kadõrovist populaarsemad, võtsid oma kandidatuuri tagasi. 

[[2. september|2. septembril]] [[2003]] võttis Kadõrovi [[Sotši]]s vastu [[Vladimir Putin]]. Enne seda eemaldati valimistelt Kadõrovi kaks peamist konkurenti [[Aslambek Aslahhanov]] ja [[Malik Saidullajev]]. [[Riigiduuma]] saadikule Aslahhanovile tehti ettepanek hakata president Putini abiks Lõuna-Venemaa ja eriti Tšetšeenia küsimustes; Saidullajevi registreerimise kandidaadiks tühistas Tšetšeenia ülemkohus. Aslahhanov otsustas oma kandidatuuri maha võtta juba enne kõnelust presidendiga, sest Tšetšeenia ülemkohtus oli juba hagi tema kandidatuuri tühistamiseks, sest valimiskomiteesse sisse antud dokumentides polnud kirjas tema kodakondsust ega elukohta ja puudus tulude deklaratsioon. Saidullajevi registreerimine tühistati presidendikandidaat [[Nikolai Paizulajev]]i hagi põhjal, sest osa allkirju Saidullajevi kandidatuuri toetuseks olid tühised.  

[[3. september|3.septembril]] 2003 kaitses Kadõrov Venemaa Teaduste Akadeemias politoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga viimase aja poliitilistest protsessidest Tšetšeenias. 

Kadõrovi kandidatuuri toetasid parteide [[Ühtne Venemaa]] ja Rahvapartei kohalikud organisatsioonid. Kadõrov kuulutas, et tahab esineda sõltumatu kandidaadina, et vältida kohustuste tekkimist parteide vastu. 
  
[[5. oktoober|5. oktoobril]] [[2003]] valiti Tšetšeenia presidendiks. Ta kogus 81,1% (või 80,84%) häältest. Osalus oli 87,7%. Tulemus oli hämmastav, sest nii palju hääli ei kogunud isegi Aslan Mashadov 1997. aastal, kes oli populaarsem kui Kadõrov valimiste ajal. Nähtavasti oli asi selles, et alternatiive ei olnud ning loodeti, et Kadõrov aitab ikkagi kaasa konflikti lahendamisele. [[Aslan Mashadov]] ning paljud lääne poliitikud ja [[inimõigused|inimõiguste]]organisatsioonid nimetasid neid valimisi [[farss|farsiks]]. Mashadov kutsus üles relvastatud vastupanule Vene vägedele. Rahvusvahelised vaatlejad on valimisi kritiseerinud pluralismi puudumise tõttu. [[Venemaa]] valitsuse hinnangul oli tegemist olulise sammuga edasi korra taastamisel Tšetšeenias.  

Kadõrovit süüdistati selles, et ta on loonud omaenda relvastatud jõud. Ta on väljendanud kavatsust oma vastaseid karmilt kohelda. Tema poeg [[Ramzan Kadõrov]] juhatab ihukaitset, mis ametlikult koosneb umbes 60 inimesest, tegelikult aga mitmest tuhandest inimesest, kes on formaalselt muude üksuste koosseisus. Paljud tšetšeenid kartvat seda ihukaitset rohkem kui venelasi. Seda julgeolekuorganit süüdistatakse tsiviilisikute kadumises. Kadusid need, kes keeldusid selles organis teenimast.  

Teiselt poolt heideti talle ette, et ta ei võtnud meetmeid, mis takistaksid tšetšeeni mässajate spioonide imbumist tema lähikonda.  

Tšetšeeni mässajate juhid pidasid Kadõrovit Venemaa keskvõimu marionetiks. Ta ei kiitnud siiski Moskvale takka, vaid kritiseeris Venemaa võimetust Tšetšeeniat jalule aidata ja süüdistas Vene vägesid Tšetšeenia tsiviilisikute metsikus kohtlemises. 

Kadõrov tegi ammu vahet &quot;sõdurite&quot; ja &quot;kurjategijate&quot; vahel Tšetšeenia vastupanuliikumises. Esimeste sekka arvas ta näiteks [[Ruslan Gelajev]]i viimaste hulka eriti [[Šamil Bsssajev]]i ning ka Mashadovi. Ta andis selgelt mõista, et on valmis esimestega läbi rääkima, Mashadoviga saavat ta aga rääkida üksnes tema lahkumise üle Tšetšeeniast.  

==Surm==
Kadõrov hukkus [[9. mai]]l [[2004]] kell 11.35 kohaliku aja järgi Groznõis Dünamo staadionil võidupüha tähistamiseks korraldatud kontserdi ajal kohaliku populaarse laulja esinemise ajal toimunud [[atentaat|atentaadi]] (plahvatuse) tagajärjel. Kadõrov istus VIP-loožis. Pärast plahvatust nähti teda verise peaga teadvusel olekul. Ta sai peast, õlgadest ja jalgadest vigastada. Julgeolekuautod viisid ta haiglasse, kus ta. umbes pool tundi pärast plahvatust suri.

Plahvatuses hukkus kokku vähemalt 40 inimest (teiste seas Tšetšeeni Vabariigi Riiginõukogu esimees [[Hussein Issajev]], rahandusminister [[Eli Issajev]] ja [[Reuters]]i fotograaf [[Adlan Hassanov]]). Vähemalt 56 sai viga, teiste seas [[Venemaa]] [[väegrupeering]]u juht Tšetšeenias [[kindralpolkovnik]] [[Valeri Baranov]], kelle jalad [[amputatsioon|amputeeriti]], [[Groznõi]] [[komandant]] [[Grigori Fomenko]], siseminister [[Allu Alhanov]], majandusminister, presidendi pressisekretär ning laval olnud laulja. Peale valitsustegelaste ja sõjaväejuhtide said kannatada sõjaveteranid, esinejad ja mõned kooliõpilased.
  
Plahvatuse põhjustas nähtavasti aukülaliste [[tribüün]]i alla peidetud [[maamiin]]. Pomm oli tehtud 152-millimeetrisest [[suurtükimürsk|suurtükimürsust]]. See oli paigutatud [[tsement|betoon]]põranda alla [[betoon]]i sisse ning [[detonatsioon|detoneeriti]] tõenäoliselt juhtme abil. Pärast staadioni evakueerimist leiti veel kaks lõhkekeha. Ühel neist oli [[taimer]], mis oli sätitud 12.03-ks. Tribüün oli enne üritust kaks korda läbi otsitud. Nähtavasti monteeriti pomm tribüüni sisse kolm kuud enne plahvatust toimunud tribüünide ümberehituse käigus. Mai algul oli Kadõrov andnud intervjuu [[ITAR-TASS]]ile, milles ta väitis, et Bassajev ja Mashadov valmistavad tema vastu ette atentaati. 

Plahvatuse korraldamises kahtlustati Tšetšeenia separatiste. Oletati, et kaasosaliste seas võis olla julgeolekujõudude töötajaid. Plahvatusega seotuses kahtlustatuna peeti samal päeval kinni viis inimest, kes on [[1974]]–[[1979]] sündinud Tšetšeenia elanikud. 

[[17. mai]]l võttis vastutuse Kadõrovi ja [[Hussein Issajev]]i tapmise eest [[välikomandör]] [[Šamil Bassajev]]. Tšetšeeni iseseisvuslaste veebilehel tehtud avalduses ütles ta: &quot;Meie [[modžaheed]]id viisid operatsiooni &quot;Kättemaks&quot; raames läbi erioperatsiooni ning täitsid reeturite Kadõrovi ja Issajevi suhtes [[šariaat|šariaadi]]kohtu otsuse.&quot;

Hiljem on Ahmat Kadõrovi poeg [[Ramzan Kadõrov|Ramzan]] esinenud kahtlustusega, et tema isa tapmise korraldas hoopis [[Sulim Jamadajev]].

[[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] ütles pärast Kadõrovi hukkumist: &quot;Kadõrov lahkus meie rahvuspühal ja ta lahkus võitmatuna. Ta oli tõeliselt kangelaslik inimene. Oma tegudega näitas ta veenvalt, et bandiite ja rahvast ei saa ühe pulga peale seada.&quot;  

Kadõrov maeti [[10. mai]]l kodukohta Tsentoroisse.  

[[Gudermess]]i keskväljakule, mis [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] ajal kandis [[Vladimir Lenin|Lenin]]i nime ning vahepeal oli ilma nimeta, pandi Ahmat Kadõrovi nimi.

==Isiklikku==
Seisuga 14. september [[2001]] oli ta abielus, tal oli 4 last ja 13 lapselast.

Tema vanem poeg Zelimhan sai [[2003]]. aastal autoavariis kannatada. [[31. mai]]l [[2004]] leiti ta 29-aastasena oma kodus magamistoas [[Tsentoroi]] külas surnuna. Vägivalla tunnuseid ei olnud. 

Kadõrov armastas kanda traditsioonilist lambanahast peakatet. 

Tavalised tšetšeenid Kadõrovit eriti ei armastanud või pidasid teda koguni üheks vihatumaks meheks. 

Teda peeti [[Vladimir Putin]]i heaks sõbraks.

==Välislingid==
* [[Jaanus Piirsalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/470009 Kadõrovid – tšetšeeni Konstantin Pätsid?] EPL.ee, 1. juuni 2009

{{JÄRJESTA:Kadõrov, Ahmat}}
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]
[[Kategooria:Tšetšeenia inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]
[[Kategooria:Surnud 2004]]</text>
      <sha1>s4e5uy3y1e5yw36vzbbd1olxv7gebdx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fotograafia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>403</id>
    <revision>
      <id>6176979</id>
      <parentid>6063208</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:09:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3781" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2015}}

[[Pilt:View from the Window at Le Gras, Joseph Nicéphore Niépce.jpg|Esimene säilinud foto aastast 1826|thumb]]
'''Fotograafia''' on kogum [[protsess]]e, mille abil jäädvustatakse [[valgustundlik]]ule materjalile või salvestatakse valgustundliku [[elektrooniline seade|elektroonilise seadme]] ([[pildisensor|sensori]]) abil [[reaalsus|reaalsetest]] [[objekt]]idest tõepäraseid ja detailseid kujutisi (ka faile). 

Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse [[fotoaparaat|fotoaparaadiks]] ehk fotokaameraks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse [[foto]]ks ja kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks.

Fotosid tegev inimene on [[fotograaf]].

== Fotograafia ajalugu ==
{{Vaata|Fotograafia ajalugu}}

=== 13. sajand ===
Fotograafia ajaloo algust ei saa eriti täpselt määratleda, kuid nimetus &quot;kaamera&quot; pärineb fotograafia eelkäijaks olnud ''[[camera obscura]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;st ehk pimekambrist. ''Camera obscura'' oli kasutusel juba [[11. sajand]]il. [[13. sajand]]i lõpul kasutasid [[astronoom|astronoomid]] seda [[Päike]]se vaatlemisel. [[Lääts]]e asemel on selles kaameras üksnes väike auk, mida läbinud valguskiired projitseerivad kambri vastasseinale ümberpööratud kujutise ava ees olevatest esemetest.

=== 16.–17. sajand ===
Läbimurdeks oli [[1550]]. aastal [[lääts]]e taasavastamine, mille abil saadi luua heledamaid ja samas ka teravamaid kujutisi. 

=== 18. sajand: eelkäijad ja eellugu ===
Vaata ka ''[[laterna magica]]'', [[panoraam]] ja [[dioraam]]. Keemikud, näiteks [[Humphry Davy]], hakkasid valgustundlikke aineid uurima ja loodud kujutise kinnisteid otsima.

=== 19. sajand: varased tehnoloogiad ===

==Fotograafia alaliigid==
[[Pilt:ESTCube-1 orbiting our colourful planet.jpg|pisi|[[ESTCube-1]] tehtud [[satelliidifoto]]sid]]
[[Fail:Kiirus fotograafias 2.jpg|pisi|Suitsuga täidetud ja lõhatud õhupalli pildistamine välgu ja helipäästiku abil.]]
[[Digitaalfotograafia]] on fotograafia alaliik, kus tulemuseks on digitaalne pilt, mida saab vaadata arvutiekraanil või mõne muu seadme vahendusel või teha sellest printimise teel paberfoto. Digitaalfotograafias salvestatakse pilt digitaalse infona.

Digitaalfotograafia eeliseks võrreldes filmile pildistamisega on vahetu tulemus ja operatiivsus. See võimaldab vaadata pilti kohe pärast pildistamist, edastada seda elektrooniliselt ilma füüsilise kohale viimiseta, töödelda, kasutada ja väljastada füüsilisel kujul.

==Fotograafia stiilid==
*[[Pitoreskne fotograafia]] ehk pitorealism

==Vaata ka==
*[[Foto]]
*[[Fotokunst]]
*[[Aerofotograafia]]
*[[Digitaalfotograafia]]
*[[Fail:Loodusfotograafias läheb sageli vaja teleobjektiivi, õhtustes tingimustes ka statiivi. 2017. aastal Tartu lähistel Emajõe ääres..jpg|pisi|Loodusfotograafias läheb sageli vaja teleobjektiivi, õhtustes tingimustes ka statiivi. 2017. aastal Tartu lähistel Emajõe ääres]][[Loodusfotograafia]] 
*[[Loodusfotograaf]]
*[[Pulmafotograafia]]
*[[Sõjafotograafia]]
*[[Refotograafia]]
*[[Stereofotograafia]]
*[[Eesti Fotopärand]]
*[[Fotoajakirjandus]]
*[[Fototöötlus]]
*[[Astrofotograafia]]
*[[Teadusfotograafia]]
*[[Tänavafotograafia]]
*[[Aktifoto]]
*[[Kohtufotograafia]]

==Kirjandus==
* [[Kaljula Teder]]. &quot;Eesti fotograafia teerajajaid. Sada aastat (1840–1940) arenguteed&quot;. Illustreeritud fotodega muuseumide, raamatukogude, arhiivide, klubide ja eraisikute kogudest.) Tallinn, [[Eesti Raamat]] 1972. 148 lk.
* [[Moonika Teemus]]. ''Reisides toas. Pano-, kosmo- ja dioraamadest Tallinnas ja Tartus (1826–1850)''. Tartu 2005. ISBN 9949-11-122-6

&lt;!--==Välislingid==--&gt;
{{commons|Category:Photography|Fotograafia}}
{{vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Fotograafia| ]]</text>
      <sha1>1vwkjje4tkhlowav63xxvpp34g9jzi6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1154</id>
    <revision>
      <id>6177175</id>
      <parentid>6168202</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:47:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="80999" xml:space="preserve">{{See artikkel|on Eesti linnast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Tartu linn (haldusüksus)]]; teiste tähenduste kohta vaata täpsustuslehti [[Tartu (täpsustus)]], [[Dorpat (täpsustus)]] ja [[Jurjev (täpsustus)]].}}
{{EestiAsula
| nimi = Tartu
| hääldus = 
| nimi1_keel = eesti | nimi1 = Tartu
| nimi2_keel = lõunaeesti | nimi2 = Tarto
| pilt = Tartu kesklinn.jpg
| pildiallkiri = Vaade linnasüdamele ja seda läbivale [[Emajõgi|Emajõele]]
| pindala = 
| elanikke = 
| maakond = Tartu
| osm = pind
}}
[[Fail:Volber 2017, EÜSi liikmed TÜ peahoone ees.jpg|pisi|Tartu on ülikoolilinn ja [[Tartu Ülikool]] on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi]]
[[Fail:Tartu Raekoda 2016 12.jpg|pisi|[[Tartu raekoda]] 2016. aasta detsembris]]
[[Fail:Emajõgi Business Centre.jpg|pisi|[[Kesklinn (Tartu)|Kesklinna]] suveõhtune vaade: [[Riia tänav]]a algus, taamal [[Emajõe Ärikeskus]] ja [[Tasku Keskus]], kõrval [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartali kaubanduskeskus]]]]
'''Tartu''' ([[lõunaeesti keel]]es ''Tarto'') on rahvaarvult [[Eesti]] teine linn, [[linnasisene linn|linnasisese linnana]] [[Tartu linn (haldusüksus)|haldusliku Tartu linna]] keskasula, [[Lõuna-Eesti]] suurim keskus ja [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] [[halduskeskus]]. Linn asub [[Emajõgi|Emajõe]] kallastel. 

Vanimaid inimasustuse jälgi Tartu aladel on leitud [[Uus-Ihaste asulakoht|Uus-Ihaste asulakohas]] ja nende vanuseks loetakse [[8. aastatuhat eKr|umbes 8000 eKr]]. Umbes 700. aasta paiku rajati hilisema [[Tartu tähetorn]]i kohale [[Tartu linnus|muinaslinnus]]. Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat [[1030]], kui [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] võitis [[tšuudid|tšuude]] ja rajas vana linnuse kohale uue. [[Tartu lahing (1224)|1224. aastal vallutasid linna]] [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] väed ja seda on peetud ka [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluse]] lõpuks Mandri-Eestis.

Keskajal oli Tartu [[hansalinn]] ja kuulus [[Vana-Liivimaa]] rikkamate linnade sekka. Õitseaeg lõppes [[Liivi sõda|Liivi sõjaga]]. Samuti kannatas linn suuresti järgnevates relvakonfliktides. Näiteks [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[küüditamine|küüditati]] linnakodanikud Venemaale ja põletati linn maha. Laastavalt mõjus ka [[1775. aasta Tartu tulekahju]]. [[Tartu Ülikool|Ülikooli]] tegevuse taastamine 19. sajandi esimesel poolel muutis Tartu oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks ning võimaldas linnal taas kasvada.

Tartu ongi tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus. Tartus asuvad Eesti vanim [[ülikool]] – [[1632]]. aastal asutatud [[Tartu Ülikool]] – ning Eesti vanim tänini tegutsev [[teater]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]. Kultuurikeskusena on Tartu mänginud olulist rolli [[ärkamisaeg|eestlaste rahvusliku ärkamisaja]] arengus ja [[Noorlätlased|lätlaste rahvusliku ärkamise]] alguskohana. Linnas toimus [[1869]]. aastal [[I üldlaulupidu]].

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järel sõlmiti Tartus 1920. aastal rahulepingud nii [[Tartu rahu|Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa]] kui ka [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Soome ja Nõukogude Venemaa]] vahel.

Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid ''Tarbatu'', ''Dorpat'', ''Dorpt'', ''Dörpt'', ''Derpt'', ''Jurjev'' jts. Rahvapäraselt on see tuntud ka kui näiteks ''ülikoolilinn'', ''Emajõe linn'' ja ''Emajõe Ateena''. See on tuntud Eesti tarkuse-, ülikooli- ning tudengi(pea)linnana,&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/86216953/kaart-eestil-on-vahemalt-25-erinevat-pealinna &quot;KAART | Eestil on vähemalt 25 erinevat pealinna&quot;] Maaleht, 15.05.2019&lt;/ref&gt; aga seda on nimetatud ka näiteks Eesti tänavakunsti pealinnaks&lt;ref name=&quot;91wbB&quot; /&gt; ja Eesti vikipealinnaks&lt;ref&gt;Aime Jõgi: [https://tartu.postimees.ee/7334633/kas-vikipedistid-paastavad-eesti-keele-see-on-voimalik &quot;TARK TARTU ⟩ Kas vikipedistid päästavad eesti keele? See on võimalik&quot;] Tartu Postimees, 10. september 2021&lt;/ref&gt;. Tartu on [[UNESCO]] [[kirjanduslinn]]. Tartu [[tunnuslause]] on &quot;Tartu – heade mõtete linn&quot;.

Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus [[Riigikohus]], [[Haridus- ja Teadusministeerium]], [[Tartu Vangla]], [[Ravimiamet]] ning [[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet]] (PRIA). Suurimaks muuseumiks on [[Eesti Rahva Muuseum]].

[[Raekoja plats (Tartu)|Tartu Raekoja platsil]] paikneb linna keskpunkt, selle tähise koordinaadid on {{koord|tekst=/|NS=58/22/49/N|EW=26/43/21/E|nimi=Tartu keskpunkt}}. [[Tartu vanalinn]] on [[Tartu vanalinna muinsuskaitseala|muinsuskaitseala]].&lt;ref name=&quot;wTlHp&quot; /&gt;

[[2024]]. aastal on Tartu üks kolmest [[Euroopa kultuuripealinn Tartu|Euroopa kultuuripealinnast]].&lt;ref&gt;[https://www.tartu2024.ee/ tartu2024.ee]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/974481/euroopa-kultuuripealinnaks-valiti-tartu &quot;Euroopa kultuuripealinnaks valiti Tartu&quot;] ERR kultuur, 28. august 2019&lt;/ref&gt;

==Nimi==
[[Fail:Album von Dorpat, TKM 0031H 05, crop.jpg|pisi|1860. aastate &quot;kuldajastu&quot; vaade [[Tartu Ülikooli peahoone]]le kui teadustemplile Venemaa Keisririigis, mis inspireeris baltisakslaste kasutatud nimetust &quot;Emajõe Ateena&quot;]]
Varaseim teadaolev Tartu nimi pärineb Vene [[leetopiss]]idest, kus seda kutsuti Jurjeviks (''Юрьев''). [[Nestori kroonika]] üldlevinud tõlgenduse järgi Kiievi vürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav]] vallutas 6538. ([[1030]].) aastal Tartu ning rajas sinna Jurjevi linnuse (&quot;Сего лѣта иде Ярославъ на чюдь, и побѣди я, и постави городъ Юрьевъ.&quot;).&lt;ref name=&quot;OhqEX&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%80%D0%B5%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BB%D0%B5%D1%82_(%D0%9D%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80)/1997_(%D0%94%D0%9E) Повесть временных лет (Нестор)]&lt;/ref&gt; Kohale võidi anda nimi vürsti [[ristinimi|ristinime]] Georgi (Juri) järgi.&lt;ref name=&quot;OhqEX&quot; /&gt;

13. sajandi alguses kirjutatud [[Henriku Liivimaa kroonika]] kutsub Tartu linnust ''Tarbata'', ''Tharbata'', ''Tharbete'' ja ''Darbete''. Sellest nimest pärinevad ka praegune [[Eesti kirjakeel|kirjakeelne]] ''Tartu'', [[lõunaeesti keeled|lõunaeestikeelne]] ''Tarto'', [[läti keel|lätikeelne]] ''Tērbata'', [[saksa keel|saksakeelne]] ''Dorpat'' ning viimase [[vene keel|venekeelne]] variant ''Дерпт''. 13. sajandi nimekuju päritolu kohta on esitatud erinevaid seisukohti. [[Friedrich David Lenz]] pakkus 1803. aastal välja, et see seondub [[tatarlased|tatarlastega]]. Teise kunagise arvamuse kohaselt on selle taga [[liivi keel|kuramaaliivi keeles]] tuntud sõna ''tarabos'' või ''taraab'', tähendusega ''[[sarapuu]]''. Tartu nime on arvatud tulenevat ka Skandinaavia jumala [[Thor]]i või müütilise eestlaste jumala [[Taara]] nimest.&lt;ref name=&quot;Tvauri238&quot; /&gt; Viimasest hüpoteesist lähtudes on Tartu nime algse variandina nähtud näiteks kuju ''taarpaato'', kus ''paat(o)'' oleks tuletis sõnast ''[[paas]]'' ja ''taarpaato'' tähendaks kohta, kus on Taara ohvrikivi. Samas Eestis keelendit ''paato'' ei tunta. Teise variandina on oletatud lähtesõnana ''Taarpadu'' ehk Taara padu, kus padu märkis madalat niisket rägastikku, võsapadrikut.&lt;ref name=&quot;Alvre97&quot; /&gt; Siiski pole kindel, kas Taaraks kutsutud jumalus üldse on piirkonna rahvaste mütoloogias eksisteerinud.&lt;ref name=&quot;Tvauri238&quot; /&gt; Veel on [[Lauri Kettunen]] nime alusena välja pakkunud tegusõnu ''tarvastama'', ''tarvama'', ''tarbama'', ''tõrvama'', ''tõrbama'' (näiteks Tõrvatu &gt; Tarvatu &gt; Tartu).&lt;ref name=&quot;Alvre97&quot; /&gt;

[[Paul Alvre]] ja tema seisukohta toetava [[Andres Tvauri]] arvates on Tartu saanud nime ürgveise ehk [[tarvas|tarva]] järgi. Alvre eeldab, et sõna ''tarvas'' võis käänduda nii ''tarvas:tarva'' (nagu näiteks samuti Henriku kroonikas mainitud ''Tarwanpe'' ehk [[Tarvanpää linnus|Tarvanpää]] puhul) kui ''tarvas:tarba'' (nagu näiteks ''varvas:varba''). Nime algkuju oli sel juhul ''Tarbata''. Alvre peab ootuspäraseks selle sõnatüve tugevat astet enne sufiksit ''-ta'' (nagu ''varvas:varba-ta''). Hiljem on tema oletuse kohaselt [[sisekadu|sisekao]] tulemusena teise silbi ''a'' ära jäänud (seda arengujärku peegeldavad saksa-, vene- ja lätikeelsed nimekujud) ja toimunud [[assimilatsioon]] ''b-t'' &gt; ''tt'' ning nime hakatud hääldama ''Tarťtu''.&lt;ref name=&quot;Alvre97&quot; /&gt; Tvauri juhib tähelepanu asjaolule, et [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] keelealal on loomanimede, sh tarva nime kasutamine väga levinud (Eestis näiteks Tarvanpää, [[Tarvastu]], [[Tarvasjõgi]], Tarva). Veel mitu 13. sajandi linnust kandis loomanime (lisaks Tarvanpääle veel [[Otepää muinaslinnus|Otepää]] ja [[Varbola Jaanilinn|Varbola]]).&lt;ref name=&quot;Tvauri238&quot; /&gt;

Nime &quot;Tarbatum&quot; kasutati kuni [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] 1. pooleni Tartu märkimiseks ladinakeelsetes [[ürik]]utes ja [[kroonika]]tes.&lt;ref name=&quot;EEvana&quot; /&gt;

Linna lüüriline hüüdnimi on [[Ateena (klassitsistlik eponüüm)#Emajõe Ateena (Dorpat)|Emajõe Ateena]].

== Ajalugu ==
{{vaata|Tartu ajalugu}}
===Vanaaeg===
Tartu tekkis kohta, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, [[Emajõgi|Emajõe]].&lt;ref name=&quot;msAUj&quot; /&gt; Hiljemalt umbes 700. aastal ehitati [[Toomemägi|Toomemäele]] [[Tartu linnus|linnus]]. Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aasta paiku, kui [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] [[Vana-Vene]] [[leetopiss]]ide andmetel ründas [[tšuudid|tšuude]], võitis nad, ning rajas Jurjevi linnuse. Nimi ''Jurjev'' tuleneb Jaroslav Targa [[ristinimi|ristinimest]] ''Juri''. Kiievi suurvürstiriigi võimu alla kuuludes kasvas Tartu tolle aja kontekstis suhteliselt suureks asulaks. Pärast linnuse vallutamist ja mahapõletamist [[sossolid|sossolite]] poolt 1061. aastal Kiievi võimuperiood lõppes.&lt;ref name=&quot;zASL8&quot; /&gt; Linnus ise ehitati üles, aga asulat enam mitte.&lt;ref name=&quot;Lang&quot; /&gt;

===Keskaeg===
[[Fail:Tartu linnamüüri säilmed 1, 13.-15.saj..JPG|pisi|vasakul|[[Tartu linnamüür|Tartu keskaegse linnamüüri]] säilmed]]
13. sajandi alguses, [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] ajal, läks [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] võimu alla. Otsustavaks sündmuseks sai [[Tartu piiramine (1224)|Tartu muinaslinnuse vallutamine]] [[1224]]. aastal, mida on peetud ka [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluse]] lõpuks Mandri-Eestis. Mahapõletatud [[linnus]]e asemele püstitati kivist [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. [[Tartu raad]]i on allikais mainitud esmakordselt [[1262]]. Linn kuulus [[Vana-Liivimaa]] rikkamate linnade hulka, mis elatus [[Venemaa]] ja [[Lääne-Euroopa]] vahelisest kaubandusest. Seal asus neli [[klooster|kloostrit]] ja kaheksa [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ut.

===Uusaeg===
[[Fail:Dorpat im Jahre 1553.png|pisi|Tartu vaade aastal 1553]]
Tartu esimene õitseaeg lõppes [[Liivi sõda|Liivi sõjaga]]. [[1558]]–[[1582]] kuulus linn ja piirkond vojevoodkonnana [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigile]] (vene ajalookirjanduses kasutati sellel ajal Tartu kohta nime Jurjev ehk Liivimaa-Jurjev (''Юрьев-Ливонский''), seejärel [[1583]]–[[1625]] [[Poola]]le vaheajaga [[1601]]–[[1603]], mil linn kuulus [[Rootsi]]le. 1625. aastal läks linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati [[1571]] kogu saksa soost elanikkond Venemaale.

Rootsi alluvuses alustas linnas 1632. aastal tegevust [[Tartu ülikool|ülikool]] – Academia Gustaviana –, mis tegutses Tartus kuni [[1699]]. aastani. Linna lähedale [[Ropka mõis]]a asutati [[Bengt Gottfried Forselius]]e eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav [[Forseliuse seminar|õpetajate seminar]]. 1699. aastal koliti ülikool sõja jalust Pärnusse, kus see tegutses 1710. aastani; seda perioodi tuntakse tänapäeval ''Academia Gustavo-Carolina'' nime all.

[[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus langes linn [[1704]]. aastal jälle Vene vägede kätte. Rootslaste tagasipöördumist kartes [[küüditamine|küüditati]] [[1708]]. aastal linnakodanikud Venemaale ning põletati linn täielikult maha. Maa oli sõjast kurnatud ja vaene, peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud, [[1775]]. aastal hävis 2/3 linnast. Järgneva ülesehitustöö käigus kinkis keisrinna [[Katariina II]] Tartule [[Kivisild (Tartu)|kivisilla]].

[[Fail:Tartu 1866.jpg|pisi|vasakul|Tartu vaade aastal 1866. Esiplaanil [[Meltsiveski tiik]]]]
1802. aastal avati Tartus [[Aleksander I]] käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänapäevani. [[19. sajand]]i esimesel poolel oli [[Tartu Ülikool]] kõige suurem ülikool kogu Vene riigis. Linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Sajandi teisel poolel oli seal oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte [[Postimees]], tegutsesid [[Eesti Kirjameeste Selts]], [[Eesti Üliõpilaste Selts]] ja [[Õpetatud Eesti Selts]] ning [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]. Tartu sai [[raudtee]]ühenduse [[1876]]. aastal. [[1893]]. aastal muudeti [[venestamine|venestamise]] käigus linna nimi ametlikult Jurjeviks (saksa transkriptsioonis ''Jurjew'').&lt;ref name=&quot;FDixa&quot; /&gt; Vältimaks vene nime, kasutati eesti ja saksa keeles nimesid ''Taaralinn'', ''Embach-Athen'', ''Embachstadt'', ''Musenstadt am Embach-Ufer'' jne.

[[Fail:Pääsuke - Barclay de Tolly maja - ERM Fk349 144.jpg|pisi|[[Johannes Pääsuke]]se foto [[Barclay de Tolly maja]]st 1914. aastal]]
=== Uusim aeg ===
[[Esimene maailmasõda]] ja [[Vabadussõda]] möödusid Tartus suuremate purustusteta. [[2. veebruar]]il [[1920]] sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu rahu]] ja [[14. oktoober|14. oktoobril]] 1920 [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Soome ja Nõukogude Venemaa vahel]].

Sõdadevahelisel ajal laienes linn kiiresti, muuhulgas rajati [[Tähtvere]] linnaosa. [[Raadi mõis]]a rajati [[Eesti Rahva Muuseum]]. Linnas tegutsesid ülikool, [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] ja [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Pallase kõrgem kunstikool]].

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] sai Tartu rängalt kannatada. Hävisid 2/3 elamispinnast, [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Eesti Rahva Muuseum]]i ja [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] hooned jpm. [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks. [[1960. aastad|1960. aastatel]] algas hoogne elamuehitus [[Annelinn]]as. [[1960]]. aastal valmis [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] ja [[1980]]. aastal [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]], mis ühendab Annelinna [[Karlova]]ga, rajati ülikooli uus [[Tartu Ülikooli füüsikahoone|füüsikahoone]] ning [[Tartu Ülikooli raamatukogu|raamatukogu]]. Linnas paiknenud suure [[Raadi sõjaväelennuväli|sõjaväelennuvälja]] tõttu oli Tartu [[kinnine linn]]: välismaalasi lubati Tartusse vaid erandjuhtudel.

[[Fail:Tartu Kivisild, c 1913.jpg|pisi|vasakul|[[Kivisild (Tartu)|Kivisild]] 1913. aasta paiku]]

[[Tartu Katseremonditehas]]es valmistati [[veoauto]] [[GAZ]] raamile Eestis laialt levinud [[leivaauto]]sid ja kolhoosibusse. Viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne Nõukogude aja lõppu. Eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides [[Scania]] kontserni all [[buss|liinibuss]]ide tootmist. Esimese suurema partii tellis [[Tallinna Autobussikoondis]]e AS. Lisaks Tallinnale valmistati suurem kogus ka Tartusse ning väiksemad kogused [[Kohtla-Järve]]le, [[Narva]] ja [[Pärnu]]sse. Viimasena valmistati Tartus Scania linnalähiliinibusse [[Scania Omniline]], mis Eestis sõidavad ringi [[GO Bus]]i ja [[ATKO]] liinide all. 2007. aasta sügisest tehas likvideeriti ja tootmine lõpetati.

[[Fail:Eesti Rahva Muuseumi peahoone 02.jpg|pisi|[[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]] avati 2016. aastal]]
[[1980. aastad|1980. aastate]] lõpust ja taasiseseisvumisest alates on hakatud sõjas purustatud kesklinna uuesti täis ehitama. Taastati sõjast saadik varemeis seisnud [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]]. Riiklikest institutsioonidest toodi Tartusse [[Riigikohus]] ja [[2002]]. aastal ka [[Haridus- ja Teadusministeerium]]. Rajatud on mitu kaubanduskeskust ([[Lõunakeskus]], [[Tartu Kaubamaja]], [[Tasku Keskus|Tasku]], [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartal]] jt). Oluliselt on edasi arenenud [[Maarjamõisa]] (sealhulgas on [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] laiendanud oma meditsiinilinnakut ja Tartu Ülikool välja ehitanud oma Maarjamõisa tehnoloogialinnaku).

Aastatel 2012–2015 ehitati esimesed kaks lõiku Tartu [[Idaringtee]]st.&lt;ref name=&quot;s4GnB&quot; /&gt; 2016. aastal avati Raadil [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone|Eesti Rahva Muuseumi uus hoone]].

== Sümboolika ==
Linna ametlike sümbolite seas on [[Tartu lipp]], [[Tartu vapp]], [[Tartu logo]] ja [[Tartu tunnuslause|tunnuslause]] ning viimati, 2014. aastal kinnitatud [[Tartu jõelipp]]. Ametlikke sümboleid kasutatakse vastavalt iga sümboli kohta kinnitatud kasutuskorrale. Näiteks heisatakse Tartu lipp linna ametiasutustele, logo kasutatakse linna ürituste reklaamides ja meenetel, jõelippu tarvitatakse peamiselt Tartut kodusadamaks pidavatel laevadel [[Emajõgi|Emajõel]] ja [[Peipsi järv|Peipsil]].

Mitteametlikeks sümboliteks võib pidada tuntumaid vaatamisväärsusi nagu [[Tartu raekoda]], [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] ja [[Tartu toomkirik]], tuntud tartlasi või ka väljamõeldud olevusi nagu [[Tartu vaim]].

== Loodus ==
[[Fail:Kalmistu paljand Tartus.JPG|pisi|vasakul|[[Kalmistu paljand]] Tartus]]
=== Pinnamood ===
Tartu linn asub [[Emajõgi|Suur-Emajõe]] mõlemal kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus [[ürgorg|ürgoru]] [[neemik]]ud ulatuvad jõe lähedale ja [[Kalmistu paljand]]il paljandub [[Devoni liivakivi]]. Emajõgi põhjustab mõnikord kevadeti [[Üleujutus|üleujutusi]], selle teadaolevalt kõrgeim tase mõõdeti 1867. aasta kevadel, mil aprilli lõpust mai keskpaigani toimunud üleujutuse kõrgeim punkt oli 373 cm üle graafiku nulli.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Ene Randpuu|url=https://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/Randpuu2012.pdf|pealkiri=Suurveest Emajõel|väljaanne=Ilmateenistus|aeg=2013|vaadatud=6.5.2022}}&lt;/ref&gt; 

Kesklinnas asub looduslik [[kõrgendik]] [[Toomemägi]], mille ümber on kujunenud alates linna loomisest Tartu linnasüda. Jõeoru nõlvad välja arvatud, on Tartu ümbruse maastik pigem tasane, künklikud Lõuna-Eesti maastikud jäävad lõuna poole. Linna kõrgeim osa asub [[Ringtee (Tartu)|Ringtee]]-[[Riia tänav|Riia]] ristmiku lähedal, kus kõrgus ulatub ca 80 meetrini üle merepinna.

[[File:Läbipaistev jää ja kalamees kevadisel Emajõel Tartus.jpg|thumb|Läbipaistev jää ja kalamees kevadisel Emajõel]]
=== Veekogud ===
Linnas on peale [[Emajõgi|Emajõe]] teisigi veekogusid: [[Raadi järv]], [[Jaamamõisa oja]], [[Tähtvere oja]], [[Vanemuise tiik]], [[Tamme Gümnaasiumi tiik]], [[Supilinna tiik]], [[Anne kanal]], [[Tartu botaanikaaia tiik|botaanikaaia tiik]], [[Peetrituru tiik]], [[Maarjamõisa tiik]] jt tiigid. Ohtralt on väikseid tiike [[Ihaste]]s. Praeguseks kadunud on [[Meltsi tiik]] ja [[Koolujõgi]].

=== Haljasalad ===
[[Fail:Toomemägi kevadel.jpg|pisi|vasakul|[[Toomemägi]] kevadel]]
{{vaata|Tartu kalmistud}}
{{vaata|Tartu parkide loend}}
Kuna Tartu kesklinn on saanud sõdades suuri purustusi, asub taastamata jäänud kvartalites arvukalt parke. Seda peetakse suures osas [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] järgse linnaarhitekti [[Arnold Matteus]]e teeneks, kes tahtis hoida vabu alasid tulevase väärisarhitektuuri tarbeks, mitte lasta neid tema hinnangul kehval tasemel Nõukogude arhitektuuri täis ehitada.

Parkide rohkust on peetud nii Tartu plussiks kui ka miinuseks. Kunagise linnapea [[Roman Mugur]]i suust on käibele läinud Tartu linnapea võrdlemine metsavahiga. Et jõekaldaid palistavate puude tõttu võib Tartu kesklinnast teha fotosid, kus maju peaaegu ei paistagi, on kasutatud ka etteheitena. Ent ehkki juba 1990. aastatest on ajakirjanduses korduvalt võetud sõna kesklinna parkide täisehitamise poolt (eelkõige puudutab see [[Keskpark]]i, [[Pirogovi plats]]i ja endisel [[Holmi saar]]el asuvat parki), ei ole tänini Tartu parke ulatuslikult likvideeritud.

Vanemate parkide hulka kuulub Toomemägi, kuhu kujundas romantilise pargi 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]]. Samas näeb mäepealne praeguseks välja hoopis teistsugune kui Krause aegadel, puud on suureks kasvanud ning varju jäänud alustaimestik on kidur. Seegi on tekitanud vaidlusi, mil määral ja kuidas peaks parki uuendama.

===Kliima===
{{Vaata| Tartu kliima}}
Tartu kuulub [[kliima]] poolest [[Sise-Eesti kliimavaldkond]]a. Tartu [[aastatemperatuur]] oli aastail 2000–2010 6,5&amp;nbsp;°C ja varem (1961–1990) 4,9&amp;nbsp;°C. [[Aasta keskmine sademete hulk|Aasta keskmine sademehulk]] on 637&amp;nbsp;mm.

== Rahvastik ==
[[Fail:Tudengite kevadpäevad 2009 - paadiralli 05.JPG|pisi|Tartu on tudengite linn. [[Tartu tudengipäevad|Tudengite kevadpäevad]] 2009. aastal]]
Tartu elanike arv ületas 100&amp;nbsp;000 piiri 1977. aastal ning on selle lähedal püsinud tänapäevani. 1989. aastal elas Tartus 113&amp;nbsp;420 inimest. Aastal 2000 oli elanike arv 101&amp;nbsp;169. 2005. aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100&amp;nbsp;000, kuigi [[loomulik iive]] linnas on positiivne. [[Statistikaamet]]i andmetel oli 1. jaanuaril 2007 Tartu rahvaarv 101 965. [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmeil oli 1. augustil 2007 Tartu linna oma elukohana registreerinud 101&amp;nbsp;250 inimest. Neist 80% olid [[eestlased]], 16% [[venelased]] ja 4% teiste rahvuste esindajad. 2008. aasta 14. veebruari seisuga oli Tartus 98&amp;nbsp;701 registreeritud elanikku.&lt;ref name=&quot;ZF9p4&quot; /&gt; 1. jaanuaril 2012 oli Tartus 95&amp;nbsp;074 registreeritud elanikku.&lt;ref name=&quot;M1B8b&quot; /&gt; [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Tartus 31. detsembri seisuga 97&amp;nbsp;600 alalist elanikku, neist 44&amp;nbsp;274 naised ja 53&amp;nbsp;326 mehed. Eestlasi oli 79&amp;nbsp;700 ehk 81,7%.

2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Tartus linnavalitsuse andmetel 97 847 inimest, neist 54 419 naist ja 43 428 meest. Tartu elanikest 9699 olid vanuses 0–6 aastat, 11 884 vanuses 7–18 aastat, 59 353 vanuses 19–64 aastat ja 16 911 vähemalt 65-aastased.&lt;ref name=&quot;WJWkc&quot; /&gt; Linna asustustihedus oli 2511 in/km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref name=&quot;urNBQ&quot; /&gt;

===Elanike arv===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! 1825 || 1833 || 1840 || 1847 || 1856 || 1863 || 1867 || 1881 || 1897 || 1922 
|-
| 8450&lt;ref name=&quot;69Aui&quot; /&gt; || 10 020&lt;ref name=&quot;O8QZM&quot; /&gt;|| 12 203&lt;ref name=&quot;qsWeu&quot; /&gt;|| 12 185&lt;ref name=&quot;41gOJ&quot; /&gt;|| 12 914&lt;ref name=&quot;0s8WB&quot; /&gt;|| 14 386 || 21 014&lt;ref name=&quot;eakwL&quot; /&gt;|| 29 974&lt;ref name=&quot;autogenerated1922&quot; /&gt;|| 42 308&lt;ref name=&quot;ijAcK&quot; /&gt;|| 50 342&lt;ref name=&quot;autogenerated1922&quot; /&gt;
|-
! 1934 || 1939 || 1959 || 1970 || 1979 || 1989 || 2000 || 2011 || 2015 || 2020
|-
| 58 876&lt;ref name=&quot;hzhow&quot; /&gt;|| 60 281&lt;ref name=&quot;k9Xl0&quot; /&gt;|| 74 263&lt;ref name=&quot;GxUAM&quot; /&gt;|| 90 459&lt;ref name=&quot;rCI6K&quot; /&gt;|| 104 518&lt;ref name=&quot;HQLeD&quot; /&gt;|| 113 977&lt;ref name=&quot;autogenerated2000&quot; /&gt;|| 98 695&lt;ref name=&quot;autogenerated2000&quot; /&gt;|| 97 600 || 93 805&lt;ref name=&quot;RV0240&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0240&amp;lang=2 Rahvastik soo, vanuse ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi, 1. jaanuar]. Statistikaamet, vaadatud 2.06.2020.&lt;/ref&gt; || 92 972&lt;ref name=&quot;RV0240&quot; /&gt;
|}

[[Fail:Population of Tartu city (1990-2009).png|pisi|Tartu elanike arv 1990–2009]]

===Rahvastik rahvuse järgi===
{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!rowspan=&quot;2&quot;|Rahvus
!colspan=&quot;2&quot;|1867&lt;ref name=&quot;puC1B&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|1881&lt;ref name=&quot;autogenerated3&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|1897&lt;ref name=&quot;Svxwc&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|1922&lt;ref name=&quot;autogenerated3&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|1934&lt;ref name=&quot;lURuq&quot; /&gt;
|-
!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%
|-
|[[eestlased]]||9720||46,3||16 526||55,4||29 039||68,6||42 459||84,5||51 559||87,6
|-
|[[sakslased]]||8907||42,4||10 486||35,2||7020||16,6||3210||6,4||2706||4,6
|-
|[[venelased]]||1866||8,9||1818||6,1||3689||8,7||2570||5,1||2640||4,5
|-
|muud||521||2,5||1144||3,8||2560||6,1||2103||4,2||1971||3,3
|-
! Kokku !! 21 014 !! 100 !! 29 974 !! 100 !! 42 308 !! 100 !! 50 342 !! 100 !! 58 876 !! 100
|}
{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!rowspan=&quot;2&quot;|Rahvus
!colspan=&quot;2&quot;|1970&lt;ref name=&quot;2HUXS&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|1979&lt;ref name=&quot;zBs0F&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|1989&lt;ref name=&quot;uyqf9&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;9AlCx&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|2000
!colspan=&quot;2&quot;|2011&lt;ref name=&quot;XJSDd&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|2021
|-
!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%
|-
|[[eestlased]]||68 129||75,3||77 597||74,3||82 031||72,3||80 397||79,5||79 700||81,7||74 630||78,3
|-
|[[venelased]]||18 009||19,9||21 530||20,6||24 604||21,7||16 245||16,1||14 340||14,7||12 076||12,7
|-
|[[soomlased]]||1220||1,4||1271||1,2||1275||1,1||1073||1,1||706||0,7||1180||1,2
|-
|[[ukrainlased]]||1277||1,4||1685||1,6||2639||2,3||1239||1,2||891||0,9||1087||1,1
|-
|[[valgevenelased]]||551||0,6||749||0,7||1088||1,0||490||0,5||355||0,4||342||0,4
|-
|muud||1273||1,4||1549||1,5||1783||1,6||1725||1,7||1608||1,6||5348||6,3
|-
! Kokku !! 90 459 !! 100 !! 104 381 !! 100 !! 113 420 !! 100 !! 101 169 !! 100 !! 97 600 !! 100 !! 94 663 !! 100
|}

== Haldus ==
Tartu [[omavalitsus]]organid on [[Tartu linnavolikogu]] kui esinduskogu ja [[Tartu linnavalitsus]] kui volikogu moodustatud täitevorgan. Tartu linna valitsemise üldpõhimõtted, valitsemisalaga seotud mõisted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud [[Tartu linna põhimäärus]]es. Alates 1998. aastast on Tartus võimul olnud [[Eesti Reformierakond]], kuhu on kuulunud ka kõik linnapead.

=== Linnapead ===
[[Fail:Urmas Klaas Tartu medalite üleandmisel 29. juunil 2014.JPG|pisi|Alates 2014. aastast on Tartu linnapea [[Urmas Klaas]] ]]
{{vaata|Tartu linnapea}}
Kesk- ja varauusajal juhtis [[Tartu raad|Tartut raad]]. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai [[Georg Friedrich von Kymmel]] (1787–1788). 1797–1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea [[Carl Victor Kupffer]] (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli [[Heinrich Luht]] (1917) ja esimene [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] aegne Tartu linnapea [[Jaan Kriisa]] (1918–1919). Sealt edasi olid linnapead [[Ants Simm]] (1919–1920), [[Karl Luik]] (1920–1934), [[Hans Ainson]] (1934), [[Aleksander Tõnisson]] (1934–1939) ja [[Robert Sinka]] (1939–1940).

[[Nõukogude Liit|Nõukogude ajal]] täitsid linnapea funktsiooni [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee|Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] esimehed (alates 1978. aastast [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee]] esimehed), kes tegelikult aga ei olnud sõltumatud omavalitsusjuhid, vaid allusid [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] [[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused#EKP Tartu Linnakomitee|Tartu Linnakomiteele]].

Eesti taasiseseisvumise järel sai esimeseks Tartu linnapeaks 21. novembril 1991 [[Ants Veetõusme]].

Eesti Vabariigi aegsed Tartu linnapead alates 1991. aastast:
*21. november 1991 – 11. november 1993 [[Ants Veetõusme]] (asus volikogu esimeheks)
*11. november 1993 – 31. oktoober 1996 [[Väino Kull]] (asus volikogu esimeheks)
*31. oktoober 1996 – 3. aprill 1997 [[Tõnis Lukas]] (avaldati umbusaldust)
*24. aprill 1997 – 10. september 1998 [[Roman Mugur]] (astus tagasi)
*10. september 1998 – 23. september 2004 [[Andrus Ansip]] (asus majandusministriks)
*23. september 2004 – 26. aprill 2007 [[Laine Randjärv|Laine Jänes]] (alates 2011 Randjärv; asus kultuuriministriks)
*26. aprill 2007 – 9. aprill 2014 [[Urmas Kruuse]] (asus tervise- ja tööministriks)
* alates 9. aprillist 2014 – [[Urmas Klaas]]

== Linnaosad ==
{{vaata|Tartu linnaosad|Tartu linnasiire}}
Tartul ei ole [[halduslik linnaosa|halduslikke linnaosi]] (erinevalt [[Tallinn]]ast). Vanima asustusega on [[Kesklinn (Tartu)|kesklinn]], [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] ja [[Supilinn]]. Nii elanike arvult kui ka pindalalt suurim on Annelinn.

Allolev tabel võimaldab sorteerimist, nii et linnaosasid saab järjestada nii elanike arvu kui ka pindala järgi. Andmed pärinevad 2001. ja 2006. aastast. 2012. aasta rahvastikuandmed pärinevad Rahvastikuregistrist aasta alguse seisuga.
{{Image label begin|image=Tartu linnaosad.PNG|width={{{width|350}}}|float={{{float|right}}}}}
{{Image label|x=0.327|y=0.43|scale={{{width|400}}}|text='''[[Kesklinn (Tartu)|Kesklinn]]'''}}
{{Image label|x=0.56|y=0.5|scale={{{width|400}}}|text='''[[Annelinn]]'''}}
{{Image label|x=0.384|y=0.57|scale={{{width|400}}}|text='''[[Karlova]]'''}}
{{Image label|x=0.62|y=0.74|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ihaste]]'''}}
{{Image label|x=0.4|y=0.75|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ropka tööstusrajoon|Ropka&lt;br&gt;tööstusrajoon]]'''}}
{{Image label|x=0.53|y=0.33|scale={{{width|400}}}|text='''[[Jaamamõisa]]'''}}
{{Image label|x=0.38|y=0.19|scale={{{width|400}}}|text='''[[Raadi-Kruusamäe|Raadi-&lt;br&gt;Kruusamäe]]'''}}
{{Image label|x=0.41|y=0.337|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]]'''}}
{{Image label|x=0.28|y=0.27|scale={{{width|400}}}|text='''&lt;small&gt;[[Supilinn]]&lt;/small&gt;'''}}
{{Image label|x=0.16|y=0.2|scale={{{width|400}}}|text='''[[Tähtvere]]'''}}
{{Image label|x=0.34|y=0.67|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ropka]]'''}}
{{Image label|x=0.14|y=0.43|scale={{{width|400}}}|text='''[[Veeriku]]'''}}
{{Image label|x=0.247|y=0.75|scale={{{width|400}}}|text='''&lt;small&gt;[[Variku (Tartu)|Variku]]&lt;/small&gt;'''}}
{{Image label|x=0.17|y=0.64|scale={{{width|400}}}|text='''[[Tammelinn]]'''}}
{{Image label|x=0.1|y=0.75|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ränilinn]]'''}}
{{Image label|x=0.14|y=0.53|scale={{{width|400}}}|text='''[[Maarjamõisa|Maarja-&lt;br&gt;Mõisa]]'''}}
{{Image label|x=0.27|y=0.46|scale={{{width|400}}}|text='''&lt;small&gt;[[Vaksali (Tartu)|Vaksali]]&lt;/small&gt;'''}}
{{Image label end}}

Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad – kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde. Kaugemale jäävad 20. sajandil arenenud nooremad linnaosad. Emajõe paremkaldal asuvad kesklinnast ülesvoolu [[Supilinn]], allavoolu [[Karlova]] ja [[Ropka tööstusrajoon]], üles ürgoru nõlvadele [[Tähtvere]], [[Vaksali (Tartu)|Vaksali]], [[Ropka]] ning edasi 19. sajandil linnast välja ehitatud raudtee tagused linnaosad [[Veeriku]], [[Maarjamõisa]], [[Tammelinn]], [[Ränilinn]] ja [[Variku (Tartu)|Variku]]. Vasakkaldal on jõe ääres [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]], Annelinn ja [[Ihaste]], orunõlvadel [[Raadi-Kruusamäe]] ja [[Jaamamõisa]]. Mõnel määral on linna arengut piki jõge piiranud soised luhad, kuid nüüdseks on Tartu laienenud igas suunas [[Mõisad Tartu linnas|kunagiste mõisate aladele]], mille järgi on pandud ka mitme linnaosa nimi.

Jõe paremkallas ([[Supilinn]], [[Veeriku]], [[Karlova]] jne) moodustab Tartu linna territooriumist umbes 56% (2192,44 hektarit) ja vasakkallas (Ülejõe, Annelinn jne) umbes 44% (1704,44 hektarit).

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; width=&quot;170&quot;
|-
! rowspan=&quot;2&quot; | Linnaosa !! rowspan=&quot;2&quot; | Pindala (ha)!! colspan=&quot;3&quot; | Elanike arv 
|-
! 2001 !! 2006 !! 2012
|-
| [[Annelinn]] || 541 ||nowrap| 30 000 ||nowrap| 28 200 ||nowrap| 27 480
|-
| [[Ihaste]] || 424 || 1000 || 1800 || 2322
|-
| [[Jaamamõisa]] || 149 || 3000 || 3000 || 3202
|-
| [[Karlova]] || 230 || 9500 || 9000 || 9073
|-
| [[Kesklinn (Tartu)|Kesklinn]] || 180 || 7500 || 6700 || 6575
|-
| [[Maarjamõisa]] || 113|| 800 || 500 || 377
|-
| [[Raadi-Kruusamäe]] || 283 ||5000 || 4800 || 4626
|-
| [[Ropka]] || 146 ||5500 || 5300 || 5120
|-
| [[Ropka tööstusrajoon]] || 354 || 2700 || 2700 || 2511
|-
| [[Ränilinn]] || 122 || 2500 || 1800 || 1732
|-
| [[Supilinn]] || 48|| 2100 || 1800 || 1790
|-
| [[Tammelinn]] || 311 || 8000 || 8100 || 8195
|-
| [[Tähtvere]] || 250 || 4500 || 3500 || 3023
|-
| [[Vaksali (Tartu)|Vaksali]] || 75 || 2900 || 3100 || 3206
|-
| [[Variku (Tartu)|Variku]] || 77 || 2000 || 1900 || 1840
|-
| [[Veeriku]] || 281 || 5500 || 5300 || 5561
|-
| [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] || 302 ||8200 || 7700 || 7876
|-
| Elukoht linna täpsusega || || || 2900 || 4013
|}

==Haridus==
===Lasteaiad ja -sõimed===
{{veergude loend|laius=10em|
* Kesklinna lastekeskus
* Annike
* Helika
* Hellik
* Kannike
* Karoliine
* Kelluke
* Kivike
* Klaabu
* Krõll
* Lotte
* Meelespea
* Midrimaa
* Mõmmik
* Nukitsamees
* Piilupesa
* Ploomike
* Poku
* Päkapikk
* Pääsupesa
* Ristikhein
* Rukkilill
* Sass
* Sirel
* Tripsik
* Tõruke
* Tähtvere
* Mesipuu
* Maarjamõisa lasteaed
}}
* Maarja kooli juures tegutsevad lasteaiarühmad

===Põhi- ja keskkoolid===
{{Vaata|Tartu koolid}}
{{veergude loend|laius=18em|
* [[Tartu Aleksander Puškini Kool]]
* [[Tartu Emajõe Kool]]
* [[Tartu Herbert Masingu Kool]]
* [[Tartu Kesklinna Kool]]
* [[Tartu Hiie Kool]]
* [[Tartu Maarja Kool]]
* [[Tartu Kroonuaia Kool]]
* [[Tartu Veeriku Kool]]
* [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]
* [[Miina Härma Gümnaasium]]
* [[Tartu Jaan Poska Gümnaasium]]
* [[Tartu Annelinna Gümnaasium]]
* [[Tartu Descartes'i Kool]]
* [[Tartu Forseliuse Kool]]
* [[Tartu Karlova Kool]]
* [[Tartu Kivilinna Kool]]
* [[Tartu Hansa Kool]]
* [[Tartu Variku Kool]]
* [[Tartu Mart Reiniku Kool]]
* [[Tartu Raatuse Kool]]
* [[Tartu Tamme Gümnaasium]]
* [[Tartu Täiskasvanute Gümnaasium]]
* [[Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium]]
}}

===Erakoolid===
* [[Tartu Erakool]]
* [[Tartu Kristlik Põhikool]]
* [[Tartu Katoliku Hariduskeskus]]
* [[Tartu Luterlik Peetri Kool]]
* [[Tartu Waldorfgümnaasium]]
* [[Tartu Rahvusvaheline Kool]]

[[Pilt:Kõrgem Kunstikool Pallas 001-vaade-ylalt pano crop.jpg|pisi|[[Kõrgem Kunstikool Pallas]] asutati 2000. aastal ja see kasvas välja [[Tartu Kunstikool]]ist]]
===Kutsekoolid===
* [[Tartu Rakenduslik Kolledž]]
* [[Heino Elleri Muusikakool]]
* [[Tartu Kunstikool]]
* [[Eesti Mereakadeemia Merekooli Tartu osakond]]
* [[Iluravi Rahvusvaheline Erakool]]
===Kõrgkoolid===
[[Fail:360° panoramas Estonian University of Life Sciences, research.jpg|pisi|[[Eesti Maaülikool]] kuulub maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas.&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/70647095/maaulikool-kuulub-keskkonna-ja-okoloogia-valdkonnas-maailma-teadustippude-hulka &quot;Maaülikool kuulub keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailma teadustippude hulka&quot;] Maaleht, 26. jaanuar 2015&lt;/ref&gt; 360 kraadi vaade Eesti Maaülikooli taimekasvatusruumile]]
{{vaata|Tartu kõrgkoolid}}
* [[Tartu Ülikool]]
* [[Eesti Maaülikool]]
* [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tartu filiaal]]
* [[Kõrgem Kunstikool Pallas]]
* [[Kõrgem Usuteaduslik Seminar]]
* [[Tartu Teoloogia Akadeemia]]
* [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]
* [[Kaitseväe Akadeemia]]
* [[Balti Kaitsekolledž]]
* [[Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž]]
* [[Mainori Kõrgkooli Tartu õppekeskus]]

[[Tartu lennujaam]]a kõrval [[Reola]] külas tegutseb ka [[Eesti Lennuakadeemia]].

== Majandus ==
[[Fail:A. Le Coq Tartu.jpg|pisi|[[A. Le Coq]] on üks Tartu suuremaid tööstusettevõtteid]]
Tähtis majandusharu on [[tööstus]]. Enam kui 20 töötajaga Tartu [[töötlev tööstus|töötleva tööstuse]] ettevõtete (üle) toodangu müük oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot.

Traditsiooniliselt on tähtsaim [[toiduainetööstus|toiduaine]]- ja joogitööstus (osa toodangust umbes 1/3). Suurimad ettevõtted on [[A. Le Coq]] (jookide müük aastas 76 miljonit eurot), [[veski]] [[Tartu Mill]], [[konservitehas]] [[Salvest]] ning endine [[Pere Leib|Pere leivatehas]].

[[Metallitööstus|Metalli-]], [[masinaehitus|masina-]] ja [[aparaaditööstus]]e osa toodangust on ligi 1/3. Suurim on aparaaditehas [[Hanza Mechanics]] müügituluga 49 miljonit eurot.

[[Puidutööstus]]e osa toodangust on ligikaudu 1/9 ning peaaegu sama osakaal toodangu müügist on [[trükitööstus]]el. Nende valdkondade suuremad ettevõtted on [[Kodumaja]] tehased ja [[trükikoda]] [[Kroonpress]].

Areneb IT-tööstus. Tartust kasvas välja ettevõte [[Fortumo]] ning linnas on [[Playtech]]i arenduskeskus. Samas tegutsevad ka [[Bolt]], [[Nortal]], [[Pipedrive]] jt ettevõtted. Linnas korraldatakse rahvusvahelist ärifestivali [[sTARTUp Day]]. Tartu oli 2019. aastal edetabelis Startup Ecosystem Rankings 226. kohal.&lt;ref&gt;Aivar Pau: [https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse &quot;Eesti sai üleilmselt startup-raportilt tõsise hoiatuse&quot;] Postimees, 20. aprill 2019 ([https://web.archive.org/web/20190420124502/https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse|arhiivimisaeg=2019-04-20 veebiarhiivis])&lt;/ref&gt;

2018. aastal peatus Tartu majutusasutustes 301 994 turisti.&lt;ref&gt;[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartut-kulastanud-turistide-arv-kasvas-eelmisel-aastal-ule-kuue-protsendi &quot;Tartut külastanud turistide arv kasvas eelmisel aastal üle kuue protsendi&quot;] tartu.ee, 18. veebruar 2019&lt;/ref&gt; Linnas asub mitu konverentsikeskust. [[Tartu Näitused]] haldab [[Tartu messikeskus]]t, kus toimuvad üritused nagu [[Maamess]].

=== Ettevõtlus ===
[[Fail:Tartu Mill 01.jpg|pisi|[[Tartu Mill]] on Baltimaade suurim teraviljatöötleja. Tartu Milli elevaator Tammelinnas]]
2013. aasta lõpu seisuga olid Tartu kümme suurimat tööandjat ettevõtluses järgmised: [[Playtech|OÜ Playtech]] (487 töötajat), [[Kodumaja|Kodumaja AS]] (459), [[AS HANZA Mechanics Tartu]] (420), [[Maxima|MAXIMA Eesti OÜ]] (335), Tulundusühistu [[Tartu Tarbijate Kooperatiiv]] (311), [[G4S Eesti|AS G4S Lõuna-Eesti]] (310), AS A. Le Coq (304), [[Rimi|Rimi Eesti Food AS]] (286), [[AS Palmako]] (279) ja [[Kroonpress|AS Kroonpress]] (262).&lt;ref name=&quot;1KB5B&quot; /&gt;

2017. aasta lõpu seisuga olid linna andmetel suurimad tööandjad [[AS Olerex]] (618), Kodumaja AS (549), Playtech Estonia (548), [[GoBus|AS GoBus]] (427), AS HANZA Mechanics Tartu (411), Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (404), [[Selver]] (391), AS A. Le Coq (338), AS Palmako (324) ja Rimi Eesti Food AS (273).&lt;ref&gt;[https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Statistika/2017/Tartu_stat_aastaraamat_veeb.pdf Tartu statistika aastaraamat 2017]&lt;/ref&gt;

==== Hotellid ====
Paljud Tartu hotellid asuvad [[Tartu vanalinna muinsuskaitseala]]l ja on arhitektuursed vaatamisväärsused. 

Tartus asuvad hotellid: [[Hotell Antonius|Antonius]], [[Barclay hotell|Barclay]], [[Dorpat (hotell)|Dorpat]], [[Hotell Draakon|Draakon]], [[Hansa Hotell|Hansa]], [[Kantri Hotell|Kantri]], [[London (hotell)|London]], [[Hotell Lydia|Lydia]], [[Hotell Pallas|Pallas]], [[Rehe Hotell|Rehe]], [[Hotell Sophia|Sophia]], [[Hotell Tartu|Tartu]] ja [[V spaa- ja konverentsihotell]]. Seal on ka hostelid Hektor ja Looming.

==== Kaubanduskeskused ====
[[Fail:Tartu turg.jpg|pisi|Tartu avaturg]]
*[[Annelinna keskus]]
*[[Eeden (kaubanduskeskus)|Eeden]]
*[[Emajõe Ärikeskus]] (Plasku)
*[[Kaubanduskeskus Zeppelin]]
*[[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartal]] (endise [[Tartu vana kaubamaja|Tartu Vana Kaubamaja]] asukohal)
*[[Lõunakeskus]]
*[[Tasku Keskus]]
*[[Tartu kaubahall]]
*[[Tartu Kaubamaja]]

===Omavalitsuse eelarve ===
Tartu linna 2015. aasta eelarve kogumaht oli 139,4 miljonit eurot.&lt;ref name=&quot;decRY&quot; /&gt; Linna põhitegevuse tulude eelarve oli 112,2 miljonit eurot, mida oli 2,9 miljonit eurot ehk 3% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine. Üksikisiku tulumaks moodustas põhitegevuse tuludest 53% ehk 59,7 miljonit eurot (kasv 2014. aasta täitmisega võrreldes 4%). Toetusi oli eelarves 33,4 miljonit eurot (−2%), enamjaolt riigieelarvest tasandus- ja toetusfondist hariduskuludeks. Põhitegevuse kulude eelarve oli 106,2 miljonit eurot (6,7 miljonit eurot ehk 7% enam kui 2014. aasta eelarve täitmine). 56% põhitegevuse kuludest ehk 59,2 miljonit eurot oli planeeritud hariduskuludeks (sellest omakorda 70% koolieelsete lasteasutuste ja põhihariduse eelarves). Majanduse valdkonda planeeriti 12 miljonit eurot (+2%), millest 7,9 miljonit eurot kulus ühistranspordile (bussiveoteenuse ost AS-ilt SEBE), sotsiaalkaitsele 9,7 miljonit eurot (+11%) ning kultuurile 9,2 miljonit eurot (+3%). Keskkonnakaitse kulud olid 4,8 miljonit eurot (+12%), sellest valdav osa (3,3 miljonit eurot) tänavapuhastusele. Personalikulud moodustasid 51,2 miljonit eurot (+6%), majandamiskulud 40 miljonit eurot (0%) ning toetused 14,3 miljonit eurot (+10%). 2015. aasta lõpuks nägi eelarve ette laenukohustusi 55,1 miljonit eurot, mis moodustaks 49% linna põhitegevuse tuludest (kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on lubatud kuni 60%).&lt;ref name=&quot;81dvI&quot; /&gt;

Alates 2013. aastast on Tartu linnas kasutusel [[Kaasav eelarve koostamine|kaasav eelarvemenetlus]]: 1% tollasest linna [[investeering]]ueelarvest, 140 000 eurot, eraldatakse linlastele avaliku ideevõistluse ja hääletuse raames otsustamiseks. Tartu oli Eestis esimene omavalitsus, kus kaasav eelarve kasutusele võeti.&lt;ref name=&quot;RScC1&quot; /&gt;

== Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ==
{{vaata|Tartu tervishoiukorraldus}}
{{vaata|Tartu sotsiaalhoolekanne}}
[[Fail:Maarjamõisa Polikliinik Tartus.JPG|pisi|Maarjamõisa polikliinik]]
Tartu on Eesti meditsiini süda: Eestis koolitatakse arste vaid [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas]]. Tulevaste arstide praktikabaasiks on [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] ja selle allasutused. Muid tervishoiutöötajaid (näiteks õdesid, ämmaemandaid ja radioloogiatehnikuid) valmistab ette [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]. Seetõttu on Tartu tervishoid mitme muu Eesti piirkonnaga võrreldes paremini varustatud nii personali kui ka tehnikaga.

Tervishoiualast tööd Tartus korraldab [[Tartu Linnavalitsus]]e koosseisu kuuluv [[Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakond|tervishoiuosakond]]. 2013. aasta alguse seisuga hõlmab see umbes 40 linnas tegutsevat [[apteek]]i, 5 [[veterinaarapteek]]i, umbes 35 [[perearstikeskus]]t (ettevõtte või [[füüsilisest isikust ettevõtja]]na), umbes 40 [[hambaarst]]i või [[hambaravikliinik]]ut, [[koolitervishoid]]u, [[terviseedendus]]t jpm.

[[Sotsiaalhoolekanne]]t korraldab [[Tartu Linnavalitsus]]e koosseisu kuuluv [[Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond|sotsiaalabi osakond]]. Selle alla kuulub laste, eakate ja puudega inimeste hoolekanne, abi toimetulekuraskustega elanikele, vältimatu sotsiaalabi, abi töötutele, mitmesugused projektid ja toetused, samuti (2013. aasta alguse seisuga) 6 lastele ja 8 täiskasvanutele mõeldud hoolekandeasutuse töö ([[päevakeskus]]ed, [[varjupaik|varjupaigad]], [[hooldekodu|hoolde]]-, [[turvakodu|turva]]- ja [[lastekodu]]d).

==Kultuur==
[[Fail:Tartu laululava - Europeade2011.jpg|pisi|[[Europeade]] 2011. aastal [[Tartu lauluväljak]]ul]]
Tartus on mitmekesine kultuurielu: linnas tegutseb mitu teatrit ja kino, arvukalt muuseume ja kontserdipaiku, koorid ja ansamblid, kultuuriasutused ja -organisatsioonid. Hulk kultuuritegevust on koondunud kõrgkoolide ümber, näiteks on Tartu Ülikoolil oma [[Tartu Ülikooli Kammerkoor|kammerkoor]] ja koolist on välja kasvanud [[Tartu Üliõpilasteater|üliõpilasteater]]. Tartus toimub arvukalt kultuuri-, muusika- ja kirjandusfestivale, tantsu- ja laulupidusid.

Linna kultuurielu koordineerib [[Tartu Linnavalitsus]]e koosseisu kuuluv [[Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond|kultuuriosakond]]. Enamik Tartu muuseume on linna allasutused, linnale kuulub ka [[Tartu Linnaraamatukogu]] koos filiaalidega.

Tartu kuulub alates 2015. aastast [[teaduskultuurilinn]]ade võrgustikku&lt;ref name=&quot;dsQ9y&quot; /&gt; ja UNESCO [[kirjanduslinn]]ade võrgustikku.&lt;ref name=&quot;Qlyge&quot; /&gt;

[[Fail:Vanemuise Väike Maja 2010.JPG|pisi|left|[[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] [[Vanemuise väike maja|väike maja]] [[Vanemuise tänav]]al 2010. aastal]]
=== Teatrid ===
{{Vaata|Tartu teatrid}}
Teatritest vanim, suurim ja tuntuim on 1870. aastal loodud [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], mis tegutseb juba pikka aega [[kolmežanriteater|kolmežanriteatrina]] ([[draama]], [[ooper]] ja [[ballett]]).

Suveetendustest on välja kasvanud [[Emajõe Suveteater]], Tartu Ülikooli juures tegutsenud näiteringide traditsioonist [[Kalev Kudu]] juhitud [[Tartu Üliõpilasteater]]. Üks Tartu nooremaid, kuid kõrgelt hinnatud teatreid on avangardistlik [[Tartu Uus Teater]], mille eestvedajaist tuntuim on lavastaja ja muusik [[Ivar Põllu]]. Kammerlikus [[Sadamateater|Sadamateatris]] toimuvad väiksemad, mõnikord [[monoetendus]]ed. Tähelepanu on pälvinud ka [[Uru noorteteater]].

===Muusika===
{{Vaata|Tartu muusika}}

Tartus peeti 1869. aastal [[I üldlaulupidu]]. 1956. aastal peeti Tartus ka esimene [[üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus]]. 1965. aastal avati Tähtveres [[Tartu lauluväljak]]. 1969. aastal, kui esimesest üldlaulupeost möödus 100 aastat, korraldati selle tähistamiseks kaks nädalat enne Tallinnas toimuvat pidu taas Tartus meeste laulupidu, millest inspireerituna hakati hiljem pidama [[Tartu laulupidu]]sid. 20. sajandi lõpul peeti linnas [[Tartu muusikapäevad|Tartu muusikapäevi]]. Sealhulgas esitati 1988. aastal Tähtvere laululaval nende raames ka [[Alo Mattiisen]]i [[viis isamaalist laulu]] ning toodi kohale [[Eesti lipp|sinimustvalged]] lipud.

Tartus tegutseb mitmeid laulukoore. Nende seas [[Meeskoor Gaudeamus]], [[Miina Härma Gümnaasiumi segakoor]], [[Tartu Akadeemiline Meeskoor]], [[Tartu Noortekoor]], [[Tartu Poistekoor]], [[Tartu Ülikooli Kammerkoor]], [[Tartu Neidudekoor Kurekell]], [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor]] ja [[Tartu Lastekoor Maarjalill]].

=== Muuseumid ===
[[Pilt:AHHAA.jpg|pisi|[[AHHAA|Teaduskeskus AHHAA]] maja [[Sadama tänav (Tartu)|Sadama tänav]]al]]
{{vaata|Tartu muuseumide loend}}
Tartus tegutseb üle 20 muuseumi. Nende seas on nii riiklikke, linna haldusalasse kuuluvaid kui ka kõrgkoolide ja eraettevõtete muuseume. Tuntumateks võib pidada [[Eesti Rahva Muuseum]]i, [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i, [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum]]i, [[Tartu Kunstimuuseum]]i, [[Tartu Linnamuuseum]]i ning [[Tartu Ülikooli muuseum]]e. Tinglikult arvatakse vahel muuseumide hulka ka [[Tartu Ülikooli botaanikaaed]] ning [[AHHAA|Teaduskeskus AHHAA]].

Eesti Kirjandusmuuseum tegutseb nimele vaatamata peamiselt teadusasutuse ja arhiivina. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on riiklik muuseum. Tartu linnale kuulub kaks muuseumi: [[Tartu Mänguasjamuuseum]] ja Tartu Linnamuuseum. Linna alluvuses olevaist muuseumidest on mõned tegelikult Tartu Linnamuuseumi filiaalid: [[Tartu linnakodaniku muuseum]], [[Laulupeomuuseum]], [[Oskar Lutsu majamuuseum]] ja [[KGB kongide muuseum]]. Eramuuseumidest teatakse enim [[A. Le Coqi Õllemuuseum|A. Le Coqi Õllemuuseumi]] ja [[TYPA trüki- ja paberikunstikeskus|TYPA trüki- ja paberikunstikeskust]].

Uusi muuseumihooneid pole Tartus pikemat aega rajatud ning paljud muuseumid paiknevad ajaloolistes hoonetes. Näiteks Tartu Ülikooli muuseum tegutseb ajaloolises [[Tartu toomkirik]]us ja [[Tartu tähetorn]]is Toomemäel ning [[Tartu Ülikooli peahoone]]s, [[Tartu Ülikooli loodusmuuseum]] [[Vanemuise 46]] hoones, linnamuuseum [[Katariina maja|Katariina majas]] Ülejõel, kunstimuuseum [[Barclay de Tolly maja]]s raeplatsil, mänguasjamuuseum mitmes vanas [[Lutsu tänav]]a hoones, Oskar Lutsu majamuuseum kirjaniku kunagises elumajas ning KGB kongide muuseum nõukogude julgeolekuasutuste kunagistes ruumides. 2016. aastal avati [[Raadi]]l [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone|Eesti Rahva Muuseumi uus hoone]], mille ettevalmistustööd ja ehitus käisid aastaid.

===Kinod===
Tartus on kinod tegutsenud juba eelmisest sajandivahetusest saati. Tänapäeva kinod tegutsevad siiski uutes hoonetes. Neist oli pikalt vanim Nõukogude ajal ehitatud [[Ekraan (kino)|Ekraan]] [[Riia mägi|Riiamäel]], mis lõpetas tegevuse 2021. aastal. Linna suurim kino on [[Lõunakeskus]]es tegutsev Apollo kino. Vanemaid kultuuriväärtuslikke filme näitab [[Tartu Elektriteater]].

=== Traditsioonilised kultuuriüritused ===
[[Fail:Hanseatic Days of Tartu 2007 Estonia2.JPG|pisi|[[Tartu Hansapäevad]] 2007. aastal]]
*[[Tartu linna päev]]
*Armastusfilmide festival [[Tartuff]]
*[[Emajõe festival]]
*[[Hullunud Tartu]]
*[[Kirjandusfestival Prima Vista]]
*[[Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival]]
*[[Tartu lõõtspillifestival]]
*[[Taaralinna taaderant]] – Tartu noorte folklooripäev
*[[Tartu Hansapäevad]]
*[[Tartu laulupidu]]
*[[Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival]]
*[[Tartumaa trallam]] – [[Folkloorifestival Baltica]] raames toimuvad üritused
*[[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus]] (kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuv festival)

=== Skulptuurid linnaruumis ===
[[Fail:Tartu Tähetorn 2011 10.jpg|pisi|[[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument]] [[Tartu tähetorn]]i ees]]
{{vaata|Tartu skulptuuride loend}}
Suure osa Tartu linnaruumis asuvatest skulptuuridest moodustavad ajaloolistele isikutele pühendatud mälestusmärgid. Tuntumate seas neist on [[Barclay de Tolly monument]] kesklinnas [[Barclay plats]]il, [[Gustav II Adolfi monument]] [[Tartu Ülikooli peahoone]] taga [[Kuningaplats]]il, [[Kristjan Jaak Petersoni monument]] Toomemäel, [[Jaan Tõnissoni monument]] [[Tõnissoni plats]]il, [[Hugo Treffneri monument]] [[Ülejõe park|Ülejõe pargis]], [[Eduard Tubina monument]] [[Vanemuise teater|Vanemuise teatri]] uue maja ees ning [[Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur]] Vallikraavi ja Ülikooli tänava nurgal. Üheks Tartu sümboliks [[Tartu Vabadussõja mälestussammas|Tartu Vabadussõja mälestussamba]] ([[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoja]]) kõrval Emajõe paremkaldal on kujunenud ka purskkaevuskulptuur &quot;[[Suudlevad tudengid]]&quot; [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]]il. Nimetamata ei saa jätta ka Emajõe vasakpoolsel kaldal asetsevat [[Mare Mikof]]i [[Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks|skulptuurigruppi 100 000. tartlase sünni tähistamiseks]] ja sama autori [[Maanaised|Maanaisi]] [[Tartu Kunstimuuseum]]i näitusemaja ees [[Tartu Raekoja plats|Raekoja platsil]].

Nõukogude ideoloogiat kandnud monumentidest pälvis enim tähelepanu kahtlemata [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] peahoone (nüüdse [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] hoone) ette püstitatud [[Lenini monument Tartus|Lenini mälestussammas]]. Esimene, istuva [[Lenin]]i kuju, paigaldati sinna juba 1949. aastal, kuid selle [[dolomiit|dolomiidist]] osa ei pidanud ilmastikule vastu. 1952. aastal asendati see Eesti skulptorite [[Garibaldi Pommer]]i, [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehe]] ja [[August Vomm]]i seisva Leniniga. See oli esimene eestlaste püstitatud Lenini monument ning püsis oma kohal 1990. aastani,&lt;ref name=&quot;GXBgU&quot; /&gt; mil [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] aktivistid eesotsas [[Harri Henn]]uga selle omaalgatuslikult maha võtsid. Tänaseni on alles [[Enn Kippel]]i noorsoojutustuse &quot;Meelis&quot; ainetel loodud [[Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel|eestlase Meelise ja Latgale vürsti Vjatško kuju]] [[Kassitoome]]l, mis pidi sümboliseerima eestlaste ja venelaste sõprust, ning [[Raadi park|Raadi mõisa parki]] rajatud mälestusmärk [[II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks|Nõukogude &quot;vabastajatele&quot;]].

&lt;gallery&gt;
Pilt:Tartu asv2022-04 img30 Monument to Barclay.jpg|[[Barclay de Tolly monument]] [[Barclay plats]]il
Pilt:Peterson Kristjan-Jaak monument Tartus.jpg|[[Kristjan Jaak Petersoni monument]] Toomemäel
Pilt:Monument to Pirogov.jpg|[[Nikolai Pirogovi monument]] [[Pirogovi park|Pirogovi pargis]]
Pilt:Wilde ja vilde.jpg|[[Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur]] [[Vallikraavi tänav]]al
Pilt:Friedebert Tuglase monument.JPG|[[Friedebert Tuglase monument]] [[Ülejõe park|Ülejõe pargis]]
Pilt:Reiman Willem monument.jpg|[[Villem Reimani monument]] Toomemäel
Pilt:Skulptuurigrupp 'Meelis ja Vjatško Tartu kaitsel' Tartus Kassitoomel, profiil, 20. september 2011.jpg|[[Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel]] [[Kassitoome]]l
&lt;/gallery&gt;

== Arhitektuur ==
{{vaata|Tartu arhitektuur}}
[[Fail:Pauluse kirik, Tartu - 2.jpg|pisi|[[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kirik]]. Arhitekt [[Eliel Saarinen]], 1919]]
Tartu sõdade- ja tulekahjuderohke ajalugu on jätnud tugeva jälje linna arhitektuuri. Kuigi keskajal oli Tartu peamiselt kivist linn, pärineb sellest ajast tollasel kujul vaid üksainus ehitis – umbes 13.–[[14. sajand]]il ehitatud [[Tartu Jaani kirik]], mis on oma [[terrakota]]skulptuuride rohkuse poolest maailmas ainulaadne. Teisest keskaegsest kirikust – [[15. sajand]]il Toomemäele püstitatud ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] keskuseks olnud [[Tartu toomkirik|toomkirik]]ust – on säilinud suurejoonelised varemed. Mõlemad kirikud on [[Gooti stiil|gooti]] stiilis ning ehitatud [[telliskivi]]st. Ülejäänud keskaegsest linnast on alles vaid tühiseid müürifragmente hilisemate hoonete sees.

[[1784]]. aastal rajati [[Rostock]]ist pärit [[Tartu linnaarhitektide ja linna ehitusmeistrite loend|linna ehitusmeistri]] [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]] projekti järgi [[Tartu raekoda]], mis on säilinud tänapäevani, ja [[Tartu kivisild]], mis hävis teises maailmasõjas.

Praegune [[Tartu kesklinn]] on valdavalt [[klassitsism|klassitsistlik]]. See ehitati 19. sajandi esimesel poolel, mil linn taastati pärast 1775. aasta [[Tartu 1775. aasta tulekahju|hiigeltulekahjut]]. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine [[1802]]. aastal – endise [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kiriku]] kohale ehitati aastatel [[1803]]–[[1809]] ülikooli peahoone ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autor on ülikooli [[arhitekt]] [[Johann Wilhelm Krause]]. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt [[barokk|barokne]], osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]]). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millele polnud vastet kogu [[Baltimaad|Baltikumis]]. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]] taas.

Kesklinna ümber kujunesid kunagistest eeslinnadest puitagulid – [[Supilinn]], [[Karlova]] ja [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]]. Ehkki 20. sajandi esimesel poolel taheti neid korduvalt lammutada ning sealseid 1–3-korruselisi puitpitside ja kohati ka [[juugend]]elementidega hooneid moodsamatega asendada, hinnatakse Tartu puitasumeid tänapäeval [[miljööväärtuslik ala|miljööväärtuslikena]]. Puumajade rohkus on teeninud Tartule ansambli [[Jäääär]] kunagise laulu järgi hüüdnime &quot;[[Tartu – väike puust linn|väike puust linn]]&quot;. Agulitest kaugemal, [[Tähtvere]]s ja [[Tammelinn]]as, arenesid 20. sajandi I poolel eramajade rajoonid.

[[Funktsionalism|Funktsionalistliku]] arhitektuuri näitena on huvipakkuv kuulsa [[soome]] arhitekti ja [[disainer]]i [[Alvar Aalto]] [[1932]]. aastal loodud [[Villa Tammekann]].

Nõukogude ajal ehitati kesklinna ümbrusse [[hruštšovka]]sid; peamiseks [[paneelelamu]]te rajooniks kujunes Annelinn, kus valmis kaks [[mikrorajoon]]i. Kauaaegne Tartu linnaarhitekt [[Arnold Matteus]] säilitas sõjapurustustest jäänud tühemikke südalinnas rohealadena, et hoida kohti tulevase väärtuslikuma arhitektuuri tarbeks. Tööstusettevõtted koondusid [[Ropka tööstusrajoon]]i.

Uuematest suurema mahuga ehitistest linnaruumis võib mainida [[Tigutorn]]i, [[Tartu Kaubamaja]] uut hoonet, [[Emajõe Ärikeskus]]t ehk rahvasuus Plaskut ja sellega ühendatud [[Tasku Keskus]]t ehk Taskut ning hotelli ja konverentsikeskust [[Dorpat (hotell)|Dorpatit]].

&lt;gallery&gt;
Tartu Raekoja plats 6, 8 ja 10.jpg|[[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]] 6, 8 ja 10
Tartu Peetri kirik 2012.jpg|[[Tartu Peetri kirik]]
Tartu asv2022-04 img32 View from Emajõe Tower.jpg|[[Tartu Jaani kirik]]
Telleri kabel.jpg|[[Telleri kabel]] [[Vana-Jaani kalmistu]]l
Rahvaste mälestussammas Tartus.JPG|[[Rahvaste mälestussammas]]
Tartu raudteejaama veetorn talvel.JPG|Tartu raudteejaama veetorn
Raudteetööliste elamu Tartus Vaksali 4.jpg|Raudteetööliste elamu Vaksali 4
Tartule iseloomulik puidust kahekorruseline kuur.jpg|Tartule iseloomulik puidust kahekorruseline kuur
Annelinn, Mõisavahe tn lõpp.JPG|Annelinna paneelelamud
Karlova, Kesk 7 ja Eha 19.JPG|[[Kesk tänav|Kesk]] ja [[Eha tänav (Tartu)|Eha tänava]] nurk Karlovas
Tammelinn, Elva 3.JPG|[[Heimatstiil]]is puitelamu Tammelinnas
EÜS 147.jpg|[[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja]]
Tartu asv2022-04 img38 Pepleri 32.jpg|Pepleri 32 hoone ehitati 1901
Tartu asv2022-04 img51 Veski 6.jpg|Veski 6 Kassitoome nõlval
&lt;/gallery&gt;

==Tartu kunstis==
===Tartu kujutavas kunstis===
[[Fail:Alasti keiser, Edward von Lõnguse töö Tartus.JPG|pisi|Tartut peetakse Eesti [[tänavakunst]]i pealinnaks. [[Edward von Lõngus]]e &quot;Alasti keiser&quot; (2015)]]
Linna kujutamine kunstis hakkas levima pärast Tartu ülikooli tegevuse taastamist, mis tõi kaasa Põhjasõjas põhjalikult laastatud ja [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta tulekahjus]] taas hävinud linna ülesehitamise. Nii ilmusid ülikooli taasavamise 20. aastapäevaks [[August Philipp Klara]] [[akvatinta]]tehnikas album, 25. aastapäevaks akvatintasari [[August Matthias Hagen]]ilt ja 35. aastapäevaks sari [[Woldemar Friedrich Krüger]]i [[litograafia]]teoseid Toomemäe vaadetega. 19. sajandist on tuntud ka [[Georg Friedrich Schlater]]i litograafiateosed, milles ta kujutas Tartu paljusid tuntud paikasid. 1857. aastal omandas Schlateri litotöökoja [[Louis Höflinger]], kes jätkas linnavaadete väljaandmist. Näiteks koostöös [[Eduard Ivanson]]iga andis ta 1860. aastal välja albumi Tartu ja selle ümbruse 20 vaatega &quot;[[Album von Dorpat und Umgebungen]]&quot;. 1875. aastal müüs ta töökoja omakorda edasi [[Heinrich Laakmann]]ile.&lt;ref name=&quot;T6wxQ&quot; /&gt;

Kui 1803. aastal avatud [[Tartu Ülikooli joonistuskool]] kujunes üheks esimeseks kunstihariduse keskuseks Baltimaades, siis 1919. aastal asutatud [[Pallas (kunstikool)|Kunstiühingu Pallas kunstikoolist]] sai 1924. aastal Eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus. Ühtekokku lõpetas aastatel 1924–1940 Pallase 79 noort kunstnikku, kes jäädvustasid oma teostes palju Tartut. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] alguses 1940. aasta augustis likvideeriti [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] ja asutati [[Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool]], mis nimetati 1944. aasta novembris [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikuks Kunstiinstituudiks]]. 1951. aastal likvideeriti ka see ja kogu kõrgem kunstiõpe koondati Tallinna. Tartus alustas tööd [[Tartu Kujutava Kunsti Kool]] keskeriõppeasutusena. Vähenes Tartu tähtsus kunstikeskusena ja sealtpeale on palju vähemaks jäänud ka Tartu kujutamist kujutavas kunstis.

21. sajandil on Tartu silma paistnud [[tänavakunst]]i poolest ja linna on nimetatud Eesti tänavakunsti pealinnaks.&lt;ref name=&quot;91wbB&quot; /&gt; Need teosed on aga juba mõeldud pigem ümbruskonna kaunistamiseks või poliitilise sõnumi edastamiseks. Tartust on alguse saanud ka igakevadine tänavakunstifestival [[Stencibility]].

&lt;gallery&gt;
TKM 1264G, Ülikooli raamatukogu, August Philipp Klara.jpg|[[August Philipp Klara]], &quot;Ülikooli raamatukogu&quot; (1821)
TKM 1578G, Tartu anatoomikum, August Matthias Hagen.jpg|[[August Matthias Hagen]], &quot;[[Vana Anatoomikum|Tartu anatoomikum]]&quot; (1827–1828)
TKM 1240G, Tartu Ülikooli peahoone, Georg Friedrich Schlater.jpg|[[Georg Friedrich Schlater]], [[Tartu Ülikooli peahoone]] (1832–1835)
TKM 0933G, Vaade Tartule Toomelt, Louis Höflinger.jpg|[[Louis Höflinger]], &quot;Vaade Tartule Toomelt&quot; (1860)
TKM 1306G, Vaade Tartule Kassitoomelt, Karl Anton Schulz.jpg|[[Karl Anton Schulz]], &quot;Vaade Tartule [[Kassitoome]]lt&quot; (1869)
TKM 0908M, Emajõgi, Hermann Friedrich Schrenck.jpg|[[Hermann Friedrich Schrenck]], &quot;Emajõgi&quot; (1881)
TKM 0254M 02, Tartu maastik, Villem Ormisson.jpg|[[Villem Ormisson]], &quot;Tartu maastik&quot; (1930)
TKM 0793M, Talvine Tartu Emajõega, Nikolai Triik.jpg|[[Nikolai Triik]], &quot;Talvine Tartu Emajõega&quot; (1935)
TKM 0316M, Tartu motiiv, Kaarel Liimand.jpg|[[Kaarel Liimand]], &quot;Tartu motiiv&quot; (1935)
Tartu kalasadam, Andrus Johani, EKM j 9683 M 3836.jpg|[[Andrus Johani]], &quot;Tartu kalasadam&quot; (1936)
TKM 1611G, Tartu äärelinna vaade, Ella Mätik.jpg|[[Ella Mätik]], &quot;Tartu äärelinna vaade&quot; (1942)
&lt;/gallery&gt;

===Tartu kirjanduses===
Tartu käsitlused [[ilukirjandus]]es on kokku koondatud [[veebiportaal]]i &quot;[[Tartu ilukirjanduses]]&quot;.

== Liiklus ==
[[Pilt:Tartu raudteejaam 2.jpg|pisi|[[Tartu raudteejaam]] rajati 1876. aastal seoses [[Tapa–Tartu raudteelõik|Tapa–Tartu raudteelõi]]gu rajamisega, [[Tartu jaamahoone|jaamahoone]] ehitati järgnevatel aastatel (1876–1878)]]
[[Fail:Annelinn_(2020).jpg|pisi|Vaade [[Tartu avaturg]]u Annelinnaga ühendavale [[Turusild|Turusillale]]. Vasakul [[Paju 2]] kõrghoone, paremal [[Anne kanal]], taamal [[Annelinn]]a korterelamud]]
{{vaata|Tartu liiklus|Tartu ühistranspordiliinid}}
Valdav osa Tartu liiklusest on [[auto]]liiklus, seda kasutatakse nii inimeste kui ka kaubaveoks. Oluline transpordisõlm on [[Tartu bussijaam]].

[[Rööbastransport|Rööbastranspordi]] tähtsus on tagasihoidlik, see piirdub maapealse [[rong]]iliiklusega. Lisaks [[Tartu raudteejaam]]ale asuvad linna piires ka [[Aardla raudteepeatus]] ja [[Kirsi raudteepeatus]]. Raudtee on oluline peamiselt linnavälise liikluse seisukohalt, mitte linnasiseseks liikumiseks. Nõukogude ajal oli Tartu tööstusele tähtis ka [[Tartu sadamaraudtee|sadamaraudtee]], mille kaudu liikusid kaubad ja kütus kuni Tartu sadamani Emajõel. [[Tramm]]i- ja [[trollibuss|trolliliiklus]] Tartus puudub, kuigi välja on pakutud kava trammiliini rajamiseks Annelinnast Lõunakeskuseni.&lt;ref&gt;https://www.err.ee/957991/tartu-trammiliin-voib-saada-teoks&lt;/ref&gt;

2011. aasta seisuga oli Tartus 467 tänavat üldpikkusega 336&amp;nbsp;km. Neil liikles 36 444 sõiduautot (neist eraomanduses 27 160), 5445 veoautot, 360 autobussi ja 1414 mootorratast. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli aasta vältel 118, neis sai viga 132 ja hukkus 4 inimest. Linnas oli 25 bussiliini (kogupikkusega 491&amp;nbsp;km) ja 276 bussipeatust.&lt;ref name=&quot;dVolb&quot; /&gt; 25 liinil sõitis igapäevaselt 51 bussi ning alates 2011. aasta algusest opereerib Tartu linnaliine AS [[SEBE]].&lt;ref name=&quot;7TGhb&quot; /&gt;

Kuigi Emajõgi on kogu pikkuses laevatatav, kasutatakse Emajõge peamiselt meelelahutusliku iseloomuga liikluseks. Kesklinnas asuvat [[Tartu sadam]]at kasutavad üksnes reisilaevad (tuntumad neist on [[Pegasus (jõelaev)|Pegasus]], [[Vanemuine (jõelaev)|Vanemuine]] ja [[Jõmmu]]), arvukate [[mootorpaat]]ide jt veesõidukite tarbeks on linna piires mitu paadisilda ja [[paadislipp|-slippi]]. 2014. aastal avati [[Karlova sadam]], kus on ka bensiinijaam veesõidukitele. Jõeliiklust Tartus aktiivselt ei reguleerita, kuid politsei on kasutanud vajadusel selleks mootorpaate.

Linna keskelt poolitava Emajõe tõttu on Tartu jaoks ülimalt tähtsad [[Tartu sillad|sillad]]. Algselt oli neid ainult üks ning suur osa liiklusest toimus parvedega. 2014. aastaks on sildade arv Emajõel kasvanud kuueni, neist kaks on jalakäijate sillad. Allavoolu lugedes: [[Kroonuaia sild]], [[Vabadussild]], [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] (jalakäijatele), [[Rahu sild]], [[Turusild]] (jalakäijatele) ja [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]]. 2015. aastal lisandus [[Ihaste sild]], mis ühendab Annelinna ja [[Ropka tööstusrajoon|Ropka]] linnaosad.

== Lennundus ==
Tartu on [[Eesti lennundus]]e ajaloo seisukohast oluline linn. [[1912]]. aastal tegi vene lendur [[Sergei Utotškin]] kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu [[Raadi mõis]]a väljade kohal. [[Johannes Pääsuke]]se filmikaadreid Utotškini lennust peetakse ühtlasi [[Eesti filmikunst]]i alguseks. Hiljem baseerus Tartus Raadil [[2. Lennuväedivisjon|2. Üksik Lennuväedivisjon]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooniväed]] rajasid Raadile esimese betoneeritud [[rada (lennundus)|lennuraja]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Teise Nõukogude okupatsiooni]] ajal sai [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi sõjaväelennuväljast]] strateegiliste kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele [[suletud linn]].

Samas Tartu lähedal [[Ülenurme vald|Ülenurme vallas]] tegutseb [[Eesti Lennuakadeemia]] ja [[Kastre vald|Kastre vallas]] [[Eesti Lennundusmuuseum]]. Ülenurme vallas asub ka 1946. aastal avatud [[Tartu lennujaam]].

== Looduskaitse ==
[[Fail:Tartu põhjaosa kaitsealad.png|pisi|400px|Tartu põhjaosa kaitsealad. Näidatud on [[Aruküla koopad]], [[Kalmistu paljand]], [[Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul|ebatsuuga allee]] ja [[Raadi park]] koos dendropargiga Maa-ameti kaardil]]
{{vaata|Tartu looduskaitse}}
Kuna Tartu linna piiridesse jääb lisaks parkidele ja haljasaladele ka mitmesuguseid looduslikke objekte, siis on Tartus oma looduskaitse kontseptsioon, mis on esitletud dokumendis [[Tartu Agenda 21]].&lt;ref name=&quot;0iwsv&quot; /&gt; Seal on välja toodud ka Tartus looduskaitset nõudvate objektide loetelud. Objektide seas on nii looduslikke vaatamisväärsusi, looduskooslusi, taimi, linde, loomi. Eri aegadel on Tartus kaitse alla võetud 44 loodusobjekti: 2 parki, 3 alleed, 1 paljand, 1 koobastik, 1 selektsiooniaed, 1 haruldaste taimede kaitseala, rohkesti puid ja puuderühmi.&lt;ref name=&quot;GNGOU&quot; /&gt; Aja jooksul on mõned neist hävinud. Eri taime- ja loomaliike on Tartus ja selle lähikonnas kaitse all 26.&lt;ref name=&quot;vCB78&quot; /&gt;

Mõningaid kaitstavaid loodusobjekte:
*[[Aruküla koopad]]
*[[Kalmistu paljand|Devoni liivakivipaljand]]
*[[Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul|Ebatsuugaallee]] [[Tartu sõjaväekalmistu]]l
*[[Raadi park]]
*[[Tammeallee (Tartu)|Tammeallee]] [[Riia tänav]]al
*[[Toomemägi]] (koos Kassitoomega)

Tartu linna territooriumile ulatuvad
*[[Raadi looduskaitseala]]
*[[Anne looduskaitseala]]
*[[Aruküla koobaste kaitseala]]
*[[Ropka-Ihaste looduskaitseala]] (loodud 2014)&lt;ref name=&quot;BB42X&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;yv6Gm&quot; /&gt;

==Sport==
[[Fail:Vabariigi aastapaev Tartu Anne kanalis 24-02-2013 02.JPG|pisi|[[Talisuplus]] Tartus]]
Linna tuntuim praegu tegutsev korvpalliklubi on [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond]], tuntuim jalgpalliklubi on [[Tartu JK Tammeka|JK Tammeka]]. Tartus tegutsevad [[Ameerika jalgpall]]i klubi [[Tartu Titans]], [[orienteerumisklubi Ilves]], [[Bigbank Tartu|võrkpalliklubi Bigbank Tartu]], [[Englas|maadlusklubi Englas]], [[HK Tartu Kalev-Välk|jäähokiklubi HK Tartu Kalev-Välk]]. Üks Tartu tuntumaid spordiorganisatsioone on [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi]].

Tartus asuvad veekeskus [[Aura Keskus]] ja siseruumidega [[Tamme staadion]]. Linna spordielu korraldab sihtasutus [[Tartu Sport]].

Jooksuvõistlustest on linnas peetud [[Tartu sügisjooks]]e, mis on kandnud ka nime Tartu Linnamaraton. Rattavõistlustest toimuvad [[Tartu rattamaraton]], [[Tartu rattaralli]] ja [[Tour of Estonia]] [[Tartu Grand Prix]]. Eesti suurim ja tuntuim suusamaraton – [[Tartu maraton]] – kannab küll Tartu nime, aga selle võistlusrada ei ole juba mitu kümnendit Tartut läbinud.

1969. aastast peetakse linnas [[Georg Hackenschmidti mälestusvõistlused|Georg Hackenschmidti mälestusvõistlust]] [[Kreeka-Rooma maadlus]]es. 2001. aastast toimub Tartus iga-aastane rahvusvaheline võimlemisturniir [[Miss Valentine]], mida korraldab [[Võimlemisklubi Janika]]. Linnas peetakse ka [[Tartu rulluisumaraton]]i.

2017. aastal toimusid Tartus [[2017. aasta orienteerumise maailmameistrivõistlused|orienteerumise maailmameistrivõistlused]].

== Galerii ==
=== Linnavaateid ===
&lt;gallery&gt;
Fail:Aerial view of Ülejõe, Emajõgi and Lodjakoda in Tartu, Estonia.jpg|Ülejõe ja Lodjakoda
Fail:Aerial view of northern half of Supilinn in Tartu, Estonia.jpg|Supilinn ja Emajõgi
Fail:Aerial view of Supilinn, Emajõe street, Botanical Garden, the bridges Kroonuaia and Vabadussild in Tartu, Estonia.jpg|Emajõe tänav, Kroonuaia sild, Vabadussild, paremal servas Jaani kirik
Fail:Aerial view of Karlova, Anne kanal and Sõpruse sild in Tartu, Estonia 2.jpg|Anne kanal, Sõpruse sild, Karlova
Fail:Aerial view of Annelinn in Tartu, Estonia.jpg|Annelinn
Fail:DJI 0501 Tartu downtown.jpg|Tartu kesklinn Toomemäelt vaadatuna
Fail:Aerial view of Tartu anatoomikum.jpg|[[Vana Anatoomikum]]
Fail:Tartu arch bridge and town hall in may 2022 DJI 0067.jpg|Tartu [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]], Emajõgi ja raeplats
&lt;/gallery&gt;

=== Droonivideosid ===
&lt;gallery&gt;
Fail:Drone Emaj6gi Supilinn kesklinn 2021.webm|Vaade Tartu kesklinnale ja Emajõele Supilinna kohalt. 2021. aasta august
Fail:Drone video of Supilinn in Tartu, Estonia 2021.webm|Supilinn 2021. aastal
Fail:Drone video of Annelinn 2021.webm|Annelinn 2021. aasta juulis
Fail:Aerial view of Toomemägi, toomkirik and Tartu downtown.webm|Toomemägi ja toomikirik
Fail:Drone video of Tartu Kaarsild and Town Hall in Spring 2022.webm|Tartu kesklinn, raeplatsis ja Kaarsild 2022. aasta kevadel
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
[[Fail:Tartu Toomkiriku varemed 2012.jpg|pisi|Toomkiriku varemed]]
*[[Tartu tänavate loend]]
*[[Tartu linnavolinike loend (1939)]]
*[[Tartu Suurtäht]]
*[[Tartu raha]]
*[[Tartu õuekohus]]
*[[Tartu ilukirjanduses]]
*[[Tartu aasta tegu]]
*[[Tartu linnasiire]]
*[[Tartu maarjalaat]]
*[[Tartu kirjastuste loend (1918–1940)]]
*[[Tartu medal]]
*[[Mõisad Tartu linnas]]
*[[Tartu Biotehnoloogia Park]]
*[[Tartu Ärinõuandla]]
*[[Tartu linn (haldusüksus)#Sõpruslinnad|Tartu sõpruslinnad]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;wTlHp&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=773303 Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus] Riigi Teatajas&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OhqEX&quot;&gt;Andres Tvauri. [http://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost], doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 215–220, 238.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tvauri238&quot;&gt;Tvauri 2001, lk 238–239&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Alvre97&quot;&gt;[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] [[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 97&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEvana&quot;&gt;{{EEvana|4|22}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;msAUj&quot;&gt;Andres Tvauri. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 187–189&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zASL8&quot;&gt;Tvauri 2012, lk 47–49&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lang&quot;&gt;[[Valter Lang]]. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Lk 239&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FDixa&quot;&gt;Sakala, 2006. [https://web.archive.org/web/20090717054843/http://www.sakala.ajaleht.ee/051106/esileht/5023426.php Kohanimede teema sisustas päeva].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s4GnB&quot;&gt;[http://www.tartu.ee/?page_id=24529&amp;menu_id=2 Idaringtee] Tartu linn&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZF9p4&quot;&gt;Antud päeval registris olevate elanike arv on kirjas [http://www.tartu.ee Tartu linna kodulehe] esilehel.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M1B8b&quot;&gt;http://www.stat.ee/ppe-46953&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WJWkc&quot;&gt;&quot;Statistiline ülevaade. Tartu 2013&quot; Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 28, ptk &quot;Rahvastik&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;urNBQ&quot;&gt;&quot;Statistiline ülevaade. Tartu 2013&quot; Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk &quot;Rahvastik&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;69Aui&quot;&gt;Статистическое изображение городов и посадов Российской империи по 1825 год. Сост. из офиц. сведений по руководством директора Департамента полиции исполнительной Штера. Спб., 1829.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O8QZM&quot;&gt;Обозрение состояния городов российской империи в 1833 году / Изд. при министерстве внутренних дел. — Спб., 1834.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qsWeu&quot;&gt;Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. — Спб., 1840.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;41gOJ&quot;&gt;Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи [по 1 мая 1847 года]. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. Спб., 1852.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0s8WB&quot;&gt;Статистические таблицы Российской империи, составленные и изданные по распоряжению министра внутренних дел Стат. отделом Центрального статистического комитета. [Вып. 1]. За 1856–й год. Спб., 1858.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eakwL&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/1/1867Liv_ErsteAbth_1.csv |pealkiri=Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 1. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland, geschieden nach Civil und Miliair |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2011-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720123123/http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/1/1867Liv_ErsteAbth_1.csv |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;autogenerated1922&quot;&gt;1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 10.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ijAcK&quot;&gt;[http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=7 Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года. Наличное население в губерниях, уездах, городах Российской Империи (без Финляндии)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;autogenerated2000&quot;&gt;[http://www.stat.ee/dokumendid/26463 2000. aasta rahvaloenduse tulemused I Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanuskoosseis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hzhow&quot;&gt;Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;autogenerated3&quot;&gt;1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 33.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k9Xl0&quot;&gt;Strukturbereicht über das Ostland. Teil I: Ostland in Zahlen. — Riga, 1942.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GxUAM&quot;&gt;[http://webgeo.ru/db/1959/eston.htm Перепись населения СССР 1959 года]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rCI6K&quot;&gt;[http://webgeo.ru/db/1970/eston.htm Перепись населения СССР 1970 года]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HQLeD&quot;&gt;[http://webgeo.ru/db/1979/eston.htm Перепись населения СССР 1979 года]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puC1B&quot;&gt;[http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/4/1867Liv_ErsteAbth_4.csv Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 4. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland nach ihrer Nationalität für Civil und Militair geschieden]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Svxwc&quot;&gt;Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 г. Под ред. Н. А. Тройницкого. 21: Лифляндская губерния. — Спб., 1905, с. 78—79.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lURuq&quot;&gt;Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 47—53.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2HUXS&quot;&gt;Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллин, 1972.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zBs0F&quot;&gt;Население районов, городов и посёлков городского типа Эстонской ССР: По данным Всесоюзной переписи населения на 17 января 1979 года. — Таллин, 1980, с. 131—135.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uyqf9&quot;&gt;[http://www.stat.ee/dokumendid/26495 2000. aasta rahvaloenduse tulemused. II. Kodakondsus, rahvus, emakeel ja võõrkeelte oskus]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9AlCx&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XJSDd&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&amp;ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&amp;path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1KB5B&quot;&gt;&quot;Statistiline ülevaade. Tartu 2013&quot; Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 38, ptk &quot;Ettevõtlus&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;decRY&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/423122014076 Tartu linna 2015. aasta eelarve] Riigi Teataja (vaadatud 27. aprillil 2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;81dvI&quot;&gt;[http://www.tartu.ee/data/Eelarve%20lyhiylevaade%202015.doc &quot;Lühiülevaade Tartu linna 2015. aasta eelarvest&quot;] Tartu linna kodulehel (vaadatud 27. aprillil 2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RScC1&quot;&gt;[http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&amp;lang_id=1&amp;menu_id=6&amp;lotus_url=/teated.nsf/web/viited/6745F225C5937FAEC2257E33007419AE?OpenDocument &quot;Tänasest saab esitada kaasava eelarve ideid&quot;] Tartu Linnavalitsuse pressiteade 27.04.2015 (vaadatud 27. aprillil 2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dsQ9y&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150509214714/http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-18463/Tartu-sai-teaduskultuurilinna-tiitli- &quot;Tartu sai teaduskultuurilinna tiitli&quot;] Bioneer, 16. jaanuar 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qlyge&quot;&gt;Kaspar Koort [http://tartu.postimees.ee/3433475/tartu-paases-unesco-loovlinnade-vorgustikku Tartu pääses UNESCO loovlinnade võrgustikku] Postimees, 12. detsember 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GXBgU&quot;&gt;&quot;Mälumäng&quot; Postimees, 21. jaanuar 2014, lk 21&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T6wxQ&quot;&gt;[http://utlib.ut.ee/kogud/bskunst/linn.htm LINNAVAATED] utlib.ut.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;91wbB&quot;&gt;Karsten Kaminski. [http://kultuur.postimees.ee/3162979/taenavakunst-tartus-rohkem-kui-ainult-kunst &quot;Tänavakunst Tartus: rohkem kui ainult kunst&quot;] kultuur.postimees.ee, 26. aprill 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dVolb&quot;&gt;[http://info.raad.tartu.ee/teated.nsf/0/FDC153A71C36B84EC22579DC003CF19A/$FILE/tartuarvudes%202011_EST.pdf &quot;Tartu arvudes 2012&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7TGhb&quot;&gt;[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&amp;menu_id=6&amp;page_id=3964 &quot;Tartu linna ühistransport&quot;] tartu.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0iwsv&quot;&gt;[http://www.tartu.ee/pdf/agenda21.pdf &quot;Tartu Agenda 21&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GNGOU&quot;&gt;Ü.Kukk, I.Alakivi [http://www.tartu.ee/pdf/1A2.pdf &quot;Tartus kaitse all olevad loodusobjektid&quot;] (maht ''ca'' 12 MB)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vCB78&quot;&gt;Ü. Kukk, I. Alakivi [http://www.tartu.ee/pdf/2A2.pdf &quot;Kaitstavaid liike Tartu linnas ja lähikonnas&quot;] (maht ''ca'' 18 MB)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BB42X&quot;&gt;[http://tartu.postimees.ee/2727736/kaitsealuste-taimede-uued-leiukohad-keeravad-tartus-ehitusplaane-kihva &quot;Kaitsealuste taimede uued leiukohad keeravad Tartus ehitusplaane kihva&quot;] Tartu Postimees, 14.03.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yv6Gm&quot;&gt;[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO1000633&amp;mount=view#HTTPhWsDYCx8wH2HCnZWAgOcUBREYw3ImO Ropka-Ihaste looduskaitseala] register.keskkonnainfo.ee&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* &quot;Tartu&quot; (koguteos) Tartu: Tartu linn, 1927
* [[Johannes Lott]] &quot;Tartu-Veszprém = Тарту – Веспрем: sõpruslinnade sidemetest&quot; Tallinn: [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1975
* [[Aili Raendi]] &quot;Isikunimelised tänavad Tartus&quot; Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1987
* Andres Tvauri &quot;Muinas-Tartu&quot; Tallinn: [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]], 2001. ISBN 9985503317
* [[Malle Salupere]] &quot;Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn&quot; [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], Tartu 2004. ISBN 9789985847282
* &quot;Tartu: ajalugu ja kultuurilugu&quot; (koostanud [[Heivi Pullerits]]) Tartu: [[Ilmamaa]], 2005. ISBN 9949131529
* [[Johannes Risingh]] &quot;Kõne Tartu linnast&quot; Tartu: Ilmamaa, 2009. ISBN 9789985773215
* [[Mart Siilivask]] &amp; [[Tõnis Kimmel]] &quot;Tartu. I, Südalinn ja Toometagune&quot; Tallinn: [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]], 2009
* [[Valdur Mikita]] &quot;Tartu tähestik&quot; Tartu: Tartu Linnavalitsus, 2017. ISBN 9789949955411

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus}}
{{commons}}
{{vikitsitaadid}}
* [https://www.tartu.ee/et Tartu linna koduleht]
* [https://visittartu.com/et Visit Tartu]
* [https://www.tartu2024.ee/ Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024]
* [https://teele.luts.ee/ Tartu ilukirjanduses]
* [https://www.youtube.com/channel/UCavsvxiF3vMyGjapZy31AnA/video Tartu linna kanal Youtube'is]
* [[Raimu Hanson]]. [https://tartu.postimees.ee/1822291/maailma-kirjanduslinnaks-saamine-ergastab-kogu-elu &quot;Maailma kirjanduslinnaks saamine ergastab kogu elu&quot;] Tartu Postimees, 26. november 2008
* [[Enn Ernits]]. [https://tartu.postimees.ee/7103258/tartu-nimest-ja-selle-tulemisest &quot;Tartu nimest ja selle tulemisest&quot;] Tartu Postimees, 6. november 2020

{{Eesti linnad}}
{{Tartu linn}}
{{Euroopa kultuuripealinnad}}

[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Tartu| ]]</text>
      <sha1>ac493k5e1yw31oflllzn928cmzujpgg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Õigeusk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1314</id>
    <revision>
      <id>6177321</id>
      <parentid>6158484</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:29:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Krizz</username>
        <id>1781</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus 6154152, mille tegi [[Special:Contributions/Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[User talk:Ursus scribens|arutelu]])</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10087" xml:space="preserve">[[Pilt:Medieval Orthodox priest's liturgical robe in Moscow.jpg|pisi|[[Keskaeg]]ne [[svastika]]ga õigeusu kiriku [[preester|preestri]] [[Kirikutekstiilid#Vaimulike riietus|liturgiline riietus]], Venemaa]]
'''Õigeusk''' on [[katoliiklus]]e ja [[protestantism]]i kõrval üks [[kristlus]]e kolmest põhivoolust. 

Õigeusu tunnistajaid nimetatakse '''õigeusulisteks''', '''õigeusklikeks''', '''õigeusklikeks kristlasteks''' või '''ortodoksideks'''. 

Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks. 

==Teoloogia==

Sõna &quot;õigeusk&quot; tuleb kreekakeelsest sõnast ''orthodoxia'' (ὀρθοδοξία), mis koosneb kahest sõnast, ''orthos'' (ορθός), mis tähendab 'sirget' või 'õiget', ja ''doxa'' (δόξα), mis tähendab 'arvamust', 'otsustust', 'austust' ja 'ülistust'. 

Õigeusu kirik tunnistab [[Kristus]]e nii jumalikku kui ka inimlikku loomust, tunnistab [[Kolmainsus|Kolmainu Jumala]] – Jumal Isa, Jumal Poja ja Jumal Püha Vaimu ühtset jumalikkust. Kõikne Isa, igavene Poeg ja lõpmatu Vaim on ainulaadsed algupärased isikud, sellest hoolimata on nad üks tervik. Õigeusu kirikus kasutatakse [[Nikaia usutunnistus]]t. Seda loetakse kirikus igal armulauaga jumalateenistusel ning ka igal kesköö- ja pärastõhtuteenistusel ning tunnistatakse pühalikult kristlikke [[dogma]]sid, millel on [[Piibel|Piibli]] järgi muutumatu ja püsiv autoriteet üleilmsete [[kirikukogud]]e õpetuslike määratlustena. Õigeuskliku elu sümboliseerib ''teeliseks olemine,'' seetõttu liigutakse ka pühakojas ringi, ei istuta, vaid teenitakse Jumalat. Palvetega peetakse meeles lahkunud lähedasi ning süüdatakse nende mälestuseks küünlaid. [[Ikoon]]i e igavikuakna ees kummardades ei kummarda usklik mitte kuju, vaid Jumalat, austades ka pühakut (süüdatakse palveküünlaid). &quot;''Ikoon peegeldab Jumala ja tema pühakute ilu, asudes seega õigeusu vaimuliku kogemuse südames&quot;''&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Michel Quenot|pealkiri=Ikoon. Aken Kuningriiki|aasta=1998|koht=Tallinn|kirjastus=Logos|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;. Oma ''teel'' pöördub usklik juhatuse saamiseks Jumala poole, kes annab õpetust peamiselt [[Piibel|Pühakirja]] kaudu. Palvetel on suur tähtsus. [[Palve]] on uskliku südamest lähtuv pöördumine [[Kolmainsus|Kolmainu Jumala]] poole. Kui Piiblit koos palvega lugeda, osutub ta alati tänapäevaseks – ei ole hulk kirjutisi kaugest ajast, vaid sõnum, mis on adresseeritud usklikule just praegu. Õigeusus on loomulik austada [[kirikuisad]]e ja [[pühak]]ute pärimust. Sisemise kuningriigi otsimine on üks peamisi teemasid kirikuisade kirjutistes. [[Aleksandria Klemens|Aleksandria püha Klemens]] ütleb: &quot;kõige suurem asi, mida võib õppida, on tunda iseennast, sest kui keegi tunneb iseennast, saab ta Jumalat tundma, ja kui ta tunneb Jumalat, saab ta Jumala sarnaseks.&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ware|pealkiri=Õigeusu Tee|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt; Pöördumine pühade isade poole ei tähenda ainult intellektuaalse pärimuse otsimist, vaid pöördumist tõelise vaimse [[teoloogia]] poole. Pärimus on õigeuskliku jaoks eelkõige miski, mis toimub Kirikus, nimelt ülestõusnud Kristus, kes tegutseb oma Ihus, milleks on Kirik. Seega moodustab Kristuse saladuse kohalolu osaduses Püha Vaimuga Pärimuse aluse. Õigeusu teoloogia on eelkõige kogemise, läbielamise teoloogia, otsekui raviv teraapia, mille eesmärk on tervendada inimese hing haigusest, puudusest, mistahes vajadusest, ja juhatada teda ellu koos Kristusega. Kuna Jeesus Kristus samastus inimesega, sai lihaks ja vereks maapeal ning võttis enese peale kogu maailma patud ja lunastas need, tõustes kolmandal päeval surnuist üles. Kristus sai kuulekaks surmani ([http://www.piibel.net/#q=Fl%202 Filip2:8]) Seega on [[rist]] võidu sümbol. Õigeusklik teab, et Kristus on patu ja surma võitnud ja seetõttu ei saa need valitseda tema elus. Kuna Kirik Maa peal on [[Igavikuiline|eshatoloogiline]] tegelikkus, mida usklik kogeb Jumala kohalolekuna just sakramentaalses elus, siis on sakramentidel jumalarahva elus suur osakaal.

Sõna &quot;[[sakrament]]&quot; tuleb ladinakeelsest sõnast ''sacramentum'', mis tähendab 'püha toimingut' e 'vannet'. Õigeusu kirikus on juurdunud käsitlus, mille järgi on seitse sakramenti. Need on: piht, armulaud, laulatus, pühitsemine, ristimine, salvimine ja haige õlitamine. Õigeusu kiriku sakramentidest võivad osa saada vaid õigeusu kiriku liikmed. Liikmeks saadakse ristimise ja võidmise sakramendi kaudu. Sakramentide olemusse kuulub, et need mõjuvad varjatud viisil, pühitsedes ja parandades neist osavõtjaid. Armulaud on kirikus keskne sakrament e &quot;kiriku süda&quot;.

'''Piht''' e patukahetsus põhineb Kristuse lubadusel õpilastele - &quot;kellele te patud andeks annate, neile on need andeks antud&quot; ([http://www.piibel.net/#q=Jh%2020 Joh 20:22]). Et patud andeks saada, on vajalik siiras kahetsus. Piht on inimese jaoks vaimuliku ja kõlbelise edenemise märk, sest see aitab valida ellusuhtumist, mis on kooskõlas Jumala tahtega. Selles suhtes on pihiisa nõuandja inimese elu korraldamisel. Ta aitab pihtijal leida sisemist hingerahu, õpetab eristama head kurjast ja julgustab vastu astuma igapäevaelu probleemidele.

'''Armulaud''' – armulaua sakramendis muutuvad leib ja vein salapäraselt preestri palve peale Kristuse ihuks ja vereks. Armulaud on õigeusklikele püha ja sellega kaasneb sügav kogemus ühtsusest Kristusega. &quot;Kes sööb minu liha ja joob minu verd, jääb minusse&quot; ([http://www.piibel.net/#q=Jh%206 Joh 6:56]).

'''Laulatus''' – koosneb kahest talitusest, kihlusest ja laulatusest. Laulatuse sakramendis saavad kaks inimest &quot;üheks lihaks&quot; ([http://www.piibel.net/#q=Ef%202 Ef2:20]), säilitades siiski oma isikupärasuse. Nad toovad oma liidu kirikusse pühitsemisele, sest Kristusega ühinedes muutub armastus veel täiuslikumaks.

'''Pühitsemine''' – õigeusu kirik kannab endas järjepidevust, katkematut pühitsemiste rida ning apostlite poolt soovitatud käte pealepanemist, kuni meie päevadeni. Pühitsemisel on kolm astet – diakoniks, preestriks ja piiskopiks pühitsemine.

'''Ristimine ja salvimine''' – enamasti toimetatakse neid sakramente koos. Uskliku ristimine tähendab kirikuga liitumist, sellega kaasnev salvimine on Püha Vaimu väljavalamine ristitu peale. Ristimisel saab ristitav endale pühaku järgi nime.

'''Haige õlitamine:''' &quot;Kui keegi teie seast on haige, siis kutsuge enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda &quot;õliga Issanda nimel.&quot; ([http://www.piibel.net/#q=Jk%205 Jk5:14]). Kirik mõistab sakramenti hingelise paranemisena. Alles siis, kui hing on terve, saab hakata tervenema keha. 

==Ajalugu==
[[Kirik (institutsioon)|Kirik]] asutati aastal [[33]] pKr [[nelipühad]]el ning selle asutajad ''&quot;jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse&quot;'' ([[Apostlite tegude raamat|Ap]] [[Apostlite tegude raamat 2|2]]:42). [[Apostellik suktsessioon]] ulatub tagasi [[algkirik]]u viie keskuseni – [[Rooma]], [[Jeruusalemm]]a, [[Antiookia]], [[Aleksandria]] ja [[Konstantinoopol]]i kirikuni. 

Aastast [[1054]] on [[õigeusu kirik]] [[katoliku kirik]]ust lahus (vt [[suur kirikulõhe]]), sest peab [[hereesia]]teks sõna ''[[filioque]]'' [[usutunnistus]]es, [[paavst]]i pretensiooni täielikule autoriteedile kõikide [[kristlus|kristlaste]] üle ning mõningaid muid katoliku kiriku [[õpetus]]likke ja [[liturgia|liturgilisi]] uuendusi. 

Hiljem lisas katoliku kirik oma õpetusele teisigi [[dogma]]sid, mida õigeusu kirik peab [[hereesia|hereetiliseks]], sealhulgas [[paavsti ilmeksimatus]]e ja [[Neitsi Maarja pärispatuta saamine|neitsi Maarja pärispatuta saamise]] [[dogma]]. Katoliku kirik peab õigeusu kirikut [[skisma]]atiliseks. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks.

Alles 9 sajandit hiljem, [[1965]]. aastal, tühistasid [[Rooma paavst]] ja [[Konstantinoopoli patriarh]] õigeusutunnistuse pooldajatele kehtestatud [[kirikuvanne|kirikuvande]].

== Õigeusk Eestis ==
Arvatakse, et 10.–13. sajandil elas Eesti alal väike, kuid kasvav kristlik vähemus. Rannikul ja Lääne-Eestis oli tunda läänekiriku ja Ida-Eestis idakiriku mõju. Mõnede ajaloolaste hinnangul jõudsid [[Photios I|Konstantinoopoli püha Fotiuse]] saadetud misjonärid ka eesti hõimudeni. [[Nestori kroonika]] üldlevinud tõlgenduse järgi Kiievi vürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav]] vallutas 6538. ([[1030]].) aastal [[Tartu]] ning rajas sinna Jurjevi linnuse (&quot;Сего лѣта иде Ярославъ на чюдь, и побѣди я, и постави городъ Юрьевъ.&quot;)&lt;ref&gt;https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%80%D0%B5%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BB%D0%B5%D1%82_(%D0%9D%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80)/1997_(%D0%94%D0%9E)&lt;/ref&gt; ja kiriku. Väike osa kagu-eestlastest ([[setud]]) jäi [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] ja hiljem [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] alla ning pöördusid järk-järgult õigeusku.&lt;ref&gt;Mattias Palli. A brief history of the orthodox church of Estonia. http://www.orthodoxa.org/GB/estonia/documentsEOC/a%20brief%20history.htm&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Liina Eek. Sissejuhatus: õigeusk Eestis ning kogumikust &quot;Mitut usku Eesti IV&quot;. – Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. Lk. 8.&lt;/ref&gt; Suurem eestlaste õigeusku minek toimus aga aastatel 1845–1848 [[Usuvahetusliikumine|usuvahetusliikumise]] ajal.&lt;ref&gt;http://www.eoc.ee/static/files/078/igeusu_kiriku_kalender_2013.pdf{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 

Õigeusu ajalugu Eestis käsitleb ka Eestist pärit [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i [[Aleksius II]] teos &quot;[[Õigeusk Eestimaal]]&quot; (vene keeles &quot;Православие в Эстонии&quot;, Moskva 1999).

==Vaata ka==
*[[Õigeusu kirik]]
*[[Õigeusu pühakute loend]]
*[[Ortodoksia]]
*[[Eesti õigeusu koguduste loend]]
*[[Patriarh]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Õigeusk| ]]
[[Kategooria:Kristlus]]</text>
      <sha1>ek1whmyzpqv0fop3ahyqop4fnv51t1m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177325</id>
      <parentid>6177321</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:35:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Krizz</username>
        <id>1781</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teoloogia */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10188" xml:space="preserve">[[Pilt:Medieval Orthodox priest's liturgical robe in Moscow.jpg|pisi|[[Keskaeg]]ne [[svastika]]ga õigeusu kiriku [[preester|preestri]] [[Kirikutekstiilid#Vaimulike riietus|liturgiline riietus]], Venemaa]]
'''Õigeusk''' on [[katoliiklus]]e ja [[protestantism]]i kõrval üks [[kristlus]]e kolmest põhivoolust. 

Õigeusu tunnistajaid nimetatakse '''õigeusulisteks''', '''õigeusklikeks''', '''õigeusklikeks kristlasteks''' või '''ortodoksideks'''. 

Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks. 

==Teoloogia==

Sõna &quot;õigeusk&quot; tuleb kreekakeelsest sõnast ''orthodoxia'' (ὀρθοδοξία), mis koosneb kahest sõnast, ''orthos'' (ορθός), mis tähendab 'sirget' või 'õiget', ja ''doxa'' (δόξα), mis tähendab 'arvamust', 'otsustust', 'austust' ja 'ülistust'. 

Õigeusu kirik tunnistab [[Kristus]]e nii jumalikku kui ka inimlikku loomust, tunnistab [[Kolmainsus|Kolmainu Jumala]] – Jumal Isa, Jumal Poja ja Jumal Püha Vaimu ühtset jumalikkust. Kõikne Isa, igavene Poeg ja lõpmatu Vaim on ainulaadsed algupärased isikud, sellest hoolimata on nad üks tervik. Õigeusu kirikus kasutatakse [[Nikaia usutunnistus]]t. Seda loetakse kirikus igal armulauaga jumalateenistusel ning ka igal kesköö- ja pärastõhtuteenistusel ning tunnistatakse pühalikult kristlikke [[dogma]]sid, millel on [[Piibel|Piibli]] järgi muutumatu ja püsiv autoriteet üleilmsete [[kirikukogud]]e õpetuslike määratlustena. Õigeuskliku elu sümboliseerib ''teeliseks olemine,'' seetõttu liigutakse ka pühakojas ringi, ei istuta, vaid teenitakse Jumalat. Palvetega peetakse meeles lahkunud lähedasi ning süüdatakse nende mälestuseks küünlaid. [[Ikoon]]i e igavikuakna ees kummardades ei kummarda usklik mitte kuju, vaid Jumalat, austades ka pühakut (süüdatakse palveküünlaid). &quot;''Ikoon peegeldab Jumala ja tema pühakute ilu, asudes seega õigeusu vaimuliku kogemuse südames&quot;''&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Michel Quenot|pealkiri=Ikoon. Aken Kuningriiki|aasta=1998|koht=Tallinn|kirjastus=Logos|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;. Oma ''teel'' pöördub usklik juhatuse saamiseks Jumala poole, kes annab õpetust peamiselt [[Piibel|Pühakirja]] kaudu. Palvetel on suur tähtsus. [[Palve]] on uskliku südamest lähtuv pöördumine [[Kolmainsus|Kolmainu Jumala]] poole. Kui Piiblit koos palvega lugeda, osutub ta alati tänapäevaseks – ei ole hulk kirjutisi kaugest ajast, vaid sõnum, mis on adresseeritud usklikule just praegu. Üheks levinumaks ja eriti [[Hesühhasm|hesühhastide]] poolt viljeletud palveks on [[jeesuspalve]]. Õigeusus on loomulik austada [[kirikuisad]]e ja [[pühak]]ute pärimust. Sisemise kuningriigi otsimine on üks peamisi teemasid kirikuisade kirjutistes. [[Aleksandria Klemens|Aleksandria püha Klemens]] ütleb: &quot;kõige suurem asi, mida võib õppida, on tunda iseennast, sest kui keegi tunneb iseennast, saab ta Jumalat tundma, ja kui ta tunneb Jumalat, saab ta Jumala sarnaseks.&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ware|pealkiri=Õigeusu Tee|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt; Pöördumine pühade isade poole ei tähenda ainult intellektuaalse pärimuse otsimist, vaid pöördumist tõelise vaimse [[teoloogia]] poole. Pärimus on õigeuskliku jaoks eelkõige miski, mis toimub Kirikus, nimelt ülestõusnud Kristus, kes tegutseb oma Ihus, milleks on Kirik. Seega moodustab Kristuse saladuse kohalolu osaduses Püha Vaimuga Pärimuse aluse. Õigeusu teoloogia on eelkõige kogemise, läbielamise teoloogia, otsekui raviv teraapia, mille eesmärk on tervendada inimese hing haigusest, puudusest, mistahes vajadusest, ja juhatada teda ellu koos Kristusega. Kuna Jeesus Kristus samastus inimesega, sai lihaks ja vereks maapeal ning võttis enese peale kogu maailma patud ja lunastas need, tõustes kolmandal päeval surnuist üles. Kristus sai kuulekaks surmani ([http://www.piibel.net/#q=Fl%202 Filip2:8]) Seega on [[rist]] võidu sümbol. Õigeusklik teab, et Kristus on patu ja surma võitnud ja seetõttu ei saa need valitseda tema elus. Kuna Kirik Maa peal on [[Igavikuiline|eshatoloogiline]] tegelikkus, mida usklik kogeb Jumala kohalolekuna just sakramentaalses elus, siis on sakramentidel jumalarahva elus suur osakaal.

Sõna &quot;[[sakrament]]&quot; tuleb ladinakeelsest sõnast ''sacramentum'', mis tähendab 'püha toimingut' e 'vannet'. Õigeusu kirikus on juurdunud käsitlus, mille järgi on seitse sakramenti. Need on: piht, armulaud, laulatus, pühitsemine, ristimine, salvimine ja haige õlitamine. Õigeusu kiriku sakramentidest võivad osa saada vaid õigeusu kiriku liikmed. Liikmeks saadakse ristimise ja võidmise sakramendi kaudu. Sakramentide olemusse kuulub, et need mõjuvad varjatud viisil, pühitsedes ja parandades neist osavõtjaid. Armulaud on kirikus keskne sakrament e &quot;kiriku süda&quot;.

'''Piht''' e patukahetsus põhineb Kristuse lubadusel õpilastele - &quot;kellele te patud andeks annate, neile on need andeks antud&quot; ([http://www.piibel.net/#q=Jh%2020 Joh 20:22]). Et patud andeks saada, on vajalik siiras kahetsus. Piht on inimese jaoks vaimuliku ja kõlbelise edenemise märk, sest see aitab valida ellusuhtumist, mis on kooskõlas Jumala tahtega. Selles suhtes on pihiisa nõuandja inimese elu korraldamisel. Ta aitab pihtijal leida sisemist hingerahu, õpetab eristama head kurjast ja julgustab vastu astuma igapäevaelu probleemidele.

'''Armulaud''' – armulaua sakramendis muutuvad leib ja vein salapäraselt preestri palve peale Kristuse ihuks ja vereks. Armulaud on õigeusklikele püha ja sellega kaasneb sügav kogemus ühtsusest Kristusega. &quot;Kes sööb minu liha ja joob minu verd, jääb minusse&quot; ([http://www.piibel.net/#q=Jh%206 Joh 6:56]).

'''Laulatus''' – koosneb kahest talitusest, kihlusest ja laulatusest. Laulatuse sakramendis saavad kaks inimest &quot;üheks lihaks&quot; ([http://www.piibel.net/#q=Ef%202 Ef2:20]), säilitades siiski oma isikupärasuse. Nad toovad oma liidu kirikusse pühitsemisele, sest Kristusega ühinedes muutub armastus veel täiuslikumaks.

'''Pühitsemine''' – õigeusu kirik kannab endas järjepidevust, katkematut pühitsemiste rida ning apostlite poolt soovitatud käte pealepanemist, kuni meie päevadeni. Pühitsemisel on kolm astet – diakoniks, preestriks ja piiskopiks pühitsemine.

'''Ristimine ja salvimine''' – enamasti toimetatakse neid sakramente koos. Uskliku ristimine tähendab kirikuga liitumist, sellega kaasnev salvimine on Püha Vaimu väljavalamine ristitu peale. Ristimisel saab ristitav endale pühaku järgi nime.

'''Haige õlitamine:''' &quot;Kui keegi teie seast on haige, siis kutsuge enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda &quot;õliga Issanda nimel.&quot; ([http://www.piibel.net/#q=Jk%205 Jk5:14]). Kirik mõistab sakramenti hingelise paranemisena. Alles siis, kui hing on terve, saab hakata tervenema keha. 

==Ajalugu==
[[Kirik (institutsioon)|Kirik]] asutati aastal [[33]] pKr [[nelipühad]]el ning selle asutajad ''&quot;jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse&quot;'' ([[Apostlite tegude raamat|Ap]] [[Apostlite tegude raamat 2|2]]:42). [[Apostellik suktsessioon]] ulatub tagasi [[algkirik]]u viie keskuseni – [[Rooma]], [[Jeruusalemm]]a, [[Antiookia]], [[Aleksandria]] ja [[Konstantinoopol]]i kirikuni. 

Aastast [[1054]] on [[õigeusu kirik]] [[katoliku kirik]]ust lahus (vt [[suur kirikulõhe]]), sest peab [[hereesia]]teks sõna ''[[filioque]]'' [[usutunnistus]]es, [[paavst]]i pretensiooni täielikule autoriteedile kõikide [[kristlus|kristlaste]] üle ning mõningaid muid katoliku kiriku [[õpetus]]likke ja [[liturgia|liturgilisi]] uuendusi. 

Hiljem lisas katoliku kirik oma õpetusele teisigi [[dogma]]sid, mida õigeusu kirik peab [[hereesia|hereetiliseks]], sealhulgas [[paavsti ilmeksimatus]]e ja [[Neitsi Maarja pärispatuta saamine|neitsi Maarja pärispatuta saamise]] [[dogma]]. Katoliku kirik peab õigeusu kirikut [[skisma]]atiliseks. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks.

Alles 9 sajandit hiljem, [[1965]]. aastal, tühistasid [[Rooma paavst]] ja [[Konstantinoopoli patriarh]] õigeusutunnistuse pooldajatele kehtestatud [[kirikuvanne|kirikuvande]].

== Õigeusk Eestis ==
Arvatakse, et 10.–13. sajandil elas Eesti alal väike, kuid kasvav kristlik vähemus. Rannikul ja Lääne-Eestis oli tunda läänekiriku ja Ida-Eestis idakiriku mõju. Mõnede ajaloolaste hinnangul jõudsid [[Photios I|Konstantinoopoli püha Fotiuse]] saadetud misjonärid ka eesti hõimudeni. [[Nestori kroonika]] üldlevinud tõlgenduse järgi Kiievi vürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav]] vallutas 6538. ([[1030]].) aastal [[Tartu]] ning rajas sinna Jurjevi linnuse (&quot;Сего лѣта иде Ярославъ на чюдь, и побѣди я, и постави городъ Юрьевъ.&quot;)&lt;ref&gt;https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%80%D0%B5%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BB%D0%B5%D1%82_(%D0%9D%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80)/1997_(%D0%94%D0%9E)&lt;/ref&gt; ja kiriku. Väike osa kagu-eestlastest ([[setud]]) jäi [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] ja hiljem [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] alla ning pöördusid järk-järgult õigeusku.&lt;ref&gt;Mattias Palli. A brief history of the orthodox church of Estonia. http://www.orthodoxa.org/GB/estonia/documentsEOC/a%20brief%20history.htm&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Liina Eek. Sissejuhatus: õigeusk Eestis ning kogumikust &quot;Mitut usku Eesti IV&quot;. – Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. Lk. 8.&lt;/ref&gt; Suurem eestlaste õigeusku minek toimus aga aastatel 1845–1848 [[Usuvahetusliikumine|usuvahetusliikumise]] ajal.&lt;ref&gt;http://www.eoc.ee/static/files/078/igeusu_kiriku_kalender_2013.pdf{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 

Õigeusu ajalugu Eestis käsitleb ka Eestist pärit [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i [[Aleksius II]] teos &quot;[[Õigeusk Eestimaal]]&quot; (vene keeles &quot;Православие в Эстонии&quot;, Moskva 1999).

==Vaata ka==
*[[Õigeusu kirik]]
*[[Õigeusu pühakute loend]]
*[[Ortodoksia]]
*[[Eesti õigeusu koguduste loend]]
*[[Patriarh]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Õigeusk| ]]
[[Kategooria:Kristlus]]</text>
      <sha1>680j1fdrcrf5h50ioh2fm0mz7kfzmkh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177394</id>
      <parentid>6177325</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:57:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <comment>svastika ei puutu sisuliselt asjasse ja tekitab niiviisi rõhutatult üksnes müra</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10173" xml:space="preserve">[[Pilt:Medieval Orthodox priest's liturgical robe in Moscow.jpg|pisi|[[Keskaeg]]ne õigeusu kiriku [[preester|preestri]] [[Kirikutekstiilid#Vaimulike riietus|liturgiline riietus]], Venemaa]]
'''Õigeusk''' on [[katoliiklus]]e ja [[protestantism]]i kõrval üks [[kristlus]]e kolmest põhivoolust. 

Õigeusu tunnistajaid nimetatakse '''õigeusulisteks''', '''õigeusklikeks''', '''õigeusklikeks kristlasteks''' või '''ortodoksideks'''. 

Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks. 

==Teoloogia==

Sõna &quot;õigeusk&quot; tuleb kreekakeelsest sõnast ''orthodoxia'' (ὀρθοδοξία), mis koosneb kahest sõnast, ''orthos'' (ορθός), mis tähendab 'sirget' või 'õiget', ja ''doxa'' (δόξα), mis tähendab 'arvamust', 'otsustust', 'austust' ja 'ülistust'. 

Õigeusu kirik tunnistab [[Kristus]]e nii jumalikku kui ka inimlikku loomust, tunnistab [[Kolmainsus|Kolmainu Jumala]] – Jumal Isa, Jumal Poja ja Jumal Püha Vaimu ühtset jumalikkust. Kõikne Isa, igavene Poeg ja lõpmatu Vaim on ainulaadsed algupärased isikud, sellest hoolimata on nad üks tervik. Õigeusu kirikus kasutatakse [[Nikaia usutunnistus]]t. Seda loetakse kirikus igal armulauaga jumalateenistusel ning ka igal kesköö- ja pärastõhtuteenistusel ning tunnistatakse pühalikult kristlikke [[dogma]]sid, millel on [[Piibel|Piibli]] järgi muutumatu ja püsiv autoriteet üleilmsete [[kirikukogud]]e õpetuslike määratlustena. Õigeuskliku elu sümboliseerib ''teeliseks olemine,'' seetõttu liigutakse ka pühakojas ringi, ei istuta, vaid teenitakse Jumalat. Palvetega peetakse meeles lahkunud lähedasi ning süüdatakse nende mälestuseks küünlaid. [[Ikoon]]i e igavikuakna ees kummardades ei kummarda usklik mitte kuju, vaid Jumalat, austades ka pühakut (süüdatakse palveküünlaid). &quot;''Ikoon peegeldab Jumala ja tema pühakute ilu, asudes seega õigeusu vaimuliku kogemuse südames&quot;''&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Michel Quenot|pealkiri=Ikoon. Aken Kuningriiki|aasta=1998|koht=Tallinn|kirjastus=Logos|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;. Oma ''teel'' pöördub usklik juhatuse saamiseks Jumala poole, kes annab õpetust peamiselt [[Piibel|Pühakirja]] kaudu. Palvetel on suur tähtsus. [[Palve]] on uskliku südamest lähtuv pöördumine [[Kolmainsus|Kolmainu Jumala]] poole. Kui Piiblit koos palvega lugeda, osutub ta alati tänapäevaseks – ei ole hulk kirjutisi kaugest ajast, vaid sõnum, mis on adresseeritud usklikule just praegu. Üheks levinumaks ja eriti [[Hesühhasm|hesühhastide]] poolt viljeletud palveks on [[jeesuspalve]]. Õigeusus on loomulik austada [[kirikuisad]]e ja [[pühak]]ute pärimust. Sisemise kuningriigi otsimine on üks peamisi teemasid kirikuisade kirjutistes. [[Aleksandria Klemens|Aleksandria püha Klemens]] ütleb: &quot;kõige suurem asi, mida võib õppida, on tunda iseennast, sest kui keegi tunneb iseennast, saab ta Jumalat tundma, ja kui ta tunneb Jumalat, saab ta Jumala sarnaseks.&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ware|pealkiri=Õigeusu Tee|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt; Pöördumine pühade isade poole ei tähenda ainult intellektuaalse pärimuse otsimist, vaid pöördumist tõelise vaimse [[teoloogia]] poole. Pärimus on õigeuskliku jaoks eelkõige miski, mis toimub Kirikus, nimelt ülestõusnud Kristus, kes tegutseb oma Ihus, milleks on Kirik. Seega moodustab Kristuse saladuse kohalolu osaduses Püha Vaimuga Pärimuse aluse. Õigeusu teoloogia on eelkõige kogemise, läbielamise teoloogia, otsekui raviv teraapia, mille eesmärk on tervendada inimese hing haigusest, puudusest, mistahes vajadusest, ja juhatada teda ellu koos Kristusega. Kuna Jeesus Kristus samastus inimesega, sai lihaks ja vereks maapeal ning võttis enese peale kogu maailma patud ja lunastas need, tõustes kolmandal päeval surnuist üles. Kristus sai kuulekaks surmani ([http://www.piibel.net/#q=Fl%202 Filip2:8]) Seega on [[rist]] võidu sümbol. Õigeusklik teab, et Kristus on patu ja surma võitnud ja seetõttu ei saa need valitseda tema elus. Kuna Kirik Maa peal on [[Igavikuiline|eshatoloogiline]] tegelikkus, mida usklik kogeb Jumala kohalolekuna just sakramentaalses elus, siis on sakramentidel jumalarahva elus suur osakaal.

Sõna &quot;[[sakrament]]&quot; tuleb ladinakeelsest sõnast ''sacramentum'', mis tähendab 'püha toimingut' e 'vannet'. Õigeusu kirikus on juurdunud käsitlus, mille järgi on seitse sakramenti. Need on: piht, armulaud, laulatus, pühitsemine, ristimine, salvimine ja haige õlitamine. Õigeusu kiriku sakramentidest võivad osa saada vaid õigeusu kiriku liikmed. Liikmeks saadakse ristimise ja võidmise sakramendi kaudu. Sakramentide olemusse kuulub, et need mõjuvad varjatud viisil, pühitsedes ja parandades neist osavõtjaid. Armulaud on kirikus keskne sakrament e &quot;kiriku süda&quot;.

'''Piht''' e patukahetsus põhineb Kristuse lubadusel õpilastele - &quot;kellele te patud andeks annate, neile on need andeks antud&quot; ([http://www.piibel.net/#q=Jh%2020 Joh 20:22]). Et patud andeks saada, on vajalik siiras kahetsus. Piht on inimese jaoks vaimuliku ja kõlbelise edenemise märk, sest see aitab valida ellusuhtumist, mis on kooskõlas Jumala tahtega. Selles suhtes on pihiisa nõuandja inimese elu korraldamisel. Ta aitab pihtijal leida sisemist hingerahu, õpetab eristama head kurjast ja julgustab vastu astuma igapäevaelu probleemidele.

'''Armulaud''' – armulaua sakramendis muutuvad leib ja vein salapäraselt preestri palve peale Kristuse ihuks ja vereks. Armulaud on õigeusklikele püha ja sellega kaasneb sügav kogemus ühtsusest Kristusega. &quot;Kes sööb minu liha ja joob minu verd, jääb minusse&quot; ([http://www.piibel.net/#q=Jh%206 Joh 6:56]).

'''Laulatus''' – koosneb kahest talitusest, kihlusest ja laulatusest. Laulatuse sakramendis saavad kaks inimest &quot;üheks lihaks&quot; ([http://www.piibel.net/#q=Ef%202 Ef2:20]), säilitades siiski oma isikupärasuse. Nad toovad oma liidu kirikusse pühitsemisele, sest Kristusega ühinedes muutub armastus veel täiuslikumaks.

'''Pühitsemine''' – õigeusu kirik kannab endas järjepidevust, katkematut pühitsemiste rida ning apostlite poolt soovitatud käte pealepanemist, kuni meie päevadeni. Pühitsemisel on kolm astet – diakoniks, preestriks ja piiskopiks pühitsemine.

'''Ristimine ja salvimine''' – enamasti toimetatakse neid sakramente koos. Uskliku ristimine tähendab kirikuga liitumist, sellega kaasnev salvimine on Püha Vaimu väljavalamine ristitu peale. Ristimisel saab ristitav endale pühaku järgi nime.

'''Haige õlitamine:''' &quot;Kui keegi teie seast on haige, siis kutsuge enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda &quot;õliga Issanda nimel.&quot; ([http://www.piibel.net/#q=Jk%205 Jk5:14]). Kirik mõistab sakramenti hingelise paranemisena. Alles siis, kui hing on terve, saab hakata tervenema keha. 

==Ajalugu==
[[Kirik (institutsioon)|Kirik]] asutati aastal [[33]] pKr [[nelipühad]]el ning selle asutajad ''&quot;jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse&quot;'' ([[Apostlite tegude raamat|Ap]] [[Apostlite tegude raamat 2|2]]:42). [[Apostellik suktsessioon]] ulatub tagasi [[algkirik]]u viie keskuseni – [[Rooma]], [[Jeruusalemm]]a, [[Antiookia]], [[Aleksandria]] ja [[Konstantinoopol]]i kirikuni. 

Aastast [[1054]] on [[õigeusu kirik]] [[katoliku kirik]]ust lahus (vt [[suur kirikulõhe]]), sest peab [[hereesia]]teks sõna ''[[filioque]]'' [[usutunnistus]]es, [[paavst]]i pretensiooni täielikule autoriteedile kõikide [[kristlus|kristlaste]] üle ning mõningaid muid katoliku kiriku [[õpetus]]likke ja [[liturgia|liturgilisi]] uuendusi. 

Hiljem lisas katoliku kirik oma õpetusele teisigi [[dogma]]sid, mida õigeusu kirik peab [[hereesia|hereetiliseks]], sealhulgas [[paavsti ilmeksimatus]]e ja [[Neitsi Maarja pärispatuta saamine|neitsi Maarja pärispatuta saamise]] [[dogma]]. Katoliku kirik peab õigeusu kirikut [[skisma]]atiliseks. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks.

Alles 9 sajandit hiljem, [[1965]]. aastal, tühistasid [[Rooma paavst]] ja [[Konstantinoopoli patriarh]] õigeusutunnistuse pooldajatele kehtestatud [[kirikuvanne|kirikuvande]].

== Õigeusk Eestis ==
Arvatakse, et 10.–13. sajandil elas Eesti alal väike, kuid kasvav kristlik vähemus. Rannikul ja Lääne-Eestis oli tunda läänekiriku ja Ida-Eestis idakiriku mõju. Mõnede ajaloolaste hinnangul jõudsid [[Photios I|Konstantinoopoli püha Fotiuse]] saadetud misjonärid ka eesti hõimudeni. [[Nestori kroonika]] üldlevinud tõlgenduse järgi Kiievi vürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav]] vallutas 6538. ([[1030]].) aastal [[Tartu]] ning rajas sinna Jurjevi linnuse (&quot;Сего лѣта иде Ярославъ на чюдь, и побѣди я, и постави городъ Юрьевъ.&quot;)&lt;ref&gt;https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%80%D0%B5%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BB%D0%B5%D1%82_(%D0%9D%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80)/1997_(%D0%94%D0%9E)&lt;/ref&gt; ja kiriku. Väike osa kagu-eestlastest ([[setud]]) jäi [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] ja hiljem [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] alla ning pöördusid järk-järgult õigeusku.&lt;ref&gt;Mattias Palli. A brief history of the orthodox church of Estonia. http://www.orthodoxa.org/GB/estonia/documentsEOC/a%20brief%20history.htm&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Liina Eek. Sissejuhatus: õigeusk Eestis ning kogumikust &quot;Mitut usku Eesti IV&quot;. – Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. Lk. 8.&lt;/ref&gt; Suurem eestlaste õigeusku minek toimus aga aastatel 1845–1848 [[Usuvahetusliikumine|usuvahetusliikumise]] ajal.&lt;ref&gt;http://www.eoc.ee/static/files/078/igeusu_kiriku_kalender_2013.pdf{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 

Õigeusu ajalugu Eestis käsitleb ka Eestist pärit [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i [[Aleksius II]] teos &quot;[[Õigeusk Eestimaal]]&quot; (vene keeles &quot;Православие в Эстонии&quot;, Moskva 1999).

==Vaata ka==
*[[Õigeusu kirik]]
*[[Õigeusu pühakute loend]]
*[[Ortodoksia]]
*[[Eesti õigeusu koguduste loend]]
*[[Patriarh]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Õigeusk| ]]
[[Kategooria:Kristlus]]</text>
      <sha1>35p7rcg4g6f54t3q7xpzkxl3rmwrhpc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:Andres</title>
    <ns>3</ns>
    <id>1983</id>
    <revision>
      <id>6176914</id>
      <parentid>6176850</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:18:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Boris Minț */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="210759" xml:space="preserve">
{{arhiiv}}
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv2]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv3]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv4]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv5]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv6]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv7]]

{{Sisukord paremale}}

== Vaata ka ==

Kas tõesti on vajalik pidevalt &quot;vaata ka&quot; sektsiooni lisada väga kaudselt seotud linke ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ebatsuuga&amp;curid=200489&amp;diff=4024049&amp;oldid=4010305 leebe näide]; on palju hullemaid)? Vähemasti mina pean seda ebavajalikuks infomüraks ja leian, et see ei ole nende artiklite leidmisel eriti oluline. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2014, kell 11:42 (EET)
: Ma ei tea, mis need hullemad näited on. &quot;Vaata ka&quot; asemel oleks parem rääkida teksti sees, aga minu meelest on siin otsene seos. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. oktoober 2014, kell 17:26 (EET)
:: Minu meelest ka ei ole &quot;Vaata ka&quot; selleks mõeldud. Kui, siis peaks &quot;Vaata ka&quot; all olema mõni kitsaste kriteeriumite järgi ligidane teema. Kaugemalt (ja lähemalt) seotud asjade sidumine, on just see, mille jaoks on kategooriad. Lihtsalt lingi kuskile artiklisse suskamine ei tohiks olla eesmärk omaette, kui pole sisu, mis seda nõuab. Pikne 28. oktoober 2014, kell 16:03 (EET)
::: Te räägite nii, justkui mina suskaksin &quot;vaata ka&quot; alla asju, mis on lihtsalt kuidagi seotud. Enda arust ma küll ei tee seda. Ma panen peaaegu alati ainult niisuguseid linke, mis niikuinii peaksid artiklis olema, kui see oleks lõpuni kirjutatud. Ma leian küll, et erandjuhtudel on õigustatud ka niisuguste linkide panemine, mis lihtsalt täiendavad artikli sisu. Kategooriate ja siselinkide vastandamine on minu meelest kunstlik. Kui teemad on artiklites välja arendatud, siis needsamad seosed, mis tekivad kategooriate kaudu, tekivad ka siselinkide kaudu, sealhulgas loenditest. Kategooriate olemasolu ei saa minu meelest olla argumendiks, et linke keelata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2014, kell 18:09 (EET)
:::: Kas või link, mille Ivo näiteks tõi, see võib n-ö lõpuni kirjutatud artiklis mingis seoses näitena toodud olla ja samas ka ei pruugi. Sellegipoolest pole &quot;Vaata ka&quot; minu meelest mõeldud lihtsalt edasise töö käigus võib-olla vajalike linkide korjamiseks. Muidugi on artiklid seotud ka siselinkide kaudu, aga need seosed pole süstemaatilised, need seosed lihtsalt toetavad seda, mis parasjagu kirjas on, mitte pole mõeldud selleks, et sihipäraselt midagi muud otsida. Või kui kirjutatakse muuseas mingitest kaudsetest asjadest, lihtsalt selleks, et on artikkel, millele saaks linkida, siis minu meelest on see kunstlik. Ma saan aru, et püüad sedasi linkidele kohta leida, kuna muidu pole artiklid justkui leitavad. Aga tegelikult on, kui nad on kategoriseeritud. Kui lisaks on põhjust viidata kuskilt artiklitekstist, siis on muidugi hea, et saab luua veel täiendavaid seoseid. Pikne 28. oktoober 2014, kell 19:20 (EET)
:Ka mina panen &quot;Vaata ka&quot; alla linke, mis peaksid sellest artiklist lähtuma. Näiteks leian, et linna artiklist peaks minema link selles linnas asuvale lennujaamale; külade artiklites oleks loomulik rääkida objektidest, mis seal asuvad, jne. Pole mõeldav, et ma jõuaksin kõik need artiklisse sisse kirjutada. Minu jaoks on enesestmõistetav, et artiklid on eelkõige seotud linkide abil, see on ju õigupoolest kogu interneti point. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 28. oktoober 2014, kell 19:42 (EET)

Kategooriad on igatahes vähem paindlik riist kui siselingid ja isegi &quot;Vaata ka&quot;. Kategooriad ei kirjelda seoseid ega tee valikuid. Jutt ei ole mitte sellest, et leida mingit kindlat artiklit, vaid sellest, et anda artikli teemast ammendav käsitlus. Kõike ei saa ühte artiklisse panna, tuleb edasi suunata. Kui me räägime mingist taimeliigist (Ivo näites küll perekond, sest liik ei ole teada), siis on ju esituse osa tutvustada tähelepanuväärseid isendeid ja isendite rühmi. Ei ole tarvis näidet, vaid täielikku esitust.

Ma ju räägin, et ma panen &quot;vaata ka&quot; alla ainult neid linke, mis on minu arvates kindlasti vajalikud, mitte võib-olla vajalikud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 00:36 (EET)
: Siselinkide vastu iseenesest minul ega Ivol polnudki midagi. Seoseid kirjeldab tekst, seda ei tee minu meelest ka link kui selline. Link ja kategooria lihtsalt seovad artikleid kui selliseid.
: Kui kirjeldatakse tähelepanuväärseid isendeid ja isendite rühmi, siis peaks minu meelest olema tegu antud konteksti ja artikli proportsioonide juures mõistliku valikuga. Kui tähelepanuväärseid isendeid on palju, siis samas nende kõigi tutvustamine minu meelest küll kohane ega vajalik pole. Pikne 29. oktoober 2014, kell 22:18 (EET)
:: Enamasti peaks link olema teksti sees, aga meil on artiklid enamasti nii puudulikud, et seda kohta pole, kuhu panna. Juurde kirjutada ma kõike ei jõua, aga artiklite sidumist ma pean ikkagi tähtsaks. &quot;Vaata ka&quot; lingid erinevad kategooriatest selle poolest, et kirjutaja saab ise otsustada, millised lingid seal peaksid olema. Kategooriad ei ole selle suhtes nii tundlikud (etteheited seose kauguses, mis &quot;vaata ka&quot; kohta võiksid käia, käivad kategooriate kohta ammugi), pealegi minu meelest ei saa eeldada, et lugeja kasutab kategooriaid.
:: Minu meelest tuleb linkide lisamisel näha artikleid perspektiivis.
:: See &quot;kõigi tutvustamine&quot; võib olla ka mõnes loendis, millele lingitakse. Kas tõesti näiteks Eestis on nii hirmus palju tähelepanuväärseid ebatsuugasid, et neid kõiki ei võiks mainida? Maailmas võib-olla on, aga selleni me pole jõudnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. oktoober 2014, kell 00:36 (EET)
::: Kuidas etteheited seose kauguse kohta käivad kategooriate kohta? Noh, kategooriaid muidugi ei pea kasutama, aga kui lugejat huvitavad kõikvõimalikud seonduvad teemad, mille mainimine antud artiklis pole otseselt vajalik, siis on minu meelest loomulik, et vaadatakse kategooriaid. Võib-olla pole väga palju tähelepanuväärseid ebatsuugasid, aga analoogselt näiteks tähelepanuväärseid tammepuid üsna kindlasti on, isegi Eestis. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:42 (EET)
:::: Kui mind huvitavad artiklid, mis käivad mingis külas olevate objektide kohta, siis küla artikli linkidest peaksin need kätte saama. Kui kategooria käib valla kohta, siis enamik sealseid artikleid ei ole külaga otseselt seotud ja mul on raske leida neid, mis on. 
:::: Kõik need tammepuud ei pea olema artiklis mainitud, nad võivad olla mainitud ka mõnel lehel, kuhu artiklist link läheb, näiteks loendis. Aga kui asju on vähe, pole mõtet eraldi loendit teha. Sellegipoolest kuuluvad ka tammed täiesti otseselt artikli teema juurde. Loendid täidavad kategooriatega sarnast ülesannet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:32 (EET)

Enamik kategooriates leiduvaid linke ei ole sellised, mis peaksid artiklis kindlasti olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:40 (EET)

kas see märkus [[Arutelu:Mägiotsa]] on seotud jälle sellesama aruteluga? Kui on, siis ma ei saa aru sellest. Üldiselt &quot;Vaata ka&quot; alla minevaid asju reglementeerida on üsna mõttetu; samas pikkadena mõjuvad nad tõesti infomürana. --[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 3. november 2014, kell 20:00 (EET)
: Noh, neid saab terve mõistuse järgi korrastada. Kui &quot;vaata ka&quot; on pikk, viitab see tõenäoliselt artikli poolikusele. Mõnikord on ka liiga kaugeid linke kuhjatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:40 (EET)

Kas Andrese ülesanne siin keskkonnas on kustutada kasutajate poolt lisatud sisu, pidurdades sellega kogu edasise sisuloome? Isiklikult arvan, et sellise inimese kasutajaõigused tuleks senikauaks peatada kuniks tema terve mõistus taastub - '''tõsiselt häirib selline labiilne ja alusetu tegevus!''' 23. märts 2015, kell 17:30
: Milles konkreetselt on probleem? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 17:51 (EET)
: Kui jutt on leheküljest [[Henriku Liivimaa kroonika]], siis ma selgitasin asja lehel [[Arutelu:Henriku Liivimaa kroonika]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 18:06 (EET)
----
Meenutan jälle seda &quot;Vaata ka&quot; teemat. Palun mitte kasutada seda linkide kuhjamiseks. Kaua ma pean korrastama neid ülepaisutatud Vaata ka sektsioone, mis sisaldavad jumal-teab-mis linke? Sama teema artikleid grupeerivad kokku kategooriad. Kui on tarvilik välja tuua otsene seos mingite artiklite vahel, siis tuleks seda teha artikli tekstis. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 18:02 (EEST)
: Me ei jõudnud selles asjas kokkuleppele.
: Muidugi on tavaliselt parem seostada artikli tekstis, aga mina ei jõua artiklit nii palju arendada, et kõik tekstis koha leiaks. Kui artikkel kirjutatakse pikemaks, siis saab ka &quot;vaata ka&quot; osa kärpida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 18:09 (EEST)

Tõenäoliselt on sellele alapeatükile kõige mõistlikum läheneda nii, et mida rohkem, seda uhkem. Osalt on probleem ilmselt selles, et algkujul oleva artikli puhul võivad eri kasutajate nägemused lõpptulemusest erineda ja mis ühe jaoks on vajalik tulevikulisand, on teise jaoks, kelle meelest sellele lingile lõppkujul artiklis kohta ei ole, infomüra. Paraku olen ise rookinud välja iidamast-aadamast muudetud artiklites esinenud linke Vaata ka all, mis muudetud artiklis juba sees olid, nii et see alapeatükk on infomüra allikas ka objektiivselt võttes. Ilmselt tuleks kokku leppida, et kõik seal olevad lingid, mis mujal artiklis ka esinevad, me eemaldame - nii et eeskujulikus artiklis mingile artiklile me sedasi linke ei lisa. olemasolevate kustutamisel ja mittevajalike eemaldamisel  võib selle osa olematuks  taandada ([[andesiit|andesiidi]] juures sellist osa enam ju ei ole). Samas on selliseid asju, nagu loetelud, mida mingil mõistlikul kujul artiklisse kirjutada minu meelest ei saagi ja mille jaoks see lahter lõppkujul artikli puhul minu nägemuses jääks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 14. august 2016, kell 23:16 (EEST)
:See on juba algusest peale nii, et &quot;vaata ka&quot; alla pannakse ainult lingid, mida tekstis ei ole. Mõned kasutajad eksivad selle vastu teadmatusest, mõnikord ka sellepärast, et ei leia linki artiklist üles. Pika artikli puhul tuleb hoolitseda selle eest, et kõige tähtsamad lingid oleksid  artikli alguses. Ka heas artiklis ei tohiks minu meelest olla selliseid &quot;vaata ka&quot;-linke, mida saaks artiklisse sisse kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. august 2016, kell 12:25 (EEST)
::Selles sektsioonis ei tohiks olla linke, mida tekstis muidu ei esine (või mida seal ei esineks siis, kui tekst oleks mõistliku pikkusega). See ei pea tingimata nii olema, aga sellest kõrvalekaldumine vajaks väga head põhjust. Tekstis mitteesinevate linkide põhimõtte rakendamine soodustab tugevalt prügistamist ja artikliteemaga väga kaudselt seotud artiklilinkide lisamist. Praktikas võiks seal sektsioonis olla ikkagi lingid ainult kõige olulisematele antud artikliteemaga seotud teistele artiklitele, millega tutvumine võiks olla lugejale kasulik valdkonna paremaks mõistmiseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:41 (EEST)
::: Sellega, mis Sa ütled, olen nõus. Nähtavasti on lahkarvamus milleski muus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:56 (EEST)  
----
Tõstataks taas vana teema. Eelkõige ajandatuna [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Disain&amp;diff=next&amp;oldid=4764714 sellest]. Palun mitte seda sektsiooni üle küllastada linkidega, mida sinna lisama ei pea. See on kõige kõrgema taseme koondartikkel. Sinna ei tohiks 'Vaata ka' alla risu tekitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:41 (EEST)
:Ma ei ole nõus. Minu meelest on nii artikkel [[Disain]] kui ka kogu disaini teema halvas seisus, nii et pole lihtsalt kohta, kuhu neid linke panna. Kui see artikkel ja teema oleks välja arendatud, siis oleksid kõik need lingid teksti sees sobival kohal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:56 (EEST)
::Halvas seisus on see tõesti. Nüüd hakkavad EKA tudengid selle teemaga tegelema ning loodetavasti saab selle valdkonna käesoleva õppeaasta lõpuks juba enam-vähem korralikku seisu. Tõenäoliselt peab neid küll entsüklopeedilise teksti iseärasuste suhtes veel abistama.
::Nt sellele disainiaastale on artikli tekstis juba vaata, et liigselt tähelepanu juhitud ja link samuti olemas (ning üldse on see pigem asi, mida siduda Eesti disaini teemaga ja mille võiks sealt artiklist kohe välja võtta, kui vastav alamartikkel tekib). Samuti on seal mõni link tarbetu (skeuomorf), pole päris selle valdkonna teema (CAD), tuleks asetada artikli vastavasse lõiku (teenusedisain) jne. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:38 (EEST)
::: &quot;Disainiaasta&quot; panin siis ilmaaegu, ma lihtsalt nägin seda pealkirja ja arvasin, et link pole.
::: Skeuomorf ja CAD olid siin juba enne sees. 
::: Teenusedisaini mina sisse kirjutada ei oska. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:44 (EEST)

[[Skeumorf]]ile ei tule peale [[Disain]]i kuskilt linki. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:53 (EEST)

== Täpsustusmärkus ==
[[Eri:Diff/4023196|Selliste]], punast linki sisaldavate täpsustusmärkuste tegemist minu meelest ei saa nõuda. Inglise vikis näiteks on isegi reegel, et selliseid täpsustusmärkusi ei tohi olla. Kui mõnel juhul on rohkem põhjust karta, et linki muidu tõesti hiljem üles ei leita, siis parem panna see kuskile leitavasse arutelusse. Pikne 28. oktoober 2014, kell 16:03 (EET)
: Ma ei tea, ma leian, et linkide üle arve pidamine on nii tähtis, et seda ei tohi juhuse hooleks jätta. Linkide hilisem otsimine tekitab lisatööd, toimetajad on aga niigi tööga koormatud. Peale selle, kui lingi kuju pole nähtaval (loogilisel ja kergesti leitaval) kohal fikseeritud, siis võib iga kirjutaja teha omamoodi lingi, ja see tekitab kindlasti segadust juurde. 
: Kus see reegel on, et täpsustuses ei tohi punast linki olla? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2014, kell 18:09 (EET)
:: Ma arvan, et lisasegadus ei oleks suur. Samas aga ei segaks me lugejaid täpsustusmärkustega, millest navigeerimisel abi pole. Inglise vikis on nii: [[:en:WP:NOARTICLE]]. Pikne 28. oktoober 2014, kell 19:20 (EET)
::: Sama hästi võiks öelda, et ka teksti sees on punased lingid segavad. Mina pean praegust süsteemi otstarbekaks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 28. oktoober 2014, kell 19:42 (EET)
::: Aa, et see käib siis ainult täpsustusmärkuste, mitte täpsustuslehtede kohta? Aga kahe lingiga täpsustuslehti ei soovitata luua. Kuidas nad siis artikli pealkirja üle arvet peavad? Ma ei leidnud &quot;punase lingi&quot; teema alt selle kohta midagi. Peab ka arvestama, et inglise vikis on suur osa teemasid kaetud ja punaseid linke vähe, meil on vastupidi. 
::: Minu meelest on linkide eest hoolitsemine isegi tähtsam kui artiklite kirjutamine, sest linkimata asju ja valesid linke üles otsida on raskem ja vastikum kui sisu kirjutada. Sellepärast ma leian, et punaste linkide täpsustuses hoidmine on hädavajalik. Kui see häirib, siis palun: kirjutatagu siniseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 00:25 (EET)
:: Täpsustusmärkus on lisatekst artikli päises. Minu meelest pole see teksti sees oleva punase lingiga võrreldav.
:: Nojah, täpsustusleht, mis viib ainult tagasi eelmisele lehele või ei vii üldse kuskile, on veel halvem. Mulle tundub, et inglise vikis lihtsalt nii väga ei üle tähtsustata linkide üle arvepidamist ning seal püütakse artiklid üles ehitada ja vormistada nii, et nad oleks mõeldud rohkem lugejale kui toimetajale. Kui on tarvis lihtsalt linkide üle arvet pidada, siis peaks selleks mingi parem süsteem olema, näiteks kuidagi arutelulehega seotud. Artiklipäistest ma siiski korjaksin sellised halvad märkused ära. Pikne 29. oktoober 2014, kell 22:18 (EET)
:::Tee parem artikkel, sellest on lugejal rohkem kasu. 
::: Mõtle selle peale ka, et kui toimetajad peavad rohkem aega ja närve kulutama, siis lugeja kaotab, sest jõutakse vähem sisu luua. Ja õigeid linke tehakse ju ikka lugeja jaoks, ega siis muidu toimetajad nendega vaeva ei näe. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 23:43 (EET)
::: Sa siis mõtled, et kõik punased täpsustused tuleks panna arutelulehele? Noh, see oleks mõeldav, kuigi see kirjutajatele teeks asja tülikaks. Aga mulle tundub, et lugeja teatav ebamugavus punase täpsustuse juures ei kaalu kaugeltki üles selliste täpsustuste kasu linkide korrashoidmisel. Mulle isiklikult tundub, et siin ei ole üldse midagi kõneväärset, aga noh, ma ei saa teiste eest otsustada, võib-olla tõesti see kedagi väga häirib. Aga nagu öeldud, tehkem lingid siniseks, siis on probleem lahendatud. Inglise vikis ongi nii tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. oktoober 2014, kell 00:43 (EET)
:: Ma isiklikult ei pea uute artklite tegemist kuigi prioriteetseks, siin on enne mitmele põlvele koristamist. Ja kui mul pole mahti midagi sisukamat kirjutada, siis suurt mittemidagiütleva nupukesega asja kuigivõrd paremaks ei tee. Osalt on inglise vikis küll rohkem artikleid ja sellevõrra vähem punaseid linke, aga seal pööratakse samas kindlasti rohkem tähelepanu ka ülelinkimisest hoidumisele.
:: Olgu täpsustusmärkuse link pealegi õige, aga lugejal pole sellest vähimatki kasu. See on ju mõeldud ainult selleks, et näidata kirjutajale, milline link valida. Ma ei usu ka, et sellest arvestatavat lisaraskust tuleb, kui me linkide üle nii suure hoolega arvet ei pea, rohkem kui valede linkidega niikuinii raskust on. Lõppude lõpuks lingitakse suur osa asju vaistlikult õigesti. Kui on vaja täpsustusega linki, siis ka suur osa täpsustustest on vähegi kogenud kirjutajate jaoks hõlpsasti ära arvatavad. Ja sageli leiab lingi niigi hõlpsasti mõne seonduva artikli sisuosast (või ka infokastist), nii nagu mittesünonüümsete märksõnade korralgi.
:: Kui on täpsustusleht, kus on ka mitu sinust linki, siis seal vast pole punastest linkidest väga lugu. Aga ka täpsustuslehel võiks rohkem valida, milliseid täpsustuskirjeid on mõtet teha, vähemalt kuskilt artiklist võiks varasemast samale asjale olla viide.
:: Minu meelest tuleks artikleid kirjutada selles mõttes perspektiivis, et täpsustusmärkus võib jääda päisesse kasutuna pikaks ajaks (ja tõenäoliselt jääb), ka sellepärast on parem teha see ühe lingiga märkus alles siis kui seda vaja on. Nii nagu artikli muu ülesehitus võiks sama arvestusega lähtuda artikli hetkeseisust. Sedasi, et kui ressurssi on lühemapoolse artikli jaoks, siis paistaks artikkel antud mahuga piirdumise korral valmis olevat. Mulle tundub, et teistes keeltes lähtutakse enam sellest. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:42 (EET)
::: See märkus tehaksegi ju alles siis, kui seda  vaja on, ehk siis kuskil on sellist linki juba tekstis kasutatud. Ma ei saa üldse aru, miks jääb ette see, et keegi tahab midagi korralikult teha. Inglise vikis on minu kogemuse järgi muide oluliselt rohkem linke, mis lähevad valesse kohta, minu jaoks lausa häirivalt palju. Meil on see ikka päris hästi kontrolli all. Ja see on igatahes eelkõige lugeja, mitte kirjutaja huvides. Kui Sind häirib, et jääb pikaks ajaks, eks tee siis siniseks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. oktoober 2014, kell 12:53 (EET)
::: Mina ei vastandaks koristamist ja uue sisu tekitamist. Mõlemad asjad on vajalikud. Pole mõeldav, et jääksime uue sisuga ootama, kuni kõik on koristatud. Peale selle, koristamise juures tuleb vahet teha, mis on tähtsam, mis vähem tähtis. Paljud asjad on rohkem iluvead, ja see, millele Sina tähelepanu juhid, on minu meelest üks kõige väiksemaid iluvigu. Ma leian, et linkide õigsus on palju olulisem, sest valed lingid jätavad lugeja lihtsalt infost ilma. Nende parandamine on ka üks raskemaid asju. Tavalugejad ei oskaks seda tavaliselt teha.   
::: Miks peaks uus artikkel olema mittemidagiütlev nupuke? Kui paar-kolm lõiku kirjutada, siis tuleb infot juba rohkem kui tavaentsüklopeedias. Isegi üks sisukas ja usaldatav lause koos intervikilinkidega on juba väärtuslik. 
::: Mina ei mäletaks küll, kuidas ma enne linkisin. Tavaliselt on pealkirja panemiseks ikka päris mitu võimalust, ja eri inimestel on erinev loogika.
::: On küll võimalik, et vajalik link kuskilt leitakse, aga kui pole kindlat kohta, kust seda otsida, siis pole kindlust, et mujal on samamoodi lingitud.  
::: Minu meelest on täpsustuslehed enamasti (ja täpsustusmärkused alati) tehtud juba olemasoleva vajaduse järgi. Täpsustusmärkus ei ole (ka mitte lugejale) kasutu, sest ta hoolitseb linkide õigsuse eest. 
::: Minu meelest on artiklite omaette täiuslikkuse kallal nokitsemine ressursi raiskamine, sest iga lisandus teeb artikli jälle ebatäiuslikuks. Minu meelest tuleb iga artiklit vaadata selle valguses, mis temast võiks lõpuks saada.
::: Mulle tundub praegu, et me võiksime rohkem keskenduda fundamentaalse (kõige olulisema) sisu arendamisele ja viimistlemisele. Kõige olulisematel teemadel tuleks püüda kirjutada pikad, sisukad ja kvaliteetsed artiklid. Siis oleks meie piiratud ressursid paremini kasutatud. Tühiste, pealegi konstruktiivselt kõrvaldatavate iluvigade kallal nokitsemine pole minu meelest tõhus. [[Eri:Kaastöö/146.255.183.105|146.255.183.105]] 30. oktoober 2014, kell 23:30 (EET)
:: Ma ei tahtnudki koristamist ja uute artiklite kirjutamist vastandada. Lihtsalt ütlesin, miks mina isiklikult ei kavatse seda &quot;iluviga&quot; sedasi parandada. Asi ei ole ka selles, mis minule ei meeldi, küsimus on lugejasõbralikkuses üleüldiselt. Ma ei vaidle vastu, et märkus on kasulik, kui eesmärk on linkide üle arvepidamine, ma räägin sellest, et lugeja (mitte kirjutaja) jaoks on märkus kasutu ja segav. Selline segav märkus artikli alguses on silmatorkav puudus ning kui iluvigu ja ka pisut suuremaid vigu saab hõlpsasti parandada, siis siin pole praegu konstruktiivset lahendust ja &quot;iluviga&quot; tehakse põhimõttekindlalt edasi. Sellepärast ma ei saa aru, kuidas saab tegu olla lihtsalt iluveaga.
:: Muidugi võiks Vikipeedias juba olla kõigest kirjutatud või vähemasti lähitulevikus võiks olla. Aga see pole ju kaugeltki realistlik, sellepärast ütlen, et lahendus, mida pakud, pole konstruktiivne. Nii ei ole ka realistlik hakata artiklit kirjutama lähtuvalt sellest, mis temast kõige lõpus saab. Tuleks arvestada sellega, et Vikipeedia on juba ammu lugejatele kasutatav ja sellepärast peaks siht olema minu meelest, et sisu on igas Vikipeedia arenguetapis enamvähem rahuldav ja pealtnäha valmis (kuigi täiendatav), mitte silmatorkavalt poolik. Siht teha Vikipeedia selliseks nagu ta tõenäoliselt mitte kunagi (vähemasti mitte meie eluajal) ei saa, on lihtsalt lugejavanelik (pean silmas tegelikku lugejat, mitte hüpoteetilist lugejat, kes Vikipeediat saja aasta pärast loeb). Sellepärast minu meelest Vikipeediat valdavalt nii ka ei tehta, vähemasti mitte teistes keeltes. Pikne 31. oktoober 2014, kell 10:40 (EET)

:::: Siin on minu jaoks miskit pisut segamini - tean inimesi kes igapäevaselt Vikipeediat loevad aga siniste punaste linkide kohta arvet ei pea -sest nemad Vikipeedia toimetamisel kaasa ei löö - inimene otsib kiirelt, tasuta ja kohe midagi kindlat --- praegune valge-musta-punase-sinise värvigamma ei ole palju - võiks ju veel lisanduda rohelised, kollased jpm - lugeja loeb tähti mitte värve - kas tulevikus on Vikipeedia [[Braille kiri|Braille kirjas]] ja/või häälettelugemisprogrammina me ei tea seda - minu silme alt on läbi käinud 1 ja veel ja koma Eesti entsüklopeediaid ja kõige lõppu ei paistagi tulevat - aga kui vaadata Vikipeedia tegijaid ja arengulugu siis jah kindlasti on tulevikus mida lugeda küll - ainult, et kasutaja Pikselt vast mitte nii väga - tal kas vististi ei olnud aega või ajas ta vahel sassi Vikipeedia ja 'Piknpeedia' kes seda enam mäletab... 
:::: Mariina 1. november 2014, kell 16:20 (EET) alias Простота
::::: Andestust, et ma oma isikuga sulle nii palju mõtteainet pakun. Mis teha, mõnele on raskem meele järele olla, kui teistele. Pikne 1. november 2014, kell 23:18 (EET) 
:::::: Tere Pikne!
:::::: nüüd kukkus küll pisut kummaliselt välja, minu kui kaastöötaja portfellis on palju patoloogilist ja nüüd siis 'isiklik Pikne' ka veel - meeled ja mälud ei ole minu jaoks kuigi kindlad väärtused mille poole püüelda ja seetõttu ei paku minu isik Vikipeedias ei kõne-ega mõtteainet - nende keskis kes mind on kohanud vast küll pisut aga isikud ei ole siin tähtsad - mina ei püüa siin kellegi-millegi meele-mõtte järele olla - kas tõesti tundub Sulle, et seda mõtteainet on palju? - ma saan aru, et ma pole Vikipedist nemad teevad Maakerale igaüks vähemalt seitse tiiru peale ja rohkemgi veel, keeravad ringi iga kivi ja leiavad iga ussikese männipuu koore alt  - ma usun, et tegelikkus on enamikel inimestel üsna ülisuured mentaalsed võimed aga korraga Vikipeediasse saab neid vajutada sõna-sõna-artikkel ja link haaval - kui tulevikus on inimestele korraga abiks kas 100 arvutit? mis otseühenduses ajuga ja sisestavad nii filosoofiat, ajalaugu, keemiat, kokandust ja toiduvalmistamise retsepte üheaegselt (ühe inimese pea kaudu) siis - või jälle kui Vikipeedia hakkab koostööd tegema [http://www.dailymail.co.uk/news/article-2718120/Photographer-demands-Wikipedia-remove-famous-photograph-monkeys-selfie.html] ahvidega, kassidega, madudega mis siis...
:::::: Mariina 2. november 2014, kell 06:39 (EET) alias Простота

:: Linkide üle arvepidamine kõealuses vormis minu meelest lihtsalt pole kuigi vajalik. Mulle tundub, et linkide mitteleitavus on suuresti otsitud probleem (nii nagu eelmises kommentaaris juba seletasin). Jah teatud juhtudel on lingid nii paremini leitavad, aga üldine kasu tundub väike, punase lingiga märkus seevastu on silmatorkav ja segav. Pealekauba suurem osa veel tegemata artiklite linke pole seotud täpsustusega, aga üldjoontes saame ka nendega hakkama, ilma et oleks eraldi arvepidamine. Pikne 31. oktoober 2014, kell 10:40 (EET)
::: Mina ei usu, et punane link täpsustusmärkuses oleks kellelegi tõsiselt segav. Kas tõesti on lugejaid, kes ei saa aru, et Vikipeedia on poolik ja sellepärast on ka punased lingid täpsustusmärkuses? 
::: Peaaegu kõik artiklid on poolikud, isegi kui see formaalselt välja ei paista. Kui me püüame iga artikli poolikuse pärast iga täiendust uuesti ära peita, siis me teeme tühja tööd, ja iga tühi töö toimub lugeja arvelt.  Ka siin kehtib see, et lugeja saab aru, et artiklid on poolikud, ja nii neid ka võtab.
::: Linkide õigsus on minu meelest väga oluline ja minu jaoks on see prioriteetne. Paistab, et inglise vikis on linkide parandamine jäetud lugeja õlgadele. Mina näen kasu ja kahju suhet vastupidisena: ühel pool otseselt mitte kasutatav, kuid kahjutu täpsustusmärkus ja teisel pool lingid, mis on punased, kuigi artikkel on olemas.
::: Täpsustusega tuleb siduda ainult need lingid, millel on sulgudes täpsustav märkus. Teine Vikipeedia tegijate eksimus on see, et uue artikli tegemisel ei kontrollita sissetulevaid linke. Ja muidugi tuleb teha ka põhilehekülg, kui tehakse sulgudega artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. oktoober 2014, kell 20:30 (EET)
:: Ma ei mõtlegi, et pole arusaadav, et Vikipeedia on poolik. Ma ei saa aru, kuidas poolikuse n-ö ärapeitmiseks peab eraldi vaeva nägema. Pigem on vaev viia vähene sisu kokku ülesehitusega, mida veel pole ja võimalik, et ei saagi olema. Ja lugejatele on artiklid nii raskemini loetavad.
:: Noh, ütled, et linkimiseks on eri võimalused ja eri kirjutad valivad erineva lingi. Sama lugu on ju niikuinii kõigi linkidega, ka nendega, mis pole täpsustusega seotud. Sellepärast ja kuna paljud lingid pannakse ka arvepidamiseta õigesti ja on ka muidu leitavad, siis ütlengi, et kahju ei saa olla kuigi suur, kusjuures see puudutab ainult neid juhte, kus ainus link on punane ja ka täpsustuslehe tegemine pole veel õigustatud. Ja samas, kui päises on liigne tekst, mis lugejat Vikipeedia sirvimisel ei aita, millest tuleb üle minna, siis ma ei saa aru, kuidas lugejale sellest kahju pole. Pikne 1. november 2014, kell 11:14 (EET)
::: Täpsustusmärkus raskendab lugemist samamoodi ka siis, kui seal on sinine link. Aga lugeja õpib kiiresti seda teises kirjas olevat märkust eirama. Pealegi on artiklis niikuinii osi, mis iga lugejat ei huvita.
::: Kuidas on artikkel raskemini loetav, kui osa linke on &quot;Vaata ka&quot; rubriigis? Seda ju kasutatakse, kui olemasolevas ülesehituses pole lingi jaoks kohta ja pole aega artiklit täiendada, nii et link ei oleks kunstlik. 
::: Noh, neid juhtumeid, kus täpsustusmärkuses on ainult punane link, pole ka nüüd teab kui palju, tühine osa artiklite üldarvust, nii et kahju ei saa suur olla :) 
::: Aga kahju, mis sünnib valest lingist, on ju võrreldamatult suurem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. november 2014, kell 12:58 (EET)
:::: Vahe on ju selles, et sinise lingi kaudu saab edasi navigeerida, sellist märkust on lugejal mõtet taluda. Minu meelest meil pole tegelikult raske siinkohal lugejale vastu tulla.
:::: Ülesehituse all pidasin silmas rohkem materjali jagamist peatükkideks ja lõikudeks, kuivõrd jutt kuidagi artikli poolikuse peale läks.
:::: Valestilinkimise kahju iseenesest on suur küll, aga see kahju tuleks ainult osaliselt arvepidamise puudumisest; arvan, et pigem harva sellest. Pikne 1. november 2014, kell 23:18 (EET)
::::: On vähemalt välja töötatud protseduur, kuidas on võimalik vigu vältida ja parandada. Iseasi, kui seda mingil põhjusel ei järgita. 
::::: Oleks muidugi võimalik arvet pidada ka arutelulehel, aga see oleks tunduvalt tülikam, nii et ma ütleksin küll, et on raske. Peale selle, kui punane link lugeja silma eest ära on, siis võtab selle siniseks minemine ka rohkem aega. Ja mina ei oleks üldse nii kindel, et see punane link lugejale ebahuvitav on. Mis puutub edasi navigeerimisse, siis seda kasutavad ju eeskätt need, kellel seda tarvis on. Teistel ei ole vahet, kas link on punane või sinine. 
::::: Mis puutuvad peatükid ja lõigud &quot;vaata ka&quot; alla linkide panemisse? Muide, ma olen nüüd iga kord kategooriaid vaadanud ja pole ühelgi korral leidnud, et kategooriad saaksid linki asendada. Artiklit, millele lingitakse, ei ole kategoorias, ja kui ka oleks, siis ei teaks, milline link artikliga seotud on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. november 2014, kell 23:35 (EET)
:::: No inglise vikis ja mujalpool üldiselt arvatakse, et on vahe, kas täpsustusmärkuse ainus link on sinine või punane. Ühel juhul on seda paratamatult tarvis, et olemasolev artikkel oleks leitav, teisel juhul ei ole.
:::: Jah, ülesehitus ei puutu otseselt ei täpsustusmärkuse küsimusse ega eelmisse teemasse. Lihtsalt püüdsin sellega näitlikustada, kuidas Vikipeedia artiklid ei pea olema taotluslikult ja rõhutatult poolikud, jällegi mõne suurema viki praktikate eeskujul.
:::: See käib nüüd rohkem eelmise teema kohta, aga ma ei tea, mis kriteeriumitest linkide asendatavuse juures lähtud. Kui kategoorias pole artiklit, mis seal peaks olema, siis lihtsalt tuleks artikkel sinna kategooriasse lisada. Milline link peab millise artikliga seotud olema? Võimalik ka, et kui link pole &quot;Vaata ka&quot; all otseselt tingimata vajalik, siis pole ta ka kategoorias (või selle ülem- ja alamkategooriates) kohane. Pikne 2. november 2014, kell 11:16 (EET)
::::: Ma saan sellest vahest aru küll, aga lugejale, kellel seda linki tarvis pole, jääb täpsustusmärkus samamoodi ette ka juhul, kui link on sinine. Seetõttu ei ole minu meelest lugeja segamisel siin erilist tähtsust.
::::: Poolikus ei ole ju taotluslik ja rõhutatud, see tekib iseenesest. Leian lihtssalt, et pole mõtet välja visata asju, mis niikuinii peaksid sees olema. Ja selle, et &quot;vaata ka&quot; asemel tuleks sisse kirjutama midagi ainult selle pärast, et link sisse panna, järelikult pole ka &quot;vaata ka&quot; linki tarvis, mõtlesid Sa ise välja. Mina ei leia, et peaks ainult lingi pärast midagi kirjutama või et peaks panema linke, mis on artikli teemast kauged ja kuhu mõttejärg ei lähe. 
::::: Ma ei vaidle, et kategooriaid annab niimoodi seada, et vajalikud lingid leitaks, aga kategooriaid ei koostata niisuguse arvestusega, neid on hulga keerulisem sättida kui linki lisada ning kategooriate juhtimine on hajutatud ja pole mingit garantiid, et kategooriate ümberkorraldamisega link ära ei kao. Konkreetsed näited: vaata näiteks [[Arutelu:Tartu Ülikooli Viljandi Kultuurikolledž]], rohkem ma ei mäleta, kas Sa ei pannud neid tähele? Pealegi ei saa minu meelest üldse eeldada, et inimene hakkab kategooriaid vaatama selleks, et samast teemast rohkem teada saada. Kategooriad on mõeldud mingite tunnuste järgi sarnaste artiklite leidmiseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. november 2014, kell 11:45 (EET)
:::: Rõhutatud poolikuse all pean silmas, et mujalpool polda nii altid tegema näiteks ühe lausega alaosi või lõike, lähtudes sellest, milliseks artikkel võib-olla kunagi saada võib. Nii nagu ei lisata ka täpsustusmärkusi, mis võib-olla kunagi kasulikuks osutuvad.
:::: Sa ju ütled, et kogud &quot;Vaata ka&quot; alla asju, mida artiklis peaks mainima. Kui tegu on asjaga, mida tingimata ei pea mainima, nagu see allee, siis tundub küll, et mainitaks vaid lingi pärast. Või ma ei saanud nüüd aru, mille ma välja mõtlesin.
:::: See link kultuuriakadeemia artiklis tundub olevat üsna otseselt artikli teemaga seotud. Nojah, minu meelest ka kategooriast ei otsita sama teema kohta. Jutt oli sellistest kaudsetest linkidest &quot;Vaata ka&quot; all, mis hästi ei kvalifitseeru &quot;samaks teemaks&quot;. Pikne 2. november 2014, kell 12:09 (EET)
::::: Ma mitte ainult ei kogu, vaid need lingid juba ka töötavad lugeja jaoks. Minu arust peaks see allee täpselt samuti olema mainitud ja on samateemaline. 
::::: Mõtlesid välja selle, et ma täiendaksin artiklit ainult lingi pärast jne. 
::::: Kui eri teemad pannakse ühte lõiku kokku, siis on info hulga raskemini leitav, sest siis ei tea ilmaski kindel olla, kas see pole mõne teise teemaga kokku pandud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. november 2014, kell 22:24 (EET)
:::: Olgu, võib-olla sa ei lisa linke &quot;vaata ka&quot; alla selleks, et neile lihtsalt kohta leida, aga mõnikord tundub nii. Iga tähelepanuväärse isendi mainimine on liigi või perekonna käsitluse suhtes ju väga spetsiifiline, kuigi mõnd valitud isendit võib olla põhjust mainida. Umbes sama hästi võiks artiklis &quot;Inimene&quot; mainida kõiki tähelepanuväärseid isendeid.
:::: Minu meelest ei ole üht kindlalt teemade jaotust, mille puhul on kindel, millest räägitakse koos ja millest eraldi. Üks ühelauseline lõik võib olla osa laiema(te)st teema(de)st ja võib materjali lisandudes jaguneda veel mitmeks alamteemaks. Pikne 2. november 2014, kell 22:53 (EET)
::::: Mahukad teemad on mitme artikli vahel jaotatud, sellepärast ei pea kõik lingid olema nimiartiklis. Isendid võivad olla mainitud ka loendites, nagu on inimeste puhul [[Biograafiad]], kus peaksid olema kõik tähelepanuväärsed isendid. 
h::::: Teemade jaotus ei ole kindel jah, selle üle otsustab iga kirjutaja ise. Juhtudel, kui ma olen lõigud lahutanud, on mulle tundunud ilmne, et tegu on eri teemadega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:51 (EET)

== Boti staatuse andmine == 

Palun anda kontole [[Kasutaja:MamboBot|MamboBot]] boti õigused. Mul on kavatsus seda kasutada viidete linkide arhiveerimiseks, kuupäevade parandamiseks, mallide asendamiseks. Hiljem ehk ka muudeks ülesanneteks. [[Kasutaja:Cumbril|Taavi]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 5. november 2014, kell 04:09 (EET)
: Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. november 2014, kell 09:53 (EET)

==&quot;Oli tegutsenud&quot;-küsimus==
üle toodud artikli [[Arutelu:Tallinna Merekool|Tallinna Merekool arutelust]]:

Palun ärge kasutage sellist konstruktsiooni: &quot;oli Tallinnas tegutsenud&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. november 2014, kell 00:06 (EET)
:tundub nii keeleomane olevat. Kas see grammatiliselt on väär või ebasoovitatav?--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 6. november 2014, kell 21:11 (EET)
:: See on ebaloogiline: see ju tähendab, oli kool, mis varem oli tegutsenud, tähendab, oli kool, mis enam ei tegutsenud. Pealegi on see kohmakas sõnastus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. november 2014, kell 13:15 (EET)
:::naljakas. Võrdle nt:

 Riigi Trükikoda oli trükikoda Tallinnas Kalamaja piirkonnas.
 Riigi Trükikoda oli Tallinnas Kalamaja piirkonnas tegutsenud trükikoda.

:::Minu meelest põhisõna (trükikoda) kui info tuum peaks minema lõppu. Ehk info edastamise mõttes oleks teine lause parem. Eeldusel, et see &quot;oli olnud&quot; struktuur on keeleliselt õige--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 12. november 2014, kell 12:20 (EET)
:::: Miks põhisõna peab lõppu minema? Pigem mitte. Me ütleme ju alati &quot;on linn&quot; jne. 
:::: Ei, see konstruktsioon ei ole õige, pigem siis juba &quot;oli tegutsev&quot;, kuigi ma seda ka ei kasuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. november 2014, kell 12:53 (EE
:::::Keeleloogiliselt ei oska ma vaielda, ent mulle siiski tundub, et see konstruktsioon on õige. Vt nt sõnakasutust EKSS otsingumärksõnana &quot;oli teinud&quot;. Ka üks vikikasutus &lt;code&gt;&quot;[[Tallinna linnusekohus]] oli Tallinnas Rootsi ajal tegutsenud kohus&quot;.&lt;/code&gt; Minu meelest on see igati OK lause--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. november 2014, kell 14:10 (EET)
::::::&quot;oli Tallinnas tegutsenud&quot; on mõtlemise peale keeleliselt ebaloogiline küll, kuigi paljud nii räägivad. Mina eelistaks toodud lausetest esimest, sest minu meelest on meil pigem tava tuua põhisõna kohe alguses ära ja sõna &quot;tegutsenud&quot; ei ole defineerimiseks vajalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. november 2014, kell 16:06 (EET)

----
Pole ilmne, et tuleb [[Eri:Diff/4052564|rangelt eristada]] ja eraldi artiklid teha. Võiks vähemasti püüda [[Arutelu:Dráma maakond|arutada]]. Pikne 22. november 2014, kell 12:02 (EET)
: Ma polnud seda arutelu näinud. Vastasin seal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:17 (EET)
::: Palun abi. Ei saanid siiani aru, kuidas otsustada, kas -s lõpp muutub omastavas -se või -si vormiks. Mis on põhimõtte? [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] ([[Kasutaja arutelu:Geonarva|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:29 (EET)
:::: Kui rõhk on viimasel silbil, siis -si, muidu -se. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:30 (EET)

== Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus ==

Tere Andres!

Vaatasin, et sa muutsid meie Wikipedia artikli pealkirja inglise keelseks. 
Mulle tundub, et eestikeelne oleks siiski parem järgmistel põhjustel:
* inimesed, kes oskavad inglise keelt halvasti, leiavad artikli paremini üles
* eestikeelne pealkiri ühildub artikliga paremini, kuna artikkel tervikuna on eesti keeles

Kui soovid rõhutada originaalartikli pealkirja inglise keeles, võib selle lisada näiteks artikli määratlusse &quot;Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus (Dynamic spread of happinness in a large social network&quot; on James H. Fowleri ja ... &quot;
 
Kas nii tunduks sulle hea või kas sinu meelest on ingliskeelne pealkiri millegi poolest oluliselt parem?

Parimat,
Andres

: Kui artiklit ei ole eesti keelde tõlgitud, siis on ju originaalpealkiri kõige parem ankur, mille järgi otsida. Pealkirja saab eesti keelde mitut moodi tõlkida, kust peaks siis lugeja teadma, millise pealkirja alt seda otsida. Ja muide, vana pealkirja alt on ümbersuunamine, nii et ta on ka selle järgi leitav. 
: Selleks et artikkel oleks esialgu kuidagigi leitav,  panin lingi artiklisse [[Suhtlusvõrgustik]]. (Lingi taha võib ju sulgudes panna ka pealkirja tõlke, aga see peaks olema võimalikult täpne.)  Lõppude lõpuks tuleb ikkagi kirjutada teemade ülevaateartiklid, kust saab soovi ja vajaduse korral loogilistest kohtadest edasi minna konkreetseid uurimusi käsitlevate artiklite juurde. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. november 2014, kell 10:52 (EET)
: Samuti peaksid oluliste autorite kohta artiklid olema, ka nende järgi oleks hõlbus leida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. november 2014, kell 10:55 (EET)

== Дорпатский  университет ==

Здравствуй Андрес, это Ваагн из Армении. Как ваши дела? Передайте привет Свен-Эрика, Раула, Еви и ее мужа.  Я хочу спросить кое что про Тартуский университет. Дорпатский и Тартуский это тот же университет, или они разные? На сколько я знаю это один и тот же университет. Если разние, то можете паказат статия про Дорпат в Эстонцком Википедии? (Извини за плохой русски.)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 15:03 (EET)
: Здравствуй, Ваагн! Дорпатский и Тартуский – это один и тот же университет. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 16:06 (EET)
::Спасибо :)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 17:25 (EET)
:::Minu teada Dorpat transkribeeriti vene keelde alati kui Derpt, nii et peaks olema Derptskii universitet.
:::: Derpt oli Tartu venekeelne nimi, aga ju siis &quot;Dorpat&quot; mõnes tekstis esineb, kui juba niimoodi küsiti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 19:01 (EET)
:::::Aitäh. :)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. detsember 2014, kell 09:57 (EET)

== Head uut aastat ==

{| style=&quot;border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color}}};&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; valign=&quot;middle&quot; | [[Pilt:Newyeargreeting.gif|100px]]
|rowspan=&quot;2&quot; |
|style=&quot;font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;&quot; | '' Happy new year (С новым годом)''
|-
|style=&quot;vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;&quot; | С новым годом мистр Андрес.--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. detsember 2014, kell 21:51 (EET)
|}

== Pildid artiklites ==
Ma ei tõstaks pilte galeriist välja. Leian, et tekst ja pildid peaksid lõppema samal maal ehk kui teksti on vähe, siis oleks kujunduslikust küljest parem hoida pilte galeriis.&lt;br&gt;
Kui pildid tunduvad sulle galeriis liiga väikesed, siis tegelikult peakski neid suurelt vaatama. Selle hõlbustamiseks on sisse toodud ka too Media Viewer. Korralik kvaliteetpilt on märgatavalt suurem, kui keskmine ekraan ja selle pisipildina vaatamine ei saa olla piisav hoolimata sellest kas pisipilt on küljepikkusega 150 või 300 px. Seega võivad pidid rahumeeli galeriis olla: kui keegi neid lähemalt vaadata tahab, siis ta ei piirdu nende pisipiltide jõllitamisega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 16:44 (EET)
: Mina näen teksti äärel olevaid pilte üldjuhul piisavalt suurtena, nii et kvaliteetpilt midagi olulist juurde ei anna. Aga galeriis olevad pildid on vaatamiseks liiga kribud.  Ekraanist suuremat pilti ei saa ju normaalselt vaadata, see on liiga suur. Pealegi tähendaks  see tüütut klõpsimist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:00 (EET)
: Kujundus oleneb seadetest, minu meelest ei olnud kujundusel viga midagi, kui ka natuke üle ääre läks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:01 (EET)
::Valdav osa lugejaid näeb vaikekujundust (+ vaevalt, et ka paljud vikipedistiti on enda jaoks kujundust eriti muutnud). Sinul on minu mäletamist mööda pisipiltide suurust aga oluliselt tõstetud. Väikekujunduses pole neil kaugeltki nii suurt erinevust galeriis olevatest piltidest ning seega ma ei ütleks, et üks on teisest kvalitatiivselt parem.
::Mida pidasin silmas pildikvaliteeti puudutavana, siis Commonsisse korjame täisresolutsioonis fotosid. Piltide puhul on kvaliteet sama oluline kui artikliteksti puhul. Väikese resolutsiooniga ja tehniliste puudujääkidega foto on kehv ning seda võib vabalt võrrelda lühikese ja vigase artikliga. Iseasi, kas igaüks oskab seda kvaliteedierinevust märgata (ega igaüks oska ju ka artikliteksti kvaliteeti objektiivselt hinnata). Küll on aga korraliku foto puhul pisipildiga piirdumine sama, mis pika ja kvaliteetse artikli puhul ainult esimese lõigu lugemine – eks tihti piisab ka sellest, aga see pole päris SEE (teemast saab ju aimu, aga midagi sisulist suurt ei taba).
::P.S: Kas võiks äkki sinu arutelulehekülge vähe arhiveerida? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:24 (EET)
::: Kui ma mingi pildi vastu erilist huvi tunnen, eks ma siis vaata suurt pilti, aga nagu ma ütlesin, suured pildid, mis ekraanile ära ei mahu, ei täida esmast ülesannet, nimelt ei saa nendelt tervikust ülevaadet. Pealegi võtab nende laadimine tükk aega. 
::: No, ma ei tea, see, et pildid ulatuvad tekstist pisut allapoole, on tühiasi, võrreldes sellega, et pilte ei saa vaadata (ja galerii pildid on kas liiga kribud või liiga suured). Muidugi mingi üldine mulje jääb, kui palju detaile pole. Galerii on ju niikuinii ajutine: kui teksti tuleb juurde, siis  saab need galeriist ära võtta.      
::: Kui tahad, siis arhiveeri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:40 (EET)
::::Arhiveerisin. Arutelulehekülgi ei tohiks lasta nii pikaks minna. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:02 (EET)

:::::Iga veebilehitseja võimaldab nii piltide täpset ekraanile ära mahutamist kui ka piltide suurendamist. Jutt ekraanile mitte ära mahtumisest ei päde. Samahästi võiks rääkida, et ükski artikkel ei tohi olla nii pikk, et täies ulatuses ekraanipinnast üle ei läheks.
:::::Laadimine võtab aega ainult aeglase internetiühenduse puhul (või kui arvuti on väga vähese jõudlusega). Ärme nüüd selle taha poe.
:::::Ma ei ole nõus, et galerii on ajutine. Teatud kohtades on piltide esitamine galeriina kõige mõttekam lahendus, kuna võimaldab edukalt samasisulisi pilte kokku grupeerida.
:::::Pildi suuruse hindamine kribuks või mittekribuks on suhteline. Nagu juba eelnevalt välja tõin, siis sinu seaded olevat üldse hoopis erinevad sellest, mida tavakasutaja näeb. Eelkõige peaks olema huvi just tavakasutajatele mugava lahenduse pakkumise järele.
:::::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:13 (EET)
:::::: Noh, ma tahtsin pilte normaalselt näha, siis mulle tehti selgeks, et võin vastava seade panna. Me võiks ju siis rohkem tutvustada seda võimalust, et pilte saab vaadata ka nii nagu raamatus. Raamatus me ju ei nõua, et inimesed pilte luubiga vaataksid. Illustratsioonid peaksid ikka olema vaadatavad ka ilma abivahenditeta. See puudutab minu meelest kõiki kasutajaid. Praegu on vastu tuldud nendele, kes ei tahaks üldse pilte näha, sellepärast on need  tehtud nii pisikeseks, et nad võimalikult vähe häiriks (aga saab vist veel pisemaks sättida). Need arutelud peaksid kuskil alles olema.        
:::::: Sa ju ise ütlesid, et küll on nüüd hea pilte vaadata, need on isegi suuremad kui keskmine ekraanisuurus. Ja ükskõik kui suured või väiksed need ka poleks, viib nende vaatamine artiklist välja, on tülikas ja katkestab lugemisprotsessi.  No ma ei tea, ma ei usu, et enamikul inimestel on kiirem arvuti ja ühendus kui minul. 
:::::: Mõnes kohas võib ju galerii olla mõttekas, aga Sa ju ise räägid, et galeriid kasutatakse sellepärast, et muidu ulatuvad pildid üle ääre. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:36 (EET)
:::Selleks ongi nüüd vikis selline lahendus nagu Media Viewer, mis lahendab selle igivana probleemi, et pilte ei saa korralikult vaadata ilma artiklist välja minemata. Ma ei tea, miks sa selle endal ära oled keelanud.
:::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:41 (EET)
:::: Media Vieweriga oli niisugune asi, et sellega oli tülikas või keeruline vaadata pildi andmeid. Pilti ennast vaadata pole mul peaaegu kunagi tarvis. Võib-olla olen ära keelanud, ma ei mäleta. Ma ei tea igatahes, kuidas sellele lähedale pääseda.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:50 (EET)
:::::Kui tahad tingimata näha täiendavaid andmeid, siis vajuta Ctrl enne alla ja klikka siis pildile. Nii jääb artikkel ette alles ning pildi saab eraldi tab-ina lahti. Selle pärast ei pea Media Viewerit ära keelama. Ja täiendvate andmete jaoks oleks niikuinii vaja pildilehekülg avada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:00 (EET)
::::::: Mul pole aimugi, kuidas seda Media Viewerit nüüd käima panna. Ja kust ma pidin teadma, et Ctrl-nupule pidi vajutama? 
::::::: Praegune süsteem on mul niisugune, et ma näen andmeid kohe, kui pildi lahti teen. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:37 (EET)
:: No tegelikult näeb tavalugeja ka pildileheküljel pilti enamvähem parasjagu nii suurena, et see aknasse korraga ära mahuks (kui pole mingeid erisätteid ega brauseri suurendusi peale keeratud).
:: Mis puutub võrdlusese raamatutega, siis ka seal kasutatakse väikseid pilte, mis on võrreldavad galeriipiltidega. Sellised pildid, kust detailid välja ei pruugi paista, ongi siis ju lihtsalt asjast üldise ettekujutuse loomiseks. Vikipeedias saab siiski soovi korral eraldi ka detaile uurida. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 19:17 (EET)
::: Brauseri suurendus on mul küll (et kirja lugemine silmi ei pingutaks), erisätteid ei tohiks olla. See, kui suurena pilt paistab, oleneb ikka sellest ka, mitu pikslit seal on, või midagi sellist. Ja laadimise kiirus oleneb ka sellest. 
::: Raamatus ju eeldatakse, et pilte ei pea luubiga vaatama. Mulle piisab raamatukvaliteedist küll, ütlen lihtsalt, et galerii pildid ei taga seda kvaliteeti. Aga raamatus on kõik pildid raamatukvaliteedis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:35 (EET)
::::Kui galerii pildid tunduvad liiga väiksed, siis tuleb siin vikis galerii vaikeseadeid timmida. Piltide galeriist eemaldamine, kuna sulle ei tundu need muidu piisavalt suured, ei ole minu arvates aktsepteeritav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:02 (EET)
:::::: Ma ei puutu siis neid enam. Ma lihtsalt vaatasin, et mõne pildi saaks lehekülje äärele üle viia. Timmi siis neid vaikeseadeid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:05 (EET)
:::: Kirjelduslehel on pildi suurus vaikimisi 800×600 px. (Kui pilt on originaalis sellest väiksem, siis küll jah pilti originaalist suuremaks ei venitata.) See peaks kuvari tavalisemate eralduste juures korraga aknasse mahtuma. Võib-olla oled seda sätet endal muutnud. Lisaks võib mõni tekstisuurendus ka pilte suurendada.
:::: Ma ei tea, mulle tundub, et n-ö raamatukvaliteet on galeriides üldjuhul olemas ja galeriipiltide vaikesuurust muutma ei peaks. Vahel võib-olla pole ka, kuna erinevalt raamatust pole siin pilte artiklitesse valitud suuruse järgi ja pilte pole otstarbekas teatud pisipildi suuruse järgi kärpima hakata (s.t mittehuvipakkuvaid servi maha lõikama), kuna need suurused pole siin niikuinii fikseeritud. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 20:09 (EET)
:::::: Jah, mul oli suurem, panin selliseks, nagu Sa ütlesid. Nüüd on pildid sellised, et on umbes ekraani suurused, natuke suuremad. 
:::::: Galerii piltidelt saab umbes aru, mis on kujutatud, kui just pildil palju detaile pole. Aga vaatamiseks on need pildid liiga suured. Teised pildid on mul seatud 300 piksli peale ja need tunduvad mulle parajad. Mõned üksikud pildid on sellised, mis vajavad suuremat suurendust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:22 (EET)
:::::::Mida arvad nt [[Taheva mõis|sellisest galeriist]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:40 (EET)
:::::::: See on palju parem, suurus peaaegu juba nagu minu normaalsel pildil. Kusjuures nii head pildi kvaliteeti ma pole enne näinud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:48 (EET)
::::::Eeldan, et mitte minu fotod pole kahtlaselt hea kvaliteediga, vaid oled lihtsalt oma pidiseaded nii paigast ära kruttinud, et sul ei näita teisi pilte norm kvaliteediga.
::::::Arhiveerisin veel natuke vanemat arutelu. Kes teab, mil keegi viimaks jälle seda arhiveerima juhtub. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:52 (EET)
::::: See Taheva näide tundub häirivalt pealetükkiv. Sedasi võiks ehk 2–3 pilti kõrvuti panna. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 21:43 (EET)
:::::: Nojah, muidugi oleks ilusam, kui piltide vahel oleks rohkem õhku. Ja pildiallkirjade jaoks peaks ka ruumi jääma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 22:37 (EET)
::::::: Ma pean silmas peamiselt seda, et pildid on suured ja neid on palju. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 7. jaanuar 2015, kell 15:35 (EET)
::::Andresele: kui tavaline kasutaja pildile klikkab, siis peaks ta [https://et.wikipedia.org/wiki/Taheva_m%C3%B5is#mediaviewer/File:Taheva_m%C3%B5isahoone.jpg seda nägema] (liigu edasi parema nooleklahviga). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 21:55 (EET)
::::: See on OK. Aga artiklist ju sisuliselt ikka liigub välja, nii et ma ei saa aru, mille poolest see parem on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 22:37 (EET)
::::::Tehniliselt võttes ei liigu artiklist välja, aga see selleks. Enam ei pea piltide vaatamiseks edasi-tagasi klõpsima nagu varem. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 23:23 (EET)

== Artiklid inimestest ==

Tahtsin küsida, mis reeglid käivad artiklite kohta, kus kirjutatakse kindlast isikust? Ala kas ma võin mõnest oma sõbrast artikli teha, kui ta nt. mängib heas jalgpalli tiimis ning on võitnud mõningaid mänge/turniire jne?--[[Kasutaja:Aksu851|Aksu851]] ([[Kasutaja arutelu:Aksu851|arutelu]]) 8. juuli 2014, kell 15:08 (EEST)
: Peab olema märkimisväärne isik. Jalgpallihuvilised teavad paremini. Vist on nii, et kui on Meistriliigas, siis võib teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2014, kell 16:57 (EEST)

----
Kuidas on lood teadlaste biograafilise leksikoniga, kas on mingeid reegleid trükitud köidete artiklite Vikipeedias kasutamise kohta? Praegu on niisugune huvitav diskrimineerimine, et need, kelle nime algustäht on tähestikus nii kaugel, et paberköiteisse ei jõudnud, on kenasti Vikis, aga tähestikus eespool olijate Vikisse jõudmine sõltub muudest kriteeriumitest/asjaoludest kui ETBL-i sattumine. Kas võib Vikis puuduvate teadlaste kohta ETBL-i paberköiteist artikleid Vikisse toksida? Või on neist ehk elektroonne versioon ja saab kõik siia tõsta niisamuti kui 3. köite artiklid? [[Eri:Kaastöö/193.40.5.245|193.40.5.245]] 6. jaanuar 2015, kell 17:26 (EET)
: Kindlasti võib kasutada sealseid fakte. Tõstatan selle küsimuse üldises arutelus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:57 (EET)
-----
Palun mitte linkide välislinkide alt mittevabade piltide juurde kui Commonsis on külluses vabalt kasutatavaid fotosid. See on täiesti ebavajalik infomüra. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 21:48 (EET)
:Ei ole nõus. Parimad pildid ei ole vabad, ja Commonsis olevad ei saa neid asendada. Need pildid on olulised, eriti modelli puhul.
:Ja siis, kui need lingid pandi, polnud Commonsis midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 21:51 (EET)
::Nüüd on olemas ja tuleb järjest kiirenevas tempos juurde. Ma ei ole jällegi nõus parimate piltide väitega.
::Mingi hädine pisike pilt kuskil reklaame täis saidil ei ole asi kuhu peaks kasutajaid suunama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 22:43 (EET)
::: Piltide kvaliteedi ja konteksti uurimine on omaette töö. Kui Sa pead silmas Diane Krugeri artiklit, siis ma panin ainult ühe pildi tagasi. Võib-olla tõesti oli see vilets pilt, aga Sa ju ei öelnud ka, miks Sa selle välja võtsid. 
:::: No vaata, enne filminäitlejaks saamist oli Diane Kruger fotomodell. Commonsisse ei panda üles pilte, kus ta on modelliks, ega pilte, kus ta näitleb. Ah jaa, info mõttes ei ole oluline mitte piltide tehniline kvaliteet, vaid see, mis seal on kujutatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 23:18 (EET)
:::::Piltide puhul on kvaliteet vähemalt sama oluline kui artiklite puhul.
:::::Mõne suvalise pildi lisamine välislinkide alla ei täida seda informatiivset ülesannet.
:::::Sellist piltide lisamist on harrastatud ka mujal. Praeguseks paljud neist linkidest enam ka ei tööta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 23:44 (EET)
:::::: Mille järgi otsustada, milline pilt on suvaline? Minu meelest on eelkõige just Commonsi pildid suvalised. 
:::::: Minu meelest ei saa piltide ja teksti kvaliteeti võrrelda. Välislinkide all on professionaalsete fotograafide tehtud pildid. Võib-olla on mõni neist väikese lahutusega, aga see ei saa olla ainus valikukriteerium. 
:::::: See, et link ei tööta, on ju üldine probleem. Siin ei loe, kas tegu on pildi või tekstiga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 00:02 (EET)
:::::::Pildikvaliteet kätkeb endas hulka kriteeriume, kuid seda kõike on võimalik hinnata lihtsalt kiire visuaalse vaatlusega. Teksti kvaliteedi hindamine võtab oluliselt rohkem aega. Kriteeriumid on ka natuke teistsugused, aga mitte niiväga. Leian, et tekst sobib siinkohal heaks võrdlusaluseks.
:::::::Kui lingi nimi on &quot;pilt&quot; või &quot;pildid&quot;, siis see on ikka pehmelt öeldes väga sobimatu nimetus, kuna ei anna edasi mingit olulist infot selle kohta, mis seal lingi taga tegelikult on. Samuti toidab see hästi seda suvalisuse tunnet: kas lingi lisaja ise ka teadis, miks just see pilt peaks oluline olema või mis seal kujutatud on.
:::::::Commonsi piltide seas on ka rämpsu, aga neid ei pea seepärast veel artiklitesse liitma. Nagu ma olen juba varemalt maininud: justnagu me siin töötame teksti kvaliteedi parandamise kallal, siis samal ajal käib töö ka selle nimel, et teksti kõrvale oleks võimalik võtta korraliku kvaliteediga meediamaterjali. See töö edeneb muide päris hästi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 01:23 (EET)
:::::::: Loomulikult võib välislingi juurde panna rohkem infot, kui see, et tegu on pildiga. Aga pildi või pildigalerii valikut sellega ei põhjenda. Kahtlusest selles, mis pildil kujutatud on, ei saa aru. 
:::::::: Kordan, et kõige olulisemaid pilte lihtsalt pole võimalik Commonsisse panna, mitte enne kui saja aasta pärast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 02:31 (EET)

== Algas märtsist ==

Tere!
Ei, ma ei oota &quot;juhtkirja&quot;, aga, Sinu kui bürokraadi, ja Eesti Vabariigi kodaniku poolt, oleks hea oodata arvamust, nt mix ISISe võitlejad ja VF föd kontrollitavate terr-de võitlejad kannavad sama &quot;Voentorgi&quot; hilpe; vana võlg politoloog nagu neid on treitud, on u samas korrelatsioonis kui arstiteadlane ja... [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 00:14 (EET)
: Ma ei pea ennast selles asjas pädevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 08:59 (EET)

== Potentsiaalse sõja tingimustes ==

Mind huvitab, millised on Eesti Vikipeedia ~sammud käimasoleva sõja tingimustes&lt;br /&gt;Maailma omadesT tean, aga siin? —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 00:27 (EET)
: Vikipeedia ülesanne ei ole sõjas osalemine, vaid faktide objektiivne kajastamine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 09:00 (EET)

== Lenin ==

On valgevenemaal selline küla, endine alev, asub Homieli oblastis. Väidetavalt olevat Vladimir Lenin ehk reaalselt Vladimir Uljanov (kelleni viib ka link [[Lenin]]i juurest) just selle alevi järgi omale kasutajanime (pseudonüümi) võtnud. Minu meelest artiklit vääriv koht, kuigi lähemail päevil selle tegemiseni ei jõua. Nõuanded? Artikkel Lenin teha asulast, lingid Leninile ümber teha? Teha artikkel Lenin (Homieli oblast)? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 09:34 (EET)
: Tavalise versiooni järgi on pseudonüüm võetud Lena jõe järgi.
: Meil on nii tehtud küll, et paljas perekonnanimi on linna kohta, aga ma pakuks praegu siisk artiklipealkirjaks [[Lenin (Valgevene)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 10:03 (EET)

Kirjutasid artikli Tryškiai arutelus ''koplytstulpise'' kohta:&quot;Pühamu&quot; jääb arusaamatuks, sest see tundub kirikuna, aga ma ei tea, kuidas seda tõlkida. Inglise keeles on nähtus wayward shrine ehk teeäärne pühamu, mitmes teises keeles on kabeli eri liik. Eestimaal nähtust ei esine, seega puudub ka otsene tõlkevaste (kuigi budistlike sarnaste objektide kohta, kus palveveskid ja palvelipud üles seatakse, on pühamut kasutatud ja seega kasutasin ka ise). Samas on sul õigus - pühamu seostub eestlase jaoks hoonega, kuhu saab siseneda. Ehk sobiks pühapaik? Sellel taolist varjundit ei ole, pühapaik on kasutusel ka hiite puhul? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. märts 2016, kell 19:07 (EEST)
:Las ta olla &quot;[[teeäärne pühamu]]&quot;, 
paremat nimetust meil praegu ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. märts 2016, kell 20:20 (EEST)
::Rocca al Mare vabaõhumuuseumis on üks selline, seal kannab too nime teeäärne tsässon. Paraku on tsässon väga setuspetsiifiline ja üldterminina sellist varianti kasutada poleks vist hea mõte. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. august 2017, kell 18:12 (EEST)
:::Õige vaste on [[tulpkabel]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. september 2017, kell 16:46 (EEST)

== Unblocked Steward Savh ==

Please don't block stewards on the wiki. If you have a concern, then please discuss it with the steward in question. Thanks. [[Kasutaja:Billinghurst|Billinghurst]] ([[Kasutaja arutelu:Billinghurst|arutelu]]) 24. jaanuar 2015, kell 14:05 (EET)

== Pagulus pagulane ==

Tere

Täiendasin paguluse artiklit, kuid ei oska artikeleid pagulus ja pagulane üheks kokku panna. Soovin artikli pagulane liita pagulusega.

: Mina paneksin jälle kokku artiklisse [[Pagulane]]. Aga see pole nii tähtis. Kõigepealt tuleb teisest artiklist sisu üle kanda ja integreerida (kui Sa ei oska seda sisuliselt teha, küll siis keegi teine teeb), seejärel asendada teise artikli tekst kirjaga &lt;nowiki&gt;#suuna[[Pagulus]]&lt;/nowiki&gt; . [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2015, kell 17:33 (EET)

==Viiteta täiendused Mahleri artiklisse==
Tere!

8. juunil lisasite [[Gustav Mahler]]i artiklisse hulganisti uusi fakte, millest nii mõnegi puhul olete ka ise kirjutanud juurde märkuse &quot;lisa viide&quot;. Nüüd, kui see on Hea artikli kandidaat, tekitasid need faktid [[Kasutaja:Kruusamägi]]s (ja ka minus) küsimusi: kust need pärinevad ja miks neil viidet ei ole? [[Kasutaja:Pärtel Toompere|Pärtel Toompere]] ([[Kasutaja arutelu:Pärtel Toompere|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 00:30 (EET)
: Need asjad, mis on ilma viiteta, on nähtavasti võetud mõnest teisest vikist, kus viidet polnud. Kui nendele viidet ei leia, võib need ära jätta. Üldiselt tahaks, et detaile oleks rohkem. Lapsepõlvest räägivad teised vikid vastuolulist. Ma lugesin kuskilt, et ta hakkas 6-aastaselt klaveritunde võtma, see õpetamise jutt ei pruugi tõsi olla.
: Vaatasin nüüd Fischeri raamatut, see on väga põhjalik. Seal on see ka sees, et umbes kolmeselt ta õppis akordioni mängima, ja natuke vanemalt kui kuueaastaselt hakkas klaverit õpetama. Küllap sealt saab teisi asju ka kontrollida.    [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 01:26 (EET)
: Kui ma aega saan, siis täiendan ja viitan Fischeri järgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 01:27 (EET)

== Kustutamine ==

Kui kustutad ilmset vandalismi, siis palun tühjenda resümee kast. Roppused jms ei pea näha jääma. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. märts 2015, kell 13:21 (EET)

Andres, kui sa küsid, miks ma sinu muudatuse ka tühistan, siis põhjus on see, et Iraan on Lõuna-Aasia riik. Afganistaniga on küll aga hoopis see asi, et selle maa majandust ei loeta Lõuna-Aasiasse. Tundub, et selle IP poolt massiliselt tehtud kaardivahetus erinevates vikides on igal pool tagasi pööratud, ega ma küll ei hakka uurima, kas äkki põhjuseks see, et kaarte jpeg-failidena vikides reeglina enam ei kasutata. Aga tõenäolisem põhjus on tema poolt peetav redigeerimissõda. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 12. märts 2015, kell 12:33 (EET)
: Ma olen selle kasutajaga korduvalt tegemist teinud. 
: Traditsiooniliselt ei ole ei Afganistan ega Iraan [[Lõuna-Aasia]] riik, kuigi muidugi võimalikke käsitusi on mitmesuguseid, nagu artiklis öeldaksegi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. märts 2015, kell 14:34 (EET)

Artikli &quot;Astroloogia&quot; juurest võiks maha võtta vähemalt sildi: sisaldab õigekeele- või stiilivigu. Mina neid seal ei näe. Täiendasin artiklit ka kõvasti, minu meelest on see ka neutraalne küll.--[[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 15. aprill 2015, kell 16:15 (EEST)

==Küsimus==
Ehk ütled, kas &quot;[[Rünnak Bardo rahvusmuuseumi vastu]]&quot; oleks kontekstuaalselt &quot;haakuv&quot; päälkiri? –[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. märts 2015, kell 22:51 (EET)

Samas ei ole see &quot;kunstivastane&quot; rünnak, esialgu vist oli parlament sihikul, päälkiri pääx olema teises sõnastuses. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. märts 2015, kell 23:14 (EET)
: Jah, praegune pealkiri on tabavam. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 00:11 (EET)
:: ;-) Praegu tuli kõrva väide, et paavsti sõnul ei pea katoliiklased &quot;paljunema nagu küülikud&quot;, Filipiini preester räägib, ja naerab... (BBC Hard Talk)&lt;br /&gt;samas, siin olles, kas oleksid ehk nii hea inimene ja kusutaksid ümbersuunamislehekülje [[Gorgonzola]], et sinna asemele teisaldada [[Gorgonzola vald|&quot;valla&quot;]] lehe, mu mäletamist mööda on kõik ametlikult linnaks deklareeritud &quot;linn-asutused&quot; primaarselt '''ilma''' ''vald'' lisandita, pealegi ei käi sääl esilause ja plk kokku... aitähh! —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 01:00 (EET)
:: Ma jätaks pealkirja [[Gorgonzola]] keskasulale, või kui soovid, kesksele &quot;fraktsioonile&quot;. Geonamesis on selle piirid selgelt välja joonistatud. Pealkiri võib ju olla ka [[Gorgonzola linn]].
::: Praegu on ju nii, et lõid lk &quot;Gorgonzola&quot; ja mina ei saa ju seda alt ära kustutada, et &quot;vallaks&quot; tituleeritud artiklit asemele panna. On sul mõni konstruktiivne mõte, kuis seda &quot;tsentraalasulat&quot; sealt välja võtta, + praegu on kõik haldusandmed ''comune'' kohta, seega näib mulle korrektsem nimetada artikkel lihtsalt &quot;Gorgonzola&quot;-ks ja sealt edasi minna;&lt;br /&gt;kõrvalt: kuidagi ei leia nime üles: 19. III suri 80+ vanuses Kanada peaminister, kes väärib ilmselt artiklit. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 01:48 (EET)
:::: Kustutasin, aga ma leian eniselt, et pealkiri peaks olema [[Gorgonzola vald]] või siis [[Gorgonzola linn]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:03 (EET)
::::: Ei leia sellist. Võib-olla mõtled Austraalia peaministrit [[Malcolm Fraser]]it, kes suri 20. märtsil 84-aastaselt? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:11 (EET)
:::::: Tema jah, noor-tädi toanurga kastis pesastunud BBC-st ütles, mõnikümmend min tagasi, et ametlik surmakuupäev on 19. III ([[:en:Malcolm Fraser|enwiki ütleb 20. III]]), see aga GMT, seega ripub ära kellaajast. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:23 (EET)
:::: Jälle, red konf-s, seega kopeerin samaaegselt kirjutatu:&lt;br /&gt;Otse ja ausalt tundub mulle see mu tehtud ümbernimetmine totrana, ehk siis peaks nt olema ka artiklid ''à la'' Purtapurtu, Purtapurtu vald ja Purtapurtu linn; Itaalia ca 8000 yhiku puhul teex see kokku ca 25&amp;nbsp;000 artiklit, kuidas see kasutajat aitama peaks?&lt;br /&gt;Ja vastuseks: kui meil on &quot;põhi-baas&quot;-ühik G, siis sealt saab alati edasi (kuigi allapoole) minna; ei väsi unustamast, kuidas meie tänased &quot;klahviharjutused&quot; nt sajandi pärast välja näevad –[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:08 (EET)
::::: Enamik valdu ei kanna linna nime, ja Gorgonzola linn on sama mis Gorgonzola vald, nii et kahte artiklit pole siin tarvis. Aga Gorgonzola valla osa on Gorgonzola kitsamas mõttes. Artiklile valla osa kohta võib muidugi ka teistsuguse pealkirja panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:15 (EET)

----
[[Ḩusnī Mubārak]]i &quot;surma&quot; edastas eile pealelõunal üks UKR väljaanne ja ka enwikis oli ta eile mingi aja surnuna kirjas. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 16. aprill 2015, kell 07:41 (EEST)
: Jah, ma nägin, et seda teadet levitati. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. aprill 2015, kell 08:00 (EEST)

---- Mis arvad artikli [[Bütsants]] hetkeseisust? -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 10:38 (EEST)
:Ma tegin hulga märkusi, ja osa neist on ikka veel aktuaalsed.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 10:46 (EEST)

Aga artikkel [[Minose kultuur]]? Oleks teretulnud ka märkused/kommentaarid selle artikli kohta. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 11:16 (EEST)
:Võtan selle kuu aja jooksul ette. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 12:49 (EEST)
:On tarvis läbi toimetada, siis võib asja saada. Hea oleks materjali ka mujalt juurde võtta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2016, kell 14:44 (EEST)

== Uus esilehe kujundus ==

Tere,&lt;br /&gt;
Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta [[Vikipeedia:Hääletused|siin]]. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 18. aprill 2015, kell 17:44 (EEST)

== Logod ==

Tere,
Kuidas saaksin lisada lehele [[Finncomm Airlines]] ingliskeelsest Vikipeediast logo? [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 22. aprill 2015, kell 21:48 (EEST)
: Logo ei ole vabalt kasutatav. Siia saab panna ainult lingi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2015, kell 22:47 (EEST)

==Kasutajanime vahetus (Bioneer1--&gt;Estopedist)==
Mul on nüüd aeg oma desorienteerivaks muutunud kasutajanimi &quot;Bioneer1&quot; muuta nimeks &quot;Estopedist&quot; (kui see nimi on kasutusel, siis Estopedist1). Vaevalt, et enam bioloogia/ökoloogia teemasse süüvin. Kui on kaalukaid vastuargumente, siis teada anda--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 13:18 (EEST)
: Muutmine ei käi enam minu kaudu, vaata [[Vikipeedia:Kasutajanimi]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 13:47 (EEST)
::sul vist õnnestus siiski see kasutajanimi (Estopedist) lukku panna. Kontrolli [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kontode_%C3%BChendamine]. Selle kasutajanime kinnipanek on ilmselt liigselt bürokraatlik ja ei tasu vaeva ära--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 22:10 (EEST)
::: Ma ei saa aru, millest Sa räägid. Mis mõttes mina selle lukku panin? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 22:13 (EEST)
::::Naljakas, selsamal päeval (29. aprill) lõi keegi konto kasutajanimega &quot;Estopedist&quot; ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Toiminnot:Muokkaukset/Estopedist]). Ilmselt keegi luges seda arutelu ja arvas, et tuleks kasutajanimi endale reserveerida. Sellega on nüüd klaar--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 12:59 (EEST)
::::: Kas enam numbriga nimi ei kõlba? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 13:05 (EEST)

== Asking for a bot flag ==
Hi Andres, sorry for the inconvenience, the problem was reported [https://phabricator.wikimedia.org/T97659 here]. --[[Kasutaja:Euphydryas|Euphydryas]] ([[Kasutaja arutelu:Euphydryas|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 20:25 (EEST)

== Küsin siis ==

Kui Sa lingid tagasi ime+ulme lingiks, ehk siis selgitaksid lähemalt, minule näis/kuuldus teistkordsel vaatlusel topeltjaatusena, ''à la'' ime-kommunism vms, 2h faasanijaht jne... —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 19:58 (EEST)
: Meil on olemas artikkel [[Imeulme]], pole minu välja mõeldud sõna. Kui link ära võtta, siis ei muuda see sisuliselt asja, aga teeb halvemaks, sest kaob võimalus ühe liigutusega artikli juurde jõuda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:07 (EEST)
:: Nu jah, ma ep täädnud art. (ime+ulme) olemasolust, ja, esmapilgul, suga nõus; kuigi, oskad sa siis näiteks tuua &quot;eksemplare&quot; mitte-ime-ulmeliste juhtumuste kohta (mina mõnda oskaksin, aga, need ei käix kudagi siia...)... ootan &quot;pinguldatud-huvil&quot; vastust, mis see #vastaspoolus&quot; siis voix olla. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:33 (EEST)
::: Vaata artiklit [[Ulme]]. On veel [[teadusulme]] ja [[õudusulme]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:39 (EEST)
:::: Tähh ütlemast, ehk homme jõuan; praegu olen lõpetamas RV kohtu tabelit (oleksin tänulik ylevaatamise eest), ja siis on tänanae p otsas —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 22:40 (EEST)
:::: Selle RV art kohta - see jääb ilmselt homsesse (seal on omajagu ekvilibristikat, tabelis). —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 23:16 (EEST)
== [[Toomas Hellat]] ==
Hello, what language do you prefer English or Russian. If you prefer Russian I could translate my message. I have a question about [[Toomas Hellat]]. As I understand he is son of Aleksander Karl Hellat [http://www.geni.com/search?search_type=people&amp;names=Aleksander+Karl+Hellat+], [http://www.geni.com/people/Toomas-Hellat/6000000000904142641]/ and his father [[Aleksander Hellat]]  was former Minister of Foreign Affairs of Estonia. Is it correct? If it's so, as I understand, Aleksander did not escape to Finland, he died in concentration camp in Kemerovo. With best regards, [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 17. juuni 2015, kell 22:01 (EEST) P.S. Sorry that I'm not able to speak Estonian [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 17. juuni 2015, kell 22:02 (EEST)
: Yes, Toomas was Aleksander's son. Yes, Aleksander died in Kemerovo Region. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2015, kell 02:47 (EEST)

== Hello from Armenia ==

Hello Andres :))) [[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 27. juuli 2015, kell 21:39 (EEST)

== Request ==

Greetings.

Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian?

Thank you.

: Sorry, I won't. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2015, kell 22:51 (EEST)
::«Azerbaijani cuisine» consist of from Armenian, Georgian, Iranian, Lezgi dishes. Our azerbajanian friend says that dolma is azerbajanian dish, but it isn't truth. I belive that Estonian Wikipedia won't spread misinformation. --[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. juuli 2015, kell 20:42 (EEST)

== Hello from Armenia ==

{| style=&quot;border:1px solid #CCF; background-color:#F0EEFF;&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; valign=&quot;middle&quot; | [[File:Armenian Dragon Rug Vishapagorg Kazak 229x129 1900 Chondoresk Karabagh s404L46.jpg|100px]]
|rowspan=&quot;2&quot; |
|style=&quot;font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;&quot; | 
|-
|style=&quot;vertical-align: middle; border-top: 1px solid #bdb5ff;&quot; | Hello my friend, I want to give you an [https://en.wikipedia.org/wiki/Armenian_carpet Armenian old carpet] as a gift.
|}&lt;noinclude&gt;

_______________

See et sa oled siin miskit asjapulk, ei anna sulle õigust rikkuda Vikipeedia reegleid, vastupidi, kohustab hoopis rohkem iseenda tegevust analüüsima. Lõpeta palun vandaalitsemine ja lampi ümber pööramine. Kui sulle ei meeldi minu tekst, siis on sul vaba voli  se teksti muuta ja oma tegevust põhjendada, nagu reeglid ette näevad. Kui ma võtan välja MÕTTEKORDUSED (ja neid oli palju), ja seda põhjendan, olen ausam mees kui sina, kes lampi tagasi muudab. Kui ma võtan välja viitevaled, siis olen ausam mees kui sina, kes lampi tagasi muutis. Kui ma võtan välja ilmselge katse hämada (Meinhardi lugu) ning seda põhjendan ja sina lampi tagasi pöörad selgitamata, sii soled sa vandaal ning viki reeglite rikkuja. Kui sa seda veel teed et lampi kustutad kuigi on argumendid muutmiseks,  esitan kaebuse rahvusvahelisele vikile ja saadan ka Oopile kaebuse.  --[[Kasutaja:Hallsilm|Hallsilm]] ([[Kasutaja arutelu:Hallsilm|arutelu]]) 14. august 2015, kell 10:28 (EEST)

== Heinrich Heine ==

Aitäh, et sa Heine artikliga tegeled! Mul ei ole hetkel võimalust ega häid materjale, aga tulen ka ühel hetkel kindlasti tagasi selle juurde.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 16. august 2015, kell 14:51 (EEST)

== Masside mäss ==

Andres.  Pole vaja kiirustada ega sekkuda asjadesse milles pole täit pädevust. Selleks on teised, kui neid ikka on. Ega neidki pole niisama varnast võtta. Keegi Teie pädevust  toimetajana ei vaidlusta. Taime kasvamist selle väljatirimisega ei kiirenda. See ainult traumeerib. Parem on kasvõi alguses lasta olla olemas sellel mis on vähemalt terviklik, ilmselgelt puudulik ja alles kujunemas ning kohendada ja parandada seda järk-järgult, tasapisi ja kooskõlastatult. Kui tekitada selline jamps: lipp lipi peal, lapp lapi peal.  Kas minulgi pole tööd ja muret selletagi vähe? Materjalid olid tihendamisel. 

Loll lugu. Minu (ruttasin esialgset visandit ära tooma) ja Teie kiirustamise (püüdsite kujunevat ja pooleliolevat üksi ühekorraga korda teha) pärast jäi võimalik tulemus ära. Praeguseks jõudsin endale vajaliku juba uusajale keskendatud ajaloolisest esseest ammendada, järeldused ja eskiisid teha ning asi on kõrvaliseks muutunud. Kui ma siia midagi kirjutan siis on see vaid oma töö kõrvalt ja möödaminnes. Selline sehkendamine, närveldamine ja põdemine võtab niigi vähest aega ja hajutab põhiteemalt kõrvale. Oma viga mida saab parandada vaid läbi enda hõivamise oma tööga. Ent ühistööst ja teineteisest võiks rõõmu ka olla. Klaar.--[[Eri:Kaastöö/80.235.7.239|80.235.7.239]] 27. august 2015, kell 14:00 (EEST)
:Mina ei otsusta neid asju ainuisikuliselt, lihtsalt tegutsesin oma parema äranägemise järgi. Tekst on arutelulehel (ja ka artikli ajaloos) alles, seda on alati võimalik kasutada. Kui keegi tahab, võib ta selle artiklisse tagasi panna. Seni tehtu on entsüklopeedia nõuetega nii karjuvas vastuolus, et mõni teine nõuab isegi artikli kustutamist. Tarvis ei ole subjektiivset teejuhti teose juurde, vaid teose sisu selget edasiandmist ning ülevaadet selle retseptsioonist. Minu pädevus ei puutu siin üldse asjasse. Eeltöö tekstiga võib toimuda ka väljaspool Vikipeediat. Me kõik tegutseme siin põhitöö kõrvalt vabast ajast ning sageli ka kulutame närve. Palun vabandust, et minu tegutsemine rõõmu ei tee. Küsimus ei ole selles, kas tekst on hea, vaid selles, kas ta sobib entsüklopeediasse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2015, kell 14:43 (EEST)

==Seaduslik varas==
Andres, palun vaata artiklit [[Seaduslik varas]], seal on nüüd vist alanud redaktsioonisõda. [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 4. oktoober 2015, kell 18:23 (EEST)
: Sõda ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. oktoober 2015, kell 19:10 (EEST)

Ma ei taha astuda redigeerimissõtta, aga see täpsustusleht peabki olema ilma ülakomata pealkirja all. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 28. oktoober 2015, kell 10:50 (EET)
: Ma saan aru, et Sa nii leiad, aga kui Sa seda ei põhjenda, siis Sa ei saa teisi selles veenda. Ma arvasin, et Sa jätsid ülakoma kogemata ära. 
: Kuidas sellist täpsustuslehte Sinu meelest saaks kasutada, eriti kui see on ilma ülakomata pealkirja all? 
: See arutelu peaks olema täpsustuslehe arutelulehel.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2015, kell 10:56 (EET)

== Transliteration and Transcription ==
Hello, these are 2 different things. That is why what you say [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=L%C3%B5una-Osseetia&amp;oldid=prev&amp;diff=4314385 here] has nothing to with transcription. Because you can not put 2 times s letter for one letter according to [https://en.wikipedia.org/wiki/Scientific_transliteration_of_Cyrillic scientifical transliteration]. [[Kasutaja:Manaviko|Manaviko]] ([[Kasutaja arutelu:Manaviko|arutelu]]) 14. detsember 2015, kell 00:51 (EET)

== Palve ==

Kui oskaksid öelda, kuidas enwi konventsiooni järgi on [[:uk:Троїцьке (Попаснянський район)]] pealkiri, siis oleksin tänulik. Panin kogemata alevi alla (see on suht kaugel põhjas, kuigi samas oblastis) lahingupiirkonna viited; 'Troitske' paistab olevat kokku lepitud (st, ilma &quot;y&quot;-ta), aga, neid on väga palju - Troitske, Popasna region ???—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 18:55 (EET)
: Proovi seda: Troitske, Popasna Raion 
[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 19:31 (EET)
:: Aitäh, proovin; kuigi, ei kujuta hästi ette, kuis nende ümbersuunamislehel 100 Troitsket välja hakkavad nägema &lt;!-- eelnevalt eelmises mingis arutelus kirjasin vist u.: Troitsile &quot;kirka&quot;, MI6-le, rahu tema põrmule, poloonium, praegu siis vist ehk &quot;kes keda&quot;, st, üks &quot;võitja&quot;, no ja nii edasi; samas, mitu korda kallim on info kui riik, võim vms, ''or else'', BG vs VP jne.--&gt;—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 19:57 (EET)
:: Eks see ole siis mingil ajal näha: [[:en:Troitske, Popasna Raion|Troitske, Popasna Raion]] [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 13:08 (EET)
::PS! Kõige rikkalikum sõjaajalugu on vist rootslastel, kes tahusid nii mõndagi kividesse/-dele; eelnevate aegade (aastatuhandete) &quot;saviraamatud&quot; ei olnd nii vastupidavad. [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 17:07 (EET)
::Tegin &quot;hooga&quot; lisaks veel [[:en:Kominternove|Kominternove]], ja tõdesin (eelmisega nii ei olnud, kuigi kindel ei ole), et sääl on olemas veel säänte leheke, nagu [https://en.wikipedia.org/wiki/Special:Log/pagetriage-curation Page curation log]... ;-) {{värvi|hall|(mõte siis selles, et artiklit ei lingistatudki andmebaasiga, enne selle kontrollimist (nt [[:en:Timeline of the war in Donbass (January 2016–present)‎|Donb kronol art-st]] oli seda hea jälgida))}}&lt;br /&gt;Head uut aastat, ''wishing hereby you and yours''!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 1. jaanuar 2016, kell 21:51 (EET)
::: Sulle ka! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. jaanuar 2016, kell 12:02 (EET)

== Discgolf ==

Tere.

Olen Eesti Discgolfi Liidu spordi-tehnilise komisjoni liige ning sooviksin Teiega koostööd teha, seoses inimeste teadvustamisega, et taldrikugolf on tegelikult discgolf. Liidupoolsed arutelud EKIga endiselt käivad vastava termini kasutusele võtmiseks. Taldrikugolf ja kettagolf on samuti kuskilt puusalt leiutatud sõnad, mis ei näita discgolfi tegelikku olemust.

Parimat ja loodan koostööle.

: Noh, kui arutelud lõpevad, siis saame meiegi teada, millist terminit kasutada. Mina lihtsalt panin tähele, et kaks artiklit rääkisid ühest ja sellestsamast asjast, kusjuures tundus, et artiklis [[Discgolf]] on tehtud mehaaniline asendus, mis artikli alguses tekitab mõttetuse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 19:00 (EET)

Mõte ei olnud mehaaniliselt asendada, vaid anda inimestele õige ja korrektne info, mida discgolf endast kujutab. Praegune leht on ikka vägagi aegunud. Kui lastaks vähemalt uuendadagi infot, kuid IP 90.190.70.70 on raudkindel, et praegune info on adekvaatne, mida ta päris pole. Wikipedia eesmärk on ju inimestele edastada korrektset infot. Selleks on ju isegi loodud Eesti Discgolfi Liit (www.discgolfiliit.ee).

: Mulle jäi mulje, et IP-numbriga kasutaja püüab lihtsalt hoolitseda korrektse keele eest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 20:54 (EET)
: Ma saan täiesti aru, et EKI ei saa nõustuda sõnaga &quot;discgolf&quot; kas või sellepärast, et sellel on sees võõrtäht. Võõrtähega sõnad peaksid olema kursiivis. Ja sel juhul oleks lahkukirjutamine loomulik, sest lähtekeeles, milleks on inglise keel, kirjutatakse lahku. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 20:59 (EET)
: Mulle ei ole ka arusaadav, kuidas &quot;discgolf&quot; asja olemust paremini näitab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:00 (EET)
:: Mainin siin, et mitmed korraldajad kasutavad Eestis sõna &quot;diskgolf&quot;, nt [http://www.nelijarve.ee/aktiivsed-tegevused/atraktsioonid/diskgolf/], [http://www.villanova.ee/admin/upload/360%20ATRAKTSIOONID%20Villa%20NOva%202014.pdf], [http://www.360.ee/suvepaevad/tegevused/diskgolf-mang]. Tõesti, pole põhjust sündmustest ette rutata, las EKI kujundab oma seisukoha. MTÜ nimi iseenesest pole määrav, sest riik ei saa takistada vabaühendusel võtmast omale meelepärast nime, seni kuni see pole ebasünnis. Ent MTÜ asutajate valitud nimi ei saa määrata ette, kuidas inglisekeelset mõistet &quot;disc golf&quot; tuleks eesti keelde tõlkida.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:29 (EET)
:: Inglise keeles paljude sõnaraamatute järgi (Silvet, Merriam-Webster jm) disc=disk ja tähendab see eesti keeles ketast.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:40 (EET)

Seda, et kui sa neid tagurpidi küsi- ja hüüumärkidega lehekülgi teed, siis oleks kena kui sa teeksid ka ümbersuunamised nendele lehtedele. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 23. jaanuar 2016, kell 14:54 (EET)
:Tegin ümbersuunamisi. Tõenäoliselt rohkem selliseid lehekülgi ei tule. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. jaanuar 2016, kell 11:39 (EET)

== Request: Portaal:Aserbaidžaan ==

Greetings.

Could you create [[Portaal:Aserbaidžaan]] in Estonian Wikipedia?

Thank you.

==Täpsustuslehekülgedele lingid näha==
Vaatan, et sul pole siia: [[Kasutaja:Andres/common.css]] lisatud need read, mis näitavad automaatselt täpsustuslehekülgedele viivaid linke. Need kolm rida kopeeri siit: [[Kasutaja:Estopedist1/common.css]]. Selle skripti või kuidas teda nimetada puudus on see, et kui link viib täpsustusleheküljele ümbersuunamisena, siis skript seda ei tunne ära, nt [[Lydia Koidula tänav]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. jaanuar 2016, kell 18:22 (EET)
:Aitäh, ma siis lisan. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. jaanuar 2016, kell 18:24 (EET)
:siiski, tundub, et keegi on toda skripti muutnud ja nüüd teeb see roheliseks ka siselingid, mis on ümbersuunamised täpsustuslehekülgedele. Loodame, et see pole lühiajaline skripti täiustus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. veebruar 2016, kell 00:09 (EET)

==Tsiteerimise lehele ka EMTA üliõpilastööde vormistamise juhendi kohane kirjendi stiil==
Tere Andres, palun lisa võimaluse korral &quot;Tsiteeri seda artiklit&quot; malli kirjendi stiil ka vastavuses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastööde vormistamise juhendile. 

Näiteks artikli [[Imitatsioon]] tsiteerimise kirje peaks lehel https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri%3ATsiteerimine&amp;page=imitatsioon välja nägema: 

'''Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastööde vormistamise juhend'''

Imitatsioon. – ''Vikipeedia, vaba entsüklopeedia'', https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4ljendamine, vaadatud 1.02.2016.

Parimat, --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 14:45 (EET)

== Thanks!!! ==

{{subst:The Tireless Contributor Barnstar|1=Thank You!!!. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:83C7:8901:BDEF:512:E60D:FCF7|2001:7D0:83C7:8901:BDEF:512:E60D:FCF7]] 14. veebruar 2016, kell 16:15 (EET)}}

==Politoloog ''versus'' poliitikateadlane==
Küsisid/palusid kunagi mult seletust/täpsustust, mis vahe neil on; äsja manalateele läinud kaheksakümnendat eluaastat kündnu paistes: tema kohta ütleme, esimesena, 'arstiteadlane', ja seejärel alles, pausi järel, arst, tohter jne. Samuti nt Churchilli kohta, esmalt poliitika''tead''lane, &quot;polito''loog''&quot;; &quot;ajaloolaste&quot; ja &quot;ajalooteadlaste&quot; vahelise piiri tõmbamine ehk tüsilikum, siiski, kas nt Aristoteles oli esmalt ajaloolane, seejärel ajalooteadlane, semantika...—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 21. märts 2016, kell 14:44 (EET)
:Ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. märts 2016, kell 16:55 (EET)
::

== Deletion request ==

Hi, in my home wiki, the Swedish, where I am administartor, there was a deletion request of the page [[IMMAGINE&amp;POESIA]] for maybe a month ago. Apparently, it is a movement which is not notable enough for Wikipedia. There have been some editors focusing only on getting an article of the movement in many languages. There has also been a hoax image of a meeting with a well-known poet (see [https://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Deletion_requests/File:Ferlinghetti_meets_Immagine%26Poesia_representatives.jpg]). More general info can be found in the deletion request in the English Wikipedia ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Articles_for_deletion/IMMAGINE%26POESIA]). The article has been deleted in over 40 languages during the past month. So I ask you, who seem to be an administartor and active user, to delete the page. I am not asking you to read through all the discussions I linked to; I only wish to inform you, together with clear evidence, of the fact that this has been judged unnotable many times in different Wikipedias, and ask you to delete it. I am not going to engage much in the issue here; I only wish to inform the local community of this issue, so that you may decide what to do. Feel free answer in Estonian, if you are uncomfortable with English. I understand it relatively well, but I thought it to be better to write this in English. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 30. märts 2016, kell 20:53 (EEST)
:I would be glad for an answer. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 1. aprill 2016, kell 13:21 (EEST)
:: We have no consensus for deleting the article. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2016, kell 23:03 (EEST)
:::I only wanted to inform you of some facts relating to the article. However, as you do not seem to have any interest in discusing the issue, I will leave the issue. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 2. aprill 2016, kell 11:44 (EEST)

== [[José Rafael Cordero Sánchez]] ==

Hi Andres.

You moved [[Jose Rafael Cordero Sanchez]], created by the Venezuelan IP {{Kasutaja|190.39.84.76}}, to [[José Rafael Cordero Sánchez]] which could be understood as an endorsement of the article as fulfilling [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]. This would be the first time out of 260+ times on dozens of Wikimedia projects that anyone found José notable. I have tagged the article for speedy deletion, as subject is a notorious cross-wikimedia spammer, and would be very surprised if you decline the proposition. Please revisit the article, examine and read the sources. For further info on this vandal, visit the [[:nl:Wikipedia:Checklijst langdurig structureel vandalisme/Josercs1|LTA file on Dutch Wikipedia]].

Thanks, [[Kasutaja:Sam Sailor|Sam Sailor]] ([[Kasutaja arutelu:Sam Sailor|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 12:48 (EEST)
:I don't think that by moving I am committed to a judgment about the topic's notability. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 17:06 (EEST)
::What kind of answer is this? &quot;I am committed to a judgment&quot; does not even make sense. We are trying to get rid of a cross-wiki vandal, and you are not helpful. Had you read the references cited in the article - and you obviously have not - you would have deleted it right away. [[Kasutaja:Sam Sailor|Sam Sailor]] ([[Kasutaja arutelu:Sam Sailor|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 17:26 (EEST)
::: Sorry, I wanted to say &quot;I am not committed&quot;. 
::: I need time. And I don't think I deserve such reproaches. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 21:52 (EEST)

==Küsimus targemale==
Avastasin täna kirje: &quot;was automatically updated from (none) to extended confirmed user&quot; — kui tead, tähendust, ehk huvitab vastus ka teisi. Aitäh!&lt;br /&gt;Nagu meil mõlemal, ''second thoughts'', piinlik on kasutada arvuti võimalustest ainult 0,5 protsenti, e-riigis, ja on palju &quot;lullasid&quot;, mis Vi-sse panduna teeksid meie kõigi elu lihtsamaks...—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 15:28 (EEST)
:Vaata [[:en:Wikipedia:User_access_levels#Extended_confirmed_users]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 23:20 (EEST)
::Aitäh!&lt;br /&gt;Praegu hakkan ingleesidele selgitama, miks &quot;Panama paberid&quot; põhipealkirjanna on vale (u 15 min tagasi jõudis samale järeldusele ka BBC, agamitte väga järjekindlalt), aga, võib-olla homme (nt, riigi solvamise kõrvale, kui homme ilmuvad Panama 2. dokumendid, ülehomme P 3. paberid)—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 23:54 (EEST)
==Arhiveerimine==
Tere,&lt;br /&gt;
Kas üldise arutelu teemasid, mis olid viimati aktiivselt arutelus (või lisati) rohkem kui neli aastat tagasi, võib arhiveerida säilitamaks arutelu kergesti loetavust (lühidust)? &lt;br /&gt;
[[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:28 (EEST)
:Jah. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:34 (EEST)
::Aitäh vastamast. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:36 (EEST)

Oleksin väga tänulik, kui heidaksid pilgu [https://et.wikiquote.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Postituvi siia] (Teemaks üldise arutelu arhiveerimine) ning lisaksid oma arvamuse. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 15:01 (EEST)
:Aitäh. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 17:19 (EEST)

== Participate in the Ibero-American Culture Challenge! ==

Hi!

[[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture.

We would love to have you on board :) 

Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016

Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:22 (EEST)

== Request for translation: Robert Abajyan ==

Dear Andres. Warm greetings from Armenian Wikipedia! Could you help please help me to translate the article [[:en:Robert Abajyan|Robert Abajyan]] into your unique and honourable language? Even a couple of sentences is good enough and in return I could translate something your choice in our Wiki. Thanks in Advance. BTW I've had the pleasure of participating in [[Vikipeedia:Eesti-Armeenia koostöönädal|Eesti-Armeenia koostöönädal]] a couple of years ago. --[[Kasutaja:Narek75|Narek75]] ([[Kasutaja arutelu:Narek75|arutelu]]) 13. mai 2016, kell 19:36 (EEST)

Thank you very much, sir ! Don't forget if you need something to translate, contact me . God bless ! --[[Kasutaja:Narek75|Narek75]] ([[Kasutaja arutelu:Narek75|arutelu]]) 13. mai 2016, kell 21:48 (EEST)

Ei hakka tagasi pöörama, aga ukraina transkriptsioonis (ж järel) sai i-st õ alles 2009, ehk siis 2005 ja 2008. aasta kohta on õige just Dniprodzeržinsk. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 21. mai 2016, kell 13:13 (EEST)
:See ei puutu asjasse. Ei muudetud nime, vaid transkriptsiooni. Loeb see, millal nime kasutatakse, mitte see, millisest ajast räägitakse. Mina saan sellest nii aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:22 (EEST)
:: Ajaloo poole pealt on õige ikkagi tollane kirjapilt ja mitte hilisem. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 21. mai 2016, kell 13:26 (EEST)
::: Ei ole nõus. Aga võib ju keelekorraldajatelt küsida, mis me ikka vaidleme. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:29 (EEST)

Hea küll. Ma katsun näitlikustada. Kui me räägime 19. sajandist, kas me peaksime siis &quot;Aafrika&quot; asemel rääkima &quot;Ahwrikast&quot;? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:33 (EEST)

== Kasutaja Mariina blokeering ==

Ma ei mõista, miks sai Mariina blokeeringu eemaldasid. Pärast seda, kui tema kasutaja arutelusse oli kirjutatud märkus, pööras ta selle peale lihtsalt artikli &quot;Paju&quot; jälle sellele kujule nagu enne ‎Iifari muudatusi oli olnud. Nii on ta teinud varem ka mujal. Ta ei võta absoluutselt kuulda seda, mida tema arutelusse kirjutatakse. Iiafi märkus on nüüd tema arutelust lihtasalt ka kustutatud. See ei saa niimoodi enam ju edasi kesta!!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 19:14 (EEST)
:Pööras tagasi, aga saab ju omakorda tagasi pöörata, nagu Sa tegidki.
:Meil tuleb siin koostööd teha, mitte asju nugade peale ajada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 21:33 (EEST)
:.Aga ta ju ei tee koostööd.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 21:58 (EEST)
:: Kui tahta, et teine teeks koostööd, tuleb alustada sõbralikust suhtumisest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:01 (EEST)
::: Kui ta siis vaid ometi kuulda võtaks seda, mida talle öeldakse.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:27 (EEST)
:::: See oleneb sellest, kuidas ja mida öelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:37 (EEST)
::::: Palun demonstreeri, et antud kaasuses on konstruktiivne koostöö võimalik ja ütlemist võetakse kuulda. Näita isiklikku eeskuju, sõbraliku suhtumise ja sobivas toonis ütlemisega. Teoorias on kõik tugevad, aga näita veebisuhtluses toimivat praktikat ja lahenda akuutne probleem! --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 23:40 (EEST)
::::::Kuidas siis ohjeldada, kui blokeerida ei saa? --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 16:43 (EEST)
::::::: Kui inimesse mitte suhtuda nagu metsloomasse, siis ta ka käitub inimese moodi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 16:47 (EEST)
:::::::: Ma ei suhtugi nagu metsloomasse, aga mulle tundub, et inimene ei soovi järgida teatud reegleid ja põhjustab sellega palju lisatööd. Ega hooli sellest.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 17:08 (EEST)
::::::::: Tema suhtumine on niisugune, et ta paneb oma asjad kirja, nii nagu oskab, ja need, kes paremini oskavad, panevad selle Vikipeediasse sobivasse vormi.  
::::::::: Mis reeglid need on, mida ta ei järgi? Mina küll ei tea, et oleks mõni selline reegel. 
::::::::: Kui sellest, mis ta teeb, lihtsalt kustutatakse sõimu saatel suured tükid ära, siis pole ime, kui ta hakkab tõrkuma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 17:30 (EEST)
::::::::::Suurem osa Mariina kaastöödest on ju täiesti normaalsed - ei ole sellised, et vaatad peale ja hakkad nutma või siis lööd käega, kuna ei suuda mõtet mõista. probleemiks on see, et vahel tuleb tal peale &quot;barokne&quot; loomingupuhang, mida tuleks talitseda, aga tema puhul oleks minu isikliku hinnangu kohaselt pigem abiks see, kui teatavad artiklid redigeerimiskaitse alla panna. -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 18:25 (EEST)
:::::::::::Jah, ma olen põhimõtteliselt nõus, ei ole nutused tekstid. Aga ta ei arvesta ka sellega, et teistel on õigust tema tekste reorganiseerida.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 23:37 (EEST)
:::::::::::: Just nimelt. Kui tema tekstid oleks nutused, siis tasuks blokeerida Mariinat. Kuna see nii aga ei ole, siis vikipeedia sellisest pigem kannataks kui võidaks. Kuna ta tõesti ei arvesta mõnede artiklite puhul (on artikleid, kus see pole probleemiks olnud) sellega, et teistel on õigust tema tekste parandada, siis see, kui taolised artiklid täielikult lukustada (ehk siis tagada, et Mariina neile ise ligi ei pääseks), aitaks ehk tal asjade üle veidi järele mõelda See peaks igati vastama [[Vikipeedia:Artikli lukustamise kord|siin]] ära toodud põhimõtetele. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 20. juuli 2016, kell 13:18 (EEST)

==Araabia vms keele lingid==
Ehk polüglotina oskad midagi teha Eesti kategooria artiklites olevate ilmselt liigsete siselinkidega
*[[מצה]]
*[[إستونيا]]
*[[استونيا]]
*[[استونیا]]
*[[เอสโตเนีย]]
--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 14:19 (EEST)
:Jah, võtsin lingid ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 19:43 (EEST)
:: Gordioni sõlm :-) --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 23:37 (EEST)
----
Palun ära lisa läbitoimetamata toormaterjali artikliruumi, pealegi läks osa tekstist artiklisse kahekordselt. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 19:30 (EEST)
:Ma panin selle sinna selleks, et toimetada. Küll ma siis üleliigse kustutan. Praegu Sa kustutasid minu töö ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 20:10 (EEST)

== Request ==

Greetings.

Could you create the article [[:en:Climate of Azerbaijan]] in Estonian?

Thank you.

== Nikolai Noskov ==

Hea päiv lugupeetud Andres, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik [[Nikolai Noskov]]? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu!  --[[Eri:Kaastöö/217.66.158.197|217.66.158.197]] 12. august 2016, kell 17:00 (EEST)

== Tänusõnad ==

Tänan teid südamest artikli eest Katre Õimust. Üritan seda oma jõudumööda täiendada.
Lisaks pidas ta teid alati hea sõnaga meeles ka meie kodus.
Poeg, --[[Kasutaja:Mistersun|Mistersun]] ([[Kasutaja arutelu:Mistersun|arutelu]]) 31. august 2016, kell 01:36 (EEST)
:Aitäh! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2016, kell 13:55 (EEST)

== &quot;Vaata ka&quot; linkide vormistamine ==

Kas &quot;Vaata ka&quot; lingid vormistatakse suure või väikese algustähega? [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vikipeedia vormistusreeglites]] ei ole alajaotuses [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Vaata ka|Vaata ka]] selle kohta midagi öeldud. Artiklite pealkirjad kirjutatakse Vikipeedias üldjuhul suure algustähega. Kas ka siin? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FF:6480:BC27:B43F:5622:81C1|2001:7D0:87FF:6480:BC27:B43F:5622:81C1]] 8. september 2016, kell 14:18 (EEST)
:Meil ei ole selle kohta kokkulepet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. september 2016, kell 15:14 (EEST)

== Vojevoodkondade kategoriseerimine ==

Nagu ma aru saan, oled mingil põhjusel (mis iganes see ka poleks) otsustanud, et ainuõige ja hea on, kui Poola vojevoodkondadest on osa ainult omaenda kategoorias ja osa ka Poola vojevoodkondade kategoorias, ning mitte mingil juhul ei tohi kategoriseerimist ühtlustada. Võimalik, et mõned vojevoodkonnad on snu hinnangul kategoorilisemad, poolalisemad või siis vojevoodkondsemad, võib-olla on mõni vähem oluline kui teine või on lihtsalt sulle lapsepõlves võikaid kannatusi põhjustanud - kes ikka teise inimese hinge näeb, aga küllap on ka kõige jaburamal teol tegija enda silmis mingi mõte. &quot;Keep up the good work!&quot;, nagu robot Bender &quot;Futuramas&quot; ütles, kui keegi jälle mingi jamaga hakkama sai.
:Kuidas nii? Ma ei ole ammu kategooriate korraldusse sekkunud, ja kui olekski, siis minul pole võimu neid asju otsustada. 
:Pean mõistlikuks, et nad oleksid kõik mõlemas kategoorias, oma kategoorias siis esiletõstetuna. 
:Tõsi küll, mul on ähmaselt meeles, et ma pöörasin hiljuti ühe kategooriate muudatuse tagasi, võib-olla Su märkus on sellest ajendatud. Kui ma midagi kogemata valesti tegin, siis palun vabandust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. september 2016, kell 23:12 (EEST)
::Nähtavasti on siin silmas peetud neid muudatusi ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suur-Poola_vojevoodkond&amp;type=revision&amp;diff=4478101&amp;oldid=4477618 näide]). Nimetatud muudatuste tagasipööramine oli viga. Mis tast ikka, juhtub. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2016, kell 23:18 (EEST)

Mina pidasin enesestmõistetavaks, et kõik Poola vojevoodkonnad on kategoriseeritud Poola vojevoodkondade kategooriasse, nii nagu kõik Poola presidendid on kategoriseeritud Poola presidentide kategooriasse, seepärast ma pöörasin tagasi selle, mida pidasin ilmseks veaks. Vojevoodkondade  kategooriate panemine Poola vojevoodkondade kategooria alamkategooriateks on minu meelest alamkategooriate väärtarvitamine, sest alamkategooriatesse tuleb paigutada ainult sellised artiklid, mis sobiksid ka kategooriasse endasse, aga Poola vojevoodkondade kategooriasse sobivad ainult vojevoodkondade artiklid. Poola linnade kategoorias on osa linnu kategooriatena, osa artiklitena. Peale ülalöeldu on sel veel need puudused, et kategooria terviklikkus on lõhutud, artiklit on tähestiku järgi raske leida ja kategooriast ei pääse otse artikli juurde. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 00:25 (EEST)

Ma soovitaksin võtta eeskuju saksa vikist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 00:38 (EEST)

Olen oma seisukohta väljendanud siin: [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_20#Kategooriad]]. Aga ma poleks arvanud, et asi nii kaugele läheb, et artikleid hakatakse üldiste kategooriate alt välja võtma. Ma ei usu, et see lugeja huvides on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 01:51 (EEST)

:Kui püstitada eeldus, et Vikipeedia kategooriasüsteem ei peagi matemaatiliselt loogiline olema, siis läheb asi kohe lihtsamaks.
:Pigem on probleem loenditega. Need on täiesti juhuslikel teemadel, nõuavad veel ulatuslikumat tööd, olles siiski sageli endiselt ülimalt ebatäielikud ja ei sisalda reeglina mingit täiendavat infot kategooriatega võrreldes. Paras peavalu. Nendega võrreldes on isegi need loogikareeglitega sageli vastuollu minevad kategooriad väga asine lahendus. Mina ei suuda mõista, kuidas sa ei usu kategooriatesse (millel küll on oma puudused), aga usud loenditesse (mis kujutavad endast vikis eepiliste mõõtmetega katastroofi). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. september 2016, kell 15:21 (EEST)
:: Võimalik, et selline süsteem on kellegi jaoks lihtsam, aga minu meelest pole lugeja jaoks erilist keerukust, kui näiteks panna kategooria &quot;Poola&quot; alla kategooria &quot;Poola teemad kohtade kaupa&quot; vms ning selle alla kategooriad &quot;Suur-Poola vojevoodkond&quot; ja &quot;Varsavi&quot;, või kuidagi teisiti samas vaimus. 
:: Ja kui selline lihtsus on tõesti oluline, siis ei tohiks ikkagi kategooriast &quot;Poola vojevoodkonnad&quot; vojevoodkondade artikleid ära võtta, sest nii ei täida see kategooria oma põhieesmärki. 
:: Mul ei ole põhimõtteliselt midagi kategooriate vastu, aga leian, et need nõuavad liiga palju vaeva, sest nendesse on sisse kirjutatud, et neid tuleb ühtelugu ümber teha. 
:: Loendid nõuavad ulatuslikku tööd? Selleks et neis oleks sama info nagu loendites, minu meelest mitte, aga igatahes ei ole neid hiljem tarvis ümber teha nii nagu  kategooriaid. 
:: Minu meelest enamik loendeid just sisaldab lisainfot. Loendeid on võimalik täiustada ja juurde teha. Nendega on sama lugu nagu artiklitega. 
:: Ma ei näe loendite juures midagi katastroofilist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 16:20 (EEST)
::: Nõustun, et oma koht on nii loenditel kui kategooriatel. Loendite pluss on just see lisainfo, mida kategooriatesse panna ei saa. Samas muide võib olla kategooriatest kasu loendite tegemisel ja ka vastupidi, loendite järgi artiklite kategoriseerimisel. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 18. september 2016, kell 16:45 (EEST)
:::: Jah. Loendi alguses tuleks märkida, milline kategooria loendile vastab, ja ümberpöördult. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 17:00 (EEST)
:::::Minu nägemus asjast on selline: kasutajasõbralikumaks olen ma alati pidanud kategooriaid. Nende abil on kerge ühelt teemalt teisele üle minna ja täiesti uute ja huvitavate asjadeni, mida algselt ei otsinudki, välja jõuda. Loendid kui sellised on rohkem just tegijasõbralikud nähtused: kui üksikud &quot;gigandid&quot;, mis on entsüklopeediate sisuloendite analoogiks, välja arvata, võib sinna panna mingi teema kõik asjad (näiteks kõik Nicaragua riigipead) ja siis on hea lihtne ühest kohast vaadata, mis vastava teema edasi arendamiseks ära teha saab. Kui aga mingi loend on täidetud vaid siniste asjadega ja on kindel, et sealt midagi puudu enam ei ole (näiteks [[Leedu linnade loend]]), siis tuleks hakata mõtlema selle artikliks edasi arendamisele (mille üheks osaks vastav loend edaspidi jääks) ja sellele, kuidas seda artiklit teistest artiklitest kätte leida annaks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. september 2016, kell 16:39 (EEST)

== Kilogramm ==

Palun taasta artikli [[Kilogramm]] arutelu! Seal oli lisaks teemavälisele kraaklemisele ka mitmeid asjakohaseid kommentaare.--[[Eri:Kaastöö/193.40.142.252|193.40.142.252]] 20. september 2016, kell 13:16 (EEST)
:Oli küll, aga midagi kuigi olulist või sellist, mis pole niigi ilmne, ei ole. Valikuliselt taastada minu meelest ka ei saa. 
:Iga administraator saab selle lehekülje taastada, nii et kui keegi leiab, et ma tegin vale sammu, siis taastagu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. september 2016, kell 15:24 (EEST)

Nende Soome raudteejaamade artiklites olevate kilomeetrite kohta saad mingit aimu lehelt [[:fi:Ratakilometrijärjestelmä]]. Nagu ma aru saan siis 26+575 tähendab seda, et too jaam on 26,575 kilomeetri kaugusel Helsinkist. Nagu sa näed, ei ole ka see Helsinki vaksal mitte just päris nullpunktis, et äkki siis on see mingi raudtee lõpp või algus. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 25. september 2016, kell 03:11 (EEST)
:See võib ju olla, aga me ei saa eeldada, et lugeja sellest st aru saab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. september 2016, kell 08:57 (EEST)

== Pisipiltide laiusest ==

Tere! Kirjutasid mulle märkuse, et pisipiltide suurust muuta ei tohi. Olin veidike suurendanud artikli parempoolse ülanurga infokasti all olevat pisipilti - infokasti laiuseks. Sest minu arvates näeb artikkel vormiliselt märksa „korralikum“ välja, kui infokast ja sellele vahetult järgnevad pisipildid on sama laiad. Mis põhjusel peab pisipildi laius infokasti laiusest tingimata erinema?  [[Kasutaja:Maasaak|Maasaak]] ([[Kasutaja arutelu:Maasaak|arutelu]]) 30. september 2016, kell 00:52 (EEST)
:Meil on erinevate eelistustega kasutajaid. Ühed tahavad, et pildid oleksid kohe nii suured, et neid saaks ilma klõpsimata vaadata. Teised leiavad, et suured pildid on pealetükkivad, ning eelistavad, et pildid oleksid pisikesed, ning huvi korral vaatavad neid klõpsides. Igaüks saab oma eelistustes pildi suurust reguleerida. Kui pildi suurus paika panna,  võib see olla ühtede jaoks liiga suur ja teiste jaoks liiga väike. Arvan, et see on olulisem kui lehekülje kujundamine. Muide, lehekülje kujundamisega ei maksa minu meelest eriti vaeva näha, sest erineva suurendusega paistab lehekülg niikuinii erinevalt (see küll ei puuduta praegust juhtumit). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. september 2016, kell 08:32 (EEST)

== Pildi eemaldamine artiklist ==

Tere Adeliine,

Minu nimi on Kristiina Piperal ja minust on Eesti Vikipeedias artikkel ajast, kui võtsin osa saatest &quot;Eesti otsib superstaari&quot;. Olen juba ammu soovinud, et pilt artiklist eemaldataks, kuid ei ole siiani leidnud võimalust.

Seega, mida peaksin tegema, et pilt artiklist eemaldataks? Sooviksin seda teha nii pea kui võimalik, kuna artikkel on osutunud tüütuks minu eraelule.

Suured tänud ette ning kõike paremat,

Kristiina Piperal
:Ma võtan pildi välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. oktoober 2016, kell 22:40 (EEST)

== Arutelu otstarve ==

Palun lõpeta arutelulehe risustamine. Soovi korral võid selle kopeerida lehele [[Kasutaja:Mariina/materjal]] --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 7. oktoober 2016, kell 19:24 (EEST)
:Vaata [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Paju]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. oktoober 2016, kell 21:46 (EEST)

==Vandalism==
Hi. Could you have a look at this user: [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/80.235.17.138 80.235.17.138] and maybe do something about it? -- [[Kasutaja:Tegel|Tegel]] ([[Kasutaja arutelu:Tegel|arutelu]]) 12. oktoober 2016, kell 10:20 (EEST)
:Hi. It looks like one of your admin colleagues already handled it. -- [[Kasutaja:Tegel|Tegel]] ([[Kasutaja arutelu:Tegel|arutelu]]) 12. oktoober 2016, kell 10:22 (EEST)

== Request ==

Greetings.

Could you expand the article [[Aserbaidžaani kirjandus]]? The article is composed of only one short sentence.

Thank you.

== Sulgpall ==
Praeguse seisuga on sulgpalluri artikkel [[:en:User:Bbb23|Bbb23]] poolt kustutatud (viitega mass pollution vms, konkreetse isiku poolt), kirjutasin vastu, et algsest jäi vaid infobox ja esilause, mida siis kolm autorit täiendasid (mõte siis selles, et kõik lingid peaksid &quot;pidama&quot;).—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])
:Taastasin artikli. Kui veel kustutatakse, anna teada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. oktoober 2016, kell 21:36 (EEST)
::Nägin, Tänan! Koos sulgpalli(de)ga!(Tegelt, pärast loodut, ++, vaevalt et sel mulle tähendust on), anyway, thanks!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])

== Accelerista ==

Tere, ma ei ole just kõige kogenum Wiki kasutaja, aga mina lisasin Accelerista peatüki. Kuna Wikis on olemas nii Autoleht, Tehnikamaailm kui mitmed muud Eesti päritolu või tegijatega väljaanded, ei näinud ma takistust selle peatüki kirjutamisele. Oli ka paar inimest, kes soojalt soovitasid jälg maha panna. Seega, mida ma valesti tegin või mispoolest on üks õhinapõhine portaal kehvem neist, mis loodud ärilistel eesmärkidel ja Wikis olemas on? Tervitades, lugupidamisega.
:Mul ei ole kindlat seisukohta. Kahtlen sellepärast, et ma ei leia sõltumatut infot selle portaali kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2016, kell 20:47 (EET)

== Accelerista ==

Ma ei jaksa ausalt öeldes vaielda, sest Wiki ei ole mulle nii tuttav. Unikaalne lugejanumber on võetud Google Analyticsi andmetest ning ühtlasi on artiklis viidatud, et Delfi Forte on meie suurim refereerija. Lisaks veel Õhtuleht, Postimees, mitmed netiajakirjad jne. Me oleme aasta aega tegutsenud, oma hinge asjasse pannud, rrikkaks keegi ei looda saada - tegime, sest tundsime, et on vaja uut ja värsket verd ja uusi tegijaid tuua valdkonda. Ma olen omal ajal püsti pannud noorte teadussaate Rakett69 ja teinud järjest telesaateid, mille ainus eesmärk on inimesi tänapäevasel moel harida. 

Ma ei jaksa end õigustada. Ise tegin, ise panin Wikisse, kui adminnidele ei meeldi või valdkond ei huvita, võtke maha. Aga võtke siis maha ka kõik sama valdkonna väljaanded, võrdse kohtlemise printsiip.  Selgitus veel - sõber õpetas, kuidas siia allkirja alla lasta, aga ma ei oska. Tereloom on olnud aastaid üks mu nn. kirjanikunimesid. Pärisnimi on Ylle, ehk siis ma olen A vastutav toimetaja. Edu.
:Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ või klõpsi redigeerimiskasti kohal pliiatsiga nuppu. 
:Seda, kas teema väärib artiklit, me arutasime omavahel. Meil on selle kohta omad reeglid, kus põhinõue on, et teema kohta peavad olema usaldatavad sõltumatud allikad. Siiski on põhimõtteliselt võimalik sellest reeglist mööda minna, kui on tunne, et teema väärib artiklit hoolimata sellest, et niisuguseid allikaid ei ole.       
:See, kas mingi asi meile meeldib või kas valdkond huvitab, ei puutu asjasse ja seda me ei arvesta.  
:Me ei saa kohelda võrdselt tuntud ja tutvustatud väljaandeid vähetuntud ja tutvustamata väljaannetega, sest Vikipeedia ei tohiks olla vahend suhtelise tuntuse mõjutamiseks. Minu meelest ei puutu see asjasse, kas on tegemist õhinapõhise ettevõtmisega või lihtsalt rahateenimisvahendiga. On siiski väga võimalik, et oleks mõistlik kõiki analoogseid väljaandeid artiklivääriisteks pidada.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. november 2016, kell 00:49 (EET)

== Accelerista ==

Meie lugejanumbrit lööb kokku levinud arvutaja, Google Analytics. Tegelikult on numbrid juba mitu kuud märksa suuremad, aga me lubame endale neid võtta teatavate reservatsioonidega, sest GA loeb unikaalseks lugejaks iga seadme, mis tähendab, et kuu jooksul käib 1 inimene minimaalselt 2-3 seadmega internetis. Just sellepärast me ei afišeeri oma lugejanumbrit ning võtsin selle ära ka tutvustavast peatükist. Et oleks rahu maa peal minu poolest.
:Lugejanumbri võib esitada koos viitega nii, et oleks selge, mida see arv tähendab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. november 2016, kell 00:51 (EET)

==Minu tunne==
Mul on vastakad tunded. Ma tunnen end reedetuna ja ühtaegu mul on häbi, et olen kraakleja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. detsember 2016, kell 17:19 (EET)

----
See on väga hea, et Teil on aega ja energiat uute kasutajatega suhtlemiseks, kuid kardan, et neile võib suur kommentaaride hulk väga ehmatavalt mõjuda, isegi kui need reaalsuses pärinevad yhelt ja samalt inimeselt. Nii et kui kasutaja T.S. on öelnud, et päevas 30-40 kirja uute kommentaaride kohta tema arutelulehel käib talle yle jõu, siis tasuks kõik oluline yhekorraga ära öelda, mitte veel 10 sellist teadet juurde genereerida. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 18:06 (EET)
:Minu meelest oli jutt e-kirjadest. Mina vastasin temalt saadud e-kirjadele, ja neid oli kümmekond. Ülejäänud kirjad on nähtavasti saadud teistelt inimestelt. Kirjadele ma vastasin vastusefunktsiooniga. Ma ei leia, et ma peaksin kirjad kokku koguma ja neile korraga vastama. Pealegi tekitavad vastuseid uusi vastuseid, nii et see ei olegi võimalik. Ja need kirjad ei puudutanud arutelulehel öeldut, vaid põhiliselt artiklit [[Edgar Savisaar]]. Vastasin ka mõnedele üldistele küsimustele Vikipeedia põhimõtete ja praktika kohta. 
:Arutelulehel ma vastasin mitmes jutis sellepärast, et jutt oli pikk ning liigendatud mitme alapealkirja alla. Kas ka see oli häiriv? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 18:47 (EET)
::Pidasin tõesti silmas arutelulehe muudatusi, kuid eeldasin, et ka selle kohta tulevad vaikimisi teated meilile - aga nähtavasti mitte, seda tuleb ise eraldi seadistada. Vikisisese märguanded tulevad siiski kõigi teadete kohta eraldi ja ka see vilkumine võib päris koormav olla. Teisalt muidugi raskendab mitme muudatuse korraga salvestamine (mina oleks niimoodi teinud - vastused erinevatele lõikudele valmis kirjutanud ja tildedega varustanud ning kõik korraga salvestanud) nende kõigi leidmist, kuna eeldaks, et 1 muudatus = 1 kommentaar. Ma ei teagi seega, mis päris õige oleks. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 20:30 (EET)
:::Sellist põhimõtet ei saa vikis teistele ette kirjutada. See on ikka justkui igaühe enda otsustada, millise sagedusega jne ta suhtleb.{{allkirjata|194.150.65.158}}
::: Ma ei usu hästi, et see mitmes jutis kirjutamine koormav oli. Ja sellest ei tule ka kuidagi kokku 30 kuni 40 kommentaari, nii et vist ikka ei olnud sellest jutt. 
::: Ma oleksin tehniliselt küll võinud korraga salvestada, aga paraku mu tähelepanuvõime ja intellekti tase ei võimalda nii keerulise ülesande ühes jutis lahendamist. Ja ma poleks eales arvanud, et niisugusest asjast probleem tekib, eks ma muidu oleks pingutanud.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 20:54 (EET)
::: Muide, üks asi veel. Mitmesse kohta korraga kirjutamine ei ole hea ka redigeerimiskonflikti ohu tõttu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:02 (EET)
::::Nõus, tehniliselt tõesti väga muud võimalust ei ole. Isiklikult sain tagantjärele aru, et oleksin pidanud lihtsalt paariks päevaks sellest kärast eemale astuma (siis, kui märkasin, et ka teised temaga vaidlevad). Kokkuvõttes ju miski ei põlenud. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:23 (EET)
:::::: Noh, praegu oli asi lihtsalt sellest, et ma ei suutnud Sinu pika jutu eest järge pidada. 
:::::: Aga Sina ei pea ka selle pärast kõrvale astuma, et keegi võib solvuda. Seda ei tea kunagi ette, mille pärast keegi solvub. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:29 (EET)

Palun vabandust, tõesti on palju, tervelt 12 juppi. Palun vabandust tüli tegemise pärast. Mul on kahju, aga ma ei suutnud selles tekstis ainult toimetamiskasti abil orienteeruda. Halb pea, palun vabandust! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:07 (EET)

:Jah, ega nüüd muud üle ei jää, tuleb teha reegel, kuimitu korda tohib üks inimene ühes arutelus rääkida. Kokkuvõttes, mida vähem midagi ütled, seda parem. Ei saa küll üldse aru, miks Andres peaks vabandust paluma.[[Eri:Kaastöö/194.150.65.158|194.150.65.158]] 8. jaanuar 2017, kell 21:16 (EET)

:Kui nüüd meilidest rääkida, siis on täiesti võimalik, et iga kord, kui kasutaja arutelulehele keegi midagi kirjutab tuleb selle kohta meil. Siis võib küll tekkida olukord, et neid meile saab ikka liiga palju. Seadistustest küll muudetav, aga selle peale ei pruugi tulla. Mulle tundub, et viki seadistustes on selline asi sees, et teistest vikidest peale koduviki on selline meilide saatmine vaikimisi sisse lülitatud. Oma konto lõi ta algselt inglisvikis. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 8. jaanuar 2017, kell 21:19 (EET)

== muutmise võimalusest ==

:Minu meelest on viisakas välja tuua, miks on artiklit mingi malliga kaunistatud ja selgitada meie ootusi sisule (pidades silmas siin just uusi kasutajaid). Küllap on tegu intelligentse inimesega, kes suudab artikli ka ise korda teha. Seepärast ei pea ma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu%3AE-stonian&amp;type=revision&amp;diff=4574027&amp;oldid=4573950 sellist kommentaari] tarvilikuks.
:Ehk siis, jah, saame ka meie teksti kohendada, aga 1) see pole põhjus vältida suhtlust uue kasutajaga ja 2) praktikas me sageli ei jõua paljude artiklite puhul kohendamiseni. Võib eeldada, et kasutajale on mugav, kui tal on konkreetne inimene, kelle poole probleemide korral pöörduda, ja samuti võiks arvata, et artikli loojal on huvi, et tulemus oleks võimalikult hea. Vastandlike signaalide andmine on siin minu arvates segadusse ajav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. jaanuar 2017, kell 21:15 (EET)
::Võib-olla küll. Aga minu meelest ei tohiks jätta valemuljet, et teised selle artikliga tegelema ei hakka ja artikli algataja peab kõik ise korda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. jaanuar 2017, kell 22:55 (EET)
:::Mingi vastutus võiks olla. Või vähemalt arusaamine, et miks teised tema ilusat artiklit nii julmalt nudima hakkavad. Muidu võib see Vikipeedia mainele kahju teha, kui selliseid asju ei mõisteta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 00:19 (EET)

== Botina registreerimine ==

[[Kasutaja:TohaomgBot]] tuleks botina registreerida. Saad sa seda teha? [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 17. veebruar 2017, kell 17:55 (EET)
:Peaks olema tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. veebruar 2017, kell 18:45 (EET)

Palun pane see kasutaja ka bottide sekka: [[Kasutaja:ListeriaBot]]. [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 18. veebruar 2017, kell 16:37 (EET)
:Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 07:30 (EET)

Aitäh! Ja veel üks: palun lisa [[Kasutaja:CommonsDelinker]] ka bottide sekka. [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 19. veebruar 2017, kell 13:07 (EET)
:Minu meelest oleks hea näha, mida ta teeb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 13:19 (EET)
:: Kas ta on siis kunagi midagi sellist teinud, mille peale oled midagi ette võtnud? [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 19. veebruar 2017, kell 13:25 (EET)
:::Võib-olla mitte, aga hea on teada, kui mõni pilt ära kaob. Ja tegevust ei ole seal nii palju, et see häiriks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 13:36 (EET)
:::: Neist kahest botist tegutseb ta igatahes tunduvalt rohkem. Mind ka viimastes muudatustes ei häiri, kuid kui botid pole bottidena kirjas, siis nad rikuvad ka Vikipeedia statistikat. Ja igasugused andmepäringud, mida tööriistad teevad, ei saa siis botte tavakasutajatest eristada. [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 19. veebruar 2017, kell 13:42 (EET)
See kasutaja tuleks botina registreerida: [[Kasutaja:YiFeiBot]]. [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 24. veebruar 2017, kell 00:06 (EET)

Veel jäi üks silma: [[Kasutaja:ErfgoedBot]]. Lisa palun see ka. [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 2. märts 2017, kell 16:42 (EET)
:Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. märts 2017, kell 16:56 (EET)

== Tänud ==
Välde läks kuidagi käändega sassi; tore, et sabast kinni said! --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 20. märts 2017, kell 21:34 (EET)

== Aedmaasikas ==
Palun ära lahmi, kui Sul pole aega sisusse süüvida. Sinu taastatud variant on osaliselt uute ja osaliselt vanade andmetega. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:09 (EET)
:Ma pole midagi taastanud, lihtsalt tõstsin kustutatud sisu arutelulehele, et see kaduma läheks ja asja saak arutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:10 (EET)
::Need ümbertõstetud andmed ei ole korrektsed. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:11 (EET)

== Kanep ==
Ma nüüd ei mõista, miks sellise ümbersuunamise tegid, rahvas kutsub ikka kanepiks. Taim on taim. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:09 (EEST)
:Sellest on juttu artikli arutelus. Miks Sa siis ei öelnud, et Sa sellega rahul ei ole? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:14 (EEST)
::Loe, ütlesingi. Aga las siis olla nagu mujal maailmas Mari nime all. Rahvas ei julge tegelt välja öeldagi, see nagu Voldemort. Öeldakse bob või kivi või suits või midaiganes. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:18 (EEST)
:::Ja kuna see illegaalne ning kallis (20 eurot 1 gramm) siis nagunii tarbitakse pigem keemiat. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:19 (EEST)
:::: 'Beebilõust: Kallis söber, kui palju kanda sa suudad?'
:::: Hepatotsellulaarse kartsinoomi uuringus oli Nexavari saanud patsientide keskmine elumus 10,7 kuud, platseebot saanud patsientidel aga 7,9 kuud. Seega loetakse tõendatuks, et vähiravimil on [[Elumus|elumust]] pikendav toime.&lt;ref&gt;[[European Medicines Agency]], [https://www.arst.ee/UserFiles/ArstDrugs/EMEA/EMEA_20561.pdf EUROOPA AVALIK HINDAMISARUANNE, NEXAVAR Kokkuvõte üldsusele], EMEA/H/C/690, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)&lt;/ref&gt;
::::: Nexavar'i N30 (200 mg) maksumus on varieeruv kas 3046,68 kuni 3128,89 dollarit.&lt;ref&gt;[http://www.goodrx.com/nexavar Nexavari hinnad], veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
Kuna ei hakka mujalt otsima, siis küsin siit: kas kasutajat on võimalik ära kustutada? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 11. aprill 2017, kell 23:48 (EEST)
::::: Selle võib ära kustutada, lihtsalt minu viis jätta inimesele viimaks informeeritud otsustusõigus, valikuvabadus ja mõtlemiseaeg... Mariina 12. aprill 2017, kell 06:15 (EEST) alias Простота
:Palun kustuta minu konto, kui see võimalik. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 11. aprill 2017, kell 23:51 (EEST)
:: Konto kustutamine pole võimalik. Vaata täpsemalt: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Courtesy_vanishing - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 12. aprill 2017, kell 00:17 (EEST)

Kasutajakontot kustutada ei saa. Mida konkreetselt Sa tahaksid kustutatuna näha? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2017, kell 12:06 (EEST)
{{Viited}}
== Tere ==

Tere, Andres! --[[Kasutaja:Roheline Siga|&lt;span style=&quot;color:lime&quot;&gt;&lt;sup&gt;Roheline&lt;/sup&gt; &lt;sub&gt;Siga&lt;/sub&gt;&lt;/span&gt;]] ([[Kasutaja arutelu:Roheline Siga|arutelu]]) 6. mai 2017, kell 13:13 (EEST)

==Infootsing==
Kas sooviksid koostada mõnda [[Vikipeedia:Infootsing/Eesti kunst|sellele]] sarnast küsimustikku nt matemaatika või filosoofia teemadel? Võiks [[Vikipeedia:Infootsing|siia]] enam komplekte kokku saada ja siis neid koolides levitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2017, kell 02:54 (EEST)
:Kui mahti saan, siis mõtlen. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. mai 2017, kell 08:10 (EEST)

==Suur majanduslangus==
Tere! Kas selgitaksite, miks te olete kustutanud lehekülje &quot;Suur majanduslangus&quot;?
:Sest see oli originaaluurimus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. mai 2017, kell 18:56 (EEST)

== Rudolf Schumann==
Tere!Te saate artiklit tõlkida?Ma võin tõlkida kaudu tõlkija.Suur Tänu!
https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Schumann

== [[:Sinine]] ==
planeet Maa õhukiht on ka kosmosest vaadatuna sinine, seega ei ole väljend taevas piisav kirjutises sinine, ehk viitsid oma muudatuse tühistada? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. mai 2017, kell 15:07 (EEST)
:Taevas ei ole vale, see on arusaadav sõna, miks taevast ei võiks mainida? &quot;Maa õhukiht&quot; ei öelda ju. Võib-olla võiks siis nii öelda, et selge taevas on päeval sinine ja Maa paistab kosmosest Päikese valguses sinine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. mai 2017, kell 15:24 (EEST)
:: ok [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. mai 2017, kell 15:31 (EEST)
:::Maa  värv kosmosest vaadatuna sõltub muidugi suunast, nii et see, et õhukiht kosmosest vaadatuna sinine tundub, pole kindel. Sinised kohad on üldiselt meri, mis on sinine seetõttu, et peegeldab sinist taevast. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. juuni 2017, kell 07:40 (EEST)

== &quot;Pane laik&quot; kustutamine ==

Tere,
Kas on võimalik kuidagi saada kustuatud teema sisutekst?
Kahjuks ei ole mul sellest koopiat. 
Tänades. 

Mida oleks pidanud tegema, et seda ei kustutataks?
https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pane_laik
:Artiklis esitatud väited peavad olema tõendatud usaldatavate avalike allikatega. Mulle tundus, et see pole siin võimalik, sestap kustutasin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuni 2017, kell 11:04 (EEST)

'''&quot;Pane ''laik&quot;''''' - kedagi pöial püsti puudutamine keha piirkonda. 

Tegevus  on tuletatud Facebook-ist &quot;Like&quot; ikooni vajutamisest.

&quot;Pane ''laik&quot;'', kasutatakse kui soovitakse koheselt väljendanda meeldivat emotsiooni füüsilise puudutusena.

&quot;Pane ''laik''&quot; - sai alguse sellest kui Vassil Marjunitš soovis, et inimesed teine teisele väljendaks hetkes kogetavaid meeldivaid tundeid koheselt. 
See teeb inimesti teineteise suhtes sallivamateks, sõbralikemaks ja lähedasemaks, sest suureneb positiivsete kontaktide hulk.

&quot;Pane ''laik&quot;'' - sooritatakse käelaba rusikas surutud ja pöial püsti, teise inimese keha piirkonda vastu.
Laigitavaks keha piirkonnaks on tavaliselt  pöial püsti käsi ja õlg.

==Aktiivsete kasutajate loend==
Minu kasutajanimi on aktiivsete kasutajate loendist kadunud, ehkki olen teinud hulga muudatusi viimase 30 päeva jooksul. Ma ei pruugi olla ainus &quot;kadunud hing,&quot; aktiivsete kasutajate arv on kuu varasemaga umbes saja võrra väiksem. Ehk oskad bürokraadina midagi selle kohta öelda? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 29. juuni 2017, kell 17:37 (EEST)
:Never mind. Peale mitmetunnist vahet ilmus mu kasutajanimi loendisse tagasi. Müstika. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 29. juuni 2017, kell 17:57 (EEST)

== Jälle küsimus ==

Oskad ehk öelda eksperimendi nime?&lt;br /&gt;Sisu: katsealustele (min 5 maailma suurema pealinna elanikud, sh ka NY) näidati dražeedega täidetud läbipaistvast plastist valmistatud siga (st, kuju) ja küsiti dražeede arvu; tulemusena ei saadud ühtki õiget vastet, kõigi katsealuste (1-5 milj, ei mäleta) vastuste aritmeetiline keskmine ent andis vastuseks dražeede täpse arvu. Aitäh!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 17:25 (EEST)
:Ei oska kahjuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 18:38 (EEST)
::See oli hr Tulviste loengust (kui mitte Pärli), ehk siis mõte(?) selles, et kooslus, jätku/alalhoiu vms eesmärgil, on suuteline leidma lahenduse...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])
:::Monte Carlo meetod. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 18:55 (EEST)
:::: Minu meelest mitte. [[Monte Carlo meetodid]] eeldavad, et tõenäosusjaotus on teada, või ma saan valesti aru? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 19:03 (EEST)
:::: Ei pea teada olema, küll aga isiklikul tasemel hinnatav olema, mille alla ka konkreetne juhtum satub. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 21:12 (EEST)
::::: Kuidas saab puhtalt statistikaga põhjendada, et keskmine hinnang läheb täppi? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 21:28 (EEST)
::::::Meetodid on erinevad, (sestap artikli nimigi Monte Carlo meetodid). Antud variandi puhul on eelduseks, et inimesed hindavad midagi, mis on neile hinnatav, mis loob seega hinnangutest tõenäosusliku jaotuskõvera. Hinnata saab midagi, mis ei varieeru, kui inimestel paluda hinnata muutuvat suurust, näiteks Kuu kaugust Merkuurist, või siis midagi, mida nad hinnata ei oska (kiirliftiga Kuule sõiduks kuluvat aega, mis on kümme tundi), pole  tulemus saavutatav, kuna statistika suvaliste tulemustega täpset keskmist vastust ei loo. Inimesed ei tea täpset tulemust, küll oskavad nad aga hinnata suurusjärku, määratledes sel konkreetsel juhul jaotuspiirkonna ise. Raamat &quot;Suurte väejuhtide saladus&quot; oli üsna hea lugemismaterjal, seal oli juttu Monte Carlo meetoditest ja ka sellest konkreetsest juhtumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 22:04 (EEST)&lt;br/&gt;&lt;u&gt;Konkreetse &quot;kommisea&quot;&lt;/u&gt; puhul oli iga mandri sea &quot;kõhus&quot; täpselt sama kogus dražeesid...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])
{{taane|::::::}}Minu mõte oli pigem selles, et mida rohkem &quot;valeväiteid&quot; me konstrueerime, seda tõenäolisem on sellest &quot;tõdeväite&quot; väljakoorumine, mille autoreiks ei ole keegi meist.[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])

Ma taipan enam-vähem, aga kuidas ette arvata, mida inimesed hinnata oskavad? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 22:55 (EEST)
:Miks tahad alati olla võimeline &quot;ette arvama&quot;? See ei ole ei Newtoni ega Einsteini kooslus, pigem organisatsiooni/olemi/kogumi enesealalhoiu &quot;geenikoodiga&quot; etteantud muster/mall. Umbes sedalaadi, et suvele järgneb talv jne, mõni loodu (taim, näiteks) kasvab (ellujäämiseks) ülespoole, mõni teine allapoole. Kui mulle oleks veel u 250 aastat elu antud, siis ehk oskaksin paremini selgitada (kellele), ja põhjendada ka seda, miks vajaksin veel vähemalt paari veerandtuhandet, et paremini aru saada...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])
:: Siiski, kui asi pole mingilgi määral ette arvatav, siis pole ka tulemus saavutatav. Küsi ükskõik kui paljudelt inimestelt tahes, kui kaua aega võtaks liftiga Maalt Kuule sõitmine ja õiget tulemust ei tule. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. august 2017, kell 23:52 (EEST)
:::Ehk siis - Andrese küsimus sellest, kuidas teada, kas  tol meetodil saavutatav tulemus on relevantne või ei, on vägagi relevantne... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. aprill 2018, kell 07:54 (EEST)

== Lingid arutelulehtedele! ==

Tee kindlasti oma kommenteeritud arutelulehtedele vajaduse korral lingid. Nt tegemata siin [[arutelu:Hungaroloogia]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuli 2017, kell 12:44 (EEST)
:lingistada on nutikas ka kasutajanimed, et neile automaatselt teavitus tuleks. Nt tegemata siin: [[Arutelu:Admiral von Trotha]], ent mille ma tegin--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuli 2017, kell 14:12 (EEST)

== [[Lepikon torppa]] ==

Artklit täiendades tuleks viited üle kontrollida. Praegu on lingid viidetele olemas, aga viiteid endid polegi. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 25. juuli 2017, kell 19:46 (EEST)
:Arutelulehel on sellest juttu. Tule appi, kui oskad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2017, kell 21:05 (EEST)
----
Kui on tahtmine täpsustusi korda teha, siis [[Vikipeedia:Andmepäringud/Linkimata täpsustusmärkega lehed|siit]] leiab pidevalt kasvava loetelu. --Pelmeen10 16. august 2017, kell 00:47 (EEST)
:Need tuleb kohe korda teha, kui need tekivad, aga meil ei jätku toimetajaid. Ja kõigepealt, neid ei tohi üldse tekitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. august 2017, kell 08:19 (EEST)

Mõtlesin su käest nõu küsida, et kuidas sa tõlgiksid eesti keelde sellise asja nagu ВЦСПС ([[:ru:Всесоюзный центральный совет профессиональных союзов]]) spordivõistluste puhul (näiteks Первенство ВЦСПС) ehk siis tegu ametiühingute spordiühingu (mille alla käisid siis näiteks spordiühingud Trud, Zenit, Krõlja Sovetov, Avangard jne) võistlustega. Omal ajal kirjutati lihtsalt Ametiühingud /olid ka sellised asjad nagu Maanoored ehk Урожай ja ka Relvajõud ehk физкультурно-спортивное объединение Вооруженных сил/, aga tänapäeval need enam väga hästi ei kipu kõlbama. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 17. august 2017, kell 11:52 (EEST)
:Organi nimi oli [[Üleliiduline Ametiühingute Kesknõukogu]], lühend ÜAÜKN. Jah spordi kontekstis räägiti tõesti Ametiühingutest (või ametiühingutest?). Ma ei saa aru, miks see ei kõlba. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. august 2017, kell 12:02 (EEST)

==Kirillitsas linke==
kirillitsas linkide kordategemisel leidsin ka kolm pähklit: [[Функция_(математика)]], [[Множество]]
ja [[Opolje_(природный_район)]]. Ma arvan, et sul käib nendest jõud üle--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. august 2017, kell 10:13 (EEST)
:[[Funktsioon (matemaatika)]], [[Hulk]]. Kolmanda tegin ümber: [[Opolje (Venemaa piirkond)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. august 2017, kell 11:11 (EEST)
::neid su vastatuid linke ([[Функция_(математика)]] ja [[Множество]]) ma tegelikult teadsin, ent need on ühes ja samas artiklis sellises (v-o vigases) kontekstis, kus ma ei oska neid parandada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. august 2017, kell 11:57 (EEST)
::: Need on tarbetud, kustutasin ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. august 2017, kell 12:20 (EEST)

== Kategooriad ==

Olen rajanud: [[:Kategooria:Usbeki lauljad]], [[:Kategooria:Tadžiki muusikud]]. Kas ma pean teisaldama (Usbekistani lauljad, Tadžikistani muusikud)? [[Munojotxon Yoʻlchiyeva]] on [[usbekid|usbeki]] laulja, sest ta on sündinud ja töötas [[Usbeki NSV]]is. [[Bojmuhammad Nijozov]] ei ole [[Tadžikistan]]i, vaid [[Tadžiki NSV|tadžiki]] muusik. [[Tadžikid|Tadžiki]] inimene on [[Tadžikistan]]ist või [[Tadžiki NSV|TNSVist]], jah? --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 28. august 2017, kell 19:42 (EEST)
:Ei, &quot;usbeki&quot; või &quot;tadžiki&quot; tähendab rahvust, etnilist päritolu. &quot;Usbekistani&quot; või &quot;Tadžikistani&quot; tähendab seotust riigiga (või liiduvavariigiga). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2017, kell 22:47 (EEST)
:: Jah, ma saan aru, aga mu küsimus oli: [[Tadžikistan]]≠[[Tadžiki NSV]], [[Usbekistan]]≠[[Usbeki NSV]] → tadžikistani inimene ei ole [[Tadžiki NSV|TNSVist]], vaid [[Tadžikistan]]ist? [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3ATad%C5%BEikistani_muusikud&amp;type=revision&amp;diff=4730229&amp;oldid=4729649 Olen teisaldanud]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 29. august 2017, kell 00:44 (EEST)
::: Ka Tadžiki NSV on Tadžikistan ja ka Usbeki NSV on Usbekistan. Nii vahet teha ei saa ja minu meelest ei ole see vahetegemine ka vajalik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. august 2017, kell 10:15 (EEST)
----
Miks Oü Pinska artikli teisaldasid? Sellised võib julgelt kustutada. --Pelmeen10 2. september 2017, kell 23:48 (EEST)
:Mul ei olnud aega uurida, kas teema on tähelepanuväärne, aga see oli kohe näha, et pealkiri on vale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. september 2017, kell 13:14 (EEST)

== Aidi või Aïdi==
[[Maroko]] koeratõug, [[en:Aidi]] / [[fr:Aïdi]], kumb neist etwi-s põhiartikli pealkirjaks sobib?[[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 4. september 2017, kell 12:00 (EEST)&lt;!--
Pikse ajal tähendas logisurk seda, et üks hetk on kirjas üks asi, u 5 min pärast on logikirje üle kirjutatud--&gt;

== Samanimelised ==

Ma märgin samanimelisi inimesi arutelulehtedele, kui leian neid teenetemärkide kavalere korrastades. Kahjuks ei ole jaksu ise kõikide kohta artikleid teha, aga arvan, et on kasulik, kui see info on kuskil olemas.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 17:31 (EEST)
:Jah, muidugi ei pea just Sina tingimata neid artikleid tegema. Aga mulle tundub, et sellistes olukordades tuleks artiklipealkiri  ordenisaajale jätta ning ordenisaaja artiklile täpsustusmärkus lisada. Seda ei saa ilma artiklita teha, nii et ilma artiklita ei saa olukorda lahendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 17:36 (EEST)
::Loomulikult saab teha täpsustusleheküljed, kus kõik võimalikud variandid on punased, ent eelistada tasuks ilmselt tõesti täpsustusmärkusi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 18:25 (EEST)
::: Asi on ju selles ka, et pole mõtet panna põhinime neiupõlvenimega ühele pulgale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 19:28 (EEST)

== Ümbersuunamis leheküljed ==

Kuidas neid kustutada, et jääks alles ainult õige lehekülg? – Eelneva [[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Tehnilised ja vormistamisstandardid|allkirjata]] kommentaari kirjutas [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]] • [[Special:Contributions/MoroccoCentral|kaastöö]]) 14. november 2017.
:Kustutada saavad administraatorid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2017, kell 09:04 (EET)
:: Ümbersuunamiste kustutamiseks pole enamasti aga ka vajadust. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 15. november 2017, kell 10:17 (EET)

== Prva Liga ==

Kuna mitmel riigil on kõrgliigad [[Prva Liga]], siis tegin täpsustuslehekülje. [[Prva liga]] võiks sinna suunata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 5. detsember 2017, kell 14:36 (EET)
:Jah, nõus. 
:Muide, Sloveenia liiga jaoks ette nähtud (ja ka praegune) pealkiri ei ole nimi. See tuleks pigem tõlkida või siis kasutada nime. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. detsember 2017, kell 14:47 (EET)

== Arutelulehel teiste tekstide muutmisest ==

Minu teada on selline tegevus Wikipedia reeglite vastu. Palun, ära enam tee niimoodi!--[[Eri:Kaastöö/90.191.198.230|90.191.198.230]] 3. jaanuar 2018, kell 17:03 (EET)
:Vabandust, kui tegin, siis kogemata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. jaanuar 2018, kell 19:05 (EET)

Ma saan aru, et sa oled juhindunud mingitest soovitustest, kui siiski palun ära muuda vene kabet Vene kabeks. Mängul pole riigiga midagi pistmist, pealegi tundub et see on pärit tänapäeva Ukraina ehk siis endise Poola riigi aladelt. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 14. jaanuar 2018, kell 00:31 (EET)
:Ma juba muutsin. Kui ta on pärit Ukrainast, siis &quot;vene&quot; on ju veel valem. Nimi ei ole ju ometi paadi järgi? Igatahes nii ESBL-is kui ka TEA-s on &quot;Vene kabe&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 00:44 (EET)
:: Sugugi mitte. Õige on vene kabe. Ja nimetus on rahvuse ning mitte riigi järgi. Tuleta meelde, et rahvused ja keeled käivad eesti keeles ikka endiselt väikese tähega. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 14. jaanuar 2018, kell 01:01 (EET)
::: Kabel ei ole rahvust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 01:13 (EET)
::: Igatahes Sa peaksid seda põhjalikumalt selgitama ja põhjendama. Mille poolest vene kabe erineb Vene kirvest? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 01:15 (EET)
:::Minu meelest on &quot;Vene kabe&quot; nagu &quot;Vene vodka&quot;. vt [http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vene+kabe&amp;F=M].--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 08:23 (EET)
:::: Pigem nagu rootsi kardinad, vodka võib olla väga hästi ka Venemaalt toodud ja sel juhul oleks see suure algustähega. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 18. august 2018, kell 07:40 (EEST)
::::: Praeguste reeglite järgi on &quot;Rootsi kardinad&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. august 2018, kell 08:45 (EEST)

== Languages in Estonian ==

Hi, at svwiktionary we're discussing language names in Estonian, but since we don't speak Estonian, the discussion is unproductive. Are you good at grammar? :-)

{| class=&quot;wikitable&quot;
! || Name of the language (noun/nimisõna) || Name of the country (noun/nimisõna) || Adjective (omadussõna)
|-
! English
| Albanian, Swedish, Estonian
: ''I speak &lt;language&gt;. The grammar of &lt;language&gt; is difficult.''
| Albania, Sweden, Estonia
: ''I come from &lt;country&gt;. The capital city of &lt;country&gt;.''
| Albanian, Swedish, Estonian
: ''A &lt;adjective&gt; woman. &lt;Adjective&gt; Wikipedia.''
|-
! Estonian &lt;br&gt; (alternative 1)
|
* albaania keel, rootsi keel, eesti keel ''(correct forms)''
* '''&lt;del&gt;albaania, rootsi, eesti&lt;/del&gt; (&lt;u&gt;incorrect&lt;/u&gt; forms)'''
| Albaania, Rootsi, Eesti
| albaania, rootsi, eesti
|-
! Estonian &lt;br&gt; (alternative 2)
|
* albaania keel, rootsi keel, eesti keel ''(correct forms)''
* '''&lt;ins&gt;albaania, rootsi, eesti&lt;/ins&gt; (&lt;u&gt;also correct&lt;/u&gt; forms)'''
| Albaania, Rootsi, Eesti
| albaania, rootsi, eesti
|}

Can you tell whether Estonian alternative 1 or 2 is accurate? According to [[wikt:eesti]] it seems like alternative 2 is possible, but highly unusual. [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 16. jaanuar 2018, kell 23:33 (EET)
:Yes, in the contemporary Estonian &quot;albaania&quot;, &quot;rootsi&quot;, &quot;eesti&quot; are not normally used for the languages but the linguist [[Paul Ariste]] used to use them so. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 01:03 (EET)
:This use was introduced in the first half of the 20th century as a loan from Finnish. Now it is probably obsolete except in jocular speech. (But [[Ago Künnap]] used it in 1994.) It has been also found in some Estonian dialects. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 01:24 (EET)

::(Thanks a bunch!) Do you have an explanation for why, on a page like [[wikt:inimene]], the title is &quot;Eesti&quot; and the translations seem to have language names like &quot;rootsi&quot;, without &quot;keel&quot;? [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 20:26 (EET)
::: Because it would be tedious to repeat the word ''keel'' all the time.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 20:34 (EET)
:::: Thanks! [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 23:40 (EET)

Andres, mul on selline tunne, et ma hakkan su muudatusi seal 1993. aasta juures kohati uuesti tagasi pöörama. Asi selles, et see kuidas ja mis isikud sa artiklisse jätad ja millised eemaldad ei ole päriselt ka vastuvõetav. Osade eemaldamistega ma olen nõus, osadega aga mitte mingil juhul. Näiteks kui sa surnute nimekirjast Bobby Moore'i, Arthur Ashe'i ja River Phoenixi eemaldasid, siis ma hakkasin küll vanduma. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 28. jaanuar 2018, kell 02:18 (EET)
:Pane need tagasi, kes Sinu arvates peavad seal olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2018, kell 02:23 (EET)
:Ja surnute nimekirjast võta need välja, kelle eemaldamisega Sa oled nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2018, kell 02:26 (EET)

== Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors! ==
&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
:''please help translate this message into your local language via [https://meta.wikimedia.org/wiki/Wiki_Project_Med/The_Cure_Award meta]''
{| style=&quot;background-color: #fdffe7; border: 1px solid #fceb92;&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;vertical-align: middle; padding: 5px;&quot; | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|100px]]
|style=&quot;font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;&quot; |'''The 2017 Cure Award''' 
|-
| style=&quot;vertical-align: middle; padding: 3px;&quot; |In 2017 you were one of the [[W:EN:Wikipedia:WikiProject Medicine/Stats/Top medical editors 2017 (all)|top ~250 medical editors]] across any language of Wikipedia. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a [[meta:user group|user group]] whose mission is to improve our health content. Consider joining '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|here]]''', there are no associated costs.
|}

Thanks again :-)  -- [[W:EN:User:Doc James|&lt;span style=&quot;color:#0000f1&quot;&gt;'''Doc James'''&lt;/span&gt;]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]] 26. aprill 2018, kell 06:30 (EEST)'''
&lt;/div&gt;

== Tere ==

Kas sinu tegeled lehekülgede ühendamisega ka? Erikeelsete vikipeediate vahel ma mõtlen. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]])
:Jah. 
:Soovitan kasutada nelja tildet, et aeg oleks näha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. august 2018, kell 09:56 (EEST)

----
Kasutajaliidese muutmise õigust piirati mõnedel lehtedel ([[Eri:Püsilink/5084345#footer|teadaanne saatkonnas]]). Ma arvan, et võiksid uude kasutajarühma (liidese administraatorid) lisada need, kes on vastavaid lehekülgi varem muutnud. Need oleks järgmised neli kasutajat: Cumbril, WikedKentaur, Ahsoous ja mina. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. september 2018, kell 18:30 (EEST)

Lehti nagu [[MediaWiki:Common.css]] ei saa praegu muuta ükski kohalik kasutaja. Sina saad lisada kasutajaid ülalnimetatud rühma, mille liikmed saavad neid lehti muuta. Kas oleks võimalik õigused saada? Ma kibelen mõnd liidese lehekülge uuesti muutma. :) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. september 2018, kell 16:54 (EEST)

Tõepoolest, mille taga selle õiguse andmine seisab? Kui tahaksin oma loodud [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|Viidete Korrastaja]] tööriistas vigu parandada või seda täiustada (nii, et muudatused kõigi tööriista kasutajateni jõuaks), siis pole mul seda võimalik hetkel teha. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:27 (EEST)
:Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:44 (EEST)
:: Mul endiselt ei ole seda õigust. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:47 (EEST)
::: Kuidas nüüd? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:51 (EEST)
:::: Nüüd on. Aga WikedKentauril pole. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:52 (EEST)

==Ehk==
vaataksid, palun, [[Gravitrips]]i 3. lõiku, ma pole päris kindel korrektsuses. Ette tänades, —Pietadè 10. detsember 2018, kell 17:52 (EET)

== Vandalism ==

Hello! Please see [[Special:Contribs/193.40.104.194]]. Their edits are death threats, and although likely not serious, should still probably be blocked. Thanks, [[Kasutaja:Vermont|Vermont]] ([[Kasutaja arutelu:Vermont|arutelu]]) 9. jaanuar 2019, kell 13:08 (EET)

== Ei ole sodinud, eemaldas mittevajalikku infot ==

Mida see tähe &quot;J&quot; korduv lisamine siis on, kui mitte sodimine? Kõrvalküsimusena: mille poolest on allikaviidetega kinnitatud avaliku elu tegelase avalik vaidlus seksuaalküsimuses mittevajalik info? Palun selgita, et edaspidi oleks selge. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 09:35 (EET)
:Tähe J korduvat lisamist ma ei märganud. Artikli ajaloost nägin, et ta pööras tagasi ka selgelt pahatahtliku muudatuse. Ma ei näe tema tegevuses pahatahtlikkust. Mulle tundub ka, et see seik on liiga kergekaaluline (seda kajastavad ainult meluleheküljed ja kirjeldatu toimus ainult Youtube'is) ja vähemalt sellisel kujul on seda entsüklopeediast lugeda imelik (ka liiga suur kaal). Muidugi see on vaieldav, aga blokeerimise asemel oleks minu meelest tulnud dialoogi astuda. Minu arvates võib selle lõigu ära jätta küll, aga lingid võib panna välislinkide alla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 09:51 (EET)
::Sodimise puhul pole nagu midagi arutada. P.S. Miks me näiteks poliitikute isikuartiklites selliseid avaldusi kergekaaluliseks ei pea ja erandi teeme? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 10:31 (EET)
::: Ma ei tea, kas see nii on. Kui poliitik kritiseerib seadust, siis on see oluline, sest poliitikut teevadki seadusi. Siinset juhtu võib ka nii tõlgendada, kuid see pole üheselt mõistetav, see võib olla ka lihtsalt loba ja pullitegemine. Samuti pole skandaali ega huligaansust ega ilmselt ebaeetilist käitumist, vähemalt minu arvates mitte. Ja kui tahta esile tuua  seaduse kritiseerimist, miks siis artikkel seda ei maini? Sellepärast ma leiangi, et sellisel kujul on see ebavajalik. Aga ma ei taha seda asja sisuliselt arutada, ma tahtsin ainult selgitada, miks ma bloki maha võtsin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 11:09 (EET)    
::::Ei, ta ei kritiseerinud seadust. Vastupidi, ta äratas avalikku tähelepanu sooviga talle seadusega antud õigust kasutada. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 12:14 (EET)
:Noh, see J-täht jäi nähtavasti kogemata sisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 10:00 (EET)

== Daodejing ==

Kuule, Andres, mul tekib aina sagedamini küsimusi, [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Daodejing&amp;type=revision&amp;diff=5233383&amp;oldid=5233378 mida kuradit sa õigupoolest teed]. Kui viidatud leheküljel on autoriks märgitud Hilmar Alquiros, aga sina nõuad, et selle asemel oleks perekonnanimeks Klaus, või et vaikitaks maha, kui üks tõlge on tehtud soome keele kaudu - mis toimub? Kas sa lihtsalt käid ringi ja tühistad suvalisi muudatusi, sest on selline tuju? Oma tegevust põhjendama sa ju ei vaevunud. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. märts 2019, kell 12:22 (EET)
:Vabandust, ju ma siis eksisin. Aga kui Sa neid kolme muudatust koos vaatad, kas see ei näe siis välja nagu vandalism? Aitäh, et märkasid! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2019, kell 12:26 (EET)

----
Palun roboti õigusi kasutajale [[User:PikseBot|PikseBot]]. Teeksin sellega mõningaid süntaksiparandusi ning võib-olla parandan hiljem välislinke vmt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2019, kell 12:10 (EET)
:Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. märts 2019, kell 14:07 (EET)

== [[Plekkpurgi katedraal]] and [[Cyril Genik]] ==

Hello Andres, As a senior editor in the Estonian Wikipedia would you be able to remove the tags from these two articles?  Many Estonian editors have contributed to these articles over the years.  I just thought I'd ask.  I apologize for being unable to write to you in Estonian. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 14. märts 2019, kell 17:58 (EET)

== [[Minangkabaud]] ==

[[Puti Kaisar-Mihara]]: &quot;Tema isa on rahvuselt [[minangkabaud|minangkabau]]&quot; või &quot;Tema isa on rahvuselt [[minangkabaud|minangkabaulane]]? --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 13. aprill 2019, kell 13:03 (EEST)
: Vabandage, [[kasutaja:Ursus scribens]] suhtub töösse väga tõsiselt ja on parandanud artiklit. Töö on lõppenud. He has already explained [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&amp;type=revision&amp;diff=5278580&amp;oldid=5278431 what is the Estonian for &quot;a Minangkabau person&quot;]. Sorry, I didn't want to be any trouble to you. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:15 (EEST)

== Kuidas tõlkida ==

Kuidas võiks tõlkida &quot;pseudo-Riemannian metric&quot;? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 22. aprill 2019, kell 22:33 (EEST)
:Minu meelest sobib &quot;pseudo-Riemanni meetrika&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 00:41 (EEST)
::Aitäh! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 05:52 (EEST)
Aga &quot;Собственно псевдориманов метрический тензор&quot; – kuidas seda? Kas nii: &quot;päris pseudo-Riemanni meetriline tensor&quot; --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 06:21 (EEST)
:Selles vallas tuleb vast keelenõuandlasse pöörduda. Tõeline või ehtne - alternatiive on mitu. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 07:30 (EEST)
::See ju termin. Mida nemad sellest teavad. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 08:43 (EEST)
::: Ma ei tea, kas nii kasutatakse, aga eesti keeles tuleks põhimõtteliselt öelda &quot;pärispseudo-Riemanni meetriline tensor&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 09:02 (EEST)
::::Aitäh! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 09:12 (EEST)

== Rootsi lipp ==

Arutelulehel ära toodud kitsaskohad tunduvad aegade jooksul lahenenud olevat. Küsimus: Kas vastuhääl hea artikli staatusele veel kehtib ja kui, siis miks? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2019, kell 22:30 (EEST)
:Uurisin pisut, aga jäi pooleli. Esmapilgul torkab silma, et viiteid igal pool pole. Kas on  kasutatud uuemat kirjandust lipu ajaloo kohta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 10:46 (EEST)

== Filosoofiateosed ==

Mul ei ole otseselt midagi nende artiklite vastu, aga leian, et need sobiks Vikipeediasse vähe paremini, kui nende juures oleks natuke täiendavat infot peale praegu esitatu. Alustuseks võiks teostes käsitletavatest teemadest olla ka artikli enda sissejuhatuses väike lõik, et ei peaks artiklit läbi lugema, et üldse teada saada, et millest mingis teoses juttu. Ning muidugi võiks nende juures olla mingit infot teoste enda kohta (nt mis keeltesse on tõlgitud, kui palju välja antud, kuidas on keegi kolmas teost arvustanud). Kas see oleks tehtav? Samuti saab alati juurde tekitada infokaste (nt [[:fr:La Dialectique de la durée|nagu siin]]) ja/või navigeerimismalle (kus on välja toodud mingi autori olulisemad teosed, et lugejal oleks hõlpsam selliste artiklite vahel liikuda). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2019, kell 21:31 (EEST)

:Sel hetkel, kui ma neid kirjutan, huvitab mind eelkõige sisukokkuvõte ja mul ei jätku tavaliselt kannatlikkust, et muud üle ühe lause kirjutada. Kui sisukokkuvõte on valmis, võib sellega rohkem tegelda. [[Love's Vision]] on näide, kus sisukokkuvõte on valmis ning on lisatud ka sissejuhatav lõik ning kokkuvõte arvustustest. Navigeerimismalle ja infokaste ma ei hakka tegema, ma ei tee neid kunagi, aga kes soovib, võib teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2019, kell 01:45 (EEST)

== Seks piim ja jooks ==

Miks sa arvad, et peaks olema olemas sõna &quot;sekslelu&quot;? Vrd nt piim+lehm=piimalehm (piimlehm?), jooks+king=jooksuking (jooksking?) jne°—°&amp;#160;Pietadè 15. mai 2019, kell 18:27 (EEST)
:Võib-olla ei ole, aga on olemas kategooria Sekslelud. Selle kategooria võib ka ümber nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. mai 2019, kell 18:29 (EEST)
::Oli olemas, sest, jäi silma ja teisaldasin 13. V [[:et:Kategooria:Seksilelud|Seksilelude]] alla.15. mai 2019, kell 18:31 (EEST)
::: Vabandust, ju ma siis eksisin, lugesin valesti või midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. mai 2019, kell 18:34 (EEST)
::::Oli vist &quot;punane&quot; kategooria; samas, ‘seksmängu{{värvi|hall|-}}asjad’ on ilmselt &quot;[[Keel (anatoomia)|keel]]e&lt;nowiki&gt;liselt&lt;/nowiki&gt;&quot; lubatud...°—°&amp;#160;Pietadè 15. mai 2019, kell 19:38 (EEST)

== Värviartiklite kategoriseerimine ==

Selline küsimus tekkis. Praegu värviartiklid kategoriseeritud nii, et kategooria Värvused all on artikkel Punane ja alamkategooria Punase varjundid (tõlgitud võõrast keelest nt ''shades of red'') eraldi - mis tekitab justkui olukorra, nagu need punase varjundid poleks enam värvused, kuigi mõned neist 'varjunditest' on väga sarnased spektri keskmisele punasele või vastupidi, on vägagi tugevalt omanäolised ja pikalt keeles olnud oma nimega värvitoonid. Probleem on selles, et niisugune põhivärviks ja varjunditeks kategoriseerimine pole loogiline st tekitab kunstliku hierarhia, mis pole põhjendatud ei füüsikaliselt ega igapäevakogemuse seisukohalt - . Prantsuse keeles on hästi, seal on olemas mõiste ''champ chromatique'' (eesti keeles sellele mõistele vastet ei ole), mis on seotud nii tajuga kui põhivärvinimega keeles ja mille alla kuulub nii nn põhivärv kui ka selle mitmesugused lähemad ja kaugemad sugulased.

Minu ettepanek oleks ehitada kategooriad nii: Värvused all on alamkategooriad Punased värvitoonid (praeguse keeleliselt kohmaka Punase varjundid asemel), Sinised värvitoonid, Kollased... jne, mille sees sisalduks nii põhivärviartikkel kui ka põhivärvi variatsioonide artiklid. Sellisel juhul jääks Värvused alla ainult mitmesugused üldmõistetega seotud artiklid. Kui mõni värvus asetseb nii-öelda mitme vahel, siis võib talle lisada mitu kategooriat: Sinised... Rohelised... Keeleinimestega juba konsulteerisin, oleks üheselt arusaadav.

Mulle endale tundub väljapakutu vähem vastuoluline kui praegu olemasolev süsteem, mida arvate? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 19:44 (EEST)

: Õieti on kõik praegu olemasolevad värviartiklid tegelikult värvinimede artiklid. Värvikastis olev klots ja pildid illustreerivad värvinime. Nii et võib ka keelepõhiselt lähenada. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 20:09 (EEST)

:: Ma saan Su loogikast aru. Segadus tuleb sellest, et mingi kategooria alla kuuluvad artiklid jagunevad põhikategooria ja alamkategooriate vahel, nii et antud juhul on ka alamkategooriate all värvused. Aga noh, nagu näha, pole see lugejale enesestmõistetav. Mulle see süsteem üldse ei meeldi, sest see teeb kategooriad ebaülevaatlikuks. Aga noh, ega Sinu ettepanek ka selle süsteemi vastu ei ole. Minu poolest võid nii ümber teha, aga aruta teistega ka.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 20:26 (EEST)

== Wikidata ==

Kuidas tekitada uut artiklit wikidata abil?

Näiteks: [https://www.wikidata.org/wiki/Q148285], kuidas selle abil teha meile artikkel [[Osho]]?--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 16:06 (EEST)
:Minu meelest nii ei saagi. Tuleb lihtsalt artikkel alustada, ja siis saab Wikidataga ühendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 19:20 (EEST)
::Hea küll. Tegelikult peaks saama selle abil artikli põhja moodustada küll. Aga kuidas olemasolev või uus artikkel Wikidataga ühendada? Kas on mingeid juhiseid?--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 15. juuni 2019, kell 06:42 (EEST)
:::Ühendada saab ikka seda, mis olemas on, ehk siis alustatud ja salvestatud, tegemisel ühendada ei saa. Kui artikkel on mingis keeles olemas, siis vasakul on riba keeled, sealt siis valid keele, millega ühendada, ja artikli nime selles keeles. Kui mingil põhjusel aga on üksus olemas vaid wikidatas (näiteks alustas keegi mingis keeles artiklit, aga lõi ennem wikidata andmeüksuse, kui artikkel valmis), siis andmeüksusel on ka keelte osa olemas (lahter Wikipedia, täpsemalt küll vikide, sest igal keelel oma vikit pole, mõnel on aga mõne murde jaoks ka), kuhu saab lisada eesti artikli.  [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuni 2019, kell 08:00 (EEST)

== Autoriõigused ==

Mitmete mu uute artiklite autoriõigused on pandud kahtluse alla. Nendes on kasutatud CC-BY-SA litsentsiga andmeid [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Esileht] ning sellele allikale on ka kõigis vastavates artiklites korrektselt viidatud. Seega ei tohiks olla probleeme nende kasutamisega meie Vikipeedias. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 14:44 (EEST)
:Ma ei tea, millistest artiklitest jutt on, aga nii palju kui mina aru saan, ei käi see litsents &quot;Ida mõtteloo leksikoni&quot; kohta. Seda allikat võib kasutada küll, aga tuleb ümber sõnastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 16:55 (EEST)
::Jutt on artiklitest [[Ületava mõistmise suutrad]], [[Sārnāth]], [[Ületav mõistmine]] ja [[Subhūti]]. &quot;Ida mõtteloo leksikon&quot; on CC-BY-SA litsentsiga juba alates 2017. aasta augustist ja neid andmeid peaks saama kasutada nagu kõiki samasuguse litsentsiga allikaid. Leian, et autoriõiguste rikkumises kahtlustamise mallid tuleks maha võtta. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 06:55 (EEST)

Mul käivad need autoriõiguste asjad üle mõistuse. Ma ei saa näiteks aru, mida tähendab &quot;community content&quot; ja ma ei saa ka aru, mis litsents see on ja kas see Vikipeediasse sobib. Pikne ja Ivo teavad neid asju paremini. Aga sisulisest küljest arvan, et on parem, kui Vikipeedia artiklid ei ole mõtteloo leksikoni koopiad, vähemalt ei ole hea, kui selliseid artikleid on massiliselt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 09:37 (EEST)

== Ülikoolide nimed ==
Minu meelest on parem ülikooliartiklite pealkirju sedasi mitte parandada. Kirjutasin eile siia: [[Arutelu:Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikool]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuli 2019, kell 17:22 (EEST)
:: Jah, ma tean, et see on Sinu meelest parem. 
:: Ma lähtun sellest põhimõttest, et üldjuhul kirjutatakse asutuste nimed läbiva suurtähega.
:: Me võime selle asja arutusele panna, kas või hääletada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 20:13 (EEST)
::: Minu meelest vähemasti ülikoolide nimesid kirjutatakse toimetatud väljaannetes sageli ka nii, et liigisõna on väikese tähega. Miks ei peakski, kui keelereeglid selle ette näevad. Minu meelest me ei peaks hääletama keelereeglite järgimise üle.
::: Ma saan aru, et Eesti ülikoolide ametlikud nimed on läbiva esisuurtähega ja küllap sellepärast on nad sellisel kujul levinud, aga välismaa ülikoolidel pole ametlikke eestikeelseid nimesid. Pealegi kõigi ülikoolide nimesid ei kirjuta ju sa ka ise niikuinii läbiva esisuurtähega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2019, kell 10:50 (EEST)
:::::Keelereeglid mitte ei &quot;näe seda ette,&quot; vaid kõigest lubavad. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. juuli 2019, kell 00:39 (EEST)
:::::: Täpsustasin viidatud arutelus ja ka allpool: keelereeglid näevad ette, väikest tähte kasutatakse ''tavatekstis'' (vastandatuna ametlikule tekstile), milleks on ka Vikipeedia tekst. Vt [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. juuli 2019, kell 16:11 (EEST)
:::::::Õigekeelsuskäsiraamatu käsitluses on Tartu Ülikool nimetus, seetõttu tavatekstis lubatud ka väiketäht. Kusagil pole öeldud, et suurtäht on keelatud; vastupidi, vahel on selle kasutamine liiginimest eristamiseks isegi vajalik. Tartu Ülikooli enda materjalides, ka tavatekstides nii võrgus kui paberil, kasutatakse peaaegu alati läbivat suurtähte. Olen sügavalt veendunud, et Tartu Ülikool on nimi (mitte nimetus), seetõttu tuleb kirjutada läbiva suurtähega. Meil Eestis polegi arutatud ega konsensusele jõutud, kas ülikoolidel on nimed või nimetused. Õigekeelsuskäsiraamatu soovitusele pole eelnenud mingit arutelu. Nt inglise keeles on ikka tähtis küll, kas on Oxford University või University of Oxford. Sellest sõltub isegi ülikooli prestiiž. Esimene neist on &quot;nimem&quot; kui teine. Muidugi on võimalik öelda ka university of Oxford, kui on vaja rõhutada &quot;liigikuuluvust.&quot; Ma ei saa aru, miks me peame kõike vene keele järgi tegema. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. juuli 2019, kell 20:28 (EEST)
:::::::: Ma ei tea, kust õigekeelsuskäsiraamatus sa sellise nime ja nimetuse eristuse leiad. Minu eelmises kommentaaris viidatud lehe sõnakasutuse järgi on nimi asutustel, mille nimi ei ole kirjeldav. Tartu ülikooli nimi on seal toodud näidete järgi nimetus sõltumata sellest, kas kirjutatakse väikese tähega (tavatekstis) või suure tähega (ametlikus tekstis).
:::::::: Jah, ei ole öeldud, et suur täht on keelatud. On lihtsalt öeldud, millal sobib kasutada väikest tähte ja millal suurt.
:::::::: Tartu ülikooli nime kohta [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2727 on öeldud], et ülikool ise kasutas mujal kui ametlikes dokumentides väikest tähte, aga eelmisel aastal läksid nad suurele tähele üle. Sellepärast, et väike täht olla inimestes pahameelt tekitanud, eriti inimestes väljastpoolt ülikooli, ning ülikoolis polnud keegi ülemineku vastu. Eks nad võivad muidugi nii teha, võib juhinduda oma stiiliraamatust, üldisi keelereegleid järgima ei saa sundida. Aga me siin Vikipeedias oleme siiski püüdnud keeleasjades keelekorraldajate soovitustele tugineda, eriti sellepärast, et meil pole autoriteeti, millega nõuda kirjutajatelt, et nad teisiti kirjutaks (kui ka õnnestuks mingi oma stiiliraamat koostada ja selle kasutuselevõtus kokku leppida).
:::::::: &quot;Eesti keele grammatika II&quot; (1993) räägib muu hulgas põgusalt algustähega seotud didaktilistest raskustest. Muu hulgas teadupärast kiputakse eeldama (või isegi ollakse veendumusel), et sõnadel, sõnapaaridel jne on üks õige kirjakuju, mis passib igasse kasutusse. Sellest tulenevalt on n-ö kõvem ametlik variant väikese tähega varianti teatud määral välja tõrjunud ja eks sellest ka eelnevalt mainitud pahameel väikese tähe üle. (Muuseas, niisamuti kohtame siin Vikipeedias inimesi, kes on veendunud, et ei ole riiki nimega &quot;Suurbritannia&quot; või et Läti parlament ei ole seim, kui meenutada paari hiljutist näidet.)
:::::::: Liigisõna kirjutamine väikese tähega on eesti keeles üleüldine, vaevalt see nüüd vene keele eeskuju on. Mainitud &quot;Eesti keele grammatika&quot; sedastab hoopis, et &quot;tingituna ametiasutuste suurest mõjust Nõukogude argielule on asutuste ametlikkussuurtäht siiski muutunud ka Eestis kirjutamata, õnneks aga veel mitte möödapääsmatuks seaduseks.&quot; [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. juuli 2019, kell 16:50 (EEST)

:::: Keelereeglid ei keela läbiva suurtähe kasutamist.
:::: On ametlike nimede ühesed tõlked. 
:::: Ei kirjuta jah, kui pole tegu ametliku nime tõlkega. 
:::: Peale selle, kaugeltki mitte alati ei sisalda ülikooli nimi liigisõna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2019, kell 15:13 (EEST)  
::::: Keelereeglite järgi on liigisõna tavatekstis väikese tähega ja Vikipeedia tekst on laadilt tavatekst, mitte ametlik tekst. Et tegu on ametliku nime ühese tõlkega, see iseenesest ei tähenda, et tuleb kasutada läbivat esisuurtähte. Kusjuures eesti keeles võib ka ametlikes nimedes olla liigisõna väikese tähega.
::::: Uue keele käsiraamatu mustandis on seda asja varasemast rohkem lahti kirjutatud: [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]. On eraldi välja toodud, et tõlgitud nimetuste juures on kindlam kasutada väikest tähte, kui muu hulgas pole teada, kas tõlge on ametlik. Välismaa ülikoolide kohta me teame üsna kindlalt, et nende nimedel pole ametlikku eestikeelset tõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2019, kell 17:31 (EEST)
:::::: Seal on viide Maire Raadiku artiklile, kus on öeldud, et ühe teksti, näiteks kooli ajaloo raamides võib ka kokku leppida, et kasutatakse ametlikkussuurtähte. Minu meelest oleks just entsüklopeediale omase täpsuse huvides hea suurtähti kasutada, kui see on võimalik.  
::::::: Selle näite järgi võiks kooli ajalugu mõnel juhul võib-olla ametlikuks tekstiks pidada. Aga Vikipeedia teksti juures peaks olema üsna selge, et see pole ametlik. Selle näite juures on veel öeldud, et tuleb ikkagi veenduda, et tegu on tõesti ametlike nimedega. Välismaa ülikoolide nimede juures on selles jällegi raske veenduda.
::::::: Ametlikkussuurtähe eesmärk pole ju täpsuse taotlemine ning minu meelest suur täht ei tee asju täpsemaks. Muud liiki asjade juures me enamasti ikkagi järgime seda, et liigisõna on väikese tähega. Täpsuse peaks tagama kontekst, Vikipeedias ka lingid. Kui veel mõelda sellistele levinud nimekujudele nagu &quot;Moskva Riiklik Ülikool&quot;, siis näib, et kui suur täht ka on levinud, siis kasutatakse seda üsna suvaliselt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. juuli 2019, kell 19:41 (EEST)
::::::::: Ma ei saa aru, mille poolest kooli ajalugu ametlikum on kui entsüklopeedia. 
::::::::: Minu meelest me faktiliselt kasutame (vähemalt pealkirjades) asutuste nimede ametlikke kujusid, kui see on võimalik ja kui see ei ole liiga kohmakas. Välismaa asutuste puhul see ei pruugi võimalik olla, ma mõtlen juhtumeid, kus pole ilmne, kuidas tõlkida. Ametlikku nime kasutataksegi minu meelest täpsuse huvides.     
::::::::: Minu meelest ei tohiks ametlikkuse näitamiseks kasutada &quot;Moskva Riiklik Ülikool&quot;, sest see ei ole ametlik nimi. Teisest küljest, kui võtta seda nimena, siis suur täht on sellega õigustatud. See ei ole ju kirjeldus, riiklikke ülikoole on Moskvas teisi ka. Ma ise ütleksin &quot;Moskva ülikool&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2019, kell 19:58 (EEST)
::::::: Mulle on ka segane, millisel juhul pidada kooli ajalugu ametlikuks tekstiks. Võib-olla võib mõelda, n-ö ametlik versioon kooli ajaloost on see, mille kool ise üllitab, või on mingi muu eriline põhjus esitada konkreetset teksti kui ametlikku teksti. Sellegipoolest, sa ei väida ju, et Vikipeedia tekst on ametlik, ega? Kui teksti ametlikkuse astet hästi määrata ei õnnestu, siis jällegi on kindlam kasutada väikest tähte.
::::::: Faktiliselt kasutame suuri tähti pealkirjades minu meelest eelkõige sellepärast, et sa neid pealkirju hoolega teisaldanud oled.
::::::: Ametlik on tõlge lõppude lõpuks siis, kui sellist tõlget kasutatakse dokumentides või eestikeelses asjaajamises. Et tõlge on sõna-sõnaline või võib olla ilmne, kuidas tõlkida, see iseenesest ei tee tõlget ametlikuks.
::::::: Raadiku järgi on suure tähe eesmärk rõhutada, et nimetus on &quot;ametlik, täielik ja nimetatud asutus on iseseisev&quot;. Ma ei näe põhjust neid asju täpsusega seostada, ka mitteametlik nimekuju võib ju täpne olla. Ja on ju öeldud, et vahe on ainult teksti laadis (ameti- või tavatekst) ning et väikest tähte soovitatakse igasugustes tavatekstides (sh tarbetekstides).
::::::: Kui Moskva ülikoolil pole ametlikku eestikeelset nime või nimetõlget, siis ametlikkuse näitamiseks ei peaks seda keelereeglite järgi üheski variandis suure tähega kirjutama. Mis sellest, et riiklikke ülikoole on Moskvas teisigi? See on nagu Tartu ülikool, mis pole ainuke ülikool Tartus, aga mille nimi on ''Tartu ülikool''. Kui kirjutakse suurte tähtedega &quot;Moskva Riiklik Ülikool&quot;, siis eks see on kas inglise keele eeskujul või siis mõne Eesti ülikooli ametliku nime eeskujul, pööramata tähelepanu sellele, et tõlge tõenäoliselt pole ametlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. juuli 2019, kell 18:43 (EEST)
:::::::: Minu arust kasutatakse suurt tähte üldiselt nime ja kirjelduse eristamiseks ning jutt ametlikkusest on selle põhimõtte tuletis. Ametlikkus tähendabki minu meelest seda, et kasutatakse asutuse nime, mitte kirjeldust. Ja väikese tähega kirjutada soovitamine tähendabki seda, et kui nimi pole oluline, siis kasutatagu väikest tähte. Ja minu meelest on Vikipeedias oluline nime ja kirjelduse lahushoidmine. Seal kus tegu on nimega, tuleks minu meelest vähemalt pealkirjas kasutada suurt algustähte. Ise asi on liigisõnad. Aga ülikoolide nimede puhul on need liigisõnade moodi asjad minu meelest üldjuhul ikkagi ka nime osad.
:::::::: Ma olen teisaldanud ainult välismaa ülikoolide puhul. Eesti ülikoolide (ja teiste asutuste puhul) puhul ei taheta väikse tähega kirjutada.
:::::::: Tartu Ülikool ongi üks keelekorraldajate näide: see kirjutatakse suure tähega selleks, et eristada seda mõnest teisest Tartu ülikoolist. Teiste sõnadega, nime kirjeldusest. See näitab, et &quot;ülikool&quot; ei ole siin lihtsalt liigisõna. Sama lugu ka Moskva puhul. 
:::::::: Ma teen ettepaneku viia see arutelu üldisesse arutelusse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2019, kell 22:53 (EEST) 
::::::: Ei, &quot;Tartu ülikool&quot; on keelekorraldajatel just näide ainult sellest, kuidas väikse ja suure tähe kasutus sõltub teksti laadist, mitte sõnapaari tähendusest (vt eespool juba viidatud lehte [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]).
::::::: Sellest nime ja kirjelduse eristusest on meil enne juttu olnud, oleme ka keelenõust selle kohta küsinud, aga sellise eristuse olemasolu pole minu teada seni kinnitust leidnud. Lihtsalt mõned nimed on kirjeldavad, sõltumata suure ja väikese tähe kasutusest. Samuti on arusaamatu, kust sa võtad, et väikest tähte kasutatakse siis, kui nimi pole oluline või et väike täht on justkui ebatäpne. Keelekorraladajad millestki sellisest ei räägi. Kas need nimed, milles kirjutatakse liigisõna alati väikese tähega, nt &quot;Kanepi vald&quot; ja &quot;Kanepi kirik&quot;, on siis sinu meelest ka väikese tähega sellepärast, et &quot;nimi pole oluline&quot;?
::::::: Sellest ma räägingi, et välismaa ülikoolide artiklipealkirjade selline parandamine ongi kõige problemaatilisem. Enamasti ei ole teada, et neil oleks eestikeelne ametlik nimi ja veel selline eestikeelne ametlik nimi, milles kasutatakse läbivat esisuurtähte. Eesti ülikoolide kohta vähemasti on teada, et neil tegelikult on ametlik nimi, mis kirjutatakse eesti keeles läbiva esisuurtähega.
::::::: Ma ei mõtle siin neid asju ise välja, vaid tuginen keelekorraldajate soovitustele ja selgitustele.
::::::: Minugi poolest võib ka üldises arutelus artiklipealkirjade üle arutada, aga siin minu meelst praegu asi eelkõige paaris ilmselgelt ekslikus eelduses, millest sina teisaldamisel lähtud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. juuli 2019, kell 16:11 (EEST)
:::::::: Ma ei muuda rohkem midagi, arutada ma rohkem ei jaksa. Palun pane see asi üldise arutelu lehele, las teised arutavad edasi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2019, kell 18:52 (EEST)

:Mu tagasihoidliku arvamuse kohaselt peaks Johannes Gutenberg-Universität olema tõlgitud nii, et need kolm sõna jäävad ka tõlkes kokku, ja linna nimi ees või taga: Mainzi Johannes Gutenbergi Ülikool või Johannes Gutenbergi Ülikool Mainzis, mis aga suupärasem tundub. Reeglit ei oska küll anda.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 17:59 (EEST)
:: Mul käis ka see mõte peast läbi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 20:13 (EEST)

== [[Dana Vespoli]] ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dana_Vespoli&amp;type=revision&amp;diff=5435996&amp;oldid=5435976 allikas ei väida seda]. Miks? &quot;The Top 50 Hottest Asian Stars '''of All Time''' (sic!)&quot; tähendab, et teda peetakse kinoajaloo üheks ilusaimaks ([[inglise keel]]es ''one of the hottest, the most beautiful'') naiseks. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 26. august 2019, kell 15:09 (EEST)
:Ei tähenda, jutt on Aasia kuumadest (seksikatest) pornotähtedest. Sõnad ''Asian'' ja ''Porn'' jäid Sul kahe silma vahele. Ja ''hot'' ei ole sama mis ''beautiful''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2019, kell 21:32 (EEST)
:: Nüüd ma saan aru. Tänan. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 28. august 2019, kell 08:52 (EEST)

== [[Peitus]] ==

Artikkel [[Peitusemäng]] on juba olemas....Teomees 26. august 2019, kell 23:12 (EEST)
:Mis siis sellest? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2019, kell 23:45 (EEST)

== [[Poort]] ==

Ei saa aru, kas saab kasutada sellistes artiklites tegusõna &quot;olema&quot; vormi (on, oli) või mitte. 

Teistel täpsustuslehekülgedel on seda kasutatud. Ma arvan, et sobib.

Siin tõmmati maha. Põhjendust ei ole, aga viisakas oleks.Teomees 10. september 2019, kell 17:56 (EEST)
:Saab kasutada, pigem maitse asi. Tõsi küll, õigekiri on sel juhul tülikas, sest punktloendis ei tohiks (minu meelest) kasutada suurt algustähte ega punkti, aga ilma punktita on täislaused poolikud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. september 2019, kell 19:01 (EEST)

== My block ==

Hello Andres! If You think that Risto hot sir has done good work at Estonian Wikipedia and Wikiquote could You please tell it here: [https://meta.wikimedia.org/wiki/User_talk:Wim_b#Global_block_of_Risto_hot_sir]. You can see that it happens not much at Wq now.--[[Eri:Kaastöö/80.223.94.235|80.223.94.235]] 11. september 2019, kell 10:58 (EEST)

== Veetsin ==

hommikul mõtisklustes&lt;!-- mul on tõesti valus, ja lään hor-li 20 min mingis torus selili olnuna:(ühekordselt kasutatavate pükstega...)see ei ole avalik ruum;-), lülide uuringul, sestap hetkel mitte eriti s-aldis; aga ex me räägi/kirjuta, ei sest me pääse...nighty-night°—°&amp;#160;Pietadè 28. september 2019, kell 22:13 (EEST)&lt;br /&gt;misjärel lugesin kokku: ca 8 a Saaget Trt VIII kk, 3 a II kk, 2 a Leningradi ü-li, 6 a T(R)Ü, 5 a TÜ kraaditaotleja staatust (75% ex-test sooritatud), mis teeb kokku ca 2 a haridust, hetkel siiski v valus edasi kirjutada, srry--&gt;.°—°&amp;#160;Pietadè 28. september 2019, kell 23:27 (EEST)

== Please contribute in creation of article on  famous Yusgoslavian academician prof. Ratko Janev ==

Dear Andres, please create article on famous Yusgoslavian academician prof. Ratko Janev, consultant of the Nobel Prize Committe (for Nobel Prize awards for phisics) and the first Head of the UN/IAEA Programme for the use of Termonuclear Fusion as energy source. Thank you.[[Eri:Kaastöö/79.101.147.37|79.101.147.37]] 18. veebruar 2020, kell 16:15 (EET)

== [[Kasutaja:AlbeROBOT]] ==

Selle võib vast botiks märkida? Paistab kenasti töötavat.

PS: seda arutelulehekülge võiks siin natuke arhiveerida. :P [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. juuni 2020, kell 20:50 (EEST)

== [[:Faili arutelu:Jüri Pallo.JPG]] ==
Kirjutasid, et sa ei oska juhendada. Tarvis oleks kirjutada foto autorile ja küsida, kas ta nõustub nimetatud pildi avaldamisega nimetatud vaba litsentsi tingimustel. Kui vastus on jaatav, siis tuleks see edasi saata aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org. Sama ka pildi [[:Fail:MT juuni 2007a.jpeg]] kohta. Üks näidiskiri on siin: [[Vikipeedia:Kuidas küsida luba pildi üleslaadimiseks]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. juuli 2020, kell 15:47 (EEST)

== Artiklite kustutamine ==
Tänan märkuste eest artiklite &quot;militaarriik&quot; ja &quot;modernne riik&quot; arutellu seoses ettepanekuga need kustutada. Siin on tegemist märksa laialdasema probleemiga. Kasutaja &quot;Pault&quot; (teadlikult jätan lingi panemata) on juba mõnda aega süstemaatiliselt loonud ja redigeerinud artikleid nii, et need oleksid kooskõlas tema originaalse &quot;sotsiaalse korra teooriaga&quot;. Tema omakirjastuslik teos [https://p2pkoolitus.ee/wp-content/uploads/Millist-riiki.pdf] sisaldab omakorda hulgaliselt linke vastavatele artiklitele Vikipeedias. Meil on olnud mitmeid kogemusi tegelastega, kes on siin üritanud süstemaatiliselt propageerida mingeid oma teooriaid või tõekspidamisi (Leon/Ats, VanemTao/Vello Väärtnõu jne). Siiamaani ootavad tolle viimase aktivisti tegevuse tagajärjed ikka veel korrastamist. Kõigi nende puhul võib tekitada küsimusi ka nende vaimne tervis. Mida varem me suudame seesugusele tegevusele piiri panna, seda parem. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 25. aprill 2021, kell 10:27 (EEST)
:Ma saan sellest aru, et see kasutaja esitab originaaluurimust, aga minu meelest tuleks need artiklid 
sisuliselt üle vaadata, nii et see sisu, mis on kasutatav, jääks alles. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. aprill 2021, kell 12:57 (EEST)

== Kerjusmungad ==
Selline küsimus. Kuidas toimida olukorras, kus artikkel &quot;[[Kerjusmunk]]&quot; on juba kirjutatud millegi Aasia religioonidega seonduva kirjeldamiseks, aga enamikus Lääne-Euroopa ja Eesti ajalooga, arhitektuuriga jm seonduvates artiklites (nt [[paavst]]ide erinevad seisukohad kerjusmunkade küsimuses keskajal olid väga olulised näitajad) esineb see sõna sageli [[kerjusmungaordu]] liikme tähenduses ja tahaks pildi kokkumineku huvides linkida? Midagi ümber suunata vms? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 15:28 (EEST)
:Ma arvan, et siin tasub esiteks vaadata, kas konkreetselt sellisele asjale nagu kerjusmungaordu liige, wikidatas midagi viitab. Kui jah, siis on selge: artikkel valmis ja päisesse mall ''see artikkel....''. Kui ei, siis tasub kerjusmunk teha täpsustuslehena. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:00 (EEST)
::Lääne-Euroopa kerjusmungale vastav wikidata elemant on [https://www.wikidata.org/wiki/Q548320 Q548320], &quot;Catholic friar&quot;. Eesti keeles ei tehta vahet ''friar'' ja ''monk'' vahel, meil on kõik ühed mungad, aga ''friars'' ajalookirjanduses tõlgitakse kerjusmunkadeks. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:23 (EEST)
::: No siis tuleb ümbersuunamislehest artikkel teha ja suunamine selle päisesse panna. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:58 (EEST)
::::Selge, aitäh nõuande eest. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 18:02 (EEST)

----
Kas sul on mainimise teavitused välja lülitatud? Vt näiteks [[Arutelu:Aleksandr Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)]] ja [[Arutelu:Vanimate inimeste loend]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2021, kell 17:47 (EEST)
:Mul on üle 99 teavituse, ma ei jõua neid vaadata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2021, kell 18:22 (EEST)
:: Võib-olla oleks abi sellest, kui lülitad eelistuste all välja osa teist liiki teavitustest. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2021, kell 17:44 (EET)

== TolBot ==

Selle boti võiks vastavalt markeerida. Senimaani paistab igati tublilt toimetavat. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. november 2021, kell 12:03 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;

== Neptune ==
Good day, Andres! You started editing the [[Neptuun|article]] in 2016 and stopped to edit. The article  needs language improvement to promote. Please, change it. [[Kasutaja:Frontfrog|Frontfrog]] ([[Kasutaja arutelu:Frontfrog|arutelu]]) 9. jaanuar 2022, kell 16:33 (EET)

== Valdade ja linnade lehed ==

Tere,

Meil on soov teha valmis põhjalikud wikipedia küljed Tõrva valla ja linna kohta. Aga meie sooviks oleks, et nimetus &quot;Tõrva&quot; sisaldaks endas valla(omavalitsuse infot ja praeguse &quot;Tõrva vald&quot; nimetuse asemel oleks teiseks leheks &quot;Tõrva linn&quot;.
Kuna linn on samanimeline vallaga, siis oleks eksitav, kui nimetus &quot;Tõrva&quot; all oleks ainult linna kohta käiv info, sest see hõlmab kogu omavalitsust. 

Kuidas oleks võimalik seda ümber mängida ja suunata niimoodi, et me hakkaksime materjale lisama just nii nagu kirjeldatud?

heade soovidega
Egon 


[[Kasutaja:MrDzeimz|MrDzeimz]] ([[Kasutaja arutelu:MrDzeimz|arutelu]]) 19. jaanuar 2022, kell 16:34 (EET)
:Lisasin artikli [[Tõrva]] algusesse täpsustusmärkuse, nüüd ei tohiks küll mingit eksitavust olla. Artiklis [[Tõrva]] tuleb kirjutada linnast ja artiklis [[Tõrva vald]] vallast. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. jaanuar 2022, kell 14:50 (EET)

== Kaitse mahavõtmine ==

Palun eemaldada lehekülje [[Ivo Kruusamägi]] kaitse. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 18. märts 2022, kell 20:12 (EET)

== Vandalism ==

Hi, Andres. Could you take a look at this user? [[user:46.131.42.201]] they seemed to be a vandalism-only IP --[[Kasutaja:PAVLOV|PAVLOV]] ([[Kasutaja arutelu:PAVLOV|arutelu]]) 6. mai 2022, kell 12:12 (EEST)

== Moseley arutelu ==
''ei ole mingit vajadust kustutada'' – Kuidas nii? Lehel [[Arutelu:Henry Moseley]] on ju praegu tõesti lihtsalt mõlgutatud mõtteid artikli teema üle. Artikli enda kohta pole seal otsesõnu midagi öeldud. See on ilmselge arutelulehe väärkasutus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. juuni 2022, kell 16:36 (EEST)

:Minu meelest on seal materjali, mida saaks artikli edasiarendamisel kasutada. Võib-olla mõni asi on tarbetu, aga kõik sellel leheküljel küll mitte. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 17:14 (EEST)

:Aga mina pean lehe väärkasutamiseks seda, kui sinna pannakse metainfot artikli kohta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 17:15 (EEST)
:: Mis ei ole tarbetu? Välislingid? Selle asemel, et neid linke, isiklikke hinnanguid ja muid uitmõtteid ning mõnd juhuslikku fakti seal sorteerima hakata, on minu meelest on palju lihtsam ise guugeldada või vaadata allikaid teiste Vikipeediate artiklites. Kui arutelu on hiljem vaja kasutada asjakohasteks kommentaarideks, siis on praegused kommentaarid desorienteerivad ning need on jällegi eeskujuks arutelude edasisel väärkasutamisel.
:: Metainfo on teine asi ja ühe võimaliku väärkasutusega ei peaks õigustama teist väärkasutust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. juuni 2022, kell 18:40 (EEST)
::: Minu mõtte tabas hästi ära Ivo, kui ta ütles Nimelikule, et administraatorid on kustutamise suhtes umbusklikud ja püüavad kontrollida, kas kustutamine on ikka õige, sellepärast on kustutamine administraatorite aja raiskamine. Ma tunnen ise ka nii, et parem jäägu sinna midagi liigset, kui et midagi väärtuslikku ära kustutatakse. Ma ei usu, et oleks nii enesestmõistetav ja ilmne, mis aitab artikli arendamisele kaasa, mis mitte.
::: Ma ei mõelnudki üht teisega õigustada, lihtsalt ütlesin, mis mul südamel on. Mul on hea meel, et me metainfo asjus ühel meelel oleme. Ma ei tea küll, kas siin midagi muuta annab. Inglise vikis igatahes on aruteluleht suure oma funktsionaalsusest kaotanud, sest kes see ikka viitsib seda vaadata, kui seal tavaliselt on ainult mingid mallid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 19:07 (EEST)
:::: Enda kommentaare ju ikka peaks olema õigus kohendada ja ka tagasi võtta, vähemasti siis, kui neile pole jõutud veel vastata. Sellisel juhul mis umbusku kustutamine ikka tekitama peaks.
:::: Tavaliselt on minu meelest üsna lihtne öelda, kas arutelu kasutatakse sihimäraselt. Mõnikord küll pole päris selge, mis ulatuses käib kommentaar artikli kohta või kas mõni mõistukõnelisem kommentaar ehk siiski käib artikli kohta. Aga antud arutelus paistavad olevat küll lihtsalt mingite teiste tekstidega seotud lugemismuljed. Meil on ka juhendis kirjas, mille jaoks artiklite arutelulehed on mõeldud ja enamik kasutajaid on selle järgimisega hakkama saanud. Isegi kui me ei kustuta kommentaari, siis mingit moodi oleks ikkagi vaja suunata kasutajat arutelulehti sihipäraselt kasutama ja väheasti ei peaks julgustama teda samal moel jätkama.
:::: Ma ei ole metainfo asjus sinuga päris ühel meelel, aga ma ei tahaks siin praegu mitmest eri asjast korraga rääkida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuni 2022, kell 21:46 (EEST)
::::: Tundub, et Nimelik on ennast parandanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 22:12 (EEST)
==Kustutamispalve==
Palun kustutada leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1/James Brown]] ja [[Kickstarts (laul)]] ära. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu: OskarRand1|arutelu]]) 4. juuli 2022, kell 10:23 (EEST)

== Request ==
Hi, please block this [[Eri:Kaastöö/95.127.26.134|LTA]] and delete my user page created by him. Thank you! --[[Kasutaja:Mtarch11|Mtarch11]] ([[Kasutaja arutelu:Mtarch11|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:45 (EEST)

== Arutelulehed ==

Miks sa oled hakanud jätma neid pooliku pealkirjaga kommentaare? [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Jaan_Troost&amp;oldid=6158972 Näide] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 13:14 (EEST)
:Jälle? Pealkiri moodustub automaatselt, ma ei mõtle alati pealkirjale, neid on keeruline panna. Hea küll, ma siis edaspidi panen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 13:27 (EEST)
:: Eelistuste kaardil &quot;Toimetamine&quot; saab teha valiku &quot;ava vikiteksti toimeti&quot;. Sellega saab arutelulehe alustamisel lahti teema väljaga vormist ja ka sellest vahelehest, kus on nupp &quot;Alusta arutelu&quot;. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuli 2022, kell 21:00 (EEST)
::: Kumb on siis parem, kas see, et ma panen pealkirja, või et ma ei pane? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:44 (EEST)
:::: Mina saan aru, et pooliku pealkirja all peab Ivo silmas seda, et lisatud on tühi pealkiri (koodis ==  ==). See uus vorm nähtavasti teeb nii, kui teema väli tühjaks jätta. Ma arvan, et pole vahet, kas pealkiri lisada või mitte. Me pole ju seni sellele üldiselt tähelepanu pööranud (v.a mõnes pikemas arutelus). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuli 2022, kell 23:01 (EEST)
::::: Kas tühja pealkirja peaks kindlasti vältima? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:05 (EEST)
:::::: Ei tea. Kuigi oluline see ehk ei ole küll. Samas päris korrektne see välja näe ja see võib veidike segadust tekitada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. juuli 2022, kell 17:36 (EEST)
::::::: [[Arutelu:Kuiviži|Siin]] jätsin teema välja tühjaks ja tulemus oli pealkirjata. Äkki tuleneb probleem variandist, kus lisatud on tühik, mida näha pole, aga mida uus programm pealkirjana registreerib? P.S -  Minu arvates pole pealkirjad alati hädavajalikud, nende järgi tekib vajadus siis, kui arutelu on rohkem ja mitme nurga alt. Ka lühemad artiklid ei vaja ju alapealkirjasid. -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. juuli 2022, kell 21:55 (EEST)
::::::::No kui jätta pealkirja lahter tühjaks, siis tekib tühi pealkiri. Ma ei tea, kas Ivo pidas silmas, et tühi pealkiri pole hea, või et ma peaksin seda uut vastamise funktsiooni vältima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 00:18 (EEST)

== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==

Hea administraator!

Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.

Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:04 (EEST)

== [[Boris Minț]] ==
Hea administraator! Kui aega leiad, siis, palun vaata üle isiku nimekasutus (transnistria, rumeenia, malta, vene...)! Aitäh![[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Yx&amp;#160;iNdiviid]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 12. august 2022, kell 09:46 (EEST)
:Praegu on nimi rumeeniapäraselt. Arvan, et tuleks lisada venepärane [[Boriss Mints]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2022, kell 12:27 (EEST)
::[[Boriss Mints]]iga alustasin, seejärel suunasin ümber...(tagasisuunamiseks on vist rohkem õigusi vaja)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Yx&amp;#160;iNdiviid]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 12. august 2022, kell 13:44 (EEST)
::: Tagasi suunata ei ole tarvis, lihtsalt võiks artikli algusesse panna ka venepärase rööpkuju. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2022, kell 16:18 (EEST)</text>
      <sha1>8b5fnfyvmvph02duu1k2eftqdaskckt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176931</id>
      <parentid>6176914</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T14:06:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Boris Minț */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="211122" xml:space="preserve">
{{arhiiv}}
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv2]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv3]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv4]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv5]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv6]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv7]]

{{Sisukord paremale}}

== Vaata ka ==

Kas tõesti on vajalik pidevalt &quot;vaata ka&quot; sektsiooni lisada väga kaudselt seotud linke ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ebatsuuga&amp;curid=200489&amp;diff=4024049&amp;oldid=4010305 leebe näide]; on palju hullemaid)? Vähemasti mina pean seda ebavajalikuks infomüraks ja leian, et see ei ole nende artiklite leidmisel eriti oluline. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2014, kell 11:42 (EET)
: Ma ei tea, mis need hullemad näited on. &quot;Vaata ka&quot; asemel oleks parem rääkida teksti sees, aga minu meelest on siin otsene seos. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. oktoober 2014, kell 17:26 (EET)
:: Minu meelest ka ei ole &quot;Vaata ka&quot; selleks mõeldud. Kui, siis peaks &quot;Vaata ka&quot; all olema mõni kitsaste kriteeriumite järgi ligidane teema. Kaugemalt (ja lähemalt) seotud asjade sidumine, on just see, mille jaoks on kategooriad. Lihtsalt lingi kuskile artiklisse suskamine ei tohiks olla eesmärk omaette, kui pole sisu, mis seda nõuab. Pikne 28. oktoober 2014, kell 16:03 (EET)
::: Te räägite nii, justkui mina suskaksin &quot;vaata ka&quot; alla asju, mis on lihtsalt kuidagi seotud. Enda arust ma küll ei tee seda. Ma panen peaaegu alati ainult niisuguseid linke, mis niikuinii peaksid artiklis olema, kui see oleks lõpuni kirjutatud. Ma leian küll, et erandjuhtudel on õigustatud ka niisuguste linkide panemine, mis lihtsalt täiendavad artikli sisu. Kategooriate ja siselinkide vastandamine on minu meelest kunstlik. Kui teemad on artiklites välja arendatud, siis needsamad seosed, mis tekivad kategooriate kaudu, tekivad ka siselinkide kaudu, sealhulgas loenditest. Kategooriate olemasolu ei saa minu meelest olla argumendiks, et linke keelata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2014, kell 18:09 (EET)
:::: Kas või link, mille Ivo näiteks tõi, see võib n-ö lõpuni kirjutatud artiklis mingis seoses näitena toodud olla ja samas ka ei pruugi. Sellegipoolest pole &quot;Vaata ka&quot; minu meelest mõeldud lihtsalt edasise töö käigus võib-olla vajalike linkide korjamiseks. Muidugi on artiklid seotud ka siselinkide kaudu, aga need seosed pole süstemaatilised, need seosed lihtsalt toetavad seda, mis parasjagu kirjas on, mitte pole mõeldud selleks, et sihipäraselt midagi muud otsida. Või kui kirjutatakse muuseas mingitest kaudsetest asjadest, lihtsalt selleks, et on artikkel, millele saaks linkida, siis minu meelest on see kunstlik. Ma saan aru, et püüad sedasi linkidele kohta leida, kuna muidu pole artiklid justkui leitavad. Aga tegelikult on, kui nad on kategoriseeritud. Kui lisaks on põhjust viidata kuskilt artiklitekstist, siis on muidugi hea, et saab luua veel täiendavaid seoseid. Pikne 28. oktoober 2014, kell 19:20 (EET)
:Ka mina panen &quot;Vaata ka&quot; alla linke, mis peaksid sellest artiklist lähtuma. Näiteks leian, et linna artiklist peaks minema link selles linnas asuvale lennujaamale; külade artiklites oleks loomulik rääkida objektidest, mis seal asuvad, jne. Pole mõeldav, et ma jõuaksin kõik need artiklisse sisse kirjutada. Minu jaoks on enesestmõistetav, et artiklid on eelkõige seotud linkide abil, see on ju õigupoolest kogu interneti point. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 28. oktoober 2014, kell 19:42 (EET)

Kategooriad on igatahes vähem paindlik riist kui siselingid ja isegi &quot;Vaata ka&quot;. Kategooriad ei kirjelda seoseid ega tee valikuid. Jutt ei ole mitte sellest, et leida mingit kindlat artiklit, vaid sellest, et anda artikli teemast ammendav käsitlus. Kõike ei saa ühte artiklisse panna, tuleb edasi suunata. Kui me räägime mingist taimeliigist (Ivo näites küll perekond, sest liik ei ole teada), siis on ju esituse osa tutvustada tähelepanuväärseid isendeid ja isendite rühmi. Ei ole tarvis näidet, vaid täielikku esitust.

Ma ju räägin, et ma panen &quot;vaata ka&quot; alla ainult neid linke, mis on minu arvates kindlasti vajalikud, mitte võib-olla vajalikud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 00:36 (EET)
: Siselinkide vastu iseenesest minul ega Ivol polnudki midagi. Seoseid kirjeldab tekst, seda ei tee minu meelest ka link kui selline. Link ja kategooria lihtsalt seovad artikleid kui selliseid.
: Kui kirjeldatakse tähelepanuväärseid isendeid ja isendite rühmi, siis peaks minu meelest olema tegu antud konteksti ja artikli proportsioonide juures mõistliku valikuga. Kui tähelepanuväärseid isendeid on palju, siis samas nende kõigi tutvustamine minu meelest küll kohane ega vajalik pole. Pikne 29. oktoober 2014, kell 22:18 (EET)
:: Enamasti peaks link olema teksti sees, aga meil on artiklid enamasti nii puudulikud, et seda kohta pole, kuhu panna. Juurde kirjutada ma kõike ei jõua, aga artiklite sidumist ma pean ikkagi tähtsaks. &quot;Vaata ka&quot; lingid erinevad kategooriatest selle poolest, et kirjutaja saab ise otsustada, millised lingid seal peaksid olema. Kategooriad ei ole selle suhtes nii tundlikud (etteheited seose kauguses, mis &quot;vaata ka&quot; kohta võiksid käia, käivad kategooriate kohta ammugi), pealegi minu meelest ei saa eeldada, et lugeja kasutab kategooriaid.
:: Minu meelest tuleb linkide lisamisel näha artikleid perspektiivis.
:: See &quot;kõigi tutvustamine&quot; võib olla ka mõnes loendis, millele lingitakse. Kas tõesti näiteks Eestis on nii hirmus palju tähelepanuväärseid ebatsuugasid, et neid kõiki ei võiks mainida? Maailmas võib-olla on, aga selleni me pole jõudnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. oktoober 2014, kell 00:36 (EET)
::: Kuidas etteheited seose kauguse kohta käivad kategooriate kohta? Noh, kategooriaid muidugi ei pea kasutama, aga kui lugejat huvitavad kõikvõimalikud seonduvad teemad, mille mainimine antud artiklis pole otseselt vajalik, siis on minu meelest loomulik, et vaadatakse kategooriaid. Võib-olla pole väga palju tähelepanuväärseid ebatsuugasid, aga analoogselt näiteks tähelepanuväärseid tammepuid üsna kindlasti on, isegi Eestis. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:42 (EET)
:::: Kui mind huvitavad artiklid, mis käivad mingis külas olevate objektide kohta, siis küla artikli linkidest peaksin need kätte saama. Kui kategooria käib valla kohta, siis enamik sealseid artikleid ei ole külaga otseselt seotud ja mul on raske leida neid, mis on. 
:::: Kõik need tammepuud ei pea olema artiklis mainitud, nad võivad olla mainitud ka mõnel lehel, kuhu artiklist link läheb, näiteks loendis. Aga kui asju on vähe, pole mõtet eraldi loendit teha. Sellegipoolest kuuluvad ka tammed täiesti otseselt artikli teema juurde. Loendid täidavad kategooriatega sarnast ülesannet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:32 (EET)

Enamik kategooriates leiduvaid linke ei ole sellised, mis peaksid artiklis kindlasti olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:40 (EET)

kas see märkus [[Arutelu:Mägiotsa]] on seotud jälle sellesama aruteluga? Kui on, siis ma ei saa aru sellest. Üldiselt &quot;Vaata ka&quot; alla minevaid asju reglementeerida on üsna mõttetu; samas pikkadena mõjuvad nad tõesti infomürana. --[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 3. november 2014, kell 20:00 (EET)
: Noh, neid saab terve mõistuse järgi korrastada. Kui &quot;vaata ka&quot; on pikk, viitab see tõenäoliselt artikli poolikusele. Mõnikord on ka liiga kaugeid linke kuhjatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:40 (EET)

Kas Andrese ülesanne siin keskkonnas on kustutada kasutajate poolt lisatud sisu, pidurdades sellega kogu edasise sisuloome? Isiklikult arvan, et sellise inimese kasutajaõigused tuleks senikauaks peatada kuniks tema terve mõistus taastub - '''tõsiselt häirib selline labiilne ja alusetu tegevus!''' 23. märts 2015, kell 17:30
: Milles konkreetselt on probleem? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 17:51 (EET)
: Kui jutt on leheküljest [[Henriku Liivimaa kroonika]], siis ma selgitasin asja lehel [[Arutelu:Henriku Liivimaa kroonika]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 18:06 (EET)
----
Meenutan jälle seda &quot;Vaata ka&quot; teemat. Palun mitte kasutada seda linkide kuhjamiseks. Kaua ma pean korrastama neid ülepaisutatud Vaata ka sektsioone, mis sisaldavad jumal-teab-mis linke? Sama teema artikleid grupeerivad kokku kategooriad. Kui on tarvilik välja tuua otsene seos mingite artiklite vahel, siis tuleks seda teha artikli tekstis. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 18:02 (EEST)
: Me ei jõudnud selles asjas kokkuleppele.
: Muidugi on tavaliselt parem seostada artikli tekstis, aga mina ei jõua artiklit nii palju arendada, et kõik tekstis koha leiaks. Kui artikkel kirjutatakse pikemaks, siis saab ka &quot;vaata ka&quot; osa kärpida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 18:09 (EEST)

Tõenäoliselt on sellele alapeatükile kõige mõistlikum läheneda nii, et mida rohkem, seda uhkem. Osalt on probleem ilmselt selles, et algkujul oleva artikli puhul võivad eri kasutajate nägemused lõpptulemusest erineda ja mis ühe jaoks on vajalik tulevikulisand, on teise jaoks, kelle meelest sellele lingile lõppkujul artiklis kohta ei ole, infomüra. Paraku olen ise rookinud välja iidamast-aadamast muudetud artiklites esinenud linke Vaata ka all, mis muudetud artiklis juba sees olid, nii et see alapeatükk on infomüra allikas ka objektiivselt võttes. Ilmselt tuleks kokku leppida, et kõik seal olevad lingid, mis mujal artiklis ka esinevad, me eemaldame - nii et eeskujulikus artiklis mingile artiklile me sedasi linke ei lisa. olemasolevate kustutamisel ja mittevajalike eemaldamisel  võib selle osa olematuks  taandada ([[andesiit|andesiidi]] juures sellist osa enam ju ei ole). Samas on selliseid asju, nagu loetelud, mida mingil mõistlikul kujul artiklisse kirjutada minu meelest ei saagi ja mille jaoks see lahter lõppkujul artikli puhul minu nägemuses jääks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 14. august 2016, kell 23:16 (EEST)
:See on juba algusest peale nii, et &quot;vaata ka&quot; alla pannakse ainult lingid, mida tekstis ei ole. Mõned kasutajad eksivad selle vastu teadmatusest, mõnikord ka sellepärast, et ei leia linki artiklist üles. Pika artikli puhul tuleb hoolitseda selle eest, et kõige tähtsamad lingid oleksid  artikli alguses. Ka heas artiklis ei tohiks minu meelest olla selliseid &quot;vaata ka&quot;-linke, mida saaks artiklisse sisse kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. august 2016, kell 12:25 (EEST)
::Selles sektsioonis ei tohiks olla linke, mida tekstis muidu ei esine (või mida seal ei esineks siis, kui tekst oleks mõistliku pikkusega). See ei pea tingimata nii olema, aga sellest kõrvalekaldumine vajaks väga head põhjust. Tekstis mitteesinevate linkide põhimõtte rakendamine soodustab tugevalt prügistamist ja artikliteemaga väga kaudselt seotud artiklilinkide lisamist. Praktikas võiks seal sektsioonis olla ikkagi lingid ainult kõige olulisematele antud artikliteemaga seotud teistele artiklitele, millega tutvumine võiks olla lugejale kasulik valdkonna paremaks mõistmiseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:41 (EEST)
::: Sellega, mis Sa ütled, olen nõus. Nähtavasti on lahkarvamus milleski muus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:56 (EEST)  
----
Tõstataks taas vana teema. Eelkõige ajandatuna [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Disain&amp;diff=next&amp;oldid=4764714 sellest]. Palun mitte seda sektsiooni üle küllastada linkidega, mida sinna lisama ei pea. See on kõige kõrgema taseme koondartikkel. Sinna ei tohiks 'Vaata ka' alla risu tekitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:41 (EEST)
:Ma ei ole nõus. Minu meelest on nii artikkel [[Disain]] kui ka kogu disaini teema halvas seisus, nii et pole lihtsalt kohta, kuhu neid linke panna. Kui see artikkel ja teema oleks välja arendatud, siis oleksid kõik need lingid teksti sees sobival kohal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:56 (EEST)
::Halvas seisus on see tõesti. Nüüd hakkavad EKA tudengid selle teemaga tegelema ning loodetavasti saab selle valdkonna käesoleva õppeaasta lõpuks juba enam-vähem korralikku seisu. Tõenäoliselt peab neid küll entsüklopeedilise teksti iseärasuste suhtes veel abistama.
::Nt sellele disainiaastale on artikli tekstis juba vaata, et liigselt tähelepanu juhitud ja link samuti olemas (ning üldse on see pigem asi, mida siduda Eesti disaini teemaga ja mille võiks sealt artiklist kohe välja võtta, kui vastav alamartikkel tekib). Samuti on seal mõni link tarbetu (skeuomorf), pole päris selle valdkonna teema (CAD), tuleks asetada artikli vastavasse lõiku (teenusedisain) jne. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:38 (EEST)
::: &quot;Disainiaasta&quot; panin siis ilmaaegu, ma lihtsalt nägin seda pealkirja ja arvasin, et link pole.
::: Skeuomorf ja CAD olid siin juba enne sees. 
::: Teenusedisaini mina sisse kirjutada ei oska. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:44 (EEST)

[[Skeumorf]]ile ei tule peale [[Disain]]i kuskilt linki. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:53 (EEST)

== Täpsustusmärkus ==
[[Eri:Diff/4023196|Selliste]], punast linki sisaldavate täpsustusmärkuste tegemist minu meelest ei saa nõuda. Inglise vikis näiteks on isegi reegel, et selliseid täpsustusmärkusi ei tohi olla. Kui mõnel juhul on rohkem põhjust karta, et linki muidu tõesti hiljem üles ei leita, siis parem panna see kuskile leitavasse arutelusse. Pikne 28. oktoober 2014, kell 16:03 (EET)
: Ma ei tea, ma leian, et linkide üle arve pidamine on nii tähtis, et seda ei tohi juhuse hooleks jätta. Linkide hilisem otsimine tekitab lisatööd, toimetajad on aga niigi tööga koormatud. Peale selle, kui lingi kuju pole nähtaval (loogilisel ja kergesti leitaval) kohal fikseeritud, siis võib iga kirjutaja teha omamoodi lingi, ja see tekitab kindlasti segadust juurde. 
: Kus see reegel on, et täpsustuses ei tohi punast linki olla? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2014, kell 18:09 (EET)
:: Ma arvan, et lisasegadus ei oleks suur. Samas aga ei segaks me lugejaid täpsustusmärkustega, millest navigeerimisel abi pole. Inglise vikis on nii: [[:en:WP:NOARTICLE]]. Pikne 28. oktoober 2014, kell 19:20 (EET)
::: Sama hästi võiks öelda, et ka teksti sees on punased lingid segavad. Mina pean praegust süsteemi otstarbekaks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 28. oktoober 2014, kell 19:42 (EET)
::: Aa, et see käib siis ainult täpsustusmärkuste, mitte täpsustuslehtede kohta? Aga kahe lingiga täpsustuslehti ei soovitata luua. Kuidas nad siis artikli pealkirja üle arvet peavad? Ma ei leidnud &quot;punase lingi&quot; teema alt selle kohta midagi. Peab ka arvestama, et inglise vikis on suur osa teemasid kaetud ja punaseid linke vähe, meil on vastupidi. 
::: Minu meelest on linkide eest hoolitsemine isegi tähtsam kui artiklite kirjutamine, sest linkimata asju ja valesid linke üles otsida on raskem ja vastikum kui sisu kirjutada. Sellepärast ma leian, et punaste linkide täpsustuses hoidmine on hädavajalik. Kui see häirib, siis palun: kirjutatagu siniseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 00:25 (EET)
:: Täpsustusmärkus on lisatekst artikli päises. Minu meelest pole see teksti sees oleva punase lingiga võrreldav.
:: Nojah, täpsustusleht, mis viib ainult tagasi eelmisele lehele või ei vii üldse kuskile, on veel halvem. Mulle tundub, et inglise vikis lihtsalt nii väga ei üle tähtsustata linkide üle arvepidamist ning seal püütakse artiklid üles ehitada ja vormistada nii, et nad oleks mõeldud rohkem lugejale kui toimetajale. Kui on tarvis lihtsalt linkide üle arvet pidada, siis peaks selleks mingi parem süsteem olema, näiteks kuidagi arutelulehega seotud. Artiklipäistest ma siiski korjaksin sellised halvad märkused ära. Pikne 29. oktoober 2014, kell 22:18 (EET)
:::Tee parem artikkel, sellest on lugejal rohkem kasu. 
::: Mõtle selle peale ka, et kui toimetajad peavad rohkem aega ja närve kulutama, siis lugeja kaotab, sest jõutakse vähem sisu luua. Ja õigeid linke tehakse ju ikka lugeja jaoks, ega siis muidu toimetajad nendega vaeva ei näe. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 23:43 (EET)
::: Sa siis mõtled, et kõik punased täpsustused tuleks panna arutelulehele? Noh, see oleks mõeldav, kuigi see kirjutajatele teeks asja tülikaks. Aga mulle tundub, et lugeja teatav ebamugavus punase täpsustuse juures ei kaalu kaugeltki üles selliste täpsustuste kasu linkide korrashoidmisel. Mulle isiklikult tundub, et siin ei ole üldse midagi kõneväärset, aga noh, ma ei saa teiste eest otsustada, võib-olla tõesti see kedagi väga häirib. Aga nagu öeldud, tehkem lingid siniseks, siis on probleem lahendatud. Inglise vikis ongi nii tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. oktoober 2014, kell 00:43 (EET)
:: Ma isiklikult ei pea uute artklite tegemist kuigi prioriteetseks, siin on enne mitmele põlvele koristamist. Ja kui mul pole mahti midagi sisukamat kirjutada, siis suurt mittemidagiütleva nupukesega asja kuigivõrd paremaks ei tee. Osalt on inglise vikis küll rohkem artikleid ja sellevõrra vähem punaseid linke, aga seal pööratakse samas kindlasti rohkem tähelepanu ka ülelinkimisest hoidumisele.
:: Olgu täpsustusmärkuse link pealegi õige, aga lugejal pole sellest vähimatki kasu. See on ju mõeldud ainult selleks, et näidata kirjutajale, milline link valida. Ma ei usu ka, et sellest arvestatavat lisaraskust tuleb, kui me linkide üle nii suure hoolega arvet ei pea, rohkem kui valede linkidega niikuinii raskust on. Lõppude lõpuks lingitakse suur osa asju vaistlikult õigesti. Kui on vaja täpsustusega linki, siis ka suur osa täpsustustest on vähegi kogenud kirjutajate jaoks hõlpsasti ära arvatavad. Ja sageli leiab lingi niigi hõlpsasti mõne seonduva artikli sisuosast (või ka infokastist), nii nagu mittesünonüümsete märksõnade korralgi.
:: Kui on täpsustusleht, kus on ka mitu sinust linki, siis seal vast pole punastest linkidest väga lugu. Aga ka täpsustuslehel võiks rohkem valida, milliseid täpsustuskirjeid on mõtet teha, vähemalt kuskilt artiklist võiks varasemast samale asjale olla viide.
:: Minu meelest tuleks artikleid kirjutada selles mõttes perspektiivis, et täpsustusmärkus võib jääda päisesse kasutuna pikaks ajaks (ja tõenäoliselt jääb), ka sellepärast on parem teha see ühe lingiga märkus alles siis kui seda vaja on. Nii nagu artikli muu ülesehitus võiks sama arvestusega lähtuda artikli hetkeseisust. Sedasi, et kui ressurssi on lühemapoolse artikli jaoks, siis paistaks artikkel antud mahuga piirdumise korral valmis olevat. Mulle tundub, et teistes keeltes lähtutakse enam sellest. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:42 (EET)
::: See märkus tehaksegi ju alles siis, kui seda  vaja on, ehk siis kuskil on sellist linki juba tekstis kasutatud. Ma ei saa üldse aru, miks jääb ette see, et keegi tahab midagi korralikult teha. Inglise vikis on minu kogemuse järgi muide oluliselt rohkem linke, mis lähevad valesse kohta, minu jaoks lausa häirivalt palju. Meil on see ikka päris hästi kontrolli all. Ja see on igatahes eelkõige lugeja, mitte kirjutaja huvides. Kui Sind häirib, et jääb pikaks ajaks, eks tee siis siniseks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. oktoober 2014, kell 12:53 (EET)
::: Mina ei vastandaks koristamist ja uue sisu tekitamist. Mõlemad asjad on vajalikud. Pole mõeldav, et jääksime uue sisuga ootama, kuni kõik on koristatud. Peale selle, koristamise juures tuleb vahet teha, mis on tähtsam, mis vähem tähtis. Paljud asjad on rohkem iluvead, ja see, millele Sina tähelepanu juhid, on minu meelest üks kõige väiksemaid iluvigu. Ma leian, et linkide õigsus on palju olulisem, sest valed lingid jätavad lugeja lihtsalt infost ilma. Nende parandamine on ka üks raskemaid asju. Tavalugejad ei oskaks seda tavaliselt teha.   
::: Miks peaks uus artikkel olema mittemidagiütlev nupuke? Kui paar-kolm lõiku kirjutada, siis tuleb infot juba rohkem kui tavaentsüklopeedias. Isegi üks sisukas ja usaldatav lause koos intervikilinkidega on juba väärtuslik. 
::: Mina ei mäletaks küll, kuidas ma enne linkisin. Tavaliselt on pealkirja panemiseks ikka päris mitu võimalust, ja eri inimestel on erinev loogika.
::: On küll võimalik, et vajalik link kuskilt leitakse, aga kui pole kindlat kohta, kust seda otsida, siis pole kindlust, et mujal on samamoodi lingitud.  
::: Minu meelest on täpsustuslehed enamasti (ja täpsustusmärkused alati) tehtud juba olemasoleva vajaduse järgi. Täpsustusmärkus ei ole (ka mitte lugejale) kasutu, sest ta hoolitseb linkide õigsuse eest. 
::: Minu meelest on artiklite omaette täiuslikkuse kallal nokitsemine ressursi raiskamine, sest iga lisandus teeb artikli jälle ebatäiuslikuks. Minu meelest tuleb iga artiklit vaadata selle valguses, mis temast võiks lõpuks saada.
::: Mulle tundub praegu, et me võiksime rohkem keskenduda fundamentaalse (kõige olulisema) sisu arendamisele ja viimistlemisele. Kõige olulisematel teemadel tuleks püüda kirjutada pikad, sisukad ja kvaliteetsed artiklid. Siis oleks meie piiratud ressursid paremini kasutatud. Tühiste, pealegi konstruktiivselt kõrvaldatavate iluvigade kallal nokitsemine pole minu meelest tõhus. [[Eri:Kaastöö/146.255.183.105|146.255.183.105]] 30. oktoober 2014, kell 23:30 (EET)
:: Ma ei tahtnudki koristamist ja uute artiklite kirjutamist vastandada. Lihtsalt ütlesin, miks mina isiklikult ei kavatse seda &quot;iluviga&quot; sedasi parandada. Asi ei ole ka selles, mis minule ei meeldi, küsimus on lugejasõbralikkuses üleüldiselt. Ma ei vaidle vastu, et märkus on kasulik, kui eesmärk on linkide üle arvepidamine, ma räägin sellest, et lugeja (mitte kirjutaja) jaoks on märkus kasutu ja segav. Selline segav märkus artikli alguses on silmatorkav puudus ning kui iluvigu ja ka pisut suuremaid vigu saab hõlpsasti parandada, siis siin pole praegu konstruktiivset lahendust ja &quot;iluviga&quot; tehakse põhimõttekindlalt edasi. Sellepärast ma ei saa aru, kuidas saab tegu olla lihtsalt iluveaga.
:: Muidugi võiks Vikipeedias juba olla kõigest kirjutatud või vähemasti lähitulevikus võiks olla. Aga see pole ju kaugeltki realistlik, sellepärast ütlen, et lahendus, mida pakud, pole konstruktiivne. Nii ei ole ka realistlik hakata artiklit kirjutama lähtuvalt sellest, mis temast kõige lõpus saab. Tuleks arvestada sellega, et Vikipeedia on juba ammu lugejatele kasutatav ja sellepärast peaks siht olema minu meelest, et sisu on igas Vikipeedia arenguetapis enamvähem rahuldav ja pealtnäha valmis (kuigi täiendatav), mitte silmatorkavalt poolik. Siht teha Vikipeedia selliseks nagu ta tõenäoliselt mitte kunagi (vähemasti mitte meie eluajal) ei saa, on lihtsalt lugejavanelik (pean silmas tegelikku lugejat, mitte hüpoteetilist lugejat, kes Vikipeediat saja aasta pärast loeb). Sellepärast minu meelest Vikipeediat valdavalt nii ka ei tehta, vähemasti mitte teistes keeltes. Pikne 31. oktoober 2014, kell 10:40 (EET)

:::: Siin on minu jaoks miskit pisut segamini - tean inimesi kes igapäevaselt Vikipeediat loevad aga siniste punaste linkide kohta arvet ei pea -sest nemad Vikipeedia toimetamisel kaasa ei löö - inimene otsib kiirelt, tasuta ja kohe midagi kindlat --- praegune valge-musta-punase-sinise värvigamma ei ole palju - võiks ju veel lisanduda rohelised, kollased jpm - lugeja loeb tähti mitte värve - kas tulevikus on Vikipeedia [[Braille kiri|Braille kirjas]] ja/või häälettelugemisprogrammina me ei tea seda - minu silme alt on läbi käinud 1 ja veel ja koma Eesti entsüklopeediaid ja kõige lõppu ei paistagi tulevat - aga kui vaadata Vikipeedia tegijaid ja arengulugu siis jah kindlasti on tulevikus mida lugeda küll - ainult, et kasutaja Pikselt vast mitte nii väga - tal kas vististi ei olnud aega või ajas ta vahel sassi Vikipeedia ja 'Piknpeedia' kes seda enam mäletab... 
:::: Mariina 1. november 2014, kell 16:20 (EET) alias Простота
::::: Andestust, et ma oma isikuga sulle nii palju mõtteainet pakun. Mis teha, mõnele on raskem meele järele olla, kui teistele. Pikne 1. november 2014, kell 23:18 (EET) 
:::::: Tere Pikne!
:::::: nüüd kukkus küll pisut kummaliselt välja, minu kui kaastöötaja portfellis on palju patoloogilist ja nüüd siis 'isiklik Pikne' ka veel - meeled ja mälud ei ole minu jaoks kuigi kindlad väärtused mille poole püüelda ja seetõttu ei paku minu isik Vikipeedias ei kõne-ega mõtteainet - nende keskis kes mind on kohanud vast küll pisut aga isikud ei ole siin tähtsad - mina ei püüa siin kellegi-millegi meele-mõtte järele olla - kas tõesti tundub Sulle, et seda mõtteainet on palju? - ma saan aru, et ma pole Vikipedist nemad teevad Maakerale igaüks vähemalt seitse tiiru peale ja rohkemgi veel, keeravad ringi iga kivi ja leiavad iga ussikese männipuu koore alt  - ma usun, et tegelikkus on enamikel inimestel üsna ülisuured mentaalsed võimed aga korraga Vikipeediasse saab neid vajutada sõna-sõna-artikkel ja link haaval - kui tulevikus on inimestele korraga abiks kas 100 arvutit? mis otseühenduses ajuga ja sisestavad nii filosoofiat, ajalaugu, keemiat, kokandust ja toiduvalmistamise retsepte üheaegselt (ühe inimese pea kaudu) siis - või jälle kui Vikipeedia hakkab koostööd tegema [http://www.dailymail.co.uk/news/article-2718120/Photographer-demands-Wikipedia-remove-famous-photograph-monkeys-selfie.html] ahvidega, kassidega, madudega mis siis...
:::::: Mariina 2. november 2014, kell 06:39 (EET) alias Простота

:: Linkide üle arvepidamine kõealuses vormis minu meelest lihtsalt pole kuigi vajalik. Mulle tundub, et linkide mitteleitavus on suuresti otsitud probleem (nii nagu eelmises kommentaaris juba seletasin). Jah teatud juhtudel on lingid nii paremini leitavad, aga üldine kasu tundub väike, punase lingiga märkus seevastu on silmatorkav ja segav. Pealekauba suurem osa veel tegemata artiklite linke pole seotud täpsustusega, aga üldjoontes saame ka nendega hakkama, ilma et oleks eraldi arvepidamine. Pikne 31. oktoober 2014, kell 10:40 (EET)
::: Mina ei usu, et punane link täpsustusmärkuses oleks kellelegi tõsiselt segav. Kas tõesti on lugejaid, kes ei saa aru, et Vikipeedia on poolik ja sellepärast on ka punased lingid täpsustusmärkuses? 
::: Peaaegu kõik artiklid on poolikud, isegi kui see formaalselt välja ei paista. Kui me püüame iga artikli poolikuse pärast iga täiendust uuesti ära peita, siis me teeme tühja tööd, ja iga tühi töö toimub lugeja arvelt.  Ka siin kehtib see, et lugeja saab aru, et artiklid on poolikud, ja nii neid ka võtab.
::: Linkide õigsus on minu meelest väga oluline ja minu jaoks on see prioriteetne. Paistab, et inglise vikis on linkide parandamine jäetud lugeja õlgadele. Mina näen kasu ja kahju suhet vastupidisena: ühel pool otseselt mitte kasutatav, kuid kahjutu täpsustusmärkus ja teisel pool lingid, mis on punased, kuigi artikkel on olemas.
::: Täpsustusega tuleb siduda ainult need lingid, millel on sulgudes täpsustav märkus. Teine Vikipeedia tegijate eksimus on see, et uue artikli tegemisel ei kontrollita sissetulevaid linke. Ja muidugi tuleb teha ka põhilehekülg, kui tehakse sulgudega artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. oktoober 2014, kell 20:30 (EET)
:: Ma ei mõtlegi, et pole arusaadav, et Vikipeedia on poolik. Ma ei saa aru, kuidas poolikuse n-ö ärapeitmiseks peab eraldi vaeva nägema. Pigem on vaev viia vähene sisu kokku ülesehitusega, mida veel pole ja võimalik, et ei saagi olema. Ja lugejatele on artiklid nii raskemini loetavad.
:: Noh, ütled, et linkimiseks on eri võimalused ja eri kirjutad valivad erineva lingi. Sama lugu on ju niikuinii kõigi linkidega, ka nendega, mis pole täpsustusega seotud. Sellepärast ja kuna paljud lingid pannakse ka arvepidamiseta õigesti ja on ka muidu leitavad, siis ütlengi, et kahju ei saa olla kuigi suur, kusjuures see puudutab ainult neid juhte, kus ainus link on punane ja ka täpsustuslehe tegemine pole veel õigustatud. Ja samas, kui päises on liigne tekst, mis lugejat Vikipeedia sirvimisel ei aita, millest tuleb üle minna, siis ma ei saa aru, kuidas lugejale sellest kahju pole. Pikne 1. november 2014, kell 11:14 (EET)
::: Täpsustusmärkus raskendab lugemist samamoodi ka siis, kui seal on sinine link. Aga lugeja õpib kiiresti seda teises kirjas olevat märkust eirama. Pealegi on artiklis niikuinii osi, mis iga lugejat ei huvita.
::: Kuidas on artikkel raskemini loetav, kui osa linke on &quot;Vaata ka&quot; rubriigis? Seda ju kasutatakse, kui olemasolevas ülesehituses pole lingi jaoks kohta ja pole aega artiklit täiendada, nii et link ei oleks kunstlik. 
::: Noh, neid juhtumeid, kus täpsustusmärkuses on ainult punane link, pole ka nüüd teab kui palju, tühine osa artiklite üldarvust, nii et kahju ei saa suur olla :) 
::: Aga kahju, mis sünnib valest lingist, on ju võrreldamatult suurem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. november 2014, kell 12:58 (EET)
:::: Vahe on ju selles, et sinise lingi kaudu saab edasi navigeerida, sellist märkust on lugejal mõtet taluda. Minu meelest meil pole tegelikult raske siinkohal lugejale vastu tulla.
:::: Ülesehituse all pidasin silmas rohkem materjali jagamist peatükkideks ja lõikudeks, kuivõrd jutt kuidagi artikli poolikuse peale läks.
:::: Valestilinkimise kahju iseenesest on suur küll, aga see kahju tuleks ainult osaliselt arvepidamise puudumisest; arvan, et pigem harva sellest. Pikne 1. november 2014, kell 23:18 (EET)
::::: On vähemalt välja töötatud protseduur, kuidas on võimalik vigu vältida ja parandada. Iseasi, kui seda mingil põhjusel ei järgita. 
::::: Oleks muidugi võimalik arvet pidada ka arutelulehel, aga see oleks tunduvalt tülikam, nii et ma ütleksin küll, et on raske. Peale selle, kui punane link lugeja silma eest ära on, siis võtab selle siniseks minemine ka rohkem aega. Ja mina ei oleks üldse nii kindel, et see punane link lugejale ebahuvitav on. Mis puutub edasi navigeerimisse, siis seda kasutavad ju eeskätt need, kellel seda tarvis on. Teistel ei ole vahet, kas link on punane või sinine. 
::::: Mis puutuvad peatükid ja lõigud &quot;vaata ka&quot; alla linkide panemisse? Muide, ma olen nüüd iga kord kategooriaid vaadanud ja pole ühelgi korral leidnud, et kategooriad saaksid linki asendada. Artiklit, millele lingitakse, ei ole kategoorias, ja kui ka oleks, siis ei teaks, milline link artikliga seotud on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. november 2014, kell 23:35 (EET)
:::: No inglise vikis ja mujalpool üldiselt arvatakse, et on vahe, kas täpsustusmärkuse ainus link on sinine või punane. Ühel juhul on seda paratamatult tarvis, et olemasolev artikkel oleks leitav, teisel juhul ei ole.
:::: Jah, ülesehitus ei puutu otseselt ei täpsustusmärkuse küsimusse ega eelmisse teemasse. Lihtsalt püüdsin sellega näitlikustada, kuidas Vikipeedia artiklid ei pea olema taotluslikult ja rõhutatult poolikud, jällegi mõne suurema viki praktikate eeskujul.
:::: See käib nüüd rohkem eelmise teema kohta, aga ma ei tea, mis kriteeriumitest linkide asendatavuse juures lähtud. Kui kategoorias pole artiklit, mis seal peaks olema, siis lihtsalt tuleks artikkel sinna kategooriasse lisada. Milline link peab millise artikliga seotud olema? Võimalik ka, et kui link pole &quot;Vaata ka&quot; all otseselt tingimata vajalik, siis pole ta ka kategoorias (või selle ülem- ja alamkategooriates) kohane. Pikne 2. november 2014, kell 11:16 (EET)
::::: Ma saan sellest vahest aru küll, aga lugejale, kellel seda linki tarvis pole, jääb täpsustusmärkus samamoodi ette ka juhul, kui link on sinine. Seetõttu ei ole minu meelest lugeja segamisel siin erilist tähtsust.
::::: Poolikus ei ole ju taotluslik ja rõhutatud, see tekib iseenesest. Leian lihtssalt, et pole mõtet välja visata asju, mis niikuinii peaksid sees olema. Ja selle, et &quot;vaata ka&quot; asemel tuleks sisse kirjutama midagi ainult selle pärast, et link sisse panna, järelikult pole ka &quot;vaata ka&quot; linki tarvis, mõtlesid Sa ise välja. Mina ei leia, et peaks ainult lingi pärast midagi kirjutama või et peaks panema linke, mis on artikli teemast kauged ja kuhu mõttejärg ei lähe. 
::::: Ma ei vaidle, et kategooriaid annab niimoodi seada, et vajalikud lingid leitaks, aga kategooriaid ei koostata niisuguse arvestusega, neid on hulga keerulisem sättida kui linki lisada ning kategooriate juhtimine on hajutatud ja pole mingit garantiid, et kategooriate ümberkorraldamisega link ära ei kao. Konkreetsed näited: vaata näiteks [[Arutelu:Tartu Ülikooli Viljandi Kultuurikolledž]], rohkem ma ei mäleta, kas Sa ei pannud neid tähele? Pealegi ei saa minu meelest üldse eeldada, et inimene hakkab kategooriaid vaatama selleks, et samast teemast rohkem teada saada. Kategooriad on mõeldud mingite tunnuste järgi sarnaste artiklite leidmiseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. november 2014, kell 11:45 (EET)
:::: Rõhutatud poolikuse all pean silmas, et mujalpool polda nii altid tegema näiteks ühe lausega alaosi või lõike, lähtudes sellest, milliseks artikkel võib-olla kunagi saada võib. Nii nagu ei lisata ka täpsustusmärkusi, mis võib-olla kunagi kasulikuks osutuvad.
:::: Sa ju ütled, et kogud &quot;Vaata ka&quot; alla asju, mida artiklis peaks mainima. Kui tegu on asjaga, mida tingimata ei pea mainima, nagu see allee, siis tundub küll, et mainitaks vaid lingi pärast. Või ma ei saanud nüüd aru, mille ma välja mõtlesin.
:::: See link kultuuriakadeemia artiklis tundub olevat üsna otseselt artikli teemaga seotud. Nojah, minu meelest ka kategooriast ei otsita sama teema kohta. Jutt oli sellistest kaudsetest linkidest &quot;Vaata ka&quot; all, mis hästi ei kvalifitseeru &quot;samaks teemaks&quot;. Pikne 2. november 2014, kell 12:09 (EET)
::::: Ma mitte ainult ei kogu, vaid need lingid juba ka töötavad lugeja jaoks. Minu arust peaks see allee täpselt samuti olema mainitud ja on samateemaline. 
::::: Mõtlesid välja selle, et ma täiendaksin artiklit ainult lingi pärast jne. 
::::: Kui eri teemad pannakse ühte lõiku kokku, siis on info hulga raskemini leitav, sest siis ei tea ilmaski kindel olla, kas see pole mõne teise teemaga kokku pandud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. november 2014, kell 22:24 (EET)
:::: Olgu, võib-olla sa ei lisa linke &quot;vaata ka&quot; alla selleks, et neile lihtsalt kohta leida, aga mõnikord tundub nii. Iga tähelepanuväärse isendi mainimine on liigi või perekonna käsitluse suhtes ju väga spetsiifiline, kuigi mõnd valitud isendit võib olla põhjust mainida. Umbes sama hästi võiks artiklis &quot;Inimene&quot; mainida kõiki tähelepanuväärseid isendeid.
:::: Minu meelest ei ole üht kindlalt teemade jaotust, mille puhul on kindel, millest räägitakse koos ja millest eraldi. Üks ühelauseline lõik võib olla osa laiema(te)st teema(de)st ja võib materjali lisandudes jaguneda veel mitmeks alamteemaks. Pikne 2. november 2014, kell 22:53 (EET)
::::: Mahukad teemad on mitme artikli vahel jaotatud, sellepärast ei pea kõik lingid olema nimiartiklis. Isendid võivad olla mainitud ka loendites, nagu on inimeste puhul [[Biograafiad]], kus peaksid olema kõik tähelepanuväärsed isendid. 
h::::: Teemade jaotus ei ole kindel jah, selle üle otsustab iga kirjutaja ise. Juhtudel, kui ma olen lõigud lahutanud, on mulle tundunud ilmne, et tegu on eri teemadega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:51 (EET)

== Boti staatuse andmine == 

Palun anda kontole [[Kasutaja:MamboBot|MamboBot]] boti õigused. Mul on kavatsus seda kasutada viidete linkide arhiveerimiseks, kuupäevade parandamiseks, mallide asendamiseks. Hiljem ehk ka muudeks ülesanneteks. [[Kasutaja:Cumbril|Taavi]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 5. november 2014, kell 04:09 (EET)
: Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. november 2014, kell 09:53 (EET)

==&quot;Oli tegutsenud&quot;-küsimus==
üle toodud artikli [[Arutelu:Tallinna Merekool|Tallinna Merekool arutelust]]:

Palun ärge kasutage sellist konstruktsiooni: &quot;oli Tallinnas tegutsenud&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. november 2014, kell 00:06 (EET)
:tundub nii keeleomane olevat. Kas see grammatiliselt on väär või ebasoovitatav?--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 6. november 2014, kell 21:11 (EET)
:: See on ebaloogiline: see ju tähendab, oli kool, mis varem oli tegutsenud, tähendab, oli kool, mis enam ei tegutsenud. Pealegi on see kohmakas sõnastus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. november 2014, kell 13:15 (EET)
:::naljakas. Võrdle nt:

 Riigi Trükikoda oli trükikoda Tallinnas Kalamaja piirkonnas.
 Riigi Trükikoda oli Tallinnas Kalamaja piirkonnas tegutsenud trükikoda.

:::Minu meelest põhisõna (trükikoda) kui info tuum peaks minema lõppu. Ehk info edastamise mõttes oleks teine lause parem. Eeldusel, et see &quot;oli olnud&quot; struktuur on keeleliselt õige--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 12. november 2014, kell 12:20 (EET)
:::: Miks põhisõna peab lõppu minema? Pigem mitte. Me ütleme ju alati &quot;on linn&quot; jne. 
:::: Ei, see konstruktsioon ei ole õige, pigem siis juba &quot;oli tegutsev&quot;, kuigi ma seda ka ei kasuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. november 2014, kell 12:53 (EE
:::::Keeleloogiliselt ei oska ma vaielda, ent mulle siiski tundub, et see konstruktsioon on õige. Vt nt sõnakasutust EKSS otsingumärksõnana &quot;oli teinud&quot;. Ka üks vikikasutus &lt;code&gt;&quot;[[Tallinna linnusekohus]] oli Tallinnas Rootsi ajal tegutsenud kohus&quot;.&lt;/code&gt; Minu meelest on see igati OK lause--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. november 2014, kell 14:10 (EET)
::::::&quot;oli Tallinnas tegutsenud&quot; on mõtlemise peale keeleliselt ebaloogiline küll, kuigi paljud nii räägivad. Mina eelistaks toodud lausetest esimest, sest minu meelest on meil pigem tava tuua põhisõna kohe alguses ära ja sõna &quot;tegutsenud&quot; ei ole defineerimiseks vajalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. november 2014, kell 16:06 (EET)

----
Pole ilmne, et tuleb [[Eri:Diff/4052564|rangelt eristada]] ja eraldi artiklid teha. Võiks vähemasti püüda [[Arutelu:Dráma maakond|arutada]]. Pikne 22. november 2014, kell 12:02 (EET)
: Ma polnud seda arutelu näinud. Vastasin seal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:17 (EET)
::: Palun abi. Ei saanid siiani aru, kuidas otsustada, kas -s lõpp muutub omastavas -se või -si vormiks. Mis on põhimõtte? [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] ([[Kasutaja arutelu:Geonarva|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:29 (EET)
:::: Kui rõhk on viimasel silbil, siis -si, muidu -se. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:30 (EET)

== Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus ==

Tere Andres!

Vaatasin, et sa muutsid meie Wikipedia artikli pealkirja inglise keelseks. 
Mulle tundub, et eestikeelne oleks siiski parem järgmistel põhjustel:
* inimesed, kes oskavad inglise keelt halvasti, leiavad artikli paremini üles
* eestikeelne pealkiri ühildub artikliga paremini, kuna artikkel tervikuna on eesti keeles

Kui soovid rõhutada originaalartikli pealkirja inglise keeles, võib selle lisada näiteks artikli määratlusse &quot;Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus (Dynamic spread of happinness in a large social network&quot; on James H. Fowleri ja ... &quot;
 
Kas nii tunduks sulle hea või kas sinu meelest on ingliskeelne pealkiri millegi poolest oluliselt parem?

Parimat,
Andres

: Kui artiklit ei ole eesti keelde tõlgitud, siis on ju originaalpealkiri kõige parem ankur, mille järgi otsida. Pealkirja saab eesti keelde mitut moodi tõlkida, kust peaks siis lugeja teadma, millise pealkirja alt seda otsida. Ja muide, vana pealkirja alt on ümbersuunamine, nii et ta on ka selle järgi leitav. 
: Selleks et artikkel oleks esialgu kuidagigi leitav,  panin lingi artiklisse [[Suhtlusvõrgustik]]. (Lingi taha võib ju sulgudes panna ka pealkirja tõlke, aga see peaks olema võimalikult täpne.)  Lõppude lõpuks tuleb ikkagi kirjutada teemade ülevaateartiklid, kust saab soovi ja vajaduse korral loogilistest kohtadest edasi minna konkreetseid uurimusi käsitlevate artiklite juurde. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. november 2014, kell 10:52 (EET)
: Samuti peaksid oluliste autorite kohta artiklid olema, ka nende järgi oleks hõlbus leida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. november 2014, kell 10:55 (EET)

== Дорпатский  университет ==

Здравствуй Андрес, это Ваагн из Армении. Как ваши дела? Передайте привет Свен-Эрика, Раула, Еви и ее мужа.  Я хочу спросить кое что про Тартуский университет. Дорпатский и Тартуский это тот же университет, или они разные? На сколько я знаю это один и тот же университет. Если разние, то можете паказат статия про Дорпат в Эстонцком Википедии? (Извини за плохой русски.)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 15:03 (EET)
: Здравствуй, Ваагн! Дорпатский и Тартуский – это один и тот же университет. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 16:06 (EET)
::Спасибо :)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 17:25 (EET)
:::Minu teada Dorpat transkribeeriti vene keelde alati kui Derpt, nii et peaks olema Derptskii universitet.
:::: Derpt oli Tartu venekeelne nimi, aga ju siis &quot;Dorpat&quot; mõnes tekstis esineb, kui juba niimoodi küsiti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 19:01 (EET)
:::::Aitäh. :)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. detsember 2014, kell 09:57 (EET)

== Head uut aastat ==

{| style=&quot;border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color}}};&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; valign=&quot;middle&quot; | [[Pilt:Newyeargreeting.gif|100px]]
|rowspan=&quot;2&quot; |
|style=&quot;font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;&quot; | '' Happy new year (С новым годом)''
|-
|style=&quot;vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;&quot; | С новым годом мистр Андрес.--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. detsember 2014, kell 21:51 (EET)
|}

== Pildid artiklites ==
Ma ei tõstaks pilte galeriist välja. Leian, et tekst ja pildid peaksid lõppema samal maal ehk kui teksti on vähe, siis oleks kujunduslikust küljest parem hoida pilte galeriis.&lt;br&gt;
Kui pildid tunduvad sulle galeriis liiga väikesed, siis tegelikult peakski neid suurelt vaatama. Selle hõlbustamiseks on sisse toodud ka too Media Viewer. Korralik kvaliteetpilt on märgatavalt suurem, kui keskmine ekraan ja selle pisipildina vaatamine ei saa olla piisav hoolimata sellest kas pisipilt on küljepikkusega 150 või 300 px. Seega võivad pidid rahumeeli galeriis olla: kui keegi neid lähemalt vaadata tahab, siis ta ei piirdu nende pisipiltide jõllitamisega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 16:44 (EET)
: Mina näen teksti äärel olevaid pilte üldjuhul piisavalt suurtena, nii et kvaliteetpilt midagi olulist juurde ei anna. Aga galeriis olevad pildid on vaatamiseks liiga kribud.  Ekraanist suuremat pilti ei saa ju normaalselt vaadata, see on liiga suur. Pealegi tähendaks  see tüütut klõpsimist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:00 (EET)
: Kujundus oleneb seadetest, minu meelest ei olnud kujundusel viga midagi, kui ka natuke üle ääre läks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:01 (EET)
::Valdav osa lugejaid näeb vaikekujundust (+ vaevalt, et ka paljud vikipedistiti on enda jaoks kujundust eriti muutnud). Sinul on minu mäletamist mööda pisipiltide suurust aga oluliselt tõstetud. Väikekujunduses pole neil kaugeltki nii suurt erinevust galeriis olevatest piltidest ning seega ma ei ütleks, et üks on teisest kvalitatiivselt parem.
::Mida pidasin silmas pildikvaliteeti puudutavana, siis Commonsisse korjame täisresolutsioonis fotosid. Piltide puhul on kvaliteet sama oluline kui artikliteksti puhul. Väikese resolutsiooniga ja tehniliste puudujääkidega foto on kehv ning seda võib vabalt võrrelda lühikese ja vigase artikliga. Iseasi, kas igaüks oskab seda kvaliteedierinevust märgata (ega igaüks oska ju ka artikliteksti kvaliteeti objektiivselt hinnata). Küll on aga korraliku foto puhul pisipildiga piirdumine sama, mis pika ja kvaliteetse artikli puhul ainult esimese lõigu lugemine – eks tihti piisab ka sellest, aga see pole päris SEE (teemast saab ju aimu, aga midagi sisulist suurt ei taba).
::P.S: Kas võiks äkki sinu arutelulehekülge vähe arhiveerida? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:24 (EET)
::: Kui ma mingi pildi vastu erilist huvi tunnen, eks ma siis vaata suurt pilti, aga nagu ma ütlesin, suured pildid, mis ekraanile ära ei mahu, ei täida esmast ülesannet, nimelt ei saa nendelt tervikust ülevaadet. Pealegi võtab nende laadimine tükk aega. 
::: No, ma ei tea, see, et pildid ulatuvad tekstist pisut allapoole, on tühiasi, võrreldes sellega, et pilte ei saa vaadata (ja galerii pildid on kas liiga kribud või liiga suured). Muidugi mingi üldine mulje jääb, kui palju detaile pole. Galerii on ju niikuinii ajutine: kui teksti tuleb juurde, siis  saab need galeriist ära võtta.      
::: Kui tahad, siis arhiveeri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:40 (EET)
::::Arhiveerisin. Arutelulehekülgi ei tohiks lasta nii pikaks minna. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:02 (EET)

:::::Iga veebilehitseja võimaldab nii piltide täpset ekraanile ära mahutamist kui ka piltide suurendamist. Jutt ekraanile mitte ära mahtumisest ei päde. Samahästi võiks rääkida, et ükski artikkel ei tohi olla nii pikk, et täies ulatuses ekraanipinnast üle ei läheks.
:::::Laadimine võtab aega ainult aeglase internetiühenduse puhul (või kui arvuti on väga vähese jõudlusega). Ärme nüüd selle taha poe.
:::::Ma ei ole nõus, et galerii on ajutine. Teatud kohtades on piltide esitamine galeriina kõige mõttekam lahendus, kuna võimaldab edukalt samasisulisi pilte kokku grupeerida.
:::::Pildi suuruse hindamine kribuks või mittekribuks on suhteline. Nagu juba eelnevalt välja tõin, siis sinu seaded olevat üldse hoopis erinevad sellest, mida tavakasutaja näeb. Eelkõige peaks olema huvi just tavakasutajatele mugava lahenduse pakkumise järele.
:::::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:13 (EET)
:::::: Noh, ma tahtsin pilte normaalselt näha, siis mulle tehti selgeks, et võin vastava seade panna. Me võiks ju siis rohkem tutvustada seda võimalust, et pilte saab vaadata ka nii nagu raamatus. Raamatus me ju ei nõua, et inimesed pilte luubiga vaataksid. Illustratsioonid peaksid ikka olema vaadatavad ka ilma abivahenditeta. See puudutab minu meelest kõiki kasutajaid. Praegu on vastu tuldud nendele, kes ei tahaks üldse pilte näha, sellepärast on need  tehtud nii pisikeseks, et nad võimalikult vähe häiriks (aga saab vist veel pisemaks sättida). Need arutelud peaksid kuskil alles olema.        
:::::: Sa ju ise ütlesid, et küll on nüüd hea pilte vaadata, need on isegi suuremad kui keskmine ekraanisuurus. Ja ükskõik kui suured või väiksed need ka poleks, viib nende vaatamine artiklist välja, on tülikas ja katkestab lugemisprotsessi.  No ma ei tea, ma ei usu, et enamikul inimestel on kiirem arvuti ja ühendus kui minul. 
:::::: Mõnes kohas võib ju galerii olla mõttekas, aga Sa ju ise räägid, et galeriid kasutatakse sellepärast, et muidu ulatuvad pildid üle ääre. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:36 (EET)
:::Selleks ongi nüüd vikis selline lahendus nagu Media Viewer, mis lahendab selle igivana probleemi, et pilte ei saa korralikult vaadata ilma artiklist välja minemata. Ma ei tea, miks sa selle endal ära oled keelanud.
:::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:41 (EET)
:::: Media Vieweriga oli niisugune asi, et sellega oli tülikas või keeruline vaadata pildi andmeid. Pilti ennast vaadata pole mul peaaegu kunagi tarvis. Võib-olla olen ära keelanud, ma ei mäleta. Ma ei tea igatahes, kuidas sellele lähedale pääseda.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:50 (EET)
:::::Kui tahad tingimata näha täiendavaid andmeid, siis vajuta Ctrl enne alla ja klikka siis pildile. Nii jääb artikkel ette alles ning pildi saab eraldi tab-ina lahti. Selle pärast ei pea Media Viewerit ära keelama. Ja täiendvate andmete jaoks oleks niikuinii vaja pildilehekülg avada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:00 (EET)
::::::: Mul pole aimugi, kuidas seda Media Viewerit nüüd käima panna. Ja kust ma pidin teadma, et Ctrl-nupule pidi vajutama? 
::::::: Praegune süsteem on mul niisugune, et ma näen andmeid kohe, kui pildi lahti teen. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:37 (EET)
:: No tegelikult näeb tavalugeja ka pildileheküljel pilti enamvähem parasjagu nii suurena, et see aknasse korraga ära mahuks (kui pole mingeid erisätteid ega brauseri suurendusi peale keeratud).
:: Mis puutub võrdlusese raamatutega, siis ka seal kasutatakse väikseid pilte, mis on võrreldavad galeriipiltidega. Sellised pildid, kust detailid välja ei pruugi paista, ongi siis ju lihtsalt asjast üldise ettekujutuse loomiseks. Vikipeedias saab siiski soovi korral eraldi ka detaile uurida. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 19:17 (EET)
::: Brauseri suurendus on mul küll (et kirja lugemine silmi ei pingutaks), erisätteid ei tohiks olla. See, kui suurena pilt paistab, oleneb ikka sellest ka, mitu pikslit seal on, või midagi sellist. Ja laadimise kiirus oleneb ka sellest. 
::: Raamatus ju eeldatakse, et pilte ei pea luubiga vaatama. Mulle piisab raamatukvaliteedist küll, ütlen lihtsalt, et galerii pildid ei taga seda kvaliteeti. Aga raamatus on kõik pildid raamatukvaliteedis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:35 (EET)
::::Kui galerii pildid tunduvad liiga väiksed, siis tuleb siin vikis galerii vaikeseadeid timmida. Piltide galeriist eemaldamine, kuna sulle ei tundu need muidu piisavalt suured, ei ole minu arvates aktsepteeritav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:02 (EET)
:::::: Ma ei puutu siis neid enam. Ma lihtsalt vaatasin, et mõne pildi saaks lehekülje äärele üle viia. Timmi siis neid vaikeseadeid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:05 (EET)
:::: Kirjelduslehel on pildi suurus vaikimisi 800×600 px. (Kui pilt on originaalis sellest väiksem, siis küll jah pilti originaalist suuremaks ei venitata.) See peaks kuvari tavalisemate eralduste juures korraga aknasse mahtuma. Võib-olla oled seda sätet endal muutnud. Lisaks võib mõni tekstisuurendus ka pilte suurendada.
:::: Ma ei tea, mulle tundub, et n-ö raamatukvaliteet on galeriides üldjuhul olemas ja galeriipiltide vaikesuurust muutma ei peaks. Vahel võib-olla pole ka, kuna erinevalt raamatust pole siin pilte artiklitesse valitud suuruse järgi ja pilte pole otstarbekas teatud pisipildi suuruse järgi kärpima hakata (s.t mittehuvipakkuvaid servi maha lõikama), kuna need suurused pole siin niikuinii fikseeritud. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 20:09 (EET)
:::::: Jah, mul oli suurem, panin selliseks, nagu Sa ütlesid. Nüüd on pildid sellised, et on umbes ekraani suurused, natuke suuremad. 
:::::: Galerii piltidelt saab umbes aru, mis on kujutatud, kui just pildil palju detaile pole. Aga vaatamiseks on need pildid liiga suured. Teised pildid on mul seatud 300 piksli peale ja need tunduvad mulle parajad. Mõned üksikud pildid on sellised, mis vajavad suuremat suurendust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:22 (EET)
:::::::Mida arvad nt [[Taheva mõis|sellisest galeriist]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:40 (EET)
:::::::: See on palju parem, suurus peaaegu juba nagu minu normaalsel pildil. Kusjuures nii head pildi kvaliteeti ma pole enne näinud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:48 (EET)
::::::Eeldan, et mitte minu fotod pole kahtlaselt hea kvaliteediga, vaid oled lihtsalt oma pidiseaded nii paigast ära kruttinud, et sul ei näita teisi pilte norm kvaliteediga.
::::::Arhiveerisin veel natuke vanemat arutelu. Kes teab, mil keegi viimaks jälle seda arhiveerima juhtub. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:52 (EET)
::::: See Taheva näide tundub häirivalt pealetükkiv. Sedasi võiks ehk 2–3 pilti kõrvuti panna. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 21:43 (EET)
:::::: Nojah, muidugi oleks ilusam, kui piltide vahel oleks rohkem õhku. Ja pildiallkirjade jaoks peaks ka ruumi jääma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 22:37 (EET)
::::::: Ma pean silmas peamiselt seda, et pildid on suured ja neid on palju. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 7. jaanuar 2015, kell 15:35 (EET)
::::Andresele: kui tavaline kasutaja pildile klikkab, siis peaks ta [https://et.wikipedia.org/wiki/Taheva_m%C3%B5is#mediaviewer/File:Taheva_m%C3%B5isahoone.jpg seda nägema] (liigu edasi parema nooleklahviga). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 21:55 (EET)
::::: See on OK. Aga artiklist ju sisuliselt ikka liigub välja, nii et ma ei saa aru, mille poolest see parem on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 22:37 (EET)
::::::Tehniliselt võttes ei liigu artiklist välja, aga see selleks. Enam ei pea piltide vaatamiseks edasi-tagasi klõpsima nagu varem. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 23:23 (EET)

== Artiklid inimestest ==

Tahtsin küsida, mis reeglid käivad artiklite kohta, kus kirjutatakse kindlast isikust? Ala kas ma võin mõnest oma sõbrast artikli teha, kui ta nt. mängib heas jalgpalli tiimis ning on võitnud mõningaid mänge/turniire jne?--[[Kasutaja:Aksu851|Aksu851]] ([[Kasutaja arutelu:Aksu851|arutelu]]) 8. juuli 2014, kell 15:08 (EEST)
: Peab olema märkimisväärne isik. Jalgpallihuvilised teavad paremini. Vist on nii, et kui on Meistriliigas, siis võib teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2014, kell 16:57 (EEST)

----
Kuidas on lood teadlaste biograafilise leksikoniga, kas on mingeid reegleid trükitud köidete artiklite Vikipeedias kasutamise kohta? Praegu on niisugune huvitav diskrimineerimine, et need, kelle nime algustäht on tähestikus nii kaugel, et paberköiteisse ei jõudnud, on kenasti Vikis, aga tähestikus eespool olijate Vikisse jõudmine sõltub muudest kriteeriumitest/asjaoludest kui ETBL-i sattumine. Kas võib Vikis puuduvate teadlaste kohta ETBL-i paberköiteist artikleid Vikisse toksida? Või on neist ehk elektroonne versioon ja saab kõik siia tõsta niisamuti kui 3. köite artiklid? [[Eri:Kaastöö/193.40.5.245|193.40.5.245]] 6. jaanuar 2015, kell 17:26 (EET)
: Kindlasti võib kasutada sealseid fakte. Tõstatan selle küsimuse üldises arutelus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:57 (EET)
-----
Palun mitte linkide välislinkide alt mittevabade piltide juurde kui Commonsis on külluses vabalt kasutatavaid fotosid. See on täiesti ebavajalik infomüra. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 21:48 (EET)
:Ei ole nõus. Parimad pildid ei ole vabad, ja Commonsis olevad ei saa neid asendada. Need pildid on olulised, eriti modelli puhul.
:Ja siis, kui need lingid pandi, polnud Commonsis midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 21:51 (EET)
::Nüüd on olemas ja tuleb järjest kiirenevas tempos juurde. Ma ei ole jällegi nõus parimate piltide väitega.
::Mingi hädine pisike pilt kuskil reklaame täis saidil ei ole asi kuhu peaks kasutajaid suunama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 22:43 (EET)
::: Piltide kvaliteedi ja konteksti uurimine on omaette töö. Kui Sa pead silmas Diane Krugeri artiklit, siis ma panin ainult ühe pildi tagasi. Võib-olla tõesti oli see vilets pilt, aga Sa ju ei öelnud ka, miks Sa selle välja võtsid. 
:::: No vaata, enne filminäitlejaks saamist oli Diane Kruger fotomodell. Commonsisse ei panda üles pilte, kus ta on modelliks, ega pilte, kus ta näitleb. Ah jaa, info mõttes ei ole oluline mitte piltide tehniline kvaliteet, vaid see, mis seal on kujutatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 23:18 (EET)
:::::Piltide puhul on kvaliteet vähemalt sama oluline kui artiklite puhul.
:::::Mõne suvalise pildi lisamine välislinkide alla ei täida seda informatiivset ülesannet.
:::::Sellist piltide lisamist on harrastatud ka mujal. Praeguseks paljud neist linkidest enam ka ei tööta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 23:44 (EET)
:::::: Mille järgi otsustada, milline pilt on suvaline? Minu meelest on eelkõige just Commonsi pildid suvalised. 
:::::: Minu meelest ei saa piltide ja teksti kvaliteeti võrrelda. Välislinkide all on professionaalsete fotograafide tehtud pildid. Võib-olla on mõni neist väikese lahutusega, aga see ei saa olla ainus valikukriteerium. 
:::::: See, et link ei tööta, on ju üldine probleem. Siin ei loe, kas tegu on pildi või tekstiga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 00:02 (EET)
:::::::Pildikvaliteet kätkeb endas hulka kriteeriume, kuid seda kõike on võimalik hinnata lihtsalt kiire visuaalse vaatlusega. Teksti kvaliteedi hindamine võtab oluliselt rohkem aega. Kriteeriumid on ka natuke teistsugused, aga mitte niiväga. Leian, et tekst sobib siinkohal heaks võrdlusaluseks.
:::::::Kui lingi nimi on &quot;pilt&quot; või &quot;pildid&quot;, siis see on ikka pehmelt öeldes väga sobimatu nimetus, kuna ei anna edasi mingit olulist infot selle kohta, mis seal lingi taga tegelikult on. Samuti toidab see hästi seda suvalisuse tunnet: kas lingi lisaja ise ka teadis, miks just see pilt peaks oluline olema või mis seal kujutatud on.
:::::::Commonsi piltide seas on ka rämpsu, aga neid ei pea seepärast veel artiklitesse liitma. Nagu ma olen juba varemalt maininud: justnagu me siin töötame teksti kvaliteedi parandamise kallal, siis samal ajal käib töö ka selle nimel, et teksti kõrvale oleks võimalik võtta korraliku kvaliteediga meediamaterjali. See töö edeneb muide päris hästi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 01:23 (EET)
:::::::: Loomulikult võib välislingi juurde panna rohkem infot, kui see, et tegu on pildiga. Aga pildi või pildigalerii valikut sellega ei põhjenda. Kahtlusest selles, mis pildil kujutatud on, ei saa aru. 
:::::::: Kordan, et kõige olulisemaid pilte lihtsalt pole võimalik Commonsisse panna, mitte enne kui saja aasta pärast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 02:31 (EET)

== Algas märtsist ==

Tere!
Ei, ma ei oota &quot;juhtkirja&quot;, aga, Sinu kui bürokraadi, ja Eesti Vabariigi kodaniku poolt, oleks hea oodata arvamust, nt mix ISISe võitlejad ja VF föd kontrollitavate terr-de võitlejad kannavad sama &quot;Voentorgi&quot; hilpe; vana võlg politoloog nagu neid on treitud, on u samas korrelatsioonis kui arstiteadlane ja... [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 00:14 (EET)
: Ma ei pea ennast selles asjas pädevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 08:59 (EET)

== Potentsiaalse sõja tingimustes ==

Mind huvitab, millised on Eesti Vikipeedia ~sammud käimasoleva sõja tingimustes&lt;br /&gt;Maailma omadesT tean, aga siin? —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 00:27 (EET)
: Vikipeedia ülesanne ei ole sõjas osalemine, vaid faktide objektiivne kajastamine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 09:00 (EET)

== Lenin ==

On valgevenemaal selline küla, endine alev, asub Homieli oblastis. Väidetavalt olevat Vladimir Lenin ehk reaalselt Vladimir Uljanov (kelleni viib ka link [[Lenin]]i juurest) just selle alevi järgi omale kasutajanime (pseudonüümi) võtnud. Minu meelest artiklit vääriv koht, kuigi lähemail päevil selle tegemiseni ei jõua. Nõuanded? Artikkel Lenin teha asulast, lingid Leninile ümber teha? Teha artikkel Lenin (Homieli oblast)? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 09:34 (EET)
: Tavalise versiooni järgi on pseudonüüm võetud Lena jõe järgi.
: Meil on nii tehtud küll, et paljas perekonnanimi on linna kohta, aga ma pakuks praegu siisk artiklipealkirjaks [[Lenin (Valgevene)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 10:03 (EET)

Kirjutasid artikli Tryškiai arutelus ''koplytstulpise'' kohta:&quot;Pühamu&quot; jääb arusaamatuks, sest see tundub kirikuna, aga ma ei tea, kuidas seda tõlkida. Inglise keeles on nähtus wayward shrine ehk teeäärne pühamu, mitmes teises keeles on kabeli eri liik. Eestimaal nähtust ei esine, seega puudub ka otsene tõlkevaste (kuigi budistlike sarnaste objektide kohta, kus palveveskid ja palvelipud üles seatakse, on pühamut kasutatud ja seega kasutasin ka ise). Samas on sul õigus - pühamu seostub eestlase jaoks hoonega, kuhu saab siseneda. Ehk sobiks pühapaik? Sellel taolist varjundit ei ole, pühapaik on kasutusel ka hiite puhul? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. märts 2016, kell 19:07 (EEST)
:Las ta olla &quot;[[teeäärne pühamu]]&quot;, 
paremat nimetust meil praegu ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. märts 2016, kell 20:20 (EEST)
::Rocca al Mare vabaõhumuuseumis on üks selline, seal kannab too nime teeäärne tsässon. Paraku on tsässon väga setuspetsiifiline ja üldterminina sellist varianti kasutada poleks vist hea mõte. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. august 2017, kell 18:12 (EEST)
:::Õige vaste on [[tulpkabel]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. september 2017, kell 16:46 (EEST)

== Unblocked Steward Savh ==

Please don't block stewards on the wiki. If you have a concern, then please discuss it with the steward in question. Thanks. [[Kasutaja:Billinghurst|Billinghurst]] ([[Kasutaja arutelu:Billinghurst|arutelu]]) 24. jaanuar 2015, kell 14:05 (EET)

== Pagulus pagulane ==

Tere

Täiendasin paguluse artiklit, kuid ei oska artikeleid pagulus ja pagulane üheks kokku panna. Soovin artikli pagulane liita pagulusega.

: Mina paneksin jälle kokku artiklisse [[Pagulane]]. Aga see pole nii tähtis. Kõigepealt tuleb teisest artiklist sisu üle kanda ja integreerida (kui Sa ei oska seda sisuliselt teha, küll siis keegi teine teeb), seejärel asendada teise artikli tekst kirjaga &lt;nowiki&gt;#suuna[[Pagulus]]&lt;/nowiki&gt; . [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2015, kell 17:33 (EET)

==Viiteta täiendused Mahleri artiklisse==
Tere!

8. juunil lisasite [[Gustav Mahler]]i artiklisse hulganisti uusi fakte, millest nii mõnegi puhul olete ka ise kirjutanud juurde märkuse &quot;lisa viide&quot;. Nüüd, kui see on Hea artikli kandidaat, tekitasid need faktid [[Kasutaja:Kruusamägi]]s (ja ka minus) küsimusi: kust need pärinevad ja miks neil viidet ei ole? [[Kasutaja:Pärtel Toompere|Pärtel Toompere]] ([[Kasutaja arutelu:Pärtel Toompere|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 00:30 (EET)
: Need asjad, mis on ilma viiteta, on nähtavasti võetud mõnest teisest vikist, kus viidet polnud. Kui nendele viidet ei leia, võib need ära jätta. Üldiselt tahaks, et detaile oleks rohkem. Lapsepõlvest räägivad teised vikid vastuolulist. Ma lugesin kuskilt, et ta hakkas 6-aastaselt klaveritunde võtma, see õpetamise jutt ei pruugi tõsi olla.
: Vaatasin nüüd Fischeri raamatut, see on väga põhjalik. Seal on see ka sees, et umbes kolmeselt ta õppis akordioni mängima, ja natuke vanemalt kui kuueaastaselt hakkas klaverit õpetama. Küllap sealt saab teisi asju ka kontrollida.    [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 01:26 (EET)
: Kui ma aega saan, siis täiendan ja viitan Fischeri järgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 01:27 (EET)

== Kustutamine ==

Kui kustutad ilmset vandalismi, siis palun tühjenda resümee kast. Roppused jms ei pea näha jääma. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. märts 2015, kell 13:21 (EET)

Andres, kui sa küsid, miks ma sinu muudatuse ka tühistan, siis põhjus on see, et Iraan on Lõuna-Aasia riik. Afganistaniga on küll aga hoopis see asi, et selle maa majandust ei loeta Lõuna-Aasiasse. Tundub, et selle IP poolt massiliselt tehtud kaardivahetus erinevates vikides on igal pool tagasi pööratud, ega ma küll ei hakka uurima, kas äkki põhjuseks see, et kaarte jpeg-failidena vikides reeglina enam ei kasutata. Aga tõenäolisem põhjus on tema poolt peetav redigeerimissõda. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 12. märts 2015, kell 12:33 (EET)
: Ma olen selle kasutajaga korduvalt tegemist teinud. 
: Traditsiooniliselt ei ole ei Afganistan ega Iraan [[Lõuna-Aasia]] riik, kuigi muidugi võimalikke käsitusi on mitmesuguseid, nagu artiklis öeldaksegi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. märts 2015, kell 14:34 (EET)

Artikli &quot;Astroloogia&quot; juurest võiks maha võtta vähemalt sildi: sisaldab õigekeele- või stiilivigu. Mina neid seal ei näe. Täiendasin artiklit ka kõvasti, minu meelest on see ka neutraalne küll.--[[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 15. aprill 2015, kell 16:15 (EEST)

==Küsimus==
Ehk ütled, kas &quot;[[Rünnak Bardo rahvusmuuseumi vastu]]&quot; oleks kontekstuaalselt &quot;haakuv&quot; päälkiri? –[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. märts 2015, kell 22:51 (EET)

Samas ei ole see &quot;kunstivastane&quot; rünnak, esialgu vist oli parlament sihikul, päälkiri pääx olema teises sõnastuses. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. märts 2015, kell 23:14 (EET)
: Jah, praegune pealkiri on tabavam. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 00:11 (EET)
:: ;-) Praegu tuli kõrva väide, et paavsti sõnul ei pea katoliiklased &quot;paljunema nagu küülikud&quot;, Filipiini preester räägib, ja naerab... (BBC Hard Talk)&lt;br /&gt;samas, siin olles, kas oleksid ehk nii hea inimene ja kusutaksid ümbersuunamislehekülje [[Gorgonzola]], et sinna asemele teisaldada [[Gorgonzola vald|&quot;valla&quot;]] lehe, mu mäletamist mööda on kõik ametlikult linnaks deklareeritud &quot;linn-asutused&quot; primaarselt '''ilma''' ''vald'' lisandita, pealegi ei käi sääl esilause ja plk kokku... aitähh! —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 01:00 (EET)
:: Ma jätaks pealkirja [[Gorgonzola]] keskasulale, või kui soovid, kesksele &quot;fraktsioonile&quot;. Geonamesis on selle piirid selgelt välja joonistatud. Pealkiri võib ju olla ka [[Gorgonzola linn]].
::: Praegu on ju nii, et lõid lk &quot;Gorgonzola&quot; ja mina ei saa ju seda alt ära kustutada, et &quot;vallaks&quot; tituleeritud artiklit asemele panna. On sul mõni konstruktiivne mõte, kuis seda &quot;tsentraalasulat&quot; sealt välja võtta, + praegu on kõik haldusandmed ''comune'' kohta, seega näib mulle korrektsem nimetada artikkel lihtsalt &quot;Gorgonzola&quot;-ks ja sealt edasi minna;&lt;br /&gt;kõrvalt: kuidagi ei leia nime üles: 19. III suri 80+ vanuses Kanada peaminister, kes väärib ilmselt artiklit. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 01:48 (EET)
:::: Kustutasin, aga ma leian eniselt, et pealkiri peaks olema [[Gorgonzola vald]] või siis [[Gorgonzola linn]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:03 (EET)
::::: Ei leia sellist. Võib-olla mõtled Austraalia peaministrit [[Malcolm Fraser]]it, kes suri 20. märtsil 84-aastaselt? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:11 (EET)
:::::: Tema jah, noor-tädi toanurga kastis pesastunud BBC-st ütles, mõnikümmend min tagasi, et ametlik surmakuupäev on 19. III ([[:en:Malcolm Fraser|enwiki ütleb 20. III]]), see aga GMT, seega ripub ära kellaajast. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:23 (EET)
:::: Jälle, red konf-s, seega kopeerin samaaegselt kirjutatu:&lt;br /&gt;Otse ja ausalt tundub mulle see mu tehtud ümbernimetmine totrana, ehk siis peaks nt olema ka artiklid ''à la'' Purtapurtu, Purtapurtu vald ja Purtapurtu linn; Itaalia ca 8000 yhiku puhul teex see kokku ca 25&amp;nbsp;000 artiklit, kuidas see kasutajat aitama peaks?&lt;br /&gt;Ja vastuseks: kui meil on &quot;põhi-baas&quot;-ühik G, siis sealt saab alati edasi (kuigi allapoole) minna; ei väsi unustamast, kuidas meie tänased &quot;klahviharjutused&quot; nt sajandi pärast välja näevad –[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:08 (EET)
::::: Enamik valdu ei kanna linna nime, ja Gorgonzola linn on sama mis Gorgonzola vald, nii et kahte artiklit pole siin tarvis. Aga Gorgonzola valla osa on Gorgonzola kitsamas mõttes. Artiklile valla osa kohta võib muidugi ka teistsuguse pealkirja panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:15 (EET)

----
[[Ḩusnī Mubārak]]i &quot;surma&quot; edastas eile pealelõunal üks UKR väljaanne ja ka enwikis oli ta eile mingi aja surnuna kirjas. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 16. aprill 2015, kell 07:41 (EEST)
: Jah, ma nägin, et seda teadet levitati. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. aprill 2015, kell 08:00 (EEST)

---- Mis arvad artikli [[Bütsants]] hetkeseisust? -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 10:38 (EEST)
:Ma tegin hulga märkusi, ja osa neist on ikka veel aktuaalsed.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 10:46 (EEST)

Aga artikkel [[Minose kultuur]]? Oleks teretulnud ka märkused/kommentaarid selle artikli kohta. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 11:16 (EEST)
:Võtan selle kuu aja jooksul ette. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 12:49 (EEST)
:On tarvis läbi toimetada, siis võib asja saada. Hea oleks materjali ka mujalt juurde võtta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2016, kell 14:44 (EEST)

== Uus esilehe kujundus ==

Tere,&lt;br /&gt;
Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta [[Vikipeedia:Hääletused|siin]]. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 18. aprill 2015, kell 17:44 (EEST)

== Logod ==

Tere,
Kuidas saaksin lisada lehele [[Finncomm Airlines]] ingliskeelsest Vikipeediast logo? [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 22. aprill 2015, kell 21:48 (EEST)
: Logo ei ole vabalt kasutatav. Siia saab panna ainult lingi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2015, kell 22:47 (EEST)

==Kasutajanime vahetus (Bioneer1--&gt;Estopedist)==
Mul on nüüd aeg oma desorienteerivaks muutunud kasutajanimi &quot;Bioneer1&quot; muuta nimeks &quot;Estopedist&quot; (kui see nimi on kasutusel, siis Estopedist1). Vaevalt, et enam bioloogia/ökoloogia teemasse süüvin. Kui on kaalukaid vastuargumente, siis teada anda--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 13:18 (EEST)
: Muutmine ei käi enam minu kaudu, vaata [[Vikipeedia:Kasutajanimi]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 13:47 (EEST)
::sul vist õnnestus siiski see kasutajanimi (Estopedist) lukku panna. Kontrolli [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kontode_%C3%BChendamine]. Selle kasutajanime kinnipanek on ilmselt liigselt bürokraatlik ja ei tasu vaeva ära--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 22:10 (EEST)
::: Ma ei saa aru, millest Sa räägid. Mis mõttes mina selle lukku panin? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 22:13 (EEST)
::::Naljakas, selsamal päeval (29. aprill) lõi keegi konto kasutajanimega &quot;Estopedist&quot; ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Toiminnot:Muokkaukset/Estopedist]). Ilmselt keegi luges seda arutelu ja arvas, et tuleks kasutajanimi endale reserveerida. Sellega on nüüd klaar--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 12:59 (EEST)
::::: Kas enam numbriga nimi ei kõlba? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 13:05 (EEST)

== Asking for a bot flag ==
Hi Andres, sorry for the inconvenience, the problem was reported [https://phabricator.wikimedia.org/T97659 here]. --[[Kasutaja:Euphydryas|Euphydryas]] ([[Kasutaja arutelu:Euphydryas|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 20:25 (EEST)

== Küsin siis ==

Kui Sa lingid tagasi ime+ulme lingiks, ehk siis selgitaksid lähemalt, minule näis/kuuldus teistkordsel vaatlusel topeltjaatusena, ''à la'' ime-kommunism vms, 2h faasanijaht jne... —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 19:58 (EEST)
: Meil on olemas artikkel [[Imeulme]], pole minu välja mõeldud sõna. Kui link ära võtta, siis ei muuda see sisuliselt asja, aga teeb halvemaks, sest kaob võimalus ühe liigutusega artikli juurde jõuda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:07 (EEST)
:: Nu jah, ma ep täädnud art. (ime+ulme) olemasolust, ja, esmapilgul, suga nõus; kuigi, oskad sa siis näiteks tuua &quot;eksemplare&quot; mitte-ime-ulmeliste juhtumuste kohta (mina mõnda oskaksin, aga, need ei käix kudagi siia...)... ootan &quot;pinguldatud-huvil&quot; vastust, mis see #vastaspoolus&quot; siis voix olla. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:33 (EEST)
::: Vaata artiklit [[Ulme]]. On veel [[teadusulme]] ja [[õudusulme]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:39 (EEST)
:::: Tähh ütlemast, ehk homme jõuan; praegu olen lõpetamas RV kohtu tabelit (oleksin tänulik ylevaatamise eest), ja siis on tänanae p otsas —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 22:40 (EEST)
:::: Selle RV art kohta - see jääb ilmselt homsesse (seal on omajagu ekvilibristikat, tabelis). —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 23:16 (EEST)
== [[Toomas Hellat]] ==
Hello, what language do you prefer English or Russian. If you prefer Russian I could translate my message. I have a question about [[Toomas Hellat]]. As I understand he is son of Aleksander Karl Hellat [http://www.geni.com/search?search_type=people&amp;names=Aleksander+Karl+Hellat+], [http://www.geni.com/people/Toomas-Hellat/6000000000904142641]/ and his father [[Aleksander Hellat]]  was former Minister of Foreign Affairs of Estonia. Is it correct? If it's so, as I understand, Aleksander did not escape to Finland, he died in concentration camp in Kemerovo. With best regards, [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 17. juuni 2015, kell 22:01 (EEST) P.S. Sorry that I'm not able to speak Estonian [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 17. juuni 2015, kell 22:02 (EEST)
: Yes, Toomas was Aleksander's son. Yes, Aleksander died in Kemerovo Region. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2015, kell 02:47 (EEST)

== Hello from Armenia ==

Hello Andres :))) [[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 27. juuli 2015, kell 21:39 (EEST)

== Request ==

Greetings.

Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian?

Thank you.

: Sorry, I won't. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2015, kell 22:51 (EEST)
::«Azerbaijani cuisine» consist of from Armenian, Georgian, Iranian, Lezgi dishes. Our azerbajanian friend says that dolma is azerbajanian dish, but it isn't truth. I belive that Estonian Wikipedia won't spread misinformation. --[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. juuli 2015, kell 20:42 (EEST)

== Hello from Armenia ==

{| style=&quot;border:1px solid #CCF; background-color:#F0EEFF;&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; valign=&quot;middle&quot; | [[File:Armenian Dragon Rug Vishapagorg Kazak 229x129 1900 Chondoresk Karabagh s404L46.jpg|100px]]
|rowspan=&quot;2&quot; |
|style=&quot;font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;&quot; | 
|-
|style=&quot;vertical-align: middle; border-top: 1px solid #bdb5ff;&quot; | Hello my friend, I want to give you an [https://en.wikipedia.org/wiki/Armenian_carpet Armenian old carpet] as a gift.
|}&lt;noinclude&gt;

_______________

See et sa oled siin miskit asjapulk, ei anna sulle õigust rikkuda Vikipeedia reegleid, vastupidi, kohustab hoopis rohkem iseenda tegevust analüüsima. Lõpeta palun vandaalitsemine ja lampi ümber pööramine. Kui sulle ei meeldi minu tekst, siis on sul vaba voli  se teksti muuta ja oma tegevust põhjendada, nagu reeglid ette näevad. Kui ma võtan välja MÕTTEKORDUSED (ja neid oli palju), ja seda põhjendan, olen ausam mees kui sina, kes lampi tagasi muudab. Kui ma võtan välja viitevaled, siis olen ausam mees kui sina, kes lampi tagasi muutis. Kui ma võtan välja ilmselge katse hämada (Meinhardi lugu) ning seda põhjendan ja sina lampi tagasi pöörad selgitamata, sii soled sa vandaal ning viki reeglite rikkuja. Kui sa seda veel teed et lampi kustutad kuigi on argumendid muutmiseks,  esitan kaebuse rahvusvahelisele vikile ja saadan ka Oopile kaebuse.  --[[Kasutaja:Hallsilm|Hallsilm]] ([[Kasutaja arutelu:Hallsilm|arutelu]]) 14. august 2015, kell 10:28 (EEST)

== Heinrich Heine ==

Aitäh, et sa Heine artikliga tegeled! Mul ei ole hetkel võimalust ega häid materjale, aga tulen ka ühel hetkel kindlasti tagasi selle juurde.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 16. august 2015, kell 14:51 (EEST)

== Masside mäss ==

Andres.  Pole vaja kiirustada ega sekkuda asjadesse milles pole täit pädevust. Selleks on teised, kui neid ikka on. Ega neidki pole niisama varnast võtta. Keegi Teie pädevust  toimetajana ei vaidlusta. Taime kasvamist selle väljatirimisega ei kiirenda. See ainult traumeerib. Parem on kasvõi alguses lasta olla olemas sellel mis on vähemalt terviklik, ilmselgelt puudulik ja alles kujunemas ning kohendada ja parandada seda järk-järgult, tasapisi ja kooskõlastatult. Kui tekitada selline jamps: lipp lipi peal, lapp lapi peal.  Kas minulgi pole tööd ja muret selletagi vähe? Materjalid olid tihendamisel. 

Loll lugu. Minu (ruttasin esialgset visandit ära tooma) ja Teie kiirustamise (püüdsite kujunevat ja pooleliolevat üksi ühekorraga korda teha) pärast jäi võimalik tulemus ära. Praeguseks jõudsin endale vajaliku juba uusajale keskendatud ajaloolisest esseest ammendada, järeldused ja eskiisid teha ning asi on kõrvaliseks muutunud. Kui ma siia midagi kirjutan siis on see vaid oma töö kõrvalt ja möödaminnes. Selline sehkendamine, närveldamine ja põdemine võtab niigi vähest aega ja hajutab põhiteemalt kõrvale. Oma viga mida saab parandada vaid läbi enda hõivamise oma tööga. Ent ühistööst ja teineteisest võiks rõõmu ka olla. Klaar.--[[Eri:Kaastöö/80.235.7.239|80.235.7.239]] 27. august 2015, kell 14:00 (EEST)
:Mina ei otsusta neid asju ainuisikuliselt, lihtsalt tegutsesin oma parema äranägemise järgi. Tekst on arutelulehel (ja ka artikli ajaloos) alles, seda on alati võimalik kasutada. Kui keegi tahab, võib ta selle artiklisse tagasi panna. Seni tehtu on entsüklopeedia nõuetega nii karjuvas vastuolus, et mõni teine nõuab isegi artikli kustutamist. Tarvis ei ole subjektiivset teejuhti teose juurde, vaid teose sisu selget edasiandmist ning ülevaadet selle retseptsioonist. Minu pädevus ei puutu siin üldse asjasse. Eeltöö tekstiga võib toimuda ka väljaspool Vikipeediat. Me kõik tegutseme siin põhitöö kõrvalt vabast ajast ning sageli ka kulutame närve. Palun vabandust, et minu tegutsemine rõõmu ei tee. Küsimus ei ole selles, kas tekst on hea, vaid selles, kas ta sobib entsüklopeediasse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2015, kell 14:43 (EEST)

==Seaduslik varas==
Andres, palun vaata artiklit [[Seaduslik varas]], seal on nüüd vist alanud redaktsioonisõda. [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 4. oktoober 2015, kell 18:23 (EEST)
: Sõda ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. oktoober 2015, kell 19:10 (EEST)

Ma ei taha astuda redigeerimissõtta, aga see täpsustusleht peabki olema ilma ülakomata pealkirja all. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 28. oktoober 2015, kell 10:50 (EET)
: Ma saan aru, et Sa nii leiad, aga kui Sa seda ei põhjenda, siis Sa ei saa teisi selles veenda. Ma arvasin, et Sa jätsid ülakoma kogemata ära. 
: Kuidas sellist täpsustuslehte Sinu meelest saaks kasutada, eriti kui see on ilma ülakomata pealkirja all? 
: See arutelu peaks olema täpsustuslehe arutelulehel.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2015, kell 10:56 (EET)

== Transliteration and Transcription ==
Hello, these are 2 different things. That is why what you say [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=L%C3%B5una-Osseetia&amp;oldid=prev&amp;diff=4314385 here] has nothing to with transcription. Because you can not put 2 times s letter for one letter according to [https://en.wikipedia.org/wiki/Scientific_transliteration_of_Cyrillic scientifical transliteration]. [[Kasutaja:Manaviko|Manaviko]] ([[Kasutaja arutelu:Manaviko|arutelu]]) 14. detsember 2015, kell 00:51 (EET)

== Palve ==

Kui oskaksid öelda, kuidas enwi konventsiooni järgi on [[:uk:Троїцьке (Попаснянський район)]] pealkiri, siis oleksin tänulik. Panin kogemata alevi alla (see on suht kaugel põhjas, kuigi samas oblastis) lahingupiirkonna viited; 'Troitske' paistab olevat kokku lepitud (st, ilma &quot;y&quot;-ta), aga, neid on väga palju - Troitske, Popasna region ???—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 18:55 (EET)
: Proovi seda: Troitske, Popasna Raion 
[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 19:31 (EET)
:: Aitäh, proovin; kuigi, ei kujuta hästi ette, kuis nende ümbersuunamislehel 100 Troitsket välja hakkavad nägema &lt;!-- eelnevalt eelmises mingis arutelus kirjasin vist u.: Troitsile &quot;kirka&quot;, MI6-le, rahu tema põrmule, poloonium, praegu siis vist ehk &quot;kes keda&quot;, st, üks &quot;võitja&quot;, no ja nii edasi; samas, mitu korda kallim on info kui riik, võim vms, ''or else'', BG vs VP jne.--&gt;—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 19:57 (EET)
:: Eks see ole siis mingil ajal näha: [[:en:Troitske, Popasna Raion|Troitske, Popasna Raion]] [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 13:08 (EET)
::PS! Kõige rikkalikum sõjaajalugu on vist rootslastel, kes tahusid nii mõndagi kividesse/-dele; eelnevate aegade (aastatuhandete) &quot;saviraamatud&quot; ei olnd nii vastupidavad. [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 17:07 (EET)
::Tegin &quot;hooga&quot; lisaks veel [[:en:Kominternove|Kominternove]], ja tõdesin (eelmisega nii ei olnud, kuigi kindel ei ole), et sääl on olemas veel säänte leheke, nagu [https://en.wikipedia.org/wiki/Special:Log/pagetriage-curation Page curation log]... ;-) {{värvi|hall|(mõte siis selles, et artiklit ei lingistatudki andmebaasiga, enne selle kontrollimist (nt [[:en:Timeline of the war in Donbass (January 2016–present)‎|Donb kronol art-st]] oli seda hea jälgida))}}&lt;br /&gt;Head uut aastat, ''wishing hereby you and yours''!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 1. jaanuar 2016, kell 21:51 (EET)
::: Sulle ka! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. jaanuar 2016, kell 12:02 (EET)

== Discgolf ==

Tere.

Olen Eesti Discgolfi Liidu spordi-tehnilise komisjoni liige ning sooviksin Teiega koostööd teha, seoses inimeste teadvustamisega, et taldrikugolf on tegelikult discgolf. Liidupoolsed arutelud EKIga endiselt käivad vastava termini kasutusele võtmiseks. Taldrikugolf ja kettagolf on samuti kuskilt puusalt leiutatud sõnad, mis ei näita discgolfi tegelikku olemust.

Parimat ja loodan koostööle.

: Noh, kui arutelud lõpevad, siis saame meiegi teada, millist terminit kasutada. Mina lihtsalt panin tähele, et kaks artiklit rääkisid ühest ja sellestsamast asjast, kusjuures tundus, et artiklis [[Discgolf]] on tehtud mehaaniline asendus, mis artikli alguses tekitab mõttetuse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 19:00 (EET)

Mõte ei olnud mehaaniliselt asendada, vaid anda inimestele õige ja korrektne info, mida discgolf endast kujutab. Praegune leht on ikka vägagi aegunud. Kui lastaks vähemalt uuendadagi infot, kuid IP 90.190.70.70 on raudkindel, et praegune info on adekvaatne, mida ta päris pole. Wikipedia eesmärk on ju inimestele edastada korrektset infot. Selleks on ju isegi loodud Eesti Discgolfi Liit (www.discgolfiliit.ee).

: Mulle jäi mulje, et IP-numbriga kasutaja püüab lihtsalt hoolitseda korrektse keele eest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 20:54 (EET)
: Ma saan täiesti aru, et EKI ei saa nõustuda sõnaga &quot;discgolf&quot; kas või sellepärast, et sellel on sees võõrtäht. Võõrtähega sõnad peaksid olema kursiivis. Ja sel juhul oleks lahkukirjutamine loomulik, sest lähtekeeles, milleks on inglise keel, kirjutatakse lahku. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 20:59 (EET)
: Mulle ei ole ka arusaadav, kuidas &quot;discgolf&quot; asja olemust paremini näitab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:00 (EET)
:: Mainin siin, et mitmed korraldajad kasutavad Eestis sõna &quot;diskgolf&quot;, nt [http://www.nelijarve.ee/aktiivsed-tegevused/atraktsioonid/diskgolf/], [http://www.villanova.ee/admin/upload/360%20ATRAKTSIOONID%20Villa%20NOva%202014.pdf], [http://www.360.ee/suvepaevad/tegevused/diskgolf-mang]. Tõesti, pole põhjust sündmustest ette rutata, las EKI kujundab oma seisukoha. MTÜ nimi iseenesest pole määrav, sest riik ei saa takistada vabaühendusel võtmast omale meelepärast nime, seni kuni see pole ebasünnis. Ent MTÜ asutajate valitud nimi ei saa määrata ette, kuidas inglisekeelset mõistet &quot;disc golf&quot; tuleks eesti keelde tõlkida.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:29 (EET)
:: Inglise keeles paljude sõnaraamatute järgi (Silvet, Merriam-Webster jm) disc=disk ja tähendab see eesti keeles ketast.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:40 (EET)

Seda, et kui sa neid tagurpidi küsi- ja hüüumärkidega lehekülgi teed, siis oleks kena kui sa teeksid ka ümbersuunamised nendele lehtedele. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 23. jaanuar 2016, kell 14:54 (EET)
:Tegin ümbersuunamisi. Tõenäoliselt rohkem selliseid lehekülgi ei tule. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. jaanuar 2016, kell 11:39 (EET)

== Request: Portaal:Aserbaidžaan ==

Greetings.

Could you create [[Portaal:Aserbaidžaan]] in Estonian Wikipedia?

Thank you.

==Täpsustuslehekülgedele lingid näha==
Vaatan, et sul pole siia: [[Kasutaja:Andres/common.css]] lisatud need read, mis näitavad automaatselt täpsustuslehekülgedele viivaid linke. Need kolm rida kopeeri siit: [[Kasutaja:Estopedist1/common.css]]. Selle skripti või kuidas teda nimetada puudus on see, et kui link viib täpsustusleheküljele ümbersuunamisena, siis skript seda ei tunne ära, nt [[Lydia Koidula tänav]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. jaanuar 2016, kell 18:22 (EET)
:Aitäh, ma siis lisan. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. jaanuar 2016, kell 18:24 (EET)
:siiski, tundub, et keegi on toda skripti muutnud ja nüüd teeb see roheliseks ka siselingid, mis on ümbersuunamised täpsustuslehekülgedele. Loodame, et see pole lühiajaline skripti täiustus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. veebruar 2016, kell 00:09 (EET)

==Tsiteerimise lehele ka EMTA üliõpilastööde vormistamise juhendi kohane kirjendi stiil==
Tere Andres, palun lisa võimaluse korral &quot;Tsiteeri seda artiklit&quot; malli kirjendi stiil ka vastavuses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastööde vormistamise juhendile. 

Näiteks artikli [[Imitatsioon]] tsiteerimise kirje peaks lehel https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri%3ATsiteerimine&amp;page=imitatsioon välja nägema: 

'''Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastööde vormistamise juhend'''

Imitatsioon. – ''Vikipeedia, vaba entsüklopeedia'', https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4ljendamine, vaadatud 1.02.2016.

Parimat, --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 14:45 (EET)

== Thanks!!! ==

{{subst:The Tireless Contributor Barnstar|1=Thank You!!!. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:83C7:8901:BDEF:512:E60D:FCF7|2001:7D0:83C7:8901:BDEF:512:E60D:FCF7]] 14. veebruar 2016, kell 16:15 (EET)}}

==Politoloog ''versus'' poliitikateadlane==
Küsisid/palusid kunagi mult seletust/täpsustust, mis vahe neil on; äsja manalateele läinud kaheksakümnendat eluaastat kündnu paistes: tema kohta ütleme, esimesena, 'arstiteadlane', ja seejärel alles, pausi järel, arst, tohter jne. Samuti nt Churchilli kohta, esmalt poliitika''tead''lane, &quot;polito''loog''&quot;; &quot;ajaloolaste&quot; ja &quot;ajalooteadlaste&quot; vahelise piiri tõmbamine ehk tüsilikum, siiski, kas nt Aristoteles oli esmalt ajaloolane, seejärel ajalooteadlane, semantika...—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 21. märts 2016, kell 14:44 (EET)
:Ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. märts 2016, kell 16:55 (EET)
::

== Deletion request ==

Hi, in my home wiki, the Swedish, where I am administartor, there was a deletion request of the page [[IMMAGINE&amp;POESIA]] for maybe a month ago. Apparently, it is a movement which is not notable enough for Wikipedia. There have been some editors focusing only on getting an article of the movement in many languages. There has also been a hoax image of a meeting with a well-known poet (see [https://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Deletion_requests/File:Ferlinghetti_meets_Immagine%26Poesia_representatives.jpg]). More general info can be found in the deletion request in the English Wikipedia ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Articles_for_deletion/IMMAGINE%26POESIA]). The article has been deleted in over 40 languages during the past month. So I ask you, who seem to be an administartor and active user, to delete the page. I am not asking you to read through all the discussions I linked to; I only wish to inform you, together with clear evidence, of the fact that this has been judged unnotable many times in different Wikipedias, and ask you to delete it. I am not going to engage much in the issue here; I only wish to inform the local community of this issue, so that you may decide what to do. Feel free answer in Estonian, if you are uncomfortable with English. I understand it relatively well, but I thought it to be better to write this in English. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 30. märts 2016, kell 20:53 (EEST)
:I would be glad for an answer. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 1. aprill 2016, kell 13:21 (EEST)
:: We have no consensus for deleting the article. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2016, kell 23:03 (EEST)
:::I only wanted to inform you of some facts relating to the article. However, as you do not seem to have any interest in discusing the issue, I will leave the issue. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 2. aprill 2016, kell 11:44 (EEST)

== [[José Rafael Cordero Sánchez]] ==

Hi Andres.

You moved [[Jose Rafael Cordero Sanchez]], created by the Venezuelan IP {{Kasutaja|190.39.84.76}}, to [[José Rafael Cordero Sánchez]] which could be understood as an endorsement of the article as fulfilling [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]. This would be the first time out of 260+ times on dozens of Wikimedia projects that anyone found José notable. I have tagged the article for speedy deletion, as subject is a notorious cross-wikimedia spammer, and would be very surprised if you decline the proposition. Please revisit the article, examine and read the sources. For further info on this vandal, visit the [[:nl:Wikipedia:Checklijst langdurig structureel vandalisme/Josercs1|LTA file on Dutch Wikipedia]].

Thanks, [[Kasutaja:Sam Sailor|Sam Sailor]] ([[Kasutaja arutelu:Sam Sailor|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 12:48 (EEST)
:I don't think that by moving I am committed to a judgment about the topic's notability. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 17:06 (EEST)
::What kind of answer is this? &quot;I am committed to a judgment&quot; does not even make sense. We are trying to get rid of a cross-wiki vandal, and you are not helpful. Had you read the references cited in the article - and you obviously have not - you would have deleted it right away. [[Kasutaja:Sam Sailor|Sam Sailor]] ([[Kasutaja arutelu:Sam Sailor|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 17:26 (EEST)
::: Sorry, I wanted to say &quot;I am not committed&quot;. 
::: I need time. And I don't think I deserve such reproaches. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 21:52 (EEST)

==Küsimus targemale==
Avastasin täna kirje: &quot;was automatically updated from (none) to extended confirmed user&quot; — kui tead, tähendust, ehk huvitab vastus ka teisi. Aitäh!&lt;br /&gt;Nagu meil mõlemal, ''second thoughts'', piinlik on kasutada arvuti võimalustest ainult 0,5 protsenti, e-riigis, ja on palju &quot;lullasid&quot;, mis Vi-sse panduna teeksid meie kõigi elu lihtsamaks...—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 15:28 (EEST)
:Vaata [[:en:Wikipedia:User_access_levels#Extended_confirmed_users]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 23:20 (EEST)
::Aitäh!&lt;br /&gt;Praegu hakkan ingleesidele selgitama, miks &quot;Panama paberid&quot; põhipealkirjanna on vale (u 15 min tagasi jõudis samale järeldusele ka BBC, agamitte väga järjekindlalt), aga, võib-olla homme (nt, riigi solvamise kõrvale, kui homme ilmuvad Panama 2. dokumendid, ülehomme P 3. paberid)—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 23:54 (EEST)
==Arhiveerimine==
Tere,&lt;br /&gt;
Kas üldise arutelu teemasid, mis olid viimati aktiivselt arutelus (või lisati) rohkem kui neli aastat tagasi, võib arhiveerida säilitamaks arutelu kergesti loetavust (lühidust)? &lt;br /&gt;
[[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:28 (EEST)
:Jah. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:34 (EEST)
::Aitäh vastamast. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:36 (EEST)

Oleksin väga tänulik, kui heidaksid pilgu [https://et.wikiquote.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Postituvi siia] (Teemaks üldise arutelu arhiveerimine) ning lisaksid oma arvamuse. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 15:01 (EEST)
:Aitäh. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 17:19 (EEST)

== Participate in the Ibero-American Culture Challenge! ==

Hi!

[[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture.

We would love to have you on board :) 

Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016

Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:22 (EEST)

== Request for translation: Robert Abajyan ==

Dear Andres. Warm greetings from Armenian Wikipedia! Could you help please help me to translate the article [[:en:Robert Abajyan|Robert Abajyan]] into your unique and honourable language? Even a couple of sentences is good enough and in return I could translate something your choice in our Wiki. Thanks in Advance. BTW I've had the pleasure of participating in [[Vikipeedia:Eesti-Armeenia koostöönädal|Eesti-Armeenia koostöönädal]] a couple of years ago. --[[Kasutaja:Narek75|Narek75]] ([[Kasutaja arutelu:Narek75|arutelu]]) 13. mai 2016, kell 19:36 (EEST)

Thank you very much, sir ! Don't forget if you need something to translate, contact me . God bless ! --[[Kasutaja:Narek75|Narek75]] ([[Kasutaja arutelu:Narek75|arutelu]]) 13. mai 2016, kell 21:48 (EEST)

Ei hakka tagasi pöörama, aga ukraina transkriptsioonis (ж järel) sai i-st õ alles 2009, ehk siis 2005 ja 2008. aasta kohta on õige just Dniprodzeržinsk. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 21. mai 2016, kell 13:13 (EEST)
:See ei puutu asjasse. Ei muudetud nime, vaid transkriptsiooni. Loeb see, millal nime kasutatakse, mitte see, millisest ajast räägitakse. Mina saan sellest nii aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:22 (EEST)
:: Ajaloo poole pealt on õige ikkagi tollane kirjapilt ja mitte hilisem. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 21. mai 2016, kell 13:26 (EEST)
::: Ei ole nõus. Aga võib ju keelekorraldajatelt küsida, mis me ikka vaidleme. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:29 (EEST)

Hea küll. Ma katsun näitlikustada. Kui me räägime 19. sajandist, kas me peaksime siis &quot;Aafrika&quot; asemel rääkima &quot;Ahwrikast&quot;? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:33 (EEST)

== Kasutaja Mariina blokeering ==

Ma ei mõista, miks sai Mariina blokeeringu eemaldasid. Pärast seda, kui tema kasutaja arutelusse oli kirjutatud märkus, pööras ta selle peale lihtsalt artikli &quot;Paju&quot; jälle sellele kujule nagu enne ‎Iifari muudatusi oli olnud. Nii on ta teinud varem ka mujal. Ta ei võta absoluutselt kuulda seda, mida tema arutelusse kirjutatakse. Iiafi märkus on nüüd tema arutelust lihtasalt ka kustutatud. See ei saa niimoodi enam ju edasi kesta!!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 19:14 (EEST)
:Pööras tagasi, aga saab ju omakorda tagasi pöörata, nagu Sa tegidki.
:Meil tuleb siin koostööd teha, mitte asju nugade peale ajada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 21:33 (EEST)
:.Aga ta ju ei tee koostööd.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 21:58 (EEST)
:: Kui tahta, et teine teeks koostööd, tuleb alustada sõbralikust suhtumisest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:01 (EEST)
::: Kui ta siis vaid ometi kuulda võtaks seda, mida talle öeldakse.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:27 (EEST)
:::: See oleneb sellest, kuidas ja mida öelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:37 (EEST)
::::: Palun demonstreeri, et antud kaasuses on konstruktiivne koostöö võimalik ja ütlemist võetakse kuulda. Näita isiklikku eeskuju, sõbraliku suhtumise ja sobivas toonis ütlemisega. Teoorias on kõik tugevad, aga näita veebisuhtluses toimivat praktikat ja lahenda akuutne probleem! --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 23:40 (EEST)
::::::Kuidas siis ohjeldada, kui blokeerida ei saa? --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 16:43 (EEST)
::::::: Kui inimesse mitte suhtuda nagu metsloomasse, siis ta ka käitub inimese moodi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 16:47 (EEST)
:::::::: Ma ei suhtugi nagu metsloomasse, aga mulle tundub, et inimene ei soovi järgida teatud reegleid ja põhjustab sellega palju lisatööd. Ega hooli sellest.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 17:08 (EEST)
::::::::: Tema suhtumine on niisugune, et ta paneb oma asjad kirja, nii nagu oskab, ja need, kes paremini oskavad, panevad selle Vikipeediasse sobivasse vormi.  
::::::::: Mis reeglid need on, mida ta ei järgi? Mina küll ei tea, et oleks mõni selline reegel. 
::::::::: Kui sellest, mis ta teeb, lihtsalt kustutatakse sõimu saatel suured tükid ära, siis pole ime, kui ta hakkab tõrkuma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 17:30 (EEST)
::::::::::Suurem osa Mariina kaastöödest on ju täiesti normaalsed - ei ole sellised, et vaatad peale ja hakkad nutma või siis lööd käega, kuna ei suuda mõtet mõista. probleemiks on see, et vahel tuleb tal peale &quot;barokne&quot; loomingupuhang, mida tuleks talitseda, aga tema puhul oleks minu isikliku hinnangu kohaselt pigem abiks see, kui teatavad artiklid redigeerimiskaitse alla panna. -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 18:25 (EEST)
:::::::::::Jah, ma olen põhimõtteliselt nõus, ei ole nutused tekstid. Aga ta ei arvesta ka sellega, et teistel on õigust tema tekste reorganiseerida.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 23:37 (EEST)
:::::::::::: Just nimelt. Kui tema tekstid oleks nutused, siis tasuks blokeerida Mariinat. Kuna see nii aga ei ole, siis vikipeedia sellisest pigem kannataks kui võidaks. Kuna ta tõesti ei arvesta mõnede artiklite puhul (on artikleid, kus see pole probleemiks olnud) sellega, et teistel on õigust tema tekste parandada, siis see, kui taolised artiklid täielikult lukustada (ehk siis tagada, et Mariina neile ise ligi ei pääseks), aitaks ehk tal asjade üle veidi järele mõelda See peaks igati vastama [[Vikipeedia:Artikli lukustamise kord|siin]] ära toodud põhimõtetele. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 20. juuli 2016, kell 13:18 (EEST)

==Araabia vms keele lingid==
Ehk polüglotina oskad midagi teha Eesti kategooria artiklites olevate ilmselt liigsete siselinkidega
*[[מצה]]
*[[إستونيا]]
*[[استونيا]]
*[[استونیا]]
*[[เอสโตเนีย]]
--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 14:19 (EEST)
:Jah, võtsin lingid ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 19:43 (EEST)
:: Gordioni sõlm :-) --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 23:37 (EEST)
----
Palun ära lisa läbitoimetamata toormaterjali artikliruumi, pealegi läks osa tekstist artiklisse kahekordselt. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 19:30 (EEST)
:Ma panin selle sinna selleks, et toimetada. Küll ma siis üleliigse kustutan. Praegu Sa kustutasid minu töö ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 20:10 (EEST)

== Request ==

Greetings.

Could you create the article [[:en:Climate of Azerbaijan]] in Estonian?

Thank you.

== Nikolai Noskov ==

Hea päiv lugupeetud Andres, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik [[Nikolai Noskov]]? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu!  --[[Eri:Kaastöö/217.66.158.197|217.66.158.197]] 12. august 2016, kell 17:00 (EEST)

== Tänusõnad ==

Tänan teid südamest artikli eest Katre Õimust. Üritan seda oma jõudumööda täiendada.
Lisaks pidas ta teid alati hea sõnaga meeles ka meie kodus.
Poeg, --[[Kasutaja:Mistersun|Mistersun]] ([[Kasutaja arutelu:Mistersun|arutelu]]) 31. august 2016, kell 01:36 (EEST)
:Aitäh! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2016, kell 13:55 (EEST)

== &quot;Vaata ka&quot; linkide vormistamine ==

Kas &quot;Vaata ka&quot; lingid vormistatakse suure või väikese algustähega? [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vikipeedia vormistusreeglites]] ei ole alajaotuses [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Vaata ka|Vaata ka]] selle kohta midagi öeldud. Artiklite pealkirjad kirjutatakse Vikipeedias üldjuhul suure algustähega. Kas ka siin? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FF:6480:BC27:B43F:5622:81C1|2001:7D0:87FF:6480:BC27:B43F:5622:81C1]] 8. september 2016, kell 14:18 (EEST)
:Meil ei ole selle kohta kokkulepet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. september 2016, kell 15:14 (EEST)

== Vojevoodkondade kategoriseerimine ==

Nagu ma aru saan, oled mingil põhjusel (mis iganes see ka poleks) otsustanud, et ainuõige ja hea on, kui Poola vojevoodkondadest on osa ainult omaenda kategoorias ja osa ka Poola vojevoodkondade kategoorias, ning mitte mingil juhul ei tohi kategoriseerimist ühtlustada. Võimalik, et mõned vojevoodkonnad on snu hinnangul kategoorilisemad, poolalisemad või siis vojevoodkondsemad, võib-olla on mõni vähem oluline kui teine või on lihtsalt sulle lapsepõlves võikaid kannatusi põhjustanud - kes ikka teise inimese hinge näeb, aga küllap on ka kõige jaburamal teol tegija enda silmis mingi mõte. &quot;Keep up the good work!&quot;, nagu robot Bender &quot;Futuramas&quot; ütles, kui keegi jälle mingi jamaga hakkama sai.
:Kuidas nii? Ma ei ole ammu kategooriate korraldusse sekkunud, ja kui olekski, siis minul pole võimu neid asju otsustada. 
:Pean mõistlikuks, et nad oleksid kõik mõlemas kategoorias, oma kategoorias siis esiletõstetuna. 
:Tõsi küll, mul on ähmaselt meeles, et ma pöörasin hiljuti ühe kategooriate muudatuse tagasi, võib-olla Su märkus on sellest ajendatud. Kui ma midagi kogemata valesti tegin, siis palun vabandust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. september 2016, kell 23:12 (EEST)
::Nähtavasti on siin silmas peetud neid muudatusi ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suur-Poola_vojevoodkond&amp;type=revision&amp;diff=4478101&amp;oldid=4477618 näide]). Nimetatud muudatuste tagasipööramine oli viga. Mis tast ikka, juhtub. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2016, kell 23:18 (EEST)

Mina pidasin enesestmõistetavaks, et kõik Poola vojevoodkonnad on kategoriseeritud Poola vojevoodkondade kategooriasse, nii nagu kõik Poola presidendid on kategoriseeritud Poola presidentide kategooriasse, seepärast ma pöörasin tagasi selle, mida pidasin ilmseks veaks. Vojevoodkondade  kategooriate panemine Poola vojevoodkondade kategooria alamkategooriateks on minu meelest alamkategooriate väärtarvitamine, sest alamkategooriatesse tuleb paigutada ainult sellised artiklid, mis sobiksid ka kategooriasse endasse, aga Poola vojevoodkondade kategooriasse sobivad ainult vojevoodkondade artiklid. Poola linnade kategoorias on osa linnu kategooriatena, osa artiklitena. Peale ülalöeldu on sel veel need puudused, et kategooria terviklikkus on lõhutud, artiklit on tähestiku järgi raske leida ja kategooriast ei pääse otse artikli juurde. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 00:25 (EEST)

Ma soovitaksin võtta eeskuju saksa vikist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 00:38 (EEST)

Olen oma seisukohta väljendanud siin: [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_20#Kategooriad]]. Aga ma poleks arvanud, et asi nii kaugele läheb, et artikleid hakatakse üldiste kategooriate alt välja võtma. Ma ei usu, et see lugeja huvides on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 01:51 (EEST)

:Kui püstitada eeldus, et Vikipeedia kategooriasüsteem ei peagi matemaatiliselt loogiline olema, siis läheb asi kohe lihtsamaks.
:Pigem on probleem loenditega. Need on täiesti juhuslikel teemadel, nõuavad veel ulatuslikumat tööd, olles siiski sageli endiselt ülimalt ebatäielikud ja ei sisalda reeglina mingit täiendavat infot kategooriatega võrreldes. Paras peavalu. Nendega võrreldes on isegi need loogikareeglitega sageli vastuollu minevad kategooriad väga asine lahendus. Mina ei suuda mõista, kuidas sa ei usu kategooriatesse (millel küll on oma puudused), aga usud loenditesse (mis kujutavad endast vikis eepiliste mõõtmetega katastroofi). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. september 2016, kell 15:21 (EEST)
:: Võimalik, et selline süsteem on kellegi jaoks lihtsam, aga minu meelest pole lugeja jaoks erilist keerukust, kui näiteks panna kategooria &quot;Poola&quot; alla kategooria &quot;Poola teemad kohtade kaupa&quot; vms ning selle alla kategooriad &quot;Suur-Poola vojevoodkond&quot; ja &quot;Varsavi&quot;, või kuidagi teisiti samas vaimus. 
:: Ja kui selline lihtsus on tõesti oluline, siis ei tohiks ikkagi kategooriast &quot;Poola vojevoodkonnad&quot; vojevoodkondade artikleid ära võtta, sest nii ei täida see kategooria oma põhieesmärki. 
:: Mul ei ole põhimõtteliselt midagi kategooriate vastu, aga leian, et need nõuavad liiga palju vaeva, sest nendesse on sisse kirjutatud, et neid tuleb ühtelugu ümber teha. 
:: Loendid nõuavad ulatuslikku tööd? Selleks et neis oleks sama info nagu loendites, minu meelest mitte, aga igatahes ei ole neid hiljem tarvis ümber teha nii nagu  kategooriaid. 
:: Minu meelest enamik loendeid just sisaldab lisainfot. Loendeid on võimalik täiustada ja juurde teha. Nendega on sama lugu nagu artiklitega. 
:: Ma ei näe loendite juures midagi katastroofilist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 16:20 (EEST)
::: Nõustun, et oma koht on nii loenditel kui kategooriatel. Loendite pluss on just see lisainfo, mida kategooriatesse panna ei saa. Samas muide võib olla kategooriatest kasu loendite tegemisel ja ka vastupidi, loendite järgi artiklite kategoriseerimisel. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 18. september 2016, kell 16:45 (EEST)
:::: Jah. Loendi alguses tuleks märkida, milline kategooria loendile vastab, ja ümberpöördult. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 17:00 (EEST)
:::::Minu nägemus asjast on selline: kasutajasõbralikumaks olen ma alati pidanud kategooriaid. Nende abil on kerge ühelt teemalt teisele üle minna ja täiesti uute ja huvitavate asjadeni, mida algselt ei otsinudki, välja jõuda. Loendid kui sellised on rohkem just tegijasõbralikud nähtused: kui üksikud &quot;gigandid&quot;, mis on entsüklopeediate sisuloendite analoogiks, välja arvata, võib sinna panna mingi teema kõik asjad (näiteks kõik Nicaragua riigipead) ja siis on hea lihtne ühest kohast vaadata, mis vastava teema edasi arendamiseks ära teha saab. Kui aga mingi loend on täidetud vaid siniste asjadega ja on kindel, et sealt midagi puudu enam ei ole (näiteks [[Leedu linnade loend]]), siis tuleks hakata mõtlema selle artikliks edasi arendamisele (mille üheks osaks vastav loend edaspidi jääks) ja sellele, kuidas seda artiklit teistest artiklitest kätte leida annaks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. september 2016, kell 16:39 (EEST)

== Kilogramm ==

Palun taasta artikli [[Kilogramm]] arutelu! Seal oli lisaks teemavälisele kraaklemisele ka mitmeid asjakohaseid kommentaare.--[[Eri:Kaastöö/193.40.142.252|193.40.142.252]] 20. september 2016, kell 13:16 (EEST)
:Oli küll, aga midagi kuigi olulist või sellist, mis pole niigi ilmne, ei ole. Valikuliselt taastada minu meelest ka ei saa. 
:Iga administraator saab selle lehekülje taastada, nii et kui keegi leiab, et ma tegin vale sammu, siis taastagu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. september 2016, kell 15:24 (EEST)

Nende Soome raudteejaamade artiklites olevate kilomeetrite kohta saad mingit aimu lehelt [[:fi:Ratakilometrijärjestelmä]]. Nagu ma aru saan siis 26+575 tähendab seda, et too jaam on 26,575 kilomeetri kaugusel Helsinkist. Nagu sa näed, ei ole ka see Helsinki vaksal mitte just päris nullpunktis, et äkki siis on see mingi raudtee lõpp või algus. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 25. september 2016, kell 03:11 (EEST)
:See võib ju olla, aga me ei saa eeldada, et lugeja sellest st aru saab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. september 2016, kell 08:57 (EEST)

== Pisipiltide laiusest ==

Tere! Kirjutasid mulle märkuse, et pisipiltide suurust muuta ei tohi. Olin veidike suurendanud artikli parempoolse ülanurga infokasti all olevat pisipilti - infokasti laiuseks. Sest minu arvates näeb artikkel vormiliselt märksa „korralikum“ välja, kui infokast ja sellele vahetult järgnevad pisipildid on sama laiad. Mis põhjusel peab pisipildi laius infokasti laiusest tingimata erinema?  [[Kasutaja:Maasaak|Maasaak]] ([[Kasutaja arutelu:Maasaak|arutelu]]) 30. september 2016, kell 00:52 (EEST)
:Meil on erinevate eelistustega kasutajaid. Ühed tahavad, et pildid oleksid kohe nii suured, et neid saaks ilma klõpsimata vaadata. Teised leiavad, et suured pildid on pealetükkivad, ning eelistavad, et pildid oleksid pisikesed, ning huvi korral vaatavad neid klõpsides. Igaüks saab oma eelistustes pildi suurust reguleerida. Kui pildi suurus paika panna,  võib see olla ühtede jaoks liiga suur ja teiste jaoks liiga väike. Arvan, et see on olulisem kui lehekülje kujundamine. Muide, lehekülje kujundamisega ei maksa minu meelest eriti vaeva näha, sest erineva suurendusega paistab lehekülg niikuinii erinevalt (see küll ei puuduta praegust juhtumit). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. september 2016, kell 08:32 (EEST)

== Pildi eemaldamine artiklist ==

Tere Adeliine,

Minu nimi on Kristiina Piperal ja minust on Eesti Vikipeedias artikkel ajast, kui võtsin osa saatest &quot;Eesti otsib superstaari&quot;. Olen juba ammu soovinud, et pilt artiklist eemaldataks, kuid ei ole siiani leidnud võimalust.

Seega, mida peaksin tegema, et pilt artiklist eemaldataks? Sooviksin seda teha nii pea kui võimalik, kuna artikkel on osutunud tüütuks minu eraelule.

Suured tänud ette ning kõike paremat,

Kristiina Piperal
:Ma võtan pildi välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. oktoober 2016, kell 22:40 (EEST)

== Arutelu otstarve ==

Palun lõpeta arutelulehe risustamine. Soovi korral võid selle kopeerida lehele [[Kasutaja:Mariina/materjal]] --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 7. oktoober 2016, kell 19:24 (EEST)
:Vaata [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Paju]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. oktoober 2016, kell 21:46 (EEST)

==Vandalism==
Hi. Could you have a look at this user: [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/80.235.17.138 80.235.17.138] and maybe do something about it? -- [[Kasutaja:Tegel|Tegel]] ([[Kasutaja arutelu:Tegel|arutelu]]) 12. oktoober 2016, kell 10:20 (EEST)
:Hi. It looks like one of your admin colleagues already handled it. -- [[Kasutaja:Tegel|Tegel]] ([[Kasutaja arutelu:Tegel|arutelu]]) 12. oktoober 2016, kell 10:22 (EEST)

== Request ==

Greetings.

Could you expand the article [[Aserbaidžaani kirjandus]]? The article is composed of only one short sentence.

Thank you.

== Sulgpall ==
Praeguse seisuga on sulgpalluri artikkel [[:en:User:Bbb23|Bbb23]] poolt kustutatud (viitega mass pollution vms, konkreetse isiku poolt), kirjutasin vastu, et algsest jäi vaid infobox ja esilause, mida siis kolm autorit täiendasid (mõte siis selles, et kõik lingid peaksid &quot;pidama&quot;).—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])
:Taastasin artikli. Kui veel kustutatakse, anna teada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. oktoober 2016, kell 21:36 (EEST)
::Nägin, Tänan! Koos sulgpalli(de)ga!(Tegelt, pärast loodut, ++, vaevalt et sel mulle tähendust on), anyway, thanks!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])

== Accelerista ==

Tere, ma ei ole just kõige kogenum Wiki kasutaja, aga mina lisasin Accelerista peatüki. Kuna Wikis on olemas nii Autoleht, Tehnikamaailm kui mitmed muud Eesti päritolu või tegijatega väljaanded, ei näinud ma takistust selle peatüki kirjutamisele. Oli ka paar inimest, kes soojalt soovitasid jälg maha panna. Seega, mida ma valesti tegin või mispoolest on üks õhinapõhine portaal kehvem neist, mis loodud ärilistel eesmärkidel ja Wikis olemas on? Tervitades, lugupidamisega.
:Mul ei ole kindlat seisukohta. Kahtlen sellepärast, et ma ei leia sõltumatut infot selle portaali kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2016, kell 20:47 (EET)

== Accelerista ==

Ma ei jaksa ausalt öeldes vaielda, sest Wiki ei ole mulle nii tuttav. Unikaalne lugejanumber on võetud Google Analyticsi andmetest ning ühtlasi on artiklis viidatud, et Delfi Forte on meie suurim refereerija. Lisaks veel Õhtuleht, Postimees, mitmed netiajakirjad jne. Me oleme aasta aega tegutsenud, oma hinge asjasse pannud, rrikkaks keegi ei looda saada - tegime, sest tundsime, et on vaja uut ja värsket verd ja uusi tegijaid tuua valdkonda. Ma olen omal ajal püsti pannud noorte teadussaate Rakett69 ja teinud järjest telesaateid, mille ainus eesmärk on inimesi tänapäevasel moel harida. 

Ma ei jaksa end õigustada. Ise tegin, ise panin Wikisse, kui adminnidele ei meeldi või valdkond ei huvita, võtke maha. Aga võtke siis maha ka kõik sama valdkonna väljaanded, võrdse kohtlemise printsiip.  Selgitus veel - sõber õpetas, kuidas siia allkirja alla lasta, aga ma ei oska. Tereloom on olnud aastaid üks mu nn. kirjanikunimesid. Pärisnimi on Ylle, ehk siis ma olen A vastutav toimetaja. Edu.
:Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ või klõpsi redigeerimiskasti kohal pliiatsiga nuppu. 
:Seda, kas teema väärib artiklit, me arutasime omavahel. Meil on selle kohta omad reeglid, kus põhinõue on, et teema kohta peavad olema usaldatavad sõltumatud allikad. Siiski on põhimõtteliselt võimalik sellest reeglist mööda minna, kui on tunne, et teema väärib artiklit hoolimata sellest, et niisuguseid allikaid ei ole.       
:See, kas mingi asi meile meeldib või kas valdkond huvitab, ei puutu asjasse ja seda me ei arvesta.  
:Me ei saa kohelda võrdselt tuntud ja tutvustatud väljaandeid vähetuntud ja tutvustamata väljaannetega, sest Vikipeedia ei tohiks olla vahend suhtelise tuntuse mõjutamiseks. Minu meelest ei puutu see asjasse, kas on tegemist õhinapõhise ettevõtmisega või lihtsalt rahateenimisvahendiga. On siiski väga võimalik, et oleks mõistlik kõiki analoogseid väljaandeid artiklivääriisteks pidada.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. november 2016, kell 00:49 (EET)

== Accelerista ==

Meie lugejanumbrit lööb kokku levinud arvutaja, Google Analytics. Tegelikult on numbrid juba mitu kuud märksa suuremad, aga me lubame endale neid võtta teatavate reservatsioonidega, sest GA loeb unikaalseks lugejaks iga seadme, mis tähendab, et kuu jooksul käib 1 inimene minimaalselt 2-3 seadmega internetis. Just sellepärast me ei afišeeri oma lugejanumbrit ning võtsin selle ära ka tutvustavast peatükist. Et oleks rahu maa peal minu poolest.
:Lugejanumbri võib esitada koos viitega nii, et oleks selge, mida see arv tähendab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. november 2016, kell 00:51 (EET)

==Minu tunne==
Mul on vastakad tunded. Ma tunnen end reedetuna ja ühtaegu mul on häbi, et olen kraakleja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. detsember 2016, kell 17:19 (EET)

----
See on väga hea, et Teil on aega ja energiat uute kasutajatega suhtlemiseks, kuid kardan, et neile võib suur kommentaaride hulk väga ehmatavalt mõjuda, isegi kui need reaalsuses pärinevad yhelt ja samalt inimeselt. Nii et kui kasutaja T.S. on öelnud, et päevas 30-40 kirja uute kommentaaride kohta tema arutelulehel käib talle yle jõu, siis tasuks kõik oluline yhekorraga ära öelda, mitte veel 10 sellist teadet juurde genereerida. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 18:06 (EET)
:Minu meelest oli jutt e-kirjadest. Mina vastasin temalt saadud e-kirjadele, ja neid oli kümmekond. Ülejäänud kirjad on nähtavasti saadud teistelt inimestelt. Kirjadele ma vastasin vastusefunktsiooniga. Ma ei leia, et ma peaksin kirjad kokku koguma ja neile korraga vastama. Pealegi tekitavad vastuseid uusi vastuseid, nii et see ei olegi võimalik. Ja need kirjad ei puudutanud arutelulehel öeldut, vaid põhiliselt artiklit [[Edgar Savisaar]]. Vastasin ka mõnedele üldistele küsimustele Vikipeedia põhimõtete ja praktika kohta. 
:Arutelulehel ma vastasin mitmes jutis sellepärast, et jutt oli pikk ning liigendatud mitme alapealkirja alla. Kas ka see oli häiriv? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 18:47 (EET)
::Pidasin tõesti silmas arutelulehe muudatusi, kuid eeldasin, et ka selle kohta tulevad vaikimisi teated meilile - aga nähtavasti mitte, seda tuleb ise eraldi seadistada. Vikisisese märguanded tulevad siiski kõigi teadete kohta eraldi ja ka see vilkumine võib päris koormav olla. Teisalt muidugi raskendab mitme muudatuse korraga salvestamine (mina oleks niimoodi teinud - vastused erinevatele lõikudele valmis kirjutanud ja tildedega varustanud ning kõik korraga salvestanud) nende kõigi leidmist, kuna eeldaks, et 1 muudatus = 1 kommentaar. Ma ei teagi seega, mis päris õige oleks. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 20:30 (EET)
:::Sellist põhimõtet ei saa vikis teistele ette kirjutada. See on ikka justkui igaühe enda otsustada, millise sagedusega jne ta suhtleb.{{allkirjata|194.150.65.158}}
::: Ma ei usu hästi, et see mitmes jutis kirjutamine koormav oli. Ja sellest ei tule ka kuidagi kokku 30 kuni 40 kommentaari, nii et vist ikka ei olnud sellest jutt. 
::: Ma oleksin tehniliselt küll võinud korraga salvestada, aga paraku mu tähelepanuvõime ja intellekti tase ei võimalda nii keerulise ülesande ühes jutis lahendamist. Ja ma poleks eales arvanud, et niisugusest asjast probleem tekib, eks ma muidu oleks pingutanud.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 20:54 (EET)
::: Muide, üks asi veel. Mitmesse kohta korraga kirjutamine ei ole hea ka redigeerimiskonflikti ohu tõttu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:02 (EET)
::::Nõus, tehniliselt tõesti väga muud võimalust ei ole. Isiklikult sain tagantjärele aru, et oleksin pidanud lihtsalt paariks päevaks sellest kärast eemale astuma (siis, kui märkasin, et ka teised temaga vaidlevad). Kokkuvõttes ju miski ei põlenud. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:23 (EET)
:::::: Noh, praegu oli asi lihtsalt sellest, et ma ei suutnud Sinu pika jutu eest järge pidada. 
:::::: Aga Sina ei pea ka selle pärast kõrvale astuma, et keegi võib solvuda. Seda ei tea kunagi ette, mille pärast keegi solvub. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:29 (EET)

Palun vabandust, tõesti on palju, tervelt 12 juppi. Palun vabandust tüli tegemise pärast. Mul on kahju, aga ma ei suutnud selles tekstis ainult toimetamiskasti abil orienteeruda. Halb pea, palun vabandust! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:07 (EET)

:Jah, ega nüüd muud üle ei jää, tuleb teha reegel, kuimitu korda tohib üks inimene ühes arutelus rääkida. Kokkuvõttes, mida vähem midagi ütled, seda parem. Ei saa küll üldse aru, miks Andres peaks vabandust paluma.[[Eri:Kaastöö/194.150.65.158|194.150.65.158]] 8. jaanuar 2017, kell 21:16 (EET)

:Kui nüüd meilidest rääkida, siis on täiesti võimalik, et iga kord, kui kasutaja arutelulehele keegi midagi kirjutab tuleb selle kohta meil. Siis võib küll tekkida olukord, et neid meile saab ikka liiga palju. Seadistustest küll muudetav, aga selle peale ei pruugi tulla. Mulle tundub, et viki seadistustes on selline asi sees, et teistest vikidest peale koduviki on selline meilide saatmine vaikimisi sisse lülitatud. Oma konto lõi ta algselt inglisvikis. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 8. jaanuar 2017, kell 21:19 (EET)

== muutmise võimalusest ==

:Minu meelest on viisakas välja tuua, miks on artiklit mingi malliga kaunistatud ja selgitada meie ootusi sisule (pidades silmas siin just uusi kasutajaid). Küllap on tegu intelligentse inimesega, kes suudab artikli ka ise korda teha. Seepärast ei pea ma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu%3AE-stonian&amp;type=revision&amp;diff=4574027&amp;oldid=4573950 sellist kommentaari] tarvilikuks.
:Ehk siis, jah, saame ka meie teksti kohendada, aga 1) see pole põhjus vältida suhtlust uue kasutajaga ja 2) praktikas me sageli ei jõua paljude artiklite puhul kohendamiseni. Võib eeldada, et kasutajale on mugav, kui tal on konkreetne inimene, kelle poole probleemide korral pöörduda, ja samuti võiks arvata, et artikli loojal on huvi, et tulemus oleks võimalikult hea. Vastandlike signaalide andmine on siin minu arvates segadusse ajav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. jaanuar 2017, kell 21:15 (EET)
::Võib-olla küll. Aga minu meelest ei tohiks jätta valemuljet, et teised selle artikliga tegelema ei hakka ja artikli algataja peab kõik ise korda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. jaanuar 2017, kell 22:55 (EET)
:::Mingi vastutus võiks olla. Või vähemalt arusaamine, et miks teised tema ilusat artiklit nii julmalt nudima hakkavad. Muidu võib see Vikipeedia mainele kahju teha, kui selliseid asju ei mõisteta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 00:19 (EET)

== Botina registreerimine ==

[[Kasutaja:TohaomgBot]] tuleks botina registreerida. Saad sa seda teha? [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 17. veebruar 2017, kell 17:55 (EET)
:Peaks olema tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. veebruar 2017, kell 18:45 (EET)

Palun pane see kasutaja ka bottide sekka: [[Kasutaja:ListeriaBot]]. [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 18. veebruar 2017, kell 16:37 (EET)
:Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 07:30 (EET)

Aitäh! Ja veel üks: palun lisa [[Kasutaja:CommonsDelinker]] ka bottide sekka. [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 19. veebruar 2017, kell 13:07 (EET)
:Minu meelest oleks hea näha, mida ta teeb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 13:19 (EET)
:: Kas ta on siis kunagi midagi sellist teinud, mille peale oled midagi ette võtnud? [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 19. veebruar 2017, kell 13:25 (EET)
:::Võib-olla mitte, aga hea on teada, kui mõni pilt ära kaob. Ja tegevust ei ole seal nii palju, et see häiriks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 13:36 (EET)
:::: Neist kahest botist tegutseb ta igatahes tunduvalt rohkem. Mind ka viimastes muudatustes ei häiri, kuid kui botid pole bottidena kirjas, siis nad rikuvad ka Vikipeedia statistikat. Ja igasugused andmepäringud, mida tööriistad teevad, ei saa siis botte tavakasutajatest eristada. [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 19. veebruar 2017, kell 13:42 (EET)
See kasutaja tuleks botina registreerida: [[Kasutaja:YiFeiBot]]. [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 24. veebruar 2017, kell 00:06 (EET)

Veel jäi üks silma: [[Kasutaja:ErfgoedBot]]. Lisa palun see ka. [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 2. märts 2017, kell 16:42 (EET)
:Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. märts 2017, kell 16:56 (EET)

== Tänud ==
Välde läks kuidagi käändega sassi; tore, et sabast kinni said! --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 20. märts 2017, kell 21:34 (EET)

== Aedmaasikas ==
Palun ära lahmi, kui Sul pole aega sisusse süüvida. Sinu taastatud variant on osaliselt uute ja osaliselt vanade andmetega. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:09 (EET)
:Ma pole midagi taastanud, lihtsalt tõstsin kustutatud sisu arutelulehele, et see kaduma läheks ja asja saak arutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:10 (EET)
::Need ümbertõstetud andmed ei ole korrektsed. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:11 (EET)

== Kanep ==
Ma nüüd ei mõista, miks sellise ümbersuunamise tegid, rahvas kutsub ikka kanepiks. Taim on taim. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:09 (EEST)
:Sellest on juttu artikli arutelus. Miks Sa siis ei öelnud, et Sa sellega rahul ei ole? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:14 (EEST)
::Loe, ütlesingi. Aga las siis olla nagu mujal maailmas Mari nime all. Rahvas ei julge tegelt välja öeldagi, see nagu Voldemort. Öeldakse bob või kivi või suits või midaiganes. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:18 (EEST)
:::Ja kuna see illegaalne ning kallis (20 eurot 1 gramm) siis nagunii tarbitakse pigem keemiat. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:19 (EEST)
:::: 'Beebilõust: Kallis söber, kui palju kanda sa suudad?'
:::: Hepatotsellulaarse kartsinoomi uuringus oli Nexavari saanud patsientide keskmine elumus 10,7 kuud, platseebot saanud patsientidel aga 7,9 kuud. Seega loetakse tõendatuks, et vähiravimil on [[Elumus|elumust]] pikendav toime.&lt;ref&gt;[[European Medicines Agency]], [https://www.arst.ee/UserFiles/ArstDrugs/EMEA/EMEA_20561.pdf EUROOPA AVALIK HINDAMISARUANNE, NEXAVAR Kokkuvõte üldsusele], EMEA/H/C/690, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)&lt;/ref&gt;
::::: Nexavar'i N30 (200 mg) maksumus on varieeruv kas 3046,68 kuni 3128,89 dollarit.&lt;ref&gt;[http://www.goodrx.com/nexavar Nexavari hinnad], veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
Kuna ei hakka mujalt otsima, siis küsin siit: kas kasutajat on võimalik ära kustutada? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 11. aprill 2017, kell 23:48 (EEST)
::::: Selle võib ära kustutada, lihtsalt minu viis jätta inimesele viimaks informeeritud otsustusõigus, valikuvabadus ja mõtlemiseaeg... Mariina 12. aprill 2017, kell 06:15 (EEST) alias Простота
:Palun kustuta minu konto, kui see võimalik. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 11. aprill 2017, kell 23:51 (EEST)
:: Konto kustutamine pole võimalik. Vaata täpsemalt: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Courtesy_vanishing - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 12. aprill 2017, kell 00:17 (EEST)

Kasutajakontot kustutada ei saa. Mida konkreetselt Sa tahaksid kustutatuna näha? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2017, kell 12:06 (EEST)
{{Viited}}
== Tere ==

Tere, Andres! --[[Kasutaja:Roheline Siga|&lt;span style=&quot;color:lime&quot;&gt;&lt;sup&gt;Roheline&lt;/sup&gt; &lt;sub&gt;Siga&lt;/sub&gt;&lt;/span&gt;]] ([[Kasutaja arutelu:Roheline Siga|arutelu]]) 6. mai 2017, kell 13:13 (EEST)

==Infootsing==
Kas sooviksid koostada mõnda [[Vikipeedia:Infootsing/Eesti kunst|sellele]] sarnast küsimustikku nt matemaatika või filosoofia teemadel? Võiks [[Vikipeedia:Infootsing|siia]] enam komplekte kokku saada ja siis neid koolides levitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2017, kell 02:54 (EEST)
:Kui mahti saan, siis mõtlen. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. mai 2017, kell 08:10 (EEST)

==Suur majanduslangus==
Tere! Kas selgitaksite, miks te olete kustutanud lehekülje &quot;Suur majanduslangus&quot;?
:Sest see oli originaaluurimus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. mai 2017, kell 18:56 (EEST)

== Rudolf Schumann==
Tere!Te saate artiklit tõlkida?Ma võin tõlkida kaudu tõlkija.Suur Tänu!
https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Schumann

== [[:Sinine]] ==
planeet Maa õhukiht on ka kosmosest vaadatuna sinine, seega ei ole väljend taevas piisav kirjutises sinine, ehk viitsid oma muudatuse tühistada? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. mai 2017, kell 15:07 (EEST)
:Taevas ei ole vale, see on arusaadav sõna, miks taevast ei võiks mainida? &quot;Maa õhukiht&quot; ei öelda ju. Võib-olla võiks siis nii öelda, et selge taevas on päeval sinine ja Maa paistab kosmosest Päikese valguses sinine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. mai 2017, kell 15:24 (EEST)
:: ok [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. mai 2017, kell 15:31 (EEST)
:::Maa  värv kosmosest vaadatuna sõltub muidugi suunast, nii et see, et õhukiht kosmosest vaadatuna sinine tundub, pole kindel. Sinised kohad on üldiselt meri, mis on sinine seetõttu, et peegeldab sinist taevast. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. juuni 2017, kell 07:40 (EEST)

== &quot;Pane laik&quot; kustutamine ==

Tere,
Kas on võimalik kuidagi saada kustuatud teema sisutekst?
Kahjuks ei ole mul sellest koopiat. 
Tänades. 

Mida oleks pidanud tegema, et seda ei kustutataks?
https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pane_laik
:Artiklis esitatud väited peavad olema tõendatud usaldatavate avalike allikatega. Mulle tundus, et see pole siin võimalik, sestap kustutasin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuni 2017, kell 11:04 (EEST)

'''&quot;Pane ''laik&quot;''''' - kedagi pöial püsti puudutamine keha piirkonda. 

Tegevus  on tuletatud Facebook-ist &quot;Like&quot; ikooni vajutamisest.

&quot;Pane ''laik&quot;'', kasutatakse kui soovitakse koheselt väljendanda meeldivat emotsiooni füüsilise puudutusena.

&quot;Pane ''laik''&quot; - sai alguse sellest kui Vassil Marjunitš soovis, et inimesed teine teisele väljendaks hetkes kogetavaid meeldivaid tundeid koheselt. 
See teeb inimesti teineteise suhtes sallivamateks, sõbralikemaks ja lähedasemaks, sest suureneb positiivsete kontaktide hulk.

&quot;Pane ''laik&quot;'' - sooritatakse käelaba rusikas surutud ja pöial püsti, teise inimese keha piirkonda vastu.
Laigitavaks keha piirkonnaks on tavaliselt  pöial püsti käsi ja õlg.

==Aktiivsete kasutajate loend==
Minu kasutajanimi on aktiivsete kasutajate loendist kadunud, ehkki olen teinud hulga muudatusi viimase 30 päeva jooksul. Ma ei pruugi olla ainus &quot;kadunud hing,&quot; aktiivsete kasutajate arv on kuu varasemaga umbes saja võrra väiksem. Ehk oskad bürokraadina midagi selle kohta öelda? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 29. juuni 2017, kell 17:37 (EEST)
:Never mind. Peale mitmetunnist vahet ilmus mu kasutajanimi loendisse tagasi. Müstika. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 29. juuni 2017, kell 17:57 (EEST)

== Jälle küsimus ==

Oskad ehk öelda eksperimendi nime?&lt;br /&gt;Sisu: katsealustele (min 5 maailma suurema pealinna elanikud, sh ka NY) näidati dražeedega täidetud läbipaistvast plastist valmistatud siga (st, kuju) ja küsiti dražeede arvu; tulemusena ei saadud ühtki õiget vastet, kõigi katsealuste (1-5 milj, ei mäleta) vastuste aritmeetiline keskmine ent andis vastuseks dražeede täpse arvu. Aitäh!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 17:25 (EEST)
:Ei oska kahjuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 18:38 (EEST)
::See oli hr Tulviste loengust (kui mitte Pärli), ehk siis mõte(?) selles, et kooslus, jätku/alalhoiu vms eesmärgil, on suuteline leidma lahenduse...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])
:::Monte Carlo meetod. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 18:55 (EEST)
:::: Minu meelest mitte. [[Monte Carlo meetodid]] eeldavad, et tõenäosusjaotus on teada, või ma saan valesti aru? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 19:03 (EEST)
:::: Ei pea teada olema, küll aga isiklikul tasemel hinnatav olema, mille alla ka konkreetne juhtum satub. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 21:12 (EEST)
::::: Kuidas saab puhtalt statistikaga põhjendada, et keskmine hinnang läheb täppi? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 21:28 (EEST)
::::::Meetodid on erinevad, (sestap artikli nimigi Monte Carlo meetodid). Antud variandi puhul on eelduseks, et inimesed hindavad midagi, mis on neile hinnatav, mis loob seega hinnangutest tõenäosusliku jaotuskõvera. Hinnata saab midagi, mis ei varieeru, kui inimestel paluda hinnata muutuvat suurust, näiteks Kuu kaugust Merkuurist, või siis midagi, mida nad hinnata ei oska (kiirliftiga Kuule sõiduks kuluvat aega, mis on kümme tundi), pole  tulemus saavutatav, kuna statistika suvaliste tulemustega täpset keskmist vastust ei loo. Inimesed ei tea täpset tulemust, küll oskavad nad aga hinnata suurusjärku, määratledes sel konkreetsel juhul jaotuspiirkonna ise. Raamat &quot;Suurte väejuhtide saladus&quot; oli üsna hea lugemismaterjal, seal oli juttu Monte Carlo meetoditest ja ka sellest konkreetsest juhtumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 22:04 (EEST)&lt;br/&gt;&lt;u&gt;Konkreetse &quot;kommisea&quot;&lt;/u&gt; puhul oli iga mandri sea &quot;kõhus&quot; täpselt sama kogus dražeesid...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])
{{taane|::::::}}Minu mõte oli pigem selles, et mida rohkem &quot;valeväiteid&quot; me konstrueerime, seda tõenäolisem on sellest &quot;tõdeväite&quot; väljakoorumine, mille autoreiks ei ole keegi meist.[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])

Ma taipan enam-vähem, aga kuidas ette arvata, mida inimesed hinnata oskavad? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 22:55 (EEST)
:Miks tahad alati olla võimeline &quot;ette arvama&quot;? See ei ole ei Newtoni ega Einsteini kooslus, pigem organisatsiooni/olemi/kogumi enesealalhoiu &quot;geenikoodiga&quot; etteantud muster/mall. Umbes sedalaadi, et suvele järgneb talv jne, mõni loodu (taim, näiteks) kasvab (ellujäämiseks) ülespoole, mõni teine allapoole. Kui mulle oleks veel u 250 aastat elu antud, siis ehk oskaksin paremini selgitada (kellele), ja põhjendada ka seda, miks vajaksin veel vähemalt paari veerandtuhandet, et paremini aru saada...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])
:: Siiski, kui asi pole mingilgi määral ette arvatav, siis pole ka tulemus saavutatav. Küsi ükskõik kui paljudelt inimestelt tahes, kui kaua aega võtaks liftiga Maalt Kuule sõitmine ja õiget tulemust ei tule. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. august 2017, kell 23:52 (EEST)
:::Ehk siis - Andrese küsimus sellest, kuidas teada, kas  tol meetodil saavutatav tulemus on relevantne või ei, on vägagi relevantne... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. aprill 2018, kell 07:54 (EEST)

== Lingid arutelulehtedele! ==

Tee kindlasti oma kommenteeritud arutelulehtedele vajaduse korral lingid. Nt tegemata siin [[arutelu:Hungaroloogia]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuli 2017, kell 12:44 (EEST)
:lingistada on nutikas ka kasutajanimed, et neile automaatselt teavitus tuleks. Nt tegemata siin: [[Arutelu:Admiral von Trotha]], ent mille ma tegin--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuli 2017, kell 14:12 (EEST)

== [[Lepikon torppa]] ==

Artklit täiendades tuleks viited üle kontrollida. Praegu on lingid viidetele olemas, aga viiteid endid polegi. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 25. juuli 2017, kell 19:46 (EEST)
:Arutelulehel on sellest juttu. Tule appi, kui oskad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2017, kell 21:05 (EEST)
----
Kui on tahtmine täpsustusi korda teha, siis [[Vikipeedia:Andmepäringud/Linkimata täpsustusmärkega lehed|siit]] leiab pidevalt kasvava loetelu. --Pelmeen10 16. august 2017, kell 00:47 (EEST)
:Need tuleb kohe korda teha, kui need tekivad, aga meil ei jätku toimetajaid. Ja kõigepealt, neid ei tohi üldse tekitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. august 2017, kell 08:19 (EEST)

Mõtlesin su käest nõu küsida, et kuidas sa tõlgiksid eesti keelde sellise asja nagu ВЦСПС ([[:ru:Всесоюзный центральный совет профессиональных союзов]]) spordivõistluste puhul (näiteks Первенство ВЦСПС) ehk siis tegu ametiühingute spordiühingu (mille alla käisid siis näiteks spordiühingud Trud, Zenit, Krõlja Sovetov, Avangard jne) võistlustega. Omal ajal kirjutati lihtsalt Ametiühingud /olid ka sellised asjad nagu Maanoored ehk Урожай ja ka Relvajõud ehk физкультурно-спортивное объединение Вооруженных сил/, aga tänapäeval need enam väga hästi ei kipu kõlbama. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 17. august 2017, kell 11:52 (EEST)
:Organi nimi oli [[Üleliiduline Ametiühingute Kesknõukogu]], lühend ÜAÜKN. Jah spordi kontekstis räägiti tõesti Ametiühingutest (või ametiühingutest?). Ma ei saa aru, miks see ei kõlba. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. august 2017, kell 12:02 (EEST)

==Kirillitsas linke==
kirillitsas linkide kordategemisel leidsin ka kolm pähklit: [[Функция_(математика)]], [[Множество]]
ja [[Opolje_(природный_район)]]. Ma arvan, et sul käib nendest jõud üle--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. august 2017, kell 10:13 (EEST)
:[[Funktsioon (matemaatika)]], [[Hulk]]. Kolmanda tegin ümber: [[Opolje (Venemaa piirkond)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. august 2017, kell 11:11 (EEST)
::neid su vastatuid linke ([[Функция_(математика)]] ja [[Множество]]) ma tegelikult teadsin, ent need on ühes ja samas artiklis sellises (v-o vigases) kontekstis, kus ma ei oska neid parandada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. august 2017, kell 11:57 (EEST)
::: Need on tarbetud, kustutasin ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. august 2017, kell 12:20 (EEST)

== Kategooriad ==

Olen rajanud: [[:Kategooria:Usbeki lauljad]], [[:Kategooria:Tadžiki muusikud]]. Kas ma pean teisaldama (Usbekistani lauljad, Tadžikistani muusikud)? [[Munojotxon Yoʻlchiyeva]] on [[usbekid|usbeki]] laulja, sest ta on sündinud ja töötas [[Usbeki NSV]]is. [[Bojmuhammad Nijozov]] ei ole [[Tadžikistan]]i, vaid [[Tadžiki NSV|tadžiki]] muusik. [[Tadžikid|Tadžiki]] inimene on [[Tadžikistan]]ist või [[Tadžiki NSV|TNSVist]], jah? --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 28. august 2017, kell 19:42 (EEST)
:Ei, &quot;usbeki&quot; või &quot;tadžiki&quot; tähendab rahvust, etnilist päritolu. &quot;Usbekistani&quot; või &quot;Tadžikistani&quot; tähendab seotust riigiga (või liiduvavariigiga). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2017, kell 22:47 (EEST)
:: Jah, ma saan aru, aga mu küsimus oli: [[Tadžikistan]]≠[[Tadžiki NSV]], [[Usbekistan]]≠[[Usbeki NSV]] → tadžikistani inimene ei ole [[Tadžiki NSV|TNSVist]], vaid [[Tadžikistan]]ist? [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3ATad%C5%BEikistani_muusikud&amp;type=revision&amp;diff=4730229&amp;oldid=4729649 Olen teisaldanud]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 29. august 2017, kell 00:44 (EEST)
::: Ka Tadžiki NSV on Tadžikistan ja ka Usbeki NSV on Usbekistan. Nii vahet teha ei saa ja minu meelest ei ole see vahetegemine ka vajalik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. august 2017, kell 10:15 (EEST)
----
Miks Oü Pinska artikli teisaldasid? Sellised võib julgelt kustutada. --Pelmeen10 2. september 2017, kell 23:48 (EEST)
:Mul ei olnud aega uurida, kas teema on tähelepanuväärne, aga see oli kohe näha, et pealkiri on vale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. september 2017, kell 13:14 (EEST)

== Aidi või Aïdi==
[[Maroko]] koeratõug, [[en:Aidi]] / [[fr:Aïdi]], kumb neist etwi-s põhiartikli pealkirjaks sobib?[[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 4. september 2017, kell 12:00 (EEST)&lt;!--
Pikse ajal tähendas logisurk seda, et üks hetk on kirjas üks asi, u 5 min pärast on logikirje üle kirjutatud--&gt;

== Samanimelised ==

Ma märgin samanimelisi inimesi arutelulehtedele, kui leian neid teenetemärkide kavalere korrastades. Kahjuks ei ole jaksu ise kõikide kohta artikleid teha, aga arvan, et on kasulik, kui see info on kuskil olemas.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 17:31 (EEST)
:Jah, muidugi ei pea just Sina tingimata neid artikleid tegema. Aga mulle tundub, et sellistes olukordades tuleks artiklipealkiri  ordenisaajale jätta ning ordenisaaja artiklile täpsustusmärkus lisada. Seda ei saa ilma artiklita teha, nii et ilma artiklita ei saa olukorda lahendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 17:36 (EEST)
::Loomulikult saab teha täpsustusleheküljed, kus kõik võimalikud variandid on punased, ent eelistada tasuks ilmselt tõesti täpsustusmärkusi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 18:25 (EEST)
::: Asi on ju selles ka, et pole mõtet panna põhinime neiupõlvenimega ühele pulgale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 19:28 (EEST)

== Ümbersuunamis leheküljed ==

Kuidas neid kustutada, et jääks alles ainult õige lehekülg? – Eelneva [[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Tehnilised ja vormistamisstandardid|allkirjata]] kommentaari kirjutas [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]] • [[Special:Contributions/MoroccoCentral|kaastöö]]) 14. november 2017.
:Kustutada saavad administraatorid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2017, kell 09:04 (EET)
:: Ümbersuunamiste kustutamiseks pole enamasti aga ka vajadust. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 15. november 2017, kell 10:17 (EET)

== Prva Liga ==

Kuna mitmel riigil on kõrgliigad [[Prva Liga]], siis tegin täpsustuslehekülje. [[Prva liga]] võiks sinna suunata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 5. detsember 2017, kell 14:36 (EET)
:Jah, nõus. 
:Muide, Sloveenia liiga jaoks ette nähtud (ja ka praegune) pealkiri ei ole nimi. See tuleks pigem tõlkida või siis kasutada nime. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. detsember 2017, kell 14:47 (EET)

== Arutelulehel teiste tekstide muutmisest ==

Minu teada on selline tegevus Wikipedia reeglite vastu. Palun, ära enam tee niimoodi!--[[Eri:Kaastöö/90.191.198.230|90.191.198.230]] 3. jaanuar 2018, kell 17:03 (EET)
:Vabandust, kui tegin, siis kogemata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. jaanuar 2018, kell 19:05 (EET)

Ma saan aru, et sa oled juhindunud mingitest soovitustest, kui siiski palun ära muuda vene kabet Vene kabeks. Mängul pole riigiga midagi pistmist, pealegi tundub et see on pärit tänapäeva Ukraina ehk siis endise Poola riigi aladelt. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 14. jaanuar 2018, kell 00:31 (EET)
:Ma juba muutsin. Kui ta on pärit Ukrainast, siis &quot;vene&quot; on ju veel valem. Nimi ei ole ju ometi paadi järgi? Igatahes nii ESBL-is kui ka TEA-s on &quot;Vene kabe&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 00:44 (EET)
:: Sugugi mitte. Õige on vene kabe. Ja nimetus on rahvuse ning mitte riigi järgi. Tuleta meelde, et rahvused ja keeled käivad eesti keeles ikka endiselt väikese tähega. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 14. jaanuar 2018, kell 01:01 (EET)
::: Kabel ei ole rahvust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 01:13 (EET)
::: Igatahes Sa peaksid seda põhjalikumalt selgitama ja põhjendama. Mille poolest vene kabe erineb Vene kirvest? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 01:15 (EET)
:::Minu meelest on &quot;Vene kabe&quot; nagu &quot;Vene vodka&quot;. vt [http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vene+kabe&amp;F=M].--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 08:23 (EET)
:::: Pigem nagu rootsi kardinad, vodka võib olla väga hästi ka Venemaalt toodud ja sel juhul oleks see suure algustähega. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 18. august 2018, kell 07:40 (EEST)
::::: Praeguste reeglite järgi on &quot;Rootsi kardinad&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. august 2018, kell 08:45 (EEST)

== Languages in Estonian ==

Hi, at svwiktionary we're discussing language names in Estonian, but since we don't speak Estonian, the discussion is unproductive. Are you good at grammar? :-)

{| class=&quot;wikitable&quot;
! || Name of the language (noun/nimisõna) || Name of the country (noun/nimisõna) || Adjective (omadussõna)
|-
! English
| Albanian, Swedish, Estonian
: ''I speak &lt;language&gt;. The grammar of &lt;language&gt; is difficult.''
| Albania, Sweden, Estonia
: ''I come from &lt;country&gt;. The capital city of &lt;country&gt;.''
| Albanian, Swedish, Estonian
: ''A &lt;adjective&gt; woman. &lt;Adjective&gt; Wikipedia.''
|-
! Estonian &lt;br&gt; (alternative 1)
|
* albaania keel, rootsi keel, eesti keel ''(correct forms)''
* '''&lt;del&gt;albaania, rootsi, eesti&lt;/del&gt; (&lt;u&gt;incorrect&lt;/u&gt; forms)'''
| Albaania, Rootsi, Eesti
| albaania, rootsi, eesti
|-
! Estonian &lt;br&gt; (alternative 2)
|
* albaania keel, rootsi keel, eesti keel ''(correct forms)''
* '''&lt;ins&gt;albaania, rootsi, eesti&lt;/ins&gt; (&lt;u&gt;also correct&lt;/u&gt; forms)'''
| Albaania, Rootsi, Eesti
| albaania, rootsi, eesti
|}

Can you tell whether Estonian alternative 1 or 2 is accurate? According to [[wikt:eesti]] it seems like alternative 2 is possible, but highly unusual. [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 16. jaanuar 2018, kell 23:33 (EET)
:Yes, in the contemporary Estonian &quot;albaania&quot;, &quot;rootsi&quot;, &quot;eesti&quot; are not normally used for the languages but the linguist [[Paul Ariste]] used to use them so. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 01:03 (EET)
:This use was introduced in the first half of the 20th century as a loan from Finnish. Now it is probably obsolete except in jocular speech. (But [[Ago Künnap]] used it in 1994.) It has been also found in some Estonian dialects. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 01:24 (EET)

::(Thanks a bunch!) Do you have an explanation for why, on a page like [[wikt:inimene]], the title is &quot;Eesti&quot; and the translations seem to have language names like &quot;rootsi&quot;, without &quot;keel&quot;? [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 20:26 (EET)
::: Because it would be tedious to repeat the word ''keel'' all the time.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 20:34 (EET)
:::: Thanks! [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 23:40 (EET)

Andres, mul on selline tunne, et ma hakkan su muudatusi seal 1993. aasta juures kohati uuesti tagasi pöörama. Asi selles, et see kuidas ja mis isikud sa artiklisse jätad ja millised eemaldad ei ole päriselt ka vastuvõetav. Osade eemaldamistega ma olen nõus, osadega aga mitte mingil juhul. Näiteks kui sa surnute nimekirjast Bobby Moore'i, Arthur Ashe'i ja River Phoenixi eemaldasid, siis ma hakkasin küll vanduma. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 28. jaanuar 2018, kell 02:18 (EET)
:Pane need tagasi, kes Sinu arvates peavad seal olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2018, kell 02:23 (EET)
:Ja surnute nimekirjast võta need välja, kelle eemaldamisega Sa oled nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2018, kell 02:26 (EET)

== Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors! ==
&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
:''please help translate this message into your local language via [https://meta.wikimedia.org/wiki/Wiki_Project_Med/The_Cure_Award meta]''
{| style=&quot;background-color: #fdffe7; border: 1px solid #fceb92;&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;vertical-align: middle; padding: 5px;&quot; | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|100px]]
|style=&quot;font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;&quot; |'''The 2017 Cure Award''' 
|-
| style=&quot;vertical-align: middle; padding: 3px;&quot; |In 2017 you were one of the [[W:EN:Wikipedia:WikiProject Medicine/Stats/Top medical editors 2017 (all)|top ~250 medical editors]] across any language of Wikipedia. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a [[meta:user group|user group]] whose mission is to improve our health content. Consider joining '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|here]]''', there are no associated costs.
|}

Thanks again :-)  -- [[W:EN:User:Doc James|&lt;span style=&quot;color:#0000f1&quot;&gt;'''Doc James'''&lt;/span&gt;]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]] 26. aprill 2018, kell 06:30 (EEST)'''
&lt;/div&gt;

== Tere ==

Kas sinu tegeled lehekülgede ühendamisega ka? Erikeelsete vikipeediate vahel ma mõtlen. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]])
:Jah. 
:Soovitan kasutada nelja tildet, et aeg oleks näha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. august 2018, kell 09:56 (EEST)

----
Kasutajaliidese muutmise õigust piirati mõnedel lehtedel ([[Eri:Püsilink/5084345#footer|teadaanne saatkonnas]]). Ma arvan, et võiksid uude kasutajarühma (liidese administraatorid) lisada need, kes on vastavaid lehekülgi varem muutnud. Need oleks järgmised neli kasutajat: Cumbril, WikedKentaur, Ahsoous ja mina. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. september 2018, kell 18:30 (EEST)

Lehti nagu [[MediaWiki:Common.css]] ei saa praegu muuta ükski kohalik kasutaja. Sina saad lisada kasutajaid ülalnimetatud rühma, mille liikmed saavad neid lehti muuta. Kas oleks võimalik õigused saada? Ma kibelen mõnd liidese lehekülge uuesti muutma. :) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. september 2018, kell 16:54 (EEST)

Tõepoolest, mille taga selle õiguse andmine seisab? Kui tahaksin oma loodud [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|Viidete Korrastaja]] tööriistas vigu parandada või seda täiustada (nii, et muudatused kõigi tööriista kasutajateni jõuaks), siis pole mul seda võimalik hetkel teha. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:27 (EEST)
:Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:44 (EEST)
:: Mul endiselt ei ole seda õigust. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:47 (EEST)
::: Kuidas nüüd? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:51 (EEST)
:::: Nüüd on. Aga WikedKentauril pole. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:52 (EEST)

==Ehk==
vaataksid, palun, [[Gravitrips]]i 3. lõiku, ma pole päris kindel korrektsuses. Ette tänades, —Pietadè 10. detsember 2018, kell 17:52 (EET)

== Vandalism ==

Hello! Please see [[Special:Contribs/193.40.104.194]]. Their edits are death threats, and although likely not serious, should still probably be blocked. Thanks, [[Kasutaja:Vermont|Vermont]] ([[Kasutaja arutelu:Vermont|arutelu]]) 9. jaanuar 2019, kell 13:08 (EET)

== Ei ole sodinud, eemaldas mittevajalikku infot ==

Mida see tähe &quot;J&quot; korduv lisamine siis on, kui mitte sodimine? Kõrvalküsimusena: mille poolest on allikaviidetega kinnitatud avaliku elu tegelase avalik vaidlus seksuaalküsimuses mittevajalik info? Palun selgita, et edaspidi oleks selge. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 09:35 (EET)
:Tähe J korduvat lisamist ma ei märganud. Artikli ajaloost nägin, et ta pööras tagasi ka selgelt pahatahtliku muudatuse. Ma ei näe tema tegevuses pahatahtlikkust. Mulle tundub ka, et see seik on liiga kergekaaluline (seda kajastavad ainult meluleheküljed ja kirjeldatu toimus ainult Youtube'is) ja vähemalt sellisel kujul on seda entsüklopeediast lugeda imelik (ka liiga suur kaal). Muidugi see on vaieldav, aga blokeerimise asemel oleks minu meelest tulnud dialoogi astuda. Minu arvates võib selle lõigu ära jätta küll, aga lingid võib panna välislinkide alla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 09:51 (EET)
::Sodimise puhul pole nagu midagi arutada. P.S. Miks me näiteks poliitikute isikuartiklites selliseid avaldusi kergekaaluliseks ei pea ja erandi teeme? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 10:31 (EET)
::: Ma ei tea, kas see nii on. Kui poliitik kritiseerib seadust, siis on see oluline, sest poliitikut teevadki seadusi. Siinset juhtu võib ka nii tõlgendada, kuid see pole üheselt mõistetav, see võib olla ka lihtsalt loba ja pullitegemine. Samuti pole skandaali ega huligaansust ega ilmselt ebaeetilist käitumist, vähemalt minu arvates mitte. Ja kui tahta esile tuua  seaduse kritiseerimist, miks siis artikkel seda ei maini? Sellepärast ma leiangi, et sellisel kujul on see ebavajalik. Aga ma ei taha seda asja sisuliselt arutada, ma tahtsin ainult selgitada, miks ma bloki maha võtsin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 11:09 (EET)    
::::Ei, ta ei kritiseerinud seadust. Vastupidi, ta äratas avalikku tähelepanu sooviga talle seadusega antud õigust kasutada. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 12:14 (EET)
:Noh, see J-täht jäi nähtavasti kogemata sisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 10:00 (EET)

== Daodejing ==

Kuule, Andres, mul tekib aina sagedamini küsimusi, [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Daodejing&amp;type=revision&amp;diff=5233383&amp;oldid=5233378 mida kuradit sa õigupoolest teed]. Kui viidatud leheküljel on autoriks märgitud Hilmar Alquiros, aga sina nõuad, et selle asemel oleks perekonnanimeks Klaus, või et vaikitaks maha, kui üks tõlge on tehtud soome keele kaudu - mis toimub? Kas sa lihtsalt käid ringi ja tühistad suvalisi muudatusi, sest on selline tuju? Oma tegevust põhjendama sa ju ei vaevunud. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. märts 2019, kell 12:22 (EET)
:Vabandust, ju ma siis eksisin. Aga kui Sa neid kolme muudatust koos vaatad, kas see ei näe siis välja nagu vandalism? Aitäh, et märkasid! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2019, kell 12:26 (EET)

----
Palun roboti õigusi kasutajale [[User:PikseBot|PikseBot]]. Teeksin sellega mõningaid süntaksiparandusi ning võib-olla parandan hiljem välislinke vmt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2019, kell 12:10 (EET)
:Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. märts 2019, kell 14:07 (EET)

== [[Plekkpurgi katedraal]] and [[Cyril Genik]] ==

Hello Andres, As a senior editor in the Estonian Wikipedia would you be able to remove the tags from these two articles?  Many Estonian editors have contributed to these articles over the years.  I just thought I'd ask.  I apologize for being unable to write to you in Estonian. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 14. märts 2019, kell 17:58 (EET)

== [[Minangkabaud]] ==

[[Puti Kaisar-Mihara]]: &quot;Tema isa on rahvuselt [[minangkabaud|minangkabau]]&quot; või &quot;Tema isa on rahvuselt [[minangkabaud|minangkabaulane]]? --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 13. aprill 2019, kell 13:03 (EEST)
: Vabandage, [[kasutaja:Ursus scribens]] suhtub töösse väga tõsiselt ja on parandanud artiklit. Töö on lõppenud. He has already explained [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&amp;type=revision&amp;diff=5278580&amp;oldid=5278431 what is the Estonian for &quot;a Minangkabau person&quot;]. Sorry, I didn't want to be any trouble to you. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:15 (EEST)

== Kuidas tõlkida ==

Kuidas võiks tõlkida &quot;pseudo-Riemannian metric&quot;? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 22. aprill 2019, kell 22:33 (EEST)
:Minu meelest sobib &quot;pseudo-Riemanni meetrika&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 00:41 (EEST)
::Aitäh! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 05:52 (EEST)
Aga &quot;Собственно псевдориманов метрический тензор&quot; – kuidas seda? Kas nii: &quot;päris pseudo-Riemanni meetriline tensor&quot; --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 06:21 (EEST)
:Selles vallas tuleb vast keelenõuandlasse pöörduda. Tõeline või ehtne - alternatiive on mitu. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 07:30 (EEST)
::See ju termin. Mida nemad sellest teavad. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 08:43 (EEST)
::: Ma ei tea, kas nii kasutatakse, aga eesti keeles tuleks põhimõtteliselt öelda &quot;pärispseudo-Riemanni meetriline tensor&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 09:02 (EEST)
::::Aitäh! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 09:12 (EEST)

== Rootsi lipp ==

Arutelulehel ära toodud kitsaskohad tunduvad aegade jooksul lahenenud olevat. Küsimus: Kas vastuhääl hea artikli staatusele veel kehtib ja kui, siis miks? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2019, kell 22:30 (EEST)
:Uurisin pisut, aga jäi pooleli. Esmapilgul torkab silma, et viiteid igal pool pole. Kas on  kasutatud uuemat kirjandust lipu ajaloo kohta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 10:46 (EEST)

== Filosoofiateosed ==

Mul ei ole otseselt midagi nende artiklite vastu, aga leian, et need sobiks Vikipeediasse vähe paremini, kui nende juures oleks natuke täiendavat infot peale praegu esitatu. Alustuseks võiks teostes käsitletavatest teemadest olla ka artikli enda sissejuhatuses väike lõik, et ei peaks artiklit läbi lugema, et üldse teada saada, et millest mingis teoses juttu. Ning muidugi võiks nende juures olla mingit infot teoste enda kohta (nt mis keeltesse on tõlgitud, kui palju välja antud, kuidas on keegi kolmas teost arvustanud). Kas see oleks tehtav? Samuti saab alati juurde tekitada infokaste (nt [[:fr:La Dialectique de la durée|nagu siin]]) ja/või navigeerimismalle (kus on välja toodud mingi autori olulisemad teosed, et lugejal oleks hõlpsam selliste artiklite vahel liikuda). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2019, kell 21:31 (EEST)

:Sel hetkel, kui ma neid kirjutan, huvitab mind eelkõige sisukokkuvõte ja mul ei jätku tavaliselt kannatlikkust, et muud üle ühe lause kirjutada. Kui sisukokkuvõte on valmis, võib sellega rohkem tegelda. [[Love's Vision]] on näide, kus sisukokkuvõte on valmis ning on lisatud ka sissejuhatav lõik ning kokkuvõte arvustustest. Navigeerimismalle ja infokaste ma ei hakka tegema, ma ei tee neid kunagi, aga kes soovib, võib teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2019, kell 01:45 (EEST)

== Seks piim ja jooks ==

Miks sa arvad, et peaks olema olemas sõna &quot;sekslelu&quot;? Vrd nt piim+lehm=piimalehm (piimlehm?), jooks+king=jooksuking (jooksking?) jne°—°&amp;#160;Pietadè 15. mai 2019, kell 18:27 (EEST)
:Võib-olla ei ole, aga on olemas kategooria Sekslelud. Selle kategooria võib ka ümber nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. mai 2019, kell 18:29 (EEST)
::Oli olemas, sest, jäi silma ja teisaldasin 13. V [[:et:Kategooria:Seksilelud|Seksilelude]] alla.15. mai 2019, kell 18:31 (EEST)
::: Vabandust, ju ma siis eksisin, lugesin valesti või midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. mai 2019, kell 18:34 (EEST)
::::Oli vist &quot;punane&quot; kategooria; samas, ‘seksmängu{{värvi|hall|-}}asjad’ on ilmselt &quot;[[Keel (anatoomia)|keel]]e&lt;nowiki&gt;liselt&lt;/nowiki&gt;&quot; lubatud...°—°&amp;#160;Pietadè 15. mai 2019, kell 19:38 (EEST)

== Värviartiklite kategoriseerimine ==

Selline küsimus tekkis. Praegu värviartiklid kategoriseeritud nii, et kategooria Värvused all on artikkel Punane ja alamkategooria Punase varjundid (tõlgitud võõrast keelest nt ''shades of red'') eraldi - mis tekitab justkui olukorra, nagu need punase varjundid poleks enam värvused, kuigi mõned neist 'varjunditest' on väga sarnased spektri keskmisele punasele või vastupidi, on vägagi tugevalt omanäolised ja pikalt keeles olnud oma nimega värvitoonid. Probleem on selles, et niisugune põhivärviks ja varjunditeks kategoriseerimine pole loogiline st tekitab kunstliku hierarhia, mis pole põhjendatud ei füüsikaliselt ega igapäevakogemuse seisukohalt - . Prantsuse keeles on hästi, seal on olemas mõiste ''champ chromatique'' (eesti keeles sellele mõistele vastet ei ole), mis on seotud nii tajuga kui põhivärvinimega keeles ja mille alla kuulub nii nn põhivärv kui ka selle mitmesugused lähemad ja kaugemad sugulased.

Minu ettepanek oleks ehitada kategooriad nii: Värvused all on alamkategooriad Punased värvitoonid (praeguse keeleliselt kohmaka Punase varjundid asemel), Sinised värvitoonid, Kollased... jne, mille sees sisalduks nii põhivärviartikkel kui ka põhivärvi variatsioonide artiklid. Sellisel juhul jääks Värvused alla ainult mitmesugused üldmõistetega seotud artiklid. Kui mõni värvus asetseb nii-öelda mitme vahel, siis võib talle lisada mitu kategooriat: Sinised... Rohelised... Keeleinimestega juba konsulteerisin, oleks üheselt arusaadav.

Mulle endale tundub väljapakutu vähem vastuoluline kui praegu olemasolev süsteem, mida arvate? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 19:44 (EEST)

: Õieti on kõik praegu olemasolevad värviartiklid tegelikult värvinimede artiklid. Värvikastis olev klots ja pildid illustreerivad värvinime. Nii et võib ka keelepõhiselt lähenada. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 20:09 (EEST)

:: Ma saan Su loogikast aru. Segadus tuleb sellest, et mingi kategooria alla kuuluvad artiklid jagunevad põhikategooria ja alamkategooriate vahel, nii et antud juhul on ka alamkategooriate all värvused. Aga noh, nagu näha, pole see lugejale enesestmõistetav. Mulle see süsteem üldse ei meeldi, sest see teeb kategooriad ebaülevaatlikuks. Aga noh, ega Sinu ettepanek ka selle süsteemi vastu ei ole. Minu poolest võid nii ümber teha, aga aruta teistega ka.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 20:26 (EEST)

== Wikidata ==

Kuidas tekitada uut artiklit wikidata abil?

Näiteks: [https://www.wikidata.org/wiki/Q148285], kuidas selle abil teha meile artikkel [[Osho]]?--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 16:06 (EEST)
:Minu meelest nii ei saagi. Tuleb lihtsalt artikkel alustada, ja siis saab Wikidataga ühendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 19:20 (EEST)
::Hea küll. Tegelikult peaks saama selle abil artikli põhja moodustada küll. Aga kuidas olemasolev või uus artikkel Wikidataga ühendada? Kas on mingeid juhiseid?--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 15. juuni 2019, kell 06:42 (EEST)
:::Ühendada saab ikka seda, mis olemas on, ehk siis alustatud ja salvestatud, tegemisel ühendada ei saa. Kui artikkel on mingis keeles olemas, siis vasakul on riba keeled, sealt siis valid keele, millega ühendada, ja artikli nime selles keeles. Kui mingil põhjusel aga on üksus olemas vaid wikidatas (näiteks alustas keegi mingis keeles artiklit, aga lõi ennem wikidata andmeüksuse, kui artikkel valmis), siis andmeüksusel on ka keelte osa olemas (lahter Wikipedia, täpsemalt küll vikide, sest igal keelel oma vikit pole, mõnel on aga mõne murde jaoks ka), kuhu saab lisada eesti artikli.  [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuni 2019, kell 08:00 (EEST)

== Autoriõigused ==

Mitmete mu uute artiklite autoriõigused on pandud kahtluse alla. Nendes on kasutatud CC-BY-SA litsentsiga andmeid [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Esileht] ning sellele allikale on ka kõigis vastavates artiklites korrektselt viidatud. Seega ei tohiks olla probleeme nende kasutamisega meie Vikipeedias. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 14:44 (EEST)
:Ma ei tea, millistest artiklitest jutt on, aga nii palju kui mina aru saan, ei käi see litsents &quot;Ida mõtteloo leksikoni&quot; kohta. Seda allikat võib kasutada küll, aga tuleb ümber sõnastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 16:55 (EEST)
::Jutt on artiklitest [[Ületava mõistmise suutrad]], [[Sārnāth]], [[Ületav mõistmine]] ja [[Subhūti]]. &quot;Ida mõtteloo leksikon&quot; on CC-BY-SA litsentsiga juba alates 2017. aasta augustist ja neid andmeid peaks saama kasutada nagu kõiki samasuguse litsentsiga allikaid. Leian, et autoriõiguste rikkumises kahtlustamise mallid tuleks maha võtta. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 06:55 (EEST)

Mul käivad need autoriõiguste asjad üle mõistuse. Ma ei saa näiteks aru, mida tähendab &quot;community content&quot; ja ma ei saa ka aru, mis litsents see on ja kas see Vikipeediasse sobib. Pikne ja Ivo teavad neid asju paremini. Aga sisulisest küljest arvan, et on parem, kui Vikipeedia artiklid ei ole mõtteloo leksikoni koopiad, vähemalt ei ole hea, kui selliseid artikleid on massiliselt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 09:37 (EEST)

== Ülikoolide nimed ==
Minu meelest on parem ülikooliartiklite pealkirju sedasi mitte parandada. Kirjutasin eile siia: [[Arutelu:Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikool]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuli 2019, kell 17:22 (EEST)
:: Jah, ma tean, et see on Sinu meelest parem. 
:: Ma lähtun sellest põhimõttest, et üldjuhul kirjutatakse asutuste nimed läbiva suurtähega.
:: Me võime selle asja arutusele panna, kas või hääletada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 20:13 (EEST)
::: Minu meelest vähemasti ülikoolide nimesid kirjutatakse toimetatud väljaannetes sageli ka nii, et liigisõna on väikese tähega. Miks ei peakski, kui keelereeglid selle ette näevad. Minu meelest me ei peaks hääletama keelereeglite järgimise üle.
::: Ma saan aru, et Eesti ülikoolide ametlikud nimed on läbiva esisuurtähega ja küllap sellepärast on nad sellisel kujul levinud, aga välismaa ülikoolidel pole ametlikke eestikeelseid nimesid. Pealegi kõigi ülikoolide nimesid ei kirjuta ju sa ka ise niikuinii läbiva esisuurtähega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2019, kell 10:50 (EEST)
:::::Keelereeglid mitte ei &quot;näe seda ette,&quot; vaid kõigest lubavad. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. juuli 2019, kell 00:39 (EEST)
:::::: Täpsustasin viidatud arutelus ja ka allpool: keelereeglid näevad ette, väikest tähte kasutatakse ''tavatekstis'' (vastandatuna ametlikule tekstile), milleks on ka Vikipeedia tekst. Vt [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. juuli 2019, kell 16:11 (EEST)
:::::::Õigekeelsuskäsiraamatu käsitluses on Tartu Ülikool nimetus, seetõttu tavatekstis lubatud ka väiketäht. Kusagil pole öeldud, et suurtäht on keelatud; vastupidi, vahel on selle kasutamine liiginimest eristamiseks isegi vajalik. Tartu Ülikooli enda materjalides, ka tavatekstides nii võrgus kui paberil, kasutatakse peaaegu alati läbivat suurtähte. Olen sügavalt veendunud, et Tartu Ülikool on nimi (mitte nimetus), seetõttu tuleb kirjutada läbiva suurtähega. Meil Eestis polegi arutatud ega konsensusele jõutud, kas ülikoolidel on nimed või nimetused. Õigekeelsuskäsiraamatu soovitusele pole eelnenud mingit arutelu. Nt inglise keeles on ikka tähtis küll, kas on Oxford University või University of Oxford. Sellest sõltub isegi ülikooli prestiiž. Esimene neist on &quot;nimem&quot; kui teine. Muidugi on võimalik öelda ka university of Oxford, kui on vaja rõhutada &quot;liigikuuluvust.&quot; Ma ei saa aru, miks me peame kõike vene keele järgi tegema. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. juuli 2019, kell 20:28 (EEST)
:::::::: Ma ei tea, kust õigekeelsuskäsiraamatus sa sellise nime ja nimetuse eristuse leiad. Minu eelmises kommentaaris viidatud lehe sõnakasutuse järgi on nimi asutustel, mille nimi ei ole kirjeldav. Tartu ülikooli nimi on seal toodud näidete järgi nimetus sõltumata sellest, kas kirjutatakse väikese tähega (tavatekstis) või suure tähega (ametlikus tekstis).
:::::::: Jah, ei ole öeldud, et suur täht on keelatud. On lihtsalt öeldud, millal sobib kasutada väikest tähte ja millal suurt.
:::::::: Tartu ülikooli nime kohta [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2727 on öeldud], et ülikool ise kasutas mujal kui ametlikes dokumentides väikest tähte, aga eelmisel aastal läksid nad suurele tähele üle. Sellepärast, et väike täht olla inimestes pahameelt tekitanud, eriti inimestes väljastpoolt ülikooli, ning ülikoolis polnud keegi ülemineku vastu. Eks nad võivad muidugi nii teha, võib juhinduda oma stiiliraamatust, üldisi keelereegleid järgima ei saa sundida. Aga me siin Vikipeedias oleme siiski püüdnud keeleasjades keelekorraldajate soovitustele tugineda, eriti sellepärast, et meil pole autoriteeti, millega nõuda kirjutajatelt, et nad teisiti kirjutaks (kui ka õnnestuks mingi oma stiiliraamat koostada ja selle kasutuselevõtus kokku leppida).
:::::::: &quot;Eesti keele grammatika II&quot; (1993) räägib muu hulgas põgusalt algustähega seotud didaktilistest raskustest. Muu hulgas teadupärast kiputakse eeldama (või isegi ollakse veendumusel), et sõnadel, sõnapaaridel jne on üks õige kirjakuju, mis passib igasse kasutusse. Sellest tulenevalt on n-ö kõvem ametlik variant väikese tähega varianti teatud määral välja tõrjunud ja eks sellest ka eelnevalt mainitud pahameel väikese tähe üle. (Muuseas, niisamuti kohtame siin Vikipeedias inimesi, kes on veendunud, et ei ole riiki nimega &quot;Suurbritannia&quot; või et Läti parlament ei ole seim, kui meenutada paari hiljutist näidet.)
:::::::: Liigisõna kirjutamine väikese tähega on eesti keeles üleüldine, vaevalt see nüüd vene keele eeskuju on. Mainitud &quot;Eesti keele grammatika&quot; sedastab hoopis, et &quot;tingituna ametiasutuste suurest mõjust Nõukogude argielule on asutuste ametlikkussuurtäht siiski muutunud ka Eestis kirjutamata, õnneks aga veel mitte möödapääsmatuks seaduseks.&quot; [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. juuli 2019, kell 16:50 (EEST)

:::: Keelereeglid ei keela läbiva suurtähe kasutamist.
:::: On ametlike nimede ühesed tõlked. 
:::: Ei kirjuta jah, kui pole tegu ametliku nime tõlkega. 
:::: Peale selle, kaugeltki mitte alati ei sisalda ülikooli nimi liigisõna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2019, kell 15:13 (EEST)  
::::: Keelereeglite järgi on liigisõna tavatekstis väikese tähega ja Vikipeedia tekst on laadilt tavatekst, mitte ametlik tekst. Et tegu on ametliku nime ühese tõlkega, see iseenesest ei tähenda, et tuleb kasutada läbivat esisuurtähte. Kusjuures eesti keeles võib ka ametlikes nimedes olla liigisõna väikese tähega.
::::: Uue keele käsiraamatu mustandis on seda asja varasemast rohkem lahti kirjutatud: [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]. On eraldi välja toodud, et tõlgitud nimetuste juures on kindlam kasutada väikest tähte, kui muu hulgas pole teada, kas tõlge on ametlik. Välismaa ülikoolide kohta me teame üsna kindlalt, et nende nimedel pole ametlikku eestikeelset tõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2019, kell 17:31 (EEST)
:::::: Seal on viide Maire Raadiku artiklile, kus on öeldud, et ühe teksti, näiteks kooli ajaloo raamides võib ka kokku leppida, et kasutatakse ametlikkussuurtähte. Minu meelest oleks just entsüklopeediale omase täpsuse huvides hea suurtähti kasutada, kui see on võimalik.  
::::::: Selle näite järgi võiks kooli ajalugu mõnel juhul võib-olla ametlikuks tekstiks pidada. Aga Vikipeedia teksti juures peaks olema üsna selge, et see pole ametlik. Selle näite juures on veel öeldud, et tuleb ikkagi veenduda, et tegu on tõesti ametlike nimedega. Välismaa ülikoolide nimede juures on selles jällegi raske veenduda.
::::::: Ametlikkussuurtähe eesmärk pole ju täpsuse taotlemine ning minu meelest suur täht ei tee asju täpsemaks. Muud liiki asjade juures me enamasti ikkagi järgime seda, et liigisõna on väikese tähega. Täpsuse peaks tagama kontekst, Vikipeedias ka lingid. Kui veel mõelda sellistele levinud nimekujudele nagu &quot;Moskva Riiklik Ülikool&quot;, siis näib, et kui suur täht ka on levinud, siis kasutatakse seda üsna suvaliselt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. juuli 2019, kell 19:41 (EEST)
::::::::: Ma ei saa aru, mille poolest kooli ajalugu ametlikum on kui entsüklopeedia. 
::::::::: Minu meelest me faktiliselt kasutame (vähemalt pealkirjades) asutuste nimede ametlikke kujusid, kui see on võimalik ja kui see ei ole liiga kohmakas. Välismaa asutuste puhul see ei pruugi võimalik olla, ma mõtlen juhtumeid, kus pole ilmne, kuidas tõlkida. Ametlikku nime kasutataksegi minu meelest täpsuse huvides.     
::::::::: Minu meelest ei tohiks ametlikkuse näitamiseks kasutada &quot;Moskva Riiklik Ülikool&quot;, sest see ei ole ametlik nimi. Teisest küljest, kui võtta seda nimena, siis suur täht on sellega õigustatud. See ei ole ju kirjeldus, riiklikke ülikoole on Moskvas teisi ka. Ma ise ütleksin &quot;Moskva ülikool&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2019, kell 19:58 (EEST)
::::::: Mulle on ka segane, millisel juhul pidada kooli ajalugu ametlikuks tekstiks. Võib-olla võib mõelda, n-ö ametlik versioon kooli ajaloost on see, mille kool ise üllitab, või on mingi muu eriline põhjus esitada konkreetset teksti kui ametlikku teksti. Sellegipoolest, sa ei väida ju, et Vikipeedia tekst on ametlik, ega? Kui teksti ametlikkuse astet hästi määrata ei õnnestu, siis jällegi on kindlam kasutada väikest tähte.
::::::: Faktiliselt kasutame suuri tähti pealkirjades minu meelest eelkõige sellepärast, et sa neid pealkirju hoolega teisaldanud oled.
::::::: Ametlik on tõlge lõppude lõpuks siis, kui sellist tõlget kasutatakse dokumentides või eestikeelses asjaajamises. Et tõlge on sõna-sõnaline või võib olla ilmne, kuidas tõlkida, see iseenesest ei tee tõlget ametlikuks.
::::::: Raadiku järgi on suure tähe eesmärk rõhutada, et nimetus on &quot;ametlik, täielik ja nimetatud asutus on iseseisev&quot;. Ma ei näe põhjust neid asju täpsusega seostada, ka mitteametlik nimekuju võib ju täpne olla. Ja on ju öeldud, et vahe on ainult teksti laadis (ameti- või tavatekst) ning et väikest tähte soovitatakse igasugustes tavatekstides (sh tarbetekstides).
::::::: Kui Moskva ülikoolil pole ametlikku eestikeelset nime või nimetõlget, siis ametlikkuse näitamiseks ei peaks seda keelereeglite järgi üheski variandis suure tähega kirjutama. Mis sellest, et riiklikke ülikoole on Moskvas teisigi? See on nagu Tartu ülikool, mis pole ainuke ülikool Tartus, aga mille nimi on ''Tartu ülikool''. Kui kirjutakse suurte tähtedega &quot;Moskva Riiklik Ülikool&quot;, siis eks see on kas inglise keele eeskujul või siis mõne Eesti ülikooli ametliku nime eeskujul, pööramata tähelepanu sellele, et tõlge tõenäoliselt pole ametlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. juuli 2019, kell 18:43 (EEST)
:::::::: Minu arust kasutatakse suurt tähte üldiselt nime ja kirjelduse eristamiseks ning jutt ametlikkusest on selle põhimõtte tuletis. Ametlikkus tähendabki minu meelest seda, et kasutatakse asutuse nime, mitte kirjeldust. Ja väikese tähega kirjutada soovitamine tähendabki seda, et kui nimi pole oluline, siis kasutatagu väikest tähte. Ja minu meelest on Vikipeedias oluline nime ja kirjelduse lahushoidmine. Seal kus tegu on nimega, tuleks minu meelest vähemalt pealkirjas kasutada suurt algustähte. Ise asi on liigisõnad. Aga ülikoolide nimede puhul on need liigisõnade moodi asjad minu meelest üldjuhul ikkagi ka nime osad.
:::::::: Ma olen teisaldanud ainult välismaa ülikoolide puhul. Eesti ülikoolide (ja teiste asutuste puhul) puhul ei taheta väikse tähega kirjutada.
:::::::: Tartu Ülikool ongi üks keelekorraldajate näide: see kirjutatakse suure tähega selleks, et eristada seda mõnest teisest Tartu ülikoolist. Teiste sõnadega, nime kirjeldusest. See näitab, et &quot;ülikool&quot; ei ole siin lihtsalt liigisõna. Sama lugu ka Moskva puhul. 
:::::::: Ma teen ettepaneku viia see arutelu üldisesse arutelusse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2019, kell 22:53 (EEST) 
::::::: Ei, &quot;Tartu ülikool&quot; on keelekorraldajatel just näide ainult sellest, kuidas väikse ja suure tähe kasutus sõltub teksti laadist, mitte sõnapaari tähendusest (vt eespool juba viidatud lehte [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]).
::::::: Sellest nime ja kirjelduse eristusest on meil enne juttu olnud, oleme ka keelenõust selle kohta küsinud, aga sellise eristuse olemasolu pole minu teada seni kinnitust leidnud. Lihtsalt mõned nimed on kirjeldavad, sõltumata suure ja väikese tähe kasutusest. Samuti on arusaamatu, kust sa võtad, et väikest tähte kasutatakse siis, kui nimi pole oluline või et väike täht on justkui ebatäpne. Keelekorraladajad millestki sellisest ei räägi. Kas need nimed, milles kirjutatakse liigisõna alati väikese tähega, nt &quot;Kanepi vald&quot; ja &quot;Kanepi kirik&quot;, on siis sinu meelest ka väikese tähega sellepärast, et &quot;nimi pole oluline&quot;?
::::::: Sellest ma räägingi, et välismaa ülikoolide artiklipealkirjade selline parandamine ongi kõige problemaatilisem. Enamasti ei ole teada, et neil oleks eestikeelne ametlik nimi ja veel selline eestikeelne ametlik nimi, milles kasutatakse läbivat esisuurtähte. Eesti ülikoolide kohta vähemasti on teada, et neil tegelikult on ametlik nimi, mis kirjutatakse eesti keeles läbiva esisuurtähega.
::::::: Ma ei mõtle siin neid asju ise välja, vaid tuginen keelekorraldajate soovitustele ja selgitustele.
::::::: Minugi poolest võib ka üldises arutelus artiklipealkirjade üle arutada, aga siin minu meelst praegu asi eelkõige paaris ilmselgelt ekslikus eelduses, millest sina teisaldamisel lähtud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. juuli 2019, kell 16:11 (EEST)
:::::::: Ma ei muuda rohkem midagi, arutada ma rohkem ei jaksa. Palun pane see asi üldise arutelu lehele, las teised arutavad edasi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2019, kell 18:52 (EEST)

:Mu tagasihoidliku arvamuse kohaselt peaks Johannes Gutenberg-Universität olema tõlgitud nii, et need kolm sõna jäävad ka tõlkes kokku, ja linna nimi ees või taga: Mainzi Johannes Gutenbergi Ülikool või Johannes Gutenbergi Ülikool Mainzis, mis aga suupärasem tundub. Reeglit ei oska küll anda.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 17:59 (EEST)
:: Mul käis ka see mõte peast läbi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 20:13 (EEST)

== [[Dana Vespoli]] ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dana_Vespoli&amp;type=revision&amp;diff=5435996&amp;oldid=5435976 allikas ei väida seda]. Miks? &quot;The Top 50 Hottest Asian Stars '''of All Time''' (sic!)&quot; tähendab, et teda peetakse kinoajaloo üheks ilusaimaks ([[inglise keel]]es ''one of the hottest, the most beautiful'') naiseks. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 26. august 2019, kell 15:09 (EEST)
:Ei tähenda, jutt on Aasia kuumadest (seksikatest) pornotähtedest. Sõnad ''Asian'' ja ''Porn'' jäid Sul kahe silma vahele. Ja ''hot'' ei ole sama mis ''beautiful''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2019, kell 21:32 (EEST)
:: Nüüd ma saan aru. Tänan. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 28. august 2019, kell 08:52 (EEST)

== [[Peitus]] ==

Artikkel [[Peitusemäng]] on juba olemas....Teomees 26. august 2019, kell 23:12 (EEST)
:Mis siis sellest? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2019, kell 23:45 (EEST)

== [[Poort]] ==

Ei saa aru, kas saab kasutada sellistes artiklites tegusõna &quot;olema&quot; vormi (on, oli) või mitte. 

Teistel täpsustuslehekülgedel on seda kasutatud. Ma arvan, et sobib.

Siin tõmmati maha. Põhjendust ei ole, aga viisakas oleks.Teomees 10. september 2019, kell 17:56 (EEST)
:Saab kasutada, pigem maitse asi. Tõsi küll, õigekiri on sel juhul tülikas, sest punktloendis ei tohiks (minu meelest) kasutada suurt algustähte ega punkti, aga ilma punktita on täislaused poolikud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. september 2019, kell 19:01 (EEST)

== My block ==

Hello Andres! If You think that Risto hot sir has done good work at Estonian Wikipedia and Wikiquote could You please tell it here: [https://meta.wikimedia.org/wiki/User_talk:Wim_b#Global_block_of_Risto_hot_sir]. You can see that it happens not much at Wq now.--[[Eri:Kaastöö/80.223.94.235|80.223.94.235]] 11. september 2019, kell 10:58 (EEST)

== Veetsin ==

hommikul mõtisklustes&lt;!-- mul on tõesti valus, ja lään hor-li 20 min mingis torus selili olnuna:(ühekordselt kasutatavate pükstega...)see ei ole avalik ruum;-), lülide uuringul, sestap hetkel mitte eriti s-aldis; aga ex me räägi/kirjuta, ei sest me pääse...nighty-night°—°&amp;#160;Pietadè 28. september 2019, kell 22:13 (EEST)&lt;br /&gt;misjärel lugesin kokku: ca 8 a Saaget Trt VIII kk, 3 a II kk, 2 a Leningradi ü-li, 6 a T(R)Ü, 5 a TÜ kraaditaotleja staatust (75% ex-test sooritatud), mis teeb kokku ca 2 a haridust, hetkel siiski v valus edasi kirjutada, srry--&gt;.°—°&amp;#160;Pietadè 28. september 2019, kell 23:27 (EEST)

== Please contribute in creation of article on  famous Yusgoslavian academician prof. Ratko Janev ==

Dear Andres, please create article on famous Yusgoslavian academician prof. Ratko Janev, consultant of the Nobel Prize Committe (for Nobel Prize awards for phisics) and the first Head of the UN/IAEA Programme for the use of Termonuclear Fusion as energy source. Thank you.[[Eri:Kaastöö/79.101.147.37|79.101.147.37]] 18. veebruar 2020, kell 16:15 (EET)

== [[Kasutaja:AlbeROBOT]] ==

Selle võib vast botiks märkida? Paistab kenasti töötavat.

PS: seda arutelulehekülge võiks siin natuke arhiveerida. :P [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. juuni 2020, kell 20:50 (EEST)

== [[:Faili arutelu:Jüri Pallo.JPG]] ==
Kirjutasid, et sa ei oska juhendada. Tarvis oleks kirjutada foto autorile ja küsida, kas ta nõustub nimetatud pildi avaldamisega nimetatud vaba litsentsi tingimustel. Kui vastus on jaatav, siis tuleks see edasi saata aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org. Sama ka pildi [[:Fail:MT juuni 2007a.jpeg]] kohta. Üks näidiskiri on siin: [[Vikipeedia:Kuidas küsida luba pildi üleslaadimiseks]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. juuli 2020, kell 15:47 (EEST)

== Artiklite kustutamine ==
Tänan märkuste eest artiklite &quot;militaarriik&quot; ja &quot;modernne riik&quot; arutellu seoses ettepanekuga need kustutada. Siin on tegemist märksa laialdasema probleemiga. Kasutaja &quot;Pault&quot; (teadlikult jätan lingi panemata) on juba mõnda aega süstemaatiliselt loonud ja redigeerinud artikleid nii, et need oleksid kooskõlas tema originaalse &quot;sotsiaalse korra teooriaga&quot;. Tema omakirjastuslik teos [https://p2pkoolitus.ee/wp-content/uploads/Millist-riiki.pdf] sisaldab omakorda hulgaliselt linke vastavatele artiklitele Vikipeedias. Meil on olnud mitmeid kogemusi tegelastega, kes on siin üritanud süstemaatiliselt propageerida mingeid oma teooriaid või tõekspidamisi (Leon/Ats, VanemTao/Vello Väärtnõu jne). Siiamaani ootavad tolle viimase aktivisti tegevuse tagajärjed ikka veel korrastamist. Kõigi nende puhul võib tekitada küsimusi ka nende vaimne tervis. Mida varem me suudame seesugusele tegevusele piiri panna, seda parem. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 25. aprill 2021, kell 10:27 (EEST)
:Ma saan sellest aru, et see kasutaja esitab originaaluurimust, aga minu meelest tuleks need artiklid 
sisuliselt üle vaadata, nii et see sisu, mis on kasutatav, jääks alles. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. aprill 2021, kell 12:57 (EEST)

== Kerjusmungad ==
Selline küsimus. Kuidas toimida olukorras, kus artikkel &quot;[[Kerjusmunk]]&quot; on juba kirjutatud millegi Aasia religioonidega seonduva kirjeldamiseks, aga enamikus Lääne-Euroopa ja Eesti ajalooga, arhitektuuriga jm seonduvates artiklites (nt [[paavst]]ide erinevad seisukohad kerjusmunkade küsimuses keskajal olid väga olulised näitajad) esineb see sõna sageli [[kerjusmungaordu]] liikme tähenduses ja tahaks pildi kokkumineku huvides linkida? Midagi ümber suunata vms? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 15:28 (EEST)
:Ma arvan, et siin tasub esiteks vaadata, kas konkreetselt sellisele asjale nagu kerjusmungaordu liige, wikidatas midagi viitab. Kui jah, siis on selge: artikkel valmis ja päisesse mall ''see artikkel....''. Kui ei, siis tasub kerjusmunk teha täpsustuslehena. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:00 (EEST)
::Lääne-Euroopa kerjusmungale vastav wikidata elemant on [https://www.wikidata.org/wiki/Q548320 Q548320], &quot;Catholic friar&quot;. Eesti keeles ei tehta vahet ''friar'' ja ''monk'' vahel, meil on kõik ühed mungad, aga ''friars'' ajalookirjanduses tõlgitakse kerjusmunkadeks. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:23 (EEST)
::: No siis tuleb ümbersuunamislehest artikkel teha ja suunamine selle päisesse panna. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:58 (EEST)
::::Selge, aitäh nõuande eest. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 18:02 (EEST)

----
Kas sul on mainimise teavitused välja lülitatud? Vt näiteks [[Arutelu:Aleksandr Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)]] ja [[Arutelu:Vanimate inimeste loend]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2021, kell 17:47 (EEST)
:Mul on üle 99 teavituse, ma ei jõua neid vaadata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2021, kell 18:22 (EEST)
:: Võib-olla oleks abi sellest, kui lülitad eelistuste all välja osa teist liiki teavitustest. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2021, kell 17:44 (EET)

== TolBot ==

Selle boti võiks vastavalt markeerida. Senimaani paistab igati tublilt toimetavat. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. november 2021, kell 12:03 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;

== Neptune ==
Good day, Andres! You started editing the [[Neptuun|article]] in 2016 and stopped to edit. The article  needs language improvement to promote. Please, change it. [[Kasutaja:Frontfrog|Frontfrog]] ([[Kasutaja arutelu:Frontfrog|arutelu]]) 9. jaanuar 2022, kell 16:33 (EET)

== Valdade ja linnade lehed ==

Tere,

Meil on soov teha valmis põhjalikud wikipedia küljed Tõrva valla ja linna kohta. Aga meie sooviks oleks, et nimetus &quot;Tõrva&quot; sisaldaks endas valla(omavalitsuse infot ja praeguse &quot;Tõrva vald&quot; nimetuse asemel oleks teiseks leheks &quot;Tõrva linn&quot;.
Kuna linn on samanimeline vallaga, siis oleks eksitav, kui nimetus &quot;Tõrva&quot; all oleks ainult linna kohta käiv info, sest see hõlmab kogu omavalitsust. 

Kuidas oleks võimalik seda ümber mängida ja suunata niimoodi, et me hakkaksime materjale lisama just nii nagu kirjeldatud?

heade soovidega
Egon 


[[Kasutaja:MrDzeimz|MrDzeimz]] ([[Kasutaja arutelu:MrDzeimz|arutelu]]) 19. jaanuar 2022, kell 16:34 (EET)
:Lisasin artikli [[Tõrva]] algusesse täpsustusmärkuse, nüüd ei tohiks küll mingit eksitavust olla. Artiklis [[Tõrva]] tuleb kirjutada linnast ja artiklis [[Tõrva vald]] vallast. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. jaanuar 2022, kell 14:50 (EET)

== Kaitse mahavõtmine ==

Palun eemaldada lehekülje [[Ivo Kruusamägi]] kaitse. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 18. märts 2022, kell 20:12 (EET)

== Vandalism ==

Hi, Andres. Could you take a look at this user? [[user:46.131.42.201]] they seemed to be a vandalism-only IP --[[Kasutaja:PAVLOV|PAVLOV]] ([[Kasutaja arutelu:PAVLOV|arutelu]]) 6. mai 2022, kell 12:12 (EEST)

== Moseley arutelu ==
''ei ole mingit vajadust kustutada'' – Kuidas nii? Lehel [[Arutelu:Henry Moseley]] on ju praegu tõesti lihtsalt mõlgutatud mõtteid artikli teema üle. Artikli enda kohta pole seal otsesõnu midagi öeldud. See on ilmselge arutelulehe väärkasutus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. juuni 2022, kell 16:36 (EEST)

:Minu meelest on seal materjali, mida saaks artikli edasiarendamisel kasutada. Võib-olla mõni asi on tarbetu, aga kõik sellel leheküljel küll mitte. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 17:14 (EEST)

:Aga mina pean lehe väärkasutamiseks seda, kui sinna pannakse metainfot artikli kohta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 17:15 (EEST)
:: Mis ei ole tarbetu? Välislingid? Selle asemel, et neid linke, isiklikke hinnanguid ja muid uitmõtteid ning mõnd juhuslikku fakti seal sorteerima hakata, on minu meelest on palju lihtsam ise guugeldada või vaadata allikaid teiste Vikipeediate artiklites. Kui arutelu on hiljem vaja kasutada asjakohasteks kommentaarideks, siis on praegused kommentaarid desorienteerivad ning need on jällegi eeskujuks arutelude edasisel väärkasutamisel.
:: Metainfo on teine asi ja ühe võimaliku väärkasutusega ei peaks õigustama teist väärkasutust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. juuni 2022, kell 18:40 (EEST)
::: Minu mõtte tabas hästi ära Ivo, kui ta ütles Nimelikule, et administraatorid on kustutamise suhtes umbusklikud ja püüavad kontrollida, kas kustutamine on ikka õige, sellepärast on kustutamine administraatorite aja raiskamine. Ma tunnen ise ka nii, et parem jäägu sinna midagi liigset, kui et midagi väärtuslikku ära kustutatakse. Ma ei usu, et oleks nii enesestmõistetav ja ilmne, mis aitab artikli arendamisele kaasa, mis mitte.
::: Ma ei mõelnudki üht teisega õigustada, lihtsalt ütlesin, mis mul südamel on. Mul on hea meel, et me metainfo asjus ühel meelel oleme. Ma ei tea küll, kas siin midagi muuta annab. Inglise vikis igatahes on aruteluleht suure oma funktsionaalsusest kaotanud, sest kes see ikka viitsib seda vaadata, kui seal tavaliselt on ainult mingid mallid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 19:07 (EEST)
:::: Enda kommentaare ju ikka peaks olema õigus kohendada ja ka tagasi võtta, vähemasti siis, kui neile pole jõutud veel vastata. Sellisel juhul mis umbusku kustutamine ikka tekitama peaks.
:::: Tavaliselt on minu meelest üsna lihtne öelda, kas arutelu kasutatakse sihimäraselt. Mõnikord küll pole päris selge, mis ulatuses käib kommentaar artikli kohta või kas mõni mõistukõnelisem kommentaar ehk siiski käib artikli kohta. Aga antud arutelus paistavad olevat küll lihtsalt mingite teiste tekstidega seotud lugemismuljed. Meil on ka juhendis kirjas, mille jaoks artiklite arutelulehed on mõeldud ja enamik kasutajaid on selle järgimisega hakkama saanud. Isegi kui me ei kustuta kommentaari, siis mingit moodi oleks ikkagi vaja suunata kasutajat arutelulehti sihipäraselt kasutama ja väheasti ei peaks julgustama teda samal moel jätkama.
:::: Ma ei ole metainfo asjus sinuga päris ühel meelel, aga ma ei tahaks siin praegu mitmest eri asjast korraga rääkida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuni 2022, kell 21:46 (EEST)
::::: Tundub, et Nimelik on ennast parandanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 22:12 (EEST)
==Kustutamispalve==
Palun kustutada leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1/James Brown]] ja [[Kickstarts (laul)]] ära. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu: OskarRand1|arutelu]]) 4. juuli 2022, kell 10:23 (EEST)

== Request ==
Hi, please block this [[Eri:Kaastöö/95.127.26.134|LTA]] and delete my user page created by him. Thank you! --[[Kasutaja:Mtarch11|Mtarch11]] ([[Kasutaja arutelu:Mtarch11|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:45 (EEST)

== Arutelulehed ==

Miks sa oled hakanud jätma neid pooliku pealkirjaga kommentaare? [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Jaan_Troost&amp;oldid=6158972 Näide] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 13:14 (EEST)
:Jälle? Pealkiri moodustub automaatselt, ma ei mõtle alati pealkirjale, neid on keeruline panna. Hea küll, ma siis edaspidi panen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 13:27 (EEST)
:: Eelistuste kaardil &quot;Toimetamine&quot; saab teha valiku &quot;ava vikiteksti toimeti&quot;. Sellega saab arutelulehe alustamisel lahti teema väljaga vormist ja ka sellest vahelehest, kus on nupp &quot;Alusta arutelu&quot;. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuli 2022, kell 21:00 (EEST)
::: Kumb on siis parem, kas see, et ma panen pealkirja, või et ma ei pane? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:44 (EEST)
:::: Mina saan aru, et pooliku pealkirja all peab Ivo silmas seda, et lisatud on tühi pealkiri (koodis ==  ==). See uus vorm nähtavasti teeb nii, kui teema väli tühjaks jätta. Ma arvan, et pole vahet, kas pealkiri lisada või mitte. Me pole ju seni sellele üldiselt tähelepanu pööranud (v.a mõnes pikemas arutelus). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuli 2022, kell 23:01 (EEST)
::::: Kas tühja pealkirja peaks kindlasti vältima? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:05 (EEST)
:::::: Ei tea. Kuigi oluline see ehk ei ole küll. Samas päris korrektne see välja näe ja see võib veidike segadust tekitada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. juuli 2022, kell 17:36 (EEST)
::::::: [[Arutelu:Kuiviži|Siin]] jätsin teema välja tühjaks ja tulemus oli pealkirjata. Äkki tuleneb probleem variandist, kus lisatud on tühik, mida näha pole, aga mida uus programm pealkirjana registreerib? P.S -  Minu arvates pole pealkirjad alati hädavajalikud, nende järgi tekib vajadus siis, kui arutelu on rohkem ja mitme nurga alt. Ka lühemad artiklid ei vaja ju alapealkirjasid. -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. juuli 2022, kell 21:55 (EEST)
::::::::No kui jätta pealkirja lahter tühjaks, siis tekib tühi pealkiri. Ma ei tea, kas Ivo pidas silmas, et tühi pealkiri pole hea, või et ma peaksin seda uut vastamise funktsiooni vältima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 00:18 (EEST)

== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==

Hea administraator!

Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.

Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:04 (EEST)

== [[Boris Minț]] ==
Hea administraator! Kui aega leiad, siis, palun vaata üle isiku nimekasutus (transnistria, rumeenia, malta, vene...)! Aitäh![[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Yx&amp;#160;iNdiviid]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 12. august 2022, kell 09:46 (EEST)
:Praegu on nimi rumeeniapäraselt. Arvan, et tuleks lisada venepärane [[Boriss Mints]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2022, kell 12:27 (EEST)
::[[Boriss Mints]]iga alustasin, seejärel suunasin ümber...(tagasisuunamiseks on vist rohkem õigusi vaja)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Yx&amp;#160;iNdiviid]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 12. august 2022, kell 13:44 (EEST)
::: Tagasi suunata ei ole tarvis, lihtsalt võiks artikli algusesse panna ka venepärase rööpkuju. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2022, kell 16:18 (EEST)
:::: Lisasin «[[vene keel]]es '''Boriss Mints''', ''Борис Минц'';» &lt;!--z-ts-ц Euronews nimetab laeva &quot;[[Razoni]]&quot; kujul 'Рацони'--&gt;[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Yx&amp;#160;iNdiviid]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 12. august 2022, kell 17:06 (EEST)</text>
      <sha1>axolfsajpqiwnuque0k667vfzq7psts</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176935</id>
      <parentid>6176931</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T14:09:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Boris Minț */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="211180" xml:space="preserve">
{{arhiiv}}
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv2]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv3]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv4]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv5]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv6]]
*[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv7]]

{{Sisukord paremale}}

== Vaata ka ==

Kas tõesti on vajalik pidevalt &quot;vaata ka&quot; sektsiooni lisada väga kaudselt seotud linke ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ebatsuuga&amp;curid=200489&amp;diff=4024049&amp;oldid=4010305 leebe näide]; on palju hullemaid)? Vähemasti mina pean seda ebavajalikuks infomüraks ja leian, et see ei ole nende artiklite leidmisel eriti oluline. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2014, kell 11:42 (EET)
: Ma ei tea, mis need hullemad näited on. &quot;Vaata ka&quot; asemel oleks parem rääkida teksti sees, aga minu meelest on siin otsene seos. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. oktoober 2014, kell 17:26 (EET)
:: Minu meelest ka ei ole &quot;Vaata ka&quot; selleks mõeldud. Kui, siis peaks &quot;Vaata ka&quot; all olema mõni kitsaste kriteeriumite järgi ligidane teema. Kaugemalt (ja lähemalt) seotud asjade sidumine, on just see, mille jaoks on kategooriad. Lihtsalt lingi kuskile artiklisse suskamine ei tohiks olla eesmärk omaette, kui pole sisu, mis seda nõuab. Pikne 28. oktoober 2014, kell 16:03 (EET)
::: Te räägite nii, justkui mina suskaksin &quot;vaata ka&quot; alla asju, mis on lihtsalt kuidagi seotud. Enda arust ma küll ei tee seda. Ma panen peaaegu alati ainult niisuguseid linke, mis niikuinii peaksid artiklis olema, kui see oleks lõpuni kirjutatud. Ma leian küll, et erandjuhtudel on õigustatud ka niisuguste linkide panemine, mis lihtsalt täiendavad artikli sisu. Kategooriate ja siselinkide vastandamine on minu meelest kunstlik. Kui teemad on artiklites välja arendatud, siis needsamad seosed, mis tekivad kategooriate kaudu, tekivad ka siselinkide kaudu, sealhulgas loenditest. Kategooriate olemasolu ei saa minu meelest olla argumendiks, et linke keelata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2014, kell 18:09 (EET)
:::: Kas või link, mille Ivo näiteks tõi, see võib n-ö lõpuni kirjutatud artiklis mingis seoses näitena toodud olla ja samas ka ei pruugi. Sellegipoolest pole &quot;Vaata ka&quot; minu meelest mõeldud lihtsalt edasise töö käigus võib-olla vajalike linkide korjamiseks. Muidugi on artiklid seotud ka siselinkide kaudu, aga need seosed pole süstemaatilised, need seosed lihtsalt toetavad seda, mis parasjagu kirjas on, mitte pole mõeldud selleks, et sihipäraselt midagi muud otsida. Või kui kirjutatakse muuseas mingitest kaudsetest asjadest, lihtsalt selleks, et on artikkel, millele saaks linkida, siis minu meelest on see kunstlik. Ma saan aru, et püüad sedasi linkidele kohta leida, kuna muidu pole artiklid justkui leitavad. Aga tegelikult on, kui nad on kategoriseeritud. Kui lisaks on põhjust viidata kuskilt artiklitekstist, siis on muidugi hea, et saab luua veel täiendavaid seoseid. Pikne 28. oktoober 2014, kell 19:20 (EET)
:Ka mina panen &quot;Vaata ka&quot; alla linke, mis peaksid sellest artiklist lähtuma. Näiteks leian, et linna artiklist peaks minema link selles linnas asuvale lennujaamale; külade artiklites oleks loomulik rääkida objektidest, mis seal asuvad, jne. Pole mõeldav, et ma jõuaksin kõik need artiklisse sisse kirjutada. Minu jaoks on enesestmõistetav, et artiklid on eelkõige seotud linkide abil, see on ju õigupoolest kogu interneti point. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 28. oktoober 2014, kell 19:42 (EET)

Kategooriad on igatahes vähem paindlik riist kui siselingid ja isegi &quot;Vaata ka&quot;. Kategooriad ei kirjelda seoseid ega tee valikuid. Jutt ei ole mitte sellest, et leida mingit kindlat artiklit, vaid sellest, et anda artikli teemast ammendav käsitlus. Kõike ei saa ühte artiklisse panna, tuleb edasi suunata. Kui me räägime mingist taimeliigist (Ivo näites küll perekond, sest liik ei ole teada), siis on ju esituse osa tutvustada tähelepanuväärseid isendeid ja isendite rühmi. Ei ole tarvis näidet, vaid täielikku esitust.

Ma ju räägin, et ma panen &quot;vaata ka&quot; alla ainult neid linke, mis on minu arvates kindlasti vajalikud, mitte võib-olla vajalikud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 00:36 (EET)
: Siselinkide vastu iseenesest minul ega Ivol polnudki midagi. Seoseid kirjeldab tekst, seda ei tee minu meelest ka link kui selline. Link ja kategooria lihtsalt seovad artikleid kui selliseid.
: Kui kirjeldatakse tähelepanuväärseid isendeid ja isendite rühmi, siis peaks minu meelest olema tegu antud konteksti ja artikli proportsioonide juures mõistliku valikuga. Kui tähelepanuväärseid isendeid on palju, siis samas nende kõigi tutvustamine minu meelest küll kohane ega vajalik pole. Pikne 29. oktoober 2014, kell 22:18 (EET)
:: Enamasti peaks link olema teksti sees, aga meil on artiklid enamasti nii puudulikud, et seda kohta pole, kuhu panna. Juurde kirjutada ma kõike ei jõua, aga artiklite sidumist ma pean ikkagi tähtsaks. &quot;Vaata ka&quot; lingid erinevad kategooriatest selle poolest, et kirjutaja saab ise otsustada, millised lingid seal peaksid olema. Kategooriad ei ole selle suhtes nii tundlikud (etteheited seose kauguses, mis &quot;vaata ka&quot; kohta võiksid käia, käivad kategooriate kohta ammugi), pealegi minu meelest ei saa eeldada, et lugeja kasutab kategooriaid.
:: Minu meelest tuleb linkide lisamisel näha artikleid perspektiivis.
:: See &quot;kõigi tutvustamine&quot; võib olla ka mõnes loendis, millele lingitakse. Kas tõesti näiteks Eestis on nii hirmus palju tähelepanuväärseid ebatsuugasid, et neid kõiki ei võiks mainida? Maailmas võib-olla on, aga selleni me pole jõudnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. oktoober 2014, kell 00:36 (EET)
::: Kuidas etteheited seose kauguse kohta käivad kategooriate kohta? Noh, kategooriaid muidugi ei pea kasutama, aga kui lugejat huvitavad kõikvõimalikud seonduvad teemad, mille mainimine antud artiklis pole otseselt vajalik, siis on minu meelest loomulik, et vaadatakse kategooriaid. Võib-olla pole väga palju tähelepanuväärseid ebatsuugasid, aga analoogselt näiteks tähelepanuväärseid tammepuid üsna kindlasti on, isegi Eestis. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:42 (EET)
:::: Kui mind huvitavad artiklid, mis käivad mingis külas olevate objektide kohta, siis küla artikli linkidest peaksin need kätte saama. Kui kategooria käib valla kohta, siis enamik sealseid artikleid ei ole külaga otseselt seotud ja mul on raske leida neid, mis on. 
:::: Kõik need tammepuud ei pea olema artiklis mainitud, nad võivad olla mainitud ka mõnel lehel, kuhu artiklist link läheb, näiteks loendis. Aga kui asju on vähe, pole mõtet eraldi loendit teha. Sellegipoolest kuuluvad ka tammed täiesti otseselt artikli teema juurde. Loendid täidavad kategooriatega sarnast ülesannet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:32 (EET)

Enamik kategooriates leiduvaid linke ei ole sellised, mis peaksid artiklis kindlasti olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:40 (EET)

kas see märkus [[Arutelu:Mägiotsa]] on seotud jälle sellesama aruteluga? Kui on, siis ma ei saa aru sellest. Üldiselt &quot;Vaata ka&quot; alla minevaid asju reglementeerida on üsna mõttetu; samas pikkadena mõjuvad nad tõesti infomürana. --[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 3. november 2014, kell 20:00 (EET)
: Noh, neid saab terve mõistuse järgi korrastada. Kui &quot;vaata ka&quot; on pikk, viitab see tõenäoliselt artikli poolikusele. Mõnikord on ka liiga kaugeid linke kuhjatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:40 (EET)

Kas Andrese ülesanne siin keskkonnas on kustutada kasutajate poolt lisatud sisu, pidurdades sellega kogu edasise sisuloome? Isiklikult arvan, et sellise inimese kasutajaõigused tuleks senikauaks peatada kuniks tema terve mõistus taastub - '''tõsiselt häirib selline labiilne ja alusetu tegevus!''' 23. märts 2015, kell 17:30
: Milles konkreetselt on probleem? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 17:51 (EET)
: Kui jutt on leheküljest [[Henriku Liivimaa kroonika]], siis ma selgitasin asja lehel [[Arutelu:Henriku Liivimaa kroonika]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 18:06 (EET)
----
Meenutan jälle seda &quot;Vaata ka&quot; teemat. Palun mitte kasutada seda linkide kuhjamiseks. Kaua ma pean korrastama neid ülepaisutatud Vaata ka sektsioone, mis sisaldavad jumal-teab-mis linke? Sama teema artikleid grupeerivad kokku kategooriad. Kui on tarvilik välja tuua otsene seos mingite artiklite vahel, siis tuleks seda teha artikli tekstis. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 18:02 (EEST)
: Me ei jõudnud selles asjas kokkuleppele.
: Muidugi on tavaliselt parem seostada artikli tekstis, aga mina ei jõua artiklit nii palju arendada, et kõik tekstis koha leiaks. Kui artikkel kirjutatakse pikemaks, siis saab ka &quot;vaata ka&quot; osa kärpida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 18:09 (EEST)

Tõenäoliselt on sellele alapeatükile kõige mõistlikum läheneda nii, et mida rohkem, seda uhkem. Osalt on probleem ilmselt selles, et algkujul oleva artikli puhul võivad eri kasutajate nägemused lõpptulemusest erineda ja mis ühe jaoks on vajalik tulevikulisand, on teise jaoks, kelle meelest sellele lingile lõppkujul artiklis kohta ei ole, infomüra. Paraku olen ise rookinud välja iidamast-aadamast muudetud artiklites esinenud linke Vaata ka all, mis muudetud artiklis juba sees olid, nii et see alapeatükk on infomüra allikas ka objektiivselt võttes. Ilmselt tuleks kokku leppida, et kõik seal olevad lingid, mis mujal artiklis ka esinevad, me eemaldame - nii et eeskujulikus artiklis mingile artiklile me sedasi linke ei lisa. olemasolevate kustutamisel ja mittevajalike eemaldamisel  võib selle osa olematuks  taandada ([[andesiit|andesiidi]] juures sellist osa enam ju ei ole). Samas on selliseid asju, nagu loetelud, mida mingil mõistlikul kujul artiklisse kirjutada minu meelest ei saagi ja mille jaoks see lahter lõppkujul artikli puhul minu nägemuses jääks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 14. august 2016, kell 23:16 (EEST)
:See on juba algusest peale nii, et &quot;vaata ka&quot; alla pannakse ainult lingid, mida tekstis ei ole. Mõned kasutajad eksivad selle vastu teadmatusest, mõnikord ka sellepärast, et ei leia linki artiklist üles. Pika artikli puhul tuleb hoolitseda selle eest, et kõige tähtsamad lingid oleksid  artikli alguses. Ka heas artiklis ei tohiks minu meelest olla selliseid &quot;vaata ka&quot;-linke, mida saaks artiklisse sisse kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. august 2016, kell 12:25 (EEST)
::Selles sektsioonis ei tohiks olla linke, mida tekstis muidu ei esine (või mida seal ei esineks siis, kui tekst oleks mõistliku pikkusega). See ei pea tingimata nii olema, aga sellest kõrvalekaldumine vajaks väga head põhjust. Tekstis mitteesinevate linkide põhimõtte rakendamine soodustab tugevalt prügistamist ja artikliteemaga väga kaudselt seotud artiklilinkide lisamist. Praktikas võiks seal sektsioonis olla ikkagi lingid ainult kõige olulisematele antud artikliteemaga seotud teistele artiklitele, millega tutvumine võiks olla lugejale kasulik valdkonna paremaks mõistmiseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:41 (EEST)
::: Sellega, mis Sa ütled, olen nõus. Nähtavasti on lahkarvamus milleski muus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:56 (EEST)  
----
Tõstataks taas vana teema. Eelkõige ajandatuna [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Disain&amp;diff=next&amp;oldid=4764714 sellest]. Palun mitte seda sektsiooni üle küllastada linkidega, mida sinna lisama ei pea. See on kõige kõrgema taseme koondartikkel. Sinna ei tohiks 'Vaata ka' alla risu tekitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:41 (EEST)
:Ma ei ole nõus. Minu meelest on nii artikkel [[Disain]] kui ka kogu disaini teema halvas seisus, nii et pole lihtsalt kohta, kuhu neid linke panna. Kui see artikkel ja teema oleks välja arendatud, siis oleksid kõik need lingid teksti sees sobival kohal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:56 (EEST)
::Halvas seisus on see tõesti. Nüüd hakkavad EKA tudengid selle teemaga tegelema ning loodetavasti saab selle valdkonna käesoleva õppeaasta lõpuks juba enam-vähem korralikku seisu. Tõenäoliselt peab neid küll entsüklopeedilise teksti iseärasuste suhtes veel abistama.
::Nt sellele disainiaastale on artikli tekstis juba vaata, et liigselt tähelepanu juhitud ja link samuti olemas (ning üldse on see pigem asi, mida siduda Eesti disaini teemaga ja mille võiks sealt artiklist kohe välja võtta, kui vastav alamartikkel tekib). Samuti on seal mõni link tarbetu (skeuomorf), pole päris selle valdkonna teema (CAD), tuleks asetada artikli vastavasse lõiku (teenusedisain) jne. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:38 (EEST)
::: &quot;Disainiaasta&quot; panin siis ilmaaegu, ma lihtsalt nägin seda pealkirja ja arvasin, et link pole.
::: Skeuomorf ja CAD olid siin juba enne sees. 
::: Teenusedisaini mina sisse kirjutada ei oska. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:44 (EEST)

[[Skeumorf]]ile ei tule peale [[Disain]]i kuskilt linki. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:53 (EEST)

== Täpsustusmärkus ==
[[Eri:Diff/4023196|Selliste]], punast linki sisaldavate täpsustusmärkuste tegemist minu meelest ei saa nõuda. Inglise vikis näiteks on isegi reegel, et selliseid täpsustusmärkusi ei tohi olla. Kui mõnel juhul on rohkem põhjust karta, et linki muidu tõesti hiljem üles ei leita, siis parem panna see kuskile leitavasse arutelusse. Pikne 28. oktoober 2014, kell 16:03 (EET)
: Ma ei tea, ma leian, et linkide üle arve pidamine on nii tähtis, et seda ei tohi juhuse hooleks jätta. Linkide hilisem otsimine tekitab lisatööd, toimetajad on aga niigi tööga koormatud. Peale selle, kui lingi kuju pole nähtaval (loogilisel ja kergesti leitaval) kohal fikseeritud, siis võib iga kirjutaja teha omamoodi lingi, ja see tekitab kindlasti segadust juurde. 
: Kus see reegel on, et täpsustuses ei tohi punast linki olla? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2014, kell 18:09 (EET)
:: Ma arvan, et lisasegadus ei oleks suur. Samas aga ei segaks me lugejaid täpsustusmärkustega, millest navigeerimisel abi pole. Inglise vikis on nii: [[:en:WP:NOARTICLE]]. Pikne 28. oktoober 2014, kell 19:20 (EET)
::: Sama hästi võiks öelda, et ka teksti sees on punased lingid segavad. Mina pean praegust süsteemi otstarbekaks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 28. oktoober 2014, kell 19:42 (EET)
::: Aa, et see käib siis ainult täpsustusmärkuste, mitte täpsustuslehtede kohta? Aga kahe lingiga täpsustuslehti ei soovitata luua. Kuidas nad siis artikli pealkirja üle arvet peavad? Ma ei leidnud &quot;punase lingi&quot; teema alt selle kohta midagi. Peab ka arvestama, et inglise vikis on suur osa teemasid kaetud ja punaseid linke vähe, meil on vastupidi. 
::: Minu meelest on linkide eest hoolitsemine isegi tähtsam kui artiklite kirjutamine, sest linkimata asju ja valesid linke üles otsida on raskem ja vastikum kui sisu kirjutada. Sellepärast ma leian, et punaste linkide täpsustuses hoidmine on hädavajalik. Kui see häirib, siis palun: kirjutatagu siniseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 00:25 (EET)
:: Täpsustusmärkus on lisatekst artikli päises. Minu meelest pole see teksti sees oleva punase lingiga võrreldav.
:: Nojah, täpsustusleht, mis viib ainult tagasi eelmisele lehele või ei vii üldse kuskile, on veel halvem. Mulle tundub, et inglise vikis lihtsalt nii väga ei üle tähtsustata linkide üle arvepidamist ning seal püütakse artiklid üles ehitada ja vormistada nii, et nad oleks mõeldud rohkem lugejale kui toimetajale. Kui on tarvis lihtsalt linkide üle arvet pidada, siis peaks selleks mingi parem süsteem olema, näiteks kuidagi arutelulehega seotud. Artiklipäistest ma siiski korjaksin sellised halvad märkused ära. Pikne 29. oktoober 2014, kell 22:18 (EET)
:::Tee parem artikkel, sellest on lugejal rohkem kasu. 
::: Mõtle selle peale ka, et kui toimetajad peavad rohkem aega ja närve kulutama, siis lugeja kaotab, sest jõutakse vähem sisu luua. Ja õigeid linke tehakse ju ikka lugeja jaoks, ega siis muidu toimetajad nendega vaeva ei näe. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 23:43 (EET)
::: Sa siis mõtled, et kõik punased täpsustused tuleks panna arutelulehele? Noh, see oleks mõeldav, kuigi see kirjutajatele teeks asja tülikaks. Aga mulle tundub, et lugeja teatav ebamugavus punase täpsustuse juures ei kaalu kaugeltki üles selliste täpsustuste kasu linkide korrashoidmisel. Mulle isiklikult tundub, et siin ei ole üldse midagi kõneväärset, aga noh, ma ei saa teiste eest otsustada, võib-olla tõesti see kedagi väga häirib. Aga nagu öeldud, tehkem lingid siniseks, siis on probleem lahendatud. Inglise vikis ongi nii tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. oktoober 2014, kell 00:43 (EET)
:: Ma isiklikult ei pea uute artklite tegemist kuigi prioriteetseks, siin on enne mitmele põlvele koristamist. Ja kui mul pole mahti midagi sisukamat kirjutada, siis suurt mittemidagiütleva nupukesega asja kuigivõrd paremaks ei tee. Osalt on inglise vikis küll rohkem artikleid ja sellevõrra vähem punaseid linke, aga seal pööratakse samas kindlasti rohkem tähelepanu ka ülelinkimisest hoidumisele.
:: Olgu täpsustusmärkuse link pealegi õige, aga lugejal pole sellest vähimatki kasu. See on ju mõeldud ainult selleks, et näidata kirjutajale, milline link valida. Ma ei usu ka, et sellest arvestatavat lisaraskust tuleb, kui me linkide üle nii suure hoolega arvet ei pea, rohkem kui valede linkidega niikuinii raskust on. Lõppude lõpuks lingitakse suur osa asju vaistlikult õigesti. Kui on vaja täpsustusega linki, siis ka suur osa täpsustustest on vähegi kogenud kirjutajate jaoks hõlpsasti ära arvatavad. Ja sageli leiab lingi niigi hõlpsasti mõne seonduva artikli sisuosast (või ka infokastist), nii nagu mittesünonüümsete märksõnade korralgi.
:: Kui on täpsustusleht, kus on ka mitu sinust linki, siis seal vast pole punastest linkidest väga lugu. Aga ka täpsustuslehel võiks rohkem valida, milliseid täpsustuskirjeid on mõtet teha, vähemalt kuskilt artiklist võiks varasemast samale asjale olla viide.
:: Minu meelest tuleks artikleid kirjutada selles mõttes perspektiivis, et täpsustusmärkus võib jääda päisesse kasutuna pikaks ajaks (ja tõenäoliselt jääb), ka sellepärast on parem teha see ühe lingiga märkus alles siis kui seda vaja on. Nii nagu artikli muu ülesehitus võiks sama arvestusega lähtuda artikli hetkeseisust. Sedasi, et kui ressurssi on lühemapoolse artikli jaoks, siis paistaks artikkel antud mahuga piirdumise korral valmis olevat. Mulle tundub, et teistes keeltes lähtutakse enam sellest. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:42 (EET)
::: See märkus tehaksegi ju alles siis, kui seda  vaja on, ehk siis kuskil on sellist linki juba tekstis kasutatud. Ma ei saa üldse aru, miks jääb ette see, et keegi tahab midagi korralikult teha. Inglise vikis on minu kogemuse järgi muide oluliselt rohkem linke, mis lähevad valesse kohta, minu jaoks lausa häirivalt palju. Meil on see ikka päris hästi kontrolli all. Ja see on igatahes eelkõige lugeja, mitte kirjutaja huvides. Kui Sind häirib, et jääb pikaks ajaks, eks tee siis siniseks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. oktoober 2014, kell 12:53 (EET)
::: Mina ei vastandaks koristamist ja uue sisu tekitamist. Mõlemad asjad on vajalikud. Pole mõeldav, et jääksime uue sisuga ootama, kuni kõik on koristatud. Peale selle, koristamise juures tuleb vahet teha, mis on tähtsam, mis vähem tähtis. Paljud asjad on rohkem iluvead, ja see, millele Sina tähelepanu juhid, on minu meelest üks kõige väiksemaid iluvigu. Ma leian, et linkide õigsus on palju olulisem, sest valed lingid jätavad lugeja lihtsalt infost ilma. Nende parandamine on ka üks raskemaid asju. Tavalugejad ei oskaks seda tavaliselt teha.   
::: Miks peaks uus artikkel olema mittemidagiütlev nupuke? Kui paar-kolm lõiku kirjutada, siis tuleb infot juba rohkem kui tavaentsüklopeedias. Isegi üks sisukas ja usaldatav lause koos intervikilinkidega on juba väärtuslik. 
::: Mina ei mäletaks küll, kuidas ma enne linkisin. Tavaliselt on pealkirja panemiseks ikka päris mitu võimalust, ja eri inimestel on erinev loogika.
::: On küll võimalik, et vajalik link kuskilt leitakse, aga kui pole kindlat kohta, kust seda otsida, siis pole kindlust, et mujal on samamoodi lingitud.  
::: Minu meelest on täpsustuslehed enamasti (ja täpsustusmärkused alati) tehtud juba olemasoleva vajaduse järgi. Täpsustusmärkus ei ole (ka mitte lugejale) kasutu, sest ta hoolitseb linkide õigsuse eest. 
::: Minu meelest on artiklite omaette täiuslikkuse kallal nokitsemine ressursi raiskamine, sest iga lisandus teeb artikli jälle ebatäiuslikuks. Minu meelest tuleb iga artiklit vaadata selle valguses, mis temast võiks lõpuks saada.
::: Mulle tundub praegu, et me võiksime rohkem keskenduda fundamentaalse (kõige olulisema) sisu arendamisele ja viimistlemisele. Kõige olulisematel teemadel tuleks püüda kirjutada pikad, sisukad ja kvaliteetsed artiklid. Siis oleks meie piiratud ressursid paremini kasutatud. Tühiste, pealegi konstruktiivselt kõrvaldatavate iluvigade kallal nokitsemine pole minu meelest tõhus. [[Eri:Kaastöö/146.255.183.105|146.255.183.105]] 30. oktoober 2014, kell 23:30 (EET)
:: Ma ei tahtnudki koristamist ja uute artiklite kirjutamist vastandada. Lihtsalt ütlesin, miks mina isiklikult ei kavatse seda &quot;iluviga&quot; sedasi parandada. Asi ei ole ka selles, mis minule ei meeldi, küsimus on lugejasõbralikkuses üleüldiselt. Ma ei vaidle vastu, et märkus on kasulik, kui eesmärk on linkide üle arvepidamine, ma räägin sellest, et lugeja (mitte kirjutaja) jaoks on märkus kasutu ja segav. Selline segav märkus artikli alguses on silmatorkav puudus ning kui iluvigu ja ka pisut suuremaid vigu saab hõlpsasti parandada, siis siin pole praegu konstruktiivset lahendust ja &quot;iluviga&quot; tehakse põhimõttekindlalt edasi. Sellepärast ma ei saa aru, kuidas saab tegu olla lihtsalt iluveaga.
:: Muidugi võiks Vikipeedias juba olla kõigest kirjutatud või vähemasti lähitulevikus võiks olla. Aga see pole ju kaugeltki realistlik, sellepärast ütlen, et lahendus, mida pakud, pole konstruktiivne. Nii ei ole ka realistlik hakata artiklit kirjutama lähtuvalt sellest, mis temast kõige lõpus saab. Tuleks arvestada sellega, et Vikipeedia on juba ammu lugejatele kasutatav ja sellepärast peaks siht olema minu meelest, et sisu on igas Vikipeedia arenguetapis enamvähem rahuldav ja pealtnäha valmis (kuigi täiendatav), mitte silmatorkavalt poolik. Siht teha Vikipeedia selliseks nagu ta tõenäoliselt mitte kunagi (vähemasti mitte meie eluajal) ei saa, on lihtsalt lugejavanelik (pean silmas tegelikku lugejat, mitte hüpoteetilist lugejat, kes Vikipeediat saja aasta pärast loeb). Sellepärast minu meelest Vikipeediat valdavalt nii ka ei tehta, vähemasti mitte teistes keeltes. Pikne 31. oktoober 2014, kell 10:40 (EET)

:::: Siin on minu jaoks miskit pisut segamini - tean inimesi kes igapäevaselt Vikipeediat loevad aga siniste punaste linkide kohta arvet ei pea -sest nemad Vikipeedia toimetamisel kaasa ei löö - inimene otsib kiirelt, tasuta ja kohe midagi kindlat --- praegune valge-musta-punase-sinise värvigamma ei ole palju - võiks ju veel lisanduda rohelised, kollased jpm - lugeja loeb tähti mitte värve - kas tulevikus on Vikipeedia [[Braille kiri|Braille kirjas]] ja/või häälettelugemisprogrammina me ei tea seda - minu silme alt on läbi käinud 1 ja veel ja koma Eesti entsüklopeediaid ja kõige lõppu ei paistagi tulevat - aga kui vaadata Vikipeedia tegijaid ja arengulugu siis jah kindlasti on tulevikus mida lugeda küll - ainult, et kasutaja Pikselt vast mitte nii väga - tal kas vististi ei olnud aega või ajas ta vahel sassi Vikipeedia ja 'Piknpeedia' kes seda enam mäletab... 
:::: Mariina 1. november 2014, kell 16:20 (EET) alias Простота
::::: Andestust, et ma oma isikuga sulle nii palju mõtteainet pakun. Mis teha, mõnele on raskem meele järele olla, kui teistele. Pikne 1. november 2014, kell 23:18 (EET) 
:::::: Tere Pikne!
:::::: nüüd kukkus küll pisut kummaliselt välja, minu kui kaastöötaja portfellis on palju patoloogilist ja nüüd siis 'isiklik Pikne' ka veel - meeled ja mälud ei ole minu jaoks kuigi kindlad väärtused mille poole püüelda ja seetõttu ei paku minu isik Vikipeedias ei kõne-ega mõtteainet - nende keskis kes mind on kohanud vast küll pisut aga isikud ei ole siin tähtsad - mina ei püüa siin kellegi-millegi meele-mõtte järele olla - kas tõesti tundub Sulle, et seda mõtteainet on palju? - ma saan aru, et ma pole Vikipedist nemad teevad Maakerale igaüks vähemalt seitse tiiru peale ja rohkemgi veel, keeravad ringi iga kivi ja leiavad iga ussikese männipuu koore alt  - ma usun, et tegelikkus on enamikel inimestel üsna ülisuured mentaalsed võimed aga korraga Vikipeediasse saab neid vajutada sõna-sõna-artikkel ja link haaval - kui tulevikus on inimestele korraga abiks kas 100 arvutit? mis otseühenduses ajuga ja sisestavad nii filosoofiat, ajalaugu, keemiat, kokandust ja toiduvalmistamise retsepte üheaegselt (ühe inimese pea kaudu) siis - või jälle kui Vikipeedia hakkab koostööd tegema [http://www.dailymail.co.uk/news/article-2718120/Photographer-demands-Wikipedia-remove-famous-photograph-monkeys-selfie.html] ahvidega, kassidega, madudega mis siis...
:::::: Mariina 2. november 2014, kell 06:39 (EET) alias Простота

:: Linkide üle arvepidamine kõealuses vormis minu meelest lihtsalt pole kuigi vajalik. Mulle tundub, et linkide mitteleitavus on suuresti otsitud probleem (nii nagu eelmises kommentaaris juba seletasin). Jah teatud juhtudel on lingid nii paremini leitavad, aga üldine kasu tundub väike, punase lingiga märkus seevastu on silmatorkav ja segav. Pealekauba suurem osa veel tegemata artiklite linke pole seotud täpsustusega, aga üldjoontes saame ka nendega hakkama, ilma et oleks eraldi arvepidamine. Pikne 31. oktoober 2014, kell 10:40 (EET)
::: Mina ei usu, et punane link täpsustusmärkuses oleks kellelegi tõsiselt segav. Kas tõesti on lugejaid, kes ei saa aru, et Vikipeedia on poolik ja sellepärast on ka punased lingid täpsustusmärkuses? 
::: Peaaegu kõik artiklid on poolikud, isegi kui see formaalselt välja ei paista. Kui me püüame iga artikli poolikuse pärast iga täiendust uuesti ära peita, siis me teeme tühja tööd, ja iga tühi töö toimub lugeja arvelt.  Ka siin kehtib see, et lugeja saab aru, et artiklid on poolikud, ja nii neid ka võtab.
::: Linkide õigsus on minu meelest väga oluline ja minu jaoks on see prioriteetne. Paistab, et inglise vikis on linkide parandamine jäetud lugeja õlgadele. Mina näen kasu ja kahju suhet vastupidisena: ühel pool otseselt mitte kasutatav, kuid kahjutu täpsustusmärkus ja teisel pool lingid, mis on punased, kuigi artikkel on olemas.
::: Täpsustusega tuleb siduda ainult need lingid, millel on sulgudes täpsustav märkus. Teine Vikipeedia tegijate eksimus on see, et uue artikli tegemisel ei kontrollita sissetulevaid linke. Ja muidugi tuleb teha ka põhilehekülg, kui tehakse sulgudega artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. oktoober 2014, kell 20:30 (EET)
:: Ma ei mõtlegi, et pole arusaadav, et Vikipeedia on poolik. Ma ei saa aru, kuidas poolikuse n-ö ärapeitmiseks peab eraldi vaeva nägema. Pigem on vaev viia vähene sisu kokku ülesehitusega, mida veel pole ja võimalik, et ei saagi olema. Ja lugejatele on artiklid nii raskemini loetavad.
:: Noh, ütled, et linkimiseks on eri võimalused ja eri kirjutad valivad erineva lingi. Sama lugu on ju niikuinii kõigi linkidega, ka nendega, mis pole täpsustusega seotud. Sellepärast ja kuna paljud lingid pannakse ka arvepidamiseta õigesti ja on ka muidu leitavad, siis ütlengi, et kahju ei saa olla kuigi suur, kusjuures see puudutab ainult neid juhte, kus ainus link on punane ja ka täpsustuslehe tegemine pole veel õigustatud. Ja samas, kui päises on liigne tekst, mis lugejat Vikipeedia sirvimisel ei aita, millest tuleb üle minna, siis ma ei saa aru, kuidas lugejale sellest kahju pole. Pikne 1. november 2014, kell 11:14 (EET)
::: Täpsustusmärkus raskendab lugemist samamoodi ka siis, kui seal on sinine link. Aga lugeja õpib kiiresti seda teises kirjas olevat märkust eirama. Pealegi on artiklis niikuinii osi, mis iga lugejat ei huvita.
::: Kuidas on artikkel raskemini loetav, kui osa linke on &quot;Vaata ka&quot; rubriigis? Seda ju kasutatakse, kui olemasolevas ülesehituses pole lingi jaoks kohta ja pole aega artiklit täiendada, nii et link ei oleks kunstlik. 
::: Noh, neid juhtumeid, kus täpsustusmärkuses on ainult punane link, pole ka nüüd teab kui palju, tühine osa artiklite üldarvust, nii et kahju ei saa suur olla :) 
::: Aga kahju, mis sünnib valest lingist, on ju võrreldamatult suurem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. november 2014, kell 12:58 (EET)
:::: Vahe on ju selles, et sinise lingi kaudu saab edasi navigeerida, sellist märkust on lugejal mõtet taluda. Minu meelest meil pole tegelikult raske siinkohal lugejale vastu tulla.
:::: Ülesehituse all pidasin silmas rohkem materjali jagamist peatükkideks ja lõikudeks, kuivõrd jutt kuidagi artikli poolikuse peale läks.
:::: Valestilinkimise kahju iseenesest on suur küll, aga see kahju tuleks ainult osaliselt arvepidamise puudumisest; arvan, et pigem harva sellest. Pikne 1. november 2014, kell 23:18 (EET)
::::: On vähemalt välja töötatud protseduur, kuidas on võimalik vigu vältida ja parandada. Iseasi, kui seda mingil põhjusel ei järgita. 
::::: Oleks muidugi võimalik arvet pidada ka arutelulehel, aga see oleks tunduvalt tülikam, nii et ma ütleksin küll, et on raske. Peale selle, kui punane link lugeja silma eest ära on, siis võtab selle siniseks minemine ka rohkem aega. Ja mina ei oleks üldse nii kindel, et see punane link lugejale ebahuvitav on. Mis puutub edasi navigeerimisse, siis seda kasutavad ju eeskätt need, kellel seda tarvis on. Teistel ei ole vahet, kas link on punane või sinine. 
::::: Mis puutuvad peatükid ja lõigud &quot;vaata ka&quot; alla linkide panemisse? Muide, ma olen nüüd iga kord kategooriaid vaadanud ja pole ühelgi korral leidnud, et kategooriad saaksid linki asendada. Artiklit, millele lingitakse, ei ole kategoorias, ja kui ka oleks, siis ei teaks, milline link artikliga seotud on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. november 2014, kell 23:35 (EET)
:::: No inglise vikis ja mujalpool üldiselt arvatakse, et on vahe, kas täpsustusmärkuse ainus link on sinine või punane. Ühel juhul on seda paratamatult tarvis, et olemasolev artikkel oleks leitav, teisel juhul ei ole.
:::: Jah, ülesehitus ei puutu otseselt ei täpsustusmärkuse küsimusse ega eelmisse teemasse. Lihtsalt püüdsin sellega näitlikustada, kuidas Vikipeedia artiklid ei pea olema taotluslikult ja rõhutatult poolikud, jällegi mõne suurema viki praktikate eeskujul.
:::: See käib nüüd rohkem eelmise teema kohta, aga ma ei tea, mis kriteeriumitest linkide asendatavuse juures lähtud. Kui kategoorias pole artiklit, mis seal peaks olema, siis lihtsalt tuleks artikkel sinna kategooriasse lisada. Milline link peab millise artikliga seotud olema? Võimalik ka, et kui link pole &quot;Vaata ka&quot; all otseselt tingimata vajalik, siis pole ta ka kategoorias (või selle ülem- ja alamkategooriates) kohane. Pikne 2. november 2014, kell 11:16 (EET)
::::: Ma saan sellest vahest aru küll, aga lugejale, kellel seda linki tarvis pole, jääb täpsustusmärkus samamoodi ette ka juhul, kui link on sinine. Seetõttu ei ole minu meelest lugeja segamisel siin erilist tähtsust.
::::: Poolikus ei ole ju taotluslik ja rõhutatud, see tekib iseenesest. Leian lihtssalt, et pole mõtet välja visata asju, mis niikuinii peaksid sees olema. Ja selle, et &quot;vaata ka&quot; asemel tuleks sisse kirjutama midagi ainult selle pärast, et link sisse panna, järelikult pole ka &quot;vaata ka&quot; linki tarvis, mõtlesid Sa ise välja. Mina ei leia, et peaks ainult lingi pärast midagi kirjutama või et peaks panema linke, mis on artikli teemast kauged ja kuhu mõttejärg ei lähe. 
::::: Ma ei vaidle, et kategooriaid annab niimoodi seada, et vajalikud lingid leitaks, aga kategooriaid ei koostata niisuguse arvestusega, neid on hulga keerulisem sättida kui linki lisada ning kategooriate juhtimine on hajutatud ja pole mingit garantiid, et kategooriate ümberkorraldamisega link ära ei kao. Konkreetsed näited: vaata näiteks [[Arutelu:Tartu Ülikooli Viljandi Kultuurikolledž]], rohkem ma ei mäleta, kas Sa ei pannud neid tähele? Pealegi ei saa minu meelest üldse eeldada, et inimene hakkab kategooriaid vaatama selleks, et samast teemast rohkem teada saada. Kategooriad on mõeldud mingite tunnuste järgi sarnaste artiklite leidmiseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. november 2014, kell 11:45 (EET)
:::: Rõhutatud poolikuse all pean silmas, et mujalpool polda nii altid tegema näiteks ühe lausega alaosi või lõike, lähtudes sellest, milliseks artikkel võib-olla kunagi saada võib. Nii nagu ei lisata ka täpsustusmärkusi, mis võib-olla kunagi kasulikuks osutuvad.
:::: Sa ju ütled, et kogud &quot;Vaata ka&quot; alla asju, mida artiklis peaks mainima. Kui tegu on asjaga, mida tingimata ei pea mainima, nagu see allee, siis tundub küll, et mainitaks vaid lingi pärast. Või ma ei saanud nüüd aru, mille ma välja mõtlesin.
:::: See link kultuuriakadeemia artiklis tundub olevat üsna otseselt artikli teemaga seotud. Nojah, minu meelest ka kategooriast ei otsita sama teema kohta. Jutt oli sellistest kaudsetest linkidest &quot;Vaata ka&quot; all, mis hästi ei kvalifitseeru &quot;samaks teemaks&quot;. Pikne 2. november 2014, kell 12:09 (EET)
::::: Ma mitte ainult ei kogu, vaid need lingid juba ka töötavad lugeja jaoks. Minu arust peaks see allee täpselt samuti olema mainitud ja on samateemaline. 
::::: Mõtlesid välja selle, et ma täiendaksin artiklit ainult lingi pärast jne. 
::::: Kui eri teemad pannakse ühte lõiku kokku, siis on info hulga raskemini leitav, sest siis ei tea ilmaski kindel olla, kas see pole mõne teise teemaga kokku pandud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. november 2014, kell 22:24 (EET)
:::: Olgu, võib-olla sa ei lisa linke &quot;vaata ka&quot; alla selleks, et neile lihtsalt kohta leida, aga mõnikord tundub nii. Iga tähelepanuväärse isendi mainimine on liigi või perekonna käsitluse suhtes ju väga spetsiifiline, kuigi mõnd valitud isendit võib olla põhjust mainida. Umbes sama hästi võiks artiklis &quot;Inimene&quot; mainida kõiki tähelepanuväärseid isendeid.
:::: Minu meelest ei ole üht kindlalt teemade jaotust, mille puhul on kindel, millest räägitakse koos ja millest eraldi. Üks ühelauseline lõik võib olla osa laiema(te)st teema(de)st ja võib materjali lisandudes jaguneda veel mitmeks alamteemaks. Pikne 2. november 2014, kell 22:53 (EET)
::::: Mahukad teemad on mitme artikli vahel jaotatud, sellepärast ei pea kõik lingid olema nimiartiklis. Isendid võivad olla mainitud ka loendites, nagu on inimeste puhul [[Biograafiad]], kus peaksid olema kõik tähelepanuväärsed isendid. 
h::::: Teemade jaotus ei ole kindel jah, selle üle otsustab iga kirjutaja ise. Juhtudel, kui ma olen lõigud lahutanud, on mulle tundunud ilmne, et tegu on eri teemadega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:51 (EET)

== Boti staatuse andmine == 

Palun anda kontole [[Kasutaja:MamboBot|MamboBot]] boti õigused. Mul on kavatsus seda kasutada viidete linkide arhiveerimiseks, kuupäevade parandamiseks, mallide asendamiseks. Hiljem ehk ka muudeks ülesanneteks. [[Kasutaja:Cumbril|Taavi]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 5. november 2014, kell 04:09 (EET)
: Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. november 2014, kell 09:53 (EET)

==&quot;Oli tegutsenud&quot;-küsimus==
üle toodud artikli [[Arutelu:Tallinna Merekool|Tallinna Merekool arutelust]]:

Palun ärge kasutage sellist konstruktsiooni: &quot;oli Tallinnas tegutsenud&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. november 2014, kell 00:06 (EET)
:tundub nii keeleomane olevat. Kas see grammatiliselt on väär või ebasoovitatav?--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 6. november 2014, kell 21:11 (EET)
:: See on ebaloogiline: see ju tähendab, oli kool, mis varem oli tegutsenud, tähendab, oli kool, mis enam ei tegutsenud. Pealegi on see kohmakas sõnastus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. november 2014, kell 13:15 (EET)
:::naljakas. Võrdle nt:

 Riigi Trükikoda oli trükikoda Tallinnas Kalamaja piirkonnas.
 Riigi Trükikoda oli Tallinnas Kalamaja piirkonnas tegutsenud trükikoda.

:::Minu meelest põhisõna (trükikoda) kui info tuum peaks minema lõppu. Ehk info edastamise mõttes oleks teine lause parem. Eeldusel, et see &quot;oli olnud&quot; struktuur on keeleliselt õige--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 12. november 2014, kell 12:20 (EET)
:::: Miks põhisõna peab lõppu minema? Pigem mitte. Me ütleme ju alati &quot;on linn&quot; jne. 
:::: Ei, see konstruktsioon ei ole õige, pigem siis juba &quot;oli tegutsev&quot;, kuigi ma seda ka ei kasuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. november 2014, kell 12:53 (EE
:::::Keeleloogiliselt ei oska ma vaielda, ent mulle siiski tundub, et see konstruktsioon on õige. Vt nt sõnakasutust EKSS otsingumärksõnana &quot;oli teinud&quot;. Ka üks vikikasutus &lt;code&gt;&quot;[[Tallinna linnusekohus]] oli Tallinnas Rootsi ajal tegutsenud kohus&quot;.&lt;/code&gt; Minu meelest on see igati OK lause--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. november 2014, kell 14:10 (EET)
::::::&quot;oli Tallinnas tegutsenud&quot; on mõtlemise peale keeleliselt ebaloogiline küll, kuigi paljud nii räägivad. Mina eelistaks toodud lausetest esimest, sest minu meelest on meil pigem tava tuua põhisõna kohe alguses ära ja sõna &quot;tegutsenud&quot; ei ole defineerimiseks vajalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. november 2014, kell 16:06 (EET)

----
Pole ilmne, et tuleb [[Eri:Diff/4052564|rangelt eristada]] ja eraldi artiklid teha. Võiks vähemasti püüda [[Arutelu:Dráma maakond|arutada]]. Pikne 22. november 2014, kell 12:02 (EET)
: Ma polnud seda arutelu näinud. Vastasin seal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:17 (EET)
::: Palun abi. Ei saanid siiani aru, kuidas otsustada, kas -s lõpp muutub omastavas -se või -si vormiks. Mis on põhimõtte? [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] ([[Kasutaja arutelu:Geonarva|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:29 (EET)
:::: Kui rõhk on viimasel silbil, siis -si, muidu -se. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:30 (EET)

== Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus ==

Tere Andres!

Vaatasin, et sa muutsid meie Wikipedia artikli pealkirja inglise keelseks. 
Mulle tundub, et eestikeelne oleks siiski parem järgmistel põhjustel:
* inimesed, kes oskavad inglise keelt halvasti, leiavad artikli paremini üles
* eestikeelne pealkiri ühildub artikliga paremini, kuna artikkel tervikuna on eesti keeles

Kui soovid rõhutada originaalartikli pealkirja inglise keeles, võib selle lisada näiteks artikli määratlusse &quot;Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus (Dynamic spread of happinness in a large social network&quot; on James H. Fowleri ja ... &quot;
 
Kas nii tunduks sulle hea või kas sinu meelest on ingliskeelne pealkiri millegi poolest oluliselt parem?

Parimat,
Andres

: Kui artiklit ei ole eesti keelde tõlgitud, siis on ju originaalpealkiri kõige parem ankur, mille järgi otsida. Pealkirja saab eesti keelde mitut moodi tõlkida, kust peaks siis lugeja teadma, millise pealkirja alt seda otsida. Ja muide, vana pealkirja alt on ümbersuunamine, nii et ta on ka selle järgi leitav. 
: Selleks et artikkel oleks esialgu kuidagigi leitav,  panin lingi artiklisse [[Suhtlusvõrgustik]]. (Lingi taha võib ju sulgudes panna ka pealkirja tõlke, aga see peaks olema võimalikult täpne.)  Lõppude lõpuks tuleb ikkagi kirjutada teemade ülevaateartiklid, kust saab soovi ja vajaduse korral loogilistest kohtadest edasi minna konkreetseid uurimusi käsitlevate artiklite juurde. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. november 2014, kell 10:52 (EET)
: Samuti peaksid oluliste autorite kohta artiklid olema, ka nende järgi oleks hõlbus leida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. november 2014, kell 10:55 (EET)

== Дорпатский  университет ==

Здравствуй Андрес, это Ваагн из Армении. Как ваши дела? Передайте привет Свен-Эрика, Раула, Еви и ее мужа.  Я хочу спросить кое что про Тартуский университет. Дорпатский и Тартуский это тот же университет, или они разные? На сколько я знаю это один и тот же университет. Если разние, то можете паказат статия про Дорпат в Эстонцком Википедии? (Извини за плохой русски.)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 15:03 (EET)
: Здравствуй, Ваагн! Дорпатский и Тартуский – это один и тот же университет. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 16:06 (EET)
::Спасибо :)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 17:25 (EET)
:::Minu teada Dorpat transkribeeriti vene keelde alati kui Derpt, nii et peaks olema Derptskii universitet.
:::: Derpt oli Tartu venekeelne nimi, aga ju siis &quot;Dorpat&quot; mõnes tekstis esineb, kui juba niimoodi küsiti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 19:01 (EET)
:::::Aitäh. :)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. detsember 2014, kell 09:57 (EET)

== Head uut aastat ==

{| style=&quot;border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color}}};&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; valign=&quot;middle&quot; | [[Pilt:Newyeargreeting.gif|100px]]
|rowspan=&quot;2&quot; |
|style=&quot;font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;&quot; | '' Happy new year (С новым годом)''
|-
|style=&quot;vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;&quot; | С новым годом мистр Андрес.--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. detsember 2014, kell 21:51 (EET)
|}

== Pildid artiklites ==
Ma ei tõstaks pilte galeriist välja. Leian, et tekst ja pildid peaksid lõppema samal maal ehk kui teksti on vähe, siis oleks kujunduslikust küljest parem hoida pilte galeriis.&lt;br&gt;
Kui pildid tunduvad sulle galeriis liiga väikesed, siis tegelikult peakski neid suurelt vaatama. Selle hõlbustamiseks on sisse toodud ka too Media Viewer. Korralik kvaliteetpilt on märgatavalt suurem, kui keskmine ekraan ja selle pisipildina vaatamine ei saa olla piisav hoolimata sellest kas pisipilt on küljepikkusega 150 või 300 px. Seega võivad pidid rahumeeli galeriis olla: kui keegi neid lähemalt vaadata tahab, siis ta ei piirdu nende pisipiltide jõllitamisega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 16:44 (EET)
: Mina näen teksti äärel olevaid pilte üldjuhul piisavalt suurtena, nii et kvaliteetpilt midagi olulist juurde ei anna. Aga galeriis olevad pildid on vaatamiseks liiga kribud.  Ekraanist suuremat pilti ei saa ju normaalselt vaadata, see on liiga suur. Pealegi tähendaks  see tüütut klõpsimist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:00 (EET)
: Kujundus oleneb seadetest, minu meelest ei olnud kujundusel viga midagi, kui ka natuke üle ääre läks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:01 (EET)
::Valdav osa lugejaid näeb vaikekujundust (+ vaevalt, et ka paljud vikipedistiti on enda jaoks kujundust eriti muutnud). Sinul on minu mäletamist mööda pisipiltide suurust aga oluliselt tõstetud. Väikekujunduses pole neil kaugeltki nii suurt erinevust galeriis olevatest piltidest ning seega ma ei ütleks, et üks on teisest kvalitatiivselt parem.
::Mida pidasin silmas pildikvaliteeti puudutavana, siis Commonsisse korjame täisresolutsioonis fotosid. Piltide puhul on kvaliteet sama oluline kui artikliteksti puhul. Väikese resolutsiooniga ja tehniliste puudujääkidega foto on kehv ning seda võib vabalt võrrelda lühikese ja vigase artikliga. Iseasi, kas igaüks oskab seda kvaliteedierinevust märgata (ega igaüks oska ju ka artikliteksti kvaliteeti objektiivselt hinnata). Küll on aga korraliku foto puhul pisipildiga piirdumine sama, mis pika ja kvaliteetse artikli puhul ainult esimese lõigu lugemine – eks tihti piisab ka sellest, aga see pole päris SEE (teemast saab ju aimu, aga midagi sisulist suurt ei taba).
::P.S: Kas võiks äkki sinu arutelulehekülge vähe arhiveerida? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:24 (EET)
::: Kui ma mingi pildi vastu erilist huvi tunnen, eks ma siis vaata suurt pilti, aga nagu ma ütlesin, suured pildid, mis ekraanile ära ei mahu, ei täida esmast ülesannet, nimelt ei saa nendelt tervikust ülevaadet. Pealegi võtab nende laadimine tükk aega. 
::: No, ma ei tea, see, et pildid ulatuvad tekstist pisut allapoole, on tühiasi, võrreldes sellega, et pilte ei saa vaadata (ja galerii pildid on kas liiga kribud või liiga suured). Muidugi mingi üldine mulje jääb, kui palju detaile pole. Galerii on ju niikuinii ajutine: kui teksti tuleb juurde, siis  saab need galeriist ära võtta.      
::: Kui tahad, siis arhiveeri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:40 (EET)
::::Arhiveerisin. Arutelulehekülgi ei tohiks lasta nii pikaks minna. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:02 (EET)

:::::Iga veebilehitseja võimaldab nii piltide täpset ekraanile ära mahutamist kui ka piltide suurendamist. Jutt ekraanile mitte ära mahtumisest ei päde. Samahästi võiks rääkida, et ükski artikkel ei tohi olla nii pikk, et täies ulatuses ekraanipinnast üle ei läheks.
:::::Laadimine võtab aega ainult aeglase internetiühenduse puhul (või kui arvuti on väga vähese jõudlusega). Ärme nüüd selle taha poe.
:::::Ma ei ole nõus, et galerii on ajutine. Teatud kohtades on piltide esitamine galeriina kõige mõttekam lahendus, kuna võimaldab edukalt samasisulisi pilte kokku grupeerida.
:::::Pildi suuruse hindamine kribuks või mittekribuks on suhteline. Nagu juba eelnevalt välja tõin, siis sinu seaded olevat üldse hoopis erinevad sellest, mida tavakasutaja näeb. Eelkõige peaks olema huvi just tavakasutajatele mugava lahenduse pakkumise järele.
:::::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:13 (EET)
:::::: Noh, ma tahtsin pilte normaalselt näha, siis mulle tehti selgeks, et võin vastava seade panna. Me võiks ju siis rohkem tutvustada seda võimalust, et pilte saab vaadata ka nii nagu raamatus. Raamatus me ju ei nõua, et inimesed pilte luubiga vaataksid. Illustratsioonid peaksid ikka olema vaadatavad ka ilma abivahenditeta. See puudutab minu meelest kõiki kasutajaid. Praegu on vastu tuldud nendele, kes ei tahaks üldse pilte näha, sellepärast on need  tehtud nii pisikeseks, et nad võimalikult vähe häiriks (aga saab vist veel pisemaks sättida). Need arutelud peaksid kuskil alles olema.        
:::::: Sa ju ise ütlesid, et küll on nüüd hea pilte vaadata, need on isegi suuremad kui keskmine ekraanisuurus. Ja ükskõik kui suured või väiksed need ka poleks, viib nende vaatamine artiklist välja, on tülikas ja katkestab lugemisprotsessi.  No ma ei tea, ma ei usu, et enamikul inimestel on kiirem arvuti ja ühendus kui minul. 
:::::: Mõnes kohas võib ju galerii olla mõttekas, aga Sa ju ise räägid, et galeriid kasutatakse sellepärast, et muidu ulatuvad pildid üle ääre. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:36 (EET)
:::Selleks ongi nüüd vikis selline lahendus nagu Media Viewer, mis lahendab selle igivana probleemi, et pilte ei saa korralikult vaadata ilma artiklist välja minemata. Ma ei tea, miks sa selle endal ära oled keelanud.
:::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:41 (EET)
:::: Media Vieweriga oli niisugune asi, et sellega oli tülikas või keeruline vaadata pildi andmeid. Pilti ennast vaadata pole mul peaaegu kunagi tarvis. Võib-olla olen ära keelanud, ma ei mäleta. Ma ei tea igatahes, kuidas sellele lähedale pääseda.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:50 (EET)
:::::Kui tahad tingimata näha täiendavaid andmeid, siis vajuta Ctrl enne alla ja klikka siis pildile. Nii jääb artikkel ette alles ning pildi saab eraldi tab-ina lahti. Selle pärast ei pea Media Viewerit ära keelama. Ja täiendvate andmete jaoks oleks niikuinii vaja pildilehekülg avada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:00 (EET)
::::::: Mul pole aimugi, kuidas seda Media Viewerit nüüd käima panna. Ja kust ma pidin teadma, et Ctrl-nupule pidi vajutama? 
::::::: Praegune süsteem on mul niisugune, et ma näen andmeid kohe, kui pildi lahti teen. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:37 (EET)
:: No tegelikult näeb tavalugeja ka pildileheküljel pilti enamvähem parasjagu nii suurena, et see aknasse korraga ära mahuks (kui pole mingeid erisätteid ega brauseri suurendusi peale keeratud).
:: Mis puutub võrdlusese raamatutega, siis ka seal kasutatakse väikseid pilte, mis on võrreldavad galeriipiltidega. Sellised pildid, kust detailid välja ei pruugi paista, ongi siis ju lihtsalt asjast üldise ettekujutuse loomiseks. Vikipeedias saab siiski soovi korral eraldi ka detaile uurida. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 19:17 (EET)
::: Brauseri suurendus on mul küll (et kirja lugemine silmi ei pingutaks), erisätteid ei tohiks olla. See, kui suurena pilt paistab, oleneb ikka sellest ka, mitu pikslit seal on, või midagi sellist. Ja laadimise kiirus oleneb ka sellest. 
::: Raamatus ju eeldatakse, et pilte ei pea luubiga vaatama. Mulle piisab raamatukvaliteedist küll, ütlen lihtsalt, et galerii pildid ei taga seda kvaliteeti. Aga raamatus on kõik pildid raamatukvaliteedis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:35 (EET)
::::Kui galerii pildid tunduvad liiga väiksed, siis tuleb siin vikis galerii vaikeseadeid timmida. Piltide galeriist eemaldamine, kuna sulle ei tundu need muidu piisavalt suured, ei ole minu arvates aktsepteeritav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:02 (EET)
:::::: Ma ei puutu siis neid enam. Ma lihtsalt vaatasin, et mõne pildi saaks lehekülje äärele üle viia. Timmi siis neid vaikeseadeid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:05 (EET)
:::: Kirjelduslehel on pildi suurus vaikimisi 800×600 px. (Kui pilt on originaalis sellest väiksem, siis küll jah pilti originaalist suuremaks ei venitata.) See peaks kuvari tavalisemate eralduste juures korraga aknasse mahtuma. Võib-olla oled seda sätet endal muutnud. Lisaks võib mõni tekstisuurendus ka pilte suurendada.
:::: Ma ei tea, mulle tundub, et n-ö raamatukvaliteet on galeriides üldjuhul olemas ja galeriipiltide vaikesuurust muutma ei peaks. Vahel võib-olla pole ka, kuna erinevalt raamatust pole siin pilte artiklitesse valitud suuruse järgi ja pilte pole otstarbekas teatud pisipildi suuruse järgi kärpima hakata (s.t mittehuvipakkuvaid servi maha lõikama), kuna need suurused pole siin niikuinii fikseeritud. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 20:09 (EET)
:::::: Jah, mul oli suurem, panin selliseks, nagu Sa ütlesid. Nüüd on pildid sellised, et on umbes ekraani suurused, natuke suuremad. 
:::::: Galerii piltidelt saab umbes aru, mis on kujutatud, kui just pildil palju detaile pole. Aga vaatamiseks on need pildid liiga suured. Teised pildid on mul seatud 300 piksli peale ja need tunduvad mulle parajad. Mõned üksikud pildid on sellised, mis vajavad suuremat suurendust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:22 (EET)
:::::::Mida arvad nt [[Taheva mõis|sellisest galeriist]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:40 (EET)
:::::::: See on palju parem, suurus peaaegu juba nagu minu normaalsel pildil. Kusjuures nii head pildi kvaliteeti ma pole enne näinud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:48 (EET)
::::::Eeldan, et mitte minu fotod pole kahtlaselt hea kvaliteediga, vaid oled lihtsalt oma pidiseaded nii paigast ära kruttinud, et sul ei näita teisi pilte norm kvaliteediga.
::::::Arhiveerisin veel natuke vanemat arutelu. Kes teab, mil keegi viimaks jälle seda arhiveerima juhtub. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:52 (EET)
::::: See Taheva näide tundub häirivalt pealetükkiv. Sedasi võiks ehk 2–3 pilti kõrvuti panna. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 21:43 (EET)
:::::: Nojah, muidugi oleks ilusam, kui piltide vahel oleks rohkem õhku. Ja pildiallkirjade jaoks peaks ka ruumi jääma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 22:37 (EET)
::::::: Ma pean silmas peamiselt seda, et pildid on suured ja neid on palju. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 7. jaanuar 2015, kell 15:35 (EET)
::::Andresele: kui tavaline kasutaja pildile klikkab, siis peaks ta [https://et.wikipedia.org/wiki/Taheva_m%C3%B5is#mediaviewer/File:Taheva_m%C3%B5isahoone.jpg seda nägema] (liigu edasi parema nooleklahviga). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 21:55 (EET)
::::: See on OK. Aga artiklist ju sisuliselt ikka liigub välja, nii et ma ei saa aru, mille poolest see parem on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 22:37 (EET)
::::::Tehniliselt võttes ei liigu artiklist välja, aga see selleks. Enam ei pea piltide vaatamiseks edasi-tagasi klõpsima nagu varem. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 23:23 (EET)

== Artiklid inimestest ==

Tahtsin küsida, mis reeglid käivad artiklite kohta, kus kirjutatakse kindlast isikust? Ala kas ma võin mõnest oma sõbrast artikli teha, kui ta nt. mängib heas jalgpalli tiimis ning on võitnud mõningaid mänge/turniire jne?--[[Kasutaja:Aksu851|Aksu851]] ([[Kasutaja arutelu:Aksu851|arutelu]]) 8. juuli 2014, kell 15:08 (EEST)
: Peab olema märkimisväärne isik. Jalgpallihuvilised teavad paremini. Vist on nii, et kui on Meistriliigas, siis võib teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2014, kell 16:57 (EEST)

----
Kuidas on lood teadlaste biograafilise leksikoniga, kas on mingeid reegleid trükitud köidete artiklite Vikipeedias kasutamise kohta? Praegu on niisugune huvitav diskrimineerimine, et need, kelle nime algustäht on tähestikus nii kaugel, et paberköiteisse ei jõudnud, on kenasti Vikis, aga tähestikus eespool olijate Vikisse jõudmine sõltub muudest kriteeriumitest/asjaoludest kui ETBL-i sattumine. Kas võib Vikis puuduvate teadlaste kohta ETBL-i paberköiteist artikleid Vikisse toksida? Või on neist ehk elektroonne versioon ja saab kõik siia tõsta niisamuti kui 3. köite artiklid? [[Eri:Kaastöö/193.40.5.245|193.40.5.245]] 6. jaanuar 2015, kell 17:26 (EET)
: Kindlasti võib kasutada sealseid fakte. Tõstatan selle küsimuse üldises arutelus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:57 (EET)
-----
Palun mitte linkide välislinkide alt mittevabade piltide juurde kui Commonsis on külluses vabalt kasutatavaid fotosid. See on täiesti ebavajalik infomüra. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 21:48 (EET)
:Ei ole nõus. Parimad pildid ei ole vabad, ja Commonsis olevad ei saa neid asendada. Need pildid on olulised, eriti modelli puhul.
:Ja siis, kui need lingid pandi, polnud Commonsis midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 21:51 (EET)
::Nüüd on olemas ja tuleb järjest kiirenevas tempos juurde. Ma ei ole jällegi nõus parimate piltide väitega.
::Mingi hädine pisike pilt kuskil reklaame täis saidil ei ole asi kuhu peaks kasutajaid suunama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 22:43 (EET)
::: Piltide kvaliteedi ja konteksti uurimine on omaette töö. Kui Sa pead silmas Diane Krugeri artiklit, siis ma panin ainult ühe pildi tagasi. Võib-olla tõesti oli see vilets pilt, aga Sa ju ei öelnud ka, miks Sa selle välja võtsid. 
:::: No vaata, enne filminäitlejaks saamist oli Diane Kruger fotomodell. Commonsisse ei panda üles pilte, kus ta on modelliks, ega pilte, kus ta näitleb. Ah jaa, info mõttes ei ole oluline mitte piltide tehniline kvaliteet, vaid see, mis seal on kujutatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 23:18 (EET)
:::::Piltide puhul on kvaliteet vähemalt sama oluline kui artiklite puhul.
:::::Mõne suvalise pildi lisamine välislinkide alla ei täida seda informatiivset ülesannet.
:::::Sellist piltide lisamist on harrastatud ka mujal. Praeguseks paljud neist linkidest enam ka ei tööta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 23:44 (EET)
:::::: Mille järgi otsustada, milline pilt on suvaline? Minu meelest on eelkõige just Commonsi pildid suvalised. 
:::::: Minu meelest ei saa piltide ja teksti kvaliteeti võrrelda. Välislinkide all on professionaalsete fotograafide tehtud pildid. Võib-olla on mõni neist väikese lahutusega, aga see ei saa olla ainus valikukriteerium. 
:::::: See, et link ei tööta, on ju üldine probleem. Siin ei loe, kas tegu on pildi või tekstiga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 00:02 (EET)
:::::::Pildikvaliteet kätkeb endas hulka kriteeriume, kuid seda kõike on võimalik hinnata lihtsalt kiire visuaalse vaatlusega. Teksti kvaliteedi hindamine võtab oluliselt rohkem aega. Kriteeriumid on ka natuke teistsugused, aga mitte niiväga. Leian, et tekst sobib siinkohal heaks võrdlusaluseks.
:::::::Kui lingi nimi on &quot;pilt&quot; või &quot;pildid&quot;, siis see on ikka pehmelt öeldes väga sobimatu nimetus, kuna ei anna edasi mingit olulist infot selle kohta, mis seal lingi taga tegelikult on. Samuti toidab see hästi seda suvalisuse tunnet: kas lingi lisaja ise ka teadis, miks just see pilt peaks oluline olema või mis seal kujutatud on.
:::::::Commonsi piltide seas on ka rämpsu, aga neid ei pea seepärast veel artiklitesse liitma. Nagu ma olen juba varemalt maininud: justnagu me siin töötame teksti kvaliteedi parandamise kallal, siis samal ajal käib töö ka selle nimel, et teksti kõrvale oleks võimalik võtta korraliku kvaliteediga meediamaterjali. See töö edeneb muide päris hästi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 01:23 (EET)
:::::::: Loomulikult võib välislingi juurde panna rohkem infot, kui see, et tegu on pildiga. Aga pildi või pildigalerii valikut sellega ei põhjenda. Kahtlusest selles, mis pildil kujutatud on, ei saa aru. 
:::::::: Kordan, et kõige olulisemaid pilte lihtsalt pole võimalik Commonsisse panna, mitte enne kui saja aasta pärast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 02:31 (EET)

== Algas märtsist ==

Tere!
Ei, ma ei oota &quot;juhtkirja&quot;, aga, Sinu kui bürokraadi, ja Eesti Vabariigi kodaniku poolt, oleks hea oodata arvamust, nt mix ISISe võitlejad ja VF föd kontrollitavate terr-de võitlejad kannavad sama &quot;Voentorgi&quot; hilpe; vana võlg politoloog nagu neid on treitud, on u samas korrelatsioonis kui arstiteadlane ja... [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 00:14 (EET)
: Ma ei pea ennast selles asjas pädevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 08:59 (EET)

== Potentsiaalse sõja tingimustes ==

Mind huvitab, millised on Eesti Vikipeedia ~sammud käimasoleva sõja tingimustes&lt;br /&gt;Maailma omadesT tean, aga siin? —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 00:27 (EET)
: Vikipeedia ülesanne ei ole sõjas osalemine, vaid faktide objektiivne kajastamine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 09:00 (EET)

== Lenin ==

On valgevenemaal selline küla, endine alev, asub Homieli oblastis. Väidetavalt olevat Vladimir Lenin ehk reaalselt Vladimir Uljanov (kelleni viib ka link [[Lenin]]i juurest) just selle alevi järgi omale kasutajanime (pseudonüümi) võtnud. Minu meelest artiklit vääriv koht, kuigi lähemail päevil selle tegemiseni ei jõua. Nõuanded? Artikkel Lenin teha asulast, lingid Leninile ümber teha? Teha artikkel Lenin (Homieli oblast)? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 09:34 (EET)
: Tavalise versiooni järgi on pseudonüüm võetud Lena jõe järgi.
: Meil on nii tehtud küll, et paljas perekonnanimi on linna kohta, aga ma pakuks praegu siisk artiklipealkirjaks [[Lenin (Valgevene)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 10:03 (EET)

Kirjutasid artikli Tryškiai arutelus ''koplytstulpise'' kohta:&quot;Pühamu&quot; jääb arusaamatuks, sest see tundub kirikuna, aga ma ei tea, kuidas seda tõlkida. Inglise keeles on nähtus wayward shrine ehk teeäärne pühamu, mitmes teises keeles on kabeli eri liik. Eestimaal nähtust ei esine, seega puudub ka otsene tõlkevaste (kuigi budistlike sarnaste objektide kohta, kus palveveskid ja palvelipud üles seatakse, on pühamut kasutatud ja seega kasutasin ka ise). Samas on sul õigus - pühamu seostub eestlase jaoks hoonega, kuhu saab siseneda. Ehk sobiks pühapaik? Sellel taolist varjundit ei ole, pühapaik on kasutusel ka hiite puhul? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. märts 2016, kell 19:07 (EEST)
:Las ta olla &quot;[[teeäärne pühamu]]&quot;, 
paremat nimetust meil praegu ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. märts 2016, kell 20:20 (EEST)
::Rocca al Mare vabaõhumuuseumis on üks selline, seal kannab too nime teeäärne tsässon. Paraku on tsässon väga setuspetsiifiline ja üldterminina sellist varianti kasutada poleks vist hea mõte. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. august 2017, kell 18:12 (EEST)
:::Õige vaste on [[tulpkabel]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. september 2017, kell 16:46 (EEST)

== Unblocked Steward Savh ==

Please don't block stewards on the wiki. If you have a concern, then please discuss it with the steward in question. Thanks. [[Kasutaja:Billinghurst|Billinghurst]] ([[Kasutaja arutelu:Billinghurst|arutelu]]) 24. jaanuar 2015, kell 14:05 (EET)

== Pagulus pagulane ==

Tere

Täiendasin paguluse artiklit, kuid ei oska artikeleid pagulus ja pagulane üheks kokku panna. Soovin artikli pagulane liita pagulusega.

: Mina paneksin jälle kokku artiklisse [[Pagulane]]. Aga see pole nii tähtis. Kõigepealt tuleb teisest artiklist sisu üle kanda ja integreerida (kui Sa ei oska seda sisuliselt teha, küll siis keegi teine teeb), seejärel asendada teise artikli tekst kirjaga &lt;nowiki&gt;#suuna[[Pagulus]]&lt;/nowiki&gt; . [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2015, kell 17:33 (EET)

==Viiteta täiendused Mahleri artiklisse==
Tere!

8. juunil lisasite [[Gustav Mahler]]i artiklisse hulganisti uusi fakte, millest nii mõnegi puhul olete ka ise kirjutanud juurde märkuse &quot;lisa viide&quot;. Nüüd, kui see on Hea artikli kandidaat, tekitasid need faktid [[Kasutaja:Kruusamägi]]s (ja ka minus) küsimusi: kust need pärinevad ja miks neil viidet ei ole? [[Kasutaja:Pärtel Toompere|Pärtel Toompere]] ([[Kasutaja arutelu:Pärtel Toompere|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 00:30 (EET)
: Need asjad, mis on ilma viiteta, on nähtavasti võetud mõnest teisest vikist, kus viidet polnud. Kui nendele viidet ei leia, võib need ära jätta. Üldiselt tahaks, et detaile oleks rohkem. Lapsepõlvest räägivad teised vikid vastuolulist. Ma lugesin kuskilt, et ta hakkas 6-aastaselt klaveritunde võtma, see õpetamise jutt ei pruugi tõsi olla.
: Vaatasin nüüd Fischeri raamatut, see on väga põhjalik. Seal on see ka sees, et umbes kolmeselt ta õppis akordioni mängima, ja natuke vanemalt kui kuueaastaselt hakkas klaverit õpetama. Küllap sealt saab teisi asju ka kontrollida.    [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 01:26 (EET)
: Kui ma aega saan, siis täiendan ja viitan Fischeri järgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 01:27 (EET)

== Kustutamine ==

Kui kustutad ilmset vandalismi, siis palun tühjenda resümee kast. Roppused jms ei pea näha jääma. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. märts 2015, kell 13:21 (EET)

Andres, kui sa küsid, miks ma sinu muudatuse ka tühistan, siis põhjus on see, et Iraan on Lõuna-Aasia riik. Afganistaniga on küll aga hoopis see asi, et selle maa majandust ei loeta Lõuna-Aasiasse. Tundub, et selle IP poolt massiliselt tehtud kaardivahetus erinevates vikides on igal pool tagasi pööratud, ega ma küll ei hakka uurima, kas äkki põhjuseks see, et kaarte jpeg-failidena vikides reeglina enam ei kasutata. Aga tõenäolisem põhjus on tema poolt peetav redigeerimissõda. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 12. märts 2015, kell 12:33 (EET)
: Ma olen selle kasutajaga korduvalt tegemist teinud. 
: Traditsiooniliselt ei ole ei Afganistan ega Iraan [[Lõuna-Aasia]] riik, kuigi muidugi võimalikke käsitusi on mitmesuguseid, nagu artiklis öeldaksegi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. märts 2015, kell 14:34 (EET)

Artikli &quot;Astroloogia&quot; juurest võiks maha võtta vähemalt sildi: sisaldab õigekeele- või stiilivigu. Mina neid seal ei näe. Täiendasin artiklit ka kõvasti, minu meelest on see ka neutraalne küll.--[[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 15. aprill 2015, kell 16:15 (EEST)

==Küsimus==
Ehk ütled, kas &quot;[[Rünnak Bardo rahvusmuuseumi vastu]]&quot; oleks kontekstuaalselt &quot;haakuv&quot; päälkiri? –[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. märts 2015, kell 22:51 (EET)

Samas ei ole see &quot;kunstivastane&quot; rünnak, esialgu vist oli parlament sihikul, päälkiri pääx olema teises sõnastuses. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. märts 2015, kell 23:14 (EET)
: Jah, praegune pealkiri on tabavam. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 00:11 (EET)
:: ;-) Praegu tuli kõrva väide, et paavsti sõnul ei pea katoliiklased &quot;paljunema nagu küülikud&quot;, Filipiini preester räägib, ja naerab... (BBC Hard Talk)&lt;br /&gt;samas, siin olles, kas oleksid ehk nii hea inimene ja kusutaksid ümbersuunamislehekülje [[Gorgonzola]], et sinna asemele teisaldada [[Gorgonzola vald|&quot;valla&quot;]] lehe, mu mäletamist mööda on kõik ametlikult linnaks deklareeritud &quot;linn-asutused&quot; primaarselt '''ilma''' ''vald'' lisandita, pealegi ei käi sääl esilause ja plk kokku... aitähh! —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 01:00 (EET)
:: Ma jätaks pealkirja [[Gorgonzola]] keskasulale, või kui soovid, kesksele &quot;fraktsioonile&quot;. Geonamesis on selle piirid selgelt välja joonistatud. Pealkiri võib ju olla ka [[Gorgonzola linn]].
::: Praegu on ju nii, et lõid lk &quot;Gorgonzola&quot; ja mina ei saa ju seda alt ära kustutada, et &quot;vallaks&quot; tituleeritud artiklit asemele panna. On sul mõni konstruktiivne mõte, kuis seda &quot;tsentraalasulat&quot; sealt välja võtta, + praegu on kõik haldusandmed ''comune'' kohta, seega näib mulle korrektsem nimetada artikkel lihtsalt &quot;Gorgonzola&quot;-ks ja sealt edasi minna;&lt;br /&gt;kõrvalt: kuidagi ei leia nime üles: 19. III suri 80+ vanuses Kanada peaminister, kes väärib ilmselt artiklit. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 01:48 (EET)
:::: Kustutasin, aga ma leian eniselt, et pealkiri peaks olema [[Gorgonzola vald]] või siis [[Gorgonzola linn]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:03 (EET)
::::: Ei leia sellist. Võib-olla mõtled Austraalia peaministrit [[Malcolm Fraser]]it, kes suri 20. märtsil 84-aastaselt? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:11 (EET)
:::::: Tema jah, noor-tädi toanurga kastis pesastunud BBC-st ütles, mõnikümmend min tagasi, et ametlik surmakuupäev on 19. III ([[:en:Malcolm Fraser|enwiki ütleb 20. III]]), see aga GMT, seega ripub ära kellaajast. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:23 (EET)
:::: Jälle, red konf-s, seega kopeerin samaaegselt kirjutatu:&lt;br /&gt;Otse ja ausalt tundub mulle see mu tehtud ümbernimetmine totrana, ehk siis peaks nt olema ka artiklid ''à la'' Purtapurtu, Purtapurtu vald ja Purtapurtu linn; Itaalia ca 8000 yhiku puhul teex see kokku ca 25&amp;nbsp;000 artiklit, kuidas see kasutajat aitama peaks?&lt;br /&gt;Ja vastuseks: kui meil on &quot;põhi-baas&quot;-ühik G, siis sealt saab alati edasi (kuigi allapoole) minna; ei väsi unustamast, kuidas meie tänased &quot;klahviharjutused&quot; nt sajandi pärast välja näevad –[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:08 (EET)
::::: Enamik valdu ei kanna linna nime, ja Gorgonzola linn on sama mis Gorgonzola vald, nii et kahte artiklit pole siin tarvis. Aga Gorgonzola valla osa on Gorgonzola kitsamas mõttes. Artiklile valla osa kohta võib muidugi ka teistsuguse pealkirja panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:15 (EET)

----
[[Ḩusnī Mubārak]]i &quot;surma&quot; edastas eile pealelõunal üks UKR väljaanne ja ka enwikis oli ta eile mingi aja surnuna kirjas. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 16. aprill 2015, kell 07:41 (EEST)
: Jah, ma nägin, et seda teadet levitati. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. aprill 2015, kell 08:00 (EEST)

---- Mis arvad artikli [[Bütsants]] hetkeseisust? -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 10:38 (EEST)
:Ma tegin hulga märkusi, ja osa neist on ikka veel aktuaalsed.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 10:46 (EEST)

Aga artikkel [[Minose kultuur]]? Oleks teretulnud ka märkused/kommentaarid selle artikli kohta. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 11:16 (EEST)
:Võtan selle kuu aja jooksul ette. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 12:49 (EEST)
:On tarvis läbi toimetada, siis võib asja saada. Hea oleks materjali ka mujalt juurde võtta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2016, kell 14:44 (EEST)

== Uus esilehe kujundus ==

Tere,&lt;br /&gt;
Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta [[Vikipeedia:Hääletused|siin]]. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 18. aprill 2015, kell 17:44 (EEST)

== Logod ==

Tere,
Kuidas saaksin lisada lehele [[Finncomm Airlines]] ingliskeelsest Vikipeediast logo? [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 22. aprill 2015, kell 21:48 (EEST)
: Logo ei ole vabalt kasutatav. Siia saab panna ainult lingi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2015, kell 22:47 (EEST)

==Kasutajanime vahetus (Bioneer1--&gt;Estopedist)==
Mul on nüüd aeg oma desorienteerivaks muutunud kasutajanimi &quot;Bioneer1&quot; muuta nimeks &quot;Estopedist&quot; (kui see nimi on kasutusel, siis Estopedist1). Vaevalt, et enam bioloogia/ökoloogia teemasse süüvin. Kui on kaalukaid vastuargumente, siis teada anda--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 13:18 (EEST)
: Muutmine ei käi enam minu kaudu, vaata [[Vikipeedia:Kasutajanimi]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 13:47 (EEST)
::sul vist õnnestus siiski see kasutajanimi (Estopedist) lukku panna. Kontrolli [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kontode_%C3%BChendamine]. Selle kasutajanime kinnipanek on ilmselt liigselt bürokraatlik ja ei tasu vaeva ära--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 22:10 (EEST)
::: Ma ei saa aru, millest Sa räägid. Mis mõttes mina selle lukku panin? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 22:13 (EEST)
::::Naljakas, selsamal päeval (29. aprill) lõi keegi konto kasutajanimega &quot;Estopedist&quot; ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Toiminnot:Muokkaukset/Estopedist]). Ilmselt keegi luges seda arutelu ja arvas, et tuleks kasutajanimi endale reserveerida. Sellega on nüüd klaar--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 12:59 (EEST)
::::: Kas enam numbriga nimi ei kõlba? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 13:05 (EEST)

== Asking for a bot flag ==
Hi Andres, sorry for the inconvenience, the problem was reported [https://phabricator.wikimedia.org/T97659 here]. --[[Kasutaja:Euphydryas|Euphydryas]] ([[Kasutaja arutelu:Euphydryas|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 20:25 (EEST)

== Küsin siis ==

Kui Sa lingid tagasi ime+ulme lingiks, ehk siis selgitaksid lähemalt, minule näis/kuuldus teistkordsel vaatlusel topeltjaatusena, ''à la'' ime-kommunism vms, 2h faasanijaht jne... —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 19:58 (EEST)
: Meil on olemas artikkel [[Imeulme]], pole minu välja mõeldud sõna. Kui link ära võtta, siis ei muuda see sisuliselt asja, aga teeb halvemaks, sest kaob võimalus ühe liigutusega artikli juurde jõuda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:07 (EEST)
:: Nu jah, ma ep täädnud art. (ime+ulme) olemasolust, ja, esmapilgul, suga nõus; kuigi, oskad sa siis näiteks tuua &quot;eksemplare&quot; mitte-ime-ulmeliste juhtumuste kohta (mina mõnda oskaksin, aga, need ei käix kudagi siia...)... ootan &quot;pinguldatud-huvil&quot; vastust, mis see #vastaspoolus&quot; siis voix olla. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:33 (EEST)
::: Vaata artiklit [[Ulme]]. On veel [[teadusulme]] ja [[õudusulme]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:39 (EEST)
:::: Tähh ütlemast, ehk homme jõuan; praegu olen lõpetamas RV kohtu tabelit (oleksin tänulik ylevaatamise eest), ja siis on tänanae p otsas —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 22:40 (EEST)
:::: Selle RV art kohta - see jääb ilmselt homsesse (seal on omajagu ekvilibristikat, tabelis). —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 23:16 (EEST)
== [[Toomas Hellat]] ==
Hello, what language do you prefer English or Russian. If you prefer Russian I could translate my message. I have a question about [[Toomas Hellat]]. As I understand he is son of Aleksander Karl Hellat [http://www.geni.com/search?search_type=people&amp;names=Aleksander+Karl+Hellat+], [http://www.geni.com/people/Toomas-Hellat/6000000000904142641]/ and his father [[Aleksander Hellat]]  was former Minister of Foreign Affairs of Estonia. Is it correct? If it's so, as I understand, Aleksander did not escape to Finland, he died in concentration camp in Kemerovo. With best regards, [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 17. juuni 2015, kell 22:01 (EEST) P.S. Sorry that I'm not able to speak Estonian [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 17. juuni 2015, kell 22:02 (EEST)
: Yes, Toomas was Aleksander's son. Yes, Aleksander died in Kemerovo Region. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2015, kell 02:47 (EEST)

== Hello from Armenia ==

Hello Andres :))) [[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 27. juuli 2015, kell 21:39 (EEST)

== Request ==

Greetings.

Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian?

Thank you.

: Sorry, I won't. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2015, kell 22:51 (EEST)
::«Azerbaijani cuisine» consist of from Armenian, Georgian, Iranian, Lezgi dishes. Our azerbajanian friend says that dolma is azerbajanian dish, but it isn't truth. I belive that Estonian Wikipedia won't spread misinformation. --[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. juuli 2015, kell 20:42 (EEST)

== Hello from Armenia ==

{| style=&quot;border:1px solid #CCF; background-color:#F0EEFF;&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; valign=&quot;middle&quot; | [[File:Armenian Dragon Rug Vishapagorg Kazak 229x129 1900 Chondoresk Karabagh s404L46.jpg|100px]]
|rowspan=&quot;2&quot; |
|style=&quot;font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;&quot; | 
|-
|style=&quot;vertical-align: middle; border-top: 1px solid #bdb5ff;&quot; | Hello my friend, I want to give you an [https://en.wikipedia.org/wiki/Armenian_carpet Armenian old carpet] as a gift.
|}&lt;noinclude&gt;

_______________

See et sa oled siin miskit asjapulk, ei anna sulle õigust rikkuda Vikipeedia reegleid, vastupidi, kohustab hoopis rohkem iseenda tegevust analüüsima. Lõpeta palun vandaalitsemine ja lampi ümber pööramine. Kui sulle ei meeldi minu tekst, siis on sul vaba voli  se teksti muuta ja oma tegevust põhjendada, nagu reeglid ette näevad. Kui ma võtan välja MÕTTEKORDUSED (ja neid oli palju), ja seda põhjendan, olen ausam mees kui sina, kes lampi tagasi muudab. Kui ma võtan välja viitevaled, siis olen ausam mees kui sina, kes lampi tagasi muutis. Kui ma võtan välja ilmselge katse hämada (Meinhardi lugu) ning seda põhjendan ja sina lampi tagasi pöörad selgitamata, sii soled sa vandaal ning viki reeglite rikkuja. Kui sa seda veel teed et lampi kustutad kuigi on argumendid muutmiseks,  esitan kaebuse rahvusvahelisele vikile ja saadan ka Oopile kaebuse.  --[[Kasutaja:Hallsilm|Hallsilm]] ([[Kasutaja arutelu:Hallsilm|arutelu]]) 14. august 2015, kell 10:28 (EEST)

== Heinrich Heine ==

Aitäh, et sa Heine artikliga tegeled! Mul ei ole hetkel võimalust ega häid materjale, aga tulen ka ühel hetkel kindlasti tagasi selle juurde.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 16. august 2015, kell 14:51 (EEST)

== Masside mäss ==

Andres.  Pole vaja kiirustada ega sekkuda asjadesse milles pole täit pädevust. Selleks on teised, kui neid ikka on. Ega neidki pole niisama varnast võtta. Keegi Teie pädevust  toimetajana ei vaidlusta. Taime kasvamist selle väljatirimisega ei kiirenda. See ainult traumeerib. Parem on kasvõi alguses lasta olla olemas sellel mis on vähemalt terviklik, ilmselgelt puudulik ja alles kujunemas ning kohendada ja parandada seda järk-järgult, tasapisi ja kooskõlastatult. Kui tekitada selline jamps: lipp lipi peal, lapp lapi peal.  Kas minulgi pole tööd ja muret selletagi vähe? Materjalid olid tihendamisel. 

Loll lugu. Minu (ruttasin esialgset visandit ära tooma) ja Teie kiirustamise (püüdsite kujunevat ja pooleliolevat üksi ühekorraga korda teha) pärast jäi võimalik tulemus ära. Praeguseks jõudsin endale vajaliku juba uusajale keskendatud ajaloolisest esseest ammendada, järeldused ja eskiisid teha ning asi on kõrvaliseks muutunud. Kui ma siia midagi kirjutan siis on see vaid oma töö kõrvalt ja möödaminnes. Selline sehkendamine, närveldamine ja põdemine võtab niigi vähest aega ja hajutab põhiteemalt kõrvale. Oma viga mida saab parandada vaid läbi enda hõivamise oma tööga. Ent ühistööst ja teineteisest võiks rõõmu ka olla. Klaar.--[[Eri:Kaastöö/80.235.7.239|80.235.7.239]] 27. august 2015, kell 14:00 (EEST)
:Mina ei otsusta neid asju ainuisikuliselt, lihtsalt tegutsesin oma parema äranägemise järgi. Tekst on arutelulehel (ja ka artikli ajaloos) alles, seda on alati võimalik kasutada. Kui keegi tahab, võib ta selle artiklisse tagasi panna. Seni tehtu on entsüklopeedia nõuetega nii karjuvas vastuolus, et mõni teine nõuab isegi artikli kustutamist. Tarvis ei ole subjektiivset teejuhti teose juurde, vaid teose sisu selget edasiandmist ning ülevaadet selle retseptsioonist. Minu pädevus ei puutu siin üldse asjasse. Eeltöö tekstiga võib toimuda ka väljaspool Vikipeediat. Me kõik tegutseme siin põhitöö kõrvalt vabast ajast ning sageli ka kulutame närve. Palun vabandust, et minu tegutsemine rõõmu ei tee. Küsimus ei ole selles, kas tekst on hea, vaid selles, kas ta sobib entsüklopeediasse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2015, kell 14:43 (EEST)

==Seaduslik varas==
Andres, palun vaata artiklit [[Seaduslik varas]], seal on nüüd vist alanud redaktsioonisõda. [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 4. oktoober 2015, kell 18:23 (EEST)
: Sõda ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. oktoober 2015, kell 19:10 (EEST)

Ma ei taha astuda redigeerimissõtta, aga see täpsustusleht peabki olema ilma ülakomata pealkirja all. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 28. oktoober 2015, kell 10:50 (EET)
: Ma saan aru, et Sa nii leiad, aga kui Sa seda ei põhjenda, siis Sa ei saa teisi selles veenda. Ma arvasin, et Sa jätsid ülakoma kogemata ära. 
: Kuidas sellist täpsustuslehte Sinu meelest saaks kasutada, eriti kui see on ilma ülakomata pealkirja all? 
: See arutelu peaks olema täpsustuslehe arutelulehel.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2015, kell 10:56 (EET)

== Transliteration and Transcription ==
Hello, these are 2 different things. That is why what you say [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=L%C3%B5una-Osseetia&amp;oldid=prev&amp;diff=4314385 here] has nothing to with transcription. Because you can not put 2 times s letter for one letter according to [https://en.wikipedia.org/wiki/Scientific_transliteration_of_Cyrillic scientifical transliteration]. [[Kasutaja:Manaviko|Manaviko]] ([[Kasutaja arutelu:Manaviko|arutelu]]) 14. detsember 2015, kell 00:51 (EET)

== Palve ==

Kui oskaksid öelda, kuidas enwi konventsiooni järgi on [[:uk:Троїцьке (Попаснянський район)]] pealkiri, siis oleksin tänulik. Panin kogemata alevi alla (see on suht kaugel põhjas, kuigi samas oblastis) lahingupiirkonna viited; 'Troitske' paistab olevat kokku lepitud (st, ilma &quot;y&quot;-ta), aga, neid on väga palju - Troitske, Popasna region ???—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 18:55 (EET)
: Proovi seda: Troitske, Popasna Raion 
[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 19:31 (EET)
:: Aitäh, proovin; kuigi, ei kujuta hästi ette, kuis nende ümbersuunamislehel 100 Troitsket välja hakkavad nägema &lt;!-- eelnevalt eelmises mingis arutelus kirjasin vist u.: Troitsile &quot;kirka&quot;, MI6-le, rahu tema põrmule, poloonium, praegu siis vist ehk &quot;kes keda&quot;, st, üks &quot;võitja&quot;, no ja nii edasi; samas, mitu korda kallim on info kui riik, võim vms, ''or else'', BG vs VP jne.--&gt;—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 19:57 (EET)
:: Eks see ole siis mingil ajal näha: [[:en:Troitske, Popasna Raion|Troitske, Popasna Raion]] [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 13:08 (EET)
::PS! Kõige rikkalikum sõjaajalugu on vist rootslastel, kes tahusid nii mõndagi kividesse/-dele; eelnevate aegade (aastatuhandete) &quot;saviraamatud&quot; ei olnd nii vastupidavad. [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 17:07 (EET)
::Tegin &quot;hooga&quot; lisaks veel [[:en:Kominternove|Kominternove]], ja tõdesin (eelmisega nii ei olnud, kuigi kindel ei ole), et sääl on olemas veel säänte leheke, nagu [https://en.wikipedia.org/wiki/Special:Log/pagetriage-curation Page curation log]... ;-) {{värvi|hall|(mõte siis selles, et artiklit ei lingistatudki andmebaasiga, enne selle kontrollimist (nt [[:en:Timeline of the war in Donbass (January 2016–present)‎|Donb kronol art-st]] oli seda hea jälgida))}}&lt;br /&gt;Head uut aastat, ''wishing hereby you and yours''!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 1. jaanuar 2016, kell 21:51 (EET)
::: Sulle ka! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. jaanuar 2016, kell 12:02 (EET)

== Discgolf ==

Tere.

Olen Eesti Discgolfi Liidu spordi-tehnilise komisjoni liige ning sooviksin Teiega koostööd teha, seoses inimeste teadvustamisega, et taldrikugolf on tegelikult discgolf. Liidupoolsed arutelud EKIga endiselt käivad vastava termini kasutusele võtmiseks. Taldrikugolf ja kettagolf on samuti kuskilt puusalt leiutatud sõnad, mis ei näita discgolfi tegelikku olemust.

Parimat ja loodan koostööle.

: Noh, kui arutelud lõpevad, siis saame meiegi teada, millist terminit kasutada. Mina lihtsalt panin tähele, et kaks artiklit rääkisid ühest ja sellestsamast asjast, kusjuures tundus, et artiklis [[Discgolf]] on tehtud mehaaniline asendus, mis artikli alguses tekitab mõttetuse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 19:00 (EET)

Mõte ei olnud mehaaniliselt asendada, vaid anda inimestele õige ja korrektne info, mida discgolf endast kujutab. Praegune leht on ikka vägagi aegunud. Kui lastaks vähemalt uuendadagi infot, kuid IP 90.190.70.70 on raudkindel, et praegune info on adekvaatne, mida ta päris pole. Wikipedia eesmärk on ju inimestele edastada korrektset infot. Selleks on ju isegi loodud Eesti Discgolfi Liit (www.discgolfiliit.ee).

: Mulle jäi mulje, et IP-numbriga kasutaja püüab lihtsalt hoolitseda korrektse keele eest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 20:54 (EET)
: Ma saan täiesti aru, et EKI ei saa nõustuda sõnaga &quot;discgolf&quot; kas või sellepärast, et sellel on sees võõrtäht. Võõrtähega sõnad peaksid olema kursiivis. Ja sel juhul oleks lahkukirjutamine loomulik, sest lähtekeeles, milleks on inglise keel, kirjutatakse lahku. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 20:59 (EET)
: Mulle ei ole ka arusaadav, kuidas &quot;discgolf&quot; asja olemust paremini näitab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:00 (EET)
:: Mainin siin, et mitmed korraldajad kasutavad Eestis sõna &quot;diskgolf&quot;, nt [http://www.nelijarve.ee/aktiivsed-tegevused/atraktsioonid/diskgolf/], [http://www.villanova.ee/admin/upload/360%20ATRAKTSIOONID%20Villa%20NOva%202014.pdf], [http://www.360.ee/suvepaevad/tegevused/diskgolf-mang]. Tõesti, pole põhjust sündmustest ette rutata, las EKI kujundab oma seisukoha. MTÜ nimi iseenesest pole määrav, sest riik ei saa takistada vabaühendusel võtmast omale meelepärast nime, seni kuni see pole ebasünnis. Ent MTÜ asutajate valitud nimi ei saa määrata ette, kuidas inglisekeelset mõistet &quot;disc golf&quot; tuleks eesti keelde tõlkida.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:29 (EET)
:: Inglise keeles paljude sõnaraamatute järgi (Silvet, Merriam-Webster jm) disc=disk ja tähendab see eesti keeles ketast.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:40 (EET)

Seda, et kui sa neid tagurpidi küsi- ja hüüumärkidega lehekülgi teed, siis oleks kena kui sa teeksid ka ümbersuunamised nendele lehtedele. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 23. jaanuar 2016, kell 14:54 (EET)
:Tegin ümbersuunamisi. Tõenäoliselt rohkem selliseid lehekülgi ei tule. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. jaanuar 2016, kell 11:39 (EET)

== Request: Portaal:Aserbaidžaan ==

Greetings.

Could you create [[Portaal:Aserbaidžaan]] in Estonian Wikipedia?

Thank you.

==Täpsustuslehekülgedele lingid näha==
Vaatan, et sul pole siia: [[Kasutaja:Andres/common.css]] lisatud need read, mis näitavad automaatselt täpsustuslehekülgedele viivaid linke. Need kolm rida kopeeri siit: [[Kasutaja:Estopedist1/common.css]]. Selle skripti või kuidas teda nimetada puudus on see, et kui link viib täpsustusleheküljele ümbersuunamisena, siis skript seda ei tunne ära, nt [[Lydia Koidula tänav]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. jaanuar 2016, kell 18:22 (EET)
:Aitäh, ma siis lisan. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. jaanuar 2016, kell 18:24 (EET)
:siiski, tundub, et keegi on toda skripti muutnud ja nüüd teeb see roheliseks ka siselingid, mis on ümbersuunamised täpsustuslehekülgedele. Loodame, et see pole lühiajaline skripti täiustus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. veebruar 2016, kell 00:09 (EET)

==Tsiteerimise lehele ka EMTA üliõpilastööde vormistamise juhendi kohane kirjendi stiil==
Tere Andres, palun lisa võimaluse korral &quot;Tsiteeri seda artiklit&quot; malli kirjendi stiil ka vastavuses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastööde vormistamise juhendile. 

Näiteks artikli [[Imitatsioon]] tsiteerimise kirje peaks lehel https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri%3ATsiteerimine&amp;page=imitatsioon välja nägema: 

'''Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastööde vormistamise juhend'''

Imitatsioon. – ''Vikipeedia, vaba entsüklopeedia'', https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4ljendamine, vaadatud 1.02.2016.

Parimat, --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 14:45 (EET)

== Thanks!!! ==

{{subst:The Tireless Contributor Barnstar|1=Thank You!!!. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:83C7:8901:BDEF:512:E60D:FCF7|2001:7D0:83C7:8901:BDEF:512:E60D:FCF7]] 14. veebruar 2016, kell 16:15 (EET)}}

==Politoloog ''versus'' poliitikateadlane==
Küsisid/palusid kunagi mult seletust/täpsustust, mis vahe neil on; äsja manalateele läinud kaheksakümnendat eluaastat kündnu paistes: tema kohta ütleme, esimesena, 'arstiteadlane', ja seejärel alles, pausi järel, arst, tohter jne. Samuti nt Churchilli kohta, esmalt poliitika''tead''lane, &quot;polito''loog''&quot;; &quot;ajaloolaste&quot; ja &quot;ajalooteadlaste&quot; vahelise piiri tõmbamine ehk tüsilikum, siiski, kas nt Aristoteles oli esmalt ajaloolane, seejärel ajalooteadlane, semantika...—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 21. märts 2016, kell 14:44 (EET)
:Ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. märts 2016, kell 16:55 (EET)
::

== Deletion request ==

Hi, in my home wiki, the Swedish, where I am administartor, there was a deletion request of the page [[IMMAGINE&amp;POESIA]] for maybe a month ago. Apparently, it is a movement which is not notable enough for Wikipedia. There have been some editors focusing only on getting an article of the movement in many languages. There has also been a hoax image of a meeting with a well-known poet (see [https://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Deletion_requests/File:Ferlinghetti_meets_Immagine%26Poesia_representatives.jpg]). More general info can be found in the deletion request in the English Wikipedia ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Articles_for_deletion/IMMAGINE%26POESIA]). The article has been deleted in over 40 languages during the past month. So I ask you, who seem to be an administartor and active user, to delete the page. I am not asking you to read through all the discussions I linked to; I only wish to inform you, together with clear evidence, of the fact that this has been judged unnotable many times in different Wikipedias, and ask you to delete it. I am not going to engage much in the issue here; I only wish to inform the local community of this issue, so that you may decide what to do. Feel free answer in Estonian, if you are uncomfortable with English. I understand it relatively well, but I thought it to be better to write this in English. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 30. märts 2016, kell 20:53 (EEST)
:I would be glad for an answer. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 1. aprill 2016, kell 13:21 (EEST)
:: We have no consensus for deleting the article. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2016, kell 23:03 (EEST)
:::I only wanted to inform you of some facts relating to the article. However, as you do not seem to have any interest in discusing the issue, I will leave the issue. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 2. aprill 2016, kell 11:44 (EEST)

== [[José Rafael Cordero Sánchez]] ==

Hi Andres.

You moved [[Jose Rafael Cordero Sanchez]], created by the Venezuelan IP {{Kasutaja|190.39.84.76}}, to [[José Rafael Cordero Sánchez]] which could be understood as an endorsement of the article as fulfilling [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]. This would be the first time out of 260+ times on dozens of Wikimedia projects that anyone found José notable. I have tagged the article for speedy deletion, as subject is a notorious cross-wikimedia spammer, and would be very surprised if you decline the proposition. Please revisit the article, examine and read the sources. For further info on this vandal, visit the [[:nl:Wikipedia:Checklijst langdurig structureel vandalisme/Josercs1|LTA file on Dutch Wikipedia]].

Thanks, [[Kasutaja:Sam Sailor|Sam Sailor]] ([[Kasutaja arutelu:Sam Sailor|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 12:48 (EEST)
:I don't think that by moving I am committed to a judgment about the topic's notability. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 17:06 (EEST)
::What kind of answer is this? &quot;I am committed to a judgment&quot; does not even make sense. We are trying to get rid of a cross-wiki vandal, and you are not helpful. Had you read the references cited in the article - and you obviously have not - you would have deleted it right away. [[Kasutaja:Sam Sailor|Sam Sailor]] ([[Kasutaja arutelu:Sam Sailor|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 17:26 (EEST)
::: Sorry, I wanted to say &quot;I am not committed&quot;. 
::: I need time. And I don't think I deserve such reproaches. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 21:52 (EEST)

==Küsimus targemale==
Avastasin täna kirje: &quot;was automatically updated from (none) to extended confirmed user&quot; — kui tead, tähendust, ehk huvitab vastus ka teisi. Aitäh!&lt;br /&gt;Nagu meil mõlemal, ''second thoughts'', piinlik on kasutada arvuti võimalustest ainult 0,5 protsenti, e-riigis, ja on palju &quot;lullasid&quot;, mis Vi-sse panduna teeksid meie kõigi elu lihtsamaks...—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 15:28 (EEST)
:Vaata [[:en:Wikipedia:User_access_levels#Extended_confirmed_users]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 23:20 (EEST)
::Aitäh!&lt;br /&gt;Praegu hakkan ingleesidele selgitama, miks &quot;Panama paberid&quot; põhipealkirjanna on vale (u 15 min tagasi jõudis samale järeldusele ka BBC, agamitte väga järjekindlalt), aga, võib-olla homme (nt, riigi solvamise kõrvale, kui homme ilmuvad Panama 2. dokumendid, ülehomme P 3. paberid)—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 23:54 (EEST)
==Arhiveerimine==
Tere,&lt;br /&gt;
Kas üldise arutelu teemasid, mis olid viimati aktiivselt arutelus (või lisati) rohkem kui neli aastat tagasi, võib arhiveerida säilitamaks arutelu kergesti loetavust (lühidust)? &lt;br /&gt;
[[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:28 (EEST)
:Jah. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:34 (EEST)
::Aitäh vastamast. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:36 (EEST)

Oleksin väga tänulik, kui heidaksid pilgu [https://et.wikiquote.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Postituvi siia] (Teemaks üldise arutelu arhiveerimine) ning lisaksid oma arvamuse. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 15:01 (EEST)
:Aitäh. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 17:19 (EEST)

== Participate in the Ibero-American Culture Challenge! ==

Hi!

[[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture.

We would love to have you on board :) 

Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016

Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:22 (EEST)

== Request for translation: Robert Abajyan ==

Dear Andres. Warm greetings from Armenian Wikipedia! Could you help please help me to translate the article [[:en:Robert Abajyan|Robert Abajyan]] into your unique and honourable language? Even a couple of sentences is good enough and in return I could translate something your choice in our Wiki. Thanks in Advance. BTW I've had the pleasure of participating in [[Vikipeedia:Eesti-Armeenia koostöönädal|Eesti-Armeenia koostöönädal]] a couple of years ago. --[[Kasutaja:Narek75|Narek75]] ([[Kasutaja arutelu:Narek75|arutelu]]) 13. mai 2016, kell 19:36 (EEST)

Thank you very much, sir ! Don't forget if you need something to translate, contact me . God bless ! --[[Kasutaja:Narek75|Narek75]] ([[Kasutaja arutelu:Narek75|arutelu]]) 13. mai 2016, kell 21:48 (EEST)

Ei hakka tagasi pöörama, aga ukraina transkriptsioonis (ж järel) sai i-st õ alles 2009, ehk siis 2005 ja 2008. aasta kohta on õige just Dniprodzeržinsk. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 21. mai 2016, kell 13:13 (EEST)
:See ei puutu asjasse. Ei muudetud nime, vaid transkriptsiooni. Loeb see, millal nime kasutatakse, mitte see, millisest ajast räägitakse. Mina saan sellest nii aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:22 (EEST)
:: Ajaloo poole pealt on õige ikkagi tollane kirjapilt ja mitte hilisem. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 21. mai 2016, kell 13:26 (EEST)
::: Ei ole nõus. Aga võib ju keelekorraldajatelt küsida, mis me ikka vaidleme. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:29 (EEST)

Hea küll. Ma katsun näitlikustada. Kui me räägime 19. sajandist, kas me peaksime siis &quot;Aafrika&quot; asemel rääkima &quot;Ahwrikast&quot;? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:33 (EEST)

== Kasutaja Mariina blokeering ==

Ma ei mõista, miks sai Mariina blokeeringu eemaldasid. Pärast seda, kui tema kasutaja arutelusse oli kirjutatud märkus, pööras ta selle peale lihtsalt artikli &quot;Paju&quot; jälle sellele kujule nagu enne ‎Iifari muudatusi oli olnud. Nii on ta teinud varem ka mujal. Ta ei võta absoluutselt kuulda seda, mida tema arutelusse kirjutatakse. Iiafi märkus on nüüd tema arutelust lihtasalt ka kustutatud. See ei saa niimoodi enam ju edasi kesta!!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 19:14 (EEST)
:Pööras tagasi, aga saab ju omakorda tagasi pöörata, nagu Sa tegidki.
:Meil tuleb siin koostööd teha, mitte asju nugade peale ajada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 21:33 (EEST)
:.Aga ta ju ei tee koostööd.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 21:58 (EEST)
:: Kui tahta, et teine teeks koostööd, tuleb alustada sõbralikust suhtumisest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:01 (EEST)
::: Kui ta siis vaid ometi kuulda võtaks seda, mida talle öeldakse.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:27 (EEST)
:::: See oleneb sellest, kuidas ja mida öelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:37 (EEST)
::::: Palun demonstreeri, et antud kaasuses on konstruktiivne koostöö võimalik ja ütlemist võetakse kuulda. Näita isiklikku eeskuju, sõbraliku suhtumise ja sobivas toonis ütlemisega. Teoorias on kõik tugevad, aga näita veebisuhtluses toimivat praktikat ja lahenda akuutne probleem! --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 23:40 (EEST)
::::::Kuidas siis ohjeldada, kui blokeerida ei saa? --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 16:43 (EEST)
::::::: Kui inimesse mitte suhtuda nagu metsloomasse, siis ta ka käitub inimese moodi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 16:47 (EEST)
:::::::: Ma ei suhtugi nagu metsloomasse, aga mulle tundub, et inimene ei soovi järgida teatud reegleid ja põhjustab sellega palju lisatööd. Ega hooli sellest.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 17:08 (EEST)
::::::::: Tema suhtumine on niisugune, et ta paneb oma asjad kirja, nii nagu oskab, ja need, kes paremini oskavad, panevad selle Vikipeediasse sobivasse vormi.  
::::::::: Mis reeglid need on, mida ta ei järgi? Mina küll ei tea, et oleks mõni selline reegel. 
::::::::: Kui sellest, mis ta teeb, lihtsalt kustutatakse sõimu saatel suured tükid ära, siis pole ime, kui ta hakkab tõrkuma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 17:30 (EEST)
::::::::::Suurem osa Mariina kaastöödest on ju täiesti normaalsed - ei ole sellised, et vaatad peale ja hakkad nutma või siis lööd käega, kuna ei suuda mõtet mõista. probleemiks on see, et vahel tuleb tal peale &quot;barokne&quot; loomingupuhang, mida tuleks talitseda, aga tema puhul oleks minu isikliku hinnangu kohaselt pigem abiks see, kui teatavad artiklid redigeerimiskaitse alla panna. -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 18:25 (EEST)
:::::::::::Jah, ma olen põhimõtteliselt nõus, ei ole nutused tekstid. Aga ta ei arvesta ka sellega, et teistel on õigust tema tekste reorganiseerida.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 23:37 (EEST)
:::::::::::: Just nimelt. Kui tema tekstid oleks nutused, siis tasuks blokeerida Mariinat. Kuna see nii aga ei ole, siis vikipeedia sellisest pigem kannataks kui võidaks. Kuna ta tõesti ei arvesta mõnede artiklite puhul (on artikleid, kus see pole probleemiks olnud) sellega, et teistel on õigust tema tekste parandada, siis see, kui taolised artiklid täielikult lukustada (ehk siis tagada, et Mariina neile ise ligi ei pääseks), aitaks ehk tal asjade üle veidi järele mõelda See peaks igati vastama [[Vikipeedia:Artikli lukustamise kord|siin]] ära toodud põhimõtetele. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 20. juuli 2016, kell 13:18 (EEST)

==Araabia vms keele lingid==
Ehk polüglotina oskad midagi teha Eesti kategooria artiklites olevate ilmselt liigsete siselinkidega
*[[מצה]]
*[[إستونيا]]
*[[استونيا]]
*[[استونیا]]
*[[เอสโตเนีย]]
--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 14:19 (EEST)
:Jah, võtsin lingid ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 19:43 (EEST)
:: Gordioni sõlm :-) --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 23:37 (EEST)
----
Palun ära lisa läbitoimetamata toormaterjali artikliruumi, pealegi läks osa tekstist artiklisse kahekordselt. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 19:30 (EEST)
:Ma panin selle sinna selleks, et toimetada. Küll ma siis üleliigse kustutan. Praegu Sa kustutasid minu töö ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 20:10 (EEST)

== Request ==

Greetings.

Could you create the article [[:en:Climate of Azerbaijan]] in Estonian?

Thank you.

== Nikolai Noskov ==

Hea päiv lugupeetud Andres, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik [[Nikolai Noskov]]? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu!  --[[Eri:Kaastöö/217.66.158.197|217.66.158.197]] 12. august 2016, kell 17:00 (EEST)

== Tänusõnad ==

Tänan teid südamest artikli eest Katre Õimust. Üritan seda oma jõudumööda täiendada.
Lisaks pidas ta teid alati hea sõnaga meeles ka meie kodus.
Poeg, --[[Kasutaja:Mistersun|Mistersun]] ([[Kasutaja arutelu:Mistersun|arutelu]]) 31. august 2016, kell 01:36 (EEST)
:Aitäh! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2016, kell 13:55 (EEST)

== &quot;Vaata ka&quot; linkide vormistamine ==

Kas &quot;Vaata ka&quot; lingid vormistatakse suure või väikese algustähega? [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vikipeedia vormistusreeglites]] ei ole alajaotuses [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Vaata ka|Vaata ka]] selle kohta midagi öeldud. Artiklite pealkirjad kirjutatakse Vikipeedias üldjuhul suure algustähega. Kas ka siin? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FF:6480:BC27:B43F:5622:81C1|2001:7D0:87FF:6480:BC27:B43F:5622:81C1]] 8. september 2016, kell 14:18 (EEST)
:Meil ei ole selle kohta kokkulepet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. september 2016, kell 15:14 (EEST)

== Vojevoodkondade kategoriseerimine ==

Nagu ma aru saan, oled mingil põhjusel (mis iganes see ka poleks) otsustanud, et ainuõige ja hea on, kui Poola vojevoodkondadest on osa ainult omaenda kategoorias ja osa ka Poola vojevoodkondade kategoorias, ning mitte mingil juhul ei tohi kategoriseerimist ühtlustada. Võimalik, et mõned vojevoodkonnad on snu hinnangul kategoorilisemad, poolalisemad või siis vojevoodkondsemad, võib-olla on mõni vähem oluline kui teine või on lihtsalt sulle lapsepõlves võikaid kannatusi põhjustanud - kes ikka teise inimese hinge näeb, aga küllap on ka kõige jaburamal teol tegija enda silmis mingi mõte. &quot;Keep up the good work!&quot;, nagu robot Bender &quot;Futuramas&quot; ütles, kui keegi jälle mingi jamaga hakkama sai.
:Kuidas nii? Ma ei ole ammu kategooriate korraldusse sekkunud, ja kui olekski, siis minul pole võimu neid asju otsustada. 
:Pean mõistlikuks, et nad oleksid kõik mõlemas kategoorias, oma kategoorias siis esiletõstetuna. 
:Tõsi küll, mul on ähmaselt meeles, et ma pöörasin hiljuti ühe kategooriate muudatuse tagasi, võib-olla Su märkus on sellest ajendatud. Kui ma midagi kogemata valesti tegin, siis palun vabandust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. september 2016, kell 23:12 (EEST)
::Nähtavasti on siin silmas peetud neid muudatusi ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suur-Poola_vojevoodkond&amp;type=revision&amp;diff=4478101&amp;oldid=4477618 näide]). Nimetatud muudatuste tagasipööramine oli viga. Mis tast ikka, juhtub. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2016, kell 23:18 (EEST)

Mina pidasin enesestmõistetavaks, et kõik Poola vojevoodkonnad on kategoriseeritud Poola vojevoodkondade kategooriasse, nii nagu kõik Poola presidendid on kategoriseeritud Poola presidentide kategooriasse, seepärast ma pöörasin tagasi selle, mida pidasin ilmseks veaks. Vojevoodkondade  kategooriate panemine Poola vojevoodkondade kategooria alamkategooriateks on minu meelest alamkategooriate väärtarvitamine, sest alamkategooriatesse tuleb paigutada ainult sellised artiklid, mis sobiksid ka kategooriasse endasse, aga Poola vojevoodkondade kategooriasse sobivad ainult vojevoodkondade artiklid. Poola linnade kategoorias on osa linnu kategooriatena, osa artiklitena. Peale ülalöeldu on sel veel need puudused, et kategooria terviklikkus on lõhutud, artiklit on tähestiku järgi raske leida ja kategooriast ei pääse otse artikli juurde. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 00:25 (EEST)

Ma soovitaksin võtta eeskuju saksa vikist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 00:38 (EEST)

Olen oma seisukohta väljendanud siin: [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_20#Kategooriad]]. Aga ma poleks arvanud, et asi nii kaugele läheb, et artikleid hakatakse üldiste kategooriate alt välja võtma. Ma ei usu, et see lugeja huvides on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 01:51 (EEST)

:Kui püstitada eeldus, et Vikipeedia kategooriasüsteem ei peagi matemaatiliselt loogiline olema, siis läheb asi kohe lihtsamaks.
:Pigem on probleem loenditega. Need on täiesti juhuslikel teemadel, nõuavad veel ulatuslikumat tööd, olles siiski sageli endiselt ülimalt ebatäielikud ja ei sisalda reeglina mingit täiendavat infot kategooriatega võrreldes. Paras peavalu. Nendega võrreldes on isegi need loogikareeglitega sageli vastuollu minevad kategooriad väga asine lahendus. Mina ei suuda mõista, kuidas sa ei usu kategooriatesse (millel küll on oma puudused), aga usud loenditesse (mis kujutavad endast vikis eepiliste mõõtmetega katastroofi). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. september 2016, kell 15:21 (EEST)
:: Võimalik, et selline süsteem on kellegi jaoks lihtsam, aga minu meelest pole lugeja jaoks erilist keerukust, kui näiteks panna kategooria &quot;Poola&quot; alla kategooria &quot;Poola teemad kohtade kaupa&quot; vms ning selle alla kategooriad &quot;Suur-Poola vojevoodkond&quot; ja &quot;Varsavi&quot;, või kuidagi teisiti samas vaimus. 
:: Ja kui selline lihtsus on tõesti oluline, siis ei tohiks ikkagi kategooriast &quot;Poola vojevoodkonnad&quot; vojevoodkondade artikleid ära võtta, sest nii ei täida see kategooria oma põhieesmärki. 
:: Mul ei ole põhimõtteliselt midagi kategooriate vastu, aga leian, et need nõuavad liiga palju vaeva, sest nendesse on sisse kirjutatud, et neid tuleb ühtelugu ümber teha. 
:: Loendid nõuavad ulatuslikku tööd? Selleks et neis oleks sama info nagu loendites, minu meelest mitte, aga igatahes ei ole neid hiljem tarvis ümber teha nii nagu  kategooriaid. 
:: Minu meelest enamik loendeid just sisaldab lisainfot. Loendeid on võimalik täiustada ja juurde teha. Nendega on sama lugu nagu artiklitega. 
:: Ma ei näe loendite juures midagi katastroofilist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 16:20 (EEST)
::: Nõustun, et oma koht on nii loenditel kui kategooriatel. Loendite pluss on just see lisainfo, mida kategooriatesse panna ei saa. Samas muide võib olla kategooriatest kasu loendite tegemisel ja ka vastupidi, loendite järgi artiklite kategoriseerimisel. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 18. september 2016, kell 16:45 (EEST)
:::: Jah. Loendi alguses tuleks märkida, milline kategooria loendile vastab, ja ümberpöördult. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 17:00 (EEST)
:::::Minu nägemus asjast on selline: kasutajasõbralikumaks olen ma alati pidanud kategooriaid. Nende abil on kerge ühelt teemalt teisele üle minna ja täiesti uute ja huvitavate asjadeni, mida algselt ei otsinudki, välja jõuda. Loendid kui sellised on rohkem just tegijasõbralikud nähtused: kui üksikud &quot;gigandid&quot;, mis on entsüklopeediate sisuloendite analoogiks, välja arvata, võib sinna panna mingi teema kõik asjad (näiteks kõik Nicaragua riigipead) ja siis on hea lihtne ühest kohast vaadata, mis vastava teema edasi arendamiseks ära teha saab. Kui aga mingi loend on täidetud vaid siniste asjadega ja on kindel, et sealt midagi puudu enam ei ole (näiteks [[Leedu linnade loend]]), siis tuleks hakata mõtlema selle artikliks edasi arendamisele (mille üheks osaks vastav loend edaspidi jääks) ja sellele, kuidas seda artiklit teistest artiklitest kätte leida annaks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. september 2016, kell 16:39 (EEST)

== Kilogramm ==

Palun taasta artikli [[Kilogramm]] arutelu! Seal oli lisaks teemavälisele kraaklemisele ka mitmeid asjakohaseid kommentaare.--[[Eri:Kaastöö/193.40.142.252|193.40.142.252]] 20. september 2016, kell 13:16 (EEST)
:Oli küll, aga midagi kuigi olulist või sellist, mis pole niigi ilmne, ei ole. Valikuliselt taastada minu meelest ka ei saa. 
:Iga administraator saab selle lehekülje taastada, nii et kui keegi leiab, et ma tegin vale sammu, siis taastagu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. september 2016, kell 15:24 (EEST)

Nende Soome raudteejaamade artiklites olevate kilomeetrite kohta saad mingit aimu lehelt [[:fi:Ratakilometrijärjestelmä]]. Nagu ma aru saan siis 26+575 tähendab seda, et too jaam on 26,575 kilomeetri kaugusel Helsinkist. Nagu sa näed, ei ole ka see Helsinki vaksal mitte just päris nullpunktis, et äkki siis on see mingi raudtee lõpp või algus. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 25. september 2016, kell 03:11 (EEST)
:See võib ju olla, aga me ei saa eeldada, et lugeja sellest st aru saab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. september 2016, kell 08:57 (EEST)

== Pisipiltide laiusest ==

Tere! Kirjutasid mulle märkuse, et pisipiltide suurust muuta ei tohi. Olin veidike suurendanud artikli parempoolse ülanurga infokasti all olevat pisipilti - infokasti laiuseks. Sest minu arvates näeb artikkel vormiliselt märksa „korralikum“ välja, kui infokast ja sellele vahetult järgnevad pisipildid on sama laiad. Mis põhjusel peab pisipildi laius infokasti laiusest tingimata erinema?  [[Kasutaja:Maasaak|Maasaak]] ([[Kasutaja arutelu:Maasaak|arutelu]]) 30. september 2016, kell 00:52 (EEST)
:Meil on erinevate eelistustega kasutajaid. Ühed tahavad, et pildid oleksid kohe nii suured, et neid saaks ilma klõpsimata vaadata. Teised leiavad, et suured pildid on pealetükkivad, ning eelistavad, et pildid oleksid pisikesed, ning huvi korral vaatavad neid klõpsides. Igaüks saab oma eelistustes pildi suurust reguleerida. Kui pildi suurus paika panna,  võib see olla ühtede jaoks liiga suur ja teiste jaoks liiga väike. Arvan, et see on olulisem kui lehekülje kujundamine. Muide, lehekülje kujundamisega ei maksa minu meelest eriti vaeva näha, sest erineva suurendusega paistab lehekülg niikuinii erinevalt (see küll ei puuduta praegust juhtumit). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. september 2016, kell 08:32 (EEST)

== Pildi eemaldamine artiklist ==

Tere Adeliine,

Minu nimi on Kristiina Piperal ja minust on Eesti Vikipeedias artikkel ajast, kui võtsin osa saatest &quot;Eesti otsib superstaari&quot;. Olen juba ammu soovinud, et pilt artiklist eemaldataks, kuid ei ole siiani leidnud võimalust.

Seega, mida peaksin tegema, et pilt artiklist eemaldataks? Sooviksin seda teha nii pea kui võimalik, kuna artikkel on osutunud tüütuks minu eraelule.

Suured tänud ette ning kõike paremat,

Kristiina Piperal
:Ma võtan pildi välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. oktoober 2016, kell 22:40 (EEST)

== Arutelu otstarve ==

Palun lõpeta arutelulehe risustamine. Soovi korral võid selle kopeerida lehele [[Kasutaja:Mariina/materjal]] --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 7. oktoober 2016, kell 19:24 (EEST)
:Vaata [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Paju]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. oktoober 2016, kell 21:46 (EEST)

==Vandalism==
Hi. Could you have a look at this user: [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/80.235.17.138 80.235.17.138] and maybe do something about it? -- [[Kasutaja:Tegel|Tegel]] ([[Kasutaja arutelu:Tegel|arutelu]]) 12. oktoober 2016, kell 10:20 (EEST)
:Hi. It looks like one of your admin colleagues already handled it. -- [[Kasutaja:Tegel|Tegel]] ([[Kasutaja arutelu:Tegel|arutelu]]) 12. oktoober 2016, kell 10:22 (EEST)

== Request ==

Greetings.

Could you expand the article [[Aserbaidžaani kirjandus]]? The article is composed of only one short sentence.

Thank you.

== Sulgpall ==
Praeguse seisuga on sulgpalluri artikkel [[:en:User:Bbb23|Bbb23]] poolt kustutatud (viitega mass pollution vms, konkreetse isiku poolt), kirjutasin vastu, et algsest jäi vaid infobox ja esilause, mida siis kolm autorit täiendasid (mõte siis selles, et kõik lingid peaksid &quot;pidama&quot;).—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])
:Taastasin artikli. Kui veel kustutatakse, anna teada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. oktoober 2016, kell 21:36 (EEST)
::Nägin, Tänan! Koos sulgpalli(de)ga!(Tegelt, pärast loodut, ++, vaevalt et sel mulle tähendust on), anyway, thanks!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])

== Accelerista ==

Tere, ma ei ole just kõige kogenum Wiki kasutaja, aga mina lisasin Accelerista peatüki. Kuna Wikis on olemas nii Autoleht, Tehnikamaailm kui mitmed muud Eesti päritolu või tegijatega väljaanded, ei näinud ma takistust selle peatüki kirjutamisele. Oli ka paar inimest, kes soojalt soovitasid jälg maha panna. Seega, mida ma valesti tegin või mispoolest on üks õhinapõhine portaal kehvem neist, mis loodud ärilistel eesmärkidel ja Wikis olemas on? Tervitades, lugupidamisega.
:Mul ei ole kindlat seisukohta. Kahtlen sellepärast, et ma ei leia sõltumatut infot selle portaali kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2016, kell 20:47 (EET)

== Accelerista ==

Ma ei jaksa ausalt öeldes vaielda, sest Wiki ei ole mulle nii tuttav. Unikaalne lugejanumber on võetud Google Analyticsi andmetest ning ühtlasi on artiklis viidatud, et Delfi Forte on meie suurim refereerija. Lisaks veel Õhtuleht, Postimees, mitmed netiajakirjad jne. Me oleme aasta aega tegutsenud, oma hinge asjasse pannud, rrikkaks keegi ei looda saada - tegime, sest tundsime, et on vaja uut ja värsket verd ja uusi tegijaid tuua valdkonda. Ma olen omal ajal püsti pannud noorte teadussaate Rakett69 ja teinud järjest telesaateid, mille ainus eesmärk on inimesi tänapäevasel moel harida. 

Ma ei jaksa end õigustada. Ise tegin, ise panin Wikisse, kui adminnidele ei meeldi või valdkond ei huvita, võtke maha. Aga võtke siis maha ka kõik sama valdkonna väljaanded, võrdse kohtlemise printsiip.  Selgitus veel - sõber õpetas, kuidas siia allkirja alla lasta, aga ma ei oska. Tereloom on olnud aastaid üks mu nn. kirjanikunimesid. Pärisnimi on Ylle, ehk siis ma olen A vastutav toimetaja. Edu.
:Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ või klõpsi redigeerimiskasti kohal pliiatsiga nuppu. 
:Seda, kas teema väärib artiklit, me arutasime omavahel. Meil on selle kohta omad reeglid, kus põhinõue on, et teema kohta peavad olema usaldatavad sõltumatud allikad. Siiski on põhimõtteliselt võimalik sellest reeglist mööda minna, kui on tunne, et teema väärib artiklit hoolimata sellest, et niisuguseid allikaid ei ole.       
:See, kas mingi asi meile meeldib või kas valdkond huvitab, ei puutu asjasse ja seda me ei arvesta.  
:Me ei saa kohelda võrdselt tuntud ja tutvustatud väljaandeid vähetuntud ja tutvustamata väljaannetega, sest Vikipeedia ei tohiks olla vahend suhtelise tuntuse mõjutamiseks. Minu meelest ei puutu see asjasse, kas on tegemist õhinapõhise ettevõtmisega või lihtsalt rahateenimisvahendiga. On siiski väga võimalik, et oleks mõistlik kõiki analoogseid väljaandeid artiklivääriisteks pidada.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. november 2016, kell 00:49 (EET)

== Accelerista ==

Meie lugejanumbrit lööb kokku levinud arvutaja, Google Analytics. Tegelikult on numbrid juba mitu kuud märksa suuremad, aga me lubame endale neid võtta teatavate reservatsioonidega, sest GA loeb unikaalseks lugejaks iga seadme, mis tähendab, et kuu jooksul käib 1 inimene minimaalselt 2-3 seadmega internetis. Just sellepärast me ei afišeeri oma lugejanumbrit ning võtsin selle ära ka tutvustavast peatükist. Et oleks rahu maa peal minu poolest.
:Lugejanumbri võib esitada koos viitega nii, et oleks selge, mida see arv tähendab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. november 2016, kell 00:51 (EET)

==Minu tunne==
Mul on vastakad tunded. Ma tunnen end reedetuna ja ühtaegu mul on häbi, et olen kraakleja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. detsember 2016, kell 17:19 (EET)

----
See on väga hea, et Teil on aega ja energiat uute kasutajatega suhtlemiseks, kuid kardan, et neile võib suur kommentaaride hulk väga ehmatavalt mõjuda, isegi kui need reaalsuses pärinevad yhelt ja samalt inimeselt. Nii et kui kasutaja T.S. on öelnud, et päevas 30-40 kirja uute kommentaaride kohta tema arutelulehel käib talle yle jõu, siis tasuks kõik oluline yhekorraga ära öelda, mitte veel 10 sellist teadet juurde genereerida. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 18:06 (EET)
:Minu meelest oli jutt e-kirjadest. Mina vastasin temalt saadud e-kirjadele, ja neid oli kümmekond. Ülejäänud kirjad on nähtavasti saadud teistelt inimestelt. Kirjadele ma vastasin vastusefunktsiooniga. Ma ei leia, et ma peaksin kirjad kokku koguma ja neile korraga vastama. Pealegi tekitavad vastuseid uusi vastuseid, nii et see ei olegi võimalik. Ja need kirjad ei puudutanud arutelulehel öeldut, vaid põhiliselt artiklit [[Edgar Savisaar]]. Vastasin ka mõnedele üldistele küsimustele Vikipeedia põhimõtete ja praktika kohta. 
:Arutelulehel ma vastasin mitmes jutis sellepärast, et jutt oli pikk ning liigendatud mitme alapealkirja alla. Kas ka see oli häiriv? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 18:47 (EET)
::Pidasin tõesti silmas arutelulehe muudatusi, kuid eeldasin, et ka selle kohta tulevad vaikimisi teated meilile - aga nähtavasti mitte, seda tuleb ise eraldi seadistada. Vikisisese märguanded tulevad siiski kõigi teadete kohta eraldi ja ka see vilkumine võib päris koormav olla. Teisalt muidugi raskendab mitme muudatuse korraga salvestamine (mina oleks niimoodi teinud - vastused erinevatele lõikudele valmis kirjutanud ja tildedega varustanud ning kõik korraga salvestanud) nende kõigi leidmist, kuna eeldaks, et 1 muudatus = 1 kommentaar. Ma ei teagi seega, mis päris õige oleks. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 20:30 (EET)
:::Sellist põhimõtet ei saa vikis teistele ette kirjutada. See on ikka justkui igaühe enda otsustada, millise sagedusega jne ta suhtleb.{{allkirjata|194.150.65.158}}
::: Ma ei usu hästi, et see mitmes jutis kirjutamine koormav oli. Ja sellest ei tule ka kuidagi kokku 30 kuni 40 kommentaari, nii et vist ikka ei olnud sellest jutt. 
::: Ma oleksin tehniliselt küll võinud korraga salvestada, aga paraku mu tähelepanuvõime ja intellekti tase ei võimalda nii keerulise ülesande ühes jutis lahendamist. Ja ma poleks eales arvanud, et niisugusest asjast probleem tekib, eks ma muidu oleks pingutanud.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 20:54 (EET)
::: Muide, üks asi veel. Mitmesse kohta korraga kirjutamine ei ole hea ka redigeerimiskonflikti ohu tõttu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:02 (EET)
::::Nõus, tehniliselt tõesti väga muud võimalust ei ole. Isiklikult sain tagantjärele aru, et oleksin pidanud lihtsalt paariks päevaks sellest kärast eemale astuma (siis, kui märkasin, et ka teised temaga vaidlevad). Kokkuvõttes ju miski ei põlenud. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:23 (EET)
:::::: Noh, praegu oli asi lihtsalt sellest, et ma ei suutnud Sinu pika jutu eest järge pidada. 
:::::: Aga Sina ei pea ka selle pärast kõrvale astuma, et keegi võib solvuda. Seda ei tea kunagi ette, mille pärast keegi solvub. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:29 (EET)

Palun vabandust, tõesti on palju, tervelt 12 juppi. Palun vabandust tüli tegemise pärast. Mul on kahju, aga ma ei suutnud selles tekstis ainult toimetamiskasti abil orienteeruda. Halb pea, palun vabandust! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:07 (EET)

:Jah, ega nüüd muud üle ei jää, tuleb teha reegel, kuimitu korda tohib üks inimene ühes arutelus rääkida. Kokkuvõttes, mida vähem midagi ütled, seda parem. Ei saa küll üldse aru, miks Andres peaks vabandust paluma.[[Eri:Kaastöö/194.150.65.158|194.150.65.158]] 8. jaanuar 2017, kell 21:16 (EET)

:Kui nüüd meilidest rääkida, siis on täiesti võimalik, et iga kord, kui kasutaja arutelulehele keegi midagi kirjutab tuleb selle kohta meil. Siis võib küll tekkida olukord, et neid meile saab ikka liiga palju. Seadistustest küll muudetav, aga selle peale ei pruugi tulla. Mulle tundub, et viki seadistustes on selline asi sees, et teistest vikidest peale koduviki on selline meilide saatmine vaikimisi sisse lülitatud. Oma konto lõi ta algselt inglisvikis. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 8. jaanuar 2017, kell 21:19 (EET)

== muutmise võimalusest ==

:Minu meelest on viisakas välja tuua, miks on artiklit mingi malliga kaunistatud ja selgitada meie ootusi sisule (pidades silmas siin just uusi kasutajaid). Küllap on tegu intelligentse inimesega, kes suudab artikli ka ise korda teha. Seepärast ei pea ma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu%3AE-stonian&amp;type=revision&amp;diff=4574027&amp;oldid=4573950 sellist kommentaari] tarvilikuks.
:Ehk siis, jah, saame ka meie teksti kohendada, aga 1) see pole põhjus vältida suhtlust uue kasutajaga ja 2) praktikas me sageli ei jõua paljude artiklite puhul kohendamiseni. Võib eeldada, et kasutajale on mugav, kui tal on konkreetne inimene, kelle poole probleemide korral pöörduda, ja samuti võiks arvata, et artikli loojal on huvi, et tulemus oleks võimalikult hea. Vastandlike signaalide andmine on siin minu arvates segadusse ajav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. jaanuar 2017, kell 21:15 (EET)
::Võib-olla küll. Aga minu meelest ei tohiks jätta valemuljet, et teised selle artikliga tegelema ei hakka ja artikli algataja peab kõik ise korda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. jaanuar 2017, kell 22:55 (EET)
:::Mingi vastutus võiks olla. Või vähemalt arusaamine, et miks teised tema ilusat artiklit nii julmalt nudima hakkavad. Muidu võib see Vikipeedia mainele kahju teha, kui selliseid asju ei mõisteta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 00:19 (EET)

== Botina registreerimine ==

[[Kasutaja:TohaomgBot]] tuleks botina registreerida. Saad sa seda teha? [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 17. veebruar 2017, kell 17:55 (EET)
:Peaks olema tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. veebruar 2017, kell 18:45 (EET)

Palun pane see kasutaja ka bottide sekka: [[Kasutaja:ListeriaBot]]. [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 18. veebruar 2017, kell 16:37 (EET)
:Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 07:30 (EET)

Aitäh! Ja veel üks: palun lisa [[Kasutaja:CommonsDelinker]] ka bottide sekka. [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 19. veebruar 2017, kell 13:07 (EET)
:Minu meelest oleks hea näha, mida ta teeb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 13:19 (EET)
:: Kas ta on siis kunagi midagi sellist teinud, mille peale oled midagi ette võtnud? [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 19. veebruar 2017, kell 13:25 (EET)
:::Võib-olla mitte, aga hea on teada, kui mõni pilt ära kaob. Ja tegevust ei ole seal nii palju, et see häiriks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 13:36 (EET)
:::: Neist kahest botist tegutseb ta igatahes tunduvalt rohkem. Mind ka viimastes muudatustes ei häiri, kuid kui botid pole bottidena kirjas, siis nad rikuvad ka Vikipeedia statistikat. Ja igasugused andmepäringud, mida tööriistad teevad, ei saa siis botte tavakasutajatest eristada. [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 19. veebruar 2017, kell 13:42 (EET)
See kasutaja tuleks botina registreerida: [[Kasutaja:YiFeiBot]]. [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 24. veebruar 2017, kell 00:06 (EET)

Veel jäi üks silma: [[Kasutaja:ErfgoedBot]]. Lisa palun see ka. [[Kasutaja:Cumbril|&lt;span style=&quot;font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;&quot;&gt;Cumbril&lt;/span&gt;]] 2. märts 2017, kell 16:42 (EET)
:Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. märts 2017, kell 16:56 (EET)

== Tänud ==
Välde läks kuidagi käändega sassi; tore, et sabast kinni said! --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 20. märts 2017, kell 21:34 (EET)

== Aedmaasikas ==
Palun ära lahmi, kui Sul pole aega sisusse süüvida. Sinu taastatud variant on osaliselt uute ja osaliselt vanade andmetega. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:09 (EET)
:Ma pole midagi taastanud, lihtsalt tõstsin kustutatud sisu arutelulehele, et see kaduma läheks ja asja saak arutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:10 (EET)
::Need ümbertõstetud andmed ei ole korrektsed. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:11 (EET)

== Kanep ==
Ma nüüd ei mõista, miks sellise ümbersuunamise tegid, rahvas kutsub ikka kanepiks. Taim on taim. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:09 (EEST)
:Sellest on juttu artikli arutelus. Miks Sa siis ei öelnud, et Sa sellega rahul ei ole? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:14 (EEST)
::Loe, ütlesingi. Aga las siis olla nagu mujal maailmas Mari nime all. Rahvas ei julge tegelt välja öeldagi, see nagu Voldemort. Öeldakse bob või kivi või suits või midaiganes. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:18 (EEST)
:::Ja kuna see illegaalne ning kallis (20 eurot 1 gramm) siis nagunii tarbitakse pigem keemiat. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:19 (EEST)
:::: 'Beebilõust: Kallis söber, kui palju kanda sa suudad?'
:::: Hepatotsellulaarse kartsinoomi uuringus oli Nexavari saanud patsientide keskmine elumus 10,7 kuud, platseebot saanud patsientidel aga 7,9 kuud. Seega loetakse tõendatuks, et vähiravimil on [[Elumus|elumust]] pikendav toime.&lt;ref&gt;[[European Medicines Agency]], [https://www.arst.ee/UserFiles/ArstDrugs/EMEA/EMEA_20561.pdf EUROOPA AVALIK HINDAMISARUANNE, NEXAVAR Kokkuvõte üldsusele], EMEA/H/C/690, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)&lt;/ref&gt;
::::: Nexavar'i N30 (200 mg) maksumus on varieeruv kas 3046,68 kuni 3128,89 dollarit.&lt;ref&gt;[http://www.goodrx.com/nexavar Nexavari hinnad], veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;
Kuna ei hakka mujalt otsima, siis küsin siit: kas kasutajat on võimalik ära kustutada? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 11. aprill 2017, kell 23:48 (EEST)
::::: Selle võib ära kustutada, lihtsalt minu viis jätta inimesele viimaks informeeritud otsustusõigus, valikuvabadus ja mõtlemiseaeg... Mariina 12. aprill 2017, kell 06:15 (EEST) alias Простота
:Palun kustuta minu konto, kui see võimalik. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 11. aprill 2017, kell 23:51 (EEST)
:: Konto kustutamine pole võimalik. Vaata täpsemalt: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Courtesy_vanishing - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 12. aprill 2017, kell 00:17 (EEST)

Kasutajakontot kustutada ei saa. Mida konkreetselt Sa tahaksid kustutatuna näha? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2017, kell 12:06 (EEST)
{{Viited}}
== Tere ==

Tere, Andres! --[[Kasutaja:Roheline Siga|&lt;span style=&quot;color:lime&quot;&gt;&lt;sup&gt;Roheline&lt;/sup&gt; &lt;sub&gt;Siga&lt;/sub&gt;&lt;/span&gt;]] ([[Kasutaja arutelu:Roheline Siga|arutelu]]) 6. mai 2017, kell 13:13 (EEST)

==Infootsing==
Kas sooviksid koostada mõnda [[Vikipeedia:Infootsing/Eesti kunst|sellele]] sarnast küsimustikku nt matemaatika või filosoofia teemadel? Võiks [[Vikipeedia:Infootsing|siia]] enam komplekte kokku saada ja siis neid koolides levitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2017, kell 02:54 (EEST)
:Kui mahti saan, siis mõtlen. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. mai 2017, kell 08:10 (EEST)

==Suur majanduslangus==
Tere! Kas selgitaksite, miks te olete kustutanud lehekülje &quot;Suur majanduslangus&quot;?
:Sest see oli originaaluurimus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. mai 2017, kell 18:56 (EEST)

== Rudolf Schumann==
Tere!Te saate artiklit tõlkida?Ma võin tõlkida kaudu tõlkija.Suur Tänu!
https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Schumann

== [[:Sinine]] ==
planeet Maa õhukiht on ka kosmosest vaadatuna sinine, seega ei ole väljend taevas piisav kirjutises sinine, ehk viitsid oma muudatuse tühistada? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. mai 2017, kell 15:07 (EEST)
:Taevas ei ole vale, see on arusaadav sõna, miks taevast ei võiks mainida? &quot;Maa õhukiht&quot; ei öelda ju. Võib-olla võiks siis nii öelda, et selge taevas on päeval sinine ja Maa paistab kosmosest Päikese valguses sinine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. mai 2017, kell 15:24 (EEST)
:: ok [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. mai 2017, kell 15:31 (EEST)
:::Maa  värv kosmosest vaadatuna sõltub muidugi suunast, nii et see, et õhukiht kosmosest vaadatuna sinine tundub, pole kindel. Sinised kohad on üldiselt meri, mis on sinine seetõttu, et peegeldab sinist taevast. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. juuni 2017, kell 07:40 (EEST)

== &quot;Pane laik&quot; kustutamine ==

Tere,
Kas on võimalik kuidagi saada kustuatud teema sisutekst?
Kahjuks ei ole mul sellest koopiat. 
Tänades. 

Mida oleks pidanud tegema, et seda ei kustutataks?
https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pane_laik
:Artiklis esitatud väited peavad olema tõendatud usaldatavate avalike allikatega. Mulle tundus, et see pole siin võimalik, sestap kustutasin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuni 2017, kell 11:04 (EEST)

'''&quot;Pane ''laik&quot;''''' - kedagi pöial püsti puudutamine keha piirkonda. 

Tegevus  on tuletatud Facebook-ist &quot;Like&quot; ikooni vajutamisest.

&quot;Pane ''laik&quot;'', kasutatakse kui soovitakse koheselt väljendanda meeldivat emotsiooni füüsilise puudutusena.

&quot;Pane ''laik''&quot; - sai alguse sellest kui Vassil Marjunitš soovis, et inimesed teine teisele väljendaks hetkes kogetavaid meeldivaid tundeid koheselt. 
See teeb inimesti teineteise suhtes sallivamateks, sõbralikemaks ja lähedasemaks, sest suureneb positiivsete kontaktide hulk.

&quot;Pane ''laik&quot;'' - sooritatakse käelaba rusikas surutud ja pöial püsti, teise inimese keha piirkonda vastu.
Laigitavaks keha piirkonnaks on tavaliselt  pöial püsti käsi ja õlg.

==Aktiivsete kasutajate loend==
Minu kasutajanimi on aktiivsete kasutajate loendist kadunud, ehkki olen teinud hulga muudatusi viimase 30 päeva jooksul. Ma ei pruugi olla ainus &quot;kadunud hing,&quot; aktiivsete kasutajate arv on kuu varasemaga umbes saja võrra väiksem. Ehk oskad bürokraadina midagi selle kohta öelda? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 29. juuni 2017, kell 17:37 (EEST)
:Never mind. Peale mitmetunnist vahet ilmus mu kasutajanimi loendisse tagasi. Müstika. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 29. juuni 2017, kell 17:57 (EEST)

== Jälle küsimus ==

Oskad ehk öelda eksperimendi nime?&lt;br /&gt;Sisu: katsealustele (min 5 maailma suurema pealinna elanikud, sh ka NY) näidati dražeedega täidetud läbipaistvast plastist valmistatud siga (st, kuju) ja küsiti dražeede arvu; tulemusena ei saadud ühtki õiget vastet, kõigi katsealuste (1-5 milj, ei mäleta) vastuste aritmeetiline keskmine ent andis vastuseks dražeede täpse arvu. Aitäh!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 17:25 (EEST)
:Ei oska kahjuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 18:38 (EEST)
::See oli hr Tulviste loengust (kui mitte Pärli), ehk siis mõte(?) selles, et kooslus, jätku/alalhoiu vms eesmärgil, on suuteline leidma lahenduse...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])
:::Monte Carlo meetod. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 18:55 (EEST)
:::: Minu meelest mitte. [[Monte Carlo meetodid]] eeldavad, et tõenäosusjaotus on teada, või ma saan valesti aru? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 19:03 (EEST)
:::: Ei pea teada olema, küll aga isiklikul tasemel hinnatav olema, mille alla ka konkreetne juhtum satub. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 21:12 (EEST)
::::: Kuidas saab puhtalt statistikaga põhjendada, et keskmine hinnang läheb täppi? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 21:28 (EEST)
::::::Meetodid on erinevad, (sestap artikli nimigi Monte Carlo meetodid). Antud variandi puhul on eelduseks, et inimesed hindavad midagi, mis on neile hinnatav, mis loob seega hinnangutest tõenäosusliku jaotuskõvera. Hinnata saab midagi, mis ei varieeru, kui inimestel paluda hinnata muutuvat suurust, näiteks Kuu kaugust Merkuurist, või siis midagi, mida nad hinnata ei oska (kiirliftiga Kuule sõiduks kuluvat aega, mis on kümme tundi), pole  tulemus saavutatav, kuna statistika suvaliste tulemustega täpset keskmist vastust ei loo. Inimesed ei tea täpset tulemust, küll oskavad nad aga hinnata suurusjärku, määratledes sel konkreetsel juhul jaotuspiirkonna ise. Raamat &quot;Suurte väejuhtide saladus&quot; oli üsna hea lugemismaterjal, seal oli juttu Monte Carlo meetoditest ja ka sellest konkreetsest juhtumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 22:04 (EEST)&lt;br/&gt;&lt;u&gt;Konkreetse &quot;kommisea&quot;&lt;/u&gt; puhul oli iga mandri sea &quot;kõhus&quot; täpselt sama kogus dražeesid...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])
{{taane|::::::}}Minu mõte oli pigem selles, et mida rohkem &quot;valeväiteid&quot; me konstrueerime, seda tõenäolisem on sellest &quot;tõdeväite&quot; väljakoorumine, mille autoreiks ei ole keegi meist.[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])

Ma taipan enam-vähem, aga kuidas ette arvata, mida inimesed hinnata oskavad? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 22:55 (EEST)
:Miks tahad alati olla võimeline &quot;ette arvama&quot;? See ei ole ei Newtoni ega Einsteini kooslus, pigem organisatsiooni/olemi/kogumi enesealalhoiu &quot;geenikoodiga&quot; etteantud muster/mall. Umbes sedalaadi, et suvele järgneb talv jne, mõni loodu (taim, näiteks) kasvab (ellujäämiseks) ülespoole, mõni teine allapoole. Kui mulle oleks veel u 250 aastat elu antud, siis ehk oskaksin paremini selgitada (kellele), ja põhjendada ka seda, miks vajaksin veel vähemalt paari veerandtuhandet, et paremini aru saada...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]])
:: Siiski, kui asi pole mingilgi määral ette arvatav, siis pole ka tulemus saavutatav. Küsi ükskõik kui paljudelt inimestelt tahes, kui kaua aega võtaks liftiga Maalt Kuule sõitmine ja õiget tulemust ei tule. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. august 2017, kell 23:52 (EEST)
:::Ehk siis - Andrese küsimus sellest, kuidas teada, kas  tol meetodil saavutatav tulemus on relevantne või ei, on vägagi relevantne... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. aprill 2018, kell 07:54 (EEST)

== Lingid arutelulehtedele! ==

Tee kindlasti oma kommenteeritud arutelulehtedele vajaduse korral lingid. Nt tegemata siin [[arutelu:Hungaroloogia]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuli 2017, kell 12:44 (EEST)
:lingistada on nutikas ka kasutajanimed, et neile automaatselt teavitus tuleks. Nt tegemata siin: [[Arutelu:Admiral von Trotha]], ent mille ma tegin--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuli 2017, kell 14:12 (EEST)

== [[Lepikon torppa]] ==

Artklit täiendades tuleks viited üle kontrollida. Praegu on lingid viidetele olemas, aga viiteid endid polegi. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 25. juuli 2017, kell 19:46 (EEST)
:Arutelulehel on sellest juttu. Tule appi, kui oskad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2017, kell 21:05 (EEST)
----
Kui on tahtmine täpsustusi korda teha, siis [[Vikipeedia:Andmepäringud/Linkimata täpsustusmärkega lehed|siit]] leiab pidevalt kasvava loetelu. --Pelmeen10 16. august 2017, kell 00:47 (EEST)
:Need tuleb kohe korda teha, kui need tekivad, aga meil ei jätku toimetajaid. Ja kõigepealt, neid ei tohi üldse tekitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. august 2017, kell 08:19 (EEST)

Mõtlesin su käest nõu küsida, et kuidas sa tõlgiksid eesti keelde sellise asja nagu ВЦСПС ([[:ru:Всесоюзный центральный совет профессиональных союзов]]) spordivõistluste puhul (näiteks Первенство ВЦСПС) ehk siis tegu ametiühingute spordiühingu (mille alla käisid siis näiteks spordiühingud Trud, Zenit, Krõlja Sovetov, Avangard jne) võistlustega. Omal ajal kirjutati lihtsalt Ametiühingud /olid ka sellised asjad nagu Maanoored ehk Урожай ja ka Relvajõud ehk физкультурно-спортивное объединение Вооруженных сил/, aga tänapäeval need enam väga hästi ei kipu kõlbama. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 17. august 2017, kell 11:52 (EEST)
:Organi nimi oli [[Üleliiduline Ametiühingute Kesknõukogu]], lühend ÜAÜKN. Jah spordi kontekstis räägiti tõesti Ametiühingutest (või ametiühingutest?). Ma ei saa aru, miks see ei kõlba. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. august 2017, kell 12:02 (EEST)

==Kirillitsas linke==
kirillitsas linkide kordategemisel leidsin ka kolm pähklit: [[Функция_(математика)]], [[Множество]]
ja [[Opolje_(природный_район)]]. Ma arvan, et sul käib nendest jõud üle--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. august 2017, kell 10:13 (EEST)
:[[Funktsioon (matemaatika)]], [[Hulk]]. Kolmanda tegin ümber: [[Opolje (Venemaa piirkond)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. august 2017, kell 11:11 (EEST)
::neid su vastatuid linke ([[Функция_(математика)]] ja [[Множество]]) ma tegelikult teadsin, ent need on ühes ja samas artiklis sellises (v-o vigases) kontekstis, kus ma ei oska neid parandada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. august 2017, kell 11:57 (EEST)
::: Need on tarbetud, kustutasin ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. august 2017, kell 12:20 (EEST)

== Kategooriad ==

Olen rajanud: [[:Kategooria:Usbeki lauljad]], [[:Kategooria:Tadžiki muusikud]]. Kas ma pean teisaldama (Usbekistani lauljad, Tadžikistani muusikud)? [[Munojotxon Yoʻlchiyeva]] on [[usbekid|usbeki]] laulja, sest ta on sündinud ja töötas [[Usbeki NSV]]is. [[Bojmuhammad Nijozov]] ei ole [[Tadžikistan]]i, vaid [[Tadžiki NSV|tadžiki]] muusik. [[Tadžikid|Tadžiki]] inimene on [[Tadžikistan]]ist või [[Tadžiki NSV|TNSVist]], jah? --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 28. august 2017, kell 19:42 (EEST)
:Ei, &quot;usbeki&quot; või &quot;tadžiki&quot; tähendab rahvust, etnilist päritolu. &quot;Usbekistani&quot; või &quot;Tadžikistani&quot; tähendab seotust riigiga (või liiduvavariigiga). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2017, kell 22:47 (EEST)
:: Jah, ma saan aru, aga mu küsimus oli: [[Tadžikistan]]≠[[Tadžiki NSV]], [[Usbekistan]]≠[[Usbeki NSV]] → tadžikistani inimene ei ole [[Tadžiki NSV|TNSVist]], vaid [[Tadžikistan]]ist? [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3ATad%C5%BEikistani_muusikud&amp;type=revision&amp;diff=4730229&amp;oldid=4729649 Olen teisaldanud]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 29. august 2017, kell 00:44 (EEST)
::: Ka Tadžiki NSV on Tadžikistan ja ka Usbeki NSV on Usbekistan. Nii vahet teha ei saa ja minu meelest ei ole see vahetegemine ka vajalik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. august 2017, kell 10:15 (EEST)
----
Miks Oü Pinska artikli teisaldasid? Sellised võib julgelt kustutada. --Pelmeen10 2. september 2017, kell 23:48 (EEST)
:Mul ei olnud aega uurida, kas teema on tähelepanuväärne, aga see oli kohe näha, et pealkiri on vale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. september 2017, kell 13:14 (EEST)

== Aidi või Aïdi==
[[Maroko]] koeratõug, [[en:Aidi]] / [[fr:Aïdi]], kumb neist etwi-s põhiartikli pealkirjaks sobib?[[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 4. september 2017, kell 12:00 (EEST)&lt;!--
Pikse ajal tähendas logisurk seda, et üks hetk on kirjas üks asi, u 5 min pärast on logikirje üle kirjutatud--&gt;

== Samanimelised ==

Ma märgin samanimelisi inimesi arutelulehtedele, kui leian neid teenetemärkide kavalere korrastades. Kahjuks ei ole jaksu ise kõikide kohta artikleid teha, aga arvan, et on kasulik, kui see info on kuskil olemas.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 17:31 (EEST)
:Jah, muidugi ei pea just Sina tingimata neid artikleid tegema. Aga mulle tundub, et sellistes olukordades tuleks artiklipealkiri  ordenisaajale jätta ning ordenisaaja artiklile täpsustusmärkus lisada. Seda ei saa ilma artiklita teha, nii et ilma artiklita ei saa olukorda lahendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 17:36 (EEST)
::Loomulikult saab teha täpsustusleheküljed, kus kõik võimalikud variandid on punased, ent eelistada tasuks ilmselt tõesti täpsustusmärkusi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 18:25 (EEST)
::: Asi on ju selles ka, et pole mõtet panna põhinime neiupõlvenimega ühele pulgale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 19:28 (EEST)

== Ümbersuunamis leheküljed ==

Kuidas neid kustutada, et jääks alles ainult õige lehekülg? – Eelneva [[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Tehnilised ja vormistamisstandardid|allkirjata]] kommentaari kirjutas [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]] • [[Special:Contributions/MoroccoCentral|kaastöö]]) 14. november 2017.
:Kustutada saavad administraatorid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2017, kell 09:04 (EET)
:: Ümbersuunamiste kustutamiseks pole enamasti aga ka vajadust. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 15. november 2017, kell 10:17 (EET)

== Prva Liga ==

Kuna mitmel riigil on kõrgliigad [[Prva Liga]], siis tegin täpsustuslehekülje. [[Prva liga]] võiks sinna suunata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 5. detsember 2017, kell 14:36 (EET)
:Jah, nõus. 
:Muide, Sloveenia liiga jaoks ette nähtud (ja ka praegune) pealkiri ei ole nimi. See tuleks pigem tõlkida või siis kasutada nime. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. detsember 2017, kell 14:47 (EET)

== Arutelulehel teiste tekstide muutmisest ==

Minu teada on selline tegevus Wikipedia reeglite vastu. Palun, ära enam tee niimoodi!--[[Eri:Kaastöö/90.191.198.230|90.191.198.230]] 3. jaanuar 2018, kell 17:03 (EET)
:Vabandust, kui tegin, siis kogemata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. jaanuar 2018, kell 19:05 (EET)

Ma saan aru, et sa oled juhindunud mingitest soovitustest, kui siiski palun ära muuda vene kabet Vene kabeks. Mängul pole riigiga midagi pistmist, pealegi tundub et see on pärit tänapäeva Ukraina ehk siis endise Poola riigi aladelt. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 14. jaanuar 2018, kell 00:31 (EET)
:Ma juba muutsin. Kui ta on pärit Ukrainast, siis &quot;vene&quot; on ju veel valem. Nimi ei ole ju ometi paadi järgi? Igatahes nii ESBL-is kui ka TEA-s on &quot;Vene kabe&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 00:44 (EET)
:: Sugugi mitte. Õige on vene kabe. Ja nimetus on rahvuse ning mitte riigi järgi. Tuleta meelde, et rahvused ja keeled käivad eesti keeles ikka endiselt väikese tähega. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 14. jaanuar 2018, kell 01:01 (EET)
::: Kabel ei ole rahvust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 01:13 (EET)
::: Igatahes Sa peaksid seda põhjalikumalt selgitama ja põhjendama. Mille poolest vene kabe erineb Vene kirvest? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 01:15 (EET)
:::Minu meelest on &quot;Vene kabe&quot; nagu &quot;Vene vodka&quot;. vt [http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vene+kabe&amp;F=M].--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 08:23 (EET)
:::: Pigem nagu rootsi kardinad, vodka võib olla väga hästi ka Venemaalt toodud ja sel juhul oleks see suure algustähega. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 18. august 2018, kell 07:40 (EEST)
::::: Praeguste reeglite järgi on &quot;Rootsi kardinad&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. august 2018, kell 08:45 (EEST)

== Languages in Estonian ==

Hi, at svwiktionary we're discussing language names in Estonian, but since we don't speak Estonian, the discussion is unproductive. Are you good at grammar? :-)

{| class=&quot;wikitable&quot;
! || Name of the language (noun/nimisõna) || Name of the country (noun/nimisõna) || Adjective (omadussõna)
|-
! English
| Albanian, Swedish, Estonian
: ''I speak &lt;language&gt;. The grammar of &lt;language&gt; is difficult.''
| Albania, Sweden, Estonia
: ''I come from &lt;country&gt;. The capital city of &lt;country&gt;.''
| Albanian, Swedish, Estonian
: ''A &lt;adjective&gt; woman. &lt;Adjective&gt; Wikipedia.''
|-
! Estonian &lt;br&gt; (alternative 1)
|
* albaania keel, rootsi keel, eesti keel ''(correct forms)''
* '''&lt;del&gt;albaania, rootsi, eesti&lt;/del&gt; (&lt;u&gt;incorrect&lt;/u&gt; forms)'''
| Albaania, Rootsi, Eesti
| albaania, rootsi, eesti
|-
! Estonian &lt;br&gt; (alternative 2)
|
* albaania keel, rootsi keel, eesti keel ''(correct forms)''
* '''&lt;ins&gt;albaania, rootsi, eesti&lt;/ins&gt; (&lt;u&gt;also correct&lt;/u&gt; forms)'''
| Albaania, Rootsi, Eesti
| albaania, rootsi, eesti
|}

Can you tell whether Estonian alternative 1 or 2 is accurate? According to [[wikt:eesti]] it seems like alternative 2 is possible, but highly unusual. [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 16. jaanuar 2018, kell 23:33 (EET)
:Yes, in the contemporary Estonian &quot;albaania&quot;, &quot;rootsi&quot;, &quot;eesti&quot; are not normally used for the languages but the linguist [[Paul Ariste]] used to use them so. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 01:03 (EET)
:This use was introduced in the first half of the 20th century as a loan from Finnish. Now it is probably obsolete except in jocular speech. (But [[Ago Künnap]] used it in 1994.) It has been also found in some Estonian dialects. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 01:24 (EET)

::(Thanks a bunch!) Do you have an explanation for why, on a page like [[wikt:inimene]], the title is &quot;Eesti&quot; and the translations seem to have language names like &quot;rootsi&quot;, without &quot;keel&quot;? [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 20:26 (EET)
::: Because it would be tedious to repeat the word ''keel'' all the time.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 20:34 (EET)
:::: Thanks! [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 23:40 (EET)

Andres, mul on selline tunne, et ma hakkan su muudatusi seal 1993. aasta juures kohati uuesti tagasi pöörama. Asi selles, et see kuidas ja mis isikud sa artiklisse jätad ja millised eemaldad ei ole päriselt ka vastuvõetav. Osade eemaldamistega ma olen nõus, osadega aga mitte mingil juhul. Näiteks kui sa surnute nimekirjast Bobby Moore'i, Arthur Ashe'i ja River Phoenixi eemaldasid, siis ma hakkasin küll vanduma. &amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;&amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &amp;bull;&amp;nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &amp;bull; 28. jaanuar 2018, kell 02:18 (EET)
:Pane need tagasi, kes Sinu arvates peavad seal olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2018, kell 02:23 (EET)
:Ja surnute nimekirjast võta need välja, kelle eemaldamisega Sa oled nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2018, kell 02:26 (EET)

== Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors! ==
&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
:''please help translate this message into your local language via [https://meta.wikimedia.org/wiki/Wiki_Project_Med/The_Cure_Award meta]''
{| style=&quot;background-color: #fdffe7; border: 1px solid #fceb92;&quot;
|rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;vertical-align: middle; padding: 5px;&quot; | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|100px]]
|style=&quot;font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;&quot; |'''The 2017 Cure Award''' 
|-
| style=&quot;vertical-align: middle; padding: 3px;&quot; |In 2017 you were one of the [[W:EN:Wikipedia:WikiProject Medicine/Stats/Top medical editors 2017 (all)|top ~250 medical editors]] across any language of Wikipedia. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a [[meta:user group|user group]] whose mission is to improve our health content. Consider joining '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|here]]''', there are no associated costs.
|}

Thanks again :-)  -- [[W:EN:User:Doc James|&lt;span style=&quot;color:#0000f1&quot;&gt;'''Doc James'''&lt;/span&gt;]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]] 26. aprill 2018, kell 06:30 (EEST)'''
&lt;/div&gt;

== Tere ==

Kas sinu tegeled lehekülgede ühendamisega ka? Erikeelsete vikipeediate vahel ma mõtlen. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]])
:Jah. 
:Soovitan kasutada nelja tildet, et aeg oleks näha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. august 2018, kell 09:56 (EEST)

----
Kasutajaliidese muutmise õigust piirati mõnedel lehtedel ([[Eri:Püsilink/5084345#footer|teadaanne saatkonnas]]). Ma arvan, et võiksid uude kasutajarühma (liidese administraatorid) lisada need, kes on vastavaid lehekülgi varem muutnud. Need oleks järgmised neli kasutajat: Cumbril, WikedKentaur, Ahsoous ja mina. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. september 2018, kell 18:30 (EEST)

Lehti nagu [[MediaWiki:Common.css]] ei saa praegu muuta ükski kohalik kasutaja. Sina saad lisada kasutajaid ülalnimetatud rühma, mille liikmed saavad neid lehti muuta. Kas oleks võimalik õigused saada? Ma kibelen mõnd liidese lehekülge uuesti muutma. :) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. september 2018, kell 16:54 (EEST)

Tõepoolest, mille taga selle õiguse andmine seisab? Kui tahaksin oma loodud [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|Viidete Korrastaja]] tööriistas vigu parandada või seda täiustada (nii, et muudatused kõigi tööriista kasutajateni jõuaks), siis pole mul seda võimalik hetkel teha. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:27 (EEST)
:Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:44 (EEST)
:: Mul endiselt ei ole seda õigust. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:47 (EEST)
::: Kuidas nüüd? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:51 (EEST)
:::: Nüüd on. Aga WikedKentauril pole. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:52 (EEST)

==Ehk==
vaataksid, palun, [[Gravitrips]]i 3. lõiku, ma pole päris kindel korrektsuses. Ette tänades, —Pietadè 10. detsember 2018, kell 17:52 (EET)

== Vandalism ==

Hello! Please see [[Special:Contribs/193.40.104.194]]. Their edits are death threats, and although likely not serious, should still probably be blocked. Thanks, [[Kasutaja:Vermont|Vermont]] ([[Kasutaja arutelu:Vermont|arutelu]]) 9. jaanuar 2019, kell 13:08 (EET)

== Ei ole sodinud, eemaldas mittevajalikku infot ==

Mida see tähe &quot;J&quot; korduv lisamine siis on, kui mitte sodimine? Kõrvalküsimusena: mille poolest on allikaviidetega kinnitatud avaliku elu tegelase avalik vaidlus seksuaalküsimuses mittevajalik info? Palun selgita, et edaspidi oleks selge. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 09:35 (EET)
:Tähe J korduvat lisamist ma ei märganud. Artikli ajaloost nägin, et ta pööras tagasi ka selgelt pahatahtliku muudatuse. Ma ei näe tema tegevuses pahatahtlikkust. Mulle tundub ka, et see seik on liiga kergekaaluline (seda kajastavad ainult meluleheküljed ja kirjeldatu toimus ainult Youtube'is) ja vähemalt sellisel kujul on seda entsüklopeediast lugeda imelik (ka liiga suur kaal). Muidugi see on vaieldav, aga blokeerimise asemel oleks minu meelest tulnud dialoogi astuda. Minu arvates võib selle lõigu ära jätta küll, aga lingid võib panna välislinkide alla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 09:51 (EET)
::Sodimise puhul pole nagu midagi arutada. P.S. Miks me näiteks poliitikute isikuartiklites selliseid avaldusi kergekaaluliseks ei pea ja erandi teeme? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 10:31 (EET)
::: Ma ei tea, kas see nii on. Kui poliitik kritiseerib seadust, siis on see oluline, sest poliitikut teevadki seadusi. Siinset juhtu võib ka nii tõlgendada, kuid see pole üheselt mõistetav, see võib olla ka lihtsalt loba ja pullitegemine. Samuti pole skandaali ega huligaansust ega ilmselt ebaeetilist käitumist, vähemalt minu arvates mitte. Ja kui tahta esile tuua  seaduse kritiseerimist, miks siis artikkel seda ei maini? Sellepärast ma leiangi, et sellisel kujul on see ebavajalik. Aga ma ei taha seda asja sisuliselt arutada, ma tahtsin ainult selgitada, miks ma bloki maha võtsin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 11:09 (EET)    
::::Ei, ta ei kritiseerinud seadust. Vastupidi, ta äratas avalikku tähelepanu sooviga talle seadusega antud õigust kasutada. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 12:14 (EET)
:Noh, see J-täht jäi nähtavasti kogemata sisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 10:00 (EET)

== Daodejing ==

Kuule, Andres, mul tekib aina sagedamini küsimusi, [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Daodejing&amp;type=revision&amp;diff=5233383&amp;oldid=5233378 mida kuradit sa õigupoolest teed]. Kui viidatud leheküljel on autoriks märgitud Hilmar Alquiros, aga sina nõuad, et selle asemel oleks perekonnanimeks Klaus, või et vaikitaks maha, kui üks tõlge on tehtud soome keele kaudu - mis toimub? Kas sa lihtsalt käid ringi ja tühistad suvalisi muudatusi, sest on selline tuju? Oma tegevust põhjendama sa ju ei vaevunud. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. märts 2019, kell 12:22 (EET)
:Vabandust, ju ma siis eksisin. Aga kui Sa neid kolme muudatust koos vaatad, kas see ei näe siis välja nagu vandalism? Aitäh, et märkasid! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2019, kell 12:26 (EET)

----
Palun roboti õigusi kasutajale [[User:PikseBot|PikseBot]]. Teeksin sellega mõningaid süntaksiparandusi ning võib-olla parandan hiljem välislinke vmt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2019, kell 12:10 (EET)
:Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. märts 2019, kell 14:07 (EET)

== [[Plekkpurgi katedraal]] and [[Cyril Genik]] ==

Hello Andres, As a senior editor in the Estonian Wikipedia would you be able to remove the tags from these two articles?  Many Estonian editors have contributed to these articles over the years.  I just thought I'd ask.  I apologize for being unable to write to you in Estonian. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 14. märts 2019, kell 17:58 (EET)

== [[Minangkabaud]] ==

[[Puti Kaisar-Mihara]]: &quot;Tema isa on rahvuselt [[minangkabaud|minangkabau]]&quot; või &quot;Tema isa on rahvuselt [[minangkabaud|minangkabaulane]]? --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 13. aprill 2019, kell 13:03 (EEST)
: Vabandage, [[kasutaja:Ursus scribens]] suhtub töösse väga tõsiselt ja on parandanud artiklit. Töö on lõppenud. He has already explained [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&amp;type=revision&amp;diff=5278580&amp;oldid=5278431 what is the Estonian for &quot;a Minangkabau person&quot;]. Sorry, I didn't want to be any trouble to you. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:15 (EEST)

== Kuidas tõlkida ==

Kuidas võiks tõlkida &quot;pseudo-Riemannian metric&quot;? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 22. aprill 2019, kell 22:33 (EEST)
:Minu meelest sobib &quot;pseudo-Riemanni meetrika&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 00:41 (EEST)
::Aitäh! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 05:52 (EEST)
Aga &quot;Собственно псевдориманов метрический тензор&quot; – kuidas seda? Kas nii: &quot;päris pseudo-Riemanni meetriline tensor&quot; --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 06:21 (EEST)
:Selles vallas tuleb vast keelenõuandlasse pöörduda. Tõeline või ehtne - alternatiive on mitu. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 07:30 (EEST)
::See ju termin. Mida nemad sellest teavad. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 08:43 (EEST)
::: Ma ei tea, kas nii kasutatakse, aga eesti keeles tuleks põhimõtteliselt öelda &quot;pärispseudo-Riemanni meetriline tensor&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 09:02 (EEST)
::::Aitäh! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 09:12 (EEST)

== Rootsi lipp ==

Arutelulehel ära toodud kitsaskohad tunduvad aegade jooksul lahenenud olevat. Küsimus: Kas vastuhääl hea artikli staatusele veel kehtib ja kui, siis miks? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2019, kell 22:30 (EEST)
:Uurisin pisut, aga jäi pooleli. Esmapilgul torkab silma, et viiteid igal pool pole. Kas on  kasutatud uuemat kirjandust lipu ajaloo kohta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 10:46 (EEST)

== Filosoofiateosed ==

Mul ei ole otseselt midagi nende artiklite vastu, aga leian, et need sobiks Vikipeediasse vähe paremini, kui nende juures oleks natuke täiendavat infot peale praegu esitatu. Alustuseks võiks teostes käsitletavatest teemadest olla ka artikli enda sissejuhatuses väike lõik, et ei peaks artiklit läbi lugema, et üldse teada saada, et millest mingis teoses juttu. Ning muidugi võiks nende juures olla mingit infot teoste enda kohta (nt mis keeltesse on tõlgitud, kui palju välja antud, kuidas on keegi kolmas teost arvustanud). Kas see oleks tehtav? Samuti saab alati juurde tekitada infokaste (nt [[:fr:La Dialectique de la durée|nagu siin]]) ja/või navigeerimismalle (kus on välja toodud mingi autori olulisemad teosed, et lugejal oleks hõlpsam selliste artiklite vahel liikuda). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2019, kell 21:31 (EEST)

:Sel hetkel, kui ma neid kirjutan, huvitab mind eelkõige sisukokkuvõte ja mul ei jätku tavaliselt kannatlikkust, et muud üle ühe lause kirjutada. Kui sisukokkuvõte on valmis, võib sellega rohkem tegelda. [[Love's Vision]] on näide, kus sisukokkuvõte on valmis ning on lisatud ka sissejuhatav lõik ning kokkuvõte arvustustest. Navigeerimismalle ja infokaste ma ei hakka tegema, ma ei tee neid kunagi, aga kes soovib, võib teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2019, kell 01:45 (EEST)

== Seks piim ja jooks ==

Miks sa arvad, et peaks olema olemas sõna &quot;sekslelu&quot;? Vrd nt piim+lehm=piimalehm (piimlehm?), jooks+king=jooksuking (jooksking?) jne°—°&amp;#160;Pietadè 15. mai 2019, kell 18:27 (EEST)
:Võib-olla ei ole, aga on olemas kategooria Sekslelud. Selle kategooria võib ka ümber nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. mai 2019, kell 18:29 (EEST)
::Oli olemas, sest, jäi silma ja teisaldasin 13. V [[:et:Kategooria:Seksilelud|Seksilelude]] alla.15. mai 2019, kell 18:31 (EEST)
::: Vabandust, ju ma siis eksisin, lugesin valesti või midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. mai 2019, kell 18:34 (EEST)
::::Oli vist &quot;punane&quot; kategooria; samas, ‘seksmängu{{värvi|hall|-}}asjad’ on ilmselt &quot;[[Keel (anatoomia)|keel]]e&lt;nowiki&gt;liselt&lt;/nowiki&gt;&quot; lubatud...°—°&amp;#160;Pietadè 15. mai 2019, kell 19:38 (EEST)

== Värviartiklite kategoriseerimine ==

Selline küsimus tekkis. Praegu värviartiklid kategoriseeritud nii, et kategooria Värvused all on artikkel Punane ja alamkategooria Punase varjundid (tõlgitud võõrast keelest nt ''shades of red'') eraldi - mis tekitab justkui olukorra, nagu need punase varjundid poleks enam värvused, kuigi mõned neist 'varjunditest' on väga sarnased spektri keskmisele punasele või vastupidi, on vägagi tugevalt omanäolised ja pikalt keeles olnud oma nimega värvitoonid. Probleem on selles, et niisugune põhivärviks ja varjunditeks kategoriseerimine pole loogiline st tekitab kunstliku hierarhia, mis pole põhjendatud ei füüsikaliselt ega igapäevakogemuse seisukohalt - . Prantsuse keeles on hästi, seal on olemas mõiste ''champ chromatique'' (eesti keeles sellele mõistele vastet ei ole), mis on seotud nii tajuga kui põhivärvinimega keeles ja mille alla kuulub nii nn põhivärv kui ka selle mitmesugused lähemad ja kaugemad sugulased.

Minu ettepanek oleks ehitada kategooriad nii: Värvused all on alamkategooriad Punased värvitoonid (praeguse keeleliselt kohmaka Punase varjundid asemel), Sinised värvitoonid, Kollased... jne, mille sees sisalduks nii põhivärviartikkel kui ka põhivärvi variatsioonide artiklid. Sellisel juhul jääks Värvused alla ainult mitmesugused üldmõistetega seotud artiklid. Kui mõni värvus asetseb nii-öelda mitme vahel, siis võib talle lisada mitu kategooriat: Sinised... Rohelised... Keeleinimestega juba konsulteerisin, oleks üheselt arusaadav.

Mulle endale tundub väljapakutu vähem vastuoluline kui praegu olemasolev süsteem, mida arvate? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 19:44 (EEST)

: Õieti on kõik praegu olemasolevad värviartiklid tegelikult värvinimede artiklid. Värvikastis olev klots ja pildid illustreerivad värvinime. Nii et võib ka keelepõhiselt lähenada. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 20:09 (EEST)

:: Ma saan Su loogikast aru. Segadus tuleb sellest, et mingi kategooria alla kuuluvad artiklid jagunevad põhikategooria ja alamkategooriate vahel, nii et antud juhul on ka alamkategooriate all värvused. Aga noh, nagu näha, pole see lugejale enesestmõistetav. Mulle see süsteem üldse ei meeldi, sest see teeb kategooriad ebaülevaatlikuks. Aga noh, ega Sinu ettepanek ka selle süsteemi vastu ei ole. Minu poolest võid nii ümber teha, aga aruta teistega ka.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 20:26 (EEST)

== Wikidata ==

Kuidas tekitada uut artiklit wikidata abil?

Näiteks: [https://www.wikidata.org/wiki/Q148285], kuidas selle abil teha meile artikkel [[Osho]]?--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 16:06 (EEST)
:Minu meelest nii ei saagi. Tuleb lihtsalt artikkel alustada, ja siis saab Wikidataga ühendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 19:20 (EEST)
::Hea küll. Tegelikult peaks saama selle abil artikli põhja moodustada küll. Aga kuidas olemasolev või uus artikkel Wikidataga ühendada? Kas on mingeid juhiseid?--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 15. juuni 2019, kell 06:42 (EEST)
:::Ühendada saab ikka seda, mis olemas on, ehk siis alustatud ja salvestatud, tegemisel ühendada ei saa. Kui artikkel on mingis keeles olemas, siis vasakul on riba keeled, sealt siis valid keele, millega ühendada, ja artikli nime selles keeles. Kui mingil põhjusel aga on üksus olemas vaid wikidatas (näiteks alustas keegi mingis keeles artiklit, aga lõi ennem wikidata andmeüksuse, kui artikkel valmis), siis andmeüksusel on ka keelte osa olemas (lahter Wikipedia, täpsemalt küll vikide, sest igal keelel oma vikit pole, mõnel on aga mõne murde jaoks ka), kuhu saab lisada eesti artikli.  [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuni 2019, kell 08:00 (EEST)

== Autoriõigused ==

Mitmete mu uute artiklite autoriõigused on pandud kahtluse alla. Nendes on kasutatud CC-BY-SA litsentsiga andmeid [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Esileht] ning sellele allikale on ka kõigis vastavates artiklites korrektselt viidatud. Seega ei tohiks olla probleeme nende kasutamisega meie Vikipeedias. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 14:44 (EEST)
:Ma ei tea, millistest artiklitest jutt on, aga nii palju kui mina aru saan, ei käi see litsents &quot;Ida mõtteloo leksikoni&quot; kohta. Seda allikat võib kasutada küll, aga tuleb ümber sõnastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 16:55 (EEST)
::Jutt on artiklitest [[Ületava mõistmise suutrad]], [[Sārnāth]], [[Ületav mõistmine]] ja [[Subhūti]]. &quot;Ida mõtteloo leksikon&quot; on CC-BY-SA litsentsiga juba alates 2017. aasta augustist ja neid andmeid peaks saama kasutada nagu kõiki samasuguse litsentsiga allikaid. Leian, et autoriõiguste rikkumises kahtlustamise mallid tuleks maha võtta. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 06:55 (EEST)

Mul käivad need autoriõiguste asjad üle mõistuse. Ma ei saa näiteks aru, mida tähendab &quot;community content&quot; ja ma ei saa ka aru, mis litsents see on ja kas see Vikipeediasse sobib. Pikne ja Ivo teavad neid asju paremini. Aga sisulisest küljest arvan, et on parem, kui Vikipeedia artiklid ei ole mõtteloo leksikoni koopiad, vähemalt ei ole hea, kui selliseid artikleid on massiliselt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 09:37 (EEST)

== Ülikoolide nimed ==
Minu meelest on parem ülikooliartiklite pealkirju sedasi mitte parandada. Kirjutasin eile siia: [[Arutelu:Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikool]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuli 2019, kell 17:22 (EEST)
:: Jah, ma tean, et see on Sinu meelest parem. 
:: Ma lähtun sellest põhimõttest, et üldjuhul kirjutatakse asutuste nimed läbiva suurtähega.
:: Me võime selle asja arutusele panna, kas või hääletada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 20:13 (EEST)
::: Minu meelest vähemasti ülikoolide nimesid kirjutatakse toimetatud väljaannetes sageli ka nii, et liigisõna on väikese tähega. Miks ei peakski, kui keelereeglid selle ette näevad. Minu meelest me ei peaks hääletama keelereeglite järgimise üle.
::: Ma saan aru, et Eesti ülikoolide ametlikud nimed on läbiva esisuurtähega ja küllap sellepärast on nad sellisel kujul levinud, aga välismaa ülikoolidel pole ametlikke eestikeelseid nimesid. Pealegi kõigi ülikoolide nimesid ei kirjuta ju sa ka ise niikuinii läbiva esisuurtähega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2019, kell 10:50 (EEST)
:::::Keelereeglid mitte ei &quot;näe seda ette,&quot; vaid kõigest lubavad. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. juuli 2019, kell 00:39 (EEST)
:::::: Täpsustasin viidatud arutelus ja ka allpool: keelereeglid näevad ette, väikest tähte kasutatakse ''tavatekstis'' (vastandatuna ametlikule tekstile), milleks on ka Vikipeedia tekst. Vt [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. juuli 2019, kell 16:11 (EEST)
:::::::Õigekeelsuskäsiraamatu käsitluses on Tartu Ülikool nimetus, seetõttu tavatekstis lubatud ka väiketäht. Kusagil pole öeldud, et suurtäht on keelatud; vastupidi, vahel on selle kasutamine liiginimest eristamiseks isegi vajalik. Tartu Ülikooli enda materjalides, ka tavatekstides nii võrgus kui paberil, kasutatakse peaaegu alati läbivat suurtähte. Olen sügavalt veendunud, et Tartu Ülikool on nimi (mitte nimetus), seetõttu tuleb kirjutada läbiva suurtähega. Meil Eestis polegi arutatud ega konsensusele jõutud, kas ülikoolidel on nimed või nimetused. Õigekeelsuskäsiraamatu soovitusele pole eelnenud mingit arutelu. Nt inglise keeles on ikka tähtis küll, kas on Oxford University või University of Oxford. Sellest sõltub isegi ülikooli prestiiž. Esimene neist on &quot;nimem&quot; kui teine. Muidugi on võimalik öelda ka university of Oxford, kui on vaja rõhutada &quot;liigikuuluvust.&quot; Ma ei saa aru, miks me peame kõike vene keele järgi tegema. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. juuli 2019, kell 20:28 (EEST)
:::::::: Ma ei tea, kust õigekeelsuskäsiraamatus sa sellise nime ja nimetuse eristuse leiad. Minu eelmises kommentaaris viidatud lehe sõnakasutuse järgi on nimi asutustel, mille nimi ei ole kirjeldav. Tartu ülikooli nimi on seal toodud näidete järgi nimetus sõltumata sellest, kas kirjutatakse väikese tähega (tavatekstis) või suure tähega (ametlikus tekstis).
:::::::: Jah, ei ole öeldud, et suur täht on keelatud. On lihtsalt öeldud, millal sobib kasutada väikest tähte ja millal suurt.
:::::::: Tartu ülikooli nime kohta [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2727 on öeldud], et ülikool ise kasutas mujal kui ametlikes dokumentides väikest tähte, aga eelmisel aastal läksid nad suurele tähele üle. Sellepärast, et väike täht olla inimestes pahameelt tekitanud, eriti inimestes väljastpoolt ülikooli, ning ülikoolis polnud keegi ülemineku vastu. Eks nad võivad muidugi nii teha, võib juhinduda oma stiiliraamatust, üldisi keelereegleid järgima ei saa sundida. Aga me siin Vikipeedias oleme siiski püüdnud keeleasjades keelekorraldajate soovitustele tugineda, eriti sellepärast, et meil pole autoriteeti, millega nõuda kirjutajatelt, et nad teisiti kirjutaks (kui ka õnnestuks mingi oma stiiliraamat koostada ja selle kasutuselevõtus kokku leppida).
:::::::: &quot;Eesti keele grammatika II&quot; (1993) räägib muu hulgas põgusalt algustähega seotud didaktilistest raskustest. Muu hulgas teadupärast kiputakse eeldama (või isegi ollakse veendumusel), et sõnadel, sõnapaaridel jne on üks õige kirjakuju, mis passib igasse kasutusse. Sellest tulenevalt on n-ö kõvem ametlik variant väikese tähega varianti teatud määral välja tõrjunud ja eks sellest ka eelnevalt mainitud pahameel väikese tähe üle. (Muuseas, niisamuti kohtame siin Vikipeedias inimesi, kes on veendunud, et ei ole riiki nimega &quot;Suurbritannia&quot; või et Läti parlament ei ole seim, kui meenutada paari hiljutist näidet.)
:::::::: Liigisõna kirjutamine väikese tähega on eesti keeles üleüldine, vaevalt see nüüd vene keele eeskuju on. Mainitud &quot;Eesti keele grammatika&quot; sedastab hoopis, et &quot;tingituna ametiasutuste suurest mõjust Nõukogude argielule on asutuste ametlikkussuurtäht siiski muutunud ka Eestis kirjutamata, õnneks aga veel mitte möödapääsmatuks seaduseks.&quot; [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. juuli 2019, kell 16:50 (EEST)

:::: Keelereeglid ei keela läbiva suurtähe kasutamist.
:::: On ametlike nimede ühesed tõlked. 
:::: Ei kirjuta jah, kui pole tegu ametliku nime tõlkega. 
:::: Peale selle, kaugeltki mitte alati ei sisalda ülikooli nimi liigisõna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2019, kell 15:13 (EEST)  
::::: Keelereeglite järgi on liigisõna tavatekstis väikese tähega ja Vikipeedia tekst on laadilt tavatekst, mitte ametlik tekst. Et tegu on ametliku nime ühese tõlkega, see iseenesest ei tähenda, et tuleb kasutada läbivat esisuurtähte. Kusjuures eesti keeles võib ka ametlikes nimedes olla liigisõna väikese tähega.
::::: Uue keele käsiraamatu mustandis on seda asja varasemast rohkem lahti kirjutatud: [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]. On eraldi välja toodud, et tõlgitud nimetuste juures on kindlam kasutada väikest tähte, kui muu hulgas pole teada, kas tõlge on ametlik. Välismaa ülikoolide kohta me teame üsna kindlalt, et nende nimedel pole ametlikku eestikeelset tõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2019, kell 17:31 (EEST)
:::::: Seal on viide Maire Raadiku artiklile, kus on öeldud, et ühe teksti, näiteks kooli ajaloo raamides võib ka kokku leppida, et kasutatakse ametlikkussuurtähte. Minu meelest oleks just entsüklopeediale omase täpsuse huvides hea suurtähti kasutada, kui see on võimalik.  
::::::: Selle näite järgi võiks kooli ajalugu mõnel juhul võib-olla ametlikuks tekstiks pidada. Aga Vikipeedia teksti juures peaks olema üsna selge, et see pole ametlik. Selle näite juures on veel öeldud, et tuleb ikkagi veenduda, et tegu on tõesti ametlike nimedega. Välismaa ülikoolide nimede juures on selles jällegi raske veenduda.
::::::: Ametlikkussuurtähe eesmärk pole ju täpsuse taotlemine ning minu meelest suur täht ei tee asju täpsemaks. Muud liiki asjade juures me enamasti ikkagi järgime seda, et liigisõna on väikese tähega. Täpsuse peaks tagama kontekst, Vikipeedias ka lingid. Kui veel mõelda sellistele levinud nimekujudele nagu &quot;Moskva Riiklik Ülikool&quot;, siis näib, et kui suur täht ka on levinud, siis kasutatakse seda üsna suvaliselt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. juuli 2019, kell 19:41 (EEST)
::::::::: Ma ei saa aru, mille poolest kooli ajalugu ametlikum on kui entsüklopeedia. 
::::::::: Minu meelest me faktiliselt kasutame (vähemalt pealkirjades) asutuste nimede ametlikke kujusid, kui see on võimalik ja kui see ei ole liiga kohmakas. Välismaa asutuste puhul see ei pruugi võimalik olla, ma mõtlen juhtumeid, kus pole ilmne, kuidas tõlkida. Ametlikku nime kasutataksegi minu meelest täpsuse huvides.     
::::::::: Minu meelest ei tohiks ametlikkuse näitamiseks kasutada &quot;Moskva Riiklik Ülikool&quot;, sest see ei ole ametlik nimi. Teisest küljest, kui võtta seda nimena, siis suur täht on sellega õigustatud. See ei ole ju kirjeldus, riiklikke ülikoole on Moskvas teisi ka. Ma ise ütleksin &quot;Moskva ülikool&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2019, kell 19:58 (EEST)
::::::: Mulle on ka segane, millisel juhul pidada kooli ajalugu ametlikuks tekstiks. Võib-olla võib mõelda, n-ö ametlik versioon kooli ajaloost on see, mille kool ise üllitab, või on mingi muu eriline põhjus esitada konkreetset teksti kui ametlikku teksti. Sellegipoolest, sa ei väida ju, et Vikipeedia tekst on ametlik, ega? Kui teksti ametlikkuse astet hästi määrata ei õnnestu, siis jällegi on kindlam kasutada väikest tähte.
::::::: Faktiliselt kasutame suuri tähti pealkirjades minu meelest eelkõige sellepärast, et sa neid pealkirju hoolega teisaldanud oled.
::::::: Ametlik on tõlge lõppude lõpuks siis, kui sellist tõlget kasutatakse dokumentides või eestikeelses asjaajamises. Et tõlge on sõna-sõnaline või võib olla ilmne, kuidas tõlkida, see iseenesest ei tee tõlget ametlikuks.
::::::: Raadiku järgi on suure tähe eesmärk rõhutada, et nimetus on &quot;ametlik, täielik ja nimetatud asutus on iseseisev&quot;. Ma ei näe põhjust neid asju täpsusega seostada, ka mitteametlik nimekuju võib ju täpne olla. Ja on ju öeldud, et vahe on ainult teksti laadis (ameti- või tavatekst) ning et väikest tähte soovitatakse igasugustes tavatekstides (sh tarbetekstides).
::::::: Kui Moskva ülikoolil pole ametlikku eestikeelset nime või nimetõlget, siis ametlikkuse näitamiseks ei peaks seda keelereeglite järgi üheski variandis suure tähega kirjutama. Mis sellest, et riiklikke ülikoole on Moskvas teisigi? See on nagu Tartu ülikool, mis pole ainuke ülikool Tartus, aga mille nimi on ''Tartu ülikool''. Kui kirjutakse suurte tähtedega &quot;Moskva Riiklik Ülikool&quot;, siis eks see on kas inglise keele eeskujul või siis mõne Eesti ülikooli ametliku nime eeskujul, pööramata tähelepanu sellele, et tõlge tõenäoliselt pole ametlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. juuli 2019, kell 18:43 (EEST)
:::::::: Minu arust kasutatakse suurt tähte üldiselt nime ja kirjelduse eristamiseks ning jutt ametlikkusest on selle põhimõtte tuletis. Ametlikkus tähendabki minu meelest seda, et kasutatakse asutuse nime, mitte kirjeldust. Ja väikese tähega kirjutada soovitamine tähendabki seda, et kui nimi pole oluline, siis kasutatagu väikest tähte. Ja minu meelest on Vikipeedias oluline nime ja kirjelduse lahushoidmine. Seal kus tegu on nimega, tuleks minu meelest vähemalt pealkirjas kasutada suurt algustähte. Ise asi on liigisõnad. Aga ülikoolide nimede puhul on need liigisõnade moodi asjad minu meelest üldjuhul ikkagi ka nime osad.
:::::::: Ma olen teisaldanud ainult välismaa ülikoolide puhul. Eesti ülikoolide (ja teiste asutuste puhul) puhul ei taheta väikse tähega kirjutada.
:::::::: Tartu Ülikool ongi üks keelekorraldajate näide: see kirjutatakse suure tähega selleks, et eristada seda mõnest teisest Tartu ülikoolist. Teiste sõnadega, nime kirjeldusest. See näitab, et &quot;ülikool&quot; ei ole siin lihtsalt liigisõna. Sama lugu ka Moskva puhul. 
:::::::: Ma teen ettepaneku viia see arutelu üldisesse arutelusse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2019, kell 22:53 (EEST) 
::::::: Ei, &quot;Tartu ülikool&quot; on keelekorraldajatel just näide ainult sellest, kuidas väikse ja suure tähe kasutus sõltub teksti laadist, mitte sõnapaari tähendusest (vt eespool juba viidatud lehte [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]).
::::::: Sellest nime ja kirjelduse eristusest on meil enne juttu olnud, oleme ka keelenõust selle kohta küsinud, aga sellise eristuse olemasolu pole minu teada seni kinnitust leidnud. Lihtsalt mõned nimed on kirjeldavad, sõltumata suure ja väikese tähe kasutusest. Samuti on arusaamatu, kust sa võtad, et väikest tähte kasutatakse siis, kui nimi pole oluline või et väike täht on justkui ebatäpne. Keelekorraladajad millestki sellisest ei räägi. Kas need nimed, milles kirjutatakse liigisõna alati väikese tähega, nt &quot;Kanepi vald&quot; ja &quot;Kanepi kirik&quot;, on siis sinu meelest ka väikese tähega sellepärast, et &quot;nimi pole oluline&quot;?
::::::: Sellest ma räägingi, et välismaa ülikoolide artiklipealkirjade selline parandamine ongi kõige problemaatilisem. Enamasti ei ole teada, et neil oleks eestikeelne ametlik nimi ja veel selline eestikeelne ametlik nimi, milles kasutatakse läbivat esisuurtähte. Eesti ülikoolide kohta vähemasti on teada, et neil tegelikult on ametlik nimi, mis kirjutatakse eesti keeles läbiva esisuurtähega.
::::::: Ma ei mõtle siin neid asju ise välja, vaid tuginen keelekorraldajate soovitustele ja selgitustele.
::::::: Minugi poolest võib ka üldises arutelus artiklipealkirjade üle arutada, aga siin minu meelst praegu asi eelkõige paaris ilmselgelt ekslikus eelduses, millest sina teisaldamisel lähtud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. juuli 2019, kell 16:11 (EEST)
:::::::: Ma ei muuda rohkem midagi, arutada ma rohkem ei jaksa. Palun pane see asi üldise arutelu lehele, las teised arutavad edasi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2019, kell 18:52 (EEST)

:Mu tagasihoidliku arvamuse kohaselt peaks Johannes Gutenberg-Universität olema tõlgitud nii, et need kolm sõna jäävad ka tõlkes kokku, ja linna nimi ees või taga: Mainzi Johannes Gutenbergi Ülikool või Johannes Gutenbergi Ülikool Mainzis, mis aga suupärasem tundub. Reeglit ei oska küll anda.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 17:59 (EEST)
:: Mul käis ka see mõte peast läbi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 20:13 (EEST)

== [[Dana Vespoli]] ==

[https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dana_Vespoli&amp;type=revision&amp;diff=5435996&amp;oldid=5435976 allikas ei väida seda]. Miks? &quot;The Top 50 Hottest Asian Stars '''of All Time''' (sic!)&quot; tähendab, et teda peetakse kinoajaloo üheks ilusaimaks ([[inglise keel]]es ''one of the hottest, the most beautiful'') naiseks. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 26. august 2019, kell 15:09 (EEST)
:Ei tähenda, jutt on Aasia kuumadest (seksikatest) pornotähtedest. Sõnad ''Asian'' ja ''Porn'' jäid Sul kahe silma vahele. Ja ''hot'' ei ole sama mis ''beautiful''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2019, kell 21:32 (EEST)
:: Nüüd ma saan aru. Tänan. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 28. august 2019, kell 08:52 (EEST)

== [[Peitus]] ==

Artikkel [[Peitusemäng]] on juba olemas....Teomees 26. august 2019, kell 23:12 (EEST)
:Mis siis sellest? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2019, kell 23:45 (EEST)

== [[Poort]] ==

Ei saa aru, kas saab kasutada sellistes artiklites tegusõna &quot;olema&quot; vormi (on, oli) või mitte. 

Teistel täpsustuslehekülgedel on seda kasutatud. Ma arvan, et sobib.

Siin tõmmati maha. Põhjendust ei ole, aga viisakas oleks.Teomees 10. september 2019, kell 17:56 (EEST)
:Saab kasutada, pigem maitse asi. Tõsi küll, õigekiri on sel juhul tülikas, sest punktloendis ei tohiks (minu meelest) kasutada suurt algustähte ega punkti, aga ilma punktita on täislaused poolikud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. september 2019, kell 19:01 (EEST)

== My block ==

Hello Andres! If You think that Risto hot sir has done good work at Estonian Wikipedia and Wikiquote could You please tell it here: [https://meta.wikimedia.org/wiki/User_talk:Wim_b#Global_block_of_Risto_hot_sir]. You can see that it happens not much at Wq now.--[[Eri:Kaastöö/80.223.94.235|80.223.94.235]] 11. september 2019, kell 10:58 (EEST)

== Veetsin ==

hommikul mõtisklustes&lt;!-- mul on tõesti valus, ja lään hor-li 20 min mingis torus selili olnuna:(ühekordselt kasutatavate pükstega...)see ei ole avalik ruum;-), lülide uuringul, sestap hetkel mitte eriti s-aldis; aga ex me räägi/kirjuta, ei sest me pääse...nighty-night°—°&amp;#160;Pietadè 28. september 2019, kell 22:13 (EEST)&lt;br /&gt;misjärel lugesin kokku: ca 8 a Saaget Trt VIII kk, 3 a II kk, 2 a Leningradi ü-li, 6 a T(R)Ü, 5 a TÜ kraaditaotleja staatust (75% ex-test sooritatud), mis teeb kokku ca 2 a haridust, hetkel siiski v valus edasi kirjutada, srry--&gt;.°—°&amp;#160;Pietadè 28. september 2019, kell 23:27 (EEST)

== Please contribute in creation of article on  famous Yusgoslavian academician prof. Ratko Janev ==

Dear Andres, please create article on famous Yusgoslavian academician prof. Ratko Janev, consultant of the Nobel Prize Committe (for Nobel Prize awards for phisics) and the first Head of the UN/IAEA Programme for the use of Termonuclear Fusion as energy source. Thank you.[[Eri:Kaastöö/79.101.147.37|79.101.147.37]] 18. veebruar 2020, kell 16:15 (EET)

== [[Kasutaja:AlbeROBOT]] ==

Selle võib vast botiks märkida? Paistab kenasti töötavat.

PS: seda arutelulehekülge võiks siin natuke arhiveerida. :P [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. juuni 2020, kell 20:50 (EEST)

== [[:Faili arutelu:Jüri Pallo.JPG]] ==
Kirjutasid, et sa ei oska juhendada. Tarvis oleks kirjutada foto autorile ja küsida, kas ta nõustub nimetatud pildi avaldamisega nimetatud vaba litsentsi tingimustel. Kui vastus on jaatav, siis tuleks see edasi saata aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org. Sama ka pildi [[:Fail:MT juuni 2007a.jpeg]] kohta. Üks näidiskiri on siin: [[Vikipeedia:Kuidas küsida luba pildi üleslaadimiseks]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. juuli 2020, kell 15:47 (EEST)

== Artiklite kustutamine ==
Tänan märkuste eest artiklite &quot;militaarriik&quot; ja &quot;modernne riik&quot; arutellu seoses ettepanekuga need kustutada. Siin on tegemist märksa laialdasema probleemiga. Kasutaja &quot;Pault&quot; (teadlikult jätan lingi panemata) on juba mõnda aega süstemaatiliselt loonud ja redigeerinud artikleid nii, et need oleksid kooskõlas tema originaalse &quot;sotsiaalse korra teooriaga&quot;. Tema omakirjastuslik teos [https://p2pkoolitus.ee/wp-content/uploads/Millist-riiki.pdf] sisaldab omakorda hulgaliselt linke vastavatele artiklitele Vikipeedias. Meil on olnud mitmeid kogemusi tegelastega, kes on siin üritanud süstemaatiliselt propageerida mingeid oma teooriaid või tõekspidamisi (Leon/Ats, VanemTao/Vello Väärtnõu jne). Siiamaani ootavad tolle viimase aktivisti tegevuse tagajärjed ikka veel korrastamist. Kõigi nende puhul võib tekitada küsimusi ka nende vaimne tervis. Mida varem me suudame seesugusele tegevusele piiri panna, seda parem. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 25. aprill 2021, kell 10:27 (EEST)
:Ma saan sellest aru, et see kasutaja esitab originaaluurimust, aga minu meelest tuleks need artiklid 
sisuliselt üle vaadata, nii et see sisu, mis on kasutatav, jääks alles. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. aprill 2021, kell 12:57 (EEST)

== Kerjusmungad ==
Selline küsimus. Kuidas toimida olukorras, kus artikkel &quot;[[Kerjusmunk]]&quot; on juba kirjutatud millegi Aasia religioonidega seonduva kirjeldamiseks, aga enamikus Lääne-Euroopa ja Eesti ajalooga, arhitektuuriga jm seonduvates artiklites (nt [[paavst]]ide erinevad seisukohad kerjusmunkade küsimuses keskajal olid väga olulised näitajad) esineb see sõna sageli [[kerjusmungaordu]] liikme tähenduses ja tahaks pildi kokkumineku huvides linkida? Midagi ümber suunata vms? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 15:28 (EEST)
:Ma arvan, et siin tasub esiteks vaadata, kas konkreetselt sellisele asjale nagu kerjusmungaordu liige, wikidatas midagi viitab. Kui jah, siis on selge: artikkel valmis ja päisesse mall ''see artikkel....''. Kui ei, siis tasub kerjusmunk teha täpsustuslehena. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:00 (EEST)
::Lääne-Euroopa kerjusmungale vastav wikidata elemant on [https://www.wikidata.org/wiki/Q548320 Q548320], &quot;Catholic friar&quot;. Eesti keeles ei tehta vahet ''friar'' ja ''monk'' vahel, meil on kõik ühed mungad, aga ''friars'' ajalookirjanduses tõlgitakse kerjusmunkadeks. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:23 (EEST)
::: No siis tuleb ümbersuunamislehest artikkel teha ja suunamine selle päisesse panna. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:58 (EEST)
::::Selge, aitäh nõuande eest. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 18:02 (EEST)

----
Kas sul on mainimise teavitused välja lülitatud? Vt näiteks [[Arutelu:Aleksandr Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)]] ja [[Arutelu:Vanimate inimeste loend]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2021, kell 17:47 (EEST)
:Mul on üle 99 teavituse, ma ei jõua neid vaadata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2021, kell 18:22 (EEST)
:: Võib-olla oleks abi sellest, kui lülitad eelistuste all välja osa teist liiki teavitustest. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2021, kell 17:44 (EET)

== TolBot ==

Selle boti võiks vastavalt markeerida. Senimaani paistab igati tublilt toimetavat. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. november 2021, kell 12:03 (EET)

== How we will see unregistered users ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=content/&gt;
Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help.

If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]].

We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. 
/[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]&lt;section end=content/&gt;
&lt;/div&gt;

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&amp;oldid=22532508&quot;. --&gt;

== Neptune ==
Good day, Andres! You started editing the [[Neptuun|article]] in 2016 and stopped to edit. The article  needs language improvement to promote. Please, change it. [[Kasutaja:Frontfrog|Frontfrog]] ([[Kasutaja arutelu:Frontfrog|arutelu]]) 9. jaanuar 2022, kell 16:33 (EET)

== Valdade ja linnade lehed ==

Tere,

Meil on soov teha valmis põhjalikud wikipedia küljed Tõrva valla ja linna kohta. Aga meie sooviks oleks, et nimetus &quot;Tõrva&quot; sisaldaks endas valla(omavalitsuse infot ja praeguse &quot;Tõrva vald&quot; nimetuse asemel oleks teiseks leheks &quot;Tõrva linn&quot;.
Kuna linn on samanimeline vallaga, siis oleks eksitav, kui nimetus &quot;Tõrva&quot; all oleks ainult linna kohta käiv info, sest see hõlmab kogu omavalitsust. 

Kuidas oleks võimalik seda ümber mängida ja suunata niimoodi, et me hakkaksime materjale lisama just nii nagu kirjeldatud?

heade soovidega
Egon 


[[Kasutaja:MrDzeimz|MrDzeimz]] ([[Kasutaja arutelu:MrDzeimz|arutelu]]) 19. jaanuar 2022, kell 16:34 (EET)
:Lisasin artikli [[Tõrva]] algusesse täpsustusmärkuse, nüüd ei tohiks küll mingit eksitavust olla. Artiklis [[Tõrva]] tuleb kirjutada linnast ja artiklis [[Tõrva vald]] vallast. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. jaanuar 2022, kell 14:50 (EET)

== Kaitse mahavõtmine ==

Palun eemaldada lehekülje [[Ivo Kruusamägi]] kaitse. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 18. märts 2022, kell 20:12 (EET)

== Vandalism ==

Hi, Andres. Could you take a look at this user? [[user:46.131.42.201]] they seemed to be a vandalism-only IP --[[Kasutaja:PAVLOV|PAVLOV]] ([[Kasutaja arutelu:PAVLOV|arutelu]]) 6. mai 2022, kell 12:12 (EEST)

== Moseley arutelu ==
''ei ole mingit vajadust kustutada'' – Kuidas nii? Lehel [[Arutelu:Henry Moseley]] on ju praegu tõesti lihtsalt mõlgutatud mõtteid artikli teema üle. Artikli enda kohta pole seal otsesõnu midagi öeldud. See on ilmselge arutelulehe väärkasutus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. juuni 2022, kell 16:36 (EEST)

:Minu meelest on seal materjali, mida saaks artikli edasiarendamisel kasutada. Võib-olla mõni asi on tarbetu, aga kõik sellel leheküljel küll mitte. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 17:14 (EEST)

:Aga mina pean lehe väärkasutamiseks seda, kui sinna pannakse metainfot artikli kohta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 17:15 (EEST)
:: Mis ei ole tarbetu? Välislingid? Selle asemel, et neid linke, isiklikke hinnanguid ja muid uitmõtteid ning mõnd juhuslikku fakti seal sorteerima hakata, on minu meelest on palju lihtsam ise guugeldada või vaadata allikaid teiste Vikipeediate artiklites. Kui arutelu on hiljem vaja kasutada asjakohasteks kommentaarideks, siis on praegused kommentaarid desorienteerivad ning need on jällegi eeskujuks arutelude edasisel väärkasutamisel.
:: Metainfo on teine asi ja ühe võimaliku väärkasutusega ei peaks õigustama teist väärkasutust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. juuni 2022, kell 18:40 (EEST)
::: Minu mõtte tabas hästi ära Ivo, kui ta ütles Nimelikule, et administraatorid on kustutamise suhtes umbusklikud ja püüavad kontrollida, kas kustutamine on ikka õige, sellepärast on kustutamine administraatorite aja raiskamine. Ma tunnen ise ka nii, et parem jäägu sinna midagi liigset, kui et midagi väärtuslikku ära kustutatakse. Ma ei usu, et oleks nii enesestmõistetav ja ilmne, mis aitab artikli arendamisele kaasa, mis mitte.
::: Ma ei mõelnudki üht teisega õigustada, lihtsalt ütlesin, mis mul südamel on. Mul on hea meel, et me metainfo asjus ühel meelel oleme. Ma ei tea küll, kas siin midagi muuta annab. Inglise vikis igatahes on aruteluleht suure oma funktsionaalsusest kaotanud, sest kes see ikka viitsib seda vaadata, kui seal tavaliselt on ainult mingid mallid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 19:07 (EEST)
:::: Enda kommentaare ju ikka peaks olema õigus kohendada ja ka tagasi võtta, vähemasti siis, kui neile pole jõutud veel vastata. Sellisel juhul mis umbusku kustutamine ikka tekitama peaks.
:::: Tavaliselt on minu meelest üsna lihtne öelda, kas arutelu kasutatakse sihimäraselt. Mõnikord küll pole päris selge, mis ulatuses käib kommentaar artikli kohta või kas mõni mõistukõnelisem kommentaar ehk siiski käib artikli kohta. Aga antud arutelus paistavad olevat küll lihtsalt mingite teiste tekstidega seotud lugemismuljed. Meil on ka juhendis kirjas, mille jaoks artiklite arutelulehed on mõeldud ja enamik kasutajaid on selle järgimisega hakkama saanud. Isegi kui me ei kustuta kommentaari, siis mingit moodi oleks ikkagi vaja suunata kasutajat arutelulehti sihipäraselt kasutama ja väheasti ei peaks julgustama teda samal moel jätkama.
:::: Ma ei ole metainfo asjus sinuga päris ühel meelel, aga ma ei tahaks siin praegu mitmest eri asjast korraga rääkida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuni 2022, kell 21:46 (EEST)
::::: Tundub, et Nimelik on ennast parandanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 22:12 (EEST)
==Kustutamispalve==
Palun kustutada leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1/James Brown]] ja [[Kickstarts (laul)]] ära. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu: OskarRand1|arutelu]]) 4. juuli 2022, kell 10:23 (EEST)

== Request ==
Hi, please block this [[Eri:Kaastöö/95.127.26.134|LTA]] and delete my user page created by him. Thank you! --[[Kasutaja:Mtarch11|Mtarch11]] ([[Kasutaja arutelu:Mtarch11|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:45 (EEST)

== Arutelulehed ==

Miks sa oled hakanud jätma neid pooliku pealkirjaga kommentaare? [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Jaan_Troost&amp;oldid=6158972 Näide] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 13:14 (EEST)
:Jälle? Pealkiri moodustub automaatselt, ma ei mõtle alati pealkirjale, neid on keeruline panna. Hea küll, ma siis edaspidi panen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 13:27 (EEST)
:: Eelistuste kaardil &quot;Toimetamine&quot; saab teha valiku &quot;ava vikiteksti toimeti&quot;. Sellega saab arutelulehe alustamisel lahti teema väljaga vormist ja ka sellest vahelehest, kus on nupp &quot;Alusta arutelu&quot;. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuli 2022, kell 21:00 (EEST)
::: Kumb on siis parem, kas see, et ma panen pealkirja, või et ma ei pane? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:44 (EEST)
:::: Mina saan aru, et pooliku pealkirja all peab Ivo silmas seda, et lisatud on tühi pealkiri (koodis ==  ==). See uus vorm nähtavasti teeb nii, kui teema väli tühjaks jätta. Ma arvan, et pole vahet, kas pealkiri lisada või mitte. Me pole ju seni sellele üldiselt tähelepanu pööranud (v.a mõnes pikemas arutelus). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuli 2022, kell 23:01 (EEST)
::::: Kas tühja pealkirja peaks kindlasti vältima? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:05 (EEST)
:::::: Ei tea. Kuigi oluline see ehk ei ole küll. Samas päris korrektne see välja näe ja see võib veidike segadust tekitada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. juuli 2022, kell 17:36 (EEST)
::::::: [[Arutelu:Kuiviži|Siin]] jätsin teema välja tühjaks ja tulemus oli pealkirjata. Äkki tuleneb probleem variandist, kus lisatud on tühik, mida näha pole, aga mida uus programm pealkirjana registreerib? P.S -  Minu arvates pole pealkirjad alati hädavajalikud, nende järgi tekib vajadus siis, kui arutelu on rohkem ja mitme nurga alt. Ka lühemad artiklid ei vaja ju alapealkirjasid. -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. juuli 2022, kell 21:55 (EEST)
::::::::No kui jätta pealkirja lahter tühjaks, siis tekib tühi pealkiri. Ma ei tea, kas Ivo pidas silmas, et tühi pealkiri pole hea, või et ma peaksin seda uut vastamise funktsiooni vältima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 00:18 (EEST)

== Eestikeelne Vikipeedia 20 ==

Hea administraator!

Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.

Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:04 (EEST)

== [[Boris Minț]] ==
Hea administraator! Kui aega leiad, siis, palun vaata üle isiku nimekasutus (transnistria, rumeenia, malta, vene...)! Aitäh![[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Yx&amp;#160;iNdiviid]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 12. august 2022, kell 09:46 (EEST)
:Praegu on nimi rumeeniapäraselt. Arvan, et tuleks lisada venepärane [[Boriss Mints]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2022, kell 12:27 (EEST)
::[[Boriss Mints]]iga alustasin, seejärel suunasin ümber...(tagasisuunamiseks on vist rohkem õigusi vaja)[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Yx&amp;#160;iNdiviid]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 12. august 2022, kell 13:44 (EEST)
::: Tagasi suunata ei ole tarvis, lihtsalt võiks artikli algusesse panna ka venepärase rööpkuju. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2022, kell 16:18 (EEST)
:::: Lisasin «[[vene keel]]es '''Boriss Mints''', ''Борис Минц'';» &lt;!--z-ts-ц Euronews nimetab laeva &quot;[[Razoni]]&quot; kujul 'Рацони'--&gt; nujah, sünnilinna nimes ka see kena «ț» täht sees...[[Kasutaja:Pietadè|&lt;span style=&quot;color:#146E2C;&quot;&gt;&amp;#160;☆☆☆—&lt;/span&gt;Yx&amp;#160;iNdiviid]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&amp;#160;Kaastöö]]&lt;/sup&gt; 12. august 2022, kell 17:06 (EEST)</text>
      <sha1>k36z9iiacmhpklte9kmow400mbtwzam</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Burjaatia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2374</id>
    <revision>
      <id>6177314</id>
      <parentid>6173164</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:23:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5885" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Burjaatia Vabariik
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Республика Бурятия | nimi1_latin = (Respublika Burjatija)
|  nimi2_keel = burjaadi | nimi2 = Буряад Республика | nimi2_latin = (Burjaad Respublika)
|  lipp = Flag of Buryatia.svg
|  lipu_link = [[Burjaatia lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Buryatia.svg
|  vapi_link = [[Burjaatia vapp]]
|  pindala = 351300
|  elanikke = 982629
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Ulan-Ude]]
|  ametlik_keel = [[vene keel|vene]] ja [[burjaadi keel|burjaadi]]
|  asendikaardi_pilt = Buryat in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Burjaatia Vabariik''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariik]]) [[Venemaa]]l [[Kaug-Ida föderaalringkond|Kaug-Ida föderaalringkonnas]].

Burjaatia piirneb lõunas [[Mongoolia]]ga, läänes ja põhjas [[Irkutski oblast]]iga, idas [[Taga-Baikali krai]]ga. Hõlmab [[Baikali järv]]e idakalda, ulatudes [[Jablonovõi ahelik]]uni. Suuremad jõed on [[Selenge]], [[Barguzini jõgi|Barguzin]] ja [[Ülem-Angara]]. Kõrgeim mägi on [[Munku-Sardõk]].

== Haldusjaotus ==
Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:

* [[Barguzini rajoon]] (''Баргузинский район'')
* [[Baunti evengi rajoon]] (''Баунтовский район'')
* [[Bitšura rajoon]] (''Бичурский район'')
* [[Džida rajoon]] (''Джидинский район'')
* [[Horinski rajoon]] (''Хоринский район'')
* [[Ivolginski rajoon]] (''Иволгинский район'')
* [[Jeravna rajoon]] (''Еравнинский район'')
* [[Kabanski rajoon]] (''Кабанский район'')
* [[Kižinga rajoon]] (''Кижингинский район'')
* [[Kjahta rajoon]] (''Кяхтинский район'')
* [[Kurumkani rajoon]] (''Курумканский район'')
* [[Muhhoršibiri rajoon]] (''Мухоршибирский район'')
* [[Muja rajoon]] (''Муйский район'')
* [[Oka rajoon]] (''Окинский район'')
* [[Pribaikalski rajoon]] (''Прибайкальский район'')
* [[Selenga rajoon]] (''Селенгинский район'')
* [[Severo-Baikalski rajoon]] (''Северобайкальский район'')
* [[Zaigrajevo rajoon]] (''Заиграевский район'')
* [[Zakamenski rajoon]] (''Закаменский район'')
* [[Tarbagatai rajoon]] (''Тарбагатайский район'')
* [[Tunkinski rajoon]] (''Тункинский район'')

== Rahvastik ==
2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 981 238 inimest, kellest olid 27,81% [[burjaadid]], 67,82% [[venelased]], 0,98% [[ukrainlased]] ja 0,83% [[tatarlased]].&lt;ref&gt;http://www.perepis2002.ru/index.html?id=11&lt;/ref&gt;

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Burjaatia elanikest burjaate 29,51%, venelasi 64,89%, tatarlasi 0,7% ja ukrainlasi 0,58%&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-08-11 |arhiivimisaeg=2020-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200430211642/https://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: right;&quot;
|-bgcolor=&quot;#e0e0e0&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; | Rahvusgrupp
! colspan=&quot;2&quot; | 1926 &lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
! colspan=&quot;2&quot; | 1939
! colspan=&quot;2&quot; | 1959
! colspan=&quot;2&quot; | 1970
! colspan=&quot;2&quot; | 1979
! colspan=&quot;2&quot; | 1989
! colspan=&quot;2&quot; | 2002
! colspan=&quot;2&quot; | 2010
|-bgcolor=&quot;#e0e0e0&quot;
! Arv
!%
! Arv
!%
! Arv
!%
! Arv
!%
! Arv
!%
! Arv
!%
! Arv
!%
! Arv
!%
|-
| align=&quot;left&quot;| [[Burjaadid]] &lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;
| 214 957
| 43,8%
| 116 382
| 21,3%
| 135 798
| 20,1%
| 178 660
| 22,2%
| 206 860
| 23,0%
| 249 525
| 24,0%
| 272 910
| 27,8%
| 286 839
| 30,0%
|-
| align=&quot;left&quot;| [[Venelased]]
| 258 796
| 52,7%
| 393 057
| 72,0%
| 502 568
| 74,6%
| 596 960
| 73,5%
| 647 785
| 72,0%
| 726 165
| 69,9%
| 665 512
| 67,8%
| 630 783
| 66,1%
|-
| align=&quot;left&quot;| [[Tatarlased]]
| 3.092
| 0,6%
| 3 840
| 0,7%
| 8 058
| 1,2%
| 9 991
| 1,2%
| 10 290
| 1,1%
| 10 496
| 1,0%
| 8 189
| 0,8%
| 6 813
| 0,7%
|-
| align=&quot;left&quot;| [[Ukrainlased]]
| 1 982
| 0,4%
| 13 392
| 2,5%
| 10 1083
| 1,5%
| 10 769
| 1,3%
| 15 290
| 1,7%
| 22 868
| 2,2%
| 9 585
| 1,0%
| 5 654
| 0,6%
|-
| align=&quot;left&quot;| [[Sojoodid]] &lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;
| 161
| 0,0%
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 2,700
| 0,3%
| 3 600
| 0,4%
|-
| align=&quot;left&quot;| [[Evengid]]
| 2 791
| 1,9%
| 1 818
| 00,3%
| 1 335
| 0,2%
| 1 685
| 0,2%
| 1 543
| 0,2%
| 1 679
| 0,2%
| 2 334
| 0,2%
| 2 974
| 0,3%
|-
| align=&quot;left&quot;| Teised
| 9 276
| 1,9%
| 16 857
| 3,1%
| 13 352
| 2,0%
| 12 646
| 1,6%
| 15 982
| 1,8%
| 25 393
| 2,4%
| 18 421
| 1,9%
| 17 344
| 1,8%
|-bgcolor=&quot;#e0e0e0&quot;
| align=&quot;left&quot;| '''Rahvaarv'''
| 491.236
| 100%
| 545.766
| 100%
| 673.326
| 100%
| 812.251
| 100%
| 899.398
| 100%
| 1.038.252
| 100%
| 981.238
| 100%
| 972.021
| 100%
|}
&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt; 1939–1989 loeti burjaate ja sojoote üheks rahvaks. &lt;br /&gt; &lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; 1926 oli Burjaatia suurem, hõlmates piirkondi, mis praegu kuuluvad [[Taga-Baikali krai]]sse ning [[Irkutski oblast]]isse.

Linnades elab 46% rahvastikust. Pealinnas Ulan-Udes elab üle 1/3 vabariigi elanikest.

== Ajalugu ==
Vabariigi sünniks loetakse Burjaadi-Mongoli ANSV loomist [[Vene NFSV]] koosseisus [[30. mai]]l [[1923]].

[[1958]]. aastal nimetati Burjaadi-Mongoli ANSV Burjaadi ANSV-ks.

[[1992]]. aastast kannab nime Burjaatia Vabariik.

== Vaata ka ==
* [[Aga Burjaadi autonoomne ringkond]]
* [[Ust-Orda Burjaadi autonoomne ringkond]]
* [[Agvan Doržijev]]
* [[Lubsan Sandan Tsõdenov]]
* [[Daši-Doržo Itigelov]]
* [[Bidija Dandaron]]
* [[Ivolga klooster]]
* [[Gombožab Tsöbikov]]
* [[Datsan]]
* [[Burjaadi kirjandus]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina}}

{{RUS-Siber}}

{{koord |NS=53.8 |EW=109.33333333 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa vabariigid]]
[[Kategooria:Burjaatia| ]]</text>
      <sha1>fp1fsp556otn6hj58jy28nxjk2s8h6s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Adõgee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2377</id>
    <revision>
      <id>6177309</id>
      <parentid>6152588</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:19:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3491" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Venemaa haldusüksusest; rahva kohta vaata artiklit [[Adõgeed]].}}
{{Provints
|  nimi = Adõgee Vabariik
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Республика Адыгея | nimi1_latin = (Respublika Adõgeja)
|  nimi2_keel = adõgee | nimi2 = Адыгэ Республик | nimi2_latin = (Adõge Respublik)
|  lipp = Flag of Adygea.svg
|  lipu_link = [[Adõgee lipp]]
|  vapp = Coat of arms of Adygea.svg
|  vapi_link = [[Adõgee vapp]]
|  pindala = 7600
|  elanikke = 468340
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Maikop]]
|  ametlik_keel = [[vene keel|vene]] ja [[adõgee keel|adõgee]]
|  asendikaardi_pilt = Adygea in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Adõgee''' (ametlik nimi '''Adõgee Vabariik''') on [[Venemaa]] [[1. järgu haldusüksus]] ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariik]]) [[Lõuna föderaalringkond|Lõuna föderaalringkonnas]].

Adõgee asub [[enklaav]]ina [[Krasnodari krai]] keskel.

Adõgee Vabariigi nime kannab alates [[3. juuli]]st [[1991]]. Loodi [[1922]]. aastal Adõgee (Tšerkessi) autonoomse oblastina.

== Haldus ==
=== Haldusjaotus ===
Vabariigi koosseisus on 7 rajooni ja 2 linnaringkonda:
* [[Giaginskaja rajoon]] (Гиагинский район)
* [[Košehhabli rajoon]] (Кошехабльский район)
* [[Krasnogvardeiskoje rajoon (Adõgee)|Krasnogvardeiskoje rajoon]] (Красногвардейский район)
* [[Maikopi rajoon]] (Майкопский район)
* [[Šovgenovski rajoon]] (Шовгеновский район)
* [[Tahtamukai rajoon]] (Тахтамукайский район)
* [[Teutšežski rajoon]] (Теучежский район)
* [[Adõgeiski linnaringkond]]
* [[Maikopi linnaringkond]]

== Rahvastik ==

=== Rahvuslik koosseis ===
2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Adõgee Vabariigis [[Venelased|venelasi]] 270 700 (63,6%), [[Adõgeed|adõgeesid]] 107 000 (25,2%), [[Armeenlased|armeenlasi]] 15 600 (3,7%) ja [[Ukrainlased|ukrainlasi]] 5900 (1,4%).&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |pealkiri=2010. aasta rahvaloenduse andmed |vaadatud=2012-01-01 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601173256/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Adõgee Vabariigi rahvusliku koosseisu muutumine&lt;ref&gt;[http://www.ethno-kavkaz.narod.ru/rnadyghea.html Население Адыгеи]&lt;/ref&gt;
|-
! 
! [[1926]]
! [[1939]]
! [[1959]]
! [[1970]]
! [[1979]]
! [[1989]]
! [[2002]]
! [[2010]]
|-
! [[Adõgeed]]
| 50 800 (44,8%)
| 55 000 (22,8%)
|65 900 (23,2%)
|81 500 (21,1%)
|86 400 (21,4%)
|95 400 (22,1%)
|108 100 (24,2%)
|109 100 (25,2%)
|-
! [[Venelased]]
|29 100 (25,6%)
|171 900 (71,1%)
|200 500 (70,4%)
|276 500 (71,7%)
|285 600 (70,6%)
|293 600 (68,0%)
|288 300 (64,5%)
|270 700 (63,6%)
|-
! [[Armeenlased]]
|700 (0,7%)
|2300 (1,0%)
|3000 (1,1%)
|5200 (1,4%)
|6400 (1,6%)
|10 500 (2,4%)
|15 300 (3,4%)
|15 600 (3,7%)
|-
! [[Ukrainlased]]
|26 400 (23,3%)
|6100 (2,5%)
|7900 (2,8%)
|11 200 (2,9%)
|12 100 (3,0%)
|13 700 (3,2%)
|9100 (2,0%)
|5900 (1,4%)
|-
! Teised
|6400 (5,7%)
|6300 (2,6%)
|7300 (2,6%)
|11 200 (2,9%)
|13 900 (3,4%)
|18 700 (4,3%)
|26 300 (5,9%)
|19 900 (6,1%)
|-
|}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* http://www.adygheya.ru/

{{RUS-Lõuna}}

{{koord |NS=44.65 |EW=40.0 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa vabariigid]]
[[Kategooria:Adõgee Vabariik| ]]</text>
      <sha1>rt86tdi4vx462vybwibl7tq2leywpuq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Altai Vabariik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2378</id>
    <revision>
      <id>6177313</id>
      <parentid>6172979</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:23:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3630" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Altai Vabariik
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Республика Алтай | nimi1_latin = (Respublika Altai)
|  nimi2_keel = altai | nimi2 = Алтайдынг Республиказы | nimi2_latin = (Altajdõng Respublikazõ)
|  lipp = Flag of Altai Republic.svg
|  lipu_link = [[Altai Vabariigi lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Altai Republic.svg
|  vapi_link = [[Altai Vabariigi vapp]]
|  pindala = 92961
|  elanikke = 221559
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
|  keskuse_nimi = [[Gorno-Altaisk]]
|  ametlik_keel = [[vene keel|vene]], [[altai keel|altai]] ja [[kasahhi keel|kasahhi]]
|  asendikaardi_pilt = Altai Republic in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Altai Vabariik''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariik]]) [[Venemaa]]l [[Siberi föderaalringkond|Siberi föderaalringkonnas]].

Ta asub [[Lõuna-Siber]]is. Piirneb [[Kemerovo oblast]]i, [[Hakassia Vabariik|Hakassia Vabariigi]], [[Tõva Vabariik|Tõva Vabariigi]] ja [[Altai krai]]ga ning välisriikidest [[Mongoolia]], [[Hiina]] ja [[Kasahstan]]iga.

== Ajalugu ==

Moodustati [[1922]]. aastal kui [[Oiroodi autonoomne oblast]]. [[1948]]. aastal nimetati ümber [[Mägi-Altai AO|Mägi-Altai autonoomseks oblastiks]], [[1990]]. aastal [[Mägi-Altai ANSV|Mägi-Altai ANSV-ks]], [[1991]]. aastal [[Mägi-Altai Vabariik|Mägi-Altai Vabariigiks]] ja [[1992]]. aastal Altai Vabariigiks.

== Rahvastik ==

2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 202 947 inimest, kellest 116 510 (57,4%) olid [[venelased]], 62 192 (30,6%) [[altailased]] ja 12 108 (6%) [[kasahhid]].

[[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Altai Vabariigi elanikest venelasi 55,68%, altailasi 35,33% ja kasahhe 6,07%.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-27 |arhiivimisaeg=2018-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181226044600/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Haldusjaotus ==
Vabariigi koosseisus olevad rajoonid ja vabariikliku alluvusega linn:

'''Rajoonid''':
* [[Koš-Agatši rajoon]] (Koš-Agaši rajoon) (vene ''Кош-Агачский район'', altai ''Кош-Агаш аймак'')
* [[Maima rajoon]] (Majma rajoon) (''Майминский район'', ''Майма аймак'')
* [[Ongudai rajoon]] (Ongdoj rajoon) (''Онгудайский район'', ''Оҥдой аймак'')
* [[Šebalino rajoon]] (Šebalini rajoon) (''Шебалинский район'', ''Шебалин аймак'')
* [[Tšemali rajoon]] (Tšamali rajoon) (''Чемальский район'', ''Чамал аймак'')
* [[Tšoja rajoon]] (?) (''Чойский район'', ?)
* [[Turotšaki rajoon]] (Turatšaki rajoon) (''Турочакский район'', ''Турачак аймак'')
* [[Ulagani rajoon]] (''Улаганский район'', ''Улаган аймак'')
* [[Ust-Kani rajoon]] (Kan-Oozõ rajoon) (''Усть-Канский район'', ''Кан-Оозы аймак'')
* [[Ust-Koksa rajoon]] (Kök-Suu Oozõ rajoon) (''Усть-Коксинский район'', ''Кӧк-Суу Оозы аймак'')

'''Linn''':
* [[Gorno-Altaisk]] (''Горно-Алтайск'', ''Улулу Алтай'' (mitteametlik))

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [http://республика-алтай.рф/ Altai Vabariigi internetiportaal]

{{RUS-Siber}}

{{koord |NS=50.91666667 |EW=86.91666667 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa vabariigid]]
[[Kategooria:Altai Vabariik]]</text>
      <sha1>7rh5s5fdryq5mbi63767pwn8vfrb4sm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõva</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2398</id>
    <revision>
      <id>6177315</id>
      <parentid>6141378</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:24:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3606" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Tõva Vabariik
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Республика Тыва | nimi1_latin = (Respublika Tõva)
|  nimi2_keel = tõva | nimi2 = Тыва Республика | nimi2_latin = (Tõva Respublika)
|  lipp = Flag of Tuva.svg
|  lipu_link = [[Tõva lipp]]
|  vapp = Coat of arms of Tuva.svg
|  vapi_link = [[Tõva vapp]]
|  pindala = 168660
|  elanikke = 332609
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Kõzõl]]
|  ametlik_keel = [[vene keel|vene]] ja [[tõva keel|tõva]]
|  asendikaardi_pilt = Tuva in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Tõva Vabariik''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariik]]) [[Venemaa]]l [[Siberi föderaalringkond|Siberi föderaalringkonnas]].

Oli aastatel [[1921]]–[[1944]] formaalselt sõltumatu [[Tuva Rahvavabariik|rahvavabariik]].

Piirneb põhjas [[Krasnojarski krai]] ja [[Irkutski oblast]]iga, läänes [[Hakassia Vabariik|Hakassia Vabariigiga]] ja [[Altai Vabariik|Altai Vabariigiga]], idas [[Burjaatia|Burjaatia Vabariigiga]] ja välisriikidest [[Mongoolia]]ga lõunas.

== Rahvastik ==
2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 307 930 inimest, kellest olid 82,0% [[tõvad]] ja 16,3% [[venelased]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |pealkiri=2010. aasta rahvaloenduse andmed |vaadatud=2012-01-01 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601173256/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Linnades elas 52,0% rahvastikust. Ainuke suurem linn on pealinn Kõzõl.

Venelaste osakaal on alates [[1959]]. aasta rahvaloendusest (40 protsenti) pidevalt langenud. Suurem väljaränne järgnes [[1990]]. aastal toimunud etnilistele rahutustele, milles hukkus ligi 90 venelast.

== Haldusjaotus ==
Vabariigi koosseisus on järgmised [[kožuun]]id:

{{veergude loend|
* [[Bai-Taiga kožuun]] (Бай-Тайгинский кожуун)
* [[Barun-Hemtšiki kožuun]] (Барун-Хемчикский кожуун)
* [[Dzun-Hemtšiki kožuun]] (Дзун-Хемчикский кожуун)
* [[Erzini kožuun]] (Эрзинский кожуун)
* [[Kaa-Hemi kožuun]] (Каа-Хемский кожуун)
* [[Kõzõli kožuun]] (Кызылский район)
* [[Mongun-Taiga kožuun]] (Монгун-Тайгинский кожуун)
* [[Ovjuri kožuun]] (Овюрский кожуун)
* [[Pii-Hemi kožuun]] (Пий-Хемский кожуун)
* [[Sut-Holi kožuun]] (Сут-Хольский кожуун)
* [[Tandinski kožuun]] (Тандинский кожуун)
* [[Tere-Holi kožuun]] (Тере-Хольский кожуун)
* [[Tess-Hemi kožuun]] (Тес-Хемский кожуун)
* [[Todža kožuun]] (Тоджинский кожуун)
* [[Tšaa-Holi kožuun]] (Чаа-Хольский кожуун)
* [[Tšedi-Holi kožuun]] (Чеди-Хольский кожуун)
* [[Ulug-Hemi kožuun]] (Улуг-Хемский кожуун)
}}
== Ajalugu ==

* [[17. aprill]] [[1914]] – 1921 [[Urjanhai krai]]
* [[14. august]] [[1921]] – 1926 [[Tannu-Tuva Rahvavabariik]]
* [[24. november]] [[1926]] – 1944 [[Tuva Rahvavabariik]]
* [[13. oktoober]] [[1944]] – 1961 Tuva autonoomne oblast (''Vene NFSV koosseisus'')
* [[10. oktoober]] [[1961]] [[Tuva ANSV]]

== Vaata ka ==
* [[Tõva riigipeade loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [http://gov.tuva.ru Tõva Vabariigi koduleht]

{{RUS-Siber}}

{{koord |NS=51.78333333 |EW=94.75 |type=adm1st }}

[[Kategooria:Venemaa vabariigid]]
[[Kategooria:Tõva| ]]</text>
      <sha1>2aqnikggl295nilomn9rm3x4po3vuqo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Altai krai</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2400</id>
    <revision>
      <id>6177316</id>
      <parentid>5966556</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:24:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4747" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Altai krai
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Алтайский край | nimi1_latin = (Altaiski krai)
|  lipp = Flag of Altai Krai.svg
|  lipu_link = [[Altai krai lipp|Lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Altai Krai.svg
|  vapi_link = [[Altai krai vapp|Vapp]]
|  pindala = 167817
|  elanikke = 2268179
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Barnaul]]
|  asendikaardi_pilt = Altai Krai in Russia.svg
|  pind = osm
}}

'''Altai krai''' on [[Venemaa]] haldusüksus [[Siberi föderaalringkond|Siberi föderaalringkonnas]]. Asub Lõuna-Siberis [[Ob]]i jõe ülemjooksul. Piirneb lõunas [[Kasahstan]]iga.

Suuremad linnad on [[Barnaul]], [[Biisk]], [[Zarinsk]], [[Novoaltaisk]] ja [[Rubtsovsk]].

93% elanikest on venelased.

==Haldusjaotus==
Krai koosseisus on järgmised rajoonid:
{{Veergude loend|laius=26em|
*[[Aleiski rajoon]] (Алейский район)
*[[Altaiskoje rajoon]] (Алтайский район)
*[[Bajevo rajoon]] (Баевский район)
*[[Biiski rajoon]] (Бийский район)
*[[Blagoveštšenka rajoon]] (Благовещенский район)
*[[Burla rajoon]] (Бурлинский район)
*[[Bõstrõi Istoki rajoon]] (Быстроистокский район)
*[[Habarõ rajoon]] (Хабарский район)
*[[Jegorjevski rajoon]] (Егорьевский район)
*[[Jeltsovka rajoon]] (Ельцовский район)
*[[Kalmanka rajoon]] (Калманский район)
*[[Kameni rajoon]] (Каменский район)
*[[Kljutši rajoon]] (Ключевский район)
*[[Kossihha rajoon]] (Косихинский район)
*[[Krasnogorskoje rajoon (Altai krai)|Krasnogorskoje rajoon]] (Красногорский район)
*[[Krasnoštšokovo rajoon]] (Краснощековский район)
*[[Krutihha rajoon]] (Крутихинский район)
*[[Kulunda rajoon]] (Кулундинский район)
*[[Kurja rajoon]] (Курьинский район)
*[[Kõtmanovo rajoon]] (Кытмановский район)
*[[Lokoti rajoon]] (Локтевский район)
*[[Mamontovo rajoon]] (Мамонтовский район)
*[[Mihhailovskoje rajoon]] (Михайловский район)
*[[Novitšihha rajoon]] (Новичихинский район)
*[[Pankrušihha rajoon]] (Панкрушихинский район)
*[[Pavlovski rajoon (Altai krai)|Pavlovski rajoon]] (Павловский район)
*[[Pervomaiski rajoon (Altai krai)|Pervomaiski rajoon]] (Первомайский район)
*[[Petropavlovskoje rajoon]] (Петропавловский район)
*[[Pospelihha rajoon]] (Поспелихинский район)
*[[Rebrihha rajoon]] (Ребрихинский район)
*[[Rodino rajoon]] (Родинский район)
*[[Romanovo rajoon]] (Романовский район)
*[[Rubtsovski rajoon]] (Рубцовский район)
*[[Saksa rahvusrajoon]] (Немецкий Национальный район)
*[[Sibirski rajoon]] (Сибирский район)
*[[Slavgorodi rajoon]] (Славгородский район)
*[[Smolenskoje rajoon]] (Смоленский район)
*[[Solonešnoje rajoon]] (Солонешенский район)
*[[Soltoni rajoon]] (Солтонский район)
*[[Sovetskoje rajoon]] (Советский район)
*[[Sujetka rajoon]] (Суетский район)
*[[Šelabolihha rajoon]] (Шелаболихинский район)
*[[Šipunovo rajoon]] (Шипуновский район)
*[[Zalessovo rajoon]] (Залесовский район)
*[[Zarinski rajoon]] (Заринский район)
*[[Zavjalovo rajoon (Altai krai)|Zavjalovo rajoon]] (Завьяловский район)
*[[Zmeinogorski rajoon]] (Змеиногорский район)
*[[Zonalnoje rajoon]] (Зональный район)
*[[Tabunõ rajoon]] (Табунский район)
*[[Talmenka rajoon]] (Тальменский район)
*[[Tjumentsevo rajoon]] (Тюменцевский район)
*[[Toguli rajoon]] (Тогульский район)
*[[Toptšihha rajoon]] (Топчихинский район)
*[[Tretjakovo rajoon]] (Третьяковский район)
*[[Troitskoje rajoon]] (Троицкий район)
*[[Tselinnoje rajoon]] (Целинный район)
*[[Tšarõšskoje rajoon]] (Чарышский район)
*[[Uglovskoje rajoon]] (Угловский район)
*[[Ust-Kalmanka rajoon]] (Усть-Калманский район)
*[[Ust-Pristani rajoon]] (Усть-Пристанский район)
*[[Voltšihha rajoon]] (Волчихинский район)
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina}}

{{RUS-Siber}}

{{koord |NS=52.76666667 |EW=82.61666667 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa kraid]]
[[Kategooria:Altai krai| ]]</text>
      <sha1>8xfgxoa1d2ghmygkd2eln9c2ybxjum8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Grenada</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2817</id>
    <revision>
      <id>6177211</id>
      <parentid>6168112</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T06:09:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>213.184.49.21</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15049" xml:space="preserve">{{Riik
|  riiginimi = Grenada Riik
|  omastav = Grenada
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = State of Grenada
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Coat of arms of Grenada.svg
|  vapi_laius = 100px
|  vapipilt =
|  asendikaart = Grenada in its region.svg
|  deviis = ''Ever Conscious of God We Aspire, Build and Advance as One People''
|  riigikeel = [[inglise keel|inglise]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Saint George’s]]
|  riigipea_ametinimi2 = [[Suurbritannia monarhid|Kuninganna]]
|  riigipea_nimi2 = [[Elizabeth II]]
|  riigipea_ametinimi = kindralkuberner
|  riigipea_nimi = [[Cécile La Grenade]]&lt;ref&gt;[http://www.caribjournal.com/2013/04/10/grenada-names-first-female-governor-general-cecile-la-grenade/ &quot;Grenada Names First Female Governor General, Cecile La Grenade&quot;, ''Caribbean Journal'', 10.04.2013]&lt;/ref&gt;
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Keith Mitchell]]
|  pindala = 344
|  rahvaarv = 
|  rahvaarv_seis = 
|  rahvaarv_viide = 
|  iseseisvus = 7. veebruar 1974
|  valuuta = [[Ida-Kariibi dollar|dollar]] (XCD)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] -4
|  hümn = [[Hail Grenada]]
|  usund = 
|  tippdomeen = [[.gd]]
|  telefonikood = 1-473
|  riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]]
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = GRN
|  märkused = 
}}

'''Grenada''' on saareriik [[Lõuna-Ameerika]]st [[põhi|põhjas]] [[Väikesed Antillid|Väikeste Antillide saarestikus]].

[[Läänepoolkera]] iseseisvatest riikidest on Grenadast väiksem ainult [[Saint Kitts ja Nevis]]. Grenada kuulub [[Briti Rahvaste Ühendus|Rahvaste Ühendus]]se. Grenada on maailma väikseim riik, millel on kahekojaline parlament.

== Nimi ==
Nimi &quot;Grenada&quot; päritolu pole selge, kuid ühe versiooni järgi võib see tuleneda [[Hispaania]] linna [[Granada]] nimest.&lt;ref name=&quot;USA Luure Keskagentuuri ülevaade&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gj.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2017-04-20 |arhiivimisaeg=2018-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181226014059/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gj.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Asend ==

Grenada asub [[Põhja-Ameerika|Põhja-]] ja Lõuna-Ameerika mandrite vahel [[Kariibi meri|Kariibi mere]] ja [[Atlandi ookean]]i piiril Väikeste Antillide saarestikus. Riigist [[ida|itta]] jääb Atlandi ookean ja [[lääs|läände]] Kariibi meri. Riigist põhjas asub [[Saint Vincent ja Grenadiinid]], kagus asub [[Trinidad ja Tobago|Trinidadile ja Tobago]]le kuuluv [[Tobago]] saar, [[lõuna]]s [[Venezuela]] ja [[edel]]as Venezuelale kuuluvad saared. Grenada on [[Tuulepealsed saared (Kesk-Ameerika)|Tuulepealsete saarte]] kõige lõunapoolsem saar.

Riigi rannajoone pikkus on 121 kilomeetrit.&lt;ref name=&quot;USA Luure Keskagentuuri ülevaade&quot;/&gt; Pikim vahemaa riigis on linnulennult 34 kilomeetrit [[kirre|kirdest]] edelasse ja 19 kilomeetrit [[kagu]]st [[loe|loodesse]].&lt;ref name=&quot;Ülevaade Grenadast&quot;&gt;[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Congo-Democratic-Republic-of-the-to-India/Grenada.html Ülevaade Grenadast.]&lt;/ref&gt;

== Loodus ==
[[Pilt:Grenada-et.png|pisi|Grenada kaart]]
Grenada suuremad saared on [[Grenada (saar)|Grenada]], [[Carriacou]], [[Ronde]] ja [[Petite Martinique]]. Saared on vulkaanilise tekkega. Grenada saare idaosa on madal, lääneosa mägine. Riigi kõrgeim tipp Saint Catherine mägi asub 840 meetrit üle merepinna.

Riigis leidub palju lühikesi ojasid, millest pikim on St Johnsi jõgi. Kuna ojad on väga veerikkad, põhjustavad vihmased aastaajad riigis üleujutusi.&lt;ref name=&quot;Grenada, Caribbean Islands 2016&quot;&gt;[iopscience.iop.org/article/10.1088/1755-1315/29/1/012004/pdf A comparison of flash flood response at two different watersheds in Grenada, Caribbean Islands. 2016.]&lt;/ref&gt; Järved on väikesed ja asuvad vulkaanide kraatrites, neist suurim on Grand Etangi järv, pindalaga 14,6 hektarit.&lt;ref name=&quot;Ülevaade Grenadast&quot;/&gt; Grand Etangi järve ümbrusse rajati [[1906]] Grenada esimene looduskaitseala.

Mägedes leidub troopilist [[vihmamets]]a. Grenada looduses on kirjeldatud 1068 taimeliiki.&lt;ref&gt;[http://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Grenada.htm Ülevaade Grenada metsadest.]&lt;/ref&gt;

Grenadas leidub 5 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]], neist ohustatuim on vaid Grenadas elav ''Pristimantis euphronides''.&lt;ref&gt;[http://amphibiaweb.org Kahepaiksete andmebaas.]&lt;/ref&gt;

Grenadas pole [[mürkmadu]]sid.&lt;ref&gt;[https://sites.google.com/site/grenadabioconserv/listing-of-biodiversity/threatened-reptile-species Ülevaade Grenada loodusest.]&lt;/ref&gt; Riigis on tuvastatud 8 liiki sisalikke ja 5 liiki madusid.&lt;ref name=&quot;Ülevaade Grenada loodusest&quot;&gt;{{Cite web |url=http://culture.gd/index.php/oc/wild-life |title=Ülevaade Grenada loodusest. |access-date=20. aprill 2017 |archive-date=21. aprill 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170421101038/http://culture.gd/index.php/oc/wild-life |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

Grenadas on registreeritud 177 linnuliiki.&lt;ref&gt;[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?lang=EN&amp;p2=1&amp;list=clements&amp;synlang=&amp;region=GD&amp;version=text&amp;lifelist=&amp;highlight=0 Daniel Lepage. Aviabase.]&lt;/ref&gt; Grenada rahvuslind on kriitiliselt ohustatud [[grenada tuvi]].

Grenadas on registreeritud 11 liiki [[käsitiivalised|käsitiivalisi]].&lt;ref name=&quot;Ülevaade Grenada loodusest&quot;/&gt; Riigi ohustatuimad [[imetaja]]d on [[aguuti]], [[üheksavöölane]] ja 2 opossumiliiki.&lt;ref&gt;[https://sites.google.com/site/grenadabioconserv/listing-of-biodiversity/threatened-mammal-species Ülevaade Grenada loodusest.]&lt;/ref&gt;

Grenadal valitseb [[troopiline kliima]]. Keskmine ööpäevane temperatuur on +26&amp;nbsp;°C. Vihmaperiood kestab maist oktoobrini, mil riiki võivad tabada ka [[orkaan]]id. Tõsisemaid kahjustusi põhjustas 2011 orkaan Ophelia.&lt;ref name=&quot;Grenada, Caribbean Islands 2016&quot;/&gt; Riigis sajab keskmiselt aastas 1500&amp;nbsp;mm sademeid.&lt;ref name=&quot;Ülevaade Grenadast&quot;/&gt;

== Riigikord ==
Grenadas kehtib parlamentaarne demokraatia. Riigipea on Briti kuninganna [[Elizabeth II]], keda kohapeal esindab kindralkuberner.&lt;ref name=&quot;USA Luure Keskagentuuri ülevaade&quot;/&gt; Valitsusjuht on peaminister.

[[Seadusandlik võim|Seadusandlikku võimu]] teostab 2-kojaline parlament. Ülemkotta ehk senatisse kuulub 13 liiget. Senati liikmed määratakse ametisse 5-aastaks, liikmed kinnitab ametisse kindralkuberner, 10 liiget määratakse peaministri ja 3 opositsiooniliidri soovitusel. Alamkoja ehk Esindajatekoja liikmeid on kokku 15 ja nad on ametis 5-aastase tähtajaga.

Viimased parlamendivalimised peeti [[13. märts]]il [[2018]].

Riigi suurimad parteid on Grenada Ühendatud Töölispartei, Rahvus-demokraatlik Kongress ja Uus Rahvuslik Partei. 2018 valimiste järel on alamkojas esindatud ainult Uus Rahvuslik Partei.

Grenada esimene põhiseadus jõustus [[1967]]. Praegune põhiseadus kehtib 1974. aastast, kuid [[1979]]–[[1983]] kehtis teine põhiseadus. Riigi kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi ülemkohus.

== Haldusjaotus ==
[[Fail:Grenada, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Grenada haldusjaotus]]

Grenadas on kuus valda ja üks sõltkond ([[Lõuna-Grenadiinid]]). Grenada pealinn on [[Saint George's]].

== Rahvastik ==

[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Grenadas 103 328 inimest.&lt;ref&gt;[http://www.gov.gd/egov/pdf/ncodc/docs/grenden_annual_report-2012.pdf Grenada Drug Epidemiology Network (GRENDEN) Annual Report, 2012]&lt;/ref&gt; 2011. aasta rahvaloenduse andmed pole kättesaadavad.

Grenada rahvastik paikneb valdavalt rannikul, umbes kolmandik rahvastikust elab pealinnas. Enamik Grenada elanikest on [[Aafrika]] juurtega. [[1857]]–[[1885]] asustati Grenadale rahvast [[India]]st, kelle järglased moodustavad praegu riigis suurima rahvusvähemuse. 2001 rahvaloenduse andmetel elas Grenadal ka 125 [[kariibid|kariibi]].

Pea pool rahvastikust on [[katoliiklus|katoliiklased]]. Lisaks tegutseb riigis ka [[anglikaanid|anglikaane]] ja [[nelipühilased|nelipühilasi]]. [[1956]] rajati Saint George'si katoliiklik piiskopkond. [[2014]] tegutses piiskopkonnas 7 ilmikpreestrit ja 16 regulaarvaimulikku.

== Riigikaitse ==

Grenada praegused kaitsejõud koosnevad politseijõududest ja [[rannavalve]]st. 1979–1983 toimis Grenadal oma armee.

== Majandus ==

Grenada tähtsaim majandusharu on [[turism]].&lt;ref name=&quot;USA Luure Keskagentuuri ülevaade&quot;/&gt; Tähtsal kohal on riigi majanduses ka ehitussektor.

Grenada [[põllumajandus]]t laastasid tõsiselt 2004 ja 2005 orkaanid. Riigis on oluline [[muskaatpähkel|muskaatpähkli]] kasvatus. Samuti kasvatatakse [[kakaopuu]]d, [[banaan]]e, [[tsitrus]]i ja [[puuvillapõõsas]]t.

== Taristu ==

Grenada teedevõrgu kogupikkus on 1127 kilomeetrit, millest kattega teid on 687 kilomeetrit.&lt;ref name=&quot;USA Luure Keskagentuuri ülevaade&quot;/&gt; Riigis kehtib [[vasak- ja parempoolne liiklus|vasakpoolne liiklus]].

Riigis on 3 lennuvälja. Peamine [[sadam]] on Saint George's.

== Ajalugu ==
[[Pilt:US_Marines_with_prisoners_Grenada_1983.jpg|pisi|USA merejalaväelaste invasioon Grenadasse 1983]]
Grenada oli asustatud juba enne [[eurooplased|eurooplaste]] saabumist. Sel ajal elasid saarel [[kariibid]], kes olid saare põlisasukad, rahumeelsemad [[aravakid]] minema ajanud.

[[Christoph Kolumbus]] avastas Grenada [[1498]] oma kolmandal reisil Uude Maailma. Ta nimetas selle saare La Concepcióniks.

Osaliselt kariibide sõjakuse tõttu jäi Grenada rohkem kui sajandiks pärast avastamist koloniseerimata. Kõigepealt proovisid koloniseerimist [[inglased]], aga ebaõnnestunult. Alles [[1650]] ostis [[kardinal Richelieu]] asutatud ettevõte Grenada inglastelt ära ja rajas saarele väikese asunduse. Kariibidega tekkis kohe sõjaline konflikt, aga [[prantslased]] tõid [[Martinique]]'ilt lisajõude ja hävitasid kariibid viimseni, sest need keeldusid alla andmast ja end [[ristimine|ristida]] laskmast.

Grenada jäi [[Prantsusmaa]] võimu alla kuni [[1762]], mil [[Inglismaa]] selle [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] käigus vallutas. Järgmisel aastal sõlmitud [[Pariisi rahuleping (1763)|Pariisi rahuleping]] kinnitas saare ülemineku. [[1779]] vallutas Prantsusmaa saare tagasi, kuid [[Versailles' rahuleping (1783)|Versailles' rahuleping]] ([[1783]]) andis saare taas inglastele. [[1795]] puhkes saarel ülestõus, mille eesmärgiks oli ühinemine Prantsusmaaga, kuid see ebaõnnestus ja Grenada jäi inglastele kuni koloniaalperioodi lõpuni 1974.

[[18. sajand]]il toimus Granada majanduses pööre. Varem olid kõik [[Lääne-India]] saared pühendunud [[suhkur|suhkru]] tootmisele [[ori|orjatööjõu]] abil, aga saart tabasid loodusõnnetused, mis ajendasid saarele sisse tooma teisi kultuure. [[1782]] hakkas [[George III]] botaanikanõunik [[Joseph Banks]] saarel kasvatama [[muskaatpähkel|muskaatpähkleid]]. Grenada pinnas sobis taime kasvatamiseks. Muskaatpähkli- ja kakaopuukasvatus soosis väiksemaid talusid ja saare maad jagunesid peatselt väikemaaomanike vahel.

[[1833]] määrati saarele kuberner, kes aga kunagi saarel ei elanud, sest oli kõigi Briti Tuulepealsete saarte peale ühine. [[1834]] kaotati Grenadal [[orjus]].

[[1958]] kaotati Briti Tuulepealsete saarte valitsus ja Grenada ühendati [[Lääne-India Föderatsioon]]iga. See lagunes juba [[1962]]. [[Suurbritannia]] püüdis tulutult leida sobivat valitsusvormi, misjärel 1967 anti Grenadale laialdane [[autonoom]]ia [[assotsieerunud riik]]luse raames ja [[7. veebruar]]il [[1974]] täielik iseseisvus.

Pärast iseseisvuse saavutamist võttis Grenada üle Briti parlamentaarse süsteemi, kus monarhi asemel on Suurbritannia monarhi esindav ja tema määratud kindralkuberner ning peaminister on ühtlasi valitsuserakonna juht. Riigi esimeseks peaministriks sai [[Eric Gairy]].

13. märtsil 1979 toimus Grenadas [[revolutsioon]]. Gairy kukutati ja võimule tuli [[marksism|marksistlik]] Rahva Revolutsiooniline Valitsus, mis lõi tihedad sidemed [[Kuuba]], [[Nicaragua]] ja teiste [[sotsialism]]imaadega. Kõik ülejäänud erakonnad keelustati, põhiseaduse toimimine peatati ja neli aastat ei toimunud saarel valimisi. Valitsust juhtis [[Maurice Bishop]].

[[25. oktoober|25. oktoobril]] 1983 vallutas [[USA]] sõjavägi Grenada. [[Ronald Reagan]]i sõnul põhjustas sissetungi asjaolu, et Grenada kujutas endast ohtu USA riiklikule julgeolekule. Operatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise ajal ei konsulteerinud USA Grenada riigipea Elizabeth II, [[ÜRO]] ega [[Rahvaste Ühendus]]ega. Maurice Bishopi surnukeha on siiani leidmata.

[[1984]] peeti Grenadal üldvalimised, millel parlamendi 15 kohast 13 võitis Uus Rahvuslik Partei [[Herbert Blaize]]'i juhtimisel, kes juhtis valitsust kuni surmani [[1989]]. Pärast valimisi taastati saarel 1974. aasta põhiseadus. Kõik tähtsamad tänapäeva Grenada erakonnad pärinevad Uuest Rahvuslikust Parteist eraldunud rühmitustest, kuid sellest hoolimata võitis Uus Rahvuslik Partei [[1999]]. aasta valimistel kõik 15 kohta. Erakonda juhib [[Keith Mitchell]].

[[7. september|7. septembril]] [[2004]] hävitas 4. kategooria orkaan Ivan 85% saare ehitistest, sealhulgas [[vangla]] ja peaministri residentsi. Surma sai 39 inimest ja peaaegu kogu muskaatpähklisaak hävines. Orkaan Ivani hävitustöö tabas ka saare loodust ja haruldasemate loomaliikide täpset seisu ei teata siiani.

== Eesti ja Grenada suhted ==

[[Eesti]] sõlmis Grenadaga [[diplomaatilised suhted]] [[12. mai]]l [[2006]].&lt;ref&gt;[http://www.vm.ee/et/uudised/eesti-ja-grenada-solmisid-diplomaatilised-suhted Eesti ja Grenada sõlmisid diplomaatilised suhted. Eesti Välisministeeriumi pressiteade 12. mai 2006.]&lt;/ref&gt;

== Haridus==

Grenada haridussüsteem jaguneb [[põhiharidus]]eks, [[keskharidus]]eks ja [[kõrgharidus]]eks. Põhikool kestab 7 ja keskkool 5 aastat. Koolikohustus algab 5-aastaselt.

[[Pilt:Kirani_James_Daegu_2011.jpg|pisi|püsti|[[Kirani James]] [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]]]]

Riigis asub Lääne-India ülikooli kampus ja [[1976]] rajatud St. George'si eraülikool.

== Kultuur ==

Grenada tuntumad kultuuriüritused on [[karneval]]id. Riigis asub Spice Basketi teatrihoone ja kinopalee. 1976 rajati Grenada riiklik muuseum.

Riigi populaarseim spordiala on [[kriket]]. Grenada osales esmakordselt [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el [[Los Angeles]]es. Riigi tuntuim sportlane on sprinter [[Kirani James]], kes võitis kulla [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is ja hõbeda [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s. Riigi suurimad staadionid on 20 000 külastajat mahutavad kriketistaadion ja 10 000 külastajat mahutav Kirani Jamesi nimeline kergejõustikustaadion.

==Vaata ka==
*[[Grenada kindralkuberneride loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
{{vikisõnastik-tekstina}}

{{Rahvaste Ühendus}}
{{Ameerikariigid}}

{{koord |NS=12.11666667 |EW=-61.66666667 |type=country |region=GD}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Ameerika maad]]
[[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]]
[[Kategooria:Grenada| ]]</text>
      <sha1>cw2xhyvvrg3s81v0mohx1kx4kho4nni</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Narva-Jõesuu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3943</id>
    <revision>
      <id>6177167</id>
      <parentid>6171450</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:40:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9731" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)]]}}
{{EestiAsula
|  nimi = Narva-Jõesuu
|  omakeelne_nimi_1 =  |  |
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Ida-Viru
}}

'''Narva-Jõesuu''' (saksa keeles varem ''Hungerburg'', ''Narwa-Mündung''{{lisa viide}}; [[vene keel]]es varem ''Гунгербург'', ''Усть-Нарoва'') on [[linnasisene linn]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]. Linnaõigused sai [[1993]]. aasta augustis.

Linna kaugus [[Narva]]st on 14 kilomeetrit ja maakonnakeskusest [[Jõhvi]]st 47 kilomeetrit.

[[Alev]] nimetati ametlikult Narva-Jõesuuks [[1890]]. aastal. [[1. aprill]]il [[1934]] liideti Narva-Jõesuu alev jaoskonnana Narva linnaga. 1. mail 1938 jõustunud [[linnaseadus]]ega sai Narva-Jõesuust Narva linnaosa (ainus selline Eestis). [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel eraldati Narva-Jõesuu Narvast omaette linnaks.

Narva-Jõesuu on tuntud kuurortlinnana, mille hiilgepäevad jäävad aastakümnete taha. Linn paikneb [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja merelahe vahelises kolmnurgas, kus sümmeetrilised tänavad on rajatud otse [[luitemännik]]usse. Seal on mitu tänapäevast raviasutust (näiteks [[Narva-Jõesuu sanatoorium]]) ja puhkekodu. Narva-Jõesuus asub Eesti pikim mereäärne liivane supelrand (7,5 km ja jätkub [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linna]] [[Meriküla]] ja [[Udria]] randadega).

[[Pilt:Hungerburgi kaart.jpg|thumb|Hungerburgi (Narva-Jõesuu) kaart 1905. aastast]]
[[File:Карта к статье «Нарва». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915) 01.jpg|pisi|Narva jõe suudme topograafiline kaart Peterburis 1914. aastal ilmunud venekeelse sõjaväeentsüklopeedia 16. köite artiklis &quot;Narva&quot;]]
== Ajalugu ==
[[Fail:Narva-Jõesuu vana tuletorn.jpg|pisi|Narva-Jõesuu vana tuletorn]]
[[Fail:Гунгербург. Пристань и маяк. Почтовая открытка.jpg|pisi|Sadam ja tuletorn]]
[[Fail:Villa Capriccio, Narva-Jõesuu 1940.jpg|pisi|Villa Capriccio (1940)]]
Esimest korda on paikkonda mainitud [[1503]]. aastast pärinevas [[Liivi ordu]] [[maameister|maameistri]] [[Wolter von Plettenberg]]i dokumendis. Aastal [[1686]] sai paikkond nimeks Hungerburg (&quot;näljalinn&quot;). Legendi järgi andsid kohale sellise nime [[Saksamaa|Saksa]] kaupmehed, kes merehädalistena ei leidnud rannast mingit sööki.

Narva-Jõesuu kuulus [[hingeloend]]ites [[Kudruküla]] alla ning oli  [[Viru kreis]]i [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonna]]  [[Peetri vald|Peetri valla]] koosseisus&lt;ref&gt;[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.62/dbid/C83211215 Viivikonna mõis], [[Vaivara vald]], ERA.62. 10.38.8, The National Archives of Estonia &lt;/ref&gt;.

[[1866]]. aastal toimus alevis tulekahju, milles hävines üle 100 eluhoone, kuid seejärel kavandati uus asula korrapärase plaani alusel. Kuurordina algas Narva-Jõesuu tõus pärast [[Tallinn]]–[[Peterburi]] raudtee avamist [[1870]]. aastal. 15. juulil 1900 pühitseti Narva-Jõesuus uus [[Narva-Jõesuu Nikolai kirik]], kirik oli ehitatud suvitajatele ning allus alalise [[Adjunkt|adjunkt]]uurina [[Vaivara kogudus]]ele.  [[Narva-Jõesuu Niguliste kogudus|Kogudus]] oli nii eesti- kui ka saksakeelne. 1906. aastal algatas [[Kiriku eestseisus|kiriku eestseisus]] koguduse üldkogus toimunud hääletuse põhjal koguduse palvemaja platsile Narva-Jõesuus, [[Koidu tänav (Narva-Jõesuu)|Koidu tänav]] 19 kooli ehitamise. Valminud koolihoone anti 1907. aastal [[Narva-Jõesuu Kooliselts]]i palvel neile 12 aasta peale rendile. Koolijuhina tegutsesid [[Ernst Martinson]] ja [[Jakob Kents]]. Õppekeeleks oli vene keel, õpetati koolis ka eesti keelt eesti kirjandust, eesti ajalugu ja geograafiat, sest tuli arvestada ka noorte edasiõppimise võimalusi Narva vene keskkoolides. Narva-Jõesuu oli kahekeelne asula ja seal elas rohkesti venelasi. Narva-Jõesuu koolis töötasid õpetajatena [[Herman Kalmo]], [[Alfred Liigmann]], P.Priimägi, [[Tuudur Vettik|T.Vettik]], [[August Raud]], [[Aleksander Okelmann]] jt.

1920. aastal liideti [[Peetri vald|Peetri valla]] [[Kudruküla]], [[Vahatküla]] .ja [[Schmetske]] suvituskoht ning  [[Narva vald|Narva valla]] [[Magerburg]]i küla, mis üle [[Narva jõgi|Narova jõe]], Narva-Jõesuu aleviga&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1920/06/11/3 Wiru maakonna nõukogu koosolek 5. juunil.], Waba Maa, nr. 128, 11 juuni 1920&lt;/ref&gt;.

Sõdade järel tulid kuurordi ellu langusperioodid. Eesti iseseisvumise järel paiknesid Narva-Jõesuus [[Narva-Jõesuu alevivolikogu]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/07/09/9 Narwa-Jõesuu alewiwolikogu wolinikkude ja nende kandidatide nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 44, 9 juuli 1919&lt;/ref&gt;, politseijaoskond, tolli- ja tuletornivalitsused ning oli eesti ja vene [[algkool]]. 1925. aastal otsustas majaomanike koosolek muuta Narva-Jõesuu [[alev]]i [[linn]]aks&lt;ref&gt;Kas alev või linn? Rahvaleht, 12. november 1925, nr 105, lk 2&lt;/ref&gt;. 21. jaanuar 1927 täpsustas [[Viru maavalitsus]], et Naroova-Jõesuu alevi, [[Narva vald|Naroova valla]] ja [[Narva jõgi|Naroova jõe]] nimedes [[Akadeemiline Emakeele Selts|Akadeemilise Emakeele Selts]]i kaalutlemisel ja maavalitsuse vastava otsuse põhjal 20. nov. 1926 a. prot. nr. 71 §§ll ja 14 tuleb &quot;Naroova“ asemel tarvitada ja kirjutada &quot;Narva“&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/01/21/8 Viru maavalitsuse teadaanne.], Riigi Teataja, nr. 5, 21 jaanuar 1927&lt;/ref&gt;.

Narva-Jõesuu alev iseseisva omavalitsusüksusena kaotati 1. aprillist 1934, ja selle administratiiv-piirkonda kuuluv maa-ala arvati Narva-Jõesuu linnaosana [[Narva ajalugu#Narva Eesti iseseisvusaastail 1918–1940|Narva linna]] administratiivpiirkonda&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/03/28/25 Narva-Jõesuu alevi Narva linnaga ühendamise seadus.], Riigi Teataja, nr. 27, 28 märts 1934&lt;/ref&gt;. Narva linna Narva-Jõesuu linnaosavalitsus asus enne teist maailmasõda aadressil [[Jaan Poska tänav (Narva-Jõesuu)|Jaan Poska tänav]] 27.

29. detsembril 1936 teatas [[Narva linnapea]] [[Jaan Lust]], et linnavalitsus kavatseb Narva-Jõesuu ümber nimetada Kuurort Narvaks, milline nimi oleks rahvusvaheliselt tuntum ja rahvusvahelise kõlaga. Narva-Jõesuu jaoskonnavalitsus soovis uueks nimeks Narva Rand&lt;ref&gt;Narva Rand või kuurort Narva. Rahvaleht, 30. detsember 1936, nr 152, lk 3&lt;/ref&gt;. [[1938]]. aasta [[linnaseadus]]ega sai 1934. aastal Narvaga ühendatud Narva-Jõesuu [[Narva]] [[linnaosa]]ks.

1941. aasta sõjategevuses Narva-Jõesuus põletati 56 maja, mahapõlenute hulgas on [[Narva-Jõesuu rannakohvik]], tuntud Pauli haar ja piirivalve hoone ning vana [[Narva-Jõesuu tuletorn]]. Kohalik [[Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik|ap,-õigeusu kirik]] sai 22 pommitabamust, kuid purunes vaid üks torn. Suvilate kvartal jäi alles, kõik suuremad suvilad Ja kõik puhkekodud jäid täiesti terveks, samuti ka [[Narva-Jõesuu kuursaal|Kuursaal]] ja [[Villa Capriccio]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1941/10/08/11 Virumaa pärast sõjapäevi], Postimees (1886-1944), nr. 71, 8 oktoober 1941&lt;/ref&gt;.

== Rahvastik ==

Narva-Jõesuu elanikkond seisuga [[1. veebruar]] [[2007]] oli 3011 inimest, kellest 76,2% olid [[venelased]], 13,2% olid [[eestlased]] ja 10,6% olid muud rahvused. 1. jaanuaril 2014 oli elanike arv 2655.&lt;ref&gt;http://www.stat.ee/ppe-55736&lt;/ref&gt;

{| 
! align=&quot;center&quot; style=&quot;background:#f0f0f0;&quot;| Aasta
! align=&quot;center&quot; style=&quot;background:#f0f0f0;&quot;| Kokku
! align=&quot;center&quot; style=&quot;background:#f0f0f0;&quot;| Mehed
! align=&quot;center&quot; style=&quot;background:#f0f0f0;&quot;| Naised
|-
| 2000||3003||1347||1656
|-
| 2001||2984||1344||1640
|-
| 2002||2936||1320||1616
|-
| 2003||2874||1291||1583
|-
| 2004||2829||1272||1557
|-
| 2005||2744||1217||1527
|-
| 2006||2762||1229||1533
|-
| 2007||2770||1249||1521
|-
| 2008||2722||1243||1479
|-
| 2009||2742||1241||1501
|-
| 2010||2737||1231||1506
|-
| 
|}

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Ust-Narva.jpg|Narva-Jõesuu rand vaatega tuletornile
Pilt:Ust-Narva-13.jpg|Tuletorn
Pilt:Narvajoesuu2008august.jpg|Vabaduse tänav
Pilt:Ust-Narva-11.jpg|Narva-Jõesuu sanatoorium
Pilt:Njoesuupaike.jpg|Ausammas Narva-Jõesuu päikesele
Pilt:Njoesuusuplusvanker2.JPG|[[Supelvanker]] Narva-Jõesuus
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Narva-Jõesuu koduloomuuseum]]
*[[Narva-Jõesuu kuursaal]]
*[[Narva-Jõesuu tuletorn]]
*[[Narva-Jõesuu Niguliste kogudus]]
*[[Narva-Jõesuu Nikolai kirik]]
*[[Narva-Jõesuu linnaosa volinike loend 1939]]
*[[Narva-Jõesuu rannamoodustised]]
* [[Narva-Jõesuu vapp|Endine Narva-Jõesuu vapp]]
*[[Meresuu]]
*[[Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskus]]
*[[Narva-Jõesuu linnapea]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Narva-Jõesuu|Narva-Jõesuu}}
* [http://www.narva-joesuu.ee/?id=10045/ Narva-Jõesuu koduleht]
* [http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/e_sisu.html?id=41 Narva-Jõesuu Eesti Panoraamgalerii kodulehel]
* [http://albion-3.sitecity.ru/stext_1206003437.phtml Степан Владимирович Рацевич ГЛАЗАМИ ЖУРНАЛИСТА И АКТЕРА,Гунгербург - Усть-Нарва]
* [http://www.epl.ee/artikkel/482455 Narva jõe äärde tuleb surﬁkeskus ja kasiino], [[Eesti Päevaleht]] 12. november 2009
* [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&amp;code=62963 Narva-Jõesuu puitarhitektuuri hääbuv ilu], Äripäev, 5. juuli 2006
* [http://www.nude.ee/ Narva-Jõesuu Nude Beach]

{{Eesti linnad}}
{{Narva-Jõesuu linn}}

[[Kategooria:Narva-Jõesuu| Narva-Jõesuu]]
[[Kategooria:Eesti linnad]]</text>
      <sha1>f6pr2riylnv0r7f9wkiqcpcpuqppgh8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paide</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3949</id>
    <revision>
      <id>6177168</id>
      <parentid>6171961</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:42:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34888" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib asulast; omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Paide linn (haldusüksus)]].}}
{{EestiAsula
|  nimi = Paide
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Järva
}}
[[Pilt: Paide keskväljak.jpg|pisi|Paide kirik]]

'''Paide''' on [[linnasisene linn]] Kesk-Eestis, [[Järva maakond|Järva maakonna]] ja [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linna]] nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Linna on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud seoses [[1265]]. aastaga, mil alustati [[Paide ordulinnus]]e rajamist. Asula sai linnaõigused [[1291]]. aastal.

2019. aasta alguse seisuga elas linnas 7905 inimest.

== Nimi ==
[[Pilt:Paide Town Hall.JPG|pisi|[[Paide raekoda]]]]
Paide linnuse ja linna algne nimi oli ''Wittenstein'' ([[alamsaksa keel]]es 'valge kivi'; kasutati ka nimekuju ''Wittensten''). Nimi pärines ordulinnuse ehitamiseks kasutatud [[paekivi]]lt. [[Ülemsaksa keel|Ülemsaksakeelne]] ''Weissenstein'' tuli kasutusele [[17. sajand]]il.&lt;ref name=&quot;Nimi&quot; /&gt;

Linna eestikeelset nime on mainitud esmakordselt [[1564]]. aastal Vene-Rootsi vaherahulepingus, kus linna ja linnuse kohta öeldi Paida. [[1637]]. aasta [[Heinrich Stahl]]i sõnastikus on linna nimena antud Paid. [[18. sajand]]i esimesel veerandil koostatud [[Salomo Heinrich Vestring]]i sõnaraamatus on kasutatud nime Paide. [[Anton thor Helle]] [[1732]]. aastal ilmunud eesti keele grammatikas on kasutatud samuti nime Paide. [[19. sajand]]i kirikudokumentides on kasutatud nii Paide kui ka Paede nimekuju. Tõenäoliselt tuleneb ka linna eestikeelne nimi paekivist.&lt;ref name=&quot;Nimi&quot; /&gt;

[[Paul Johansen]]i andmeil kasutati Paide kohta ka [[ladina keel|ladinakeelset]] nimetust ''Albus lapis'', mis tähendab valget kivi.

[[Burgundia hertsogiriik|Burgundia]] diplomaat ja kirjanik [[Guillebert de Lannoy]], kes reisis [[1413]]. aastal Leedus, Vana-Liivimaal ja Venemaal, kasutas Paide kohta nime ''Wislen''. Poola keeles kasutati nime ''Biały Kamien'', mis tähendas samuti valget kivi. Vene allikais on kasutatud saksakeelset nime ''Wittenstein'' või nimekuju ''Белый город'', mis tähendas valget linna.&lt;ref name=&quot;Nimi&quot; /&gt;

== Linnavalitsemine ==
{{Vaata|Paide linnapea|Paide linnavalitsus|Paide linnavolikogu}}
{{Vaata|Paide linnavolinike loend 1921|Paide linnavolinike loend 1927|Paide linnavolinike loend 1934|Paide linnavolinike loend 1939}}

== Rahvastik ==
{| class=&quot;wikitable floatright&quot;
|+Rahvaarvu muutumine
! Aasta
! Rahvaarv
|-
| 1783
| 440&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;
|-
| 1860
| 1728&lt;ref name=&quot;Kreisilinn&quot; /&gt;
|-
| 1871
| 1718&lt;ref name=&quot;Kreisilinn&quot; /&gt;
|-
| 1881
| 2000&lt;ref name=&quot;KDhUN&quot; /&gt;
|-
| 1897
| 2507&lt;ref name=&quot;Kreisilinn&quot; /&gt;
|-
| 1922
| 2980&lt;ref name=&quot;Kreisilinn&quot; /&gt;
|-
| 1934
| 3285&lt;ref name=&quot;Kreisilinn&quot; /&gt;
|-
| 1941
| 3718&lt;ref name=&quot;Kreisilinn&quot; /&gt;
|-
| 1959
| 5834&lt;ref name=&quot;0ZFJ0&quot; /&gt;
|-
| 1970
| 7911&lt;ref name=&quot;iZkM4&quot; /&gt;
|-
| 1979
| 9641&lt;ref name=&quot;oa5RP&quot; /&gt;
|-
| 1989
| 10 849&lt;ref name=&quot;2ZKj8&quot; /&gt;
|-
| 1.01.2006
| 9300&lt;ref name=&quot;RV0282&quot; /&gt;
|-
| 1.01.2007
| 9190&lt;ref name=&quot;RV0282&quot; /&gt;
|-
| 1.01.2009
| 8850&lt;ref name=&quot;RV0282&quot; /&gt;
|-
| 1.01.2010
| 8790&lt;ref name=&quot;RV0282&quot; /&gt;
|}

[[2000]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paide elanikest [[eestlased|eestlasi]] 90,1%, [[venelased|venelasi]] 5,3%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 1,2% ja [[soomlased|soomlasi]] 1,2%.

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right;&quot;
|+ Paide elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011
|-
!rowspan=&quot;2&quot; |Rahvus
!colspan=&quot;2&quot; |1970&lt;ref name=&quot;sxUkh&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1979&lt;ref name=&quot;Xje65&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |1989&lt;ref name=&quot;egw8F&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2000&lt;ref name=&quot;QvxO3&quot; /&gt;
!colspan=&quot;2&quot; |2011&lt;ref name=&quot;5tyOk&quot; /&gt;
|-
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[eestlased]]
| 6774
| 85,63
| 8363
| 86,74
| 9411
| 86,75
| 8683
| 90,05
| 7602
| 92,39
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[venelased]]
| 560
| 7,08
| 806
| 8,36
| 926
| 8,54
| 512
| 5,31
| 359
| 4,36
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[ukrainlased]]
| 47
| 0,59
| 85
| 0,88
| 156
| 1,44
| 120
| 1,24
| 87
| 1,06
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[soomlased]]
| 153
| 1,93
| 158
| 1,64
| 152
| 1,40
| 115
| 1,19
| 60
| 0,73
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[valgevenelased]]
| 27
| 0,34
| 35
| 0,36
| 50
| 0,46
| 20
| 0,21
| 15
| 0,18
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[leedulased]]
| 8
| 0,10
| 9
| 0,09
| 9
| 0,08
| 7
| 0,07
| 5
| 0,06
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[poolakad]]
| ...
| ...
| 25
| 0,26
| 15
| 0,14
| 20
| 0,21
| 16
| 0,19
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[tatarlased]]
| ...
| ...
| 5
| 0,06
| 3
| 0,03
| 4
| 0,04
| 2
| 0,02
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[lätlased]]
| 9
| 0,11
| 20
| 0,21
| 8
| 0,07
| 3
| 0,03
| 2
| 0,02
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[sakslased]]
| ...
| ...
| 67
| 0,69
| 41
| 0,38
| 24
| 0,25
| 18
| 0,22
|-
|style=&quot;text-align:left;&quot;|[[juudid]]
| 4
| 0,05
| 1
| 0,01
| 2
| 0,02
| 3
| 0,03
| 1
| 0,01
|-
|muud
| 329
| 4,16
| 67
| 0,69
| 76
| 0,70
| 131
| 1,36
| 61
| 0,74
|-
! Kokku
! 7911
! 100
! 9641
! 100
! 10 849
! 100
! 9642
! 100
! 8228
! 100
|}

== Majandus ==
[[Pilt:Paide veetorn-elamu.JPG|pisi|püsti|Paide veetorn-elamu – ainus kõrghoone Paides]]
Töötleva tööstuse alal Paide linnas tegutsevate ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli [[2007|2015]]. aastal umbes 56 miljonit eurot. Tähtsaim on toiduainetööstus – 76%. Suurim ettevõte on [[Eesti Pagar]] [[Paide Leivatehas]], kus oli 229 töötajat ja müügitulu 40,6 miljonit eurot.

Masinatööstuse esindaja on PMT ({{ill|ru|Paide Masinatehas|Пайдеский машиностроительный завод}}), mille müügitulu oli 2015. aastal 7,4 miljonit eurot.

== Haridus ==
Paides asub neli üldhariduskooli: [[Paide Hillar Hanssoo Põhikool]], [[Paide Hammerbecki Põhikool]], [[Paide Gümnaasium]] ja [[Paide Täiskasvanute Keskkool]]. Kutseharidust pakub [[Järvamaa Kutsehariduskeskus]]. Linnas töötab ka kaks lasteaeda.&lt;ref&gt;Eesti Hariduse Infosüsteem, vaadatud 3.05.2021.&lt;/ref&gt;

=== Hariduse ajaloost ===
[[Pilt:Järvamaa Muuseum.JPG|pisi|[[Järvamaa Muuseum]]i hoone]]
[[1528]]. aastal rajati Paidesse [[ladina kool|ladina]]- ehk linnakool. [[17. sajand]]il tegutses [[Paide kirik]]u juures ühe õpetajaga algkool, kus mõnda ainet (usuõpetus) anti [[eesti keel]]es. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tõttu tekkis linnakooli tegevusse paus.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

[[1786]]. aastal asutati alamrahvakool, kus õppetöö käis [[saksa keel]]es. Seal õpetati kirjutamist, usuõpetust, joonistamist ja aritmeetikat.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

[[1804]]. aasta kooliseaduse põhjal rajati Paide [[elementaarkool]], kus kolme aasta jooksul õpiti saksa, [[ladina keel|ladina]] ja [[vene keel]]t, usuõpetust, aritmeetikat, geograafiat, kalligraafiat, füüsikat, geomeetriat, kodumaa riigikorda ning ajalugu. Õppetöö käis saksa keeles.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

11. veebruaril [[1818]] avati Paides [[August Wilhelm Hupel]]i eestvedamisel tütarlastekool. Hupel andis kooli käsutusse oma maja ja toetas seda rahaliselt. Kuni [[1856]]. aastani sai koolis alghariduse 517 neiut.&lt;ref name=&quot;Reopalu&quot; /&gt;

[[1835]]. aastal avati kirikuõpetaja [[Carl Gotthard Hammerbeck]]i eestvedamisel vaestemaja ruumides esimene eestikeelse õppetööga kool Paides. Õpetajana tegutses seal talupojaseisusest rätsepmeister Georg Magnus Schütze. Õpingud kestsid kaks aastat ning õpiti kirjutamist, usuõpetust ja arvutamist.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt; Koolimaja asukohta [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänava]] ääres tähistab tänapäeval mälestuskivi.&lt;ref name=&quot;Reopalu&quot; /&gt;

[[1854]]–[[1862]] tegutses Paide koguduse juures eesti lastele mõeldud [[kihelkonnakool]], kus õpetati usuõpetust, lugemist, kirjutamist, rehkendamist ning veidi ka ajalugu ja geograafiat.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

[[1865]]. aastal asutati kolmeklassiline tasuline [[Paide kreisikool|kreiskool]], kus said õppida mõlemast soost eesti noored. Kool asus linna vaestemajas.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

[[1897]]. aasta Paide koolikolleegiumi protokolli järgi tegutses sellal linnas kolm kooli: 3-klassiline poeglaste linnakool, 2-klassiline II järgu tütarlastekool ja õigeusu kirikukool nii poistele kui ka tüdrukutele.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;
[[Pilt:Paide Saksa Tütarlaste Eragümnaasiumi hoone 02.JPG|pisi|Emdine Paide Saksa Tütarlaste Eragümnaasiumi hoone, [[Tiigi tänav (Paide)|Tiigi tn]] 8 // [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tn]] 53]]
[[1910]]. aastal avati linnapea [[Oskar Brasche]] ja kiriku eestseisja Stackelbergi eestvedamisel [[Paide Saksa Tütarlaste Eragümnaasium]]. Seda pidas ülal Saksa Kooliselts. Eragümnaasiumis õppisid eestlannad ja kohalikud sakslannad, aga seal õppis ka juuditare ja poolatare. Kool suleti [[1914]]. aastal kohalike vene ametnike ja preestri intriigide tagajärjel. Kool jätkas tegevust 1. detsembril [[1918]] Tütarlaste Reaalgümnaasiumi nime all. [[1920]]. aastal õppis seal 325 naisgümnasisti, õpetas 13 õpetajat ja kooli direktor oli [[Jaan Roos]]. Õppemaks oli aastas 140 [[Eesti mark|marka]], millest 60–70 vaesemat õpilast oli vabastatud.&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

[[1918]]. aasta novembris loodi Paide Poeglaste Reaalgümnaasium, mille direktoriks määrati ühiskonnategelane [[Jaan Kana]].&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

[[4. juuli]]l [[1924]] ühendati Paide gümnaasiumid ja uue kooli nimeks sai [[Järva Maakonna Avalik Paide Ühisgümnaasium]]. Gümnaasium jagunes humanitaar-, reaal- ja tütarlaste majapidamisharuks. Kool tegutses kolmes hoones: [[Posti tänav (Paide)|Posti]] 12, [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna]] 58 ja Pärnu 57. Gümnaasiumi direktoriks sai [[Anna Mangelson-Söödor]], kes oli esimene naissoost gümnaasiumidirektor Eesti Vabariigis. [[1928]]. aastal sai direktoriks [[August Reeben]].&lt;ref name=&quot;Haridus&quot; /&gt;

== Sport ==
[[Pilt:Paide (2).jpg|pisi|[[Paide Linnameeskond]] (kirjus)]]
[[Paide Linnameeskond]] mängib [[jalgpall]]i Eesti Premium liigas.

Tegutseb ka [[Paide Linnameeskond II]], mis oli varem tuntud kui Paide Kumake.

== Tervishoid ==
Paides asub [[Järvamaa Haigla]]. Linnas tegutseb mitu [[perearst]]i ja [[hambaarst]]i, samuti asub Paides mitu apteeki.&lt;ref name=&quot;VFJ5R&quot; /&gt;

=== Tervishoiu ajaloost ===
[[Hospidal]], mis oli tõenäoliselt mõeldud [[pidalitõbi]]stele, asus Paides juba ordu valitsusajal. [[Vainu tänav (Paide)|Vainu]] ja [[Pikk tänav (Paide)|Pika]] tänava vahel asunud hospidali kunagist asupaika on mainitud ühes [[1626]]. aasta dokumendis.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

[[1820]]. aastal avati kreisihaigla, mis [[1832]]. aastal läks Eestimaa kubermangu [[Üldise Hoolekande Kolleegium]]i alluvusse. [[1873]]. aasta sügisel viidi haigla üle uude hoonesse, kus oli 26 voodikohta senise 20 asemel. Haigla läks linna omandisse [[1890. aastad|1890. aastatel]].&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

Esimesed kutselised meedikud Paides olid kohalikud polgukirurgid. Esimesena on neist nimetatud Andreas Schultzi [[1739]]. aastal. Esimese linnakirurgina tegutses aastail [[1753]]–[[1805]] David Alexander, kes [[1784]]–[[1797]] oli ühtlasi ka kreisikirurg.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

Esimene meditsiinidoktor Paides oli [[Erfurt|Erfurdis]] sündinud Emmanuel Riedel (1742–1796), kes oli hariduse omandanud oma sünnilinnas. Esimene [[Järvamaa]] päritolu arst oli [[Järva-Peetri]]s sündinud [[Chrisopher Rinne]] (1781–1864), kes õppis [[1803]]–[[1807]] [[Tartu ülikool]]is ja oli [[1810]]–[[1830]] Paide kreisiarst, misjärel tegutses eraarstina.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

[[1830]]. aastal tuli raskelt haiget Christopher Rinnet asendama [[Carl Hermann Hesse]] (1802–1896), kes sai [[1833]]. aastal kreisiarstiks. [[1897]]–[[1909]] tegutses kreisiarstina [[Eduard von Nottbeck]] (1869–1913), kelle teeneks peetakse sundvaktsineerimise korralduse väljatöötamist [[Eestimaa kubermang]]us aastail [[1904]]–[[1905]].&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

[[1907]]. aastal saabus Paidesse eraarstiks [[Ernst Hörschelmann]] (1847–1912), kes määrati [[1910]]. aastal linnaarstiks. [[1909]]–1910 töötas Paide kreisiarstina [[Friedrich August Pindler]] (sünd. 1867), kes kirjutas uurimistöid naha- ja suguhaigustest, samuti raamatu Tallinna haigemajade ajaloost.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

[[1912]]–[[1914]] oli Paide kreisiarstiks [[Karl Schlossmann]] (1885–1969), hilisem väljapaistev arstiteadlane.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

Esimese apteegi avas Paides [[Johann Joseph Meckin]] (1740–1794) [[1769]]. aastal. Apteek hävis tulekahjus [[1775]]. aastal, Meckin loobus apteekriametist ja valiti peagi linnapeaks. Samal aastal müüs Meckin apteegipidamisloa [[Christian Adolph Wedel]]ile (1743–1826), kes asutas peagi uue apteegi, mis aga juba [[1778]]. aasta kevadel maha põles. Tulekahjust alles jäänud varaga asutas Wedel samal sügisel uue apteegi, mis peagi jälle süttis. Wedel rajas uue apteegi ja jätkas linnaelanike varustamist ravimitega. Ta valiti hiljem Paide linnapeaks, mistõttu apteegile jäi vähem aega ja see hakkas alla käima.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

Kreisiarst Rinne kutsus [[Haapsalu]]st kohale sealse apteekri [[Franz Heinrich Brasche]], kes sai [[1819]]. aastal loa asutada Paidesse teine apteek. [[1822]]. aastal andis ta selle üle oma pojale [[Johann Heinrich Brasche]]le (1799–1889), kes oli vastava hariduse omandanud Tartus.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

Vana apteegi omanik Christian Adolph Wedel pärandas varad oma kasupojale Gustav Adolph Rosenfeldtile, kes müüs [[1826]]. aasta varakevadel apteegi Johann Heinrich Braschele. Rosenfeldt suri peagi, Brasche ostis tema pärijatelt kogu apteegimaja ja kahest apteegist moodustati üks.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

[[1849]]. aastal sai apteegi juhatajaks Johann Heinrichi poeg [[Franz Rudolf Brasche]] (1823–1902), kes sai [[1858]]. aastal ka omanikuõigused. [[1893]]. aastal sai omanikuks Franz Rudolfi poeg [[Oskar Brasche]] (1865–1954), kes oli mitmekülgne ühiskonnategelane, Paide linnapea ja Riigiduuma liige. [[1917]]. aastal rentis ta apteegi Gustav Lindtkele, kes ostis selle [[1925]]. aastal.&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot; /&gt;

== Paidest pärit tuntud isikuid ==
[[Pilt:Hupeli mälestuskivi Paides.jpg|thumb|püsti|[[August Wilhelm Hupel]] elas oma elu viimastel aastatel Paides. Hupeli mälestuskivi Paide [[Reopalu kalmistu]]l]]
*[[Ernst Blumbach]], sõjaväelane
*[[Ita Ever]], näitleja
*[[Ain Hanschmidt]], ettevõtja
*[[Teet Hanschmidt]], vaimulik ja näitleja
*[[Johannes Hesse]], misjonär Indias, kirjanik [[Hermann Hesse]] isa
*[[Tullio Ilomets]], keemik
*[[Sven Mikser]], poliitik
*[[Arvo Pärt]], helilooja
*[[Martti Raidal]], füüsik
*[[Toomas Raudam]], kirjanik
*[[Jaak Salumets]], poliitik ja korvpallur
*[[Teodor Ussisoo]], pedagoog

[[Pilt:Arvamusfestival 2014, Orulava.jpg|pisi|Paides peetakse [[Arvamusfestival]]i.]]
== Ajalugu ==
{{Vaata|Paide ajalugu}}
=== Keskaeg ===
[[Pilt:Castle in Paide1.jpg|thumb|püsti|[[Paide ordulinnus]]e peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn, praegune Ajakeskus Wittenstein]]
Paidet on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud seoses [[1265]]. aastaga, mil [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistri]] [[Konrad von Mandern]]i valitsemisajal hakati [[Paide ordulinnus|ordulinnust]] rajama.
&lt;ref name=&quot;rUHRJ&quot; /&gt;

[[30. september|30. septembril]] [[1291]] sai Paide ordumeister [[Halt]]ilt linnaõigused.&lt;ref name=&quot;GS4ca&quot; /&gt;

Paidest kujunes ordu tähtsaimad sõjalisi tugipunkte. Paide oli [[Järva foogtkond|Järva foogtkonna]] ja lühiajaliselt ka [[Paide komtuurkond|Paide komtuurkonna]] keskus.

[[Jüriöö ülestõus]]u ajal [[4. mai]]l [[1343]] hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud.&lt;ref name=&quot;ipxer&quot; /&gt;

[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. [[Paide piiramine (1558)|1558. aastal piirasid]] Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Siiski põletasid nad linna maha. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt [[Bernd von Smerten]].&lt;ref name=&quot;Renner&quot; /&gt;

Vene väed vürst [[Ivan Fjodorovitš Mstislavski]] juhtimisel piirasid Paidet taas septembris [[Paide piiramine (1560)|1560]]. aastal viie nädala jooksul, kuid linnuse valitseja [[Caspar von Oldenbockum]] suutis rünnaku tagasi lüüa.&lt;ref name=&quot;0vvlY&quot; /&gt;

[[1562]]. aastal sügisel [[Paide piiramine (1562)|piirasid linnust]] Rootsi väed [[Klas Horn (1517-1566)|Klas Kristersson Horni]] juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja [[Johann Groll]]i kapituleeruma.&lt;ref name=&quot;CAQqq&quot; /&gt;

[[1565]]. aastal ajasid Rootsi võimud Paidest minema mõned sakslastest kodanikud, kellest kahtlustati, et nad ei ole Rootsi riigile truualamlikud.&lt;ref name=&quot;kFgxF&quot; /&gt;

Aastatel 1570–[[1571]], seitsme kuu jooksul [[Paide piiramine (1570–1571)|piirasid linna taas]] vene väed, kuid ei suutnud seda vallutada.&lt;ref name=&quot;6lR2H&quot; /&gt;

[[Paide piiramine (1573)|1573. aastal vallutasid]] Moskva väed [[Ivan IV]] juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks.&lt;ref name=&quot;XBQf4&quot; /&gt;

[[1581]]. aastal vallutasid Rootsi väed [[Göran Boije]], [[Johann von Koskull]]i ja [[Caspar von Tiesenhausen]]i juhtimisel [[Paide piiramine (1581)|Paide tagasi]].&lt;ref name=&quot;26Hol&quot; /&gt; 1583. aasta Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahelise [[Pljussa vaherahu]]ga tunnistati Paide Rootsi valduseks.

=== Paide allakäik 17.–18. sajandil ===
[[Pilt:HulsiusPaide.jpg|thumb|Paide linn ja linnus. [[Friedrich van Hulsen]]i [[vasegravüür]] [[1632]]. aastal ilmunud teosest &quot;[[Inventarium Sueciae]]&quot;]]
[[Pilt:Simsoni vesiveski Paides.JPG|pisi|Simsoni vesiveski varemed Paides. Sellesse asupaika Vallimäe kõrval märgiti veskit juba 1683. aasta plaanil]]
[[1600]]. aastal sügisel, [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõja]] ajal, oli Paides [[Karl IX|hertsog Karli]] (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter.&lt;ref name=&quot;Sepp1&quot; /&gt;
Karli abikaasa [[Kristina (Holstein-Gottorpi printsess)|Kristina]] viibis Paides veel ka [[1601]]. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;Sepp2&quot; /&gt;
1602. aastal [[Paide piiramine (1602)|piirasid Paidet]] [[Poola]] väed suurhetman [[Jan Zamoyski]] juhtimisel ja sundisid linnuse kaitsjad kapituleeruma. [[1604]]. aastal toimus Paide ordulinnuse müüride all [[Paide lahing]], milles Poola väed lõid [[Leedu välihetman]]i [[Jan Karol Chodkiewicz]]i juhtimisel Rootsi vägesid. Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel [[Leedu suurhetman]]iks,&lt;ref name=&quot;OiT5R&quot; /&gt; ja Rootsi vägesid juhtinud [[Arvid Eriksson Stålarm]] mõisteti surma (kuigi surmaotsust ei viidud täide).&lt;ref name=&quot;enQYF&quot; /&gt;
Linn ja linnus said sõjas rängalt kannatada.

[[1615]]. aastal põletati Paides 9 [[nõid]]a.&lt;ref name=&quot;AuiEg&quot; /&gt;

Sõdades kannatada saanud Paide kaotas oma tähtsuse sõjalise tugipunktina ja eemaldati [[1636]]. aastal kindluste nimistust. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati [[Mäo mõis]]nikule [[Lennart Torstenson]]ile ning Paide kaotas senised linnaõigused. Esimesed omanikud Lennart ja [[Anders Torstenson]] suhtusid Paide elanikesse heatahtlikult. [[1669]]. aastal omandas Mäo mõisa [[Hans von Fersen]] ning tema ja ta järeltulijad protsessisid korduvalt Paide elanikega maksude ja maavalduste pärast.&lt;ref name=&quot;Q5aNM&quot; /&gt;
Paide elanike ja Mäo mõisnike vaheline vaidlus jõudis isegi [[Svea õuekohus|Svea õuekohtusse]].&lt;ref name=&quot;gJoJ7&quot; /&gt; [[14. mai]]l [[1696]] andis [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Axel Julius De la Gardie]] korralduse arvata Paide Mäo mõisa võimu alt välja.&lt;ref name=&quot;Paide 1696&quot; /&gt;

[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[1703]]. aastal põletasid Vene väed Paide maha ja kui Eesti läks Venemaa valdusse, anti Paide taas Mäo mõisale. See tõi kaasa uued kohtuvaidlused Paide elanike ja Mäo mõisnike vahel, kuid paidelaste jaoks lõppesid need edutult.&lt;ref name=&quot;Paide 1696&quot; /&gt;

[[August Wilhelm Hupel]]i andmeil oli [[18. sajand]]i keskel Paides vaid 40 hoonet. Kõik nad olid õlgkatusega ja ainult pastoraat oli ehitatud kivist.&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;

[[1769]]. aastal asutas Johann Joseph Meckin Paides apteegi.&lt;ref name=&quot;xtWdI&quot; /&gt;

[[1773]]. aastal rajati [[Reopalu kalmistu]].&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;

=== 1783–1918 ===

Paide sai oma linnaõigused tagasi [[1783]]. aastal seoses [[Katariina II]] algatatud haldusreformiga. Paidest sai [[Järva kreis]]i keskus ja [[1789]]. aastal määrati ka uus linnapiir. Sel perioodil valmis ka mitmeid olulisi ehitusi: [[1786]]. aastal valmis [[Paide kirik]] ja 1789. aastal kohtumaja. [[1796]]. aastal asutasid linnaelanikud seltsi Bürgerliche Einigkeit, mida rahvasuus tunti ka Bürgermusse nime all.&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;

Paide linnal, nagu ka teistel [[Eestimaa]] väikelinnadel, ei olnud [[raad]]i, linna juhtis [[Paide foogtikohus|foogtikohus]]. Kreisilinnana arenes Paide tüüpiliseks väikeseks provintsilinnaks.

[[Pilt:Paide kirik.jpg|thumb|left|[[Paide kirik]] valmis kivikirikuna 1786. aastal]]

[[1820]]. aastal avati Paides kreisihaigla&lt;ref name=&quot;Apteek&quot; /&gt; ja [[1835]]. aastal hakati Paide vaestemajas andma eestikeelset kooliharidust.&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;

[[1862]]. aastal lasi [[Peterburi]] kaupmees Russanov [[Paide Vallimägi|Vallimäele]] rajada [[Paide Uspenski kirik|õigeusu kiriku]].&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;

[[1886]]. aastal külastas Paidet suurvürst [[Vladimir Aleksandrovitš]], kes istutas Vallimäele puu ja avas Paide-Mäo tee ääres asuva Liivi sõjas hukkunud vene sõduritele pühendatud mälestussamba.
&lt;ref name=&quot;xRwlL&quot; /&gt;

[[19. sajand]]i viimasel kümnendil hoogustus linna heakorrastamine. [[1895]]–[[1897]] korrastati Vallimägi ja taastati Vallitorn. [[1898]]. aastal rajati [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänava]] äärde [[pärn]]a- ja [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna tänava]] äärde kaseallee.&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;

[[1902]]. aastal valiti linnapeaks apteeker [[Oskar Wilhelm Brasche]] (1865–1954), kelle eestvedamisel asutati [[1905]]. aastal [[Järvamaa muuseum|Paide muuseum]].&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Apteek&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PQYNF&quot; /&gt;

[[1907]]. aastal ehitati [[Lai tänav (Paide)|Laiale tänavale]] kivist tuletõrjedepoo. [[1908]]. aastal rajati linnuse edelabastioni juurde [[historitsism|historitsistlik]] laohoone koos hobusetallidega ja [[Posti tänav (Paide)|Posti tänava]] äärde kahekorruseline punastest tellistest tütarlastegümnaasiumi hoone. [[1910]]. aastal valmis Pärnu tänaval saksa gümnaasiumi hoone ja rajati Peetri park.&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;

1907. aastal korraldas karskusselts &quot;Idu&quot; Paides esimese Järva laulupäeva.&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot; /&gt;

[[1900]]. aastal avati Paide–Türi kitsarööpmeline raudtee (valmis koos [[Tallinna–Viljandi raudteeliin]]i ehitusega) ja [[1918]]. aastal [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee|Paide]]–[[Türi–Paide–Tamsalu raudtee|Tamsalu kitsarööpmeline raudtee]].

[[1912]]. aastal avati tuletikuvabrik Baltika. Paides korraldati rahvarohkeid lina- ja hobuselaatu.&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;

=== Ajalugu pärast 1918. aastat ===
[[Pilt:Paide jaamahoone.jpeg|pisi|Paide jaam 1920. aastatel]]
[[Pilt:Koolihoone Paides, Tallinna tn. 60, No 15068 Paide.JPG|pisi|Kunagine koolihoone Paides Tallinna 60]]

1918. aastal alanud Eesti Vabadussõja alguses moodustati 18. detsembril 1919 Paides [[Järvamaa kaitsepataljon]].

[[1920. aastad|1920. aastatel]] rajati Pärnu tänava äärde aedlinliku ilmega elamurajoon. Ehituskrunte jagati ka Laia ja Lembitu tänava äärde. [[1920]]. aastal rajati keskväljaku äärde kivist [[Paide raekoda|raekoda]], millele lisati [[1925]]. aastal ka teine korrus. [[1926]]. aastal võeti vastu otsus rajada Paidesse rahvamaja, mälestamaks [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] hukkunud Järvamaalt pärit sõdureid. Hoonele pani [[1927]]. aastal nurgakivi riigivanem [[Jaan Teemant]]. Paide rahvamaja avati 3. veebruaril [[1929]].&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt; Rahvamaja kujutas endast endise [[Pikaküla mõis]]a härrastemaja, mis võeti tükkideks ja pandi Paides uuesti kokku.&lt;ref name=&quot;BDOdG&quot; /&gt; [[1936]]–[[1937]] rajati [[Lembitu park (Paide)|Lembitu park]].&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt; [[1939]]. aastal valmis uus [[funktsionalism|funktsionalistlikus]] stiilis jaamahoone, mille projekteeris G. Tumm.&lt;ref name=&quot;eX61y&quot; /&gt;

1924. aastal tehti Paides 1 ametlikult registreeritud [[abort]] iga 1,2 sünnijuhtumi kohta. See suhtarv oli suurem kui kuskil mujal maailmas, kaasa arvatud suured maailmalinnad.&lt;ref name=&quot;ehHDD&quot; /&gt;

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] Paide suuri purustusi ei saanud, kuid taganevad [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed lasid [[1941]]. aastal õhku Vallitorni.&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;

[[Pilt:Paide ordulinnus ja õigeusu kiriku alusmüür.JPG|pisi|left|Paide õigeusu kiriku alusmüür Paide Vallimäel]]
Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel lammutati suur hulk Paide vanalinna puithooneid, mille asemele rajati plokk- ja paneelmaju.&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot; /&gt;

[[1967]]. aasta juulis avati kaubanduskeskus ja söökla-restoran &quot;Paide&quot;. [[1973]]. aastal loodi Paide vanalinna kaitsetsoon ja hakati vanalinnas asuvaid hooneid restaureerima. [[1977]]. aastal valmis veetornelamu, linna ainus [[kõrghoone]].&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade&quot; /&gt;

[[1982]]. aastal valmis [[Paide tehisjärv]].&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade&quot; /&gt;

[[1987]]. aasta veebruaris külastas Paidet [[Mihhail Gorbatšov]]. Sama aasta detsembris avati [[Paide Muusika- ja Teatrimaja|Paide Kultuurikeskus]].&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade&quot; /&gt;

[[24. veebruar]]il [[1990]] heisati Paide raekojal alaliselt [[Eesti lipp]].&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade2&quot; /&gt;

[[1991]]. aastal tähistati linna 700. aastapäeva. Sama aasta [[21. mai]]l sai Paide omavalitsusliku staatuse.&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade2&quot; /&gt;

[[23. aprill]]il [[1993]] avati uuesti Paide vallitorn&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade2&quot; /&gt; ja [[29. aprill]]il põles maha Vallimäel asunud õigeusu kirik.&lt;ref name=&quot;rzm9F&quot; /&gt;

Paide linn asulana oli enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] ühtlasi omaette haldusüksus. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel liideti ta senise [[Paide vald|Paide valla]] ja [[Roosna-Alliku vald|Roosna-Alliku vallaga]]. Moodustatud haldusüksus hakkas kandma nime [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]].

== Vaata ka ==
*[[Paide tänavate loend]]
*[[Paide foogtikohus]]
*[[Paide Vallimägi]]
*[[Paide raudteejaam]]
*[[Paide vanalinna muinsuskaitseala]]
*[[Järvamaa Keskraamatukogu]]
*[[Järvamaa Kristliku Keskuse Kogudus]]
*[[Paide linnapeade loend]]
*[[Paide linnavolinike loend 1934]]
*[[Paide linnavolinike loend 1939]]
*[[Paide kaubahoov]]
*[[Paide Muusika- ja Teatrimaja]]
*[[EMK Paide kogudus]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Nimi&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=52| pealkiri = &quot;Paide linna nimed&quot;| autor = Rainer Eidemiller| keel =eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Renner&quot;&gt;[[Johann Renner]] &quot;Liivimaa ajalugu 1556–1561&quot;. [[Olion]], [[Tallinn]] [[2006]] lk. 53–61&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sepp1&quot;&gt;[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 Hendrik Sepp &quot;Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. I osa.&quot; Ajalooline Ajakiri nr. 1/1932]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sepp2&quot;&gt;[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 Hendrik Sepp &quot;Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. II osa.&quot; Ajalooline Ajakiri nr. 2/1932]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Paide 1696&quot;&gt;http://www.weissenstein.ee/forum.php?forum=4&amp;fpage=1&amp;msg=301&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kujunemine&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=19| pealkiri = &quot;Paide linna kujunemine.&quot;}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ajalugu&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.paide.ee/index.php?page=40 | pealkiri = Paide ajalugu | vaadatud = 2021-05-03 | arhiivimisaeg = 2016-03-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160305010745/http://www.paide.ee/index.php?page=40 | url-olek = robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Apteek&quot;&gt;{{netiviide| url = http://jarva.ee:80/?CatID=510| pealkiri = &quot;Paide 18.saj. apteek ja muuseumi asutamine&quot;|arhiivimisaeg=2006-06-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060621104728/http://jarva.ee:80/?CatID=510}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade&quot;&gt;[http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=11 Lühiülevaade 1940–1989]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lühiülevaade2&quot;&gt;[http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=12 Lühiülevaade alates 1989]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kreisilinn&quot;&gt;[http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=65&amp;page=4 Kreisilinn Paide elanikud – 19. sajand ja 20. sajandi algus]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RV0282&quot;&gt;[https://andmed.stat.ee/et/stat/RV0282 Rahvastik soo, vanuserühma ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar (2000–2017)]. Statistikaamet, vaadatud 3.03.2021.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Haridus&quot;&gt;Janne Vink ja Jüri Püvi &quot;Pilk haridusellu&quot;; artikkel kogumikust &quot;Paide-Eestimaa süda&quot; Paide. 1991&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Reopalu&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.paide.ee/index.php?page=187 |pealkiri=Reopalu kalmistu |vaadatud=2010-05-18 |arhiivimisaeg=2007-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071205184657/http://www.paide.ee/index.php?page=187 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gustavson&quot;&gt;[[Heino Gustavson]] &quot;Tervishoiu ajaloost aastani 1918&quot;; artikkel kogumikust &quot;Paide-Eestimaa süda&quot; Paide. 1991&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rUHRJ&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=65| pealkiri = &quot;Paide linnakodanikud – kaupmehed ja käsitöölised, suur- ja väikegildid&quot;| autor = Rainer Eidemiller| keel =eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GS4ca&quot;&gt;[[Paul Johansen]], [http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=49 Paide linna asutamisest]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ipxer&quot;&gt;http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=2&amp;page=6&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0vvlY&quot;&gt;Russow, lk. 129&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CAQqq&quot;&gt;Russow, lk 144&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kFgxF&quot;&gt;Russow, lk 158&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6lR2H&quot;&gt;Russow, lk 203&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XBQf4&quot;&gt;Russow, lk 212–216&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26Hol&quot;&gt;Russow, lk 334–335&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OiT5R&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.jasinski.co.uk/wojna/battles/1600-Sw/1600-Sw-06.htm| pealkiri = Swedish Polish War 1600 to 1609| keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;enQYF&quot;&gt;{{netiviide| url = http://runeberg.org/sbh/b0557.html| pealkiri = &quot;Svenskt Biografisk Handlexikon&quot; lk. 557–558| autor = Herman Hofberg| aeg = 1906 | keel = rootsi}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AuiEg&quot;&gt;Villem Uuspuu: [http://www.folklore.ee/tagused/nr19/uuspuu.pdf Surmaotsused Eesti nõiaprotsessides]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q5aNM&quot;&gt;Teet Veispak: [http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=16 &quot;Paide linnaplaan 17. sajandi lõpul&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gJoJ7&quot;&gt;http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=454&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xtWdI&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=235| pealkiri = &quot;Apteek aitab paidelastel tervist hoida juba neljandat sajandit&quot;| autor = Marika Rajamäe| väljaanne = Järva Teataja| aeg = 30. oktoober 2004}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xRwlL&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=29| pealkiri = &quot;Suurvürsti külastus ja Liivi sõja mälestusmärgi avamine&quot;}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PQYNF&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.paide.ee/index.php?article_id=216&amp;page=9&amp;action=article | pealkiri = &quot;Kunagise Paide linnapea ja apteekri Oskar Wilhelm Brasche sünnist möödub 140 aastat.&quot; | vaadatud = 2021-05-03 | arhiivimisaeg = 2016-06-04 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160604104310/http://www.paide.ee/index.php?article_id=216&amp;page=9&amp;action=article | url-olek = robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BDOdG&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.paide.ee/index.php?page=312&amp;article_id=2947&amp;action=article |pealkiri=Paide rahvamaja 80. aastapäeva tähistati lühikonverentsiga |vaadatud=2009-06-21 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006103845/http://www.paide.ee/index.php?page=312&amp;article_id=2947&amp;action=article |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eX61y&quot;&gt;[http://www.jt.ee/280705/esileht/20001633.php Tiit Reinberg &quot;Bussijaama hind kahekordistus&quot; Järva Teataja 26.07.2005]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ehHDD&quot;&gt;80.000 aborti Eestis! [[Rahvaleht]], 11. juuni 1927, nr. 67, lk. 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rzm9F&quot;&gt;[http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=206 Signe Kalberg &quot;Ürik tuleb Tartu raamatukogust Järvamaa muuseumisse tagasi&quot; Järva Teataja 21.08.2004]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KDhUN&quot;&gt;[http://www.stat.ee/20407 Rahvastik maakondades ja linnades, 1881]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0ZFJ0&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/20399 |pealkiri=Rahvastik rajoonides ja linnades, 1959 |vaadatud=2010-05-17 |arhiivimisaeg=2010-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101114032453/http://www.stat.ee/20399 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iZkM4&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/20397 |pealkiri=Rahvastik rajoonides ja linnades, 1970 |vaadatud=2010-05-17 |arhiivimisaeg=2010-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101114032508/http://www.stat.ee/20397 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oa5RP&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/20395 |pealkiri=Rahvastik rajoonides ja linnades, 1979 |vaadatud=2010-05-17 |arhiivimisaeg=2010-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101114032523/http://www.stat.ee/20395 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2ZKj8&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/20393 |pealkiri=Rahvastik rajoonides ja linnades, 1989 |vaadatud=2010-05-17 |arhiivimisaeg=2010-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101114032538/http://www.stat.ee/20393 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sxUkh&quot;&gt;Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Xje65&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;egw8F&quot;&gt;Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QvxO3&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&amp;ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&amp;path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5tyOk&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&amp;lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VFJ5R&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.paide.ee/index.php?page=457&amp; |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-06-21 |arhiivimisaeg=2007-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070629035623/http://www.paide.ee/index.php?page=457&amp; |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
*[[Balthasar Russow]], &quot;Liivimaa kroonika&quot;. [[Hotger]], [[Tallinn]] [[1993]]

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus}}
{{Commonskat|Paide}}
* [http://www.weissenstein.ee Ühendus Weissenstein]

{{Paide linn}}
{{Eesti linnad}}

[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Paide| ]]</text>
      <sha1>aq06l79bnf43ju1mk7c85tjzeqjo0l0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fääri saared</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4739</id>
    <revision>
      <id>6177061</id>
      <parentid>6114554</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:09:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20565" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Fääri saared
|  omakeelne_nimi_1 = fääri | Føroyar |
|  omakeelne_nimi_2 = taani | Færøerne |
|  lipp = Flag of the Faroe Islands.svg
|  lipu_link = [[Fääri saarte lipp]]
|  vapp = Coat_of_arms_of_the_Faroe_Islands.svg
|  vapi_link = [[Fääri saarte vapp]]
|  pindala = 1399
|  elanikke =
|  keskuse_nimetus = Pealinn
|  keskuse_nimi = [[Tórshavn]]
|  asendikaardi_pilt = LocationFaroeIslands.png
}}
'''Fääri saared''' ([[taani keel]]es ''Færøerne'', [[fääri keel]]es ''Føroyar'') on [[Taani]] koosseisu kuuluv [[omavalitsus]]lik ala [[Atlandi ookean]]i põhjaosas. [[Saarestik]] koosneb 18 suuremast saarest, millest 17 on asustatud. Suurim saar on [[Streymoy]], kus asub ka pealinn [[Tórshavn]]. Suuruselt teine linn on [[Klaksvík]]. Fääridel on oma [[Fääri saarte lipp|lipp]] ja [[pass]]. Valuuta on [[Taani kroon]], kuid [[Fääri kroon|paberraha]] on kohaliku kujundusega. [[Fääri keel]] on ametlik keel, kasutatakse ka [[taani keel]]t.

Fääri saarte sümbol on [[lammas]] ja seda on kujutatud [[Fääri saarte vapp|saarte vapil]]. Enamik saari on mägised ja järskude kaljurannikutega. Kõrgeim tipp on 882-meetrine [[Slættaratindur]], mis asub [[Eysturoy]] saare põhjaosas.

== Etümoloogia ==
[[Fääri keel|Fääri keeles]] kirjutatakse saarte nimi kujul ''{{Keel|fo|Føroyar}}''. ''{{Keel|fo|Oyar}}'' on ''{{Keel|fo|oy}}'' mitmuse vorm – vanemas fääri keeles sõna &quot;saar&quot; jaoks. Keeleliste muutuste tõttu on fääri keeles tänapäevane sõna saare kohta ''oyggj''. Esimene sõnapool, ''{{Keel|fo|før}}'', võib tähistada vana norra sõna ''{{Keel|non|fær}}'' (lammas), kuigi see tõlgendus on vahel vaidlustatud, kuna fääri keeles kasutatakse sõna ''{{Keel|fo|seyður}}'' (pärit vanast norra keelest ''{{Keel|non|sauðr}}'') sõna &quot;lammas&quot; jaoks. Teine võimalus on see, et Iiri mungad, kes asustasid saare 625. aastal, olid saartele juba pannud nimeks gaeli keelest tuletatud sõna ''{{Keel|ga|fearrann}}'', mis tähendab maad või maaomandit. See nimi võis olla seejärel edasi antud Norra asunikele, kes lisasid juurde ''{{Keel|fo|oyar}}'' (saared). Nimi tähendab tõlkes kas lambasaart või Fearranni saart. 

[[Taani keel|Taani keeles]] sisaldab nimi ''{{Keel|da|Færøerne}}'' samu elemente, ehkki ''{{Keel|da|øerne}}'' on ''{{Keel|da|ø}}'' (saar) mitmuse vorm. 

==Ajalugu==
===Saarte avastamine===
Fääri saarte varasem ajalugu on paljuski ebaselge. Tõenäoliselt avastasid Fääri saared [[Iiri]] [[munk|mungad]]. Saari on seostatud legendiga [[6. sajand]]il toimunud [[püha Brendan]]i merereisist. Kirjalikud allikad räägivad, et [[8. sajand]]il elasid saartel [[Iirimaa|Iiri]] erakmungad. Loodusteaduslike uurimismeetoditega on leitud arvatavaid inimmõju jälgi saarte taimestikule alates 6.–8. sajandist.&lt;ref name=&quot;2021_12_16_NATURE&quot;&gt;16 December 2021, [[Lorelei Curtin]], [[William J. D’Andrea]], [[Nicholas L. Balascio]], [[Sabrina Shirazi]], [[Beth Shapiro]], [[Gregory A. de Wet]], [[Raymond S. Bradley]], [[Jostein Bakke]], [https://www.nature.com/articles/s43247-021-00318-0 Sedimentary DNA and molecular evidence for early human occupation of the Faroe Islands], nature.com&lt;/ref&gt; [[Arheoloogia|Arheoloogilisi]] leide [[viiking]]ite-eelsest asutusest saadud ei ole.&lt;ref name=&quot;2021_12_21_09_39_FÄÄRI_SAARED&quot;&gt;täna kell 09.39, [[Priit Ennet]], [https://novaator.err.ee/1608441203/ Fääri saartel elas inimesi arvatust varem], novaator.err.ee&lt;/ref&gt;

===Norra asustus===
Kuni [[13. sajand]]ini on Fääri saarte ajaloo osas peamiseks allikaks [[Fäärlaste saaga]] (''Færeyinga Saga''). Saaga kohaselt asusid [[9. sajand]]i alguses Fääri saartele [[Norra]] sisserändajad, kes põgenesid kuningas [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] valitsuse eest. Esimesed arheoloogilised jäljed asustusest pärinevadki sellest sajandist. 9. sajandil asutati rahvakoosolek [[ting]] (''Alþing''), tänapäevase [[parlament|parlamendi]] eelkäija, niisiis on Fääri parlament üks vanimaid [[Skandinaavia]]s. [[1000]]. aasta paiku võeti Fääri saartel vastu [[ristiusk]]. [[1035]]. aastal allutati saared Norrale. [[1380]]. aastal sõlmitud [[personaalunioon]]i kaudu läksid Fääri saared [[Taani]] kaasvõimu alla, kuid Norra domineerimine säilis. Samal ajal nimetati Alþting ümber [[Løgting]]iks.

===14. sajand kuni II maailmasõda===
[[14. sajand]]il kehtestati kord, mille kohaselt kogu Fääri saarte [[kaubandus]] käis läbi [[Bergen]]i. [[Reformatsioon]] jõudis Fääridele [[1538]]. aastal. [[1814]]. aasta [[Kieli leping]]uga läks Norra Taani võimu alt üle [[Rootsi]] võimu alla, kuid Fääri saared jäid Taanile. [[1816]]. aastal saatsid Taani võimud Løgtingi laiali. Løgting taastati [[1852]]. aastal kui nõuandev kogu. [[1850]]. aastal jõustati Fääri saartel Taani uus konstitutsioon, mis andis Fääri saartele 2 kohta Taani parlamendis. See õigus kehtib tänapäevani. [[Kaubandusmonopol]] kaotati [[1856]]. aastal. Rahvuslik ärkamine sai alguse [[19. sajand]]i lõpus, mille käigus sündis [[1890]]. aastal [[fääri kirjakeel]].

===II maailmasõda===
[[Pilt:Vaade_Streymoy_saarel_Tórshavnist_põhjas.jpg|pisi|Vaade Streymoy saarelt (juuni 2005, Tórshavnist põhjas)]]
Pärast Taani [[okupatsioon|okupeerimist]] sakslaste poolt hõivasid [[Suurbritannia|Briti]] väed [[12. aprill]]il [[1940]] Fääri saared. [[1942]]–19[[1943|43]]. aastal rajasid Briti väed Fääri saarte ainsa, [[Vágari lennuväli|Vágari lennuvälja]]. Briti okupatsiooni ajal anti Løgtingile tagasi [[seadusandlik võim]] ja tunnustati [[Fääri saarte lipp|Fääri lipp]]u. Kuigi Fääri saarte iseseisvuspüüdlused laienesid, andsid Briti võimud pärast sõja lõppu Fääri saared tagasi Taani kontrolli alla.

===Lähiajalugu===
[[14. september|14. septembril]] [[1946]] toimus Fääri saarte iseseisvusreferendum, kus napp enamus hääletas [[iseseisvus]]e poolt. Løgting tunnustas referendumi tulemusi siduvatena. Pärast Løgtingi laialisaatmist ja uute valimiste korraldamist saavutasid parlamendis enamuse poliitilised jõud, kes toetasid [[autonoomia]]t Taani koosseisus. [[1. aprill]]il [[1948]] jõustus seadus, mis andis Fääri saartele autonoomia. [[Fääri keel]]t tunnustati ametliku keelena ja Fääri lippu ametliku sümbolina.  

1980. aastatel tugevnesid Fääri saarte iseseisvuspüüdlused, kuid toetust iseseisvusele vähendas 1990. aastate alguse majanduskriis. 2000. aastate algul toetus iseseisvusele suurenes ja uus referendum Fääri tulevikus küsimuses pidi toimuma 2001. aastal. Referendum jäeti ära, kui selgus, et Taani on Fääri saarte iseseisvuse korral nõus jätkama toetuste maksmist soovitud 12 aasta asemel ainult 4 aastat.

== Geograafia ==
[[Fail:Faroe_Islands_by_Sentinel-2.jpg|alt=|pisi|Fääri saarte satelliidipilt ]]
Fääri saared on saarerühm, mis koosneb [[ Fääri saarte loetelu|18 suuremast saarest]] (ja veel kokku 779 saarest, [[Laid|laiust]] ja [[Skäär|skäärist]] ). Need asuvad umbes 655 kilomeetrit Põhja-Euroopa rannikust, [[Norra meri|Norra mere]] ja [[Atlandi ookean|Põhja-Atlandi ookeani vahel]], umbes poolel teel [[Island|Islandi]] ja [[Norra|Norra vahel]]. Saarte lähimad naabrid on [[ Põhja saared|Šotimaa Põhja saared]] ja [[Välis-Hebriidid]].

Kaugus Fääri saartest:

* [[ Põhja-Rona|Põhja-Rona]], Šotimaa (asustamata) – 260 kilomeetrit
* [[Shetlandi saared]] ([[ Foula|Foula]]), Šotimaa – 285 kilomeetrit
* [[Orkney saared]] ([[ Westray|Westray]]), Šotimaa – 300 kilomeetrit
* [[Šotimaa]] (mandriosa) – 320 kilomeetrit
* [[Island]] – 450 kilomeetrit
* [[Iirimaa saar|Iirimaa]] – 670 kilomeetrit
* [[Norra]] – 670 kilomeetrit
* [[Taani]] – 990 kilomeetrit

Saarte pindala on 1399 ruutkilomeetrit ja neil on [[ Fääri saarte järvede loetelu|väikesed järved]] ja jõed, kuid suuremad puuduvad. Saartel on kokku 1,117 kilomeetrit rannajoont. Ainus märkimisväärne asustamata saar on [[ Lítla Dímun|Lítla Dímun]].

Saared on karmid ja kivised, üksikute madalate mägedega; rannikud on enamasti kaljused. Kõrgeim punkt on [[ Slættaratindur|Slættaratindur]] [[ Eysturoy|(Eysturoy]] põhjaosas), mis on 882 meetrit üle merepinna.

Fääri saared koosnevad umbes kuue kilomeetri paksusest järelkasvust peamiselt [[basalt]][[Laava|laavast]]. Laava purskas [[Atlandi ookean|Põhja-Atlandi ookeani]] avanemise ajal, mis algas umbes 60 miljonit aastat tagasi. See maa-ala, mis tänapäeval on Fääri saared, oli siis Gröönimaa küljes. 

=== Kliima ===
[[Fail:Faroe_Islands,_Eysturoy,_Skipanes_and_Undir_Gøtueiði.jpg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Faroe_Islands,_Eysturoy,_Skipanes_and_Undir_G%C3%B8tuei%C3%B0i.jpg|pisi|[[ Eysturoy|Eysturoy]], taustal on näha esiplaaniga võrreldes hoopis teistsugust ilma]]
Saartel valitseb mereline kliima, kus enamuses on tundra sarnane ilmastik, eriti mägedes. Mõnes rannikupiirkonnas ja muus madalamas kohas võib esineda ka väga pehme talvega tundra kliimat. Saarte kliima üldist iseloomu mõjutab Atlandi ookeani tugev soojendav mõju, mis tekitab [[Põhja-Atlandi hoovus|Põhja-Atlandi hoovuse]]. See, koos maamassiividest põhjustatud temperatuuri muutude puudumisega tähendab, et talved on pehmed (keskmine temperatuur 3,0–4,0 °C) ja suved on jahedad (keskmine temperatuur 9,5–10,5 °C). 

Saared on tuulised, pilves ja jahedad aastaringselt, esineb keskmiselt 210 vihmast või lumist päeva aastas. Saared asuvad kirdesse liikuvate madalrõhkkondade teel, mis tähendab tugevat tuult ja vihma aasta läbi. Päikeselisi päevi on Fääri saartel harva. 

Üks suurematest tormidest on olnud [[orkaan Faith]]. See tabas Fääri saari 5. septembril 1966 püsiva tuulega üle 160 km/h. 
[[Fail:Faroe_Islands,_Eysturoy,_Funningsfjørður_(fjord)_in_October.jpg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Faroe_Islands,_Eysturoy,_Funningsfj%C3%B8r%C3%B0ur_(fjord)_in_October.jpg|vasakul|pisi|Oktoobriõhtu [[ Eysturoy|Eysturoy saarel]]]]
Kliima varieerub tohutult väikeste vahemaadest tagant kõrguse, ookeanihoovuste, topograafia ja tuulte tõttu. Sademed erinevad eri saarte vahel märkimisväärselt. Mõnel paigus mägismaal võib lumikate kesta kuid ja suurema osa aastast on võimalik lumesadusid (kõrgeimatel tippudel pole suvine lumesadu sugugi haruldane), samas kui mõnel kaitstud rannikualal võib mitu aastat mööduda ilma ühegi lumesajuta. Pealinn Tórshavn saab külmahooge sagedamini kui teised piirkonnad, mis asuvad vaid lühikese tee kaugusel lõunas. Lund sajab ka palju sagedamini kui läheduses asuvatel saartel. Piirkonnas on aastas keskmiselt 49 külmalainet.

Fääri saarte meteoroloogilisi andmeid hakati koguma juba 1867. aastal. Talvise ilma ülestäheldamine algas 1891. aastal ja kõige soojem talv oli aastatel 2016–2017 keskmise temperatuuriga 6,1 °C.

=== Loodus ===

==== Taimed ====
[[File:Hoydalar Faroe Islands.jpg|pisi|[[Harilik varsakabi]] (''Caltha palustris'') on tavaline Fääri saartel maist juunini]]
Fääri saarte looduslikus taimestikus domineerivad arktilised ja alpi taimed, metslilled, rohttaimed, samblad ja samblikud. Suurem osa madalikust on rohumaa ja osa on [[kanarbikunõmm]]. Fääri saartel esineva rohttaimestiku hulgas paistab eriti silma [[soo-ohakas]] (''Cirsium palustre'').

Ehkki Fääri saartel pole looduslikult ühtegi puud, suudeti piirkonda edukalt tutvustada piiratud liike, sealhulgas [[karvaseviljane pappel]] (''Populus trichocarpa'').

==== Loomad ====
[[Fail:Dreierprofil.jpg|vasakul|pisi|[[Lunn|Lunnid]] on väga levinud ja neid kasutab toormena kohalik köök. Fääri saartel elutseb just [[Faroese puffin|Fääri saarte lunn]] ]]
Fääri saarte linnustikus domineerivad [[Merelind|merelinnud]] ja linnud, keda meelitab avatud maa, näiteks [[kanarbikunõmm]], ilmselt metsamaa ja muude sobivate elupaikade puudumise tõttu. Paljudel liikidel on välja kujunenud spetsiaalsed Fääri saarte alamliigid: [[hahk]], [[kuldnokk]], [[käblik]], [[lõunatirk]] ja [[krüüsel]]. Rabatõug, [[Harilik kärnkonn|kärnkonna]] Põhja-Atlandi alamliigi värvierinevus, oli Fääri saartel [[Endeem|endeemiline]], kuid nüüdseks on see välja surnud. 

Fääri saartel on tänapäeval vaid üksikud maismaaimetajate liigid, kõik need on sisse toodud inimeste poolt. Kolm liiki, mis levivad tänapäeval saartel usinalt: [[valgejänes]] ''(Lepus timidus),'' [[rändrott]] ''(Rattus norvegicus)'' ja [[koduhiir]] ''(Mus musculus).'' Peale nende on veel üks kohalik lammaste tõug, [[ Fääri lambad|Fääri lammas]] (kujutatud vapil). Ajaloost on teada ka liik metsikuid lambaid, kes püsisid [[ Lítla Dímun|Lítla Dímunil]] 19. sajandi keskpaigani. 
[[Fail:Faroese_sheep_Sumba_1.jpg|pisi|Fääri lambad [[ Sumba, Fääri saared|Sumba]] linna taustal ]]
Rannikualade ümber on levinud [[Hallhüljes|hallhülged]] (''Halichoerus grypus''). Mitu [[Vaalalised|vaalaliste seltsi]] kuuluvat liiki elab samuti Fääri saarte vetes. Kõige tuntumad on ''Globicephala melaena'' liigi isendid, keda jahivad saarlased endiselt vastavalt ammustele kohalikele traditsioonidele. Lisaks on ka [[Mõõkvaal|mõõkvaalad]] (''Orcinus orca'') regulaarsed külastajad saarte ümbruses. 

Fääri saarte koduloomad on 1200-aastase isoleeritud aretuse tulemus. Selle tulemusel ei leidu paljude saarte koduloomi mitte kusagil mujal maailmas. Fääri saarte kodutõugude hulka kuuluvad [[ Fääri poni|Fääri poni]], [[Fääri lehm]], Fääri lammas, [[ Fääri hane|Fääri hani]] ja [[Fääri part]]. 

==Poliitiline süsteem==
Fääri saared said 1948. aastal [[autonoomia]], millest tulenevalt on Fääri võimude pädevuses kõik kohalikku elu puudutavad küsimused. 

===Parlament===
[[Pilt:Lamba monument Tórshavnis.jpg|pisi|Monument Fääri saarte vapiloomale Tórshavnis]]
Fääri saarte parlamendis [[Løgting]]is on 33 liiget. 2019. aasta valimiste järel on esindatud 7 [[erakond]]a:
* [[Fólkaflokkurin]] (FF) – 8 kohta
* [[Sambandsflokkurin]] (SF) – 7 kohta
* [[Javnaðarflokkurin]] (JF) – 7 kohta
* [[Tjóðveldisflokkurin]] (TF) – 6 kohta
* [[Miðflokkurin]] (MF) – 2 kohta
* [[Framsókn]] – 2 kohta
* [[Nýtt Sjálvstýri]] – 1 koht

Lisaks on 2 Fääri saarte esindajat Taani parlamendis [[Folketinget]]is.

===Valitsus===
Valitsuses on 9 liiget.
2019. aastast on peaminister [[Bárður á Steig Nielsen]] (SF). 2015–2019 oli peaminister [[Aksel V. Johannesen]] (JF). 

2011–2015 olid ministrid:
* peaminister (ka haldusküsimused) [[Kaj Leo Johannesen]] (SF)
* välisminister ja asepeaminister [[Jørgen Niclasen]] (FF)
* kaubandus- ja tööstusminister [[Johan Dahl]] (SF)
* sise- ja keskkonnaminister [[Annika Olsen]] (FF)
* rahandus- ja majandusminister [[Jóannes Eidesgaard]] (JF)
* sotsiaalminister [[Rósa Samuelsen]] (SF)
* tervishoiuminister [[Aksel Vilhelmson Johannesen]] (JF)
* haridus-, teadus- ja kultuuriminister [[Helena Dam á Neystabø]] (JF)
* kalandus- ja meretranspordi minister [[Jacob Vestergaard]] (FF)

==Sümboolika==
Fääri saarte rahvuslind on [[merisk]] ja rahvuslill [[varsakabi]].

Rahvushümn on &quot;[[Tú alfagra land mítt]]&quot;.

==Välissuhted==
{{Vaata ka|Fääri saarte ja Euroopa Liidu suhted}}
Välis- ja kaitsepoliitika on Taani võimude pädevuses, kuid tulenevalt Taani keskvalitsuse ja Fääri saarte omavalitsuse vahelisest lepingust on Fääri saartel õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides. Ollakse liikmed [[Arktika Nõukogu]]s, [[Põhjamaade Nõukogu]]s, [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu]]s, [[Põhjamaade Investeerimispank|Põhjamaade Investeerimispangas (NIB)]], Ülemaailmses Postiliidus (UPU), [[Põhja-Atlandi Konverents]]il, [[Läänepoolsete Põhjamaade Nõukogu]]s ja assotsieerunud liige [[IMO|Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO)]], piirkondlikes kalandus- ka keskkonnaorganisatsioonides [[NEAFC]], [[NAFO]], [[NASCO]], [[NAMMCO]] ja [[ICES]]. Lisaks on Fääri saared esindatud mitmes rahvusvahelises organisatsioonis Taani delegatsiooni koosseisus. 

Taani liitumisel [[Euroopa Majandusühendus]]ega jäid Fääri saared Euroopa Majandusühendusest ja hilisemast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] välja. Seetõttu ei laiene neile Euroopa Liidu ühtne kaubanduspoliitika ja sellest tulenevalt on neil õigus sõlmida kaubanduslepinguid. Vabakaubanduslepingud on sõlmitud Euroopa Liidu, [[Norra]], [[Island]]i ja [[Šveits]]iga ning soovitakse saada [[EFTA|Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon]]i (EFTA) liikmeks.

Fääri Saartel on esindus Euroopa Liidu juures, [[Reykjavík]]is, [[London]]is, [[Kopenhaagen]]is ja [[Moskva]]s.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://www.government.fo/foreign-relations/missions-of-the-faroe-islands-abroad/ |title=arhiivikoopia |access-date=11. august 2016 |archive-date=25. juuli 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160725001553/http://www.government.fo/foreign-relations/missions-of-the-faroe-islands-abroad/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

==Majandus==
[[Pilt:Vestmanna_väin.jpg|pisi|Vestmanna väin Streymoy ja Vágari saare vahel (juuni 2005)]]
Fääri saarte majandusest valdava osa moodustab [[kalandus]] ja majanduse olukord sõltub otseselt rahvusvahelisest kalaturust. [[Põllumajandus]]e peamise osa moodustab [[lambakasvatus]].

Fääri saarte rahvuslik lennufirma on [[Atlantic Airways]], mis on kavas osaliselt erastada. Rahvusvaheline lennujaam asub saarestiku lääneosas [[Vágar]]i saarel. Fääridel tegutseb kaks [[kindlustusselts]]i ja neli panka, millest suurim on [[Føroya Banki]]. Kõrgelt on arenenud Fääri saarte [[infotehnoloogia]] ja [[telekommunikatsioon]]. Fääri saared oli esimene maa, mis läks täielikult üle [[digitaaltelevisioon]]i edastamisele. 

2008. aasta seisuga oli Fääri saarte SKT elaniku kohta on 32 900 USA dollarit.

Fääri saared ekspordivad peamiselt [[kala]]. Imporditakse tarbekaupu, masinaid ja seadmeid, [[kütus]]t ning muid tööstuskaupu.

Fääri saarte [[väärtpaber]]iturgu (VMF) opereerib [[Islandi börs]] (ICEX). Esimene Fääri ettevõte, [[nafta]]otsimisega tegelev [[Atlantic Petrolium]] noteeriti börsil [[2005]]. aasta juunis.

==Suhted Eestiga==
[[1991]]. aasta kevadel käisid Fääri saartel esinemas [[Tartu Lasteteater]] ja rahvalauluansambel [[Hellero]].

[[11. september|11.]]–[[12. september|12. septembril]] [[1997]] külastas Eestit Fääri saarte peaminister [[Edmund Joensen]]. Peaministrit saatis Fääri saarte äridelegatsioon. Eesti peaminister [[Mart Siimann]] viibis vastukülaskäigul Fääri saartel sama aasta novembris, mille käigus [[27. november|27. novembril]] kirjutati Tórshavnis alla Eesti ja Fääri saarte vaheline [[vabakaubandusleping]]. See kehtis kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga 1. mail 2004. 6. august 1993 – 6. august 2000 kehtis Eesti ja Fääri saarte vaheline kalandusleping. Fääri saarte äridelegatsioon külastas Eestit ka 2006. aasta jaanuaris. 

Eestis on registreeritud üks Fääride osalusega ettevõte.

Saksofonist [[Villu Veski]] ja akordionist [[Tiit Kalluste]] on alates 1997. aastast Fääri saartel korduvalt esinenud ja koos Fääri muusikutega ka salvestanud. Esinetud on koos Fääri džässpianisti [[Kristian Blak]]iga.

Aastal 2010 käis Fääri saartel esinemas [[Eesti Riiklik Nukuteater]] lavastusega &quot;Jussikese 7 sõpra&quot;. Etendus anti fääri keeles.

Jalgpallis on Eesti kohtunud [[Fääri saarte jalgpallikoondis]]ega kuus korda. [[1996]]. aastal [[Küpros]]el viigistati 2:2, 1997 kaotati [[Tartu]]s 0:2, [[1998]] EM-valikmängus [[Kadrioru staadion|Kadriorus]] võideti 5:0 , [[1999]] EM-valikmängus Tórshavnis võideti 2:0, [[2010]] EM-valikmängus 11. augustil A. Le Coq Arenal võideti 2:1 ning 7. juunil 2011 kaotati Tórshavnis 0:2.

==Vaata ka==
*[[Fääri saarte muusika]]
*[[Fääri saarte ja Euroopa Liidu suhted]]
*[[Naddoddur]]

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{vikisõnastikus}}
{{commons|Føroyar}}
*[http://www.visit-faroeislands.com/?Language=EN Fääri saarte reisijuht] (''inglise keeles'')
*[http://www.flickr.com/photos/14716771@N05/sets/72157602838195716/ Flickri fotokogu]
*[http://www.tourist.fo Fääri saarte Turismiamet] 
*[http://www.tinganes.fo Fääri peaministri büroo]  	    	
*[http://www.hagstova.fo Fääri Statistikaamet] 		
*[http://www.vmr.fo Fääri saarte Kaubandus- ja Tööstusministeerium]
*[http://landsbank.fo Maapank (valitsuspank)] 	 
*[http://www.trade.fo Fääri saarte ekspordinõukogu] 
*[http://www.vm.ee/est/kat_302/2592.html Välisministeeriumi ülevaade Fääri saarte äritingimustest] (''eesti keeles'')

{{Euroopariigid}}

{{Coordinate |type=country |region=FO |dim=121000}}

[[Kategooria:Fääri saared| ]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]</text>
      <sha1>9u83nh7hq75en4ie454wefqgfuiqcw2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Siberi föderaalringkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5929</id>
    <revision>
      <id>6177305</id>
      <parentid>5966545</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:15:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2009" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Siberi föderaalringkond
|  omakeelne_nimi_1 = vene | Сибирский федеральный округ |(Sibirski federalnõi okrug)
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 5 144 953
|  elanikke = 16 889 404 (2022)
|  keskuse_nimetus = Keskus
|  keskuse_nimi = [[Novosibirsk]]
|  asendikaardi_pilt = [[Pilt:Map_of_Russia_-_Siberian_Federal_District_(2018_composition).svg|250px]]
}}
'''Siberi föderaalringkond''' on üks kaheksast [[föderaalringkond (Venemaa)|föderaalringkonnast]] [[Venemaa]]l. 

Siberi föderaalringkonda kuuluvad:
* [[Altai Vabariik]] (Республика Алтай)
* [[Hakassia Vabariik]] (Республика Хакасия)
* [[Tõva Vabariik]] (Республика Тыва)
* [[Altai krai]] (Алтайский край)
* [[Krasnojarski krai]] (Красноярский край)
* [[Irkutski oblast]] (Иркутская область)
* [[Kemerovo oblast]] (Кемеровская область)
* [[Novosibirski oblast]] (Новосибирская область)
* [[Omski oblast]] (Омская область)
* [[Tomski oblast]] (Томская область)

2000. aastal oli Siberi föderaalringkonna rahvaarv 20 792 500.

Venemaa presidendi esindajad Siberi föderaalringkonnas:
#[[Leonid Dratševski]] (Леонид Вадимович Драчевский; 18. maist 2000 kuni 9. septembrini 2004) 
#[[Anatoli Kvašnin]] (Анатолий Васильевич Квашнин; 9. septembrist 2004 kuni 9. septembrini 2010)
#[[Viktor Tolokonski]] (Виктор Александрович Толоконский; 9. septembrist 2010 kuni 12. maini 2014)
#[[Nikolai Rogožkin]] (Николай Евгеньевич Рогожкин; 12. maist 2014 kuni 28. juulini 2016)
#[[Sergei Menjailo]] (Сергей Иванович Меняйло; 28. juulist 2016)

== Välislingid ==

*http://www.sfo.nsk.su/

{{RUS-föd}}

[[Kategooria:Venemaa föderaalringkonnad]]
[[Kategooria:Siberi föderaalringkond| ]]</text>
      <sha1>876y80uwahifpjat0p5bpxpuamk9tw6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaug-Ida föderaalringkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5931</id>
    <revision>
      <id>6177301</id>
      <parentid>5966543</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:13:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2544" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Kaug-Ida föderaalringkond
|  omakeelne_nimi_1 = vene | Дальневосточный федеральный округ |(Dalnevostotšnõi federalnõi okrug)
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 6 952 555
|  elanikke = 8 091 244 (2022)
|  keskuse_nimetus = Keskus
|  keskuse_nimi = [[Habarovsk]]
|  asendikaardi_pilt = [[Fail:Map of Russia - Far Eastern Federal District (2018 composition).svg|250px]]
}}
[[Pilt:Map of Russia - Far Eastern Federal District.svg|pisi|Kaug-Ida föderaalringkond 2018. aastani]]
'''Kaug-Ida föderaalringkond''' on üks kaheksast [[föderaalringkond (Venemaa)|föderaalringkonnast]] [[Venemaa]]l. 

Kaug-Ida föderaalringkonda kuuluvad:

* [[Burjaatia Vabariik]] (Республика Бурятия)
* [[Sahha Vabariik]] (Республика Саха (Якутия))
* [[Primorje krai]] (Приморский край)
* [[Habarovski krai]] (Хабаровский край)
* [[Kamtšatka krai]] (Камчатский край)
* [[Taga-Baikali krai]] (Забайкальский край)
* [[Amuuri oblast]] (Амурская область)
* [[Magadani oblast]] (Магаданская область)
* [[Sahhalini oblast]] (Сахалинская область)
* [[Juudi autonoomne oblast]] (Еврейская автономная область)
* [[Tšuktši autonoomne ringkond]] (Чукотский автономный округ)

[[Pilt:Venemaa Kaug-Ida FR.png|thumb|left|Poliitiline asendikaart]]

Novembris 2018 liideti Kaug-Ida föderaalringkonnaga Burjaatia Vabariik ja Taga-Baikali krai, mis seni olid kuulunud [[Siberi föderaalringkond]]a.

2000. aastal oli Kaug-Ida föderaalringkonna rahvaarv 7 169 400, 2002. aasta rahvaloenduse andmeil 6 692 900.

Venemaa presidendi esindajad Kaug-Ida föderaalringkonnas:
#[[Konstantin Pulikovski]] (Константин Пуликовский; 18. maist 2000 kuni 14. novembrini 2005)
#[[Kamil Ishakov]] (Камиль Ишаков; 14. novembrist 2005 kuni 2. oktoobrini 2007)
#[[Oleg Antossenko]] (kohusetäitja; 5. oktoobrist kuni 29. oktoobrini 2007)
#[[Oleg Safonov]] (Олег Сафонов; 29. oktoobrist 2007 kuni 30. aprillini 2009)
#[[Viktor Išajev]] (Виктор Ишаев; [[30. aprill]]ist [[2009]] kuni 31. augustini 2013)
#[[Juri Trutnev]] (Юрий Трутнев; alates [[31. august]]ist [[2013]])

== Välislingid ==
*[http://www.dfo.gov.ru/ Ringkonna koduleht]

{{RUS-föd}}
[[Kategooria:Kaug-Ida föderaalringkond| ]]
[[Kategooria:Venemaa föderaalringkonnad]]</text>
      <sha1>gggx8t733q5ym1g6h2zmbk3taamztoy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Keskföderaalringkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5933</id>
    <revision>
      <id>6177302</id>
      <parentid>5966542</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:13:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2080" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Keskföderaalringkond
|  omakeelne_nimi_1 = vene | Центральный федеральный округ |(Tsentralnõi federalnõi okrug)
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 652 800
|  elanikke = 39 104 400 (2022)
|  keskuse_nimetus = Keskus
|  keskuse_nimi = [[Moskva]]
|  asendikaardi_pilt = [[Pilt:Map of Russia - Central Federal District.svg|200px]]
}}
'''Keskföderaalringkond''' on üks kaheksast [[föderaalringkond (Venemaa)|föderaalringkonnast]] [[Venemaa]]l. 

Keskföderaalringkonda kuuluvad:
* [[Belgorodi oblast]] (Белгородская область)
* [[Brjanski oblast]] (Брянская область)
* [[Ivanovo oblast]] (Ивановская область)
* [[Jaroslavli oblast]] (Ярославская область)
* [[Kaluga oblast]] (Калужская область)
* [[Kostroma oblast]] (Костромская область)
* [[Kurski oblast]] (Курская область)
* [[Lipetski oblast]] (Липецкая область)
* [[Moskva]] linn
* [[Moskva oblast]] (Московская область)
* [[Orjoli oblast]] (Орловская область)
* [[Rjazani oblast]] (Рязанская область)
* [[Smolenski oblast]] (Смоленская область)
* [[Tambovi oblast]] (Тамбовская область)
* [[Tula oblast]] (Тульская область)
* [[Tveri oblast]] (Тверская область)
* [[Vladimiri oblast]] (Владимирская область)
* [[Voroneži oblast]] (Воронежская область)

2000. aastal oli Keskföderaalringkonna rahvaarv 37 142 300.

Venemaa presidendi esindaja Keskföderaalringkonnas:
#[[Georgi Poltavtšenko]] (18. mai 2000 – 31. august 2011) 
#[[Oleg Govorun]] (6. september 2011 – 21. mai 2012)
#[[Aleksandr Beglov]] (23. mai 2012 – 25. detsember 2017)
#[[Aleksei Gordejev]] (25. detsember 2017 – 18. mai 2018)
#[[Igor Štšogolev]] (alates 26. juunist 2018)

{{RUS-föd}}

[[Kategooria:Keskföderaalringkond| ]]
[[Kategooria:Venemaa föderaalringkonnad]]</text>
      <sha1>c5m1j411wc4yuzw1fx889ud5lfgzz27</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lõuna föderaalringkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5936</id>
    <revision>
      <id>6177303</id>
      <parentid>5966539</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:14:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2109" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Lõuna föderaalringkond
|  omakeelne_nimi_1 = vene | Южный федеральный округ |(Južnõi federalnõi okrug)
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 416 840
|  elanikke = 16 434 898 (2022)
|  keskuse_nimetus = Keskus
|  keskuse_nimi = [[Rostov Doni ääres]]
|  asendikaardi_pilt = [[File:Southern in Russia.svg|240px]]
}}
'''Lõuna föderaalringkond''' (kuni 21. juunini 2000 kandis nimetust Põhja-Kaukaasia föderaalringkond) on üks kaheksast [[föderaalringkond (Venemaa)|föderaalringkonnast]] Venemaal. [[2010]]. aastal eraldati sellest [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond]]. [[28. juuli]]l [[2016]] liideti sellega [[Ukraina]]le kuuluval annekteeritud [[Krimmi poolsaar]]el [[21. märts]]il 2014 moodustatud [[Krimmi föderaalringkond|Krimmi föderaalringkonna]] territoorium.

Lõuna föderaalringkonda kuuluvad:
* [[Adõgee Vabariik]] (Республика Адыгея)
* [[Kalmõkkia Vabariik|Kalmõkkia Vabariik]] (Республика Калмыкия)
* [[Krasnodari krai]] (Краснодарский край)
* [[Astrahani oblast]] (Астраханская область)
* [[Rostovi oblast]] (Ростовская область)
* [[Volgogradi oblast]] (Волгоградская область)
* [[Krimmi Vabariik]] (Республика Крым; annekteeritud [[Ukraina]] territoorium)
* [[Sevastopol]] (Севастополь; annekteeritud Ukraina territoorium)

Venemaa presidendi esindajad Lõuna föderaalringkonnas:
#[[Viktor Kazantsev]] (Виктор Казанцев; 18. mai 2000 kuni 9. märts 2004)
#[[Vladimir Jakovlev (poliitik)|Vladimir Jakovlev]] (Владимир Яковлев; 9. märts 2004 kuni 13. september 2004)
#[[Dmitri Kozak]] (Дмитрий Козак; 13. september 2004 kuni 9. oktoober 2007)
#[[Grigori Rapota]] (9. oktoobrist 2007 12. maini 2008)
#[[Vladimir Ustinov]] (Владимир Устинов; alates 14. maist 2008) 

== Välislingid ==
*http://www.ufo.gov.ru/

{{RUS-föd}}

[[Kategooria:Lõuna föderaalringkond| ]]
[[Kategooria:Venemaa föderaalringkonnad]]</text>
      <sha1>l1td9vkc6m0bh4jh0ak6dtw2k1ibvay</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Volga föderaalringkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5937</id>
    <revision>
      <id>6177307</id>
      <parentid>5966550</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:16:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2268" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Volga föderaalringkond
|  omakeelne_nimi_1 = vene | Приволжский федеральный округ |(Privolžski federalnõi okrug)
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 1 035 900
|  elanikke = 28 844 264 (2022)
|  keskuse_nimetus = Keskus
|  keskuse_nimi = [[Nižni Novgorod]]
|  asendikaardi_pilt = [[Pilt:RussiaVolga.png]]
}}
'''Volga föderaalringkond''' on üks kaheksast [[föderaalringkond (Venemaa)|föderaalringkonnast]] [[Venemaa]]l. 

Volga föderaalringkonda kuuluvad:
* [[Baškortostani Vabariik]] (Республика Башкортостан)
* [[Mari Eli Vabariik]] (Республика Марий Эл)
* [[Mordva Vabariik]] (Республика Мордовия)
* [[Tatarstani Vabariik]] (Республика Татарстан)
* [[Tšuvaši Vabariik]] (Чувашская Республика)
* [[Udmurdi Vabariik]] (Удмуртская Республика)
* [[Kirovi oblast]] (Кировская область)
* [[Nižni Novgorodi oblast]] (Нижегородская область)
* [[Orenburgi oblast]] (Оренбургская область)
* [[Penza oblast]] (Пензенская область)
* [[Samara oblast]] (Самарская область)
* [[Saratovi oblast]] (Саратовская область)
* [[Uljanovski oblast]] (Ульяновская область)
* [[Permi krai]] (Пермский край); moodustati 1. detsembril 2005 [[Permikomi autonoomne ringkond|Permikomi autonoomse ringkonna]] ja [[Permi oblast]]i liitmisel

2000. aastal oli Volga föderaalringkonna rahvaarv 32 017 800. Ringkonnas on 191 linna.

Venemaa presidendi esindajad Volga föderaalringkonnas:
#[[Sergei Kirijenko]] (Сергей Кириенко; 18. mai 2000 kuni 14. november 2005)
#[[Aleksandr Konovalov]] (Александр Коновалов; alates 14. novembrist 2005 12. maini 2008)
#[[Grigori Rapota]] (Григорий Рапота; 14. maist 2008 kuni 14. detsembrini 2011)
#[[Mihhail Babitš]] (Михаил Бабич; 15. detsembrist 2011 kuni 24. augustini 2018 )
#[[Igor Komarov]] (Игорь Комаров; alates 7. septembrist 2018)

{{RUS-föd}}

[[Kategooria:Venemaa föderaalringkonnad]]
[[Kategooria:Volga föderaalringkond| ]]</text>
      <sha1>aifb4ivfbplpyni3qx2iop6hf6xeyg8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uurali föderaalringkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5940</id>
    <revision>
      <id>6177306</id>
      <parentid>5966548</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:16:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1723" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Uurali föderaalringkond
|  omakeelne_nimi_1 = vene | Уральский федеральный округ |(Uralski federalnõi okrug)
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 1 788 900
|  elanikke = 12 294 961 (2022)
|  keskuse_nimetus = Keskus
|  keskuse_nimi = [[Jekaterinburg]]
|  asendikaardi_pilt = [[Pilt:Urals in Russia.svg|260px|Uurali föderaalringkonna asend Venemaal]]
}}

'''Uurali föderaalringkond''' on üks kaheksast [[föderaalringkond (Venemaa)|föderaalringkonnast]] [[Venemaa]]l. 

Uurali föderaalringkonda kuuluvad:
* [[Kurgani oblast]] (Курганская область)
* [[Sverdlovski oblast]] (Свердловская область)
* [[Tjumeni oblast]] (Тюменская область)
* [[Tšeljabinski oblast]] (Челябинская область)
* [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond]] (Ханты-Мансийский автономный округ–Югра)
* [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond]] (Ямало-Ненецкий автономный округ)

2000. aastal oli Uurali föderaalringkonna rahvaarv 12 603 200. Ringkonnas on 112 linna.

Venemaa presidendi esindaja Uurali föderaalringkonnas:
#[[Pjotr Latõšev]] (mai 2000 – 2. detsember 2008)
#[[Nikolai Vinnitšenko]] (8. detsember 2008 – 6. september 2011)
#[[Jevgeni Kuivašev]] (6. september 2011 – 14. mai 2012)
#[[Igor Holmanskihh]] (21. mai 2012 – 2018)
#[[Nikolai Tsukanov]] (26. juuni 2018 – 9. november 2020)
#[[Vladimir Jakušev]] (9. novembrist 2020)

== Välislingid ==
*[http://www.uralfo.ru/ Ringkonna ametlik veebileht]

{{RUS-föd}}

[[Kategooria:Venemaa föderaalringkonnad]]
[[Kategooria:Uurali föderaalringkond| ]]</text>
      <sha1>jeuno82ocgc9jsqseu2iuxmuz5hm862</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Loode föderaalringkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>5942</id>
    <revision>
      <id>6177299</id>
      <parentid>5966540</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:12:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1877" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Loode föderaalringkond
|  omakeelne_nimi_1 = vene | Северо-Западный &lt;/br&gt;федеральный округ |(Severo-Zapadnõi federalnõi okrug)
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 1 677 900
|  elanikke = 13 901 069 (2022)
|  keskuse_nimetus = Keskus
|  keskuse_nimi = [[Peterburi]]
|  asendikaardi_pilt = [[Pilt:RussiaNorthWest.png]]
}}
'''Loode föderaalringkond''' on üks kaheksast [[föderaalringkond (Venemaa)|föderaalringkonnast]] [[Venemaa]]l. 

Loode föderaalringkonda kuuluvad:
* [[Karjala Vabariik]] (Республика Карелия)
* [[Komi Vabariik]] (Республика Коми)
* [[Arhangelski oblast]] (Архангельская область)
* [[Kaliningradi oblast]] (Калининградская область)
* [[Leningradi oblast]] (Ленинградская область)
* [[Murmanski oblast]] (Мурманская область)
* [[Novgorodi oblast]] (Новгородская область)
* [[Pihkva oblast]] (Псковская область)
* [[Vologda oblast]] (Вологодская область)
* [[Peterburi|Peterburi linn]] (Санкт-Петербург)
* [[Neenetsi autonoomne ringkond]] (Ненецкий автономный округ)

Venemaa presidendi esindajad Loode föderaalringkonnas:
#[[Viktor Tšerkessov]] (18. mai 2000 – 11. märts 2003)
#[[Valentina Matvijenko]] (11. märts 2003 – 1. november 2003)
#[[Ilja Klebanov]] (25. november 2003 – 6. september 2011)
#[[Nikolai Vinnitšenko]] (6. september 2011 – 11. märts 2013)
#[[Vladimir Bulavin]] (11. märts 2013 – 28. juuli 2016)
#[[Nikolai Tsukanov]] (28. juulist 2016 – 25. detsember 2017)
#[[Aleksandr Beglov]] (25. detsember 2017 – 3. oktoober 2018) 

{{RUS-föd}}

[[Kategooria:Venemaa föderaalringkonnad]]
[[Kategooria:Loode föderaalringkond| ]]</text>
      <sha1>37xwsbwbko6gu2j3zg4g2m5zxn5a7m2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Volgogradi oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6149</id>
    <revision>
      <id>6177311</id>
      <parentid>6044416</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:20:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2997" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Volgogradi oblast
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Волгоградская область | nimi1_latin = (Volgogradskaja oblast)
|  lipp = Flag of Volgograd Oblast.svg
|  lipu_link = [[Volgogradi oblasti lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Volgograd oblast.svg
|  vapi_link = [[Volgogradi oblasti vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 2449781
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Volgograd]]
|  asendikaardi_pilt = Volgograd in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Volgogradi oblast''' (aastail 1936–1961 ''Stalingradi oblast'') on [[1. järgu haldusüksus]] Venemaal [[Lõuna föderaalringkond|Lõuna föderaalringkonnas]].

Oblast piirneb idas [[Kasahstan]]iga, idas [[Rostovi oblast]]iga, põhjas [[Saratovi oblast|Saratovi]] ja [[Voroneži oblast]]iga, lõunas [[Astrahani oblast]]i ja [[Kalmõkkia]]ga.

Oblasti ulatus läänest itta on üle 400 km.

== Loodus ==
Oblastit läbivad [[Volga jõgi]] ja [[Volga-Doni kanal]].

== Haldusjaotus ==

Oblast jaguneb 33 rajooniks ja 6 oblastilise alluvusega linnaks.

Rajoonid:
{{veergude loend|laius=15em|
# [[Aleksejevskaja rajoon]]
# [[Bõkovo rajoon]]
# [[Danilovka rajoon]]
# [[Dubovka rajoon]]
# [[Frolovo rajoon]]
# [[Gorodištše rajoon]]
# [[Ilovlja rajoon]]
# [[Jelani rajoon]]
# [[Kalatši rajoon (Volgogradi oblast)|Kalatši rajoon]]
# [[Kamõšini rajoon]]
# [[Kikvidze rajoon]]
# [[Kletski rajoon]]
# [[Kotelnikovo rajoon]]
# [[Kotovo rajoon]]
# [[Kumõlženskaja rajoon]]
# [[Leninski rajoon (Volgogradi oblast)|Leninski rajoon]]
# [[Mihhailovka rajoon]]
# [[Nehhajevski rajoon]]
# [[Nikolajevski rajoon]]
# [[Novoanninski rajoon]]
# [[Novonikolajevski rajoon]]
# [[Oktjabrski rajoon (Volgogradi oblast)|Oktjabrski rajoon]]
# [[Olhovka rajoon]]
# [[Pallassovka rajoon]]
# [[Rudnja rajoon (Volgogradi oblast)|Rudnja rajoon]]
# [[Serafimovitši rajoon]]
# [[Srednjaja Ahtuba rajoon]]
# [[Staraja Poltavka rajoon]]
# [[Surovikino rajoon]]
# [[Svetlõi Jari rajoon]]
# [[Žirnovski rajoon]]
# [[Tšernõškovski rajoon]]
# [[Urjupinski rajoon]]
}}

== Rahvastik ==

[[2002. aasta Venemaa rahvaloendus|2002. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas oblastis 2 699 223 inimest, kellest 2 399 300 (88,9%) olid [[venelased]], 56 281 (2,07%) [[ukrainlased]], 45 301 (1,66%) [[kasahhid]], 28 641 (1,05%) [[tatarlased]] ja 26 974 (1%) [[armeenlased]].

Linnades elas 75,2% ja maal 24,8% elanikest. Suuremad linnad on [[Volgograd]], [[Volžski]], [[Kamõšin]], [[Mihhailovka]], [[Frolovo]] ja [[Urjupinsk]].

== Ajalugu ==

Teise maailmasõja ajal okupeeris Saksamaa oblasti lääne- ja lõunaosa [[1942]]–[[1943]]. Volgogradis ja selle ümbruses toimus Stalingradi lahing. [[1941]]. aastal liideti oblastiga osa [[Volgasakslaste ANSV]]st.

== Välislingid ==
* [http://www.volganet.ru/ Volgogradi oblasti koduleht]
* [http://www.volgograd.info/ Volgogradi oblasti infoportaal]

{{RUS-Lõuna}}

{{koord |NS=49.73333333 |EW=44.11666667 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa oblastid]]
[[Kategooria:Volgogradi oblast| ]]</text>
      <sha1>mfo7z54w6ea8cbpb4eioet9zbc38qox</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uljanovski oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6152</id>
    <revision>
      <id>6177324</id>
      <parentid>5966564</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:33:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2634" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Uljanovski oblast
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Ульяновская область | nimi1_latin = (Uljanovskaja oblast)
|  lipp = Флаг Ульяновской области (2013).svg
|  lipu_link = [[Uljanovski oblasti lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Ulyanovsk Oblast.png
|  vapi_link = [[Uljanovski oblasti vapp]]
|  pindala = 37337
|  elanikke = 1203969
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Uljanovsk]]
|  asendikaardi_pilt = Ulyanovsk in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Uljanovski oblast''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Volga föderaalringkond|Volga föderaalringkonnas]].

== Haldusjaotus ==
Oblast jaguneb 3 linnaringkonnaks ja 21 munitsipaalrajooniks:

{{veergude loend|laius=15em|
* [[Barõši rajoon]]
* [[Bazarnõi Sõzgani rajoon]]
* [[Dimitrovgrad]]
* [[Inza rajoon]]
* [[Karsuni rajoon]]
* [[Kuzovatovo rajoon]]
* [[Maina rajoon]]
* [[Melekessi rajoon]]
* [[Nikolajevka rajoon]]
* [[Novaja Malõkla rajoon]]
* [[Novospasskoje rajoon]]
* [[Novouljanovsk]]
* [[Pavlovka rajoon]]
* [[Radištševo rajoon]]
* [[Sengilei rajoon]]
* [[Staraja Kulatka rajoon]]
* [[Staraja Maina rajoon]]
* [[Surskoje rajoon]]
* [[Terenga rajoon]]
* [[Tsilna rajoon]]
* [[Tšerdaklõ rajoon]]
* [[Uljanovsk]]
* [[Uljanovski rajoon]]
* [[Veškaima rajoon]]
}}

Teise järgu munitsipaalmoodustisi on 143, neist 31 linnalist ja 112 maa-asundust. Oblastis on 6 linna ja 33 alevit. Suuremad linnad on [[Uljanovsk]] ja [[Dimitrovgrad]].

== Rahvastik ==
[[Pilt:Russians in Ulyanovsk Oblast.png|pisi|Venelaste osakaal Uljanovski oblasti rajoonides (2002)]]
2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike seas 72,65% [[venelased|venelasi]], 12,2% [[tatarlased|tatarlasi]], 8% [[tšuvašid|tšuvašše]] ja 3,63% [[mordvalased|mordvalasi]].

[[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Uljanovski oblasti elanikest venelasi 73,6%, tatarlasi 12,2%, tšuvašše 7,7%, mordvalasi 3,2%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 0,9%, [[aserid|asereid]] 0,36% ja teistest rahvustest inimesi 1,6%.

=== Elanike arvu muutmine ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Aasta
! Arvestuslik rahvaarv&lt;br&gt;&lt;small&gt;1. jaanuari seisuga&lt;/small&gt;
|-
|2000
|1 427 375
|-
|2001
|1 413 571
|-
|2002
|1 395 882
|-
|2003
|1 378 931
|-
|2004
|1 364 468
|-
|2005
|1 350 713
|-
|2006
|1 335 921
|-
|2007
|1 321 710
|-
|2008
|1 312 200
|-
|2010
|1 299 000
|-
|2020
|1 229 687
|}

== Välislingid ==
{{Commonscat|Ulyanovsk Oblast}}
* [http://www.ulgov.ru/ Oblastivalitsuse koduleht]

{{RUS-Volga}}

{{koord |NS=53.95 |EW=47.91666667 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa oblastid]]
[[Kategooria:Uljanovski oblast| ]]</text>
      <sha1>0remxzop6ktth7o9fe1yyp49bd0z0q9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vladimiri oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6153</id>
    <revision>
      <id>6177298</id>
      <parentid>5884760</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:12:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2792" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Vladimiri oblast
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Владимирская область | nimi1_latin = (Vladimirskaja oblast)
|  lipp = Flag of Vladimirskaya Oblast.svg
|  lipu_link = [[Vladimiri oblasti lipp]]
|  vapp = Coat of arms of Vladimiri Oblast.svg
|  vapi_link = [[Vladimiri oblasti vapp]]
|  pindala = 29142
|  elanikke = 1323659
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Vladimir]]
|  asendikaardi_pilt = Vladimir in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Vladimiri oblast''' on 1. järgu haldusüksus ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Keskföderaalringkond|Keskföderaalringkonnas]]. Ta piirneb  [[Moskva oblast|Moskva]], [[Jaroslavli oblast|Jaroslavli]], [[Ivanovo oblast|Ivanovo]], [[Rjazani oblast|Rjazani]] ja [[Nižni Novgorodi oblast]]iga.

== Haldusjaotus ==

Oblast on jaotatud järgmisteks kohalikeks omavalitsusüksusteks (seisuga 1. jaanuar 2017):

* [[Aleksandrovi rajoon (Vladimiri oblast)|Aleksandrovi rajoon]] (vene ''Александровский район'')
* [[Gorohhovetsi rajoon]] (''Гороховецкий район'')
* [[Guss-Hrustalnõi]] (''город Гусь-Хрустальный'')
* [[Guss-Hrustalnõi rajoon]] (varem Gussevski rajoon, ''Гусевской район'') (''Гусь-Хрустальный район'')
* [[Jurjev-Polski rajoon]] (''Юрьев-Польский район'')
* [[Kameškovo rajoon]] (''Камешковский район'')
* [[Kiržatši rajoon]] (''Киржачский район'')
* [[Koltšugino rajoon]] (''Кольчугинский район'')
* [[Kovrov]] (''город Ковров'')
* [[Kovrovi rajoon]] (''Ковровский район'')
* [[Melenki rajoon]] (''Меленковский район'')
* [[Murom]] (''город Муром'')
* [[Muromi rajoon]] (''Муромский район'')
* [[Petuški rajoon]] (''Петушинский район'')
* [[Radužnõi (Vladimiri oblast)|Radužnõi]] (''ЗАТО город Радужный''; [[kinnine linn]])
* [[Selivanovo rajoon]] (''Селивановский район'')
* [[Sobinka rajoon]] (''Собинский район'')
* [[Sudogda rajoon]] (''Судогодский район'')
* [[Suzdali rajoon]] (''Суздальский район'')
* [[Vjazniki rajoon]] (''Вязниковский район'')
* [[Vladimir]] (''город Владимир'')

== Rahvastik ==
2009. aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 439 800.

=== Asulad ===
Oblastis on 23 linna ja 9 alevit. Suuremad linnad on [[Vladimir]], [[Kovrov]], [[Murom]], [[Aleksandrov]] ja [[Guss-Hrustalnõi]].

== Välislingid ==
* [http://www.avo.ru/ Vladimiri oblasti veebileht]

{{RUS-Kesk}}

{{koord |NS=56.08333333 |EW=40.61666667 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa oblastid]]
[[Kategooria:Vladimiri oblast| ]]</text>
      <sha1>tjzsn0ogmbjodi99tlxjx53w7v2050b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Brjanski oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6165</id>
    <revision>
      <id>6177294</id>
      <parentid>5884761</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:09:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2088" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Brjanski oblast
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Брянская область | nimi1_latin = (Brjanskaja oblast)
|  lipp = Flag of Bryansk Oblast.svg
|  lipu_link = [[Brjanski oblasti lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Bryansk Oblast.svg
|  vapi_link = [[Brjanski oblasti vapp]]
|  pindala = 34835
|  elanikke = 1168771
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Brjansk]]
|  asendikaardi_pilt = Bryansk in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Brjanski oblast''' on 1. järgu haldusüksus ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Keskföderaalringkond|Keskföderaalringkonnas]]. Piirneb läänes [[Valgevene]] ja lõunas [[Ukraina]]ga.

== Rahvastik ==

Rahvaarv oli 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 1 378 941, kellest 96,3% olid [[venelased]], 1,5% [[ukrainlased]] ja 0,6% [[valgevenelased]]. 2009. aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 299 700 ja 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 1 278 087.

Suuremad linnad on [[Brjansk]], [[Klintsõ]], [[Novozõbkov]], [[Djatkovo]] ja [[Unetša]].

== Haldusjaotus ==

Oblast jaguneb 27 rajooniks ja 6 linnaringkonnaks.

=== Linnaringkonnad ===
* [[Brjansk]]
* [[Fokino]]
* [[Klintsõ]]
* [[Novozõbkov]]
* [[Seltso]]
* [[Starodub]]

=== Rajoonid ===
[[File:Admin-map-Bryansk-region.gif|pisi|Oblasti rajoonid]]
{{veergude loend|laius=15em|
* [[Brassovo rajoon]]
* [[Brjanski rajoon]]
* [[Djatkovo rajoon]]
* [[Dubrovka rajoon]]
* [[Gordejevka rajoon]]
* [[Karatševi rajoon]]
* [[Kletnja rajoon]]
* [[Klimovo rajoon]]
* [[Klintsõ rajoon]]
* [[Komaritši rajoon]]
* [[Krasnaja Gora rajoon]]
* [[Mglini rajoon]]
* [[Navlja rajoon]]
* [[Novozõbkovi rajoon]]
* [[Pogari rajoon]]
* [[Potšepi rajoon]]
* [[Rognedino rajoon]]
* [[Sevski rajoon]]
* [[Starodubi rajoon]]
* [[Suraži rajoon]]
* [[Suzemka rajoon]]
* [[Zlõnka rajoon]]
* [[Žirjatino rajoon]]
* [[Žukovka rajoon]]
* [[Trubtševski rajoon]]
* [[Unetša rajoon]]
* [[Võgonitši rajoon]]
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{RUS-Kesk}}

{{koord |NS=52.95 |EW=33.4 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa oblastid]]
[[Kategooria:Brjanski oblast| ]]</text>
      <sha1>hnt6s8l8f96tj80db0c5nfv4k3r31st</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ivanovo oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6168</id>
    <revision>
      <id>6177295</id>
      <parentid>5884763</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:09:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2362" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Ivanovo oblast
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Ивановская область | nimi1_latin = (Ivanovskaja oblast)
|  lipp = Flag of Ivanovo Oblast.svg
|  lipu_link = [[Ivanovo oblasti lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Ivanovo Oblast.svg
|  vapi_link = [[Ivanovo oblasti vapp]]
|  pindala = 23897
|  elanikke = 976918
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Ivanovo]]
|  asendikaardi_pilt = Ivanovo in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Ivanovo oblast''' on 1. järgu haldusüksus ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Keskföderaalringkond|Keskföderaalringkonnas]].

Oblasti põhja- ja idaosa läbib 173 km pikkuses [[Volga]]. Suuremad jõed on veel [[Kljazma]] ning selle lisajõed [[Nerl]], [[Uvod]], [[Teza]] ja [[Luhhi jõgi|Luhh]]. Üle 10 km pikkusi jõgesid on 174.

== Rahvastik ==

2009. aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 073 100. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvaarv 1 062 629. Oblastis on 17 linna: [[Ivanovo]], [[Kinešma]], [[Šuja]], [[Vitšuga]], [[Furmanov]], [[Teikovo]], [[Kohma]], [[Rodniki]], [[Zavolžsk]], [[Komsomolsk]], [[Privolžsk]], [[Putšež]], [[Juža]], [[Jurjevets]], [[Navoloki]], [[Gavrilov Possad]] ja [[Pljoss]].

== Ajalugu ==

Oblast moodustati [[1929]]. aastal 1918 moodustatud [[Ivanovo-Voznessenski kubermang]]u põhiosast ning [[Kostroma kubermang|Kostroma]], [[Jaroslavli kubermang|Jaroslavli]] ja [[Vladimiri kubermang]]u äärealadest.

== Haldusjaotus ==
Oblast jaguneb 6 oblastilise alluvusega linnaks ja 21 rajooniks:
=== Linnad ===
[[Furmanov]], [[Ivanovo]], [[Kinešma]], [[Šuja]], [[Teikovo]], [[Vitšuga]]

=== Rajoonid ===
{{veergude loend|laius=15em|
* [[Furmanovi rajoon]]
* [[Gavrilov Possadi rajoon]]
* [[Iljinskoje rajoon]]
* [[Ivanovo rajoon]]
* [[Jurjevetsi rajoon]]
* [[Juža rajoon]]
* [[Kinešma rajoon]]
* [[Komsomolski rajoon]]
* [[Ležnevo rajoon]]
* [[Luhhi rajoon]]
* [[Palehhi rajoon]]
* [[Pestjaki rajoon]]
* [[Privolžski rajoon]]
* [[Putšeži rajoon]]
* [[Rodniki rajoon]]
* [[Savino rajoon]]
* [[Šuja rajoon]]
* [[Zavolžski rajoon]]
* [[Teikovo rajoon]]
* [[Verhni Landehhi rajoon]]
* [[Vitšuga rajoon]]
}}

Rajoonides on kokku 105 külaasundust.

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{RUS-Kesk}}

{{koord |NS=57.01666667 |EW=41.51666667 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa oblastid]]
[[Kategooria:Ivanovo oblast| ]]</text>
      <sha1>aanzak6nmpdosrc3tlbyt6k2dpousky</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kostroma oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6171</id>
    <revision>
      <id>6177296</id>
      <parentid>5966573</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:10:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2535" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Kostroma oblast
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Костромская область | nimi1_latin = (Kostromskaja oblast)
|  lipp = Flag of Kostroma Oblast.svg
|  lipu_link = [[Kostroma oblasti lipp]]
|  vapp = Coat of arms of Kostroma Oblast.svg
|  vapi_link = [[Kostroma oblasti vapp]]
|  pindala = 60144
|  elanikke = 620776
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Kostroma]]
|  asendikaardi_pilt = Kostroma in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Kostroma oblast''' on oblast [[Venemaa]]l [[Keskföderaalringkond|Keskföderaalringkonnas]].

Suuremad linnad on [[Kostroma]], [[Bui]], [[Nerehta]] ja [[Šarja]].

== Loodus ==
Metsad hõlmavad 74,3% oblasti territooriumist.&lt;ref&gt;[http://knoema.com/atlas/Russian-Federation/region/%D0%9A%D0%BE%D1%81%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%BC%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F-%D0%BE%D0%B1%D0%BB%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C/%D0%9B%D0%B5%D1%81%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%81%D1%82%D1%8C-%D1%82%D0%B5%D1%80%D1%80%D0%B8%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%B9 Maailmaandmete atlas]&lt;/ref&gt;

Suuremad jõed on [[Volga]], [[Kostroma jõgi|Kostroma]], [[Vetluga jõgi|Vetluga]] ja [[Unža]].

== Rahvastik ==
1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli oblasti rahvaarv 804 296. 2009. aasta alguses oli oblasti rahvaarv 692 300. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil oli rahvaarv 667 500. Linnalistes asulates (12 linnas ja 7 alevis) elab 72,74% oblasti elanikest (2020. aasta seisuga).

== Haldusjaotus ==

Oblast jaguneb 24 rajooniks ja 6 linnaringkonnaks.

=== Linnaringkonnad ===
* [[Bui]]
* [[Galitš]]
* [[Kostroma]]
* [[Manturovo]]
* [[Šarja]]
* [[Volgoretšensk]]

=== Rajoonid ===
{{veergude loend|laius=12em|stiil=max-width:51em|
* [[Antropovo rajoon]]
* [[Bui rajoon]]
* [[Galitši rajoon]]
* [[Kadõi rajoon]]
* [[Kologrivi rajoon]]
* [[Kostroma rajoon]]
* [[Krasnoselski rajoon (Kostroma oblast)|Krasnoselski rajoon]]
* [[Makarjevi rajoon]]
* [[Manturovo rajoon (Kostroma oblast)|Manturovo rajoon]]
* [[Meža rajoon]]
* [[Neja rajoon]]
* [[Nerehta rajoon]]
* [[Oktjabrski rajoon (Kostroma oblast)|Oktjabrski rajoon]]
* [[Ostrovskoje rajoon]]
* [[Parfenjevo rajoon]]
* [[Pavino rajoon]]
* [[Ponazõrevo rajoon]]
* [[Põštšugi rajoon]]
* [[Soligalitši rajoon]]
* [[Sudislavli rajoon]]
* [[Sussanino rajoon]]
* [[Šarja rajoon]]
* [[Tšuhloma rajoon]]
* [[Vohma rajoon]]
}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.region.kostroma.net/ Oblasti koduleht]

{{RUS-Kesk}}

{{koord |NS=58.55 |EW=43.68333333 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa oblastid]]
[[Kategooria:Kostroma oblast| ]]</text>
      <sha1>rrjihlqeh7fu2mfsrzeua15jhf8oara</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kurski oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6172</id>
    <revision>
      <id>6177297</id>
      <parentid>5884758</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:11:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2107" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Kurski oblast
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Курская область | nimi1_latin = (Kurskaja oblast)
|  lipp = Flag of Kursk Oblast.svg
|  lipu_link = [[Kurski oblasti lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Kursk oblast.svg
|  vapi_link = [[Kurski oblasti vapp]]
|  pindala = 30088
|  elanikke = 1083584
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Kursk]]
|  asendikaardi_pilt = Map of Russia - Kursk Oblast.svg
}}

'''Kurski oblast''' on 1. järgu haldusüksus ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Keskföderaalringkond|Keskföderaalringkonnas]].

== Rahvastik ==

Rahvaarv oli 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 1 235 091, kellest 95,9% olid [[venelased]] ja 1,7% [[ukrainlased]]. Linnades elas 61% rahvastikust. Oblastis on 10 linna, neist suuremad on [[Kursk]], [[Železnogorsk (Kurski oblast)|Železnogorsk]] ja [[Kurtšatov]]. 2009. aasta alguses oli oblasti rahvaarv 1 155 400.

== Haldusjaotus ==

Kurski oblast on jaotatud 5 linnaks ([[Kursk]], [[Kurtšatov]], [[Lgov]], [[Štšigrõ]], [[Železnogorsk (Kurski oblast)|Železnogorsk]]) ja 28 rajooniks:

{{veergude loend|laius=15em|
* [[Belaja rajoon]]
* [[Bolšoje Soldatskoje rajoon]]
* [[Dmitrijevi rajoon]]
* [[Fateži rajoon]]
* [[Gluškovo rajoon]]
* [[Goršetšnoje rajoon]]
* [[Homutovka rajoon]]
* [[Kastornoje rajoon]]
* [[Konõšovka rajoon]]
* [[Korenevo rajoon]]
* [[Kurski rajoon]]
* [[Kurtšatovi rajoon]]
* [[Lgovi rajoon]]
* [[Manturovo rajoon (Kurski oblast)|Manturovo rajoon]]
* [[Medvenka rajoon]]
* [[Obojani rajoon]]
* [[Oktjabrski rajoon (Kurski oblast)|Oktjabrski rajoon]]
* [[Ponõri rajoon]]
* [[Pristeni rajoon]]
* [[Rõlski rajoon]]
* [[Solntsevo rajoon]]
* [[Sovetski rajoon (Kurski oblast)|Sovetski rajoon]]
* [[Sudža rajoon]]
* [[Štšigrõ rajoon]]
* [[Zolotuhhino rajoon]]
* [[Železnogorski rajoon]]
* [[Timi rajoon]]
* [[Tšeremissinovo rajoon]]
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [http://www.rkursk.ru/ Kurski oblasti koduleht]

{{RUS-Kesk}}

{{koord |NS=51.75 |EW=36.01666667 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa oblastid]]
[[Kategooria:Kurski oblast| ]]</text>
      <sha1>s6dvgrhrgipld1zy88ptclc8dc9mrvr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kurgani oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6183</id>
    <revision>
      <id>6177320</id>
      <parentid>5966567</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:29:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1896" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Kurgani oblast
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Курганская область | nimi1_latin = (Kurganskaja oblast)
|  lipp = Flag of Kurgan Oblast.svg
|  lipu_link = [[Kurgani oblasti lipp]]
|  vapp = Coat of arms of Kurgan Oblast.svg
|  vapi_link = [[Kurgani oblasti vapp]]
|  pindala = 71488
|  elanikke = 805510
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Kurgan]]
|  asendikaardi_pilt = Kurgan in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Kurgani oblast''' on 1. järgu haldusüksus ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Uurali föderaalringkond|Uurali föderaalringkonnas]]. Piirneb lõunas [[Kasahstan]]iga.

Suurimad oblastis voolavad jõed on [[Tobol]], [[Isseti jõgi|Isset]], [[Miassi jõgi|Miass]] ja [[Ui jõgi|Ui]].

Kurgani oblast moodustati [[6. veebruar]]il [[1943]].

Oblasti territooriumil on 9 linna, 6 alevit ja 1261 muud asulat. Suuremad linnad on [[Kurgan]] ja [[Šadrinsk]].

Oblasti rahvaarv oli 1989. aastal 1 104 872, 2002. aastal 1 019 532 ja 2011. aastal 908 800.

== Haldusjaotus ==

Oblast jaguneb 24 rajooniks ja 2 linnarongkonnaks:

{{veergude loend|laius=15em|
* [[Almenevo rajoon]]
* [[Belozerskoje rajoon]]
* [[Dalmatovo rajoon]]
* [[Jurgamõši rajoon]]
* [[Kargapolje rajoon]]
* [[Kataiski rajoon]]
* [[Ketovo rajoon]]
* [[Kurgan]]
* [[Kurtamõši rajoon]]
* [[Lebjažje rajoon]]
* [[Makušino rajoon]]
* [[Miškino rajoon (Kurgani oblast)|Miškino rajoon]]
* [[Mokroussovo rajoon]]
* [[Petuhhovo rajoon]]
* [[Polovinnoje rajoon]]
* [[Pritobolnõi rajoon]]
* [[Safakulevo rajoon]]
* [[Šadrinsk]]
* [[Šadrinski rajoon]]
* [[Šatrovo rajoon]]
* [[Štšutšje rajoon]]
* [[Šumihha rajoon]]
* [[Zverinogolovskoje rajoon]]
* [[Tselinnoje rajoon]]
* [[Tšastoozerje rajoon]]
* [[Vargaši rajoon]]
}}

{{RUS-Uural}}

{{koord |NS=55.56666667 |EW=64.75 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa oblastid]]
[[Kategooria:Kurgani oblast| ]]</text>
      <sha1>8jokc6q18n3m024bvf3urzpr3vtdmb9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tšeljabinski oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6186</id>
    <revision>
      <id>6177322</id>
      <parentid>5966568</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:30:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2066" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Tšeljabinski oblast
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Челябинская область | nimi1_latin = (Tšeljabinskaja oblast)
|  lipp = Flag of Chelyabinsk Oblast.svg
|  lipu_link = [[Tšeljabinski oblasti lipp]]
|  vapp = Coat of arms of Chelyabinsk Oblast.svg
|  vapi_link = [[Tšeljabinski oblasti vapp]]
|  pindala = 88182
|  elanikke = 3418606
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Tšeljabinsk]]
|  asendikaardi_pilt = Chelyabinsk in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Tšeljabinski oblast''' on 1. järgu haldusüksus ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Uurali föderaalringkond|Uurali föderaalringkonnas]].

Suuremad linnad on [[Tšeljabinsk]], [[Magnitogorsk]], [[Zlatoust]], [[Miass]] ja [[Kopeisk]].

== Haldusjaotus ==
Oblast on jaotatud 27 rajooniks ja 15 rajooni õigustega linnaks.

Rajoonid:
{{veergude loend|laius=15em|
# [[Agapovka rajoon]]
# [[Argajaši rajoon]]
# [[Aša rajoon]]
# [[Bredõ rajoon]]
# [[Jemanželinski rajoon]]
# [[Jetkuli rajoon]]
# [[Kartalõ rajoon]]
# [[Kasli rajoon]]
# [[Katav-Ivanovski rajoon]]
# [[Kizilskoje rajoon]]
# [[Korkino rajoon]]
# [[Krasnoarmeiski rajoon]]
# [[Kunašaki rajoon]]
# [[Kussa rajoon]]
# [[Nagaibakski rajoon]]
# [[Njazepetrovski rajoon]]
# [[Oktjabrskoje rajoon (Tšeljabinski oblast)|Oktjabrskoje rajoon]]
# [[Plasti rajoon]]
# [[Satka rajoon]]
# [[Sosnovski rajoon]]
# [[Troitski rajoon]]
# [[Tšebarkuli rajoon]]
# [[Tšesma rajoon]]
# [[Uiskoje rajoon]]
# [[Uvelski rajoon]]
# [[Varna rajoon]]
# [[Verhneuralski rajoon]]
}}

Rajooni õigustega linnad:
{{veergude loend|laius=15em|
# [[Južnouralsk]]
# [[Karabaš]]
# [[Kopeisk]]
# [[Kõštõm]]
# [[Magnitogorsk]]
# [[Miass]]
# [[Ozjorsk]]
# [[Snežinsk]]
# [[Zlatoust]]
# [[Trjohgornõi]]
# [[Troitsk]]
# [[Tšebarkul]]
# [[Tšeljabinsk]]
# [[Ust-Katav]]
# [[Verhni Ufalei]]
}}

== Vaata ka ==

* [[Karatšai järv]]

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina}}

{{RUS-Uural}}

{{koord |NS=54.53333333 |EW=60.33333333 |type=adm1st }}

[[Kategooria:Venemaa oblastid]]
[[Kategooria:Tšeljabinski oblast| ]]</text>
      <sha1>as770x1pdfefxrrwxvdkiyvz0ro77jm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kemerovo oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6195</id>
    <revision>
      <id>6177317</id>
      <parentid>5966559</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:25:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2681" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Kemerovo oblast
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Кемеровская область | nimi1_latin = (Kemerovskaja oblast)
|  lipp = Flag of Kemerovo oblast.svg
|  lipu_link = [[Kemerovo oblasti lipp]]
|  vapp = Coa of kemerovo oblast.png
|  vapi_link = [[Kemerovo oblasti vapp]]
|  pindala = 95801
|  elanikke = 2604272
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Kemerovo]]
|  asendikaardi_pilt = Kemerovo in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Kemerovo oblast''' on 1. järgu haldusüksus ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Siberi föderaalringkond|Siberi föderaalringkonnas]].

== Haldusjaotus ==
Oblastis on 19 rajooni ja 18 oblastilise alluvusega linna.

=== Rajoonid ===
{{veergude loend|laius=25em|
* [[Belovo rajoon]] (Беловский район)
* [[Gurjevski rajoon]] (Гурьевский район)
* [[Ižmorski rajoon]] (Ижморский район)
* [[Jaja rajoon]] (Яйский район)
* [[Jaškino rajoon]] (Яшкинский район)
* [[Jurga rajoon]] (Юргинский район)
* [[Kemerovo rajoon]] (Кемеровский район)
* [[Krapivinski rajoon]] (Крапивинский район)
* [[Leninsk-Kuznetski rajoon]] (Ленинск-Кузнецкий район)
* [[Mariinski rajoon]] (Мариинский район)
* [[Mežduretšenski rajoon (Kemerovo oblast)|Mežduretšenski rajoon]] (Междуреченский район)
* [[Novokuznetski rajoon]] (Новокузнецкий район)
* [[Prokopjevski rajoon]] (Прокопьевский район)
* [[Promõšlennaja rajoon]] (Промышленновский район)
* [[Taštagoli rajoon]] (Таштагольский район)
* [[Tisuli rajoon]] (Тисульский район)
* [[Tjažinski rajoon]] (Тяжинский район)
* [[Topki rajoon]] (Топкинский район)
* [[Tšebula rajoon]] (Чебулинский район)
}}

== Rahvastik ==
2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas oblastis 2 899 142 inimest, kellest 91,9% olid [[venelased]], 1,8% [[tatarlased]], 1,3% [[ukrainlased]], 1,2% [[sakslased]] ja 0,5% [[tšuvašid]]. Oblasti põliselanikeks on [[šorid]] ja [[teleuudid]] (kokku 0,5%).

Linnades elas 85% rahvastikust. Suuremad linnad on [[Novokuznetsk]], [[Kemerovo]], [[Prokopjevsk]], [[Leninsk-Kuznetski]], [[Kisseljovsk]] ja [[Mežduretšensk]].
Kemerovo oblastis on eesti külad: Jurjevka, Koidula ja Malkovka.

=== Elanike arv ===
* 2 899 142 (2002)
* 2 874 800 (2004)
* 2 855 000 (2005)
* 2 826 300 (2007)
* 2 821 900 (2009)

{{RUS-Siber}}

{{koord |NS=54.93333333 |EW=87.23333333 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa oblastid]]
[[Kategooria:Kemerovo oblast| ]]</text>
      <sha1>msfv372nws31b6hh5g0jkhh9p8fkbwn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Omski oblast</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6198</id>
    <revision>
      <id>6177318</id>
      <parentid>5966560</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:26:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4117" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Omski oblast
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Омская область | nimi1_latin = (Omskaja oblast)
|  lipp = Flag of Omsk Oblast.svg
|  lipu_link = [[Omski oblasti lipp]]
|  vapp = Coat of arms of Omsk Oblast (2003-2020).svg
|  vapi_link = [[Omski oblasti vapp]]
|  pindala = 141084
|  elanikke = 1879548
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Omsk]]
|  asendikaardi_pilt = Omsk in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Omski oblast''' on 1. järgu haldusüksus ([[oblast (Venemaa)|oblast]]) [[Venemaa]]l [[Siberi föderaalringkond|Siberi föderaalringkonnas]].

== Rahvastik ja asustus ==

Omski oblastis elas 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 2 079 220 inimest, kellest 1 735 512 (83,5%) olid [[venelased]], 81 618 (4%) [[kasahhid]], 77 884 (3,8%) [[ukrainlased]], 76 334 (3,7%) [[sakslased]] ja 47 796 (2,3%) [[tatarlased]].

Oblastis elas ka 3025 eestlast (peamiselt [[Estonka (Omski oblast)|Estonka]], [[Lilliküla]], [[Tsvetnopolje]], [[Zolotaja Niva]], [[Vana-Viru]], [[Uus-Viru]], [[Orlovka]] ja [[Kovaljovo]] külas).

Lisaks Omskile on oblastis veel viis linna: [[Tara (Venemaa)|Tara]], [[Issilkul]], [[Kalatšinsk]], [[Nazõvajevsk]] ja [[Tjukalinsk]].

=== Elanike arv ===
* 2 079 220 ([[2002]])
* 2 043 900 ([[2004]])
* 2 025 600 ([[2007]])
* 2 018 000 ([[2008]])
* 2 014 100 ([[2009]])
* 1 976 600 ([[2011]])

== Haldusjaotus ==

Omski oblast on jaotatud järgmisteks rajoonideks (31) ja oblastilise alluvusega linnadeks (6):

=== Rajoonid ===
{{veergude loend|
* [[Azovo saksa rahvusrajoon]] (''Азовский немецкий национальный район'')
* [[Bolšeretšje rajoon]] (''Большереченский район'')
* [[Bolšije Uki rajoon]] (''Большеуковский район'')
* [[Gorkovskoje rajoon]] (''Горьковский район'')
* [[Issilkuli rajoon]] (''Исилькульский район'')
* [[Kalatšinski rajoon]] (''Калачинский район'')
* [[Kolossovka rajoon]] (''Колосовский район'')
* [[Kormilovka rajoon]] (''Кормиловский район'')
* [[Krutinka rajoon]] (''Крутинский район'')
* [[Ljubinski rajoon]] (''Любинский район'')
* [[Marjanovka rajoon]] (''Марьяновский район'')
* [[Moskalenki rajoon]] (''Москаленский район'')
* [[Muromtsevo rajoon]] (''Муромцевский район'')
* [[Nazõvajevski rajoon]] (''Называевский район'')
* [[Nižnjaja Omka rajoon]] (''Нижнеомский район'')
* [[Novovaršavka rajoon]] (''Нововаршавский район'')
* [[Odesskoje rajoon]] (''Одесский район'')
* [[Okonešnikovo rajoon]] (''Оконешниковский район'')
* [[Omski rajoon]] (''Омский район'')
* [[Pavlogradka rajoon]] (''Павлоградский район'')
* [[Poltavka rajoon]] (''Полтавский район'')
* [[Russkaja Poljana rajoon]] (''Русско-Полянский район'')
* [[Sargatskoje rajoon]] (''Саргатский район'')
* [[Sedelnikovo rajoon]] (''Седельниковский район'')
* [[Šerbakuli rajoon]] (''Шербакульский район'')
* [[Znamenskoje rajoon (Omski_oblast)|Znamenskoje rajoon]] (''Знаменский район'')
* [[Tara rajoon]] (''Тарский район'')
* [[Tavritšeskoje rajoon]] (''Таврический район'')
* [[Tevrizi rajoon]] (''Тевризский район'')
* [[Tjukalinski rajoon]] (''Тюкалинский район'')
* [[Tšerlaki rajoon]] (''Черлакский район'')
* [[Ust-Išimi rajoon]] (''Усть-Ишимский район'')
}}

=== Linnad ===
* [[Issilkul]] (''Исилькуль'')
* [[Kalatšinsk]] (''Калачинск'')
* [[Nazõvajevsk]] (''Называевск'')
* [[Omsk]] (''Омск'')
* [[Tara (Venemaa)|Tara]] (''Тара'')
* [[Tjukalinsk]] (''Тюкалинск'')

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina}}

{{RUS-Siber}}

{{koord |NS=56.21666667 |EW=73.26666667 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa oblastid]]
[[Kategooria:Omski oblast| ]]</text>
      <sha1>0v8ad5kv476hpmldfi7och69un26a1r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Administraatorikandidaadid</title>
    <ns>4</ns>
    <id>8343</id>
    <revision>
      <id>6177188</id>
      <parentid>6125199</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T21:30:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarRand1</username>
        <id>162064</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kruusamägi (allkirjaga Ivo) */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="46346" xml:space="preserve">{{arhiiv|laius=150px|otsi=ei|lingid=
[[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid/Arhiiv|Hääletuste arhiiv]]
}}

Sellele leheküljele tehke palun ettepanekuid, kes võiks olla [[Vikipeedia:Administraatorid|administraator]], ning kirjutage oma kommentaarid kandidaatide kohta. Täpsemalt saab lugeda leheküljelt [[Vikipeedia:Administraatorid]].

Märgi oma hääl kandidaadi järele malli abiga {{poolt}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{poolt}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{vastu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{vastu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{erapooletu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{erapooletu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; ning lisa ka oma allkiri/nimi. Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad. Hääletus kestab 14 päeva.

==[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] (allkirjaga Ivo)==
Teen ettepaneku administraatoriõigused ära võtta sobimatu käitumise tõttu. Mind ajendas tema sõnavõtt lehel [[Arutelu:Eesti keel]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:12 (EEST)
:Ma leidsin reglemendist niisuguse punkti: &quot;Administraatoristaatuse äravõtmise hääletusele ehk usaldushääletusele eelneb arutelu administraatori võimaliku probleemse tegevuse üle. Arutelust tuleb eraldi teatada administraatorile, kelle üle arutelu toimub. Kui arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja, siis on hääleõiguslikul Vikipeedia kasutajal õigus algatada hääletus.&quot; Ma ei ole seda järginud. Kas hääletus tuleks peatada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:27 (EEST)
:: Minu meelest on selle sõnastuse mõte selles, et tagada, et usaldushääletust ei algatataks lihtsalt ühe kasutaja hetkeemotsiooni pealt, vaid ainult siis, kui hääletusel on laiem kandepind. On näha, et usaldushääletusel on laiem kandepind. Probleem selle hääletusega on pigem see, et küsimus on siin sõnastatud tavapärasega võrreldes vastupidi. Peaks olema samapidi, et need, kes toetavad Ivo jätkamist administraatorina, annavad poolt hääle, kes ei toeta, on vastu. Tegemist on administraatorihääletuse kordushääletusega. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:42 (EEST)
::: Jah, poolt- ja vastuhääled on vastupidi, muidu samad reeglid. Poolthääl läheb nelja eest. Aga segamini vist kellelgi ei lähe.
::: Kui keegi nõuab hääletamise peatamist, siis ma teen seda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 15:05 (EEST) 
:::: Hääletus on peatatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)

:Olen seda ammu mõelnud, et käitumine on... nojah, sõnu pole. olen nõus Sinu ettepanekuga. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 13:17 (EEST)
:Vastu. Ivo reaktsioon seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele on küll ärritunud, kuid väljenduslaad on viisakam kui nt Avjoskal mõnelgi juhul olnud on (ja noil juhtudel pole Andres kuidagi reageerinud - quod licet Iovi?). See kõik aga on kõige tavalisemat sorti arutelu, millel ei ole Ivo kui administraatori tegevusega mingit pistmist. Siin lööb nüüd jälle välja see kujutlus, justkui oleks administraatoristaatus mingi auraha viisakatele ja tublidele rinda riputamiseks ja paradeerimiseks. Tegelikult täidab administraator vajalikke tehnilisi funktsioone ning administraatori valimisel on peamine mitte see, kui ilus, sõbralik või pikk ta on, vaid see, kuidas ta suudab administraatoritele antavaid töövahendeid kasutada. Praegu ma ei näe, et Ivo oleks administraatorina midagi valesti teinud, kedagi blokeerinud, midagi kustutanud või peitnud. Kompetentse administraatori kõrvaldamine halvendab üksnes eestikeelse Vikipeedia toimimist, kuid ei muuda inimese iseloomu ega takista teda aruteludes omatahtsi osalemast. Seega, mis mõte sel on, peale isikliku vaenu väljaelamise? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:14 (EEST)
	
:::Palun lahendusettepanekuid, mida ette võtta, et kaastööline (administraator või mitte, mõne inimese jaoks on tähendusega see, kui temaga suhtleb administraator, isegi, ja võib-olla just eriti siis, kui tal ei ole head ettekujutust, mis administraator on) ei nimetaks teisi kaastöölisi avalikult naeruväärseks, debiilikuks, nõrgamõistuslikuks, madalalaubaliseks jne, halvustades neid ja/või nende kaastööd, ei ähvardaks neid blokeerida, ei jätkaks demotiveerimist ja solvangute abil töötlemist eravestlustes. Sest see ei ole lubatav. Vastus &quot;ära siis käitu nagu debiilik&quot; ei ole vastuvõetav. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:42 (EEST)
:::: Ivo soovitaks läbisõimamist, ja kui see ei aita, siis blokeerimist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:55 (EEST)
:::: Mina soovitaksin kõigepealt ütlemist, et niisugune käitumine ei ole vastuvõetav ega sallitav. Aga edasi ma ei tea. Meil on mõnikord kasutatud blokeerimist, juhul kui kedagi on rängalt solvatud ja solvatu ei anna andeks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:59 (EEST)
:::::Tehniline kommentaar, et administraator saab endalt ise bloki maha võtta (kunagi ammu katsetasime läbi), seega see on vist veidi nagu saadikupuutumatus, et juhul kui on vaja päriselt adminni blokeerida, siis tuleb administraatoristaatus maha võtta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 18:02 (EEST)

::Mul ei ole isiklikku vaenu, kuigi mul mõnikord tekib halbu tundeid. Aga Vikipeedia administraator on muu hulgas ka Vikipeedia esindaja. Ja ma ei tahaks, et Vikipeedial oleks niisugune esindusnägu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
:: Ma ei ütleks, et &quot;seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele&quot; oleks õige. Inimesel on küll teatud vaated ja ta on Vikipeedia suhtes umbusklik, aga tema jutt on täiesti arusaadav, kui vähegi süveneda. Ta ütles ka midagi väga õiget: kui me igas asjas tõendamisega näpuga järge ajame, siis laguneb vikipeedia üldse koost. Me kipume faktitäpsust taga ajama neil juhtudel, kus meie ideoloogia või intuitsioon on öeldavaga vastuolus. Aga kui me midagi niikuinii usume, siis me ei pea tõendamist eriti vajalikuks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:33 (EEST)
:: Kui Sa näed, et Avjoska teeb midagi, mida ei tohiks teha, eks siis reageeri. Mina ei näegi kõike, räägin ainult sellest, mida ma näen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)
::: Ei kiida heaks ei Ivo ega kasutaja Piret-Tartu kohatist sõnakasutust, kuid administraatoriõiguste ära võtmisele olen vastu. Ta teeb administraatorina head tööd, ehkki nii kord aastas kaotab kannatuse mõne kasutajaga, lahendada tuleks juhtumipõhiselt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:36 (EEST)
:::: Missugust lahendust Sa pakud? Võib-olla ta kaotab kannatuse, aga praegu on teine kord lühikese aja jooksul, ja ta teeb seda vähemalt osalt meelega, sest ta peab seda vajalikuks meetodiks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:45 (EEST)
::::: Osutada üle piiri läinud sõnakasutusele ja paluda jääda kõrvale konkreetse isikuga peetavast mõttevahetusest. Meil võiks olla mingi mehhanism selleks, nt kui kolm administraatorit siin lehel patustajat hoiatavad ja konkreetsel teemal enese taandamist nõuavad. Vmt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:54 (EEST)
:: Vastu. Võimekate inimeste väljasöömine on nigel strateegia, niimoodi peab viimane varsti lülitit otsima hakkama. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 20:37 (EEST)
: Vastu, sest Ivo on Vikipeediale oluline kaastööline. Olen siiski nõus, et selline väljenduslaad ei ole nii tavakasutaja kui eriti administraatori puhul aktsepteeritav. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 9. juuni 2022, kell 21:49 (EEST)
::Selleks et kaastööd teha, ei pea olema administraator :) --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 09:01 (EEST)
:::Ma arvan, et mõeldi kaastöö seda osa, mida ainult administraatorid teha saavad. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
: Ivo käitumine on Vikipeediale häbiks ja asi pole suhtluslaadis või üksikutes eksimustes, vaid sügavalt juurdunud lugupidamatuses ning kollegiaalse hoiaku puudumises. Administraator pole aunimetus, mida antakse kaastöö mahu eest või lootuses motiveerida mahtu veelgi tõstma, vaid selles rollis eeldatakse võimekust kõigi kogukonnaliikmetega adekvaatselt suhelda ja eetikapõhimõtete järgimist, mis on praeguseks saanud kirja [[wmf:Universal_Code_of_Conduct/et#2_–_Soovitud_käitumine|üldisse käitumisjuhisesse]]. Kes on vähegi Ivoga kokku puutunud, sellele piisab nende suuniste põgusast lugemisest veendumaks, et Ivo hälbib seal kirjeldatud standardist oluliselt. Mind on Ivo mäletatavasti ähvardanud [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_56#MTÜ_Wikimedia_Eesti_liikmelisusest_(taas_kord)|&quot;jäädavalt kõigi vikiprojektide juurest igaveseks bännida&quot;]] -- pelgalt selliste ähvarduste esitamine on lubamatu ning loob pärssiva õhkkonna kõigi kaastööliste ja kogukonnaliikmete jaoks. Administraatorile sobimatute hoiakute järjepideva väljendumise ees silma kinni pigistada on pikas plaanis äärmiselt kahjulik, vikiprojektid saavad vajadusel suurepäraselt hakkama ka Ivota. Ilmselt eriti väikestes kogukondades on visa kaduma kalduvus hoida end nende häirivate kasutajate pantvangis, kes toodavad väidetavalt head sisu -- kui kasutada [https://www.youtube.com/watch?v=zi6IlA7piFU&amp;t=1628s probleemi kirjeldust Jimmy Walesi Wikimania 2019 lõpukõnest]. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 11:04 (EEST)

: Ma arvan, et lahendus võiks olla see, et kuigi Ivo võib isiklikult arvata, et ka solvangud ja ähvardused on Vikipeedias ja Vikipeediaga seotud eravestlustes teatud juhtudel õigustatud, siis ta möönab, et elementaarse lugupidamise ja viisakuse säilitamine on Vikipeedia projekti üks alustalasid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Five_pillars|Wikipedia:Five pillars], [[Vikipeedia:Põhimõtted]]) ning oodatud käitumine eriti administraatori poolt (nagu teised vikipediastid seda siin on väljendanud ja mis on ka kirja saanud: [[Vikipeedia:Administraatorid]]) ja et ta seetõttu jätab mõne reljeefsema arvamuse edaspidi enda teada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)

: Poolt, et Ivolt administraatoriõigused ära võtta. Tema vihapursked on minus juba varemgi kummastust tekitanud. Selline verbaalne agressiivsus ja sildistamine ei sobi kindlasti Vikipeedia administraatorile. Ei sobi kellelegi, kuid ootused administraatorile on suuremad kui tavakasutajale. Vikipeedias pole ebaharilik, et vaidluses löövad emotsioonid üle pea kokku ja ütled asju, mida hiljem kahetsed. Kahetsemine ja vabandamine asjaosaliste ees oleks märk sellest, et inimene saab aru, et ta toimis valesti ja ta püüab oma käitumist parandada. Hetkel ma ei näe seda. Lihtsalt lootma jääda, et äkki Ivo parandab ennast edaspidi -- ma ei näe sellel peaaegu mingit perspektiivi. Kui ta on juba aastaid nii käitunud ja tagajärgi pole olnud, siis jätkab ta ka edaspidi sama moodi. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 13:49 (EEST)

Olen vastu Ivolt andministraatoriõiguste äravõtmisele. Leian, et see pole kuidagi õigustatud ega õiglane. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 16:14 (EEST)

:Ma ei hakanud enne sõna võtma, kuna leidsin, et see võiks takistada inimestel oma arvamuse avaldamist.
:Hääletusena on see üsna põhjalikult läbi kukkunud. Samas võib seda kasutada inspiratsiooniallikana selliste protseduuride reeglite paikapanekuks. Eelnema peaks mingi aruteluperiood (eelkõige impulssotsuste vältimiseks); reeglid peaks olema eelnevalt selgelt kirjas ja teada (mitte poole pealt lisatud); teavitus peaks oleks paigas ja asjaolud lahti kirjutatud (sealhulgas mõlema osapoole vaade); 1:4 suhe ei ole kuidagi kohane (sellega saaks kõige rohkem kolme inimesega juba pooled siinsed administraatorid maha võtta... kui hääletajaid vähe ja esineb erapooletuid, siis võib piisata ka ühest häälest); võib ka küsida, et kes saavad hääletada (nt administraator kustutab midagi ja pahane kasutaja reageerib). Kellegi valimine administraatoriks ja tema mahavõtmine on tegelikult ka üsna erinevad.
:Praktikas on siin kogu aeg olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Ehk eriprotseduure pole vaja nuputama hakata.
:Seal konkreetses arutelus ootasin ma päris pikalt enne kui sekkusin ja ka siis oli minu esimene kommentaar, et: &quot;Piret-Tartu, sinu suhtusstiil on täiesti vastuvõetamatu&quot;. Asjaolu, et vastav isik sedagi tähelepanujuhtimist ignoreeris, mind küll ei üllatanud. Kui aga Andres teda kaitsma asus, siis keesin tõesti üle ja läksin oma väljendustes üle piiri. Siin pole minu arust kahtlust ja seda oleks ma pidanud vältima.
:Mis puudutab konkreetselt administratoorseid tegevusi, siis asjad nagu nt viimaste muudatuste patrullimine mulle ülearu ei meeldigi. Lihtsalt meil pole piisavalt inimesi, et seda järjepidevalt korralikult katta ja seepärast ma seda teen. Täpsemalt küll inimesi on, aga suur osa administraatorid eriti neid töövahendeid ei rakenda (nt viimase aasta aja jooksul olen ma teinud selliseid tavakasutajatele mittevõimaldatud toiminguid üle 20x enam, kui Avjoska). Siin võib ka küsida, et millisel administraatoril on rohkem võimalusi konflikti sattuda: sel, kes harva midagi teeb, või sel, kes pidevalt pildis ja julgeb ka keerukamaid teemasid puudutada.
:Käesoleva aastanumbri sees olen teinud siin keeleversioonis nii umbes nelituhat toimingut, mille sisse jääb päris suur hulk igat masti kommentaare (rääkimata suurest hulgast interaktsioonidest väljapool seda). Selles osas võiks vajada vähe täpsustamist, et kus need probleemid täpselt esinevad, sest nii suurest valimist leiab vast nii mõndagi.
:Mulle valmistas siin muidugi eriti suurt pettumist Andrese tegevus, kes käitus äärmiselt impulsiivselt ja läbimõtlematult. Eriti veidrad on need kommentaarid, et tehku ma kaastööd, aga ärgu olgu administraator, sest need ei adresseeri ju grammigi probleemi ennast ning lisaks ignoreerivad asjaolu, et seal arutelus polnud midagi seotud administratoorsete tegevustega. Kuidas suhtuda sellistesse ja teistesse viimase aja läbimõtlemata arvamusavaldustesse? Aga eks me vaikselt suhtleme sel teemal ja harjutame seda teineteisemõistmist ning küllap on meil mõlemal siit midagi õppida.
:Märt on tõestatult valetanud ja laimanud ning rünnanud vikipediste ehk siin polegi midagi arutada. Tema jäädav blokeerimine kõigist Wikimedia projektidest oleks mitte ainult kooskõlas Vikipeedia üldiste käitumisreeglitega, vaid ka elementaarne teguviis. MTÜ ridadest ta juba välja heideti (sh kinnitas väljaheitmise üldkoosolek ülevoolava häälteenamusega ja selle saavutamiseks peab ikka väga paljudel inimestel jalgade peal trampima).
:Sina Kaniivel oled propageerinud nt Pikselt administraatoriõiguste äravõtmist ja kiusanud kasutajat Merleke5 ja siis räägid, et mina käitun juba aastaid sobimatult, aga sa pole kogu selle aja jooksul selle kohta kunagi sõna võtnud? See tekitab mul hulga küsimusi. Eriti olukorras, kus sa pole varem ennast tagasi hoidnud, et enda rahulolematust demonstreerida.
:Üldiselt oleks soovitatav inimestega rääkida, kui on muresid. Ei tasu oodata, et keegi kuidagi oma käitumist muudaks, kui teemat isegi tõstatatud pole. Ei ole ma veel kohanud inimest, kes mõtteid lugeda mõistaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 00:29 (EEST)
::Tänud selgitamat. 2 küsimust. Kuidas sa järgmisel korral sarnases olukorras näed end käituvat? Kuidas Kaniivel on kiusanud kasutajat Merleke5? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 21:54 (EEST)
:: Ivo oleks võinud oma arusaama, et usaldushääletuse 1:4 suhe pole kohane, varem väljendada. Näiteks siis, kui ta ähvardas Adeliinele ja Monale usaldushääletuse algatada ([[Eri:Erin/5872564]]). Muidu jääb mulje, et reeglid vajavad muutmist just siis, kui need endale ebameeldivad tagajärjed kaasa tõotavad tuua. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)
:::Polnud mul siis halli aimugi, et selles osas mingit jaburat 1:4 jaotust rakendatakse (kui palju meil neid hääletusi üldse toimub; isegi uusi administraatoreid valitakse haruharva). Mis puutub aga minu seisukohade väljendamist, siis olen vahetanud Andresega nii u 50 kirja ja tõin selle juba algul välja. See siin oli aga selline farss, et sellesse otseselt sekkumiseks ma tõesti vajadust ei näinud.
:::Küll oli mul juba meelest läinud, et kuidas Adeliine siis nende mallide lisamisega käitus. Pean seda äärmiselt kohatuks mistahes vikipedistile, olgu ta siis administraator või mitte. Ja kui inimene ennast selle peale õigustab ja sellist tegevust jätkab, siis ongi vaja meetmed rakendusele võtta. Bioneerilt võeti vähema eest administraatoristaatus ära. Lühikese aja jooksul risustada üle tuhande artikli ja jätkata tegevust hoolimata eri kasutajate pöördumistest... See konkreetne vastus, nagu isegi näha võid, oli aga muidugi Adeliine kommentaarile, kus ta selgitas, et Mona ju ka teeb nii. Siis polegi muuda vastata, et sel juhul võib ka mõlemad Vikipeediat kahjustava tegevuse eest vastutusele võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

Teen ettepaneku [[:Wikimedia Eesti]]le pakkuda kiirreageerimis[[:süütel|süütliga]] (s.t lühikese [[:süütenöör]]i- ja eriti tundliku [[:kapseldetonaator]]iga) adminnidele, enne [[:Läbipõlemissündroom|läbiõlemist]] koos [[:plahvatus]]ega, mõnd [[:rehabilitatsioon]]ipaketti koos [[:rekreatsioon]]iga jne, siis kestavad inimesed kauem ja teos nimega wiki saab ka parem. Lisaks soovitus, mitte ajada inimesi kokku nn videokoolitustele kui sisuks on ainult paar tundi jahumist. Kui adminni tööd käsitletakse ainult tehnilise tööna, siis puuduks selles ju suhtlemine teiste inimestega jne. [[Kasutaja:suwa|suwa]] 16. juuni 2022, kell 01:26 (EEST)

Ma tahaksin, et meil oleks siin hea olla. Ma usun, et Ivo ka tahaks seda. Kuidas seda saavutada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 10:19 (EEST)

:Rahuneme maha. Kõik ongi hästi. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 14:08 (EEST)

:{{poolt}} ehk administraatoriõiguste äravõtmise poolt.

:Nõus osaliselt või täielikult Andrese, Adeliine, Märt Põderi ja Kaniiveli erinevate argumentide ja pikema kogemusega Ivoga suhtlemisel.

:Administraator on Wikipedia nägu ja esindaja. Redigeerijatel ja teistel kaastöölistel peab olema tunne, et administraatoritega on turvaline suhelda, ning et ühe või teise administraatoriga läbi käies nii Wikipedias kui ka väljaspool Wikipediat ei peaks käima nagu kikivarvul.

:Administraatori-poolsed isiklikud (vastu)rünnakud ja ähvardamised ei ole aktsepteeritav käitumisviis, ning tõenäoliselt ei vasta selline käitumisviis ka Wikimedia ''Code of Conduct'' juhendile. (tunnistan, et pole seda lugenud)

:Mis puutub siinjuures artikli [[Arutelu:Eesti keel|Eesti keel arutelusse]], siis seal on võimalik Ivo kodanikupositsiooniga [[Kasutaja:Piret-Tartu]] kirjutatu suhtes nõus olla, ning leida Pireti kirjutatule ka põhjendatud vastuväiteid.

:Sellegipoolest lasub administraatoril vastutus olla igas olukorras diplomaatiline, sealhulgas ägedate vaidluste puhul.

:Piret-Tartu väidetega võibki üldse mitte nõustuda, kuid on võimalik, et seejuures ebameeldiv administraatori-poolne käitumine pealtnäha või päriselt keeruliste kasutajate suhtes võib suhteliselt märkamatult kanduda mingil hetkel üle teistele Wikipedia kaastöötajatele. — Näiteks võivad neil kaastöötajail olla administraatoriga lihtsalt sügavad eriarvamused, tema omast erinevad maailmavaade, ellusuhtumine, elulaad jms., ning oma argumentide pealesurumiseks ja/või muidu temaatiliselt viisaka vaidluse forsseeritud lõpetamiseks kasutab administraator oma jõupositsiooni ära. Kordan igaks juhuks üle, et see on lihtsalt hüpoteetiline näide.

:Suur kaastöö maht ja muud vägagi tänuväärsed saavutused ei tohi olla argumendiks, mis takistaks administraatoriõiguste äravõtmist. Selline käik ei takista edaspidist Vikipeedias toimetamist ja sisu parandamist, lisamist ja täiendamist.

:Liiatigi on võimalik leida uusi administraatoreid, kelle käitumine paksu verd ei tekita. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 16. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)

Seitse päeva möödas ja hääled pooleks, elik konsensus puudub. Andres, kas loed hääletamise lõpetatuks? Kordan siinkohal veel oma ettepanekut kokku leppida mingi hea tava suhtes, et konfliktolukorrad juba eos lahendada. Ebaviisakuste puhul nt kestahes administraatori hoiatus, hoiatuse eiramise korral patustajale nõue jääda (mõneks ajaks) eemale konflikti põhjustanud arutelust või artiklist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 22:47 (EEST)
::: Hääletuse tähtaeg on 14 päeva. Reglemendi järgi on tegu usaldushääletusega, mis järgib samu reegleid nagu administraatoriks valimine. See tähendab, et administraatoriks olemise vastu antud hääl on tunduvalt kaalukam kui poolthääl. 
::: Hea tava kokkuleppimise vastu mul midagi pole. Leian, et sellisel juhul peavad olema kokku lepitud ka tõhusad jõustamise vahendid.  {{allkirjata|Andres}} 
::::Reglementi pole niikuinii jälgitud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 02:41 (EEST)
::::: Kui Sa sellele apelleerid, tuleb hääletus peatada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:04 (EEST) 
::::::On ilmne, et 1) reeglite jälgimisega pole toime tuldud ning 2) reeglid tuleks põhjalikult ümber teha ja need vajaks olulist täiendamist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:10 (EEST)
:Minnekoni küsimustest esimesele vastamisel sobiks vast alustada sellest, et eks ma muidugi oskan seda tagasisidet arvesse võtta. Samas olen nende 16 aasta jooksul säärastesse olukordadesse sattunud ikka üsna vähe ja nii võiks juba vaikimisi eeldada, et ega sellist asja pole vast naljalt uuesti oodata.
:Kaniivel tühistas massiliselt kasutaja Merleke5 muudatusi (sh igati korrektseid lingiparandusi), eemaldas ta usaldatud kasutajate rühmast ning ma ei klassifitseeriks ka tema kõneviisi kuidagi just abivalmiks ega selgitavaks. Oleks veel antud kasutaja kuidagi vandaalitsenud, aga väga ilmne oli, et Merleke püüdis Vikipeediat parandada ning samuti oli ta varasemalt pälvinud tunnustust oma hea töö eest. Siis aga lendas Kaniivel peale ja hakkas läbi suruma enda arusaama sellest, kuidas tuleb linke teha ning ei vaevunud seda korralikult põhjendama. Asi nägi väga selgelt klassikalise kiusu moodi välja ja ma tõstatasin selle teema ka siis.
:Huvitavaid kommentaare leiab siit küll veel. Marduse ainuke kogemus minuga suhtlemisel on see, kui MTÜ soetas talle [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 53#Vikipeedia jõulutunnel|jõulutunneli]] projekti raames sülearvuti (kus ta miskipärast mainis kirjavahetuses Märti), ning peagi pärast seda kaitses ta üldises arutelus Märti teemal, millest ta mitte vähimatki ei teadnud. Järjestikku sellistesse aruteludesse sattumine näib juba &quot;natuke&quot; kahtlase kokkusattumusena. Eriti, kui kirjutada, et &quot;Ivo kodanikupositsiooniga&quot; võib nõustuda, aga lisab juurde hüpoteetiline näide, mille pole antud olukorraga mingit pistmist, ning seejuures väljendab selget arvamust teemal, millega endal justkui kokkupuudet pole. Tekib palju küsimusi.
:Või kui vaadata algset artikli arutelu, siis pean Andrese reageeringut ja kommentaare täiesti sobimatuteks, kahepalgelisteks ja sellist impulsiivset käitumist administraatorile ülimalt sobimatuks. Mis me siis sellega teeme?
:Kui hakata administraatoreid selle järgi hindama, et kuidas keegi kuskil aruteludes osaleb, siis saaks igasugu huvitavaid tulemusi. Nt on meil suur hulk administraatoreid, kes on üsna väheaktiivsed ja/või satuvad arutelulehekülgedele harva. On nad siis üldse tegelikult administraatorid? Meil on ka administraatoreid, kes teevad väga asjalikke kommentaare, aga kui paljud saaks panna käe südamele ja tunnistada, et nemad pole kunagi eksinud? Kui hakata ikka sellist nõiajahti pidama, siis saaks 2/3 pikema jututa maha võtta. Või kui hakata konkreetseid kommentaare taga otsima, siis nt Avjoska kaastööd vaadates jäi esimesena silma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:Oop&amp;diff=prev&amp;oldid=3716216 see]. Kui eesmärgiks on aga hea õhkkonna loomine, siis pole see nagu päris see.
:Nagu varem mainida jõudsin, siis kogu aeg on olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Samas võiks mõelda ka sellele, et moodustada nö sõbraliku tagasiside töörühm, kes tegeleks uute kasutajate vastuvõtmise, erinevate tüliküsimuste rahustamise ja mistahes üldiste pöördumistega Vikipeedia poole. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 01:33 (EEST)
:::Kaniiveli-Merleke5 asjast jääb mulle teistsugune, pigem vastupidine mulje, aga see selleks. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:04 (EEST)
:::: Ümbersuunamislehele linkimise osas põhjendasin ma kasutajale Merleke5 enda seisukohti, muuhulgas ka viitega ingliskeelse viki juhenditele. Merleke5-lt ei tulnud vastuargumente, ainult see, et tal on oma süsteem ja talle meeldib nii rohkem. See pole ka minu personaalne arusaam siin vikis, sama seisukohta väljendasid mh Adeliine, VillaK, Andres. Seisukohta, et lingid ümbersuunamislehtedele tuleks asendada otselinkidega, pole tegelikult keegi peale Merleke5 kaitsnud. Nii et mida siis teha, kui Merleke5 jätkab sama moodi? Muidugi tegin tühistamised ärritunud meeleolus ja ründavalt, ja ka mõned mu kommentaarid peegeldasid seda meeleolu. Iseenesest on artikli olukorda halvemaks tegeva muudatuse tühistamine õige, aga inimesed võivad seda tajuda kui rünnakut endale. Ilmselt tegin vea, kui hakkasin kohe tühistama, oleksin võinud eelnevalt rohkem selgitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)

:::::Arvestades kui vähe oli selgitamist, kui lakoonilised olid kommentaarid ja kui järsk reageering, siis ma ei näe mingit mõistlikku viisi, kus Merleke5 poleks saanud seda ründavalt tõlgendada. Ja kui ikka keegi nii järsult sisse sõidab, siis on keeruline ka mingite argumentidega hiilata või üldse aru saada, et mis ja miks toimub. Kuidas sa käituks ja arutleks, kui ma tühistaks sinu 20 viimast muudatust ja ütleks, et sellised muudatused ei sobi? Sest reaalsuses nii sa käitusid. Jätsid lühida kommentaari, et &quot;ära nii tee&quot; + loe inglise vikist ja tühistasid järjest tema muudatusi. Seejuures oli sinu tühistatud muudatuste seas ka reaalselt vajalikke lingiparandusi, ehk vähemalt mulle näis, et sa olid äärmiselt pealiskaudne ega süvenenud tehtud muudatustesse. Mis mulje see administraatoritest jätab? Minu hinnangul on see käitumine oluliselt hullem, kui mistahes asi, mida ma suudaks mõnele arutelulehele möllama tulnud tegelasele öelda.
:::::Kui sa oled selle vastu, et mina administraator olen, siis ok. Aga sel juhul olen ma 100% veendunud, et ka sina ei tohiks kah administraator olla, sest sinu tegevus seal oli minu hinnangul oluliselt hullem, kui minu tegevus tolle artikli arutelus. Topeltstandardeid ma aga ei salli. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

::Sülearvuti eest olen ma MTÜ-le südamest tänulik.

::Kirjavahetuses mainisin ma Märti esimest korda seetõttu, et ma nõstun [[Arutelu:Multimeedium||tema hinnanguga eelistada sõna &quot;multimeedia&quot; sõna &quot;multimeedium&quot; asemel]]. Seda, et Ivole Märt ei meeldi, sain ma alles kirjavahetuses teada.

::Üldse oli kogu lugu selline:

::Kirjavahetus Ivo algas 23. detsembril 2020, kui esitasin taotluse Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot;-projekti raames uue arvuti saamiseks. Minu senised masinad olid kõik Windows XP-ga ja vanad.

::Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot; kingituste jagamisel osales kingijagajana Ivo, kes 28.12.2020 teatas, et minu taotlus sülearvuti saamiseks sai MTÜ poolt rahuldatud. Kas kingituste jagamisel osales veel keegi teine, seda ei tea. Samuti ei ole kuskil avaldatud (või ma ei mäleta, et oleks avaldatud), kas kingituste saajaid oli veel ja kes nad olid.

::Vahepealne kirjavahetus puudutas arvuti kättesaamise logistikat.

::29. detsembril 2020 teatas Ivo, et oli tellimuse sisse andnud. Samas kirjas küsis ta &quot;P.S.&quot; real, kas ma ei tahaks hakata MTÜ liikmeks (veel enne, kui olin arvuti kätte saanud). Päeva jooksul arutasime e-mailitsi, et mida see MTÜ liikmesus kätkeb. Sama päeva õhtul sain arvuti Euronicsi laost kätte ja avaldasin Ivole tänu.

::20. jaanuaril 2021 küsis Ivo üle, et mis plaan mul selle MTÜ liikmesuse osas on, et kas liituda või mitte.

::Mina kirjutasin vastu, et rahaline seis liitumist ei võimalda, kuigi viitasin, et võiksin kunagi hiljem liituda, kui rahaline seis paraneb.

::22. jaanuaril mainisin kirjavahetuses Ivole esimest korda Märti, sest ma nõustun Märdi käsitlusega sõnast &quot;multimeedia&quot;. Kuna ma vaatasin järele, et Märt Põder on MTÜ liige, siis tekkis põhimõtteline nõusolek MTÜ-ga liitumiseks, kui rahaline seis paraneb.

::Samal päeval (22.01.2021) kirjutas Ivo vastu, et Märdi liikmesus on küsimärgi all, ning et Märt olevat suutnud MTÜ liikmetega üsna tugevasti tülli minna, ning Ivo nimetas Märti keeruliseks isiksuseks.

::Kui ma küsisin, mis on tüli põhjuseks, siis kirjutas Ivo, et Märt on keeruline isiksus, ning et väidetavalt olla tal ka teistes organisatsioonides samu probleeme olnud.

::E-posti kaudu Ivo oma positsiooni Märdi kohta ei põhjendanud.

::Kuna küsimused jäid vastuseta, hakkasin vaatama, et mis üldises arutelus üldse toimub, et saada asjades selgust, et miks keegi Eesti Vikipeedias (kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti MTÜ liige?) sooviks MTÜ mistahes liikmest lahti saada. Märdi vastu suunatud väiteid ei pidanud ma piisavalt põhjendatuks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
:::Küsimus, kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti liige, on köömes (palun faktivea kohta vabandust), sest siis, kui toimus Wikimedia Eesti 2020. aasta &quot;Jõulutunnel&quot;, oli Ivo väga tõenäliselt juba Wikimedia Eesti MTÜ liige. Küsimus oli ajendatud sellest, kas Ivo lahkhelid Märdiga olid üleval veel enne seda kui Ivo oli saanud Wikimedia Eesti MTÜ liikmeks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:15 (EEST)
::::MTÜ asutajana olen olnud selle liige algusest peale. Märt liitus oluliselt hiljem ja ta on ka ainuke inimene, kes on kunagi MTÜst välja heidetud ning selleks oli vaja ikka parajate jälkustega hakkama saada (tolle arutelu ajal oli ta välja heidetud juhatusest, aga MTÜ liikmeskonnast väljaheitmine tuli hiljem). Kui võrrelda minu tegevust siin ja Märdi tegevust MTÜs, siis on see nagu võrrelda jalutuskäiku pargis vene sõduri külaskäiguga Butšasse. Küsimus pole siin minu isiklikus arvamuses, sest MTÜ liikmeid on väga palju rohkem ning kõigil on üldkoosolekul üks hääl. Liikmesuse küsimused on iga MTÜ enda teha ning nende otsuste vaidlustamine ei käi Vikipeedias.
::::Sulle sai tõesti mainitud, et äkki tahad MTÜ liikmeks astuda, sest see on asi, mida meenutame rutiinselt kõigile vikipedistidele. Mõistetavatel põhjustel on huvi, et piisav kogus vikipediste oleks vastavas infoväljas (seda eesmärki täis ka see meeldetuletus üldises arutelus). Kirjavahetuses kõlanud mainimise peale tundsid huvi, et mis sellega kaasneb ja nii ma seda selgitasin. Kuna mingit ei/jah vastust ei tulnud, siis pärisin hiljem üle, et kas asi siis pakub huvi või mitte. Vastasid, et &quot;Kuna Märt Põder on ka MTÜ liige, siis põhimõtteline nõusolek liitumiseks on nüüd olemas&quot;, aga täpsustasid, et rahaline seis seda hetkel ei võimalda (märkus: MTÜ liikmetel on viieeurone aastamaks). Seda ei hakanud ma uurima, et kuidas on viie euro leidmine aastas keeruline ja rohkem seda teemat ei tõstatanud. Küll ei pidanud ma vajalikuks ka lahkama hakata Märdi isikuküsimust, mis on üsna elementaarne, sest sa polnud MTÜ liige. Selle ja üldise arutelu episoodi vahele jäi aga mitu kuud. Samamoodi on keeruline sattuda järsku siia arutellu, kui olla üsna harv viki külastaja. Ehk selline lähedane suhe isikuga, kes on kuskilt mõjuvatel põhjustel välja heidetud, tekitab küsimusi sinu motiivides. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

:::::Märt pole kunagi kedagi tapnud ega vägistanud, nii et sinu kirjeldus tema tegevusest MTÜ-s on ääretult ebaviisakas ja solvav ja ma mõistan sinu kirjelduse hukka.
:::::Küsida kingi andmise ajal ja selle järel, kas ma tahan MTÜ liikmeks astuda, on imelik, sest jäi mulje, nagu oleksid sa oodanud kingituse eest mingit vastuteenet vms.
:::::Mainin lisaks, et mul pole Märdiga lähedast suhet. Tal on oma eraelu ja sõbrad. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 07:20 (EEST)

::::Seda väitsid praegu sina. Üldse oled sa teinud palju huvitavaid väiteid olukorras, kus sa kõnealustest teemadest mitte midagi ei tea, aga julgel toonil seisukohti võtad.
::::Ja millal ma oleks pidanud seda küsima, kui mitte oma viimases kirjas? Sealt kirjavahetusest ei ole mitte kuidagi võimalik välja lugeda mingit vastuteene ootust ning kohe kindlasti poleks sinu liitumine MTÜga olnud mingi teene. Ei ole meil ka liikmetest puudust ja ei hakkaks me kunagi mingeid liikmeid ostma. Näib, et sul pole halli aimugi, kuidas MTÜd tegutsevad. Seal sai lähtutud eeldusest, et oled uut arvutit vajav vikipedist ja sulle see arvuti hangitud. Takkajärgi tarkus küll räägib selle eelduse kahjuks, sest peale Märti toetavate kommentaaride pole selle konto alt pärast seda eriti muudatusi tulnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 07:58 (EEST)
::::::Küsida oleksid võinud ka mõnel muul ajal, vähemalt nii, et kingituse saamise ja MTÜ-ga liitumisega küsimise vahele oleks jäänud arvestatav ajaline nihe.
::::::Arvuti eest olen ma tänulik ja seda ma ei väsi kordamast. Vikipeedia toimetamisega tegelen ma vajadusel ikkagi edasi ja siiani suhteliselt uue arvutiga on mul seda ka mugavam teha.
::::::Kuid Vikipeedia toimetamisele ja üldse kogu Eesti Vikipeedia õhustikule ei mõju hästi sinu sõnavõtud teiste Vikipeedia projektiga seotud inimeste suhtes, olenemata sellest, kas nad on olnud Vikipeediaga seotud varem või praegu. See, et sina võrdlesid Märdi tegevust MTÜ-s Butša kuritegudega, on vägivaldne, ning väärib ülimat hukkamõistu. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 08:39 (EEST)
::::Ja kuidas oleks kuu hiljem saadetud päring saanud teistmoodi mõjuda? Siis oleks see olnud veel juhuslikum ja seda küsitavam, et miks järsku nüüd sinu poole pöördutakse. Või kuidas? 
::::Mittetulundusühingud on isikute vabatahtlikud ühendused, mis koondavad inimesi, kes soovib arendada vastavate MTÜ-de eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Wikimedia Eesti eesmärgiks on toetada vikiprojektide arengut Eestis ning peaasjalikult koondab see seega ilmselgetel põhjustel vikipediste, sest kellele ikka vikiprojektide hea käekäik kõige rohkem korda läheb. Küll ei ole kaugeltki kõik Eesti vikipedistid selle MTÜ liikmed ehk aeg-ajalt on vajalik inimestele meelde tuletada, et selline MTÜ on jätkuvalt olemas ja inimesed, kes sooviks selle põhikirjalistesse eesmärkidesse panustada, on oodatud liituma.
::::Iga MTÜ puhul on risk, et liituda võib ka mõni mitte nii heade kavatsustega inimene. Meie puhul realiseerus see risk Märdi isikus. Seepärast heideti ta ka MTÜ kahjustamise pärast sellest välja. Seega on sulle teadaolevate faktide kohaselt Märt kuskilt organisatsioonist vastuvõetamatu käitumise pärast välja heidetud, aga sa ignoreerid seda pisikest asjaolu, kaitsed Märti ning süüdistad inimest, keda sa absoluutselt ei tunne. Mida peaks selle peale arvama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 08:54 (EEST)

::::::Üks kuu hiljem on liiga vara. Arvestatav ajaline nihe on selliste asjade puhul mitu-mitu korda pikem.
::::::See, justkui Märdi kavatsused poleks 'nii head' olnud, on sinu väide. Praegugi ei ole sa põhjendanud, milles see sinu väidetav Märdi &quot;vastuvõetamatu käitumine&quot; seisnes, ning miks ta olevat sinu meelest &quot;probleemne isiksus&quot;. Samuti sinu väide, et Märdil olevat olnud teisteski organisatsioonides samu probleeme, on igasuguse faktitõestuseta kuulujutt. Ma tõesti ei tunne sind, Ivo, aga Märdi kohta kasutasid ''sina'' kohatuid väljendeid, siinsamas, ning sinu süüdistused Märdi suhtes ei ole siiani piisavalt põhjendatud. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 09:18 (EEST)
::::Lihtsalt kuulujutu põhjal ei viska ükski organisatsioon kunagi enda liikmeid välja. Seega ei tasu oletada, et etteheited pole põhjendatud. Küll ei lahka aga organisatsioonid enda liikmesuse küsimusi Vikipeedias. Asjaolu, et Märt on MTÜ-d kahjustava tegevuse pärast sealt välja heidetud, on avalik teave. See on fakt ja seda ei muuda kuidagi see, mida sina selle põhjendatusest arvad. Kui sulle ei piisa aga asjaolust, et paljud selle organisatsiooni liikmed on pidanud tema käitumist vastuvõetamatuks ja soovinud tema väljaarvamist, siis poleks aga pealegi niikuinii vahet, et mida mina selle kohta räägin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 09:54 (EEST)

Hääletus on peatatud, sest reglementi pole jälgitud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)
:Millega on põhjendatud see, et reglementi pole justkui järgitud? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
::Mina saan nii aru, et Andres algatas reglemendis mainitud arutelu ja teised oleks pidanud mitte hääletama administraatoriõiguste äravõtmise poolt või vastu, vaid jõudma selgusele, kas teha usaldushääletus või mitte. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:07 (EEST)
:::Kas sellisel juhul tuleks Andresel küsimus uuesti tõstatada, esiteks et ''kas'' alustada umbusaldushääleetust ja siis alles hääletada? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:13 (EEST)
::::Mulle tundub, et 1) mõningane arutelu on toimunud, päris mitme kaastöölise osavõtul, 2) rangelt võttes ei ole siit aru saada, kes pooldab usaldushääletuse algatamist ja kes mitte, sest sellisel kujul küsimust ei ole otseselt tõstatatud/teadvustatud, 3) selle asemel on tajutud hääletust õigust äravõtmise kohta ja hääletatud seda. Kas saab siit arutelust järeldada, et &quot;arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja&quot; või peaks seda spetsiaalselt väljendama? Juhul, kui see toetus selgub, võib keegi hääletuse välja kuulutada. Või peaks enne vaatama, kas keegi peale Ivo soovib veel protseduuri ja reglemendi ülevaatamist? Mis põhjendusega? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:21 (EEST)

Reglemendi rikkumise võib igaüks vaidlustada, ja seda hääletut ei saa legitiimseks pidada. Mina seda protseduuri uuesti ei alusta, aga kui keegi tahab seda teha, siis palun tehku reglementi täpselt järgides. Ma arvan küll, et tuleb teha täpselt reglemendi järgi, siinne arutelu ei asenda eelarutelu. 

Ivo ei ole reglemendiga rahul. Igaüks võib teha ettepaneku reglemendi muutmiseks, muidugi koos põhjendusega. Siis tuleb seda arutada ja hääletada. Põhjendus võiks olla see, et administraatoril on suurem võimalus endale vaenlasi koguda, seetõttu tuleks administraatoristaatuse äravõtmise poolt antud hääle kaalu (praegu neljakordne) vähendada. Praeguse hääletuse jõudude vahekorda see ei muudaks, kui just poolt- ja vastuhäälte vahekorda ei võrdsustata. Võib-olla võiks ka administraatorihääletusel vastuhääle kaalu vähendada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 12:17 (EEST)

Minu arust saab küll juba praegu järeldada, et mitu kasutajat toetavad usaldushääletuse tegemist, aga võib ka eraldi seda küsida. Samas mulle tundub, et hääletust ei tohi veel alustada, sest arutelu teema (ja reglemendi?) üle pole lõppenud. Hääletada saab pärast seda, kui osapooled on saanud oma väited ja vastuväited esitada (mõistliku aja jooksul). Muidu juhtub nii nagu meil siin hääletustega kipub olema, et hääl antakse ära esmamulje põhjal ja arutelu (kui üldse) tuleb hiljem ja seda ei märgata või ignoreeritakse. Ma tahaks näha, et adminnistaatuse äravõtmise toetajad ütlevad, kas ja mida Ivo saaks praegu ja edaspidi (minevikku muuta ei saa) teha, et usaldust (taas)saavutada. Siis Ivo saaks vastata, et kas ta teeb seda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 13:57 (EEST)
:Arutelu võib jätkata kas siin või mujal, hääletada võib ka, aga hääled ei lähe arvesse.
:Minu meelest ei saa mitteusaldajalt nõuda, et ta ütleks, mis tingimusel ta hakkaks jälle usaldama. Aga minu loogika järgi peaks mul tekkima sisemine veendumus, et sellist häirivat käitumist enam oodata ei ole. Ma ei oska öelda, kui pikka aega on tarvis ja mida täpselt peaks Ivo tegema. Tarvilik tingimus oleks see, et Ivo hakkaks teistmoodi käituma.
:Aga ma ei leia enam, et administraatoristaatuse äravõtmine oleks parim viis asja lahendada ja ma ei kavatse enam selle poolt hääletada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:46 (EEST) 

Kogemus näitab, et administraatoristaatus võimaldab ühiselt kokkulepitud tingimusi eirata, varem oli see levinum, praegu on kontroll omaloomingu osas tõhusam. Nt. admin (ja mu kauge sugulane) Taivo eiras aastaid pikkades artiklites korduvate siselinkide nõuet, vaatamata mitmele meeldetuletusele [[Kasutaja:Taivo/Arhiiv1#Siselinkidest]]. Ma arvan, et vikipedistid võiks panustada eelkõige sisuloomele, mitte isiklikele suhetele ja tegelikult tuleks igal administraatoril Kruusamäe juhtumist ka enda osas vastavad järeldused teha. Vikipeedias kipuvad isiklikud suhted kujunema Gustav Naani seisukohtade järgi: &quot;Üldtuntud spetsiifilne intelligentlik joon on '''individualism'''... madal valulävi soodustab seda, et intelligents kaldub üsna tihti nägema katastroofi seal, kus on lähenemas ainult avarii, ja nõuab seepärast rooli järsku pööramist, mis ise võib põhjustada avarii. Tõeline intelligent on seepärast väga halb valitseja... osalt on intelligentsi spetsiifilised jooned seotud professionaalsete teadmistega, osalt kriitilise analüüsi oskuste ja kalduvustega, osalt '''psühhofüsioloogiliste organisatsioonidega''' (sügavad elamused, hingepiinad).&quot; Vikipeedia aruteludes kipuvad subjektiivsed emotsioonid objektiivseid teadmisi varjutama. --[[User:Kask|&lt;span style=&quot;color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C&quot;&gt;'''Kalev Kask'''&lt;/span&gt;]] 18. juuni 2022, kell 11:30 (EEST)
==[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]==
Teeb suurepärast kaastööd ning kahel korral ka kuu vikipedistiks valitud, võiks administraator olla. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 13. august 2022, kell 00:30 (EEST)</text>
      <sha1>233ypnjolhch09hbx0lcnlmrhyhq5y4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177195</id>
      <parentid>6177188</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T22:06:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarRand1</username>
        <id>162064</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sillerkiil */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="46380" xml:space="preserve">{{arhiiv|laius=150px|otsi=ei|lingid=
[[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid/Arhiiv|Hääletuste arhiiv]]
}}

Sellele leheküljele tehke palun ettepanekuid, kes võiks olla [[Vikipeedia:Administraatorid|administraator]], ning kirjutage oma kommentaarid kandidaatide kohta. Täpsemalt saab lugeda leheküljelt [[Vikipeedia:Administraatorid]].

Märgi oma hääl kandidaadi järele malli abiga {{poolt}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{poolt}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{vastu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{vastu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{erapooletu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{erapooletu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; ning lisa ka oma allkiri/nimi. Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad. Hääletus kestab 14 päeva.

==[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] (allkirjaga Ivo)==
Teen ettepaneku administraatoriõigused ära võtta sobimatu käitumise tõttu. Mind ajendas tema sõnavõtt lehel [[Arutelu:Eesti keel]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:12 (EEST)
:Ma leidsin reglemendist niisuguse punkti: &quot;Administraatoristaatuse äravõtmise hääletusele ehk usaldushääletusele eelneb arutelu administraatori võimaliku probleemse tegevuse üle. Arutelust tuleb eraldi teatada administraatorile, kelle üle arutelu toimub. Kui arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja, siis on hääleõiguslikul Vikipeedia kasutajal õigus algatada hääletus.&quot; Ma ei ole seda järginud. Kas hääletus tuleks peatada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:27 (EEST)
:: Minu meelest on selle sõnastuse mõte selles, et tagada, et usaldushääletust ei algatataks lihtsalt ühe kasutaja hetkeemotsiooni pealt, vaid ainult siis, kui hääletusel on laiem kandepind. On näha, et usaldushääletusel on laiem kandepind. Probleem selle hääletusega on pigem see, et küsimus on siin sõnastatud tavapärasega võrreldes vastupidi. Peaks olema samapidi, et need, kes toetavad Ivo jätkamist administraatorina, annavad poolt hääle, kes ei toeta, on vastu. Tegemist on administraatorihääletuse kordushääletusega. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:42 (EEST)
::: Jah, poolt- ja vastuhääled on vastupidi, muidu samad reeglid. Poolthääl läheb nelja eest. Aga segamini vist kellelgi ei lähe.
::: Kui keegi nõuab hääletamise peatamist, siis ma teen seda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 15:05 (EEST) 
:::: Hääletus on peatatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)

:Olen seda ammu mõelnud, et käitumine on... nojah, sõnu pole. olen nõus Sinu ettepanekuga. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 13:17 (EEST)
:Vastu. Ivo reaktsioon seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele on küll ärritunud, kuid väljenduslaad on viisakam kui nt Avjoskal mõnelgi juhul olnud on (ja noil juhtudel pole Andres kuidagi reageerinud - quod licet Iovi?). See kõik aga on kõige tavalisemat sorti arutelu, millel ei ole Ivo kui administraatori tegevusega mingit pistmist. Siin lööb nüüd jälle välja see kujutlus, justkui oleks administraatoristaatus mingi auraha viisakatele ja tublidele rinda riputamiseks ja paradeerimiseks. Tegelikult täidab administraator vajalikke tehnilisi funktsioone ning administraatori valimisel on peamine mitte see, kui ilus, sõbralik või pikk ta on, vaid see, kuidas ta suudab administraatoritele antavaid töövahendeid kasutada. Praegu ma ei näe, et Ivo oleks administraatorina midagi valesti teinud, kedagi blokeerinud, midagi kustutanud või peitnud. Kompetentse administraatori kõrvaldamine halvendab üksnes eestikeelse Vikipeedia toimimist, kuid ei muuda inimese iseloomu ega takista teda aruteludes omatahtsi osalemast. Seega, mis mõte sel on, peale isikliku vaenu väljaelamise? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:14 (EEST)
	
:::Palun lahendusettepanekuid, mida ette võtta, et kaastööline (administraator või mitte, mõne inimese jaoks on tähendusega see, kui temaga suhtleb administraator, isegi, ja võib-olla just eriti siis, kui tal ei ole head ettekujutust, mis administraator on) ei nimetaks teisi kaastöölisi avalikult naeruväärseks, debiilikuks, nõrgamõistuslikuks, madalalaubaliseks jne, halvustades neid ja/või nende kaastööd, ei ähvardaks neid blokeerida, ei jätkaks demotiveerimist ja solvangute abil töötlemist eravestlustes. Sest see ei ole lubatav. Vastus &quot;ära siis käitu nagu debiilik&quot; ei ole vastuvõetav. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:42 (EEST)
:::: Ivo soovitaks läbisõimamist, ja kui see ei aita, siis blokeerimist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:55 (EEST)
:::: Mina soovitaksin kõigepealt ütlemist, et niisugune käitumine ei ole vastuvõetav ega sallitav. Aga edasi ma ei tea. Meil on mõnikord kasutatud blokeerimist, juhul kui kedagi on rängalt solvatud ja solvatu ei anna andeks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:59 (EEST)
:::::Tehniline kommentaar, et administraator saab endalt ise bloki maha võtta (kunagi ammu katsetasime läbi), seega see on vist veidi nagu saadikupuutumatus, et juhul kui on vaja päriselt adminni blokeerida, siis tuleb administraatoristaatus maha võtta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 18:02 (EEST)

::Mul ei ole isiklikku vaenu, kuigi mul mõnikord tekib halbu tundeid. Aga Vikipeedia administraator on muu hulgas ka Vikipeedia esindaja. Ja ma ei tahaks, et Vikipeedial oleks niisugune esindusnägu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
:: Ma ei ütleks, et &quot;seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele&quot; oleks õige. Inimesel on küll teatud vaated ja ta on Vikipeedia suhtes umbusklik, aga tema jutt on täiesti arusaadav, kui vähegi süveneda. Ta ütles ka midagi väga õiget: kui me igas asjas tõendamisega näpuga järge ajame, siis laguneb vikipeedia üldse koost. Me kipume faktitäpsust taga ajama neil juhtudel, kus meie ideoloogia või intuitsioon on öeldavaga vastuolus. Aga kui me midagi niikuinii usume, siis me ei pea tõendamist eriti vajalikuks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:33 (EEST)
:: Kui Sa näed, et Avjoska teeb midagi, mida ei tohiks teha, eks siis reageeri. Mina ei näegi kõike, räägin ainult sellest, mida ma näen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)
::: Ei kiida heaks ei Ivo ega kasutaja Piret-Tartu kohatist sõnakasutust, kuid administraatoriõiguste ära võtmisele olen vastu. Ta teeb administraatorina head tööd, ehkki nii kord aastas kaotab kannatuse mõne kasutajaga, lahendada tuleks juhtumipõhiselt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:36 (EEST)
:::: Missugust lahendust Sa pakud? Võib-olla ta kaotab kannatuse, aga praegu on teine kord lühikese aja jooksul, ja ta teeb seda vähemalt osalt meelega, sest ta peab seda vajalikuks meetodiks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:45 (EEST)
::::: Osutada üle piiri läinud sõnakasutusele ja paluda jääda kõrvale konkreetse isikuga peetavast mõttevahetusest. Meil võiks olla mingi mehhanism selleks, nt kui kolm administraatorit siin lehel patustajat hoiatavad ja konkreetsel teemal enese taandamist nõuavad. Vmt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:54 (EEST)
:: Vastu. Võimekate inimeste väljasöömine on nigel strateegia, niimoodi peab viimane varsti lülitit otsima hakkama. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 20:37 (EEST)
: Vastu, sest Ivo on Vikipeediale oluline kaastööline. Olen siiski nõus, et selline väljenduslaad ei ole nii tavakasutaja kui eriti administraatori puhul aktsepteeritav. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 9. juuni 2022, kell 21:49 (EEST)
::Selleks et kaastööd teha, ei pea olema administraator :) --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 09:01 (EEST)
:::Ma arvan, et mõeldi kaastöö seda osa, mida ainult administraatorid teha saavad. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
: Ivo käitumine on Vikipeediale häbiks ja asi pole suhtluslaadis või üksikutes eksimustes, vaid sügavalt juurdunud lugupidamatuses ning kollegiaalse hoiaku puudumises. Administraator pole aunimetus, mida antakse kaastöö mahu eest või lootuses motiveerida mahtu veelgi tõstma, vaid selles rollis eeldatakse võimekust kõigi kogukonnaliikmetega adekvaatselt suhelda ja eetikapõhimõtete järgimist, mis on praeguseks saanud kirja [[wmf:Universal_Code_of_Conduct/et#2_–_Soovitud_käitumine|üldisse käitumisjuhisesse]]. Kes on vähegi Ivoga kokku puutunud, sellele piisab nende suuniste põgusast lugemisest veendumaks, et Ivo hälbib seal kirjeldatud standardist oluliselt. Mind on Ivo mäletatavasti ähvardanud [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_56#MTÜ_Wikimedia_Eesti_liikmelisusest_(taas_kord)|&quot;jäädavalt kõigi vikiprojektide juurest igaveseks bännida&quot;]] -- pelgalt selliste ähvarduste esitamine on lubamatu ning loob pärssiva õhkkonna kõigi kaastööliste ja kogukonnaliikmete jaoks. Administraatorile sobimatute hoiakute järjepideva väljendumise ees silma kinni pigistada on pikas plaanis äärmiselt kahjulik, vikiprojektid saavad vajadusel suurepäraselt hakkama ka Ivota. Ilmselt eriti väikestes kogukondades on visa kaduma kalduvus hoida end nende häirivate kasutajate pantvangis, kes toodavad väidetavalt head sisu -- kui kasutada [https://www.youtube.com/watch?v=zi6IlA7piFU&amp;t=1628s probleemi kirjeldust Jimmy Walesi Wikimania 2019 lõpukõnest]. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 11:04 (EEST)

: Ma arvan, et lahendus võiks olla see, et kuigi Ivo võib isiklikult arvata, et ka solvangud ja ähvardused on Vikipeedias ja Vikipeediaga seotud eravestlustes teatud juhtudel õigustatud, siis ta möönab, et elementaarse lugupidamise ja viisakuse säilitamine on Vikipeedia projekti üks alustalasid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Five_pillars|Wikipedia:Five pillars], [[Vikipeedia:Põhimõtted]]) ning oodatud käitumine eriti administraatori poolt (nagu teised vikipediastid seda siin on väljendanud ja mis on ka kirja saanud: [[Vikipeedia:Administraatorid]]) ja et ta seetõttu jätab mõne reljeefsema arvamuse edaspidi enda teada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)

: Poolt, et Ivolt administraatoriõigused ära võtta. Tema vihapursked on minus juba varemgi kummastust tekitanud. Selline verbaalne agressiivsus ja sildistamine ei sobi kindlasti Vikipeedia administraatorile. Ei sobi kellelegi, kuid ootused administraatorile on suuremad kui tavakasutajale. Vikipeedias pole ebaharilik, et vaidluses löövad emotsioonid üle pea kokku ja ütled asju, mida hiljem kahetsed. Kahetsemine ja vabandamine asjaosaliste ees oleks märk sellest, et inimene saab aru, et ta toimis valesti ja ta püüab oma käitumist parandada. Hetkel ma ei näe seda. Lihtsalt lootma jääda, et äkki Ivo parandab ennast edaspidi -- ma ei näe sellel peaaegu mingit perspektiivi. Kui ta on juba aastaid nii käitunud ja tagajärgi pole olnud, siis jätkab ta ka edaspidi sama moodi. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 13:49 (EEST)

Olen vastu Ivolt andministraatoriõiguste äravõtmisele. Leian, et see pole kuidagi õigustatud ega õiglane. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 16:14 (EEST)

:Ma ei hakanud enne sõna võtma, kuna leidsin, et see võiks takistada inimestel oma arvamuse avaldamist.
:Hääletusena on see üsna põhjalikult läbi kukkunud. Samas võib seda kasutada inspiratsiooniallikana selliste protseduuride reeglite paikapanekuks. Eelnema peaks mingi aruteluperiood (eelkõige impulssotsuste vältimiseks); reeglid peaks olema eelnevalt selgelt kirjas ja teada (mitte poole pealt lisatud); teavitus peaks oleks paigas ja asjaolud lahti kirjutatud (sealhulgas mõlema osapoole vaade); 1:4 suhe ei ole kuidagi kohane (sellega saaks kõige rohkem kolme inimesega juba pooled siinsed administraatorid maha võtta... kui hääletajaid vähe ja esineb erapooletuid, siis võib piisata ka ühest häälest); võib ka küsida, et kes saavad hääletada (nt administraator kustutab midagi ja pahane kasutaja reageerib). Kellegi valimine administraatoriks ja tema mahavõtmine on tegelikult ka üsna erinevad.
:Praktikas on siin kogu aeg olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Ehk eriprotseduure pole vaja nuputama hakata.
:Seal konkreetses arutelus ootasin ma päris pikalt enne kui sekkusin ja ka siis oli minu esimene kommentaar, et: &quot;Piret-Tartu, sinu suhtusstiil on täiesti vastuvõetamatu&quot;. Asjaolu, et vastav isik sedagi tähelepanujuhtimist ignoreeris, mind küll ei üllatanud. Kui aga Andres teda kaitsma asus, siis keesin tõesti üle ja läksin oma väljendustes üle piiri. Siin pole minu arust kahtlust ja seda oleks ma pidanud vältima.
:Mis puudutab konkreetselt administratoorseid tegevusi, siis asjad nagu nt viimaste muudatuste patrullimine mulle ülearu ei meeldigi. Lihtsalt meil pole piisavalt inimesi, et seda järjepidevalt korralikult katta ja seepärast ma seda teen. Täpsemalt küll inimesi on, aga suur osa administraatorid eriti neid töövahendeid ei rakenda (nt viimase aasta aja jooksul olen ma teinud selliseid tavakasutajatele mittevõimaldatud toiminguid üle 20x enam, kui Avjoska). Siin võib ka küsida, et millisel administraatoril on rohkem võimalusi konflikti sattuda: sel, kes harva midagi teeb, või sel, kes pidevalt pildis ja julgeb ka keerukamaid teemasid puudutada.
:Käesoleva aastanumbri sees olen teinud siin keeleversioonis nii umbes nelituhat toimingut, mille sisse jääb päris suur hulk igat masti kommentaare (rääkimata suurest hulgast interaktsioonidest väljapool seda). Selles osas võiks vajada vähe täpsustamist, et kus need probleemid täpselt esinevad, sest nii suurest valimist leiab vast nii mõndagi.
:Mulle valmistas siin muidugi eriti suurt pettumist Andrese tegevus, kes käitus äärmiselt impulsiivselt ja läbimõtlematult. Eriti veidrad on need kommentaarid, et tehku ma kaastööd, aga ärgu olgu administraator, sest need ei adresseeri ju grammigi probleemi ennast ning lisaks ignoreerivad asjaolu, et seal arutelus polnud midagi seotud administratoorsete tegevustega. Kuidas suhtuda sellistesse ja teistesse viimase aja läbimõtlemata arvamusavaldustesse? Aga eks me vaikselt suhtleme sel teemal ja harjutame seda teineteisemõistmist ning küllap on meil mõlemal siit midagi õppida.
:Märt on tõestatult valetanud ja laimanud ning rünnanud vikipediste ehk siin polegi midagi arutada. Tema jäädav blokeerimine kõigist Wikimedia projektidest oleks mitte ainult kooskõlas Vikipeedia üldiste käitumisreeglitega, vaid ka elementaarne teguviis. MTÜ ridadest ta juba välja heideti (sh kinnitas väljaheitmise üldkoosolek ülevoolava häälteenamusega ja selle saavutamiseks peab ikka väga paljudel inimestel jalgade peal trampima).
:Sina Kaniivel oled propageerinud nt Pikselt administraatoriõiguste äravõtmist ja kiusanud kasutajat Merleke5 ja siis räägid, et mina käitun juba aastaid sobimatult, aga sa pole kogu selle aja jooksul selle kohta kunagi sõna võtnud? See tekitab mul hulga küsimusi. Eriti olukorras, kus sa pole varem ennast tagasi hoidnud, et enda rahulolematust demonstreerida.
:Üldiselt oleks soovitatav inimestega rääkida, kui on muresid. Ei tasu oodata, et keegi kuidagi oma käitumist muudaks, kui teemat isegi tõstatatud pole. Ei ole ma veel kohanud inimest, kes mõtteid lugeda mõistaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 00:29 (EEST)
::Tänud selgitamat. 2 küsimust. Kuidas sa järgmisel korral sarnases olukorras näed end käituvat? Kuidas Kaniivel on kiusanud kasutajat Merleke5? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 21:54 (EEST)
:: Ivo oleks võinud oma arusaama, et usaldushääletuse 1:4 suhe pole kohane, varem väljendada. Näiteks siis, kui ta ähvardas Adeliinele ja Monale usaldushääletuse algatada ([[Eri:Erin/5872564]]). Muidu jääb mulje, et reeglid vajavad muutmist just siis, kui need endale ebameeldivad tagajärjed kaasa tõotavad tuua. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)
:::Polnud mul siis halli aimugi, et selles osas mingit jaburat 1:4 jaotust rakendatakse (kui palju meil neid hääletusi üldse toimub; isegi uusi administraatoreid valitakse haruharva). Mis puutub aga minu seisukohade väljendamist, siis olen vahetanud Andresega nii u 50 kirja ja tõin selle juba algul välja. See siin oli aga selline farss, et sellesse otseselt sekkumiseks ma tõesti vajadust ei näinud.
:::Küll oli mul juba meelest läinud, et kuidas Adeliine siis nende mallide lisamisega käitus. Pean seda äärmiselt kohatuks mistahes vikipedistile, olgu ta siis administraator või mitte. Ja kui inimene ennast selle peale õigustab ja sellist tegevust jätkab, siis ongi vaja meetmed rakendusele võtta. Bioneerilt võeti vähema eest administraatoristaatus ära. Lühikese aja jooksul risustada üle tuhande artikli ja jätkata tegevust hoolimata eri kasutajate pöördumistest... See konkreetne vastus, nagu isegi näha võid, oli aga muidugi Adeliine kommentaarile, kus ta selgitas, et Mona ju ka teeb nii. Siis polegi muuda vastata, et sel juhul võib ka mõlemad Vikipeediat kahjustava tegevuse eest vastutusele võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

Teen ettepaneku [[:Wikimedia Eesti]]le pakkuda kiirreageerimis[[:süütel|süütliga]] (s.t lühikese [[:süütenöör]]i- ja eriti tundliku [[:kapseldetonaator]]iga) adminnidele, enne [[:Läbipõlemissündroom|läbiõlemist]] koos [[:plahvatus]]ega, mõnd [[:rehabilitatsioon]]ipaketti koos [[:rekreatsioon]]iga jne, siis kestavad inimesed kauem ja teos nimega wiki saab ka parem. Lisaks soovitus, mitte ajada inimesi kokku nn videokoolitustele kui sisuks on ainult paar tundi jahumist. Kui adminni tööd käsitletakse ainult tehnilise tööna, siis puuduks selles ju suhtlemine teiste inimestega jne. [[Kasutaja:suwa|suwa]] 16. juuni 2022, kell 01:26 (EEST)

Ma tahaksin, et meil oleks siin hea olla. Ma usun, et Ivo ka tahaks seda. Kuidas seda saavutada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 10:19 (EEST)

:Rahuneme maha. Kõik ongi hästi. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 14:08 (EEST)

:{{poolt}} ehk administraatoriõiguste äravõtmise poolt.

:Nõus osaliselt või täielikult Andrese, Adeliine, Märt Põderi ja Kaniiveli erinevate argumentide ja pikema kogemusega Ivoga suhtlemisel.

:Administraator on Wikipedia nägu ja esindaja. Redigeerijatel ja teistel kaastöölistel peab olema tunne, et administraatoritega on turvaline suhelda, ning et ühe või teise administraatoriga läbi käies nii Wikipedias kui ka väljaspool Wikipediat ei peaks käima nagu kikivarvul.

:Administraatori-poolsed isiklikud (vastu)rünnakud ja ähvardamised ei ole aktsepteeritav käitumisviis, ning tõenäoliselt ei vasta selline käitumisviis ka Wikimedia ''Code of Conduct'' juhendile. (tunnistan, et pole seda lugenud)

:Mis puutub siinjuures artikli [[Arutelu:Eesti keel|Eesti keel arutelusse]], siis seal on võimalik Ivo kodanikupositsiooniga [[Kasutaja:Piret-Tartu]] kirjutatu suhtes nõus olla, ning leida Pireti kirjutatule ka põhjendatud vastuväiteid.

:Sellegipoolest lasub administraatoril vastutus olla igas olukorras diplomaatiline, sealhulgas ägedate vaidluste puhul.

:Piret-Tartu väidetega võibki üldse mitte nõustuda, kuid on võimalik, et seejuures ebameeldiv administraatori-poolne käitumine pealtnäha või päriselt keeruliste kasutajate suhtes võib suhteliselt märkamatult kanduda mingil hetkel üle teistele Wikipedia kaastöötajatele. — Näiteks võivad neil kaastöötajail olla administraatoriga lihtsalt sügavad eriarvamused, tema omast erinevad maailmavaade, ellusuhtumine, elulaad jms., ning oma argumentide pealesurumiseks ja/või muidu temaatiliselt viisaka vaidluse forsseeritud lõpetamiseks kasutab administraator oma jõupositsiooni ära. Kordan igaks juhuks üle, et see on lihtsalt hüpoteetiline näide.

:Suur kaastöö maht ja muud vägagi tänuväärsed saavutused ei tohi olla argumendiks, mis takistaks administraatoriõiguste äravõtmist. Selline käik ei takista edaspidist Vikipeedias toimetamist ja sisu parandamist, lisamist ja täiendamist.

:Liiatigi on võimalik leida uusi administraatoreid, kelle käitumine paksu verd ei tekita. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 16. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)

Seitse päeva möödas ja hääled pooleks, elik konsensus puudub. Andres, kas loed hääletamise lõpetatuks? Kordan siinkohal veel oma ettepanekut kokku leppida mingi hea tava suhtes, et konfliktolukorrad juba eos lahendada. Ebaviisakuste puhul nt kestahes administraatori hoiatus, hoiatuse eiramise korral patustajale nõue jääda (mõneks ajaks) eemale konflikti põhjustanud arutelust või artiklist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 22:47 (EEST)
::: Hääletuse tähtaeg on 14 päeva. Reglemendi järgi on tegu usaldushääletusega, mis järgib samu reegleid nagu administraatoriks valimine. See tähendab, et administraatoriks olemise vastu antud hääl on tunduvalt kaalukam kui poolthääl. 
::: Hea tava kokkuleppimise vastu mul midagi pole. Leian, et sellisel juhul peavad olema kokku lepitud ka tõhusad jõustamise vahendid.  {{allkirjata|Andres}} 
::::Reglementi pole niikuinii jälgitud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 02:41 (EEST)
::::: Kui Sa sellele apelleerid, tuleb hääletus peatada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:04 (EEST) 
::::::On ilmne, et 1) reeglite jälgimisega pole toime tuldud ning 2) reeglid tuleks põhjalikult ümber teha ja need vajaks olulist täiendamist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:10 (EEST)
:Minnekoni küsimustest esimesele vastamisel sobiks vast alustada sellest, et eks ma muidugi oskan seda tagasisidet arvesse võtta. Samas olen nende 16 aasta jooksul säärastesse olukordadesse sattunud ikka üsna vähe ja nii võiks juba vaikimisi eeldada, et ega sellist asja pole vast naljalt uuesti oodata.
:Kaniivel tühistas massiliselt kasutaja Merleke5 muudatusi (sh igati korrektseid lingiparandusi), eemaldas ta usaldatud kasutajate rühmast ning ma ei klassifitseeriks ka tema kõneviisi kuidagi just abivalmiks ega selgitavaks. Oleks veel antud kasutaja kuidagi vandaalitsenud, aga väga ilmne oli, et Merleke püüdis Vikipeediat parandada ning samuti oli ta varasemalt pälvinud tunnustust oma hea töö eest. Siis aga lendas Kaniivel peale ja hakkas läbi suruma enda arusaama sellest, kuidas tuleb linke teha ning ei vaevunud seda korralikult põhjendama. Asi nägi väga selgelt klassikalise kiusu moodi välja ja ma tõstatasin selle teema ka siis.
:Huvitavaid kommentaare leiab siit küll veel. Marduse ainuke kogemus minuga suhtlemisel on see, kui MTÜ soetas talle [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 53#Vikipeedia jõulutunnel|jõulutunneli]] projekti raames sülearvuti (kus ta miskipärast mainis kirjavahetuses Märti), ning peagi pärast seda kaitses ta üldises arutelus Märti teemal, millest ta mitte vähimatki ei teadnud. Järjestikku sellistesse aruteludesse sattumine näib juba &quot;natuke&quot; kahtlase kokkusattumusena. Eriti, kui kirjutada, et &quot;Ivo kodanikupositsiooniga&quot; võib nõustuda, aga lisab juurde hüpoteetiline näide, mille pole antud olukorraga mingit pistmist, ning seejuures väljendab selget arvamust teemal, millega endal justkui kokkupuudet pole. Tekib palju küsimusi.
:Või kui vaadata algset artikli arutelu, siis pean Andrese reageeringut ja kommentaare täiesti sobimatuteks, kahepalgelisteks ja sellist impulsiivset käitumist administraatorile ülimalt sobimatuks. Mis me siis sellega teeme?
:Kui hakata administraatoreid selle järgi hindama, et kuidas keegi kuskil aruteludes osaleb, siis saaks igasugu huvitavaid tulemusi. Nt on meil suur hulk administraatoreid, kes on üsna väheaktiivsed ja/või satuvad arutelulehekülgedele harva. On nad siis üldse tegelikult administraatorid? Meil on ka administraatoreid, kes teevad väga asjalikke kommentaare, aga kui paljud saaks panna käe südamele ja tunnistada, et nemad pole kunagi eksinud? Kui hakata ikka sellist nõiajahti pidama, siis saaks 2/3 pikema jututa maha võtta. Või kui hakata konkreetseid kommentaare taga otsima, siis nt Avjoska kaastööd vaadates jäi esimesena silma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:Oop&amp;diff=prev&amp;oldid=3716216 see]. Kui eesmärgiks on aga hea õhkkonna loomine, siis pole see nagu päris see.
:Nagu varem mainida jõudsin, siis kogu aeg on olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Samas võiks mõelda ka sellele, et moodustada nö sõbraliku tagasiside töörühm, kes tegeleks uute kasutajate vastuvõtmise, erinevate tüliküsimuste rahustamise ja mistahes üldiste pöördumistega Vikipeedia poole. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 01:33 (EEST)
:::Kaniiveli-Merleke5 asjast jääb mulle teistsugune, pigem vastupidine mulje, aga see selleks. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:04 (EEST)
:::: Ümbersuunamislehele linkimise osas põhjendasin ma kasutajale Merleke5 enda seisukohti, muuhulgas ka viitega ingliskeelse viki juhenditele. Merleke5-lt ei tulnud vastuargumente, ainult see, et tal on oma süsteem ja talle meeldib nii rohkem. See pole ka minu personaalne arusaam siin vikis, sama seisukohta väljendasid mh Adeliine, VillaK, Andres. Seisukohta, et lingid ümbersuunamislehtedele tuleks asendada otselinkidega, pole tegelikult keegi peale Merleke5 kaitsnud. Nii et mida siis teha, kui Merleke5 jätkab sama moodi? Muidugi tegin tühistamised ärritunud meeleolus ja ründavalt, ja ka mõned mu kommentaarid peegeldasid seda meeleolu. Iseenesest on artikli olukorda halvemaks tegeva muudatuse tühistamine õige, aga inimesed võivad seda tajuda kui rünnakut endale. Ilmselt tegin vea, kui hakkasin kohe tühistama, oleksin võinud eelnevalt rohkem selgitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)

:::::Arvestades kui vähe oli selgitamist, kui lakoonilised olid kommentaarid ja kui järsk reageering, siis ma ei näe mingit mõistlikku viisi, kus Merleke5 poleks saanud seda ründavalt tõlgendada. Ja kui ikka keegi nii järsult sisse sõidab, siis on keeruline ka mingite argumentidega hiilata või üldse aru saada, et mis ja miks toimub. Kuidas sa käituks ja arutleks, kui ma tühistaks sinu 20 viimast muudatust ja ütleks, et sellised muudatused ei sobi? Sest reaalsuses nii sa käitusid. Jätsid lühida kommentaari, et &quot;ära nii tee&quot; + loe inglise vikist ja tühistasid järjest tema muudatusi. Seejuures oli sinu tühistatud muudatuste seas ka reaalselt vajalikke lingiparandusi, ehk vähemalt mulle näis, et sa olid äärmiselt pealiskaudne ega süvenenud tehtud muudatustesse. Mis mulje see administraatoritest jätab? Minu hinnangul on see käitumine oluliselt hullem, kui mistahes asi, mida ma suudaks mõnele arutelulehele möllama tulnud tegelasele öelda.
:::::Kui sa oled selle vastu, et mina administraator olen, siis ok. Aga sel juhul olen ma 100% veendunud, et ka sina ei tohiks kah administraator olla, sest sinu tegevus seal oli minu hinnangul oluliselt hullem, kui minu tegevus tolle artikli arutelus. Topeltstandardeid ma aga ei salli. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

::Sülearvuti eest olen ma MTÜ-le südamest tänulik.

::Kirjavahetuses mainisin ma Märti esimest korda seetõttu, et ma nõstun [[Arutelu:Multimeedium||tema hinnanguga eelistada sõna &quot;multimeedia&quot; sõna &quot;multimeedium&quot; asemel]]. Seda, et Ivole Märt ei meeldi, sain ma alles kirjavahetuses teada.

::Üldse oli kogu lugu selline:

::Kirjavahetus Ivo algas 23. detsembril 2020, kui esitasin taotluse Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot;-projekti raames uue arvuti saamiseks. Minu senised masinad olid kõik Windows XP-ga ja vanad.

::Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot; kingituste jagamisel osales kingijagajana Ivo, kes 28.12.2020 teatas, et minu taotlus sülearvuti saamiseks sai MTÜ poolt rahuldatud. Kas kingituste jagamisel osales veel keegi teine, seda ei tea. Samuti ei ole kuskil avaldatud (või ma ei mäleta, et oleks avaldatud), kas kingituste saajaid oli veel ja kes nad olid.

::Vahepealne kirjavahetus puudutas arvuti kättesaamise logistikat.

::29. detsembril 2020 teatas Ivo, et oli tellimuse sisse andnud. Samas kirjas küsis ta &quot;P.S.&quot; real, kas ma ei tahaks hakata MTÜ liikmeks (veel enne, kui olin arvuti kätte saanud). Päeva jooksul arutasime e-mailitsi, et mida see MTÜ liikmesus kätkeb. Sama päeva õhtul sain arvuti Euronicsi laost kätte ja avaldasin Ivole tänu.

::20. jaanuaril 2021 küsis Ivo üle, et mis plaan mul selle MTÜ liikmesuse osas on, et kas liituda või mitte.

::Mina kirjutasin vastu, et rahaline seis liitumist ei võimalda, kuigi viitasin, et võiksin kunagi hiljem liituda, kui rahaline seis paraneb.

::22. jaanuaril mainisin kirjavahetuses Ivole esimest korda Märti, sest ma nõustun Märdi käsitlusega sõnast &quot;multimeedia&quot;. Kuna ma vaatasin järele, et Märt Põder on MTÜ liige, siis tekkis põhimõtteline nõusolek MTÜ-ga liitumiseks, kui rahaline seis paraneb.

::Samal päeval (22.01.2021) kirjutas Ivo vastu, et Märdi liikmesus on küsimärgi all, ning et Märt olevat suutnud MTÜ liikmetega üsna tugevasti tülli minna, ning Ivo nimetas Märti keeruliseks isiksuseks.

::Kui ma küsisin, mis on tüli põhjuseks, siis kirjutas Ivo, et Märt on keeruline isiksus, ning et väidetavalt olla tal ka teistes organisatsioonides samu probleeme olnud.

::E-posti kaudu Ivo oma positsiooni Märdi kohta ei põhjendanud.

::Kuna küsimused jäid vastuseta, hakkasin vaatama, et mis üldises arutelus üldse toimub, et saada asjades selgust, et miks keegi Eesti Vikipeedias (kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti MTÜ liige?) sooviks MTÜ mistahes liikmest lahti saada. Märdi vastu suunatud väiteid ei pidanud ma piisavalt põhjendatuks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
:::Küsimus, kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti liige, on köömes (palun faktivea kohta vabandust), sest siis, kui toimus Wikimedia Eesti 2020. aasta &quot;Jõulutunnel&quot;, oli Ivo väga tõenäliselt juba Wikimedia Eesti MTÜ liige. Küsimus oli ajendatud sellest, kas Ivo lahkhelid Märdiga olid üleval veel enne seda kui Ivo oli saanud Wikimedia Eesti MTÜ liikmeks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:15 (EEST)
::::MTÜ asutajana olen olnud selle liige algusest peale. Märt liitus oluliselt hiljem ja ta on ka ainuke inimene, kes on kunagi MTÜst välja heidetud ning selleks oli vaja ikka parajate jälkustega hakkama saada (tolle arutelu ajal oli ta välja heidetud juhatusest, aga MTÜ liikmeskonnast väljaheitmine tuli hiljem). Kui võrrelda minu tegevust siin ja Märdi tegevust MTÜs, siis on see nagu võrrelda jalutuskäiku pargis vene sõduri külaskäiguga Butšasse. Küsimus pole siin minu isiklikus arvamuses, sest MTÜ liikmeid on väga palju rohkem ning kõigil on üldkoosolekul üks hääl. Liikmesuse küsimused on iga MTÜ enda teha ning nende otsuste vaidlustamine ei käi Vikipeedias.
::::Sulle sai tõesti mainitud, et äkki tahad MTÜ liikmeks astuda, sest see on asi, mida meenutame rutiinselt kõigile vikipedistidele. Mõistetavatel põhjustel on huvi, et piisav kogus vikipediste oleks vastavas infoväljas (seda eesmärki täis ka see meeldetuletus üldises arutelus). Kirjavahetuses kõlanud mainimise peale tundsid huvi, et mis sellega kaasneb ja nii ma seda selgitasin. Kuna mingit ei/jah vastust ei tulnud, siis pärisin hiljem üle, et kas asi siis pakub huvi või mitte. Vastasid, et &quot;Kuna Märt Põder on ka MTÜ liige, siis põhimõtteline nõusolek liitumiseks on nüüd olemas&quot;, aga täpsustasid, et rahaline seis seda hetkel ei võimalda (märkus: MTÜ liikmetel on viieeurone aastamaks). Seda ei hakanud ma uurima, et kuidas on viie euro leidmine aastas keeruline ja rohkem seda teemat ei tõstatanud. Küll ei pidanud ma vajalikuks ka lahkama hakata Märdi isikuküsimust, mis on üsna elementaarne, sest sa polnud MTÜ liige. Selle ja üldise arutelu episoodi vahele jäi aga mitu kuud. Samamoodi on keeruline sattuda järsku siia arutellu, kui olla üsna harv viki külastaja. Ehk selline lähedane suhe isikuga, kes on kuskilt mõjuvatel põhjustel välja heidetud, tekitab küsimusi sinu motiivides. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

:::::Märt pole kunagi kedagi tapnud ega vägistanud, nii et sinu kirjeldus tema tegevusest MTÜ-s on ääretult ebaviisakas ja solvav ja ma mõistan sinu kirjelduse hukka.
:::::Küsida kingi andmise ajal ja selle järel, kas ma tahan MTÜ liikmeks astuda, on imelik, sest jäi mulje, nagu oleksid sa oodanud kingituse eest mingit vastuteenet vms.
:::::Mainin lisaks, et mul pole Märdiga lähedast suhet. Tal on oma eraelu ja sõbrad. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 07:20 (EEST)

::::Seda väitsid praegu sina. Üldse oled sa teinud palju huvitavaid väiteid olukorras, kus sa kõnealustest teemadest mitte midagi ei tea, aga julgel toonil seisukohti võtad.
::::Ja millal ma oleks pidanud seda küsima, kui mitte oma viimases kirjas? Sealt kirjavahetusest ei ole mitte kuidagi võimalik välja lugeda mingit vastuteene ootust ning kohe kindlasti poleks sinu liitumine MTÜga olnud mingi teene. Ei ole meil ka liikmetest puudust ja ei hakkaks me kunagi mingeid liikmeid ostma. Näib, et sul pole halli aimugi, kuidas MTÜd tegutsevad. Seal sai lähtutud eeldusest, et oled uut arvutit vajav vikipedist ja sulle see arvuti hangitud. Takkajärgi tarkus küll räägib selle eelduse kahjuks, sest peale Märti toetavate kommentaaride pole selle konto alt pärast seda eriti muudatusi tulnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 07:58 (EEST)
::::::Küsida oleksid võinud ka mõnel muul ajal, vähemalt nii, et kingituse saamise ja MTÜ-ga liitumisega küsimise vahele oleks jäänud arvestatav ajaline nihe.
::::::Arvuti eest olen ma tänulik ja seda ma ei väsi kordamast. Vikipeedia toimetamisega tegelen ma vajadusel ikkagi edasi ja siiani suhteliselt uue arvutiga on mul seda ka mugavam teha.
::::::Kuid Vikipeedia toimetamisele ja üldse kogu Eesti Vikipeedia õhustikule ei mõju hästi sinu sõnavõtud teiste Vikipeedia projektiga seotud inimeste suhtes, olenemata sellest, kas nad on olnud Vikipeediaga seotud varem või praegu. See, et sina võrdlesid Märdi tegevust MTÜ-s Butša kuritegudega, on vägivaldne, ning väärib ülimat hukkamõistu. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 08:39 (EEST)
::::Ja kuidas oleks kuu hiljem saadetud päring saanud teistmoodi mõjuda? Siis oleks see olnud veel juhuslikum ja seda küsitavam, et miks järsku nüüd sinu poole pöördutakse. Või kuidas? 
::::Mittetulundusühingud on isikute vabatahtlikud ühendused, mis koondavad inimesi, kes soovib arendada vastavate MTÜ-de eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Wikimedia Eesti eesmärgiks on toetada vikiprojektide arengut Eestis ning peaasjalikult koondab see seega ilmselgetel põhjustel vikipediste, sest kellele ikka vikiprojektide hea käekäik kõige rohkem korda läheb. Küll ei ole kaugeltki kõik Eesti vikipedistid selle MTÜ liikmed ehk aeg-ajalt on vajalik inimestele meelde tuletada, et selline MTÜ on jätkuvalt olemas ja inimesed, kes sooviks selle põhikirjalistesse eesmärkidesse panustada, on oodatud liituma.
::::Iga MTÜ puhul on risk, et liituda võib ka mõni mitte nii heade kavatsustega inimene. Meie puhul realiseerus see risk Märdi isikus. Seepärast heideti ta ka MTÜ kahjustamise pärast sellest välja. Seega on sulle teadaolevate faktide kohaselt Märt kuskilt organisatsioonist vastuvõetamatu käitumise pärast välja heidetud, aga sa ignoreerid seda pisikest asjaolu, kaitsed Märti ning süüdistad inimest, keda sa absoluutselt ei tunne. Mida peaks selle peale arvama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 08:54 (EEST)

::::::Üks kuu hiljem on liiga vara. Arvestatav ajaline nihe on selliste asjade puhul mitu-mitu korda pikem.
::::::See, justkui Märdi kavatsused poleks 'nii head' olnud, on sinu väide. Praegugi ei ole sa põhjendanud, milles see sinu väidetav Märdi &quot;vastuvõetamatu käitumine&quot; seisnes, ning miks ta olevat sinu meelest &quot;probleemne isiksus&quot;. Samuti sinu väide, et Märdil olevat olnud teisteski organisatsioonides samu probleeme, on igasuguse faktitõestuseta kuulujutt. Ma tõesti ei tunne sind, Ivo, aga Märdi kohta kasutasid ''sina'' kohatuid väljendeid, siinsamas, ning sinu süüdistused Märdi suhtes ei ole siiani piisavalt põhjendatud. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 09:18 (EEST)
::::Lihtsalt kuulujutu põhjal ei viska ükski organisatsioon kunagi enda liikmeid välja. Seega ei tasu oletada, et etteheited pole põhjendatud. Küll ei lahka aga organisatsioonid enda liikmesuse küsimusi Vikipeedias. Asjaolu, et Märt on MTÜ-d kahjustava tegevuse pärast sealt välja heidetud, on avalik teave. See on fakt ja seda ei muuda kuidagi see, mida sina selle põhjendatusest arvad. Kui sulle ei piisa aga asjaolust, et paljud selle organisatsiooni liikmed on pidanud tema käitumist vastuvõetamatuks ja soovinud tema väljaarvamist, siis poleks aga pealegi niikuinii vahet, et mida mina selle kohta räägin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 09:54 (EEST)

Hääletus on peatatud, sest reglementi pole jälgitud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)
:Millega on põhjendatud see, et reglementi pole justkui järgitud? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
::Mina saan nii aru, et Andres algatas reglemendis mainitud arutelu ja teised oleks pidanud mitte hääletama administraatoriõiguste äravõtmise poolt või vastu, vaid jõudma selgusele, kas teha usaldushääletus või mitte. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:07 (EEST)
:::Kas sellisel juhul tuleks Andresel küsimus uuesti tõstatada, esiteks et ''kas'' alustada umbusaldushääleetust ja siis alles hääletada? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:13 (EEST)
::::Mulle tundub, et 1) mõningane arutelu on toimunud, päris mitme kaastöölise osavõtul, 2) rangelt võttes ei ole siit aru saada, kes pooldab usaldushääletuse algatamist ja kes mitte, sest sellisel kujul küsimust ei ole otseselt tõstatatud/teadvustatud, 3) selle asemel on tajutud hääletust õigust äravõtmise kohta ja hääletatud seda. Kas saab siit arutelust järeldada, et &quot;arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja&quot; või peaks seda spetsiaalselt väljendama? Juhul, kui see toetus selgub, võib keegi hääletuse välja kuulutada. Või peaks enne vaatama, kas keegi peale Ivo soovib veel protseduuri ja reglemendi ülevaatamist? Mis põhjendusega? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:21 (EEST)

Reglemendi rikkumise võib igaüks vaidlustada, ja seda hääletut ei saa legitiimseks pidada. Mina seda protseduuri uuesti ei alusta, aga kui keegi tahab seda teha, siis palun tehku reglementi täpselt järgides. Ma arvan küll, et tuleb teha täpselt reglemendi järgi, siinne arutelu ei asenda eelarutelu. 

Ivo ei ole reglemendiga rahul. Igaüks võib teha ettepaneku reglemendi muutmiseks, muidugi koos põhjendusega. Siis tuleb seda arutada ja hääletada. Põhjendus võiks olla see, et administraatoril on suurem võimalus endale vaenlasi koguda, seetõttu tuleks administraatoristaatuse äravõtmise poolt antud hääle kaalu (praegu neljakordne) vähendada. Praeguse hääletuse jõudude vahekorda see ei muudaks, kui just poolt- ja vastuhäälte vahekorda ei võrdsustata. Võib-olla võiks ka administraatorihääletusel vastuhääle kaalu vähendada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 12:17 (EEST)

Minu arust saab küll juba praegu järeldada, et mitu kasutajat toetavad usaldushääletuse tegemist, aga võib ka eraldi seda küsida. Samas mulle tundub, et hääletust ei tohi veel alustada, sest arutelu teema (ja reglemendi?) üle pole lõppenud. Hääletada saab pärast seda, kui osapooled on saanud oma väited ja vastuväited esitada (mõistliku aja jooksul). Muidu juhtub nii nagu meil siin hääletustega kipub olema, et hääl antakse ära esmamulje põhjal ja arutelu (kui üldse) tuleb hiljem ja seda ei märgata või ignoreeritakse. Ma tahaks näha, et adminnistaatuse äravõtmise toetajad ütlevad, kas ja mida Ivo saaks praegu ja edaspidi (minevikku muuta ei saa) teha, et usaldust (taas)saavutada. Siis Ivo saaks vastata, et kas ta teeb seda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 13:57 (EEST)
:Arutelu võib jätkata kas siin või mujal, hääletada võib ka, aga hääled ei lähe arvesse.
:Minu meelest ei saa mitteusaldajalt nõuda, et ta ütleks, mis tingimusel ta hakkaks jälle usaldama. Aga minu loogika järgi peaks mul tekkima sisemine veendumus, et sellist häirivat käitumist enam oodata ei ole. Ma ei oska öelda, kui pikka aega on tarvis ja mida täpselt peaks Ivo tegema. Tarvilik tingimus oleks see, et Ivo hakkaks teistmoodi käituma.
:Aga ma ei leia enam, et administraatoristaatuse äravõtmine oleks parim viis asja lahendada ja ma ei kavatse enam selle poolt hääletada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:46 (EEST) 

Kogemus näitab, et administraatoristaatus võimaldab ühiselt kokkulepitud tingimusi eirata, varem oli see levinum, praegu on kontroll omaloomingu osas tõhusam. Nt. admin (ja mu kauge sugulane) Taivo eiras aastaid pikkades artiklites korduvate siselinkide nõuet, vaatamata mitmele meeldetuletusele [[Kasutaja:Taivo/Arhiiv1#Siselinkidest]]. Ma arvan, et vikipedistid võiks panustada eelkõige sisuloomele, mitte isiklikele suhetele ja tegelikult tuleks igal administraatoril Kruusamäe juhtumist ka enda osas vastavad järeldused teha. Vikipeedias kipuvad isiklikud suhted kujunema Gustav Naani seisukohtade järgi: &quot;Üldtuntud spetsiifilne intelligentlik joon on '''individualism'''... madal valulävi soodustab seda, et intelligents kaldub üsna tihti nägema katastroofi seal, kus on lähenemas ainult avarii, ja nõuab seepärast rooli järsku pööramist, mis ise võib põhjustada avarii. Tõeline intelligent on seepärast väga halb valitseja... osalt on intelligentsi spetsiifilised jooned seotud professionaalsete teadmistega, osalt kriitilise analüüsi oskuste ja kalduvustega, osalt '''psühhofüsioloogiliste organisatsioonidega''' (sügavad elamused, hingepiinad).&quot; Vikipeedia aruteludes kipuvad subjektiivsed emotsioonid objektiivseid teadmisi varjutama. --[[User:Kask|&lt;span style=&quot;color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C&quot;&gt;'''Kalev Kask'''&lt;/span&gt;]] 18. juuni 2022, kell 11:30 (EEST)
==[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]==
Teeb suurepärast kaastööd ning kahel korral ka kuu vikipedistiks valitud, võiks administraator olla. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 13. august 2022, kell 00:30 (EEST)
=== Hääletus (27. augustini)===</text>
      <sha1>lxuhmym5juedyvwqhxypebw5yo0kma0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177197</id>
      <parentid>6177195</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T22:06:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarRand1</username>
        <id>162064</id>
      </contributor>
      <comment>/* Hääletus (27. augustini) */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="46386" xml:space="preserve">{{arhiiv|laius=150px|otsi=ei|lingid=
[[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid/Arhiiv|Hääletuste arhiiv]]
}}

Sellele leheküljele tehke palun ettepanekuid, kes võiks olla [[Vikipeedia:Administraatorid|administraator]], ning kirjutage oma kommentaarid kandidaatide kohta. Täpsemalt saab lugeda leheküljelt [[Vikipeedia:Administraatorid]].

Märgi oma hääl kandidaadi järele malli abiga {{poolt}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{poolt}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{vastu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{vastu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{erapooletu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{erapooletu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; ning lisa ka oma allkiri/nimi. Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad. Hääletus kestab 14 päeva.

==[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] (allkirjaga Ivo)==
Teen ettepaneku administraatoriõigused ära võtta sobimatu käitumise tõttu. Mind ajendas tema sõnavõtt lehel [[Arutelu:Eesti keel]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:12 (EEST)
:Ma leidsin reglemendist niisuguse punkti: &quot;Administraatoristaatuse äravõtmise hääletusele ehk usaldushääletusele eelneb arutelu administraatori võimaliku probleemse tegevuse üle. Arutelust tuleb eraldi teatada administraatorile, kelle üle arutelu toimub. Kui arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja, siis on hääleõiguslikul Vikipeedia kasutajal õigus algatada hääletus.&quot; Ma ei ole seda järginud. Kas hääletus tuleks peatada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:27 (EEST)
:: Minu meelest on selle sõnastuse mõte selles, et tagada, et usaldushääletust ei algatataks lihtsalt ühe kasutaja hetkeemotsiooni pealt, vaid ainult siis, kui hääletusel on laiem kandepind. On näha, et usaldushääletusel on laiem kandepind. Probleem selle hääletusega on pigem see, et küsimus on siin sõnastatud tavapärasega võrreldes vastupidi. Peaks olema samapidi, et need, kes toetavad Ivo jätkamist administraatorina, annavad poolt hääle, kes ei toeta, on vastu. Tegemist on administraatorihääletuse kordushääletusega. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:42 (EEST)
::: Jah, poolt- ja vastuhääled on vastupidi, muidu samad reeglid. Poolthääl läheb nelja eest. Aga segamini vist kellelgi ei lähe.
::: Kui keegi nõuab hääletamise peatamist, siis ma teen seda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 15:05 (EEST) 
:::: Hääletus on peatatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)

:Olen seda ammu mõelnud, et käitumine on... nojah, sõnu pole. olen nõus Sinu ettepanekuga. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 13:17 (EEST)
:Vastu. Ivo reaktsioon seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele on küll ärritunud, kuid väljenduslaad on viisakam kui nt Avjoskal mõnelgi juhul olnud on (ja noil juhtudel pole Andres kuidagi reageerinud - quod licet Iovi?). See kõik aga on kõige tavalisemat sorti arutelu, millel ei ole Ivo kui administraatori tegevusega mingit pistmist. Siin lööb nüüd jälle välja see kujutlus, justkui oleks administraatoristaatus mingi auraha viisakatele ja tublidele rinda riputamiseks ja paradeerimiseks. Tegelikult täidab administraator vajalikke tehnilisi funktsioone ning administraatori valimisel on peamine mitte see, kui ilus, sõbralik või pikk ta on, vaid see, kuidas ta suudab administraatoritele antavaid töövahendeid kasutada. Praegu ma ei näe, et Ivo oleks administraatorina midagi valesti teinud, kedagi blokeerinud, midagi kustutanud või peitnud. Kompetentse administraatori kõrvaldamine halvendab üksnes eestikeelse Vikipeedia toimimist, kuid ei muuda inimese iseloomu ega takista teda aruteludes omatahtsi osalemast. Seega, mis mõte sel on, peale isikliku vaenu väljaelamise? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:14 (EEST)
	
:::Palun lahendusettepanekuid, mida ette võtta, et kaastööline (administraator või mitte, mõne inimese jaoks on tähendusega see, kui temaga suhtleb administraator, isegi, ja võib-olla just eriti siis, kui tal ei ole head ettekujutust, mis administraator on) ei nimetaks teisi kaastöölisi avalikult naeruväärseks, debiilikuks, nõrgamõistuslikuks, madalalaubaliseks jne, halvustades neid ja/või nende kaastööd, ei ähvardaks neid blokeerida, ei jätkaks demotiveerimist ja solvangute abil töötlemist eravestlustes. Sest see ei ole lubatav. Vastus &quot;ära siis käitu nagu debiilik&quot; ei ole vastuvõetav. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:42 (EEST)
:::: Ivo soovitaks läbisõimamist, ja kui see ei aita, siis blokeerimist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:55 (EEST)
:::: Mina soovitaksin kõigepealt ütlemist, et niisugune käitumine ei ole vastuvõetav ega sallitav. Aga edasi ma ei tea. Meil on mõnikord kasutatud blokeerimist, juhul kui kedagi on rängalt solvatud ja solvatu ei anna andeks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:59 (EEST)
:::::Tehniline kommentaar, et administraator saab endalt ise bloki maha võtta (kunagi ammu katsetasime läbi), seega see on vist veidi nagu saadikupuutumatus, et juhul kui on vaja päriselt adminni blokeerida, siis tuleb administraatoristaatus maha võtta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 18:02 (EEST)

::Mul ei ole isiklikku vaenu, kuigi mul mõnikord tekib halbu tundeid. Aga Vikipeedia administraator on muu hulgas ka Vikipeedia esindaja. Ja ma ei tahaks, et Vikipeedial oleks niisugune esindusnägu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
:: Ma ei ütleks, et &quot;seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele&quot; oleks õige. Inimesel on küll teatud vaated ja ta on Vikipeedia suhtes umbusklik, aga tema jutt on täiesti arusaadav, kui vähegi süveneda. Ta ütles ka midagi väga õiget: kui me igas asjas tõendamisega näpuga järge ajame, siis laguneb vikipeedia üldse koost. Me kipume faktitäpsust taga ajama neil juhtudel, kus meie ideoloogia või intuitsioon on öeldavaga vastuolus. Aga kui me midagi niikuinii usume, siis me ei pea tõendamist eriti vajalikuks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:33 (EEST)
:: Kui Sa näed, et Avjoska teeb midagi, mida ei tohiks teha, eks siis reageeri. Mina ei näegi kõike, räägin ainult sellest, mida ma näen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)
::: Ei kiida heaks ei Ivo ega kasutaja Piret-Tartu kohatist sõnakasutust, kuid administraatoriõiguste ära võtmisele olen vastu. Ta teeb administraatorina head tööd, ehkki nii kord aastas kaotab kannatuse mõne kasutajaga, lahendada tuleks juhtumipõhiselt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:36 (EEST)
:::: Missugust lahendust Sa pakud? Võib-olla ta kaotab kannatuse, aga praegu on teine kord lühikese aja jooksul, ja ta teeb seda vähemalt osalt meelega, sest ta peab seda vajalikuks meetodiks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:45 (EEST)
::::: Osutada üle piiri läinud sõnakasutusele ja paluda jääda kõrvale konkreetse isikuga peetavast mõttevahetusest. Meil võiks olla mingi mehhanism selleks, nt kui kolm administraatorit siin lehel patustajat hoiatavad ja konkreetsel teemal enese taandamist nõuavad. Vmt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:54 (EEST)
:: Vastu. Võimekate inimeste väljasöömine on nigel strateegia, niimoodi peab viimane varsti lülitit otsima hakkama. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 20:37 (EEST)
: Vastu, sest Ivo on Vikipeediale oluline kaastööline. Olen siiski nõus, et selline väljenduslaad ei ole nii tavakasutaja kui eriti administraatori puhul aktsepteeritav. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 9. juuni 2022, kell 21:49 (EEST)
::Selleks et kaastööd teha, ei pea olema administraator :) --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 09:01 (EEST)
:::Ma arvan, et mõeldi kaastöö seda osa, mida ainult administraatorid teha saavad. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
: Ivo käitumine on Vikipeediale häbiks ja asi pole suhtluslaadis või üksikutes eksimustes, vaid sügavalt juurdunud lugupidamatuses ning kollegiaalse hoiaku puudumises. Administraator pole aunimetus, mida antakse kaastöö mahu eest või lootuses motiveerida mahtu veelgi tõstma, vaid selles rollis eeldatakse võimekust kõigi kogukonnaliikmetega adekvaatselt suhelda ja eetikapõhimõtete järgimist, mis on praeguseks saanud kirja [[wmf:Universal_Code_of_Conduct/et#2_–_Soovitud_käitumine|üldisse käitumisjuhisesse]]. Kes on vähegi Ivoga kokku puutunud, sellele piisab nende suuniste põgusast lugemisest veendumaks, et Ivo hälbib seal kirjeldatud standardist oluliselt. Mind on Ivo mäletatavasti ähvardanud [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_56#MTÜ_Wikimedia_Eesti_liikmelisusest_(taas_kord)|&quot;jäädavalt kõigi vikiprojektide juurest igaveseks bännida&quot;]] -- pelgalt selliste ähvarduste esitamine on lubamatu ning loob pärssiva õhkkonna kõigi kaastööliste ja kogukonnaliikmete jaoks. Administraatorile sobimatute hoiakute järjepideva väljendumise ees silma kinni pigistada on pikas plaanis äärmiselt kahjulik, vikiprojektid saavad vajadusel suurepäraselt hakkama ka Ivota. Ilmselt eriti väikestes kogukondades on visa kaduma kalduvus hoida end nende häirivate kasutajate pantvangis, kes toodavad väidetavalt head sisu -- kui kasutada [https://www.youtube.com/watch?v=zi6IlA7piFU&amp;t=1628s probleemi kirjeldust Jimmy Walesi Wikimania 2019 lõpukõnest]. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 11:04 (EEST)

: Ma arvan, et lahendus võiks olla see, et kuigi Ivo võib isiklikult arvata, et ka solvangud ja ähvardused on Vikipeedias ja Vikipeediaga seotud eravestlustes teatud juhtudel õigustatud, siis ta möönab, et elementaarse lugupidamise ja viisakuse säilitamine on Vikipeedia projekti üks alustalasid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Five_pillars|Wikipedia:Five pillars], [[Vikipeedia:Põhimõtted]]) ning oodatud käitumine eriti administraatori poolt (nagu teised vikipediastid seda siin on väljendanud ja mis on ka kirja saanud: [[Vikipeedia:Administraatorid]]) ja et ta seetõttu jätab mõne reljeefsema arvamuse edaspidi enda teada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)

: Poolt, et Ivolt administraatoriõigused ära võtta. Tema vihapursked on minus juba varemgi kummastust tekitanud. Selline verbaalne agressiivsus ja sildistamine ei sobi kindlasti Vikipeedia administraatorile. Ei sobi kellelegi, kuid ootused administraatorile on suuremad kui tavakasutajale. Vikipeedias pole ebaharilik, et vaidluses löövad emotsioonid üle pea kokku ja ütled asju, mida hiljem kahetsed. Kahetsemine ja vabandamine asjaosaliste ees oleks märk sellest, et inimene saab aru, et ta toimis valesti ja ta püüab oma käitumist parandada. Hetkel ma ei näe seda. Lihtsalt lootma jääda, et äkki Ivo parandab ennast edaspidi -- ma ei näe sellel peaaegu mingit perspektiivi. Kui ta on juba aastaid nii käitunud ja tagajärgi pole olnud, siis jätkab ta ka edaspidi sama moodi. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 13:49 (EEST)

Olen vastu Ivolt andministraatoriõiguste äravõtmisele. Leian, et see pole kuidagi õigustatud ega õiglane. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 16:14 (EEST)

:Ma ei hakanud enne sõna võtma, kuna leidsin, et see võiks takistada inimestel oma arvamuse avaldamist.
:Hääletusena on see üsna põhjalikult läbi kukkunud. Samas võib seda kasutada inspiratsiooniallikana selliste protseduuride reeglite paikapanekuks. Eelnema peaks mingi aruteluperiood (eelkõige impulssotsuste vältimiseks); reeglid peaks olema eelnevalt selgelt kirjas ja teada (mitte poole pealt lisatud); teavitus peaks oleks paigas ja asjaolud lahti kirjutatud (sealhulgas mõlema osapoole vaade); 1:4 suhe ei ole kuidagi kohane (sellega saaks kõige rohkem kolme inimesega juba pooled siinsed administraatorid maha võtta... kui hääletajaid vähe ja esineb erapooletuid, siis võib piisata ka ühest häälest); võib ka küsida, et kes saavad hääletada (nt administraator kustutab midagi ja pahane kasutaja reageerib). Kellegi valimine administraatoriks ja tema mahavõtmine on tegelikult ka üsna erinevad.
:Praktikas on siin kogu aeg olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Ehk eriprotseduure pole vaja nuputama hakata.
:Seal konkreetses arutelus ootasin ma päris pikalt enne kui sekkusin ja ka siis oli minu esimene kommentaar, et: &quot;Piret-Tartu, sinu suhtusstiil on täiesti vastuvõetamatu&quot;. Asjaolu, et vastav isik sedagi tähelepanujuhtimist ignoreeris, mind küll ei üllatanud. Kui aga Andres teda kaitsma asus, siis keesin tõesti üle ja läksin oma väljendustes üle piiri. Siin pole minu arust kahtlust ja seda oleks ma pidanud vältima.
:Mis puudutab konkreetselt administratoorseid tegevusi, siis asjad nagu nt viimaste muudatuste patrullimine mulle ülearu ei meeldigi. Lihtsalt meil pole piisavalt inimesi, et seda järjepidevalt korralikult katta ja seepärast ma seda teen. Täpsemalt küll inimesi on, aga suur osa administraatorid eriti neid töövahendeid ei rakenda (nt viimase aasta aja jooksul olen ma teinud selliseid tavakasutajatele mittevõimaldatud toiminguid üle 20x enam, kui Avjoska). Siin võib ka küsida, et millisel administraatoril on rohkem võimalusi konflikti sattuda: sel, kes harva midagi teeb, või sel, kes pidevalt pildis ja julgeb ka keerukamaid teemasid puudutada.
:Käesoleva aastanumbri sees olen teinud siin keeleversioonis nii umbes nelituhat toimingut, mille sisse jääb päris suur hulk igat masti kommentaare (rääkimata suurest hulgast interaktsioonidest väljapool seda). Selles osas võiks vajada vähe täpsustamist, et kus need probleemid täpselt esinevad, sest nii suurest valimist leiab vast nii mõndagi.
:Mulle valmistas siin muidugi eriti suurt pettumist Andrese tegevus, kes käitus äärmiselt impulsiivselt ja läbimõtlematult. Eriti veidrad on need kommentaarid, et tehku ma kaastööd, aga ärgu olgu administraator, sest need ei adresseeri ju grammigi probleemi ennast ning lisaks ignoreerivad asjaolu, et seal arutelus polnud midagi seotud administratoorsete tegevustega. Kuidas suhtuda sellistesse ja teistesse viimase aja läbimõtlemata arvamusavaldustesse? Aga eks me vaikselt suhtleme sel teemal ja harjutame seda teineteisemõistmist ning küllap on meil mõlemal siit midagi õppida.
:Märt on tõestatult valetanud ja laimanud ning rünnanud vikipediste ehk siin polegi midagi arutada. Tema jäädav blokeerimine kõigist Wikimedia projektidest oleks mitte ainult kooskõlas Vikipeedia üldiste käitumisreeglitega, vaid ka elementaarne teguviis. MTÜ ridadest ta juba välja heideti (sh kinnitas väljaheitmise üldkoosolek ülevoolava häälteenamusega ja selle saavutamiseks peab ikka väga paljudel inimestel jalgade peal trampima).
:Sina Kaniivel oled propageerinud nt Pikselt administraatoriõiguste äravõtmist ja kiusanud kasutajat Merleke5 ja siis räägid, et mina käitun juba aastaid sobimatult, aga sa pole kogu selle aja jooksul selle kohta kunagi sõna võtnud? See tekitab mul hulga küsimusi. Eriti olukorras, kus sa pole varem ennast tagasi hoidnud, et enda rahulolematust demonstreerida.
:Üldiselt oleks soovitatav inimestega rääkida, kui on muresid. Ei tasu oodata, et keegi kuidagi oma käitumist muudaks, kui teemat isegi tõstatatud pole. Ei ole ma veel kohanud inimest, kes mõtteid lugeda mõistaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 00:29 (EEST)
::Tänud selgitamat. 2 küsimust. Kuidas sa järgmisel korral sarnases olukorras näed end käituvat? Kuidas Kaniivel on kiusanud kasutajat Merleke5? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 21:54 (EEST)
:: Ivo oleks võinud oma arusaama, et usaldushääletuse 1:4 suhe pole kohane, varem väljendada. Näiteks siis, kui ta ähvardas Adeliinele ja Monale usaldushääletuse algatada ([[Eri:Erin/5872564]]). Muidu jääb mulje, et reeglid vajavad muutmist just siis, kui need endale ebameeldivad tagajärjed kaasa tõotavad tuua. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)
:::Polnud mul siis halli aimugi, et selles osas mingit jaburat 1:4 jaotust rakendatakse (kui palju meil neid hääletusi üldse toimub; isegi uusi administraatoreid valitakse haruharva). Mis puutub aga minu seisukohade väljendamist, siis olen vahetanud Andresega nii u 50 kirja ja tõin selle juba algul välja. See siin oli aga selline farss, et sellesse otseselt sekkumiseks ma tõesti vajadust ei näinud.
:::Küll oli mul juba meelest läinud, et kuidas Adeliine siis nende mallide lisamisega käitus. Pean seda äärmiselt kohatuks mistahes vikipedistile, olgu ta siis administraator või mitte. Ja kui inimene ennast selle peale õigustab ja sellist tegevust jätkab, siis ongi vaja meetmed rakendusele võtta. Bioneerilt võeti vähema eest administraatoristaatus ära. Lühikese aja jooksul risustada üle tuhande artikli ja jätkata tegevust hoolimata eri kasutajate pöördumistest... See konkreetne vastus, nagu isegi näha võid, oli aga muidugi Adeliine kommentaarile, kus ta selgitas, et Mona ju ka teeb nii. Siis polegi muuda vastata, et sel juhul võib ka mõlemad Vikipeediat kahjustava tegevuse eest vastutusele võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

Teen ettepaneku [[:Wikimedia Eesti]]le pakkuda kiirreageerimis[[:süütel|süütliga]] (s.t lühikese [[:süütenöör]]i- ja eriti tundliku [[:kapseldetonaator]]iga) adminnidele, enne [[:Läbipõlemissündroom|läbiõlemist]] koos [[:plahvatus]]ega, mõnd [[:rehabilitatsioon]]ipaketti koos [[:rekreatsioon]]iga jne, siis kestavad inimesed kauem ja teos nimega wiki saab ka parem. Lisaks soovitus, mitte ajada inimesi kokku nn videokoolitustele kui sisuks on ainult paar tundi jahumist. Kui adminni tööd käsitletakse ainult tehnilise tööna, siis puuduks selles ju suhtlemine teiste inimestega jne. [[Kasutaja:suwa|suwa]] 16. juuni 2022, kell 01:26 (EEST)

Ma tahaksin, et meil oleks siin hea olla. Ma usun, et Ivo ka tahaks seda. Kuidas seda saavutada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 10:19 (EEST)

:Rahuneme maha. Kõik ongi hästi. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 14:08 (EEST)

:{{poolt}} ehk administraatoriõiguste äravõtmise poolt.

:Nõus osaliselt või täielikult Andrese, Adeliine, Märt Põderi ja Kaniiveli erinevate argumentide ja pikema kogemusega Ivoga suhtlemisel.

:Administraator on Wikipedia nägu ja esindaja. Redigeerijatel ja teistel kaastöölistel peab olema tunne, et administraatoritega on turvaline suhelda, ning et ühe või teise administraatoriga läbi käies nii Wikipedias kui ka väljaspool Wikipediat ei peaks käima nagu kikivarvul.

:Administraatori-poolsed isiklikud (vastu)rünnakud ja ähvardamised ei ole aktsepteeritav käitumisviis, ning tõenäoliselt ei vasta selline käitumisviis ka Wikimedia ''Code of Conduct'' juhendile. (tunnistan, et pole seda lugenud)

:Mis puutub siinjuures artikli [[Arutelu:Eesti keel|Eesti keel arutelusse]], siis seal on võimalik Ivo kodanikupositsiooniga [[Kasutaja:Piret-Tartu]] kirjutatu suhtes nõus olla, ning leida Pireti kirjutatule ka põhjendatud vastuväiteid.

:Sellegipoolest lasub administraatoril vastutus olla igas olukorras diplomaatiline, sealhulgas ägedate vaidluste puhul.

:Piret-Tartu väidetega võibki üldse mitte nõustuda, kuid on võimalik, et seejuures ebameeldiv administraatori-poolne käitumine pealtnäha või päriselt keeruliste kasutajate suhtes võib suhteliselt märkamatult kanduda mingil hetkel üle teistele Wikipedia kaastöötajatele. — Näiteks võivad neil kaastöötajail olla administraatoriga lihtsalt sügavad eriarvamused, tema omast erinevad maailmavaade, ellusuhtumine, elulaad jms., ning oma argumentide pealesurumiseks ja/või muidu temaatiliselt viisaka vaidluse forsseeritud lõpetamiseks kasutab administraator oma jõupositsiooni ära. Kordan igaks juhuks üle, et see on lihtsalt hüpoteetiline näide.

:Suur kaastöö maht ja muud vägagi tänuväärsed saavutused ei tohi olla argumendiks, mis takistaks administraatoriõiguste äravõtmist. Selline käik ei takista edaspidist Vikipeedias toimetamist ja sisu parandamist, lisamist ja täiendamist.

:Liiatigi on võimalik leida uusi administraatoreid, kelle käitumine paksu verd ei tekita. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 16. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)

Seitse päeva möödas ja hääled pooleks, elik konsensus puudub. Andres, kas loed hääletamise lõpetatuks? Kordan siinkohal veel oma ettepanekut kokku leppida mingi hea tava suhtes, et konfliktolukorrad juba eos lahendada. Ebaviisakuste puhul nt kestahes administraatori hoiatus, hoiatuse eiramise korral patustajale nõue jääda (mõneks ajaks) eemale konflikti põhjustanud arutelust või artiklist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 22:47 (EEST)
::: Hääletuse tähtaeg on 14 päeva. Reglemendi järgi on tegu usaldushääletusega, mis järgib samu reegleid nagu administraatoriks valimine. See tähendab, et administraatoriks olemise vastu antud hääl on tunduvalt kaalukam kui poolthääl. 
::: Hea tava kokkuleppimise vastu mul midagi pole. Leian, et sellisel juhul peavad olema kokku lepitud ka tõhusad jõustamise vahendid.  {{allkirjata|Andres}} 
::::Reglementi pole niikuinii jälgitud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 02:41 (EEST)
::::: Kui Sa sellele apelleerid, tuleb hääletus peatada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:04 (EEST) 
::::::On ilmne, et 1) reeglite jälgimisega pole toime tuldud ning 2) reeglid tuleks põhjalikult ümber teha ja need vajaks olulist täiendamist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:10 (EEST)
:Minnekoni küsimustest esimesele vastamisel sobiks vast alustada sellest, et eks ma muidugi oskan seda tagasisidet arvesse võtta. Samas olen nende 16 aasta jooksul säärastesse olukordadesse sattunud ikka üsna vähe ja nii võiks juba vaikimisi eeldada, et ega sellist asja pole vast naljalt uuesti oodata.
:Kaniivel tühistas massiliselt kasutaja Merleke5 muudatusi (sh igati korrektseid lingiparandusi), eemaldas ta usaldatud kasutajate rühmast ning ma ei klassifitseeriks ka tema kõneviisi kuidagi just abivalmiks ega selgitavaks. Oleks veel antud kasutaja kuidagi vandaalitsenud, aga väga ilmne oli, et Merleke püüdis Vikipeediat parandada ning samuti oli ta varasemalt pälvinud tunnustust oma hea töö eest. Siis aga lendas Kaniivel peale ja hakkas läbi suruma enda arusaama sellest, kuidas tuleb linke teha ning ei vaevunud seda korralikult põhjendama. Asi nägi väga selgelt klassikalise kiusu moodi välja ja ma tõstatasin selle teema ka siis.
:Huvitavaid kommentaare leiab siit küll veel. Marduse ainuke kogemus minuga suhtlemisel on see, kui MTÜ soetas talle [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 53#Vikipeedia jõulutunnel|jõulutunneli]] projekti raames sülearvuti (kus ta miskipärast mainis kirjavahetuses Märti), ning peagi pärast seda kaitses ta üldises arutelus Märti teemal, millest ta mitte vähimatki ei teadnud. Järjestikku sellistesse aruteludesse sattumine näib juba &quot;natuke&quot; kahtlase kokkusattumusena. Eriti, kui kirjutada, et &quot;Ivo kodanikupositsiooniga&quot; võib nõustuda, aga lisab juurde hüpoteetiline näide, mille pole antud olukorraga mingit pistmist, ning seejuures väljendab selget arvamust teemal, millega endal justkui kokkupuudet pole. Tekib palju küsimusi.
:Või kui vaadata algset artikli arutelu, siis pean Andrese reageeringut ja kommentaare täiesti sobimatuteks, kahepalgelisteks ja sellist impulsiivset käitumist administraatorile ülimalt sobimatuks. Mis me siis sellega teeme?
:Kui hakata administraatoreid selle järgi hindama, et kuidas keegi kuskil aruteludes osaleb, siis saaks igasugu huvitavaid tulemusi. Nt on meil suur hulk administraatoreid, kes on üsna väheaktiivsed ja/või satuvad arutelulehekülgedele harva. On nad siis üldse tegelikult administraatorid? Meil on ka administraatoreid, kes teevad väga asjalikke kommentaare, aga kui paljud saaks panna käe südamele ja tunnistada, et nemad pole kunagi eksinud? Kui hakata ikka sellist nõiajahti pidama, siis saaks 2/3 pikema jututa maha võtta. Või kui hakata konkreetseid kommentaare taga otsima, siis nt Avjoska kaastööd vaadates jäi esimesena silma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:Oop&amp;diff=prev&amp;oldid=3716216 see]. Kui eesmärgiks on aga hea õhkkonna loomine, siis pole see nagu päris see.
:Nagu varem mainida jõudsin, siis kogu aeg on olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Samas võiks mõelda ka sellele, et moodustada nö sõbraliku tagasiside töörühm, kes tegeleks uute kasutajate vastuvõtmise, erinevate tüliküsimuste rahustamise ja mistahes üldiste pöördumistega Vikipeedia poole. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 01:33 (EEST)
:::Kaniiveli-Merleke5 asjast jääb mulle teistsugune, pigem vastupidine mulje, aga see selleks. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:04 (EEST)
:::: Ümbersuunamislehele linkimise osas põhjendasin ma kasutajale Merleke5 enda seisukohti, muuhulgas ka viitega ingliskeelse viki juhenditele. Merleke5-lt ei tulnud vastuargumente, ainult see, et tal on oma süsteem ja talle meeldib nii rohkem. See pole ka minu personaalne arusaam siin vikis, sama seisukohta väljendasid mh Adeliine, VillaK, Andres. Seisukohta, et lingid ümbersuunamislehtedele tuleks asendada otselinkidega, pole tegelikult keegi peale Merleke5 kaitsnud. Nii et mida siis teha, kui Merleke5 jätkab sama moodi? Muidugi tegin tühistamised ärritunud meeleolus ja ründavalt, ja ka mõned mu kommentaarid peegeldasid seda meeleolu. Iseenesest on artikli olukorda halvemaks tegeva muudatuse tühistamine õige, aga inimesed võivad seda tajuda kui rünnakut endale. Ilmselt tegin vea, kui hakkasin kohe tühistama, oleksin võinud eelnevalt rohkem selgitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)

:::::Arvestades kui vähe oli selgitamist, kui lakoonilised olid kommentaarid ja kui järsk reageering, siis ma ei näe mingit mõistlikku viisi, kus Merleke5 poleks saanud seda ründavalt tõlgendada. Ja kui ikka keegi nii järsult sisse sõidab, siis on keeruline ka mingite argumentidega hiilata või üldse aru saada, et mis ja miks toimub. Kuidas sa käituks ja arutleks, kui ma tühistaks sinu 20 viimast muudatust ja ütleks, et sellised muudatused ei sobi? Sest reaalsuses nii sa käitusid. Jätsid lühida kommentaari, et &quot;ära nii tee&quot; + loe inglise vikist ja tühistasid järjest tema muudatusi. Seejuures oli sinu tühistatud muudatuste seas ka reaalselt vajalikke lingiparandusi, ehk vähemalt mulle näis, et sa olid äärmiselt pealiskaudne ega süvenenud tehtud muudatustesse. Mis mulje see administraatoritest jätab? Minu hinnangul on see käitumine oluliselt hullem, kui mistahes asi, mida ma suudaks mõnele arutelulehele möllama tulnud tegelasele öelda.
:::::Kui sa oled selle vastu, et mina administraator olen, siis ok. Aga sel juhul olen ma 100% veendunud, et ka sina ei tohiks kah administraator olla, sest sinu tegevus seal oli minu hinnangul oluliselt hullem, kui minu tegevus tolle artikli arutelus. Topeltstandardeid ma aga ei salli. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

::Sülearvuti eest olen ma MTÜ-le südamest tänulik.

::Kirjavahetuses mainisin ma Märti esimest korda seetõttu, et ma nõstun [[Arutelu:Multimeedium||tema hinnanguga eelistada sõna &quot;multimeedia&quot; sõna &quot;multimeedium&quot; asemel]]. Seda, et Ivole Märt ei meeldi, sain ma alles kirjavahetuses teada.

::Üldse oli kogu lugu selline:

::Kirjavahetus Ivo algas 23. detsembril 2020, kui esitasin taotluse Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot;-projekti raames uue arvuti saamiseks. Minu senised masinad olid kõik Windows XP-ga ja vanad.

::Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot; kingituste jagamisel osales kingijagajana Ivo, kes 28.12.2020 teatas, et minu taotlus sülearvuti saamiseks sai MTÜ poolt rahuldatud. Kas kingituste jagamisel osales veel keegi teine, seda ei tea. Samuti ei ole kuskil avaldatud (või ma ei mäleta, et oleks avaldatud), kas kingituste saajaid oli veel ja kes nad olid.

::Vahepealne kirjavahetus puudutas arvuti kättesaamise logistikat.

::29. detsembril 2020 teatas Ivo, et oli tellimuse sisse andnud. Samas kirjas küsis ta &quot;P.S.&quot; real, kas ma ei tahaks hakata MTÜ liikmeks (veel enne, kui olin arvuti kätte saanud). Päeva jooksul arutasime e-mailitsi, et mida see MTÜ liikmesus kätkeb. Sama päeva õhtul sain arvuti Euronicsi laost kätte ja avaldasin Ivole tänu.

::20. jaanuaril 2021 küsis Ivo üle, et mis plaan mul selle MTÜ liikmesuse osas on, et kas liituda või mitte.

::Mina kirjutasin vastu, et rahaline seis liitumist ei võimalda, kuigi viitasin, et võiksin kunagi hiljem liituda, kui rahaline seis paraneb.

::22. jaanuaril mainisin kirjavahetuses Ivole esimest korda Märti, sest ma nõustun Märdi käsitlusega sõnast &quot;multimeedia&quot;. Kuna ma vaatasin järele, et Märt Põder on MTÜ liige, siis tekkis põhimõtteline nõusolek MTÜ-ga liitumiseks, kui rahaline seis paraneb.

::Samal päeval (22.01.2021) kirjutas Ivo vastu, et Märdi liikmesus on küsimärgi all, ning et Märt olevat suutnud MTÜ liikmetega üsna tugevasti tülli minna, ning Ivo nimetas Märti keeruliseks isiksuseks.

::Kui ma küsisin, mis on tüli põhjuseks, siis kirjutas Ivo, et Märt on keeruline isiksus, ning et väidetavalt olla tal ka teistes organisatsioonides samu probleeme olnud.

::E-posti kaudu Ivo oma positsiooni Märdi kohta ei põhjendanud.

::Kuna küsimused jäid vastuseta, hakkasin vaatama, et mis üldises arutelus üldse toimub, et saada asjades selgust, et miks keegi Eesti Vikipeedias (kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti MTÜ liige?) sooviks MTÜ mistahes liikmest lahti saada. Märdi vastu suunatud väiteid ei pidanud ma piisavalt põhjendatuks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
:::Küsimus, kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti liige, on köömes (palun faktivea kohta vabandust), sest siis, kui toimus Wikimedia Eesti 2020. aasta &quot;Jõulutunnel&quot;, oli Ivo väga tõenäliselt juba Wikimedia Eesti MTÜ liige. Küsimus oli ajendatud sellest, kas Ivo lahkhelid Märdiga olid üleval veel enne seda kui Ivo oli saanud Wikimedia Eesti MTÜ liikmeks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:15 (EEST)
::::MTÜ asutajana olen olnud selle liige algusest peale. Märt liitus oluliselt hiljem ja ta on ka ainuke inimene, kes on kunagi MTÜst välja heidetud ning selleks oli vaja ikka parajate jälkustega hakkama saada (tolle arutelu ajal oli ta välja heidetud juhatusest, aga MTÜ liikmeskonnast väljaheitmine tuli hiljem). Kui võrrelda minu tegevust siin ja Märdi tegevust MTÜs, siis on see nagu võrrelda jalutuskäiku pargis vene sõduri külaskäiguga Butšasse. Küsimus pole siin minu isiklikus arvamuses, sest MTÜ liikmeid on väga palju rohkem ning kõigil on üldkoosolekul üks hääl. Liikmesuse küsimused on iga MTÜ enda teha ning nende otsuste vaidlustamine ei käi Vikipeedias.
::::Sulle sai tõesti mainitud, et äkki tahad MTÜ liikmeks astuda, sest see on asi, mida meenutame rutiinselt kõigile vikipedistidele. Mõistetavatel põhjustel on huvi, et piisav kogus vikipediste oleks vastavas infoväljas (seda eesmärki täis ka see meeldetuletus üldises arutelus). Kirjavahetuses kõlanud mainimise peale tundsid huvi, et mis sellega kaasneb ja nii ma seda selgitasin. Kuna mingit ei/jah vastust ei tulnud, siis pärisin hiljem üle, et kas asi siis pakub huvi või mitte. Vastasid, et &quot;Kuna Märt Põder on ka MTÜ liige, siis põhimõtteline nõusolek liitumiseks on nüüd olemas&quot;, aga täpsustasid, et rahaline seis seda hetkel ei võimalda (märkus: MTÜ liikmetel on viieeurone aastamaks). Seda ei hakanud ma uurima, et kuidas on viie euro leidmine aastas keeruline ja rohkem seda teemat ei tõstatanud. Küll ei pidanud ma vajalikuks ka lahkama hakata Märdi isikuküsimust, mis on üsna elementaarne, sest sa polnud MTÜ liige. Selle ja üldise arutelu episoodi vahele jäi aga mitu kuud. Samamoodi on keeruline sattuda järsku siia arutellu, kui olla üsna harv viki külastaja. Ehk selline lähedane suhe isikuga, kes on kuskilt mõjuvatel põhjustel välja heidetud, tekitab küsimusi sinu motiivides. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

:::::Märt pole kunagi kedagi tapnud ega vägistanud, nii et sinu kirjeldus tema tegevusest MTÜ-s on ääretult ebaviisakas ja solvav ja ma mõistan sinu kirjelduse hukka.
:::::Küsida kingi andmise ajal ja selle järel, kas ma tahan MTÜ liikmeks astuda, on imelik, sest jäi mulje, nagu oleksid sa oodanud kingituse eest mingit vastuteenet vms.
:::::Mainin lisaks, et mul pole Märdiga lähedast suhet. Tal on oma eraelu ja sõbrad. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 07:20 (EEST)

::::Seda väitsid praegu sina. Üldse oled sa teinud palju huvitavaid väiteid olukorras, kus sa kõnealustest teemadest mitte midagi ei tea, aga julgel toonil seisukohti võtad.
::::Ja millal ma oleks pidanud seda küsima, kui mitte oma viimases kirjas? Sealt kirjavahetusest ei ole mitte kuidagi võimalik välja lugeda mingit vastuteene ootust ning kohe kindlasti poleks sinu liitumine MTÜga olnud mingi teene. Ei ole meil ka liikmetest puudust ja ei hakkaks me kunagi mingeid liikmeid ostma. Näib, et sul pole halli aimugi, kuidas MTÜd tegutsevad. Seal sai lähtutud eeldusest, et oled uut arvutit vajav vikipedist ja sulle see arvuti hangitud. Takkajärgi tarkus küll räägib selle eelduse kahjuks, sest peale Märti toetavate kommentaaride pole selle konto alt pärast seda eriti muudatusi tulnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 07:58 (EEST)
::::::Küsida oleksid võinud ka mõnel muul ajal, vähemalt nii, et kingituse saamise ja MTÜ-ga liitumisega küsimise vahele oleks jäänud arvestatav ajaline nihe.
::::::Arvuti eest olen ma tänulik ja seda ma ei väsi kordamast. Vikipeedia toimetamisega tegelen ma vajadusel ikkagi edasi ja siiani suhteliselt uue arvutiga on mul seda ka mugavam teha.
::::::Kuid Vikipeedia toimetamisele ja üldse kogu Eesti Vikipeedia õhustikule ei mõju hästi sinu sõnavõtud teiste Vikipeedia projektiga seotud inimeste suhtes, olenemata sellest, kas nad on olnud Vikipeediaga seotud varem või praegu. See, et sina võrdlesid Märdi tegevust MTÜ-s Butša kuritegudega, on vägivaldne, ning väärib ülimat hukkamõistu. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 08:39 (EEST)
::::Ja kuidas oleks kuu hiljem saadetud päring saanud teistmoodi mõjuda? Siis oleks see olnud veel juhuslikum ja seda küsitavam, et miks järsku nüüd sinu poole pöördutakse. Või kuidas? 
::::Mittetulundusühingud on isikute vabatahtlikud ühendused, mis koondavad inimesi, kes soovib arendada vastavate MTÜ-de eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Wikimedia Eesti eesmärgiks on toetada vikiprojektide arengut Eestis ning peaasjalikult koondab see seega ilmselgetel põhjustel vikipediste, sest kellele ikka vikiprojektide hea käekäik kõige rohkem korda läheb. Küll ei ole kaugeltki kõik Eesti vikipedistid selle MTÜ liikmed ehk aeg-ajalt on vajalik inimestele meelde tuletada, et selline MTÜ on jätkuvalt olemas ja inimesed, kes sooviks selle põhikirjalistesse eesmärkidesse panustada, on oodatud liituma.
::::Iga MTÜ puhul on risk, et liituda võib ka mõni mitte nii heade kavatsustega inimene. Meie puhul realiseerus see risk Märdi isikus. Seepärast heideti ta ka MTÜ kahjustamise pärast sellest välja. Seega on sulle teadaolevate faktide kohaselt Märt kuskilt organisatsioonist vastuvõetamatu käitumise pärast välja heidetud, aga sa ignoreerid seda pisikest asjaolu, kaitsed Märti ning süüdistad inimest, keda sa absoluutselt ei tunne. Mida peaks selle peale arvama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 08:54 (EEST)

::::::Üks kuu hiljem on liiga vara. Arvestatav ajaline nihe on selliste asjade puhul mitu-mitu korda pikem.
::::::See, justkui Märdi kavatsused poleks 'nii head' olnud, on sinu väide. Praegugi ei ole sa põhjendanud, milles see sinu väidetav Märdi &quot;vastuvõetamatu käitumine&quot; seisnes, ning miks ta olevat sinu meelest &quot;probleemne isiksus&quot;. Samuti sinu väide, et Märdil olevat olnud teisteski organisatsioonides samu probleeme, on igasuguse faktitõestuseta kuulujutt. Ma tõesti ei tunne sind, Ivo, aga Märdi kohta kasutasid ''sina'' kohatuid väljendeid, siinsamas, ning sinu süüdistused Märdi suhtes ei ole siiani piisavalt põhjendatud. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 09:18 (EEST)
::::Lihtsalt kuulujutu põhjal ei viska ükski organisatsioon kunagi enda liikmeid välja. Seega ei tasu oletada, et etteheited pole põhjendatud. Küll ei lahka aga organisatsioonid enda liikmesuse küsimusi Vikipeedias. Asjaolu, et Märt on MTÜ-d kahjustava tegevuse pärast sealt välja heidetud, on avalik teave. See on fakt ja seda ei muuda kuidagi see, mida sina selle põhjendatusest arvad. Kui sulle ei piisa aga asjaolust, et paljud selle organisatsiooni liikmed on pidanud tema käitumist vastuvõetamatuks ja soovinud tema väljaarvamist, siis poleks aga pealegi niikuinii vahet, et mida mina selle kohta räägin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 09:54 (EEST)

Hääletus on peatatud, sest reglementi pole jälgitud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)
:Millega on põhjendatud see, et reglementi pole justkui järgitud? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
::Mina saan nii aru, et Andres algatas reglemendis mainitud arutelu ja teised oleks pidanud mitte hääletama administraatoriõiguste äravõtmise poolt või vastu, vaid jõudma selgusele, kas teha usaldushääletus või mitte. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:07 (EEST)
:::Kas sellisel juhul tuleks Andresel küsimus uuesti tõstatada, esiteks et ''kas'' alustada umbusaldushääleetust ja siis alles hääletada? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:13 (EEST)
::::Mulle tundub, et 1) mõningane arutelu on toimunud, päris mitme kaastöölise osavõtul, 2) rangelt võttes ei ole siit aru saada, kes pooldab usaldushääletuse algatamist ja kes mitte, sest sellisel kujul küsimust ei ole otseselt tõstatatud/teadvustatud, 3) selle asemel on tajutud hääletust õigust äravõtmise kohta ja hääletatud seda. Kas saab siit arutelust järeldada, et &quot;arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja&quot; või peaks seda spetsiaalselt väljendama? Juhul, kui see toetus selgub, võib keegi hääletuse välja kuulutada. Või peaks enne vaatama, kas keegi peale Ivo soovib veel protseduuri ja reglemendi ülevaatamist? Mis põhjendusega? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:21 (EEST)

Reglemendi rikkumise võib igaüks vaidlustada, ja seda hääletut ei saa legitiimseks pidada. Mina seda protseduuri uuesti ei alusta, aga kui keegi tahab seda teha, siis palun tehku reglementi täpselt järgides. Ma arvan küll, et tuleb teha täpselt reglemendi järgi, siinne arutelu ei asenda eelarutelu. 

Ivo ei ole reglemendiga rahul. Igaüks võib teha ettepaneku reglemendi muutmiseks, muidugi koos põhjendusega. Siis tuleb seda arutada ja hääletada. Põhjendus võiks olla see, et administraatoril on suurem võimalus endale vaenlasi koguda, seetõttu tuleks administraatoristaatuse äravõtmise poolt antud hääle kaalu (praegu neljakordne) vähendada. Praeguse hääletuse jõudude vahekorda see ei muudaks, kui just poolt- ja vastuhäälte vahekorda ei võrdsustata. Võib-olla võiks ka administraatorihääletusel vastuhääle kaalu vähendada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 12:17 (EEST)

Minu arust saab küll juba praegu järeldada, et mitu kasutajat toetavad usaldushääletuse tegemist, aga võib ka eraldi seda küsida. Samas mulle tundub, et hääletust ei tohi veel alustada, sest arutelu teema (ja reglemendi?) üle pole lõppenud. Hääletada saab pärast seda, kui osapooled on saanud oma väited ja vastuväited esitada (mõistliku aja jooksul). Muidu juhtub nii nagu meil siin hääletustega kipub olema, et hääl antakse ära esmamulje põhjal ja arutelu (kui üldse) tuleb hiljem ja seda ei märgata või ignoreeritakse. Ma tahaks näha, et adminnistaatuse äravõtmise toetajad ütlevad, kas ja mida Ivo saaks praegu ja edaspidi (minevikku muuta ei saa) teha, et usaldust (taas)saavutada. Siis Ivo saaks vastata, et kas ta teeb seda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 13:57 (EEST)
:Arutelu võib jätkata kas siin või mujal, hääletada võib ka, aga hääled ei lähe arvesse.
:Minu meelest ei saa mitteusaldajalt nõuda, et ta ütleks, mis tingimusel ta hakkaks jälle usaldama. Aga minu loogika järgi peaks mul tekkima sisemine veendumus, et sellist häirivat käitumist enam oodata ei ole. Ma ei oska öelda, kui pikka aega on tarvis ja mida täpselt peaks Ivo tegema. Tarvilik tingimus oleks see, et Ivo hakkaks teistmoodi käituma.
:Aga ma ei leia enam, et administraatoristaatuse äravõtmine oleks parim viis asja lahendada ja ma ei kavatse enam selle poolt hääletada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:46 (EEST) 

Kogemus näitab, et administraatoristaatus võimaldab ühiselt kokkulepitud tingimusi eirata, varem oli see levinum, praegu on kontroll omaloomingu osas tõhusam. Nt. admin (ja mu kauge sugulane) Taivo eiras aastaid pikkades artiklites korduvate siselinkide nõuet, vaatamata mitmele meeldetuletusele [[Kasutaja:Taivo/Arhiiv1#Siselinkidest]]. Ma arvan, et vikipedistid võiks panustada eelkõige sisuloomele, mitte isiklikele suhetele ja tegelikult tuleks igal administraatoril Kruusamäe juhtumist ka enda osas vastavad järeldused teha. Vikipeedias kipuvad isiklikud suhted kujunema Gustav Naani seisukohtade järgi: &quot;Üldtuntud spetsiifilne intelligentlik joon on '''individualism'''... madal valulävi soodustab seda, et intelligents kaldub üsna tihti nägema katastroofi seal, kus on lähenemas ainult avarii, ja nõuab seepärast rooli järsku pööramist, mis ise võib põhjustada avarii. Tõeline intelligent on seepärast väga halb valitseja... osalt on intelligentsi spetsiifilised jooned seotud professionaalsete teadmistega, osalt kriitilise analüüsi oskuste ja kalduvustega, osalt '''psühhofüsioloogiliste organisatsioonidega''' (sügavad elamused, hingepiinad).&quot; Vikipeedia aruteludes kipuvad subjektiivsed emotsioonid objektiivseid teadmisi varjutama. --[[User:Kask|&lt;span style=&quot;color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C&quot;&gt;'''Kalev Kask'''&lt;/span&gt;]] 18. juuni 2022, kell 11:30 (EEST)
==[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]==
Teeb suurepärast kaastööd ning kahel korral ka kuu vikipedistiks valitud, võiks administraator olla. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 13. august 2022, kell 00:30 (EEST)
=== Hääletus (27. augustini)===

----</text>
      <sha1>alyygo00vx7rprhujtlggn6dhtol1zg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177206</id>
      <parentid>6177197</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T05:00:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sillerkiil */ Vastus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="46709" xml:space="preserve">{{arhiiv|laius=150px|otsi=ei|lingid=
[[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid/Arhiiv|Hääletuste arhiiv]]
}}

Sellele leheküljele tehke palun ettepanekuid, kes võiks olla [[Vikipeedia:Administraatorid|administraator]], ning kirjutage oma kommentaarid kandidaatide kohta. Täpsemalt saab lugeda leheküljelt [[Vikipeedia:Administraatorid]].

Märgi oma hääl kandidaadi järele malli abiga {{poolt}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{poolt}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{vastu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{vastu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{erapooletu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{erapooletu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; ning lisa ka oma allkiri/nimi. Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad. Hääletus kestab 14 päeva.

==[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] (allkirjaga Ivo)==
Teen ettepaneku administraatoriõigused ära võtta sobimatu käitumise tõttu. Mind ajendas tema sõnavõtt lehel [[Arutelu:Eesti keel]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:12 (EEST)
:Ma leidsin reglemendist niisuguse punkti: &quot;Administraatoristaatuse äravõtmise hääletusele ehk usaldushääletusele eelneb arutelu administraatori võimaliku probleemse tegevuse üle. Arutelust tuleb eraldi teatada administraatorile, kelle üle arutelu toimub. Kui arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja, siis on hääleõiguslikul Vikipeedia kasutajal õigus algatada hääletus.&quot; Ma ei ole seda järginud. Kas hääletus tuleks peatada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:27 (EEST)
:: Minu meelest on selle sõnastuse mõte selles, et tagada, et usaldushääletust ei algatataks lihtsalt ühe kasutaja hetkeemotsiooni pealt, vaid ainult siis, kui hääletusel on laiem kandepind. On näha, et usaldushääletusel on laiem kandepind. Probleem selle hääletusega on pigem see, et küsimus on siin sõnastatud tavapärasega võrreldes vastupidi. Peaks olema samapidi, et need, kes toetavad Ivo jätkamist administraatorina, annavad poolt hääle, kes ei toeta, on vastu. Tegemist on administraatorihääletuse kordushääletusega. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:42 (EEST)
::: Jah, poolt- ja vastuhääled on vastupidi, muidu samad reeglid. Poolthääl läheb nelja eest. Aga segamini vist kellelgi ei lähe.
::: Kui keegi nõuab hääletamise peatamist, siis ma teen seda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 15:05 (EEST) 
:::: Hääletus on peatatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)

:Olen seda ammu mõelnud, et käitumine on... nojah, sõnu pole. olen nõus Sinu ettepanekuga. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 13:17 (EEST)
:Vastu. Ivo reaktsioon seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele on küll ärritunud, kuid väljenduslaad on viisakam kui nt Avjoskal mõnelgi juhul olnud on (ja noil juhtudel pole Andres kuidagi reageerinud - quod licet Iovi?). See kõik aga on kõige tavalisemat sorti arutelu, millel ei ole Ivo kui administraatori tegevusega mingit pistmist. Siin lööb nüüd jälle välja see kujutlus, justkui oleks administraatoristaatus mingi auraha viisakatele ja tublidele rinda riputamiseks ja paradeerimiseks. Tegelikult täidab administraator vajalikke tehnilisi funktsioone ning administraatori valimisel on peamine mitte see, kui ilus, sõbralik või pikk ta on, vaid see, kuidas ta suudab administraatoritele antavaid töövahendeid kasutada. Praegu ma ei näe, et Ivo oleks administraatorina midagi valesti teinud, kedagi blokeerinud, midagi kustutanud või peitnud. Kompetentse administraatori kõrvaldamine halvendab üksnes eestikeelse Vikipeedia toimimist, kuid ei muuda inimese iseloomu ega takista teda aruteludes omatahtsi osalemast. Seega, mis mõte sel on, peale isikliku vaenu väljaelamise? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:14 (EEST)
	
:::Palun lahendusettepanekuid, mida ette võtta, et kaastööline (administraator või mitte, mõne inimese jaoks on tähendusega see, kui temaga suhtleb administraator, isegi, ja võib-olla just eriti siis, kui tal ei ole head ettekujutust, mis administraator on) ei nimetaks teisi kaastöölisi avalikult naeruväärseks, debiilikuks, nõrgamõistuslikuks, madalalaubaliseks jne, halvustades neid ja/või nende kaastööd, ei ähvardaks neid blokeerida, ei jätkaks demotiveerimist ja solvangute abil töötlemist eravestlustes. Sest see ei ole lubatav. Vastus &quot;ära siis käitu nagu debiilik&quot; ei ole vastuvõetav. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:42 (EEST)
:::: Ivo soovitaks läbisõimamist, ja kui see ei aita, siis blokeerimist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:55 (EEST)
:::: Mina soovitaksin kõigepealt ütlemist, et niisugune käitumine ei ole vastuvõetav ega sallitav. Aga edasi ma ei tea. Meil on mõnikord kasutatud blokeerimist, juhul kui kedagi on rängalt solvatud ja solvatu ei anna andeks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:59 (EEST)
:::::Tehniline kommentaar, et administraator saab endalt ise bloki maha võtta (kunagi ammu katsetasime läbi), seega see on vist veidi nagu saadikupuutumatus, et juhul kui on vaja päriselt adminni blokeerida, siis tuleb administraatoristaatus maha võtta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 18:02 (EEST)

::Mul ei ole isiklikku vaenu, kuigi mul mõnikord tekib halbu tundeid. Aga Vikipeedia administraator on muu hulgas ka Vikipeedia esindaja. Ja ma ei tahaks, et Vikipeedial oleks niisugune esindusnägu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
:: Ma ei ütleks, et &quot;seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele&quot; oleks õige. Inimesel on küll teatud vaated ja ta on Vikipeedia suhtes umbusklik, aga tema jutt on täiesti arusaadav, kui vähegi süveneda. Ta ütles ka midagi väga õiget: kui me igas asjas tõendamisega näpuga järge ajame, siis laguneb vikipeedia üldse koost. Me kipume faktitäpsust taga ajama neil juhtudel, kus meie ideoloogia või intuitsioon on öeldavaga vastuolus. Aga kui me midagi niikuinii usume, siis me ei pea tõendamist eriti vajalikuks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:33 (EEST)
:: Kui Sa näed, et Avjoska teeb midagi, mida ei tohiks teha, eks siis reageeri. Mina ei näegi kõike, räägin ainult sellest, mida ma näen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)
::: Ei kiida heaks ei Ivo ega kasutaja Piret-Tartu kohatist sõnakasutust, kuid administraatoriõiguste ära võtmisele olen vastu. Ta teeb administraatorina head tööd, ehkki nii kord aastas kaotab kannatuse mõne kasutajaga, lahendada tuleks juhtumipõhiselt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:36 (EEST)
:::: Missugust lahendust Sa pakud? Võib-olla ta kaotab kannatuse, aga praegu on teine kord lühikese aja jooksul, ja ta teeb seda vähemalt osalt meelega, sest ta peab seda vajalikuks meetodiks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:45 (EEST)
::::: Osutada üle piiri läinud sõnakasutusele ja paluda jääda kõrvale konkreetse isikuga peetavast mõttevahetusest. Meil võiks olla mingi mehhanism selleks, nt kui kolm administraatorit siin lehel patustajat hoiatavad ja konkreetsel teemal enese taandamist nõuavad. Vmt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:54 (EEST)
:: Vastu. Võimekate inimeste väljasöömine on nigel strateegia, niimoodi peab viimane varsti lülitit otsima hakkama. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 20:37 (EEST)
: Vastu, sest Ivo on Vikipeediale oluline kaastööline. Olen siiski nõus, et selline väljenduslaad ei ole nii tavakasutaja kui eriti administraatori puhul aktsepteeritav. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 9. juuni 2022, kell 21:49 (EEST)
::Selleks et kaastööd teha, ei pea olema administraator :) --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 09:01 (EEST)
:::Ma arvan, et mõeldi kaastöö seda osa, mida ainult administraatorid teha saavad. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
: Ivo käitumine on Vikipeediale häbiks ja asi pole suhtluslaadis või üksikutes eksimustes, vaid sügavalt juurdunud lugupidamatuses ning kollegiaalse hoiaku puudumises. Administraator pole aunimetus, mida antakse kaastöö mahu eest või lootuses motiveerida mahtu veelgi tõstma, vaid selles rollis eeldatakse võimekust kõigi kogukonnaliikmetega adekvaatselt suhelda ja eetikapõhimõtete järgimist, mis on praeguseks saanud kirja [[wmf:Universal_Code_of_Conduct/et#2_–_Soovitud_käitumine|üldisse käitumisjuhisesse]]. Kes on vähegi Ivoga kokku puutunud, sellele piisab nende suuniste põgusast lugemisest veendumaks, et Ivo hälbib seal kirjeldatud standardist oluliselt. Mind on Ivo mäletatavasti ähvardanud [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_56#MTÜ_Wikimedia_Eesti_liikmelisusest_(taas_kord)|&quot;jäädavalt kõigi vikiprojektide juurest igaveseks bännida&quot;]] -- pelgalt selliste ähvarduste esitamine on lubamatu ning loob pärssiva õhkkonna kõigi kaastööliste ja kogukonnaliikmete jaoks. Administraatorile sobimatute hoiakute järjepideva väljendumise ees silma kinni pigistada on pikas plaanis äärmiselt kahjulik, vikiprojektid saavad vajadusel suurepäraselt hakkama ka Ivota. Ilmselt eriti väikestes kogukondades on visa kaduma kalduvus hoida end nende häirivate kasutajate pantvangis, kes toodavad väidetavalt head sisu -- kui kasutada [https://www.youtube.com/watch?v=zi6IlA7piFU&amp;t=1628s probleemi kirjeldust Jimmy Walesi Wikimania 2019 lõpukõnest]. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 11:04 (EEST)

: Ma arvan, et lahendus võiks olla see, et kuigi Ivo võib isiklikult arvata, et ka solvangud ja ähvardused on Vikipeedias ja Vikipeediaga seotud eravestlustes teatud juhtudel õigustatud, siis ta möönab, et elementaarse lugupidamise ja viisakuse säilitamine on Vikipeedia projekti üks alustalasid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Five_pillars|Wikipedia:Five pillars], [[Vikipeedia:Põhimõtted]]) ning oodatud käitumine eriti administraatori poolt (nagu teised vikipediastid seda siin on väljendanud ja mis on ka kirja saanud: [[Vikipeedia:Administraatorid]]) ja et ta seetõttu jätab mõne reljeefsema arvamuse edaspidi enda teada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)

: Poolt, et Ivolt administraatoriõigused ära võtta. Tema vihapursked on minus juba varemgi kummastust tekitanud. Selline verbaalne agressiivsus ja sildistamine ei sobi kindlasti Vikipeedia administraatorile. Ei sobi kellelegi, kuid ootused administraatorile on suuremad kui tavakasutajale. Vikipeedias pole ebaharilik, et vaidluses löövad emotsioonid üle pea kokku ja ütled asju, mida hiljem kahetsed. Kahetsemine ja vabandamine asjaosaliste ees oleks märk sellest, et inimene saab aru, et ta toimis valesti ja ta püüab oma käitumist parandada. Hetkel ma ei näe seda. Lihtsalt lootma jääda, et äkki Ivo parandab ennast edaspidi -- ma ei näe sellel peaaegu mingit perspektiivi. Kui ta on juba aastaid nii käitunud ja tagajärgi pole olnud, siis jätkab ta ka edaspidi sama moodi. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 13:49 (EEST)

Olen vastu Ivolt andministraatoriõiguste äravõtmisele. Leian, et see pole kuidagi õigustatud ega õiglane. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 16:14 (EEST)

:Ma ei hakanud enne sõna võtma, kuna leidsin, et see võiks takistada inimestel oma arvamuse avaldamist.
:Hääletusena on see üsna põhjalikult läbi kukkunud. Samas võib seda kasutada inspiratsiooniallikana selliste protseduuride reeglite paikapanekuks. Eelnema peaks mingi aruteluperiood (eelkõige impulssotsuste vältimiseks); reeglid peaks olema eelnevalt selgelt kirjas ja teada (mitte poole pealt lisatud); teavitus peaks oleks paigas ja asjaolud lahti kirjutatud (sealhulgas mõlema osapoole vaade); 1:4 suhe ei ole kuidagi kohane (sellega saaks kõige rohkem kolme inimesega juba pooled siinsed administraatorid maha võtta... kui hääletajaid vähe ja esineb erapooletuid, siis võib piisata ka ühest häälest); võib ka küsida, et kes saavad hääletada (nt administraator kustutab midagi ja pahane kasutaja reageerib). Kellegi valimine administraatoriks ja tema mahavõtmine on tegelikult ka üsna erinevad.
:Praktikas on siin kogu aeg olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Ehk eriprotseduure pole vaja nuputama hakata.
:Seal konkreetses arutelus ootasin ma päris pikalt enne kui sekkusin ja ka siis oli minu esimene kommentaar, et: &quot;Piret-Tartu, sinu suhtusstiil on täiesti vastuvõetamatu&quot;. Asjaolu, et vastav isik sedagi tähelepanujuhtimist ignoreeris, mind küll ei üllatanud. Kui aga Andres teda kaitsma asus, siis keesin tõesti üle ja läksin oma väljendustes üle piiri. Siin pole minu arust kahtlust ja seda oleks ma pidanud vältima.
:Mis puudutab konkreetselt administratoorseid tegevusi, siis asjad nagu nt viimaste muudatuste patrullimine mulle ülearu ei meeldigi. Lihtsalt meil pole piisavalt inimesi, et seda järjepidevalt korralikult katta ja seepärast ma seda teen. Täpsemalt küll inimesi on, aga suur osa administraatorid eriti neid töövahendeid ei rakenda (nt viimase aasta aja jooksul olen ma teinud selliseid tavakasutajatele mittevõimaldatud toiminguid üle 20x enam, kui Avjoska). Siin võib ka küsida, et millisel administraatoril on rohkem võimalusi konflikti sattuda: sel, kes harva midagi teeb, või sel, kes pidevalt pildis ja julgeb ka keerukamaid teemasid puudutada.
:Käesoleva aastanumbri sees olen teinud siin keeleversioonis nii umbes nelituhat toimingut, mille sisse jääb päris suur hulk igat masti kommentaare (rääkimata suurest hulgast interaktsioonidest väljapool seda). Selles osas võiks vajada vähe täpsustamist, et kus need probleemid täpselt esinevad, sest nii suurest valimist leiab vast nii mõndagi.
:Mulle valmistas siin muidugi eriti suurt pettumist Andrese tegevus, kes käitus äärmiselt impulsiivselt ja läbimõtlematult. Eriti veidrad on need kommentaarid, et tehku ma kaastööd, aga ärgu olgu administraator, sest need ei adresseeri ju grammigi probleemi ennast ning lisaks ignoreerivad asjaolu, et seal arutelus polnud midagi seotud administratoorsete tegevustega. Kuidas suhtuda sellistesse ja teistesse viimase aja läbimõtlemata arvamusavaldustesse? Aga eks me vaikselt suhtleme sel teemal ja harjutame seda teineteisemõistmist ning küllap on meil mõlemal siit midagi õppida.
:Märt on tõestatult valetanud ja laimanud ning rünnanud vikipediste ehk siin polegi midagi arutada. Tema jäädav blokeerimine kõigist Wikimedia projektidest oleks mitte ainult kooskõlas Vikipeedia üldiste käitumisreeglitega, vaid ka elementaarne teguviis. MTÜ ridadest ta juba välja heideti (sh kinnitas väljaheitmise üldkoosolek ülevoolava häälteenamusega ja selle saavutamiseks peab ikka väga paljudel inimestel jalgade peal trampima).
:Sina Kaniivel oled propageerinud nt Pikselt administraatoriõiguste äravõtmist ja kiusanud kasutajat Merleke5 ja siis räägid, et mina käitun juba aastaid sobimatult, aga sa pole kogu selle aja jooksul selle kohta kunagi sõna võtnud? See tekitab mul hulga küsimusi. Eriti olukorras, kus sa pole varem ennast tagasi hoidnud, et enda rahulolematust demonstreerida.
:Üldiselt oleks soovitatav inimestega rääkida, kui on muresid. Ei tasu oodata, et keegi kuidagi oma käitumist muudaks, kui teemat isegi tõstatatud pole. Ei ole ma veel kohanud inimest, kes mõtteid lugeda mõistaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 00:29 (EEST)
::Tänud selgitamat. 2 küsimust. Kuidas sa järgmisel korral sarnases olukorras näed end käituvat? Kuidas Kaniivel on kiusanud kasutajat Merleke5? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 21:54 (EEST)
:: Ivo oleks võinud oma arusaama, et usaldushääletuse 1:4 suhe pole kohane, varem väljendada. Näiteks siis, kui ta ähvardas Adeliinele ja Monale usaldushääletuse algatada ([[Eri:Erin/5872564]]). Muidu jääb mulje, et reeglid vajavad muutmist just siis, kui need endale ebameeldivad tagajärjed kaasa tõotavad tuua. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)
:::Polnud mul siis halli aimugi, et selles osas mingit jaburat 1:4 jaotust rakendatakse (kui palju meil neid hääletusi üldse toimub; isegi uusi administraatoreid valitakse haruharva). Mis puutub aga minu seisukohade väljendamist, siis olen vahetanud Andresega nii u 50 kirja ja tõin selle juba algul välja. See siin oli aga selline farss, et sellesse otseselt sekkumiseks ma tõesti vajadust ei näinud.
:::Küll oli mul juba meelest läinud, et kuidas Adeliine siis nende mallide lisamisega käitus. Pean seda äärmiselt kohatuks mistahes vikipedistile, olgu ta siis administraator või mitte. Ja kui inimene ennast selle peale õigustab ja sellist tegevust jätkab, siis ongi vaja meetmed rakendusele võtta. Bioneerilt võeti vähema eest administraatoristaatus ära. Lühikese aja jooksul risustada üle tuhande artikli ja jätkata tegevust hoolimata eri kasutajate pöördumistest... See konkreetne vastus, nagu isegi näha võid, oli aga muidugi Adeliine kommentaarile, kus ta selgitas, et Mona ju ka teeb nii. Siis polegi muuda vastata, et sel juhul võib ka mõlemad Vikipeediat kahjustava tegevuse eest vastutusele võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

Teen ettepaneku [[:Wikimedia Eesti]]le pakkuda kiirreageerimis[[:süütel|süütliga]] (s.t lühikese [[:süütenöör]]i- ja eriti tundliku [[:kapseldetonaator]]iga) adminnidele, enne [[:Läbipõlemissündroom|läbiõlemist]] koos [[:plahvatus]]ega, mõnd [[:rehabilitatsioon]]ipaketti koos [[:rekreatsioon]]iga jne, siis kestavad inimesed kauem ja teos nimega wiki saab ka parem. Lisaks soovitus, mitte ajada inimesi kokku nn videokoolitustele kui sisuks on ainult paar tundi jahumist. Kui adminni tööd käsitletakse ainult tehnilise tööna, siis puuduks selles ju suhtlemine teiste inimestega jne. [[Kasutaja:suwa|suwa]] 16. juuni 2022, kell 01:26 (EEST)

Ma tahaksin, et meil oleks siin hea olla. Ma usun, et Ivo ka tahaks seda. Kuidas seda saavutada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 10:19 (EEST)

:Rahuneme maha. Kõik ongi hästi. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 14:08 (EEST)

:{{poolt}} ehk administraatoriõiguste äravõtmise poolt.

:Nõus osaliselt või täielikult Andrese, Adeliine, Märt Põderi ja Kaniiveli erinevate argumentide ja pikema kogemusega Ivoga suhtlemisel.

:Administraator on Wikipedia nägu ja esindaja. Redigeerijatel ja teistel kaastöölistel peab olema tunne, et administraatoritega on turvaline suhelda, ning et ühe või teise administraatoriga läbi käies nii Wikipedias kui ka väljaspool Wikipediat ei peaks käima nagu kikivarvul.

:Administraatori-poolsed isiklikud (vastu)rünnakud ja ähvardamised ei ole aktsepteeritav käitumisviis, ning tõenäoliselt ei vasta selline käitumisviis ka Wikimedia ''Code of Conduct'' juhendile. (tunnistan, et pole seda lugenud)

:Mis puutub siinjuures artikli [[Arutelu:Eesti keel|Eesti keel arutelusse]], siis seal on võimalik Ivo kodanikupositsiooniga [[Kasutaja:Piret-Tartu]] kirjutatu suhtes nõus olla, ning leida Pireti kirjutatule ka põhjendatud vastuväiteid.

:Sellegipoolest lasub administraatoril vastutus olla igas olukorras diplomaatiline, sealhulgas ägedate vaidluste puhul.

:Piret-Tartu väidetega võibki üldse mitte nõustuda, kuid on võimalik, et seejuures ebameeldiv administraatori-poolne käitumine pealtnäha või päriselt keeruliste kasutajate suhtes võib suhteliselt märkamatult kanduda mingil hetkel üle teistele Wikipedia kaastöötajatele. — Näiteks võivad neil kaastöötajail olla administraatoriga lihtsalt sügavad eriarvamused, tema omast erinevad maailmavaade, ellusuhtumine, elulaad jms., ning oma argumentide pealesurumiseks ja/või muidu temaatiliselt viisaka vaidluse forsseeritud lõpetamiseks kasutab administraator oma jõupositsiooni ära. Kordan igaks juhuks üle, et see on lihtsalt hüpoteetiline näide.

:Suur kaastöö maht ja muud vägagi tänuväärsed saavutused ei tohi olla argumendiks, mis takistaks administraatoriõiguste äravõtmist. Selline käik ei takista edaspidist Vikipeedias toimetamist ja sisu parandamist, lisamist ja täiendamist.

:Liiatigi on võimalik leida uusi administraatoreid, kelle käitumine paksu verd ei tekita. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 16. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)

Seitse päeva möödas ja hääled pooleks, elik konsensus puudub. Andres, kas loed hääletamise lõpetatuks? Kordan siinkohal veel oma ettepanekut kokku leppida mingi hea tava suhtes, et konfliktolukorrad juba eos lahendada. Ebaviisakuste puhul nt kestahes administraatori hoiatus, hoiatuse eiramise korral patustajale nõue jääda (mõneks ajaks) eemale konflikti põhjustanud arutelust või artiklist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 22:47 (EEST)
::: Hääletuse tähtaeg on 14 päeva. Reglemendi järgi on tegu usaldushääletusega, mis järgib samu reegleid nagu administraatoriks valimine. See tähendab, et administraatoriks olemise vastu antud hääl on tunduvalt kaalukam kui poolthääl. 
::: Hea tava kokkuleppimise vastu mul midagi pole. Leian, et sellisel juhul peavad olema kokku lepitud ka tõhusad jõustamise vahendid.  {{allkirjata|Andres}} 
::::Reglementi pole niikuinii jälgitud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 02:41 (EEST)
::::: Kui Sa sellele apelleerid, tuleb hääletus peatada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:04 (EEST) 
::::::On ilmne, et 1) reeglite jälgimisega pole toime tuldud ning 2) reeglid tuleks põhjalikult ümber teha ja need vajaks olulist täiendamist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:10 (EEST)
:Minnekoni küsimustest esimesele vastamisel sobiks vast alustada sellest, et eks ma muidugi oskan seda tagasisidet arvesse võtta. Samas olen nende 16 aasta jooksul säärastesse olukordadesse sattunud ikka üsna vähe ja nii võiks juba vaikimisi eeldada, et ega sellist asja pole vast naljalt uuesti oodata.
:Kaniivel tühistas massiliselt kasutaja Merleke5 muudatusi (sh igati korrektseid lingiparandusi), eemaldas ta usaldatud kasutajate rühmast ning ma ei klassifitseeriks ka tema kõneviisi kuidagi just abivalmiks ega selgitavaks. Oleks veel antud kasutaja kuidagi vandaalitsenud, aga väga ilmne oli, et Merleke püüdis Vikipeediat parandada ning samuti oli ta varasemalt pälvinud tunnustust oma hea töö eest. Siis aga lendas Kaniivel peale ja hakkas läbi suruma enda arusaama sellest, kuidas tuleb linke teha ning ei vaevunud seda korralikult põhjendama. Asi nägi väga selgelt klassikalise kiusu moodi välja ja ma tõstatasin selle teema ka siis.
:Huvitavaid kommentaare leiab siit küll veel. Marduse ainuke kogemus minuga suhtlemisel on see, kui MTÜ soetas talle [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 53#Vikipeedia jõulutunnel|jõulutunneli]] projekti raames sülearvuti (kus ta miskipärast mainis kirjavahetuses Märti), ning peagi pärast seda kaitses ta üldises arutelus Märti teemal, millest ta mitte vähimatki ei teadnud. Järjestikku sellistesse aruteludesse sattumine näib juba &quot;natuke&quot; kahtlase kokkusattumusena. Eriti, kui kirjutada, et &quot;Ivo kodanikupositsiooniga&quot; võib nõustuda, aga lisab juurde hüpoteetiline näide, mille pole antud olukorraga mingit pistmist, ning seejuures väljendab selget arvamust teemal, millega endal justkui kokkupuudet pole. Tekib palju küsimusi.
:Või kui vaadata algset artikli arutelu, siis pean Andrese reageeringut ja kommentaare täiesti sobimatuteks, kahepalgelisteks ja sellist impulsiivset käitumist administraatorile ülimalt sobimatuks. Mis me siis sellega teeme?
:Kui hakata administraatoreid selle järgi hindama, et kuidas keegi kuskil aruteludes osaleb, siis saaks igasugu huvitavaid tulemusi. Nt on meil suur hulk administraatoreid, kes on üsna väheaktiivsed ja/või satuvad arutelulehekülgedele harva. On nad siis üldse tegelikult administraatorid? Meil on ka administraatoreid, kes teevad väga asjalikke kommentaare, aga kui paljud saaks panna käe südamele ja tunnistada, et nemad pole kunagi eksinud? Kui hakata ikka sellist nõiajahti pidama, siis saaks 2/3 pikema jututa maha võtta. Või kui hakata konkreetseid kommentaare taga otsima, siis nt Avjoska kaastööd vaadates jäi esimesena silma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:Oop&amp;diff=prev&amp;oldid=3716216 see]. Kui eesmärgiks on aga hea õhkkonna loomine, siis pole see nagu päris see.
:Nagu varem mainida jõudsin, siis kogu aeg on olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Samas võiks mõelda ka sellele, et moodustada nö sõbraliku tagasiside töörühm, kes tegeleks uute kasutajate vastuvõtmise, erinevate tüliküsimuste rahustamise ja mistahes üldiste pöördumistega Vikipeedia poole. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 01:33 (EEST)
:::Kaniiveli-Merleke5 asjast jääb mulle teistsugune, pigem vastupidine mulje, aga see selleks. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:04 (EEST)
:::: Ümbersuunamislehele linkimise osas põhjendasin ma kasutajale Merleke5 enda seisukohti, muuhulgas ka viitega ingliskeelse viki juhenditele. Merleke5-lt ei tulnud vastuargumente, ainult see, et tal on oma süsteem ja talle meeldib nii rohkem. See pole ka minu personaalne arusaam siin vikis, sama seisukohta väljendasid mh Adeliine, VillaK, Andres. Seisukohta, et lingid ümbersuunamislehtedele tuleks asendada otselinkidega, pole tegelikult keegi peale Merleke5 kaitsnud. Nii et mida siis teha, kui Merleke5 jätkab sama moodi? Muidugi tegin tühistamised ärritunud meeleolus ja ründavalt, ja ka mõned mu kommentaarid peegeldasid seda meeleolu. Iseenesest on artikli olukorda halvemaks tegeva muudatuse tühistamine õige, aga inimesed võivad seda tajuda kui rünnakut endale. Ilmselt tegin vea, kui hakkasin kohe tühistama, oleksin võinud eelnevalt rohkem selgitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)

:::::Arvestades kui vähe oli selgitamist, kui lakoonilised olid kommentaarid ja kui järsk reageering, siis ma ei näe mingit mõistlikku viisi, kus Merleke5 poleks saanud seda ründavalt tõlgendada. Ja kui ikka keegi nii järsult sisse sõidab, siis on keeruline ka mingite argumentidega hiilata või üldse aru saada, et mis ja miks toimub. Kuidas sa käituks ja arutleks, kui ma tühistaks sinu 20 viimast muudatust ja ütleks, et sellised muudatused ei sobi? Sest reaalsuses nii sa käitusid. Jätsid lühida kommentaari, et &quot;ära nii tee&quot; + loe inglise vikist ja tühistasid järjest tema muudatusi. Seejuures oli sinu tühistatud muudatuste seas ka reaalselt vajalikke lingiparandusi, ehk vähemalt mulle näis, et sa olid äärmiselt pealiskaudne ega süvenenud tehtud muudatustesse. Mis mulje see administraatoritest jätab? Minu hinnangul on see käitumine oluliselt hullem, kui mistahes asi, mida ma suudaks mõnele arutelulehele möllama tulnud tegelasele öelda.
:::::Kui sa oled selle vastu, et mina administraator olen, siis ok. Aga sel juhul olen ma 100% veendunud, et ka sina ei tohiks kah administraator olla, sest sinu tegevus seal oli minu hinnangul oluliselt hullem, kui minu tegevus tolle artikli arutelus. Topeltstandardeid ma aga ei salli. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

::Sülearvuti eest olen ma MTÜ-le südamest tänulik.

::Kirjavahetuses mainisin ma Märti esimest korda seetõttu, et ma nõstun [[Arutelu:Multimeedium||tema hinnanguga eelistada sõna &quot;multimeedia&quot; sõna &quot;multimeedium&quot; asemel]]. Seda, et Ivole Märt ei meeldi, sain ma alles kirjavahetuses teada.

::Üldse oli kogu lugu selline:

::Kirjavahetus Ivo algas 23. detsembril 2020, kui esitasin taotluse Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot;-projekti raames uue arvuti saamiseks. Minu senised masinad olid kõik Windows XP-ga ja vanad.

::Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot; kingituste jagamisel osales kingijagajana Ivo, kes 28.12.2020 teatas, et minu taotlus sülearvuti saamiseks sai MTÜ poolt rahuldatud. Kas kingituste jagamisel osales veel keegi teine, seda ei tea. Samuti ei ole kuskil avaldatud (või ma ei mäleta, et oleks avaldatud), kas kingituste saajaid oli veel ja kes nad olid.

::Vahepealne kirjavahetus puudutas arvuti kättesaamise logistikat.

::29. detsembril 2020 teatas Ivo, et oli tellimuse sisse andnud. Samas kirjas küsis ta &quot;P.S.&quot; real, kas ma ei tahaks hakata MTÜ liikmeks (veel enne, kui olin arvuti kätte saanud). Päeva jooksul arutasime e-mailitsi, et mida see MTÜ liikmesus kätkeb. Sama päeva õhtul sain arvuti Euronicsi laost kätte ja avaldasin Ivole tänu.

::20. jaanuaril 2021 küsis Ivo üle, et mis plaan mul selle MTÜ liikmesuse osas on, et kas liituda või mitte.

::Mina kirjutasin vastu, et rahaline seis liitumist ei võimalda, kuigi viitasin, et võiksin kunagi hiljem liituda, kui rahaline seis paraneb.

::22. jaanuaril mainisin kirjavahetuses Ivole esimest korda Märti, sest ma nõustun Märdi käsitlusega sõnast &quot;multimeedia&quot;. Kuna ma vaatasin järele, et Märt Põder on MTÜ liige, siis tekkis põhimõtteline nõusolek MTÜ-ga liitumiseks, kui rahaline seis paraneb.

::Samal päeval (22.01.2021) kirjutas Ivo vastu, et Märdi liikmesus on küsimärgi all, ning et Märt olevat suutnud MTÜ liikmetega üsna tugevasti tülli minna, ning Ivo nimetas Märti keeruliseks isiksuseks.

::Kui ma küsisin, mis on tüli põhjuseks, siis kirjutas Ivo, et Märt on keeruline isiksus, ning et väidetavalt olla tal ka teistes organisatsioonides samu probleeme olnud.

::E-posti kaudu Ivo oma positsiooni Märdi kohta ei põhjendanud.

::Kuna küsimused jäid vastuseta, hakkasin vaatama, et mis üldises arutelus üldse toimub, et saada asjades selgust, et miks keegi Eesti Vikipeedias (kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti MTÜ liige?) sooviks MTÜ mistahes liikmest lahti saada. Märdi vastu suunatud väiteid ei pidanud ma piisavalt põhjendatuks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
:::Küsimus, kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti liige, on köömes (palun faktivea kohta vabandust), sest siis, kui toimus Wikimedia Eesti 2020. aasta &quot;Jõulutunnel&quot;, oli Ivo väga tõenäliselt juba Wikimedia Eesti MTÜ liige. Küsimus oli ajendatud sellest, kas Ivo lahkhelid Märdiga olid üleval veel enne seda kui Ivo oli saanud Wikimedia Eesti MTÜ liikmeks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:15 (EEST)
::::MTÜ asutajana olen olnud selle liige algusest peale. Märt liitus oluliselt hiljem ja ta on ka ainuke inimene, kes on kunagi MTÜst välja heidetud ning selleks oli vaja ikka parajate jälkustega hakkama saada (tolle arutelu ajal oli ta välja heidetud juhatusest, aga MTÜ liikmeskonnast väljaheitmine tuli hiljem). Kui võrrelda minu tegevust siin ja Märdi tegevust MTÜs, siis on see nagu võrrelda jalutuskäiku pargis vene sõduri külaskäiguga Butšasse. Küsimus pole siin minu isiklikus arvamuses, sest MTÜ liikmeid on väga palju rohkem ning kõigil on üldkoosolekul üks hääl. Liikmesuse küsimused on iga MTÜ enda teha ning nende otsuste vaidlustamine ei käi Vikipeedias.
::::Sulle sai tõesti mainitud, et äkki tahad MTÜ liikmeks astuda, sest see on asi, mida meenutame rutiinselt kõigile vikipedistidele. Mõistetavatel põhjustel on huvi, et piisav kogus vikipediste oleks vastavas infoväljas (seda eesmärki täis ka see meeldetuletus üldises arutelus). Kirjavahetuses kõlanud mainimise peale tundsid huvi, et mis sellega kaasneb ja nii ma seda selgitasin. Kuna mingit ei/jah vastust ei tulnud, siis pärisin hiljem üle, et kas asi siis pakub huvi või mitte. Vastasid, et &quot;Kuna Märt Põder on ka MTÜ liige, siis põhimõtteline nõusolek liitumiseks on nüüd olemas&quot;, aga täpsustasid, et rahaline seis seda hetkel ei võimalda (märkus: MTÜ liikmetel on viieeurone aastamaks). Seda ei hakanud ma uurima, et kuidas on viie euro leidmine aastas keeruline ja rohkem seda teemat ei tõstatanud. Küll ei pidanud ma vajalikuks ka lahkama hakata Märdi isikuküsimust, mis on üsna elementaarne, sest sa polnud MTÜ liige. Selle ja üldise arutelu episoodi vahele jäi aga mitu kuud. Samamoodi on keeruline sattuda järsku siia arutellu, kui olla üsna harv viki külastaja. Ehk selline lähedane suhe isikuga, kes on kuskilt mõjuvatel põhjustel välja heidetud, tekitab küsimusi sinu motiivides. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

:::::Märt pole kunagi kedagi tapnud ega vägistanud, nii et sinu kirjeldus tema tegevusest MTÜ-s on ääretult ebaviisakas ja solvav ja ma mõistan sinu kirjelduse hukka.
:::::Küsida kingi andmise ajal ja selle järel, kas ma tahan MTÜ liikmeks astuda, on imelik, sest jäi mulje, nagu oleksid sa oodanud kingituse eest mingit vastuteenet vms.
:::::Mainin lisaks, et mul pole Märdiga lähedast suhet. Tal on oma eraelu ja sõbrad. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 07:20 (EEST)

::::Seda väitsid praegu sina. Üldse oled sa teinud palju huvitavaid väiteid olukorras, kus sa kõnealustest teemadest mitte midagi ei tea, aga julgel toonil seisukohti võtad.
::::Ja millal ma oleks pidanud seda küsima, kui mitte oma viimases kirjas? Sealt kirjavahetusest ei ole mitte kuidagi võimalik välja lugeda mingit vastuteene ootust ning kohe kindlasti poleks sinu liitumine MTÜga olnud mingi teene. Ei ole meil ka liikmetest puudust ja ei hakkaks me kunagi mingeid liikmeid ostma. Näib, et sul pole halli aimugi, kuidas MTÜd tegutsevad. Seal sai lähtutud eeldusest, et oled uut arvutit vajav vikipedist ja sulle see arvuti hangitud. Takkajärgi tarkus küll räägib selle eelduse kahjuks, sest peale Märti toetavate kommentaaride pole selle konto alt pärast seda eriti muudatusi tulnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 07:58 (EEST)
::::::Küsida oleksid võinud ka mõnel muul ajal, vähemalt nii, et kingituse saamise ja MTÜ-ga liitumisega küsimise vahele oleks jäänud arvestatav ajaline nihe.
::::::Arvuti eest olen ma tänulik ja seda ma ei väsi kordamast. Vikipeedia toimetamisega tegelen ma vajadusel ikkagi edasi ja siiani suhteliselt uue arvutiga on mul seda ka mugavam teha.
::::::Kuid Vikipeedia toimetamisele ja üldse kogu Eesti Vikipeedia õhustikule ei mõju hästi sinu sõnavõtud teiste Vikipeedia projektiga seotud inimeste suhtes, olenemata sellest, kas nad on olnud Vikipeediaga seotud varem või praegu. See, et sina võrdlesid Märdi tegevust MTÜ-s Butša kuritegudega, on vägivaldne, ning väärib ülimat hukkamõistu. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 08:39 (EEST)
::::Ja kuidas oleks kuu hiljem saadetud päring saanud teistmoodi mõjuda? Siis oleks see olnud veel juhuslikum ja seda küsitavam, et miks järsku nüüd sinu poole pöördutakse. Või kuidas? 
::::Mittetulundusühingud on isikute vabatahtlikud ühendused, mis koondavad inimesi, kes soovib arendada vastavate MTÜ-de eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Wikimedia Eesti eesmärgiks on toetada vikiprojektide arengut Eestis ning peaasjalikult koondab see seega ilmselgetel põhjustel vikipediste, sest kellele ikka vikiprojektide hea käekäik kõige rohkem korda läheb. Küll ei ole kaugeltki kõik Eesti vikipedistid selle MTÜ liikmed ehk aeg-ajalt on vajalik inimestele meelde tuletada, et selline MTÜ on jätkuvalt olemas ja inimesed, kes sooviks selle põhikirjalistesse eesmärkidesse panustada, on oodatud liituma.
::::Iga MTÜ puhul on risk, et liituda võib ka mõni mitte nii heade kavatsustega inimene. Meie puhul realiseerus see risk Märdi isikus. Seepärast heideti ta ka MTÜ kahjustamise pärast sellest välja. Seega on sulle teadaolevate faktide kohaselt Märt kuskilt organisatsioonist vastuvõetamatu käitumise pärast välja heidetud, aga sa ignoreerid seda pisikest asjaolu, kaitsed Märti ning süüdistad inimest, keda sa absoluutselt ei tunne. Mida peaks selle peale arvama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 08:54 (EEST)

::::::Üks kuu hiljem on liiga vara. Arvestatav ajaline nihe on selliste asjade puhul mitu-mitu korda pikem.
::::::See, justkui Märdi kavatsused poleks 'nii head' olnud, on sinu väide. Praegugi ei ole sa põhjendanud, milles see sinu väidetav Märdi &quot;vastuvõetamatu käitumine&quot; seisnes, ning miks ta olevat sinu meelest &quot;probleemne isiksus&quot;. Samuti sinu väide, et Märdil olevat olnud teisteski organisatsioonides samu probleeme, on igasuguse faktitõestuseta kuulujutt. Ma tõesti ei tunne sind, Ivo, aga Märdi kohta kasutasid ''sina'' kohatuid väljendeid, siinsamas, ning sinu süüdistused Märdi suhtes ei ole siiani piisavalt põhjendatud. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 09:18 (EEST)
::::Lihtsalt kuulujutu põhjal ei viska ükski organisatsioon kunagi enda liikmeid välja. Seega ei tasu oletada, et etteheited pole põhjendatud. Küll ei lahka aga organisatsioonid enda liikmesuse küsimusi Vikipeedias. Asjaolu, et Märt on MTÜ-d kahjustava tegevuse pärast sealt välja heidetud, on avalik teave. See on fakt ja seda ei muuda kuidagi see, mida sina selle põhjendatusest arvad. Kui sulle ei piisa aga asjaolust, et paljud selle organisatsiooni liikmed on pidanud tema käitumist vastuvõetamatuks ja soovinud tema väljaarvamist, siis poleks aga pealegi niikuinii vahet, et mida mina selle kohta räägin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 09:54 (EEST)

Hääletus on peatatud, sest reglementi pole jälgitud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)
:Millega on põhjendatud see, et reglementi pole justkui järgitud? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
::Mina saan nii aru, et Andres algatas reglemendis mainitud arutelu ja teised oleks pidanud mitte hääletama administraatoriõiguste äravõtmise poolt või vastu, vaid jõudma selgusele, kas teha usaldushääletus või mitte. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:07 (EEST)
:::Kas sellisel juhul tuleks Andresel küsimus uuesti tõstatada, esiteks et ''kas'' alustada umbusaldushääleetust ja siis alles hääletada? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:13 (EEST)
::::Mulle tundub, et 1) mõningane arutelu on toimunud, päris mitme kaastöölise osavõtul, 2) rangelt võttes ei ole siit aru saada, kes pooldab usaldushääletuse algatamist ja kes mitte, sest sellisel kujul küsimust ei ole otseselt tõstatatud/teadvustatud, 3) selle asemel on tajutud hääletust õigust äravõtmise kohta ja hääletatud seda. Kas saab siit arutelust järeldada, et &quot;arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja&quot; või peaks seda spetsiaalselt väljendama? Juhul, kui see toetus selgub, võib keegi hääletuse välja kuulutada. Või peaks enne vaatama, kas keegi peale Ivo soovib veel protseduuri ja reglemendi ülevaatamist? Mis põhjendusega? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:21 (EEST)

Reglemendi rikkumise võib igaüks vaidlustada, ja seda hääletut ei saa legitiimseks pidada. Mina seda protseduuri uuesti ei alusta, aga kui keegi tahab seda teha, siis palun tehku reglementi täpselt järgides. Ma arvan küll, et tuleb teha täpselt reglemendi järgi, siinne arutelu ei asenda eelarutelu. 

Ivo ei ole reglemendiga rahul. Igaüks võib teha ettepaneku reglemendi muutmiseks, muidugi koos põhjendusega. Siis tuleb seda arutada ja hääletada. Põhjendus võiks olla see, et administraatoril on suurem võimalus endale vaenlasi koguda, seetõttu tuleks administraatoristaatuse äravõtmise poolt antud hääle kaalu (praegu neljakordne) vähendada. Praeguse hääletuse jõudude vahekorda see ei muudaks, kui just poolt- ja vastuhäälte vahekorda ei võrdsustata. Võib-olla võiks ka administraatorihääletusel vastuhääle kaalu vähendada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 12:17 (EEST)

Minu arust saab küll juba praegu järeldada, et mitu kasutajat toetavad usaldushääletuse tegemist, aga võib ka eraldi seda küsida. Samas mulle tundub, et hääletust ei tohi veel alustada, sest arutelu teema (ja reglemendi?) üle pole lõppenud. Hääletada saab pärast seda, kui osapooled on saanud oma väited ja vastuväited esitada (mõistliku aja jooksul). Muidu juhtub nii nagu meil siin hääletustega kipub olema, et hääl antakse ära esmamulje põhjal ja arutelu (kui üldse) tuleb hiljem ja seda ei märgata või ignoreeritakse. Ma tahaks näha, et adminnistaatuse äravõtmise toetajad ütlevad, kas ja mida Ivo saaks praegu ja edaspidi (minevikku muuta ei saa) teha, et usaldust (taas)saavutada. Siis Ivo saaks vastata, et kas ta teeb seda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 13:57 (EEST)
:Arutelu võib jätkata kas siin või mujal, hääletada võib ka, aga hääled ei lähe arvesse.
:Minu meelest ei saa mitteusaldajalt nõuda, et ta ütleks, mis tingimusel ta hakkaks jälle usaldama. Aga minu loogika järgi peaks mul tekkima sisemine veendumus, et sellist häirivat käitumist enam oodata ei ole. Ma ei oska öelda, kui pikka aega on tarvis ja mida täpselt peaks Ivo tegema. Tarvilik tingimus oleks see, et Ivo hakkaks teistmoodi käituma.
:Aga ma ei leia enam, et administraatoristaatuse äravõtmine oleks parim viis asja lahendada ja ma ei kavatse enam selle poolt hääletada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:46 (EEST) 

Kogemus näitab, et administraatoristaatus võimaldab ühiselt kokkulepitud tingimusi eirata, varem oli see levinum, praegu on kontroll omaloomingu osas tõhusam. Nt. admin (ja mu kauge sugulane) Taivo eiras aastaid pikkades artiklites korduvate siselinkide nõuet, vaatamata mitmele meeldetuletusele [[Kasutaja:Taivo/Arhiiv1#Siselinkidest]]. Ma arvan, et vikipedistid võiks panustada eelkõige sisuloomele, mitte isiklikele suhetele ja tegelikult tuleks igal administraatoril Kruusamäe juhtumist ka enda osas vastavad järeldused teha. Vikipeedias kipuvad isiklikud suhted kujunema Gustav Naani seisukohtade järgi: &quot;Üldtuntud spetsiifilne intelligentlik joon on '''individualism'''... madal valulävi soodustab seda, et intelligents kaldub üsna tihti nägema katastroofi seal, kus on lähenemas ainult avarii, ja nõuab seepärast rooli järsku pööramist, mis ise võib põhjustada avarii. Tõeline intelligent on seepärast väga halb valitseja... osalt on intelligentsi spetsiifilised jooned seotud professionaalsete teadmistega, osalt kriitilise analüüsi oskuste ja kalduvustega, osalt '''psühhofüsioloogiliste organisatsioonidega''' (sügavad elamused, hingepiinad).&quot; Vikipeedia aruteludes kipuvad subjektiivsed emotsioonid objektiivseid teadmisi varjutama. --[[User:Kask|&lt;span style=&quot;color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C&quot;&gt;'''Kalev Kask'''&lt;/span&gt;]] 18. juuni 2022, kell 11:30 (EEST)
==[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]==
Teeb suurepärast kaastööd ning kahel korral ka kuu vikipedistiks valitud, võiks administraator olla. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 13. august 2022, kell 00:30 (EEST)

:Üldiselt nõus kandideerima, kuigi nõue &quot;taipab, kuidas Vikipeedia töötab (saab aru selle toimimispõhimõtetest ja käitub vastavalt)&quot; tekitab pisukest kõhklust, sest 100% viki toimimist vast ei hooma. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 13. august 2022, kell 08:00 (EEST)

=== Hääletus (27. augustini)===

----</text>
      <sha1>28aqgp3861rbs9xpu384lis5udsif2i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177236</id>
      <parentid>6177206</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:14:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Minnekon</username>
        <id>64742</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sillerkiil */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="46971" xml:space="preserve">{{arhiiv|laius=150px|otsi=ei|lingid=
[[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid/Arhiiv|Hääletuste arhiiv]]
}}

Sellele leheküljele tehke palun ettepanekuid, kes võiks olla [[Vikipeedia:Administraatorid|administraator]], ning kirjutage oma kommentaarid kandidaatide kohta. Täpsemalt saab lugeda leheküljelt [[Vikipeedia:Administraatorid]].

Märgi oma hääl kandidaadi järele malli abiga {{poolt}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{poolt}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{vastu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{vastu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{erapooletu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{erapooletu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; ning lisa ka oma allkiri/nimi. Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad. Hääletus kestab 14 päeva.

==[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] (allkirjaga Ivo)==
Teen ettepaneku administraatoriõigused ära võtta sobimatu käitumise tõttu. Mind ajendas tema sõnavõtt lehel [[Arutelu:Eesti keel]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:12 (EEST)
:Ma leidsin reglemendist niisuguse punkti: &quot;Administraatoristaatuse äravõtmise hääletusele ehk usaldushääletusele eelneb arutelu administraatori võimaliku probleemse tegevuse üle. Arutelust tuleb eraldi teatada administraatorile, kelle üle arutelu toimub. Kui arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja, siis on hääleõiguslikul Vikipeedia kasutajal õigus algatada hääletus.&quot; Ma ei ole seda järginud. Kas hääletus tuleks peatada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:27 (EEST)
:: Minu meelest on selle sõnastuse mõte selles, et tagada, et usaldushääletust ei algatataks lihtsalt ühe kasutaja hetkeemotsiooni pealt, vaid ainult siis, kui hääletusel on laiem kandepind. On näha, et usaldushääletusel on laiem kandepind. Probleem selle hääletusega on pigem see, et küsimus on siin sõnastatud tavapärasega võrreldes vastupidi. Peaks olema samapidi, et need, kes toetavad Ivo jätkamist administraatorina, annavad poolt hääle, kes ei toeta, on vastu. Tegemist on administraatorihääletuse kordushääletusega. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:42 (EEST)
::: Jah, poolt- ja vastuhääled on vastupidi, muidu samad reeglid. Poolthääl läheb nelja eest. Aga segamini vist kellelgi ei lähe.
::: Kui keegi nõuab hääletamise peatamist, siis ma teen seda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 15:05 (EEST) 
:::: Hääletus on peatatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)

:Olen seda ammu mõelnud, et käitumine on... nojah, sõnu pole. olen nõus Sinu ettepanekuga. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 13:17 (EEST)
:Vastu. Ivo reaktsioon seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele on küll ärritunud, kuid väljenduslaad on viisakam kui nt Avjoskal mõnelgi juhul olnud on (ja noil juhtudel pole Andres kuidagi reageerinud - quod licet Iovi?). See kõik aga on kõige tavalisemat sorti arutelu, millel ei ole Ivo kui administraatori tegevusega mingit pistmist. Siin lööb nüüd jälle välja see kujutlus, justkui oleks administraatoristaatus mingi auraha viisakatele ja tublidele rinda riputamiseks ja paradeerimiseks. Tegelikult täidab administraator vajalikke tehnilisi funktsioone ning administraatori valimisel on peamine mitte see, kui ilus, sõbralik või pikk ta on, vaid see, kuidas ta suudab administraatoritele antavaid töövahendeid kasutada. Praegu ma ei näe, et Ivo oleks administraatorina midagi valesti teinud, kedagi blokeerinud, midagi kustutanud või peitnud. Kompetentse administraatori kõrvaldamine halvendab üksnes eestikeelse Vikipeedia toimimist, kuid ei muuda inimese iseloomu ega takista teda aruteludes omatahtsi osalemast. Seega, mis mõte sel on, peale isikliku vaenu väljaelamise? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:14 (EEST)
	
:::Palun lahendusettepanekuid, mida ette võtta, et kaastööline (administraator või mitte, mõne inimese jaoks on tähendusega see, kui temaga suhtleb administraator, isegi, ja võib-olla just eriti siis, kui tal ei ole head ettekujutust, mis administraator on) ei nimetaks teisi kaastöölisi avalikult naeruväärseks, debiilikuks, nõrgamõistuslikuks, madalalaubaliseks jne, halvustades neid ja/või nende kaastööd, ei ähvardaks neid blokeerida, ei jätkaks demotiveerimist ja solvangute abil töötlemist eravestlustes. Sest see ei ole lubatav. Vastus &quot;ära siis käitu nagu debiilik&quot; ei ole vastuvõetav. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:42 (EEST)
:::: Ivo soovitaks läbisõimamist, ja kui see ei aita, siis blokeerimist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:55 (EEST)
:::: Mina soovitaksin kõigepealt ütlemist, et niisugune käitumine ei ole vastuvõetav ega sallitav. Aga edasi ma ei tea. Meil on mõnikord kasutatud blokeerimist, juhul kui kedagi on rängalt solvatud ja solvatu ei anna andeks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:59 (EEST)
:::::Tehniline kommentaar, et administraator saab endalt ise bloki maha võtta (kunagi ammu katsetasime läbi), seega see on vist veidi nagu saadikupuutumatus, et juhul kui on vaja päriselt adminni blokeerida, siis tuleb administraatoristaatus maha võtta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 18:02 (EEST)

::Mul ei ole isiklikku vaenu, kuigi mul mõnikord tekib halbu tundeid. Aga Vikipeedia administraator on muu hulgas ka Vikipeedia esindaja. Ja ma ei tahaks, et Vikipeedial oleks niisugune esindusnägu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
:: Ma ei ütleks, et &quot;seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele&quot; oleks õige. Inimesel on küll teatud vaated ja ta on Vikipeedia suhtes umbusklik, aga tema jutt on täiesti arusaadav, kui vähegi süveneda. Ta ütles ka midagi väga õiget: kui me igas asjas tõendamisega näpuga järge ajame, siis laguneb vikipeedia üldse koost. Me kipume faktitäpsust taga ajama neil juhtudel, kus meie ideoloogia või intuitsioon on öeldavaga vastuolus. Aga kui me midagi niikuinii usume, siis me ei pea tõendamist eriti vajalikuks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:33 (EEST)
:: Kui Sa näed, et Avjoska teeb midagi, mida ei tohiks teha, eks siis reageeri. Mina ei näegi kõike, räägin ainult sellest, mida ma näen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)
::: Ei kiida heaks ei Ivo ega kasutaja Piret-Tartu kohatist sõnakasutust, kuid administraatoriõiguste ära võtmisele olen vastu. Ta teeb administraatorina head tööd, ehkki nii kord aastas kaotab kannatuse mõne kasutajaga, lahendada tuleks juhtumipõhiselt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:36 (EEST)
:::: Missugust lahendust Sa pakud? Võib-olla ta kaotab kannatuse, aga praegu on teine kord lühikese aja jooksul, ja ta teeb seda vähemalt osalt meelega, sest ta peab seda vajalikuks meetodiks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:45 (EEST)
::::: Osutada üle piiri läinud sõnakasutusele ja paluda jääda kõrvale konkreetse isikuga peetavast mõttevahetusest. Meil võiks olla mingi mehhanism selleks, nt kui kolm administraatorit siin lehel patustajat hoiatavad ja konkreetsel teemal enese taandamist nõuavad. Vmt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:54 (EEST)
:: Vastu. Võimekate inimeste väljasöömine on nigel strateegia, niimoodi peab viimane varsti lülitit otsima hakkama. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 20:37 (EEST)
: Vastu, sest Ivo on Vikipeediale oluline kaastööline. Olen siiski nõus, et selline väljenduslaad ei ole nii tavakasutaja kui eriti administraatori puhul aktsepteeritav. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 9. juuni 2022, kell 21:49 (EEST)
::Selleks et kaastööd teha, ei pea olema administraator :) --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 09:01 (EEST)
:::Ma arvan, et mõeldi kaastöö seda osa, mida ainult administraatorid teha saavad. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
: Ivo käitumine on Vikipeediale häbiks ja asi pole suhtluslaadis või üksikutes eksimustes, vaid sügavalt juurdunud lugupidamatuses ning kollegiaalse hoiaku puudumises. Administraator pole aunimetus, mida antakse kaastöö mahu eest või lootuses motiveerida mahtu veelgi tõstma, vaid selles rollis eeldatakse võimekust kõigi kogukonnaliikmetega adekvaatselt suhelda ja eetikapõhimõtete järgimist, mis on praeguseks saanud kirja [[wmf:Universal_Code_of_Conduct/et#2_–_Soovitud_käitumine|üldisse käitumisjuhisesse]]. Kes on vähegi Ivoga kokku puutunud, sellele piisab nende suuniste põgusast lugemisest veendumaks, et Ivo hälbib seal kirjeldatud standardist oluliselt. Mind on Ivo mäletatavasti ähvardanud [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_56#MTÜ_Wikimedia_Eesti_liikmelisusest_(taas_kord)|&quot;jäädavalt kõigi vikiprojektide juurest igaveseks bännida&quot;]] -- pelgalt selliste ähvarduste esitamine on lubamatu ning loob pärssiva õhkkonna kõigi kaastööliste ja kogukonnaliikmete jaoks. Administraatorile sobimatute hoiakute järjepideva väljendumise ees silma kinni pigistada on pikas plaanis äärmiselt kahjulik, vikiprojektid saavad vajadusel suurepäraselt hakkama ka Ivota. Ilmselt eriti väikestes kogukondades on visa kaduma kalduvus hoida end nende häirivate kasutajate pantvangis, kes toodavad väidetavalt head sisu -- kui kasutada [https://www.youtube.com/watch?v=zi6IlA7piFU&amp;t=1628s probleemi kirjeldust Jimmy Walesi Wikimania 2019 lõpukõnest]. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 11:04 (EEST)

: Ma arvan, et lahendus võiks olla see, et kuigi Ivo võib isiklikult arvata, et ka solvangud ja ähvardused on Vikipeedias ja Vikipeediaga seotud eravestlustes teatud juhtudel õigustatud, siis ta möönab, et elementaarse lugupidamise ja viisakuse säilitamine on Vikipeedia projekti üks alustalasid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Five_pillars|Wikipedia:Five pillars], [[Vikipeedia:Põhimõtted]]) ning oodatud käitumine eriti administraatori poolt (nagu teised vikipediastid seda siin on väljendanud ja mis on ka kirja saanud: [[Vikipeedia:Administraatorid]]) ja et ta seetõttu jätab mõne reljeefsema arvamuse edaspidi enda teada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)

: Poolt, et Ivolt administraatoriõigused ära võtta. Tema vihapursked on minus juba varemgi kummastust tekitanud. Selline verbaalne agressiivsus ja sildistamine ei sobi kindlasti Vikipeedia administraatorile. Ei sobi kellelegi, kuid ootused administraatorile on suuremad kui tavakasutajale. Vikipeedias pole ebaharilik, et vaidluses löövad emotsioonid üle pea kokku ja ütled asju, mida hiljem kahetsed. Kahetsemine ja vabandamine asjaosaliste ees oleks märk sellest, et inimene saab aru, et ta toimis valesti ja ta püüab oma käitumist parandada. Hetkel ma ei näe seda. Lihtsalt lootma jääda, et äkki Ivo parandab ennast edaspidi -- ma ei näe sellel peaaegu mingit perspektiivi. Kui ta on juba aastaid nii käitunud ja tagajärgi pole olnud, siis jätkab ta ka edaspidi sama moodi. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 13:49 (EEST)

Olen vastu Ivolt andministraatoriõiguste äravõtmisele. Leian, et see pole kuidagi õigustatud ega õiglane. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 16:14 (EEST)

:Ma ei hakanud enne sõna võtma, kuna leidsin, et see võiks takistada inimestel oma arvamuse avaldamist.
:Hääletusena on see üsna põhjalikult läbi kukkunud. Samas võib seda kasutada inspiratsiooniallikana selliste protseduuride reeglite paikapanekuks. Eelnema peaks mingi aruteluperiood (eelkõige impulssotsuste vältimiseks); reeglid peaks olema eelnevalt selgelt kirjas ja teada (mitte poole pealt lisatud); teavitus peaks oleks paigas ja asjaolud lahti kirjutatud (sealhulgas mõlema osapoole vaade); 1:4 suhe ei ole kuidagi kohane (sellega saaks kõige rohkem kolme inimesega juba pooled siinsed administraatorid maha võtta... kui hääletajaid vähe ja esineb erapooletuid, siis võib piisata ka ühest häälest); võib ka küsida, et kes saavad hääletada (nt administraator kustutab midagi ja pahane kasutaja reageerib). Kellegi valimine administraatoriks ja tema mahavõtmine on tegelikult ka üsna erinevad.
:Praktikas on siin kogu aeg olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Ehk eriprotseduure pole vaja nuputama hakata.
:Seal konkreetses arutelus ootasin ma päris pikalt enne kui sekkusin ja ka siis oli minu esimene kommentaar, et: &quot;Piret-Tartu, sinu suhtusstiil on täiesti vastuvõetamatu&quot;. Asjaolu, et vastav isik sedagi tähelepanujuhtimist ignoreeris, mind küll ei üllatanud. Kui aga Andres teda kaitsma asus, siis keesin tõesti üle ja läksin oma väljendustes üle piiri. Siin pole minu arust kahtlust ja seda oleks ma pidanud vältima.
:Mis puudutab konkreetselt administratoorseid tegevusi, siis asjad nagu nt viimaste muudatuste patrullimine mulle ülearu ei meeldigi. Lihtsalt meil pole piisavalt inimesi, et seda järjepidevalt korralikult katta ja seepärast ma seda teen. Täpsemalt küll inimesi on, aga suur osa administraatorid eriti neid töövahendeid ei rakenda (nt viimase aasta aja jooksul olen ma teinud selliseid tavakasutajatele mittevõimaldatud toiminguid üle 20x enam, kui Avjoska). Siin võib ka küsida, et millisel administraatoril on rohkem võimalusi konflikti sattuda: sel, kes harva midagi teeb, või sel, kes pidevalt pildis ja julgeb ka keerukamaid teemasid puudutada.
:Käesoleva aastanumbri sees olen teinud siin keeleversioonis nii umbes nelituhat toimingut, mille sisse jääb päris suur hulk igat masti kommentaare (rääkimata suurest hulgast interaktsioonidest väljapool seda). Selles osas võiks vajada vähe täpsustamist, et kus need probleemid täpselt esinevad, sest nii suurest valimist leiab vast nii mõndagi.
:Mulle valmistas siin muidugi eriti suurt pettumist Andrese tegevus, kes käitus äärmiselt impulsiivselt ja läbimõtlematult. Eriti veidrad on need kommentaarid, et tehku ma kaastööd, aga ärgu olgu administraator, sest need ei adresseeri ju grammigi probleemi ennast ning lisaks ignoreerivad asjaolu, et seal arutelus polnud midagi seotud administratoorsete tegevustega. Kuidas suhtuda sellistesse ja teistesse viimase aja läbimõtlemata arvamusavaldustesse? Aga eks me vaikselt suhtleme sel teemal ja harjutame seda teineteisemõistmist ning küllap on meil mõlemal siit midagi õppida.
:Märt on tõestatult valetanud ja laimanud ning rünnanud vikipediste ehk siin polegi midagi arutada. Tema jäädav blokeerimine kõigist Wikimedia projektidest oleks mitte ainult kooskõlas Vikipeedia üldiste käitumisreeglitega, vaid ka elementaarne teguviis. MTÜ ridadest ta juba välja heideti (sh kinnitas väljaheitmise üldkoosolek ülevoolava häälteenamusega ja selle saavutamiseks peab ikka väga paljudel inimestel jalgade peal trampima).
:Sina Kaniivel oled propageerinud nt Pikselt administraatoriõiguste äravõtmist ja kiusanud kasutajat Merleke5 ja siis räägid, et mina käitun juba aastaid sobimatult, aga sa pole kogu selle aja jooksul selle kohta kunagi sõna võtnud? See tekitab mul hulga küsimusi. Eriti olukorras, kus sa pole varem ennast tagasi hoidnud, et enda rahulolematust demonstreerida.
:Üldiselt oleks soovitatav inimestega rääkida, kui on muresid. Ei tasu oodata, et keegi kuidagi oma käitumist muudaks, kui teemat isegi tõstatatud pole. Ei ole ma veel kohanud inimest, kes mõtteid lugeda mõistaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 00:29 (EEST)
::Tänud selgitamat. 2 küsimust. Kuidas sa järgmisel korral sarnases olukorras näed end käituvat? Kuidas Kaniivel on kiusanud kasutajat Merleke5? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 21:54 (EEST)
:: Ivo oleks võinud oma arusaama, et usaldushääletuse 1:4 suhe pole kohane, varem väljendada. Näiteks siis, kui ta ähvardas Adeliinele ja Monale usaldushääletuse algatada ([[Eri:Erin/5872564]]). Muidu jääb mulje, et reeglid vajavad muutmist just siis, kui need endale ebameeldivad tagajärjed kaasa tõotavad tuua. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)
:::Polnud mul siis halli aimugi, et selles osas mingit jaburat 1:4 jaotust rakendatakse (kui palju meil neid hääletusi üldse toimub; isegi uusi administraatoreid valitakse haruharva). Mis puutub aga minu seisukohade väljendamist, siis olen vahetanud Andresega nii u 50 kirja ja tõin selle juba algul välja. See siin oli aga selline farss, et sellesse otseselt sekkumiseks ma tõesti vajadust ei näinud.
:::Küll oli mul juba meelest läinud, et kuidas Adeliine siis nende mallide lisamisega käitus. Pean seda äärmiselt kohatuks mistahes vikipedistile, olgu ta siis administraator või mitte. Ja kui inimene ennast selle peale õigustab ja sellist tegevust jätkab, siis ongi vaja meetmed rakendusele võtta. Bioneerilt võeti vähema eest administraatoristaatus ära. Lühikese aja jooksul risustada üle tuhande artikli ja jätkata tegevust hoolimata eri kasutajate pöördumistest... See konkreetne vastus, nagu isegi näha võid, oli aga muidugi Adeliine kommentaarile, kus ta selgitas, et Mona ju ka teeb nii. Siis polegi muuda vastata, et sel juhul võib ka mõlemad Vikipeediat kahjustava tegevuse eest vastutusele võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

Teen ettepaneku [[:Wikimedia Eesti]]le pakkuda kiirreageerimis[[:süütel|süütliga]] (s.t lühikese [[:süütenöör]]i- ja eriti tundliku [[:kapseldetonaator]]iga) adminnidele, enne [[:Läbipõlemissündroom|läbiõlemist]] koos [[:plahvatus]]ega, mõnd [[:rehabilitatsioon]]ipaketti koos [[:rekreatsioon]]iga jne, siis kestavad inimesed kauem ja teos nimega wiki saab ka parem. Lisaks soovitus, mitte ajada inimesi kokku nn videokoolitustele kui sisuks on ainult paar tundi jahumist. Kui adminni tööd käsitletakse ainult tehnilise tööna, siis puuduks selles ju suhtlemine teiste inimestega jne. [[Kasutaja:suwa|suwa]] 16. juuni 2022, kell 01:26 (EEST)

Ma tahaksin, et meil oleks siin hea olla. Ma usun, et Ivo ka tahaks seda. Kuidas seda saavutada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 10:19 (EEST)

:Rahuneme maha. Kõik ongi hästi. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 14:08 (EEST)

:{{poolt}} ehk administraatoriõiguste äravõtmise poolt.

:Nõus osaliselt või täielikult Andrese, Adeliine, Märt Põderi ja Kaniiveli erinevate argumentide ja pikema kogemusega Ivoga suhtlemisel.

:Administraator on Wikipedia nägu ja esindaja. Redigeerijatel ja teistel kaastöölistel peab olema tunne, et administraatoritega on turvaline suhelda, ning et ühe või teise administraatoriga läbi käies nii Wikipedias kui ka väljaspool Wikipediat ei peaks käima nagu kikivarvul.

:Administraatori-poolsed isiklikud (vastu)rünnakud ja ähvardamised ei ole aktsepteeritav käitumisviis, ning tõenäoliselt ei vasta selline käitumisviis ka Wikimedia ''Code of Conduct'' juhendile. (tunnistan, et pole seda lugenud)

:Mis puutub siinjuures artikli [[Arutelu:Eesti keel|Eesti keel arutelusse]], siis seal on võimalik Ivo kodanikupositsiooniga [[Kasutaja:Piret-Tartu]] kirjutatu suhtes nõus olla, ning leida Pireti kirjutatule ka põhjendatud vastuväiteid.

:Sellegipoolest lasub administraatoril vastutus olla igas olukorras diplomaatiline, sealhulgas ägedate vaidluste puhul.

:Piret-Tartu väidetega võibki üldse mitte nõustuda, kuid on võimalik, et seejuures ebameeldiv administraatori-poolne käitumine pealtnäha või päriselt keeruliste kasutajate suhtes võib suhteliselt märkamatult kanduda mingil hetkel üle teistele Wikipedia kaastöötajatele. — Näiteks võivad neil kaastöötajail olla administraatoriga lihtsalt sügavad eriarvamused, tema omast erinevad maailmavaade, ellusuhtumine, elulaad jms., ning oma argumentide pealesurumiseks ja/või muidu temaatiliselt viisaka vaidluse forsseeritud lõpetamiseks kasutab administraator oma jõupositsiooni ära. Kordan igaks juhuks üle, et see on lihtsalt hüpoteetiline näide.

:Suur kaastöö maht ja muud vägagi tänuväärsed saavutused ei tohi olla argumendiks, mis takistaks administraatoriõiguste äravõtmist. Selline käik ei takista edaspidist Vikipeedias toimetamist ja sisu parandamist, lisamist ja täiendamist.

:Liiatigi on võimalik leida uusi administraatoreid, kelle käitumine paksu verd ei tekita. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 16. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)

Seitse päeva möödas ja hääled pooleks, elik konsensus puudub. Andres, kas loed hääletamise lõpetatuks? Kordan siinkohal veel oma ettepanekut kokku leppida mingi hea tava suhtes, et konfliktolukorrad juba eos lahendada. Ebaviisakuste puhul nt kestahes administraatori hoiatus, hoiatuse eiramise korral patustajale nõue jääda (mõneks ajaks) eemale konflikti põhjustanud arutelust või artiklist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 22:47 (EEST)
::: Hääletuse tähtaeg on 14 päeva. Reglemendi järgi on tegu usaldushääletusega, mis järgib samu reegleid nagu administraatoriks valimine. See tähendab, et administraatoriks olemise vastu antud hääl on tunduvalt kaalukam kui poolthääl. 
::: Hea tava kokkuleppimise vastu mul midagi pole. Leian, et sellisel juhul peavad olema kokku lepitud ka tõhusad jõustamise vahendid.  {{allkirjata|Andres}} 
::::Reglementi pole niikuinii jälgitud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 02:41 (EEST)
::::: Kui Sa sellele apelleerid, tuleb hääletus peatada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:04 (EEST) 
::::::On ilmne, et 1) reeglite jälgimisega pole toime tuldud ning 2) reeglid tuleks põhjalikult ümber teha ja need vajaks olulist täiendamist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:10 (EEST)
:Minnekoni küsimustest esimesele vastamisel sobiks vast alustada sellest, et eks ma muidugi oskan seda tagasisidet arvesse võtta. Samas olen nende 16 aasta jooksul säärastesse olukordadesse sattunud ikka üsna vähe ja nii võiks juba vaikimisi eeldada, et ega sellist asja pole vast naljalt uuesti oodata.
:Kaniivel tühistas massiliselt kasutaja Merleke5 muudatusi (sh igati korrektseid lingiparandusi), eemaldas ta usaldatud kasutajate rühmast ning ma ei klassifitseeriks ka tema kõneviisi kuidagi just abivalmiks ega selgitavaks. Oleks veel antud kasutaja kuidagi vandaalitsenud, aga väga ilmne oli, et Merleke püüdis Vikipeediat parandada ning samuti oli ta varasemalt pälvinud tunnustust oma hea töö eest. Siis aga lendas Kaniivel peale ja hakkas läbi suruma enda arusaama sellest, kuidas tuleb linke teha ning ei vaevunud seda korralikult põhjendama. Asi nägi väga selgelt klassikalise kiusu moodi välja ja ma tõstatasin selle teema ka siis.
:Huvitavaid kommentaare leiab siit küll veel. Marduse ainuke kogemus minuga suhtlemisel on see, kui MTÜ soetas talle [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 53#Vikipeedia jõulutunnel|jõulutunneli]] projekti raames sülearvuti (kus ta miskipärast mainis kirjavahetuses Märti), ning peagi pärast seda kaitses ta üldises arutelus Märti teemal, millest ta mitte vähimatki ei teadnud. Järjestikku sellistesse aruteludesse sattumine näib juba &quot;natuke&quot; kahtlase kokkusattumusena. Eriti, kui kirjutada, et &quot;Ivo kodanikupositsiooniga&quot; võib nõustuda, aga lisab juurde hüpoteetiline näide, mille pole antud olukorraga mingit pistmist, ning seejuures väljendab selget arvamust teemal, millega endal justkui kokkupuudet pole. Tekib palju küsimusi.
:Või kui vaadata algset artikli arutelu, siis pean Andrese reageeringut ja kommentaare täiesti sobimatuteks, kahepalgelisteks ja sellist impulsiivset käitumist administraatorile ülimalt sobimatuks. Mis me siis sellega teeme?
:Kui hakata administraatoreid selle järgi hindama, et kuidas keegi kuskil aruteludes osaleb, siis saaks igasugu huvitavaid tulemusi. Nt on meil suur hulk administraatoreid, kes on üsna väheaktiivsed ja/või satuvad arutelulehekülgedele harva. On nad siis üldse tegelikult administraatorid? Meil on ka administraatoreid, kes teevad väga asjalikke kommentaare, aga kui paljud saaks panna käe südamele ja tunnistada, et nemad pole kunagi eksinud? Kui hakata ikka sellist nõiajahti pidama, siis saaks 2/3 pikema jututa maha võtta. Või kui hakata konkreetseid kommentaare taga otsima, siis nt Avjoska kaastööd vaadates jäi esimesena silma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:Oop&amp;diff=prev&amp;oldid=3716216 see]. Kui eesmärgiks on aga hea õhkkonna loomine, siis pole see nagu päris see.
:Nagu varem mainida jõudsin, siis kogu aeg on olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Samas võiks mõelda ka sellele, et moodustada nö sõbraliku tagasiside töörühm, kes tegeleks uute kasutajate vastuvõtmise, erinevate tüliküsimuste rahustamise ja mistahes üldiste pöördumistega Vikipeedia poole. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 01:33 (EEST)
:::Kaniiveli-Merleke5 asjast jääb mulle teistsugune, pigem vastupidine mulje, aga see selleks. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:04 (EEST)
:::: Ümbersuunamislehele linkimise osas põhjendasin ma kasutajale Merleke5 enda seisukohti, muuhulgas ka viitega ingliskeelse viki juhenditele. Merleke5-lt ei tulnud vastuargumente, ainult see, et tal on oma süsteem ja talle meeldib nii rohkem. See pole ka minu personaalne arusaam siin vikis, sama seisukohta väljendasid mh Adeliine, VillaK, Andres. Seisukohta, et lingid ümbersuunamislehtedele tuleks asendada otselinkidega, pole tegelikult keegi peale Merleke5 kaitsnud. Nii et mida siis teha, kui Merleke5 jätkab sama moodi? Muidugi tegin tühistamised ärritunud meeleolus ja ründavalt, ja ka mõned mu kommentaarid peegeldasid seda meeleolu. Iseenesest on artikli olukorda halvemaks tegeva muudatuse tühistamine õige, aga inimesed võivad seda tajuda kui rünnakut endale. Ilmselt tegin vea, kui hakkasin kohe tühistama, oleksin võinud eelnevalt rohkem selgitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)

:::::Arvestades kui vähe oli selgitamist, kui lakoonilised olid kommentaarid ja kui järsk reageering, siis ma ei näe mingit mõistlikku viisi, kus Merleke5 poleks saanud seda ründavalt tõlgendada. Ja kui ikka keegi nii järsult sisse sõidab, siis on keeruline ka mingite argumentidega hiilata või üldse aru saada, et mis ja miks toimub. Kuidas sa käituks ja arutleks, kui ma tühistaks sinu 20 viimast muudatust ja ütleks, et sellised muudatused ei sobi? Sest reaalsuses nii sa käitusid. Jätsid lühida kommentaari, et &quot;ära nii tee&quot; + loe inglise vikist ja tühistasid järjest tema muudatusi. Seejuures oli sinu tühistatud muudatuste seas ka reaalselt vajalikke lingiparandusi, ehk vähemalt mulle näis, et sa olid äärmiselt pealiskaudne ega süvenenud tehtud muudatustesse. Mis mulje see administraatoritest jätab? Minu hinnangul on see käitumine oluliselt hullem, kui mistahes asi, mida ma suudaks mõnele arutelulehele möllama tulnud tegelasele öelda.
:::::Kui sa oled selle vastu, et mina administraator olen, siis ok. Aga sel juhul olen ma 100% veendunud, et ka sina ei tohiks kah administraator olla, sest sinu tegevus seal oli minu hinnangul oluliselt hullem, kui minu tegevus tolle artikli arutelus. Topeltstandardeid ma aga ei salli. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

::Sülearvuti eest olen ma MTÜ-le südamest tänulik.

::Kirjavahetuses mainisin ma Märti esimest korda seetõttu, et ma nõstun [[Arutelu:Multimeedium||tema hinnanguga eelistada sõna &quot;multimeedia&quot; sõna &quot;multimeedium&quot; asemel]]. Seda, et Ivole Märt ei meeldi, sain ma alles kirjavahetuses teada.

::Üldse oli kogu lugu selline:

::Kirjavahetus Ivo algas 23. detsembril 2020, kui esitasin taotluse Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot;-projekti raames uue arvuti saamiseks. Minu senised masinad olid kõik Windows XP-ga ja vanad.

::Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot; kingituste jagamisel osales kingijagajana Ivo, kes 28.12.2020 teatas, et minu taotlus sülearvuti saamiseks sai MTÜ poolt rahuldatud. Kas kingituste jagamisel osales veel keegi teine, seda ei tea. Samuti ei ole kuskil avaldatud (või ma ei mäleta, et oleks avaldatud), kas kingituste saajaid oli veel ja kes nad olid.

::Vahepealne kirjavahetus puudutas arvuti kättesaamise logistikat.

::29. detsembril 2020 teatas Ivo, et oli tellimuse sisse andnud. Samas kirjas küsis ta &quot;P.S.&quot; real, kas ma ei tahaks hakata MTÜ liikmeks (veel enne, kui olin arvuti kätte saanud). Päeva jooksul arutasime e-mailitsi, et mida see MTÜ liikmesus kätkeb. Sama päeva õhtul sain arvuti Euronicsi laost kätte ja avaldasin Ivole tänu.

::20. jaanuaril 2021 küsis Ivo üle, et mis plaan mul selle MTÜ liikmesuse osas on, et kas liituda või mitte.

::Mina kirjutasin vastu, et rahaline seis liitumist ei võimalda, kuigi viitasin, et võiksin kunagi hiljem liituda, kui rahaline seis paraneb.

::22. jaanuaril mainisin kirjavahetuses Ivole esimest korda Märti, sest ma nõustun Märdi käsitlusega sõnast &quot;multimeedia&quot;. Kuna ma vaatasin järele, et Märt Põder on MTÜ liige, siis tekkis põhimõtteline nõusolek MTÜ-ga liitumiseks, kui rahaline seis paraneb.

::Samal päeval (22.01.2021) kirjutas Ivo vastu, et Märdi liikmesus on küsimärgi all, ning et Märt olevat suutnud MTÜ liikmetega üsna tugevasti tülli minna, ning Ivo nimetas Märti keeruliseks isiksuseks.

::Kui ma küsisin, mis on tüli põhjuseks, siis kirjutas Ivo, et Märt on keeruline isiksus, ning et väidetavalt olla tal ka teistes organisatsioonides samu probleeme olnud.

::E-posti kaudu Ivo oma positsiooni Märdi kohta ei põhjendanud.

::Kuna küsimused jäid vastuseta, hakkasin vaatama, et mis üldises arutelus üldse toimub, et saada asjades selgust, et miks keegi Eesti Vikipeedias (kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti MTÜ liige?) sooviks MTÜ mistahes liikmest lahti saada. Märdi vastu suunatud väiteid ei pidanud ma piisavalt põhjendatuks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
:::Küsimus, kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti liige, on köömes (palun faktivea kohta vabandust), sest siis, kui toimus Wikimedia Eesti 2020. aasta &quot;Jõulutunnel&quot;, oli Ivo väga tõenäliselt juba Wikimedia Eesti MTÜ liige. Küsimus oli ajendatud sellest, kas Ivo lahkhelid Märdiga olid üleval veel enne seda kui Ivo oli saanud Wikimedia Eesti MTÜ liikmeks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:15 (EEST)
::::MTÜ asutajana olen olnud selle liige algusest peale. Märt liitus oluliselt hiljem ja ta on ka ainuke inimene, kes on kunagi MTÜst välja heidetud ning selleks oli vaja ikka parajate jälkustega hakkama saada (tolle arutelu ajal oli ta välja heidetud juhatusest, aga MTÜ liikmeskonnast väljaheitmine tuli hiljem). Kui võrrelda minu tegevust siin ja Märdi tegevust MTÜs, siis on see nagu võrrelda jalutuskäiku pargis vene sõduri külaskäiguga Butšasse. Küsimus pole siin minu isiklikus arvamuses, sest MTÜ liikmeid on väga palju rohkem ning kõigil on üldkoosolekul üks hääl. Liikmesuse küsimused on iga MTÜ enda teha ning nende otsuste vaidlustamine ei käi Vikipeedias.
::::Sulle sai tõesti mainitud, et äkki tahad MTÜ liikmeks astuda, sest see on asi, mida meenutame rutiinselt kõigile vikipedistidele. Mõistetavatel põhjustel on huvi, et piisav kogus vikipediste oleks vastavas infoväljas (seda eesmärki täis ka see meeldetuletus üldises arutelus). Kirjavahetuses kõlanud mainimise peale tundsid huvi, et mis sellega kaasneb ja nii ma seda selgitasin. Kuna mingit ei/jah vastust ei tulnud, siis pärisin hiljem üle, et kas asi siis pakub huvi või mitte. Vastasid, et &quot;Kuna Märt Põder on ka MTÜ liige, siis põhimõtteline nõusolek liitumiseks on nüüd olemas&quot;, aga täpsustasid, et rahaline seis seda hetkel ei võimalda (märkus: MTÜ liikmetel on viieeurone aastamaks). Seda ei hakanud ma uurima, et kuidas on viie euro leidmine aastas keeruline ja rohkem seda teemat ei tõstatanud. Küll ei pidanud ma vajalikuks ka lahkama hakata Märdi isikuküsimust, mis on üsna elementaarne, sest sa polnud MTÜ liige. Selle ja üldise arutelu episoodi vahele jäi aga mitu kuud. Samamoodi on keeruline sattuda järsku siia arutellu, kui olla üsna harv viki külastaja. Ehk selline lähedane suhe isikuga, kes on kuskilt mõjuvatel põhjustel välja heidetud, tekitab küsimusi sinu motiivides. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

:::::Märt pole kunagi kedagi tapnud ega vägistanud, nii et sinu kirjeldus tema tegevusest MTÜ-s on ääretult ebaviisakas ja solvav ja ma mõistan sinu kirjelduse hukka.
:::::Küsida kingi andmise ajal ja selle järel, kas ma tahan MTÜ liikmeks astuda, on imelik, sest jäi mulje, nagu oleksid sa oodanud kingituse eest mingit vastuteenet vms.
:::::Mainin lisaks, et mul pole Märdiga lähedast suhet. Tal on oma eraelu ja sõbrad. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 07:20 (EEST)

::::Seda väitsid praegu sina. Üldse oled sa teinud palju huvitavaid väiteid olukorras, kus sa kõnealustest teemadest mitte midagi ei tea, aga julgel toonil seisukohti võtad.
::::Ja millal ma oleks pidanud seda küsima, kui mitte oma viimases kirjas? Sealt kirjavahetusest ei ole mitte kuidagi võimalik välja lugeda mingit vastuteene ootust ning kohe kindlasti poleks sinu liitumine MTÜga olnud mingi teene. Ei ole meil ka liikmetest puudust ja ei hakkaks me kunagi mingeid liikmeid ostma. Näib, et sul pole halli aimugi, kuidas MTÜd tegutsevad. Seal sai lähtutud eeldusest, et oled uut arvutit vajav vikipedist ja sulle see arvuti hangitud. Takkajärgi tarkus küll räägib selle eelduse kahjuks, sest peale Märti toetavate kommentaaride pole selle konto alt pärast seda eriti muudatusi tulnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 07:58 (EEST)
::::::Küsida oleksid võinud ka mõnel muul ajal, vähemalt nii, et kingituse saamise ja MTÜ-ga liitumisega küsimise vahele oleks jäänud arvestatav ajaline nihe.
::::::Arvuti eest olen ma tänulik ja seda ma ei väsi kordamast. Vikipeedia toimetamisega tegelen ma vajadusel ikkagi edasi ja siiani suhteliselt uue arvutiga on mul seda ka mugavam teha.
::::::Kuid Vikipeedia toimetamisele ja üldse kogu Eesti Vikipeedia õhustikule ei mõju hästi sinu sõnavõtud teiste Vikipeedia projektiga seotud inimeste suhtes, olenemata sellest, kas nad on olnud Vikipeediaga seotud varem või praegu. See, et sina võrdlesid Märdi tegevust MTÜ-s Butša kuritegudega, on vägivaldne, ning väärib ülimat hukkamõistu. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 08:39 (EEST)
::::Ja kuidas oleks kuu hiljem saadetud päring saanud teistmoodi mõjuda? Siis oleks see olnud veel juhuslikum ja seda küsitavam, et miks järsku nüüd sinu poole pöördutakse. Või kuidas? 
::::Mittetulundusühingud on isikute vabatahtlikud ühendused, mis koondavad inimesi, kes soovib arendada vastavate MTÜ-de eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Wikimedia Eesti eesmärgiks on toetada vikiprojektide arengut Eestis ning peaasjalikult koondab see seega ilmselgetel põhjustel vikipediste, sest kellele ikka vikiprojektide hea käekäik kõige rohkem korda läheb. Küll ei ole kaugeltki kõik Eesti vikipedistid selle MTÜ liikmed ehk aeg-ajalt on vajalik inimestele meelde tuletada, et selline MTÜ on jätkuvalt olemas ja inimesed, kes sooviks selle põhikirjalistesse eesmärkidesse panustada, on oodatud liituma.
::::Iga MTÜ puhul on risk, et liituda võib ka mõni mitte nii heade kavatsustega inimene. Meie puhul realiseerus see risk Märdi isikus. Seepärast heideti ta ka MTÜ kahjustamise pärast sellest välja. Seega on sulle teadaolevate faktide kohaselt Märt kuskilt organisatsioonist vastuvõetamatu käitumise pärast välja heidetud, aga sa ignoreerid seda pisikest asjaolu, kaitsed Märti ning süüdistad inimest, keda sa absoluutselt ei tunne. Mida peaks selle peale arvama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 08:54 (EEST)

::::::Üks kuu hiljem on liiga vara. Arvestatav ajaline nihe on selliste asjade puhul mitu-mitu korda pikem.
::::::See, justkui Märdi kavatsused poleks 'nii head' olnud, on sinu väide. Praegugi ei ole sa põhjendanud, milles see sinu väidetav Märdi &quot;vastuvõetamatu käitumine&quot; seisnes, ning miks ta olevat sinu meelest &quot;probleemne isiksus&quot;. Samuti sinu väide, et Märdil olevat olnud teisteski organisatsioonides samu probleeme, on igasuguse faktitõestuseta kuulujutt. Ma tõesti ei tunne sind, Ivo, aga Märdi kohta kasutasid ''sina'' kohatuid väljendeid, siinsamas, ning sinu süüdistused Märdi suhtes ei ole siiani piisavalt põhjendatud. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 09:18 (EEST)
::::Lihtsalt kuulujutu põhjal ei viska ükski organisatsioon kunagi enda liikmeid välja. Seega ei tasu oletada, et etteheited pole põhjendatud. Küll ei lahka aga organisatsioonid enda liikmesuse küsimusi Vikipeedias. Asjaolu, et Märt on MTÜ-d kahjustava tegevuse pärast sealt välja heidetud, on avalik teave. See on fakt ja seda ei muuda kuidagi see, mida sina selle põhjendatusest arvad. Kui sulle ei piisa aga asjaolust, et paljud selle organisatsiooni liikmed on pidanud tema käitumist vastuvõetamatuks ja soovinud tema väljaarvamist, siis poleks aga pealegi niikuinii vahet, et mida mina selle kohta räägin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 09:54 (EEST)

Hääletus on peatatud, sest reglementi pole jälgitud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)
:Millega on põhjendatud see, et reglementi pole justkui järgitud? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
::Mina saan nii aru, et Andres algatas reglemendis mainitud arutelu ja teised oleks pidanud mitte hääletama administraatoriõiguste äravõtmise poolt või vastu, vaid jõudma selgusele, kas teha usaldushääletus või mitte. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:07 (EEST)
:::Kas sellisel juhul tuleks Andresel küsimus uuesti tõstatada, esiteks et ''kas'' alustada umbusaldushääleetust ja siis alles hääletada? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:13 (EEST)
::::Mulle tundub, et 1) mõningane arutelu on toimunud, päris mitme kaastöölise osavõtul, 2) rangelt võttes ei ole siit aru saada, kes pooldab usaldushääletuse algatamist ja kes mitte, sest sellisel kujul küsimust ei ole otseselt tõstatatud/teadvustatud, 3) selle asemel on tajutud hääletust õigust äravõtmise kohta ja hääletatud seda. Kas saab siit arutelust järeldada, et &quot;arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja&quot; või peaks seda spetsiaalselt väljendama? Juhul, kui see toetus selgub, võib keegi hääletuse välja kuulutada. Või peaks enne vaatama, kas keegi peale Ivo soovib veel protseduuri ja reglemendi ülevaatamist? Mis põhjendusega? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:21 (EEST)

Reglemendi rikkumise võib igaüks vaidlustada, ja seda hääletut ei saa legitiimseks pidada. Mina seda protseduuri uuesti ei alusta, aga kui keegi tahab seda teha, siis palun tehku reglementi täpselt järgides. Ma arvan küll, et tuleb teha täpselt reglemendi järgi, siinne arutelu ei asenda eelarutelu. 

Ivo ei ole reglemendiga rahul. Igaüks võib teha ettepaneku reglemendi muutmiseks, muidugi koos põhjendusega. Siis tuleb seda arutada ja hääletada. Põhjendus võiks olla see, et administraatoril on suurem võimalus endale vaenlasi koguda, seetõttu tuleks administraatoristaatuse äravõtmise poolt antud hääle kaalu (praegu neljakordne) vähendada. Praeguse hääletuse jõudude vahekorda see ei muudaks, kui just poolt- ja vastuhäälte vahekorda ei võrdsustata. Võib-olla võiks ka administraatorihääletusel vastuhääle kaalu vähendada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 12:17 (EEST)

Minu arust saab küll juba praegu järeldada, et mitu kasutajat toetavad usaldushääletuse tegemist, aga võib ka eraldi seda küsida. Samas mulle tundub, et hääletust ei tohi veel alustada, sest arutelu teema (ja reglemendi?) üle pole lõppenud. Hääletada saab pärast seda, kui osapooled on saanud oma väited ja vastuväited esitada (mõistliku aja jooksul). Muidu juhtub nii nagu meil siin hääletustega kipub olema, et hääl antakse ära esmamulje põhjal ja arutelu (kui üldse) tuleb hiljem ja seda ei märgata või ignoreeritakse. Ma tahaks näha, et adminnistaatuse äravõtmise toetajad ütlevad, kas ja mida Ivo saaks praegu ja edaspidi (minevikku muuta ei saa) teha, et usaldust (taas)saavutada. Siis Ivo saaks vastata, et kas ta teeb seda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 13:57 (EEST)
:Arutelu võib jätkata kas siin või mujal, hääletada võib ka, aga hääled ei lähe arvesse.
:Minu meelest ei saa mitteusaldajalt nõuda, et ta ütleks, mis tingimusel ta hakkaks jälle usaldama. Aga minu loogika järgi peaks mul tekkima sisemine veendumus, et sellist häirivat käitumist enam oodata ei ole. Ma ei oska öelda, kui pikka aega on tarvis ja mida täpselt peaks Ivo tegema. Tarvilik tingimus oleks see, et Ivo hakkaks teistmoodi käituma.
:Aga ma ei leia enam, et administraatoristaatuse äravõtmine oleks parim viis asja lahendada ja ma ei kavatse enam selle poolt hääletada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:46 (EEST) 

Kogemus näitab, et administraatoristaatus võimaldab ühiselt kokkulepitud tingimusi eirata, varem oli see levinum, praegu on kontroll omaloomingu osas tõhusam. Nt. admin (ja mu kauge sugulane) Taivo eiras aastaid pikkades artiklites korduvate siselinkide nõuet, vaatamata mitmele meeldetuletusele [[Kasutaja:Taivo/Arhiiv1#Siselinkidest]]. Ma arvan, et vikipedistid võiks panustada eelkõige sisuloomele, mitte isiklikele suhetele ja tegelikult tuleks igal administraatoril Kruusamäe juhtumist ka enda osas vastavad järeldused teha. Vikipeedias kipuvad isiklikud suhted kujunema Gustav Naani seisukohtade järgi: &quot;Üldtuntud spetsiifilne intelligentlik joon on '''individualism'''... madal valulävi soodustab seda, et intelligents kaldub üsna tihti nägema katastroofi seal, kus on lähenemas ainult avarii, ja nõuab seepärast rooli järsku pööramist, mis ise võib põhjustada avarii. Tõeline intelligent on seepärast väga halb valitseja... osalt on intelligentsi spetsiifilised jooned seotud professionaalsete teadmistega, osalt kriitilise analüüsi oskuste ja kalduvustega, osalt '''psühhofüsioloogiliste organisatsioonidega''' (sügavad elamused, hingepiinad).&quot; Vikipeedia aruteludes kipuvad subjektiivsed emotsioonid objektiivseid teadmisi varjutama. --[[User:Kask|&lt;span style=&quot;color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C&quot;&gt;'''Kalev Kask'''&lt;/span&gt;]] 18. juuni 2022, kell 11:30 (EEST)
==[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]==
Teeb suurepärast kaastööd ning kahel korral ka kuu vikipedistiks valitud, võiks administraator olla. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 13. august 2022, kell 00:30 (EEST)

:Üldiselt nõus kandideerima, kuigi nõue &quot;taipab, kuidas Vikipeedia töötab (saab aru selle toimimispõhimõtetest ja käitub vastavalt)&quot; tekitab pisukest kõhklust, sest 100% viki toimimist vast ei hooma. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 13. august 2022, kell 08:00 (EEST)
::100% ei hooma vast keegi. Mulle tundub, et üldjoontes on sul Vikipeedia toimimispõtted hästi teada ja kvalifikatsioon administraatorirolliks olemas. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. august 2022, kell 10:14 (EEST)

=== Hääletus (27. augustini)===

----</text>
      <sha1>mz5zdi0eok5xnjbp5h9r14kueiqdnti</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177237</id>
      <parentid>6177236</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:14:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Minnekon</username>
        <id>64742</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Sillerkiil */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="46976" xml:space="preserve">{{arhiiv|laius=150px|otsi=ei|lingid=
[[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid/Arhiiv|Hääletuste arhiiv]]
}}

Sellele leheküljele tehke palun ettepanekuid, kes võiks olla [[Vikipeedia:Administraatorid|administraator]], ning kirjutage oma kommentaarid kandidaatide kohta. Täpsemalt saab lugeda leheküljelt [[Vikipeedia:Administraatorid]].

Märgi oma hääl kandidaadi järele malli abiga {{poolt}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{poolt}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{vastu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{vastu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{erapooletu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{erapooletu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; ning lisa ka oma allkiri/nimi. Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad. Hääletus kestab 14 päeva.

==[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] (allkirjaga Ivo)==
Teen ettepaneku administraatoriõigused ära võtta sobimatu käitumise tõttu. Mind ajendas tema sõnavõtt lehel [[Arutelu:Eesti keel]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:12 (EEST)
:Ma leidsin reglemendist niisuguse punkti: &quot;Administraatoristaatuse äravõtmise hääletusele ehk usaldushääletusele eelneb arutelu administraatori võimaliku probleemse tegevuse üle. Arutelust tuleb eraldi teatada administraatorile, kelle üle arutelu toimub. Kui arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja, siis on hääleõiguslikul Vikipeedia kasutajal õigus algatada hääletus.&quot; Ma ei ole seda järginud. Kas hääletus tuleks peatada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:27 (EEST)
:: Minu meelest on selle sõnastuse mõte selles, et tagada, et usaldushääletust ei algatataks lihtsalt ühe kasutaja hetkeemotsiooni pealt, vaid ainult siis, kui hääletusel on laiem kandepind. On näha, et usaldushääletusel on laiem kandepind. Probleem selle hääletusega on pigem see, et küsimus on siin sõnastatud tavapärasega võrreldes vastupidi. Peaks olema samapidi, et need, kes toetavad Ivo jätkamist administraatorina, annavad poolt hääle, kes ei toeta, on vastu. Tegemist on administraatorihääletuse kordushääletusega. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:42 (EEST)
::: Jah, poolt- ja vastuhääled on vastupidi, muidu samad reeglid. Poolthääl läheb nelja eest. Aga segamini vist kellelgi ei lähe.
::: Kui keegi nõuab hääletamise peatamist, siis ma teen seda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 15:05 (EEST) 
:::: Hääletus on peatatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)

:Olen seda ammu mõelnud, et käitumine on... nojah, sõnu pole. olen nõus Sinu ettepanekuga. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 13:17 (EEST)
:Vastu. Ivo reaktsioon seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele on küll ärritunud, kuid väljenduslaad on viisakam kui nt Avjoskal mõnelgi juhul olnud on (ja noil juhtudel pole Andres kuidagi reageerinud - quod licet Iovi?). See kõik aga on kõige tavalisemat sorti arutelu, millel ei ole Ivo kui administraatori tegevusega mingit pistmist. Siin lööb nüüd jälle välja see kujutlus, justkui oleks administraatoristaatus mingi auraha viisakatele ja tublidele rinda riputamiseks ja paradeerimiseks. Tegelikult täidab administraator vajalikke tehnilisi funktsioone ning administraatori valimisel on peamine mitte see, kui ilus, sõbralik või pikk ta on, vaid see, kuidas ta suudab administraatoritele antavaid töövahendeid kasutada. Praegu ma ei näe, et Ivo oleks administraatorina midagi valesti teinud, kedagi blokeerinud, midagi kustutanud või peitnud. Kompetentse administraatori kõrvaldamine halvendab üksnes eestikeelse Vikipeedia toimimist, kuid ei muuda inimese iseloomu ega takista teda aruteludes omatahtsi osalemast. Seega, mis mõte sel on, peale isikliku vaenu väljaelamise? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:14 (EEST)
	
:::Palun lahendusettepanekuid, mida ette võtta, et kaastööline (administraator või mitte, mõne inimese jaoks on tähendusega see, kui temaga suhtleb administraator, isegi, ja võib-olla just eriti siis, kui tal ei ole head ettekujutust, mis administraator on) ei nimetaks teisi kaastöölisi avalikult naeruväärseks, debiilikuks, nõrgamõistuslikuks, madalalaubaliseks jne, halvustades neid ja/või nende kaastööd, ei ähvardaks neid blokeerida, ei jätkaks demotiveerimist ja solvangute abil töötlemist eravestlustes. Sest see ei ole lubatav. Vastus &quot;ära siis käitu nagu debiilik&quot; ei ole vastuvõetav. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:42 (EEST)
:::: Ivo soovitaks läbisõimamist, ja kui see ei aita, siis blokeerimist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:55 (EEST)
:::: Mina soovitaksin kõigepealt ütlemist, et niisugune käitumine ei ole vastuvõetav ega sallitav. Aga edasi ma ei tea. Meil on mõnikord kasutatud blokeerimist, juhul kui kedagi on rängalt solvatud ja solvatu ei anna andeks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:59 (EEST)
:::::Tehniline kommentaar, et administraator saab endalt ise bloki maha võtta (kunagi ammu katsetasime läbi), seega see on vist veidi nagu saadikupuutumatus, et juhul kui on vaja päriselt adminni blokeerida, siis tuleb administraatoristaatus maha võtta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 18:02 (EEST)

::Mul ei ole isiklikku vaenu, kuigi mul mõnikord tekib halbu tundeid. Aga Vikipeedia administraator on muu hulgas ka Vikipeedia esindaja. Ja ma ei tahaks, et Vikipeedial oleks niisugune esindusnägu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
:: Ma ei ütleks, et &quot;seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele&quot; oleks õige. Inimesel on küll teatud vaated ja ta on Vikipeedia suhtes umbusklik, aga tema jutt on täiesti arusaadav, kui vähegi süveneda. Ta ütles ka midagi väga õiget: kui me igas asjas tõendamisega näpuga järge ajame, siis laguneb vikipeedia üldse koost. Me kipume faktitäpsust taga ajama neil juhtudel, kus meie ideoloogia või intuitsioon on öeldavaga vastuolus. Aga kui me midagi niikuinii usume, siis me ei pea tõendamist eriti vajalikuks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:33 (EEST)
:: Kui Sa näed, et Avjoska teeb midagi, mida ei tohiks teha, eks siis reageeri. Mina ei näegi kõike, räägin ainult sellest, mida ma näen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)
::: Ei kiida heaks ei Ivo ega kasutaja Piret-Tartu kohatist sõnakasutust, kuid administraatoriõiguste ära võtmisele olen vastu. Ta teeb administraatorina head tööd, ehkki nii kord aastas kaotab kannatuse mõne kasutajaga, lahendada tuleks juhtumipõhiselt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:36 (EEST)
:::: Missugust lahendust Sa pakud? Võib-olla ta kaotab kannatuse, aga praegu on teine kord lühikese aja jooksul, ja ta teeb seda vähemalt osalt meelega, sest ta peab seda vajalikuks meetodiks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:45 (EEST)
::::: Osutada üle piiri läinud sõnakasutusele ja paluda jääda kõrvale konkreetse isikuga peetavast mõttevahetusest. Meil võiks olla mingi mehhanism selleks, nt kui kolm administraatorit siin lehel patustajat hoiatavad ja konkreetsel teemal enese taandamist nõuavad. Vmt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:54 (EEST)
:: Vastu. Võimekate inimeste väljasöömine on nigel strateegia, niimoodi peab viimane varsti lülitit otsima hakkama. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 20:37 (EEST)
: Vastu, sest Ivo on Vikipeediale oluline kaastööline. Olen siiski nõus, et selline väljenduslaad ei ole nii tavakasutaja kui eriti administraatori puhul aktsepteeritav. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 9. juuni 2022, kell 21:49 (EEST)
::Selleks et kaastööd teha, ei pea olema administraator :) --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 09:01 (EEST)
:::Ma arvan, et mõeldi kaastöö seda osa, mida ainult administraatorid teha saavad. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
: Ivo käitumine on Vikipeediale häbiks ja asi pole suhtluslaadis või üksikutes eksimustes, vaid sügavalt juurdunud lugupidamatuses ning kollegiaalse hoiaku puudumises. Administraator pole aunimetus, mida antakse kaastöö mahu eest või lootuses motiveerida mahtu veelgi tõstma, vaid selles rollis eeldatakse võimekust kõigi kogukonnaliikmetega adekvaatselt suhelda ja eetikapõhimõtete järgimist, mis on praeguseks saanud kirja [[wmf:Universal_Code_of_Conduct/et#2_–_Soovitud_käitumine|üldisse käitumisjuhisesse]]. Kes on vähegi Ivoga kokku puutunud, sellele piisab nende suuniste põgusast lugemisest veendumaks, et Ivo hälbib seal kirjeldatud standardist oluliselt. Mind on Ivo mäletatavasti ähvardanud [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_56#MTÜ_Wikimedia_Eesti_liikmelisusest_(taas_kord)|&quot;jäädavalt kõigi vikiprojektide juurest igaveseks bännida&quot;]] -- pelgalt selliste ähvarduste esitamine on lubamatu ning loob pärssiva õhkkonna kõigi kaastööliste ja kogukonnaliikmete jaoks. Administraatorile sobimatute hoiakute järjepideva väljendumise ees silma kinni pigistada on pikas plaanis äärmiselt kahjulik, vikiprojektid saavad vajadusel suurepäraselt hakkama ka Ivota. Ilmselt eriti väikestes kogukondades on visa kaduma kalduvus hoida end nende häirivate kasutajate pantvangis, kes toodavad väidetavalt head sisu -- kui kasutada [https://www.youtube.com/watch?v=zi6IlA7piFU&amp;t=1628s probleemi kirjeldust Jimmy Walesi Wikimania 2019 lõpukõnest]. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 11:04 (EEST)

: Ma arvan, et lahendus võiks olla see, et kuigi Ivo võib isiklikult arvata, et ka solvangud ja ähvardused on Vikipeedias ja Vikipeediaga seotud eravestlustes teatud juhtudel õigustatud, siis ta möönab, et elementaarse lugupidamise ja viisakuse säilitamine on Vikipeedia projekti üks alustalasid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Five_pillars|Wikipedia:Five pillars], [[Vikipeedia:Põhimõtted]]) ning oodatud käitumine eriti administraatori poolt (nagu teised vikipediastid seda siin on väljendanud ja mis on ka kirja saanud: [[Vikipeedia:Administraatorid]]) ja et ta seetõttu jätab mõne reljeefsema arvamuse edaspidi enda teada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)

: Poolt, et Ivolt administraatoriõigused ära võtta. Tema vihapursked on minus juba varemgi kummastust tekitanud. Selline verbaalne agressiivsus ja sildistamine ei sobi kindlasti Vikipeedia administraatorile. Ei sobi kellelegi, kuid ootused administraatorile on suuremad kui tavakasutajale. Vikipeedias pole ebaharilik, et vaidluses löövad emotsioonid üle pea kokku ja ütled asju, mida hiljem kahetsed. Kahetsemine ja vabandamine asjaosaliste ees oleks märk sellest, et inimene saab aru, et ta toimis valesti ja ta püüab oma käitumist parandada. Hetkel ma ei näe seda. Lihtsalt lootma jääda, et äkki Ivo parandab ennast edaspidi -- ma ei näe sellel peaaegu mingit perspektiivi. Kui ta on juba aastaid nii käitunud ja tagajärgi pole olnud, siis jätkab ta ka edaspidi sama moodi. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 13:49 (EEST)

Olen vastu Ivolt andministraatoriõiguste äravõtmisele. Leian, et see pole kuidagi õigustatud ega õiglane. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 16:14 (EEST)

:Ma ei hakanud enne sõna võtma, kuna leidsin, et see võiks takistada inimestel oma arvamuse avaldamist.
:Hääletusena on see üsna põhjalikult läbi kukkunud. Samas võib seda kasutada inspiratsiooniallikana selliste protseduuride reeglite paikapanekuks. Eelnema peaks mingi aruteluperiood (eelkõige impulssotsuste vältimiseks); reeglid peaks olema eelnevalt selgelt kirjas ja teada (mitte poole pealt lisatud); teavitus peaks oleks paigas ja asjaolud lahti kirjutatud (sealhulgas mõlema osapoole vaade); 1:4 suhe ei ole kuidagi kohane (sellega saaks kõige rohkem kolme inimesega juba pooled siinsed administraatorid maha võtta... kui hääletajaid vähe ja esineb erapooletuid, siis võib piisata ka ühest häälest); võib ka küsida, et kes saavad hääletada (nt administraator kustutab midagi ja pahane kasutaja reageerib). Kellegi valimine administraatoriks ja tema mahavõtmine on tegelikult ka üsna erinevad.
:Praktikas on siin kogu aeg olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Ehk eriprotseduure pole vaja nuputama hakata.
:Seal konkreetses arutelus ootasin ma päris pikalt enne kui sekkusin ja ka siis oli minu esimene kommentaar, et: &quot;Piret-Tartu, sinu suhtusstiil on täiesti vastuvõetamatu&quot;. Asjaolu, et vastav isik sedagi tähelepanujuhtimist ignoreeris, mind küll ei üllatanud. Kui aga Andres teda kaitsma asus, siis keesin tõesti üle ja läksin oma väljendustes üle piiri. Siin pole minu arust kahtlust ja seda oleks ma pidanud vältima.
:Mis puudutab konkreetselt administratoorseid tegevusi, siis asjad nagu nt viimaste muudatuste patrullimine mulle ülearu ei meeldigi. Lihtsalt meil pole piisavalt inimesi, et seda järjepidevalt korralikult katta ja seepärast ma seda teen. Täpsemalt küll inimesi on, aga suur osa administraatorid eriti neid töövahendeid ei rakenda (nt viimase aasta aja jooksul olen ma teinud selliseid tavakasutajatele mittevõimaldatud toiminguid üle 20x enam, kui Avjoska). Siin võib ka küsida, et millisel administraatoril on rohkem võimalusi konflikti sattuda: sel, kes harva midagi teeb, või sel, kes pidevalt pildis ja julgeb ka keerukamaid teemasid puudutada.
:Käesoleva aastanumbri sees olen teinud siin keeleversioonis nii umbes nelituhat toimingut, mille sisse jääb päris suur hulk igat masti kommentaare (rääkimata suurest hulgast interaktsioonidest väljapool seda). Selles osas võiks vajada vähe täpsustamist, et kus need probleemid täpselt esinevad, sest nii suurest valimist leiab vast nii mõndagi.
:Mulle valmistas siin muidugi eriti suurt pettumist Andrese tegevus, kes käitus äärmiselt impulsiivselt ja läbimõtlematult. Eriti veidrad on need kommentaarid, et tehku ma kaastööd, aga ärgu olgu administraator, sest need ei adresseeri ju grammigi probleemi ennast ning lisaks ignoreerivad asjaolu, et seal arutelus polnud midagi seotud administratoorsete tegevustega. Kuidas suhtuda sellistesse ja teistesse viimase aja läbimõtlemata arvamusavaldustesse? Aga eks me vaikselt suhtleme sel teemal ja harjutame seda teineteisemõistmist ning küllap on meil mõlemal siit midagi õppida.
:Märt on tõestatult valetanud ja laimanud ning rünnanud vikipediste ehk siin polegi midagi arutada. Tema jäädav blokeerimine kõigist Wikimedia projektidest oleks mitte ainult kooskõlas Vikipeedia üldiste käitumisreeglitega, vaid ka elementaarne teguviis. MTÜ ridadest ta juba välja heideti (sh kinnitas väljaheitmise üldkoosolek ülevoolava häälteenamusega ja selle saavutamiseks peab ikka väga paljudel inimestel jalgade peal trampima).
:Sina Kaniivel oled propageerinud nt Pikselt administraatoriõiguste äravõtmist ja kiusanud kasutajat Merleke5 ja siis räägid, et mina käitun juba aastaid sobimatult, aga sa pole kogu selle aja jooksul selle kohta kunagi sõna võtnud? See tekitab mul hulga küsimusi. Eriti olukorras, kus sa pole varem ennast tagasi hoidnud, et enda rahulolematust demonstreerida.
:Üldiselt oleks soovitatav inimestega rääkida, kui on muresid. Ei tasu oodata, et keegi kuidagi oma käitumist muudaks, kui teemat isegi tõstatatud pole. Ei ole ma veel kohanud inimest, kes mõtteid lugeda mõistaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 00:29 (EEST)
::Tänud selgitamat. 2 küsimust. Kuidas sa järgmisel korral sarnases olukorras näed end käituvat? Kuidas Kaniivel on kiusanud kasutajat Merleke5? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 21:54 (EEST)
:: Ivo oleks võinud oma arusaama, et usaldushääletuse 1:4 suhe pole kohane, varem väljendada. Näiteks siis, kui ta ähvardas Adeliinele ja Monale usaldushääletuse algatada ([[Eri:Erin/5872564]]). Muidu jääb mulje, et reeglid vajavad muutmist just siis, kui need endale ebameeldivad tagajärjed kaasa tõotavad tuua. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)
:::Polnud mul siis halli aimugi, et selles osas mingit jaburat 1:4 jaotust rakendatakse (kui palju meil neid hääletusi üldse toimub; isegi uusi administraatoreid valitakse haruharva). Mis puutub aga minu seisukohade väljendamist, siis olen vahetanud Andresega nii u 50 kirja ja tõin selle juba algul välja. See siin oli aga selline farss, et sellesse otseselt sekkumiseks ma tõesti vajadust ei näinud.
:::Küll oli mul juba meelest läinud, et kuidas Adeliine siis nende mallide lisamisega käitus. Pean seda äärmiselt kohatuks mistahes vikipedistile, olgu ta siis administraator või mitte. Ja kui inimene ennast selle peale õigustab ja sellist tegevust jätkab, siis ongi vaja meetmed rakendusele võtta. Bioneerilt võeti vähema eest administraatoristaatus ära. Lühikese aja jooksul risustada üle tuhande artikli ja jätkata tegevust hoolimata eri kasutajate pöördumistest... See konkreetne vastus, nagu isegi näha võid, oli aga muidugi Adeliine kommentaarile, kus ta selgitas, et Mona ju ka teeb nii. Siis polegi muuda vastata, et sel juhul võib ka mõlemad Vikipeediat kahjustava tegevuse eest vastutusele võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

Teen ettepaneku [[:Wikimedia Eesti]]le pakkuda kiirreageerimis[[:süütel|süütliga]] (s.t lühikese [[:süütenöör]]i- ja eriti tundliku [[:kapseldetonaator]]iga) adminnidele, enne [[:Läbipõlemissündroom|läbiõlemist]] koos [[:plahvatus]]ega, mõnd [[:rehabilitatsioon]]ipaketti koos [[:rekreatsioon]]iga jne, siis kestavad inimesed kauem ja teos nimega wiki saab ka parem. Lisaks soovitus, mitte ajada inimesi kokku nn videokoolitustele kui sisuks on ainult paar tundi jahumist. Kui adminni tööd käsitletakse ainult tehnilise tööna, siis puuduks selles ju suhtlemine teiste inimestega jne. [[Kasutaja:suwa|suwa]] 16. juuni 2022, kell 01:26 (EEST)

Ma tahaksin, et meil oleks siin hea olla. Ma usun, et Ivo ka tahaks seda. Kuidas seda saavutada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 10:19 (EEST)

:Rahuneme maha. Kõik ongi hästi. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 14:08 (EEST)

:{{poolt}} ehk administraatoriõiguste äravõtmise poolt.

:Nõus osaliselt või täielikult Andrese, Adeliine, Märt Põderi ja Kaniiveli erinevate argumentide ja pikema kogemusega Ivoga suhtlemisel.

:Administraator on Wikipedia nägu ja esindaja. Redigeerijatel ja teistel kaastöölistel peab olema tunne, et administraatoritega on turvaline suhelda, ning et ühe või teise administraatoriga läbi käies nii Wikipedias kui ka väljaspool Wikipediat ei peaks käima nagu kikivarvul.

:Administraatori-poolsed isiklikud (vastu)rünnakud ja ähvardamised ei ole aktsepteeritav käitumisviis, ning tõenäoliselt ei vasta selline käitumisviis ka Wikimedia ''Code of Conduct'' juhendile. (tunnistan, et pole seda lugenud)

:Mis puutub siinjuures artikli [[Arutelu:Eesti keel|Eesti keel arutelusse]], siis seal on võimalik Ivo kodanikupositsiooniga [[Kasutaja:Piret-Tartu]] kirjutatu suhtes nõus olla, ning leida Pireti kirjutatule ka põhjendatud vastuväiteid.

:Sellegipoolest lasub administraatoril vastutus olla igas olukorras diplomaatiline, sealhulgas ägedate vaidluste puhul.

:Piret-Tartu väidetega võibki üldse mitte nõustuda, kuid on võimalik, et seejuures ebameeldiv administraatori-poolne käitumine pealtnäha või päriselt keeruliste kasutajate suhtes võib suhteliselt märkamatult kanduda mingil hetkel üle teistele Wikipedia kaastöötajatele. — Näiteks võivad neil kaastöötajail olla administraatoriga lihtsalt sügavad eriarvamused, tema omast erinevad maailmavaade, ellusuhtumine, elulaad jms., ning oma argumentide pealesurumiseks ja/või muidu temaatiliselt viisaka vaidluse forsseeritud lõpetamiseks kasutab administraator oma jõupositsiooni ära. Kordan igaks juhuks üle, et see on lihtsalt hüpoteetiline näide.

:Suur kaastöö maht ja muud vägagi tänuväärsed saavutused ei tohi olla argumendiks, mis takistaks administraatoriõiguste äravõtmist. Selline käik ei takista edaspidist Vikipeedias toimetamist ja sisu parandamist, lisamist ja täiendamist.

:Liiatigi on võimalik leida uusi administraatoreid, kelle käitumine paksu verd ei tekita. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 16. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)

Seitse päeva möödas ja hääled pooleks, elik konsensus puudub. Andres, kas loed hääletamise lõpetatuks? Kordan siinkohal veel oma ettepanekut kokku leppida mingi hea tava suhtes, et konfliktolukorrad juba eos lahendada. Ebaviisakuste puhul nt kestahes administraatori hoiatus, hoiatuse eiramise korral patustajale nõue jääda (mõneks ajaks) eemale konflikti põhjustanud arutelust või artiklist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 22:47 (EEST)
::: Hääletuse tähtaeg on 14 päeva. Reglemendi järgi on tegu usaldushääletusega, mis järgib samu reegleid nagu administraatoriks valimine. See tähendab, et administraatoriks olemise vastu antud hääl on tunduvalt kaalukam kui poolthääl. 
::: Hea tava kokkuleppimise vastu mul midagi pole. Leian, et sellisel juhul peavad olema kokku lepitud ka tõhusad jõustamise vahendid.  {{allkirjata|Andres}} 
::::Reglementi pole niikuinii jälgitud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 02:41 (EEST)
::::: Kui Sa sellele apelleerid, tuleb hääletus peatada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:04 (EEST) 
::::::On ilmne, et 1) reeglite jälgimisega pole toime tuldud ning 2) reeglid tuleks põhjalikult ümber teha ja need vajaks olulist täiendamist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:10 (EEST)
:Minnekoni küsimustest esimesele vastamisel sobiks vast alustada sellest, et eks ma muidugi oskan seda tagasisidet arvesse võtta. Samas olen nende 16 aasta jooksul säärastesse olukordadesse sattunud ikka üsna vähe ja nii võiks juba vaikimisi eeldada, et ega sellist asja pole vast naljalt uuesti oodata.
:Kaniivel tühistas massiliselt kasutaja Merleke5 muudatusi (sh igati korrektseid lingiparandusi), eemaldas ta usaldatud kasutajate rühmast ning ma ei klassifitseeriks ka tema kõneviisi kuidagi just abivalmiks ega selgitavaks. Oleks veel antud kasutaja kuidagi vandaalitsenud, aga väga ilmne oli, et Merleke püüdis Vikipeediat parandada ning samuti oli ta varasemalt pälvinud tunnustust oma hea töö eest. Siis aga lendas Kaniivel peale ja hakkas läbi suruma enda arusaama sellest, kuidas tuleb linke teha ning ei vaevunud seda korralikult põhjendama. Asi nägi väga selgelt klassikalise kiusu moodi välja ja ma tõstatasin selle teema ka siis.
:Huvitavaid kommentaare leiab siit küll veel. Marduse ainuke kogemus minuga suhtlemisel on see, kui MTÜ soetas talle [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 53#Vikipeedia jõulutunnel|jõulutunneli]] projekti raames sülearvuti (kus ta miskipärast mainis kirjavahetuses Märti), ning peagi pärast seda kaitses ta üldises arutelus Märti teemal, millest ta mitte vähimatki ei teadnud. Järjestikku sellistesse aruteludesse sattumine näib juba &quot;natuke&quot; kahtlase kokkusattumusena. Eriti, kui kirjutada, et &quot;Ivo kodanikupositsiooniga&quot; võib nõustuda, aga lisab juurde hüpoteetiline näide, mille pole antud olukorraga mingit pistmist, ning seejuures väljendab selget arvamust teemal, millega endal justkui kokkupuudet pole. Tekib palju küsimusi.
:Või kui vaadata algset artikli arutelu, siis pean Andrese reageeringut ja kommentaare täiesti sobimatuteks, kahepalgelisteks ja sellist impulsiivset käitumist administraatorile ülimalt sobimatuks. Mis me siis sellega teeme?
:Kui hakata administraatoreid selle järgi hindama, et kuidas keegi kuskil aruteludes osaleb, siis saaks igasugu huvitavaid tulemusi. Nt on meil suur hulk administraatoreid, kes on üsna väheaktiivsed ja/või satuvad arutelulehekülgedele harva. On nad siis üldse tegelikult administraatorid? Meil on ka administraatoreid, kes teevad väga asjalikke kommentaare, aga kui paljud saaks panna käe südamele ja tunnistada, et nemad pole kunagi eksinud? Kui hakata ikka sellist nõiajahti pidama, siis saaks 2/3 pikema jututa maha võtta. Või kui hakata konkreetseid kommentaare taga otsima, siis nt Avjoska kaastööd vaadates jäi esimesena silma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:Oop&amp;diff=prev&amp;oldid=3716216 see]. Kui eesmärgiks on aga hea õhkkonna loomine, siis pole see nagu päris see.
:Nagu varem mainida jõudsin, siis kogu aeg on olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Samas võiks mõelda ka sellele, et moodustada nö sõbraliku tagasiside töörühm, kes tegeleks uute kasutajate vastuvõtmise, erinevate tüliküsimuste rahustamise ja mistahes üldiste pöördumistega Vikipeedia poole. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 01:33 (EEST)
:::Kaniiveli-Merleke5 asjast jääb mulle teistsugune, pigem vastupidine mulje, aga see selleks. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:04 (EEST)
:::: Ümbersuunamislehele linkimise osas põhjendasin ma kasutajale Merleke5 enda seisukohti, muuhulgas ka viitega ingliskeelse viki juhenditele. Merleke5-lt ei tulnud vastuargumente, ainult see, et tal on oma süsteem ja talle meeldib nii rohkem. See pole ka minu personaalne arusaam siin vikis, sama seisukohta väljendasid mh Adeliine, VillaK, Andres. Seisukohta, et lingid ümbersuunamislehtedele tuleks asendada otselinkidega, pole tegelikult keegi peale Merleke5 kaitsnud. Nii et mida siis teha, kui Merleke5 jätkab sama moodi? Muidugi tegin tühistamised ärritunud meeleolus ja ründavalt, ja ka mõned mu kommentaarid peegeldasid seda meeleolu. Iseenesest on artikli olukorda halvemaks tegeva muudatuse tühistamine õige, aga inimesed võivad seda tajuda kui rünnakut endale. Ilmselt tegin vea, kui hakkasin kohe tühistama, oleksin võinud eelnevalt rohkem selgitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)

:::::Arvestades kui vähe oli selgitamist, kui lakoonilised olid kommentaarid ja kui järsk reageering, siis ma ei näe mingit mõistlikku viisi, kus Merleke5 poleks saanud seda ründavalt tõlgendada. Ja kui ikka keegi nii järsult sisse sõidab, siis on keeruline ka mingite argumentidega hiilata või üldse aru saada, et mis ja miks toimub. Kuidas sa käituks ja arutleks, kui ma tühistaks sinu 20 viimast muudatust ja ütleks, et sellised muudatused ei sobi? Sest reaalsuses nii sa käitusid. Jätsid lühida kommentaari, et &quot;ära nii tee&quot; + loe inglise vikist ja tühistasid järjest tema muudatusi. Seejuures oli sinu tühistatud muudatuste seas ka reaalselt vajalikke lingiparandusi, ehk vähemalt mulle näis, et sa olid äärmiselt pealiskaudne ega süvenenud tehtud muudatustesse. Mis mulje see administraatoritest jätab? Minu hinnangul on see käitumine oluliselt hullem, kui mistahes asi, mida ma suudaks mõnele arutelulehele möllama tulnud tegelasele öelda.
:::::Kui sa oled selle vastu, et mina administraator olen, siis ok. Aga sel juhul olen ma 100% veendunud, et ka sina ei tohiks kah administraator olla, sest sinu tegevus seal oli minu hinnangul oluliselt hullem, kui minu tegevus tolle artikli arutelus. Topeltstandardeid ma aga ei salli. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

::Sülearvuti eest olen ma MTÜ-le südamest tänulik.

::Kirjavahetuses mainisin ma Märti esimest korda seetõttu, et ma nõstun [[Arutelu:Multimeedium||tema hinnanguga eelistada sõna &quot;multimeedia&quot; sõna &quot;multimeedium&quot; asemel]]. Seda, et Ivole Märt ei meeldi, sain ma alles kirjavahetuses teada.

::Üldse oli kogu lugu selline:

::Kirjavahetus Ivo algas 23. detsembril 2020, kui esitasin taotluse Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot;-projekti raames uue arvuti saamiseks. Minu senised masinad olid kõik Windows XP-ga ja vanad.

::Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot; kingituste jagamisel osales kingijagajana Ivo, kes 28.12.2020 teatas, et minu taotlus sülearvuti saamiseks sai MTÜ poolt rahuldatud. Kas kingituste jagamisel osales veel keegi teine, seda ei tea. Samuti ei ole kuskil avaldatud (või ma ei mäleta, et oleks avaldatud), kas kingituste saajaid oli veel ja kes nad olid.

::Vahepealne kirjavahetus puudutas arvuti kättesaamise logistikat.

::29. detsembril 2020 teatas Ivo, et oli tellimuse sisse andnud. Samas kirjas küsis ta &quot;P.S.&quot; real, kas ma ei tahaks hakata MTÜ liikmeks (veel enne, kui olin arvuti kätte saanud). Päeva jooksul arutasime e-mailitsi, et mida see MTÜ liikmesus kätkeb. Sama päeva õhtul sain arvuti Euronicsi laost kätte ja avaldasin Ivole tänu.

::20. jaanuaril 2021 küsis Ivo üle, et mis plaan mul selle MTÜ liikmesuse osas on, et kas liituda või mitte.

::Mina kirjutasin vastu, et rahaline seis liitumist ei võimalda, kuigi viitasin, et võiksin kunagi hiljem liituda, kui rahaline seis paraneb.

::22. jaanuaril mainisin kirjavahetuses Ivole esimest korda Märti, sest ma nõustun Märdi käsitlusega sõnast &quot;multimeedia&quot;. Kuna ma vaatasin järele, et Märt Põder on MTÜ liige, siis tekkis põhimõtteline nõusolek MTÜ-ga liitumiseks, kui rahaline seis paraneb.

::Samal päeval (22.01.2021) kirjutas Ivo vastu, et Märdi liikmesus on küsimärgi all, ning et Märt olevat suutnud MTÜ liikmetega üsna tugevasti tülli minna, ning Ivo nimetas Märti keeruliseks isiksuseks.

::Kui ma küsisin, mis on tüli põhjuseks, siis kirjutas Ivo, et Märt on keeruline isiksus, ning et väidetavalt olla tal ka teistes organisatsioonides samu probleeme olnud.

::E-posti kaudu Ivo oma positsiooni Märdi kohta ei põhjendanud.

::Kuna küsimused jäid vastuseta, hakkasin vaatama, et mis üldises arutelus üldse toimub, et saada asjades selgust, et miks keegi Eesti Vikipeedias (kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti MTÜ liige?) sooviks MTÜ mistahes liikmest lahti saada. Märdi vastu suunatud väiteid ei pidanud ma piisavalt põhjendatuks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
:::Küsimus, kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti liige, on köömes (palun faktivea kohta vabandust), sest siis, kui toimus Wikimedia Eesti 2020. aasta &quot;Jõulutunnel&quot;, oli Ivo väga tõenäliselt juba Wikimedia Eesti MTÜ liige. Küsimus oli ajendatud sellest, kas Ivo lahkhelid Märdiga olid üleval veel enne seda kui Ivo oli saanud Wikimedia Eesti MTÜ liikmeks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:15 (EEST)
::::MTÜ asutajana olen olnud selle liige algusest peale. Märt liitus oluliselt hiljem ja ta on ka ainuke inimene, kes on kunagi MTÜst välja heidetud ning selleks oli vaja ikka parajate jälkustega hakkama saada (tolle arutelu ajal oli ta välja heidetud juhatusest, aga MTÜ liikmeskonnast väljaheitmine tuli hiljem). Kui võrrelda minu tegevust siin ja Märdi tegevust MTÜs, siis on see nagu võrrelda jalutuskäiku pargis vene sõduri külaskäiguga Butšasse. Küsimus pole siin minu isiklikus arvamuses, sest MTÜ liikmeid on väga palju rohkem ning kõigil on üldkoosolekul üks hääl. Liikmesuse küsimused on iga MTÜ enda teha ning nende otsuste vaidlustamine ei käi Vikipeedias.
::::Sulle sai tõesti mainitud, et äkki tahad MTÜ liikmeks astuda, sest see on asi, mida meenutame rutiinselt kõigile vikipedistidele. Mõistetavatel põhjustel on huvi, et piisav kogus vikipediste oleks vastavas infoväljas (seda eesmärki täis ka see meeldetuletus üldises arutelus). Kirjavahetuses kõlanud mainimise peale tundsid huvi, et mis sellega kaasneb ja nii ma seda selgitasin. Kuna mingit ei/jah vastust ei tulnud, siis pärisin hiljem üle, et kas asi siis pakub huvi või mitte. Vastasid, et &quot;Kuna Märt Põder on ka MTÜ liige, siis põhimõtteline nõusolek liitumiseks on nüüd olemas&quot;, aga täpsustasid, et rahaline seis seda hetkel ei võimalda (märkus: MTÜ liikmetel on viieeurone aastamaks). Seda ei hakanud ma uurima, et kuidas on viie euro leidmine aastas keeruline ja rohkem seda teemat ei tõstatanud. Küll ei pidanud ma vajalikuks ka lahkama hakata Märdi isikuküsimust, mis on üsna elementaarne, sest sa polnud MTÜ liige. Selle ja üldise arutelu episoodi vahele jäi aga mitu kuud. Samamoodi on keeruline sattuda järsku siia arutellu, kui olla üsna harv viki külastaja. Ehk selline lähedane suhe isikuga, kes on kuskilt mõjuvatel põhjustel välja heidetud, tekitab küsimusi sinu motiivides. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

:::::Märt pole kunagi kedagi tapnud ega vägistanud, nii et sinu kirjeldus tema tegevusest MTÜ-s on ääretult ebaviisakas ja solvav ja ma mõistan sinu kirjelduse hukka.
:::::Küsida kingi andmise ajal ja selle järel, kas ma tahan MTÜ liikmeks astuda, on imelik, sest jäi mulje, nagu oleksid sa oodanud kingituse eest mingit vastuteenet vms.
:::::Mainin lisaks, et mul pole Märdiga lähedast suhet. Tal on oma eraelu ja sõbrad. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 07:20 (EEST)

::::Seda väitsid praegu sina. Üldse oled sa teinud palju huvitavaid väiteid olukorras, kus sa kõnealustest teemadest mitte midagi ei tea, aga julgel toonil seisukohti võtad.
::::Ja millal ma oleks pidanud seda küsima, kui mitte oma viimases kirjas? Sealt kirjavahetusest ei ole mitte kuidagi võimalik välja lugeda mingit vastuteene ootust ning kohe kindlasti poleks sinu liitumine MTÜga olnud mingi teene. Ei ole meil ka liikmetest puudust ja ei hakkaks me kunagi mingeid liikmeid ostma. Näib, et sul pole halli aimugi, kuidas MTÜd tegutsevad. Seal sai lähtutud eeldusest, et oled uut arvutit vajav vikipedist ja sulle see arvuti hangitud. Takkajärgi tarkus küll räägib selle eelduse kahjuks, sest peale Märti toetavate kommentaaride pole selle konto alt pärast seda eriti muudatusi tulnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 07:58 (EEST)
::::::Küsida oleksid võinud ka mõnel muul ajal, vähemalt nii, et kingituse saamise ja MTÜ-ga liitumisega küsimise vahele oleks jäänud arvestatav ajaline nihe.
::::::Arvuti eest olen ma tänulik ja seda ma ei väsi kordamast. Vikipeedia toimetamisega tegelen ma vajadusel ikkagi edasi ja siiani suhteliselt uue arvutiga on mul seda ka mugavam teha.
::::::Kuid Vikipeedia toimetamisele ja üldse kogu Eesti Vikipeedia õhustikule ei mõju hästi sinu sõnavõtud teiste Vikipeedia projektiga seotud inimeste suhtes, olenemata sellest, kas nad on olnud Vikipeediaga seotud varem või praegu. See, et sina võrdlesid Märdi tegevust MTÜ-s Butša kuritegudega, on vägivaldne, ning väärib ülimat hukkamõistu. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 08:39 (EEST)
::::Ja kuidas oleks kuu hiljem saadetud päring saanud teistmoodi mõjuda? Siis oleks see olnud veel juhuslikum ja seda küsitavam, et miks järsku nüüd sinu poole pöördutakse. Või kuidas? 
::::Mittetulundusühingud on isikute vabatahtlikud ühendused, mis koondavad inimesi, kes soovib arendada vastavate MTÜ-de eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Wikimedia Eesti eesmärgiks on toetada vikiprojektide arengut Eestis ning peaasjalikult koondab see seega ilmselgetel põhjustel vikipediste, sest kellele ikka vikiprojektide hea käekäik kõige rohkem korda läheb. Küll ei ole kaugeltki kõik Eesti vikipedistid selle MTÜ liikmed ehk aeg-ajalt on vajalik inimestele meelde tuletada, et selline MTÜ on jätkuvalt olemas ja inimesed, kes sooviks selle põhikirjalistesse eesmärkidesse panustada, on oodatud liituma.
::::Iga MTÜ puhul on risk, et liituda võib ka mõni mitte nii heade kavatsustega inimene. Meie puhul realiseerus see risk Märdi isikus. Seepärast heideti ta ka MTÜ kahjustamise pärast sellest välja. Seega on sulle teadaolevate faktide kohaselt Märt kuskilt organisatsioonist vastuvõetamatu käitumise pärast välja heidetud, aga sa ignoreerid seda pisikest asjaolu, kaitsed Märti ning süüdistad inimest, keda sa absoluutselt ei tunne. Mida peaks selle peale arvama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 08:54 (EEST)

::::::Üks kuu hiljem on liiga vara. Arvestatav ajaline nihe on selliste asjade puhul mitu-mitu korda pikem.
::::::See, justkui Märdi kavatsused poleks 'nii head' olnud, on sinu väide. Praegugi ei ole sa põhjendanud, milles see sinu väidetav Märdi &quot;vastuvõetamatu käitumine&quot; seisnes, ning miks ta olevat sinu meelest &quot;probleemne isiksus&quot;. Samuti sinu väide, et Märdil olevat olnud teisteski organisatsioonides samu probleeme, on igasuguse faktitõestuseta kuulujutt. Ma tõesti ei tunne sind, Ivo, aga Märdi kohta kasutasid ''sina'' kohatuid väljendeid, siinsamas, ning sinu süüdistused Märdi suhtes ei ole siiani piisavalt põhjendatud. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 09:18 (EEST)
::::Lihtsalt kuulujutu põhjal ei viska ükski organisatsioon kunagi enda liikmeid välja. Seega ei tasu oletada, et etteheited pole põhjendatud. Küll ei lahka aga organisatsioonid enda liikmesuse küsimusi Vikipeedias. Asjaolu, et Märt on MTÜ-d kahjustava tegevuse pärast sealt välja heidetud, on avalik teave. See on fakt ja seda ei muuda kuidagi see, mida sina selle põhjendatusest arvad. Kui sulle ei piisa aga asjaolust, et paljud selle organisatsiooni liikmed on pidanud tema käitumist vastuvõetamatuks ja soovinud tema väljaarvamist, siis poleks aga pealegi niikuinii vahet, et mida mina selle kohta räägin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 09:54 (EEST)

Hääletus on peatatud, sest reglementi pole jälgitud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)
:Millega on põhjendatud see, et reglementi pole justkui järgitud? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
::Mina saan nii aru, et Andres algatas reglemendis mainitud arutelu ja teised oleks pidanud mitte hääletama administraatoriõiguste äravõtmise poolt või vastu, vaid jõudma selgusele, kas teha usaldushääletus või mitte. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:07 (EEST)
:::Kas sellisel juhul tuleks Andresel küsimus uuesti tõstatada, esiteks et ''kas'' alustada umbusaldushääleetust ja siis alles hääletada? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:13 (EEST)
::::Mulle tundub, et 1) mõningane arutelu on toimunud, päris mitme kaastöölise osavõtul, 2) rangelt võttes ei ole siit aru saada, kes pooldab usaldushääletuse algatamist ja kes mitte, sest sellisel kujul küsimust ei ole otseselt tõstatatud/teadvustatud, 3) selle asemel on tajutud hääletust õigust äravõtmise kohta ja hääletatud seda. Kas saab siit arutelust järeldada, et &quot;arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja&quot; või peaks seda spetsiaalselt väljendama? Juhul, kui see toetus selgub, võib keegi hääletuse välja kuulutada. Või peaks enne vaatama, kas keegi peale Ivo soovib veel protseduuri ja reglemendi ülevaatamist? Mis põhjendusega? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:21 (EEST)

Reglemendi rikkumise võib igaüks vaidlustada, ja seda hääletut ei saa legitiimseks pidada. Mina seda protseduuri uuesti ei alusta, aga kui keegi tahab seda teha, siis palun tehku reglementi täpselt järgides. Ma arvan küll, et tuleb teha täpselt reglemendi järgi, siinne arutelu ei asenda eelarutelu. 

Ivo ei ole reglemendiga rahul. Igaüks võib teha ettepaneku reglemendi muutmiseks, muidugi koos põhjendusega. Siis tuleb seda arutada ja hääletada. Põhjendus võiks olla see, et administraatoril on suurem võimalus endale vaenlasi koguda, seetõttu tuleks administraatoristaatuse äravõtmise poolt antud hääle kaalu (praegu neljakordne) vähendada. Praeguse hääletuse jõudude vahekorda see ei muudaks, kui just poolt- ja vastuhäälte vahekorda ei võrdsustata. Võib-olla võiks ka administraatorihääletusel vastuhääle kaalu vähendada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 12:17 (EEST)

Minu arust saab küll juba praegu järeldada, et mitu kasutajat toetavad usaldushääletuse tegemist, aga võib ka eraldi seda küsida. Samas mulle tundub, et hääletust ei tohi veel alustada, sest arutelu teema (ja reglemendi?) üle pole lõppenud. Hääletada saab pärast seda, kui osapooled on saanud oma väited ja vastuväited esitada (mõistliku aja jooksul). Muidu juhtub nii nagu meil siin hääletustega kipub olema, et hääl antakse ära esmamulje põhjal ja arutelu (kui üldse) tuleb hiljem ja seda ei märgata või ignoreeritakse. Ma tahaks näha, et adminnistaatuse äravõtmise toetajad ütlevad, kas ja mida Ivo saaks praegu ja edaspidi (minevikku muuta ei saa) teha, et usaldust (taas)saavutada. Siis Ivo saaks vastata, et kas ta teeb seda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 13:57 (EEST)
:Arutelu võib jätkata kas siin või mujal, hääletada võib ka, aga hääled ei lähe arvesse.
:Minu meelest ei saa mitteusaldajalt nõuda, et ta ütleks, mis tingimusel ta hakkaks jälle usaldama. Aga minu loogika järgi peaks mul tekkima sisemine veendumus, et sellist häirivat käitumist enam oodata ei ole. Ma ei oska öelda, kui pikka aega on tarvis ja mida täpselt peaks Ivo tegema. Tarvilik tingimus oleks see, et Ivo hakkaks teistmoodi käituma.
:Aga ma ei leia enam, et administraatoristaatuse äravõtmine oleks parim viis asja lahendada ja ma ei kavatse enam selle poolt hääletada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:46 (EEST) 

Kogemus näitab, et administraatoristaatus võimaldab ühiselt kokkulepitud tingimusi eirata, varem oli see levinum, praegu on kontroll omaloomingu osas tõhusam. Nt. admin (ja mu kauge sugulane) Taivo eiras aastaid pikkades artiklites korduvate siselinkide nõuet, vaatamata mitmele meeldetuletusele [[Kasutaja:Taivo/Arhiiv1#Siselinkidest]]. Ma arvan, et vikipedistid võiks panustada eelkõige sisuloomele, mitte isiklikele suhetele ja tegelikult tuleks igal administraatoril Kruusamäe juhtumist ka enda osas vastavad järeldused teha. Vikipeedias kipuvad isiklikud suhted kujunema Gustav Naani seisukohtade järgi: &quot;Üldtuntud spetsiifilne intelligentlik joon on '''individualism'''... madal valulävi soodustab seda, et intelligents kaldub üsna tihti nägema katastroofi seal, kus on lähenemas ainult avarii, ja nõuab seepärast rooli järsku pööramist, mis ise võib põhjustada avarii. Tõeline intelligent on seepärast väga halb valitseja... osalt on intelligentsi spetsiifilised jooned seotud professionaalsete teadmistega, osalt kriitilise analüüsi oskuste ja kalduvustega, osalt '''psühhofüsioloogiliste organisatsioonidega''' (sügavad elamused, hingepiinad).&quot; Vikipeedia aruteludes kipuvad subjektiivsed emotsioonid objektiivseid teadmisi varjutama. --[[User:Kask|&lt;span style=&quot;color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C&quot;&gt;'''Kalev Kask'''&lt;/span&gt;]] 18. juuni 2022, kell 11:30 (EEST)
==[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]==
Teeb suurepärast kaastööd ning kahel korral ka kuu vikipedistiks valitud, võiks administraator olla. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 13. august 2022, kell 00:30 (EEST)

:Üldiselt nõus kandideerima, kuigi nõue &quot;taipab, kuidas Vikipeedia töötab (saab aru selle toimimispõhimõtetest ja käitub vastavalt)&quot; tekitab pisukest kõhklust, sest 100% viki toimimist vast ei hooma. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 13. august 2022, kell 08:00 (EEST)
::100% ei hooma vast keegi. Mulle tundub, et üldjoontes on sul Vikipeedia toimimispõhimõtted hästi teada ja kvalifikatsioon administraatorirolliks olemas. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. august 2022, kell 10:14 (EEST)

=== Hääletus (27. augustini)===

----</text>
      <sha1>klojcrnwgf4ojyylj1qqga4mhuywevw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177266</id>
      <parentid>6177237</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:02:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sillerkiil */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="47091" xml:space="preserve">{{arhiiv|laius=150px|otsi=ei|lingid=
[[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid/Arhiiv|Hääletuste arhiiv]]
}}

Sellele leheküljele tehke palun ettepanekuid, kes võiks olla [[Vikipeedia:Administraatorid|administraator]], ning kirjutage oma kommentaarid kandidaatide kohta. Täpsemalt saab lugeda leheküljelt [[Vikipeedia:Administraatorid]].

Märgi oma hääl kandidaadi järele malli abiga {{poolt}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{poolt}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{vastu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{vastu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{erapooletu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{erapooletu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; ning lisa ka oma allkiri/nimi. Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad. Hääletus kestab 14 päeva.

==[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] (allkirjaga Ivo)==
Teen ettepaneku administraatoriõigused ära võtta sobimatu käitumise tõttu. Mind ajendas tema sõnavõtt lehel [[Arutelu:Eesti keel]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:12 (EEST)
:Ma leidsin reglemendist niisuguse punkti: &quot;Administraatoristaatuse äravõtmise hääletusele ehk usaldushääletusele eelneb arutelu administraatori võimaliku probleemse tegevuse üle. Arutelust tuleb eraldi teatada administraatorile, kelle üle arutelu toimub. Kui arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja, siis on hääleõiguslikul Vikipeedia kasutajal õigus algatada hääletus.&quot; Ma ei ole seda järginud. Kas hääletus tuleks peatada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:27 (EEST)
:: Minu meelest on selle sõnastuse mõte selles, et tagada, et usaldushääletust ei algatataks lihtsalt ühe kasutaja hetkeemotsiooni pealt, vaid ainult siis, kui hääletusel on laiem kandepind. On näha, et usaldushääletusel on laiem kandepind. Probleem selle hääletusega on pigem see, et küsimus on siin sõnastatud tavapärasega võrreldes vastupidi. Peaks olema samapidi, et need, kes toetavad Ivo jätkamist administraatorina, annavad poolt hääle, kes ei toeta, on vastu. Tegemist on administraatorihääletuse kordushääletusega. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:42 (EEST)
::: Jah, poolt- ja vastuhääled on vastupidi, muidu samad reeglid. Poolthääl läheb nelja eest. Aga segamini vist kellelgi ei lähe.
::: Kui keegi nõuab hääletamise peatamist, siis ma teen seda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 15:05 (EEST) 
:::: Hääletus on peatatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)

:Olen seda ammu mõelnud, et käitumine on... nojah, sõnu pole. olen nõus Sinu ettepanekuga. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 13:17 (EEST)
:Vastu. Ivo reaktsioon seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele on küll ärritunud, kuid väljenduslaad on viisakam kui nt Avjoskal mõnelgi juhul olnud on (ja noil juhtudel pole Andres kuidagi reageerinud - quod licet Iovi?). See kõik aga on kõige tavalisemat sorti arutelu, millel ei ole Ivo kui administraatori tegevusega mingit pistmist. Siin lööb nüüd jälle välja see kujutlus, justkui oleks administraatoristaatus mingi auraha viisakatele ja tublidele rinda riputamiseks ja paradeerimiseks. Tegelikult täidab administraator vajalikke tehnilisi funktsioone ning administraatori valimisel on peamine mitte see, kui ilus, sõbralik või pikk ta on, vaid see, kuidas ta suudab administraatoritele antavaid töövahendeid kasutada. Praegu ma ei näe, et Ivo oleks administraatorina midagi valesti teinud, kedagi blokeerinud, midagi kustutanud või peitnud. Kompetentse administraatori kõrvaldamine halvendab üksnes eestikeelse Vikipeedia toimimist, kuid ei muuda inimese iseloomu ega takista teda aruteludes omatahtsi osalemast. Seega, mis mõte sel on, peale isikliku vaenu väljaelamise? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:14 (EEST)
	
:::Palun lahendusettepanekuid, mida ette võtta, et kaastööline (administraator või mitte, mõne inimese jaoks on tähendusega see, kui temaga suhtleb administraator, isegi, ja võib-olla just eriti siis, kui tal ei ole head ettekujutust, mis administraator on) ei nimetaks teisi kaastöölisi avalikult naeruväärseks, debiilikuks, nõrgamõistuslikuks, madalalaubaliseks jne, halvustades neid ja/või nende kaastööd, ei ähvardaks neid blokeerida, ei jätkaks demotiveerimist ja solvangute abil töötlemist eravestlustes. Sest see ei ole lubatav. Vastus &quot;ära siis käitu nagu debiilik&quot; ei ole vastuvõetav. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:42 (EEST)
:::: Ivo soovitaks läbisõimamist, ja kui see ei aita, siis blokeerimist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:55 (EEST)
:::: Mina soovitaksin kõigepealt ütlemist, et niisugune käitumine ei ole vastuvõetav ega sallitav. Aga edasi ma ei tea. Meil on mõnikord kasutatud blokeerimist, juhul kui kedagi on rängalt solvatud ja solvatu ei anna andeks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:59 (EEST)
:::::Tehniline kommentaar, et administraator saab endalt ise bloki maha võtta (kunagi ammu katsetasime läbi), seega see on vist veidi nagu saadikupuutumatus, et juhul kui on vaja päriselt adminni blokeerida, siis tuleb administraatoristaatus maha võtta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 18:02 (EEST)

::Mul ei ole isiklikku vaenu, kuigi mul mõnikord tekib halbu tundeid. Aga Vikipeedia administraator on muu hulgas ka Vikipeedia esindaja. Ja ma ei tahaks, et Vikipeedial oleks niisugune esindusnägu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
:: Ma ei ütleks, et &quot;seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele&quot; oleks õige. Inimesel on küll teatud vaated ja ta on Vikipeedia suhtes umbusklik, aga tema jutt on täiesti arusaadav, kui vähegi süveneda. Ta ütles ka midagi väga õiget: kui me igas asjas tõendamisega näpuga järge ajame, siis laguneb vikipeedia üldse koost. Me kipume faktitäpsust taga ajama neil juhtudel, kus meie ideoloogia või intuitsioon on öeldavaga vastuolus. Aga kui me midagi niikuinii usume, siis me ei pea tõendamist eriti vajalikuks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:33 (EEST)
:: Kui Sa näed, et Avjoska teeb midagi, mida ei tohiks teha, eks siis reageeri. Mina ei näegi kõike, räägin ainult sellest, mida ma näen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)
::: Ei kiida heaks ei Ivo ega kasutaja Piret-Tartu kohatist sõnakasutust, kuid administraatoriõiguste ära võtmisele olen vastu. Ta teeb administraatorina head tööd, ehkki nii kord aastas kaotab kannatuse mõne kasutajaga, lahendada tuleks juhtumipõhiselt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:36 (EEST)
:::: Missugust lahendust Sa pakud? Võib-olla ta kaotab kannatuse, aga praegu on teine kord lühikese aja jooksul, ja ta teeb seda vähemalt osalt meelega, sest ta peab seda vajalikuks meetodiks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:45 (EEST)
::::: Osutada üle piiri läinud sõnakasutusele ja paluda jääda kõrvale konkreetse isikuga peetavast mõttevahetusest. Meil võiks olla mingi mehhanism selleks, nt kui kolm administraatorit siin lehel patustajat hoiatavad ja konkreetsel teemal enese taandamist nõuavad. Vmt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:54 (EEST)
:: Vastu. Võimekate inimeste väljasöömine on nigel strateegia, niimoodi peab viimane varsti lülitit otsima hakkama. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 20:37 (EEST)
: Vastu, sest Ivo on Vikipeediale oluline kaastööline. Olen siiski nõus, et selline väljenduslaad ei ole nii tavakasutaja kui eriti administraatori puhul aktsepteeritav. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 9. juuni 2022, kell 21:49 (EEST)
::Selleks et kaastööd teha, ei pea olema administraator :) --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 09:01 (EEST)
:::Ma arvan, et mõeldi kaastöö seda osa, mida ainult administraatorid teha saavad. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
: Ivo käitumine on Vikipeediale häbiks ja asi pole suhtluslaadis või üksikutes eksimustes, vaid sügavalt juurdunud lugupidamatuses ning kollegiaalse hoiaku puudumises. Administraator pole aunimetus, mida antakse kaastöö mahu eest või lootuses motiveerida mahtu veelgi tõstma, vaid selles rollis eeldatakse võimekust kõigi kogukonnaliikmetega adekvaatselt suhelda ja eetikapõhimõtete järgimist, mis on praeguseks saanud kirja [[wmf:Universal_Code_of_Conduct/et#2_–_Soovitud_käitumine|üldisse käitumisjuhisesse]]. Kes on vähegi Ivoga kokku puutunud, sellele piisab nende suuniste põgusast lugemisest veendumaks, et Ivo hälbib seal kirjeldatud standardist oluliselt. Mind on Ivo mäletatavasti ähvardanud [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_56#MTÜ_Wikimedia_Eesti_liikmelisusest_(taas_kord)|&quot;jäädavalt kõigi vikiprojektide juurest igaveseks bännida&quot;]] -- pelgalt selliste ähvarduste esitamine on lubamatu ning loob pärssiva õhkkonna kõigi kaastööliste ja kogukonnaliikmete jaoks. Administraatorile sobimatute hoiakute järjepideva väljendumise ees silma kinni pigistada on pikas plaanis äärmiselt kahjulik, vikiprojektid saavad vajadusel suurepäraselt hakkama ka Ivota. Ilmselt eriti väikestes kogukondades on visa kaduma kalduvus hoida end nende häirivate kasutajate pantvangis, kes toodavad väidetavalt head sisu -- kui kasutada [https://www.youtube.com/watch?v=zi6IlA7piFU&amp;t=1628s probleemi kirjeldust Jimmy Walesi Wikimania 2019 lõpukõnest]. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 11:04 (EEST)

: Ma arvan, et lahendus võiks olla see, et kuigi Ivo võib isiklikult arvata, et ka solvangud ja ähvardused on Vikipeedias ja Vikipeediaga seotud eravestlustes teatud juhtudel õigustatud, siis ta möönab, et elementaarse lugupidamise ja viisakuse säilitamine on Vikipeedia projekti üks alustalasid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Five_pillars|Wikipedia:Five pillars], [[Vikipeedia:Põhimõtted]]) ning oodatud käitumine eriti administraatori poolt (nagu teised vikipediastid seda siin on väljendanud ja mis on ka kirja saanud: [[Vikipeedia:Administraatorid]]) ja et ta seetõttu jätab mõne reljeefsema arvamuse edaspidi enda teada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)

: Poolt, et Ivolt administraatoriõigused ära võtta. Tema vihapursked on minus juba varemgi kummastust tekitanud. Selline verbaalne agressiivsus ja sildistamine ei sobi kindlasti Vikipeedia administraatorile. Ei sobi kellelegi, kuid ootused administraatorile on suuremad kui tavakasutajale. Vikipeedias pole ebaharilik, et vaidluses löövad emotsioonid üle pea kokku ja ütled asju, mida hiljem kahetsed. Kahetsemine ja vabandamine asjaosaliste ees oleks märk sellest, et inimene saab aru, et ta toimis valesti ja ta püüab oma käitumist parandada. Hetkel ma ei näe seda. Lihtsalt lootma jääda, et äkki Ivo parandab ennast edaspidi -- ma ei näe sellel peaaegu mingit perspektiivi. Kui ta on juba aastaid nii käitunud ja tagajärgi pole olnud, siis jätkab ta ka edaspidi sama moodi. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 13:49 (EEST)

Olen vastu Ivolt andministraatoriõiguste äravõtmisele. Leian, et see pole kuidagi õigustatud ega õiglane. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 16:14 (EEST)

:Ma ei hakanud enne sõna võtma, kuna leidsin, et see võiks takistada inimestel oma arvamuse avaldamist.
:Hääletusena on see üsna põhjalikult läbi kukkunud. Samas võib seda kasutada inspiratsiooniallikana selliste protseduuride reeglite paikapanekuks. Eelnema peaks mingi aruteluperiood (eelkõige impulssotsuste vältimiseks); reeglid peaks olema eelnevalt selgelt kirjas ja teada (mitte poole pealt lisatud); teavitus peaks oleks paigas ja asjaolud lahti kirjutatud (sealhulgas mõlema osapoole vaade); 1:4 suhe ei ole kuidagi kohane (sellega saaks kõige rohkem kolme inimesega juba pooled siinsed administraatorid maha võtta... kui hääletajaid vähe ja esineb erapooletuid, siis võib piisata ka ühest häälest); võib ka küsida, et kes saavad hääletada (nt administraator kustutab midagi ja pahane kasutaja reageerib). Kellegi valimine administraatoriks ja tema mahavõtmine on tegelikult ka üsna erinevad.
:Praktikas on siin kogu aeg olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Ehk eriprotseduure pole vaja nuputama hakata.
:Seal konkreetses arutelus ootasin ma päris pikalt enne kui sekkusin ja ka siis oli minu esimene kommentaar, et: &quot;Piret-Tartu, sinu suhtusstiil on täiesti vastuvõetamatu&quot;. Asjaolu, et vastav isik sedagi tähelepanujuhtimist ignoreeris, mind küll ei üllatanud. Kui aga Andres teda kaitsma asus, siis keesin tõesti üle ja läksin oma väljendustes üle piiri. Siin pole minu arust kahtlust ja seda oleks ma pidanud vältima.
:Mis puudutab konkreetselt administratoorseid tegevusi, siis asjad nagu nt viimaste muudatuste patrullimine mulle ülearu ei meeldigi. Lihtsalt meil pole piisavalt inimesi, et seda järjepidevalt korralikult katta ja seepärast ma seda teen. Täpsemalt küll inimesi on, aga suur osa administraatorid eriti neid töövahendeid ei rakenda (nt viimase aasta aja jooksul olen ma teinud selliseid tavakasutajatele mittevõimaldatud toiminguid üle 20x enam, kui Avjoska). Siin võib ka küsida, et millisel administraatoril on rohkem võimalusi konflikti sattuda: sel, kes harva midagi teeb, või sel, kes pidevalt pildis ja julgeb ka keerukamaid teemasid puudutada.
:Käesoleva aastanumbri sees olen teinud siin keeleversioonis nii umbes nelituhat toimingut, mille sisse jääb päris suur hulk igat masti kommentaare (rääkimata suurest hulgast interaktsioonidest väljapool seda). Selles osas võiks vajada vähe täpsustamist, et kus need probleemid täpselt esinevad, sest nii suurest valimist leiab vast nii mõndagi.
:Mulle valmistas siin muidugi eriti suurt pettumist Andrese tegevus, kes käitus äärmiselt impulsiivselt ja läbimõtlematult. Eriti veidrad on need kommentaarid, et tehku ma kaastööd, aga ärgu olgu administraator, sest need ei adresseeri ju grammigi probleemi ennast ning lisaks ignoreerivad asjaolu, et seal arutelus polnud midagi seotud administratoorsete tegevustega. Kuidas suhtuda sellistesse ja teistesse viimase aja läbimõtlemata arvamusavaldustesse? Aga eks me vaikselt suhtleme sel teemal ja harjutame seda teineteisemõistmist ning küllap on meil mõlemal siit midagi õppida.
:Märt on tõestatult valetanud ja laimanud ning rünnanud vikipediste ehk siin polegi midagi arutada. Tema jäädav blokeerimine kõigist Wikimedia projektidest oleks mitte ainult kooskõlas Vikipeedia üldiste käitumisreeglitega, vaid ka elementaarne teguviis. MTÜ ridadest ta juba välja heideti (sh kinnitas väljaheitmise üldkoosolek ülevoolava häälteenamusega ja selle saavutamiseks peab ikka väga paljudel inimestel jalgade peal trampima).
:Sina Kaniivel oled propageerinud nt Pikselt administraatoriõiguste äravõtmist ja kiusanud kasutajat Merleke5 ja siis räägid, et mina käitun juba aastaid sobimatult, aga sa pole kogu selle aja jooksul selle kohta kunagi sõna võtnud? See tekitab mul hulga küsimusi. Eriti olukorras, kus sa pole varem ennast tagasi hoidnud, et enda rahulolematust demonstreerida.
:Üldiselt oleks soovitatav inimestega rääkida, kui on muresid. Ei tasu oodata, et keegi kuidagi oma käitumist muudaks, kui teemat isegi tõstatatud pole. Ei ole ma veel kohanud inimest, kes mõtteid lugeda mõistaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 00:29 (EEST)
::Tänud selgitamat. 2 küsimust. Kuidas sa järgmisel korral sarnases olukorras näed end käituvat? Kuidas Kaniivel on kiusanud kasutajat Merleke5? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 21:54 (EEST)
:: Ivo oleks võinud oma arusaama, et usaldushääletuse 1:4 suhe pole kohane, varem väljendada. Näiteks siis, kui ta ähvardas Adeliinele ja Monale usaldushääletuse algatada ([[Eri:Erin/5872564]]). Muidu jääb mulje, et reeglid vajavad muutmist just siis, kui need endale ebameeldivad tagajärjed kaasa tõotavad tuua. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)
:::Polnud mul siis halli aimugi, et selles osas mingit jaburat 1:4 jaotust rakendatakse (kui palju meil neid hääletusi üldse toimub; isegi uusi administraatoreid valitakse haruharva). Mis puutub aga minu seisukohade väljendamist, siis olen vahetanud Andresega nii u 50 kirja ja tõin selle juba algul välja. See siin oli aga selline farss, et sellesse otseselt sekkumiseks ma tõesti vajadust ei näinud.
:::Küll oli mul juba meelest läinud, et kuidas Adeliine siis nende mallide lisamisega käitus. Pean seda äärmiselt kohatuks mistahes vikipedistile, olgu ta siis administraator või mitte. Ja kui inimene ennast selle peale õigustab ja sellist tegevust jätkab, siis ongi vaja meetmed rakendusele võtta. Bioneerilt võeti vähema eest administraatoristaatus ära. Lühikese aja jooksul risustada üle tuhande artikli ja jätkata tegevust hoolimata eri kasutajate pöördumistest... See konkreetne vastus, nagu isegi näha võid, oli aga muidugi Adeliine kommentaarile, kus ta selgitas, et Mona ju ka teeb nii. Siis polegi muuda vastata, et sel juhul võib ka mõlemad Vikipeediat kahjustava tegevuse eest vastutusele võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

Teen ettepaneku [[:Wikimedia Eesti]]le pakkuda kiirreageerimis[[:süütel|süütliga]] (s.t lühikese [[:süütenöör]]i- ja eriti tundliku [[:kapseldetonaator]]iga) adminnidele, enne [[:Läbipõlemissündroom|läbiõlemist]] koos [[:plahvatus]]ega, mõnd [[:rehabilitatsioon]]ipaketti koos [[:rekreatsioon]]iga jne, siis kestavad inimesed kauem ja teos nimega wiki saab ka parem. Lisaks soovitus, mitte ajada inimesi kokku nn videokoolitustele kui sisuks on ainult paar tundi jahumist. Kui adminni tööd käsitletakse ainult tehnilise tööna, siis puuduks selles ju suhtlemine teiste inimestega jne. [[Kasutaja:suwa|suwa]] 16. juuni 2022, kell 01:26 (EEST)

Ma tahaksin, et meil oleks siin hea olla. Ma usun, et Ivo ka tahaks seda. Kuidas seda saavutada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 10:19 (EEST)

:Rahuneme maha. Kõik ongi hästi. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 14:08 (EEST)

:{{poolt}} ehk administraatoriõiguste äravõtmise poolt.

:Nõus osaliselt või täielikult Andrese, Adeliine, Märt Põderi ja Kaniiveli erinevate argumentide ja pikema kogemusega Ivoga suhtlemisel.

:Administraator on Wikipedia nägu ja esindaja. Redigeerijatel ja teistel kaastöölistel peab olema tunne, et administraatoritega on turvaline suhelda, ning et ühe või teise administraatoriga läbi käies nii Wikipedias kui ka väljaspool Wikipediat ei peaks käima nagu kikivarvul.

:Administraatori-poolsed isiklikud (vastu)rünnakud ja ähvardamised ei ole aktsepteeritav käitumisviis, ning tõenäoliselt ei vasta selline käitumisviis ka Wikimedia ''Code of Conduct'' juhendile. (tunnistan, et pole seda lugenud)

:Mis puutub siinjuures artikli [[Arutelu:Eesti keel|Eesti keel arutelusse]], siis seal on võimalik Ivo kodanikupositsiooniga [[Kasutaja:Piret-Tartu]] kirjutatu suhtes nõus olla, ning leida Pireti kirjutatule ka põhjendatud vastuväiteid.

:Sellegipoolest lasub administraatoril vastutus olla igas olukorras diplomaatiline, sealhulgas ägedate vaidluste puhul.

:Piret-Tartu väidetega võibki üldse mitte nõustuda, kuid on võimalik, et seejuures ebameeldiv administraatori-poolne käitumine pealtnäha või päriselt keeruliste kasutajate suhtes võib suhteliselt märkamatult kanduda mingil hetkel üle teistele Wikipedia kaastöötajatele. — Näiteks võivad neil kaastöötajail olla administraatoriga lihtsalt sügavad eriarvamused, tema omast erinevad maailmavaade, ellusuhtumine, elulaad jms., ning oma argumentide pealesurumiseks ja/või muidu temaatiliselt viisaka vaidluse forsseeritud lõpetamiseks kasutab administraator oma jõupositsiooni ära. Kordan igaks juhuks üle, et see on lihtsalt hüpoteetiline näide.

:Suur kaastöö maht ja muud vägagi tänuväärsed saavutused ei tohi olla argumendiks, mis takistaks administraatoriõiguste äravõtmist. Selline käik ei takista edaspidist Vikipeedias toimetamist ja sisu parandamist, lisamist ja täiendamist.

:Liiatigi on võimalik leida uusi administraatoreid, kelle käitumine paksu verd ei tekita. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 16. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)

Seitse päeva möödas ja hääled pooleks, elik konsensus puudub. Andres, kas loed hääletamise lõpetatuks? Kordan siinkohal veel oma ettepanekut kokku leppida mingi hea tava suhtes, et konfliktolukorrad juba eos lahendada. Ebaviisakuste puhul nt kestahes administraatori hoiatus, hoiatuse eiramise korral patustajale nõue jääda (mõneks ajaks) eemale konflikti põhjustanud arutelust või artiklist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 22:47 (EEST)
::: Hääletuse tähtaeg on 14 päeva. Reglemendi järgi on tegu usaldushääletusega, mis järgib samu reegleid nagu administraatoriks valimine. See tähendab, et administraatoriks olemise vastu antud hääl on tunduvalt kaalukam kui poolthääl. 
::: Hea tava kokkuleppimise vastu mul midagi pole. Leian, et sellisel juhul peavad olema kokku lepitud ka tõhusad jõustamise vahendid.  {{allkirjata|Andres}} 
::::Reglementi pole niikuinii jälgitud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 02:41 (EEST)
::::: Kui Sa sellele apelleerid, tuleb hääletus peatada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:04 (EEST) 
::::::On ilmne, et 1) reeglite jälgimisega pole toime tuldud ning 2) reeglid tuleks põhjalikult ümber teha ja need vajaks olulist täiendamist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:10 (EEST)
:Minnekoni küsimustest esimesele vastamisel sobiks vast alustada sellest, et eks ma muidugi oskan seda tagasisidet arvesse võtta. Samas olen nende 16 aasta jooksul säärastesse olukordadesse sattunud ikka üsna vähe ja nii võiks juba vaikimisi eeldada, et ega sellist asja pole vast naljalt uuesti oodata.
:Kaniivel tühistas massiliselt kasutaja Merleke5 muudatusi (sh igati korrektseid lingiparandusi), eemaldas ta usaldatud kasutajate rühmast ning ma ei klassifitseeriks ka tema kõneviisi kuidagi just abivalmiks ega selgitavaks. Oleks veel antud kasutaja kuidagi vandaalitsenud, aga väga ilmne oli, et Merleke püüdis Vikipeediat parandada ning samuti oli ta varasemalt pälvinud tunnustust oma hea töö eest. Siis aga lendas Kaniivel peale ja hakkas läbi suruma enda arusaama sellest, kuidas tuleb linke teha ning ei vaevunud seda korralikult põhjendama. Asi nägi väga selgelt klassikalise kiusu moodi välja ja ma tõstatasin selle teema ka siis.
:Huvitavaid kommentaare leiab siit küll veel. Marduse ainuke kogemus minuga suhtlemisel on see, kui MTÜ soetas talle [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 53#Vikipeedia jõulutunnel|jõulutunneli]] projekti raames sülearvuti (kus ta miskipärast mainis kirjavahetuses Märti), ning peagi pärast seda kaitses ta üldises arutelus Märti teemal, millest ta mitte vähimatki ei teadnud. Järjestikku sellistesse aruteludesse sattumine näib juba &quot;natuke&quot; kahtlase kokkusattumusena. Eriti, kui kirjutada, et &quot;Ivo kodanikupositsiooniga&quot; võib nõustuda, aga lisab juurde hüpoteetiline näide, mille pole antud olukorraga mingit pistmist, ning seejuures väljendab selget arvamust teemal, millega endal justkui kokkupuudet pole. Tekib palju küsimusi.
:Või kui vaadata algset artikli arutelu, siis pean Andrese reageeringut ja kommentaare täiesti sobimatuteks, kahepalgelisteks ja sellist impulsiivset käitumist administraatorile ülimalt sobimatuks. Mis me siis sellega teeme?
:Kui hakata administraatoreid selle järgi hindama, et kuidas keegi kuskil aruteludes osaleb, siis saaks igasugu huvitavaid tulemusi. Nt on meil suur hulk administraatoreid, kes on üsna väheaktiivsed ja/või satuvad arutelulehekülgedele harva. On nad siis üldse tegelikult administraatorid? Meil on ka administraatoreid, kes teevad väga asjalikke kommentaare, aga kui paljud saaks panna käe südamele ja tunnistada, et nemad pole kunagi eksinud? Kui hakata ikka sellist nõiajahti pidama, siis saaks 2/3 pikema jututa maha võtta. Või kui hakata konkreetseid kommentaare taga otsima, siis nt Avjoska kaastööd vaadates jäi esimesena silma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:Oop&amp;diff=prev&amp;oldid=3716216 see]. Kui eesmärgiks on aga hea õhkkonna loomine, siis pole see nagu päris see.
:Nagu varem mainida jõudsin, siis kogu aeg on olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Samas võiks mõelda ka sellele, et moodustada nö sõbraliku tagasiside töörühm, kes tegeleks uute kasutajate vastuvõtmise, erinevate tüliküsimuste rahustamise ja mistahes üldiste pöördumistega Vikipeedia poole. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 01:33 (EEST)
:::Kaniiveli-Merleke5 asjast jääb mulle teistsugune, pigem vastupidine mulje, aga see selleks. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:04 (EEST)
:::: Ümbersuunamislehele linkimise osas põhjendasin ma kasutajale Merleke5 enda seisukohti, muuhulgas ka viitega ingliskeelse viki juhenditele. Merleke5-lt ei tulnud vastuargumente, ainult see, et tal on oma süsteem ja talle meeldib nii rohkem. See pole ka minu personaalne arusaam siin vikis, sama seisukohta väljendasid mh Adeliine, VillaK, Andres. Seisukohta, et lingid ümbersuunamislehtedele tuleks asendada otselinkidega, pole tegelikult keegi peale Merleke5 kaitsnud. Nii et mida siis teha, kui Merleke5 jätkab sama moodi? Muidugi tegin tühistamised ärritunud meeleolus ja ründavalt, ja ka mõned mu kommentaarid peegeldasid seda meeleolu. Iseenesest on artikli olukorda halvemaks tegeva muudatuse tühistamine õige, aga inimesed võivad seda tajuda kui rünnakut endale. Ilmselt tegin vea, kui hakkasin kohe tühistama, oleksin võinud eelnevalt rohkem selgitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)

:::::Arvestades kui vähe oli selgitamist, kui lakoonilised olid kommentaarid ja kui järsk reageering, siis ma ei näe mingit mõistlikku viisi, kus Merleke5 poleks saanud seda ründavalt tõlgendada. Ja kui ikka keegi nii järsult sisse sõidab, siis on keeruline ka mingite argumentidega hiilata või üldse aru saada, et mis ja miks toimub. Kuidas sa käituks ja arutleks, kui ma tühistaks sinu 20 viimast muudatust ja ütleks, et sellised muudatused ei sobi? Sest reaalsuses nii sa käitusid. Jätsid lühida kommentaari, et &quot;ära nii tee&quot; + loe inglise vikist ja tühistasid järjest tema muudatusi. Seejuures oli sinu tühistatud muudatuste seas ka reaalselt vajalikke lingiparandusi, ehk vähemalt mulle näis, et sa olid äärmiselt pealiskaudne ega süvenenud tehtud muudatustesse. Mis mulje see administraatoritest jätab? Minu hinnangul on see käitumine oluliselt hullem, kui mistahes asi, mida ma suudaks mõnele arutelulehele möllama tulnud tegelasele öelda.
:::::Kui sa oled selle vastu, et mina administraator olen, siis ok. Aga sel juhul olen ma 100% veendunud, et ka sina ei tohiks kah administraator olla, sest sinu tegevus seal oli minu hinnangul oluliselt hullem, kui minu tegevus tolle artikli arutelus. Topeltstandardeid ma aga ei salli. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

::Sülearvuti eest olen ma MTÜ-le südamest tänulik.

::Kirjavahetuses mainisin ma Märti esimest korda seetõttu, et ma nõstun [[Arutelu:Multimeedium||tema hinnanguga eelistada sõna &quot;multimeedia&quot; sõna &quot;multimeedium&quot; asemel]]. Seda, et Ivole Märt ei meeldi, sain ma alles kirjavahetuses teada.

::Üldse oli kogu lugu selline:

::Kirjavahetus Ivo algas 23. detsembril 2020, kui esitasin taotluse Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot;-projekti raames uue arvuti saamiseks. Minu senised masinad olid kõik Windows XP-ga ja vanad.

::Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot; kingituste jagamisel osales kingijagajana Ivo, kes 28.12.2020 teatas, et minu taotlus sülearvuti saamiseks sai MTÜ poolt rahuldatud. Kas kingituste jagamisel osales veel keegi teine, seda ei tea. Samuti ei ole kuskil avaldatud (või ma ei mäleta, et oleks avaldatud), kas kingituste saajaid oli veel ja kes nad olid.

::Vahepealne kirjavahetus puudutas arvuti kättesaamise logistikat.

::29. detsembril 2020 teatas Ivo, et oli tellimuse sisse andnud. Samas kirjas küsis ta &quot;P.S.&quot; real, kas ma ei tahaks hakata MTÜ liikmeks (veel enne, kui olin arvuti kätte saanud). Päeva jooksul arutasime e-mailitsi, et mida see MTÜ liikmesus kätkeb. Sama päeva õhtul sain arvuti Euronicsi laost kätte ja avaldasin Ivole tänu.

::20. jaanuaril 2021 küsis Ivo üle, et mis plaan mul selle MTÜ liikmesuse osas on, et kas liituda või mitte.

::Mina kirjutasin vastu, et rahaline seis liitumist ei võimalda, kuigi viitasin, et võiksin kunagi hiljem liituda, kui rahaline seis paraneb.

::22. jaanuaril mainisin kirjavahetuses Ivole esimest korda Märti, sest ma nõustun Märdi käsitlusega sõnast &quot;multimeedia&quot;. Kuna ma vaatasin järele, et Märt Põder on MTÜ liige, siis tekkis põhimõtteline nõusolek MTÜ-ga liitumiseks, kui rahaline seis paraneb.

::Samal päeval (22.01.2021) kirjutas Ivo vastu, et Märdi liikmesus on küsimärgi all, ning et Märt olevat suutnud MTÜ liikmetega üsna tugevasti tülli minna, ning Ivo nimetas Märti keeruliseks isiksuseks.

::Kui ma küsisin, mis on tüli põhjuseks, siis kirjutas Ivo, et Märt on keeruline isiksus, ning et väidetavalt olla tal ka teistes organisatsioonides samu probleeme olnud.

::E-posti kaudu Ivo oma positsiooni Märdi kohta ei põhjendanud.

::Kuna küsimused jäid vastuseta, hakkasin vaatama, et mis üldises arutelus üldse toimub, et saada asjades selgust, et miks keegi Eesti Vikipeedias (kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti MTÜ liige?) sooviks MTÜ mistahes liikmest lahti saada. Märdi vastu suunatud väiteid ei pidanud ma piisavalt põhjendatuks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
:::Küsimus, kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti liige, on köömes (palun faktivea kohta vabandust), sest siis, kui toimus Wikimedia Eesti 2020. aasta &quot;Jõulutunnel&quot;, oli Ivo väga tõenäliselt juba Wikimedia Eesti MTÜ liige. Küsimus oli ajendatud sellest, kas Ivo lahkhelid Märdiga olid üleval veel enne seda kui Ivo oli saanud Wikimedia Eesti MTÜ liikmeks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:15 (EEST)
::::MTÜ asutajana olen olnud selle liige algusest peale. Märt liitus oluliselt hiljem ja ta on ka ainuke inimene, kes on kunagi MTÜst välja heidetud ning selleks oli vaja ikka parajate jälkustega hakkama saada (tolle arutelu ajal oli ta välja heidetud juhatusest, aga MTÜ liikmeskonnast väljaheitmine tuli hiljem). Kui võrrelda minu tegevust siin ja Märdi tegevust MTÜs, siis on see nagu võrrelda jalutuskäiku pargis vene sõduri külaskäiguga Butšasse. Küsimus pole siin minu isiklikus arvamuses, sest MTÜ liikmeid on väga palju rohkem ning kõigil on üldkoosolekul üks hääl. Liikmesuse küsimused on iga MTÜ enda teha ning nende otsuste vaidlustamine ei käi Vikipeedias.
::::Sulle sai tõesti mainitud, et äkki tahad MTÜ liikmeks astuda, sest see on asi, mida meenutame rutiinselt kõigile vikipedistidele. Mõistetavatel põhjustel on huvi, et piisav kogus vikipediste oleks vastavas infoväljas (seda eesmärki täis ka see meeldetuletus üldises arutelus). Kirjavahetuses kõlanud mainimise peale tundsid huvi, et mis sellega kaasneb ja nii ma seda selgitasin. Kuna mingit ei/jah vastust ei tulnud, siis pärisin hiljem üle, et kas asi siis pakub huvi või mitte. Vastasid, et &quot;Kuna Märt Põder on ka MTÜ liige, siis põhimõtteline nõusolek liitumiseks on nüüd olemas&quot;, aga täpsustasid, et rahaline seis seda hetkel ei võimalda (märkus: MTÜ liikmetel on viieeurone aastamaks). Seda ei hakanud ma uurima, et kuidas on viie euro leidmine aastas keeruline ja rohkem seda teemat ei tõstatanud. Küll ei pidanud ma vajalikuks ka lahkama hakata Märdi isikuküsimust, mis on üsna elementaarne, sest sa polnud MTÜ liige. Selle ja üldise arutelu episoodi vahele jäi aga mitu kuud. Samamoodi on keeruline sattuda järsku siia arutellu, kui olla üsna harv viki külastaja. Ehk selline lähedane suhe isikuga, kes on kuskilt mõjuvatel põhjustel välja heidetud, tekitab küsimusi sinu motiivides. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

:::::Märt pole kunagi kedagi tapnud ega vägistanud, nii et sinu kirjeldus tema tegevusest MTÜ-s on ääretult ebaviisakas ja solvav ja ma mõistan sinu kirjelduse hukka.
:::::Küsida kingi andmise ajal ja selle järel, kas ma tahan MTÜ liikmeks astuda, on imelik, sest jäi mulje, nagu oleksid sa oodanud kingituse eest mingit vastuteenet vms.
:::::Mainin lisaks, et mul pole Märdiga lähedast suhet. Tal on oma eraelu ja sõbrad. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 07:20 (EEST)

::::Seda väitsid praegu sina. Üldse oled sa teinud palju huvitavaid väiteid olukorras, kus sa kõnealustest teemadest mitte midagi ei tea, aga julgel toonil seisukohti võtad.
::::Ja millal ma oleks pidanud seda küsima, kui mitte oma viimases kirjas? Sealt kirjavahetusest ei ole mitte kuidagi võimalik välja lugeda mingit vastuteene ootust ning kohe kindlasti poleks sinu liitumine MTÜga olnud mingi teene. Ei ole meil ka liikmetest puudust ja ei hakkaks me kunagi mingeid liikmeid ostma. Näib, et sul pole halli aimugi, kuidas MTÜd tegutsevad. Seal sai lähtutud eeldusest, et oled uut arvutit vajav vikipedist ja sulle see arvuti hangitud. Takkajärgi tarkus küll räägib selle eelduse kahjuks, sest peale Märti toetavate kommentaaride pole selle konto alt pärast seda eriti muudatusi tulnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 07:58 (EEST)
::::::Küsida oleksid võinud ka mõnel muul ajal, vähemalt nii, et kingituse saamise ja MTÜ-ga liitumisega küsimise vahele oleks jäänud arvestatav ajaline nihe.
::::::Arvuti eest olen ma tänulik ja seda ma ei väsi kordamast. Vikipeedia toimetamisega tegelen ma vajadusel ikkagi edasi ja siiani suhteliselt uue arvutiga on mul seda ka mugavam teha.
::::::Kuid Vikipeedia toimetamisele ja üldse kogu Eesti Vikipeedia õhustikule ei mõju hästi sinu sõnavõtud teiste Vikipeedia projektiga seotud inimeste suhtes, olenemata sellest, kas nad on olnud Vikipeediaga seotud varem või praegu. See, et sina võrdlesid Märdi tegevust MTÜ-s Butša kuritegudega, on vägivaldne, ning väärib ülimat hukkamõistu. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 08:39 (EEST)
::::Ja kuidas oleks kuu hiljem saadetud päring saanud teistmoodi mõjuda? Siis oleks see olnud veel juhuslikum ja seda küsitavam, et miks järsku nüüd sinu poole pöördutakse. Või kuidas? 
::::Mittetulundusühingud on isikute vabatahtlikud ühendused, mis koondavad inimesi, kes soovib arendada vastavate MTÜ-de eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Wikimedia Eesti eesmärgiks on toetada vikiprojektide arengut Eestis ning peaasjalikult koondab see seega ilmselgetel põhjustel vikipediste, sest kellele ikka vikiprojektide hea käekäik kõige rohkem korda läheb. Küll ei ole kaugeltki kõik Eesti vikipedistid selle MTÜ liikmed ehk aeg-ajalt on vajalik inimestele meelde tuletada, et selline MTÜ on jätkuvalt olemas ja inimesed, kes sooviks selle põhikirjalistesse eesmärkidesse panustada, on oodatud liituma.
::::Iga MTÜ puhul on risk, et liituda võib ka mõni mitte nii heade kavatsustega inimene. Meie puhul realiseerus see risk Märdi isikus. Seepärast heideti ta ka MTÜ kahjustamise pärast sellest välja. Seega on sulle teadaolevate faktide kohaselt Märt kuskilt organisatsioonist vastuvõetamatu käitumise pärast välja heidetud, aga sa ignoreerid seda pisikest asjaolu, kaitsed Märti ning süüdistad inimest, keda sa absoluutselt ei tunne. Mida peaks selle peale arvama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 08:54 (EEST)

::::::Üks kuu hiljem on liiga vara. Arvestatav ajaline nihe on selliste asjade puhul mitu-mitu korda pikem.
::::::See, justkui Märdi kavatsused poleks 'nii head' olnud, on sinu väide. Praegugi ei ole sa põhjendanud, milles see sinu väidetav Märdi &quot;vastuvõetamatu käitumine&quot; seisnes, ning miks ta olevat sinu meelest &quot;probleemne isiksus&quot;. Samuti sinu väide, et Märdil olevat olnud teisteski organisatsioonides samu probleeme, on igasuguse faktitõestuseta kuulujutt. Ma tõesti ei tunne sind, Ivo, aga Märdi kohta kasutasid ''sina'' kohatuid väljendeid, siinsamas, ning sinu süüdistused Märdi suhtes ei ole siiani piisavalt põhjendatud. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 09:18 (EEST)
::::Lihtsalt kuulujutu põhjal ei viska ükski organisatsioon kunagi enda liikmeid välja. Seega ei tasu oletada, et etteheited pole põhjendatud. Küll ei lahka aga organisatsioonid enda liikmesuse küsimusi Vikipeedias. Asjaolu, et Märt on MTÜ-d kahjustava tegevuse pärast sealt välja heidetud, on avalik teave. See on fakt ja seda ei muuda kuidagi see, mida sina selle põhjendatusest arvad. Kui sulle ei piisa aga asjaolust, et paljud selle organisatsiooni liikmed on pidanud tema käitumist vastuvõetamatuks ja soovinud tema väljaarvamist, siis poleks aga pealegi niikuinii vahet, et mida mina selle kohta räägin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 09:54 (EEST)

Hääletus on peatatud, sest reglementi pole jälgitud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)
:Millega on põhjendatud see, et reglementi pole justkui järgitud? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
::Mina saan nii aru, et Andres algatas reglemendis mainitud arutelu ja teised oleks pidanud mitte hääletama administraatoriõiguste äravõtmise poolt või vastu, vaid jõudma selgusele, kas teha usaldushääletus või mitte. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:07 (EEST)
:::Kas sellisel juhul tuleks Andresel küsimus uuesti tõstatada, esiteks et ''kas'' alustada umbusaldushääleetust ja siis alles hääletada? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:13 (EEST)
::::Mulle tundub, et 1) mõningane arutelu on toimunud, päris mitme kaastöölise osavõtul, 2) rangelt võttes ei ole siit aru saada, kes pooldab usaldushääletuse algatamist ja kes mitte, sest sellisel kujul küsimust ei ole otseselt tõstatatud/teadvustatud, 3) selle asemel on tajutud hääletust õigust äravõtmise kohta ja hääletatud seda. Kas saab siit arutelust järeldada, et &quot;arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja&quot; või peaks seda spetsiaalselt väljendama? Juhul, kui see toetus selgub, võib keegi hääletuse välja kuulutada. Või peaks enne vaatama, kas keegi peale Ivo soovib veel protseduuri ja reglemendi ülevaatamist? Mis põhjendusega? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:21 (EEST)

Reglemendi rikkumise võib igaüks vaidlustada, ja seda hääletut ei saa legitiimseks pidada. Mina seda protseduuri uuesti ei alusta, aga kui keegi tahab seda teha, siis palun tehku reglementi täpselt järgides. Ma arvan küll, et tuleb teha täpselt reglemendi järgi, siinne arutelu ei asenda eelarutelu. 

Ivo ei ole reglemendiga rahul. Igaüks võib teha ettepaneku reglemendi muutmiseks, muidugi koos põhjendusega. Siis tuleb seda arutada ja hääletada. Põhjendus võiks olla see, et administraatoril on suurem võimalus endale vaenlasi koguda, seetõttu tuleks administraatoristaatuse äravõtmise poolt antud hääle kaalu (praegu neljakordne) vähendada. Praeguse hääletuse jõudude vahekorda see ei muudaks, kui just poolt- ja vastuhäälte vahekorda ei võrdsustata. Võib-olla võiks ka administraatorihääletusel vastuhääle kaalu vähendada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 12:17 (EEST)

Minu arust saab küll juba praegu järeldada, et mitu kasutajat toetavad usaldushääletuse tegemist, aga võib ka eraldi seda küsida. Samas mulle tundub, et hääletust ei tohi veel alustada, sest arutelu teema (ja reglemendi?) üle pole lõppenud. Hääletada saab pärast seda, kui osapooled on saanud oma väited ja vastuväited esitada (mõistliku aja jooksul). Muidu juhtub nii nagu meil siin hääletustega kipub olema, et hääl antakse ära esmamulje põhjal ja arutelu (kui üldse) tuleb hiljem ja seda ei märgata või ignoreeritakse. Ma tahaks näha, et adminnistaatuse äravõtmise toetajad ütlevad, kas ja mida Ivo saaks praegu ja edaspidi (minevikku muuta ei saa) teha, et usaldust (taas)saavutada. Siis Ivo saaks vastata, et kas ta teeb seda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 13:57 (EEST)
:Arutelu võib jätkata kas siin või mujal, hääletada võib ka, aga hääled ei lähe arvesse.
:Minu meelest ei saa mitteusaldajalt nõuda, et ta ütleks, mis tingimusel ta hakkaks jälle usaldama. Aga minu loogika järgi peaks mul tekkima sisemine veendumus, et sellist häirivat käitumist enam oodata ei ole. Ma ei oska öelda, kui pikka aega on tarvis ja mida täpselt peaks Ivo tegema. Tarvilik tingimus oleks see, et Ivo hakkaks teistmoodi käituma.
:Aga ma ei leia enam, et administraatoristaatuse äravõtmine oleks parim viis asja lahendada ja ma ei kavatse enam selle poolt hääletada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:46 (EEST) 

Kogemus näitab, et administraatoristaatus võimaldab ühiselt kokkulepitud tingimusi eirata, varem oli see levinum, praegu on kontroll omaloomingu osas tõhusam. Nt. admin (ja mu kauge sugulane) Taivo eiras aastaid pikkades artiklites korduvate siselinkide nõuet, vaatamata mitmele meeldetuletusele [[Kasutaja:Taivo/Arhiiv1#Siselinkidest]]. Ma arvan, et vikipedistid võiks panustada eelkõige sisuloomele, mitte isiklikele suhetele ja tegelikult tuleks igal administraatoril Kruusamäe juhtumist ka enda osas vastavad järeldused teha. Vikipeedias kipuvad isiklikud suhted kujunema Gustav Naani seisukohtade järgi: &quot;Üldtuntud spetsiifilne intelligentlik joon on '''individualism'''... madal valulävi soodustab seda, et intelligents kaldub üsna tihti nägema katastroofi seal, kus on lähenemas ainult avarii, ja nõuab seepärast rooli järsku pööramist, mis ise võib põhjustada avarii. Tõeline intelligent on seepärast väga halb valitseja... osalt on intelligentsi spetsiifilised jooned seotud professionaalsete teadmistega, osalt kriitilise analüüsi oskuste ja kalduvustega, osalt '''psühhofüsioloogiliste organisatsioonidega''' (sügavad elamused, hingepiinad).&quot; Vikipeedia aruteludes kipuvad subjektiivsed emotsioonid objektiivseid teadmisi varjutama. --[[User:Kask|&lt;span style=&quot;color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C&quot;&gt;'''Kalev Kask'''&lt;/span&gt;]] 18. juuni 2022, kell 11:30 (EEST)
==[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]==
Teeb suurepärast kaastööd ning kahel korral ka kuu vikipedistiks valitud, võiks administraator olla. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 13. august 2022, kell 00:30 (EEST)

:Üldiselt nõus kandideerima, kuigi nõue &quot;taipab, kuidas Vikipeedia töötab (saab aru selle toimimispõhimõtetest ja käitub vastavalt)&quot; tekitab pisukest kõhklust, sest 100% viki toimimist vast ei hooma. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 13. august 2022, kell 08:00 (EEST)
::100% ei hooma vast keegi. Mulle tundub, et üldjoontes on sul Vikipeedia toimimispõhimõtted hästi teada ja kvalifikatsioon administraatorirolliks olemas. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. august 2022, kell 10:14 (EEST)

=== Hääletus (27. augustini)===

----
{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. august 2022, kell 11:02 (EEST)</text>
      <sha1>gk3geide8jfnfxvxko9yqo481s8792n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177280</id>
      <parentid>6177266</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:34:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metzziga</username>
        <id>148707</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sillerkiil */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="47292" xml:space="preserve">{{arhiiv|laius=150px|otsi=ei|lingid=
[[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid/Arhiiv|Hääletuste arhiiv]]
}}

Sellele leheküljele tehke palun ettepanekuid, kes võiks olla [[Vikipeedia:Administraatorid|administraator]], ning kirjutage oma kommentaarid kandidaatide kohta. Täpsemalt saab lugeda leheküljelt [[Vikipeedia:Administraatorid]].

Märgi oma hääl kandidaadi järele malli abiga {{poolt}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{poolt}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{vastu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{vastu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{erapooletu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{erapooletu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; ning lisa ka oma allkiri/nimi. Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad. Hääletus kestab 14 päeva.

==[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] (allkirjaga Ivo)==
Teen ettepaneku administraatoriõigused ära võtta sobimatu käitumise tõttu. Mind ajendas tema sõnavõtt lehel [[Arutelu:Eesti keel]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:12 (EEST)
:Ma leidsin reglemendist niisuguse punkti: &quot;Administraatoristaatuse äravõtmise hääletusele ehk usaldushääletusele eelneb arutelu administraatori võimaliku probleemse tegevuse üle. Arutelust tuleb eraldi teatada administraatorile, kelle üle arutelu toimub. Kui arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja, siis on hääleõiguslikul Vikipeedia kasutajal õigus algatada hääletus.&quot; Ma ei ole seda järginud. Kas hääletus tuleks peatada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:27 (EEST)
:: Minu meelest on selle sõnastuse mõte selles, et tagada, et usaldushääletust ei algatataks lihtsalt ühe kasutaja hetkeemotsiooni pealt, vaid ainult siis, kui hääletusel on laiem kandepind. On näha, et usaldushääletusel on laiem kandepind. Probleem selle hääletusega on pigem see, et küsimus on siin sõnastatud tavapärasega võrreldes vastupidi. Peaks olema samapidi, et need, kes toetavad Ivo jätkamist administraatorina, annavad poolt hääle, kes ei toeta, on vastu. Tegemist on administraatorihääletuse kordushääletusega. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:42 (EEST)
::: Jah, poolt- ja vastuhääled on vastupidi, muidu samad reeglid. Poolthääl läheb nelja eest. Aga segamini vist kellelgi ei lähe.
::: Kui keegi nõuab hääletamise peatamist, siis ma teen seda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 15:05 (EEST) 
:::: Hääletus on peatatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)

:Olen seda ammu mõelnud, et käitumine on... nojah, sõnu pole. olen nõus Sinu ettepanekuga. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 13:17 (EEST)
:Vastu. Ivo reaktsioon seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele on küll ärritunud, kuid väljenduslaad on viisakam kui nt Avjoskal mõnelgi juhul olnud on (ja noil juhtudel pole Andres kuidagi reageerinud - quod licet Iovi?). See kõik aga on kõige tavalisemat sorti arutelu, millel ei ole Ivo kui administraatori tegevusega mingit pistmist. Siin lööb nüüd jälle välja see kujutlus, justkui oleks administraatoristaatus mingi auraha viisakatele ja tublidele rinda riputamiseks ja paradeerimiseks. Tegelikult täidab administraator vajalikke tehnilisi funktsioone ning administraatori valimisel on peamine mitte see, kui ilus, sõbralik või pikk ta on, vaid see, kuidas ta suudab administraatoritele antavaid töövahendeid kasutada. Praegu ma ei näe, et Ivo oleks administraatorina midagi valesti teinud, kedagi blokeerinud, midagi kustutanud või peitnud. Kompetentse administraatori kõrvaldamine halvendab üksnes eestikeelse Vikipeedia toimimist, kuid ei muuda inimese iseloomu ega takista teda aruteludes omatahtsi osalemast. Seega, mis mõte sel on, peale isikliku vaenu väljaelamise? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:14 (EEST)
	
:::Palun lahendusettepanekuid, mida ette võtta, et kaastööline (administraator või mitte, mõne inimese jaoks on tähendusega see, kui temaga suhtleb administraator, isegi, ja võib-olla just eriti siis, kui tal ei ole head ettekujutust, mis administraator on) ei nimetaks teisi kaastöölisi avalikult naeruväärseks, debiilikuks, nõrgamõistuslikuks, madalalaubaliseks jne, halvustades neid ja/või nende kaastööd, ei ähvardaks neid blokeerida, ei jätkaks demotiveerimist ja solvangute abil töötlemist eravestlustes. Sest see ei ole lubatav. Vastus &quot;ära siis käitu nagu debiilik&quot; ei ole vastuvõetav. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:42 (EEST)
:::: Ivo soovitaks läbisõimamist, ja kui see ei aita, siis blokeerimist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:55 (EEST)
:::: Mina soovitaksin kõigepealt ütlemist, et niisugune käitumine ei ole vastuvõetav ega sallitav. Aga edasi ma ei tea. Meil on mõnikord kasutatud blokeerimist, juhul kui kedagi on rängalt solvatud ja solvatu ei anna andeks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:59 (EEST)
:::::Tehniline kommentaar, et administraator saab endalt ise bloki maha võtta (kunagi ammu katsetasime läbi), seega see on vist veidi nagu saadikupuutumatus, et juhul kui on vaja päriselt adminni blokeerida, siis tuleb administraatoristaatus maha võtta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 18:02 (EEST)

::Mul ei ole isiklikku vaenu, kuigi mul mõnikord tekib halbu tundeid. Aga Vikipeedia administraator on muu hulgas ka Vikipeedia esindaja. Ja ma ei tahaks, et Vikipeedial oleks niisugune esindusnägu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
:: Ma ei ütleks, et &quot;seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele&quot; oleks õige. Inimesel on küll teatud vaated ja ta on Vikipeedia suhtes umbusklik, aga tema jutt on täiesti arusaadav, kui vähegi süveneda. Ta ütles ka midagi väga õiget: kui me igas asjas tõendamisega näpuga järge ajame, siis laguneb vikipeedia üldse koost. Me kipume faktitäpsust taga ajama neil juhtudel, kus meie ideoloogia või intuitsioon on öeldavaga vastuolus. Aga kui me midagi niikuinii usume, siis me ei pea tõendamist eriti vajalikuks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:33 (EEST)
:: Kui Sa näed, et Avjoska teeb midagi, mida ei tohiks teha, eks siis reageeri. Mina ei näegi kõike, räägin ainult sellest, mida ma näen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)
::: Ei kiida heaks ei Ivo ega kasutaja Piret-Tartu kohatist sõnakasutust, kuid administraatoriõiguste ära võtmisele olen vastu. Ta teeb administraatorina head tööd, ehkki nii kord aastas kaotab kannatuse mõne kasutajaga, lahendada tuleks juhtumipõhiselt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:36 (EEST)
:::: Missugust lahendust Sa pakud? Võib-olla ta kaotab kannatuse, aga praegu on teine kord lühikese aja jooksul, ja ta teeb seda vähemalt osalt meelega, sest ta peab seda vajalikuks meetodiks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:45 (EEST)
::::: Osutada üle piiri läinud sõnakasutusele ja paluda jääda kõrvale konkreetse isikuga peetavast mõttevahetusest. Meil võiks olla mingi mehhanism selleks, nt kui kolm administraatorit siin lehel patustajat hoiatavad ja konkreetsel teemal enese taandamist nõuavad. Vmt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:54 (EEST)
:: Vastu. Võimekate inimeste väljasöömine on nigel strateegia, niimoodi peab viimane varsti lülitit otsima hakkama. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 20:37 (EEST)
: Vastu, sest Ivo on Vikipeediale oluline kaastööline. Olen siiski nõus, et selline väljenduslaad ei ole nii tavakasutaja kui eriti administraatori puhul aktsepteeritav. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 9. juuni 2022, kell 21:49 (EEST)
::Selleks et kaastööd teha, ei pea olema administraator :) --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 09:01 (EEST)
:::Ma arvan, et mõeldi kaastöö seda osa, mida ainult administraatorid teha saavad. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
: Ivo käitumine on Vikipeediale häbiks ja asi pole suhtluslaadis või üksikutes eksimustes, vaid sügavalt juurdunud lugupidamatuses ning kollegiaalse hoiaku puudumises. Administraator pole aunimetus, mida antakse kaastöö mahu eest või lootuses motiveerida mahtu veelgi tõstma, vaid selles rollis eeldatakse võimekust kõigi kogukonnaliikmetega adekvaatselt suhelda ja eetikapõhimõtete järgimist, mis on praeguseks saanud kirja [[wmf:Universal_Code_of_Conduct/et#2_–_Soovitud_käitumine|üldisse käitumisjuhisesse]]. Kes on vähegi Ivoga kokku puutunud, sellele piisab nende suuniste põgusast lugemisest veendumaks, et Ivo hälbib seal kirjeldatud standardist oluliselt. Mind on Ivo mäletatavasti ähvardanud [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_56#MTÜ_Wikimedia_Eesti_liikmelisusest_(taas_kord)|&quot;jäädavalt kõigi vikiprojektide juurest igaveseks bännida&quot;]] -- pelgalt selliste ähvarduste esitamine on lubamatu ning loob pärssiva õhkkonna kõigi kaastööliste ja kogukonnaliikmete jaoks. Administraatorile sobimatute hoiakute järjepideva väljendumise ees silma kinni pigistada on pikas plaanis äärmiselt kahjulik, vikiprojektid saavad vajadusel suurepäraselt hakkama ka Ivota. Ilmselt eriti väikestes kogukondades on visa kaduma kalduvus hoida end nende häirivate kasutajate pantvangis, kes toodavad väidetavalt head sisu -- kui kasutada [https://www.youtube.com/watch?v=zi6IlA7piFU&amp;t=1628s probleemi kirjeldust Jimmy Walesi Wikimania 2019 lõpukõnest]. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 11:04 (EEST)

: Ma arvan, et lahendus võiks olla see, et kuigi Ivo võib isiklikult arvata, et ka solvangud ja ähvardused on Vikipeedias ja Vikipeediaga seotud eravestlustes teatud juhtudel õigustatud, siis ta möönab, et elementaarse lugupidamise ja viisakuse säilitamine on Vikipeedia projekti üks alustalasid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Five_pillars|Wikipedia:Five pillars], [[Vikipeedia:Põhimõtted]]) ning oodatud käitumine eriti administraatori poolt (nagu teised vikipediastid seda siin on väljendanud ja mis on ka kirja saanud: [[Vikipeedia:Administraatorid]]) ja et ta seetõttu jätab mõne reljeefsema arvamuse edaspidi enda teada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)

: Poolt, et Ivolt administraatoriõigused ära võtta. Tema vihapursked on minus juba varemgi kummastust tekitanud. Selline verbaalne agressiivsus ja sildistamine ei sobi kindlasti Vikipeedia administraatorile. Ei sobi kellelegi, kuid ootused administraatorile on suuremad kui tavakasutajale. Vikipeedias pole ebaharilik, et vaidluses löövad emotsioonid üle pea kokku ja ütled asju, mida hiljem kahetsed. Kahetsemine ja vabandamine asjaosaliste ees oleks märk sellest, et inimene saab aru, et ta toimis valesti ja ta püüab oma käitumist parandada. Hetkel ma ei näe seda. Lihtsalt lootma jääda, et äkki Ivo parandab ennast edaspidi -- ma ei näe sellel peaaegu mingit perspektiivi. Kui ta on juba aastaid nii käitunud ja tagajärgi pole olnud, siis jätkab ta ka edaspidi sama moodi. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 13:49 (EEST)

Olen vastu Ivolt andministraatoriõiguste äravõtmisele. Leian, et see pole kuidagi õigustatud ega õiglane. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 16:14 (EEST)

:Ma ei hakanud enne sõna võtma, kuna leidsin, et see võiks takistada inimestel oma arvamuse avaldamist.
:Hääletusena on see üsna põhjalikult läbi kukkunud. Samas võib seda kasutada inspiratsiooniallikana selliste protseduuride reeglite paikapanekuks. Eelnema peaks mingi aruteluperiood (eelkõige impulssotsuste vältimiseks); reeglid peaks olema eelnevalt selgelt kirjas ja teada (mitte poole pealt lisatud); teavitus peaks oleks paigas ja asjaolud lahti kirjutatud (sealhulgas mõlema osapoole vaade); 1:4 suhe ei ole kuidagi kohane (sellega saaks kõige rohkem kolme inimesega juba pooled siinsed administraatorid maha võtta... kui hääletajaid vähe ja esineb erapooletuid, siis võib piisata ka ühest häälest); võib ka küsida, et kes saavad hääletada (nt administraator kustutab midagi ja pahane kasutaja reageerib). Kellegi valimine administraatoriks ja tema mahavõtmine on tegelikult ka üsna erinevad.
:Praktikas on siin kogu aeg olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Ehk eriprotseduure pole vaja nuputama hakata.
:Seal konkreetses arutelus ootasin ma päris pikalt enne kui sekkusin ja ka siis oli minu esimene kommentaar, et: &quot;Piret-Tartu, sinu suhtusstiil on täiesti vastuvõetamatu&quot;. Asjaolu, et vastav isik sedagi tähelepanujuhtimist ignoreeris, mind küll ei üllatanud. Kui aga Andres teda kaitsma asus, siis keesin tõesti üle ja läksin oma väljendustes üle piiri. Siin pole minu arust kahtlust ja seda oleks ma pidanud vältima.
:Mis puudutab konkreetselt administratoorseid tegevusi, siis asjad nagu nt viimaste muudatuste patrullimine mulle ülearu ei meeldigi. Lihtsalt meil pole piisavalt inimesi, et seda järjepidevalt korralikult katta ja seepärast ma seda teen. Täpsemalt küll inimesi on, aga suur osa administraatorid eriti neid töövahendeid ei rakenda (nt viimase aasta aja jooksul olen ma teinud selliseid tavakasutajatele mittevõimaldatud toiminguid üle 20x enam, kui Avjoska). Siin võib ka küsida, et millisel administraatoril on rohkem võimalusi konflikti sattuda: sel, kes harva midagi teeb, või sel, kes pidevalt pildis ja julgeb ka keerukamaid teemasid puudutada.
:Käesoleva aastanumbri sees olen teinud siin keeleversioonis nii umbes nelituhat toimingut, mille sisse jääb päris suur hulk igat masti kommentaare (rääkimata suurest hulgast interaktsioonidest väljapool seda). Selles osas võiks vajada vähe täpsustamist, et kus need probleemid täpselt esinevad, sest nii suurest valimist leiab vast nii mõndagi.
:Mulle valmistas siin muidugi eriti suurt pettumist Andrese tegevus, kes käitus äärmiselt impulsiivselt ja läbimõtlematult. Eriti veidrad on need kommentaarid, et tehku ma kaastööd, aga ärgu olgu administraator, sest need ei adresseeri ju grammigi probleemi ennast ning lisaks ignoreerivad asjaolu, et seal arutelus polnud midagi seotud administratoorsete tegevustega. Kuidas suhtuda sellistesse ja teistesse viimase aja läbimõtlemata arvamusavaldustesse? Aga eks me vaikselt suhtleme sel teemal ja harjutame seda teineteisemõistmist ning küllap on meil mõlemal siit midagi õppida.
:Märt on tõestatult valetanud ja laimanud ning rünnanud vikipediste ehk siin polegi midagi arutada. Tema jäädav blokeerimine kõigist Wikimedia projektidest oleks mitte ainult kooskõlas Vikipeedia üldiste käitumisreeglitega, vaid ka elementaarne teguviis. MTÜ ridadest ta juba välja heideti (sh kinnitas väljaheitmise üldkoosolek ülevoolava häälteenamusega ja selle saavutamiseks peab ikka väga paljudel inimestel jalgade peal trampima).
:Sina Kaniivel oled propageerinud nt Pikselt administraatoriõiguste äravõtmist ja kiusanud kasutajat Merleke5 ja siis räägid, et mina käitun juba aastaid sobimatult, aga sa pole kogu selle aja jooksul selle kohta kunagi sõna võtnud? See tekitab mul hulga küsimusi. Eriti olukorras, kus sa pole varem ennast tagasi hoidnud, et enda rahulolematust demonstreerida.
:Üldiselt oleks soovitatav inimestega rääkida, kui on muresid. Ei tasu oodata, et keegi kuidagi oma käitumist muudaks, kui teemat isegi tõstatatud pole. Ei ole ma veel kohanud inimest, kes mõtteid lugeda mõistaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 00:29 (EEST)
::Tänud selgitamat. 2 küsimust. Kuidas sa järgmisel korral sarnases olukorras näed end käituvat? Kuidas Kaniivel on kiusanud kasutajat Merleke5? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 21:54 (EEST)
:: Ivo oleks võinud oma arusaama, et usaldushääletuse 1:4 suhe pole kohane, varem väljendada. Näiteks siis, kui ta ähvardas Adeliinele ja Monale usaldushääletuse algatada ([[Eri:Erin/5872564]]). Muidu jääb mulje, et reeglid vajavad muutmist just siis, kui need endale ebameeldivad tagajärjed kaasa tõotavad tuua. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)
:::Polnud mul siis halli aimugi, et selles osas mingit jaburat 1:4 jaotust rakendatakse (kui palju meil neid hääletusi üldse toimub; isegi uusi administraatoreid valitakse haruharva). Mis puutub aga minu seisukohade väljendamist, siis olen vahetanud Andresega nii u 50 kirja ja tõin selle juba algul välja. See siin oli aga selline farss, et sellesse otseselt sekkumiseks ma tõesti vajadust ei näinud.
:::Küll oli mul juba meelest läinud, et kuidas Adeliine siis nende mallide lisamisega käitus. Pean seda äärmiselt kohatuks mistahes vikipedistile, olgu ta siis administraator või mitte. Ja kui inimene ennast selle peale õigustab ja sellist tegevust jätkab, siis ongi vaja meetmed rakendusele võtta. Bioneerilt võeti vähema eest administraatoristaatus ära. Lühikese aja jooksul risustada üle tuhande artikli ja jätkata tegevust hoolimata eri kasutajate pöördumistest... See konkreetne vastus, nagu isegi näha võid, oli aga muidugi Adeliine kommentaarile, kus ta selgitas, et Mona ju ka teeb nii. Siis polegi muuda vastata, et sel juhul võib ka mõlemad Vikipeediat kahjustava tegevuse eest vastutusele võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

Teen ettepaneku [[:Wikimedia Eesti]]le pakkuda kiirreageerimis[[:süütel|süütliga]] (s.t lühikese [[:süütenöör]]i- ja eriti tundliku [[:kapseldetonaator]]iga) adminnidele, enne [[:Läbipõlemissündroom|läbiõlemist]] koos [[:plahvatus]]ega, mõnd [[:rehabilitatsioon]]ipaketti koos [[:rekreatsioon]]iga jne, siis kestavad inimesed kauem ja teos nimega wiki saab ka parem. Lisaks soovitus, mitte ajada inimesi kokku nn videokoolitustele kui sisuks on ainult paar tundi jahumist. Kui adminni tööd käsitletakse ainult tehnilise tööna, siis puuduks selles ju suhtlemine teiste inimestega jne. [[Kasutaja:suwa|suwa]] 16. juuni 2022, kell 01:26 (EEST)

Ma tahaksin, et meil oleks siin hea olla. Ma usun, et Ivo ka tahaks seda. Kuidas seda saavutada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 10:19 (EEST)

:Rahuneme maha. Kõik ongi hästi. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 14:08 (EEST)

:{{poolt}} ehk administraatoriõiguste äravõtmise poolt.

:Nõus osaliselt või täielikult Andrese, Adeliine, Märt Põderi ja Kaniiveli erinevate argumentide ja pikema kogemusega Ivoga suhtlemisel.

:Administraator on Wikipedia nägu ja esindaja. Redigeerijatel ja teistel kaastöölistel peab olema tunne, et administraatoritega on turvaline suhelda, ning et ühe või teise administraatoriga läbi käies nii Wikipedias kui ka väljaspool Wikipediat ei peaks käima nagu kikivarvul.

:Administraatori-poolsed isiklikud (vastu)rünnakud ja ähvardamised ei ole aktsepteeritav käitumisviis, ning tõenäoliselt ei vasta selline käitumisviis ka Wikimedia ''Code of Conduct'' juhendile. (tunnistan, et pole seda lugenud)

:Mis puutub siinjuures artikli [[Arutelu:Eesti keel|Eesti keel arutelusse]], siis seal on võimalik Ivo kodanikupositsiooniga [[Kasutaja:Piret-Tartu]] kirjutatu suhtes nõus olla, ning leida Pireti kirjutatule ka põhjendatud vastuväiteid.

:Sellegipoolest lasub administraatoril vastutus olla igas olukorras diplomaatiline, sealhulgas ägedate vaidluste puhul.

:Piret-Tartu väidetega võibki üldse mitte nõustuda, kuid on võimalik, et seejuures ebameeldiv administraatori-poolne käitumine pealtnäha või päriselt keeruliste kasutajate suhtes võib suhteliselt märkamatult kanduda mingil hetkel üle teistele Wikipedia kaastöötajatele. — Näiteks võivad neil kaastöötajail olla administraatoriga lihtsalt sügavad eriarvamused, tema omast erinevad maailmavaade, ellusuhtumine, elulaad jms., ning oma argumentide pealesurumiseks ja/või muidu temaatiliselt viisaka vaidluse forsseeritud lõpetamiseks kasutab administraator oma jõupositsiooni ära. Kordan igaks juhuks üle, et see on lihtsalt hüpoteetiline näide.

:Suur kaastöö maht ja muud vägagi tänuväärsed saavutused ei tohi olla argumendiks, mis takistaks administraatoriõiguste äravõtmist. Selline käik ei takista edaspidist Vikipeedias toimetamist ja sisu parandamist, lisamist ja täiendamist.

:Liiatigi on võimalik leida uusi administraatoreid, kelle käitumine paksu verd ei tekita. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 16. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)

Seitse päeva möödas ja hääled pooleks, elik konsensus puudub. Andres, kas loed hääletamise lõpetatuks? Kordan siinkohal veel oma ettepanekut kokku leppida mingi hea tava suhtes, et konfliktolukorrad juba eos lahendada. Ebaviisakuste puhul nt kestahes administraatori hoiatus, hoiatuse eiramise korral patustajale nõue jääda (mõneks ajaks) eemale konflikti põhjustanud arutelust või artiklist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 22:47 (EEST)
::: Hääletuse tähtaeg on 14 päeva. Reglemendi järgi on tegu usaldushääletusega, mis järgib samu reegleid nagu administraatoriks valimine. See tähendab, et administraatoriks olemise vastu antud hääl on tunduvalt kaalukam kui poolthääl. 
::: Hea tava kokkuleppimise vastu mul midagi pole. Leian, et sellisel juhul peavad olema kokku lepitud ka tõhusad jõustamise vahendid.  {{allkirjata|Andres}} 
::::Reglementi pole niikuinii jälgitud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 02:41 (EEST)
::::: Kui Sa sellele apelleerid, tuleb hääletus peatada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:04 (EEST) 
::::::On ilmne, et 1) reeglite jälgimisega pole toime tuldud ning 2) reeglid tuleks põhjalikult ümber teha ja need vajaks olulist täiendamist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:10 (EEST)
:Minnekoni küsimustest esimesele vastamisel sobiks vast alustada sellest, et eks ma muidugi oskan seda tagasisidet arvesse võtta. Samas olen nende 16 aasta jooksul säärastesse olukordadesse sattunud ikka üsna vähe ja nii võiks juba vaikimisi eeldada, et ega sellist asja pole vast naljalt uuesti oodata.
:Kaniivel tühistas massiliselt kasutaja Merleke5 muudatusi (sh igati korrektseid lingiparandusi), eemaldas ta usaldatud kasutajate rühmast ning ma ei klassifitseeriks ka tema kõneviisi kuidagi just abivalmiks ega selgitavaks. Oleks veel antud kasutaja kuidagi vandaalitsenud, aga väga ilmne oli, et Merleke püüdis Vikipeediat parandada ning samuti oli ta varasemalt pälvinud tunnustust oma hea töö eest. Siis aga lendas Kaniivel peale ja hakkas läbi suruma enda arusaama sellest, kuidas tuleb linke teha ning ei vaevunud seda korralikult põhjendama. Asi nägi väga selgelt klassikalise kiusu moodi välja ja ma tõstatasin selle teema ka siis.
:Huvitavaid kommentaare leiab siit küll veel. Marduse ainuke kogemus minuga suhtlemisel on see, kui MTÜ soetas talle [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 53#Vikipeedia jõulutunnel|jõulutunneli]] projekti raames sülearvuti (kus ta miskipärast mainis kirjavahetuses Märti), ning peagi pärast seda kaitses ta üldises arutelus Märti teemal, millest ta mitte vähimatki ei teadnud. Järjestikku sellistesse aruteludesse sattumine näib juba &quot;natuke&quot; kahtlase kokkusattumusena. Eriti, kui kirjutada, et &quot;Ivo kodanikupositsiooniga&quot; võib nõustuda, aga lisab juurde hüpoteetiline näide, mille pole antud olukorraga mingit pistmist, ning seejuures väljendab selget arvamust teemal, millega endal justkui kokkupuudet pole. Tekib palju küsimusi.
:Või kui vaadata algset artikli arutelu, siis pean Andrese reageeringut ja kommentaare täiesti sobimatuteks, kahepalgelisteks ja sellist impulsiivset käitumist administraatorile ülimalt sobimatuks. Mis me siis sellega teeme?
:Kui hakata administraatoreid selle järgi hindama, et kuidas keegi kuskil aruteludes osaleb, siis saaks igasugu huvitavaid tulemusi. Nt on meil suur hulk administraatoreid, kes on üsna väheaktiivsed ja/või satuvad arutelulehekülgedele harva. On nad siis üldse tegelikult administraatorid? Meil on ka administraatoreid, kes teevad väga asjalikke kommentaare, aga kui paljud saaks panna käe südamele ja tunnistada, et nemad pole kunagi eksinud? Kui hakata ikka sellist nõiajahti pidama, siis saaks 2/3 pikema jututa maha võtta. Või kui hakata konkreetseid kommentaare taga otsima, siis nt Avjoska kaastööd vaadates jäi esimesena silma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:Oop&amp;diff=prev&amp;oldid=3716216 see]. Kui eesmärgiks on aga hea õhkkonna loomine, siis pole see nagu päris see.
:Nagu varem mainida jõudsin, siis kogu aeg on olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Samas võiks mõelda ka sellele, et moodustada nö sõbraliku tagasiside töörühm, kes tegeleks uute kasutajate vastuvõtmise, erinevate tüliküsimuste rahustamise ja mistahes üldiste pöördumistega Vikipeedia poole. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 01:33 (EEST)
:::Kaniiveli-Merleke5 asjast jääb mulle teistsugune, pigem vastupidine mulje, aga see selleks. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:04 (EEST)
:::: Ümbersuunamislehele linkimise osas põhjendasin ma kasutajale Merleke5 enda seisukohti, muuhulgas ka viitega ingliskeelse viki juhenditele. Merleke5-lt ei tulnud vastuargumente, ainult see, et tal on oma süsteem ja talle meeldib nii rohkem. See pole ka minu personaalne arusaam siin vikis, sama seisukohta väljendasid mh Adeliine, VillaK, Andres. Seisukohta, et lingid ümbersuunamislehtedele tuleks asendada otselinkidega, pole tegelikult keegi peale Merleke5 kaitsnud. Nii et mida siis teha, kui Merleke5 jätkab sama moodi? Muidugi tegin tühistamised ärritunud meeleolus ja ründavalt, ja ka mõned mu kommentaarid peegeldasid seda meeleolu. Iseenesest on artikli olukorda halvemaks tegeva muudatuse tühistamine õige, aga inimesed võivad seda tajuda kui rünnakut endale. Ilmselt tegin vea, kui hakkasin kohe tühistama, oleksin võinud eelnevalt rohkem selgitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)

:::::Arvestades kui vähe oli selgitamist, kui lakoonilised olid kommentaarid ja kui järsk reageering, siis ma ei näe mingit mõistlikku viisi, kus Merleke5 poleks saanud seda ründavalt tõlgendada. Ja kui ikka keegi nii järsult sisse sõidab, siis on keeruline ka mingite argumentidega hiilata või üldse aru saada, et mis ja miks toimub. Kuidas sa käituks ja arutleks, kui ma tühistaks sinu 20 viimast muudatust ja ütleks, et sellised muudatused ei sobi? Sest reaalsuses nii sa käitusid. Jätsid lühida kommentaari, et &quot;ära nii tee&quot; + loe inglise vikist ja tühistasid järjest tema muudatusi. Seejuures oli sinu tühistatud muudatuste seas ka reaalselt vajalikke lingiparandusi, ehk vähemalt mulle näis, et sa olid äärmiselt pealiskaudne ega süvenenud tehtud muudatustesse. Mis mulje see administraatoritest jätab? Minu hinnangul on see käitumine oluliselt hullem, kui mistahes asi, mida ma suudaks mõnele arutelulehele möllama tulnud tegelasele öelda.
:::::Kui sa oled selle vastu, et mina administraator olen, siis ok. Aga sel juhul olen ma 100% veendunud, et ka sina ei tohiks kah administraator olla, sest sinu tegevus seal oli minu hinnangul oluliselt hullem, kui minu tegevus tolle artikli arutelus. Topeltstandardeid ma aga ei salli. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

::Sülearvuti eest olen ma MTÜ-le südamest tänulik.

::Kirjavahetuses mainisin ma Märti esimest korda seetõttu, et ma nõstun [[Arutelu:Multimeedium||tema hinnanguga eelistada sõna &quot;multimeedia&quot; sõna &quot;multimeedium&quot; asemel]]. Seda, et Ivole Märt ei meeldi, sain ma alles kirjavahetuses teada.

::Üldse oli kogu lugu selline:

::Kirjavahetus Ivo algas 23. detsembril 2020, kui esitasin taotluse Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot;-projekti raames uue arvuti saamiseks. Minu senised masinad olid kõik Windows XP-ga ja vanad.

::Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot; kingituste jagamisel osales kingijagajana Ivo, kes 28.12.2020 teatas, et minu taotlus sülearvuti saamiseks sai MTÜ poolt rahuldatud. Kas kingituste jagamisel osales veel keegi teine, seda ei tea. Samuti ei ole kuskil avaldatud (või ma ei mäleta, et oleks avaldatud), kas kingituste saajaid oli veel ja kes nad olid.

::Vahepealne kirjavahetus puudutas arvuti kättesaamise logistikat.

::29. detsembril 2020 teatas Ivo, et oli tellimuse sisse andnud. Samas kirjas küsis ta &quot;P.S.&quot; real, kas ma ei tahaks hakata MTÜ liikmeks (veel enne, kui olin arvuti kätte saanud). Päeva jooksul arutasime e-mailitsi, et mida see MTÜ liikmesus kätkeb. Sama päeva õhtul sain arvuti Euronicsi laost kätte ja avaldasin Ivole tänu.

::20. jaanuaril 2021 küsis Ivo üle, et mis plaan mul selle MTÜ liikmesuse osas on, et kas liituda või mitte.

::Mina kirjutasin vastu, et rahaline seis liitumist ei võimalda, kuigi viitasin, et võiksin kunagi hiljem liituda, kui rahaline seis paraneb.

::22. jaanuaril mainisin kirjavahetuses Ivole esimest korda Märti, sest ma nõustun Märdi käsitlusega sõnast &quot;multimeedia&quot;. Kuna ma vaatasin järele, et Märt Põder on MTÜ liige, siis tekkis põhimõtteline nõusolek MTÜ-ga liitumiseks, kui rahaline seis paraneb.

::Samal päeval (22.01.2021) kirjutas Ivo vastu, et Märdi liikmesus on küsimärgi all, ning et Märt olevat suutnud MTÜ liikmetega üsna tugevasti tülli minna, ning Ivo nimetas Märti keeruliseks isiksuseks.

::Kui ma küsisin, mis on tüli põhjuseks, siis kirjutas Ivo, et Märt on keeruline isiksus, ning et väidetavalt olla tal ka teistes organisatsioonides samu probleeme olnud.

::E-posti kaudu Ivo oma positsiooni Märdi kohta ei põhjendanud.

::Kuna küsimused jäid vastuseta, hakkasin vaatama, et mis üldises arutelus üldse toimub, et saada asjades selgust, et miks keegi Eesti Vikipeedias (kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti MTÜ liige?) sooviks MTÜ mistahes liikmest lahti saada. Märdi vastu suunatud väiteid ei pidanud ma piisavalt põhjendatuks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
:::Küsimus, kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti liige, on köömes (palun faktivea kohta vabandust), sest siis, kui toimus Wikimedia Eesti 2020. aasta &quot;Jõulutunnel&quot;, oli Ivo väga tõenäliselt juba Wikimedia Eesti MTÜ liige. Küsimus oli ajendatud sellest, kas Ivo lahkhelid Märdiga olid üleval veel enne seda kui Ivo oli saanud Wikimedia Eesti MTÜ liikmeks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:15 (EEST)
::::MTÜ asutajana olen olnud selle liige algusest peale. Märt liitus oluliselt hiljem ja ta on ka ainuke inimene, kes on kunagi MTÜst välja heidetud ning selleks oli vaja ikka parajate jälkustega hakkama saada (tolle arutelu ajal oli ta välja heidetud juhatusest, aga MTÜ liikmeskonnast väljaheitmine tuli hiljem). Kui võrrelda minu tegevust siin ja Märdi tegevust MTÜs, siis on see nagu võrrelda jalutuskäiku pargis vene sõduri külaskäiguga Butšasse. Küsimus pole siin minu isiklikus arvamuses, sest MTÜ liikmeid on väga palju rohkem ning kõigil on üldkoosolekul üks hääl. Liikmesuse küsimused on iga MTÜ enda teha ning nende otsuste vaidlustamine ei käi Vikipeedias.
::::Sulle sai tõesti mainitud, et äkki tahad MTÜ liikmeks astuda, sest see on asi, mida meenutame rutiinselt kõigile vikipedistidele. Mõistetavatel põhjustel on huvi, et piisav kogus vikipediste oleks vastavas infoväljas (seda eesmärki täis ka see meeldetuletus üldises arutelus). Kirjavahetuses kõlanud mainimise peale tundsid huvi, et mis sellega kaasneb ja nii ma seda selgitasin. Kuna mingit ei/jah vastust ei tulnud, siis pärisin hiljem üle, et kas asi siis pakub huvi või mitte. Vastasid, et &quot;Kuna Märt Põder on ka MTÜ liige, siis põhimõtteline nõusolek liitumiseks on nüüd olemas&quot;, aga täpsustasid, et rahaline seis seda hetkel ei võimalda (märkus: MTÜ liikmetel on viieeurone aastamaks). Seda ei hakanud ma uurima, et kuidas on viie euro leidmine aastas keeruline ja rohkem seda teemat ei tõstatanud. Küll ei pidanud ma vajalikuks ka lahkama hakata Märdi isikuküsimust, mis on üsna elementaarne, sest sa polnud MTÜ liige. Selle ja üldise arutelu episoodi vahele jäi aga mitu kuud. Samamoodi on keeruline sattuda järsku siia arutellu, kui olla üsna harv viki külastaja. Ehk selline lähedane suhe isikuga, kes on kuskilt mõjuvatel põhjustel välja heidetud, tekitab küsimusi sinu motiivides. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

:::::Märt pole kunagi kedagi tapnud ega vägistanud, nii et sinu kirjeldus tema tegevusest MTÜ-s on ääretult ebaviisakas ja solvav ja ma mõistan sinu kirjelduse hukka.
:::::Küsida kingi andmise ajal ja selle järel, kas ma tahan MTÜ liikmeks astuda, on imelik, sest jäi mulje, nagu oleksid sa oodanud kingituse eest mingit vastuteenet vms.
:::::Mainin lisaks, et mul pole Märdiga lähedast suhet. Tal on oma eraelu ja sõbrad. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 07:20 (EEST)

::::Seda väitsid praegu sina. Üldse oled sa teinud palju huvitavaid väiteid olukorras, kus sa kõnealustest teemadest mitte midagi ei tea, aga julgel toonil seisukohti võtad.
::::Ja millal ma oleks pidanud seda küsima, kui mitte oma viimases kirjas? Sealt kirjavahetusest ei ole mitte kuidagi võimalik välja lugeda mingit vastuteene ootust ning kohe kindlasti poleks sinu liitumine MTÜga olnud mingi teene. Ei ole meil ka liikmetest puudust ja ei hakkaks me kunagi mingeid liikmeid ostma. Näib, et sul pole halli aimugi, kuidas MTÜd tegutsevad. Seal sai lähtutud eeldusest, et oled uut arvutit vajav vikipedist ja sulle see arvuti hangitud. Takkajärgi tarkus küll räägib selle eelduse kahjuks, sest peale Märti toetavate kommentaaride pole selle konto alt pärast seda eriti muudatusi tulnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 07:58 (EEST)
::::::Küsida oleksid võinud ka mõnel muul ajal, vähemalt nii, et kingituse saamise ja MTÜ-ga liitumisega küsimise vahele oleks jäänud arvestatav ajaline nihe.
::::::Arvuti eest olen ma tänulik ja seda ma ei väsi kordamast. Vikipeedia toimetamisega tegelen ma vajadusel ikkagi edasi ja siiani suhteliselt uue arvutiga on mul seda ka mugavam teha.
::::::Kuid Vikipeedia toimetamisele ja üldse kogu Eesti Vikipeedia õhustikule ei mõju hästi sinu sõnavõtud teiste Vikipeedia projektiga seotud inimeste suhtes, olenemata sellest, kas nad on olnud Vikipeediaga seotud varem või praegu. See, et sina võrdlesid Märdi tegevust MTÜ-s Butša kuritegudega, on vägivaldne, ning väärib ülimat hukkamõistu. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 08:39 (EEST)
::::Ja kuidas oleks kuu hiljem saadetud päring saanud teistmoodi mõjuda? Siis oleks see olnud veel juhuslikum ja seda küsitavam, et miks järsku nüüd sinu poole pöördutakse. Või kuidas? 
::::Mittetulundusühingud on isikute vabatahtlikud ühendused, mis koondavad inimesi, kes soovib arendada vastavate MTÜ-de eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Wikimedia Eesti eesmärgiks on toetada vikiprojektide arengut Eestis ning peaasjalikult koondab see seega ilmselgetel põhjustel vikipediste, sest kellele ikka vikiprojektide hea käekäik kõige rohkem korda läheb. Küll ei ole kaugeltki kõik Eesti vikipedistid selle MTÜ liikmed ehk aeg-ajalt on vajalik inimestele meelde tuletada, et selline MTÜ on jätkuvalt olemas ja inimesed, kes sooviks selle põhikirjalistesse eesmärkidesse panustada, on oodatud liituma.
::::Iga MTÜ puhul on risk, et liituda võib ka mõni mitte nii heade kavatsustega inimene. Meie puhul realiseerus see risk Märdi isikus. Seepärast heideti ta ka MTÜ kahjustamise pärast sellest välja. Seega on sulle teadaolevate faktide kohaselt Märt kuskilt organisatsioonist vastuvõetamatu käitumise pärast välja heidetud, aga sa ignoreerid seda pisikest asjaolu, kaitsed Märti ning süüdistad inimest, keda sa absoluutselt ei tunne. Mida peaks selle peale arvama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 08:54 (EEST)

::::::Üks kuu hiljem on liiga vara. Arvestatav ajaline nihe on selliste asjade puhul mitu-mitu korda pikem.
::::::See, justkui Märdi kavatsused poleks 'nii head' olnud, on sinu väide. Praegugi ei ole sa põhjendanud, milles see sinu väidetav Märdi &quot;vastuvõetamatu käitumine&quot; seisnes, ning miks ta olevat sinu meelest &quot;probleemne isiksus&quot;. Samuti sinu väide, et Märdil olevat olnud teisteski organisatsioonides samu probleeme, on igasuguse faktitõestuseta kuulujutt. Ma tõesti ei tunne sind, Ivo, aga Märdi kohta kasutasid ''sina'' kohatuid väljendeid, siinsamas, ning sinu süüdistused Märdi suhtes ei ole siiani piisavalt põhjendatud. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 09:18 (EEST)
::::Lihtsalt kuulujutu põhjal ei viska ükski organisatsioon kunagi enda liikmeid välja. Seega ei tasu oletada, et etteheited pole põhjendatud. Küll ei lahka aga organisatsioonid enda liikmesuse küsimusi Vikipeedias. Asjaolu, et Märt on MTÜ-d kahjustava tegevuse pärast sealt välja heidetud, on avalik teave. See on fakt ja seda ei muuda kuidagi see, mida sina selle põhjendatusest arvad. Kui sulle ei piisa aga asjaolust, et paljud selle organisatsiooni liikmed on pidanud tema käitumist vastuvõetamatuks ja soovinud tema väljaarvamist, siis poleks aga pealegi niikuinii vahet, et mida mina selle kohta räägin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 09:54 (EEST)

Hääletus on peatatud, sest reglementi pole jälgitud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)
:Millega on põhjendatud see, et reglementi pole justkui järgitud? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
::Mina saan nii aru, et Andres algatas reglemendis mainitud arutelu ja teised oleks pidanud mitte hääletama administraatoriõiguste äravõtmise poolt või vastu, vaid jõudma selgusele, kas teha usaldushääletus või mitte. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:07 (EEST)
:::Kas sellisel juhul tuleks Andresel küsimus uuesti tõstatada, esiteks et ''kas'' alustada umbusaldushääleetust ja siis alles hääletada? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:13 (EEST)
::::Mulle tundub, et 1) mõningane arutelu on toimunud, päris mitme kaastöölise osavõtul, 2) rangelt võttes ei ole siit aru saada, kes pooldab usaldushääletuse algatamist ja kes mitte, sest sellisel kujul küsimust ei ole otseselt tõstatatud/teadvustatud, 3) selle asemel on tajutud hääletust õigust äravõtmise kohta ja hääletatud seda. Kas saab siit arutelust järeldada, et &quot;arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja&quot; või peaks seda spetsiaalselt väljendama? Juhul, kui see toetus selgub, võib keegi hääletuse välja kuulutada. Või peaks enne vaatama, kas keegi peale Ivo soovib veel protseduuri ja reglemendi ülevaatamist? Mis põhjendusega? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:21 (EEST)

Reglemendi rikkumise võib igaüks vaidlustada, ja seda hääletut ei saa legitiimseks pidada. Mina seda protseduuri uuesti ei alusta, aga kui keegi tahab seda teha, siis palun tehku reglementi täpselt järgides. Ma arvan küll, et tuleb teha täpselt reglemendi järgi, siinne arutelu ei asenda eelarutelu. 

Ivo ei ole reglemendiga rahul. Igaüks võib teha ettepaneku reglemendi muutmiseks, muidugi koos põhjendusega. Siis tuleb seda arutada ja hääletada. Põhjendus võiks olla see, et administraatoril on suurem võimalus endale vaenlasi koguda, seetõttu tuleks administraatoristaatuse äravõtmise poolt antud hääle kaalu (praegu neljakordne) vähendada. Praeguse hääletuse jõudude vahekorda see ei muudaks, kui just poolt- ja vastuhäälte vahekorda ei võrdsustata. Võib-olla võiks ka administraatorihääletusel vastuhääle kaalu vähendada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 12:17 (EEST)

Minu arust saab küll juba praegu järeldada, et mitu kasutajat toetavad usaldushääletuse tegemist, aga võib ka eraldi seda küsida. Samas mulle tundub, et hääletust ei tohi veel alustada, sest arutelu teema (ja reglemendi?) üle pole lõppenud. Hääletada saab pärast seda, kui osapooled on saanud oma väited ja vastuväited esitada (mõistliku aja jooksul). Muidu juhtub nii nagu meil siin hääletustega kipub olema, et hääl antakse ära esmamulje põhjal ja arutelu (kui üldse) tuleb hiljem ja seda ei märgata või ignoreeritakse. Ma tahaks näha, et adminnistaatuse äravõtmise toetajad ütlevad, kas ja mida Ivo saaks praegu ja edaspidi (minevikku muuta ei saa) teha, et usaldust (taas)saavutada. Siis Ivo saaks vastata, et kas ta teeb seda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 13:57 (EEST)
:Arutelu võib jätkata kas siin või mujal, hääletada võib ka, aga hääled ei lähe arvesse.
:Minu meelest ei saa mitteusaldajalt nõuda, et ta ütleks, mis tingimusel ta hakkaks jälle usaldama. Aga minu loogika järgi peaks mul tekkima sisemine veendumus, et sellist häirivat käitumist enam oodata ei ole. Ma ei oska öelda, kui pikka aega on tarvis ja mida täpselt peaks Ivo tegema. Tarvilik tingimus oleks see, et Ivo hakkaks teistmoodi käituma.
:Aga ma ei leia enam, et administraatoristaatuse äravõtmine oleks parim viis asja lahendada ja ma ei kavatse enam selle poolt hääletada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:46 (EEST) 

Kogemus näitab, et administraatoristaatus võimaldab ühiselt kokkulepitud tingimusi eirata, varem oli see levinum, praegu on kontroll omaloomingu osas tõhusam. Nt. admin (ja mu kauge sugulane) Taivo eiras aastaid pikkades artiklites korduvate siselinkide nõuet, vaatamata mitmele meeldetuletusele [[Kasutaja:Taivo/Arhiiv1#Siselinkidest]]. Ma arvan, et vikipedistid võiks panustada eelkõige sisuloomele, mitte isiklikele suhetele ja tegelikult tuleks igal administraatoril Kruusamäe juhtumist ka enda osas vastavad järeldused teha. Vikipeedias kipuvad isiklikud suhted kujunema Gustav Naani seisukohtade järgi: &quot;Üldtuntud spetsiifilne intelligentlik joon on '''individualism'''... madal valulävi soodustab seda, et intelligents kaldub üsna tihti nägema katastroofi seal, kus on lähenemas ainult avarii, ja nõuab seepärast rooli järsku pööramist, mis ise võib põhjustada avarii. Tõeline intelligent on seepärast väga halb valitseja... osalt on intelligentsi spetsiifilised jooned seotud professionaalsete teadmistega, osalt kriitilise analüüsi oskuste ja kalduvustega, osalt '''psühhofüsioloogiliste organisatsioonidega''' (sügavad elamused, hingepiinad).&quot; Vikipeedia aruteludes kipuvad subjektiivsed emotsioonid objektiivseid teadmisi varjutama. --[[User:Kask|&lt;span style=&quot;color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C&quot;&gt;'''Kalev Kask'''&lt;/span&gt;]] 18. juuni 2022, kell 11:30 (EEST)
==[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]==
Teeb suurepärast kaastööd ning kahel korral ka kuu vikipedistiks valitud, võiks administraator olla. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 13. august 2022, kell 00:30 (EEST)

:Üldiselt nõus kandideerima, kuigi nõue &quot;taipab, kuidas Vikipeedia töötab (saab aru selle toimimispõhimõtetest ja käitub vastavalt)&quot; tekitab pisukest kõhklust, sest 100% viki toimimist vast ei hooma. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 13. august 2022, kell 08:00 (EEST)
::100% ei hooma vast keegi. Mulle tundub, et üldjoontes on sul Vikipeedia toimimispõhimõtted hästi teada ja kvalifikatsioon administraatorirolliks olemas. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. august 2022, kell 10:14 (EEST)

=== Hääletus (27. augustini)===

----
{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. august 2022, kell 11:02 (EEST)
{{poolt}} - Siiani on jätnud mõistliku ja asjaliku vikipedisti mulje, kui tahab, miks mitte? [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 13. august 2022, kell 11:34 (EEST)</text>
      <sha1>jcvyikd1nhy7pqe0a5dl3mwppxlqzop</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177281</id>
      <parentid>6177280</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:34:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metzziga</username>
        <id>148707</id>
      </contributor>
      <comment>/* Hääletus (27. augustini) */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="47293" xml:space="preserve">{{arhiiv|laius=150px|otsi=ei|lingid=
[[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid/Arhiiv|Hääletuste arhiiv]]
}}

Sellele leheküljele tehke palun ettepanekuid, kes võiks olla [[Vikipeedia:Administraatorid|administraator]], ning kirjutage oma kommentaarid kandidaatide kohta. Täpsemalt saab lugeda leheküljelt [[Vikipeedia:Administraatorid]].

Märgi oma hääl kandidaadi järele malli abiga {{poolt}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{poolt}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{vastu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{vastu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; – {{erapooletu}} &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{erapooletu}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt; ning lisa ka oma allkiri/nimi. Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad. Hääletus kestab 14 päeva.

==[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] (allkirjaga Ivo)==
Teen ettepaneku administraatoriõigused ära võtta sobimatu käitumise tõttu. Mind ajendas tema sõnavõtt lehel [[Arutelu:Eesti keel]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:12 (EEST)
:Ma leidsin reglemendist niisuguse punkti: &quot;Administraatoristaatuse äravõtmise hääletusele ehk usaldushääletusele eelneb arutelu administraatori võimaliku probleemse tegevuse üle. Arutelust tuleb eraldi teatada administraatorile, kelle üle arutelu toimub. Kui arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja, siis on hääleõiguslikul Vikipeedia kasutajal õigus algatada hääletus.&quot; Ma ei ole seda järginud. Kas hääletus tuleks peatada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:27 (EEST)
:: Minu meelest on selle sõnastuse mõte selles, et tagada, et usaldushääletust ei algatataks lihtsalt ühe kasutaja hetkeemotsiooni pealt, vaid ainult siis, kui hääletusel on laiem kandepind. On näha, et usaldushääletusel on laiem kandepind. Probleem selle hääletusega on pigem see, et küsimus on siin sõnastatud tavapärasega võrreldes vastupidi. Peaks olema samapidi, et need, kes toetavad Ivo jätkamist administraatorina, annavad poolt hääle, kes ei toeta, on vastu. Tegemist on administraatorihääletuse kordushääletusega. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 14:42 (EEST)
::: Jah, poolt- ja vastuhääled on vastupidi, muidu samad reeglid. Poolthääl läheb nelja eest. Aga segamini vist kellelgi ei lähe.
::: Kui keegi nõuab hääletamise peatamist, siis ma teen seda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 15:05 (EEST) 
:::: Hääletus on peatatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)

:Olen seda ammu mõelnud, et käitumine on... nojah, sõnu pole. olen nõus Sinu ettepanekuga. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 13:17 (EEST)
:Vastu. Ivo reaktsioon seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele on küll ärritunud, kuid väljenduslaad on viisakam kui nt Avjoskal mõnelgi juhul olnud on (ja noil juhtudel pole Andres kuidagi reageerinud - quod licet Iovi?). See kõik aga on kõige tavalisemat sorti arutelu, millel ei ole Ivo kui administraatori tegevusega mingit pistmist. Siin lööb nüüd jälle välja see kujutlus, justkui oleks administraatoristaatus mingi auraha viisakatele ja tublidele rinda riputamiseks ja paradeerimiseks. Tegelikult täidab administraator vajalikke tehnilisi funktsioone ning administraatori valimisel on peamine mitte see, kui ilus, sõbralik või pikk ta on, vaid see, kuidas ta suudab administraatoritele antavaid töövahendeid kasutada. Praegu ma ei näe, et Ivo oleks administraatorina midagi valesti teinud, kedagi blokeerinud, midagi kustutanud või peitnud. Kompetentse administraatori kõrvaldamine halvendab üksnes eestikeelse Vikipeedia toimimist, kuid ei muuda inimese iseloomu ega takista teda aruteludes omatahtsi osalemast. Seega, mis mõte sel on, peale isikliku vaenu väljaelamise? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:14 (EEST)
	
:::Palun lahendusettepanekuid, mida ette võtta, et kaastööline (administraator või mitte, mõne inimese jaoks on tähendusega see, kui temaga suhtleb administraator, isegi, ja võib-olla just eriti siis, kui tal ei ole head ettekujutust, mis administraator on) ei nimetaks teisi kaastöölisi avalikult naeruväärseks, debiilikuks, nõrgamõistuslikuks, madalalaubaliseks jne, halvustades neid ja/või nende kaastööd, ei ähvardaks neid blokeerida, ei jätkaks demotiveerimist ja solvangute abil töötlemist eravestlustes. Sest see ei ole lubatav. Vastus &quot;ära siis käitu nagu debiilik&quot; ei ole vastuvõetav. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:42 (EEST)
:::: Ivo soovitaks läbisõimamist, ja kui see ei aita, siis blokeerimist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:55 (EEST)
:::: Mina soovitaksin kõigepealt ütlemist, et niisugune käitumine ei ole vastuvõetav ega sallitav. Aga edasi ma ei tea. Meil on mõnikord kasutatud blokeerimist, juhul kui kedagi on rängalt solvatud ja solvatu ei anna andeks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:59 (EEST)
:::::Tehniline kommentaar, et administraator saab endalt ise bloki maha võtta (kunagi ammu katsetasime läbi), seega see on vist veidi nagu saadikupuutumatus, et juhul kui on vaja päriselt adminni blokeerida, siis tuleb administraatoristaatus maha võtta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 18:02 (EEST)

::Mul ei ole isiklikku vaenu, kuigi mul mõnikord tekib halbu tundeid. Aga Vikipeedia administraator on muu hulgas ka Vikipeedia esindaja. Ja ma ei tahaks, et Vikipeedial oleks niisugune esindusnägu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
:: Ma ei ütleks, et &quot;seosetult ideoloogilisi loosungeid karjuvale marurahvuslasele&quot; oleks õige. Inimesel on küll teatud vaated ja ta on Vikipeedia suhtes umbusklik, aga tema jutt on täiesti arusaadav, kui vähegi süveneda. Ta ütles ka midagi väga õiget: kui me igas asjas tõendamisega näpuga järge ajame, siis laguneb vikipeedia üldse koost. Me kipume faktitäpsust taga ajama neil juhtudel, kus meie ideoloogia või intuitsioon on öeldavaga vastuolus. Aga kui me midagi niikuinii usume, siis me ei pea tõendamist eriti vajalikuks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:33 (EEST)
:: Kui Sa näed, et Avjoska teeb midagi, mida ei tohiks teha, eks siis reageeri. Mina ei näegi kõike, räägin ainult sellest, mida ma näen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)
::: Ei kiida heaks ei Ivo ega kasutaja Piret-Tartu kohatist sõnakasutust, kuid administraatoriõiguste ära võtmisele olen vastu. Ta teeb administraatorina head tööd, ehkki nii kord aastas kaotab kannatuse mõne kasutajaga, lahendada tuleks juhtumipõhiselt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:36 (EEST)
:::: Missugust lahendust Sa pakud? Võib-olla ta kaotab kannatuse, aga praegu on teine kord lühikese aja jooksul, ja ta teeb seda vähemalt osalt meelega, sest ta peab seda vajalikuks meetodiks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:45 (EEST)
::::: Osutada üle piiri läinud sõnakasutusele ja paluda jääda kõrvale konkreetse isikuga peetavast mõttevahetusest. Meil võiks olla mingi mehhanism selleks, nt kui kolm administraatorit siin lehel patustajat hoiatavad ja konkreetsel teemal enese taandamist nõuavad. Vmt. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:54 (EEST)
:: Vastu. Võimekate inimeste väljasöömine on nigel strateegia, niimoodi peab viimane varsti lülitit otsima hakkama. --[[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 20:37 (EEST)
: Vastu, sest Ivo on Vikipeediale oluline kaastööline. Olen siiski nõus, et selline väljenduslaad ei ole nii tavakasutaja kui eriti administraatori puhul aktsepteeritav. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 9. juuni 2022, kell 21:49 (EEST)
::Selleks et kaastööd teha, ei pea olema administraator :) --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 09:01 (EEST)
:::Ma arvan, et mõeldi kaastöö seda osa, mida ainult administraatorid teha saavad. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)
: Ivo käitumine on Vikipeediale häbiks ja asi pole suhtluslaadis või üksikutes eksimustes, vaid sügavalt juurdunud lugupidamatuses ning kollegiaalse hoiaku puudumises. Administraator pole aunimetus, mida antakse kaastöö mahu eest või lootuses motiveerida mahtu veelgi tõstma, vaid selles rollis eeldatakse võimekust kõigi kogukonnaliikmetega adekvaatselt suhelda ja eetikapõhimõtete järgimist, mis on praeguseks saanud kirja [[wmf:Universal_Code_of_Conduct/et#2_–_Soovitud_käitumine|üldisse käitumisjuhisesse]]. Kes on vähegi Ivoga kokku puutunud, sellele piisab nende suuniste põgusast lugemisest veendumaks, et Ivo hälbib seal kirjeldatud standardist oluliselt. Mind on Ivo mäletatavasti ähvardanud [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_56#MTÜ_Wikimedia_Eesti_liikmelisusest_(taas_kord)|&quot;jäädavalt kõigi vikiprojektide juurest igaveseks bännida&quot;]] -- pelgalt selliste ähvarduste esitamine on lubamatu ning loob pärssiva õhkkonna kõigi kaastööliste ja kogukonnaliikmete jaoks. Administraatorile sobimatute hoiakute järjepideva väljendumise ees silma kinni pigistada on pikas plaanis äärmiselt kahjulik, vikiprojektid saavad vajadusel suurepäraselt hakkama ka Ivota. Ilmselt eriti väikestes kogukondades on visa kaduma kalduvus hoida end nende häirivate kasutajate pantvangis, kes toodavad väidetavalt head sisu -- kui kasutada [https://www.youtube.com/watch?v=zi6IlA7piFU&amp;t=1628s probleemi kirjeldust Jimmy Walesi Wikimania 2019 lõpukõnest]. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 11:04 (EEST)

: Ma arvan, et lahendus võiks olla see, et kuigi Ivo võib isiklikult arvata, et ka solvangud ja ähvardused on Vikipeedias ja Vikipeediaga seotud eravestlustes teatud juhtudel õigustatud, siis ta möönab, et elementaarse lugupidamise ja viisakuse säilitamine on Vikipeedia projekti üks alustalasid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Five_pillars|Wikipedia:Five pillars], [[Vikipeedia:Põhimõtted]]) ning oodatud käitumine eriti administraatori poolt (nagu teised vikipediastid seda siin on väljendanud ja mis on ka kirja saanud: [[Vikipeedia:Administraatorid]]) ja et ta seetõttu jätab mõne reljeefsema arvamuse edaspidi enda teada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 10. juuni 2022, kell 17:23 (EEST)

: Poolt, et Ivolt administraatoriõigused ära võtta. Tema vihapursked on minus juba varemgi kummastust tekitanud. Selline verbaalne agressiivsus ja sildistamine ei sobi kindlasti Vikipeedia administraatorile. Ei sobi kellelegi, kuid ootused administraatorile on suuremad kui tavakasutajale. Vikipeedias pole ebaharilik, et vaidluses löövad emotsioonid üle pea kokku ja ütled asju, mida hiljem kahetsed. Kahetsemine ja vabandamine asjaosaliste ees oleks märk sellest, et inimene saab aru, et ta toimis valesti ja ta püüab oma käitumist parandada. Hetkel ma ei näe seda. Lihtsalt lootma jääda, et äkki Ivo parandab ennast edaspidi -- ma ei näe sellel peaaegu mingit perspektiivi. Kui ta on juba aastaid nii käitunud ja tagajärgi pole olnud, siis jätkab ta ka edaspidi sama moodi. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 13:49 (EEST)

Olen vastu Ivolt andministraatoriõiguste äravõtmisele. Leian, et see pole kuidagi õigustatud ega õiglane. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 16:14 (EEST)

:Ma ei hakanud enne sõna võtma, kuna leidsin, et see võiks takistada inimestel oma arvamuse avaldamist.
:Hääletusena on see üsna põhjalikult läbi kukkunud. Samas võib seda kasutada inspiratsiooniallikana selliste protseduuride reeglite paikapanekuks. Eelnema peaks mingi aruteluperiood (eelkõige impulssotsuste vältimiseks); reeglid peaks olema eelnevalt selgelt kirjas ja teada (mitte poole pealt lisatud); teavitus peaks oleks paigas ja asjaolud lahti kirjutatud (sealhulgas mõlema osapoole vaade); 1:4 suhe ei ole kuidagi kohane (sellega saaks kõige rohkem kolme inimesega juba pooled siinsed administraatorid maha võtta... kui hääletajaid vähe ja esineb erapooletuid, siis võib piisata ka ühest häälest); võib ka küsida, et kes saavad hääletada (nt administraator kustutab midagi ja pahane kasutaja reageerib). Kellegi valimine administraatoriks ja tema mahavõtmine on tegelikult ka üsna erinevad.
:Praktikas on siin kogu aeg olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Ehk eriprotseduure pole vaja nuputama hakata.
:Seal konkreetses arutelus ootasin ma päris pikalt enne kui sekkusin ja ka siis oli minu esimene kommentaar, et: &quot;Piret-Tartu, sinu suhtusstiil on täiesti vastuvõetamatu&quot;. Asjaolu, et vastav isik sedagi tähelepanujuhtimist ignoreeris, mind küll ei üllatanud. Kui aga Andres teda kaitsma asus, siis keesin tõesti üle ja läksin oma väljendustes üle piiri. Siin pole minu arust kahtlust ja seda oleks ma pidanud vältima.
:Mis puudutab konkreetselt administratoorseid tegevusi, siis asjad nagu nt viimaste muudatuste patrullimine mulle ülearu ei meeldigi. Lihtsalt meil pole piisavalt inimesi, et seda järjepidevalt korralikult katta ja seepärast ma seda teen. Täpsemalt küll inimesi on, aga suur osa administraatorid eriti neid töövahendeid ei rakenda (nt viimase aasta aja jooksul olen ma teinud selliseid tavakasutajatele mittevõimaldatud toiminguid üle 20x enam, kui Avjoska). Siin võib ka küsida, et millisel administraatoril on rohkem võimalusi konflikti sattuda: sel, kes harva midagi teeb, või sel, kes pidevalt pildis ja julgeb ka keerukamaid teemasid puudutada.
:Käesoleva aastanumbri sees olen teinud siin keeleversioonis nii umbes nelituhat toimingut, mille sisse jääb päris suur hulk igat masti kommentaare (rääkimata suurest hulgast interaktsioonidest väljapool seda). Selles osas võiks vajada vähe täpsustamist, et kus need probleemid täpselt esinevad, sest nii suurest valimist leiab vast nii mõndagi.
:Mulle valmistas siin muidugi eriti suurt pettumist Andrese tegevus, kes käitus äärmiselt impulsiivselt ja läbimõtlematult. Eriti veidrad on need kommentaarid, et tehku ma kaastööd, aga ärgu olgu administraator, sest need ei adresseeri ju grammigi probleemi ennast ning lisaks ignoreerivad asjaolu, et seal arutelus polnud midagi seotud administratoorsete tegevustega. Kuidas suhtuda sellistesse ja teistesse viimase aja läbimõtlemata arvamusavaldustesse? Aga eks me vaikselt suhtleme sel teemal ja harjutame seda teineteisemõistmist ning küllap on meil mõlemal siit midagi õppida.
:Märt on tõestatult valetanud ja laimanud ning rünnanud vikipediste ehk siin polegi midagi arutada. Tema jäädav blokeerimine kõigist Wikimedia projektidest oleks mitte ainult kooskõlas Vikipeedia üldiste käitumisreeglitega, vaid ka elementaarne teguviis. MTÜ ridadest ta juba välja heideti (sh kinnitas väljaheitmise üldkoosolek ülevoolava häälteenamusega ja selle saavutamiseks peab ikka väga paljudel inimestel jalgade peal trampima).
:Sina Kaniivel oled propageerinud nt Pikselt administraatoriõiguste äravõtmist ja kiusanud kasutajat Merleke5 ja siis räägid, et mina käitun juba aastaid sobimatult, aga sa pole kogu selle aja jooksul selle kohta kunagi sõna võtnud? See tekitab mul hulga küsimusi. Eriti olukorras, kus sa pole varem ennast tagasi hoidnud, et enda rahulolematust demonstreerida.
:Üldiselt oleks soovitatav inimestega rääkida, kui on muresid. Ei tasu oodata, et keegi kuidagi oma käitumist muudaks, kui teemat isegi tõstatatud pole. Ei ole ma veel kohanud inimest, kes mõtteid lugeda mõistaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 00:29 (EEST)
::Tänud selgitamat. 2 küsimust. Kuidas sa järgmisel korral sarnases olukorras näed end käituvat? Kuidas Kaniivel on kiusanud kasutajat Merleke5? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 21:54 (EEST)
:: Ivo oleks võinud oma arusaama, et usaldushääletuse 1:4 suhe pole kohane, varem väljendada. Näiteks siis, kui ta ähvardas Adeliinele ja Monale usaldushääletuse algatada ([[Eri:Erin/5872564]]). Muidu jääb mulje, et reeglid vajavad muutmist just siis, kui need endale ebameeldivad tagajärjed kaasa tõotavad tuua. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)
:::Polnud mul siis halli aimugi, et selles osas mingit jaburat 1:4 jaotust rakendatakse (kui palju meil neid hääletusi üldse toimub; isegi uusi administraatoreid valitakse haruharva). Mis puutub aga minu seisukohade väljendamist, siis olen vahetanud Andresega nii u 50 kirja ja tõin selle juba algul välja. See siin oli aga selline farss, et sellesse otseselt sekkumiseks ma tõesti vajadust ei näinud.
:::Küll oli mul juba meelest läinud, et kuidas Adeliine siis nende mallide lisamisega käitus. Pean seda äärmiselt kohatuks mistahes vikipedistile, olgu ta siis administraator või mitte. Ja kui inimene ennast selle peale õigustab ja sellist tegevust jätkab, siis ongi vaja meetmed rakendusele võtta. Bioneerilt võeti vähema eest administraatoristaatus ära. Lühikese aja jooksul risustada üle tuhande artikli ja jätkata tegevust hoolimata eri kasutajate pöördumistest... See konkreetne vastus, nagu isegi näha võid, oli aga muidugi Adeliine kommentaarile, kus ta selgitas, et Mona ju ka teeb nii. Siis polegi muuda vastata, et sel juhul võib ka mõlemad Vikipeediat kahjustava tegevuse eest vastutusele võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

Teen ettepaneku [[:Wikimedia Eesti]]le pakkuda kiirreageerimis[[:süütel|süütliga]] (s.t lühikese [[:süütenöör]]i- ja eriti tundliku [[:kapseldetonaator]]iga) adminnidele, enne [[:Läbipõlemissündroom|läbiõlemist]] koos [[:plahvatus]]ega, mõnd [[:rehabilitatsioon]]ipaketti koos [[:rekreatsioon]]iga jne, siis kestavad inimesed kauem ja teos nimega wiki saab ka parem. Lisaks soovitus, mitte ajada inimesi kokku nn videokoolitustele kui sisuks on ainult paar tundi jahumist. Kui adminni tööd käsitletakse ainult tehnilise tööna, siis puuduks selles ju suhtlemine teiste inimestega jne. [[Kasutaja:suwa|suwa]] 16. juuni 2022, kell 01:26 (EEST)

Ma tahaksin, et meil oleks siin hea olla. Ma usun, et Ivo ka tahaks seda. Kuidas seda saavutada? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 10:19 (EEST)

:Rahuneme maha. Kõik ongi hästi. [[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 14:08 (EEST)

:{{poolt}} ehk administraatoriõiguste äravõtmise poolt.

:Nõus osaliselt või täielikult Andrese, Adeliine, Märt Põderi ja Kaniiveli erinevate argumentide ja pikema kogemusega Ivoga suhtlemisel.

:Administraator on Wikipedia nägu ja esindaja. Redigeerijatel ja teistel kaastöölistel peab olema tunne, et administraatoritega on turvaline suhelda, ning et ühe või teise administraatoriga läbi käies nii Wikipedias kui ka väljaspool Wikipediat ei peaks käima nagu kikivarvul.

:Administraatori-poolsed isiklikud (vastu)rünnakud ja ähvardamised ei ole aktsepteeritav käitumisviis, ning tõenäoliselt ei vasta selline käitumisviis ka Wikimedia ''Code of Conduct'' juhendile. (tunnistan, et pole seda lugenud)

:Mis puutub siinjuures artikli [[Arutelu:Eesti keel|Eesti keel arutelusse]], siis seal on võimalik Ivo kodanikupositsiooniga [[Kasutaja:Piret-Tartu]] kirjutatu suhtes nõus olla, ning leida Pireti kirjutatule ka põhjendatud vastuväiteid.

:Sellegipoolest lasub administraatoril vastutus olla igas olukorras diplomaatiline, sealhulgas ägedate vaidluste puhul.

:Piret-Tartu väidetega võibki üldse mitte nõustuda, kuid on võimalik, et seejuures ebameeldiv administraatori-poolne käitumine pealtnäha või päriselt keeruliste kasutajate suhtes võib suhteliselt märkamatult kanduda mingil hetkel üle teistele Wikipedia kaastöötajatele. — Näiteks võivad neil kaastöötajail olla administraatoriga lihtsalt sügavad eriarvamused, tema omast erinevad maailmavaade, ellusuhtumine, elulaad jms., ning oma argumentide pealesurumiseks ja/või muidu temaatiliselt viisaka vaidluse forsseeritud lõpetamiseks kasutab administraator oma jõupositsiooni ära. Kordan igaks juhuks üle, et see on lihtsalt hüpoteetiline näide.

:Suur kaastöö maht ja muud vägagi tänuväärsed saavutused ei tohi olla argumendiks, mis takistaks administraatoriõiguste äravõtmist. Selline käik ei takista edaspidist Vikipeedias toimetamist ja sisu parandamist, lisamist ja täiendamist.

:Liiatigi on võimalik leida uusi administraatoreid, kelle käitumine paksu verd ei tekita. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 16. juuni 2022, kell 17:35 (EEST)

Seitse päeva möödas ja hääled pooleks, elik konsensus puudub. Andres, kas loed hääletamise lõpetatuks? Kordan siinkohal veel oma ettepanekut kokku leppida mingi hea tava suhtes, et konfliktolukorrad juba eos lahendada. Ebaviisakuste puhul nt kestahes administraatori hoiatus, hoiatuse eiramise korral patustajale nõue jääda (mõneks ajaks) eemale konflikti põhjustanud arutelust või artiklist. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 22:47 (EEST)
::: Hääletuse tähtaeg on 14 päeva. Reglemendi järgi on tegu usaldushääletusega, mis järgib samu reegleid nagu administraatoriks valimine. See tähendab, et administraatoriks olemise vastu antud hääl on tunduvalt kaalukam kui poolthääl. 
::: Hea tava kokkuleppimise vastu mul midagi pole. Leian, et sellisel juhul peavad olema kokku lepitud ka tõhusad jõustamise vahendid.  {{allkirjata|Andres}} 
::::Reglementi pole niikuinii jälgitud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 02:41 (EEST)
::::: Kui Sa sellele apelleerid, tuleb hääletus peatada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:04 (EEST) 
::::::On ilmne, et 1) reeglite jälgimisega pole toime tuldud ning 2) reeglid tuleks põhjalikult ümber teha ja need vajaks olulist täiendamist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 03:10 (EEST)
:Minnekoni küsimustest esimesele vastamisel sobiks vast alustada sellest, et eks ma muidugi oskan seda tagasisidet arvesse võtta. Samas olen nende 16 aasta jooksul säärastesse olukordadesse sattunud ikka üsna vähe ja nii võiks juba vaikimisi eeldada, et ega sellist asja pole vast naljalt uuesti oodata.
:Kaniivel tühistas massiliselt kasutaja Merleke5 muudatusi (sh igati korrektseid lingiparandusi), eemaldas ta usaldatud kasutajate rühmast ning ma ei klassifitseeriks ka tema kõneviisi kuidagi just abivalmiks ega selgitavaks. Oleks veel antud kasutaja kuidagi vandaalitsenud, aga väga ilmne oli, et Merleke püüdis Vikipeediat parandada ning samuti oli ta varasemalt pälvinud tunnustust oma hea töö eest. Siis aga lendas Kaniivel peale ja hakkas läbi suruma enda arusaama sellest, kuidas tuleb linke teha ning ei vaevunud seda korralikult põhjendama. Asi nägi väga selgelt klassikalise kiusu moodi välja ja ma tõstatasin selle teema ka siis.
:Huvitavaid kommentaare leiab siit küll veel. Marduse ainuke kogemus minuga suhtlemisel on see, kui MTÜ soetas talle [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 53#Vikipeedia jõulutunnel|jõulutunneli]] projekti raames sülearvuti (kus ta miskipärast mainis kirjavahetuses Märti), ning peagi pärast seda kaitses ta üldises arutelus Märti teemal, millest ta mitte vähimatki ei teadnud. Järjestikku sellistesse aruteludesse sattumine näib juba &quot;natuke&quot; kahtlase kokkusattumusena. Eriti, kui kirjutada, et &quot;Ivo kodanikupositsiooniga&quot; võib nõustuda, aga lisab juurde hüpoteetiline näide, mille pole antud olukorraga mingit pistmist, ning seejuures väljendab selget arvamust teemal, millega endal justkui kokkupuudet pole. Tekib palju küsimusi.
:Või kui vaadata algset artikli arutelu, siis pean Andrese reageeringut ja kommentaare täiesti sobimatuteks, kahepalgelisteks ja sellist impulsiivset käitumist administraatorile ülimalt sobimatuks. Mis me siis sellega teeme?
:Kui hakata administraatoreid selle järgi hindama, et kuidas keegi kuskil aruteludes osaleb, siis saaks igasugu huvitavaid tulemusi. Nt on meil suur hulk administraatoreid, kes on üsna väheaktiivsed ja/või satuvad arutelulehekülgedele harva. On nad siis üldse tegelikult administraatorid? Meil on ka administraatoreid, kes teevad väga asjalikke kommentaare, aga kui paljud saaks panna käe südamele ja tunnistada, et nemad pole kunagi eksinud? Kui hakata ikka sellist nõiajahti pidama, siis saaks 2/3 pikema jututa maha võtta. Või kui hakata konkreetseid kommentaare taga otsima, siis nt Avjoska kaastööd vaadates jäi esimesena silma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:Oop&amp;diff=prev&amp;oldid=3716216 see]. Kui eesmärgiks on aga hea õhkkonna loomine, siis pole see nagu päris see.
:Nagu varem mainida jõudsin, siis kogu aeg on olemas olnud kasutajatel aruteluleheküljed, kus saab kasutaja tegevuses esinenud puudustele tähelepanu juhtida ja anda soovitusi tulevikuks. Samas võiks mõelda ka sellele, et moodustada nö sõbraliku tagasiside töörühm, kes tegeleks uute kasutajate vastuvõtmise, erinevate tüliküsimuste rahustamise ja mistahes üldiste pöördumistega Vikipeedia poole. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 01:33 (EEST)
:::Kaniiveli-Merleke5 asjast jääb mulle teistsugune, pigem vastupidine mulje, aga see selleks. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 14:04 (EEST)
:::: Ümbersuunamislehele linkimise osas põhjendasin ma kasutajale Merleke5 enda seisukohti, muuhulgas ka viitega ingliskeelse viki juhenditele. Merleke5-lt ei tulnud vastuargumente, ainult see, et tal on oma süsteem ja talle meeldib nii rohkem. See pole ka minu personaalne arusaam siin vikis, sama seisukohta väljendasid mh Adeliine, VillaK, Andres. Seisukohta, et lingid ümbersuunamislehtedele tuleks asendada otselinkidega, pole tegelikult keegi peale Merleke5 kaitsnud. Nii et mida siis teha, kui Merleke5 jätkab sama moodi? Muidugi tegin tühistamised ärritunud meeleolus ja ründavalt, ja ka mõned mu kommentaarid peegeldasid seda meeleolu. Iseenesest on artikli olukorda halvemaks tegeva muudatuse tühistamine õige, aga inimesed võivad seda tajuda kui rünnakut endale. Ilmselt tegin vea, kui hakkasin kohe tühistama, oleksin võinud eelnevalt rohkem selgitada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 22:00 (EEST)

:::::Arvestades kui vähe oli selgitamist, kui lakoonilised olid kommentaarid ja kui järsk reageering, siis ma ei näe mingit mõistlikku viisi, kus Merleke5 poleks saanud seda ründavalt tõlgendada. Ja kui ikka keegi nii järsult sisse sõidab, siis on keeruline ka mingite argumentidega hiilata või üldse aru saada, et mis ja miks toimub. Kuidas sa käituks ja arutleks, kui ma tühistaks sinu 20 viimast muudatust ja ütleks, et sellised muudatused ei sobi? Sest reaalsuses nii sa käitusid. Jätsid lühida kommentaari, et &quot;ära nii tee&quot; + loe inglise vikist ja tühistasid järjest tema muudatusi. Seejuures oli sinu tühistatud muudatuste seas ka reaalselt vajalikke lingiparandusi, ehk vähemalt mulle näis, et sa olid äärmiselt pealiskaudne ega süvenenud tehtud muudatustesse. Mis mulje see administraatoritest jätab? Minu hinnangul on see käitumine oluliselt hullem, kui mistahes asi, mida ma suudaks mõnele arutelulehele möllama tulnud tegelasele öelda.
:::::Kui sa oled selle vastu, et mina administraator olen, siis ok. Aga sel juhul olen ma 100% veendunud, et ka sina ei tohiks kah administraator olla, sest sinu tegevus seal oli minu hinnangul oluliselt hullem, kui minu tegevus tolle artikli arutelus. Topeltstandardeid ma aga ei salli. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

::Sülearvuti eest olen ma MTÜ-le südamest tänulik.

::Kirjavahetuses mainisin ma Märti esimest korda seetõttu, et ma nõstun [[Arutelu:Multimeedium||tema hinnanguga eelistada sõna &quot;multimeedia&quot; sõna &quot;multimeedium&quot; asemel]]. Seda, et Ivole Märt ei meeldi, sain ma alles kirjavahetuses teada.

::Üldse oli kogu lugu selline:

::Kirjavahetus Ivo algas 23. detsembril 2020, kui esitasin taotluse Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot;-projekti raames uue arvuti saamiseks. Minu senised masinad olid kõik Windows XP-ga ja vanad.

::Wikimedia Eesti &quot;Jõulutunneli&quot; kingituste jagamisel osales kingijagajana Ivo, kes 28.12.2020 teatas, et minu taotlus sülearvuti saamiseks sai MTÜ poolt rahuldatud. Kas kingituste jagamisel osales veel keegi teine, seda ei tea. Samuti ei ole kuskil avaldatud (või ma ei mäleta, et oleks avaldatud), kas kingituste saajaid oli veel ja kes nad olid.

::Vahepealne kirjavahetus puudutas arvuti kättesaamise logistikat.

::29. detsembril 2020 teatas Ivo, et oli tellimuse sisse andnud. Samas kirjas küsis ta &quot;P.S.&quot; real, kas ma ei tahaks hakata MTÜ liikmeks (veel enne, kui olin arvuti kätte saanud). Päeva jooksul arutasime e-mailitsi, et mida see MTÜ liikmesus kätkeb. Sama päeva õhtul sain arvuti Euronicsi laost kätte ja avaldasin Ivole tänu.

::20. jaanuaril 2021 küsis Ivo üle, et mis plaan mul selle MTÜ liikmesuse osas on, et kas liituda või mitte.

::Mina kirjutasin vastu, et rahaline seis liitumist ei võimalda, kuigi viitasin, et võiksin kunagi hiljem liituda, kui rahaline seis paraneb.

::22. jaanuaril mainisin kirjavahetuses Ivole esimest korda Märti, sest ma nõustun Märdi käsitlusega sõnast &quot;multimeedia&quot;. Kuna ma vaatasin järele, et Märt Põder on MTÜ liige, siis tekkis põhimõtteline nõusolek MTÜ-ga liitumiseks, kui rahaline seis paraneb.

::Samal päeval (22.01.2021) kirjutas Ivo vastu, et Märdi liikmesus on küsimärgi all, ning et Märt olevat suutnud MTÜ liikmetega üsna tugevasti tülli minna, ning Ivo nimetas Märti keeruliseks isiksuseks.

::Kui ma küsisin, mis on tüli põhjuseks, siis kirjutas Ivo, et Märt on keeruline isiksus, ning et väidetavalt olla tal ka teistes organisatsioonides samu probleeme olnud.

::E-posti kaudu Ivo oma positsiooni Märdi kohta ei põhjendanud.

::Kuna küsimused jäid vastuseta, hakkasin vaatama, et mis üldises arutelus üldse toimub, et saada asjades selgust, et miks keegi Eesti Vikipeedias (kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti MTÜ liige?) sooviks MTÜ mistahes liikmest lahti saada. Märdi vastu suunatud väiteid ei pidanud ma piisavalt põhjendatuks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
:::Küsimus, kas Ivo oli tookord Wikimedia Eesti liige, on köömes (palun faktivea kohta vabandust), sest siis, kui toimus Wikimedia Eesti 2020. aasta &quot;Jõulutunnel&quot;, oli Ivo väga tõenäliselt juba Wikimedia Eesti MTÜ liige. Küsimus oli ajendatud sellest, kas Ivo lahkhelid Märdiga olid üleval veel enne seda kui Ivo oli saanud Wikimedia Eesti MTÜ liikmeks. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:15 (EEST)
::::MTÜ asutajana olen olnud selle liige algusest peale. Märt liitus oluliselt hiljem ja ta on ka ainuke inimene, kes on kunagi MTÜst välja heidetud ning selleks oli vaja ikka parajate jälkustega hakkama saada (tolle arutelu ajal oli ta välja heidetud juhatusest, aga MTÜ liikmeskonnast väljaheitmine tuli hiljem). Kui võrrelda minu tegevust siin ja Märdi tegevust MTÜs, siis on see nagu võrrelda jalutuskäiku pargis vene sõduri külaskäiguga Butšasse. Küsimus pole siin minu isiklikus arvamuses, sest MTÜ liikmeid on väga palju rohkem ning kõigil on üldkoosolekul üks hääl. Liikmesuse küsimused on iga MTÜ enda teha ning nende otsuste vaidlustamine ei käi Vikipeedias.
::::Sulle sai tõesti mainitud, et äkki tahad MTÜ liikmeks astuda, sest see on asi, mida meenutame rutiinselt kõigile vikipedistidele. Mõistetavatel põhjustel on huvi, et piisav kogus vikipediste oleks vastavas infoväljas (seda eesmärki täis ka see meeldetuletus üldises arutelus). Kirjavahetuses kõlanud mainimise peale tundsid huvi, et mis sellega kaasneb ja nii ma seda selgitasin. Kuna mingit ei/jah vastust ei tulnud, siis pärisin hiljem üle, et kas asi siis pakub huvi või mitte. Vastasid, et &quot;Kuna Märt Põder on ka MTÜ liige, siis põhimõtteline nõusolek liitumiseks on nüüd olemas&quot;, aga täpsustasid, et rahaline seis seda hetkel ei võimalda (märkus: MTÜ liikmetel on viieeurone aastamaks). Seda ei hakanud ma uurima, et kuidas on viie euro leidmine aastas keeruline ja rohkem seda teemat ei tõstatanud. Küll ei pidanud ma vajalikuks ka lahkama hakata Märdi isikuküsimust, mis on üsna elementaarne, sest sa polnud MTÜ liige. Selle ja üldise arutelu episoodi vahele jäi aga mitu kuud. Samamoodi on keeruline sattuda järsku siia arutellu, kui olla üsna harv viki külastaja. Ehk selline lähedane suhe isikuga, kes on kuskilt mõjuvatel põhjustel välja heidetud, tekitab küsimusi sinu motiivides. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 02:18 (EEST)

:::::Märt pole kunagi kedagi tapnud ega vägistanud, nii et sinu kirjeldus tema tegevusest MTÜ-s on ääretult ebaviisakas ja solvav ja ma mõistan sinu kirjelduse hukka.
:::::Küsida kingi andmise ajal ja selle järel, kas ma tahan MTÜ liikmeks astuda, on imelik, sest jäi mulje, nagu oleksid sa oodanud kingituse eest mingit vastuteenet vms.
:::::Mainin lisaks, et mul pole Märdiga lähedast suhet. Tal on oma eraelu ja sõbrad. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 07:20 (EEST)

::::Seda väitsid praegu sina. Üldse oled sa teinud palju huvitavaid väiteid olukorras, kus sa kõnealustest teemadest mitte midagi ei tea, aga julgel toonil seisukohti võtad.
::::Ja millal ma oleks pidanud seda küsima, kui mitte oma viimases kirjas? Sealt kirjavahetusest ei ole mitte kuidagi võimalik välja lugeda mingit vastuteene ootust ning kohe kindlasti poleks sinu liitumine MTÜga olnud mingi teene. Ei ole meil ka liikmetest puudust ja ei hakkaks me kunagi mingeid liikmeid ostma. Näib, et sul pole halli aimugi, kuidas MTÜd tegutsevad. Seal sai lähtutud eeldusest, et oled uut arvutit vajav vikipedist ja sulle see arvuti hangitud. Takkajärgi tarkus küll räägib selle eelduse kahjuks, sest peale Märti toetavate kommentaaride pole selle konto alt pärast seda eriti muudatusi tulnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 07:58 (EEST)
::::::Küsida oleksid võinud ka mõnel muul ajal, vähemalt nii, et kingituse saamise ja MTÜ-ga liitumisega küsimise vahele oleks jäänud arvestatav ajaline nihe.
::::::Arvuti eest olen ma tänulik ja seda ma ei väsi kordamast. Vikipeedia toimetamisega tegelen ma vajadusel ikkagi edasi ja siiani suhteliselt uue arvutiga on mul seda ka mugavam teha.
::::::Kuid Vikipeedia toimetamisele ja üldse kogu Eesti Vikipeedia õhustikule ei mõju hästi sinu sõnavõtud teiste Vikipeedia projektiga seotud inimeste suhtes, olenemata sellest, kas nad on olnud Vikipeediaga seotud varem või praegu. See, et sina võrdlesid Märdi tegevust MTÜ-s Butša kuritegudega, on vägivaldne, ning väärib ülimat hukkamõistu. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 08:39 (EEST)
::::Ja kuidas oleks kuu hiljem saadetud päring saanud teistmoodi mõjuda? Siis oleks see olnud veel juhuslikum ja seda küsitavam, et miks järsku nüüd sinu poole pöördutakse. Või kuidas? 
::::Mittetulundusühingud on isikute vabatahtlikud ühendused, mis koondavad inimesi, kes soovib arendada vastavate MTÜ-de eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Wikimedia Eesti eesmärgiks on toetada vikiprojektide arengut Eestis ning peaasjalikult koondab see seega ilmselgetel põhjustel vikipediste, sest kellele ikka vikiprojektide hea käekäik kõige rohkem korda läheb. Küll ei ole kaugeltki kõik Eesti vikipedistid selle MTÜ liikmed ehk aeg-ajalt on vajalik inimestele meelde tuletada, et selline MTÜ on jätkuvalt olemas ja inimesed, kes sooviks selle põhikirjalistesse eesmärkidesse panustada, on oodatud liituma.
::::Iga MTÜ puhul on risk, et liituda võib ka mõni mitte nii heade kavatsustega inimene. Meie puhul realiseerus see risk Märdi isikus. Seepärast heideti ta ka MTÜ kahjustamise pärast sellest välja. Seega on sulle teadaolevate faktide kohaselt Märt kuskilt organisatsioonist vastuvõetamatu käitumise pärast välja heidetud, aga sa ignoreerid seda pisikest asjaolu, kaitsed Märti ning süüdistad inimest, keda sa absoluutselt ei tunne. Mida peaks selle peale arvama? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 08:54 (EEST)

::::::Üks kuu hiljem on liiga vara. Arvestatav ajaline nihe on selliste asjade puhul mitu-mitu korda pikem.
::::::See, justkui Märdi kavatsused poleks 'nii head' olnud, on sinu väide. Praegugi ei ole sa põhjendanud, milles see sinu väidetav Märdi &quot;vastuvõetamatu käitumine&quot; seisnes, ning miks ta olevat sinu meelest &quot;probleemne isiksus&quot;. Samuti sinu väide, et Märdil olevat olnud teisteski organisatsioonides samu probleeme, on igasuguse faktitõestuseta kuulujutt. Ma tõesti ei tunne sind, Ivo, aga Märdi kohta kasutasid ''sina'' kohatuid väljendeid, siinsamas, ning sinu süüdistused Märdi suhtes ei ole siiani piisavalt põhjendatud. -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 18. juuni 2022, kell 09:18 (EEST)
::::Lihtsalt kuulujutu põhjal ei viska ükski organisatsioon kunagi enda liikmeid välja. Seega ei tasu oletada, et etteheited pole põhjendatud. Küll ei lahka aga organisatsioonid enda liikmesuse küsimusi Vikipeedias. Asjaolu, et Märt on MTÜ-d kahjustava tegevuse pärast sealt välja heidetud, on avalik teave. See on fakt ja seda ei muuda kuidagi see, mida sina selle põhjendatusest arvad. Kui sulle ei piisa aga asjaolust, et paljud selle organisatsiooni liikmed on pidanud tema käitumist vastuvõetamatuks ja soovinud tema väljaarvamist, siis poleks aga pealegi niikuinii vahet, et mida mina selle kohta räägin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuni 2022, kell 09:54 (EEST)

Hääletus on peatatud, sest reglementi pole jälgitud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 04:21 (EEST)
:Millega on põhjendatud see, et reglementi pole justkui järgitud? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 10:58 (EEST)
::Mina saan nii aru, et Andres algatas reglemendis mainitud arutelu ja teised oleks pidanud mitte hääletama administraatoriõiguste äravõtmise poolt või vastu, vaid jõudma selgusele, kas teha usaldushääletus või mitte. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:07 (EEST)
:::Kas sellisel juhul tuleks Andresel küsimus uuesti tõstatada, esiteks et ''kas'' alustada umbusaldushääleetust ja siis alles hääletada? -&lt;span style=&quot;text-shadow:7px 5px 7px #409fff;&quot;&gt;[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] &lt;small&gt;/[[Kasutaja arutelu:Mardus|&lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/small&gt;&lt;/span&gt; 17. juuni 2022, kell 11:13 (EEST)
::::Mulle tundub, et 1) mõningane arutelu on toimunud, päris mitme kaastöölise osavõtul, 2) rangelt võttes ei ole siit aru saada, kes pooldab usaldushääletuse algatamist ja kes mitte, sest sellisel kujul küsimust ei ole otseselt tõstatatud/teadvustatud, 3) selle asemel on tajutud hääletust õigust äravõtmise kohta ja hääletatud seda. Kas saab siit arutelust järeldada, et &quot;arutelus toetavad usaldushääletuse algatamist mitu kasutajat peale arutelu algataja&quot; või peaks seda spetsiaalselt väljendama? Juhul, kui see toetus selgub, võib keegi hääletuse välja kuulutada. Või peaks enne vaatama, kas keegi peale Ivo soovib veel protseduuri ja reglemendi ülevaatamist? Mis põhjendusega? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 11:21 (EEST)

Reglemendi rikkumise võib igaüks vaidlustada, ja seda hääletut ei saa legitiimseks pidada. Mina seda protseduuri uuesti ei alusta, aga kui keegi tahab seda teha, siis palun tehku reglementi täpselt järgides. Ma arvan küll, et tuleb teha täpselt reglemendi järgi, siinne arutelu ei asenda eelarutelu. 

Ivo ei ole reglemendiga rahul. Igaüks võib teha ettepaneku reglemendi muutmiseks, muidugi koos põhjendusega. Siis tuleb seda arutada ja hääletada. Põhjendus võiks olla see, et administraatoril on suurem võimalus endale vaenlasi koguda, seetõttu tuleks administraatoristaatuse äravõtmise poolt antud hääle kaalu (praegu neljakordne) vähendada. Praeguse hääletuse jõudude vahekorda see ei muudaks, kui just poolt- ja vastuhäälte vahekorda ei võrdsustata. Võib-olla võiks ka administraatorihääletusel vastuhääle kaalu vähendada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 12:17 (EEST)

Minu arust saab küll juba praegu järeldada, et mitu kasutajat toetavad usaldushääletuse tegemist, aga võib ka eraldi seda küsida. Samas mulle tundub, et hääletust ei tohi veel alustada, sest arutelu teema (ja reglemendi?) üle pole lõppenud. Hääletada saab pärast seda, kui osapooled on saanud oma väited ja vastuväited esitada (mõistliku aja jooksul). Muidu juhtub nii nagu meil siin hääletustega kipub olema, et hääl antakse ära esmamulje põhjal ja arutelu (kui üldse) tuleb hiljem ja seda ei märgata või ignoreeritakse. Ma tahaks näha, et adminnistaatuse äravõtmise toetajad ütlevad, kas ja mida Ivo saaks praegu ja edaspidi (minevikku muuta ei saa) teha, et usaldust (taas)saavutada. Siis Ivo saaks vastata, et kas ta teeb seda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2022, kell 13:57 (EEST)
:Arutelu võib jätkata kas siin või mujal, hääletada võib ka, aga hääled ei lähe arvesse.
:Minu meelest ei saa mitteusaldajalt nõuda, et ta ütleks, mis tingimusel ta hakkaks jälle usaldama. Aga minu loogika järgi peaks mul tekkima sisemine veendumus, et sellist häirivat käitumist enam oodata ei ole. Ma ei oska öelda, kui pikka aega on tarvis ja mida täpselt peaks Ivo tegema. Tarvilik tingimus oleks see, et Ivo hakkaks teistmoodi käituma.
:Aga ma ei leia enam, et administraatoristaatuse äravõtmine oleks parim viis asja lahendada ja ma ei kavatse enam selle poolt hääletada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2022, kell 14:46 (EEST) 

Kogemus näitab, et administraatoristaatus võimaldab ühiselt kokkulepitud tingimusi eirata, varem oli see levinum, praegu on kontroll omaloomingu osas tõhusam. Nt. admin (ja mu kauge sugulane) Taivo eiras aastaid pikkades artiklites korduvate siselinkide nõuet, vaatamata mitmele meeldetuletusele [[Kasutaja:Taivo/Arhiiv1#Siselinkidest]]. Ma arvan, et vikipedistid võiks panustada eelkõige sisuloomele, mitte isiklikele suhetele ja tegelikult tuleks igal administraatoril Kruusamäe juhtumist ka enda osas vastavad järeldused teha. Vikipeedias kipuvad isiklikud suhted kujunema Gustav Naani seisukohtade järgi: &quot;Üldtuntud spetsiifilne intelligentlik joon on '''individualism'''... madal valulävi soodustab seda, et intelligents kaldub üsna tihti nägema katastroofi seal, kus on lähenemas ainult avarii, ja nõuab seepärast rooli järsku pööramist, mis ise võib põhjustada avarii. Tõeline intelligent on seepärast väga halb valitseja... osalt on intelligentsi spetsiifilised jooned seotud professionaalsete teadmistega, osalt kriitilise analüüsi oskuste ja kalduvustega, osalt '''psühhofüsioloogiliste organisatsioonidega''' (sügavad elamused, hingepiinad).&quot; Vikipeedia aruteludes kipuvad subjektiivsed emotsioonid objektiivseid teadmisi varjutama. --[[User:Kask|&lt;span style=&quot;color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C&quot;&gt;'''Kalev Kask'''&lt;/span&gt;]] 18. juuni 2022, kell 11:30 (EEST)
==[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]]==
Teeb suurepärast kaastööd ning kahel korral ka kuu vikipedistiks valitud, võiks administraator olla. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 13. august 2022, kell 00:30 (EEST)

:Üldiselt nõus kandideerima, kuigi nõue &quot;taipab, kuidas Vikipeedia töötab (saab aru selle toimimispõhimõtetest ja käitub vastavalt)&quot; tekitab pisukest kõhklust, sest 100% viki toimimist vast ei hooma. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 13. august 2022, kell 08:00 (EEST)
::100% ei hooma vast keegi. Mulle tundub, et üldjoontes on sul Vikipeedia toimimispõhimõtted hästi teada ja kvalifikatsioon administraatorirolliks olemas. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. august 2022, kell 10:14 (EEST)

=== Hääletus (27. augustini)===

----
{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. august 2022, kell 11:02 (EEST)

{{poolt}} - Siiani on jätnud mõistliku ja asjaliku vikipedisti mulje, kui tahab, miks mitte? [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 13. august 2022, kell 11:34 (EEST)</text>
      <sha1>cfcma64rrfwro95lmosu0ghm4k6jtge</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Seente loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>14887</id>
    <revision>
      <id>6176898</id>
      <parentid>6175556</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T12:05:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="44942" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[seened|seene]]liike ja teisi seente [[takson]]eid. Eesti seened leiduvad [[Eesti seente loend]]is ja [[Eesti seente süstemaatiline nimestik|Eesti seente süstemaatilises nimestikus]].

''Üldmõisted palume kanda [[mükoloogia mõisteid|mükoloogia mõistete loendisse]].

''[[Samblikud]] (ja lihheniseerunud seened) on loetletud eraldi [[samblike loend]]is. [[Limakud]] ja teised [[ebaseened|ebaseente]] taksonid kuuluvad [[protistide loend]]isse.

{{tähed}}

==A==
*[[aasnööbik]] (''Marasmius oreades''), sgk [[nööbikulised]]
*[[aasšampinjon]] (''Agaricus arvensis''), sgk [[šampinjonilised]]
*[[aedšampinjon]] (''Agaricus bisporus''), sgk [[šampinjonilised]]
*''[[Agaricomycetidae]]'', alamklass
*[[ahhaatriisikas]] (''Lactarius circellatus''), sgk [[pilvikulised]]
*[[aniislehtrik]] (''Clitocube odora''), sgk [[heinikulised]]
*[[arušampinjon]] (''Agaricus campestris''), sgk [[šampinjonilised]]
*[[austerservik]] (''Pleurotus ostreatus''), sgk [[torikulised]]

==B==
*[[baromeeterseen]] (''Astraeus hygrometricus'') 
*''[[Batrachochytrium dendrobatidis]]''
*''[[Beauveria bassiana]]'', sgk [[kedriskõlvikulised]]
*[[bertilloni riisikas]] (''Lactarius bertillonii''), sgk [[pilvikulised]]
*[[Bloxhami punalehik]] (''Entoloma bloxamii'')
*''[[Botrytis allii]]'', sgk [[mügarliudikulised]]
*[[böömi sõrmkübarseen]] ehk kurrel  (''Ptychoverpa bohemica''), sgk mürklilised

==C==
*[[Campbelli käsnliudik]] (''Daleomyces campbellii'')
*''[[Candida]]'', perekond, sgk määratlemata
*''[[Candida albicans]]'', sgk määratlemata
*''[[Candida auris]]'', sgk määratlemata
*''[[Clathrus ruber]]'', sgk ''[[Clathraceae]]''
*''[[Coprinopsis cinerea]]'', sgk ''[[Psathyrellaceae]]''
*''[[Cronartium flaccidum]]'', sgk [[viltroostelised]]

==D==
*''[[Diehliomyces]]'', perekond

==E==
*[[ebe-limanutt]] (''Hygrophorus chrysodon'')
*[[eesti murumuna]] (''Lycoperdon estonicum''), sgk [[murumunalised]] 
*''[[Endocronartium pini]]'', sgk ''[[Cronartiaceae]]'' 
*[[ere pilvik]] (''Russula xerampelina coll''), sgk [[pilvikulised]]

==F==
*[[Fechtneri kivipuravik]] (''Boletus fechtneri''), sgk [[puravikulised]]
*''[[Fusarium oxysporum]]'', sgk ''[[Nectriaceae]]''
*[[Fusarium oxysporum f. sp. cubense|''Fusarium oxysporum'' f. sp. ''cubense'']], liigi ''[[Fusarium oxysporum]]'' erivorm, sgk ''[[Nectriaceae]]''

==G==
*''[[Gremmeniella abietina]]'', sgk ''[[Helotiaceae]]''

==H==
*[[haavanääts]] (''Junghuhnia pseudozilingiana''), sgk ''[[Steccherinaceae]]''
*[[haavapuravik]] (''Leccinum aurantiacum''), [[puravikulised]]
*[[haavapässik]] (''Inonotus rheades''), sgk [[taelikulised]]
*[[haavariisikas]] (''Lactarius flexuosus'' var. ''roseozonatus'')
*[[haavataelik]] (''Phellinus tremulae'')
*[[haava-tuletaelik]] (''Phellinus populicola'')
*[[habeheinik]] (''Tricholoma vaccinum''), sgk [[heinikulised]]
*[[haberiisikas]] (''Lactarius blumii'')
*[[habras heinik]] (''Tricholoma fucatum''), sgk [[heinikulised]]
*[[habras pilvik]] (''Russula fragilis''), sgk [[pilvikulised]]
*[[haisev heinik]] (''Tricholoma inamoenum''), sgk [[heinikulised]]
*[[haisev limanutt]] (''Hygrophorus hedrychii'')
*[[haisev pilvik]] (''Russula foetens''), sgk [[pilvikulised]]
*[[haisev pisisirmik]] (''Cystoderma carcharias''), sgk [[šampinjolised]]
*[[haisev vöödik]] (''Cortinarius traganus'')
*[[hall ebaheinik]] (''Lepista panaeola'')
*[[hall hundiseenik]] (''Boletopsis grisea''), sgk ''[[Bankeraceae]]''f
*[[hall kärbseseen]] (''Amanita excelsa'', sün ''Amanita spissa''), sgk [[kärbseseenelised]]
*[[hall riisikas]] (''Lactarius azonites'')
*[[hall taelik]] (''Phellinus cinereus'')
*[[hall tupplehik]] (''Volvariella murinella''), sgk [[napsikulised]]
*[[hallikas murumuna]] (''Lycoperdon pedicellatum'')
*[[hallipiimane riisikas]] (''Lactarius vietus''), sgk [[pilvikulised]]
*[[harilik karikseen]] (''Sarcoscypha austriaca''), sgk [[karikseenelised]]
*[[harilik kedristõlvik]] (''Cordyceps militaris''), sgk [[tungalteralised]]
*[[harilik kerasüsik]] (''Daldinia concentrica''), sgk [[süsikulised]] 
*[[harilik kivipuravik]] (''Boletus edulis''), sgk [[puravikulised]]
*[[harilik komuseen]] (''Nectria cinnabarina''), sgk [[komuseenelised]] 
*[[harilik kukeseen]] ehk või-kukeseen, kantarell (''Cantharellus cibarius'')
*[[harilik kännumampel]] (''Kuehneromyces mutabilis'')
*[[harilik käsnliudik]] (''Daleomyces phillipsii'')
*[[harilik kühmik]] (''Melanoleuca melaleuca'')
*[[harilik külmaseen]] ehk mesi-külmaseen (''Armillaria mellea''), sgk ''[[Physalacriaceae]]''
*[[harilik kerasüsik]] (''Daldinia concentrica''), sgk [[süsikulised]] 
*[[harilik lambaseenik]] (''Albatrellus ovinus'',  ''Polyporus ovinus''), sgk ''[[Albatrellaceae]]'' 
*[[harilik lehternahkis]] (''Thelephora terrestris'')
*[[harilik lumehallik]] (''Phacidium infestans''), sgk [[lumehallikulised]]
*[[harilik murukera]] (''Scleroderma citrinum'')
*[[harilik murumuna]] ehk ämmatoss (''Lycoperdon perlatum'')
*[[harilik mütsik]] (''Mycena vulgaris'')
*[[harilik pahtlik]] (''Spathularia flavida''), sgk ''[[Cudoniaceae]]''
*[[harilik paskliudik]] (''Ascobolus furfuraceus''), sgk [[paskliudikulised]]
*[[harilik pigiliudik]] (''Pseudoplectania nigrella''), sgk [[limatünnikulised]]  
*[[harilik põdramokk]] (''Sarcodon imbricatus'')
*[[harilik ringik]] (''Cudonia circinans'')
*[[harilik sitaseen]] (''Panaeolus semiovatus'', sün ''Anellaria fimiputris'')
*[[harilik suitsik]] (''Bjerkandera adusta''), sgk ''[[Hapalopilaceae]]''
*[[harilik sõrmkübarseen]] (''Verpa conica''), sgk [[mürklilised]]
*[[harilik söeliudik]] (''Anthracobia melaloma''), sgk [[tuhakulised]] 
*[[harilik süldik]] (''Exidia glandulosa'')
*[[harilik tanuseen]] (''Phallus impudicus''), sgk [[tanuseenelised]]
*[[harilik tungaltera]] (''Claviceps purpurea'')
*[[harilik tõrvis]] (''Ischnoderma benzoinum''), sgk ''[[Ischnodermataceae]]'' 
*harilik vaabik ehk [[jänesvaabik]] (''Ganoderma applanatum'')
*[[harisirmik]] (''Lepiota''), perekond, sgk [[šampinjonilised]]
*[[harjasliudik]] (''Humaria hemisphaerica'')
*[[harjasriisikas]] (''Lactarius spinosulus'')
*[[harunev korallnarmik]] (''Hericium coralloides'')
*[[heinik]] (''Tricholoma''), perekond, sgk [[heinikulised]]
*[[heinikulised]] (''Tricholomataceae''), sugukond
*[[helekottseenelaadsed]] (''Hypocreales''), selts
*[[hermesnööbik]] (''Marasmius alliaceus'')
*[[hiidhebel]] (''Hebeloma sinapizans'')
*[[hiidheinik]] (''Tricholoma colossus''), sgk [[heinikulised]]
*[[hiidkogrits]] ehk suur kogrits ehk hiid-kogritsliudik ehk kogritsliudik (''Gyromitra gigas''), sgk ''[[Discinaceae]]''
*[[hiidkõrges]] (''Megacollybia platyphylla'')
*[[hiid-lehtervahelik]] (''Leucopaxillus giganteus'')
*[[hiidloorik]] (''Catathelasma imperiale'')
*[[hiidmuna]] (''Langermannia gigantea'')
*[[hiidmürkel]] (''Morchella elata''), sgk [[mürklilised]]
*[[hiidvöödik]] (''Cortinarius praestans'')
*[[hiid-punalehik]] (''Entoloma sinuatum'')
*[[hiina kedristõlvik]] (''Cordyceps sinensis'')
*[[hiirheinik]] (''Tricholoma virgatum'')
*[[hobuheinik]] (''Tricholoma equestre'')
*[[hundipiim]] (''Lycogala epidendrum''), sgk ''[[Reticulariaceae]]'' või ''[[Enteridiaceae]]''
*[[hõimpilvik]] (''Russula consobrina''), sgk [[pilvikulised]]
*[[härmlehtrik]] (''Clitocybe cerussata'')
*[[hübriid-tulinutt]] (''Gymnopilus hybridus'')

==I==
*[[ikkesseened]] (''Zygomycota''), hõimkond

==J==
*[[jahukastelised]] (''Erysiphaceae''), sugukond
*[[jahumütsik]] (''Mycena cinerella'')
*[[jalakapässik]] (''Inonotus ulmicola'')
*[[jalaka-siugsuu]] (''Ophiostoma ulmi'')
*[[jalg-jänesepäss]] (''Onnia tomentosa'')
*[[juurduv soverbiell]] (''Sowerbiella radiculata''), sgk [[tuhakulised]]
*[[juur-ebakõrges]] (''Xerula radicata'')
*[[juurepess]] (''Heterobasidion annosum'')
*[[Juurepess (perekond)|juurepess]] (''Heterobasidion''), perekond, sgk ''[[Bondarzewiaceae]]''
*[[juurepruunik]] (''Phaeolus schweinitzii'')
*[[jõhvmütsik]] (''Mycena amygdalina'')
*[[jõhvnööbik]] (''Marasmius androsaceus'')
*[[jäikjalg-kühmik]] (''Melanoleuca strictipes'')
*[[jänes-kõrvliudik]] (''Otidea leporina''), sgk [[tuhakulised]] 
*[[jänesvaabik]] e harilik vaabik (''Ganoderma applanatum'')

==K==
*[[kadakatarjak]] (''Oxyporus philadelphi''), sgk ''[[Phanerochaetaceae]]''
*[[kahkjas ebaheinik]] (''Lepista glaucogana'')
*[[kahkjas pilvik]] (''Russula pulchella'')
*[[kahkjas riisikas]] (''Lactarius uvidus'')
*[[kahvatu kukeseen]] (''Cantharellus pallens'')
*[[kahvatu liudik]] (''Peziza cerea''), sgk [[liudikulised]]
*[[kammpilvik]] (''Russula recondita''), sgk [[pilvikulised]]
*[[kamperriisikas]] (''Lactarius camphoratus'')
*[[karikhelvell]] (''Helvella acetabulum'')
*[[karik-vakkseen]] (''Cyathus olla'')
*[[karulentinell]] (''Lentinellus ursinus'')
*[[karvane harjaskeel]] (''Trichoglossum hirsutum''), sgk [[maakeelelised]]
*[[karvane helvell]] (''Helvella villosa'')
*[[karvane kõrvtarrik]] (''Auricularia mesenterica''), sgk [[kõrvtarrikulised]]
*[[karvane nahkis]] (''Stereum hirsutum'')
*[[karvane riisikas]] (''Lactarius scoticus'')
*[[karvanööbik]] (''Crinipellis scabella'')
*[[kase-hammaslehik]] ehk kasemütsak (''Lentinus conchatus'')
*[[kasekäsn]] ehk kasekäsnak (''Piptoporus betulinus'')
*[[kaseluudik]] (''Taphrina betulina''), sgk [[luudikulised]]
*[[kasepehik]] (''Lenzites betulina'')
*[[kasepilvik]] (''Russula aeruginea'')
*[[kasepuravik]] (''Leccinum scabrum'')
*[[kaseriisikas]] (''Lactarius torminosus'')
*[[kastanpäkk]] (''Gyroporus castaneus''), sgk ''[[Gyroporaceae]]''
*[[kastanvöödik]] (''Cortinarius orellanus'')
*[[kausjas komuseen]] (''Nectria peziza''), sgk [[komuseenelised]] 
*[[kausjas maatäht]] (''Geastrum triplex'')
*[[kedristõlvik]] (''Cordyceps''), perekond, sgk [[kedristõlvikulised]]
*[[kedristõlvikulised]] (''Cordycipitaceae''), sugukond
*[[keel-tõlvharik]] ehk keelharik, harilik tõlvik (''Clavariadelphus ligula'')
*[[kellukmürkel]] (''Morchella semilibera''), sgk [[mürklilised]]
*[[kelluk-nabaseen]] (''Xeromphalina campanella'')
*[[kelluk-sõnnikuseen]] (''Panaeolus sphinctrinus'')
*[[kerahallik]] (''Aspergillus''), perekond, sgk ''[[Trichocomaceae]]'' 
*[[kerajas komuseen]] (''Nectria episphaeria'', ''Dialonectria episphaeria''), sgk [[komuseenelised]] 
*[[ketas-kogritsliudik]] ehk pruun kogritsliudik ehk liudkogrits (''Discina ancilis'', ''Discina perlata''), sgk ''[[Discinaceae]]''
*[[ketas-limanutt]] (''Hygrophorus discoideus'')
*[[kevadkogrits]] (''Gyromitra esculenta'')
*[[kevad-kollaliudik]] (''Octospora fusispora'')
*[[kevad-punalehik]] (''Entoloma vernum'')
*[[kevad-põldseen]] (''Agrocybe praecox'')
*[[kevad-võluheinik]] (''Calocybe gambosa'')
*[[kibe käbikõrges]] (''Strobilurus tenacellus'')
*[[kibedalehine pilvik]] (''Russula acrifolia''), sgk [[pilvikulised]]
*[[kilp-punalehik]] (''Entoloma clypeatum'')
*[[kimp-lambaseenik]] ehk punakas lambaseenik (''Albatrellus confluens''), sgk ''[[Albatrellaceae]]'' 
*[[kinaver-ebavesinutt]] (''Pseudohygrocybe miniata'')
*[[kirbe kõrges]] (''Collybia peronata'')
*[[kirbe panell]] (''Panellus stypticus'')
*[[kirbe pilvik]] (''Russula emetica''), sgk [[pilvikulised]], Eestis sage
*[[kirju puravik]] (''Lecinum variicolor'')
*[[kirju riisikas]] (''Lactarius musteus'')
*[[kirju tagel]] (''Trametes versicolor'')
*[[kitse-limanutt]] (''Hygrophorus camarophyllus'')
*[[kitsemampel]] (''Cortinarius caperatus''), sgk [[vöödikulised]]
*[[kivipuravik]] (''Boletus''), perekond, sgk [[puravikulised]]
*[[kleepuv mütsik]] (''Mycena epipterygia'')
*[[kobarheinik]] (''Lyophyllum''), perekond, sgk [[kobarheinikulised]]
*[[kobarik]] ehk nanfeltiell (''Pseudombrophila guldeniae'')
*[[kobarlõhkik]] (''Encoelia fascicularis'')
*[[kobarsüsik]] (''Xylaria polymorpha''), sgk [[süsikulised]] 
*[[kogritsliudik]] (''Discina perlata'')
*[[kollajalg-helvell]] (''Helvella leucopus'')
*[[kollakas kukeseen]] ehk lehterkantarell (''Cantharellus aurora'')
*[[kollakaspruun heinik]] (''Tricholoma flavobrunneum'')
*[[kollane bisporell]] ehk kollane tiksik (''Bisporella citrina'')
*[[kollane hammaslehik]] (''Lentinus lepideus'')
*[[kollane hüüvik]] (''Leotia lubrica''), sgk [[tiksikulised]]
*[[kollane kõhrik]] (''Tremella mesenterica'')
*[[kollane kivipuravik]] (''Boletus impolitus'')
*[[kollane kärbseseen]] (''Amanita citrina'')
*[[kollane lehtrik]] (''Clitocybe gilva'')
*[[kollane pilvik]] (''Russula claroflava'')
*[[kollane pisisirmik]] (''Cystoderma amianthinum'')
*[[kollapiimane riisikas]] ehk kuldpiimane riisikas (''Lactarius chrysorrheus'')
*[[kollapiim-liudik]] (''Peziza succosa''), sgk [[liudikulised]] 
*kollariisikas ehk [[võiseen]] (''Lactarius scrobiculatus'')
*[[kollaselehine kühmik]] (''Melanoleuca cognata'') 
*[[koorik-padjandsüsik]] (''Hypoxylon multiforme'', ''Annulohypoxylon multiforme''), sgk [[süsikulised]]
*[[kooriktarjak]] (''Oxyporus corticola'')
*[[kopsservik]] (''Pleurotus pulmonarius'')
*[[korallnarmik]] (''Hericium coralloides'')
*[[korbamütsik]] (''Mycena corticola'')
*[[kott-murukarikas]] (''Calvatia utriformis'')
*[[kottseened]] (''Ascomycota''), hõimkond
*[[kraenööbik]] (''Marasmius bulliardii'')
*[[kreem riisikas]] ehk haberiisikas (''Lactarius pubescens''), sgk [[pilvikulised]]
*[[kriit-lehtervahelik]] (''Leucopaxillus cerealis'')
*[[krohmseened]] (''Glomeromycota''), hõimkond
*[[krookusnarmimik]] (''Sarcodontia crocea'')
*[[krookustorik]] ehk krookuspruunik (''Hapalopilus croceus''), sgk ''[[Meruliaceae]]''
*[[kroonliudik]] (''Sarcosphaera coronaria''), sgk [[liudikulised]]
*[[kroonharik]] (''Clavicorona pyxidata'', ''Artomyces pyxidatus'')
*[[kuhikmürkel]] (''Morchella conica''), sgk [[mürklilised]]
*[[kuhik-narmasnutt]] (''Inocybe fastigiata'')
*[[kuhik-vesinutt]] (''Hygrocybe conica'')
*[[kuiv pilvik]] (''Russula delica''), sgk [[pilvikulised]] 
*[[kukeseen]] (''Cantharelleus cibarius'')
*[[kukeseenelaadsed]] (''Cantharellales''), selts
*[[kukeseenelised]] (''Cantharellaceae''), sugukond
*[[kuldharik]] ehk kuld-muruhari (''Ramaria aurea'')
*[[kuld-kukeseenik]] (''Hygrophoropsis aurantiaca'')
*[[kuldkülik]] (''Phyllotopsis nidulans'')
*[[kuldmampel]] (''Phaeolepiota aurea'')
*[[kuldpiimane riisikas]] (kollasepiimane riisikas) (''Lactarius chrysorrheus'')
*[[kuldpilvik]] (''Russula aurea''), sgk pilvikulised
*[[kuld-puiduheinik]] (''Tricholomopsis decora'')
*[[kuldriisikas]] (''Lactarius volemus'')
*[[kuld-soverbiell]] (''Sowerbiella imperialis''), sgk [[tuhakulised]]
*[[kuldtatik]] (''Suillus grevillei'')
*[[kuldvöödik]] (''Cortinarius gentilis'')
*[[kuning-kärbseseen]] (''Amanita regalis''), sgk [[kärbseseenelised]]
*[[kurgiseen]] (''Macrocystidia cucumis''), sgk [[heinikulised]]
*[[kurrel]] ehk böömi sõrmkübarseen (''Ptychoverpa bohemica''), sgk mürklilised
*[[kuuse-juurepess]] (''Heterobasidion parviporum''), sgk ''[[Bondarzewiaceae]]'' 
*[[kuusekorgik]] (''Antrodia serialis''), sgk ''[[Meripilaceae]]''
*[[kuusekõrbik]] (''Gloeophyllum abietinum''), sgk ''[[Gloeophyllaceae]]'' 
*[[kuuse-käbikõrges]] (''Strobilurus esculentus'')
*[[kuusepilvik]] (''Russula queletii'')
*[[kuuseriisikas]] (''Lactarius deterrimus'')
*[[kuusetaelik]] (''Phellinus chrysoloma'')
*[[kõivu-kivipuravik]] (''Boletus betulicolus'')
*[[kõrreliste-tõlvtõvik]] (''Epichloë typhina''), sgk [[tungalteralised]]
*[[kõrvepilvik]] (''Russula firmula''), sgk [[pilvikulised]] 
*[[käbimütsik]] (''Mycena strobilicola'')
*[[käbinarmik]] (''Auriscalpium vulgare'')
*[[kährikseen]] ehk kährik (''Sparassis crispa'')
*[[kännumütsik]] (''Mycena galericulata'')
*[[kännupess]] (''Fomitopsis pinicola'')
*[[kännuvammik]] (''Phlebia tremellosa'', varem ''Merulius tremellosus'')
*[[kärbseseen]] (''Amanita''), perekond, sgk [[kärbseseenelised]]
*[[kääveoseline kollaliudik]] (''Byssonectria fusispora'')
*[[kübar-sistotreem]] (''Sistotrema confluens'')
*[[kühmvöödik]] (''Cortinarius rubellus''), sgk [[vöödikulised]]
*[[külimitseen]] (''Crucibulum laeve'')
*[[külmaseen]] (''Armillaria''), perekond, sgk ''[[Physalacriaceae]]''
*[[küüslauk-nööbik]] (''Marasmius scorodonius'')

==L==
*''[[Lactarius indigo]]'', sgk [[pilvikulised]]
*''[[Lactarius salmonicolor]]'', sgk [[pilvikulised]]
*[[laiguline mütsik]] (''Mycena zephyra'')
*[[lakkrupik]] (''Laccaria laccata'')
*[[lambakorrik]] (''Cerrena unicolor'')
*[[lambatatik]] (''Suillus granulatus'')
*[[lamesüsik]] (''Kretzschmaria deusta'')
*[[leelis-punalehik]] (''Entoloma nidorosum'')
*[[lehelehtrik]] (''Clitocybe phyllophila''), sgk [[heinikulised]] 
*[[lehiseliimik]] (''Gomphidius maculatus''), sgk [[liimikulised]] 
*[[lehisetatik]] (''Suillus viscidus'')
*[[lehisevähk]] (''Lachnellula willkommii''), sgk [[harjastiksikulised]] 
*[[lehise-õõspuravik]] (''Boletinus cavipes'')
*[[lehmatatik]] (''Suillus bovinus'')
*[[lehterkarikseen]] (''Microstoma protracta'')
*[[lehter-kukeseen]] (''Cantharellus tubiformis'')
*[[lehternahkis]] (''Thelephora''), perekond, sgk [[lehternahkiselised]]
*[[lehternahkiselaadsed]] (''Thelephorales''), selts
*[[lehternahkiselised]] (''Thelephoraceae''), sugukond
*[[lehtersüldik]] (''Exidia recisa''), sgk [[süldikulised]] 
*[[lehterüdik]] (''Tremiscus helvelloides'')
*[[lehterüdik (perekond)|lehterüdik]] (''Tremiscus'')
*[[leht-kobartorik]] (''Grifola frondosa''), sgk ''[[Grifolaceae]]''
*[[lehvikvahelik]] (''Paxillus panuoides'')
*[[leiva-pärmkottseen]] (''Saccharomyces cerevisiae'')
*[[lepa-kärbseseen]] (''Amanita friabilis''), sgk [[kärbseseenelised]]
*[[lepapilvik]]  (''Russula alnetorum''), sgk [[pilvikulised]]
*[[lepapuravik (perekond)|lepapuravik]] (''Gyrodon''), perekond, sgk [[vahelikulised]]
*[[lepapuravik]] (''Gyrodon lividus''), sgk [[vahelikulised]]
*[[lepapässik]] (''Inonotus radiatus'')
*[[lepariisikas]] (''Lactarius lilacinus'')
*[[lepataelik]] (''Phellinus alni'')
*[[lepa-urvaliudik]] (''Ciboria amentacea''), sgk [[mügarliudikulised]] 
*[[liimik]] (''Gomphidius''), sgk [[liimikulised]]
*[[liituv padjandsüsik]] (''Hypoxylon cohaerens'', ''[[Annulohypoxylon cohaerens''), sgk [[süsikulised]]
*[[liiv-kaevurliudik]] (''Geopora arenicola''), sgk [[tuhakulised]] 
*[[liiv-maakeel]] (''Geoglossum arenarium''), sgk [[maakeelelised]]
*[[liiv-narmasnutt]] (''Inocybe lacera'')
*[[liivapuidik]] (''Coltricia perennis'')
*[[liivtatik]] (''Suillus variegatus'', sün ''Boletus variegatus'')
*[[lilla ebaheinik]] (''Lepista nuda'')
*[[lilla ebanahkis]] ehk lilla nahkis ehk purpurnahkis (''Chondrostereum purpureum'')
*[[lilla kukeseen]] (mustuv kukeseen) (''Craterellus melanoxeros'')
*[[lilla mütsik]] (''Mycena pura'')
*[[lilla mütsnarmik]] ehk violett-kampernarmik (''Bankera violascens''), sgk ''[[Bankeraceae]]
*[[lilla põdramokk]] (''Sarcodon fuligineoviolaceus''), sgk ''[[Bankeraceae]]''
*[[lilla vöödik]] (''Cortinarius violaceus''), sgk [[vöödikulised]]
*[[limanutt]] (''Hygrophorus''), perekond, sgk [[limanutilised]]
*[[limatünnik]] (''Sarcosoma globosum''), sgk [[limatünnikulised]]
*[[limatünnik (perekond)|limatünnik]] (''Sarcosoma), perekond, sgk [[limatünnikulised]]
*[[limavöödik]] (''Cortinarius mucosus'')
*[[linnašampinjon]] (''Agaricus bitorquis''), sgk [[šampinjonilised]]
*[[liushelvell]] (''Helvella pezizoides'')
*[[liudkogrits]] ehk pruun ketasliudik, ketas-kogritsliudik (''Gyromitra perlata'')
*[[loo-maakeel]] (''Geoglossum umbratile''), sgk [[maakeelelised]] 
*[[loor-kärbseseen]] (''Amanita strobiliformis'')
*[[loorheinik]] (''Tricholoma myomyces'')
*[[loorservik]] (''Pleurotus dryinus'')
*[[luiteliudik]] ehk liivliudik (''Peziza ammophila'')
*[[luite-tanuseen]] (''Phallus hadrianii'')
*[[lumehallik]] (''Phacidium''), sgk [[lumehallikulised]] 
*[[lumehallikulised]] (''Phacidiaceae''), sugukond
*[[lumekõrges]] (''Collybia nivalis'')
*[[lumetõmmuk]] (''Phaeogalera oedipus'')
*[[lutikariisikas]] (''Lactarius subumbonatus'')
*[[lõhe-lehtervahelik]] (''Leucopaxillus salmonifolius'')
*[[lõhislehik]] (''Schizophyllum commune''), sgk ''[[Schizophyllaceae]]''
*[[lõhislehik (perekond)|lõhislehik]] (''Schizophyllum''), perekond, sgk ''[[Schizophyllaceae]]''
*[[lõhnav kõrbik]] ehk lõhnuk (''Gloeophyllum odoratum'')
*[[lõhnav lehtrik]] (''Clitocybe fragrans'')
*[[lõhnav limanutt]] (''Hygrophorus agathosmus'')
*[[lõhnav riisikas]] (''Lactarius glyciosmus'')
*[[lõvipruun riisikas]] (''Lactarius fulvissimus'')
*[[lõviriisikas]] (''Lactarius leonis'')
*[[läik-punalehik]] (''Entoloma rhodopolium'')
*[[läikvaabik]] (''Ganoderma lucidum''), sgk [[vaabikulised]]

==M==
*[[maaheinik]] (''Tricholoma terreum'')
*[[maapunnik]] ehk maa-kollaliudik (''Byssonectria terrestris'')
*[[mage pilvik]] (''Russula vesca''), sgk [[pilvikulised]]
*[[mahe panell]] (''Panellus mitis'')
*[[maisi-lendnõgi]] (''Ustilago maydis'')
*[[majavamm]] (''Serpula lacrimans''), sgk ''[[Serpulaceae]]''
*[[maksak]] ehk rusuk (''Fistulina hepatica''), sgk [[maksakulised]]
*[[mardustõlvik]] (''Ophiocordyceps''), sgk [[mardustõlvikulised]]
*[[mardustõlvikulised]] (''Ophiocordycipitaceae)'', sugukond
*[[metskõrges]] (''Collybia dryophila'')
*[[metsšampinjon]] (''Agaricus sylvicola''), sgk [[šampinjonilised]]
*''[[Microsporum canis]]'', sgk ''[[Arthrodermataceae]]''
*[[mittelehikseened]] (''Aphyllophorales''), vananenud klass  
*[[mugul-külmaseen]] (''Armillaria gallica'')
*[[mugultorik]] (''Polyporus tuberaster''), sgk [[torikulised]]
*[[mummtõlvik]] (''Gibellula''), sgk [[kedristõlvikulised]]
*[[murukera]] (''Vascellum pratense'')
*[[murumuna]] (''Lycoperdon''), perekond, sgk [[murumunalised]]
*[[must helvell‎]] (''Helvella atra''), sgk ''Helvellaceae''
*[[must hundiseenik]] (''Boletopsis leucomelaena''), sgk ''[[Bankeraceae]]''
*[[must narmik]] ehk must vöötnarmik (''Phellodon niger''), sgk ''[[Bankeraceae]]''
*[[must pilvik]] (''Russula nigricans''), sgk [[pilvikulised]]
*[[must pässik]] (''Inonotus obliquus'')
*[[must riisikas]] (''Lactarius lignyotus'')
*[[must taelik]] (''Phellinus nigricans'')
*[[must torbikseen]] (''Craterellus cornucopioides'')
*[[must trühvel]] ehk perigord-trühvel (''Tuber melanosporum''), sgk [[trühvlilised]]
*[[mustjas maamuna]] (''Bovista nigrescens'')
*[[mustjas pilvik]] ehk tuhm pilvik (''Russula adusta''), sgk [[pilvikulised]]
*[[mustjas puravik]] (''Leccinum melaneum'')
*[[mustvalge pilvik]] (''Russula albonigra''), sgk [[pilvikulised]] 
*[[mõhk-kivipuravik]] (''Boletus calopus'')
*[[mõhkliudik]] (''Peziza vesiculosa''), sgk [[liudikulised]] 
*[[mõrandlehtrik]] (''Clitocybe rivulosa'')
*[[mõrand-põldseen]] (''Agrocybe molesta'')
*[[mõru heinik]] (''Tricholoma aestuans'')
*[[mõru kivipuravik]] (''Boletus radicans''), sgk [[puravikulised]]
*[[mõru lehtervahelik]] (''Leucopaxillus gentianeus'')
*[[männi-juurepess]] (''Heterobasidion annosum'')
*[[männi-kivipuravik]] (''Boletus pinophilus''), sgk [[puravikulised]]
*[[männi-käbikõrges]] (''Strobilurus stephanocystis'')
*[[männiliimik]] (''Chroogomphus rutilus'')
*[[männiriisikas]] (''Lactarius rufus''), sgk [[pilvikulised]]
*[[männitaelik]] ehk männipess (''Phellinus pini''), sgk [[taelikulised]] 
*[[mügarlik nahkis]] ehk kare nahkis (''Stereum rugosum'')
*[[mügarliudik]], (''Sclerotinia''), sgk [[mügarliudikulised]]
*[[mürkel]] (''Morchella''), perekond, sgk [[mürklilised]]
*[[mürkelliudik]] (''Disciotis venosa''), sgk [[mürklilised]]
*[[mürkšampinjon]] (''Agaricus xanthoderma'')
*[[mütsik]] (''Mycena''), perekond, sgk [[mütsikulised]]
*''[[Mycena citricolor]]'', sgk [[mütsikulised]]
*''[[Mycosphaerella]]'', perekond, sgk ''[[Mycosphaerellaceae]]''
*''[[Mycosphaerella dearnessii]]'', sgk ''[[Mycosphaerellaceae]]''
*''[[Mycosphaerella pini]]'', sgk ''[[Mycosphaerellaceae]]''

==N==
*[[naba-maatäht]] (''Geastrum elegans'')
*[[nahkkollane riisikas]] (''Lactarius utilis'')
*[[nanfeltiell]] (''Nannfeldtiella aggregata'')
*[[narmik]] (''Hydnum''), sgk [[narmikulised]]
*[[narmikulised]] (''Hydnaceae''), sugukond
*[[neljahõlmane maatäht]] (''Geastrum quadrifidum'')
*[[niitlehtrik]] (''Clitocybe dealbata'')
*[[nuijalg-lehtrik]] (''Clitocybe clavipes'')
*[[nõgiseened]] (''Ustilaginomycetes''), klass
*[[näsaline heinik]] (''Tricholoma pessundatum'')
*[[näsariisikas]] (''Lactarius mammosus'' ehk ''Lactarius hibbardiae'')
*[[nööbik]] (''Marasmius''), perekond, sgk [[nööbikulised]]
*[[nööpsüldik]] (''Exidia repanda'')

==O==
*''[[Ogataea polymorpha]]'', sgk ''[[Saccharomycetaceae]]''
*[[okka-roisknööbik]] (''Micromphale perforans'')
*[[oksanupik]] (''Marasmiellus ramealis'')
*[[oksa-roisknööbik]] (''Micromphale foetidum'')
*[[oliiv-limanutt]] (''Hygrophorus olivaceoalbus'')
*[[oliivpilvik]] (''Russula olivacea''), sgk [[pilvikulised]]
*[[oliivriisikas]] (''Lactarius olivinus'')
*[[ookerjas nääts]] (''Junghuhnia nitida''), sgk ''[[Steccherinaceae]]'' 
*[[oranž kärbseseen]] e safran-kärbseseen (''Amanita crocea''), sgk [[kärbseseenelised]]
*[[oranž riisikas]] (''Lactarius mitissimus'')
*[[oranž üleniidik]] (''Hypomyces aurantius''), sgk [[helekottseenelised]]

==P==
*[[paatjas pilvik]] (''Russula ochroleuca''), sgk [[pilvikulised]]
*[[paju-pigilaik]] (''Rhytisma salicinum''), sgk [[pigilaigulised]]
*[[pajutaelik]] (''Phellinus conchatus'')
*[[pajutagel]] (''Trametes suaveolens'')
*[[paljak]] (''Psilocybe''), perekond, sgk [[vöödikulised]]
*[[palupuravik]] (''Leccinum vulpinum''), sgk [[puravikulised]]
*[[panter-kärbseseen]] (''Amanita pantherina'')
*[[paplimampel]] ehk haava-ebamampel (''Pholiota populnea'')
*[[parasiit-tupplehik]] (''Volvariella surrecta''), sgk [[napsikulised]]
*[[pargipuravik]] (''Leccinum quercinum'')
*[[peeker-ebalehtrik]] (''Pseudoclitocybe cyathiformis'')
*[[pehme pilvik]] (''Russula nauseosa''), sgk [[pilvikulised]]
*[[peitriisikas]] (''Lactarius flexuosus'')
*[[pess]] (''Fomitopsis''), perekond, sgk ''[[Fomitopsidaceae]]''
*''[[Penicillium]]'', perekond, sgk ''[[Trichocomaceae]]'' 
*''[[Phyllosticta]]'', perekond, sgk ''[[Botryosphaeriaceae]]''
*''[[Physarales]]'' ehk ''Physarida'', selts
*[[pigihuul]] (''Lophodermium''), perekond, sgk [[pigilaigulised]]
*[[pigilaigulised]] (''Rhytismataceae''), sugukond
*[[pigilaik]] (''Rhytisma''), perekond, sgk [[pigilaigulised]]
*[[pigiliudik]] (''Pseudoplectania nigrella'')
*[[pihkane liimik]] (''Gomphidius glutinosus''), sgk [[liimikulised]]
*[[pihkane mütsik]] (''Mycena viscosa'')
*[[piimmütsik]] (''Mycena galopoda'')
*[[pilvik]] (''Russula''), perekond, sgk [[pilvikulised]]
*[[pintsehallik]] (''Penicillium chrysogenum'')
*[[piparriisikas]] (''Lactarius piperatius'')
*[[pipartatik]] (''Chalciporus piperatus'')
*[[pirn-murumuna]] (''Lycoperdon pyriforme'')
*[[pisarhebel]] (''Hebeloma crustuliniforme'')
*[[pisipahtlik]] (''Mitrula paludosa'')
*[[pleekvärvik]] (''Stropharia pseudocyanea'')
*[[ploomiluudik]] (''Taphrina pruni''), sgk [[luudikulised]]
*[[ploomitaelik]] (''Phellinus tuberculosus'')
*[[pohla-paisseen]] (''Exobasidium vaccinii''), sgk [[paisseenelised]]
*[[pomerantspuravik]] (''Leccinum versipelle'')
*[[porgandriisikas]] (''Lactarius deliciosus''), sgk [[pilvikulised]]
*[[poropoorik]] ehk lapi torik (''Amylocystis lapponica''), sgk ''[[Fomitopsidaceae]]''
*[[pruun harjasliudik]] (''Humaria hemisphaerica''), sgk [[tuhakulised]] 
*[[pruun kobarheinik]] ehk põõsas-kobaheinik (''Lyophyllum decastes'')
*[[pruun kõhrik]] (''Tremella foliacea'')
*[[pruun kõrbik]] (''Gloeophyllum sepiarium'')
*[[pruun kärbseseen]] (''Amanita porphyria'')
*[[pruun kübarnarmik]] (''Hydnellum ferrugineum'')
*[[pruun liudik]] (''Peziza badia''), sgk [[liudikulised]]
*[[pruun padjandsüsik]] (''Hypoxylon fuscum''), sgk [[süsikulised]]
*[[pruun pilvik]] (''Russula integra''), sgk pilvikulised
*[[pruun riisikas]] (''Lactarius fuliginosus'')
*[[pruun sametpuravik]] (''Xerocomus badius'', sün ''Boletus badius'')
*[[pruun suitsik]] (''Bjerkandera fumosa'')
*[[pruun toruseen]] (''Pseudocraterellus sinuosus'')
*[[pruunikas heinik]] (''Tricholoma albobrunneum'')
*[[pruunikas mütsnarmik]] ehk liiv-kampernarmik (''Bankera fuligineoalba''), sgk ''[[Bankeraceae]]''
*[[pruunjas narmik]] ehk tume timpnarmik (''Hydnum rufescens''), sgk [[narmikulised]]
*[[puidulehtrik]] (''Clitocybe lignatilis'')
*[[puidu-sametkõrges]] (''Flammulina velutipes'')
*[[puidu-tupplehik]] (''Volvariella bombycina''), sgk [[napsikulised]]
*[[puna-helekottseen]] (''Hypocrea rufa'', ''Trichoderma viride''), sgk [[helekottseenelised]] 
*[[punajalg-kivipuravik]] (''Boletus erythropus'')
*[[punajalg-pilvik]] (''Russula rhodopus''), sgk [[pilvikulised]]  
*[[punajalg-sametpuravik]] (''Xerocomus pascuus'')
*[[punakas narmasnutt]] (''Inocybe patouillardii'')
*[[punakas puiduheinik]] (''Tricholomopsis rutilans'')
*[[punakas üleniidik]] (''Hypomyces rosellus''), sgk [[helekottseenelised]]
*[[punalehik]] (''Entoloma''), perekond, sgk [[punalehikulised]]
*[[punalehikulised]] (''Entolomataceae''), sugukond
*[[punane komuseen]] ehk punakomuseen ehk harilik komuseen (''Nectria cinnabarina'')
*[[punane kärbseseen]] (''Amanita muscaria'')
*[[punane pilvik]] ehk tume pilvik (''Russula atropurpurea''), sgk [[pilvikulised]]
*[[punapoorik]] (''Pycnoporus cinnabarinus'')
*[[punetav limanutt]] (''Hygrophorus erubescens'')
*[[punkttaelik]] ehk täpptaelik (''Phellinus punctatus'')
*[[puravik]] (''Leccinum''), perekond, sgk [[puravikulised]]
*[[puravikulaadsed]] (''Boletales''), selts
*[[purpur-maakeel]] (''Geoglossum atropurpureum'')
*[[põdranapsik]] (''Pluteus cervinus'')
*[[põhja helvell]] (''Helvella corium'')
*[[põhja-külmaseen]] (''Armillaria borealis'')
*[[põhjanarmik]] (''Climacodon septentrionalis'')
*[[põhjatorik]] ehk harilik käsnak (''Climacocystis borealis'')
*[[põld-ebaheinik]] (''Lepista sordida'')
*[[põleseen]] ehk kiivrik (''Rhizina undulata''), sgk ''[[Rhizinaceae]]''
*[[põõsaspsatürell]] (''Psathyrella cernua'')
*[[põõsastorik]] ehk nabatorik, naba-kobartorik (''Polyporus umbellatus'')
*[[päkk]] (''Gyroporus''), perekond, sgk [[puravikulised]]
*[[pärmseened]]
*[[pärna-komuseen]] (''Nectria coccinea'', ''Neonectria coccinea''), sgk [[komuseenelised]] 
*[[pässik]] (''Inonotus''), sgk [[taelikulised]]
*[[pöördlehtrik]] (''Clitocybe inversa'')

==R==
*[[radiaalvammik]] (''Phlebia radiata''), sgk ''[[Meruliaceae]]''
*[[rasune konttümak]] ehk rasune vahtpoorik (''Spongipellis fissilis'')
*[[raveneli peniseen]] (''Mutinus ravenelii'')
*[[rebupilvik]] (''Russula lutea''), sgk [[pilvikulised]]
*[[ridavöödik]] (''Cortinarius glaucopus'')
*[[rihvelheinik]] (''Tricholoma acerbum'')
*[[riisikas]] (''Lactarius''), perekond, sgk [[pilvikulised]]
*[[ripsmeline maatäht]] (''Geastrum fimbriatum'')
*[[ripsriisikas]] (''Lactarius mairei'')
*[[ripstorik]] (''Polyporus ciliatus'')
*[[ristiku-mügarliudik]] (''Sclerotinia trifoliorum''), sgk [[mügarliudikulised]]
*[[rohekas sametpuravik]] (''Xerocomus subtomentosus'')
*[[rohelehine pilvik]] (''Russula chloroides'')
*[[roheline kärbseseen]] (''Amanita phalloides'')
*[[roheline pisikeel]] (''Microglossum viride'') 
*[[rohetiksik]] (''Chlorosplenium aeruginescens'', ''Chlorociboria aeruginascens'')
*[[roostepruun padjandsüsik]] (''Hypoxylon rubiginosum''), sgk [[süsikulised]]
*[[roo-pigihuul]] (''Lophodermium arundinaceum''), sgk [[pigilaigulised]]
*[[roosa kirmik]] (''Peniophora incarnata''), sgk ''[[Peniophoraceae]]''
*[[roosa kõrvliudik]] (''Otidea onotica''), sgk [[tuhakulised]] 
*[[roosa kärbseseen]] (''Amanita rubescens'')
*[[roosa liimik]] (''Gomphidius roseus''), sgk [[liimikulised]]
*[[roosa mütsik]] (''Mycena rosea'')
*[[roosa pilvik]] (''Russula lepida'')
*[[roosa riisikas]] (roosapiimane riisikas) (''Lactarius acris'')
*[[roosa riisikas]] (''Lactarius controversus'')
*[[roosa tatik]] (''Suillus collinitus'')
*[[roosa võrkheinik]] (võrkheinik) (''Rhodotus palmatus'')
*[[roosakas tammenääts]] ehk roosakas puunääts (''Haploporus tuberculosus''), sgk [[torikulised]]
*[[roostekollane mampel]] (''Pholiota aurivellus'')
*[[roostepruun padjandsüsik]] (''Hypoxylon rubiginosum''), sgk [[süsikulised]]
*[[roostepunane pisisirmik]] (''Cystoderma granulosum'')
*[[roostevöödik]] (''Cortinarius laniger'')
*[[ruske pilvik]] (''Russula badia'') 
*[[rusu-tupplehik]] (''Volvariella taylorii''), sgk [[napsikulised]]
*[[rõngasservik]] (''Pleurotus calyptratus'')
*[[rõngas-tulinutt]] (''Gymnopilus spectabilis'')
*[[rõngasvöödik]] (''Cortinarius armillatus'')
*[[rõngata kärbseseen]] (''Amanita vaginata'')
*[[rädiriisikas]] ehk rädipiimik (''Lactarius vellereus'')

==S==
*[[saaresurm]] (''Hymenoscyphus fraxineus'', ''Hymenoscyphus pseudoalbidus''), sgk [[tiksikulised]]
*[[saatana-kivipuravik]] (''Boletus satanas'')
*[[sadulhelvell]] (''Helvella ephippium'')
*safran-kärbseseen e [[oranž kärbseseen]] (''Amanita crocea'')
*[[safranpilvik]] ehk sidrunlehine pilvik (''Russula sardonia''), sgk [[pilvikulised]]
*[[safransirmik]] (''Macrolepiota rhacodes'')
*[[sagarik]] (''Hypocreopsis lichenoides''), sgk [[helekottseenelised]]
*[[sale pilvik]] (''Russula gracilis''), sgk [[pilvikulised]]
*[[samet-ebašampinjon]] (''Leucoagaricus cretaceus'')
*[[sametkõrges]] (''Flammulina velutipes'')
*[[sametlõhkik]] (''Encoelia furfuracea''), sgk ''Cenangiaceae''
*[[sametvahelik]] (''Paxillus atrotomentosus'')
*[[Sapipuravik_(perekond)|sapipuravik]] (''Tylopilus felleus'')
*[[sarapuu-komuseen]] (''Nectria coryli'')
*[[sarapuu-oksakoorik]] (''Vuilleminia coryli'')
*[[sarvik (perekond)|sarvik]] (''Calocera''), sgk [[pisarseenelised]]
*[[sarvjalg-nööbik]] (''Marasmius cohaerens'')
*[[sarvjas süsik]] (''Xylaria hypoxylon''), sgk [[süsikulised]]
*[[sarvklavulinopsis]] ehk sarvharik (''Clavulinopsis corniculata'')
*seakõrv ehk [[vurrik]] (''Gomphus clavatus'')
*seaseen e [[tõmmuriisikas]] (''Lactarius necator'')
*[[seepheinik]] (''Tricholoma saponaceum'')
*[[sellerheinik]] (''Tricholoma apium'')
*[[servik]] (''Pleurotus''), perekond, sgk [[torikulised]]
*[[servikheinik]] (''Hypsizygus ulmarius'')
*[[servikulised]] (''Pleurotaceae''), sugukond
*[[sihvakas murukarikas]] (''Calvatia excipuliformis'')
*[[siid-narmasnutt]] (''Inocybe geophylla'')
*[[siid-punalehik]] (''Entoloma sericeum'')
*[[siiljas murumuna]] (''Lycoperdon echinatum'')
*[[sile helvell]] (''Helvella elastica'')
*[[sinijalg-vöödik]] (''Cortinarius collinitus'')
*[[sinilamell-vöödik]] (''Cortinarius delibutus'')
*[[sinimütsik]] (''Mycena pseudocorticola''), sgk [[mütsikulised]]
*[[sinipilvik]] (''Russula caerulea''), sgk [[pilvikulised]] 
*[[siniroheline pilvik]] (''Russula cyanoxantha'')
*[[sinivärvik]] (''Stropharia aeruginosa'')
*[[sireli-lambaseenik]] (''Albatrellus syringae'')
*[[sirge lehtrik]] (''Clitocybe geotropa'')
*[[soohelvell]] (''Helvella palustris'')
*[[soo-maakeel]] (''Geoglossum glabrum''), sgk [[maakeelelised]]
*[[soo-maamuna]] (''Bovista paludosa'')
*[[soomus-ebaheinik]] (''Lepista lentiginosa'')
*[[soomus-ebašampinjon]] (''Macrolepiota excoriatus'')
*[[soomus-harisirmik]] (''Echinoderma aspera'')
*[[soomusheinik]] (''Tricholoma imbricatum'')
*[[soomusmampel]] (''Pholiota squarrosa'')
*[[soomusnapsik]] (''Pluteus petasatus'')
*[[soomus-pahkjalg]] (''Squamanita odorata'')
*[[soomus-pisiservik]] (''Crepidotus calolepis'')
*[[soomusrupik]] (''Laccaria proxima'')
*[[soomussirmik]] (''Echinoderma''), perekond, sgk [[šampinjonilised]]
*[[soomusšampinjon]] (''Agaricus silvaticus'')
*[[soomustindik]] (''Coprinus comatus''), sgk [[tindikulised]] 
*[[soomustorik]] (''Polyporus squamosus'')
*[[soopilvik]] (''Russula paludosa'')
*[[sooriisikas]] (''Lactarius helvus'')
*[[sootatik]] (''Suillus flavidus'')
*[[soovikuriisikas]] (''Lactarius laucunarum'')
*[[suitsik]] (''Bjerkandera''), perekond, sgk ''[[Meruliaceae]]''
*[[suits-kollanutt]] (''Hypholoma capnoides'')
*[[sule-keratiiniseen]] (''Onygena corvina''), sgk [[keratiiniseenelised]]
*[[suur mügarliudik]] (''Dumontinia tuberosa''), sgk [[mügarliudikulised]]
*[[suur pesaseen]] (''Nidularia deformis''), sgk [[vakkseenelised]]
*[[suur punaliudik]] ehk suur kuldliudik (''Aleuria aurantia''), sgk [[tuhakulised]]
*[[suur sarvik]] ehk sarvharik (''Calocera viscosa''), sgk [[pisarseenelised]]
*[[suur sirmik]] (''Macrolepiota procera'')
*[[suur tupplehik]] (''Volvopluteus gloiocephalus''), sgk [[napsikulised]]
*[[suur tõlvharik]] (''Clavariadelphus pistillaris'')
*[[suvitrühvel]] (''Tuber aestivum''), sgk [[trühvlilised]]
*[[sõnnikuharmik]] (''Clitopilus passeckerianus'')
*[[sõstrataelik]] (''
*[[sälk-kollanutt]] (''Hypholoma fasciculare'')
*[[säraliudik]] (''Caloscypha fulgens'')
*[[sätendav tindik]] (''Coprinus micaceus'')
*[[sääriksirmik]] (''Chamaemyces fracidus'')
*[[söögi-kobarheinik]] (''Lyophyllum shimeji'')
*[[sügiskogrits]] (''Gyromitra infula''), sgk ''[[Discinaceae]]''
*[[sügis-limanutt]] (''Hygrophorus hypothejus'')

==Š==
*[[šampinjon]] (''Agaricus''), perekond
*[[šampinjonilaadsed]] (''Agaricales''), selts

==T==
*[[tagel]] (''Trametes''), perekond, sgk ''[[Polyporaceae]]''
*[[taigapässik]] (''Inonotopsis subiculosa'')
*[[taiga-peenpoorik]] (''Skeletocutis odora''), sgk [[torikulised]]
*[[takerriisikas]] (''Lactarius citriolens'')
*[[talilehtrik]] (''Clitocybe brumalis'')
*[[talinigerik]] (''Tubaria furfuracea'')
*[[talimütsik]] (''Mycena tintinnabulum'')
*[[talipanell]] (''Panellus ringens'')
*[[tammekakk]] (''Daedalea quercina''), sgk ''[[Fomitopsidaceae]]''
*[[tammekirmik]] (''Peniophora quercina''), sgk ''[[Peniophoraceae]]''
*[[tamme-kivipuravik]] (''Boletus luridus''), sgk [[puravikulised]]
*[[tamme-oksakoorik]] (''Vuilleminia comedens''), sgk ''[[Vuilleminiaceae]]''
*[[tammeoksa-nööpaukseen]] (''Colpoma quercinum''), sgk [[pigilaigulised]]
*[[tammepilvik]] (''Russula pseudointegra''), sgk [[pilvikulised]]
*[[tammepässik]] (''Inonotus dryophilus'')
*[[tammeriisikas]] (''Lactarius quietus'')
*[[tammesüldik]] (''Exidia truncata''), sgk [[süldikulised]]
*[[tammetaelik]] (''Phellinus robustus'')
*[[tard-pigipaun]] ehk tahmnöpsik (''Bulgaria inquinans''), sgk ''Bulgariaceae''
*[[tatik]] (''Suillus''), perekond, sgk [[tatiklased]]
*[[tavaharmik]] (''Clitopilus prunulus'')
*[[tavalehtrik]] (''Clitocybe gibba'')
*[[tava-pajukakk]] ehk pajukakk ehk punakakk (''Daedaleopsis confragosa'')
*[[tava-peniseen]] (''Mutinus caninus''), sgk [[tanuseenelised]]
*[[tava-pisarseen]] (''Dacrymyces stillatus''), sgk [[pisarseenelised]]    
*[[tavariisikas]] (''Lactarius trivialis'')
*[[tava-ripsliudik]] (''Scutellinia scutellata''), sgk [[tuhakulised]]
*[[tavavahelik]] (''Paxillus involutus'')
*[[teisseened]] (''Deuteromycetes''), tinglik rühm
*[[tellispunane kollanutt]] (''Hypholoma lateritium'')
*[[tellispunane pilvik]] (''Russula velenovskyi'')
*[[teraline hirvepähkel]] (''Elaphomyces granulatus'')
*[[terav paljak]] (''Psilocybe semilanceata'')
*[[tigupanell]] (''Panellus serotinus'')
*[[tihedalehine pilvik]] (''Russula densifolia''), sgk [[pilvikulised]]
*[[tiigerheinik]] (''Tricholoma pardolatum'')
*[[tiksikulaadsed]] (''Helotiales''), selts
*[[timpnarmik]] ehk hele timpnarmik (''Hydnum repandum''), sgk [[narmikulised]]
*[[tinahall maamuna]] (''Bovista plumbea'')
*[[tindik]] (''Coprinus''), perekond, sgk tindikulised 
*[[torbikseen]] (''Craterellus''), perekond, sgk [[kukeseenelised]] 
*[[tore riisikas]] (''Lactarius repraesentaneus'')
*[[tore vöödik]] (''Cortinarius speciosissimus'')
*[[torikulaadsed]] (''Polyporales''), selts
*[[toruseen]] (''Pseudocraterellus''), perekond, sgk [[kukeseenelised]] 
*[[trihholomell]] (''Tricholomella constrictum'')
*[[triibuline heinik]] (''Tricholoma portentosum'')
*[[trühvel (perekond)|trühvel]] (''Tuber''), perekond, sgk [[trühvlilised]]
*[[tuha-paskliudik]] (''Ascobolus carbonarius''), sgk [[paskliudikulised]]
*[[tuhapeekrik]] (''Geopyxis carbonaria''), sgk [[tuhakulised]]  
*[[tuhmuv pilvik]] (''Russula decolorans'')
*[[tulasnell]] (''Tulasnella''), perekond, sgk [[tulasnellilised]]
*[[tulasnellilised]] (''Tulasnellaceae''), sugukond
*[[tuletael]] (''Fomes fomentarius'')
*[[tuletaelik]] ehk ebatuletael (''Phellinus igniarius''), sgk [[taelikulised]]
*[[tulipilvik]] (''Russula chrysodacryon'')
*[[tuliriisikas]] (''Lactarius pyrogalus'')
*[[tume helvell]] (''Helvella lacunosa'')
*[[tume tupplehik]] (''Volvariella volvacea''), sgk [[napsikulised]]
*[[tumepruun kõrvliudik]] (''Otidea butonia''), sgk [[tuhakulised]]
*[[tungaltera (perekond)|tungaltera]] (''Claviceps''), perekond, sgk [[tungalteralised]]
*[[tungalteralised]] (''Clavicipitaceae''), sugukond
*[[tutt-külmaseen]] (''Armillaria cepistipes'')
*[[tuviheinik]] (''Tricholoma columbetta'')
*[[tõmmu külmaseen]] (''Armillaria solidipes''), sgk ''[[Physialacraceae]]''
*[[tõmmu vesinutt]] (''Hygrocybe spadicea'')
*[[tõmmu torik]] (''Polyporus badius'' ehk ''Royoporus badius'')
*[[tõmmuriisikas]] ehk seaseen (''Lactarius necator'')
*[[tõve-pigihuul]] (''Lophodermium seditiosum''), sgk [[pigilaigulised]]
*[[tähtkuulik]] (''Sphaerobolus stellatus'')
*[[täpiline jalgnööbik]] (''Poronia punctata''), sgk [[süsikulised]]
*[[täpiline pilvik]] (''Russula maculata'')
*[[tömp tõlvharik]] (''Clavariadelphus truncatus'')
*[[tüvemütsik]] (''Mycena pseudocorticola'')
*[[tüvi-kobarheinik]] ehk hall kobarheinik (''Lyophyllum fumosum'')

==U==
*[[udulehtrik]] (''Clitocybe nebularis'')
*[[urnseen]] (''Urnula craterium'')
*[[urvaliudik]] (''Ciboria amenthacea'')

==V==
*[[vaabik]] (''Ganoderma applanatum'')
*[[vagel-ebaheinik]] (''Lepista personata''), sgk [[heinikulised]]
*[[vahapilvik]] (''Russula puellaris'')
*[[vahelik]] (''Paxillus''), perekond, sgk [[vahelikulised]]
*[[vahtpoorik]] ehk aed-vahtpoorik (''Spongipellis spumea'')
*[[vahtramütsik]] (''Mycena alba''), sgk [[mütsikulised]]
*[[vahtra-pigilaik]] (''Rhytisma acerinum''), sgk [[pigilaigulised]]
*[[vahtratarjak]] (''Rigidoporus populinus'')
*[[valge harjastiksik]] (''Lachnum virgineum''), sgk [[harjastiksikulised]]
*[[valge heinik]] (''Tricholoma album'')
*[[valge helvell]] (''Helvella crispa''), sgk [[kogritsalised]]
*[[valge kobarheinik]] (''Luophyllum connatum'')
*[[valge kärbseseen]] (''Amanita virosa'')
*[[valge lehtervahelik]] (''Leucopaxillus candidus'')
*[[valge limanutt]] (''Hygrophorus eburneus'')
*[[valge psatürell]] (''Psathyrella candolliana'')
*[[valge puravik]] (''Leccinum holopus'')
*[[valge riisikas]] (''Lactarius resimus'')
*[[valge sirmik]] (''Leucoagaricus nympharum'')
*[[valge tupplehik]] (''Volvariella hypopithys''), sgk [[napsikulised]]
*[[valge võlvnutt]] (''Camarophyllus niveus'')
*[[valkjas narmasnutt]] (''Inocybe kuehneri'')
*[[valkjas sametkõrges]] (''Flammulina fennae'')
*[[veinpunane pilvik]] (''Russula obscura'')
*[[verev karikseen]] (''Sarcoscypha coccinea''), sgk [[karikseenelised]]
*[[verev nahkis]] ehk kuusenahkis (''Stereum sanguinolentum'')
*[[verev pilvik]] (''Russula sanguinea''), sgk [[pilvikulised]]
*[[veririisikas]] (''Lactarius sanguifluus''), sgk [[pilvikulised]]
*[[verkjas riisikas]] (''Lactarius semisanguifluus'')
*[[verkjas vöödik]] (''Cortinarius semisanguineus'')
*[[Vesi-külmaseen]] (''Armillaria ectypa'')
*[[viburseened]] (''Chytridiomycota''), hõimkond
*[[viha tulinutt]] (''Gymnopilus penetrans'')
*[[villjalg-harisirmik]] (''Lepiota clypeolaria'')
*[[vill-tagel]] ehk vill-kõbjas (''Trametes hirsuta'')
*[[viltriisikas]] (''Lactarius scoticus'')
*[[voldiline tindik]] (''Coprinus atramentarius'')
*[[vurrik]] ehk seakõrv (''Gomphus clavatus'')
*[[võikõrges]] (''Collybia butyracea'')
*[[võiseen]] ehk kollariisikas (''Lactarius scrobiculatus''), sgk [[pilvikulised]]
*[[võitatik]] (''Suillus luteus'')
*[[võluheinik]] (''Calocybe''), perekond, sgk [[kobarheinikulised]]
*[[võrk-kivipuravik]] (''Boletus reticulatus'')
*[[võsa-pigisõõn]] (''Hypoderma rubi''), sgk [[pigilaigulised]] 
*[[väike murukera]] (''Scleroderma bovista'')
*[[väike rohetiksik]] ehk väike rohepitsik (''Chlorociboria aeruginascens''), sgk [[tiksikulised]]
*[[väike sarvik]] (''Calocera cornea'')
*[[väike torik]] (''Polyporus brumalis'')
*[[väike tupplehik]] (''Volvariella media''), sgk [[napsikulised]]
*[[väikeeosloomad]] (''Microsporidia''), hõimkond
*[[värv-hernesseen]] (''Pisolithus arhizus'')
*[[värvikulised]] (''Strophariaceae''), sugukond
*[[värviline lehtervahelik]] (''Leucopaxillus compactus'')
*[[väävelheinik]] (''Tricholoma sulphureum'')
*[[väävelriisikas]] (''Lactarius theiogalus'')
*[[väävlik]] ehk vääveltorik (''Laetiporus sulphureus'', ''Calvatia versispora'')
*[[vöödikulaadsed]] (''Cortinariales''), selts
*[[vöödiline riisikas]] (''Lactarius acquizonatus'')
*[[vöötnarmik]] (''Phellodon''), perekond
*[[vöötriisikas]] (''Lactarius zonarius'')

==Õ==
*[[õrn pilvik]] (''Russula gracillima''), sgk [[pilvikulised]]
*[[õunriisikas]] (''Lactarius evosmus'')

==Ä==
*[[äädikpilvik]] (''Russula acetolens''), sgk [[pilvikulised]]

==Ü==
*[[üdik]] ehk üdiseen ehk pärisüdik (''Pseudohydnum gelatinosum''), sgk [[üdikulised]]
*[[üdik (perekond)|üdik]] (''Pseudohydnum''), sgk [[üdikulised]]
*[[ümarmürkel]] ehk harilik mürkel ehk kuhikmürkel ehk lehmanisa ehk söögimürkel (''Morchella esculenta''), sgk [[mürklilised]]

==X==
*''[[Xylogone]]'', perekond

[[Kategooria:Seened| ]]
[[Kategooria:Bioloogia loendid]]
[[Kategooria:Mükoloogia]]</text>
      <sha1>7gxccnys31r596xhvt2bb1st3wpn7ia</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Linn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>16269</id>
    <revision>
      <id>6176938</id>
      <parentid>6063180</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T14:19:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20985" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib asulatüübist, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Linn (täpsustus)]].}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Budapest_SPOT_1022.jpg|pisi|[[Budapest]] (satelliidifoto)]]
[[Pilt:Aerial photograph of Helsinki downtown.jpg|pisi|[[Helsingi]] kesklinn (aerofoto)]]
[[Pilt:Emajõgi and Võidu bridge.jpg|pisi|[[Tartu]] kesklinn (panoraamfoto)]]
'''Linna''' mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt [[asula]]t, kus elab vähe [[põllumajandus]]est elatuvaid inimesi, või [[haldusüksus]]t, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega.

Linna mõiste on riigiti erinev. Erinevad nii kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu teistest asulatest, kui ka kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu muudest haldusüksustest.

[[Oswald Spengler]]i järgi on linn [[kultuur]]i tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga.

Kujunemisjärgus on asula olnud [[majandus]]- ja kultuurielu keskuseks. Linna arengut mõjutavad ümber olevad [[asum]]id. Asulale linna staatuse määramisel arvestatakse [[Ajalugu|ajaloolisi]] traditsioone, [[rahvaarv]]u, [[rahvastik]]u ruumilist paiknemist, sotsiaalmajanduslikke funktsioone ja arenguperspektiive.

Asulast saab linn siis, kui sellele asulale või mitut asulat hõlmavale haldusüksusele antakse [[linna õigused]] ja linna nimetus. Eri riikides on erinevad tingimused linna staatuse andmiseks.

==Linna piiritlus ja määratlus==
[[Pilt:Frankfurter Altstadt mit Skyline 2012-04.jpg|300px|pisi|paremal|[[Frankfurt]]]]
[[Pilt:Tammerkoski from air.jpg|pisi|paremal|[[Tampere]]]]
Linnale on olnud iseloomulik enese kaitsmine [[linnamüür]]i või [[vallikraav]]iga. Kaitsevajadus on tinginud linna kompaktsuse. Vanades linnades on nende kaitseehitiste jäänused kesklinnas, sest linn on nende vahelt välja kasvanud. Säilinud kaitseehitistele antakse uus funktsioon. Tänapäeval ei ole enamasti linna ja maa vahel selget piiri, vaid sujuv üleminek. Linnad kasvavad omavahel kokku ja linna elemendid tungivad maale.

Linna on raske määratleda, mistõttu linnade kohta ei leidu ka usaldusväärseid statistilisi andmeid. Tavaliselt loendatakse elanikke haldusüksuste kaupa, haldusüksuste piirid aga ei lange kokku linnade piiridega.

Linna kui asulatüübi määratlemisel lähtutakse tavaliselt kolmest tunnusest:

# elanike arv on piisavalt suur;
# asustus on tihe;
# majandus ja tegevusalad on linnale omased.

Pole selge, mida lugeda linna elanike arvu alampiiriks. See ei saa olla kõigis maades ühesugune: hõredalt asustatud riikides eristuvad maapiirkonnast selgelt ka suhteliselt väikese elanike arvuga asulad. Rahvusvaheliselt peetakse alampiiriks 2000, kuid tihedalt asustatud maades on see suurem, näiteks Jaapanis 30 000.

Maailmas on palju asulaid, milles suur osa elanikest tegeleb põllumajandusega. Need on [[küla]]d. Seal puudub linnadele omane igakülgne majanduselu, teenuste kättesaadavus ja transpordisõlme olemasolu. Kui aga elanike tegevusalad mitmekesistuvad, muutuvad külad linnadeks.

Raske on ka öelda, kui tihe peab asustus olema. Tänapäeval ei ole maa ja linna vahel asustustiheduse poolest alati selget piiri.

Linnale omane majandus tähendab, et asula on inimeste kohtumispaik, kaubanduse ja teeninduse, hariduse, kultuuri ja tervishoiu keskus. Linnas hangib suur enamik töötajaid elatist tööstuses ja teenistuses.

Linna geograafiline definitsioon peab arvestama kõiki kolme tunnust.

==Linna tähistavad sõnad eri keeltes==
[[Inglise keel]]es on linna kohta kaks sõna. ''City'' on algselt [[katedraal]]iga linn, praegu tähendab see tavaliselt suuremat linna. ''City'' tähendab ka [[kesklinn]]a. Teine sõna ''town'' tähendab algselt '[[õu]]'. Linnade nimedes on see sageli lühenenud kujule ''-ton''.

Nii inglise sõna ''city'' kui ka [[hispaania keel|hispaania]] ''ciudad'', [[itaalia keel|itaalia]] ''città'' ja [[prantsuse keel|prantsuse]] ''cité'' pärinevad [[ladina keel|ladina]] sõnast ''[[civitas]]'', mis tähendab kodanike (''cives'') kogumit.

Prantsuse keeles on ''ville'' linn, ''village'' aga on prantsuse ja inglise keeles küla.

[[Norra keel]]es linna tähistav sõna ''by'' tähendas algselt elumaja. [[Rootsi keel]]es tähendab sama sõna küla. Linna kohta öeldakse rootsi keeles ''[[stad]]'' ([[saksa keel]]es ''Stadt'').

[[Vene keel|Vene]] sõna город vastab skandinaavia sõnale, millest pärineb praegune ''gård'' ('talu').Vene keeles on linnanimede lõpus mõnikord &quot;-grad&quot;, mis on selle sõna [[kirikuslaavi keel|kirikuslaavi]]pärane kuju.

== Linnade ealine liigendus == 
Austraalia geograaf [[Thomas Griffith Taylor]] on esitanud linnade liigituse, mis põhineb nende eal ja [[maakasutuse tüübil]]. Ta piiritleb viit tüüpi linnu:&lt;ref&gt;Goodall, B. (1987) The Penguin Dictionary of Human Geography. London: Penguin.&lt;/ref&gt;
# '''Lapseeas linnad''', milles puudub selgelt piiritletud liigendus. 
# '''Alaealised linnad''', milles on väljaarenenud [[kauplus]]te piirkond.
# '''Noored linnad''', milles on hakanud tekkima [[tehas]]ed (tööstus). 
# '''Varaküpsed linnad''', milles on omaette [[kõrgklass]]i eluala. 
# '''Küpsed linnad''', kus on selgelt piiritletavad tööstus, kaubandus- ja eri liiki elurajoonid.

Linnade liigitus aitab ka mõista nende ajaloolist väljakujunemist. Linnad kujunesid oma üldises tähenduses välja juba ammu enne tsivilisatsioone. Linnade arengus tekkisid nende keskele [[tempel|templid]] ja seejärel [[templikompleks]]id. [[Tsivilisatsioon]]ile omaseks linnatüübiks on küpsed (suur)linnad, millele on omane juba eri tüüpi [[linnaosa]]de ilmnemises seisnev liigendus.

Sõnad ''linn'' ja ''kaupunki'' peegeldavad eesti ja soome keeles ka keskaja Euroopa uute linnade tekkes ja arengus ilmnenud joont. Varakeskajal säilisid enam need väikelinnad, mis olid [[piiskopilinn]]ad. Alguses tekkisid uued linnad käsitööliste ja kaupmeeste asulate ja asulakettidena ümber neile kaitset taganud ja maad kasutada lubanud [[feodaal]]ide [[linnus]]te. Hiljem võitluses oma õiguste eest ja iseseisvudes sai neile olulisemaks jooneks turg, ärid ja [[kaubandus]]. Rahasuhetelt [[rahamajandus]]ele üleminekuga hakkasid eralduma ka juba uue kõrgklassi elurajoonid. Ilmus sõna &quot;urbaniseerumine&quot;. Suurlinnade teke algas 19. sajandil seoses [[tööstuslik pööre|tööstusliku pöörde]] ja [[industrialiseerimine|industrialiseerimisega]].

== Linnade sisestruktuur ==
'''Linna sisestruktuuri mudelid'''
&lt;gallery&gt;
Pilt:1keskus.png|Ühe keskusega ringimudel
Pilt:1keskus-sektorid.png|Ühe keskusega sektormudel
Pilt:Mitu-sektorit.png|Mitme keskusega sektormudel
&lt;/gallery&gt;
Linnaasula arengu käigus kujundatakse linna sees sektoreid. Igale sektorile on iseloomulikud omad maa hinnad sõltuvalt kaugusest keskusest, omad funktsioonid, hoonestus ja elanikke tegevus.

Vanades linnades eristatakse tavaliselt järgmisi sektoreid:

[[Pilt:Toronto-view-from-cn-tower.jpg|pisi|150px|Ärila [[Toronto]]s]]
1) '''kesklinn''' ehk '''[[ärila]]''', mida moodustatakse tavaliselt ajaloolisest [[linnasüda]]mest. Kuna on ta parima kättesaadavusega, siis moodustatakse siin ärila ehk ''city'' (inglise ''central business district''), kus paiknevad kõrgemate hindadega kauplused, [[pank]]ade ja [[suurettevõte]]te peakorterid, valitsusasutused, saatkonnad jms. Ruumi nappuse ja rendi kõrged hinnad sunnivad ehitama [[kõrghoone]]id; elanikud, vähem tulukad kauplused ja tööstus surutakse kesklinnast välja.&lt;ref name=&quot;loodusfoto2003&quot;&gt;M. Ainsaar jt. (2003) Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto. Tartu&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Tallinn, elamu Kalevi 27, 1920.-1930.jpg|pisi|150px|[[Kalamaja]] piirkond Tallinnas oli agul, praegu see on populaarne elamiskoht]]
2) '''[[agul]]''' ehk '''üleminekupiirkond''', kus on ülekaalus segahoonestus, milles vahelduvad ümberehitatud teenindusettevõtete hooned, kontorihooned, kauplused ja elamud. Arenenud riikides on see populaarne elamispiirkond,&lt;ref name=&quot;loodusfoto2003&quot;/&gt; arengumaades muutub see sageli [[slumm]]iks.

[[Pilt:TLN-Ülemiste.JPG|pisi|vasakul|150px|Ülemiste kaubanduskeskus Tallinnas]]
3) '''vana tööstuspiirkond''', mis oli kujunenud tööstus- või ladude piirkonnaks 19.–20. sajandil ning hiljem oli sageli ümber ehitatud. Praegu paiknevad siin tavaliselt suured kaubanduskeskused ([[supermarket|super-]] ja [[hüpermarket]]id) ning mitmekorruselised elumajad.&lt;ref name=&quot;loodusfoto2003&quot;/&gt;

[[Pilt:EU-EE-Tallinn-LAS-Mustakivi-Mahtra.JPG|pisi|150px|[[Lasnamäe]] on Tallinna magala]]
4) '''madala maksumusega linnarajoonid''' – mitmekorruseliste kõrghoonetega [[magala]]d.&lt;ref name=&quot;loodusfoto2003&quot;/&gt; Kinnisvara hinnad on seal suhtelised madalad, korterites on kõik vajalikud mugavused (keskküte, veevärk, kanalisatsioon, prügišahtid, elekter ja internet, rõdu jne). Rajoonis on tavaliselt koolid, lasteajad, kauplused, kultuurimaja jt asutused.

[[Pilt:Breeze Park10.jpg|vasakul|pisi|150px]]
5) '''kõrge maksumusega (eliidi) elamurajoonid''', mis paiknevad äärelinnas.&lt;ref name=&quot;loodusfoto2003&quot;/&gt; Kaasaegsete mugavustega mitmetoalised luksuslikud kotedžid on looduslikult puhtas ja ilusas piirkonnas. Neid saavad osta vaid kõrge sissetulekuga inimesed, kes sõidavad tööle ja kooli autoga ning ostavad vajalikke kaupu linna ääres asuvatest super- ja hüpermarketest.

[[Pilt:Chatswood, New South Wales (April 2009).jpg|pisi|150px|[[Chatswood]] on [[Sydney]] uuskeskus]]
6) '''[[uuskeskus]]''' (inglise ''edge city'') on linnast väljas eraldi rajatud äripinnad, kuhu on kontsentreeritud äri-, kaubandus- ja teenindusasutused.&lt;ref name=&quot;loodusfoto2003&quot;/&gt; Neid ühendavad linnaga hea kvaliteediga maanteed.

[[Pilt:T2 - Microsoft.jpg|pisi|150px|vasakul|Uus tootmise piirkond vajab head transpordiühendust]]
7) '''uus tootmispiirkond''' on linnapiirkond, kus on loodud kõrgtehnoloogilise tootmisega ettevõtted. Tavaliselt on nad linna ääres kas [[lennuväli|lennuvälja]] või [[kiirtee]] juures.&lt;ref name=&quot;loodusfoto2003&quot;/&gt;

8) '''uus (raske)tööstuspiirkond'''

9) '''vanad ja uued keskklassi elamurajoonid''' (korrusmajad)

10) '''eeslinn''', kus asuvad vaid eliidi ja keskklassi elumajad (inglise ''suburb'')

11) '''regeneratsiooniala''' endises agulis või tööstusalal&lt;ref name=&quot;loodusfoto2003&quot;/&gt;

== Linnade ajalugu ==
===Vanaaeg===
[[Pilt:Krishna Pushkarani - Hampi Ruins.jpg|pisi|Bassein Krishna templis Indias]]
On üsna kindel, et [[Eufrat]]i ja [[Tigris]]e jõe ümbruses eksisteerisid linnad 2500 kuni 3000 eKr. [[Uruk]]is elas sel ajal 50 000 inimest. Esimeste linnade rajamise aeg ja elanike arv pole selge.

Pole selge, kuhu paigutub linnade rajamine teiste innovatsioonide (loomade kodustamine, taimede kasvatamine ja kaubandus) kõrval. Traditsioonilise ettekujutuse järgi oli linnade tekke eelduseks toidu ülejääk põlluharimisest linna lähedal. Et aga osutub, et linnade ja kaugkaubanduse algus võivad olla palju varasemad, kui seni arvatud, on mõned uurijad selles eelduses kahtlema hakanud. On ka teooria, mille kohaselt linnad on tekkinud kaubanduse tõttu ja põlluharimine linnade toiduvajaduse tõttu. Mõned uurijad kahtlevad esimeste linnade tekke majanduslikes seletustes üldse ning peavad esimesi linnu eelkõige kuningliku või vaimuliku võimu keskusteks.

Tundub olevat selge, et esimesed linnad tekkisid jõgede lähedal, kus sai põlde niisutada. Niisutus vajas organiseeritust ja koostööd, mis nõudis tööjaotust. Esimesed suuremad linnad tekkisid tõenäoliselt [[Mesopotaamia]]s ja [[Niiluse org|Niiluse orus]]. Ka mujal tekkisid esimesed linnad jõgede ([[Indus]], [[Huang He]]) ääres.

Pole selge, kas linnaelu levis esimestest linnadest või tekkis eri kohtades sõltumatult. Vähemalt Ameerikas tekkisid linnad nähtavasti Vana Maailma linnadest sõltumatult ja arenesid sarnaselt.

Paljud vanaaja riigid olid [[linnriik|linnriigid]]. Nad koosnesid linnast koos ümbritseva maaga või mitmest algselt iseseisvast linnast. Suurem osa elanikest töötas põldudel. Linnas elasid ka kuningas, tema nõuandjad, ametnikud, preestrid, kaupmehed ja käsitöölised. Käsitöö ja kaubandusega soetatud jõukus võimaldas linnal rajada kaitserajatisi, ehitada sõjalaevastikku ja varustada sõjaväge. [[Vana-Kreeka]] koosnes sellistest linnriikidest ja [[Rooma riik]] oli linnriikide liit.

Alguses sõltus linnade arv ja suurus suhteliselt lähedase tagamaa võimest toiduaineid toota. Maaharimise tootlikkus oli nii väike, et enamik linnu ei saanud kuigi suureks kasvada isegi siis, kui transpordivõimalused paranesid.

Suurim ja kuulsaim vanaaja linnriikidest oli [[Rooma]]. Õitseajal (esimestel sajanditel pKr) elas seal eri hinnangutel pool miljonit kuni miljon inimest. Seda võimaldas tõhus võimuaparaat ja korraldatus, mis tagas suured toiduvarud.

=== Keskaeg ===
{{pooleli|Peatüki}}
=== Renessanss ===
[[Pilt:Canal Grande Chiesa della Salute e Dogana dal ponte dell Accademia.jpg|300px|pisi|paremal|Veneetsia]]
=== Linnade areng Lääne-Euroopas ja USAs XIX ja XX sajandil ===

=== Arengumaade linnad XX sajandil ===

== Linnad eri riikides ==
=== Eesti ===
{{pikemalt|Eesti linnad}}
Eesti keskaegsed linnad on [[Haapsalu]], [[Narva]], [[Paide]], [[Pärnu]], [[Rakvere]], [[Tallinn]], [[Tartu]], [[Toompea]], [[Vana-Pärnu]] ja [[Viljandi]]. Peale nende oli Eestis keskajal [[alev]]id, millest osa sai linnaõiguse hiljem (sealhulgas [[Keila]], [[Otepää]] ja [[Põltsamaa]]). [[1296]]. aastal on [[Helmold de Lode]] kirjas Lübecki raele maininud oma linnu [[Lodenrode]]t ja [[Koila (Viru-Nigula)|Koilat]], mille kohta puuduvad muud andmed.

Hiljem said linna õigused veel [[Kuressaare]], [[Paldiski]], [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Võru]].

1945. aastal liideti [[Petserimaa]] Vene NFSVga ja sellega hakkas Petseri Venemaale kuuluma.

15. juunist 1946 said linnadeks [[Kohtla-Järve]] ja [[Kiviõli]].

Aastal 2012 oli Eestis 47 linna.

Eestis jagunevad linnad omavalitsusstaatusega linnadeks ja [[vallasisene linn|vallasisesteks linnadeks]].

Õigus moodustada või kaotada linn haldusüksusena on &quot;Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse&quot; § 7 lg 4 järgi [[Vabariigi Valitsus]]el või kohaliku omavalitsuse volikogul.

=== Ameerika Ühendriigid ===
Ameerika Ühendriikides määratakse linnastaatus vastavalt osariigi seadustele.

=== Norra ===
Norra vanade, keskaegsete linnade seas on [[Tønsberg]], [[Trondheim]], [[Bergen]], [[Stavanger]], [[Sarpsborg]] ja [[Oslo]].

Norras andis linnaõigused algselt kuningas enamasti asulatele, kus oli sadam, mille kaudu veeti välja puitu ja kalasaadusi. Linn sai staatuse ''[[ladested]]'' ('[lossimis- ja] laadimiskoht') või ''kjøpsted'' (''[[kjøpstad]]'', kaubalinn). Viimast tüüpi linnadel oli laiendatud omavalitsus, kohus ja haldus ning ainuõigus majandustegevuseks oma ümbruses. See võimaldas muuhulgas kontrollida riigimaksude sissenõudmist.

Umbes 1850. aastast hakkas linnapoolne majanduselu reguleerimine ning ühes sellega ka kaubalinnaõigused kaduma.
Tänapäeval saab vald ise anda endale või ühele või mitmele oma asulale (''[[tettsted]]'') linna nimetuse. Selleks peab vallas olema vähemalt 5000 elanikku ning vallas peab olema kaubandus- ja teenindusfunktsioonidega ning kontsentreeritud asustusega linnaline asula. [[Regionaal- ja Kommunaalamet]]il on õigus mõjuvatel põhjustel see otsus tagasi pöörata. Selle nimetusega ei kaasne tänapäeval mingit eristaatust. Linnastaatusest ollakse huvitatud identiteedi loomise, turunduse või turistide ligimeelitamise kaalutlusel.

=== Rootsi ===
{{vaata|Rootsi linnad}}
Enne [[1971. aasta Rootsi haldusreform|1971. aasta haldusreform]]i olid linnad Rootsis [[vald]]ade tüüp [[maavald (omavalitsus)|maavald]]ade ja alevite kõrval.

Üldkeeles kasutatakse sõna &quot;linn&quot; (''stad'') praegu tavaliselt suuremate asulate kohta ning ka väiksemate asulate kohta, mis on olnud linnavaldade keskasulad. Atlases &quot;Sveriges nationalatlas&quot; loetakse linnadeks üle 10 000 elanikuga asulaid. Seega ei ole linna mõiste tänapäeval halduslik: ta käib asula, mitte valla kohta.

Siiski nimetavad mõned vallad alates 1980ndate keskpaigast linnaks kogu oma territooriumi. Seejuures võib osa territooriumist olla maapiirkond, samuti võib kogu valla territoorium olla osa mõne asula territooriumist. Sellel nimetusel puudub juriidiline tähendus. Need vallad on:

* [[Boråsi vald]]
* [[Göteborgi vald]]
* [[Haparanda vald]]
* [[Helsingborgi vald]]
* [[Lidingö vald]]
* [[Malmö vald]]
* [[Mölndali vald]]
* [[Solna vald]]
* [[Stockholmi vald]]  
* [[Sundbybergi vald]]
* [[Trollhättani vald]]
* [[Vaxholmi vald]]
* [[Västeråsi vald]]

=== Saksamaa ===
Saksamaal on linnalise asula elanike arvu alampiiriks 2000 elanikku. Suurematele asulatele võidakse anda linnastaatus. Suurlinnaks loetakse linna elanike arvuga üle 100 000 inimese. Eristatakse kreisivabu linnu ja kreisilinnu, mis kuuluvad [[kreis]]i koosseisu.

=== Prantsusmaa ===
[[Pilt:Champ de Mars from the Eiffel Tower - July 2006 edit.jpg|pisi|Pariisis asuv [[Champ de Mars]]]]
Prantsusmaa suurimaks linnaks ja ühtlasi pealinnaks on [[Pariis]].

=== Soome ===
Soomes antakse linnaõigus vallale tervikuna. Kui varem oli linnadel eriõigused ja -kohustused, siis alates [[1977]]. aastast on vallad ja linnad võrdsete õigustega, st juriidiliselt on kõik linnad vallad. Linnalaadseks vallaks loetakse vald, mille elanikest elab vähemalt 90% asulates (''taajama'') või valla suurima asula elanike arv on vähemalt 5000. {{kas| Linnalaadsele vallale võidakse anda linnastaatus. }}

=== Taani ===
Taanis on linn (''by'') määratletud kui vähemalt 200 elanikuga asula, kus majadevaheline kaugus ei ületa 200&amp;nbsp;m, kui nende vahel ei ole avalikke rajatisi.

1. jaanuari 2006 andmetel oli Taanis 1450 niisugust linna, kus elas 86% Taani rahvastikust.

=== Venemaa ===
[[Pilt:Vyborg SevernyVal3-5 006 8242.jpg|pisi|[[Viiburi]] Venemaal.]]
Kokku on Venemaal 1092 linna. Linnastaatuse määrab Venemaal omavalitsuse seadustik. Linnad võivad olla kas regionaalse (oblasti, krai, vabariigi jne tasemel) või piirkondliku tähendusega. Näiteks [[Volgogradi oblast]]is arvatakse piirkondliku tähendusega linnaks asula üle 10 000 elanikuga, kellest töölised, teenindajad ja nende pereliikmed on üle 85%; see asula peab ka olema tööstus- ja kultuurikeskuseks.

Aga need kriteeriumid ei ole absoluutsed ning kui asula sellele ei vasta, ei tähenda see, et asula kaotab linnastaatuse. Mõnikord vastab linnastaatus mõne poliitilise jõu huvidele (nt [[Magass]] – Venemaa väikseim linn) või see linn on oluline ajaloo või kultuuri seisukohast ([[Tšekalin]], [[Verhojansk]] jt).

Asula Venemaal saab linnastaatuse, kui elanikke üle 12 000 inimese ja nendest üle 85% ei ole põllumajanduses hõivatud. Aga 208 linnas on elanike arv siiski alla 12 000 inimese. Need on linnad ajalooliselt või nende rahvaarv vähenes.

Mõned asulad, mis vastavad kriteeriumidele, ei taotle linnastaatust sellepärast, et ei soovi soodustusi kaotada.

== Piibel ==
Piibli järgi asutas esimese linna [[Kain]]: ''Ja Kain sai ühte oma naisega, kes jäi lapseootele ja tõi ilmale [[Hanok]]i; ja ta ehitas ühe linna ning nimetas selle linna oma poja Hanoki nime järgi''. (1 Mo. 4, 17).

Vastavalt Moosese seadustele on linnad müüriga piiratud. Asulad, mis ei ole müüriga piiratud, on külad. Sellest oleneb kinnisvara käsitlemine: kodasid müüriga piiratud linnades võib müüa igaveseks ja neid ei saa välja lunastada hiljem kui üks aasta pärast müüki. Kojad müüriga piiramata külades kuuluvad põllumaa juurde, mistõttu nad tagastatakse tasuta juubeliaastatel.

== Vaata ka ==
*[[aedlinn]]
*[[aolinn]]
*[[esimese astme linn]]
*[[foogtikohus]]
*[[Hamburgi õigus]]
*[[kahanevad linnad]]
*[[kolmanda astme linn]]
*[[linnade allakäik]]
*[[linnaehitus]]
*[[linnaelanikud (provintsiaalõigus)]]
*[[linnak]]
*[[linnakonsistoorium]]
*[[linnapea]]
*[[linnasiire]]
*[[linnasisene linn]]
*[[linnaturism]]
*[[linnavald]]
*[[linnavalitsus]]
*[[linnavanem]]
*[[linnavolikogu]]
*[[linnavärav]]
*[[linnaõigus]]
*[[linnaökoloogia]]
*[[lossifoogt]]
*[[lossifoogtikohus]]
*[[Lübecki õigus]]
*&quot;[[Linnaõhk teeb vabaks]]&quot;
*[[pealinn]]
*[[raad]]
*[[raekoda]]
*[[Riia õigus]]
*[[teise astme linn]]
*[[urbaniseerumine]]
*[[vallasisene linn]]
*[[Eesti linnad]]
*[[linnastumise määr]]
*[[nutilinn]]

{{Asulad}}

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Jussi S. Jauhiainen, Linnageograafia, 2005, ISBN 9985-9600-8-4
* Tallinn oli vanasti Kalevilinn. Prof. J. Uluots'a kõne Eesti linnade tekkimisest. Vaba Maa, 3. detsember 1936, nr 277, lk 6.

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/112112010007 Valla- ja linnaeelarve seadus]
*[http://www.foreignpolicy.com/articles/2010/08/16/beyond_city_limits?page=full Beyond City Limits The age of nations is over. The new urban age has begun.] PARAG KHANNA, SEPT. / OCT. 2010

[[Kategooria:Linnageograafia]]
[[Kategooria:Linnad| ]]
[[Kategooria:Asulad]]
[[Kategooria:Haldusüksused]]</text>
      <sha1>to115fevj7mc53op4m6hw1z1k575w9z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Eesti keel</title>
    <ns>1</ns>
    <id>16304</id>
    <revision>
      <id>6177271</id>
      <parentid>6122929</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:12:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eestikeelse video allkiri */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="83453" xml:space="preserve">{{Vikiprojekti teade|Eesti}}

Võru ja setu keelt nimetab EE 12. köide Võru ja Setu murdeks. Eraldi on juttu Võru ehk võro ehk võro-seto kirjakeelest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17:57, 13 Dec 2004 (UTC)

:Üldine, konkreetset juhtumit mitte puudutav küsimus: kas ühel keelel saab olla mitu kirjakeelt? - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 18:19, 13 Dec 2004 (UTC)

:: Norra keelel ju on Bokmål ja Nynorsk. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 18:23, 13 Dec 2004 (UTC)

::: Ka eesti keelel olid ju lõunaeesti ja põhjaeesti kirjakeel. Arvan ka, et näiteks astuuria keel on lihtsalt üks teine hispaania keele kirjakeel kastiilia kirjakeele kõrval ja mitte omaette keel.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:58, 13 Dec 2004 (UTC)
::Jaapani keelel on kolm kirjakeelt: hiragana, katagana ja kanji. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 10:11, 16 Mar 2005 (UTC)

::: oh küll Taivu on tark. naera või ribadeks. eesti keelel oli kah kaks kirjakeelt: gooti kiri ja ladina kiri. ex ju! --[[Eri:Kaastöö/82.131.21.82|82.131.21.82]] 28. aprill 2010, kell 11:39 (EEST)
::::Gooti kiri on osa ladina kirjast, nii et see on seesama kiri. Sa mõtlesid vist umbes seda, et paljudel Nõukogude Liidu rahvastel oli kaks kirjakeelt: aastani 1938 ladina kirja põhjal ja pärast kirillitsa põhjal. Nii on. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 29. aprill 2010, kell 20:18 (EEST)
----
Ma pole nõus, et č on eesti tähestiku täht. See tähendaks ju, et Čapek on tähestikus tagapool Chicagost. Tahan č maha võtta. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 10:11, 16 Mar 2005 (UTC)
----
Võtsin selle välja, sest see pole tõsi:

''Keele lähimad sugulased [[Euroopa]]s on [[soome keel|soome]] ja [[ungari keel|ungari]] keel.

Eesti keele lähim sugulaskeel on vadja keel. Miks see on koos mõne teise keelega välja jäänud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. jaanuar 2006, kell 17.09 (UTC)
----
Jutt pikkusastmetest ei ole korrektne. Mõeldud on pikkusastmete fonoloogilist eristamist, aga seegi on vaieldav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. jaanuar 2006, kell 17.12 (UTC)

: Kui erinev pikkusaste annab kahele sõnale erineva tähenduse, siis need moodustavad [[:en:minimal pair|minimaalse paari]] ja on seega fonoloogiliselt erinevad. Mis täpselt on vaieldav? [[Kasutaja:Peep|Peep]] 14. jaanuar 2006, kell 18.48 (UTC)

:: Vaieldav (õigemini vist ümber lükatud) on see, et fonoloogiline eristus põhineb häälikute kolmel pikkusastmel. Ma ei oska peast täpselt öelda, aga minu meelest räägitakse nüüd erinevatest aktsentidest või muust taolisest. Välteerinevused ei ole ühe silbi raamides tajutavad, vaid nende tajumine eeldab mitme silbi võrdlust. Ühesilbilises sõnas eristatakse fonoloogiliselt küll pikki ja lühikesi häälikuid, kuid mitte kolme väldet. Välde oleneb silpide pikkuse proprtsioonidest ja toonimustrist. Välted ei kuulu häälikufonoloogiasse. Artiklis olev väide on minu meelest pehmendav formuleering teesist, nagu oleks eesti keeles unikaalne ternaarne (kolmeliikmeline) fonoloogiline opositsioon häälikupikkuste vahel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. jaanuar 2006, kell 02.29 (UTC)

:: Seda ei ole muudetud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 15:00 (EEST)
----
''laiemalt Euroopa riikide keeltest soome-ugri keeled [[soome keel|soome]] ja [[ungari keel|ungari]] keel.

: Jätsin selle välja. Soome keel koos teiste läänemeresoome keeltega kuulub lähedaste sugulaskeelte hulka, aga soome keele eraldi väljatoomine pole põhjendatud. Ungari keel on soome-ugri keeltest vaata et kõige kaugem sugulaskeel. Kõiki soome-ugri keeli saab nimetada Euroopa riikide keelteks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. jaanuar 2006, kell 02.34 (UTC)
----
Las olla eraldi artiklid [[Lõunaeesti murded]] ja [[Lõunaeesti keel]], [[Võru keel]] ja [[Võru murre]] jne. Mõisted on ju erinevad. Kuidas materjali jaotada, eks see päras paistab. Ja kui hiljem tahetakse ühendada, saab seda teha ümbersuunamise teel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2006, kell 02:31 (UTC)
----
Peale &quot;Eesti keele käsiraamatu&quot; peaks vaatama ka teisi allikaid. Eesti tähestiku juurde kuulub ka see, kuidas võõrnimesid ja võõrkeelseid väljendeid eestikeelsetes tekstides tähestikuliselt järjestatakse. On tähtis, millised võõrtähed loetakse omaette tähtedeks ning paigutatakse tähestikku, milliseid mitte.  &quot;Eesti keele käsiraamat&quot; ignoreerib seda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2006, kell 11:20 (UTC)

: Siin on link Eesti keele käsiraamatule. Sellepärast juhindun sellest allikast. Kui Sul on pakkuda mõnd teist autoriteetset allikat, siis tee seda. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 2. september 2006, kell 11:34 (UTC)

:: Veebist selliseid allikaid nähtavasti rohkem ei leia. Tuleb raamatutest otsida. Ka  ENE 1. väljaandes on samasugune kontseptsioon nagu &quot;Eesti keele käsiraamatus&quot;. Aga ma mäletan, et olen kuskil näinud selliseid eesti tähestikke, kus võõrtähed on sulgudes ning tähtede arv on 33. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2006, kell 12:08 (UTC)

Gooti kirjas kasutatakse eesti keeles '''v'''-tähe asemel '''w'''-d, lisaks veel lühikese '''s'''-i kõrval pikka '''s'''-i [[en:Long s]]. Pika s-i kohta tuleks kindlasti teha eraldi artikkel.

: See kuulub minu meelest kirjaviisi erinevuse juurde. Fraktuurkirjas oli v-täht täiesti olemas, aga seda lihtsalt ei kasutatud. Kas mitte w-tähte ei kasutatud algul ka antiikvas? Varasematest kirjaviisidest tuleks minu meelest eraldi räääkida. Tänapäeva eesti tähestik tuleks neist eraldi hoida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2006, kell 12:42 (UTC)

:: Saksa keeles hääldatakse teatavasti v f-na (fau). Kuna eesti keeles f-häälikut ei ole, siis seda eesti tähestikus saksa keele mõjul ei kasutatud (on ebaõiga kirjutada E. V. EW-na - vastasel korral peaks sõna Vabariik hääldama Fabariik).

::: Jah, ''w'' kasutamise ja ''v''  mittekasutamise motiivid on ilmsed. Aga kuidas tuleb sulgudes olev järeldus, sellest ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2006, kell 13:18 (UTC)

::::V ja W eristamine pärineb saksa keelest ja saksamõjulisest vanemast eesti keelest. Järelikult, kui nii püüdlikult v-d ja w-d eristatakse, tuleks eristada ka nende kahe tähe saksakeelset hääldust. Ma usun, et w varasem kasutamine eesti antiikvas on tingitud inertsist ja ebateadlikkusest. Kui õigesti mäletan, oli Jakob Hurt see mees, kes pani ette eesti keeles kasutusele võtta antiikva ja v (Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamatus).

::::: V-d ja W-d lihtsalt eristatakse [[ladina kiri|ladina kirja]] tänapäevases variandis, ja mitte ainult saksa keeles. Arvan, et w kasutamine antiikvas oli igati loomulik, sest sama tähte kasutati sama hääliku märkimiseks ka fraktuurkirjas. W asendamine V-ga ei tulenenud otseselt antiikva kasutuselevõtust, vaid see oli omaette kirjaviisiuuendus. Praegu võimaldab  toimunud kirjaviisi muutus mõningaid uusi tähendusi  (&quot;Eesti Wabariik&quot;, &quot;erinewus&quot;). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. september 2006, kell 14:41 (UTC)

Tere, austatud seltskond! Toon siin ühe tsitaadi:

&quot;Ladina alustähestikku eesti keele vajaduste järgi kohandades on saadud '''eesti tähestik'''

Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü

Nende tähtedega saab kirjutada nii oma- kui ka võõrsõnu. &lt;...&gt; Võõrnimede ja võõrkeelsete sõnade kirjutamiseks on lisaks tarvis võõrtähti, millest meil on harilikumad Cc Čč Qq Ww Xx Yy.&quot;
(''Eesti keele käsiraamat (kolmas, täiendatud trükk). Koostajad: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. Eesti Keele Sihtasutus 2007, Tallinn'')

See on siis 2007. aasta väljaanne, küll aga ma kahjuks ei saa seda varasema trükiga võrrelda. Seal raamatus oligi rasvase kirjaga rõhutatud, et see on siis eesti tähestik. Tahaksin nüüd paluda teid, eesti Vikipeedia kodanikud, et te arutleksite omavahel ning otsustaksite, kumb nendest kõikidest eesti tähestiku variantidest on ikka õige. See on ju päris oluline teema ega ma ise pole eesti keele kõneleja, kuid tahaksin ka ukraina Vikipeediasse õige variandi panna. Oleksin teile väga tänulik. --[http://uk.wikipedia.org/wiki/Користувач:Anastassia Anastassia]

: Nii palju kui mina aru saan, on väljend &quot;eesti tähestik&quot; kahemõtteline. Selle all võidakse mõista nii tähestikulisel järjestamisel kasutatavat tähtede komplekti ja järjekorda kui ka eestikeelsetes sõnades (välja arvatud võõrnimetuletised) kasutatavate tähtede komplekti. Tegin artiklitesse täiendused. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. mai 2008, kell 01:09 (UTC)   
----
Me kasutame nimekujusid &quot;Pihkva oblast&quot; ja &quot;Petseri rajoon&quot;. kui tahta öelda venepäraselt, siis tuleks öelda &quot;Pskovi oblast&quot; ja &quot;Petšorõ rajoon&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. november 2006, kell 14:51 (UTC)
----
''Eesti keelt räägib [[emakeel]]ena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab [[Eesti]]s, kus see on [[riigikeel]].

: See oli varasem redaktsioon. Ma ei tea, kas uued andmed on õiged. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. aprill 2007, kell 19:31 (UTC)
:: Ka praegu on selline versioon. Vahepeal oli küll teisiti, aga ma lugesin need parandused ilmseks eksitamiseks ja valeks. [[Kasutaja:Valju|Valju]] 27. aprill 2007, kell 19:41 (UTC)
----
Viimati lisatud välislingid arvutikeele kohta on minu meelest liiga spetsiifilised. Tõsi küll, paremat kohta neil nähtavasti praegu ei ole. Muide, sealsed argumendid on õigustuseks ka eestikeelsele Vikipeediale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. oktoober 2007, kell 06:59 (UTC)

==Rat==

I am English from Britain. My parents have recently returned from Tallinn and brought with them a silver ornament of a [[Rott]], laughing, with a round belly. They believe it is symbolic only to Tallinn as they were sold a lot in Tallin. What is this symbol? [[Eri:Contributions/77.96.24.33|77.96.24.33]] 13. jaanuar 2009, kell 21:24 (UTC)

I have no idea.--[[Kasutaja:Mutianpu|Mutianpu]] 22. juuli 2009, kell 05:48 (UTC)

== Eesti keel kasutab ladina kirja ja ladina tähestikku ==

Mis mõttes?--[[Kasutaja:Mutianpu|Mutianpu]] 22. juuli 2009, kell 05:47 (UTC)

: Tegin selgemaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22. juuli 2009, kell 07:01 (UTC)

Kust saaks teada, kuidas sai just põhja-eesti keel 19. sajandi lõpus ametlikuks kirjakeeleks? Kas kuidagi ise järk-järgult või hoobilt mõne pädeva kogu otsusega? Olen kuulnud midagi hääletamisest, aga see võib kuulujutt olla.

Kirill vastab Oopile: XVIII saj. olid põhjaeesti ja lõunaeesti keel enam-vähem võrdses seisus. XIX saj. oli põhjaeesti keel kirjakeeleks tõusnud ja lõunaeesti keel kohalikuks &quot;matsimurdeks&quot; taandunud. XX saj. lõpus alustas lõunaeesti keel vastupealetungi, mis kestab tänaseni. Nagu varem, nõnda ka praegu oleneb ühe või teise keele edukus selle &quot;väejuhtide&quot; ehk saksa pastorite, ärkamisaja haritlaste, riikliku teadusbürokraatia ning rahvusliku vastupanu agarusest.

Kuna Oop pole ainus, siis täiendasin ka artiklit. Töö käigus jäin suisa hingetuks - keegi tark oli sinna pistnud, et eestlaste keelelise kirevuse oli põhjustanud sunnismaisus. Tule Jumal appi, kust küll see lause välja ilmus? Haiseb vängelt marksismi-leninismi järele. Kõrvaldasin tobeduse, sest lõunaeesti keel on osa ennemuistsest läänemeresoome keelest, mida kõneldi ka Kirde-Lätis ja Pihkva Emajõe(Velikaja) valgalas. Seda seika aga praegu vikisse panna ei anna algallikate hajususe tõttu.
:Väljend &quot;eestlaste keeleline kirevus&quot; on kahtlane, sest mulle tundub, et eestlased ei olnud keeleliselt väga kirevad. Nähtavasti mõeldi selle lausega, et sunnismaisus soodustas paljude murrete ja murrakute tekkimist ja püsimist. Ja ma ei saa päris hästi aru, mis sul marksismi-leninismi vastu on, siia artiklisse see teema aga ei puutu. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. detsember 2011, kell 18:23 (EET)
Kirill vastab Taivole: sunnismaisus nii väikesel maa-alal nagu Eesti puhtfüüsiliselt ei saanud häirida keelekontakte, läks hoopis vastupidi - kohalikud ennemuistsed dialektid hakkasid tasapisi omavahel kokku sulama. Sunnismaisuse lõik on kindlasti pärit 50-60ndaist, kui tuli öelda, et kirjakeel on hea, murded aga väga-väga paha. Need tegelinskid tapsid mulgi ja Tartu murde, õnneks õnnestus Võru keel kaheteistkümnendal tunnil päästa. Näide ajaloost: miks on meil nii palju kirjutatud al-Idrisist. Ikka seepärast, et tema udust qlwry mainiti 1154. Ei saanud mingi linnake ju &quot;meie kodumaa pealinnast&quot;, mida mainiti 1147, ometigi vanem olla.   19.12.11.

:Noh, õigupoolest ei olnud veel 1850. aasta paiku põhjaeesti keele positsioon sugugi nii tugev. Minu kunagine kysimus käis just toonase keelepoliitika yksikasjade kohta. Rahvasuu räägib nimelt, et yhes toonases komisjonis kasutatud hääletuseks ära hetke, kus yks asjaosaline hilines ja teine oli haige (või umbes nii). Mis selle folklooripala tegelik tagapõhi on, ei oska ytelda. - Mis puutub sunnismaisusse, siis teatud mõttes on selle mõju õige kyll. Marksismiga pole sel midagi pistmist. Lihtsalt igasugused liikumispiirangud piiravad keelekontakte, kitsendavad silmaringi ja tugevdavad piirkondlikku identiteeti. Polnuks pärisorjust, polnuks ka meie rahvusromantilistel etnograafidel ja murdeuurijatel võimalust ehitada kogu Eestit kattev systeem, mis kajastab &quot;õiget&quot; ja &quot;puhast&quot; eesti keelt ja kultuuri myytilisest ajast, mil iga kihelkonna eluolu teistest selgelt erines. Niisugust puhast tõugu killukestest koosnevat keelt ja kultuuri pole muidugi kunagi olnud, ent kultuuriline ja keeleline fragmentaarsus oli 19. sajandi alguse Eestis kyll märksa suurem kui näiteks toonasel Prantsusmaal, kus nii pisikestel yksustel kui Eesti kihelkonnad polnud oma eripärastest rahvarõivastest juttugi. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 20. detsember 2011, kell 03:00 (EET)

: neid sunnismaisuse ning põhjaeesti/lõunaeesti suhtete väiteid tuleks minu meelest kindlasti kuidagi viidata, kuna tegu on vaidlusaluste kysimustega. põhjaeesti/lõunaeesti suhetest 19. aastasajal on minu teada kirjutanud korralikult ja tasakaalukalt [[Heli Laanekask]], kuid mul pole yhtegi tema kirjatykki käepärast. tal on muu hulgas statistikat avaldatud raamatute arvu kohta.
: samas ei pea ma õigeks seda, et mõni teooria kajastamata jääb puhtalt sellepärast, et see lähtub kellegi arvates marksistlikust, ajaloolis-geograafilisest, strukturalistlikust, kognitivistlikust, natsionalistlikust vms ideoloogiast. eesti keele uurimise ajaloos on need kõik olulised koolkonnad. Vikipeedia ei võta seisukohta, et yks teooria on õige või vale, vaid peaks allikatele viitama. 
: sunnismaisus kui kihelkondlike keelekujude kirevuse alus tundub täitsa mõjukas teooria olevat olnud. tuleks viidata, kes on sellest kirjutanud. samuti tuleks artiklis mainida ja viidata seisukohta, et kirjakeel on hea ja murded halvad, ning kirjeldada, millal ja millistest allikatest see laiali läks. mõjukas on see seisukoht siiani ning just seetõttu võiks Vikipeedia seletada selle seisukoha tagamaid. mõnda 1950.–1960. aastate allikat võiks tsiteerida. -- [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 20. detsember 2011, kell 10:04 (EET)
----

''Põhja-Lõuna keelesõda'' tundub mulle natuke liiga ränk alapealkiri. Meenutab &quot;lahinguid&quot; spordiuudistes, aga siia ei näi sobivat. V-o siis ''keelevaidlus''? --[[Kasutaja:Morel|Morel]] 21. detsember 2011, kell 14:17 (EET)

----
Muidugi võib kirjutada ka&quot;võitlus&quot;, &quot;vastuseis&quot;, &quot;kaikavedu&quot; vms. Kes leiab parema vaste, parandagu pealkiri ära, peaasi, et see mingi kantseliit ei oleks.
Ja paar sõna möödunud sajandi keeleideoloogiast. Näit ENEs on kirjas, et feodaalse sunnismaisuse mõjul eristusid murded ligi 100 kihelkonnamurrakuks. XIX algas vastupidine areng - murrete ühtlustumine.

Feodaalne sunnismaisus ei saanud mitte kuidagi eristumist tagant kihutada. Tegemist polnud ju isoleeritud keelesaartega (nagu Okeaanias, kus algselt ühe keelega rahvas üle Vaikse ookeani laiali pudenes või Uus-Gineas, kus keelekontaktid olid mägedega piiratud). 700aastane orjaöö on emotsionaalne kujund, millel tegelikkusega väga vähe pistmist. Oma majapidamisega oli kinnisseoses vaid osa talupoegkonnast, pealegi keerasid vilgas sisekaubandus ja ka korduvad sõjad, taudid ja muu sarnane kogu suhtelise isoleerituse pea peale, miksides elanikkonda nii maakondade kui kogu Eesti ulatuses. Seega sunnismaisus iseenesest ei saanud mitte kuidagi murdeid-murrakuid tekitada (ehk vaid mingil määral konserveerida, seda küll) ning oma sisult vildakat ja reaalselt võimatut värki pole vähimatki mõtet XXI sajandil edasi künda, see vaid eksitaks inimesi. Kirill 22.12.11.

: kogu see argumentatsioon on väga tore. ainuke probleem on selles, et sunnismaisust ja murdekirevust siduv ENE on enam-vähem autoriteetne allikas (vastavaid artikleid kirjutasid ju tunnustatud keeleteadlased), aga vastupidisele seisukohale sul võrreldavalt autoriteetset viidet pole. minu meelest võiks Vikipeedia artiklist nähtuda, et 1) kõik sellised väited põhjuste kohta on hypoteetilised; 2) kõik teadlaste tunnustatud autoriteetsed hypoteesid peaksid kirjas olema; 3) iga väide peab olema viidatud. 
: näiteks Tiit-Rein Viitso aastakymnetagune yldine jutt läänemeresoome peamurrete kohta oli vist selline, et peamurrete väljakujunemise (eesti murretest vist lõunaeesti, põhjaeesti, kirdemurre, rannikumurre, idamurre) ja eristumise aeg võis olla arvatust pikem ''vist'' tuhande aasta jagu. aga kas see jutt puudutas ka murrakuid, ei mäleta ega oska öelda. tema Keele &amp; Kirjanduse artikli asja kohta võiks igatahes  välja otsida ja refereerida. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 22. detsember 2011, kell 13:05 (EET)
----
ENE osas olen nõus, kuid seda tuleks kirja panna kui ENEs avaldatud kokkuvõtet tollastest seisukohtadest, mitte aga Viki artikli sissejuhatuses(see, ms sissejuhatuses kirjas, tundub aksioomina).
Nt: XX sajandi teisel poolel arvati, et feodaalne sunnismaisus etc etc 

ENEle peale Kalevi Wiigi ja Ago Künnapi metoodika (kontaktid, konvergents, lingua franca jms) kedagi vastu panna pole. Sellele, et sunnismaisus soodustas murrete teket, ei oska vist ükski normaalne inimene vastu vaielda. See on umbes sama, kui vaielda inimesega, kes väidab, et Maa on lapik. Lapik ja kogu lugu!
Asi pole seda väärt, et siinkohas edasi vaielda. Meil on niigi üleliia palju kõiksugu mütoloogiat nii ENEs, EEs, teatmikes, kooliõpikuis jne. Taevas hoidku, et see värk veel Vikisse pääseks. 
kirill

V-o siis &quot;keelekonflikt&quot;? --[[Kasutaja:Morel|Morel]] 22. detsember 2011, kell 15:04

Lp koolivend, ärme ehk kasutame siin võõrsõnu. Pakun välja &quot;vastasseis&quot;, kuigi see on tuimavõitu. On ju meil tegemist ikkagi kahe tärkava rahvuskeele kokkupõrkega, milles üks teise koos kõnelejate eneseteadvusega nahka pistis. 
kirill

:Eks neid seisukohti on olnud mitut laadi. Terviklikkuse huvides vääriksid isegi Karl August Hermanni omad refereerimist (samas kui Edgar V. Saksa hypoteesid kuuluvad pigem tema enda artiklisse, mitte keele ylevaatesse; umbes nii need piirid jooksevad). Aga termini, mida rivaliteedi kohta kasutada, võiks võtta mõnest eesti kirjakeele ajaloost. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 22. detsember 2011, kell 22:35 (EET)
----
Sõnavarast ja laensõnadest võiks ka midagi kirjutada. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 28. aprill 2012, kell 15:37 (EEST)
: Kirjuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. aprill 2012, kell 22:13 (EEST)
----
''Tiit Hennoste on välja toonud, et eesti keel on neti- ja kõnekeele tasemel mõlemad väga kirjakeelsed[6].

: See on minu meelest liiga juhuslik ja ebamäärase tähendusega, et seda sel moel esitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. märts 2014, kell 09:07 (EEST)

==Puuduolevad artiklid==
Norra vikis (nnwiki) on järgmised artiklid, jätan maha lingid, mis peaksid tulevikus ka siin artiklis olema: [[Eesti keele fonoloogia]] ([[Eesti fonoloogia]]) ([[:nn:Estisk fonologi]]); [[Eesti keele morfoloogia]] ([[Eesti morfoloogia]]) ([[:nn:Estisk morfologi]]); [[Eesti keele süntaks]] ([[Eesti süntaks]]) ([[:nn:Estisk syntaks]])--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 29. august 2014, kell 19:49 (EEST)
----
&quot;Võrukeelseid lapsi narriti koolides veel 1970. aastail.&quot; Võis ju muidugi ka seda esineda, kuid ma ei usu, et see oleks olnud üldine. 1970. aastatel oli mitmel pool ajaloolisel Võrumaal tavaline, et vahetunni ajal rääkisid õpilased omavahel võru keeles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. september 2016, kell 09:38 (EEST)
:Kui kõik lapsed olid võrukeelsed, kes siis oleks narrinud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. september 2016, kell 10:18 (EEST)

== Materjali eemaldamine ==
Suur hulk materjali (murdenäited, tähestik jms) on [[Kasutaja:Milla Ülamere]] kustutanud. Seda annaks paremini korraldada, kustutada ei tohiks. --Metsavend 22. november 2019, kell 17:21 (EET)
:Muudatused tühistada ja siis asjalikke parandusi sisse tagasi viia? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. november 2019, kell 18:23 (EET)
::Jah. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. november 2019, kell 10:17 (EET)
:::{{Ping|Milla Ülamere}} Materjali eemaldamist vaadatakse Vikipeedias alati vägagi kahtlustavalt. Võib-olla oli see antud artiklis põhjendatud, aga esialgu tühistasin need kolm muudatust ning püüan lähiajal tehtu täpsemalt üle vaadata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. november 2019, kell 02:19 (EET)

==Eestikeelse video allkiri==
Kas pildiallkiri &quot;Emakeelena eesti keelt kõnelev inimene&quot; peab olema mingi nali? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. september 2021, kell 22:09 (EEST)
:Miks nali? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. september 2021, kell 11:04 (EEST)
:Kahjuks pole sellised kohutavad asjad enam naljad. Tegemist on ideoloogiaga. Mõned kutsuvad seda neomarksismiks. See on tegelikult &quot;vana hea&quot; kurjuse &quot;solve et coagula&quot;. Vana hävitatakse/lahustatakse ning asemele tehakse uued grupid. Sõna &quot;eestlane&quot; tundub keeleteaduses olevat põlu all. Uuema aja ideoloogid püüavad lisaks väita, et inimesel võib olla mitu emakeelt. Olen juba ise kohanud isikuid, kes õpivad oma &quot;emakeelt&quot; algtaseme kursusel. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 07:05 (EEST)
::Ei saa aru, mis selles, et inimesel mitu emakeelt on, võimatut või ideoloogilist on? Kui vanemad on eri rahvusest ja kummalgi on oma emakeel, siis on ju normaalne, et laps omandab mõlemad emakeele tasemel. Või tahab Piret väita, et heterovanemate puhul on teine siis isakeel?
::Näiteks kasvõi kogemus oma elust: minu ühe lähedase sõbra isa on eestlane, ema venelanna. Kodus räägiti üldiselt eesti keelt, ema aga rääkis lapsega sageli ka oma emakeeles. Sõber räägib lapsest saadik perfektselt mõlemat. Vaevalt see eri emakeelega vanematega peredes ainus juhtum on. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 07:54 (EEST)
:::Perfektselt keelte rääkimine ei tähenda, et tegemist oleks emakeeltega. Soovitan lugeda Alfred Koorti artiklit &quot;Võõrkeel ja väikelaps&quot; (raamatus &quot;Inimese meetod&quot;). 
:::Olen lugenud ka huvitavate kogemuste kohta narkoosiga. Narkoosi alla pandi (seoses operatsiooniga, mitte nalja pärast) üks isik, kes arvas päriselt, et tal on kaks emakeelt ning seetõttu ei soovinud haiglasse abiks tõlki. Haiglas teati neid asju paremini ning tõlki siiski soovitati. Isegi väga tungivalt. Patsient pidas olukorda solvavaks ning loobus tõlgist. Pärast piinles janus ja vaevades, sest personal teda ei mõistnud. Ta ütles, et enam ta tõlgist ei keeldu. Loobus ka &quot;kahest emakeelest&quot; ja/või kakskeelsusest. Kirjeldab end nüüd lihtsalt kui kahte keelt oskavat inimest. Üks keel on emakeel ja teine kõrgtasemel võõrkeel. Selles võõrkeeles lõpetas ta muide ülikooli. 
:::&quot;Eesti keelt emakeelena kõnelev inimene&quot; oleks minu kui eestlase jaoks solvang, sest selle jaoks on olemas parem definitsioon. Panin selle tagasi. Ei taha elada neomarksistlikus Eestis. Eestlane on ikkagi ainult eestlaste laps, kelle emakeel on eesti keel. Nii rangelt peab seda ka kirjeldama. 
:::Räägitakse, et Eesti Vikipeedia on roosa/punane. Hakkab tunduma, et jah.  [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 08:28 (EEST)
::::::  &quot;Eestlane on ikkagi ainult eestlaste laps, kelle emakeel on eesti keel.&quot; Ma ei ole kunagi kuulnud, et keegi oleks rahvust defineerinud. See ju tähendaks, et kui mul on mitte-eestlasest esivanem, siis ma ei saa eestlane olla.
:::::: &quot;Eestlane&quot; ei olegi keeleteaduse mõiste, rahvus ei ole keeleteaduse uurimisobjekt ega olegi keeleteaduse pädevuses.
:::::: Katsume siis kirjutada põhjaliku artikli [[emakeel]]est, siis saame targemaks. Mulle tundub, et see, kas inimesel saab olla kaht emakeelt, ei ole ainult faktiküsimus, vaid oleneb ka sellest, kuidas emakeelt defineeritakse. Tuleb ka arvestada, et mõistete puhul on tavaline asi, et on piiripealseid juhtumeid, kus pole selge, kas mõiste on rakendatav. Definitsioonid ei tööta kõikidel juhtudel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 12:26 (EEST)  
::::: Vikipeedia ei ole sinine, punane ega erkoranž. Samuti ei ole Vikipeedia propaganda tegemise koht. Ei marksistliku ega konservatiivse. Samuti ei saa lähtuda Vikipeedia sellest, mis kedagi häirib või solvab - mõnda kristlast võib solvata, et siin räägitakse evolutsioonist; mõnda kurjategijat, et ta on siin Eesti kurjategijate loendis; mõnda luulude käes vaevlejat, et teda pole Rooma keisrite loendis ära toodud jne. Kui igast solvujast lähtuda, ei saakski Vikit teha. Vikipeedia on neutraalne ja lähtub faktidest. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 08:43 (EEST)
:::::Väga hea. Fakt on see, et igal inimesel on üks emakeel. Samuti on fakt see, et teatavad määratlused on Eestis uhiuued (ehk kuskilt tulnud?).
:::::Isegi N.Liidu sisepassis olin ma eestlane. Nüüd on see sõna millegipärast tabu või üritatakse seletada, et venelased on ka eestlased. Lugesin hiljuti Hornungi 1693. aastal trükitud eesti keele grammatikat. Ka tema räägib eestlastest. Mitte &quot;eesti keelt emakeelena rääkivatest inimestest&quot;.
:::::Kui Vikipeedia kasutab neomarksistlikke definitsioone, siis on tegemist roosa/punase paigaga, kuhu kõik teretulnud ei ole ning kus Eesti Vabariik ei ole enam rahvusriik.  [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 08:54 (EEST)
:::::: Meil on artikkel [[Eestlased]] ja me märgime iga inimese artikli alguses tema rahvuse või etnilise, kui see on teada. Tõsi, mõnede arvates ei tohiks seda teha, kui inimene oma rahvust ei rõhuta. Mina ei ole sellega nõus. Oponendid väidavad, et see tähendaks rahvuse põhjendamatut rõhutamist. Minu meelest on see sama oluline kui sugu ja selle mainimine ei ole rõhutamine. Aga rõhutada ei ole sellegipoolest tarvis, sest see oleks erapoolik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 12:26 (EEST)
::::::Mitte fakt, vaid Teie arvamus. Vikipeediasse olete edaspidigi teretulnud, aga paluks siin mitte tegeleda vandenõuteooriate levitamisega ega oma ideoloogia propageerimisega. Eestlust ega eesti keele emakeeleks pidamist ei keela Teile keegi, mina kõige vähem - pean ka ennast eestlaseks ja eesti keelt oma emakeeleks. Küll aga ei sobi Vikipeediasse käitumine, et kui kaasvikipedistid Teiega ei nõustu, hakkate neid süüdistama marksismis. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 09:00 (EEST)
::::Lisan veel, et redigeerimissõda ja muudatuste põhjendamatu ümberpööramine liigituvad vandalismi alla. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 08:48 (EEST)
:::::Miks Te siis pöörasite minu muudatuse põhjendamatult ümber? Minu definitsioon on pidanud vastu SAJANDEID. Sama definitsioon oli käibel juba Hornungi 17. sajandi eesti keele grammatikas. Teie definitsioon on uus ja ideoloogiline. Teie sunnite mind aktsepteerima kõverpeeglis olevat definitsiooni, mis on häirinud ka nt kasutajat Kuriuss (19.09.21). Eestikeelne Vikipeedia on tõepoolest roosa/punane. Rohkem pole mul siin midagi teha.  [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 09:00 (EEST)
:::::: Pildi allkiri võiks olla: &quot;Eestlane kõneleb eesti keelt&quot; või &quot;Eestlane kõneleb eesti keeles&quot; ehk &quot;Eestlane räägib eesti keeles&quot;. Videoallkiri &quot;Eesti keelt emakeelena kõnelev inimene&quot; kõlab mõnevõrra kunstlikult ja imelikult [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 09:20 (EEST)
:::::::Tuletab natuke meelde &quot;emakeelepäev&quot; vs &quot;eesti keele päev&quot; arutelu/sõda.
:::::::Samas on selle artikli pealkiri just eesti keelt rõhutav (ei saa ju kirjeldada nt emakeele reegleid mainimata, mis keelest on jutt). Seega tunduvad Teie muudatusettepanekud mulle head. Palun tehke see muutus. Mina olevat vandaal või midagi sellist.  [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 09:27 (EEST)
:::::::: Ma panin &quot;Liisi kõneleb eesti keelt&quot;. Võib-olla ka &quot;Liisi&quot; pole oluline. Muutke, kuidas iganes, aga ma olen nõus, et &quot;eestlane&quot; ja &quot;emakeel&quot; ei puutu siin asjasse, kuigi lugeja peab tõenäoliselt neid asju niigi sama enesestmõistetavaks kui seda, et siin kõneldakse eesti keelt. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 12:26 (EEST)  

Video originaalkirjeldus (https://www.youtube.com/watch?v=Vbpr0ryoroA) piirdub ütlemisega, et &quot;Liisi speaking Estonian&quot; ehk &quot;Liisi räägib eesti keeles&quot; ja see on siinse eesti keele teemalise vikiartikli mõttes kõige olulisem teave. Artikli vanasse versiooni lisatud väide, et tegu on kõneleja emakeelega, ja uus lisatud väide, et Liisi on eestlane, on: 1) allikaliselt või loogiliselt tõendamata (tõenäoline oletus ≠ fakt); 2) kõrvalisem info (miks me lahkame eesti keele artiklis Liisi rahvuskuuluvuse küsimust?); 3) vastuolus [[Vikipeedia:Põhimõtted|Vikipeedia põhimõttega]], mille kohaselt meie kui vikipeediakirjutajate roll on allikate neutraalne vahendamine omapoolseid uusi väiteid ja isiklikke hinnaguid lisamata. Seega pole meil põhjust ega õigust midagi rohkemat öelda kui et videos kõneldakse eesti keelt. Kõnealuse küsimuse seos [[neomarksism]]i ja [[rahvusriik|rahvusriigiga]] pole ülal lahti seletatud ja seda on keeruline mõista. Kuidas neomarksism viis video allkirja lisaja mõtteni, et Liisi mitte lihtsalt ei räägi eesti keeles, vaid see on ka tema emakeel? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 11:47 (EEST)
:Uuesti lugedes saan probleemitõstatusest nüüd paremini aru. Piret vist arvas, et video allkirjas mainiti (või oleks pidanud mainitama) algselt &quot;eestlast&quot;, mille keegi siis muutis variandiks &quot;emakeelena eesti keelt kõnelev inimene&quot; - see oleks tõesti ilmselt sobimatu muudatus. Siin on aga tegu mingi arusaamatusega, sest video allkiri ega Youtube originaalkirjeldus pole kunagi &quot;eestlast&quot; maininud, video on eesti keelest, siinse artikli teema on eesti keel ja video on siin artiklis, kuna seal räägitakse eesti keelt. Kui video oleks hoopis artikli [[eestlased]] illustratsioon, siis oleks tõesti oluline Liisi rahvuskuuluvus, siin artiklis on oluline Liisi keel. Neomarksismi seosest ei saa ma siiski endiselt aru, või kuidas on võimalik ühe keeleteemalise lause lisamisest järeldada nii spetsiifilist ja ebaharilikku diagnoosi. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 15:34 (EEST)
:&quot;Miks me lahkame eesti keele artiklis Liisi rahvuskuuluvuse küsimust?&quot;
:Sest neomarksismi (paremat sõna mul ei ole) üks omadustest on emakeele eemaldamine/kaugendamine rahvusest. Sellest ka video algne pealkiri, mis oli üleval väga kaua: &quot;Eesti keelt emakeelena kõnelev inimene&quot;. On huvitav, et sellisel värdväljendil (mis tundub olevat otsetõlge ehk import ühiskonnast, kus rahvas on juba alla surutud/ajupestud) lasti rahulikult ja ilma igasuguse poleemikata üleval olla (kuigi kasutaja Kuriuss muidugi natuke üritas vastu vaielda). Minu jaoks tõestab see tõepoolest seda, et eestikeelne Vikipeedia on ideoloogiliselt kreenis. Teatavad arvamused on siin pühad faktid.
:&quot;Kuidas neomarksism viis video allkirja lisaja mõtteni, et Liisi mitte lihtsalt ei räägi eesti keeles, vaid see on ka tema emakeel?&quot;
:Sest vaatasin just enne muudatuste tegemist videot David Hume'i kohta. Seal olid piljardikuulid (eeldatavasti mängis Hume saatkonnatöötajana ja muidu härrasmehena palju piljardit). Kui üks piljardikuul läheb teise vastu ning põhjustab liikumise, siis me oskame seda liikumist oodata harjumusest. Alati on nii olnud. Puhta kogemuse tasandil liikumist aga järeldada ei saa. Kui ma näen isikut, kellel on Liisi näojooned ja kes räägib eesti keelt nagu Liisi, siis on Liisi minu piljardikuul. Jah, sellega võib mingil hetkel eksida, aga enamasti ei eksi. Kui soovite kõikjal &quot;kaks pluss kaks võrdub neli&quot; tõestusi, siis tehke neid tõestusi ka nendes kohtades, millesse olete ise ideoloogiliselt kiindunud. Te ei tee seda, sest siis kaoks Vikipeedia ära. Pealekauba võib alati välja ilmuda mõni minusugune vandaal, kes teeb tehte &quot;kaks veepisarat pluss kaks veepisarat&quot; ja saab vastuseks ühe kopsaka veepisara.  [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 15:36 (EEST)
::Piret-Tartu, sinu suhtusstiil on täiesti vastuvõetamatu. Adekvaatsete argumentide esitamise asemel keskendud ''ad hominem'' rünnakutele. See siin on entsüklopeedia ja nagu Minnekon selgitas, siis see artikkel on eesti keelest ning selles kontekstis on täiesti ükskõik, et mis rahvusest Liisi on. Küsimus pole rahvuse eitamises või jaatamises, vaid asjaolus, et see detail on antud oludes kõrvaline. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:10 (EEST)
::: See on ju ka ''ad hominem'' argument. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 17:59 (EEST)
::::{{ping|Andres}} ''ad hominem'' argumendile peabki ''ad hominem'' vastama! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:02 (EEST)
:::::Ei pea. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:37 (EEST)
::::::Järgmiseks soovitad ka Ukrainal rahuleping sõlmida? Sõda on ju paha ja ning seda poleks, kui nad vastu ei hakkaks? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:38 (EEST)
:::Olen nõus, et inimeste jaoks, kellele meeldivad uuemad ideoloogiad, on tõepoolest sellised asjad ükskõik. Minu jaoks on see aga tragöödia ja ka suure ängi allikas.
:::On kahtlemata oluline, KES eesti keelt räägib. Mitteeestlase räägitud eesti keel ei oleks nii väärtuslik. Võin ju samamoodi teha endast salvestusi, kus ma räägin erinevaid võõrkeeli. Ma arvan, et Te nõustute minuga, et nende salvestuste väärtus ei oleks analoogsetes artiklites eriti suur.
:::See vestlus tõestab selgelt, et Eesti RAHVUSRIIGIS on sõna EESTLANE ebamugavust tekitav. Seda sõna üritatakse nui neljaks vältida või ümber defineerida. Ka see on väga suur tragöödia, sest meil kui eestlastel ja Eesti Vabariigi kodanikel on kohustus arutada teatavaid asju AINULT Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud riigi eesmärkide raames. Seda siin ei tehta. Rahvuse ja emakeele vägivaldne teineteisest kaugendamine on minu vaatenurgast kurjus. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 00:40 (EEST)
:::: Olen nõus, et kui eesti keel ei ole kõneleja emakeel, siis on näide vähem väärtuslik. Küllap sellepärast mainitigi pildiallkirjas emakeelt.     
:: Siin on sadu tuhandeid artikleid, ja kirjutajaid on vähe. Selleks ey see pildiallkiri kas või ühe kirjutaja silme alla satuks, läheb kka märkimisväärselt aega. Ei saa eeldada, et kõik kirjutajad on kõigega nõus, mis Vikpeedias kirjutatud on. 
:: Minu usun ka, et Liisi on eestlane, aga minu meelest seda ei saa tõendada (võib-olla näiteks tema isa on lätlane, ja kui Sa seda teaksid, siis Sa teda eestlaseks ei peaks) ja see lihtsalt pole siin oluline.  --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 16:26 (EEST)
::Kui Liisi isa oleks lätlane, siis oleks seda tema kõnest kuulda. Siis oleks ta tõepoolest pooleestlane ja poollätlane, sest oma isa eitada ei ole ilus.
:::Muidugi on võimalik, et Liisi on vallaslaps. Tema emal oli põgus suhe lätlasega ning lätlane jättis Liisi ema maha. Liisil puudub suhe Läti ja läti keelega. Läti on väga lähedal. Liisi sigitanud lätlane võib olla liivi verd (Liisi ei näe ju mitteeestlase moodi välja!). Kui Liisi on vallaslaps, siis tuleb ta lugeda ''de facto'' eestlaseks. Aga sellised hägusused on erandlikud ja neid ei peaks minu meelest väga arutama. Miks neid hägususi arutatakse? Sest rahvused pole nagu kassid ja koerad. Piirid ei ole alati väga ranged. See aga ei õigusta nende piiride suuremat hägustamist ning inimeste segadusse ajamist. Võtan mürki, et Liisi on eestlane. Ei näe põhjust lüüa eestlased ja eesti keel lahku.
:::Kui mu arutluskäik on segane, siis mõelge palun, kuidas me väljendusime 20. sajandil. Kuskilt on sisse tulnud uus ideoloogia. Võtan endale õiguse sellele vastu astuda. [[Kasutaja:Piret-Tartu|Piret-Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:Piret-Tartu|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 00:55 (EEST)
:::: Rahvust ja emakeelt eristati ka kahekümnendal sajandil, see ei ole mingi uus asi. Ma küll ei tea, et kuidagi teisiti oleks olnud. Poliitkorrektsusega on küll minu meelest ka liiale mindud. Aga see, et Vikipeedias aetakse täpsust taga, ei tule sellest. Me ei saa seda ignoreerida, et rahvus ja emakeel ei käi alati kokku. Jah, ja seda ma ka ei poolda, et peaksime etnilist rahvusemõistet ignoreerima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 01:57 (EEST)

:::::Komme enda arvamusega mittenõustunuid maksistideks nimetada oli olemas juba 20. sajandil. Näib küll, et üks selle viljeleja on kohal ka siin arutelus. Antud sõnakasutuse klassifitseerimine ideoloogiliseks ja vikipedistide süüdistamine on nii äärmuslikult sobimatu komme, et seda ei anna viisakalt kokku võtta. Tõsi, võib-olla on see lihtsalt lausrumalus, aga oleks ju sobimatu kahtlustada entsüklopeedias toimetajaid rumaluses. Küll on mul on täielik nulltolerants inimeste suhetes, et säärast jama suust välja ajavad ja leian, et oleks tagumine aeg rakendada vähe kategoorilisemaid meetmeid kusiganes sellised &quot;spetsialistid&quot; esile kerkivad.
:::::Poliitkorrektsus on jälk. Entsüklopeedia ajab aga taga täpsust. Otsida siit ideoloogiat ning omistada inimestele mingeid ideoloogilis motiive on aga ise omaette üks jäle ideoloogia ning sel pole vabandust.
:::::Samastada keelt ja geneetikat on nõrgamõistluslik. Sajandi eest võis olla see veel arusaadav, aga tänaste teadmiste valguses enam kaugeltki mitte. Siin pole mitte midagi ideoloogilist (kui mitte pidada teadust ideoloogiaks). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:12 (EEST)
:::::: Sa ei tohi ähvardada ja sõimata, Sa oled Vikipeedia esindaja.   --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:43 (EEST)
:::::Kui keegi ründab Vikipeediat, siis peab Vikipeedia ka vastu hakkama. Nii lihtne ongi. Selle inimese väljaütlemised ei ole midagi sellist, mis vääriks viisakat vastust. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:38 (EEST)
:::::: Minu meelest ei ole siin jutt keele ja geneetika samastamisest. Pigem on tegu kartusega, et rahvuse tähtsust pisendatakse. 
:::::: Muide, üks huvitav asi. Moskva ülikoolis on antropoloog Drobõševski, kes räägib vabalt rassidest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 02:50 (EEST)
:::::::Jah, siin on kartus, et rahvust pisendatakse. Aga see samal ajal on see kartus esitatud ka šovinistlikus kastmes ning äärmiselt madalalaubalises vormis ning seda lähenemist ei pea mitte tolereerima. Vähemalt entsüklopeedias mitte.
:::::::On üks asi vaielda selle üle, kas midagi on sobivalt sõnastatud, aga hoopis teine teema nimetada vikipediste neomarksistideks. Ja geneetikat õppinud inimesena ma parem ei lahkaks seda, kui uskumatult ebakompetentne see eestlase käsitlus on.
:::::::Võib küll jutustada lugusid, et ka mul oli nt hea sõber, kelle isa on leedukas ja ema venelane, aga kes rääkis puhast eesti keelt ja pidas ennast eestlaseks. Ainult tema nime järgi oleks saanud kahtlustada, et ta &quot;päris&quot; eestlane pole. Aga milleks raisata aega ühe ideoloogiasõdalase peale? Miks peab see olema siin ainuke Vikipeedia keeleversioon, kes selliste rünnakute osas mitte midagi ette ei võta? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 03:38 (EEST)
Praegu on väga hea lahendus video allkirjas. Küsimus polnud ju selles, kas kõneleja on eestlane või kõneleb eesti keelt emakeelena - mõlemad väited olid ühtviisi tõestamata.[[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 18:57 (EEST)
:See arutelu on läinud täiesti rappa, teemast välja ja~ inetuks. Piretile: lingin veel kord [[Vikipeedia:Põhimõtted|Vikipeedia toimimise põhimõtted]]. Artikleid kirjutatakse avalike allikate põhjal ja neutraalselt, hoidudes kirjutajate endi isiklikke elukogemusi, uskumusi või väärtushinnanguid lisamast. See, kui eesti keelt käsitlevas artiklis on ühes konkreetses kohas &quot;eestlase&quot; mainimine liiast, ei tähenda, et kellelgi oleks midagi eestlaste vastu või et rahvust ei võiks mainida mujal. Eesti keel ja eestlased on seotud ning muidugi peaks siin artiklis sellest seosest kirjutama, kui materjali jagub võib-olla sellele lausa eraldi peatüki pühendama, kus üksiku juhusliku mainimise asemel selgelt informeeritaks, kuidas eesti keel ja rahvus seotud on. Ivole: ebaviisakas ja inetu suhtlusstiil ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid juurde ka siis, kui nö teine alustas. Valik ei piirdu sellega, et kas nõustuda Pireti esitatud seisukohaga või solvata teda. Võib ilma solvamata mittenõustuda. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 20:03 (EEST)
:: Sekundeerin. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 9. juuni 2022, kell 21:45 (EEST)

Panen ette, et võiks olla &quot;Naine kõneleb eesti keelt&quot;. Lihtsalt eesnimi mõjub sellisel kujul ja laiema kontekstita kummaliselt. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 9. juuni 2022, kell 21:45 (EEST)

:Pole paha. Kui nüüd ei aktiveeru LGBT. [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 9. juuni 2022, kell 21:49 (EEST)
:: Võib öelda ka &quot;inimene&quot;. Aga kas me saame tõendada, et tegu on naisega või et tegu on inimesega? Allikas ei ole seda mainitud. Ja artikli teema ei ole &quot;inimene&quot; ega &quot;naine&quot;, vaid eesti keel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 09:56 (EEST)
:: Ja kas me usaldaksime seda allikat, mis ütleb &quot;Liisi räägib eesti keelt&quot;, ka siis, kui meile tunduks, et see ei ole eesti keel? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 10:14 (EEST)

Minu meelest me hakkasime ilma tegeliku põhjuseta, võib-olla emotsioonidest pimestatuna, inimest ründama. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 10:15 (EEST)
:&quot;Eesti keeles kõnelemine/rääkimine&quot;, &quot;eestikeelne kõne(lemine)/rääkimine&quot;, &quot;kõne(lemine)/rääkimine eesti keeles&quot;. Naise või inimese siin mainimine on sisu mõttes sama põhjendamata kui eestlase mainimine, aga minu arust naist soovitati siia lihtsalt sellepärast, et lause koos alusega tundub keeleliselt loomulikum, mitte et sugu siin kontekstis eriliselt tähtis oleks. Rahvuse soovitaja sõnul on aga rahvus iseenesest siin tähtis, kuigi loogilist arutluskäiku, mis seda põhjendaks, ma ülalt ei leia. Kui Andres leiab, võiks ta selle siia selgesõnaliselt kirja panna. Kuigi sel pole mõtet kuni pole tõendatud, et videos on eestlane. Lisaks Pireti subjektiivsele eestlase definitsioonile ja elukogemusele on ka teisi definitsioone ja elukogemusi, mille järgi pole Liisi rahvus sellest videost piisava kindlusega välja loetav. Kui vaatamata allika ütlusele me ei usu, et see on eesti keel, ja meil on tugevad argumendid (mitte vaid &quot;tunne&quot;) seda mitte uskuda, siis me ei pea allikat usaldama. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 11:59 (EEST)
::Ma ei väida, et rahvus on tähtis, ega üldse mitte midagi selle konkreetse juhtumi kohta.  
::Ma räägin sellepärast, et minu meelest ei ole sellised kriteeriumid tegelikult kasutatavad. Kõigepealt, selle video allikas on viki, ja me vikisid me ju ei ole usaldatavateks allikateks. Järelikult tuleb seda, et räägitakse eesti keelt, tõendada kuidagi teisiti. Sa ütled, argumentidega. Aga ükski argument ei ole piisav tõend, sest argumendile saab vastu panna vastuargumendi, ja mis põhiline, meie sõna ei ole usaldatav allikas. Nii on ka üldse vikide kasutajate tehtud failide puhul. Ei saa näiteks tõendada, et pildil on kujutatud see, mida pildiallkiri ütleb seal olevat. Me ei saa tõendada ei seda, et kõneldakse eesti keelt, ega seda, et eesti keelt kõneldakse (võib-olla on see sünteesitud heli ja võib-olla pilt on ka animatsioon). Järelikult on &quot;ise tehtud&quot; piltide kasutamise puhul vältimatu, et väidetakse midagi, mida usaldatava allikaga tõendada ei saa. 
::Samuti ei tundu mulle mõttekas vältida pildiallkirja juures sõnu, millel pole otsest seost artikli teemaga. Jah, seos artikli teemaga peab selguma (kuigi see võib olla niigi selge), aga esiteks, pildiallkiri ei tohiks olla imelik, ja teiseks, on tarvis ka selgust selle kohta, mida pilt kujutab. Näiteks kui pildil on kaks inimest koos, siis tuleks minu meelest ikkagi mainida, kes see teine inimene on, ja võib-olla ka muid asjaolusid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 14:52 (EEST)
: Emotsioonidest tuleks püüda hoiduda, marksismisüüdistuse juures pole tarvis laskuda sama madalale ja vastata mingi teise inetusega. Aga ei tohiks ka kogu selle kõrvalise teemapüstitusega kaasa minna ja seda julgustada. Nende meelevaldsete ja isiklike süüdistuste põhjal on üsna selge, et Piret ei tee siin kriitikat heas usus. Siin on mitu kasutajat tähelepanu juhtinud, et tema väited pole arusaadavad ega iseenesestmõistetavad, aga ta lihtsalt eirab seda ja jätkab samalaadsete väidete esitamist. Teised arutelus osalejad ei pea tundma, et nad on sunnitud arutelus tõendama, et neil pole midagi eestlaste vastu või nad ei taha eestlust pisendada vmt, kui tegelikult polnud selles üldse küsimus. Samamoodi kirjutas ta Pontius Pilatuse artikli ja tema naise artikli juures eestlaste alaväärsusest (nimekuju &quot;Pilatus&quot; justkui osutavat sellele). Kui Piret jätkab arutelude kasutamist pealtnäha lihtsalt meelsuse avaldamiseks, siis ta tuleks blokeerida.
: Keegi ei ole ju vaidlustanud seda, et selles videos räägitakse eesti keelt. Selle üle pole tarvis siin arutada. Mingid asjad on triviaalsed ja tõenäoliselt ei tekita kelleski mõistlikku kahtlust. Kuna sugu samuti pole siin oluline, siis ma ütleks ka pigem &quot;inimene&quot;, nii nagu alul oli ja mis pole vähem loomulik.
: Samas, Liisi on päris inimene ja tõenäoliselt on Liisi tema päris nimi ning eespool on spekuleeritud muu hulgas tema vallaslapse staatuse üle. Et inimest säästa, siis ma võtaks tema video siit nüüd artiklist üldse välja. Selle võib asendada muu video- või helifailiga, kus räägitakse eesti keelt, või pigem lihtsalt ära jätta, kuna vaevalt see eestikeelse Vikipeedia lugeja jaoks artiklile eriti midagi juurde annab. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. juuni 2022, kell 15:59 (EEST)
:: Ma ei ole sellega nõus, et Piret-Tartu ei tegutse heas usus. Ta ju püüab Vikipeediast eemaldada ideoloogilist kallutatust. Sellest on minu meelest küll raske aru saada, kas kuskil on kallutatus, sest inimesed kalduvad pidama oma ideoloogiat mitteideoloogiliseks. Kui üks ideoloogia ütleb, et rahvused on tähtsad, ja teine ütleb, et ei ole, kuidas me siis saame erapooletud olla? Me võime deklareerida, et Vikipeedia on erapooletu, aga see deklareerimine ei tee teda erapooletuks. Võib-olla tuleks hoopis aktsepteerida, et me ei saa kõike päris erapooletult sõnastada, ja olla sallivad. 
:: Marksism on ju ka täiesti olemas, see ei oleks mingi süüdistus, lihtsalt me ei saaks kirjutada entsüklopeediat marksistlikult vaatekohalt, kuigi saame öelda, kuidas miski sellelt vaatekohalt paistab. &quot;Neomarksism&quot; on mõeldud ideoloogia märgistamiseks, ja ma usun küll, et mingi niisugune ideoloogia mõjutab Vikipeediat küll, sest see mõjutab inimesi, kes praegu Eestis elavad. Ideoloogiline vastasseis on ühiskonnas olemas, me ei saa teha nägu, nagu seda poleks; me ei pruugi seda ära tunda. Siin on jällegi nähtavasti tarvis sallivust mõlemalt poolelt.
:: &quot;Meelevaldsed ja isiklikud süüdistused.&quot; Inimene räägib nii, nagu ta tunneb. Tunnete kohta võib jah öelda, et nad on meelevaldsed. Aga me ei usu, et me suudame arutlused tunnetest puhtad hoida. Minu meelest Piret-Tartul õnnestus teistest paremini oma seisukohta rahulikult selgitada ning oma tundeid ilma agressiivsuseta väljendada. Ei olnud üldse mingit süüdistust, ainult nending. Isiklikkust ei olnud ka. Loe üle ja püüa mõista, mis on öeldud.
:: Meelsuse väljendamine ei olnud ju omaette eesmärk, vaid eesmärk oli, et tekst muutuks selliseks, mida poleks valus lugeda. Meelsus väljendub niikuinii, tahes-tahtmata, meie meelsus ka. 
:: Ma ei tea, Sina ja mina kutsume ka teistes esile igasuguseid tundeid, kuidas seda siis vältida saaks? Mul on praegu liiga palju tundeid, et ma saaksin edasi kirjutada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 18:08 (EEST)
::: Kui ilma arusaadava põhjenduse ja argumentatsioonita &quot;nenditakse&quot;, et Vikipeedia või see artikkel on neomarksistlik või ideoloogiline või punane, siis mina võtan küll seda sõimuna Vikipeedia ja selle tegijate aadressil. Marksism on olemas, aga sõna &quot;marksist&quot; kasutatakse sageli ka siis, kui sellega tähistatavatel inimestel marksismiga mingit pistmist pole. Sellisel juhul on see lihtsalt sõimusõna. Või siis peetakse silmas kultuurimarksismi kui vandenõuteooriat vmt.
::: Piretil õnnestus enda seisukohti teistest paremini selgitada? Ta esitab eespool isiklikke hinnanguid emakeele ja rahvuse kohta ning räägib sinna juurde anekdootlikke lookesi. Mis on sellel kõigel pistmist pildiallkirja algse sõnastusega, see siit minu meelest välja ei tule.
::: Olgu, ma ei väljendunud täpselt: Piret mitte lihtsalt ei väljenda meelsust, vaid ta väljendab siin arutelus meelsust mingitel üldisematel ühiskondlikel teemadel, millel pealtnäha pole otsest ega üldarusaadavat seost selle artikliga.
::: Seda tuleb aeg-ajalt ette, et lugejad annavad sõnadele isiklikud tähendused või mõtlevad tekstile juurde igasugseid asju, mida kirjas ei ole, aga sinna minu meelest pole eriti midagi parata.
::: Ma olen nõus, et mõnikord on raske olla erapooletu. Aga sellega leppimine minu meelest ei tähenda, et erapoolikust tuleks õigustada. Tuleks siiski püüda olla võimalikult erapooletu. See on Vikipeedia üldine põhimõte.
::: Sedasi üldiselt pole minu meelest mõtet ideoloogiate mõjust Vikipeediale rääkida. Ma eriti ei usu, et näiteks konkreetselt neomarksim, mille levik tänapäeva Eestis on marginaale, võiks eestikeelset Vikipeediat märkimisväärselt mõjutada. Kui see siiski mõne kindla artikli esitusest välja paistab, siis võiks võtta selle jutuks selle kindla artikli juures. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. juuni 2022, kell 18:20 (EEST)
:::: Ma arvan, et [[kultuurimarksism]] oligi see, mida Piret silmas pidas. &quot;[[Neomarksism]]&quot; ei ole jah õige nimetus selle kohta. Ma arvan, et see, mida Piret nimetab kultuurimarksismiks, mõjutab Vikipeediat küll, sest see mõjutab kogu ühiskonda. Näiteks öeldakse, et inimese rahvust pole kohane esimeses lauses märkida, eriti juutide puhul, sest see olevat liigne esiletõstmine. Ma ei väida, et ma oleksin ideoloogiliselt neutraalne, aga ma ma püüan olla. Eestis on ka ideoloogiline vastasseis, ja ma leian, et selleks et neutraalsust saavutada, on parem, kui meil on erineva ideoloogiaga kaastöölisi ja me leiame esitusviisi, mis on kõigile vastuvõetav. Ma usun küll, et see annab erapooletuma tulemuse kui üksteise ideoloogiline sildistamine. Ja minu meelest me teeme seda ebateadlikult. Minu meelest sobiks seda arutada üldises arutelus, siin ma tõin selle esile juhtumi kommentaarina. 
:::: Ma ei oleks arvanud, et Piret-Tartu sõnavõtt tundub nii solvavana. Seda on hea teada ja kahju kuulda. Kui Vikipeediat kritiseeritakse, tekitab see muidugi tundeid. Aga kriitikat tuleb taluda, ja eelkõige püüda mõista, mitte sildistada ideoloogia järgi. Kui keegi lähtub meie omast erinevast ideoloogiast, siis ta ju näitabki seda, et meil on ka ideoloogia, mida me ise ära ei tunne. See, et meil on erapooletuse põhimõte, ei tähenda ju, et me tegelikult oleksime erapooletud. Ikkagi tuleb kriitika eest tänulik olla ja sellest õppida, mis siis, et kriitika on valus. 
:::: Ma näen seda nii, et Piret lihtsalt andis meie ideoloogiale nime. Minu meelest ei saa salata, et meil on ideoloogiline vastasseis, mitte vastasseis ideoloogia ja erapooletuse vahel, ei maksa endale illusioone teha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 19:29 (EEST)
:::: Aga muidugi, ka neomarksismi mõju on [[Eesti haritlane|Eesti haritlaste]] seas olemas. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 19:32 (EEST)
:::::Mulle jääb ebaselgeks ja samas teeb murelikuks, kuhu Andres oma mõtetega tüürib. Mingis väga laias filosoofilises tähenduses on kõigil inimestel ideoloogia, kõikide vikimuudatuste taga on ideoloogia, kõik on erapoolikud, kõikidele argumentidele on vastuargumendid - järelikult on Vikipeedia projekt võimatutele põhimõtetele rajatud ning me võime neid põhimõtteid ignoreerides uued reeglid kehtestada, kus iga muudatus ja arvamus on üldjoontes sama väärtuslik? Ei. Vikipeedia ja ka tavavestluste kontekstis on neil mõistetel tavaliselt siiski kitsam tähendus, nt erapooletuse põhimõte ei tähenda siin absoluutse erapooletuse olemasolu väitmist, vaid allikate erapooletu esitamise poole püüdlemist, niipalju kui seda inimlikult suudame. Inimestel on tavaliselt ka võime eristada rohkem ja vähem erapooletut esitust, eriti kui sellele argumenteeritult tähelepanu juhitakse. Kui ka arvata, et iga toiming on ideoloogiline, siis ideoloogiad pole Vikipeedia jaoks võrdsed, kui üks soosib Vikipeedia põhimõtete järgmist ja teine soosib nende eiramist. Aga konkreetsete vikipedistide ideoloogiatest pole üldjuhul tegelikult mõtet rääkida, sest kehv muudatus on kehv ükspuha, kas/mis ideoloogia seda ajendas, ning ideoloogilise põhjuse omistamised on vähem või rohkem oletuslikud ja mõjuvad pigem süüdistuse/solvamisena. Millisest Eesti/Vikipeedia ideoloogilisest vastasseisust juttu on ja kuidas see konkreetselt Vikipeedias probleem on? Argumendid saavad olla kindlamalt või vähemkindlamalt faktidele ja loogikale rajanevad. Kokkuvõttes: meil on vaja esitusviisi, mis on Vikipeedia põhimõtetest (usaldusväärsete allikate info neutraalsest edasiandmisest) lähtuv, mitte mis on kõigile erineva ideoloogiaga inimestele vastuvõetav. ''&quot;Attempting to ensure that articles and images will be acceptable to all readers, or will adhere to general social or religious norms, is incompatible with the purposes of an encyclopedia&quot;''.[https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:What_Wikipedia_is_not#Wikipedia_is_not_censored] --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 23:28 (EEST)
:::::: Meil on siin Eestis ju inimesi, kelle meelest rahvuse tähtsust pisendatakse, ja neid, kelle meelest rahvust ületähtsustatakse. Mille alusel me saame öelda, et me esimeste vaateid ei või aktsepteerida ja teiste vaateid peame aktsepteerima? Minu arvates, kui me tahame olla erapooletud, siis meil ei ole muud võimalust kui leida mõlemale sobiv väljendusviis. Ja kas ei ole siis nii, et meile kipuvad meie omadest erinevad vaated tunduma erapoolikutena ja meie oma vaated erapooletuna? Ma arvan, et nii Piret kui ka meie teeme sama vea, et teises näeme ideoloogiat, või kuidas iganes seda nimetada, aga endas ei näe? Ma mõtlengi ideoloogia all sellist vaadet, milles ei nähta vaadet, vaid erapooletut objektiivsust. Sama palju kui tema meid solvab, solvame ka meie teda. Lihtsalt sellega, et me oleme niisugused, nagu me oleme. Selleks ei ole tarvis isegi mingit sõimamist. Ja kui Vikipeedia deklareeri, et tema ei hooli sellest, et inimesed solvuvad, miks siis inimesed peaksid hoolima sellest, et Vikipeedia solvub? Kas see ei ole topeltstandard? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 00:43 (EEST)  
:::::::Vikipeedia asi polegi võtta oma (olgu erapooletut või -poolikut) seisukohta Eesti ideoloogilistes väitlustes või teatud vaadete aktsepteeritavuse asjus. Meil pole õigust muuta entsüklopeedilist sisu, et see lugejate ideoloogiaga suuremas vastavuses oleks. Keegi ei peagi hoolima sellest, kas Vikipeedia solvub, aga Vikipeedial on õigus oma kodukeskkonnas mitte lubada end solvata. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 21:51 (EEST)
::::::::: Vaata, kui me midagi väidame, siis me ei saa jah oma seisukohta esitada ega fakte moonutada. Aga me teeme ka selliseid otsuseid, mis ei mõjuta väidete sisu, aga võivad olla ideoloogiast mõjutatud: näiteks sõnastuste ja rõhuasetuste kohta (mis ja millises kontekstis on oluline), selle kohta, kas mingi artikliteema on sobiv, kelle väiteid on sobiv mingis kontekstis refereerida jne. See, et me võtame eeskujuks mõne levinud esitusviisi, ei taga, et see esitusviis ei ole kallutatud. Samuti, me ei pea lähtuma näiteks eestlaste uskumustest ja eelarvamustest ega Eesti riigi ametlikust poliitikast. Või kajastama sõjast või konfliktist rääkides ainult ühe poole vaateid, kui deemonlikuks me teist poolt ka ei peaks. Samuti näiteks ei pea asju kirjutama ainult teaduse seisukohast ning ütlema, et see, mida ütlevad näiteks filosoofia, esseed ja usundid ning pseudoteadused, ei vääri kajastamist, sest see ei ole teaduslik, ükskõik kui põlglikult me nendesse ka ei suhtuks. Samuti ei tohiks suhtuda vandenõuteooriatesse kui ilmsesse jamasse: kui me usume, et need on väärad, siis tuleks ka näidata, miks neid vääraks peetakse. Samuti ei peaks lihtsalt tagasi lükkama ideoloogilisi väiteid, sest need aitavad meil näha enda ideoloogiat ja selle erapoolikust.  --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuni 2022, kell 00:23 (EEST)  
:::::Ma isiklikult küll ei solvunud, aga minu meelest on kerge näha, miks Pireti sõnavõttudes on olnud otsesemalt või kaudsemalt solvavaid kohti (esitatud küll vähem teravalt kui Ivo tegi). Ühe pisikese muudatuse põhjal ja ilma argumentideta esitatud väide, et muudatuse tegijat motiveeris teatud täpsemalt lahti seletamata ideoloogia, ja teiste argumenteeritud selgituste ignoreerimine. Osutamine, et temaga mittenõustujad aitavad kaasa sellele, et Eesti on neomarksistlik mitterahvusriik ja Vikipeedia on roosa/punane. Vihjamine, et teistele on sõna &quot;eestlane&quot; ebamugavust tekitav ja nad tahavad seda iga hinna eest vältida või ümber defineerida. Teised sundivat teda aktsepteerima mingit kõverpeeglis olevat definitsiooni. Teised nõudvat silmakirjalikult asju, mida nad ise eiravad kohtades, kuhu nad ideoloogiliselt kiindunud on. Teised pidavat teatud arvamusi pühadeks faktideks. Teised osalevat rahvuse ja emakeele vägivaldses teineteisest kaugendamises, mis on &quot;kurjus&quot;. Kõik need väited on seejuures peaaegu igasuguse põhjenduseta. Kõige selle juures millise kriitika eest tuleb tänulik olla? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 23:28 (EEST)
:::::: Piret ei süüdistanud ju kedagi konkreetselt. Tal on lihtsalt valus lugeda väljendit &quot;eesti keelt emakeelena kõnelev inimene&quot;, sest ta näeb selles rahvuse ründamist. Kui meil oleks tähtis olnud, et pildiallkiri on asjakohane ja tõendatud, siis meil ei oleks sellist pildiallkirja olnud. Kuriuss juhtis varem ka sellele pildiallkirjale tähelepanu, ja keegi ei leidnud, et sellel midagi viga oleks. Aga nüüd selgub, et see on sama halb kui see, mille Piret pakkus, või noh, pisut parem. Ma tahtsin ennist näidata, et me tegelikult ei järgi tõendatavuse põimõtet ega saagi järgida, kui me näiteks tahame ise pilte teha, ja ka see reegel ei ole usutav, et pildiallkirjas tuleb mainida ainult seda, mis otseselt artikli teemat puudutab. See jätab vähemalt niisuguse mulje, et tegu on ettekäänetega. On täitsa võimalik, et tegelikult me järgime oma ideoloogilisi eelistusi. (Ma jäin ka uskuma, aga enam ei usu.) See on kummaline, et me deklareerime niisuguseid põhimõtteid, mida tegelikult järgida pole võimalik. Neid saab järgida mingi piirini, kas me ei pane seda tähele või ei pea vajalikuks mainida? Ja siis me otsustame oma suva järgi, kus me neid rakendame, kus mitte. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 00:58 (EEST)
:::::::Kui konkreetseid nimesid ei nimetata, siis on süüdistused ok? Ivo ka ei nimetanud oma hullemates tiraadides nimesid. Kumbki andis ju mõista, kellele need olid suunatud. Pildiallkiri oli varem muutmata, sest vikipedistid ei jõua igale poole (on ka 100x hullemaid 10 aastat muutmata artikleid). Mina märkasin seda Pireti muudatusega seoses. Ideaalis oleks võinud ju rohkem süveneda, emakeele väite ka kohe välja rookida ja mingi korrektse lause asemele mõelda, aga läksin lihtsama lahenduse ehk muudatuse tagasipööramise teed, sest see likvideeris põhiprobleemi ja taastas video kohta käiva kõige olulisema info - et seal on eesti keel. Selle viimase asjaolu tõttu ei olnud need 2 versiooni sama halvad või varasem vaid pisut parem. Oma fotod on tõepoolest probleemne valdkond, kuigi on esitatud argumente nende lubatavuse kasuks (nt et nad illustreerivad, mitte ei esita uut sisulist infot). See, et tõendatavuse jm Vikipeedia nõuded pole absoluutse täpsusega defineeritud ja eksisteerib hall ala, kus võib nende rakendamise üle debateerida, või et mõnel juhul (fotod) on lubatavuse piiri äkki asjatult nihutatud, ei tähenda, et neid suvaliselt rakendataks või et need mõtetud oleks. Fotode lubatavust ei otsustatud ilmselt kulli ja kirja viskamisega või mingi ideoloogia soosmiseks. Igaühel on muidugi õigus mitte uskuda Vikipeedia ja Wikimedia eri projektide ja keeleversioonide ülestesse aluspõhimõtetesse,[https://meta.wikimedia.org/wiki/Founding_principles][https://meta.wikimedia.org/wiki/Neutral_point_of_view][https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Five_pillars] aga siis tuleb taotleda nende muutmist, mitte neid lihtsalt ignoreerida ja hakata platvormi kasutama oma äranägemise ja reeglite järgi (mis tundub kaaperdamisena). Muide mulle endiselt tundub, et Pireti algne teemapüstitus lähtus eksitusest - tal tekkis arvamus, et pildiallkirja keelejutt oli eestlase mõiste omamoodi defineerimine, et sõna &quot;eestlane&quot; ei peaks kasutama. Võib-olla on ta kusagil taolise juhtumiga kokku puutunud ja siinset teksti nähes automaatselt eeldas, et tegu on sama asjaga, kuigi siin on keeleartikkel ja allkiri oligi tegelikult lihtsalt keelest. Kui osapooled oleks rahulikult oma arusaamu argumenteerinud, oleks probleem ehk kiiresti ja vaikselt lahenenud ning solvumine ja ideoloogiajutud ka ära kadunud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 21:51 (EEST)
:::::::::: Minu meelest see polnud süüdistus, vaid kriitika teatud suundumuse pihta, mida ta arvab nägevat ka Vikipeedias. Ta ju esitas konkreetse süüdistuse ka, õigemini vastusüüdistuse, ja selles tal oli õigus. Sellepärast ma ei arva, et ta esitab vihjamisi süüdistusi konkreetsetele inimestele. Ta väljendab, mis talle valu teeb. Teatud ideoloogiline suundumus, mida meie nähtavasti ka kanname. Seda on raske tunnistada, meile ei meeldi see, sest meile endale tundub, et meil ei ole ideoloogiat. Piretile ka tundub, et tal ei ole ideoloogiat. Vast ehk siiski vähem kui meile, aga talle tundub, et me loobume traditsioonilistest ja loomulikest arusaamistest. Ja siis me ütleme, et me oleme erapooletud ja meile tahetakse mingit ideoloogiat peale suruda. Aga tegelikult me ei ole erapooletud. Seda see juhtum mulle õpetas, mulle tundub, et ma taipasin seda, ja tahan seda ka teistele selgitada. Tundub, et see mul hästi ei õnnestu, sellepärast ma proovin seda uuesti ja uuesti teha.
:::::::::: Minu meelest sellel polegi tähtsust, kas nimesid nimetatakse. Aga siiski ma imestan, kuidas me Pireti juttu nii erinevalt tõlgendame.
:::::::::: Kuriuss küsis eelmisel aastal: &quot;Kas pildiallkiri &quot;Emakeelena eesti keelt kõnelev inimene&quot; peab olema mingi nali?&quot; Sa küsisid, et miks nali. See ei tundunud Sulle imelik. Ja mulle ka ei tundunud. Mitte ju sellepärast, et see silma alla ei sattunud. Ja ma jäin ka neid põhjendusi uskuma, miks nii peab ütlema. Aga enam ei usu, ja see tundub mulle imelik. Me ei oska asju niisuguse pilguga vaadata; on ju hea, kui keegi näeb ja näitab. 
::::::::::: Ma saan küll aru, miks Sa nii tegid, nagu Sa tegid, ja sain Piretist ka aru. Te esitasite muudatusi tagasi muutes alati põhjenduse, ja süüdistus selles, et Piret-Tartu pidas redigeerimissõda, et ta muutis ilma põhjenduseta tagasi, oli ebaõiglane. Sind ta ei süüdistanud. Ja mina ka Sind ei süüdista. 
::::::::::: Kui pilt ainult illustreeriks, siis ta ei annaks mitte midagi juurde. Pilt pannakse sageli selleks, et näidata, kuidas mingi asi välja näeb. See on vajalik, et anda asja kohta infot, mida sõnadega anda ei saa. Ja selleks, et asjast ettekujutust saada, ei piisa ka ühest pildist. Aga kui pilt ei kujuta seda, mida ta allkirja järgi kujutab, siis on see info ekslik. 
::::::::::: Ja probleem ei ole ainult piltidega. Vikipeedia põhineb refereerimisel. Aga ei ole võimalik tõendada, et on õigesti refereeritud. Kui ka on allikas, mis seda tõendab, siis ei ole võimalik tõendada, et ta seda tõendab. Üldse, ei ole võimalik tõendada, et Vikipeedias öeldu on tõendatud. 
::::::::::: Ei, ma ei taha öelda seda, et oma piltide kasutamisest või refereerimisest tuleb loobuda, vaid seda, et tuleb endale aru anda sellest, et me deklareerime põhimõtteid, mida järjekindlalt rakendada ei ole põhimõtteliselt võimalik. Me peame otsused tegema, ilma et oleks tõendatud, et need on õiged otsused, muidu poleks Vikipeedia tegemine võimalik. Ja teine asi, nii erapooletus kui ka fakti- ja mõttetäpsus (ja võib-olla veel midagi) on asjad, mille poole meil tuleb püüelda praktilistel kaalutlustel, sest muidu me jääksimegi vaidlema. Ilma konsensuseta vikit arendada ei saa. Tuleb tunnistada, et me ei saa vältida ka erinevate vaatepunktide vahelise konsensuse otsimist, sest pole sellist vaatepunkti, mis oleks iseenesest neutraalne, ja samas, pole tarvis seada kahtluse alla asju, mida me kõik usume, lihtsalt sellepärast, et need on tõendamata. 
:::::::::::: Loomulikult ma pooldan erapooletust. Aga pole enesestmõistetav, milline vaatepunkt on erapooletu. Selleks et olla erapooletu, on tarvis tunnistada enda erapoolikust. Seal, kus tõendamine pole võimalik, aitab kriitikale avatus. Ma ei taha teha uusi printsiipe, vaid näidata, kuidas olemasolevaid printsiipe saab ja tuleb ellu viia. 
:::::::::::: Oi, minu meelest on just nii, et solvamist ja solvumist ega ideoloogiajutte ei ole võimalik ära kaotada, sest need käivad vaadete paljusega (pluralismiga) kaasas. Aga mida rohkem ma tunnistan oma vaate võimalikku erapoolikust, seda vähem ma solvun. Ja erapoolikust on meil raske tunnistada sellepärast, et me loome Vikipeedias iseenda silmis endale erapooletuse kuvandi. Meil on tarvis sallivust, muidu me ei saa tegelikult erapooletud olla. Ja see eeldab oma mõtetesse kriitilist suhtumist ning oma tunnete kõrvaltvaatamist ja nende põhjuse otsimist.  --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 23:57 (EEST)
:: Andres, kui kriitika on konstruktiivne, siis küll tuleks seda taluda. Aga Pireti kommentaaridest on väga raske midagi konstruktiivset leida. Sa ütled lihtsalt üldsõnaliselt, et talle tuleb olla tänulik &quot;meie ideoloogiale&quot; nime andmise eest. Justkui oleks iseenesestmõistetav, et ta pani sellega täppi ning pole isegi tarvis selgitada, kuidas on nii, et pildiallkirja algne sõnastus viitas just selle konkreetse ideoloogiaga järgimisele ning pildiallkirja sõnastus ei saanud olla selline nagu ta oli mis iganes muul põhjusel (näiteks neil vähem intrigeerivatel põhjustel, mis eespool välja on toodud).
:: Kui sõnastus oli naljakas või imelik, siis peaks ju olema võimalik selgitada, milles see seisneb. Piretile võib tundub küll, et siin rünnati rahvust ja tal võis olla seetõttu valus lugeda. Aga see iseenesest, ei tähenda ju, et siin päriselt rahvust rünnati.
:: Mulle on arusaamatu, kuidas enda erapooletuse tunnistamine aitab olla erapooletu. Selle tõttu oleks artiklite erapooletuks kirjutamine vastupidi võimatu. Sest kui oleme niikuinii läbi ja lõhki erapooletud, siis ei saa ju ka kellelegi erapooletust ette heita. Ma võin küll veelkord tunnistada, et erapooletu olla pole alati lihtne. Aga tundub üsna küünilisena öelda, et mina ja kõik teised siin oleme igal juhul erapoolikud ning enda ideoloogilisi eelistusi justkui polegi võimalik Vikipeedia kirjutamisel kõrvale jätta.
:: Mulle tundub, et sa sunnid ideoloogiat peale neile, kes julgevad Piretiga mitte nõustada või talle mitte takka kiita. Või siis samamoodi, ma ei saa aru, mis õigusega sa proovid teha minust marksisti siis, kus ma ütlen, et isikuartikli esimeses lauses pole tarvis märkida, et tegu on juudiga. Miks ma ei või olla sellisel seisukohal lihtsalt lähtuvalt neist samadest üldistest printsiipidest, mida mis tahes artiklite kirjutamisel rakendatakse või siis mis iganes muul põhjusel, mis ei ole marksistlik. Sa küll ütled, et ideoloogiline sildistamine ei anna head tulemust, aga samal ajal minu meelest kultiveerid ideid, mis teevad sildistamise möödapääsmatuks.
:: Ma samuti ei saa aru, kuidas sinu ideed olemasolevate printsiipidega sobituvad. Tundub, et sa lihtsalt eirad Minnekoni selgitusi ja viiteid nende kohta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2022, kell 21:24 (EEST)
::: Konstruktiivne oli vähemalt tähelepanu juhtimine sõnastusele, mis oli ebaõnnestunud selles suhtes, et seda on valus lugeda. See, miks see sõnastus seal oli, pole oluline. Kui tema pakutud asendus ei tundu meile sobiv, siis võib ju pakkuda alternatiivi.
::: Mitte ideoloogiale nime andmise eest, vaid sellele osutamise eest, et meil ideoloogia (või erapoolik vaatepunkt ehk kallutatus) on. See ongi ju sellest näha, et me halvustame teistsugust vaatepunkti. Las see olla erapoolik, aga tuleb püüda sõnastada nii, et see oleks erinevate vaadetega inimestele vastuvõetav. Tegu on väärtusküsimusega, siin ei ole õiget ja valet.
::: See, mis motiiviga midagi sõnastati, pole tähtis, ja seda ei saagi kindlaks teha. Minu meelest on see loomulik, kui ma tajun minu vaatega mittearvestamist erapoolikusena, ja seda see ju ongi. See, et ma püüan olla erapooletu, ei hoia tingimata ära minu erapoolikuse avaldumist. See, kes toob välja, kuidas ma tema vaatega ei arvesta, aitab mul olla erapooletu.
::: Mis tähendab &quot;kas päriselt rahvust rünnati&quot;. Ei peagi meelega ründama, jutt on tundest, mida mingi sõnastus tekitab.
::: Seda, miks mingi sõnastus tundub naljakas või imelik, ongi raske sõnastada. Vaevalt seda ka saab tõendada. Ma oskan konkreetsel juhul öelda ainult seda, et &quot;eesti keelt emakeelena kõnelev inimene&quot; tundub mulle keeruline ja kohmakas, ka kantseliitlikuna tunduv, ning seda tuleb minu arvates kasutada ainult siis, kui teisiti ei saa, näiteks ankeetküsitluse tulemuste esitlemisel, kuigi sealgi võiks öelda &quot;eesti emakeelega inimene&quot;. Pireti argument oli, et selle asemel võiks vabalt öelda &quot;eestlane&quot;, isegi kui see ei ole absoluutselt kindel. Muidugi võib sellega ka vaielda, aga igatahes ma arvan, et me tegelikult kõik usume, et tegu on eestlasega, ja see on väljaspool mõistlikku kahtlust. Ja ma kujutan ette küll, kuidas niisugune pildiallkiri tundub naljakas.
::: Meil on siin pisut segadust sellepärast, et erapoolikust mõeldakse kahes mõttes. Üks on see, et mul on oma vaated. See on ju loomulik, ma ei saa selles mõttes olla igas asjas erapooletu. Ja teine on see, et Vikipeediat kirjutatakse oma (või ka kellegi teise) vaatepunktist). Erapooletus ei tähenda minu meelest   mitte seda, et valitakse üks kindel vaatepunkt, mis on erapooletu, (kuigi nii seda mõtet väljendatakse), sest vaatepunkt ei saa olla erapooletu, vaid seda, et esiteks püütakse teadvustada enda ja teiste vaatepunkte ning kirjutada nii, et sõnastus ei annaks ühele vaatepunktile teiste ees eelistust, ja teiseks võtta arvesse, kui erapoolik või erapooletu mingi sõnastus teistele tundub. See tähendab siis ka tunnistamist, et ma ei saa üksinda selle üle otsustada, kui erapooletu ma olen. Samas tuleb minu arvates ka tunnistada, et täielik erapooletus ei ole võimalik.
::: Erapoolikust ei olegi tarvis ette heita. Saab ju piirduda selle väljatoomisega. Ja selle väljatoomist pole tarvis etteheitena võtta. See ei ole minu meelest ka ebakonstruktiivne, sest probleemi lahendamine algab selle tunnistamisest. 
::: Ma arvan ainult seda, et enda ideoloogiliste eelistuste kõrvalejätmine võib olla raskem kui me ise arvame, sest ideoloogia mõjutab ka arusaama sellest, mis on erapooletu, ja meil ei pruugi see ilma teiste abita õnnestuda. Ma ei leia, et see oleks küüniline.
::: Ma arvan, et selles juudi küsimuses põrkub kaks vaadet, millest üks peab olulisemaks kui teine. Ühe järgi on rahvus nii oluline, et seda tuleb esimeses lauses märkida, kui see on teada, ja kui me seda ei märgi, siis see pisendab rahvuse tähtsust, ja teise järgi ei ole see nii oluline, et seda peaks esimeses lauses mainima. See võib küll olla väärtusküsimus, kuigi mulle endale tundub, et asi on lihtsalt lugeja õigustatud ootuse täitmises. Ma ei ole seda seostanud marksismiga, veel vähem Sulle marksismi ette heitnud, see ei ole mulle  pähegi tulnud. Kui Piret rääkis neomarksismist, siis seda ma võtsin tingliku nimetusena, millel pole sisulist tähtsust. Ma ei võtnud seda sõimusõnana, aga kui see Sind solvab, siis palun vabandust.
::: &quot;Miks ma ei või olla sellisel seisukohal lihtsalt lähtuvalt neist samadest üldistest printsiipidest, mida mis tahes artiklite kirjutamisel rakendatakse või siis mis iganes muul põhjusel, mis ei ole marksistlik. Sa küll ütled, et ideoloogiline sildistamine ei anna head tulemust, aga samal ajal minu meelest kultiveerid ideid, mis teevad sildistamise möödapääsmatuks.&quot; Loomulikult Sa võid, ja ma ei ole seda sildistanud. Praegu ma tunnen end ebaõiglaselt süüdistatuna. Aga nähtavasti minu süü ongi selles, et ma alahindasin Pireti kasutatud sõna solvamisvõimet. Kuidas ma teen sildistamise möödapääsmatuks? Minu meelest ei tee. Kas minu jutu oli sildistamist? 
::: Meie üks alusprintsiip on erapooletus. Seda printsiipi ma ju kaitsengi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 03:17 (EEST)
:: Minule ei tundu eelneva jutu põhjal, et sa kaitsed erapooletust kui Vikipeedia alusprintsiipi, vaid et sa pigem otsid võimalusi sellest printsiibist möödaminemiseks. Loomulikult on siin jutt mitmes mõttes erapooletusest. Sina räägid nähtavasti absoluutsest erapooletusest (kättesaamatust ideaalist). Teine asi on see, mida Vikipeediate praktikas alusprintsiibina erapooletuse all mõistetakse: kirjutatakse omapoolseid hinnanguid lisamata, ei esitata fakte hinnangute pähe ega vastupidi, eelistatakse neutraalset keelekasutust ning eelkõige jälgitakse, et eri vaated oleks esituses enamvähem samas proportsioonis nagu need on usaldusväärsete allikate kajastuses ehk ei jäeta muljet, et marginaalsetel vaadetel on ulatuslik toetus ega vastupidi. Neutraalsus Vikipeedia alusprintsiibina ei tähenda seda, et kõik olemasolevad vaated on Vikipeedias võrdse kaaluga. Minnekon eespool juba osutas sellele ühes viidetega, aga sa jätkuvalt eirad seda. Samuti viitas Minnekon eespool, et entsüklopeedia eesmärkidega kooskõlas ei ole võimalik selline esitus, mis rahuldaks ühtaegu kõigi võimalike isiklike vaadetega inimesi.
:: Iseasi on, kuidas meil erapooletuse kui Vikipeedia alusprintsiibiga arvestamine parasjagu tegelikult välja tuleb. Kui konkreetses artiklis on sellega probleem, siis on konstruktiivne näidata, mil moel nimetatud punktide vastu parasjagu eksitakse. Seejuures just nimelt ei tuleks hakata otsima mingeid varjatud motiive (kirjutaja ideoloogilist kallutatust, tema väärtused jne) nagu Piret siin otsesõnu tegi või nagu sina rohkem või vähem vihjamisi seoses isikuartikli avalausega nüüd tegid, kuna see viib vaid asjatu sildistamiseni.
:: Sellest ma saan aru, et pildiallkirja sõnastusel iseenesest võis siin midagi viga olla, lisaks sellele, et osa pildiallkirjast võis pidada ebaasjakohaseks. Kas Kuriuss pidas emba-kuma silmas, seda ma ei tea. Pireti jaoks seevastu oli probleem pildiallkirja sisus, aga siit ei tule välja, et tegu oleks sellise probleemiga, millega saab või tuleks arvestada. Kui pildiallkirja sisus oli n-ö tegelik probleem, siis peaks olema ka teistel võimalik sõnade tähendusest ja kontekstist lähtuvalt sellele jälile saada, ilma pärimata Pireti tunnete järele. On küll tõenäoline, et kujutatud inimest peetakse eestlaseks, aga kindlasti mitte siiski nii tõenäoline välistada mõistlik kahtlus ning siin on oluline silmas pidada, et tegu on siiski vaid meie endi oletusega ning oletust fakti pähe esitades eksime just nimelt neutraalsuse kui Vikipeedia alusprintsiibi vastu.
:: Nüüd hilisemate kommentaaride valguses mulle tundub sinu reaktsioon Ivo ja Pireti sõnavõttudele üsna kahepalgeline. Sa küll tunnistad, et Pireti kommentaar võib olla solvav, aga samas siiski pead vajalikuks rõhutada, et talle tuleb olla tänulik, kuna ta aitavat meil endist paremini sotti saada, ükskõik kas tema muljel ideoloogilise kallutatuse kohta oli parasjagu selle artikli sisuga mingit pistmist või mitte. Aga Ivot sa ei täna tema solvava kommentaari eest, kuigi samuti ei saa välistada, et sellega ta aitas Piretil endast sotti saada. Kogu selle loo moraaliks võiks olla lihtsalt kulunud sedastus, et kriitika Vikipeedia aruteludes peaks olema esitatud konstruktiivses vormis ja käima konkreetse sisu kohta, selle asemel, et sihtida kriitika Vikipeedia tegijate vastu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. juuni 2022, kell 18:33 (EEST)
:::Pikne ütles suuresti mu mõtted ära. Ma arvan, et pole vaja veenda vikipediste, et nende suhtumine ei pruugi olla absoluutses idealistlikus mõttes erapooletu, seda vast mööndakse niigi. Tavamaailmas ja Vikipeedia sisuloome kontekstis on mõtet rääkida sellisest erapoolikusest, mida on võimalik tuvastada ja demonstreerida. Minu meelest need vaated, mis juudi küsimuses põrkuvad, on ühelt poolt Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest lähtuv seisukoht, et konkreetse isiku rahvuse olulisus selgub allikatest ja meil pole õigust seda oma äranägemise järgi suurendada või pisendada, ja teiselt poolt seisukoht, et me ei pea allikaid neutraalseid kajastama, vaid võime tõsta esile või lükata tagaplaanile aspekte, mida me ise oluliseks peame või ei pea. Viimane pole vastuolus mitte ainult Viki põhimõtetega, vaid ka teise siin välja käidud ideega, et ühelegi vaatepuktile ei tohiks anda eelist. Seejuures on ka too vaatepuktide võrdsuse idee vastuolus Viki põhimõtetega, sest Vikipeedia erapooletuse alusprintsiip käib allikate sisu neutraalse, omapoolsete hinnanguteta (mida eri vaatepunktide võrdsustamine oleks) vahendamise kohta. See, mida Andres on kirjeldanud, on ka teatud mõttes erapooletus, aga mitte mitte Vikipeedias kasutusel oleva printsiibi mõttes. Keegi võiks taolise alternatiivse vikiprojekti käivitada küll, kus kõik vaatepunktid on võrdsed (v a rahvusteema, mis on teistest veel võrdsem) ja poliitkorrektselt korrigeeritakse sisu, et see kedagi ei solvaks. Aga mitte siin. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. juuni 2022, kell 21:31 (EEST)

Andke andeks, keda ma olen solvanud. Ma pole tahtnud kedagi solvata. 

Ma vastan hiljem. Mul on praegu liiga palju tundeid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2022, kell 10:33 (EEST)
----
Eestlaste rahvuslik enesemääratlus on erinevalt mõnedest teistest rahvatest üsna keelepõhine. Siiski: see ei välista eesti keelt emakeelena kõnelevaid noori venelasi ja kusagil Ameerikas üles kasvanud noori väliseestlasi, kel eesti keel emakeeleks pole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. august 2022, kell 11:12 (EEST)

==Keeruline keel==
''Võrdlevgrammatiliste uurimuste järgi on eesti keel maailma keerukamaid keeli.
:Ma ei tea, mis tähendab &quot;võrdlevgrammatiline&quot;, aga ma vaatasin seda raamatut, millele siin on ilma leheküljenumbrita viidatud. Ma leian sealt küll, et seal väidetakse, et eesti keele grammatika on keerulisem kui [[saramaki keel]]el, aga seda väidet, et see on kõige keerulisemate seas, ma sealt ei leidnud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 14:30 (EEST)</text>
      <sha1>lrovzmv7147kkyag6af9etbh0belryk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>NASA</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18107</id>
    <revision>
      <id>6176987</id>
      <parentid>6134838</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:20:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42283" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{organisatsioon
|nimi            = Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus
|omakeelne_nimi  = National Aeronautics and Space Administration
|embleem         = Pilt:NASA logo.svg
|embleemiallkiri = 
|pilt            = 
|pildiallkiri    = 
|lühend          = NASA
|asutatud        = [[1958]]
|likvideeritud   = 
|tüüp            = [[riigiasutus]]
|eesmärk         = 
|peakorter       = [[Washington]]
|asukoht         = 
|piirkond        = 
|juht_nimetus    = [[NASA peadirektor|Peadirektor]]
|juht_nimi       = [[Bill Nelson]]
|töötajad        = üle 17 000
|eelarve         = {{tõus}} 22,6 mld [[USA dollar|dollar]]it (2020)&lt;ref name=&quot;Budget&quot; /&gt;
|veebileht       = http://www.nasa.gov/
}}

'''Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus''' ([[inglise keel]]es ''National Aeronautics and Space Administration'', '''NASA''') on [[1958]]. aastal loodud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[riigiasutus]], mille ülesandeks on tsiviil- ja sõjaväelise otstarbega [[atmosfäär]]i- ja kosmoselennundusuuringute tegemine.

NASA loodi 29. juulil 1958, kui [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Dwight D. Eisenhower]] allkirjastas [[National Aeronautics and Space Act]]i, mis lõpetas NASA eelkäija, [[NACA]] tegevuse ja liitis selle loodava agentuuriga.&lt;ref name=&quot;Dissolved&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Transfer&quot; /&gt; NASA alustas tegevust 1. oktoobril 1958.&lt;ref name=&quot;Operational&quot; /&gt;

NASA on loomise järel juhtinud suurt osa Ameerika Ühendriikide kosmoseprogrammist. Tuntuimad NASA programmid on [[Apollo programm]], [[Skylab]] ja [[Space Shuttle]]. Tänapäeval osaleb NASA [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] (ISS) töös, arendab [[Orion (kosmoselaev)|Orioni]] ja [[Space Launch System]]i ning vastutab kommertsliku meeskonnatranspordi arendamise programmi eest.

==Loomine==

Alates 1946. aastast oli NACA katsetanud rakettlennukeid nagu [[Bell X-1]].&lt;ref name=&quot;Bell&quot; /&gt; 1950. aastatel tekkis väljakutse saata [[Rahvusvaheline geofüüsika aasta|rahvusvaheliseks geofüüsika aastaks]] (1957–1958) üles [[tehiskaaslane]]. Eesmärgini jõudis esimesena [[Nõukogude Liit]], mis saatis 4. oktoobril 1957 orbiidile [[Sputnik]]u.&lt;ref name=&quot;Sputnik&quot; /&gt; 6. detsembril 1957 proovis USA saata orbiidile oma esimese tehiskaaslase, kuid [[Vanguard TV3]] start ebaõnnestus.&lt;ref name=&quot;Failure&quot; /&gt;

14. jaanuaril 1958 teatas NACA peadirektor [[Hugh Dryden]], et kosmoselendude jaoks peaks moodustama uue kosmoseagentuuri, mis oleks tsiviilasutus. Veebruaris 1958 loodi [[DARPA]], mille üheks eesmärgiks on sõjalise kosmosetehnoloogia väljatöötamine. 29. juulil 1958 allkirjastas president National Aeronautics and Space Acti, millega loodi NASA. Riiklik Aeronautika Nõuandekomitee liideti 1. oktoobril 1958 tegevust alustanud NASA-ga ning uus agentuur omandas ka NACA personali, uurimiskeskused ja eelarve.&lt;ref name=&quot;Glennan&quot; /&gt; Lisaks võeti üle ka mitu sõjaväe kosmoseprogrammi. Uude kosmoseagentuuri asusid tööle mitmed varem sõjaväe heaks töötanud teadlased, sealhulgas [[Werner von Braun]].&lt;ref name=&quot;NASA Begins&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Braun&quot; /&gt; Detsembris 1958 omandas NASA [[Jet Propulsion Laboratory]], mida tänapäeval juhib NASA nimel [[California Tehnoloogiainstituut]].&lt;ref name=&quot;Glennan&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;About&quot; /&gt;

==Juhtimine==
[[Pilt:NASA Administrator Bill Nelson Official Portrait (NHQ202105170001).jpg|pisi|Jim Bridenstine, NASA peadirektor aastatel 2018–2021]]
NASA-t juhib peadirektor, kelle määrab USA president ja ametisse kinnitab senat.&lt;ref name=&quot;Works&quot; /&gt; Peadirektor allub otse presidendile ning on ka presidendi kosmoseteaduse vanemnõunik. NASA on poliitiliselt erapooletu organisatsioon, kuid tavaliselt on agentuuri peadirektor seotud ametisoleva presidendi erakonnaga ja uus peadirektor määratakse tavaliselt presidendi partei vahetudes.&lt;ref name=&quot;Bad Habit&quot; /&gt; Seni on NASA peadirektorite hulgas olnud kolm inimest, James Fletcher, Daniel Goldin ja Robert M. Lightfoot, keda pole presidendi erakonna vahetumise järel välja vahetatud.&lt;ref name=&quot;Take&quot; /&gt; NASA on küll iseseisev asutus, kuid selle projektide jätkumine või lõpetamine võib otseselt sõltuda ametisoleva presidendi otsustest.&lt;ref name=&quot;Presidential&quot; /&gt;

Alates 3. maist 2021 on NASA peadirektor [[Bill Nelson]].

== Visioon ja missioon ==
NASA tulevikunägemus kätkeb maapealse elu paranemist ja selle levimist kosmosesse ning kaugemalt elu leidmist. Oma ülesandeks on NASA seadnud meie koduplaneedi mõistmise ja kaitsmise, universumi uurimise, mujalt elu leidmise ja uue kosmoseuurijate põlvkonna innustamise.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20090427094655/http://solarsystem.nasa.gov/multimedia/download-detail.cfm?DL_ID=4 NASA 2003 Strategic Plan] NASA. {{väiksem|Kasutatud 15.08.2009 {{väiksem|(inglise)}}}}&lt;/ref&gt; 

==Kosmoseprogrammid==

NASA on oma tegevusaja jooksul korraldanud mitmeid mehitatud ja mehitamata kosmoselendude programme. Mehitamata missioonide raames saatis NASA orbiidile esimesed satelliidid ning uuris kosmosesondide abil [[Veenus]]t, [[Marss]]i ja teisi [[Päikesesüsteem]]i planeete. Mehitatud missioonide raames saadeti orbiidile esimesed astronaudid ning aastatel 1969–1972 maandusid Kuule kuus missiooni. Pärast Apollo programmi lõppu ehitas NASA Skylabi, osaliselt taaskasutatava Space Shuttle'i ning asus koos teiste riikidega ehitama Rahvusvahelist Kosmosejaama. Mõni missioon oli samaaegselt mehitatud ning mehitamata missioon, sest näiteks kosmosesond [[Galileo (kosmosesond)|Galileo]] viidi kosmosesse kosmosesüstikuga ja selle paigutasid orbiidile astronaudid, misjärel suundus see iseseisvalt [[Jupiter]]ile. 

===Mehitatud lendude programmid===
====X-15 (1959–1968)====
{{pikemalt artiklis|X-15}}
[[Pilt:X-15 in flight.jpg|pisi|[[X-15]]]]
X-15 oli NACA eksperimentaalne rakettlennuk, mida arendati koos USA õhuväe ja mereväega. Lennuk oli projekteeritud sihvaka kerega ning sellel kasutati ka varaseid arvuteid. X-15 lennukeid ehitas North American Aviation kolm eksemplari ning rakettmootorid tarnis [[Reaction Motors]]. X-15 rakettlennuki katselend algas NASA [[B-52 Stratofortress]]i küljest eraldumisega ajal, kui lennuk oli 14 kilomeetri kõrgusel ja liikus kiirusel 805 km/h. Rakettmootor töötas eraldumise järel tavaliselt 80–120 sekundit ja seejärel laugles lennuk enne maandumist veel 10–11 minutit.&lt;ref name=&quot;Mothership&quot; /&gt;

X-15 programmi valiti õhuväe, mereväe ja NACA (hiljem NASA) personali hulgast 12 lendurit ning kokku sooritati 199 katselendu.&lt;ref name=&quot;Flights&quot; /&gt; Programmi raames püstitati mitmeid rekordeid ja kaheksa pilooti said õhuväe astronaudimärgi. Kahel katselennul lendas [[Joseph Walker]] üle 100 km kõrgusele, ületades kosmose piiri ning oli seega esimene inimene, kes käis kosmoses mitu korda.&lt;ref name=&quot;Multi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Walker&quot; /&gt; Katselendude raames testiti mitmeid tehnoloogiaid, mida kasutati hilisematel mehitatud lendudel ning atmosfääri sisenemisel ja maandumisel kogutud informatsioon aitas NASA-t Space Shuttle'i projekteerimisel.&lt;ref name=&quot;Vital&quot; /&gt;

====Mercury programm (1959–1963)====
{{Pikemalt artiklis|Mercury programm}}
[[Pilt:Glenn62.jpg|pisi|John Glenn oma esmalennul]]
Varsti pärast kosmose võidujooksu algust, oli esmaseks eesmärgiks saata võimalikult kiiresti esimene inimene kosmosesse ja seetõttu eelistati ehitada kosmoselaev, mida saaks kosmosesse viia olemasolevate rakettidega. Enne NASA loomist tegeles inimese kosmosesse viimise programmidega õhuvägi ning kaaluti mitmeid variante alates rakettlennukitest nagu X-15 kuni väikeste kapsliteni. 1958. aastaks oli õhuvägi otsustanud kapsli ehitamise kasuks.

NASA loomise järel, õhuväe mehitatud kosmoselennu programm lõpetati ning NASA alustas Mercury programmi. [[Mercury Seven|Esimesed seitse NASA astronauti]] valiti mereväe, õhuväe ja merejalaväe [[katselendur]]ite hulgast&lt;ref name=&quot;Selection&quot; /&gt; ja 5. mail jõudis [[Alan Shepard]] esimese ameeriklasena kosmosesse, kuid seda jäi varjutama asjaolu, et 12. aprillil, kõigest kolm nädalat enne Shepardi lendu, oli kosmoses käinud [[Juri Gagarin]], kes sai esimeseks inimeseks kosmoses.&lt;ref name=&quot;First Step&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;First Man&quot; /&gt; 20. veebruaril 1962 tegi esimese ameeriklasena kolm tiiru ümber Maa [[John Glenn]] ning pärast veel kolme missiooni, lõpetas programmi [[Gordon Cooper]], kes tegi mais 1963 22 tiiru Maa orbiidil.&lt;ref name=&quot;Mercury Summary&quot; /&gt; 

Mercury programmi edu viis [[Gemini programm]]ini, mille raames harjutati põkkumist ja teisi Kuule lennuks olulisi manöövreid, sest paar nädalat pärast Alan Shepardi lendu, kuulutas president [[John F. Kennedy]] välja Apollo programmi.&lt;ref name=&quot;Apollo Begins&quot; /&gt;

====Gemini programm (1961–1966)====
{{Pikemalt artiklis|Gemini programm}}
[[Pilt:Ed White performs first U.S. spacewalk - GPN-2006-000025-crop.jpg|pisi|[[Ed White]] sooritamas USA esimest väljumist avakosmosesse]]
Apollo programmi jaoks pidid NASA astronaudid saama pikkade lendude kogemuse ning õppima põkkuma, avakosmoses töötama ja väga täpselt maanduma. Nende kogemuste omandamiseks alustas NASA Gemini programmi ja esimene mehitatud missioon, [[Gemini 3]], startis 1965. aastal. Pärast seda toimus veel üheksa Gemini missiooni ning pikim neist, Gemini 7, kestis kaks nädalat.&lt;ref name=&quot;Gemini Missions&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Gemini 7&quot; /&gt; Missioonide ajal harjutasid astronaudid kosmoses objektidele lähenemist, põkkumist, avakosmoses töötamist. Missioonide ajal uurisid teadlased astronautide abil kaalutuse mõju inimesele.

====Apollo programm (1961–1972)====
{{Pikemalt artiklis|Apollo programm}}
[[Pilt:NASA Apollo 17 Lunar Roving Vehicle-crop.jpg|pisi|Apollo kuuauto missiooni Apollo 17 ajal]]
Ameerika Ühendriikide üldsuse arvamus, et Nõukogude Liit juhib kosmose võidujooksu, motiveeris president Kennedy algatama Apollo programmi, seades eesmärgiks maandada Kuule enne kümnendi lõppu mehitatud missioon.

Apollo oli Ameerika Ühendriikide kallemaid teadusprogramme. Programmi maksumus tänapäeva rahas (seisuga 2014) oli umbes 200 miljardit dollarit&lt;ref name=&quot;Cost&quot; /&gt; (näiteks [[Manhattani projekt]] maksis umbes 26,6 miljardit dollarit). Missioonide jaoks töötati välja kanderaketid [[Saturn (kanderakett)|Saturn]], mis olid tunduvalt suuremad kui varasematel lendudel kasutatud kanderaketid. Missioonidel kasutatud kosmoselaev oli samuti suurem ja see koosnes [[Apollo juhtimis- ja teenindusmoodul|teenindus- ja juhtimismoodulist]] ja [[Apollo kuumoodul|kuumoodulist]], millest kuumoodul jäeti Kuule ja Maale tagasi jõudis ainult juhtimismoodul.

Apollo programmi teine missioon, [[Apollo 8]], saadeti tiirlema Kuu orbiidile ning NASA sai selle missiooniga esimeseks kosmoseagentuuriks, mis saatis astronaudid teise taevakeha orbiidile tiirlema. [[Apollo 9]] ja [[Apollo 10]] ajal katsetati Maa ja Kuu orbiidil kuumoodulit&lt;ref name=&quot;Apollo 9&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Apollo 10&quot; /&gt;. Pärast seda maandus Kuule missioon [[Apollo 11]]&lt;ref name=&quot;Apollo 11&quot; /&gt; ning esimesteks Kuu pinnal käinud inimesteks said [[Neil Armstrong]] ja [[Buzz Aldrin]].

Pärast esimest maandumist toimus veel viis maandumist ning kokku kõndis Kuu pinnal 12 astronauti.&lt;ref name=&quot;Moonwalking&quot; /&gt; Seni viimane mehitatud missioon naasis Kuult detsembris 1972.&lt;ref name=&quot;Returned&quot; /&gt; Apollo missioonidel toodi Kuult Maale 381 kg kivimeid ja tehti mitmeid katseid, uurides päikesetuult ning Kuu kraatreid, pealispinda, seismoloogiat, temperatuuri ja magnetvälja.

====Skylab (1965–1979)==== 
{{Pikemalt artiklis|Skylab}}
[[Pilt:Skylab (SL-4).jpg|pisi|Skylab jaama viimase meeskonna nähtuna]]
Skylab oli NASA esimene ja ainus iseseisvalt ehitatud kosmosejaam.&lt;ref name=&quot;Skylab&quot; /&gt; Jaam viidi orbiidile 14. mail 1973, kasutades kanderaketti [[Saturn V]].&lt;ref name=&quot;Skylab Launch&quot; /&gt; Jaama kuumuskilp ja üks päikesepaneelidest said stardil kahjustada, kuid jaama saabunud esimene meeskond parandas mõlemad ära. Skylabis elas aastatel 1973–1974 kolm meeskonda ning kokku elasid meeskonnad jaamas 171 päeva.&lt;ref name=&quot;Skylab Crews&quot; /&gt; Kosmosejaamas uuriti peamiselt kaalutuse mõjusid inimesele ning vaadeldi Päikest. NASA plaanis jaama viia kosmosesüstiku abil kõrgemale orbiidile, kuid see polnud veel valmis, kui jaam 11. juulil 1979 Maa atmosfääri sisenes ja ära põles.&lt;ref name=&quot;Re-Entry&quot; /&gt;

====Space Shuttle (1972–2011)====
{{Pikemalt artiklis|Space Shuttle}}
[[Pilt:STS120LaunchHiRes-edit1.jpg|pisi|püsti|Kosmosesüstik Discovery startimas missioonile STS-120]]
Space Shuttle sai NASA peamiseks projektiks 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel. Need olid planeeritud olema enamjaolt taaskasutatavad ja sageli startivad kosmoselennukid ning esimesed neli kosmosesüstikut valmisid 1985. aastaks.&lt;ref name=&quot;Shuttle&quot; /&gt; Esimene kosmosesüstik, mis jõudis kosmosesse, oli Columbia, mis startis oma esimesele missioonile 12. aprillil 1981.&lt;ref name=&quot;First STS&quot; /&gt;

Space Shuttle oli stardil kinnitatud kahe [[Space Shuttle'i tahkekütuskiirendi|tahkekütuskiirendi]] ja [[Space Shuttle'i välispaak|väliskütusepaagi]] külge, millest viimane oli ainus komponent, mida ei saanud taaskasutada.&lt;ref name=&quot;First STS&quot; /&gt; Süstikute orbiidi kõrgus oli tavaliselt vahemikus 185–643 km ja need suutsid kosmosesse viia kuni 24,4 tonni kaaluva lasti. Missioonid kestsid tavaliselt 5–17 päeva ja meeskond koosnes 2–8 astronaudist.&lt;ref name=&quot;Shuttle Stats&quot; /&gt;

Aastatel 1983–1998 oli 20 missioonil kosmosesüstikute pardal Spacelab, mille [[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]] oli projekteerinud koos NASA-ga. See oli taaskasutatav laborimoodul, mis paiknes missiooni ajal kosmosesüstiku lastiruumis ning astronaudid pääsesid moodulisse õhulüüsiga ühendatud tunneli kaudu. Teised tuntumad missioonid olid 1990. aastal toimunud [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobi]] [[STS-31|orbiidile viimine]], 1993. aastal edukas [[STS-61|Hubble'i parandusmissioon]] ja Shuttle-Miri missioonid, mille raames põkkusid kosmosesüstikud Vene kosmosejaamaga [[Mir]]. 

NASA kaotas Space Shuttle'i programmi jooksul kaks kosmosesüstikut ja 14 astronauti. 1986. aastal [[Challengeri katastroof|plahvatas stardil]] [[kosmosesüstik Challenger]] ning 2003. aastal [[Kosmosesüstik Columbia katastroof|purunes Maa atmosfääri sisenemisel]] [[kosmosesüstik Columbia]].&lt;ref name=&quot;Disaster One&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Disaster Two&quot; /&gt; NASA ehitas Challengeri asenduseks [[Kosmosesüstik Endeavour|Endeavouri]]&lt;ref name=&quot;Endeavour&quot; /&gt;, kuid Columbia asendamiseks uut süstikut enam ei ehitatud. Programmi jooksul toimus [[Space Shuttle'i missioonide loend|135 missiooni]] ning kosmoses käis üle 300 astronaudi. Programm lõpetati 2011. aastal.&lt;ref name=&quot;Lõpp&quot; /&gt;

====Kommertslik meeskonnatranspordi arendamise programm (2010–)====
{{Pikemalt artiklis|Kommertsliku meeskonnatranspordi arendamise programm}}

Kommertsliku meeskonnatranspordi arendamise programm (CCDev) käivitati 2010. aastal ja selle eesmärgiks seati erafirmade arendatud mehitatud kosmoselaevade kasutusele võtmine, mis suudaksid transportida vähemalt nelja inimest, põkkuda ISS-iga vähemalt 180 päevaks ja naasta seejärel Maale.&lt;ref name=&quot;Least Four&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;180 Days&quot; /&gt; Lisaks loodetakse nende laevadega hakata erakosmosejaamadesse vedama ka erakliente. 

2010. aastal avalikustas NASA programmi esimese faasi viis võitjat, kelle vahel jagati ära 50 miljonit dollarit.&lt;ref name=&quot;First Round&quot; /&gt; 2011. aastal avalikustati teise faasi võitnud neli firmat, kelle vahel jagati ära 270 miljonit dollarit.&lt;ref name=&quot;Second Round&quot; /&gt; 2012. aastal avalikustas NASA kolmanda faasi võitnud kolm firmat, kelle vahel läks jagamisele 1,1 miljardit dollarit.&lt;ref name=&quot;Third Round&quot; /&gt; 2014. aastal selgusid viimase faasi kaks võitjat. [[SpaceX]]-i arendatav [[Dragon (kosmoselaev)|Dragon]] sai NASA-lt lepingu, mille väärtus on 2,6 miljardit dollarit ja [[Boeing]]u [[CST-100 Starliner]] sai lepingu, mille väärtuseks on 4,2 miljardit dollarit.&lt;ref name=&quot;Uncertain Awards&quot; /&gt; 

Dragoni esimene mehitatud lend startis mais 2020 ja naasis Maale augustis.&lt;ref name=&quot;Dragonfly&quot; /&gt; CST-100 esimene mehitatud lend pidi toimuma juulis 2021.&lt;ref name=&quot;Starliner&quot; /&gt;

====Space Launch System ja Orion====
{{Pikemalt artiklis|Space Launch System|Orion (kosmoselaev)}}
[[Pilt:Orion with ATV SM.jpg|pisi|Orion]]
2010. aastal tühistas Barack Obama administratsioon Constellationi programmi ning tegi ettepaneku anda erafirmadele ISS-i varustamismissioonide korraldamisel suurem vastutus.&lt;ref name=&quot;Eliminate&quot; /&gt; Aprillis 2015 pidas Obama Kennedy Kosmosekeskuses kõne, milles tegi ettepaneku korraldada 2025. aastal mehitatud missioon asteroidile ning saata 2030. aastate keskpaigas mehitatud missioon Marsi orbiidile. NASA alustas pärast Space Shuttle'i lendude lõppemist Space Launch Systemi (SLS) ja Orioni projekteerimist.&lt;ref name=&quot;Announced&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Finally&quot; /&gt;.' NASA plaanide kohaselt peaks Orion mahutama kuni 6 astronauti ning SLS viima Maa orbiidile 130 tonni.&lt;ref name=&quot;Deep Space&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Orion Crew&quot; /&gt;

Esimene Orioni katselend toimus 2014. aastal.&lt;ref name=&quot;First Test&quot; /&gt; 

===Mehitamata lendude programmid===
[[Pilt:JWST Full Mirror.jpg|pisi|püsti|James Webbi kosmoseteleskoobi peapeegel]]
Esimene USA satelliit, mis jõudis orbiidile, oli Explorer 1, mis startis kaks kuud pärast Sputnikut.&lt;ref name=&quot;Explorer 1&quot; /&gt; Pärast NASA loomist, võttis see Exploreri programmi üle ning see on endiselt aktiivne NASA programm.&lt;ref name=&quot;Explorers&quot; /&gt; Programmi missioonid keskenduvad Maale ja Päikesele, mõõtes muuhulgas ka [[Magnetväli|magnetvälju]] ja [[päikesetuul]]t.

Päikesesüsteemi siseosa uurimine on olnud vähemalt nelja NASA programmi eesmärgiks. Esimene programm oli Marineri programm, mille raames saadeti kosmosesondid uurima [[Merkuur]]i, [[Veenus]]t ja [[Marss]]i. Marineri programmi raames sooritas [[Mariner 2]] esimese möödalennu teisest planeedist, [[Mariner 4]] pildistas esmakordselt teist planeeti, [[Mariner 9]] jäi teise planeedi orbiidile tiirlema ning [[Mariner 10]] kasutas gravitatsioonitõmmet.&lt;ref name=&quot;Mariner Missions&quot; /&gt;   

1970. aastatel uuris NASA [[Vikingi programm]]i raames Marssi ning 1976. aastal maandus Marsile Viking 1, mis oli esimene edukas maandumine Marsil.&lt;ref name=&quot;Viking 1&quot; /&gt; Pärast Vikingi missioonide lõppu, tekkis NASA Marsi uuringutesse paus, mis kestis üle kümne aasta. NASA taasalustas Marsi uurimist 1990. aastatel, kui juulis 1997 maandus Marsile [[Mars Pathfinder]] ja septembris jäi Marsi orbiidile [[Mars Global Surveyor]].&lt;ref name=&quot;Pause&quot; /&gt;

1973. aastal külastas Jupiteri esmakordselt NASA sond, [[Pioneer 10]]&lt;ref name=&quot;Pioneer 10&quot; /&gt;, ja rohkem kui 20 aastat hiljem jäi Galileo esimese kosmosesondina Jupiteri orbiidile tiirlema. 1979. aastal külastas [[Pioneer 11]] [[Saturn]]i&lt;ref name=&quot;Pioneer 11&quot; /&gt; ja [[Voyager 2]] sai seni ainsaks kosmosesondiks, mis on möödunud [[Uraan (planeet)|Uraanist]] ja [[Neptuun]]ist.&lt;ref name=&quot;Voyager 2&quot; /&gt; Pioneer 10 oli pikka aega kaugeimale jõudnud kosmosesond, kuid 1998. aastal möödus sellest [[Voyager 1]], mis lahkus 2012. aastal Päikesesüsteemist.&lt;ref name=&quot;Most Distant&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Lahkus&quot; /&gt;

===Hiljutised ja praegused tegevused===
[[Fail:Behind the Scenes Inspecting DART's Roll Out Solar Array ROSA Technology.webm|pisi|Video NASA asteroiditõrjekatseks kasutatavast seadmest DART]]
NASA käimasolevate missioonide hulka kuuluvad Marsi uurimismissioonid ([[Mars 2020]] ja [[InSight]]), Saturni uurimine ning Maa ja Päikese uurimine. Lisaks uurib kosmosesond [[Juno (kosmosesond)|Juno]] Jupiteri, [[New Horizons]] Päikesesüsteemi välisosa ja [[Voyageri programm|Voyagerid]] Päikesesüsteemi piirialasid. 2021. aastal peaks Maa orbiidile jõudma [[James Webbi kosmoseteleskoop]], mida NASA on kirjeldanud kui Hubble'i kosmoseteleskoobi järglast.&lt;ref name=&quot;Successor&quot; /&gt;

Alates 2011. aastast on NASA eesmärgid järgmised&lt;ref name=&quot;Strategic Plan&quot; /&gt;:
* Mehitatud kosmoselendude arvu suurendamine ja säilitamine
* Maa ja Universumi teaduslike uuringute laiendamine
* Innovatiivsete uute kosmosetehnoloogiate arendamine
* NASA informatsiooni jagamine üldsuse, õpetajate ja õpilastega, et võimaldada nende osalus NASA programmides

==Allüksused==
[[Pilt:Aerial View of the NASA Ames Research Center - GPN-2000-001560.jpg|pisi|Õhuvaade Amesi Uurimiskeskusele]]
[[Pilt:Site du JPL en Californie.jpg|pisi|JPLi hooned]]
[[Pilt:Vehicle-Assembly-Building-July-6-2005.jpg|pisi|Kennedy Kosmosekeskuse Vehicle Assembly Building ja stardijuhtimiskeskus]]

NASA allüksused on uurimis-, ehitus- ja sidekeskused, mis toetavad kosmoseagentuuri missioone. NASA allüksustest neli rajas [[NACA]], kaks [[Ameerika Ühendriikide maavägi|maavägi]] ja ülejäänud ehitas NASA.

===NACA rajatud uurimiskeskused===

[[Langley Uurimiskeskus]] (LaRC) asub [[Hampton]]is [[Virginia]] osariigis. LaRC keskendub [[aeronautika]]le, kuid seal katsetati näiteks [[Apollo kuumoodul]]it ning planeeriti mitmed suuremad kosmosemissioonid.   

[[Amesi Uurimiskeskus]] rajati [[1939]]. aastal ning see asub [[California]] osariigis. Keskus nimetati NACA asutajaliikme [[Joseph Sweetman Ames]]i järgi. Amesi Uurimiskeskus tegeles esmalt lennuvahendite [[tuuletunnel]]is uurimisega, kuid hiljem on keskuse varasematele ülesannetele lisandunud aeronautika ja kosmoselendude tehnoloogia ning infotehnoloogiauuringud ja arendustöö.&lt;ref name=&quot;Ames Overview&quot; /&gt; 

[[Glenni Uurimiskeskus]] asub [[Ohio]] osariigis ning selle põhilised ülesanded on [[krüogeenika]], side, energia salvestamine ja muundamine, katsed mikrogravitatsioonis ning materjaliteadus.

[[Armstrongi Lennu-uuringute Keskus]] asub California osariigis, [[Edwardsi õhuväebaas]]is ning see tegeleb aeronautikauuringutega. Keskus käitab ka mitmeid NASA lennumasinaid, sealhulgas [[Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy]]t.

===Maaväe rajatud uurimiskeskused===

[[Jet Propulsion Laboratory]] (JPL) asub Californias ning seda haldab [[California Tehnoloogiainstituut]].&lt;ref name=&quot;NASA JPL&quot; /&gt; JPLi peamised ülesanded on kosmoseaparaatide ehitamine ja käitamine ning Maa orbiidil tiirlevate ja astronoomiamissioonide korraldamine. Veel vastutab JPL [[Süvakosmose sidevõrk|Süvakosmose sidevõrgu]] käitamise eest. 

[[Marshalli Kosmosekeskus]] asub [[Alabama]] osariigis ning see on suurimaid NASA allüksusi. Marshall vastutab [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] USA segmendi töö eest ning arendab [[rakettmootor]]eid ja mitmeid kosmoses kasutatavaid süsteeme.&lt;ref name=&quot;Marshall Center&quot; /&gt;

===NASA rajatud uurimiskeskused===

[[Goddardi Kosmosekeskus]] asub [[Maryland]]i osariigis ning see rajati [[1959]]. aastal. Keskus vastutab mehitamata kosmoseaparaatide arendamise ja ehituse eest ning käitab mitut kosmoseaparaatidega suhtlemiseks vajalikku sidevõrku. Goddardi Kosmosekeskus haldab Maad, [[Päike]]st, teisi planeete ja [[astrofüüsika]]t uurivaid missioone.&lt;ref name=&quot;NASA Goddard&quot; /&gt;

[[John C. Stennise Kosmosekeskus]] asub [[Mississippi]] osariigis ning see vastutab rakettmootorite arenduse eest.

[[Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus]] asub [[Texas]]es ning see vastutab NASA mehitatud kosmoselendude maapealse juhtimise eest. Keskuses asub [[NASA astronaudikorpus]] ning seal koolitatakse NASA ja partnerriikide astronaute.

[[Kennedy Kosmosekeskus]] asub [[Florida]] osariigis ning see on NASA tuntumaid keskusi, kust on alates 1968. aastast startinud kõik USA mehitatud missioonid. Kosmosekeskuses paikneb [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39|39. stardikompleks]]. Keskus on nimetatud [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[John F. Kennedy]] auks. 

==Eelarve==

NASA eelarve on tavaliselt umbes 1% föderaaleelarvest ning suurim oli see 1966. aastal, kui NASA eelarve moodustas föderaaleelarvest 4,41%.&lt;ref name=&quot;Spending&quot; /&gt; Samas erineb üldsuse arvamus NASA eelarvest tunduvalt, sest 1997. aastal ameeriklaste seas korraldatud küsitluse tulemuste kohaselt, arvas enamus vastanutest, et NASA eelarve moodustab 20% föderaalsest eelarvest.&lt;ref name=&quot;Poll&quot; /&gt; NASA eelarve on pidevalt vähenenud alates Apollo programmist ja 2017. aastal oli see 19,5 miljardit dollarit ehk 0,489% föderaalsest eelarvest.&lt;ref name=&quot;Budget 2017&quot; /&gt;

==Vaata ka==
* [[NASA kosmosemissioonide loend]]
* [[Mercury Seven]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Budget&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA's FY 2020 Budget |väljaanne=The Planetary Society |url=https://www.planetary.org/get-involved/be-a-space-advocate/become-an-expert/fy2020-nasa-budget.html |vaadatud=7. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dissolved&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Before NASA, There was NACA |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/multimedia/imagegallery/image_feature_277.html |vaadatud=20. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Transfer&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=The National Advisory Committee for Aeronautics: Tracing NASA's 95-year-old Roots |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/centers/ames/news/features/2010/95_anniversary.html |vaadatud=20. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Operational&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA becomes operational, October 1, 1958 |väljaanne=EDN Network |url=http://www.edn.com/electronics-blogs/edn-moments/4397492/NASA-becomes-operational--October-1--1958 |vaadatud=20. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bell&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA - Dryden History - Historic Aircraft - X-1 |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/centers/dryden/history/HistoricAircraft/X-1/index.html |vaadatud=21. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sputnik&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Sputnik 1 |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/multimedia/imagegallery/image_feature_924.html |vaadatud=21. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Failure&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Vanguard TV3 |väljaanne=NSSDCA |url=https://nssdc.gsfc.nasa.gov/nmc/spacecraftDisplay.do?id=VAGT3 |vaadatud=21. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Glennan&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=T. Keith Glennan |väljaanne=NASA |url=https://www.hq.nasa.gov/office/pao/History/Biographies/glennan.html |vaadatud=21. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NASA Begins&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA Begins |väljaanne=National Air&amp;Space Museum |url=https://airandspace.si.edu/exhibitions/apollo-to-the-moon/online/racing-to-space/nasa-begins.cfm |vaadatud=21. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Braun&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Dr. Wernher von Braun |väljaanne=MSFC History Office |url=https://history.msfc.nasa.gov/vonbraun/bio.html |vaadatud=21. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2017-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170113095018/https://history.msfc.nasa.gov/vonbraun/bio.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;About&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=About JPL |väljaanne=Jet Propulsion Laboratory |url=https://www.jpl.nasa.gov/about/ |vaadatud=21. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Works&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=How NASA Works |väljaanne=How Stuff Works |url=http://science.howstuffworks.com/nasa.htm |vaadatud=22. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bad Habit&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=It's Time to End Washington’s Bad Habit of Changing NASA’s Goals in Midstream |väljaanne=Scientific American |url=https://www.scientificamerican.com/article/its-time-to-end-washington-rsquo-s-bad-habit-of-changing-nasa-rsquo-s-goals-in-midstream/ |vaadatud=22. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Take&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Here's what history has to say about when Trump's NASA administrator will take office |väljaanne=Planetary Society |url=http://www.planetary.org/blogs/jason-davis/2017/20160118-trump-nasa-admin-timeline.html |vaadatud=22. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Presidential&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Your Presidential candidates ... for the milky way |väljaanne=OZY |url=http://www.ozy.com/2016/your-presidential-candidates-for-the-milky-way/69557 |vaadatud=22. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mothership&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=X-15 launch from B-52 mothership |väljaanne=NASA |url=https://www.dfrc.nasa.gov/Gallery/Photo/X-15/HTML/E-4942.html |vaadatud=23. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Flights&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=X-15 |väljaanne=Britannica |url=https://www.britannica.com/technology/X-15-aircraft |vaadatud=23. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Multi&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=The First Human Being To Go To Space Twice Did It In NASA's Astonishing Early-60s Space Plane |väljaanne=Business Insider |url=http://www.businessinsider.com/incredible-story-of-joe-walker-2014-8 |vaadatud=23. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Walker&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=The story of the pilot who flew the North American X-15 experimental rocket aircraft at the edge of outer space |väljaanne=The Aviationist |url=https://theaviationist.com/2014/08/07/x-15-altitude-record/ |vaadatud=23. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vital&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=North American X-15 High-Speed Research Aircraft |väljaanne=Aerospace Web |url=http://www.aerospaceweb.org/aircraft/research/x15/ |vaadatud=23. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Selection&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Project Mercury Overview - Astronaut Selection |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/mercury/missions/astronaut.html |vaadatud=23. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;First Step&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Shepard's Mercury Flight Was First Step on the Long Journey to Mars |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/feature/shepards-mercury-flight-was-first-step-on-the-long-journey-to-mars |vaadatud=23. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;First Man&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Yuri Gagarin: First Man in Space | The Greatest Moments in Flight |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/16159-first-man-in-space.html |vaadatud=23. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mercury Summary&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Mercury Crewed Flights Summary |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/mercury/missions/manned_flights.html |vaadatud=23. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Apollo Begins&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Freedom 7 Space Capsule |väljaanne=JFK Library |url=https://www.jfklibrary.org/Exhibits/Special-Exhibits/Freedom-7-Space-Capsule.aspx |vaadatud=23. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gemini Missions&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=What Was the Gemini Program? |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/audience/forstudents/5-8/features/nasa-knows/what-was-gemini-program-58.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gemini 7&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Gemini VII's 50th Anniversary |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/feature/gemini-viis-50th-anniversary |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cost&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=The Apollo 11 moon landing, 45 years on: Looking back at mankind’s giant leap |väljaanne=Extreme Tech |url=https://www.extremetech.com/extreme/186600-apollo-11-moon-landing-45-years-looking-back-at-mankinds-giant-leap |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Apollo 9&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Apollo 9: Earth Orbital trials |väljaanne=NASA |url=https://www.hq.nasa.gov/office/pao/History/SP-4205/ch12-5.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Apollo 10&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Apollo 10: The Dress Rehearsal |väljaanne=NASA |url=https://www.hq.nasa.gov/office/pao/History/SP-4205/ch12-7.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Apollo 11&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Apollo 11: First Men on the Moon |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/16758-apollo-11-first-moon-landing.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Moonwalking&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA's Moonwalking Apollo Astronauts: Where Are They Now? |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/17317-nasa-apollo-moon-astronauts.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Returned&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=What Happened on December 19, 1972 |väljaanne=On This Day |url=http://www.onthisday.com/date/1972/december/19 |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Skylab&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Skylab: America's First Space Station |väljaanne=How Stuff Works |url=http://science.howstuffworks.com/space-station3.htm |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Skylab Launch&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Skylab launches into space, May 14, 1973 |väljaanne=EDN Network |url=http://www.edn.com/electronics-blogs/edn-moments/4373819/Skylab-launched-into-space--May-14--1973 |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Skylab Crews&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=The Skylab Crewed Missions |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/skylab/missions/skylab_manned.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Re-Entry&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=The Day Skylab Crashed to Earth: Facts About the First U.S. Space Station’s Re-Entry |väljaanne=History.com |url=http://www.history.com/news/the-day-skylab-crashed-to-earth-facts-about-the-first-u-s-space-stations-re-entry |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Shuttle&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=History of NASA's Orbiters |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/agency/crm/shuttle/orbiter.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;First STS&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=First Shuttle Launch |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/multimedia/imagegallery/image_feature_2488.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Shuttle Stats&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Space Shuttle Basics |väljaanne=NASA Human Spaceflight |url=https://www.spaceflight.nasa.gov/shuttle/reference/basics/index.html |vaadatud=24. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2017-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170421200935/https://spaceflight.nasa.gov/shuttle/reference/basics/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Disaster One&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Challenger: Shuttle Disaster That Changed NASA |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/18084-space-shuttle-challenger.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Disaster Two&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Columbia: First Shuttle in Space |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/18008-space-shuttle-columbia.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Endeavour&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Endeavour: NASA's Youngest Shuttle |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/18123-space-shuttle-endeavour.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lõpp&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Kosmosesüstikute ajastu on lõppenud |väljaanne=Novaator |url=http://www.novaator.ee/ET/kosmos/kosmosesustikute_ajastu_on_loppenud |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Least Four&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Commercial Crew Transportation Fact Sheet |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/sites/default/files/atoms/files/fs-2017-02-198-ksc_ccp_olia_fact_sheet_web.pdf |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;180 Days&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA selects Boeing, SpaceX capsules to fly astronauts to space station |väljaanne=Collect Space |url=http://www.collectspace.com/news/news-091614a-nasa-cctcap-boeing-spacex.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;First Round&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA selects winners of first commercial crew contest |väljaanne=Spaceflight Now |url=https://spaceflightnow.com/news/n1002/02ccdev/ |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Second Round&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA awards $270 million for commercial crew efforts |väljaanne=Florida Today |url=http://space.flatoday.net/2011/04/nasa-awards-270-million-for-commercial.html|vaadatud=24. augustil 2017 |arhiivimisaeg=2011-04-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110419234227/http://space.flatoday.net/2011/04/nasa-awards-270-million-for-commercial.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Third Round&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA Announces Next Steps in Effort to Launch Americans from U.S. Soil |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/centers/kennedy/news/releases/2012/release-20120803.html |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Uncertain Awards&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA Commercial Crew Awards Leave Unanswered Questions |väljaanne=Space News |url=http://spacenews.com/41924nasa-commercial-crew-awards-leave-unanswered-questions/ |vaadatud=24. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dragonfly&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=SpaceX Crew Dragon makes historic 1st splashdown to return NASA astronauts home |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/spacex-crew-dragon-demo-2-splashdown.html |vaadatud=11. septembril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Starliner&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Boeing’s Starliner Makes Progress Ahead of Flight Test with Astronauts |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/feature/boeing-s-starliner-makes-progress-ahead-of-flight-test-with-astronauts |vaadatud=11. septembril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eliminate&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA budget for 2011 eliminates funds for manned lunar missions |väljaanne=Washington Post |url=http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2010/01/31/AR2010013101058.html |vaadatud=25. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Announced&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA announces world’s biggest-ever rocket to take man to Mars and beyond |väljaanne=New Atlas |url=http://newatlas.com/nasa-space-launch-system/19840/ |vaadatud=25. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Finally&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=LS finally announced by NASA – Forward path taking shape |väljaanne=NASA Spaceflight |url=https://www.nasaspaceflight.com/2011/09/sls-finally-announced-nasa-forward-path/ |vaadatud=25. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Deep Space&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA Announces Design for New Deep Space Exploration System |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/exploration/systems/sls/sls1.html |vaadatud=25. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Orion Crew&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=What Is Orion? |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/audience/forstudents/5-8/features/nasa-knows/what-is-orion-58.html |vaadatud=25. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;First Test&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA’s New Orion Spacecraft Completes First Spaceflight Test |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/press/2014/december/nasa-s-new-orion-spacecraft-completes-first-spaceflight-test |vaadatud=25. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Explorer 1&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Explorer 1 Overview |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission_pages/explorer/explorer-overview.html |vaadatud=26. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Explorers&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=History of the Explorers Program |väljaanne=NASA GSFC |url=https://explorers.gsfc.nasa.gov/history.html |vaadatud=26. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mariner Missions&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=The Mariner Missions |väljaanne=NASA |url=https://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/mars/mariner.html |vaadatud=26. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Viking 1&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Viking 1 |väljaanne=NASA |url=https://www.jpl.nasa.gov/missions/viking-1/ |vaadatud=26. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Pause&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=A Brief History of Mars Missions |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/13558-historic-mars-missions.html |vaadatud=26. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Pioneer 10&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Forty Years Ago, Pioneer 10's Closest Approach to Jupiter |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/content/forty-years-ago-pioneer-10-closest-approach-to-jupiter |vaadatud=26. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Pioneer 11&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Pioneer 11: In Depth |väljaanne=NASA SSE |url=https://solarsystem.nasa.gov/missions/pioneer11/indepth |vaadatud=26. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Voyager 2&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=It’s time to explore Uranus and Neptune again — and here's how NASA could do it |väljaanne=The Verge |url=https://www.theverge.com/2017/6/16/15810926/nasa-uranus-neptune-mission-voyager-2-spacecraft |vaadatud=26. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Most Distant&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Voyager Fast Facts |väljaanne=NASA |url=https://voyager.jpl.nasa.gov/frequently-asked-questions/fast-facts/ |vaadatud=26. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lahkus&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA: USA kosmosesond lahkus Päikesesüsteemist |väljaanne=Postimees |url=http://atlas.postimees.ee/2050416/nasa-usa-kosmosesond-lahkus-paikesesusteemist |vaadatud=26. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Successor&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=JWST vs Hubble Telescope |väljaanne=NASA |url=https://jwst.nasa.gov/comparison_about.html |vaadatud=26. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Strategic Plan&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=2011 NASA Strategic Plane |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/pdf/516579main_NASA2011StrategicPlan.pdf |vaadatud=26. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ames Overview&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA's Center in Silicon Valley |väljaanne=NASA Ames |url=https://www.nasa.gov/centers/ames/about/overview.html |vaadatud=20. septembril 2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NASA JPL&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=About JPL |väljaanne=NASA JPL |url=https://www.jpl.nasa.gov/ |vaadatud=20. septembril 2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Marshall Center&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA’s Marshall Center Has Major Role in Current and Future Space Exploration |väljaanne=NASA Marshall |url=https://www.nasa.gov/centers/marshall/pdf/159998main_MSFC_Fact_sheet.pdf |vaadatud=20. septembril 2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NASA Goddard&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Goddard Missions - Present |väljaanne=NASA Goddard |url=https://www.nasa.gov/content/goddard-missions-present |vaadatud=20. septembril 2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Spending&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA budgets: US spending on space travel since 1958 UPDATED |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/news/datablog/2010/feb/01/nasa-budgets-us-spending-space-travel |vaadatud=27. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Poll&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Public Opinion Polls and Perceptions of US Human Spaceflight |väljaanne=Division of Space History, National Air and Space Museum, Smithsonian Institution. |url=http://www.academia.edu/179045/_Public_Opinion_Polls_and_Perceptions_of_US_Human_Spaceflight_ |vaadatud=27. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Budget 2017&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Congress Just Passed NASA’s $19.5 Billion Budget |väljaanne=Futurism |url=https://futurism.com/congress-just-passed-nasas-19-5-billion-budget/|vaadatud=27. augustil 2017 }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commons|NASA}}
*[http://www.nasa.gov NASA koduleht]

{{Kosmoselend}}

{{koord |NS=38.88305556 |EW=-77.01638889 |type=landmark |region=US-DC}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide valitsusagentuurid]]
[[Kategooria:Kosmoseagentuurid]]
[[Kategooria:NASA| ]]</text>
      <sha1>jqok3ox5eihvh67lq63wowv2ywwecls</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Kanalid</title>
    <ns>14</ns>
    <id>25680</id>
    <revision>
      <id>6177088</id>
      <parentid>3530039</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:27:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="228" xml:space="preserve">Selles kategoorias on [[kanal]]id kui tehisveekogud, telekanalid on kategoorias [[:Kategooria:Telekanalid]].

[[Kategooria:Vesiehitised]]
[[Kategooria:Laevandus]]
[[Kategooria:Veekogud]]
[[Kategooria:Inimtekkelised pinnavormid]]</text>
      <sha1>mdtsddoi6tz0pvmsc7k6qjm7zh50qqf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused</title>
    <ns>0</ns>
    <id>27776</id>
    <revision>
      <id>6177111</id>
      <parentid>6147717</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:57:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Kolmikhüpe */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="47174" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused'''
[[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]]
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja: {{PisiLipp|Itaalia}}, [[Rooma]]
|-
| '''&lt;''': '''[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Helsingi 1983]]'''
| '''[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Tokyo 1991]]''' :'''&gt;'''
|-
|colspan=&quot;2&quot;|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] - [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]  [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] - [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]]  [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] 
|}
'''1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' olid II [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]. Need toimusid [[1987]]. aastal [[28. august]]ist [[6. september|6. septembrini]] [[Rooma]]s [[Itaalia]]s.
{{sisukord paremale}}
Teised kergejõustiku maailmameistrivõistlused peeti [[Stadio Olimpico]]l.

MM-il osales 157 riiki 1741 sportlasega.

Välja jagati 43 komplekti medaleid (meestele 24 ja naistele 19). 

Uute aladena olid kavas naiste [[10 000 m jooks]] ja [[10 km käimine]].

Eestlastest osales võistlustel [[vasaraheide|vasaraheitja]] [[Jüri Tamm]] (84.56, 2. koht), [[odavise|odaviskaja]] [[Marek Kaleta]] (76.10, 16. koht) ja [[kümnevõistlus|kümnevõistleja]] [[Valter Külvet]] (katkestas).

Edukaimad sportlased olid [[Saksa DV]] jooksja [[Silke Gladish-Möller]] ja [[USA]] jooksja-kaugushüppaja [[Carl Lewis]] kolme kuldmedaliga. Noorim maailmameister oli USA jooksja Danny Everett (20-aastane) ja vanim Saksa DV [[50 km käimine|50 km käija]] [[Hartwig Gauger]] (32-aastane).

Helsingi MM-il võidetud tiitlit kaitses seitse sportlast ([[Greg Foster]], [[Edwin Moses]], [[Sergei Bubka]], [[Sergei Litvinov]], [[Calvin Smith]] ja [[Martina Opitz-Hellman]]). Seitsmes tiitli uuendaja oli [[Carl Lewis]], sest [[Ben Johnson]]ilt võeti aasta hiljem, [[1988. aasta suveolümpiamängud|Seouli olümpiamängudel]] puhkenud dopinguskandaali järel Rooma MM-i kuld. 

Maailmameistrivõistlustel püstitati üks maailmarekord: [[Stefka Kostadinova]] [[kõrgushüpe|kõrgushüppes]] ('''2.09''')

== Mehed ==
=== [[100 m jooks|100 m]] ===

{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}} || [[Carl Lewis]] || {{PisiLipp|USA}} ||'''9,93 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
|{{Hõbe}} || [[Raymond Stewart]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||10,08
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}} || [[Linford Christie]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,14
|- 
|4. || [[Attila Kovacs]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||10,20
|- 
|5. || [[Viktor Brõzgin]] || {{PisiLipp|NSVL}} ||10,25
|- 
|6. || [[Lee McRae]] || {{PisiLipp|USA}} ||10,34
|- 
|7. || [[Pierfrancesco Pavoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||16,23
|- 
|. || [[Ben Johnson]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||[[doping]]
|}
&lt;br&gt;Finaal: [[30. august]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''9,93''' [[Calvin Smith]], [[USA]] ([[3. juuli]] [[1983]] [[Air Forge Academy]])
&lt;br&gt;MM rekord: ''' 10,07 ''' [[Carl Lewis]], [[USA]] ([[8. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|Maailmameister 1983]]: ''' 10,07 ''' [[Carl Lewis]], [[USA]] ([[8. august]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;
&lt;br&gt;Algselt võitis jooksu Ben Johnson, kuid tema hilisem skandaal dopingu kasutamisel lõppes sellega, et tal tuli kuldmedalist loobuda ja võitjaks kuulutati Carl Lewis.

=== [[200 m jooks|200 m]] ===

{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}} || [[Calvin Smith]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,16
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
|{{Hõbe}} || [[Gilles Quénéhervé]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,16
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}} || [[John Regis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,18
|- 
|4. || [[Robson Caetano da Silva]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 20,22
|- 
|5. || [[Vladimir Krõlov]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 20,23
|- 
|6. || [[Floyd Heard]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,25
|- 
|7. || [[Pierfrancesco Pavoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||20,45
|- 
|8. || [[Atlee Mahorn]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,78
|}
&lt;br&gt;Finaal: [[3. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''19,72''' [[Pietro Mennea]],[[Itaalia]] ([[12. september]][[1979]] [[Mexico]])
&lt;br&gt;MM rekord: ''' 20,14 ''' [[Calvin Smith]], [[USA]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|Maailmameister 1983]]: ''' 20,14 ''' [[Calvin Smith]], [[USA]] ([[14. august]] [[Helsingi]])

=== [[400 m jooks|400 m]] ===

{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}} || [[Thomas Schönlebe]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || '''44,33 MMR'''
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
|{{Hõbe}} || [[Innocent Egbunike]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 44,56
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}} || [[Harry Reynolds]] || {{PisiLipp|USA}} || 44,80
|- 
|4. || [[Roberto Hernandez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} ||44,99
|- 
|5. || [[Derek Redmond]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,06
|- 
|6. || [[David Kitur]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 45,34
|- 
|7. || [[Gabriel Tiacoh]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 46,27
|- 
|8. || [[Roddie Haley]] || {{PisiLipp|USA}} || 46,77
|}
&lt;br&gt;Finaal: [[3. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''43,86''' [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]], [[USA]] ([[18. oktoober]] [[1968]] [[Mexico]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 45,05 ''' [[Bert Cameron]], [[Jamaica]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 45,05 ''' [[Bert Cameron]], [[Jamaica]] ([[10. august]] [[Helsingi]])

=== [[800 m jooks|800 m]] ===

{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}} || [[Billy Konchellah]] || {{PisiLipp|Keenia}} || '''1.43,06 MMR'''
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
|{{Hõbe}} || [[Peter Elliott]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.43,41
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}} || [[José Luiz Barbosa]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1.43,76
|- 
|4. || [[Ryszard Ostrowski]] || {{PisiLipp|Poola}} ||1.44,59
|- 
|5. || [[Faouzi Lahbi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 1.44,83
|- 
|6. || [[Stephen Ole Marai]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.44,84
|- 
|7. || [[Slobodan Popovic]] || {{PisiLipp|Jugoslaavia}} || 1.45,07
|- 
|8. || [[Tom McKean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.49,21
|}
&lt;br&gt;Finaal: [[1. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.41,73''' [[Sebastian Coe]], [[Suurbritannia]] ([[10. juuni]] [[1981]] [[Firenze]])
&lt;br&gt;MM rekord: ''' 1.43,65 ''' [[Willi Wülbeck]], [[Saksamaa Liitvabariik|Saksa LV]] ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 1983]]: ''' 1.43,65 ''' [[Willi Wülbeck]], [[Saksamaa|Saksa LV]] ([[9. august]] [[Helsingi]])

=== [[1500 m jooks|1500 m]] ===

{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}} || [[Abdi Bile]] || {{PisiLipp|Somaalia}} || 3.36,80
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
|{{Hõbe}} || [[José Luis Gonzalez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.38,03
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}} || [[Jim Spivey]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.38,82
|- 
|4. || [[Joseph Chesire]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||3.39,36
|- 
|5. || [[Omer Khalifa]] || {{PisiLipp|Sudaan}} || 3.39,81
|- 
|6. || [[Jens-Peter Herold]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 3.40,14
|- 
|7. || [[Mike Hillardt]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 3.40,23
|- 
|8. || [[Steve Cram]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.41,19
|}
&lt;br&gt;Finaal: [[6. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.29,46 ''' [[Said Aouita]], [[Maroko]] ([[23. august]] [[1985]] [[Berliin]])
&lt;br&gt;MM rekord: ''' 3.41,59 ''' [[Steve Cram]], [[Suurbritannia]] ([[14. august]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameister 1983]]: ''' 3.41,59 ''' [[Steve Cram]], [[Suurbritannia]] ([[14. august]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;
&lt;br&gt;Poolfinaalis jooksis Abdi Bile uue maailmameistrivõistluste rekordi 3.35,67.

=== [[5000 m jooks|5000 m]] ===

{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}} || [[Said Aouita]] || {{PisiLipp|Maroko}} || '''13.26,44 MMR'''
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
|{{Hõbe}} || [[Domingos Castro]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 13.27,59
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}} || [[Jack Buckner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.27,74
|- 
|4. || [[Pierre Déleze]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||13.28,06
|- 
|5. || [[Vincent Rousseau]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13.28,56
|- 
|6. || [[Evgeni Ignatov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 13.29,68
|- 
|7. || [[Tim Hutchings]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.30,01
|- 
|8. || [[Dionisio Castro]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 13.30,94
|}
&lt;br&gt;Finaal: [[6. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: ''' 12.58,39 ''' [[Said Aouita]], [[Maroko]] ([[22. juuli]] [[1987]] [[Rooma]])
&lt;br&gt;MM rekord: ''' 13.28,53 ''' [[Eamonn Coghlan]], [[Iirimaa]] ([[4. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 1983]]: ''' 13.28,53 ''' [[Eamonn Coghlan]], [[Iirimaa]] ([[4. august]] [[Helsingi]])

=== [[10 000 m jooks|10 000 m]] ===

{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}} || [[Paul Kipkoech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || '''27.38,63 MMR'''
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
|{{Hõbe}} || [[Francesco Panetta]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 27.48,98
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}} || [[Hansjörg Kunze]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 27.50,37
|- 
|4. || [[Arturo Barrios]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 27.59,66
|- 
|5. || [[Steve Binns]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||28.03,08
|- 
|6. || [[Martin Vrabel]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 28.05,59
|- 
|7. || [[Spyros Andriopoulos]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 28.07,17
|- 
|8. || [[Steve Plasencia]] || {{PisiLipp|USA}} || 28.11,38
|}
&lt;br&gt;Finaal: [[29. august]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''27.13,81 ''' [[Fernando Mamede]], [[Portugal]] ([[2. juuli]] [[1984]] [[Stockholm]])
&lt;br&gt;MM rekord: ''' 28.01,04 ''' [[Alberto Cova]], [[Itaalia]] ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|Maailmameister 1983]]: ''' 28.01,04 ''' [[Alberto Cova]], [[Itaalia]] ([[9. august]] [[Helsingi]])

=== [[Maraton]] ===

{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}} || [[Douglas Wakiihuri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:11.48
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
|{{Hõbe}} || [[Ahmed Salah]] || {{PisiLipp|Djibouti}} || 2:12.30
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}} || [[Gelindo Bordin]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:12.40
|- 
|4. || [[Steve Moneghetti]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||2:12.49
|- 
|5. || [[Hugh Jones]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:12.54
|- 
|6. || [[Juma Ikangaa]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || 2:13.43
|- 
|7. || [[Orlando Pizzolato]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:14.03
|- 
|8. || [[Ravil Kašapov]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 2:14.41
|}
&lt;br&gt;Finaal: [[6. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' 2:07.12 ''' [[Carlos Lopes]], [[Portugal]] ([[20. aprill]] [[1985]] [[Rotterdam]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 2:10.03 ''' [[Robert de Castella]], [[Austraalia]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 1983]]: ''' 2:10.03 ''' [[Robert de Castella]], [[Austraalia]] ([[14. august]] [[Helsingi]])

=== [[4x100 m teatejooks|4x100 m]] ===

{| class=wikitable
|-
!Koht
!Riik
!Sportlased
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}|| {{PisiLipp|USA}} || [[Lee McRae]], [[Lee McNeill]], [[Harvey Glance]], [[Carl Lewis]] || 37,90
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
|{{Hõbe}}|| {{PisiLipp|NSVL}} || [[Aleksandr Jevgenjev]], [[Viktor Brõzgin]], [[Vladimir Muravjov]], [[Vladimir Krõlov]] || 38,02
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Jamaica}} || [[John Mair]], [[Andrew Smith]], [[Clive Wright]], [[Raymond Stewart]] || 38,41
|- 
|4. || {{PisiLipp|Kanada}}|| [[Ben Johnson]], [[Atlee Mahorn]], [[Desai Williams]], [[Mike Dwyer]] || 38,47
|- 
|5.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Fritz Heer]], [[Volker Westhagemann]], [[Christian Haas]], [[Norbert Dobeleit]] || 38,73
|- 
|6.|| {{PisiLipp|Ungari}} || [[István Nagy]], [[László Karaffa]], [[István Tatár]], [[Attila Kovács]] || 39,04
|- 
|7. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Ezio Madonia]], [[Domenico Gorla]], [[Paolo Catalano]], [[Pierfrancesco Pavoni]] || 39,62
|- 
|8.|| {{PisiLipp|Hiina}} || [[Li Tao]], [[Cai Jianming]], [[Li Feng]], [[Zheng Chen]] || 39,93
|}
&lt;br&gt;Finaal: [[6. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: ''' 37.83 ''' [[USA]] ([[11. august]] [[1984]] [[Los Angeles]])
&lt;br&gt;[[Sam Graddy]], [[Ron Brown]], [[Calvin Smith]], [[Carl Lewis]]
&lt;br&gt;MM rekord: ''' 37,86 ''' [[USA]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|Maailmameister 1983]]: ''' 37,86 ''' [[USA]] ([[14. august]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[Emmit King]], [[Willie Gault]], [[Calvin Smith]], [[Carl Lewis]]

=== [[4×400 m teatejooks|4x400 m]] ===

Finaal:[[6. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 2.56,16 ''' [[USA]] ([[20. oktoober]] [[1968]] [[Mexico]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 3.00,79 ''' [[Nõukogude Liit]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]:''' 3.00,79 ''' NSVL (14. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Riik !!Sportlased!!Tulemus
|-
|1.||[[USA]]||[[Danny Everett]], [[Roddie Haley]], [[Antonio McKay]], [[Harry Reynolds]]|| 2.57,29 MMR 
|-
|2.||[[Suurbritannia]]||[[Derek Redmond]], [[Kriss Akabusi]], [[Roger Black]], [[Philip Brown]]|| 2.58,86 
|-
|3.||[[Kuuba]]||[[Leandro Penalver]], [[Agustin Pavo]], [[Lazaro Martinez]], [[Roberto Hernandez]]|| 2.59,16 
|-
|4.||[[Saksamaa LV]]||[[Norbert Dobeleit]], [[Mark Henrich]], [[Edgar Itt]], [[Harald Schmid]]|| 2.59,96 
|-
|5.||[[Keenia]]||[[Joseph Sainah]], [[John Anzrah]], [[Elijah Bitok]], [[David Kitur]]|| 3.01,67 
|-
|6.||[[Jamaica]]||[[Mark Senior]], [[Devon Morris]], [[Winthrop Graham]], [[Bert Cameron]]|| 3.04,53 
|-
|.||[[NSVL]]||[[Jevgeni Lomtjev]], [[Vladimir Prosin]], [[Aleksandr Kurotškin]], [[Krõlov Vladimir]]|| diskvalifitseeriti 
|-
|.||[[Nigeeria]]||[[Moses Ugbisie]], [[Joseph Falaye]], [[Henry Amike]], [[Innocent Egbunike]]|| katkestas 
|}

=== [[110 m tõkkejooks]] ===

Finaal: [[3. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 12.93 ''' [[Renaldo Nehemiah]], [[USA]] ([[19. august]] [[1981]] [[Zürich]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 13,42 ''' [[Greg Foster]], USA ([[12. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]:''' 13,42 ''' Greg Foster, USA (12. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Greg Foster]]||[[USA]]|| 13,21 
|-
|2.||[[Jonathan Ridgeon]]||[[Suurbritannia]]|| 13,29 
|-
|3.||[[Colin Jackson]]||Suurbritannia|| 13,38 
|-
|4.||[[Jack Pierce]]||USA|| 13,41 
|-
|5.||[[Igors Kazanovs]]||[[NSVL]]|| 13,48 
|-
|6.||[[Carlos Sala]]||[[Hispaania]]|| 13,55 
|-
|7.||[[Mark McKoy]]||[[Kanada]]|| 13,71 
|-
|8.||[[Arto Bryggare]]||[[Soome]]|| katkestas 
|}

=== [[400 m tõkkejooks]] ===

Finaal: [[1. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 47,02 ''' [[Edwin Moses]], [[USA]] ([[31. august]] [[1983]] [[Koblenz]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 47,50 ''' Edwin Moses, USA ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 47,50 ''' Edwin Moses, USA (9. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Edwin Moses]]||[[USA]]|| 47,46 MMR 
|-
|2.||[[Danny Harris]]||USA|| 47,48 
|-
|3.||[[Harald Schmid]]||[[Saksamaa LV]]|| 47,48 
|-
|4.||[[Sven Nylander]]||[[Rootsi]]|| 48,37 
|-
|5.||[[Amadou Dia Ba]]||[[Senegal]]|| 48,37 
|-
|6.||[[Henry Amike]]||[[Nigeeria]]|| 48,63 
|-
|7.||[[Kriss Akabusi]]||[[Suurbritannia]]|| 48,74 
|-
|8.||[[José Alonso]]||[[Hispaania]]|| 49,46 
|}

=== [[3000 m takistusjooks]] ===

Finaal: [[5. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 8.05,4 ''' [[Henry Rono]], [[Keenia]] ([[13. mai]] [[1978]] [[Seattle]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 8.15,06 ''' [[Patriz Ilg]], [[Saksamaa LV]] ([[12. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 8.15,06 ''' Patriz Ilg, Saksamaa LV (12. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Francesco Panetta]]||[[Itaalia]]|| 8.08,57 MMR 
|-
|2.||[[Hagen Melzer]]||[[Saksa DV]]|| 8.10,32 
|-
|3.||[[William van Dijck]]||[[Belgia]]|| 8.12,18 
|-
|4.||[[Brian Diemer]]||[[USA]]|| 8.14,46 
|-
|5.||[[Graeme Fell]]||[[Kanada]]|| 8.16,46 
|-
|6.||[[Henry Marsh]]||USA|| 8.17,78
|-
|7.||[[Peter Koech]]||[[Keenia]]|| 8.20,08
|-
|8.||[[Patrick Sang]]||Keenia|| 8.20,45 
|}

=== [[20 km käimine]] ===

Finaal: [[30. august]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:'''1:19.12 ''' [[Axel Noack]], [[Saksa DV]] ([[21. juuni]] [[1987]] [[Karl-Marx-Stadt]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 1:20.49 ''' [[Ernesto Canto]], [[Mehhiko]] ([[7. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 1:20.49 ''' Ernesto Canto, Mehhiko (7. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Maurizio Damilano]]||[[Itaalia]]|| 1:20.45 MMR
|-
|2.||[[Jozef Pribilinec]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 1:21.07 
|-
|3.||[[José Marin]]||[[Hispaania]]|| 1:21.24 
|-
|4.||[[Viktor Mostovik]]||[[NSVL]]|| 1:21.53 
|-
|5.||[[Carlo Mattioli]]||Itaalia|| 1:22.53 
|-
|6.||[[Roman Mražek]]||Tšehhoslovakkia|| 1:23.01 
|-
|7.||[[Jean-Claude Corre]]||[[Prantsusmaa]]|| 1:23.38 
|-
|8.||[[Querubin Moreno]]||[[Colombia]]|| 1:23.42 
|}

=== [[50 km käimine]] ===

Finaal: [[5. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 3:38.17 ''' [[Ronald Weigel]], [[Saksa DV]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Potsdam]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 3:43.08 ''' Ronald Weigel, Saksa DV ([[12. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 3:43.08 ''' Ronald Weigel, Saksa DV (12. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Hartwig Gauder]]||[[Saksa DV]]|| 3:40.53 MMR
|-
|2.||[[Ronald Weigel]]||Saksa DV|| 3:41.30 
|-
|3.||[[Vjatšeslav Ivanenko]]||[[NSVL]]|| 3:44.02 
|-
|4.||[[Raffaello Ducceschi]]||[[Itaalia]]|| 3:47.49 
|-
|5.||[[Martin Bermudez]]||[[Mehhiko]]|| 3:48.27 
|-
|6.||[[Sandro Bellucci]]||Itaalia|| 3:48.52 
|-
|7.||[[Pavol Szikora]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 3:49.44 
|-
|8.||[[Arturo Bravo]]||Mehhiko|| 3:52.08
|}

=== [[Kõrgushüpe]] ===

Finaal: [[6. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 2.42 ''' [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 2.32 ''' [[Gennadi Avdejenko]], [[NSVL]] ([[13. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 2.32 ''' Gennadi Avdejenko, NSVL (13. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Patrik Sjöberg]]||[[Rootsi]]|| 2.38 MMR
|-
|2.||[[Igor Paklin]]||[[NSVL]]|| 2.38 
|-
|3.||[[Gennadi Avdejenko]]||NSVL|| 2.38 
|-
|4.||[[Dietmar Mögenburg]]||[[Saksamaa LV]]|| 2.35 
|-
|5.||[[Clarence Saunders]]||[[Bermuda]]|| 2.32 
|-
|6.||[[Sörin Matei]]||[[Rumeenia]]|| 2.32 
|-
|7.||[[Jan Zvara]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 2.32
|-
|8.||[[Carlo Thränhardt]]||Saksamaa LV|| 2.29 
|}

=== [[Teivashüpe]] ===

Finaal: [[5. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 6.03 ''' [[Sergei Bubka]], [[NSVL]] ([[23. juuni]] [[1987]] [[Praha]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 5.70 ''' Sergei Bubka, NSVL ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 5.70 ''' Sergei Bubka, NSVL (14. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Sergei Bubka]]||[[NSVL]]|| 5.85 MMR 
|-
|2.||[[Thierry Vigneron]]||[[Prantsusmaa]]|| 5.80 
|-
|3.||[[Radion Gataullin]]||NSVL|| 5.80 
|-
|4.||[[Marian Kolasa]]||[[Poola]]|| 5.80 
|-
|5.||[[Earl Bell]]||[[USA]]|| 5.70 
|-
|5.||[[Nikolai Nikolov]]||[[Bulgaaria]]|| 5.70 
|-
|7.||[[Delko Lesev]]||Bulgaaria|| 5.60 
|-
|8.||[[Atanas Tarev]]||Bulgaaria|| 5.60 
|}

=== [[Kaugushüpe]] ===

Finaal: [[5. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 8.90 ''' [[Bob Beamon]], [[USA]] ([[18. oktoober]] [[1968]] [[Mexico]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 8.55 ''' [[Carl Lewis]], [[USA]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 8.55 ''' Carl Lewis, [[USA]] ([[10. august]] [[Helsingi]])

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Carl Lewis]]||[[USA]]|| 8.67 MMR 
|-
|2.||[[Robert Emmijan]]||[[NSVL]]|| 8.53 
|-
|3.||[[Larry Myricks]]||USA|| 8.33 
|-
|4.||[[Giovanni Evangelisti]]||[[Itaalia]]|| 8.19 
|-
|5.||[[Jens Hirschberg]]||[[Saksa DV]]|| 8.16 
|-
|6.||[[Jaime Jefferson]]||[[Kuuba]]|| 8.14 
|-
|7.||[[Vladimir Amidžinov]]||[[Bulgaaria]]|| 8.11 
|-
|8.||[[Mike Conley]]||USA|| 8.10 
|}

=== [[Kolmikhüpe]] ===

Finaal: [[31. august]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 17.97 ''' [[Willie Banks]], [[USA]] ([[16. juuni]] [[1985]] [[Indianapolis]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 17.42 ''' [[Zdzislaw Hoffmann]], [[Poola]] ([[8. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 17.42 ''' Zdzislaw Hoffmann, Poola ([[8. august]] [[Helsingi]])

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Hristo Markov]]||[[Bulgaaria]]|| 17.92 MMR 
|-
|2.||[[Mike Conley]]||[[USA]]|| 17.67 
|-
|3.||[[Oleg Sakirkin]]||[[NSVL]]|| 17.43 
|-
|4.||[[Aleksandr Kovalenko]]||NSVL|| 17.38 
|-
|5.||[[Jacek Pastusinski]]||[[Poola]]|| 17.35
|-
|6.||[[Joseph Taiwo]]||[[Nigeeria]]|| 17.29 
|-
|7.||[[Peter Bouschen]]||[[Saksamaa LV]]|| 17.26 
|-
|8.||[[Oleg Protsenko]]||NSVL|| 17.23 
|}

=== [[Kuulitõuge]] ===

Finaal: [[29. august]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 22.91 ''' [[Alessandro Andrei]], [[Itaalia]] ([[12. august]] [[1987]] [[Viareggio]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 21.39 ''' [[Edward Sarul]], [[Poola]] ([[7. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 21.39 ''' Edward Sarul, Poola (7. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Werner Günthör]]||[[Šveits]]|| 22.23 MMR 
|-
|2.||[[Alessandro Andrei]]||[[Itaalia]]|| 21.88 
|-
|3.||[[John Brenner]]||[[USA]]|| 21.75 
|-
|4.||[[Remigius Machura]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 21.39 
|-
|5.||[[Ulf Timmermann]]||[[Saksa DV]]|| 21.35 
|-
|6.||[[Udo Beyer]]||Saksa DV|| 21.13 
|-
|7.||[[Klaus Bodenmüller]]||[[Austria]]|| 20.41 
|-
|8.||[[Sergei Gavrjušin]]||[[NSVL]]|| 20.15 
|}

=== [[Kettaheide]] ===

Finaal: [[4. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 74.08 ''' [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 67.72 ''' [[Imrich Bugar]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 67.72 ''' Imrich Bugar, Tšehhoslovakkia (14. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Jürgen Schult]]||[[Saksa DV]]|| 68.74 MMR 
|-
|2.||[[John Powell]]||[[USA]]|| 66.22 
|-
|3.||[[Luis Delis]]||[[Kuuba]]|| 66.02 
|-
|4.||[[Rolf Danneberg]]||[[Saksamaa LV]]|| 65.96 
|-
|5.||[[Vladimir Zintšenko (kettaheitja)|Vladimir Zintšenko]]||[[NSVL]]|| 65.60 
|-
|6.||[[Romas Ubartas]]||NSVL|| 65.50 
|-
|7.||[[Imrich Bugar]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 65.32 
|-
|8.||[[Vaclavas Kidykas]]||NSVL|| 63.64 
|}

=== [[Vasaraheide]] ===

Finaal: [[1. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 86.74 ''' [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 82.68 ''' [[Sergei Litvinov]], NSVL ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]:''' 82.68 ''' Sergei Litvinov, NSVL (9. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Sergei Litvinov]]||[[NSVL]]|| 83.06 MMR
|-
|2.||[[Jüri Tamm]]||NSVL|| 80.84 
|-
|3.||[[Ralf Haber]]||[[Saksa DV]]|| 80.76 
|-
|4.||[[Christoph Sahner]]||[[Saksamaa LV]]|| 80.58 
|-
|5.||[[Igor Nikulin]]||NSVL|| 80.18 
|-
|6.||[[Heinz Weis]]||Saksamaa LV|| 80.18 
|-
|7.||[[Tibor Gécsek]]||[[Ungari]]|| 77.56 
|-
|8.||[[Plamen Minev]]||[[Bulgaaria]]|| 77.06 
|}

=== [[Odavise]] ===

Finaal: [[30. august]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:'''87.66 ''' [[Jan Železný]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[31. mai]] [[1987]] [[Nitra]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 89.48 ''' [[Detlef Michel]], [[Saksa DV]] ([[12. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 89.48 ''' Detlef Michel, Saksa DV (12. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Seppo Räty]]||[[Soome]]|| 83.54 MMR
|-
|2.||[[Viktor Jevsjukov]]||[[NSVL]]|| 82.52 
|-
|3.||[[Jan Železný]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 82.20 
|-
|4.||[[Tom Petranoff]]||[[USA]]|| 81.28 
|-
|5.||[[Lev Šatilo]]||NSVL|| 81.02 
|-
|6.||[[Kazuhiro Mizoguchi]]||[[Jaapan]]||80.24 
|-
|7.||[[Mick Hill]]||[[Suurbritannia]]|| 79.66 
|-
|8.||[[Dag Wennlund]]||[[Rootsi]]|| 78.40 
|}

=== [[Kümnevõistlus]] ===

Finaal: [[3. september|3.]] – [[4. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:'''8847 ''' [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[8. august|8.]] – [[9. august]] [[1984]] [[Los Angeles]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 8666 ''' Daley Thompson, Suurbritannia ([[12. august|12.]] – [[13. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 8666 ''' Daley Thompson, Suurbritannia (12. – 13. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Torsten Voss]]||[[Saksa DV]]|| 8680 MMR
|-
|2.||[[Siegfried Wentz]]||[[Saksamaa LV]]|| 8461 
|-
|3.||[[Pavel Tarnavetski]]||[[NSVL]]|| 8375 
|-
|4.||[[Christian Plaziat]]||[[Prantsusmaa]]|| 8307 
|-
|5.||[[Christian Schenk]]||Saksa DV|| 8304 
|-
|6.||[[Simon Poelman]]||[[Uus-Meremaa]]|| 8296 
|-
|7.||[[Alain Blondel]]||Prantsusmaa|| 8178 
|-
|8.||[[Aleksandr Nevski]]||NSVL|| 8174 
|}

== Naised ==

=== [[100 m jooks|100 m]] ===

Finaal: [[30. august]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:'''10.76 ''' [[Evelyn Ashford]], [[USA]] ([[22. august]] [[1984]] [[Zürich]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 10,97 ''' [[Marlies Göhr]], [[Saksa DV]] ([[8. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 10,97 ''' Marlies Göhr, Saksa DV (8. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Silke Gladisch-Möller]]||[[Saksa DV]]|| 10,90 MMR 
|-
|2.||[[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]]||Saksa DV|| 11,00 
|-
|3.||[[Merlene Ottey]]||[[Jamaica]]|| 11,04 
|-
|4.||[[Diane Williams]]||[[USA]]|| 11,07 
|-
|5.||[[Angella Taylor-Issajenko]]||[[Kanada]]|| 11,09 
|-
|6.||[[Anelia Nuneva]]||[[Bulgaaria]]|| 11,09 
|-
|7.||[[Angela Bailey]]||Kanada|| 11,18 
|-
|8.||[[Pam Marshall]]||USA|| 11,19 
|}

=== [[200 m jooks|200 m]] ===

Finaal: [[3. september]]
* Osavõtjaid:
* Maailmarekord:
** '''21.71''' [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]])
** '''21.71''' Marita Koch ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]])
** '''21.71''' [[Heike Drechsler]], Saksa DV ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]])
** '''21.71''' Heike Drechsler ([[29. august]] 1986 [[Stuttgart]])
* MM rekord: '''22,13''' [[Marita Koch]], Saksa DV ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
* [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: '''22,13''' Marita Koch, Saksa DV (14. august 1983 Helsingi)

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Koht
! Sportlane
! Riik
! Tulemus
|-
| 1.|| [[Silke Gladisch-Möller]]|| [[Saksa DV]]|| 21,74 MMR
|-
| 2.|| [[Florence Griffith-Joyner]]|| [[USA]]|| 21,96
|-
| 3.|| [[Merlene Ottey]]|| [[Jamaica]]|| 22,06
|-
| 4.|| [[Pam Marshall]]|| USA|| 22,18
|-
| 5.|| [[Gwen Torrence]]|| USA|| 22,40
|-
| 6.|| [[Mary Onyali]]|| [[Nigeeria]]|| 22,52
|-
| 7.|| [[Ewa Kasprzyk]]|| [[Poola]]|| 22,52
|-
| 8.|| [[Nadežda Georgieva]]|| [[Bulgaaria]]|| 22,55
|}

=== [[400 m jooks|400 m]] ===

Finaal: [[31. august]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord: ''' 47.60 ''' [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])
&lt;br&gt;MM rekord: ''' 47,99 ''' [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 10,97 ''' Jarmila Kratochvilova, Tšehhoslovakkia (10. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Olga Vladõkina-Brõzgina]]||[[NSVL]]|| 49,38 
|-
|2.||[[Petra Müller-Schersing]]||[[Saksa DV]]|| 49,94 
|-
|3.||[[Kirsten Siemon-Emmelmann]]||Saksa DV|| 50,20 
|-
|4.||[[Maria Kultšunova-Pinigina]]||NSVL|| 50,53 
|-
|5.||[[Lillie Leatherwood]]||[[USA]]|| 50,82 
|-
|6.||[[Jillian Richardson]]||[[Kanada]]|| 51,03 
|-
|7.||[[Diane Dixon]]||USA|| 51,13 
|-
|8.||[[Olga V. Nazarova]]||NSVL|| 51,20 
|}

=== [[800 m jooks|800 m]] ===

Finaal: [[31. august]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 1.53,28 ''' [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 1.54,68 ''' Jarmila Kratochvílová, [[Tšehhoslovakkia]] ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 1.54,68 ''' Jarmila Kratochvílová, Tšehhoslovakkia (9. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Sigrun Wodars-Grau]]||[[Saksa DV]]||1.55,26 
|-
|2.||[[Christine Wachtel]]||Saksa DV|| 1.55,32 
|-
|3.||[[Ljubov Gurina]]||[[NSVL]]|| 1.55,56 
|-
|4.||[[Ana Fidelia Quirot]]||[[Kuuba]]|| 1.55,84 
|-
|5.||[[Jarmila Kratochvílová]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 1.57,81 
|-
|6.||[[Mitica Junghiatu-Constantin]]||[[Rumeenia]]|| 1.59,66 
|-
|7.||[[Nadežda Olizarenko]]||NSVL|| 2.00,28 
|-
|8.||[[Slobodanka Colovic]]||[[Jugoslaavia]]|| 2.02,09 
|}

=== [[1500 m jooks|1500 m]] ===

Finaal: [[5. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 3.52,47 ''' [[Tatjana Kazankina]], [[NSVL]] ([[13. august]] [[1980]] [[Zürich]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 4.00,90 ''' [[Mary Decker]], [[USA]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 4.00,90 ''' Mary Decker, USA (14. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Tatjana Samolenko-Dorovskihh]]||[[NSVL]]|| 3.58,56 MMR
|-
|2.||[[Hildegard Körner]]||[[Saksa DV]]|| 3.58,67 
|-
|3.||[[Doina Melinte]]||[[Rumeenia]]|| 3.59,27 
|-
|4.||[[Cornelia Bürki]]||[[Šveits]]|| 3.59,90 
|-
|5.||[[Andrea Lange-Hahmann]]||Saksa DV|| 4.00,63 
|-
|6.||[[Kirsty Wade]]||[[Suurbritannia]]|| 4.01,41 
|-
|7.||[[Diana Richburg]]||[[USA]]|| 4.01,79 
|-
|8.||[[Elly van Hulst]]||[[Holland]]|| 4.03,63 
|}

=== [[3000 m jooks|3000 m]] ===

Finaal: [[1. september]]
* Osavõtjaid:
* Maailmarekord: '''8.22,26''' [[Tatjana Kazankina]], [[NSVL]] ([[26. august]] [[1984]] [[Leningrad]])
* MM rekord: '''8.34,62''' [[Mary Decker]], [[USA]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
* [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: '''8.34,62''' Mary Decker, USA (10. august 1983 Helsingi)

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Koht
! Sportlane
! Riik
! Tulemus
|-
| 1.|| [[Tatjana Samolenko-Dorovskihh]]|| [[NSVL]]|| 8.38,73
|-
| 2.|| [[Maricica Puica]]|| [[Rumeenia]]|| 8.39,45
|-
| 3.|| [[Ulrike Bruns]]|| [[Saksa DV]]|| 8.40,30
|-
| 4.|| [[Cornelia Bürki]]|| [[Šveits]]|| 8.40,31
|-
| 5.|| [[Jelena Romanova]]|| NSVL|| 8.41,33
|-
| 6.|| [[Elly van Hulst]]|| [[Holland]]|| 8.42,56
|-
| 7.|| [[Yvonne Murray]]|| [[Suurbritannia]]|| 8.43,94
|-
| 8.|| [[Wendy Smith-Sly]]|| Suurbritannia|| 8.45,85
|}

=== [[10 000 m jooks|10 000 m]] ===

Finaal: [[4. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:'''30.13,74 ''' [[Ingrid Kristiansen]], [[Norra]] ([[5. juuli]] [[1986]] [[Oslo]])
&lt;br&gt;MM rekord:esmakordselt kavas

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Ingrid Kristiansen]]||[[Norra]]|| 31.05,85 
|-
|2.||[[Jelena Župijeva-Vjazova]]||[[NSVL]]|| 31.09,40 
|-
|3.||[[Kathrin Ullrich-Wessel]]||[[Saksa DV]]|| 31.11,34 
|-
|4.||[[Olga Bondarenko]]||NSVL|| 31.18,38 
|-
|5.||[[Liz Lynch-McColgan]]||[[Suurbritannia]]|| 31.19,82 
|-
|6.||[[Lynn Jennings]]||[[USA]]|| 31.45,43 
|-
|7.||[[Albertina Machado]]||[[Portugal]]|| 31.46,61 
|-
|8.||[[Wang Xiuting]]||[[Hiina]]|| 31.48,88 
|}

=== [[Maraton]] ===

Finaal: [[29. august]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 2:21.06 ''' [[Ingrid Kristiansen]], [[Norra]] ([[21. oktoober]] [[1985]] [[London]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 2:28.09 ''' [[Grete Waitz]], [[Norra]] ([[7. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 2:28.09 ''' Grete Waitz, Norra (7. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Rosa Mota]]||[[Portugal]]||2:25.17 MMR
|-
|2.||[[Zoja Ivanova]]||[[NSVL]]|| 2:32.38 
|-
|3.||[[Jocelyn Villeton]]||[[Prantsusmaa]]|| 2:32.53 
|-
|4.||[[Bente Moe]]||[[Norra]]|| 2:33.21 
|-
|5.||[[Jelena Tsuhlo]]||NSVL|| 2:33.55 
|-
|6.||[[Jekaterina Hramenkova]]||NSVL||2:34.23 
|-
|7.||[[Nancy Ditz]]||[[USA]]|| 2:34.54 
|-
|8.||[[Sinikka Keskitalo]]||[[Soome]]|| 2:35.16 
|}

=== [[4x100 m teatejooks|4x100 m]] ===

Finaal: [[6. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 41,37 ''' [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 41,76 ''' Saksa DV ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 41,76 ''' Saksa DV (10. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Riik !!Sportlased!!Tulemus
|-
|1.||[[USA]]||[[Alice Brown]], [[Diane Williams]], [[Marshall Pam]], [[Florence Griffith-Joyner]]||41,58 MMR 
|-
|2.||[[Saksa DV]]||[[Silke Gladisch-Möller]], [[Cornelia Riefstahl-Oschkenat]], [[Kerstin Behrendt]], [[Marlies Oelsner-Göhr]]|| 41,95 
|-
|3.||[[NSVL]]||[[Irina Sljussar]], [[Natalja Pomoštšnikova-Voronova]], [[Natalja German]], [[Olga Antonova]]|| 42,33 
|-
|4.||[[Bulgaaria]]||[[Ginka Zagorcheva]], [[Anelia Nuneva]], [[Nadežda Georgieva]], [[Valja Demireva]]|| 42,71 
|-
|5.||[[Saksamaa Liitvabariik]]||[[Silke-Beate Knoll]], [[Ulrike Sarvari]],[[Andrea Thomas]], [[Ute Thimm]]|| 43,20 
|-
|6.||[[Kanada]]||[[Angela Bailey]], [[Angela Phipps]], [[A. Taylor-Issajenko]], [[Keturah Anderson]]|| 43,26 
|-
|7.||[[Kuuba]]||[[Eusebia Riquelme]], [[Aliuska López]], [[Susana Armenteros]], [[Liliana Allen]]|| 43,66 
|-
|8.||[[Prantsusmaa]]||[[Francoise Leroux]], [[Marie-Christine Cazier-Ballo]], [[Laurence Bily]], [[Muriel Leroy]]||43,75 
|}

=== [[4×400 m teatejooks|4x400 m]] ===

Finaal: [[6. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 3.15,92 ''' [[Saksa DV]] ([[3. juuni]] [[1984]] [[Erfurt]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 3.19,73 ''' Saksa DV ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 3.19,73 ''' Saksa DV (14. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Riik !!Sportlased!!Tulemus
|-
|1.||[[Saksa DV]]||[[Dagmar Rübsam-Neubauer]], [[Kirsten Siemon-Emmelmann]], [[Petra Müller-Schersing]], [[Sabine Busch]]|| 3.18,63 MMR
|-
|2.||[[NSVL]]||[[Aelita Jurtšenko]],[[Olga V. Nazarova]], [[M.Kultšunova-Pinigina]], [[Olga Vladõkina-Brõzgina]]|| 3.19,50 
|-
|3.||[[USA]]||[[Diane Dixon]], [[Denean Howard-Hill]], [[Valerie Brisco-Hooks]], [[Lillie Leatherwood]]|| 3.21,04 
|-
|4.||[[Kanada]]||[[Charmaine Crooks]], [[Molly Killingbeck]], [[Marita Payne-Wiggins]], [[Jillian Richardson]]|| 3.24,11 
|-
|5.||[[Saksamaa Liitvabariik]]||[[Ute Thimm]], [[Helga Arendt]], [[Gudrun Abt]], [[Gisela Kinzel]]|| 3.24,94 
|-
|6.||[[Jamaica]]||[[Cathy Rattray-Williams]], [[Sandra Farmer-Patrick]], [[Ilrey Oliver]], [[Sandie Richards]]|| 3.27,51 
|-
|7.||[[Prantsusmaa]]||[[Nathalie Simon]], [[Nadine Debois]], [[Helene Huart]], [[Fabienne Ficher]]||3.27,60 
|-
|8.||[[Bulgaaria]]||[[Tsvetanka Ilieva]], [[Rositsa Stamenova]], [[Pepa Pavlova]], [[Juliana Marinova]]||3.30,24 
|}

=== [[100 m tõkkejooks]] ===

Finaal: [[4. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 12,25 ''' [[Ginka Zagorcheva]], [[Bulgaaria]] ([[8. august]] [[1987]] [[Drama]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 12,35 ''' [[Bettine Jahn]], [[Saksa DV]] ([[13. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 12,35 ''' Bettine Jahn, Saksa DV (13. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Ginka Zagorcheva]]||[[Bulgaaria]]|| 12,34 
|-
|2.||[[Gloria Uibel-Siebert]]||[[Saksa DV]]|| 12,44 
|-
|3.||[[Cornelia Riefstahl-Oschkenat]]||Saksa DV|| 12,46
|-
|4.||[[Yordanka Donkova]]||Bulgaaria|| 12,49 
|-
|5.||[[Anne Piquereau]]||[[Prantsusmaa]]|| 12,82 
|-
|6.||[[Laurence Elloy-Machabey]]||Prantsusmaa|| 12,83 
|-
|7.||[[Claudia Zaczkiewicz]]||[[Saksamaa LV]]|| 12,98 
|-
|8.||[[LaVonna Martin-Floreal]]||[[USA]]|| 13,06 
|}

=== [[400 m tõkkejooks]] ===

Finaal: [[3. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 52,94 ''' [[Marina Stepanova]], [[NSVL]] ([[19. september]] [[1986]] [[Taskent]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 54,14 ''' [[Jekaterina Fessenko-Grun]], NSVL ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 54,14 ''' Jekaterina Fessenko-Grun, NSVL (10. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Sabine Busch]]||[[Saksa DV]]|| 53,62 MMR
|-
|2.||[[Debbie Flintoff-King]]||[[Austraalia]]|| 54,19 
|-
|3.||[[Cornelia Feuerbach-Ullrich]]||Saksa DV||54,31 
|-
|4.||[[Sandra Farmer-Patrick]]||[[Jamaica]]|| 54,38 
|-
|5.||[[Tuija Helander-Kuusisto]]||[[Soome]]|| 54,62 
|-
|6.||[[Anna Ambraziene]]||[[NSVL]]|| 55,68 
|-
|7.||[[Schowonda Williams]]||[[USA]]|| 55,86 
|-
|8.||[[Judi Brown-King]]||USA || 56,10
|}

=== [[10 km käimine]] ===

Finaal: [[1. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 42.52 ''' [[Kerry Saxby]], [[Austraalia]] ([[5. mai]] [[1987]] [[Melbourne]])
&lt;br&gt;MM rekord:esmakordselt kavas

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Irina Strahhova]]||[[NSVL]]|| 44.12 
|-
|2.||[[Kerry Saxby-Junna]]||[[Austraalia]]|| 44.23 
|-
|3.||[[Hong Yan]]||[[Hiina]]|| 44.42 
|-
|4.||[[Mari Cruz Diaz]]||[[Hispaania]]|| 44.48 
|-
|5.||[[Jelena Nikolajeva]]||NSVL|| 44.54 
|-
|6.||[[Monica Gunnarsson]]||[[Rootsi]]||45.09 
|-
|7.||[[Bingjie Jin]]||Hiina||45.24 
|-
|8.||[[Ann Peel]]||[[Kanada]]|| 45.27 
|}

=== [[Kõrgushüpe]] ===

Finaal: [[30. august]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 2.08 ''' [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[31. mai]] [[1986]] [[Sofia]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 2.01 ''' [[Tamara Bõkova]], [[NSVL]] ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 2.01 ''' Tamara Bõkova, NSVL (9. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Stefka Kostadinova]]||[[Bulgaaria]]|| 2.09 MR 
|-
|2.||[[Tamara Bõkova]]||[[NSVL]]|| 2.04 
|-
|3.||[[Susanne Helm-Beyer]]||[[Saksa DV]]||1.99 
|-
|4.||[[Silvia Costa]]||[[Kuuba]]|| 1.96 
|-
|5.||[[Larissa Kositsõna]]||NSVL||1.96 
|-
|6.||[[Heike Redetzky-Henkel]]||[[Saksamaa LV]]|| 1.96
|-
|7.||[[Svetlana Isaeva-Leseva]]||Bulgaaria|| 1.93 
|-
|8.||[[Louise Ritter]]||[[USA]]|| 1.93 
|-
|8.||[[Ljudmilla Avdejenko]]||NSVL|| 1.93 
|}

=== [[Kaugushüpe]] ===

Finaal: [[4. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 7.45 ''' [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[22. juuni]] [[1986]] [[Tallinn]])
&lt;br&gt;''' 7.45 ''' Heike Drechsler, Saksa DV ([[3. juuli]] 1986 [[Dresden]])
&lt;br&gt;:''' 7.45 ''' [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[13. august]] [[1987]] [[Indianapolis]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 7.27 ''' [[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 7.27 ''' Heike Daute-Drechsler, Saksa DV (14. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Jackie Joyner-Kersee]]||[[USA]]|| 7.36 MMR
|-
|2.||[[Jelena Belevskaja]]||[[NSVL]]|| 7.14 
|-
|3.||[[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]]||[[Saksa DV]]||7.13 
|-
|4.||[[Helga Radtke]]||Saksa DV|| 7.01 
|-
|5.||[[Galina Tšistjakova]]||NSVL|| 6.99 
|-
|6.||[[Irina Valjukevitš]]||NSVL|| 6.89 
|-
|7.||[[Jennifer Inniss]]||[[USA]]|| 6.80 
|-
|8.||[[Nicole Boegman]]||[[Austraalia]]|| 6.63 
|}

=== [[Kuulitõuge]] ===

Finaal: [[5. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 22.63 ''' [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 21.05 ''' [[Helena Fibingerova]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[12. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 21.05 ''' Helena Fibingerova, Tšehhoslovakkia (12. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Natalja Lissovskaja]]||[[NSVL]]|| 21.24 MMR
|-
|2.||[[Kathrin Neimke]]||[[Saksa DV]]|| 21.21 
|-
|3.||[[Ines Müller]]||Saksa DV|| 20.76 
|-
|4.||[[Claudia Losch]]||[[Saksamaa LV]]|| 20.73 
|-
|5.||[[Natalja Ahrimenko]]||NSVL|| 20.68 
|-
|6.||[[Heike Hartwig]]||Saksa DV|| 20.63 
|-
|7.||[[Meisu Li]]||[[Hiina]]|| 20.43 
|-
|8.||[[Helena Fibingerova]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 20.29 
|}

=== [[Kettaheide]] ===

Finaal: [[31. august]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 74.56 ''' [[Zdenka Šilhavá]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. august]] [[1984]] [[Nitra]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 68.94 ''' [[Martina Opitz-Hellmann]], [[Saksa DV]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 68.94 ''' Martina Opitz-Hellmann, Saksa DV (10. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Martina Opitz-Hellmann]]||[[Saksa DV]]||71.62 MMR
|-
|2.||[[Diana Sachse-Gansky]]||Saksa DV|| 70.12 
|-
|3.||[[Tsvetanka Khristova]]||[[Bulgaaria]]||68.82 
|-
|4.||[[Ilke Wyludda]]||Saksa DV||68.20 
|-
|5.||[[Svetla Mitkova-Sinirtas]]||Bulgaaria||66.58 
|-
|6.||[[Zdenka Šilhavá]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 64.82 
|-
|7.||[[Larissa Mihhaltšenko]]||[[NSVL]]|| 64.72 
|-
|8.||[[Mariana Lengyel]]||[[Rumeenia]]|| 62.30 
|}

=== [[Odavise]] ===

Finaal: [[6. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 78.90 ''' [[Petra Felke]], [[Saksa DV]] ([[29. juuli]] [[1987]] [[Leipzig]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 70.82 ''' [[Tiina Lillak]], [[Soome]] ([[13. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 70.82 ''' Tiina Lillak, Soome (13. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Fatima Whitbread]]||[[Suurbritannia]]|| 76.64 MMR
|-
|2.||[[Petra Felke-Meier]]||[[Saksa DV]]|| 71.76 
|-
|3.||[[Beate Peters]]||[[Saksamaa LV]]||68.82 
|-
|4.||[[Tessa Sanderson]]||Suurbritannia|| 67.54 
|-
|5.||[[Susanne Jung]]||Saksa DV|| 67.46 
|-
|6.||[[Tiina Lillak]]||[[Soome]]|| 66.82 
|-
|7.||[[Natalja Kolenšukova-Jermolovitš]]||[[NSVL]]|| 65.52 
|-
|8.||[[Ivonne Leal]]||[[Kuuba]]|| 64.90 
|}


=== [[Seitsmevõistlus]] ===

Finaal: [[31. august]] – [[1. september]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid:
&lt;br&gt;Maailmarekord:''' 7158 ''' [[Jackie Joyner-Kersee|Jackie Joyner]], [[USA]] ([[1. august|1.]] – [[2. august]] [[1986]] [[Houston]])
&lt;br&gt;MM rekord:''' 6714 ''' [[Ramona Neubert]], [[Saksa DV]] ([[8. august|8.]] – [[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]])
&lt;br&gt;[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 6714 ''' Ramona Neubert, Saksa DV (8. – 9. august Helsingi)

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus
|-
|1.||[[Jackie Joyner-Kersee]]||[[USA]]||7128 MMR
|-
|2.||[[Larissa Nikitina-Turtšinskaja]]||[[NSVL]]|| 6564 
|-
|3.||[[Jane Frederick]]||USA || 6502 
|-
|4.||[[Anke Vater-Behmer]]||[[Saksa DV]]|| 6460 
|-
|5.||[[Liliana Nastase]]||[[Rumeenia]]|| 6325 
|-
|6.||[[Marion Reichelt]]||Saksa DV|| 6296 
|-
|7.||[[Marianna Maslennikova]]||NSVL|| 6228 
|-
|8.||[[Yuqing Zhu]]||[[Hiina]]|| 6211 
|}

== Mitteametlik paremusjärjestus ==

{| class=wikitable
|-
!Koht!!Riik!!{{Kuld}}!!{{Hõbe}}!!{{Pronks}}!!Kokku
|-
|1.||{{PisiLipp|Saksa DV}}||10||11||10||31
|-
|2.||{{PisiLipp|USA}}||10||4||6||20
|-
|3.||{{PisiLipp|NSVL}}||7||11||7||25
|-
|4.||{{PisiLipp|Bulgaaria}}||3||0||1||4
|-
|5.||{{PisiLipp|Keenia}}||3||0||0||3
|-
|6.||{{PisiLipp|Itaalia}}||2||2||1||5
|-
|7.||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||1||3||4||8
|-
|8.||{{PisiLipp|Portugal}}||1||1||0||2
|-
|9.||{{PisiLipp|Somaalia}}||1||0||0||1
|-
|||{{PisiLipp|Maroko}}||1||0||0||1
|-
|||{{PisiLipp|Rootsi}}||1||0||0||1
|-
|||{{PisiLipp|Soome}}||1||0||0||1
|-
|||{{PisiLipp|Šveits}}||1||0||0||1
|-
|||{{PisiLipp|Norra}}||1||0||0||1
|-
|15.||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||2||1||3
|-
|16.||{{PisiLipp|Austraalia}}||0||2||0||2
|-
|17.||{{PisiLipp|Jamaica}}||0||1||3||4
|-
|18.||{{PisiLipp|Saksamaa LV}}||0||1||2||3
|-
|19.||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||0||1||1||2
|-
|||{{PisiLipp|Hispaania}}||0||1||1||2
|-
|||{{PisiLipp|Rumeenia}}||0||1||1||2
|-
|22.||{{PisiLipp|Nigeeria}}||0||1||0||1
|-
|||{{PisiLipp|Djibouti}}||0||1||0||1
|-
|24.||{{PisiLipp|Kuuba}}||0||0||2||2
|-
|25.||{{PisiLipp|Belgia}}||0||0||1||1
|-
|||{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||0||1||1
|-
|||{{PisiLipp|Hiina}}||0||0||1||1
|}

== Välislingid ==
* [http://www2.iaaf.org/results/past/WCH87/index.html MM-i tulemused IAAF-i kodulehel]

{{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}}

[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]
[[Kategooria:Rooma]]
[[Kategooria:1987. aasta spordis]]</text>
      <sha1>s7ecje8p6b16w72rkv0awbp7ovvleq3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arvutiviirus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>29085</id>
    <revision>
      <id>6177279</id>
      <parentid>5951123</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:30:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22925" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Computer virus code, x86-specific, ASM.png|pisi|400px| Viiruse koodvaade [[Assemblerkeel|assembleris]]]]
[[Pilt:Stoned-virus-hexacode.png|pisi|Stoned Code]]
'''Arvutiviirus''' ehk '''viirus''' on [[arvutiprogramm|programm]], mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ja [[arvuti]]t nakatama. 

Mõistet &quot;viirus&quot; kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, näiteks isepaljunemisvõimeta [[pahavara]]programmide ([[reklaamvara|reklaami]], [[nuhkvara]], [[Uss (programm)|ussviiruste]] ja [[Trooja hobune (informaatika)|Trooja hobuste]]) korral. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremeesprogrammi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel võrgu/[[internet]]i kaudu või nende transportimisel andmekandjatega, näiteks [[Diskett|disketi]], [[CD (andmekandja)|CD]], [[DVD]] ja [[USB|USB-mälupulgaga]].

Viirused suudavad suurendada oma levimisefektiivsust, nakatades võrgus paiknevaid või teise arvuti sagedasti kasutatavaid [[failisüsteem]]e&lt;ref name=&quot;h5f5y&quot; /&gt;.

Eelmainitult mõistetakse termini &quot;viirus&quot; all ekslikult kõiki [[pahavaraprogrammide]] tüüpe: näiteks ussviirusi ja Trooja hobuseid, mis on toimeloogikalt täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduvaid [[turvaauk]]e, et end võrgu kaudu, võrku lülitatud arvutist uutesse arvutitesse levitada. Trooja hobune on aga ohutuna näiv programm, kuid sellesse on peidetud pahatahtlikke funktsioone. Selline pahavara kahjustab arvutis asuvaid andmefaile ja vähendab arvuti jõudlust. Kui ühtede pahavaraprogrammide tegevusel tekivad kasutajale märgatavad sümptomid, siis teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata.

== Ajalugu ==
=== Viirusprogrammid ===
1970ndatel&lt;ref name=&quot;1W0C4&quot; /&gt; avastati [[ARPANET]]-is (interneti eelkäija) viirus [[Creeper]]. Tegemist oli [[Bob Thomas|Bob Thomase]] eksperimentaalse isepaljuneva programmiga. Creeper kasutas ARPANET-i võrku [[TENEX]]-i operatsioonisüsteemiga DEC PDP-10 arvutite nakatamiseks. 
Olles saanud arvutile ligipääsu, kopeeris programm end teistesse süsteemidesse, kus kuvati sõnum &quot;I'm the creeper, catch me if you can!&quot; (&quot;Mina olen Creeper, püüa mind kinni, kui suudad!&quot;). Viiruse eemaldamiseks loodi programm Reaper&lt;ref name=&quot;UlNVo&quot; /&gt;.

[[Elk Cloner]] oli esimene arvutiviirus, mis ilmus väljaspool selle loomiskeskkonda (arvutit või laborit). Kirjutatud 1981. aastal Richard Skrenta poolt, kinnitas programm end [[operatsioonisüsteem]]ile Apple DOS 3.3 ja levis [[diskett]]ide abiga. See pahavara, mis loodi ilma tõsisemate eesmärkideta veel R. Skrenta keskkoolis õppimise ajal, levis koos [[andmekandja]]l oleva mänguga. Pärast 50 kasutuskorda viirus aktiveeriti ja kuvati lühike luuletus algusega: &quot;Elk Cloner: iseloomuga programm&quot;.

Enne arvutivõrkude ulatuslikku kasutama hakkamist levis enamik viirustest irdkandjate abil, peamiselt diskettidel ehk flopiketastel. Viimased olid [[personaalarvuti]]te algusaegadel peamisteks vahenditeks informatsiooni ja programmide vahendamisel. Osad viirused levisid andmekandjal olevaid programme nakatades ning teised kirjutasid end ketta [[Alglaadimissektor|alglaadimissektorisse]], et viiruse aktiveerimine toimuks arvuti vahendilt käivitamisel automaatselt, seega kasutati ära tolle aja arvutite omadust käivitumisel diskette lugeda. Kuni selliste andmekandjate kasutusaja lõpuni olid [[alglaadesektor]]it kasutavad pahavaralised failid teiste arvutite nakatamisel kõige tavalisemad ja edukamad.

Traditsioonilised arvutiviirused tekkisid 1980. aastatel tänu personaalarvutite, [[BBS]]-i (hiljem [[FidoNet]]) ja [[modem]]ite populaarsuse kasvule. Bulletin Boardil ([[BBS]]) põhinenud [[tarkvara]] jagamine aitas otseselt kaasa Trooja hobuse tüüpi viiruste levikule ning viirusi hakati kirjutama enamkasutatavate programmide jaoks.

Makroviirused muutusid tavaliseks 1990. aastate keskpaigast. Enamik sellistest viirustest olid kirjutatud sellistele [[Microsoft]]i programmidele nagu [[Microsoft Word|Word]] ja [[Microsoft Excel|Excel]] ning levisid [[Microsoft Office]]’i kaudu, nakatades dokumente ja arvutustabeleid. [[Macintosh]]i arvutid olid samuti haavatavad, sest mainitud programmid olid saadaval ka [[Mac OS]]-ile.

Mõned Microsoft Wordi vanemad versioonid lubavad [[makro]]del imiteerida end tühjade ridadega. Kui kaks makroviirust nakatavad dokumendi samaaegselt, võib nende kombinatsioon olla tuvastatav täiesti uue pahalasena.&lt;ref name=&quot;GtWFP&quot; /&gt;

Viirused on ka võimelised saatma arvutikasutaja nimekirjas olevatele kontaktidele linke [[veebisait]]idele, mille eesmärgiks on külastajate tehnika nakatamine.

2002. aastal&lt;ref name=&quot;SPTgJ&quot; /&gt; teatati viirustest, mis kasutavad [[murdskriptimine|murdskirptimist (XSS)]]. Selliste pahavaraliste failidega on seotud mitmeid juhtumeid [[MySpace]]’i ja [[Yahoo]] saitidel.

Tuntuim Eestist pärit arvutiviirus on 1997. aastal koostatud ning käiku lastud &quot;[[Raadioga.1000]]&quot;, mis on pühendatud Eesti grafitipioneer [[Ülo Kiple]] &quot;haiguste ravi&quot; sõnumile. Autor avaldas 1999. aastal viiruse lähtekoodi, mille kommentaarides selgitab ka oma motivatsiooni viiruste kirjutajana.

== Viiruste tüübid ja nakatamisstrateegiad ==

Et viirus saaks paljuneda, peab arvutis olema võimaldatud programmijuppide käitamine ja arvuti [[Mälu (arvuti)|mälusse]] kirjutamine. Selle tõttu kinnitavad paljud viirused end täitmis[[fail]]ide külge, mis võivad olla kasutaja installitud tarkvara osaks. Strateegia abil aktiveeritakse viirusi tavaprogrammidega samaaegselt. Aktiivsusperioodi järgi jagatakse viirused kaheks: mitteresidentsed ja residentsed.

Mitteresidentsed viirused otsivad uusi nakatatavaid peremeesfaile kohe pärast käivitamist, sobivaid leides paljundavad end ning annavad seejärel kontrolli üle protsessi esile kutsunud põhiprogrammile. Residentsed viirused laadivad end arvuti mälusse ja jäävad taustal aktiivseks. Uus faile nakatavad nende kasutamisel programmid või operatsioonisüsteem ise.

=== Mitteresidentsed viirused ===
Need viirused koosnevad leidja- ja replikatsioonimoodulist. Esimene otsib uusi faile, sobivate leidmisel nakatab teine moodul need failid.

=== Residentsed viirused ===

Residentsed viirused sisaldavad mitteresidentsetega sarnast replikatsioonimoodulit, mis laaditakse aktiveerumisel arvuti mälusse. Moodulit kasutatakse iga kord, mil operatsioonisüsteem täidab kindlat ülesannet. Näiteks võib toimuda pahavara paljunemine iga täitmisfaili käitamisel, mille tulemusena nakatatakse kõik leitud sobivad programmid.

Residentsed viirused jagunevad kaheks: kiiresti ja aeglaselt levivateks. Kiiresti paljunevad residentsed viirused on kavandatud nakatama võimalikult paljusid süsteemi kasutatavaid faile ja nende efektiivsus sõltub suuresti levimiskiirusest. Kiiresti paljunev pahavara kujutab endast erilist probleemi [[viirustõrjetarkvara|viirusetõrjeprogrammidele]], sest süsteemi mälus märkamata jäänud aktiivne viirus võib nakatada üldkontrolli käigus igat kontrollitud faili. Sellist meetodit kasutades suureneb pahavara avastamise tõenäosus, kuna võib langeda nakatunud [[arvuti]] töökiirus ja esineda muidki kahtlust äratavaid sümptomeid. Aeglased residentsed viirused paljunevad aga harva, näiteks ainult failide kopeerimisel. Selliste programmide eesmärgiks on jääda madalat profiili hoides tabamatuks: arvuti aeglustumise võimalus on väiksem ja halvimal tuvastavad tõrjeprogrammid väheseid viiruse jälgi.

=== Nakatamise sihtmärgid ===

Viirused on suunatud eri tüüpi failidele ja meediumitele, näiteks:
* binaarsed täitmisfailid (nt COM- ja EXE-failid MS-DOS-is, kaasaskantavad täitmisfailid [[Microsoft Windows]]is, Mach-O vorming OSX-is ja ELF-failid [[Linux]]is);
* sektsiooni alglaadekirjed diskettidel ja [[kõvaketas]]tel.
Kõvaketaste peabuutsektorid.
– Üldotstarbelised skript-failid nagu batch-failid MS-DOS- ja ka Microsoft Windowsis, VBScript-failid ja kest-skript (''shell script'') failid Unixi platvormides.
* Programmipõhised skriptfailid (nt Telix-skriptid).
* Süsteemipõhised automaatse käivitamise failid (nt Autorun.inf-fail Windowsi opsüsteemis, mida vajatakse tarkvara automaatseks käitamiseks USB-andmekandjatelt).
* Dokumendid, mis võivad sisaldada makrosid (nt Microsoft Wordi dokumendid, [[Microsoft Excel]]i tabelid ja [[Microsoft Access]]i andmebaasifailid).
* [[Murdskriptimine|Cross-site]] skriptimise turvaaugud veebirakendustes (nt XSS Uss).
* Programmides esinevad ärakasutatavad vead nagu puhvri ületäitumine, formaat string ja võidu-olek (''race condition''), mille puhul on võimalik tarkvarasse peidetud pahavaralise koodi käivitamine. Sellise pahavara tööd on võimalik raskendada sisseehitatud kaitsefunktsioonidega nagu täitmist blokeeriv bitt (''execute disable bit'') ja/või aadressiruumi suvaline paigutus (aadress space layout randomization).

[[PDF]]-ides, nagu [[HTML]]-failideski, on võimalik viitamine kuritahtlikule koodile. PDF-failid võivad ka ise olla pahavaraga nakatunud.

Operatsioonisüsteemides, kus kasutatakse failinimelaiendeid failide sidumiseks programmidega (nt Microsoft Windows), võivad laiendid olla vaikeseadmena kasutaja eest peidetud. Selle tõttu on võimalik luua faile, mille näiv tüüp ei vasta tegelikkusele (nt täitmisfail &quot;pilt.png.exe&quot;, millest kasutajale kuvatakse &quot;pilt.png&quot;).

Teiseks meetodiks on tsükkelkoodkontrolli CRC16/CRC32 kasutades genereerida erinevate operatsioonisüsteemi failide osadest viiruse koodi. Moodust kasutades on võimalik lahti pakkida üsna mahukat pahavara. Selline rünnak on väga kergesti leitav traditsioonilise viiruse signatuuri tuvastamismeetodi poolt ning tänaseni pole seda avalikkuses leitud.

== Avastamise vältimise meetodid ==
Kasutaja eest varjatuks jäämiseks kasutas osa viirustest, eriti [[MS-DOS|MS-DOS-i]] platvormil, &quot;viimati muudetud&quot; kuupäevaga manipuleerimist. Nimelt välditi nakatamisel selle faili kirje uuendamist. Meetod on viirusetõrjeprogrammide vastu ebaefektiivne.

Osad viirused ([[süvendviirused]], inglise ''cavity viruses'') on võimelised nakatama operatsioonisüsteemi osi muutmata suurusi ning kahjustamata nende sisu. Selleks kasutatakse failide poolt hõivamata jäänud alasid. Näiteks CIH viirus nakatab täitmisfaile, milles esinevate tühimike tõttu saab 1 kB suurune pahavara levida märkamatult.

Leidub ka pahavara, mis üritab tuvastamise vältimiseks katkestada tõrjeprogrammidega seotud protsesse.

Kuna arvutid ja operatsioonisüsteemid muutuvad üha suuremaks ja keerukamas, tuleb viiruste peitmistehnikaid pidevalt uuendada. Tulevikus võib arvuti pahavara eest kaitsmine nõuda failisüsteemidelt üksikasjalikuma ja rangema failide ligipääsupoliitika rakendamist.

=== Tahtmatud peremeesfailid ===
Arvutiviirus peab edasi levimiseks nakatama uusi faile, mille seas võib leiduda ka viirusetõrjeprogramme. Kuna paljud neist viivad iseenda peal läbi regulaarset kontrolli, suureneb vale faili nakatades viiruse tuvastamise tõenäosus. Sel põhjusel on teatud pahalased programmeeritud ignoreerima kindlate tunnustega faile: näiteks väikseid, kindlat sisu omavaid. Viimaste seas võib leiduda ka nn söötefaile, mis on spetsiaalselt viirusetõrjetarkvara poolt nakatamiseks loodud.

* Viirusetõrje spetsialistid saavad söötefaile kasutada viiruselt proovi võtmiseks. Selline väikse failiga opereerimine on palju praktilisem kui töödelda kogu nakatunud programmi.
* Söötefaile kasutatakse viiruse käitumismudeli õppimiseks ning tõrjeprogrammi efektiivsuse hindamiseks. See on eriti kasulik mitmekujuliste viiruste puhul, mil pahavara on suuteline nakatama suurt hulka söötefaile, sest viimaste abiga saab kontrollida kõikide viiruse variantide tuvastamist tõrje poolt.
* Teatud viirusetõrjeprogrammid kontrollivad loodud söötefaile regulaarselt. Kui neid on muudetud, hoiatatakse kasutajat võimalikust pahavara olemasolust.

Et söötefailide kasutamist raskendada, on mõned viirustest programmeeritud ignoreerima kindla käitumismudeli järgi muidu nakatamiseks sobivaid faile. Näiteks võib levik toimuda kindlatel nädalapäevadel või lihtsalt pisteliselt.

=== Varjatud viirused ===
Mõned pahavaralised programmid jälgivad tõrjeprogrammide tegevust ning aktiveeruvad, kui operatsioonisüsteemile esitatakse nende poolt päring faili avamiseks. Niimoodi on võimalik viirusetõrjetarkvarale tagastada nakatatud faili terve versioon ja programmile tundub, et fail on muutmata. Tänapäevased tõrjeprogrammid kasutavad sellega võitlemiseks erinevaid tehnikaid. Ainuke täielikult usaldusväärne meetod on arvuti nakatamata meediumilt käivitamine ja selle skannimine.

=== Moondumine ===
Enamik viirusetõrjeprogrammidest kasutab pahavara leidmiseks signatuuridel põhinevat kontrollimist. Selle käigus võrreldakse andmebaasis olevaid baidimustreid kontrollitava faili sisuga. Kui selline muster leitakse, teavitatakse kasutajat pahavarast ning vastavalt tarkvarale lastakse valida järgmine toiming (nt faili kustutamine/parandamine, arvuti puhastamine). Et sellist tuvastamist vältida, kasutab osa viirustest igal nakatamisel erinevat koodi ja tulemuseks on uus signatuur.

=== Krüpteeritud viirused ===
Üheks viiruste kaitsemeetodiks on enese krüpteerimine. Selline pahavara koosneb väikesest dekrüptijast ja krüpteeritud viiruskoodist. Kui iga uue faili nakatamisel kasutatakse krüpteerimiseks erinevat võtit, püsib muutumatuna vaid dekrüptimismoodul. Nendel juhtudel ei suuda tõrjeprogrammid otseselt pahavara signatuuri skannimisega leida, kuid sellest hoolimata jääb dekrüptija osa tuvastatavaks. Kasutatavad võtmed on sümmeetrilised ning neid hoitakse nakatunud peremees-failis. Tänu sellele on võimalik krüpteeritud viirusi lahti kodeerida. Tihti pole aga viirusetõrjeprogrammidel selleks vajadust, kuna isemuutuv kood on piisavalt haruldane, et lugeda fail halvimal juhul kahtlaseks.

=== Mitmekujuline kood ===
Polümorfne kood oli esimene tehnika, mis kujutas endast viirusetõrjeprogrammidele tõsist ohtu. Selline pahavara nakatab uusi faile oma krüpteeritud koopiaga, mille lahtikodeerimine toimub dekrüptimisprogrammi abiga. Lisaks toimub igal uuel nakatamisel dekrüptimismooduli muutmine, mille tõttu puuduvad hästi kirjutatud polümorfsel viirusel peremeesfailides korduvad osad. Tõrjeprogrammidel on keeruline sellist pahavara signatuuride võrdlemisega leida, sest arvatav viirus tuleb enne lahti krüptida või analüüsida selle struktuuri. Polümorfse koodi kasutamiseks peab viirusel olema oma krüpteeritud kehas vastav mootor.

Osa pahavarast rakendab polümorfset koodi viisil, mis vähendab oluliselt viiruse muteerumissagedust. Näiteks võib muutumine toimuda pikemate ajaperioodide vahel. Samuti saab selliseid viirusi programmeerida hoiduma muteerumisest, kui toimub faili nakatamine, mis juba sisaldab sama viiruse krüpteeritud koopiaid. Selliste võimaluste kasutamine raskendab oluliselt viirusetõrjeprogrammide tööd pahavarale kindlate tunnuste leidmisel, sest nende loodud söötefailid sisaldavad tüüpiliselt identseid viiruse koopiaid. Nii suureneb tõenäosus, et viiruste otsimisel jäävad viiruse osakesed leidmata.

== Haavatavus ja vastumeetmed ==
=== Operatsioonisüsteemide haavatavus viirustele ===
Tarkvarasüsteemide mitmekesisus vähendab viiruste hävitavat potentsiaali. Vastupidine olukord leidis aset 1990. aastatel, mil kasvas [[Microsoft]]i operatsioonisüsteemi Windows ja kontoriprogrammide ([[Microsoft Office]]) turuosa. Firma tarkvara populaarsuse tõttu on selle kliendid kõige rohkem viirustest ohustatud. Kriitikat on põhjustanud vead ja turvaaugud, mida pahavara kirjutajad saavad ära kasutada.

Kuigi Windows on populaarseim viirusekirjutajate sihtmärk, leidub sarnast tarkvara teistelgi platvormidel. Iga operatsioonisüsteem, mis lubab kolmandate osapoolte programme, võib kanda aktiivseid viirusi. Mõned opsüsteemid on turvalisemad kui teised. [[Unix|UNIXi-põhised]] keskkonnad lubavad kasutajatel käivitatavaid programme käitada vaid neile etteantud kaitstud mälupiirkonnas.

Internetipõhine uuring näitas, et leidub inimesi, kes vajutaks võimalusel tahtlikult viiruse allalaadimiseks vastavat nuppu. Turbeanalüütik [[Didier Stevens]] viis [[Google AdWords]]i kaudu läbi reklaamikampaania loosungiga: &quot;Kas sinu arvuti on viiruseta? Hangi nakkus siit!&quot;. Klõpsude koguarvuks saadi 6 kuu jooksul 409&lt;ref name=&quot;ZwTE9&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;oYibV&quot; /&gt;. Inimeste arvuteid siiski ei nakatatud, sest tegemist oli eksperimendiga.

2006. aastast peale on leitud üsna vähe [[Mac OS X]]-ile suunatud pahavara. [[Apple]]’i vanematele operatsioonisüsteemidele valmistatud viiruste koguarv varieerub eri allikate väitel suuresti. Apple'i sõnul on neid vaid 4, sõltumatu allika väitel aga koguni 63. Windowsi ja [[Macintosh|Maci]] pahavarale haavatavus on ka nende müüginumbrite suurimaks mõjutajaks&lt;ref name=&quot;AfcNe&quot; /&gt;. 2009. aasta jaanuaris avastas [[Symantec]] Apple'i opsüsteemidele suunatud Trooja hobuse.

Erinevalt [[Windows]]ist on [[Linux]]i opsüsteemis kasutajal blokeeritud süsteemifailide muutmine. See erinevus on jätkunud tänapäevalgi peamiselt tänu laialdasele administraatorkontode kasutamisele Microsofti nüüdisaegsetes operatsioonisüsteemides. Unixi süsteemides on viirusel võimalik nakatada ainult neid faile, millele aktiivsel kasutajal on ligipääs. Kuna erinevalt Windowsist ei logita sellistes opsüsteemides vaikimisi sisse administraatorina, ei saa viirus pärast käivitamist failisüsteemi kahjustada.

=== Tarkvaraarenduse roll ===
Kuna tarkvarasse lisatakse omavolilise süsteemiressursside kasutamise vastu erinevaid turvaelemente, peavad edasi levivad viirused kasutama ära programmides leiduvaid vigu. Vigased tarkvara arendusstrateegiad suurendavad tavaliselt ka nende ärakasutamise tõenäosust pahavara poolt.

=== Viirusetõrje ===

Paljud kasutajad kasutavad arvutis viirusetõrjetarkvara, mis on võimeline viirusi tuvastama ja eemaldama. Lisaks signatuuride võrdlemisele on levinud veel sellise heuristilise algoritmi kasutamine, mille abil otsitakse pahavarale omaseid käitumismudeleid. Selline tehnika on võimeline leidma viirusi, mille baidimustrid veel andmebaasides puuduvad.

Osad tõrjeprogrammid kontrollivad faile nende kasutamisel n-ö lennult. Sellest hoolimata ei muutu vastuvõtlikkus pahavarale, mistõttu turvaaukude parandamiseks on oluline programmide regulaarne uuendamine. Samuti vajab värskendamist viirusetõrjetarkvara, et selle abil viiruste avastamise efektiivsus suureneks.

Viiruste tehtava kahju vähendamiseks võib kasutaja teha tähtsamatest failidest regulaarseid koopiaid meediumitele, mis pole süsteemiga pidevalt ühendatud või selle poolt korduvalt kasutatavad. Näiteks kui teisaldada failid optilisele andmekandjale, nt [[CD (andmekandja)|CD]] või [[DVD]], muutuvad need pahavarale immuunseks (kui just viirus kopeerimisega kaasa ei tulnud).

== Taastemeetodid ==

Kui arvuti on juba viirusega nakatunud, pole reeglina turvaline jätkata selle kasutamist ilma operatsioonisüsteemi uuesti installimata. Siiski leidub taastevõimalusi, mille valimisel tuleb lähtuda nakkuse tüübist ja ulatusest.

=== Viiruse eemaldamine ===
Opsüsteemides [[Windows Me]], [[Windows XP]], [[Windows Vista]] ja [[Windows 7]] on võimalik kasutada süsteemitaastet (inglise ''System Restore''), mis taastab registri ja kriitilised süsteemifailid valitud kuupäeval olnud seisu. Teatud pahalased keelavad aga selle abivahendi kasutamise või teiste tähtsamate programmide nagu tegumihalduri ja käsurea käivitamise. Olukord saavutatakse administraatoriõigusi kuritarvitades.

Microsofti operatsioonisüsteemi kasutajatele on firma veebilehel ligipääs tasuta viirusekontrollile. Külastajalt nõutakse 20-kohalise registreerimiskoodi sisestamist. Leidub teisigi saite, kus on tavaliselt võimalik kasutada ainult piiratud puhastamisvõimalusi. Nii mõjutatakse inimesi oma tarkvara ostma. [[Internet]]is pakutakse ka ühe faili kontrollimist korraga mitme tõrjeprogrammiga.

=== Operatsioonisüsteemi uuesti installimine ===
Teine võimalus viiruste eemaldamiseks on operatsioonisüsteemi uuesti installimine. See tähendab arvuti kõvaketta vormindamist ning platvormi ja programmide installimist või [[partitsioon]]i taastamist puhtalt varutõmmiselt. Sel viisil toimides on garanteeritud pahavara täielik eemaldamine. Tuleb arvestada, et kogu operatsioonisüsteemi ja programmide uuesti installimisel kulub palju pingutust ja aega. Seevastu varutõmmise kasutamine on kiire, täiesti turvaline ja taastab probleemideta kõik koopia loomise seisuga kehtinud seaded.

== Vaata ka ==
* [[Viirusetõrjetarkvara]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;h5f5y&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100527061602/http://www.actlab.utexas.edu/~aviva/compsec/virus/whatis.html &quot;What is a Computer Virus?&quot;] Actlab.utexas.edu&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1W0C4&quot;&gt;[http://www.viruslist.com/en/viruses/encyclopedia?chapter=153310937 &quot;Virus list&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UlNVo&quot;&gt;[http://books.google.co.uk/books?id=BtB1aBmLuLEC&amp;printsec=frontcover&amp;source=gbs_summary_r&amp;cad=0#PPA86,M1 Computer Security Basics by Deborah Russell and G. T. Gangemi (lk 68)] O'Reilly, 1991. ISBN 0937175714&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GtWFP&quot;&gt;Vesselin Bontchev. [http://www.people.frisk-software.com/~bontchev/papers/macidpro.html &quot;Macro Virus Identification Problems&quot;] FRISK Software International&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SPTgJ&quot;&gt;Berend-Jan Wever. [http://seclists.org/bugtraq/2002/Oct/119 &quot;XSS bug in hotmail login page&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZwTE9&quot;&gt;[http://www.infoniac.com/offbeat-news/computervirus.html &quot;Need a computer virus?- download now&quot;] Infoniac.com.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oYibV&quot;&gt;[http://blog.didierstevens.com/2007/05/07/is-your-pc-virus-free-get-it-infected-here/ &quot;Is your PC virus-free? Get it infected here!&quot; « Didier Stevens&quot;] Blog.didierstevens.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AfcNe&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.apple.com/getamac |title=Apple – Get a Mac}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
=== Vabavaralised viirusetõrjeprogrammid ===
* [http://free.avg.com/ AVG Free (arvutiviiruste tõrje)]
* [http://wam.dasient.com/wam/ Dasient (veebilehe kontroll ja viiruse tuvastamine)]
* [https://www.virustotal.com/ Virus Total (kahtlaste failide otsimine)]
* [http://www.avast.com/free-antivirus-download Avast Free (vabavaraline viirusetõrjetarkvara)]

=== Artiklid ===
* [http://www.postimees.ee/?id=88626&amp;print=1 Mees maksis kätte arvutiviirusega ]
* [http://www.tarbija24.ee/1066874/riigi-infosusteem-petukiri-sisaldab-ohtlikku-arvutiviirust/ Riigi infosüsteem: petukiri sisaldab ohtlikku arvutiviirust. tarbija24.ee 7. detsember 2012]
* [https://netsec.ee/mis-on-arvutiviirused-ja-kuidas-nad-tootavad/ Netsec.ee: Mis on arvutiviirused ja kuidas nad töötavad]
* [https://leht.postimees.ee/4479366/viirus-kriimsilma-uheksa-ametit Viirus Kriimsilma üheksa ametit], Postimees, 11. mai 2018

[[Kategooria:Pahavara]]</text>
      <sha1>dhdivgaivj2zeq34440xkdfqlzq682m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Animatsioon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>30365</id>
    <revision>
      <id>6176980</id>
      <parentid>6016610</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:10:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2299" xml:space="preserve">
[[Pilt:Animexample.gif|pisi|Selles animatsioonis on kuus kaadrit ning see liigub kiirusega 10 kaadrit sekundis]]
[[Pilt:Animexample2.gif|pisi|See animatsioon liigub kiirusega 2 kaadrit sekundis, mistõttu iga kaader on eristatav]]
[[Fail:Muybridge race horse animated.gif|pisi|1887. aastal fotode reastamisega loodud animatsioon]]
'''Animatsioon''' on [[liikumine|liikumisillusioon]], mis on loodud staatiliste [[pilt]]ide järjest esitamisega. [[Film]]i&lt;nowiki/&gt;tootmises tähendab see tehnikat, kus iga [[filmikaader]] on loodud ja töödeldud eraldi. Sellised kaadrid võivad olla tehtud [[arvuti]] abil, [[fotograafia|pildistades]] [[joonistus]]t või [[maal]]i või siis muutes järjest objekti asendit ning pildistades seda igas etapis. Kui need kaadrid kokku [[montaaž|monteerida]] ja filmina taasesitada, tekib illusioon pidevast liikumisest. Kuigi arvutite kasutuselevõtt on animeerimist oluliselt lihtsustanud, on selliste filmide tegemine töömahukas.

Animatsiooni klassikaline vorm on [[joonisfilm]], mille kaadrite liikumiskiirus on kuni 24 kaadrit [[sekund]]is. Joonisfilm sai oma tänapäevase tähenduse 20. sajandi alguses.

Animatsiooni peamine otstarve on pakkuda vaatajale [[meelelahutus|meelelahutust]] või autorile eneseväljendust. Praktilist kasutust leiab see enamasti [[instruktsioon]]ides ja õppetöö abivahendina.

==Animatsiooni ajalugu Eestis==
{{Vaata|Eesti animafilmikunst}}
Eesti animafilmikunst sai alguse [[1930. aastad|1930. aastatel]], kui tehti esimesed eksperimentaalsed animafilmid. Sellest ajast on säilinud vaid üks lühianimafilm &quot;[[Kutsu-Juku seiklusi]]&quot;. 

Alates [[ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmsest majanduskriisist]] kuni [[1958]]. aastani ei toimunud Eesti animafilmikunstis erilist arengut. Animafilmikunsti taassünniks peetakse 1958. aastat, kui [[Elbert Tuganov]] asutas filmistuudio [[Tallinnfilm]] juurde nukufilmiosakonna. Samal aastal valmis seal esimene animafilm &quot;[[Peetrikese unenägu]]&quot;.

==Animatsioonitehnikad==
* Traditsiooniline [[joonisanimatsioon]] (''hand-drawn animation'')
* [[Rotoskoop]]
* [[Arvutianimatsioon]]
* [[Kollaažanimatsioon]]
* ''[[Analog computer animation]]''
* ''[[Motion capture]]''
* ''[[Go-motion]]''
* [[Nukufilm]]
*[[Piksilatsioon]]

==Vaata ka==
*[[Animafilm]]

[[Kategooria:Animatsioon| ]]</text>
      <sha1>p4xwxml2i4czopt4m7grbe8ojwrte4g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaitseministeerium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>33867</id>
    <revision>
      <id>6177382</id>
      <parentid>6162913</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:43:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8760" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Eesti valitsusasutusest; üldmõiste kohta vaata artiklit [[Kaitseministeerium (üldmõiste)]]; teiste riikide kaitseministeeriumide kohta vaata lehekülge [[Kaitseministeeriumide loend]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}
{{Infokast organisatsioon
| nimi = Kaitseministeerium
| embleem = Kaitseministeeriumi logo.png
| embleemisuurus = 250px
| pilt = Kaitseministeerium Sakala 1.005.jpg
| pildiallkiri = Ministeeriumi hoone aadressil [[Sakala tänav|Sakala]] 1//3
| asutatud = 1918
| tüüp = [[ministeerium]]
| peakorter = [[Sakala tänav|Sakala]] 1//3, Tallinn
| juht_nimetus = [[Eesti kaitseminister|Minister]]
| juht_nimi = [[Hanno Pevkur]]
| juht2_nimetus = Kantsler
| juht2_nimi = [[Kusti Salm]]
| allorg = 
| töötajad = 
| eelarve = 750 miljonit [[€]] (2022)
| veebileht = [https://kaitseministeerium.ee/ Koduleht]
}}

'''Kaitseministeerium''' on [[Eesti]] [[valitsusasutus]], mis vastutab riigikaitse korraldamise eest. Kaitseministeeriumi juhib Eesti Vabariigi kaitseminister, kelleks on alates 18. juulist 2022 [[Hanno Pevkur]]&lt;ref&gt;https://www.delfi.ee/artikkel/120037208/uus-valitsus-astub-ametisse-tana-kell-14-president-kohtus-koigi-ministritega-ka-ukshaaval&lt;/ref&gt;.

== Ülesanded ==
Kaitseministeeriumi valitsemisalas on:
* [[riigikaitse]] korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks
* riigikaitse elluviimine
* rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine
* [[mobilisatsioon]]i ettevalmistamine ja läbiviimine
* kutsealuste kutsumine [[ajateenistus]]se
* [[kaitsevägi|kaitseväe]] reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine
* kaitseväe ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] rahastamine ja varustamine
* kaitsetööstuse arendamine
* kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine
* vastavate [[õigusakt]]ide eelnõude koostamine
]]

== Juhid ja struktuur ==

Ministeeriumi vastutusalas on [[Eesti kaitsevägi|kaitsevägi]], [[Kaitseressursside Amet]], [[Välisluureamet]], [[Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum|Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum]], [[Seli tervisekeskus]] ja [[Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus]].

Ministeeriumi struktuur on jaotatud kolmeks plokiks, mida vastavalt juhivad kaitsepoliitika asekantsler, kaitseplaneerimise asekantsler ning õigus- ja haldusküsimuste asekantsler.

== Kaitseministrid ==
{{vaata|Eesti kaitseminister}}
== Ajalugu ==
[[Fail:Tallinn, hoone, kus on paiknenud Eesti riigikaitseasutused ja võõrvõimude julgeolekuorganid (2).jpg|pisi|püsti|Sõjaministeeriumi hoone, Lai 44 // Pagari 1]]

Eesti riigikaitse kõrgema organi nimetus oli aastatel [[1918]]–[[1928]] Eesti sõjaministeerium, aastatel [[1929]]–[[1937]] Eesti kaitseministeerium ja aastatel [[1937]]–[[1940]] taas Eesti sõjaministeerium.

=== Sõjaministeerium, [[1918]]–[[1928]] ===
Sõjaministeeriumi tegevust hakati organiseerima pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude lahkumist Eestist 1918. a novembris. Sõjaministri esmane ülesanne oli välja töötada [[mobilisatsioon]]iplaan. 16.11.1918 andis [[Eesti Ajutine Valitsus]] välja [[Eesti Rahvavägi|rahvaväe]] kokkukutsumise määruse. Seoses Punaarmee pealetungiga kuulutati 29.11.1918 Eestis välja [[sõjaseisukord]]; 01.12.1918 algas üldmobilisatsioon. Ajutise Valitsuse määrusega 05.12.1918 moodustati sõjaministeeriumi juurde Rahvaväe Peakomisjon. 26.03.1919 määrusega viidi komisjon täiendatud koosseisuga [[Siseministeerium#Ajalugu|Siseministeerium]]i alluvusse. Ministeeriumi organisatsioon kujunes välja järk-järgult Vabadussõja kestel, algul moodustati üksnes kantselei mõne [[käsundusohvitser]]iga. 1919. aastal toodi seoses Peastaabi reorganiseerimisega Korraldusvalitsuseks Sõjaministeeriumi alluvusse mobilisatsiooniosakond. 
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
Sõjaministeeriumi koosseis, aprillis 1919:
* sõjaminister
** sekretär, sekretäri abi
* juriskonsult
* sõjaline esindus Helsingis
* vanemadjutant, nooremadjutant
* 2 sideohvitseri, 3 tõlki
* Sõjaministeeriumi Kantselei
* Kodifikatsiooniosakond
* Rahvaväe Peakomisjon
* Mobilisatsiooniosakond
* Rahvaväelaste registreerimise bürood.&lt;ref&gt;ERA 496–4–93. L 21–22.&lt;/ref&gt;
&lt;td&gt;
Sõjaministeeriumi koosseis  novembris [[1919]]:
* sõjaminister
* sõjaministri abi
* asjade Valitseja (ministri sekretär)
* Sõjaministeeriumi kantselei
* juriskonsult
* Kodifikatsiooniosakond
* Mobilisatsiooniosakond (alluvad maakonna registreerimise bürood)
* Prokuratuur, Sõjaväeringkonna kohus ([[Karl Ferdinand Karlson|K. Karlson]]) ja uurimisosakond
* [[Eesti piirivalve ajalugu#Piirikontroll|Piirikontroll]] (piirikontrollpunktid)
* [[Kaitseliit]].&lt;ref&gt;ERA 2315–1–32. L 337, 337p.&lt;/ref&gt;
&lt;/table&gt;

[[1920]]. aasta 27. märtsist läksid [[sõjavägede ülemjuhataja]] volitused ja kohustused üle sõjaministrile. [[1920]]. aasta märtsis kaotati [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] ametikoht ning sõjaväe kõrgem juht oli [[Eesti sõjaminister|sõjaminister]] (kes võis olla ka [[tsiviilisik]]), kellele Vabariigi valitsus määras abi kõrgemate sõjaväelaste hulgast. [[Kaitseväe peastaap#Ülemjuhataja Staap, 1919–1920|Ülemjuhataja staabi]] asemele asutati [[Sõjavägede Staap]], mille koosseisus oli [[Kindralstaabi Valitsus]] ja [[Sõjavägede Korraldusvalitsus]].

Seni Sõjavägede Ülemjuhataja otsealluvuses olnud  [[Sõjaväe Tervishoiuvalitsus]] viidi Sõjaministeeriumi alluvusse.

12.06.1920 Sõjaministeeriumi juurde asutatud Sõjaväe Õpetuskomiteest moodustati  1924. aastal [[Kindralstaabi Valitsus#Kindralstaap, 1924–1929|Kindralstaabi]] VI osakond. 

[[1928]]. aastal kehtestati [[Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]], mis määratles [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] rahuaegse organisatsiooni. Kaitseväe keskjuhatusse kuulusid: [[Eesti sõjaminister|sõjaminister]], sõjaministri abi ja järgmised keskasutused: 1) [[Kaitseväe Peastaap#Sõjavägede Staap, 1920–1926|sõjavägede staap]]; 2) [[Eesti Kaitseväe Varustusvalitsus|varustusvalitsus]]; 3) [[Eesti Kaitseväe Sõjaväe Tervishoiuvalitsus|sõjaväe tervishoiuvalitsus]]; 4) [[Eesti Kaitseväe Sõjaringkonnakohus|sõjaringkonnakohus]]; 5) [[Eesti Kaitseväe Sõjaprokuratuur|sõjaprokuratuur]] ja 6) [[Jalaväe Inspektuur|laske-]], [[Suurtükiväe Inspektuur|suurtükiväe-]], [[Ratsaväe Inspektuur|ratsaväe-]] ja [[Inseneriväe Inspektuur|inseneriväe inspektuur]];

=== Kaitseministeerium, 1929–1937 ===
1. aprillist 1929 nimetati mitmed sõjaväeasutused ümber kaitseväeasutusteks (nt kaitseministeerium, [[Kaitsevägede Staap]], [[Kaitseväe Varustusvalitsus]]), sõjaministrist sai kaitseminister.

Kaitseministrile allusid ministri abi, [[Kaitseväe peastaap#Kaitsevägede Staap, 1929–1937|kaitsevägede staap]], varustusvalitsus, sõjaväe tervishoiuvalitsus, [[sõjaringkonnakohus]], [[sõjaprokuratuur]] ja juriskonsultuur, väeliikide inspektorid, diviisiülemad, [[Eesti merejõud|merejõudude]] juhataja, [[õhukaitse]] ülem ja [[Kaitseväe ühendatud õppeasutused|kaitseväe ühendatud õppeasutuste]] ülem.
=== Sõjaministeerium, 1937–1940 ===

Sõjaministeeriumi ülesandeks oli:&lt;ref&gt;Riigikaitse rahuaegse korralduse seadus, RT 1938, 29, 234.&lt;/ref&gt;
# varustada ja majandada relvastatud jõude;
# hoolitseda relvastatud jõudude tervishoiu- ja kohtukorralduse eest;
# koostada vastavaid kavu ja ette valmistada mobilisatsiooni või sõjategevuse puhuks relvastatud jõudude igakülgse varustamise ning tervishoiu- ja kohtukorralduse;
# korraldada nende jõuallikate riigikaitseks rakendamise ettevalmistamist, mis mobilisatsiooni või sõjategevuse korral rakendatakse ainult relvastatud jõudude varustamiseks.
{{Vaata ka|Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)}}
Sõjaministeeriumi koosseisu kuulusid:
* Sõjaminister
** Sõjaministri kaks abi
** Sõjaministeeriumi [[Sõjavägede Varustusvalitsus]], [[Pagari tänav]] 1 tallinn
** Sõjaministeeriumi [[Sõjavägede Tervishoiuvalitsus]], [[Sakala tänav]] 33 Tallinn
** Sõjaministeeriumi [[Sõjaväe Kõrgem Kohus]]
** Sõjaministeeriumi [[Sõjaväe Prokuratuur]], [[Suur-Patarei tänav]] 10, Tallinn

== Vaata ka ==
* [[Tulevahetus Kaitseministeeriumis 11. augustil 2011]]
* [[Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://kaitseministeerium.ee Kaitseministeeriumi koduleht]
* [[Allar Viivik]]. [https://www.ohtuleht.ee/305886 &quot;0,1 kohaga nõunik kaotab töö?&quot;] Õhtuleht, 26. november 2008
* [[Vahur Koorits]]. [http://www.postimees.ee/?id=52995 &quot;Aaviksoo koondamisnimekirjas on kalli koolituse saanud Mikko&quot;] Postimees, 29. november 2008
{{Eesti Vabariigi ministeeriumid}}
[[Kategooria:Eesti ministeeriumid]]
[[Kategooria:Kaitseministeerium| ]]
[[Kategooria:Eesti sõjandus]]</text>
      <sha1>2cohl9gyyfcahp4khyfiepms6tfc8bh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177393</id>
      <parentid>6177382</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:52:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sõjaministeerium, 1918–1928 */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8965" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Eesti valitsusasutusest; üldmõiste kohta vaata artiklit [[Kaitseministeerium (üldmõiste)]]; teiste riikide kaitseministeeriumide kohta vaata lehekülge [[Kaitseministeeriumide loend]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}
{{Infokast organisatsioon
| nimi = Kaitseministeerium
| embleem = Kaitseministeeriumi logo.png
| embleemisuurus = 250px
| pilt = Kaitseministeerium Sakala 1.005.jpg
| pildiallkiri = Ministeeriumi hoone aadressil [[Sakala tänav|Sakala]] 1//3
| asutatud = 1918
| tüüp = [[ministeerium]]
| peakorter = [[Sakala tänav|Sakala]] 1//3, Tallinn
| juht_nimetus = [[Eesti kaitseminister|Minister]]
| juht_nimi = [[Hanno Pevkur]]
| juht2_nimetus = Kantsler
| juht2_nimi = [[Kusti Salm]]
| allorg = 
| töötajad = 
| eelarve = 750 miljonit [[€]] (2022)
| veebileht = [https://kaitseministeerium.ee/ Koduleht]
}}

'''Kaitseministeerium''' on [[Eesti]] [[valitsusasutus]], mis vastutab riigikaitse korraldamise eest. Kaitseministeeriumi juhib Eesti Vabariigi kaitseminister, kelleks on alates 18. juulist 2022 [[Hanno Pevkur]]&lt;ref&gt;https://www.delfi.ee/artikkel/120037208/uus-valitsus-astub-ametisse-tana-kell-14-president-kohtus-koigi-ministritega-ka-ukshaaval&lt;/ref&gt;.

== Ülesanded ==
Kaitseministeeriumi valitsemisalas on:
* [[riigikaitse]] korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks
* riigikaitse elluviimine
* rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine
* [[mobilisatsioon]]i ettevalmistamine ja läbiviimine
* kutsealuste kutsumine [[ajateenistus]]se
* [[kaitsevägi|kaitseväe]] reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine
* kaitseväe ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] rahastamine ja varustamine
* kaitsetööstuse arendamine
* kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine
* vastavate [[õigusakt]]ide eelnõude koostamine
]]

== Juhid ja struktuur ==

Ministeeriumi vastutusalas on [[Eesti kaitsevägi|kaitsevägi]], [[Kaitseressursside Amet]], [[Välisluureamet]], [[Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum|Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum]], [[Seli tervisekeskus]] ja [[Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus]].

Ministeeriumi struktuur on jaotatud kolmeks plokiks, mida vastavalt juhivad kaitsepoliitika asekantsler, kaitseplaneerimise asekantsler ning õigus- ja haldusküsimuste asekantsler.

== Kaitseministrid ==
{{vaata|Eesti kaitseminister}}
== Ajalugu ==
[[Fail:Tallinn, hoone, kus on paiknenud Eesti riigikaitseasutused ja võõrvõimude julgeolekuorganid (2).jpg|pisi|püsti|Sõjaministeeriumi hoone, Lai 44 // Pagari 1]]

Eesti riigikaitse kõrgema organi nimetus oli aastatel [[1918]]–[[1928]] Eesti sõjaministeerium, aastatel [[1929]]–[[1937]] Eesti kaitseministeerium ja aastatel [[1937]]–[[1940]] taas Eesti sõjaministeerium.

=== Sõjaministeerium, [[1918]]–[[1928]] ===
Sõjaministeeriumi tegevust hakati organiseerima pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude lahkumist Eestist 1918. a novembris. Sõjaministri esmane ülesanne oli välja töötada [[mobilisatsioon]]iplaan. 16.11.1918 andis [[Eesti Ajutine Valitsus]] välja [[Eesti Rahvavägi|rahvaväe]] kokkukutsumise määruse. Seoses Punaarmee pealetungiga kuulutati 29.11.1918 Eestis välja [[sõjaseisukord]]; 01.12.1918 algas üldmobilisatsioon. Ajutise Valitsuse määrusega 05.12.1918 moodustati sõjaministeeriumi juurde Rahvaväe Peakomisjon. 26.03.1919 määrusega viidi komisjon täiendatud koosseisuga [[Siseministeerium#Ajalugu|Siseministeerium]]i alluvusse. Ministeeriumi organisatsioon kujunes välja järk-järgult Vabadussõja kestel, algul moodustati üksnes kantselei mõne [[käsundusohvitser]]iga. 1919. aastal toodi seoses Peastaabi reorganiseerimisega Korraldusvalitsuseks Sõjaministeeriumi alluvusse mobilisatsiooniosakond. 
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
Sõjaministeeriumi koosseis, aprillis 1919:
* sõjaminister
** sekretär, sekretäri abi
* juriskonsult
* sõjaline esindus Helsingis
* vanemadjutant, nooremadjutant
* 2 sideohvitseri, 3 tõlki
* Sõjaministeeriumi Kantselei
* Kodifikatsiooniosakond
* Rahvaväe Peakomisjon
* Mobilisatsiooniosakond
* Rahvaväelaste registreerimise bürood.&lt;ref&gt;ERA 496–4–93. L 21–22.&lt;/ref&gt;
&lt;td&gt;
Sõjaministeeriumi koosseis  novembris [[1919]]:
* sõjaminister
* sõjaministri abi
* asjade Valitseja (ministri sekretär)
* Sõjaministeeriumi kantselei
* juriskonsult
* Kodifikatsiooniosakond
* Mobilisatsiooniosakond (alluvad maakonna registreerimise bürood)
* Prokuratuur, Sõjaväeringkonna kohus ([[Karl Ferdinand Karlson|K. Karlson]]) ja uurimisosakond
* [[Eesti piirivalve ajalugu#Piirikontroll|Piirikontroll]] (piirikontrollpunktid)
* [[Kaitseliit]].&lt;ref&gt;ERA 2315–1–32. L 337, 337p.&lt;/ref&gt;
&lt;/table&gt;

[[1920]]. aasta 27. märtsist läksid [[sõjavägede ülemjuhataja]] volitused ja kohustused üle sõjaministrile. [[1920]]. aasta märtsis kaotati [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] ametikoht ning sõjaväe kõrgem juht oli [[Eesti sõjaminister|sõjaminister]] (kes võis olla ka [[tsiviilisik]]), kellele Vabariigi valitsus määras abi kõrgemate sõjaväelaste hulgast. [[Kaitseväe peastaap#Ülemjuhataja Staap, 1919–1920|Ülemjuhataja staabi]] asemele asutati [[Sõjavägede Staap]], mille koosseisus oli [[Kindralstaabi Valitsus]] ja [[Sõjavägede Korraldusvalitsus]].

Seni Sõjavägede Ülemjuhataja otsealluvuses olnud  [[Sõjaväe Tervishoiuvalitsus]] viidi Sõjaministeeriumi alluvusse.

12.06.1920 Sõjaministeeriumi juurde asutatud Sõjaväe Õpetuskomiteest moodustati  1924. aastal [[Kindralstaabi Valitsus#Kindralstaap, 1924–1929|Kindralstaabi]] VI osakond. 

Sõjaministeeriumi eripõhikirja alusel tegutsesid aastast 1926  relvatööstusettevõte [[E-Arsenal|Arsenal]] ning 1936. aastal asutatud hobusekasvandus [[Vorbuse mõis|Vorbuse riigimõis]]as Tartumaal.

[[1928]]. aastal kehtestati [[Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]], mis määratles [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] rahuaegse organisatsiooni. Kaitseväe keskjuhatusse kuulusid: [[Eesti sõjaminister|sõjaminister]], sõjaministri abi ja järgmised keskasutused: 1) [[Kaitseväe Peastaap#Sõjavägede Staap, 1920–1926|sõjavägede staap]]; 2) [[Eesti Kaitseväe Varustusvalitsus|varustusvalitsus]]; 3) [[Eesti Kaitseväe Sõjaväe Tervishoiuvalitsus|sõjaväe tervishoiuvalitsus]]; 4) [[Eesti Kaitseväe Sõjaringkonnakohus|sõjaringkonnakohus]]; 5) [[Eesti Kaitseväe Sõjaprokuratuur|sõjaprokuratuur]] ja 6) [[Jalaväe Inspektuur|laske-]], [[Suurtükiväe Inspektuur|suurtükiväe-]], [[Ratsaväe Inspektuur|ratsaväe-]] ja [[Inseneriväe Inspektuur|inseneriväe inspektuur]];

=== Kaitseministeerium, 1929–1937 ===
1. aprillist 1929 nimetati mitmed sõjaväeasutused ümber kaitseväeasutusteks (nt kaitseministeerium, [[Kaitsevägede Staap]], [[Kaitseväe Varustusvalitsus]]), sõjaministrist sai kaitseminister.

Kaitseministrile allusid ministri abi, [[Kaitseväe peastaap#Kaitsevägede Staap, 1929–1937|kaitsevägede staap]], varustusvalitsus, sõjaväe tervishoiuvalitsus, [[sõjaringkonnakohus]], [[sõjaprokuratuur]] ja juriskonsultuur, väeliikide inspektorid, diviisiülemad, [[Eesti merejõud|merejõudude]] juhataja, [[õhukaitse]] ülem ja [[Kaitseväe ühendatud õppeasutused|kaitseväe ühendatud õppeasutuste]] ülem.
=== Sõjaministeerium, 1937–1940 ===

Sõjaministeeriumi ülesandeks oli:&lt;ref&gt;Riigikaitse rahuaegse korralduse seadus, RT 1938, 29, 234.&lt;/ref&gt;
# varustada ja majandada relvastatud jõude;
# hoolitseda relvastatud jõudude tervishoiu- ja kohtukorralduse eest;
# koostada vastavaid kavu ja ette valmistada mobilisatsiooni või sõjategevuse puhuks relvastatud jõudude igakülgse varustamise ning tervishoiu- ja kohtukorralduse;
# korraldada nende jõuallikate riigikaitseks rakendamise ettevalmistamist, mis mobilisatsiooni või sõjategevuse korral rakendatakse ainult relvastatud jõudude varustamiseks.
{{Vaata ka|Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)}}
Sõjaministeeriumi koosseisu kuulusid:
* Sõjaminister
** Sõjaministri kaks abi
** Sõjaministeeriumi [[Sõjavägede Varustusvalitsus]], [[Pagari tänav]] 1 tallinn
** Sõjaministeeriumi [[Sõjavägede Tervishoiuvalitsus]], [[Sakala tänav]] 33 Tallinn
** Sõjaministeeriumi [[Sõjaväe Kõrgem Kohus]]
** Sõjaministeeriumi [[Sõjaväe Prokuratuur]], [[Suur-Patarei tänav]] 10, Tallinn

== Vaata ka ==
* [[Tulevahetus Kaitseministeeriumis 11. augustil 2011]]
* [[Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://kaitseministeerium.ee Kaitseministeeriumi koduleht]
* [[Allar Viivik]]. [https://www.ohtuleht.ee/305886 &quot;0,1 kohaga nõunik kaotab töö?&quot;] Õhtuleht, 26. november 2008
* [[Vahur Koorits]]. [http://www.postimees.ee/?id=52995 &quot;Aaviksoo koondamisnimekirjas on kalli koolituse saanud Mikko&quot;] Postimees, 29. november 2008
{{Eesti Vabariigi ministeeriumid}}
[[Kategooria:Eesti ministeeriumid]]
[[Kategooria:Kaitseministeerium| ]]
[[Kategooria:Eesti sõjandus]]</text>
      <sha1>hv70rgrlhim565ezpchcphkifzazfii</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Engels</title>
    <ns>0</ns>
    <id>34099</id>
    <revision>
      <id>6177351</id>
      <parentid>5800562</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:22:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1314" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Venemaa linnast; Karl Marxi võitluskaaslase kohta vaata artiklit [[Friedrich Engels]]; nime teiste kasutuste kohta vaata lehekülge [[Engels (täpsustus)]]}}
{{linn
|  nimi = Engels
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = vene | Энгельс |
|  pilt = EMR adminisration.jpg
|  pildiallkiri = Engelsi linnavalitsuse hoone
|  lipp = Flag of Engels (Saratov oblast).svg
|  lipu_link = [[Engelsi lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Engels (Saratov oblast).png
|  vapi_link = [[Engelsi vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
|  asendikaart = Venemaa (Euroopa)
}}
'''Engels''' on linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is [[Volga]] jõe vasakul kaldal [[Saratov]]i linna vastas. 

[[1747]]. aastast on teada linna kohas asunud '''Pokrovskaja''' asula, mis [[1914]]. aastal sai linnaõigused ja nimetati ümber '''Pokrovsk'''iks. [[1931]]. aastal nimetati [[Friedrich Engels]]i järgi Engelsiks. 

[[Katariina II]] ajal asustati sakslastega.

Aastatel [[1922]]&amp;ndash;[[1941]] oli [[Volgasakslaste ANSV]] pealinn.

Linnas asub [[trollibuss]]e tootev ettevõte [[Trolza]] ja raudteevagunite tehas.

Linna lähedal on [[strateegiline pommitaja|strateegiliste pommitajate]] baas [[Engels-2]].

==Vaata ka==
*[[Marx]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Saratovi oblasti linnad]]</text>
      <sha1>cmnfteinw9ekvyg308n7icz1pz0cslr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalade loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>36031</id>
    <revision>
      <id>6177185</id>
      <parentid>6172426</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T21:14:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Jnovikov</username>
        <id>121494</id>
      </contributor>
      <comment>/* S */ https://www.fishbase.in/ComNames/CommonNameSummary.php?autoctr=362696</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="105494" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
'''Kalade loend''' loetleb [[Kalad|kalu]] ([[süstikkalad|süstikkalu]], [[sõõrsuud|sõõrsuid]], [[kõhrkalad|kõhrkalu]], [[luukalad|luukalu]], [[vihtuimelised|vihtuimelisi]] ja [[kopskalad|kopskalu]]). Käesolev loend baseerub suuresti [[1979]]. aastal ilmunud &quot;[[Loomade elu]]&quot; sarjas avaldatud 4. köitele – &quot;Kalad&quot;&lt;ref&gt;Loomade elu (4 köide, Kalad), toimetanud E. Pihu. 1979. Tallinn, Valgus, 516 lk&lt;/ref&gt;.

Selles nimekirjas on kalade [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised -[[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. On olemas ka [[Eesti kalade süstemaatiline nimestik]] ja [[Eesti kalade loend]].

Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti leviku kohta Eestis:
*''Eestis tavaline'' – kogu Eestis tavaline või sage
*''Eestis kohati'' – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane 
*''Eestis haruldane'' – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud
*(?) – ladinakeelset nimetust (veel) ei ole märgitud

__NOTOC__{{tähed}}

==A==
* [[aadria tuur]] (''Acipenser naccarii''), sgk [[tuurlased]], Albaanias, Horvaatias, Kreekas, Itaalias, Montenegros, Sloveenias
* [[aafrika gissu]] (''Pterothrissus belloci''), sgk [[luiskalalased]], Atlandi ookeanis Aafrika läänerannikul
* [[aafrika hulkoga]] (''Polycentropsis abbreviata''), sgk ''[[Nandidae]]'', Kamerunis, Beninis, Gabonis, Nigeerias
* [[aafrika iliša]] (''Ilisha africana''), sgk [[heeringlased]], Atlandi ookeanis Aafrika läänerannikul
* [[aafrika kongrio]] (''Genypterus capensis''), sgk [[madukalalased]], Atlandi ookeanis Aafrika läänerannikul
* [[aafrika lõimuim]] (''Monomitopus metriostoma''), sgk madukalalased
* [[aafrika maukkala]] (''Lamprogrammus exutus''), sgk madukalalased
* [[aafrika psettood]] (''Psettodes belcheri''), sgk ''[[Psettodidae]]'', Atlandi ookeanis Aafrika läänerannikul 
* [[aafrika sulgselgkala]] (''Papyrocranus afer'', ''Notopterus afer''), sgk ''[[Notopteridae]]'', Lääne-Aafrikas
* [[aasia kärsskala]] (''Mastacembelus armatus''), sgk ''[[Mastacembelidae]]'', Kagu-Aasias 
* [[aasia meritint]] (''Osmerus eperlanus dentex''), [[meritint|meritindi]] alamliik, sgk [[tintlased]]
* [[aasia noolhammaslest]] (''Astheresthes evermanni''), sgk [[lestlased]]
* [[aasia pompaano]] (''Trachinotus bailloni''), sgk [[hobumakrellased]]
* [[aasia psettood]] (''Psettodes erumei'') 
* [[aasia rombkala]] (''Bothus myriaster'')
* [[aasia süstikkala]] (''Branchiostoma belcheri'')
* [[aasovi pusanok]] (''Alosa caspia tanaica''), sgk [[heeringlased]]
* [[abakala]] (''Abramis ballerus''), sgk [[karpkalalased]], Eestis välja surnud
* [[abrau tülka]] (''Clupeonella abrau''), sgk [[heeringlased]]
* [[abüssaali poormadulik]] (''Porogadus abyssalis'')
* [[abüssaali süvanirk]] (''Holcomycteronus profundissimus'' (''Bassogigas profundissimus''))
* ''[[Acanthopterygii]]'', ülemselts
*''[[Acentronurinae]]'', tunnustamata alamsugukond, sgk [[merinõellased]]
* [[achilleuse kirurgkala]] (''Acanthurus achilles''), sgk [[kirurgkalalased]]
* [[admiralkala]] (''Otolithoides''), selts, sgk [[kotkaskalalased]]
* [[adrianikala]] (''Adrianichthys''), perekond 
* [[adrukala]] (''Fucomimus mus''), sgk [[klinuskalalased]]
* [[aeruimnirk]] (''Eretmichthys pinnatus'')
* [[agassizi hologaster]] (''Chologaster agassizi'')
* [[agrahani aloosa]] (''Alosa brashnikovi agrachanica'')
* [[ahvangerjas]] (''Simenchelys parasitica'')
* [[ahven]] (''Perca fluviatilis''), sgk [[ahvenlased]]
* [[ahven (perekond)|ahven]] (''Perca''), perekond, sgk [[ahvenlased]]
* [[ahvenalised]] (''Perciformes''), selts
* [[ahvenrüühärg]] (''Percis japonicus'')
* [[ainulaik-uusnirk]] (''Neobythites monocellatus'')
* [[ainulõug]] (''Monognathus'')
* [[ainuoga]] (''Psylecephalus barbatus'')
* [[aiu]] (''Plecoglossus altivelis'')
* [[alabes]] (''Alabes'')
* [[alakoon]] (''Hyporhamphus sajori'')
* [[alaska ogapõsk]] (''Sebastolobus alaskanus'')
* [[alasuusäga]] (''Hypostomus'')
* [[alaśa]] (''Sardinella aurita'')
* [[alazani kõhrsuu]] (''Chondrostoma schmidti'')
* [[albatrosskala]] (''Albatrossia pectoralis'')
* [[alcocki uusnirk]] (''Neobythites alcocki'')
* [[aldrovandia]] (''Aldrovandia'')
* [[alglaternkala]] (''Protomyctophum'')
* [[alektriin]] (''Alectrias alectrolophus'')
* [[alett]] (''Tetragonurus'')
* [[aleuudi huntsuu]] (''Lyconectes aleutensis'')
* [[alfonso-limapea]] (''Beryx decadactylus'')
* [[alligaatorhai]] (''Echonorhinus brucus'')
* [[allosmer]] (''Allosmerus elongatus'')
* [[aloosa]] (''Alosa'')
* [[altai osman]] ehk harilik mägiteib (''Oreoleuciscus potanini'')
* [[amarsip]] (''Amarsipus carlsbergi'')
* [[ameerika aloosa]] ehk harilik šed (''Alosa sapidissima'')
* [[ameerika angerjas]] (''Anguilla rostrata'')
* [[ameerika emakala]] (''Zoarces americanus'')
* [[ameerika harjus]] (''Thymallus signifer'')
* [[ameerika haug]] (''Esox americanus'')
* [[ameerika härjapearai]] (''Rhinoptera bonasus'')
* [[ameerika ingelhai]] (''Squatina dumeril'')
* [[ameerika jõesilm]] (''Lampetra ayresuu'')
* [[ameerika karelest]] (''Hippoglossoides platessoides platessoides'')
* [[ameerika kivikoha]] (''Epinephelus morio'')
* [[ameerika koerkala]] (''Umbra limi'')
* [[ameerika kärphai]] (''Mustelus canis'')
* [[ameerika latikad]] (''Notemigonus'')
* [[ameerika liitlõpus]] (''Synbranchus marmoratus'')
* [[ameerika luts]] (''Urophycis'')
* [[ameerika lõimuim]] (''Monomitopus americanus'')
* [[ameerika meriahven]] (''Sebastes fasciatus'')
* [[ameerika merijänes]] (''Hydrolagus colliei'')
* [[ameerika merikurat]] (''Lophius americanus'')
* [[ameerika noolhamaslest]] (''Astheresthes stomias'')
* [[ameerika ojasilm]] (''Lampetra wilderi'')
* [[ameerika paalia]] ehk oja-mägihõrnas (''Salvelinus fontinalis''), sgk [[lõhelased]]
* [[ameerika purihärg]] (''Nauthichthys oculofasciatus'')
* [[ameerika rullsiig]] (''Coregonus cylindraceus quadrilateralis'')
* [[ameerika süvaangerjas]] (''Synaphobranchus infernalis'')
* [[ameerika terpuug]] (''Hexagrammos decagrammus'')
* [[ameerika ulvaaria]] (''Ulvaria subbifurcata'')
* [[ameerika vrakkahven]] (''Polyprion americanus'')
* [[ameerikasilm]] (''Ichthyomyzon'')
* [[ameerikasärg]] (''Hesperoleucus'')
* [[amfioksides]] (?)
* [[amfiibkala]] (?)
* [[ammhai]] (''Ginglymostoma cirratum'')
* [[amuuri-hiina sasaan]] (?)
* [[amuuri idatrulling]] (''Lefua costata'')
* [[amuuri lepamaim]] (?)
* [[amuuri harjus]] (?)
* [[amuuri haug]] (?)
* [[amuuri lõunasäga]] (?)
* [[amuuri mustkõht]] (?)
* [[amuuri säinas]] (''Leuciscus waleckii'')
* [[amuuri sälkmokk]] (?)
* [[amuuri tuur]] (?)
* [[andamani pugalnirk]] (''Spottobrotula mahodadi'')
* [[andamani uusnirk]] (''Neobythites andamanensis'')
* [[angaraa omul]] (?)
* [[angerhunt]] (?)
* [[angerjalised]] (''Anguilliformes''), selts
* [[angerjas]] (''Anguilla anguilla''), sgk [[angerlased]]
* [[angerjas (perekond)|angerjas]] (''Anguilla''), perekond, sgk [[angerlased]]
* [[angerlased]] (''Anguillidae''), sugukond
* [[angerlimakala]] (?)
* [[angersaba]] (?)
* [[angersabasäga]] (?)
* [[angersäga]] (''[[Clarias gariepinus]]'')
* [[anšoovis]] (''Engraulis encrasicholus''), sgk [[anšoovislased]]
* [[anšooviskarp]] (?)
* [[anšoovistülka]] (?)
* [[antarktika elektronkala]] (?)
* [[antarktika hõbekülg]] (?)
* [[antarktika kihvkala]] (?)
* [[antarktika merivärten]] (?)
* [[antarktika pikksaba]] (?)
* [[antigonia]] (?)
* [[antiloop-kõversarv]] (?)
* [[antimora]] (?)
* [[antsüluslest]] (?)
* [[antšoa]] (?)
* [[antšovet]] (?)
* [[aprion]] (?)
* [[araabia kõverlõugheeringas]] (?)
* [[araali iherus]] (?)
* [[araali lõuna-luukarits]] (?)
* [[araali pardkala]] (?)
* [[araali särg]] (?)
* [[arakaan]] (?)
* [[arapaima]] (''Arapaima gigas''), sgk [[luukeellased]]
* [[arenka]] (?)
* [[argentiina anšoovis]] (''Engraulis anchoita''), sgk [[anšoovislased]]
* [[argentiina heeringas]] (?)
* [[argentiina merluus]] (?)
* [[argentiina piitsmerluus]] (?)
* [[argentiina umbriin]] (?)
* [[ariomm]] (?)
* [[aristotelese lõunasäga]] (?)
* [[arhaamia]] (?)
* [[arktika hõbekülg]] (?)
* [[arktika paalia]] ehk mägihõrnas (''Salvelinus alpinus''), sgk [[lõhelised]]
* [[arktika rihmkala]] (?)
* [[arktiline kiiverhärg]] (?)
* [[armeenia pisisäga]] (?)
* [[arnoldi kopella]] (?)
* [[arrip]] (?)
* [[aserbaidžaani särg]] (?)
* [[astelrai]] (''Dasyatis''), perekond, sgk  [[astelrailased]]
* [[astelselg]] (?)
* [[astrabadi pusanok]] (?)
* [[asunik-madukala]] (''Ophidion metoecus'')
* [[ateriin]] (?)
* [[atlandi diogeneskala]] (''Diogenichthys atlanticus'')
* [[atlandi ebanugishai]] (?)
* [[atlandi haunaks]] (''Chaunax suttkusi'')
* [[atlandi heeringas]] (''Clupea harengus''), sgk [[heeringlased]]
* [[atlandi heeringhai]] (''Lamna nasus''), sgk [[heeringhailased]], Atlandi ookeani parasvöötmes
* [[atlandi habehai]] (''Isurus oxyrinchus''), sgk [[heeringhailased]], Atlandi ookeanis
* [[atlandi juushärg]] (''Hemitripterus americanus'')
* [[atlandi jõeanšoovis]] (''Lycengraulis grossidens'')
* [[atlandi jõhvangerjas]] (''Gordiichthys irretitus'')
* [[atlandi kakspoisur]] (''Polymixia nobilis'')
* [[atlandi karekojus]] (''Spiniphryne gladisfenae'')
* [[atlandi kiirdangerjas]] (''Acromycter atlanticus'')
* [[atlandi kiitsaknirk]] (''Penopus microphthalmus'')
* [[atlandi kokorell]] (''Coccorella atlantica'')  
* [[atlandi labrisoom]] (''Labrisomus nuchipinnis'')
* [[atlandi liimukangerjas]] (''Phaenomonas longissima'')
* [[atlandi makohai]] (?)
* [[atlandi matšueel]] (''Opisthonema oglinum'')
* [[atlandi meriketas]] (''Chaetodipterus faber'')
* [[atlandi merilatikas]] (''Brama brama'')
* [[atlandi merilest]] (?)
* [[atlandi merisarvik]] (''Mobula hypostoma'')
* [[atlandi minkhai]] (''Paragaleus pectoralis'')
* [[atlandi mintai]] (''Theragra finnmarchica'')
* [[atlandi muikangerjas]] (''Promyllantor atlanticus'')  
* [[atlandi musthai]] (''Apristurus laurussonii'')  
* [[atlandi nansenikala]] (''Nansenia atlantica'')
* [[atlandi nirkkala]] (''Brotula barbata'')
* [[atlandi nokistont]] (''Rhinochimaera atlantica'')
* [[atlandi peitsilmkala]] (''Bathymicrops regis'')
* [[atlandi pelamiid]] (''Sarda sarda'')
* [[atlandi pikksauruskala]] (''Scopelosaurus argenteus'') 
* [[atlandi pisitursk]] (''Microgadus tomcod'')
* [[atlandi polaarhai]] (''Somniosus microcephalus'')
* [[atlandi purikala]] (''Istiophorus albicans''), sgk [[purikalalased]]
* [[atlandi saagsabahai]] (''Galeus atlanticus'')
* [[atlandi sarvpeakala]] (''Icelus bicornis'')
* [[atlandi seanina]] (''Lethrinus atlanticus'')
* [[atlandi-skandinaavia heeringas]] (?)
* [[atlandi siilikhammas]] (''Echiodon drummondii'')
* [[atlandi siilpikksaba]] (''Echinomacrurus mollis'')
* [[atlandi siugmureen]] (''Anarchias euryurus'')
* [[atlandi suursilmkala]] (''Pempheris schomburgkii'')
* [[atlandi tarpoon]] (''Megalops atlanticus'')
* [[atlandi tursk]] ehk kabeljoo (''Gadus morhua''), sgk [[tursklased]]
* [[atlandi tuulehaug]] (?)
* [[atlandi tuur]] (''Acipenser sturio''), sgk [[tuurlased]]
* [[atlandi uusharriott]] (?)
* [[atlandi valevnirk]] (''Leucicorus atlanticus'')
* [[atlandi vintaloosa]] (?)
* [[atlandi väiketuun]] (''Euthynnus alletteratus'')
* [[atlandi üksuimkeel]] (''Monochirus hispidus'')
* [[atlandi ümarheeringas]] (''Etrumeus sadina'')
* [[atopomükter]] (?)
* [[aunas]] e. suursuu forellahven (''Micropterus salmoides'')
* [[austraalia anšoovis]] (?)
* [[austraalia girell]] (?)
* [[austraalia habehai]] (''Orectolobus maculatus'') sgk [[habehailased]], Austraalia ümbruse vetes
* [[austraalia heeringake]] (?)
* [[austraalia kardinalahven]] (?)
* [[austraalia kopskala]] (?)
* [[austraalia kõverlõugheeringas]] (?)
* [[austraalia käbikala]] (?)
* [[austraalia latikahven]] (?)
* [[austraalia liivhai]] (''Carcharias arenarius''), sgk [[liivhailased]], Austraalia ümbruse vetes
* [[austraalia lõunatint]] (?)
* [[austraalia madukala]] (''Ophidion genyopus'')
* [[austraalia makrell]] (?)
* [[austraalia mora]] (?)
* [[austraalia narmaskala]] (''Phycodurus eques''), sgk [[merinõellased]]
* [[austraalia poolharjus]] (?)
* [[austraalia pärlahven]] (?)
* [[austraalia saagrai]] (?)
* [[austraalia sardinops]] (?)
* [[austraalia sarvpõsk]] (?)
* [[austraalia süvakomeet]] (''Benthocometes australiensis'')
* [[austraalia teravninakala]] (?)
* [[austraalia tuun]] (?)
* [[austraalia tähnliivaahven]] (?)
* [[austraalia uusnirk]] (''Neobythites australiensis'')
* [[avamere ateriin]] (?)
* [[avavee töntsaknirk]] (''Pycnocraspedum squamipinne'')

==B==
* [[badis]] (?)
* [[bahama töntsaknirk]] (''Pycnocraspedum phyllosoma'')
* [[bahama uusnirk]] (''Neobythites multidigitatus'')
* [[bahtak]] (?)
* [[baikali omul]] (?)
* [[baikali siig]] (?)
* [[balhaši ahven]] (?)
* [[balhaši marinka]] (?)
* [[balti heeringas]] (?)
* [[barburiis]] (?)
* [[barguzini siig]] (?)
* [[barrakuuda]] (?)
* [[barramunda]] (?)
* [[bartschi haugnirk]] (''Luciobrotula bartschi'')
* [[bartoni kilprüühärg]] (?)
* [[bedootsia]] (?)
* [[beluuga]] (''Huso huso''), sgk [[tuurlased]]
* [[belvitsa]] (?)
* [[bengali angerjas]] (?)
* [[bengali liitlõpus]] (?)
* [[bengali lõimuim]] (''Monomitopus conjugator'')
* [[bentosaurus]] (?)
* [[bergi kõversuu]] (?)
* [[bergi teib]] (?)
* [[bermuuda kloaagikala]] (?)
* [[bermuuda papagoikala]] (?)
* [[bermuuda sardinell]] (?)
* [[berš]] (?)
* [[besnardia]] (?)
* [[bester]] (?)
* [[besuugo]] (?)
* [[binokkelkala]] (?)
* [[biplaankala]] (?)
* [[birma guduud]] (?)
* [[biwa lõunasäga]] (?)
* [[bokatšio]] (?)
* [[bombiil]] (?)
* [[bonga]] (?)
* [[bootsia]] (?)
* [[boro]] (?)
* [[borofrüün]] (?)
* [[brasiilia haugnirk]] (''Luciobrotula brasiliensis'')
* [[brasiilia kilpsägake]] (?)
* [[brasiilia oganina]] (''Lepophidium collettei'')
* [[brasiilia rohesilm]] (?)
* [[brasiilia sardinell]] (?)
* [[brasiilia uusnirk]] (''Neobythites braziliensis'')
* [[bražnikovi aloosa]] (?)
* [[briljantahven]] (?)
* [[bruce'i süvanirk]] (''Holcomycteronus brucei'')
* [[brunswigi maukkala]] (''Lamprogrammus brunswigi'')
* [[burgeri imisuu]] (?)

==C==
* ''[[Carcharhinus melanopterus]]'', sgk ''[[Carcharhinidae]]''
* [[Chaperi lamepeafundulus]] (?)
* [[Chaplini oganäsapea]] (?)
* [[Clarki lõhe]] (?)
* [[coheni haugnirk]] (''Luciobrotula coheni'')
* [[Cuvier' alett]] (?)

==D==
* [[Daanio, malabari]] (?)
* [[Dagestani pardkala]] (?)
* [[dallia]] (?)
* [[Dana hiidsuu]] (''Chauliodus danae''), sgk [[nõelsuulased]]
* [[dannevigia]] (''Dannevigia tusca'')
* [[darter]] (?)
* [[davatšan]] (?)
* [[dialomm]] (?)
* [[diksonikala]] (?)
* [[diktüosoom]] (?)
* [[Dinotopterus]] (?)
* [[Diogeneskala]] (?)
* [[Disparkala]] (?)
* [[Ditreem]] (?)
* [[Ditropkala]] (?)
* [[Dolgi aloosa]] (?)
* [[Dollarsalmler]] (?)
* [[Doonau lõhe]] (?)
* [[Doonau taimen]] (?)
* [[Doraado]] (?)
* [[Drakonet]] (?)
* [[Drjagini paalia]] (?)
* [[Džordonhärg]] (?)
* [[Dumerili tõrviksilm]] (?)
* [[Dvinaa heeringas]] (?)

==E==
* [[ebaharjus]] (?)
* [[ebaheeringas]] (?)
* [[ebaimikala]] (?)
* [[ebajääkala]] (?)
* [[ebakammeljas]] (?)
* [[ebaklinus]] (?)
* [[ebakolmoga]] (?)
* [[ebakotkaskala]] (?)
* [[ebakõversarvlane]] (?)
* [[ebalasntuur]] (?)
* [[ebamõrukas]] (?)
* [[ebanugishai]] (?)
* [[ebaogaselg]] (?)
* [[ebapaltus]] (?)
* [[ebapikksaba]] (?)
* [[ebarasboora]] (?)
* [[ebarünt]] (?)
* [[ebaseriool]] (?)
* [[ebasilmkala]] (?)
* [[ebasinikala]] (?)
* [[ebasulgselg]] (?)
* [[ebasultan]] (?)
* [[eesaasia hink]] (?)
* [[eeselkala]] (''Acanthonus armatus'')
* [[ekvatoriaalne süvanirk]] (''Holcomycteronus aequatoris'')
* [[elektriangerjas]] (''Eelectrophorus electricus'')
* [[elektrirai]] (''Torpedo marmorata''), sgk [[elektrirailased]]
* [[elektrisäga]] (?)
* [[elektronkala]] (?)
* [[elevantkala]] (?)
* [[elops]] (?)
* [[emakala]] (''Zoarces viviparus''), sgk [[emakalalased]]
* [[enseeli pusanok]] (?)
* [[ernogramm]] (?)
* [[eso-merisaurus]] (?)
* ''[[Etroplus]]'', perekond, sgk [[kirevahvenlased]], Indias ja Sri Lankal 
* [[eumesogramm]] (?)
* [[euroopa aloosa]] (?)
* [[euroopa anšoovis]] (?)
* [[euroopa ateriin]] (?)
* [[euroopa emakala]] (''Zoarces viviparus'')
* [[euroopa harjus]] (?)
* [[euroopa ingelhai]] (?)
* [[euroopa ja kaukaasia sasaan]] (?)
* [[euroopa jõesilm]] (?)
* [[euroopa karelest]] (?)
* [[euroopa kilu]] (?)
* [[euroopa koerkala]] (?)
* [[euroopa kotkakeel]] (?)
* [[euroopa kulleskala]] (''Liparis liparis'')
* [[euroopa merikurat]] (''Lophius piscatorius''), sgk [[merikuratlased]]
* [[euroopa meritint]] (?)
* [[euroopa meritont]] (?)
* [[euroopa merlang]] (?)
* [[euroopa merluus]] (?)
* [[euroopa nolgus]] (?)
* [[euroopa paalia]] (?)
* [[euroopa paelkala]] (?)
* [[euroopa pärgkala]] (?)
* [[euroopa rääbis]] (?)
* [[euroopa rüühärg]] (?)
* [[euroopa sisalikkala]] (?)
* [[euroopa süsikas]] ehk pollak (''Pollachius pollachius''), sgk tursklased, Eestis haruldane
* [[euroopa süstikkala]] (?)
* [[euroopa süvaangerjas]] (?)
* [[euroopa säga]] (?)
* [[euroopa teib]] (?)
* [[euroopa tähetarkkala]] (?)
* [[evermanell]] (?)

==F==
* [[fahak]] (''Tetraodon lineatus''), sgk ''Tetraodontidae''
* [[falloskala]], perekond (''Phallostethus'') 
* [[falloskurk]], perekond (''Gulaphallus'')
* [[fidži uusnirk]] (''Neobythites fijiensis'')
* [[filipiini seanina]] (?) 
* [[filipiini troopikamakrell]] (?) 
* [[florida okaskõht]] (?) 
* [[forellahven]] (?) 
* [[forell]] (''Salmoninae'') 
* [[forellkopeina]] (?) 
* [[forell-röövpardkala]] (?) 
* [[formio]] (?) 
* [[formoosa]] (?) 
* [[forsteri kräsuuim]] (?) 
* [[fotostüül]] (?)
* [[franzi uusnirk]] (''Neobythites franzi'')
* [[fundulus]] (?)

==G==
* [[galaks]] (?) 
* [[galapagose dialomm]] (?) 
* [[gambuusia]] (?) 
* [[garibaldikala]] (?) 
* [[gaviaalangerjad]] (?) 
* [[gegarkun]] (?) 
* [[gempüül]] (?) 
* [[Gilberti poolsoomushärg]] (?) 
* [[girell]] (?) 
* [[gissu]] (?) 
* [[gomfoos]] (?) 
* [[gonialoosa]] (?) 
* [[gorbuuša]] (''Oncorhynchus gorbuscha''), sgk [[lõhelased]] 
* [[Grigorjevi ridakala]] (?) 
* [[grunjoon]] (?) 
* [[guakamaia]] (?) 
* [[guduus]] (?) 
* [[gupi]] (''Poecilia reticulata'')
* [[guraami]] (?) 
* [[guudikala]] (?) 
* [[Güntheri hiigelfundulus]] (?)
* [[galathea nõonirk]] (''Abyssobrotula galatheae'')
* [[galathea vaalnirk]] (''Bassozetus galatheae'')
* [[garmani lõimuim]] (''Monomitopus garmani'')
* [[gilli jämenirk]] (''Bassogigas gillii'')
* [[gloria uusnirk]] (''Neobythites gloriae'')
* [[gomoni angernirk]] (''Enchelybrotula gomoni'')
* [[gregory niituimnirk]] (''Dicrolene gregoryi'')
* [[guajaana madukala]] (''Ophidion guianense'')
* [[güntheri poormadulik]] (''Porogadus guentheri'')

==H==
* [[haardsabanõel]] (?) 
* [[habehai]] (''Orectolobus'') 
* [[habemik nirkkala]] (''Brotula multibarbata'')
* [[habemik poisehärg]] (?) 
* [[haberünt]] (?) 
* [[haberüühärg]] (?) 
* [[habras maukkala]] (''Lamprogrammus fragilis'')
* [[hadarõ siig]] (?) 
* [[haihoidja]] (?) 
* [[hailaadsed]] (''Selachomorpha''), ülemselts
* [[haipea-pisinappkõht]] (?) 
* [[haipikksaba]] (?) 
* [[haisabarai]] (?)
* ''[[Haliichthys]]'', perekond, sgk [[merinõellased]]
* ''[[Haliichthys taeniophorus]]'', sgk [[merinõellased]]
* [[hallhai]] (''Carcharhinus'') 
* [[halett]] (?) 
* [[hall ingelkala]] (?) 
* [[hall lüürakala]] (?) 
* [[hall merikukk]] (?) 
* [[hall müntkala]] (?) 
* [[hall nototeenia]] (?) 
* [[hall ogaselg]] (?) 
* [[hall riffahven]] (?) 
* [[hallselg-aloosa]] (?) 
* [[hall tömppeakala]] (?) 
* [[hall varjukala]] (?) 
* [[hall ümarküüskala]] (?) 
* [[hambuline meritint]] (?)
* [[hambutu lodevmadusk]] (''Apagesoma edentatum'')
* [[hammasahven]] (?) 
* [[hammassateriin]] (?) 
* [[hammaskarbilised]] (?) 
* [[hammaskardinal]] (?) 
* [[hammaskärsskala]] (?) 
* [[hammaspikksaba]] (?) 
* [[hammassalmler]] (?) 
* [[hammassäga]] (?) 
* [[hammassärg]] (?) 
* [[hammustav silepeamureen]] (?) 
* [[hamsa]] (?) 
* [[haratsiinlased]] (?) 
* [[hariahven]] (?) 
* [[harikala]] (?)
* [[ahven|harilik ahven]] (''Perca fluviatilis''), sgk [[ahvenlased]] 
* [[harilik amfiibkala]] (''Amphipnous cuchia'') 
* [[harilik angerjas]] (?) 
* [[harilik antšoa]] (?) 
* [[harilik astelrai]] (''Dasyatispastinaca'' e. ''Trygon pastinaca''), sgk [[astelrailased]], Atlandi idaosas ja Vahemeres
* [[harilik fundulus]] (?) 
* [[harilik gambuusia]] (?) 
* [[harilik elektrirai]] (?) 
* [[harilik elops]] (?) 
* [[harilik habehai]] (?) 
* [[harilik hammaskärsskala]] (?) 
* [[harilik haug]] (?) 
* [[harilik heeringhai]] (?)
* [[harilik heeringakuningas]] (?) 
* [[harilik hiidlest]] (?) 
* [[harilik hiidsaba]] (?) 
* [[harilik hiidsuu]] (''Chauliodus sloani''), sgk [[hiidsuulased]] 
* [[harilik hink]] (?) 
* [[harilik huntheerinas]] (?) 
* [[harilik hõbekoger]] (?) 
* [[harilik hõbesilm]] (?) 
* [[harilik imikarp]] (?) 
* [[harilik juushärg]] (?) 
* [[harilik jäätursk]] (?) 
* [[harilik kammeljas]] (''Psetta maxima''), sgk [[kammellased]] 
* [[harilik karelest]] (?) 
* [[harilik kass-säga]] (?) 
* [[harilik kefaal]] (?) 
* [[harilik kiisk]] (?) 
* [[harilik koerhai]] (''Scyliorhinus canicula''), sgk [[koerhailased]]
* [[harilik koger]] (?) 
* [[harilik koha]] (?) 
* [[harilik kohversäga]] (?) 
* [[harilik kotkaskala]] (?) 
* [[harilik kotkasrai]] (?) 
* [[harilik kroomkala]] (?) 
* [[harilik kuldmakrell]] (?) 
* [[harilik kuuppea]] (?) 
* [[harilik kõblasnina]] (?) 
* [[harilik kõhrsuu]] (?) 
* [[harilik kõversaba]] (?) 
* [[harilik käharuim]] (?) 
* [[harilik küttkala]] (?) 
* [[harilik lameninahai]] (''Notorhynchus platycephalus''), sgk [[härghailased]], Vaikse ookeani lääneosas ja India ookeanis
* [[harilik lasntuur]] (?) 
* [[harilik lepamaim]] (?) 
* [[harilik lihhia]] (?) 
* [[harilik liivaahven]] (?) 
* [[harilik liivalest]] (?) 
* [[harilik liivhai]] (''Carcharias taurus''), sgk [[liivhailased]], Atlandi ookeanis ja Vahemeres
* [[harilik limapea]] (?) 
* [[harilik linthaug]] (?) 
* [[harilik lippkarp]] (?) 
* [[harilik luukarits]] (?) 
* [[harilik lõunatint]] (?) 
* [[harilik madulõugkala]] (?) 
* [[harilik madukala]] (''Ophidion rochei'')
* [[harilik madunõel]] (?) 
* [[makrell|harilik makrell]] (''Scomber scombrus'')
* [[harilik marinka]] (?) 
* [[harilik mereangerjas]] (?) 
* [[harilik merihunt]] (?) 
* [[harilik merijunkur]] (?)           
* [[harilik merilabidas]] (?)  
* [[harilik merilohe]] (?) 
* [[harilik merinõel]] (?) 
* [[harilik meripoisur]] (?) 
* [[harilik meripuuk]] (?) 
* [[harilik meriroosahven]] (''Amphiprion ocellaris''), sgk ''Pomacentridae'' 
* [[harilik merisultan]] (?) 
* [[harilik meritint]] (?) 
* [[harilik molva]] (?) 
* [[harilik mudahüpik]] (?) 
* [[harilik mudamaim]] (?) 
* [[harilik mõrukas]] (?) 
* [[harilik mägiteib]] (?) 
* [[harilik nandus]] (?) 
* [[harilik nappkala]] (?) 
* [[harilik nark]] (?) 
* [[harilik niitangerjas]] (?) 
* [[harilik niitpuri]] (?) 
* [[harilik nipsviidikas]] (''Hemiculter leucisculus'') 
* [[harilik niitpuri]] (?) 
* [[harilik noolhaug]] (?) 
* [[harilik nugaviidikas]] (?) 
* [[harilik odapoolkoon]] (?) 
* [[harilik ogahai]] ehk katraan (''Squalus acanthias''), sgk [[ogahailased]] 
* [[harilik ogalik]] (?) 
* [[harilik ogaselg]] (?) 
* [[harilik ogavarblane]] (?) 
* [[harilik pagrus]] (?)
* [[harilik pakslaup]] (''Hypophthalmichthys molitrix''), sgj [[karpkalalased]] 
* [[harilik parasudis]] (?) 
* [[harilik pardkala]] (?) 
* [[harilik peetrikala]] (?) 
* [[harilik peitelhammasahven]] (?) 
* [[harilik pihklane]] (?) 
* [[harilik pikksauruskala]] (?) 
* [[harilik polaarlest]] (?) 
* [[harilik puhverkala]] (?) 
* [[harilik päikeseahven]] (?) 
* [[harilik päriskolmuim]] (?) 
* [[harilik pääsukala]] (''Exocoetus volitans''), sgk [[pääsukalalased]] 
* [[harilik ramul]] (?) 
* [[harilik rebashai]] (''Alopias vulpinus''), sgk [[rebashailased]], kõikides ookeanides subtroopikas
* [[harilik riffahven]] (?) 
* [[harilik rohesilm]] (?) 
* [[harilik roojakala]] (?) 
* [[harilik roosärg]] (?) 
* [[harilik rünt]] (?) 
* [[harilik saagrai]] (''Pristis pristis''), sgk [[saagrailased]] 
* [[harilik saira]] (?)  
* [[harilik sasaan]] (?) 
* [[harilik sigarstauriid]] (?) 
* [[harilik siig]] (?) 
* [[harilik siilkala]] (?) 
* [[harilik silepeamureen]] (?) 
* [[harilik sirpuim]] ehk skalaar (''Pterophyllum scalare''), sgk [[ahvenalised]] 
* [[harilik sisalikkala]] (?) 
* [[harilik siugkala]] (?) 
* [[harilik soomuslest]] (''Limanda limanda''), sgk [[lestlased]] 
* [[harilik stauriid]] (?) 
* [[harilik sulgselgkala]] (?) 
* [[harilik suursilmahven]] (?) 
* [[harilik sulgsilmkala]] (?) 
* [[harilik säga]] (?) 
* [[harilik säinas]] (?) 
* [[harilik särg]] (?) 
* [[harilik süstikahven]] (?) 
* [[harilik šed]] (?) 
* [[harilik šindleeria]] (?)
* [[harilik taarnakala]] (''Bathyonus caudalis'')
* [[harilik taimen]] (?) 
* [[harilik teib]] (?) 
* [[harilik teravsabaangerjas]] (?) 
* [[harilik tiibhobu]] (?) 
* [[harilik tiigerahven]] (?) 
* [[harilik tippviidikas]] (?) 
* [[harilik troopikatursk]] (?) 
* [[harilik trulling]] (''Barbatula barbatula''), sgk [[trullinglased]] 
* [[harilik tumehai]] (?) 
* [[harilik tuulehaug]] (?) 
* [[harilik tuun]] (?) 
* [[harilik tõugjas]] (?) 
* [[harilik tõrviksilm]] (?) 
* [[harilik tömpninaheeringas]] (?) 
* [[harilik uriseja]] (?) 
* [[harilik vasarhai]] (?) 
* [[harilik vesihunt]] (?) 
* [[harilik viidikas]] ehk viidikas (''Alburnus alburnus''), sgk [[karpkalalased]] 
* [[harilik viilkala]] (?) 
* [[harilik viissõrmkala]] (?) 
* [[harilik vimb]] (?) 
* [[harilik vingerjas]] (?) 
* [[harilik võikala]] (?) 
* [[harilik värtenkala]] (?) 
* [[harilik vöötsabatetra]] (?) 
* [[hari-madukala]] (''Ophidion josephi'')
* [[harirobalo]] (?)
* [[harisoomuskala]] (?) 
* [[harjashammas]] (?) 
* [[harjus]] (?) 
* [[harriott]] (?) 
* [[hassankuli aloosa]] (?) 
* [[hatõss]] (?) 
* [[haudesäga]] (?) 
* [[haug]] (''Esox lucius''), sgk [[hauglased]] 
* [[haugilised]] (''Esociformes''), selts
* [[hauglased]] (''Esocidae''), sugukond
* [[haugangerjas]] (?) 
* [[haugfundulus]] (?) 
* [[haugharatsiin]] (?) 
* [[haugjääkala]] (?) 
* [[haugmarinka]] (?) 
* [[haugtõugjas]] (?) 
* [[haunaks]] (?) 
* [[havai elops]] (?) 
* [[havai haugnirk]] (''Luciobrotula lineata'')
* [[havai hobumakrell]] (?) 
* [[havai kirurgkala]] (?) 
* [[havai läikahven]] (?) 
* [[havai merihuulkala]] (?) 
* [[havai suursilmahven]] (?) 
* [[havai teravninakala]] (?) 
* [[havai töntsaknirk]] (''Pycnocraspedum armatum'')
* [[havai vagelangerjas]] (?) 
* [[heeringahai]] (?) 
* [[heeringake]] (?) 
* [[heeringakuningas]] (?) 
* [[heeringalised]] (''Clupeiformes''), selts
* [[heeringas]] (?) 
* [[heleahven]] (?) 
* [[hele liivaahven]] (?) 
* [[hele umbriin]] (?) 
* [[helendkõht]] (?) 
* [[helendusahven]] (?) 
* [[helendusõgija]] (?) 
* [[helendsuu]] (?)
* [[hele oganina]] (''Lepophidium kallion'')
* [[helelaik-uusnirk]] (''Neobythites sivicola'')
* [[helepruun sirembo]] (''Sirembo wami'')
* [[heleuim-koha]] (?) 
* [[helkiv pisidaanio]] (?) 
* [[heninguano]] (?) 
* [[herzensteini kiiverhärg]] (?) 
* [[herzensteini piitssäga]] (?) 
* [[heterostihh]] (?) 
* [[hiid-admiralkala]] (?) 
* [[hiidahven]] (?) 
* [[hiidgalaks]] (?) 
* [[hiidhai]] (''Cetorhinus maximus''), sgk [[hiidhailased]] 
* [[hiid-heterostihh]] (?) 
* [[hiid-hobumakrell]] (?) 
* [[hiidhuulkala]] (?) 
* [[hiidimikõht]] (?)
* [[hiidkarp]] (?)
* [[hiid-kivikoha]] (?)
* [[hiid-klinuskala]] (?)
* [[hiidkurtus]] (?)
* [[hiidlest]] (?)
* [[hiid-madupea]] (?)
* [[hiidmudil]] (?)
* [[hiid-mõrtsukhai]] (?)
* [[hiid-noolhaug]] (?)
* [[hiidräim]] (?)
* [[hiidsaba]] (?)
* [[hiid-sarvikrai]] (?)
* [[hidseriool]] (?)
* [[hiidsoomussuu]] (?)
* [[hiidsuu]] (?)
* [[hiid-tömpsabarai]] (?)
* [[hiid-vasarhai]] (?)
* [[hiigeltundel]] (?)
* [[hiigelfundulus]] (?)
* [[hiigelhai]] (?)
* [[hiigelkala]] (?)
* [[hiina ahven]] (?)
* [[hiina hõbekoger]] (?)
* [[hiina peegelkala]] (?)
* [[hiina seanina]] (?)
* [[hiina säga]] (?)
* [[hiina uusnirk]] (''Neobythites sinensis'')
* [[hikkorialoosa]] (?)
* [[hilgendorfi liftahven]] (?)
* [[hilsa]] (?)
* [[hime]] (?)
* [[hink]] (''Cobitis taenia''), sgk [[hinklased]]
* ''[[Hippocampinae]]'', alamsugukond, sgk [[merinõellased]]
* [[hirvkala]] (?)
* [[hirvepruun oganina]] (''Lepophidium profundorum'')
* [[hispaania hulksõrmkala]] (?)
* [[hobu-hõbekõht]] (?)
* [[hobu-kirjusalmler]] (?)
* [[hobumakrell]] (?)
* [[hobupardkala]] (?)
* [[hobugaster]] (?)
* [[Hopkinsi vöötpea]] (?)
* [[hubbsi oganina]] (''Lepophidium hubbsi'')
* [[Hubbsi tumekala]] (?)
* [[hubrechti niituimnirk]] (''Dicrolene hubrechti'')
* [[hulkoga]] (?)
* [[hulkoga-nolgus]] (?)
* [[hulkpoisur]] (?)
* [[hulksõrmkala]] (?)
* [[hulkuim]] (?)
* [[hulkur-harjashammas]] (?)
* [[huntahven]] (?)
* [[huntheeringas]] (?)
* [[huntmureen]] (?)
* [[huntsalmler]] (?)
* [[huntsuu]] (?)
* [[huul-hobupardkala]] (?)
* [[huulkala]] (?)
* [[huulkalake]] (?)
* [[huul-niitkala]] (?)
* [[huulrünt]] (?)
* [[hõbeahven]] (?)
* [[hõbeateriin]] (?)
* [[hõbedane lehtuim]] (?)
* [[hõbedane merinõel]] (?)
* [[hõbedane nikernirk]] (''Glyptophidium argenteum'')
* [[hõbedane noolhaug]] (?)
* [[hõbedane peegelkala]] (?)
* [[hõbedane peetrikala]] (?)
* [[hõbedane pootsmankala]] (?)
* [[hõbeheik]] (?)
* [[hõbejas oganina]] (''Lepophidium microlepis'')
* [[hõbekala]] (?)
* [[hõbekoger]] (''Carassius gibelio'', ''Carassius auratus gibelio''), sgk [[karpkalalased]]
* [[hõbekõht]] (?)
* [[hõbekülg]] (?)
* [[hõbeküür]] (?)
* [[hõbelaik-riffahven]] (?)
* [[hõbelõhe]] (?)
* [[hõbemerluus]] (?)
* [[hõbemõrukas]] (?)
* [[hõberünt]] (?)
* [[hõbesalmler]] (?)
* [[hõbesilm]] (?)
* [[hõbesõõrkala]] (?)
* [[hõbeteib]] (?)
* [[hõbeõng-linofrüün]] (?)
* [[hõljurkulleskala]] (?)
* [[hõljurmerivarblane]] (?)
* [[hõljurnirk]] (''Selachophidium guentheri'')
* [[hõrehammas-lükood]] (?)
* [[härghai]] (?)
* [[härjake]] (?)
* [[härjapearai]] (?)
* [[hüperoglüüf]] (?)
* ''[[Hyperoartia]]'', määratlemata takson

==I==
* [[Ida-Aafrika kärsskala]] (?)
* [[ida-angernirk]] (''Enchelybrotula paucidens'')
* [[Ida-Atlandi stromateus]] (?)
* [[idaheeringas]] (?)
* [[idahilsa]] (?)
* [[idailiša]] (?)
* [[idaindia tömpninaheeringas]] (?)
* [[idakala]] (?)
* [[idakerke lõõrinirk]] (''Ventichthys biospeedoi'')
* [[ida-lontmudil]] (''Proterorhinus nasalis''), sgk [[mudillased]] 
* [[idalõhe]] (?)
* [[ida-meriahven]] (?)
* [[ida-niituimnirk]] (''Dicrolene mesogramma'')
* [[ida-nirkkala]] 	(''Brotula clarkae'')
* [[ida-nosumadusk]] (''Barathrodemus nasutus'')
* [[idapelamiid]] (?)
* [[ida-sarvpeakala]] (?)
* [[idasiberi harjus]] (?)
* [[idasiberi jäätursk]] (?)
* [[idatrulling]] (?)
* [[ida-uimtiib]] (?)
* [[iherus]] vt meriforell
* [[Iiri vintaloosa]] (?)
* [[Ili marinka]] (?)
* [[Iliša]] (?)
* [[imeline falloskurk]] (''Gulaphallus mirabilis''), sgk ''[[Phallostethidae]]''
* [[imeuim]] (?)
* [[imihink]] (?)
* [[imikala]] (?)
* [[imikarp]] (?)
* [[imikõht]] (?)
* [[imisuu]] (?)
* [[imisäga]] (?)
* [[imperaator-ingelkala]] (?)
* [[India admiralkala]] (?)
* [[India amfiibkala]] (?)
* [[India ariomm]] (?)
* [[India ebaheeringas]] (?)
* [[India ebaimikala]] (?)
* [[India guduus]] (?)
* [[India hallhai]] (?)
* [[India hulksõrmkala]] (?)
* [[India kefaal]] (?)
* [[India klaasahven]] (?)
* [[India korineem]] (?)
* [[India kivikoha]] (?)
* [[India kuningmakrell]] (?)
* [[India korineem]] (?)
* [[India kurtus]] (?)
* [[India lamepea]] (?)
* [[India ookeani bombiil]] (?)
* [[India punnkala]] (?)
* [[India rombkala]] (?)
* [[India sigarstauriid]] (?)
* [[India sulgselgkala]] (?)
* [[india süvanirk]] (''Holcomycteronus pterotus'')
* [[India troopikamakrell]] (?)
* [[indopatsiifiline elops]] (?)
* [[indopatsiifiline tarpoon]] (?)
* [[ingelhai]] (?)
* [[ingelkala]] (?)
* [[ingel-liithammassäga]] (?)
* [[inka oganina]] (''Lepophidium inca'')
* [[Islandi-grööni tursk]] (?)
* [[Issõkkuli teib]] (?)
* [[Issõkkuli tšebak]] (?)
* [[ishan]] (?)
* [[Itaalia vintaloosa]] (?)
* [[Ivassi heeringas]] (?)

==J==
* [[jaapani alakoon]] (?)
* [[jaapani angerjas]] (?)
* [[jaapani anšoovis]] (?)
* [[jaapani biplaankala]] (?)
* [[jaapani ebasinikala]] (?)
* [[jaapani gissu]] (?)
* [[jaapani jõesilm]] (?)
* [[jaapani jämesabarai]] (?)
* [[jaapani habehai]] (?)
* [[jaapani haugangerjas]] (?)
* [[jaapani heeringake]] (?)
* [[jaapani helendusahven]] (?)
* [[jaapani härghai]] (''Heterodontus japonicus''), sgk [[härghailased]], Vaikse ookeani lääneosas
* [[jaapani kakspoisur]] (?)
* [[jaapani karelest]] (?)
* [[jaapani kiitsaknirk]] (''Penopus japonicus'')
* [[jaapani kuningmakrell]] (?)
* [[jaapani kolmpoiseluts]] (?)
* [[jaapani kõverlõugheeringas]] (?)
* [[jaapani käbikala]] (''Monocentris japonica''), sgk ''[[Monocentridae]]'', India ja Vaikse ookeani troopilistes vetes
* [[Jaapani kärphai]] (?)
* [[Jaapani kübarahven]] (?)
* [[Jaapani lapikahven]] (?)
* [[Jaapani liblikrai]] (?)
* [[jaapani madukala]] (''Ophidion asiro'')
* [[Jaapani makrell]] (?)
* [[Jaapani meriahven]] (?)
* [[jaapani merinirk]] (''Hoplobrotula badia'')
* [[Jaapani merinõel]] (?)
* [[Jaapani merivärvuke]] (?)
* [[Jaapani mürkahven]] (?)
* [[jaapani nikernirk]] (''Glyptophidium japonicum'')
* [[Jaapani nõelhammas]] (?)
* [[Jaapani paelkala]] (?)
* [[Jaapani parapihklane]] (?)
* [[Jaapani pihklane]] (?)
* [[Jaapani pikknina]] (?)
* [[Jaapani peetrikala]] (?)
* [[Jaapani purakala]] (?)
* [[Jaapani pärgkala]] (?)
* [[Jaapani rihmkala]] (?)
* [[Jaapani riisikala]] (?)
* [[Jaapani sigarstauriid]] (?)
* [[Jaapani stauriid]] (?)
* [[Jaapani suursilmahven]] (?)
* [[Jaapani teravninakala]] (?)
* [[Jaapani terpuug]] (?)
* [[Jaapani tiibmudil]] (?)
* [[Jaapani tuur]] (?)
* [[Jaapani väikekihvtint]] (?)
* [[Jaava puntius]] (?)
* [[jaava uusnirk]] (''Neobythites javaensis'')
* [[Jacksoni murdluskala]] (?)
* [[Jakuutia tuur]] (?)
* ''[[Jamoytius kerwoodi]]'', Siluri fossiil
* [[Jegori heeringas]] (?)
* [[joogakala]] (?)
* [[joonterpuug]] (?)
* [[Jordani ogarüühärg]] (?)
* [[jutiline uusnirk]] (''Neobythites steatiticus'')
* [[juushammas]] (?)
* [[juushärg]] (?)
* [[jõealoosa]] (?)
* [[jõeanšoovis]] (?)
* [[jõeforell]] (?)
* [[Jõehai]] (''Glyphis garricki''), sgk [[hallhailased]], Austraalia, Indoneesia
* [[jõekiisk]] (?)
* [[jõekoha]] (?)
* [[jõelest]] (''Platichthys flesus''), sgk [[lestlased]]
* [[jõepuguheeringas]] (?)
* [[jõerai]] (?)
* [[jõesilm]] (''Lampetra fluviatilis''), sgk [[silmlased]]
* [[jõetrummar]] (?)
* [[jõe-uusmudil]] (?)
* [[jõe-väikekihvtint]] (?)
* [[jõe-väikesuutint]] (?)
* [[jäme lõimuim]] (''Monomitopus torvus'')
* [[jämepea]] (''Hypophthalmichthys nobilis''), sgk  [[karpkalalised]]
* [[jämenina-merinõel]] (?)
* [[jäme oganina]] (''Lepophidium robustum'')
* [[jämepõsk-nõonirk]] (''Abyssobrotula hadropercularis'')
* [[jämesabarai]] (?)
* [[jäme vaalnirk]] (''Bassozetus robustus'')
* [[jänesepea]] (?)
* [[jänesmokk-madukala]] (''Ophidion lagochila'')
* [[jänkukala]] (?)
* [[järveforell]] (?)
* [[järveheeringake]] (?)
* [[järvelõhi]] (?)
* [[järve-lepamaim]] (?)
* [[järvetuur]] (?)
* [[jääkala]] (?)
* [[jäälamelaup]] (?)
* [[jäätursk]] (?)

==K==
* [[kaansäga]] (?)
* [[kaarlõug]] (?)
* [[kabeljoo]] vt [[atlandi tursk]]
* [[kaevurmudil]] (?)
* [[Kagu-Aasia kõverlõugheeringas]] (?)
* [[kahkjas lõimuim]] (''Monomitopus pallidus'')
* [[kahkjas trollmadusk]] (''Xyelacyba myersi'')
* [[kahuhärg]] (?)
* [[kahvatu madukala]] (''Ophidion puck'')
* [[kahvatu tsükloton]] (?)
* [[kahvatu uusnirk]] (''Neobythites pallidus'')
* [[kaimankala]] (?)
* [[kaksjoon-koerakeel]] (?)
* [[kakslaik-uusnirk]] (''Neobythites gilli'')
* [[kaksoga-kivikoha]] (?)
* [[kakspoisur]] (?)
* [[kakstäpp-uusnirk]] (''Neobythites bimaculatus'')
* [[kalbasu-narmasmokk]] (?)
* [[kaldsalmler]] (?)
* [[kaldvööt-trapetskala]] (?)
* [[Kalifornia anšoovis]] (?)
* [[Kalifornia ebapaltus]] (?)
* [[Kalifornia härghai]]  (''Heterodontus francisci''), sgk [[härghailased]], Atlandi ookeani lääneosas
* [[Kalifornia girell]] (?)
* [[Kalifornia kuningmakrell]] (?)
* [[Kalifornia meriahven]] (?)
* [[Kalifornia sardinops]] (?)
* [[Kalifornia silepea]] (?)
* [[Kalifornia sinivöötmudil]] (?)
* [[Kalifornia supihai]] (?)
* [[kaljuahven]] (?)
* [[kaljuhammas]] (?)
* [[kaljuhüpik]] (?)
* [[kaljukongrio]] (''Genypterus tigerinus'')
* [[kalju-lõunasäga]] (?)
* [[kaljusäga]] (?)
* [[kalju-tömppeakala]] (?)
* [[kaluuga]] (''Huso dauricus''), sgk [[tuurlased]], Amuuri jõgikonnas ning meres Amuuri suudme lähedal 
* [[kambona]] (?)
* [[kameeleonkala]] (?)
* [[kameeleonsirembo]] (''Sirembo metachroma'')
* [[kammhai]] (''Hexanchus griseus''), sgk [[kammhailased]],  kõikides ookeanides
* [[kammeljas]] (''Psetta maxima''), sgk [[lestlased]]
* [[Kamtšatka harjus]] (?)
* [[Kamtšatka lõhe]] (?)
* [[Kanaari meriahven]] (?)
* [[Kanada koha]] (?)
* [[kanalisäga]] (''Ictalurus punctatus'') sgk ''[[Ictaluridae]]''
* [[Kandalakša heeringas]] (?)
* [[Kandiline trikkelkala]] (?)
* [[kandiru]] (''Vandellia cirrhosa''), sgk [[parasiitsägalased]]
* [[kanagurt-troopikamakrell]] (?)
* [[kanazawa niituimnirk]] (''Dicrolene kanazawai'')
* [[kantpea-puntius]] (?)
* [[Kapimaa anšoovis]] (?)
* [[Kapimaa hulkpoisur]] (?)
* [[Kapimaa kolmpoiseluts]] (?)
* [[Kapimaa koratsiin]] (?)
* [[Kapimaa meriahven]] (?)
* [[Kapimaa merluus]] (?)
* [[Kapimaa paljastobias]] (?)
* [[Kapimaa pihklane]] (?)
* [[kaptenkala]] (?)
* [[kardinalahven]] (?)
* [[kardinalkala]] (?)
* [[kardkiriahven]] (''Neolamprologus''), perekond, sgk [[kirevahvenlased]], Ida-Aafrikas 
* [[karehärg]] (?)
* [[karekala]] (?)
* [[kare]] e. klounkala (?)
* [[karelest]] (?)
* [[karepeakala]] (?)
* [[karepea-vilanirk]] (''Neobythitoides serratus'')
* [[kare poisehärg]] (?)
* [[kareprokt]] (?)
* [[karesäga]] (?)
* [[kare vilekala]] (?)
* [[karjus-nomeus]] (?)
* [[kariibi lõimuim]] (''Monomitopus agassizii'')
* [[Kariibi uusharriott]] (?)
* [[karnegiell]] (?)
* [[karpkala]] (''Cyprinus carpio''), sgk [[karplased]]
* [[karpkalalised]] (''Cypriniformes''), selts 
* [[karplased]] ehk karpkalalased (''Cyprinidae''), sugukond
* [[Kaspia ateriin]] (?)
* [[Kaspia hink]] (?)
* [[Kaspia iherus]] (?)
* [[Kaspia kilu]] (?)
* [[Kaspia rõbets]] (?)
* [[Kaspia sutt]] (?)
* [[Kaspia tõlvmudil]] (?)
* [[Kaspia tülka]] (?)
* [[Kaspia vobla]] (?)
* [[kass-säga]] (?)
* katraan ehk [[harilik ogahai]] (''Squalus acanthias''), sgk [[ogahailased]]
* [[kaudi]] (?)
* [[Kaug-Ida ebapaltus]] (?)
* [[Kaug-Ida emakala]] (?)
* [[Kaug-Ida kefaal]] (?)
* [[Kaug-Ida merihunt]] (?)
* [[Kaug-Ida navaaga]] (?)
* [[Kaug-Ida ojasilm]] (?)
* [[Kaug-Ida purihärg]] (?)
* [[Kaug-Ida sasaan]] (?)
* [[Kaug-Ida sardinops]] (?)
* [[Kaug-Ida paalia]] (?)
* [[Kaug-Ida süvalohe]] (?)
* [[Kaug-Ida tuulekala]] (?)
* [[Kaug-Ida unimudil]] (?)
* [[Kaukaasia hink]] (?)
* [[Kaukaasia mudilake]] (?)
* [[kaulofrüün]] (?)
* [[kaunis kirevkala]] (?)
* [[kaunis rivulus]] (?)
* [[Kavalla-kuningmakrell]] (?)
* [[keelkammeljas]] (?)
* [[keenia uusnirk]] (''Neobythites kenyaensis'')
* [[kefaal]] (?)
* [[keiser-rooskuim]] (''Mastigopterus imperator'')
* [[keppsaba]] (?)
* [[kerasuu]] (?)
* [[kerakala]] (?)
* [[Kergueleni jääkala]] (?)
* [[Kesk-Aasia ramul]] (?)
* [[Kesk-Aasia sasaan]] (?)
* [[Kesk-Ameerika hiidahven]] (?)
* [[Kesk-Ameerika sardinell]] (?)
* [[keskmine mudalimusk]] (?)
* [[keskmudil]] (?)
* [[Kessleri aloosa]] (?)
* [[Kessleri kotkakeel]] (?)
* [[keta]] (''Oncorhynchus keta''), sgk [[lõhilased]]
* [[ketasahven]] (?)
* [[ketaskala]] (?)
* [[ketaskõht]] (?)
* [[ketaslõug]] (?)
* [[ketassalmler]] (?)
* [[kett-poormadulik]] (''Porogadus catena'')
* [[kidamadusk]] (''Alcockia rostrata'')
* [[kihvheeringas]] (?)
* [[kihvhõbekõht]] (?)
* [[kihvkala]] (?)
* [[kihvlimakala]] (?)
* [[kihvterpuug]] (?)
* [[kiilkõhtkala]] (?)
* [[kiillaik-rasboora]] (?)
* [[kiilselgheeringas]] (?)
* [[kiiruimsed]] (''Actinopterygii''), klass
* [[kiisk]] (?)
* [[kiiskav nikernirk]] (''Glyptophidium lucidum'')
* [[kiiverhärg]] (?)
* [[kiiversäga]] (?)
* [[kilbitud]] (''Anaspida''), klass
* [[kilets]] (?)
* [[kilprüühärg]] (?)
* [[kilpselgsäga]] (?)
* [[kilpsoomuskala]] (?)
* [[kilpsägake]] (?)
* [[kilpõngitseja]] (?)
* [[kilttursk]] (?)
* [[kilu]] (?)
* [[kirdepusanok]] (?)
* [[kirde-uusnirk]] (''Neobythites musorstomi'')
* [[Kirgiisi teib]] (?)
* [[kirevkala]] (''Poecilia''), perekond, sgk [[kirevkalalased]]
* [[kirevsarv]] (?)
* [[kiriahven]] (?)
* [[kirikala]] (?)
* [[kirju krappi]] (?)
* [[kirju küülikahven]] (?)
* [[kirju lehvikuim]] (?)
* [[kirju lippuim]] (?)
* [[kirju meriangerjas]] (?)
* [[kirju merijunkur]] (?)
* [[kirju mudil]] (''Gobiusculus flavescens''), sgk [[mudillased]] 
* [[kirju odaangerjas]] (?)
* [[kirjusalmler]] (?)
* [[kirju sälkhuulkala]] (?)
* [[kirju trapetskala]] (?)
* [[kirju torukala]] (?)
* [[kirju trematoom]] (?)
* [[kirju uriseja]] (?)
* [[kirju viilkala]] (?)
* [[kirju võikala]] (?)
* [[kirju ükssarv]] (?)
* [[kirsspuntius]] (?)
* [[kirurgkala]] (?)
* [[kirveskala]] (?)
* [[kirveskõht]] (?)
* [[kisutš]] (?)
* [[kitarr-logardrai]] (?)
* [[kitsassuukala]] (?)
* [[kiviahven]] (?)
* [[kivikoha]] (''Epinephelus''), perekond, sgk [[kiviahvenlased]]
* [[kivi-lailaup]] (?)
* [[kivipeakala]] (?)
* [[klaar uusnirk]] (''Neobythites purus'')
* [[klaasahven]] (?)
* [[klaasjas psenes]] (?)
* [[klaaskala]] (?)
* [[klaasnirkkala]] (?)
* [[klaassäga]] (?)
* [[klinuskala]] (?)
* [[kloaagikala]] (?)
* klounkala, vaata [[kare]] (?)
* [[kloun-meriroosahven]] (?)
* [[klupanodon]] (?)
* [[klupisudis]] (?)
* [[koerakeel]] (?)
* koerhai, vt [[harilik koerhai]]
* [[koerkala]] (?)
* [[koerpikksaba]] (?)
* [[koger]] (''Carassius carassius''), sgk [[karplased]]
* [[koha]] (''Sander lucioperca''), sgk [[ahvenlased]]
* [[kohverkala]] (?)
* [[kohversäga]] (?)
* [[koilia]] (?)
* [[kokorell]] (?)
* [[kolhise kõhrsuu]] (?)
* [[kollakasroheline nirkkala]] (''Brotula flaviviridis'')
* [[kollane ahven]] (?)
* [[kollane ebasultan]] (?)
* [[kollane meriahven]] (?)
* [[kollane merisultan]] (?)
* [[kollane sebrasoom]] (?)
* [[kollane tetra]] (?)
* [[kollane torunina]] (?)
* [[kolmhammas-klounkala]] (?)
* [[kolmhammas-pihklane]] (?)
* [[kolmhammassutt]] (?)
* [[kolmniit-uusnirk]] (''Neobythites trifilis'')
* [[kolmoga]] (?)
* [[kolmpoiseluts]] (?)
* [[kolmsaba]] (?)
* [[kolmtriip-kääbussuu]] (?)
* [[kolmuim]] (?)
* [[kolmvööt-riffahven]] (?)
* [[kolmvööt-tiigerahven]] (?)
* [[kolumbia (kala)|kolumbia]] (''Percopsis transmontana'' ehk ''Columbia transmontana''), sgk ''[[Percopsidae]]''
* [[komeet (kala)|komeet]], [[kuldkala]]  (''Carassius auratus auratus'') ehisvorm, sgk [[karplased]]
* [[kongolli]] (?)
* [[kongosalmler]] (?)
* [[kongrio]] (?)
* [[konkspõsksäga]] (?)
* [[konkssarv]] (?)
* [[konnhärg]] (?)
* [[konnkala]] (?)
* [[konnluts]] (?)
* [[konosir]] (?)
* [[koonuspea]] (?)
* [[koopakala]] (?)
* [[koopasalmler]] (?)
* [[koopasäga]] (?)
* [[koovitaja-elevantkala]] (?)
* [[kopeina]] (?)
* [[kopella]] (?)
* [[kopskalad]] (''Dipnoi''), alamklass
* [[korallahven]] (?)
* [[korallkala]] (?)
* [[korallvingerjas]] (?)
* [[koratsiin]] (?)
* [[Korea jõesilm]] (?)
* [[Korea nipsviidikas]] (?)
* [[korik]] (?)
* [[korineem]] (?)
* [[kossogoli harjus]] (?)
* [[koster]] (?)
* [[kotkakeel]] (?)
* [[kotkaskala]] (?)
* [[kotkasrai]] (?)
* [[kottangermudil]] (?)
* [[kottneel]] (?)
* [[kottsäga]] (?)
* [[kovaala]] (?)
* [[krappi]] (?)
* [[Kreeka roosärg]] (?)
* [[Krimmi pardkala]] (?)
* [[kristallahven]] (?)
* [[kristallmudilad]] (?)
* [[kristivomer]] (?)
* [[krokodillhaug]] (?)
* [[krokodilljääkala]] (?)
* [[krookskala]] (?)
* [[kroomkala]] (?)
* [[kroonlimusk]] (?)
* [[kräsuuim]] (?)
* [[kuiperi trulling]] (?)
* [[kukkhärg]] (?)
* [[kuld-hobumakrell]] (?)
* [[kuldkala]] (''Carassius auratus auratus''), [[hõbekoger|hõbekogre]] [[alamliik]], sgk [[karpkalalised]], [[akvaariumikalad|akvaariumikala]]
* [[kuldkefaal]] (?)
* [[kuldkoger]] (?)
* [[kuldmakrell]] (?)
* [[kuld-merikoger]] (?)
* [[kuldne meriahven]] (?)
* [[kuldne sirembo]] (''Sirembo imberbis'')
* [[kuldpea]] (?)
* [[kuldsaba]] (Ocyurus chrysurus), sgk [[riffahvenlased]], Kariibi meres
* [[kuldsaba-seanina]] (?)
* [[kuldsaba-seriool]] (?)
* [[kuldsalmler]] (?)
* [[kuldseriool]] (?)
* [[kuldsilm]] (?)
* [[kuldsäinas]] (?)
* [[kulduim]] (?)
* [[kulduim-soomuslest]] (?)
* [[kulduim-tuun]] (?)
* [[kulduim-õlihärg]] (?)
* [[kuldvöötahven]] (?)
* [[kuldvööt-ingelkala]] (?)
* [[kuldvööt-lippuim]] (?)
* [[kullakirju poisurkala]] (?)
* [[kulleskala]] (?)
* [[kullespikksaba]] (?)
* [[kullessäga]] (?)
* [[kultkala]] (?)
* [[kuma lõimuim]] (''Monomitopus kumae'')
* [[kundža]] (?)
* [[kuningateriin]] (?)
* [[kuningmakrell]] (?)
* [[Kura karp]] (?)
* [[Kura kõhrsuu]] (?)
* [[Kura ramul]] (?)
* [[kurtus (kala)|kurtus]] (?)
* [[kurvitskala]] (?)
* [[kutkuutia]] (?)
* [[kutsar-pagrus]] (?)
* [[kutum]] (?)
* [[Kuuba meritont]] (?)
* [[Kuuba nugishai]] (?)
* [[Kuuba vaaphaug]] (?)
* [[kuukala]] (''Mola mola''), sgk [[kuukalalased]]
* [[kuu-rombkala]] (?)
* [[kuuppea]] (?)
* [[kuusrida-ernogramm]] (?)
* [[kuusilm]] (?)
* [[kuusilm-madukala]] (''Ophidion selenops'')
* [[kuusvööt-hobumakrell]] (?)
* [[kõblasnina]] (?)
* [[kõhrsuu]] (?)
* [[kõrkjasärg]] (?)
* [[kõvakärss]] (?)
* [[kõvapea]] (?)
* [[kõverlõugheeringas]] (?)
* [[kõvernina-elevantkala]] (?)
* [[kõversaba]] (?)
* [[kõversarv]] (?)
* [[kõversuu]] (?)
* [[kõversuu-merikeel]] (?)
* [[käbikala]] (''Monocentris''), perekond
* [[käharuim]] (''Cirrhitus''), perekond
* [[kämmal-niituimnirk]] (''Dicrolene introniger'')
* [[kärjekirjaline kivikoha]] (''Epinephelus merra'')
* [[kärnhärg]] (''Neophrynichthys''), perekond
* [[kärnkala]] (''Thalassophryne''), perekond
* [[kärnsäga]] (''Pseudobagarius''), perekond
* [[kärphai]] (''Mustelus''), perekond
* [[kärpsäga]] (''Ictalurus''), perekond
* [[kärsshing]] (?)
* [[kärsskala]] (?)
* [[kärss-soomuslest]] (?)
* [[kääbusahven]] (?)
* [[kääbushai]] (?)
* [[kääbuskala]] (?)
* [[kääbuskiriahven]] (?)
* [[kääbus-koerkala]] (?)
* [[kääbuslõhe]] ehk ohridi (?)
* [[kääbusmudil]] ehk luzoni (?)
* [[kääbus-niitkala]] (?)
* [[kääbus-päriskolmuim]] (?)
* [[kääbusrasboora]] (?)
* [[kääbussaira]] (?)
* [[kääbussuu]] (?)
* [[kääbus-vikerkala]] (?)
* [[kääbus-väikesuutint]] (?)
* [[kääbus-vöötpea]] (?)
* [[käätssäga]] (?)
* [[kübarahven]] (?)
* [[küfoos (kala)|küfoos]] (?)
* [[kühvelkala]] (?)
* [[kühvelrünt]] (?)
* [[kühmlaup-hammasahven]] (?)
* [[kühmlimapealane]] (?)
* [[külmahärglane]] (?)
* [[küttkala]] (?)
* [[küülikahven]] (?)
* [[küülikkala]] (?)
* [[küürakas riffahven]] (?)
* [[küür-hõbesilm]] (?)
* [[küürkohverkala]] (?)
* [[küünalkala]] (?)
* [[küünaltint]] (?)
* [[küürkala]] (?)
* [[küürkarp]] (?)
* [[küüsuim]] (?)
* [[küüt-uusnirk]] (''Neobythites multistriatus'')
* ''[[Kyonemichthys rumengani]]'', sgk [[merinõellased]]

==L==
* [[Labradori-newfoundlandi tursk]] (?)
* [[laborisoom]] (?)
* [[laiguline haugangerjas]] (?)
* [[laiguline seanina]] (?)
* [[laihärg]] (?)
* [[lailaup]] (?)
* [[laininasäga]] (?)
* [[laipea]] (?)
* [[lai puntius]] (?)
* [[laikpõsk-madukala]] (''Ophidion fulvum'')
* [[laikuim-uusnirk]] (''Neobythites macrops'')
* [[laipea-taarnakala]] (''Bathyonus laticeps'')
* [[laisalmler]] (?)
* [[laiuim-kirevkala]] (?)
* [[lakkkala]] (?)
* [[lamekala]] (?)
* [[lameninahai]] (?)
* [[lamepea]] (?)
* [[lamepeafundulus]] (?)
* [[lamepeanolgus]] (?)
* [[lamepeasäga]] (?)
* [[lamepeatõugjas]] (?)
* [[lamesabaangerjas]] (?)
* [[lame sardinell]] (?)
* [[lamesäga]] (?)
* [[lameuim]] (?)
* [[lapikahven]] (?)
* [[lapikkardinal]] (?)
* [[lapikrüühärg]] (?)
* [[lapiline oganina]] (''Lepophidium jeannae'')
* [[lapšaakala]] (?)
* [[laskiir]] (?)
* [[lasntuur]] (?)
* [[laternkala]] (?)
* [[laternsaba]] (?)
* [[laternsilm]] (?)
* [[lates]] (?)
* [[latikahven]] (?)
* [[latikas]] (''Abramis brama''), sgk. [[karpkalalased]]
* [[latiksalmler]] (?)
* [[latilus]] (?)
* [[latimeeria]] (''Latimera chalumnae''), sgk. ''[[Latimeriidae]]''
* [[lauglaternsilm]] (?)
* [[leekpuntius]] (?)
* [[leeksalmler]] (?)
* [[Leena tuur]] (?)
* [[lehtersuu]] (?)
* [[lehtkala]] (?)
* [[lehtuim]] (?)
* [[lehviksaba]] (?)
* [[lehvikuim]] (?)
* [[leinasalmler]] (?)
* [[leina-silepeamureen]] (?)
* [[leina-uusmudil]] (?)
* [[lenddaanio]] (?)
* [[lendav teravkoon]] (?)
* [[lendkala]] (?)
* [[lenok]] (?)
* [[leopard-nugishai]] (?)
* [[leopard-oganina]] (''Lepophidium pardale'')
* [[leopard-pisidaanio]] (?)
* [[lepamaim]] (''Phroxinus phroxinus''), sgk [[karpkalalased]]
* [[lest]] (''Platichthys flesus''), sgk [[lestlased]]
* [[lestalised (kalad)|lestalised]] (''Pleuronectiformes''), selts
* [[liba-merinirk]](''Hoplobrotula gnathopus'')
* [[libe junkurkala]] (''Halichoeres bivittatus''), sgk [[huulkalalased]]
* [[liblikas-harjashammas]] (?)
* [[liblikhärg]] (?)
* [[liblikkala]] (?)
* [[liblikrai]] (?)
* [[liftahven]] (?)
* [[lihav marrasmadusk]] (''Spectrunculus crassus'')
* [[lihhia]] (?)
* [[liistak-vaalnirk]] (''Bassozetus compressus'')
* [[liistnirk]] (''Leptobrotula breviventralis'')
* [[liistkala]] (?)
* [[liithammassäga]] (?)
* [[liitlõpus]] (?)
* [[liivaahven]] (?)
* [[liivaangerjas]] (?)
* [[liivakala]] (?)
* [[liiva-lailaup]] (?)
* [[liivalest]] (?)
* [[liivasonglane]] (?)
* [[liivhai]] (?)
* [[lilla karenirk]] (''Brotulotaenia crassa'')
* [[lilla lenddaanio]] (?)
* [[limakala]] (?)
* [[limane vaalnirk]] (''Bassozetus glutinosus'')
* [[limapea]] (?)
* [[limusk]] (?)
* [[linask]] (''Tinca tinca''), sgk [[karpkalalased]]
* [[linofrüün]] (?)
* [[linthaug]] (?)
* [[lintjas ebaharjus]] (?)
* [[lintsaba]] (?)
* [[lintuim]] (?)
* [[lintuim-papagoikala]] (?)
* [[lipogeen]] (?)
* [[lippkarp]] (?)
* [[lipp-kiriahven]] (?)
* [[lippsaba]] (?)
* [[lippuim]] (?)
* [[lobasuukala]] (?)
* [[logardrai]] (?)
* [[Loodeatlandi hariahven]] (?)
* [[loorsaba]] (?)
* [[lootskala]] (?)
* [[lozano madukala]] (''Ophidion lozanoi'')
* [[lovett]] (?)
* [[lufar]] (?)
* [[luiskala]] (?)
* [[luitstuur]] (?)
* [[lukaania]] (?)
* Luzoni ehk [[kääbusmudil]] (?)
* [[luts]] (''Lota lota''), sgk [[tursklased]]
* [[luukalad]] (''Osteichthyes''), ülemklass
* [[luukarits]] (''Pungitius pungitius''), sgk [[ogaliklased]]
* [[luukeel]] (?)
* [[luumokkkala]] (?)
* [[luvar]] (?)
* [[lõhe]] (''Salmo salar''), sgk [[lõhelased]]
* [[lõhe (perekond)|lõhe]] (''Salmo''), perekond, sgk [[lõhelased]]  
* [[lõheahven]] (?)
* [[lõhehai]] (?)
* [[lõhehuulkala]] (?)
* [[lõhelased]] (''Salmonidae''), sugukond
* [[lõnguim-uusnirk]] (''Neobythites stelliferoides'')
* [[Lõuna-Aafrika koerakeel]] (?)
* [[Lõuna-Aafrika merluus]] (?)
* [[Lõuna-Aafrika nokkhammaskala]] (?)
* [[Lõuna-Aafrika ogauim]] (?)
* [[Lõuna-Aafrika sardinops]] (?)
* [[Lõuna-Aafrika teravninakala]] (?)
* [[Lõuna-Ameerika ogauim]] (?)
* [[Lõuna-Ameerika pihklane]] (?)
* [[lõunaateriin]] (?)
* [[Lõuna-Atlandi pikksaba]] (?)
* [[lõuna-elektronkala]] (?)
* [[Lõuna-Euroopa kilu]] (?)
* [[Lõuna-Euroopa paljastobias]] (?)
* [[lõunahink]] (?)
* [[lõunahärg]] (?)
* [[lõunahüperoglüüf]] (?)
* [[lõuna-karekala]] (?)
* [[lõunakeel]] (?)
* [[lõunakongrio]] (''Genypterus blacodes'')
* [[lõuna-lippuim]] (?)
* [[lõuna-lodevmadusk]] (''Apagesoma australe'')
* [[lõuna-luukarits]] (?)
* [[lõunapelamiid]] (?)
* [[lõunapihklane]] (?)
* [[lõuna-puguheeringas]] (?)
* [[lõuna-punasilm]] (?)
* [[lõunaputassuu]] (?)
* [[lõunasilm]] (?)
* [[lõunaskapp]] (?)
* [[lõunastauriid]] (?)
* [[lõuna-suursilm]] (?)
* [[lõunasäga]] (?)
* [[lõunaše]] (?)
* [[lõunatint]] (?)
* [[lõunatuur]] (?)
* [[lõuna-valgekõhtlest]] (?)
* [[lõuna-üksuimterpuug]] (?)
* [[lõvipea]] (?)
* [[läikahven]] (?)
* [[läikkala]] (?)
* [[Lääneaafrika latilus]] (?)
* [[Lääneaafrika merisultan]] (?)
* [[Lääneaafrika elops]] (?)
* [[Lääneatlandi kuningmakrell]] (?)
* [[Lääneeuroopa kilu]] (?)
* [[Lääneeuroopa paljastobias]] (?)
* [[läänemadupea]] (?)
* [[läänemere heeringas]] (?)
* [[läänemere kilu]] ehk kilu (''Sprattus sprattus balticus''), [[euroopa kilu]] alamliik, sgk. 
* [[läänemere tursk]] (''Gadus morhua callaria''), [[atlandi tursk|atlandi tursa]] alamliik, sgk [[tursklased]]
* [[lääne-puguheeringas]] (?)
* [[lühike süvasuu]] (?)
* [[lühikoon-karepeakala]] (?)
* [[lühikoon-odanina]] (?)
* [[lühinina-nahkhiirkala]] (?)
* [[lühipea-madukala]] (''Ophidion dromio'')
* [[lühipeasilm]] (?)
* [[lühipois-oganina]] (''Lepophidium brevibarbe'')
* [[lühisaba-karenirk]] (''Brotulotaenia brevicauda'')
* [[lühisaba-nugaviidikas]] (?)
* [[lühisaba-tiibhobu]] (?)
* [[lühiuim-merisaurus]] (?)
* [[lühiuimtobias]] (?)
* [[lükood]] (?)
* [[lükotriss]] (?)
* [[Lütkeni tõrviksilm]] (?)
* [[lütsenheel]] (?)
* [[lüürakala]] (?)

==M==
* [[madagaskari uusnirk]] (''Neobythites crosnieri'')
* [[Madeira sardinell]] (?)
* [[maduangerjas]] (''Myrichthys colubrinus''), sgk [[teravsabaangerlased]]
* [[madukala]] (''Ophidion''), perekond, sgk [[madukalalased]]
* [[madulõugkala (perekond)|madulõugkala]] (''Idiacanthus''), perekond, sgk [[nõelsuulased]]
* [[madunõel]] (''Nerophis ophidion''), sgk [[merinõellased]] 
* [[madupea]] (''Channa''), perekond, sgk [[madupealased]]
* [[madupealased]] (''Channidae''), perekond
* [[madusuu]] (''Echiostoma barbatum''), sgk [[nõelsuulased]]
* [[madusuu (perekond)|madusuu]] (''Echiostoma''), perekond, sgk [[nõelsuulased]]
* [[mahsir]] (?)
* [[makdonialdia]] (?)
* [[makohai]] (?)
* [[makrell (perekond)|makrell]] (''Scomber''), perekond, sgk [[makrelllased]]
* [[makrellhaug]] (?)
* [[makrellstauriid]] (?)
* [[makrelltuun]] (?)
* [[makropood]] (?)
* [[Malabari amfiibkala]] (?)
* [[Malabari daanio]] (?)
* [[Malabari hobumakrell]] (?)
* [[Malabari koerakeel]] (?)
* [[Malabari riffahven]] (?)
* [[Malai hilsa]] (?)
* [[Malai lenddaanio]] (?)
* [[malai uusnirk]] (''Neobythites malayanus'')
* [[malamarmaad]] (?)
* [[malha uusnirk]] (''Neobythites malhaensis'')
* [[malma]] (?)
* [[mamba]] (?)
* [[manaati-nosumadusk]] (''Barathrodemus manatinus'')
* [[mandariinkala]] (?)
* [[manduufia]] (?)
* [[manhua]] (?)
* [[Mandžuuria järve-lepamaim]] (?)
* [[Mandžuuria salebootsia]] (?)
* [[mantelhai]]  (''Chlamydoselachus anguineus''), sgk [[härghailased]], kõikides ookeanides
* [[mariaani uusnirk]] (''Neobythites marianaensis'')
* [[marinka]] (?)
* [[markiisaarte uusnirk]] (''Neobythites marquesaensis'')
* [[markuskala]] (?)
* [[marliin]] (?)
* [[marmorhärg]] (?)
* [[marmornototeenia]] (?)
* [[marmor-oganina]] (''Lepophidium marmoratum'')
* [[marmorrai]] (?)
* [[Maroko hammasahven]] (?)
* [[maskinong]] (?)
* [[mastuurus]] (?)
* masu, vt [[sima]]
* [[Mauretaania ebajumal]] (?)
* [[matšeet]] (?)
* [[matšueel]] (?)
* [[mbu]] (?)
* [[megalodon]] (''Carcharocles megalodon''), sgk ''[[Otodontidae]]'' (välja surnud)
* [[megalomükterlane]] (?)
* [[Mehhiko hiidmudil]] (?)
* [[Mehhiko hõbesalmler]] (?)
* [[Mehhiko mnierpa]] (?)
* [[Mehhiko moksostoom]] (?)
* [[Mehhiko niitninarai]] (?)
* [[mehhiko oganina]] (''Lepophidium stigmatistium'')
* [[Mehhiko puhverkala]] (?)
* [[Mehhiko puguheeringas]] (?)
* [[Mehhiko troopikaheeringas]] (?)
* [[Mehhiko vaaphaug]] (?)
* [[melanon]] (?)
* [[mene]] (?)
* [[menheden]] (?)
* [[meriahven]] (?)
* [[meriahvenake]] (?)
* [[meriangerjas]] (?)
* [[meriforell]] (''Salmo trutta''), sgk  [[lõhelased]]
* [[merihobuke]] (''Hippocampus''), perekond, sgk [[merinõellased]]
* [[merihunt]] (?)
* [[merihuulkala]] (?)
* [[merihärg]] (''Myoxocephalus quadricornis''), sgk [[võldaslased]]
* [[meriingel]] (?)
* [[merijunkur]]
* [[merijänes]]
* [[merikardinal]]
* merikass vt [[harilik astelrai]]
* [[merikeel]] (?)
* [[meriketas]] (?)
* [[merikiisk]] (?)
* [[merikirves]] (?)
* [[merikirurg]] (?)
* [[merikoger]]
* [[merikogerlased]] (''Sparidae''), sugukond
* [[merikoha]] (?)
* [[merikukk]] (?)
* [[merikult]] (?)
* [[merikurat]] (''Lophius''), perekond sgk [[merikuratlased]]
* [[merikurvits]] (?)
* [[meriküüs]] (?)
* [[merilabidas]] (?)
* [[merilamp]] (?)
* [[merilatern]] (?)
* [[merilatikas]] (?)
* [[meriliblikas]] (?)
* [[merilest]] (''Pleuronectes platessa''), sgk [[lestlased]]
* [[meriitlõpus]] (?)
* [[merikurat]] (''Lophius''), sgk [[merikuratlased]]
* [[merilohe]] (?)
* [[meriluts]] (?)
* [[meri-lõunatint]] (?)
* [[merinarmaskala]] (''Phyllopteryx taeniolatus''), sgk [[merinõellased]]
* [[meri-nikernirk]] (''Glyptophidium oceanium'')
* [[merinirk]] (?)
* [[merinõel]] (''Syngnathus typhle''), sgk [[merinõellased]]
* [[merinõelalised]] (''Syngnathiformes''), selts 
* [[merinõellased]] (''Syngnathidae''), sugukond 
* [[meripael]] (?)
* [[meripiilur]] (?)
* [[meripiison]] (?)
* [[meripoisur]] (?)
* [[meripunasilm]] (?)
* [[meripuuk]] (?)
* [[meripärlsilm]] (?)
* [[meripühvel]] (''Taurulus bubalis''), sgk [[võldaslased]]
* [[meriroosahven]] (?)
* [[merisarvik]] (?)
* [[merisaurus]] (?)
* [[merisiig]] (''Coregonus lavaretus''), sgk [[lõhelased]]
* [[merisultan]] (?)
* [[merisutt]] (''Petromyzon marinus''), sgk [[silmlased]]
* [[merisäga]] (?)
* [[meritint]] (''Osmerus eperlanus''), sgk [[tintlased]]
* [[meritobias]] (?)
* [[meritont]] (?)
* [[meritulivööt]] (?)
* [[meritähetark]] (?)
* [[merivaik-seriool]] (?)
* [[merivarblane]] (''Cyclopterus lumpus''), sgk [[merivarblaslased]]
* [[merivingerlane]] (?)
* [[meri-väikekihvtint]] (?)
* [[meri-väikesuutint]] (?)
* [[merivärten]] (?)
* [[merivärvuke]] (?)
* [[meriärn]] (?)
* [[merlang]] (?)
* [[merluus]] (?)
* [[meruud]] (?)
* [[miim-madukala]]	(''Ophidion imitator'')
* [[Milberti hallhai]] (?)
* [[mikrodesm]] (?)
* [[minja]] (?)
* [[mintai]] (?)
* [[Mississippi vaaphaug]] (?)
* [[mitšmankala]] (?)
* [[mnierpa]] (?)
* [[moiva]] (?)
* [[mokktrulling]] (?)
* [[moksostoom]] (?)
* [[Mongoolia harjus]] (?)
* [[Mongoolia hõbesilm]] (?)
* [[Montagu kulleskala]] (?)
* [[mora]] (?)
* [[Moresby süvarai]] (?)
* [[mori]] (?)
* [[morvong]] (?)
* [[Mosambiigi angerjas]] (?)
* [[Mosambiigi arhaamia]] (?)
* [[mosambiigi pugalnirk]] (''Spottobrotula mossambica'')
* [[Mosambiigi tilaapia]] (?)
* [[mosambiigi uusnirk]] (''Neobythites vityazi'')
* [[mosambiigi vaalnirk]] (''Bassozetus mozambiquensis'')
* [[mrigal]] (?)
* [[mudahüpik]] (?)
* [[mudakala]] (?)
* [[mudalimusk]] (?)
* [[mudamaim]] (''Leucaspius delineatus''), sgk [[karpkalalased]]
* [[muda-nürihammasangerjas]] (?)
* [[mudatsirriin]] (?)
* [[mudillased]] (''Gobiidae''), sugukond
* [[muksun]] (?)
* [[mummuline madukala]] (''Ophidion grayi'')
* [[mummuline nagamadulik]]	(''Otophidium omostigma'')
* [[munapea]] (?)
* [[murdluskala]] (?)
* [[mureen]] (?)
* [[Musta ja Aasovi mere aloosa]] (?)
* [[Musta ja Aasovi mere tülka]] (?)
* [[Musta ja Kaspia mere tülka]] (?)
* [[Musta ja Kaspia mere pusanok]] (?)
* [[Musta mere anšoovis]] (?)
* [[Musta mere ateriin]] (?)
* [[Musta mere iherus]] (?)
* [[Musta mere kammeljas]] (?)
* [[Musta mere kilu]] (?)
* [[Musta mere kõversuu-merikeel]] (?)
* [[Musta mere lõhe]] (?)
* [[Musta mere merlang]] (?)
* [[Musta mere pusanok]] (?)
* [[Musta mere rõbets]] (?)
* [[mustamuur]] (?)
* [[must Baikali harjus]] (?)
* [[must ebasulgselg]] (?)
* [[must evermanell]] (?)
* [[musthai]] (?)
* [[must haug]] (?)
* [[must hobumakrell]] (?)
* [[mustkala]] (?)
* [[mustkurk-oganina]] (''Lepophidium entomelan'')
* [[mustkõht]] (?)
* [[mustkõht-liithammassäga]] (?)
* [[mustkõht-poormadulik]] (''Porogadus atripectus'')
* [[mustkõht-uusnirk]] (''Neobythites nigriventris'')
* [[mustlaik-harjashammas]] (?)
* [[mustlaik-kääbussuu]] (?)
* [[mustlaik-pisidaanio]] (?)
* [[mustlaik-meriroosahven]] (?)
* [[mustlatikas]] (?)
* [[must lõimuim]] (''Monomitopus nigripinnis'')
* [[must madulõugkala]] (?)
* [[must mariin]] (?)
* [[must maukkala]] (''Lamprogrammus niger'')
* [[must meriahven]] (?)
* [[must niitselgkala]] (?)
* [[must nolgus]] (?)
* [[mustnõelsuulane]] (?)
* [[mustpea-poormadulik]] (''Porogadus melanocephalus'')
* [[must pikklõug]] (?)
* [[must roigashammas]] (?)
* [[mustrüü-niituimnirk]] (''Dicrolene pullata'')
* [[must saagsalmler]] (?)
* [[mustsaba tuulekala]] (?)
* [[mustselg-aloosa]] (?)
* [[mustserv-madukala]] (''Ophidion muraenolepis'')
* [[mustsuu-trematoom]] (?)
* [[must süvasuu]] (?)
* [[must süvauim]] (?)
* [[must tsentriool]] (?)
* [[must tsentroloof]] (?)
* [[must tömppeakala]] (?)
* [[mustuim-trapetskala]] (?)
* [[mustuim-trematoom]] (?)
* [[mustvööt-galaks]] (?)
* [[mustvööt-kardinalahven]] (?)
* [[must õgija]] (?)* [[machida uusnirk]] (''Neobythites machidai'')
* [[mustäär-uusnirk]] (''Neobythites analis'')
* [[mõrtsukhai]] (''Carcharodon carcharias''), sgk [[vaalhailased]], kõikides ookeanides
* [[mõrukas]] (?)
* [[mõõkhammas]] (?)
* [[mõõkkala]] (''Xiphias gladius''), sgk [[mõõkkalalased]]
* [[mõõkkõht]] (?)
* [[mõõksaba]] (''Xiphophorus''), perekond sgk [[kirevkalalased]]
* [[mõõksuu]] (?)
* [[mõõktuur]] (?)
* mägihõrnas ehk [[aafrika paalia]] (''Salvelinus alpinus''), sgk [[lõhelised]]
* [[mägiteib]] (?)
* [[märkuim-uusnirk]] (''Neobythites stigmosus'')
* [[mölderkala]] (?)
* [[mükiss]] (?)
* [[müntkala]] (?)
* [[mürkahven]] (?)

==N==
* [[naaskel-ogapõsk]] (?)
* [[naaskeluim]] (?)
* [[nahkhiirkala]] (?)
* [[nahkkarp]] (?)
* [[namiibia niituimnirk]] (''Dicrolene pallidus'')
* [[nandus]] (?)
* [[nappkala]] (?)
* [[nappkõht]] (?)
* [[napplõug]] (?)
* [[nark]] (?)
* [[narmaskala (täpsustus)]] 
* [[narmasmokk]] (?)
* [[narmas-oganina]] (''Lepophidium wileyi'')
* [[natali uusnirk]] (''Neobythites natalensis'')
* [[natili kiilkõhtkala]] (?)
* [[navaaga]] (?)
* [[nelikiirsõrmkala]] (?)
* [[neliksilm]] (?)
* [[neliköbruline merilest]] (?)
* [[neliogalik]] (?)
* [[nelipoiseluts]] (''Enchelyopus cimbrius''), sgk [[lutslased]], Eestis haruldane
* [[nelisilm-harjashammas]] (?)
* [[neljavöödiline puntius]] (?)
* [[nelma]] (?)
* [[neoonkala]] (?)
* [[neoontetra]] (?)
* [[neoskopeel]] (?)
* [[nerka]] (''Oncorhynchus nerka''), sgk [[lõhelased]]
* [[Newfoundlandi tursk]] (?)
* [[nidunirk]] (''Homostolus acer'')
* [[nielseni karenirk]] (''Brotulotaenia nielseni'')
* [[nielseni vaalnirk]] (''Bassozetus nielseni'')
* [[nigli]] ehk väike tobias (''Ammodytes tobianus''), sgk  [[tobiaslased]]
* [[niiluse ahven]] (''Lates niloticus''), sgk [[ahvenlased]]
* [[Niiluse angersäga]] (?)
* [[Niiluse hulkuim]] (?)
* [[niitangerjas]] (?)
* [[niitguraami]] (?)
* [[niitkala]] (?)
* [[niitkiir]] (?)
* [[niitninarai]] (?)
* [[niitogaahven]] (?)
* [[niitpoisur]] (?)
* [[niitpuri]] (?)
* [[niitselgkala]] (?)
* [[niituim]] (?)
* [[niituimluts]] (?)
* [[niituim-nikernirk]] (''Glyptophidium macropus'')
* [[niituimnirk]] (?)
* [[niituim-uusnirk]] (''Neobythites longipes'')
* [[Nikaraagua puguheeringas]] (?)
* [[ninasarvikkala]] (?)
* [[nipsviidikas]] (?)
* [[nirkkala]] (?)
* [[Nizawa rudajaka]] (?)
* [[noakala]] (?)
* [[nokiskala]] (?)
* [[nokisrünt]] (?)
* [[nokistont]] (?)
* [[nokistursk]] (?)
* [[nokkangerjas]] (?)
* [[nokkhammaskala]] (?)
* [[nokk-meriahven]] (?)
* [[nolfi haugnirk]] (''Luciobrotula nolfi'')
* [[nolgus]] (''Myoxocephalus scorpius''), sgk [[võldaslased]]
* [[nomeus]] (?)
* [[noolhammaslest]] (?)
* [[noolhaug]] (?)
* [[Norra-Barentsi mere tursk]] (?)
* [[nospel-poormadulik]] (''Porogadus silus'')
* [[nospel-vaalnirk]] (''Bassozetus nasus'')
* [[nototeenia]] (?)
* ''[[Notropis telescopus]]'', sgk [[karpkalalased]]
* [[nugahammaskala]] (?)
* [[nugakõht]] (?)
* [[nugaviidikas]] (?)
* [[nugishai]] (?)
* [[nugisäga]] (''Vandellia''), perekond
* [[nurg]] (''Blicca bjoerkna''), sgk [[karpkalalased]]
* [[nõelhamas]] (?)
* [[nõelhammasnirk]] (''Epetriodus freddyi'')
* [[nõelogalik]] (?)
* [[nõelsoomus]] (?)
* [[nõelsuu]] (?)
* [[nõlva-vaalnirk]] (''Bassozetus normalis'')
* [[näsalik]] (?)
* [[näsaline nolgus]] (?)
* [[näsapea]] (?)
* [[nööpsilm-lodevmadusk]] (''Apagesoma delosommatum'')
* [[nürihammasangerjas]] (?)
* [[nürisuumoreen]](?)

==O==
* [[obi heeringas]] (?)
* [[odaangerjas]] (?)
* [[odahammas]] (?)
* [[odanina]] (?)
* [[odapoolkoon]] (?)
* [[odapõsk-lõimuim]] (''Monomitopus vitiazi'')
* [[ogahai]] (?)
* [[ogahärjake]] (?)
* [[ogakala]] (?)
* [[oga-kirveskala]] (?)
* [[oga-kulleskala]] (?)
* [[ogakukk]] (?)
* [[ogalatikas]] (?)
* [[ogaline antšoa]] (?)
* [[ogalik]] (''Gasterosteus aculeatus''), sgk [[ogaliklased]]
* [[ogalimusk]] (?)
* [[ogamerilatikas]] (?)
* [[oga-merinõel]] (?)
* [[ogamõrukas]] (?)
* [[oga-niituimnirk]] (''Dicrolene longimana'')
* [[oganina]] (?)
* [[oganäsapea]] (?)
* [[ogapaelkala]] (?)
* [[ogapagrus]] (?)
* [[ogapea]] (?)
* [[ogapeetrikala]] (?)
* [[ogapõsk]] (?)
* [[ogarai]] (?)
* [[ogarüühärg]] (?)
* [[ogasardiin]] (?)
* [[ogaselg]] (?)
* [[ogasilm]] (?)
* [[ogasäga]] (?)
* [[ogaterpuug]] (?)
* [[oga-trikkelkala]] (?)
* [[oga-tumekala]] (?)
* [[ogauim]] (?)
* [[oga-uusnirk]] 	Neobythites longispinis'')
* [[ogavarblane]] (?)
* [[ohhoota karelest]] (?)
* [[ohridi kääbuslõhe]] (?)
* [[ohridi lõhe]] (?)
* [[ohrjamkini ridakala]] (?)
* [[oja-hõbekõht]] (?)
* [[oja-mägihõrnas]] (?)
* [[ojaogalik]] (?)
* [[ojasilm]] (''Lampetra planeri''), sgk [[silmlased]]
* [[okaskõht]] (?)
* [[okassiilkala]] (?)
* [[okasturi]] (?)
* [[okskala]] (?)
* [[oliivroheline seanina]] (?)
* [[oliivivärviline uriseja]] (?)
* [[omul]] (?)
* [[oneega heeringas]] (?)
* [[orla]] (?)
* [[oranda]] (?)
* [[orasäga]] (?)
* [[osman]] (?)
* [[otoperka]] (?)
* [[ovaalne heeringake]] (?)

==P==
* [[paabu-limakala]] (?)
* [[paabu-puriuim]] (?)
* [[paabusilmahven]] (?)
* [[paabusilm-kardinalkala]] (?)
* [[paalia]] ehk mägihõrnas (''Salvelinus''), sgk [[lõhilased]]
* [[paelkala]] (''Cepola mcrophthalma'', ''Cepola rubescens''), sgk [[karpkalalased]]
* [[paelsaba]] (?)
* [[pagrus]] (?)
* [[pagu-madukala]] (''Ophidion exul'')
* [[paispea-vaalnirk]] (''Bassozetus oncerocephalus'')
* [[pakshuul-puriuim]] (?)
* [[pakskoon-nappkala]] (?)
* [[pakslaup]] (''Hypophthalmichthys''), perekond, sgk [[karpkalalased]]
* [[paliastoomi pusanok]] (?)
* [[paljas huntheeringas]] (?)
* [[paljas imikõht]] (?)
* [[paljas osman]] (?)
* [[paljas poormadulik]] (''Porogadus nudus'')
* [[paljaskala]] (?)
* [[paljaskarp]] (?)
* [[paljasnirkkala]] (?)
* [[paljaspõskangerjas]] (?)
* [[paljastobias]] (?)
* [[paljukilbiline tuur]] (?)
* [[paljuselgrooline heeringas]] (?)
* paltus, vaata [[hiidlest]] (''Hippoglossus hippoglossus'')
* [[panama lõimuim]] (''Monomitopus malispinosus'')
* [[pandaka]] (?)
* [[pannsäga]] (?)
* [[panter-rombkala]] (?)
* [[papagoikala]] (?)
* [[paradiisikala]] (?)
* [[paradiisi-sõrmuim]] (?)
* [[paraki]] (?)
* [[parapihklane]] (?)
* [[parasiitsäga]] (?)
* [[parasudis]] (?)
* [[pardkala]] (?)
* [[pardpuntius]] (?)
* [[pargo-riffahven]] (?)
* [[parkettkala]] (?)
* [[paroona]] (?)
* [[parri taarnamadusk]] (''Barathrites parri'')
* [[Patagoonia kihvkala]] (?)
* [[Patagoonia stromateus]] (?)
* [[peegelkala]] (?)
* [[peegelkarp]] (?)
* [[peen poormadulik]] (''Porogadus gracilis'')
* [[peenhammas-tsükloton]] (?)
* [[peennina-merinõel]] (?)
* [[peenpihklane]] (?)
* [[peenrüühärg]] (?)
* [[peensoom-lõimuim]] (''Monomitopus microlepis'')
* [[peensoom-töntsaknirk]] (''Pycnocraspedum microlepis'')
* [[peensoomus-koerakeel]] (?)
* [[peensoomus-kulduim]] (?)
* [[peensoomus-lõunakeel]] (?)
* [[peensoomusnina]] (?)
* [[peetrikala]] (?)
* [[pehmehärg]] (?)
* [[pehmepea]] (?)
* [[pehmeuimahven]] (?)
* [[peipsi siig]] (''Coregonus lavaretus maraenoides''), [[merisiig|merisiia]] alamliik, sgk [[lõhelased]]
* [[peitangerjas]] (?)
* [[peitelhammasahven]] (?)
* [[peitelõug]] (?)
* [[peitkala]] (?)
* [[peitmudil]] (?)
* [[peitsilmkala]] (?)
* [[peitsäga]] (?)
* [[peituimhärg]] (?)
* [[pelamiid]] (?)
* [[peled]] (''Coregonus peled'')
* [[pelikanlest]] (?)
* [[pelikan-suurneel]] (?)
* [[pellona]] (?)
* [[Penžini omul]] (?)
* [[Pereslavi heeringas]] (?)
* [[perkariin]] (?)
* [[Peruu anšoovis]] (?)
* [[Peruu matšeet]] (?)
* [[Peruu nokkhammaskala]] (?)
* [[Peruu sardinops]] (?)
* ''[[Phycodurus]]'', perekond, sgk [[merinõellased]]
* ''[[Phyllopteryginae]]'', tunnustamata alamsugukond, sgk [[merinõellased]]
* ''[[Phyllopteryx]]'', perekond, sgk [[merinõellased]]
* [[piginirk]] (''Cherublemma emmelas'')
* [[pihklane (kala)|pihklane]] (''Myxine glutinosa''), sgk ''[[Myxinidae]]''
* [[piilurkala]] (?)
* [[piimahven]] (?)
* [[piimkala]] (?)
* [[piipkala]] (?)
* [[piisonkala]] (?)
* [[piitsjas poormadulik]] (''Porogadus trichiurus'')
* [[piitslõug]] (?)
* [[piitsmerluus]] (?)
* [[piitsnirk]] (''Hypopleuron caninum'')
* [[piitsselg]] (?)
* [[piitssäga]] (?)
* [[pikapoiseline rünt]] (?)
* [[pikivööt-trapetskala]] (?)
* [[pikk koerakeel]] (?)
* [[pikk meriahven]] (?)
* [[pikk salebootsia]] (?)
* [[pikkhabe-suurnõelsuu]] (?)
* [[pikkkoon-teravoga]] (?)
* [[pikkkoon-vaaphaug]] (?)
* [[pikklest]] (?)
* [[pikklõug]] (?)
* [[pikklõug-lendkala]] (?)
* [[pikknina]] (?)
* [[pikknina-madukala]] (''Ophidion antipholus'')
* [[pikknina-nahkhiirkala]] (?)
* [[pikknina-soolasaurus]] (?)
* [[pikknina-soomuslest]] (?)
* [[pikknina-volangkala]] (?)
* [[pikkoga-žilettkala]] (?)
* [[pikkpea-lõimuim]] (''Monomitopus longiceps'')
* [[pikkpea-poormadulik]] (''Porogadus longiceps'')
* [[pikksaba]] (?)
* [[pikksaba-tiibhobu]] (?)
* [[pikksauruskala]] (?)
* [[pikkuim-hallhai]] (''Carcharhinus longimanus'')
* [[pikkuim-hobumakrell]] (?)
* [[pikkuimhärg]] (?)
* [[pikkuim-jäälohe]] (?)
* [[pikkuim-lakkkala]] (?)
* [[pikkuim-niitkiir]] (?)
* [[pikkuim-ogapõsk]] (?)
* [[pikkuim-pagrus]] (?)
* [[pikkuim-rombkala]] (?)
* [[pikkuimsalmler]] (?)
* [[pikkuim-taarnakala]] (''Bathyonus pectoralis'')
* [[pikkuim-tuun]] (?)
* [[pikkuim-uusnirk]] (''Neobythites longiventralis'')
* [[pikkuim-viissõrmkala]] (?)
* [[pikkuim-õlihärg]] (?)
* [[pikša]] (?)
* [[pilengas]] (?)
* [[pilukõht]] (?)
* [[pilvkala]] (?)
* [[pime tsükloton]] (?)
* [[pimekala]] (?)
* [[pimeliitlõpus]] (?)
* [[pimenark]] (?)
* [[pimenirkkala]] (?)
* [[pimepardkala]] (?)
* [[pimesilm]] (?)
* [[pintsettkala]] (?)
* [[piparuim-oganina]] (''Lepophidium gilmorei'')
* [[piparuku]] (?)
* [[pipra-meriahven]] (?)
* [[piraaja]] (?)
* [[piraatahven]] (?)
* [[pisidaanio]] (?)
* [[pisihärjake]] (?)
* [[pisilatern]] (?)
* [[pisimudil]] (''Pomatoschistus microps''), sgk [[mudillased]]
* [[pisinappkõht]] (?)
* [[pisitursk]] (?)
* [[plankmudil]] (?)
* [[plasspardkala]] (?)
* [[podoneema]] (?)
* [[poisehärg]] (?)
* [[poisur-ainuoga]] (?)
* [[poisurkala]] (?)
* [[polaarhai]] (?)
* [[polaar-kolmpoiseluts]] (?)
* [[polaarlest]] (?)
* [[polaartursk]] (?)
* [[pollak]] ehk euroopa süsikas (''Pollachius pollachius''), sgk [[tursklased]], Eestis haruldane
* [[pomoloop]] (?)
* [[pompaano]] (?)
* [[pompoon]] (?)
* [[poolhammaskala]] (?)
* [[poolharjus]] (?)
* [[poolkroomkala]] (?)
* [[poolkuu-meriingel]] (?)
* [[poolsoomushärg]] (?)
* [[poolsüstikkala]] (?)
* [[pootsmankala]] (?)
* [[porgi]] (?)
* [[Portugali süvahai]] (?)
* [[požjan]] (?)
* [[Prantsuse süstikahven]] (?)
* [[preestersäga]] (?)
* [[Primorje merinõel]] (?)
* [[pristell]] (?)
* ''[[Protoanguilla palau]]'', sgk ''[[Protoanguillidae]]''
* [[pruun ateriin]] (?)
* [[pruun kaljuhammas]] (?)
* [[pruun riffahven]] (?)
* [[pruun töntsaknirk]] (''Pycnocraspedum fulvum'')
* [[pruunijutiline sirembo]] (''Sirembo jerdoni'')
* [[pruunikas lamepea]] (?)
* [[pruunikas lüürakala]] (?)
* [[pruunikas terpuug]] (?)
* [[pruun-lilla kroomkala]] (?)
* [[psammosteiidid]] (''Psammosteidae''), sugukond, välja surnud
* [[psenes]] (?)
* [[puguheeringas]] (?)
* [[puhastaja-huulkalake]] (?)
* [[puhverkala]] (?)
* [[pulangi]] (?)
* [[pullukala]] ehk liiperkala (''Liparis liparis''), sgk [[pullukalalased]]
* [[pumpsalmlerid]] (?)
* [[punahuulkala]] (?)
* [[punakala]] (?)
* [[punakala]] (?)
* [[punakas ebamadukala]] (''Parophidion vassali'')
* [[punakurk-kiriahven]] (?)
* [[punakõht-kristallahven]] (?)
* [[punalaik-seanina]] (?)
* [[punane ameerikaluts]] (?)
* [[punane besuugo]] (?)
* [[punane ebasultan]] (?)
* [[punane kloaagikala]] (?)
* [[punane kongrio]] (?)
* [[punane kongrio]] (''Genypterus chilensis'')
* [[punane labrisoom]] (?)
* [[punane laipea]] (?)
* [[punane meriahven]] (?)
* [[punane merikukk]] (?)
* [[punane niituim]] (?)
* [[punane pootsmankala]] (?)
* [[punane praonirk]] (''Petrotyx sanguineus'')
* [[punane riffahven]] (?)
* [[punane sisalikkala]] (?)
* [[punane suursilmahven]] (?)
* [[punane terpuug]] (?)
* [[punane tundelkala]] (?)
* [[punane võikala]] (?)
* [[punasaba-riffahven]] (?)
* [[punasalmler]] (?)
* [[punasilm]] (?)
* [[punatriip-vöötsabatetra]] (?)
* [[punauim-seanina]] (?)
* [[punavööt-kivikoha]] (?)
* [[punnkala]] (?)
* [[punnkõht]] (?)
* [[punnpea]] (?)
* [[punnpea]] (''Typhlonus nasus'')
* [[punnpõsk-merinõel]] (?)
* [[puntius]] (?)
* [[punu-madukala]] (''Ophidion scrippsae'')
* [[purakala]] (?)
* [[purihärg]] (?)
* [[purikala (perekond)|purikala]] (''Istiophorus''), perekond, sgk [[purikalalased]]
* [[purikala]] (''Istiophorus platypterus''), sgk [[purikalalased]]
* [[purikarp]] (?)
* [[purikult]] (?)
* [[purilatikas]] (?)
* [[purisebrasoom]] (?)
* [[puriuim]] (?)
* [[pusanok]] (?)
* [[putassuu]] (?)
* [[putkkala]] (?)
* [[puuksäga]] (?)
* [[põhjaatlandi hõbekala]] (?)
* [[põhjaatlandi süsikas]] (''Pollachius virens''), sgk [[tursklased]]
* [[põhja-juushammas]] (?)
* [[põhja-karelest]] (?)
* [[põhjakareprokt]] (?)
* [[Põhjakaspia pusanok]] (?)
* [[põhjamenheden]] (?)
* [[põhjanavaaga]] (?)
* [[põhja-pikksaba]] (?)
* [[põhja-puguheeringas]] (?)
* [[põhjaputassuu]] (?)
* [[põhja-pärgkala]] (?)
* [[põhjaskapp]] (?)
* [[põhja-valgekõhtlest]] (?)
* [[Põhjavietnami sasaan]] (?)
* [[põhja-üksuimterpuug]] (?)
* [[põishai]] (?)
* [[põissilm]] (?)
* [[põrsashärg]] (?)
* [[põõsaskala]] (?)
* [[põõsaslõug-linofrüün]] (?)
* [[pähkli-meriahven]] (?)
* [[päikeseahven]] (?)
* [[pärgkala]] (?)
* [[päriskolmuim]] 
* [[pärislõhelased]] (''Salmoninae''), alamsugukond, sgk [[lõhelased]]
* [[pärlahven]] (?)
* [[pärlmutterkala]] (?)
* [[pärlmutter-rasboora]] (?)
* [[pärl-niitguraami]] (?)
* [[pärlsilmkala]] (?)
* [[pärsia pugalnirk]] (''Spottobrotula persica'')
* [[pääsukala]] (''Exocoetus''), perekond
* [[pääsukalalised]] (''Exocoetidae'')
* [[pühvelmadulik]] (''Tauredophidium hextii'')

==R==
* [[rahhoovia]] (?)
* [[rai]] (?)
* [[railaadsed]] ehk raid (''Batoidea''), ülemselts
* [[rakonda]] (?)
* [[ramdia]] (?)
* [[ramul]] (''Varicorhinus''), perekond, sgk [[karpkalalased]]
* [[ranna-madukala]] (''Ophidion holbrookii''))
* [[ransaania]] (?)
* [[rantuim-madukala]] (''Ophidion marginatum'')
* [[rantuim-uusnirk]] (''Neobythites bimarginatus''
* [[rasboora]] (?)
* [[rasvkala]] (?)
* [[rasvane sardinell]] (?)
* [[raudkiisk]] (''Spinachia spinachia''), sgk [[ogaliklased]]
* [[reba]] (?)
* [[rebashai]] (?)
* [[rebaskala]] (?)
* [[rehalõug]] (?)
* [[rehauim]] (?)
* [[ridakala]] (?)
* [[riffahven]] (?)
* [[riffhai]] (?)
* [[riffkala]] (?)
* [[rihmjas vaalnirk]] (''Bassozetus taenia'')
* [[rihmkala]] (?)
* [[riipus]] (?)
* [[riisiangerjas]] (?)
* [[riisikala]] (?)
* [[Risso merivärten]] (?)
* [[ristvööt-trapetskala]] (?)
* [[rivulus]] (?)
* [[robalo]] (?)
* [[rohekas limakala]] (?)
* [[rohekas meriahven]] (?)
* [[roheline mõõksaba]] (?)
* [[roheline saagrai]] (''Pristis zijsron'')
* [[roheline sälkhuulkala]] (?)
* [[roheline tuur]] (?)
* [[roheline volanguim]] (?)
* [[roheselg-aloosa]] (?)
* [[rohesilm]] (?)
* [[rohhu-narmasmokk]] (?)
* [[rohumudil]] (?)
* [[roigashammas]] (?)
* [[rombkala]] (?)
* [[rombkeel]] (?)
* [[rondeleekala]] (?)
* [[ronikala]] (?)
* [[ronko]] (?)
* [[roojakala]] (?)
* [[roosa meriahven]] (?)
* [[roosa pimesilm]] (?)
* [[roosatähniline meriahven]] (?)
* [[roosärg]] (''Scardinius erythrophthalmus''), sgk. [[karpkalalased]]
* [[rotisabakala]] (?)
* [[rullsiig]] (?)
* [[ruske riffahven]] (?)
* [[ruske soomuslest]] (?)
* [[ruuge merikukk]] (?)
* [[ruuge ürguim]] (?)
* [[ruusveltikala]] (?)
* [[rõbets]] (?)
* [[räbalkala]] (?)
* [[räim]] (''Clupea harengus membras''),  [[heeringas|heeringa]] [[alamliik]], sgk [[heeringlased]]
* [[rästik-merilohe]] (?)
* [[rääbis]] (''Coregonus albula''), sgk [[lõhelased]]
* [[röhkija]] (?)
* [[röhkiv uriseja]] (?)
* [[röhkkala]] (?)
* [[röövpardkala]] (?)
* [[rünt]] (''Gobio gobio''), sgk [[karpkalalased]]
* [[rüühärg]] (?)
* [[rüükala]] (?)
* [[rüükukk]] (?)
* [[rüüsalmler]] (?)
* [[rüüsäga]] (?)
* [[rüütelkala]] (?)

==S==
* [[saabellõug]] (?)
* [[saaghai]] (?)
* [[saaghammaskala]] (?)
* [[saagkala]] (?)
* [[saagkõhtheeringas]] (?)
* [[saagrai]] (?)
* [[saagsabahai]] (?)
* [[saagsalmler]] (?)
* [[saagsuuangerjas]] (?)
* [[saatansäga]] (?)
* [[Sadko härjake]] (?)
* [[sagaruimsed]] (''Sarcopterygii''), klass
* [[Sahhalini taimen]] (?)
* [[Sahhalini tuur]] (?)
* [[Sahhalini-Hokkaido heeringas]] (?)
* [[sahkkala]] (?)
* [[saida]] (?)
* [[saika (kala)|saika]] (''Boreogadus saida''), sgk. [[tursklased]]
* [[saira]] (?)
* [[salalaternsilm]] (?)
* [[saldanha madukala]] (''Ophidion saldanhai'')
* [[sale kirevsarv]] (?)
* [[sale niituimnirk]] (''Dicrolene multifilis'')
* [[sale poormadulik]] (''Porogadus miles'')
* [[sale purakala]] (?)
* [[sale rasboora]] (?)
* [[sale uusnirk]] (''Neobythites elongatus'')
* [[sale vaalnirk]] (''Bassozetus elongatus'')
* [[salebootsia]] (?)
* [[salesaagrai]] (''Anoxypristis cuspidata''), sgk [[saagrailased]]
* [[samaaris]] (?)
* [[sametnina-praonirk]] (''Petrotyx hopkinsi'')
* [[sanitar-huulkalake]] (?)
* [[sappa]] (?)
* [[sardiin]] (?)
* [[sardiinike]] (?)
* [[sardinell]] (?)
* [[sardinops]] (?)
* [[sargassokala]] (?)
* [[sargassumnõel]] (?)
* [[sarlakkala]] (?)
* [[sarsi lütsenheel]] (?)
* [[sarvikkohverkala]] (?)
* [[sarvik-liivalest]] (?)
* [[sarvikrai]] (?)
* [[sarvik-tömppeakala]] (?)
* [[sarvikvõldas]] (?)
* [[sarvkala]] (?)
* [[sarvlatern]] (?)
* [[sarvnolgus]] (?)
* [[sarvpeakala]] (?)
* [[sarvpõsk]] (?)
* [[sasaan]] (?)
* [[Schlegeli logardrai]] (?)
* [[Schultze kiiversäga]] (?)
* [[seaninalased]] (''Lethrinidae''), sgk [[ahvenalised]]
* [[sebra-ingelkala]] (?)
* [[sebrakala]] (?)
* [[sebrasoom]] (?)
* [[sebra-vöötgirell]] (?)
* [[sebra-vööthai]] (''Stegosoma fasciatum''), sgk [[habehailased]], Vaikse ja India ookeani troopikaosas
* [[sedrasoom]] (?)
* [[seersantkala]] (?)
* [[Seišelli seanina]] (?)
* [[selar]] (''Selar crumenophthalmus''), ka suursilmstauriid (vene k.-st)
* [[selenga omul]] (?)
* [[Senegali angersäga]] (?)
* [[Senegali elops]] (?)
* [[Senegali hobumakrell]] (?)
* [[Senegali kaptenkala]] (?)
* [[Senegali pompaano]] (?)
* [[séreti uusnirk]] (''Neobythites sereti'')
* [[seriolell]] (?)
* [[seriool]] (?)
* [[serpa]] (?)
* [[sevani lõhe]] (''Salmo ischchan''), sgk [[lõhelased]]
* [[sevani pardkala]] (?)
* [[sevani ramul]] (?)
* [[sevrjuuga]] (?)
* [[sfinks-limakala]] (?)
* [[siberi harjus]] (?)
* [[siberi imikarp]] (?)
* [[siberi jõesilm]] (?)
* [[siberi rääbis]] (?)
* [[siberi särg]] (?)
* [[siberi teib]] (?)
* [[siberi tuur]] (''Acipenser baerii''), sgk [[tuurlased]]
* [[sigarstauriid]] (?)
* [[siiami tapluskala]] (''Betta splendens''), sgk ''[[Osphronemidae]]'', [[Mekong]]i jõgikond, [[akvaariumikalad|akvaariumikala]]
* [[siiami vetikaõgija]] (?)
* [[siig (perekond)|siig]] (''Coregonus''), perekond, sgk [[lõhelased]]
* [[siig-värtenkala]] (?)
* [[siilikhammas]] (?)
* [[siilikukala]] (?)
* [[siilkala]] (?)
* [[sile kammeljas]] (?)
* [[sile kohverkala]] (?)
* [[sile polaarlest]] (?)
* [[sile rai]] (?)
* [[sile vilekala]] (?)
* [[silepea]] (?)
* [[silepeamureen]] (?)
* [[silepea-tumekala]] (?)
* [[sileselgrai]] (?)
* [[silesuu-vaalnirk]] (''Bassozetus levistomatus'')
* [[silinderrivulus]] (?)
* [[silm (perekond)|silm]] (''Lamptera''), sgk. [[silmlased]]
* [[silmik-uusnirk]] (''Neobythites multiocellatus'')
* [[silmitu koopakala]] (?)
* [[silmlaik-kiriahven]] (?)
* [[silmlaik-meriahven]] (?)
* [[silmlaik-uusnirk]] (''Neobythites ocellatus'')
* [[silmlased]] (''Petromyzontidae''), sugukond
* [[silmud]] (''Cephalaspidimorphi''), klass
* [[silmulised]] (''Petromyzontiformes''), selts
* [[sima]] ehk masu ehk kirsslõhe (''Oncorhynchus masou''), sgk [[lõhelased]]
* [[sinakas huulkala]] (?)
* [[sinihai]] (?)
* [[sinikala]] (?)
* [[sinikurk-nototeenia]] (?)
* [[sinilõpuseline päikeseahven]] (''Lepomis macrochirus''), sgk ''[[Centrarchidae]]''
* [[sinine kirurgkala]] (?)
* [[sinine kroomkala]] (?)
* [[sinine lehvikuim]] (?)
* [[sinine makohai]] (?)
* [[sinine mariin]] (?)
* [[sinine meriahven]] (?)
* [[sinine merihunt]] (?)
* [[sinine molva]] (?)
* [[sinine pehmeuimahven]] (?)
* [[sinine pompaano]] (?)
* [[sinine riffkala]] (?)
* [[sinine ümarküüskala]] (?)
* [[siniselg-aloosa]] (?)
* [[sinisilmkala]] (?)
* [[sinisuu-liftahven]] (?)
* [[sinivöötmudil]] (?)
* [[sireenkala]] (?)
* [[sirgesalmler]] (?)
* [[sirpkala]] (?)
* [[sirpuim]] (''Pterophyllum''), perekond, sgk [[ahvenalised]]
* [[sisal-elops]] (?)
* [[sisalikkala]] (?)
* [[sisalrünt]] (?)
* [[siugkala]] (?)
* [[skaala-maukkala]] (''Lamprogrammus shcherbachevi'')
* [[skapp]] (?)
* [[skipjack]] (?)
* [[skopeleng]] (?)
* [[smithi madukala]] (''Ophidion smithi'')
* [[snuuk]] (?)
* [[soela uusnirk]] (''Neobythites soelae'')
* [[sokotra uusnirk]] (''Neobythites meteori'')
* [[Soldatovi rünt]] (?)
* [[Soldatovi säga]] (?)
* [[solivomer]] (?)
* [[somaali uusnirk]] (''Neobythites somaliaensis'')
* [[soo-hologaster]] (?)
* [[soolasaurus]] (?)
* [[soomuskarp]] (?)
* [[soomuslest (perekond)|soomuslest]] (''Limanda''), sgk [[lestlased]]
* [[soomusmakrell]] (?)
* [[soomusosman]] (?)
* [[soomuspea]] (?)
* [[soomuspeahingu]] (?)
* [[soomussilm-nototeenia]] (?)
* [[soomussuu]] (?)
* [[soomus-süvanirk]] (''Holcomycteronus squamosus'')
* [[sosva heeringas]] (?)
* [[Sri Lanka kirikala]] (?)
* [[stauriid]] (?)
* [[stelleri nolgus]] (?)
* [[sterlet]] (?)
* [[stolefoor]] (?)
* [[stromateus]] (?)
* [[suik-nagamadulik]] (''Otophidium dormitator'')
* [[sulghabesäga]] (?)
* [[sulgkala]] (?)
* [[sulgselg]] (?)
* [[sulgselgkala]] (?)
* [[sultankala]] (?)
* [[Sumatra puntius]] (?)
* [[supihai]] (?)
* [[Surinami kolmsaba]] (?)
* [[Surinami vöötkala]] (?)
* [[suttlimusk]] (''Lumpenus lampretaeformis''), sgk [[ridakalalased]]
* [[suudmeiliša]] (?)
* [[suur aloosa]] (?)
* [[suur angersäga]] (?)
* [[suur arrip]] (?)
* [[suur ebakotkaskala]] (?)
* [[suur ebalasntuur]] (?)
* [[suur haugnirk]] (''Luciobrotula corethromycter'')
* [[suur hiidahven]] (?)
* [[suur hilsa]] (?)
* [[suur jäälamelaup]] (?)
* [[suur kaptenkala]] (?)
* [[suur koilia]] (?)
* [[suur kottneel]] (?)
* [[suur krokodillhaug]] (?)
* [[suur küfoos]] (?)
* [[suur liithammassäga]] (?)
* [[suur limusk]] (?)
* [[suur lõimuim]] (''Monomitopus magnus'')
* [[suur lõunakeel]] (?)
* [[suur marrasmadusk]] (''Spectrunculus grandis'')
* [[suur niituimluts]] (''Dicrolene quinquarius'')
* [[suur ogakala]] (?)
* [[suur pagrus]] (?)
* [[suur piraaja]] (''Pygocentrus piraya'')
* [[suur porgi]] (?)
* [[suur punane laipea]] (?)
* [[suur puntius]] (?)
* [[suur pärlahven]] (?)
* [[suur seanina]] (?)
* [[suur tsirriin]] (?)
* [[suur vesihunt]] (?)
* [[suur õlikala]] (''Comephorus baicalensis''), sgk. ''[[Comephoridae]]''
* [[suur ürguim]] (?)
* [[suurkõht-iliša]] (?)
* [[suurlaik-ogaselg]] (?)
* [[suurlaik-uusnirk]] (''Neobythites macrocelli'')
* [[suurneel]] ehk pelikanneel (?)
* [[suurnõelsuu]] ehk pikkhabesuu (?)
* [[suurpea-nagamadulik]] (''Otophidium indefatigabile'')
* [[suurpea-taktostoom]] (?)
* [[suursilm]] (?)
* [[suursilmahven]] (?)
* [[suursilm-hammasahven]] (?)
* [[suursilmkala]] (?)
* [[suursilm-kuldvöötahven]] (?)
* [[suursilm-nikernirk]] (''Glyptophidium longipes'')
* [[suursilm-pusanok]] (?)
* [[suursilmtursake]] (?)
* [[suursilm-tülka]] (?)
* [[suursoomussalmler]] (?)
* [[suursuu]] (?)
* [[suursuu-ebaklinus]] (?)
* [[suursuu-forellahven]] ehk aunas (''Micropterus salmoides'')
* [[suurtobias]] (''Hyperoplus lanceolatus''), sgk [[tobiaslased]]
* [[suvi-ebapaltus]] (?)
* [[sõdurkala]] (?)
* [[Sõrdarja ebalasntuur]] (?)
* [[sõrmhärg]] (?)
* [[sõrmlimusk]] (?)
* [[sõrmuim]] (?)
* [[sõrmuim-süvanirk]] (''Holcomycteronus digittatus'')
* [[sõõrahven]] (?)
* [[sõõrsuu]] (?)
* [[säga]] (''Silurus glanis''), sgk [[sägalased]]
* [[sägalased]] (''Siluridae''), sugukond
* [[säinas]] (''Leuciscus idus''), sgk [[karpkalalased]]
* [[sälkhuulkala]] (?)
* [[sälkmokk]] (?)
* [[särakala]] (?)
* [[särasilm-madukala]] (''Ophidion iris'')
* [[särg]] (?)
* [[sümbolkala]] (?)
* [[sünk niituimnirk]] (''Dicrolene nigra'')
* [[sünkrüü-poormadulik]] (''Porogadus melampeplus'')
* [[süsikas]] (?)
* [[süsisaba]] (?)
* [[süstikahven]] (?)
* [[süstikkalad]] (''Cephalochordata''), alamhõimkond
* [[süvaangerjas]] (?)
* [[süvahai]] (?)
* [[süvahärg]] (?)
* [[süvajänes]] (?)
* [[süvakareprokt]] (?)
* [[süvakirves]] (?)
* [[süvakulleskala]] (?)
* [[süvalamenina]] (?)
* [[süvalatern]] (?)
* [[süvalest]] (?)
* [[süvalintsaba]] (?)
* [[süvalohe]] (?)
* [[süva-merinirk]] (?)
* [[süva-merinirk]] (''Hoplobrotula armata'')
* [[süva-mõõksuu]] (?)
* [[süvanirk]] (?)
* [[süvapea]] (?)
* [[süvapeetrikala]] (?)
* [[süvapikksaba]] (?)
* [[süvapunasilm]] (?)
* [[süvarai]] (?)
* [[süvasabakala]] (?)
* [[süvasarv]] (?)
* [[süvasaurops]] (?)
* [[süvasaurus]] (?)
* [[süvasilm]] (?)
* [[süvasuu]] (?)
* [[süvasäga]] (?)
* [[süvatint]] (?)
* [[süvauim]] (?)
* [[süvavee rebashai]] (''Alopias profundus''), sgk [[rebashailased]], Vaikse ookeani lääneosas
* [[süvikusiig]] (?)
* ''[[Syngnathinae]]'', alamsugukond, sgk [[merinõellased]]

==Š==
* [[šagrään-helerai]] (''Leucoraja fullonica''), sgk [[railased]]
* [[šarmut]] (?)
* [[šed]] (?)
* [[šemaaja]] (?)
* [[šilbelane]] (?)
* [[šindleeria]] (?)
* [[šipp]] (?)
* [[širman]] (?)
* [[šubunkin]] (?)

==Z==
* [[zenkevitši vaalnirk]] (''Bassozetus zenkewitschi'')

==Ž==
* [[žilettkala]] (?)
* [[žirardiin]] (?)

==T==
* [[taaningkala]] (?)
* [[taevasilm]] (?)
* [[tahmuim-oganina]] (''Lepophidium zophochir'')
* [[taimen]] (?)
* [[taktostoom]] (?)
* [[takaba]] (?)
* [[talassi teib]] (?)
* [[talassootia]] (?)
* [[tapiir-nokiskala]] (?)
* [[tapluskala]] (''Betta''), perekond, sgk ''[[Osphronemidae]]''
* [[taran]] (?)
* [[tarpoon]] (?)
* [[tasmaania kilu]] (?)
* [[tasmaania lõunatint]] (?)
* [[teib]] (''Leuciscus leuciscus''), sgk [[karpkalalased]]
* [[teib (perekond)|teib]] (''Leuciscus''), perekond, sgk [[karpkalalased]]
* [[teibrünt]] (?)
* [[teleskoopkala]], [[kuldkala]] vorm, sgk [[karpkalalased]]
* [[teleskoopkalalased]] (''Opisthoproctidae''), sgk. [[lõhelised]]
* [[tellispunane kolmpoiseluts]] (?)
* [[temerlased]] (?)
* [[teraspea-lõhe]] (?)
* [[teravhammas]] (?)
* [[teravhammas-nugishai]] (?)
* [[teravkoon]] (?)
* [[teravkõht]] (?)
* [[teravninakala]] (?)
* [[teravnina-kegaal]] (?)
* [[teravnina-kirevkala]] (?)
* [[teravoga]] (?)
* [[teravpealest]] (?)
* [[teravsabaangerjas]] (?)
* [[teravsaba-mastuurus]] (?)
* [[teravsaba-ogaangerjas]] (?)
* [[Teraeki kõhrsuu]] (?)
* [[terneetsia]] (?)
* [[terpuug]] (?)
* [[tetra]] (?)
* [[Thomsoni härjake]] (?)
* [[Tigrise tõugjas]] (?)
* [[tigu-kardinalkala]] (?)
* [[tihepii-vaalnirk]] (''Bassozetus multispinis'')
* [[Tiibeti trulling]] (?)
* [[tiibhobu]] (?)
* [[tiibhuulkala]] (?)
* [[tiibkala]] (?)
* [[tiibmudil]] (?)
* [[tiib-niitguraami]] (?)
* [[tiigerahven]] (?)
* [[tiigerbootsia]] (?)
* [[tiigerhai]] (''Galeocerdo cuvier''), sgk [[hallhailased]]
* [[tiiger-meriahven]] (?)
* [[tiiger-lamepea]] (?)
* [[tiigersalmler]] (?)
* ''[[Tiktaalik roseae]]''
* [[tilaapia]] (?)
* [[tindilised]] (''Osmeriformes''), selts
* [[tint (perekond)|tint]] (''Osmerus''), perekond, sgk [[tintlased]]
* [[tintateriin]] (?)
* [[tintlased]] (''Osmeridae''), sugukond
* [[tippviidikas]] (''Alburnoides bipunctatus''), sgk [[karpkalalased]]
* [[tobias]] (''Ammodytes''), perekond, sgk [[tobiaslased]]
* [[tomeurus]] (?)
* [[tomp-külmahärg]] ''Psychrolutes marcidus'', sgk ''[[Psychrolutidae]]''
* [[tonkingi kardinalahven]] (?)
* [[tonthai]] (''Mitsukurina owstoni'' ehk ''Scapanorhynchus owstoni''), sgk [[tonthailased]], India ookeani idaosas ja Vaikse ookeani lääneosas
* [[tonthai (perekond)|tonthai]] (''Mitsukurina''), perekond, sgk [[tonthailased]]
* [[tonthailased]] (''Mitsukurinidae''), sugukond 
* [[topeltsilm]] (?)
* [[torukala]] (?)
* [[torukoonkala]] (?)
* [[torukärss]] (?)
* [[torunina]] (?)
* [[townsendi nirkkala]] (''Brotula townsendi'')
* [[Townsendi sarvlatern]] (?)
* [[Transatlandi noolhaug]] (?)
* [[trapetskala]] (?)
* [[trematoom]] (?)
* [[triglops]] (?)
* [[triibik-madukala]] (''Ophidion galeoides'')
* [[triibuline fundulus]] (?)
* [[triibuline hammaskardinal]] (?)
* [[triibuline kivikoha]] (?)
* [[triibuline küfoos]] (?)
* [[triibuline lippuim]] (?)
* [[triibuline uriseja]] (?)
* [[triipahven]] (?)
* [[triipkala]] (?)
* [[triipuim-uusnirk]] (''Neobythites marginatus'')
* [[trikkelkala]] (?)
* [[trissokkel]] (?)
* [[troopikaheeringas]] (?)
* [[troopia-makohai]] (?)
* [[troopikamakrell]] (?)
* [[troopikatursk]] (?)
* [[trulling]] (''Barbatula barbatula'')
* [[trullkala]] (?)
* [[trummelkala]] (?)
* [[trummelsilm]] (?)
* [[trummkala]] (?)
* [[tsapateero]] (?)
* [[tseesio]] (?)
* [[tsentroloof]] (?)
* [[tsirriin]] (?)
* [[tsükloton]] (?)
* [[tšanari-pardkala]] (?)
* [[tšanda]] (?)
* [[tšaudhuuria]] (?)
* [[tšavõõtša]] (?)
* [[tšebak]] (?)
* [[Tšerkanovski lepamaim]] (?)
* [[tševiitsa]] (?)
* [[Tšiili heeringas]] (?)
* [[Tšiili merluus]] (?)
* [[Tšiili pelamiid]] (?)
* [[tšir]] (?)
* [[tšivorkui omul]] (?)
* [[Tšoši-petšoora idaheeringas]] (?)
* [[Tšuktši nolgus]] (?)
* [[tughun]] (?)
* [[tuhkurhai]] (?)
* [[tuhm uusnirk]] (''Neobythites unicolor'')
* [[Tulemaa kilu]] (?)
* [[tulitetra]] (?)
* [[tulivöötkala]] (?)
* [[tumbil-merisaurus]](?)
* [[tume ebajääkala]] (?)
* [[tumehai]] (?)
* [[tumekala]] (?)
* [[tume karenirk]] (''Brotulotaenia nigra''))
* [[tume kirurgkala]] (?)
* [[tume kotkaskala]] (?)
* [[tumekulm-riffiahven]] (?)
* [[tume meriahven]] (?)
* [[tume niituimnirk]] (''Dicrolene filamentosa'')
* [[tumehänd-niituimnirk]] (''Dicrolene nigricaudis''
* [[tume nugahammaskala]] (?)
* [[tume peensoomusnina]] (?)
* [[tume polaarlest]] (?)
* [[tumeuim-kardinalahven]] (?)
* [[tumeuim-uusnirk]] (''Neobythites stefanovi'')
* [[tumevööt-uusnirk]] (''Neobythites zonatus'')
* [[tume ürguim]] (?)
* [[tundelkala]] (?)
* [[tundrakala]] (?)
* [[turb]] (''Leuciscus cephalus''), sgk [[karpkalalased]]
* [[Turkestani säga]] (?)
* [[Turkestani säinas]] (?)
* [[Turkmeenia marinka]] (?)
* [[Turneri lükood]] (?)
* [[Tursk (perekond)|tursk]] (''Gadus''), perekond, sgk [[tursklased]]
* [[tursk]] (''Gadus morhua''), sgk [[tursklased]]
* [[tusk-niituimnirk]] (''Dicrolene tristis'')
* [[tuttlimakala]] (?)
* [[tuulehaug]] (''Belone belone''), sgk [[tuulehauglased]]
* [[tuulehaug (perekond)|tuulehaug]] (''Belone''), perekond  
* [[tuulehaugilised]] (''Beloniformes''), selts
* [[tuulehauglased]] (''Belonidae''), sugukond
* [[tuulekala]] (?)
* [[tuun]] (?)
* [[tuur (kalade perekond)|tuur]] (''Acipenser''), perekond, sgk [[tuurlased]]
* [[tuuralised]] (''Acipenseriformes''), selts
* [[tõmmu ebamadukala]] (''Parophidion schmidti'')
* [[tõmmu oganina]] (''Lepophidium aporrhox'')
* [[tõrvmudil]] (?)
* [[tõrvikkala]] (?)
* [[tõrviksilm]] (?)
* [[tõugjas]] (''Aspius aspius''), sgk [[karpkalalased]]
* [[tähelugeja]] (?)
* [[tähetarkkala]] (?)
* [[tähevaatleja]] (?)
* tähishai vaata [[alligaatorhai]] (?)
* [[tähistatud tsüklotron]] (?)
* [[tähnikkarp]] (?)
* [[tähniline hobupardkala]] (?)
* [[tähniline keskmudil]] (?)
* [[tähniline kilpsägake]] (?)
* [[tähniline kirikala]] (?)
* [[tähniline kivikoha]] (?)
* [[tähniline kongrio]] (''Genypterus maculatus'')
* [[tähniline korallahven]] (?)
* [[tähniline kulleskala]] (?)
* [[tähniline kuningmakrell]] (?)
* [[tähniline kõversuu]] (?)
* [[tähniline lamepea]] (?)
* [[tähniline logardrai]] (?)
* [[tähniline lütsenheel]] (?)
* [[tähniline madupea]] (?)
* [[tähniline merihunt]] (?)
* [[tähniline mõõksaba]] (?)
* [[tähniline nappkõht]] (?)
* [[tähniline niitguraami]] (?)
* [[tähniline ogavarblane]] (?)
* [[tähniline poolsoomushärg]] (?)
* [[tähniline ridakala]] (?)
* [[tähniline seriolell]] (?)
* [[tähniline silepeamureen]] (?)
* [[tähniline süvarai]] (?)
* [[tähniline sõrmlimusk]] (?)
* [[tähniline teravsabaangerjas]] (?)
* [[tähniline terpuug]] (?)
* [[tähniline tähevaatleja]] (?)
* [[tähniline vaaphaug]] (?)
* [[tähniline vilekala]] (?)
* [[tähniline väiketuun]] (?)
* [[tähnliivaahven]] (?)
* [[täht-ketaskala]] (?)
* [[tähtlest]] (?)
* [[tähtrai]] (?)
* [[täispeased]] (''Holocephali''), [[kõhrkala]], alamklass
* [[täpikrai]] (?)
* [[täpikuim-oganina]] (''Lepophidium negropinna'')
* [[täpiline girell]] (?)
* [[täpiline hõbesõõrkala]] (?)
* [[täpiline joogakala]] (''Chilara taylori'')
* [[täpiline kardinalkala]] (?)
* [[täpiline nirkkala]] (''Brotula ordwayi'')
* [[täpiline poolkroomkala]] (?)
* [[täpiline rippsalmler]] (?)
* [[täpiline seanina]] (?)
* [[täpiline uriseja]] (?)
* [[tääv-oganina]] (''Lepophidium prorates'')
* [[tömpangerjas]] (?)
* [[tömpkoon-tuur]] (?)
* [[tömpnina-hallhai]] (?)
* [[tömpninaheeringas]] (?)
* [[tömpnina-näsapea]] (?)
* [[tömppeakala]] (?)
* [[tömpsabarai]] (?)
* [[tülka]] (?)
* [[tümakala]] (?)

==U==
* [[ubanga]] (?)
* [[ugai]] (?)
* [[uimselg]] (?)
* [[uimtiib]] (?)
* [[Ukraina jõesilm]] (?)
* [[Ukraina raamkarp]] (?)
* [[Ukraina soomuskarp]] (?)
* [[ulk]] (?)
* [[ultrapoisur]] (?)
* [[ultsiin]] (?)
* [[ulvaaria]] (?)
* [[umbriin]] (?)
* [[Ungari jõesilm]] (?)
* [[unihai]] (?)
* [[unimudil]] (?)
* [[unine hiidmudil]] (?)
* [[upokororo]] (?)
* [[uriseja]] (?)
* [[uruangerjas]] (?)
* [[urume]] (?)
* [[Usbeki haugtõugjas]] (?)
* [[usjas purakala]] (?)
* [[Ussuuri piitssäga]] (?)
* [[Ussuuri siig]] (?)
* [[uurikangerjas]] (?)
* [[uusfalloskurk]] (?)
* [[uusharriott]] (?)
* [[uuskaledoonia uusnirk]] (''Neobythites neocaledoniensis'')
* [[uuskoerkala]] (?)
* [[Uusmeremaa kilu]] (?)
* [[Uusmeremaa kolpoiseluts]] (?)
* [[Uusmeremaa kolmuim]] (?)
* [[Uusmeremaa kotkakeel]] (?)
* [[Uusmeremaa merluus]] (?)
* [[Uusmeremaa pihklane]] (?)
* [[Uusmeremaa pooharjus]] (?)
* [[Uusmeremaa teravninakala]] (?)
* [[Uusmeremaa piitsmerluus]] (?)
* [[uusmeripärlsilmad]] (?)
* [[uusmudil]] (?)
* [[uuspeetrikala]] (?)
* [[uussarvhammas]] (?)
* [[uus-sarvkala]] (?)

==V==
* [[vaalhai]] (''Rhincodon typus''), sgk [[vaalhailased]]
* [[vaaljääkala]] (?)
* [[vaalkala]] (?)
* [[vaaphaug]] (?)
* [[vagelangerjas]] (?)
* [[vagupea]] (?)
* [[vahemere meripoisur]] (?)
* [[vahemere merisarvik]] (?)
* [[vahemere mora]] (?)
* [[vahemere mureen]] (?)
* [[vahemere okasturi]] (?)
* [[vahemere peensoomusnina]] (?)
* [[vahemere päriskolmuim]] (?)
* [[vahemere rombkala]] (?)
* [[vahemere siilikhammas]] (?)
* [[vahemere stauriid]] (?)
* [[vahemere vintaloosa]] (?)
* [[vahemere värtenkala]] (?)
* [[vahemere uimtiib]] (?)
* [[vahuu]] (?)
* [[vaikse ookeani heeringahai]] (?)
* [[vaikse ookeani idaheeringas]] (?)
* [[vaikse ookeani kolmsaba]] (?)
* [[vaikse ookeani matšueel]] (?)
* [[vaikse ookeani meriahven]] (?)
* [[vaikse ookeani merilatikas]] (?)
* [[vaikse ookeani merluus]] (?)
* [[vaikse ookeani mintai]] (?)
* [[vaikse ookeani nokistont]] (?)
* [[vaikse ookeani pisitursk]] (?)
* [[vaikse ookeani polaarhai]] (?)
* [[vaikse ookeani sardiinike]] (?)
* [[vaikse ookeani tursk]] (?)
* [[vaillanti niituimnirk]] (''Dicrolene vaillanti'')
* [[vaip-harjashammas]] (?)
* [[vaipkala]] (?)
* [[vakssäga]] (?)
* [[valamo siig]] (?)
* [[valge ameerikaluts]] (?)
* [[valgeamuur]] (''Ctenopharyngodon idella''), sgk [[karpkalalased]]
* [[valge baikali harjus]] (?)
* [[valgekõhtlest]] (?)
* [[valgekõht-meriahven]] (?)
* [[valgekõht-poolsoomushärg]] (?)
* [[valge lasntuur]] (?)
* [[valgelatikas]] (?)
* [[Valge mere idaheeringas]] (?)
* [[Valge mere tursk]] (?)
* [[valge müntkala]] (?)
* [[valge odanina]] (?)
* [[valgesiig]] (?)
* [[valgesilm]] (?)
* [[valgetint]] (?)
* [[valge tsirriin]] (?)
* [[valge tsükloton]] (?)
* [[valge tuur]] (?)
* [[valgetähniline nolgus]] (?)
* [[valgetäpp-oganina]] (''Lepophidium crossotum'')
* [[valge varjukala]] (?)
* [[valgevööt-kivikoha]] (?)
* [[valkjaskala]] (?)
* [[valkjas nomeus]] (?)
* [[valgeuim-rünt]] (?)
* [[varenhu]] (?)
* [[varjukala]] (?)
* [[vasarhai]] (''Sphyrna''), perekond, sgk [[vasarhailased]]
* [[vasarhailased]] (''Sphyrnidae''), sugukond
* [[varssilm]] (?)
* [[Vene ketaslõug]] (?)
* [[Vene tuur]] (?)
* [[Vene võldas]] (?)
* [[Venetsueela kääbuskiriahven]] (?)
* [[verekarva nürihammasangerjas]] (?)
* [[vesihunt]] (?)
* [[vesipeasäga]] (?)
* [[vetikaõgija]] (?)
* [[vidusilm-valevnirk]] (''Leucicorus lusciosus'')
* [[Vietnami haugtõugjas]] (?)
* [[viidikas]] (''Alburnus alburnus''), sgk [[karpkalalased]]
* [[viievöödiline pardpuntius]] (?)
* [[viilkala]] (?)
* [[viirkala]] (?)
* [[viispoiselutsud]] (?)
* [[viissõrmkala]] (?)
* [[viisvööt-hammaskardinal]] (?)
* [[vikerateriin]] (?)
* [[vikerforell]] (''Oncorhynchus mykiss''), sgk [[lõhelased]], pärit Põhja-Ameerikast, kasvatatakse kasvandustes, Eestis levinud kasvandustest loodusesse
* [[vikerkala]] (?)
* [[vikersäga]] (?)
* [[viker-taarnamadusk]] (''Barathrites iris'')
* [[Viktooria liithammassäga]] (?)
* [[vilbus-nagamadulik]] (''Otophidium chickcharney'')
* [[vilekala]] (?)
* [[vimb]] (''Vimba vimba''), sgk [[karpkalalased]]
* [[vingerjas]] (''Misgurnus fossilis''), sgk [[hinklased]]
* [[vintaloosa]] (''Alosa fallax''), sgk [[heeringlased]]
* [[vinträim]] ehk atlandi vintaloosa (''Alosa fallax fallax''), [[vintaloosa]] alamliik, sgk [[heeringlased]]
* [[virgats-trematoom]] (?)
* [[Virginia vöötkala]] (?)
* [[vitjasiell]] (?)
* [[vladislaavia]] (?)
* [[vobla]] (?)
* [[volangkala]] (?)
* [[volangkõht]] (?)
* [[volanguim]] (?)
* [[Volga aloosa]] (?)
* [[vrakkahven]] (?)
* [[vunts-oganina]] (''Lepophidium pheromystax'')
* [[võikala]] (''Pholis gunnellus''), sgk [[võikalalased]]
* [[võitluskoonkala]] (?)
* [[võldas]] (''Cottus gobio''), sgk. [[võldaslased]]
* [[võldas (perekond)|võldas]] (''Cottus''), sgk [[võldaslased]]
* [[võldasahven]] (?)
* [[võldassarv]] (?)
* [[võrkjas mureen]] (?)
* [[võrk-ketaskala]] (?)
* [[võõrsäga]] (?)
* [[vähehammas-pihklane]] (?)
* [[vähehärg]] (?)
* [[väheselgroolüliline heeringas]] (?)
* [[vähesoomus-tähetarkkala]] (?)
* [[väike arrpi]] (?)
* [[väike ebakotkaskala]] (?)
* [[väike ebalasntuur]] (?)
* [[väike elevantkala]] (?)
* [[väike kongosalmler]] (?)
* [[väike kuuppea]] (?)
* [[väike lõunatint]] (?)
* [[väike meriahven]] (?)
* [[väike mudil]] (''Pomatoschistus minutus''), sgk [[mudillased]]
* [[väike niitpuri]] (?)
* [[väike ogahai]] (?)
* [[väike kottangermudil]] (?)
* [[väike piitssäga]] (?)
* [[väike plankmudil]] (?)
* [[väike rüüsäga]] (?)
* [[väike seanina]] (?)
* [[väike süstikahven]] (?)
* [[väike tobias]] (''Ammodytes tobianus''), sgk [[tobiaslased]]
* [[väike tsirriin]] (?)
* [[väike tumekala]] (?)
* [[väike õlikala]] (''Comephorus dybowskii''), sgk ''[[Comephoridae]]''
* [[väike ürguim]] (?)
* [[väikesilm-härjake]] (?)
* [[väikekihvtint]] (?)
* [[väikesuu-forellahven]] (?)
* [[väikesuu-kaptenkala]] (?)
* [[väikesuu-kongrio]] (?)
* [[väikesuulest]] (?)
* [[väikesuutint]] (?)
* [[väiketuun]] (?)
* [[väikeuim-kloaagikala]] (?)
* [[väits-madukala]] (''Ophidion nocomis'')
* [[väits-oganina]] (''Lepophidium cultratum'')
* [[värtenkala]] (?)
* [[värvukala]] (?)
* [[väärislõhe]] (?)
* [[vöödiline angersabasäga]] (''Plotosus lineatus'')
* [[vöödiline antšoa]] (''Anchoa hepsetus'')
* [[vöödiline bataasio]] (''Batasio fasciolatus'')
* [[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'')
* [[vöödiline ebaharjus]] (''Aplochiton zebra'')
* [[vöödiline galeoonkala]] (''Dichistius multifasciatus'')
* [[vöödiline habehai]] (''Orectolobus halei'')
* [[vöödiline haludaaria]] (''Haludaria fasciata'')
* [[vöödiline harjashammas]] (?)
* [[vöödiline haugfundulus]] (?)
* [[vöödiline hulkuim]] (''Polypterus delhezi'')
* [[vöödiline imisalmler]] (''Curimata vittata'')
* [[vöödiline karnegiell]] (?)
* [[vöödiline kiharsäga]] (''Pseudolithoxus kelsorum'')
* [[vöödiline kiisk]] (?)
* [[vöödiline kirurgkala]] (''Acanthurus triostegus'')
* [[vöödiline kitsassuukala]] (?)
* [[vöödiline koratsiin]] (?)
* [[vöödiline kuningmakrell]] (?)
* [[vöödiline kärphai]] (''Mustelus fasciatus'')
* [[vöödiline kääbussuu]] (?)
* [[vöödiline küüsuim]] (''Cheilodactylus zonatus'')
* [[vöödiline laisuumureen]] (''Channomuraena vittata'')
* [[vöödiline lihhia]] (?)
* [[vöödiline lükood]] (''Lycodes esmarkii'')
* [[vöödiline lüürakala]] (''Callionymus lyra'')
* [[vöödiline merihuulkala]] (''Thalassoma bifasciatum'')
* [[vöödiline merikukk]] (?)
* [[vöödiline merikult]] (''Pentaceropsis recurvirostris'')
* [[vöödiline merikurvits]] (''Centriscops humerosus'')
* [[vöödiline meriküüs]] (?)
* [[vöödiline meriroosahven]] (''Amphiprion xanthurus'')
* [[vöödiline mudilsäga]] (''Nannoglanis fasciatus'')
* [[vöödiline narmasbootsia]] (''Syncrossus hymenophysa'')
* [[vöödiline niituim]] (?)
* [[vöödiline nokkhammaskala]] (?)
* [[vöödiline noolhaug]] (''Sphyraena jello'')
* [[vöödiline nürisuumureen]] (''Echidna polyzona'')
* [[vöödiline odanina]] (?)
* [[vöödiline oganina]] (''Lepophidium staurophor'')
* [[vöödiline piitsselg]] (?)
* [[vöödiline pisidaanio]] (?)
* [[vöödiline pitskõht]] (''Steatogenys elegansSteindachner'')
* [[vöödiline pliiatssäga]] (''Trichomycterus zonatus'')
* [[vöödiline polaarlest]] (''Liopsetta pinnifasciata'')
* [[vöödiline puurangerjas]] (''Ariosoma fasciatum'')
* [[vöödiline raneia]] (''Raneya brasiliensis'')
* [[vöödiline ribusuu]] (''Laemolyta fasciata'')
* [[vöödiline riffkala]] (?)
* [[vöödiline riffahven]] (''Lutjanus lutjanus'')
* [[vöödiline riibsuu]] (''Apareiodon vittatus'')
* [[vöödiline roojakala]] (''Scatophagus tetracanthus'')
* [[vöödiline salebootsja]] (?)
* [[vöödiline sardiinike]] (''Harengula humeralis'')
* [[vöödiline seriool]] (''Seriola zonata'')
* [[vöödiline silemokk]] (''Acrossocheilus fasciatus'')
* [[vöödiline silepeamureen]] (''Gymnothorax rueppelliae'')
* [[vöödiline tiibkala]] (''Pterois volitans'')
* [[vöödiline tiiger-lamepea]] (?)
* [[vöödiline torukärss]] (''Coelorinchus fasciatus'')
* [[vöödiline trematoom]] (''Trematomus hansoni'')
* [[vöödiline trikkelsäga]] (''Zaireichthys zonatus'')
* [[vöödiline trullsäga]] (''Amphilius kivuensis'')
* [[vöödiline turvissäga]] (''Phractura fasciata'')
* [[vöödiline tusksuu]] (''Petulanos plicatus'')
* [[vöödiline uusnirk]] (''Neobythites fasciatus'')
* [[vöödiline vakssäga]] (''Astroblepus trifasciatus'')
* [[vöödiline varjukala]] (''Cynoscion striatus'')
* [[vöödiline võikala]] (''Pholis fasciata'')
* [[vöödiline ärndaanio]] (''Opsarius pulchellus'')
* [[vöötahven]] (?)
* [[vöötgirell]] (?)
* [[vööthai]] (''Stegostoma''), perekond
* [[vöötheeringas]] (?)
* [[vöötkala]] (?)
* [[vöötkeel]] (?)
* [[vöötkolmsaba]] (?)
* [[vöötnandus]] (?)
* [[vöötnina]] (''Rhinichthys''), perekond
* [[vöötpea]] (''Stichaeopsis''), perekond
* [[vöötsaba-lippuim]] (''Aphyosemion calliurum'')
* [[vöötsaba-läikahven]] (''Kuhlia mugil'')
* [[vöötsabatetra]] (''Hemigrammus''), perekond
* [[vöötterpuug]] (''Oxylebius pictus'')
* [[vööttuun]] (?)
* [[vööturiseja]] (''Pomadasys striatus'')

==W==
* [[walkeri jämenirk]] (''Bassogigas walkeri'')
* [[werneri vaalnirk]] (''Bassozetus werneri'')
* [[wheatlandi ogalik]] (''Gasterosteus wheatlandi'')

==Õ==
* [[õgija (kala)|õgija]] (''Chiasmodon''), perekond 
* [[õlihärg]] (''Cottocomephorus''), perekond 
* [[õlijänes]] (''Lipolagus ochotensis'')
* [[õlikala]] (''Comephorus''), perekond, sgk ''[[Comephoridae]]''
* [[õnarnina-napplõug]] (''Garra bisangularis'')
* [[õnarnina-tubliksäga]] (''Erethistoides cavatura'')
* [[õngangerjas]] (''Glenoglossa wassi'')
* õngitseja, vt [[euroopa merikurat]]
* [[õngkala]] (''Lasiognathus''), perekond 
* [[õudnäsalik]] (''Synanceia verrucosa''), sgk [[näsaliklased]]

==Ä==
* [[ärn]] (''Thymallus thymallus''), sgk [[harjuslased]]
* äslik, vt [[teib]]

==Ü==

* [[ükstäpp-uusnirk]] 	(''Neobythites unimaculatus'')
* [[üksuimterpuug]] (''Pleurogrammus'' ?)
* [[ükssarv-torukärss]] (''Coelorinchus productus'')
* [[ükstähn-silepeamureen]], (''Gymnothorax monostigma'')
* [[üksuimkeel]], perekond (''Monochirus'')
* [[üksuimrai]] (''Arhynchobatis asperrimus'')
* [[ümarheeringas]], perekond (''Etrumeus'')
* [[ümarkala]], perekond (''Cyclichthys'')
* [[ümarkoonkala]], perekond (''Stomatorhinus'')
* [[ümarküüskala]], perekond (''Nemadactylus'')
* [[ümarmudil]] (''Neogobius melanostomus'')
* [[ümarsuu-napplõug]] (''Garra cyclostomata'')
* [[ümarsuu-pihklane]] (''Myxine circifrons'')
* [[ümar helerai]] (''Leucoraja circularis'')
* [[ümar jämesabarai]] (''Urolophus circularis'')
* [[ümar kastankala]] (''Coelophrys brevipes'')
* [[ümar kojuskala]] (''Oneirodes bulbosus'') 
* [[ümar merikirves]] (''Polyipnus polli'') 
* [[ümar nuutrai]] (''Himantura pastinacoides'')
* [[ümar pimenark]] (''Typhlonarke aysoni'') 
* [[ümar puntius]] (''Puntius chola'')
* [[ümar rihmsabarai]] (''Taeniura grabata'')
* [[ümar sardinell]] (''Sardinella aurita'')
* [[ümar sigarstauriid]] (''Decapterus punctatus'')
* [[ümar uurikangerjas]] (''Bascanichthys cylindricus'')
* [[ümar veeringtetra]] (''Brachychalcinus orbicularis'')
* [[ümar väitsharatsiin]] (''Triportheus rotundatus'')
* [[ürguim]], perekond (''Protopterus'')

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Kalad| Kalade loend]]
[[Kategooria:Loomade loendid]]</text>
      <sha1>3ywiqxsu0p2fsjc2vk0xnqlosx1kg0w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Soomaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>36041</id>
    <revision>
      <id>6177099</id>
      <parentid>5179346</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:35:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="476" xml:space="preserve">[[Pilt:Soomaa.jpg|pisi|Suvine Soomaa rahvuspark.]]
[[Pilt:Suurvesi Soomaal.JPG|pisi|Suurvesi Soomaal.]]
'''Soomaa''' on [[maastikurajoon]] [[Edela-Eesti]]s, mis koos [[Kõrvemaa]] maastikurajooniga moodustavad [[Vahe-Eesti]] [[maastikuvaldkond|maastikuvaldkonna]]. Soomaa pindala on 1545 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;, millest peaaegu kolmandik (32,3 %) on soostunud. 

Soomaa maastikurajooni tuumik on [[Soomaa rahvuspark]].


[[Kategooria:Eesti maastikud]]
[[Kategooria:Soomaa rahvuspark]]</text>
      <sha1>7o5qcuxbeo6vct0ukl2jit7hlwjzwab</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177105</id>
      <parentid>6177099</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:43:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tuumala (''core area'') on looduskaitses kindel termin, seda ei tasu moonutada.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="473" xml:space="preserve">[[Pilt:Soomaa.jpg|pisi|Suvine Soomaa rahvuspark]]
[[Pilt:Suurvesi Soomaal.JPG|pisi|Suurvesi Soomaal]]
'''Soomaa''' on [[maastikurajoon]] [[Edela-Eesti]]s, mis koos [[Kõrvemaa]] maastikurajooniga moodustavad [[Vahe-Eesti]] [[maastikuvaldkond|maastikuvaldkonna]]. Soomaa pindala on 1545 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;, millest peaaegu kolmandik (32,3%) on soostunud. 

Soomaa maastikurajooni tuumala on [[Soomaa rahvuspark]].

[[Kategooria:Eesti maastikud]]
[[Kategooria:Soomaa rahvuspark]]</text>
      <sha1>ijh7wzouujtnqqj0cg0tg6iixz7mrte</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Katrin Karisma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>40024</id>
    <revision>
      <id>6176910</id>
      <parentid>6105230</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T12:47:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9707" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2021}}
[[Fail:Anti Kalamees, Tõnu Kilgas ja Katrin Karisma 91.jpg|pisi|Anti Kalamees, Tõnu Kilgas ja Katrin Karisma (1991)]]
'''Katrin Karisma-Krumm''' (1966–1974 '''Katrin Jakobi'''; sündinud [[21. august]]il [[1947]] [[Tallinn]]as) on Eesti näitleja ja laulja.

Ta lõpetas 1965. aastal [[Tallinna 21. keskkool]]i ja [[1968]]. aastal [[Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] III lennus.&lt;ref&gt;http://www.lavakas.ee/|.x?sisu=6&amp;alamsisu=10011&lt;/ref&gt; Ta on õppinud ka [[Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudio]]s.  

Katrin Karisma oli aastatel 1968–1998 [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] solist, seejärel [[Vana Baskini teater|Vana Baskini teatri]] näitleja, hiljem vabakutseline. 

Katrin Karisma on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]], [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige, ühtlasi selle auliige ja Eesti Solistide Liidu liige.

Karisma on mänginud-laulnud peamiselt Estonia muusikalavastustes, kuid ka paljudes telelavastustes, kuuldemängudes, filmides ja kontserdilaval (ka välismaal). Ta on lugenud sisse audioraamatuid vaegnägijatele.

2000. aastast kuulub Karisma [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]]. Seoses [[Ülle Rajasalu]] määramisega [[Harju maavanem]]aks oli ta [[XI Riigikogu]]s asendusliige 2009.–2010. aastal.

2001. aastast töötas Karisma Radisson SASi hotelli vastavatud Casino Victoria programmijuhina.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/50877785/katrin-karisma-toimetab-kasiinoaris Katrin Karisma toimetab kasiinoäris] Eesti Päevaleht, 24.04.2001.&lt;/ref&gt; Karisma on töötanud projektijuhina ka kirjastuses Ilo. Pensionipõlves peab ta kodukohvikut Ilusa Ilma Kohvik, juhib kaks korda kuus Terviseraadio saadet. Kõige selle kõrvalt on ta jätkanud esinemist teatrilavastustes ja meelelahutusüritustel.&lt;ref&gt;Mari Kukk. [https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/90431101/tervis-plussi-kaanelugu-katrin-karisma-vahel-tundub-et-varised-pormu-ja-ongi-koik Tervis Plussi kaanelugu | Katrin Karisma: vahel tundub, et varised põrmu ja ongi kõik] Tervis Pluss / Delfi, 13.07.2020.&lt;/ref&gt; 

2022. aasta kevadhooajal osales ta [[TV3]] meelelahutussaates &quot;[[Maskis laulja]]&quot;, kus esines Ööliblikana.&lt;ref&gt;[https://www.tv3.ee/tv3-kanalileht/maskis-laulja/ooliblika-maski-alt-lendles-rahva-ette-katrin-karisma/ Ööliblika maski alt lendles rahva ette Katrin Karisma!] TV3 kanalileht, 03.04.2022.&lt;/ref&gt; 

==Rolle==
===Teatrilavastustes===
*Hanka (V. Blažek / L. Rychman, &quot;Humalakorjajad&quot;, 1967, diplomilavastus Noorsooteatris)
*Anna ([[Maksim Gorki]], &quot;Põhjas&quot;, 1968, diplomilavastus Noorsooteatris)
*Beatrice ([[Tadeusz Dobrzański]], &quot;Kuninga loož&quot;, operett, 1969)
*Gwendolen ([[Gerd Natschiński]], &quot;Minu sõber Bunbury&quot;, muusikal, 1970)
*Aldonza / Dulcinea ([[Mitch Leigh]], &quot;Mees La Manchast&quot;, muusikal, 1971)
*Pipi Pikksukk ([[Ülo Vinter]] / [[Ülo Raudmäe]], &quot;Pipi Pikksukk&quot;, 1971)
*Elli ([[A. H. Tammsaare]] / [[Voldemar Panso]] / [[Mari-Liis Küla]], &quot;Inimene ja inimene&quot;, 1972, Draamateatris)
*Lea Viires ([[Juhan Smuul]], &quot;Lea&quot;, 1972 Draamateatris)
*Niina ([[Raimond Valgre]] / Ülo Raudmäe, &quot;Muinaslugu muusikas&quot;, muusikal, 1973)
*Jeanne ([[Rudolf Friml]] / [[Herbert Stothart]], &quot;[[Rose-Marie|Rose-Marie&quot;]], operett, 1976)
* Kubelik ([[Burt Bacharach]], &quot;Tõotused, tõotused…&quot;, muusikal, 1979)
*Lydia ([[Boris Kõrver]], &quot;Kuskil Montparnasse’il&quot;, muusikal, 1980)
*proua Krone ja proua Vogelsang ([[Wolfgang Amadeus Mozart]], &quot;Teatridirektor&quot;, lühiooper, 1981)
*Daisy Darlington ([[Pál Ábrahám]], &quot;[[Savoy ball|Savoy ball&quot;]], operett, 1982)
*Sally Bowles ([[John Kander]], &quot;[[Kabaree (muusikal)|Kabaree]]&quot;, muusikal, 1984)
*Juliette Bongardt ([[Franz Lehár]], &quot;[[Krahv Luxemburg]]&quot;, operett, 1986)
*Golde ([[Jerry Bock]], &quot;[[Viiuldaja katusel]]&quot;, operett, 1989)
*Eliza ([[Frederick Loewe]], &quot;[[Minu veetlev leedi]]&quot;, operett, 1990 Vanemuises)
*Lisa ([[Imre Kálmán]], &quot;[[Krahvinna Mariza]]&quot;, operett, 1990)
*Teele (Ülo Vinter, &quot;[[Kevade|Kevade&quot;]], muusikal, 1991)
*Lois Lane ([[Cole Porter]], &quot;[[Suudle mind, Kate]]&quot;, muusikal, 1992 Linnahallis)
*La Môme Pistache (Cole Porter, &quot;Can-can&quot;, muusikal, 1993)
*Pepi ([[Johann Strauß (poeg)|Johann Strauss]], &quot;[[Viini veri]]&quot;, operett 1994)
*Jänes ([[Tõnu Raadik]], &quot;Puhh&quot;, muusikal, 1995)
*komtess Stasi (Imre Kálmán, &quot;[[Silva]]&quot;, operett, 1995)
*Dolly Gallagher ([[Jerry Herman]], &quot;[[Hallo, Dolly!]]&quot;, muusikal, 1996)
*prints Orlovski (Johann Strauss, &quot;[[Nahkhiir (operett)|Nahkhiir]]&quot;, operett, 1997)
*Anna ([[Richard Rodgers]] / [[Oscar Hammerstein]], &quot;[[Kuningas ja mina (muusikal)|Kuningas ja mina]]&quot;, muusikal, 1998, Smithbridge Productions)
*Jacqueline (Jerry Herman, &quot;La Cage aux folles ehk Linnupuur&quot;, muusikal, 1999, Smithbridge Productions)
*Rebecca ([[Jim Steiman]], &quot;[[Vampiiride tants]]&quot;, muusikal/rokkooper, 2000, Smithbridge Productions)
*Wilhelmine ehk tädi Wimpel ([[Eduard Künneke]], &quot;Onupoeg Bataaviast&quot;, operett, 2003 Estonias)
*proua Corney ([[Lionel Bart]], &quot;[[Oliver!]]&quot;, muusikal, 2003 Vanalinnastuudios, koostöös Smithbridge Productionsiga)
*Bess Gallagher ([[Elinor Jones]], &quot;Väljaspool hooaega&quot;, 2006 Vana Baskini Teatris)
*Maria Tschöll ([[Franz Schubert]] / [[Heinrich Berte]], &quot;Kolme neitsi maja&quot;, kammerooper, 2005 Estonias)
*Sophie von Rosen ([[Lauri Vahtre]], &quot;Vihterpalu valss&quot;, 2008 [[Pärimusteater Loomine]])
*Jean Horton ([[Ronald Harwood]], &quot;Kvartett&quot;, 2014 [[Komöödiateater|Komöödiateatris]])&lt;ref&gt;[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/karisma_katrin3 Katrin Karisma], Eesti Teatriliit&lt;/ref&gt;
*Bette Davis ([[Anton Burge]], &quot;Hollywoodi filmitähed&quot;, 2017 Komöödiateatris)
*Eksabikaasa ([[Neil Simon]], &quot;Hotell California&quot;, 2018 Komöödiateatris)
*Sõbranna ([[Gertrud Larsson]], &quot;Metsas ei kuule su karjumist keegi&quot;, 2021)
*Njegus (Imre Kálmán, &quot;[[Lõbus lesk]]&quot;, 2021 Estonias)

===Filmides ja telelavastustes===
* 1969 – [[Viimne reliikvia]], režissöör [[Grigori Kromanov]], toatüdruk
* 1969 – Meteoor, telelavastus
* 1971 – [[Metskapten]], režissöör [[Kalju Komissarov]], Mathilde
* 1972 – Tagasipöördumine ellu, režissöör [[Vladimir Basov]], Nevesta
* 1972 – [[Noor pensionär]], režissöör [[Sulev Nõmmik]], pulmakülaline
* 1972 – Kõrvaline isik, telelavastus
* 1973 – [[Tavatu lugu]], režissöör Kalju Komissarov, kaupluse müüja
* 1973 – [[Maaletulek]], režissöör [[Kaljo Kiisk]], Kadri
* 1973–1976 – [[Heljo Mänd]], [[Mõmmi ja aabits]], režissöör [[Kaarel Kilvet]], telelavastus (seriaal), Mõmmi ema
* 1974 – [[Colas Breugnon (muusikafilm)|Colas Breugnon]], režissöör [[Mati-Jüri Põldre]], Colas tütar Martine
* 1977 – [[Mõmmi ja aabits]], lavastaja [[Kaarel Kilvet]], Mõmmi ema
* 1979 – [[Nõiakivi (telelavastus)|Nõiakivi]], lavastaja [[Uno Leies]], vanaema Sabiine
* 1982 – [[Arabella, mereröövli tütar (film)|Arabella mereröövli tütar]], režissöör [[Peeter Simm]], operetisolist
* 1983 – Teatridirektor, [[Eesti Telefilm]]
* 1991 – [[Rahu tänav (film)|Rahu tänav]], režissöör [[Roman Baskin]], Agnes
* 1998–1999 – Heljo Mänd, Mõmmi aabits. 20 aastat hiljem, režissöör Kaarel Kilvet, telelavastus (seriaal), karuvanaema
* 2019 – [[Klassikokkutulek 3: Ristiisad]], režissöör [[René Vilbre]], ämm&lt;ref&gt;[https://www.imdb.com/name/nm0439374/?ref_=fn_al_nm_1 Filmography]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/906 Eesti filmi andmebaas]&lt;/ref&gt;
==Tunnustus==
* 1985 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]]

==Isiklikku==
Katrin Karisma on abielus olnud [[Peeter Jakobi]] (1966–1974) ja [[Hendrik Krumm]]iga (1974–1989). Hiljem oli tema elukaaslane [[Tõnu Kilgas]].&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/karisma_katrin3 &quot;Katrin Karisma&quot;], Eesti Entsüklopeedia (vaadatud 05.09.2021)&lt;/ref&gt;

Katrin Karismal on kolm last: poeg Ivo Krumm ning tütred Mari Krumm ja [[Piret Krumm]]. Tütar Piret Krumm on samuti näitleja.

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Vastab Katrin Karisma / vahendanud [[Mare Põldmäe]] – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1993]], nr 7, lk 3–14
* [[Elis Aunaste]], &quot;Katrin Karisma: minu ilus elu&quot;. Kirjastus [[Fookus Meedia]], [[Tallinn]] [[2008]], 144 lk

== Välislingid ==
* [[Piret Kooli]]. [http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=10828 Katrin Karisma: lapsed lõpetasid meie suhte]. Intervjuu. Ajakiri Naised 17. august 2007.
* [[Rita Loel]]. [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=13&amp;artid=20149&amp;sec=0 Katrin Karisma-Krumm tahaks Anglas rukkijahuputru süüa]. Saarte Hääl, 7. juuli 2010.
*[https://parnu.postimees.ee/1099828/katrin-karisma-elu-on-igasugune Katrin Karisma: Elu on igasugune...], [[Pärnu Postimees]] 11. jaanuar 2013.
*  [https://aire.opera.ee/uploads/documents/63269b9cff9a03b30d469eb1cf2280398d0e24d7.pdf Katrin Karisma elamise nipid....].
* [https://www.youtube.com/watch?v=SgTlU-AehcI Hommikusöök staariga].
*[https://epl.delfi.ee/artikkel/90311847/katrin-karisma-estonia-teater-on-alati-olnud-intriigide-pesa Estonia teater on alati olnud intriigide pesa] [[Eesti Päevaleht]], 2020.
*[https://menu.err.ee/1608276276/katrin-karisma-praegusel-ajal-oleks-georg-ots-olnud-maailmataht Katrin Karisma: Praegusel ajal oleks....] **[[Err]] uudised, 13. juuli 2021
* [https://elu.ohtuleht.ee/1043123/katrin-karisma-viimasest-kohtumisest-tonu-kilgasega-ta-utles-mulle-imevaikselt-ainult-uhe-sona Katrin Karisma viimasest kohtumisest...].

{{JÄRJESTA:Karisma-Krumm, Katrin}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>i0re3c7oic1y14zmg48hg94ihftju7a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Călărași maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>40176</id>
    <revision>
      <id>6177243</id>
      <parentid>6103004</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:26:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="815" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Călărași maakond
|  nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Județul Călărași
|  vapp = Stema Calarasi.svg
|  vapi_link = [[Călărași maakonna vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Călărași]]
|  asendikaardi_pilt = Calarasi in Romania.svg
}}

'''Călărași maakond''' on [[Rumeenia]] [[1. järgu haldusüksus]]. Asub [[Munteenia]]s ja piirneb lõunas [[Bulgaaria]]ga.

Üle 95% elanikest on [[rumeenlased]], ligi 5% on [[mustlased]].

== Linnad ==
* [[Budești]]
* [[Călărași]]
* [[Fundulea]]
* [[Lehliu Gară]]
* [[Oltenița]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.calarasi.ro/ro/ Călărași maakonna koduleht]

{{ROM}}

{{koord |type=adm1st |region=MD}}

[[Kategooria:Rumeenia maakonnad]]
[[Kategooria:Călărași maakond| ]]</text>
      <sha1>ovn5ra3i4ijw3p5eb5j73x0d8qc0ut0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Houston</title>
    <ns>0</ns>
    <id>40267</id>
    <revision>
      <id>6177056</id>
      <parentid>6176653</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:59:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12597" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib linnast USA-s; laulja kohta vaata artiklit [[Houston (laulja)]]; Briti Columbia asula kohta vaata artiklit [[Houston (Briti Columbia)]].}}
{{linn
| nimi = Houston
| hääldus = hj'uuston
| pilt = Panoramic Houston skyline.jpg
| pildiallkiri = Houstoni kesklinna siluett
| lipp = Flag of Houston, Texas.svg
| lipu_link = [[Houstoni lipp]]
| vapp =Seal of Houston, Texas.png
| vapi_link = [[Houstoni pitsat]]
| pindala = 
| elanikke = 
| asendikaardi_pilt = Houston in Texas.png
| asendikaardi_pilt_seletus = Asend Texases
}}
'''Houston''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis. See on elanike arvult riigi neljas ja osariigi suurim linn. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 2 304 580.&lt;!--&lt;ref&gt;[http://www.houstontx.gov/planning/Demographics/docs_pdfs/Cy/hist_pop_1900_2017.pdf Historical Population: 1900 to 2017]. Vaadatud 9.9.2017&lt;/ref&gt;--&gt; 2010. aastal oli elanikke 2 100 263. Houston on [[Harrise maakond (Texas)|Harrise maakonna]] halduskeskus, lisaks üle kuue miljoni elanikuga [[Suur-Houston]]i linnastu majanduslik keskus. Linn asub [[Mehhiko laht|Mehhiko lahest]] 50 kilomeetri kaugusel sisemaal rannikumadalikul.

Houston asutati 30. augustil [[1836]]. Linnaõigused sai Houston 5. juunil [[1837]]. Linn on saanud nime [[Texase revolutsioon]]is võidelnud Texase armee ülemjuhataja ja [[Texase Vabariik|Texase Vabariigi]] presidendi [[Sam Houston]]i järgi. Sadama ja raudtee kiire areng [[19. sajand]]il ning lisaks [[nafta]] avastamine ja järgnenud [[naftatööstus]]e areng [[20. sajand]]il viisid rahvastiku kiire kasvuni. 1960. aastatel ületas linna elanike arv ühe miljoni ja 2000. aastatel kahe miljoni piiri.

Linn on üks maailma juhtivaid [[energeetika]]keskuseid ning linna majanduses on esindatud samuti ettevõtted [[aeronautika]], [[transport|transpordi]] ja [[tervishoid|tervishoiu]] alal. Linnas asuvad muuhulgas [[Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus]], USA suurim rahvusvaheline kaubasadam, [[Houstoni laevakanal]] ja maailma suurim meditsiinikeskus.

== Asukoht, asend ja pindala ==
[[Pilt:Large Houston Landsat.jpg|pisi|Houstoni satelliidipilt]]
Houston asub [[Mehhiko laht|Mehhiko lahest]] 50 kilomeetri kaugusel sisemaal rannikumadalikul. Houston asub [[Austin]]ist umbes 265 kilomeetri kaugusel idas, [[Louisiana]] osariigi piirist umbes 180 kilomeetri kaugusel läänes ja [[Dallas]]est umbes 400 kilomeetri kaugusel lõunas. Linna pindala on 1727,5 km², millest 1655 km² moodustab maismaa ja 72,3 km² veepindala.

Suur osa linnast on ehitatud metsasele ja soisele alale ning preeriale, mis on säilinud Houstoni ümbritsevatel aladel. Linn asub alal, kus on sagedased paduvihmad, mistõttu on üleujutused Houstonis sagedane probleem. Linn asub merepinnast keskmiselt 15 meetri kõrgusel. Kõrgeim koht paikneb linna loodenurgas ja asub merepinnast 38 meetri kõrgusel.

== Pinnamood ja veestik ==
&lt;!--pinnamood mõnevõrra pooleli--&gt;
Houstoni pinnasele on iseloomulik [[settekivim]]ite ja [[liivakivi]] olemasolu. Pinnal esineb sageli [[erosioon]]i. Linna alal on kokku umbes 300 [[murrang]]ut, mille kogupikkus on umbes 500 kilomeetrit. Houstonis ei ole registreeritud ühtegi tugevat maavärinat, kuid teadlased ei laida maha võimalust, et sellised maavärinad võisid esineda kaugemas minevikus või võivad juhtuda tulevikus. Kõige tugevam maavärin registreeriti [[1910]]. aastal, mil mõõdeti 3,8-magnituudine maavärin.

Houstonis on neli jõge. Tähtsaim jõgi on [[Buffalo Bayou]], mis kulgeb läbi kesklinna ja [[Houstoni laevakanal]]i, ning sellel on kolm lisajõge: White Oak Bayou, mis voolab läbi kesklinnast loodes paikneva [[Houston Heights]]i piirkonna, Brays Bayou, mis voolab Texase meditsiinikeskuse kõrval, ja Sims Bayou, mis kulgeb läbi Houstoni kesklinna ja lõunaosa. Laevakanal möödub edasi [[Galveston]]ist ja suubub seejärel Mehhiko lahte. Houstoni eeslinnade lähedal asuvad veehoidlad [[Conroe järv]] ja [[Houstoni järv]], mis on linna joogiveeallikad. Varem tarvitas linn [[põhjavesi|põhjavett]], kuid maapinna järkjärgulise vajumise tõttu hakati veeallikatena kasutama veehoidlaid.

== Kliima ==
[[Pilt:Allison Flood Houston.jpg|pisi|left|Üleujutused Houstonis pärast troopilist tormi Allison 2001. aasta juunis]]
Linnas valitseb [[niiske lähistroopiline kliima]]. Ülekaalus on läbi aasta Mehhiko lahelt puhuvad kagutuuled. Linnas valitseb seoses lähedusele Mehhiko lahele suur [[õhuniiskus]], mis ulatub hommikul 90 protsendini ja langeb õhtuks 70 protsendini. Keskmiselt on aastas päikeselisi päevi 90, kõige enam oktoobris ja novembris. 160 päeva aastas, enamasti detsembrist maini, on pilvised.

Kevadel ja suvel on kliima kuum ja niiske. Keskmine õhutemperatuur on kevadel 21 °C ja suvel 28,8 °C. Kuuma kliima tõttu on [[õhukonditsioneer]]id peaaegu kõikides sõidukites ja hoonetes. Kõige kõrgem õhutemperatuur on mõõdetud aastatel [[2000]] ja [[2011]], mil oli 42,8 °C sooja. Sageli tabavad Houstoni [[orkaan]]id ja troopilised tormid, millest hiljuti on kõige enam kahju nõudnud [[2001]]. aastal troopiline torm Allison, [[2008]]. aastal [[orkaan Ike]] ja [[2017]]. aastal [[orkaan Harvey]]. Sügis on võrdlemisi soe, eriti september, mil õhutemperatuur võib tõusta üle 35 °C. September on soojem isegi maist. Keskmine õhutemperatuur sügisel on 21,8 °C, samuti on sügiskuud kõige sademeterohkemad aastas (359,7 mm). Talved on soojad. Kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti 18. jaanuaril [[1930]], mil oli –15 °C külma. Keskmine õhutemperatuur on talvel 12,6 °C. Ka talvel on õhutemperatuur tõusnud ligi 30 °C-ni. Keskmiselt 18 päeval aastas võib õhutemperatuur langeda alla 0 °C. Talvel langevad sademed enamasti vihmana, kuid harva võib esineda ka lumesadu. Alatest 1895. aastast on lumesadu registreeritud linnas 35 korral ja lumikate on tekkinud 21 korral.

==Ajalugu==
Houston asutati [[30. august]]il [[1836]] ja sai linnaõigused [[5. juuni]]l [[1837]]. Ta nimetati [[Samuel Houston]]i järgi, kes oli [[Texase president]] ja [[San Jacinto lahing]]u kangelane. 1837–[[1839]] oli Houston Texase pealinn (seejärel sai selleks ja on tänapäevani [[Austin]]).

[[19. september|19. septembril]] [[2009]] avas [[Eesti välisminister]] [[Urmas Paet]] Houstonis [[Eesti]] aukonsulaadi. Eesti [[aukonsul]]iks sai [[Floyd Richard Drake]].

==Rahvastik==
Linnas elab suuruselt neljas [[hispaania keel|hispaaniakeelne]] (New Yorgi, Los Angelese ja Chicago järel) ja kolmas [[mehhiklased|mehhiko]] päritolu elanikkond (Los Angelese ja Chicago järel).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20061207090603/http://www.census.gov/Press-Release/www/2001/cb01-81.html web.archive.org] Vaadatud 14. aprillil 2011&lt;/ref&gt; Hinnanguliselt elab Houstoni piirkonnas 400 000 [[illegaalne immigratsioon|illegaalset immigranti]]&lt;ref&gt;[http://www.chron.com/disp/story.mpl/metropolitan/3500074.html chron.com] vaadatud 4.02.11&lt;/ref&gt;.

Suure hulga illegaalsete immigrantide tõttu on Houstonis suur kuritegevus. Oma suuruse ja asukoha tõttu on Houston USA narkokaubanduse üks sõlmpunkte.

2016. aastal hinnati Houstoni elanike arvuks 2 303 482 inimest, mis on 9,68% kasv 2010. aasta rahvaloenduse tulemusest. Linnastus elas 6 772 470 inimest, mis on 2010. aastaga võrreldes 14,39% suurune kasv.

Kuna Houston kasvab kiirelt, samas kui Chicago, mis tänapäeval on ligikaudu 2 700 000 elanikuga USA suuruselt kolmas linn, ei kasva peaaegu üldse (2010–2016 kasvas elanike arv linnas 0,35% ja linnastus 0,55%), arvatakse, et lähitulevikus vahetab Houston Chicago välja USA kolmanda linnana.

== Haridus ==
Houstoni suurim ülikool on [[1927]]. aastal asutatud [[Houstoni Ülikool]], mis on suuruselt kolmas ülikool Texases. Houstoni Ülikool on Houstoni Ülikooli süsteemi, mille hulka kuulub veel kolm väiksemat ülikooli, millest kaks tegutsevad samuti Houstonis, lipuülikool. Samuti 1927. aastal asutatud [[Texas Southern University]] on ajalooliselt olnud mustanahaliste ülikool. [[1912]]. aastal asutatud [[Rice'i Ülikool]] on eraülikool, mis on Texase üks kõrgemalt hinnatud ülikoole.

== Meedia ==
Houstoni piirkonna suurim ajaleht on päevaleht [[Houston Chronicle]]. Selle pühapäevane väljaanne on tiraaži poolest [[The New York Times]]i ja [[Los Angeles Times]]i järel USA-s kolmandal kohal.

==Majandus==
2008. aastal oli Houstoni [[SKP]] 297 miljardit [[USA dollar|dollar]]it, millega oli linn maailmas 19. ja USA-s 10. kohal.

Houstoni majandus põhineb suuresti nafta- ja gaasitööstusel. Taastuvatest energiaressurssidest arendatakse enam [[tuuleenergia|tuule]]- ja [[päikeseenergia]]t. Houstoni lähedal [[Mehhiko laht|Mehhiko lahes]] on 45 km² suurune [[tuulepark]], mis toodab [[elekter|elektrit]] 40 000 leibkonnale&lt;ref&gt;[http://www.visithoustontexas.com/visitors/green/Alternative_Energy_Industry_in_Houston visithoustontexas.com] vaadatud 4.02.11&lt;/ref&gt;.

Houston on naftakeemiatööstuse keskus ja seal asub [[Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus]].

== Kultuur ==
Houstonis [[NRG Stadium]]il toimub iga-aastane maailma suurim kariloomade näitus ja rodeo Houston Livestock Show and Rodeo, mida külastab üle kahe miljoni inimese ja mille muusikaprogrammis esinevad maailma popmuusika suurimad nimed.

Houstoni kesklinnas asub Houstoni teatripiirkond, kus tegutseb üheksa etenduskunsti organisatsiooni ja kuus esinemissaali. Houston on üks väheseid linnu USA-s, millel on oma ooperiteater (Houston Grand Opera), balletiteater (Houston Ballet) ja sümfooniaorkester (Houston Symphony).

Houstoni muuseumipiirkond koondab üheksateist muuseumi, galeriid ja kultuurikeskust ning mida külastab aastas kokku üle kaheksa miljoni inimese. Tähelepanuväärsemate muuseumide hulka kuuluvad [[Houstoni kaunite kunstide muuseum]] (''The Museum of Fine Arts, Houston''), loodusteaduste muuseum, kaasaja kunsti muuseum, holokaustimuuseum ja lastemuuseum.

1980. aastate lõpus oli Houston USA lõunaosariikide üks suurlinnadest, kus arenes välja [[hiphop]]muusika alamžanr ''[[southern hip hop]]''. Selle üks tuntumaid Houstonist pärit esindajaid on [[Geto Boys]]. Lisaks on Houstonist pärit laulja [[Beyoncé]] ja tüdrukute grupp [[Destiny's Child]].

Houstonis asub USA kümnest suurimast linnast enim rohealasid – 228 km². Linnas asub üle 300 pargi. Houstonis asub ka [[1922]]. aastal asutatud [[Houstoni loomaaed|loomaaed]].

[[Pilt:Reliant_Stadium_Houston_Rodeo.jpg|pisi|center|500px|2006. aasta Houston Livestock Show and Rodeo NRG Stadiumil (toona Reliant Stadium)]]

== Sport ==
[[Pilt:Toyota Center Game 7 2018 playoffs.jpg|pisi|left|[[Toyota Center]]is asub [[Houston Rockets]]i koduväljak]]
Põhja-Ameerika suurimates profiliigades on Houstonil oma võistkond kõigis peale [[jäähoki]].

[[Pesapall]]iklubi [[Houston Astros]] mängib [[Major League Baseball]]is (MLB) ja on asutatud [[1962]]. aastal. [[2017]]. aastal võitis see esimest korda [[World Series]]i. [[NBA]]-s mängiv [[korvpall]]iklubi [[Houston Rockets]] kolis [[San Diego]]st Houstoni [[1971]]. aastal. Rockets on võitnud NBA meistritiitli aastatel [[1994]] ja [[1995]]. [[Ameerika jalgpall]]i liigas [[NFL]] mängib [[Houston Texans]], mis on asutatud [[2002]]. aastal. [[Jalgpall]]iklubi [[Houston Dynamo FC]] mängib [[Major League Soccer]]is (MLS). Lisaks tegutsevad Houstonis naiste jalgpalli kõrgliigas [[National Women's Soccer League]] mängiv klubi [[Houston Dash]] ja Põhja-Ameerika [[ragbi]]liigas [[Major League Rugby]] mängiv klubi [[Houston SaberCats]].

Astrosi kodustaadion [[Minute Maid Park]] ja Rocketsi koduväljaku asukoht [[Toyota Center]] asuvad Houstoni kesklinnas. 2002. aastal avatud [[NRG Stadium]] oli esimene NFL-i staadion, millel on eemaldatav katus.

[[1965]]. aastal avati Houstonis maailma esimene mitmeotstarbeline kupliga kaetud sisestaadion [[Astrodome]]. Seal on asunud mitme profispordi võistkonna koduväljak.

Alates [[1946]]. aastast on Houstonis toimunud iga-aastane profi[[golf]]i võistlus [[Houston Open]]. Houstonis toimuvad ameerika jalgpalli ülikoolivõistkondade võistlus Shriners College Classic ja hooajajärgne matš [[Texas Bowl]].

{{panoraampilt|Panoramic Houston skyline.jpg|880px|Houstoni kesklinna siluett}}

==Vaata ka==
* [[JPMorgan Chase Tower]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commons}}
* [http://www.houstontx.gov/ Houstoni valitsuse koduleht]
* [http://www.houston.org/ Suur-Houstoni koduleht]
* [http://houstonhistory.com/ Houstoni ajaloo veebileht]
* [https://www.visithoustontexas.com/ Houstoni turismileht]

{{USAsuurimadlinnad}}

[[Kategooria:Texase linnad]]
[[Kategooria:Houston| ]]</text>
      <sha1>fxz8ggoy6jde842rnthzfzgys9pimun</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Õpetatud Eesti Selts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>41039</id>
    <revision>
      <id>6176997</id>
      <parentid>6034045</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:42:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7879" xml:space="preserve">{{Mitte segi ajada| 1819 Tartus asutatud [[Eesti Õpetatud Selts]]iga}}
{{toimeta}}
{{Infokast organisatsioon
|nimi            = Õpetatud Eesti Selts
|embleem         = 
|embleemiallkiri = 
|pilt            = 
|pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|deviis          = 
|asutatud        = [[1838]]
|lõpp            = 
|tüüp            = 
|staatus         = 
|eesmärk         = Teadmiste edendamine eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast
|peakorter       = 
|asukoht         = 
|liikmed         = 
|keeled          = 
|juht_nimetus    = Esimees
|juht_nimi       = [[Marju Luts-Sootak]] (2014. aastast)
|peaorgan        = 
|emaorg          = 
|allorg          = 
|töötajad        = 
|vabatahtlikud   = 
|eelarve         = 
|veebileht       = {{URL|http://oes.ut.ee/}}
}}

'''Õpetatud Eesti Selts''' ([[lühend]] '''ÕES'''; [[saksa keel]]es ''Gelehrte Estnische Gesellschaft'', lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts. See on asutatud [[18. jaanuar]]il [[1838]], suletud [[1950]] ja taastatud [[1988]].

Õpetatud Eesti Selts on rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastal 2010 [[mittetulundusühing]]). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast.

== Seltsi moodustamine ==
Seltsi eelkäijateks olid Tartu- ja Võrumaa pastorite poolt [[Tartu]]s [[1819]] loodud [[Eesti Õpetatud Selts]] ja [[Tartu ülikool]]is alates [[1831]] tegutsenud [[Teaduslik Vestlusring]].

=== Asutajaliikmed ===
ÕES-i asutajaliikmed olid [[Friedrich Robert Faehlmann]], [[Dietrich Heinrich Jürgenson]], [[Friedrich Georg von Bunge]], [[Alexander Hueck]], [[Friedrich Kruse]], E. Herrmann, kooliõpetajad C. Chr. Masing ja P. Preis ning pastorid [[Johann Samuel Boubrig]], [[Carl Heinrich Gehewe]], [[Johann Friedrich Heller]], [[Rudolf Gustav Hollmann|R. Hollmann]], [[Heinrich Georg von Jannau]], [[Georg Magnus Knüpffer]], [[Friedrich Ferdinand Meyer]], F. J. Moritz, [[Carl Gottlieb Reinthal]] ja [[Adam Johann Schubbe]].&lt;ref&gt;[http://oes.ut.ee/liikmed/ ÕES: Liikmed], vaadatud 8. jaanuar 2014&lt;/ref&gt; Seltsi esimeseks presidendiks sai Carl Heinrich Gehewe. Seltsi tegevus toimus saksa keeles.

&lt;gallery&gt;
Pilt:Friedrich R Faehlmann.jpg|Friedrich R Faehlmann
Pilt:FriedrichGeorgvonBunge.jpg|Friedrich Georg von Bunge
Pilt:Friedrich Kruse.jpg|Friedrich Kruse
&lt;/gallery&gt;

=== Tegevus ===
[[1840]]. aastal hakati välja andma seeriat &quot;Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused&quot; (''[[Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft]]'').

1860. aastail algas koos [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[venestamine|venestamispoliitikaga]] ka ÕES-i tegevuses uus periood. Seltsi asutajaliikmete asemele oli asunud uus saksameelsem põlvkond, mis tingis seltsi eemalejäämise eesti rahvusliku ärkamisaja põhisündmustest. Peatähelepanu langes nüüd akadeemilisele tegevusele, seda eriti president [[Leo Meyer]]i juhtimisel 1869–1899.

[[1861]] hakkas ilmuma &quot;[[Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat]]&quot; (''Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft'', Dorpat/Tartu 1861–1938; 72 kd). 1863–1869 ilmus 7 köidet &quot;[[Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad|Õpetatud Eesti Seltsi Kirju]]&quot; (''Schriften der Gelehrten Estnischen Gesellschaft'') Väljaannete vahetamine teiste teaduslike seltside ja asutustega nii kodu- kui välismaal muutis seltsi liikmete teadustööd kättesaadavaks kogu tolleaegsele teadusmaailmale.

Seltsi pidevalt kasvanud liikmeskond ületas 19. sajandi II poolel 300 piiri. Nimekate [[baltisakslased|baltisaksa]] teadlaste ([[Leo Meyer]], [[Constantin Grewingk]], [[Eduard Winkelmann]], [[Richard Hausmann]]) kõrval liitus seltsi tegevusega üha enam eestlasi ([[Jakob Hurt]], [[Jaan Jung]], [[Mihkel Veske]], [[Karl August Hermann]], [[Martin Lipp]], [[Villem Reiman]], [[Oskar Kallas]], [[Jaan Tõnisson]] jt).

[[I maailmasõda|I maailmasõja]] algul ÕES-i tegevus katkes. Uue hooga alustati [[1919]]. aastal Tartu Ülikooli kuraatori [[Peeter Põld|Peeter Põllu]] eestvedamisel. Eestlaste osakaal seltsis kasvas ning [[1928]]. aastal mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. [[1938]]. aastal tähistati pidulikult seltsi 100. aastapäeva.

[[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel viidi selts [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] alluvusse. 30. mail 1950 peetud Eesti NSV TA presiidiumi väljasõiduistungil Tartus avaldati arvamust, et Õpetatud Eesti Selts peaks oma tööplaani võtma stahhaanovlaste liikumise uurimise ja asuma koostama kolhooside ajalugu. 15. juuni 1950 peetud seltsi juhatuse koosolek otsustas, et Õpetatud Eesti Seltsi sellisel kujul säilitada pole jõudu ega ka tarvidust, sest seltsi põhilised funktsioonid kattuvad Eesti NSV Teaduste Akadeemia vastavate instituutide ja muuseumidega, Poliitiliste Teadmiste Levitamise Ühinguga ja TRÜ Üliõpilaste Teadusliku Ühinguga ning selle vastavate ringidega.&lt;ref&gt;Kersti Taal. Teadusseltsid nõukogude ühiskonnas. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXVIII. Tartu Ülikooli ajaloo muuseum, 2010, lk. 129.&lt;/ref&gt;

[[28. juuni]]l [[1950]] otsustas TA presiidium ÕES-i sulgeda ja tema tegevus kodumaal katkes.

ÕES-i 150. aastapäeva tähistati pea üheaegselt nii [[Toronto]]s, [[Stockholm]]is kui ka Tartus. [[26. aprill]]il [[1988]] Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogus peetud aastapäevakonverentsil tehti ettepanek seltsi tegevus taastada. 60 konverentsil osalejat valis seltsi tegelikuks käivitamiseks korraldava komisjoni koosseisus [[Herbert Ligi]], [[Jüri Linnus]], [[Ott Kurs]], [[Harald Peep]] ja [[Tiit Rosenberg]]. Selts taastati [[10. oktoober|10. oktoobril]] 1988.

Alates [[2008]]. aastast annab selts välja stipendiumi parima(te) Seltsi kõnekoosolekutel esitatud ettekande (ettekannete) eest. Esimesena pälvis selle [[Ott Kurs]]. [[2009]]. aasta stipendiumi sai [[Elvi Nassar]].

Seltsi esimees oli aastatel [[1996]]–[[2008]] ja [[2013]]–[[2014]] [[Tartu Ülikool]]i Eesti ajaloo õppetooli professor [[Tiit Rosenberg]], [[2008]]–[[2013]] arheoloog [[Heiki Valk]], alates 29. jaanuarist 2014 [[Tartu Ülikool]]i õigusajaloo professor [[Marju Luts-Sootak]].&lt;ref&gt;http://oes.ut.ee/oes-aastakoosolekul-valiti-uus-esimees-ja-auliikmed/&lt;/ref&gt; Seltsil on ka juhatus (2014. aastast üheksaliikmeline) ning 2014. aasta seisuga 115 tegev- ja 19 auliiget.&lt;ref&gt;http://oes.ut.ee/liikmed/&lt;/ref&gt;

== Väljaanded ==
* Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft (''Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused''), Dorpat/Tartu, 1840–1943; 34 köidet. Uuesti alates [[2006]]. aastast, seni veel 2 köidet.
* Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft (''Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat''), Dorpat/Tartu, 1861–1938; 72 köidet. Uuesti alates [[1995]]. aastast, seni veel 8 köidet.
* Schriften der Gelehrten Estnischen Gesellschaft (''Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad''), Dorpat/Tartu, 1863–69; 7 köidet.

== Vaata ka ==
* [[Õpetatud Eesti Seltsi juubelipostmargid]]
* [[Õpetatud Eesti Seltsi Arhiiv]]
* [[Eestimaa Kirjanduse Ühing]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Õpetatud E. Selts muudetakse akadeemiaks. [[Uus Eesti]], 5. november 1936, nr. 300, lk. 9.
* Õpetatud Eesti Selts saab uue kuju. Uus Eesti, 12. november 1936, nr. 307, lk. 2.
* [[Herbert Ligi]], [http://www.kleio.ee/00/ajakirjad/1-88.PDF Poolteist sajandit Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest], Kleio, 1988-1, lk 94–99

== Välislingid ==
* [http://oes.ut.ee/ Õpetatud Eesti Selts]
* [http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2006/b1838917x/taalkersti.pdf Kersti Taal, Õpetatud Eesti Selts: rahvavalgustuslikust seltsist teadusseltsiks kujunemine, magistritöö, 2006]
* [http://filmi.arhiiv.ee/video/efa201_oes100.wmv Eesti Kultuurfilm rv. 5/1938– Õpetatud Eesti Selts 100: juubeliaktus 30.01.1938 ülikooli aulas ja näitus kunstikoolis &quot;Pallas&quot;]

[[Kategooria:Eesti teadusseltsid]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Selts| ]]</text>
      <sha1>q3cgbykei1kyfcpnrnni7ei99nj05a0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Estados</title>
    <ns>0</ns>
    <id>42550</id>
    <revision>
      <id>6177065</id>
      <parentid>6149100</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:12:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8240" xml:space="preserve">[[Pilt:Isla de los Estados NWW.png|thumb|300px|NASA pilt Estadose saarest]]
'''Estados''' ([[hispaania keel]]es ''Isla de los Estados'' 'Staatide saar') on [[saar]] [[Argentina]] äärmises lõunaosas [[Tulemaa]] saare idaotsast [[Mitre poolsaar]]est idas. Tulemaa saarest lahutab teda 24 km laiune [[Le Maire'i väin]]. 

Saar kuulub [[Tulemaa provints (Argentina)|Tulemaa provints]]i koosseisu. 

Saare [[geograafilised koordinaadid]] on umbes 54º (54º49') S ning 63º 47' kuni 65º 46' W.

Saar jääb [[Ushuaia]]st umbes 240 km, [[Río Grande]]st umbes 200 km kaugusele ja [[Falklandi saared|Falklandi saartest]] umbes 400 km kaugusele.  

Saare pindala on umbes 534 km²&lt;ref&gt;[http://www.vacationsargentina.com/spanish/argentina.asp?Id=117 Sissekanne Argentina turismisaidil]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;. Saare pikkus lääne-idasuunas on 63–65 km, laius 500 m kuni 15–16 km. 

Saare idapoolseim punkt on [[San Juani neem]] (''Cabo San Juan''), teistel andmetel [[Leguizamo neem]] (''Punta Leguizamo''). Kõige läänepoolsem punkt on [[Cuchillose neem]] (''Punta Cuchillos''). Üks neemedest on [[Rinoceronte neem]]. 

Saarest põhja pool on väiksemaid saari, sealhulgas [[Observatorio]] saar ja [[Goffré]] saar. Lahtede seas on [[Flindersi laht]] põhjakalda lääneosas, [[Capitán de Canepa laht]] lõunakalda lääneosas ja [[Blossomi laht]] lõunakalda idaosas. On ka [[Franklini laht]], [[Crossley laht]] ja [[San Antonio laht]]. 

==Nimi==
Saar on nime saanud [[1615]] oma avastajatelt [[Willem Schouten]]ilt ja [[Jacob Le Maire]]'ilt [[Ühendatud Provintside Vabariik|Ühendatud Provintside Vabariigi]] [[generaalstaadid|generaalstaatide]] järgi ('Staatide Isandate maa'). Kui [[Hedrick Brouwed]] [[1643]] avastas, et tegu on saarega, pani ta selle nimeks Staaten Eylandt ('Staatide saar')).

==Loodus==
===Rannajoon===
[[Rannajoon]] on liigendatud [[fjord]]ide, [[abajas|abajate]] ja [[laht]]edega.

===Pinnamood===
[[Pilt:Isla de los Estados.jpg|thumb|250px|Estadose maastik, [[Puerto Cook]] ]]
Saar on peaaegu kõikjal väga mägine, järskude nõlvade ja teravate tippudega ning paljude liustikuorgude ja järvedega. Saare mäed on [[Andid]]e jätk. 

Kaljusel rannal on sügavaid nõgusid.

===Kliima===
Kliima on suhteliselt soe ja niiske. Talv on pehme, keskmine õhutemperatuur on umbes 0 °С, lumikate on ebapüsiv. Suvel on päevane õhutemperatuur +12...+15 °С. Aasta keskmine [[sademete hulk]] on 2000 mm.

===Veestik===
Mägedes on järvi.

===Taimed===
Taimkatte moodustavad igihaljad [[kaselehine lõunapöök|kaselehise lõunapöögi]] ja [[Winteri vürtskoorepuu]] metsad ning hõredama metsaga kohtades [[okaspõõsad]] (eriti [[Darwini kukerpuu]]), lopsakas alustaimestikus domineerivad [[sõnajalad]], [[samblikud]] ja [[samblad]].

On ka [[turbaraba]]sid ja mereäärseid aasu.

===Loomad===
[[Pilt:Black-browed Albatross at south georgia.jpg|thumb|Estadosel elab ka ohustatud [[albatross]]iliik ''[[Thalassarche melanophrys]]'']]
Saarel elab palju [[pingviin]]e ([[kaljupingviin]], [[patagoonia pingviin]]) ja [[loivalised|loivalisi]] (näiteks [[merilõvi]] ''[[Otaria flavescens]]'' ja [[merikaru]]). Vähem on teisi mereloomi ja -linde: [[kassiksaarmas]], [[lõunakajakas|lõunakajakad]], [[patagoonia kormoran]], [[hiid-tormilind]], [[albatross]] ''[[Thalassarche melanophrys]]'' ja [[rändalbatross]]. Meres elavad [[tõmmu-nosudelfiin]] ja [[austraalia nosudelfiin]]. Mereloomade peatoidus on mereselgrootud. 
 
Sisevetes elavad saarmas ''[[Lutra provocax]]'' (ohustatud liik) ja kala ''[[Galaxias maculatus]]''. ''Galaxias maculatus'' elas varem mujalgi [[Tulemaa saared|Tulemaa saartel]], kuid tõrjuti [[lõhelised|lõheliste]] poolt välja.  

Saarel elavad ka hiir ''[[Abrothrix llanoi]]'', [[patagoonia siisike]], ''[[Aphrastura spinicauda]]'', [[andi kondor]], [[karakaara]] ''[[Polyborus australis]]'' (sealhulgas [[Crossley laht|Crossley lahe]] ääres liigid ''[[Cinclodes outstaleti]]'', ''[[Cinclodes patagonicus]]'' ja ''[[Cinclodes antarcticus]]''). 

Saarele on [[introduktsioon (bioloogia)|introdutseeritud]] [[kodukits]]i ([[Luis Piedra Buena]] poolt (1868 või 1872)) ja [[punahirv]]i ([[1973]]).

Kitsi toodi algul sisse 40. Nad on paljunenud [[inbriiding]]u tingimustes inimese sekkumiseta ning saarel [[aklimatisatsioon|aklimatiseerunud]] (kohanenud); teadaolevalt elutsevad nad ainult saare lääneosas. Saare kitsede asurkonda uuritakse igakülgselt [[Manuel Patricio Ghirardi]] juhtimisel.

== Rahvastik ==
Püsiasustus puudub. On ainult uurimisjaam ja sõjaväebaas ([[Puerto Parry]]s on neli meremeest, kes vahetuvad iga 45 päeva tagant).  

===Sadamakohad===
*[[Puerto Parry]] (sõjaväebaas)
*[[Puerto San Juan de Salvamento]] (seal asus maailma otsa tuletorn)
*[[Puerto Cook]] (endine sõjaväevangla)
*[[Puerto Hoppner]] (läheduses on [[Hoppneri fjord]])

==Reservaat==
[[1991]]. aastal kuulutati saar reservaadiks (''Reserva Provincial Ecológica, Histórica y Turística''). Teistel andmetel hõlmab reservaat 8300-hektarilise ala, kuhu kuulub ka väikesi saari, sealhulgas [[Año Nuevo saared]]. 

== Ajalugu ==
[[Pilt:Willem Cornelisz Schouten 1625.png|thumb|Üks saare avastajatest, [[Willem Shouten]], oli Hollandi navigaator]]
Saare avastasid [[1616]] (25. detsembril 1615) laevalt [[Concordia]] [[Willem Shouten]] ja [[antwerpen]]lane [[Jacob Le Maire]], kelle järgi on nime saanud ka Estadost Tulemaa saarest lahutav [[Le Maire'i väin]]. Nad nimetasid selle Staatide Isandate maa ega teadnud, et tegemist on saarega. Hollandi kapten [[Hedrick Brouwed]] sõitis [[1643]] ümber saare ning pani sellele nimeks 'Staatide saar'.

Saart uurisid ka inglased ja hispaanlased. 

Argentina meremees [[Luis Piedra Buena]], kes oli juba päästnud rühma saksa merehädalisi, ehitas [[1862]] [[Puerto Cook]]i lähedale pelgupaiga (vooditega majakese). Ta maalis ühele [[Hoorni neem]]e kaljumäele: &quot;Estadose saarel aidatakse merehädalisi.&quot; Tol ajal oli läheduses keskmiselt kaheksa [[laevahukk]]u. 

Piedra Buena korraldas saarel aastaid hülgeõli tootmist. Ta oli esimene argentiinlane saarel.

[[Puerto de San Juan del Salvamento]]s (San Juan del Salvamiento sadama sissepääsu juures) oli [[25. mai]]st [[1884]] kuni [[1899]]. aastani (või oktoobrini [[1902]]) [[tuletorn]], mis inspireeris [[Jules Verne]]'i romaani &quot;Maailma otsa tuletorn&quot; (&quot;''[[Le Phare du bout du monde]]''&quot;; [[1905]]). See oli Argentina riigi esimene tuletorn. Tuletorn rajati sellepärast, et sealt möödus meretee ümber Lõuna-Ameerika ning laevahukud olid selles piirkonnas sagedased. Tuletorni asukoht oli ebaõnnestunud, sest tuli ei paistnud teiste saarte tagant hästi välja. Ka ilmastik tegi tornile kahju. Uus tuletorn rajati [[Observatorio]] saarele.  

Aastatel [[1899]]–[[1902]] oli saarel sõjaväevangla ([[Puerto Cook]]is).

==Turism==
Turism on raske ligipääsetavuse tõttu harv ja kallis. Piiratud arvul turiste on ettevõttel [[Antarpply]] A.S. lubatud tuua laevaga Ushuaiast. Nad ööbivad laeval.

== Viited == 
&lt;references/&gt;

== Kirjandus ==
* Anne MacKaye Chapman. ''La Isla de los Estados en la prehistoria: Primeros datos arqueológicos'', Buenos Aires 1987, ISBN 950-23-0354-7

==Välislingid==
{{vikisõnaraamatus}}
* [http://www.tecpetrol.com/patagonicos/cuaderno14/default.htm Ekspeditsioon Estadosele 1997, fotod, ajalugu, kirjeldused] (''hispaania keeles'')
*[http://www.ub.uni-bielefeld.de/cgi-bin/nav_button.cgi?pfad=/diglib//2005/lemaire/jpg/&amp;seite=00000215.jpg&amp;max=256 Originaalkaart Jacob Le Maire'i reisiaruandest]
*[http://www.caprinusaustralis.org/  Kitsede uurimise projekti koduleht]
*[http://www.tierradelfuego.org.ar/imagenes/banco/islas/index.php  Pildid Estadose saarest]
*[http://www.tierradelfuego.org.ar/excursiones/contenido.php?id=92  Ekskursioonid Estadose saarele; pildid; saare skeem]
*[http://www.argentinianexplorer.com/espanol/isla-de-los-estados-cruceros-itinerario.asp Ekskursioon saarele]
*[http://www.argentinianexplorer.com/espanol/isla-de-los-estados.asp  Turismileht saarest]
*[http://www.aventurarse.com/red/relatos/tibaldi8.html  Kirjeldus matkast läbi saare] (''hispaania keeles'')

{{Coordinate |type=isle |region=AR}}

[[Kategooria:Argentina saared]]</text>
      <sha1>p30fofd4f1p915241umplx4qk40nx02</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fotoaparaat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>43230</id>
    <revision>
      <id>6176981</id>
      <parentid>5998387</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:11:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2553" xml:space="preserve">[[Pilt:Hasselblad 503CW V96C.jpg|thumb|Fotoaparaat]]
'''Fotoaparaat''' ehk '''fotokaamera''' on seade [[fotograafia|pildistamiseks]], see tähendab eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil.

Fotoaparaadi eelkäijaks oli ''[[camera obscura]]''. ''Camera obscura''&lt;nowiki/&gt;'le ehk pimekambrile asetati ava ette [[lääts]] ([[objektiiv]]), mis projekteerib kujutise pimekambri ava vastasseinale [[fotoplaat|fotoplaadile]], [[film]]ile või fotoelektrilisele maatriksile. Fotoaparaadi oluline osa on katik, millega muudetakse valgustundliku komponendi valgustamise kestust ([[ekspositsiooni]]). Pildistatava kaadri valikuks varustatakse fotoaparaat kaadrinäidikuga. Objektiiviga tekitatava kujutise teravuse tagamiseks võidakse kasutada kaugusmõõdikut.

Tänapäeva fotoaparaatidel on rohkesti elektroonseid ja elektromehaanilisi abisüsteeme, mis aitavad teravustada, ekspositsiooni valida jms.

==Objektiiv==
Fotoaparaadi objektiiviks on lääts, läätserühm või mitu läätserühma. Objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks kasutatakse diafragmat.

==Katik==
Katik sulgeb suletud olekus valguse pääsu valgustundlikule pinnale (fotoplaadile). Lihtsaim katik on käsitsi eemaldatav läbipaistmatu objektiivi kate. Kiiretoimelisemate katikute peamised tüübid on keskkatik, kus kiirte teed sulgevad metall-lamellid nihutatakse ekspositsiooni ajaks kõrvale, ning pilukatikud, kus sobiva laiusega pilu nihutatakse (kiiresti) fotoplaadi või filmi eest läbi.

==Kaadrinäidik==
Lihtsaim kaadrinäidik koosneb kahest raamist, mis piiravad vaatevälja sama suureks kui on fotoaparaadi vaateväli. Teleskoop-kaadrinäidik on fotoaparaadi külge kinnitatud optiline seade, millel on sama suur vaateväli kui fotoaparaadil. Peegelkaameras asetatakse kaadrivaliku ajal pimekambrisse kiirte teele peegel, mis suunab objektiivi läbivad valguskiired kaadrinäidikusse. Ekspositsiooni ajaks nihutatakse peegel valguskiirte teelt kõrvale. Kahe objektiiviga peegelkaameral on kaadrinäidiku jaoks põhiobjektiiviga seotud ja samasuurt vaatevälja tagav eraldi objektiiv.

==Kaugusmõõdik==
Kaugusmõõdik on objektiiviga mehaaniliselt seotud peeglite või kiilude süsteem, mis tagab kaadrinäidikul terava kujutise või kahe kujutise kokkulangemise, kui objektiiv on terava kujutise tagamiseks fotoplaadist sobival kaugusel.

==Vaata ka==
*[[Fotoaparaatide loend]]
*[[Pildi stabiliseerimine]]

{{commonskat|Camera|Fotoaparaat}}
{{vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Fotoaparaadid| ]]</text>
      <sha1>sj8maxoc7kytapyhc1po06n3v0ucjk1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaitseliit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>45592</id>
    <revision>
      <id>6177379</id>
      <parentid>6176872</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:37:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kaitseliidu asutamine ja tegevus 1918–1920 */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23746" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Eesti organisatsioonist; Soome kaitseliidu kohta vaata artiklit [[Kaitseliit (Soome)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
{{Kaasajasta}}
{{Infokast organisatsioon
|nimi            = Kaitseliit
|embleem         = Kaitseliit emblem.svg
|embleemisuurus  = 200px
|embleemiallkiri = Kaitseliidu vapp
|pilt            = Kaitseliit flag - reverse.jpg
|pildiallkiri    = Kaitseliidu lipu esi- ehk paraadkülg&lt;ref name=&quot;uajex&quot; /&gt;
|lühend          = 
|asutatud        = [[11. november]] [[1918]]&lt;br&gt;taasasutati [[17. veebruar]]il [[1990]]
|lõpp            = 
|tüüp            = 
|staatus         = 
|eesmärk         = Eesti iseseisvuse kaitse
|peakorter       = 
|asukoht         = [[Toompea tänav|Toompea]] 8, 10130 Tallinn
|piirkond        = 
|liikmeid        = 16 000 inimest, koos &lt;br&gt;eriorganisatsioonidega 25&amp;#160;000&lt;ref name=&quot;valitsus.ee&quot; /&gt;
|juht_nimetus    = Ülem
|juht_nimi       = [[Riho Ühtegi]] (2019–)
|peaorgan        = [[Kaitseliidu peastaap]]
|emaorg          = 
|allorg          = [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna malev]]&lt;br&gt;[[Kaitseliidu Harju malev|Harju malev]]&lt;br&gt;[[Kaitseliidu Rapla malev|Rapla malev]]&lt;br&gt;[[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]]&lt;br&gt;[[Kaitseliidu Viru malev|Viru malev]]&lt;br&gt;[[Kaitseliidu Jõgeva malev|Jõgeva malev]]&lt;br&gt;[[Kaitseliidu Järva malev|Järva malev]]&lt;br&gt;[[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Pärnumaa malev]]&lt;br&gt;[[Kaitseliidu Lääne malev|Lääne malev]]&lt;br&gt;Lääne maleva [[Hiiumaa malevkond]]&lt;br&gt;[[Kaitseliidu Saaremaa malev|Saaremaa malev]]&lt;br&gt;[[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu malev]]&lt;br&gt;[[Kaitseliidu Sakala malev|Sakala malev]]&lt;br&gt;[[Kaitseliidu Valgamaa malev|Valgamaa malev]]&lt;br&gt;[[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa malev]]&lt;br&gt;[[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]]
|töötajad        = 
|vabatahtlikud   = 
|eelarve         = 
|veebileht       = [http://www.kaitseliit.ee/ Kaitseliidu koduleht]
}}

'''Kaitseliit''' on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev Eesti riigikaitseorganisatsioon ja [[Eesti kaitsejõud]]ude üks osa [[Kaitseministeerium]]i valitsemisalas. Kaitseliidu liiget nimetatakse kaitseliitlaseks.

== Juhtimine ==
[[Kaitseliidu ülem]] on [[brigaadikindral]] [[Riho Ühtegi]].

Kaitseliidu ülem allub [[kaitseväe juhataja]]le.

Kaitseliidu ülema tööorgan – [[Kaitseliidu peastaap]] – asub [[Tallinn]]as. Lisaks osalevad Kaitseliidu juhtimises [[Kaitseliidu vanematekogu|vanematekogu]] ja [[Kaitseliidu keskjuhatus|keskjuhatus]].

Ülemaid, välja arvatud Kaitseliidu ülemat, Kaitseliidu Peastaabi ja selle osakondade ülemaid, nimetatakse Kaitseliidus [[pealik]]eks.

== Isikkoosseis ja ülesehitus ==
=== Liikmeskond ===
Kaitseliidu koosseisus on umbes 16 000 kaitseliitlast, koos nais- ja noorteorganisatsioonidega 25 000  inimest.&lt;ref &gt;[https://web.archive.org/web/20180105124626/https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/riigikaitse-ja-julgeolekupoliitika/riigikaitse-ja-julgeolekupoliitika-eesmargid Riigikaitse- ja julgeolekupoliitika: eesmärgid] (vaadatud 13. veebruar 2016)&lt;/ref&gt; Kaitseliitlased jagunevad tegev-, toetaja-, au- ja noorliikmeteks. Kaitseliidu liikmeks võetakse isikuid, kes vastavad organisatsiooni nõuetele ja kellel on liikmete seast 2 soovitajat. Osa Kaitseliidu tegevust juhtivaid [[ohvitser]]e ja [[allohvitser]]e on kaadrikaitseväelased. Kaitseliidu liikmete hulgas on avaliku elu tegelasi.

=== Struktuur ===
&lt;!-- aegunud osaliselt, vaja õmbersõnastada
Kaitseliit jaguneb organisatsiooniliselt 15 [[malev (Kaitseliit)|malevaks]]. Iga malev jaguneb omakorda [[malevkond]]adeks, malevkonnad [[kompanii]]deks, kompaniid [[Rühm (sõjandus)|rühmadeks]] ja need [[jagu]]deks. Malevate baasil moodustatakse omakorda lahingkompaniid, sisekaitsekompaniid, võitlusgrupid ja muud toetavad üksused. Tänapäeval vastavad malevate vastutusalad mõne erandiga [[maakond]]ade piiridele. Praegu on Kaitseliidus järgmised malevad:
--&gt;
Staabi kohta loe pikemalt artiklist [[Kaitseliidu peastaap]].

Maakaitseringkonda juhib maakaitseringkonna pealik, kes allub vahetult Kaitseliidu ülemale, maakaitseringkonnad koos vastutusalasse kuuluvate malevatega
* Põhja [[maakaitseringkond]]&lt;ref name=&quot;KaLS_eRT&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/KaLS?leiaKehtiv#para9 eRT, Kaitseliidu seadus, §9. Kaitseliidu ülesehitus]&lt;/ref&gt;
** [[Kaitseliidu Tallinna malev]],
** [[Kaitseliidu Harju malev]],
** [[Kaitseliidu Rapla malev]],
* Kirde maakaitseringkond
** [[Kaitseliidu Alutaguse malev]],
** [[Kaitseliidu Viru malev]],
** [[Kaitseliidu Jõgeva malev]],
** [[Kaitseliidu Järva malev]],
* Lääne maakaitseringkond
** [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]],
** [[Kaitseliidu Lääne malev]], ([[Hiiumaa]]l on Lääne maleva [[Hiiumaa malevkond]]),
** [[Kaitseliidu Saaremaa malev]],
* Lõuna maakaitseringkond
** [[Kaitseliidu Tartu malev]],
** [[Kaitseliidu Sakala malev]],
** [[Kaitseliidu Valgamaa malev]],
** [[Kaitseliidu Võrumaa malev]],
** [[Kaitseliidu Põlva malev]].

=== Nais- ja noorteorganisatsioonid ===
Kaitseliidu tegevust toetavad ja järelkasvu valmistavad ette järgmised nais- ja noorteorganisatsioonid:
* [[Naiskodukaitse]]
* [[Noored Kotkad]]
* [[Kodutütred]].

== Väljaõpe ja tegevus ==
[[Pilt:US Navy 100615-M-0884D-033 Estonian soldiers wade ashore during a combined U.S. and Estonia amphibious assault training exercise during Baltic Operations (BALTOPS) 2010.jpg|pisi|Kaitseliitlased meredessandil õppusel BALTOPS]]
[[Pilt:Ex STEADFAST JAZZ (10668560976).jpg|pisi|Kaitseliidu miinipildurid positsioonil]]
[[Pilt:2013TCRFR11 005 US EST ROU 074 (10708744596).jpg|pisi|Kaitseliidu tulejuhid rahvusvahelisel õppusel]]
Kaitseliit arendab nii riigikaitse-, sisekaitse- ja päästealast kui ka seltskondlikku tegevust. Enamus tegevusest ja üritustest toimub nädalavahetustel või muul töövälisel ajal. Tegevus on üldjuhul territoriaalse suunitlusega.

=== Riigikaitse ===
Kaitseliitlased läbivad organisatsiooni astudes Kaitseliidu tegevliikme [[sõdurioskuste kursus]]e (SOK, varem ka TSOBKkl, BÕK) ja hiljem vajalikud eriala täiendkoolitused. [[Ajateenistus]]e läbimise järel Kaitseliitu astunud läbivad baasõppe ja erialakoolituse tavaliselt osaliselt. [[Kaitseliidu Kool]]is [[Alu]]s saab omandada reservrühmaülema ettevalmistuse. Samuti saab organisatsioonis omandada reservjaoülema ettevalmistuse. Paljud kaitseliitlased arendavad end sõjalisel alal ka ise.

Kaitseliidu väliharjutused, õppepäevad ja laskeharjutused toimuvad tavaliselt kuni kord kuus territoriaalpõhimõttel moodustatud jagude, rühmade või kompaniide koosseisus. Kaitseliidu allüksused osalevad sageli [[Eesti Kaitsevägi|kaitseväe]] väliõppustel, sealhulgas tavaliselt ka ajateenistustsükli lõpuõppusel &quot;[[Kevadtorm]]&quot;. Kaitseliidu väliharjutustel pööratakse suurt rõhku väikeste üksuste iseseisvale võitlusele ja initsiatiivile.

Alates [[2003]] osalevad kaitseliitlased Kaitseväe väeosade-asutuste linnakute palgalises valveteenistuses.

Alates [[2004]] on kaitseliitlaste baasil moodustatud rühmad osalenud välisoperatsioonidel.

=== Sisekaitse ja pääste ===
Pärast [[2000]]. aastat on hakatud Kaitseliidus tähelepanu pöörama [[abipolitseinik]]e ettevalmistusele ja päästealasele valmidusele, mis on osutunud vajalikeks tsiviilülesannetes, kuid sellegipoolest on organisatsiooni põhieesmärgid riigikaitselised. Kaitseliitlased on osalenud [[loodusõnnetus]]te ja [[tulekahju]]de likvideerimisel. Organisatsioonis on antud päästealast koolitust. Abipolitseinike osatähtsus on suurenenud just [[2000. aastad|2000. aastail]]. Eriti tõhusaks osutus kaitseliitlastest abipolitseinike kaasamine [[2007]]. aasta [[Aprillirahutused Tallinnas|aprillisündmuste]] aegu.

=== Muu tegevus ===
Liikmetele teabe edastamiseks ja üldiste administratiivotsuste vastuvõtmiseks korraldatakse perioodiliselt allüksuste infotunde ja koosolekuid.

Lisaks paramilitaarsele tegevusele on Kaitseliidul oluline seltskondlik ja [[sport]]lik roll. Perioodiliselt peetakse Kaitseliidus, malevates, malevkondades ja allorganisatsioonides suvepäevi, millest saavad osa võtta ka liikmete perekonnad. Kaitseliidu haldusalas on jalgpalliklubi [[JK Kaitseliit/Kalev]].

== Varustus ja relvastus ==
Kaitseliitlaste isiklik varustus ja riietus on tavaliselt hoiul liikmete käes. See kiirendab nende operatiivset kasutamist kriisiolukorras. Paljudel kaitseliitlastel on enda käes hoiul ka käsi[[tulirelv]]. Aktiivsemad kaitseliitlased on muretsenud suure osa individuaalsest lahinguvarustusest ise. See on võimaldanud leida tõhusamaid ja mugavamaid varustuselemente, kuid muudab allüksuste väljanägemise kirjumaks. Nõutav on siiski ühtse vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamine.

Lisaks automaatrelvadele – tänapäeval enamasti [[Rootsi]] päritolu [[AK-4]] ja [[Iisrael]]i päritolu [[Galil AR]] – on Kaitseliidus ka [[granaadiheitja]]d, [[miinipilduja]]d ja [[tankitõrjekahur]]id. See muudab Kaitseliidu arvestavaks lahingujõuks. Allüksuste varustust, [[sõiduk]]eid ja raskerelvi hoitakse tsentraliseeritult. Liikumisvahenditena kasutatakse peamiselt [[taktikaline veoauto|taktikalisi veoautosid]] ja [[maastur]]eid.

Kaitseliidu käsutuses on ühtlasi [[veesõiduk]]itest paar [[kaater|kaatrit]] ja mitu [[mootorpaat]]i.

== Meedia ja tsiviilkoostöö ==
Kaitseliit annab välja ajakirja [[Kaitse Kodu!]], mida levitatakse reeglina riigikaitseorganisatsioonide sees. Mõnel maleval on oma perioodiline häälekandja. Malevates on määratud propagandapealikud, kelle ülesannete hulka kuulub tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) ja vajadusel suhtlemine ajakirjandusega.

Võidupüha paraad toimub põhiliselt kaitseliitlaste osavõtul. Kaitseliitlased osalevad sageli kohalikel riigikaitselistel ja muudel jõustruktuuride üritustel.

=== Kaitseliidu muuseum ===
{{Vaata| Kaitseliidu muuseum}}

== Ajalugu ==
=== Kaitseliidu asutamine ja tegevus 1918–1920 ===
[[File:Johan Pitka.jpg|thumb|[[Johan Pitka]], Eesti Kaitse Liidu looja ja esimene ülem]]
Kaitseliit on asutatud [[11. november|11. novembril]] [[1918]]. Organisatsiooni esialgne nimetus oli '''Eesti Kaitse Liit''' ning kontor asus Tallinnas [[Brokusmägi|Brokusmäel]] majas nr 8,&lt;ref name=&quot;4caZ9&quot; /&gt; endistes Linna tööameti ruumides, mis rekvireeriti organisatsiooni kasuks. Detsembris kolis Peastaap [[Vene tänav]]a majja nr 5, endise [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimude]] [[komandantuur]]i ruumidesse. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine.

Kõigi nimetuste kinnituseks ilmus 11. novembril Eesti Kaitseliidu päevakäsk nr 1.&lt;ref name=&quot;tdOxF&quot; /&gt; 11. novembri õhtul [[Laevandus (selts)|Laevandus]]e&quot; kontoris toimunud koosolekul loobuti [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]iaegsest [[Omakaitse (1917–1918)|bürgerwehrist]] ja uus organisatsioon nimetati kaitseliiduks. Uue kaitseliidu juhtimise võttis endale [[Ernst Põdder]]. Ilmus päevakäsk nr. 1 järgneva sisuga: 1. Alates tänasest päevast võtan E. K. L. juhatuse endale. Alla kirjutanud kaitseliidu juhataja Põdder. Maakondade korralduste ülemaiks nimetan endised Eesti sõjaväe ohvitserid: Harju maakonna ja Tallinna ülem on [[Peeter Kann|Kann]]. Wiru maakonna ja Rakwere [[Nikolai Reek|Reek]]. Tartu maakonna ja Tartu [[Jaan Kurvits|Kurvits]]. Järwa maakonna ja Paide Puskar. Wiljandi maakonna ja Wiljandi [[Eduard-Alfred Kubbo|Kubu]]. Läänemaakonna ja Haapsalu [[Theodor Rõuk|Rõuk]]. Pärnumaakonna ja Pärnu [[Felix Tannebaum|Tannbaum]]. Wõru maakonna ja Wõru [[Friedrich Vreemann|Vreemann]]. Walga linna [[Anton Irv|Irw]]. Saare-, Hiiu- ja Muhumaa [[Johannes Poopuu|Poopuu]]. Tallinna jaoskondade ülemad on: 1. [[Bernhard Abrams|Abrams]]. 2. [[Eugen Dreverk|Dreverk]]. 3. [[Johan Schmidt|Schmidt]]. 4. Kuusik. 5. [[Jaan Lepp|Lepp]]. 6. Vokk. Sadama komendant: kaugsõidu kapten Treilmann, abi: Eduard Friedenstein. [[Balti vaksal]]i komendant: Friedenstein, noorem. Liidu peastaab asub [[Brookusmägi|Brokusmäe]]l nr. 8

Hiljem moodustati Tallinnas ka täiendavalt baltisakslastest 7. (reserv)rood, mille ülemaks oli polkovnik [[Otto von Krusenstern|Krusenstern]], hilisem [[Tallinna 3. kaitsepataljon]]. Pärast Vabadussõda jäi Kaitseliidu tegevus soiku ning selle tegevus lõpetati [[1920]]. aasta [[12. august]]ist.

1. detsembrist 1917. aastal kuulutati välja sundmobilisatsioon kõigile 21–24-aastastele sõjaväekõlbulikele meestele. 11. detsembrist muudeti Kaitseliitu kuulumine kohustuslikuks kõigile meessoost kodanikele. Kava kohaselt pidid I kategooria kaitseliitlased (18-35-aastased Rahvaväe mobilisatsiooni alla mittekuuluvad väeteenistuskõlbulikud mehed) saadetama vaenlase lähenedes rindele, II kategooria (alla 18-aastased poisid, 36–45-aastased mehed ja väeteenistuseks kõlbmatud) kanda pidi jääma [[tagalateenistus]]se.

Vabariigi Valitsuse otsusega 14. oktoobrist 1919 viidi Kaitseliit koos kõigi asutustega [[Sõjavägede Ülemjuhataja|sõjavägede ülemjuhataja]] alluvusest [[Sõjaministeerium]]i alluvusse.

===Vaheperiood 1920–1924===
Pärast Vabadussõda Kaitseliit üleriikliku organisatsioonina ei toiminud. Kaitseliidu nime hoidsid alal maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad ja vabatahtlikest koosnevad kaitseliidu kütisalgad (&quot;Oli tekkinud mõistusevastane olukord, kus oma riigi püsimise pärast muretsevad kodanikud pidid selle riigi kaitsmiseks relvastuma ja oma võitlusvõime säilitamiseks harjutama salaja&quot;&lt;ref&gt;https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu&lt;/ref&gt;).

=== Kaitseliit 1924–1940 ===
[[File:Kaitseliidu Tartu maleva esimese aastapäeva tähistamine.jpg|thumb|[[Kaitseliidu Tartu malev]]a esimese aastapäeva tähistamine, paraad [[Raekoja plats (Tartu)|Tartu Raekoja platsil]] (6. detsember 1925)]]
[[Pilt:Kaitseliitlased Vabariigi aastapäeva paraadil Petseris, ERM Fk 2870-113.jpg|pisi|[[Petseri]] kaitseliitlased paraadil]]
Pärast [[kommunist]]ide [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]]t kutsuti Kaitseliit [[17. detsember|17. detsembril]] 1924 taas ellu. Järgnes organisatsiooni tugevnemine ja edukas juurdumine ühiskonnas. 1925. aastal kehtestatud uue Kaitseliidu põhikirjaga fikseeriti täpsed Kaitseliidu allüksuse nimetused. Kaitseliidu ringkond nimetati malevaks ja senised jaoskonnad malevkondadeks.  Kaitseliidu liikmeskond kasvas [[1940]]. aastaks 42 000 liikmeni.

Kaitseliidu ülesanded olid:

* seaduslike võimude abistamine Eestis maksva põhiseadusliku riigikorra ja kodanike julgeoleku kaitsmisel;
* ühiskondlikkude õnnetuste puhul abiandmine;
* oma liikmetele sõjalise õppuse ja kasvatuse andmine;
* kodanikes isamaaliste ja rahvuslike tunnete süvendamine;
* rahva kehalise kasvatuse arendamine;
* teiste ülesannete täitmine, mis seaduslikus korras tema peale pannakse.

Enne Teist maailmasõda olid [[Malev (Kaitseliit)|malevad]] järgmised:
{{veergude loend|laius=15em|stiil=max-width:31em|
* [[Kaitseliidu Tallinna malev]]
* [[Kaitseliidu Harju malev]]
* [[Kaitseliidu Lääne malev]]
* [[Kaitseliidu Saaremaa malev]]
* [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]]
* [[Kaitseliidu Sakalamaa malev]]
* [[Kaitseliidu Järva malev]]
* [[Kaitseliidu Viru malev]]
* [[Kaitseliidu Narva malev]]
* [[Kaitseliidu Tartu malev]]
* [[Kaitseliidu Tartumaa malev]]
* [[Kaitseliidu Valgamaa malev]]
* [[Kaitseliidu Võrumaa malev]]
* [[Kaitseliidu Petserimaa malev]]
* [[Merekaitseliit]]
}}

Kaitseliit likvideeriti [[27. juuni]]l 1940 president [[Konstantin Päts]]i seadlusega.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/06/27/3 Kaitseliidu likvideerimise seadlus]. Riigi Teataja, 1940, nr 55, art 498.&lt;/ref&gt; Paljud liikmed langesid repressioonide ohvriks või alustasid peagi iseseisvat vastupanu okupatsioonile. Vastupanuliikumisest kasvas välja [[metsavend]]lus.

=== Kaitseliidu taasasutamine ja areng tänapäeval ===
Kaitseliit taasasutati [[17. veebruar]]il [[1990]]. [[Kaitseliidu taasasutamine]] toimus [[Järvakandi]]s. Kaitseliit ja selle juhtorgan [[Kaitseliidu Keskkogu]] oli esimene taasasutatud tegelik riigikaitseorganisatsioon. Esialgu oli kaitseliitlase relvastus, varustus ja ettevalmistus võrdlemisi juhuslikku laadi, kuid motivatsioon hea. Mitmetest tolleaegsetest noortest liikmetest on saanud tänaseks juhtivad ohvitserid kaitseväes, Kaitseliidus või [[Piirivalve]]s.

Pärast Eesti taasiseseisvumist sai Kaitseliit esmase ühtse varustuse riigikaitseabi näol välisriikidest. Varustust ja tehnikat hangiti ka lahkuva [[Nõukogude armee]] üksustelt. Pärast kaitseväele uue relvastuse ostmist [[Iisrael]]ist [[1993]]–[[1994]] sai Kaitseliit enda käsutusse hulgaliselt kaitseväe relvastusest maha võetud käsitulirelvastust, peamiselt [[Hiina]] automaadid M-56, M-56-2 ([[AK-47]]), granaadiheitjad [[PF-89]] ja [[kuulipilduja]]d [[RPD kuulipilduja|RPD]]. [[1990. aastad|1990-ndate]] lõpul ja 2000-ndate algul viidi organisatsioonis läbi liikmeskonna selektsioon ja süsteemi korrastus, mis tõstis lahinguvõimet ja vähendas mainet kahjustanud vahejuhtumite arvu. Samuti liideti Kaitseliiduga [[Kodukaitse]].

Pärast [[Rootsi]] relvaabi saabumist [[2002]] mindi üle [[NATO]] standarditele vastavale relvastusele. 2000. keskpaigas üritati Kaitseliidus arendada kaitseringkondade põhist pataljonidega süsteemi, mis aga tänu ebaefektiivsusele peatati.

== Väljaanded ==
* [[Kaitse Kodu!]]
* Alutaguse maleva Malevlane
* Harjulane: Kaitseliidu Harju Maleva häälekandja
* Järva Maleva Teataja
* K. L. Tallinna Maleva Teated
* [[K.L. Viru Malevlane]] 1928-1940
* Lääne Maleva Teataja
* Narva Maleva Teataja
* [[Petseri Maleva Teataja]]
* Saaremaa Maleva Teataja
* Sakalamaa Maleva Teataja
* Tartumaa Maleva Teataja
* Valga Maleva Teataja

== Kaitseliidu ülemad läbi aegade ==
=== Eesti Vabariigis (1918-1940) ===
Kaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse [[Johan Pitka]]t, kes valiti [[11. november|11. novembril]] [[1918]] loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks.
* kindralmajor [[Ernst Põdder]] (11. november 1918 – 4. aprill [[1919]])
* [[Eduard Alver]] ([[4. aprill]] – [[24. oktoober]] 1919)
* polkovnik [[Johan Unt]] ([[24. oktoober]] 1919 – [[29. märts]] [[1920]])
* (Sõjaväe Ringkonna Staabi Kaitse Liidu Osakonna Ülem 1920–1924)
* kolonel [[Aleksander Seiman]] ([[17. detsember]] [[1924]] – 10. veebruar 1925)
* kindralmajor [[Johannes Orasmaa]] (aastani [[1935]] kandis nime Johannes Roska, [[10. veebruar]] [[1925]] – [[28. juuni]] [[1940]])

=== Taasiseseisvunud Eestis ===
* kolonel [[Kalle Eller]] ([[17. veebruar]] – 10. november [[1990]])
* kolonelleitnant [[Manivald Kasepõld]] ([[10. november]] 1990 – 16. november 1992)
* kapten, hiljem major ja kolonelleitnant [[Johannes Kert]] ([[16. november]] [[1992]] – [[23. jaanuar]] 1996)
* kapten, hiljem major [[Neeme Väli]] (kohusetäitja, [[20. jaanuar]] [[1996]] – 7. aprill 1997)
* kolonelleitnant, hiljem kolonel [[Lui Jaanson]] (kohusetäitja, [[7. aprill]] [[1997]] – 8. juuni 1999)
* kapten, hiljem major [[Benno Leesik]] ([[8. juuni]] [[1999]] – 25. märts 2006)
** Kaitseliidu staabiülem Kaitseliidu ülema kohustes major [[Urmas Muld]]
* major, hiljem kolonelleitnant [[Raivo Lumiste]] ([[6. september]] [[2006]] – [[31. august]] 2012)
** Kaitseliidu staabiülem Kaitseliidu ülema kohustes kolonel [[Kajari Klettenberg]] (31. august 2012 – 16. detsember 2012)
* brigaadikindral, hiljem kindralmajor [[Meelis Kiili]] (16. detsember 2012 – 19. juuli 2019)
* kolonel, hiljem brigaadikindral [[Riho Ühtegi]], (19. juulist 2019)

== Kaitseliidu Staabi ja Peastaabi ülemad ==
* kolonel [[Jakob Vende]] 1925–1926;
* kolonel [[Jaan Maide]], Kaitseliidu staabiülema kohustetäitja 1926, ülem 1927–1940;
* kolonel [[August Balder]], 1940;
* kol-ltn Heldur Toomet, 10.11.1990-23.11.1993;

* major [[Neeme Väli]], 1993–1996;
* kapten [[Benno Leesik]], 1996– 8. juuni 1999;
* staabiülema kohusetäitja Kaitseliidu peainspektor kapten [[Mati Sülluste]], 1999–2000;
* [[Riho Terras]] jaanuar 2000–2007;
* [[kolonel]] [[Kajari Klettenberg]]; 2007–2013
* [[kolonel]] [[Ilmar Tamm]], (2013 – 30. juuli 2018)
* [[Jaak Mee]] (30. juuli 2018–2020)
* [[Eero Rebo]] (jaanuar 2020–)

== Vaata ka ==
* [[Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda)]]
* [[Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit]]
* [[Kaitseliidu sõrmus]]
* [[Kaitseliidu Valgerist]]
* [[Tuletooja medal]]
* [[Kaitseliidu malevkondade loend]]
* [[Kaitseliidu lipkond]]
* [[Eesti Kaitsevägi]]
* [[Naiskodukaitse]]
* [[Noored Kotkad]]
* [[Kodutütred]]
* [[Küberkaitseliit]]
* [[Merekaitseliit]]
* [[Propastop]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;valitsus.ee&quot;&gt;[http://valitsus.ee/et/valitsus/tegevusprogramm/riigikaitse--ja-julgeolekupoliitika/Kaitseliidu-ja-eriorganisatsioonide-liikmete-arv Kaitseliidu ja eriorganisatsioonide liikmete arv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uajex&quot;&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&amp;dyn=13247949&amp;id=77768 Kaitseliidu üldlipu ja embleemi kirjelduse kinnitamine]. Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 1999. a määrus nr 285, RTI, 18.10.1999, 76, 711&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4caZ9&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110813172825/https://www.riigiteataja.ee/failid/Eesti_Kaitse_Liit.pdf Elektrooniline Riigi Teataja]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tdOxF&quot;&gt;[https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2015/01/2.Sojaplaanid.pdf ÜLEVAADE EESTI VABADUSSÕJAST 1918–1920 (II) JAAN MAIDE KOLONEL-LEITNANT KAITSELIIDU KIRJASTUS 1933]&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Kaitseliit Eesti suurimaks organisatsiooniks. [[Uus Eesti]], 13. jaanuar 1937, nr 13, lk 8.

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [http://www.kaitseliit.ee/ Kaitseliidu koduleht]
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/KaLS?leiaKehtiv Riigi Teataja: Kaitseliidu seadus (KaLS)] ([[Riigi Teataja]])
* [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1021888 Kaitseliidu põhikiri] ([[Riigi Teataja]])
* [http://www.postimees.ee/?id=47786 Ilmus raamat kaitseliidu lähiminevikust], Postimees, 10. november 2008
* [http://www.youtube.com/watch?v=mgBtzRueN7A&amp;NR=1 Kanal 2 uudistevideo Kaitseliidu õppusest 2008]
* [http://www.youtube.com/watch?v=VwnjteAv0Hw&amp; Kaitseliidu tankitõrjelaskmised 2008]
* [http://www.youtube.com/watch?v=otQ3fmG9YUI&amp;feature=related Kaitseliitlased linnalahinguõppusel (vastutegevuses ajateenijatele) 2003]
* [[Urmas Jaagant]]. [http://www.epl.ee/artikkel/575013 Küberkaitseliit pakub harjutuskeskkonda vabatahtlikele IT-spetsialistidele]. Eesti Päevaleht Online, 14. aprill 2010.
* [[Vahur Koorits]]. [http://www.postimees.ee/?id=250163 Laienev küberkaitseliit värbab uusi liikmeid]. Postimees, 15. aprill 2010.
* [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:67933 Kaitseliidu põhikiri].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
* [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:72054 Kaitseliidu kodukord].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
* [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:67936 Kaitseliidu õppemäärused].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
* [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:27085 Kaitseliidu vorm].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
* [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=134090 Kaitseliitlase käsiraamat, 1919].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
* [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=134585 Kaitseliidu püstoli- ja püstol-kuulipilduja laskemäärused].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
* Esmaspäev, 22. juuni 2015, Riigikaitse, [http://riigikaitse.postimees.ee/3233191/laigulise-roomud Laigulise rõõmud], riigikaitse.postimees.ee
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-sibul2015-hellenurmes-peeti-maha-age-linnalahing?id=72897031 FOTOD ja VIDEO: SIBUL2015: Hellenurmes peeti maha äge linnalahing], [[Delfi (portaal)|Delfi]] 7. november 2015

{{Eesti kaitsejõud}}

[[Kategooria:Eesti organisatsioonid]]
[[Kategooria:Eesti personaalsed omavalitsused]]
[[Kategooria:Kaitseliit| ]]</text>
      <sha1>hsmgsi67se3w4h0kizukcp3ynztldeh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Balašov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>46791</id>
    <revision>
      <id>6177349</id>
      <parentid>5800559</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:14:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="951" xml:space="preserve">{{See artikkel| on linnast; suguvõsa kohta vaata artiklit [[Balašov (aadlisuguvõsa)]].}}
{{linn
|  nimi = Balašov
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Балашов
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Coat of Arms of Balashov (Saratov oblast).png
|  vapi_link = [[Balašovi vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 74 981 (2021)
|  asendikaardi_pilt =
|  asendikaart = Venemaa (Euroopa)
}}

'''Balašov''' on linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Balašovi rajoon]]i keskus. Asub [[Hopjor]]i jõe ääres.

Balašov on rajatud 18. sajandi alguses ja sai nime vürst Ivan Balašovi järgi. Llinnaõigused sai [[1780]]. aastal.

Peamised tööstusharud on tekstiili- ja toiduainetööstus.

Elanikke oli linnas [[2005]]. aastal 96 700, [[2007]]. aastal 93 400 ja [[2009]]. aastal 91 600.


==Vaata ka==
*[[Balašov (aadlisuguvõsa)]]

== Välislingid ==

*[http://www.sovteh.ru/ Balašovi koduleht]

[[Kategooria:Saratovi oblasti linnad]]</text>
      <sha1>m6bxrwxo4jwcq1qyforldesfocm0stx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PromFest</title>
    <ns>0</ns>
    <id>47482</id>
    <revision>
      <id>6177108</id>
      <parentid>6054803</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:53:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>87.247.90.172</ip>
      </contributor>
      <comment>täpsustasin fakte</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7369" xml:space="preserve">[[Pilt:PromFest_logo.jpg‎|pisi|PromFesti logo]]
'''PromFest''' (lühend nimest '''Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival''') on [[Pärnu]]s toimuv rahvusvaheline ooperimuusika [[muusikafestival|festival]]. Festival toimub alates [[2005]]. aastast igal paaritul aastal ja selle kunstiline juht on [[Erki Pehk]]. Festivali korraldab [[MTÜ PromFest]]. Peamised koostööpartnerid on [[Endla (teater)|Endla Teater]], [[Pärnu Linnaorkester]], [[Pärnu Kontserdimaja]], [[Ammende villa|Ammende Villa]].

Festivali peamised sündmused on Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkurss ning spetsiaalselt festivali jaoks produtseeritud ooperilavastused, paljud neist on valminud rahvusvahelises koostöös [[Kaunase Riiklik Muusikateater|Kaunase Riikliku Muusikateatriga]] (2011, 2013, 2017, 2019, 2121), aga ka [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatriga]] (2015).

== Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss ==
[[Pilt:Taevi_konkursi_finalistid.jpg‎|pisi|Klaudia Taevi nimelise Ooperilauljate Konkursi auhinnavõitjaid: Ji-Min Park, [[Ilja Siltšukov]], [[Veronika Džiojeva]], Tatjana Romanova, [[Laimonas Pautienius]] ja PromFesti kunstiline juht [[Erki Pehk]]]]
{{Vaata|Klaudia Taevi nimeline konkurss}}
Ajendatuna Pärnu kultuuritegelase [[Toomas Kuter]]i ideest mälestada Pärnu vokaalpedagoogi [[Klaudia Taev]]i, toimus [[1996]]. aasta mais esimene [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] noortele ooperilauljatele. Järgmine konkurss toimus [[2001]]. aastal ja sellest ajast on konkurss toimunud PromFesti raames iga kahe aasta tagant. 
== Ooperid ==
[[Pilt:PromFest_Thais.jpg|pisi|püsti|Ooperi &quot;[[Thais]]&quot; lavastuse reklaamplakat]]

PromFesti raames tuuakse [[Endla (teater)|Endla Teatri]] lavale originaal-ooperilavastus. [[2003]]. aastal lavastas [[Linnar Priimägi]] [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot;, [[2005]]. aastal [[Mati Unt]] [[Anton Rubinstein]]i &quot;[[Deemon (ooper)|Deemoni]]&quot;, [[2007]]. aastal tõi [[Marko Matvere]] lavale [[Georges Bizet]]' ooperi &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot;. 2009. aastal lavastas [[Mai Murdmaa]] [[Jules Massenet]]' ooperi &quot;[[Thais]]&quot; ja 2011. [[Üllar Saaremäe]] [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot;. 2013. aastal lavastas [[Teet Kask]] [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i &quot;[[Tsaari mõrsja (ooper)|Tsaari mõrsja]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Sool, Silvia|url=https://sites.google.com/site/tsaarimorsja/uudised-1/promfesttoobpaernuendlalavaleooperitsaarimorsja|pealkiri=Promfest toob Pärnu Endla lavale ooperi &quot;Tsaari mõrsja&quot;|väljaanne=ERR|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ja 2015. aastal lavastas [[Madis Nurms]] [[Giuseppe Verdi]] [[Aida|&quot;Aida]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Erle Loonurm|url=https://kultuur.err.ee/305274/mais-esietendub-kaasaegses-votmes-verdi-aida|pealkiri=Mais esietendub kaasaegses võtmes Verdi &quot;Aida&quot;|väljaanne=ERR|aeg=16. märts 2015|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;. 2017. aasta ooperiprodutsiooni [[Giuseppe Verdi]] [[Traviata|&quot;Traviata&quot;]] lavastas [[Anu Lamp]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/3994519/anu-lamp-debuteerib-ooperilavastajana|pealkiri=Anu Lamp debüteerib ooperilavastajana|väljaanne=Postimees|aeg=27. jaanuar 2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;2019 toodi lavale [[Vincenzo Bellini]] ooper &quot;I Capuleti e i Montecchi&quot; nime all &quot;Romeo või Julia&quot;, mille lavastas [[Katrin Tegova]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/6463651/katrin-tegova-debuteerib-ooperilavastajana|pealkiri=Katrin Tegova debüteerib ooperilavastajana|väljaanne=|aeg=27. november 2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Muu ==

Lisaks konkursile ja ooperite lavastamisele toimuvad erinevad kontserdid ja meistriklassid noortele lauljatele.

== Ajalugu ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta !! Keskne sündmus !! Muu programm
|- 
| 1996 || Esimene Klaudia Taevi nimeline konkurss || Klaudia Taevi mälestusõhtu
|- 
| 2001 || II Klaudia Taevi nimeline konkurss || Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Konkursi finaalkontsert
|- 
| 2003 || III Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot; (lav. [[Linnar Priimägi]])&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Konkursi finaalkontsert 
|- 
| 2005 || IV Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Anton Rubinstein]]i &quot;[[Deemon (ooper)|Deemon]]&quot; (lav. [[Mati Unt]])&lt;br&gt;[[Mozart]]i loomingu interpreteerimise meistriklass&lt;br&gt;[[Aleksander Vedernikov]]i heategevuslik kontsert [[Pootsi-Kõpu Kolmainu kirik]]us&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2006 || Kevadine Ooperigala  ||
|- 
| 2007 || V Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Georges Bizet]]' &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot; (lav. [[Marko Matvere]])&lt;br&gt;[[Barbara Hendricks]]i soolokontsert&lt;br&gt;[[Jevgeni Nesterenko]] soolokontsert&lt;br&gt;[[Ingrid Kremling]]i meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2008 || [[Giacomo Puccini|Puccini]] Gala ||
|- 
| 2009 || VI Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; (lav [[Mai Murdmaa]])&lt;br&gt;[[Vladimiras Prudnikovas]]e soolokontsert&lt;br&gt;[[Teresa Żylis-Gara]] meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2011 || VII Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Giuseppe Verdi]]' &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot; (lav. [[Üllar Saaremäe]])&lt;br&gt;[[Mati Palm]]i loominguline õhtu&lt;br&gt;[[Ingrid Kremling]]i meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Kinoseansid: [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; ja [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot; &lt;br&gt;PromFesti ajaloonäitus&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2013 || VIII Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Nikolai Rimski-Korsakov]] &quot;[[Tsaari Mõrsja]]&quot; (lav. [[Teet Kask]])&lt;br&gt;[[Edda Moser]]i meistriklass&lt;br&gt;[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Kinoseansid: [[Georges Bizet]]' &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot;, [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; ja [[Giuseppe Verdi]]' &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot;&lt;br&gt;PromFesti ajaloonäitus&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2015 || IX Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Aida]]&quot; (lav. [[Madis Nurms]])&lt;br&gt;[[Sergei Leiferkus]]e soolokontsert&lt;br&gt;[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;Vestlusring [[Karan Armstrong]]iga&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2017 || X [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Traviata]]&quot; (lav. [[Anu Lamp]])  
PromFesti Tähtede Gala  

[[Luana DeVol]]i meistriklass   

[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2019 || XI [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Vincenzo Bellini]] &quot;Romeo või Julia&quot; (&quot;[[I Capuleti e i Montecchi]]&quot;) (lav. [[Katrin Tegova]]) &lt;br&gt;[[Dolora Zajick]]u meistriklass &lt;br&gt;Näitus &quot;Koloratuurid&quot; &lt;br&gt;Ooperilavastus: [[Nikolai Rimski-Korsakov]] &quot;[[Tsaari Mõrsja]]&quot; (lav. [[Teet Kask]])&lt;br&gt; Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Aida]]&quot; (lav. [[Madis Nurms]])&lt;br&gt; [[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert 
|}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonsi kategooria|Pärnu International Opera Music Festival}}
*[http://www.promfest.ee Festivali koduleht]
*[http://www.youtube.com/promfest Festivali videokanal]
*[http://www.facebook.com/promfest Facebooki fännileht]

[[Kategooria:Pärnu üritused]]
[[Kategooria:Eesti muusikafestivalid]]</text>
      <sha1>7cd3penzqqcwmh88csepfp8ylfkbknd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177109</id>
      <parentid>6177108</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:53:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>87.247.90.172</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7369" xml:space="preserve">[[Pilt:PromFest_logo.jpg‎|pisi|PromFesti logo]]
'''PromFest''' (lühend nimest '''Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival''') on [[Pärnu]]s toimuv rahvusvaheline ooperimuusika [[muusikafestival|festival]]. Festival toimub alates [[2005]]. aastast igal paaritul aastal ja selle kunstiline juht on [[Erki Pehk]]. Festivali korraldab [[MTÜ PromFest]]. Peamised koostööpartnerid on [[Endla (teater)|Endla Teater]], [[Pärnu Linnaorkester]], [[Pärnu Kontserdimaja]], [[Ammende villa|Ammende Villa]].

Festivali peamised sündmused on Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkurss ning spetsiaalselt festivali jaoks produtseeritud ooperilavastused, paljud neist on valminud rahvusvahelises koostöös [[Kaunase Riiklik Muusikateater|Kaunase Riikliku Muusikateatriga]] (2011, 2013, 2017, 2019, 2021), aga ka [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatriga]] (2015).

== Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss ==
[[Pilt:Taevi_konkursi_finalistid.jpg‎|pisi|Klaudia Taevi nimelise Ooperilauljate Konkursi auhinnavõitjaid: Ji-Min Park, [[Ilja Siltšukov]], [[Veronika Džiojeva]], Tatjana Romanova, [[Laimonas Pautienius]] ja PromFesti kunstiline juht [[Erki Pehk]]]]
{{Vaata|Klaudia Taevi nimeline konkurss}}
Ajendatuna Pärnu kultuuritegelase [[Toomas Kuter]]i ideest mälestada Pärnu vokaalpedagoogi [[Klaudia Taev]]i, toimus [[1996]]. aasta mais esimene [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] noortele ooperilauljatele. Järgmine konkurss toimus [[2001]]. aastal ja sellest ajast on konkurss toimunud PromFesti raames iga kahe aasta tagant. 
== Ooperid ==
[[Pilt:PromFest_Thais.jpg|pisi|püsti|Ooperi &quot;[[Thais]]&quot; lavastuse reklaamplakat]]

PromFesti raames tuuakse [[Endla (teater)|Endla Teatri]] lavale originaal-ooperilavastus. [[2003]]. aastal lavastas [[Linnar Priimägi]] [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot;, [[2005]]. aastal [[Mati Unt]] [[Anton Rubinstein]]i &quot;[[Deemon (ooper)|Deemoni]]&quot;, [[2007]]. aastal tõi [[Marko Matvere]] lavale [[Georges Bizet]]' ooperi &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot;. 2009. aastal lavastas [[Mai Murdmaa]] [[Jules Massenet]]' ooperi &quot;[[Thais]]&quot; ja 2011. [[Üllar Saaremäe]] [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot;. 2013. aastal lavastas [[Teet Kask]] [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i &quot;[[Tsaari mõrsja (ooper)|Tsaari mõrsja]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Sool, Silvia|url=https://sites.google.com/site/tsaarimorsja/uudised-1/promfesttoobpaernuendlalavaleooperitsaarimorsja|pealkiri=Promfest toob Pärnu Endla lavale ooperi &quot;Tsaari mõrsja&quot;|väljaanne=ERR|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ja 2015. aastal lavastas [[Madis Nurms]] [[Giuseppe Verdi]] [[Aida|&quot;Aida]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Erle Loonurm|url=https://kultuur.err.ee/305274/mais-esietendub-kaasaegses-votmes-verdi-aida|pealkiri=Mais esietendub kaasaegses võtmes Verdi &quot;Aida&quot;|väljaanne=ERR|aeg=16. märts 2015|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;. 2017. aasta ooperiprodutsiooni [[Giuseppe Verdi]] [[Traviata|&quot;Traviata&quot;]] lavastas [[Anu Lamp]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/3994519/anu-lamp-debuteerib-ooperilavastajana|pealkiri=Anu Lamp debüteerib ooperilavastajana|väljaanne=Postimees|aeg=27. jaanuar 2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;2019 toodi lavale [[Vincenzo Bellini]] ooper &quot;I Capuleti e i Montecchi&quot; nime all &quot;Romeo või Julia&quot;, mille lavastas [[Katrin Tegova]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/6463651/katrin-tegova-debuteerib-ooperilavastajana|pealkiri=Katrin Tegova debüteerib ooperilavastajana|väljaanne=|aeg=27. november 2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Muu ==

Lisaks konkursile ja ooperite lavastamisele toimuvad erinevad kontserdid ja meistriklassid noortele lauljatele.

== Ajalugu ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta !! Keskne sündmus !! Muu programm
|- 
| 1996 || Esimene Klaudia Taevi nimeline konkurss || Klaudia Taevi mälestusõhtu
|- 
| 2001 || II Klaudia Taevi nimeline konkurss || Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Konkursi finaalkontsert
|- 
| 2003 || III Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot; (lav. [[Linnar Priimägi]])&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Konkursi finaalkontsert 
|- 
| 2005 || IV Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Anton Rubinstein]]i &quot;[[Deemon (ooper)|Deemon]]&quot; (lav. [[Mati Unt]])&lt;br&gt;[[Mozart]]i loomingu interpreteerimise meistriklass&lt;br&gt;[[Aleksander Vedernikov]]i heategevuslik kontsert [[Pootsi-Kõpu Kolmainu kirik]]us&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2006 || Kevadine Ooperigala  ||
|- 
| 2007 || V Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Georges Bizet]]' &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot; (lav. [[Marko Matvere]])&lt;br&gt;[[Barbara Hendricks]]i soolokontsert&lt;br&gt;[[Jevgeni Nesterenko]] soolokontsert&lt;br&gt;[[Ingrid Kremling]]i meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2008 || [[Giacomo Puccini|Puccini]] Gala ||
|- 
| 2009 || VI Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; (lav [[Mai Murdmaa]])&lt;br&gt;[[Vladimiras Prudnikovas]]e soolokontsert&lt;br&gt;[[Teresa Żylis-Gara]] meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2011 || VII Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Giuseppe Verdi]]' &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot; (lav. [[Üllar Saaremäe]])&lt;br&gt;[[Mati Palm]]i loominguline õhtu&lt;br&gt;[[Ingrid Kremling]]i meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Kinoseansid: [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; ja [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot; &lt;br&gt;PromFesti ajaloonäitus&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2013 || VIII Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Nikolai Rimski-Korsakov]] &quot;[[Tsaari Mõrsja]]&quot; (lav. [[Teet Kask]])&lt;br&gt;[[Edda Moser]]i meistriklass&lt;br&gt;[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Kinoseansid: [[Georges Bizet]]' &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot;, [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; ja [[Giuseppe Verdi]]' &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot;&lt;br&gt;PromFesti ajaloonäitus&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2015 || IX Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Aida]]&quot; (lav. [[Madis Nurms]])&lt;br&gt;[[Sergei Leiferkus]]e soolokontsert&lt;br&gt;[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;Vestlusring [[Karan Armstrong]]iga&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2017 || X [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Traviata]]&quot; (lav. [[Anu Lamp]])  
PromFesti Tähtede Gala  

[[Luana DeVol]]i meistriklass   

[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2019 || XI [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Vincenzo Bellini]] &quot;Romeo või Julia&quot; (&quot;[[I Capuleti e i Montecchi]]&quot;) (lav. [[Katrin Tegova]]) &lt;br&gt;[[Dolora Zajick]]u meistriklass &lt;br&gt;Näitus &quot;Koloratuurid&quot; &lt;br&gt;Ooperilavastus: [[Nikolai Rimski-Korsakov]] &quot;[[Tsaari Mõrsja]]&quot; (lav. [[Teet Kask]])&lt;br&gt; Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Aida]]&quot; (lav. [[Madis Nurms]])&lt;br&gt; [[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert 
|}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonsi kategooria|Pärnu International Opera Music Festival}}
*[http://www.promfest.ee Festivali koduleht]
*[http://www.youtube.com/promfest Festivali videokanal]
*[http://www.facebook.com/promfest Facebooki fännileht]

[[Kategooria:Pärnu üritused]]
[[Kategooria:Eesti muusikafestivalid]]</text>
      <sha1>1168w90amk7fpno49s7c0sco2q0tfa8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177113</id>
      <parentid>6177109</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:58:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>87.247.90.172</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Ooperid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7515" xml:space="preserve">[[Pilt:PromFest_logo.jpg‎|pisi|PromFesti logo]]
'''PromFest''' (lühend nimest '''Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival''') on [[Pärnu]]s toimuv rahvusvaheline ooperimuusika [[muusikafestival|festival]]. Festival toimub alates [[2005]]. aastast igal paaritul aastal ja selle kunstiline juht on [[Erki Pehk]]. Festivali korraldab [[MTÜ PromFest]]. Peamised koostööpartnerid on [[Endla (teater)|Endla Teater]], [[Pärnu Linnaorkester]], [[Pärnu Kontserdimaja]], [[Ammende villa|Ammende Villa]].

Festivali peamised sündmused on Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkurss ning spetsiaalselt festivali jaoks produtseeritud ooperilavastused, paljud neist on valminud rahvusvahelises koostöös [[Kaunase Riiklik Muusikateater|Kaunase Riikliku Muusikateatriga]] (2011, 2013, 2017, 2019, 2021), aga ka [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatriga]] (2015).

== Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss ==
[[Pilt:Taevi_konkursi_finalistid.jpg‎|pisi|Klaudia Taevi nimelise Ooperilauljate Konkursi auhinnavõitjaid: Ji-Min Park, [[Ilja Siltšukov]], [[Veronika Džiojeva]], Tatjana Romanova, [[Laimonas Pautienius]] ja PromFesti kunstiline juht [[Erki Pehk]]]]
{{Vaata|Klaudia Taevi nimeline konkurss}}
Ajendatuna Pärnu kultuuritegelase [[Toomas Kuter]]i ideest mälestada Pärnu vokaalpedagoogi [[Klaudia Taev]]i, toimus [[1996]]. aasta mais esimene [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] noortele ooperilauljatele. Järgmine konkurss toimus [[2001]]. aastal ja sellest ajast on konkurss toimunud PromFesti raames iga kahe aasta tagant. 
== Ooperid ==
[[Pilt:PromFest_Thais.jpg|pisi|püsti|Ooperi &quot;[[Thais]]&quot; lavastuse reklaamplakat]]

PromFesti raames tuuakse [[Endla (teater)|Endla Teatri]] lavale originaal-ooperilavastus. [[2003]]. aastal lavastas [[Linnar Priimägi]] [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot;, [[2005]]. aastal [[Mati Unt]] [[Anton Rubinstein]]i &quot;[[Deemon (ooper)|Deemoni]]&quot;, [[2007]]. aastal tõi [[Marko Matvere]] lavale [[Georges Bizet]]' ooperi &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot;. 2009. aastal lavastas [[Mai Murdmaa]] [[Jules Massenet]]' ooperi &quot;[[Thais]]&quot; ja 2011. [[Üllar Saaremäe]] [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot;. 2013. aastal lavastas [[Teet Kask]] [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i &quot;[[Tsaari mõrsja (ooper)|Tsaari mõrsja]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Sool, Silvia|url=https://sites.google.com/site/tsaarimorsja/uudised-1/promfesttoobpaernuendlalavaleooperitsaarimorsja|pealkiri=Promfest toob Pärnu Endla lavale ooperi &quot;Tsaari mõrsja&quot;|väljaanne=ERR|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ja 2015. aastal lavastas [[Madis Nurms]] [[Giuseppe Verdi]] [[Aida|&quot;Aida]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Erle Loonurm|url=https://kultuur.err.ee/305274/mais-esietendub-kaasaegses-votmes-verdi-aida|pealkiri=Mais esietendub kaasaegses võtmes Verdi &quot;Aida&quot;|väljaanne=ERR|aeg=16. märts 2015|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;. 2017. aasta ooperiprodutsiooni [[Giuseppe Verdi]] [[Traviata|&quot;Traviata&quot;]] lavastas [[Anu Lamp]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/3994519/anu-lamp-debuteerib-ooperilavastajana|pealkiri=Anu Lamp debüteerib ooperilavastajana|väljaanne=Postimees|aeg=27. jaanuar 2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;2019 toodi lavale [[Vincenzo Bellini]] ooper &quot;I Capuleti e i Montecchi&quot; nime all &quot;Romeo või Julia&quot;, mille lavastas [[Katrin Tegova]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/6463651/katrin-tegova-debuteerib-ooperilavastajana|pealkiri=Katrin Tegova debüteerib ooperilavastajana|väljaanne=|aeg=27. november 2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Esimene koomiline ooper Gioacchino [[Türklane Itaalias|Rossini &quot;Türklane Itaalias&quot;]] toodi välja 2021. aastal ja lavastas selle Andrus Vaarik.

== Muu ==

Lisaks konkursile ja ooperite lavastamisele toimuvad erinevad kontserdid ja meistriklassid noortele lauljatele.

== Ajalugu ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta !! Keskne sündmus !! Muu programm
|- 
| 1996 || Esimene Klaudia Taevi nimeline konkurss || Klaudia Taevi mälestusõhtu
|- 
| 2001 || II Klaudia Taevi nimeline konkurss || Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Konkursi finaalkontsert
|- 
| 2003 || III Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot; (lav. [[Linnar Priimägi]])&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Konkursi finaalkontsert 
|- 
| 2005 || IV Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Anton Rubinstein]]i &quot;[[Deemon (ooper)|Deemon]]&quot; (lav. [[Mati Unt]])&lt;br&gt;[[Mozart]]i loomingu interpreteerimise meistriklass&lt;br&gt;[[Aleksander Vedernikov]]i heategevuslik kontsert [[Pootsi-Kõpu Kolmainu kirik]]us&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2006 || Kevadine Ooperigala  ||
|- 
| 2007 || V Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Georges Bizet]]' &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot; (lav. [[Marko Matvere]])&lt;br&gt;[[Barbara Hendricks]]i soolokontsert&lt;br&gt;[[Jevgeni Nesterenko]] soolokontsert&lt;br&gt;[[Ingrid Kremling]]i meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2008 || [[Giacomo Puccini|Puccini]] Gala ||
|- 
| 2009 || VI Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; (lav [[Mai Murdmaa]])&lt;br&gt;[[Vladimiras Prudnikovas]]e soolokontsert&lt;br&gt;[[Teresa Żylis-Gara]] meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2011 || VII Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Giuseppe Verdi]]' &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot; (lav. [[Üllar Saaremäe]])&lt;br&gt;[[Mati Palm]]i loominguline õhtu&lt;br&gt;[[Ingrid Kremling]]i meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Kinoseansid: [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; ja [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot; &lt;br&gt;PromFesti ajaloonäitus&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2013 || VIII Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Nikolai Rimski-Korsakov]] &quot;[[Tsaari Mõrsja]]&quot; (lav. [[Teet Kask]])&lt;br&gt;[[Edda Moser]]i meistriklass&lt;br&gt;[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Kinoseansid: [[Georges Bizet]]' &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot;, [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; ja [[Giuseppe Verdi]]' &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot;&lt;br&gt;PromFesti ajaloonäitus&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2015 || IX Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Aida]]&quot; (lav. [[Madis Nurms]])&lt;br&gt;[[Sergei Leiferkus]]e soolokontsert&lt;br&gt;[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;Vestlusring [[Karan Armstrong]]iga&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2017 || X [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Traviata]]&quot; (lav. [[Anu Lamp]])  
PromFesti Tähtede Gala  

[[Luana DeVol]]i meistriklass   

[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2019 || XI [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Vincenzo Bellini]] &quot;Romeo või Julia&quot; (&quot;[[I Capuleti e i Montecchi]]&quot;) (lav. [[Katrin Tegova]]) &lt;br&gt;[[Dolora Zajick]]u meistriklass &lt;br&gt;Näitus &quot;Koloratuurid&quot; &lt;br&gt;Ooperilavastus: [[Nikolai Rimski-Korsakov]] &quot;[[Tsaari Mõrsja]]&quot; (lav. [[Teet Kask]])&lt;br&gt; Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Aida]]&quot; (lav. [[Madis Nurms]])&lt;br&gt; [[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert 
|}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonsi kategooria|Pärnu International Opera Music Festival}}
*[http://www.promfest.ee Festivali koduleht]
*[http://www.youtube.com/promfest Festivali videokanal]
*[http://www.facebook.com/promfest Facebooki fännileht]

[[Kategooria:Pärnu üritused]]
[[Kategooria:Eesti muusikafestivalid]]</text>
      <sha1>2k366p16ugu5tagye1sa5tcx04u2kij</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177115</id>
      <parentid>6177113</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:00:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>87.247.90.172</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Ooperid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7527" xml:space="preserve">[[Pilt:PromFest_logo.jpg‎|pisi|PromFesti logo]]
'''PromFest''' (lühend nimest '''Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival''') on [[Pärnu]]s toimuv rahvusvaheline ooperimuusika [[muusikafestival|festival]]. Festival toimub alates [[2005]]. aastast igal paaritul aastal ja selle kunstiline juht on [[Erki Pehk]]. Festivali korraldab [[MTÜ PromFest]]. Peamised koostööpartnerid on [[Endla (teater)|Endla Teater]], [[Pärnu Linnaorkester]], [[Pärnu Kontserdimaja]], [[Ammende villa|Ammende Villa]].

Festivali peamised sündmused on Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkurss ning spetsiaalselt festivali jaoks produtseeritud ooperilavastused, paljud neist on valminud rahvusvahelises koostöös [[Kaunase Riiklik Muusikateater|Kaunase Riikliku Muusikateatriga]] (2011, 2013, 2017, 2019, 2021), aga ka [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatriga]] (2015).

== Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss ==
[[Pilt:Taevi_konkursi_finalistid.jpg‎|pisi|Klaudia Taevi nimelise Ooperilauljate Konkursi auhinnavõitjaid: Ji-Min Park, [[Ilja Siltšukov]], [[Veronika Džiojeva]], Tatjana Romanova, [[Laimonas Pautienius]] ja PromFesti kunstiline juht [[Erki Pehk]]]]
{{Vaata|Klaudia Taevi nimeline konkurss}}
Ajendatuna Pärnu kultuuritegelase [[Toomas Kuter]]i ideest mälestada Pärnu vokaalpedagoogi [[Klaudia Taev]]i, toimus [[1996]]. aasta mais esimene [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] noortele ooperilauljatele. Järgmine konkurss toimus [[2001]]. aastal ja sellest ajast on konkurss toimunud PromFesti raames iga kahe aasta tagant. 
== Ooperid ==
[[Pilt:PromFest_Thais.jpg|pisi|püsti|Ooperi &quot;[[Thais]]&quot; lavastuse reklaamplakat]]

PromFesti raames tuuakse [[Endla (teater)|Endla Teatri]] lavale originaal-ooperilavastus. [[2003]]. aastal lavastas [[Linnar Priimägi]] [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot;, [[2005]]. aastal [[Mati Unt]] [[Anton Rubinstein]]i &quot;[[Deemon (ooper)|Deemoni]]&quot;, [[2007]]. aastal tõi [[Marko Matvere]] lavale [[Georges Bizet]]' ooperi &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot;. 2009. aastal lavastas [[Mai Murdmaa]] [[Jules Massenet]]' ooperi &quot;[[Thais]]&quot; ja 2011. [[Üllar Saaremäe]] [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot;. 2013. aastal lavastas [[Teet Kask]] [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i &quot;[[Tsaari mõrsja (ooper)|Tsaari mõrsja]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Sool, Silvia|url=https://sites.google.com/site/tsaarimorsja/uudised-1/promfesttoobpaernuendlalavaleooperitsaarimorsja|pealkiri=Promfest toob Pärnu Endla lavale ooperi &quot;Tsaari mõrsja&quot;|väljaanne=ERR|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ja 2015. aastal lavastas [[Madis Nurms]] [[Giuseppe Verdi]] [[Aida|&quot;Aida]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Erle Loonurm|url=https://kultuur.err.ee/305274/mais-esietendub-kaasaegses-votmes-verdi-aida|pealkiri=Mais esietendub kaasaegses võtmes Verdi &quot;Aida&quot;|väljaanne=ERR|aeg=16. märts 2015|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;. 2017. aasta ooperiprodutsiooni [[Giuseppe Verdi]] [[Traviata|&quot;Traviata&quot;]] lavastas [[Anu Lamp]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/3994519/anu-lamp-debuteerib-ooperilavastajana|pealkiri=Anu Lamp debüteerib ooperilavastajana|väljaanne=Postimees|aeg=27. jaanuar 2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;2019 toodi lavale [[Vincenzo Bellini]] ooper &quot;I Capuleti e i Montecchi&quot; nime all &quot;Romeo või Julia&quot;, mille lavastas [[Katrin Tegova]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/6463651/katrin-tegova-debuteerib-ooperilavastajana|pealkiri=Katrin Tegova debüteerib ooperilavastajana|väljaanne=|aeg=27. november 2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; PromFesti esimene koomiline ooper - Gioacchino [[Türklane Itaalias|Rossini &quot;Türklane Itaalias&quot;]] toodi välja 2021. aastal ja lavastas selle Andrus Vaarik.

== Muu ==

Lisaks konkursile ja ooperite lavastamisele toimuvad erinevad kontserdid ja meistriklassid noortele lauljatele.

== Ajalugu ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta !! Keskne sündmus !! Muu programm
|- 
| 1996 || Esimene Klaudia Taevi nimeline konkurss || Klaudia Taevi mälestusõhtu
|- 
| 2001 || II Klaudia Taevi nimeline konkurss || Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Konkursi finaalkontsert
|- 
| 2003 || III Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot; (lav. [[Linnar Priimägi]])&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Konkursi finaalkontsert 
|- 
| 2005 || IV Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Anton Rubinstein]]i &quot;[[Deemon (ooper)|Deemon]]&quot; (lav. [[Mati Unt]])&lt;br&gt;[[Mozart]]i loomingu interpreteerimise meistriklass&lt;br&gt;[[Aleksander Vedernikov]]i heategevuslik kontsert [[Pootsi-Kõpu Kolmainu kirik]]us&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2006 || Kevadine Ooperigala  ||
|- 
| 2007 || V Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Georges Bizet]]' &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot; (lav. [[Marko Matvere]])&lt;br&gt;[[Barbara Hendricks]]i soolokontsert&lt;br&gt;[[Jevgeni Nesterenko]] soolokontsert&lt;br&gt;[[Ingrid Kremling]]i meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2008 || [[Giacomo Puccini|Puccini]] Gala ||
|- 
| 2009 || VI Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; (lav [[Mai Murdmaa]])&lt;br&gt;[[Vladimiras Prudnikovas]]e soolokontsert&lt;br&gt;[[Teresa Żylis-Gara]] meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2011 || VII Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Giuseppe Verdi]]' &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot; (lav. [[Üllar Saaremäe]])&lt;br&gt;[[Mati Palm]]i loominguline õhtu&lt;br&gt;[[Ingrid Kremling]]i meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Kinoseansid: [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; ja [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot; &lt;br&gt;PromFesti ajaloonäitus&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2013 || VIII Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Nikolai Rimski-Korsakov]] &quot;[[Tsaari Mõrsja]]&quot; (lav. [[Teet Kask]])&lt;br&gt;[[Edda Moser]]i meistriklass&lt;br&gt;[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Kinoseansid: [[Georges Bizet]]' &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot;, [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; ja [[Giuseppe Verdi]]' &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot;&lt;br&gt;PromFesti ajaloonäitus&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2015 || IX Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Aida]]&quot; (lav. [[Madis Nurms]])&lt;br&gt;[[Sergei Leiferkus]]e soolokontsert&lt;br&gt;[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;Vestlusring [[Karan Armstrong]]iga&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2017 || X [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Traviata]]&quot; (lav. [[Anu Lamp]])  
PromFesti Tähtede Gala  

[[Luana DeVol]]i meistriklass   

[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2019 || XI [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Vincenzo Bellini]] &quot;Romeo või Julia&quot; (&quot;[[I Capuleti e i Montecchi]]&quot;) (lav. [[Katrin Tegova]]) &lt;br&gt;[[Dolora Zajick]]u meistriklass &lt;br&gt;Näitus &quot;Koloratuurid&quot; &lt;br&gt;Ooperilavastus: [[Nikolai Rimski-Korsakov]] &quot;[[Tsaari Mõrsja]]&quot; (lav. [[Teet Kask]])&lt;br&gt; Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Aida]]&quot; (lav. [[Madis Nurms]])&lt;br&gt; [[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert 
|}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonsi kategooria|Pärnu International Opera Music Festival}}
*[http://www.promfest.ee Festivali koduleht]
*[http://www.youtube.com/promfest Festivali videokanal]
*[http://www.facebook.com/promfest Facebooki fännileht]

[[Kategooria:Pärnu üritused]]
[[Kategooria:Eesti muusikafestivalid]]</text>
      <sha1>j4zn63kul5061zly6l5zjfch8klywbr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177116</id>
      <parentid>6177115</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:04:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>87.247.90.172</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7882" xml:space="preserve">[[Pilt:PromFest_logo.jpg‎|pisi|PromFesti logo]]
'''PromFest''' (lühend nimest '''Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival''') on [[Pärnu]]s toimuv rahvusvaheline ooperimuusika [[muusikafestival|festival]]. Festival toimub alates [[2005]]. aastast igal paaritul aastal ja selle kunstiline juht on [[Erki Pehk]]. Festivali korraldab [[MTÜ PromFest]]. Peamised koostööpartnerid on [[Endla (teater)|Endla Teater]], [[Pärnu Linnaorkester]], [[Pärnu Kontserdimaja]], [[Ammende villa|Ammende Villa]].

Festivali peamised sündmused on Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkurss ning spetsiaalselt festivali jaoks produtseeritud ooperilavastused, paljud neist on valminud rahvusvahelises koostöös [[Kaunase Riiklik Muusikateater|Kaunase Riikliku Muusikateatriga]] (2011, 2013, 2017, 2019, 2021), aga ka [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatriga]] (2015).

== Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss ==
[[Pilt:Taevi_konkursi_finalistid.jpg‎|pisi|Klaudia Taevi nimelise Ooperilauljate Konkursi auhinnavõitjaid: Ji-Min Park, [[Ilja Siltšukov]], [[Veronika Džiojeva]], Tatjana Romanova, [[Laimonas Pautienius]] ja PromFesti kunstiline juht [[Erki Pehk]]]]
{{Vaata|Klaudia Taevi nimeline konkurss}}
Ajendatuna Pärnu kultuuritegelase [[Toomas Kuter]]i ideest mälestada Pärnu vokaalpedagoogi [[Klaudia Taev]]i, toimus [[1996]]. aasta mais esimene [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] noortele ooperilauljatele. Järgmine konkurss toimus [[2001]]. aastal ja sellest ajast on konkurss toimunud PromFesti raames iga kahe aasta tagant. 
== Ooperid ==
[[Pilt:PromFest_Thais.jpg|pisi|püsti|Ooperi &quot;[[Thais]]&quot; lavastuse reklaamplakat]]

PromFesti raames tuuakse [[Endla (teater)|Endla Teatri]] lavale originaal-ooperilavastus. [[2003]]. aastal lavastas [[Linnar Priimägi]] [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot;, [[2005]]. aastal [[Mati Unt]] [[Anton Rubinstein]]i &quot;[[Deemon (ooper)|Deemoni]]&quot;, [[2007]]. aastal tõi [[Marko Matvere]] lavale [[Georges Bizet]]' ooperi &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot;. 2009. aastal lavastas [[Mai Murdmaa]] [[Jules Massenet]]' ooperi &quot;[[Thais]]&quot; ja 2011. [[Üllar Saaremäe]] [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot;. 2013. aastal lavastas [[Teet Kask]] [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i &quot;[[Tsaari mõrsja (ooper)|Tsaari mõrsja]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Sool, Silvia|url=https://sites.google.com/site/tsaarimorsja/uudised-1/promfesttoobpaernuendlalavaleooperitsaarimorsja|pealkiri=Promfest toob Pärnu Endla lavale ooperi &quot;Tsaari mõrsja&quot;|väljaanne=ERR|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ja 2015. aastal lavastas [[Madis Nurms]] [[Giuseppe Verdi]] [[Aida|&quot;Aida]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Erle Loonurm|url=https://kultuur.err.ee/305274/mais-esietendub-kaasaegses-votmes-verdi-aida|pealkiri=Mais esietendub kaasaegses võtmes Verdi &quot;Aida&quot;|väljaanne=ERR|aeg=16. märts 2015|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;. 2017. aasta ooperiprodutsiooni [[Giuseppe Verdi]] [[Traviata|&quot;Traviata&quot;]] lavastas [[Anu Lamp]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/3994519/anu-lamp-debuteerib-ooperilavastajana|pealkiri=Anu Lamp debüteerib ooperilavastajana|väljaanne=Postimees|aeg=27. jaanuar 2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;2019 toodi lavale [[Vincenzo Bellini]] ooper &quot;I Capuleti e i Montecchi&quot; nime all &quot;Romeo või Julia&quot;, mille lavastas [[Katrin Tegova]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/6463651/katrin-tegova-debuteerib-ooperilavastajana|pealkiri=Katrin Tegova debüteerib ooperilavastajana|väljaanne=|aeg=27. november 2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; PromFesti esimene koomiline ooper - Gioacchino [[Türklane Itaalias|Rossini &quot;Türklane Itaalias&quot;]] toodi välja 2021. aastal ja lavastas selle Andrus Vaarik.

== Muu ==

Lisaks konkursile ja ooperite lavastamisele toimuvad erinevad kontserdid ja meistriklassid noortele lauljatele.

== Ajalugu ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta !! Keskne sündmus !! Muu programm
|- 
| 1996 || Esimene Klaudia Taevi nimeline konkurss || Klaudia Taevi mälestusõhtu
|- 
| 2001 || II Klaudia Taevi nimeline konkurss || Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Konkursi finaalkontsert
|- 
| 2003 || III Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot; (lav. [[Linnar Priimägi]])&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Konkursi finaalkontsert 
|- 
| 2005 || IV Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Anton Rubinstein]]i &quot;[[Deemon (ooper)|Deemon]]&quot; (lav. [[Mati Unt]])&lt;br&gt;[[Mozart]]i loomingu interpreteerimise meistriklass&lt;br&gt;[[Aleksander Vedernikov]]i heategevuslik kontsert [[Pootsi-Kõpu Kolmainu kirik]]us&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2006 || Kevadine Ooperigala  ||
|- 
| 2007 || V Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Georges Bizet]]' &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot; (lav. [[Marko Matvere]])&lt;br&gt;[[Barbara Hendricks]]i soolokontsert&lt;br&gt;[[Jevgeni Nesterenko]] soolokontsert&lt;br&gt;[[Ingrid Kremling]]i meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2008 || [[Giacomo Puccini|Puccini]] Gala ||
|- 
| 2009 || VI Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; (lav [[Mai Murdmaa]])&lt;br&gt;[[Vladimiras Prudnikovas]]e soolokontsert&lt;br&gt;[[Teresa Żylis-Gara]] meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2011 || VII Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Giuseppe Verdi]]' &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot; (lav. [[Üllar Saaremäe]])&lt;br&gt;[[Mati Palm]]i loominguline õhtu&lt;br&gt;[[Ingrid Kremling]]i meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Kinoseansid: [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; ja [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot; &lt;br&gt;PromFesti ajaloonäitus&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2013 || VIII Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Nikolai Rimski-Korsakov]] &quot;[[Tsaari Mõrsja]]&quot; (lav. [[Teet Kask]])&lt;br&gt;[[Edda Moser]]i meistriklass&lt;br&gt;[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Kinoseansid: [[Georges Bizet]]' &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot;, [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; ja [[Giuseppe Verdi]]' &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot;&lt;br&gt;PromFesti ajaloonäitus&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2015 || IX Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Aida]]&quot; (lav. [[Madis Nurms]])&lt;br&gt;[[Sergei Leiferkus]]e soolokontsert&lt;br&gt;[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;Vestlusring [[Karan Armstrong]]iga&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2017 || X [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Traviata]]&quot; (lav. [[Anu Lamp]])  
PromFesti Tähtede Gala  

[[Luana DeVol]]i meistriklass   

[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2019 || XI [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Vincenzo Bellini]] &quot;Romeo või Julia&quot; (&quot;[[I Capuleti e i Montecchi]]&quot;) (lav. [[Katrin Tegova]]) &lt;br&gt;[[Dolora Zajick]]i meistriklass &lt;br&gt;Näitus &quot;Koloratuurid&quot; &lt;br&gt;Ooperilavastus: [[Nikolai Rimski-Korsakov]] &quot;[[Tsaari Mõrsja]]&quot; (lav. [[Teet Kask]])&lt;br&gt; Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Aida]]&quot; (lav. [[Madis Nurms]])&lt;br&gt; [[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert 
|- 
| 2021 || XII [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Gioacchino Rossini]] &quot;Türklane Itaalias&quot; (&quot;[[Türklane Itaalias]]&quot;) (lav. [[Andrus Vaarik]]) &lt;br&gt;[[Cynthia Makris]]e meistriklass &lt;br&gt;Näitus &quot;Klaudia Taev 110.&quot; &lt;br&gt; [[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti (konkursi) finaalkontsert
|}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonsi kategooria|Pärnu International Opera Music Festival}}
*[http://www.promfest.ee Festivali koduleht]
*[http://www.youtube.com/promfest Festivali videokanal]
*[http://www.facebook.com/promfest Facebooki fännileht]

[[Kategooria:Pärnu üritused]]
[[Kategooria:Eesti muusikafestivalid]]</text>
      <sha1>kojkq4a2ftbnakvuv6beiy1u7mc48bd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177118</id>
      <parentid>6177116</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:06:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>87.247.90.172</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7859" xml:space="preserve">[[Pilt:PromFest_logo.jpg‎|pisi|PromFesti logo]]
'''PromFest''' (lühend nimest '''Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival''') on [[Pärnu]]s toimuv rahvusvaheline ooperimuusika [[muusikafestival|festival]]. Festival toimub alates [[2005]]. aastast igal paaritul aastal ja selle kunstiline juht on [[Erki Pehk]]. Festivali korraldab [[MTÜ PromFest]]. Peamised koostööpartnerid on [[Endla (teater)|Endla Teater]], [[Pärnu Linnaorkester]], [[Pärnu Kontserdimaja]], [[Ammende villa|Ammende Villa]].

Festivali peamised sündmused on Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkurss ning spetsiaalselt festivali jaoks produtseeritud ooperilavastused, paljud neist on valminud rahvusvahelises koostöös [[Kaunase Riiklik Muusikateater|Kaunase Riikliku Muusikateatriga]] (2011, 2013, 2017, 2019, 2021), aga ka [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatriga]] (2015).

== Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss ==
[[Pilt:Taevi_konkursi_finalistid.jpg‎|pisi|Klaudia Taevi nimelise Ooperilauljate Konkursi auhinnavõitjaid: Ji-Min Park, [[Ilja Siltšukov]], [[Veronika Džiojeva]], Tatjana Romanova, [[Laimonas Pautienius]] ja PromFesti kunstiline juht [[Erki Pehk]]]]
{{Vaata|Klaudia Taevi nimeline konkurss}}
Ajendatuna Pärnu kultuuritegelase [[Toomas Kuter]]i ideest mälestada Pärnu vokaalpedagoogi [[Klaudia Taev]]i, toimus [[1996]]. aasta mais esimene [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] noortele ooperilauljatele. Järgmine konkurss toimus [[2001]]. aastal ja sellest ajast on konkurss toimunud PromFesti raames iga kahe aasta tagant. 
== Ooperid ==
[[Pilt:PromFest_Thais.jpg|pisi|püsti|Ooperi &quot;[[Thais]]&quot; lavastuse reklaamplakat]]

PromFesti raames tuuakse [[Endla (teater)|Endla Teatri]] lavale originaal-ooperilavastus. [[2003]]. aastal lavastas [[Linnar Priimägi]] [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot;, [[2005]]. aastal [[Mati Unt]] [[Anton Rubinstein]]i &quot;[[Deemon (ooper)|Deemoni]]&quot;, [[2007]]. aastal tõi [[Marko Matvere]] lavale [[Georges Bizet]]' ooperi &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot;. 2009. aastal lavastas [[Mai Murdmaa]] [[Jules Massenet]]' ooperi &quot;[[Thais]]&quot; ja 2011. [[Üllar Saaremäe]] [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot;. 2013. aastal lavastas [[Teet Kask]] [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i &quot;[[Tsaari mõrsja (ooper)|Tsaari mõrsja]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Sool, Silvia|url=https://sites.google.com/site/tsaarimorsja/uudised-1/promfesttoobpaernuendlalavaleooperitsaarimorsja|pealkiri=Promfest toob Pärnu Endla lavale ooperi &quot;Tsaari mõrsja&quot;|väljaanne=ERR|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ja 2015. aastal lavastas [[Madis Nurms]] [[Giuseppe Verdi]] [[Aida|&quot;Aida]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Erle Loonurm|url=https://kultuur.err.ee/305274/mais-esietendub-kaasaegses-votmes-verdi-aida|pealkiri=Mais esietendub kaasaegses võtmes Verdi &quot;Aida&quot;|väljaanne=ERR|aeg=16. märts 2015|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;. 2017. aasta ooperiprodutsiooni [[Giuseppe Verdi]] [[Traviata|&quot;Traviata&quot;]] lavastas [[Anu Lamp]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/3994519/anu-lamp-debuteerib-ooperilavastajana|pealkiri=Anu Lamp debüteerib ooperilavastajana|väljaanne=Postimees|aeg=27. jaanuar 2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;2019 toodi lavale [[Vincenzo Bellini]] ooper &quot;I Capuleti e i Montecchi&quot; nime all &quot;Romeo või Julia&quot;, mille lavastas [[Katrin Tegova]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/6463651/katrin-tegova-debuteerib-ooperilavastajana|pealkiri=Katrin Tegova debüteerib ooperilavastajana|väljaanne=|aeg=27. november 2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; PromFesti esimene koomiline ooper - Gioacchino [[Türklane Itaalias|Rossini &quot;Türklane Itaalias&quot;]] toodi välja 2021. aastal ja lavastas selle Andrus Vaarik.

== Muu ==

Lisaks konkursile ja ooperite lavastamisele toimuvad erinevad kontserdid ja meistriklassid noortele lauljatele.

== Ajalugu ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta !! Keskne sündmus !! Muu programm
|- 
| 1996 || Esimene Klaudia Taevi nimeline konkurss || Klaudia Taevi mälestusõhtu
|- 
| 2001 || II Klaudia Taevi nimeline konkurss || Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Konkursi finaalkontsert
|- 
| 2003 || III Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot; (lav. [[Linnar Priimägi]])&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Konkursi finaalkontsert 
|- 
| 2005 || IV Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Anton Rubinstein]]i &quot;[[Deemon (ooper)|Deemon]]&quot; (lav. [[Mati Unt]])&lt;br&gt;[[Mozart]]i loomingu interpreteerimise meistriklass&lt;br&gt;[[Aleksander Vedernikov]]i heategevuslik kontsert [[Pootsi-Kõpu Kolmainu kirik]]us&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2006 || Kevadine Ooperigala  ||
|- 
| 2007 || V Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Georges Bizet]]' &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot; (lav. [[Marko Matvere]])&lt;br&gt;[[Barbara Hendricks]]i soolokontsert&lt;br&gt;[[Jevgeni Nesterenko]] soolokontsert&lt;br&gt;[[Ingrid Kremling]]i meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2008 || [[Giacomo Puccini|Puccini]] Gala ||
|- 
| 2009 || VI Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; (lav [[Mai Murdmaa]])&lt;br&gt;[[Vladimiras Prudnikovas]]e soolokontsert&lt;br&gt;[[Teresa Żylis-Gara]] meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2011 || VII Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Giuseppe Verdi]]' &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot; (lav. [[Üllar Saaremäe]])&lt;br&gt;[[Mati Palm]]i loominguline õhtu&lt;br&gt;[[Ingrid Kremling]]i meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Kinoseansid: [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; ja [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot; &lt;br&gt;PromFesti ajaloonäitus&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2013 || VIII Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Nikolai Rimski-Korsakov]] &quot;[[Tsaari Mõrsja]]&quot; (lav. [[Teet Kask]])&lt;br&gt;[[Edda Moser]]i meistriklass&lt;br&gt;[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Kinoseansid: [[Georges Bizet]]' &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot;, [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; ja [[Giuseppe Verdi]]' &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot;&lt;br&gt;PromFesti ajaloonäitus&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2015 || IX Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Aida]]&quot; (lav. [[Madis Nurms]])&lt;br&gt;[[Sergei Leiferkus]]e soolokontsert&lt;br&gt;[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;Vestlusring [[Karan Armstrong]]iga&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2017 || X [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Traviata]]&quot; (lav. [[Anu Lamp]])  
PromFesti Tähtede Gala  

[[Luana DeVol]]i meistriklass   

[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2019 || XI [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Vincenzo Bellini]] &quot;Romeo või Julia&quot; (&quot;[[I Capuleti e i Montecchi]]&quot;) (lav. [[Katrin Tegova]]) &lt;br&gt;[[Dolora Zajick]]i meistriklass &lt;br&gt;Näitus &quot;Koloratuurid&quot; &lt;br&gt;Ooperilavastus: [[Nikolai Rimski-Korsakov]] &quot;[[Tsaari Mõrsja]]&quot; (lav. [[Teet Kask]])&lt;br&gt; Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Aida]]&quot; (lav. [[Madis Nurms]])&lt;br&gt; [[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert 
|- 
| 2021 || XII [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Gioacchino Rossini]] &quot;[[Türklane Itaalias]]&quot; (lav. [[Andrus Vaarik]]) &lt;br&gt;[[Cynthia Makris]]e meistriklass &lt;br&gt;Näitus &quot;Klaudia Taev 110.&quot; &lt;br&gt; [[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti (konkursi) finaalkontsert
|}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonsi kategooria|Pärnu International Opera Music Festival}}
*[http://www.promfest.ee Festivali koduleht]
*[http://www.youtube.com/promfest Festivali videokanal]
*[http://www.facebook.com/promfest Facebooki fännileht]

[[Kategooria:Pärnu üritused]]
[[Kategooria:Eesti muusikafestivalid]]</text>
      <sha1>myfgvubk1z6sevy866gqjc7pof3zv5s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177187</id>
      <parentid>6177118</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T21:30:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ikrep</username>
        <id>88647</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ooperid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8122" xml:space="preserve">[[Pilt:PromFest_logo.jpg‎|pisi|PromFesti logo]]
'''PromFest''' (lühend nimest '''Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival''') on [[Pärnu]]s toimuv rahvusvaheline ooperimuusika [[muusikafestival|festival]]. Festival toimub alates [[2005]]. aastast igal paaritul aastal ja selle kunstiline juht on [[Erki Pehk]]. Festivali korraldab [[MTÜ PromFest]]. Peamised koostööpartnerid on [[Endla (teater)|Endla Teater]], [[Pärnu Linnaorkester]], [[Pärnu Kontserdimaja]], [[Ammende villa|Ammende Villa]].

Festivali peamised sündmused on Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkurss ning spetsiaalselt festivali jaoks produtseeritud ooperilavastused, paljud neist on valminud rahvusvahelises koostöös [[Kaunase Riiklik Muusikateater|Kaunase Riikliku Muusikateatriga]] (2011, 2013, 2017, 2019, 2021), aga ka [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatriga]] (2015).

== Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss ==
[[Pilt:Taevi_konkursi_finalistid.jpg‎|pisi|Klaudia Taevi nimelise Ooperilauljate Konkursi auhinnavõitjaid: Ji-Min Park, [[Ilja Siltšukov]], [[Veronika Džiojeva]], Tatjana Romanova, [[Laimonas Pautienius]] ja PromFesti kunstiline juht [[Erki Pehk]]]]
{{Vaata|Klaudia Taevi nimeline konkurss}}
Ajendatuna Pärnu kultuuritegelase [[Toomas Kuter]]i ideest mälestada Pärnu vokaalpedagoogi [[Klaudia Taev]]i, toimus [[1996]]. aasta mais esimene [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] noortele ooperilauljatele. Järgmine konkurss toimus [[2001]]. aastal ja sellest ajast on konkurss toimunud PromFesti raames iga kahe aasta tagant. 
== Ooperid ==
[[Pilt:PromFest_Thais.jpg|pisi|püsti|Ooperi &quot;[[Thais]]&quot; lavastuse reklaamplakat]]

PromFesti raames tuuakse [[Endla (teater)|Endla Teatri]] lavale originaal-ooperilavastus. [[2003]]. aastal lavastas [[Linnar Priimägi]] [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot;, [[2005]]. aastal [[Mati Unt]] [[Anton Rubinstein]]i &quot;[[Deemon (ooper)|Deemoni]]&quot;, [[2007]]. aastal tõi [[Marko Matvere]] lavale [[Georges Bizet]]' ooperi &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot;. 2009. aastal lavastas [[Mai Murdmaa]] [[Jules Massenet]]' ooperi &quot;[[Thais]]&quot; ja 2011. [[Üllar Saaremäe]] [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot;. 2013. aastal lavastas [[Teet Kask]] [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i &quot;[[Tsaari mõrsja (ooper)|Tsaari mõrsja]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Sool, Silvia|url=https://sites.google.com/site/tsaarimorsja/uudised-1/promfesttoobpaernuendlalavaleooperitsaarimorsja|pealkiri=Promfest toob Pärnu Endla lavale ooperi &quot;Tsaari mõrsja&quot;|väljaanne=ERR|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ja 2015. aastal lavastas [[Madis Nurms]] [[Giuseppe Verdi]] [[Aida|&quot;Aida]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Erle Loonurm|url=https://kultuur.err.ee/305274/mais-esietendub-kaasaegses-votmes-verdi-aida|pealkiri=Mais esietendub kaasaegses võtmes Verdi &quot;Aida&quot;|väljaanne=ERR|aeg=16. märts 2015|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;. 2017. aasta ooperiprodutsiooni [[Giuseppe Verdi]] [[Traviata|&quot;Traviata&quot;]] lavastas [[Anu Lamp]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/3994519/anu-lamp-debuteerib-ooperilavastajana|pealkiri=Anu Lamp debüteerib ooperilavastajana|väljaanne=Postimees|aeg=27. jaanuar 2017|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;2019 toodi lavale [[Vincenzo Bellini]] ooper &quot;I Capuleti e i Montecchi&quot; nime all &quot;Romeo või Julia&quot;, mille lavastas [[Katrin Tegova]]. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/6463651/katrin-tegova-debuteerib-ooperilavastajana|pealkiri=Katrin Tegova debüteerib ooperilavastajana|väljaanne=|aeg=27. november 2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; PromFesti esimene koomiline ooper - Gioacchino [[Türklane Itaalias|Rossini &quot;Türklane Itaalias&quot;]] toodi välja 2021. aastal ja lavastas selle Andrus Vaarik. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.err.ee/1608268761/andrus-vaarik-toob-promfestil-lavale-rossini-ooperi-turklane-itaalias|pealkiri=Andrus Vaarik toob PromFestil lavale Rossini ooperi Türklane Itaalias|väljaanne=ERR|aeg=6. juuli 2021|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Muu ==

Lisaks konkursile ja ooperite lavastamisele toimuvad erinevad kontserdid ja meistriklassid noortele lauljatele.

== Ajalugu ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta !! Keskne sündmus !! Muu programm
|- 
| 1996 || Esimene Klaudia Taevi nimeline konkurss || Klaudia Taevi mälestusõhtu
|- 
| 2001 || II Klaudia Taevi nimeline konkurss || Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Konkursi finaalkontsert
|- 
| 2003 || III Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot; (lav. [[Linnar Priimägi]])&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Konkursi finaalkontsert 
|- 
| 2005 || IV Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Anton Rubinstein]]i &quot;[[Deemon (ooper)|Deemon]]&quot; (lav. [[Mati Unt]])&lt;br&gt;[[Mozart]]i loomingu interpreteerimise meistriklass&lt;br&gt;[[Aleksander Vedernikov]]i heategevuslik kontsert [[Pootsi-Kõpu Kolmainu kirik]]us&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2006 || Kevadine Ooperigala  ||
|- 
| 2007 || V Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Georges Bizet]]' &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot; (lav. [[Marko Matvere]])&lt;br&gt;[[Barbara Hendricks]]i soolokontsert&lt;br&gt;[[Jevgeni Nesterenko]] soolokontsert&lt;br&gt;[[Ingrid Kremling]]i meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2008 || [[Giacomo Puccini|Puccini]] Gala ||
|- 
| 2009 || VI Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; (lav [[Mai Murdmaa]])&lt;br&gt;[[Vladimiras Prudnikovas]]e soolokontsert&lt;br&gt;[[Teresa Żylis-Gara]] meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2011 || VII Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Giuseppe Verdi]]' &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot; (lav. [[Üllar Saaremäe]])&lt;br&gt;[[Mati Palm]]i loominguline õhtu&lt;br&gt;[[Ingrid Kremling]]i meistriklass&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Kinoseansid: [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; ja [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Rigoletto]]&quot; &lt;br&gt;PromFesti ajaloonäitus&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2013 || VIII Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus: [[Nikolai Rimski-Korsakov]] &quot;[[Tsaari Mõrsja]]&quot; (lav. [[Teet Kask]])&lt;br&gt;[[Edda Moser]]i meistriklass&lt;br&gt;[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestusõhtu&lt;br&gt;Kinoseansid: [[Georges Bizet]]' &quot;[[Carmen (ooper)|Carmen]]&quot;, [[Jules Massenet]]' &quot;[[Thais]]&quot; ja [[Giuseppe Verdi]]' &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot;&lt;br&gt;PromFesti ajaloonäitus&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2015 || IX Klaudia Taevi nimeline konkurss || Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Aida]]&quot; (lav. [[Madis Nurms]])&lt;br&gt;[[Sergei Leiferkus]]e soolokontsert&lt;br&gt;[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;Vestlusring [[Karan Armstrong]]iga&lt;br&gt;Klaudia Taevi mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2017 || X [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Traviata]]&quot; (lav. [[Anu Lamp]])  
PromFesti Tähtede Gala  

[[Luana DeVol]]i meistriklass   

[[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert
|- 
| 2019 || XI [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Vincenzo Bellini]] &quot;Romeo või Julia&quot; (&quot;[[I Capuleti e i Montecchi]]&quot;) (lav. [[Katrin Tegova]]) &lt;br&gt;[[Dolora Zajick]]i meistriklass &lt;br&gt;Näitus &quot;Koloratuurid&quot; &lt;br&gt;Ooperilavastus: [[Nikolai Rimski-Korsakov]] &quot;[[Tsaari Mõrsja]]&quot; (lav. [[Teet Kask]])&lt;br&gt; Ooperilavastus [[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Aida]]&quot; (lav. [[Madis Nurms]])&lt;br&gt; [[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti finaalkontsert 
|- 
| 2021 || XII [[Klaudia Taevi nimeline konkurss]] || Ooperilavastus [[Gioacchino Rossini]] &quot;[[Türklane Itaalias]]&quot; (lav. [[Andrus Vaarik]]) &lt;br&gt;[[Cynthia Makris]]e meistriklass &lt;br&gt;Näitus &quot;Klaudia Taev 110.&quot; &lt;br&gt; [[Hans Nieuwenhuis]]i avalik loeng&lt;br&gt;[[Klaudia Taev]]i mälestuskontsert&lt;br&gt;PromFesti (konkursi) finaalkontsert
|}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonsi kategooria|Pärnu International Opera Music Festival}}
*[http://www.promfest.ee Festivali koduleht]
*[http://www.youtube.com/promfest Festivali videokanal]
*[http://www.facebook.com/promfest Facebooki fännileht]

[[Kategooria:Pärnu üritused]]
[[Kategooria:Eesti muusikafestivalid]]</text>
      <sha1>6287ukwbo7gmz6xrduhddggeu64fdaj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaan Kruus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>48916</id>
    <revision>
      <id>6177265</id>
      <parentid>5897917</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:00:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4041" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib sõjaväelasest; aabitsakirjaniku ja tõlkija kohta vaata artiklit [[Jaan Kruus (kirjamees)]]}}

'''Jaan Kruus''' [[VR II/3]] ([[27. veebruar]] [[1884]] [[Sooniste vald]], [[Läänemaa]] – [[15. mai]] [[1942]] [[Moskva]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane ([[kindralmajor]]).

Jaan Kruus sündis Läänemaal [[Sooniste vald (Kullamaa kihelkond)|Sooniste vallas]] Soosalu Kruusiaugul taluniku ja sepa Jaan Kruusi ning Ann Määkaare pojana. [[1893]]–[[1897]] õppis ta Leevre vallakoolis.

Aastatel [[1906]]–[[1909]] teenis ta sundaega tsaariarmees. Seejärel õppis ta [[1912]]–1914 Kokemäe põllutöökoolis [[Soome]]s. [[Esimene maailmasõda|I maailmasõjas]] osales ta [[1914]]–[[1918]] [[3. Soome kütipolk|3. Soome kütipolgus]]. [[1915]] ülendati ta vapruse eest [[lipnik]]uks, [[1916]] pärast korpuse [[ohvitserikursus]]e lõpetamist määrati ta [[rood]]uülemaks, seejärel [[pataljon]]iülemaks [[kapten]]i auastmes. 

[[Vabadussõda|Vabadussõjas]] alustas ta 3. jalaväepolgu II pataljoni ülemana, [[1919]] ülendati [[alampolkovnik]]uks, misjärel sai temast veebruaris 1919 3. jalaväepolgu ülem. Aastatel 1919–[[1934]] oli ta eri aegadel 3., 6., [[7. Jalaväerügement|7.]] ja 10. rügemendi ülem.

[[1921]]–[[1923]] õppis ta kindralstaabi kursustel ning ülendati selle lõpetamise järel [[kolonel]]iks. Samal aastal sai temast [[7. Jalaväerügement|7. jalaväerügemendi]] ülem [[Võru]]s. Tema juhtimisel alustati [[1925]] Võrus ja [[Petseri]]s uute sõjaväelinnakute rajamist ning [[1926]] alustati tema initsiatiivil sõjaväe õppekompleksi - {{kas|[[Värska Lõunalaager|Värska Lõunalaagri]]}} ehitust. [[1934]]–[[1936]] oli ta [[Valga sõjaväeringkond|Valga sõjaväeringkonna]] ülem. Aastal 1936 ülendati ta [[kindralmajor]]iks ja temast sai [[2. Diviis]]i ülem, samast aastast [[Kaitsevägede Nõukogu]] liige. 9. jaanuaril 1940 määrati ta [[väeosaülemate aukohus|väeosaülemate aukohtu]] liikmeks.

Pärast Eesti Vabariigi relvajõudude reorganiseerimist [[Punaarmee]] osaks oli ta [[1940]]–1941 Punaarmee [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. territoriaalkorpuse]] [[Punaarmee 182. laskurdiviis|182. laskurdiviis]]i komandör. [[1941]]. aastal viidi ta täienduskoolituse ettekäändel Moskvasse, kus ta vahistati ning maha lasti.

==Autasud==
Jaan Kruus on enim autasustatud eestlasest sõjaväelane I maailmasõjas. Teda on autasustatud
* [[Püha Georgi medal]]i IV järgu vapruse eest
* [[Püha Georgi rist]]i I, II, III ja IV järgu
* Prantsuse ''Medaille Militaire'', 
* [[Püha Stanislavi orden]]i II ja III järgu, 
* [[Püha Anna orden]]i II, III ja IV järgu ning 
* [[Püha Vladimiri orden]]i IV järgu. 
*[[Vabadusrist]] II/3 ([[1920]]), 
*[[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi]] II ([[1938]]) ja III klass ([[1934]]) 
*[[Läti]] [[Karutapja orden]]iga (III klass), 
*Poola Taassünni ordeni (Polonia Restituta) II klassi orden.

[[23. veebruar]]il [[2004]] avati Jaan Kruusi [[Jaan Kruusi bareljeef|bareljeef]] Tartus [[Ülikooli tänav]] 8 hoones ([[2. Diviis]]i staap, praegune [[Barclay hotell]]). 

== Välislingid ==
*[http://www.generals.dk/general/Kruus/Jaan/Estonia.html Jaan Kruusi foto ja biograafilised andmed saidil generals.dk]
* [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=20632 Ohvitseride andmekogu]
* {{ISIK|1578}}

{{JÄRJESTA:Kruus, Jaan}}
[[Kategooria:Eesti kindralmajorid]]
[[Kategooria:2. Diviisi ülemad]]
[[Kategooria:3. Üksiku Jalaväepataljoni ülemad]]
[[Kategooria:6. Üksiku Jalaväepataljoni ülemad]]
[[Kategooria:7. Jalaväerügemendi ülemad]]
[[Kategooria:Korporatsioon Ugala liikmed]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]]
[[kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>kimfysyyks5d02zfbuhgytzffrgcgmb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Reynoldsi arv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>50801</id>
    <revision>
      <id>6176894</id>
      <parentid>5551945</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T12:00:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1462" xml:space="preserve">'''Reynoldsi arv''' (tähis Re) on [[voolis]]te ([[vedelik]]e ja [[gaas]]ide) voolamise laadi ([[Laminaarne voolamine|laminaarne]] või [[Turbulentne voolamine|turbulentne]]) määrav [[dimensioonita suurus]].&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt; Arv on nimetatud [[Osborne Reynolds]]i järgi, kes kirjeldas seda [[1883]]. aastal.

Arv saadakse voolisele mõjuva [[inertsijõud|inertsijõu]] jagamisel kujumuutust takistavate jõududega:
: &lt;math&gt;\mathrm{Re}=\frac{\rho vd}{\eta}&lt;/math&gt;,
kus 
: &lt;math&gt;\rho&lt;/math&gt; on voolise tihedus, kg/m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;;
: &lt;math&gt;v&lt;/math&gt; on voolise suhteline kiirus, m/s;
: &lt;math&gt;d&lt;/math&gt; on toru läbimõõt, m;
: &lt;math&gt;\eta&lt;/math&gt; on keskkonna [[dünaamiline viskoossus]], Pa·s.

Kuna dünaamilist viskoossust seob [[kinemaatiline viskoossus |kinemaatilise viskoossusega]] valem &lt;math&gt;\eta=\nu \cdot \rho&lt;/math&gt;, siis saab Reynoldsi arvu avaldada ka kujul
: &lt;math&gt;\mathrm{Re}=\frac{vd}{\nu}&lt;/math&gt;.

Kui Reynoldsi arv on väiksem oma kriitilisest väärtusest (ümmarguse sirge toru korral kuni 2320), siis on voolamine laminaarne, kui suurem, siis turbulentne. Üleminekul turbulentsele voolamisele kasvab liikumistakistus järsult.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;

Reynoldsi arvu kasutatakse ka selleks, et arvutada, kui suurt takistust avaldab keskkond selles liikuvale kehale. Sel juhul tähistab &lt;math&gt;d&lt;/math&gt; valemis keha joonmõõdet. 

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia]] 8. köide, 1995.&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Füüsika]]</text>
      <sha1>7a5u3opfaljhy6v3kzi5z0tuafxc202</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Detroit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>51038</id>
    <revision>
      <id>6177063</id>
      <parentid>6158749</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:11:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34099" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib linnast Michiganis, Texase linna kohta vaata artiklit [[Detroit (Texas)]].}}
{{linn
|  nimi = Detroit
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = Detroit
|  nimi2_keel = prantsuse | nimi2 = Détroit
|  pilt = Aerial View of Downtown Detroit.jpg
|  lipp = Flag of Detroit.svg
|  lipu_link = [[Detroiti lipp]]
|  vapp = Seal of Detroit (B&amp;W).svg
|  vapi_link = [[Detroiti pitsat]]
|  pindala = 370,08
|  elanikke = 639 111 (2020)&lt;ref name=&quot;census&quot;&gt;[https://www.census.gov/quickfacts/table/PST045215/2622000 Detroit city, Michigan]. census.gov. Vaadatud 7.3.2017&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = Wayne County Michigan Incorporated and Unincorporated areas Detroit highlighted.svg
|  asendikaart = USA
}}
[[Pilt:DetroitSkyline.jpg|thumb|Detroiti siluett õhtul]]
'''Detroit''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Michigan]]i osariigi suurim [[linn]]. See asub [[Kanada]] piiri ääres, millest eraldab seda [[Detroiti jõgi]]. Linn ja jõgi on saanud nime [[prantsuse keel|prantsuskeelse]] sõna ''détroit'' ('väin') järgi. Detroit on [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonna]] halduskeskus.

2020. aasta rahvaloenduse seisuga oli linnas 639 111 elanikku. Elanike arv on alates 1950. aastast langenud enam kui 60%. Rahvastiku vähenemine on tingitud elanike koondumisest [[eeslinn]]adesse, tööstuse ümberstruktureerimisest ja Detroiti [[autotööstus]]e vähenemisest. Sagedased on [[tööpuudus]]est tingitud sotsiaalsed probleemid, samuti on kõrge [[kuritegevuse tase]].

Linna rajasid [[1701]]. aastal prantsuse karusnahakauplejad. [[19. sajand]]i ja [[20. sajand]]i vahetusel kujunes Detroit riigi suurimaks autotööstuskeskuseks. Sinna rajati [[Ford Motor Company]], [[General Motors]] Company ja [[Chrysler]] Corporationi peakorter ja tehased. Linn on tuntud ka muusikatööstuse poolest. Linnas on asutatud plaadifirma [[Motown]]. Tähtsaim teadusasutus on [[Wayne State Universtiy]], mis on tuntud bioloogia- ja meditsiiniuuringute poolest. Linnal on palju hüüdnimesid, sealhulgas &quot;The Motor City&quot; ja &quot;The Automotive Capital of the World&quot;.

Juulis [[2013]] taotles linnavalitsus linna pankroti väljakuulutamist. Linna kohustused võlausaldajate ees olid 18,5 miljardit dollarit.

== Asend ==
[[Pilt:Large Detroit Landsat.jpg|pisi|left|Detroiti linnastu ja teisel pool jõge paikneva [[Windsor (Ontario)|Windsor]]i satelliidipilt]]
Detroiti pindala on 370,08 km². Detroit on Detroiti linnastu ja Michigani osariigi kaguosa tähtsaim linn, asudes [[Kesk-Lääs|Kesk-Lääne]] ja [[Suur järvistu|Suure järvistu]] piirkonnas. Linn paikneb laial, üldiselt madalal tasandikul.&lt;ref name=&quot;britannica&quot;/&gt; Detroit asub [[Detroiti jõgi|Detroiti jõe]] kaldal, mis ühendab [[Erie järv]]e [[Saint Clairi järv]]ega. Detroiti vastaskaldal asub [[Kanada]] linn [[Windsor (Ontario)|Windsor]], mistõttu on see oluline piiriületuskoht USA-Kanada piiril. Linn ulatub umbes 17 km mööda Detroiti jõge. Linna laius idast läände on umbes 23 km ja pikkus põhjast lõunasse 10 km.

Detroiti põhjapiir kulgeb paralleelselt Wayne'i maakonna põhjapiiriga. Detroiti ümbritsevad selle eeslinnad. Detroiti keskel asuvad [[enklaav]]ina eraldi linnad [[Highland Park]] ja [[Hamtramck]].&lt;ref name=&quot;britannica&quot;/&gt; Detroiti jõel asuv saar [[Belle Isle]] jääb Detroiti linna piiridesse.

== Kliima ==
[[Pilt:DEtroitRivericeflowscityview.jpg|pisi|left|Detroiti siluett [[Detroiti jõgi|Detroiti jõe]] ääres]]
Detroitis valitseb külmade talvede ja soojade suvedega [[niiske mandriline kliima]], mida mõjutab Suur järvistu. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris −3,6 °C ja juulis 23,1 °C.

Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Detroitis on 41 °C, mis mõõdeti [[24. juuli]]l [[1934]]. Madalaim temperatuur mõõdeti [[21. jaanuar]]il [[1943]], mil oli −29 °C külma.

Talvel võib õhutemperatuur tugeva tuule toel tunduda märkimisväärselt madalam, kuid soojema õhumassi saabudes võib õhutemperatuur tõusta üle 15 °C. Sademeid esineb mõõdukalt ja need jagunevad aasta peale suhteliselt ühtlaselt. Aastas langeb 850 mm sademeid. Kõige enam sajab juunis (89 mm) ja kõige vähem jaanuaris (50 mm). [[Lumi|Lumesadu]] esineb novembrist aprillini. Püsivat lumikatet ei teki. Kevadel ja suvel on sagedad [[äikesetorm]]id.

== Ajalugu ==
=== Algusaastad ===
[[Pilt:DSCN4750 sieurdecadillaclanding e.jpg|pisi|Detroiti asutaja [[Antoine de la Mothe Cadillac]]i kuju]]
[[24. juuli]]l [[1701]] asutas prantsuse maadeuurija [[Antoine de la Mothe Cadillac]] kindlustise [[Fort Detroit|Fort Pontchartrain du Détroit]], mis nimetati [[Louis II Phélypeaux de Pontchartrain|krahv Pontchartraini]] järgi. Esimene Detroiti rajatud hoone oli [[Ste. Anne de Detroiti katoliku kirik]]. Vaba maa meelitas uusasunikke ja [[1765]]. aastal oli seal 800 elanikku, millega oli see suurim prantsuse asula [[Montréal]]i ja [[New Orleans]]i vahel. Detroit kujunes oluliseks [[karusnahakaubandus]]keskuseks.

[[1760]]. aastal võtsid [[Prantsuse ja indiaanisõda|Prantsuse ja indiaanisõja]] ajal Fort Detroiti juhtimise üle britid. Prantsusmaa indiaanlastest liitlased, pealik [[Pontiac (pealik)|Pontiaci]] juhitud [[ottavad]] püüdsid kindlustist [[1763]]. aastal vallutada, kuid said lüüa. [[19. november|19. novembril]] [[1794]] sõlmitud [[Jay leping]]uga läks Detroit Ameerika Ühendriikide valdusse.&lt;ref name=&quot;britannica&quot;/&gt;

[[1805]]. aastal sai Detroiti äsjaloodud [[Michigani territoorium]]i pealinnaks. Samal aastal tabas linna tulekahju, mis hävitas suure osa hoonetest. [[1806]]. aastal sai Detroit linnaõigused. Varsti pärast [[1812]]. aasta [[Suurbritannia-Ameerika sõda|Suurbritannia-Ameerika sõja]] algust läks Detroit taas brittide valdusse, kuid ameeriklased vallutasid selle [[1813]]. aasta septembris tagasi.&lt;ref name=&quot;britannica&quot;/&gt;

[[1818]]. aastal alustas [[Suur järvistu|Suurel järvistul]] regulaarseid sõite esimene [[aurulaev]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] asuva [[Buffalo]] ja Detroiti vahel. [[Teravili]] ja muud põllumajandustooted toodi töötlemiseks linna vee- ja raudteid pidi ning saadeti seejärel mujale USA-sse või Euroopasse. Detroit sai riigi üheks [[jahu]]&lt;nowiki/&gt;jahvatamise keskuseks. Detroit oli Michigani osariigi pealinn alates selle loomisest [[1837]]. aastal kuni [[1847]]. aastani, mil pealinn viidi [[Lansing]]isse.&lt;ref name=&quot;britannica&quot;/&gt;

=== Tööstuslik areng ===
[[Pilt:Bird's eye view of Detroit, Michigan, 1889 - . Calvert Lithographing Co..jpg|pisi|250px|Vaade linnulennult Detroitile umbes 1889. aastal]]
[[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] (1861–1865) eel hakkas Detroit muutuma tööstuskeskuseks eelkõige tänu vase-, raua- ja puidutööstusele. Lisaks loodusvaradele oli sel ajal oluline roll Detroiti arengus [[raudtee]]l ja raudteetööstusel. Esimene raudtee, mis ühendas Detroiti [[Pontiac (Michigan)|Pontiaci]] linnaga, avati [[19. mai]]l [[1838]]. Järgmine suurem raudteeliin oli [[Michigan Central Railroad]], mis ulatus [[Chicago]]ni. Metallurgia kõrval olid olulised rohu- ja farmaatsiatööstus, mis kasvas välja kohalike apteekrite tegevusest, kes tootsid oma ravimeid ise. Detroit oli farmaatsiatoodangult New Yorgi järel teine linn riigis. Lisaks asusid Detroitis laki-, seebi-, jalanõude-, seemne- ja tubakatööstus ning laevaehituskeskus.&lt;ref&gt;Woodford (2001), lk 75–83&lt;/ref&gt;

Tööstuse kõrval aitasid Detroiti kasvule kaasa avalike kommunaalteenuste ja muude teenuste laienemine. Linna ehitati mitu kaubamaja, millest Hudson'si 25-korruseline kaubamaja oli valmimise ajal maailma kõrgeim. Detroiti tänavad olid esimesed, mis said endale [[gaasivalgusti]]d, hiljem said valgustuse ka elumajad ja muud erahooned. [[1882]]. aastal seati sisse elektrivõrk, kuid kodudesse jõudis elektrivool alles [[1893]]. aastal. [[Telegraaf]]iühendus jõudis linna 1847. aastal, esimene telegraafiliin oli Detroiti ja [[Ypsilanti]] vahel. Linn sai [[telefon]]iühenduse [[1878]]. aastal.&lt;ref&gt;Woodford (2001), lk 85–86&lt;/ref&gt;

Tööstuslik areng vajas märkimisväärset tööjõudu. Kuigi paljud kohalikud inimesed leidsid tööd vabrikutes ja poodides, kasvas oluliselt sisserändajate arv. Esimeste sisserändajatena saabusid [[sakslased]] ja [[iirlased]]. Suurima etnilise rühmana asusid Detroiti [[poolakad]], kelle sissevool hoogustus 1870. aastate keskpaigas. Nende järel saabus sisserändajaid paljudest kohtadest maailmas, kes asusid elama eraldi kogukondadena, osaliselt selleks, et säilitada oma etniline pärand. Samal ajal suurenes linnas ka afroameeriklaste arv. 1890. aastal oli linnast saanud suurlinn, kus elas üle 200 000 inimese.&lt;ref&gt;Woodford (2001), lk 86–87&lt;/ref&gt;

=== Autotööstus ===
[[Pilt:Change of work shift at Ford Motor Company.jpg|pisi|left|Kella neljane töövahetus Ford Motor Company tehases [[Highland Park]]is 1910. aastatel]]
Detroit sai [[autotööstus]]e pealinnaks tänu töösturile [[Henry Ford]], kes avas seal [[1903]]. aastal [[Ford Motor Company]] tehase, kuigi esimese autotehase oli paar aastat varem avanud [[Ransom E. Olds]] ([[Oldsmobile]]'i tehase). Kui tootmine oli hästi käima läinud, lasi Ford [[1913]]. aastal käiku [[konveier]]i, mis kiirendas toodangu valmimist mitu korda. Erakordne muudatus tootmises võimaldas tolle aja kuulsamat autot [[Ford T]] toota 146 tükki tunnis. Võrdluseks toodeti seda sama mudelit [[1908]]. aastal tunnis heal juhul vaid 7,5 tükki. Hea palk meelitas tehastesse tööle arvukalt inimesi üle osariigi ja isegi Euroopast.&lt;ref&gt;Woodford (2001), lk 89–94&lt;/ref&gt;

Enne Fordi asutas tööstur [[Henry M. Leland]] [[1902]]. aastal Detroitis [[Cadillac]] Automobile Company. Lisaks asutas [[David Dunbar Buick|David D. Buick]] 1903. aastal ettevõtte [[Buick]] Motor Company. 1908. aastal lõi [[William C. Durant]] ettevõtte [[General Motors]] Company, mis ostis kahe aasta jooksul Cadillaci, Oldsmobile'i, [[Oakland Motor Car Company|Oaklandi]] ([[Pontiac]]i eelkäija) ja veel mitu väiksemat autotootmisettevõtet. 1903. aastal sai Detroitis alguse veel üks suur autotootmisettevõte – [[Packard]]. 1910. aastal tegutsenud 202 autoettevõttest on tänapäevaks alles jäänud vaid kolm: Buick, Cadillac ja Ford ([[Chevrolet]] loodi alles 1911. aastal).&lt;ref&gt;Woodford (2001), lk 94–96&lt;/ref&gt;

Lisaks autotootmisele suurenes enne esimest maailmasõda tööstus, mis tegeles autoosade tootmisega. Paljud sellised ettevõtted saavutasid suurema edu pärast autoettevõtetega lepingu sõlmimist. 1917. aastal oli Detroitis 23 autotootmisettevõtet, mis pakkusid tööd 93 000 ja lisaks 132 osaettevõtet veel 44 000 inimesele. Autodega kaasnes ka nõudlus paremate teede järele. [[1909]]. aastal ehitati Woodwardi avenüüle maailma esimene [[betoonmaantee]] lõik. Liikluse reguleerimiseks leiutas Detroiti liikluspolitseinik [[William Potts]] [[1920]]. aastal [[foor]]i, millel oli esimesena kolm värvi: punane, kollane ja roheline.&lt;ref&gt;Woodford (2001), lk 97–100&lt;/ref&gt;

=== Maailmasõdadevaheline aeg ===
[[Pilt:Woodward Ave Detroit 1942.jpg|pisi|Vaade Maccabees Buildingult lõunasse piki Woodwardi avenüüd. Kauguses paistab Detroiti siluett. Foto 1942. aasta juulist]]
Detroiti tööstuslik areng kiirenes veelgi [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal, kui seal tegutses olulisi sõjarelvastusettevõtteid ning meelitas suurel arvul sisserändajaid, peamiselt [[lõunaosariigid|lõunaosariikidest]] pärit [[afroameeriklased|afroameeriklasi]]. Tööliste arvu suurenemisega masinatööstuses hakkasid [[ametiühing]]ud, näiteks [[Ameerika Tööliste Föderatsioon]] ja [[United Automobile Workers]], neile paremaid töötingimusi ja palka nõudma. Sellise tegevusega kasvas linnas ametiühingutegelaste mõju, kelleks olid näiteks [[International Brotherhood of Teamsters|Teamstersi]] juht [[Jimmy Hoffa]] ja Autoworkersi juht [[Walter Reuther]].

[[Keeluseadus]]e ajal (1920–1933) hoogustus Detroitis illegaalne [[piiritus]]evedu Kanadast, mida organiseeris kurikuulus [[The Purple Gang]], mis koosnes peamiselt [[juudid|juudi]] sisserändajatest.

Lühikese ajaga oli Detroit saanud elanike arvult riigi neljandaks linnaks. 20. sajandi alguses kiirenenud rahvastiku muutumise järel suurenesid Detroitis sarnaselt ülejäänud USA-ga rassilised konfliktid ja diskrimineerimine. Lisaks oli uuesti hoogu saava [[Ku Klux Klan]]i liikmeskond Detroitis suurim osariigis. Samuti suurenes autotööstus uuesti [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal.

=== Langus ===
[[1943]]. aastal puhkes linnas valgete ja mustade vahel mäss ning rassidevaheline pinge püsis probleemina ka järgmiste aastakümnete jooksul.&lt;ref&gt;[http://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/general-article/eleanor-riots/ Detroit Race Riots 1943]. pbs.org. Vaadatud 11.3.2017&lt;/ref&gt; Jõukam keskklass hakkas sel ajal kolima peamiselt linnast põhjas olevatesse Oaklandi ja Macombi maakondade eeslinnadesse, viies kaasa kohalikud maksutulud. Seda sündmust hakati nimetama ''[[white flight]]'' – valgete (inimeste) (ära)lend.&lt;ref&gt;[http://arvamus.postimees.ee/1321016/hardo-aasmae-detroiti-languse-tagamaad &quot;Hardo Aasmäe: Detroiti languse tagamaad&quot;]. Postimees, 3. august 2013. Vaadatud 11.3.2017&lt;/ref&gt; Näiteks 1920. aastal elas Oaklandi maakonnas vaid 90 050 inimest, kuid 1960. aastal juba 690 259.

[[23. juuli]]l [[1967]] puhkes litsentsita tööpäevavälisele baarile tehtud politseihaarangu järel viis päeva kestnud mäss, milles hukkus 43 ja sai vigastada peaaegu 1200 inimest ning rüüstamise ja tulekahju tõttu hävis palju hooneid. Mässu järel kiirenes inimeste väljavool eeslinnadesse, paljud väikeärid sulgesid uksed või kolisid mujale.&lt;ref&gt;[http://arvamus.postimees.ee/1309074/priit-pullerits-komm-linn-laks-lohki &quot;Priit Pullerits: Kõmm! Linn läks lõhki&quot;]. Postimees, 23. juuli 2013. Vaadatud 11.3.2017&lt;/ref&gt; [[1973]]. aastal loodeti [[Coleman Young]]i valimist Detroiti esimeseks afroameeriklasest linnapeaks näha kui pöördepunkti. [[Pilvelõhkuja]]te kompleksi [[Renaissance Center]] ehitamine [[1977]]. aastal noorendas linna alla käivat jõeäärset piirkonda. Siiski ei suudetud selle järel uusarendust jätkata ning töökohtade kadumine autotööstuses tõi endaga kaasa uued majandusraskused ja sotsiaalsed probleemid. 20. sajandi viimasel kümnendil jätkusid Detroitis majanduslikud probleemid ning 1990. aastate keskpaigaks oli elanike arv langenud 1950. aastatega võrreldes kaks korda.&lt;ref name=&quot;britannica&quot;/&gt;

[[Pilt:Abandoned Packard Automobile Factory Detroit 200.jpg|pisi|left|[[Packardi autotehas]], mis jäeti maha [[1958]]. aastal]]
Youngi järel ametisse saanud [[Dennis Archer]] püüdis eeslinnadest inimesi meelitada, kulutades infrastruktuurile mitu miljonit dollarit, legaliseeris Detroiti jõe ääres hasartmängud ja lasi ehitatud mitu uut staadioni. Linna järgmise linnapea [[Kwame Kilpatrick]]u ametiaega ümbritsesid skandaalid. Kilpatrick valiti linnapeaks 31-aastaselt, kuid ta oli sunnitud [[2008]]. aastal teisel ametiajal tagasi astuma. Kilpatrickut, kes kandis 2008. aastal lühikest aega õigusemõistmise takistamise eest vanglakaristust, süüdistati hiljem ametikoha kuritarvitamises.&lt;ref name=&quot;britannica&quot;/&gt; [[2013]]. aastal saadeti ta altkäemaksuvõtmiste ja väljapressimiste eest 28 aastaks vanglasse.&lt;ref&gt;[http://arvamus.postimees.ee/2439612/karjaari-habivaarne-lopp &quot;Karjääri häbiväärne lõpp&quot;]. Postimees, 12. oktoober 2013. Vaadatud 11.3.2017&lt;/ref&gt;

[[2009]]. aastal valiti linnapeaks [[Dave Bing]], kes hakkas ellu viima dramaatilist muudatuste plaani. Ta jättis vaesemad linnaosad rahata, et julgustada inimesi kolima turvalisematesse ja vähem räsitud piirkondadesse.&lt;ref&gt;[http://majandus24.postimees.ee/385642/detroit-meelitab-politseinikke-mahajaetud-majadega &quot;Detroit meelitab politseinikke mahajäetud majadega&quot;]. Financial Times - Majandus24.ee, 9. veebruar 2011. Vaadatud 11.3.2017&lt;/ref&gt; Sellest hoolimata jätkus linna rahalise olukorra allakäik.
2013. aasta juulis sai Detroitist USA ajaloo suurim pankrotistunud linn.&lt;ref&gt;[http://majandus24.postimees.ee/1305066/detroit-on-eilsest-ametlikult-pankrotis &quot;Detroit on eilsest ametlikult pankrotis&quot;]. Postimees, 19. juuli 2013. Vaadatud 11.3.2017&lt;/ref&gt; Linna kohustused võlausaldajate ees olid 18,5 miljardit dollarit. 2013. aastal asus linnas 80 000 tühjalt seisvat maja ja 40% tänavalgustusest ei töötanud. 2013. aasta novembrist valiti linnapeaks [[Mike Duggan]]. Detroit väljus pankrotist [[2014]]. aasta detsembris.&lt;ref&gt;[https://dealbook.nytimes.com/2014/11/11/detroit-emerges-from-bankruptcy-pension-risk-still-intact/?_r=1 &quot;Detroit Emerges From Bankruptcy, Yet Pension Risks Linger&quot;]. [[ International New York Times]]. 11.11.2014. Vaadatud 11.3.2017&lt;/ref&gt;

== Rahvastik ==
{| class=&quot;toccolours&quot; align=&quot;right&quot; cellpadding=&quot;0&quot; cellspacing=&quot;0&quot; style=&quot;margin:0 0 1em 1em; font-size: 95%;&quot;
|-
! colspan=&quot;3&quot; bgcolor=&quot;#99CC99&quot; align=&quot;center&quot;| &lt;span style=&quot;color:black&quot;&gt;'''Elanike arv'''&lt;/span&gt;
|-
! Aasta !! {{tühik}}Elanikke !! Muutus, %
|-
| colspan=&quot;3&quot;|&lt;hr /&gt;
|-align=&quot;center&quot;
| '''1900''' || &amp;nbsp; 285 704 || –
|-align=&quot;center&quot;
| '''1910''' || &amp;nbsp; 465 766 || +63,0
|-align=&quot;center&quot;
| '''1920''' || &amp;nbsp; 993 678 || +113,3
|-align=&quot;center&quot;
| '''1930''' || &amp;nbsp; 1 568 662 || +57,9
|-align=&quot;center&quot;
| '''1940''' || &amp;nbsp; 1 623 452 || +3,5
|-align=&quot;center&quot;
| '''1950''' || &amp;nbsp; 1 849 568 || +13,9
|-align=&quot;center&quot;
| '''1960''' || &amp;nbsp; 1 670 144 || −9,7
|-align=&quot;center&quot;
| '''1970''' || &amp;nbsp; 1 514 063 || −9,3
|-align=&quot;center&quot;
| '''1980''' || &amp;nbsp; 1 203 368 || −20,5
|-align=&quot;center&quot;
| '''1990''' || &amp;nbsp; 1 027 974 || −14,6
|-align=&quot;center&quot;
| '''2000''' || &amp;nbsp; 951 270 || −7,5
|-align=&quot;center&quot;
| '''2010''' || &amp;nbsp; 713 777|| −25,0
|-align=&quot;center&quot;
| '''2020''' || &amp;nbsp; 639 111 || −10,5
|}
Detroiti elanike arv oli 2020. aasta seisuga arvestuslikult 677 116. 2010. aasta rahvaloenduse järgi oli elanikke 713 777.&lt;ref name=&quot;census&quot;/&gt; Detroit on elanike arvult osariigi suurim ja riigi 27. linn. 1920. aastal oli Detroit aga [[New York|New Yorgi]], [[Chicago]] ja [[Philadelphia]] järel neljas linn riigis. Elanike arv kasvas 20. sajandi esimesel poolel peaaegu kuus korda, peamiselt Euroopast ja lõunaosariikidest saabunud sisserändajate toel. Kõige suurem oli Detroiti elanike arv 20. sajandi keskel, kui [[USA 1950. aasta rahvaloendus|1950. aasta rahvaloenduse]] kohaselt oli elanikke 1 849 568, mil linn oli elanike arvult riigis viiendal kohal. Detroit on olnud üks suuremaid [[Kahanevad linnad|kahanevaid linnu]] USA-s. Selle elanikkond on viimase 60 aastaga langenud üle 60%. Elanikkonna koondumise tõttu eeslinnadesse on Detroitis palju mahajäetud elu- ja tootmishooneid. Elamuühikuid on linnas 349 170 (keskmine tihedus 972/km²). Tuhanded mahajäetud majad on lammutatud, mistõttu on linnas palju lagedaid alasid.

82,7% elanikkonnast on [[mustanahalised]], 10,6% [[europiidne rass|valged]], 1,1% [[aasialased]], 0,4% [[Vaikse ookeani rassist]] ja teistest rassidest 3%. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 6,8%.&lt;ref name=&quot;census&quot;/&gt; 1950. aastatel oli valgete ja mustanahaliste suhe peaaegu vastupidine: valgeid 83,6%, mustanahalisi 16,2%. Detroit on üks rassiliselt eraldatumaid linnu USA-s. Suur osa valgest elanikkonnast on kolinud eeslinnadesse. Traditsiooniliselt on mustade ja valgete elukohtade eralduseks olnud maantee [[M-102|Eight Mile Road]].

2010. aastal oli [[leibkond|leibkonna]] aastasissetuleku mediaan oli 25 787 dollarit ja perekonna sissetuleku mediaan 31 101 dollarit. Sissetulek elaniku kohta oli 14 118 dollarit. 32,3% perekondadest elasid allpool [[vaesuspiir]]i. Kogu elanikkonnast elas allpool vaesuspiiri 53,6% alla 18-aastasi ja 19,8% üle 65-aastasi. 2016. aasta detsembri seisuga oli linnas [[töötus]]e määr 9,8%.&lt;ref&gt;[https://ycharts.com/indicators/detroit_mi_unemployment_rate &quot;Detroit, MI Unemployment Rate&quot;]. Ycharts.com. Vaadatud 12.3.2017&lt;/ref&gt;

Detroiti linnastus elas 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt 4 296 250 inimest. Detroiti-Windsori metropolis elas 5 218 852 inimest.

== Majandus ==
Detroit on oluline tööstuskeskus, mis on kõige paremini tuntud kolme suure autotootja, [[General Motors]]i, [[Ford Motor Company]] ja [[Chrysler]]i peakorteri asukohana. Detroitil on mitmekesine tööstus- ja tarnebaas, kuid linna majandus on jäänud ebatavaliselt sõltuvaks [[autotööstus]]e käekäigust. Seetõttu on [[buum (majandus)|majandusbuumid]] ja -langused Detroiti võrreldes ülejäänud piirkondadega riigis paljud tugevamalt mõjutanud. Kuigi autode tootmine on alates 1970. aastatest vähenenud, on autotööstus ning selle vajadusi rahuldavad harud, sh [[must metallurgia]] ning [[klaasitööstus|klaasi-]] ja [[keemiatööstus]], endiselt linna olulisemad tööstusharud. Tähtsamale kohale on tõusnud [[erasektor]].&lt;ref name=&quot;britannica&quot;/&gt; Üha enam on hakatud rajama kõrgtehnoloogiapõhiseid ning elektroonikaalaseid tootmis- ja konsultatsiooniettevõtteid.

Detroitis asuvad lisaks autoosadetootja [[American Axle]]'i, energiaettevõtte [[DTE Energy]], tarkvaraettevõtte [[Compuware]]'i ja pitsaketi [[Little Caesars]]i peakorter. Linnas asuvad veel mitme suure ettevõtte kontorid.

== Linna juhtimine ==
[[Pilt:Guardianbuilding.jpg|pisi|[[Guardian Building]] on [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonna]] valitsuskeskus]]
Linna valitsemist juhivad linnapea, üheksaliikmeline nõukogu ja linnasekretär. Alates [[1974]]. aastal seatud süsteemiga on suur otsustusõigus linnapeal. 2014. aastast on [[Detroiti linnapea|linnapea]] [[Mike Duggan]]. Nõukogu kinnitab linna [[eelarve]] ning kiidab heaks määrused ja olulised lepingud. Linnapea, linnanõukogu ja linnasekretär valitakse nelja-aastaseks ametiajaks, valimised toimuvad aasta pärast presidendivalimisi.

Detroiti kohtud alluvad osariigile. Linnas asub Michigani [[apellatsioonikohus|apellatsioonikohtu]] osa ja [[Ameerika Ühendriikide ringkonnakohus|USA ringkonnakohtu]] osa. Korrakaitset viib läbi Detroiti politsei (Detroit Police Department) ja päästeteenistust teostab Detroiti tuletõrje (Detroit Fire Department).

== Kuritegevus ==
Kuigi kuritegevus on viimastel kümnenditel vähenenud, on Detroit üks suurima [[kuritegevuse tase]]mega linnu USA-s. Detroit on 2014. aasta seisuga mõrvade arvult 100 000 elaniku kohta USA-s esimene linn. 2011. aastal leidis peaaegu kaks kolmandikku kogu Michiganis toimunud mõrvadest aset Detroitis. 2007. aastal tehtud uuringu käigus selgus, et 65–70% linnas toimunud tapmistest olid seotud [[narkootikum]]idega. Lahendamata mõrvade määr on ligi 70%. Suur on ka kallatungide, röövide, varguste, autovarguste ja süütamiste määr. Ajakiri [[Forbes]] on Detroiti nimetanud USA kõige ohtlikumaks linnaks.

== Haridus ==
Detoritis on mitu kõrgharidust pakkuvat asutust, millest [[Wayne State University]] ja [[University of Detroit Mercy]] on tähtsad teadusasutused. Teised suuremad haridusasutused on College for Creative Studies, Marygrove College ja Wayne County Community College. Dearbornis asub Michigani–Dearborni Ülikool. Detroiti riigikoolides õpib umbes 116 000 õpilast. Detroitis on ka palju erakoole ja katoliku koole.

== Transport ==
[[Pilt:Michigan Central Train Station Exterior 2005.jpg|left|pisi|Detroiti endine keskraudteejaam [[Michigan Central Station]]]]
Detroit on tähtis liiklussõlm. Detroiti transpordisüsteemis domineerivad maanteed, ehitatud on ulatuslik kiirteedesüsteem. [[1987]]. aastal valmis [[kergraudtee]]süsteem Detroit People Mover, mis sõidab Detroiti kesklinnas. [[Ühistransport|Ühistranspordist]] toimib bussiliiklus. Aastatel 1892–1956 oli Detroitis [[tramm]]iliin. Detroitil on Windsoriga ühendus silla ja maa-aluse tunneli kaudu. Detroiti jõel sõidavad Suurel järvistul liiklevad laevad. Kesklinnast umbes 27 km kaugusel edelas asub [[Detroit Metropolitan Wayne County rahvusvaheline lennujaam]].&lt;ref name=&quot;britannica&quot;/&gt; Linnas asub reisirongiliini [[Amtrak]]i peatus.

Detroiti linnastul on ulatuslik maanteede süsteem. Linna ümbritseb neli [[Interstate Highway System]]i kiirteed. Linna läbivad kiirteed [[Interstate 75]] ja [[Interstate 96]] ning maantee [[Ontario Highway 401]] kaudu on ühendus mitme olulise Kanada linnaga, näiteks [[London (Kanada)|Londoni]] ja [[Toronto]]ga.

== Arhitektuur ja linnaplaneering ==
Detroiti kesklinnas on säilinud kuusnurkne tänavaplaan, mis pandi maha 19. sajandi alguses, kuid on linna kasvades on see siiski suuresti kadunud. Suurem osa linna kaubandus- ja haldushoonetest asub kesklinnas Detroiti jõe ääres.&lt;ref name=&quot;britannica&quot;/&gt; Detroiti jõeäärses piirkonnal on suur arhitektuuriline mitmekesisus. Postmodernistlik [[One Detroit Center]] (1993) ehitati kooskõlas linna ''[[art déco]]''-stiilis pilvelõhkujatega. Detroiti silueti teeb äratuntavaks [[Renaissance Center]], mille keskmine torn on Detroiti ja kogu Michigani osariigi kõrgeim hoone (221,5 meetrit). ''Art déco''-stiilis hooned on näiteks [[Guardian Building]] ja [[Penobscot Building]] kesklinnas ning [[Fisher Building]] ja [[Cadillac Place]] [[New Center]]is. Detroiti kõige silmapaistvamad kultuurihooned on teatrihoone [[Fox Theatre]], [[Detroiti ooperimaja]] ja [[Detroit Institute of Arts|Detroiti Kunstiinstituut]].

Kui kesklinnas ja New Centeri piirkonnas on peamiselt kõrged hooned ja pilvelõhkujad, siis ümberkaudseid alasid ilmestavad madalad hooned või elumajad. Enne Teist maailmasõda ehitatud linnaosadele on iseloomulik kaasaegne arhitektuur: [[puitkarkass]]i ja müüritisega töölisklassi hooned, suured tellistest keskklassi hooned ning suured, kaunistatud häärberid. Kõige vanemad hooned paiknevad Woodwardi ja Jeffersoni avenüü ääres. Linnas asub mitu arhitektuurilise väärtusega kirikut, näiteks [[St. Josephi roomakatoliku kirik]] ja [[Ste. Anne de Detroiti katoliku kirik]].

Detroitis asub 272 [[USA Ajalooliste Paikade Riiklik Register|ajaloolise tähtsusega mälestusmärgina]] [[muinsuskaits]]e all olevat hoonet või hoonetekompleksi, millest kümme on riiklikud ajaloolised mälestusmärgid (''[[National Historic Landmark]]'').&lt;!--kontrolli National Register of Historic Places listings in Detroit--&gt;

Detroiti kesklinnas on läbiviidud mitu uusarenduse projekti, millest tuntum on uuesti üles ehitatud [[Campus Martius Park]]. Uusarendus on aidanud mitut piirkonda linnas taaselustada. Detroiti jõeäärses piirkonnas on osaliselt valminud kuue kilomeetri pikkune [[promenaad]], mille kõrval paiknevad pargid, kortermajad ja poed. Detroiti jõel paikneb [[Belle Isle]], kus asub suurim saarepark USA-s.

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;200px&quot;&gt;
DavidStottsitsamongDetroittowers.jpg|Detroiti finantskeskus
DetroitStJoseph.JPG|1873. aastal ehitatud [[St. Josephi roomakatoliku kirik]]
Penobscot.jpg|Vasakul [[Penobscot Building]] (ehitatud 1928) ja paremal [[Dime Building]] (ehitatud 1912)
GM headquarters in Detroit.JPG|pisi|[[Renaissance Center]], [[General Motors]]i peakorter
&lt;/gallery&gt;

== Muusika ==
Tähtsamad muusikaüritused on [[Detroiti rahvusvaheline džässifestival]], [[Detroiti elektroonilise muusika festival]], [[Motor City muusikakonverents]], [[Concert of Colors]] ja hiphopifestival [[Summer Jamz]].

1940. aastatel elas linna edelaosas [[Delray]] linnaosas [[bluus]]imuusik [[John Lee Hooker]]. Hooker lahkus [[Mississippi osariik|Mississippi osariigist]] koos teiste silmapaistvate bluusimuusikutega ja tõi [[delta bluus]]i mõjutused kaasa põhjapoolsematesse linnadesse, sealhulgas Detroiti, kus arenes välja [[detroiti bluus]]. 1950. aastatel sai linn üheks [[džäss]]ikeskuseks. Detroitist on pärit mitu tuntud džässmuusikut, näiteks trompetist [[Donald Byrd]] ja saksofonist [[Pepper Adams]].

[[Berry Gordy]] asutas plaadifirma [[Motown Records]], mis sai 1960. ja 1970. aastatel tuntuks tänu sellistele esitajatele nagu [[Stevie Wonder]], [[The Temptations]], [[The Four Tops]], [[The Miracles]], [[The Supremes]], [[Jackson 5]], [[Martha and the Vandellas]] ja [[Marvin Gaye]]. Motownil on olnud oluline roll popmuusika arengus ning see oli esimene plaadifirma, mille omanik oli afroameeriklane ja mis esitas peamiselt afroameerika artistide muusikat. [[1972]]. aastal kolis plaadifirma [[Los Angeles]]se.

1960. ja 1970. aastatel hakkas esile tõusma Detroiti kohalikud lauljad ja ansamblid. Alguse said ''[[garage rock]]''{{'}}i ansamblid [[MC5]] ja [[The Stooges]], mis olid olulised 1970. aastatel [[punk]]muusika arengus. 1980. aastatel oli Detroit oluline ''[[Hardcore punk|hardcore punk rock]]''{{'}}i keskus. 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses alustasid teed paljud [[hiphop]]i artistid, näiteks [[Eminem]], [[Esham]], [[Big Sean]] ja [[Insane Clown Posse]]. Detroiti hilisemad ''garage rock''{{'}}i ansamblid on näiteks [[The White Stripes]] ja [[The Von Bondies]]. Detroiti on nimetatud ka [[tekno]]muusika sünnipaigaks.&lt;ref&gt;Woodford (2001), lk 251&lt;/ref&gt; ''[[Detroit techno]]'' sai mõjutusi Detroiti langusest ja selle tööstuslikust minevikust.

Linnas tegutseb [[Detroiti Sümfooniaorkester]].

== Turism ==
Paljud muuseumid ja avalikud raamatukogud paiknevad Detroiti kultuurikeskuses, mis asub kesklinnast paari kilomeetri kaugusel.&lt;ref name=&quot;britannica&quot;/&gt; Detroiti tuntumad muuseumid on Detroiti Kunstiinstituut, Detroiti ajaloomuuseum, Charles H. Wrighti nimeline afroameeriklaste muuseum, Detroiti teaduskeskus, Motowni muuseum, Pewabic Pottery, [[Tuskegee Airmen]]i muuseum, Detroiti kaasaaegse kunsti muuseum ja Henry Fordi muuseum, mis asub eeslinnas [[Dearborn]]is.

Muud külastuskohad on veel [[Detroiti loomaaed]] ja [[Belle Isle'i konservatoorium]], kus asub [[botaanikaaed]].

== Sport ==
[[Pilt:Ford-Field-September-10-2006.jpg|pisi|[[Detroit Lions]]i koduväljak [[Ford Field]]]]
Detroiti linnastul on oma professionaalsed meeste võistkonnad kõigis USA neljas suurimas profiliigas. [[Ameerika jalgpall]]iklubi [[Detroit Lions]] mängib 1930. aastast profiliigas [[NFL]]. Lionsi kodustaadion on 2002. aastal valminud [[Ford Field]].

1901. aastal asutatud [[pesapall]]imeeskond [[Detroit Tigers]] mängib profiliigas [[MLB]] ning on võitnud neli [[World Series]]i tiitlit (aastatel 1935, 1945, 1968 ja 1984). Tigersi kodustaadion on 2000. aastal valminud [[Comerica Park]]i staadion.

[[Jäähoki]]klubi [[Detroit Red Wings]] mängib [[NHL]]-is alates 1926. aastast. Detroit Red Wings on võitnud [[Stanley karikas|Stanley karika]] 11 korral (viimati 2008), rohkem kui ükski teine klubi NHL-is. Tänu sellele on Detroiti kutsutud ka Hokilinnaks (inglik ''Hockeytown'').&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170701145031/https://www.highbeam.com/doc/1G1-54598019.html &quot;Detroit Snatches 'Hockeytown ' name from Warroad, Minn.&quot;]. Knight Ridder/ Tribune Business news. 10. mai 1999. Vaadatud 12.3.2017&lt;/ref&gt;

[[NBA]]-s mängiv [[korvpall]]iklubi [[Detroit Pistons]] kolis [[Fort Wayne]]'ist Detroiti 1957. aastal. Pistons on tulnud NBA meistriks kolmel korral (aastatel 1989, 1990, 2004). Nii Detroit Red Wingsi kui ka Detroit Pistonsi koduväljak asub [[Little Caesars Arena]]l.

2012. aastal asutati [[jalgpall]]iklubi [[Detroit City FC]], mis mängib riigi tugevuselt teises liigas [[USL Championship]]. Detroitis on ka tugev kolledžisport ning Detroiti ülikoolid [[Wayne State University]] ja [[University of Detroit Mercy]] osalevad üliõpilasspordiühingu [[NCAA]] programmides.

Aastatel 1982–1988 toimus Detroitis [[Vormel 1]] etapp. Linnas toimub autorallisarja [[IndyCar Series]]i etapp. 2006. aastal toimus linnas NFL-i finaalmäng [[Super Bowl]]. Detroit on linn, mis kandideerinud enim kordi [[suveolümpiamängud]]e korraldajalinnaks (aastatel 1944, 1952, 1956, 1960, 1964, 1968 ja 1972), kuid pole kunagi korraldusõigust saanud.

Detroitist oli pärit sprinter [[Eddie Tolan]], kes võitis [[1932. aasta suveolümpiamängud]]el [[Los Angeles]] 100 ja 200 meetri jooksus kuldmedali, ja poksja [[Joe Louis]], kes tuli 1937. aastal poksi raskekaalus absoluutseks meistriks.

== Sõpruslinnad ==
Detroitil on seitse sõpruslinna:&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20100629070907/http://www.detroitmi.gov/DepartmentsandAgencies/SisterCitiesProgram/tabid/710/Default.aspx &quot;Sister Cities Program | City of Detroit&quot;]. detroitmi.gov. Vaadatud 7.3.2017&lt;/ref&gt;

* {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Chongqing]], [[Hiina]]
* {{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Dubai]], [[Araabia Ühendemiraadid]]
* {{Riigi ikoon|Sambia}} [[Kitwe]], [[Sambia]]
* {{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Minsk]], [[Valgevene]]
* {{Riigi ikoon|Bahama}} [[Nassau]], [[Bahama]]
* {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]], [[Itaalia]]
* {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Toyota (Aichi)|Toyota]], [[Jaapan]]

== Vaata ka ==
* [[Detroidi Eesti Haridusselts &quot;Kodu&quot;]]
* [[Michigan-Detroidi kogudus]]
* [[Detroidi pitsa]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;britannica&quot;&gt;[http://www.britannica.com/place/Detroit &quot;Detroit&quot;]. ''[[Encyclopædia Britannica]]''. Vaadatud 7.3.2017&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* {{Cite book| last = Babson  | first = Steve | authorlink =   | title = Working Detroit: The Making of a Union Town | publisher = Wayne State University Press  | year = 1986 | location =  | url = https://books.google.ee/books?id=_2J3YzdEgOAC&amp;printsec=frontcover | isbn = 0-8143-1819-3}}
* {{Cite book| last = Woodford  | first = Arthur M. | authorlink =   | title = This is Detroit, 1701-2001 | publisher = Wayne State University Press  | year = 2001  | location =  | url = https://books.google.ee/books?id=cVP055AfqNEC&amp;printsec=frontcover | isbn = 0-8143-2914-4}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.ci.detroit.mi.us/ Detroiti koduleht]
* [http://www.visitdetroit.com/ Detroiti turismileht]
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=17471965 Detroit on USA kõige pätim linn], Postimees 19. november 2007
* [http://arvamus.postimees.ee/1309074/priit-pullerits-komm-linn-laks-lohki Priit Pullerits: Kõmm! Linn läks lõhki], 23. juuli 2013
* [http://arvamus.postimees.ee/1321016/hardo-aasmae-detroiti-languse-tagamaad Hardo Aasmäe: Detroiti languse tagamaad], 3. august 2013

{{USAsuurimadlinnad}}

[[Kategooria:Michigani linnad]]
[[Kategooria:Detroit| ]]</text>
      <sha1>iwcqips0jrxvpxze7tvscgofzjzpwmo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asulad (B)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54520</id>
    <revision>
      <id>6177137</id>
      <parentid>6166008</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:49:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Bi */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="102384" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}

''Siin loetletakse Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mille nimi algab B-tähega.

{{Sisukord paremale}}

==Ba==
*[[Ba (Fidži)|Ba]], linn [[Fidži]]l, [[Ba provints]]i halduskeskus
*[[Baandee]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Baar (Šveits)|Baar]], asula ja vald [[Šveits]]is [[Zugi kanton]]is
*[[Baardskeerdersbos]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Babadag]], linn [[Rumeenia]]s [[Tulcea maakond|Tulcea maakonnas]]
*[[Babajevo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Babajevo rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Babajurt]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Babajurti rajoon]]i keskus
*[[Babakin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Băbeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]
*[[Babimost]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]]
*[[Babīte]], küla [[Läti]]s [[Babīte piirkond|Babīte piirkonnas]] [[Babīte vald|Babīte vallas]]
*[[Baborów]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]]
*[[Babrujsk]], linn [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is
*[[Babrungas]], küla [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is, [[Babrungase vald|Babrungase valla]] halduskeskus
*[[Babsk]], [[küla]] Kesk-[[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Rawa Mazowiecka maakond|Rawa Mazowiecka maakonnas]] [[Biała Rawska vald|Biała Rawska vallas]]
*[[Babtai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Babtai vald|Babtai valla]] halduskeskus
*[[Babtšõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is 
*[[Babõn (Illintsi rajoon)|Babõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is
*[[Babõna Dolõna]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis
*[[Bacău]], linn [[Rumeenia]]s, [[Bacău maakond|Bacău maakonna]] keskus
*[[Bāci]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Bačka Palanka]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Lõuna-Bačka]] ringkonnas, Bačka Palanka valla keskus
*[[Bad Doberan]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal, [[Bad Doberani kreis]]i [[halduskeskus]]
*[[Bad Düben]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Delitzschi kreis]]is
*[[Bad Ems]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal, [[Rhein-Lahn-Kreis]]i keskus
*[[Bad Endorf]], [[alev]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal [[Ülem-Baieri]] ringkonnas [[Rosenheimi kreis]]is, [[Bad Endorfi vald|Bad Endorfi valla]] keskus
*[[Bad Homburg vor der Höhe]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal [[Hochtaunuskreis]]is
*[[Bad Ischl]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal [[Gmundeni ringkond|Gmundeni ringkonnas]]
*[[Bad Lausick]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Muldentali kreis]]is
*[[Bad Mergentheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Stuttgardi ringkond|Stuttgardi ringkonnas]] [[Heilbronn-Frankeni piirkond|Heilbronn-Frankeni piirkonnas]] [[Main-Tauberi kreis]]is
*[[Bad Salzuflen]], linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Detmoldi ringkonnas Lippe kreisis
*[[Badajoz]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Extremadura]] autonoomses piirkonnas, [[Badajozi provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Baden (Austria)|Baden]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal
*[[Baden-Baden]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal
*[[Badgingarra]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] liidumaal 
*[[Badulla]], linn [[Sri Lanka]]s, [[Uva provints]]i halduskeskus
*[[Bafoulabé]], [[linn]] [[Mali]]s
*[[Baga]], linn [[Nigeeria]]s [[Borno]] osariigis [[Kukawa vald|Kukawa vallas]]
*[[Bagan]], linn [[Birma]]s [[Mandalay piirkond|Mandalay piirkonnas]]
*[[Bagaslaviškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]i territooriumil [[Gelvonai vald|Gelvonai vallas]]
*[[Bagdad]], [[Iraak|Iraagi]] [[pealinn]]
*[[Bagdathi]], linn [[Gruusia]]s [[Imerethi]]s, [[Bagdathi rajoon]]i keskus 
*[[Baghlān]], linn [[Afganistan]]is
*[[Bago]], linn [[Birma]]s
*[[Bagrationovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Bagrationovski rajoon]]i keskus
*[[Bagrõnivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Bahmatš]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Bahmatši rajoon]]i keskus
*[[Bahmut]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Bahmuti rajoon]]i keskus
*[[Bahmutivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Bahtšisarai]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Bahtšisarai rajoon]]i halduskeskus
*[[Bahušeŭsk]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Sianno rajoon]]is
*[[Baia de Aramă]], linn [[Rumeenia]]s [[Mehedinți maakond|Mehedinți maakonnas]]
*[[Baia de Arieș]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]]
*[[Baia Mare]], linn [[Rumeenia]]s, [[Maramureși maakond|Maramureși maakonna]] halduskeskus
*[[Baikit]], küla [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s [[Evengi autonoomne ringkond|Evengi rajoonis]]
*[[Băile Govora]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]
*[[Băile Olănești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]
*[[Băile Tușnad]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]]
*[[Băilești]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]]
*[[Bailup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Baimak]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]], [[Baimaki rajoon]]i halduskeskus
*[[Baisogala]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Baisogala vald|Baisogala valla]] halduskeskus
*[[Baja]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]]
*[[Bajanhongor]], linn [[Mongoolia]]s, [[Bajanhongori aimakk|Bajanhongori aimaki]] halduskeskus
*[[Bajāriņciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Bajkongõr (Karagandõ)|Bajkongõr]], [[asula]] [[Kasahstan]]is [[Karagandõ oblast]]is
*[[Bajkongõr]], [[linn]] [[Kasahstan]]is [[Kõzõlorda oblast]]is
*[[Bajorai]], endine alev [[Leedu]]s, praegu [[Kretinga]] linna osa
*[[Bajramalõ]], linn [[Türkmenistan]]is
*[[Bajs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Bakałarzewo]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Suwałki maakond|Suwałki maakonnas]], [[Bakałarzewo vald|Bakałarzewo valla]] halduskeskus
*[[Bakers Hill]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Bakersfield]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[California]] osariigis
*[[Bakerville (LAV)|Bakerville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Bakov nad Jizerou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]]
*[[Bakuriani]], [[alev]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonna [[Bordžomi rajoon]]is
*[[Bakuu]], [[Aserbaidžaan]]i [[pealinn]]
*[[Ba‘labakk]], linn [[Liibanon]]is [[Bekaa kubernerkond|Bekaa kubernerkonna]]s
*[[Balabanovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is
*[[Balakovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is 
*[[Balande]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s
*[[Balanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Beršadi rajoon]]is
*[[Balaruc-les-Bains]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Languedoc-Roussillon]]i piirkonnas [[Hérault' departemang]]us
*[[Balassagyarmat]], linn [[Ungari]]s [[Nógrádi komitaat|Nógrádi komitaadis]]
*[[Balašihha]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Balašihha rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Balašov]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Balašovi rajoon]]i halduskeskus
*[[Bałażówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]]
*[[Balatonalmádi]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]]
*[[Balatonföldvár]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]] [[ Siófoki kreis]]is
*[[Balbieriškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Balbieriškise vald|Balbieriškise valla]] halduskeskus
*[[Bălcești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]].
*[[Baldiešēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Baldieši]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Baldone]], [[linn]] [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is
*[[Balezino]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s, [[Balezino rajoon]]i keskus
*[[Balfour (Ida-Kapimaa)|Balfour]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]]
*[[Balfour (Mpumalanga)|Balfour]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]]
*[[Balgale]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Balgale vald|Balgale vallas]] 
*[[Balgo]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Balho]], [[linn]] [[Djibouti]]s [[Tadjoura piirkond|Tadjoura piirkonnas]]
*[[Baligród]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lesko maakond|Lesko maakonnas]], [[Baligródi vald|Baligródi valla]] halduskeskus
*[[Balingup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis 
*[[Balkanabat]], [[linn]] [[Türkmenistan]]is, [[Balkani vilajett|Balkani vilajeti]] [[halduskeskus]]
*[[Balkh]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Balkhi provints]]is
*[[Balkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is
*[[Ballangen]], [[asula]] [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas, [[Ballangeni vald|Ballangeni valla]] keskus
*[[Ballito]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Balmazújváros]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]], [[Balmazújvárosi kreis]]i keskus
*[[Balninkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Balninkai vald|Balninkai valla]] halduskeskus
*[[Baloži]]
*[[Baloži (Rencēni vald)|Baloži]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Balș]], linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]]
*[[Balta (linn)|Balta]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Balta rajoon]]i keskus
*[[Baltaci]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Baltezers]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]
*[[Baltezers (Garkalne piirkond)|Baltezers]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Bălți]], linn [[Moldova]]s
*[[Baltiisk]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]is 
*[[Baltimore]], linn Ameerika Ühendriikides [[Maryland]]i osariigis
*[[Baltimore Corner]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Baltinava]], asula [[Läti]]s, [[Baltinava piirkond|Baltinava piirkonna]] keskus
*[[Baltmuiža]], asula [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]] [[Prode vald|Prode vallas]]
*[[Baltoji Vokė]], linn [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Baltoji Vokė vald|Baltoji Vokė valla]] halduskeskus
*[[Balvi]], linn [[Läti]]s
*[[Balvu stacija]], asula [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]] [[Kubuli vald|Kubuli vallas]]
*[[Balõktšõ]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Õsõk-Köli oblast]]is
*[[Bamako]], [[Mali]] [[pealinn]]
*[[Bamba]], [[linn]] [[Mali]]s [[Gao piirkond|Gao piirkonnas]], [[Bouremi cercle|Bouremi ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] ja [[Bamba vald|Bamba valla]] halduskeskus
*[[Bambari]], [[linn]] [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]] 
*[[Bamberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Bāmīān]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Bāmīāni provints]]i keskus
*[[Banamba]], [[linn]] [[Mali]]s [[Koulikoro piirkond|Koulikoro piirkonnas]], [[Banamba cercle|Banamba ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] [[halduskeskus]]
*[[Banani]], [[küla]] [[Mali]]s
*[[Banda Aceh]], [[linn]] [[Indoneesia]]s, [[Aceh]]i eripiirkonna [[halduskeskus]]
*[[Bandar Seri Begawan]], [[Brunei]] [[pealinn]]
*[[Bandundu]], linn [[Kongo DV]]-s, [[Bandundu provints]]i halduskeskus
*[[Bandung]], linn [[Indoneesia]]s, [[Lääne-Jaava provints]]i halduskeskus
*[[Bandõšivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Banfora]], [[linn]] [[Burkina Faso]]s
*[[Banga]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Bangalore]], linn Indias, [[Karnataka]] pealinn
*[[Bangkok]], [[Tai]] [[pealinn]]
*[[Bangui]], [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] [[pealinn]]
*[[Baniocha]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Góra Kalwaria vald|Góra Kalwaria vallas]]
*[[Banja Luka]], [[linn]] [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]], [[Serblaste Vabariik|Serblaste Vabariigi]] pealinn ja [[Banja Luka vald|Banja Luka valla]] keskus
*[[Banjul]], [[Gambia]] [[pealinn]]
*[[Bankass]], [[linn]] [[Mali]]s [[Mopti piirkond|Mopti piirkonnas]], [[Mopti cercle|Mopti ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] [[halduskeskus]]
*[[Banku ciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Bannack]], endine linn Ameerika Ühendriikides Montanas Beaverheadi maakonnas
*[[Bánov]], [[küla]] [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]]
*[[Banská Bystrica]], [[linn]] [[Slovakkia]]s, [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Bańska Niżna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Szaflary vald|Szaflary vallas]]
*[[Banská Štiavnica]], [[linn]] [[Slovakkia]]s
*[[Bańska Wyżna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Szaflary vald|Szaflary vallas]]
*[[Bānūži]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Ba‘qūbah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Diyālá|Diyālá kubernerkonna]] keskus
*[[Baoshan Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s
*[[Bar (Montenegro)|Bar]], linn [[Montenegro]]s, [[Bari vald|Bari valla]] keskus
*[[Bar (Vinnõtsja oblast)|Bar]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Bari rajoon]]i keskus
*[[Baraawe]], [[linn]] [[Somaalia]]s [[Shabeellaha Hoose]] piirkonnas
*[[Barakaldo]], linn [[Hispaania]]s, [[Baskimaa]]l [[Biskaia provints]]is
*[[Barań]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Orša rajoon]]is
*[[Baranavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Baranavičy rajoon]]i keskus
*[[Baranivka]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Baranivka rajoon]]i halduskeskus
*[[Baranów Sandomierski]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Tarnobrzegi maakond|Tarnobrzegi maakonnas]]
*[[Baraolt]], linn [[Rumeenia]]s [[Covasna maakond|Covasna maakonnas]]
*[[Baravucha]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is
*[[Bārbaļi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Barbaroŭ]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Mazyri rajoon]]is, [[Barbaroŭ külanõukogu]] halduskeskus
*[[Barberton]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]] osariigis [[Summiti maakond (Ohio)|Summiti maakonnas]]
*[[Barberton (LAV)|Barberton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Barcelona]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] [[halduskeskus]]
*[[Barcelona (Venezuela)|Barcelona]], [[linn]] [[Venezuela]]s, [[Anzoátegui osariik|Anzoátegui osariigi]] [[pealinn]]
*[[Barcin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]]
*[[Barczewo]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]]
*[[Bārdaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]]
*[[Bardejov]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]]
*[[Bardo (Poola)|Bardo]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Ząbkowice Śląskie maakond|Ząbkowice Śląskie maakonnas]]
*[[Bardzice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Kowala vald|Kowala vallas]]
*[[Barendrecht]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis
*[[Barentsburg]], asula [[Svalbard]]il
*[[Bari]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Apuulia]] maakonna ja [[Bari provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Barinas]], linn [[Venezuela]]s, [[Barinase osariik|Barinase osariigi]] pealinn
*[[Barisova]], [[küla]] Lätis [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]], [[Vecumi vald|Vecumi valla]] keskus
*[[Bariūnai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Saugėlaukise vald|Saugėlaukise valla]] halduskeskus
*[[Barkava]], [[küla]] Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Barkava vald|Barkava valla]] keskus
*[[Barklieside]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMzinyathi ringkond|uMzinyathi ringkonnas]]
*[[Barkly East]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is, [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonna]] halduskeskus
*[[Barkly West]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]]
*[[Bârlad]], linn [[Rumeenia]]s [[Vaslui maakond|Vaslui maakonnas]]
*[[Barlinek]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Myślibórzi maakond|Myślibórzi maakonnas]]
*[[Barnaul]], linn Venemaal
*[[Barnsley]], linn [[Inglismaa]]l [[South Yorkshire]]'i linnkrahvkonna [[Barnsley ringkond|Barnsley ringkonnas]]
*[[Barouéli]], [[linn]] [[Mali]]s [[Ségou piirkond|Ségou piirkonnas]], [[Barouéli cercle|Barouéli ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] [[halduskeskus]]
*[[Barquisimeto]], linn [[Venezuela]]s
*[[Barranquilla]], linn [[Colombia]]s
*[[Barrydale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Barsebäck]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Kävlinge vald|Kävlinge vallas]]
*[[Barsinghausen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]]l [[Hannoveri regioon]]is
*[[Barstyčiai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Barstyčiai vald|Barstyčiai valla]] keskus
*[[Barzdai]], alev [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Barzdai vald|Barzdai vallas]]
*[[Bārta küla|Bārta]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonnas]], [[Bārta vald|Bārta valla]] halduskeskus
*[[Barth]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal 
*[[Bartne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]]
*[[Bartninkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Bartninkai vald|Bartninkai valla]] halduskeskus
*[[Bartoszyce]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Bartoszyce maakond|Bartoszyce maakonna]] halduskeskus
*[[Bartošivka (Orativi rajoon)|Bartošivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Baruckas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Baruny]], agrolinnake (endine alev) [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is
*[[Baruun-Urt]], linn [[Mongoolia]]s, [[Sühbaatari aimakk|Sühbaatari aimaki]] halduskeskus.
*[[Barvinkove]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Barvinkove rajoon]]i halduskeskus
*[[Barwałd Górny]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]]
*[[Barwałd Średni]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]]
*[[Barwice]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]]
*[[Barõš]], linn [[Venemaa]]l [[Uljanovski oblast]]is, Barõši rajooni keskus
*[[Barysaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblasti]]s, [[Barysaŭ rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Barysaŭščyna]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Chojniki rajoon]]is, [[Barysaŭščyna külanõukogu]] halduskeskus
*[[Basarabeasca]], linn [[Moldova]]s, [[Basarabeasca rajoon]]i keskus
*[[Basel]], linn [[Šveits]]is
*[[Basi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]]
*[[Basi (Birži)|Basi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]]
*[[Bassalõtšivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is
*[[Basseterre]], [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsi ja Nevise]] [[pealinn]]
*[[Basse-Terre]], [[Prantsusmaa]] meretaguse piirkonna [[Guadeloupe]]'i [[halduskeskus]]
*[[Bastia]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Korsika]]l
*[[Baštanka]], linn [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is, [[Baštanka rajoon]]i halduskeskus
*[[Bazāni]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zentene vald|Zentene vallas]]
*[[Bażanowice]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Goleszówi vald|Goleszówi vallas]]
*[[Bazarkorgon]], asula [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is 
*[[Bazilionai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is [[Bubiai vald|Bubiai vallas]]
*[[Bat Yam]], [[linn]] [[Iisrael]]is [[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkonnas]]
*[[Bataisk]], linn [[Venemaa]]l [[Rostovi oblast]]is
*[[Batakiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is
*[[Bātciems]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Bătdâmbâng]], linn [[Kambodža]]s, [[Bătdâmbângi provints]]i keskus
*[[Batemans Bay]], linn [[Austraalia]]s Uus-Lõuna-Walesis Eurobodalla Shire'i omavalitsuses
*[[Bāterava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]]
*[[Bathumi]], [[Adžaaria]] [[pealinn]]
*[[Bathurst]], [[linn]] [[Austraalia]]s [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariigis 
*[[Batié (Burkina Faso)|Batié]], linn [[Burkina Faso]]s, [[Noumbieli provints]]i keskus
*[[Batken]], linn [[Kõrgõzstan]]is, [[Batkeni oblast]]i keskus
*[[Batman (Türgi)|Batman]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Batmani provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Batié (Burkina Faso)|Batié]], asula [[Burkina Faso]]s, [[Noumbieli provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Batna]], linn [[Alžeeria]]s, [[Batna provints]]i keskus
*[[Baton Rouge]], [[linn]] [[USA]]s, [[Louisiana]] osariigi pealinn
*[[Battipaglia]], linn ja vald [[Itaalia]]s [[Campania]] maakonnas [[Salerno provints]]is 
*[[Batuje]], küla [[Sloveenia]]s [[Ajdovščina vald|Ajdovščina vallas]] 
*[[Baturõn]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Bahmatši rajoon]]is
*[[Baŭbasaŭ]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Orša rajoon]]is
*[[Bauņi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Matīši vald| Matīši vallas]]
*[[Bauska]], linn [[Läti]]s
*[[Baužmala]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]]
*[[Bautzen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal
*[[Baveno]], linn [[Itaalia]]s [[Piemonte maakond|Piemonte maakonnas]] [[Verbano-Cusio-Ossola provints]]is 
*[[Bavlõ]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Bavlõ rajoon]]i keskus
*[[Bavorov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]]
*[[Baydhabo]], [[linn]] [[Somaalia]]s, [[Bay ringkond|Bay ringkonna]] keskus
*[[Bayjī]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond|Şalāḩ ad-Dīni kubernerkonnas]]
*[[Bayonne]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pyrénées-Atlantiques]]'i departemangus
*[[Bayreuth]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Baýramaly]], [[linn]] [[Türkmenistan]]is kaguosas [[Mary vilajett|Mary vilajetis]], [[Baýramaly rajoon]]i [[halduskeskus]]

==Bd==
*[[Bdžilna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is

==Be==
*[[Beacon]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Beade]], asula ja kihelkond [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[Ourense provints]]is [[Ribeiro maakond|Ribeiro maakonnas]], [[Beade vald|Beade valla]] keskus
*[[Beade (Abegondo)|Beade]], asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]]
*[[Beagle Bay]], aborigeenide asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Beaufort West]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is, [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonna]] halduskeskus
*[[Beaver]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Utah]]' osariigis, [[Beaveri maakond (Utah)|Beaveri maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Beaver City]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis, [[Furnasi maakond|Furnasi maakonna]] halduskeskus
*[[Bebe]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Vērgale vald|Vērgale vallas]]
*[[Bebrene]], asula [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]], [[Bebrene vald|Bebrene valla]] keskus
*[[Bechet]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]]
*[[Bechyně]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]]
*[[Beclean]], linn [[Rumeenia]]s [[Bistrița-Năsăudi maakond|Bistrița-Năsăudi maakonnas]]
*[[Bečov nad Teplou]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]]
*[[Bedfordview]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Będzin]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Będzini maakond|Będzini maakonna]] halduskeskus
*[[Be'ér-Sheva‘]], linn [[Iisrael]]is, [[Lõunaringkond (Iisrael)|Lõunaringkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Begna]], küla [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas [[Sør-Aurdali vald|Sør-Aurdali vallas]]
*[[Begunitsõ]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volossovo rajoon]]is, [[Begunitsõ külaasundus]]e keskus
*[[Behhõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Korosteni rajoon]]is
*[[Beijing Shi]], [[keskalluvusega linn]], [[Hiina]] pealinnaks nimetatav haldusüksus
*[[Beira (Mosambiik)|Beira]], [[linn]] [[Mosambiik|Mosambiigis]], [[Sofala provints]]i halduskeskus
*[[Beirut]], [[Liibanon]]i [[pealinn]]
*[[Beižionys]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Beižionysi vald|Beižionysi valla]] halduskeskus
*[[Beitēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Beites]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Beitbridge]], linn [[Zimbabwe]]s, [[Lõuna-Matabeleland]]i provintsis
*[[Beitostølen]], küla [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas [[Øystre Slidre]] vallas
*[[Beiuș]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]]
*[[Beja]], [[linn]] [[Portugal]]is, [[Beja ringkond|Beja ringkonna]] halduskeskus
*[[Bejaïa]], sadamalinn [[Alžeeria]]s
*[[Bēķciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Beķermuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Békés]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]]
*[[Békéscsaba]], [[komitaadi õigustes linn]] [[Ungari]]s, [[Békési komitaat|Békési komitaadi]] [[halduskeskus]]
*[[Bekkersdal]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]]
*[[Bela-Bela]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Bělá nad Radbuzou]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Domažlice ringkond|Domažlice ringkonnas]]
*[[Bělá pod Bezdězem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]]
*[[Belaja Gora]], alev [[Venemaa]]l [[Sahha]] Vabariigis, [[Abõi uluss]]i keskus
*[[Belaja Holunitsa]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Belaja Holunitsa rajoon]]i keskus
*[[Belaja Kalitva]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Belaja Kalitva rajoon]]i keskus
*[[Beļava]], küla Lätis Gulbene piirkonnas, Beļava valla halduskeskus
*[[Bełchatów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Bełchatówi maakond|Bełchatówi maakonna]] halduskeskus
*[[Bělčice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]]
*[[Belebei]], linn [[Baškortostan]]is, [[Belebei rajoon]]i halduskeskus.
*[[Belek]], [[linn]] [[Türgi]]s
*[[Belém]], linn [[Brasiilia]]s, [[Pará osariik|Pará osariigi]] pealinn
*[[Belfast]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Põhja-Iirimaa]]l
*[[Belfast (LAV)|Belfast]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Emakhazeni vald|Emakhazeni vallas]]
*[[Belgorod]], linn [[Venemaa]]l, [[Belgorodi oblast]]i keskus
*[[Belgrad]], [[Serbia]] pealinn
*[[Beli]], asula [[Horvaatia]]s [[Primorje-Gora maakond|Primorje-Gora maakonnas]] [[Cresi linn]]as
*[[Belize (linn)|Belize]], [[Belize|Belize'i]] pealinn
*[[Beljov]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Beljovi rajoon]]i halduskeskus
*[[Belley]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Aini departemang]]us
*[[Bellinzona]], linn [[Šveits]]is [[Ticino kanton]]is
*[[Belluno]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Belluno provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Belmont-sur-Yverdon]] 
*[[Belmopan]], [[Belize|Belize'i]] [[pealinn]]
*[[Belogorsk]], linn Venemaal [[Amuuri oblast]]is, [[Belogorski rajoon]]i halduskeskus
*[[Belojarski]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Belomorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Belomorski rajoon]]i keskus
*[[Beloostrov]], endine [[alev]], praegu [[munitsipaalringkond]] Venemaal [[Peterburi]] haldusalas
*[[Beloozjorski]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Voskressenski linnaringkond|Voskressenski linnaringkonnas]]
*[[Beloretšensk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Beloretšenski rajoon]]i keskus
*[[Belozersk]], linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Belozerski rajoon]]i keskus
*[[Belz]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Bełżec]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]], [[Bełżeci vald|Bełżeci valla]] halduskeskus
*[[Bełżyce]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]]
*[[Belvederis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is
*[[Belõi]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Belõi rajoon]]i keskus
*[[Bemberi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Bencubbin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis 
*[[Bender]], linn [[Moldova]]s [[Transnistria]]s
*[[Bendigo]], linn [[Austraalia]]s [[Victoria (Austraalia)|Victoria osariigis]]
*[[Bēne]], asula [[Läti]]s [[Auce piirkond|Auce piirkonnas]]
*[[Benešov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonna]] halduskeskus
*[[Benešov nad Ploučnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]]
*[[Benetice (Světlá nad Sázavou)|Benetice]], asula [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonna]]s 
*[[Benghazi]], linn [[Liibüa]]s 
*[[Benislova]], [[küla]] Lätis [[Rugāji piirkond|Rugāji piirkonnas]], [[Lazdukalnsi vald|Lazdukalnsi valla]] halduskeskus
*[[Benoni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Beppu]]
*[[Beran Selo]], asula [[Montenegro]]s [[Berane vald|Berane vallas]] 
*[[Berane]], linn [[Montenegro]]s, [[Berane vald|Berane valla]] keskus
*[[Berat]]
*[[Berbești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]
*[[Berdjansk]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is
*[[Berdsk]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is
*[[Berdõtšiv]], linn Ukrainas [[Žõtomõri oblast]]is
*[[Beregove]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Beregove rajoon]]i halduskeskus
*[[Bereket]], linn [[Türkmenistan]]is [[Balkani vilajett|Balkani vilajetis]]
*[[Berest]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Krynica-Zdrój vald|Krynica-Zdrój vallas]]
*[[Berestetško]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is [[Gorohhivi rajoon]]is
*[[Berestivka (Lõpovetsi rajoon)|Berestivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Berezan]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is
*[[Berezna (Hmilnõki rajoon)|Berezna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Berezne]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Berezne rajoon]]i halduskeskus
*[[Berezniki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s 
*[[Berezove (Marjinka rajoon)|Berezove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Berežanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Berežanõ rajoon]]i halduskeskus
*[[Berežanõ (Kalõnivka rajoon)|Berežanõ]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Berettyóújfalu]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]]
*[[Bergamo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Bergamo provints]]i halduskeskus 
*[[Bergen]] 
*[[Bergheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Kölni ringkond|Kölni ringkonnas]], [[Rhein-Erfti kreis]]i keskus
*[[Berģi (Garkalne piirkond)|Berģi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Bergisch Gladbach]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Bergkamen]], linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Arnsbergi ringkonnas Unna kreisis
*[[Bergnäsudden]], küla [[Arjeplogi vald|Arjeplogi vallas]] [[Rootsi]]s
*[[Bergville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]]
*[[Berizkõ-Tšetšelnõtski]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšetšelnõki rajoon]]is
*[[Berkeley (California)|Berkeley]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Alameda maakond|Alameda maakonnas]]
*[[Berliin]], [[Saksamaa]] [[pealinn]], liidumaa 
*[[Bern]], [[Šveits]]i [[pealinn]]
*[[Bernašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Bernkastel-Kues]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal [[Bernkastel-Wittlichi kreis]]is
*[[Bernsbach]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Bernsbachi vald|Bernsbachi vallas]] 
*[[Bernsdorf]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is
*[[Bernsdorf (Zwickau)|Bernsdorf]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Zwickau kreis]]is [[Bernsdorfi vald|Bernsdorfi vallas]]
*[[Bernstadt auf dem Eigen]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is
*[[Beroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Berouni ringkond|Berouni ringkonna]] halduskeskus
*[[Berry-au-Bac]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Picardie]] piirkonnas [[Aisne'i departemang]]us
*[[Beršad]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Beršadi rajoon]]i halduskeskus
*[[Bērzaine (Kocēni piirkond)|Bērzaine]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]], [[Bērzaine vald|Bērzaine valla]] halduskeskus
*[[Bērzāji]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Bērzciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]]
*[[Bērzgale]], asula [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]]
*[[Bērzezers]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]]
*[[Bērziņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Bērzkalne]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Bērzkalne vald|Bērzkalne valla]] halduskeskus
*[[Bērzkalni]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s
*[[Bērzkrogs]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s [[Veselava vald|Veselava valla]]s
*[[Berżniki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Sejny vald|Sejny vallas]]
*[[Bērzpils]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Bērzpilsi vald|Bērzpilsi valla]] halduskeskus
*[[Bērzs]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]]
*[[Bērzukalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Bērzupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Beržėnai]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Užventise vald|Užventise vallas]]
*[[Berthelsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Berthelsdorfi vald|Berthelsdorfi vallas]]
*[[Bērvircava]], asula [[Läti]]s [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonnas]] [[Sesava vald|Sesava valla]]s
*[[Berwick-upon-Tweed]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Northumberland]]i krahvkonnas
*[[Besançon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Franche-Comté]] piirkonna ja [[Doubs' departemang]]u keskus
*[[Besko]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Besko vald|Besko valla]] halduskeskus
*[[Beslan]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s
*[[Bezdružice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]]
*[[Bezimenne (Kozjatõni rajoon)|Bezimenne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kozjatõni rajoon]]is
*[[Bezimenne (Novoazovski rajoon)|Bezimenne]], küla Ukrainas [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is
*[[Bežanitsõ]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Bežanitsõ rajoon]]i keskus
*[[Bežetsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Bežetski rajoon]]i keskus
*[[Bežta]], küla [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is [[Tsunta rajoon]]is
*[[Bethal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]]
*[[Bethel]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]]
*[[Bethelsdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Nelson Mandela Bay linnaringkond|Nelson Mandela Bay linnaringkonnas]]
*[[Bethlehem (LAV)|Bethlehem]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Bethulie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Bettysbaai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Betygala]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is
*[[Beverley]], linn [[Inglismaa]]l [[East Riding of Yorkshire]]'is
*[[Beverley (Lääne-Austraalia)|Beverley]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Beverly Hills]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]

==Bh==
*[[Bhekindoda]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]]
*[[Bhisho]], linn [[Lõuna-AAfrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Ida-Kapimaa provints]]i halduskeskus

==Bi== 
*[[Biahoml]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Dokšycy rajoon]]is
*[[Biała]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Prudniki maakond|Prudniki maakonnas]]
*[[Biała Piska]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Piszi maakond|Piszi maakonnas]]
*[[Biała Podlaska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonna]] keskus
*[[Biała Rawska]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Rawa Mazowiecka maakond|Rawa Mazowiecka maakonnas]]
*[[Białaczów]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Opoczno maakond|Opoczno maakonnas]], [[Białaczówi vald|Białaczówi valla]] halduskeskus
*[[Białka Tatrzańska]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Bukowina Tatrzańska vald|Bukowina Tatrzańska vallas]]
*[[Białobrzegi]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Białobrzegi maakond|Białobrzegi maakonna]] halduskeskus
*[[Białogard]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Białogardi maakond|Białogardi maakonna]] halduskeskus
*[[Białowierśnie]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Giby vald|Giby vallas]]
*[[Białowieża]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Hajnówka maakond|Hajnówka maakonnas]] [[Białowieża vald|Białowieża vallas]]
*[[Białowody]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Uchanie vald|Uchanie vallas]]
*[[Biały Bór]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]]
*[[Białyničy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Białyničy rajoon]]i halduskeskus
*[[Białystok]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonna]] keskus
*[[Biaroza]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Biaroza rajoon]]i keskus
*[[Biarozaŭka]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Lida rajoon]]is
*[[Biarritz]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Akvitaania]]s [[Pyrénées-Atlantiques]]'i departemangus
*[[Biaudos]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Akvitaania]]s [[Landesi departemang]]us
*[[Bibice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Zielonki vald|Zielonki vallas]]
*[[Bibrka]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Bieči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Biecz]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]]
*[[Biełaaziorsk]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Biaroza rajoon]]is
*[[Bielawa]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonnas]]
*[[Bielefeld]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Bielick]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rahačoŭ rajoon]]i [[Stoŭpnia külanõukogu]]s
*[[Biella]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Biella provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Bielsk Podlaski]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Bielski maakond|Bielski maakonna]] halduskeskus
*[[Bielsko-Biała]], maakonna õigustes linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] 
*[[Bieniakoni]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Voranava rajoon]]is, [[Bieniakoni külanõukogu]] keskus
*[[Bieranti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]]
*[[Bieruń]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonna]] halduskeskus
*[[Bierutów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]]
*[[Biesiesvlei]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] [[Ditsobotla vald|Ditsobotla vallas]]
*[[Biešankovičy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Biešankovičy rajoon]]i keskus
*[[Bieżuń]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]]
*[[Bigauņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi vallas]]
*[[Biisk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Altai krai]]s, [[Biiski rajoon]]i halduskeskus
*[[Bijelo Polje]], [[linn]] [[Montenegro]]s, [[Bijelo Polje vald|Bijelo Polje valla]] keskus
*[[Bijotai]], küla [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Bijotai vald|Bijotai valla]] halduskeskus
*[[Bikin]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s, [[Bikini rajoon]]i keskus
*[[Bikówek]], küla [[Poola]]a [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Grójeci vald|Grójeci vallas]]
*[[Biksēja]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Blome vald|Blome vallas]]
*[[Bila Tserkva]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is 
*[[Bilbao]], linn [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]], [[Biskaia provints]]i keskus
*[[Bilczyce]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]
*[[Biłgoraj]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]]
*[[Bilgorod-Dnistrovskõi]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is 
*[[Bilibino]], linn [[Venemaa]]l [[Tšuktšimaa]]l, [[Bilibino rajoon]]i halduskeskus
*[[Bílina]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]]
*[[Bilionys]], küla [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Bilionysi vald|Bilionysi valla]] halduskeskus
*[[Biljajivka]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is
*[[Billancourt]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Picardie]]' piirkonnas [[Somme'i departemang]]us
*[[Bille]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Billings]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Montana]] osariigis, [[Yellowstone'i maakond|Yellowstone'i maakonna]] halduskeskus
*[[Bilogirsk]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is, [[Bilogirski rajoon]]i halduskeskus
*[[Bilopillja]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is, [[Bilopillja rajoon]]i halduskeskus
*[[Bilozerske]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Bilozerivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Bílovec]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]]
*[[Bilska]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Bilska vald|Bilska valla]] halduskeskus
*[[Bilõi Rukav]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Bilõkivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Bilõtšõn]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Binarowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Bieczi vald|Bieczi vallas]]
*[[Bindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Bindi küla|Bindi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]]
*[[Bingöl]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Bingöli provints]]i keskus 
*[[Binningup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Bir Lehlú]], asula [[Lääne-Sahara]]s, [[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik|Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi]] ajutine halduskeskus
*[[Bircza]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]], [[Bircza vald|Bircza valla]] halduskeskus
*[[Birjukove]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Sverdlovski rajoonis]]
*[[Birjutš]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Krasnogvardeiski rajoon]]i halduskeskus
*[[Birkirkara]], linn [[Malta]]l [[Keskregioon (Malta)|Keskregioonis]]
*[[Birkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Birmingham]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s
*[[Birmingham (Alabama)|Birmingham]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Alabama|Alabama osariigis]], [[Jeffersoni maakond (Alabama)|Jeffersoni maakonna]] keskus
*[[Birobidžan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Juudi autonoomne oblast|Juudi autonoomse oblasti]] [[halduskeskus]]
*[[Birsk]], linn Venemaal [[Baškortostan]]i Vabariigis, [[Birski rajoon]]i keskus
*[[Birštonas]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Birštonase omavalitsus]]es
*[[Birštonas (huutor)|Birštonas]], [[huutor]] [[Leedu]]s [[Birštonase omavalitsus]]es, [[Birštonase vald|Birštonase valla]] halduskeskus
*[[Birziņciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Birzmaļi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Birznieki]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]
*[[Birztala]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]]
*[[Biržai]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]], [[Biržai rajoon]]i keskus
*[[Biržuvėnai]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is [[Luokė vald|Luokė vallas]]
*[[Bischofshofen]], [[linn]] [[Austria]]s [[Salzburgi liidumaa]]l
*[[Bischofswerda]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is
*[[Biskupiec]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]]
*[[Bismarck]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Põhja-Dakota]] osariigi pealinn
*[[Bissau]], [[Guinea-Bissau]] [[pealinn]]
*[[Bisztynek]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Bartoszyce maakond|Bartoszyce maakonnas]]
*[[Bistrița]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Bistrița-Năsăudi maakond|Bistrița-Năsăudi maakonna]] keskus
*[[Biškek]], [[Kõrgõzstan]]i [[pealinn]]
*[[Bizana]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Alfred Nzo ringkond|Alfred Nzo ringkonnas]]
*[[Bitėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es [[Lumpėnai vald|Lumpėnai vallas]]
*[[Bitēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Bitola]], linn [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Bitola omavalitsus]]e keskus
*[[Bitterfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]

==Bj==
*[[Bjala]], linn [[Bulgaaria]]s [[Ruse piirkond|Ruse piirkonnas]]
*[[Bjurakan]], asula [[Armeenia]]s [[Aragatsotni maakond|Aragatsotni maakonnas]] 
*[[Bjärka-Säby]], asula [[Rootsi]]s [[Linköpingi vald|Linköpingi vallas]]

==Bl==
*[[Bla]], [[linn]] [[Mali]]s [[Ségou piirkond|Ségou piirkonnas]]
*[[Blachownia]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]]
*[[Blackburn]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'i [[Krahvkond|krahvkonnas]]
*[[Blackpool]], [[linn]] ja [[tervikomavalitsus]] [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'i krahvkonnas
*[[Blagoevgrad]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Blagoevgradi piirkond|Blagoevgradi piirkonna]] keskus
*[[Blagoveštšensk]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Amuuri oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Blagoveštšensk (Baškortostan)|Blagoveštšensk]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]], [[Blagoveštšenski rajoon]]i halduskeskus
*[[Blagovištšenske]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is [[Golovanivski rajoon]]is
*[[Blaj]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]]
*[[Blankenfelde (Läti)|Blankenfelde]], [[asula]] [[Läti]]s [[Jelgava rajoon]]is [[Vilce vald|Vilce vallas]]
*[[Blāķi]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]]
*[[Blanka (Läti)|Blanka]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]]  
*[[Blansko]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]], [[Blansko ringkond|Blansko ringkonna]] halduskeskus
*[[Blantyre (Malawi)|Blantyre]], [[linn]] [[Malawi]]s, [[Lõunapiirkond (Malawi)|Lõunapiirkonna]] ja [[Blantyre'i ringkond|Blantyre'i ringkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Błaszki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Sieradzi maakond|Sieradzi maakonnas]]
*[[Blāzma]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Puze vald|Puze valla]] halduskeskus
*[[Blāzma (Lestene vald)|Blāzma]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Lestene vald|Lestene vallas]]
*[[Błażowa]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]]
*[[Blažijivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kozjatõni rajoon]]is
*[[Blatná]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]]
*[[Blechnarka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]]
*[[Bleckede]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal [[Lüneburgi kreis]]is
*[[Bled]], [[linn]] [[Sloveenia]]s [[Kranjska]]s [[Bledi vald|Bledi vallas]]
*[[Bledzew]], küla [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Międzyrzeczi maakond|Międzyrzeczi maakonnas]], [[Bledzewi vald|Bledzewi valla]] halduskeskus
*[[Blekteskalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]]
*[[Blender]], asula [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Verdeni kreis]]is, [[Blenderi vald|Blenderi valla]] keskus
*[[Blendiena]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]]
*[[Blīdene]], küla [[Läti]]s [[Brocēni piirkond|Brocēni piirkonnas]], [[Blīdene vald|Blīdene valla]] halduskeskus
*[[Blinkwater]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]]
*[[Blizne]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Brzozówi maakond|Brzozówi maakonnas]], [[Jasienica Rosielna vald|Jasienica Rosielna vallas]]
*[[Bloemfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Free State]]'i provintsi ja [[Mangaungi vald|Mangaungi valla]] halduskeskus
*[[Bloemhof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Blome]] asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Blome vald|Blome valla]] halduskeskus.
*[[Blonay]], küla ja vald [[Vevey ringkond|Vevey]] ringkonnas [[Vaud' kanton]]is [[Šveits]]is
*[[Błonie]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]]
*[[Blonti]], küla [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]] [[Blonti vald|Blonti vallas]], Cibla piirkonna keskus
*[[Bloomington (Indiana)|Bloomington]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Indiana]] osariigis, [[Monroe maakond (Indiana)|Monroe maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Blšany]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]]
*[[Bludenz]], linn Austrias Vorarlbergi liidumaal, Bludenzi ringkonna keskus
*[[Blūmji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]]
*[[Blūmreiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Blūzmi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]

==Bo==
*[[Bø]], asula [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Bø vald (Nordland)|Bø vallas]]
*[[Bobo-Dioulasso]], linn [[Burkina Faso]]s
*[[Bobolice]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]]
*[[Bobowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]]
*[[Bobrov]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Bobrovi rajoon]]i keskus
*[[Bobrovõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Bobrovõtsja rajoon]]i halduskeskus
*[[Bobrõnets]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is, [[Bobrõnetsi rajoon]]i keskus
*[[Bochnia]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Bochnia maakond|Bochnia maakonna]] halduskeskus
*[[Bocholt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Bochotnica]], [[küla]] Edela-[[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]]
*[[Bochov]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]]
*[[Bochum]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Bockau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Bockelwitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liiduosas [[Döbelni kreis]]is [[Bockelwitzi vald|Bockelwitzi vallas]]
*[[Boćki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Bielski maakond|Bielski maakonnas]], [[Boćki vald|Boćki valla]] halduskeskus
*[[Bocșa]], linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]]
*[[Bodafors]], asula [[Rootsi]]s [[Jönköpingi lään]]is [[Nässjö vald|Nässjö vallas]]
*[[Bodaibo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is
*[[Bodallin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Boddington]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis 
*[[Boden (Guttannen)|Boden]], [[küla]] [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Oberhasli ringkond|Oberhasli ringkonnas]] [[Guttannen]]i vallas
*[[Bodie]], [[kummituslinn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Mono maakond|Mono maakonnas]]
*[[Bodie (Washington)|Bodie]], [[kummituslinn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]i osariigis [[Okanogani maakond|Okanogani maakonnas]] 
*[[Bodrum]], linn [[Türgi]]s [[Muğla provints]]is
*[[Bodzentyn]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]]
*[[Boduszyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Niemce vald|Niemce vallas]]
*[[Bodø]], linn [[Norra]]s [[Nordland|Nordlandi maakonnas]], [[Bodø vald|Bodø valla]] keskus
*[[Bogatynia]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zgorzeleci maakond|Zgorzeleci maakonnas]]
*[[Boggomsbaai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] [[Mossel Bay vald|Mossel Bay vallas]]
*[[Bogoduhhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Bogoduhhivi rajoon]]i halduskeskus
*[[Bogoroditsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Bogoroditski rajoon]]i halduskeskus
*[[Boguchwała]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]]
*[[Boguslav]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Boguslavi rajoon]]i halduskeskus
*[[Boguszów-Gorce]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]]
*[[Bogutšar]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Bogutšari rajoon]]i halduskeskus
*[[Bohhonõkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is
*[[Bohumín]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]]
*[[Bohušovice nad Ohří]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Boignée]], küla [[Belgia]]s [[Flandria]] piirkonnas [[Namuri provints]]is [[Sombreffe]]'i vallas
*[[Boipatong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]]
*[[Boise]], linn [[USA]]s, [[Idaho]] osariigi pealinn ja [[Ada maakond|Ada maakonna]] halduskeskus
*[[Boizenburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal [[Ludwigslust-Parchimi kreis]]is
*[[Boitumelong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Bojanowo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonnas]]
*[[Bojarka]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Kiievi-Svjatošõni rajoon]]is
*[[Bojas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]]
*[[Bojkovice]], [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]]
*[[Bojnice]], [[linn]] [[Slovakkia]]s [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]]
*[[Bojszowy]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]], [[Bojszowy vald|Bojszowy valla]] halduskeskus
*[[Boknesstrand]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Ndlambe vald|Ndlambe vallas]]
*[[Bokoni]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Bokoni (Sokolki vald)|Bokoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]]
*[[Boksburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Boksitogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Boksitogorski rajoon]]i keskus
*[[Boldești-Scăeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]]
*[[Boldumsaz]], asula [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]]
*[[Bolehhiv]], linn [[Poola]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is
*[[Boles]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Bolesławiec]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Bolesławieci maakond|Bolesławieci maakonna]] halduskeskus
*[[Bolgan]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Bolgar]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Spasski rajoon]]i keskus
*[[Bolhov]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Bolhovi rajoon]]i keskus
*[[Bolimów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Skierniewice maakond|Skierniewice maakonnas]], [[Bolimówi vald|Bolimówi valla]] halduskeskus
*[[Bolków]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jawori maakond|Jawori maakonnas]]
*[[Bolnisi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas, [[Bolnisi rajoon]]i [[halduskeskus]] 
*[[Bologna]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Emilia Romagna]] maakonna ja [[Bologna provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Bologoje]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is
*[[Bolohhovo]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is
*[[Bolotwa]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]]
*[[Bolšaja Ižora]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is
*[[Bolšoi Kamen]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Bolšoi Kameni linnaringkond|Bolšoi Kameni linnaringkonna]] keskus
*[[Bolšoje Ignatovo]], küla Venemaal [[Mordva vabariik|Mordva Vabariigis]], Bolšoje Ignatovo rajooni halduskeskus
*[[Bolšoje Kuzjomkino]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is, [[Kuzjomkino vald|Kuzjomkino valla]] keskus
*[[Bolzano]], linn Itaalias
*[[Bolintin-Vale]], linn [[Rumeenia]]s [[Giurgiu maakond|Giurgiu maakonnas]]
*[[Bolton]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[Suur-Manchesteri linnkrahvkond|Suur-Manchesteri linnkrahvkonnas]]
*[[Bolugur]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Sahha Vabariik|Sahha Vabariigi]] [[Amga uluss]]is
*[[Boma]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s [[Alam-Kongo]] provintsis
*[[Bomal]], [[küla]] [[Belgia]]s
*[[Bondurivka (Nemõrivi rajoon)|Bondurivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is
*[[Bondurivka (Tšetšelnõki rajoon)|Bondurivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšetšelnõki rajoon]]is
*[[Bongoville]], asula [[Gabon]]is [[Ülem-Ogooué provints]]is
*[[Bonn]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Bonnert]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]] [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]]
*[[Bonneville (Belgia)|Bonneville]], [[küla]] [[Namuri provints]]is Flandria piirkonnas [[Belgia]]s
*[[Bonnievale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is
*[[Bophelong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]]
*[[Bor]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is 
*[[Borås]], linn [[Rootsi]]s [[Västra Götaland]]i läänis, [[Boråsi vald|Boråsi valla]] keskus
*[[Bordeaux]] 
*[[Bordžomi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonnas, [[Bordžomi rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Borek Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]]
*[[Borgarnes]], [[linn]] [[Island]]il, [[Vesturlandi piirkond|Vesturlandi piirkonna]] ja [[Borgarbyggð]]i valla [[halduskeskus]]
*[[Borissoglebsk]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is
*[[Borlänge]], asula [[Rootsi]]s [[Dalarna lään]]is, [[Borlänge vald|Borlänge valla]] keskus
*[[Bormio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Sondrio provints]]is
*[[Borna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Saksimaa]] [[Leipzigi kreis]]i [[halduskeskus]]
*[[Borne Sulinowo]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]]
*[[Borodino]]
*[[Borohrádek]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]]
*[[Borovany]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]
*[[Borovitši]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Borovitši rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Borreiros de Abaixo]], asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]] 
*[[Borșa]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]]
*[[Borsec]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]]
*[[Børselv]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Porsangeri vald|Porsangeri vallas]]
*[[Borštši (Bari rajoon)|Borštši]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Borštšiv]], linn [[Ternopili oblast]]is, [[Borštšivi rajoon]]i halduskeskus
*[[Borštšivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Borzęta]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]] [[Myślenice vald|Myślenice vallas]]
*[[Borzna]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Borzna rajoon]]i halduskeskus
*[[Borõslav]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Borõspil]], linn Ukrainas [[Kiievi oblast]]is
*[[Borõssivka (Illintsi rajoon)|Borõssivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is
*[[Boryeong]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Lõuna-Chungcheongi provints]]is
*[[Boschfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Boshof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]]
*[[Boskovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]]
*[[Bosoord]], asula Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Mpumalanga provints]]is Ehlanzeni ringkonnas
*[[Boston]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Massachusetts]]i osariigi pealinn
*[[Boží Dar]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]]
*[[Bothaville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is
*[[Botlihh]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Botlihhi rajoon]]i keskus
*[[Botoșani]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Botoșani maakond|Botoșani maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Botshabelo]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Mangaungi linnaringkond|Mangaungi linnaringkonnas]]
*[[Bottrop]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i [[liidumaa]]l
*[[Bougouni]], linn [[Mali]]s [[Sikasso piirkond|Sikasso piirkonnas]], [[Bougouni cercle|Bougoni ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] [[halduskeskus]]
*[[Bouillon]], linn [[Belgia]]s [[Valloonia]]s, [[Bouilloni vald (Belgia)|Bouilloni valla]] keskus
*[[Boujdour]], linn [[Lääne-Sahara]]s 
*[[Boulder City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakonnas]]
*[[Boulogne-sur-Mer]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Pas-de-Calais]] departemangus
*[[Bourem]], [[linn]] [[Mali]]s [[Gao piirkond|Gao piirkonnas]], [[Bouremi cercle|Bouremi ''cercle'']]&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt; ja [[Bouremi vald|Bouremi valla]] [[halduskeskus]]
*[[Bourges]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Cher'i departemang]]u halduskeskus 
*[[Bourne (Oregon)|Bourne]], asula [[USA]]-s [[Oregon]]i osariigis [[Bakeri maakond (Oregon)|Bakeri maakonnas]]
*[[Bournemouth]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Dorset]]i [[krahvkond|krahvkonnas]]
*[[Boxberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal
*[[Boxholm]], asula [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is, [[Boxholmi vald|Boxholmi valla]] keskus
*[[Boyanup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Boyup Brook]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis

==Br==
*[[Bradford]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i linnkrahvkonnas
*[[Braga]], [[linn]] [[Portugal]]is 
*[[Bragadiru]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]]
*[[Brăila]], linn [[Rumeenia]]s, [[Brăila maakond|Brăila maakonna]] keskus
*[[Braine-le-Comte]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Hainaut' provints]]is, [[Braine-le-Comte'i vald|Braine-le-Comte'i valla]] [[halduskeskus]] 
*[[Brakfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] [[Alfred Duma vald|Alfred Duma vallas]]
*[[Brakpan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Brand-Erbisdorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Freibergi kreis]]is
*[[Brandavas]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]
*[[Brandeļi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Brandenburg (linn)|Brandenburg]], kreisivaba linn [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal
*[[Branford]], [[linn]] [[USA]]-s [[Connecticuti osariik|Connecticuti osariigis]] [[New Haveni maakond|New Haveni maakonnas]]
*[[Brandfort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]]
*[[Brandis]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Muldentali kreis]]is
*[[Brandvlei]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Brandýs nad Orlicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Brangova]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Braniewo]], linn [[Poola]] kirdeosas [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Braniewo maakond|Braniewo maakonna]] halduskeskus
*[[Brańsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Bielski maakond|Bielski maakonnas]]
*[[Brantford]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Ontario provints]]is
*[[Branti]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]]
*[[Brasília]], [[Brasiilia]] [[pealinn]] ja [[Liiduringkond|Liiduringkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Brasłaŭ]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Brasłaŭ rajoon]]i keskus
*[[Braslava]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Braslava vald|Braslava vallas]]
*[[Brașov]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Brașovi maakond|Brașovi maakonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Brazzaville]], [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigi]] [[pealinn]]
*[[Bratislava]], [[Slovakkia]] [[pealinn]]
*[[Bratoszewice]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]] [[Strykówi vald|Strykówi vallas]]
*[[Bratsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is 
*[[Bratslav]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is
*[[Braunau Inni ääres]], [[linn]] [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal
*[[Braunschweig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal
*[[Brčko]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Brčko ringkond|Brčko ringkonnas]]
*[[Brdów]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]] [[Babiaki vald|Babiaki vallas]]
*[[Breaza]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]]
*[[Breckenridge]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Summiti maakond (Colorado)|Summiti maakonna]] halduskeskus
*[[Břeclav]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]], [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonna]] halduskeskus
*[[Bredasdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is
*[[Bregenz]], linn [[Austria]]s, [[Vorarlberg]]i liidumaa pealinn
*[[Bregži]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]]
*[[Breidbach]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]]
*[[Breil-sur-Roya]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Alpes-Maritimes]]'i departemangus 
*[[Breitenbrunn (Saksimaa)|Breitenbrunn]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Breitenbrunni vald (Saksimaa)|Breitenbrunni vallas]]
*[[Brekti]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Brēmeles]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Bremen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Bremeni liidumaa]]l 
*[[Bremer Bay]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis 
*[[Bremerhaven]], linn Saksamaal
*[[Brenci]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Maliena vald|Maliena valla]] halduskeskus 
*[[Brenguļi]], asula [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]], [[Brenguļi vald|Brenguļi valla]] halduskeskus
*[[Brescia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Brescia provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Brest (Prantsusmaa)|Brest]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Bretagne]]'i piirkonnas, [[Finistère]]'i departemangu keskus
*[[Brest (Valgevene)|Brest]], [[linn]] [[Valgevene]]s, [[Bresti oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Březnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]]
*[[Brezoi]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]
*[[Březová nad Svitavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]].
*[[Brežģis]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Bretten]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Karlsruhe kreis]]is
*[[Breyten]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]]
*[[Briceni]], linn [[Moldova]]s, [[Briceni rajoon]]i keskus
*[[Brici]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]]
*[[Bridgend]], [[linn]] [[Wales]]is, [[Bridgend (tervikomavalitsus)|Bridgendi tervikomavalitsuse]] [[halduskeskus]]
*[[Bridgeport (California)|Bridgeport]], asula [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Mono maakond|Mono maakonna]] halduskeskus
*[[Bridgeport]], linn [[USA]]s [[Connecticut]]i osariigis, [[Fairfieldi maakond (Connecticut)|Fairfieldi maakonna]] keskus
*[[Bridgetown]], [[Barbados]]e pealinn
*[[Bridgetown (Austraalia)|Bridgetown]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Břidličná]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]]
*[[Briedes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]]
*[[Briedupes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]]
*[[Briedinieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]]
*[[Brienz]], asula [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is 
*[[Brieži]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Briežuciems]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Briežuciemsi vald|Briežuciemsi valla]] halduskeskus
*[[Briežudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Brigi]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Briģi vald|Briģi valla]] halduskeskus
*[[Brikama]], [[linn]] [[Gambia]]s, [[Läänepiirkond (Gambia)|Läänepiirkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Brikuļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Briņģi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Briņķi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Brīnumi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Brisbane]], [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Queensland]]i osariigi [[pealinn]]
*[[Bristol]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l
*[[Brizule]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]]
*[[Brits]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]]
*[[Britstown]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is
*[[Briuci]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Brive-la-Gaillarde]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Corrèze'i departemang]]us
*[[Brjanka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Brjansk]], linn Venemaal
*[[Brno]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Brobergen]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Stade kreis]]is [[Kranenburgi vald|Kranenburgi vallas]]
*[[Brocēni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Salduse rajoon]]is
*[[Brodnica]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Brodnica maakond|Brodnica maakonna]] halduskeskus
*[[Brodõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Brohvõtši]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is 
*[[Brok]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Ostrów Mazowiecka maakond|Ostrów Mazowiecka maakonnas]]
*[[Broki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Broki (Varakļāni vald)|Broki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Bromley]], paikkond Londonis, [[Bromley linnaosa]] keskus
*[[Bronkhorstspruit]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Bronnitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Bronnõtsja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Brooklyn Park]], linn [[USA]]s [[Minnesota|Minnesota osariigis]] [[Hennepini maakond|Hennepini maakonnas]]
*[[Brookton]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Broome]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Broomehill]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Broumov]] linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]]
*[[Brovarõ]], on linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Brovarõ rajoon]]i halduskeskus
*[[Brown Deer]], küla [[USA]]-s [[Wisconsin]]i osariigis [[Milwaukee maakond|Milwaukee maakonnas]]
*[[Brzeg]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Brzegi maakond|Brzeg maakonna]] halduskeskus
*[[Brzeg Dolny]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wołówi maakond|Wołówi maakonnas]]
*[[Brześć Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Brzesko]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Brzesko maakond|Brzesko maakonna]] halduskeskus
*[[Brzeszcze]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]]
*[[Brzeziny]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Brzeziny maakond|Brzeziny maakonna]] halduskeskus
*[[Brzostek]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Dębica maakond|Dębica maakonnas]]
*[[Brzozów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Brzozówi maakond|Brzozówi maakonnas]]
*[[Brtnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Jihlava ringkond|Jihlava ringkonnas]]
*[[Bruce Rock]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Bruck an der Mur]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l
*[[Brudzów]], küla [[Poola]] [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]]
*[[Brugg]], [[linn]] [[Šveits]]is [[Aargau]] kantonis 
*[[Brugge]], [[linn]] [[Belgia]]s, [[Lääne-Flandria provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Brukna]], asula [[Läti]]s [[Bauska piirkond|Bauska piirkonnas]] [[Dāviņi vald|Dāviņi vallas]] 
*[[Brûly]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Namuri provints]]is [[Couvini vald|Couvini vallas]]
*[[Brumov-Bylnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]]
*[[Brunary]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]]
*[[Brūnas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Brunate]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Como provints]]is
*[[Bruņene]], asula [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Skrudaliena vald|Skrudaliena valla]]s
*[[Bruņiševa]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Brunssum]], linn [[Holland]]is
*[[Bruntál]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]]
*[[Brunswick Junction]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Bruslõniv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Bruslõnivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Brusy]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Chojnice maakond|Chojnice maakonnas]]
*[[Brušperk]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Frýdek-Místeki ringkond|Frýdek-Místeki ringkonnas]]
*[[Brūzis]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]]
*[[Bruži]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]]
*[[Brutuļi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Brwinów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Pruszkówi maakond|Pruszkówi maakonnas]]
*[[Brändö]], küla [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Brändö vald|Brändö valla]] [[kirikuküla]]
*[[Brüssel]], [[Belgia]] [[pealinn]]
*[[Brynmawr]], asula [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Blaenau Gwent]]is

==Bz==
*[[Bzenec]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]]

==Bu==
*[[Bubiai]], küla [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Bubiai vald|Bubiai valla]] halduskeskus
*[[Bubiai (Batniava)|Bubiai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Batniava vald|Batniava valla]] halduskeskus
*[[Bucaramanga]], linn [[Colombia]]s, [[Santanderi departemang]]u keskus
*[[Bucecea]], linn [[Rumeenia]]s [[Botoșani maakond|Botoșani maakonnas]]
*[[Bucheon]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s 
*[[Bučiūnai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Obeliai vald|Obeliai vallas]]
*[[Būcmaņciems]], on küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s
*[[Bučovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonnas]]
*[[Buda-Kašalova]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Buda-Kašalova rajoon]]i halduskeskus
*[[Budapest]], [[Ungari]] [[pealinn]]
*[[Budaörs]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]]
*[[Budenbroka]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Dikļi vald|Dikļi vallas]]
*[[Budești]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]]
*[[Budimlja]], asula [[Montenegro]]s [[Berane vald|Berane vallas]]
*[[Budišov nad Budišovkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Opava ringkond|Opava ringkonnas]]
*[[Budjonnovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s
*[[Budkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Budkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Budogoštš]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kiriši rajoon]]is, [[Budogoštši vald|Budogoštši valla]] keskus
*[[Budsłaŭ]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Miadziełi rajoon]]is, [[Budsłaŭ külanõukogu]] keskus
*[[Budzyń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Chodzieżi maakond|Chodzieżi maakonnas]], [[Budzyńi vald|Budzyńi valla]] halduskeskus
*[[Budzynek]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Dalikówi vald|Dalikówi vallas]]
*[[Budva]], [[linn]] [[Montenegro]]s 
*[[Budõ (Trostjanetsi rajoon)|Budõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon]]is
*[[Budyně nad Ohří]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Buea]], [[linn]] [[Kamerun]]is, [[Edelapiirkond (Kamerun)|Edelpiirkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Buenos Aires]], [[Argentina]] [[pealinn]]
*[[Buffalo]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]], [[Erie maakond (New York)|Erie maakonna]] halduskeskus
*[[Buffelsbaai]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] [[Knysna vald|Knysna vallas]]
*[[Buffelshoek]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Buftea]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]]
*[[Buganda (Burundi)|Buganda]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is, [[Buganda vald|Buganda valla]] keskus 
*[[Bugarama]], asula [[Rwanda]]s [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]] [[Rusizi ringkond|Rusizi ringkonnas]]
*[[Bugass]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is
*[[Bugesera]], asula [[Rwanda]]s [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]]
*[[Bugøynes]], [[küla]] [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Sør-Varanger]]i vallas
*[[Bugrõ]], alevik [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is
*[[Bugulma]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Bugulma rajoon]]i keskus
*[[Buguruslan]], linn [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is, [[Buguruslani rajoon]]i keskus
*[[Buhhaara]], linn [[Usbekistan]]is, [[Buhhaara vilajett|Buhhaara vilajeti]] keskus
*[[Buhnõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is 
*[[Buhuși]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]]
*[[Bui]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is, [[Bui rajoon]]i halduskeskus
*[[Buinaksk]], linn Venemaal [[Dagestan]]is, [[Buinakski rajoon]]i halduskeskus
*[[Buinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Buinski rajoon]]i keskus
*[[Buiva]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]]
*[[Buje]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Bujničy]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Mahiloŭ rajoon]]is, [[Bujničy külanõukogu]] halduskeskus
*[[Bujumbura]], [[Burundi]] pealinn
*[[Buk]], [[linn]] [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]]
*[[Buka (Rencēni vald)|Buka]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Būkān]], linn [[Iraan]]is [[Lääne-Aserbaidžaan]]is
*[[Bukarest]], [[Rumeenia]] [[pealinn]]
*[[Bukas]], küla [[Läti]]s [[Mālpilsi piirkond|Mālpilsi piirkonnas]]
*[[Bukatõnka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Bukavu]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Lõuna-Kivu]] provintsi halduskeskus
*[[Bukinanyana]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is, [[Bukinanyana vald|Bukinanyana valla]] keskus 
*[[Bukonys]], küla [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Bukonysi vald|Bukonysi valla]] halduskeskus
*[[Bukowina Tatrzańska]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]], [[Bukowina Tatrzańska vald|Bukowina Tatrzańska valla]] halduskeskus
*[[Bukowno]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]]
*[[Bukowsko]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Bukowsko vald|Bukowsko valla]] halduskeskus
*[[Bukulti (Garkalne piirkond)|Bukulti]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Bulawayo]], [[linn]] [[Zimbabwe]]s
*[[Bulgan]], linn [[Mongoolia]]s, [[Bulgani aimakk|Bulgani aimaki]] halduskeskus
*[[Buliņi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]]
*[[Bullabulling]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Bultfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]]
*[[Bulusan]], asula [[Filipiinid]]el [[Bicoli piirkond|Bicoli piirkonnas]] [[Sorsogoni provint]]sis [[Bulusani vald|Bulusani vallas]]
*[[Bumbi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Bunbury]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Bundaberg]], linn [[Austraalia]]s [[Queensland]]i osariigis
*[[Bundzene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Bungciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Bungeni]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]]
*[[Bungo-ōno]], linn [[Jaapan]]is [[Ōita prefektuur]]is
*[[Buntine]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Buntingville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] [[Nyandeni vald|Nyandeni vallas]]
*[[Buqayq]], linn [[Saudi Araabia]]s [[Ash-Sharqīyah]]' provintsis
*[[Būr Safājah]], [[linn]] [[Egiptus]]es
*[[Burakin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Buraševo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is [[Kalinini rajoon]]is, [[Buraševo vald|Buraševo valla]] (külaasunduse) halduskeskus
*[[Buraydah]], linn [[Saudi Araabia]]s, [[Al-Qaşīmi provints]]i keskus
*[[Burbank]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis 
*[[Burbiškis]] küla [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Pakalniškiai vald|Pakalniškiai vallas]]
*[[Burgas]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Burgasi piirkond|Burgasi piirkonna]] ja [[Burgasi vald|Burgasi valla]] keskus
*[[Burgerregt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Burgersdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is
*[[Burgersfort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is
*[[Burgos]], linn [[Hispaania]]s [[Castilla-León]]i autonoomses piirkonnas
*[[Burgstädt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is
*[[Burgutši]], asula [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]]
*[[Burjanõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Burkau]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Burkau vald|Burkau vallas]]
*[[Burrel (Albaania)]] 
*[[Bursa]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Bursa provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Burštõn]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is
*[[Burzenin]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Sieradzi maakond|Sieradzi maakonnas]], [[Burzenini vald|Burzenini valla]] halduskeskus
*[[Burtaiši]], asula [[Montenegro]]s [[Bari vald|Bari vallas]]
*[[Burtnieki]], asula [[Läti]]s, [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonna]] ja [[Burtnieki vald|Burtnieki valla]] keskus
*[[Burtnieki (Lestene vald)|Burtnieki]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Lestene vald|Lestene vallas]]
*[[Burtnieki (Tārgale vald)|Burtnieki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Burõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is
*[[Busan]], linn [[Lõuna-Korea]]s
*[[Bushbuckridge]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]], [[Bushbuckridge'i vald|Bushbuckridge'i vallas]]
*[[Bushman's River Mouth]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Busk]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Busko-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonna]] halduskeskus
*[[Busówno]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Wierzbica vald|Wierzbica vallas]]
*[[Busselton]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Busseto]], linn [[Itaalia]]s [[Parma provints]]is [[Emilia-Romagna|Emilia-Romagna maakonnas]], [[Busseto vald|Busseto valla]] keskus
*[[Bușteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]]
*[[Busto Arsizio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Varese provints]]is
*[[Bustryk]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Poronini vald|Poronini vallas]]
*[[Būšnieki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Buštěhrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]
*[[Buzău]], linn [[Rumeenia]]s, [[Buzău maakond|Buzău maakonna]] keskus
*[[Buzet]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Buziaș]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]]
*[[Buzuluk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is 
*[[Butare]], [[linn]] [[Rwanda]]s [[Lõunaprovints (Rwanda)|Lõunaprovintsis]] [[Huye ringkond|Huye ringkonnas]]
*[[Būtingė]], asula [[Leedu]]s [[Palanga]] haldusalal
*[[Butlēri]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Butrimonys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Butrimonysi vald|Butrimonysi valla]] halduskeskus
*[[Butrimonys (Šalčininkai rajoon)|Butrimonys]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Butrimonysi vald (Šalčininkai rajoon)|Butrimonysi valla]] halduskeskus
*[[Butša]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is
*[[Butšatš]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Butšatši rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Butka]], küla [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is [[Talitsa rajoon]]is
*[[Buturlinovka]], linn Venemaal [[Voroneži oblast]]is, [[Buturlinovka rajoon]]i keskus
*[[Buulo Mareer]], linn [[Somaalia]]s [[Alam-Shabeelle]] ringkonnas
*[[Buysdorp]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]]
*[[Buysscheure]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Nordi departemang|Nordi departemangus]] [[Nord–Pas-de-Calais|Nord-Pas-de-Calais]]' piirkonnas

==Bä==
*[[Bäckaskog]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Kristianstadi vald|Kristianstadi vallas]]
*[[Bäherden]], asula [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]]

==Bö==
*[[Böhlen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Leipzigi kreis]]is

==Bü==
*[[Bückeburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Schaumburg]]i kreisis
*[[Bützow]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal [[Rostocki kreis]]is

==By==
*[[Bychaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Bychaŭ rajoon]]i halduskeskus
*[[Bychawa]], on linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]]
*[[Byczyna]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Kluczborki maakond|Kluczborki maakonnas]]
*[[Bydgoszcz]], [[linn]] [[Poola]]s
*[[Bydlin]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald|Klucze vallas]]
*[[Byszyce]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]]
*[[Bystřice nad Pernštejnem]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Žďár nad Sázavou ringkond|Žďár nad Sázavou ringkonnas]]
*[[Bystřice pod Hostýnem]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonnas]]
*[[Bystrzyca Kłodzka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Bystrzyca Kłodzka vald|Bystrzyca Kłodzka valla]] halduskeskus
*[[Bytom]], linn Poolas [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Bytom Odrzański]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Nowa Sóli maakond|Nowa Sóli maakonnas]]
*[[Bytów]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Bytówi maakond|Bytówi maakonna]] ja [[Bytówi vald|Bytówi valla]] halduskeskus
*[[Byumba]], [[linn]] [[Rwanda]]s, [[Põhjaprovints (Rwanda)|Põhjaprovintsi]] ja [[Gicumbi ringkond|Gicumbi ringkonna]] halduskeskus

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>ldl8bf0lxzdzeu0p19gp3ymw4z4kjkz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177213</id>
      <parentid>6177137</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T06:18:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ba */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="102553" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}

''Siin loetletakse Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mille nimi algab B-tähega.

{{Sisukord paremale}}

==Ba==
*[[Ba (Fidži)|Ba]], linn [[Fidži]]l, [[Ba provints]]i halduskeskus
*[[Baandee]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Baar (Šveits)|Baar]], asula ja vald [[Šveits]]is [[Zugi kanton]]is
*[[Baardskeerdersbos]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Babadag]], linn [[Rumeenia]]s [[Tulcea maakond|Tulcea maakonnas]]
*[[Babajevo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Babajevo rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Babajurt]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Babajurti rajoon]]i keskus
*[[Babakin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Băbeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]
*[[Babimost]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]]
*[[Babīte]], küla [[Läti]]s [[Babīte piirkond|Babīte piirkonnas]] [[Babīte vald|Babīte vallas]]
*[[Baborów]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]]
*[[Babrujsk]], linn [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is
*[[Babrungas]], küla [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is, [[Babrungase vald|Babrungase valla]] halduskeskus
*[[Babsk]], [[küla]] Kesk-[[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Rawa Mazowiecka maakond|Rawa Mazowiecka maakonnas]] [[Biała Rawska vald|Biała Rawska vallas]]
*[[Babtai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Babtai vald|Babtai valla]] halduskeskus
*[[Babtšõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is 
*[[Babõn (Illintsi rajoon)|Babõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is
*[[Babõna Dolõna]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis
*[[Bacău]], linn [[Rumeenia]]s, [[Bacău maakond|Bacău maakonna]] keskus
*[[Bāci]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Bačka Palanka]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Lõuna-Bačka]] ringkonnas, Bačka Palanka valla keskus
*[[Bad Doberan]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal, [[Bad Doberani kreis]]i [[halduskeskus]]
*[[Bad Düben]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Delitzschi kreis]]is
*[[Bad Ems]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal, [[Rhein-Lahn-Kreis]]i keskus
*[[Bad Endorf]], [[alev]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal [[Ülem-Baieri]] ringkonnas [[Rosenheimi kreis]]is, [[Bad Endorfi vald|Bad Endorfi valla]] keskus
*[[Bad Homburg vor der Höhe]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal [[Hochtaunuskreis]]is
*[[Bad Ischl]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal [[Gmundeni ringkond|Gmundeni ringkonnas]]
*[[Bad Lausick]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Muldentali kreis]]is
*[[Bad Mergentheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Stuttgardi ringkond|Stuttgardi ringkonnas]] [[Heilbronn-Frankeni piirkond|Heilbronn-Frankeni piirkonnas]] [[Main-Tauberi kreis]]is
*[[Bad Salzuflen]], linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Detmoldi ringkonnas Lippe kreisis
*[[Badajoz]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Extremadura]] autonoomses piirkonnas, [[Badajozi provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Baden (Austria)|Baden]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal
*[[Baden-Baden]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal
*[[Badgingarra]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] liidumaal 
*[[Badulla]], linn [[Sri Lanka]]s, [[Uva provints]]i halduskeskus
*[[Bafoulabé]], [[linn]] [[Mali]]s
*[[Baga]], linn [[Nigeeria]]s [[Borno]] osariigis [[Kukawa vald|Kukawa vallas]]
*[[Bagan]], linn [[Birma]]s [[Mandalay piirkond|Mandalay piirkonnas]]
*[[Bagaslaviškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]i territooriumil [[Gelvonai vald|Gelvonai vallas]]
*[[Bagdad]], [[Iraak|Iraagi]] [[pealinn]]
*[[Bagdathi]], linn [[Gruusia]]s [[Imerethi]]s, [[Bagdathi rajoon]]i keskus 
*[[Baghlān]], linn [[Afganistan]]is
*[[Bago]], linn [[Birma]]s
*[[Bagrationovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Bagrationovski rajoon]]i keskus
*[[Bagrõnivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Bahmatš]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Bahmatši rajoon]]i keskus
*[[Bahmut]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Bahmuti rajoon]]i keskus
*[[Bahmutivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Bahtšisarai]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Bahtšisarai rajoon]]i halduskeskus
*[[Bahušeŭsk]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Sianno rajoon]]is
*[[Baia de Aramă]], linn [[Rumeenia]]s [[Mehedinți maakond|Mehedinți maakonnas]]
*[[Baia de Arieș]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]]
*[[Baia Mare]], linn [[Rumeenia]]s, [[Maramureși maakond|Maramureși maakonna]] halduskeskus
*[[Baikit]], küla [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s [[Evengi autonoomne ringkond|Evengi rajoonis]]
*[[Băile Govora]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]
*[[Băile Olănești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]
*[[Băile Tușnad]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]]
*[[Băilești]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]]
*[[Bailup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Baimak]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]], [[Baimaki rajoon]]i halduskeskus
*[[Baisogala]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Baisogala vald|Baisogala valla]] halduskeskus
*[[Baja]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]]
*[[Bajanhongor]], linn [[Mongoolia]]s, [[Bajanhongori aimakk|Bajanhongori aimaki]] halduskeskus
*[[Bajāriņciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Bajkongõr (Karagandõ)|Bajkongõr]], [[asula]] [[Kasahstan]]is [[Karagandõ oblast]]is
*[[Bajkongõr]], [[linn]] [[Kasahstan]]is [[Kõzõlorda oblast]]is
*[[Bajorai]], endine alev [[Leedu]]s, praegu [[Kretinga]] linna osa
*[[Bajramalõ]], linn [[Türkmenistan]]is
*[[Bajs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Bakałarzewo]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Suwałki maakond|Suwałki maakonnas]], [[Bakałarzewo vald|Bakałarzewo valla]] halduskeskus
*[[Bakers Hill]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Bakersfield]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[California]] osariigis
*[[Bakerville (LAV)|Bakerville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Bakov nad Jizerou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]]
*[[Bakuriani]], [[alev]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonna [[Bordžomi rajoon]]is
*[[Bakuu]], [[Aserbaidžaan]]i [[pealinn]]
*[[Ba‘labakk]], linn [[Liibanon]]is [[Bekaa kubernerkond|Bekaa kubernerkonna]]s
*[[Balabanovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is
*[[Balakovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is 
*[[Balande]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s
*[[Balanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Beršadi rajoon]]is
*[[Balaruc-les-Bains]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Languedoc-Roussillon]]i piirkonnas [[Hérault' departemang]]us
*[[Balassagyarmat]], linn [[Ungari]]s [[Nógrádi komitaat|Nógrádi komitaadis]]
*[[Balašihha]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Balašihha rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Balašov]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Balašovi rajoon]]i halduskeskus
*[[Bałażówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]]
*[[Balatonalmádi]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]]
*[[Balatonföldvár]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]] [[ Siófoki kreis]]is
*[[Balbieriškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Balbieriškise vald|Balbieriškise valla]] halduskeskus
*[[Bălcești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]].
*[[Baldiešēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Baldieši]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Baldone]], [[linn]] [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is
*[[Bałdrzychów]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]
*[[Balezino]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s, [[Balezino rajoon]]i keskus
*[[Balfour (Ida-Kapimaa)|Balfour]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]]
*[[Balfour (Mpumalanga)|Balfour]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]]
*[[Balgale]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Balgale vald|Balgale vallas]] 
*[[Balgo]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Balho]], [[linn]] [[Djibouti]]s [[Tadjoura piirkond|Tadjoura piirkonnas]]
*[[Baligród]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lesko maakond|Lesko maakonnas]], [[Baligródi vald|Baligródi valla]] halduskeskus
*[[Balingup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis 
*[[Balkanabat]], [[linn]] [[Türkmenistan]]is, [[Balkani vilajett|Balkani vilajeti]] [[halduskeskus]]
*[[Balkh]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Balkhi provints]]is
*[[Balkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is
*[[Ballangen]], [[asula]] [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas, [[Ballangeni vald|Ballangeni valla]] keskus
*[[Ballito]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Balmazújváros]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]], [[Balmazújvárosi kreis]]i keskus
*[[Balninkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Balninkai vald|Balninkai valla]] halduskeskus
*[[Baloži]]
*[[Baloži (Rencēni vald)|Baloži]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Balș]], linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]]
*[[Balta (linn)|Balta]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Balta rajoon]]i keskus
*[[Baltaci]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Baltezers]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]
*[[Baltezers (Garkalne piirkond)|Baltezers]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Bălți]], linn [[Moldova]]s
*[[Baltiisk]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]is 
*[[Baltimore]], linn Ameerika Ühendriikides [[Maryland]]i osariigis
*[[Baltimore Corner]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Baltinava]], asula [[Läti]]s, [[Baltinava piirkond|Baltinava piirkonna]] keskus
*[[Baltmuiža]], asula [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]] [[Prode vald|Prode vallas]]
*[[Baltoji Vokė]], linn [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Baltoji Vokė vald|Baltoji Vokė valla]] halduskeskus
*[[Balvi]], linn [[Läti]]s
*[[Balvu stacija]], asula [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]] [[Kubuli vald|Kubuli vallas]]
*[[Balõktšõ]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Õsõk-Köli oblast]]is
*[[Bamako]], [[Mali]] [[pealinn]]
*[[Bamba]], [[linn]] [[Mali]]s [[Gao piirkond|Gao piirkonnas]], [[Bouremi cercle|Bouremi ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] ja [[Bamba vald|Bamba valla]] halduskeskus
*[[Bambari]], [[linn]] [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]] 
*[[Bamberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Bāmīān]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Bāmīāni provints]]i keskus
*[[Banamba]], [[linn]] [[Mali]]s [[Koulikoro piirkond|Koulikoro piirkonnas]], [[Banamba cercle|Banamba ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] [[halduskeskus]]
*[[Banani]], [[küla]] [[Mali]]s
*[[Banda Aceh]], [[linn]] [[Indoneesia]]s, [[Aceh]]i eripiirkonna [[halduskeskus]]
*[[Bandar Seri Begawan]], [[Brunei]] [[pealinn]]
*[[Bandundu]], linn [[Kongo DV]]-s, [[Bandundu provints]]i halduskeskus
*[[Bandung]], linn [[Indoneesia]]s, [[Lääne-Jaava provints]]i halduskeskus
*[[Bandõšivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Banfora]], [[linn]] [[Burkina Faso]]s
*[[Banga]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Bangalore]], linn Indias, [[Karnataka]] pealinn
*[[Bangkok]], [[Tai]] [[pealinn]]
*[[Bangui]], [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] [[pealinn]]
*[[Baniocha]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Góra Kalwaria vald|Góra Kalwaria vallas]]
*[[Banja Luka]], [[linn]] [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]], [[Serblaste Vabariik|Serblaste Vabariigi]] pealinn ja [[Banja Luka vald|Banja Luka valla]] keskus
*[[Banjul]], [[Gambia]] [[pealinn]]
*[[Bankass]], [[linn]] [[Mali]]s [[Mopti piirkond|Mopti piirkonnas]], [[Mopti cercle|Mopti ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] [[halduskeskus]]
*[[Banku ciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Bannack]], endine linn Ameerika Ühendriikides Montanas Beaverheadi maakonnas
*[[Bánov]], [[küla]] [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]]
*[[Banská Bystrica]], [[linn]] [[Slovakkia]]s, [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Bańska Niżna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Szaflary vald|Szaflary vallas]]
*[[Banská Štiavnica]], [[linn]] [[Slovakkia]]s
*[[Bańska Wyżna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Szaflary vald|Szaflary vallas]]
*[[Bānūži]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Ba‘qūbah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Diyālá|Diyālá kubernerkonna]] keskus
*[[Baoshan Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s
*[[Bar (Montenegro)|Bar]], linn [[Montenegro]]s, [[Bari vald|Bari valla]] keskus
*[[Bar (Vinnõtsja oblast)|Bar]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Bari rajoon]]i keskus
*[[Baraawe]], [[linn]] [[Somaalia]]s [[Shabeellaha Hoose]] piirkonnas
*[[Barakaldo]], linn [[Hispaania]]s, [[Baskimaa]]l [[Biskaia provints]]is
*[[Barań]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Orša rajoon]]is
*[[Baranavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Baranavičy rajoon]]i keskus
*[[Baranivka]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Baranivka rajoon]]i halduskeskus
*[[Baranów Sandomierski]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Tarnobrzegi maakond|Tarnobrzegi maakonnas]]
*[[Baraolt]], linn [[Rumeenia]]s [[Covasna maakond|Covasna maakonnas]]
*[[Baravucha]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is
*[[Bārbaļi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Barbaroŭ]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Mazyri rajoon]]is, [[Barbaroŭ külanõukogu]] halduskeskus
*[[Barberton]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]] osariigis [[Summiti maakond (Ohio)|Summiti maakonnas]]
*[[Barberton (LAV)|Barberton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Barcelona]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] [[halduskeskus]]
*[[Barcelona (Venezuela)|Barcelona]], [[linn]] [[Venezuela]]s, [[Anzoátegui osariik|Anzoátegui osariigi]] [[pealinn]]
*[[Barcin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]]
*[[Barczewo]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]]
*[[Bārdaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]]
*[[Bardejov]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]]
*[[Bardo (Poola)|Bardo]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Ząbkowice Śląskie maakond|Ząbkowice Śląskie maakonnas]]
*[[Bardzice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Kowala vald|Kowala vallas]]
*[[Barendrecht]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis
*[[Barentsburg]], asula [[Svalbard]]il
*[[Bari]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Apuulia]] maakonna ja [[Bari provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Barinas]], linn [[Venezuela]]s, [[Barinase osariik|Barinase osariigi]] pealinn
*[[Barisova]], [[küla]] Lätis [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]], [[Vecumi vald|Vecumi valla]] keskus
*[[Bariūnai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Saugėlaukise vald|Saugėlaukise valla]] halduskeskus
*[[Barkava]], [[küla]] Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Barkava vald|Barkava valla]] keskus
*[[Barklieside]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMzinyathi ringkond|uMzinyathi ringkonnas]]
*[[Barkly East]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is, [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonna]] halduskeskus
*[[Barkly West]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]]
*[[Bârlad]], linn [[Rumeenia]]s [[Vaslui maakond|Vaslui maakonnas]]
*[[Barlinek]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Myślibórzi maakond|Myślibórzi maakonnas]]
*[[Barnaul]], linn Venemaal
*[[Barnsley]], linn [[Inglismaa]]l [[South Yorkshire]]'i linnkrahvkonna [[Barnsley ringkond|Barnsley ringkonnas]]
*[[Barouéli]], [[linn]] [[Mali]]s [[Ségou piirkond|Ségou piirkonnas]], [[Barouéli cercle|Barouéli ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] [[halduskeskus]]
*[[Barquisimeto]], linn [[Venezuela]]s
*[[Barranquilla]], linn [[Colombia]]s
*[[Barrydale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Barsebäck]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Kävlinge vald|Kävlinge vallas]]
*[[Barsinghausen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]]l [[Hannoveri regioon]]is
*[[Barstyčiai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Barstyčiai vald|Barstyčiai valla]] keskus
*[[Barzdai]], alev [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Barzdai vald|Barzdai vallas]]
*[[Bārta küla|Bārta]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonnas]], [[Bārta vald|Bārta valla]] halduskeskus
*[[Barth]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal 
*[[Bartne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]]
*[[Bartninkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Bartninkai vald|Bartninkai valla]] halduskeskus
*[[Bartoszyce]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Bartoszyce maakond|Bartoszyce maakonna]] halduskeskus
*[[Bartošivka (Orativi rajoon)|Bartošivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Baruckas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Baruny]], agrolinnake (endine alev) [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is
*[[Baruun-Urt]], linn [[Mongoolia]]s, [[Sühbaatari aimakk|Sühbaatari aimaki]] halduskeskus.
*[[Barvinkove]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Barvinkove rajoon]]i halduskeskus
*[[Barwałd Górny]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]]
*[[Barwałd Średni]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]]
*[[Barwice]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]]
*[[Barõš]], linn [[Venemaa]]l [[Uljanovski oblast]]is, Barõši rajooni keskus
*[[Barysaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblasti]]s, [[Barysaŭ rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Barysaŭščyna]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Chojniki rajoon]]is, [[Barysaŭščyna külanõukogu]] halduskeskus
*[[Basarabeasca]], linn [[Moldova]]s, [[Basarabeasca rajoon]]i keskus
*[[Basel]], linn [[Šveits]]is
*[[Basi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]]
*[[Basi (Birži)|Basi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]]
*[[Bassalõtšivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is
*[[Basseterre]], [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsi ja Nevise]] [[pealinn]]
*[[Basse-Terre]], [[Prantsusmaa]] meretaguse piirkonna [[Guadeloupe]]'i [[halduskeskus]]
*[[Bastia]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Korsika]]l
*[[Baštanka]], linn [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is, [[Baštanka rajoon]]i halduskeskus
*[[Bazāni]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zentene vald|Zentene vallas]]
*[[Bażanowice]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Goleszówi vald|Goleszówi vallas]]
*[[Bazarkorgon]], asula [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is 
*[[Bazilionai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is [[Bubiai vald|Bubiai vallas]]
*[[Bat Yam]], [[linn]] [[Iisrael]]is [[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkonnas]]
*[[Bataisk]], linn [[Venemaa]]l [[Rostovi oblast]]is
*[[Batakiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is
*[[Bātciems]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Bătdâmbâng]], linn [[Kambodža]]s, [[Bătdâmbângi provints]]i keskus
*[[Batemans Bay]], linn [[Austraalia]]s Uus-Lõuna-Walesis Eurobodalla Shire'i omavalitsuses
*[[Bāterava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]]
*[[Bathumi]], [[Adžaaria]] [[pealinn]]
*[[Bathurst]], [[linn]] [[Austraalia]]s [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariigis 
*[[Batié (Burkina Faso)|Batié]], linn [[Burkina Faso]]s, [[Noumbieli provints]]i keskus
*[[Batken]], linn [[Kõrgõzstan]]is, [[Batkeni oblast]]i keskus
*[[Batman (Türgi)|Batman]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Batmani provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Batié (Burkina Faso)|Batié]], asula [[Burkina Faso]]s, [[Noumbieli provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Batna]], linn [[Alžeeria]]s, [[Batna provints]]i keskus
*[[Baton Rouge]], [[linn]] [[USA]]s, [[Louisiana]] osariigi pealinn
*[[Battipaglia]], linn ja vald [[Itaalia]]s [[Campania]] maakonnas [[Salerno provints]]is 
*[[Batuje]], küla [[Sloveenia]]s [[Ajdovščina vald|Ajdovščina vallas]] 
*[[Baturõn]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Bahmatši rajoon]]is
*[[Baŭbasaŭ]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Orša rajoon]]is
*[[Bauņi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Matīši vald| Matīši vallas]]
*[[Bauska]], linn [[Läti]]s
*[[Baužmala]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]]
*[[Bautzen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal
*[[Baveno]], linn [[Itaalia]]s [[Piemonte maakond|Piemonte maakonnas]] [[Verbano-Cusio-Ossola provints]]is 
*[[Bavlõ]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Bavlõ rajoon]]i keskus
*[[Bavorov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]]
*[[Baydhabo]], [[linn]] [[Somaalia]]s, [[Bay ringkond|Bay ringkonna]] keskus
*[[Bayjī]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond|Şalāḩ ad-Dīni kubernerkonnas]]
*[[Bayonne]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pyrénées-Atlantiques]]'i departemangus
*[[Bayreuth]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Baýramaly]], [[linn]] [[Türkmenistan]]is kaguosas [[Mary vilajett|Mary vilajetis]], [[Baýramaly rajoon]]i [[halduskeskus]]

==Bd==
*[[Bdžilna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is

==Be==
*[[Beacon]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Beade]], asula ja kihelkond [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[Ourense provints]]is [[Ribeiro maakond|Ribeiro maakonnas]], [[Beade vald|Beade valla]] keskus
*[[Beade (Abegondo)|Beade]], asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]]
*[[Beagle Bay]], aborigeenide asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Beaufort West]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is, [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonna]] halduskeskus
*[[Beaver]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Utah]]' osariigis, [[Beaveri maakond (Utah)|Beaveri maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Beaver City]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis, [[Furnasi maakond|Furnasi maakonna]] halduskeskus
*[[Bebe]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Vērgale vald|Vērgale vallas]]
*[[Bebrene]], asula [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]], [[Bebrene vald|Bebrene valla]] keskus
*[[Bechet]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]]
*[[Bechyně]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]]
*[[Beclean]], linn [[Rumeenia]]s [[Bistrița-Năsăudi maakond|Bistrița-Năsăudi maakonnas]]
*[[Bečov nad Teplou]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]]
*[[Bedfordview]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Będzin]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Będzini maakond|Będzini maakonna]] halduskeskus
*[[Be'ér-Sheva‘]], linn [[Iisrael]]is, [[Lõunaringkond (Iisrael)|Lõunaringkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Begna]], küla [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas [[Sør-Aurdali vald|Sør-Aurdali vallas]]
*[[Begunitsõ]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volossovo rajoon]]is, [[Begunitsõ külaasundus]]e keskus
*[[Behhõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Korosteni rajoon]]is
*[[Beijing Shi]], [[keskalluvusega linn]], [[Hiina]] pealinnaks nimetatav haldusüksus
*[[Beira (Mosambiik)|Beira]], [[linn]] [[Mosambiik|Mosambiigis]], [[Sofala provints]]i halduskeskus
*[[Beirut]], [[Liibanon]]i [[pealinn]]
*[[Beižionys]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Beižionysi vald|Beižionysi valla]] halduskeskus
*[[Beitēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Beites]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Beitbridge]], linn [[Zimbabwe]]s, [[Lõuna-Matabeleland]]i provintsis
*[[Beitostølen]], küla [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas [[Øystre Slidre]] vallas
*[[Beiuș]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]]
*[[Beja]], [[linn]] [[Portugal]]is, [[Beja ringkond|Beja ringkonna]] halduskeskus
*[[Bejaïa]], sadamalinn [[Alžeeria]]s
*[[Bēķciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Beķermuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Békés]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]]
*[[Békéscsaba]], [[komitaadi õigustes linn]] [[Ungari]]s, [[Békési komitaat|Békési komitaadi]] [[halduskeskus]]
*[[Bekkersdal]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]]
*[[Bela-Bela]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Bělá nad Radbuzou]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Domažlice ringkond|Domažlice ringkonnas]]
*[[Bělá pod Bezdězem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]]
*[[Belaja Gora]], alev [[Venemaa]]l [[Sahha]] Vabariigis, [[Abõi uluss]]i keskus
*[[Belaja Holunitsa]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Belaja Holunitsa rajoon]]i keskus
*[[Belaja Kalitva]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Belaja Kalitva rajoon]]i keskus
*[[Beļava]], küla Lätis Gulbene piirkonnas, Beļava valla halduskeskus
*[[Bełchatów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Bełchatówi maakond|Bełchatówi maakonna]] halduskeskus
*[[Bělčice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]]
*[[Belebei]], linn [[Baškortostan]]is, [[Belebei rajoon]]i halduskeskus.
*[[Belek]], [[linn]] [[Türgi]]s
*[[Belém]], linn [[Brasiilia]]s, [[Pará osariik|Pará osariigi]] pealinn
*[[Belfast]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Põhja-Iirimaa]]l
*[[Belfast (LAV)|Belfast]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Emakhazeni vald|Emakhazeni vallas]]
*[[Belgorod]], linn [[Venemaa]]l, [[Belgorodi oblast]]i keskus
*[[Belgrad]], [[Serbia]] pealinn
*[[Beli]], asula [[Horvaatia]]s [[Primorje-Gora maakond|Primorje-Gora maakonnas]] [[Cresi linn]]as
*[[Belize (linn)|Belize]], [[Belize|Belize'i]] pealinn
*[[Beljov]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Beljovi rajoon]]i halduskeskus
*[[Belley]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Aini departemang]]us
*[[Bellinzona]], linn [[Šveits]]is [[Ticino kanton]]is
*[[Belluno]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Belluno provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Belmont-sur-Yverdon]] 
*[[Belmopan]], [[Belize|Belize'i]] [[pealinn]]
*[[Belogorsk]], linn Venemaal [[Amuuri oblast]]is, [[Belogorski rajoon]]i halduskeskus
*[[Belojarski]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Belomorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Belomorski rajoon]]i keskus
*[[Beloostrov]], endine [[alev]], praegu [[munitsipaalringkond]] Venemaal [[Peterburi]] haldusalas
*[[Beloozjorski]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Voskressenski linnaringkond|Voskressenski linnaringkonnas]]
*[[Beloretšensk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Beloretšenski rajoon]]i keskus
*[[Belozersk]], linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Belozerski rajoon]]i keskus
*[[Belz]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Bełżec]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]], [[Bełżeci vald|Bełżeci valla]] halduskeskus
*[[Bełżyce]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]]
*[[Belvederis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is
*[[Belõi]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Belõi rajoon]]i keskus
*[[Bemberi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Bencubbin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis 
*[[Bender]], linn [[Moldova]]s [[Transnistria]]s
*[[Bendigo]], linn [[Austraalia]]s [[Victoria (Austraalia)|Victoria osariigis]]
*[[Bēne]], asula [[Läti]]s [[Auce piirkond|Auce piirkonnas]]
*[[Benešov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonna]] halduskeskus
*[[Benešov nad Ploučnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]]
*[[Benetice (Světlá nad Sázavou)|Benetice]], asula [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonna]]s 
*[[Benghazi]], linn [[Liibüa]]s 
*[[Benislova]], [[küla]] Lätis [[Rugāji piirkond|Rugāji piirkonnas]], [[Lazdukalnsi vald|Lazdukalnsi valla]] halduskeskus
*[[Benoni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Beppu]]
*[[Beran Selo]], asula [[Montenegro]]s [[Berane vald|Berane vallas]] 
*[[Berane]], linn [[Montenegro]]s, [[Berane vald|Berane valla]] keskus
*[[Berat]]
*[[Berbești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]
*[[Berdjansk]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is
*[[Berdsk]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is
*[[Berdõtšiv]], linn Ukrainas [[Žõtomõri oblast]]is
*[[Beregove]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Beregove rajoon]]i halduskeskus
*[[Bereket]], linn [[Türkmenistan]]is [[Balkani vilajett|Balkani vilajetis]]
*[[Berest]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Krynica-Zdrój vald|Krynica-Zdrój vallas]]
*[[Berestetško]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is [[Gorohhivi rajoon]]is
*[[Berestivka (Lõpovetsi rajoon)|Berestivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Berezan]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is
*[[Berezna (Hmilnõki rajoon)|Berezna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Berezne]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Berezne rajoon]]i halduskeskus
*[[Berezniki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s 
*[[Berezove (Marjinka rajoon)|Berezove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Berežanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Berežanõ rajoon]]i halduskeskus
*[[Berežanõ (Kalõnivka rajoon)|Berežanõ]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Berettyóújfalu]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]]
*[[Bergamo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Bergamo provints]]i halduskeskus 
*[[Bergen]] 
*[[Bergheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Kölni ringkond|Kölni ringkonnas]], [[Rhein-Erfti kreis]]i keskus
*[[Berģi (Garkalne piirkond)|Berģi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Bergisch Gladbach]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Bergkamen]], linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Arnsbergi ringkonnas Unna kreisis
*[[Bergnäsudden]], küla [[Arjeplogi vald|Arjeplogi vallas]] [[Rootsi]]s
*[[Bergville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]]
*[[Berizkõ-Tšetšelnõtski]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšetšelnõki rajoon]]is
*[[Berkeley (California)|Berkeley]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Alameda maakond|Alameda maakonnas]]
*[[Berliin]], [[Saksamaa]] [[pealinn]], liidumaa 
*[[Bern]], [[Šveits]]i [[pealinn]]
*[[Bernašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Bernkastel-Kues]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal [[Bernkastel-Wittlichi kreis]]is
*[[Bernsbach]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Bernsbachi vald|Bernsbachi vallas]] 
*[[Bernsdorf]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is
*[[Bernsdorf (Zwickau)|Bernsdorf]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Zwickau kreis]]is [[Bernsdorfi vald|Bernsdorfi vallas]]
*[[Bernstadt auf dem Eigen]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is
*[[Beroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Berouni ringkond|Berouni ringkonna]] halduskeskus
*[[Berry-au-Bac]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Picardie]] piirkonnas [[Aisne'i departemang]]us
*[[Beršad]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Beršadi rajoon]]i halduskeskus
*[[Bērzaine (Kocēni piirkond)|Bērzaine]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]], [[Bērzaine vald|Bērzaine valla]] halduskeskus
*[[Bērzāji]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Bērzciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]]
*[[Bērzgale]], asula [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]]
*[[Bērzezers]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]]
*[[Bērziņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Bērzkalne]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Bērzkalne vald|Bērzkalne valla]] halduskeskus
*[[Bērzkalni]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s
*[[Bērzkrogs]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s [[Veselava vald|Veselava valla]]s
*[[Berżniki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Sejny vald|Sejny vallas]]
*[[Bērzpils]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Bērzpilsi vald|Bērzpilsi valla]] halduskeskus
*[[Bērzs]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]]
*[[Bērzukalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Bērzupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Beržėnai]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Užventise vald|Užventise vallas]]
*[[Berthelsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Berthelsdorfi vald|Berthelsdorfi vallas]]
*[[Bērvircava]], asula [[Läti]]s [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonnas]] [[Sesava vald|Sesava valla]]s
*[[Berwick-upon-Tweed]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Northumberland]]i krahvkonnas
*[[Besançon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Franche-Comté]] piirkonna ja [[Doubs' departemang]]u keskus
*[[Besko]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Besko vald|Besko valla]] halduskeskus
*[[Beslan]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s
*[[Bezdružice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]]
*[[Bezimenne (Kozjatõni rajoon)|Bezimenne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kozjatõni rajoon]]is
*[[Bezimenne (Novoazovski rajoon)|Bezimenne]], küla Ukrainas [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is
*[[Bežanitsõ]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Bežanitsõ rajoon]]i keskus
*[[Bežetsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Bežetski rajoon]]i keskus
*[[Bežta]], küla [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is [[Tsunta rajoon]]is
*[[Bethal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]]
*[[Bethel]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]]
*[[Bethelsdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Nelson Mandela Bay linnaringkond|Nelson Mandela Bay linnaringkonnas]]
*[[Bethlehem (LAV)|Bethlehem]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Bethulie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Bettysbaai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Betygala]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is
*[[Beverley]], linn [[Inglismaa]]l [[East Riding of Yorkshire]]'is
*[[Beverley (Lääne-Austraalia)|Beverley]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Beverly Hills]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]

==Bh==
*[[Bhekindoda]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]]
*[[Bhisho]], linn [[Lõuna-AAfrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Ida-Kapimaa provints]]i halduskeskus

==Bi== 
*[[Biahoml]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Dokšycy rajoon]]is
*[[Biała]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Prudniki maakond|Prudniki maakonnas]]
*[[Biała Piska]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Piszi maakond|Piszi maakonnas]]
*[[Biała Podlaska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonna]] keskus
*[[Biała Rawska]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Rawa Mazowiecka maakond|Rawa Mazowiecka maakonnas]]
*[[Białaczów]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Opoczno maakond|Opoczno maakonnas]], [[Białaczówi vald|Białaczówi valla]] halduskeskus
*[[Białka Tatrzańska]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Bukowina Tatrzańska vald|Bukowina Tatrzańska vallas]]
*[[Białobrzegi]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Białobrzegi maakond|Białobrzegi maakonna]] halduskeskus
*[[Białogard]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Białogardi maakond|Białogardi maakonna]] halduskeskus
*[[Białowierśnie]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Giby vald|Giby vallas]]
*[[Białowieża]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Hajnówka maakond|Hajnówka maakonnas]] [[Białowieża vald|Białowieża vallas]]
*[[Białowody]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Uchanie vald|Uchanie vallas]]
*[[Biały Bór]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]]
*[[Białyničy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Białyničy rajoon]]i halduskeskus
*[[Białystok]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonna]] keskus
*[[Biaroza]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Biaroza rajoon]]i keskus
*[[Biarozaŭka]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Lida rajoon]]is
*[[Biarritz]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Akvitaania]]s [[Pyrénées-Atlantiques]]'i departemangus
*[[Biaudos]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Akvitaania]]s [[Landesi departemang]]us
*[[Bibice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Zielonki vald|Zielonki vallas]]
*[[Bibrka]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Bieči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Biecz]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]]
*[[Biełaaziorsk]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Biaroza rajoon]]is
*[[Bielawa]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonnas]]
*[[Bielefeld]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Bielick]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rahačoŭ rajoon]]i [[Stoŭpnia külanõukogu]]s
*[[Biella]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Biella provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Bielsk Podlaski]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Bielski maakond|Bielski maakonna]] halduskeskus
*[[Bielsko-Biała]], maakonna õigustes linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] 
*[[Bieniakoni]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Voranava rajoon]]is, [[Bieniakoni külanõukogu]] keskus
*[[Bieranti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]]
*[[Bieruń]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonna]] halduskeskus
*[[Bierutów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]]
*[[Biesiesvlei]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] [[Ditsobotla vald|Ditsobotla vallas]]
*[[Biešankovičy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Biešankovičy rajoon]]i keskus
*[[Bieżuń]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]]
*[[Bigauņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi vallas]]
*[[Biisk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Altai krai]]s, [[Biiski rajoon]]i halduskeskus
*[[Bijelo Polje]], [[linn]] [[Montenegro]]s, [[Bijelo Polje vald|Bijelo Polje valla]] keskus
*[[Bijotai]], küla [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Bijotai vald|Bijotai valla]] halduskeskus
*[[Bikin]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s, [[Bikini rajoon]]i keskus
*[[Bikówek]], küla [[Poola]]a [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Grójeci vald|Grójeci vallas]]
*[[Biksēja]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Blome vald|Blome vallas]]
*[[Bila Tserkva]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is 
*[[Bilbao]], linn [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]], [[Biskaia provints]]i keskus
*[[Bilczyce]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]
*[[Biłgoraj]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]]
*[[Bilgorod-Dnistrovskõi]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is 
*[[Bilibino]], linn [[Venemaa]]l [[Tšuktšimaa]]l, [[Bilibino rajoon]]i halduskeskus
*[[Bílina]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]]
*[[Bilionys]], küla [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Bilionysi vald|Bilionysi valla]] halduskeskus
*[[Biljajivka]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is
*[[Billancourt]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Picardie]]' piirkonnas [[Somme'i departemang]]us
*[[Bille]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Billings]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Montana]] osariigis, [[Yellowstone'i maakond|Yellowstone'i maakonna]] halduskeskus
*[[Bilogirsk]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is, [[Bilogirski rajoon]]i halduskeskus
*[[Bilopillja]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is, [[Bilopillja rajoon]]i halduskeskus
*[[Bilozerske]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Bilozerivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Bílovec]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]]
*[[Bilska]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Bilska vald|Bilska valla]] halduskeskus
*[[Bilõi Rukav]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Bilõkivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Bilõtšõn]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Binarowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Bieczi vald|Bieczi vallas]]
*[[Bindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Bindi küla|Bindi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]]
*[[Bingöl]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Bingöli provints]]i keskus 
*[[Binningup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Bir Lehlú]], asula [[Lääne-Sahara]]s, [[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik|Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi]] ajutine halduskeskus
*[[Bircza]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]], [[Bircza vald|Bircza valla]] halduskeskus
*[[Birjukove]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Sverdlovski rajoonis]]
*[[Birjutš]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Krasnogvardeiski rajoon]]i halduskeskus
*[[Birkirkara]], linn [[Malta]]l [[Keskregioon (Malta)|Keskregioonis]]
*[[Birkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Birmingham]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s
*[[Birmingham (Alabama)|Birmingham]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Alabama|Alabama osariigis]], [[Jeffersoni maakond (Alabama)|Jeffersoni maakonna]] keskus
*[[Birobidžan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Juudi autonoomne oblast|Juudi autonoomse oblasti]] [[halduskeskus]]
*[[Birsk]], linn Venemaal [[Baškortostan]]i Vabariigis, [[Birski rajoon]]i keskus
*[[Birštonas]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Birštonase omavalitsus]]es
*[[Birštonas (huutor)|Birštonas]], [[huutor]] [[Leedu]]s [[Birštonase omavalitsus]]es, [[Birštonase vald|Birštonase valla]] halduskeskus
*[[Birziņciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Birzmaļi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Birznieki]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]
*[[Birztala]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]]
*[[Biržai]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]], [[Biržai rajoon]]i keskus
*[[Biržuvėnai]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is [[Luokė vald|Luokė vallas]]
*[[Bischofshofen]], [[linn]] [[Austria]]s [[Salzburgi liidumaa]]l
*[[Bischofswerda]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is
*[[Biskupiec]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]]
*[[Bismarck]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Põhja-Dakota]] osariigi pealinn
*[[Bissau]], [[Guinea-Bissau]] [[pealinn]]
*[[Bisztynek]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Bartoszyce maakond|Bartoszyce maakonnas]]
*[[Bistrița]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Bistrița-Năsăudi maakond|Bistrița-Năsăudi maakonna]] keskus
*[[Biškek]], [[Kõrgõzstan]]i [[pealinn]]
*[[Bizana]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Alfred Nzo ringkond|Alfred Nzo ringkonnas]]
*[[Bitėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es [[Lumpėnai vald|Lumpėnai vallas]]
*[[Bitēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Bitola]], linn [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Bitola omavalitsus]]e keskus
*[[Bitterfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]

==Bj==
*[[Bjala]], linn [[Bulgaaria]]s [[Ruse piirkond|Ruse piirkonnas]]
*[[Bjurakan]], asula [[Armeenia]]s [[Aragatsotni maakond|Aragatsotni maakonnas]] 
*[[Bjärka-Säby]], asula [[Rootsi]]s [[Linköpingi vald|Linköpingi vallas]]

==Bl==
*[[Bla]], [[linn]] [[Mali]]s [[Ségou piirkond|Ségou piirkonnas]]
*[[Blachownia]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]]
*[[Blackburn]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'i [[Krahvkond|krahvkonnas]]
*[[Blackpool]], [[linn]] ja [[tervikomavalitsus]] [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'i krahvkonnas
*[[Blagoevgrad]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Blagoevgradi piirkond|Blagoevgradi piirkonna]] keskus
*[[Blagoveštšensk]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Amuuri oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Blagoveštšensk (Baškortostan)|Blagoveštšensk]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]], [[Blagoveštšenski rajoon]]i halduskeskus
*[[Blagovištšenske]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is [[Golovanivski rajoon]]is
*[[Blaj]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]]
*[[Blankenfelde (Läti)|Blankenfelde]], [[asula]] [[Läti]]s [[Jelgava rajoon]]is [[Vilce vald|Vilce vallas]]
*[[Blāķi]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]]
*[[Blanka (Läti)|Blanka]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]]  
*[[Blansko]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]], [[Blansko ringkond|Blansko ringkonna]] halduskeskus
*[[Blantyre (Malawi)|Blantyre]], [[linn]] [[Malawi]]s, [[Lõunapiirkond (Malawi)|Lõunapiirkonna]] ja [[Blantyre'i ringkond|Blantyre'i ringkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Błaszki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Sieradzi maakond|Sieradzi maakonnas]]
*[[Blāzma]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Puze vald|Puze valla]] halduskeskus
*[[Blāzma (Lestene vald)|Blāzma]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Lestene vald|Lestene vallas]]
*[[Błażowa]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]]
*[[Blažijivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kozjatõni rajoon]]is
*[[Blatná]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]]
*[[Blechnarka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]]
*[[Bleckede]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal [[Lüneburgi kreis]]is
*[[Bled]], [[linn]] [[Sloveenia]]s [[Kranjska]]s [[Bledi vald|Bledi vallas]]
*[[Bledzew]], küla [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Międzyrzeczi maakond|Międzyrzeczi maakonnas]], [[Bledzewi vald|Bledzewi valla]] halduskeskus
*[[Blekteskalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]]
*[[Blender]], asula [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Verdeni kreis]]is, [[Blenderi vald|Blenderi valla]] keskus
*[[Blendiena]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]]
*[[Blīdene]], küla [[Läti]]s [[Brocēni piirkond|Brocēni piirkonnas]], [[Blīdene vald|Blīdene valla]] halduskeskus
*[[Blinkwater]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]]
*[[Blizne]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Brzozówi maakond|Brzozówi maakonnas]], [[Jasienica Rosielna vald|Jasienica Rosielna vallas]]
*[[Bloemfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Free State]]'i provintsi ja [[Mangaungi vald|Mangaungi valla]] halduskeskus
*[[Bloemhof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Blome]] asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Blome vald|Blome valla]] halduskeskus.
*[[Blonay]], küla ja vald [[Vevey ringkond|Vevey]] ringkonnas [[Vaud' kanton]]is [[Šveits]]is
*[[Błonie]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]]
*[[Blonti]], küla [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]] [[Blonti vald|Blonti vallas]], Cibla piirkonna keskus
*[[Bloomington (Indiana)|Bloomington]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Indiana]] osariigis, [[Monroe maakond (Indiana)|Monroe maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Blšany]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]]
*[[Bludenz]], linn Austrias Vorarlbergi liidumaal, Bludenzi ringkonna keskus
*[[Blūmji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]]
*[[Blūmreiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Blūzmi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]

==Bo==
*[[Bø]], asula [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Bø vald (Nordland)|Bø vallas]]
*[[Bobo-Dioulasso]], linn [[Burkina Faso]]s
*[[Bobolice]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]]
*[[Bobowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]]
*[[Bobrov]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Bobrovi rajoon]]i keskus
*[[Bobrovõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Bobrovõtsja rajoon]]i halduskeskus
*[[Bobrõnets]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is, [[Bobrõnetsi rajoon]]i keskus
*[[Bochnia]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Bochnia maakond|Bochnia maakonna]] halduskeskus
*[[Bocholt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Bochotnica]], [[küla]] Edela-[[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]]
*[[Bochov]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]]
*[[Bochum]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Bockau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Bockelwitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liiduosas [[Döbelni kreis]]is [[Bockelwitzi vald|Bockelwitzi vallas]]
*[[Boćki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Bielski maakond|Bielski maakonnas]], [[Boćki vald|Boćki valla]] halduskeskus
*[[Bocșa]], linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]]
*[[Bodafors]], asula [[Rootsi]]s [[Jönköpingi lään]]is [[Nässjö vald|Nässjö vallas]]
*[[Bodaibo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is
*[[Bodallin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Boddington]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis 
*[[Boden (Guttannen)|Boden]], [[küla]] [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Oberhasli ringkond|Oberhasli ringkonnas]] [[Guttannen]]i vallas
*[[Bodie]], [[kummituslinn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Mono maakond|Mono maakonnas]]
*[[Bodie (Washington)|Bodie]], [[kummituslinn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]i osariigis [[Okanogani maakond|Okanogani maakonnas]] 
*[[Bodrum]], linn [[Türgi]]s [[Muğla provints]]is
*[[Bodzentyn]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]]
*[[Boduszyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Niemce vald|Niemce vallas]]
*[[Bodø]], linn [[Norra]]s [[Nordland|Nordlandi maakonnas]], [[Bodø vald|Bodø valla]] keskus
*[[Bogatynia]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zgorzeleci maakond|Zgorzeleci maakonnas]]
*[[Boggomsbaai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] [[Mossel Bay vald|Mossel Bay vallas]]
*[[Bogoduhhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Bogoduhhivi rajoon]]i halduskeskus
*[[Bogoroditsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Bogoroditski rajoon]]i halduskeskus
*[[Boguchwała]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]]
*[[Boguslav]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Boguslavi rajoon]]i halduskeskus
*[[Boguszów-Gorce]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]]
*[[Bogutšar]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Bogutšari rajoon]]i halduskeskus
*[[Bohhonõkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is
*[[Bohumín]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]]
*[[Bohušovice nad Ohří]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Boignée]], küla [[Belgia]]s [[Flandria]] piirkonnas [[Namuri provints]]is [[Sombreffe]]'i vallas
*[[Boipatong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]]
*[[Boise]], linn [[USA]]s, [[Idaho]] osariigi pealinn ja [[Ada maakond|Ada maakonna]] halduskeskus
*[[Boizenburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal [[Ludwigslust-Parchimi kreis]]is
*[[Boitumelong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Bojanowo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonnas]]
*[[Bojarka]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Kiievi-Svjatošõni rajoon]]is
*[[Bojas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]]
*[[Bojkovice]], [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]]
*[[Bojnice]], [[linn]] [[Slovakkia]]s [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]]
*[[Bojszowy]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]], [[Bojszowy vald|Bojszowy valla]] halduskeskus
*[[Boknesstrand]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Ndlambe vald|Ndlambe vallas]]
*[[Bokoni]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Bokoni (Sokolki vald)|Bokoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]]
*[[Boksburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Boksitogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Boksitogorski rajoon]]i keskus
*[[Boldești-Scăeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]]
*[[Boldumsaz]], asula [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]]
*[[Bolehhiv]], linn [[Poola]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is
*[[Boles]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Bolesławiec]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Bolesławieci maakond|Bolesławieci maakonna]] halduskeskus
*[[Bolgan]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Bolgar]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Spasski rajoon]]i keskus
*[[Bolhov]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Bolhovi rajoon]]i keskus
*[[Bolimów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Skierniewice maakond|Skierniewice maakonnas]], [[Bolimówi vald|Bolimówi valla]] halduskeskus
*[[Bolków]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jawori maakond|Jawori maakonnas]]
*[[Bolnisi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas, [[Bolnisi rajoon]]i [[halduskeskus]] 
*[[Bologna]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Emilia Romagna]] maakonna ja [[Bologna provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Bologoje]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is
*[[Bolohhovo]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is
*[[Bolotwa]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]]
*[[Bolšaja Ižora]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is
*[[Bolšoi Kamen]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Bolšoi Kameni linnaringkond|Bolšoi Kameni linnaringkonna]] keskus
*[[Bolšoje Ignatovo]], küla Venemaal [[Mordva vabariik|Mordva Vabariigis]], Bolšoje Ignatovo rajooni halduskeskus
*[[Bolšoje Kuzjomkino]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is, [[Kuzjomkino vald|Kuzjomkino valla]] keskus
*[[Bolzano]], linn Itaalias
*[[Bolintin-Vale]], linn [[Rumeenia]]s [[Giurgiu maakond|Giurgiu maakonnas]]
*[[Bolton]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[Suur-Manchesteri linnkrahvkond|Suur-Manchesteri linnkrahvkonnas]]
*[[Bolugur]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Sahha Vabariik|Sahha Vabariigi]] [[Amga uluss]]is
*[[Boma]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s [[Alam-Kongo]] provintsis
*[[Bomal]], [[küla]] [[Belgia]]s
*[[Bondurivka (Nemõrivi rajoon)|Bondurivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is
*[[Bondurivka (Tšetšelnõki rajoon)|Bondurivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšetšelnõki rajoon]]is
*[[Bongoville]], asula [[Gabon]]is [[Ülem-Ogooué provints]]is
*[[Bonn]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Bonnert]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]] [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]]
*[[Bonneville (Belgia)|Bonneville]], [[küla]] [[Namuri provints]]is Flandria piirkonnas [[Belgia]]s
*[[Bonnievale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is
*[[Bophelong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]]
*[[Bor]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is 
*[[Borås]], linn [[Rootsi]]s [[Västra Götaland]]i läänis, [[Boråsi vald|Boråsi valla]] keskus
*[[Bordeaux]] 
*[[Bordžomi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonnas, [[Bordžomi rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Borek Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]]
*[[Borgarnes]], [[linn]] [[Island]]il, [[Vesturlandi piirkond|Vesturlandi piirkonna]] ja [[Borgarbyggð]]i valla [[halduskeskus]]
*[[Borissoglebsk]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is
*[[Borlänge]], asula [[Rootsi]]s [[Dalarna lään]]is, [[Borlänge vald|Borlänge valla]] keskus
*[[Bormio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Sondrio provints]]is
*[[Borna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Saksimaa]] [[Leipzigi kreis]]i [[halduskeskus]]
*[[Borne Sulinowo]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]]
*[[Borodino]]
*[[Borohrádek]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]]
*[[Borovany]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]
*[[Borovitši]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Borovitši rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Borreiros de Abaixo]], asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]] 
*[[Borșa]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]]
*[[Borsec]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]]
*[[Børselv]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Porsangeri vald|Porsangeri vallas]]
*[[Borštši (Bari rajoon)|Borštši]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Borštšiv]], linn [[Ternopili oblast]]is, [[Borštšivi rajoon]]i halduskeskus
*[[Borštšivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Borzęta]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]] [[Myślenice vald|Myślenice vallas]]
*[[Borzna]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Borzna rajoon]]i halduskeskus
*[[Borõslav]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Borõspil]], linn Ukrainas [[Kiievi oblast]]is
*[[Borõssivka (Illintsi rajoon)|Borõssivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is
*[[Boryeong]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Lõuna-Chungcheongi provints]]is
*[[Boschfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Boshof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]]
*[[Boskovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]]
*[[Bosoord]], asula Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Mpumalanga provints]]is Ehlanzeni ringkonnas
*[[Boston]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Massachusetts]]i osariigi pealinn
*[[Boží Dar]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]]
*[[Bothaville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is
*[[Botlihh]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Botlihhi rajoon]]i keskus
*[[Botoșani]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Botoșani maakond|Botoșani maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Botshabelo]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Mangaungi linnaringkond|Mangaungi linnaringkonnas]]
*[[Bottrop]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i [[liidumaa]]l
*[[Bougouni]], linn [[Mali]]s [[Sikasso piirkond|Sikasso piirkonnas]], [[Bougouni cercle|Bougoni ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] [[halduskeskus]]
*[[Bouillon]], linn [[Belgia]]s [[Valloonia]]s, [[Bouilloni vald (Belgia)|Bouilloni valla]] keskus
*[[Boujdour]], linn [[Lääne-Sahara]]s 
*[[Boulder City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakonnas]]
*[[Boulogne-sur-Mer]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Pas-de-Calais]] departemangus
*[[Bourem]], [[linn]] [[Mali]]s [[Gao piirkond|Gao piirkonnas]], [[Bouremi cercle|Bouremi ''cercle'']]&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt; ja [[Bouremi vald|Bouremi valla]] [[halduskeskus]]
*[[Bourges]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Cher'i departemang]]u halduskeskus 
*[[Bourne (Oregon)|Bourne]], asula [[USA]]-s [[Oregon]]i osariigis [[Bakeri maakond (Oregon)|Bakeri maakonnas]]
*[[Bournemouth]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Dorset]]i [[krahvkond|krahvkonnas]]
*[[Boxberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal
*[[Boxholm]], asula [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is, [[Boxholmi vald|Boxholmi valla]] keskus
*[[Boyanup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Boyup Brook]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis

==Br==
*[[Bradford]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i linnkrahvkonnas
*[[Braga]], [[linn]] [[Portugal]]is 
*[[Bragadiru]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]]
*[[Brăila]], linn [[Rumeenia]]s, [[Brăila maakond|Brăila maakonna]] keskus
*[[Braine-le-Comte]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Hainaut' provints]]is, [[Braine-le-Comte'i vald|Braine-le-Comte'i valla]] [[halduskeskus]] 
*[[Brakfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] [[Alfred Duma vald|Alfred Duma vallas]]
*[[Brakpan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Brand-Erbisdorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Freibergi kreis]]is
*[[Brandavas]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]
*[[Brandeļi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Brandenburg (linn)|Brandenburg]], kreisivaba linn [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal
*[[Branford]], [[linn]] [[USA]]-s [[Connecticuti osariik|Connecticuti osariigis]] [[New Haveni maakond|New Haveni maakonnas]]
*[[Brandfort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]]
*[[Brandis]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Muldentali kreis]]is
*[[Brandvlei]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Brandýs nad Orlicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Brangova]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Braniewo]], linn [[Poola]] kirdeosas [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Braniewo maakond|Braniewo maakonna]] halduskeskus
*[[Brańsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Bielski maakond|Bielski maakonnas]]
*[[Brantford]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Ontario provints]]is
*[[Branti]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]]
*[[Brasília]], [[Brasiilia]] [[pealinn]] ja [[Liiduringkond|Liiduringkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Brasłaŭ]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Brasłaŭ rajoon]]i keskus
*[[Braslava]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Braslava vald|Braslava vallas]]
*[[Brașov]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Brașovi maakond|Brașovi maakonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Brazzaville]], [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigi]] [[pealinn]]
*[[Bratislava]], [[Slovakkia]] [[pealinn]]
*[[Bratoszewice]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]] [[Strykówi vald|Strykówi vallas]]
*[[Bratsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is 
*[[Bratslav]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is
*[[Braunau Inni ääres]], [[linn]] [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal
*[[Braunschweig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal
*[[Brčko]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Brčko ringkond|Brčko ringkonnas]]
*[[Brdów]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]] [[Babiaki vald|Babiaki vallas]]
*[[Breaza]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]]
*[[Breckenridge]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Summiti maakond (Colorado)|Summiti maakonna]] halduskeskus
*[[Břeclav]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]], [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonna]] halduskeskus
*[[Bredasdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is
*[[Bregenz]], linn [[Austria]]s, [[Vorarlberg]]i liidumaa pealinn
*[[Bregži]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]]
*[[Breidbach]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]]
*[[Breil-sur-Roya]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Alpes-Maritimes]]'i departemangus 
*[[Breitenbrunn (Saksimaa)|Breitenbrunn]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Breitenbrunni vald (Saksimaa)|Breitenbrunni vallas]]
*[[Brekti]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Brēmeles]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Bremen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Bremeni liidumaa]]l 
*[[Bremer Bay]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis 
*[[Bremerhaven]], linn Saksamaal
*[[Brenci]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Maliena vald|Maliena valla]] halduskeskus 
*[[Brenguļi]], asula [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]], [[Brenguļi vald|Brenguļi valla]] halduskeskus
*[[Brescia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Brescia provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Brest (Prantsusmaa)|Brest]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Bretagne]]'i piirkonnas, [[Finistère]]'i departemangu keskus
*[[Brest (Valgevene)|Brest]], [[linn]] [[Valgevene]]s, [[Bresti oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Březnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]]
*[[Brezoi]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]
*[[Březová nad Svitavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]].
*[[Brežģis]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Bretten]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Karlsruhe kreis]]is
*[[Breyten]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]]
*[[Briceni]], linn [[Moldova]]s, [[Briceni rajoon]]i keskus
*[[Brici]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]]
*[[Bridgend]], [[linn]] [[Wales]]is, [[Bridgend (tervikomavalitsus)|Bridgendi tervikomavalitsuse]] [[halduskeskus]]
*[[Bridgeport (California)|Bridgeport]], asula [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Mono maakond|Mono maakonna]] halduskeskus
*[[Bridgeport]], linn [[USA]]s [[Connecticut]]i osariigis, [[Fairfieldi maakond (Connecticut)|Fairfieldi maakonna]] keskus
*[[Bridgetown]], [[Barbados]]e pealinn
*[[Bridgetown (Austraalia)|Bridgetown]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Břidličná]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]]
*[[Briedes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]]
*[[Briedupes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]]
*[[Briedinieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]]
*[[Brienz]], asula [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is 
*[[Brieži]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Briežuciems]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Briežuciemsi vald|Briežuciemsi valla]] halduskeskus
*[[Briežudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Brigi]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Briģi vald|Briģi valla]] halduskeskus
*[[Brikama]], [[linn]] [[Gambia]]s, [[Läänepiirkond (Gambia)|Läänepiirkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Brikuļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Briņģi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Briņķi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Brīnumi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Brisbane]], [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Queensland]]i osariigi [[pealinn]]
*[[Bristol]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l
*[[Brizule]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]]
*[[Brits]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]]
*[[Britstown]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is
*[[Briuci]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Brive-la-Gaillarde]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Corrèze'i departemang]]us
*[[Brjanka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Brjansk]], linn Venemaal
*[[Brno]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Brobergen]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Stade kreis]]is [[Kranenburgi vald|Kranenburgi vallas]]
*[[Brocēni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Salduse rajoon]]is
*[[Brodnica]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Brodnica maakond|Brodnica maakonna]] halduskeskus
*[[Brodõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Brohvõtši]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is 
*[[Brok]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Ostrów Mazowiecka maakond|Ostrów Mazowiecka maakonnas]]
*[[Broki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Broki (Varakļāni vald)|Broki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Bromley]], paikkond Londonis, [[Bromley linnaosa]] keskus
*[[Bronkhorstspruit]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Bronnitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Bronnõtsja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Brooklyn Park]], linn [[USA]]s [[Minnesota|Minnesota osariigis]] [[Hennepini maakond|Hennepini maakonnas]]
*[[Brookton]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Broome]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Broomehill]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Broumov]] linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]]
*[[Brovarõ]], on linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Brovarõ rajoon]]i halduskeskus
*[[Brown Deer]], küla [[USA]]-s [[Wisconsin]]i osariigis [[Milwaukee maakond|Milwaukee maakonnas]]
*[[Brzeg]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Brzegi maakond|Brzeg maakonna]] halduskeskus
*[[Brzeg Dolny]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wołówi maakond|Wołówi maakonnas]]
*[[Brześć Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Brzesko]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Brzesko maakond|Brzesko maakonna]] halduskeskus
*[[Brzeszcze]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]]
*[[Brzeziny]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Brzeziny maakond|Brzeziny maakonna]] halduskeskus
*[[Brzostek]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Dębica maakond|Dębica maakonnas]]
*[[Brzozów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Brzozówi maakond|Brzozówi maakonnas]]
*[[Brtnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Jihlava ringkond|Jihlava ringkonnas]]
*[[Bruce Rock]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Bruck an der Mur]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l
*[[Brudzów]], küla [[Poola]] [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]]
*[[Brugg]], [[linn]] [[Šveits]]is [[Aargau]] kantonis 
*[[Brugge]], [[linn]] [[Belgia]]s, [[Lääne-Flandria provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Brukna]], asula [[Läti]]s [[Bauska piirkond|Bauska piirkonnas]] [[Dāviņi vald|Dāviņi vallas]] 
*[[Brûly]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Namuri provints]]is [[Couvini vald|Couvini vallas]]
*[[Brumov-Bylnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]]
*[[Brunary]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]]
*[[Brūnas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Brunate]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Como provints]]is
*[[Bruņene]], asula [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Skrudaliena vald|Skrudaliena valla]]s
*[[Bruņiševa]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Brunssum]], linn [[Holland]]is
*[[Bruntál]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]]
*[[Brunswick Junction]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Bruslõniv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Bruslõnivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Brusy]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Chojnice maakond|Chojnice maakonnas]]
*[[Brušperk]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Frýdek-Místeki ringkond|Frýdek-Místeki ringkonnas]]
*[[Brūzis]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]]
*[[Bruži]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]]
*[[Brutuļi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Brwinów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Pruszkówi maakond|Pruszkówi maakonnas]]
*[[Brändö]], küla [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Brändö vald|Brändö valla]] [[kirikuküla]]
*[[Brüssel]], [[Belgia]] [[pealinn]]
*[[Brynmawr]], asula [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Blaenau Gwent]]is

==Bz==
*[[Bzenec]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]]

==Bu==
*[[Bubiai]], küla [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Bubiai vald|Bubiai valla]] halduskeskus
*[[Bubiai (Batniava)|Bubiai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Batniava vald|Batniava valla]] halduskeskus
*[[Bucaramanga]], linn [[Colombia]]s, [[Santanderi departemang]]u keskus
*[[Bucecea]], linn [[Rumeenia]]s [[Botoșani maakond|Botoșani maakonnas]]
*[[Bucheon]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s 
*[[Bučiūnai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Obeliai vald|Obeliai vallas]]
*[[Būcmaņciems]], on küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s
*[[Bučovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonnas]]
*[[Buda-Kašalova]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Buda-Kašalova rajoon]]i halduskeskus
*[[Budapest]], [[Ungari]] [[pealinn]]
*[[Budaörs]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]]
*[[Budenbroka]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Dikļi vald|Dikļi vallas]]
*[[Budești]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]]
*[[Budimlja]], asula [[Montenegro]]s [[Berane vald|Berane vallas]]
*[[Budišov nad Budišovkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Opava ringkond|Opava ringkonnas]]
*[[Budjonnovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s
*[[Budkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Budkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Budogoštš]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kiriši rajoon]]is, [[Budogoštši vald|Budogoštši valla]] keskus
*[[Budsłaŭ]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Miadziełi rajoon]]is, [[Budsłaŭ külanõukogu]] keskus
*[[Budzyń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Chodzieżi maakond|Chodzieżi maakonnas]], [[Budzyńi vald|Budzyńi valla]] halduskeskus
*[[Budzynek]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Dalikówi vald|Dalikówi vallas]]
*[[Budva]], [[linn]] [[Montenegro]]s 
*[[Budõ (Trostjanetsi rajoon)|Budõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon]]is
*[[Budyně nad Ohří]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Buea]], [[linn]] [[Kamerun]]is, [[Edelapiirkond (Kamerun)|Edelpiirkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Buenos Aires]], [[Argentina]] [[pealinn]]
*[[Buffalo]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]], [[Erie maakond (New York)|Erie maakonna]] halduskeskus
*[[Buffelsbaai]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] [[Knysna vald|Knysna vallas]]
*[[Buffelshoek]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Buftea]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]]
*[[Buganda (Burundi)|Buganda]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is, [[Buganda vald|Buganda valla]] keskus 
*[[Bugarama]], asula [[Rwanda]]s [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]] [[Rusizi ringkond|Rusizi ringkonnas]]
*[[Bugass]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is
*[[Bugesera]], asula [[Rwanda]]s [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]]
*[[Bugøynes]], [[küla]] [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Sør-Varanger]]i vallas
*[[Bugrõ]], alevik [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is
*[[Bugulma]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Bugulma rajoon]]i keskus
*[[Buguruslan]], linn [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is, [[Buguruslani rajoon]]i keskus
*[[Buhhaara]], linn [[Usbekistan]]is, [[Buhhaara vilajett|Buhhaara vilajeti]] keskus
*[[Buhnõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is 
*[[Buhuși]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]]
*[[Bui]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is, [[Bui rajoon]]i halduskeskus
*[[Buinaksk]], linn Venemaal [[Dagestan]]is, [[Buinakski rajoon]]i halduskeskus
*[[Buinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Buinski rajoon]]i keskus
*[[Buiva]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]]
*[[Buje]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Bujničy]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Mahiloŭ rajoon]]is, [[Bujničy külanõukogu]] halduskeskus
*[[Bujumbura]], [[Burundi]] pealinn
*[[Buk]], [[linn]] [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]]
*[[Buka (Rencēni vald)|Buka]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Būkān]], linn [[Iraan]]is [[Lääne-Aserbaidžaan]]is
*[[Bukarest]], [[Rumeenia]] [[pealinn]]
*[[Bukas]], küla [[Läti]]s [[Mālpilsi piirkond|Mālpilsi piirkonnas]]
*[[Bukatõnka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Bukavu]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Lõuna-Kivu]] provintsi halduskeskus
*[[Bukinanyana]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is, [[Bukinanyana vald|Bukinanyana valla]] keskus 
*[[Bukonys]], küla [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Bukonysi vald|Bukonysi valla]] halduskeskus
*[[Bukowina Tatrzańska]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]], [[Bukowina Tatrzańska vald|Bukowina Tatrzańska valla]] halduskeskus
*[[Bukowno]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]]
*[[Bukowsko]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Bukowsko vald|Bukowsko valla]] halduskeskus
*[[Bukulti (Garkalne piirkond)|Bukulti]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Bulawayo]], [[linn]] [[Zimbabwe]]s
*[[Bulgan]], linn [[Mongoolia]]s, [[Bulgani aimakk|Bulgani aimaki]] halduskeskus
*[[Buliņi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]]
*[[Bullabulling]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Bultfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]]
*[[Bulusan]], asula [[Filipiinid]]el [[Bicoli piirkond|Bicoli piirkonnas]] [[Sorsogoni provint]]sis [[Bulusani vald|Bulusani vallas]]
*[[Bumbi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Bunbury]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Bundaberg]], linn [[Austraalia]]s [[Queensland]]i osariigis
*[[Bundzene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Bungciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Bungeni]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]]
*[[Bungo-ōno]], linn [[Jaapan]]is [[Ōita prefektuur]]is
*[[Buntine]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Buntingville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] [[Nyandeni vald|Nyandeni vallas]]
*[[Buqayq]], linn [[Saudi Araabia]]s [[Ash-Sharqīyah]]' provintsis
*[[Būr Safājah]], [[linn]] [[Egiptus]]es
*[[Burakin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Buraševo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is [[Kalinini rajoon]]is, [[Buraševo vald|Buraševo valla]] (külaasunduse) halduskeskus
*[[Buraydah]], linn [[Saudi Araabia]]s, [[Al-Qaşīmi provints]]i keskus
*[[Burbank]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis 
*[[Burbiškis]] küla [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Pakalniškiai vald|Pakalniškiai vallas]]
*[[Burgas]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Burgasi piirkond|Burgasi piirkonna]] ja [[Burgasi vald|Burgasi valla]] keskus
*[[Burgerregt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Burgersdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is
*[[Burgersfort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is
*[[Burgos]], linn [[Hispaania]]s [[Castilla-León]]i autonoomses piirkonnas
*[[Burgstädt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is
*[[Burgutši]], asula [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]]
*[[Burjanõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Burkau]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Burkau vald|Burkau vallas]]
*[[Burrel (Albaania)]] 
*[[Bursa]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Bursa provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Burštõn]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is
*[[Burzenin]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Sieradzi maakond|Sieradzi maakonnas]], [[Burzenini vald|Burzenini valla]] halduskeskus
*[[Burtaiši]], asula [[Montenegro]]s [[Bari vald|Bari vallas]]
*[[Burtnieki]], asula [[Läti]]s, [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonna]] ja [[Burtnieki vald|Burtnieki valla]] keskus
*[[Burtnieki (Lestene vald)|Burtnieki]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Lestene vald|Lestene vallas]]
*[[Burtnieki (Tārgale vald)|Burtnieki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Burõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is
*[[Busan]], linn [[Lõuna-Korea]]s
*[[Bushbuckridge]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]], [[Bushbuckridge'i vald|Bushbuckridge'i vallas]]
*[[Bushman's River Mouth]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Busk]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Busko-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonna]] halduskeskus
*[[Busówno]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Wierzbica vald|Wierzbica vallas]]
*[[Busselton]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Busseto]], linn [[Itaalia]]s [[Parma provints]]is [[Emilia-Romagna|Emilia-Romagna maakonnas]], [[Busseto vald|Busseto valla]] keskus
*[[Bușteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]]
*[[Busto Arsizio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Varese provints]]is
*[[Bustryk]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Poronini vald|Poronini vallas]]
*[[Būšnieki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Buštěhrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]
*[[Buzău]], linn [[Rumeenia]]s, [[Buzău maakond|Buzău maakonna]] keskus
*[[Buzet]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Buziaș]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]]
*[[Buzuluk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is 
*[[Butare]], [[linn]] [[Rwanda]]s [[Lõunaprovints (Rwanda)|Lõunaprovintsis]] [[Huye ringkond|Huye ringkonnas]]
*[[Būtingė]], asula [[Leedu]]s [[Palanga]] haldusalal
*[[Butlēri]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Butrimonys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Butrimonysi vald|Butrimonysi valla]] halduskeskus
*[[Butrimonys (Šalčininkai rajoon)|Butrimonys]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Butrimonysi vald (Šalčininkai rajoon)|Butrimonysi valla]] halduskeskus
*[[Butša]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is
*[[Butšatš]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Butšatši rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Butka]], küla [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is [[Talitsa rajoon]]is
*[[Buturlinovka]], linn Venemaal [[Voroneži oblast]]is, [[Buturlinovka rajoon]]i keskus
*[[Buulo Mareer]], linn [[Somaalia]]s [[Alam-Shabeelle]] ringkonnas
*[[Buysdorp]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]]
*[[Buysscheure]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Nordi departemang|Nordi departemangus]] [[Nord–Pas-de-Calais|Nord-Pas-de-Calais]]' piirkonnas

==Bä==
*[[Bäckaskog]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Kristianstadi vald|Kristianstadi vallas]]
*[[Bäherden]], asula [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]]

==Bö==
*[[Böhlen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Leipzigi kreis]]is

==Bü==
*[[Bückeburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Schaumburg]]i kreisis
*[[Bützow]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal [[Rostocki kreis]]is

==By==
*[[Bychaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Bychaŭ rajoon]]i halduskeskus
*[[Bychawa]], on linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]]
*[[Byczyna]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Kluczborki maakond|Kluczborki maakonnas]]
*[[Bydgoszcz]], [[linn]] [[Poola]]s
*[[Bydlin]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald|Klucze vallas]]
*[[Byszyce]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]]
*[[Bystřice nad Pernštejnem]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Žďár nad Sázavou ringkond|Žďár nad Sázavou ringkonnas]]
*[[Bystřice pod Hostýnem]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonnas]]
*[[Bystrzyca Kłodzka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Bystrzyca Kłodzka vald|Bystrzyca Kłodzka valla]] halduskeskus
*[[Bytom]], linn Poolas [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Bytom Odrzański]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Nowa Sóli maakond|Nowa Sóli maakonnas]]
*[[Bytów]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Bytówi maakond|Bytówi maakonna]] ja [[Bytówi vald|Bytówi valla]] halduskeskus
*[[Byumba]], [[linn]] [[Rwanda]]s, [[Põhjaprovints (Rwanda)|Põhjaprovintsi]] ja [[Gicumbi ringkond|Gicumbi ringkonna]] halduskeskus

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>55p99414fnfx8hb1vdr8jb2u2v1ez3h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asulad (G)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54526</id>
    <revision>
      <id>6176992</id>
      <parentid>6157523</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:27:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Gd */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="50869" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}
{{sisukord paremale}}

'''Asulad (G)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad G-tähega.

==Ga==
*[[Ga-Rankuwa]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Gąbin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płocki maakond|Płocki maakonnas]]
*[[Gaborone]], [[linn]] [[Botswana]]s (pealinn) 
*[[Gabrovo]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Gabrovo piirkond|Gabrovo piirkonna]] ja [[Gabrovo vald|Gabrovo valla]] keskus
*[[Gadmen]], [[asula]] [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Oberhasli ringkond|Oberhasli ringkonnas]], [[Gadmeni vald|Gadmeni valla]] keskus
*[[Gadūnavas]], alev [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is, [[Gadūnavase vald|Gadūnavase valla]] keskus 
*[[Găești]], linn [[Rumeenia]]s [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonnas]]
*[[Gafurov]], [[linn]] [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]] 
*[[Gagarin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Smolenski oblast]]is
*[[Gagra]], linn [[Abhaasia]]s 
*[[Gai]], linn [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is, [[Gai rajoon]]i keskus 
*[[Gaidė]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is [[Rimšė vald|Rimšė vallas]]
*[[Gaigalava]], asula [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]]
*[[Gaiļi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]]
*[[Gailīšciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Gainesville]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis, [[Alachua maakond|Alachua maakonna]] keskus
*[[Gaisma]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Gaissõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Gaissõni rajoon]]i keskus
*[[Gaižaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Gaižaičiai vald|Gaižaičiai valla]] halduskeskus
*[[Gaivoron]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is, [[Gaivoroni rajoon]]i halduskeskus
*[[Galamuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]]
*[[Galanta]], [[linn]] [[Slovakkia]]s
*[[Galați]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Galați maakond|Galați maakonna]] keskus
*[[Galciems]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Galeras]], asula [[Colombia]]s [[Sucre departemang]]us
*[[Gali]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s, [[Gali rajoon]]i keskus
*[[Galitš]], linn [[Venemaa]]l [[Kostroma oblast]]is
*[[Galgauska]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Galgauska vald|Galgauska valla]] halduskeskus
*[[Galtene]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Balgale vald|Balgale vallas]]
*[[Galveston]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Galvestoni maakond|Galvestoni maakonnas]]
*[[Galway]], linn [[Iirimaa]]l
*[[Galõtš]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Galõtši rajoon]]i halduskeskus
*[[Gambija]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Valdgale vald|Valdgale vallas]]
*[[Gamvik]], [[küla]] [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Gamviki vald|Gamviki vallas]]
*[[Ganalaagte]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] [[Tswaingi vald|Tswaingi vallas]]
*[[Ganardžis Muhhuri]], küla [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi|Samegrelo–Zemo Svanethi piirkonnas]] [[Zugdidi rajoon]]is
*[[Ganghwa-gun]]
*[[Gannan]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis, [[Gannani maakond|Gannani maakonna]] keskus
*[[Gannaput]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigid]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[!Kheisi vald|!Kheisi vallas]]
*[[Gannivka (Lõpovetsi rajoon)|Gannivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Gansbaai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Ganspan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]]
*[[Ganyesa]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Gao]], [[linn]] [[Mali]]s [[Nigeri jõgi|Nigeri jõe]] kaldal, [[Gao piirkond|Gao piirkonna]] ja [[Gao cercle|Gao ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] [[halduskeskus]]
*[[Garanči]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Garasimi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Garassõmivka]], küla Ukrainas [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]]
*[[Garasõmivka (Kalõnivka rajoon)|Garassõmivka]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Garauši]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Degole vald|Degole vallas]]
*[[Garciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]]
*[[Gardabani]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas, [[Gardabani rajoon]]i keskus
*[[Garðabær]], linn [[Island]]il [[Höfuðborgarsvæði]] piirkonnas
*[[Gardamas]], alev [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Gardamase vald|Gardamase valla]] keskus
*[[Gardeja]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kwidzyni maakond|Kwidzyni maakonnas]], [[Gardeja vald|Gardeja valla]] halduskeskus
*[[Gardēz]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Paktīā provints]]i keskus
*[[Gárdony]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]]
*[[Gargando]], [[linn]] [[Mali]]s [[Tombouctou piirkond|Tombouctou piirkonnas]]
*[[Gargždai]], linn [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is
*[[Garies]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Garjuri]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Garjuša]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]]
*[[Garkalne (Garkalne piirkond)|Garkalne]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Garkalne (Ādaži piirkond)|Garkalne]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]
*[[Garlene]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Garliava]], linn [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is
*[[Garliczka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Zielonki vald|Zielonki vallas]]
*[[Garmisch-Partenkirchen]], [[alev]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal, [[Garmisch-Partenkircheni kreis]]i [[halduskeskus]]
*[[Garoži]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]]
*[[Gārsene]], asula [[Läti]]s [[Aknīste piirkond|Aknīste piirkonnas]]
*[[Gāršas]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Gāršmuiža]], küla [[Läti]]s [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnas]]
*[[Gārzde]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Garub]], endine asula [[Namiibia]]s [[Karasi ringkond|Karasi ringkonnas]]
*[[Garupe]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]]
*[[Garvacainīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Garwolin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Garwolini maakond|Garwolini maakonna]] halduskeskus
*[[Gary]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Indiana]] osariigis [[Lake'i maakond (Indiana)|Lake'i maakonnas]]
*[[Gasa]], asula [[Bhutan]]is, [[Gasa ringkond|Gasa ringkonna]] keskus
*[[Gąsawa]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]], [[Gąsawa vald|Gąsawa valla]] halduskeskus
*[[Gazojak]], asula [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]] 
*[[Gătaia]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]]
*[[Gatarta]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Drusti vald|Drusti vallas]]
*[[Gataučiai]] küla Leedus [[Joniškise rajoon]]is, [[Gataučiai vald|Gataučiai valla]] halduskeskus
*[[Gateshead]], linn [[Suurbritannia]]s
*[[Gatineau]], linn [[Kanada]]s [[Québeci provints]]is
*[[Gatsgalciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]]
*[[Gattšina]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Gauja (Carnikava)|Gauja]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]]
*[[Gauja (Inčukalnsi piirkond)|Gauja]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]]
*[[Gauja (Kauguri vald)|Gauja]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Gaujaslāči]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]]
*[[Gaujmala]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Gaurė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is
*[[Gavar]], linn [[Armeenia]]s, [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi maakonna]] keskus
*[[Gavieze]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonnas]], [[Gavieze vald|Gavieze valla]] halduskeskus
*[[Gaviezes stacija]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Gavieze vald|Gavieze vallas]]
*[[Gaviļnieki]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Gavrilov Possad]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Gavrilov Possadi rajoon]]i keskus
*[[Gavrilov-Jam]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Gavrilov-Jami rajoon]]i keskus
*[[Gavrõšivka (Bari rajoon)|Gavrõšivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Gavrõšivka (Vinnõtsja rajoon)|Gavrõšivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is
*[[Gavsene]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]

==Gb==
*[[Gbadolite]], linn [[Kongo DV]]-s [[Ekvaatoriprovints]]is, [[Põhja-Ubangi ringkond|Põhja-Ubangi ringkonna]] keskus
*[[Gbarnga]], [[linn]] [[Libeeria]]s, [[Bongi maakond|Bongi maakonna]] [[halduskeskus]]

==Gd==
*[[Gdańsk]], linn [[Poola]]s
*[[Gdów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]], [[Gdówi vald|Gdówi valla]] halduskeskus
*[[Gdynia]], linn [[Poola]]s

==Ge==
*[[Geidžiūnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Širvėna vald|Širvėna vallas]]
*[[Geiranger]]
*[[Geislingen an der Steige]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]is
*[[Ģeistauti]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Geithain]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is 
*[[Geldrop]], linna [[Holland]]is [[Põhja-Brabant]]i provintsis
*[[Gelenau]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is
*[[Gelendžik]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Gelephu]], linn Bhutanis
*[[Geležiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is [[Karsakiškise vald|Karsakiškise vallas]]
*[[Gelgaudiškis]], linn [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is.
*[[Gelnhausen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal
*[[Gelsenkirchen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Geluksburg]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]]
*[[Gelvonai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]is, [[Gelvonai vald|Gelvonai valla]] halduskeskus
*[[Genadendal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Geneva]], [[linn]] [[USA]]-s [[Illinois]]i osariigis, [[Kane'i maakond|Kane'i maakonna]] keskus 
*[[Genf]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Genfi kanton]]i [[halduskeskus]]
*[[Genitšesk]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is, [[Genitšeski rajoon]]i halduskeskus
*[[Genova]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria]] maakonnas, [[Genova provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Gent]], [[linn]] [[Belgia]]s, [[Ida-Flandria|Ida-Flandria provintsi]] [[halduskeskus]]
*[[Geoagiu]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]]
*[[George (LAV)|George]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Georgetown]], [[Guyana]] pealinn
*[[Georgetown (Colorado)|Georgetown]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Clear Creeki maakond|Clear Creeki maakonna]] halduskeskus
*[[Gera]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal
*[[Geraldton]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis
*[[Geringswalde]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is
*[[Ģērķēni]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]]
*[[Germiston]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Gerolzhofen]], linn Saksamaal [[Baieri]] liidumaal
*[[Gersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Gertsa]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Gertsa rajoon]]i halduskeskus
*[[Gerviškės]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Gerviškėse vald|Gerviškėse valla]] halduskeskus
*[[Getafe]], linn [[Hispaania]]s [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomses piirkonnas]]
*[[Geyer]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is
*[[Geysdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]

==Gh==
*[[Ghaznī]], linn [[Afganistan]]is, [[Ghaznī provints]]i keskus
*[[Gheorgheni]], linn [[Rumeenia]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]]
*[[Ghimbav]], linn [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]]
*[[Ghōryān]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Herāti provints]]is

==Gi==
*[[Giardini-Naxos]], asula [[Itaalia]]s [[Messina provints]]is
*[[Ģibzde]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Valdgale vald|Valdgale vallas]]
*[[Ģibuļi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Ģibuļi (Vecpiebalga vald)|Ģibuļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Giedlarowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Leżajski maakond|Leżajski maakonnas]] [[Leżajski vald|Leżajski vallas]]
*[[Giedraičiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Giedraičiai vald|Giedraičiai valla]] halduskeskus
*[[Gielniów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przysucha maakond|Przysucha maakonnas]], [[Gielniówi vald|Gielniówi valla]] halduskeskus
*[[Giermanavičy]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Šarkaŭščyna rajoon]]is, [[Giermanavičy külanõukogu]] keskus
*[[Gifhorn]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal, [[Gifhorni kreis]]i keskus
*[[Gifu]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Gifu prefektuur]]i keskus
*[[Ģigas]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Gijón]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Astuuria|Astuuria autonoomses piirkonnas]]
*[[Gijzelbrechtegem]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria provints]]is 
*[[Ģikši]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]], [[Amata vald|Amata valla]] halduskeskus
*[[Gilpin Point]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Gilučiai]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Gilučiai vald|Gilučiai valla]] halduskeskus
*[[Gindviliai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Obeliai vald|Obeliai vallas]]
*[[Gingindlovu]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[King Cetshwayo ringkond|King Cetshwayo ringkonnas]]
*[[Ginkūnai]],küla [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Ginkūnai vald|Ginkūnai valla]] halduskeskus
*[[Ģipka]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Girdžiai]], küla [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is, [[Girdžiai vald|Girdžiai valla]] halduskeskus
*[[Gireišiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Panemunėlise vald|Panemunėlise vallas]]
*[[Girishk]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Helmandi provints]]is
*[[Girkalnis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is
*[[Girona]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s, [[Girona provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Gisenyi]], [[linn]] [[Rwanda]] [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]] [[Rubavu ringkond|Rubavu ringkonnas]]
*[[Giza]], [[linn]] [[Egiptus]]es
*[[Giżycko]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Giżycko maakond|Giżycko maakonna]] halduskeskus
*[[Gižai]] küla [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Gižai vald|Gižai valla]] halduskeskus
*[[Gitarama]], [[linn]] [[Rwanda]] [[Lõunaprovints (Rwanda)|Lõunaprovintsis]], [[Muhanga ringkond|Muhanga ringkonna]] halduskeskus
*[[Gitega]], [[linn]] [[Burundi]]s, [[Gitega provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Giulino]], küla [[Itaalia]]s [[Como provints]]is [[Mezzegra vald|Mezzegra vallas]] 
*[[Giurgiu]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Giurgiu maakond|Giurgiu maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Giurtelecu Șimleului]], asula [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sălaji maakond|Sălaji maakonnas]]
*[[Giyani]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is, [[Mopani ringkond|Mopani ringkonna]] halduskeskus

==Gj==
*[[Gjakovë]], linn [[Kosovo]]s
*[[Gjerstad]], asula [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas, [[Gjerstadi vald|Gjerstadi valla]] keskus 
*[[Gjirokastër]]
*[[Gjumri]], [[linn]] [[Armeenia]]s, [[Širaki maakond|Širaki maakonna]] [[halduskeskus]]

==Gl==
*[[Gladbeck]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Recklinghauseni kreis]]is
*[[Gładyszów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]]
*[[Glástra]], küla [[Kreeka]]s
*[[Glauchau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]i halduskeskus
*[[Glaudina]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Glazov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]]
*[[Glentana]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Glenwood Springs]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado osariik|Colorado osariigis]] 
*[[Glewiec]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]] [[Koniusza vald|Koniusza vallas]]
*[[Glinojeck]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]][[Ciechanówi maakond| Ciechanówi maakonnas]]
*[[Gliwice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Globõne]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Globõne rajoon]]i halduskeskus
*[[Glodeni]], linn [[Moldova]]s, [[Glodeni rajoon]]i keskus
*[[Gloggnitz]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal [[Neunkircheni ringkond|Neunkircheni ringkonnas]]
*[[Głogów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Głogówi maakond|Głogówi maakonna]] ja [[Głogówi vald|Głogówi valla]] halduskeskus
*[[Głogów Małopolski]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]]
*[[Głogówek]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Prudniki maakond|Prudniki maakonnas]]
*[[Gloucester]], linn [[Inglismaa]]l, [[Gloucestershire]]'i halduskeskus
*[[Głowaczów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Kozienice maakond|Kozienice maakonnas]], [[Głowaczówi vald|Głowaczówi valla]] halduskeskus
*[[Głowno]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]]
*[[Głuchołazy]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Nysa maakond|Nysa maakonnas]]
*[[Gluhhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is, [[Gluhhivi rajoon]]i halduskeskus
*[[Głuszyca]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]]
*[[Glõnjanets]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is
*[[Glõnjanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Zolotšivi rajoon]]is
*[[Glõnsk (Kalõnivka rajoon)|Glõnsk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Glõnske (Nemõrivi rajoon)|Glõnske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is

==Gn==
*[[Gniezno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Gniezno maakond|Gniezno maakonna]] halduskeskus
*[[Gniew]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Tczewi maakond|Tczewi maakonnas]]
*[[Gniewkowo]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Inowrocławi maakond|Inowrocławi maakonnas]]
*[[Gnivan]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is
*[[Gnutove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is

==Go==
*[[Goathland]], [[küla]] ja vald [[Suurbritannia]]s [[North Yorkshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] [[Scarborough' ringkond|Scarborough' ringkonnas]]
*[[Gobabis]], linn [[Namiibia]]s, [[Omaheke ringkond|Omaheke ringkonna]] halduskeskus
*[[Gobas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]]
*[[Godby]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l [[Finströmi vald|Finströmi vallas]]
*[[Goedehoop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Goedverwacht]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Gogolin]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Krapkowice maakond|Krapkowice maakonnas]].
*[[Goiânia]], linn [[Brasiilia]]s, [[Goiási osariik|Goiási osariigi]] pealinn 
*[[Gola Prõstan]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is, [[Gola Prõstani rajoon]]i halduskeskus
*[[Gołańcz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonnas]]
*[[Golasowice]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Pszczyna maakond|Pszczyna maakonnas]] [[Pawłowice vald|Pawłowice vallas]]
*[[Golczewo]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kamień Pomorski maakond|Kamień Pomorski maakonnas]]
*[[Golčův Jeníkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Gold Coast]], linn [[Austraalia]]s [[Queensland]]i osariigis
*[[Gołdap]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Gołdapi maakond|Gołdapi maakonna]] halduskeskus
*[[Goldašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Beršadi rajoon]]is
*[[Golden (Colorado)|Golden]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Jeffersoni maakond (Colorado)|Jeffersoni maakonna]] halduskeskus
*[[Goldfield]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis, [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonna]] halduskeskus
*[[Goleniów]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Goleniówi maakond|Goleniówi maakonna]] halduskeskus
*[[Golina]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]]
*[[Goliševa]], küla [[Läti]]s [[Kārsava piirkond|Kārsava piirkonnas]], [[Goliševa vald|Goliševa valla]] halduskeskus
*[[Golitsõno]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is
*[[Gołków]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]]
*[[Golovkina]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Golub-Dobrzyń]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Golub-Dobrzyńi maakond|Golub-Dobrzyńi maakonna]] halduskeskus
*[[Golubetše]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Golõntšõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is
*[[Goma]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Põhja-Kivu provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Goniądz]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Mońki maakond|Mońki maakonnas]]
*[[Gonubie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]]
*[[Goodhome]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Goodhouse]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] [[Nama Khoi vald|Nama Khoi vallas]]
*[[Góra]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Góra maakond|Góra maakonna]] halduskeskus
*[[Góra Kalwaria]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]]
*[[Goraj]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biłgoraj maakond|Biłgoraj maakonnas]], [[Goraj vald|Goraj valla]] halduskeskus
*[[Gordašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is [[Talne rajoon]]is
*[[Gordijivka (Lõpovetsi rajoon)|Gordijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Gordijivka (Trostjanetsi rajoon)|Gordijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon]]is
*[[Gorgān]], linn [[Iraan]]is, [[Golestān]]i provintsi keskus
*[[Gorgonzola]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Milano provints]]is 
*[[Gori]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Šida Kharthli]] piirkonna [[halduskeskus]]
*[[Goris]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonnas]] 
*[[Gorišni Šerivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is [[Zastavna rajoon]]is
*[[Gorjatši Kljutš]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Gorlice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Gorlice maakond|Gorlice maakonna]] halduskeskus
*[[Gorlivka]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Gorlivka rajoon]]i halduskeskus
*[[Gornasti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Gorni Bogrov]]
*[[Gornji Štoj]], küla [[Montenegro]]s [[Ulcinji vald|Ulcinji vallas]] 
*[[Gorno-Altaisk]], linn [[Venemaa]]l, [[Altai Vabariik|Altai Vabariigi]] pealinn
*[[Gorodnja]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Gorodnja rajoon]]i halduskeskus
*[[Gorodovikovsk]], linn Venemaal [[Kalmõkkia]]s, [[Gorodovikovski rajoon]]i keskus
*[[Gorodkivka (Krõžopili rajoon)|Gorodkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Gorodok (Lvivi oblast)|Gorodok]], linn Ukrainas [[Lvivi oblast]]is
*[[Gorodok (Hmelnõtskõi oblast)|Gorodok]], linn Ukrainas [[Hmelnõtskõi oblast]]is
*[[Gorohhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Gorohhivi rajoon]]i halduskeskus
*[[Gorohhovets]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is, [[Gorohhovetsi rajoon]]i keskus
*[[Górowo Iławeckie]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Bartoszyce maakond|Bartoszyce maakonnas]]
*[[Gorzędziej]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Tczewi maakond|Tczewi maakonnas]] [[Subkowy vald|Subkowy vallas]]
*[[Górzno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Brodnica maakond|Brodnica maakonnas]]
*[[Gorzów Śląski]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Olesno maakond|Olesno maakonnas]]
*[[Gorzów Wielkopolski]], [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]]
*[[Gorõškivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is
*[[Gościeńczyce]], küla [[Poola]]a [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Grójeci vald|Grójeci vallas]]
*[[Gościno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kołobrzegi maakond|Kołobrzegi maakonnas]]
*[[Goshogawara]], linn [[Jaapan]]is [[Aomori prefektuur]]is 
*[[Goslar]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]]l, [[Goslari kreis]]i halduskeskus
*[[Gosport]], linn [[Inglismaa]]l [[Hampshire]]'is
*[[Gosprzydowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Gnojniki vald|Gnojniki vallas]]
*[[Gossi]], [[linn]] [[Mali]]s
*[[Goszcz]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]] [[Twardogóra vald|Twardogóra vallas]]
*[[Gostivar]], [[linn]] [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Gostivari omavalitsus]]e keskus
*[[Gostyń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonna]] halduskeskus
*[[Gostynin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Gostynini maakond|Gostynini maakonna]] halduskeskus
*[[Gozdnica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żagańi maakond|Żagańi maakonnas]]
*[[Gotemba]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is
*[[Gotha]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal
*[[Gotlupi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]]
*[[Gowarczów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Końskie maakond|Końskie maakonnas]], [[Gowarczówi vald|Gowarczówi valla]] halduskeskus
*[[Gowurdak]], linn [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]]

==Gr==
*[[Graaff-Reinet]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Graafwater]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]] [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Grabarivka (Mogõliv-Podilskõi rajoon)|Grabarivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Grabarivka (Pištšanka rajoon)|Grabarivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is
*[[Grabouw]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Grabove]], küla [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Šahtarski rajoon]]is
*[[Grabów nad Prosną]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrzeszówi maakond|Ostrzeszówi maakonnas]]
*[[Grahamstown]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Graivoron]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Graivoroni rajoon]]i halduskeskus
*[[Grajewo]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Grajewo maakond|Grajewo maakonna]] halduskeskus
*[[Granada]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s, [[Granada provints]]i halduskeskus
*[[Granbury]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis, [[Hoodi maakond|Hoodi maakonna]] halduskeskus
*[[Grand Junction]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Mesa maakond|Mesa maakonna]] halduskeskus
*[[Grand Rapids]], linn Ameerika Ühendriikides [[Michigan]]i osariigis
*[[Granitne (Volnovahha rajoon)|Granitne]], küla [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is 
*[[Grantiņi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]]
*[[Grāpste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]]
*[[Graskop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Graz]], [[linn]] [[Austria]]s 
*[[Gražiškiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Gražiškiai vald|Gražiškiai valla]] halduskeskus
*[[Gravas]], asula [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]], [[Vidriži vald|Vidriži valla]] halduskeskus
*[[Gravas (Strazde vald)|Gravas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Strazde vald|Strazde vallas]]
*[[Gravelines]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nordi departemang]]us
*[[Grāvi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Koivaliina vald|Koivaliina vallas]]
*[[Great Falls]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Montana]] osariigis, [[Cascade'i maakond|Cascade'i maakonna halduskeskus]]
*[[Greater Sudbury]], linn [[Kanada]]s [[Ontario]] provintsis
*[[Grebinka]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Grebinka rajoon]]i halduskeskus
*[[Greeley]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Weldi maakond|Weldi maakonna]] halduskeskus
*[[Green Bay]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Wisconsin]]i osariigis, [[Browni maakond (Wisconsin)|Browni maakonna]] halduskeskus
*[[Greenock]], linn [[Suurbritannia]]s [[Šotimaa]]l [[Inverclyde]] regioonis
*[[Greifswald]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal
*[[Greiz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal, [[Greizi kreis]]i [[halduskeskus]]
*[[Greiveri]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Grendavė]], alev [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Grendavė vald|Grendavė valla]] halduskeskus
*[[Grenoble]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Isère'i departemang]]u [[halduskeskus]]
*[[Grense Jakobselv]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmargi]] maakonnas [[Sør-Varangeri vald|Sør-Varangeri vallas]]
*[[Grēveles]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Greylingstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]]
*[[Greyton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Gribažas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]]
*[[Griekwastad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]
*[[Grigiškės]], linn [[Leedu]]s [[Vilniuse maakond|Vilniuse maakonnas]] 
*[[Griguļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]]
*[[Griķi]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]]
*[[Grimma]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Muldentali kreis]]is
*[[Grinēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Griniai]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Pakražantise vald|Pakražantise valla]] halduskeskus
*[[Grinkiškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Grinkiškise vald|Grinkiškise valla]] halduskeskus
*[[Grīšļi]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Griškabūdis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Griškabūdise vald|Griškabūdise vallas]]
*[[Griužinīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Grjazovets]], linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Grjazovetsi rajoon]]i keskus
*[[Grobiņa]], [[linn]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonnas]] 
*[[Grobiņa (Grobiņa vald)|Grobiņa]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]]
*[[Groblersdal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is, [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonna]] halduskeskus
*[[Groblershoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]], [[!Kheisi vald|!Kheisi valla]] keskus
*[[Grodków]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Brzegi maakond|Brzegi maakonnas]]
*[[Grodnieki]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]]
*[[Grodzisk Mazowiecki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Grodzisk Mazowiecki maakond|Grodzisk Mazowiecki maakonna]] halduskeskus
*[[Grodzisk Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Grodzisk Wielkopolski maakond|Grodzisk Wielkopolski maakonna]] halduskeskus
*[[Grodzisko Dolne]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Leżajski maakond|Leżajski maakonnas]], [[Grodzisko Dolne vald|Grodzisko Dolne valla]] halduskeskus
*[[Groitzsch]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Leipzigi kreis]]is 
*[[Grójec]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Grójeci maakond|Grójeci maakonna]] halduskeskus
*[[Groningen]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Groningeni provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Gronków]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Groot-Jongensfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Groot Marico]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Grootdrink]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[!Kheisi vald|!Kheisi vallas]]
*[[Grootvlei]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Dipalesengi vald|Dipalesengi vallas]]
*[[Gropiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Großdubrau]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Großdubrau vald|Großdubrau vallas]]
*[[Großenhain]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Riesa-Großenhaini kreis]]is 
*[[Großharthau]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Großharthau vald|Großharthau vallas]]
*[[Großhartmannsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Großhartmannsdorfi vald|Großhartmannsdorfi vallas]]
*[[Großhennersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Großhennersdorfi vald|Großhennersdorfi vallas]]
*[[Großnaundorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Großnaundorfi vald|Großnaundorfi vallas]]
*[[Großpostwitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Großpostwitzi vald|Großpostwitzi vallas]]
*[[Großpösna]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Leipzigi kreis]]is [[Großpösna vald|Großpösna vallas]]
*[[Großröhrsdorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is
*[[Großschirma]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Freibergi kreis]]is
*[[Großschönau (Saksimaa)|Großschönau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Großschönau vald (Saksimaa)|Großschönau vallas]]
*[[Großschweidnitz]], asula ja vald [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is 
*[[Großweitzschen]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is [[Großweitzscheni vald|Großweitzscheni vallas]]
*[[Grošļi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Grozas]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Groznõi]], [[Venemaa]] [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] [[pealinn]] 
*[[Grotto Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Grotūzis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Groutville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Grzegorzew]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]], [[Grzegorzewi vald|Grzegorzewi valla]] halduskeskus
*[[Grzymiszew]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Tureki maakond|Tureki maakonnas]] [[Tuliszkówi vald|Tuliszkówi vallas]]
*[[Grūbe]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]]
*[[Grudna Kępska]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Bieczi vald|Bieczi vallas]]
*[[Grudziądz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]]
*[[Grumbliai]], küla [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is, [[Paukštakiai vald|Paukštakiai valla]] halduskeskus
*[[Grundarfjörður]], asula [[Island]]il [[Vesturland]]is
*[[Grundas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Mālupe vald|Mālupe vallas]]
*[[Grundzāle]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Grundzāle vald|Grundzāle valla]] halduskeskus
*[[Grundzāles muiža]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Grūžas]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Gruzdžiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Gruzdžiai vald|Gruzdžiai valla]] halduskeskus
*[[Grõnenkõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is
*[[Gröditz]], linn [[Saksamaa]]l [[Riesa-Großenhaini kreis]]is
*[[Gröningen]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal [[Bördekreis]]is
*[[Grünhain-Beierfeld]], [[linn]] [[Saksimaa]]l [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Grybėnai]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is [[Kazitiškise vald|Kazitiškise vallas]]
*[[Grybów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]]
*[[Gryfice]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Gryfice maakond|Gryfice maakonna]] halduskeskus
*[[Gryfino]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Gryfino maakond|Gryfino maakonna]] halduskeskus
*[[Gryfów Śląski]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]]
*[[Gryllefjord]], asula [[Norra]]s [[Troms]]i maakonnas, [[Torskeni vald|Torskeni valla]] keskus
*[[Grytinggrend]], asula [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas [[Gjerstadi vald|Gjerstadi vallas]]
*[[Grytviken]], [[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared|Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte]] keskus ja ainus asula

==Gu==
*[[Guanajuato]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Guanajuato osariik|Guanajuato osariigi]] [[pealinn]]
*[[Guangzhou]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Guangdong]]i provintsi ja [[Guangzhou Shi]] allprovintsilinna keskus
*[[Guangzhou Shi]], [[allprovintsilinn]] [[Hiina]]s, [[Guangdong]]i provintsi keskus
*[[Guatemala (linn)|Guatemala]], [[Guatemala]] [[pealinn]]
*[[Guayaquil]], [[linn]] [[Ecuador]]i keskosas, [[Guaya provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Gubadag]], alev [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]]
*[[Gubbio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Perugia provints]]is
*[[Gubin]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Krosno Odrzańskie maakond|Krosno Odrzańskie maakonnas]]
*[[Gubkin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Gubkini rajoon]]i halduskeskus
*[[Gudauta]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s, [[Gudauta rajoon]]i keskus
*[[Gudeliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Gudeliai vald|Gudeliai valla]] halduskeskus.
*[[Gudenieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Gudenieki vald|Gudenieki valla]] halduskeskus
*[[Gudenieku muiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]]
*[[Gudermess]], [[linn]] [[Tšetšeenia]]s, [[Gudermessi rajoon]]i halduskeskus
*[[Gudžiūnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Gudžiūnai vald|Gudžiūnai valla]] halduskeskus
*[[Guelph]], linn [[Kanada]]s [[Ontario]] provintsis
*[[Guimarães]], [[linn]] [[Portugal]]is [[Braga ringkond|Braga ringkonnas]], [[Guimarãesi vald|Guimarãesi valla]] keskus
*[[Guirsch]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints|Luxembourgi provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] 
*[[Gukovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rostovi oblast]]is
*[[Gulbene]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Gulbene rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Gulbinai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė vallas]]
*[[Gulbinėnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is [[Krinčinase vald|Krinčinase vallas]]
*[[Gulbītis]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[jaungulbene vald|Jaungulbene valla]] halduskeskus
*[[Gulbji]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Guljaipole]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is, [[Guljaipole rajoon]]i halduskeskus
*[[Gulkevitši]], linn Venemaal [[Krasnodari krai]]s, [[Gulkevitši rajoon]]i keskus
*[[Gul'ma]], [[küla]] [[Kõrgõzstan]]is, [[Džalalabati oblast]]is
*[[Gulripš]], linn [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s, [[Gulripši rajoon]]i keskus
*[[Gumdag]], linn [[Türkmenistan]]is Balkani vilajetis
*[[Gummersbach]], linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas Oberbergi kreisis
*[[Gunib]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Gunibi rajoon]]i keskus
*[[Guostagalis]], küla [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is, [[Guostagalise vald|Guostagalise valla]] halduskeskus
*[[Guovdageaidnu]], asula Põhja-[[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas, [[Guovdageaidnu vald|Guovdageaidnu valla]] keskus
*[[Gura Humorului]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]
*[[Gurdžaani]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Gurdžaani rajoon]]i keskus 
*[[Gurjevsk]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]is, [[Gurjevski rajoon]]i keskus
*[[Gusau]], linn [[Nigeeria]]s, [[Zamfara osariik|Zamfara osariigi]] pealinn ja Gusau valla keskus
*[[Guss-Hrustalnõi]]
*[[Gussev]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Gussevi rajoon]]i keskus
*[[Gussinoozjorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Burjaatia]]s, [[Selenga rajoon]]i keskus
*[[Gūžas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]]
*[[Guta-Movtšanska]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Guttannen]], [[küla]] [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Oberhasli ringkond|Oberhasli ringkonnas]], [[Guttanneni vald|Guttanneni valla]] keskus 
*[[Guttau]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Guttau vald|Guttau vallas]]
*[[Gutõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is

==Gv==
*[[Gvardeisk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Gvardeiski rajoon]]i keskus

==Gw==
*[[Gwangju]], [[provintsi õigustega linn]] [[Lõuna-Korea]]s, [[Lõuna-Jeolla provints]]i [[halduskeskus]]

==Gõ==
*[[Gõbalivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is
*[[Gõda]], asula [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomne ringkonna]] [[Tazovski rajoon]]is

==Gä==
*[[Gəncə]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is
*[[Gällivare]], asula [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is, [[Gällivare vald|Gällivare valla]] keskus  
*[[Gävle]], linn [[Rootsi]]s [[Gästrikland]]is, [[Gävleborgi lään]]i ja [[Gävleborgi vald|Gävleborgi valla]] keskus

==Gö==
*[[Göd]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]]
*[[Göda]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Göda vald|Göda vallas]]
*[[Gödöllő]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]]
*[[Gökdepe]], asula [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]]
*[[Gömörszőlős]], küla Ungaris Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis Putnoki kreisis
*[[Göppingen]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Göppingeni kreis]]i [[halduskeskus]] 
*[[Görlitz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Görlitzi kreis]]i keskus
*[[Göteborg]]
*[[Götzis]], [[alev]] [[Austria]]s [[Vorarlberg]]i liidumaal [[Feldkirchi ringkond|Feldkirchi ringkonnas]]
*[[Göttingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal

==Gü==
*[[Gültšö]], asula [[Kõrgõzstan]]is [[Oši oblast]]is
*[[Güstrow]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal
*[[Gütersloh]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Gütersloh' kreis]]i [[halduskeskus]]

==Gy==
*[[Gyál]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]], samanimelise väikepiirkonna keskus
*[[Gyula]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]]
*[[Gyöngyös]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Hevesi komitaat|Hevesi komitaadis]]
*[[Győr]]

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>o2al2rmadoe6h7fehkvmlt2e4qneekg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asulad (L)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54531</id>
    <revision>
      <id>6177148</id>
      <parentid>6176417</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:11:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Li */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="77572" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}

'''Asulad (L)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad L-tähega.
{{sisukord paremale}}
==La==
*[[La Brigue]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Alpes-Maritimes]]'i departemangus 
*[[La Ceiba]], linn [[Honduras]]es
*[[La Hulpe]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria|Flandria piirkonnas]] [[Vallooni Brabant|Vallooni Brabanti provints]]is [[Nivelles'i ringkond|Nivelles'i ringkonnas]]
*[[La Jara]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Conejose maakond|Conejose maakonnas]] 
*[[La Línea de la Concepción]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is
*[[La Loche]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]is
*[[La Paz]], [[Boliivia]] [[pealinn]], kus asuvad [[Boliivia Rahvuskongress]], [[Boliivia president|president]] ja valitsus, (põhiseaduse järgne pealinn ja kohtuvõimu asupaik on [[Sucre]]), [[La Pazi departemang]]u keskus
*[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Baja California Sur]]i osariigi [[pealinn]] ja [[La Pazi vald|La Pazi valla]] halduskeskus
*[[La Plata]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Buenos Airese provints]]i pealinn
*[[La Spezia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria|Liguuria maakonnas]], [[La Spezia provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Laadi]], [[küla]] Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Laadjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laadla]], [[küla]] Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laagri]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laane (Kõpu)|Laane]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Laane (Kose)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Laane (Padise)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laane (Kambja)|Laane]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Laartsa]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]]
*[[Laasi]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]]
*[[Laaste Hoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Labanoras]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Labanorase vald|Labanoras valla]] halduskeskus
*[[Labdzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Łabędziów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]].
*[[Labin]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Labinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Łabiszyn]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]]
*[[Labrags]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]]
*[[Labõritsa]], küla [[Setomaa]]l, kuulub Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni 
*[[Labõtnangi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]
*[[Lachowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] [[Stryszawa vald|Stryszawa vallas]]
*[[Łachva]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is
*[[Lācīši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Lāčudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lācupi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Lācupji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Lāde]], küla Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] Limbaži vallas
*[[Lądek-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]
*[[Ladismith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is
*[[Lādzere]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]]
*[[Laduškin]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]i [[Bagrationovski rajoon]]is
*[[Ladõžõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Ladybrand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Ladysmith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Lae]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Morobe]] [[provints]]i halduskeskus
*[[Laersdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]]
*[[Laeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lagodehhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Lagodehhi rajoon]]i keskus
*[[Lagoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lagos]], linn [[Nigeeria]]s [[Lagose osariik|Lagose osariigis]]
*[[Łagów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]]
*[[Lagzdiena]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[L'Agulhas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Lahdenpohja]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Lahdenpohja rajoon]]i keskus
*[[Lahe (Alatskivi)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Lahe (Laheda)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lahe (Haljala)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]
*[[Laheküla (Kaarma)|Laheküla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laheküla (Orissaare)|Laheküla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Lahetaguse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Łahišyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pinski rajoon]]is
*[[Łahojsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Łahojski rajoon]]i keskus
*[[Lahore]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsi]] keskus
*[[Lahti]] 
*[[Laidi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Laidi vald|Laidi valla]] halduskeskus
*[[Laidze]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Laidze vald|Laidze valla]] halduskeskusasula [[Läti]]s
*[[Laidzesciems]], küla [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]]
*[[Laimjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laingsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is.
*[[Laižuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Laitila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Lake Charles]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis, [[Calcasieu vald|Calcasieu valla]] halduskeskus
*[[Lake Placid]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Essexi maakond (New York)|Essexi maakonnas]]
*[[Lake Worth]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonnas]]
*[[Lakinsk]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is [[Sobinka rajoon]]is
*[[Lakšciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Laliki]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]]
*[[Lambert's Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Lamía]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Kesk-Kreeka]] piirkonnas [[Fthiótida]] maakonnas
*[[Lamiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Lammi]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as
*[[Lampuži]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]]
*[[Lamsteri]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Lancaster]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'is
*[[Lanciano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Chieti provints]]is
*[[Lančiūnava]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai valla]]s
*[[Lanckorona]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]], [[Lanckorona vald|Lanckorona valla]] halduskeskus
*[[Łańcut]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Łańcuti maakond|Łańcuti maakonna]] halduskeskus
*[[Landau]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Landshut]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Landskrona]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Landskrona vald|Landskrona valla]] keskus
*[[Landze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Langebaan]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Langenfeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is
*[[Langenhagen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Hannoveri regioon]]is
*[[Langepass]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Langstiņi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Lāņi]], on asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Lanivtsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Lanivtsi rajoon]]i halduskeskus
*[[Lankaskalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]]
*[[Lanksēži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]]
*[[Lannion]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Côtes-d'Armor]]i departemangus
*[[L'Anse aux Meadows]], asula [[Kanada]]s 
*[[Lansing]], [[USA]] [[Michigan]]i osariigi [[pealinn]]
*[[Lansing (Põhja-Carolina)|Lansing]], asula [[USA]]-s [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Ashe'i maakond|Ashe'i maakonnas]]
*[[Lanškroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Lanzhou]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Gansu provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lanžhot]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]]
*[[Lantšhuthi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Guria]] piirkonnas, [[Lantšhuthi rajoon]]i keskus
*[[Łapanów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]], [[Łapanówi vald|Łapanówi valla]] halduskeskus
*[[Lapės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Lapėse vald|Lapėse valla]] halduskeskus
*[[Lapinjärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ida-Uusimaa|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Lapinjärvi vald|Lapinjärvi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Lapmežciems]], asula [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]], [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi valla]] halduskeskus
*[[Lapmežciems (Dundaga vald)|Lapmežciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Lappeenranta]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas, [[Lappeenranta linn]]a keskus
*[[Lappeenranta linn]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas
*[[Lapua]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Łapy]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]]
*[[L'Aquila]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[L'Aquila provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lār]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is
*[[Laredo (Texas)|Laredo]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]es, [[Webbi maakond|Webbi maakonna]] halduskeskus
*[[Lárisa]], linn [[Kreeka]]s, [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] keskus
*[[Larnaca]], linn [[Küpros]]el, [[Larnaca ringkond|Larnaca ringkonna]] keskus
*[[Larvik]], [[linn]] [[Norra]]s
*[[Las Palmas de Gran Canaria]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Las Palmase provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Las Vegas]], [[linn]] [[USA]]-s [[Nevada]] osariigis 
*[[Lashkargāh]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Helmandi provints]]i keskus
*[[Łasin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]]
*[[Łask]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łaski maakond|Łaski maakonna]] halduskeskus
*[[Łaskarzew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]]
*[[Lasnaja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Słaŭharadi rajoon]]is [[Łapacičy külanõukogu]]s
*[[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiu vald|Hiiu vallas]]
*[[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Łaszczów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lāzberģis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lazdas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]]
*[[Lazdijai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]], [[Lazdijai rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lazdiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lazdinīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Lazdona]], [[asula]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]
*[[Łaziska Górne]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]]
*[[Lázně Bělohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Lázně Bohdaneč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]]
*[[Lázně Kynžvart]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Łazy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]]
*[[Latakia]], linn [[Süüria]]s, [[Latakia provints]]i keskus
*[[Lateve]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Latowicz]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Latowiczi vald|Latowiczi valla]] halduskeskus 
*[[Laubere]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Laubere vald|Laubere valla]] keskus
*[[Lauciene]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lauciene vald|Lauciene valla]] halduskeskus
*[[Lauderi]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Lauderi vald|Lauderi valla]] halduskeskus
*[[Laudium]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Ļaudona]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Ļaudona vald|Ļaudona valla]] keskus 
*[[Lauenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]is
*[[Laugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laugu-Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laukmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Laukmuiža (Ārlava vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Lauko Soda]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lauksargiai]], küla [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is, [[Lauksargiai vald|Lauksargiai valla]] halduskeskus
*[[Laukuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Laukuva vald|Laukuva valla]] halduskeskus
*[[Laulasmaa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laulepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Launkalne]] asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Launkalne vald|Launkalne valla]] halduskeskus
*[[Laura]], küla [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Laura vald|Laura valla]] keskus
*[[Lausanne]]
*[[Laußig]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Laußigi vald|Laußigi vallas]]
*[[Laußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Laußnitzi vald|Laußnitzi vallas]]
*[[Lauzinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lauta]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is
*[[Lauter]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lauva]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Laveri]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]]
*[[Lavrovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lawalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Lawalde vald|Lawalde vallas]]
*[[Lawrence]], linn [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis, [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonna]] keskus
*[[Lawrence (Massachusetts)|Lawrence]], on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Massachusetts]]i osariigi [[Essexi maakond (Massachusetts)|Essexi maakonnas]]

==Lb==
*[[Łbiska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]]

==Le==
*[[Le Havre]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Ülem-Normandia]] piirkonnas [[Seine-Maritime'i departemang]]us 
*[[Le Mans]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Sarthe'i departemang]]u keskus
*[[Le Villaret (Belmont-sur-Yverdon)]]
*[[Łeba]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lęborki maakond|Lęborki maakonnas]]
*[[Lebavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]
*[[Lebavere (Väike-Maarja)|Lebavere]], endine küla
*[[Lebedjan]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lebedjani rajoon]]i keskus
*[[Lebedõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is
*[[Lebjažje (Lomonossovi rajoon)|Lebjažje]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is
*[[Lębork]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lęborki maakond|Lęborki maakonna]] halduskeskus
*[[Lebowakgomo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Lebu]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lecco]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia|Lombardia maakonnas]], [[Lecco provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Leckava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Łęczna]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łęczna maakond|Łęczna maakonna]] keskus
*[[Łęczyca]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonna]] halduskeskus
*[[Lēdas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]]
*[[Ledeč nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lędziny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]]
*[[Lēdurga]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] keskus
*[[Ledvice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]]
*[[Leediküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Leeds]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i krahvkonnas
*[[Leeu-Gamka]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]]
*[[Leeudoringstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Leeuwarden]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Friisimaa provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lēģernieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]]
*[[Legionowo]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Legionowo maakond|Legionowo maakonna]] halduskeskus
*[[Legnano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is 
*[[Legnica]], [[linn]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Lehliu Gară]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]]
*[[Lehtimäki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as
*[[Lehtussi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is
*[[Lehurutshe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Leicester]], linn [[Inglismaa]]l 
*[[Leiden]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis
*[[Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Leipalingis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Druskininkai omavalitsus]]e territooriumil, [[Leipalingise vald|Leipalingise valla]] halduskeskus
*[[Leipoldtville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Leipzig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal
*[[Leiria]], linn [[Portugal]]is, [[Leiria ringkond|Leiria ringkonna]] halduskeskus
*[[Leisi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Leisnig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is
*[[Leiši]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]]
*[[Lejas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Lejas (Rumba vald)|Lejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]]
*[[Lejasciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi valla]] keskus
*[[Lejaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]]
*[[Lejaskurļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Lejaslabiņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Lejasšķiņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lekėčiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lekėčiai vald|Lekėčiai vallas]]
*[[Lekkersing]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Łęknica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Lekomin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Zagnański vald|Zagnański vallas]]
*[[Leksandrowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]
*[[Lekši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]]
*[[Leliefontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Leliūnai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Leliūnai vald|Leliūnai valla]] halduskeskus
*[[Leljakõ (Žmerõnka rajoon)|Leljakõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Lellapere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lelów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Lelówi vald|Lelówi valla]] halduskeskus
*[[Leluchów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]]
*[[Lelydorp]], linn [[Suriname]]s, [[Wanica ringkond|Wanica ringkonna]] keskus
*[[Lembis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]]
*[[Lembuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Lemmaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]
*[[Lemmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lenasia]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]]
*[[Leńcze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]].
*[[Lendava]], [[linn]] [[Sloveenia]]s, [[Lendava vald|Lendava valla]] keskus
*[[Lengefeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is
*[[Lenin (Valgevene)|Lenin]], [[agrolinnake]] [[Homieli oblast]]is [[Žytkavičy rajoon]]is, [[Lenini külanõukogu]] halduskeskus
*[[Lenina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Horki rajoon]]is
*[[Leninogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Leninogorski rajoon]]i keskus
*[[Leninsk-Kuznetski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is
*[[Lenkava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lenkimai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Lenkimai vald|Lenkimai valla]] keskus
*[[Lensk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Lenski uluss]]i halduskeskus
*[[Lentehhi]], alev [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas, [[Lentehhi rajoon]]i keskus
*[[Lentvaris]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Lentvarise vald|Lentvarise valla]] halduskeskus
*[[Leoben]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l 
*[[Léon]] 
*[[León (Hispaania)|León]], linn [[Hispaania]]s, [[Leóni provints]]i keskus.
*[[Leonding]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal
*[[Leonivka (Krõžopili rajoon)|Leonivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is 
*[[Leonpolis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Deltuva vald|Deltuva vallas]]
*[[Leoski]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Leoti]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis, [[Wichita maakond (Kansas)|Wichita maakonna]] halduskeskus
*[[Leova]], linn Moldovas, [[Leova rajoon]]i keskus
*[[Lepa]], küla Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lepaküla]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Lepassaare]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lepaste]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Lephalale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lepiel]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lepieli rajoon]]i keskus
*[[Lepiksaare]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lepiku (Emmaste)|Lepiku]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmasste vallas]]
*[[Lepiku (Muhu)|Lepiku]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]]
*[[Lepiku (Vinni)|Lepiku]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lepiku (Kambja)|Lepiku]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Lepplaane]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Leppneeme]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Lepä]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lermontov]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s
*[[Leroro]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Les Cayes]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Lõunadepartemang]]u [[halduskeskus]]
*[[Leselidze]], alev [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lesko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lesko maakond|Lesko maakonna]] halduskeskus
*[[Leskovac]], [[linn]] (asula) [[Serbia]]s, [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonna]] ja [[Leskovaci linn]]aks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e keskus
*[[Leskovaci linn]], kohaliku omavalitsuse üksus [[Serbia]]s [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonnas]] 
*[[Leśna]], linn [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]]
*[[Leśnica]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]].
*[[Lesse]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourg'i provints]]is
*[[Lesseyton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Enoch Mgijima vald|Enoch Mgijima vallas]]
*[[Lessosibirsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s
*[[Lessozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Lessozavodski linnaringkond|Lessozavodski linnaringkonna]] keskus
*[[Leszno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]]
*[[Lestene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Lestene vald|Lestene valla]] halduskeskus
*[[Lestijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]], [[Lestijärvi vald|Lestijärvi valla]] kirikuküla
*[[Lestima]], küla [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Leżajsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Leżajski maakond|Leżajski maakonna]] halduskeskus
*[[Łężkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Kłaj vald|Kłaj vallas]]
*[[Letohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Letovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]]
*[[Leubsdorf (Saksimaa)|Leubsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Leubsdorfi vald (Saksimaa)|Leubsdorfi vallas]]
*[[Leutersdorf (Saksimaa)|Leutersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Leutersdorfi vald (Saksimaa)|Leutersdorfi vallas]]
*[[Leuven]], linn [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Flaami Brabant]]i provintsi pealinn
*[[Lev Tolstoi (asula)|Lev Tolstoi]], alevik [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lev Tolstoi rajoon]]i keskus
*[[Levašovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Viiburi linnarajoon]]is
*[[Leverkusen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Leveste]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]
*[[Levice]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]]
*[[Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Žõtomõri rajoon]]is
*[[Levkiv (Krõžopili rajoon)|Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Levkivka (Pogrebõštše rajoon)|Levkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Levubu]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]]
*[[Lewin Brzeski]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Brzegi maakond|Brzegi maakonnas]]
*[[Lewin Kłodzki]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Lewin Kłodzki vald|Lewin Kłodzki valla]] halduskeskus
*[[Lexington]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]] osariigis, [[Fayette'i maakond (Kentucky)|Fayette'i maakonna]] halduskeskus
*[[Leysin]], küla [[Šveits]]is [[Alpid]]es [[Vaud' kanton]]is [[Aigle'i ringkond|Aigle'i ringkonnas]], [[Leysini vald|Leysini valla]] keskus

==Lg==
*[[Lgov]], linn [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is, [[Lgovi rajoon]]i keskus

==Lh==
*[[Lhasa]]
*[[Lhuentse]], linn [[Bhutan]]is, [[Lhuentse ringkond|Lhuentse ringkonna]] keskus

==Li==
*[[Liaušiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Šešuoliai vald|Šešuoliai valla]] halduskeskus
*[[Lībagi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Libáň]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Libatse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Libčice nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]]
*[[Lībciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]]
*[[Lībe]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Liběchov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]]
*[[Liberec]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Libereci maakond|Libereci maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Libertów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]]
*[[Libiąż]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]]
*[[Lībieši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Libin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is, [[Libini vald|Libini valla]] keskus
*[[Libochovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Libode]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Libreville]], [[Gabon]]i pealinn, [[Estuaire'i provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Libušín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]
*[[Līce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]]
*[[Līcnieki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Lichtenberg (Kesk-Saksimaa)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kesk-Saksimaa)|Lichtenbergi vallas]] 
*[[Lichtenberg (Kamenzi kreis)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kamenzi kreis)|Lichtenbergi vallas]]
*[[Lichtenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]]
*[[Lichtenstein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Līciems]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Līči (Saulkrasti piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Līči (Ģibuļi vald)|Līči]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Līči (Beverīna piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Līči (Stopiņi piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] 
*[[Līčupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Mazozoli vald|Mazozoli valla]] keskus
*[[Lida]], [[linn]] [[Valgevene]]s
*[[Lida (Nevada)|Lida]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]]
*[[Lidzbark]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Działdowo maakond|Działdowo maakonnas]]
*[[Lidzbark Warmiński]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonna]] halduskeskus
*[[Līdumnieki]], asula [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki valla]] halduskeskus
*[[Liège]], linn [[Belgia]]s, [[Liège'i provints]]i keskus
*[[Lieģi]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], Durbe piirkonna ja [[Tadaiķi vald|Tadaiķi valla]] halduskeskus
*[[Lieksa linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas
*[[Lielaisciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Lielborne]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Saliena vald|Saliena valla]]s
*[[Lielie Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Lielie Strodi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Lielie Tūči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lielirbe]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lielsalas]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]]
*[[Lielustes]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]]
*[[Lielvārde]] 
*[[Lielvirbi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lienz]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Lienzi ringkond|Lienzi ringkonna]] keskus
*[[Liepa]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s
*[[Liepaine]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] 
*[[Liepāja]]
*[[Liepas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] 
*[[Liepene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Liepieni]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Liepkalne]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]]
*[[Liepkalni]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]]  
*[[Liepna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Liepna vald|Liepna valla]] halduskeskus
*[[Līgas dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]]
*[[Līgatne]], [[linn]] [[Läti]]s 
*[[Līgo]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Līgo vald|Līgo valla]] halduskeskus
*[[Līgotnes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līgotnes 1]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līguti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]]
*[[Lihhoslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Lihhoslavli rajoon]]i keskus 
*[[Lihula]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Liigalaskma]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Liiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liivaranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva-Putla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lijiawan]], asula [[Hiina]]s [[Guizhou]] provintsis [[Zunyi]] linnas
*[[Likasi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is
*[[Likėnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]]s
*[[Likino-Duljovo]], [[linn]] [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is
*[[Līksna]], asula [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Līksna vald|Līksna valla]] keskus
*[[Līkuma ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Lilaste (Carnikava piirkond)|Lilaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]]
*[[Lilaste (Saulkrasti piirkond)|Lilaste]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Lille]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Nord-Pas-de-Calais]]' ja [[Nordi departemang]]u keskus
*[[Lillehammer]]
*[[Lillesand]], linn [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas, [[Lillesandi vald|Lillesandi valla]] halduskeskus
*[[Lillestrøm]], linn [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas [[Skedsmo vald|Skedsmo vallas]] 
*[[Lilli]], küla Eestis [[Mulgi vald|Mulgi vallas]].
*[[Lilli-Anne]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lilongwe]], [[Malawi]] [[pealinn]], [[Keskpiirkond (Malawi)|Keskpiirkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] [[pealinn]]
*[[Limanowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Limanowa maakond|Limanowa maakonna]] halduskeskus
*[[Limassol]], linn Küprosel, [[Limassoli ringkond|Limassoli ringkonna]] keskus
*[[Limbach-Oberfrohna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Limbaži]] 
*[[Lime Acres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Limerick]], [[linn]] [[Iirimaa]]l
*[[Limoges]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Vienne]]'i departemangu ja [[Limousin]]i piirkonna keskus
*[[Limšeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Linchester]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonnas]]
*[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Nebraska]] osariigi pealinn ja [[Lancasteri maakond|Lancasteri maakonna]] halduskeskus
*[[Lincoln (New Hampshire)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[New Hampshire]]'i osariigis [[Graftoni maakond|Graftoni maakonnas]]
*[[Lincoln (Suurbritannia)|Lincoln]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Lincolnshire]]'i keskus
*[[Linda küla|Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lindau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Linden (Alberta)|Linden]], küla [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]] 
*[[Lindequesdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Lindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lindi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lindi (Tansaania)|Lindi]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Lindi piirkond|Lindi piirkonna]] halduskeskus
*[[Linejciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Linettšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Linfen]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Shanxi|Shanxi provints]]is
*[[Lingen]], on linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi liidumaa]]l [[Emslandi kreis]]is
*[[Lingyado]], [[küla]] [[Nigeeria]]s [[Zamfara osariik|Zamfara osariigis]]
*[[Linhai]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s, [[Linhai Shi]] keskus
*[[Linhai (Heilongjiang)|Linhai]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingo ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]] 
*[[Linhai Shi]], maakonnaõigustega linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s
*[[Linkmenys]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Linkmenysi vald|Linkmenysi valla]] halduskeskus
*[[Linksmakalnis]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Linksmakalnise vald|Linksmakalnise valla]] keskus
*[[Linköping]], linn [[Rootsi]]s, [[Östergötlandi lään]]i ja [[Linköpingi vald|Linköpingi valla]] keskus
*[[Linkuva]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is
*[[Linnaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linnuse (Leisi)|Linnuse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linz]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Ülem-Austria]] liidumaa [[pealinn]]
*[[Lioliai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Lioliai vald|Lioliai valla]] halduskeskus
*[[Liperi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Liperi vald|Liperi valla]] [[kirikuküla]] 
*[[Lipetsk]]
*[[Lipiany]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonnas]]
*[[Lipki]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is
*[[Liplas]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]
*[[Lipnice nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lipník nad Bečvou]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]]
*[[Lipno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lipno maakond|Lipno maakonna]] halduskeskus
*[[Lippoja]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lipovo]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] 
*[[Lippstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Soesti kreis]]is 
*[[Lipsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]].
*[[Lipski]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]]
*[[Lipsko]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lipsko maakond|Lipsko maakonna]] halduskeskus
*[[Lipsti]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Liptovský Mikuláš]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]]
*[[Lisa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]
*[[Lishui]], linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis, [[Lishui Shi]] ja [[Liandu linnarajoon]]i keskus
*[[Lishui Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis
*[[Liski]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Liski rajoon]]i keskus
*[[Lisków]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]], [[Liskówi vald|Liskówi valla]] halduskeskus
*[[Lisne (Litõni rajoon)|Lisne]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is 
*[[Lissabon]], [[Portugal]]i [[pealinn]] 
*[[Lissova Lõssijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Lissove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Lissovodõ]], küla Ukrainas [[Hmelnõtskõi oblast]]is
*[[Liškiava]], [[küla]] [[Varėna rajoon]]i territooriumil [[Merkinė vald|Merkinė vallas]]
*[[Lišov]], linn [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]
*[[Lizdēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Līzesmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]]
*[[Līzespasts]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]]
*[[Lizums]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lizumsi vald|Lizumsi valla]] halduskeskus
*[[Litene]] küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Litene vald|Litene valla]] halduskeskus
*[[Liteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]
*[[Litoměřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonna]] halduskeskus
*[[Litomyšl]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]]
*[[Litovel]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]]
*[[Little Rock]], [[linn]] USA-s [[Arkansas]]e osariigis [[Pulaski maakond (Arkansas)|Pulaski maakonnas]], Arkansase osariigi [[pealinn]] 
*[[Littoinen]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Litvínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Mosti ringkond|Mosti ringkonnas]]
*[[Liubavas]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Liubavase vald|Liubavase valla]] halduskeskus
*[[Liudvinavas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Liudvinavase vald|Liudvinavase valla]] halduskeskus
*[[Liustemäe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Livadeiá]], linn [[Kreeka]]s, [[Boiootia piirkonnaüksus]]e ja [[Livadeiá vald|Livadeiá valla]] halduskeskus
*[[Līvāni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Preiļi rajoon]]is 
*[[Liverpool]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s
*[[Līves]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]]
*[[Līvi (Drabeši vald)|Līvi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Livnõ]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Livnõ rajoon]]i keskus
*[[Livonia (Michigan)|Livonia]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]]
*[[Livorno]], linn [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Livorno provints]]i halduskeskus
*[[Liw]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]], [[Liwi vald|Liwi valla]] halduskeskus

==Lj==
*[[Ljantor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Ljuban]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Tosno rajoon]]is 
*[[Ljubertsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ljubertsõ rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Ljubim]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is
*[[Ljubljana]], [[Sloveenia]] [[pealinn]]
*[[Ljuboml]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Ljubomli rajoon]]i halduskeskus
*[[Ljubotõn]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is
*[[Ljubuški]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is
*[[Ljubõtino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Ljubõtino rajoon]]i keskus
*[[Ljudavka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Ljudinovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is
*[[Ljulõntsi (Kalõnivka rajoon)|Ljulõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is

==Ll== 
*[[Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch]], [[küla]] [[Wales]]is
*[[Lloydminster]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] ja [[Saskatchewani provints]]is

==Lo== 
*[[Lobatse]], linn [[Botswana]]s
*[[Lobatševe (Stanõtsja Luganska rajoon)|Lobatševe]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is Stanõtsja Luganska rajoonis
*[[Lobatševe (Novoaidari rajoon)|Lobatševe]], küla Ukrainas Luhanski oblastis [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Lobērģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Bilska vald|Bilska vallas]].
*[[Łobez]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Łobezi maakond|Łobezi maakonna]] keskus
*[[Lobnja]], linn Venemaal Moskva oblastis
*[[Lobstädt]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Lobstädti vald|Lobstädti vallas]]
*[[Łobżenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]]
*[[Łochów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]]
*[[Lode (Loodi)]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]], [[Lode vald|Lode valla]] halduskeskus
*[[Lodeinoje Pole]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Lodēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Lodes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lodesmuiža]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]]
*[[Lodi (Itaalia)|Lodi]], linn [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Lodi provints]]i keskus
*[[Lodi (California)|Lodi]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]]
*[[Łódź]], linn [[Poola]]s, [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonna]] halduskeskus
*[[Loeriesfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Loghill Village]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]]
*[[Lohja]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohja linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohsa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lohsa vald|Lohsa vallas]]
*[[Lohtaja]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]] [[Kokkola linn]]as 
*[[Lohusalu]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lohusuu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lohvõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lohvõtsja rajoon]]i halduskeskus
*[[Loimaa]], linn [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Loimaa linn]]a keskus
*[[Loimaa linn]], omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Loja (Läti)|Loja]], asula [[Läti]]s, [[Sēja piirkond|Sēja piirkonna]] keskus
*[[Loket]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]]
*[[Loknja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Loknja rajoon]]i keskus
*[[Lokoja]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Kogi]] osariigi pealinn
*[[Loksa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Loksa küla|Loksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Lomaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Łomazy]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Łomazy vald|Łomazy valla]] halduskeskus
*[[Lomé]], [[Togo]] [[pealinn]]
*[[Łomianki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]]
*[[Lomita]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Lomma]], [[asula]] [[Skåne lään]]is, [[Lomma vald|Lomma valla]] keskus
*[[Lommatzsch]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is
*[[Lomnice nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Lomnice nad Popelkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]]
*[[Lomonossov]] 
*[[Łomża]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Łomża maakond|Łomża maakonna]] keskus
*[[Lonaste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]]
*[[London]], [[Suurbritannia]] [[pealinn]] 
*[[London (Kanada)]]
*[[Long Beach]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Longyearbyen]], [[Svalbard]]i halduskeskus
*[[Loona]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Loosi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lopaskõne]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Łopienno]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] [[Mieleszyni vald|Mieleszyni vallas]]
*[[Loppi]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]], [[Loppi vald|Loppi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Łopuszna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Loreto]], [[linn]] ja [[vald]] [[Itaalia]]s [[Marche]] maakonnas [[Ancona provints]]is 
*[[Los Alamos]], [[asula]] [[USA]]-s [[New Mexico]] osariigis [[Los Alamose maakond|Los Alamose maakonnas]]
*[[Los Angeles]], linn USAs California osariigis
*[[Los Ángeles (Tšiili)|Los Ángeles]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Los Gatos]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]]
*[[Łosice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Łosice maakond|Łosice maakonna]] halduskeskus
*[[Łosk]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is [[Harodźki külanõukogu]]s
*[[Lossino-Petrovski]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is
*[[Łoša]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Uzda rajoon]]is
*[[Łošnica]], agrolinnake Valgevenes Minski oblastis [[Barysaŭ rajoon]]is
*[[Loštice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]
*[[Lozna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lozna rajoon]]i keskus
*[[Lozova]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Lozova rajoon]]i keskus
*[[Lozova (Šargorodi rajoon)|Lozova]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is
*[[Lozuvata]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Lota]], [[küla]] Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lota (Tšiili)|Lota]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lotsohina]], küla [[Madagaskar]]il
*[[Lotus Gardens]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Louangphabang]], [[linn]] [[Laos]]es, [[Louangphabangi provints]]i keskus
*[[Loučná pod Klínovcem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]]
*[[Louieville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Louis Trichardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]], [[Makhado vald|Makhado valla]] halduskeskus
*[[Louisvale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[Dawid Kruiperi vald|Dawid Kruiperi vallas]]
*[[Louisville]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]]s
*[[Louny]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Louny ringkond|Louny ringkonna]] halduskeskus
*[[Lourdes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Midi-Pyrénées]]' piirkonnas [[Hautes-Pyrénées]]' departemangus
*[[Louterwater]], on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Kou-Kamma vald|Kou-Kamma vallas]]
*[[Louwna]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Louwsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Ļovāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Loviisa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas
*[[Lovosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Lovozero küla|Lovozero]], asula [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, Lovozero rajooni keskus
*[[Lowell]], linn USAs [[Massachusetts]]i osariigis, üks kahest [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] halduskeskusest
*[[Łowicz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]]
*[[Loxton (LAV)|Loxton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]

==Lu==
*[[Luanda]], [[Angola]] [[pealinn]] 
*[[Lubaczów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonna]] halduskeskus
*[[Lubań (Valgevene)|Lubań]] – [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is
*[[Lubań (Poola)|Lubań]] – [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia]]s
*[[Lubāna]], [[linn]] [[Läti]]s [[Madona rajoon]]is 
*[[Lubartów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonna]] keskus
*[[Lubawa]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]]
*[[Lubawka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]]
*[[Lubbock]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis
*[[Lubča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Navahrudaki rajoon]]is, [[Lubča külanõukogu]] keskus
*[[Lube]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubeskrogs]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubezere]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Lubień Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lubini maakond|Lubini maakonna]] halduskeskus
*[[Lublin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lubliniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lublinieci maakond|Lublinieci maakonna]] halduskeskus
*[[Lubniewice]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]]
*[[Lubnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lubnõ rajoon]]i keskus
*[[Lubomierz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]]
*[[Luboń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Lubowidz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]]
*[[Lubraniec]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubsko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Luby]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Lubycza Królewska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lucāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lučany nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]]
*[[Lucca]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Lucca provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Lučenec]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]]
*[[Luckhoff]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Lucknow]], linn [[India]]s, [[Uttar Pradesh]]i osariigi pealinn, [[Lucknow' jaotis]]e ja [[Lucknow' ringkond|Lucknow' ringkonna]] keskus
*[[Ludford]], [[küla]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]] [[Shropshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] samanimelises [[kihelkond|kihelkonnas]]
*[[Ļūdi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Ļūdiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Ludza]], [[linn]] [[Läti]]s
*[[Ludźmierz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Ludženieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]]
*[[Luduș]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Ludwigsburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Ludwigsburgi kreis]]i halduskeskus
*[[Ludwigshafen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Lubumbashi]], linn [[Kongo DV]]s, [[Katanga provints]]i halduskeskus
*[[Luga (linn)|Luga]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Luga rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lugano]], [[linn]] [[Šveits]]is
*[[Lugo]], linn [[Hispaania]]s [[Galicia]]s
*[[Lugoj]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]]
*[[Lugõnõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is
*[[Luhačovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]]
*[[Luhansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Luhanski oblast]]i ja [[Luhanski rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Luhhovitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Luigu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Luino]], linn [[Itaalia]]s [[Varese provints]]is
*[[Luka-Barska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Lūkalni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Luka-Meleškivska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis
*[[Lukašivka (Lõpovetsi rajoon)|Lukašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Lūķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Lukne]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Lukojanov]], linn Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Lukojanovi rajoon]]i keskus
*[[Łukoml]], [[küla]] (endine [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Čašniki rajoon]]is, [[Łukomli külanõukogu]] keskus
*[[Łuków]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łukówi maakond|Łukówi maakonna]] keskus
*[[Łukówek]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]]
*[[Lukšiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lukšiai vald|Lukšiai vallas]]
*[[Lukštai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]]
*[[Luleå]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Norrbotteni lään]]i ja [[Luleå vald|Luleå valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lumpėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Lumpėnai vald|Lumpėnai valla]] halduskeskus
*[[Lumphăt]], [[linn]] [[Kambodža]]s [[Rôtânăh Kiri provints]]is
*[[Lund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Skåne maakond|Skåne maakonnas]]
*[[Łuniniec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Łuninieci rajoon]]i keskus
*[[Luņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Lunner]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa
*[[Luokė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lupeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]]
*[[Luqa]], asula Maltal
*[[Lusaka]], [[Sambia]] [[pealinn]], [[Lusaka provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lusikisiki]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Lustivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Nižõni rajoon]]is
*[[Lūši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lūza]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Luzern]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Luzerni kanton]]i keskus
*[[Lūž]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Luže]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]]
*[[Lutja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lutomiersk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Lutomierski vald|Lutomierski valla]] halduskeskus
*[[Lutowiska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]], [[Lutowiska vald|Lutowiska valla]] halduskeskus
*[[Lutsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Volõõnia oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Lutzville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]]
*[[Lutugõne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Lutugõne rajoon]]i keskus
*[[Lututów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]]
*[[Luuküla]] ehk Lug, küla [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is [[Samolva vald|Samolva vallas]]
*[[Luulupe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Luusika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Luxembourg]], [[Luksemburg]]i [[pealinn]], [[Luxembourgi ringkond|Luxembourgi ringkonna]] ja [[Luxembourgi kanton]]i [[halduskeskus]]
*[[Luxor]], linn [[Egiptus]]es

==Lv==
*[[Lviv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Lvivi oblast]]i [[halduskeskus]]

==Lw==
*[[Lwamondo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]]
*[[Lwówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]]
*[[Lwówek Śląski]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonna]] halduskeskus

==Lõ==
*[[Lõhavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Lõimetsa]], endine küla Eestis [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]]
*[[Lõmala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõpi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõpivka (Tomašpili rajoon)|Lõpivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is
*[[Lõpovets]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Lõpovetsi rajoon]]i keskus
*[[Lõssogirka (Litõni rajoon)|Lõssogirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Lõssõtšansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Lõtkarino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Lõu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõuna-Liflandija]], endine asula -[[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, praegu [[Bolšoi Kamen]]i [[mikrorajoon]]

==Lä== 
*[[Lädinä]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]. 
*[[Länga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lənkəran]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is

==Lö==
*[[Löbau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is
*[[Lörrach]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] Lörrachi kreisis
*[[Lößnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lööne]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]

==Lü== 
*[[Lübeck]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal
*[[Lübz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l [[Parchimi kreis|Parchimi]] [[kreis]]is
*[[Lüdenscheid]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Lüderitz]], linn [[Namiibia]]s
*[[Lüneburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal
*[[Lünen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Unna kreis]]is

==Ly==
*[[Lyden]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Lyduokiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Lyduokiai vald|Lyduokiai valla]] halduskeskus.
*[[Lyduvėnai]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is [[Šiluva vald|Šiluva vallas]]
*[[Lygumai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Lygumai vald|Lygumai valla]] halduskeskus
*[[Łyntupy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is
*[[Lyon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Rhône-Alpes]]i piirkonna ja [[Rhône'i departemang]]u keskus
*[[Lysá nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]]
*[[Łyski]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]]
*[[Lyttelton (Uus-Meremaa)|Lyttelton]], linn [[Uus-Meremaa]]l

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>d0x2q3a6m3b369vr9seic8d5svdhs64</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177149</id>
      <parentid>6177148</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:12:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Li */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="77572" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}

'''Asulad (L)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad L-tähega.
{{sisukord paremale}}
==La==
*[[La Brigue]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Alpes-Maritimes]]'i departemangus 
*[[La Ceiba]], linn [[Honduras]]es
*[[La Hulpe]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria|Flandria piirkonnas]] [[Vallooni Brabant|Vallooni Brabanti provints]]is [[Nivelles'i ringkond|Nivelles'i ringkonnas]]
*[[La Jara]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Conejose maakond|Conejose maakonnas]] 
*[[La Línea de la Concepción]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is
*[[La Loche]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]is
*[[La Paz]], [[Boliivia]] [[pealinn]], kus asuvad [[Boliivia Rahvuskongress]], [[Boliivia president|president]] ja valitsus, (põhiseaduse järgne pealinn ja kohtuvõimu asupaik on [[Sucre]]), [[La Pazi departemang]]u keskus
*[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Baja California Sur]]i osariigi [[pealinn]] ja [[La Pazi vald|La Pazi valla]] halduskeskus
*[[La Plata]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Buenos Airese provints]]i pealinn
*[[La Spezia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria|Liguuria maakonnas]], [[La Spezia provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Laadi]], [[küla]] Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Laadjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laadla]], [[küla]] Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laagri]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laane (Kõpu)|Laane]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Laane (Kose)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Laane (Padise)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laane (Kambja)|Laane]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Laartsa]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]]
*[[Laasi]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]]
*[[Laaste Hoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Labanoras]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Labanorase vald|Labanoras valla]] halduskeskus
*[[Labdzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Łabędziów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]].
*[[Labin]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Labinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Łabiszyn]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]]
*[[Labrags]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]]
*[[Labõritsa]], küla [[Setomaa]]l, kuulub Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni 
*[[Labõtnangi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]
*[[Lachowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] [[Stryszawa vald|Stryszawa vallas]]
*[[Łachva]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is
*[[Lācīši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Lāčudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lācupi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Lācupji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Lāde]], küla Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] Limbaži vallas
*[[Lądek-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]
*[[Ladismith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is
*[[Lādzere]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]]
*[[Laduškin]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]i [[Bagrationovski rajoon]]is
*[[Ladõžõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Ladybrand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Ladysmith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Lae]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Morobe]] [[provints]]i halduskeskus
*[[Laersdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]]
*[[Laeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lagodehhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Lagodehhi rajoon]]i keskus
*[[Lagoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lagos]], linn [[Nigeeria]]s [[Lagose osariik|Lagose osariigis]]
*[[Łagów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]]
*[[Lagzdiena]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[L'Agulhas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Lahdenpohja]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Lahdenpohja rajoon]]i keskus
*[[Lahe (Alatskivi)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Lahe (Laheda)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lahe (Haljala)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]
*[[Laheküla (Kaarma)|Laheküla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laheküla (Orissaare)|Laheküla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Lahetaguse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Łahišyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pinski rajoon]]is
*[[Łahojsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Łahojski rajoon]]i keskus
*[[Lahore]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsi]] keskus
*[[Lahti]] 
*[[Laidi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Laidi vald|Laidi valla]] halduskeskus
*[[Laidze]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Laidze vald|Laidze valla]] halduskeskusasula [[Läti]]s
*[[Laidzesciems]], küla [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]]
*[[Laimjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laingsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is.
*[[Laižuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Laitila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Lake Charles]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis, [[Calcasieu vald|Calcasieu valla]] halduskeskus
*[[Lake Placid]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Essexi maakond (New York)|Essexi maakonnas]]
*[[Lake Worth]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonnas]]
*[[Lakinsk]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is [[Sobinka rajoon]]is
*[[Lakšciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Laliki]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]]
*[[Lambert's Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Lamía]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Kesk-Kreeka]] piirkonnas [[Fthiótida]] maakonnas
*[[Lamiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Lammi]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as
*[[Lampuži]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]]
*[[Lamsteri]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Lancaster]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'is
*[[Lanciano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Chieti provints]]is
*[[Lančiūnava]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai valla]]s
*[[Lanckorona]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]], [[Lanckorona vald|Lanckorona valla]] halduskeskus
*[[Łańcut]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Łańcuti maakond|Łańcuti maakonna]] halduskeskus
*[[Landau]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Landshut]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Landskrona]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Landskrona vald|Landskrona valla]] keskus
*[[Landze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Langebaan]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Langenfeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is
*[[Langenhagen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Hannoveri regioon]]is
*[[Langepass]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Langstiņi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Lāņi]], on asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Lanivtsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Lanivtsi rajoon]]i halduskeskus
*[[Lankaskalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]]
*[[Lanksēži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]]
*[[Lannion]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Côtes-d'Armor]]i departemangus
*[[L'Anse aux Meadows]], asula [[Kanada]]s 
*[[Lansing]], [[USA]] [[Michigan]]i osariigi [[pealinn]]
*[[Lansing (Põhja-Carolina)|Lansing]], asula [[USA]]-s [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Ashe'i maakond|Ashe'i maakonnas]]
*[[Lanškroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Lanzhou]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Gansu provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lanžhot]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]]
*[[Lantšhuthi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Guria]] piirkonnas, [[Lantšhuthi rajoon]]i keskus
*[[Łapanów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]], [[Łapanówi vald|Łapanówi valla]] halduskeskus
*[[Lapės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Lapėse vald|Lapėse valla]] halduskeskus
*[[Lapinjärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ida-Uusimaa|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Lapinjärvi vald|Lapinjärvi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Lapmežciems]], asula [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]], [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi valla]] halduskeskus
*[[Lapmežciems (Dundaga vald)|Lapmežciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Lappeenranta]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas, [[Lappeenranta linn]]a keskus
*[[Lappeenranta linn]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas
*[[Lapua]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Łapy]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]]
*[[L'Aquila]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[L'Aquila provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lār]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is
*[[Laredo (Texas)|Laredo]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]es, [[Webbi maakond|Webbi maakonna]] halduskeskus
*[[Lárisa]], linn [[Kreeka]]s, [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] keskus
*[[Larnaca]], linn [[Küpros]]el, [[Larnaca ringkond|Larnaca ringkonna]] keskus
*[[Larvik]], [[linn]] [[Norra]]s
*[[Las Palmas de Gran Canaria]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Las Palmase provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Las Vegas]], [[linn]] [[USA]]-s [[Nevada]] osariigis 
*[[Lashkargāh]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Helmandi provints]]i keskus
*[[Łasin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]]
*[[Łask]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łaski maakond|Łaski maakonna]] halduskeskus
*[[Łaskarzew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]]
*[[Lasnaja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Słaŭharadi rajoon]]is [[Łapacičy külanõukogu]]s
*[[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiu vald|Hiiu vallas]]
*[[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Łaszczów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lāzberģis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lazdas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]]
*[[Lazdijai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]], [[Lazdijai rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lazdiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lazdinīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Lazdona]], [[asula]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]
*[[Łaziska Górne]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]]
*[[Lázně Bělohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Lázně Bohdaneč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]]
*[[Lázně Kynžvart]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Łazy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]]
*[[Latakia]], linn [[Süüria]]s, [[Latakia provints]]i keskus
*[[Lateve]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Latowicz]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Latowiczi vald|Latowiczi valla]] halduskeskus 
*[[Laubere]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Laubere vald|Laubere valla]] keskus
*[[Lauciene]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lauciene vald|Lauciene valla]] halduskeskus
*[[Lauderi]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Lauderi vald|Lauderi valla]] halduskeskus
*[[Laudium]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Ļaudona]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Ļaudona vald|Ļaudona valla]] keskus 
*[[Lauenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]is
*[[Laugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laugu-Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laukmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Laukmuiža (Ārlava vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Lauko Soda]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lauksargiai]], küla [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is, [[Lauksargiai vald|Lauksargiai valla]] halduskeskus
*[[Laukuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Laukuva vald|Laukuva valla]] halduskeskus
*[[Laulasmaa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laulepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Launkalne]] asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Launkalne vald|Launkalne valla]] halduskeskus
*[[Laura]], küla [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Laura vald|Laura valla]] keskus
*[[Lausanne]]
*[[Laußig]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Laußigi vald|Laußigi vallas]]
*[[Laußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Laußnitzi vald|Laußnitzi vallas]]
*[[Lauzinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lauta]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is
*[[Lauter]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lauva]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Laveri]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]]
*[[Lavrovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lawalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Lawalde vald|Lawalde vallas]]
*[[Lawrence]], linn [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis, [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonna]] keskus
*[[Lawrence (Massachusetts)|Lawrence]], on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Massachusetts]]i osariigi [[Essexi maakond (Massachusetts)|Essexi maakonnas]]

==Lb==
*[[Łbiska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]]

==Le==
*[[Le Havre]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Ülem-Normandia]] piirkonnas [[Seine-Maritime'i departemang]]us 
*[[Le Mans]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Sarthe'i departemang]]u keskus
*[[Le Villaret (Belmont-sur-Yverdon)]]
*[[Łeba]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lęborki maakond|Lęborki maakonnas]]
*[[Lebavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]
*[[Lebavere (Väike-Maarja)|Lebavere]], endine küla
*[[Lebedjan]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lebedjani rajoon]]i keskus
*[[Lebedõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is
*[[Lebjažje (Lomonossovi rajoon)|Lebjažje]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is
*[[Lębork]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lęborki maakond|Lęborki maakonna]] halduskeskus
*[[Lebowakgomo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Lebu]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lecco]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia|Lombardia maakonnas]], [[Lecco provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Leckava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Łęczna]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łęczna maakond|Łęczna maakonna]] keskus
*[[Łęczyca]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonna]] halduskeskus
*[[Lēdas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]]
*[[Ledeč nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lędziny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]]
*[[Lēdurga]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] keskus
*[[Ledvice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]]
*[[Leediküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Leeds]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i krahvkonnas
*[[Leeu-Gamka]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]]
*[[Leeudoringstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Leeuwarden]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Friisimaa provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lēģernieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]]
*[[Legionowo]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Legionowo maakond|Legionowo maakonna]] halduskeskus
*[[Legnano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is 
*[[Legnica]], [[linn]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Lehliu Gară]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]]
*[[Lehtimäki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as
*[[Lehtussi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is
*[[Lehurutshe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Leicester]], linn [[Inglismaa]]l 
*[[Leiden]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis
*[[Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Leipalingis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Druskininkai omavalitsus]]e territooriumil, [[Leipalingise vald|Leipalingise valla]] halduskeskus
*[[Leipoldtville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Leipzig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal
*[[Leiria]], linn [[Portugal]]is, [[Leiria ringkond|Leiria ringkonna]] halduskeskus
*[[Leisi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Leisnig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is
*[[Leiši]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]]
*[[Lejas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Lejas (Rumba vald)|Lejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]]
*[[Lejasciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi valla]] keskus
*[[Lejaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]]
*[[Lejaskurļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Lejaslabiņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Lejasšķiņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lekėčiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lekėčiai vald|Lekėčiai vallas]]
*[[Lekkersing]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Łęknica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Lekomin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Zagnański vald|Zagnański vallas]]
*[[Leksandrowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]
*[[Lekši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]]
*[[Leliefontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Leliūnai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Leliūnai vald|Leliūnai valla]] halduskeskus
*[[Leljakõ (Žmerõnka rajoon)|Leljakõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Lellapere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lelów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Lelówi vald|Lelówi valla]] halduskeskus
*[[Leluchów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]]
*[[Lelydorp]], linn [[Suriname]]s, [[Wanica ringkond|Wanica ringkonna]] keskus
*[[Lembis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]]
*[[Lembuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Lemmaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]
*[[Lemmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lenasia]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]]
*[[Leńcze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]].
*[[Lendava]], [[linn]] [[Sloveenia]]s, [[Lendava vald|Lendava valla]] keskus
*[[Lengefeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is
*[[Lenin (Valgevene)|Lenin]], [[agrolinnake]] [[Homieli oblast]]is [[Žytkavičy rajoon]]is, [[Lenini külanõukogu]] halduskeskus
*[[Lenina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Horki rajoon]]is
*[[Leninogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Leninogorski rajoon]]i keskus
*[[Leninsk-Kuznetski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is
*[[Lenkava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lenkimai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Lenkimai vald|Lenkimai valla]] keskus
*[[Lensk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Lenski uluss]]i halduskeskus
*[[Lentehhi]], alev [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas, [[Lentehhi rajoon]]i keskus
*[[Lentvaris]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Lentvarise vald|Lentvarise valla]] halduskeskus
*[[Leoben]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l 
*[[Léon]] 
*[[León (Hispaania)|León]], linn [[Hispaania]]s, [[Leóni provints]]i keskus.
*[[Leonding]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal
*[[Leonivka (Krõžopili rajoon)|Leonivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is 
*[[Leonpolis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Deltuva vald|Deltuva vallas]]
*[[Leoski]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Leoti]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis, [[Wichita maakond (Kansas)|Wichita maakonna]] halduskeskus
*[[Leova]], linn Moldovas, [[Leova rajoon]]i keskus
*[[Lepa]], küla Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lepaküla]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Lepassaare]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lepaste]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Lephalale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lepiel]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lepieli rajoon]]i keskus
*[[Lepiksaare]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lepiku (Emmaste)|Lepiku]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmasste vallas]]
*[[Lepiku (Muhu)|Lepiku]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]]
*[[Lepiku (Vinni)|Lepiku]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lepiku (Kambja)|Lepiku]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Lepplaane]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Leppneeme]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Lepä]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lermontov]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s
*[[Leroro]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Les Cayes]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Lõunadepartemang]]u [[halduskeskus]]
*[[Leselidze]], alev [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lesko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lesko maakond|Lesko maakonna]] halduskeskus
*[[Leskovac]], [[linn]] (asula) [[Serbia]]s, [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonna]] ja [[Leskovaci linn]]aks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e keskus
*[[Leskovaci linn]], kohaliku omavalitsuse üksus [[Serbia]]s [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonnas]] 
*[[Leśna]], linn [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]]
*[[Leśnica]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]].
*[[Lesse]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourg'i provints]]is
*[[Lesseyton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Enoch Mgijima vald|Enoch Mgijima vallas]]
*[[Lessosibirsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s
*[[Lessozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Lessozavodski linnaringkond|Lessozavodski linnaringkonna]] keskus
*[[Leszno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]]
*[[Lestene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Lestene vald|Lestene valla]] halduskeskus
*[[Lestijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]], [[Lestijärvi vald|Lestijärvi valla]] kirikuküla
*[[Lestima]], küla [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Leżajsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Leżajski maakond|Leżajski maakonna]] halduskeskus
*[[Łężkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Kłaj vald|Kłaj vallas]]
*[[Letohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Letovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]]
*[[Leubsdorf (Saksimaa)|Leubsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Leubsdorfi vald (Saksimaa)|Leubsdorfi vallas]]
*[[Leutersdorf (Saksimaa)|Leutersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Leutersdorfi vald (Saksimaa)|Leutersdorfi vallas]]
*[[Leuven]], linn [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Flaami Brabant]]i provintsi pealinn
*[[Lev Tolstoi (asula)|Lev Tolstoi]], alevik [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lev Tolstoi rajoon]]i keskus
*[[Levašovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Viiburi linnarajoon]]is
*[[Leverkusen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Leveste]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]
*[[Levice]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]]
*[[Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Žõtomõri rajoon]]is
*[[Levkiv (Krõžopili rajoon)|Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Levkivka (Pogrebõštše rajoon)|Levkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Levubu]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]]
*[[Lewin Brzeski]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Brzegi maakond|Brzegi maakonnas]]
*[[Lewin Kłodzki]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Lewin Kłodzki vald|Lewin Kłodzki valla]] halduskeskus
*[[Lexington]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]] osariigis, [[Fayette'i maakond (Kentucky)|Fayette'i maakonna]] halduskeskus
*[[Leysin]], küla [[Šveits]]is [[Alpid]]es [[Vaud' kanton]]is [[Aigle'i ringkond|Aigle'i ringkonnas]], [[Leysini vald|Leysini valla]] keskus

==Lg==
*[[Lgov]], linn [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is, [[Lgovi rajoon]]i keskus

==Lh==
*[[Lhasa]]
*[[Lhuentse]], linn [[Bhutan]]is, [[Lhuentse ringkond|Lhuentse ringkonna]] keskus

==Li==
*[[Liaušiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Šešuoliai vald|Šešuoliai valla]] halduskeskus
*[[Lībagi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Libáň]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Libatse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Libčice nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]]
*[[Lībciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]]
*[[Lībe]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Liběchov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]]
*[[Liberec]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Libereci maakond|Libereci maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Libertów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]]
*[[Libiąż]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]]
*[[Lībieši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Libin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is, [[Libini vald|Libini valla]] keskus
*[[Libochovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Libode]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Libreville]], [[Gabon]]i pealinn, [[Estuaire'i provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Libušín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]
*[[Līce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]]
*[[Līcnieki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Lichtenberg (Kesk-Saksimaa)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kesk-Saksimaa)|Lichtenbergi vallas]] 
*[[Lichtenberg (Kamenzi kreis)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kamenzi kreis)|Lichtenbergi vallas]]
*[[Lichtenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]]
*[[Lichtenstein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Līciems]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Līči (Saulkrasti piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Līči (Ģibuļi vald)|Līči]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Līči (Beverīna piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Līči (Stopiņi piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] 
*[[Līčupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Mazozoli vald|Mazozoli valla]] keskus
*[[Lida]], [[linn]] [[Valgevene]]s
*[[Lida (Nevada)|Lida]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]]
*[[Lidzbark]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Działdowo maakond|Działdowo maakonnas]]
*[[Lidzbark Warmiński]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonna]] halduskeskus
*[[Līdumnieki]], asula [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki valla]] halduskeskus
*[[Liège]], linn [[Belgia]]s, [[Liège'i provints]]i keskus
*[[Lieģi]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], Durbe piirkonna ja [[Tadaiķi vald|Tadaiķi valla]] halduskeskus
*[[Lieksa linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas
*[[Lielaisciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Lielborne]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Saliena vald|Saliena valla]]s
*[[Lielie Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Lielie Strodi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Lielie Tūči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lielirbe]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lielsalas]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]]
*[[Lielustes]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]]
*[[Lielvārde]] 
*[[Lielvirbi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lienz]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Lienzi ringkond|Lienzi ringkonna]] keskus
*[[Liepa]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s
*[[Liepaine]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] 
*[[Liepāja]]
*[[Liepas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] 
*[[Liepene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Liepieni]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Liepkalne]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]]
*[[Liepkalni]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]]  
*[[Liepna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Liepna vald|Liepna valla]] halduskeskus
*[[Līgas dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]]
*[[Līgatne]], [[linn]] [[Läti]]s 
*[[Līgo]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Līgo vald|Līgo valla]] halduskeskus
*[[Līgotnes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līgotnes 1]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līguti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]]
*[[Lihhoslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Lihhoslavli rajoon]]i keskus 
*[[Lihula]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Liigalaskma]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Liiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liivaranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva-Putla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lijiawan]], asula [[Hiina]]s [[Guizhou]] provintsis [[Zunyi]] linnas
*[[Likasi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is
*[[Likėnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]]s
*[[Likino-Duljovo]], [[linn]] [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is
*[[Līksna]], asula [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Līksna vald|Līksna valla]] keskus
*[[Līkuma ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Lilaste (Carnikava piirkond)|Lilaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]]
*[[Lilaste (Saulkrasti piirkond)|Lilaste]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Lille]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Nord-Pas-de-Calais]]' ja [[Nordi departemang]]u keskus
*[[Lillehammer]]
*[[Lillesand]], linn [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas, [[Lillesandi vald|Lillesandi valla]] halduskeskus
*[[Lillestrøm]], linn [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas [[Skedsmo vald|Skedsmo vallas]] 
*[[Lilli]], küla Eestis [[Mulgi vald|Mulgi vallas]].
*[[Lilli-Anne]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lilongwe]], [[Malawi]] [[pealinn]], [[Keskpiirkond (Malawi)|Keskpiirkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] [[pealinn]]
*[[Limanowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Limanowa maakond|Limanowa maakonna]] halduskeskus
*[[Limassol]], linn Küprosel, [[Limassoli ringkond|Limassoli ringkonna]] keskus
*[[Limbach-Oberfrohna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Limbaži]] 
*[[Lime Acres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Limerick]], [[linn]] [[Iirimaa]]l
*[[Limoges]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Vienne]]'i departemangu ja [[Limousin]]i piirkonna keskus
*[[Limšeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Linchester]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonnas]]
*[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Nebraska]] osariigi pealinn ja [[Lancasteri maakond|Lancasteri maakonna]] halduskeskus
*[[Lincoln (New Hampshire)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[New Hampshire]]'i osariigis [[Graftoni maakond|Graftoni maakonnas]]
*[[Lincoln (Suurbritannia)|Lincoln]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Lincolnshire]]'i keskus
*[[Linda küla|Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lindau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Linden (Alberta)|Linden]], küla [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]] 
*[[Lindequesdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Lindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lindi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lindi (Tansaania)|Lindi]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Lindi piirkond|Lindi piirkonna]] halduskeskus
*[[Linejciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Linettšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Linfen]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Shanxi|Shanxi provints]]is
*[[Lingen]], on linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi liidumaa]]l [[Emslandi kreis]]is
*[[Lingyado]], [[küla]] [[Nigeeria]]s [[Zamfara osariik|Zamfara osariigis]]
*[[Linhai]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s, [[Linhai Shi]] keskus
*[[Linhai (Heilongjiang)|Linhai]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingo ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]] 
*[[Linhai Shi]], maakonnaõigustega linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s
*[[Linkmenys]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Linkmenysi vald|Linkmenysi valla]] halduskeskus
*[[Linksmakalnis]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Linksmakalnise vald|Linksmakalnise valla]] keskus
*[[Linköping]], linn [[Rootsi]]s, [[Östergötlandi lään]]i ja [[Linköpingi vald|Linköpingi valla]] keskus
*[[Linkuva]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is
*[[Linnaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linnuse (Leisi)|Linnuse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linz]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Ülem-Austria]] liidumaa [[pealinn]]
*[[Lioliai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Lioliai vald|Lioliai valla]] halduskeskus
*[[Liperi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Liperi vald|Liperi valla]] [[kirikuküla]] 
*[[Lipetsk]]
*[[Lipiany]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonnas]]
*[[Lipki]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is
*[[Liplas]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]
*[[Lipnice nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lipník nad Bečvou]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]]
*[[Lipno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lipno maakond|Lipno maakonna]] halduskeskus
*[[Lipovo]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] 
*[[Lippoja]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lippstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Soesti kreis]]is 
*[[Lipsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]].
*[[Lipski]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]]
*[[Lipsko]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lipsko maakond|Lipsko maakonna]] halduskeskus
*[[Lipsti]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Liptovský Mikuláš]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]]
*[[Lisa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]
*[[Lishui]], linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis, [[Lishui Shi]] ja [[Liandu linnarajoon]]i keskus
*[[Lishui Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis
*[[Liski]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Liski rajoon]]i keskus
*[[Lisków]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]], [[Liskówi vald|Liskówi valla]] halduskeskus
*[[Lisne (Litõni rajoon)|Lisne]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is 
*[[Lissabon]], [[Portugal]]i [[pealinn]] 
*[[Lissova Lõssijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Lissove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Lissovodõ]], küla Ukrainas [[Hmelnõtskõi oblast]]is
*[[Liškiava]], [[küla]] [[Varėna rajoon]]i territooriumil [[Merkinė vald|Merkinė vallas]]
*[[Lišov]], linn [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]
*[[Lizdēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Līzesmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]]
*[[Līzespasts]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]]
*[[Lizums]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lizumsi vald|Lizumsi valla]] halduskeskus
*[[Litene]] küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Litene vald|Litene valla]] halduskeskus
*[[Liteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]
*[[Litoměřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonna]] halduskeskus
*[[Litomyšl]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]]
*[[Litovel]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]]
*[[Little Rock]], [[linn]] USA-s [[Arkansas]]e osariigis [[Pulaski maakond (Arkansas)|Pulaski maakonnas]], Arkansase osariigi [[pealinn]] 
*[[Littoinen]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Litvínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Mosti ringkond|Mosti ringkonnas]]
*[[Liubavas]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Liubavase vald|Liubavase valla]] halduskeskus
*[[Liudvinavas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Liudvinavase vald|Liudvinavase valla]] halduskeskus
*[[Liustemäe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Livadeiá]], linn [[Kreeka]]s, [[Boiootia piirkonnaüksus]]e ja [[Livadeiá vald|Livadeiá valla]] halduskeskus
*[[Līvāni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Preiļi rajoon]]is 
*[[Liverpool]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s
*[[Līves]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]]
*[[Līvi (Drabeši vald)|Līvi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Livnõ]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Livnõ rajoon]]i keskus
*[[Livonia (Michigan)|Livonia]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]]
*[[Livorno]], linn [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Livorno provints]]i halduskeskus
*[[Liw]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]], [[Liwi vald|Liwi valla]] halduskeskus

==Lj==
*[[Ljantor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Ljuban]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Tosno rajoon]]is 
*[[Ljubertsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ljubertsõ rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Ljubim]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is
*[[Ljubljana]], [[Sloveenia]] [[pealinn]]
*[[Ljuboml]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Ljubomli rajoon]]i halduskeskus
*[[Ljubotõn]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is
*[[Ljubuški]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is
*[[Ljubõtino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Ljubõtino rajoon]]i keskus
*[[Ljudavka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Ljudinovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is
*[[Ljulõntsi (Kalõnivka rajoon)|Ljulõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is

==Ll== 
*[[Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch]], [[küla]] [[Wales]]is
*[[Lloydminster]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] ja [[Saskatchewani provints]]is

==Lo== 
*[[Lobatse]], linn [[Botswana]]s
*[[Lobatševe (Stanõtsja Luganska rajoon)|Lobatševe]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is Stanõtsja Luganska rajoonis
*[[Lobatševe (Novoaidari rajoon)|Lobatševe]], küla Ukrainas Luhanski oblastis [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Lobērģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Bilska vald|Bilska vallas]].
*[[Łobez]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Łobezi maakond|Łobezi maakonna]] keskus
*[[Lobnja]], linn Venemaal Moskva oblastis
*[[Lobstädt]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Lobstädti vald|Lobstädti vallas]]
*[[Łobżenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]]
*[[Łochów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]]
*[[Lode (Loodi)]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]], [[Lode vald|Lode valla]] halduskeskus
*[[Lodeinoje Pole]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Lodēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Lodes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lodesmuiža]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]]
*[[Lodi (Itaalia)|Lodi]], linn [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Lodi provints]]i keskus
*[[Lodi (California)|Lodi]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]]
*[[Łódź]], linn [[Poola]]s, [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonna]] halduskeskus
*[[Loeriesfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Loghill Village]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]]
*[[Lohja]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohja linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohsa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lohsa vald|Lohsa vallas]]
*[[Lohtaja]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]] [[Kokkola linn]]as 
*[[Lohusalu]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lohusuu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lohvõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lohvõtsja rajoon]]i halduskeskus
*[[Loimaa]], linn [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Loimaa linn]]a keskus
*[[Loimaa linn]], omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Loja (Läti)|Loja]], asula [[Läti]]s, [[Sēja piirkond|Sēja piirkonna]] keskus
*[[Loket]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]]
*[[Loknja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Loknja rajoon]]i keskus
*[[Lokoja]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Kogi]] osariigi pealinn
*[[Loksa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Loksa küla|Loksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Lomaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Łomazy]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Łomazy vald|Łomazy valla]] halduskeskus
*[[Lomé]], [[Togo]] [[pealinn]]
*[[Łomianki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]]
*[[Lomita]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Lomma]], [[asula]] [[Skåne lään]]is, [[Lomma vald|Lomma valla]] keskus
*[[Lommatzsch]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is
*[[Lomnice nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Lomnice nad Popelkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]]
*[[Lomonossov]] 
*[[Łomża]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Łomża maakond|Łomża maakonna]] keskus
*[[Lonaste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]]
*[[London]], [[Suurbritannia]] [[pealinn]] 
*[[London (Kanada)]]
*[[Long Beach]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Longyearbyen]], [[Svalbard]]i halduskeskus
*[[Loona]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Loosi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lopaskõne]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Łopienno]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] [[Mieleszyni vald|Mieleszyni vallas]]
*[[Loppi]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]], [[Loppi vald|Loppi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Łopuszna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Loreto]], [[linn]] ja [[vald]] [[Itaalia]]s [[Marche]] maakonnas [[Ancona provints]]is 
*[[Los Alamos]], [[asula]] [[USA]]-s [[New Mexico]] osariigis [[Los Alamose maakond|Los Alamose maakonnas]]
*[[Los Angeles]], linn USAs California osariigis
*[[Los Ángeles (Tšiili)|Los Ángeles]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Los Gatos]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]]
*[[Łosice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Łosice maakond|Łosice maakonna]] halduskeskus
*[[Łosk]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is [[Harodźki külanõukogu]]s
*[[Lossino-Petrovski]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is
*[[Łoša]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Uzda rajoon]]is
*[[Łošnica]], agrolinnake Valgevenes Minski oblastis [[Barysaŭ rajoon]]is
*[[Loštice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]
*[[Lozna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lozna rajoon]]i keskus
*[[Lozova]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Lozova rajoon]]i keskus
*[[Lozova (Šargorodi rajoon)|Lozova]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is
*[[Lozuvata]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Lota]], [[küla]] Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lota (Tšiili)|Lota]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lotsohina]], küla [[Madagaskar]]il
*[[Lotus Gardens]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Louangphabang]], [[linn]] [[Laos]]es, [[Louangphabangi provints]]i keskus
*[[Loučná pod Klínovcem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]]
*[[Louieville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Louis Trichardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]], [[Makhado vald|Makhado valla]] halduskeskus
*[[Louisvale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[Dawid Kruiperi vald|Dawid Kruiperi vallas]]
*[[Louisville]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]]s
*[[Louny]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Louny ringkond|Louny ringkonna]] halduskeskus
*[[Lourdes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Midi-Pyrénées]]' piirkonnas [[Hautes-Pyrénées]]' departemangus
*[[Louterwater]], on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Kou-Kamma vald|Kou-Kamma vallas]]
*[[Louwna]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Louwsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Ļovāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Loviisa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas
*[[Lovosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Lovozero küla|Lovozero]], asula [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, Lovozero rajooni keskus
*[[Lowell]], linn USAs [[Massachusetts]]i osariigis, üks kahest [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] halduskeskusest
*[[Łowicz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]]
*[[Loxton (LAV)|Loxton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]

==Lu==
*[[Luanda]], [[Angola]] [[pealinn]] 
*[[Lubaczów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonna]] halduskeskus
*[[Lubań (Valgevene)|Lubań]] – [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is
*[[Lubań (Poola)|Lubań]] – [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia]]s
*[[Lubāna]], [[linn]] [[Läti]]s [[Madona rajoon]]is 
*[[Lubartów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonna]] keskus
*[[Lubawa]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]]
*[[Lubawka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]]
*[[Lubbock]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis
*[[Lubča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Navahrudaki rajoon]]is, [[Lubča külanõukogu]] keskus
*[[Lube]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubeskrogs]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubezere]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Lubień Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lubini maakond|Lubini maakonna]] halduskeskus
*[[Lublin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lubliniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lublinieci maakond|Lublinieci maakonna]] halduskeskus
*[[Lubniewice]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]]
*[[Lubnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lubnõ rajoon]]i keskus
*[[Lubomierz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]]
*[[Luboń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Lubowidz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]]
*[[Lubraniec]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubsko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Luby]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Lubycza Królewska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lucāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lučany nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]]
*[[Lucca]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Lucca provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Lučenec]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]]
*[[Luckhoff]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Lucknow]], linn [[India]]s, [[Uttar Pradesh]]i osariigi pealinn, [[Lucknow' jaotis]]e ja [[Lucknow' ringkond|Lucknow' ringkonna]] keskus
*[[Ludford]], [[küla]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]] [[Shropshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] samanimelises [[kihelkond|kihelkonnas]]
*[[Ļūdi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Ļūdiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Ludza]], [[linn]] [[Läti]]s
*[[Ludźmierz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Ludženieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]]
*[[Luduș]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Ludwigsburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Ludwigsburgi kreis]]i halduskeskus
*[[Ludwigshafen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Lubumbashi]], linn [[Kongo DV]]s, [[Katanga provints]]i halduskeskus
*[[Luga (linn)|Luga]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Luga rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lugano]], [[linn]] [[Šveits]]is
*[[Lugo]], linn [[Hispaania]]s [[Galicia]]s
*[[Lugoj]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]]
*[[Lugõnõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is
*[[Luhačovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]]
*[[Luhansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Luhanski oblast]]i ja [[Luhanski rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Luhhovitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Luigu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Luino]], linn [[Itaalia]]s [[Varese provints]]is
*[[Luka-Barska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Lūkalni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Luka-Meleškivska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis
*[[Lukašivka (Lõpovetsi rajoon)|Lukašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Lūķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Lukne]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Lukojanov]], linn Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Lukojanovi rajoon]]i keskus
*[[Łukoml]], [[küla]] (endine [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Čašniki rajoon]]is, [[Łukomli külanõukogu]] keskus
*[[Łuków]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łukówi maakond|Łukówi maakonna]] keskus
*[[Łukówek]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]]
*[[Lukšiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lukšiai vald|Lukšiai vallas]]
*[[Lukštai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]]
*[[Luleå]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Norrbotteni lään]]i ja [[Luleå vald|Luleå valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lumpėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Lumpėnai vald|Lumpėnai valla]] halduskeskus
*[[Lumphăt]], [[linn]] [[Kambodža]]s [[Rôtânăh Kiri provints]]is
*[[Lund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Skåne maakond|Skåne maakonnas]]
*[[Łuniniec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Łuninieci rajoon]]i keskus
*[[Luņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Lunner]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa
*[[Luokė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lupeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]]
*[[Luqa]], asula Maltal
*[[Lusaka]], [[Sambia]] [[pealinn]], [[Lusaka provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lusikisiki]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Lustivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Nižõni rajoon]]is
*[[Lūši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lūza]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Luzern]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Luzerni kanton]]i keskus
*[[Lūž]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Luže]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]]
*[[Lutja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lutomiersk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Lutomierski vald|Lutomierski valla]] halduskeskus
*[[Lutowiska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]], [[Lutowiska vald|Lutowiska valla]] halduskeskus
*[[Lutsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Volõõnia oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Lutzville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]]
*[[Lutugõne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Lutugõne rajoon]]i keskus
*[[Lututów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]]
*[[Luuküla]] ehk Lug, küla [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is [[Samolva vald|Samolva vallas]]
*[[Luulupe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Luusika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Luxembourg]], [[Luksemburg]]i [[pealinn]], [[Luxembourgi ringkond|Luxembourgi ringkonna]] ja [[Luxembourgi kanton]]i [[halduskeskus]]
*[[Luxor]], linn [[Egiptus]]es

==Lv==
*[[Lviv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Lvivi oblast]]i [[halduskeskus]]

==Lw==
*[[Lwamondo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]]
*[[Lwówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]]
*[[Lwówek Śląski]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonna]] halduskeskus

==Lõ==
*[[Lõhavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Lõimetsa]], endine küla Eestis [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]]
*[[Lõmala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõpi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõpivka (Tomašpili rajoon)|Lõpivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is
*[[Lõpovets]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Lõpovetsi rajoon]]i keskus
*[[Lõssogirka (Litõni rajoon)|Lõssogirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Lõssõtšansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Lõtkarino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Lõu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõuna-Liflandija]], endine asula -[[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, praegu [[Bolšoi Kamen]]i [[mikrorajoon]]

==Lä== 
*[[Lädinä]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]. 
*[[Länga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lənkəran]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is

==Lö==
*[[Löbau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is
*[[Lörrach]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] Lörrachi kreisis
*[[Lößnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lööne]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]

==Lü== 
*[[Lübeck]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal
*[[Lübz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l [[Parchimi kreis|Parchimi]] [[kreis]]is
*[[Lüdenscheid]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Lüderitz]], linn [[Namiibia]]s
*[[Lüneburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal
*[[Lünen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Unna kreis]]is

==Ly==
*[[Lyden]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Lyduokiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Lyduokiai vald|Lyduokiai valla]] halduskeskus.
*[[Lyduvėnai]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is [[Šiluva vald|Šiluva vallas]]
*[[Lygumai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Lygumai vald|Lygumai valla]] halduskeskus
*[[Łyntupy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is
*[[Lyon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Rhône-Alpes]]i piirkonna ja [[Rhône'i departemang]]u keskus
*[[Lysá nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]]
*[[Łyski]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]]
*[[Lyttelton (Uus-Meremaa)|Lyttelton]], linn [[Uus-Meremaa]]l

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>7bznf1o20es80oheazndau9hpmocmgy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177225</id>
      <parentid>6177149</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T06:49:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Le */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="77736" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}

'''Asulad (L)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad L-tähega.
{{sisukord paremale}}
==La==
*[[La Brigue]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Alpes-Maritimes]]'i departemangus 
*[[La Ceiba]], linn [[Honduras]]es
*[[La Hulpe]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria|Flandria piirkonnas]] [[Vallooni Brabant|Vallooni Brabanti provints]]is [[Nivelles'i ringkond|Nivelles'i ringkonnas]]
*[[La Jara]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Conejose maakond|Conejose maakonnas]] 
*[[La Línea de la Concepción]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is
*[[La Loche]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]is
*[[La Paz]], [[Boliivia]] [[pealinn]], kus asuvad [[Boliivia Rahvuskongress]], [[Boliivia president|president]] ja valitsus, (põhiseaduse järgne pealinn ja kohtuvõimu asupaik on [[Sucre]]), [[La Pazi departemang]]u keskus
*[[La Paz (Mehhiko)|La Paz]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Baja California Sur]]i osariigi [[pealinn]] ja [[La Pazi vald|La Pazi valla]] halduskeskus
*[[La Plata]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Buenos Airese provints]]i pealinn
*[[La Spezia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria|Liguuria maakonnas]], [[La Spezia provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Laadi]], [[küla]] Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Laadjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laadla]], [[küla]] Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laagri]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laane (Kõpu)|Laane]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Laane (Kose)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Laane (Padise)|Laane]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laane (Kambja)|Laane]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Laartsa]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]]
*[[Laasi]], [[küla]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]]
*[[Laaste Hoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Labanoras]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Labanorase vald|Labanoras valla]] halduskeskus
*[[Labdzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Łabędziów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]].
*[[Labin]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Labinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Łabiszyn]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]]
*[[Labrags]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallas]]
*[[Labõritsa]], küla [[Setomaa]]l, kuulub Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooni 
*[[Labõtnangi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]
*[[Lachowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] [[Stryszawa vald|Stryszawa vallas]]
*[[Łachva]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is
*[[Lācīši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Lāčudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lācupi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Lācupji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Lāde]], küla Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] Limbaži vallas
*[[Lądek-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]
*[[Ladismith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is
*[[Lādzere]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]]
*[[Laduškin]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]i [[Bagrationovski rajoon]]is
*[[Ladõžõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Ladybrand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Ladysmith]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Lae]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Morobe]] [[provints]]i halduskeskus
*[[Laersdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]]
*[[Laeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lagodehhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Lagodehhi rajoon]]i keskus
*[[Lagoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lagos]], linn [[Nigeeria]]s [[Lagose osariik|Lagose osariigis]]
*[[Łagów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]]
*[[Lagzdiena]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[L'Agulhas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Lahdenpohja]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Lahdenpohja rajoon]]i keskus
*[[Lahe (Alatskivi)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Lahe (Laheda)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Lahe (Haljala)|Lahe]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]
*[[Laheküla (Kaarma)|Laheküla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laheküla (Orissaare)|Laheküla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Lahetaguse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Łahišyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pinski rajoon]]is
*[[Łahojsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Łahojski rajoon]]i keskus
*[[Lahore]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsi]] keskus
*[[Lahti]] 
*[[Laidi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Laidi vald|Laidi valla]] halduskeskus
*[[Laidze]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Laidze vald|Laidze valla]] halduskeskusasula [[Läti]]s
*[[Laidzesciems]], küla [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]]
*[[Laimjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Laingsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is.
*[[Laižuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Laitila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Lake Charles]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis, [[Calcasieu vald|Calcasieu valla]] halduskeskus
*[[Lake Placid]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Essexi maakond (New York)|Essexi maakonnas]]
*[[Lake Worth]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonnas]]
*[[Lakinsk]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is [[Sobinka rajoon]]is
*[[Lakšciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Laliki]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]]
*[[Lambert's Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Lamía]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Kesk-Kreeka]] piirkonnas [[Fthiótida]] maakonnas
*[[Lamiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Lammi]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as
*[[Lampuži]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]]
*[[Lamsteri]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Lancaster]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'is
*[[Lanciano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Chieti provints]]is
*[[Lančiūnava]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai valla]]s
*[[Lanckorona]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]], [[Lanckorona vald|Lanckorona valla]] halduskeskus
*[[Łańcut]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Łańcuti maakond|Łańcuti maakonna]] halduskeskus
*[[Landau]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Landshut]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Landskrona]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Landskrona vald|Landskrona valla]] keskus
*[[Landze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Langebaan]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Langenfeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is
*[[Langenhagen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Hannoveri regioon]]is
*[[Langepass]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Langstiņi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Lāņi]], on asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Lanivtsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Lanivtsi rajoon]]i halduskeskus
*[[Lankaskalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]]
*[[Lanksēži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]]
*[[Lannion]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Côtes-d'Armor]]i departemangus
*[[L'Anse aux Meadows]], asula [[Kanada]]s 
*[[Lansing]], [[USA]] [[Michigan]]i osariigi [[pealinn]]
*[[Lansing (Põhja-Carolina)|Lansing]], asula [[USA]]-s [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Ashe'i maakond|Ashe'i maakonnas]]
*[[Lanškroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Lanzhou]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Gansu provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lanžhot]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]]
*[[Lantšhuthi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Guria]] piirkonnas, [[Lantšhuthi rajoon]]i keskus
*[[Łapanów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]], [[Łapanówi vald|Łapanówi valla]] halduskeskus
*[[Lapės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Lapėse vald|Lapėse valla]] halduskeskus
*[[Lapinjärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ida-Uusimaa|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Lapinjärvi vald|Lapinjärvi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Lapmežciems]], asula [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]], [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi valla]] halduskeskus
*[[Lapmežciems (Dundaga vald)|Lapmežciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Lappeenranta]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas, [[Lappeenranta linn]]a keskus
*[[Lappeenranta linn]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala]] maakonnas
*[[Lapua]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Łapy]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]]
*[[L'Aquila]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[L'Aquila provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lār]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is
*[[Laredo (Texas)|Laredo]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]es, [[Webbi maakond|Webbi maakonna]] halduskeskus
*[[Lárisa]], linn [[Kreeka]]s, [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] keskus
*[[Larnaca]], linn [[Küpros]]el, [[Larnaca ringkond|Larnaca ringkonna]] keskus
*[[Larvik]], [[linn]] [[Norra]]s
*[[Las Palmas de Gran Canaria]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Las Palmase provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Las Vegas]], [[linn]] [[USA]]-s [[Nevada]] osariigis 
*[[Lashkargāh]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Helmandi provints]]i keskus
*[[Łasin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]]
*[[Łask]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łaski maakond|Łaski maakonna]] halduskeskus
*[[Łaskarzew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]]
*[[Lasnaja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Słaŭharadi rajoon]]is [[Łapacičy külanõukogu]]s
*[[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiu vald|Hiiu vallas]]
*[[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Łaszczów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lāzberģis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lazdas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]]
*[[Lazdijai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]], [[Lazdijai rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lazdiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lazdinīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Lazdona]], [[asula]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]
*[[Łaziska Górne]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonnas]]
*[[Lázně Bělohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Lázně Bohdaneč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]]
*[[Lázně Kynžvart]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Łazy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]]
*[[Latakia]], linn [[Süüria]]s, [[Latakia provints]]i keskus
*[[Lateve]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Latowicz]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Latowiczi vald|Latowiczi valla]] halduskeskus 
*[[Laubere]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Laubere vald|Laubere valla]] keskus
*[[Lauciene]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lauciene vald|Lauciene valla]] halduskeskus
*[[Lauderi]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Lauderi vald|Lauderi valla]] halduskeskus
*[[Laudium]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Ļaudona]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Ļaudona vald|Ļaudona valla]] keskus 
*[[Lauenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]is
*[[Laugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laugu-Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Laukmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Laukmuiža (Ārlava vald)|Laukmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Lauko Soda]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lauksargiai]], küla [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is, [[Lauksargiai vald|Lauksargiai valla]] halduskeskus
*[[Laukuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Laukuva vald|Laukuva valla]] halduskeskus
*[[Laulasmaa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Laulepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Launkalne]] asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Launkalne vald|Launkalne valla]] halduskeskus
*[[Laura]], küla [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Laura vald|Laura valla]] keskus
*[[Lausanne]]
*[[Laußig]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Laußigi vald|Laußigi vallas]]
*[[Laußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Laußnitzi vald|Laußnitzi vallas]]
*[[Lauzinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lauta]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is
*[[Lauter]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lauva]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Laveri]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]]
*[[Lavrovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lawalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Lawalde vald|Lawalde vallas]]
*[[Lawrence]], linn [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis, [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonna]] keskus
*[[Lawrence (Massachusetts)|Lawrence]], on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Massachusetts]]i osariigi [[Essexi maakond (Massachusetts)|Essexi maakonnas]]

==Lb==
*[[Łbiska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]]

==Le==
*[[Le Havre]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Ülem-Normandia]] piirkonnas [[Seine-Maritime'i departemang]]us 
*[[Le Mans]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Sarthe'i departemang]]u keskus
*[[Le Villaret (Belmont-sur-Yverdon)]]
*[[Łeba]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lęborki maakond|Lęborki maakonnas]]
*[[Lebavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]
*[[Lebavere (Väike-Maarja)|Lebavere]], endine küla
*[[Lebedjan]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lebedjani rajoon]]i keskus
*[[Lebedõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is
*[[Lebjažje (Lomonossovi rajoon)|Lebjažje]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is
*[[Lębork]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lęborki maakond|Lęborki maakonna]] halduskeskus
*[[Lebowakgomo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Lebu]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lecco]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia|Lombardia maakonnas]], [[Lecco provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Leckava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Łęczna]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łęczna maakond|Łęczna maakonna]] keskus
*[[Łęczyca]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonna]] halduskeskus
*[[Lēdas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]]
*[[Ledeč nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lędziny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]]
*[[Lēdurga]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]], [[Lēdurga vald|Lēdurga valla]] keskus
*[[Ledvice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]]
*[[Leediküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Leeds]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i krahvkonnas
*[[Leeu-Gamka]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]]
*[[Leeudoringstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Leeuwarden]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Friisimaa provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lēģernieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]]
*[[Legionowo]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Legionowo maakond|Legionowo maakonna]] halduskeskus
*[[Legnano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is 
*[[Legnica]], [[linn]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Lehliu Gară]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]]
*[[Lehtimäki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as
*[[Lehtussi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is
*[[Lehurutshe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Leicester]], linn [[Inglismaa]]l 
*[[Leiden]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis
*[[Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Leipalingis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Druskininkai omavalitsus]]e territooriumil, [[Leipalingise vald|Leipalingise valla]] halduskeskus
*[[Leipoldtville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Leipzig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal
*[[Leiria]], linn [[Portugal]]is, [[Leiria ringkond|Leiria ringkonna]] halduskeskus
*[[Leisi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Leisnig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is
*[[Leiši]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile vallas]]
*[[Lejas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Lejas (Rumba vald)|Lejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]]
*[[Lejasciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi valla]] keskus
*[[Lejaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]]
*[[Lejaskurļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Lejaslabiņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Lejasšķiņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lekėčiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lekėčiai vald|Lekėčiai vallas]]
*[[Lekkersing]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Łęknica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Lekomin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Zagnański vald|Zagnański vallas]]
*[[Leksandrowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Nowy Wiśniczi vald|Nowy Wiśniczi vallas]]
*[[Lekši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]]
*[[Leliefontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Leliūnai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Leliūnai vald|Leliūnai valla]] halduskeskus
*[[Leljakõ (Žmerõnka rajoon)|Leljakõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Lellapere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Lelów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Lelówi vald|Lelówi valla]] halduskeskus
*[[Leluchów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]]
*[[Lelydorp]], linn [[Suriname]]s, [[Wanica ringkond|Wanica ringkonna]] keskus
*[[Lembis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]]
*[[Lembuži]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Lemmaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]
*[[Lemmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lenasia]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]]
*[[Leńcze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]].
*[[Lendava]], [[linn]] [[Sloveenia]]s, [[Lendava vald|Lendava valla]] keskus
*[[Lengefeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is
*[[Lenin (Valgevene)|Lenin]], [[agrolinnake]] [[Homieli oblast]]is [[Žytkavičy rajoon]]is, [[Lenini külanõukogu]] halduskeskus
*[[Lenina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Horki rajoon]]is
*[[Leninogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Leninogorski rajoon]]i keskus
*[[Leninsk-Kuznetski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is
*[[Lenkava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Lenkimai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Lenkimai vald|Lenkimai valla]] keskus
*[[Lensk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Lenski uluss]]i halduskeskus
*[[Lentehhi]], alev [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas, [[Lentehhi rajoon]]i keskus
*[[Lentvaris]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Lentvarise vald|Lentvarise valla]] halduskeskus
*[[Leoben]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l 
*[[Léon]] 
*[[León (Hispaania)|León]], linn [[Hispaania]]s, [[Leóni provints]]i keskus.
*[[Leonding]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal
*[[Leonivka (Krõžopili rajoon)|Leonivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is 
*[[Leonpolis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is [[Deltuva vald|Deltuva vallas]]
*[[Leoski]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Leoti]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis, [[Wichita maakond (Kansas)|Wichita maakonna]] halduskeskus
*[[Leova]], linn Moldovas, [[Leova rajoon]]i keskus
*[[Lepa]], küla Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lepaküla]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Lepassaare]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lepaste]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Lephalale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lepiel]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lepieli rajoon]]i keskus
*[[Lepiksaare]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lepiku (Emmaste)|Lepiku]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmasste vallas]]
*[[Lepiku (Muhu)|Lepiku]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]]
*[[Lepiku (Vinni)|Lepiku]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lepiku (Kambja)|Lepiku]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Lepplaane]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Leppneeme]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]]
*[[Lepä]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lermontov]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s
*[[Leroro]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Les Cayes]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Lõunadepartemang]]u [[halduskeskus]]
*[[Leselidze]], alev [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lesko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lesko maakond|Lesko maakonna]] halduskeskus
*[[Leskovac]], [[linn]] (asula) [[Serbia]]s, [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonna]] ja [[Leskovaci linn]]aks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e keskus
*[[Leskovaci linn]], kohaliku omavalitsuse üksus [[Serbia]]s [[Jablanica ringkond|Jablanica ringkonnas]] 
*[[Leśna]], linn [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]]
*[[Leśnica]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]].
*[[Lesse]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourg'i provints]]is
*[[Lesseyton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Enoch Mgijima vald|Enoch Mgijima vallas]]
*[[Lessosibirsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s
*[[Lessozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Lessozavodski linnaringkond|Lessozavodski linnaringkonna]] keskus
*[[Leszno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]]
*[[Lestene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Lestene vald|Lestene valla]] halduskeskus
*[[Lestijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]], [[Lestijärvi vald|Lestijärvi valla]] kirikuküla
*[[Lestima]], küla [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Leżajsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Leżajski maakond|Leżajski maakonna]] halduskeskus
*[[Łężki]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]
*[[Łężkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Kłaj vald|Kłaj vallas]]
*[[Letohrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]]
*[[Letovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]]
*[[Leubsdorf (Saksimaa)|Leubsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Leubsdorfi vald (Saksimaa)|Leubsdorfi vallas]]
*[[Leutersdorf (Saksimaa)|Leutersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Leutersdorfi vald (Saksimaa)|Leutersdorfi vallas]]
*[[Leuven]], linn [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Flaami Brabant]]i provintsi pealinn
*[[Lev Tolstoi (asula)|Lev Tolstoi]], alevik [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Lev Tolstoi rajoon]]i keskus
*[[Levašovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Viiburi linnarajoon]]is
*[[Leverkusen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Leveste]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]
*[[Levice]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]]
*[[Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Žõtomõri rajoon]]is
*[[Levkiv (Krõžopili rajoon)|Levkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Levkivka (Pogrebõštše rajoon)|Levkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Levubu]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]]
*[[Lewin Brzeski]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Brzegi maakond|Brzegi maakonnas]]
*[[Lewin Kłodzki]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Lewin Kłodzki vald|Lewin Kłodzki valla]] halduskeskus
*[[Lexington]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]] osariigis, [[Fayette'i maakond (Kentucky)|Fayette'i maakonna]] halduskeskus
*[[Leysin]], küla [[Šveits]]is [[Alpid]]es [[Vaud' kanton]]is [[Aigle'i ringkond|Aigle'i ringkonnas]], [[Leysini vald|Leysini valla]] keskus

==Lg==
*[[Lgov]], linn [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is, [[Lgovi rajoon]]i keskus

==Lh==
*[[Lhasa]]
*[[Lhuentse]], linn [[Bhutan]]is, [[Lhuentse ringkond|Lhuentse ringkonna]] keskus

==Li==
*[[Liaušiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Šešuoliai vald|Šešuoliai valla]] halduskeskus
*[[Lībagi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Libáň]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Libatse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Libčice nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]]
*[[Lībciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]]
*[[Lībe]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Liběchov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]]
*[[Liberec]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Libereci maakond|Libereci maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Libertów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]]
*[[Libiąż]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]]
*[[Lībieši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Libin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is, [[Libini vald|Libini valla]] keskus
*[[Libochovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Libode]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Libreville]], [[Gabon]]i pealinn, [[Estuaire'i provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Libušín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]
*[[Līce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]]
*[[Līcnieki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Lichtenberg (Kesk-Saksimaa)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kesk-Saksimaa kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kesk-Saksimaa)|Lichtenbergi vallas]] 
*[[Lichtenberg (Kamenzi kreis)|Lichtenberg]], asula [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lichtenbergi vald (Kamenzi kreis)|Lichtenbergi vallas]]
*[[Lichtenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]]
*[[Lichtenstein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Līciems]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Līči (Saulkrasti piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Līči (Ģibuļi vald)|Līči]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Līči (Beverīna piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Līči (Stopiņi piirkond)|Līči]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] 
*[[Līčupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Mazozoli vald|Mazozoli valla]] keskus
*[[Lida]], [[linn]] [[Valgevene]]s
*[[Lida (Nevada)|Lida]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]]
*[[Lidzbark]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Działdowo maakond|Działdowo maakonnas]]
*[[Lidzbark Warmiński]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Lidzbark Warmiński maakond|Lidzbark Warmiński maakonna]] halduskeskus
*[[Līdumnieki]], asula [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Līdumnieki vald|Līdumnieki valla]] halduskeskus
*[[Liège]], linn [[Belgia]]s, [[Liège'i provints]]i keskus
*[[Lieģi]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], Durbe piirkonna ja [[Tadaiķi vald|Tadaiķi valla]] halduskeskus
*[[Lieksa linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas
*[[Lielaisciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Lielborne]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Saliena vald|Saliena valla]]s
*[[Lielie Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Lielie Strodi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Lielie Tūči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lielirbe]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lielsalas]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]]
*[[Lielustes]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]]
*[[Lielvārde]] 
*[[Lielvirbi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lienz]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Lienzi ringkond|Lienzi ringkonna]] keskus
*[[Liepa]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s
*[[Liepaine]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] 
*[[Liepāja]]
*[[Liepas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] 
*[[Liepene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Liepieni]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Liepkalne]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]]
*[[Liepkalni]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]]  
*[[Liepna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Liepna vald|Liepna valla]] halduskeskus
*[[Līgas dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]]
*[[Līgatne]], [[linn]] [[Läti]]s 
*[[Līgo]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Līgo vald|Līgo valla]] halduskeskus
*[[Līgotnes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līgotnes 1]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Līguti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]]
*[[Lihhoslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Lihhoslavli rajoon]]i keskus 
*[[Lihula]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Liigalaskma]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare vald|Orissaare vallas]]
*[[Liiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liivaranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Liiva-Putla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lijiawan]], asula [[Hiina]]s [[Guizhou]] provintsis [[Zunyi]] linnas
*[[Likasi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is
*[[Likėnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]]s
*[[Likino-Duljovo]], [[linn]] [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is
*[[Līksna]], asula [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Līksna vald|Līksna valla]] keskus
*[[Līkuma ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Lilaste (Carnikava piirkond)|Lilaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]]
*[[Lilaste (Saulkrasti piirkond)|Lilaste]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Lille]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Nord-Pas-de-Calais]]' ja [[Nordi departemang]]u keskus
*[[Lillehammer]]
*[[Lillesand]], linn [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas, [[Lillesandi vald|Lillesandi valla]] halduskeskus
*[[Lillestrøm]], linn [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas [[Skedsmo vald|Skedsmo vallas]] 
*[[Lilli]], küla Eestis [[Mulgi vald|Mulgi vallas]].
*[[Lilli-Anne]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lilongwe]], [[Malawi]] [[pealinn]], [[Keskpiirkond (Malawi)|Keskpiirkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lima (Peruu)|Lima]], [[Peruu]] [[pealinn]]
*[[Limanowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Limanowa maakond|Limanowa maakonna]] halduskeskus
*[[Limassol]], linn Küprosel, [[Limassoli ringkond|Limassoli ringkonna]] keskus
*[[Limbach-Oberfrohna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Limbaži]] 
*[[Lime Acres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Limerick]], [[linn]] [[Iirimaa]]l
*[[Limoges]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Vienne]]'i departemangu ja [[Limousin]]i piirkonna keskus
*[[Limšeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Linchester]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Lincoln (Massachusetts)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonnas]]
*[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Nebraska]] osariigi pealinn ja [[Lancasteri maakond|Lancasteri maakonna]] halduskeskus
*[[Lincoln (New Hampshire)|Lincoln]], linn [[USA]]-s [[New Hampshire]]'i osariigis [[Graftoni maakond|Graftoni maakonnas]]
*[[Lincoln (Suurbritannia)|Lincoln]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Lincolnshire]]'i keskus
*[[Linda küla|Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Lindau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Linden (Alberta)|Linden]], küla [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]] 
*[[Lindequesdrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Lindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Lindi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Lindi (Tansaania)|Lindi]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Lindi piirkond|Lindi piirkonna]] halduskeskus
*[[Linejciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Linettšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Linfen]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Shanxi|Shanxi provints]]is
*[[Lingen]], on linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi liidumaa]]l [[Emslandi kreis]]is
*[[Lingyado]], [[küla]] [[Nigeeria]]s [[Zamfara osariik|Zamfara osariigis]]
*[[Linhai]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s, [[Linhai Shi]] keskus
*[[Linhai (Heilongjiang)|Linhai]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingo ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]] 
*[[Linhai Shi]], maakonnaõigustega linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis [[Taizhou Shi]]'s
*[[Linkmenys]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Linkmenysi vald|Linkmenysi valla]] halduskeskus
*[[Linksmakalnis]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Linksmakalnise vald|Linksmakalnise valla]] keskus
*[[Linköping]], linn [[Rootsi]]s, [[Östergötlandi lään]]i ja [[Linköpingi vald|Linköpingi valla]] keskus
*[[Linkuva]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is
*[[Linnaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linnuse (Leisi)|Linnuse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Linz]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Ülem-Austria]] liidumaa [[pealinn]]
*[[Lioliai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Lioliai vald|Lioliai valla]] halduskeskus
*[[Liperi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Liperi vald|Liperi valla]] [[kirikuküla]] 
*[[Lipetsk]]
*[[Lipiany]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonnas]]
*[[Lipki]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is
*[[Liplas]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]
*[[Lipnice nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Lipník nad Bečvou]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]]
*[[Lipno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Lipno maakond|Lipno maakonna]] halduskeskus
*[[Lipovo]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] 
*[[Lippoja]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Lippstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Soesti kreis]]is 
*[[Lipsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]].
*[[Lipski]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]]
*[[Lipsko]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Lipsko maakond|Lipsko maakonna]] halduskeskus
*[[Lipsti]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Liptovský Mikuláš]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]]
*[[Lisa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]
*[[Lishui]], linn [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis, [[Lishui Shi]] ja [[Liandu linnarajoon]]i keskus
*[[Lishui Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis
*[[Liski]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Liski rajoon]]i keskus
*[[Lisków]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]], [[Liskówi vald|Liskówi valla]] halduskeskus
*[[Lisne (Litõni rajoon)|Lisne]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is 
*[[Lissabon]], [[Portugal]]i [[pealinn]] 
*[[Lissova Lõssijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Lissove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Lissovodõ]], küla Ukrainas [[Hmelnõtskõi oblast]]is
*[[Liškiava]], [[küla]] [[Varėna rajoon]]i territooriumil [[Merkinė vald|Merkinė vallas]]
*[[Lišov]], linn [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]
*[[Lizdēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Līzesmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]]
*[[Līzespasts]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]]
*[[Lizums]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lizumsi vald|Lizumsi valla]] halduskeskus
*[[Litene]] küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Litene vald|Litene valla]] halduskeskus
*[[Liteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]
*[[Litoměřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonna]] halduskeskus
*[[Litomyšl]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]]
*[[Litovel]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]]
*[[Little Rock]], [[linn]] USA-s [[Arkansas]]e osariigis [[Pulaski maakond (Arkansas)|Pulaski maakonnas]], Arkansase osariigi [[pealinn]] 
*[[Littoinen]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Litvínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Mosti ringkond|Mosti ringkonnas]]
*[[Liubavas]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Liubavase vald|Liubavase valla]] halduskeskus
*[[Liudvinavas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Liudvinavase vald|Liudvinavase valla]] halduskeskus
*[[Liustemäe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Livadeiá]], linn [[Kreeka]]s, [[Boiootia piirkonnaüksus]]e ja [[Livadeiá vald|Livadeiá valla]] halduskeskus
*[[Līvāni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Preiļi rajoon]]is 
*[[Liverpool]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s
*[[Līves]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]]
*[[Līvi (Drabeši vald)|Līvi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Livnõ]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Livnõ rajoon]]i keskus
*[[Livonia (Michigan)|Livonia]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]]
*[[Livorno]], linn [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Livorno provints]]i halduskeskus
*[[Liw]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]], [[Liwi vald|Liwi valla]] halduskeskus

==Lj==
*[[Ljantor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Ljuban]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Tosno rajoon]]is 
*[[Ljubertsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ljubertsõ rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Ljubim]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is
*[[Ljubljana]], [[Sloveenia]] [[pealinn]]
*[[Ljuboml]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Ljubomli rajoon]]i halduskeskus
*[[Ljubotõn]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is
*[[Ljubuški]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is
*[[Ljubõtino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Ljubõtino rajoon]]i keskus
*[[Ljudavka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Ljudinovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is
*[[Ljulõntsi (Kalõnivka rajoon)|Ljulõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is

==Ll== 
*[[Llanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllllantysiliogogogoch]], [[küla]] [[Wales]]is
*[[Lloydminster]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] ja [[Saskatchewani provints]]is

==Lo== 
*[[Lobatse]], linn [[Botswana]]s
*[[Lobatševe (Stanõtsja Luganska rajoon)|Lobatševe]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is Stanõtsja Luganska rajoonis
*[[Lobatševe (Novoaidari rajoon)|Lobatševe]], küla Ukrainas Luhanski oblastis [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Lobērģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Bilska vald|Bilska vallas]].
*[[Łobez]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Łobezi maakond|Łobezi maakonna]] keskus
*[[Lobnja]], linn Venemaal Moskva oblastis
*[[Lobstädt]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Lobstädti vald|Lobstädti vallas]]
*[[Łobżenica]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]]
*[[Łochów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]]
*[[Lode (Loodi)]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]], [[Lode vald|Lode valla]] halduskeskus
*[[Lodeinoje Pole]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Lodēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Lodes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Lodesmuiža]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]]
*[[Lodi (Itaalia)|Lodi]], linn [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Lodi provints]]i keskus
*[[Lodi (California)|Lodi]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]]
*[[Łódź]], linn [[Poola]]s, [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonna]] halduskeskus
*[[Loeriesfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Loghill Village]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]]
*[[Lohja]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohja linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas
*[[Lohsa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l [[Kamenzi kreis]]is [[Lohsa vald|Lohsa vallas]]
*[[Lohtaja]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]] [[Kokkola linn]]as 
*[[Lohusalu]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Lohusuu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Lohvõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lohvõtsja rajoon]]i halduskeskus
*[[Loimaa]], linn [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Loimaa linn]]a keskus
*[[Loimaa linn]], omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Loja (Läti)|Loja]], asula [[Läti]]s, [[Sēja piirkond|Sēja piirkonna]] keskus
*[[Loket]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]]
*[[Loknja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Loknja rajoon]]i keskus
*[[Lokoja]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Kogi]] osariigi pealinn
*[[Loksa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Loksa küla|Loksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Lomaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Łomazy]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Łomazy vald|Łomazy valla]] halduskeskus
*[[Lomé]], [[Togo]] [[pealinn]]
*[[Łomianki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]]
*[[Lomita]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Lomma]], [[asula]] [[Skåne lään]]is, [[Lomma vald|Lomma valla]] keskus
*[[Lommatzsch]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is
*[[Lomnice nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Lomnice nad Popelkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]]
*[[Lomonossov]] 
*[[Łomża]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Łomża maakond|Łomża maakonna]] keskus
*[[Lonaste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]]
*[[London]], [[Suurbritannia]] [[pealinn]] 
*[[London (Kanada)]]
*[[Long Beach]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Longyearbyen]], [[Svalbard]]i halduskeskus
*[[Loona]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Loosi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Lopaskõne]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Łopienno]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] [[Mieleszyni vald|Mieleszyni vallas]]
*[[Loppi]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]], [[Loppi vald|Loppi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Łopuszna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Loreto]], [[linn]] ja [[vald]] [[Itaalia]]s [[Marche]] maakonnas [[Ancona provints]]is 
*[[Los Alamos]], [[asula]] [[USA]]-s [[New Mexico]] osariigis [[Los Alamose maakond|Los Alamose maakonnas]]
*[[Los Angeles]], linn USAs California osariigis
*[[Los Ángeles (Tšiili)|Los Ángeles]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Los Gatos]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]]
*[[Łosice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Łosice maakond|Łosice maakonna]] halduskeskus
*[[Łosk]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is [[Harodźki külanõukogu]]s
*[[Lossino-Petrovski]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is
*[[Łoša]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Uzda rajoon]]is
*[[Łošnica]], agrolinnake Valgevenes Minski oblastis [[Barysaŭ rajoon]]is
*[[Loštice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]
*[[Lozna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Lozna rajoon]]i keskus
*[[Lozova]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Lozova rajoon]]i keskus
*[[Lozova (Šargorodi rajoon)|Lozova]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is
*[[Lozuvata]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Lota]], [[küla]] Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Lota (Tšiili)|Lota]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Lotsohina]], küla [[Madagaskar]]il
*[[Lotus Gardens]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Louangphabang]], [[linn]] [[Laos]]es, [[Louangphabangi provints]]i keskus
*[[Loučná pod Klínovcem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]]
*[[Louieville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Louis Trichardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]], [[Makhado vald|Makhado valla]] halduskeskus
*[[Louisvale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[Dawid Kruiperi vald|Dawid Kruiperi vallas]]
*[[Louisville]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kentucky]]s
*[[Louny]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Louny ringkond|Louny ringkonna]] halduskeskus
*[[Lourdes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Midi-Pyrénées]]' piirkonnas [[Hautes-Pyrénées]]' departemangus
*[[Louterwater]], on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Kou-Kamma vald|Kou-Kamma vallas]]
*[[Louwna]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Louwsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Ļovāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Loviisa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas
*[[Lovosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Lovozero küla|Lovozero]], asula [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, Lovozero rajooni keskus
*[[Lowell]], linn USAs [[Massachusetts]]i osariigis, üks kahest [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] halduskeskusest
*[[Łowicz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]]
*[[Loxton (LAV)|Loxton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]

==Lu==
*[[Luanda]], [[Angola]] [[pealinn]] 
*[[Lubaczów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonna]] halduskeskus
*[[Lubań (Valgevene)|Lubań]] – [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is
*[[Lubań (Poola)|Lubań]] – [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia]]s
*[[Lubāna]], [[linn]] [[Läti]]s [[Madona rajoon]]is 
*[[Lubartów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonna]] keskus
*[[Lubawa]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]]
*[[Lubawka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]]
*[[Lubbock]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis
*[[Lubča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Navahrudaki rajoon]]is, [[Lubča külanõukogu]] keskus
*[[Lube]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubeskrogs]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Lubezere]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Lubień Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lubini maakond|Lubini maakonna]] halduskeskus
*[[Lublin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Lubliniec]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lublinieci maakond|Lublinieci maakonna]] halduskeskus
*[[Lubniewice]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]]
*[[Lubnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Lubnõ rajoon]]i keskus
*[[Lubomierz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]]
*[[Luboń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Lubowidz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]]
*[[Lubraniec]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]]
*[[Lubsko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żary maakond|Żary maakonnas]]
*[[Luby]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Lubycza Królewska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]]
*[[Lucāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Lučany nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]]
*[[Lucca]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Lucca provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Lučenec]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]]
*[[Luckhoff]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Lucknow]], linn [[India]]s, [[Uttar Pradesh]]i osariigi pealinn, [[Lucknow' jaotis]]e ja [[Lucknow' ringkond|Lucknow' ringkonna]] keskus
*[[Ludford]], [[küla]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]] [[Shropshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] samanimelises [[kihelkond|kihelkonnas]]
*[[Ļūdi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Ļūdiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Ludza]], [[linn]] [[Läti]]s
*[[Ludźmierz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Ludženieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]]
*[[Luduș]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Ludwigsburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Ludwigsburgi kreis]]i halduskeskus
*[[Ludwigshafen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Lubumbashi]], linn [[Kongo DV]]s, [[Katanga provints]]i halduskeskus
*[[Luga (linn)|Luga]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Luga rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Lugano]], [[linn]] [[Šveits]]is
*[[Lugo]], linn [[Hispaania]]s [[Galicia]]s
*[[Lugoj]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]]
*[[Lugõnõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is
*[[Luhačovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]]
*[[Luhansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Luhanski oblast]]i ja [[Luhanski rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Luhhovitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Luigu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Luino]], linn [[Itaalia]]s [[Varese provints]]is
*[[Luka-Barska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Lūkalni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Luka-Meleškivska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis
*[[Lukašivka (Lõpovetsi rajoon)|Lukašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Lūķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Lukne]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Lukojanov]], linn Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Lukojanovi rajoon]]i keskus
*[[Łukoml]], [[küla]] (endine [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Čašniki rajoon]]is, [[Łukomli külanõukogu]] keskus
*[[Łuków]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Łukówi maakond|Łukówi maakonna]] keskus
*[[Łukówek]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]]
*[[Lukšiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Lukšiai vald|Lukšiai vallas]]
*[[Lukštai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]]
*[[Luleå]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Norrbotteni lään]]i ja [[Luleå vald|Luleå valla]] [[halduskeskus]]
*[[Lumpėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Lumpėnai vald|Lumpėnai valla]] halduskeskus
*[[Lumphăt]], [[linn]] [[Kambodža]]s [[Rôtânăh Kiri provints]]is
*[[Lund]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Skåne maakond|Skåne maakonnas]]
*[[Łuniniec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Łuninieci rajoon]]i keskus
*[[Luņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Lunner]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa
*[[Luokė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is
*[[Lupeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]]
*[[Luqa]], asula Maltal
*[[Lusaka]], [[Sambia]] [[pealinn]], [[Lusaka provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Lusikisiki]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Lustivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Nižõni rajoon]]is
*[[Lūši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Lūza]], [[küla]] [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Luzern]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Luzerni kanton]]i keskus
*[[Lūž]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Luže]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]]
*[[Lutja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Lutomiersk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Lutomierski vald|Lutomierski valla]] halduskeskus
*[[Lutowiska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]], [[Lutowiska vald|Lutowiska valla]] halduskeskus
*[[Lutsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Volõõnia oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Lutzville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]]
*[[Lutugõne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Lutugõne rajoon]]i keskus
*[[Lututów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]]
*[[Luuküla]] ehk Lug, küla [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is [[Samolva vald|Samolva vallas]]
*[[Luulupe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Luusika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Luxembourg]], [[Luksemburg]]i [[pealinn]], [[Luxembourgi ringkond|Luxembourgi ringkonna]] ja [[Luxembourgi kanton]]i [[halduskeskus]]
*[[Luxor]], linn [[Egiptus]]es

==Lv==
*[[Lviv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Lvivi oblast]]i [[halduskeskus]]

==Lw==
*[[Lwamondo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]]
*[[Lwówek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]]
*[[Lwówek Śląski]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonna]] halduskeskus

==Lõ==
*[[Lõhavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Lõimetsa]], endine küla Eestis [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonnas]]
*[[Lõmala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõpi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõpivka (Tomašpili rajoon)|Lõpivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is
*[[Lõpovets]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Lõpovetsi rajoon]]i keskus
*[[Lõssogirka (Litõni rajoon)|Lõssogirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Lõssõtšansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Lõtkarino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Lõu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lõuna-Liflandija]], endine asula -[[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, praegu [[Bolšoi Kamen]]i [[mikrorajoon]]

==Lä== 
*[[Lädinä]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]. 
*[[Länga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Lənkəran]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is

==Lö==
*[[Löbau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is
*[[Lörrach]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] Lörrachi kreisis
*[[Lößnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Lööne]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]

==Lü== 
*[[Lübeck]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal
*[[Lübz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l [[Parchimi kreis|Parchimi]] [[kreis]]is
*[[Lüdenscheid]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Lüderitz]], linn [[Namiibia]]s
*[[Lüneburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal
*[[Lünen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Unna kreis]]is

==Ly==
*[[Lyden]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Lydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Lyduokiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Lyduokiai vald|Lyduokiai valla]] halduskeskus.
*[[Lyduvėnai]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is [[Šiluva vald|Šiluva vallas]]
*[[Lygumai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Lygumai vald|Lygumai valla]] halduskeskus
*[[Łyntupy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is
*[[Lyon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Rhône-Alpes]]i piirkonna ja [[Rhône'i departemang]]u keskus
*[[Lysá nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]]
*[[Łyski]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]]
*[[Lyttelton (Uus-Meremaa)|Lyttelton]], linn [[Uus-Meremaa]]l

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>2g8fyef8r56nfm0ads4sokqvpvpm9ix</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asulad (M)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54532</id>
    <revision>
      <id>6177263</id>
      <parentid>6174585</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:58:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mo */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="95886" xml:space="preserve">{{Mall:AsuladIndeks}}
{{sisukord paremale}}

'''Asulad (M)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad M-tähega.

==Ma==
*[[Maardu]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Maardu küla|Maardu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]]
*[[Maarianhamina]], [[Ahvenamaa]] [[pealinn]]
*[[Maastricht]], linn [[Holland]]is, [[Limburgi provints (Holland)|Limburgi provintsi]] halduskeskus
*[[Mabalstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Mabayi]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is [[Mabayi vald|Mabayi vallas]] 
*[[Mabeskraal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Mabopane]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Mačāni]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]]
*[[Macclesfield]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Cheshire]]'i krahvkonnas
*[[Machadodorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]]
*[[Machault]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Champagne-Ardennes]]i piirkonnas [[Ardennesi departemang]]us 
*[[Machida]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is
*[[Maciejowice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]], [[Maciejowice vald|Maciejowice valla]] halduskeskus
*[[Măcin]], linn [[Rumeenia]]s [[Tulcea maakond|Tulcea maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Põhja-Dobrudža]] piirkonnas
*[[Mācītājmuiža]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]]
*[[Mācītājmuiža (Lībagi vald)|Mācītājmuiža]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Maclear]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]]
*[[Madala]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Madera]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis, [[Madera maakond|Madera maakonna]] halduskeskus
*[[Madi]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Madikwe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Madila]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Madise (Antsla)|Madise]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Madise (Kambja)|Madise]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Madise (Padise)|Madise]], küla Eestis Harju maakonnas [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Madison]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Wisconsin]]i osariigi [[pealinn]] ja [[Dane'i maakond|Dane'i maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Madona]], linn [[Läti]]s [[Vidzeme]]s, [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] keskus
*[[Madonna di Campiglio]], [[küla]] [[Itaalia]]s [[Trentino provints]]is
*[[Madrid]], [[Hispaania]] pealinn, [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] ja [[Madridi provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Madžuļi]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Madurai]], [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis, [[Madurai ringkond|Madurai ringkonna]] keskus
*[[Maebashi]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Gunma prefektuur]]i [[halduskeskus]] 
*[[Magadan]], linn [[Venemaa]]l, [[Magadani oblast]]i keskus
*[[Magaliesburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]]
*[[Magass]], linn [[Venemaa]]l, [[Inguššia]] pealinn
*[[Magdeburg]], [[Saksi-Anhalt]]i liidumaa [[pealinn]]
*[[Magneetshoogte]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]]
*[[Magnitogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is 
*[[Magnuszew]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Kozienice maakond|Kozienice maakonnas]], [[Magnuszewi vald|Magnuszewi valla]] halduskeskus
*[[Mágocs]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]]
*[[Magogong]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Magudu]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Magūnai]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Magūnai vald|Magūnai valla]] halduskeskus
*[[Măgurele]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]]
*[[Mahhatškala]], linn Venemaal, [[Dagestani Vabariik|Dagestani Vabariigi]] pealinn
*[[Mahikeng]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsi]] ja [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonna]] halduskeskus 
*[[Mahiloŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s, [[Mahiloŭ oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Mahlabatini]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]]
*[[Maḩmūd-e Rāqī]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Kāpīsā provints]]i keskus
*[[Maidan-Golovtšõnskõi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Maiduguri]], linn [[Nigeeria]]s, [[Borno]] osariigi pealinn
*[[Maikop]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Adõgee Vabariik|Adõgee Vabariigi]] [[pealinn]]
*[[Mailīšciems]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]]
*[[Mainz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaa [[pealinn]]
*[[Maisēļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Majdan Królewski]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Kolbuszowa maakond|Kolbuszowa maakonnas]], [[Majdan Królewski vald|Majdan Królewski valla]] halduskeskus
*[[Majeakgoro]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Majluusuu]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is
*[[Majuro]], [[Marshalli Saared|Marshalli Saarte]] pealinn
*[[Makapanstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]], [[Moretele vald|Moretele valla]] halduskeskus
*[[Makassar]], [[linn]] [[Indoneesia]]s
*[[Makijivka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Makinohara]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is
*[[Makita küla|Makita]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Makniūnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Raitininkai vald|Raitininkai valla]] halduskeskus
*[[Makó]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Csongrádi komitaat|Csongrádi komitaadis]]
*[[Maków Mazowiecki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Maków Mazowiecki maakond|Maków Mazowiecki maakonna]] halduskeskus
*[[Maków Podhalański]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]]
*[[Makstenieki]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Makumeke]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]]
*[[Makwane]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] [[Maluti-a-Phofungi vald|Maluti-a-Phofungi vallas]]
*[[Makwassie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Mala Rohan]], küla [[Harkivi oblast]]is [[Harkivi rajoon]]is
*[[Mala Rostivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Mala Võska]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is, [[Mala Võska rajoon]]i halduskeskus
*[[Malabo]], [[Ekvatoriaal-Guinea]] [[pealinn]], [[Põhja-Bioko]] provintsi halduskeskus
*[[Maładziečna]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Maładziečna rajoon]]i keskus
*[[Málaga]], linn [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s, [[Málaga provints]]i keskus
*[[Małaja Bierastavica]] [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Bierastavica rajoon]]is, [[Małaja Bierastavica külanõukogu]] keskus
*[[Malaja Višera]], linn [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Malaja Višera rajoon]]i keskus
*[[Malakal]], [[linn]] [[Lõuna-Sudaan]]is, [[Ülem-Niiluse osariik|Ülem-Niiluse osariigi]] pealinn
*[[Malalane]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Malamulele]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]]
*[[Małaryta]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Małaryta rajoon]]i keskus
*[[Małastów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]]
*[[Malbork]], [[linn]] [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]]
*[[Male (Maldiivid)|Male]], [[Maldiivid]]e [[pealinn]] 
*[[Małe Ciche]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Poronini vald|Poronini vallas]]
*[[Maleč]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Biaroza rajoon]]is
*[[Mālejas]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]]
*[[Malgas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Malgobek]], linn [[Venemaa]]l [[Inguššia]]s
*[[Māļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]]
*[[Malindi]], [[linn]] [[Keenia]]s [[Rannikuprovints]]is, [[Malindi ringkond|Malindi ringkonna]] keskus
*[[Malmesbury (LAV)|Malmesbury]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Malmežnieki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Malmõž]], linn Venemaal [[Kirovi oblast]]is, [[Malmõži rajoon]]i halduskeskus
*[[Malmö]], linn [[Rootsi]]s
*[[Malnava]], asula [[Läti]]s [[Kārsava piirkond|Kārsava piirkonnas]], [[Malnava vald|Malnava valla]] halduskeskus
*[[Maloarhangelsk]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Maloarhangelski rajoon]]i keskus
*[[Małogoszcz]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Jędrzejówi maakond|Jędrzejówi maakonnas]]
*[[Malojaroslavets]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Malojaroslavetsi rajooni]] keskus
*[[Maloje Kuzjomkino]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast|Leningradi oblasti]] [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]] [[Kuzjomkino vald|Kuzjomkino vallas]]
*[[Malokahhovka]], küla [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Kahhovka rajoon]]is
*[[Małomice]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żagańi maakond|Żagańi maakonnas]]
*[[Maloorlivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Šahtarski rajoon]]is
*[[Malorjazantseve]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Popasna rajoon]]is
*[[Mālpils]], asula [[Läti]]s
*[[Malschwitz]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Malschwitzi vald|Malschwitzi vallas]]
*[[Malta (Montana)|Malta]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Montana]] osariigis, [[Phillipsi maakond (Montana)|Phillipsi maakonna]] keskus
*[[Malta (Läti)|Malta]], asula [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]], [[Malta vald|Malta valla]] keskus
*[[Malta (Viļāni vald)|Malta]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Mālupe]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Mālupe vald|Mālupe valla]] halduskeskus
*[[Malõi Kobõlõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Ovrutši rajoon]]is
*[[Malõi Krupil]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Zgurivka rajoon]]is
*[[Malõi Ostrožok]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Malõn]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Malõni rajoon]]i halduskeskus
*[[Malõnkõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Malõnove (Stanõtsja Luhanska rajoon)|Malõnove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Stanõtsja Luhanska rajoon]]is
*[[Małyń]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Zadzimi vald|Zadzimi vallas]]
*[[Mamadõš]], linn Venemaa Tatarstani Vabariigis, Mamadõši rajooni keskus
*[[Mamelodi]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Manaar]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Albert Luthuli vald|Albert Luthuli vallas]]
*[[Managua]], [[Nicaragua]] [[pealinn]]
*[[Manakara]], linn [[Madagaskar]]il [[Fianarantsoa provints]]is [[Vatovavy Fitovinany piirkond|Vatovavy Fitovinany piirkonnas]]
*[[Manama]], [[Bahrein]]i pealinn
*[[Manaus]], linn [[Brasiilia]]s, [[Amazonase osariik|Amazonase osariigi]] pealinn
*[[Manchester]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l
*[[Manchester (New Hampshire)|Manchester]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Hampshire]]'i osariigis [[Hillsborough' maakond (New Hampshire)|Hillsborough' maakonnas]]
*[[Mandegas]], asula Lätis Limbaži piirkonnas, Skulte valla halduskeskus
*[[Mandeni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]], [[Mandeni vald|Mandeni valla]] halduskeskus
*[[Mangalia]] on linn [[Rumeenia]]s [[Constanța maakond|Constanța maakonnas]]
*[[Mangu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]]
*[[Manija]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] 
*[[Manila]], [[Filipiinid]]e [[pealinn]]
*[[Mankwe]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Mannare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Mannheim]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal
*[[Manni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Manniva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]]
*[[Manokwari]], [[linn]] [[Indoneesia]]s, [[Lääne-Irian Jaya]] provintsi keskus
*[[Mansfield]], linn [[Inglismaa]]l [[Nottinghamshire]]'i krahvkonnas
*[[Mansouri]], linn [[Egiptus]]es Ad-Daqahlīyah kubernerkonnas
*[[Manzini]], linn [[Svaasimaa]]l, [[Manzini ringkond|Manzini ringkonna]] halduskeskus
*[[Mantova]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Mantova provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Manturovo]], linn Venemaal Kostroma oblastis, Manturovo rajooni ja Manturovo linnaringkonna keskus
*[[Maputo]], [[Mosambiik|Mosambiigi]] [[pealinn]]
*[[Maralik]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Širaki maakond|Širaki maakonnas]]
*[[Maranello]], [[asula]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas [[Modena provints]]is
*[[Maranzhe]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]]
*[[Maras]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Turlava vald|Turlava vallas]]
*[[Mărășești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vrancea maakond|Vrancea maakonnas]]. 
*[[Marbella]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]] autonoomses piirkonnas
*[[Marble Hall]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]]
*[[Marburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal, [[Marburg-Biedenkopfi kreis]]i [[halduskeskus]]
*[[Marchand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[Kai ǃGaribi vald|Kai ǃGaribi vallas]]
*[[Mārci]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Mārciems]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Mārciena]], asula [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Mārciena vald|Mārciena valla]] keskus
*[[Marcinkonys]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Marcinkonysi vald|Marcinkonysi valla]] halduskeskus
*[[Marcówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]] [[Zembrzyce vald|Zembrzyce vallas]]
*[[Mărculești]], on linn [[Moldova]]s [[Florești rajoon]]is
*[[Marcyporęba]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Brzeźnica vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Brzeźnica vallas]]
*[[Marganets]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is
*[[Margate (LAV)|Margate]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]]
*[[Margėnai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Kriaunose vald|Kriaunose vallas]]
*[[Marghita]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]]
*[[Margonin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Chodzieżi maakond|Chodzieżi maakonnas]]
*[[Mariánské Lázně]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]]
*[[Maribor]], [[linn]] [[Sloveenia]]s, [[Maribori vald|Maribori valla]] keskus
*[[Marienberg]], linn [[Saksamaa]]l, [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]i keskus 
*[[Marienthal]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis [[Wichita maakond (Kansas)|Wichita maakonnas]]
*[[Mariinski Possad]], linn [[Venemaa]] [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigis]], [[Mariinski Possadi rajoon]]i keskus
*[[Marijampolė]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Marijampolė omavalitsus|Marijampolė omavalitsuse]] [[halduskeskus]]
*[[Marijkalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]
*[[Marikana]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Māriņkalns]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Ziemeri vald|Ziemeri valla]] halduskeskus
*[[Mariņmuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Lestene vald|Lestene vallas]]
*[[Mariupol]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Marjina Horka]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is
*[[Mārkalne]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Mārkalne vald|Mārkalne valla]] halduskeskus.
*[[Mārkciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Markersbach]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Marki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]]
*[[Markkleeberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is
*[[Markranstädt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is
*[[Markuszów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Puławy maakond|Puławy maakonnas]], [[Markuszówi vald|Markuszówi valla]] halduskeskus
*[[Marl]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Marloth Park]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Marmaris]], [[linn]] [[Türgi]]s [[Muğla provint]]sis
*[[Marneuli]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas, [[Marneuli rajoon]]i keskus
*[[Maroantsetra]], linn [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is, [[Maroantsetra ringkond|Maroantsetra ringkonna]] keskus
*[[Maroua]], [[linn]] [[Kamerun]]is, [[Kaug-Põhjapiirkond|Kaug-Põhjapiirkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Marquard]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Marrakech]], linn [[Maroko]]s
*[[Marseille]]
*[[Mārsnēni]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s, [[Mārsnēni vald|Mārsnēni valla]] halduskeskus
*[[Marstrand]], linn [[Rootsi]]s [[Västra Götalandi lään]]is [[Kungälvi vald|Kungälvi vallas]]
*[[Martin]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]], [[Martini ringkond|Martini ringkonna]] keskus
*[[Mārtiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Martiši]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Isnauda vald|Isnauda valla]] halduskeskus
*[[Martna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]], [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula valla]] [[halduskeskus]]
*[[Martonoš]], [[küla]] [[Serbia]]s [[Põhja-Banaat]]i ringkonnas [[Kanjiža vald|Kanjiža vallas]]
*[[Martvili]], linn [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi|Samegrelo–Zemo Svanethi piirkonnas]], [[Martvili rajoon]]i keskus
*[[Mārupe]], asula [[Läti]]s
*[[Maruszyna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Szaflary vald|Szaflary vallas]]
*[[Marõnivka]], küla [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Šahtarski rajoon]]is
*[[Mary (Türkmenistan)|Mary]], linn [[Türkmenistan]]is, [[Mary vilajett|Mary vilajeti]] keskus
*[[Marydale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]
*[[Masa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Masaļski]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Maseru]], [[Lesotho]] pealinn ja [[Maseru ringkond|Maseru ringkonna]] keskus 
*[[Mashhad]], linn [[Iraan]]is, [[Razavi-Khorāzāni provints]]i halduskeskus
*[[Mashyuza]], asula [[Rwanda]]s [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]]
*[[Masis]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Ararati maakond|Ararati maakonnas]]
*[[Masłomiąca]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Michałowice vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Michałowice vallas]]
*[[Masoala]], küla [[Madagaskar]]il [[Antsarinana provints]]is [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] 
*[[Masqaţ]], [[Omaan]]i pealinn
*[[Maszewo]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Goleniówi maakond|Goleniówi maakonnas]]
*[[Mastaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Alšėnai vald|Alšėnai valla]] halduskeskus
*[[Masti]], [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Masvingo]], [[linn]] [[Zimbabwe]]s, [[Masvingo provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Mašťov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]]
*[[Mazalakste]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Mazār-e Sharīf]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Balkhi provints]]i keskus
*[[Mazbojas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]]
*[[Mazbrenguļi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Dikļi vald|Dikļi vallas]]
*[[Mazdzērve]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]]
*[[Mazeppa Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]]
*[[Mazew]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonnas]] [[Daszyna vald|Daszyna vallas]]
*[[Mazgavieze]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Gavieze vald|Gavieze vallas]]
*[[Mazie Leimaņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Mazie Tropi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Mazilmāja]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]]
*[[Mazirbe]], [[küla]] [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Kolka vald|Kolka vallas]]
*[[Mazirbe (Dundaga vald)|Mazirbe]], [[küla]] [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Mazlamiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Maznīkrāce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]]
*[[Mazoste]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Mazpiltene]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Mazplāņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zante vald|Zante vallas]]
*[[Mazrūmene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]]
*[[Mazsalaca]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valmiera rajoon]]is
*[[Mazsēņi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Balgale vald|Balgale vallas]] 
*[[Mazstende]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Mazstrazde]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Strazde vald|Strazde vallas]] 
*[[Mazstroķi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]]
*[[Mazzante]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zante vald|Zante vallas]]
*[[Mazupciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Mazurivka (Tšernivtsi rajoon)|Mazurivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšernivtsi rajoon]]is
*[[Mazurivka (Tultšõni rajoon)|Mazurivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is
*[[Mazvirbi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] 
*[[Mazyr]], linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is
*[[Mažeikiai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Mažonai]], küla [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is, [[Mažonai vald|Mažonai valla]] halduskeskus
*[[Matadi]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Alam-Kongo]] provintsi [[halduskeskus]]
*[[Matamata]], [[linn]] [[Uus-Meremaa]] [[Põhjasaar]]el [[Waikato ringkond|Waikato ringkonna]]s
*[[Matatiele]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Alfred Nzo ringkond|Alfred Nzo ringkonnas]]
*[[Matera]], linn [[Itaalia]]s [[Basilicata]] maakonnas, [[Matera provints]]i keskus
*[[Māteri]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]]
*[[Mátészalka]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]], Mátészalka kreisi keskus
*[[Mathibestad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] [[Moretele vald|Moretele vallas]]
*[[Mathys Zyn Loop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Thembisile Hani vald|Thembisile Hani vallas]]
*[[Máti]], küla [[Kreeka]]s Atika piirkonnas
*[[Matibidi]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Matisene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Matīši]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]], [[Matīši vald|Matīši valla]] keskus
*[[Matjiesfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]]
*[[Matlock]], linn [[Inglismaa]]l, [[Derbyshire]]'i krahvkonna keskus
*[[Matrossovo]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is [[Polesski rajoon]]is [[Golovkino külanõukogu]]s
*[[Matsiranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] 
*[[Matsudo]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is
*[[Matsue]], linn [[Jaapan]]is, [[Shimane prefektuur]]i keskus
*[[Matsulu]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Matsumoto]], linn [[Jaapan]]is [[Nagano prefektuur]]is
*[[Matsuri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Matsusaka]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is 
*[[Matsuyama]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Ehime prefektuur]]i [[halduskeskus]]
*[[Matu]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Puka vald|Puka vallas]]
*[[Matuizos]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Matuizosi vald|Matuizosi valla]] halduskeskus
*[[Matuļi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Mauerbach]], [[alev]] [[Austria]]s [[Alam-Austria liidumaa]]l
*[[Maurāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Mauriac (Cantal)|Mauriac]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Cantali departemang]]us
*[[Maydān Shahr]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Vardaki provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Maywood (Illinois)|Maywood]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Illinois]]i osariigis [[Cooki maakond (Illinois)|Cooki maakonnas]]

==Mb==
*[[Mbabane]], [[Svaasimaa]] [[pealinn]], [[Hhohho ringkond|Hhohho ringkonna]] halduskeskus
*[[Mbagathi]], asula [[Keenia]]s
*[[Mbandaka]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Ekvaatoriprovints]]i [[halduskeskus]]
*[[Mbazwana]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Mbewuleni]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Sakhisizwe vald|Sakhisizwe vallas]]
*[[Mbeya]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Mbeya piirkond|Mbeya piirkonna]] halduskeskus
*[[Mbongolwane]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[King Cetshwayo ringkond|King Cetshwayo ringkonnas]]
*[[Mbuji-Mayi]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Ida-Kasai provints]]i [[halduskeskus]]

==Mc==
*[[McGraw]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]]
*[[McGregor]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texase osariik|Texase osariigis]]
*[[McGregor (LAV)|McGregor]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] [[Langebergi vald|Langebergi vallas]]

==Md==
*[[Mdantsane]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]]

==Me==
*[[Měčín]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]]
*[[Medeikiai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Parovėja vald|Parovėja vallas]]
*[[Medgidia]], linn [[Rumeenia]]s [[Constanța maakond|Constanța maakonnas]]
*[[Mediaș]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]]
*[[Medicine Hat]], linn [[Kanada]]s [[Alberta provints]]is 
*[[Medicine Mound]], endine linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]es [[Hardemani maakond (Texas)|Hardemani maakonnas]]
*[[Mediina]], linn [[Saudi-Araabia]]s
*[[Medingėnai]], küla [[Leedu]]s [[Rietavase omavalitsus]]es, [[Medingėnai vald|Medingėnai valla]] halduskeskus
*[[Medivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Medņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]]
*[[Mednogorsk]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is
*[[Medzes muiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]]
*[[Međugorje]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is
*[[Medveže Vuško]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is
*[[Medõn]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Medõni rajoon]]i keskus
*[[Meedla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] 
*[[Meegomäe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Meeker]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Rio Blanco maakond|Rio Blanco maakonna]] halduskeskus
*[[Meerane]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is
*[[Megion]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Mehama]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Mehamn]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas, [[Gamviki vald|Gamviki valla]] keskus
*[[Meieribyen]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Skiptveti vald|Skiptveti valla]] keskus
*[[Meijermuiža]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Meilūnai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Vabalninkase vald|Vabalninkase vallas]]
*[[Meiniķi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Meirāni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Lubāna piirkond|Lubāna piirkonna]] [[Indrāni vald|Indrāni vallas]]
*[[Meirēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Meiringen]]
*[[Meirišķe]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] 
*[[Meißen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Meißeni kreis]]i [[halduskeskus]]
*[[Meiuste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Meka]]
*[[Mekoryuk]], asula [[USA]]s [[Alaska]]s
*[[Mekšunivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Ripkõ rajoon]]is
*[[Melaka]], linn [[Malaisia]]s, [[Melaka osariik|Melaka osariigi]] pealinn 
*[[Melbārži]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Melbourne]]
*[[Melderpuļķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]]
*[[Meliandou]], [[küla]] [[Guinea]]s [[Guéckédou prefektuur]]is
*[[Melekeok]], küla [[Belau]]s, Belau ja [[Melekeoki osariik|Melekeoki osariigi]] [[pealinn]]
*[[Melenki]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Melenki rajoon]]i halduskeskus
*[[Meleuz]], linn Venemaal [[Baškortostan]]is, [[Meleuzi rajoon]]i halduskeskus
*[[Mełgiew]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Świdniki maakond|Świdniki maakonnas]], [[Mełgiewi vald|Mełgiewi valla]] halduskeskus
*[[Melihhovo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]i [[Tšehhovi rajoon]]i [[Barantsevo külanõukogu]]s
*[[Melilla]], [[autonoomne linn]] [[Hispaania]]s
*[[Melitopol]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is
*[[Mellbystrand]], asula [[Rootsi]]s [[Hallandi lään]]is [[Laholmi vald|Laholmi valla]]s 
*[[Meļļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]]
*[[Mellieħa]], linn [[Malta]] Põhjaregioonis
*[[Melmoth]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[King Cetshwayo ringkond|King Cetshwayo ringkonnas]]
*[[Mělník]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonna]] halduskeskus
*[[Melnsils]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Memel (LAV)|Memel]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] [[Phumelela vald|Phumelela vallas]]
*[[Memmingen]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Memphis (Tennessee)|Memphis]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Tennessee]] osariigis
*[[Mendelejevsk]], linn Venemaa [[Tatarstan]]i Vabariigis, Mendelejevski rajooni keskus
*[[Menden]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Sauerland]]is
*[[Menzelinsk]] (tatari Minzälä), linn Venemaa [[Tatarstan]]i Vabariigis, Menzelinski rajooni keskus
*[[Merdil]], asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]] 
*[[Merefa]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Harkivi rajoon]]is
*[[Mēri]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Bilska vald|Bilska vallas]]
*[[Mérida]], [[linn]] [[Hispaania]] edelaosas [[Badajozi provints]]is [[Mérida maakond|Mérida maakonnas]], [[Extremadura]] autonoomse piirkonna halduskeskus
*[[Mérida (Venezuela)|Mérida]], [[linn]] [[Venezuela]]s, [[Mérida osariik|Mérida osariigi]] ja [[Libertadori vald|Libertadori valla]] halduskeskus
*[[Merise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Merja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]]
*[[Merķeļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]]
*[[Merkinė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Merkinė vald|Merkinė valla]] halduskeskus
*[[Merkinė (Turgeliai vald)|Merkinė]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]i [[Turgeliai vald|Turgeliai vallas]]
*[[Mērnieki]], asula [[Läti]]s [[Vidzeme]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]]
*[[Mērnieki (Maliena vald)|Mērnieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Mers el-Kébir]], sadamalinn Alžeeria loodeosas
*[[Mērsrags]], küla [[Läti]]s
*[[Mertvitsõ]], endine küla [[Ingerimaa]]l, praeguse [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i alal
*[[Mervõn]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Merweville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]]
*[[Mesa]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis [[Maricopa maakond|Maricopa maakonnas]]
*[[Meschede]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Hochsauerlandi kreis]]i [[halduskeskus]]
*[[Messina]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Sitsiilia maakond|Sitsiilia maakonnas]], [[Messina provints]]i halduskeskus
*[[Městec Králové]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]]
*[[Mestia]], alev [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas, [[Mestia rajoon]]i keskus
*[[Město Albrechtice]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]]
*[[Meškuičiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Meškuičiai vald|Meškuičiai valla]] halduskeskus
*[[Meštšovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Meštšovski rajoon]]i keskus
*[[Mezen]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is
*[[Meziměstí]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]]
*[[Mezőkövesd]], linn Ungaris Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis, Mezőkövesdi kreisi keskus 
*[[Mezőtúr]], linn [[Ungari]]s [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat|Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis]], Mezőtúri kreisi keskus
*[[Meža miers]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]]
*[[Meža Strodi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Meža Tūči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Mežaine]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]]
*[[Mežarija]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Mežciems (Koivaliina vald)|Mežciems]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Koivaliina vald|Koivaliina vallas]]
*[[Mežciems (Carnikava)|Mežciems]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]]
*[[Mežduretšensk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is, [[Mežduretšenski rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Mežgaļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]]
*[[Mežgarciems]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]]
*[[Mežgorje]], [[kinnine linn]] Venemaal [[Baškortostan]]is
*[[Mežkokti]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]]
*[[Mežmāja]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] 
*[[Mežmuiža]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Mežmuiža (Smiltene piirkond)|Mežmuiža]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]]
*[[Mežnieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]]
*[[Mežotne]], asula [[Läti]]s [[Bauska piirkond|Bauska piirkonnas]]
*[[Mežrijas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Mežslokas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ilzene vald|Ilzene vallas]]
*[[Mežvalde]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Rumba vald|Rumba valla]] halduskeskus
*[[Mežtekas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]]
*[[Mežvidi]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Mežvidi (Valmiera vald)|Mežvidi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Mežvidi 2]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]]
*[[Mežõriv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Mētagmuiža]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Metalist]], asula [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Slovjanoserbski rajoon]]is
*[[Metallostroi]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kolpino linnarajoon]]is
*[[Metanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is
*[[Meteliai]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is [[Seirijai vald|Seirijai vallas]]
*[[Metković]], väikelinn [[Horvaatia]]s [[Dubrovniki-Neretva maakond|Dubrovniki-Neretva maakonnas]]
*[[Mętów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Głuski vald|Głuski vallas]]
*[[Mētriena]], [[küla]] Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Mētriena vald|Mētriena valla]] keskus
*[[Metsaküla (Mulgi)|Metsaküla]], küla Eestis [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Metsaküla (Saaremaa)|Metsaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Metsalõuka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Metsamor]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Armaviri maakond|Armaviri maakonnas]]
*[[Metsara]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Metsaääre (Leisi)|Metsaääre]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Metsküla (Leisi)|Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Metsküla (Alutaguse)|Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]
*[[Metsküla (Lihula)|Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Metsküla (Rapla)|Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Metsküla (Märjamaa)|Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Metsküla (Jaani)|Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Metsküla (Noarootsi kihelkond)|Metsküla]], endine küla [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkonnas]]
*[[Mettmann]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Mettmanni kreis]]i halduskeskus.
*[[Metz]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Moselle'i departemang]]u [[halduskeskus]] 
*[[Mexicali]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Baja California]] osariigi [[pealinn]] ja [[Mexicali vald|Mexicali valla]] halduskeskus
*[[México]]
*[[Meyerton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]]
*[[Meymaneh]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Fāryābi provints]]i keskus

==Mg==
*[[Mga]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kirovski rajoon]]is
*[[Mglin]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Mglini rajoon]]i keskus

==Mi== 
*[[Miadzieł]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Miadziełi rajoon]]i keskus
*[[Miami]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis
*[[Miami Beach]], linn [[USA]]-s [[Florida]] osariigis [[Miami-Dade'i maakond|Miami-Dade'i maakonnas]]
*[[Miass]], linn [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is
*[[Miasteczko Krajeńskie]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Miasteczko Krajeńskie vald|Miasteczko Krajeńskie valla]] halduskeskus
*[[Miasteczko Śląskie]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Tarnowskie Góry maakond|Tarnowskie Góry maakonnas]]
*[[Miastko]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Bytówi maakond|Bytówi maakonnas]]
*[[Miastkowo]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Łomża maakond|Łomża maakonnas]], [[Miastkowo vald|Miastkowo valla]] halduskeskus
*[[Michalovce]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]]
*[[Michałowo]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]]
*[[Micpapi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]]
*[[Middelburg]], linn ja vald [[Holland]]is, [[Zeelandi provints]]i halduskeskus
*[[Middelburg (Ida-Kapimaa)|Middelburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Inxuba Yethemba vald|Inxuba Yethemba vallas]].
*[[Middelburg (Mpumalanga)|Middelburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is, [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonna]] ja [[Steve Tshwete vald|Steve Tshwete valla]] halduskeskus
*[[Middlesbrough]], linn [[Suurbritannia]]s [[North Yorkshire]]'i krahvkonnas
*[[Midrand]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]]
*[[Miechów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Miechówi maakond|Miechówi maakonna]] halduskeskus
*[[Miedzna]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]], [[Miedzna vald|Miedzna valla]] halduskeskus
*[[Międzybórz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]]
*[[Międzychód]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Międzychódi maakond|Międzychódi maakonna]] halduskeskus
*[[Międzyrzec Podlaski]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]]
*[[Międzyrzecz]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Międzyrzeczi maakond|Międzyrzeczi maakonna]] halduskeskus
*[[Międzyzdroje]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kamień Pomorski maakond|Kamień Pomorski maakonnas]]
*[[Miegupīte]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Mieguze]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] 
*[[Miehikkälä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]] [[Miehikkälä vald|Miehikkälä vallas]]
*[[Miejska Górka]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonnas]]
*[[Mielagėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Mielagėnai vald|Mielagėnai valla]] halduskeskus
*[[Mielec]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Mieleci maakond|Mieleci maakonna]] halduskeskus
*[[Mielno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]]
*[[Mielżyn]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|	Gniezno maakonnas]] [[Witkowo vald|Witkowo vallas]]
*[[Miercurea-Ciuc]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Harghita maakond|Harghita maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Miercurea Nirajului]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Miercurea Sibiului]], linn [[Rumeenia]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]]
*[[Mierkalns]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]]
*[[Mieroszów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]]
*[[Mieszkowice]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfino maakond|Gryfino maakonnas]]
*[[Miezāji]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zante vald|Zante vallas]]
*[[Miežiškiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Miežiškiai vald|Miežiškiai valla]] halduskeskus
*[[Mietniów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]]
*[[Mihăilești]], linn [[Rumeenia]]s [[Giurgiu maakond|Giurgiu maakonnas]]
*[[Mihhailov (linn)|Mihhailov]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Mihhailovi rajoon]]i keskus
*[[Mihhailovka]], linn [[Venemaa]]l [[Volgogradi oblast]]is
*[[Mikaševičy]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is
*[[Mike]], endine küla [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Piirsalu vald (Kullamaa kihelkond)|Piirsalu vallas]]
*[[Miķeļtornis]], [[küla]] [[Läti]]s [[Kuramaa]]l
*[[Miki]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is
*[[Mikkeli]], [[linn]] [[Soome]]s, [[Ida-Soome lään]]i, [[Lõuna-Savo]] maakonna ja [[Mikkeli linn]]a keskus
*[[Mikkeli linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Lõuna-Savo]] maakonnas 
*[[Miklusėnai]] [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Alytuse vald|Alytuse valla]] halduskeskus
*[[Mikņu ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Mikołajki]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Mrągowo maakond|Mrągowo maakonnas]]
*[[Mikołów]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Mikołówi maakond|Mikołówi maakonna]] halduskeskus
*[[Mikonys]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Obeliai vald|Obeliai vallas]]
*[[Mikstat]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrzeszówi maakond|Ostrzeszówi maakonnas]]
*[[Mikulášovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]]
*[[Mikulov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]]
*[[Mikun]], linn Venemaal [[Komi|Komi Vabariigis]] [[Ust-Võmi rajoon]]is
*[[Miłahrad]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Rečyca rajoon]]i [[Hłybaŭ külanõukogu]]s
*[[Miłakowo]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Ostróda maakond|Ostróda maakonnas]]
*[[Milano]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Lombardia]] maakonna ja [[Milano provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Milanówek]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Mazowiecki maakond|Grodzisk Mazowiecki maakonnas]]
*[[Milejczyce]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Siemiatycze maakond|Siemiatycze maakonnas]], [[Milejczyce vald|Milejczyce valla]] halduskeskus
*[[Miletín]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Milevsko]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Píseki ringkond|Píseki ringkonnas]]
*[[Milicz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Milicze maakond|Milicze maakonna]] halduskeskus
*[[Milișăuți]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]
*[[Mīlītes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Matīši vald|Matīši vallas]]
*[[Millau]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Aveyroni departemang]]us
*[[Millerovo]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Millerovo rajoon]]i keskus
*[[Miłomłyn]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Ostróda maakond|Ostróda maakonnas]]
*[[Miłosław]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Września maakond|Września maakonnas]]
*[[Milove]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Milove rajoon]]i keskus
*[[Milovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]]
*[[Milzkalne]], asula [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] 
*[[Milwaukee]], [[linn]] [[USA]]-s [[Wisconsin]]i osariigis
*[[Mimoň]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]]
*[[Minamata]], linn [[Jaapan]]is [[Kumamoto prefektuur]]is
*[[Minamisanriku]], linn Jaapanis Miyagi prefektuuris Motoyoshi maakonnas
*[[Mińce]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]]
*[[Mindelo]], linn [[Roheneemesaared|Roheneemesaartel]]
*[[Minden]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Minden-Lübbecke kreis]]i halduskeskus
*[[Mindūnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Mindūnai vald|Mindūnai valla]] halduskeskus
*[[Mine]], linn [[Jaapan]]is [[Yamaguchi prefektuur]]is
*[[Mineralnõje Vodõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s
*[[Mingəçevir]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is 
*[[Minneapolis]], linn [[USA]]-s [[Minnesota]] osariigis
*[[Minnesund]], asula [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas [[Eidsvolli vald|Eidsvolli vallas]] 
*[[Minoga]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Skała vald|Skała vallas]]
*[[Minsk]], [[Valgevene]] [[pealinn]] 
*[[Mińsk Mazowiecki]], [[linn]] [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[ Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonna]] keskus
*[[Minussinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s
*[[Miory]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Miory rajoon]]i keskus
*[[Mir (Valgevene)|Mir]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Kareličy rajoon]]is, [[Miri külanõukogu]] keskus
*[[Mirķi]] küla [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]] [[Naukšēni vald|Naukšēni vallas]]
*[[Mirnõi (Arhangelski oblast)|Mirnõi]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is
*[[Mirnõi (Sahha)|Mirnõi]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Mirnõi uluss]]i halduskeskus
*[[Miroslav (Znojmo ringkond)|Miroslav]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Znojmo ringkond|Znojmo ringkonnas]]
*[[Miroslavas]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Miroslavase vald|Miroslavase valla]] halduskeskus
*[[Mirosławiec]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wałczi maakond|Wałczi maakonnas]]
*[[Mirošov]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Rokycany ringkond|Rokycany ringkonnas]]
*[[Mirotice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Píseki ringkond|Píseki ringkonnas]]
*[[Mirovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Píseki ringkond|Píseki ringkonnas]]
*[[Mirsk]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]]
*[[Misawa]], linn [[Jaapan]]is [[Aomori prefektuur]]is 
*[[Misgund]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Mishima]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is
*[[Miskolc]], [[linn]] [[Ungari]]s, [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadi [[halduskeskus]]
*[[Mişrātah]], linn [[Liibüa]]s, [[Mişrātah' ringkond|Mişrātah' ringkonna]] keskus
*[[Mission (Šveits)|Mission]], küla [[Šveits]]is [[Valais' kanton]]is [[Sierre'i distrikt]]is [[Anniviers]]i vallas
*[[Mistelbach]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal, [[Mistelbachi ringkond|Mistelbachi ringkonna]] keskus
*[[Mistretta]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Sitsiilia maakond|Sitsiilia maakonnas]] [[Messina provints]]is
*[[Miški]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]]
*[[Mizil]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]].
*[[Mizjakivski Hutorõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is
*[[Mito]], linn [[Jaapan]]is, [[Ibaraki prefektuur]]i halduskeskus
*[[Mitrovicë]], linn [[Kosovo]]s
*[[Mitšurinsk]]
*[[Mittelherwigsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Mittelherwigsdorfi vald|Mittelherwigsdorfi vallas]]
*[[Mittersill]], linn Austria [[Salzburgi liidumaa]]l, Alpide [[Pinzgau piirkond|Pinzgau piirkonnas]]
*[[Miura]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is
*[[Miyakonojō]], linn [[Jaapan]]is [[Miyazaki prefektuur]]is
*[[Miyazaki]], linn Jaapanis, Miyazaki prefektuuri keskus

==Mk==
*[[Mkuze]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is, [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonna]] halduskeskus

==Ml==
*[[Mladá Boleslav]], linn [[Tšehhi]]s
*[[Mladá Vožice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]]
*[[Mława]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Mława maakond|Mława maakonna]] halduskeskus
*[[Młoszowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Trzebinia vald|Trzebinia vallas]]
*[[Młynary]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Elblągi maakond|Elblągi maakonnas]]

==Mm==
*[[Mmabatho]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Mmakau]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] [[Madibengi vald|Madibengi vallas]]

==Mn==
*[[Mnichovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]]
*[[Mnichovo Hradiště]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]]
*[[Mniów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Mniówi vald|Mniówi valla]] halduskeskus
*[[Mniszew]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Kozienice maakond|Kozienice maakonnas]] [[Magnuszewi vald|Magnuszewi vallas]]
*[[Mníšek pod Brdy]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]]
*[[Mnogopillja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Mnyameni]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] [[Amahlathi vald|Amahlathi vallas]]

==Mo== 
*[[Mo i Rana]], [[linn]] [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Rana vald|Rana vallas]]
*[[Mobara]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is
*[[Mobile]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Alabama]] osariigis, [[Mobile'i maakond|Mobile'i maakonna]] halduskeskus
*[[Mochau (Saksimaa)|Mochau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is [[Mochau vald (Saksimaa)|Mochau vallas]]
*[[Modderspruit]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Modena]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Modena provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Modes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]]
*[[Modimolle]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is, [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonna]] halduskeskus
*[[Modjadjiskloof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Mopani ringkond|Mopani ringkonnas]]
*[[Modliborzyce]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Janów Lubelski maakond|Janów Lubelski maakonnas]]
*[[Modra]], linn ja omavalitsusüksus [[Slovakkia]]s [[Bratislava maakond|Bratislava maakonnas]]
*[[Modrze]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] [[Stęszewi vald|Stęszewi vallas]]
*[[Modugno]], linn Itaalias
*[[Moe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Moers]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Mogielnica]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]]
*[[Mogilno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Mogilno maakond|Mogilno maakonna]] halduskeskus
*[[Mogogelo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Mogollon]], endine linn USA-s New Mexicos
*[[Mogwase]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Mogõliv-Podilskõi]], on linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]i halduskeskus
*[[Mogyoród]], asula [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Dunakeszi alampiirkond|Dunakeszi alampiirkonnas]]
*[[Mohács]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]]
*[[Mohe]], [[küla]] [[Hiina]]s [[Heilongjian]]i provintsis [[Da Hinggan Lingi ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]] [[Mohe maakond|Mohe maakonnas]] [[Mohe vald|Mohe vallas]]
*[[Mohelnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]
*[[Mohenjo-Daro]], endine linn [[India]]s
*[[Mohlakeng]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]]
*[[Moinești]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]]
*[[Mojanovići]], asula [[Montenegro]]s [[Podgorica vald|Podgorica vallas]]
*[[Mojivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšernivtsi rajoon]]is
*[[Mojkovac]], linn [[Montenegro]]s, [[Mojkovaci vald|Mojkovaci valla]] keskus
*[[Moka (Käina)|Moka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]]
*[[Moka (Märjamaa)|Moka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Mokciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Īve vald|Īve vallas]] 
*[[Mokobody]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Siedlce maakond|Siedlce maakonnas]], [[Mokobody vald|Mokobody valla]] halduskeskus
*[[Mokopane]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Mokra]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Moku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Mol]], linn ja vald [[Belgia]]s [[Antwerpeni provints]]is [[Turnhouti allprovints]]is
*[[Mol (Vojvodina)|Mol]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Põhja-Banaat|Põhja-Banaadi]] ringkonnas [[Ada vald|Ada vallas]]
*[[Molde]], linn [[Norra]]s, [[Møre og Romsdal|Møre og Romsdali maakonna]] keskus
*[[Moldova (Lüganuse)|Moldova]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]]
*[[Molepolole]], linn [[Botswana]]s
*[[Molėtai]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]]
*[[Molinicos]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Castilla–La Mancha]] autonoomses piirkonnas [[Albacete provints]]is
*[[Molinīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Molodjožnoje]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalal [[Kurortnõi rajoon]]is
*[[Molotšansk]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is [[Tokmaki rajoon]]is
*[[Mombasa]], [[linn]] [[Keenias]], [[Rannikuprovints]]i [[halduskeskus]]
*[[Monaco]], linnriik
*[[Monastõrõska]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Monastõrõska rajoon]]i halduskeskus
*[[Monastõrõštše]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Monastõrõštše rajoon]]i halduskeskus
*[[Mondlo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]]
*[[Mongar]], linn [[Bhutan]]is, [[Mongari ringkond|Mongari ringkonna]] keskus 
*[[Mońki]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Mońki maakond|Mońki maakonna]] halduskeskus
*[[Monmouth]], krahvkonnalinn [[Wales]]is, [[Monmouthshire]]'i [[tervikomavalitsus]]e keskus
*[[Monor]], linn Ungaris
*[[Monrovia]], [[Libeeria]] pealinn
*[[Mons]], linn [[Belgia]]s, [[Hainaut]]' provintsi halduskeskus
*[[Monstein]], küla [[Šveits]]is [[Graubünden]]i kantonis [[Davosi vald|Davosi vallas]]
*[[Monza]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is, aastast [[2009]] [[Monza e Brianza provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Monzón]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Aragón]]is [[Huesca provints]]is
*[[Montagu]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]]
*[[Montana (Bulgaaria)|Montana]], [[linn]] Loode-[[Bulgaaria]]s, [[Montana piirkond|Montana piirkonna]] ja [[Montana vald|Montana valla]] keskus
*[[Montauroux]], asula Prantsusmaal [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas [[Var'i departemang]]us
*[[Montbrison]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Loire'i departemang]]us, [[Montbrisoni alamdepartemang]]u ja [[Montbrisoni kanton]]i keskus
*[[Monte Vista]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Rio Grande maakond|Rio Grande maakonnas]]
*[[Montefiascone]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas [[Viterbo provints]]is
*[[Montehermoso]], küla [[Hispaania]]s [[Extremadura]] autonoomses piirkonnas [[Cácerese provints]]is
*[[Monteortone]], küla [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas [[Padova provints]]is [[Abano Terme]] vallas
*[[Monterrey]], linn [[Mehhiko]]s, [[Nuevo León]]i osariigi pealinn
*[[Montesilvano]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Pescara provints]]is
*[[Montevideo]], [[Uruguay]] pealinn
*[[Montgomery]], [[linn]] [[USA]]-s [[Alabama]] osariigis [[Montgomery maakond (Alabama)|Montgomery maakonnas]], Alabama osariigi [[pealinn]] 
*[[Montpelier]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Vermont]]i osariigi pealinn ja [[Washingtoni maakond (Vermont)|Washingtoni maakonna]] halduskeskus
*[[Montpellier]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Languedoc-Roussillon]]i piirkonna ja [[Hérault]]' departemangu keskus 
*[[Montréal]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Québeci provints]]is
*[[Montšegorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is
*[[Montšõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Mooi River]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]]
*[[Mooinooi]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Mooiplaas]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Albert Luthuli vald|Albert Luthuli vallas]]
*[[Mooka]], linn [[Jaapan]]is [[Tochigi prefektuur]]is
*[[Mookgophong]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Moora]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Moori]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Mooritsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Moorreesburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is, [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonna]] halduskeskus
*[[Moosi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Mooste]], [[alevik]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]], [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Mopti]], [[linn]] [[Mali]]
*[[Mór]], linn [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]]
*[[Mora]], linn [[Rootsi]]s [[Dalarna lään]]is
*[[Morąg]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Ostróda maakond|Ostróda maakonnas]]
*[[Moravská Třebová]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]]
*[[Moravské Budějovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Třebíči ringkond|Třebíči ringkonnas]]
*[[Moravský Beroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]]
*[[Moravský Krumlov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Znojmo ringkond|Znojmo ringkonnas]]
*[[Morawica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]]
*[[Mordanga]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] 
*[[Mordy]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Siedlce maakond|Siedlce maakonnas]]
*[[More]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[More vald|More valla]] halduskeskus
*[[Morelia]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Michoacán]]i osariigi pealinn ja [[Morelia vald|Morelia valla]] keskus
*[[Moremela]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] [[Thaba Chweu vald|Thaba Chweu vallas]]
*[[Moreni]], linn [[Rumeenia]]s [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonnas]]
*[[Mores muiža]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[More vald|More vallas]]
*[[Morgans Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]]
*[[Morgenzon]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]]
*[[Morimondo]], asula [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is
*[[Morioka]], linn [[Jaapan]]is, [[Iwate prefektuur]]i keskus
*[[Moritzburg]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is [[Moritzburgi vald|Moritzburgi vallas]]
*[[Morkovice-Slížany]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonnas]]
*[[Morna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Morogoro]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Morogoro piirkond|Morogoro piirkonna]] keskus
*[[Morokweng]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Moroni]], [[Komoorid]]e pealinn
*[[Morozovsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Morozovski rajoon]]i keskus
*[[Moršansk]], linn [[Venemaa]]l [[Tambovi oblast]]is
*[[Moršõn]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Mortara]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Pavia provints]]is
*[[Moryń]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfino maakond|Gryfino maakonnas]]
*[[Mosėdis]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Mosėdise vald|Mosėdise valla]] keskus
*[[Moshi]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Kilimanjaro piirkond|Kilimanjaro piirkonna]] halduskeskus
*[[Moskva]], [[Venemaa]] [[pealinn]], [[Moskva oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Mosonmagyaróvár]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]]
*[[Moss]], linn [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Mossi vald|Mossi]] ja [[Rygge vald|Rygge valla]] territooriumil, Mossi valla halduskeskus
*[[Mossalsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Mossalski rajoon]]i keskus
*[[Mossel Bay]] (Mosselbaai), linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Most]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Mosti ringkond|Mosti ringkonna]] keskus
*[[Mostar]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] 
*[[Mostõska]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Mostõska rajoon]]i halduskeskus
*[[Mosul]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Nīnawá|Nīnawá kubernerkonna]] keskus
*[[Mošovce]], küla [[Slovakkia]]s
*[[Moštšena]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is [[Koveli rajoon]]is
*[[Mozdok]]
*[[Možaisk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Možaiski rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Možga]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]], [[Možga rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Motal]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Ivanava rajoon]]is
*[[Motala]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is, [[Motala vald|Motala valla]] keskus
*[[Motherwell]], linn [[Šotimaa]]l [[North Lanarkshire]]'is.
*[[Mothibistad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]]
*[[Motswedi]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] [[Ramotshere Moiloa vald|Ramotshere Moiloa vallas]]
*[[Motycz]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Konopnica vald (Lublini vojevoodkond)|Konopnica vallas]]
*[[Mount Ayliff]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is, [[Alfred Nzo ringkond|Alfred Nzo ringkonna]] halduskeskus
*[[Mount Fletcher]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] [[Elundini vald|Elundini vallas]]
*[[Mount Frere]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Alfred Nzo ringkond|Alfred Nzo ringkonnas]]
*[[Mountain Rest (Lõuna-Carolina)|Mountain Rest]], asula USA-s Lõuna-Carolina osariigis Oconee maakonnas
*[[Movtšanõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Moyeni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] [[Okhahlamba vald|Okhahlamba vallas]]

==Mp==
*[[Mpophomeni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is

==Mq==
*[[Mqanduli]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]

==Mr==
*[[Mrągowo]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Mrągowo maakond|Mrągowo maakonna]] halduskeskus
*[[Mrčevac]], asula [[Montenegro]]s [[Tivati vald|Tivati vallas]]
*[[Mrocza]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nakło maakond|Nakło maakonnas]]
*[[Mrozy]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]]
*[[Mrzygłód]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]] [[Sanoki vald|Sanoki vallas]]

==Ms==
*[[Mscisłaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Mscisłaŭ rajoon]]i halduskeskus
*[[Mseleni]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]]
*[[Mszana Dolna]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]]

==Mš==
*[[Mšeno]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]]

==Mt==
*[[Mtež]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva rajoon]]is [[Seredka vald|Seredka vallas]]
*[[Mthatha]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Mtsensk]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Mtsenski rajoon]]i halduskeskus
*[[Mtshetha]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Mtshetha-Mthianethi]] regiooni ja [[Mtshetha rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Mtubatuba]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]], [[Mtubatuba vald|Mtubatuba valla]] halduskeskus
*[[Mtunzini]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[King Cetshwayo ringkond|King Cetshwayo ringkonnas]]
*[[Mtwalume]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]]

==Mu==
*[[Muanda]], linn [[Kongo DV]]-s [[Alam-Kongo provints]]is
*[[Muda küla|Muda]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]]
*[[Mudaste]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]]
*[[Mudiste]], küla Eestis [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Muduri]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Mufulira]], [[linn]] [[Sambia]]s
*[[Mugina]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is, [[Mugina vald|Mugina valla]] keskus 
*[[Muhkamõtsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Muhkva]], küla Eestis [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Mui]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Muilēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Muižkalni]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]]
*[[Muižnieki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Mujāni]], asula [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Mujaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Mukatševo]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is
*[[Mukuļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Mukuliai]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is [[Zarasai vald|Zarasai vallas]]
*[[Mulda]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Mulda vald|Mulda vallas]]
*[[Muldersdrift]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]]
*[[Mulhouse]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Alsace]]'i piirkonnas [[Haut-Rhini departemang]]us
*[[Mumbai]], [[linn]] [[India]]s, [[Maharashtra]] osariigi [[pealinn]] 
*[[Munakata]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Fukuoka prefektuur]]is
*[[Mundigciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lībagi vald|Lībagi valla]] halduskeskus
*[[Muņi]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Munsieville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]]
*[[Muonio]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]] [[Muonio vald|Muonio vallas]]
*[[Muqdisho]], [[Somaalia]] [[pealinn]]
*[[Muraja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Muravanka]], küla [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]i [[Ščučyni rajoon]]is [[Mažejkava külanõukogu]]s
*[[Muravlenko]], linn [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]
*[[Murcia]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Murcia autonoomne piirkond|Murcia autonoomse piirkonna]] [[pealinn]]
*[[Murfatlar]], linn [[Rumeenia]]s [[Constanța maakond|Constanța maakonnas]]
*[[Murgap]], alev [[Türkmenistan]]is [[Mary vilajett|Mary vilajetis]]
*[[Murgeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Vaslui maakond|Vaslui maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Moldova (piirkond)|Moldova]] piirkonnas
*[[Mūri]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]
*[[Murika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] 
*[[Murjāņi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnas]]
*[[Murjāņi (Alūksne piirkond)|Murjāņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Murmansk]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Murmanski oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Murmastiene]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]], [[Murmastiene vald|Murmastiene valla]] halduskeskus
*[[Murmaši]], alev [[Venemaa]] [[Murmanski oblast]]i [[Kola rajoon]]is
*[[Mūrmuiža]], asula [[Läti]]s, [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] ja [[Kauguri vald|Kauguri valla]] keskus
*[[Mūrnieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Mūrnieki (Drabeši vald)|Mūrnieki]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Mūrnieki (Vecpiebalga vald)|Mūrnieki]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Murom]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblastis]]
*[[Murovani Kurõlivtsi]], alev [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]i keskus
*[[Murowana Goślina]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Murraysburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]]
*[[Murska Sobota]], [[linn]] [[Sloveenia]]s
*[[Murzasichle]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]], [[Poronini vald|Poronini vallas]]
*[[Murwi]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is, [[Murwi vald|Murwi vallas]]
*[[Musashimurayama]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is
*[[Musashino]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is
*[[Musików]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Stalowa Wola maakond|Stalowa Wola maakonnas]] [[Radomyśl nad Sanemi vald|Radomyśl nad Sanemi vallas]]
*[[Musina]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]]
*[[Muskogee]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oklahoma]] osariigis, [[Muskogee maakond|Muskogee maakonna]] halduskeskus
*[[Musninkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]is, [[Musninkai vald|Musninkai valla]] halduskeskus
*[[Musson]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints]]is [[Mussoni vald|Mussoni vallas]] 
*[[Muszyna]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Saczi maakond|Nowy Saczi maakonnas]]
*[[Muszynka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Krynica-Zdrój vald|Krynica-Zdrój vallas]]
*[[Mustjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Mustkalni]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]], [[Liepupe vald|Liepupe valla]] faktiline halduskeskus
*[[Mustla]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Mustla (Saaremaa)|Mustla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Mustvee]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]]
*[[Mutale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]]
*[[Mutsamudu]], linn [[Komoorid]]el [[Ndzwani]] saarel, Ndzwani osariigi pealinn
*[[Mutsu]], küla Eestis
*[[Mutsu (Jaapan)|Mutsu]], linn Jaapanis
*[[Mutzschen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Muldentali kreis]]is
*[[Muuga (Laekvere)|Muuga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Muuksi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Muurola]], [[küla]] [[Soome]]s [[Rovaniemi linn]]a territooriumil
*[[Muyinga]], linn [[Burundi]]s, [[Muyinga provints]]i keskus

==Mv==
*[[Mvezo]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa]] provintsis [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]

==Mw==
*[[Mwanza]], linn [[Tansaania]]s, [[Mwanza piirkond|Mwanza piirkonna]] halduskeskus
*[[Mwene Ditu]], linn Kongo DV-s [[Ida-Kasai provints]]is

==Mõ== 
*[[Mõhhailivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is
*[[Mõisaküla]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]]
*[[Mõisaküla (Salme)|Mõisaküla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Salme vald|Salme vallas]]
*[[Mõisimaa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Mõkolajiv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Mõkolajivi oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Mõkolajiv (Lvivi oblast)|Mõkolaijiv]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Strõi rajoon]]is
*[[Mõkolajivka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Mõkolajivka (Volnovahha rajoon)|Mõkolajivka]], küla Ukrainas Donetski oblastis [[Volnovahha rajoon]]is
*[[Mõljatõtši]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Pustomõtõ rajoon]]is
*[[Mõntu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Mõrgorod]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Mõrgorodi rajoon]]i keskus
*[[Mõroljubivka (Pištšanka rajoon)|Mõroljubivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is
*[[Mõronivka]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Mõronivka rajoon]]i halduskeskus
*[[Mõski]], linn [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is
*[[Mõss Šmidta]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Tšuktšimaa]] [[Iultini rajoon]]is
*[[Mõssovka]], küla [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is [[Slavski rajoon]]is
*[[Mõškin]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Mõškini rajoon]]i keskus
*[[Mõtištši]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Mõtkõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is

==Mä==
*[[Mäebe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Mäeküla (Saaremaa)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Mäeküla (Käina)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]]
*[[Mäeküla (Paide)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]]
*[[Mäeküla (Türi)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s Järva maakonnas [[Türi vald|Türi vallas]]
*[[Mäeküla (Haapsalu)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]]
*[[Mäeküla (Halinga)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Mäeküla (Kambja)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]]
*[[Mäeküla (Sangaste)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Mäeküla (Karksi)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Mäeküla (Suure-Jaani)|Mäeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s Viljandi maakonnas [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Mägi-Kurdla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] 
*[[Mäla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]]
*[[Männiku (Saku)|Männiku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]]
*[[Männiku (Valjala)|Männiku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Mänttä]], asula [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas [[Mänttä-Vilppula]] linnas
*[[Mänttä-Vilppula]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas 
*[[Märjamaa]], [[alev]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]], [[Märjamaa vald|Märjamaa valla]] keskus
*[[Märsta]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is, [[Sigtuna vald|Sigtuna valla]] [[halduskeskus]]
*[[Mässa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Mätja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]

==Mö==
*[[Mödling]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal
*[[Möksy]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]]l [[Alajärvi]] linnas
*[[Möldri (Saaremaa)|Möldri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Mölnlycke]], asula [[Rootsi]]s [[Västra Götalandi lään]]is, [[Härryda vald|Härryda vall]]a keskus
*[[Mönchengladbach]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal

==Mü==
*[[Mühlau]], asula ja vald [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is
*[[Mühlberg (Brandenburg)|Mühlberg]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal [[Elbe-Elsteri kreis]]is
*[[Mülheim]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[München]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]]s
*[[Münster]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Mürzzuschlag]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l
*[[Müüsleri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]]

==My==
*[[Myrskylä]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Myrskylä vald|Myrskylä valla]] [[kirikuküla]]
*[[Myscowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]] [[Krempna vald|Krempna vallas]]
*[[Mysen]], [[linn]] [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Eidsberg]]i valla keskus
*[[Myślenice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Myślenice maakond|Myślenice maakonna]] halduskeskus
*[[Myślibórz]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Myślibórzi maakond|Myślibórzi maakonna]] halduskeskus
*[[Mysłowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Myszków]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Myszkówi maakond|Myszkówi maakonna]] halduskeskus
*[[Myszyniec]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Ostrołęka maakond|Ostrołęka maakonnas]]
*[[Mystków]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Kamionka Wielka vald|Kamionka Wielka vallas]]
*[[Myškavičy]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Kiraŭski rajoon]]is [[Myškavičy külanõukogu]]s
*[[Mýto]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Rokycany ringkond|Rokycany ringkonnas]]

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>hffyq5tpja4rm893fp7pi8457lvjl3k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asulad (N)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54533</id>
    <revision>
      <id>6177208</id>
      <parentid>6176499</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T05:43:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ni */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48986" xml:space="preserve">{{Mall:AsuladIndeks}}

{{sisukord paremale}}
'''Asulad (N)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad N-tähega.

==Na==

*[[Naage]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Harku vald|Harku vallas]]
*[[Naantali]], asula [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Naantali linn]]a keskus
*[[Naantali linn]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Naapka]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Naartse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Naatsaret]], [[linn]] [[Iisrael]]is
*[[Nababeep]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Nabari]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is
*[[Naberežnõje Tšelnõ]] 
*[[Nablus]], [[linn]] [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]], [[Nabluse kubernerkond|Nabluse kubernerkonna]] halduskeskus
*[[Náchod]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]]
*[[Nachterstedt]], endine küla, praegu linnaosa [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]is [[Seeland]]i linnas
*[[Nacka]], endine linn [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is, [[Nacka vald|Nacka valla]] keskus
*[[Naddnistrjanske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is
*[[Nădlac]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]]
*[[Nadvirna]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Nadvirna rajoon]]i halduskeskus
*[[Nadõm]], linn [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomne ringkonnas]], [[Nadõmi rajoon]]i keskus
*[[Naftalan]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is
*[[Nagano]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Nagano prefektuur]]i [[halduskeskus]] 
*[[Nagaoka-kyō]], Jaapani ajalooline pealinn
*[[Nagaokakyō]], linn [[Jaapan]]is [[Kyōto prefektuur]]is
*[[Nagasaki]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Nagasaki prefektuur]]i [[halduskeskus]] 
*[[Naglas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Nagļi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Nagoya]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Aichi prefektuur]]i [[halduskeskus]]
*[[Nagykanizsa]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]]
*[[Nagykőrös]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]]
*[[Nahariyya]], linn [[Iisrael]]i [[Põhjaringkond (Iisrael)|Põhjaringkonnas]]
*[[Nahhodka]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s
*[[Naisiai]], küla [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is [[Meškuičiai vald|Meškuičiai vallas]]
*[[Nakło nad Notecią]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Nakło maakond|Nakło maakonna]] halduskeskus
*[[Nakop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Nałęczów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Puławy maakond|Puławy maakonnas]]
*[[Nalžovské Hory]], on linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]]
*[[Naltšik]], linn [[Venemaa]]l, [[Kabardi-Balkaari Vabariik|Kabardi-Balkaari Vabariigi]] pealinn
*[[Namakgale]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Mopani ringkond|Mopani ringkonnas]]
*[[Namangan]], linn [[Usbekistan]]is, [[Namangani vilajett|Namangani vilajeti]] halduskeskus
*[[Náměšť nad Oslavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Třebíči ringkond|Třebíči ringkonnas]]
*[[Namibe]], [[linn]] [[Angola]]s, [[Namibe provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Namišiai]], küla [[Leedu]]s [[Pasvalysi rajoon]]is, [[Namišiai vald|Namišiai valla]] halduskeskus
*[[Namp'o]], eristaatusega [[linn]] [[Põhja-Korea]]s [[P'yŏngan-namdo]] provintsis
*[[Namysłów]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Namysłówi maakond|Namysłówi maakonna]] halduskeskus
*[[Nanatonana]], asula [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]]
*[[Nancy]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Lorraine]]'is, [[Meurthe-et-Moselle|Meurthe-et-Moselle'i departemang]]u [[halduskeskus]] 
*[[Nanjing]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Jiangsu]] provintsi ja [[Nanjing Shi]] halduskeskus
*[[Nanjing Shi]], [[allprovintsilinn]] [[Hiina]]s [[Jiangsu]] provintsis
*[[Nantes]] 
*[[Napadivka (Kalõnivka rajoon)|Napadivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Napadivka (Lõpovetsi rajoon)|Napadivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Napajedla]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]]
*[[Napier (LAV)|Napier]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Napoli]], [[Campania]] maakonna ja [[Napoli provints]]i halduskeskus
*[[Nara]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Nara prefektuur]]i [[halduskeskus]]
*[[Nara (Mali)|Nara]], [[linn]] [[Mali]]s [[Kulikoro piirkond|Koulikoro piirkonnas]], [[Nara cercle|Nara ''cercle''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;]] [[halduskeskus]]
*[[Narač (Kabylnik)|Narač]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Miadziełi rajoon]]is, [[Narači külanõukogu]] keskus
*[[Narama]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Iwanowice vald|Iwanowice vallas]]
*[[Narbonne]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Languedoc-Roussillon]]is
*[[Narewka]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Hajnówka maakond|Hajnówka maakonnas]], [[Narewka vald|Narewka valla]] halduskeskus
*[[Narimanov]], linn Venemaal [[Astrahani oblast]]is
*[[Naro-Fominsk]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is, Naro-Fominski rajooni keskus
*[[Narjan-Mar]], linn [[Venemaa]]l, [[Neenetsi autonoomne ringkond|Neenetsi autonoomse ringkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Narol]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]]
*[[Narsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Narsdorfi vald|Narsdorfi vallas]]
*[[Nartsõzivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Naruto]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tokushima prefektuur]]is
*[[Narva]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]
*[[Narva-Jõesuu]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]
*[[Narvik]], linn [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Ofoteni ringkond|Ofoteni ringkonnas]], [[Narviki vald|Narviki valla]] keskus
*[[Narõn]], linn [[Kõrgõzstan]]is, [[Narõni oblast]]i keskus
*[[Năsăud]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Bistrița-Năsăudi maakond|Bistrița-Năsăudi maakonnas]]
*[[Nasavrky]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]]
*[[Nashville]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Tennessee]] osariigi [[pealinn]]
*[[Nashville (Indiana)|Nashville]], väike [[linn]] [[USA]]-s, [[Indiana]] osariigis
*[[Nasielsk]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Nowy Dwór Mazowiecki maakond|Nowy Dwór Mazowiecki maakonnas]]
*[[Nasukarasuyama]], linn [[Jaapan]]is [[Tochigi prefektuur]]is
*[[Nasutów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Niemce vald|Niemce vallas]]
*[[Nazran]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Inguši Vabariik|Inguši Vabariigis]]
*[[Natal]], linn [[Brasiilia]]s, [[Rio Grande do Norte]] osariigi pealinn
*[[Natkiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Natkiškiai vald|Natkiškiai valla]] halduskeskus
*[[Nature's Valley]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Naudaskalns]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Balvi vald|Balvi valla]] halduskeskus
*[[Naudvaris]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Kelmė vald|Kelmė valla]] halduskeskus
*[[Naujamiestis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Naujamiestise vald|Naujamiestise valla]] halduskeskus
*[[Naujas Strūnaitis]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Strūnaitise vald|Strūnaitise valla]] halduskeskus
*[[Naujasis Daugėliškis]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Naujasis Daugėliškise vald|Naujasis Daugėliškise valla]] halduskeskus
*[[Naujoji Akmenė]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]], [[Akmenė rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Naujoji Ūta]], küla [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Naujoji Ūta vald|Naujoji Ūta valla]] keskus
*[[Naujosios Kietaviškės]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Kietaviškėse vald|Kietaviškėse valla]] halduskeskus
*[[Naukšēni]], asula [[Läti]]s, [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonna]] keskus
*[[Naumburg]] [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt|Saksi-Anhaldi]] liidumaal [[Burgenlandkreis]]is
*[[Naumova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Naurēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Nauru (Tansaania)|Nauru]], [[küla]] [[Tansaania]]s
*[[Nautrasi]], küla Eestis Jõgeva maakonnas Saare vallas
*[[Nautse]], küla Saare maakonnas Muhu vallas
*[[Navahradak]]
*[[Navapołack]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is
*[[Navlja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Navlja rajoon]]i keskus
*[[Navoloki]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is [[Kinešma rajoon]]is
*[[Nawojowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]], [[Nawojowa vald|Nawojowa valla]] halduskeskus
*[[Nawojowa Góra]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]] 
*[[Naxçıvan]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is, [[Nahhitševan|Nahhitševani Autonoomse Vabariigi]] [[pealinn]]
*[[Náxos (linn)|Náxos]], [[linn]] [[Kreeka]]s
*[[Naypyidaw]], [[Birma]] [[pealinn]]

==Nc==
*[[Ncotshane]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]]

==Nd==
*[[N'Djamena]], [[Tšaad]]i [[pealinn]], [[Chari-Baguirmi prefektuur]]i [[halduskeskus]]
*[[Ndwedwe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]], [[Ndwedwe vald|Ndwedwe valla]] halduskeskus

==Ne==
*[[Nebelschütz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is [[Nebelschützi vald|Nebelschützi vallas]]
*[[Neboltši]], alev Venemaal [[Novgorodi oblast]]is [[Ljubõtino rajoon]]is
*[[Nechanice]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]]
*[[Nedakusi]], asula [[Montenegro]]s [[Bijelo Polje vald|Bijelo Polje vallas]]
*[[Nedantšõtši]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Ripkõ rajoon]]is
*[[Needleton]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]]s [[San Juani maakond (Colorado)|San Juani maakonnas]]
*[[Need's Camp]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]]
*[[Neemi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Neft Daşları]], naftatootjate asula [[Aserbaidžaan]]is
*[[Neftejugansk]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Neftekamsk]], linn Venemaal [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]]
*[[Neftekumsk]], linn Venemaal [[Stavropoli krai]]s
*[[Negrești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vaslui maakond|Vaslui maakonnas]]
*[[Negrești-Oaș]], linn [[Rumeenia]]s [[Satu Mare maakond|Satu Mare maakonnas]]
*[[Negru Vodă]], linn [[Rumeenia]]s [[Constanța maakond|Constanța maakonnas]]
*[[Nehalem]], linn [[USA]]-s [[Oregon]]i osariigis [[Tillamooki maakond|Tillamooki maakonnas]]
*[[Nehoiu]], linn [[Rumeenia]]s [[Buzău maakond|Buzău maakonnas]]
*[[Nehvoroštš (Andrušivka rajoon)|Nehvoroštš]], küla [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Andrušivka rajoon]]is
*[[Neja]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is, [[Neja rajoon]]i ja Neja linnaasunduse keskus
*[[Nejdek]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]]
*[[Nēķene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]]
*[[Nekla]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Września maakond|Września maakonnas]]
*[[Nekrassove (Vinnõtsja rajoon)|Nekrassove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is
*[[Nelidovo]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Nelidovo rajoon]]i keskus
*[[Nelspoort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]]
*[[Nelspruit]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Mpumalanga]] provintsi ja [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Néma]], [[linn]] [[Mauritaania]]s, [[Hodh ech Chargui]] provintsi [[halduskeskus]]
*[[Nemakščiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is
*[[Neman]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]is, [[Nemani rajoon]]i keskus 
*[[Němčice nad Hanou]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonnas]]
*[[Nemenčinė]], linn [[Leedu]]s [[Vilniuse rajoon]]is
*[[Nemija]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Nemunaitis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Nemunaitise vald|Nemunaitis valla]] halduskeskus
*[[Nemunėlio Radviliškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Nemunėlio Radviliškise vald|Nemunėlio Radviliškise valla]] halduskeskus
*[[Nemõriv]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Nemõrivi rajoon]]i halduskeskus
*[[Nenjiang]], linn [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Heihe Shi]]'s, [[Nenjiangi maakond|Nenjiangi maakonna]] ja [[Nenjiangi suurvald|Nenjiangi suurvalla]] keskus
*[[Nenu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Neratovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]]
*[[Nerehta]], linn [[Venemaa]]l [[Kostroma oblast]]is, [[Nerehta rajoon]]i keskus
*[[Neresheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Ostalbkreis]]is, [[Neresheimi vald|Neresheimi valla]] keskus
*[[Nereta]], asula [[Läti]]s, [[Nereta piirkond|Nereta piirkonna]] keskus
*[[Nerimdaičiai]], alev [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is [[Nevarėnai vald|Nevarėnai valla]]s 
*[[Neringa]], linn [[Leedu]]s [[Klaipėda maakond|Klaipėda maakonnas]] [[Neringa omavalitsus]]es
*[[Nerjungri]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Nerjungri uluss]]i keskus
*[[Neschwitz]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Neschwitzi vald|Neschwitzi vallas]]
*[[Nessenthal]], küla [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Interlaken-Oberhasli ringkond|Interlaken-Oberhasli ringkonnas]] [[Gadmeni vald|Gadmeni vallas]]
*[[Nezdenice]], [[küla]] [[Tšehhi]]s [[Morava]] kaguosas [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]]
*[[Netailove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is
*[[Netišõn]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is
*[[Netolice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Prachatice ringkond|Prachatice ringkonnas]]
*[[Neubrandenburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal
*[[Neuchâtel]], linn [[Šveits]]is, [[Neuchâteli kanton]]i keskus
*[[Neugersdorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is
*[[Neuhausen (Saksimaa)|Neuhausen]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Neuhauseni vald (Saksimaa)|Neuhauseni vallas]]
*[[Neuilly-sur-Seine]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Hauts-de-Seine]]'i departemangus
*[[Neukieritzsch]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Neukieritzschi vald|Neukieritzschi vallas]]
*[[Neukirch (Kamenzi kreis)|Neukirch]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Neukirchi vald (Kamenzi kreis)|Neukirchi vallas]]
*[[Neukirch/Lausitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is
*[[Neumünster]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal
*[[Neusalza-Spremberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is
*[[Neuss]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Westfalen]]i liidumaal
*[[Neustadt an der Weinstrasse]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Neu-Ulm]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal, [[Neu-Ulmi kreis]]i [[halduskeskus]]
*[[Neuwied]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Névache]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas [[Hautes-Alpes]]'i departemangus 
*[[Nevarėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is, [[Nevarėnai vald|Nevarėnai valla]] keskus
*[[Neveja]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Neveklov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonnas]]
*[[Nevel]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Neveli rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Nevelsk]], linn Venemaal [[Sahhalini oblast]]is, [[Nevelski rajoon]]i halduskeskus
*[[Nevelske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is
*[[Neveronys]], küla [[Leedu]]s  [[Kaunase rajoon]]is, [[Neveronysi vald|Neveronysi valla]] halduskeskus
*[[Nevetlenfolu]], küla Ukrainas [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Võnogradivi rajoon]]is
*[[Nevinnomõssk]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s
*[[Nevjansk]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is
*[[New Delhi]], [[India]] [[pealinn]]
*[[New Haven]], [[linn]] [[USA]]s [[Connecticut]]i osariigis, [[New Haveni maakond|New Haveni maakonna]] keskus
*[[New Orleans]], [[linn]] [[USA]]-s [[Louisiana]] osariigis 
*[[New Plymouth]], linn [[Uus-Meremaa]]l [[Taranaki ringkond|Taranaki ringkonnas]]  
*[[New York]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] 
*[[Newark]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Jersey]] osariigis
*[[Newark (Delaware)|Newark]], linn [[USA]]s [[Delaware]]'i osariigis [[New Castle'i maakond|New Castle'i maakonnas]]
*[[Newark-on-Trent]], linn [[Inglismaa]]l [[Nottinghamshire]]'i krahvkonnas
*[[Newcastle (LAV)|Newcastle]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Amajuba ringkond|Amajuba ringkonnas]], [[Newcastle'i vald|Newcastle'i valla]] halduskeskus
*[[Newcastle upon Tyne]], linn [[Inglismaa]]l
*[[Newport]], [[linn]] [[Wales]]is
*[[Newport News]], [[sõltumatu linn]] [[USA]]-s [[Virginia]] osariigis
*[[Nexø]], linn [[Taani]]s
*[[Neyshābūr]], [[linn]] [[Iraan]]is

==Ng==
*[[Ngagane]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Amajuba ringkond|Amajuba ringkonnas]] [[Newcastle'i vald|Newcastle'i vallas]]
*[[Ngawa]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Sichuan]]i provintsis [[Ngawa Tiibeti-Tsjangi autonoomne ringkond|Ngawa Tiibeti-Tsjangi autonoomses ringkonnas]], [[Aba maakond|Aba maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Ngcobo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]]
*[[Ngodwana]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Ngqeleni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] [[Nyandeni vald|Nyandeni vallas]]

==Nh==
*[[Nha Trang]], linn [[Vietnam]]is

==Ni== 
*[[Niamey]], [[Niger]]i [[pealinn]], [[Tillabéri departemang]]u [[halduskeskus]]
*[[Niasviž]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Niasviži rajoon]]i halduskeskus
*[[Nīca]], asula [[Läti]]s, [[Nīca piirkond|Nīca piirkonna]] keskus
*[[Nīcciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Nice]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Cote d'Azur]]i piirkonnas, [[Alpes-Maritimes]]i departemangu keskus
*[[Nida]], asula Leedus [[Klaipėda maakond|Klaipėda maakonnas]]
*[[Nida (Läti)Nida]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]  
*[[Nidzica]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Nidzica maakond|Nidzica maakonna]] halduskeskus
*[[Nidõm]], küla [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s [[Evengi autonoomne ringkond|Evengi rajoonis]]
*[[Niebocko]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Brzozówi maakond|Brzozówi maakonnas]], [[Dydnia vald|Dydnia vallas]]
*[[Niedamirów]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]] [[Lubawka vald|Lubawka vallas]]
*[[Niederau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is [[Niederau vald|Niederau vallas]]
*[[Niedercunnersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Niedercunnersdorfi vald|Niedercunnersdorfi vallas]]
*[[Niederfrohna]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is [[Niederfrohna vald|Niederfrohna vallas]]
*[[Niederstriegis]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Döbelni kreis]]i kaguosas [[Niederstriegise vald|Niederstriegise vallas]]
*[[Niederwiesa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Freibergi kreis]]is [[Niederwiesa vald|Niederwiesa vallas]]
*[[Niedras]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]]
*[[Niedrzwica Duża]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]]
*[[Niedzbórz]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mława maakond|Mława maakonnas]] [[Strzegowo vald|Strzegowo vallas]]
*[[Niedzica]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Łapsze Niżne vald|Łapsze Niżne vallas]]
*[[Niegowić]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]
*[[Nieharełaje]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Dziaržynski rajoon]]is [[Nieharełaje külanõukogu]]s.
*[[Niekerkshoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]
*[[Nieledwia]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]]
*[[Niemce]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]], [[Niemce vald|Niemce valla]] halduskeskus
*[[Niemcza]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonnas]]
*[[Niemodlin]], linn [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]]
*[[Niemysłów]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]
*[[Niepołomice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]]
*[[Nieporęt]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Legionowo maakond|Legionowo maakonnas]], [[Nieporęti vald|Nieporęti valla]] halduskeskus
*[[Nierza]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Nirza vald|Nirza valla]] halduskeskus
*[[Niesky]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis]]i halduskeskus
*[[Nieszawa]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonnas]]
*[[Nieznajowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]]
*[[Nieznamierowice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przysucha maakond|Przysucha maakonnas]] [[Rusinówi vald|Rusinówi vallas]]
*[[Nieu-Bethesda]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Nieuwoudtville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Nigel]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Nigula (Lääne-Nigula)|Nigula]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Nihatu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Niigata]], linn [[Jaapan]]is, [[Niigata prefektuur]]i keskus
*[[Niineve]], muistne linn [[Assüüria]]s
*[[Nijmegen]], linn [[Holland]]is
*[[Nikaho]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is
*[[Níkaia]], linn [[Kreeka]]s [[Atika piirkond|Atika piirkonnas]] 
*[[Nikišõne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Šahtarski rajoon]]is
*[[Nikolsk (Vologda oblast)|Nikolsk]], linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, Nikolski rajooni keskus
*[[Nikolskoje]], linn Venemaal
*[[Nikomedeia]], ajalooline linn [[Väike-Aasia]]s, praegu [[İzmit]]
*[[Nikosia]], [[Küpros]]e [[pealinn]]
*[[Nīkrāce]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]]
*[[Nikšas]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Aloja vald|Aloja vallas]]
*[[Nikšić]], [[linn]] [[Montenegro]]s
*[[Nilsiä]], [[linn]] [[Soome]]s [[Põhja-Savo]] maakonnas 
*[[Ninase]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Ninasi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] 
*[[Ninotsminda]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonnas, [[Ninotsminda rajoon]]i keskus
*[[Nishinomiya]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is
*[[Nisko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Nisko maakond|Nisko maakonna]] keskus
*[[Nisporeni]], linn [[Moldova]]s, [[Nisporeni rajoon]]i keskus
*[[Niš]], linn [[Serbia]]s, Niši ringkonna keskus
*[[Nižnekamsk]], linn Venemaal
*[[Nižnevartovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Nižni Novgorod]], linn Venemaal
*[[Nižni Tagil]], linn Venemaal
*[[Nižõn]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Nižini rajoon]]i [[halduskeskus]] 
*[[Nītaure]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]], [[Nītaure vald|Nītaure valla]] keskus
*[[Niterói]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro osariigis]]
*[[Nitra]], [[linn]] [[Slovakkia]]s, [[Nitra piirkond|Nitra piirkonna]] ja [[Nitra maakond|Nitra maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Nivala]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas

==Nj==
*[[Njagan]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Njandoma]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is, [[Njandoma rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Njeguši]], küla [[Montenegro]]s [[Cetinje vald|Cetinje vallas]]
*[[Nju-Jork]], linnalist tüüpi asula [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Bahmuti rajoon]]is

==Nk==
*[[Nkandla]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natal]]i provintsis [[uThungulu ringkond|uThungulu ringkonnas]]
*[[Nkantolo]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Alfred Nzo ringkond|Alfred Nzo ringkonnas]] [[Mbizana vald|Mbizana vallas]]

==No==
*[[Nogale]], asula [[Läti]]s 
*[[Noginsk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Nojabrsk]], linn Venemaal, [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomne ringkonnas]] [[Puri rajoon]]is
*[[Nojemberjan]], linn [[Armeenia]]s [[Tavuši maakond|Tavuši maakonnas]]
*[[Nokia]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa|Pirkanmaa maakonnas]]
*[[Nomcamba]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] [[Nyandeni vald|Nyandeni vallas]]
*[[Nome]], linn [[USA]]-s [[Alaska]] osariigis
*[[Nongoma]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]]
*[[Nookat]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Oši oblast]]is
*[[Nora (Rootsi)|Nora]], linn [[Rootsi]]s [[Örebro lään]]is, [[Nora vald|Nora valla]] keskus
*[[Norak]], [[linn]] [[Tadžikistan]]is [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajetis]]
*[[Norderstedt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal [[Segebergi kreis]]is  
*[[Nordhausen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal, [[Nordhauseni kreis]]i [[halduskeskus]]
*[[Nordhorn]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Grafschaft Bentheimi kreis]]is
*[[Noreikiškės]], küla [[Leedu]]s  [[Kaunase rajoon]]is, [[Ringaudai vald|Ringaudai valla]] halduskeskus
*[[Norilsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s
*[[Noriņas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Noriūnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is, [[Noriūnai vald|Noriūnai valla]] halduskeskus
*[[Norman (Oklahoma)|Norman]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oklahoma]] osariigis, [[Clevelandi maakond (Oklahoma)|Clevelandi maakonna]] keskus
*[[Norrköping]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is [[Norrköpingi vald|Norrköpingi vallas]]
*[[Norrtälje]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Upplandi maakond|Upplandi maakonnas]] [[Stockholmi lään]]is, [[Norrtälje vald|Norrtälje valla]] keskus 
*[[Norsjö]], asula [[Rootsi]]s [[Västerbotteni lään]]is, [[Norsjö vald|Norsjö valla]] keskus
*[[Northeim]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal, [[Northeimi kreis]]i keskus
*[[Northglenn]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Adamsi maakond (Colorado)|Adamsi]] ja [[Weldi maakond|Weldi maakonnas]]
*[[Norvalspont]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]
*[[Norviliškės]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]i [[Dieveniškėse vald|Dieveniškėse vallas]]
*[[Norwich]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Norfolk]]i krahvkonna halduskeskus
*[[Noshiro]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is
*[[Nossen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is
*[[Nossivka]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Nossivka rajoon]]i keskus
*[[Nossivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is
*[[Nossovo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]i [[Põtalovo rajoon]]is, [[Nossovo vald|Nossovo valla]] halduskeskus
*[[Notėnai]], küla  [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Notėnai vald|Notėnai valla]] halduskeskus 
*[[Notodden]], linn [[Norra]]s [[Telemark|Telemarg]]i maakonnas, [[Notoddeni vald|Notoddeni valla]] keskus 
*[[Notra]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Nottingham]], linn [[Inglismaa]]l [[Nottinghamshire]]'i krahvkonnas
*[[Nouakchott]], [[Mauritaania]] pealinn
*[[Nouméa]], [[Uus-Kaledoonia]] pealinn
*[[Noupoort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]
*[[Nová Bystřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Nova Greblja (Kalõnivka rajoon)|Nova Greblja]], [[küla]] [[Ukraina]]s Vinnõtsja oblastis
*[[Nova Iguaçu]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro osariigis]]
*[[Nova Kahhovka]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is
*[[Nova Odessa]], linn [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is, [[Nova Odessa rajoon]]i halduskeskus
*[[Nová Paka]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]]
*[[Nova Prõluka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Nová Role]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]]
*[[Nova Sulkivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Nová Včelnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Novadnieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Rumba vald|Rumba vallas]]
*[[Novaja Ladoga]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]i [[Volhovi rajoon]]is
*[[Novałukoml]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Čašniki rajoon]]is
*[[Novara]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Novara provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Nove (Lõpovetsi rajoon)|Nove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Nové Hrady]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]
*[[Nové Město na Moravě]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina|Vysočina maakonnas]] [[Žďár nad Sázavou ringkond|Žďár nad Sázavou ringkonnas]]
*[[Nové Město nad Metují]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]]
*[[Nové Město pod Smrkem]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Libereci ringkond|Libereci ringkonnas]]
*[[Nove Misto (Tõvrivi rajoon)|Nove Misto]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is
*[[Nové Sedlo]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]]
*[[Nové Strašecí]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Rakovníki ringkond|Rakovníki ringkonnas]]
*[[Novgorod-Siverskõi]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Novgorod-Siverskõi rajoon]]i halduskeskus
*[[Novi Obõhodõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is
*[[Novi Sad]], [[linn]] [[Serbia]]s, [[Vojvodina]] pealinn 
*[[Novigrad]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Novo Hamburgo]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis
*[[Novo mesto]], linn [[Sloveenia]]s [[Novo mesto vald|Novo mesto vallas]]
*[[Novoaltaisk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Altai krai]]s, [[Pervomaiski rajoon]]i halduskeskus
*[[Novoazovsk]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Novoazovski rajoon]]i keskus
*[[Novoaidar]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Novoaidari rajoon]]i keskus
*[[Novodnistrovsk]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is [[Sokõrjanõ rajoon]]is
*[[Novodružesk]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is 
*[[Novodvinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is
*[[Novofastiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Novograd-Volõnskõi]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Novograd-Volõnskõi rajoon]]i halduskeskus
*[[Novojavorivsk]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Javorivi rajoon]]is
*[[Novokuibõševsk]], linn [[Venemaa]]l [[Samara oblast]]is
*[[Novokubansk]], linn Venemaal [[Krasnodari krai]]s, [[Novokubanski rajoon]]i keskus
*[[Novokuznetsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is
*[[Novomitšurinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is [[Pronski rajoon]]is
*[[Novomoskovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is
*[[Novomoskovsk (Ukraina)|Novomoskovsk]], linn Ukrainas [[Dnipropetrovski oblast]]is, [[Novomoskovski rajoon]]i halduskeskus
*[[Novomõrgorod]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is, [[Novomirgorodi rajoon]]i keskus
*[[Novorossiisk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Novoržev]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Novorževi rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Novoselki]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]i [[Tšehhovi rajoon]]i [[Barantsevo külanõukogu]]s
*[[Novoselõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Novoselõtsja rajoon]]i halduskeskus 
*[[Novosibirsk]], linn Venemaal
*[[Novosil]], linn Venemaal [[Orjoli oblast]]is, [[Novosili rajoon]]i keskus
*[[Novosokolniki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Novosokolniki rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Novosvitlivka]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Novošahtinsk]], linn Venemaal [[Rostovi oblast]]is
*[[Novozõbkov]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Novozõbkovi rajoon]]i keskus
*[[Novožõvotiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Novotroitsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is 
*[[Novotšeboksarsk]], linn Venemaal
*[[Novotšerkassk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rostovi oblast]]is 
*[[Novoukrajinka (Tšetšelnõki rajoon)|Novoukrajinka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšetšelnõki rajoon]]is
*[[Novouralsk]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Novovolõnsk]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is
*[[Novovoronež]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is
*[[Novõi Afon]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]] [[Gudauta rajoon]]is
*[[Novõi Bug]], linn [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is, [[Novõi Bugi rajoon]]i halduskeskus
*[[Novõi Dorogõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Narodõtši rajoon]]is
*[[Novõi Kalõniv]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Sambiri rajoon]]is
*[[Novõi Oskol]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Novõi Oskoli rajoon]]i halduskeskus
*[[Novõi Rozdil]], oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Novõi Zagoriv]], küla Ukrainas [[Volõõnia oblast]]is
*[[Novõi Urengoi]], linn Venemaal [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]
*[[Novõi Vasjugan]], küla Venemaal Tomski oblastis
*[[Nový Bor]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]]
*[[Nový Bydžov]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Hradec Králové ringkond|Hradec Králové ringkonnas]]
*[[Nový Jičín]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]], [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonna]] halduskeskus
*[[Nový Knín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]]
*[[Nowa Brzeźnica]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pajęczno maakond|Pajęczno maakonnas]], [[Nowa Brzeźnica vald|Nowa Brzeźnica valla]] halduskeskus.
*[[Nowa Dęba]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Tarnobrzegi maakond|Tarnobrzegi maakonnas]]
*[[Nowa Góra]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]] 
*[[Nowa Ruda]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]
*[[Nowa Sarzyna]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Leżajski maakond|Leżajski maakonnas]]
*[[Nowa Słupia]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]]
*[[Nowa Sól]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Nowa Sóli maakond|Nowa Sóli maakonna]] halduskeskus
*[[Nowe]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Świecie maakond|Świecie maakonnas]]
*[[Nowe Brzesko]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]]
*[[Nowe Bystre]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Poronini vald|Poronini vallas]]
*[[Nowe Miasteczko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Nowa Sóli maakond|Nowa Sóli maakonnas]]
*[[Nowe Miasto Lubawskie]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Nowe Miasto Lubawskie maakond|Nowe Miasto Lubawskie maakonna]] halduskeskus
*[[Nowe Miasto nad Pilicą]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]]
*[[Nowe Skalmierzyce]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrów Wielkopolski maakond|Ostrów Wielkopolski maakonnas]]
*[[Nowe Warpno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Police maakond|Police maakonnas]]
*[[Nowogard]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Goleniówi maakond|Goleniówi maakonnas]]
*[[Nowogród]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Łomża maakond|Łomża maakonnas]]
*[[Nowogród Bobrzański]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]]
*[[Nowogrodziec]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bolesławieci maakond|Bolesławieci maakonnas]]
*[[Nowotaniec]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]] [[Bukowsko vald|Bukowsko vallas]]
*[[Nowy Dwór Gdański]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Nowy Dwór Gdański maakond|Nowy Dwór Gdański maakonna]] halduskeskus
*[[Nowy Dwór Królewski]], [[küla]] [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Chełmno maakond|Chełmno maakonnas]]
*[[Nowy Dwór Mazowiecki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Nowy Dwór Mazowiecki maakond|Nowy Dwór Mazowiecki maakonna]] halduskeskus
*[[Nowy Korczyn]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonnas]]
*[[Nowy Sącz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonna]]s
*[[Nowy Staw]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Malborki maakond|Malborki maakonnas]]
*[[Nowy Żmigród]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]], [[Nowy Żmigródi vald|Nowy Żmigródi valla]] halduskeskus
*[[Nowy Targ]], [[linn]] [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonna]] keskus
*[[Nowy Tomyśl]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonna]] halduskeskus
*[[Nowy Wiśnicz]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]]

==Nq==
*[[Nqamakwe]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] [[Mnquma vald|Mnquma vallas]]
*[[Nquthu]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMzinyathi ringkond|uMzinyathi ringkonnas]]

==Ns==
*[[Nsuaem Kyekyewere]], linn [[Ghana]]s [[Keskpiirkond (Ghana)|Keskpiirkonnas]], [[Lõuna-Assini ringkond|Lõuna-Assini ringkonna]] halduskeskus

==Nt==
*[[Ntuzuma]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is

==Nu==
*[[Nucet]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]]
*[[Nuijamaa]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Karjala]] maakonnas [[Lappeenranta linn]]as
*[[Nukelise]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgevamaa]]l [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Nuķis]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Ramata vald|Ramata vallas]]
*[[Ņukši]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Ņukši vald|Ņukši valla]] halduskeskus
*[[Nuku‘alofa]], [[Tonga]] [[pealinn]]
*[[Nukus]], linn [[Usbekistan]]is, [[Karakalpakkia]] pealinn
*[[Numazu]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is
*[[Numata]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Gunma prefektuur]]is
*[[Nummela]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Uusimaa]] maakonnas, [[Vihti vald|Vihti valla]] keskus
*[[Nuorgam]], [[küla]] [[Soome]]s [[Utsjoki vald|Utsjoki vallas]] 
*[[Nurlat]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Nurlati rajoon]]i keskus
*[[Nurme (Lihula)|Nurme]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Nurme (Saaremaa)|Nurme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Nurmes]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas 
*[[Nurmi]] küla [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]] [[Naukšēni vald|Naukšēni vallas]]
*[[Nurmijärvi]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Uusimaa]] maakonnas, [[Nurmijärvi vald|Nurmijärve valla]] keskus
*[[Nurmiži]], asula [[Läti]]s
*[[Nur-Sultan]], [[Kasahstan]]i pealinn
*[[Nuuk]], [[Gröönimaa]] [[pealinn]]
*[[Nuwe Eersterus]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Nuwerus]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]

==Nõ==
*[[Nõmjala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Nõmme]], endine linn [[Eesti]]s, praegu osa [[Tallinn]]ast
*[[Nõmme (Saaremaa)|Nõmme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Nõžnja Krõnka]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is 
*[[Nõžtša Kropõvna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is

==Nä==
*[[Närpes]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Nässuma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]].

==Nü==
*[[Nürnberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal

==Ny==
*[[Ny-Ålesund]], asula [[Svalbard]]is
*[[Nyagatare]], linn [[Rwanda]] [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsis]], [[Nyagatare ringkond|Nyagatare ringkonna]] halduskeskus
*[[Nyala]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Lõuna-Dārfūr]]i keskus
*[[Nyamata]], [[linn]] [[Rwanda]]s [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsis]], [[Bugesera ringkond|Bugesera ringkonna]] halduskeskus
*[[Nyanza]], [[linn]] [[Rwanda]]s, [[Lõunaprovints (Rwanda)|Lõunaprovintsi]] ja [[Nyanza ringkond|Nyanza ringkonna]] halduskeskus
*[[Nyavani]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]]
*[[Nyen]], endine linn praeguse [[Peterburi]] alal
*[[Nyíregyháza]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadi]] keskus
*[[Nykarleby]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Nykvarn]], asula [[Rootsi]]s [[Södermanlandi maakond|Södermanlandi maakonnas]] [[Stockholmi lään]]is, [[Nykvarni vald|Nykvarni valla]] keskus
*[[Nyköping]], linn [[Rootsi]]s, [[Södermanlandi lään]]i ja [[Nyköpingi vald|Nyköpingi valla]] keskus
*[[Nymburk]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonna]] halduskeskus
*[[Nynäshamn]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Södermanlandi maakond|Södermanlandi maakonnas]] [[Stockholmi lään]]is, [[Nynäshamni vald|Nynäshamni valla]] keskus
*[[Nyons]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Drôme'i departemang]]us
*[[Nýrsko]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]]
*[[Nysa]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Nysa maakond|Nysa maakonna]] halduskeskus

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>gqx53kjbgnjg51i34bdavza7r9vexo1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asulad (P)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54535</id>
    <revision>
      <id>6177234</id>
      <parentid>6175358</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:08:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="91705" xml:space="preserve">{{Mall:AsuladIndeks}}

'''Asulad (P)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad P-tähega.
{{sisukord paremale}}
==Pa==
*[[Paadenurme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Paadrema]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Paaduotsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Paarl]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]]
*[[Paaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Paatsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Pabaiskas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Pabaiskase vald|Pabaiskase valla]] halduskeskus
*[[Pabarė]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Pabarė vald|Pabarė valla]] halduskeskus
*[[Pabaži küla|Pabaži]], küla [[Läti]]s [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnas]]
*[[Pabaži (Saulkrasti)|Pabaži]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Paberžė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Gudžiūnai vald|Gudžiūnai valla]]s
*[[Pabierowice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Grójeci vald|Grójeci vallas]]
*[[Pabiržė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]] halduskeskus
*[[Pabradė]], linn [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is
*[[Pacanów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonnas]]
*[[Pačeriaukštė I]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Pačeriaukštė vald|Pačeriaukštė valla]] halduskeskus
*[[Pachacámac]], Kolumbuse-eelne linn [[Peruu]]s
*[[Pachsdraai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovitsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] [[Ramotshere Moiloa vald|Ramotshere Moiloa vallas]]
*[[Packules ciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] 
*[[Pacov]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]]
*[[Paczków]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Nysa maakond|Nysa maakonnas]]
*[[Paczółtowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]]
*[[Pacyna]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Gostynini maakond|Gostynini maakonnas]], [[Pacyna vald|Pacyna valla]] halduskeskus
*[[Pada (Viru-Nigula)|Pada]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] 
*[[Padakõrve]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Padaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Padari]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Vastse-Kuuste vald|Vastse-Kuuste vallas]]
*[[Paderborn]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]is, [[Paderborni kreis]]i [[halduskeskus]] 
*[[Padones skola]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]]
*[[Padova]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Padova provints]]i halduskeskus
*[[Padśville]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Hłybokaje rajoon]]is
*[[Padure]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Padure vald|Padure valla]] halduskeskus
*[[Padure (Laža vald)|Padure]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]]
*[[Paduvere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Paenase]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]]
*[[Paenasti]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Paežeriai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is [[Šeimena vald|Šeimena valla]]s.
*[[Paežeriai (Šiauliai rajoon)|Paežeriai]], küla [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Šiauliai rajoon]]is [[Raudėnai vald|Raudėnai vallas]]
*[[Page (Arizona)|Page]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis [[Coconino maakond|Coconino maakonnas]]
*[[Pagėgiai]], linn [[Leedu]]s, [[Pagėgiai omavalitsus]]e keskus
*[[Paghmān]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Kabuli provints]]is
*[[Pagiriai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Šėta vald|Šėta valla]]s
*[[Pago Pago]], [[Ameerika Samoa]] pealinn
*[[Pagosa Springs]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Archuleta maakond|Archuleta maakonna]] halduskeskus
*[[Pagramantis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is
*[[Pagryžuvys]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Tytuvėnai vald|Tytuvėnai vallas]]
*[[Pahapilli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Pahavalla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Pahrump]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Nye maakond|Nye maakonnas]]
*[[Paide]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Järva maakond|Järva maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Paiķeni]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ilzene vald|Ilzene vallas]]
*[[Paikuse]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Paimala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Paimio]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Paįstrys]], küla [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Paįstrysi vald|Paįstrysi valla]] halduskeskus
*[[Pajęczno]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Pajęczno maakond|Pajęczno maakonna]] halduskeskus
*[[Pajevonys]], küla [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Pajevonysi vald|Pajevonysi valla]] halduskeskus
*[[Paju]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s [[Gyeonggi provints]]is
*[[Paju-Kurdla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Pajukurmu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]]
*[[Pajūris]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Pajūrise vald|Pajūrise valla]] halduskeskus
*[[Pakość]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Inowrocławi maakond|Inowrocławi maakonnas]]
*[[Pakruojis]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Pakruojise rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Paks]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Tolna komitaat|Tolna komitaadis]]
*[[Pakuonis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Pakuonise vald|Pakuonise valla]] halduskeskus
*[[Palaipe]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Palana]], [[alev]] [[Venemaa]]l, [[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki autonoomse ringkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Palanga]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Klaipėda maakond|Klaipėda maakonnas]]
*[[Paldiski]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Pāle]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Pāle vald|Pāle vallas]]
*[[Palentinis]], küla [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Palentinise vald|Palentinise valla]] halduskeskus
*[[Palermo]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Sitsiilia]] maakonna ja [[Palermo provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Palėvenė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Noriūnai vald|Noriūnai valla]]s
*[[Pálháza]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Sátoraljaújhelyi kreis]]is
*[[Palikir]], [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia Liiduriikide]] pealinn
*[[Paliseul]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is, [[Paliseuli vald|Paliseuli valla]] keskus 
*[[Palivere]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]]
*[[Palkino]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Palkino rajoon]]i keskus
*[[Palm Springs (California)|Palm Springs]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis
*[[Palma]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Mallorca]] saarel, [[Baleaarid]]e autonoomse piirkonna keskus
*[[Palmer]], linn [[USA]]-s [[Alaska]]s
*[[Palo Alto]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]]
*[[Palomenė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Palomenė vald|Palomenė valla]] halduskeskus
*[[Palonai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Baisogala vald|Baisogala vallas]]
*[[Palsmane]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Palsmane vald|Palsmane valla]] halduskeskus
*[[Paltamo]], küla [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Kainuu]] maakonnas, [[Paltamo vald|Paltamo valla]] [[kirikuküla]]
*[[Paltoga]], küla Lääne-Venemaal [[Vologda oblast]]is [[Võtegra rajoon]]is
*[[Palu]], linn [[Indoneesia]]s [[Sulawesi]] saarel, [[Kesk-Sulawesi]] provintsi keskus
*[[Paluknys]], küla [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Paluknysi vald|Paluknysi valla]] halduskeskus
*[[Pāmban]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis
*[[Pamjati 13 Bortsov]], alev [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s [[Jemeljanovo rajoon]]is
*[[Pamma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] 
*[[Pammana]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Pampierstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]]
*[[Pamplona]], linn [[Hispaania]]s, [[Navarra|Navarra autonoomse piirkonna]] keskus
*[[Panaji]], [[linn]] [[India]]s, [[Goa osariik|Goa osariigi]] [[pealinn]]
*[[Panamá]], [[Panama]] [[pealinn]]
*[[Panama (Florida)|Panama]], linn [[USA]]s [[Florida]] osariigis
*[[Pančevo]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Lõuna-Banat]]i ringkonnas
*[[Panciu]], linn [[Rumeenia]]s [[Vrancea maakond|Vrancea maakonnas]]
*[[Pâncota]], linn [[Rumeenias]] [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]]
*[[Pandėlys]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]] [[Rokiškise rajoon]]is
*[[Pandž]], [[linn]] [[Tadžikistan]]is [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajetis]]
*[[Pandžakent]], linn [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]]
*[[Panemunė]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Tauragė maakond|Tauragė maakonnas]] [[Pagėgiai omavalitsus]]es 
*[[Panemunėlis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Panemunėlise vald|Panemunėlise vallas]]
*[[Panemunėlise raudteejaam]], raudteejaama tüüpi asula [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Panemunėlise vald|Panemunėlise valla]] halduskeskus
*[[Panemunis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Pandėlysi vald|Pandėlysi vallas]]
*[[Panevėžys]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Panigródz]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonnas]] [[Gołańczi vald|Gołańczi vallas]]
*[[Panočiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Kaniava vald|Kaniava valla]] halduskeskus
*[[Panoteriai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is [[Šilai vald|Šilai vallas]]
*[[Panga (Saaremaa)|Panga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Pankas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Pankjavitsa]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa valla]] keskus
*[[Pankovka]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is [[Novgorodi rajoon]]is
*[[Panteleimonivka]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Gorlivka]] haldusalas
*[[Pantene]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Sēļi vald|Sēļi vallas]]
*[[Pápa]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]]
*[[Paparčiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Paparčiai vald|Paparčiai valla]] halduskeskus
*[[Pape]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Papenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal
*[[Paphos]], linn [[Küpros]]el, [[Paphose ringkond|Paphose ringkonna]] keskus
*[[Papilė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Akmenė rajoon]]is, [[Papilė vald|Papilė valla]] halduskeskus
*[[Papilys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Papilysi vald|Papilysi valla]] halduskeskus
*[[Paprieniai]] küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]i [[Čekiškė vald|Čekiškė vallas]]
*[[Papsaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] 
*[[Paradise]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakonnas]]
*[[Paradise Valley]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis [[Maricopa maakond|Maricopa maakonnas]]
*[[Paralepa]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]]
*[[Paralímni]], linn [[Küpros]]el 
*[[Paramaribo]], [[Suriname]] [[pealinn]]
*[[Paramus]], linn [[USA]]-s [[New Jersey]] osariigis
*[[Paranaíba]], asula [[Brasiilia]]s [[Mato Grosso do Suli osariik|Mato Grosso do Suli osariigis]], [[Paranaíba vald|Paranaíba valla]] keskus 
*[[Parapani]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]]
*[[Parasmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Parczew]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Parczewi maakond|Parczewi maakonna]] keskus
*[[Pardubice]], linn [[Tšehhi]]s, [[Pardubice maakond|Pardubice maakonna]] keskus
*[[Parfino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Parfino rajoon]]i keskus
*[[Pargas (linn)|Pargas]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] [[pealinn]], [[Île-de-France]]'i piirkonna [[halduskeskus]] 
*[[Pariž (Tšeljabinski oblast)|Pariž]], küla [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is [[Nagaibakski rajoon]]is
*[[Park City]], [[linn]] [[USA]]s [[Utah]]' osariigis
*[[Park Rynie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]]
*[[Parkano]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas
*[[Parkmaļi]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]]
*[[Parma]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Parma provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Paro]], linn [[Bhutan]]is, [[Paro ringkond|Paro ringkonna]] keskus
*[[Parovėja]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Parovėja vald|Parovėja valla]] halduskeskus
*[[Parpurivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is
*[[Pārsābād]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Ardabīli provints]]is, [[Pārsābādi maakond|Pārsābādi maakonna]] keskus
*[[Parshall]], [[asula]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Grandi maakond|Grandi maakonnas]]
*[[Parzynów]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrzeszówi maakond|Ostrzeszówi maakonnas]] [[Kobyla Góra vald|Kobyla Góra vallas]]
*[[Partizansk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s
*[[Paruchy]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Końskie maakond|Końskie maakonnas]] [[Końskie vald|Końskie vallas]]
*[[Pārupe]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]]
*[[Paryčy]], alev [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Svietłahorski rajoon]]is, [[Paryčy külanõukogu]] halduskeskus
*[[Parys]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]]
*[[Pasadena]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelesi maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Pașcani]], linn [[Rumeenia]]s [[Iași maakond|Iași maakonnas]]
*[[Pasiekste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Vārve vald|Vārve vallas]]
*[[Pasierbiec]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]]
*[[Pasilciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]]  
*[[Pasīne]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Pasiene vald|Pasiene valla]] halduskeskus
*[[Paskov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Frýdek-Místeki ringkond|Frýdek-Místeki ringkonnas]]
*[[Pasłęk]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Elblągi maakond|Elblągi maakonnas]]
*[[Passau]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Pastari]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Pastavy]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Pastavy rajoon]]i keskus
*[[Pastende]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Ģibuļi vald|Ģibuļi valla]] halduskeskus
*[[Pasto]], [[linn]] [[Colombia]]s, [[Nariño departemang]]u ja [[Pasto vald|Pasto valla]] keskus
*[[Pastrėvys]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Pastrėvysi vald|Pastrėvysi valla]] halduskeskus
*[[Pasvalys]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]], [[Pasvalysi rajoon]]i keskus
*[[Pasym]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Szczytno maakond|Szczytno maakonnas]]
*[[Paša küla|Paša]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volhovi rajoon]]is 
*[[Pašilė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Kražiai vald|Kražiai valla]]s.
*[[Pašušvys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Grinkiškise vald|Grinkiškise vallas]]
*[[Pašvitinys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is [[Pašvitinysi vald|Pašvitinysi vallas]]
*[[Pazin]], linn [[Horvaatia]]s, [[Istra maakond|Istra maakonna]] halduskeskus
*[[Pătârlagele]], linn [[Rumeenia]]s [[Buzău maakond|Buzău maakonnas]]
*[[Patensie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Paternoster (LAV)|Paternoster]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Paterson (LAV)|Paterson]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Sunday's River Valley vald|Sunday's River Valley vallas]]
*[[Patna]], [[linn]] [[India]]s, [[Bihār]]i osariigi pealinn
*[[Pátra]], linn [[Kreeka]]s, [[Lääne-Kreeka piirkond|Lääne-Kreeka piirkonna]] keskus
*[[Pattaya]], [[linn]] [[Tai]]s [[Chon Buri provints]]is
*[[Pau]], linn [[Prantsusmaa]]l
*[[Paua]], asula [[Uus-Meremaa]] [[Põhjasaar]]el [[Northland]]i piirkonnas [[Kaug-Põhjaringkond|Kaug-Põhjaringkonnas]] 
*[[Pauastvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]
*[[Paugurciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]]
*[[Paukuciems]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]]
*[[Paul Roux]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Paulēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Pauļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]]
*[[Pauliku]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Jõhvi vald|Jõhvi vallas]]
*[[Pauliņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]]
*[[Paulpietersburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]]
*[[Paunaste]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Pauniņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Paunküla]], küla Eestis Harju maakonnas Kose vallas
*[[Pausakunnu]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Pavandenė]], alev [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is [[Varniai vald|Varniai vallas]]
*[[Pavermenys]], küla [[Leedu]]s  [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Truskava vald|Truskava valla]] halduskeskus
*[[Pavia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Pavia provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Pāvilosta]], [[linn]] [[Läti]]s [[Liepāja rajoon]]is
*[[Pavlodar]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Pavlodari oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Pavlograd]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is
*[[Pavlopil]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is
*[[Pavlovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas
*[[Pavlovsk (Voroneži oblast)|Pavlovsk]], linn Venemaal [[Voroneži oblast]]is, [[Pavlovski rajoon (Voroneži oblast)|Pavlovski rajoon]]i keskus
*[[Pavlovski Possad]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Pavlovski Possadi rajoon]]i [[halduskeskus]]

==Pe== 
*[[Peanse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Pearly Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Pearston]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Peć]], [[linn]] [[Kosovo]]s
*[[Pec pod Sněžkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]]
*[[Pécel]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Gödöllő kreis]]is
*[[Pecica]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]]
*[[Pečky]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]]
*[[Pécs]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Baranya komitaat|Baranya komitaadi]] [[halduskeskus]]
*[[Pedaspea]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Pedaspää]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Võnnu kihelkond|Võnnu kihelkonnas]]
*[[Peddie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]]
*[[Pededze]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Pededze vald|Pededze valla]] halduskeskus
*[[Pedele]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonna]]s [[Valka vald|Valka vallas]]
*[[Pedvāle]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Peederga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] 
*[[Peera]], [[Kilpisjärvi küla]] piiresse arvatav [[asula]] [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]] [[Enontekiö vald|Enontekiö vallas]]
*[[Peerni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Peeterristi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]
*[[Pegau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is
*[[Peipija]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Peking]], [[Hiina]] [[pealinn]], [[Beijing Shi]] keskus
*[[Pelči]], asula [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]]
*[[Pełczyce]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Choszczno maakond|Choszczno maakonnas]]
*[[Pelėdnagiai]], küla [[Leedu]]s  [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Pelėdnagiai vald|Pelėdnagiai valla]] halduskeskus
*[[Pelkosenniemi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]] [[Pelkosenniemi vald|Pelkosenniemi vallas]] 
*[[Pella]], endine linn, [[Vana-Makedoonia]] pealinn
*[[Pella (LAV)|Pella]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Peļļi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]]
*[[Pelodas]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]]
*[[Pelotas]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis
*[[Pelplin]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Tczewi maakond|Tczewi maakonnas]]
*[[Peltes]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Sigulda vald|Sigulda valla]] halduskeskus
*[[Pemagatshel]], linn [[Bhutan]]is, [[Pemagatsheli ringkond|Pemagatsheli ringkonna]] keskus
*[[Penči]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]]
*[[Penco]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[Peņģi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Peņģi (Kocēni vald)|Peņģi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Penig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is
*[[Peningi]], küla [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]]
*[[Peņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]]
*[[Penkivka (Tomašpili rajoon)|Penkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is
*[[Pennington (LAV)|Pennington]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]]
*[[Peno]], alev [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Peno rajoon]]i keskus 
*[[Penza]]
*[[Penuja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Pērbone]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]]
*[[Percé]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Québec]]i [[provints]]is 
*[[Perdekop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Pixley ka Seme vald|Pixley ka Seme vallas]]
*[[Perekorõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is
*[[Peremõšljanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Pereorkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is
*[[Pereslavl-Zalesski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Pereslavli rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Pereslavskoje]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is [[Zelenogradski rajoon]]is, [[Pereslavskoje külanõukogu]] halduskeskus
*[[Peressaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]
*[[Peresvet]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Sergijev Possadi rajoon]]is
*[[Pereštšepõne]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Novomoskovski rajoon (Ukraina)|Novomoskovski rajoonis]]
*[[Peretšõn]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Peretšõni rajoon]]i halduskeskus
*[[Perho]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]], [[Perho vald|Perho valla]] [[kirikuküla]]
*[[Perila]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] 
*[[Pērkoņi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]]
*[[Perloja]], küla [[Leedu]]s  [[Varėna rajoon]]i [[Varėna vald|Varėna vallas]]
*[[Perm]]
*[[Pernå]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas, [[Pernå vald|Pernå valla]] [[kirikuküla]]
*[[Pernarava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Pernarava vald|Pernarava valla]] halduskeskus
*[[Pernik]], linn Bulgaarias, Perniki piirkonna halduskeskus
*[[Perpignan]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Languedoc-Roussillon]]i piirkonnas, [[Pyrénées-Orientalesi departemang]]u keskus 
*[[Perth (Šotimaa)|Perth]], linn [[Šotimaa]]l
*[[Perth (Austraalia)|Perth]], [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Lääne-Austraalia]] osariigi [[pealinn]]
*[[Perugia]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Umbria]] maakonna ja [[Perugia provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Pervomaisk (Luhanski oblast)|Pervomaisk]], asula [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is 
*[[Pervomaiske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is
*[[Pervouralsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Pescara]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[Pescara provints]]i keskus 
*[[Pestovo]], linn Venemaal [[Novgorodi oblast]]is, [[Pestovo rajoon]]i keskus
*[[Peši]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Petaẖ-Tikva]], [[linn]] [[Iisrael]]i [[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkonnas]]
*[[Peterborough]], linn [[Inglismaa]]l
*[[Peterburi]]
*[[Pēterēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Peterhof]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas
*[[Pētertāle]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]]
*[[Pēterupe (Saulkrasti piirkond)|Pēterupe)]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Petlemm]], [[linn]] [[Palestiina omavalitsus]]e alal [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]]
*[[Petra]], ajalooline kaljulinn Jordaanias
*[[Petrivka (Lõpovetsi rajoon)|Petrivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Petropavl]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Põhja-Kasahstani oblast]]i keskus
*[[Petropavlovsk-Kamtšatski]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kamtšatka oblast]]i [[halduskeskus]] 
*[[Petroșani]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]]
*[[Petroskoi]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] [[pealinn]] 
*[[Petrova (Alūksne piirkond)|Petrova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Petrovac na Moru]], linn [[Montenegro]]s [[Budva vald|Budva vallas]]
*[[Petrus Steyn]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Petrusburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Petrusville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]
*[[Petřvald]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]]
*[[Petrõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Petseri]]
*[[Petšenga]], [[alev]] [[Venemaa]] [[Murmanski oblast]]is, [[Petšenga rajoon]]i keskus
*[[Petšora]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]]
*[[Petuški]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Petuški rajoon]]i keskus
*[[Pevek]], linn [[Venemaa]]l [[Tšuktšimaa]]l, [[Tšauni rajoon]]i halduskeskus

==Pf==
*[[Pforzheim]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal
*[[Pfullendorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Sigmaringeni kreis]]is

==Ph==
*[[Phalaborwa]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Mopani ringkond|Mopani ringkonnas]]
*[[Philadelphia]], [[linn]] [[USA]]-s [[Pennsylvania]] osariigis 
*[[Philippolis]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Philipstown]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] [[Renosterbergi vald|Renosterbergi vallas]]
*[[Phnom Penh]], [[Kambodža]] [[pealinn]]
*[[Phoenix]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Arizona]] osariigi [[pealinn]], [[Maricopa maakond|Maricopa maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Phokeng]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Phokhr Vedi]], küla [[Armeenia]]s [[Ararati maakond|Ararati maakonnas]]
*[[Phothi]], [[linn]] [[Gruusia]]s
*[[Phuentsholing]], linn [[Bhutan]]is
*[[Phuthaditjhaba]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]

==Pi==
*[[Piacenza]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Piacenza provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Piaseczno]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonna]] halduskohus
*[[Piaski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Świdniki maakond|Świdniki maakonnas]]
*[[Piastów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Pruszkówi maakond|Pruszkówi maakonnas]]
*[[Piątek]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonnas]]
*[[Piatra Neamț]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Neamți maakond|Neamți maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Piatra-Olt]], linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]]
*[[Pičas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]]
*[[Pichilemu]], [[linn]] [[Tšiili]]s [[Bernardo O'Higginsi piirkond|Bernardo O'Higginsi piirkonnas]]
*[[Pidgaitsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Pidgaitsi rajoon]]i halduskeskus
*[[Pidgorodne]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Dnipo rajoon]]is
*[[Pidlissivka (Jampili rajoon)|Pidlissivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Jampili rajoon (Vinnõtsja oblast)|Jampili rajoonis]]
*[[Pidlissivka (Tõvrivi rajoon)|Pidlissivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is
*[[Pidriķis]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]]
*[[Piechowice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]]
*[[Piekary Śląskie]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Pieksämäki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Savo]] maakonnas
*[[Pielavesi]], asula [[Soome]]s [[Põhja-Savo]] maakonnas, [[Pielavesi vald|Pielavesi valla]] kirikuküla
*[[Pieniążkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]]
*[[Pieniężno]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Braniewo maakond|Braniewo maakonnas]]
*[[Pieńsk]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zgorzeleci maakond|Zgorzeleci maakonnas]]
*[[Pierre]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Lõuna-Dakota]] osariigi pealinn ja [[Hughesi maakond|Hughesi maakonna]] halduskeskus
*[[Pieršamajski]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]i [[Lida rajoon]]is
*[[Pierzchnica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]]
*[[Pieszyce]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonnas]]
*[[Pieškalni]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonnas]]
*[[Piet Plessis]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]].
*[[Piet Retief (Mpumalanga)|Piet Retief]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]]
*[[Pietermaritzburg]], linna Lõuna-Aafrika Vabariigis, [[KwaZulu-Natali provints]]i halduskeskus
*[[Pietrykaŭ]], linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Pietrykaŭ rajoon]]i ja [[Pietrykaŭ külanõukogu]] halduskeskus
*[[Pihkva]], linn [[Venemaa]]l, [[Pihkva oblast]]i keskus
*[[Pihtipudas]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome|Kesk-Soome maakonnas]] [[Pihtipudase vald|Pihtipudase vallas]]
*[[Pihtla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Piilsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Piirsalu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Risti vald|Risti vallas]] 
*[[Pijijiapan]], [[linn]] [[Mehhiko]]s [[Chiapase osariik|Chiapase osariigis]]
*[[Pikaljovo]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Boksitogorski rajoon]]is
*[[Pikeliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Piketberg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Pikknurme]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]
*[[Pikksaare]] küla [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]] [[Naukšēni vald|Naukšēni vallas]]
*[[Piła]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Piła maakond|Piła maakonna]] halduskeskus
*[[Pilāti]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Sēļi vald|Sēļi vallas]]
*[[Pilāti (Valmiera vald)|Pilāti]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Pilawa]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]]
*[[Piława Górna]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonnas]]
*[[Pilda (Pilda vald)|Pilda]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Pilda vald|Pilda valla]] halduskeskus
*[[Pildiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Pilgrim's Rest]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Pilis I]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is [[Skirsnemunė vald|Skirsnemunė vallas]]
*[[Pilisvörösvár]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Pilisvörösvári kreis]]i keskus
*[[Piliuona]], küla [[Leedu]]s  [[Kaunase rajoon]]is, [[Taurakiemise vald|Taurakiemise valla]] halduskeskus
*[[Pilka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]]
*[[Pilníkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]]
*[[Piļpuki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Pilskalnciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Pilskalne]], küla [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]]
*[[Pilskalns]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]]
*[[Pilzno]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Dębica maakond|Dębica maakonnas]]
*[[Piltene]], [[linn]] [[Läti]]s [[Piltene rajoon]]is 
*[[Piltene (Dundaga vald)|Piltene]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Pilviškiai]], [[alev]] [[Leedu]] [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Pilviškiai vald|Pilviškiai valla]] halduskeskus
*[[Pimestiku]], [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]
*[[Pimpri-Chinchwad]], linn [[India]]s [[Mahārāshtra]] osariigis
*[[Pinar del Río]], linn [[Kuuba]]l, [[Pinar del Río provints]]i keskus
*[[Pińczów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Pińczówi maakond|Pińczówi maakonna]] halduskeskus
*[[Pindamonhangaba]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] 
*[[Piņķi]], asula [[Läti]]s [[Babīte piirkond|Babīte piirkonnas]] [[Babīte vald|Babīte vallas]], Babīte piirkonna keskus
*[[Piņķi (Medze vald)|Piņķi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]]
*[[Pinsk]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is
*[[Pionki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]]
*[[Piorunka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Krynica-Zdrój vald|Krynica-Zdrój vallas]]
*[[Piotrków Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Radziejówi maakond|Radziejówi maakonnas]]
*[[Piotrowice]], küla [[Poola]]s 
*[[Piran]], linn [[Sloveenia]]s, [[Pirani vald|Pirani valla]] keskus
*[[Pīrānshahr]], linn [[Iraan]]is [[Lääne-Aserbaidžaan]]i provintsis
*[[Pireus]], linn [[Kreeka]]s [[Atika]] piirkonnas
*[[Pîrîta]], küla ja vald [[Moldova]] [[Dubăsari rajoon]]is
*[[Pirkuļi]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Pirmasens]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Pirmie Dubeņi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]]
*[[Pirna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l, [[Sächsische Schweiz-Osterzgebirge kreis]]i halduskeskus.
*[[Pirusi]], endine küla [[Jõgevamaa]]l [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]]
*[[Pisa]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Pisa provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Piskõ (Jassõnuvata rajoon)|Piskõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is
*[[Pissotšõn (Lõpovetsi rajoon)|Pissotšõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Pisz]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Piszi maakond|Piszi maakonna]] halduskeskus
*[[Piszczac]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Piszczaci vald|Piszczaci valla]] halduskeskus
*[[Pistoia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Pistoia provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Piziči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Piteå]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is, [[Piteå vald|Piteå valla]] keskus
*[[Pitești]], linn [[Rumeenia]]s, [[Argeși maakond|Argeși maakonna]] keskus
*[[Pitkäranta]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Pitkäranta rajoon]]i keskus
*[[Pitrags]], asula [[Läti]]s [[Kolka vald|Kolka vallas]]
*[[Pitsunda]], [[linn]] [[Abhaasia]]s
*[[Pittsburgh]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Pennsylvania]] osariigis
*[[Piusa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Pivaanspoort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]]
*[[Pivašiūnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Pivašiūnai vald|Pivašiūnai valla]] halduskeskus
*[[Pivdenne]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is [[Harkivi rajoon]]is
*[[Pivorai]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is [[Didžiasalise vald|Didžiasalise vallas]]
*[[Piwniczna-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]]

==Pj==
*[[Pjatigorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s

==Pl==
*[[Placentia (Kanada)|Placentia]], linn [[Kanada]]s [[Newfoundland ja Labrador|Newfoundlandi ja Labradori]] provintsis
*[[Plācis]], asula [[Läti]]s [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonnas]], [[Straupe vald|Straupe valla]] halduskeskus
*[[Planá]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]]
*[[Planá nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]]
*[[Plāņi]], asula [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]], [[Plāņi vald|Plāņi valla]] halduskeskus
*[[Plánice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]]
*[[Plano]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]es
*[[Plānupe]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Allaži vald|Allaži vallas]]
*[[Płasków]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Jedliński vald|Jedliński vallas]]
*[[Płazów]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] [[Naroli vald|Naroli vallas]]
*[[Plateliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is
*[[Platene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Plauen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Vogtlandi kreis]]is
*[[Plauži]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Pļavas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Pļaviņas]], linn [[Läti]]s, [[Pļaviņase piirkond|Pļaviņase piirkonna]] halduskeskus
*[[Pļavmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Plavsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Plavski rajoon]]i halduskeskus
*[[Plebanivka (Šargorodi rajoon)|Plebanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is
*[[Pleszew]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Pleszewi maakond|Pleszewi maakonna]] halduskeskus
*[[Plēsums]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Pleščanicy]], alev [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is
*[[Plešulauzi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Plettenberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal 
*[[Plettenberg Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Pleven]], linn [[Bulgaaria]] põhjaosas, [[Pleveni piirkond|Pleveni piirkonna]] ja [[Pleveni vald|Pleveni valla]] keskus
*[[Pļevna]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Plewiska]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] [[Komornini vald|Komornini vallas]]
*[[Pliego]], asula ja vald [[Murcia autonoomne piirkond|Murcia autonoomses piirkonnas]] 
*[[Plieņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]]
*[[Plieņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]]
*[[Plienkalni]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]]s [[Medze vald|Medze vallas]]  
*[[Plikiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is
*[[Plintiņi]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Pļitka]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] 
*[[Pljevlja]], linn [[Montenegro]]s, [[Pljevlja vald|Pljevlja valla]] keskus
*[[Pljoss]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is [[Privolžski rajoon]]is
*[[Pljussa]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Pljussa rajoon]]i keskus
*[[Ploce]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Vērgale vald|Vērgale vallas]]
*[[Płock]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]]
*[[Ploiești]], linn [[Rumeenia]]s, [[Prahova maakond|Prahova maakonna]] keskus
*[[Plokščiai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Plokščiai vald|Plokščiai valla]] halduskeskus
*[[Płońsk]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Płoński maakond|Płoński maakonna]] halduskeskus
*[[Plooysburg]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] [[Siyancuma vald|Siyancuma vallas]]
*[[Plopeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]]
*[[Ploskums]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Plostagals]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Bārta vald|Bārta vallas]]
*[[Płoty]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfice maakond|Gryfice maakonnas]]
*[[Plovdiv]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Plovdivi oblast]]i keskus
*[[Plzeň]], linn [[Tšehhi]]s, [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonna]] keskus
*[[Płudnica]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Iłża vald|Iłża vallas]]
*[[Plumlov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonnas]]
*[[Plungė]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Plungė rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Plužine]], linn [[Montenegro]]s, [[Plužine vald|Plužine valla]] keskus.
*[[Plutiškės]], küla [[Leedu]]s [[Kazlų Rūda omavalitsus]]es, [[Plutiškėse vald|Plutiškėse valla]] halduskeskus
*[[Plõskiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Plötzkau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal [[Salzlandkreis]]is, [[Plötzkau vald|Plötzkau valla]] keskus

==Pn==
*[[Pniewy]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonnas]]

==Po==
*[[Poběžovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Domažlice ringkond|Domažlice ringkonnas]]
*[[Pobiedziska]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Pobirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is
*[[Pobjeda (Novoaidari rajoon)|Pobjeda]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Pobuži]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]]
*[[Počátky]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]]
*[[Poči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Poči (Varakļāni vald)|Poči]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Pociūnėliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Skėmiai vald|Skėmiai vallas]]
*[[Podbořany]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]]
*[[Podczerwone]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]]
*[[Poddębice]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]]
*[[Poděbrady]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]]
*[[Podgorica]], [[Montenegro]] [[pealinn]] 
*[[Podilsk]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Podilski rajoon]]i halduskeskus
*[[Podivín]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]]
*[[Podkowa Leśna]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Mazowiecki maakond|Grodzisk Mazowiecki maakonnas]]
*[[Podļizovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]]
*[[Podłopień]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Tymbarki vald|Tymbarki vallas]]
*[[Podolsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Podolski rajoon]]i [[halduskeskus]] 
*[[Podporožje]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Podporožje rajoon]]i ja [[Podporožje vald|Podporožje valla]] keskus
*[[Podzēni]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]]
*[[Podu Iloaiei]], linn [[Rumeenia]]s [[Iași maakond|Iași maakonnas]]
*[[Podwilk]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Jabłonka vald|Jabłonka vallas]]
*[[Podwole]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]]
*[[Pofadder]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Pogoanele]], linn [[Rumeenia]]s [[Buzău maakond|Buzău maakonnas]]
*[[Pogorila]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is
*[[Pogorzela]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]]
*[[Pogranitšnõi]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Pogranitšnõi rajoon]]i halduskeskus
*[[Pogrebõštše]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Pogrebõštše rajoon]]i halduskeskus
*[[Pohang]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Põhja-Kyŏngsangi provints]]is
*[[Poikovski]], alev [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Pointe-Noire]], [[linn]] [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigis]], [[Kouilou piirkond|Kouilou piirkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Poitiers]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nouvelle-Aquitaine]]'i piirkonnas, [[Vienne'i departemang]]u keskus
*[[Poka (Leisi)|Poka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Pokatši]], linn Venemaal [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Poķi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Pokinianka]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Rokitno vald|Rokitno vallas]]
*[[Pokrov (Venemaa linn)|Pokrov]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Petuški rajoon]]is
*[[Pokrov (Ukraina linn)|Pokrov]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is
*[[Pokrovsk]], linn Venemaal [[Sahha]]s
*[[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovsk]], linn Ukrainas [[Donetski oblast]]is, [[Pokrovski rajoon]]i halduskeskus
*[[Poksi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]]
*[[Połack]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Połacki rajoon]]i keskus
*[[Poļakova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Polanica-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]
*[[Połaniec]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]]
*[[Polanów]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]]
*[[Połczyn-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Świdwini maakond|Świdwini maakonnas]]
*[[Pol-e Khomrī]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Baghlāni provints]]i keskus
*[[Polessk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Polesski rajoon]]i keskus
*[[Polevskoi]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Police]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Police maakond|Police maakonna]] halduskeskus
*[[Police nad Metují]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]]
*[[Polička]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]]
*[[Poljarnõi]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is
*[[Poljarnõje Zori]], linn Venemaal [[Murmanski oblast]]is
*[[Polkowice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Polkowice maakond|Polkowice maakonna]] halduskeskus
*[[Polná]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Jihlava ringkond|Jihlava ringkonnas]]
*[[Polokwane]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Limpopo provints]]i ja [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonna]] halduskeskus
*[[Polonne]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Polonne rajoon]]i halduskeskus
*[[Polsas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Polski Senovets]], küla [[Bulgaaria]]s [[Veliko Tărnovo piirkond|Veliko Tărnovo piirkonna]] Polski Trămbeši vallas
*[[Poltava]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Poltava oblast]]i ja [[Poltava rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Polvijärvi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Polvijärvi vald|Polvijärvi valla]] [[kirikuküla]]
*[[Polýgyros]], linn [[Kreeka]]s, [[Chalkidike piirkonnaüksus]]e ja [[Polýgyrose vald|Polýgyrose valla]] halduskeskus
*[[Pomáz]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] Szentendre kreisis
*[[Pomitšna]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is [[Dobrovelitškivka rajoon]]is
*[[Pongola]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]]
*[[Poniatowa]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonnas]]
*[[Poniatowicze]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Sokółka vald|Sokółka vallas]]
*[[Ponice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Rabka-Zdrój vald|Rabka-Zdrój vallas]]
*[[Poniec]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]]
*[[Ponkuļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Poole (Inglismaa)|Poole]], linn [[Inglismaa]]l
*[[Popasna]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Popasna rajoon]]i keskus
*[[Pope]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]], [[Pope vald|Pope valla]] halduskeskus
*[[Popervāle]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]]
*[[Popești-Leordeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]]
*[[Popivka (Lõpovetsi rajoon)|Popivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Popovka (Vaivara)|Popovka]] on talu  ja endine küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Jaanilinna linnaasundus]]es
*[[Poprad]], linn [[Slovakkia]]s
*[[Poprags]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Porazava]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Svisłači rajoon]]is
*[[Poręba]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]]
*[[Poreč]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Porhov]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is, [[Porhovi rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Pori]], linn Soomes
*[[Porkas]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Porkuni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tamsalu vald|Tamsalu vallas]]
*[[Poronin]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]], [[Poronini vald|Poronini valla]] halduskeskus
*[[Porozina]], [[asula]] [[Horvaatia]]s [[Primorje-Gora maakond|Primorje-Gora maakonnas]] [[Cresi linn]]as 
*[[Port Alfred]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Port Augusta]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis
*[[Port Beaufort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Port Elizabeth]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is, [[Nelson Mandela Bay linnaringkond|Nelson Mandela Bay linnaringkonna]] halduskeskus
*[[Port Harcourt]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Riversi osariik|Riversi osariigi]] pealinn
*[[Port Louis]], [[Mauritius]]e [[pealinn]]
*[[Port Moresby]], [[Paapua Uus-Guinea]] [[pealinn]]
*[[Port Nolloth]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Port of Spain]], [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] pealinn
*[[Port Orange]], linn [[USA]]-s [[Florida]] osariigis [[Volusia maakond|Volusia maakonnas]]
*[[Port Said]], linn [[Egiptus]]es
*[[Port Shepstone]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is, [[Ugu ringkond|Ugu ringkonna]] halduskeskus
*[[Port St. Johns]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]]
*[[Port Sudan]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Al-Baḩr al-Aḩmari provints]]i [[pealinn]] 
*[[Port Vila]], [[Vanuatu]] pealinn
*[[Port-au-Prince]], [[Haiti]] [[pealinn]], [[Läänedepartemang]]u [[halduskeskus]]
*[[Porterville (LAV)|Porterville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Portland (Colorado)|Portland]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]]
*[[Portland (Maine)|Portland]], [[linn]] [[USA]]-s [[Maine]]'i osariigis
*[[Portland]], [[linn]] [[USA]]-s [[Oregon]]i osariigis
*[[Portorož]], linn [[Sloveenia]]s
*[[Porto Alegre]], linn [[Brasiilia]]s, [[Rio Grande do Suli osariik|Rio Grande do Suli osariigi]] pealinn
*[[Porto-Novo]], [[Benin]]i pealinn
*[[Portsmouth]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Hampshire]]'i krahvkonnas
*[[Portsmouth (New Hampshire)|Portsmouth]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Hampshire]]'i osariigis [[Rockinghami maakond (New Hampshire)|Rockinghami maakonnas]]
*[[Portus Cale]], vanaaja linn
*[[Porvoo]], [[linn]] [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas 
*[[Porõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Posądza]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]] [[Koniusza vald|Koniusza vallas]]
*[[Posjolok Podsobnogo hozjaistva MK KPSS]], alevik Venemaal Moskva oblastis Odintsovo rajoonis 
*[[Postmasburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Postojna]], linn [[Sloveenia]]s, [[Postojna vald|Postojna valla]] keskus
*[[Postoloprty]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]]
*[[Pošehhonje]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Pošehhonje rajoon]]i keskus
*[[Poškonys]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Poškonysi vald|Poškonysi valla]] halduskeskus
*[[Poznań]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Požarevac]], [[linn]] [[Serbia]]s
*[[Potaluva]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is Petseri linnaasunduses
*[[Potapovõtši]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Ovrutši rajoon]]is
*[[Potašnja (Beršadi rajoon)|Potašnja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Beršadi rajoon]]is
*[[Potchefstroom]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Potsdam]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Brandenburg]]i liidumaa [[pealinn]]
*[[Potsdam (LAV)|Potsdam]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]]
*[[Potšajiv]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Kremenetsi rajoon]]is
*[[Potšep]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Potšepi rajoon]]i keskus
*[[Potšinok]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Potšinoki rajoon]]i keskus
*[[Potštát]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]]
*[[Pouso Alegre]], linn [[Brasiilia]]s [[Minas Gerais]]i osariigis
*[[Poŭthĭsăt]], linn [[Kambodža]]s
*[[Považská Bystrica]], linn [[Slovakkia]]s [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]]
*[[Povorino]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Povorino rajoon]]i keskus
*[[Powroźnik]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]]

==Pr==
*[[Prabuty]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kwidzyni maakond|Kwidzyni maakonnas]]
*[[Prachatice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]], [[Prachatice ringkond|Prachatice ringkonna]] halduskeskus
*[[Praha]], [[Tšehhi]] [[pealinn]]
*[[Praia]], [[Roheneemesaared|Roheneemesaarte]] [[pealinn]]
*[[Prairie City (Kansas)|Prairie City]], endine asula [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonnas]]
*[[Prāmciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]]
*[[Praszka]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Olesno maakond|Olesno maakonnas]]
*[[Prato]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Prato provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Pratulin]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Rokitno vald|Rokitno vallas]]
*[[Praŭdzinski]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is
*[[Prauliena]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Prauliena vald|Prauliena valla]] halduskeskus
*[[Pravdinsk]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]is, [[Pravdinski rajoon]]i keskus
*[[Pravieniškės II]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Pravieniškėse vald|Pravieniškės valla]] halduskeskus
*[[Prawiedniki]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Głuski vald|Głuski vallas]]
*[[Prawno]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonnas]] [[Józefów nad Wisłą vald|Józefów nad Wisłą vallas]]
*[[Predeal]], [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]]
*[[Pricēni]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]]
*[[Preăh Seihânŭ]], [[keskalluvusega linn]] [[Kambodža]]s
*[[Přebuz]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]]
*[[Prēdeļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Prēduļeva]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Preiļi]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Preiļi rajooni]] [[halduskeskus]]
*[[Přelouč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]]
*[[Přerov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]]
*[[Presque Isle]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Maine]]'i osariigis [[Aroostooki maakond|Aroostooki maakonnas]]
*[[Prešov]], [[linn]] [[Slovakkia]]s, [[Prešovi maakond|Prešovi maakonna]] keskus
*[[Preston]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire|Lancashire'i]] krahvkonnas
*[[Pretoria]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is, üks [[pealinn]]adest
*[[Préveza]], [[linn]] [[Kreeka]]s, [[Préveza piirkonnaüksus]]e ja [[Préveza vald|Préveza valla]] halduskeskus
*[[Prey Vêng]], linn [[Kambodža]]s, [[Prey Vêngi provints]]i keskus 
*[[Příbor]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]]
*[[Příbram]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonna]] halduskeskus
*[[Přibyslav]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Priedaine (Kurmāle vald)|Priedaine]],  küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]]
*[[Priedaine (Dekšārese vald)|Priedaine]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Priedāji]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]]
*[[Priedes (Saulkrasti piirkond)|Priedes]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Priedes (Valmiera vald)|Priedes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Priedkalne]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Priekule]], linn [[Läti]]s, [[Priekule piirkond|Priekule piirkonna]] keskus
*[[Priekulė]], linn [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is
*[[Priekuļi]], asula [[Läti]]s, [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]] ja [[Priekuļi vald|Priekuļi valla]] keskus
*[[Prienai]], linn [[Leedu]]s [[Kaunase maakond|Kaunase maakonnas]]
*[[Prieska]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]
*[[Priežlejas]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Prievidza]], linn [[Slovakkia]]s, [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]] 
*[[Prijedor]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s 
*[[Přimda]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]]
*[[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Viiburi rajoon]]is
*[[Primorsko-Ahtarsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Primorsko-Ahtarski rajoon]]i keskus
*[[Prince Albert (LAV)|Prince Albert]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]]
*[[Prince Alfred Hamlet]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]]
*[[Prince Rupert]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis
*[[Princeton]], linn USA-s [[New Jersey]] osariigis
*[[Pringlebaai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Prinkas]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Priozjorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Priozjorski rajoon]]i keskus
*[[Priština]], [[Kosovo]] [[pealinn]]
*[[Prizēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Prizren]], linn [[Kosovo]]s
*[[Priuši]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Privolnoje]], küla [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s [[Krasnogvardeiskoje rajoon (Stavropol)|Krasnogvardeiskoje rajoonis]]
*[[Prochowice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Legnica maakond|Legnica maakonnas]]
*[[Prode]], küla [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]] [[Prode vald|Prode valla]]s
*[[Prohhorivka (Volnovahha rajoon)|Prohhorivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is
*[[Prohhorovka]], [[alev]] [[Venemaa]]l Belgorodi oblastis
*[[Prohladnõi]], linn [[Venemaa]] [[Kabardi-Balkaari Vabariik|Kabardi-Balkaari Vabariigis]], [[Prohladnõi rajoon]]i keskus
*[[Prokopjevsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is
*[[Proletarsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Proletarski rajoon]]i keskus
*[[Promulti]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]]
*[[Proņkas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Proseč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]]
*[[Prószków]], on linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]]
*[[Proszowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Proszowice maakond|Proszowice maakonna]] halduskeskus
*[[Prostějov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]], [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonna]] halduskeskus
*[[Protivín]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Píseki ringkond|Píseki ringkonnas]]
*[[Protvino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Providence]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Rhode Island]]i osariigi pealinn ja [[Providence'i maakond|Providence'i maakonna]] halduskeskus
*[[Provo]], linn [[USA]]-s [[Utah]]' osariigis, [[Utah' maakond|Utah' maakonna]] halduskeskus
*[[Przasnysz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Przasnyszi maakond|Przasnyszi maakonna]] halduskeskus
*[[Przecław]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Mieleci maakond|Mieleci maakonnas]]
*[[Przedbórz]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Radomsko maakond|Radomsko maakonnas]]
*[[Przedecz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]]
*[[Przemków]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Polkowice maakond|Polkowice maakonnas]]
*[[Przemyśl]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]]
*[[Przerośl]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Suwałki maakond|Suwałki maakonnas]], [[Przerośli vald|Przerośli valla]] halduskeskus
*[[Przeworsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Przeworski maakond|Przeworski maakonna]] keskus
*[[Przyłom]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Chynówi vald|Chynówi vallas]]
*[[Przypust]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonnas]] [[Waganieci vald|Waganieci vallas]]
*[[Przyrów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Przyrówi vald|Przyrówi valla]] halduskeskus
*[[Przyszowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Łukowica vald|Łukowica vallas]]
*[[Przysucha]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przysucha maakond|Przysucha maakonnas]]
*[[Przytyk]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]], [[Przytyki vald|Przytyki valla]] halduskeskus
*[[Pruchnik]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jarosławi maakond|Jarosławi maakonnas]]
*[[Prusice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Trzebnica maakond|Trzebnica maakonnas]]
*[[Prusie]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] [[Horyniec-Zdrój vald|Horyniec-Zdrój vallas]]
*[[Pruszcz Gdański]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Pruszcz Gdański maakond|Pruszcz Gdański maakonna]] halduskeskus
*[[Pruszków]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Pruszkówi maakond|Pruszkówi maakonna]] halduskeskus
*[[Prūšu ciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]]
*[[Pružany]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Pružany rajoon]]i keskus
*[[Prõbirsk]], küla [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Ivankivi rajoon]]is
*[[Prõborivka]], [[küla]] Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Prõlukõ]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Prõlukõ rajoon]]i halduskeskus
*[[Prõmorsk]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is, [[Prõmorski rajoon]]i halduskeskus
*[[Prõpjat]], mahajäetud [[linn]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is
*[[Prõvilne (Baštanka rajoon)|Prõvilne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is [[Baštanka rajoon]]is
*[[Prähnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]]
*[[Prääsä]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Prääsä rajoon]]i keskus

==Ps==
*[[Pszczeliny]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]] [[Lutowiska vald|Lutowiska vallas]].
*[[Pszczyna]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Pszczyna maakond|Pszczyna maakonna]] halduskeskus
*[[Pszów]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wodzisław Śląski maakond|Wodzisław Śląski maakonnas]]

==Pt==
*[[Ptuj]], [[linn]] [[Sloveenia]]s

==Pu==
*[[Puchaczów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łęczna maakond|Łęczna maakonnas]], [[Puchaczówi vald|Puchaczówi valla]] halduskeskus
*[[Puchavičy]], [[agrolinnake]] (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is
*[[Pucioasa]], linn [[Rumeenia]]s [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonnas]]
*[[Pučurga]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Matīši vald|Matīši vallas]]
*[[Pudasjärvi]], [[linn]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Pudimoe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Pudłówek]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]
*[[Puduļi]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Puebla]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Puebla osariik|Puebla osariigi]] pealinn
*[[Pueblo]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis
*[[Puerto Plata]], [[linn]] [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]]
*[[Pugatšov]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is
*[[Puhkova]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]
*[[Puikule]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]]
*[[Puikules stacija]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]]
*[[Puisāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Puise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]]
*[[Puiškalnciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Pujakalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]]
*[[Pujŏn]], [[linn]] [[Põhja-Korea]]s [[Lõuna-Hamgyŏngi provints]]is
*[[Puka (Saaremaa)|Puka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Pula]], [[linn]] [[Horvaatia]]s
*[[Puławy]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Puławy maakond|Puławy maakonna]] keskus
*[[Pulčēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Jumurda vald|Jumurda vallas]]
*[[Pulheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Rhein-Erfti kreis]]is
*[[Pul-i ‘Alam]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Lowgari provints]]i keskus
*[[Pullans]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]]
*[[Pulli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Pulli (Saaremaa)|Pulli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Pulsnitz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is
*[[Pułtusk]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Pułtuski maakond|Pułtuski maakonna]] halduskeskus
*[[Pūņas]], [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Valdgale vald|Valdgale valla]] halduskeskus
*[[Punase Lageda]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Punasoo küla]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Puncene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Puńców]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Goleszówi vald|Goleszówi vallas]]
*[[Pune (linn)|Pune]], linn [[India]]s [[Maharashtra]] osariigis
*[[Punia]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Punia vald|Punia valla]] halduskeskus
*[[Punkales]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Puńsk]], asula [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]]
*[[Punta Arenas]], [[linn]] ja [[vald]] [[Tšiili]]s, [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika mandri]] äärmises lõunaosas, [[Magalhães ja Tšiili Antarktika|Magalhãesi ja Tšiili Antarktika piirkonna]] ja [[Magalhãesi provints]]i halduskeskus
*[[Puntuži]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Puolanka]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kainuu maakond|Kainuu maakonnas]], [[Puolanka vald|Puolanka valla]] [[kirikuküla]]
*[[Pūpoli 1]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]]
*[[Pūpoli 2]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]]
*[[Puravitsa]], küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri linnaasunduses
*[[Purciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Pūrciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Pūre]], [[asula]] Lätis [[Zemgale]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]], [[Pūre vald|Pūre valla]] halduskeskus
*[[Purēnieši]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Blome vald|Blome vallas]]
*[[Pūres stacija]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre valla]] keskosas
*[[Purgaiļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Purgalciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Pūriņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Pūrkalni]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Purmsāti]], asula [[Läti]]s [[Priekule piirkond|Priekule piirkonnas]] [[Virga vald|Virga vallas]]
*[[Purnava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Puršeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]
*[[Purtsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] 
*[[Puschwitz]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Puschwitzi vald|Puschwitzi vallas]]
*[[Pusgaldiņi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Kabile vald|Kabile vallas]]
*[[Puszczykowo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Pustomõtõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Pustomõtõ rajoon]]i halduskeskus
*[[Pustoška]], linn [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is, [[Pustoška rajoon]]i keskus
*[[Pušalotas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Pušalotase vald|Pušalotase valla]] halduskeskus
*[[Pušči]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Puškari]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Puškin]]
*[[Puškino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Puškino rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Puškinskije Gorõ]], alev [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Puškinskije Gorõ rajoon]]i keskus
*[[Pušmucova]], asula [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Pušmucova vald|Pušmucova valla]] halduskeskus
*[[Puštšino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Puzenieki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Puzes muiža]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Pūzupi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]]
*[[Putāni]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Putlitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal [[Prignitzi kreis]]is
*[[Putnēnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]]
*[[Putniņciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Putnok]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], Putnoki kreisi keskus
*[[Putras]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]]
*[[Putrovka]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Putšež]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Putšeži rajoon]]i keskus
*[[Putõvl]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is
*[[Puudosi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Puudosi rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Puumala]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Savo]] maakonnas, [[Puumala vald|Puumala valla]] [[kirikuküla]]
*[[Puutli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]

==Pw==
*[[Pwllheli]], alev [[Wales]]is [[Gwynedd]]is

==Põ==
*[[Põhja-Hartum]], [[linn]] [[Sudaan]]is [[Hartum]]i linnastus
*[[Põkiv]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Põkivska Slobidka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Põlluküla (Kaarma)|Põlluküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Põlluküla (Lümanda)|Põlluküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Lümanda vald|Lümanda vallas]]
*[[Põlluküla (Valjala)|Põlluküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Põltsamaa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]]
*[[Põlva]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Põlõpõ-Borivski]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is
*[[Põripõllu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Põrjatõn]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Põrjatõni rajoon]]i halduskeskus
*[[Põrsaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Põšma]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Põšma rajoon]]i keskus
*[[Põtalovo]]
*[[Põt-Jahh]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Põvvatu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]]

==Pä==
*[[Pähni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Varstu vald|Varstu vallas]]
*[[Pärnu]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Pärsama]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Pädeküla]], endine küla [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]]

==Pö==
*[[Pöia]], endine küla Eestis
*[[Pöide]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]]
*[[Pöitse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Pößneck]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüring]]is

==Pü==
*[[Püha (Pihtla)|Püha]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Püssi]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]

==Py==
*[[Pyhäjärvi]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[P'yŏngyang]], [[Põhja-Korea]] [[pealinn]]
*[[Pyrzyce]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonna]] halduskeskus
*[[Pyskowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Gliwice maakond|Gliwice maakonnas]]
*[[Pyšely]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonnas]]
*[[Pyzdry]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Września maakond|Września maakonnas]]
*[[Pyzówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>lzzig7bvwk29dh8xa0rh88qvxqmaeli</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asulad (R)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54538</id>
    <revision>
      <id>6177385</id>
      <parentid>6176128</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:47:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ra */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="58108" xml:space="preserve">{{Mall:AsuladIndeks}}
{{sisukord paremale}}

'''Asulad (R)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad R-tähega.

==Ra==
*[[Raadna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Raahe]], [[linn]] [[Soome]]s [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas
*[[Rabat]], [[Maroko]] [[pealinn]]
*[[Rabaul]], asula [[Paapua Uus-Guinea]]s [[Ida-Uus-Britannia]] [[provints]]is
*[[Rabí]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]].
*[[Rabivere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Rabka-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]]
*[[Rabkor]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Akciabrski rajoon]]is [[Akciabrski külanõukogu]]s
*[[Răcari]], linn [[Rumeenia]]s [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonnas]]
*[[Rāceņi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]]
*[[Rachanie]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]], [[Rachanie vald|Rachanie valla]] halduskeskus
*[[Raciąż]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płoński maakond|Płoński maakonnas]]
*[[Raciążek]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonnas]], [[Raciążeki vald|Raciążeki valla]] halduskeskus
*[[Raciborsko]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]]
*[[Racibórz]], [[linn]] [[Poola]] edelaosas [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Racibórzi maakond|Racibórzi maakonna]] keskus 
*[[Rackwitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Rackwitzi vald|Rackwitzi vallas]]
*[[Rączna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Liszki vald|Liszki vallas]]
*[[Radaškovičy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Maładziečna rajoon]]is
*[[Rădăuți]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]
*[[Radeberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is
*[[Radebeul]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is
*[[Radeburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is
*[[Radehhiv]], on linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Radehhivi rajoon]]i halduskeskus
*[[Radibor]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Radibori vald|Radibori vallas]]
*[[Radivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Radków]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]
*[[Radlin]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wodzisław Śląski maakond|Wodzisław Śląski maakonnas]]
*[[Radłów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]]
*[[Radnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Rokycany ringkond|Rokycany ringkonnas]]
*[[Radocyna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]]
*[[Radolfzell]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Konstanzi kreis]]is
*[[Radom]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]]
*[[Radomsko]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Radomsko maakond|Radomsko maakonna]] halduskeskus
*[[Radomõšl]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Radomõšli rajoon]]i keskus
*[[Radomyśl nad Sanem]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Stalowa Wola maakond|Stalowa Wola maakonnas]], [[Radomyśl nad Sanemi vald|Radomyśl nad Sanemi valla]] halduskeskus
*[[Radomyśl Wielki]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Mieleci maakond|Mieleci maakonnas]]
*[[Radopole]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Radoszyce]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Końskie maakond|Końskie maakonnas]]
*[[Radruż]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] [[Horyniec-Zdrój vald|Horyniec-Zdrój vallas]]
*[[Radziejów]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Radziejówi maakond|Radziejówi maakonna]] halduskeskus
*[[Radziemice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]], [[Radziemice vald|Radziemice valla]] halduskeskus
*[[Radziłów]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Grajewo maakond|Grajewo maakonnas]], [[Radziłówi vald|Radziłówi valla]] halduskeskus
*[[Radziņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Radzionków]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Tarnowskie Góry maakond|Tarnowskie Góry maakonnas]]
*[[Radziszów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Skawina vald|Skawina vallas]]
*[[Radzymin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]]
*[[Radzyń Chełmiński]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Grudziądzi maakond|Grudziądzi maakonnas]]
*[[Radzyń Podlaski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Radzyń Podlaski maakond|Radzyń Podlaski maakonna]] halduskeskus
*[[Raduha]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Vietka rajoon]]is, [[Raduha külanõukogu]] halduskeskus
*[[Raduń]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Voranava rajoon]]is, [[Raduńi külanõukogu]] keskus
*[[Radužnõi]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Radužnõi (Vladimiri oblast)|Radužnõi]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is
*[[Radviliškis]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Radviliškise rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Radwanowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Zabierzówi vald|Zabierzówi vallas]]
*[[Radõvõliv]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Radõvõlivi rajoon]]i halduskeskus
*[[Radymno]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jarosławi maakond|Jarosławi maakonnas]]
*[[Rafaḩ]], [[linn]] [[Gaza tsoon]]is ja [[Egiptus]]es, [[Rafaḩi kubernerkond|Rafaḩi kubernerkonna]] keskus 
*[[Rafaḩi põgenikelaager]], [[põgenikelaager]] [[Gaza tsoon]]is [[Rafaḩi kubernerkond|Rafaḩi kubernerkonnas]]
*[[Rafaila]], küla [[Rumeenia]] idaosas [[Vaslui maakond|Vaslui maakonnas]] [[Rafaila vald|Rafaila vallas]]
*[[Rafainovo]], küla [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Berehove rajoon]]is
*[[Ragaciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi vallas]]
*[[Ragaiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Ragan]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani maakonnas]]
*[[Ragana]], asula [[Läti]]s, [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonna]] ja [[Krimulda vald|Krimulda valla]] keskus
*[[Rāgažas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Ragbrūžciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Usma vald|Usma vallas]]
*[[Rageliai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Jūžintai vald|Jūžintai vallas]]
*[[Raguva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Raguva vald|Raguva valla]] halduskeskus
*[[Raguvėlė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Troškūnai vald|Troškūnai vallas]]
*[[Raguviškiai]], küla [[Leedu]]s [[Kretinga rajoon]]is, [[Žalgirise vald|Žalgirise valla]] halduskeskus
*[[Rahačoŭ]], [[Linn]] [[Valgevene]]s, [[Rahačoŭ rajoon]]i halduskeskus.
*[[Rahhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Rahhivi rajoon]]i halduskeskus
*[[Rahja]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is
*[[Rahniku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Rahnõ-Lissovi]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Rahtla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Rahu küla|Rahu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Raibkrogs]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Raidstacija]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Pelči vald|Pelči vallas]]
*[[Raisio]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Raitšihhinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is
*[[Rajbrot]], on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Lipnica Murowana vald|Lipnica Murowana vallas]]
*[[Rajca]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Kareličy rajoon]]is, [[Rajca külanõukogu]] keskus
*[[Rájec-Jestřebí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]]
*[[Rajgród]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Grajewo maakond|Grajewo maakonnas]]
*[[Rajhrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno-venkov]]i ringkonnas
*[[Rakaŭ]], [[agrolinnake]] (endine [[alev]] ja [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is, [[Rakaŭ külanõukogu]] keskus
*[[Rakkestad]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Rakkestadi vald|Rakkestadi valla]] keskus
*[[Rakoniewice]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Wielkopolski maakond|Grodzisk Wielkopolski maakonnas]]
*[[Rakovník]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Rakovníki ringkond|Rakovníki ringkonna]] halduskeskus
*[[Rakvere]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Raleigh]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Põhja-Carolina]] osariigi pealinn ja [[Wake'i maakond|Wake'i maakonna]] halduskeskus
*[[Ralsko]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]]
*[[Rām Allāh]], [[Palestiina]] [[halduskeskus]]
*[[Ramat-Gan]], [[linn]] [[Iisrael]]is [[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkonnas]]
*[[Ramata]], asula [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]], [[Ramata vald|Ramata valla]] halduskeskus
*[[Rāmava]], asula [[Läti]]s
*[[Ramenskoje]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ramenskoje rajoon]]i keskus
*[[Rāmeswaram]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis
*[[Ramdoti]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Ramļēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]]
*[[Rammu]], [[küla]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]] 
*[[Râmnicu Sărat]], linn [[Rumeenia]]s [[Buzău maakond|Buzău maakonnas]]
*[[Râmnicu Vâlcea]], linn [[Rumeenia]]s, [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]
*[[Ramokokastad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Rampāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Ramučiai]], küla [[Leedu]]s  [[Kaunase rajoon]]is [[Karmėlava vald|Karmėlava vallas]]
*[[Rāmuļi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Vaive vald|Vaive vallas]]
*[[Ramygala]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is
*[[Rānchi]], linn [[India]]s, [[Jharkhand]]i osariigi pealinn ja [[Rānchi ringkond|Rānchi ringkonna]] keskus 
*[[Rancho Mirage]], linn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Riverside'i maakond|Riverside'i maakonnas]]
*[[Randati]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]]
*[[Randburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]]
*[[Randers]], [[linn]] [[Taani]]s
*[[Randfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is, [[West Randi ringkond|West Randi ringkonna]] halduskeskus
*[[Randküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Randvaal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]]
*[[Randvere (Saaremaa)|Randvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Rangely]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Rio Blanco maakond|Rio Blanco maakonnas]]
*[[Raniżów]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Kolbuszowa maakond|Kolbuszowa maakonnas]], [[Raniżówi vald|Raniżówi valla]] halduskeskus
*[[Ranka]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Ranka vald|Ranka valla]] halduskeskus
*[[Raņķi]], asula [[Läti]]s [[Skrunda piirkond|Skrunda piirkonnas]], [[Raņķi vald|Raņķi valla]] halduskeskus
*[[Rannaküla (Laimjala)|Rannaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Laimjala vald|Laimjala vallas]] (endine)
*[[Rannaküla (Saaremaa)|Rannaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Rannu (Lihula)|Rannu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Rāpati]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]]
*[[Rapid City]], linn [[USA]]-s [[Lõuna-Dakota]] osariigis
*[[Rapla]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]], [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Raschau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Raseborg]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Uusimaa|Uusimaa maakonnas]]
*[[Raseiniai]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Raseiniai rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Rashīd]], linn [[Egiptus]]es [[Al-Buḩayrāti kubernerkond|Al-Buḩayrāti kubernerkonnas]]
*[[Raskumi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Rasna]], [[agrolinnake]] (endine [[linn]] ja [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Drybini rajoon]]is, [[Rasna külanõukogu]] halduskeskus
*[[Râșnov]], linn [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]]
*[[Raspenava]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Libereci ringkond|Libereci ringkonnas]]
*[[Rasskazovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tambovi oblast]]is
*[[Raszków]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrów Wielkopolski maakond|Ostrów Wielkopolski maakonnas]]
*[[Ratanda]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]]
*[[Ratenieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]]
*[[Ratingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Mettmanni kreis]]is
*[[Ratla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Ratułów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]].
*[[Ratuš]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Jampili rajoon]]is
*[[Raubonys]], küla [[Leedu]]s [[Pasvalysi rajoon]]is [[Saločiai vald|Saločiai vallas]]
*[[Rauda]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Raudėnai]] küla [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Raudėnai vald|Raudėnai valla]] halduskeskus
*[[Raudondvaris]] küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Raudondvarise vald|Raudondvarise valla]] keskus
*[[Raudonė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is, [[Raudonė vald|Raudonė valla]] halduskeskus
*[[Raudziņi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Balgale vald|Balgale vallas]]
*[[Raugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Rauna]], asula [[Läti]]s, [[Rauna piirkond|Rauna piirkonna]] keskus
*[[Raunas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Rauši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Rauza]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]]
*[[Rava-Ruska]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Žovkva rajoon]]is
*[[Rāvas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Ravenna]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Ravenna provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Ravensburg]], linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Tübingeni ringkonnas, Ravensburgi kreisi keskus
*[[Rāvi]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Viesatase vald|Viesatase vallas]]
*[[Rawa Mazowiecka]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Rawa Mazowiecka maakond|Rawa Mazowiecka maakonna]] halduskeskus
*[[Rāwalpindi]], linn [[Pakistan]]is [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsis]], [[Rāwalpindi ringkond|Rāwalpindi ringkonna]] keskus
*[[Rawicz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonna]] halduskeskus
*[[Rawsonville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]]
*[[Rayton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]

==Rd==
*[[Rdzawa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Trzciana vald|Trzciana vallas]]
*[[Rdzawka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Rabka-Zdrój vald|Rabka-Zdrój vallas]]

==Re==
*[[Reading]], [[linn]] [[Inglismaa]]l, [[Berkshire]]'i krahvkonnas
*[[Recaș]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]]
*[[Recife]], linn [[Brasiilia]]s, [[Pernambuco osariik|Pernambuco osariigi]] pealinn
*[[Rečiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Recklinghausen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]is, [[Recklinghauseni kreis]]i [[halduskeskus]]
*[[Recz]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Choszczno maakond|Choszczno maakonnas]]
*[[Rečyca]], linn Valgevenes [[Homieli oblast]]is, [[Rečyca rajoon]]i keskus
*[[Rečyca (Bresti oblast)|Rečyca]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is
*[[Red Deer]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis 
*[[Reda]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]]
*[[Reddersburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Redelinghuys]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Redkino]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is [[Konakovo rajoon]]is
*[[Rēdznieku ciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Reeküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Refilwe]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Regensburg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal, [[Oberpfalz]]i [[halduskeskus]]
*[[Reghin]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Reģi]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s
*[[Regietów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]]
*[[Regina]], [[linn]] [[Kanada]]s, [[Saskatchewani provints]]i [[pealinn]]
*[[Regis-Breitingen]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is
*[[Reichenbach (Oberlausitz)|Reichenbach]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis]]is
*[[Reiger Park]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Reims]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Champagne-Ardenne]]'i piirkonna ja [[Marne'i departemang]]u keskus
*[[Reina]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]]
*[[Reinas]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]]
*[[Reinkaļvi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Reinsberg (Saksimaa)|Reinsberg]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Reinsbergi vald (Saksimaa)|Reinsbergi vallas]] 
*[[Reit im Winkl]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal [[Traunsteini ringkond|Traunsteini ringkonnas]]
*[[Reitz]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is
*[[Reivilo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]
*[[Rejowiec]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]]
*[[Rejowiec Fabryczny]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]]
*[[Rejštejn]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]]
*[[Rekova]], [[küla]] Lätis [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]], [[Šķilbēni vald|Šķilbēni valla]] keskus
*[[Remeicēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Remniku]], küla Eestis Ida-Viru maakonnas [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]
*[[Remscheid]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Remse]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Chemnitzi kreis]]is [[Remse vald|Remse vallas]]
*[[Remte]], küla [[Läti]]s [[Brocēni piirkond|Brocēni piirkonna]]s, [[Remte vald|Remte valla]] halduskeskus 
*[[Rena]], asula [[Norra]]s [[Hedmark]]i maakonnas, [[Åmoti vald|Åmoti valla]] keskus 
*[[Renavas]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Seda vald|Seda vallas]]
*[[Rencēni]], asula [[Läti]]s, Burtnieki piirkonnas
*[[Rencēni (Amata vald)|Rencēni]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]]
*[[Rencēnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Renda]], asula Lätis [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]]
*[[Rendsburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal
*[[Reni]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Reni rajoon]]i keskus
*[[Renko]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as
*[[Rennes]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Bretagne]]'i piirkonna ning [[Ille-et-Vilaine'i departemang]]u [[halduskeskus]]
*[[Reno]], [[linn]] [[USA]]s [[Nevada]] osariigis, [[Washoe maakond|Washoe maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Reo]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Repino]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] [[Kurortnõi rajoon]]is 
*[[Repši]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]]
*[[Republican City]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani maakonnas]]
*[[Reșița]], linn [[Rumeenia]]s, [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonna]] halduskeskus
*[[Resko]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Łobezi maakond|Łobezi maakonnas]]
*[[Reszel]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Kętrzyni maakond|Kętrzyni maakonnas]]
*[[Rešetõlivka]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Rešetõlivka rajoon]]i halduskeskus
*[[Rezaka]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]]
*[[Rēzekne]], [[linn]] [[Läti]]s
*[[Rež]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Režas]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Retsepi]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]]
*[[Reus]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s [[Tarragona provints]]is 
*[[Reutlingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Reutlingeni kreis]]i halduskeskus
*[[Reutov]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Revda]], [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Revda linnaringkond|Revda linnaringkonna]] keskus
*[[Revelstoke]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis
*[[Révfülöp]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]]
*[[Řevnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]]
*[[Reykjavík]], [[Island]]i [[pealinn]]

==Rh==
*[[Rheenendal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Rheine]], linn [[Saksamaa]] lääneosas [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Steinfurti kreis]]is
*[[Rhinelander]], linn [[USA]]-s [[Wisconsin]]i osariigis
*[[Rhodes (LAV)|Rhodes]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]]
*[[Rhodos (linn)|Rhodos]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Rhodose saar]]e kirdetipus, [[Rhodose vald|Rhodose valla]], [[Rhodose vallaüksus]]e ja [[Rhodose kogukond|Rhodose kogukonna]] keskus
*[[Rhosllannerchrugog]], [[küla]] [[Wales]]is [[Wrexham (tervikomavalitsus)|Wrexhami tervikomavalitsuses]]

==Ri==
*[[Ribe]], linn [[Taani]]s, [[Ribe maakond|Ribe maakonna]] keskus
*[[Říčany]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]]
*[[Richards Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is, [[King Cetshwayo ringkond|King Cetshwayo ringkonna]] halduskeskus
*[[Richmond (Virginia)|Richmond]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Virginia]] osariigi [[pealinn]]
*[[Richmond (KwaZulu-Natal)|Richmond]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]]
*[[Richmond (Põhja-Kapimaa)|Richmond]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]
*[[Ridala (Laimjala)|Ridala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Laimjala vald|Laimjala vallas]]
*[[Ridder]], linn [[Kasahstan]]is [[Ida-Kasahstani oblast]]is
*[[Ridgway (Colorado)]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]]
*[[Rīdzene]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Vaive vald|Vaive vallas]]
*[[Riebeek East]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Riebeek-Kasteel]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Riebeek West]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Riebiņi]], asula [[Läti]]s, [[Riebiņi piirkond|Riebiņi piirkonna]] keskus
*[[Riemvasmaak]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Riesa]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Riesa-Großenhaini kreis]]is
*[[Rietavas]], linn [[Leedu]]s [[Rietavase omavalitsus]]es
*[[Rietbron]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Rietfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]]
*[[Rietkol]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Victor Khanye vald|Victor Khanye vallas]]
*[[Rietpoort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Rietvallei]], on linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]]
*[[Rieviņas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Riia]], [[Läti]] [[pealinn]]
*[[Riihimäki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Kanta-Häme maakond|Kanta-Häme maakonnas]] 
*[[Rijeka]], [[linn]] [[Horvaatia]]s 
*[[Rikolatva]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is [[Kovdori rajoon]]is
*[[Rikuzentakata]], linn [[Jaapan]]is [[Iwate prefektuur]]is
*[[Rimeikas]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Vecate vald|Vecate vallas]]
*[[Rimini]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Rimini provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Rimšė]], alev [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Rimšė vald|Rimšė valla]] halduskeskus
*[[Rimši]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Rimzātciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Pelči vald|Pelči vallas]]
*[[Rinda]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]]
*[[Rindzele]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zentene vald|Zentene vallas]]
*[[Ringaudai]], küla [[Leedu]]s  [[Kaunase rajoon]]is [[Ringaudai vald|Ringaudai vallas]]
*[[Ringebu]], asula [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Ringebu vald|Ringebu valla]] keskus
*[[Rinkule]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Rio Branco]], [[Brasiilia]] [[Acre osariik|Acre osariigi]] pealinn 
*[[Río Branco]], linn [[Uruguay]]s [[Cerro Largo departemang]]us
*[[Rio de Janeiro]], [[linn]] [[Brasiilia]]s
*[[Rio Grande (Rio Grande do Sul)|Rio Grande]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis
*[[Ripuka]], endine küla [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]]
*[[Rīsava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Risiville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] [[Midvaali vald|Midvaali vallas]]
*[[Risti]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]], [[Risti vald|Risti valla]] [[halduskeskus]]
*[[Ristijärvi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kainuu maakond|Kainuu maakonnas]] [[Ristijärvi vald|Ristijärvi vallas]]
*[[Rizokárpaso]], linn Küprosel
*[[Ritchie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]]
*[[Rīva]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]]
*[[River Rouge]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]]
*[[Riverside]], linn Ameerika Ühendriikides California osariigis
*[[Riviersonderend]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Rivne]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s, [[Rivne oblast]]i ja [[Rivne rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Rivne (Murovani Kurõlivtsi rajoon)|Rivne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is

==Rj== 
*[[Rjasne (Gorlivka)|Rjasne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Gorlivka]] haldusalas
*[[Rjazan]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]i keskus
*[[Rjažsk]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Rjažski rajoon]]i keskus
*[[Rjukan]], [[linn]] [[Norra]]s [[Telemark|Telemarg]]i maakonnas, [[Tinni vald|Tinni valla]] halduskeskus

==Ro==
*[[Roa]], asum [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas, [[Roa/Lunner]]i asula osa, [[Lunneri vald|Lunneri valla]] halduskeskus
*[[Roa/Lunner]], asula [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas [[Lunneri vald|Lunneri vallas]]
*[[Roanoke]], linn [[USA]]-s [[Virginia]] osariigis
*[[Robertsfors]], [[asula]] [[Rootsi]]s [[Västerbotteni lään]]is, [[Robertsforsi vald|Robertsforsi valla]] keskus
*[[Robertson]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]]
*[[Robežnieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]]
*[[Robežveipi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Roceži]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]]
*[[Rochlitz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is
*[[Rockvale]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Fremonti maakond (Colorado)|Fremonti maakonnas]]
*[[Rodaki]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald|Klucze vallas]]
*[[Rodniki]], linn Venemaal Ivanovo oblastis, Rodniki rajooni halduskeskus
*[[Rodõnske]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Roela]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Roeselare]], linn [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria]] provintsis, [[Roeselare vald|Roeselare valla]] keskus 
*[[Rogizka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Rogoźno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Oborniki maakond|Oborniki maakonnas]]
*[[Rogoviki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]]
*[[Rogatõn]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Rogatõni rajoon]]i halduskeskus
*[[Rohrau]], [[alev]] [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal
*[[Rohuküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]]
*[[Roja]], asula [[Läti]]s [[Kurzeme]]s, [[Roja piirkond|Roja piirkonna]] keskus
*[[Rokai küla|Rokai]], küla [[Leedu]]s  [[Kaunase rajoon]]is, [[Rokai vald|Rokai valla]] halduskeskus
*[[Rokaiži]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]]
*[[Rokasbirze]], [[küla]] Lätis [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]],  [[Aizpute vald|Aizpute valla]] halduskeskus
*[[Rokiškis]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]], [[Rokiškise rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Rokuli]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Rokycany]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]], [[Rokycany ringkond|Rokycany ringkonna]] halduskeskus
*[[Rokytnice nad Jizerou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]]
*[[Rokytnice v Orlických horách]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]]
*[[Rolava]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]]
*[[Roman (Rumeenia)|Roman]], [[linn]] [[Rumeenia]]s [[Neamți maakond|Neamți maakonnas]]
*[[Romeškalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]]
*[[Romnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is
*[[Rømskog]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Rømskogi vald|Rømskogi valla]] keskus
*[[Roņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Rønne]], linn [[Taani]]s
*[[Ronov nad Doubravou]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]]
*[[Roobaka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Roodepoort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]]
*[[Roodva]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is Laura vallas
*[[Rooi-Els]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Rooma]], [[Itaalia]] [[pealinn]], [[Lazio]] maakonna ja [[Rooma provints]]i halduskeskus
*[[Roossenekal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]]
*[[Rootsi (Hiiu)|Rootsi]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]]
*[[Rootsi (Kohila)|Rootsi]], küla Eestis [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Rootsi (Lihula)|Rootsi]], küla Eestis [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Ropaži]], küla [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is, Ropaži valla keskus
*[[Ropczyce]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Ropczyce-Sędziszówi maakond|Ropczyce-Sędziszówi maakonna]] halduskeskus
*[[Ropianka]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]]
*[[Ropica Górna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]]
*[[Ropienka]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]] [[Ustrzyki Dolne vald|Ustrzyki Dolne vallas]]
*[[Ropki]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]]
*[[Røros]], [[linn]] [[Norra]]s [[Sør-Trøndelag]]i maakonnas, [[Rørosi vald|Rørosi valla]] keskus
*[[Roseau]], [[Dominica]] [[pealinn]]
*[[Rosenheim]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Rosersberg]], asula [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is [[Sigtuna vald|Sigtuna vallas]]
*[[Rosice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno-venkov]]i ringkonnas.
*[[Roșiorii de Vede]], linn [[Rumeenia]]s [[Teleormani maakond|Teleormani maakonnas]]
*[[Roskilde]], linn [[Taani]]s
*[[Roslavl]], linn [[Venemaa]]l [[Smolenski oblast]]is, [[Roslavli rajoon]]i keskus
*[[Rossoš]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Rossoši rajoon]]i halduskeskus
*[[Roßwein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]i kaguosas
*[[Rostarzewo]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Wielkopolski maakond|Grodzisk Wielkopolski maakonnas]] [[Rakoniewice vald|Rakoniewice vallas]]
*[[Rostock]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l
*[[Rostov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Rostovi rajoon]]i [[halduskeskus]] 
*[[Rostov Doni ääres]]
*[[Roswell]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Mexico]] osariigis, [[Chavesi maakond|Chavesi maakonna]] halduskeskus
*[[Roswinkel]]
*[[Rošal]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Šatura linnaringkond|Šatura linnaringkonnas]]
*[[Roštšino (Leningradi oblast)|Roštšino]], alev Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Viiburi rajoon]]is
*[[Rozalimas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is, [[Rozalimase vald|Rozalimase valla]] halduskeskus
*[[Różan]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Maków Mazowiecki maakond|Maków Mazowiecki maakonnas]]
*[[Rozdilna]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Rozdilna rajoon]]i halduskeskus
*[[Roze]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Rozēni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]]Ineši
*[[Roznēni]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]Ineši
*[[Roztoky]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]]
*[[Rožaje]], linn [[Montenegro]]s, [[Rožaje vald|Rožaje valla]] keskus
*[[Rožďalovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]]
*[[Rožmberk nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonnas]]
*[[Rožmitál pod Třemšínem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]]
*[[Rožnov pod Radhoštěm]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonnas]]
*[[Rožõštše]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Rožõštše rajoon]]i halduskeskus
*[[Rota]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is
*[[Rotava]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]]
*[[Rothenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Rothenburg (Oberlausitz)|Rothenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis]]is
*[[Rotterdam]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Hollandi provints]]is 
*[[Rottweil]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Rottweili kreis]]i [[halduskeskus]]
*[[Roudnice nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Rouen]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Ülem-Normandia]] halduskeskus
*[[Rousínov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonnas]]
*[[Rouxville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Rovaniemi]], [[linn]] [[Soome]]s, [[Lapimaa lään]]i [[halduskeskus]]
*[[Rovenki]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is
*[[Rovenkõ]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Rovensko pod Troskami]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]]
*[[Rovereto]], linn [[Itaalia]]s [[Trento provints]]is
*[[Rovigo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Rovigo provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Rovinari]], linn [[Rumeenia]]s [[Gorji maakond|Gorji maakonnas]]
*[[Rovinj]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]

==Rz==
*[[Rzepedź]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Komańcza vald|Komańcza vallas]]
*[[Rzepiennik Marciszewski]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]] [[Gromniki vald|Gromniki vallas]]
*[[Rzepiennik Strzyżewski]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]], [[Rzepiennik Strzyżewski vald|Rzepiennik Strzyżewski valla]] halduskeskus
*[[Rzepin]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Słubice maakond|Słubice maakonnas]]
*[[Rzeszów]], [[linn]] [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]]
*[[Rzgów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łódźi maakond|Łódźi maakonnas]]

==Rž==
*[[Ržev]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Rževi rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Ržõštšiv]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is

==Rt==
*[[Rtištševo]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Rtištševo rajoon]]i keskus
*[[Rtyně v Podkrkonoší]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]]

==Ru==
*[[Ruba]], asula [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]]
*[[Rubene]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Rūbežnīki]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Rubižne]], oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is 
*[[Rubtsovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Altai krai]]s
*[[Rucava]], asula [[Läti]]s, [[Rucava piirkond|Rucava piirkonna]] keskus
*[[Rucavas muiža]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Rūci]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Ruciane-Nida]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Piszi maakond|Piszi maakonnas]]
*[[Ruda-Huta]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]], [[Ruda-Huta vald|Ruda-Huta valla]] halduskeskus
*[[Ruda Śląska]], maakonna õigustega linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Rudaci]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]]
*[[Rudamina]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is [[Lazdijai vald|Lazdijai vallas]]
*[[Rudanske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is
*[[Rudawa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Zabierzówi vald|Zabierzówi vallas]] 
*[[Rudbārži]], asula [[Läti]]s [[Skrunda piirkond|Skrunda piirkonnas]]
*[[Rudbārži (Smiltene piirkond)|Rudbārži]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Rudbāržu stacija]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]]
*[[Rude]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]]
*[[Rude (Otaņķi vald)|Rude]], küla [[Läti]]s [[Nīca piirkond|Nīca piirkonnas]], [[Otaņķi vald|Otaņķi valla]] halduskeskus
*[[Rude (Laidi vald)|Rude]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Laidi vald|Laidi vallas]]
*[[Rūdēkas]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Vecate vald|Vecate vallas]]
*[[Rudiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Rudiškiai vald|Rudiškiai valla]] halduskeskus
*[[Rūdiškės]], linn [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Rūdiškėse vald|Rūdiškėse valla]] halduskeskus
*[[Rudkõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Sambiri rajoon]]is
*[[Rudnik nad Sanem]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Nisko maakond|Nisko maakonnas]]
*[[Rudnja]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Rudnja rajoon]]i keskus
*[[Rudno]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]]
*[[Rudnõi]], linn [[Kasahstan]]is [[Kostanaj oblast]]is
*[[Rudolfov]], linn [[Tšehhi]] [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]
*[[Rudziensk]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is
*[[Rudy-Rysie]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]].
*[[Rugāji]], asula [[Läti]]s, [[Rugāji piirkond|Rugāji piirkonna]] keskus
*[[Ruģēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]]
*[[Rugombo]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is [[Rugombo vald|Rugombo vallas]] 
*[[Ruhengeri]], linn [[Rwanda]]s [[Põhjaprovints (Rwanda)|Põhjaprovintsis]], [[Musanze ringkond|Musanze ringkonna]] keskus
*[[Ruhja]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valmiera rajoon]]is
*[[Ruhve]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Laimjala vald|Laimjala vallas]]
*[[Ruķeļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]]
*[[Rukla]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Rukla vald|Rukla valla]] halduskeskus
*[[Rulles]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]]
*[[Rumbciems]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]]
*[[Rumbenieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Rumba vald|Rumba vallas]]
*[[Rumbula küla|Rumbula]], asula [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]]
*[[Rumburk]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]]
*[[Rūmciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Rumejki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]]
*[[Rūmene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]]
*[[Rumia]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]]
*[[Rumpāni]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]]
*[[Rumšiškės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Rumšiškėse vald|Rumšiškėse valla]] halduskeskus
*[[Rundāni]], küla [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Rundēni vald|Rundēni valla]] halduskeskus
*[[Ruņķi]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Runtes]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]]
*[[Rupea]], linn [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]]
*[[Rūpnieki]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]]
*[[Rūpnieki (Burtnieki piirkond)|Rūpnieki]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Ruse (Bulgaaria)|Ruse]], linn [[Bulgaaria]]s
*[[Rusnė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Rusnė vald|Rusnė valla]] keskus
*[[Ruszczany]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]]
*[[Rustenburg]] on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]], [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonna]] halduskeskus
*[[Rusthavi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli|Khvemo Kharthli piirkonnas]]
*[[Rusumo]], asula [[Rwanda]] [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsis]], [[Kirehe ringkond|Kirehe ringkonna]] halduskeskus
*[[Rušķi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]]
*[[Ruza]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Ruza linnaringkond|Ruza linnaringkonna]] keskus
*[[Ruzajevka]], linn Venemaal [[Mordva|Mordva Vabariigis]]
*[[Ružany]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is 
*[[Ružomberok]], [[linn]] [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]]
*[[Rutki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Rutki-Kossaki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Zambrówi maakond|Zambrówi maakonnas]], [[Rutki vald|Rutki valla]] halduskeskus
*[[Rutsiro]], asula [[Rwanda]] [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]], [[Rutsiro ringkond|Rutsiro ringkonna]] keskus

==Rw==
*[[Rwamagana]], [[linn]] [[Rwanda]]s, [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsi]] ja [[Rwamagana ringkond|Rwamagana ringkonna]] halduskeskus

==Rõ==
*[[Rõbatši]], küla [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is [[Zelenogradski rajoon]]is [[Zelenogradski linnakreis]]is
*[[Rõbinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Rõbinski rajoon]]i keskus
*[[Rõbnoje]], linn Venemaal [[Rjazani oblast]]is, [[Rõbnoje rajoon]]i keskus
*[[Rõlsk]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is
*[[Rõuma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Risti vald|Risti vallas]]

==Rä==
*[[Räckelwitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is [[Räckelwitzi vald|Räckelwitzi vallas]]
*[[Räimaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Räpina]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]]
*[[Räsna]], küla [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] 
*[[Räägi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Rääkkylä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Põhja-Karjala]] maakonnas [[Ida-Soome lään]]is, [[Rääkkylä vald|Rääkkylä valla]] [[kirikuküla]]

==Rö==
*[[Rötha]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is.
*[[Röösa]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Röykkä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Uusimaa]] maakonnas [[Nurmijärvi vald|Nurmijärvi vallas]]

==Rü==
*[[Rüsselsheim]], [[linn]] [[Saksamaa]] lääneosas [[Hessen]]i liidumaal [[Groß-Gerau kreis]]is 

==Ry==
*[[Rybnik]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Rybotycze]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]] [[Fredropoli vald|Fredropoli vallas]]
*[[Ryčany]], küla [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Brasłaŭ rajoon]]is [[Miažany külanõukogu]]s
*[[Rychnov nad Kněžnou]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]], [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonna]] halduskeskus
*[[Rychnov u Jablonce nad Nisou]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]]
*[[Rychtal]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kępno maakond|Kępno maakonnas]], [[Rychtali vald|Rychtali valla]] halduskeskus
*[[Rychvald]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]]
*[[Rychwał]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]]
*[[Ryczówek]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald| Klucze vallas]]
*[[Rydzyna]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Leszno maakond|Leszno maakonnas]]
*[[Rydułtowy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wodzisław Śląski maakond|Wodzisław Śląski maakonnas]]
*[[Rygge]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Rygge vald|Rygge valla]] keskus
*[[Ryglice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]]
*[[Ryki]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Ryki maakond|Ryki maakonna]] keskus
*[[Rylowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]]
*[[Rymanów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]]
*[[Rýmařov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]]
*[[Ryn]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Giżycko maakond|Giżycko maakonnas]]
*[[Rypin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Rypini maakond|Rypini maakonna]] halduskeskus
*[[Ryškėnai]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is, [[Ryškėnai vald|Ryškėnai valla]] halduskeskus
*[[Rytro]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]], [[Rytro vald|Rytro valla]] halduskeskus

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>8mtwdo8yxhsxgb5w92tr7x1tuf7yql8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asulad (Z)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54541</id>
    <revision>
      <id>6177170</id>
      <parentid>6170861</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:44:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Zr */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32643" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}
{{sisukord paremale}}

''Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mille nimi algab Z-tähega.

==Za==
*[[Ząbki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]]
*[[Ząbkowice Śląskie]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Ząbkowice Śląskie maakond|Ząbkowice Śląskie maakonna]] ja [[Ząbkowice Śląskie vald|Ząbkowice Śląskie valla]] halduskeskus
*[[Zabłudów]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]]
*[[Żabno]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]]
*[[Zabolotne (Krõžopili rajoon)|Zabolotne]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is
*[[Zabolova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Zábřeh]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]
*[[Zabrze]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Zabrzeż]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Łącko vald|Łącko vallas]]
*[[Zabužžja (Nemõrivi rajoon)|Zabužžja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is
*[[Zacatecas]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Zacatecase osariik|Zacatecase osariigi]] pealinn ja [[Zacatecase vald|Zacatecase valla]] halduskeskus.
*[[Zacháro]], asula [[Kreeka]]s [[Lääne-Kreeka piirkond|Lääne-Kreeka piirkonna]] [[Ileía maakond|Ileía maakonnas]]
*[[Zadar]], linn [[Horvaatia]]s, [[Zadari maakond|Zadari maakonna]] keskus
*[[Zadonsk]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Zadonski rajoon]]i keskus
*[[Żagań]], linn Poolas [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]]
*[[Zāģeri]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]]
*[[Zagnańsk]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]], [[Zagnański vald|Zagnański valla]] halduskeskus
*[[Zagnitkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is [[Kodõma rajoon]]is
*[[Zagorje]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Zagórów]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Słupca maakond|Słupca maakonnas]]
*[[Zagórz]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]]
*[[Zagreb]], [[Horvaatia]] [[pealinn]]
*[[Zaḩlah]], linn [[Liibanon]]is, [[Bekaa kubernerkond|Bekaa kubernerkonna]] keskus
*[[Zainsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]i Vabariigis
*[[Zaiceva]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Zaitseve (Horlivka)|Zaitseve]], alev [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is Horlivka haldusalas
*[[Zajitšenko]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Zakamensk]], linn [[Venemaa]]l [[Burjaatia]]s, [[Zakamenski rajoon]]i keskus
*[[Zākhū]], [[linn]] [[Iraak|Iraagi]]s [[Iraagi Kurdistan]]is [[Dahūki kubernerkond|Dahūki kubernerkonnas]]
*[[Zaķi]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]
*[[Zaķi (Zvārtava vald)|Zaķi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]]
*[[Zaķi (Tume vald)|Zaķi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume valla]] kirdeosas
*[[Zakliczyn]], [[linn]] [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]]
*[[Zaklików]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Stalowa Wola maakond|Stalowa Wola maakonnas]]
*[[Zakopane]], [[linn]] [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Tatra maakond|Tatra maakonna]] halduskeskus
*[[Zakroczym]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Nowy Dwór Mazowiecki maakond|Nowy Dwór Mazowiecki maakonnas]]
*[[Zaķumuiža]], küla [[Läti]]s [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonnas]]
*[[Zákupy]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]]
*[[Zakusõlõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Narodõtši rajoon]]is
*[[Zákynthos]], linn [[Kreeka]]s
*[[Zalaegerszeg]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Zala komitaat|Zala komitaadi]] [[halduskeskus]]
*[[Zaļais ciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Usma vald|Usma vallas]]
*[[Zalakaros]], linn [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]] [[Nagykanizsa kreis]]is
*[[Zalalövő]], linn [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]] 
*[[Zaļāmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]]
*[[Zalavas]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]i [[Pabradė vald|Pabradė vallas]]
*[[Zaļenieki]], asula [[Läti]]s [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonnas]] 
*[[Zaļesje]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Zaļesje vald|Zaļesje valla]] halduskeskus
*[[Zalewo]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]]
*[[Zalissja (Krõžopili rajoon)|Zalissja]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Zalištšõkõ]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Zalištšõkõ rajoon]]i halduskeskus
*[[Zaliznõi Port]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Gola Prõstani rajoon]]is
*[[Zalkšciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Vārme vald|Vārme vallas]]
*[[Załuczne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]].
*[[Zalustežje]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Luga rajoon]]is [[Osmino külaasundus]]es
*[[Zalužžja (Teplõki rajoon)|Zalužžja]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is
*[[Zalve]], [[küla]] Lätis [[Nereta piirkond|Nereta piirkonnas]]
*[[Zalõvanštšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is
*[[Zama]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is
*[[Zambrów]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Zambrówi maakond|Zambrówi maakonna]] halduskeskus
*[[Zamch]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biłgoraj maakond|Biłgoraj maakonnas]] [[Obsza vald|Obsza vallas]]
*[[Zamora]], linn [[Hispaania]]s, [[Zamora provints]]i keskus.
*[[Zamość]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]]
*[[Zamõslovõtši]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Olevski rajoon]]is
*[[Zaniemyśl]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Środa Wielkopolska maakond|Środa Wielkopolska maakonnas]], [[Zaniemyśli vald|Zaniemyśli valla]] halduskeskus
*[[Zapadnaja Dvina]], linn [[Venemaa]] [[Tveri oblast]]is, [[Zapadnaja Dvina rajoon]]i keskus
*[[Zapiasočča]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Žytkavičy rajoon]]is [[Vierasnica külanõukogu]]s
*[[Zapljusje]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pljussa rajoon]]is
*[[Zaporižžja]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Zaporižžja oblast]]i [[halduskeskus]] 
*[[Zapyškis]], alev [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is
*[[Zaragoza]], linn [[Hispaania]]s, [[Aragón]]i autonoomse piirkonna ja [[Zaragoza provints]]i halduskeskus
*[[Zaraisk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Zaranj]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Nīmrūzi provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Zarasai]], linn [[Leedu]]s, [[Zarasai rajoon]]i keskus
*[[Zarečča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Rečyca rajoon]]is
*[[Zareh Sharan]], linn [[Afganistan]]is [[Paktīkā provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Żarki]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Myszkówi maakond|Myszkówi maakonnas]]
*[[Żarów]], linn [[Poola]] [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Świdnica maakond|Świdnica maakonnas]]
*[[Zarszyn]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Zarszyni vald|Zarszyni valla]] halduskeskus
*[[Zarzyce Małe]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]]
*[[Zarzyce Wielkie]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]]
*[[Zarvantsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is
*[[Żary]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Żary maakond|Żary maakonna]] halduskeskus
*[[Zasa]], küla [[Läti]]s [[Jēkabpilsi piirkond|Jēkabpilsi piirkonnas]]
*[[Zasadne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Kamienica vald|Kamienica vallas]]
*[[Zasań]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]] [[Myślenice vald|Myślenice vallas]]
*[[Zasimavičy]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Šani külanõukogu]]s
*[[Zásmuky]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]]
*[[Zastavna]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Zastavna rajoon]]i halduskeskus
*[[Zastron]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Zator]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]]
*[[Zatwarnica]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]] [[Lutowiska vald|Lutowiska vallas]]
*[[Zaube]], asula [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]], [[Zaube vald|Zaube valla]] halduskeskus
*[[Zavarujevka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]]
*[[Zavodske]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is [[Lohvõtsja rajoon]]is
*[[Zavolžje]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is
*[[Zavolžsk]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Zavolžski rajoon]]i keskus
*[[Zawadka Rymanowska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]]
*[[Zawadzkie]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]]
*[[Zawichost]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Sandomierzi maakond|Sandomierzi maakonnas]]
*[[Zawidów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zgorzeleci maakond|Zgorzeleci maakonnas]]
*[[Zawieprzyce]], küla [[Poola]] [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łęczna maakond|Łęczna maakonnas]] [[Spiczyni vald|Spiczyni vallas]]
*[[Zawiercie]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonna]] halduskeskus
*[[Zawoja]], on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]], [[Zawoja vald|Zawoja valla]] halduskeskus

==Zb==
*[[Zbaraž]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Zbaraži rajoon]]i keskus
*[[Zbąszyń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]]
*[[Zbąszynek]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Świebodzini maakond|Świebodzini maakonnas]]
*[[Zbiroh]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Rokycany ringkond|Rokycany ringkonnas]]
*[[Zbludza]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Kamienica vald|Kamienica vallas]].
*[[Zboriv]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Zborivi rajoon]]i halduskeskus
*[[Zbuczyn]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Siedlce maakond|Siedlce maakonnas]], [[Zbuczyni vald|Zbuczyni valla]] halduskeskus
*[[Zbyszyce]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Gródek nad Dunajcemi vald|Gródek nad Dunajcemi vallas]]

==Zd==
*[[Zdice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Berouni ringkond|Berouni ringkonnas]]
*[[Zdolbuniv]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Zdolbunivi oblast]]i halduskeskus
*[[Zdzieszowice]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Krapkowice maakond|Krapkowice maakonnas]]
*[[Zdzitava]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Biaroza rajoon]]is
*[[Zduńska Wola]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Zduńska Wola maakond|Zduńska Wola maakonna]] halduskeskus
*[[Zduny]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonnas]]
*[[Zdynia]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]]

==Ze==
*[[Zeerust]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Zegrze]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Legionowo maakond|Legionowo maakonnas]] [[Serocki vald|Serocki vallas]]
*[[Zeikari]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Zelczyna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Skawina vald|Skawina vallas]]
*[[Żelechów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]]
*[[Zelenodolsk]], linn [[Venemaa]] [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Zelenodolski rajoon]]i keskus
*[[Zelenodolsk (Ukraina)|Zelenodolsk]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is
*[[Zelenogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas
*[[Zelenogorsk (Krasnojarski krai)|Zelenogorsk]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s
*[[Zelenograd]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva]] haldusalas
*[[Zell am See]], linn [[Austria]]s [[Salzburgi liidumaa]]l
*[[Zelów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Bełchatówi maakond|Bełchatówi maakonnas]]
*[[Zeltiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]]
*[[Zeltiņi (Bilska vald)|Zeltiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Bilska vald|Bilska vallas]]
*[[Zeltiņi (Kocēni vald)|Zeltiņi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonna]]s [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Zembrzyce]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]], [[Zembrzyce vald|Zembrzyce valla]] halduskeskus
*[[Żerków]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Jarocini maakond|Jarocini maakonnas]]
*[[Zernograd]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Zernogradi rajoon]]i keskus
*[[Zelenogradsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Zelenogradski rajoon]]i keskus
*[[Zelmeņi]], küla [[Läti]]s [[Tērvete piirkond|Tērvete piirkonnas]] [[Tērvete vald|Tērvete vallas]], Tērvete piirkonna keskus
*[[Zeme]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Zēniņi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Zentene]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Zentene vald|Zentene valla]] halduskeskus
*[[Zepi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Zervynos]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Marcinkonysi vald|Marcinkonysi vallas]]
*[[Zerwana]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Michałowice vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Michałowice vallas]]
*[[Zestaphoni]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas, [[Zestaphoni rajoon]]i keskus
*[[Zettlitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is, [[Zettlitzi vald|Zettlitzi valla]] keskus
*[[Zeven]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal [[Rotenburgi kreis]]is

==Zg==
*[[Zgierz]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonna]] [[halduskeskus]]

==Zh==
*[[Zhangzhou Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Fujian]]i provintsis
*[[Zhemgang]], linn [[Bhutan]]is, [[Zhemgangi ringkond|Zhemgangi ringkonna]] keskus
*[[Zhuhai]], linn [[Hiina]]s [[Guangdong]]i provintsis

==Zi==
*[[Zialony Bor]], alev [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Smalavičy rajoon]]is
*[[Zibalai]] [[alev]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]is, [[Zibalai vald|Zibalai valla]] halduskeskus
*[[Ziębice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond| Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Ząbkowice Śląskie maakond|Ząbkowice Śląskie maakonnas]]
*[[Ziedlejas]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s
*[[Ziedoņi]], asula [[Läti]]s [[Rundāle piirkond|Rundāle piirkonnas]] [[Rundāle vald|Rundāle vallas]]
*[[Ziedonis]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Zielona Góra]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]]
*[[Zielonka]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]]
*[[Zielzin]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Zielanievičy külanõukogu]]s
*[[Ziemciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]]
*[[Ziemeļciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava valla]]s
*[[Ziemeri]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]]
*[[Ziemupe]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Vērgale vald|Vērgale vallas]]
*[[Zilaiskalns]], [[küla]] [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]]
*[[Zilaiskalns (Kaive vald)|Zilaiskalns]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Zīle]], küla Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]]
*[[Zilupe]], [[linn]] [[Läti]]s [[Ludza rajoon]]is
*[[Zinjibār]], [[linn]] [[Jeemen]]is, [[Abyān]]i kubernerkonna ja [[Zinjibāri ringkond|Zinjibāri ringkonna]] halduskeskus
*[[Zinkiv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Poltava oblast]]is
*[[Zinkwazi Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]] [[KwaDukuza vald|KwaDukuza vallas]]
*[[Ziras]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Zirase vald|Zirase valla]] halduskeskus
*[[Zīrnāja]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Zizur Nagusia]], asula ja vald [[Hispaania]]s [[Navarra]]s
*[[Zithobeni]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Zittau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l, [[Görlitzi kreis]]is

==Zl==
*[[Zlaté Hory]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Jeseníki ringkond|Jeseníki ringkonnas]]
*[[Zlatna]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]]
*[[Złatna]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Ujsoły vald|Ujsoły vallas]]
*[[Zlatoust]], linn [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is
*[[Zlēkas]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Zlēkase vald|Zlēkase valla]] halduskeskus
*[[Zlín]], linn [[Tšehhi]]s, [[Zlíni maakond|Zlíni maakonna]] keskus
*[[Zliv]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]]
*[[Złocieniec]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Drawsko Pomorskie maakond|Drawsko Pomorskie maakonnas]]
*[[Złockie]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]]
*[[Złoczew]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Sieradzi maakond|Sieradzi maakonnas]]
*[[Złotokłos]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]]
*[[Złotoryja]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Złotoryja maakond|Złotoryja maakonna]] halduskeskus
*[[Złoty Stok]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Ząbkowice Śląskie maakond|Ząbkowice Śląskie maakonnas]]
*[[Zlõnka]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Zlõnka rajoon]]i keskus

==Zm==
*[[Żmigród]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Trzebnica maakond|Trzebnica maakonnas]]
*[[Zmijiv]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Zmijivi rajoon]]i halduskeskus

==Zn==
*[[Znamensk]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Astrahani oblast]]is
*[[Znamensk (Kaliningradi oblast)|Znamensk]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is
*[[Znamjanka]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is, [[Znamjanka rajoon]]i keskus
*[[Żnin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Żnini maakond|Żnini maakonna]] halduskeskus
*[[Znojmo]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]], [[Znojmo ringkond|Znojmo ringkonna]] halduskeskus

==Zo==
*[[Zollikon]], linn [[Šveits]]is
*[[Zolote]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Zolotinka]], asula [[Venemaa]]l [[Sahha]]s [[Nerjungri uluss]]is [[Nerjungri]] linna haldusalas
*[[Zolotonoša]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Zolotonoša rajoon]]i keskus
*[[Zolotšiv]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Żółtki]], küla [[Poola]] [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]]
*[[Żołynia]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Łańcuti maakond|Łańcuti maakonnas]], [[Żołynia vald|Żołynia valla]] halduskeskus
*[[Zomba]], [[linn]] [[Malawi]]s, [[Zomba ringkond|Zomba ringkonna]] keskus
*[[Zonapi]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Zonnebeke]], [[asula]] [[Belgia]]s [[Flandria]]s [[Lääne-Flandria]] provintsis
*[[Zorõnsk]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is Altševski rajoonis
*[[Żory]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Zozivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Zouérat]], [[linn]] [[Mauritaania]]s, [[Tiris Zemmour]]i provintsi keskus
*[[Zoug]], asula [[Lääne-Sahara]]s

==Zr==
*[[Zręczyce]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]].
*[[Zruč nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kutná Hora ringkond|Kutná Hora ringkonnas]]

==Zs==
*[[Zschepplin]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Delitzschi kreis]]is [[Zschepplini vald|Zschepplini vallas]]
*[[Zschopau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is
*[[Zschorlau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Zschorlau vald|Zschorlau vallas]]

==Zz==
*[[Zzyzx]], asula USA-s [[California osariik|California osariigis]] [[San Bernardino maakond|San Bernardino maakonnas]]

==Zu==
*[[Zuasti]], asula [[Hispaania]]s [[Navarra]]s [[Itza vald|Itza vallas]]
*[[Zuaztoi]], paik [[Hispaania]]s [[Navarra]]s [[Azpilikueta]] asulas
*[[Zubakine]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Krimmi Autonoomne Vabariik|Krimmi Autonoomses Vabariigis]] [[Bahtšõsarai rajoon]]i [[Poštove külanõukogu]]s
*[[Zubakino]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Boksitogorski rajoon]]is [[Bori külaasundus]]es
*[[Zubantši]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is [[Dahhadajevi rajoon]]is
*[[Zubatovo]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Novosokolniki rajoon]]is [[Ostrovki külanõukogu]]s
*[[Zubero]], asula [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Biskaia]] provintsis
*[[Zubi (Tsageri rajoon)|Zubi]], küla [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas [[Tsageri rajoon]]is
*[[Zubialde]], asula [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Biskaia provints]]is [[Zeberio vald|Zeberio vallas]]
*[[Zubialdea]], asula [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Gipuzkoa provints]]is
*[[Zubiaur]], asula [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Biskaia provints]]is [[Orozko vald|Orozko vallas]]
*[[Zubielki]], asula [[Hispaania]]s [[Navarra]]s [[Allini vald|Allini vallas]]
*[[Zubieta]], küla ja vald [[Hispaania]]s [[Navarra provints]]is
*[[Zubieta (Gipuzkoa)|Zubieta]], küla [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Gipuzkoa provints]]is [[Donostoa vald|Donostoa]] ja [[Usurbili vald|Usurbili vallas]]
*[[Zubova Poljana]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigis]], [[Zubova Poljana rajoon]]i halduskeskus
*[[Zubří]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonnas]]
*[[Zubtsov]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Zubtsovi rajoon]]i keskus 
*[[Zuénoula]], linn [[Elevandiluurannik]]ul
*[[Zug]], linn [[Šveits]]is, [[Zugi kanton]]i pealinn 
*[[Zugdidi]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonna [[halduskeskus]]
*[[Zuienkerke]], asula [[Belgia]]s [[Flandria]] piirkonnas [[Lääne-Flandria|Lääne-Flandria provintsis]] Zuienkerke vallas
*[[Zuja]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Krimm]]i Autonoomses Vabariigis [[Bilogirski rajoon]]is, [[Zuja külanõukogu]] keskus
*[[Zújar]], asula [[Hispaania]]s [[Andaluusia autonoomne piirkond|Andaluusia autonoomses piirkonnas]] [[Granada provints]]is [[Baza maakond|Baza maakonnas]] [[Zújari vald|Zújari vallas]]
*[[Żukowo]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kartuzy maakond|Kartuzy maakonnas]]
*[[Żulinki]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Radzyń Podlaski maakond|Radzyń Podlaski maakonnas]] [[Komarówka Podlaska vald|Komarówka Podlaska vallas]]
*[[Zumaia]], linn [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Gipuzkoa provints]]is
*[[Zumba]], asula [[Ecuador]]i lõunaosas [[Zamora Chinchipe]] provintsis, [[Chinchipe]] kantoni keskus
*[[Zumbo]], [[asula]] [[Mosambiik|Mosambiigis]] [[Tete provints]]is, [[Zumbo ringkond|Zumbo ringkonna]] keskus
*[[Zunyi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Guizhou]] provintsis 
*[[Zura]], küla [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s [[Igra rajoon]]is, [[Zura külaasundus]]e keskus
*[[Zūras]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Vārve vald|Vārve vallas]]
*[[Żuromin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Żuromini maakond|Żuromini maakonna]] halduskeskus
*[[Zuzenhausen]], küla [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]is [[Rhein-Neckari kreis]]is
*[[Zutphen]], linn [[Holland]]is [[Gelderlandi provints]]is
*[[Zuwārah]], linn [[Liibüa]]s, [[An-Nuqāt al-Khams]]i omavalitsuse halduskeskus

==Zv==
*[[Zvaguļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]]
*[[Zvaneri]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Zvaniec]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rahačoŭ rajoon]]is, [[Zvanieci külanõukogu]] halduskeskus
*[[Zvārtava]], küla Lätis [[Ape piirkond|Hopa piirkonna]] [[Koivaliina vald|Koivaliina vallas]]
*[[Zvārtes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]]
*[[Zvejniekciems]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Zvejnieki (Jaunsāti vald)|Zvejnieki]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]]
*[[Zvenigorod]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is
*[[Zvenigovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Mari Eli Vabariik|Mari Eli Vabariigis]], [[Zvenigovo rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Zvenõgorodka]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Zvenõgorodka rajoon]]i keskus
*[[Zverevo (Leningradi oblast)|Zverevo]], asula [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Viiburi rajoon]]is
*[[Zverevo (Rostovi oblast)|Zverevo]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is
*[[Zvīdreņi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]]
*[[Zvirbuļi]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Zvirgzdene]], asula [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Zvirgzdene vald|Zvirgzdene valla]] halduskeskus
*[[Zvirgzdi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]]
*[[Zvolen]], [[linn]] [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]]

==Zw==
*[[Zweibrücken]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Zweisimmen]], asula [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Obersimmentali ringkond|Obersimmentali ringkonnas]] [[Zweisimmeni vald|Zweisimmeni vallas]]
*[[Zwelitsha]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]]
*[[Zwenkau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Leipzigi kreis]]is
*[[Zwickau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Zwickau kreis]]i keskus
*[[Zwierzyniec]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Zamośći maakond|Zamośći maakonnas]]
*[[Zwochau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Delitzschi kreis]]is [[Zwochau vald|Zwochau vallas]]
*[[Zwoleń]], [[linn]] [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Zwoleńi maakond|Zwoleńi maakonna]] keskus
*[[Zwolle]], linn [[Holland]]is, [[Overijsseli provints]]i keskus
*[[Zwönitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Maagimäestiku kreis]]is.

==Zõ==
*[[Zõmohirja]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Zõrjanka]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Sahha]] Vabariigis, [[Verhnekolõmski uluss]]i halduskeskus

==Zö==

*[[Zöblitz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is

==Zü==
*[[Zürich]]

==Zy==
*[[Żychlin]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Kutno maakond|Kutno maakonnas]]
*[[Zychorzyn]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przysucha maakond|Przysucha maakonnas]] [[Rusinówi vald|Rusinówi vallas]]
*[[Zylks]], asula [[USA]]-s [[Louisiana]] osariigis [[Caddo vald|Caddo vallas]]
*[[Zyndranowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]]
*[[Żyrardów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Żyrardówi maakond|Żyrardówi maakonna]] halduskeskus
*[[Żytno]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Radomsko maakond|Radomsko maakonnas]], [[Żytno vald|Żytno valla]] halduskeskus
*[[Żywiec]], [[linn]] ja [[vald]] [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Żywieci maakond|Żywieci maakonna]] [[halduskeskus]]

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>6pjnct4bznpxntvnd16figvrm06p2t5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asulad (W)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54546</id>
    <revision>
      <id>6177152</id>
      <parentid>6174794</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:24:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Wi */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29640" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}

{{sisukord paremale}}
'''Asulad (W)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad W-tähega.

==Wa==
*[[Waayhoek]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] [[Indaka vald|Indaka vallas]]
*[[Wabag]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Enga provints]]i halduskeskus
*[[Wąbrzeźno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Wąbrzeźno maakond|Wąbrzeźno maakonna]] halduskeskus
*[[Wachau (Bautzeni kreis)|Wachau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Bautzeni kreis]]is [[Wachau vald (Bautzeni kreis)|Wachau vallas]]
*[[Wąchock]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Starachowice maakond|Starachowice maakonnas]]
*[[Wacken]], asula ja vald [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal [[Steinburgi maakond|Steinburgi maakonnas]]
*[[Wad Madanī]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Al-Jazīrah' provints]]i keskus
*[[Wadduwa]], linn [[Sri Lanka]]s
*[[Wādī Ḩalfā]], linn [[Sudaan]]is, [[Põhjaprovints (Sudaan)|Põhjaprovintsi]] keskus
*[[Wadowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Wadowice maakond|Wadowice maakonna]] keskus
*[[Waganiec]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonnas]], [[Waganieci vald|Waganieci valla]] halduskeskus
*[[Wagga Wagga]], linn [[Austraalia]]s [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariigis
*[[Wągrowiec]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonna]] halduskeskus
*[[Wahoo]], linn [[USA]]-s [[Nebraska]] osariigis, [[Saundersi maakond (Ohio)|Saundersi maakonna]] halduskeskus
*[[Waiblingen]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Rems-Murr-kreis]]is
*[[Waidhofen an der Thaya]], [[linn]] [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal
*[[Waidhofen an der Ybbs]], [[linn]] [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal
*[[Waitiki Landing]], asula [[Uus-Meremaa]] [[Northland]]i piirkonnas [[Kaug-Põhjaringkond|Kaug-Põhjaringkonnas]] 
*[[Wakayama]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Wakayama prefektuur]]i [[halduskeskus]]
*[[Wakkanai]], linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō]] saarel, [[Sōya allprefektuur]]i keskus
*[[Wakkerstroom]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]]
*[[Waksmund]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]]
*[[Wałbrzych]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Wałcz]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Wałczi maakond|Wałczi maakonna]] halduskeskus
*[[Waldenburg (Saksimaa)|Waldenburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi maakreis]]is
*[[Waldheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Döbelni kreis]]is
*[[Walnut]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Waltzing]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] 
*[[Walvis Bay]], [[linn]] [[Namiibia]]s
*[[Wangaratta]], linn [[Austraalia]]s [[Victoria (Austraalia)|Victoria]] osariigis
*[[Wapakoneta]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]] osariigis, [[Auglaize'i maakond|Auglaize'i maakonna]] keskus
*[[Wapanucka]], linn Ameerika Ühendriikides [[Oklahoma]] osariigis [[Johnstoni maakond (Oklahoma)|Johnstoni maakonnas]]
*[[Wapienne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]]
*[[Warangal]], linn [[India]]s [[Andhra Pradesh]]i osariigis, [[Warangali ringkond|Warangali ringkonna]] keskus
*[[Warden]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Warka]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]]
*[[Warrenton (LAV)|Warrenton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]]
*[[Warrington]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Cheshire'i tseremoniaalkrahvkond|Cheshire'i tseremoniaalkrahvkonnas]], [[Warringtoni tervikomavalitsus]]e keskus
*[[Warszawice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Otwocki maakond|Otwocki maakonnas]] [[Sobienie-Jeziory vald|Sobienie-Jeziory vallas]]
*[[Warszowice]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Pszczyna maakond|Pszczyna maakonnas]] [[Pawłowice vald|Pawłowice vallas]].
*[[Washington]], [[USA]] [[pealinn]]
*[[Wasilków]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]]
*[[Wasilla]], linn [[USA]]-s [[Alaska]] osariigis [[Matanuska-Susitna maakond|Matanuska-Susitna maakonnas]]
*[[Waśniów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Ostrowiec Świętokrzyski maakond|Ostrowiec Świętokrzyski maakonnas]], [[Waśniówi vald|Waśniówi valla]] halduskeskus
*[[Wąsosz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Góra maakond|Góra maakonnas]]
*[[Waterloo (Sierra Leone)|Waterloo]], linn [[Sierra Leone]]s [[Läänepiirkond (Sierra Leone)|Läänepiirkonnas]]
*[[Wattville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Wau]], linn [[Lõuna-Sudaan]]is, [[Lääne-Baḩr al-Ghazāl]]i osariigi pealinn
*[[Wayland]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Massachusetts]]i osariigis [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonnas]]

==We==
*[[Wechselburg]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is, [[Wechselburgi vald|Wechselburgi valla]] keskus
*[[Weenen]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Weeze]], asula [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i [[liidumaa]]l [[Kleve kreis]]is, [[Weeze vald|Weeze valla]] keskus 
*[[Wegdraai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] [[!Kheisi vald|!Kheisi vallas]]
*[[Węgliniec]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zgorzeleci maakond|Zgorzeleci maakonnas]]
*[[Węgorzewo]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Węgorzewo maakond|Węgorzewo maakonna]] ja [[Węgorzewo vald|Węgorzewo valla]] halduskeskus
*[[Węgorzyno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Łobezi maakond|Łobezi maakonnas]]
*[[Węgrów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonna]] halduskeskus
*[[Weiden in der Oberpfalz]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Weil der Stadt]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i [[liidumaa]]l [[Böblingeni kreis]]is
*[[Weimar]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal
*[[Weinböhla]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is [[Weinböhla vald|Weinböhla vallas]]
*[[Weißenberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is
*[[Weißenborn (Saksimaa)|Weißenborn]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Weißenborni vald (Saksimaa)|Weißenborni vallas]]
*[[Weißwasser (Oberlausitz)|Weißwasser]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis]]is
*[[Wejherowo]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonna]] halduskeskus
*[[Welkom]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is, [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonna]] halduskeskus
*[[Wellin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints]]is, [[Wellini vald|Wellini valla]] keskus
*[[Wellington]], [[Uus-Meremaa]] pealinn
*[[Wellington (LAV)|Wellington]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]]
*[[Wels]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal
*[[Wembezi]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Wemmershoek]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] [[Stellenboschi vald|Stellenboschi vallas]]
*[[Wengen]], [[küla]] [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is
*[[Wenzhou]], linn [[Hiina]]s [[Zhejiangi provints]]is, [[Wenzhou Shi]] halduskeskus
*[[Wenzhou Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiangi provints]]is
*[[Wepener]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Werchrata]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] [[Horyniec-Zdrój vald|Horyniec-Zdrój vallas]]
*[[Wéris]], küla [[Belgia]]s [[Luxembourg'i provints]]is Valloonia piirkonnas Durbuy' vallas
*[[Wernigerode]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal
*[[Wertingen]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal [[Švaabimaa ringkond|Švaabimaa ringkonnas]] [[Dillingeni kreis]]is, [[Wertingeni vald|Wertingeni valla]] keskus
*[[Wesel]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Weseli kreis]]i keskus
*[[Wesselsbron]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]]
*[[West Bromwich]], linn [[Inglismaa]]l [[West Midlands]]i linnkrahvkonnas
*[[West Denton]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[West Haven]], linn [[USA]]-s [[Connecticut]]i osariigis [[New Haveni maakond|New Haveni maakonnas]]
*[[West Lafayette]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Indiana]] osariigis
*[[West Miami]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Miami-Dade'i maakond|Miami-Dade'i maakonnas]]
*[[West Palm Beach]], linn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]]s, [[Palm Beachi maakond|Palm Beachi maakonna]] keskus
*[[Westonaria]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]]
*[[Wetzlar]], linn [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal
*[[Wewak]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Ida-Sepiki provints]]i halduskeskus
*[[Weyler]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]]

==Wh==
*[[Whistler]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]]s
*[[Whitby]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s Põhja-[[Inglismaa]]l [[North Yorkshire]]'i [[krahvkond|krahvkonnas]] [[Scarborough' ringkond|Scarborough' ringkonnas]]
*[[White Marsh]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Virginia]]s [[Gloucesteri maakond|Gloucesteri maakonnas]] 
*[[Whitehorse]], [[linn]] [[Kanada]]s, [[Yukon]]i [[halduskeskus]]
*[[Whiteleysburg]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Whitstable]], linn [[Suurbritannia]]s [[Kent]]i krahvkonnas
*[[Whyalla]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis

==Wi==
*[[Wiązów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Strzelini maakond|Strzelini maakonnas]]
*[[Wiatowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]
*[[Wichita]], [[linn]] [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis, [[Sedgwicki maakond|Sedgwicki maakonna]] halduskeskus
*[[Wichita Falls]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis, [[Wichita maakond|Wichita maakonna]] halduskeskus
*[[Więcbork]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Sępólno maakond|Sępólno maakonnas]]
*[[Wiedemar]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Delitzschi kreis]]is [[Wiedemari vald|Wiedemari vallas]]
*[[Wiednitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is [[Wiednitzi vald|Wiednitzi vallas]]
*[[Wielbark]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Szczytno maakond|Szczytno maakonnas]]
*[[Wieleń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Czarnkówi maakond|Czarnkówi maakonnas]]
*[[Wielichowo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Wielkopolski maakond|Grodzisk Wielkopolski maakonnas]]
*[[Wieliczka]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonna]] halduskeskus
*[[Wielkie Oczy]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]], [[Wielkie Oczy vald|Wielkie Oczy valla]] halduskeskus
*[[Wielmoża]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Sułoszowa vald|Sułoszowa vallas]]
*[[Wielopole Skrzyńskie]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Ropczyce-Sędziszówi maakond|Ropczyce-Sędziszówi maakonnas]], [[Wielopole Skrzyńskie vald|Wielopole Skrzyńskie valla]] halduskeskus
*[[Wieluń]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]]
*[[Wiener Neustadt]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal
*[[Wierzchowie]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Wielka Wieśi vald|Wielka Wieśi vallas]]
*[[Wieruszów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonna]] halduskeskus
*[[Wiesbaden]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Hessen]]i liidumaa pealinn
*[[Wigan]], linn [[Inglismaa]]l [[Suur-Manchester]]i linnkrahvkonnas
*[[Wijk aan Zee]], linn [[Holland]]is [[Põhja-Hollandi provints]]is [[Beverwijk|Beverwijki vallas]]
*[[Wilamowice]], [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Wilderness]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Wilhelmshaven]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal
*[[Willemstad]], [[Hollandi Antillid]]e [[pealinn]], [[Curaçao]] [[halduskeskus]]
*[[Willich]], linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Düsseldorfi ringkonnas Vierseni kreisis
*[[Willingen]], küla [[Saksamaa]] [[Hesseni liidumaa]]l [[Waldeck-Franckenbergi kreis]]is, [[Willingeni vald|Willingeni valla]] keskus
*[[Williston (LAV)|Williston]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Willowmore]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Wilmington]], linn [[USA]]-s [[Delaware]]'i osariigis
*[[Wilsonville (Nebraska)|Wilsonville]], küla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis [[Furnasi maakond|Furnasi maakonnas]]
*[[Wilthen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is
*[[Winburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]]
*[[Winchester]], linn [[Inglismaa]]l, [[Hampshire]]'i krahvkonna keskus
*[[Winchester (Massachusetts)|Winchester]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis
*[[Windhoek]], [[Namiibia]] [[pealinn]]
*[[Windsorton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]]
*[[Winklespruit]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[eThekwini ringkond|eThekwini ringkonnas]]
*[[Wińsko]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wołówi maakond|Wołówi maakonnas]], [[Wińsko vald|Wińsko valla]] halduskeskus
*[[Winterthur]], linn [[Šveits]]is [[Zürichi kanton]]is, [[Winterthuri ringkond|Winterthuri ringkonna]] keskus
*[[Winterveld]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Wiseman]], asula [[USA]]-s [[Alaska]] osariigis
*[[Wiskitki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żyrardówi maakond|Żyrardówi maakonnas]], [[Wiskitki vald|Wiskitki valla]] halduskeskus
*[[Wisła (linn)|Wisła]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]]
*[[Wiślica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonnas]]
*[[Wismar]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal
*[[Wisznice]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Wisznice vald|Wisznice valla]] halduskeskus
*[[Wizna]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Łomża maakond|Łomża maakonnas]], [[Wizna vald|Wizna valla]] halduskeskus
*[[Witbank]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]], [[Emalahleni vald|Emalahleni valla]] halduskeskus
*[[Witfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]]
*[[Witkowo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]]
*[[Witnica]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Gorzów Wielkopolski maakond|Gorzów Wielkopolski maakonnas]]
*[[Witrivier]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Witsand]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Wittedrif]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Witten]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Wittenberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal 
*[[Wittenberge]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Brandenburgi liidumaa]]l [[Prignitzi kreis]]is
*[[Wittenoom]], endine linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Aistraalia]]s
*[[Wittewater]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Wittichenau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is

==Wl==
*[[Władysławowo]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pucki maakond|Pucki maakonnas]]
*[[Wleń]], on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lwówek Śląski maakond|Lwówek Śląski maakonnas]]
*[[Włocławek]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]]
*[[Włodawa]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Włodawa maakond|Włodawa maakonna]] keskus
*[[Włosań]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]]
*[[Włoszczowa]] on linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Włoszczowa maakond|Włoszczowa maakonna]] halduskeskus
*[[Włoszczowice]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Pińczówi maakond|	Pińczówi maakonnas]] [[Kije vald|Kije vallas]]

==Wo==
*[[Wodzisław]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Jędrzejówi maakond|	Jędrzejówi maakonnas]], [[Wodzisławi vald|Wodzisławi valla]] halduskeskus
*[[Wodzisław Śląski]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Wodzisław Śląski maakond|Wodzisław Śląski maakonnas]]
*[[Wohyń]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Radzyń Podlaski maakond|Radzyń Podlaski maakonnas]], [[Wohyńi vald|Wohyńi vallas]]
*[[Wojakowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Iwkowa vald|Iwkowa vallas]].
*[[Wojcieszków]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]], [[Wojcieszkówi vald|Wojcieszkówi valla]] halduskeskus
*[[Wojcieszów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Złotoryja maakond|Złotoryja maakonnas]]
*[[Wojkowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]]
*[[Wojkowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Będzini maakond|Będzini maakonnas]]
*[[Wojnicz]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]]
*[[Wojtkowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]] [[Ustrzyki Dolne vald|Ustrzyki Dolne vallas]]
*[[Wola Filipowska]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]] 
*[[Wola Morawicka]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]]
*[[Wola Pieczyska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Chynówi vald|Chynówi vallas]]
*[[Wola Uhruska]], küla [[Poola]] [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Włodawa maakond|Włodawa maakonnas]], [[Wola Uhruska vald|Wola Uhruska valla]] halduskeskus
*[[Wolbórz]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Piotrków Trybunalski maakond|Piotrków Trybunalski maakonnas]]
*[[Wolbrom]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]]
*[[Wołczyn]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Kluczborki maakond|Kluczborki maakonnas]]
*[[Wolfenbüttel]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]]l, [[Wolfenbütteli kreis]]i halduskeskus
*[[Wolfsburg]], kreisivaba linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]]l
*[[Wolgast]], linn Saksamaal [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal
*[[Wolin]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]]
*[[Wólka Kozodawska]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Piaseczno vald|Piaseczno vallas]]
*[[Wolkenstein]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kesk-Maagimäestiku kreis]]is
*[[Wolmaransstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Wołomin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Wołomini maakond|Wołomini maakonna]] halduskeskus
*[[Wołów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Wołówi maakond|Wołówi maakonna]] halduskeskus
*[[Wolseley]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]]
*[[Wolsztyn]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Wolsztyni maakond|Wolsztyni maakonna]] halduskeskus
*[[Wolverhampton]], linn [[Inglismaa]] keskosas, [[West Midlands]]i linnkrahvkonnas
*[[Wonju]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Gangwoni provints]]is
*[[Wŏnsan]], [[linn]] [[Põhja-Korea]]s, [[Kangwŏni provints]]i keskus
*[[Woodstock]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]]
*[[Wooster]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]] osariigis, [[Wayne'i maakond (Ohio)|Wayne'i maakonna]] halduskeskus
*[[Worcester]], linn [[Inglismaa]]l
*[[Worcester (Massachusetts)|Worcester]], linn [[USA]]s [[Massachusetts]]i osariigis
*[[Worcester (LAV)|Worcester]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is, [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonna]] halduskeskus
*[[Worms]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i [[liidumaa]]l
*[[Worów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Grójeci vald|Grójeci vallas]]
*[[Woźniki]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lublinieci maakond|Lublinieci maakonnas]]

==Wr==
*[[Wrexham]], [[linn]] [[Wales]]is, [[Wrexham (tervikomavalitsus)|Wrexhami tervikomavalitsuse]] keskus
*[[Wrocław]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Wronki]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonnas]]
*[[Wrotnów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Węgrówi maakond|Węgrówi maakonnas]] [[Miedzna vald|Miedzna vallas]]
*[[Wrząsowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Świątniki Górne vald|Świątniki Górne vallas]]
*[[Wrzelowiec]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonnas]] [[Wrzelowieci vald|Wrzelowieci vallas]]
*[[Września]], linn [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Września maakond|Września maakonnas]]
*[[Wrzeszczów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]], [[Przytyki vald|Przytyki vallas]]

==Ws==
*[[Wschowa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Wschowa maakond|Wschowa maakonna]] halduskeskus
*[[Wsola]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Jedliński vald|Jedliński vallas]]

==Wu==
*[[Wudalianchi]], linn [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Heihe Shi]]'s, [[Wudalianchi Shi]] keskus
*[[Wudalianchi Shi]], [[maakonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Heihe Shi]]'s
*[[Wuhai]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Sise-Mongoolia]] autonoomses piirkonnas
*[[Wuhan]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Hubei provints]]i ja [[Wuhan Shi]] [[halduskeskus]]
*[[Wuhan Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Hubei provints]]is
*[[Wuppertal]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Wupperthal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Cederbergi vald|Cederbergi vallas]]

==Wü==
*[[Würzburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal

==Wy==
*[[Wydminy]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Giżycko maakond|Giżycko maakonnas]], [[Wydminy vald|Wydminy valla]] halduskeskus
*[[Wylatowo]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Mogilno maakond|Mogilno maakonnas]] [[Mogilno vald|Mogilno vallas]]
*[[Wyrzysk]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Piła maakond|Piła maakonnas]]
*[[Wyśmierzyce]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Białobrzegi maakond|Białobrzegi maakonnas]]
*[[Wysoczany]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Komańcza vald|Komańcza vallas]]
*[[Wysoka]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Piła maakond|Piła maakonnas]]
*[[Wysokie Koło]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Kozienice maakond|Kozienice maakonnas]] [[Gniewoszówi vald|Gniewoszówi vallas]]
*[[Wysokie Mazowieckie]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Wysokie Mazowieckie maakond|Wysokie Mazowieckie maakonna]] halduskeskus
*[[Wysowa-Zdrój]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]]
*[[Wyszków]], on linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Wyszkówi maakond|Wyszkówi maakonna]] halduskeskus
*[[Wyszogród]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płocki maakond|Płocki maakonnas]]
*[[Wyszonki Kościelne]], on küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Wysokie Mazowieckie maakond|Wysokie Mazowieckie maakonnas]] [[Klukowo vald|Klukowo vallas]]

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>1j8exegmra72179rcjv1u75yy5gsp6r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vallasisene linn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>58061</id>
    <revision>
      <id>6176915</id>
      <parentid>6176825</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:25:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WikedKentaur</username>
        <id>464</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="897" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=detsember|aasta=2017}}
[[Fail:Administratiivhoone Jõhvis, Jõhvi keskväljak.JPG|pisi|Üks vallasisestest linnadest on [[Jõhvi]]]]
'''Vallasisene linn''' on [[linn]]aline asula Eestis, mis ei moodusta eraldi [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] üksust. Vallasisesed linnad kuuluvad valla koosseisu.

Eestis on 32 vallasisest linna:

#[[Abja-Paluoja]]
#[[Antsla]]
# [[Elva]]
# [[Jõgeva]]
#[[Jõhvi]]
# [[Kallaste]]
#[[Karksi-Nuia]]
#[[Kehra]]
#[[Kilingi-Nõmme]]
# [[Kiviõli]]
#[[Kunda]]
# [[Kuressaare]]
#[[Kärdla]]
#[[Lihula]]
# [[Mustvee]]
#[[Mõisaküla]]
#[[Otepää]]
# [[Paldiski]]
# [[Põltsamaa]]
#[[Põlva]]
#[[Püssi]]
#[[Rapla]]
#[[Räpina]]
# [[Sindi]]
#[[Saue]]
#[[Suure-Jaani]]
#[[Tamsalu]]
#[[Tapa]]
# [[Tõrva]]
#[[Türi]]
# [[Valga]]
# [[Võhma]]


== Vaata ka ==
* [[Linnasisene linn]]


[[Kategooria:Eesti linnad| ]]
[[Kategooria:Haldusüksused]]</text>
      <sha1>dhu66m8356ct4ldq1kvtzrybm1ggben</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176918</id>
      <parentid>6176915</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:27:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WikedKentaur</username>
        <id>464</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="890" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=detsember|aasta=2017}}
[[Fail:Administratiivhoone Jõhvis, Jõhvi keskväljak.JPG|pisi|Üks vallasisestest linnadest on [[Jõhvi]]]]

'''Vallasisene linn''' on [[linn]]aline asula Eestis, mis ei moodusta eraldi [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] üksust ning kuulub [[vald|valla]] koosseisu. 

Eestis on 32 vallasisest linna:

#[[Abja-Paluoja]]
#[[Antsla]]
# [[Elva]]
# [[Jõgeva]]
#[[Jõhvi]]
# [[Kallaste]]
#[[Karksi-Nuia]]
#[[Kehra]]
#[[Kilingi-Nõmme]]
# [[Kiviõli]]
#[[Kunda]]
# [[Kuressaare]]
#[[Kärdla]]
#[[Lihula]]
# [[Mustvee]]
#[[Mõisaküla]]
#[[Otepää]]
# [[Paldiski]]
# [[Põltsamaa]]
#[[Põlva]]
#[[Püssi]]
#[[Rapla]]
#[[Räpina]]
# [[Sindi]]
#[[Saue]]
#[[Suure-Jaani]]
#[[Tamsalu]]
#[[Tapa]]
# [[Tõrva]]
#[[Türi]]
# [[Valga]]
# [[Võhma]]


== Vaata ka ==
* [[Linnasisene linn]]


[[Kategooria:Eesti linnad| ]]
[[Kategooria:Haldusüksused]]</text>
      <sha1>rl2fxhi8fwicdow0h4lwtv00d74okx1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176919</id>
      <parentid>6176918</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:30:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WikedKentaur</username>
        <id>464</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="894" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=detsember|aasta=2017}}
[[Fail:Administratiivhoone Jõhvis, Jõhvi keskväljak.JPG|pisi|Üks vallasisestest linnadest on [[Jõhvi]]]]

'''Vallasisene linn''' on [[linn]]aline asula [[Eesti]]s, mis ei moodusta eraldi [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] üksust ning kuulub [[vald|valla]] koosseisu. 

Eestis on 32 vallasisest linna:

#[[Abja-Paluoja]]
#[[Antsla]]
# [[Elva]]
# [[Jõgeva]]
#[[Jõhvi]]
# [[Kallaste]]
#[[Karksi-Nuia]]
#[[Kehra]]
#[[Kilingi-Nõmme]]
# [[Kiviõli]]
#[[Kunda]]
# [[Kuressaare]]
#[[Kärdla]]
#[[Lihula]]
# [[Mustvee]]
#[[Mõisaküla]]
#[[Otepää]]
# [[Paldiski]]
# [[Põltsamaa]]
#[[Põlva]]
#[[Püssi]]
#[[Rapla]]
#[[Räpina]]
# [[Sindi]]
#[[Saue]]
#[[Suure-Jaani]]
#[[Tamsalu]]
#[[Tapa]]
# [[Tõrva]]
#[[Türi]]
# [[Valga]]
# [[Võhma]]


== Vaata ka ==
* [[Linnasisene linn]]


[[Kategooria:Eesti linnad| ]]
[[Kategooria:Haldusüksused]]</text>
      <sha1>jdzof3zb31py4vs1burvqd6p2xc598y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177343</id>
      <parentid>6176919</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:06:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="853" xml:space="preserve">[[Fail:Administratiivhoone Jõhvis, Jõhvi keskväljak.JPG|pisi|Üks vallasisestest linnadest on [[Jõhvi]]]]
'''Vallasisene linn''' on [[linn]]aline asula [[Eesti]]s, mis ei moodusta eraldi [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] üksust ning kuulub [[vald|valla]] koosseisu. 

Eestis on 32 vallasisest linna:

#[[Abja-Paluoja]]
#[[Antsla]]
# [[Elva]]
# [[Jõgeva]]
#[[Jõhvi]]
# [[Kallaste]]
#[[Karksi-Nuia]]
#[[Kehra]]
#[[Kilingi-Nõmme]]
# [[Kiviõli]]
#[[Kunda]]
# [[Kuressaare]]
#[[Kärdla]]
#[[Lihula]]
# [[Mustvee]]
#[[Mõisaküla]]
#[[Otepää]]
# [[Paldiski]]
# [[Põltsamaa]]
#[[Põlva]]
#[[Püssi]]
#[[Rapla]]
#[[Räpina]]
# [[Sindi]]
#[[Saue]]
#[[Suure-Jaani]]
#[[Tamsalu]]
#[[Tapa]]
# [[Tõrva]]
#[[Türi]]
# [[Valga]]
# [[Võhma]]


== Vaata ka ==
* [[Linnasisene linn]]


[[Kategooria:Eesti linnad| ]]
[[Kategooria:Haldusüksused]]</text>
      <sha1>rdslm1rvf5qozqf5re9u70gzhvnlcld</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moldaavia ANSV</title>
    <ns>0</ns>
    <id>65309</id>
    <revision>
      <id>6177021</id>
      <parentid>6171103</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:01:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45277" xml:space="preserve">{{Endine riik
| nimi = Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
| omakeelne-nimi = &lt;div style=&quot;font-size:90%;&quot;&gt;{{font color|gray|rumeenia (moldova)}} '''Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească''' &lt;div style=&quot;font-size:90%;&quot;&gt; ('''Република Аутономэ Сочиалистэ Советикэ Молдовеняскэ''') 
&lt;br&gt;&lt;div style=&quot;font-size:110%;&quot;&gt;{{font color|gray|ukraina}} '''Молдавська Автономна Радянська Соціалістична Республіка''' &lt;div style=&quot;font-size:90%;&quot;&gt; (''Moldavska Avtonomna Radjanska Sotsialistõtšna Respublika'')
&lt;br&gt;&lt;div style=&quot;font-size:110%;&quot;&gt;{{font color|gray|vene}} '''Молдавская Автономная Советская Социалистическая Республика''' &lt;br&gt;&lt;div style=&quot;font-size:90%;&quot;&gt; (''Moldavskaja Avtonomnaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika'')
| algusaasta = 12. oktoober 1924
| lõppaasta = 2. august 1940
| lipp = Flag of the Moldavian ASSR.svg
| vapp = Coat of Arms of Moldavian ASSR (1938-1940).png
| asendikaart = Soviet Union - Moldavian ASSR (1930, zoom).svg
| asendikaart-tekst = Moldaavia ANSV ja tema piirinõuded (1930)
| pindala = 8429
| pealinn = 1924–1929 [[Balta (linn)|Balta]]&lt;/br&gt;1929–1940 [[Tiraspol]]&lt;/br&gt;(ametlik pealinn [[Chișinău]])
| rahvaarv = 599156
| rahvaarv-aasta = 1939&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
| lipp-tekst = [[Moldaavia ANSV lipp]]
| vapp-tekst = [[Moldaavia NSV vapp#Moldaavia ANSV vapp|Moldaavia ANSV vapp]]
| valitsusvorm = 
| osa = [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1937-1949).svg|25px]] [[Ukraina NSV]], &lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Soviet Union (1924–1955).svg|25px]] [[Nõukogude Liit]]
| ajalugu1 = 12.10.1924
| sündmus1 = Moldaavia ANSV asutamine
| ajalugu2 = 02.08.1940
| sündmus2 = Moldaavia ANSV likvideerimine ja [[Moldaavia NSV]] asutamine
| rahaühik = [[Nõukogude rubla]]
| deviis = Proletari din toate țările, uniți-vă!&lt;br&gt;&lt;div style=&quot;font-size:90%;&quot;&gt;(''Kõigi maade proletaarlased, ühinege!'')
| järgnes = [[Pilt:Flag of the Moldavian Soviet Socialist Republic (1941-1952).svg|25px]] [[Moldaavia NSV]],&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1937-1949).svg|25px]] [[Ukraina NSV]]
| eelnes = [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1919-1929).svg|25px]] [[Poltava kubermang]], &lt;br&gt; [[Pilt:Flag of the Ukrainian Soviet Socialist Republic (1919-1929).svg|25px]] [[Odessa kubermang]]
| riigikeel = [[Moldaavia keel]], &lt;br&gt;[[ukraina keel]], &lt;br&gt;[[vene keel]]
| rahvastikutihedus = 68
| pindala-aasta = 1926&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
}}

'''Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik''' (lühendatult Moldaavia ANSV, [[Rumeenia keel|rumeenia keeles]] ''Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik|autonoomne liiduvabariik]] [[Ukraina NSV]] koosseisus. Moldaavia ANSV piirnes läänes [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniaga]] ning idas Ukraina NSV koosseisu kuuluvate [[Vinnõtsja oblast|Vinnõtsja]] ja [[Odessa oblast|Odessa oblastitega]]. Tegemist oli [[Moldovlased|moldovlaste]] jaoks loodud haldusalaga, mille üheks sihiks oli Moldaavia rahvuse ja kultuuri välja arendamine [[Dnestr|Dnestri]] vasakkaldal ja teine siht survestada Rumeeniat Nõukogude Liidule loovutama [[Bessaraabia]].

Moldaavia ANSV moodustati [[Ukraina NSV Kesktäitevkomitee]] otsusega 12. oktoobril 1924 [[Odessa kubermang]]u ja [[Podoolia kubermang]]u aladest ning MANSV eksisteeris kuni [[1940]]. aasta augustini, mil Nõukogude Liit esitas Rumeeniale ultimaatumi [[Bessaraabia]] loovutada ja moodustas äsja okupeeritud aladel [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]]. 

== Ajalugu ==

=== Eellugu ===
Esmased kirjalikud allikad, mis mainivad [[Dnestr|Dnestri]] jõe vasakkaldal (väljaspool [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigi]] ajalooliseid piire ja tulevase Moldaavia ANSV) elavaid [[Moldovlased|moldovlasi]], on pärit 14. sajandist. Dnestri vasakkalda moldovlaste ajalugu kulges kuni 18. sajandi lõpuni [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]] ja [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ülemvõimu all. Järk-järgult sattusid 18. sajandi lõpus tulevase MANSV alad [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] võimu alla. 1783. okupeeris Venemaa Krimmi, 1792. aastal vallutas Vene keisririik [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]] Osmanitelt Dnestri ja [[Dnepr|Dnepri]] vahelise ala ja 1812. aastal vallutas Venemaa Osmanitest sõltuvuses olevalt Moldova vürstiriigile [[Prut|Pruti]] ja Dnestri vahel oleva piirkonna, mida hakati keisririigis kutsuma [[Bessaraabia|Bessaraabiaks]]. Vallutatud aladele kutsusid Vene võimud sisserändajaid, lubades neile vabastust [[Pärisorjus|pärisorjusest]] ja [[Maksud|maksudest]], mistõttu muutus Dnestri vasakkalda etniline koosseis ja 19. sajandi alguseks olid seal enamuses [[venelased]] ning [[ukrainlased]]. Samuti kolisid keisrivõimu kutse peale Dnestri vasakkaldale mitmed moldovlaste pered. Ka [[Bessaraabia kubermang|Bessaraabia kubermangu]] kolisid mitmed Venemaalt pärit olevad kolonistid ja moldovlaste osatähtsus kubermangus järk-järgult vähenes, kuigi säilis siiski napp enamus.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Nancy Shields Collmann|pealkiri=The Russian Empire 1450–1801|aasta=2017|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=105-342}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Oleg GALUSCENCO|pealkiri=THE DYNAMICS OF THE ETHNIC COMPOSITION OF THE MASSR POPULATION IN 1926–1939|aasta=2017|kirjastus=THE JOURNAL OF ETHNOLOGY AND CULTUROLOGY|lehekülg=111-116}}&lt;/ref&gt;

Bessaraabia jäi Vene keisririigi koosseisu kuni [[Oktoobrirevolutsioon|oktoobrirevolutsioonini]]. 1917. aasta detsembris kuulutas Moldova võimuorgan [[Sfatul Țării]] välja Moldova autonoomia. Järgmise aasta jaanuaris sisenesid Bessaraabiasse [[enamlased]] ja kukutasid Sfatul Țării, mille peale otsustasid [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] väed piirkonda siseneda ja enamlased välja ajada. Võimule tagasi taastatud Sfatul Țării otsustas 13. jaanuaril välja kuulutada iseseisvuse ning juba sama aasta märtsis Rumeeniaga liituda.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Rebecca Haynes|pealkiri=Moldova: A History|aasta=19.03.2020|kirjastus=Bloomsbury Publishing|lehekülg=Chapter 7}}&lt;/ref&gt; Dnestri vasakkalda moldovlased kogesid mitut võimuvahetust kaootilises [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] – kokku vahetus võim piirkonnas 12 korda. Kuigi ka vasakkaldal oli Rumeeniaga liituda soovinuid, kes pagesid kodusõja ajal Rumeeniasse ja tegid lobitööd Dnestri vasakkaldale tungimiseks, ei näidanud Rumeenia huvi regiooni vastu üles ja lõpuks jäid vasakkalda moldovlased [[Ukraina NSV]] koosseisu.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Vladimir Solonari|pealkiri=A Satellite Empire: Romanian Rule in Southwestern Ukraine, 1941–1944|aasta=2019|kirjastus=Cornell University Press|lehekülg=13}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Charles King|pealkiri=The Moldovans: Romania, Russia, and the Politics of Culture|aasta=1999|koht=Stanford|kirjastus=Hoover Institution Press}}&lt;/ref&gt;

[[Nõukogude Venemaa]] ei tunnustanud Bessaraabia liitumist Rumeeniaga, väites, et isehakanud Sfatul Țării ei olnud valitud esindama piirkonna elanikke. Seetõttu valmistus Punaarmee 1919. aasta aprillis, kohe pärast Dnestrini jõudmist, vabastama Bessaraabiat. 28. aprillil võeti vastu otsus kuulutada välja Bessaraabias Nõukogude riik paremkaldal pärast esimese asula vallutamist. 1919. aasta mai alguses kuulutati ametlikult välja [[Bessaraabia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], Nõukogude Venemaa koosseisus. Bessaraabia valitsus rajati aga [[Odessa|Odessas]] ja tegutses peamiselt [[Tiraspol|Tiraspolis]] [[Soomusrong|soomusrongis]], et sissetungi korral saaks valitsus kiiresti taganeda. Tegelikkuses ei olnud Bessaraabia võimudel kontrolli kummalgi pool Dnestri jõge, kui välja arvata lühiajaline [[Bender|Benderi]] okupatsiooni 1919. aasta 27. mail. 1919. aasta pealetungil Bessaraabia NSV taganes Tiraspolist ning Bessaraabia valitsus saadeti laiali. Hoolimata Bessaraabia NSV piiratud tegevusest mängisid hilisema Moldaavia ANSV jaoks suurt rolli liiduvabariigis rajatud [[VK(b)P]] Bessaraabia [[obkom]], mis korraldas vastupanuliikumist Rumeenia võimude vastu Bessaraabias ning kust tulid mitmed Moldaavia ANSV juhtkonna tulevased liikmed.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Alexandr Voronovici|pealkiri=The Moldovan ASSR between the Bolshevik &quot;Empire&quot; and Greater Romania: Nation- and State- Building in the Soviet Borderland (1917-1940)|aasta=2010|koht=Budapest|kirjastus=Central European University}}&lt;/ref&gt;

=== Moldaavia ANSV rajamine ===
1921. aastaks oli [[Punaarmee]] kindlustanud Dnestri vasakkalda ning hoolimata kohatistest bandiidirünnakutest alustas armee katseid Bessaraabiat tagasi võtta. Rumeenia andmetel toimus 1921–1925 kokku 118 erinevat enamlaste rünnakut üle Dnestri ning kokku registreeriti üle 3000 terrorismirünnaku. Pärast [[Tatarbunari ülestõus|Tatarbunari ülestõusu]] ebaõnnestumist 1924. aastal keskendus [[Nõukogude Liit]] Moldaavia loomisele hoopis oma riigi piires.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Moldaavia ANSV rajamise eest võitlesid Nõukogude Liidus kaks gruppi: Bessaraabia enamlased ja Rumeenia enamlased. Esimesed soovisid liita Nõukogude Liiduga vaid Bessaraabia, teine grupp soovis liita tulevase Moldaaviaga lõpuks kogu Rumeenia. 1921. aasta ülevenemaalisel Rumeenia ja Bessaraabia kommunistide konverentsil suutsid rumeenlased eesotsas [[Ion Dicescu-Dik|Ion Dicescu-Dikiga]] moldaavlased välja tõrjuda ning [[Moskva|Moskvas]] hakkasid domineerima rumeenia kommunistid, mistõttu Bessaraabia enamlased loobusid Moskvas poliitikast osalemast ja suundusid Dnestri vasakkaldale, et seal tööd teha kohalike moldovlastega.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Rumeenia kommunistide juhtimisel koostati 4. veebruaril 1924 memorandum, milles taotleti Moldaavia NSV rajamist sihiga eksportida revolutsioon Bessaraabiasse ja sealt edasi Rumeeniasse. Dik uskus, et Moldaavia saab platvormiks kogu Rumeenia ühendamisele, aga (Voronovici hinnangul) taotles ta Moldaavia nime Rumeenia NSV asemel, sest vasakkalda moldovlased [[Identiteet|identiteeditunne]] oli vaevu [[Moldova (piirkond)|Moldovaga]] seotud, rääkimata Rumeeniast. Kuna memorandum taotles Ukraina NSV koosseisus olevaid alasid ning oli avaldatud samal aastal, mil Ukraina oli loovutanud [[Vene NFSV]]-le alasid idas, ei olnud UNSV juhtkond vaimustuses veel ühest Ukraina territooriumit nõudvast liikumisest. Dnestri vasakkaldal elasid nii moldovlased kui ka [[ukrainlased]] ja UNSV juhtkond muretses Moldaavia kaotamise pärast. Moskva ei soovinud Ukraina vastupanu tõusu, mistõttu jõuti kompromissile, et luuakse Moldaavia ANSV Ukraina NSV koosseisus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
[[Fail:Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kujundamine.png|vasakul|pisi|&quot;''Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi väljakuulutamine''&quot; [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] 03.10.1924]]
Pärast Harkivi-Moskva läbirääkimisi asuti Moldaavia ANSV loomiseks valmistuma. 6. märtsil 1924 rajati [[Ukraina Kommunistlik (bolševike) Partei|Ukraina Kommunistliku Partei]] Moldaavia osakond, sama aasta 1. maist hakati välja andma Moldaavia osakonna partei ajalehte [[Plugarul Roşu]]. 18. aprillil lükati Moldaavia ANSV rajamine edasi, et kõigepealt korraldada regioonis rahvaloendus, et piirkonna piire määratleda. Ukraina rahvaloendus leidis 170&amp;nbsp;451 moldovlast, samas kui moldovlase [[Grigori Kotovski]] samal ajal läbi viidud rahvaloendus avastas 283&amp;nbsp;398 moldovlast. Selle peale leidsid Ukraina võimud, et moldovlasi on liiga vähe autonoomse vabariigi loomiseks ja otsustati vabariigi loomine tühistada. Seepeale sekkus otsustavalt Moskva, esitades 29. juulil Ukraina võimudele nõude luua Moldaavia haldusüksus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

12. oktoobril 1924 kuulutati ametlikult välja Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. [[Ukraina NSV Kesktäitevkomitee]] esimees [[Vlas Tšubar]] kuulutas päev varem, et rajatavas Moldaavias hakkavad moldovlased moodustama 58% rahvastikust. 1926. aasta rahvaloendusel selgus aga, et tegelikkuses moodustasid moldovlased vaid 30,1% rahvastikust, samuti oli 85 000 moldovlast jäänud väljapoole Moldaavia piire. Moldaavia ANSV moodustati [[Odessa kubermang|Odessa kubermangu]] Balta ja Odessa ringkonna ning [[Podoolia kubermang|Podoolia kubermangu]] Tultšini ringkonna aladest, kuid ANSV piiriks läänes ja edelas deklareeriti [[Prut]]i ja [[Doonau]] jõgi. Nii loeti tollal Rumeeniale kuulunud Bessaraabia formaalselt Moldaavia ANSV koosseisu. [[Dnestr]]i vasakkalda, st NSV Liidu koosseisu kuulunud ala moodustas 7516 km&amp;sup2;.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
=== Moldoviseerimine ===
Uues autonoomses liiduvabariigis hakati rakendama Nõukogude Liidu piires levinud ''[[korenizatsija]]'' ehk põlismaistamise poliitikat, rakendades Moldaaviat samal ajal rindealana Rumeenia vastu. Tavaliselt loetakse moldoviseerimise perioodiks aastaid 1924–1932. Põlismaistamisele eelnenud esimeseks küsimuseks sai, kuidas kohalikke moldovlaste kultuuri arendada – kas neist kujundada rumeenlased (nagu soovisid seda Rumeenia enamlased) või unikaalne moldovlaste rahvus (nagu soovisid seda Bessaraabia enamlased). Otsustavaks sai selle otsuse tegemisel Ukraina juhtkond, kes eelistas Bessaraabia moldoviseerijad, sest nemad olid juba kohapeal ning Ukraina võimule tuttav, neil puudus otsekontakt Moskvaga, mis Ukraina võimu kohapeal nõrgestaks, ning moldoviseerijad ei planeerinud rahvusvähemusi [[Assimileerimine|assimileerima]] hakata.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Seetõttu andsid Ukraina võimud kõnedes enne ANSV rajamist selge toe moldoviseerijatele. Moldaavia ANSV etteotsa said Bessaraabia enamlased, kellest olulisemad olid [[Grigori Borissov]], [[Abram Grinştein]] ja [[Iosif Badejev]]. Nad väitsid moldovlased olevat rumeenlastest eraldi rahvas ning sihtisid Nõukogude Liiduga ühendada peamiselt Bessaraabiat. Moldaavia keele mõttes puudus aga täielik üksmeel ka Moldaavia juhtkonnal. Borissov väitis, et ressursside säästmise jaoks võiks moldaavia keel üle võtta rumeenia keeleuuendused, samas kui Badejev ja Grinstein rõhutasid moldaavia keele erilisust ja omapära. Ukrainlased otsustasid toetada Badejevi ning Grinsteini argumente. Olles juba kõrvale lükanud rumeenia enamlased, eelistas Ukraina juhtkond jätkuvalt moldoviseerijaid ning 1926. aastaks tõrjuti Nõukogude keskvalitsusele toetunud rumeenia enamlased Moldaavias täielikult võimult. Olles niimoodi valinud välja juhtkonna, mida toetada suutis Ukraina 20. aastatel säilitada väga suure sõnaõiguse Moldaavia ANSV otsustusprotsessides.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Kui Moldaavia ANSV esimesel aastal läks suur osa fookusest välispoliitikasse ja Bessaraabiale, siis 1925. aasta novembris tunnistas Badejev selle veaks olema ning sellest ajast keskendus MANSV juhtkond liiduvabariigi sisemistele probleemidele. Keskenduti põlismaistamise rakendamisele, mis tähendas [[Moldaavia keel|moldaavia keele]] ja grammatika väljaarendamist, moldaavia keele õpetamist koolides, moldovlaste integreerimist kommunistlikusse parteisse, [[Marksism|marksistliku]] tõe levitamist ning moldovlaste riigiasutustesse toomist. Eriti palju pani Moldaavia juhtkonna fookuse [[Moldova keel|moldova keele]] rajamisele ja standardiseerimisele 1920. aastate teises pooles. Kuigi Nõukogude võimud olid ametlikult juba 1920. aastast üritanud rajada (esimesed kaks aastat) moldaavia keeles õpetavaid koole, ei suutnud koolid üksi moldaavia keelt välja arendada, sest puudusid kohalikku keelt oskavad õpetajad. Moldovlastest õpetajaid oli vähe ning enamus neist oli madala haridusega, samuti oli motivatsioon moldova keeles õppida madal. Kuna Moldaavia oli ametlikult Ukraina NSV osa, pidid uued võimud lisaks [[Moldoviseerimine|moldoviseerimisele]] regioonis täide viima ka [[Ukrainastamine|ukrainastamist]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
[[Fail:51-102-0020 Гімназія, 2.jpg|pisi|Ülemoldaavialise Kesktäitevkomitee hoone, [[Balta (linn)|Balta]]]]
26. novembril, vähem kui kaks kuud pärast ANSV rajamist laiendati haldusala piire. Balta piirkond koos [[Balta (linn)|Balta]] linnaga lisati Moldaavia ANSV külge ning peamiselt [[Vene keel|vene-]] ja [[Ukraina keel|ukrainakeelsest]] Balta linnast tehti piirkonna ametlik [[pealinn]]. Baltas ei elanud sisuliselt üldse moldovlasi ning Nõukogude ametlik põhjendus regiooni liitmisel oli majanduslik, väites et Moldaavia majandus vajab tuge. Baltas oli sedavõrd vähe moldovlasi (369 moldovlast, 1.6% elanikkonnast)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, et kohalikud võimud plaanisid regioonis 1927. aastal täide viia vaid ukrainastamist. Seetõttu väljendasid 1920. aastate teisel poolel mitmed juhtivad moldovlased Moldaavia Nõukogude kongressidel pahameelt, et Baltast tehti pealinn, ning Baltat pakuti Ukrainale edutult tagasi. Samuti ei olnud kohalikud väga entusiastlikud uue Moldaavia ANSV rajamisest ja laienemisest ning rahvusvähemused olid kohati lausa muutustele vaenulikud. Moldaavia juhtkonna pingutustel otsustati lõpuks siiski viia 1929. aastal pealinn [[Tiraspol]]i.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Põlismaistamise sihiks sai veel moldovlaste juhtkonda toomine ja moldaavia keele õpetamine. 1926. aastal otsustas MANSV Sovarkom, et 1. jaanuarist 1927 peavad kõik riigiasutuste töötajad (aladel, kus enamuskeeleks polnud ukraina keel) töötama vaid moldaavia keeles. Samuti korraldati sisuliselt kõigides olulisemates asutustes keelekursuseid ning loodi moldoviseerimisbrigaadid, kes pidid abistama kohalikke asutusi moldaavia keele ülevõtmisel. Hoolimata pingutustest ei võtnud moldoviseerimine vedu – töötajad ei ilmunud tihti keelekursustele kohale ning ülemused eelistasid tihti tööle võtta paremini haritud venelasi ja ukrainlaseid piiratud haridusega moldovlastele. Tegelikkuses aja jooksul moldovlaste arv riigiinstitutsioonides isegi langes. Moldoviseerimine oli edukam haridus- ja kultuuriasutustes, ajalehtedes ning kommunistlikus parteis. Moldovlaste arv MANSV parteis kasvas 6% (1925. aastal) 25% (1930. aastal). Kuid 30. aastatel moldoviseerimise edu katkes: irooniliselt süüditati just haridusasutusi ning [[Moldaavia Teaduskomitee|Moldaavia Teaduskomiteed]] ebaedus riigiasutuste keele-eelistuse muutmisel ning kohalikust juhtkonnast tagandati moldoviseerimine eestvedajad. Samuti vähendas [[Suur terror]] moldovlaste osakaalu parteis.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;[[Pilt:MoldaaviaANSVkaart.png|thumb|Moldaavia ANSV aastal 1930|vasakul]]

=== Latiniseerimine ===
1932–1933 muudeti [[Jossif Stalin|Stalini]] juhtimisel ''korenizatsija'' poliitikat ning kuigi ametlikult poliitika jätkus, loetakse seda ajalookirjanduses sisulise põlismaistamise lõpuks. Moldaavia jaoks tähendas see poliitilise juhtkonna vahetumist ja kultuuri ümbersuunamist moldoviseerimiselt niinimetatud [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|latiniseerimisele]], mil moldaavia keel viidi üle [[Ladina tähestik|ladina tähestikule]], loobuti äsjaloodud moldaavia keele grammatika kasutamisest ja keeleloomies eelistati rumeenia keelele sarnaseid konstrukte ning teoseid. Vana juhtkond ei olnud otseselt olnud latiniseerimise vastu, samuti oli juba 1929. aastal loodud komisjon, mis uuris moldaavia keele üleviimist ladina baasile, kuid lisaks keelele muutus ka poliitika Moldovas. Uuel poliitika põhjustena on esitatud mitmeid põhjuseid, aga mitmed ajaloolased on pidanud reaalseks Moskva soovi hoida Moldaavia ANSV arengud sarnased Bessaraabia omadega (kus Rumeenia tutvustas oma traditsioone), et regiooni ühendamisel saaks rääkida samast rahvast. Latiniseerimine kestis Moldaavias perioodil 1932–1938.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Kriitika MTK vastu muutus intensiivsemaks 1930. aasta veebruaris, mil Ukraina NSV Kesktäitevkomitee märkis rahvusluse tõusu Moldaavias ning parempoolsete kliki tõusu kohalikul võimutasandil. Esimene avalik MTK hukkamõist tuli juba sama aasta septembris, mil väideti moldaavia keeleloome olevat rahvakauge ja poolik. 1931. aastal lahkus Chior MTK eesotsast [[Moskva|Moskvasse]] ning MTK eesotsa sattus tema asemel [[Ivan Ocinschi]], kes asus oma eelkäija tööd avalikult kritiseerima. Osad MTK osakonnad suleti, teised pidid oma tegevust piirama.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

2. veebruaril 1932 lubas kohalik partei aasta lõpuks moldaavia keele ladina baasile üle viia, Ocinschi hilisemal väitel Stalini isiklikul nõudmisel. Loodi ladiniseerimiskomitee, mis saatis &quot;kultuurisõdurid&quot; ja &quot;latiniseerijad&quot; külast külla uut tähestikku õpetama. Sarnaselt moldoviseerimise algusele oli uuel juhtkonnal probleeme järsu muutuse sisseviimisega. Ladina tähestikus kirjutusmasinaid oli kättesaadavalt vähe, rahast oli puudu nende tellimiseks ning muutuste sisseviimiseks ning latiniseerijaid saatis külades piiratud edu, sest kohalike huvi oli kesine ning osalejate arv väike.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Uue tähestiku äraõppimise asemel hakkasid paljud kohalikud aina rohekm ajama ametlikku paberimajandust vene või ukraina keeles.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Lisaks keelemuutustele läks kolmekümnendatel keerulisemaks ka kohalike elanike elu. [[Golodomor]] põhjustas suure näljahäda ka Moldaavias, eriti maal, mistõttu 1931. aasta sügisest põgenesid paljud moldovlased üle Dnestri Rumeeniasse. Kokku põgenes Rumeeniasse kohalike ajalehtede väites üle 20&amp;nbsp;000 elaniku ning Rumeenia ajalehed nimetasid toimunut &quot;Nõukogude [[Genotsiid|genotsiidiks]].&quot; Samuti põhjustas inimohvreid 30. aastate esimeses poole [[sundkollektiviseerimine]], mistõttu jäid paljud moldaavlased vaesemaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Moldaavia etteotsa tõusid latiniseerimise perioodil niinimetatud &quot;rumeeniseerijad,&quot; sealhulgas sai Moldaavia juhtkonda taaskord [[Grigori Borissov|Grigori &quot;Starõi&quot; Borissov]], kes 1928. aastal oli Badejeviga konflikti sattumise tõttu eemale tõrjutud. Hoolimata sellest ei tõusnud sel perioodil kordagi küsimus, kas Moldaavia peaks loobuma moldaavia keelest ning kultuuri arendamisest. Moldovlasi peeti edaspidigi omaette rahvaks. Samuti ei muudetud sisuliselt Moldaavias kehtestatud sihte partei moldoviseerida ning kultuuri arendada. Kuigi rumeenia kultuurist võis laenata autoreid, tegid seda väga vähesed kultuuritegelased ning kohalikud poliitikud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Kirillitsa teine tulek ===
1936–1937 alanud [[suur terror]] puudutas eriti karmilt ääremaid, sealhulgas ka Moldaavia juhtkonda. Suurpuhastused hakkasid Moldaavias kohalike võimude initsiatiivil juba enne käsu saabumist Moskvast 1937. aasta augustis. Ohvriks langesid nii rumeenia kui ka bessaraabia poliitiline juhtkond kogu Nõukogude Liidus ning suurem osa Moldaavia ANSV poliitilisest ja kultuursest juhtkonnast. Kohtu alla läksid nii kunstnikud, ajakirjanikud, teadlased kui ka poliitikud, keda süüdistati kodanlikus natsionalismis ning Rumeenia jaoks spioneerimises. 1937. aasta sügise lõpuks oli üheksast Ukraina Kommunistliku Partei Moldaavia osakonna etteotsa valitud liikmest vaid üks veel positsioonil alles.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Moldaavia ANSV terroriohvrite arv on teadmata, aga stalinistlike repressioonide tõttu hukkus vähemalt 5500 inimest, kuid üleüldiste repressioonide ohvrite arvu hinnataks 30. ja 40. aastate jooksul ulatuma vähemalt 75&amp;nbsp;000 elanikuni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1938. aasta veebruaris otsustati taas minna üle kirillitsale ning lõplik otsus tähestiku vahetamisel tehti 19. mail 1938. Latiniseerimine kuulutati Rumeenia [[Kodanlus|kodanlaste]] tööks, mis tegi moldaavia keele kohalikele moldovlastele täiesti arusaamatuks, ning asuti &quot;puhastama&quot; moldaavia keelt rumeenia mõjudest. Kirillitsale ülemineku puhul on tegemist tõenäoliselt Nõukogude Liidu keelepoliitika uue suunaga, mille jooksul viidi 30. aastatel mitmed keeled kirillitsasse, kuigi Moldaavias olid kirillitsa tähestikul kahtlemata olemas ka toetajad, kes muutust tervitasid.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Puhastusejärgse Moldaavia ANSV viimase kahe aasta arengud võttis uus juhtkond ette väga ettevaatlikult. Laias plaanis jätkas Moldaavia juhtkond kohaliku moldaavia kultuuri väljaarendamist, laveerides uue moldaavia kultuuri väljaarendamise ja rumeenia mõjude aktsepteerimise vahel, vältides samas mõlemat äärmust.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Laias plaanis ei muutunud ka Moldaavia ANSV piirid, kuigi 1939. aasta detsembris liideti MANSV külge veel [[Holma (Ukraina)|Holma]] küla, mis suurendas MANSV pindala 47,3 ruutkilomeetri võrra.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Pärast [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi pakti]] sõlmimist algas Moldaavia ANSV-s varjatud ettevalmistamine Bessaraabia ühendamiseks ning juba 1940. aasta veebruarist on säilinud dokumente kavatsusest eraldada Moldaavia Ukraina NSV küljest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Moldaavia NSV loomine ===
[[Pilt:Romania MASSR 1920.png|thumb|Moldaavia ANSV ja [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] 1924–1940]]26. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Rumeeniale [[Ultimaatum|ultimaatumi]], nõudes Rumeenialt [[Bessaraabia|Bessaraabiat]] ning [[Põhja-Bukoviina|Põhja-Bukoviinat]] 24 tunni jooksul. Bessaraabia liidendamist nõuti alusel, et piirkonnas moodustavad enamuse ukrainlased, samas kui Bukoviinat nõuti &quot;kompensatsiooniks Bessaraabia illegaalse okupeerimise eest.&quot; Seega moldaavia rahvuse ühendamisest ultimaatumis juttu ei olnud. 28. juunil nõustus [[Rumeenia kuningas]] [[Carol II]] Nõukogude Liidu tingimustega. Lisaks nõutud aladele okupeeris Nõukogude Liit veel [[Hertsa]], kuna piiride märkimisel kasutatud paks pastakas jättis piiril mitu kilomeetrit vaidlusaluseks, Nõukogude väed kasutasid segadust ära võimalikult laia ala okupeerimiseks.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Rumeenia relvajõud|Rumeenia vägede]] lahkumine Bessaraabiast meenutas pigem taandumist rindel kui süsteemset lahkumist. Lahkuvad Rumeenia sõjaväelased tegid enne taandumist elu võimalikult keeruliseks kohalikele Nõukogude võimu toetajatele ning etnilistele [[Juudid|juutidele]]. Pärast [[Punaarmee]] saabumist algasid Bessaraabas Nõukogude repressioonid. Kohapeale jäänud Rumeenia sõjaväelased, endised [[Sfatul Țării]] liikmed aga ka tavalised moldovlased langesid repressioonide ohvriks. Erinevatel hinnangutel võib rääkida kuni 90&amp;nbsp;000 represseeritust.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Okupeeritud Bukoviina jäi Ukraina NSV koosseisu, samas kui Bessaraabia jagati Ukraina ja Moldaavia alade vahel ära. Bessaraabia põhja- ja lõunapoolsed osad liideti Ukrainaga, samas kui Bessaraabia keskosa palus 10. juuli [[Moldaavia ANSV Rahvakomissaride Nõukogu]] liita endaga ning moodustada ühendatud [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. [[Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] kiitis palve heaks ning 2. augustil 1940 likvideeriti Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja selle alad jagati kaheks: idaosa ning suurem osa autonoomsest vabariigist liideti taaskord Ukraina NSV koosseisu [[Odessa oblast|Odessa oblasti]] külge, samas kui läänepoolne Dnestri jõega piirnev osa liideti samal päeval Nõukogude liiduvabariigiks kuulutatud [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] koosseisu.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/maahaal/1940/07/10/14|pealkiri=Luuakse liidetud Moldaavia nõukogude sotsialistlik vabariik|väljaanne=Maa Hääl: maarahva ajaleht|aeg=10.07.1940}}&lt;/ref&gt; 

== Kultuur ==
Kuna Moldaavia ANSV-s tulid võimule moldovistid, kes eelistasid rõhutada unikaalse moldaavia kultuuri omapärasid, tekkis Nõukogude Moldaavia võimudel võimalus selle kultuuri põhitõed rajada. [[Moldovlased|Moldovlastele]] viidati kui omaette rahvale, kes olid maailma ajaloos väga vähe tähelepanu saanud, kelle [[kultuur]] oli siiani välja arendamata, [[keel]] talupoeglik (puudusid näiteks poliitilised väljendid), [[grammatika]] ühildamata ning Moldova ajalooline kultuur läbi tema ajaloo alla surutud rumeenlaste ning Vene tsaarivõimu poolt. Moldovlasi tutvustati kui ühte rahvast, kes elab mõlemal pool [[Dnestr|Dnestri]] kaldaid. Kui vasakkalda moldovlastel tekkis Nõukogude võimu all võimalus oma kultuuri üles ehitada, siis paremkalda moldovlased väideti jätkuvalt olevat [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] rõhumise all, kus nende kultuuri alla surutakse ning [[Rumeenistamine|rumeenistada]] proovitakse. Kohe algusest peale kuulutati Moldaavia ANSV sihiks taastada Nõukogude võim [[Bessaraabia|Bessaraabias]]. Siiski ei eitanud Moldaavia eliit moldova rahva lähedust Rumeeniaga. [[Vladimir Dembo]] kirjeldas näiteks moldovlaste vahe olevat [[Sotsiaalne klass|klassis]]: moldovlased on peamiselt [[talupojad]], samas kui [[rumeenlased]] on suures osas domineeriv [[Aadel|aadlikiht]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
[[Fail:Stamp of Moldova md037st.jpg|pisi|Postmark mäletamaks ''[[Plugarul Roşu]]'' 80. aastapäeva]]
1926. aasta detsembris rajati [[Moldaavia Teaduskomitee]] (MTK), mille sihiks määrati uurida Moldaavia rahva ja piirkonna kultuuri ning avastuste jagamine maailmaga. Teaduskomitee sai eelkäijaks [[Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemia|Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemiale]] ja mängis esialgu suurt rolli moldaavia keele ja kultuuri väljaarendamisel. 1928. aastal rajati Moldaavia kirjanike liit &quot;Oktoober&quot; (&quot;''Octombrie''&quot;), mis pidi &quot;tootma&quot; hakkama moldaaviakeelseid kirjandusteoseid. Samuti oli iga ''Plugarul Roşu'' (1930. aastast uue nimega ''[[Moldova Socialistă]]'' (Sotsialistlik Moldova)) [[tiraaž]] 8000 koopiat väljaande kohta. Asutati eraldi moldovlaste jaoks raamatukogusid ning toimusid massilised poliitkirjanduse kooslugemised.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 1933. aastal avati Moldaavia Rahvuslik Teater.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

Moldaavia ANSV põlismaistamise üks fookuseid oli ka naiste harimine ning avalikku ellu toomine. 1926. aasta rahvaloenduse järgi oli 61% naistest kirjaoskamatud, eriti hull oli olukord etniliselt moldova naiste seas, kus lugeda oskas vaid 10%. See tegi võimudele keeruliseks marksismi võidukäiku kohalikele selgitada, mis andis tunda, kui just naised [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] vastu võitlesid. Ka oli väike naiste osakaal parteis – 1925. aastal oli neid MANSV parteis 8%, esimese viisaastaku lõpuks 1931. aastal 13%, aga 1937. aastaks pärast puhastusi oli naiste protsent langenud alla 1925. aasta oma. Enamus silmapaistvaid naisi MANSV-s saavutasid oma edu juhtkonnas olevate abikaasade toel.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

=== Moldaavia keele loomine ===
Esmane moldova keele grammatika rajas esimene Moldaavia ANSV hariduskommissar [[Gabriel Buciușcanu]] 1925. aastal, kuid tegemist oli sisuliselt sama grammatikaga, mis oli kasutusel Rumeenia keeles, välja arvatud fakt, et moldova keel kasutas edasi ajaloolist [[kirillitsa]] tähestikku. Seetõttu korjati Buciușcanu variant kiiresti käibelt.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Vene keeleteadlane [[Maksim Sergijevski]] tegi Moldaavia ANSV erinevatesse piirkondadesse kokku neli retke ja märkis ülesse kaks erinevat murret. Vasakkaldal räägiti nii Moldovale omast bessaraabia dialekti kui ka ainult vasakkaldale omast Transnistria dialekti. Järgmine hariduskommissar [[Pavel Chior]] leidis moldaavia keele arendamisel asjalikum olevat eelistada bessaraabia murret, sest sellega oleks suurem ühisosa mõlema kalda moldovlastel.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

[[Leonid Madan]] hakkas koostama moldaavia keele grammatikat 1920. aastate alguses moldovlastele juba enne Nõukogude otsust, et moldovlasi käsitletakse rumeenlastest erineva rahvana. 1924. aastal valmis Madani moldaavia keele mustand. 1926. aasta juulis ja augustis kutsuti moldaavia keele õpetajad Baltasse suvekursustele, kus neid hariti moldaavia ja rumeenia keelte erinevuses. Sama aasta novembris korraldas [[Moldaavia ANSV Hariduse Rahvakomissariaat]] avaliku arutelu Plugarul Roşu lehekülgedel, kuidas veel moldaavia grammatikat parandada. Debati ning MTK täienduste baasil rajati uus versioon grammatikast, mis sai 1927. aastal Baltal järjekordsel suvekursusel palju tähelepanu. Kursuse lõpuks otsustas Moldaavia Teaduskomitee avaldada ametlikud juhised, milline peaks moldaavia keele grammatika olema. Madani täielik &quot;Moldaavia grammatika&quot; ilmus 1929. aastal [[Tiraspol|Tiraspolis]]. Tegemist on kogu Moldova ajaloo kõige radikaalsema katsega luua oma keelt. Peamiselt baseerus grammatika Bessaraabia ning vasakkalda kohaliku murretel. Madan väitis moldaavia keele olevat tekkinud [[Ladina keel|ladina]] ja [[Daakia keel|daakia keele]] segunemisel, kuid oma mõju on keelele jätnud mitmed rahvad, sealhulgas [[Avaarid (Euraasia)|avaarid]], [[tatarlased]], [[poolakad]] ning [[venelased]]. Madan vähendas võimalikult palju nii [[Rumeenia keel|rumeenia]] kui ka [[Vene keel|vene keele]] mõju moldaavia keeles ja kuulutas välja uue moldaavia keele vabaks võõrkeelte rõhumise alt.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Lisaks grammatikale toimus 20. aastatel keele kategoriseerimine ja laiendamine. Madan andis välja vanasõnade ja rahvalaulude kogumiku. 1929–1930 rajas MTK lingustika osakond üle 7500 uudissõna ajaloo, bioloogia, keemia, poliitika ja geograafia kirjeldamiseks. Kuigi palju oli [[Laensõna|laensõnu]] vene keelest, olid need kohalikele talupoegadele üldjuhul tuntud sõnad ja tihtipeale tuttavamad, kui olid rumeenia laenud [[Prantsuse keel|prantsuse keelest]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

[[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|Latiniseerimise]] ajajärgul tõmmati tagasi 20. aastate saavutused. Madani grammatika korjati käibelt ning tema nimi sai regioonis ''madanismina'' tuntuks tehiskultuuri rajamise all. Samuti süüdistati Madani moldaavia keelele kasulike vene-ukraina mõjude piiramisel. Siiani rumanofiiliaga seotud olnud ladina tähestik sai 1932. aastal ametlikuks tähestikus, samuti laenati rumeenia keelest uudissõnu. Moldaavia keele põhi liikus Bessaraabia kohalikult murdelt ära kogu [[Moldova (piirkond)|Moldova piirkonna]] murdele. 30. aastate moldaavia keelt eristas rumeenia keelest väga vähe peale erineva ametliku nime. 1932. aasta Madani &quot;Moldaavia keele grammatika&quot; on sisuliselt rumeenia keel, kust olid eemaldatud kõik 20. aastate keeleuuendused. Lisaks Leninile ja Stalinile võis raamatust leida ka rumeenia kirjanike teoseid, mis tol perioodil muutus tavaliseks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

1938. aastal uuesti kirillitsasse viidud moldaavia keeles puudusid 1920. aastate omalooming ja keelearendus. Kuid sarnaselt eelmistele suunamuutustele tegi uus juhtkond moldaavia keeles uuele tähestikule üleviimisel järjekordse suurpuhastuse: otsiti välja moldaavia keelt &quot;solkinud&quot; sõnad ja asuti neid riigistruktuuridest välja juurima. 1938. aasta moldaavia keele peamiseks väljaarendajaks kujunes [[I. D. Cioban]], kes mõistis hukka &quot;kohaliku talupojakeele&quot; moldaavia keele standardiks tegemisel ning juhtis uue moldaavia grammatika väljaarendamist, mis oli sisuliselt lihtsalt kirillitsas kirjutatud rumeenia keel. 1938. aastal kasutusele võetud moldaavia keelt nähakse enamasti kompromissina moldoviseerijate ning latiniseerijate vahel ning see standard sai aluseks moldaavia keelele ka [[Moldaavia NSV|Moldaavia NSV-s]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

== Majandus ==
[[Fail:Economic map of the Moldavian ASSR.png|pisi|Moldaavia ANSV majandus]]
Erinevalt tavalisest Nõukogude poliitikast ei keskendunud MANSV juhtkond mitte vabariigi [[Industrialiseerimine|industrialiseerimisele]], vaid pigem [[Põllumajandus|põllumajandusele]]. 20. aastate partei kohtumistel otsustati haridusasutuste loomisel keskenduda põllumajanduskoolidele, sest enamus etnilistest moldovlastest elas maal.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Samuti toetas põllumajanduse edendamist Moldaavia geograafia – 88% Moldaaviast oli haritav. Moldaavia põldudel olid kõige levinumad kultuurid [[mais]] (31,4%), [[nisu]] (31,3%), [[rukis]] (21,6%) ja [[Päevalill|päevalilled]] (6,4%). Võrreldes ülejäänud Ukrainaga oli Moldaavia põllud tasakaalustatumad: puudusid nii väga väiksed kui ka väga suured põllumaad. Sellele lisaks oli Moldaavias levinud [[taimekasvatus]] ning [[viinamarjakasvatus]]. 1926. aastal oli 13&amp;nbsp;700 hektarit viinamarjakasvatuses rakendatud ning kultuurtaimedel oli 9300 hektarit.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://istmat.org/node/40020|pealkiri=Автономная Молдавская Социалистическая Советская Республика|väljaanne=Исторические материалы|vaadatud=05.07.2022}}&lt;/ref&gt;

Sellegipoolest arendati ANSV piires teatud määral ka siiski tööstust. Arendati [[Kergetööstus|kergetööstust]] ja ehitati [[Elektrijaam|elektrijaamu]]. Siiski oli 83% Moldaavia tööstusest seotud põllumajandusega: 63,1% tööstusest oli pühendatud [[nisujahu]] valmistamisele, 16,6% [[toiduõli]] tootmisele ning 3,3% [[Veini valmistamine|veinitootmisele]], [[Tubakas (aine)|tubaka]] valmistamisele ning [[Puuviljad|puuviljade]] kuivatamisele. Metalli- ja nahatööstusele oli pühendatud Moldaavias 4,6%. Paljud Moldaavia elanikud töötasid ka [[Käsitööline|käsitöölistena]], eriti [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] ajastul. Töökohad jagunesid enamuses rahvuse baasil: [[moldovlased]] ja kohalikud [[ukrainlased]] elasid ja töötasid maal, samas kui linnas ja tööstuses töötasid peamiselt [[venelased]], uusasunikest ukrainlased, [[juudid]] ja [[sakslased]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Üleüldiselt olid Moldaavia elanikud ülejäänud Ukrainaga võrreldes vaesemad, keskmiselt oli Moldaavias üks [[kariloom]] perekonnal vähem kui Ukrainas. Ka tootlus oli madal ning ei mänginud Ukraina NSV jaoks olulist rolli. Moldaavia [[eelarve]] oli üks Ukraina väiksemaid ning jäi suure osa ajast defitsiiti, mistõttu pidi Ukraina toetama Moldaaviat oma eelarvest. 1925–1926 oli Moldaavia eelarve 2,5 miljonit [[Nõukogude rubla|rubla]].&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Rahvastik ==
[[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja seega ka Moldaavias viidi läbi kolm [[Rahvaloendus|rahvaloendust]], neist esimene 1926., teine 1937. ja kolmas 1939. aastal. 1926–1936 avaldati Moldaavia kohta ka hinnangulist statistikat, kuid sealsed arvutused ei suutnud jälgida tegelikke rahvaarvus muutuseid ning hindasid rahvakasvu oluliselt kõrgemaks, kui see tegelikult oli. Hinnangutes öeldi juba 1930. aastal Moldaavia rahvaarv olevat üle 600&amp;nbsp;000 elaniku. Kuigi ametlik hinnang 1935. aastal elanike arvule oli 615&amp;nbsp;500 elanikku, hindas sellega kaasnenud salajane hinnang kohalike arvu olevat 547&amp;nbsp;900 elanikku. Suur erinevus tulenes tõenäoliselt kollektiviseerimise mõjust ja näljahädast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1926. aasta rahvaloendusel registreeriti 17. detsembril Moldaavia ANSV-s 572&amp;nbsp;339 elanikku. [[Moldovlased|Moldovlasi]] oli 172&amp;nbsp;419 (30,1%), [[ukrainlased|ukrainlaseid]] 277&amp;nbsp;515 (48,5%), [[venelased]] 48&amp;nbsp;868 (8,5%), [[juudid]] 48&amp;nbsp;564 (8,5%), [[sakslased]] 10&amp;nbsp;739 (1,9%) ja ülejäänud rahvusvähemused ([[poolakad]], [[bulgaarlased]] jt) 2,5% ANSV elanikest. Rahvaloendusel määrati identiteet inimese enese hinnangu järgi: kui moldovlaseks pidas rahvaloendusel end 172 419 inimest, siis moldaavia keelt emakeelena rääkijaid oli 170&amp;nbsp;263 ning mõlemad kriteeriumid täitsid 168&amp;nbsp;432 elanikku.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Piirkonna asustustihedus oli 68 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid piirkonniti oli rahvastikutihedus väga erinev. Üle 95% moldovlastest, sakslastest, bulgaarlastest ja romadest elas maal, ukrainlastest elas maal 89,4% ukrainlastest. Linnaelanikke oli Moldaavias 13%, 39,3% kõikidest kohalikest venelastest ja 51,7% juutidest elas linnas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Oodatust viletsamate tulemuste tõttu vigaseks kuulutatud 1937. aasta 6. jaanuaril korraldatud Nõukogude rahvaloenduse infole pääsesid teadlased ligi alles 1980. aastatel. Selle järgi elas Moldaavias 565&amp;nbsp;994 elanikku, kelleast 470&amp;nbsp;828 elas maal. Sellele lisaks teenis Moldaavia aladel [[Punaarmee|Punaarmees]] 1785 sõdurit ja karistusasutustes 1616 isikut. Vabariigi etniline koosseis pole teada, aga kogu Nõukogude Liidus oli moldovlaste arv 223&amp;nbsp;850, millest [[Ukraina NSV|Ukrainas]] elas 221&amp;nbsp;831. Eeldades, et moldovlaste osakaal Ukraina-Moldaavia vahel püsis enam-vähem paigal, siis elast 1937. aasta tulemusel Moldaavias umbes 148&amp;nbsp;000 moldovlast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

17. jaanuaril 1939 viidi Moldaavias läbi viimane ANSV rahvaloendus. Loenduse tulemustel elast Moldaavias 599&amp;nbsp;156 elanikku, kellest 475&amp;nbsp;144 maal ja 124&amp;nbsp;012 linnas. Moldovlasi oli 170&amp;nbsp;982 ning nad moodustasid rahvaloenduse järgi 28,5% elanikkonnast, samas kui ukrainlaseid oli 303&amp;nbsp;825 ja nad moodustasid territoorimil 50,7% rahvusenamuse. Venelasi oli 61&amp;nbsp;278 (10,2%), juute 37&amp;nbsp;037 (6,2%), sakslasi 11&amp;nbsp;947 (2%), bulgaarlasid 7355 (1,2%) ja muud rahvusvähemused veel 1,2%. Emakeeleks pidasid moldaavia keelt 164&amp;nbsp;081 elanikku, st moldaavia keel ei olnud kõigile moldovlastele emakeeleks. Samas olid vene keel ja [[jidiši keel]] oma rahvaarvust suurema rääkijaskonnaga – vene keelt rääkis emakeelena 88&amp;nbsp;725 elaniku (14,8%), jidiši keelt 23&amp;nbsp;788 elanikku (4%). On raske seletada rahvastiku märgatavat kasvu võrreldes 1937. aasta rahvaloendusega, sest seda ei kata tollane sündimus ning rahvaloendused ei märgi ära ka represseeritud inimeste arvu, mida arvatakse olevat kuni 75&amp;nbsp;000 elanikku.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:Harta etnica rassm.jpg|pisi|Moldaavia ANSV rahvuste kaart]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Moldaavia NSV rahvastikuloenduste tulemused
! rowspan=&quot;3&quot; |Rahvus
! colspan=&quot;4&quot; |Rahvaloendused&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
! rowspan=&quot;3&quot; |
! colspan=&quot;2&quot; |Hinnang&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|-
! colspan=&quot;2&quot; |1926
! colspan=&quot;2&quot; |1939
! colspan=&quot;2&quot; |1936
|-
!Rahvaarv
!Osakaal, %
!Rahvaarv
!Osakaal, %
!Rahvaarv
!Osakaal, %
|-
|[[Moldovlased]]
|172 419
|30,13
|170 982
|28,54
| rowspan=&quot;10&quot; |
|184 046
|31,6
|-
|[[Ukrainlased]]
|277 515
|48,49
|303 825
|50,71
|265 193
|45,5
|-
|[[Venelased]]
|48 868
|8,54
|61 278
|10,23
|56 592
|9,7
|-
|[[Juudid]]
|48 564
|8,48
|37 035
|6,18
|45 620
|7,8
|-
|[[Sakslased]]
|10 739
|1,88
|11 947
|1,99
|12 711
|2,2
|-
|[[Bulgaarlased]]
|6026
|1,05
|7355
|1,23
|––––––––
|–––––––
|-
|[[Poolakad]]
|4853
|0,85
|3390
|0,57
|4450
|0,8
|-
|[[Romad]]
|918
|0,16
|––––––––
|–––––––
|––––––––
|–––––––
|-
|[[Rumeenlased]]
|137
|0,02
|––––––––
|–––––––
|––––––––
|–––––––
|-
|Muu
|2055
|0,4
|1455
|0,24
|13 526
|2,4
|-
!KOKKU
!572 114
!100%
!599 156
!100%
!
!582 138
!100%
|}

=== Etniline koosseis ===
Hoolimata [[Vlas Tšubar|Tšubari]] lubadusest, et [[moldovlased]] moodustavad autonoomses piirkonnas napi enamuse (58%), moodustas väidetav enamusrahvus Moldaavia Autonoomses Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis vaid kolmandiku rahvast. Tõenäoliselt Tšubar ei valetanud siiski teadlikult, vaid kasutas 1924. aastal kogutud piiratud teavet oma kõnes – regioonis puudusid usaldusväärsed rahvaloenduse tulemused. Olukorra tegi hullemaks veel kaks kuud hiljem ette võetud MANSV laiendamine, kus vabariigile lisatud uued alad olid enamuses [[Ukraina keel|ukrainakeelsed]]. Moldaavia ANSV pindala tõusis 23,7% ning rahvaarv tõusis umbes 153&amp;nbsp;000 elaniku võrra, kuid moldovlaste osakaal vabariigis langes 30% peale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Moldovlased moodustasid enamuse [[Dubăsari rajoon|Dubăsari]] (67%) ja [[Slobozia rajoon|Slobozia rajoonides]] (64,7%). [[Grigoriopoli rajoon|Grigoriopoli rajoonis]] moodustasid moldovlased suurima rahvuse (45,7%). Venelased moodustasid suurima rahvuse [[Tiraspol|Tiraspolis]] (32,7%). Ülejäänud rajoonides moodustasid rahvusenamuse ukrainlased. Ukrainlased moodustasid enamuse nii linnades kui ka maal. Moldaavia esimeses pealinnas [[Balta (linn)|Baltas]] moodustasid enamuse juudid. Mõlemas pealinnas oli moldovlasi tühine arv: Baltas 369 moldovlast (1,6%) ja Tiraspolis 301 moldovlast (1,4%).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Migratsioon ===
Moldaavia haldusüksuse rajamisest peale toimus piirkonnas püsiv väljaränne. 1925–1927 kolisid Moldaaviast välja 18&amp;nbsp;000 elanikku, 1927–1929 lahkus piirkonnast üle 10&amp;nbsp;000 elaniku. Suurem osa lahkujatest kolis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] ning kõige sagedasemad lahkujad olid juudid ning sakslased. Samas toimus väikesearvuline aga pidev legaalne migratsioon ka välismaale. Näiteks 1927. aastal lahkus välismaale 65 kohalikku. Lisaks legaalsele migratsioonile toimus suuremamahuliselt üle [[Dnestr|Dnestri]] jõe ka illegaalne migratsioon. Peamiselt pageti Nõukogude Liidust [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]], aga liikumine toimus mõlemat pidi. Eriti massiliselt muutus Rumeeniasse pagemine 1932–1933 [[Näljahäda Ukrainas 1932–1933|näljahäda]] ja [[Kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ajal, mil Rumeeniasse ajakirjanduse hinnangul pages kokku umbes 20&amp;nbsp;000 isikut.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}{{ANSV}}

[[Kategooria:Moldova]]
[[Kategooria:Moldova ajalugu]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu autonoomsed vabariigid]]</text>
      <sha1>5f05q5kv3mii1h0giersh8e3u2q2qpz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alar Karis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>68690</id>
    <revision>
      <id>6177286</id>
      <parentid>6175926</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:48:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Minnekon</username>
        <id>64742</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16773" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Alar Karis
| pildi nimi = Volodymyr Zelenskyy met with Estonian President Karis in Kyiv 2022 (13) (cropped).jpg
| pildi seletus = Alar Karis (2022)
| amet=6. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus= [[11. oktoober]] [[2021]]
| ametiajalõpp= 
| eelmine = [[Kersti Kaljulaid]]
| järgmine = 
| amet2 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor
| ametiajaalgus2 = [[8. aprill]] [[2018]]
| ametiajalõpp2 = [[7. september]] [[2021]]
| eelmine2 = [[Tõnis Lukas]]
| järgmine2 = [[Kertu Saks]] (kuni 12.12.2021 [[Rein Kinkar]] (kt))
| amet3 = [[riigikontrolör|Eesti riigikontrolör]]
| ametiajaalgus3 = [[26. märts]] [[2013]]
| ametiajalõpp3 = [[7. aprill]] [[2018]]
| eelmine3 = [[Mihkel Oviir]]
| järgmine3 = [[Janar Holm]]
| amet4 = [[Tartu Ülikool]]i rektor
| ametiajaalgus4 = [[1. juuli]] [[2007]]
| ametiajalõpp4 = [[30. juuni]] [[2012]]
| eelmine4 = [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja)
| järgmine4 = [[Volli Kalm]]
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1958|3|26}}
| sünnikoht    = [[Tartu]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = 
| abikaasa     = [[Sirje Karis]]
| vanemad      = [[Harry Karis]]
| lapsed       = [[Kristjan Karis]], [[Martin Karis]], Kristin Karis
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   = [[Eesti Põllumajandusakadeemia]]
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = {{Infokast teadlane |manusta=jah
 | tegevusala    = [[arengubioloogia]], [[molekulaargeneetika]], [[transgeenne tehnoloogia]]
 | töökohad      = 
 | tuntumad_tööd = 
 | doktoritöö    = 
 | tuntud_õpilased = [[Mario Plaas]], [[Mart Jüssi]], [[Tambet Tõnissoo]], [[Kersti Lilleväli]], [[Tarmo Areda]]
}}
}}
'''Alar Karis''' (sündinud [[26. märts]]il [[1958]] [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja [[arengubioloogia|arengubioloog]], alates 11. oktoobrist 2021 [[Eesti Vabariigi president]].

Ta on olnud [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikool]]i [[rektor]]. Aastatel [[2013]]–[[2018]] oli ta [[riigikontrolör]] ning alates aprillist 2018 [[Eesti Rahva Muuseum]]i [[direktor]]. 

== Elulugu ==
=== Haridus ===
[[Fail:Alar Karis.jpg|pisi|Karis 2008. aastal [[Tartu Ülikooli rektor]]ina.]]
[[Pilt:Eesti mäluasutuste suveseminar 2019 -- 13.jpg|pisi|Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019]]
[[Fail:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|Alar Karis (2021)]] 
Karis lõpetas [[1976]]. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i&lt;ref name=MHG_Alumni /&gt; ja [[1981]]. aastal [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] veterinaariateaduskonna. Hiljem täiendas ta end mitme ülikooli juures [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Holland]]is.&lt;ref name=KesMisKus /&gt; Akadeemiliselt on ta alates [[2010]]. aastast [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i koopteeritud vilistlane.

=== Töökäik ===
1981. aastast kuni 1987. aasta lõpuni töötas Karis teadurina [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesit Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi]] juures, misjärel jätkas alul teadurina (1987–1990) ning seejärel vanemteadurina (1990–1992) [[Eesti Teaduste Akadeemia]] all töötavas [[Eesti Biokeskus]]es.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/est |Pealkiri=CV: Alar Karis |Väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |Kasutatud=5. august 2022}}&lt;/ref&gt;

1991. aastast alates oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur [[Hamburgi Ülikool]]is Saksamaal, siis 1992–1993 teadur [[Rahvuslik Meditsiini Instituut|Rahvuslikus Meditsiini Instituudis]] [[London]]is Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur [[Erasmuse Ülikool]]is [[Rotterdam]]is [[Holland]]is.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1996. aasta alguses asus ta tööle [[Tartu Ülikool]]i, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. [[1999]]. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Aastatel [[2003]]–[[2007]] oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[rektor]].&lt;ref name=KesMisKus /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt; Samas jätkas ta 2005. aastast ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professorina, lahkudes ametist alles 2018. aastal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt; 2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlastest kõige tsiteeritumate hulgas.&lt;ref name=KesMisKus /&gt;

[[31. mai]]l 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st [[Tartu Ülikooli rektor]]i ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta [[1. juuli]]l. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid [[Volli Kalm]] ja [[Margit Sutrop]] 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.&lt;ref name=KesMisKus /&gt; Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba [[18. jaanuar]]il 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält).&lt;ref name=KesMisKus /&gt; Ametlik üleandmistseremoonia toimus [[3. juuli]]l, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt [[Tõnu Lehtsaar]]elt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli [[aula]]s [[31. august]]il 2007. Rektori ametiraha andis talle üle [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]].&lt;ref name=KesMisKus /&gt; Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/367229/alar-karis-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-tu-rektori-kohale Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks TÜ rektori kohale]. [[ERR]], 19. märts 2012&lt;/ref&gt; Tema töö sellel ametikohal lõppes [[30. juuni]]l [[2012]].&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

2010. aastal nimetati Alar Karis [[Tsiili Vabariik|Tšiili Vabariigi]] [[aukonsul]]iks.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/51192369/tartu-ulikooli-rektor-alar-karis-nimetati-tsiili-aukonsuliks Tartu ülikooli rektor Alar Karis nimetati Tšiili aukonsuliks]. [[Eesti Päevaleht]], 25. veebruar 2010&lt;/ref&gt;

[[26. märts]]il 2013 nimetas Riigikogu Karise [[riigikontrolör]]iks.&lt;ref name=PM /&gt;

[[2017]]. aasta oktoobris valiti Karis [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/639066/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-sai-alar-karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks sai Alar Karis]. [[ERR]], 27. oktoober 2017&lt;/ref&gt; Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

[[5. veebruar]]il 2020 valiti Karis Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.&lt;ref&gt;[https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2020/02/06/maaulikooli-noukogu-juhiks-sai-alar-karis Maaülikooli nõukogu juhiks sai Alar Karis]. [[Eesti Maaülikool]]i pressiteade, 6. veebruar 2020&lt;/ref&gt;

31. augustil 2021 valiti Karis [[Eesti president|Eesti Vabariigi presidendiks]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks]. [[ERR]], 31. august 2021&lt;/ref&gt; ta asus ametisse 11. oktoobril.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608366315/galerii-ja-video-kaljulaid-andis-presidendiameti-karisele-ule Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle]. [[ERR]], 11. oktoober 2021.&lt;/ref&gt;

===Visiidid presidendina===
====Välisvisiidid====
{{Vaata|Alar Karise presidendivisiidid}}
Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 14. oktoobril 2021 kohtus ta [[Riia]]s parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, lisaks külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tutvus tulevase [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonega.

===Avaliku arvamuse uuringud===
Vahetult pärast Karise presidendiks saamist, 2021. aasta septembris, toetas teda [[Kantar Emor]]i läbiviidud küsitluses presidendina 68% küsitletutest (võrdluseks: [[Kersti Kaljulaid]] alustas 73%, [[Toomas Hendrik Ilves]] 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%&lt;ref name=EmorKaris2021&gt;[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-on-alar-karise-suhtes-avatud-ja-toetavad/ Eesti elanikud on Alar Karise suhtes avatud ja toetavad]. [[Kantar Emor]], 23. september 2021&lt;/ref&gt; ja [[Lennart Meri]] 32% toetusega).&lt;ref name=&quot;2017okt&quot; /&gt; Karist kui presidenti ei toetanud 11% ja oma arvamust ei osanud öelda 21% küsitletutest. Keskmisest suurem oli poolehoid üle 50-aastaste, eestlaste ning [[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] toetajate hulgas. Vastajaid, kes Karisele hinnangut ei osanud anda, oli keskmisest enam venelaste hulgas. Suhteliselt madalam oli poolehoid Karisele Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate hulgas.&lt;ref name=EmorKaris2021 /&gt;

2022. aasta jaanuaris ja aprillis Kantar Emori korraldatud Eesti poliitikute usaldusväärsuse küsitlustes teatas oma usaldusest Alar Karisele vastavalt 58% ja 60% vastajatest. Sellega oli ta küsitlusse kaasatud poliitikute võrdluses kõige suurema usalduse pälvinud isik.&lt;ref&gt;[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2022&lt;/ref&gt;

2022. aasta märtsis–aprillis [[Kaitseministeerium]]i tellimusel [[Norstat]]i poolt läbi viidud uuringus hindas presidendi institutsiooni usaldusväärseks 77% ja mitteusaldusväärseks 15% vastajatest.&lt;ref&gt;[https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf Avalik arvamus riigikaitsest. 2022]. Tellija: [[Kaitseministeerium]], läbiviija: Eesti Uuringukeskus OÜ]], mai 2022&lt;/ref&gt;

==Kirjutisi==
*[http://www.postimees.ee/?id=40594 Seebimullidest ja hingehoiust]. Postimees, 14. oktoober 2008
*[http://www.postimees.ee/?id=53304 (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond]. Postimees, 1. detsember 2008
*[https://epl.delfi.ee/arvamus/a?id=51158572 Kõrghariduskärpe külm hingus]. EPL, 11. veebruar 2009
*[https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51165128 Riik võiks anda kõrghariduse laenuks]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009
*[https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51181252 Kuhu lähed, Eesti ülikool?]. EPL, 30. oktoober 2009

==Tunnustus==
*2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]
*2008 – Belgia Kuningriigi Leopold II orden (komandör)
*2011 – [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden]]
*2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst]]
*2019 – Läti [[Tunnustusrist]]i 3. klass (komandör)&lt;ref name=vestnesis2019 /&gt;
*2019 – Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk
*2021 – [[Riigivapi teenetemärgi kett]]

==Isiklikku==
Alar Karise isa on [[fütopatoloog]] [[Harry Karis]].&lt;ref name=EE14 /&gt; Alar Karise abikaasa [[Sirje Karis]] on olnud [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor ja on alates 2018. aastast [[Tartu Linnamuuseum]]i direktor. Neil on täiskasvanud pojad [[Kristjan Karis|Kristjan]] ja [[Martin Karis|Martin]], täiskasvanud tütar ja viis lapselast.&lt;ref name=delfi_lugu /&gt;&lt;ref name=ViljaK /&gt;

Karis oli 1979–1989 tegutsenud kantriansambli [[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]] liige, kus ta mängis [[viiul]]it.&lt;ref name=Rentaablus /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=MHG_Alumni&gt;{{cite web|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/ |title=Vilistlased {{!}} 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri |publisher=[[Miina Härma Gümnaasium|MHG]] |date= |access-date=3. septembril 2021 |website=miinaharma.ee }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=KesMisKus&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2008]], lk 153–154&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=PM&gt;[http://www.postimees.ee/1181412/riigikogu-nimetas-alar-karise-uueks-riigikontroloriks/ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks]. Postimees online, 26. märts 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=EE14&gt;''Eesti entsüklopeedia 14'', lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=delfi_lugu&gt;[http://www.delfi.ee/news/ev100/ev100peret/perekond-karise-lugu-meie-lapsed-kasvasid-peamiselt-ziguli-tagaistmel?id=80353890 Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=ViljaK&gt;{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/6401925/linnamuusemi-direktor-karis-voistleb-kull-erm-i-direktori-karisega-aga-mitte-raha-parast|pealkiri=Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10.09.2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Rentaablus&gt;{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1608323534/meenuta-ansamblit-rentaablus-koos-kantrimuusik-alar-karisega |pealkiri=Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega |väljaanne=menu.err.ee |aeg=31.08.2021 |vaadatud=1.09.2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=vestnesis2019&gt;Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8?fbclid=IwAR3GqbpzV1qFCnBDvuyfmYVoL5BdbaieDsNrTyJeeECqG6M2tnnuvtzOyWM Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2017okt&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commonskat|Alar Karis}}
{{vikitsitaat}}
*[https://www.president.ee/ Vabariigi presidendi koduleht]
*{{ETIS}}
*Indrek Rohtmets. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292216/262305/page/15 Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat] (intervjuu). [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 1/ 2000, lk 13–17
* Alar Karis saates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 1. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma 2. osa, WMA fail]

*[[Mirko Ojakivi]]. [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/a?id=20151652 Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra]. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008
*Marju Himma. [http://tartu.postimees.ee/031108/tartu_postimees/arvamus/343836.php Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust]. Tartu Postimees, 3. november 2008
*Mirko Ojakivi. [https://epl.delfi.ee/eesti/a?id=51176713 &quot;Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma&quot;]. Eesti Päevaleht, 1. september 2009
* Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94633175/kodust-putku-pannud-isa-rahamasinast-band-ja-teistele-vastumeelne-kurameerimine-opetaja-konkurent-ja-sobrad-kirjeldavad-alar-karise-elu &quot;Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu&quot;]. kroonika.delfi.ee, 24. september 2021

===Artiklid, intervjuud===
* [https://www.postimees.ee/7395499/president-karis-tegi-avalduse-valgevene-poliitvangide-ja-represseeritute-toetuseks President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks] Pm, 27. november 2021
* [https://www.err.ee/1608418001/alar-karis-valiseestlased-on-mojukas-osa-eestist Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist] Err, 27.november 2021

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Henn Elmet]] | nimi=Eesti Maaülikooli rektor | aeg=2003–2007 | järgnev=[[Mait Klaassen]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | nimi=Tartu Ülikooli rektor | aeg=2007–2012 | järgnev=[[Volli Kalm]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mihkel Oviir]] | nimi=[[Riigikontrolör]] | aeg=2013–2018 | järgnev=[[Janar Holm]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnis Lukas]] | nimi=Eesti Rahva Muuseumi direktor | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Kertu Saks]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Kersti Kaljulaid]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=astus ametisse 11. oktoobril 2021 | järgnev=–}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Karis, Alar}}
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]
[[Kategooria:Eesti presidendid]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>1op1jydu827jsy3dzlo6v8s6wrgnmte</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaanuar 1940</title>
    <ns>0</ns>
    <id>75949</id>
    <revision>
      <id>6177100</id>
      <parentid>5828511</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:35:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13086" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=august}}
''Siin on loetletud sündmusi jaanuaris [[1940]].

==Kuupäevata==
*Saksa insener [[Konrad Zuse]] lõi arvuti [[Z2]] (teistel andmetel toimus see [[1939]]).
*Koomiksiantoloogias &quot;[[Flash Comics]]&quot; nr 1 avaldati esimesed koomiksid &quot;[[Flash]]&quot;, &quot;[[Hawkman]]&quot; ja &quot;[[Johnny Thunder &amp; Thunderbolt]]&quot;.
*[[Frank Sinatra]] liitus [[Tommy Dorsey]] orkestriga. 
*[[USA]]-s pidas [[FCC]] avalikke kuulamisi televisiooni asjus. 
*Pariisi rühm ([[Frédéric Joliot-Curie]] näitas, et [[raske vesi]] on ideaalne [[aeglusti]]. 
*Rootsi valitsus nägi ette 23,5 miljonit [[Rootsi kroon]]i kindlustuste ([[Skåne liin]] ehk [[Per Albini liin]]) rajamiseks Skåne randa. 
*Poolakad jõudsid [[Süüria]]sse ja liitusid Prantsuse armeega [[Poola Karpaadi brigaad]]ina. 

==[[1. jaanuar]] 1940==
*[[Talvesõda|Talvesõjas]] piirasid [[Soome]] väed ümber ja hävitasid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] 44. motoriseeritud [[diviis]]i, mis oli [[25. november|25. novembril]] [[1939]] proovinud [[163. diviis]]i juurde läbi tungida. Nõukogude poolel langes 17 500 sõdurit ja 1300 võeti vangi; Soome poolel langes 900 ja sai haavata 1770 sõdurit.
*[[Suurbritannia]]s kuulutati välja [[üldmobilisatsioon]].
*[[Šveits]]i [[Šveitsi liidupresident|liidupresidendiks]] sai teist korda [[Marcel Pilet-Golaz]]. 
*[[Saksamaa]]l jõustus [[üliõpilaste teenistuskohustus]] (''Studentische Dienstpflicht''). See oli kohustuslik sõjamajanduslik teenistus esimesel kolmel semestril.
*[[Nõukogude Liit]] kutsus Nõukogude-vastaste demonstratsioonide tõttu Roomas tagasi oma konsuli Itaalias. 
*Prantsuse armee ülemjuhataja [[Maurice Gamelin]] pöördus oma sõprade poole: &quot;Minu abikaasa on liiga hõivatud, et teile ise vastata, ja teeb teile ülesandeks tänada end oma heade soovide eest.&quot; 
*[[Rootsi]]s sai [[Karlskroga]] [[linn]]aks.

==[[2. jaanuar]] 1940 ==
*[[Talvesõda|Talvesõjas]] alustas [[Punaarmee]] üldpealetungi [[Karjala maakitsus]]el.
*Rootsis esilinastus film &quot;[[Hea võlur Ozist]]&quot;.

==[[3. jaanuar]] 1940==
*Patrulltegevus Prantsuse-Saksa rindel oli päeva jooksul ja eriti hommikul intensiivne peaaegu kõigis sektorites [[Rein]]ilt [[Mosel]]ini. [[Saar]]ist lääne pool tungis üks Prantsuse patrull 2–3 km sügavusele Saksa liinide taga. Leidis aset tulevahetus Saksa patrullidega ja toodi kaasa vange. [[Vogeesid]]es oli väikesel Prantsuse patrullil tulevahetus kahe Saksa rühmaga, kus oli kokku 100 meest. Sakslased taganesid. Prantsuse lennuväe luureüksused tegid neli luureretke 300–400 km sügavusele Saksa territooriumile. Saksa lennukid lendasid sügavale Prantsuse territooriumile peaaegu Pariisini. Osa neist sattus tagasiteel Belgia kohale. Prantsuse hävituslennukid tulistasid alla ühe [[Dornier]]' ja ühe [[Messerschmitt]]i tüüpi lennuki. Sakslased tulistasid alla [[Blendheim]]-tüüpi Briti lennuki.
*[[Praha]]s arreteeriti sõltumatuid ajakirjanikke ja endisi Tšehhoslovakkia ohvitsere. 
*[[Talvesõda|Talvesõjas]] viskasid Soome lennukid [[Leningrad]]i üle 3 miljoni lendlehe.
*Endine Briti saatkonna nõunik Moskvas [[Gordon Bereker]], kes oli viibinud Saksa ristleja poolt kinni võetud ja [[Swinemünde]]sser viidud Tallinnast Stockholmi teel olnud Eesti laeva Estonia pardal, saabus Stockholmist [[Perthi lennujaam]]a ja sõitis Londonisse. 
*[[ASK]] käsipallimeeskond sõitis varahommikul [[Kaunas]]esse kahele võistlusele.
*[[Põdrala vald|Põdrala]] vallavolikogu koosolekul nurjus uue vallavalitsuse moodustamine, sest hääled jagunesid kahe vallavanemakandidaadi vahel võrdselt.

==[[4. jaanuar]] 1940==
*[[Saksamaa]] sõjamajanduse juhiks sai [[Hermann Göring]].
*Pärast lõunat tulistasid liitlased [[Schneeburg]]i kindlusi [[Hapach]]i vaksali lähedal ja [[Milchen]]ist ida pool. [[Forbach]]i ümbruses oli elavam liitlaste luurevägede tegevus. 
*[[Iirimaa]] parlament andis [[Eamon de Valera]]le täisvolitused terrorismiga võitlemiseks.
*Prantsuse-Poola lepinguga loodi ametlikult Poola armee Prantsusmaal.
*Vastavalt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Jaapan]]i kokkuleppele [[31. detsember|31. detsembrist]] [[1939]] andis Jaapani esindaja Nõukogude saadikule Tōkyōs Smetaninile üle 809 565 [[Mandžukuo]] viimase osamaksu [[Ida-Hiina raudtee]] eest. 
*Rootsi aurik [[Svartö]] vajus pärast plahvatust Inglismaa idarannikul põhja.
*[[New York|New Yorgis]] esilinastus [[John Ford]]i film &quot;[[Vihakobarad]]&quot;.
*[[Itaalia]] põhjaosas oli lumesadu. [[Milano]] oli paksu lumikatte all.

==[[5. jaanuar]] 1940==
*[[Talvesõda|Talvesõjas]] piirasid Soome väed [[Laadoga]]st põhja pool ümber Punaarmee [[18. diviis]]i. 
*Briti lennukid tegid öösel luurelende Loode-Saksamaa kohal ja parull-lende Saksa baaside kohal [[Helgolandi laht|Helgolandi lahes]]. 
*[[Suurbritannia]] sõjaminister [[Leslie Hore-Belisha]] astus lahkarvamuste tõttu sõjaväe juhtkonnaga tagasi.
*Ungari välisminister krahv [[István Csáky]] saabus [[Veneetsia]]sse. 
*[[USA]] Föderaalsele Kommunikatsioonikomisjonile ([[FCC]]) demonstreeriti esmakordselt [[FM]]-raadiot. 
*Sada tuhat inimest 400 Rootsi ettevõttes töötasid ja annetasid sissetuleku Soomet abistavale organisatsioonile Finlandshjälpen. 
*[[Åre]]s avati Rootsi esimene [[suusatõstuk]].
*Seoses tõsiste mässudega [[Bombay]]st kagu pool aprillis [[1939]] mõisteti 12 isikut surma, 2 eluaegsele maalt väljasaatmisele ja 40 vangi.
*Hommikupoole algas [[Kaunas]]es [[Tautininkai]] esindajate kahepäevane kongress. President [[Antanas Smetona]] esines programmilise kõnega. 
*[[Tallinn]]as Estonia saalis algas [[Eesti skautide malev]]a juhtide ja skaudisõprade üleriigiline 13. aastakoosolek ligi 600 skaudijuhi osavõtul. Esines peaminister [[Jüri Uluots]].
*Kell 14 kohtusid Tallinna volikogu rühmade esindajad [[Tallinna ülemlinnapea]] [[Aleksander Tõnisson]]iga läbirääkimisteks linnavalitsuse moodustamiseks. Tõnisson avaldas soovi, et linnavalitsusse kuuluksid kõigi rühmade esindajad, ja sõitis seejärel [[Tartu]]sse.

==[[6. jaanuar]] 1940==
*Soome leitnant [[Jorma Sarvanto]] hävitas [[Talvesõda|Talvesõjas]] ühe lennuga kuus Nõukogude pommitajat [[Tupolev DB-3]].
*[[Poznań]]is toimus massiline hukkamine.
*Hollandi delegatsioon, mis pidas Briti võimudega läbirääkimisi sõjast tingitud kaubanduslike küsimuste üle, pöördus öösel pärast jõuluvaheaega Londonisse tagasi.

==[[7. jaanuar]] 1940==
*[[Talvesõda|Talvesõjas]] lõppes [[Suomussalmi lahing]] Soome poole võiduga. 
*[[Talvesõda|Talvesõjas]] sai [[Semjon Timošenko]] kõigi Nõukogude vägede komandöriks.

==[[8. jaanuar]] 1940==
*[[Talvesõda|Talvesõjas]] peatas Soome armee [[Punaarmee]] pealetungi. [[Suomissalmi lahing]]us löödi puruks Punaarmee 44. löögidiviis.
*[[Suurbritannia]]s hakati toitu (sealhulgas [[või]]d, [[suhkur|suhkrut]] ja [[liha]]) normeerima.
*Rootsi parlament kiitis heaks sõjaaja sunnimeetmete võtmise.
*Umbes pool [[London]]ist evakueeritud lastest pöördus tagasi.
*Esimese kiiruisutamisvõistluse &quot;[[Noorder Rondritten]]&quot; võitis [[Gerrit Duiker]] [[Groningen]]ist. 

==[[9. jaanuar]] 1940==
*[[SS]]-i väed kandsid [[Heinrich Himmler]]ile ette, et nad on Poola psühhiaatriahaiglates likvideerinud 4000 ravimatut patsienti.

==[[10. jaanuar]] 1940==
*Saksamaa [[Luftwaffe]] kullerilennuk, mille pardal olid major Hönmanns ja major Reinberger, kaldus teel [[Münster]]ist [[Köln]]i kursist kõrvale ning tegi [[Belgia]]s [[Maasmechelen]]i vallas [[Vucht]]is hädamaandumise, mistõttu osa Saksamaa operatsiooni [[Fall Gelb]] plaanidest (pealetungiplaanidest läänerindel) langes belglaste kätte ja sai liitlastele teatavaks.
*[[Kemi (Soome)|Kemi]]sse viidi Rootsi lennuväeüksus. 
*Türgis [[Anatoolia]]s oli tugev, tuhandete ohvritega maavärin. [[Erzigian]]i piirkonnas olid pärast tõukeid suured üleujutused.

==[[11. jaanuar]] 1940==
*[[Prantsusmaa]]l hakati liha normeerima. 
*[[Kreeka]]s [[Thessaloníki]]s oli suur tulekahju tubakalaos. 

==[[12. jaanuar]] 1940==
*[[Talvesõda|Talvesõjas]] pommitas üle 400 Nõukogude lennuki Lõuna-Soomet.

==[[13. jaanuar]] 1940==
*[[Belgia]]s kuulutati välja [[üldmobilisatsioon]] seoses liitlaste kätte langenud Saksa rünnakuplaanidega ([[Schliffeni plaan]]).
*[[Prantsusmaa]] ja [[Hispaania]] kirjutasid alla kaubandusleppele.
*[[New York|New Yorgis]] tuli lavale [[Sergei Prokofjev]]i ballett &quot;[[Petja ja hunt]]&quot; [[Adolph Bolm]]i koreograafiaga.

==[[14. jaanuar]] 1940==
*Ettevõte [[Atchison, Topeka and Santa Fe Railway]] lõpetas reisirongi [[Navajo]] kasutamise [[San Francisco]] – [[Los Angeles]]e – [[Chicago]] liinil.

==[[15. jaanuar]] 1940==
*[[Talvesõda|Talvesõjas]] pommitasid Nõukogude väed intensiivselt Soome positsioone Summa all.
*[[Belgia]] keeldus lubamast Briti ja Prantsuse vägedel läbida oma territooriumi.
*Prantsusmaal seati sisse toidutalongid.
*Rootsis kehtestati [[piltpostkaart]]idele teatud tsensuur.{{lisa viide}}
*Ungaris anti üle [[Solt]]i ja [[Dunaföldvár]]i vaheline raudteeliin.

==[[16. jaanuar]] 1940==
*[[Rootsi]] [[Haparanda]]sse saabus esimene laps-sõjapõgenik Soomest. 

==[[17. jaanuar]] 1940==
*[[Talvesõda|Talvesõjas]] kaotas Punaarmee lahingu Salla all ning taganes 19 km. 
*[[Rootsi]] kinnitas oma [[neutraliteet]]i [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]]. 
*[[Bletchley Park]]i krüptograafidel õnnestus esimest korda dešifreerida ja lugeda. See sai võimalikuks [[Wehrmacht]]i ja [[Luftwaffe]] vigade tõttu Enigma kasutamisel. 
*[[Prantsusmaa]] parlament võttis mandaadi kõigilt kommunistidest saadikutelt, kes polnud [[Kolmas Internatsionaal|Kolmandast Internatsionaalist]] lahti ütelnud. 
*Lääne-Euroopas oli külmalaine. [[Thames]] külmus esimest korda poole sajandi jooksul. 

==[[19. jaanuar]] 1940==
*[[Taani]] ja [[Norra]] kinnitasid oma [[neutraliteet]]i [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. 
*[[Talvesõda|Talvesõjas]] Salla all toimunud lahingus lõi Punaarmee tagasi Soome armee vasturünnakud.
*Suurbritannia ja Prantsusmaa kavandasid õhuoperatsiooni Soome toetuseks Nõukogude Liidu vastu. 

==[[20. jaanuar]] 1940==
*[[Talvesõda|Talvesõjas]] algas [[Teine Taipale lahing]]. 
*[[London]]is kutsus [[Winston Churchill]] mitmeid neutraalseid Euroopa riike üles ühinema liitlastega ning mõistis hukka Nõukogude Liidu sissetungi Soomesse.
*[[Leedu]] president [[Antanas Smetona]] määras sõjaväe ülemjuhatajaks kindral [[Vincas Vitkauskas]]e. 

==[[21. jaanuar]] 1940==
*[[Vatikan]]is mõistis [[paavst]] hukka Poola okupeerimise Saksamaa poolt. 
*[[Tšortkiv]]is leidis aset poola lütseumiõpilaste mäss Nõukogude Liidu vastu. 600 inimest arreteeriti. Osa neist, sealhulgas õpilastest, lasti kohapeal maha. 

==[[22. jaanuar]] 1940==
*Soome teatas võõrväeosade loomisest võitluseks [[Talvesõda|Talvesõjas]]. 

==[[23. jaanuar]] 1940==
*Prantsusmaa ja Suurbritannia merevägi teatas, et nad ründavad iga ettejäävat Saksa laeva. 
*[[Pariis]]is valiti helilooja [[Ignacy Jan Paderewski]] [[Poola eksiilvalitsus]]e juhiks. 
*Saksamaa juutidel keelati naha ja kingade omandamine. 

==[[24. jaanuar]] 1940== 
*[[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] marssal [[Hermann Göring]] tegi [[Reinhard Heydrich]]ile ülesandeks &quot;juudiküsimuse lahendamine evakuatsiooni ning sundemigratsiooni abil&quot;. 

==[[25. jaanuar]] 1940== 
*[[Kanada]] parlament saadeti laiali, sest ta polnud nõus sõjaks valmistumisega. [[1940. aasta Kanada parlamendivalimised|Valimised]] määrati 26. märtsile.

==[[26. jaanuar]] 1940==
*[[USA]] ütles üles [[Jaapan]]iga [[1911]] sõlmitud kaubandus- ja navigatsioonilepingu. Jaapan importis USA-st 90% oma rauavajadusest ja 91% oma tarbitavast vasest.
*Poola juutidel keelati raudtee kasutamine.    
*Lõppes sakslaste ümberasustamine Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Poola aladelt Saksamaale.
*Rootsis asutati [[Statens informationsstyrelse]], mille ülesanne oli muu hulgas teha järelevalvet rootsikeelsete raamatute, ajakirjanduse, raadiosaadete ja filmide üle.
*Austraalias [[Brisbane]]'is registreeriti soojarekord 43,2 kraadi.  

==[[27. jaanuar]] 1940==
*[[Saksamaa]] valitsus nõudis vähemalt [[kindralkubermang]]ult vähemalt miljon töölist sõjamajanduse tarbeks.
*[[Pariis]]is teatas [[Poola eksiilvalitsus]], et Saksamaa on hävitanud üle 18 000 Poola kodaniku. 
*[[Massachusetts]]is lõpetati liiklus kitsarööpmelisel raudteel [[Boston, Revere Beach and Lynn Railroad]].
*[[Wales]]is oli jäidet tekitav rajuvihm, mis paljudes kohtades kiskus alla telefoni- ja telegraafiliinid. 
*Nõukogudevastases vandenõulaslikus terroristlikus tegevuses süüdistatuna lasti maha kirjanik [[Issaak Babel]]. 
*[[Jens Edvard Kock]] avas [[Malmö]]s kino [[Amiralen]].     

==[[28. jaanuar]] 1940==
*[[NBC]]-s algas raadiosaatesari &quot;[[Beat the Band]]&quot;.

==[[29. jaanuar]] 1940==
*[[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] loodi Taasühinenud Rahvuspartei (''[[Herenigde Nasionale Party]]'').  

==[[30. jaanuar]] 1940==
*[[Fääri saared|Fääri saartel]] toimusid [[Løgting]]i [[1940. aasta Løgtingi valimised|valimised]]. 

[[Kategooria:1940]]</text>
      <sha1>3eplwc9g6nzma99joexrgcxocy70309</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Luís (Brasiilia)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>77993</id>
    <revision>
      <id>6177047</id>
      <parentid>6162364</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:43:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NewsRoyal</username>
        <id>153888</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="602" xml:space="preserve">[[Pilt:Prince Luiz of Orléans and Bragança, Prince and Head of the Imperial House of Brazil.png|pisi]]
'''Luís Gastão Maria José Pio Miguel Gabriel Rafael Gonzaga de Orleans e Bragança e Wittelsbach''' ([[6. juuni]] [[1938]] [[Mandelieu-la-Napoule]] – [[15. juuli]] [[2022]] [[São Paulo]]) oli Brasiilia keiserliku perekonna pea alates [[5. juuli]]st [[1981]] kuni surmani.

Kuna ta oli vallaline ja lasteta, sai ta ametijärglaseks tema noorem vend Bertrand.

== Välislingid ==
*[http://www.monarquia.org.br/ Casa Imperial do Brasil]

[[Kategooria:Sündinud 1938]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]</text>
      <sha1>05zxeypbnd92sskm7z5hiclrob1c2d9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pjotr Kropotkin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>79298</id>
    <revision>
      <id>6177030</id>
      <parentid>6060809</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:14:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14514" xml:space="preserve">[[Pilt:Atelier Nadar - Pierre Kropotkine.jpg|pisi|Vürst Pjotr Kropotkin. [[Nadar]]i foto]]
[[Vürst]] '''Pjotr''' Aleksejevitš '''Kropotkin''' (''Пётр Алексеевич Кропоткин''; [[9. detsember]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 27. november) [[1842]] [[Moskva]] – [[8. veebruar]] [[1921]] [[Dmitrov]] Moskva lähedal) oli [[venelased|vene]] [[filosoof]] ja [[geograaf]], [[anarhokommunism]]i rajaja.

==Päritolu==
Kropotkin oli isa poolt pärit [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] soost (kolmekümnendas põlves). [[Kropotkin (aadlisuguvõsa)|Kropotkin]]ite suguvõsa sai alguse Smolenski vürstist [[Dmitri Vassiljevitš]]ist.

Pjotr Kropotkini isa oli [[kindralmajor]] [[Aleksei Kropotkin|Aleksei Petrovitš Kropotkin]]. Vanaisa oli samuti Pjotr Nikolajevitš Kropotkin. Onu [[Dmitri Kropotkin|Dmitri Petrovitš Kropotkin]] oli [[literaat]].

Pjotr Kropotkini ema Jekaterina oli kindral [[Nikolai Sulima|Nikolai Semjonovitš Sulima]] tütar. Ta oli pikka kasvu, hea kehaehitusega, tumedate silmadega ning tihedate kastanpruunide juustega, väga elav ja artistlik.

Pjotril olid vanemad vennad Nikolai ja Aleksandr ning vanem õde Jelena.

==Elulugu==
===Lapsepõlv ja noorpõlv===
Pjotr sündis Moskvas [[Staraja Konjušennaja]] linnaosas oma isa majas praeguse aadressiga [[Kropotkini põik]] 26. Majal on S. A. Merkurovi tehtud mälestustahvel. Kuni [[1940]]. aastani oli selles majas Kropotkini muuseum, praegu on seal [[Palestiina]] Suursaatkond.

Kui Pjotr oli kolme ja poole aastane, suri ema 35-aastaselt [[tiisikus]]se. Hiljem kirjutas Pjotr: &quot;Kogu minu lapsepõlv on läbi põimunud mälestustega temast.&quot; Ema järelejäänud paberid, mille seas olid [[Kondrati Rõlejev]]i ning teiste keelatud autorite ümberkirjutatud venekeelsed luuletused, noodid, prantsuskeelsed draamad, [[George Byron]]i poeemid ning ema enda luuletused ja akvarellid, jätsid poisile sügava mulje. Ta kandis ema portreed kogu elu kaasas; see rippus tema töölaua kohal. &quot;Minu ema oli kahtlemata oma aja kohta tähelepanuväärne naine (...) Kõik, kes teda tundsid, armastasid teda. Teenijad jumaldasid tema mälestust (...) Ma ei tea, mis meist oleks saanud, kui me poleks oma kodus teenijate seas leidnud seda armastuse õhkkonda, millega lapsed peavad olema ümbritsetud (...) Teda ei olnud, kuid mälestus temast hõljus meie kodus, ja kui ma nüüd oma lapsepõlvele tagasi vaatan, näen, mis ma võlgnen talle nende parimate sädemekeste eest, mis langesid minu lapsesüdamesse.&quot;

Kaks aastat pärast Pjotri ema surma abiellus isa [[Musta mere laevastik]]u [[admiral]]i M. Karandino tütrega. Võõrasema oma võõraslastega ei tegelnud, eriti kui sündis tema oma laps Polina. Kõik, mis meenutas Pjotri ema, pidi majast kaduma. Ka lastele ema asendanud vana sakslanna Burman pidi lahkuma.

Et vend Nikolai õppis [[Moskva Kadetikorpus]]es ja õde Jelena Peterburis [[Katariina Instituut|Katariina Instituu]]dis ning nad käisid kodus harva, suhtles Pjotr peamiselt oma venna Aleksandriga, kes oli temast pisut üle aasta vanem. Neil olid omavahel väga lähedased suhted. Neid kasvatasid ja õpetasid prantslane Poulin, kelle isa palkas väga kallilt, 600 rubla eest aastas, ja üliõpilane N. P. Smirnov.

Ta sai keskhariduse [[Moskva 1. Gümnaasium]]is ning lõpetas [[1862]] kiitusega [[Paažikorpus]]e.

===Teenistus Siberis===
[[Pilt:Map of Eastern Siberia.png|pisi|Ida-Siberi lõunaosa ja Mongoolia, Mandžuuria, Sahhalini osi kujutav kaart (Kropotkin 1875)]]
Ta teenis [[ohvitser]]ina [[Siber]]is [[Amuuri kasakavägi|Amuuri kasakaväes]], osales ekspeditsioonides [[Ida-Siber]]is, [[Mandžuuria]]s, kus ta tegi geoloogilisi uuringuid.

Ta osales vangla- ja asumissüsteemi reformi komisjonis ning komisjonis, mis valmistas ette linnade omavalitsuse projekti, kuid bürokraatia tõttu kohtadel jooksid reformid liiva, mis Kropotkinit sügavalt puudutas.

Aastal [[1867]] läks ta erru ning astus [[Peterburi ülikool]]i füüsika-matemaatikateaduskonda. Aastal [[1868]] valiti ta [[Vene Geograafiaselts]]i liikmeks.

Aastal [[1872]] kohtus Kropotkin [[Belgia]]s ja [[Šveits]]is vene ja Euroopa revolutsiooniliste organisatsioonide esindajatega. Aastal 1872 astus ta Internatsionaali Juura Föderatsiooni, mille tegelik juht oli [[Mihhail Bakunin]]. Pärast Venemaale naasmist tegeles ta propagandaga, oli üks &quot;rahva hulka mineku&quot; algatajaid ning [[tšaikovskilased|tšaikovskilaste]] ringi liige.

Aastal [[1874]] ta arreteeriti ning paigutati [[Peeter-Pauli kindlus]]se poliitvangina. Seal anti talle [[Aleksander II]] isiklikul korraldusel paber ja sulg töö &quot;Uurimused jääajast&quot; kirjutamiseks. Neis põhjendas ta hiljem muistse jääkatte teooria, mis on üks tähtsamaid maateadustes.

Aastal [[1876]] ta põgenes, lahkus Venemaalt alguses Inglismaale ning elas üle 40 aasta emigratsioonis. Ta oli üks rahvusvahelise [[anarhism|anarhistliku]] liikumise organisaatoreid ja teoreetikuid. Kolm aastat viibis ta Prantsusmaa vanglas, kuid sai amnestia ning siirdus Inglismaale. Seal kirjutas ta arvukalt töid anarhismi teooriast ja teistest probleemidest.

Juunis [[1917]] naasis ta Venemaale, olles [[Aleksandr Kerenski]] ettepanekule võtta vastu ministrikoht vastanud, et peab saapapuhastaja ametit ausamaks ja kasulikumaks. Kropotkin oli [[Veebruarirevolutsioon]]is pettunud. rusuva mulje jättis talle ka kohtumine anarhistidega, kes osutusid lodevateks noormeesteks, kes olid aluseks võtnud kõigelubatavuse põhimõtte. Tal olid suhted mitmete poliitiliste liikumiste esindajatega, sealhulgas olid tal kokkusaamised [[Vladimir Lenin|Lenin]]iga.

[[Oktoobrirevolutsioon]]i suhtus ta üldiselt positiivselt, sest ta tervitas kodanluse kukutamist kui niisugust ja formaalset nõukogude võimu. Ta asus elama [[Dmitrov]]isse Moskva lähedal, kus ta vaatamata rasketele elutingimustele jätkas tööd uue raamatu kallal. Edasised sündmused, [[punane terror]] ja bolševike partei diktatuur panid ta revolutsiooni kriitilisemalt suhtuma.

Kropotkin suri Dmitrovis 8. veebruaril 1921. aastal.

==Vaated==
Kropotkin oli filosoofias [[Auguste Comte]]'i ja [[Herbert Spencer]]i järgija. Ta suhtus kriitiliselt &quot;metafüüsilisesse&quot; traditsiooni. [[Saksa klassikaline idealism|Saksa klassikalise idealismi]]i esindajatele, eriti [[Georg Friedrich Wilhelm Hegel|Hegel]]ile heitis ta ette &quot;skolastikat&quot;. &quot;Abstraktne filosofeerimine&quot; pidi Kropotkini meelest asenduma &quot;tõeliselt teadusliku meetodiga&quot;. Kropotkini sotsiaalne ideaal oli anarhistlik (riigita) kommunism, milles [[eraomandus]] on [[revolutsioon]]i teel täielikult kaotatud. Igasuguse [[riigivõim]]u veendunud vastasena ei aktsepteerinud Kropotkin [[proletariaadi diktatuur]]i ideed.

===Vaated anarhismile ja riigile===
Kropotkini arvates pärineb [[anarhism]] sellestsamast revolutsioonilisest protestist, sellestsamast inimeste rahulolematusest, millest [[sotsialism]]gi; ja revolutsiooni tulemusena näeb ta &quot;riigita kommunismi&quot; kehtestamist, uut ühiskondlikku korda nägi ta omavalitsusüksuste (kogukondade, territooriumide, linnade) vaba föderatiivse liiduna vabatahtlikkuse ja anarhia põhimõttel.

Kropotkin püüdis anda anarhismile teadusliku aluse. Ta võttis aluseks [[solidaarsus]]e ning vastastikuse abi ja toetuse seaduse. Kropotkin püüdis näidata, et [[Charles Darwin|Darwin]]i [[olelusvõitlus]]t tuleb mõista [[liik (bioloogia)|liik]]idevahelise võitluse ning liigisisese vastastikuse abina. Vastastikune abi ja solidaarsus on tema järgi [[progress]]i mootorid.

==Isiklikku==
Pjotr Kropotkini vennapoja [[Dmitri Kropotkin]]i, Harkovi kuberneri, tapsid poliitilised kurjategijad.

== Teosed ==
=== Eesti keeles ===
* Pjotr Kropotkin, &quot;Anarhismi kõlbelised alused&quot;, tõlkinud [[Jüri Ojamaa]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[1998]], nr 1/2, lk 81–111
* Vaapo Vaher, &quot;Humanist Kropotkin&quot; – samas, lk 112–119; ilmunud ka V. Vaheri raamatus &quot;Surmakuul &amp; seemnepurse&quot;, [[Tallinn]]: [[Eesti-Kambodža Sõprusühing]] &amp; [[Juku-Kalle Raid]], [[2002]], lk 425–433

=== Inglise keeles ===
==== Raamatud ====
*[[Mutual Aid: A Factor of Evolution]], [http://www.extendinghorizons.com Extending Horizons Books], [http://www.portersargent.com Porter Sargent Publishers], [[Boston]], 1955 paperback (reprinted 2005), includes Kropotkin's 1914 preface, Foreword and Bibliography by [[Ashley Montagu]], and [[The Struggle for Existence]], by [[Thomas Huxley|Thomas H. Huxley]], ISBN 0-87558-024-6
*''[[The Conquest of Bread]]''
*''[[Fields, Factories and Workshops]]''
*P. Kropotkin, ''In Russian and French Prisons'', London: Ward and Downey; 1887.
*''[[Memoirs of a Revolutionist]]'', London : Smith, Elder; 1889. Kropotkin's own memoirs, which were also published in the United States in the same year and have appeared in a number of modern editions.
*''[[The Great French Revolution, 1789-1793]]'', New York: G.P. Putnam's Sons, London, William Heinemann, 1909, translated from the French by N.F. Dryhurst.
(in French) http://kropot.free.fr/Kropotkine-Vie.htm
*''Russian Literature: Ideals and Realities'' (New York: A. A. Knopf, 1915). Available online at the Anarchy Archives, http://dwardmac.pitzer.edu/anarchist_archives/kropotkin/literature/russianlittoc.html
*''Ethics'' (unfinished).
*http://dwardmac.pitzer.edu/Anarchist_Archives/kropotkin/prisons/toc.html ''In Russian and French Prisons]''. Online book. A criticism of the existence of [[prison]]s.

==== Artiklid ====
*&quot;Research on the Ice age&quot;, ''Notices of the Imperial Russian Geographical Society'', [[1876]].
*&quot;The desiccation of Eur-Asia&quot;, ''[[Geographical Journal]]'', 23 ([[1904]]), 722-741.
* Mr. Mackinder; Mr. Ravenstein; Dr. Herbertson; Prince Kropotkin; Mr. Andrews; Cobden Sanderson; Elisée Reclus, &quot;On Spherical Maps and Reliefs: Discussion&quot;, The Geographical Journal, Vol. 22, No. 3. (Sep., 1903), pp.&amp;nbsp;294–299, [http://links.jstor.org/sici?sici=0016-7398%28190309%2922%3A3%3C294%3AOSMARD%3E2.0.CO%3B2-O JSTOR]
* &quot;Baron Toll&quot;, The Geographical Journal, Vol. 23, No. 6. (Jun., 1904), pp.&amp;nbsp;770–772, [http://links.jstor.org/sici?sici=0016-7398%28190406%2923%3A6%3C770%3ABT%3E2.0.CO%3B2-B JSTOR]
* &quot;The population of Russia&quot;, The Geographical Journal, Vol. 10, No. 2. (Aug., 1897), pp.&amp;nbsp;196–202, [http://links.jstor.org/sici?sici=0016-7398%28189708%2910%3A2%3C196%3ATPOR%3E2.0.CO%3B2-V JSTOR]
*&quot;The old beds of the Amu-Daria&quot;, The Geographical Journal, Vol. 12, No. 3. (Sep., 1898), pp.&amp;nbsp;306–310, [http://links.jstor.org/sici?sici=0016-7398%28189809%2912%3A3%3C306%3ATOBOTA%3E2.0.CO%3B2-D JSTOR]

=== Prantsuse keeles ===
* 1867 ''Résumé de orographie de la Sibérie''
*''Paroles d'un révolté'', ([[1895]]), recueil d'écrits parus dans le journal ''Le Révolté'',
*''La morale anarchiste'', ([[1889]]), où il rejette les morales traditionnelles, religieuse ou non, fondant la sienne sur la solidarité et l'équité.
*''[[wikisource:fr:La Conquête du pain|La conquête du pain]]'', ([[1892]]),
*''L'anarchie'', ([[1896]]), Réédité en 2006
*''L'organisation de la justice, appelée vindicte'', ([[1901]]),
*''L'entraide, un facteur de l'évolution'',([[1902]]),
*''Communisme et anarchie'', ([[1903]]),
*''La grande révolution'', ([[1909]]),
*''Autour d'une vie (Mémoires d'un révolutionnaire)'' http://kropot.free.fr/Kropotkine-Vie.htm, 
*''Le principe anarchiste'', ([[1913]]).

=== Saksa keeles ===
* ''Die Eroberung des Brotes''. Edition Anares, Bern 1989, ISBN 3-922209-08-4
* ''Die französische Revolution''. Trotzdem Verlag, Grafenau 1999, ISBN 3-931786-13-7
* ''Gegenseitige Hilfe''. Trotzdem-Verlag, Grafenau 1993, ISBN 3-922209-32-7
* ''Memoiren eines Revolutionärs''. Unrast-Verlag, Münster 2002
* ''Der Anarchismus''. Trotzdem-Verlag, Grafenau 1994, ISBN 3-922209-42-4
* ''Die französische Revolution 1789-1793''. Thomas-Verlag, Leipzig 1909 
**1. - ISBN 3-89771-901-0
**2. - ISBN 3-89771-902-9

=== Vene keeles ===
* ''«Речи бунтовщика» 1885''
* ''«В русских и французских тюрьмах» 1887''
* ''«Хлеб и воля» 1892''
* ''«Поля, фабрики и мастерские» 1899''
* ''«Современная наука и анархизм» 1901''
* ''«Записки революционера» 1902''
* ''«Взаимная помощь как фактор эволюции» 1902''
* ''«Идеалы и действительность в русской литературе» 1905''
* ''«Великая французская революция 1789—1793» 1909''
* ''«Государство и его роль в истории» 1921''
* ''«Анархизм: его философия и идеал»'' (Перевод с французского Уральский комитет партии социалистов-революционеров; рукопись Общественно-политическая библиотека г. Москва)
* ''«Этика» 1921''(незаконченное)
* ''Общий очерк орографии Восточной Сибири'', «Записки РГО по общей географии», т. 5, 1875
* ''Доклад комиссии по снаряжению в северные моря'', 1871 (в соавторстве)
* ''Исследования о ледниковом периоде'' (т. 1, 1876; т. 2 не изд.)
* ''The Desiccation of Eur. -Asia'', «Geographical Journal», 1904, v. 23, № 6
* Статьи по географии России для «Британской энциклопедии» (9-11 изд., 1875—1911)

==Vaata ka==
*[[Karl Kessler]]

== Välislingid ==
{{commons|Пётр Алексеевич Кропоткин|Pjotr Kropotkin}}
*[http://dwardmac.pitzer.edu/Anarchist_Archives/kropotkin/Kropotkinarchive.html Peter Kropotkin page at the Anarchist Archives, with complete collected works]
*[http://recollectionbooks.com/bleed/Encyclopedia/KropotkinPeter.htm Kropotkin Page]
*[http://libcom.org/library/peter-kropotkin The Peter Kropotkin text archive]
*[http://dwardmac.pitzer.edu/Anarchist_Archives/kropotkin/britanniaanarchy.html Kropotkin's entry on &quot;Anarchism&quot; from Encyclopædia Britannica, 1910]
*[http://recollectionbooks.com/siml/library/anarchismEncyBrit.htm Kropotkin's entry on &quot;Anarchism&quot; from Encyclopædia Britannica, 1910]

{{DEFAULTSORT:Kropotkin, Pjotr}}
[[Kategooria:Vene filosoofid]]
[[Kategooria:Venemaa poliitikud]]
[[Kategooria:Politoloogid]]
[[Kategooria:Anarhistid]]
[[Kategooria:Kropotkinid]]
[[Kategooria:Sündinud 1842]]
[[Kategooria:Surnud 1921]]</text>
      <sha1>oyrrugfjfzepf6rvqqolr1sdtqxvmrs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kersti Kaljulaid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>79314</id>
    <revision>
      <id>6177272</id>
      <parentid>6157121</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:14:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Minnekon</username>
        <id>64742</id>
      </contributor>
      <comment>/* Avaliku arvamuse uuringud */ Sama viide samas lauses juba olemas</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="97396" xml:space="preserve">{{infokast president
| nimi= Kersti Kaljulaid
| pildi nimi=Kersti Kaljulaid - 2018.jpg
| pildi seletus = Kersti Kaljulaid (2018)
| amet=5. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus= [[10. oktoober]] [[2016]]
| ametiajalõpp= [[11. oktoober]] [[2021]]
| eelmine= [[Toomas Hendrik Ilves]]
| järgmine= [[Alar Karis]]
| amet2= [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liige
| ametiajaalgus2= 7. mai 2004
| ametiajalõpp2= 30. september 2016
| eelmine2= 
| järgmine2= [[Juhan Parts]]
| amet3=
| ametiajaalgus3=
| ametiajalõpp3=
| eelmine3=
| järgmine3=
| sünnikuupäev= {{murdmata|{{Sünniaeg ja vanus|1969|12|30}} }}
| sünnikoht= [[Tartu]]
| surmakuupäev= 
| surmakoht= 
| allkiri= 
| alma_mater= [[Tartu Ülikool]]
| partei= [[Isamaaliit]] (2001–2004)
| abikaasa= [[Georgi-Rene Maksimovski]]
| sugulased=[[Raimond Kaljulaid]]
|}}
'''Kersti Kaljulaid''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1969]] [[Tartu|Tartus]]) on [[Eesti]] [[poliitik]], kes oli 10. oktoobrist [[2016]] kuni 11. oktoobrini [[2021]] [[Vabariigi President|Eesti Vabariigi viies president]]. Ta oli Eesti esimene naispresident.

Kaljulaid lõpetas [[1992]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[bioloogia]] erialal. Aastatel 1994–1997 töötas ta mitmes andmesideettevõttes müügi ja turunduse alal. Aastal [[1997]] asus ta tööle [[Hoiupank|Hoiupangas]] investeerimispanganduse valdkonnas, kus töötas kuni aastani [[1999]], mil Hoiupank liideti [[Hansapank|Hansapangaga]]. Aastatel 1999–2002 oli ta [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Mart Laar]]i majandusnõunik. [[2002]]. aasta alguses sai Kaljulaidist [[Iru elektrijaam]]a juhtimisarvestuse osakonna juhataja, hiljem samal aastal asus ta tööle [[Iru elektrijaam]]a direktori kohale, kus töötas kuni [[2004]]. aastani, mil Eestist sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriik ja Kaljulaid määrati Eesti esindajaks [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]]. Ta oli selles ametis kuni aastani [[2016]].

Pärast seda, kui [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] jäi president nii [[Riigikogu]]s kui ka [[valimiskogu]]s valimata, tegi [[Riigikogu vanematekogu]] Kaljulaidile 27. septembril 2016 ettepaneku kandideerida [[Eesti president|Eesti presidendiks]], mille Kaljulaid vastu võttis. 90 Riigikogu liiget seadis ta 30. septembril 2016 Riigikogus presidendikandidaadiks ja 3. oktoobril 2016 valiti Kaljulaid Riigikogu presidendivalimiste esimeses voorus Eesti Vabariigi presidendiks. Ta astus ametisse 10. oktoobril 2016.

[[2017]]. aastal jõudis ta esimese eestlasena majandusajakirja [[Forbes]] koostatava saja mõjukaima naise nimekirja.&lt;ref name=&quot;L0QPo&quot; /&gt;

== Nimi ==
Kersti Kaljulaidi [[Kaljulaid_(perekonnanimi)|perekonnanimi &quot;Kaljulaid&quot;]] pärineb [[nimede eestistamine|nimede eestistamise]] ajast. Tema vanaisa Theodor Kaljulaid (enne nimemuutmist Theodor Klook (ka Look)) võttis selle endale nimeks 1935. aastal [[Lümanda vald (Kihelkonna kihelkond)|Lümanda vallas]] [[Saaremaa]]l.&lt;ref name=&quot;PDs5Z&quot; /&gt;

Kersti Kaljulaid andis enne enda presidendiks valimist teada, et tema nime käänatakse Kaljulaid: Kaljulaidi: Kaljulaidi.&lt;ref name=&quot;f82Ha&quot; /&gt; Ta on oma eelistust põhjendanud sellega, et nii käänati ta perekonnanime kodus.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mäekivi, Helika|url=https://www.paevakera.ee/blogi/kas-kaljulaiu-kaljulaia-voi-kaljulaidi|pealkiri=Kas Kaljulaiu, Kaljulaia või Kaljulaidi|väljaanne=Päevakera keeleblogi|aeg=11. oktoober 2016|vaadatud=16. augustil 2021}}&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==
=== Lapsepõlv ja kooliaeg ===
Kersti Kaljulaid sündis 30. detsembril 1969 [[Tartu]]s.&lt;ref name=&quot;w7F65&quot; /&gt; Tema ema Lindu Kaljulaid töötas [[Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituut|Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudis]]. Kersti Kaljulaidi lapsepõlvekoduks oli kahetoaline korter [[Tallinn]]as [[Mustamäe]]l [[Mustamäe tee]] ääres, tüüpilises viiekorruselises paneelmajas. Ta kasvas üles ilma isata, lahutatud peres, majanduslikult kitsastes oludes. Kodus polnud isegi televiisorit.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

Lasteaias oli Kersti pandud vanemasse rühma. [[Tallinna 44. Keskkool]]i esimesse klassi läks ta teistest nooremalt, kuueaastaselt. Kooli astumiseks pidi ta läbima katsed. Koolipõlves töötas ta taskuraha teenimiseks lapsehoidjana.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

Keskkooli ajal kuulus Kaljulaid [[Õpilaste Teaduslik Ühing|Õpilaste Teaduslikku Ühingusse]]. 1986. aastal tegi ta Õpilaste Teadusliku Ühingu konverentsil ettekande [[vainurästas|vainurästa]] pesitsemisest. 1987. aastal avaldas ajakiri [[Eesti Loodus]] artikli &quot;Vainurästa ja laulurästa pesitsemisest&quot;, Kersti Kaljulaid oli artikli kaasautoriks.&lt;ref name=&quot;fj8Eu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ee20161005&quot; /&gt;

Keskkoolis õppis ta inglise keele eriklassis. Hiljem tuntuks saanud inimestest õppisid temaga samas klassis ja lõpetasid kooli [[Ahti Pärna]], [[Arvi Tavast]] ja [[Tarmo Uustalu]], põhikooli ajal ka [[Rauno Pehka]] ja [[Tõnu Kõrvits]].&lt;ref name=&quot;44kool&quot; /&gt; 1987. aastal lõpetas Kaljulaid keskkooli hõbemedaliga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MG_vilistlased&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

=== Ülikooliaastad, 1987–1993===

Ema eeskujul soovis Kaljulaid saada teadlaseks ja astus [[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond]]a, kus valis põhiaineks [[geneetika]].&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

1. aprillil 1988 abiellus Kaljulaid endast viis kuud vanema [[Taavi Talvik]]uga ja kandis järgmised kümme aastat nime '''Kersti Talvik'''. Ülikooli esimesel kursusel jäi Kaljulaid lapseootele ja mõni nädal enne 19-aastaseks saamist sündis tema esimene laps, tütar Silja.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

1990. aasta kevadsemestril liitus ta korporatsiooniga [[Filiae Patriae]].&lt;ref name=&quot;YDTY5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ut20100510&quot; /&gt; Samasse korporatsiooni kuulus ka Kersti Kaljulaidi vanaema.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

Aastal [[1992]] lõpetas ta ''[[cum laude]]'' [[Tartu Ülikool]]i bioloogina&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt; ja töötas pärast seda mõned kuud [[Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut|Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis]] (TÜMRI). 1993. aastal ilmus ajakirjas Journal of Bacteriology instituudi teadurite artikkel &quot;Regulation of the Catechol 1,2-Dioxygenase- and Phenol Monooxygenase-Encoding ''pheBA'' Operon in ''[[Pseudomonas putida]]'' PaW85&quot;, Kaljulaid oli artikli üks viiest autorist ja artikkel oli tema bakalaureusetöö.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

Taas lapseootele jäädes pidi Kaljulaid töölt instituudis lahkuma, sest ülikooli laboris kasutati radioaktiivseid aineid. Kaljulaidi teine laps, poeg Siim, sündis oktoobris 1993.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

=== Töö erasfääris, 1994–1998===
1994. aastal soovis Kaljulaid pärast lapsepuhkust tööle tagasi minna. Ta mõistis, et erialane töö bioloogina poleks perele piisavat sissetulekut taganud. Ta on kirjeldanud, kuidas ta enne teise lapse sündi kaheksa kuud külmkapi ostmiseks raha kogus. Ta ei soovinud ka lastega koju jääda ja abikaasa sissetulekust sõltuda. Seega otsustas ta asuda tööle ärivaldkonnas. Kaljulaid on end nimetanud majanduspõgenikuks ja öelnud, et seadis eesmärgiks teenida vähemalt kolm keskmist palka: ühe endale ja ühe kummalegi lapsele.&lt;ref name=&quot;ut20100510&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;epl20160927&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

Ta asus tööle müügimehena [[Siemens]]i sidetehnikat edasi müüvas ettevõttes Haberst Tehing (hilisema nimega [[Haberst Infra AS]]), mille üks omanik oli Kersti Kaljulaidi hilisem abikaasa Georgi-Rene Maksimovski, kellele kuulus kolmandik ettevõtte aktsiatest. Kaljulaidi tööks oli telefonikeskjaamade müümine ettevõtetele. Siemensi Soome allüksuses töötanud Mauno Hirvonen iseloomustas tolleaegset Kersti Kaljulaidi järgmiselt: &quot;Kersti oli väga sõbralik, positiivne ja ka otsekohene. Kui midagi ei meeldinud, pani plärtsti vastu.&quot;&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ee20161005&quot; /&gt;

Kaljulaidi järgmiseks töökohaks oli AS Nösper (hilisema nimega [[AS Uninet]]), mille asutasid aastal 1994 [[Andres Bauman]] ja Kaljulaidi tollane abikaasa [[Taavi Talvik]]. Nöspris tegeles Kaljulaid samuti turundusega, ta müüs klientidele veebiühendusi. Kaljulaidi enda sõnade kohaselt töötas ta Nöspris vaid mõned kuud.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt; Äriregistri andmebaasi järgi oli Kaljulaid aastatel 1997–1999 Unineti Andmeside AS-i juhatuse liige,&lt;ref name=&quot;infopank&quot; /&gt; registri paberdokumentide järgi lahkus ta juhatusest aga juulis 1997.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt; 

Uninetist lahkumise järel töötas Kaljulaid aastatel 1996–1997 [[Eesti Telefon AS]]-is telefonikeskjaamade müügijuhina.&lt;ref name=&quot;pm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pm20110507&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt; Seal oli tema ülemuseks [[Valdo Kalm]], kes iseloomustas Kaljulaidi kui lennukat noort daami, kes jäi silma nutikusega. Kalmu sõnade järgi oli Kaljulaidil &quot;tehnilist taipu, head veenmisjõudu ja müügioskust&quot;.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

Aastal 1997 asus Kaljulaid tööle projektijuhina [[Eesti Hoiupank|Eesti Hoiupanga]] [[investeerimispangandus]]e allüksuses Hoiupanga Investeeringute AS. Ta leidis töökoha tänu oma Hoiupangas töötavale korporatsioonikaaslasele [[Kadi Tarand]]ile, kes soovitas ta tööle võtta. Kaljulaid tegeles Hoiupangas müügidokumentide, -prospektide ja -esitluste ettevalmistamisega.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Pool aastat pärast Kaljulaidi Hoiupanka tööle asumist liideti Hoiupank [[Hansapank|Hansapangaga]]. Kummastki ettevõttest jäeti tööle parimad töötajad, nende seas Kersti Kaljulaid, kelle töökohaks sai investeerimispanganduse allüksus [[Hansabank Markets]]. Sellel töökohal oli Kaljulaidi peamiseks tööülesandeks nõustada ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehinguid ning erastamisprotsesse, samuti vastutas ta ettevõtete ostueelse analüüsi eest.&lt;ref name=&quot;pm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

6. jaanuaril 1998 lahutasid Kersti Kaljulaid ja Taavi Talvik abielu.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt; 

1998. aastal alustas Kaljulaid magistriõpinguid Tartu Ülikoolis.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

=== Tööaastad avalikus sfääris, 1999–2016===
[[Fail:Kersti Kaljulaid, TÜ nõukogu istung 2016-02-22.jpg|pisi|Tartu Ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid nõukogu istungil 22. veebruaril 2016]]

1998. aastal sattus Kersti Kaljulaid sõitma [[Filiae Patriae]] suvepäevadele samas autos koos [[Matti Maasikas|Matti Maasikaga]]. Teel rääkisid nad [[Ida-Virumaa]] ettevõtluse arenguprobleemidest. Kui [[Mart Laar]] sai aastal 1999 peaministriks, helistas peaministri büroo juhiks saanud Maasikas Kaljulaidile ja kutsus teda tööle peaministri meeskonda. Kaljulaid võttis otsustamiseks ühe ööpäeva aega ja nõustus.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ut20100510&quot; /&gt;

Aastatel 1999–2002 töötas Kaljulaid peaministri majandusnõunikuna. Tema tööülesandeks oli peaministri büroo, [[Eesti Pank|Eesti Panga]], [[Eesti rahandusministeerium|rahandusministeerium]]i ja suurima eelarvega ministeeriumide töö kooskõlastamine, samuti koordineeris ta suhteid [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja teiste multilateraalsete finantsasutustega (sealhulgas [[Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank|Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga]], [[Põhjamaade Investeerimispank|Põhjamaade Investeerimispanga]] ja [[Maailmapank|Maailmapangaga]]). Ta valmistas koos rahandusministri ja sotsiaalministriga ette pensionireformi ning oli peaministri nõuandja ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.&lt;ref name=&quot;CV Kontrollikoda&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pm&quot; /&gt;

[[Hans H. Luik|Hans H. Luige]] sõnul oli just nõunik Kaljulaid see, kes peatas [[Narva Elektrijaamad]]e erastamise USA ettevõttele [[NRG Energy]].&lt;ref name=&quot;OIjNv&quot; /&gt; [[Priit Simson]] on aga spekuleerinud, et Kaljulaid aitas alguses valitsusel [[NRG-tehing]]ut läbi suruda, kuid taipas hiljem esimesena, et NRG Energy kehva majandusseisu tõttu ei tule tehingust midagi välja.&lt;ref name=&quot;JcdlC&quot; /&gt;

1999. aastal elas Kaljulaid juba koos oma praeguse abikaasa Georgi-Rene Maksimovskiga.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

2001. aastal sai Kaljulaid Tartu Ülikoolist kutsemagistri kraadi (MBA) ärijuhtimises.&lt;ref name=&quot;pm20110507&quot; /&gt; Magistritöö teemaks oli &quot;Riigi poolt asutatud sihtasutuste juhtimissüsteemi täiustamine&quot;.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

2001–2004 oli ta valitsuse esindaja [[Eesti Geenivaramu]] nõukogus.&lt;ref name=&quot;CV Kontrollikoda&quot; /&gt; 2002–2004 oli ta [[AS Regio]] nõukogu liige.&lt;ref name=&quot;infopank&quot; /&gt;

2002. aasta veebruarist kuni septembrini oli Kaljulaid [[Eesti Energia AS]]-i [[Iru elektrijaam]]a juhtimisarvestuse osakonna juhataja, seejärel kuni 2004. aasta maini Iru elektrijaama direktor.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV Kontrollikoda&quot; /&gt;

Eesti sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks 1. mail 2004 ja Eestit määrati [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]] esindama Kersti Kaljulaid, kes alustas [[Luksemburg]]is asuvas asutuses tööd 7. mail 2004. Kaljulaid alustas tööd Kontrollikoja II auditigrupis, mis tegeles struktuuripoliitika-, transpordi-, teadusuuringute- ja energeetikavaldkonnaga. Ta oli ka Europoli ühise auditikomitee liige. 2006. aasta märtsist kuni 2008. aasta märtsini oli Kaljulaid Kontrollikoja halduskomitee esimees. Alates 2008. aasta veebruarist kuni 31. maini 2010 oli Kaljulaid II auditikoja esindajana CEAD-auditigrupi (kooskõlastus, teabevahetus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö) liige. Kontrollikoja töö ümberkorraldamise järel oli Kaljulaid 1. juunist 2010 kuni detsembrini 2013 kinnitava avalduse eest vastutav liige CEAD-auditikojas (kooskõlastus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö). Alates jaanuarist 2014 kuni töö lõpuni Euroopa Kontrollikojas oli ta I auditikoja (loodusressursside säilitamine ja haldamine) liige.&lt;ref name=&quot;pm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV Kontrollikoda&quot; /&gt;

2005. aastal sündis Kersti Kaljulaidil esimene poeg kooselust Georgi-Rene Maksimovskiga.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

2007. aasta sügisel alustas Kaljulaid õpinguid Tartu Ülikooli doktorantuuris. Doktoritöö teemaks oli &quot;Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele&quot;. Aasta hiljem katkestas ta õpingud.&lt;ref name=&quot;ETIS2&quot; /&gt;

2009. aastal sündis Kersti Kaljulaidi ja Georgi-Rene Maksimovski teine poeg. Kersti Kaljulaid ja Georgi-Rene Maksimovski abiellusid Tallinnas aastal 2011.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

2016. aasta mais Kaljulaidi ametiaeg Euroopa Kontrollikoja liikmena lõppes, kuid [[Vabariigi Valitsus]]e otsustamatuse tõttu esitada Eestist uus kandidaat Kontrollikoja liikmeks jätkas ta samas ametis 2016. aasta septembrini.&lt;ref name=&quot;XjnuD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;D&quot; /&gt; 30. septembril 2016 tema mandaat kontrollikojas peatati ja teda hakkas asendama Euroopa Kontrollikoja president.

Kaljulaid oli 16. jaanuarist 2012 kuni 10. oktoobrini 2016 [[Tartu Ülikooli nõukogu]] esimees.&lt;ref name=&quot;P1MKI&quot; /&gt;

2015. aasta septembris valiti ta [[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS|Poliitikauuringute Keskuse Praxis]] juhiks, kuid asendaja puudumise tõttu Euroopa Kontrollikoja liikme ametis ei saanud ta Praxise juhi ametisse astuda.&lt;ref name=&quot;praxis_2015-10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;D&quot; /&gt; Seejärel tehti talle ettepanek asuda Praxise nõukogusse, kus ta alustas tegevust 20. juulil 2016.&lt;ref name=&quot;G4BSJ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;k0Oys&quot; /&gt; Kaljulaid lahkus Praxise nõukogust presidendi ametisse astudes.

[[2016]]. aasta kevadel omandas Kaljulaid ettevõttes [[Regio]] viieprotsendilise osaluse.&lt;ref name=&quot;cptjA&quot; /&gt;

19. septembril [[2016]] valis [[Riigikogu Kantselei]] juurde moodustatud [[arenguseire nõukoda]] Kaljulaidi oma esimeheks.&lt;ref name=&quot;ro05y&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;0RUXm&quot; /&gt;

===Poliitiline tegevus===
[[Fail:Kersti Kaljulaid ja Toomas Hendrik Ilves abikaasadega.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja [[Toomas Hendrik Ilves]] abikaasadega vastuvõtul 10. oktoobril 2016]]
Aastatel [[2001]]–[[2004]] kuulus ta [[Isamaaliit]]u&lt;ref name=&quot;67Gm5&quot; /&gt;, kuid valimistel kandidaadina ei osalenud.&lt;ref name=&quot;pm&quot; /&gt; Kaljulaid astus Isamaaliidust välja Euroopa Kontrollikoja liikmeks saades, et tagada oma sõltumatus ja siduda end lahti erakonnapoliitikast.&lt;ref name=&quot;sxJVQ&quot; /&gt;

2011. aasta sügisel nimetas [[Juhan Parts]] Kersti Kaljulaidi ühe võimaliku Mart Laari mantlipärijana [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimehe kohale.&lt;ref name=&quot;OXlLX&quot; /&gt;

[[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] tegi [[Riigikogu vanematekogu]] 27. septembril pärast presidendi valimata jäämist [[valimiskogu]]s Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida Vabariigi Presidendiks ja Riigikogu liikmetele ettepaneku esitada Kaljulaid presidendikandidaadiks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 30. septembril 2016 seadsid 90 Riigikogu liiget Kersti Kaljulaidi üles [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] kandidaadiks&lt;ref name=&quot;vidLh&quot; /&gt; ja 3. oktoobril 2016 valiti Kersti Kaljulaid tulemusega 81 poolthäält (tühje sedeleid 17) Riigikogus Vabariigi Presidendiks.&lt;ref name=&quot;81 häälega&quot; /&gt; Tema ametiaeg algas 10. oktoobril.&lt;ref name=&quot;81 häälega&quot; /&gt;

Peamine, mida Kaljulaidile presidendiks kandideerimise ajal ajakirjanduses ja osade poliitikute poolt ette heideti – ja mida näitasid ka tänavaküsitlused –, oli tema vähene tuntus rahva seas, võrrelduna teiste presidendikampaanias osalenud kandidaatidega.&lt;ref name=&quot;HeR0D&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cP4Pe&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;sf56c&quot; /&gt; Kaljulaid vastas etteheitele avalikus kirjas ja intervjuudes, lubades, et asub presidendiks saades end Eesti inimestele tutvustama, külastab riigi erinevaid piirkondi ning suhtleb inimestega vahetult ja kohapeal.&lt;ref name=&quot;epl20160930&quot; /&gt;

10. oktoobril 2016 astus Kaljulaid Vabariigi Presidendi ametisse.

== Poliitilised vaated ==

Kersti Kaljulaid on öelnud, et ta maailmavaateks on [[liberaalne konservatism|liberaalsem konservatism]].&lt;ref name=&quot;syZ1S&quot; /&gt; Ta on pooldanud konservatiivset majanduspoliitikat, kuid paljudes sotsiaalsetes küsimustes – näiteks [[LGBT]]-õigused ja immigratsioon – on tal [[liberalism|liberaalsed]] vaated.&lt;ref name=&quot;ew20161003&quot; /&gt; Teisalt on ta öelnud, et riik peab rahaliselt toetama enne nõrgemaid, kui hakkab toetama tugevaid; tugevate asi on kasutada riigi antud vabadusi ja end ise aidata.&lt;ref name=&quot;epl20160930&quot; /&gt; Samuti on Kaljulaid väljendanud toetust tugevale [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonnale]], kus riigi roll kohaliku tasandi asjade korraldamisel on väiksem ning enesekindla ja aktiivse [[kolmas sektor|kolmanda sektori]] roll suurem.&lt;ref name=&quot;ew20161003&quot; /&gt;

21. jaanuaril 2017 ajalehes [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] ilmunud intervjuus ütles Kaljulaid, et peab [[Juunipööre|Eesti iseseisvuse kaotamises 1940. aastal]] osaliselt vastutavaks [[Konstantin Päts]]i ja [[Johan Laidoner]]i, kelle tegevuse tulemusel kehtestati [[Vaikiv ajastu|1934. aastal Eestis autoritaarne riigikord]]. Sel põhjusel ei pooldanud ta monumendi rajamist Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks, ega läinuks selle avamisele.&lt;ref name=&quot;cIPVM&quot; /&gt;

==Publitsistika==
Enne Eesti presidendiks saamist avaldas Kaljulaid ajakirjanduses palju Euroopa-teemalisi artikleid, milles ta selgitas ja mõtestas Eesti elanikele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toimimist. Selle eest andis [[Avatud Eesti Fond]] Kaljulaidile 2014. aastal [[Koosmeele preemia]].&lt;ref name=&quot;UQuKJ&quot; /&gt;

Aastatel 2002–2016 oli Kaljulaid [[Kuku raadio]] saate &quot;[[Keskpäevatund]]&quot; üks esinejaid ja aastatel 2007–2016 Kuku raadio saate &quot;[[Eurominutid]]&quot; autor.&lt;ref name=&quot;pm20110507&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OmD6s&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;praxis_2015-10&quot; /&gt;

12. aprillil 2016 Postimehes avaldatud kõnes ütles Kaljulaid, et tema meelest oleks mõistlik anda [[avalik teenus|avalike teenuste]] osutamine niipalju kui võimalik [[erasektor|era-]] ja [[vabasektor]]i kätesse, sest need on ühiskonna vajaduste suhtes tundlikumad ja paindlikumad. Vajaduse korral saab riik neid rahaliselt abistada ning ka natuke kontrollida. &quot;Erasektori teenused, mis senise avaliku teenusega kattuvad või seda täiendavad – vahel ka asendavad –, saavad sündida ainult vastastikusest usaldusest.&quot; Munitsipaalkoolid tunnistavad kindlasti meelsasti oma puudusi, eriti kui avalik debatt on sõbralik. Muidugi on õige, kui lapsevanemad teevad ise kooli: &quot;me kõik oleme riik ja ühel või teisel moel panustades loome avalikku ruumi, avalikku teenust, Eestit&quot;. Era- ja vabasektoriga koostöös saab avalikke teenuseid disainida juhul, kui &quot;aus analüüs õigel tasandil näitab olemasoleva süsteemi puudusi ja võimalusi neid paindlikult ja esialgu väikeses mahus era- ja vabasektori abiga kõrvaldada&quot;. &quot;Kogu otsustamispädevus kohaliku teenuse üle ... tuleb anda kohalikule tasemele koos suurema otsustusõigusega.&quot; Aga avaliku teenuse ülevõtjad peavad täitma omavalitsuse ootusi selle teenuse suhtes. Selleks on tarvis vastastikust usaldust.&lt;ref name=&quot;jO4lj&quot; /&gt;

Kaljulaid osales kaasautorina 15. detsembril 2021 eetrisse läinud saates &quot;[[Pealtnägija]]&quot;. Tema juhitud saatelõigu teema oli taastuvenergia tootmine Eestis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Kersti Kaljulaid |url=https://www.err.ee/1608436544/pealtnagija-kersti-kaljulaid-uuris-kuidas-eestis-rohepoore-ara-teha |pealkiri=&quot;Pealtnägija&quot;: Kersti Kaljulaid uuris, kuidas Eestis rohepööre ära teha |väljaanne=ERR.ee |aeg=15.12.2021 |vaadatud=24.01.2022}}&lt;/ref&gt;

==Tegevus Vabariigi Presidendina==
[[Fail:EuPhO 2017 - Kersti Kaljulaid.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid kõnelemas 2017. aasta [[Euroopa füüsikaolümpiaad]]i lõpetamisel Tallinnas]]
=== Suhted kirikuga ===
{{vaata|Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe}}
Kaljulaid loobus ametisse vannutamise päeval tänujumalateenistusest, mille korraldamist [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]] (EELK) oli presidendile pakkunud. Kõik senised taasiseseisvumisjärgsed Eesti presidendid on oma ametisse vannutamise tänujumalateenistusel osalenud. Kaljulaid ütles otsust põhjendades, et ta austab küll inimeste usuvabadust, kuid pole ise kirikuskäija. Ta lisas, et kuna kirikus käimine pole tema jaoks olnud riiklike tähtpäevade või kiriklike pühade osa, siis oleks sinna nüüd minemine ebasiiras. EELK peapiiskop [[Urmas Viilma]] kommenteeris presidendi otsust sõnadega, et selle langetab president ise, kuid &quot;kindlasti on selles ametis keeruline leida õiget tasakaalu inimese enda soovide ja institutsionaalsete ülesannete vahel&quot;.&lt;ref name=&quot;Nk7rY&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;HZ9P7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;n3n77&quot; /&gt;

Kaljulaidi otsus tänujumalateenistusest loobuda tekitas ühiskonnas palju vastukaja&lt;ref name=&quot;err_20161201&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ol_20161217&quot; /&gt;, leidus nii neid, kes presidendi otsust toetasid&lt;ref name=&quot;pPV2E&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;A2koE&quot; /&gt;, kui ka neid, kes seda vastustasid&lt;ref name=&quot;iCZCr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uIhBA&quot; /&gt;.

24. novembril 2016 tegi peapiiskop Urmas Viilma tervitusvisiidi Kadriorgu, mille käigus andis presidendile ülevaate Eesti kirikuelust, kirikute omavahelisest oikumeenilisest koostööst ja EELK panusest Eesti ühiskonda. Viilma sõnul oli kohtumine äärmiselt meeldiv ja positiivne ning talle ei jäänud muljet, et president ei sooviks kirikuga koostööd teha.&lt;ref name=&quot;WBEhJ&quot; /&gt;

Kaljulaid ei osalenud ka 1. detsembril 2016 [[Tallinna toomkirik|Toomkirikus]] toimunud advendikontserdil, kuhu EELK peapiiskop Urmas Viilma oli kutsunud osalema valitsuse ja riigikogu liikmed, riigi võtmeisikud ja välisriikide saadikud.&lt;ref name=&quot;err_20161201&quot; /&gt; Teisalt külastas ta 15.–16. detsembril toimunud Harjumaa visiidi käigus muuhulgas [[EELK Risti kogudus]]t.&lt;ref name=&quot;ol_20161217&quot; /&gt;

9. detsembril 2016 [[Mart Soidro]]le ja [[Andrus Kivirähk|Andrus Kivirähale]] antud intervjuus ütles Kaljulaid, et jõulude juurde ei kuulu ilmtingimata kirikus käimine.&lt;ref name=&quot;0MHyQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gLzqX&quot; /&gt;

Kaljulaidi suhtumise tõttu jumalateenistustel osalemisse ja kirikusse on mitmed inimesed teda tituleerinud ilmalikuks presidendiks.&lt;ref name=&quot;FQ2Kk&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bssYA&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ol_20161217&quot; /&gt;

=== Seaduste väljakuulutamine ===

Oma ametiajal kuulutas Kaljulaid välja kokku 498 seadust ja jättis välja kuulutamata kuus seadust. Kaljulaidi välja kuulutatud ja tagasi lükatud seaduste arv oli samas suurusjärgus, kui oli president [[Toomas Hendrik Ilves]]el (arvestades kahte ametiaega), ent väiksem kui [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlil]] ja [[Lennart Meri]]l.&lt;ref name=&quot;err_2021_10_04&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608358794/kaljulaid-jattis-oma-ametiajal-valja-kuulutamata-kuus-seadust |pealkiri=Kaljulaid jättis oma ametiajal välja kuulutamata kuus seadust |väljaanne=ERR.ee |aeg=04.10.2021 |vaadatud=24.01.2022}}&lt;/ref&gt;

==== 2016. aasta maksumuudatused ====

Kaljulaid kuulutas 23. detsembril 2016 välja Riigikogu poolt 19. detsembril 2016 vastu võetud maksupaketi. Opositsioonis olev [[Reformierakond]] ja mitmed huvigrupid olid teinud presidendile ettepaneku jätta seadus välja kuulutamata, sest nende hinnangul oli muudatused kiiruga ette valmistatud ja vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Seaduse väljakuulutamisega kaasnenud avalduses märkis president, et ta pole rahul seaduse vastuvõtmise asjaoludega, kuid seadust välja kuulutamata jättes jääks [[Eesti 2017. aasta riigieelarve]] enne saabuva aasta algust vastu võtmata. Kaljulaid pöördus palvega [[õiguskantsler]]i poole analüüsida maksumuudatuste üksikuid aspekte.&lt;ref name=&quot;wdnEc&quot; /&gt;

==== Magusamaks ====
2017. aasta juulis jättis Kaljulaid välja kuulutamata magustatud joogi maksu seaduse ja saatis selle tagasi Riigikogule arutamiseks. President ütles, et toetab seaduse eesmärki suunata inimesi tarbima vähem [[suhkur|suhkrut]] ning vähendada seeläbi suhkru liigtarbimisest tekkinud tervisekahjusid. Kuid ta leidis, et seadus on vastuolus põhiseaduse §12 võrdse kohtlemise põhimõttega, sest seaduse järgi oleks magusamaksust vabastatud magustatud joogid, mida müüakse rahvusvahelisi reise tegeva [[laev]]a või [[õhusõiduk]]i pardal. Presidendi hinnangul andnuks see ühele majandussektorile alusetu eelise.&lt;ref name=&quot;dOh8n&quot; /&gt;

==== Kaitseväe luureseadus ====

Veebruaris 2019 võttis Riigikogu vastu seaduse, mis andis kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi. Seadus andis muuhulgas kaitseväele õiguse julgeolekuala kaitseks varjatult kontrollida isikuandmeid andmekogudest, kasutada variandmeid, konspiratsioonivõtteid ja isikut varjatult jälgida. Märtsis hindas president seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle välja kuulutamata. Ta ütles seadust välja kuulutamata jättes, et kaitseväele täiendavate õiguste andmine on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal või selle läheduses viibivate inimeste põhiõigusi.&lt;ref name=&quot;qBbT5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ol_2019_09_20&quot; /&gt;

Riigikogu võttis seaduse 2019. aasta mais uuesti muutmata kujul vastu. Juunis 2019 jättis president seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus seaduse põhiseaduslikkusele vastavuse hindamiseks riigikohtusse. Riigikohus tunnistas seaduse 2019. aasta detsembris põhiseadusvastaseks, kuid ei nõustunud enamiku presidendi taotluses toodud etteheidetega seaduse põhiseadusvastasuse kohta. Riigikohtu seisukoha järgi oli põhiseadusega vastuolus tõhusa kontrolli puudumine selle üle, kas kaitseväe otsus jätta isik varjatud jälgimisest teavitamata on põhjendatud.&lt;ref name=&quot;ol_2019_09_20&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GXx2v&quot; /&gt;

==== Pensionireformi seadus ====

Veebruaris 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse. Kaljulaidi hinnangul riivas seadus ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning oli mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega.&lt;ref name=&quot;kGMag&quot; /&gt; Märtsis 2020 võttis riigikogu seaduse uuesti muutmata kujul vastu.&lt;ref name=&quot;WAX5T&quot; /&gt; Kaljulaid jättis seaduse ka teist korda välja kuulutamata ja esitas taotluse riigikohtule kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.&lt;ref name=&quot;BahJc&quot; /&gt; 20. oktoobril 2020 jättis riigikohus presidendi taotluse kuulutada pensionireform põhiseadusega vastuolus olevaks rahuldamata. Samal päeval kuulutas Kaljulaid pensionireformi seaduse välja.&lt;ref name=&quot;ByUKy&quot; /&gt;
[[Fail:Kersti Kaljulaid 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 2021. aasta Arvamusfestivalil]]

==== Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus ====

Aprillis 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata pääste- ja relvaseaduse muudatused. Tema hinnangul oli uues seaduses põhiseadusega vastuolus tervise infosüsteemist andmete saamise küsimus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1083651/kaljulaid-jattis-paaste-ja-relvaseaduse-muudatused-valja-kuulutamata |pealkiri=Kaljulaid jättis pääste- ja relvaseaduse muudatused välja kuulutamata |väljaanne=ERR.ee |aeg=29.04.2020 |vaadatud=24.01.2022}}&lt;/ref&gt;
Riigikogu võttis 17. juunil 2020 seaduse muudetud kujul vastu, misjärel Kaljulaid kuulutas selle 26. juunil välja.&lt;ref name=&quot;err_2021_10_04&quot; /&gt;

==== Välisteenistuse seaduse muudatused ====

Juunis 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata välisteenistuse seaduse muudatused, viidates nende vastuolule põhiseadusega. Peamise vastuoluna nimetas president abikaasade ja [[kooseluseadus]]e alusel registreeritud elukaaslaste ebavõrdset kohtlemist. Kaljulaid ütles, et nii [[perekonnaseadus]]e alusel abielu sõlminud kui ka kooseluseaduse alusel kooselu registreerinud [[diplomaat|diplomaadid]] on oma suhted reguleerinud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel, mistõttu tuleb selliseid [[perekond]]i kohelda ühetaoliselt.&lt;ref name=&quot;bJlRh&quot; /&gt;

==== Kollektiivlepingu seaduse muudatused ====

28. septembril 2021 jättis Kaljulaid välja kuulutamata kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muudatused. Põhjusena nimetas president seda, et seaduse vastuvõtmisel oli parlament rikkunud riigikogu kodu- ja töökorra seadust: seaduseelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel oli muudetud seaduse jõustumisega seotud sätet.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608352865/kaljulaid-jattis-kollektiivlepingu-seaduse-valja-kuulutamata |pealkiri=Kaljulaid jättis kollektiivlepingu seaduse välja kuulutamata |väljaanne=ERR.ee |aeg=28.09.2021 |vaadatud=24.01.2022}}&lt;/ref&gt;

===Visiidid===
====Välisvisiidid====
{{Vaata|Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid}}
[[Fail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29833779284).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja Läti Seimi spiiker [[Ināra Mūrniece]]]]
[[Fail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29834117054).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 21. oktoobril 2016 töövisiidil Lätis]]
[[Fail:Vladimir Putin and Kersti Kaljulaid (2019-04-18) 03.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja [[Vladimir Putin]] 18.&amp;nbsp;aprillil&amp;nbsp;2019&lt;ref name=&quot;o2019-04-18_Kreml&quot; /&gt;]]
Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 20. oktoobril 2016 kohtus ta [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]] ja parlamendi esimehe [[Maria Lohela]]ga,&lt;ref name=&quot;UmG8J&quot; /&gt; 20.–21. oktoobril visiidil [[Läti|Lätti]] kohtus ta [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Raimonds Vējonis]]e ja parlamendi spiikri [[Ināra Mūrniece]]ga&lt;ref name=&quot;3s4JN&quot; /&gt; ning 26. oktoobril toimunud töövisiidil [[Leedu|Leetu]] kohtus ta [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Dalia Grybauskaitė]]ga.&lt;ref name=&quot;UZYEn&quot; /&gt;

====Sisevisiidid====
# [[Paldiski]] külastus, 19. oktoober 2016. Külastas Paldiski sõjaväelinnakut ja pidas kõne [[Liibanon]]i suunduvale [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] üksusele.&lt;ref name=&quot;eiRNW&quot; /&gt;
# [[Lääne-Virumaa|Lääne-]] ja [[Ida-Virumaa]] külastus, 27.–28. oktoober 2016. Külastas Lääne- ja Ida-Virumaa ettevõtteid ja asutusi ning kohtus omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.&lt;ref name=&quot;CM0Gn&quot; /&gt;
# [[Jõgevamaa|Jõgeva-]] ja [[Tartumaa]] külastus, 17.–18. november 2016. Kohtus vabakonna esindajate ja omavalitsusjuhtidega, külastas ettevõtteid ja riigiasutusi, sealhulgas [[Eesti Rahva Muuseum]]i ning ettevõtteid [[Fortum Tartu]] ja [[Salvest]]. Ööbis visiidi käigus [[hostel]]is.&lt;ref name=&quot;GIZ8m&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ci3Z2&quot; /&gt;
# [[Harjumaa]] külastus, 15.–16. detsember 2016. Külastas Harjumaa ettevõtteid ja asutusi ning kohtus kohaliku elu edendajatega. Tutvus [[Risti kogudus]]e juures tehtava sotsiaaltööga.&lt;ref name=&quot;Ibkoh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ol_20161217&quot; /&gt;
# [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Viljandimaa]] külastus, 18.–19. jaanuar 2016. Külastas ettevõtteid ja asutusi, kohtus vabakonna esindajate ja omavalitsusjuhtidega.&lt;ref name=&quot;hoen0&quot; /&gt;
# [[Pärnumaa|Pärnu-]] ja [[Raplamaa]] külastus, 2.–3. veebruar 2017. Külastas Pärnumaal ja Raplamaal ettevõtteid (sealhulgas [[AS Wendre]]t) ja haridusasutusi (sealhulgas [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]t). Kohtus omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.&lt;ref name=&quot;ojMD2&quot; /&gt;
# [[Valgamaa]], 16.–[[17. märts]] 2017
# [[Läänemaa]], [[29. märts]] 2017
# [[Hiiumaa]], [[30. märts]] 2017
# Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum [[4. aprill]] 2017
# [[Põlvamaa]], [[5. aprill]] 2017
# [[Saaremaa]], 1.–[[2. juuni]] 2017
# [[Võrumaa]], 12.–[[13. juuni]] 2017
# [[Ruhnu]], [[Abruka]], [[Vilsandi]] 24.–[[26. juuli]] 2017

===Presidendikõned===
{{Vaata|Kersti Kaljulaidi presidendikõned}}

Oma kõnedes läbi oma ametiaja naasis Kaljulaid korduvalt Eestit ühendava [[komberuum]]i ja [[õmblusteta ühiskond|õmblusteta ühiskonna]] teemade juurde.

====Ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016====
Kaljulaid ütles, et poliitikute ja kõrgete riigiametnike ülesanne on hoida laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku ning lasta rahval tunda end kõrgeima võimu kandjana. Me tahtsimegi sellist Eestit, kus igaüks koos teistega loob endale sellist Eestit, nagu tema tahab, nii et kokku tuleb meie kõikide riik. Et inimesed oleksid enesekindlad, tuleb kaasinimestes näha kaasteelisi, kelles me näeme head, mitte vigu. Elu viivad julgelt otsustades edasi enesekindlad inimesed, mitte need, kes kardavad, et osutatakse nende nõrkustele. Riik peab lastele andma ka hariduse ning tagama ettevõtluse lihtsuse ja vabaduse. President, kes vastutab riigi tuleviku eest, saab olla nõudlik sõnastaja, peab olema seal, kus on raske, toetama neid, kes võiksid muidu kõrvale jääda. Eetiline riik annab inimestele enesekindluse ja muutub seeläbi ka ise tugevamaks, olles rahva oma. Meie siin peame julgustama unistama ning toetama unistuste täitumist ja unistuste purunedes ka tükid üles korjama. Kaljulaid avaldas usku ja lootust, et viie aasta pärast on Eestis rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistu, rohkem abistamist, rohkem julgust ja vähem hirme. Franklin Delano Roosevelt ütles: &quot;Ainus, mida karta, on hirm ise&quot;. Meie tugevus on Kaljulaidi sõnul see, et ütleme otsekoheselt ja selgelt, et meie suurim probleem ei ole majandus, vaid julgeolek. Meil endal peab olema enesekindlust ja usku, et suudame hoida Eesti riiki.&lt;ref name=&quot;presidendikõne1&quot; /&gt;

Kaljulaid ütles ka, et Lennart Meri on olnud suur Eestit Läände viies, Arnold Rüütel Euroopat inimesteni tuues ja Toomas Hendrik Ilves Eestit küberilma saates.&lt;ref name=&quot;presidendikõne1&quot; /&gt;

====Galal &quot;Eesti parimad ettevõtted 2016&quot;, 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas====
Kaljulaid ütles, et olulises osas sektorites oleme kinni keskmise sissetuleku klaaslaes. Õigel ajal tuleb leida väljapääsud, sest lihtsad, selged ja valed või ainult lühiajaliselt õiged suured üksiklahendused meid ei rahulda. Klaaslaes on juba mõrad. Kaljulaid avaldas usku, et Eesti ettevõtjad suudavad olla innovatsiooniliidrid. Meie ülesanne on oma väheneva tööjõu kõrgemad nõudmised rahuldada ja minna edasi tagasilöökideta. Ta kutsus ettevõtjaid üles olema nõudlikud, et neil oleks vaba keskkond, kus vaba vaim saab luua ja kasvatada, sest noored otsivad tööturult vabadust. Kaljulaidi sõnul saavad ettevõtjad kaitsta oma vabadusi, kui nad võtavad vastutuse meie majanduskeskkonna eest.&lt;ref name=&quot;presidendikõne2&quot; /&gt;

====Aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016====
Kaljulaid ütles, et oma elementaarsete vajaduste katmise tagamine nõuab järjepidevat ja piisavalt mahukat põllumajandust. Selleks on tarvis turgu sekkuda, mida teeb ka Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, millega saavutatud põllumajandustoodete ühisturg jätab mulje, nagu olekski tegemist vaba turuga. Kui kõik toetusmeetmed oleksid täiesti võrdsed, siis oleks turg üldiselt siiski vaba. Ent täielikku võrdsust poleks ka siis, kui kõigi riikide toetused arvestaksid täiesti võrdselt riigisisest kulukomponenti ja ainult maailmaturu hindadest sõltuvaid kulutusi. Konkreetse farmi asukohta ja eesseisvaid ilmastikutingimusi ei saa täiesti õiglaselt arvestada. Toetusskeemid ei suuda tootmismahte vastavalt turu tingimustele reageerida. Toetuste eraldamisel ei kontrollita ka, kas ei jõuta liiga lähedale üleinvesteerimisele. Sellest tekivad paratamatult vead põllumajanduse juhtimises ja küsimus on, kuidas sellest tulenevaid riske tootjate, töötlejate, tarbijate ja toetuse maksjate vahel jagada. Tuleb luua süsteem, mis &quot;arvestab põllumajandustoodete turu erisusi ja paratamatuid moonutusi ning loob hoiatusmehhanismi&quot; moonutustele reageerimiseks. Hea oleks vähemalt Eestis kokku leppida üldised põhimõtted kriisi või ka tulude ootamatu suurenemise puhuks. Tuleb nõuda süsteemset lähenemist, et reageerida ka järgmistele kriisidele, mitte ainult käimasolevale. Ka üksik põllumees on edukas ainult juhul, kui ta tajub ka innovaatiliste muutuste tulekut ning oskab ja suudab selleks valmistuda. Maailmaturu jaoks tuleb luua üha suurema lisandväärtusega toodangut ning müüa seda mujal kehtivaid kombeid ja tavasid arvestades.&lt;ref name=&quot;presidendikõne3&quot; /&gt;

===Seisukohavõtud seoses naistevastase vägivalla ja perevägivallaga===
Oma ametiaja jooksul juhtis Kaljulaid korduvalt tähelepanu perevägivallaga võitlemisele.&lt;ref name=&quot;Ycgin&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Jaagant&quot; /&gt;

Ta taunis 2017. aastal vabariigi aastapäeva kõnes perevägivalda ja juhtis tähelepanu asjaolule, et just pühade ajal on probleem kõige aktuaalsem.&lt;ref name=&quot;S814s&quot; /&gt; Sama aasta 25. septembril kuulutas ta välja seaduse, millega ratifitseeriti naistevastase ning perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon.&lt;ref name=&quot;kuC4d&quot; /&gt; 2018. aasta mais [[vägivallaennetuse auhind]]u üle andes ütles ta, et &quot;vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem&quot; ning lisas, et perevägivald on Eestis kahjuks levinud nähtus.&lt;ref name=&quot;0fvH3&quot; /&gt; 24. novembril 2018 heiskas ta Kadriorus presidendi kantselei ees oranži lipu, märkimaks järgneval päeval tähistatavat naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.&lt;ref name=&quot;tMj2J&quot; /&gt;

==== 104 kiri ====
{{Vaata|Tiit Ojasoo#Füüsiline vägivallatsemine teatri NO99 juures|104 kiri}}
16. jaanuaril 2018 saatsid 104 allakirjutanut president Kaljulaidile avaliku kirja&lt;ref name=&quot;KfnYy&quot; /&gt;, milles tauniti [[Tiit Ojasoo]] kaasamist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse, põhjendades seda 2016. aasta jaanuaris asetleidnud intsidendiga, mille käigus Ojasoo tarvitas füüsilist vägivalda teatri naistöötaja suhtes&lt;ref name=&quot;vs19G&quot; /&gt;. President vastas kirjale sotsiaalmeedias, kirjutades, et Tiit Ojasoo kaasamine ei tähenda vägivalla heakskiitmist, aga kõneleb ühiskondliku andeksandmise võimalusest.&lt;ref name=&quot;ZHfQE&quot; /&gt;

==== Marti Kuusiku juhtum ====
{{Vaata|Marti Kuusik#Süüdistused perevägivallas}}
29. aprillil 2019 toimunud riigikogu istungil andsid loodava [[Jüri Ratase teine valitsus|Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus]]e ministrid ametivande. Istungil osalenud Kaljulaid kandis seljas dressipluusi, mille rinnal seisis tekst &quot;Sõna on vaba&quot;. Kui ametivande andmise järg oli EKRE poliitikust väliskaubanduse ja IT-ministri [[Marti Kuusik]]u käes, lahkus president protestiks Riigikogu saalist, naastes oma kohale järgmise ministri, välisminister [[Urmas Reinsalu]] vande ajaks. Saalist lahkumist hiljem kommenteerides põhjendas Kaljulaid seda lähisuhtevägivalla kahtlusega Kuusiku suhtes. Samal päeval olid ajakirjanduses ilmunud väited, et Kuusik on kasutanud oma eksabikaasa suhtes vägivalda. Kaljulaid lisas, et kui süüdistused Kuusiku vastu peaksid osutuma alusetuks, on ta esimene, kes Kuusiku ees vabandab.&lt;ref name=&quot;Delfi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Jaagant&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/934721/piltuudis-president-kandis-valitsuse-vande-andmisel-sonumiga-dressipluusi |pealkiri=Piltuudis: president kandis valitsuse vande andmisel sõnumiga dressipluusi |väljaanne=ERR.ee |aeg=29.04.2019 |vaadatud=28.01.2022}}&lt;/ref&gt;

Mais 2021 mõistis [[Viru maakohus]] Marti Kuusiku esimeses kohtuastmes õigeks. Kohtuotsuse järel Kaljulaid vabandas avalikult Kuusiku ees.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608228303/president-vabandas-kuusiku-ees |pealkiri=President vabandas Kuusiku ees |väljaanne=ERR.ee |aeg=28.05.2021 |vaadatud=28.01.2022}}&lt;/ref&gt;

=== ÜRO julgeolekunõukogu valimiskampaania ===
Kaljulaid juhtis Eesti [[ÜRO julgeolekunõukogu]] ajutiseks liikmeks kandideerimise kampaaniat.&lt;ref name=&quot;epl_20190529&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;err_20171002&quot; /&gt; President avas kampaania ametlikult [[New Yorgi Eesti Maja]]s 13. juulil 2017.&lt;ref name=&quot;T32Dz&quot; /&gt; Juulis 2017 moodustas ta Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kampaania toetamise nõukoja, mille ülesandeks oli toetada ja suunata presidendi tegevust ÜRO kampaanias.&lt;ref name=&quot;LSiJC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;err_20171002&quot; /&gt; Kaljulaid külastas kampaania raames Eesti kandidatuurile toetuse kogumiseks paljusid välisriike ja poliitilisi tippkohtumisi. 
Muuhulgas kohtus ta 24. septembrist kuni 4. oktoobrini 2018 toimunud töövisiidil USA-sse kahepoolselt mitmekümne riigijuhiga, käis 2018. aasta oktoobris töövisiidil [[Austraalia]]s, [[Vanuatu]]s, [[Fidži]]s ja [[Uus-Meremaa]]l ning 2018. aasta detsembris [[Benin]]is ja [[Senegal]]is.&lt;ref name=&quot;XqMaw&quot; /&gt;

Kaljulaidi sõnul tõi kampaania kasu nii Eesti [[diplomaat]]idele maailma parema mõistmise näol, kui ka Eesti [[ettevõtja]]tele uute ärivõimaluste näol arenevatel turgudel. Samuti oli kampaania Kaljulaidi hinnangul Eestile kasulik julgeolekupoliitilises plaanis, suurendades riigi tuntust maailmas.&lt;ref name=&quot;epl_20190529&quot; /&gt; Eesti valiti ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastatel 2020–2021 [[ÜRO Peaassamblee]]l 7. juunil 2019 toimunud salajasel hääletusel.&lt;ref name=&quot;9ASO4&quot; /&gt;

=== Kandideerimine OECD peasekretäri kohale ===

Augustis 2020 sai teatavaks, et Kaljulaid võib kandideerida [[Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) peasekretäri kohale. OECD senine peasekretär [[Angel Gurría]] oli 10. juulil 2020 öelnud, et ei kandeeri organisatsiooni juhiks järgmiseks viieaastaseks ametiajaks.&lt;ref name=&quot;riuEd&quot; /&gt;

1. oktoobril 2020 andis Eesti suursaadik OECD juures [[Clyde Kull]] üle dokumendid, millega Eesti esitas Kaljulaidi kandidaadina OECD järgmise peasekretäri kohale. Oma kandidatuuri tutvustuskõnes 5. oktoobril 2020 rõhutas Kaljulaid maailma digitaliseerumist, kaasaegset maksusüsteemi ja arengut keskkonnasäästlikkuse poole. Kaljulaid läbis 7. – 8. jaanuaril 2021 toimunud valimiste esimese vooru ja jäi sõelale koos seitsme teise kandidaadiga.&lt;ref name=&quot;yGP1p&quot; /&gt;

26. jaanuaril 2021 teatas Kaljulaid kandideerimisest loobumisest. Ta nimetas põhjusena seda, et tema võimalik asumine OECD ametikohale alles pärast Vabariigi Presidendi ametiaja lõppu pole mitme OECD riigi jaoks parim lahendus. OECD senise peasekretäri Angel Gurría kolmas viieaastane ametiaeg lõppes 2021. aasta mais.&lt;ref name=&quot;xbUPt&quot; /&gt;

==Avaliku arvamuse uuringud==
Vahetult pärast Kaljulaidi presidendiks saamist, 2016. aasta oktoobris toetas teda [[Kantar Emor]]i läbiviidud küsitluses presidendina 73% küsitletutest (võrdluseks: [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%&lt;ref name=&quot;2016okt&quot; /&gt; ja [[Lennart Meri]] 32%&lt;ref name=&quot;2017okt&quot; /&gt; toetusega). Keskmisest suurem oli toetus [[naine|naiste]], [[eesti rahvus]]est inimeste ja üle kolmekümne viie aastaste hulgas.&lt;ref name=&quot;2016okt&quot; /&gt;

2017. aasta oktoobri Kantar Emori küsitluses arvas vastanutest 72,5%, et Kaljulaid on presidendi kohustustega hästi toime tulnud ja 27,5%, et halvasti. Keskmisest sagedamini andsid positiivse hinnangu naised ja eesti rahvusest inimesed, keskmisest sagedamini andsid negatiivse hinnangu [[EKRE]] ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] valijad.&lt;ref name=&quot;2017okt&quot; /&gt;

2019. aasta juunis viis Kantar Emor läbi [[poliitik]]ute usaldusväärsuse uuringu. Uuringu järgi usaldas Kersti Kaljulaidi 54% Eesti elanikest, millega ta jäi Eesti poliitikute usaldusväärsuse edetabelis teisele kohale [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] järel, keda usaldas 59% Eesti elanikest. Kaljulaidi usaldasid keskmisest enam noored ja kõrgharitud inimesed.&lt;ref name=&quot;CBi42&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;8pp2l&quot; /&gt;

2020. aasta 7.–9. aprilli [[Norstat]]i küsitluses paluti hinnata rahulolu presidendi tegevusega [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]] ajal. Rahul oli 45% vastanutest (sealhulgas 50% eestlastest ja 25% mitte-eestlastest), 41% ei olnud rahul ja 14% ei osanud öelda. Parteide toetajatest olid presidendi tegevusega kõige enam rahul [[Reformierakond|Reformierakonna]] (75%) ja kõige vähem rahul EKRE valijad (13%).&lt;ref name=&quot;3Noko&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;xch81&quot; /&gt;

2020. aasta detsembris Kantar Emori korraldatud poliitikute usaldusväärsuse küsitluses ütles 48% vastajatest, et usaldab Kersti Kaljulaidi. Sellega jagas ta pingereas koos Marina Kaljurannaga teist kohta [[Tanel Kiik|Tanel Kiige]] (49%) järel. Kõige kõrgem oli Kaljulaidi usaldusväärsus alla 35-aastaste seas. Vastajatest 34% ütles, et ei usalda Kaljulaidi.&lt;ref name=&quot;G1ppD&quot; /&gt;

[[Kaitseministeerium]]i tellimusel regulaarselt läbi viidud riigikaitseteemaliste avaliku arvamuse uuringute raames on mõõdetud ka presidendi institutsiooni usaldusväärsust vastajate seas. Kuni 2020. aastani oli küsitluse läbiviijaks [[Turu-uuringute AS]], alates 2021. aastast [[Norstat]]. Tulemused Kaljulaidi ametiperioodil:&lt;ref name=&quot;N9gQV&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|
|Täielikult/pigem usaldab, %
|Üldse/pigem ei usalda, %
|-
|2016 oktoober
|48
|10
|-
|2017 märts
|66
|17
|-
|2017 oktoober
|68
|22
|-
|2018 märts
|66
|22
|-
|2018 oktoober
|71
|20
|-
|2019 märts
|64
|27
|-
|2019 oktoober-november
|66
|22
|-
|2020 september
|64
|28
|-
|2021 märts-aprill
|58
|36
|}

Aprillis 2022 Kantar Emori läbi viidud poliitikute usaldamise uuringu järgi usaldas Kersti Kaljulaidi 46% Eesti elanikest. Sellega jagas ta teist ja kolmandat kohta Marina Kaljurannaga (46%), kõige enam usaldati Alar Karist (60%).&lt;ref name=&quot;Kantar Emor 2022&quot;&gt;{{cite web | title=Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist | website=Kantar Emor | date=2022-04-27 | url=https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ | language=et | access-date=2022-04-27}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
=== Aunimetused ===
* 2009 – [[aasta eurooplane]]&lt;ref name=&quot;ihE2l&quot; /&gt;
* 2014 – [[Koosmeele auhind]]. Pälvis auhinna asjatundlike Euroopa-teemaliste analüüside ja seisukohavõttude eest, mis on aidanud Eesti inimestele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toimimist selgitada ja lahti mõtestada&lt;ref name=&quot;CI7q5&quot; /&gt;
* 2016 – aasta mõjukaim inimene [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Delfi]], [[Maaleht|Maalehe]] ja [[Laupäevaleht LP]] valikul&lt;ref name=&quot;9u2m4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;wSP4B&quot; /&gt;
* 2017 – koht saja maailma mõjukaima naise seas majandusajakirja [[Forbes]] valikul&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Amy Merrick |url=https://www.forbes.com/sites/carolinehoward/2017/11/01/women-who-rule-the-world-the-25-most-powerful-female-political-leaders-2017/?sh=1c6e21ca5c1b |pealkiri=Women Who Rule the World: The 25 Most Powerful Female Political Leaders 2017 |väljaanne=Forbes |aeg=1. november 2017 |vaadatud=28.01.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2018 – [[Ewha naisülikool]]i audoktor, Lõuna-Korea&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kerstikaljulaid.ee/bio/tunnustused/ |pealkiri=Tunnustused |väljaanne=kerstikaljulaid.ee |vaadatud=2.2.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2018 – [[Soul]]i linna aukodanik, Lõuna-Korea&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2019 – [[aasta pressisõber]]&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2019 – aasta mesilaste sõber, [[Eesti Mesinike Liit|Eesti Mesinike Liidu]] (EML) aunimetus. EML tõi kommentaaris välja, et Kaljulaid on seisnud järjekindlalt puhta [[loodus]]e, [[kliimamuutus]]tega võitlemise ja [[elurikkus]]e hoidmise eest&lt;ref name=&quot;TwieZ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ovrP1&quot; /&gt;
* 2019 – Eesti Puitmaja Sõber. [[Eesti Puitmajaliit]] andis aunimetuse Kaljulaidile keskkonna- ja kliimatemaatikaga tegelemise eest.&lt;ref name=&quot;Puitmajaliit&quot;&gt;{{cite web | date=2020-10-05 | title=Puitmaja Sõber ja Aasta Tegija | website= puitmajaliit.ee | url=https://www.puitmajaliit.ee/uudised/puitmaja-sober-ja-aasta-tegija | language=et | access-date=2022-04-29}}&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]]&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2020 – [[Johan Skytte medal]]&lt;ref name=&quot;RPlf1&quot; /&gt;
* 2020 – Vikerkaarekangelase aunimetus. [[Eesti LGBT Ühing]] tunnustab aunimetusega inimest, kes on sõnades ja tegudes [[LGBT|LGBT+]] kogukonna elu edendanud ja kogukonna eest seisnud.&lt;ref name=&quot;RKDrl&quot; /&gt;
* 2020 – majanduskõrgkooli Hanken audoktor, Soome&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;

=== Teenetemärgid ===
* 2016 – [[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19446}}&lt;/ref&gt;
* 2017 – [[Soome Valge Roosi Rüütliordu]] suurrist ketiga&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2018 – [[Madalmaade Lõvi orden]]i suurrist&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2018 – [[Itaalia Vabariigi Teeneteorden]]i suurrist ketiga&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2019 – Läti [[Kolme Tähe orden]]i suurrist ketiga&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2019 – Portugali [[Prints Dom Henrique orden]]i suurrist ketiga&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2019 – [[Sloveenia Teeneteorden]]&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2021 – Ukraina [[Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]]&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
=== Pere ===
Kersti Kaljulaidi ema Lindu Kaljulaid&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt; (sündinud 1941. aastal) on elukutselt arst. Lindu vanemad olid Ilmar Raudma (kuni 1935. aastani Pommer; 1912–1951) ja Alvi Raudma (Alvi Kull; 1910–1987).&lt;ref name=&quot;sugupuu&quot; /&gt; Kersti Kaljulaidi isa Jaak Kaljulaid (1946–1998) oli riikliku elamumajanduse arenduskeskuse konsultant. Tema vanemad olid ehitusettevõtja Theodor Kaljulaid (sünninimega Theodor Klook; 1903–1983) ja Maare Margus (Maare Tammik; 1914–2004).&lt;ref name=&quot;sugupuu&quot; /&gt; [[Raimond Kaljulaid]] on Kersti Kaljulaidi poolvend, neil oli ühine isa.&lt;ref name=&quot;Q63vY&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;YhzjA&quot; /&gt;

Kaljulaid on teist korda abielus. Ta on sünnitanud neli last ning on ka vanaema.&lt;ref name=&quot;aIdmW&quot; /&gt; 

Abielust Taavi Talvikuga&lt;ref name=&quot;ee20161005&quot; /&gt; on Kaljulaidil tütar ja poeg. Tütar [[Silja Märdla]] (sündinud 1988, neiupõlvenimega Silja Talvik&lt;ref name=&quot;06HT9&quot; /&gt;) kaitses 2017. aasta lõpul doktoritöö ehituse valdkonnas&lt;ref name=&quot;ol20160929&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;YusAN&quot; /&gt; ja poeg Siim Talvik on lõpetanud [[IT Kolledž]]i.&lt;ref name=&quot;ol20161006&quot; /&gt;

Kaljulaidi teine abikaasa on aastal [[1991]] [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] raadioinsenerina lõpetanud ja [[Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus]]es sideinsenerina töötanud Georgi-Rene Maksimovski, neil on kaks poega.&lt;ref name=&quot;ol20160929&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;wlXNl&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;56Qnu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

=== Harrastused ===
==== Rahvasport ====
Kaljulaid on Eesti maratonijooksu edetabelis olnud 11. kohal (aastal 2007) ja 23. kohal (aastal 2008).&lt;ref name=&quot;pm20110507&quot; /&gt; Ta on jooksnud [[maraton]]i ajaga 3 tundi ja 52 minutit.&lt;ref name=&quot;qhAo6&quot; /&gt;

29. jaanuaril 2017 osales ta [[Viljandi järv]]el toimunud VII [[Mulgi Uisumaraton|Mulgi uisumaraton]]il 30 kilomeetri distantsil.&lt;ref name=&quot;iG9cV&quot; /&gt;

5. jaanuaril 2017 tegi Kaljulaid kaasa [[Soome]] suurimal rahvaspordiüritusel [[Finlandia-hiihto]]. Ta saavutas 50 kilomeetri vabatehnikaga suusamaratonil naiste seas 70. koha ajaga 4 tundi 7 minutit ja 30,4 sekundit.&lt;ref name=&quot;harVm&quot; /&gt;

21. juulil 2019 osales Kaljulaid esimese riigipeana [[Tour de France]]'i rahvasõidul. Ta läbis 135 km pikkuse distantsi ajaga 8 tundi 54 minutit 4 sekundit. Kaljulaid sai rahvasõidu 20. etapil osalenud 16 000 jalgratturi seas 6072. koha, naiste arvestuses 281. koha ja oma vanuseklassi naiste seas 38. koha.&lt;ref name=&quot;BSQ3M&quot; /&gt;

==== Koorilaul ====
Kaljulaid tegeleb [[koorilaul]]uga. Ta alustas [[Koor_(muusika)|kooris]] laulmist juba keskkooli ajal.&lt;ref name=&quot;muusika_06072019&quot; /&gt; Alates ülikooliajast on ta laulnud korporatsiooni Filiae Patriae [[naiskoor]]is, ehkki ei võta koori tegevusest pidevalt osa ega esine kontsertidel.&lt;ref name=&quot;muusika_06072019&quot; /&gt;

[[Luksemburg]]is elades laulis ta aastani 2014 sealses eesti naiste ansamblis Meloodilised Tordid. [[Häälerühm]]a poolest on Kaljulaid II [[alt]].&lt;ref name=&quot;bReiv&quot; /&gt;

[[XXVII üldlaulupidu|2019. aasta juubeli-üldlaulupeol]] osales Kaljulaid laulupeorongkäigus ja valikkooride proovis. Sellega sai temast esimene Eesti president, kes on lauljana [[üldlaulupidu|üldlaulupeol]] osalenud.&lt;ref name=&quot;5JH1T&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;30pY8&quot; /&gt;

=== Seaduserikkumised ===
1. aprillil 1995 jäi Kaljulaid [[GAZ-24-10]] roolis politseile vahele juhiloata sõiduga.&lt;ref name=&quot;EE_2016_10_05&quot; /&gt;

=== Keeleoskus ===
Võõrkeeltest räägib Kaljulaid vabalt [[inglise keel]]t, suhtlustasemel [[prantsuse keel]]t ja tasemel B1 [[saksa keel]]t.&lt;ref name=&quot;pm20161004&quot; /&gt; [[Soome keel]]t pole Kaljulaid õppinud,&lt;ref name=&quot;pm20161004&quot; /&gt; kuid presidendiks valimise järgsel pressikonverentsil ütles ta [[Soome]] ajakirjaniku küsimusele vastates, et &quot;räägib halba soome keelt, nagu kõik eestlased&quot;&lt;ref name=&quot;Nm52K&quot; /&gt;. Samal üritusel ütles ta, et tema endised kolleegid Iru elektrijaamast võivad kinnitada, et kitsas ringis on ta suuteline rääkima ka [[vene keel]]es.&lt;ref name=&quot;BIBFh&quot; /&gt;

=== Varade väärtus ===
2022. aasta jaanuaris oli Kaljulaidi varade väärtus tema enda sõnade kohaselt miljoni ja kahe miljoni euro vahel. Koos tütrega kuulus talle Tallinnas viis üürikorterit. Lisaks kinnisvarale kuulusid talle investeeringud fondides, 5% osalus firmas [[Regio]] ja investeering kolmandasse pensionisambasse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Priit Pokk |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/95710293/kersti-kaljulaid-ma-olen-varem-poliitikast-loobunud-kuna-uks-eeldus-oli-taitmata |pealkiri=Kersti Kaljulaid: ma olen varem poliitikast loobunud, kuna üks eeldus oli täitmata |väljaanne=Ärileht |aeg=23.01.2022 |vaadatud=24.01.2022}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;o2019-04-18_Kreml&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.kremlin.ru/events/president/news/60322/photos |title=Встреча с Президентом Эстонии Керсти Кальюлайд |trans-title= |date=18. aprill 2019 |accessdate=18.04.2019 |website=kremlin.ru}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CV Kontrollikoda&quot;&gt;[http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/CV_KALJULAID/CV_KALJULAID_ET.pdf Euroopa Kontrollikoda: Kersti Kaljulaid, CV], vaadatud 3. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot;&gt;{{cite web|url=http://ekspress.delfi.ee/kuum/president-kaljulaidi-tundmatu-minevik?id=76160121 |title=Valged laigud Kersti Kaljulaidi eluloos |date=8. november 2016 |accessdate=17. november 2016 |publisher=[[Eesti Ekspress]] |first1=Sulev |last1=Vedler|url-access=subscription}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MG_vilistlased&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070627032116/http://www.mg.edu.ee/?page=inimesed&amp;sub=vilistlased&amp;lend=XXI Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi vilistlased]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ut20100510&quot;&gt;Sigrid Sõerunurk: [http://www.ut.ee/et/801943 &quot;Terase pilguga üliõpilane, kes õiendas vastu&quot;]. UT, 10. mai 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;epl20160927&quot;&gt;Raul Ranne: [http://epl.delfi.ee/news/lp/taismahus-kersti-kaljulaid-vahel-pean-endalt-kusima-kas-ma-ikka-julgen?id=73481041 &quot;TÄISMAHUS: Kersti Kaljulaid: vahel pean endalt küsima, kas ma ikka julgen.&quot;] Päevaleht, 27. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ee20161005&quot;&gt;[[Sulev Vedler]], [[Erik Moora]], [[Tarmo Vahter]], [[Mikk Salu]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta], ekspress.delfi.ee, 5. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;infopank&quot;&gt;[https://infopank.ee/isik/270736/kersti-kaljulaid Infopank.ee: Kersti Kaljulaid], vaadatud 3. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pm&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/v2/3852005/kes-on-kersti-kaljulaid Kes on Kersti Kaljulaid?] Postimees, 27. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/6d3908a6-364c-4ffb-b510-9dee13009ab8 Eesti Teadusinfosüsteem: Kersti Kaljulaid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ETIS2&quot;&gt;[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/9236616c-1cf6-445a-abbc-8af6b072177f Eesti Teadusinfosüsteem: Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kersti-kaljulaiu-ametiaeg-euroopa-kontrollikojas-loppes-kuid-ta-jaab-valitsuse-otsustamatuse-tottu-ametisse-ega-saa-asuda-praxise-juhiks?id=74452859 Kersti Kaljulaiu ametiaeg Euroopa Kontrollikojas lõppes, kuid ta jääb valitsuse otsustamatuse tõttu ametisse ega saa asuda Praxise juhiks. Delfi, 6. mai 2016]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;praxis_2015-10&quot;&gt;[http://www.praxis.ee/2015/10/praxise-uueks-juhiks-valiti-kersti-kaljulaid/ &quot;Praxise uueks juhiks valiti Kersti Kaljulaid&quot;]. Praxis, 29. oktoober 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/7b052710-91ec-4627-9771-2b852bcabba2/fotod--vanematekogu-tegi-ettepaneku-esitada-presidendikandidaadiks-kersti-kaljulaid &quot;FOTOD ja VIDEO | Vanematekogu tegi ettepaneku esitada presidendikandidaadiks Kersti Kaljulaid&quot;] ERR, 27. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;81 häälega&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/1182decd-e6dd-4e08-b91e-c7acc87b2559/kersti-kaljulaid-sai-81-haalega-uueks-eesti-presidendiks &quot;Kersti Kaljulaid sai 81 häälega uueks Eesti presidendiks&quot;] ERR, 3. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ew20161003&quot;&gt;[http://estonianworld.com/people/former-european-auditor-kersti-kaljulaid-elected-president-estonia/ Former European auditor Kersti Kaljulaid elected president of Estonia]. Estonian Worlds, 3. oktoober 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;epl20160930&quot;&gt;Kersti Kaljulaid: [http://epl.delfi.ee/news/eesti/minu-kiri-koigile-eestimaa-inimestele?id=75766473 &quot;Minu kiri kõigile Eestimaa inimestele.&quot;] Päevaleht, 30. september 2016 (vaadatud 6.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pm20110507&quot;&gt;Priit Pullerits: [http://majandus24.postimees.ee/430460/kersti-kaljulaid-elu-euroopas-kodu-eestis Kersti Kaljulaid – elu Euroopas, kodu Eestis]. Majandus24.postimees.ee, 7. mai 2011 (vaadatud 06.10.2016).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;err_20161201&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/b077fbe0-2a8e-421f-9570-7a9c43787b29/kaljulaid-ei-osale-kirikus-riigijuhtidele-moeldud-advendikontserdil &quot;Kaljulaid ei osale kirikus riigijuhtidele mõeldud advendikontserdil&quot;]. ERR.ee, 1.12.2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ol_20161217&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/777010/president-kaljulaid-kulastas-harjumaa-visiidi-ajal-risti-kirikut &quot;President Kaljulaid külastas Harjumaa visiidi ajal Risti kirikut&quot;]. Õhtuleht.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;presidendikõne1&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12551-vabariigi-president-kersti-kaljulaid-ametisseastumise-tseremoonial-10-oktoobril-2016/index.html &quot;Vabariigi President Kersti Kaljulaid ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016&quot;]. President.ee, 10.10.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;presidendikõne2&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12566-2016-10-14-05-25-44/index.html &quot;Vabariigi President Kersti Kaljulaid Eesti parimad ettevõtted 2016 galal 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas&quot;]. President.ee, 13.10.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;presidendikõne3&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12621-2016-10-26-06-33-47/index.html &quot;Vabariigi President Kersti Kaljulaid aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016&quot;]. President.ee, 25.10.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ol20161006&quot;&gt;Maarit Stepanov: [http://www.ohtuleht.ee/763261/kersti-kaljulaidi-lapsed-on-tublid-nagu-emagi &quot;Kersti Kaljulaidi lapsed on tublid nagu emagi.&quot;] Õhtuleht, 6. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ol20160929&quot;&gt;[http://digileht.ohtuleht.ee/761864/kes-on-kersti-kaljulaiu-salaparane-abikaasa-georgi-rene-maksimovski Kes on Kersti Kaljulaiu salapärane abikaasa Georgi-Rene Maksimovski?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{cite web|url=http://digileht.epl.delfi.ee/lp/kaugest-ametnikust-koduseks-presidendikandidaadiks-kersti-kaljulaidi-kiirmarss?id=75776321 |title=Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss |date=1. oktoober 2016|accessdate=6. oktoobril 2016 |publisher=[[Eesti Päevaleht]] |first1=Raul |last1=Ranne |url-access=subscription}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pm20161004&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161009163201/http://elu24.postimees.ee/v2/3861007/kersti-kaljulaid-paljastas-oma-halva-omaduse-ma-olen-vaega-kaersitu-inimene &quot;Kersti Kaljulaid paljastas oma halva omaduse: ma olen väga kärsitu inimene.&quot;] Elu24.postimees.ee, 4. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PDs5Z&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/762707/kas-tahad-teada-kuidas-sai-kersti-kaljulaid-oma-nime &quot;KAS TAHAD TEADA: kuidas sai Kersti Kaljulaid oma nime?&quot;] Õhtuleht.ee, 3. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f82Ha&quot;&gt;[[Liisa Tagel]]. [https://web.archive.org/web/20161012074604/http://arvamus.postimees.ee/v2/3856121/segadusttekitavad-perenimed-kaljulaidi-tuleb-kaeaenata-nagu-kaljulaid-eelistab &quot;Segadusttekitavad perenimed: Kaljulaidi tuleb käänata, nagu Kaljulaid eelistab.&quot;] Arvamus.postimees.ee, 30. september 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;w7F65&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/vabariigi-president/elulugu/index.html Kersti Kaljulaid: elulugu]. President.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fj8Eu&quot;&gt;Kaljulaid, K. (1986) Vainurästa (Turdus ilacius) pesitsusbioloogiast Eestis, Eesti NSV Õpilaste Teadusliku Ühingu VI teaduskonverentsi teesid, Tallinn, lk. 24&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YDTY5&quot;&gt;[http://www.cfp.ee/VILISTLASKOGU_73.htm Vilistlaskogu nimekiri Filiae Patriae saidil.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OIjNv&quot;&gt;Kadri Paas: [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kersti-kaljulaid-paastis-narva-elektrijaamad-kahtlasest-erastamisest?id=75753853 &quot;Kersti Kaljulaid päästis Narva Elektrijaamad kahtlasest erastamisest.&quot;] Ärileht.ee, 28. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JcdlC&quot;&gt;Priit Simson: [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/nrg-tehing-kas-kersti-kaljulaid-lootis-susteemi-seestpoolt-parandada?id=75960969 &quot;NRG tehing: Kas Kersti Kaljulaid lootis süsteemi seestpoolt parandada?&quot;] EPL.ee, 18. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XjnuD&quot;&gt;[http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/HISTORICAL_TABLE/HISTORICAL_TABLE_EN.PDF The Members of the European Court of Auditors since 1977]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P1MKI&quot;&gt;[http://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/noukogu Nõukogu] Tartu Ülikool&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G4BSJ&quot;&gt;[http://www.praxis.ee/2016/07/praxise-noukogu-uue-liikmena-alustas-tood-kersti-kaljulaid/ &quot;Praxise nõukogu uue liikmena alustas tööd Kersti Kaljulaid&quot;]. Praxis, 20. juuli 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k0Oys&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161110173053/http://www.postimees.ee/v2/3856613/praxis-ei-kiirusta-kaljulaidile-asendaja-leidmisega &quot;PRAXIS ei kiirusta Kaljulaidile asendaja leidmisega&quot;]. Postimees.ee, 30. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ro05y&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/fa2ce90e-97a9-468e-a395-e084a5ecfaa4/arenguseire-noukoja-esimeheks-valiti-kersti-kaljulaid &quot;Arenguseire nõukoja esimeheks valiti Kersti Kaljulaid&quot;]. ERR.ee, 19. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0RUXm&quot;&gt;[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/korge-eesti-euroametnik-valiti-riigikogu-juurde-loodud-arenguseire-noukoja-juhiks?id=75658195 &quot;Kõrge Eesti euroametnik valiti riigikogu juurde loodud arenguseire nõukoja juhiks&quot;]. Ärileht.ee, 19. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;67Gm5&quot;&gt;[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search Äriregistri päring]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sxJVQ&quot;&gt;[http://www.cidob.org/biografias_lideres_politicos/europa/estonia/kersti_kaljulaid CIDOB. Biografías Líderes Políticos: Kersti Kaljulaid.] 5.oktoober 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OXlLX&quot;&gt;{{cite web | last=Raun | first=Alo | title=Parts: miks mitte esimeheks Luik, Hololei, Kaljulaid? | website=postimees.ee | date=2011-09-16 | url=https://www.postimees.ee/567122/parts-miks-mitte-esimeheks-luik-hololei-kaljulaid | language=et | access-date=2022-07-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vidLh&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/dcca24d2-6161-4f3a-9da8-0b2c2a565f50/kaljulaiu-seadsid-presidendikandidaadiks-90-riigikogu-liiget-fotod Kaljulaiu seadsid presidendikandidaadiks 90 riigikogu liiget], ERR, 30. september 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HeR0D&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-tanavakusitlus-kui-tuntud-on-kersti-kaljulaid-rahva-seas?id=75742315 &quot;DELFI TÄNAVAKÜSITLUS: Kui tuntud on Kersti Kaljulaid rahva seas?&quot;] Delfi, 27. september 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cP4Pe&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161005200150/http://www.postimees.ee/v2/3853539/kommunikatsiooniekspert-kaljulaiust-rahvale-tundmatu-inimene-kelle-nimegagi-eksitakse &quot;Kommunikatsiooniekspert Kaljulaiust: rahvale tundmatu inimene, kelle nimegagi eksitakse.&quot;] Postimees, 28. september 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sf56c&quot;&gt;[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/janek-maggi-eestile-otsiti-presidenti-justkui-personalifirma-kaudu-n177282 &quot;JANEK MÄGGI: Eestile otsiti presidenti justkui personalifirma kaudu.&quot;] Pealinn, 3. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;syZ1S&quot;&gt;{{cite web|url=http://epl.delfi.ee/news/eesti/kersti-kaljulaid-inimestega-tuleb-raakida-igal-pool-toimib?id=75756097 |title=Kersti Kaljulaid: inimestega tuleb rääkida – igal pool toimib |date=29. september 2016 |accessdate= |publisher=[[Eesti Päevaleht]] |first1=Otti |last1=Eylandt}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cIPVM&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/01b899fc-306b-44d0-a13f-3e4a09125e88/president-kaljulaid-ei-poolda-patsile-monumendi-pustitamist &quot;President Kaljulaid ei poolda Pätsile monumendi püstitamist&quot;]. ERR.ee, 20. jaanuar 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UQuKJ&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/avatud-eesti-fondi-koosmeele-preemia-saab-kersti-kaljulaid?id=68404135 Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia saab Kersti Kaljulaid]. Delfi.ee, 09. aprill 2014 (vaadatud 6.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OmD6s&quot;&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/eurominutid/ &quot;Eurominutid&quot;]. kuku.postimees.ee (vaadatud 28.09.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jO4lj&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12545-avalikust-teenusest-21-sajandil/index.html Avalikust teenusest 21. sajandil], president.ee.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nk7rY&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/cc5ab757-8876-4f36-92aa-9e9c9bf591b0 &quot;Leht: Kaljulaid loobus ametissenimetamise päeval jumalateenistusest&quot;]. ERR.ee, 2. november 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HZ9P7&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/25d7d0c6-688b-45c3-b9bb-2b886d41df72 &quot;President: minu kirikuskäimine poleks siiras&quot;]. ERR.ee, 4. november 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n3n77&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-selgitab-riiklike-tahtpaevade-puhul-kirikus-kaimine-ei-oleks-siiras-olukorras-kus-see-pole-olnud-minu-jaoks-varem-kombeks?id=76159473 &quot;President Kaljulaid selgitab: riiklike tähtpäevade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus see pole olnud minu jaoks varem kombeks&quot;]. Delfi.ee, 4. november 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pPV2E&quot;&gt;Evelyn Kaldoja: [http://arvamus.postimees.ee/3924757/evelyn-kaldoja-president-pole-usuvalguse-lambijalg &quot;Evelyn Kaldoja: president pole usuvalguse lambijalg&quot;]. Postimees.ee, 25. november 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A2koE&quot;&gt;Andrus Kivirähk: [http://epl.delfi.ee/news/lp/kivirahk-selge-et-uhes-ilmalikus-riigis-pole-sunnis-presidendile-taevastelt-vagedelt-toetust-anuda?id=76148521 &quot;Kivirähk: selge, et ühes ilmalikus riigis pole sünnis presidendile „taevastelt vägedelt” toetust anuda&quot;]. EPL.ee, 5. november 2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iCZCr&quot;&gt;Janek Mäggi: [http://arvamus.postimees.ee/3914627/janek-maeggi-miks-president-kersti-kaljulaid-jumalat-kardab &quot;Janek Mäggi: miks president Kersti Kaljulaid Jumalat kardab?&quot;] Postimees.ee, 17. november 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uIhBA&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sibul-presidendi-kaitumine-tundub-pigem-nagu-vastuolude-otsimine-voi-kristlaste-jaoks-oluliste-vaartuste-eitamine?id=76632592 &quot;Sibul: presidendi käitumine tundub pigem nagu vastuolude otsimine või kristlaste jaoks oluliste väärtuste eitamine&quot;]. Delfi.ee, 17.12.2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WBEhJ&quot;&gt;Tiiu Pikkur: [http://www.eestikirik.ee/president-kersti-kaljulaid-kohtus-peapiiskop-urmas-viilmaga/ &quot;President Kersti Kaljulaid kohtus peapiiskop Urmas Viilmaga&quot;]. Eesti Kirik, 25.11.2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0MHyQ&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/urmas-viilma-president-kaljulaid-saatis-advendiajal-joulukaardi-mitte-pooripaevakaardi?id=76664906 &quot;Urmas Viilma: president Kaljulaid saatis advendiajal jõulukaardi, mitte pööripäevakaardi&quot;]. Delfi.ee, 20.12.2016. Vaadatud 21.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gLzqX&quot;&gt;[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=1&amp;artid=73988 &quot;AASTA OODATUIM VESTLUS: Andrusega Kerstil külas (täismahus!)&quot;] Meiemaa.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FQ2Kk&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-ajalehes-meie-maa-joul-on-uks-vana-sona-mis-seostub-pooripaevaga?id=76631248 &quot;President Kaljulaid ajalehes Meie Maa: jõul on üks vana sõna, mis seostub pööripäevaga&quot;]. Delfi.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bssYA&quot;&gt;[http://www.eesti.ca/president-kaljulaidi-torjuv-suhtumine-kirikusse-hammastab-kristlasi/article48885 &quot;President Kaljulaidi tõrjuv suhtumine kirikusse hämmastab kristlasi&quot;]. [[Estonian World Review]], 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wdnEc&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3956595/kaljulaid-kuulutas-maksumuudatused-huvigruppide-vastuseisust-hoolimata-vaelja &quot;Kaljulaid kuulutas maksumuudatused huvigruppide vastuseisust hoolimata välja&quot;]. Postimees.ee, 23. detsember 2016. Vaadatud 24.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UmG8J&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/f4916121-c80b-4a69-b008-baafc7d42095 &quot;Fotod ja video: Kaljulaid kohtus Niinistöga&quot;]. ERR.ee, 20. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3s4JN&quot;&gt;Ragnar Kond. [http://uudised.err.ee/v/37f95fe9-6302-473c-a876-a6d4cdd5c990 &quot;Fotod ja video: president Kaljulaid käis visiidil Lätis&quot;]. ERR.ee, 21. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UZYEn&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-leedus-balti-riikide-tihe-koostoo-tagab-regiooni-tugevuse-ja-turvalisuse?id=76056691 &quot;President Kaljulaid Leedus: Balti riikide tihe koostöö tagab regiooni tugevuse ja turvalisuse&quot;]. Delfi.ee, 26. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eiRNW&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12592-2016-10-19-13-05-22/layout-visit.html &quot;President Kaljulaid Liibanoni suunduvale kaitseväe üksusele: mina usun teisse&quot;]. President.ee, 19. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CM0Gn&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12634-2016-10-28-13-04-25/index.html &quot;President Kaljulaid Ida-Virumaal: Eesti on üks kogukond.&quot;] President.ee, 28. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GIZ8m&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12709-2016-11-17-18-19-25/layout-visit.html &quot;President Jõgevamaal: avalike teenuste osutamisest koos vabakonnaga saaks uus Eesti edulugu&quot;]. President.ee, 18. november 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ci3Z2&quot;&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-president-kaljulaid-peatus-uhke-sviidi-asemel-hoopis-hostelis?id=76316729 &quot;FOTOD: President Kaljulaid peatus uhke sviidi asemel hoopis hostelis&quot;]. Publik.delfi.ee, 18. november 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ibkoh&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12796-2016-12-13-15-21-47/layout-visit.html &quot;Vabariigi President külastab Harjumaad&quot;]. President.ee, 13.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hoen0&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12853-2017-01-16-11-57-52/layout-visit.html &quot;Vabariigi President külastab sel nädalal Järva- ja Viljandimaad&quot;]. President.ee, 16.01.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ihE2l&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=117217 &quot;Aasta eurooplaseks valiti Kersti Kaljulaid.&quot;] Postimees.ee, 9. mai 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CI7q5&quot;&gt;[http://oef.org.ee/teoksil/koostoo-dialoog-debatt/koosmeel/ Avatud Eesti Fond: Koosmeele auhind.] Oef.org.ee, vaadatud 9. oktoobril 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9u2m4&quot;&gt;[[Alo Raun]]: [http://epl.delfi.ee/news/mojukad/kersti-kaljulaid-ebamugav-sekkuja?id=76482851 &quot;Kersti Kaljulaid. Ebamugav sekkuja&quot;]. EPL.ee, 10. detsember 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wSP4B&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mojukate-ajakiri-lp-vahel-delfi-ja-epl-avalikustavad-eesti-2016-aasta-mojukaima-inimese?id=76554742 &quot;MÕJUKATE AJAKIRI LP vahel: Delfi ja EPL avalikustavad Eesti 2016. aasta mõjukaima inimese&quot;]. Delfi.ee, 10.12.2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aIdmW&quot;&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kersti-kaljulaid-ujub-presidendiakvaariumis-uksinda-nad-on-koik-mu-seljataga-olemas-mu-perekond?id=75756461 Kersti Kaljulaid ujub presidendiakvaariumis üksinda: nad on kõik mu seljataga olemas, mu perekond]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;06HT9&quot;&gt;[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/39350def-5dbf-4496-bcb3-9fdd777a8f75 Eesti Teadusinfosüsteem: Silja Märdla]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wlXNl&quot;&gt;[http://digi.lib.ttu.ee/i/?113 TTÜ lõpetajad 1918–2006]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;56Qnu&quot;&gt;Postimees, Arter. 24. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q63vY&quot;&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/uhe-perekonna-tahtis-nadal-eesti-uueks-presidendiks-voib-saada-asja-abielu-lahutanud-raimond-kaljulaiu-poolode?id=75741119 Ühe perekonna tähtis nädal: Eesti uueks presidendiks võib saada äsja abielu lahutanud Raimond Kaljulaiu poolõde] Delfi, 27. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YhzjA&quot;&gt;Kadi Viljak, [http://www.ohtuleht.ee/109628/poliitika-ei-sega-maria-savisaare-abiellumist &quot;Poliitika ei sega Maria Savisaare abiellumist&quot;]. Õhtuleht.ee, 1. august 2001&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qhAo6&quot;&gt;Anu Säärits: [http://sport.err.ee/v/spordipoliitika/bfa833ea-957c-40ee-af5b-db479c4f8c88/kaljulaid-eesti-sporti-tuleb-eelkoige-edendada-laste--ja-noortespordi-kaudu Kaljulaid: Eesti sporti tuleb eelkõige edendada laste- ja noortespordi kaudu]. ERR, 28.09.2016 (vaadatud 6.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iG9cV&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/784530/fotod-president-kersti-kaljulaid-osales-uisumaratonil &quot;FOTOD | President Kersti Kaljulaid osales uisumaratonil&quot;]. Õhtuleht.ee, 29. jaanuar 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nm52K&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/762716/video-pressikonverentsilt-kaljulaid-tana-voitis-kogu-eesti &quot;VIDEO PRESSIKONVERENTSILT | Kaljulaid: täna võitis kogu Eesti!.&quot;] Õhtuleht, 3. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BIBFh&quot;&gt;[http://rus.delfi.ee/daily/estonia/kersti-kalyulajd-na-press-konferencii-segodnya-vyigrala-vsya-estoniya?id=75794617 &quot;Керсти Кальюлайд на пресс-конференции: сегодня выиграла вся Эстония.&quot;] Rus.delfi.ee, 3. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;44kool&quot;&gt;[https://44kool.ee/kes.html?klass Tallinna 44. Keskkooli b-klass 1976-1987] 44kool.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ol_2019_09_20&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/977577/oiguskantsleri-look-presidendile-kaitsevagi-voib-ohu-korral-tegeleda-luurega |pealkiri=Õiguskantsleri löök presidendile: kaitsevägi võib ohu korral tegeleda luurega |väljaanne=Õhtuleht |aeg=20. september 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Delfi&quot;&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-president-kaljulaid-lahkus-marti-kuusiku-ametivande-andmise-ajal-saalist?id=86056561 &quot;VIDEO | President Kaljulaid lahkus Marti Kuusiku ametivande andmise ajal saalist &quot;], Delfi, 29.04.2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://ekspress.delfi.ee/kuum/marti-kuusiku-suur-saladus-peretuttavad-raagivad-et-uus-minister-on-vaga-vagivaldne-ja-on-kahel-korral-purustanud-oma-naise-kaeluu?id=86056291 |Pealkiri=Marti Kuusiku suur saladus: peretuttavad räägivad, et uus minister on väga vägivaldne ja on kahel korral purustanud oma naise käeluu |Väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jaagant&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Urmas Jaagant |URL=https://www.postimees.ee/6633193/president-kaljulaid-mul-ei-olnud-voimalik-teistmoodi-kaituda |Pealkiri=President Kaljulaid: mul ei olnud võimalik teistmoodi käituda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sugupuu&quot;&gt;Fred Puss, Tarmo Vaher: [http://ekspress.delfi.ee/kuum/president-kaljulaidi-sugupuu-300-aastaga-palli-talust-kadriorgu?id=79325502 &quot;President Kaljulaidi sugupuu: 300 aastaga Pälli talust Kadriorgu&quot;] Eesti Ekspress, 30. august 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EE_2016_10_05&quot;&gt;Sulev Vedler, Mikk Salu, Erik Moora, Tarmo Vahter [https://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 &quot;10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta&quot;], Eesti Ekspress 5.10.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L0QPo&quot;&gt;[http://menu.err.ee/640101/kaljulaid-paases-esimese-eestlasena-maailma-100-mojukaima-naise-hulka &quot;Kaljulaid pääses esimese eestlasena maailma 100 mõjukaima naise hulka&quot;] menu.err.ee, 1. november 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cptjA&quot;&gt;{{Netiviide|URL=http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416|Pealkiri=Mart Laar ajab president Kersti Kaljulaidiga kaardiäri|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Group]]|Aeg=12. juuli 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712024318/http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416|arhiivimisaeg=12. juuli 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dOh8n&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Karel Reisenbuk |url=https://www.postimees.ee/4166417/president-tombas-suhkrumaksule-pidurit |pealkiri=President tõmbas suhkrumaksule pidurit |väljaanne=Postimees.ee |aeg=3. juuli 2017 |vaadatud=10. jaanuaril 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qBbT5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/952480/president-poordus-kaitsevae-luureoiguse-seaduse-asjas-riigikohtusse |pealkiri=President pöördus kaitseväe luureõiguse seaduse asjas riigikohtusse |väljaanne=ERR.ee |aeg=14. juuni 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GXx2v&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://poliitika.postimees.ee/6853988/riigikohus-rahuldas-presidendi-taotluse-ja-tunnistas-kaitsevae-luureseaduse-pohiseadusvastaseks |pealkiri=Riigikohus rahuldas presidendi taotluse ja tunnistas kaitseväe luureseaduse põhiseadusvastaseks |väljaanne=Postimees.ee |aeg=19. detsember 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ojMD2&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12896-2017-02-02-13-15-59/layout-visit.html |Pealkiri=President Kaljulaid külastas Pärnumaad |Väljaanne=President.ee |Aeg=2. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ycgin&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Rebeka Põldsam |URL=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-vaike-saladus/ |Pealkiri=Meie väike saladus |Väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |Aeg=9. veebruar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S814s&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Liis Velsker |URL=https://www.postimees.ee/4028727/presidendi-konega-samal-paeval-reageeris-politsei-46-perevagivalla-juhtumile |Pealkiri=Presidendi kõnega samal päeval reageeris politsei 46 perevägivalla juhtumile |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=27. veebruar 2017 |Kasutatud=1. mai 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kuC4d&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Merili Nael |URL=https://www.err.ee/632455/president-kuulutas-valja-istanbuli-konventsiooni-ratifitseerimise |Pealkiri=President kuulutas välja Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=25. september 2017 |Kasutatud=1. mai 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0fvH3&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Triinu Laan |URL=https://www.ohtuleht.ee/877232/president-kaljulaid-vagivald-pole-pere-siseasi-vaid-uhiskonna-probleem |Pealkiri=President Kaljulaid: vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem |Väljaanne=[[Õhtuleht]] |Aeg=16. mai 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tMj2J&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/879651/kaljulaid-heiskas-naistevastase-vagivalla-paeva-puhul-kadriorus-oranzi-lipu |Pealkiri=Kaljulaid heiskas naistevastase vägivalla päeva puhul Kadriorus oranži lipu |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=24. november 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KfnYy&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Keiu Virro |URL=https://epl.delfi.ee/eesti/104-allkirjaga-avalik-kiri-presidendile-vagivallatsenud-tiit-ojasoo-ei-tohiks-olla-vabariigi-aastapaeva-programmi-lavastaja?id=80797917 |Pealkiri=104 allkirjaga avalik kiri presidendile: vägivallatsenud Tiit Ojasoo ei tohiks olla vabariigi aastapäeva programmi lavastaja |Väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |Aeg=16. jaanuar 2019 |Kasutatud=1. mai 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vs19G&quot;&gt;Merike Teder [https://www.postimees.ee/3732135/prokuratuur-ojasoo-loi-naist-kaks-korda-jalaga &quot;Prokuratuur: Ojasoo lõi naist kaks korda jalaga&quot;], Postimees, 14.06.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZHfQE&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Elisabeth Kungla |URL=https://www.postimees.ee/4377297/kaljulaid-ettepanek-ojasoole-ei-konele-vagivalla-heakskiidust-vaid-voimalusest-andeks-anda |Pealkiri=Kaljulaid: ettepanek Ojasoole ei kõnele vägivalla heakskiidust, vaid võimalusest andeks anda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=16. jaanuar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CBi42&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/960041/kantar-emor-erakondadejuhtidest-usaldavad-inimesed-enim-kaja-kallast |pealkiri=Kantar Emor: erakondadejuhtidest usaldavad inimesed enim Kaja Kallast |väljaanne=ERR.ee |aeg=10. juuli 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8pp2l&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.kantaremor.ee/interaktiivne-info/ |pealkiri=Poliitikute usaldamise uuring |väljaanne=Kantar Emor |vaadatud=10. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-11-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191108063904/https://www.kantaremor.ee/interaktiivne-info/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TwieZ&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.mesinikeliit.ee/aasta-mesinik-sober/ |pealkiri=2019 Aasta mesilaste sõber on EV President Kersti Kaljulaid |väljaanne=Eesti Mesinike Liit |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ovrP1&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://maaelu.postimees.ee/6847133/mesinikud-tunnustasid-presidenti-mesilaste-sobra-tiitliga |pealkiri=Mesinikud tunnustasid presidenti mesilaste sõbra tiitliga |väljaanne=maaelu.postimees.ee |aeg=11. detsember 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YusAN&quot;&gt;[https://egu.ee/uudised/199/ S. Märdla doktoritöö kaitsmine]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;harVm&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/delfi-presidendiga-maratonil-kersti-kaljulaid-sai-finlandia-hiihtol-70-koha?id=77134738 |Pealkiri=DELFI PRESIDENDIGA MARATONIL: Kersti Kaljulaid sai Finlandia-hiihtol 70. koha |Väljaanne=Sport.delfi.ee |Aeg=5. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2016okt&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/3880927/kaljulaid-alustas-presidendiaega-suure-toetusega Kaljulaid alustas presidendiaega suure toetusega]. [[Postimees]], 21.10.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2017okt&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]]. [[Postimees]], 19.10.2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N9gQV&quot;&gt;[http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/avalik-arvamus-riigikaitsest Eesti kodanike hoiakud kaitseküsimustes]. [[Kaitseministeerium]]i kodulehekülg&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;muusika_06072019&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Ia Remmel |url=https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2019/07/03/Kersti-Kaljulaid-suured-ja-olulised-asjad-kasvavad-ise-ilma-et-peaks-midagi-v%C3%A4lja-m%C3%B5tlema |pealkiri=President Kersti Kaljulaid: suured ja olulised asjad kasvavad ise, ilma et peaks midagi välja mõtlema |väljaanne=Muusika |aeg=6. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bReiv&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Urmo Soonvald, Sarah Adamson |url=https://epl.delfi.ee/lp/kersti-kaljulaid-50-juba-opetaja-nagi-et-temast-saab-keegi-suur-ja-oluline?id=88467385 |pealkiri=Kersti Kaljulaid 50. Juba õpetaja nägi, et temast saab keegi suur ja oluline |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=27. detsember 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5JH1T&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Margus Ansu |url=https://tartu.postimees.ee/6723972/piltuudis-president-kersti-kaljulaid-marssis-laulupeo-rongkaigul-tartlastega-korvuti |pealkiri=Piltuudis: president Kersti Kaljulaid marssis laulupeo rongkäigul tartlastega kõrvuti |väljaanne=Tartu Postimees |aeg=6. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;30pY8&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Kristjan Järv, Ele Loonde |url=https://www.delfi.ee/news/laulupidu2019/uudised/video-kersti-kaljulaid-parast-valiknaiskooride-proovi-ka-presidendina-tahan-oma-kooris-edasi-laulda?id=86743071 |pealkiri=VIDEO {{!}} Kersti Kaljulaid pärast valiknaiskooride proovi: ka presidendina tahan oma kooris edasi laulda! |väljaanne=Delfi.ee |aeg=4. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;epl_20190529&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Raimo Poom, Ann-Marii Nergi |url=https://epl.delfi.ee/uudised/president-uro-kampaaniast-ma-ei-tea-kas-meid-praegu-enam-usutaks?id=86257405 |pealkiri=President ÜRO kampaaniast: ma ei tea, kas meid praegu enam usutaks |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=20.05.2019 |vaadatud=24.01.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;err_20171002&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Greete Palmiste |url=https://www.err.ee/633725/suur-ulevaade-kersti-kaljulaidi-364-paeva-presidendina |pealkiri=Suur ülevaade: Kersti Kaljulaidi 364 päeva presidendina |väljaanne=ERR.ee |aeg=02.10.2017 |vaadatud=24.01.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T32Dz&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Lauri Tankler |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-president-kaljulaid-kais-new-yorgis-eesti-uro-julgeolekunoukogu-kampaaniat-avamas?id=78870182 |pealkiri=FOTOD &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; President Kaljulaid käis New Yorgis Eesti ÜRO julgeolekunõukogu kampaaniat avamas |väljaanne=Delfi.ee |aeg=14.07.2017 |vaadatud=24.01.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LSiJC&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/president-moodustas-julgeolekunoukogu-liikme-kampaania-toetusnoukoja-n197710 |pealkiri=President moodustas julgeolekunõukogu liikme kampaania toetusnõukoja |väljaanne=Pealinn |aeg=24.07.2017 |vaadatud=24.01.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XqMaw&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Fred Püss |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-president-kersti-kaljulaid-tegi-tanavu-kokku-34-valisvisiiti-mis-laks-riigile-maksma-ule-420-000-euro?id=84835307 |pealkiri=GRAAFIKUD {{!}} President Kersti Kaljulaid tegi tänavu kokku 34 välisvisiiti, mis läks riigile maksma üle 420 000 euro |väljaanne=Delfi.ee |aeg=26.12.2018 |vaadatud=24.01.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9ASO4&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/950247/eesti-sai-uro-julgeolekunoukogu-liikmeks |pealkiri=Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks |väljaanne=ERR.ee |aeg=07.06.2019 |vaadatud=24.01.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BSQ3M&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Gunnar Leheste |url=https://sport.delfi.ee/news/jalgrattasport/uudised/president-on-finisis-kersti-kaljulaid-labis-tour-de-francei-raskeima-etapi-vahem-kui-9-tunniga?id=86900543 |pealkiri=President on finišis! Kersti Kaljulaid läbis Tour de France'i raskeima etapi vähem kui 9 tunniga |väljaanne=sport.delfi.ee |aeg=21.07.2019 |vaadatud=16.01.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kGMag&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15808-president-kaljulaid-jaetan-kohustusliku-kogumispensioni-reformi-seaduse-vaelja-kuulutamata-kuna-see-on-vastuolus-pohiseadusega/index.html |pealkiri=President Kaljulaid: jätan kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse välja kuulutamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega |väljaanne=president.ee |aeg=07.02.2020 |vaadatud=27.06.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WAX5T&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://poliitika.postimees.ee/6919079/riigikogu-vottis-pensionireformi-seaduse-uuesti-vastu |pealkiri=Riigikogu võttis pensionireformi seaduse uuesti vastu |väljaanne=Postimees.ee |aeg=11. märts 2020 |vaadatud=27. juunil 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BahJc&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15897-vabariigi-president-poeoerdus-pensionireformi-seadusega-riigikohtusse/index.html |pealkiri=Vabariigi President pöördus pensionireformi seadusega Riigikohtusse |väljaanne=president.ee |aeg=20.03.2020 |vaadatud=27.06.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ByUKy&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1149132/president-kuulutas-pensionireformi-seaduse-valja |pealkiri=President kuulutas pensionireformi seaduse välja |väljaanne=ERR.ee |aeg=20.10.2020 |vaadatud=20.05.2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bJlRh&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/16058-vabariigi-president-jaettis-vaelisteenistuse-seaduse-muudatused-vaelja-kuulutamata/index.html |pealkiri=Vabariigi President jättis välisteenistuse seaduse muudatused välja kuulutamata |väljaanne=president.ee |aeg=25.06.2020 |vaadatud=27.06.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;riuEd&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Urmet Kook |url=https://www.err.ee/1126173/kersti-kaljulaid-voib-kandideerida-oecd-juhiks |pealkiri=Kersti Kaljulaid võib kandideerida OECD juhiks |väljaanne=ERR.ee |aeg=21.08.2020 |vaadatud=20.05.2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yGP1p&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608078517/kaljulaid-paases-oecd-juhi-valimisel-teise-vooru |pealkiri=Kaljulaid pääses OECD juhi valimisel teise vooru |väljaanne=ERR.ee |aeg=19.01.2021 |vaadatud=20.05.2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xbUPt&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608086890/kaljulaid-loobus-oecd-juhiks-kandideerimisest |pealkiri=Kaljulaid loobus OECD juhiks kandideerimisest |väljaanne=ERR.ee |aeg=26.01.2021 |vaadatud=20.05.2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Noko&quot;&gt;[https://www.inst.ee/uudised/koroonakriisis-ollakse-enim-rahul-politsei-ning-koige-vahem-rahul-presidendi-tegevusega Koroonakriisis ollakse enim rahul politsei ning kõige vähem rahul presidendi tegevusega]. [[Ühiskonnauuringute Instituut]], 14.04.2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xch81&quot;&gt;[https://www.err.ee/1077648/valitsuse-tegevusega-koroonakriisis-on-rahul-koikide-erakondade-valijad Valitsuse tegevusega koroonakriisis on rahul kõikide erakondade valijad]. [[ERR]], 15.04.2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G1ppD&quot;&gt;[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-poliitikutest-enim-tanel-kiike-marina-kaljuranda-ja-kersti-kaljulaidi/ Eesti elanikud usaldavad poliitikutest enim Tanel Kiike, Marina Kaljuranda ja Kersti Kaljulaidi]. [[Kantar Emor]], 7. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RPlf1&quot;&gt;[https://tartu.postimees.ee/7118897/president-kersti-kaljulaid-vottis-tartu-ulikooli-aulas-vastu-johan-skytte-medali President Kersti Kaljulaid võttis Tartu ülikooli aulas vastu Johan Skytte medali]. [[Tartu Postimees]], 26. november 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RKDrl&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Eesti LGBT Ühing|url=https://www.lgbt.ee/post/lgbt-kogukonna-eest-seisjad-palvisid-vikerkaarekangelase-auhinna|pealkiri=LGBT+ kogukonna eest seisjad pälvisid vikerkaarekangelase auhinna|aeg=19.05.2020|vaadatud=13.04.2021}}&lt;/ref&gt;
}}

===Publikatsioone===
* Kersti Kaljulaid. [http://www.postimees.ee/250107/esileht/arvamus/241114.php &quot;Kui riik petab, siis petab ka maksumaksja.&quot;] Postimees.ee, 25. jaanuar 2007
* Kersti Kaljulaid. [http://www.postimees.ee/170307/esileht/arvamus/250428.php &quot;Kas teeme nii või naa.&quot;] Postimees.ee, 17. märts 2007
* Kersti Kaljulaid. [https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12545-avalikust-teenusest-21-sajandil/index.html &quot;Avalikust teenusest 21. sajandil.&quot;] President.ee. ([http://arvamus.postimees.ee/v2/3651275/kersti-kaljulaid-avalikust-teenusest-21-sajandil &quot;Kersti Kaljulaid: avalikust teenusest 21. sajandil.&quot;] Postimees.ee, 11. aprill 2016)
* Kersti Kaljulaid. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3776467/kersti-kaljulaid-raeaekides-eestist &quot;Rääkides Eestist.&quot;] Postimees.ee, 25. juuli 2016
* Kersti Kaljulaid. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3798169/kersti-kaljulaid-eetiline-riik-ei-maengi-oma-rahvaga &quot;Eetiline riik ei mängi oma rahvaga.&quot;] Postimees.ee, 12. august 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/v2/3855129/kersti-kaljulaid-minu-kiri-koigile-eestimaa-inimestele &quot;Kersti Kaljulaid: minu kiri kõigile Eestimaa inimestele.&quot;] Postimees.ee, 29. september 2016

=== Intervjuud ===
* [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20061029.mp3 Kersti Kaljulaid] saates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 29. oktoober 2006
* Sigrid Sõerunurk. [http://www.ut.ee/et/801943 &quot;Terase pilguga üliõpilane, kes õiendas vastu&quot;]. [[Universitas Tartuensis]], 10. mai 2010
* [[Priit Pullerits]]. [http://majandus24.postimees.ee/v2/430460/kersti-kaljulaid-elu-euroopas-kodu-eestis &quot;Kersti Kaljulaid – elu Euroopas, kodu Eestis&quot;]. Postimees.ee, 7. mai 2011
* [https://vimeo.com/91604866 Kersti Kaljulaid – Koosmeel] OEF, 9. aprillil 2014 (mõtteid Euroopa Parlamendi valimistest)
* [http://uudised.err.ee/v/eesti/af8ecca6-d581-42ed-ad59-9c108ec2917e/kaljulaid-sooviks-presidendina-olla-eelkoige-eestvedaja-video &quot;Kaljulaid sooviks presidendina olla eelkõige eestvedaja&quot;]. ERR.ee, 30. september 2016
* [http://uudised.err.ee/v/eesti/27f21e0d-8588-415c-86b2-428ccfeb1086/kaljulaid-olen-tulevikus-ka-ekre-president &quot;Kaljulaid: olen tulevikus ka EKRE president&quot;]. ERR.ee, 30. september 2016
* [http://m.postimees.ee/section/122/3857095 &quot;Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid räägib…&quot;] Postimees.ee, 30. september 2016
* [http://tv3play.tv3.ee/sisu/7-uudised-klipid/772935 &quot;KERSTI KALJULAID: kahtlemata võib midagi esmaspäeval nihu minna, kuid olen siiski väga uhke nende 90 allkirja üle&quot;]. TV3, &quot;[[Seitsmesed uudised]]&quot;, 30. september 2016
* [http://virumaateataja.postimees.ee/v2/3891091/intervjuu-kersti-kaljulaidiga-mulle-vaega-meeldib-kui-inimesed-uetlevad-ka-mulle-et-nad-ei-ole-minuga-nous?_ga=1.171689952.1969834455.1467139050 &quot;Intervjuu Kersti Kaljulaidiga: mulle väga meeldib, kui inimesed ütlevad ka mulle, et nad ei ole minuga nõus&quot;]. [[Virumaa Teataja]], 29. oktoober 2016
* [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=19772 &quot;President Kaljulaid on sõnausuline&quot;]. [[Põhjarannik]], 3. november 2016
* [[Mart Soidro]], [[Andrus Kivirähk]]. [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=1&amp;artid=73988 &quot;AASTA OODATUIM VESTLUS: Andrusega Kerstil külas (täismahus!)&quot;]. Meiemaa.ee, 17. detsember 2016
* [[Rannar Raba]]. [http://sakala.postimees.ee/3987599/president-seaduste-ostmine-ei-ole-okei?_ga=1.172274795.955979669.1408129859 &quot;President: seaduste ostmine ei ole okei&quot;]. [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 21. jaanuar 2017
* Richard Milne. [https://www.ft.com/content/8080e94e-ed50-11e6-930f-061b01e23655 &quot;Estonia ‘not afraid’ to be on Nato frontline, president says&quot;]. [[Financial Times]], 9. veebruar 2017
* [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv &quot;Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv&quot;] arvamus.postimees.ee, 4. oktoober 2017

===Kirjandus===
*Liisa Tagel. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3852923/uelevaade-kersti-kaljulaiu-arvamuslood-ja-intervjuud-postimehes &quot;Ülevaade: Kersti Kaljulaiu arvamuslood ja intervjuud Postimehes&quot;]. Postimees.ee, 28. september 2016
*[[Andrus Kivirähk]]. [http://epl.delfi.ee/news/lp/korboja-perenaine?id=75766527 &quot;Kõrboja perenaine.&quot;] EPL.ee, 1. oktoober 2016
*[http://arvamus.postimees.ee/v2/3859653/juhtkiri-tervist-proua-president &quot;Juhtkiri: tervist, proua president!&quot;] Postimees.ee, 4. oktoober 2016
*[[Sulev Vedler]], [[Erik Moora]], [[Tarmo Vahter]], [[Mikk Salu]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 &quot;10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta&quot;]. Eesti Ekspress, 5. oktoober 2016
*[[Priit Simson]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/nrg-tehing-kas-kersti-kaljulaid-lootis-susteemi-seestpoolt-parandada?id=75960969 &quot;NRG tehing: Kas Kersti Kaljulaid lootis süsteemi seestpoolt parandada?&quot;] EPL.ee, 18. oktoober 2016
*[[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]]. [http://epl.delfi.ee/news/mojukad/kersti-kaljulaid-ebamugav-sekkuja?id=76482851 &quot;Kersti Kaljulaid. Ebamugav sekkuja&quot;]. EPL.ee, 10. detsember 2016
*Antonis Mavropoulos. [https://medium.com/@antonismavropoulos/more-kersti-less-donald-ef79f7041614#.ata655jar &quot;More Kersti, Less Donald&quot;]. Medium.com, 8. veebruar 2017
* [[Eero Epner]]: [https://levila.ee/tekstid/kuhu-kadus-kersti-kaljulaid &quot;Kuhu kadus Kersti Kaljulaid?&quot;] Levila, august 2021

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Kersti Kaljulaid}}
{{vikitsitaat}}
* [https://kerstikaljulaid.ee/ Kersti Kaljulaid]. Ametlik koduleht

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Toomas Hendrik Ilves]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[10. oktoober]] [[2016]] – [[11. oktoober]] [[2021]]| järgnev=[[Alar Karis]]}}
{{lõpp}}
{{Eestipresident}}

{{JÄRJESTA:Kaljulaid, Kersti}}
[[Kategooria:Eesti presidendid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>llw58r0nrmg7gcn7fn4ve0il6zft733</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177273</id>
      <parentid>6177272</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:14:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Minnekon</username>
        <id>64742</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Viited */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="97395" xml:space="preserve">{{infokast president
| nimi= Kersti Kaljulaid
| pildi nimi=Kersti Kaljulaid - 2018.jpg
| pildi seletus = Kersti Kaljulaid (2018)
| amet=5. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus= [[10. oktoober]] [[2016]]
| ametiajalõpp= [[11. oktoober]] [[2021]]
| eelmine= [[Toomas Hendrik Ilves]]
| järgmine= [[Alar Karis]]
| amet2= [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] liige
| ametiajaalgus2= 7. mai 2004
| ametiajalõpp2= 30. september 2016
| eelmine2= 
| järgmine2= [[Juhan Parts]]
| amet3=
| ametiajaalgus3=
| ametiajalõpp3=
| eelmine3=
| järgmine3=
| sünnikuupäev= {{murdmata|{{Sünniaeg ja vanus|1969|12|30}} }}
| sünnikoht= [[Tartu]]
| surmakuupäev= 
| surmakoht= 
| allkiri= 
| alma_mater= [[Tartu Ülikool]]
| partei= [[Isamaaliit]] (2001–2004)
| abikaasa= [[Georgi-Rene Maksimovski]]
| sugulased=[[Raimond Kaljulaid]]
|}}
'''Kersti Kaljulaid''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1969]] [[Tartu|Tartus]]) on [[Eesti]] [[poliitik]], kes oli 10. oktoobrist [[2016]] kuni 11. oktoobrini [[2021]] [[Vabariigi President|Eesti Vabariigi viies president]]. Ta oli Eesti esimene naispresident.

Kaljulaid lõpetas [[1992]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[bioloogia]] erialal. Aastatel 1994–1997 töötas ta mitmes andmesideettevõttes müügi ja turunduse alal. Aastal [[1997]] asus ta tööle [[Hoiupank|Hoiupangas]] investeerimispanganduse valdkonnas, kus töötas kuni aastani [[1999]], mil Hoiupank liideti [[Hansapank|Hansapangaga]]. Aastatel 1999–2002 oli ta [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Mart Laar]]i majandusnõunik. [[2002]]. aasta alguses sai Kaljulaidist [[Iru elektrijaam]]a juhtimisarvestuse osakonna juhataja, hiljem samal aastal asus ta tööle [[Iru elektrijaam]]a direktori kohale, kus töötas kuni [[2004]]. aastani, mil Eestist sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriik ja Kaljulaid määrati Eesti esindajaks [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]]. Ta oli selles ametis kuni aastani [[2016]].

Pärast seda, kui [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] jäi president nii [[Riigikogu]]s kui ka [[valimiskogu]]s valimata, tegi [[Riigikogu vanematekogu]] Kaljulaidile 27. septembril 2016 ettepaneku kandideerida [[Eesti president|Eesti presidendiks]], mille Kaljulaid vastu võttis. 90 Riigikogu liiget seadis ta 30. septembril 2016 Riigikogus presidendikandidaadiks ja 3. oktoobril 2016 valiti Kaljulaid Riigikogu presidendivalimiste esimeses voorus Eesti Vabariigi presidendiks. Ta astus ametisse 10. oktoobril 2016.

[[2017]]. aastal jõudis ta esimese eestlasena majandusajakirja [[Forbes]] koostatava saja mõjukaima naise nimekirja.&lt;ref name=&quot;L0QPo&quot; /&gt;

== Nimi ==
Kersti Kaljulaidi [[Kaljulaid_(perekonnanimi)|perekonnanimi &quot;Kaljulaid&quot;]] pärineb [[nimede eestistamine|nimede eestistamise]] ajast. Tema vanaisa Theodor Kaljulaid (enne nimemuutmist Theodor Klook (ka Look)) võttis selle endale nimeks 1935. aastal [[Lümanda vald (Kihelkonna kihelkond)|Lümanda vallas]] [[Saaremaa]]l.&lt;ref name=&quot;PDs5Z&quot; /&gt;

Kersti Kaljulaid andis enne enda presidendiks valimist teada, et tema nime käänatakse Kaljulaid: Kaljulaidi: Kaljulaidi.&lt;ref name=&quot;f82Ha&quot; /&gt; Ta on oma eelistust põhjendanud sellega, et nii käänati ta perekonnanime kodus.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mäekivi, Helika|url=https://www.paevakera.ee/blogi/kas-kaljulaiu-kaljulaia-voi-kaljulaidi|pealkiri=Kas Kaljulaiu, Kaljulaia või Kaljulaidi|väljaanne=Päevakera keeleblogi|aeg=11. oktoober 2016|vaadatud=16. augustil 2021}}&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==
=== Lapsepõlv ja kooliaeg ===
Kersti Kaljulaid sündis 30. detsembril 1969 [[Tartu]]s.&lt;ref name=&quot;w7F65&quot; /&gt; Tema ema Lindu Kaljulaid töötas [[Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituut|Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudis]]. Kersti Kaljulaidi lapsepõlvekoduks oli kahetoaline korter [[Tallinn]]as [[Mustamäe]]l [[Mustamäe tee]] ääres, tüüpilises viiekorruselises paneelmajas. Ta kasvas üles ilma isata, lahutatud peres, majanduslikult kitsastes oludes. Kodus polnud isegi televiisorit.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

Lasteaias oli Kersti pandud vanemasse rühma. [[Tallinna 44. Keskkool]]i esimesse klassi läks ta teistest nooremalt, kuueaastaselt. Kooli astumiseks pidi ta läbima katsed. Koolipõlves töötas ta taskuraha teenimiseks lapsehoidjana.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

Keskkooli ajal kuulus Kaljulaid [[Õpilaste Teaduslik Ühing|Õpilaste Teaduslikku Ühingusse]]. 1986. aastal tegi ta Õpilaste Teadusliku Ühingu konverentsil ettekande [[vainurästas|vainurästa]] pesitsemisest. 1987. aastal avaldas ajakiri [[Eesti Loodus]] artikli &quot;Vainurästa ja laulurästa pesitsemisest&quot;, Kersti Kaljulaid oli artikli kaasautoriks.&lt;ref name=&quot;fj8Eu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ee20161005&quot; /&gt;

Keskkoolis õppis ta inglise keele eriklassis. Hiljem tuntuks saanud inimestest õppisid temaga samas klassis ja lõpetasid kooli [[Ahti Pärna]], [[Arvi Tavast]] ja [[Tarmo Uustalu]], põhikooli ajal ka [[Rauno Pehka]] ja [[Tõnu Kõrvits]].&lt;ref name=&quot;44kool&quot; /&gt; 1987. aastal lõpetas Kaljulaid keskkooli hõbemedaliga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MG_vilistlased&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

=== Ülikooliaastad, 1987–1993===

Ema eeskujul soovis Kaljulaid saada teadlaseks ja astus [[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond]]a, kus valis põhiaineks [[geneetika]].&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

1. aprillil 1988 abiellus Kaljulaid endast viis kuud vanema [[Taavi Talvik]]uga ja kandis järgmised kümme aastat nime '''Kersti Talvik'''. Ülikooli esimesel kursusel jäi Kaljulaid lapseootele ja mõni nädal enne 19-aastaseks saamist sündis tema esimene laps, tütar Silja.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

1990. aasta kevadsemestril liitus ta korporatsiooniga [[Filiae Patriae]].&lt;ref name=&quot;YDTY5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ut20100510&quot; /&gt; Samasse korporatsiooni kuulus ka Kersti Kaljulaidi vanaema.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

Aastal [[1992]] lõpetas ta ''[[cum laude]]'' [[Tartu Ülikool]]i bioloogina&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt; ja töötas pärast seda mõned kuud [[Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut|Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis]] (TÜMRI). 1993. aastal ilmus ajakirjas Journal of Bacteriology instituudi teadurite artikkel &quot;Regulation of the Catechol 1,2-Dioxygenase- and Phenol Monooxygenase-Encoding ''pheBA'' Operon in ''[[Pseudomonas putida]]'' PaW85&quot;, Kaljulaid oli artikli üks viiest autorist ja artikkel oli tema bakalaureusetöö.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

Taas lapseootele jäädes pidi Kaljulaid töölt instituudis lahkuma, sest ülikooli laboris kasutati radioaktiivseid aineid. Kaljulaidi teine laps, poeg Siim, sündis oktoobris 1993.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

=== Töö erasfääris, 1994–1998===
1994. aastal soovis Kaljulaid pärast lapsepuhkust tööle tagasi minna. Ta mõistis, et erialane töö bioloogina poleks perele piisavat sissetulekut taganud. Ta on kirjeldanud, kuidas ta enne teise lapse sündi kaheksa kuud külmkapi ostmiseks raha kogus. Ta ei soovinud ka lastega koju jääda ja abikaasa sissetulekust sõltuda. Seega otsustas ta asuda tööle ärivaldkonnas. Kaljulaid on end nimetanud majanduspõgenikuks ja öelnud, et seadis eesmärgiks teenida vähemalt kolm keskmist palka: ühe endale ja ühe kummalegi lapsele.&lt;ref name=&quot;ut20100510&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;epl20160927&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

Ta asus tööle müügimehena [[Siemens]]i sidetehnikat edasi müüvas ettevõttes Haberst Tehing (hilisema nimega [[Haberst Infra AS]]), mille üks omanik oli Kersti Kaljulaidi hilisem abikaasa Georgi-Rene Maksimovski, kellele kuulus kolmandik ettevõtte aktsiatest. Kaljulaidi tööks oli telefonikeskjaamade müümine ettevõtetele. Siemensi Soome allüksuses töötanud Mauno Hirvonen iseloomustas tolleaegset Kersti Kaljulaidi järgmiselt: &quot;Kersti oli väga sõbralik, positiivne ja ka otsekohene. Kui midagi ei meeldinud, pani plärtsti vastu.&quot;&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ee20161005&quot; /&gt;

Kaljulaidi järgmiseks töökohaks oli AS Nösper (hilisema nimega [[AS Uninet]]), mille asutasid aastal 1994 [[Andres Bauman]] ja Kaljulaidi tollane abikaasa [[Taavi Talvik]]. Nöspris tegeles Kaljulaid samuti turundusega, ta müüs klientidele veebiühendusi. Kaljulaidi enda sõnade kohaselt töötas ta Nöspris vaid mõned kuud.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt; Äriregistri andmebaasi järgi oli Kaljulaid aastatel 1997–1999 Unineti Andmeside AS-i juhatuse liige,&lt;ref name=&quot;infopank&quot; /&gt; registri paberdokumentide järgi lahkus ta juhatusest aga juulis 1997.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt; 

Uninetist lahkumise järel töötas Kaljulaid aastatel 1996–1997 [[Eesti Telefon AS]]-is telefonikeskjaamade müügijuhina.&lt;ref name=&quot;pm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pm20110507&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt; Seal oli tema ülemuseks [[Valdo Kalm]], kes iseloomustas Kaljulaidi kui lennukat noort daami, kes jäi silma nutikusega. Kalmu sõnade järgi oli Kaljulaidil &quot;tehnilist taipu, head veenmisjõudu ja müügioskust&quot;.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

Aastal 1997 asus Kaljulaid tööle projektijuhina [[Eesti Hoiupank|Eesti Hoiupanga]] [[investeerimispangandus]]e allüksuses Hoiupanga Investeeringute AS. Ta leidis töökoha tänu oma Hoiupangas töötavale korporatsioonikaaslasele [[Kadi Tarand]]ile, kes soovitas ta tööle võtta. Kaljulaid tegeles Hoiupangas müügidokumentide, -prospektide ja -esitluste ettevalmistamisega.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Pool aastat pärast Kaljulaidi Hoiupanka tööle asumist liideti Hoiupank [[Hansapank|Hansapangaga]]. Kummastki ettevõttest jäeti tööle parimad töötajad, nende seas Kersti Kaljulaid, kelle töökohaks sai investeerimispanganduse allüksus [[Hansabank Markets]]. Sellel töökohal oli Kaljulaidi peamiseks tööülesandeks nõustada ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehinguid ning erastamisprotsesse, samuti vastutas ta ettevõtete ostueelse analüüsi eest.&lt;ref name=&quot;pm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

6. jaanuaril 1998 lahutasid Kersti Kaljulaid ja Taavi Talvik abielu.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt; 

1998. aastal alustas Kaljulaid magistriõpinguid Tartu Ülikoolis.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

=== Tööaastad avalikus sfääris, 1999–2016===
[[Fail:Kersti Kaljulaid, TÜ nõukogu istung 2016-02-22.jpg|pisi|Tartu Ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid nõukogu istungil 22. veebruaril 2016]]

1998. aastal sattus Kersti Kaljulaid sõitma [[Filiae Patriae]] suvepäevadele samas autos koos [[Matti Maasikas|Matti Maasikaga]]. Teel rääkisid nad [[Ida-Virumaa]] ettevõtluse arenguprobleemidest. Kui [[Mart Laar]] sai aastal 1999 peaministriks, helistas peaministri büroo juhiks saanud Maasikas Kaljulaidile ja kutsus teda tööle peaministri meeskonda. Kaljulaid võttis otsustamiseks ühe ööpäeva aega ja nõustus.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ut20100510&quot; /&gt;

Aastatel 1999–2002 töötas Kaljulaid peaministri majandusnõunikuna. Tema tööülesandeks oli peaministri büroo, [[Eesti Pank|Eesti Panga]], [[Eesti rahandusministeerium|rahandusministeerium]]i ja suurima eelarvega ministeeriumide töö kooskõlastamine, samuti koordineeris ta suhteid [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja teiste multilateraalsete finantsasutustega (sealhulgas [[Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank|Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga]], [[Põhjamaade Investeerimispank|Põhjamaade Investeerimispanga]] ja [[Maailmapank|Maailmapangaga]]). Ta valmistas koos rahandusministri ja sotsiaalministriga ette pensionireformi ning oli peaministri nõuandja ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.&lt;ref name=&quot;CV Kontrollikoda&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pm&quot; /&gt;

[[Hans H. Luik|Hans H. Luige]] sõnul oli just nõunik Kaljulaid see, kes peatas [[Narva Elektrijaamad]]e erastamise USA ettevõttele [[NRG Energy]].&lt;ref name=&quot;OIjNv&quot; /&gt; [[Priit Simson]] on aga spekuleerinud, et Kaljulaid aitas alguses valitsusel [[NRG-tehing]]ut läbi suruda, kuid taipas hiljem esimesena, et NRG Energy kehva majandusseisu tõttu ei tule tehingust midagi välja.&lt;ref name=&quot;JcdlC&quot; /&gt;

1999. aastal elas Kaljulaid juba koos oma praeguse abikaasa Georgi-Rene Maksimovskiga.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

2001. aastal sai Kaljulaid Tartu Ülikoolist kutsemagistri kraadi (MBA) ärijuhtimises.&lt;ref name=&quot;pm20110507&quot; /&gt; Magistritöö teemaks oli &quot;Riigi poolt asutatud sihtasutuste juhtimissüsteemi täiustamine&quot;.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

2001–2004 oli ta valitsuse esindaja [[Eesti Geenivaramu]] nõukogus.&lt;ref name=&quot;CV Kontrollikoda&quot; /&gt; 2002–2004 oli ta [[AS Regio]] nõukogu liige.&lt;ref name=&quot;infopank&quot; /&gt;

2002. aasta veebruarist kuni septembrini oli Kaljulaid [[Eesti Energia AS]]-i [[Iru elektrijaam]]a juhtimisarvestuse osakonna juhataja, seejärel kuni 2004. aasta maini Iru elektrijaama direktor.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV Kontrollikoda&quot; /&gt;

Eesti sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks 1. mail 2004 ja Eestit määrati [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]] esindama Kersti Kaljulaid, kes alustas [[Luksemburg]]is asuvas asutuses tööd 7. mail 2004. Kaljulaid alustas tööd Kontrollikoja II auditigrupis, mis tegeles struktuuripoliitika-, transpordi-, teadusuuringute- ja energeetikavaldkonnaga. Ta oli ka Europoli ühise auditikomitee liige. 2006. aasta märtsist kuni 2008. aasta märtsini oli Kaljulaid Kontrollikoja halduskomitee esimees. Alates 2008. aasta veebruarist kuni 31. maini 2010 oli Kaljulaid II auditikoja esindajana CEAD-auditigrupi (kooskõlastus, teabevahetus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö) liige. Kontrollikoja töö ümberkorraldamise järel oli Kaljulaid 1. juunist 2010 kuni detsembrini 2013 kinnitava avalduse eest vastutav liige CEAD-auditikojas (kooskõlastus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö). Alates jaanuarist 2014 kuni töö lõpuni Euroopa Kontrollikojas oli ta I auditikoja (loodusressursside säilitamine ja haldamine) liige.&lt;ref name=&quot;pm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV Kontrollikoda&quot; /&gt;

2005. aastal sündis Kersti Kaljulaidil esimene poeg kooselust Georgi-Rene Maksimovskiga.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

2007. aasta sügisel alustas Kaljulaid õpinguid Tartu Ülikooli doktorantuuris. Doktoritöö teemaks oli &quot;Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele&quot;. Aasta hiljem katkestas ta õpingud.&lt;ref name=&quot;ETIS2&quot; /&gt;

2009. aastal sündis Kersti Kaljulaidi ja Georgi-Rene Maksimovski teine poeg. Kersti Kaljulaid ja Georgi-Rene Maksimovski abiellusid Tallinnas aastal 2011.&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt;

2016. aasta mais Kaljulaidi ametiaeg Euroopa Kontrollikoja liikmena lõppes, kuid [[Vabariigi Valitsus]]e otsustamatuse tõttu esitada Eestist uus kandidaat Kontrollikoja liikmeks jätkas ta samas ametis 2016. aasta septembrini.&lt;ref name=&quot;XjnuD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;D&quot; /&gt; 30. septembril 2016 tema mandaat kontrollikojas peatati ja teda hakkas asendama Euroopa Kontrollikoja president.

Kaljulaid oli 16. jaanuarist 2012 kuni 10. oktoobrini 2016 [[Tartu Ülikooli nõukogu]] esimees.&lt;ref name=&quot;P1MKI&quot; /&gt;

2015. aasta septembris valiti ta [[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS|Poliitikauuringute Keskuse Praxis]] juhiks, kuid asendaja puudumise tõttu Euroopa Kontrollikoja liikme ametis ei saanud ta Praxise juhi ametisse astuda.&lt;ref name=&quot;praxis_2015-10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;D&quot; /&gt; Seejärel tehti talle ettepanek asuda Praxise nõukogusse, kus ta alustas tegevust 20. juulil 2016.&lt;ref name=&quot;G4BSJ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;k0Oys&quot; /&gt; Kaljulaid lahkus Praxise nõukogust presidendi ametisse astudes.

[[2016]]. aasta kevadel omandas Kaljulaid ettevõttes [[Regio]] viieprotsendilise osaluse.&lt;ref name=&quot;cptjA&quot; /&gt;

19. septembril [[2016]] valis [[Riigikogu Kantselei]] juurde moodustatud [[arenguseire nõukoda]] Kaljulaidi oma esimeheks.&lt;ref name=&quot;ro05y&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;0RUXm&quot; /&gt;

===Poliitiline tegevus===
[[Fail:Kersti Kaljulaid ja Toomas Hendrik Ilves abikaasadega.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja [[Toomas Hendrik Ilves]] abikaasadega vastuvõtul 10. oktoobril 2016]]
Aastatel [[2001]]–[[2004]] kuulus ta [[Isamaaliit]]u&lt;ref name=&quot;67Gm5&quot; /&gt;, kuid valimistel kandidaadina ei osalenud.&lt;ref name=&quot;pm&quot; /&gt; Kaljulaid astus Isamaaliidust välja Euroopa Kontrollikoja liikmeks saades, et tagada oma sõltumatus ja siduda end lahti erakonnapoliitikast.&lt;ref name=&quot;sxJVQ&quot; /&gt;

2011. aasta sügisel nimetas [[Juhan Parts]] Kersti Kaljulaidi ühe võimaliku Mart Laari mantlipärijana [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimehe kohale.&lt;ref name=&quot;OXlLX&quot; /&gt;

[[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] tegi [[Riigikogu vanematekogu]] 27. septembril pärast presidendi valimata jäämist [[valimiskogu]]s Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida Vabariigi Presidendiks ja Riigikogu liikmetele ettepaneku esitada Kaljulaid presidendikandidaadiks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 30. septembril 2016 seadsid 90 Riigikogu liiget Kersti Kaljulaidi üles [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] kandidaadiks&lt;ref name=&quot;vidLh&quot; /&gt; ja 3. oktoobril 2016 valiti Kersti Kaljulaid tulemusega 81 poolthäält (tühje sedeleid 17) Riigikogus Vabariigi Presidendiks.&lt;ref name=&quot;81 häälega&quot; /&gt; Tema ametiaeg algas 10. oktoobril.&lt;ref name=&quot;81 häälega&quot; /&gt;

Peamine, mida Kaljulaidile presidendiks kandideerimise ajal ajakirjanduses ja osade poliitikute poolt ette heideti – ja mida näitasid ka tänavaküsitlused –, oli tema vähene tuntus rahva seas, võrrelduna teiste presidendikampaanias osalenud kandidaatidega.&lt;ref name=&quot;HeR0D&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cP4Pe&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;sf56c&quot; /&gt; Kaljulaid vastas etteheitele avalikus kirjas ja intervjuudes, lubades, et asub presidendiks saades end Eesti inimestele tutvustama, külastab riigi erinevaid piirkondi ning suhtleb inimestega vahetult ja kohapeal.&lt;ref name=&quot;epl20160930&quot; /&gt;

10. oktoobril 2016 astus Kaljulaid Vabariigi Presidendi ametisse.

== Poliitilised vaated ==

Kersti Kaljulaid on öelnud, et ta maailmavaateks on [[liberaalne konservatism|liberaalsem konservatism]].&lt;ref name=&quot;syZ1S&quot; /&gt; Ta on pooldanud konservatiivset majanduspoliitikat, kuid paljudes sotsiaalsetes küsimustes – näiteks [[LGBT]]-õigused ja immigratsioon – on tal [[liberalism|liberaalsed]] vaated.&lt;ref name=&quot;ew20161003&quot; /&gt; Teisalt on ta öelnud, et riik peab rahaliselt toetama enne nõrgemaid, kui hakkab toetama tugevaid; tugevate asi on kasutada riigi antud vabadusi ja end ise aidata.&lt;ref name=&quot;epl20160930&quot; /&gt; Samuti on Kaljulaid väljendanud toetust tugevale [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonnale]], kus riigi roll kohaliku tasandi asjade korraldamisel on väiksem ning enesekindla ja aktiivse [[kolmas sektor|kolmanda sektori]] roll suurem.&lt;ref name=&quot;ew20161003&quot; /&gt;

21. jaanuaril 2017 ajalehes [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] ilmunud intervjuus ütles Kaljulaid, et peab [[Juunipööre|Eesti iseseisvuse kaotamises 1940. aastal]] osaliselt vastutavaks [[Konstantin Päts]]i ja [[Johan Laidoner]]i, kelle tegevuse tulemusel kehtestati [[Vaikiv ajastu|1934. aastal Eestis autoritaarne riigikord]]. Sel põhjusel ei pooldanud ta monumendi rajamist Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks, ega läinuks selle avamisele.&lt;ref name=&quot;cIPVM&quot; /&gt;

==Publitsistika==
Enne Eesti presidendiks saamist avaldas Kaljulaid ajakirjanduses palju Euroopa-teemalisi artikleid, milles ta selgitas ja mõtestas Eesti elanikele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toimimist. Selle eest andis [[Avatud Eesti Fond]] Kaljulaidile 2014. aastal [[Koosmeele preemia]].&lt;ref name=&quot;UQuKJ&quot; /&gt;

Aastatel 2002–2016 oli Kaljulaid [[Kuku raadio]] saate &quot;[[Keskpäevatund]]&quot; üks esinejaid ja aastatel 2007–2016 Kuku raadio saate &quot;[[Eurominutid]]&quot; autor.&lt;ref name=&quot;pm20110507&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OmD6s&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;praxis_2015-10&quot; /&gt;

12. aprillil 2016 Postimehes avaldatud kõnes ütles Kaljulaid, et tema meelest oleks mõistlik anda [[avalik teenus|avalike teenuste]] osutamine niipalju kui võimalik [[erasektor|era-]] ja [[vabasektor]]i kätesse, sest need on ühiskonna vajaduste suhtes tundlikumad ja paindlikumad. Vajaduse korral saab riik neid rahaliselt abistada ning ka natuke kontrollida. &quot;Erasektori teenused, mis senise avaliku teenusega kattuvad või seda täiendavad – vahel ka asendavad –, saavad sündida ainult vastastikusest usaldusest.&quot; Munitsipaalkoolid tunnistavad kindlasti meelsasti oma puudusi, eriti kui avalik debatt on sõbralik. Muidugi on õige, kui lapsevanemad teevad ise kooli: &quot;me kõik oleme riik ja ühel või teisel moel panustades loome avalikku ruumi, avalikku teenust, Eestit&quot;. Era- ja vabasektoriga koostöös saab avalikke teenuseid disainida juhul, kui &quot;aus analüüs õigel tasandil näitab olemasoleva süsteemi puudusi ja võimalusi neid paindlikult ja esialgu väikeses mahus era- ja vabasektori abiga kõrvaldada&quot;. &quot;Kogu otsustamispädevus kohaliku teenuse üle ... tuleb anda kohalikule tasemele koos suurema otsustusõigusega.&quot; Aga avaliku teenuse ülevõtjad peavad täitma omavalitsuse ootusi selle teenuse suhtes. Selleks on tarvis vastastikust usaldust.&lt;ref name=&quot;jO4lj&quot; /&gt;

Kaljulaid osales kaasautorina 15. detsembril 2021 eetrisse läinud saates &quot;[[Pealtnägija]]&quot;. Tema juhitud saatelõigu teema oli taastuvenergia tootmine Eestis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Kersti Kaljulaid |url=https://www.err.ee/1608436544/pealtnagija-kersti-kaljulaid-uuris-kuidas-eestis-rohepoore-ara-teha |pealkiri=&quot;Pealtnägija&quot;: Kersti Kaljulaid uuris, kuidas Eestis rohepööre ära teha |väljaanne=ERR.ee |aeg=15.12.2021 |vaadatud=24.01.2022}}&lt;/ref&gt;

==Tegevus Vabariigi Presidendina==
[[Fail:EuPhO 2017 - Kersti Kaljulaid.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid kõnelemas 2017. aasta [[Euroopa füüsikaolümpiaad]]i lõpetamisel Tallinnas]]
=== Suhted kirikuga ===
{{vaata|Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe}}
Kaljulaid loobus ametisse vannutamise päeval tänujumalateenistusest, mille korraldamist [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]] (EELK) oli presidendile pakkunud. Kõik senised taasiseseisvumisjärgsed Eesti presidendid on oma ametisse vannutamise tänujumalateenistusel osalenud. Kaljulaid ütles otsust põhjendades, et ta austab küll inimeste usuvabadust, kuid pole ise kirikuskäija. Ta lisas, et kuna kirikus käimine pole tema jaoks olnud riiklike tähtpäevade või kiriklike pühade osa, siis oleks sinna nüüd minemine ebasiiras. EELK peapiiskop [[Urmas Viilma]] kommenteeris presidendi otsust sõnadega, et selle langetab president ise, kuid &quot;kindlasti on selles ametis keeruline leida õiget tasakaalu inimese enda soovide ja institutsionaalsete ülesannete vahel&quot;.&lt;ref name=&quot;Nk7rY&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;HZ9P7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;n3n77&quot; /&gt;

Kaljulaidi otsus tänujumalateenistusest loobuda tekitas ühiskonnas palju vastukaja&lt;ref name=&quot;err_20161201&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ol_20161217&quot; /&gt;, leidus nii neid, kes presidendi otsust toetasid&lt;ref name=&quot;pPV2E&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;A2koE&quot; /&gt;, kui ka neid, kes seda vastustasid&lt;ref name=&quot;iCZCr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uIhBA&quot; /&gt;.

24. novembril 2016 tegi peapiiskop Urmas Viilma tervitusvisiidi Kadriorgu, mille käigus andis presidendile ülevaate Eesti kirikuelust, kirikute omavahelisest oikumeenilisest koostööst ja EELK panusest Eesti ühiskonda. Viilma sõnul oli kohtumine äärmiselt meeldiv ja positiivne ning talle ei jäänud muljet, et president ei sooviks kirikuga koostööd teha.&lt;ref name=&quot;WBEhJ&quot; /&gt;

Kaljulaid ei osalenud ka 1. detsembril 2016 [[Tallinna toomkirik|Toomkirikus]] toimunud advendikontserdil, kuhu EELK peapiiskop Urmas Viilma oli kutsunud osalema valitsuse ja riigikogu liikmed, riigi võtmeisikud ja välisriikide saadikud.&lt;ref name=&quot;err_20161201&quot; /&gt; Teisalt külastas ta 15.–16. detsembril toimunud Harjumaa visiidi käigus muuhulgas [[EELK Risti kogudus]]t.&lt;ref name=&quot;ol_20161217&quot; /&gt;

9. detsembril 2016 [[Mart Soidro]]le ja [[Andrus Kivirähk|Andrus Kivirähale]] antud intervjuus ütles Kaljulaid, et jõulude juurde ei kuulu ilmtingimata kirikus käimine.&lt;ref name=&quot;0MHyQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gLzqX&quot; /&gt;

Kaljulaidi suhtumise tõttu jumalateenistustel osalemisse ja kirikusse on mitmed inimesed teda tituleerinud ilmalikuks presidendiks.&lt;ref name=&quot;FQ2Kk&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bssYA&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ol_20161217&quot; /&gt;

=== Seaduste väljakuulutamine ===

Oma ametiajal kuulutas Kaljulaid välja kokku 498 seadust ja jättis välja kuulutamata kuus seadust. Kaljulaidi välja kuulutatud ja tagasi lükatud seaduste arv oli samas suurusjärgus, kui oli president [[Toomas Hendrik Ilves]]el (arvestades kahte ametiaega), ent väiksem kui [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlil]] ja [[Lennart Meri]]l.&lt;ref name=&quot;err_2021_10_04&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608358794/kaljulaid-jattis-oma-ametiajal-valja-kuulutamata-kuus-seadust |pealkiri=Kaljulaid jättis oma ametiajal välja kuulutamata kuus seadust |väljaanne=ERR.ee |aeg=04.10.2021 |vaadatud=24.01.2022}}&lt;/ref&gt;

==== 2016. aasta maksumuudatused ====

Kaljulaid kuulutas 23. detsembril 2016 välja Riigikogu poolt 19. detsembril 2016 vastu võetud maksupaketi. Opositsioonis olev [[Reformierakond]] ja mitmed huvigrupid olid teinud presidendile ettepaneku jätta seadus välja kuulutamata, sest nende hinnangul oli muudatused kiiruga ette valmistatud ja vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Seaduse väljakuulutamisega kaasnenud avalduses märkis president, et ta pole rahul seaduse vastuvõtmise asjaoludega, kuid seadust välja kuulutamata jättes jääks [[Eesti 2017. aasta riigieelarve]] enne saabuva aasta algust vastu võtmata. Kaljulaid pöördus palvega [[õiguskantsler]]i poole analüüsida maksumuudatuste üksikuid aspekte.&lt;ref name=&quot;wdnEc&quot; /&gt;

==== Magusamaks ====
2017. aasta juulis jättis Kaljulaid välja kuulutamata magustatud joogi maksu seaduse ja saatis selle tagasi Riigikogule arutamiseks. President ütles, et toetab seaduse eesmärki suunata inimesi tarbima vähem [[suhkur|suhkrut]] ning vähendada seeläbi suhkru liigtarbimisest tekkinud tervisekahjusid. Kuid ta leidis, et seadus on vastuolus põhiseaduse §12 võrdse kohtlemise põhimõttega, sest seaduse järgi oleks magusamaksust vabastatud magustatud joogid, mida müüakse rahvusvahelisi reise tegeva [[laev]]a või [[õhusõiduk]]i pardal. Presidendi hinnangul andnuks see ühele majandussektorile alusetu eelise.&lt;ref name=&quot;dOh8n&quot; /&gt;

==== Kaitseväe luureseadus ====

Veebruaris 2019 võttis Riigikogu vastu seaduse, mis andis kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi. Seadus andis muuhulgas kaitseväele õiguse julgeolekuala kaitseks varjatult kontrollida isikuandmeid andmekogudest, kasutada variandmeid, konspiratsioonivõtteid ja isikut varjatult jälgida. Märtsis hindas president seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle välja kuulutamata. Ta ütles seadust välja kuulutamata jättes, et kaitseväele täiendavate õiguste andmine on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal või selle läheduses viibivate inimeste põhiõigusi.&lt;ref name=&quot;qBbT5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ol_2019_09_20&quot; /&gt;

Riigikogu võttis seaduse 2019. aasta mais uuesti muutmata kujul vastu. Juunis 2019 jättis president seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus seaduse põhiseaduslikkusele vastavuse hindamiseks riigikohtusse. Riigikohus tunnistas seaduse 2019. aasta detsembris põhiseadusvastaseks, kuid ei nõustunud enamiku presidendi taotluses toodud etteheidetega seaduse põhiseadusvastasuse kohta. Riigikohtu seisukoha järgi oli põhiseadusega vastuolus tõhusa kontrolli puudumine selle üle, kas kaitseväe otsus jätta isik varjatud jälgimisest teavitamata on põhjendatud.&lt;ref name=&quot;ol_2019_09_20&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GXx2v&quot; /&gt;

==== Pensionireformi seadus ====

Veebruaris 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse. Kaljulaidi hinnangul riivas seadus ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning oli mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega.&lt;ref name=&quot;kGMag&quot; /&gt; Märtsis 2020 võttis riigikogu seaduse uuesti muutmata kujul vastu.&lt;ref name=&quot;WAX5T&quot; /&gt; Kaljulaid jättis seaduse ka teist korda välja kuulutamata ja esitas taotluse riigikohtule kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.&lt;ref name=&quot;BahJc&quot; /&gt; 20. oktoobril 2020 jättis riigikohus presidendi taotluse kuulutada pensionireform põhiseadusega vastuolus olevaks rahuldamata. Samal päeval kuulutas Kaljulaid pensionireformi seaduse välja.&lt;ref name=&quot;ByUKy&quot; /&gt;
[[Fail:Kersti Kaljulaid 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 2021. aasta Arvamusfestivalil]]

==== Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus ====

Aprillis 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata pääste- ja relvaseaduse muudatused. Tema hinnangul oli uues seaduses põhiseadusega vastuolus tervise infosüsteemist andmete saamise küsimus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1083651/kaljulaid-jattis-paaste-ja-relvaseaduse-muudatused-valja-kuulutamata |pealkiri=Kaljulaid jättis pääste- ja relvaseaduse muudatused välja kuulutamata |väljaanne=ERR.ee |aeg=29.04.2020 |vaadatud=24.01.2022}}&lt;/ref&gt;
Riigikogu võttis 17. juunil 2020 seaduse muudetud kujul vastu, misjärel Kaljulaid kuulutas selle 26. juunil välja.&lt;ref name=&quot;err_2021_10_04&quot; /&gt;

==== Välisteenistuse seaduse muudatused ====

Juunis 2020 jättis Kaljulaid välja kuulutamata välisteenistuse seaduse muudatused, viidates nende vastuolule põhiseadusega. Peamise vastuoluna nimetas president abikaasade ja [[kooseluseadus]]e alusel registreeritud elukaaslaste ebavõrdset kohtlemist. Kaljulaid ütles, et nii [[perekonnaseadus]]e alusel abielu sõlminud kui ka kooseluseaduse alusel kooselu registreerinud [[diplomaat|diplomaadid]] on oma suhted reguleerinud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel, mistõttu tuleb selliseid [[perekond]]i kohelda ühetaoliselt.&lt;ref name=&quot;bJlRh&quot; /&gt;

==== Kollektiivlepingu seaduse muudatused ====

28. septembril 2021 jättis Kaljulaid välja kuulutamata kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muudatused. Põhjusena nimetas president seda, et seaduse vastuvõtmisel oli parlament rikkunud riigikogu kodu- ja töökorra seadust: seaduseelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel oli muudetud seaduse jõustumisega seotud sätet.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608352865/kaljulaid-jattis-kollektiivlepingu-seaduse-valja-kuulutamata |pealkiri=Kaljulaid jättis kollektiivlepingu seaduse välja kuulutamata |väljaanne=ERR.ee |aeg=28.09.2021 |vaadatud=24.01.2022}}&lt;/ref&gt;

===Visiidid===
====Välisvisiidid====
{{Vaata|Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid}}
[[Fail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29833779284).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja Läti Seimi spiiker [[Ināra Mūrniece]]]]
[[Fail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29834117054).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 21. oktoobril 2016 töövisiidil Lätis]]
[[Fail:Vladimir Putin and Kersti Kaljulaid (2019-04-18) 03.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja [[Vladimir Putin]] 18.&amp;nbsp;aprillil&amp;nbsp;2019&lt;ref name=&quot;o2019-04-18_Kreml&quot; /&gt;]]
Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 20. oktoobril 2016 kohtus ta [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]] ja parlamendi esimehe [[Maria Lohela]]ga,&lt;ref name=&quot;UmG8J&quot; /&gt; 20.–21. oktoobril visiidil [[Läti|Lätti]] kohtus ta [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Raimonds Vējonis]]e ja parlamendi spiikri [[Ināra Mūrniece]]ga&lt;ref name=&quot;3s4JN&quot; /&gt; ning 26. oktoobril toimunud töövisiidil [[Leedu|Leetu]] kohtus ta [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Dalia Grybauskaitė]]ga.&lt;ref name=&quot;UZYEn&quot; /&gt;

====Sisevisiidid====
# [[Paldiski]] külastus, 19. oktoober 2016. Külastas Paldiski sõjaväelinnakut ja pidas kõne [[Liibanon]]i suunduvale [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] üksusele.&lt;ref name=&quot;eiRNW&quot; /&gt;
# [[Lääne-Virumaa|Lääne-]] ja [[Ida-Virumaa]] külastus, 27.–28. oktoober 2016. Külastas Lääne- ja Ida-Virumaa ettevõtteid ja asutusi ning kohtus omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.&lt;ref name=&quot;CM0Gn&quot; /&gt;
# [[Jõgevamaa|Jõgeva-]] ja [[Tartumaa]] külastus, 17.–18. november 2016. Kohtus vabakonna esindajate ja omavalitsusjuhtidega, külastas ettevõtteid ja riigiasutusi, sealhulgas [[Eesti Rahva Muuseum]]i ning ettevõtteid [[Fortum Tartu]] ja [[Salvest]]. Ööbis visiidi käigus [[hostel]]is.&lt;ref name=&quot;GIZ8m&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ci3Z2&quot; /&gt;
# [[Harjumaa]] külastus, 15.–16. detsember 2016. Külastas Harjumaa ettevõtteid ja asutusi ning kohtus kohaliku elu edendajatega. Tutvus [[Risti kogudus]]e juures tehtava sotsiaaltööga.&lt;ref name=&quot;Ibkoh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ol_20161217&quot; /&gt;
# [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Viljandimaa]] külastus, 18.–19. jaanuar 2016. Külastas ettevõtteid ja asutusi, kohtus vabakonna esindajate ja omavalitsusjuhtidega.&lt;ref name=&quot;hoen0&quot; /&gt;
# [[Pärnumaa|Pärnu-]] ja [[Raplamaa]] külastus, 2.–3. veebruar 2017. Külastas Pärnumaal ja Raplamaal ettevõtteid (sealhulgas [[AS Wendre]]t) ja haridusasutusi (sealhulgas [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]t). Kohtus omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.&lt;ref name=&quot;ojMD2&quot; /&gt;
# [[Valgamaa]], 16.–[[17. märts]] 2017
# [[Läänemaa]], [[29. märts]] 2017
# [[Hiiumaa]], [[30. märts]] 2017
# Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum [[4. aprill]] 2017
# [[Põlvamaa]], [[5. aprill]] 2017
# [[Saaremaa]], 1.–[[2. juuni]] 2017
# [[Võrumaa]], 12.–[[13. juuni]] 2017
# [[Ruhnu]], [[Abruka]], [[Vilsandi]] 24.–[[26. juuli]] 2017

===Presidendikõned===
{{Vaata|Kersti Kaljulaidi presidendikõned}}

Oma kõnedes läbi oma ametiaja naasis Kaljulaid korduvalt Eestit ühendava [[komberuum]]i ja [[õmblusteta ühiskond|õmblusteta ühiskonna]] teemade juurde.

====Ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016====
Kaljulaid ütles, et poliitikute ja kõrgete riigiametnike ülesanne on hoida laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku ning lasta rahval tunda end kõrgeima võimu kandjana. Me tahtsimegi sellist Eestit, kus igaüks koos teistega loob endale sellist Eestit, nagu tema tahab, nii et kokku tuleb meie kõikide riik. Et inimesed oleksid enesekindlad, tuleb kaasinimestes näha kaasteelisi, kelles me näeme head, mitte vigu. Elu viivad julgelt otsustades edasi enesekindlad inimesed, mitte need, kes kardavad, et osutatakse nende nõrkustele. Riik peab lastele andma ka hariduse ning tagama ettevõtluse lihtsuse ja vabaduse. President, kes vastutab riigi tuleviku eest, saab olla nõudlik sõnastaja, peab olema seal, kus on raske, toetama neid, kes võiksid muidu kõrvale jääda. Eetiline riik annab inimestele enesekindluse ja muutub seeläbi ka ise tugevamaks, olles rahva oma. Meie siin peame julgustama unistama ning toetama unistuste täitumist ja unistuste purunedes ka tükid üles korjama. Kaljulaid avaldas usku ja lootust, et viie aasta pärast on Eestis rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistu, rohkem abistamist, rohkem julgust ja vähem hirme. Franklin Delano Roosevelt ütles: &quot;Ainus, mida karta, on hirm ise&quot;. Meie tugevus on Kaljulaidi sõnul see, et ütleme otsekoheselt ja selgelt, et meie suurim probleem ei ole majandus, vaid julgeolek. Meil endal peab olema enesekindlust ja usku, et suudame hoida Eesti riiki.&lt;ref name=&quot;presidendikõne1&quot; /&gt;

Kaljulaid ütles ka, et Lennart Meri on olnud suur Eestit Läände viies, Arnold Rüütel Euroopat inimesteni tuues ja Toomas Hendrik Ilves Eestit küberilma saates.&lt;ref name=&quot;presidendikõne1&quot; /&gt;

====Galal &quot;Eesti parimad ettevõtted 2016&quot;, 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas====
Kaljulaid ütles, et olulises osas sektorites oleme kinni keskmise sissetuleku klaaslaes. Õigel ajal tuleb leida väljapääsud, sest lihtsad, selged ja valed või ainult lühiajaliselt õiged suured üksiklahendused meid ei rahulda. Klaaslaes on juba mõrad. Kaljulaid avaldas usku, et Eesti ettevõtjad suudavad olla innovatsiooniliidrid. Meie ülesanne on oma väheneva tööjõu kõrgemad nõudmised rahuldada ja minna edasi tagasilöökideta. Ta kutsus ettevõtjaid üles olema nõudlikud, et neil oleks vaba keskkond, kus vaba vaim saab luua ja kasvatada, sest noored otsivad tööturult vabadust. Kaljulaidi sõnul saavad ettevõtjad kaitsta oma vabadusi, kui nad võtavad vastutuse meie majanduskeskkonna eest.&lt;ref name=&quot;presidendikõne2&quot; /&gt;

====Aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016====
Kaljulaid ütles, et oma elementaarsete vajaduste katmise tagamine nõuab järjepidevat ja piisavalt mahukat põllumajandust. Selleks on tarvis turgu sekkuda, mida teeb ka Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, millega saavutatud põllumajandustoodete ühisturg jätab mulje, nagu olekski tegemist vaba turuga. Kui kõik toetusmeetmed oleksid täiesti võrdsed, siis oleks turg üldiselt siiski vaba. Ent täielikku võrdsust poleks ka siis, kui kõigi riikide toetused arvestaksid täiesti võrdselt riigisisest kulukomponenti ja ainult maailmaturu hindadest sõltuvaid kulutusi. Konkreetse farmi asukohta ja eesseisvaid ilmastikutingimusi ei saa täiesti õiglaselt arvestada. Toetusskeemid ei suuda tootmismahte vastavalt turu tingimustele reageerida. Toetuste eraldamisel ei kontrollita ka, kas ei jõuta liiga lähedale üleinvesteerimisele. Sellest tekivad paratamatult vead põllumajanduse juhtimises ja küsimus on, kuidas sellest tulenevaid riske tootjate, töötlejate, tarbijate ja toetuse maksjate vahel jagada. Tuleb luua süsteem, mis &quot;arvestab põllumajandustoodete turu erisusi ja paratamatuid moonutusi ning loob hoiatusmehhanismi&quot; moonutustele reageerimiseks. Hea oleks vähemalt Eestis kokku leppida üldised põhimõtted kriisi või ka tulude ootamatu suurenemise puhuks. Tuleb nõuda süsteemset lähenemist, et reageerida ka järgmistele kriisidele, mitte ainult käimasolevale. Ka üksik põllumees on edukas ainult juhul, kui ta tajub ka innovaatiliste muutuste tulekut ning oskab ja suudab selleks valmistuda. Maailmaturu jaoks tuleb luua üha suurema lisandväärtusega toodangut ning müüa seda mujal kehtivaid kombeid ja tavasid arvestades.&lt;ref name=&quot;presidendikõne3&quot; /&gt;

===Seisukohavõtud seoses naistevastase vägivalla ja perevägivallaga===
Oma ametiaja jooksul juhtis Kaljulaid korduvalt tähelepanu perevägivallaga võitlemisele.&lt;ref name=&quot;Ycgin&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Jaagant&quot; /&gt;

Ta taunis 2017. aastal vabariigi aastapäeva kõnes perevägivalda ja juhtis tähelepanu asjaolule, et just pühade ajal on probleem kõige aktuaalsem.&lt;ref name=&quot;S814s&quot; /&gt; Sama aasta 25. septembril kuulutas ta välja seaduse, millega ratifitseeriti naistevastase ning perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon.&lt;ref name=&quot;kuC4d&quot; /&gt; 2018. aasta mais [[vägivallaennetuse auhind]]u üle andes ütles ta, et &quot;vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem&quot; ning lisas, et perevägivald on Eestis kahjuks levinud nähtus.&lt;ref name=&quot;0fvH3&quot; /&gt; 24. novembril 2018 heiskas ta Kadriorus presidendi kantselei ees oranži lipu, märkimaks järgneval päeval tähistatavat naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.&lt;ref name=&quot;tMj2J&quot; /&gt;

==== 104 kiri ====
{{Vaata|Tiit Ojasoo#Füüsiline vägivallatsemine teatri NO99 juures|104 kiri}}
16. jaanuaril 2018 saatsid 104 allakirjutanut president Kaljulaidile avaliku kirja&lt;ref name=&quot;KfnYy&quot; /&gt;, milles tauniti [[Tiit Ojasoo]] kaasamist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse, põhjendades seda 2016. aasta jaanuaris asetleidnud intsidendiga, mille käigus Ojasoo tarvitas füüsilist vägivalda teatri naistöötaja suhtes&lt;ref name=&quot;vs19G&quot; /&gt;. President vastas kirjale sotsiaalmeedias, kirjutades, et Tiit Ojasoo kaasamine ei tähenda vägivalla heakskiitmist, aga kõneleb ühiskondliku andeksandmise võimalusest.&lt;ref name=&quot;ZHfQE&quot; /&gt;

==== Marti Kuusiku juhtum ====
{{Vaata|Marti Kuusik#Süüdistused perevägivallas}}
29. aprillil 2019 toimunud riigikogu istungil andsid loodava [[Jüri Ratase teine valitsus|Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus]]e ministrid ametivande. Istungil osalenud Kaljulaid kandis seljas dressipluusi, mille rinnal seisis tekst &quot;Sõna on vaba&quot;. Kui ametivande andmise järg oli EKRE poliitikust väliskaubanduse ja IT-ministri [[Marti Kuusik]]u käes, lahkus president protestiks Riigikogu saalist, naastes oma kohale järgmise ministri, välisminister [[Urmas Reinsalu]] vande ajaks. Saalist lahkumist hiljem kommenteerides põhjendas Kaljulaid seda lähisuhtevägivalla kahtlusega Kuusiku suhtes. Samal päeval olid ajakirjanduses ilmunud väited, et Kuusik on kasutanud oma eksabikaasa suhtes vägivalda. Kaljulaid lisas, et kui süüdistused Kuusiku vastu peaksid osutuma alusetuks, on ta esimene, kes Kuusiku ees vabandab.&lt;ref name=&quot;Delfi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Jaagant&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/934721/piltuudis-president-kandis-valitsuse-vande-andmisel-sonumiga-dressipluusi |pealkiri=Piltuudis: president kandis valitsuse vande andmisel sõnumiga dressipluusi |väljaanne=ERR.ee |aeg=29.04.2019 |vaadatud=28.01.2022}}&lt;/ref&gt;

Mais 2021 mõistis [[Viru maakohus]] Marti Kuusiku esimeses kohtuastmes õigeks. Kohtuotsuse järel Kaljulaid vabandas avalikult Kuusiku ees.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608228303/president-vabandas-kuusiku-ees |pealkiri=President vabandas Kuusiku ees |väljaanne=ERR.ee |aeg=28.05.2021 |vaadatud=28.01.2022}}&lt;/ref&gt;

=== ÜRO julgeolekunõukogu valimiskampaania ===
Kaljulaid juhtis Eesti [[ÜRO julgeolekunõukogu]] ajutiseks liikmeks kandideerimise kampaaniat.&lt;ref name=&quot;epl_20190529&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;err_20171002&quot; /&gt; President avas kampaania ametlikult [[New Yorgi Eesti Maja]]s 13. juulil 2017.&lt;ref name=&quot;T32Dz&quot; /&gt; Juulis 2017 moodustas ta Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kampaania toetamise nõukoja, mille ülesandeks oli toetada ja suunata presidendi tegevust ÜRO kampaanias.&lt;ref name=&quot;LSiJC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;err_20171002&quot; /&gt; Kaljulaid külastas kampaania raames Eesti kandidatuurile toetuse kogumiseks paljusid välisriike ja poliitilisi tippkohtumisi. 
Muuhulgas kohtus ta 24. septembrist kuni 4. oktoobrini 2018 toimunud töövisiidil USA-sse kahepoolselt mitmekümne riigijuhiga, käis 2018. aasta oktoobris töövisiidil [[Austraalia]]s, [[Vanuatu]]s, [[Fidži]]s ja [[Uus-Meremaa]]l ning 2018. aasta detsembris [[Benin]]is ja [[Senegal]]is.&lt;ref name=&quot;XqMaw&quot; /&gt;

Kaljulaidi sõnul tõi kampaania kasu nii Eesti [[diplomaat]]idele maailma parema mõistmise näol, kui ka Eesti [[ettevõtja]]tele uute ärivõimaluste näol arenevatel turgudel. Samuti oli kampaania Kaljulaidi hinnangul Eestile kasulik julgeolekupoliitilises plaanis, suurendades riigi tuntust maailmas.&lt;ref name=&quot;epl_20190529&quot; /&gt; Eesti valiti ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastatel 2020–2021 [[ÜRO Peaassamblee]]l 7. juunil 2019 toimunud salajasel hääletusel.&lt;ref name=&quot;9ASO4&quot; /&gt;

=== Kandideerimine OECD peasekretäri kohale ===

Augustis 2020 sai teatavaks, et Kaljulaid võib kandideerida [[Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) peasekretäri kohale. OECD senine peasekretär [[Angel Gurría]] oli 10. juulil 2020 öelnud, et ei kandeeri organisatsiooni juhiks järgmiseks viieaastaseks ametiajaks.&lt;ref name=&quot;riuEd&quot; /&gt;

1. oktoobril 2020 andis Eesti suursaadik OECD juures [[Clyde Kull]] üle dokumendid, millega Eesti esitas Kaljulaidi kandidaadina OECD järgmise peasekretäri kohale. Oma kandidatuuri tutvustuskõnes 5. oktoobril 2020 rõhutas Kaljulaid maailma digitaliseerumist, kaasaegset maksusüsteemi ja arengut keskkonnasäästlikkuse poole. Kaljulaid läbis 7. – 8. jaanuaril 2021 toimunud valimiste esimese vooru ja jäi sõelale koos seitsme teise kandidaadiga.&lt;ref name=&quot;yGP1p&quot; /&gt;

26. jaanuaril 2021 teatas Kaljulaid kandideerimisest loobumisest. Ta nimetas põhjusena seda, et tema võimalik asumine OECD ametikohale alles pärast Vabariigi Presidendi ametiaja lõppu pole mitme OECD riigi jaoks parim lahendus. OECD senise peasekretäri Angel Gurría kolmas viieaastane ametiaeg lõppes 2021. aasta mais.&lt;ref name=&quot;xbUPt&quot; /&gt;

==Avaliku arvamuse uuringud==
Vahetult pärast Kaljulaidi presidendiks saamist, 2016. aasta oktoobris toetas teda [[Kantar Emor]]i läbiviidud küsitluses presidendina 73% küsitletutest (võrdluseks: [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%&lt;ref name=&quot;2016okt&quot; /&gt; ja [[Lennart Meri]] 32%&lt;ref name=&quot;2017okt&quot; /&gt; toetusega). Keskmisest suurem oli toetus [[naine|naiste]], [[eesti rahvus]]est inimeste ja üle kolmekümne viie aastaste hulgas.&lt;ref name=&quot;2016okt&quot; /&gt;

2017. aasta oktoobri Kantar Emori küsitluses arvas vastanutest 72,5%, et Kaljulaid on presidendi kohustustega hästi toime tulnud ja 27,5%, et halvasti. Keskmisest sagedamini andsid positiivse hinnangu naised ja eesti rahvusest inimesed, keskmisest sagedamini andsid negatiivse hinnangu [[EKRE]] ja [[Keskerakond|Keskerakonna]] valijad.&lt;ref name=&quot;2017okt&quot; /&gt;

2019. aasta juunis viis Kantar Emor läbi [[poliitik]]ute usaldusväärsuse uuringu. Uuringu järgi usaldas Kersti Kaljulaidi 54% Eesti elanikest, millega ta jäi Eesti poliitikute usaldusväärsuse edetabelis teisele kohale [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] järel, keda usaldas 59% Eesti elanikest. Kaljulaidi usaldasid keskmisest enam noored ja kõrgharitud inimesed.&lt;ref name=&quot;CBi42&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;8pp2l&quot; /&gt;

2020. aasta 7.–9. aprilli [[Norstat]]i küsitluses paluti hinnata rahulolu presidendi tegevusega [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]] ajal. Rahul oli 45% vastanutest (sealhulgas 50% eestlastest ja 25% mitte-eestlastest), 41% ei olnud rahul ja 14% ei osanud öelda. Parteide toetajatest olid presidendi tegevusega kõige enam rahul [[Reformierakond|Reformierakonna]] (75%) ja kõige vähem rahul EKRE valijad (13%).&lt;ref name=&quot;3Noko&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;xch81&quot; /&gt;

2020. aasta detsembris Kantar Emori korraldatud poliitikute usaldusväärsuse küsitluses ütles 48% vastajatest, et usaldab Kersti Kaljulaidi. Sellega jagas ta pingereas koos Marina Kaljurannaga teist kohta [[Tanel Kiik|Tanel Kiige]] (49%) järel. Kõige kõrgem oli Kaljulaidi usaldusväärsus alla 35-aastaste seas. Vastajatest 34% ütles, et ei usalda Kaljulaidi.&lt;ref name=&quot;G1ppD&quot; /&gt;

[[Kaitseministeerium]]i tellimusel regulaarselt läbi viidud riigikaitseteemaliste avaliku arvamuse uuringute raames on mõõdetud ka presidendi institutsiooni usaldusväärsust vastajate seas. Kuni 2020. aastani oli küsitluse läbiviijaks [[Turu-uuringute AS]], alates 2021. aastast [[Norstat]]. Tulemused Kaljulaidi ametiperioodil:&lt;ref name=&quot;N9gQV&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|
|Täielikult/pigem usaldab, %
|Üldse/pigem ei usalda, %
|-
|2016 oktoober
|48
|10
|-
|2017 märts
|66
|17
|-
|2017 oktoober
|68
|22
|-
|2018 märts
|66
|22
|-
|2018 oktoober
|71
|20
|-
|2019 märts
|64
|27
|-
|2019 oktoober-november
|66
|22
|-
|2020 september
|64
|28
|-
|2021 märts-aprill
|58
|36
|}

Aprillis 2022 Kantar Emori läbi viidud poliitikute usaldamise uuringu järgi usaldas Kersti Kaljulaidi 46% Eesti elanikest. Sellega jagas ta teist ja kolmandat kohta Marina Kaljurannaga (46%), kõige enam usaldati Alar Karist (60%).&lt;ref name=&quot;Kantar Emor 2022&quot;&gt;{{cite web | title=Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist | website=Kantar Emor | date=2022-04-27 | url=https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ | language=et | access-date=2022-04-27}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
=== Aunimetused ===
* 2009 – [[aasta eurooplane]]&lt;ref name=&quot;ihE2l&quot; /&gt;
* 2014 – [[Koosmeele auhind]]. Pälvis auhinna asjatundlike Euroopa-teemaliste analüüside ja seisukohavõttude eest, mis on aidanud Eesti inimestele [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toimimist selgitada ja lahti mõtestada&lt;ref name=&quot;CI7q5&quot; /&gt;
* 2016 – aasta mõjukaim inimene [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]], [[Delfi]], [[Maaleht|Maalehe]] ja [[Laupäevaleht LP]] valikul&lt;ref name=&quot;9u2m4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;wSP4B&quot; /&gt;
* 2017 – koht saja maailma mõjukaima naise seas majandusajakirja [[Forbes]] valikul&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Amy Merrick |url=https://www.forbes.com/sites/carolinehoward/2017/11/01/women-who-rule-the-world-the-25-most-powerful-female-political-leaders-2017/?sh=1c6e21ca5c1b |pealkiri=Women Who Rule the World: The 25 Most Powerful Female Political Leaders 2017 |väljaanne=Forbes |aeg=1. november 2017 |vaadatud=28.01.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2018 – [[Ewha naisülikool]]i audoktor, Lõuna-Korea&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kerstikaljulaid.ee/bio/tunnustused/ |pealkiri=Tunnustused |väljaanne=kerstikaljulaid.ee |vaadatud=2.2.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2018 – [[Soul]]i linna aukodanik, Lõuna-Korea&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2019 – [[aasta pressisõber]]&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2019 – aasta mesilaste sõber, [[Eesti Mesinike Liit|Eesti Mesinike Liidu]] (EML) aunimetus. EML tõi kommentaaris välja, et Kaljulaid on seisnud järjekindlalt puhta [[loodus]]e, [[kliimamuutus]]tega võitlemise ja [[elurikkus]]e hoidmise eest&lt;ref name=&quot;TwieZ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ovrP1&quot; /&gt;
* 2019 – Eesti Puitmaja Sõber. [[Eesti Puitmajaliit]] andis aunimetuse Kaljulaidile keskkonna- ja kliimatemaatikaga tegelemise eest.&lt;ref name=&quot;Puitmajaliit&quot;&gt;{{cite web | date=2020-10-05 | title=Puitmaja Sõber ja Aasta Tegija | website= puitmajaliit.ee | url=https://www.puitmajaliit.ee/uudised/puitmaja-sober-ja-aasta-tegija | language=et | access-date=2022-04-29}}&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]]&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2020 – [[Johan Skytte medal]]&lt;ref name=&quot;RPlf1&quot; /&gt;
* 2020 – Vikerkaarekangelase aunimetus. [[Eesti LGBT Ühing]] tunnustab aunimetusega inimest, kes on sõnades ja tegudes [[LGBT|LGBT+]] kogukonna elu edendanud ja kogukonna eest seisnud.&lt;ref name=&quot;RKDrl&quot; /&gt;
* 2020 – majanduskõrgkooli Hanken audoktor, Soome&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;

=== Teenetemärgid ===
* 2016 – [[Riigivapi ketiklassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19446}}&lt;/ref&gt;
* 2017 – [[Soome Valge Roosi Rüütliordu]] suurrist ketiga&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2018 – [[Madalmaade Lõvi orden]]i suurrist&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2018 – [[Itaalia Vabariigi Teeneteorden]]i suurrist ketiga&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2019 – Läti [[Kolme Tähe orden]]i suurrist ketiga&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2019 – Portugali [[Prints Dom Henrique orden]]i suurrist ketiga&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2019 – [[Sloveenia Teeneteorden]]&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;
* 2021 – Ukraina [[Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]]&lt;ref name=&quot;kaljulaid.ee_tunnustused&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
=== Pere ===
Kersti Kaljulaidi ema Lindu Kaljulaid&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot; /&gt; (sündinud 1941. aastal) on elukutselt arst. Lindu vanemad olid Ilmar Raudma (kuni 1935. aastani Pommer; 1912–1951) ja Alvi Raudma (Alvi Kull; 1910–1987).&lt;ref name=&quot;sugupuu&quot; /&gt; Kersti Kaljulaidi isa Jaak Kaljulaid (1946–1998) oli riikliku elamumajanduse arenduskeskuse konsultant. Tema vanemad olid ehitusettevõtja Theodor Kaljulaid (sünninimega Theodor Klook; 1903–1983) ja Maare Margus (Maare Tammik; 1914–2004).&lt;ref name=&quot;sugupuu&quot; /&gt; [[Raimond Kaljulaid]] on Kersti Kaljulaidi poolvend, neil oli ühine isa.&lt;ref name=&quot;Q63vY&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;YhzjA&quot; /&gt;

Kaljulaid on teist korda abielus. Ta on sünnitanud neli last ning on ka vanaema.&lt;ref name=&quot;aIdmW&quot; /&gt; 

Abielust Taavi Talvikuga&lt;ref name=&quot;ee20161005&quot; /&gt; on Kaljulaidil tütar ja poeg. Tütar [[Silja Märdla]] (sündinud 1988, neiupõlvenimega Silja Talvik&lt;ref name=&quot;06HT9&quot; /&gt;) kaitses 2017. aasta lõpul doktoritöö ehituse valdkonnas&lt;ref name=&quot;ol20160929&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;YusAN&quot; /&gt; ja poeg Siim Talvik on lõpetanud [[IT Kolledž]]i.&lt;ref name=&quot;ol20161006&quot; /&gt;

Kaljulaidi teine abikaasa on aastal [[1991]] [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] raadioinsenerina lõpetanud ja [[Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus]]es sideinsenerina töötanud Georgi-Rene Maksimovski, neil on kaks poega.&lt;ref name=&quot;ol20160929&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;wlXNl&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;56Qnu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

=== Harrastused ===
==== Rahvasport ====
Kaljulaid on Eesti maratonijooksu edetabelis olnud 11. kohal (aastal 2007) ja 23. kohal (aastal 2008).&lt;ref name=&quot;pm20110507&quot; /&gt; Ta on jooksnud [[maraton]]i ajaga 3 tundi ja 52 minutit.&lt;ref name=&quot;qhAo6&quot; /&gt;

29. jaanuaril 2017 osales ta [[Viljandi järv]]el toimunud VII [[Mulgi Uisumaraton|Mulgi uisumaraton]]il 30 kilomeetri distantsil.&lt;ref name=&quot;iG9cV&quot; /&gt;

5. jaanuaril 2017 tegi Kaljulaid kaasa [[Soome]] suurimal rahvaspordiüritusel [[Finlandia-hiihto]]. Ta saavutas 50 kilomeetri vabatehnikaga suusamaratonil naiste seas 70. koha ajaga 4 tundi 7 minutit ja 30,4 sekundit.&lt;ref name=&quot;harVm&quot; /&gt;

21. juulil 2019 osales Kaljulaid esimese riigipeana [[Tour de France]]'i rahvasõidul. Ta läbis 135 km pikkuse distantsi ajaga 8 tundi 54 minutit 4 sekundit. Kaljulaid sai rahvasõidu 20. etapil osalenud 16 000 jalgratturi seas 6072. koha, naiste arvestuses 281. koha ja oma vanuseklassi naiste seas 38. koha.&lt;ref name=&quot;BSQ3M&quot; /&gt;

==== Koorilaul ====
Kaljulaid tegeleb [[koorilaul]]uga. Ta alustas [[Koor_(muusika)|kooris]] laulmist juba keskkooli ajal.&lt;ref name=&quot;muusika_06072019&quot; /&gt; Alates ülikooliajast on ta laulnud korporatsiooni Filiae Patriae [[naiskoor]]is, ehkki ei võta koori tegevusest pidevalt osa ega esine kontsertidel.&lt;ref name=&quot;muusika_06072019&quot; /&gt;

[[Luksemburg]]is elades laulis ta aastani 2014 sealses eesti naiste ansamblis Meloodilised Tordid. [[Häälerühm]]a poolest on Kaljulaid II [[alt]].&lt;ref name=&quot;bReiv&quot; /&gt;

[[XXVII üldlaulupidu|2019. aasta juubeli-üldlaulupeol]] osales Kaljulaid laulupeorongkäigus ja valikkooride proovis. Sellega sai temast esimene Eesti president, kes on lauljana [[üldlaulupidu|üldlaulupeol]] osalenud.&lt;ref name=&quot;5JH1T&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;30pY8&quot; /&gt;

=== Seaduserikkumised ===
1. aprillil 1995 jäi Kaljulaid [[GAZ-24-10]] roolis politseile vahele juhiloata sõiduga.&lt;ref name=&quot;EE_2016_10_05&quot; /&gt;

=== Keeleoskus ===
Võõrkeeltest räägib Kaljulaid vabalt [[inglise keel]]t, suhtlustasemel [[prantsuse keel]]t ja tasemel B1 [[saksa keel]]t.&lt;ref name=&quot;pm20161004&quot; /&gt; [[Soome keel]]t pole Kaljulaid õppinud,&lt;ref name=&quot;pm20161004&quot; /&gt; kuid presidendiks valimise järgsel pressikonverentsil ütles ta [[Soome]] ajakirjaniku küsimusele vastates, et &quot;räägib halba soome keelt, nagu kõik eestlased&quot;&lt;ref name=&quot;Nm52K&quot; /&gt;. Samal üritusel ütles ta, et tema endised kolleegid Iru elektrijaamast võivad kinnitada, et kitsas ringis on ta suuteline rääkima ka [[vene keel]]es.&lt;ref name=&quot;BIBFh&quot; /&gt;

=== Varade väärtus ===
2022. aasta jaanuaris oli Kaljulaidi varade väärtus tema enda sõnade kohaselt miljoni ja kahe miljoni euro vahel. Koos tütrega kuulus talle Tallinnas viis üürikorterit. Lisaks kinnisvarale kuulusid talle investeeringud fondides, 5% osalus firmas [[Regio]] ja investeering kolmandasse pensionisambasse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor=Priit Pokk |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/95710293/kersti-kaljulaid-ma-olen-varem-poliitikast-loobunud-kuna-uks-eeldus-oli-taitmata |pealkiri=Kersti Kaljulaid: ma olen varem poliitikast loobunud, kuna üks eeldus oli täitmata |väljaanne=Ärileht |aeg=23.01.2022 |vaadatud=24.01.2022}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;o2019-04-18_Kreml&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.kremlin.ru/events/president/news/60322/photos |title=Встреча с Президентом Эстонии Керсти Кальюлайд |trans-title= |date=18. aprill 2019 |accessdate=18.04.2019 |website=kremlin.ru}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CV Kontrollikoda&quot;&gt;[http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/CV_KALJULAID/CV_KALJULAID_ET.pdf Euroopa Kontrollikoda: Kersti Kaljulaid, CV], vaadatud 3. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ee_20161108&quot;&gt;{{cite web|url=http://ekspress.delfi.ee/kuum/president-kaljulaidi-tundmatu-minevik?id=76160121 |title=Valged laigud Kersti Kaljulaidi eluloos |date=8. november 2016 |accessdate=17. november 2016 |publisher=[[Eesti Ekspress]] |first1=Sulev |last1=Vedler|url-access=subscription}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MG_vilistlased&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070627032116/http://www.mg.edu.ee/?page=inimesed&amp;sub=vilistlased&amp;lend=XXI Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi vilistlased]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ut20100510&quot;&gt;Sigrid Sõerunurk: [http://www.ut.ee/et/801943 &quot;Terase pilguga üliõpilane, kes õiendas vastu&quot;]. UT, 10. mai 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;epl20160927&quot;&gt;Raul Ranne: [http://epl.delfi.ee/news/lp/taismahus-kersti-kaljulaid-vahel-pean-endalt-kusima-kas-ma-ikka-julgen?id=73481041 &quot;TÄISMAHUS: Kersti Kaljulaid: vahel pean endalt küsima, kas ma ikka julgen.&quot;] Päevaleht, 27. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ee20161005&quot;&gt;[[Sulev Vedler]], [[Erik Moora]], [[Tarmo Vahter]], [[Mikk Salu]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta], ekspress.delfi.ee, 5. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;infopank&quot;&gt;[https://infopank.ee/isik/270736/kersti-kaljulaid Infopank.ee: Kersti Kaljulaid], vaadatud 3. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pm&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/v2/3852005/kes-on-kersti-kaljulaid Kes on Kersti Kaljulaid?] Postimees, 27. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/6d3908a6-364c-4ffb-b510-9dee13009ab8 Eesti Teadusinfosüsteem: Kersti Kaljulaid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ETIS2&quot;&gt;[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/9236616c-1cf6-445a-abbc-8af6b072177f Eesti Teadusinfosüsteem: Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kersti-kaljulaiu-ametiaeg-euroopa-kontrollikojas-loppes-kuid-ta-jaab-valitsuse-otsustamatuse-tottu-ametisse-ega-saa-asuda-praxise-juhiks?id=74452859 Kersti Kaljulaiu ametiaeg Euroopa Kontrollikojas lõppes, kuid ta jääb valitsuse otsustamatuse tõttu ametisse ega saa asuda Praxise juhiks. Delfi, 6. mai 2016]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;praxis_2015-10&quot;&gt;[http://www.praxis.ee/2015/10/praxise-uueks-juhiks-valiti-kersti-kaljulaid/ &quot;Praxise uueks juhiks valiti Kersti Kaljulaid&quot;]. Praxis, 29. oktoober 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/7b052710-91ec-4627-9771-2b852bcabba2/fotod--vanematekogu-tegi-ettepaneku-esitada-presidendikandidaadiks-kersti-kaljulaid &quot;FOTOD ja VIDEO | Vanematekogu tegi ettepaneku esitada presidendikandidaadiks Kersti Kaljulaid&quot;] ERR, 27. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;81 häälega&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/1182decd-e6dd-4e08-b91e-c7acc87b2559/kersti-kaljulaid-sai-81-haalega-uueks-eesti-presidendiks &quot;Kersti Kaljulaid sai 81 häälega uueks Eesti presidendiks&quot;] ERR, 3. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ew20161003&quot;&gt;[http://estonianworld.com/people/former-european-auditor-kersti-kaljulaid-elected-president-estonia/ Former European auditor Kersti Kaljulaid elected president of Estonia]. Estonian Worlds, 3. oktoober 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;epl20160930&quot;&gt;Kersti Kaljulaid: [http://epl.delfi.ee/news/eesti/minu-kiri-koigile-eestimaa-inimestele?id=75766473 &quot;Minu kiri kõigile Eestimaa inimestele.&quot;] Päevaleht, 30. september 2016 (vaadatud 6.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pm20110507&quot;&gt;Priit Pullerits: [http://majandus24.postimees.ee/430460/kersti-kaljulaid-elu-euroopas-kodu-eestis Kersti Kaljulaid – elu Euroopas, kodu Eestis]. Majandus24.postimees.ee, 7. mai 2011 (vaadatud 06.10.2016).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;err_20161201&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/b077fbe0-2a8e-421f-9570-7a9c43787b29/kaljulaid-ei-osale-kirikus-riigijuhtidele-moeldud-advendikontserdil &quot;Kaljulaid ei osale kirikus riigijuhtidele mõeldud advendikontserdil&quot;]. ERR.ee, 1.12.2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ol_20161217&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/777010/president-kaljulaid-kulastas-harjumaa-visiidi-ajal-risti-kirikut &quot;President Kaljulaid külastas Harjumaa visiidi ajal Risti kirikut&quot;]. Õhtuleht.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;presidendikõne1&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12551-vabariigi-president-kersti-kaljulaid-ametisseastumise-tseremoonial-10-oktoobril-2016/index.html &quot;Vabariigi President Kersti Kaljulaid ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016&quot;]. President.ee, 10.10.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;presidendikõne2&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12566-2016-10-14-05-25-44/index.html &quot;Vabariigi President Kersti Kaljulaid Eesti parimad ettevõtted 2016 galal 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas&quot;]. President.ee, 13.10.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;presidendikõne3&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12621-2016-10-26-06-33-47/index.html &quot;Vabariigi President Kersti Kaljulaid aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016&quot;]. President.ee, 25.10.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ol20161006&quot;&gt;Maarit Stepanov: [http://www.ohtuleht.ee/763261/kersti-kaljulaidi-lapsed-on-tublid-nagu-emagi &quot;Kersti Kaljulaidi lapsed on tublid nagu emagi.&quot;] Õhtuleht, 6. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ol20160929&quot;&gt;[http://digileht.ohtuleht.ee/761864/kes-on-kersti-kaljulaiu-salaparane-abikaasa-georgi-rene-maksimovski Kes on Kersti Kaljulaiu salapärane abikaasa Georgi-Rene Maksimovski?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{cite web|url=http://digileht.epl.delfi.ee/lp/kaugest-ametnikust-koduseks-presidendikandidaadiks-kersti-kaljulaidi-kiirmarss?id=75776321 |title=Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss |date=1. oktoober 2016|accessdate=6. oktoobril 2016 |publisher=[[Eesti Päevaleht]] |first1=Raul |last1=Ranne |url-access=subscription}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pm20161004&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161009163201/http://elu24.postimees.ee/v2/3861007/kersti-kaljulaid-paljastas-oma-halva-omaduse-ma-olen-vaega-kaersitu-inimene &quot;Kersti Kaljulaid paljastas oma halva omaduse: ma olen väga kärsitu inimene.&quot;] Elu24.postimees.ee, 4. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PDs5Z&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/762707/kas-tahad-teada-kuidas-sai-kersti-kaljulaid-oma-nime &quot;KAS TAHAD TEADA: kuidas sai Kersti Kaljulaid oma nime?&quot;] Õhtuleht.ee, 3. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f82Ha&quot;&gt;[[Liisa Tagel]]. [https://web.archive.org/web/20161012074604/http://arvamus.postimees.ee/v2/3856121/segadusttekitavad-perenimed-kaljulaidi-tuleb-kaeaenata-nagu-kaljulaid-eelistab &quot;Segadusttekitavad perenimed: Kaljulaidi tuleb käänata, nagu Kaljulaid eelistab.&quot;] Arvamus.postimees.ee, 30. september 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;w7F65&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/vabariigi-president/elulugu/index.html Kersti Kaljulaid: elulugu]. President.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fj8Eu&quot;&gt;Kaljulaid, K. (1986) Vainurästa (Turdus ilacius) pesitsusbioloogiast Eestis, Eesti NSV Õpilaste Teadusliku Ühingu VI teaduskonverentsi teesid, Tallinn, lk. 24&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YDTY5&quot;&gt;[http://www.cfp.ee/VILISTLASKOGU_73.htm Vilistlaskogu nimekiri Filiae Patriae saidil.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OIjNv&quot;&gt;Kadri Paas: [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kersti-kaljulaid-paastis-narva-elektrijaamad-kahtlasest-erastamisest?id=75753853 &quot;Kersti Kaljulaid päästis Narva Elektrijaamad kahtlasest erastamisest.&quot;] Ärileht.ee, 28. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JcdlC&quot;&gt;Priit Simson: [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/nrg-tehing-kas-kersti-kaljulaid-lootis-susteemi-seestpoolt-parandada?id=75960969 &quot;NRG tehing: Kas Kersti Kaljulaid lootis süsteemi seestpoolt parandada?&quot;] EPL.ee, 18. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XjnuD&quot;&gt;[http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/HISTORICAL_TABLE/HISTORICAL_TABLE_EN.PDF The Members of the European Court of Auditors since 1977]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P1MKI&quot;&gt;[http://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/noukogu Nõukogu] Tartu Ülikool&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G4BSJ&quot;&gt;[http://www.praxis.ee/2016/07/praxise-noukogu-uue-liikmena-alustas-tood-kersti-kaljulaid/ &quot;Praxise nõukogu uue liikmena alustas tööd Kersti Kaljulaid&quot;]. Praxis, 20. juuli 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k0Oys&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161110173053/http://www.postimees.ee/v2/3856613/praxis-ei-kiirusta-kaljulaidile-asendaja-leidmisega &quot;PRAXIS ei kiirusta Kaljulaidile asendaja leidmisega&quot;]. Postimees.ee, 30. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ro05y&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/fa2ce90e-97a9-468e-a395-e084a5ecfaa4/arenguseire-noukoja-esimeheks-valiti-kersti-kaljulaid &quot;Arenguseire nõukoja esimeheks valiti Kersti Kaljulaid&quot;]. ERR.ee, 19. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0RUXm&quot;&gt;[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/korge-eesti-euroametnik-valiti-riigikogu-juurde-loodud-arenguseire-noukoja-juhiks?id=75658195 &quot;Kõrge Eesti euroametnik valiti riigikogu juurde loodud arenguseire nõukoja juhiks&quot;]. Ärileht.ee, 19. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;67Gm5&quot;&gt;[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search Äriregistri päring]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sxJVQ&quot;&gt;[http://www.cidob.org/biografias_lideres_politicos/europa/estonia/kersti_kaljulaid CIDOB. Biografías Líderes Políticos: Kersti Kaljulaid.] 5.oktoober 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OXlLX&quot;&gt;{{cite web | last=Raun | first=Alo | title=Parts: miks mitte esimeheks Luik, Hololei, Kaljulaid? | website=postimees.ee | date=2011-09-16 | url=https://www.postimees.ee/567122/parts-miks-mitte-esimeheks-luik-hololei-kaljulaid | language=et | access-date=2022-07-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vidLh&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/dcca24d2-6161-4f3a-9da8-0b2c2a565f50/kaljulaiu-seadsid-presidendikandidaadiks-90-riigikogu-liiget-fotod Kaljulaiu seadsid presidendikandidaadiks 90 riigikogu liiget], ERR, 30. september 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HeR0D&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-tanavakusitlus-kui-tuntud-on-kersti-kaljulaid-rahva-seas?id=75742315 &quot;DELFI TÄNAVAKÜSITLUS: Kui tuntud on Kersti Kaljulaid rahva seas?&quot;] Delfi, 27. september 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cP4Pe&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161005200150/http://www.postimees.ee/v2/3853539/kommunikatsiooniekspert-kaljulaiust-rahvale-tundmatu-inimene-kelle-nimegagi-eksitakse &quot;Kommunikatsiooniekspert Kaljulaiust: rahvale tundmatu inimene, kelle nimegagi eksitakse.&quot;] Postimees, 28. september 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sf56c&quot;&gt;[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/janek-maggi-eestile-otsiti-presidenti-justkui-personalifirma-kaudu-n177282 &quot;JANEK MÄGGI: Eestile otsiti presidenti justkui personalifirma kaudu.&quot;] Pealinn, 3. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;syZ1S&quot;&gt;{{cite web|url=http://epl.delfi.ee/news/eesti/kersti-kaljulaid-inimestega-tuleb-raakida-igal-pool-toimib?id=75756097 |title=Kersti Kaljulaid: inimestega tuleb rääkida – igal pool toimib |date=29. september 2016 |accessdate= |publisher=[[Eesti Päevaleht]] |first1=Otti |last1=Eylandt}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cIPVM&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/01b899fc-306b-44d0-a13f-3e4a09125e88/president-kaljulaid-ei-poolda-patsile-monumendi-pustitamist &quot;President Kaljulaid ei poolda Pätsile monumendi püstitamist&quot;]. ERR.ee, 20. jaanuar 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UQuKJ&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/avatud-eesti-fondi-koosmeele-preemia-saab-kersti-kaljulaid?id=68404135 Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia saab Kersti Kaljulaid]. Delfi.ee, 09. aprill 2014 (vaadatud 6.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OmD6s&quot;&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/eurominutid/ &quot;Eurominutid&quot;]. kuku.postimees.ee (vaadatud 28.09.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jO4lj&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12545-avalikust-teenusest-21-sajandil/index.html Avalikust teenusest 21. sajandil], president.ee.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nk7rY&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/cc5ab757-8876-4f36-92aa-9e9c9bf591b0 &quot;Leht: Kaljulaid loobus ametissenimetamise päeval jumalateenistusest&quot;]. ERR.ee, 2. november 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HZ9P7&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/25d7d0c6-688b-45c3-b9bb-2b886d41df72 &quot;President: minu kirikuskäimine poleks siiras&quot;]. ERR.ee, 4. november 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n3n77&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-selgitab-riiklike-tahtpaevade-puhul-kirikus-kaimine-ei-oleks-siiras-olukorras-kus-see-pole-olnud-minu-jaoks-varem-kombeks?id=76159473 &quot;President Kaljulaid selgitab: riiklike tähtpäevade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus see pole olnud minu jaoks varem kombeks&quot;]. Delfi.ee, 4. november 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pPV2E&quot;&gt;Evelyn Kaldoja: [http://arvamus.postimees.ee/3924757/evelyn-kaldoja-president-pole-usuvalguse-lambijalg &quot;Evelyn Kaldoja: president pole usuvalguse lambijalg&quot;]. Postimees.ee, 25. november 2016.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A2koE&quot;&gt;Andrus Kivirähk: [http://epl.delfi.ee/news/lp/kivirahk-selge-et-uhes-ilmalikus-riigis-pole-sunnis-presidendile-taevastelt-vagedelt-toetust-anuda?id=76148521 &quot;Kivirähk: selge, et ühes ilmalikus riigis pole sünnis presidendile „taevastelt vägedelt” toetust anuda&quot;]. EPL.ee, 5. november 2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iCZCr&quot;&gt;Janek Mäggi: [http://arvamus.postimees.ee/3914627/janek-maeggi-miks-president-kersti-kaljulaid-jumalat-kardab &quot;Janek Mäggi: miks president Kersti Kaljulaid Jumalat kardab?&quot;] Postimees.ee, 17. november 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uIhBA&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sibul-presidendi-kaitumine-tundub-pigem-nagu-vastuolude-otsimine-voi-kristlaste-jaoks-oluliste-vaartuste-eitamine?id=76632592 &quot;Sibul: presidendi käitumine tundub pigem nagu vastuolude otsimine või kristlaste jaoks oluliste väärtuste eitamine&quot;]. Delfi.ee, 17.12.2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WBEhJ&quot;&gt;Tiiu Pikkur: [http://www.eestikirik.ee/president-kersti-kaljulaid-kohtus-peapiiskop-urmas-viilmaga/ &quot;President Kersti Kaljulaid kohtus peapiiskop Urmas Viilmaga&quot;]. Eesti Kirik, 25.11.2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0MHyQ&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/urmas-viilma-president-kaljulaid-saatis-advendiajal-joulukaardi-mitte-pooripaevakaardi?id=76664906 &quot;Urmas Viilma: president Kaljulaid saatis advendiajal jõulukaardi, mitte pööripäevakaardi&quot;]. Delfi.ee, 20.12.2016. Vaadatud 21.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gLzqX&quot;&gt;[https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=1&amp;artid=73988 &quot;AASTA OODATUIM VESTLUS: Andrusega Kerstil külas (täismahus!)&quot;] Meiemaa.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FQ2Kk&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-ajalehes-meie-maa-joul-on-uks-vana-sona-mis-seostub-pooripaevaga?id=76631248 &quot;President Kaljulaid ajalehes Meie Maa: jõul on üks vana sõna, mis seostub pööripäevaga&quot;]. Delfi.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bssYA&quot;&gt;[http://www.eesti.ca/president-kaljulaidi-torjuv-suhtumine-kirikusse-hammastab-kristlasi/article48885 &quot;President Kaljulaidi tõrjuv suhtumine kirikusse hämmastab kristlasi&quot;]. [[Estonian World Review]], 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wdnEc&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3956595/kaljulaid-kuulutas-maksumuudatused-huvigruppide-vastuseisust-hoolimata-vaelja &quot;Kaljulaid kuulutas maksumuudatused huvigruppide vastuseisust hoolimata välja&quot;]. Postimees.ee, 23. detsember 2016. Vaadatud 24.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UmG8J&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/f4916121-c80b-4a69-b008-baafc7d42095 &quot;Fotod ja video: Kaljulaid kohtus Niinistöga&quot;]. ERR.ee, 20. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3s4JN&quot;&gt;Ragnar Kond. [http://uudised.err.ee/v/37f95fe9-6302-473c-a876-a6d4cdd5c990 &quot;Fotod ja video: president Kaljulaid käis visiidil Lätis&quot;]. ERR.ee, 21. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UZYEn&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kaljulaid-leedus-balti-riikide-tihe-koostoo-tagab-regiooni-tugevuse-ja-turvalisuse?id=76056691 &quot;President Kaljulaid Leedus: Balti riikide tihe koostöö tagab regiooni tugevuse ja turvalisuse&quot;]. Delfi.ee, 26. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eiRNW&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12592-2016-10-19-13-05-22/layout-visit.html &quot;President Kaljulaid Liibanoni suunduvale kaitseväe üksusele: mina usun teisse&quot;]. President.ee, 19. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CM0Gn&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12634-2016-10-28-13-04-25/index.html &quot;President Kaljulaid Ida-Virumaal: Eesti on üks kogukond.&quot;] President.ee, 28. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GIZ8m&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12709-2016-11-17-18-19-25/layout-visit.html &quot;President Jõgevamaal: avalike teenuste osutamisest koos vabakonnaga saaks uus Eesti edulugu&quot;]. President.ee, 18. november 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ci3Z2&quot;&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-president-kaljulaid-peatus-uhke-sviidi-asemel-hoopis-hostelis?id=76316729 &quot;FOTOD: President Kaljulaid peatus uhke sviidi asemel hoopis hostelis&quot;]. Publik.delfi.ee, 18. november 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ibkoh&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12796-2016-12-13-15-21-47/layout-visit.html &quot;Vabariigi President külastab Harjumaad&quot;]. President.ee, 13.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hoen0&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12853-2017-01-16-11-57-52/layout-visit.html &quot;Vabariigi President külastab sel nädalal Järva- ja Viljandimaad&quot;]. President.ee, 16.01.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ihE2l&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=117217 &quot;Aasta eurooplaseks valiti Kersti Kaljulaid.&quot;] Postimees.ee, 9. mai 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CI7q5&quot;&gt;[http://oef.org.ee/teoksil/koostoo-dialoog-debatt/koosmeel/ Avatud Eesti Fond: Koosmeele auhind.] Oef.org.ee, vaadatud 9. oktoobril 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9u2m4&quot;&gt;[[Alo Raun]]: [http://epl.delfi.ee/news/mojukad/kersti-kaljulaid-ebamugav-sekkuja?id=76482851 &quot;Kersti Kaljulaid. Ebamugav sekkuja&quot;]. EPL.ee, 10. detsember 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wSP4B&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mojukate-ajakiri-lp-vahel-delfi-ja-epl-avalikustavad-eesti-2016-aasta-mojukaima-inimese?id=76554742 &quot;MÕJUKATE AJAKIRI LP vahel: Delfi ja EPL avalikustavad Eesti 2016. aasta mõjukaima inimese&quot;]. Delfi.ee, 10.12.2016. Vaadatud 19.12.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aIdmW&quot;&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kersti-kaljulaid-ujub-presidendiakvaariumis-uksinda-nad-on-koik-mu-seljataga-olemas-mu-perekond?id=75756461 Kersti Kaljulaid ujub presidendiakvaariumis üksinda: nad on kõik mu seljataga olemas, mu perekond]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;06HT9&quot;&gt;[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/39350def-5dbf-4496-bcb3-9fdd777a8f75 Eesti Teadusinfosüsteem: Silja Märdla]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wlXNl&quot;&gt;[http://digi.lib.ttu.ee/i/?113 TTÜ lõpetajad 1918–2006]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;56Qnu&quot;&gt;Postimees, Arter. 24. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q63vY&quot;&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/uhe-perekonna-tahtis-nadal-eesti-uueks-presidendiks-voib-saada-asja-abielu-lahutanud-raimond-kaljulaiu-poolode?id=75741119 Ühe perekonna tähtis nädal: Eesti uueks presidendiks võib saada äsja abielu lahutanud Raimond Kaljulaiu poolõde] Delfi, 27. september 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YhzjA&quot;&gt;Kadi Viljak, [http://www.ohtuleht.ee/109628/poliitika-ei-sega-maria-savisaare-abiellumist &quot;Poliitika ei sega Maria Savisaare abiellumist&quot;]. Õhtuleht.ee, 1. august 2001&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qhAo6&quot;&gt;Anu Säärits: [http://sport.err.ee/v/spordipoliitika/bfa833ea-957c-40ee-af5b-db479c4f8c88/kaljulaid-eesti-sporti-tuleb-eelkoige-edendada-laste--ja-noortespordi-kaudu Kaljulaid: Eesti sporti tuleb eelkõige edendada laste- ja noortespordi kaudu]. ERR, 28.09.2016 (vaadatud 6.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iG9cV&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/784530/fotod-president-kersti-kaljulaid-osales-uisumaratonil &quot;FOTOD | President Kersti Kaljulaid osales uisumaratonil&quot;]. Õhtuleht.ee, 29. jaanuar 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nm52K&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/762716/video-pressikonverentsilt-kaljulaid-tana-voitis-kogu-eesti &quot;VIDEO PRESSIKONVERENTSILT | Kaljulaid: täna võitis kogu Eesti!.&quot;] Õhtuleht, 3. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BIBFh&quot;&gt;[http://rus.delfi.ee/daily/estonia/kersti-kalyulajd-na-press-konferencii-segodnya-vyigrala-vsya-estoniya?id=75794617 &quot;Керсти Кальюлайд на пресс-конференции: сегодня выиграла вся Эстония.&quot;] Rus.delfi.ee, 3. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;44kool&quot;&gt;[https://44kool.ee/kes.html?klass Tallinna 44. Keskkooli b-klass 1976-1987] 44kool.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ol_2019_09_20&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/977577/oiguskantsleri-look-presidendile-kaitsevagi-voib-ohu-korral-tegeleda-luurega |pealkiri=Õiguskantsleri löök presidendile: kaitsevägi võib ohu korral tegeleda luurega |väljaanne=Õhtuleht |aeg=20. september 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Delfi&quot;&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-president-kaljulaid-lahkus-marti-kuusiku-ametivande-andmise-ajal-saalist?id=86056561 &quot;VIDEO | President Kaljulaid lahkus Marti Kuusiku ametivande andmise ajal saalist &quot;], Delfi, 29.04.2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://ekspress.delfi.ee/kuum/marti-kuusiku-suur-saladus-peretuttavad-raagivad-et-uus-minister-on-vaga-vagivaldne-ja-on-kahel-korral-purustanud-oma-naise-kaeluu?id=86056291 |Pealkiri=Marti Kuusiku suur saladus: peretuttavad räägivad, et uus minister on väga vägivaldne ja on kahel korral purustanud oma naise käeluu |Väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jaagant&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Urmas Jaagant |URL=https://www.postimees.ee/6633193/president-kaljulaid-mul-ei-olnud-voimalik-teistmoodi-kaituda |Pealkiri=President Kaljulaid: mul ei olnud võimalik teistmoodi käituda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sugupuu&quot;&gt;Fred Puss, Tarmo Vaher: [http://ekspress.delfi.ee/kuum/president-kaljulaidi-sugupuu-300-aastaga-palli-talust-kadriorgu?id=79325502 &quot;President Kaljulaidi sugupuu: 300 aastaga Pälli talust Kadriorgu&quot;] Eesti Ekspress, 30. august 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EE_2016_10_05&quot;&gt;Sulev Vedler, Mikk Salu, Erik Moora, Tarmo Vahter [https://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 &quot;10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta&quot;], Eesti Ekspress 5.10.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L0QPo&quot;&gt;[http://menu.err.ee/640101/kaljulaid-paases-esimese-eestlasena-maailma-100-mojukaima-naise-hulka &quot;Kaljulaid pääses esimese eestlasena maailma 100 mõjukaima naise hulka&quot;] menu.err.ee, 1. november 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cptjA&quot;&gt;{{Netiviide|URL=http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416|Pealkiri=Mart Laar ajab president Kersti Kaljulaidiga kaardiäri|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Group]]|Aeg=12. juuli 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712024318/http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416|arhiivimisaeg=12. juuli 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dOh8n&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Karel Reisenbuk |url=https://www.postimees.ee/4166417/president-tombas-suhkrumaksule-pidurit |pealkiri=President tõmbas suhkrumaksule pidurit |väljaanne=Postimees.ee |aeg=3. juuli 2017 |vaadatud=10. jaanuaril 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qBbT5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/952480/president-poordus-kaitsevae-luureoiguse-seaduse-asjas-riigikohtusse |pealkiri=President pöördus kaitseväe luureõiguse seaduse asjas riigikohtusse |väljaanne=ERR.ee |aeg=14. juuni 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GXx2v&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://poliitika.postimees.ee/6853988/riigikohus-rahuldas-presidendi-taotluse-ja-tunnistas-kaitsevae-luureseaduse-pohiseadusvastaseks |pealkiri=Riigikohus rahuldas presidendi taotluse ja tunnistas kaitseväe luureseaduse põhiseadusvastaseks |väljaanne=Postimees.ee |aeg=19. detsember 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ojMD2&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12896-2017-02-02-13-15-59/layout-visit.html |Pealkiri=President Kaljulaid külastas Pärnumaad |Väljaanne=President.ee |Aeg=2. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ycgin&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Rebeka Põldsam |URL=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-vaike-saladus/ |Pealkiri=Meie väike saladus |Väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |Aeg=9. veebruar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S814s&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Liis Velsker |URL=https://www.postimees.ee/4028727/presidendi-konega-samal-paeval-reageeris-politsei-46-perevagivalla-juhtumile |Pealkiri=Presidendi kõnega samal päeval reageeris politsei 46 perevägivalla juhtumile |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=27. veebruar 2017 |Kasutatud=1. mai 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kuC4d&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Merili Nael |URL=https://www.err.ee/632455/president-kuulutas-valja-istanbuli-konventsiooni-ratifitseerimise |Pealkiri=President kuulutas välja Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=25. september 2017 |Kasutatud=1. mai 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0fvH3&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Triinu Laan |URL=https://www.ohtuleht.ee/877232/president-kaljulaid-vagivald-pole-pere-siseasi-vaid-uhiskonna-probleem |Pealkiri=President Kaljulaid: vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem |Väljaanne=[[Õhtuleht]] |Aeg=16. mai 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tMj2J&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/879651/kaljulaid-heiskas-naistevastase-vagivalla-paeva-puhul-kadriorus-oranzi-lipu |Pealkiri=Kaljulaid heiskas naistevastase vägivalla päeva puhul Kadriorus oranži lipu |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=24. november 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KfnYy&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Keiu Virro |URL=https://epl.delfi.ee/eesti/104-allkirjaga-avalik-kiri-presidendile-vagivallatsenud-tiit-ojasoo-ei-tohiks-olla-vabariigi-aastapaeva-programmi-lavastaja?id=80797917 |Pealkiri=104 allkirjaga avalik kiri presidendile: vägivallatsenud Tiit Ojasoo ei tohiks olla vabariigi aastapäeva programmi lavastaja |Väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |Aeg=16. jaanuar 2019 |Kasutatud=1. mai 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vs19G&quot;&gt;Merike Teder [https://www.postimees.ee/3732135/prokuratuur-ojasoo-loi-naist-kaks-korda-jalaga &quot;Prokuratuur: Ojasoo lõi naist kaks korda jalaga&quot;], Postimees, 14.06.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZHfQE&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Elisabeth Kungla |URL=https://www.postimees.ee/4377297/kaljulaid-ettepanek-ojasoole-ei-konele-vagivalla-heakskiidust-vaid-voimalusest-andeks-anda |Pealkiri=Kaljulaid: ettepanek Ojasoole ei kõnele vägivalla heakskiidust, vaid võimalusest andeks anda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=16. jaanuar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CBi42&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/960041/kantar-emor-erakondadejuhtidest-usaldavad-inimesed-enim-kaja-kallast |pealkiri=Kantar Emor: erakondadejuhtidest usaldavad inimesed enim Kaja Kallast |väljaanne=ERR.ee |aeg=10. juuli 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8pp2l&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.kantaremor.ee/interaktiivne-info/ |pealkiri=Poliitikute usaldamise uuring |väljaanne=Kantar Emor |vaadatud=10. jaanuaril 2020 |arhiivimisaeg=2019-11-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191108063904/https://www.kantaremor.ee/interaktiivne-info/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TwieZ&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.mesinikeliit.ee/aasta-mesinik-sober/ |pealkiri=2019 Aasta mesilaste sõber on EV President Kersti Kaljulaid |väljaanne=Eesti Mesinike Liit |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ovrP1&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://maaelu.postimees.ee/6847133/mesinikud-tunnustasid-presidenti-mesilaste-sobra-tiitliga |pealkiri=Mesinikud tunnustasid presidenti mesilaste sõbra tiitliga |väljaanne=maaelu.postimees.ee |aeg=11. detsember 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YusAN&quot;&gt;[https://egu.ee/uudised/199/ S. Märdla doktoritöö kaitsmine]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;harVm&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/delfi-presidendiga-maratonil-kersti-kaljulaid-sai-finlandia-hiihtol-70-koha?id=77134738 |Pealkiri=DELFI PRESIDENDIGA MARATONIL: Kersti Kaljulaid sai Finlandia-hiihtol 70. koha |Väljaanne=Sport.delfi.ee |Aeg=5. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2016okt&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/3880927/kaljulaid-alustas-presidendiaega-suure-toetusega Kaljulaid alustas presidendiaega suure toetusega]. [[Postimees]], 21.10.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2017okt&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N9gQV&quot;&gt;[http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/avalik-arvamus-riigikaitsest Eesti kodanike hoiakud kaitseküsimustes]. [[Kaitseministeerium]]i kodulehekülg&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;muusika_06072019&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Ia Remmel |url=https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2019/07/03/Kersti-Kaljulaid-suured-ja-olulised-asjad-kasvavad-ise-ilma-et-peaks-midagi-v%C3%A4lja-m%C3%B5tlema |pealkiri=President Kersti Kaljulaid: suured ja olulised asjad kasvavad ise, ilma et peaks midagi välja mõtlema |väljaanne=Muusika |aeg=6. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bReiv&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Urmo Soonvald, Sarah Adamson |url=https://epl.delfi.ee/lp/kersti-kaljulaid-50-juba-opetaja-nagi-et-temast-saab-keegi-suur-ja-oluline?id=88467385 |pealkiri=Kersti Kaljulaid 50. Juba õpetaja nägi, et temast saab keegi suur ja oluline |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=27. detsember 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5JH1T&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Margus Ansu |url=https://tartu.postimees.ee/6723972/piltuudis-president-kersti-kaljulaid-marssis-laulupeo-rongkaigul-tartlastega-korvuti |pealkiri=Piltuudis: president Kersti Kaljulaid marssis laulupeo rongkäigul tartlastega kõrvuti |väljaanne=Tartu Postimees |aeg=6. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;30pY8&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Kristjan Järv, Ele Loonde |url=https://www.delfi.ee/news/laulupidu2019/uudised/video-kersti-kaljulaid-parast-valiknaiskooride-proovi-ka-presidendina-tahan-oma-kooris-edasi-laulda?id=86743071 |pealkiri=VIDEO {{!}} Kersti Kaljulaid pärast valiknaiskooride proovi: ka presidendina tahan oma kooris edasi laulda! |väljaanne=Delfi.ee |aeg=4. juuli 2019 |vaadatud=16. jaanuaril 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;epl_20190529&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Raimo Poom, Ann-Marii Nergi |url=https://epl.delfi.ee/uudised/president-uro-kampaaniast-ma-ei-tea-kas-meid-praegu-enam-usutaks?id=86257405 |pealkiri=President ÜRO kampaaniast: ma ei tea, kas meid praegu enam usutaks |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=20.05.2019 |vaadatud=24.01.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;err_20171002&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Greete Palmiste |url=https://www.err.ee/633725/suur-ulevaade-kersti-kaljulaidi-364-paeva-presidendina |pealkiri=Suur ülevaade: Kersti Kaljulaidi 364 päeva presidendina |väljaanne=ERR.ee |aeg=02.10.2017 |vaadatud=24.01.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T32Dz&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Lauri Tankler |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-president-kaljulaid-kais-new-yorgis-eesti-uro-julgeolekunoukogu-kampaaniat-avamas?id=78870182 |pealkiri=FOTOD &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; President Kaljulaid käis New Yorgis Eesti ÜRO julgeolekunõukogu kampaaniat avamas |väljaanne=Delfi.ee |aeg=14.07.2017 |vaadatud=24.01.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LSiJC&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/president-moodustas-julgeolekunoukogu-liikme-kampaania-toetusnoukoja-n197710 |pealkiri=President moodustas julgeolekunõukogu liikme kampaania toetusnõukoja |väljaanne=Pealinn |aeg=24.07.2017 |vaadatud=24.01.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XqMaw&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Fred Püss |url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-president-kersti-kaljulaid-tegi-tanavu-kokku-34-valisvisiiti-mis-laks-riigile-maksma-ule-420-000-euro?id=84835307 |pealkiri=GRAAFIKUD {{!}} President Kersti Kaljulaid tegi tänavu kokku 34 välisvisiiti, mis läks riigile maksma üle 420 000 euro |väljaanne=Delfi.ee |aeg=26.12.2018 |vaadatud=24.01.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9ASO4&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/950247/eesti-sai-uro-julgeolekunoukogu-liikmeks |pealkiri=Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks |väljaanne=ERR.ee |aeg=07.06.2019 |vaadatud=24.01.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BSQ3M&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Gunnar Leheste |url=https://sport.delfi.ee/news/jalgrattasport/uudised/president-on-finisis-kersti-kaljulaid-labis-tour-de-francei-raskeima-etapi-vahem-kui-9-tunniga?id=86900543 |pealkiri=President on finišis! Kersti Kaljulaid läbis Tour de France'i raskeima etapi vähem kui 9 tunniga |väljaanne=sport.delfi.ee |aeg=21.07.2019 |vaadatud=16.01.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kGMag&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15808-president-kaljulaid-jaetan-kohustusliku-kogumispensioni-reformi-seaduse-vaelja-kuulutamata-kuna-see-on-vastuolus-pohiseadusega/index.html |pealkiri=President Kaljulaid: jätan kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse välja kuulutamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega |väljaanne=president.ee |aeg=07.02.2020 |vaadatud=27.06.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WAX5T&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://poliitika.postimees.ee/6919079/riigikogu-vottis-pensionireformi-seaduse-uuesti-vastu |pealkiri=Riigikogu võttis pensionireformi seaduse uuesti vastu |väljaanne=Postimees.ee |aeg=11. märts 2020 |vaadatud=27. juunil 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BahJc&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15897-vabariigi-president-poeoerdus-pensionireformi-seadusega-riigikohtusse/index.html |pealkiri=Vabariigi President pöördus pensionireformi seadusega Riigikohtusse |väljaanne=president.ee |aeg=20.03.2020 |vaadatud=27.06.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ByUKy&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1149132/president-kuulutas-pensionireformi-seaduse-valja |pealkiri=President kuulutas pensionireformi seaduse välja |väljaanne=ERR.ee |aeg=20.10.2020 |vaadatud=20.05.2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bJlRh&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/16058-vabariigi-president-jaettis-vaelisteenistuse-seaduse-muudatused-vaelja-kuulutamata/index.html |pealkiri=Vabariigi President jättis välisteenistuse seaduse muudatused välja kuulutamata |väljaanne=president.ee |aeg=25.06.2020 |vaadatud=27.06.2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;riuEd&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Urmet Kook |url=https://www.err.ee/1126173/kersti-kaljulaid-voib-kandideerida-oecd-juhiks |pealkiri=Kersti Kaljulaid võib kandideerida OECD juhiks |väljaanne=ERR.ee |aeg=21.08.2020 |vaadatud=20.05.2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yGP1p&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608078517/kaljulaid-paases-oecd-juhi-valimisel-teise-vooru |pealkiri=Kaljulaid pääses OECD juhi valimisel teise vooru |väljaanne=ERR.ee |aeg=19.01.2021 |vaadatud=20.05.2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xbUPt&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608086890/kaljulaid-loobus-oecd-juhiks-kandideerimisest |pealkiri=Kaljulaid loobus OECD juhiks kandideerimisest |väljaanne=ERR.ee |aeg=26.01.2021 |vaadatud=20.05.2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Noko&quot;&gt;[https://www.inst.ee/uudised/koroonakriisis-ollakse-enim-rahul-politsei-ning-koige-vahem-rahul-presidendi-tegevusega Koroonakriisis ollakse enim rahul politsei ning kõige vähem rahul presidendi tegevusega]. [[Ühiskonnauuringute Instituut]], 14.04.2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xch81&quot;&gt;[https://www.err.ee/1077648/valitsuse-tegevusega-koroonakriisis-on-rahul-koikide-erakondade-valijad Valitsuse tegevusega koroonakriisis on rahul kõikide erakondade valijad]. [[ERR]], 15.04.2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G1ppD&quot;&gt;[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-poliitikutest-enim-tanel-kiike-marina-kaljuranda-ja-kersti-kaljulaidi/ Eesti elanikud usaldavad poliitikutest enim Tanel Kiike, Marina Kaljuranda ja Kersti Kaljulaidi]. [[Kantar Emor]], 7. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RPlf1&quot;&gt;[https://tartu.postimees.ee/7118897/president-kersti-kaljulaid-vottis-tartu-ulikooli-aulas-vastu-johan-skytte-medali President Kersti Kaljulaid võttis Tartu ülikooli aulas vastu Johan Skytte medali]. [[Tartu Postimees]], 26. november 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RKDrl&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Eesti LGBT Ühing|url=https://www.lgbt.ee/post/lgbt-kogukonna-eest-seisjad-palvisid-vikerkaarekangelase-auhinna|pealkiri=LGBT+ kogukonna eest seisjad pälvisid vikerkaarekangelase auhinna|aeg=19.05.2020|vaadatud=13.04.2021}}&lt;/ref&gt;
}}

===Publikatsioone===
* Kersti Kaljulaid. [http://www.postimees.ee/250107/esileht/arvamus/241114.php &quot;Kui riik petab, siis petab ka maksumaksja.&quot;] Postimees.ee, 25. jaanuar 2007
* Kersti Kaljulaid. [http://www.postimees.ee/170307/esileht/arvamus/250428.php &quot;Kas teeme nii või naa.&quot;] Postimees.ee, 17. märts 2007
* Kersti Kaljulaid. [https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12545-avalikust-teenusest-21-sajandil/index.html &quot;Avalikust teenusest 21. sajandil.&quot;] President.ee. ([http://arvamus.postimees.ee/v2/3651275/kersti-kaljulaid-avalikust-teenusest-21-sajandil &quot;Kersti Kaljulaid: avalikust teenusest 21. sajandil.&quot;] Postimees.ee, 11. aprill 2016)
* Kersti Kaljulaid. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3776467/kersti-kaljulaid-raeaekides-eestist &quot;Rääkides Eestist.&quot;] Postimees.ee, 25. juuli 2016
* Kersti Kaljulaid. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3798169/kersti-kaljulaid-eetiline-riik-ei-maengi-oma-rahvaga &quot;Eetiline riik ei mängi oma rahvaga.&quot;] Postimees.ee, 12. august 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/v2/3855129/kersti-kaljulaid-minu-kiri-koigile-eestimaa-inimestele &quot;Kersti Kaljulaid: minu kiri kõigile Eestimaa inimestele.&quot;] Postimees.ee, 29. september 2016

=== Intervjuud ===
* [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20061029.mp3 Kersti Kaljulaid] saates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 29. oktoober 2006
* Sigrid Sõerunurk. [http://www.ut.ee/et/801943 &quot;Terase pilguga üliõpilane, kes õiendas vastu&quot;]. [[Universitas Tartuensis]], 10. mai 2010
* [[Priit Pullerits]]. [http://majandus24.postimees.ee/v2/430460/kersti-kaljulaid-elu-euroopas-kodu-eestis &quot;Kersti Kaljulaid – elu Euroopas, kodu Eestis&quot;]. Postimees.ee, 7. mai 2011
* [https://vimeo.com/91604866 Kersti Kaljulaid – Koosmeel] OEF, 9. aprillil 2014 (mõtteid Euroopa Parlamendi valimistest)
* [http://uudised.err.ee/v/eesti/af8ecca6-d581-42ed-ad59-9c108ec2917e/kaljulaid-sooviks-presidendina-olla-eelkoige-eestvedaja-video &quot;Kaljulaid sooviks presidendina olla eelkõige eestvedaja&quot;]. ERR.ee, 30. september 2016
* [http://uudised.err.ee/v/eesti/27f21e0d-8588-415c-86b2-428ccfeb1086/kaljulaid-olen-tulevikus-ka-ekre-president &quot;Kaljulaid: olen tulevikus ka EKRE president&quot;]. ERR.ee, 30. september 2016
* [http://m.postimees.ee/section/122/3857095 &quot;Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid räägib…&quot;] Postimees.ee, 30. september 2016
* [http://tv3play.tv3.ee/sisu/7-uudised-klipid/772935 &quot;KERSTI KALJULAID: kahtlemata võib midagi esmaspäeval nihu minna, kuid olen siiski väga uhke nende 90 allkirja üle&quot;]. TV3, &quot;[[Seitsmesed uudised]]&quot;, 30. september 2016
* [http://virumaateataja.postimees.ee/v2/3891091/intervjuu-kersti-kaljulaidiga-mulle-vaega-meeldib-kui-inimesed-uetlevad-ka-mulle-et-nad-ei-ole-minuga-nous?_ga=1.171689952.1969834455.1467139050 &quot;Intervjuu Kersti Kaljulaidiga: mulle väga meeldib, kui inimesed ütlevad ka mulle, et nad ei ole minuga nõus&quot;]. [[Virumaa Teataja]], 29. oktoober 2016
* [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=19772 &quot;President Kaljulaid on sõnausuline&quot;]. [[Põhjarannik]], 3. november 2016
* [[Mart Soidro]], [[Andrus Kivirähk]]. [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=1&amp;artid=73988 &quot;AASTA OODATUIM VESTLUS: Andrusega Kerstil külas (täismahus!)&quot;]. Meiemaa.ee, 17. detsember 2016
* [[Rannar Raba]]. [http://sakala.postimees.ee/3987599/president-seaduste-ostmine-ei-ole-okei?_ga=1.172274795.955979669.1408129859 &quot;President: seaduste ostmine ei ole okei&quot;]. [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 21. jaanuar 2017
* Richard Milne. [https://www.ft.com/content/8080e94e-ed50-11e6-930f-061b01e23655 &quot;Estonia ‘not afraid’ to be on Nato frontline, president says&quot;]. [[Financial Times]], 9. veebruar 2017
* [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv &quot;Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv&quot;] arvamus.postimees.ee, 4. oktoober 2017

===Kirjandus===
*Liisa Tagel. [http://arvamus.postimees.ee/v2/3852923/uelevaade-kersti-kaljulaiu-arvamuslood-ja-intervjuud-postimehes &quot;Ülevaade: Kersti Kaljulaiu arvamuslood ja intervjuud Postimehes&quot;]. Postimees.ee, 28. september 2016
*[[Andrus Kivirähk]]. [http://epl.delfi.ee/news/lp/korboja-perenaine?id=75766527 &quot;Kõrboja perenaine.&quot;] EPL.ee, 1. oktoober 2016
*[http://arvamus.postimees.ee/v2/3859653/juhtkiri-tervist-proua-president &quot;Juhtkiri: tervist, proua president!&quot;] Postimees.ee, 4. oktoober 2016
*[[Sulev Vedler]], [[Erik Moora]], [[Tarmo Vahter]], [[Mikk Salu]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 &quot;10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta&quot;]. Eesti Ekspress, 5. oktoober 2016
*[[Priit Simson]]. [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/nrg-tehing-kas-kersti-kaljulaid-lootis-susteemi-seestpoolt-parandada?id=75960969 &quot;NRG tehing: Kas Kersti Kaljulaid lootis süsteemi seestpoolt parandada?&quot;] EPL.ee, 18. oktoober 2016
*[[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]]. [http://epl.delfi.ee/news/mojukad/kersti-kaljulaid-ebamugav-sekkuja?id=76482851 &quot;Kersti Kaljulaid. Ebamugav sekkuja&quot;]. EPL.ee, 10. detsember 2016
*Antonis Mavropoulos. [https://medium.com/@antonismavropoulos/more-kersti-less-donald-ef79f7041614#.ata655jar &quot;More Kersti, Less Donald&quot;]. Medium.com, 8. veebruar 2017
* [[Eero Epner]]: [https://levila.ee/tekstid/kuhu-kadus-kersti-kaljulaid &quot;Kuhu kadus Kersti Kaljulaid?&quot;] Levila, august 2021

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Kersti Kaljulaid}}
{{vikitsitaat}}
* [https://kerstikaljulaid.ee/ Kersti Kaljulaid]. Ametlik koduleht

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Toomas Hendrik Ilves]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[10. oktoober]] [[2016]] – [[11. oktoober]] [[2021]]| järgnev=[[Alar Karis]]}}
{{lõpp}}
{{Eestipresident}}

{{JÄRJESTA:Kaljulaid, Kersti}}
[[Kategooria:Eesti presidendid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>6nfa6z00sokhcjf94qh8biljaw9tj3v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Demograafia mõisteid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>81212</id>
    <revision>
      <id>6176939</id>
      <parentid>6158113</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T14:20:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* V */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4148" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[demograafia]] mõisteid. 

{{tähed}}

==A==
*[[Aas (spiraal)|Aas]]
*[[Aasta jooksul täitunud vanus]]
*[[Aasta suremistõenäosus]]
*[[Aastakeskmine iibekordaja]]
*[[Aastakeskmine kordaja]]
*[[Aastakordaja]]
*[[Abiellumine]]
*[[Abiellumise edasilükkamine]]
*[[Abiellumiseelne arstlik läbivaatus]]
*[[Abielumiskuulutus|Abiellumiskuulutus]]
*[[Abiellumisluba]]
*[[Abiellumisränne]]
*[[Abiellumissagedus]]
*[[Abiellumisvanus]]
*[[Abiellumisvanuse alampiir]]
*[[Abiellumus]]
*[[Abiellumuse brutotabel]]
*[[Abiellumuse netotabel]]
*[[Abiellumuse vanuskordaja]]
*[[Abiellumuse üldkordaja]]
*[[Abiellumuskordaja]]
*[[Abiellumustabel]]
*[[Abielu]]
*[[Abielu jõustumine]]
*[[Abielu kestus]]
*[[Abielu lahutamatus]]
*[[Abielu lõppemine]]
*[[Abielu lõppemise tõenäosus]]
*[[Abielu registreerimine]]
*[[Abielu tühistamisotsus]]
*[[Abieluakt]]
*[[Abielueelne rasedus]]
*[[Abieluinimene]]
*[[Abieluinimeste lahutumuse üldkordaja]]
*[[Abieluinimeste taastekordaja]]
*[[Abielujärjekord]]
*[[Abielukomponent]]
*[[Abielulahutus]]
*[[Abielulahutusakt]]
*[[Abielulaps]]
*[[Abieluline kooselu]]
*[[Abielulisus]]
*[[Abielumees]]
*[[Abielunaine]]
*[[Abielus mees]]
*[[Abielunaine]]
*[[Abielupaar]]
*[[Abikaasa]]
*[[Abieluseadus]]
*[[Abielusündimus]]
*[[Abielusündimuse erikordaja]]
*[[Abielusündimuse kestuskordaja]]
*[[Abielusündimuse vanuskordaja]]
*[[Abielusündimuskordaja]]
*[[Abielutava]]
*[[Abielutunnistus]]
*[[Abieluühendus]]
*[[Abikaasa]]
*[[Abikaasade vanusevahe]]
*[[Abikaasakandidaat]]
*[[Absoluutne iive]]
*[[Ahelküla]]
*[[Ajude äravool]]
*[[Aktiivne rahvastik]]
*[[Alev]]
*[[Allasum]]
*[[Asula]]
*[[Asundus]]
*[[Asustus]]

==D==
*[[Demograaf]]
*[[Demograafia]]
*[[Demograafiline kriis]]
*[[Demograafiline plahvatus]]
*[[Demograafiline tööturusurve indeks]]
*[[Demograafiline vetsupott]]
*[[Demograafiline üleminek]]
*[[Demograafilis-majanduslik paradoks]]

==E==
*[[Eeslinn]]
*[[Eeslinnastumine]]
*[[Elanike arv]]
*[[Elussünd]]
*[[Emigratsioon]]
*[[Endogaamia]]
*[[Eostus]]

==H==
*[[Haguküla]]
*[[Hajaküla]]
*[[Hajatalu]]
*[[Hajnali demograafiline lahkmejoon]]
*[[Hiidlinnastu]]
*[[Hingeloendus]]
*[[Huutor]]
*[[Hõivatu]]

==I==
*[[Iive]]
*[[Imikusuremus]]
*[[Imikusuremuskordaja]]
*[[Immigrant]]
*[[Immigratsioon]]
*[[Inimressurss]]

==K==
*[[Kahanevad linnad]]
*[[Kaugeeslinnastumine]]
*[[Keeledemograafia]]
*[[Kolonisatsioon]]
*[[Kooselu]]
*[[Külastusabielu]]

==L==
*[[Laste suremus]]
*[[Laste suremuskordaja]]
*[[Laulatus]]
*[[Liigsuremus]]
*[[Linn]]
*[[Linnaline asula]]
*[[Linnaosa]]
*[[Linnaregioon]]
*[[Linnastu]]
*[[Linnastumine]]
*[[Linnastumise määr]]
*[[Loomulik iive]]
*[[Loomuliku iibe kordaja]]

==M==
*[[Maa-asula]]
*[[Maailma rahvaarv]]
*[[Magalarajoon]]
*[[Majarühm]]
*[[Meeste sündimuskordaja]]
*[[Meetrikaraamat]]
*[[Miljonilinn]]

==N==
*[[Naiste sündimuskordaja]]
*[[Nüüdisaegne rahvastiku taastetüüp]]

==P==
*[[Pagulane]]
*[[Perekond]]
*[[Prestoni kõver]]

==R==
*[[Rahva ja eluruumide loendus]]
*[[Rahvaarv]]
*[[Rahvaloendus]]
*[[Rahvastik]]
*[[Rahvastiku juurdekasv]]
*[[Rahvastiku suurus]]
*[[Rahvastiku taastumine]]
*[[Rahvastiku vananemine]]
*[[Rahvastikugeograafia]]
*[[Rahvastikupoliitika]]
*[[Rahvastikupüramiid]]
*[[Remigratsioon]]
*[[Ridaküla]]
*[[Rändeiive]]
*[[Ränne]]

==S==
*[[Seaduslik sünd]]
*[[Siseränne]]
*[[Standarditud sündimuskordaja]]
*[[Sumbküla]]
*[[Summaarne sündimuskordaja]]
*[[Suremus]]
*[[Suremuse üldkordaja]]
*[[Suremuskordaja]]
*[[Surnultsünd]]
*[[Suurlinn]]
*[[Suurlinnapiirkond]]
*[[Suurpere]]
*[[Sünd]]
*[[Sündimatus]]
*[[Sündimus]]
*[[Sündimuse erikordaja]]
*[[Sündimuse kogukordaja]]
*[[Sündimuse üldkordaja]]
*[[Sündimuskordaja]]

==T==
*[[Tagamaa]]
*[[Tiheasustusega asula]]
*[[Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp]]
*[[Tänavküla]]
*[[Tööjõus osalemise määr]]
*[[Tööpuudus]]
*[[Tööränne]]
*[[Tütarküla]]

==U==
*[[Urbaniseerumine]] (vt [[Linnastumine]])

==V==
*[[Valglinnastumine]]
*[[Vallasisene linn]]
*[[Vallassünd]]
*[[Vallassündimuskordaja]]
*[[Vallassündimuse erikordaja]]

==Ü==
*[[Ülelinnastumine]]
*[[Ülerahvastus]]

[[Kategooria:Demograafia| ]]
[[Kategooria:Mõistete loendid]]</text>
      <sha1>bnkbu2g5ct5romyc2qwhk7e53i4ao55</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176940</id>
      <parentid>6176939</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T14:21:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* L */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4170" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[demograafia]] mõisteid. 

{{tähed}}

==A==
*[[Aas (spiraal)|Aas]]
*[[Aasta jooksul täitunud vanus]]
*[[Aasta suremistõenäosus]]
*[[Aastakeskmine iibekordaja]]
*[[Aastakeskmine kordaja]]
*[[Aastakordaja]]
*[[Abiellumine]]
*[[Abiellumise edasilükkamine]]
*[[Abiellumiseelne arstlik läbivaatus]]
*[[Abielumiskuulutus|Abiellumiskuulutus]]
*[[Abiellumisluba]]
*[[Abiellumisränne]]
*[[Abiellumissagedus]]
*[[Abiellumisvanus]]
*[[Abiellumisvanuse alampiir]]
*[[Abiellumus]]
*[[Abiellumuse brutotabel]]
*[[Abiellumuse netotabel]]
*[[Abiellumuse vanuskordaja]]
*[[Abiellumuse üldkordaja]]
*[[Abiellumuskordaja]]
*[[Abiellumustabel]]
*[[Abielu]]
*[[Abielu jõustumine]]
*[[Abielu kestus]]
*[[Abielu lahutamatus]]
*[[Abielu lõppemine]]
*[[Abielu lõppemise tõenäosus]]
*[[Abielu registreerimine]]
*[[Abielu tühistamisotsus]]
*[[Abieluakt]]
*[[Abielueelne rasedus]]
*[[Abieluinimene]]
*[[Abieluinimeste lahutumuse üldkordaja]]
*[[Abieluinimeste taastekordaja]]
*[[Abielujärjekord]]
*[[Abielukomponent]]
*[[Abielulahutus]]
*[[Abielulahutusakt]]
*[[Abielulaps]]
*[[Abieluline kooselu]]
*[[Abielulisus]]
*[[Abielumees]]
*[[Abielunaine]]
*[[Abielus mees]]
*[[Abielunaine]]
*[[Abielupaar]]
*[[Abikaasa]]
*[[Abieluseadus]]
*[[Abielusündimus]]
*[[Abielusündimuse erikordaja]]
*[[Abielusündimuse kestuskordaja]]
*[[Abielusündimuse vanuskordaja]]
*[[Abielusündimuskordaja]]
*[[Abielutava]]
*[[Abielutunnistus]]
*[[Abieluühendus]]
*[[Abikaasa]]
*[[Abikaasade vanusevahe]]
*[[Abikaasakandidaat]]
*[[Absoluutne iive]]
*[[Ahelküla]]
*[[Ajude äravool]]
*[[Aktiivne rahvastik]]
*[[Alev]]
*[[Allasum]]
*[[Asula]]
*[[Asundus]]
*[[Asustus]]

==D==
*[[Demograaf]]
*[[Demograafia]]
*[[Demograafiline kriis]]
*[[Demograafiline plahvatus]]
*[[Demograafiline tööturusurve indeks]]
*[[Demograafiline vetsupott]]
*[[Demograafiline üleminek]]
*[[Demograafilis-majanduslik paradoks]]

==E==
*[[Eeslinn]]
*[[Eeslinnastumine]]
*[[Elanike arv]]
*[[Elussünd]]
*[[Emigratsioon]]
*[[Endogaamia]]
*[[Eostus]]

==H==
*[[Haguküla]]
*[[Hajaküla]]
*[[Hajatalu]]
*[[Hajnali demograafiline lahkmejoon]]
*[[Hiidlinnastu]]
*[[Hingeloendus]]
*[[Huutor]]
*[[Hõivatu]]

==I==
*[[Iive]]
*[[Imikusuremus]]
*[[Imikusuremuskordaja]]
*[[Immigrant]]
*[[Immigratsioon]]
*[[Inimressurss]]

==K==
*[[Kahanevad linnad]]
*[[Kaugeeslinnastumine]]
*[[Keeledemograafia]]
*[[Kolonisatsioon]]
*[[Kooselu]]
*[[Külastusabielu]]

==L==
*[[Laste suremus]]
*[[Laste suremuskordaja]]
*[[Laulatus]]
*[[Liigsuremus]]
*[[Linn]]
*[[Linnaline asula]]
*[[Linnaosa]]
*[[Linnaregioon]]
*[[Linnasisene linn]]
*[[Linnastu]]
*[[Linnastumine]]
*[[Linnastumise määr]]
*[[Loomulik iive]]
*[[Loomuliku iibe kordaja]]

==M==
*[[Maa-asula]]
*[[Maailma rahvaarv]]
*[[Magalarajoon]]
*[[Majarühm]]
*[[Meeste sündimuskordaja]]
*[[Meetrikaraamat]]
*[[Miljonilinn]]

==N==
*[[Naiste sündimuskordaja]]
*[[Nüüdisaegne rahvastiku taastetüüp]]

==P==
*[[Pagulane]]
*[[Perekond]]
*[[Prestoni kõver]]

==R==
*[[Rahva ja eluruumide loendus]]
*[[Rahvaarv]]
*[[Rahvaloendus]]
*[[Rahvastik]]
*[[Rahvastiku juurdekasv]]
*[[Rahvastiku suurus]]
*[[Rahvastiku taastumine]]
*[[Rahvastiku vananemine]]
*[[Rahvastikugeograafia]]
*[[Rahvastikupoliitika]]
*[[Rahvastikupüramiid]]
*[[Remigratsioon]]
*[[Ridaküla]]
*[[Rändeiive]]
*[[Ränne]]

==S==
*[[Seaduslik sünd]]
*[[Siseränne]]
*[[Standarditud sündimuskordaja]]
*[[Sumbküla]]
*[[Summaarne sündimuskordaja]]
*[[Suremus]]
*[[Suremuse üldkordaja]]
*[[Suremuskordaja]]
*[[Surnultsünd]]
*[[Suurlinn]]
*[[Suurlinnapiirkond]]
*[[Suurpere]]
*[[Sünd]]
*[[Sündimatus]]
*[[Sündimus]]
*[[Sündimuse erikordaja]]
*[[Sündimuse kogukordaja]]
*[[Sündimuse üldkordaja]]
*[[Sündimuskordaja]]

==T==
*[[Tagamaa]]
*[[Tiheasustusega asula]]
*[[Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp]]
*[[Tänavküla]]
*[[Tööjõus osalemise määr]]
*[[Tööpuudus]]
*[[Tööränne]]
*[[Tütarküla]]

==U==
*[[Urbaniseerumine]] (vt [[Linnastumine]])

==V==
*[[Valglinnastumine]]
*[[Vallasisene linn]]
*[[Vallassünd]]
*[[Vallassündimuskordaja]]
*[[Vallassündimuse erikordaja]]

==Ü==
*[[Ülelinnastumine]]
*[[Ülerahvastus]]

[[Kategooria:Demograafia| ]]
[[Kategooria:Mõistete loendid]]</text>
      <sha1>2h4x184821es4ac56z9x4uqk87jn6p6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lepo Sumera</title>
    <ns>0</ns>
    <id>86152</id>
    <revision>
      <id>6177372</id>
      <parentid>5869057</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:26:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:82F5:6780:9555:5067:6AEF:C182</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4773" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| Nimi                = Lepo Sumera
| Pilt                = Lepo Sumera, eesti helilooja, kultuuriminister. Jaan Tombi nimelise kultuurimaja juubelil 91.jpg
| Pildi_kirjeldus     = Lepo Sumera Jaan Tombi nimeliseks kultuurimaja juubelil 1991. aastal
| Pildi_suurus        = 
| Horisontaalne       = 
| Taust               = mitte_tegevartist
| Sünninimi           = 
| Alias               = 
| Sündinud            = {{Sünniaeg|1950|05|8}}
| Surnud              = {{Surmaaeg ja vanus|2000|06|2|1950|05|8}}
| Päritolu            = 
| Pill                = 
| Hääleliik           = 
| Stiil               = 
| Amet                = [[helilooja]]
| Aktiivne            = 
| Plaadifirma         = 
| Seotud_artistid     = 
| URL                 = 
| Koosseis            = 
| Endised_liikmed     = 
| Tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}
'''Lepo Sumera''' ([[8. mai]] [[1950]] [[Tallinn]] – [[2. juuni]] [[2000]] Tallinn) oli eesti [[helilooja]].

Ta oli [[Heino Eller]]i viimane õpilane. Oli [[Eesti Muusikaakadeemia]] professor,[[Eesti kultuuriminister | kultuuriminister]] aastatel [[1990]]–[[1992]] ning [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] esimees.

==Looming==

Lepo Sumera oli esimene helilooja Eestis, kes hakkas 1980. aastate lõpus kasutama komponeerimisel arvutit, ta rajas Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio ning oli selle esimene juhataja aastani 1999. 

Sumera loomingu olulisim osa on tema kuus sümfooniat. Nende kõrval lõi ta veel kolm instrumentaalkontserti (tšello- ja klaverikontsert ning Concerto grosso), väiksemaid teoseid orkestrile, hulganisti kammerteoseid, kantaate ning balletid &quot;Anselmi lugu&quot;, &quot;Ruumi suletud&quot; ja &quot;Sisalik&quot;. Lepo Sumera on kirjutanud muusika filmidele &quot;[[Kõrboja peremees (film)|Kõrboja peremees]]&quot;, &quot;[[Naerata ometi]]&quot; ja &quot;Põrgu&quot;.

Sumera looming on kontrastiderohke: ta vastandab huumori ja tõsiduse, diatoonika ja kromaatika, korrastatuse ja korratuse, rütmilisuse ja meetrumivabaduse. Sumera teosed kasvavad välja vähesest algmaterjalist ning on terviklikud tänu helilooja võimele komponeerida teos enne kirjapanekut peas valmis. Sumera helikeel muutus elu jooksul: 1970. aastatel on põhirõhk rütmil, 1980. aastatel kirjutas ta diatoonilistele laadidele toetuvat [[Minimalism|minimalistlikku muusikat]], elu lõpus aga peamiselt kõlavärvipõhist muusikat.

[[Fail:Jüri Krjukov, Lepo Sumera Miss Estonia 88 žüriis.jpg|pisi|[[Jüri Krjukov]] ja Lepo Sumera Miss Estonia 88 žüriis]]
===Teoste loetelu===
6 sümfooniat: 
# sümfoonia (1981)
# sümfoonia (1984)
# sümfoonia (1988)
# sümfoonia (1992)
# sümfoonia (1995)
# sümfoonia (2000)

*erinevad orkestriteosed
* &quot;In memoriam&quot;
* Tšellokontsert
* Klaverikontsert
*&quot;Seenekantaat&quot;
*kammermuusikat
*elektroonilist ja multimeediamuusikat 
*lavateoseid
* Muusikat arvukatele filmidele, sh &quot;[[Kevadine kärbes]]&quot;, &quot;[[Naerata ometi]]&quot;, &quot;[[Põrgu]]&quot;, &quot;[[Varastatud kohtumine]]&quot;, &quot;[[Kerjus]]&quot;, &quot;[[Vaatleja (film)|Vaatleja]]&quot; jpt.

==Lavateose muusika näide==
*&quot;Pärjaballaad&quot;. [[Mimeskid]]. Kolm [[pantomiim]]i. Käsikiri, lavastus ja lavakujunduse eskiis: [[Kalle Kurg]]. Vanemuine 1981. 

== Tunnustus ==

* 1996 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (5. sümfoonia)
* 1996 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (uudne muusikaline lähenemine teostes &quot;Shakespeare'i sonetid&quot; ja &quot;Eesti abielulüürikast&quot;)
* 1999 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (multimeediaetendus &quot;Südameasjad&quot;)
*1999 [[Suure Vankri auhind]]

==Mälestuse jäädvustamine==
2000. aastal asutati Lepo Sumera loomingu tutvustamiseks ja jäädvustamiseks [[Lepo Sumera Ühing]]. Ühing korraldab alates 2003. aastast [[Rahvusvaheline Lepo Sumera nimeline noorte heliloojate loomingukonkurss|Rahvusvahelist Lepo Sumera nimelist noorte heliloojate loomingukonkurssi]].

Alates 2016. aastast annab [[Eesti Heliloojate Liit]] koostöös [[Eesti Autorite Ühing]]uga välja [[Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia|Lepo Sumera nimelist heliloomingu preemiat]].&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1137077/lepo-sumera-nimelise-heliloomingu-preemia-laureaat-on-galina-grigorjeva Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia laureaat on Galina Grigorjeva.] ERR, 19. september 2020.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Pianist [[Kadri-Ann Sumera]] on tema tütar.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commons|Category:Lepo Sumera}}
*[http://www.sumera.ee Sumera.ee]
*Animafilm &quot;[[Suur Tõll]]&quot;, 1980, [[Tallinnfilm]] [http://www.imdb.com/title/tt0475747/ &quot;Suur Tõll&quot; IMDB]

{{JÄRJESTA:Sumera, Lepo}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti kultuuriministrid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]
[[Kategooria:Surnud 2000]]</text>
      <sha1>clfgac3kkc3ta6qry1wo0us8ql785ql</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177373</id>
      <parentid>6177372</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:27:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:82F5:6780:9555:5067:6AEF:C182</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4775" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| Nimi                = Lepo Sumera
| Pilt                = Lepo Sumera, eesti helilooja, kultuuriminister. Jaan Tombi nimeliseks kultuurimaja juubelil 91.jpg
| Pildi_kirjeldus     = Lepo Sumera Jaan Tombi nimeliseks kultuurimaja juubelil 1991. aastal
| Pildi_suurus        = 
| Horisontaalne       = 
| Taust               = mitte_tegevartist
| Sünninimi           = 
| Alias               = 
| Sündinud            = {{Sünniaeg|1950|05|8}}
| Surnud              = {{Surmaaeg ja vanus|2000|06|2|1950|05|8}}
| Päritolu            = 
| Pill                = 
| Hääleliik           = 
| Stiil               = 
| Amet                = [[helilooja]]
| Aktiivne            = 
| Plaadifirma         = 
| Seotud_artistid     = 
| URL                 = 
| Koosseis            = 
| Endised_liikmed     = 
| Tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}
'''Lepo Sumera''' ([[8. mai]] [[1950]] [[Tallinn]] – [[2. juuni]] [[2000]] Tallinn) oli eesti [[helilooja]].

Ta oli [[Heino Eller]]i viimane õpilane. Oli [[Eesti Muusikaakadeemia]] professor,[[Eesti kultuuriminister | kultuuriminister]] aastatel [[1990]]–[[1992]] ning [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] esimees.

==Looming==

Lepo Sumera oli esimene helilooja Eestis, kes hakkas 1980. aastate lõpus kasutama komponeerimisel arvutit, ta rajas Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio ning oli selle esimene juhataja aastani 1999. 

Sumera loomingu olulisim osa on tema kuus sümfooniat. Nende kõrval lõi ta veel kolm instrumentaalkontserti (tšello- ja klaverikontsert ning Concerto grosso), väiksemaid teoseid orkestrile, hulganisti kammerteoseid, kantaate ning balletid &quot;Anselmi lugu&quot;, &quot;Ruumi suletud&quot; ja &quot;Sisalik&quot;. Lepo Sumera on kirjutanud muusika filmidele &quot;[[Kõrboja peremees (film)|Kõrboja peremees]]&quot;, &quot;[[Naerata ometi]]&quot; ja &quot;Põrgu&quot;.

Sumera looming on kontrastiderohke: ta vastandab huumori ja tõsiduse, diatoonika ja kromaatika, korrastatuse ja korratuse, rütmilisuse ja meetrumivabaduse. Sumera teosed kasvavad välja vähesest algmaterjalist ning on terviklikud tänu helilooja võimele komponeerida teos enne kirjapanekut peas valmis. Sumera helikeel muutus elu jooksul: 1970. aastatel on põhirõhk rütmil, 1980. aastatel kirjutas ta diatoonilistele laadidele toetuvat [[Minimalism|minimalistlikku muusikat]], elu lõpus aga peamiselt kõlavärvipõhist muusikat.

[[Fail:Jüri Krjukov, Lepo Sumera Miss Estonia 88 žüriis.jpg|pisi|[[Jüri Krjukov]] ja Lepo Sumera Miss Estonia 88 žüriis]]
===Teoste loetelu===
6 sümfooniat: 
# sümfoonia (1981)
# sümfoonia (1984)
# sümfoonia (1988)
# sümfoonia (1992)
# sümfoonia (1995)
# sümfoonia (2000)

*erinevad orkestriteosed
* &quot;In memoriam&quot;
* Tšellokontsert
* Klaverikontsert
*&quot;Seenekantaat&quot;
*kammermuusikat
*elektroonilist ja multimeediamuusikat 
*lavateoseid
* Muusikat arvukatele filmidele, sh &quot;[[Kevadine kärbes]]&quot;, &quot;[[Naerata ometi]]&quot;, &quot;[[Põrgu]]&quot;, &quot;[[Varastatud kohtumine]]&quot;, &quot;[[Kerjus]]&quot;, &quot;[[Vaatleja (film)|Vaatleja]]&quot; jpt.

==Lavateose muusika näide==
*&quot;Pärjaballaad&quot;. [[Mimeskid]]. Kolm [[pantomiim]]i. Käsikiri, lavastus ja lavakujunduse eskiis: [[Kalle Kurg]]. Vanemuine 1981. 

== Tunnustus ==

* 1996 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (5. sümfoonia)
* 1996 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (uudne muusikaline lähenemine teostes &quot;Shakespeare'i sonetid&quot; ja &quot;Eesti abielulüürikast&quot;)
* 1999 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (multimeediaetendus &quot;Südameasjad&quot;)
*1999 [[Suure Vankri auhind]]

==Mälestuse jäädvustamine==
2000. aastal asutati Lepo Sumera loomingu tutvustamiseks ja jäädvustamiseks [[Lepo Sumera Ühing]]. Ühing korraldab alates 2003. aastast [[Rahvusvaheline Lepo Sumera nimeline noorte heliloojate loomingukonkurss|Rahvusvahelist Lepo Sumera nimelist noorte heliloojate loomingukonkurssi]].

Alates 2016. aastast annab [[Eesti Heliloojate Liit]] koostöös [[Eesti Autorite Ühing]]uga välja [[Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia|Lepo Sumera nimelist heliloomingu preemiat]].&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1137077/lepo-sumera-nimelise-heliloomingu-preemia-laureaat-on-galina-grigorjeva Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia laureaat on Galina Grigorjeva.] ERR, 19. september 2020.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Pianist [[Kadri-Ann Sumera]] on tema tütar.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commons|Category:Lepo Sumera}}
*[http://www.sumera.ee Sumera.ee]
*Animafilm &quot;[[Suur Tõll]]&quot;, 1980, [[Tallinnfilm]] [http://www.imdb.com/title/tt0475747/ &quot;Suur Tõll&quot; IMDB]

{{JÄRJESTA:Sumera, Lepo}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti kultuuriministrid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]
[[Kategooria:Surnud 2000]]</text>
      <sha1>rnappc5yb8l3up45ksn78p2vsjt0zf1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177374</id>
      <parentid>6177373</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:27:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:82F5:6780:9555:5067:6AEF:C182</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4773" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| Nimi                = Lepo Sumera
| Pilt                = Lepo Sumera, eesti helilooja, kultuuriminister. Jaan Tombi nimeliseks kultuurimaja juubelil 91.jpg
| Pildi_kirjeldus     = Lepo Sumera Jaan Tombi nimelise kultuurimaja juubelil 1991. aastal
| Pildi_suurus        = 
| Horisontaalne       = 
| Taust               = mitte_tegevartist
| Sünninimi           = 
| Alias               = 
| Sündinud            = {{Sünniaeg|1950|05|8}}
| Surnud              = {{Surmaaeg ja vanus|2000|06|2|1950|05|8}}
| Päritolu            = 
| Pill                = 
| Hääleliik           = 
| Stiil               = 
| Amet                = [[helilooja]]
| Aktiivne            = 
| Plaadifirma         = 
| Seotud_artistid     = 
| URL                 = 
| Koosseis            = 
| Endised_liikmed     = 
| Tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}
'''Lepo Sumera''' ([[8. mai]] [[1950]] [[Tallinn]] – [[2. juuni]] [[2000]] Tallinn) oli eesti [[helilooja]].

Ta oli [[Heino Eller]]i viimane õpilane. Oli [[Eesti Muusikaakadeemia]] professor,[[Eesti kultuuriminister | kultuuriminister]] aastatel [[1990]]–[[1992]] ning [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] esimees.

==Looming==

Lepo Sumera oli esimene helilooja Eestis, kes hakkas 1980. aastate lõpus kasutama komponeerimisel arvutit, ta rajas Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio ning oli selle esimene juhataja aastani 1999. 

Sumera loomingu olulisim osa on tema kuus sümfooniat. Nende kõrval lõi ta veel kolm instrumentaalkontserti (tšello- ja klaverikontsert ning Concerto grosso), väiksemaid teoseid orkestrile, hulganisti kammerteoseid, kantaate ning balletid &quot;Anselmi lugu&quot;, &quot;Ruumi suletud&quot; ja &quot;Sisalik&quot;. Lepo Sumera on kirjutanud muusika filmidele &quot;[[Kõrboja peremees (film)|Kõrboja peremees]]&quot;, &quot;[[Naerata ometi]]&quot; ja &quot;Põrgu&quot;.

Sumera looming on kontrastiderohke: ta vastandab huumori ja tõsiduse, diatoonika ja kromaatika, korrastatuse ja korratuse, rütmilisuse ja meetrumivabaduse. Sumera teosed kasvavad välja vähesest algmaterjalist ning on terviklikud tänu helilooja võimele komponeerida teos enne kirjapanekut peas valmis. Sumera helikeel muutus elu jooksul: 1970. aastatel on põhirõhk rütmil, 1980. aastatel kirjutas ta diatoonilistele laadidele toetuvat [[Minimalism|minimalistlikku muusikat]], elu lõpus aga peamiselt kõlavärvipõhist muusikat.

[[Fail:Jüri Krjukov, Lepo Sumera Miss Estonia 88 žüriis.jpg|pisi|[[Jüri Krjukov]] ja Lepo Sumera Miss Estonia 88 žüriis]]
===Teoste loetelu===
6 sümfooniat: 
# sümfoonia (1981)
# sümfoonia (1984)
# sümfoonia (1988)
# sümfoonia (1992)
# sümfoonia (1995)
# sümfoonia (2000)

*erinevad orkestriteosed
* &quot;In memoriam&quot;
* Tšellokontsert
* Klaverikontsert
*&quot;Seenekantaat&quot;
*kammermuusikat
*elektroonilist ja multimeediamuusikat 
*lavateoseid
* Muusikat arvukatele filmidele, sh &quot;[[Kevadine kärbes]]&quot;, &quot;[[Naerata ometi]]&quot;, &quot;[[Põrgu]]&quot;, &quot;[[Varastatud kohtumine]]&quot;, &quot;[[Kerjus]]&quot;, &quot;[[Vaatleja (film)|Vaatleja]]&quot; jpt.

==Lavateose muusika näide==
*&quot;Pärjaballaad&quot;. [[Mimeskid]]. Kolm [[pantomiim]]i. Käsikiri, lavastus ja lavakujunduse eskiis: [[Kalle Kurg]]. Vanemuine 1981. 

== Tunnustus ==

* 1996 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (5. sümfoonia)
* 1996 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (uudne muusikaline lähenemine teostes &quot;Shakespeare'i sonetid&quot; ja &quot;Eesti abielulüürikast&quot;)
* 1999 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (multimeediaetendus &quot;Südameasjad&quot;)
*1999 [[Suure Vankri auhind]]

==Mälestuse jäädvustamine==
2000. aastal asutati Lepo Sumera loomingu tutvustamiseks ja jäädvustamiseks [[Lepo Sumera Ühing]]. Ühing korraldab alates 2003. aastast [[Rahvusvaheline Lepo Sumera nimeline noorte heliloojate loomingukonkurss|Rahvusvahelist Lepo Sumera nimelist noorte heliloojate loomingukonkurssi]].

Alates 2016. aastast annab [[Eesti Heliloojate Liit]] koostöös [[Eesti Autorite Ühing]]uga välja [[Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia|Lepo Sumera nimelist heliloomingu preemiat]].&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1137077/lepo-sumera-nimelise-heliloomingu-preemia-laureaat-on-galina-grigorjeva Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia laureaat on Galina Grigorjeva.] ERR, 19. september 2020.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Pianist [[Kadri-Ann Sumera]] on tema tütar.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commons|Category:Lepo Sumera}}
*[http://www.sumera.ee Sumera.ee]
*Animafilm &quot;[[Suur Tõll]]&quot;, 1980, [[Tallinnfilm]] [http://www.imdb.com/title/tt0475747/ &quot;Suur Tõll&quot; IMDB]

{{JÄRJESTA:Sumera, Lepo}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti kultuuriministrid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]
[[Kategooria:Surnud 2000]]</text>
      <sha1>6wf76p3mfyba1pt80c06f99zsj2gfym</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gioachino Rossini</title>
    <ns>0</ns>
    <id>102491</id>
    <revision>
      <id>6177112</id>
      <parentid>5748225</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:57:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>87.247.90.172</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Looming */ fakti täpsustus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14218" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Ahsoous|aasta=2018|kuu=aprill}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}
[[Pilt:Composer_Rossini_G_1865_by_Carjat_-_Restoration.jpg|thumb|right|Gioachino Rossini 1865. aastal]]
[[Fail:Gioachino Rossini Litho.jpg|pisi|Adolph Kunike litograafia noorest Rossinist]]
'''Gioachino Rossini''' ('''Gioachino Antonio Rossini'''; [[29. veebruar]] [[1792]] [[Pesaro]] – [[13. november]] [[1868]] [[Passy]], [[Pariis]]) oli Itaalia helilooja. Hinnatud kõigi aegade üheks suurimaks ooperikomponistiks. Itaalia romantilise ooperi isa, ''[[bel canto]]'' ajastule alusepanija. Itaalia 19. sajandi esimese kolmandiku konkurentsitult tähtsaim helilooja. Oma aja väljapaistvaim koomiliste ooperite komponist. Kutsutud &quot;Pesaro luigeks&quot;.

[[Stendhal]] on kirjutanud oma raamatus &quot;Vie de Rossini&quot; (&quot;Rossini elu&quot;, 1824): „Pärast Napoléoni surma on olnud teine mees, kellest on iga päev räägitud [[Moskva]]s ja [[Napoli]]s, [[London]]is ja [[Viin]]is, Pariisis ja [[Calcutta]]s. Selle mehe hiilgus on kitsendatud vaid tsivilisatsiooni piiridega. Ja see mees on alles 32aastane!”. Oli teedrajav isiksus ka prantsuse 19. sajandi ooperi arengusuundade väljakujundamisel. Tema stiilist lähtus enamik itaalia heliloojatest, samuti prantslased [[Adolphe Charles Adam|Adam]], Meyerbeer ja [[Jacques Offenbach|Offenbach]] ning sakslane [[Richard Wagner|Wagner]] oma loomingutee alguses.
[[Fail:Isabella Colbran by Reiter.jpg|pisi|Isabella Colbran ca 1835. Autor Johann Baptiste Reiter]]

== Elulugu ==
Rossini isa Giuseppe Antonio mängis [[metsasarv]]e, [[trompet]]it ja [[klavessiin]]i ning töötas tapamajades järelevalvajana. Ema Anna oli [[Imola]] ja [[Ravenna]] ooperiteatri primadonna. 6-aastasena mängis ta isa ansamblis trianglit. 1806. aastal 14-aastasena asus õppima [[Bologna konservatoorium]]isse metsasarve, [[viiul]]it, Cavedagni juures [[tšello]]t ja klavessiini [[Giuseppe Prinetti]] juures. Oli ka sepa juures õpipoiss ning õppis laulmist. Esines professionaalse lauljana ja kirjutas ''[[opera buffa]]'' stiilis kavatiine. Kirjutas õppimise ajal 17-aastasena esimese ooperi &quot;Demetrio e Polibio&quot; (1809). Tegutses kohalikus ooperimajas mitmesugustes ametites ning kirjutas seal revolutsioonilise laulu, mis pidi innustama itaallasi võitlusele austerlastest okupantide vastu. Esimene professionaalne lavateos oli sädelev ühevaatuseline farss &quot;La cambiale di matrimonio&quot; (&quot;Abieluveksel&quot;, 1810), mille esitas Veneetsia Teatro San Moisè. 1812. aastal komponeeris juba neli ooperit, millest [[Milano]] [[La Scala]]s esitatud &quot;La pietra del paragone&quot; (&quot;Proovikivi&quot;) sai kriitikutelt hea vastuvõtu osaliseks. Selle ooperi edu võimaldas saada vabastuse sõjaväeteenistusest ja ''maestro di cartello'' tiitli, mis tähendas, et tema nimi garanteerib teatrile publiku.
[[Fail:Santa Croce Rossini.jpg|pisi|Rossini hauamonument Firenze Santa Croce katedraalis]]
1813. aasta kujunes noorele heliloojale läbimurdeaastaks. Taas valmis neli ooperit, millest tänaseni on regulaarselt esitatav &quot;L'italiana in Algeri&quot; (&quot;Itaallanna Alžiiris&quot;). Kriitikud panid imeks, kui värskelt suutis noor helilooja panna kõlama orkestri ning teha koostööd lauljatega. Pärast 1814. aasta suurt edu La Scalale kirjutatud vaimukas ''buffo'' draamaga &quot;Il turco in Italia&quot; (&quot;Türklane Itaalias&quot;) sai väga soodsa lepingu tollal Euroopa kõige paremal majanduslikul järjel olnud Napoli Teatro San Carlo legendaarselt impressaariolt Domenico Barbaialt. Selles teatris olid palgal tollased itaalia parimad lauljad Isabella Colbran, Giovanni Davide, Manuel García, Andrea Nozzari ja Michele Benedetti. Kõik võimelised ära laulma mistahes raskeimagi partii. Nende võimetega Rossini ka oma loomingus täpselt arvestas. Rossini sai tolle aja kohta unikaalse lepingu. Talle maksti 12 000 franki aastas pluss honorarid. Ta pidi seitsme aasta jooksul kirjutama 10 ooperit ning võis teha samal ajal tööd ka teistele teatritele. Rossini saabus Napolisse 1815 sügisel ja lahkus sealt pärast täidetud lepingut märtsis 1822. Selle aja jooksul kirjutas ta 18 ooperit, millest 10 kuulusid lepingujärgselt Napoli teatritele. Esimene teos, mis San Carlos esitati, oli dramaatiliselt jõuline &quot;Elisabetta, regina d’Inghilterra&quot; (&quot;Elisabeth, Inglise kuninganna&quot;), kus esines ka Rossini tulevane abikaasa, temast 7 aastat vanem Isabella Colbran, kelle energiline helilooja lõi üle oma tööandjalt Barbaialt. Roomas aga esietendusid sel perioodil maestro meistriteosed &quot;Il barbiere di Siviglia&quot; (&quot;[[Sevilla habemeajaja]]&quot;) ja &quot;La Cenerentola&quot; (&quot;[[Tuhkatriinu (Rossini)|Tuhkatriinu]]&quot;).

1818. aasta paiku hakkas Rossini tunnetama itaalia publiku ükskõiksust ja külmust tema teoste vastu. Kui Napoli leping lõppes, kirjutas veel ainult ühe ooperi Itaalia teatrile. See oli melodramaatiline meistriteos &quot;[[Semiramide]]&quot;.' 1822 siirdus Viini kaudu Pariisi ning tegutses ka Londonis. Pariisi loominguetapi esimene töö oli kuningas [[Charles X]] ekstravagantsete kroonimispidustuste jaoks tollastele Prantsusmaal tegutsenud tipplauljatele komponeeritud briljantne jant &quot;Il viaggio a Reims&quot; (&quot;Teekond Reimsi&quot;, 1825). See tõi kaasa lepingu Prantsuse valitsusega komponeerida Pariisi Opérale viis ooperit. 1826. aastal asus alaliselt elama Pariisi kus sai Théâtre-Italieni direktori koha. Tuntud täpse lepingutingimuste täitjana, valmisidki 1826–1829 soovitud viis ooperit. Nendest paistab meistriteosena silma &quot;Le comte Ory&quot; (Ory krahv, 1828) oma soojuse, elegantsi ja huumori poolest. Rossini viimaseks ooperiks üldse jäi 4-vaatuseline, samuti meistriteoseks tituleeritud &quot;Guillaume Tell&quot; (&quot;Wilhelm Tell&quot;). See on prantsuse ''grand opéra'' stiilis kirjutatud teos, mis on jäänud omasuguste seas ületamatuks. Teos tõuseb kogu Rossini toodangust esile kui koorile tõsist tööd pakkuv ooper.

Septembris 1829 läks Rossini tagasi Itaaliasse [[Bologna]]sse naise ja isa juurde. Prantsusmaal toimusid poliitilised muudatused. Rossinisse hästi suhtunud valitsus läks erru ja Charles X põgenes eksiili. Uus valitsus lõpetas Rossiniga lepingu. Selleks ajaks oli maestro aga oma ooperikomponisti võimed ammendanud. Õieti demonstreeris ta taas oma tugevat ja kompromissitut iseloomu ning loobus 37-aastaselt ooperite komponeerimisest, mis oli talle toonud ülemaailmse kuulsuse. On väidetud, et loobumise üheks põhjuseks oli tervis, sest ta kannatas tõsise maniakaalse depressiooni all, mille oli põhjustanud pidev ületöötamine 17 aasta jooksul. Lisaks sellele põdes kroonilist [[süüfilis]]t, mille oli hankinud prostituutidelt, kellega abieluväliselt aktiivselt suhtles. Haigus oli jätnud tema hinge sügava süü- ja häbitunde. Selleks ajaks oli ta saavutanud täieliku majandusliku sõltumatuse ning erinevalt oma paljudest kolleegidest oskas rahaga mõistlikult ja ratsionaalselt ümber käia.

Rossini elas veel 39 aastat, kuid kirjutas vaid religioosse suurvormi (&quot;Stabat mater&quot;, 1833) ning hulgaliselt väiksemaid orkestri- ja vokaalteoseid. Tema esimene loominguperiood oli olnud unikaalne: 19 aasta jooksul komponeeris 39 ooperit, millest vaid üksikud ebaõnnestusid. Kümmekonda neist on nimetatud meistriteosteks. Alates 1840. aastatest haaras teda vaimne depressioon, mis oligi peamiseks takistuseks, et jätkata aktiivset komponeerimist. Kui 1845. aastal suri Isabella Colbran, abiellus Rossini maalikunstnik Horace Vernet' endise armukese Olympe Pélissier'ga. 1836–1855 elas peamiselt Bolognas. Seejärel pöördus 1855 kevadel tagasi Pariisi, kus lootis arstidelt saada oma süvenevate haiguste tõrjeks efektiivsemat ravi.

Ta oli väga hea kokk ning tuntud eksklusiivse gurmaanina. Oli Pariisis elades väga kriitiline prantslaste söögikommete suhtes ning laskis sinna endale delikatesse saata Itaaliast. Talle meeldis korraldada hiilgavalt külluslikke õhtusööke ning kutsuda sinna tollaseid Pariisi „arvamusliidreid” ja avaliku elu tegelasi. Korraldas Pariisis oma kuulsaid suareesid, mille külaliste hulgas olid Verdi, Liszt, Niccolò Paganini, Meyerbeer, Auber, Gounod, Saint-Saëns, Thomas, Boito, Eugène Delacroix, Gustave Doré, Alexandre Dumas (isa), Francesco de Sanctis, Lules Dupré jt parajasti Pariisis resideerivad kuulsad heliloojad, kirjanikud ja kunstnikud ning hulgaliselt nimekaid lauljaid, kes võisid tunde kuulata maestro vaimukaid lugusid elust ning inimestest, tema gurmaanlikke tõekspidamisi ja nautida maestro musitseerimist. Rossini oli müütiline isiksus noortele heliloojatele, kellele ta kunagi ei keeldunud oma nõu või abi andmast. Kui üks neist talt kunagi küsis, millal on õige aeg kirjutada ooperile avamäng, vastas Rossini, et tuleb oodata esietenduse päeva eelset õhtut. „Miski ei stimuleeri paremini komponeerima kui hädavajalikkus homseks tööga valmis saada, kui impressaario ahastades juukseid kitkub ja noodikirjutaja sulg käes ootab, et saaks orkestrile õigeaegselt avamängu ulatada.” Ta lisas selgituseks, et tema ajal olid kõik Itaalia impressaariod kiilaspead juba enne, kui nad said 30 aastaseks. Näiteks Barbaia pani ta oma majas ühte väikesesse tuppa luku taha taldrikutäie makaronidega enne &quot;Otello&quot; esietendust ja ähvardas maestrot mitte lubada elavana toast välja, kui paberile ei ole pandud avamängu viimane noot. &quot;La gazza ladra&quot; (&quot;Varastaja harakas&quot;) esietenduse eelõhtul lukustas La Scala direktor ta teatrimaja katusekambrisse ning pani valvesse neli kopeerijat, kes said kambri aknast välja visatud noodilehed ükshaaval, vastavalt avamängu valmimisele kopeerimiseks, et orkester saaks loo jupphaaval selgeks õppida. Selle ooperi avamäng on võrratu meistriteos. &quot;Il barbiere di Siviglia&quot; puhul kasutati maestro suhtes samu võtteid, kuid siis ei tulnud vaim peale ja ta oli sunnitud kasutama varem komponeeritud &quot;Elisabetta&quot; avamängu. Varem polnud see publikule meeldinud, kuid nüüd kutsus kuulajates esile marulise vaimustuse. ''Le comte Ory'' avamäng valmis, kui Rossini oli kalal ja kuulas jalgupidi vees oma võõrustaja selgitusi Hispaania finantsolukorrast. &quot;Mosè in Egitto&quot; puhul jäi aga avamäng üldse kirjutamata.

Vaatamata oma ulatuslikule ooperiloomingule pidas Rossini end ise laisaks inimeseks ning laskis seda ka välja paista. Kui uue ooperi esitamise tähtaeg väga peale surus, sundis ta end sageli töötama kiirustades ja öösiti ilma klaveri taha istumata. Reeglina magas ta aga hommikuti kaua ning armastas ärgates voodis vedeledes komponeerida. Ehkki pidas lisaks oma abikaasadele samaaegselt lugu teistest, eriti kergete elukommetega naistest, olles nende kapriisidele suhtes ükskõikne, siis oma ooperites esinenud primadonnasid pidas raudses haardes ega lubanud neil mingilgi viisil talle omi tahtmisi naiselike võlude pakkumise kaudu peale suruda. Võitles järjekindlalt heliloojate prestiiži tõstmise eest, keda tollases Itaalia ja Prantsusmaa ooperiühiskondades hinnati madalamalt kui nimekaid soliste ja isegi libretiste.

Rossini suri reedel, 13. novembril 1868. Abikaasa Olympe oli tema surivoodi kõrval. Verdi kirjutas sel puhul: „Maailm on kaotanud suure nime! Ta oli kõige laialdasemalt tuntud. Tal oli meie aja kõige parem reputatsioon. Ta oli Itaalia hiilgus!”. Rossini maeti Pariisi [[Père-Lachaise'i kalmistu]]le Cherubini, Chopini ja Bellini naabrusesse. 1887 maeti tema maised jäänused ümber [[Püha Risti basiilika|Firenze Santa Croce katedraali]] [[Michelangelo|Michelangelo Buonarroti]], [[Galileo Galilei]], [[Niccolò Machiavelli]], [[Dante]] jt Itaalia suurmeeste kõrvale. Ümbermatmise protsessioonis osales 6000 leinajat, mängis neli sõjaväeorkestrit ja laulis 300-liikmeline koor. Nad esitasid katedraali treppidel palvusestseeni „Dal tuo stellato soglio” Rossini ooperist &quot;Mosè in Egitto&quot; (&quot;Mooses Egiptuses&quot;). Pesaros korraldatakse alates 1980 igal aastal Rossini festivale, kus tulevad reeglina taas ettekandele seni unustuses olnud või vähe esitatud teosed. Rossini on tegelaskujuks Bernhard Paumgartneri ooperis &quot;Rossini in Neapel&quot;. 

== Looming ==
Teosed: Demetrio e Polibio (Rooma, 1812), La cambiale di matrimonio (Veneetsia, 1810), L’equivoco stravagante (Bologna, 1811), L’inganno felice (Veneetsia, 1812), Ciro in Babilonia (Ferrara, 1812), La scala di seta (Veneetsia, 1812), La pietra del paragone (Milano, 1812), L’occasione fa il ladro (Veneetsia, 1812), &quot;Il signor Bruschino&quot; (&quot;[[Sinjoor Bruschino]]&quot;; Veneetsia, 1813), Tancredi (Veneetsia, 1813), L’italiana in Algeri (Veneetsia, 1813), Aureliano in Palmira (Milano, 1813), Il turco in Italia (Milano, 1814), Sigismondo (Veneetsia, 1814), Elisabetta, regina d’Inghilterra (Napoli, 1815), Torvaldo e Dorilska (Rooma, 1815), &quot;Il barbiere di Siviglia&quot; (&quot;[[Sevilla habemeajaja]]&quot;; Rooma, 1816), La gazzetta (Napoli, 1816), Otello (Napoli, 1816), La Cenerentola (Rooma, 1817), La gazza ladra (Milano, 1817), Armida (Napoli, 1817), Adelaide di Borgogna (Rooma, 1817), Mosè in Egitto (Napoli, 1818), Adina (Lissabon, 1818), Ricciardo e Zoraide (Napoli, 1818), Ermione (Napoli, 1819), Eduardo e Cristina (Veneetsia, 1819), La donna del lago (Napoli, 1819), Bianca e Falliero (Milano, 1819), Maometto II (Napoli, 1820), Matilde di Shabran (Rooma, 1821), Zelmira (Napoli, 1822), Semiramide (Veneetsia, 1823), Il viaggio a Reims (Pariis, 1825), Le siège de Corinthe (Pariis, 1826), Moïse et Pharaon (Pariis, 1827), Le comte Ory (Pariis, 1828), Guillaume Tell (&quot;[[Wilhelm Tell (ooper)|Wilhelm Tell]]&quot;, Pariis, 1829). 

Eestis on lavastatud järgmisi Rossini oopereid: [[Sevilla habemeajaja]] (Estonia 1922, 1926, 1943, 1948, 1994; Vanemuine 1946, 1948, 1981), [[Türklane Itaalias]] (Estonia 1971; PromFest 2021), [[Abieluveksel]] (Vanemuine 1985, 2006 Estonia Talveaed 1992), [[Itaallanna Alžiiris]] (Vanemuine 1994), [[Tuhkatriinu (Rossini)|Tuhkatriinu]] (Estonia 2006), [[Wilhelm Tell (Rossini)|Wilhelm Tell]] (Estonia 2008).

==Vaata ka==
* [[Väike pidulik missa]]

==Välislingid==
*[http://www.rossinioperafestival.it/?newlang=eng Rossini Opera Festival]
*[[Alvar Loog]]. [http://www.postimees.ee/?id=62691  Rossini maratonooper Estonias] Postimees, 29. detsember 2008

{{JÄRJESTA:Rossini, Gioachino}}
[[Kategooria:Itaalia heliloojad]]
[[Kategooria:Sündinud 1792]]
[[Kategooria:Surnud 1868]]</text>
      <sha1>83fytbpw2pi9fhssmmf1a7rz5h0kzn1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>AMD</title>
    <ns>0</ns>
    <id>102602</id>
    <revision>
      <id>6177202</id>
      <parentid>6170413</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T01:14:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23988" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib ettevõttest; AMD on ka [[Armeenia dramm]]i tähis}}
{{keeletoimeta}}
{{ettevõte
|nimi=Advanced Micro Devices, Inc.
|logo=AMD Logo.svg|logosuurus=200px
|tüüp= Börsiettevõte ({{nyse|AMD}})
|asutamisaeg=1969
|asutajad=W. Jerry Sanders III&lt;br&gt;Edwin Turney&lt;br&gt;ja teised kaasasutajad
|peakontor=[[Sunnyvale]], [[California]], [[USA]]
|võtmeisikud=Rory Read&lt;br&gt;&lt;small&gt;(tegevdirektor ja president)&lt;/small&gt;&lt;br&gt;Bruce Claflin&lt;small&gt;&lt;br&gt;(tegevesimees)&lt;/small&gt;
|piirkond = Rahvusvaheline
|valdkonnad=[[Pooljuht]]ide tööstus
|tooted=[[Mikroprotsessor]]id&lt;br&gt;[[Emaplaat|Emaplaadi]] komponendid&lt;br&gt;[[Graafikaprotsessor]]id&lt;br&gt;[[Digitelevisioon]]i dekodeerimise komponendid
|tunnuslause=''The Future is Fusion''
|käive={{kasum}}1,46 mlrd [[USA dollar|$]] &lt;small&gt;(III kv 2013)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;tulemused&quot; /&gt;
|tegevuskasum={{kasum}}95 mln $ &lt;small&gt;(III kv 2013)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;tulemused&quot; /&gt;
|puhaskasum={{kasum}}48 mln $ &lt;small&gt;(III kv 2013)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;tulemused&quot; /&gt;
|vara={{kasum}}4,3 mlrd $ &lt;small&gt;(III kv 2013)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;tulemused&quot; /&gt;
|omakapital={{kasum}}4,3 mlrd $ &lt;small&gt;(III kv 2013)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;tulemused&quot; /&gt;
|töötajaid=10 340 (2012)&lt;ref name=&quot;10K&quot; /&gt;
}}

'''AMD''' ('''A'''dvanced '''M'''icro '''D'''evices) on firma, mis toodab [[arvuti]]osi ([[protsessor]]eid, [[videokaart]]e). Ettevõte asutati [[1969]]. aastal.&lt;ref name=&quot;ggRQO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vvdo6&quot; /&gt; 
Ettevõtte peakorter asub [[California]]s [[Sunnyvale]]'is. Firmas töötab umbes 10 340 inimest.&lt;ref name=&quot;10K&quot; /&gt;

==Firma ajalugu==
[[Pilt:Amdheadquarters.jpg|pisi|AMD peakontor [[Sunnyvale, California|Sunnyvale'is California osariigis]]]]
[[Pilt:AMDmarkham4.jpg|pisi|AMD kampus Kanadas, endine ATI Technologiesi peakontor]]

AMD asutasid 1. mail 1969 Jerry Sanders III, Ed Turney, John Carey, Sven Simonsen ja Jack Gifford. Firma alustas esialgu loogiliste kiipide tootjana ja aastal 1975 hakkas ka tootma RAM-mäluseadmeid. Samal aastal tutvustas firma maailmale pöördprojekteeritud Inteli 8080 mikroprotsessori klooni. Sel ajal tootis ka AMD mikroprotsessorielemente (Am2900, Am29116, Am293xx).

Sel ajal arvati, et maailm liigub uue protsessori tüübi RISC poole, ning AMD lõi just selle jaoks uue AMD 29 protsessori. Muuhulgas hakkas firma tootma ka graafika- ja audioriistvara ning ka EPROM-mälu. 1980. aastate keskel soosis firmat edu modemite AMD 7910 ja AMD 7911, mis hõlmas Belli ja CCITT toone kuni 1200 boodi pooldupleksis või 300/300 täisdupleks. AMD otsustas aga lõpuks teise suuna valida ning otsustas tootma hakata ainult Inteliga kokkusobivaid mikroprotsessoreid ja välkmälusid. AMD muutus Inteli põhikonkurendiks x86 protsessorite ja välkmälude turul.

AMD avalikustas 24. juulil 2006, et omandab firma ATI Technologies Inc. 5,4 miljardi dollari eest, millest 4,3 miljardit dollarit makstakse sularahas ning ülejäänud summa umbes 58 miljoni aktsiaosakuna. Tehing viidi lõpule 2006. aasta oktoobris.&lt;ref name=&quot;trsLe&quot; /&gt;

2008. aasta oktoobris teatas AMD pressile, et kavatseb luua uue ühisettevõtte firmaga Advanced Technology Investment Co., mille nimeks saab GlobalFoundries Inc. ja mis hakkab tegelema ainult tootmisega. Tänu sellele on võimalik sellest ajast alates AMD-l keskenduda vaid kiibistike väljatöötamisele.&lt;ref name=&quot;KvtVv&quot; /&gt;

2011. aasta augustis teatas AMD, et endine Lenovo juhataja astub firma uueks tegevjuhiks.&lt;ref name=&quot;GP16y&quot; /&gt;

2011. aasta novembris avalikustas AMD, et koondatakse 1400 töötajat, ehk umbes 10 protsenti firma kogu töötajaskonnast. Koondamine viiakse lõpule 2012. aasta esimeseks kvartaliks. Koondamisega võidab firma umbes 10 miljonit dollarit 2011. aasta neljandas kvartalis ja üle 200 miljoni dollari 2012. aastal.&lt;ref name=&quot;gkQst&quot; /&gt;

==Protsessorituru ajalugu==
[[Pilt:KL Advanced Micro Devices AM9080.jpg|pisi|Vana AMD 8080 Processor (AMD AM9080ADC / C8080A), 1977]]
[[Pilt:KL AMD D8086.jpg|pisi|AMD D8086]]

===IBM PC ja x86 arhitektuur===

1982. aasta veebruaris kirjutasid AMD ja Intel alla lepingule, mis lubas AMD-l ametlikult toota Inteli 8086 ja 8088 protsessoreid. [[IBM]] tahtis kasutada Inteli 8088 protsessorit enda IBM PC-s, aga IBM-i tolleaegne poliitika nõudis, et kasutatavaid protsessoreid peab tootma vähemalt kaks eri firmat.

AMD lõi hiljem ka Am286 protsessori sama lepingu alusel, aga Intel tühistas lepingu 1986. aastal ning keeldus AMD-le andmast tehnilisi detaile uue i386 osa juures. AMD vaidlustas Inteli lepingu tühistamise otsuse ning ekspertiisi abil ka võitis. Intel aga vaidlustas selle kohtuotsuse. Järgnes pikk kohtuvaidlus, mis lõppes aastal 1994, mil Lõuna-California Ülemkohus tegi otsuse AMD kasuks. 
Järgnesid uued vaidlused, mis keskendusid probleemile, kas AMD-l on ametlikult lubatud kasutada Inteli mikrokoodi. Ebakindluse ees oli AMD sunnitud arendama pöördprojektsiooniga uusi koodivariante Inteli enda koodist.

1991. aastal avaldas AMD oma AM386 protsessori, mis oli kloon Inteli enda i386 protsessorist. Vähem kui aastaga müüs firma miljon protsessorit. Hiljem kasutasid ka mitmed suurfirmad ka Am486 protsessorit, mis osutus väga populaarseks. AMD oli hea ja odav alternatiiv Inteli toodetele.

===K5, K6, Athlon, Duron, Sempron===

AMD esimene enda toodetud x86 protsessor oli K5, mis avalikustati 1996. aastal.&lt;ref name=&quot;CPU-INFO K5&quot; /&gt; Eesliide &quot;K&quot; tähendas krüptooni. Krüptoon on koomiksitemaailmas tuntud kui ainsa asjana, mis suutis Supermani ohustada, halvimal juhul ka tappa. Tol ajal oli Intel protsessorite turu &quot;Superman&quot; ning AMD oli ja on Inteli krüptoon.&lt;ref name=&quot;Forbes-Chip-Names&quot; /&gt; Number 5 protsessori nimetuses tähendab viiendat protsessorite generatsiooni. Intel turustas enda viienda protsessorigeneratsiooni nime all Pentium kuna USA Kaubamärgi- ja Patendiamet otsustas, et Intel ei saa patenteerida vaid numbrite kombinatsioone nimedena.

1996. aastal ostis AMD protsessorifirma NexGeni, mille tulemusel valmis ka uus protsessor. AMD lubas NexGenil kasutada AMD hooneid, rahastas ning siis jättis firma osa rahule mõneks ajaks, et nad saaksid töötada nende vana Nx686 protsessori kallal, et seda edendada ja paremaks muuta. Tulemuseks oli uus K6 protsessor, mis avalikustati 1997. aastal. Kuigi K6 põhines Socket 7 tehnoloogial, oli ka teisi variante nagu K6+3/450, mis olid kiiremad kui Inteli Pentium II.

K7 olid AMD seitsmenda generatsiooni x86 protsessor, mis avalikustati brändinimega Athlon 23. juunil 1999. Erinevalt AMD varasematest protsessoritest ei saanud seda enam kasutada samadel emaplaatidel kui Inteli protsessoreid.
[[Duron]]i protsessorid olid uued limiteeritud variandid Athloni protsessorist (256 kB L2-vahemälu asemel 64 kB) mis kasutasid Socket A-d. 
Sempron avaldati uue odavama Athlon XP variandina, mis lõpuks asendas Duroni protsessoreid.

2001. aasta oktoobris avaldati Athlon XP ja 2003. aastal uus Athlon XP, millel oli 512 kB L2-vahemälu.&lt;ref name=&quot;The AMD Athlon XP Processor with 512KB L2 Cache&quot; /&gt;

===Athlon 64, Opteron, Phenom===

K8-arhitektuur oli väga suur muutus K7-lt, olulisemad muutused oli 64-bitise laienduse lisamine, kiibile paigaldati mälujuht ning võeti kasutusele kõrgkvaliteetne point-to-point ühendus nimega HyperTransport. Esialgu kasutati K8-t Opteroni-nimelise serveri protsessorites, hiljem aga kasutati seda lauaarvutite protsessorintes personaalarvutites ehk PC-des ning nimeks sai sellele Athlon 64.&lt;ref name=&quot;nA4Ip&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;5eGlT&quot; /&gt;

Aprillis 2005 tõi AMD välja esimese kahetuumalise Opteroni protsessori.&lt;ref name=&quot;rwM84&quot; /&gt; Esimene lauaarvutitele mõeldud kahetuumaline variant Athlon 64 X2 avalikustati kuu aega hiljem.&lt;ref name=&quot;wZsfT&quot; /&gt; Mais 2007 nimetati Athlon 64 X2 lihtsalt Athlon X2-ks. 2008. aasta algul hakkas AMD tootma kahetuumalisi Sempron protsessoreid, mil olid madalamad HyperTransport kiirused ning vähem L2-vahemälu, seerianimega Sempron 2000.

K10 arhitektuur on K8 järeltulija, mis avalikustati septembris 2007. Seda kasutasid üheksa neljatuumalist kolmanda generatsiooni Opteroni mudelit. Hiljem kasutasid K10 ka lauaarvutitele mõeldud Phenomi protsessorid. K10-protsessorid oli kolme liiki: kahe-, kolme- ja neljatuumalised.&lt;ref name=&quot;udblx&quot; /&gt; Realiseeriti ka uus protsessoriplatvorm koodnimega Spider, mida kasutasid uued Phenomi protsessorid ja uued R770 graafikaprotsessorid ning 790GX ja FX kiibistikud. See oli aga ehitatud 65&amp;nbsp;nm sõlmedele, ehk see ei olnud konkurentsivõimeline kuna Intel oli juba liikunud väiksematele ja energiasäästvamatele 45&amp;nbsp;nm sõlmedele.

Jaanuaris 2009 avaldas AMD uue Phenom II nimelise protsessori, mis edendas algset Phenomit sellega, et see oli ehitatud 45&amp;nbsp;nm sõlmedele. Uue protsessoriga tuli ka uus platvorm Dragon, mis kasutas uus Phenom II protsessorit, ATI R770 graafikaprotsessorit ja 790 GX ja FX kiibistikke. Uuendus parandas märgatavalt töötamisel taktkiirust ja L3-vahemälu. Phenom II oli taas konkurentsivõimeline Inteli Core 2 Quad protsessoritega. Parandati ka Phenomi mälukontroller, mis lubas nüüd kasutada DDR3-mälu. Phenom II kasutab Socket AM3, kuid on tagurpidi ühilduv ka AM2+ Socketiga.

2010. aastal avaldati Thubani-nimeline Phenon II hexa-core ehk kuuetuumaline Phenom II, mis põhineb kuuetuumalisel Opteroni protsessoril Istanbul. See kasutab ka AMD &quot;turbo-core&quot; tehnoloogiat, mis laseb protsessoril automaatselt muuta protsessori tööd kuuelt tuumalt kolmele kiiremale tuumale, juhuks kui on vaja võimsat jõudu.

===Fusion, Bobcat, Bulldozer, Llano===

Pärast ATI omandamist koostas AMD tegevusprogrammi Fusion, mis paneb kokku arvuti protsessori, graafikaprotsessori ning ja mõned teised algelised kiibid, koos vähemalt ühe 16-kontaktise PCI Expressi ühendusega. See on selleks, et eemaldada arvuti emaplaatidel põhjasilla vajalikkuse. Nimelt võetakse mõned arvutused, mis tavaliselt toimuvad arvuti protsessoris, ja saadetakse need graafikaprotsessorisse, mis suudab teatud arvutusi kiiremini ja tõhusamini sooritada. Sellist protsessoriskeemi nimetatakse AMDs [[AMD APU|APU]]-ks (inglise keeles Accelerated Processing unit ehk kiirendatud protsessor).&lt;ref name=&quot;APU&quot; /&gt; AMD hakkas kasutama uut disainimeetodit M-SPACE ning kaht uut protsessorituuma – [[AMD Bulldozer|Bulldozer]] ja Bobcat.&lt;ref name=&quot;Hruska&quot; /&gt;

Bobcat on AMD x86-protsessor, mis on välja töötatud väikest voolutarvet ja soodsat hinnaklassi jahtivatele klientidele. Esialgne plaan Bobcati kohta avaldati juba 2007. aastal, tootma hakati seda 2011. aasta esimeses kvartalis.&lt;ref name=&quot;Hruska&quot; /&gt;

[[AMD Bulldozer|Bulldozer]] avaldati oktoobris 2011; see on energiasäästlik ja võimas. Bulldozer on ehitatud 32&amp;nbsp;nm silikoonisolaatori tehnoloogiaga. Bulldozeri protsessoreid on kahe-, nelja- ja kaheksatuumalised ning kuni 8 MB L3-vahemäluga.&lt;ref name=&quot;Hruska&quot; /&gt;

Llano on AMD teine APU, mis on suunatud tavakasutajatele. See kasutab arvutiprotsessorit ning graafikaprotsessorit ja emaplaadi põhjasilla funktsioone ning Socket FM1 ja DDR3-mälu. 2011. aasta ? kvartal ei olnud Llano seisukohalt edukas, kuna tootmises tekkis probleeme.&lt;ref name=&quot;RLRgI&quot; /&gt;

Augustis 2011 purustas AMD Bulldozer arvuti protsessori taktkiiruse maailmarekordi kiirusega 8429,4&amp;nbsp;MHz. Vana rekord oli 8308,9&amp;nbsp;MHz.&lt;ref name=&quot;iBwxu&quot; /&gt;

==Tooted ja tehnoloogiad==
===Graafikatooted===

Pärast ATI Technologiesi omandamist 2006. aastal hakkas AMD muutma oma tootmisliine. 2010. aastast alates on kõik ATI graafikaprotsessorid turustatud AMD brändinime all.&lt;ref name=&quot;20CrS&quot; /&gt;

* [[Radeon]] – AMD 3D-kiirenditega lisagraafikakaardid, mis on suunatud tavakasutajatele. Mobility Radeon on alamkategooria, hõlmates energiasäästlikke variante Radeoni graafikakaartidest, mis on ette nähtud sülearvutitele.&lt;ref name=&quot;OPdRx&quot; /&gt;
* FirePro on AMD süvakasutajatele mõeldud graafikaprotsessorid, millest on kasu töötamisel CAD-i ja CAM-i tarkvarapakettidega.
* FireStream on striiminguprotsessor, mis on välja töötatud mahukamate ujukomaarvutustega tegelemiseks. Seda kasutatakse teadustööl ja finantssektoris.
* EyeFinity on süsteem, mis laseb kasutada kuni 6 kuvarit korraga, lubades panoraamvaadet.
* EyeSpeed on süsteem, mis on loodud mängude jaoks. Tänu sellele saab mänge kogeda väga reaalsena. See süsteem tegeleb enamasti füüsikaseadustega ja nende efektidega, mängude tehisintellektidega jne.

===AMD Quad FX Platvorm===

AMD Quad FX platvorm on mõeldud eelkõige arvutientusiastidele. Quad FX on ette nähtud kasutama kahte protsessorit, mis on omavahel ühenduses HyperTransport-süsteemiga. See sarnaneb kahe ktuumaga serveritega, aga AMD sõnul on nende süsteem palju tõhusam. AMD sõnul on see entusiastidele, kes soovivad viia multitegumtöö uuele tasemele, nimetades seda ka &quot;megataskinguks&quot;.&lt;ref name=&quot;Lt1jI&quot; /&gt;

===Kommertsplatvorm===

Esimene kommertsplatvorm pärast ATI omandamist avalikustati 2009. aastal koodnimega Fiorano. See kasutas mitut protsessorit. Loodi ka Catalunya platvorm, aga see ei ole nii tõhus põhjusel, et on ühe protsessoriga, ent siiski neliktuumaga.&lt;ref name=&quot;cMYqN&quot; /&gt;

AMD x86 protsessoritele virtualiseerimislaiend 64-bitisele x86 arhitektuurile pandi nimeks AMD Virutalization, teisiti nimetatuna AMD-V. Tänapäeval toetavad seda süsteemi kõik AMD protsessorid, mis kasutavad Socket AM2, Socket S1 ja Socket F-i.

AMD promob ka AMD I/O virtualiseerimistehnoloogiat, mis sisuliselt virtualiseeib sisend- ja väljundseadmeid. See süsteem kasutab ka HyperTransport-arhitektuuri.&lt;ref name=&quot;yFSk5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AtClD&quot; /&gt;

AMD kommertsalgatuste hulka kuuluvad:
*AMD Trinity, mis pakub toetust virtualiseerimisel, turvamisel ja haldamisel &lt;ref name=&quot;ZKHsw&quot; /&gt;
*AMD Ryzen
*Torrenza&lt;ref name=&quot;sXqqE&quot; /&gt;
*AMD Commercial Stable Image Platform
*AMD Validated Server programm
*AMD True Server Solutions
*AMD Thermaly Tested Barebones Platforms

===Lauaarvutiplatvorm===

Aastast 2007 hakkas AMD Inteli eeskujul kasutama lauaarvutite platvormide tähistamiseks selliseid koodnimesid nagu Spider ja Dragon.
Erinevalt Inteli lähenemisest keskenduvad AMD platvormid spetsialiseerumisele, uuendades end ise aastaringselt. See platvorm koosneb AMD protsessoritest, kiipidest, ATI graafikakaartidest ja teistest lisadest, aga jäi ka avatuks teistele tootjatele nagu VIA, SiS ja Nvidia.

Platvormiuuenduste hulka kuulub IOMMU I/O virtualiseerimine 45&amp;nbsp;nm generatsiooni protsessoritega ja ka uus AMD 800 kiibistikuseeria.&lt;ref name=&quot;zMAPJ&quot; /&gt;

===Integreeritud süsteemid===

Veebruaris 2002 omandas AMD firma Alchemy Semiconductor. Alchemy Semicundctor tootis kaasaskantavaid meediapleiereid.&lt;ref name=&quot;Alchemy&quot; /&gt;

Augustis 2003 omandas AMD Geode'i äri, mille nimi oli algul Cyrix MediaGX, et edasisi x86 arhitektuuriga siseseid protsessoreid muutma hakata. 2004. aasta teises kvartalis avalikustati uus väikese voolutarbega Geode NX protsessor, mis põhines K7 Thoroughbredi arhitektuuril. Seda tehnoloogiat kasutatakse laialdaselt, näiteks kasiinodes mündimänguautomaatides ka automaatkioskites.

Järgmise paari aasta jooksul hakkas AMD üha enam turule tooma tooteid, millel olid sisesed 64-bitised protsessorid. Esialgu hakkas levima Opteroni protsessor. See sai populaarseks, kuna andmesidekiirus oli väga tõhus ja kiire läbi HyperTransporti ja DCA. 2006. aastal lisandus integreeritud protsessorite valikusse ka AMD Athlon, Turion ja Mobile AMD Sempron. Need protsessorid kasutavad Opteroniga sama süsteemi, aga vajavad vähem voolu, seega neid sai kasutada paljudes valdkondades. 2007. ja 2008. aasta jooksul lisas AMD integreeritud protsessorite hulka mitu ühe- ja kahetuumaliste protsessorite mudelit.&lt;ref name=&quot;ERHU2&quot; /&gt;

Aprillis 2007 avalikustas AMD M690T integreeritud graafikakiibistiku. See andis AMD-le võimaluse luua ühes tükis müüdavaid tooteid, mis nõuavad kiiret protsessorit ja 3D-graafilist kasutajaliidest, nagu POS-süsteemid, digitaalallkirjastamise rakendused ning muud sarnased kioskiprogrammid.

===Välkmälutehnoloogia===

Üldiselt on AMD maailmas tuntud protsessorite tootjana, aga AMD oli ka üks globaalselt edukamaid [[välkmälu]] tootjaid. AMD astus 50-50 partnerlusse [[Fujitsu]]ga 1993. aastal ning selle liidu nimeks sai FASL, millest 2003. aastal tekkis uus firma – FASL LLC.

AMD pole enam otseselt tegev välkmäluturul, kuna firma nõustus ametliku kokkuleppega mitte tegelda enam üksik- või mitmekiibiliste süsteemide tootmisega, mis koosnevad ainult välkmälust.&lt;ref name=&quot;MSHw8&quot; /&gt;

===Mobiilsed platvormid===

2003. aastal hakkas AMD välja töötama platvormi, mis oli suunatud eelkõige mobiilsetele toodetele. Platvorm kasutas üldiselt Mobile Athlon 64 ja Mobile Sempron protsessoreid.

Puma platvormiga ja Turion Ultra protsessorid avalikustati 2008. aasta juunis. Erinevalt Phenomi protsessoritest põhines Turion Ultra tehnoloogial 64 X2.

Septembris 2009 avalikustati Tigrise platvorm – esimene AMD mobiilne platvorm, mis kasutas uut K10-arhitektuuri. Märtsis 2010 avalikustati ka Danube platvorm, mis toetas neliktuumaga protsessoreid ja DDR3-mälu.

Juunis 2011 avalikustati platvorm Sabine, mis võimaldas kasutada kuni nelja K10.5-platvormil põhinevat Star-tuuma.　

==Vaata ka==
*[[AMD APU]] 
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;tulemused&quot;&gt;{{netiviide | URL=http://www.amd.com/us/press-releases/Pages/press-release-2013oct17.aspx | Pealkiri=AMD Reports 2013 Third Quarter Results | Väljaandja=AMD | Kasutatud=3. jaanuar 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;10K&quot;&gt;{{netiviide | Pealkiri = AMD 2012. aasta Form 10-K aruanne| URL = http://www.sec.gov/Archives/edgar/data/2488/000119312513069422/d486815d10k.htm | Kasutatud = 3. jaanuar 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ggRQO&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.amd.com/gb-uk/Corporate/AboutAMD/0,,51_52_484,00.html | Pealkiri =AMD at a Glance | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja =Advanced Micro Devices, Inc.| online =17.09.2007 | Keel =inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vvdo6&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.amd.com./gb-uk/Weblets/0,,7832_10554,00.html | Pealkiri = AMD ajalugu | Keel = inglise (uk-gb)}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;trsLe&quot;&gt;[http://www.newswire.ca/en/releases/archive/October2006/25/c4187.html AMD Completes ATI Acquisition and Creates Processing Powerhouse. NewsWire, 25. oktoober 2006.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KvtVv&quot;&gt;Ashlee Vance. [http://www.nytimes.com/2008/10/07/technology/07chip.html?bl&amp;ex=1223611200&amp;en=6c2c0d7539595be6&amp;ei=5087%0A A.M.D. to Split Into Two Operations]. The New York Times, 7. oktoober 2008. Vaadatud 26.03.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GP16y&quot;&gt;Dylan McGrath. [http://eetimes.com/electronics-news/4219307/AMD-appoints-former-Lenovo-exec-CEO Former IBM, Lenovo exec takes the helm at AMD]. EE Times. Vaadatud 25.08.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gkQst&quot;&gt;[http://linuxgram.com/2011/11/04/amd-to-fire-1400/ AMD To Fire 1,400]. 4. november 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CPU-INFO K5&quot;&gt;[http://www.cpu-info.com/index2.php?mainid=html/cpu/amdk5.php AMD K5]. CPU-INFO.COM. Vaadatud 11.07.2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Forbes-Chip-Names&quot;&gt;Arik Hesseldahl. [http://www.forbes.com/2000/07/06/mu2.html Why Cool Chip Code Names Die]. Forbes Inc, 6. juuli 2000. Vaadatud 14.07.2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;The AMD Athlon XP Processor with 512KB L2 Cache&quot;&gt;Jack Huynh. [https://web.archive.org/web/20040414023933/http://www.amd.com/us-en/assets/content_type/white_papers_and_tech_docs/26485A_AthlXPwp_2-20.pdf The AMD Athlon XP Processor with 512KB L2 Cache]. AMD, 10. veebruar 2003. Vaadatud 2.10.2007 (pdf).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nA4Ip&quot;&gt;Scott Wasson. [http://www.techreport.com/reviews/2003q3/workstation/index.x?pg=1 Workstation platforms compared]. The Tech Report, LLC., 15. september 2003. Vaadatud 29.07..2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5eGlT&quot;&gt;Scott Wasson. [http://www.techreport.com/reviews/2003q3/athlon64/index.x?pg=1 AMD's Athlon 64 processor], The Tech Report, LLC., 23. september 2003. Vaadatud 29.07.2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rwM84&quot;&gt;Scott Wasson. [http://www.techreport.com/reviews/2005q2/opteron-x75/index.x?pg=1 AMD's dual-core Opteron processors]&quot;. The Tech Report, LLC., 21. aprill 2005. Vaadatud 29.07.2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wZsfT&quot;&gt;Scott Wasson. [http://www.techreport.com/reviews/2005q2/athlon64-x2/index.x?pg=1 AMD's Athlon 64 X2 processors]. The Tech Report, LLC., 9. mai 2005. Vaadatud 29.07.2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;udblx&quot;&gt;[http://www.amd.com/us-en/Corporate/VirtualPressRoom/0,,51_104_543~120741,00.html AMD announcement]. Vaadatud 17.09.2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;APU&quot;&gt;John Stokes. [http://arstechnica.com/business/news/2010/02/amd-reveals-fusion-cpugpu-to-challege-intel-in-laptops.ars AMD reveals Fusion CPU+GPU, to challege Intel in laptops]. Ars Technica, 8. veebruar 2010. Vaadatud 9.02.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hruska&quot;&gt;Joel Hruska. [https://web.archive.org/web/20100721024445/http://hothardware.com/News/AMD%2DFlipFlops%2DLlano%2DLater%2DBobcat%2DBounding%2DForward/ AMD Flip-Flops: Llano Later, Bobcat Bounding Forward]. HotHardware, 16. juuli 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RLRgI&quot;&gt;Jeffrey Burt. [http://www.eweek.com/c/a/Desktops-and-Notebooks/AMD-Cuts-Q3-Forecast-Due-to-Chip-Manufacturing-Problems-581901/ AMD Cuts Q3 Forecast Due to Chip Manufacturing Problems]{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. eWeek, 28. september 2011. Vaadatud 7.11.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iBwxu&quot;&gt;Charlie Demerjian. [http://semiaccurate.com/2011/09/13/amd-sets-clock-speed-world-record-with-bulldozer/ AMD sets clock speed world record with Bulldozer]. Semi Accurate. Vaadatud 13.09.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;20CrS&quot;&gt;[http://www.arnnet.com.au/article/358774/ati_re-branded_amd/ ATI to be re-branded as AMD – branding, ATI Radeon, ati, amd – ARN]. Arnnet.com.au, 30. august 2010. Vaadatud 19.02.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OPdRx&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140820020107/http://news.techworld.com/mobile-wireless/3209713/amd-launches-directx-11-graphics-chips-for-laptops/ AMD launches DirectX 11 graphics chips for laptops]. techworld.com. Vaadatud 8.01.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lt1jI&quot;&gt;[http://www.amd.com/us-en/Corporate/VirtualPressRoom/0,,51_104_543~114483,00.html?redir=dtfx04 Official Press Release] (AMD Quad FX Platform with Dual Socket Direct Connect Architecture Redefines High-End Computing for Megatasking Enthusiasts)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cMYqN&quot;&gt;[http://www.fudzilla.com/home/item/12478?tmpl=component AMD Quad-core Suzuka supports DDR3]. Fudzilla. Vaadatud 11.11.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Alchemy&quot;&gt;[http://www.technologynewsdaily.com/node/3336 AMD Alchemy processor product line acquired by Raza Microelectronics]. TechNews, 14. juuni 2006. Vaadatud 11.07.2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yFSk5&quot;&gt;[http://www.amd.com/us-en/Corporate/VirtualPressRoom/0,,51_104_543~117440,00.html AMD press release]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AtClD&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20060211163513/http://www.amd.com/us-en/assets/content_type/white_papers_and_tech_docs/34434.pdf AMD IOMMU specification 1.2] (pdf)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZKHsw&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20060618042308/http://www.amd.com/us-en/assets/content_type/DownloadableAssets/MartySeyerAMDAnalystWebv3.pdf AMD Analyst Day presentation], lk 24. Vaadatud 14.07.2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sXqqE&quot;&gt;[http://www.intel.com/pressroom/archive/releases/20060927comp_a.htm Intel Geneseo press release]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zMAPJ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20080216022031/http://download.amd.com/Corporate/MarioRivasDec2007AMDAnalystDay.pdf AMD Financial Analyst Day 2007 presentation], Mario Rivas esitlus, lk 24. Vaadatud 14.12.2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ERHU2&quot;&gt;[http://www.amd.com/us/products/embedded/Pages/embedded.aspx AMD Embedded Solutions that are scalable, x86- based, low-power and feature-rich products]. Amd.com, 5. november 2010. Vaadatud 9.11.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MSHw8&quot;&gt;[http://apps.shareholder.com/s/viewerContent.aspx?companyid=SPSN&amp;docid=4095716 Press release]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|AMD}}
* [http://www.amd.com/ Koduleht]

{{Coordinate |NS=37.38667111 |EW=-121.99876389 |type=landmark |region=None}}

[[Kategooria:Riistvaraettevõtted]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]]
[[Kategooria:NASDAQile noteeritud ettevõtted]]</text>
      <sha1>qp3pc1cwv7ciqf4me46mmfqtvpw6sd5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aerofoto</title>
    <ns>0</ns>
    <id>103663</id>
    <revision>
      <id>6176983</id>
      <parentid>6122318</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:12:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1066" xml:space="preserve">[[Pilt:20070503153920!Toulouse 7412m retusche.jpg|pisi|[[Toulouse'i lennujaam]]a aerofoto]]
'''Aerofoto''' ehk '''õhufoto''' on maapinna [[foto]], mis on saadud õhust pildistamisel. Aerofotosid tehakse [[lennuk]]itelt, [[kopter]]itelt, [[droon]]idelt või [[kuumaõhupall]]idelt. Aerofotode tegemist nimetatakse '''[[aerofotograafia]]ks'''.

Neid kasutatakse [[kartograafia]], [[arheoloogia]], [[filmitootmine|filmitootmise]], [[metsakorraldus]]e ning [[keskkonnauuring]]ute otstarbel.

Esimese aerofoto tegi [[prantsusmaa|prantsuse]] [[fotograaf]] [[Nadar|Gaspard-Felix Tournachon]] [[1858]]. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.papainternational.org/history.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-05-16 |arhiivimisaeg=2011-01-11 |arhiivimisurl=https://www.webcitation.org/5vek5CdAn?url=http://www.papainternational.org/history.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Aerofoto dešifreerimine]]
*[[Ortofoto]]
*[[Satelliidifoto]]

==Viited==
{{viited}}

{{Commonskat|Aerial photographs}}

[[Kategooria:Kartograafia]]
[[Kategooria:Fotograafia]]</text>
      <sha1>8txbnq2rjngoz56w9931rcqxl55ei2x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Taga-Baikali krai</title>
    <ns>0</ns>
    <id>112236</id>
    <revision>
      <id>6177319</id>
      <parentid>5966563</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:26:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1949" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Taga-Baikali krai
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Забайкальский край | nimi1_latin = ( Zabaikalski krai )
|  lipp = Flag_of_Zabaykalsky_Krai.svg
|  lipu_link = Taga-Baikali krai lipp
|  vapp = Coat of arms of Zabaykalsky Krai.svg
|  vapi_link = Taga-Baikali krai vapp
|  pindala = 431500
|  elanikke = 1043467
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Tšita]]
|  asendikaardi_pilt = Zabaykalsky in Russia.svg
|  osm = pind
}}

'''Taga-Baikali krai''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[krai]]) [[Venemaa]]l Lõuna-Siberis. See moodustati [[1. märts]]il 2008 [[Tšita oblast]]i ja [[Aga Burjaadi autonoomne ringkond|Aga Burjaadi autonoomse ringkonna]] liitmisel. Kuulub alates 2018. aastast [[Kaug-Ida föderaalringkond]]a. Piirneb [[Hiina]] ja [[Mongoolia]]ga.

Suuremad linnad on [[Tšita]], [[Krasnokamensk (Tšita oblast)|Krasnokamensk]] ja [[Borzja]].

Elanikest 90% on [[venelased]], 6% [[burjaadid]].

== Haldusjaotus ==
Krais on 31 rajooni:
{{veergude loend|laius=15em|
# [[Aginskoje rajoon]]
# [[Akša rajoon]]
# [[Aleksandrovski Zavodi rajoon]]
# [[Balei rajoon]]
# [[Borzja rajoon]]
# [[Duldurga rajoon]]
# [[Gazimurski Zavodi rajoon]]
# [[Hiloki rajoon]]
# [[Kalari rajoon]]
# [[Kalga rajoon]]
# [[Karõmskoje rajoon]]
# [[Krasnokamenski rajoon]]
# [[Krasnõi Tšikoi rajoon]]
# [[Kõra rajoon]]
# [[Mogoitui rajoon]]
# [[Mogotša rajoon]]
# [[Nertšinski rajoon]]
# [[Nertšinski Zavodi rajoon]]
# [[Olovjannaja rajoon]]
# [[Ononi rajoon]]
# [[Petrovsk-Zabaikalski rajoon]]
# [[Priargunski rajoon]]
# [[Sretenski rajoon]]
# [[Šelopugino rajoon]]
# [[Šilka rajoon]]
# [[Zabaikalski rajoon]]
# [[Tšernõševski rajoon]]
# [[Tšita rajoon]]
# [[Tungiri-Oljokma rajoon]]
# [[Tungokotšeni rajoon]]
# [[Uljotõ rajoon]]
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{RUS-Siber}}

{{koord |NS=54.0 |EW=118.0 |type=adm1st |region=RU}}

[[Kategooria:Venemaa kraid]]
[[Kategooria:Taga-Baikali krai| ]]</text>
      <sha1>11jruvd6e9zjkmquarte0zdpaxidzpr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kohila Gümnaasium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>112682</id>
    <revision>
      <id>6177034</id>
      <parentid>6128545</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:25:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3578" xml:space="preserve">{{Kool
| Nimi = Kohila Gümnaasium
| Pilt = 
| Pildiallkiri = Kohila Gümnaasium ja vapp
| Asutatud = [[1786]]
| Koolitüüp = [[gümnaasium]]
| Direktor = Kirsti Solvak
| Õpilaste arv = 778 (seisuga [[2015]])
| Õpetajate arv = 64
| Maakond = [[Rapla maakond|Raplamaa]]
| Vald = [[Kohila vald]]
| Asula = [[Kohila]]
| Kodulehekülg = [https://kohila.edu.ee https://kohila.edu.ee]
}}
[[Fail:Kohila Gümnaasium.JPG|pisi|Kohila Gümnaasiumi peahoone]]

'''Kohila Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] [[Kohila]] [[alev]]is [[Rapla maakond|Raplamaal]].

== Ajalugu ==
Eesti rahvakool jõudis uuele arengutasemele [[18. sajand]]i viimasel kolmandikul. Rahvaõpetus korraldati ümber. Koolid rajati paljudes mõisakogukondades, nii ka Kohila mõisas avati kool [[1786]]. aasta sügisel. 

Taolised koolid tegutsesid enamasti kümme-kakskümmend aastat. [[1870]]. aastal loodi kohaliku vallavalitsuse algatusel Kohila vallakool. Koolitööd alustati Urge mäel talumajas. Järgmisel aastal valmis koolimaja. Koolis käis 15–30 õpilast vanuses 8–18 aastat.

19. sajandi teisel poolel oli [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]] palju väikesi koole: [[Adila]], [[Rabivere]], [[Tohisoo]], [[Salutaguse]], [[Pahkla]], [[Mäeküla]], [[Sutlema]]. Aastatel [[1910]]–[[1918]] kandis Kohila kool [[Ministeeriumikool]]i nime. [[Urgemäe]] koolimajas oli kolm klassi 30–40 õpilasega. Neljas ja viies klass õppis [[vallamaja]]s. [[1918]]–[[1923]] kandis kool Kõrgema Rahvakooli nime ja tegutses viieklassilisena. [[1923]]. aastal alustati õppetööd Tohisoo mõisa härrastemajas. Kool reorganiseeriti 6-klassiliseks algkooliks.

Sõjajärgseil aastail töötas kool mõnda aega Kohila Mittetäieliku Keskkoolina ja Kohila 7-klassilise koolina. [[1956]]. aastal reorganiseeriti kool keskkooliks. Kooli I lend lõpetas [[1960]]. aastal. Septembris [[1961]] avati uus koolimaja. Peagi kitsaks jäänud koolimajale rajati aastatel [[1974]]–[[1977]] juurdeehitis.

Kui 1940/41. õppeaastal õppis koolis 196 õpilast, siis 1955/56 juba 410 õpilast ning 1961/62 633 õpilast ja töötas 40 õpetajat. [[1980]]. aastal oli kool maakonna suurim – rohkem kui 1000 õpilase ja üle 80 õpetajaga.
Aastatel 1960–2002 on kooli eestikeelse osa lõpetanud 1470 vilistlast.   

Sõjajärgseil aastail ([[1947]]) hakati direktor Valter Hormi algatusel haridust andma ka vene keeles. [[1952]]. aastal avati Raplas 7-klassiline vene kool ning V ja VI klass viidi sinna üle. Kohilasse jäid ainult algklassid. [[1961]]. aastal, pärast uue koolihoone valmimist, hakkas tööle 8-klassiline kool. [[1977]]. aastast sai vene põhikoolist juba keskkool. Kõige suurem oli vene kooli õpilaste arv [[1985]]. aastal, 413. Aastatel [[1977]]–[[1993]] lõpetas vene keskkooli 15 lendu 166 õpilasega. [[2001]]. aastal otsustati Kohila Gümnaasiumi vene kool sulgeda õpilaste vähesuse tõttu.

[[1995]]. aasta sügisest nimetati kool ümber Kohila Gümnaasiumiks. 

2002/2003. õppeaastast kuuluvad kooli juurde ka Kohila kooli Hageri klassid.

Üks Kohila Gümnaasiumi tuntumaid vilistlasi on ettevõtja ja Eesti Olümpiakomitee president [[Urmas Sõõrumaa]].

== Töötajad ==

Kohila Gümnaasiumis töötab 64 õpetajat ning tööle on võetud psühholoog ja kaks sotsiaalpedagoogi. 

Kohila Gümnaasiumi direktor on Kirsti Solvak.&lt;ref&gt;https://kohila.edu.ee/koolipere/juhtkond/&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Kohila]]
*[[Tohisoo mõis]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.kohila.edu.ee/ Kohila Gümnaasiumi koduleht]

[[Kategooria:Rapla maakonna koolid]]
[[Kategooria:Kohila]]</text>
      <sha1>tve2egnkgk9w912i0qtt0enpgtrrb33</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võrtsjärve madalik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>121675</id>
    <revision>
      <id>6177101</id>
      <parentid>3984848</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:38:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1481" xml:space="preserve">'''Võrtsjärve madalik''' on [[Eesti]] [[maastikurajoon]]. [[Madalik]]u pindala on 1747 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ja sellest üle kolmandiku (37,1%) 
&lt;ref name=&quot;Eesti maastikud&quot;&gt;[[Ivar Arold]]. ''Eesti maastikud''. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005&lt;/ref&gt; on soostunud. 

Võrtsjärve madalik hõlmab selle keskmes oleva [[Võrtsjärv]]e kaldalähedasi alasid ning põhja pool lõikub sügavalt mandrisse, piirnedes [[Kesk-Eesti lavatasandik]]uga.

Võrtsjärve madaliku kujunemine algas [[Holotseen]]i algul. Madalik hõlmab suurt osa tollasest Suur-Võrtsjärvest. 

Maastikurajooni ilmestavad mitmed loogelised [[jõgi|jõed]], mille kallastel kasvab haruldane [[lammimets]], samuti jääb siia [[Emajõgi|Emajõe]] ülemjooks. Suhteliselt ühtlast reljeefi ilmestavad [[voorestik]]ud.

== Paikkonnad ==
Võrtsjärve madalikul saab eristada nelja [[paikkond]]a:
*Läänerannik
*Põhjarannik ([[Kolga-Jaani]] piirkond)
*Idarannik
*Võrtsjärve madaliku põhja-kirdeosa ([[Sangla]] paikkond)

== Loodus ==
Võrtsjärve madalikul asub Eesti üks suurimaid [[märgala]]sid – [[Alam-Pedja looduskaitseala]], ala soostumus on 82%. 

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5rtsj%C3%A4rve_madalik Artikkel Eesti entsüklopeedias]
*[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0110/ivar.html &quot;Soo- ja jõemaastikud, arengulugu&quot;] (Võrtsjärve madalik, Alam-Pedja), Ivar Arold, Arvo Järvet, Eesti Loodus 9/10 2001

[[Kategooria:Eesti maastikud]]</text>
      <sha1>bi4sz7iftxxkmko875mr3nv2rkl4ufr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177106</id>
      <parentid>6177101</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:48:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1481" xml:space="preserve">'''Võrtsjärve madalik''' on [[Eesti]] [[maastikurajoon]]. [[Madalik]]u pindala on 1747 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;, millest üle kolmandiku (37,1%) 
&lt;ref name=&quot;Eesti maastikud&quot;&gt;[[Ivar Arold]]. ''Eesti maastikud''. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005&lt;/ref&gt; on soostunud. 

Võrtsjärve madalik hõlmab selle keskmes oleva [[Võrtsjärv]]e kaldalähedasi alasid, kuid põhja pool ka kaldast kaugemaid alasid, piirnedes [[Kesk-Eesti lavatasandik]]uga.

Võrtsjärve madaliku kujunemine algas [[Holotseen]]i algul. Madalik hõlmab suurt osa tollasest Suur-Võrtsjärvest. 

Maastikurajooni ilmestavad mitmed loogelised [[jõgi|jõed]], mille kallastel kasvab haruldane [[lammimets]], samuti jääb siia [[Emajõgi|Emajõe]] ülemjooks. Suhteliselt ühtlast reljeefi ilmestavad [[voorestik]]ud.

== Paikkonnad ==
Võrtsjärve madalikul saab eristada nelja [[paikkond]]a:
*Läänerannik
*Põhjarannik ([[Kolga-Jaani]] piirkond)
*Idarannik
*Võrtsjärve madaliku põhja-kirdeosa ([[Sangla]] paikkond)

== Loodus ==
Võrtsjärve madalikul asub Eesti suurimaid [[märgala|märgalu]] – [[Alam-Pedja looduskaitseala]], ala soostumus on 82%. 

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%B5rtsj%C3%A4rve_madalik Artikkel Eesti entsüklopeedias]
*[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0110/ivar.html &quot;Soo- ja jõemaastikud, arengulugu&quot;] (Võrtsjärve madalik, Alam-Pedja), Ivar Arold, Arvo Järvet, Eesti Loodus 9/10 2001

[[Kategooria:Eesti maastikud]]</text>
      <sha1>i8nhr83n10c8ni8v346vkqez2fjkxdk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kanalite loendid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>135192</id>
    <revision>
      <id>6177089</id>
      <parentid>5315097</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:28:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Kanalid]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="183" xml:space="preserve">{{täpsustus}}
Välismaa [[kanal]]eid on loetletud [[välismaa kanalite loend]]is.

Eesti kanaleid on loetletud [[Eesti kanalite loend]]is.

==Vaata ka==
*[[Eesti telekanalite loend]]</text>
      <sha1>r2z6m5fh598rdrn5q571aaf8o500rgo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sulim Jamadajev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>137613</id>
    <revision>
      <id>6177079</id>
      <parentid>5726615</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:20:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6249" xml:space="preserve">'''Sulim Jamadajev''' ([[1973]] — [[30. märts]] [[2009]]) oli tšetšeeni sõjaväelane, kes võitles [[Esimene Tšetšeenia sõda|Esimese Tšetšeenia sõja]] ajal välikomandörina Tšetšeeni iseseisvuslaste poolel, kuid läks [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] alguses koos vendadega üle [[Venemaa]] poolele. Auastmelt Venemaa [[kaardiväe alampolkovnik]], Itškeeria brigaadikindral.

Aastatel [[1994]]–[[1996]] toimunud Esimese Tšetšeenia sõja päevil sai välikomandör Jamadajevist noorim brigaadikindral ja [[Gudermess]]i rinde juht.

[[1998]]. aastal ühines mufti [[Ahmad Kadõrov]]i võitlusega vahhabiitide vastu.
[[16. juuli]]l [[1998]] leidis Gudermessis aset relvakokkupõrge Sulim Jamadajevi juhitud Rahvuskaardi ning [[Arbi Barajev]]i juhitud vahhabiitlike sisside vahel. Väidetavalt hukkus selles üle 50 inimese. Tšetšeenias kuulutati välja erakorraline seisukord. Jamadajev sattus vaenujalale varasema sõbra [[Šamil Bassajev]]iga.

[[1999]]. aastal sügisel algas Teine Tšetšeenia sõda. Jamadajevid andsid lahinguta ära Gudermessi ja läksid Venemaa poolele üle. 2002. aastal sai Sulim Jamadajevist Tšetšeenia sõjaväekomandandi asetäitja.

Vanem vend [[Džabrail Jamadajev|Džabrail]], Itškeeria brigaadikindral, hukkus 2003. aasta märtsis pommiplahvatuses. Sulim Jamadajev asus venna asemel juhtima [[GRU]] [[Spetsnaz]]i laskurroodu, mille baasil sama aasta sügisel moodustati pataljon Vostok (Ida). Pataljon allus laialisaatmiseni 2008. aasta sügisel otse Venemaa siseministeeriumile ning kuulus Venemaa armee 42. kaardiväe motolaskurdiviisi koosseisu. Vostok oli ainuke Tšetšeenias asuv Venemaa väeüksus, mis polnud president [[Ramzan Kadõrov]]i kontrolli all.

2005. aastal viisid Vostoki võitlejaid [[Dagestan]]i piiri lähistel asuvas [[avaarid]]ega asustatud [[Borozdinovskaja]] külas läbi erioperatsiooni, mille käigus süüdati neli maja, surnuks põles vana mees, 11 inimest rööviti ja jäi kadunuks. Operatsiooni võimalikuks ajendiks oli ühe Vostoki võitleja isa tapmine. Jamadajevi väitel viidi operatsioon läbi tema teadmata.

[[14. aprill]]il [[2008]] puhkes Gudermessi lähedal lahing pataljoni Vostok ja Kadõrovile ustavate vägede vahel, kui Vostoki autokolonn ei andnud teed Kadõrovi konvoile. Konflikti tõttu Kadõroviga kuulutati Jamadajev tagaotsitavaks süüdistatuna 1998. aastal toime pandud kuritegudes: Uman Batsajevi nimelise ärimehe tapmises ja röövimises lunaraha saamise eesmärgil. [[21. august]]il 2008 saadeti ta erru ja [[22. august]]il tühistati tagaotsimiskuulutus.&lt;ref&gt;http://www.interfax.ru/society/txt.asp?id=28696&lt;/ref&gt;

Jamadajevi juhitud pataljoni Vostok on süüdistatud eriti julmal viisil vangide ülekuulamises, piinamises, tapmistes ja laipade rüvetamises. Väidetavalt osales Vostok 2008. aasta augustisõjas Lõuna-Osseetias ja kandis seal mõningatel andmetel tõsiseid kaotusi. Varsti pärast sõda saadeti pataljon laiali.

Sulimi teise venna [[Ruslan Jamadajev]]i, endise [[Riigiduuma]] liikme, tappis palgamõrtsukas Moskvas 24. septembril 2008. Ruslan Jamadajev tapeti Briti saatkonna ees, mõnesaja meetri kaugusel Valgest Majast, kui ta oma auto foori ees peatas. Raskelt vigastada sai Jamadajeviga samas autos viibinud endine Tšetšeenia sõjaväekomandant [[Sergei Kizjun]].

Sulim Jamadajevit tulistati [[Dubai]]s asuva luksuselamu parklas 28. märtsil 2009 ja ta suri saadud haavadesse 30. märtsil. Vend ja naine väitsid veel 10. aprillil, et Sulim on tegelikult elus ja politsei kaitse all.

Kohalik politsei kuulutas mõrva tellimises kahtlustatavana tagaotsitavaks Venemaa Riigiduuma liikme ja Ramzan Kadõrovi nõo [[Adam Delimhanov]]i (hüüdnimega Timukas) ning arreteeris peamise kahtlusalusena Kadõrovi Iraanist pärit tallipoisi.&lt;ref&gt;[http://www.newsru.com/russia/06apr2009/kadyrov.html Кадыров назвал провокацией заявление полиции Дубая о причастности своего брата к убийству Ямадаева]. NEWSru.com, 06.04.2009.&lt;/ref&gt;

2010. aasta aprillis mõistis Dubai kohus Jamadajevi mõrva kaasosalistena 25 aastaks vangi iraanlase ja tadžiki, kes end süüdi ei tunnistanud. Delimhanovi on [[Interpol]] kuulutanud tagaotsitavaks, kuid Venemaa võimud teda välja andma ei nõustu.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/?id=248774 Tšetšeeni väekomandöri mõrvas osalenud mehed mõisteti vangi], [http://www.postimees.ee Postimees], 12.04.2010.&lt;/ref&gt;

Väidetavasti on ka Delimhanoviga lähedalt seotud inimesed Ruslan Jamadajevi tapmises kahtlustatavad.&lt;ref&gt;[http://www.kavkaz-uzel.ru/articles/152783 Ямадаевы не исключают причастность Делимханова к убийству Руслана Ямадаева], Кавказский Узел, 10.04.2009.&lt;/ref&gt;

Kokku oli Sulim Jamadajevil 5 venda ja 4 õde&lt;ref&gt;[http://lenta.ru/lib/14177907/ Ямадаев, Иса (lenta.ru)]&lt;/ref&gt;. Samuti nimekad vennad [[Issa Jamadajev|Issa]] ja [[Baruddin Jamadajev|Baruddin]] on 2009. aasta aprilli seisuga veel elus.

Jamadajev kuulus [[Benoi]] [[Taip (Tšetšeenia)|taipi]]. Oli abielus, tal oli neli last.

Oletatavasti maetud Dubaisse. Kommersandi ajakirjaniku teatel on hauatähis aga tühi.

Issa Jamadajevi väitel ei saanud Sulim atentaadis surma, vaid viibis haiglas koomaseisundis ja suri 23. augustil 2010, kui perekonna otsusega lülitati elutegevust hoidvad aparaadid välja.&lt;ref&gt;http://www.gazeta.ru/news/lastnews/2010/08/23/n_1537720.shtml&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==

*[[Venemaa kangelane]] (2005)

== Viited ==

&lt;references/&gt;

== Ajakirjandus ==
*[http://www.postimees.ee/170408/esileht/valisuudised/324444.php Kadõrov on võtmas Tšetšeenia täielikult enda kontrolli alla], Postimees, 17. aprill 2008
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=18720510 Tšetšeenias on jälle pingeline olukord], Delfi, 20. aprill 2008
*[http://www.postimees.ee/?id=100632 Tšetšeenia kurikuulus väekomandör mõrvati] - Postimees, 30. märts 2009.

{{DEFAULTSORT:Jamadajev}}
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]
[[Kategooria:Itškeeria Tšetšeeni Vabariik]]
[[Kategooria:Tšetšeenia inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]
[[Kategooria:Surnud 2009]]</text>
      <sha1>8acvx3vddufp1n6uzgd6pj19euc7gek</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Charlotte</title>
    <ns>0</ns>
    <id>137859</id>
    <revision>
      <id>6177013</id>
      <parentid>5309006</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:57:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="522" xml:space="preserve">{{täpsustus}}

'''Charlotte''' võib tähendada järgmist:
*[[Charlotte (Põhja-Carolina)|Charlotte]] on linn USAs [[Põhja-Carolina]]s
*[[Charlotte (Texas)|Charlotte]] on linn USAs [[Texas]]es
*[[Charlotte (eesnimi)|Charlotte]] on naisenimi
**[[Charlotte (Luksemburgi suurhertsoginna)|Charlotte]] (1896–1985), [[Luksemburgi suurhertsog]]inna
** [[Charlotte (Luxembourgi suurhertsoginna)]] (1927–2005), Luksemburgi suurhertsogi Jeani abikaasa
**[[Charlotte von Mecklenburg-Strelitz]], Georg III abikaasa (1744–1818)</text>
      <sha1>gvlnkf5dkkejm0qk24xckoe6v9bea6m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vassili Šuiski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>142090</id>
    <revision>
      <id>6177103</id>
      <parentid>4024210</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:40:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Šuiskid]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="347" xml:space="preserve">{{täpsustus}}

'''Vassili Šuiski''' nime on kandnud mitu [[Šuiski]]te vürstisuguvõsa liiget:
*'''Vassili Ivanovitš Šuiski''', Vene tsaar '''[[Vassili IV]]'''
*'''[[Vassili Vassiljevitš Šuiski|Vassili Vassiljevitš Nemoi Šuiski]]'''
*'''[[Vassili Vassiljevitš Blednõi Šuiski]]'''
*'''[[Vassili Vassiljevitš Grebjonka Šuiski]]'''
*...</text>
      <sha1>1hjn3jg35clnjgx10q4bprgea6oxujg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pasadena</title>
    <ns>0</ns>
    <id>149763</id>
    <revision>
      <id>6176964</id>
      <parentid>5520416</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:40:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1346" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib linnast USA-s; Austraalia linna kohta vaata artiklit [[Pasadena (Austraalia)]]; Texase osariigi linna kohta vaata artiklit [[Pasaden (Texas)]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Pasadena (ansambel)]]}}
{{linn
| nimi = Pasadena
| hääldus = 
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = Pasadena
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link =
| pindala = 
| elanikke = 
| asendikaardi_pilt = LA County Incorporated Areas Pasadena highlighted.svg
}}
'''Pasadena''' on linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]. 

Asub [[San Gabrieli mäestik]]u jalamil [[Los Angeles]]e kesklinnast 16 km kaugusel. Pasadenast umbes 10 km kaugusel kirdes [[Mount Wilson]]i tipus asub [[Mount Wilsoni observatoorium]].

Pasadena tekkis [[1873]]. aastal, kui [[Indiana]]st saabunud talupojad sinna koloonia rajasid.

Linnas asuvad [[California Tehnoloogiainstituut]], [[Norton Simoni muuseum]] ja [[Rose Bowl]]i staadion, kus toimus [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] finaalmäng.

Linna läbib [[Los Angelese metroo]] kuldne liin (lõpp-peatus [[Sierra Madre Villa]]).

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.ci.pasadena.ca.us/ Pasadena koduleht]

{{Los Angelese maakond}}

[[Kategooria:California linnad]]</text>
      <sha1>2lxbmn4pnu5n4dkwow4lcreog5bikyr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Antanas Guoga</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155395</id>
    <revision>
      <id>6177203</id>
      <parentid>5623496</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T02:12:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Billinghurst</username>
        <id>17525</id>
      </contributor>
      <comment>rm link spam</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1799" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Antanas Guoga.jpg|thumb]]
'''Antanas Guoga''' (rohkem tuntud kui '''Tony G'''); sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1973]] [[Kaunas]]es on Leedu suurettevõtja, poliitik ning pokkerientusiast, kes teenis oma algkapitali elukutselise pokkerimängijana. Ta oli aastatel 2014 kuni 2019 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige.

Lapsena tuli [[Rubiku kuubik|Rubiku kuubiku]] kokkupanemise Leedu meistriks ning emigreerus 11-aastaselt koos vanematega Austraaliasse. Elukutselise pokkerimängija karjääri alustas 18-aastaselt ning jõudis 21. sajandi alguses maailma absoluutsesse tippu. Tema suurimateks saavutusteks on Euroopa meistriks tulek, korduv pääsemine WPT ja WSOP finaallauda, Moscow Millionsi ja Betfairi Aasia pokkeriturnee võit.

Tony G on vastuoluline pokkerimängija, kes on ühelt poolt tuntud oma agressiivse mängu ning sageli ka verbaalse vägivalla poolest kaasmängijate suhtes; teisalt on ta annetanud väga suuri summasid oma võitudest heategevuseks, aidanud paljusid noori mängijaid ning teinud tohutut tööd pokkeri populariseerimisel maailma erinevais paigus, sealhulgas Eestis.

Tony G on maailma suurima pokkeriportaali [[PokerNews]] ning Eestis litsentseeritud kihlveokontori [[Tonybet]] omanik. 

TonyBet oli 2010. aastal Leedu korvpallikoondise peasponsor. 2012. aasta jaanuaris valiti Guoga Leedu äriväljaande Ekonomik korraldatud hääletusel riigi parimaks ärimeheks. 2014. aasta mais pääses Guoga Leedu liberaalide teise numbrina Euroopa Parlamenti. 

== Välislingid ==
*https://www.antanasguoga.lt/

{{DEFAULTSORT:G, Tony}}
[[Kategooria:Leedu poliitikud]]
[[Kategooria:Leedust valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Pokkerimängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>i2bnvhlu36jw2uyamez1rrju12b6v0d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 27. juunil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155752</id>
    <revision>
      <id>6177184</id>
      <parentid>6112751</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T21:08:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4455" xml:space="preserve">{{sündinud juunis}}
''Siin loetletakse [[27. juuni]]l sündinud tuntud inimesi.

*[[1462]] – [[Louis XII]], Prantsusmaa kuningas
*[[1550]] – [[Charles IX]], Prantsusmaa kuningas
*[[1854]] – [[Anders Lindstedt]], rootsi astronoom
*[[1860]] – [[Jaan Jõgever]], eesti keeleteadlane 
*[[1869]] – [[Emma Goldman]], anarhist ja feminist
*[[1873]] – [[Johannes Voldemar Veski]], eesti keelemees
*[[1880]] – [[Helen Keller]], pimekurt USA kirjanik ja ühiskonnategelane
*[[1881]] – [[August Arras]], Loomaarstide Koja esimees
*[[1885]] – [[Taavet Rootsmäe]], eesti astronoom
*[[1892]] – [[Jaroslav Krejčí (poliitik)|Jaroslav Krejčí]], Tšehhoslovakkia jurist ja poliitik
*[[1897]] – [[Johannes Remmel]], Eesti sõjaväelane 
*[[1899]] – [[Ants Laur]], eesti keemik
*[[1903]] – [[Ernst Voldemar Kull]], eesti jurist, poliitik ja ühiskonnategelane
*[[1904]] – [[August Eljari]], eesti filmioperaator
*[[1909]] – [[Henn Aare]], eesti näitleja, laulja (tenor) ja lavastaja
*[[1915]] – [[Gregor Heuer]], eesti helilooja
*[[1920]] – [[Hans Sarv]], eesti põllumajandusteadlane
*[[1921]] – [[Aleksander Perk]], eesti taimefüsioloog
*[[1923]] – [[Leonid Teder]], insener ja leiutaja
*[[1925]] – [[Michael Dummett]], Briti filosoof, Briti Akadeemia liige
*[[1927]] – [[Harry Paal]], eesti metsateadlane
*[[1931]] – [[Martinus Veltman]], hollandi füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat
*[[1932]] – [[Joachim Wohlgemuth]], saksa kirjanik
*[[1933]] – [[Edda-Cary Vendla]], eesti arhivaar
*[[1934]] – [[Veljo Ranniku]], eesti looduskaitsja
* 1934 – [[Robert Rosen]], ameerika biofüüsik ja bioloogiateoreetik
*[[1936]] – [[Eva Hirvesoo]], eesti arhitekt
*[[1941]] – [[Taivo Linna]], eesti muusik ja metallikunstnik
* 1941 – [[Marje Metsur]], eesti näitleja
* 1941 – [[Krzysztof Kieślowski]], poola filmirežissöör ja stsenarist
* 1941 – [[Veli Palge]], eesti agrotehnikateadlane
*[[1943]] – [[Enn Haabsaar]], eesti ajakirjanik ja harrastusajaloolane
*[[1947]] – [[Rein Ruutsoo]], eesti filosoof, ajaloolane ja politoloog
*[[1948]] – [[Jeremei Aipin]], handi kirjanik ja poliitik
* 1948 – [[Virge Nemvalts]], eesti arst ja kunstnik
*[[1951]] – [[Mary McAleese]], Iirimaa poliitik
*[[1952]] – [[Igor Gräzin]], Eesti poliitik ja jurist
*[[1953]] – [[Dmitri Oreškin]], vene politoloog ja poliitikageograaf
* 1953 – [[Riho Leppoja]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog 
*[[1954]] – [[Jaan Elken]], eesti maalikunstnik
* 1954 – [[Toivo Rattasepp]], eesti tehnikateadlane
*[[1955]] – [[Isabelle Adjani]], prantsuse filminäitleja ja laulja
*[[1956]] – [[Ergo Nõmmiste]], eesti füüsik
*[[1958]] – [[Mare Kelpman]], eesti disainer
*[[1965]] – [[Simon Sebag-Montefiore]], Briti ajaloolane
*[[1966]] – [[Aigars Kalvītis]], Läti poliitik
* 1966 – [[J. J. Abrams]], USA filminäitleja
*[[1967]] – [[Inga Babakova]], Ukraina kergejõustiklane
*[[1969]] – [[Katrin Kivimaa]], eesti kunstiajaloolane
* 1969 – [[Leelo Märjamaa-Reintal]], eesti tõlkija ja kirjastaja
*[[1971]] – [[Dipendra]], Nepali kuningas
*[[1972]] – [[Aare Kruusimäe]], eesti helilooja
*[[1974]] – [[Karin Sein]], eesti õigusteadlane
*[[1975]] – [[Tobey Maguire]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* 1975 – [[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat
*[[1977]] – [[Raúl González Blanco]], hispaania jalgpallur
* 1977 – [[Nicole Aunapu Mann]], Ameerika Ühendriikide merejalaväelane ja NASA astronaut
*[[1980]] – [[Maija Doveika]], läti näitleja
* 1980 – [[Jaanus Kase]], eesti päritolu disainer
*[[1981]] – [[Külliki Kübarsepp]], Eesti politoloog ja poliitik
*[[1982]] – [[Thomas Hitschler]], Saksamaa poliitik
*[[1983]] – [[Kaarel Kressa]], eesti luuletaja ja filmikriitik
* 1983 – [[Kristin Karu]], Eesti endine kergejõustiklane
*[[1984]] – [[Kristo Viiding]], eesti näitleja
* 1984 – [[Martin Hurt]], eesti jalgpallur 
*[[1985]] – [[Nico Rosberg]], saksa-soome Vormel 1 piloot
* 1985 – [[Svetlana Kuznetsova]], Venemaa tennisist
* 1985 – [[Marita Lumi]], eesti ehtekunstnik
*[[1986]] – [[LaShawn Merritt]], USA kergejõustiklane
* 1986 – [[Antoine Dodson]], USA muusik 
*[[1988]] – [[Piret Väinsalu]], eesti kliimaekspert
*[[1993]] – [[Johanna Talihärm]], eesti laskesuusataja
* 1993 – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik
*[[2000]] – [[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuni, 27.]]</text>
      <sha1>8dc0bhvf3u11xsaield35cy27nutx2p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Turba raudteepeatus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>160996</id>
    <revision>
      <id>6177011</id>
      <parentid>6149933</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:55:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11913" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Turba raudteepeatus
| pilt = Turba rongipeatus.jpg
| pildiallkiri = [[Elektrirong]] [[Stadler FLIRT|Stadler FLIRT EMU]]-1319 Turba raudteepeatuses
| teised_nimed = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = AS [[Eesti Raudtee]]
| käitaja = 
| liin = 
| platvormid = 1
| rööpapaare = 
| avatud = 
| suletud = 
| ümber_ehitatud = 
| kaart = punkt
}}
[[Pilt:Turba raudteejaam 2019.jpg|pisi|Riisipere–Turba raudteelõigu taastamine, 2019]]
'''Turba raudteepeatus''' (1935. aastani '''Sooniste raudteejaam''' ja 1995. aastani '''Turba raudteejaam''') on [[raudteepeatus]] [[Keila–Turba raudteelõik|Keila–Turba raudteelõigul]] [[Turba]] alevikus.

Turba raudteepeatus avati rongiliiklusele 8. detsembril 2019, kui valmis Riisipere–Turba raudteelõik. Peatusele eelneb [[Keila]] poolt tulles [[Riisipere raudteejaam]].  

==Ajalugu==
[[Turba]] alevik tekkis seoses [[Tallinna–Haapsalu rongiliin|Tallinna–Haapsalu rongiliini]], kohaliku turbatööstuse ja [[Ellamaa elektrijaam|Ellamaa elektrijaama]] rajamisega. [[Keila–Haapsalu raudteelõik|Keila–Haapsalu raudteelõiku]] ehitati aastatel 1902–1905. Suuremad ehitustööd teostati 1904. aastal. Esialgu oli [[Keila–Haapsalu raudteelõik|Keila–Haapsalu raudteelõigul]] neli jaama: [[Riisipere raudteejaam|Riisipere]], [[Risti raudteejaam|Risti]], [[Palivere raudteejaam|Palivere]] ja lõppjaam [[Haapsalu raudteejaam|Haapsalu]]. [[Riisipere raudteejaam]] ehitati [[Nissi kirik|Nissi kirikust]] 2 km kaugusele. 1914. aastal ehitati Riisipere raudteejaamast 7 km kaugusele ja Haapsalu raudteejaamast 47 kilomeetri kaugusele raudteelaste ühiselamu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Aastatel 1922–1923 ehitati samasse lähedale [[Ellamaa elektrijaam]], mis hakkas turbaküttel saadava elektriga varustama Tallinna–Haapsalu liini raudteeobjekte ja elektriraudteed.&lt;ref&gt;[http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/missioon/ajalugu Elektriraudtee ajalugu], vaadatud 23.12.2012&lt;/ref&gt; Turba kaevandamise ja [[Ellamaa elektrijaam|Ellamaa elektrijaama]] ehitamise tõttu tekkis selle hoone vahetusse lähedusse palju elamuid. 1922. aastal hakkas posti vedanud reisirong raudteelaste ühiselamu juures peatuma ning 1922. aasta sügiseses sõiduplaanis on märgitud Riisipere ja Ellamaa raudteejaamade vahele märge „47 klm. peatusk.“. Selles peatuskohas pileteid ei müüdud, neid sai osta üksnes rongis. Elanikke ja Ellamaa–Sooniste turbatööstust ei rahuldanud aga üksnes lihtsaadetiste, sh ajalehtede ja ajakirjade kättesaamine. Pealegi ei saanud turbatööstuse asulasse saata tähtsaadetisi, sest kohapeal puudus nende saadetistega toimetav ametiisik. Lähim tähtsaadetiste kättesaamise koht oli Ellamaal. Tänu pidevale turbatööstuse survele avati 23. mail 1923. aastal 47. kilomeetri juures Sooniste postiagentuur, kuhu sai saata ka tähtsaadetisi. Seetõttu sai uue nime ka 47. km peatuskoht [[Keila–Haapsalu raudteelõik|–]] '''Sooniste'''. Sooniste raudteejaam avati siiski alles 1. oktoobril 1924.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=sauevaldur20191202.2.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Muuga, Meelis, Piilberg, Raigo. Turba jaama ajalugu ulatub 115 aasta taha.] Saue Valdur, nr 23, 2. detsember 2019.&lt;/ref&gt; 

Juhtus, et rongiga Ellamaale sõita soovijad tulid jõujaama nähes (Ellamaa elektrijaam!) maha juba Sooniste raudteejaamas. Samuti juhtus, et [[Sooniste vald|Sooniste valda]] või [[Sooniste mõis|Sooniste mõisa]] adresseeritud postisaadetis jõudis Sooniste postiagentuuri, kuigi ka selle tegelik sihtkoht oleks pidanud olema Ellamaa raudteejaam. Selle vältimiseks otsustati Sooniste raudteejaam ja postiagentuur ümber nimetada. 28. veebruaril 1934 nimetatigi Sooniste raudteejaam '''Turba raudteejaamaks''' ja Sooniste Postiagentuur Turba Postiagentuuriks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Alates 1935. aastast Teise maailmasõjani sõitis Haapsalu liinil diisel-elektrimootorrong DeM-31, mida kutsuti rahvasuus [[Lendav Läänlane|Lendavaks Läänlaseks]] ja mis sõitis kuni 90 km/h.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Nõukogude ajal ei peetud Haapsalu raudteed strateegiliselt oluliseks, kuigi suurem osa veoseid Lääne-Eestis asuvatele sõjaväeosadele toimus just seda raudteed pidi. Samuti toimus just suuregabariidiliste ja raskete veoste vedu raudteed pidi. Mööda raudteed toodi kohale ka masuut, mida Ellamaa elektrijaam vajas lisaks turbale kütteks. Nõukogude perioodi lõpul oli märkimisväärsel osal raudteest puitliipritel kerge rööbas R43 (meetri kohta 43 kg), millest osa pärines isegi Teise maailmasõja eelsest ajast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Nõukogudeaegsed Turba raudteejaama ülemad tegid kõik endast oleneva, et Turba raudteejaam oleks töökorras. 1970. ja 1980. aastaid võib pidada Keila–Haapsalu raudteelõigu tippajaks. Sõiduaeg Keila ja Haapsalu vahel oli küll pikem kui Lendava Läänlase ajal, kuid reise oli rohkem. 1990. aastateks oli raudtee amortiseerunud ja seetõttu ei olnud võimalik enam reisirongiliiklust jätkata, piiratud oli ka kaubavedu. Elektriraudtee pikendamine Turbani jäi Nõukogude ajal teostamata ja seetõttu jäi elektriraudtee lõppjaamaks aastakümneteks [[Riisipere raudteejaam|Riisipere]]. Tehniline seisund saigi määravaks, kui Riisipere–Haapsalu raudteelõik 1990. aastatel löögi alla sattus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Viimane regulaarne [[reisirong]] ([[DR1]]A-226) liinil Tallinn–Haapsalu sõitis läbi Turba 22. septembril 1995. Rong oli pärgadega leinarüüs ning sellel oli plakat &quot;Hüvasti, Haapsalu! 1905–1995&quot;. Aastatel 1998–2004 läbis Turbat erastatud raudtee, millel toimus vähene kaubavedu. Täielikult amortiseerunud ja kasutamiskõlbmatu raudtee demonteeriti 2004. aastal ning raudteetammile rajati peenkruusaga kaetud kergliiklustee – [[Läänemaa Tervisetee]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kohe pärast raudtee ülesvõtmist püüti leida võimalusi uue raudtee rajamiseks. 2011. aasta veebruaris avaldati Läänemaa ja Lääne-Harjumaa ühistranspordiuuringu tulemused. Uuring näitas, et elektriraudtee pikendamine Riisiperest Turbani on sotsiaalmajanduslikult kasulik, aga raudtee pikendamiseks Rohukülani napib reisijaid ning vajaks bussiliinidega reisijate juurdevedu. Hoolimata uuringu positiivsetest tulemustest olid Eesti Vabariigi valitsuse selgelt raudtee rajamise vastu, viidates rahapuudusele ja väikesele piletitulule. 2015. aasta aprillis asutasid Läänemaa ettevõtjad aktsiaseltsi Lääne Raudtee, mille tegevuse eesmärk oli Riisipere– Haapsalu raudtee taastamine. Sama aasta juuni alguses tulid ASi Lääne Raudtee esindajad avalikkuse ette plaaniga taastada laenurahaga eraraudteena 6,5 km pikkune Riisipere–Turba lõik. Loodeti, et riik doteerib Elroni liinireise Turbasse, kuid valitsuse toetus jäi saamata.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

2017. aasta märtsis pöördusid ühinevate [[Saue vald (1991)|Saue valla]] ja [[Saue|linna]] ning [[Kernu vald|Kernu]] ja [[Nissi vald|Nissi valla]] juhid Eesti Vabariigi valitsuse poole, et leida Riisipere–Turba raudtee ehitusele toetust. 2017. aasta mais otsustas Eesti Vabariigi valitsus eraldada Haapsalu raudtee taastamise esimesele etapile ehk Riisipere–Turba elektriraudtee rajamiseks 8 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/valitsus-eelistab-haapsalu-raudteed-parnu-omale?id=78185154 Valitsus eelistab Haapsalu raudteed Pärnu omale, Ärileht 15.05.2017]&lt;/ref&gt; 

2017. ja 2018. aasta kulusid eeltöödele: raudtee eskiisprojekti, keskkonnamõju hindamisele ja ehitusprojektide koostamisele ning nelja ehitushanke korraldamisele. Riisipere–Turba raudteelõigu tõttu muudeti isegi seadust, et ei peaks sulgema Kivitammi tee (Oru) ja Riisipere ülesõitusid. Võsavõtuga alustati raudteetrassil 17. jaanuaril 2019, rööpad jõudsid taas Turbasse sama aasta 2. juulil. [[Saue vald]] kavandas taastatava Turba raudteepeatuse kõrvale ka bussipeatuse ja parkla.&lt;ref&gt;[https://www.kik.ee/et/artikkel/saue-uus-ratta-ja-autoparkla-teeb-rongiga-liiklejate-elu-mugavamaks Saue uus ratta- ja autoparkla teeb rongiga liiklejate elu mugavamaks, Keskkonnainvesteeringute keskus 30.08.2016]&lt;/ref&gt;

2018. aasta oktoobris sõlmis AS Eesti Raudtee lepingu Riisipere veoalajaama projekteerimiseks ja ehitamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.evr.ee/et/uudised/99-as-eesti-raudtee-solmis-lepingu-riisipere-veoalajaama-ehitamiseks AS Eesti Raudtee sõlmis lepingu Riisipere veoalajaama ehitamiseks, Eesti Raudtee]&lt;/ref&gt; 2019. aasta jaanuaris algasid raudtee ehitustööd.

2019. aasta juulis paigaldati lõigule viimased rööpad.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/fotod-riisipere-turba-raudteele-paigaldati-viimased-roopad?id=86728031 Riisipere-Turba raudteele paigaldati viimased rööpad, Ärileht 3.07.2019]&lt;/ref&gt; Esimese elektrirongi testsõitu tervitas Turba rahvas 18. novembril 2019. 

Riisipere–Turba raudteelõik avati pidulikult 8. detsembril 2019. Tegemist on Eesti kiireima raudteelõiguga, mille suurim lubatud tunnikiirus on 140 km/h. Üle kuue kilomeetri pikkusel raudteel sõidavad [[Elron]]i elektrirongid kuni 11 korda päevas.&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/uudised/video-ja-fotod-riisipere-turba-rong-tegi-eesti-kiireimal-raudteel-esimese-soidu?id=88317309 VIDEO ja FOTOD: Riisipere-Turba rong tegi Eesti kiireimal raudteel esimese sõidu] Maaleht, 08.12.2019&lt;/ref&gt;

==Jaamahoone==

Sooniste (hiljem Turba) jaamahoone ehitati 1924. aastal, kuid sisemiste ehitustööde venimise tõttu alustati seal tegevust alles 1925. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; See ehitati tõenäoliselt [[Leon Johanson]]i projekti järgi, nagu ka [[Esna raudteejaam|Esna]] ja [[Pedja raudteejaam|Pedja jaamahoone]]. Hoone on 1,5-korruseline, ristkülikukujulise põhiplaani ja kõrge kelpkatusega puitehitis. Turba omanäoline puidust jaamahoone on tänapäeval eraomanduses ja renoveeritud.&lt;ref&gt;[https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. lk. 51]&lt;/ref&gt; 

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Sooniste raudteejaam aastal 1932, hilisema nimega Turba.jpg|Sooniste (hilisema nimega Turba) raudteejaam 1932. aastal
Turba railway station Oct2008.jpg|Turba renoveeritud jaamahoone, 2008
Endine Turba raudteejaam.JPG|Turba jaamahoone, 2014
Raudtee taastamine Turbas.jpg|Raudtee taastamine Turbas, suvi 2019
Elroni rong Turbal.jpg|[[Elron]]i reisirong Turbas, 2019
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Keila–Haapsalu raudtee]]
* [[Eesti raudteetransport]]

==Viited==
{{viited}}


== Välislingid ==
{{Commons|Category:Turba railway station}}
*{{XX sajandi arhitektuur|297|Endine Turba raudteejaam}}
* [http://online.le.ee/2015/06/03/haapsalu-ettevotjad-asutasid-raudteefirma-riisipere-turba-loigu-taastamiseks/ &quot;Haapsalu ettevõtjad asutasid raudteefirma Riisipere-Turba lõigu taastamiseks&quot;. Lääne Elu, 3. juuni 2015]
* [http://online.le.ee/2015/10/30/raudtee-taastamist-turbani-saadavad-kusimargid/ &quot;Raudtee taastamist Turbani saadavad küsimärgid&quot;. Lääne Elu, 30. oktoober 2015]
* [http://online.le.ee/2017/03/13/omavalitsusjuhid-riisipere-turba-raudtee-tuleks-rekonstrueerida-enne-rail-balticu-ehitamist/ &quot;Omavalitsusjuhid: Riisipere-Turba raudtee tuleks rekonstrueerida enne Rail Balticu ehitamist&quot;. Lääne Elu, 13. märts 2017]
* [http://online.le.ee/2017/04/28/ratas-valitsus-toetab-haapsalu-raudtee-taastamist/ &quot;Ratas: valitsus toetab Haapsalu raudtee taastamist&quot;. Lääne Elu, 28. aprill 2017]
* [https://dea.digar.ee/article/sauevaldur/2019/12/02/8 Turba jaama ajalugu ulatub 115 aasta taha - Saue Valdur : Saue valla häälekandja, mis kirjutab kõigest tähtsast ja toredast, nr. 23, 2 detsember 2019]; Digar
* [https://railwayz.info/photolines/station/9919 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')


{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Riisipere raudteejaam|Riisipere]] | päis=Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Turba [[Pilt: No-Symbol.svg|link=|15px]]}}

[[Kategooria:Eesti raudteejaamad]]
[[Kategooria:Saue vald]]</text>
      <sha1>klg54kdiqff3hr1mb7dr9081tphd1nt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Amitriptüliin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>161605</id>
    <revision>
      <id>6177215</id>
      <parentid>6144685</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T06:26:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="44712" xml:space="preserve">{{Ravim
| IUPAC      = 3-(10,11-dihüdro-5H-dibenso[a,d]tsüklohepteen-5-ülideen)-N,N-dimetüül-1-propanamiin
| pilt       = Amitriptyline.svg
| laius      = 180px
| pilt2      = Amitriptyline-from-picrate-xtal-3D-balls.png
| laius2     = 270px
| tekst      = Amitriptüliini keemiline struktuur
| CAS        = 50-48-6
| ATCvet     = 
| ATC_prefix = N06
| ATC_suffix = AA09
| PubChem    = 2160
| DrugBank   = APRD00227
| valem      = {{Valem||C|2|0|H|2|3|N}}
| mass       = 277,403 g/mol
| biosaadavus = 40%
| seondumine = 95%
| metabolism = [[maks]]as
| p-aeg      = 9–25 tundi ([[metaboliit]]ide (nortriptüliini) puhul 18–95 tundi)
| eritus     = [[neerud]]e kaudu
| rasedus US = D
| manustamine = suukaudne
}}
'''Amitriptüliin''' ([[ladina keel]]es ''Amitriptylinum'') on [[ravim]], mille toimeaine on amitriptüliinvesinikkloriid ja mis keemiliselt kuulub [[tritsüklilised antidepressandid|tritsükliliste antidepressantide]] hulka.

Amitriptüliin on [[depressioon]]ivastane ravim ehk [[antidepressant]]. Peamine kasutusnäidustus on ükskõik millise päritoluga [[haigus]]lik kurvameelsus, millega kaasub või kaasuvad ärevus, pinge ja rahutus, sest amitriptüliinil on tugev rahustav toime. Rahustava toime tõttu leiab see laialdast kasutamist ka [[unehäire]]te ravis. Amitriptüliini võib kasutada pika aja jooksul, kuna see ei tekita [[narkomaania|sõltuvust]]. Efektiivne on amitriptüliin ka mitmesugustel põhjustel tekkinud [[valu]]sündroomi ravis.

Kuidas amitriptüliin [[inimkeha]]s pakutud toimeid avaldab, pole seni päris selge. Osad uurimused seovad aine toimet [[immuunsüsteem]]i moduleerimisega.

Amitriptüliin on kantud [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i nimekirja &quot;List of Essential Medicines&quot;.&lt;ref name=&quot;uSy9e&quot; /&gt;

==Etümoloogia==
[[Amino|'''''Ami'''''no]] + [[trüptofaan|'''''trypt'''''ophan]] + -[[metüülrühm|'''''yl''''']] + -[[:wikt:-iin|'''''-ine''''']] &lt;ref name=&quot;FTMSR&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;4ef5H&quot; /&gt;

'''Ami'''(no)- + '''trypt'''(ophan) + (meth)'''yl''' + -'''ine'''

==Ajalugu==
Amitriptüliini kliinilise kasutamise ajalugu on tihedalt seotud [[Frank Ayd]]i nimega&lt;ref name=&quot;ChOAd&quot; /&gt;. 1958. aastal asus [[ravimifirma]] [[Merck &amp; Co.|Merck]] uurima amitriptüliini kasutamisvõimalust [[skisofreenia]] ravis. Sellise huvi põhjustas amitriptüliini [[keemiline struktuur|keemilise struktuuri]] sarnasus [[fenotiasiin]]i omaga. Kuid Aydi tähelepanu köitis amitriptüliini molekuli suur sarnasus antidepressiivse preparaadi [[imipramiin]]i omaga. Imipramiin oli sel ajal juba kasutusel depressiooni ravis. Mercki heakskiidul asus Ayd amitriptüliini kliinilisi efekte välja selgitama. 130 patsiendist koosneval uurimisgrupil näitas amitriptüliin head antidepressiivset efekti ja ta jõudis turule 1961. aastal. Samaaegselt käisid uurimistööd ka [[Hoffmann–La Roche]]s ja [[Lundbeck]]is, mistõttu preparaat levis kolme firma arendus- ja turundustöö tulemusena kiiresti üle maailma. Siiski loetakse Mercki amitriptüliini kui antidepressandi väljatöötajaks&lt;ref name=&quot;ulNju&quot; /&gt;, sest see firma võttis [[patent|patendi]] amitriptüliinile kui antidepressandile.

Merck aitas samuti kaasa amitriptüliini levikule sellega, et ostis 50&amp;nbsp;000 eksemplari Aydi 1961. aastal kirjutatud raamatut &quot;Depressiivse patsiendi äratundmine&quot; ja asus seda üle maailma levitama koos filmiga, kus Ayd intervjueerib oma patsiente. Merck oli raamatu levitamisest eriti huvitatud kuna raamat oli suunatud mittepsühhiaatritele. Selles raamatus rõhutas Ayd, et depressioon ei ole haigus, mida võib kohata ainult vaimuhaiglates, vaid depressiooni võib kohata ja saab diagnoosida ka üldmeditsiini süsteemis. Seega müüs Merck mitte ainult amitriptüliini, vaid ka ideed. Seetõttu sai amitriptüliinist esimene [[antidepressant]], mida müüdi märkimisväärsetes kogustes.

==Nimetused ja tähised==

[[Ravimi geneeriline nimetus]] on amitriptüliin.&lt;ref name=&quot;i2sh0&quot; /&gt;	

Farmakoterapeutiline rühm : antidepressandid, mitteselektiivsed monoamiini tagasihaarde inhibiitorid, [[ATC-kood]]: '''N06AA09'''.

[[CAS-i registreerimisnumber]] on 50-48-6. [[PubChem]]i number on CID 2160&lt;ref name=&quot;ojuan&quot; /&gt;.

Amitriptüliini [[IUPACi nomenklatuur|IUPACi nomenklatuurile vastav nimi]] on 3-(10,11-dihüdro-5H-dibenso[a,d] tsüklohepteen-5-ülideen)-N, N-dimetüül-1-propanamiin.

Mõningad sünonüümid:
*10,11-dihüdro-5-(γ-dimetüülaminopropülideen)-5H-dibenso[a,d]tsüklohepteen.
*[3-(10,11-dihüdro-dibenso[a,d]tsüklohepteen-5-ülidiin)-propüül]-dimetüül-amiin.
*10,11-dihüdro-5-(γ-dimetüülaminopropülideen)-5H-dibenso[a,d]tsüklohepteen.
*10,11-dihüdro-N,N-dimetüül-5H-dibenso[a,d]tsüklohepteen-D5,g-propüülamiin.
*3-(10,11-dihüdro-5H-dibenso[a,d][7]annuleen-5-ülideen)-N,N-dimetüülpropaan-1-amiin.

==Kaubamärginimed==
Allpool on loetletud mõningaid amitriptüliinil baseeruvate ravimite/kaubamärkide nimesid ja riike, kus vastavad nimed on kasutusel&lt;ref name=&quot;H5Ybz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;5FB9Q&quot; /&gt;. See nimekiri ei ole lõplik.

*Adepril – [[Itaalia]]
*Amilit – [[Itaalia]]
*Amineurin – [[Saksamaa]]
*Amiplin – [[Taiwan]]
*Amiprin – [[Jaapan]]
*Amitrip – [[Uus-Meremaa]]
*Amitriptilīns-Grindeks – [[Eesti]]; [[Läti]]; [[Leedu]]
*Amitriptylinum – [[Poola]]
*Amyline – [[Iirimaa]]
*Amytril – [[Brasiilia]]
*Anapsique – [[Mehhiko]]
*Apo-Amitriptyline – [[Kanada]]
*Conmitrip – [[Tai]]
*Domical – [[Hongkong]]; [[Suurbritannia]]
*Elatrol – [[Iisrael]]
*Elatrolet – [[Iisrael]]
*Elavil – [[Prantsusmaa]]
*Enafon – [[Lõuna-Korea]]
*Endep – [[Austraalia]]; [[Uus-Meremaa]]
*Etravil – [[Lõuna-Korea]]
*Lantron – [[Jaapan]]
*Laroxyl – [[Bahama]]; [[Barbados]]; [[Belize]]; [[Benin]]; [[Bermuda]]; [[Burkina Faso]]; [[Curaçao]]; [[Elevandiluurannik]]; [[Etioopia]]; [[Ghana]]; [[Gambia]]; [[Guinea]]; [[Guyana]]; [[Hollandi Antillid]]; [[Indoneesia]]; [[Itaalia]]; [[Jamaica]]; [[Keenia]]; [[Libeeria]]; [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]; [[Malawi]]; [[Mali]]; [[Maroko]]; [[Mauritaania]]; [[Mauritius]]; [[Nigeeria]]; [[Niger]]; [[Prantsusmaa]]; [[Puerto Rico]]; [[Saksamaa]]; [[Sambia]]; [[Senegal]]; [[Seišellid]]; [[Sierra Leone]]; [[Sudaan]]; [[Suriname]]; [[Tansaania]]; [[Trinidad ja Tobago]]; [[Tuneesia]]; [[Uganda]]; [[Zimbabwe]]
*Lentizol – [[Benin]]; [[Burkina Faso]]; [[Elevandiluurannik]]; [[Etioopia]]; [[Ghana]]; [[Gambia]]; [[Guinea]]; [[Keenia]]; [[Libeeria]]; [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]; [[Malawi]]; [[Mali]]; [[Maroko]]; [[Mauritaania]]; [[Mauritius]]; [[Nigeeria]]; [[Niger]]; [[Sambia]]; [[Senegal]]; [[Seišellid]]; [[Sierra Leone]]; [[Sudaan]]; [[Suurbritannia]]; [[Tansaania]]; [[Tuneesia]]; [[Uganda]]; [[Zimbabwe]]
*Levate – [[Kanada]]
*Miketorin – [[Jaapan]]
*Noriline – [[Sambia]]
*Novoprotect – [[Saksamaa]]
*Novotriptyn – [[Kanada]]
*Pinsaun – [[Taiwan]]
*Protanol – [[Brasiilia]]
*Psiquium – [[Colombia]]
*Qualitriptine – [[Hongkong]]
*Redomex – [[Belgia]]
*Saroten – [[Bahama]]; [[Barbados]]; [[Belize]]; [[Benin]]; [[Bermuda]]; [[Burkina Faso]]; [[Curaçao]]; [[Eesti]]; [[Etioopia]]; [[Ghana]]; [[Gambia]]; [[Guinea]]; [[Guyana]]; [[Hongkong]]; [[Iraan]]; [[Elevandiluurannik]]; [[Hollandi Antillid]]; [[Jamaica]]; [[Keenia]]; [[Kreeka]]; [[Küpros]]; [[Libeeria]]; [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]; [[Malawi]]; [[Mali]]; [[Maroko]]; [[Mauritaania]]; [[Mauritius]]; [[Niger]]; [[Nigeeria]]; [[Portugal]]; [[Puerto Rico]]; [[Rootsi]]; [[Saksamaa]]; [[Sambia]]; [[Senegal]]; [[Seišellid]]; [[Sierra Leone]]; [[Soome]]; [[Sudaan]]; [[Suriname]]; [[Šveits]]; [[Taani]]; [[Tansaania]]; [[Trinidad ja Tobago]]; [[Tuneesia]]; [[Uganda]]; [[Zimbabwe]]
*Saroten Retard – [[Eesti]]; [[Malaisia]]; [[Tai]]
*Sarotena – [[India]]
*Sarotex – [[Holland]]; [[Norra]]; [[Uruguay]]
*Sarotex Retard – [[Norra]]
*Syneudon – [[Saksamaa]]
*Teperin – [[Iraak]]; [[Jordaania]]; [[Ungari]]
*Trepiline – [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
*Tridep – [[Bulgaaria]]; [[India]]
*Tripta – [[Malaisia]]; [[Tai]]
*Triptyl – [[Soome]]; [[Eesti]]
*Triptanol – [[Mehhiko]]
*Triptizol – [[Itaalia]]
*Trynol – [[Taiwan]]
*Tryptal – [[Iisrael]]
*Tryptanol – [[Argentina]]; [[Austraalia]]; [[Colombia]]; [[Costa Rica]]; [[Dominica]]; [[Ecuador]]; [[El Salvador]]; [[Guatemala]]; [[Honduras]]; [[Hongkong]]; [[Jaapan]]; [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]; [[Malaisia]]; [[Mehhiko]]; [[Nicaragua]]; [[Panama]]; [[Peruu]]; [[Tai]]; [[Uus-Meremaa]]
*Tryptine – [[Austraalia]]; [[Uus-Meremaa]]
*Tryptizol – [[Austria]]; [[Belgia]]; [[Hispaania]]; [[Holland]]; [[Norra]]; [[Portugal]]; [[Rootsi]]; [[Suurbritannia]]; [[Šveits]]; [[Taani]]
*Trytomer – [[India]]
*Uxen – [[Argentina]]

==Amitriptüliini turustamine Eestis==

Amitriptüliin on [[Eesti]]s [[retseptiravim]], mida müüakse ainult [[apteek]]ides.

Sõltuvalt sotsiaalpoliitilistest põhimõtetest müüakse 2009. aastal amitriptüliini eri soodustusmääradega:
*0% soodustus:
**[[ravikindlustus]]eta isikutele;
**ravikindlustust omavatele, kuid [[diagnoos]]i mitte avaldada soovivatele isikutele (soodustuse kehtimiseks peab [[retsept]]il olema märgitud diagnoos [[RHK-10]] järgi&lt;ref name=&quot;ZGCds&quot; /&gt;);
*50% soodustus – ravikindlustust omavatele isikutele sõltumata diagnoosist;
*75% soodustus – ravikindlustust omavatele isikutele teatavate [[neuropaatiline valu|neuropaatilise valu]]ga kaasuvate haiguste raviks (G62.0, G63);
*100% soodustus – ravikindlustust omavatele teatavate diagnoosidega isikutele:
**[[orgaanilised psüühikahäired]] – F00–F09;
**[[narkomaania|psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete]] rasked vormid – F1x.4–F1x.7;
**[[skisofreenia]], skisotüüpsed ja [[luul]]ulised häired – F20–F29;
**[[maniakaalne episood]] ja [[bipolaarne meeleoluhäire]] – F30 ja F31;
**raske [[depressioon]] ja raske korduv depressioon – F32.2, F32.3, F33.2, F33.3;
**[[ebastabiilne isiksus]] – F60.3;
**[[vaimne alaareng]] – F70–F79.

Eesti 2013. aasta ravimistatistika kohaselt müüdi siin amitriptüliini 55562,75 [[gramm]]i.&lt;ref name=&quot;G0UJl&quot; /&gt;

==Ravimvormid==
Amitriptüliini väljastatakse või on väljastatud nii [[tablett]]ide, [[kapsel (farmaatsia)|kapslite]], [[süstelahus]]e kui ka [[mikstuur]]i kujul.

Ühes ravimvormis võib amitriptüliini kogus olla 10–150&amp;nbsp;mg.

&lt;gallery widths=&quot;200px&quot; heights=&quot;200px&quot;&gt;
Pilt:Amitriptyline 50.JPG|[[Hoffmann–La Roche]]'i toodetavad amitriptüliini tabletid Laroxyli nime all.
Pilt:Tryptanol.jpg|[[Merck &amp; Co.]] toodetavad amitriptüliini tabletid Tryptanoli nime all.
Pilt:Amitriptyline Nycomed.JPG|Eestis turustatavad amitriptüliini tabletid suukaudseks manustamiseks. Toimeaine sisaldus 25&amp;nbsp;mg. Tootja [[Nycomed]].
&lt;/gallery&gt;

==Manustamine==
Antidepressiivse toime saavutamiseks peab amitriptüliini ööpäevane annus olema umbes 75–150&amp;nbsp;mg (harvematel juhtudel 250&amp;nbsp;mg) ja see annus võetakse sisse kolmel korral ööpäevas, et kindlustada amitriptüliini ühtlane sisaldus organismis kogu selle aja jooksul.

Saroten Retardi kapslid, kus toimeaine amitriptüliin on spetsiaalselt töödeldud, et aeglustada imendumist, võimaldavad ravimit annustada üks kord päevas (tavaliselt mõned tunnid enne magamaminekut), kusjuures on tagatud amitriptüliini ühtlane sisaldus veres ööpäeva jooksul.

Depressiooni ravimisel võetakse amitriptüliini umbes poole aasta vältel.

Unehäirete korral võetakse amitriptüliini sisse ainult ööseks 25–50&amp;nbsp;mg, et kindlustada kvaliteetne uni ja päevane erksus. Unehäirete ravi kestus võib piirduda mõne kuuga.

Amitriptüliini võib kasutada pikaajalisel ravikuuril, kuna ta ei tekita [[narkomaania|sõltuvus]]t.

===Erinõuded===
==== Amitriptüliin ja teised ravimid ning ained ====

Amitriptüliini sisaldavad ravimid erinevad oma koostoimete poolest teiste ravimite ja ainetega ning soovitatav on arsti ja apteekriga nõu pidada, mida ja kuidas tarvitada. Näiteks tuleks haigel olla ettevaatlik Amitriptyline Nycomedi kasutamisel koos järgmiste ravimitega: 
* vererõhku langetavad ravimid; 
* kilpnäärmeravimid; 
* teised psüühiliste haiguste ravimid ([[antipsühhootikum]]id, teised antidepressandid); 
* rahustid ja unisust põhjustavad ravimid; 
* epilepsiaravimid; 
* antikoliinergilised ravimid (näiteks [[atropiin]], [[hüostsüamiin]]); 
* [[allergiavastased ravimid]] ([[antihistmiinikumid]], nt [[astemisool]] ja [[terfenadiin]]);
* [[seentevastased ravimid]] (nt [[flukonasool]] ja [[terbinafiin]]); 
* [[isoprenaliin]] (astmaravim); 
* parkinsonismiravim ([[levodopa]]); 
* [[tsimetidiin]] (kasutatakse [[maohaavand]]ite raviks).

Amitriptüliini kasutamisel tugevneb [[amfetamiin]]i toime.

Kui haigele tehakse [[üldnarkoos]]i all [[operatsioon]] või kui talle manustatakse paikse toimega [[anesteetikum]]e (tuimasteid), siis tuleks arste teavitada sellest, et haige kasutab amitriptüliini.&lt;ref name=&quot;wUDkc&quot; /&gt;

Amitriptüliini tarvitajad peaksid vältima [[Liht-naistepuna ürt|liht-naistepunast]], [[Must belladonna|mustast belladonnast]], [[Koera-pöörirohi|koera-pöörirohust]] ja scopolia'st valmistatud toidulisandite koostarbimist ravimiga.

Teepõõsa lehtedest valmistatud musta tee jook võib selle ravimi imendumiskiirust aeglustada ja seetõttu võiks nende tarvitamisel olla vähemalt 2 tunnine vahe.&lt;ref name=&quot;EtD0t&quot; /&gt;

Kui patsiendil on krooniline [[sõltuvushaigus]] [[suitsetamine|suitsetamise]] näol, siis tuleks sellest ka raviarsti informeerida, kuna suitsetajad võivad vajada suuremat ravimiannust.&lt;ref name=&quot;2wqjX&quot; /&gt;

==Üleannustamine==
{{vaata|Tritsükliliste antidepressantide üleannustamine}}

Üleannustamisel põhjustab amitriptüliin sarnaseid mürgistussümptomeid teiste tritsükliliste antidepressantidega.

Amitriptüliini surmavaks annuseks peetakse 30–40&amp;nbsp;mg/kg kehakaalu kohta, mis võrdub 80&amp;nbsp;kg kehakaaluga inimesel 3,2 g ehk 150 25-milligrammise amitriptüliini tabletiga.

Amitriptüliini mürgistuse sümptomid ilmnevad tavaliselt 1 tund pärast annuse võtmist (depoovormi (Saroten Retard) korral kuni 10 tundi).

Üleannustamise sümptomid: suukuivus, ülemäärane higistamine, teadvushäired kuni koomani, lihasekrambid, arteriaalne hüpotensioon, südame rütmihäired, südame seiskumine, kesknärvisüsteemi pärssumine, ülemäärane unisus, krambid, hingamise pärssumine, rahutus, hallutsinatsioonid, südame erutusjuhtehäired, akommodatsioonihäired, uriinipeetus.

Täiskasvanutel on üle 500&amp;nbsp;mg ööpäevase annuse manustamine viinud keskmise raskusega ja raske mürgistuse tekkeni, 1000&amp;nbsp;mg ööpäevase annuse manustamine aga on lõppenud surmaga.

Üleannustamise ravi on peamiselt sümptomaatiline; patsiendile (ravimi tarvitajale) võib teha maoloputust ja samuti võib manustada [[aktiivsüsi|aktiivsütt]].

Ühes artiklis kirjeldati 44 [[laps]]e, vanuses 12 kuud kuni 14 aastat, kliinilisi ja laboratoorseid leide seoses amitriptüliini mürgistusega. Enamik lapsi neelas ravimi üledoosi, kogused algasid 2&amp;nbsp;mg/kg ja 97,5&amp;nbsp;mg/kg ja 13 lapse doos teadmata, tahtmatult. Sagedaseimad kliinilised ja laboratoorsed leiud olid [[letargia]], [[tahhükardia]], [[konvulsioon]], [[hüperglükeemia]] ja [[leukotsütoos]]. Enamikul patsientidel (välja arvatud kaks last, kes surid) taandusid ebanormaalsed kliinilised ja laboratoorsed leiud paari päeva jooksul normaalsete piirmääradeni ja lapsed lubati [[haigla]]st koju. Üks laps neelas 97,5&amp;nbsp;mg/kg amitriptüliini ja suri tõenäoliselt [[Epileptiline staatus|epileptilise staatuse]] tõttu ja teine laps, kes neelas 36&amp;nbsp;mg/kg amitriptüliini, suri [[südameseiskus]]e tõttu.&lt;ref name=&quot;SArLw&quot; /&gt;

==Süntees==
[[Ftaalanhüdriid]]i reaktsioon [[fenüüläädikhape|fenüüläädikhappega]] annab [[3-bensülideenftaliid]]i, mis seejärel [[hüdrogeenimine|hüdrogeenitakse]] [[2-fenetüülbensoehape|2-fenetüülbensoehappeks]]. Järgnev [[dehüdrokloreerimine]] annab [[ketoon]]i [[5-dibensosuberenoon]]i. [[Grignardi reaktsioon]] [[3-(dimetüülamino)propüülkloriid]]iga annab 5-(γ-dimetüülaminopropülideen)-5H-dibenzo[a,d]tsüklohepteeni&lt;ref name=&quot;eglWD&quot; /&gt;. Saadud ühend hüdrogeenitakse üle [[Raney nikkel]][[katalüsaator]]i, mille tulemusena saadaksegi amitriptüliin ehk 10,11-dihüdro-5-(γ-dimetüülaminopropülideen)-5H-dibenso[a,d]tsüklohepteen&lt;ref name=&quot;51hVF&quot; /&gt;.

==Füüsikalised omadused==
Amitriptüliin on valge, lõhnatu, [[kristalliline]] pulber, mis lahustub hästi nii [[vesi|vees]] kui ka [[etanool]]is, [[metanool]]is, [[kloroform]]is ja [[metüleenkloriid]]is. [[Dietüüleeter|Eetris]] praktiliselt ei lahustu.

==Farmakokineetika==

Amitriptüliin imendub [[Seedeelundkond|seedetrakt]]ist kiiresti ja täielikult. Pärast imendumist jaotub põhiline osa ravimist kudedes. [[Esmane maksapassaaž|Esmasel maksapassaaž]]il muudetakse umbes 50% amitriptüliinist [[nortriptüliin]]iks, millel on samuti antidepressiivne toime. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 4 tundi pärast ravimi manustamist, ravimi püsikontsentratsioon [[Veri#Vereplasma|vereplasma]]s saavutatakse ühenädalase raviperioodi järel. Amitriptüliini [[poolväärtusaeg]] vereplasmas on 9–25 tundi ning [[metaboliit]]ide (nortriptüliini) puhul 18–95 tundi&lt;ref name=&quot;fk&quot; /&gt;. Seonduvus vereplasma [[valk]]udega on umbes 95%&lt;ref name=&quot;fk&quot; /&gt;. [[Terapeutiline kontsentratsioon]] vereplasmas on vahemikus 370–925 n[[mool|mol]]/l (100–260 μg/l) amitriptüliini ja nortriptüliini summana.

Amitriptüliin ja nortriptüliin [[metabolism|metaboliseeritakse]] [[maks]]as [[demetülatsioon|demetüülimise]], [[hüdroksülatsioon|hüdroksüleerimise]] ja sellele järgneva [[glükuronisatsioon]]i teel [[glükuroonhape|glükuroonhappega]]. Demetüülimises osalevad maksa [[tsütokroom P450]] [[isoensüüm]]id [[tsütokroom P450 2C19]] ja [[tsütokroom P450 3A4]]. Hüdroksüleerimise protsessis osaleb [[tsütokroom P450 2D6]]. Vähesel osal elanikkonnast on [[geen|geneetiliselt]] determineeritud madalam hüdroksüleerimisvõime, mistõttu võib neil esineda toksilise plasmakontsentratsiooni tekke oht ka terapeutiliste annuste kasutamisel.

Amitriptüliini metaboliidid erituvad [[uriin]]i ja [[roe|roojaga]]. Ainult väike osa ravimist eritub [[neerud]]e kaudu muutumatul kujul amitriptüliinina. Amitriptüliin ja nortriptüliin läbivad [[platsentaarbarjäär]]i ning erituvad ka [[rinnapiim]]a. Kontsentratsioon rinnapiimas sõltub ravimi kontsentratsioonist ema vereplasmas. Amitriptüliini ja nortriptüliini poolväärtusaeg vereplasmas pikeneb kahjustatud maksatalitluse korral ning vanemaealistel patsientidel tingituna metaboliseerimisvõime langusest.

==Farmakodünaamika==
[[Pilt:Monoamiinide tagasihaare ja selle blokaad.png|pisi|300px|[[Neurotransmissioon]]i jooksul vabanevad monoamiinsed [[neurotransmitter]]id, nagu [[serotoniin]], [[dopamiin]] ja [[noradrenaliin]], presünaptilise [[neuron]]i depoovesiikulitest sünaptilisse pilusse. Läbinud sünaptilise pilu, seostuvad neurotransmitterid vastava retseptoriga postsünaptilisel neuronil ja põhjustavad seal signaali tekke. Neurotransmitterite tegevus lõppeb nende tagasihaardega spetsiifilise transportproteiini vahendusel presünaptilise neuroni depoovesiikulisse järgnevaks taasvabanemiseks. Monoamiinse tagasihaarde inhibiitor (amitriptüliin) seostub transporteriga, mille tulemusena tagasihaare blokeeritakse ja monoamiinse neurotransmitteri sisalduse tõusuga sünaptilises pilus ilmneb intensiivistunud neurotransmissioon]]
Amitriptüliini antidepressiivne toime põhineb [[serotoniin]]i ja [[noradrenaliin]]i sisalduse tõusul, kuid erinevalt [[monoamiini oksüdaasi inhibiitorid|monoamiini oksüdaasi inhibiitoritest]], mis tõstavad [[monoamiinid]]e sisaldust nende lõhustaja ([[monoamiini oksüdaas]]) pärssimise kaudu, pärsib amitriptüliin presünaptilises närvilõpmes serotoniini [[tagasihaare]]t ja noradrenaliini tagasihaaret. Vähesel määral pärsib amitriptüliin ka [[dopamiin]]i tagasihaaret. Nii serotoniini, noradrenaliini kui ka dopamiini sisalduse alanemist peetakse depressiooni põhjuseks.

Lisaks serotoniini, noradrenaliini ja dopamiini ainevahetuse mõjutamisele toimib amitriptüliin, nagu teisedki tritsüklilised antidepressandid, veel [[muskariin-atsetüülkoliini retseptorid|muskariini retseptor]]ite ja [[alfa-1 adrenoretseptor|α&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;-adrenoretseptori]] tegevusele. Nimelt blokeerib amitriptüliin mainitud retseptorite tegevust ja sellest sugenevad teatavad soovimatud kõrvalnähud:
*muskariinretseptori blokaad võib põhjustada koostoimes noradrenaliini tagasihaarde blokaadiga südametegevuse häireid – [[süda]]me [[arütmia]], [[tahhükardia]]. Amitriptüliini üledoseerimisel võivad mainitud südamehäired põhjustada raskelt ravitavaid ja eluohtlikke seisundeid. Veel on muskariinretseptorite blokaadiga seotud amitriptüliini kasutamisel teinekord kaasuv suukuivus, uriini peetus ja kõhukinnisus.
*α&lt;sub&gt;1&lt;/sub&gt;-adrenoretseptori blokaad võib põhjustada [[ortostaatiline hüpotensioon|ortostaatilist hüpotensiooni]].

Uurimuste käigus on leitud, et amitriptüliinil on [[agonist]]lik toime [[Trk retseptorid|Trk retseptoritesse]], käitudes kui [[neurotrofiinid|neurotrofiin]]. Trk retseptorite mõlema alatüübi – nii A kui ka B – aktiveerimisel amitriptüliin käivitab protsessid, mis vähendavad [[närvirakk]]ude surma.&lt;ref name=&quot;kufXW&quot; /&gt;

==Kasutamine==
{{ravi}}
===Depressioon===
Amitriptüliin on näidustatud ükskõik millise geneesiga [[depressioon]]i korral, kui kliinilises pildis prevaleerub ärevus või rahutus, kuna amitriptüliinil on tugev [[sedatiivne toime]].

===Unehäired===
Amitriptüliini kasutatakse efektiivselt ka unehäirete raviks.

===Valu===
Amitriptüliini ei saa vaadelda kui [[valuvaigistid|valuvaigistit]]. Ta ei mõju kohe võtmise järel nagu valuvaigistid, mida võetakse ''vajadusel'' (nagu näiteks [[ibuprofeen]], [[tramadool]], [[metadoon]]). Amitriptüliini valuvastane toime ilmneb pikemaajalisel ravikuuril – 2- või 3-nädalase ravikuuri järel&lt;ref name=&quot;7iiYJ&quot; /&gt;. Samuti pole mitte igasugune [[valu]] leevendatav amitriptüliiniga: näiteks [[düsmenorröa]]ga kaasuva valu leevendamiseks amitriptüliin ei sobi, kuna ravim võib ise ühe kõrvalnähuna esile kutsuda düsmenorröad.

Amitriptüliini valu leevendavat toimet on mitmekülgselt uuritud, sealhulgas mitmete programmide raames:
*krooniline valu seljaaju kahjustuse korral (''Chronic Pain in Spinal Cord Injury'')&lt;ref name=&quot;j8cZc&quot; /&gt;;
*amputatsioonijärgne krooniline valu (''Chronic Pain After Amputation'')&lt;ref name=&quot;80ZkG&quot; /&gt;;
*amitriptüliini toime valuliku põie sündroomi korral (''Efficacy of Amitriptyline for Painful Bladder Syndrome'')&lt;ref name=&quot;cbTxu&quot; /&gt;;
*valuravis kasutatava amitriptüliini efekt [[autojuhtimisvõime]]le ja [[tunnetus]]ele (''Effects of Amitriptyline for the Treatment of Pain on Driving Performance and Cognition'')&lt;ref name=&quot;aokuZ&quot; /&gt;;
*kroonilise posttraumaatilise peavalu meditsiiniline ravi (''Medical Therapies for Chronic Post-Traumatic Headaches'')&lt;ref name=&quot;WrxXk&quot; /&gt;.

Amitriptüliini valu vaigistava efekti mehhanismid ei ole 2009. aastal selged. Hiirtega tehtud katsete alusel arvatakse, et üheks mehhanismiks, mille kaudu realiseerub amitriptüliini valu vaigistav toime, on [[opiaat-retseptorid|opiaat-retseptorite]] osalus selles protsessis, kuna delta-opiaat-retseptorite [[antagonist (farmakoloogia)|antagonist]]i, [[naltrindool]]i manustamine elimineerib amitriptüliini valu vaigistava toime&lt;ref name=&quot;ReHEE&quot; /&gt;.

Kliinilistes uuringutes on saadud nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi. Allpool on kokkuvõtlikult esitatud olulisemad hinnangud amitriptüliini valu leevendava toime kohta.

====Valu leevendav toime====

*Amitriptüliinil on märgatav soodne raviefekt [[fibromüalgia]] ravis&lt;ref name=&quot;fkG81&quot; /&gt;. Lisaks valu leevenemisele on fibromüalgiahaigetel täheldatav ka amitriptüliini soodus toime unele. Fibromüalgia ravis kasutatavad amitriptüliini annused võivad olla tunduvalt väiksemad kui depressiooni ravis, piirdudes 25–50&amp;nbsp;mg-ga ööpäevas ja ravikuuri kestus on 2–3 kuud. Mõnede uuringute põhjal võib amitriptüliini pidada esmaseks vahendiks fibromüalgia ravis &lt;ref name=&quot;n6UU6&quot; /&gt;.
*Amitriptüliin on näidanud head valu leevendavat toimet [[jäse]]mete [[amputatsioon]]ijärgsete [[fantoomvalu]]de korral. Efekt on võrreldav [[tramadool]]i valu vaigistava toime tugevusega&lt;ref name=&quot;5YrMb&quot; /&gt;.
*Amitriptüliini peetakse valikvahendiks traumajärgse [[ajukahjustus]]ega kaasneva peavalu raviks. Annus on individuaalne, kuid pigem kõrge kui madal: 75–150&amp;nbsp;mg/ööpäevas&lt;ref name=&quot;HibZD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KVkHW&quot; /&gt;
*Üsna hea efekt on amitriptüliinil [[migreen]]i [[profülaktika]]s&lt;ref name=&quot;nKkvd&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;6LeNn&quot; /&gt;. Annused on tavaliselt 25–50&amp;nbsp;mg ööpäevas, kuid on kasutatud ka suuremaid annuseid, kuni 150&amp;nbsp;mg ööpäevas. Amitriptüliini soovitatakse kasutada migreeni profülaktikas eriti siis, kui kaasuvad kurvameelsus ja ärevus. Profülaktiline ravi amitriptüliiniga vähendab oluliselt migreenihoogude sagedust ja intensiivsust ning tingituna suhteliselt väikesest annusest (25–50&amp;nbsp;mg ööpäevas) on kõrvalnähtude intensiivsus tagasihoidlik.
*Laialdaselt kasutatakse amitriptüliini [[pingepeavalu]] profülaktilises ravis&lt;ref name=&quot;NA3EE&quot; /&gt;.
*Amitriptüliin on näidanud head valu leevendavat efekti [[närvivalu]] ([[kolmiknärv]]i valu, postherpeetiline valu ([[vöötohatis]]e järgne valu), [[suhkrutõbi|diabeetiline]] neuropaatia) korral&lt;ref name=&quot;7iiYJ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;kxv5F&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Ex9eu&quot; /&gt;. Amitriptüliini annus närvivalu ravis on reeglina väiksem kui depressiooni ravis.
*Amitriptüliini kasutatakse sageli [[multiipelskleroos]]i korral esinevate valude leevendamiseks. Sobiv annus valu leevendava efekti saavutamiseks on individuaalne: 10–150&amp;nbsp;mg &lt;ref name=&quot;TDqX0&quot; /&gt;.
*Uuringud on näidanud, et amitriptüliin on sobiv vahend valude leevendamiseks mitmesuguste [[reuma]]atiliste seisundite korral, nagu [[reumatoidartriit]]&lt;ref name=&quot;cWQhg&quot; /&gt; ja [[liigesejäikuslik lülipõletik]] (anküloseeriv spondüliit)&lt;ref name=&quot;VA6Yd&quot; /&gt;. Tähelepanuväärne on see, et amitriptüliin väikestes annustes (10–30&amp;nbsp;mg/ööpäevas) kahenädalase ravikuuri jooksul ei leevendanud mitte ainult valusid, vaid vähendas ka reumaatilise protsessi aktiivsust.
*Amitriptüliini on edukalt rakendatud ka [[soole ärritussündroom]]i raviks.&lt;ref name=&quot;6OFyI&quot; /&gt; Kolmekuulise ravikuuri jooksul amitriptüliin annuses 75&amp;nbsp;mg/ööpäevas leevendas märgatavalt valusid kõhus ja parandas tunduvalt soolestiku läbitavust ([[defekatsioon]]i).
*Uuringutes on leitud, et amitriptüliinil on hea valu leevendav toime [[insult|insuldi]]järgse valusündroomiga haigetel.&lt;ref name=&quot;2dyU2&quot; /&gt;
*Amitriptüliin leevendab valusid valuliku põie sündroomi korral, kusjuures suuremad doosid (üle 50&amp;nbsp;mg ööpäevas) on tunduvalt efektiivsemad kui väiksemad annused&lt;ref name=&quot;fKqI6&quot; /&gt;.
*Amitriptüliini soovitatakse kasutada mitmesuguste valuga kaasuvate [[nahahaigused|nahahaiguste]] korral.&lt;ref name=&quot;G0n2y&quot; /&gt;
*Head valu leevendavat efekti on amitriptüliin näidanud [[vulvodüünia]] korral esineva valu suhtes.&lt;ref name=&quot;7qn1z&quot; /&gt; Suurel osal haigetest kadus amitriptüliinravi järgselt valu täielikult (annus kuni 75&amp;nbsp;mg ööpäevas).
*Uuringud on näidanud, et amitriptüliinil on tähelepanuväärselt tugev tuimastav toime – isegi tugevam kui [[lidokaiin]]il.&lt;ref name=&quot;tQYDP&quot; /&gt; Kuid amitriptüliini kasutamist [[Tuimasti|tuimastina]] piirab selle neurotoksilisus – [[rott]]ide närvikiududel ilmnevad [[anterograadne degeneratsioon|anterograadse degeneratsiooni]] ([[Walleri degeneratsioon]])&lt;ref name=&quot;SsRPy&quot; /&gt; ja lihaskoes [[koagulatiivne nekroos|koagulatiivse nekroosi]]&lt;ref name=&quot;erpJu&quot; /&gt; tunnused.
*Seoses üsna sagedase amitriptüliini kasutamisega valuga kaasuvate seisundite ravis on kerkinud probleemiks amitriptüliini liiklusohtlikkus. Uuringud on näidanud, et amitriptüliinravi alguses põhjustab amitriptüliin tuntavaid häireid autojuhtimise võimes – häired on võrreldavad seisundiga, mis tekivad inimesel vere [[alkohol]]isisalduse 0,5&amp;nbsp;mg/ml (ja rohkem) korral. Kuid kahenädalase ravikuuri jooksul kohaneb organism raviga sedavõrd, et amitriptüliini saanute ja kontrollgrupi (need, kes ei saanud amitriptüliini) näitajad enam ei erine.&lt;ref name=&quot;mMJYW&quot; /&gt;

====Valu leevendav toime puudub====

[[Seljaaju]] vigastusega kaasnevate valude korral ei ole sedastatud amitriptüliinil valu leevendavat toimet.

===Veterinaaria===

[[Veterinaaria]]s kasutatakse amitriptüliini [[koer]]te ja [[kass]]ide käitumisprobleemide korral nagu rahutus ja uriini pihustamine&lt;ref name=&quot;wSmg0&quot; /&gt;. Amitriptüliini annus koertel on 1–4&amp;nbsp;mg/kg kehakaalu kohta ja kassidel 5–10&amp;nbsp;mg kassi kohta. Kuid [[agressioon|agressiivse]] käitumisega koertel amitriptüliin agressiivset käitumist olulisel määral ei mõjuta.&lt;ref name=&quot;fJwkd&quot; /&gt;

==Vastunäidustused==

Amitriptüliini ei tohi kasutada: 
*laste ja alla 16-aastaste noorukite depressiooni korral (suurenenud suitsiidikäitumise tõttu – [[enesetapukatse]]d ja [[suitsiidimõtted]] ja vaenulikkus);
*koos [[MAO inhibiitor]]itega ([[iproniasiid]], [[nialamiid]]). Pärast MAO inhibiitorite kasutamist peab 2 nädalat vahet pidama, enne kui ordineerida amitriptüliini (MAO-inhibiitorid võivad võimendada amitriptüliini toimeid, on esinenud raskeid krampe ning surmajuhtumeid);
* koos [[levodopa]]ga – samaaegne manustamine tõstab [[vererõhk]]u ja [[kardiotoksilisus]]e ohtu;
* koos [[amfetamiin]]iga – tugevdavad amfetamiini toimet; 
* ettevaatlik tuleks olla ka [[liht-naistepuna]] sisaldavate preparaatide üheaegse kasutamisega, kuna suureneda võib [[serotoniinisündroom]]i oht;
* [[rasedus]]e ajal; 
*pärast värsket [[müokardiinfarkt]]i;
*kongestiivse südamepuudulikkuse, [[südame rütmihäired|südame rütmihäirete]], mistahes südame erutusjuhtesüsteemi blokaadide (pikenenud QT intervall) ja [[südame isheemiatõbi|südame isheemiatõvega]] patsientidel;
* kitsanurga glaukoomi korral.

=== Amitriptyline Nycomedi mitte manustada ===
Amitriptyline Nycomedi soovitatakse mitte manustada:
* kui haige on amitriptüliini või selle ravimi mis tahes koostisosade suhtes [[allergia|allergiline]]; 
* kui haigel on hiljuti on olnud [[südamelihaseinfarkt]]; 
* kui haigel on kitsanurga [[glaukoom]] (silmahaigus); 
* kui haigel on [[südame paispuudulikkus]] ja/või [[südame isheemiatõbi]]; 
* kui haigel esinevad südame rütmihäired, mis on näha [[elektrokardiogramm]]il (EKG), või mistahes südame erutusjuhtesüsteemi blokaadid; 
* kui haiguse näol on tegemist alla 18-aastase [[lapse või nooruki depressioon]]iga (välja arvatud erisätted); 
* kui haige kasutab samaaegselt või on hiljuti (viimase kahe nädala jooksul) kasutanud depressiooni ravimeid, mida nimetatakse [[Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid|monoamiini oksüdaasi inhibiitoriteks]] (võib tekkida hüperpüreetiline kriis, rasked [[konvulsioon]]id ja saabuda surm&lt;ref name=&quot;FCXHM&quot; /&gt;). Isegi kui haige on lõpetanud MAO-inhibiitorite (näiteks [[fenelsiin]]i, [[iproniasiid]]i, [[isokarboksasiid]]i, [[nialamiid]]i või [[tranüültsüpromiin]]i) kasutamise, soovitatakse oodata 2 nädalat enne, kui alustada Amitriptyline Nycomedi võtmist.&lt;ref name=&quot;ahduz&quot; /&gt;

==Kõrvaltoimed ==

Kõrvaltoimetena käsitletakse alljärgnevalt peamiselt soovimatuid kõrvaltoimeid ravimit kõikide eeskirjade kohaselt manustanuil.

===Vere ja [[lümfisüsteem]]i häired===

Harv: luuüdi depressioon, [[agranulotsütoos]], [[leukopeenia]], [[eosinofiilia]], [[trombotsütopeenia]].

=== Naha ja nahaaluskoe kahjustused ===

Väga sagedaseks kõrvaltoimeks katteelundkonnas on suurenenud [[higistamine]] ja aeg-ajalt esinevad [[lööve]], [[urtikaaria]] ja naha [[vaskuliit]]. Esineda võib [[sügelus]]t ja [[akne]]t. Harva ka [[alopeetsia]]t ja [[fotosensibilisatsioon]]i.

=== Neerude ja kuseteede häired ===

Sage on [[uriinipeetus]]. Esinenud on [[öiskusesus]]t, urineerimise sagenemist, [[urotrakti infektsioon]]e, [[äge tupepõletik|ägedat tupepõletikku]], [[tsüstiit]]i jt.

=== Närvisüsteemiga seotult ===
Väga sageli (&gt;1/10) esinevad kõrvaltoimed: [[treemor]], [[pearinglus]], [[peavalu]], [[unisus]]. Sagedased (&gt;1/100–&lt;1/10) : ekstrapüramidaalsed sümptomid, [[paresteesia]] ning aeg-ajalt (&gt;1/1000–&lt;1/100) võib esineda krampe.

=== Psüühilised häired ===

Väga sageli esineb tarvitajatel [[segasus]]t ja [[desorientatsioon]]i ning sageli ka [[Keskendumisraskused|keskendumisraskusi]]. Aeg-ajalt on patsientidel ilmnenud kognitiivsed kahjustused, [[hüpomaania]], [[maania]], [[ärevus]], [[unetus]], [[hirmuunenäod]].

=== Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired ===

Väga sageli esineb [[libiido]] vähenemine. Sagedased on [[erektsioonihäire]]d. Harvad häired on hilinenud [[ejakulatsioon]], [[günekomastia]], [[galaktorröa]], [[orgasm]]i hilinemine ja/või puudumine.

=== Seedetrakti häired ===

[[Suukuivus]]t, [[kõhukinnisus]]t ja [[iiveldus]]t on esinenud väga sagedalt. Sagedasti on ilmnenud ka maitsemuutused, igemete taandumine, [[suuõõne põletik]], [[hambakaaries]].

=== Metaboolsed häired ===

[[Veresuhkur|Veresuhkru taseme]] tõus või alanemine.

=== Südamehäired ===

Väga sagedased häired on südamekloppimine ja tahhükardia. Sagedased on südamerütmihäired (kõrvalekalded [[EKG]]-s – QT-intervalli pikenemine, QRS-kompleksi laienemine (Hisi kimbu blokaad), erutusjuhtehäired, atrioventrikulaarne blokaad).

=== Hingamiselundkonna häired ===

Esineda võib [[farüngiit]]i, [[riniit]]i, [[sinusiit]]i ja [[köha]].&lt;ref name=&quot;FCXHM&quot; /&gt;

== Inimese surma esilekutsumine==

Nimetatud ravimi toime tõttu võivad [[enesetapp]]u sooritada soovivad inimesed kaaluda selle toimeaine lisamist 'surmatoovasse ravimikokteili'.&lt;ref name=&quot;QQZQW&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;uSy9e&quot;&gt;[http://www.who.int/medicines/publications/essentialmedicines/18th_EML.pdf WHO Model List of Essential Medicines], 18. nimistu, lk 31, 2013, veebiversioon (vaadatud 28.01.2016)(''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FTMSR&quot;&gt;[http://www.merriam-webster.com/dictionary/amitriptyline Merriam-Webster Online Dictionary]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ef5H&quot;&gt;[http://dictionary.reference.com/browse/amitriptyline Dictionary.com]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ChOAd&quot;&gt;[http://books.google.ee/books?id=6lpHd_P4VOsC&amp;pg=RA1-PA74&amp;lpg=RA1-PA74&amp;dq=amitriptyline+%22Frank+Ayd%22&amp;source=bl&amp;ots=82JQVm0gMM&amp;sig=hygE-iRhM5pCJL-51h0Z_I2twPs&amp;hl=et&amp;ei=f8CaSaiJFoPg0AW9kPS-Ag&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;resnum=4&amp;ct=result#PRA1-PA74,M1 David Healy. The Antidepressant Era]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ulNju&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.medizin.de/ratgeber/amitriptylin.html |pealkiri=Amitriptylin: Mehr als ein Antidepressivum |vaadatud=2016-01-27 |arhiivimisaeg=2016-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160131182057/http://www.medizin.de/ratgeber/amitriptylin.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i2sh0&quot;&gt;[http://www.genome.jp/dbget-bin/www_bget?D07448+D00809+D07449 DRUG: D07448], veebiversioon (vaadatud 28.01.2016)(''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ojuan&quot;&gt;[https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/2160#section=Interactions Amitriptyline], veebiversioon (vaadatud 28.01.2016)(''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H5Ybz&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.egeneralmedical.com/rxlist00000838.html |pealkiri=Amitriptyline. Brand names |vaadatud=2009-03-14 |arhiivimisaeg=2005-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050601092121/http://egeneralmedical.com/rxlist00000838.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5FB9Q&quot;&gt;[http://www.merck.com/mmpe/lexicomp/amitriptyline.html Amitriptyline. International Brand Names]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZGCds&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13214846 Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm]. § 4 lõige (3)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G0UJl&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160304132813/http://www.sam.ee/sites/default/files/DDD_2013_est.pdf Eesti ravimistatistika 2013], lk 37&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wUDkc&quot;&gt;[https://www.kliinik.ee/static/ravimid/PIL/PIL_1068634.pdf Pakendi infoleht: teave kasutajale], lk 3, veebiversioon (vaadatud 28.01.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EtD0t&quot;&gt;[http://www.minddisorders.com/A-Br/Amitriptyline.html Amitriptyline], veebiversioon (vaadatud 28.0.2016)(''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2wqjX&quot;&gt;[http://www.headmeds.org.uk/medications/51-amitriptyline/sex_drink_and_everything Amitriptyline], veebiversioon (vaadatud 28.0.2016)(''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SArLw&quot;&gt;Caksen H, Akbayram S, Odabaş D jt, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16634328 Acute amitriptyline intoxication: an analysis of 44 children.], Hum Exp Toxicol. märts 2006 ;25(3):107-10.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eglWD&quot;&gt;William Andrew (2007) [https://web.archive.org/web/20071023210611/http://files.rushim.ru/books/lekarstva/pharmaceutical-encyclopedia.pdf Pharmaceutical manufacturing encyclopedia. Inc. Amitriptyline hydrochloride]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;51hVF&quot;&gt;[http://www.freepatentsonline.com/3205264.pdf Process for the preparation of 10, 11-dihydro-5-(gamma-methyl-and dimethyl-amino propylidene)-5h-dibenzo/a, d/ cycloheptene.] Patendi lugemiseks tuleb end kasutajaks registreerida&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fk&quot;&gt;[http://193.40.10.165/SPC/Hum/SPC_13108.pdf Ravimi omaduste kokkuvõte. 5.2. Farmakokineetilised omadused]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kufXW&quot;&gt;[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2844702 Amitriptyline is a TrkA and TrkB receptor agonist that promotes TrkA/TrkB heterodimerization and has potent neurotrophic activity.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7iiYJ&quot;&gt;[http://www.medicine.ox.ac.uk/bandolier/booth/painpag/wisdom/adbmj2.html Antidepressants in chronic pain]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j8cZc&quot;&gt;[http://clinicaltrials.gov/ct2/show/NCT00006428 Chronic Pain in Spinal Cord Injury]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;80ZkG&quot;&gt;[http://clinicaltrials.gov/ct2/show/NCT00006427 Chronic Pain After Amputation]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cbTxu&quot;&gt;[http://clinicaltrials.gov/ct2/show/NCT00124306 Efficacy of Amitriptyline for Painful Bladder Syndrome (PBS) (IC01)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aokuZ&quot;&gt;[http://clinicaltrials.gov/ct2/show/NCT00189059?term=amitriptyline&amp;rank=10 Effects of Amitriptyline for the Treatment of Pain on Driving Performance and Cognition.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WrxXk&quot;&gt;[http://clinicaltrials.gov/ct2/show/NCT00862095 Medical Therapies for Chronic Post-Traumatic Headaches]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ReHEE&quot;&gt;[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17693391 Delta-opioid receptors are critical for tricyclic antidepressant treatment of neuropathic allodynia.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fkG81&quot;&gt;[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1074994 Antidepressant Treatment of Fibromyalgia. A Meta-Analysis and Review, lühikokkuvõte]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n6UU6&quot;&gt;[http://cme.medscape.com/viewarticle/575588 Fibromyalgia: New Insights Into a Misunderstood Condition] (artikli lugemiseks vajalik tasuta lugejaks registreerumine)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5YrMb&quot;&gt;Clive H. Wilder-Smith, Lauren T. Hill, Sophie Laurent, [https://www.researchgate.net/publication/7630921_Postamputation_pain_and_sensory_changes_in_treatment-naive_patients_-_Characteristics_and_responses_to_treatment_with_tramadol_amitriptyline_and_placebo Postamputation Pain and Sensory Changes in Treatment-naive Patients: Characteristics and Responses to Treatment with Tramadol, Amitriptyline, and Placebo]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HibZD&quot;&gt;[http://www.headache-adviser.com/post-traumatic-headache.html Post Traumatic Headache: Life After The Car Accident]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KVkHW&quot;&gt;[http://www.biomedcentral.com/1471-2377/4/17/comments Stress, adaptation, and traumatic-event headaches: pathophysiologic and pharmacotherapeutic insights]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nKkvd&quot;&gt;[http://www.annals.org/cgi/content/full/137/10/840 Pharmacologic Management of Acute Attacks of Migraine and Prevention of Migraine Headache]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6LeNn&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.neurology.org/cgi/content/full/63/12/2215 |pealkiri=Practice Parameter: Pharmacological treatment of migraine headache in children and adolescents |vaadatud=2009-03-17 |arhiivimisaeg=2009-05-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090519143907/http://www.neurology.org/cgi/content/full/63/12/2215 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NA3EE&quot;&gt;[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15109513?dopt=AbstractPlus Analgesic effect of amitriptyline in chronic tension-type headache is not directly related to serotonin reuptake inhibition.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kxv5F&quot;&gt;[http://priory.com/anaes/neuropathic.htm The Pharmacological management of neuropathic pain: A review]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ex9eu&quot;&gt;[https://www.medscape.org/viewarticle/453496_1 Managing Neuropathic Pain: New Approaches for Today's Clinical Practice]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TDqX0&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.aafp.org/afp/20041115/1935.html |pealkiri=Diagnosis and Management of Multiple Sclerosis |vaadatud=2009-03-27 |arhiivimisaeg=2008-05-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080517112320/http://www.aafp.org/afp/20041115/1935.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cWQhg&quot;&gt;[http://www.futuremedicine.com/doi/pdf/10.2217/17460816.1.4.387 Rationalizing the use of antidepressants in painful rheumatic conditions]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VA6Yd&quot;&gt;[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9375877 Low dose amitriptyline in ankylosing spondylitis: a short term, double blind, placebo controlled study.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6OFyI&quot;&gt;[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16842448 Systematic Review: The Efficacy of Treatments for Irritable Bowel Syndrome – A European Perspective]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2dyU2&quot;&gt;[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2465530?dopt=Abstract Central post-stroke pain—a controlled trial of amitriptyline and carbamazepine.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fKqI6&quot;&gt;[http://www.medscape.com/medline/abstract/20303115 Effect of amitriptyline on symptoms in treatment naļve patients with interstitial cystitis/painful bladder syndrome. J Urol. 2010; 183(5):1853-8]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G0n2y&quot;&gt;[http://www.dermnetnz.org/treatments/amitriptyline.html Amitriptyline]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7qn1z&quot;&gt;[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10099756 Vulvar Vestibulitis Syndrome: An Often Unrecognised Cause of Dyspareunia]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tQYDP&quot;&gt;[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12761001 Cutaneous analgesia after transdermal application of amitriptyline versus lidocaine in rats.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SsRPy&quot;&gt;[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15166573?dopt=AbstractPlus Amitriptyline neurotoxicity: dose-related pathology after topical application to rat sciatic nerve.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;erpJu&quot;&gt;[http://www.anesthesia-analgesia.org/cgi/content/full/101/6/1838 Tissue Injury from Tricyclic Antidepressants Used as Local Anesthetics.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mMJYW&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://jop.sagepub.com/cgi/content/abstract/0269881106061101v1 |pealkiri=Acute and subchronic effects of amitriptyline 25 mg on actual driving in chronic neuropathic pain patients |vaadatud=2009-03-24 |arhiivimisaeg=2008-08-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080829152602/http://jop.sagepub.com/cgi/content/abstract/0269881106061101v1 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wSmg0&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.petplace.com/article/drug-library/library/prescription/amitriptyline-hcl-elavil |pealkiri=Amitriptyline HCl (Elavil®) |vaadatud=2016-01-27 |arhiivimisaeg=2015-03-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150324010939/http://www.petplace.com/article/drug-library/library/prescription/amitriptyline-hcl-elavil |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fJwkd&quot;&gt;[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11450832 Efficacy of amitriptyline as a pharmacological adjunct to behavioral modification in the management of aggressive behaviors in dogs.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FCXHM&quot;&gt;[http://www.drugs.com/ppa/amitriptyline-hydrochloride.html Amitriptyline Hydrochloride], veebiversioon (vaadatud 28.01.2016)(''inglise keeles'')&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ahduz&quot;&gt;[https://www.kliinik.ee/static/ravimid/PIL/PIL_1068634.pdf Pakendi infoleht: teave kasutajale], lk 1, veebiversioon (vaadatud 28.01.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QQZQW&quot;&gt;Dr. [[Pieter Admiraal]], [https://web.archive.org/web/20160202033304/https://en.wikibooks.org/wiki/Suicide/Amitriptyline_cocktail Guide to a Humane Self-Chosen Death]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commons|Category:Amitriptyline|Amitriptüliin}}
*[http://www.magnum.ee/cgi-bin/script/kaup?enable-zero=no&amp;kaup=9649 Saroten/amitriptüliin]
*[http://193.40.10.165/SPC/Hum/SPC_13108.pdf Amitriptüliin]
*[http://eeprof.lundbeck.com/ee_prof/PDF/Saroteni_ravimi_omaduste_kokkuvote.pdf Ravimi omaduste kokkuvõte]

{{B-klassi artikkel}}

[[Kategooria:Antidepressandid]]
[[Kategooria:Areenid]]</text>
      <sha1>mivi61vbua3znfp5tdih3atvg1de2um</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaarel Kirde</title>
    <ns>0</ns>
    <id>162688</id>
    <revision>
      <id>6176974</id>
      <parentid>6150185</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:59:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3480" xml:space="preserve">[[Pilt:Kaarel Kirde 1931.jpg|pisi|Kaarel Kirde (1931)]]
'''Kaarel Kirde''' (1935. aastani '''Karl-August Frisch'''; 1/[[13. november]] [[1892]] Halinga vald, [[Pärnumaa]] – [[25. mai]] [[1953]] [[Northfield]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]) oli [[eestlased|eesti]] geofüüsik ja meteoroloog.

== Elukäik ==
Kirde õppis aastatel 1913–1918 [[Tartu ülikool]]i matemaatika-loodusteaduskonnas, ülikooli lõpetas kandidaadikraadiga. Tema kandidaadiväitekiri kannab pealkirja &quot;Algebraliste võrrandite lahendamine&quot;. 1921. aastal kaitses ta [[Hamburgi ülikool]]is doktoriväitekirja &quot;Inversioonikihid vabas atmosfääris&quot;.&lt;ref name=&quot;TÜLAR&quot; /&gt;

1923. aastast oli ta Tartu ülikoolis eradotsent, hiljem meteoroloogia ja geofüüsika dotsent (1925–1930), erakorraline professor (1930–1933) ja korraline professor (1933–1944). Ühtlasi oli ta aastatel 1926–1944 [[Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium]]i juhataja. Seejuures oli ta Eestit hõlmava meteoroloogia- ja merevaatlusjaamade võrgu rajajaid. Pärast emigreerumist 1944. aastal töötas ta [[Balti ülikool]]i professorina (1945–1949) ja enne surma 1952. aastast õppejõuna ka Ameerika Ühendriikides [[St. Olaf College]]'is.&lt;ref name=&quot;TÜLAR&quot; /&gt;

Kaarel Kirde maeti [[Göttingen]]i. 1998. aastal sängitati ta ühes naisega ümber [[Tartu]]sse nende kunagisse koduaeda aadressil Hurda 4 &lt;ref name=&quot;PM1998&quot; /&gt; ja sealt Tartu Vana-Jaani kalmistule.

== Teadustöö ==
Pärast ülikooli lõpetamist tegeles ta peamiselt veekogude uurimise ning [[sünoptiline meteoroloogia|sünoptilise]] ja [[agrometeoroloogia]]ga. 1930. aastatel sai Kirde peamiseks uurimisvaldkonnaks [[klimatoloogia]]. Ta alustas Eestis [[kiirguskliima]] uuringuid.&lt;ref name=&quot;aai.ee&quot; /&gt; 1939. aastal valmis tal mahukas ülevaade [[Eesti kliima]]st.&lt;ref name=&quot;Kirde 1939&quot; /&gt; 1943. aastal koostas ta Eesti klimaatilise liigestuse, milles jagas Eesti mandriliseks ja mereliseks kliimavaldkonnaks ning eraldas ülejäänud Eestist kevadise jahedama [[Soome laht|Soome lahe]] rannikupiirkonda ja [[Virumaa]] lääneosas sügisese jahtumise lähteala.&lt;ref name=&quot;Kirde 1943&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Füüsik [[Kalju Kirde]] oli Kaarel Kirde poeg.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;TÜLAR&quot;&gt;[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1571 Kaarel Kirde] väliseesti isikuloolises andmebaasis. Vaadatud 4.07.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PM1998&quot;&gt;Postimees, 1998. [https://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/09/09/tartu/uudised.htm#viies{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} {{katkine viide}} Professor Kaarel Kirde põrm sai kodumulda]. 9. september 1998. Vaadatud 4.07.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aai.ee&quot;&gt;[http://scorpion.aai.ee/atm/k_kirde.html Kaarel Kilde] Tartu observatooriumi kodulehel. Vaadatud 4.07.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kirde 1939&quot;&gt;Kirde, K., 1939. Andmeid Eesti kliimast. ''Tartu Ülikooli toimetused'', 34.8. Tartu.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kirde 1943&quot;&gt;Kirde, K., 1943. Kliima-valdkonnad Eestis. ''Tartu Ülikooli toimetused'', 38.8. Tartu.&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Kirde, Kaarel}}
[[Kategooria:Eesti geofüüsikud]]
[[Kategooria:Eesti meteoroloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Balti Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Eestlased Saksamaal]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1953]]</text>
      <sha1>sy4qxg2cixt0ouvsis831jix7sv7qun</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaitseväe peastaap</title>
    <ns>0</ns>
    <id>164960</id>
    <revision>
      <id>6177371</id>
      <parentid>5984277</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:24:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sõjavägede Staap, 1920–1926 */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25441" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Kaitseväe peastaap
| embleem         = Insignia of the Headquarters of the Estonian Defence Forces.svg
| pilt            = Eesti Kaitseväe Peastaap, 24-10-2011, autor Peep Sooman.jpg
| pildiallkiri    = Peastaabi hoone Tallinnas
| asutatud        = [[6. detsember]] [[1918]]
| eesmärk         = kaitseväe operatiivjuhtimine, väljaõpe ja arendus
| peakorter       = [[Juhkentali tänav]] 58
| asukoht         = Tallinn
| juht_nimetus    = Ülem
| juht_nimi       = brigaadikindral [[Enno Mõts]]
}}
'''Kaitseväe peastaap''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi kaitseväe struktuuriüksus, mis tegeleb kaitseväe [[Operatiivjuhtimine|operatiivjuhtimise]], väljaõppe ja arendusega.
{{Coordinate |NS=59/25/29.0/N |EW=24/46/28.7/E |type=landmark |region=EE-N}}

==Kaitseväe peastaabi ülem==
{{Vaata|Kaitseväe peastaabi ülem}}
Peastaapi juhib peastaabi ülem, kelle vahetus alluvuses on peastaabi ülema asetäitja operatiivalal, peastaabi ülema asetäitja toetuse alal, peastaabi ülema administratsiooni ülem ja teavitusosakonna ülem.
===Peastaabi ülemad ===
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* [[1918]] [[kindralmajor|kindral-major]] [[Andres Larka]], Peastaabi ülem
*[[1918]]–[[1920]] kindral-major [[Jaan Soots]], operatiivstaabi ülem &lt;br&gt;ja [[Ülemjuhataja staap|Ülemjuhataja staabi]] ülem 
* [[1920]] polkovnik [[Jaan Rink]], Sõjavägede Staabi ülem 
* [[1920]]–[[1925]] kindralmajor [[Paul Lill|Paul-Adolf Lill]], Sõjavägede Staabi ülem 
:1.12.1924–8.01.1925, [[Sõjavägede ülemjuhataja]] kindralleitnant [[Johan Laidoner]]
* [[1925]]–[[1934]] kindralmajor [[Juhan Tõrvand]], Kindralstaabi ja Kaitsevägede Staabi ülem 
: 02–04. 1934, [[sisekaitseülem]] kindralmajor [[Gustav Jonson]], kohusetäitja
* [[1934]]–[[1939]] kindralleitnant [[Nikolai Reek]], kaitsevägede ja Sõjavägede Staabi ülem 
* [[1939]]–[[1940]] kindralmajor [[Aleksander Jaakson]], Sõjavägede Staabi ülem 
*[[1940]] kolonel [[Mart Tuisk]], Sõjavägede Staabi ülem
&lt;td&gt;

* [[1991]]–[[1994]] polkovnik (a-st 1992 kolonel) [[Ants Laaneots]] 
* [[1994]]–[[1995]] [[Arvo Sirel]] (kt) 
* [[1995]]–[[1997]] kolonel [[Vello Loemaa]] (kt) 
* [[1997]]–[[1999]] kolonel (a-st 1998 kindralmajor) [[Ants Laaneots]] 
* [[1999]]–[[2002]] kolonelleitnant [[Aarne Ermus]] 
* [[2002]]–[[2007]] kolonel (a-st 2005 brigaadikindral) [[Alar Laneman]] 
* [[2007]]–[[2011]] kolonel (a-st 2009 brigaadikindral) [[Neeme Väli]]
* 2011 kolonel (a-st 2011 brigaadikindral) [[Riho Terras]]
*2011–2013 kolonel (a-st 2013 brigaadikindral) [[Peeter Hoppe]]
*[[2013]]–[[2016]] mereväekapten (a-st 2015 kommodoor) [[Igor Schvede]]
*[[2016]] – 5. detsember 2018 kolonel (a-st 2018 kindralmajor) [[Martin Herem]]
*5. detsember 2018 – ... kolonel (a-st 2019 brigaadikindral) [[Veiko-Vello Palm]]

&lt;/table&gt;
[[Pilt:Small coat of arms of Estonia.svg|thumb|[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] väikest riigivappi kasutatakse kaitseväe peastaabi embleemina, näiteks peastaabis teenistuses olevate kaitseväelaste vormi paremal käisel üksuse eraldusmärgi kohal.]]

===Peastaabi ülema asetäitjad===
:Peastaabi ülema asetäitjana operatiivalal, kes koordineerib peastaabi luureosakonna, operatiiv- ja väljaõppeosakonna, analüüsi- ja planeerimisosakonna, side- ja juhtimissüsteemide osakonna ning NATO Euroopa vägede peakorteri juures asuva Eesti sõjalise esinduse tööd

:peastaabi ülema asetäitja toetuse alal

==Peastaabi ülesanded==
*1) kaitseväe juhataja nõustamine ja tema tegevuse tagamine;
*2) kaitseväe tegevuse planeerimine, arendamine ja korraldamine;
*3) kaitseväe esindamine Kaitseväe juhataja volituse alusel;
*4) kaitseväe väljaõppe korraldamine;
*5) kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
*6) logistika ja vastuvõtva riigi toetuse korraldamine kaitseväes;
*7) rahvusvahelise sõjalise koostöö koordineerimine kaitseväes;
*8) kaitseväe varustuse ja infrastruktuuri arendamise ja hankimise koordineerimine;
*9) kaitseväe ja Kaitseliidu võimenõuete määratlemine;
*10) kaitseväeluure- ja julgeolekualase tegevuse korraldamine;
*11) valmisolekuastmete rakendamine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja juhtimine;
*12) kaitseväe personalialase tegevuse korraldamine ja koordineerimine;
*13) side- ja juhtimissüsteemide alase tegevuse korraldamine ja koordineerimine kaitseväes;
*14) kaitseväe, sealhulgas peastaabi, eelarve projekti koostamine;
*15) sisekontrolli ja siseauditi korraldamine kaitseväes;
*16) kaitseväe asjaajamise ning arhiivinduse korraldamine ja koordineerimine;
*17) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine;
*18) strateegilise kommunikatsiooni arendamine ja juhtimine kaitseväes;
*19) teavitustöö arendamine ja juhtimine kaitseväes;
*20) tsiviil- ja sõjalise koostöö juhtimine kaitseväes ja sõjalise koostöö koordineerimine Kaitseliidus;
*21) peastaabi hangete vajaduste määratlemine;
*22) peastaabi õigusalane teenindamine ning kaitseväe õigusalase teenindamise juhtimine;
*23) käesolevas paragrahvis nimetatud tegevusvaldkondade koordineerimine Kaitseliiduga;
*24) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) standardimisdokumentide rakendamine kaitseväes;
*25) muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad ülesanded.

==Peastaabi osakonnad==
Peastaabi osakonnad tegelevad pikaajalise ja keskpikaajalise planeerimise, ressursside planeerimise, väljaõppe planeerimise korraldamise ja kontrolli ning riigikaitselise tegevuse tagamisega.

* Personaliosakond J1 (kaitseväe personalitöö juhtimine ja üldine korraldamine);
* [[J2|Luureosakond]] J2 (sõjaline luure ja vastuluure);
* [[Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond]] J3/7 (kaitseväe väljaõppe ja arengu operatiivplaneerimine);
* Logistikaosakond J4 (Logistilise tegevuse juhendamine);
* Analüüsi- ja planeerimisosakond J5/9 (Kaitseväe tegevuse pikaajaline planeerimine, Ressursside prognoosimine ja kaitseprioriteetide väljatöötamine, tsiviilmilitaar-koostöö organiseerimine);
* Side- ja juhtimissüsteemide osakond J6 (Side- ja juhtimissüsteemide tegevuse juhtimine);
* Eelarve- ja rahandusosakond J8 (Kaitseväe ning [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] kesk, pika ja lühiajalise ressursiplaani koostamise koordineerimine ja analüüs);
* Üldosakond (Kaitseväe õigusalase teenindamise korraldamine, Peastaabi haldusküsimuste ja asjaajamise korraldamine);
* Teavitusosakond (Avalike suhete ja protokolli korraldamine);
* Siseauditi osakond, allub otseselt [[Kaitseväe juhataja]]le (Siseauditite korraldamine, finantsjuhtimine, finantsarvestus, ressursside kasutamise ja tegevuse tulemuslikkuse auditeerimise korraldamine Kaitseväes ja Kaitseliidus);
* Peainspektoriteenistus, allub otseselt [[Kaitseväe juhataja]]le (Väeosades ja asutustes inspektsioonide läbiviimine, sõjaväelise väljaõppe ning sisekorra kontroll, kaitseväelase avalduste kontroll ja lahendamine)
*osakond „Sõjaline esindus SHAPE´i juures“;
*Kaitseväe juhataja administratsioon;
* peastaabi ülema administratsioon.

== Ajalugu ==
*[[6. detsember]] [[1917]] – [[1918]] [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] [[Venemaa armee]] [[Eesti rahvusväeosad]]e [[1. Eesti jalaväediviisi staap]] 
*[[28. veebruar]] 1918 – [[5. aprill]] 1918, Eesti Sõjaväe Staap, [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|vägede poolt okupeeritud Eestis]] 
Kaitseväe peastaabi nimetused läbi ajaloo: 
*[[6. detsember]] [[1918]] – [[23. veebruar]] 1919, [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] Peastaap 
*[[23. veebruar]] 1919 – [[1920]], [[Ülemjuhataja Staap]] 
*[[1920]]–[[1926]], Eesti Rahvaväe [[Sõjavägede Staap]] 
*[[1926]]–[[1929]], Eesti Rahvaväe/[[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] Kindralstaap ja Korraldusvalitsus, mis allusid otse sõjaministrile
*[[1929]]–[[1937]], [[Kaitsevägede Staap]] 
*[[1937]]– [[1940|940]], [[Sõjavägede Staap]]
*...
*[[1991]]–[[2008]], [[Eesti kaitsejõud|Eesti]] kaitsejõudude peastaap 
*[[2009]]– kaitseväe peastaap

===Sõjaväe Peastaap===

{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Sõjaväe Peastaap&lt;br&gt;[[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] Peastaap
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = [[6. detsember]] [[1918]]
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = tegeles vägede mobilisatsiooni, väljaõppe ja varustusküsimustega
| peakorter       = Tallinn
| asukoht         = [[Pagari tänav]] 1, Tallinn
| piirkond        = [[Eesti Vabariik]]
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = Ülem
| juht_nimi       = kindralmajor [[Andres Larka]]
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}

Eesti sõjajõudude tegevuse esimene juhtorgan moodustati 1918. aasta novembris [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] alguses, [[Eesti Rahvavägi|Sõjavägede]] Peastaap, mille [[staabiülem]]aks nimetati&lt;ref name=&quot;pNoO0&quot; /&gt; 26. novembril 1918 kindralmajor [[Andres Larka]]. Sõjaväe juhtorganite loomisel lähtuti senisest [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] armee juhtorganite töökorraldust, kus [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap|Kindralstaap]] tegeles vägede mobilisatsiooni, väljaõppe ja varustusküsimustega ning sõjavägede ülemjuhataja [[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond#Operatiivstaap, 1918–1919|koos oma]] staabi – [[STAVKA]]ga teostas reaalset sõjategevuse planeerimist ja juhtimist.
{{Asutus
|Nimi            = Eesti sõjavägede [[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond#Operatiivstaap, 1918–1919|Operatiivstaap]]
|Embleem         = 
|Embleemiallkiri = 
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = [[14. detsember]] [[1918]]
|likvideeritud   = 
|tüüp            = 
|eesmärk         = [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] tegevarmee operatiivjuhtimine
|peakorter       = Tallinn
|asukoht         = [[Pagari tänav]] 1, IV korrus
|piirkond        = [[Eesti Vabariik]]
|juhtkond        = Operatiivstaabi ülem [[Jaan Soots]]
|kõrgemalseisev_asutus        = 
|alluv_asutus          = 
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
Peastaabi koosseisu kuulusid 6. detsembril 1918:
*Peastaabi ülem, kindralmajor [[Andres Larka]],
*[[Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Valitsus|Mereväe Valitsus]], ülem [[2. järgu kapten]] [[Rudolf Schiller]]
*[[Suurtükiväe Valitsus]], alampolkovnik [[Martin Terras]]
*[[Inseneriväe Valitsus]], ehituse-insener leitnant Pentson
*[[Varustuse Valitsus]]&lt;ref name=&quot;dyCBB&quot; /&gt;, polkovnik [[Rudolf Reimann]]
*[[Sõjavägede Tervishoiuvalitsus|Arstivalitsus]], tõeline riiginõunik [[Mihkel Ostrov (1863–1940)|Mihkel Ostrov]] (21.11.1918–8.4.1919)
*[[Kohtu Valitsus]], alampolkovnik [[Hendrik Vahtramäe]]
*[[Mobilisatsiooni jaoskond]], kapten [[Konrad Rotschild]]
*[[Rea jaoskond]], kapten [[Aleksander Simon]]
*[[Inspektori jaoskond]], kt staabikapten [[August Steinberg]]
*[[Komandandi jaoskond]], kapten [[Ernst Aastalu|Ernst Asmann]]
*[[Teadete jaoskond]], kapten [[Oskar Mamers]]
*[[Kantselei]], kolleegiumi[[assessor]] Päit
**18. detsembril asutati veel Liikumise osakond, mille allusid ka kõik Eesti [[Balti raudtee|laiarööpmeliste]] ja [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmeliste raudteede]] raudteejaamade jaamakomandandid. 
&lt;td&gt;
1. jaanuariks 1919 viidi läbi Peastaabi koosseisu reorganiseerimine ja PS koosseisu kuulusid:
*[[Suurtükiväe jaoskond]]
*[[Inseneriväe Inspektuur|Inseneriväe jaoskond]]
*[[Sõjaväeringkonna Kohus]]
*Mobilisatsiooni jaoskond
*Rea jaoskond
*Inspektori jaoskond
*Komandandi jaoskond
*Kantselei 
*16. jaanuaril 1919 nimetati Suurtükiväe jaoskond Valitsuseks, ülemaks määrati 19. jaanuaril 1919 kindralmajor [[Paul Londen]]
&lt;/table&gt;

:14. detsembril 1918 loodi [[Sõjaministeerium]]i juurde polkovnik [[Johan Laidoner]]ile (alates 23. detsembrist 1918 Eesti [[Sõjavägede Ülemjuhataja]]) alluv Sõjajõudude '''[[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond#Ajalugu|Operatiivstaap]]''', mis tegeles konkreetse sõjalise tegevuse planeerimise ja vägede strateegilise juhtimisega, ülemjuhataja staabi ülem oli [[kindralmajor]] [[Jaan Soots]]. 
:[[Sõjatander|Sõjatandritel]] ja alluvates diviisides korraldasid operatiivset ja [[taktika]]list juhtimist [[Viru rinne|Viru rinde]], [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinde]] ja [[diviis]]ide ([[1. Diviis|1.]], [[2. Diviis|2.]] ja [[3. Diviis]]) staabid.

===Ülemjuhataja Staap, 1919–1920===
{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Ülemjuhataja Staap
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = [[1919]]
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = [[1920]]
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = sõjalise tegevuse planeerimine ja vägede strateegiline juhtimine
| peakorter       = Tallinn
| asukoht         = [[Pagari tänav]] 1, Tallinn
| piirkond        = [[Eesti Vabariik]]
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = Ülem
| juht_nimi       = kindralmajor [[Jaan Soots]]
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[Johan Laidoner]]
| emaorg          = 
| allorg          = [[Eesti Rahvavägi]]&lt;br&gt;[[Eesti merejõud]]
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
[[23. veebruar]]il [[1919]] moodustati [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] Johan Laidoneri 1919. aasta 23. veebruari päevakäsu alusel Ülemjuhataja ([[Johan Laidoner]]i) [[Ülemjuhataja Staap]], mille kaudu juhiti Eesti [[Eesti maavägi|maaväe]] ja [[Eesti merejõud]]ude sõjalist tegevust. Peastaap nimetati Korraldusvalitsuseks, Operatiivstaap – [[Kindralstaabi Valitsus]]eks.
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
:Ülemjuhataja Staap oli väiksearvuline ja sinna kuulusid:
*Ülemjuhataja staabi ülem, kindralmajor [[Jaan Soots]]
*[[käsundusohvitser]]id,
*[[kantselei]]. 
&lt;td&gt;
:Ülemjuhataja Staabile allusid:
*[[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond|Kindralstaabi Valitsus]]
*[[Korraldusvalitsus]]
*[[Suurtükiväe Valitsus]],
*[[Ülemjuhataja Staabi Kohtu osakond|Kohtu osakond]],
*[[Inseneriväe Valitsus]].
&lt;/table&gt;

===Sõjavägede Staap, 1920–1926===
{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Sõjavägede Staap
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = [[1920]]
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = [[1926]]
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = sõjalise tegevuse planeerimine ja vägede strateegiline juhtimine
| peakorter       = Tallinn
| asukoht         = [[Pagari tänav]] 1, Tallinn
| piirkond        = [[Eesti Vabariik]]
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = [[Sõjavägede Staabi ülem]] (1920–1926) &lt;br&gt;
| juht_nimi       = [[polkovnik]] [[Jaan Rink]] (1920)&lt;br&gt;[[kindralmajor]] [[Paul Lill|Paul-Adolf Lill]]  (1920–1925)&lt;br&gt; kindralmajor [[Juhan Tõrvand]]   (1925–1934)
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        =  [[Eesti sõjaminister]]  (1926–1928)
| emaorg          = 
| allorg          = [[Kindralstaabi Valitsus]]&lt;br&gt;[[Korraldusvalitsus]]
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] võiduka lõpetamise järel, 26/27. märtsil 1920 kaotati Eesti [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[institutsioon]], Sõjavägede Ülemjuhataja ülesanded pandi [[Eesti sõjaminister|sõjaministri]] peale [[Sõjaministeerium]]iga ning seoses sellega nimetati senine Ülemjuhataja Staap '''Sõjavägede Staabiks''', mille ülem – [[Sõjavägede Staabi ülem]], juhtis ja koordineeris ka:
* [[Kindralstaabi Valitsus]]e (1924. aastast Kindralstaap) ja 
*[[Sõjaväe Korraldusvalitsus]]e tegevust.

===Kindralstaap, 1924–1928===
{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Kindralstaap
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = [[1926]]
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = [[1928]]
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = sõjalise tegevuse planeerimine ja vägede strateegiline juhtimine
| peakorter       = Tallinn
| asukoht         = [[Pagari tänav]] 1, Tallinn
| piirkond        = [[Eesti Vabariik]]
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = Kindralstaabi staabiülem &lt;br&gt;
| juht_nimi       =  [[kindralmajor]] [[Juhan Tõrvand]]   (1925–1934)
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        =  
| emaorg          = 
| allorg          = [[Eesti kaitsevägi]]
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
1926. aastal likvideeriti Kaitsevägede Staabi ülema ametikoht&lt;ref&gt;Kaitsevägede staabiülema koht kaotatud. Eilsel vabariigi valitsuse koosolekul oli arutusel kaitseministri ettepanekul kaitsevägede staabiülema koha kaotamise küsimus. Valitsus ühines kaitseministri J. Soots'i ettepanekuga ja otsustas tähendatud koht kaotada. Teatavasti on senine kaitsevägede staabi ülem kindral Tõrvand määratud kindralstaabi ülemaks.  // Postimees, 14.10.1926, nr. 279, lk. 7&lt;/ref&gt; ja Kaitsevägede Staap, sõjaväe juhtorganitena säilitati [[Eesti sõjaminister|sõjaministr]]ile alluvad keskasutused: Kindralstaap ja Korraldusvalitsus. 
: Kindralstaabi koosseisu kuulusid:
*Kindralstaabi staabiülem
**Kindralstaabi staabiülema abi, kellele allusid: I, II, III, IV ja VI osakond;
**Kindralstaabi staabiülema II abi, kellele allusid: V, üld- ja majandusosakond ja juriskonsultuur.
*Kindralstaabi [[Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond|I osakond, operatiivosakond]], 
*Kindralstaabi [[Sõjavägede Staabi II osakond|II osakond-sõjaväeluure ja vastuluureosakond]], 
*Kindralstaabi III osakond
*Kindralstaabi IV osakond
*Kindralstaabi V osakond, mobilisatsiooniosakond
*Kindralstaabi VI osakond
*Kindralstaabi Üldosakond, 
*Kindralstaabi Majandusosakond
*Kindralstaabi juriskonsultuur
Kindralstaabi juures tegutses mobilisatsiooni komitee ja sõjaministeeriumi orkester&lt;ref name=&quot;whxNw&quot; /&gt;.

[[1928]]. aastal kehtestati &quot;[[Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]], mis määratles [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] rahuaegse organisatsiooni.

===Kaitsevägede Staap, 1929–1937===
{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Kaitsevägede Staap
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = [[1929]]
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = [[1937]]
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = sõjalise tegevuse planeerimine ja vägede strateegiline juhtimine
| peakorter       = Tallinn
| asukoht         = [[Pagari tänav]] 1, Tallinn
| piirkond        = [[Eesti Vabariik]]
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = [[Eesti sõjaminister]] &lt;br&gt;
| juht_nimi       =  kindralmajor [[Juhan Tõrvand]]   (1925–1934)&lt;br&gt;[[kindralleitnant]] [[Nikolai Reek]] (1937–1939)
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        =  
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
1929. aastal Kindralstaap ja Korraldusvalitsus likvideeriti ja moodustati uuesti Kaitsevägede Staap.
: Kaitsevägede Staabi koosseisu kuulusid:
*Kaitsevägede Staabi [[Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond#Kindralstaap, 1924–1929|I osakond, operatiivosakond]], ülema kohustetäitjad [[Herbert Freiberg]] (1929-1934), [[Johannes Soodla]] (1934–)
*Kaitsevägede Staabi [[Sõjavägede Staabi II osakond|II osakond-sõjaväeluure ja vastuluureosakond]], ülem [[Karl Laurits]]. 
*[[Kaitsevägede Staabi III osakond]], liikumise osakond, ülem [[Elias Kasak]].
*Kaitsevägede Staabi IV osakond, Kv kantselei, ülem [[Oskar Plaks|Oskar Plaks (1929-)]]
*Kaitsevägede Staabi V osakond, mobilisatsiooniosakond, ülem [[Mart Tuisk]] (1929-), [[Oskar Plaks]]
*Kaitsevägede Staabi VI osakond, väljaõppe osakond, ülem [[August Traksmaa|August Traksmann]]. 
*Topo-hüdrograafia osakond, ülem [[Jakob Prei]].

===Sõjavägede Staap, 1937–1940===
{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Sõjavägede Staap
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = [[1937]]
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = [[1940]]
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = sõjalise tegevuse planeerimine ja vägede strateegiline juhtimine
| peakorter       = Tallinn
| asukoht         = [[Pagari tänav]] 1, Tallinn
| piirkond        = [[Eesti Vabariik]]
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = [[Eesti sõjaminister]] &lt;br&gt;
| juht_nimi       = [[kindralleitnant]] [[Nikolai Reek]] (1937–1939)&lt;br&gt;[[kindralmajor]] [[Aleksander Jaakson]] (1939–1940)
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        =  
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
*Sõjavägede Staabiülem
**Sõjavägede Staabiülema abi, kellele allusid: I, II, III, IV ja VI osakond;
**Sõjavägede Staabiülema II abi, kellele allusid: V, üld- ja majandusosakond ja juriskonsultuur.
*Sõjavägede Staabi [[Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond|I osakond, operatiivosakond]], ülem: 1. maist 1939–1940 [[kolonelleitnant]] [[Alfred Luts]]
*Sõjavägede Staabi [[Sõjavägede Staabi II osakond|II osakond-sõjaväeluure ja vastuluureosakond]], 
*Sõjavägede Staabi III osakond
*Sõjavägede Staabi IV osakond
*Sõjavägede Staabi V osakond, mobilisatsiooniosakond
*Sõjavägede Staabi VI osakond, väljaõppeosakond, ülem: 1938–1939 [[Alfred Luts]], 1940– kolonel [[Vassili Külaots]]
*Sõjavägede Staabi Üldosakond, 
*Sõjavägede Staabi Majandusosakond
*Sõjavägede Staabi juriskonsultuur
Sõjavägede staabi juures tegutses mobilisatsiooni komitee ja sõjaministeeriumi orkester.

==Vaata ka==
*[[Kaitseliidu Peastaap]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;pNoO0&quot;&gt;Päevakäsk sõjavägedele 14.12.1918 nr 4&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dyCBB&quot;&gt;[http://www.mil.ee/?menu=kaitsevagi&amp;sisu=kvtugiteenistused6 Kaitseväe Logistikakeskuse ajalugu]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;whxNw&quot;&gt;KAITSEVÄE ORGANISATSIOONI JA KOOSSEISUDE SEADLUS, Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 antud seadlus, Riigi Teataja nr 1 – 1922 a&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://www.mil.ee/?menu=kaitsevagi&amp;sisu=kvjuhtimine Kaitseväe juhtimine]
* [http://www.mil.ee/UserFiles/sisu/kaitsevagi/organisatsioon/kv%20oigusaktid/KVPS%20p%C3%B5him%C3%A4%C3%A4rus.pdf Kaitseväe peastaabi põhimäärus] (kinnitatud 2014)
* [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=27108 Käsud Wabariigi sõjavägedele 1924]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR

{{Eesti kaitsejõud}}
{{Eesti kaitsevägi}}

[[Kategooria:Kaitseväe peastaap| ]]
[[Kategooria:Juhkentali]]</text>
      <sha1>aypb0evtbbe2kgu90nzua5uasrtnv3k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paul Martmaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>167624</id>
    <revision>
      <id>6177200</id>
      <parentid>5727363</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T22:12:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1267" xml:space="preserve">'''Paul Martmaa''' (kuni 1935. aastani '''Paul Martinov'''; [[17. veebruar]] [[1899]] [[Rapla vald (Rapla kihelkond)|Rapla vald]], [[Harjumaa]] – [[6. märts]] [[1943]] [[Permi oblast]]) oli eesti [[advokaat]].

Võttis [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjast]] osa [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 3|laiarööpmelisel soomusrongil nr. 3]]. 

Õppis 1920–1924 [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteadust]] ja lõpetas ülikooli 1924. aastal.

Alates [[1931]]. aastast oli ta [[Elva]]s [[vandeadvokaat]]. 

Ta arreteeriti 28. jaanuaril 1941 ja suri vangistatuna [[Venemaa]]l.

== Välislingid ==
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=martmaa&amp;q=1 Tartu Ülikooli üliõpilased]
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=Telling&amp;q=1 Ohvitseride andmekogu]


{{JÄRJESTA:Martmaa, Paul}}
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]]
[[Kategooria:Eesti soomusronglased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 1943]]</text>
      <sha1>tuj49l1iwjsq59acd2o2pelsztdrykg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177201</id>
      <parentid>6177200</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T22:16:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1244" xml:space="preserve">'''Paul Martmaa''' (kuni 1935. aastani '''Paul Martinov'''; [[17. veebruar]] [[1899]] [[Rapla vald (Rapla kihelkond)|Rapla vald]], [[Harjumaa]] – [[6. märts]] [[1943]] [[Permi oblast]]) oli eesti [[advokaat]].

Võttis [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjast]] osa [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 3|laiarööpmelisel soomusrongil nr. 3]]. 

Õppis 1920–1924 [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteadust]] ja lõpetas ülikooli 1924. aastal.

Alates [[1931]]. aastast oli ta [[Elva]]s [[vandeadvokaat]]. 

Ta arreteeriti 28. jaanuaril 1941 ja suri vangistatuna [[Venemaa]]l.

== Välislingid ==
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=martmaa&amp;q=1 Tartu Ülikooli üliõpilased]
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=21886 Ohvitseride andmekogu]


{{JÄRJESTA:Martmaa, Paul}}
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]]
[[Kategooria:Eesti soomusronglased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 1943]]</text>
      <sha1>n067r6f66o3ewpkm6b5lvv8ksen0rsi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maurus Vahtrik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>181245</id>
    <revision>
      <id>6177179</id>
      <parentid>6133632</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:53:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1072" xml:space="preserve">'''Maurus Vahtrik''' ([[9. mai]] [[1892]] [[Tallinn]] – [[18. juuli]] [[1941]] [[Saransk]], [[Venemaa]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]).

Teenis [[Kaitseliidu Valga malev]]as. 

1925. aastal oli ta Karksi malevkonna pealik (reserv-alamkapteni auastmes).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160629202839/http://sakala.kaitseliit.ee/et/karksi-malevkond-12767 Karksi Malevkond] Sakala Malev (vaadatud 21. detsembril 2014)&lt;/ref&gt; 1930. aastatel oli ta Valga linna malevkonna pealik kapteni auastmes.&lt;ref&gt;Kaitse Kodu! 2012, nr 3&lt;/ref&gt;

Majoriks ülendati 1940. aastal.

Arreteeriti 29. aprillil 1941, suri eeluurimise ajal.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=26230 Kirje ohvitseride andmekogus]

{{JÄRJESTA:Vahtrik, Maurus}}
[[Kategooria:1. Jalaväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Valgamaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1941]]</text>
      <sha1>a9xb1abqrwivsyc6ejfvldj14y0qihk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177180</id>
      <parentid>6177179</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:53:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1115" xml:space="preserve">'''Maurus Vahtrik''' ([[9. mai]] [[1892]] [[Tallinn]] – [[18. juuli]] [[1941]] [[Saransk]], [[Venemaa]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]).

Teenis [[Kaitseliidu Valga malev]]as. 

1925. aastal oli ta Karksi malevkonna pealik (reserv-alamkapteni auastmes).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160629202839/http://sakala.kaitseliit.ee/et/karksi-malevkond-12767 Karksi Malevkond] Sakala Malev (vaadatud 21. detsembril 2014)&lt;/ref&gt; 1930. aastatel oli ta Valga linna malevkonna pealik kapteni auastmes.&lt;ref&gt;Kaitse Kodu! 2012, nr 3&lt;/ref&gt;

Majoriks ülendati 1940. aastal.

Arreteeriti 29. aprillil 1941, suri eeluurimise ajal.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=26230 Kirje ohvitseride andmekogus]

{{JÄRJESTA:Vahtrik, Maurus}}
[[Kategooria:1. Jalaväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Valgamaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1941]]</text>
      <sha1>p65w19uhhhywed894f6n86qx1dmautl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177181</id>
      <parentid>6177180</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:55:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1113" xml:space="preserve">'''Maurus Vahtrik''' ([[9. mai]] [[1892]] [[Tallinn]] – [[18. juuli]] [[1941]] [[Saransk]], [[Venemaa]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]).

Teenis [[Kaitseliidu Valga malev]]as. 

1925. aastal oli ta Karksi malevkonna pealik (reserv-alamkapteni auastmes).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160629202839/http://sakala.kaitseliit.ee/et/karksi-malevkond-12767 Karksi Malevkond] Sakala Malev (vaadatud 21. detsembril 2014)&lt;/ref&gt; 1930. aastatel oli ta Valga linna malevkonna pealik kapteni auastmes.&lt;ref&gt;Kaitse Kodu! 2012, nr 3&lt;/ref&gt;

Majoriks ülendati 1940. aastal.

Arreteeriti 29. aprillil 1941, suri eeluurimise ajal.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=26230 Kirje ohvitseride andmekogus]

{{JÄRJESTA:Vahtrik, Maurus}}
[[Kategooria:1. Jalaväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Valgamaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Sakala maleva liikmed]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1941]]</text>
      <sha1>qj72znxza97nxjzx8dhv5vb2r3bvc46</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Windows Vista</title>
    <ns>0</ns>
    <id>183224</id>
    <revision>
      <id>6177150</id>
      <parentid>6143054</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:18:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25375" xml:space="preserve">{{suunamine|Vista|California linna|Vista (California)}}

{{keeletoimeta}}

'''Windows Vista''' on [[arvuti]]tele mõeldud [[operatsioonisüsteem]], mille tootja ja arendaja on [[Microsoft]].

Opsüsteem on mõeldud [[personaalarvuti]]tele, kodu- ja tööarvutitele, [[sülearvuti]]tele, [[tahvelarvuti]]tele ja [[meediakeskus]]tele. Enne väljastamist 22. juulil 2005 oli Vista tuntud koodnime &quot;Longhorn&quot; järgi.&lt;ref name=&quot;LbbPW&quot; /&gt; Toote arendamine lõpetati 8. novembril 2006. Vista lasti ülemaailmselt müüki 30. jaanuaril 2007&lt;ref name=&quot;r2avv&quot; /&gt; ning osta ja [[allalaadimine|alla laadida]] sai seda ka [http://www.windowsmarketplace.com Microsofti veebilehelt].&lt;ref name=&quot;sX9NZ&quot; /&gt; Windows Vista tuli 5 aastat pärast oma eelkäijat, [[Windows XP]]-d, mis on pikim vahe kahe populaarse Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi vahel. Pärast Vistat tuli [[Windows 7]], mis muutus suurfirmadele kättesaadavaks 22. juulil 2009, ja kolm kuud hiljem, 22. oktoobril 2009, ka tavakasutajatele. XP ja 7-ga võrreldes on Vista täielik läbikukkumine.

Windows Vista sisaldas palju muutusi ja uusi omadusi, mille hulgas on uuendatud graafiline kasutajaliides, uus visuaalne stiil Aero ning ümber kujundatud otsingusüsteem, multimeediatarvikud (sealhulgas [[Windows DVD Maker]]), [[Arvutivõrk|võrgu]], [[heli]], [[print]]imise ja kuvari [[alamsüsteem]]id. Vista eesmärgiks oli parandada suhtlust [[koduvõrk|koduvõrgus]] olevate arvutite vahel, kasutades selleks nn [[P2P]]-tehnoloogiat, et lihtsustada [[fail]]ide ja [[meedia]] jagamist arvutite ja muude seadmete vahel. Windows Vista sisaldab [[.Net Framework]]i 3.0 versiooni.

Microsofti peamiseks ülesandeks Windows Vista puhul oli suurendada turvalisust Windowsi operatsioonisüsteemides.&lt;ref name=&quot;gatesrsa&quot; /&gt; Peamisteks Windows XP ja selle eelkäijate kritiseerimise põhjusteks olid nende suured puudujäägid turvalisuses ja avatus [[viirus]]tele ja [[puhver|puhvrite]] üleuputamisele. Seda silmas pidades kuulutas Microsofti juht [[Bill Gates]] 2002. aasta alguses välja ettevõttesisese &quot;Trustworthy Computing&quot; ('usaldusväärse arvutikasutuse') algatuse, mille eesmärgiks oli suurendada turvalisust tarkvaraarenduses. Microsoft teatas, et prioriteediks on Windows XP ja [[Windows Server 2003]] julgeoleku parandamine, mis tingis Windows Vista tootmise viibimise.&lt;ref name=&quot;winxpdevpriority&quot; /&gt;

Kuigi uued funktsioonid ja turvalisuse parandamine on saanud palju kiitvaid kommentaare, on Windows Vista ajakirjanduses pälvinud ka rohkesti kriitikat ja negatiivset tähelepanu. Selle põhjuseks on peamiselt operatsioonisüsteemi kõrged [[süsteem]]inõuded, kuid ka rangemad litsentsitingimused ning mitmete uute [[digitaalne õiguste haldus|digitaalsete õiguste haldamise]] tehnoloogiate kasutuselevõtt, mille eesmärgiks on piirata digitaalse meedia kopeerimist ning samuti ühildumisvead Vista-eelse riist- ja tarkvaraga. Nende puuduste ja ka muude vigade tõttu sai Windows Vista leigema vastuvõtu osaliseks kui Windows XP.&lt;ref name=&quot;computerworld1&quot; /&gt; Siiski oli Windows Vista 2009. aasta jaanuariks, kui maailmas oli 330 miljonit internetikasutajat, ületanud Microsofti kahe aasta lootused saavutada 200 miljonit kasutajat.&lt;ref name=&quot;windowsitpro2006&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;internetworldusers&quot; /&gt; Windows 7 ilmumiseks oktoobris 2009 oli Windows Vistal juba ligi 400 miljonit internetikasutajat. Sellega tõusis see teiseks kõige kasutatavamaks operatsioonisüsteemiks Internetis ligi 19% turuosaga. Vistat edestas vaid Windows XP, mille turuosa oli 63%.&lt;ref name=&quot;kxl99&quot; /&gt; 2010. aasta maiks oli Windows Vista hinnanguliselt saavutanud 15–26% turuosa.&lt;ref name=&quot;JaOSM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;iXQcJ&quot; /&gt;

Microsoft lõpetas Vistale tarkvara- ja turvauuenduste pakkumise 11. aprillil 2017.&lt;ref&gt;https://geenius.ee/uudis/microsoft-lopetas-windows-vista-toetamise/&lt;/ref&gt; Vista kasutajatel soovitas Microsoft võtta kasutusele operatsioonisüsteemi [[Windows 10]].&lt;ref&gt;https://support.microsoft.com/en-us/help/22882&lt;/ref&gt;

==Windows Vista arendus==
Microsoft alustas Windows Vistaga, sel ajal koodnimega &quot;Longhorn&quot;, tööd 2001. aasta mais, viis kuud enne Windows XP ilmumist.&lt;ref name=&quot;uLtVK&quot; /&gt; See pidi algselt välja tulema 2003. aasta lõpuks, Windows XP ja [[Blackcomb]]i, mis oli ettevõtte järgmine plaanitud operatsioonisüsteem, vahel. Longhorni ilmumist lükati mitu korda edasi. Samuti suunati paljud Microsofti arendajad uuele ülesandele, milleks oli tugevdada Windows XP ja Windows Server 2003 turvalisust.&lt;ref name=&quot;winxpdevpriority&quot; /&gt; Seistes silmitsi jätkuvate viivituste ja muredega tuleviku ees, teatas Microsoft 27. augustil 2004, et on oma plaane muutnud. Algupärane Longhorn, mis põhines Windows XP lähtekoodil, jäeti kõrvale ja Longhorni arendus algas uuesti, seekord Windows Server 2003 Service Pack 1 koodi baasil ning võttes kasutusele vaid need omadused, mis olid mõeldud reaalsele operatsioonisüsteemile. Mõned varem väljakuulutatud funktsioonid, nagu [[WinFS]], eemaldati või lükati edasi ja lisati uus tarkvaraarendusmetoodikale &quot;Security Development Lifecycle&quot; ('turvalise arenduse elutsükkel'), et püüda lahendada turvaprobleeme Windowsi koodibaasiga, mis on programmeeritud [[C (programmeerimiskeel)|C]], [[C++]] ja [[Assembly]]ga.

Pärast seda, kui Longhorn juulis 2005 Windows Vistaks nimetati, algas enneolematu beetatestimise programm, mis kaasas sadu tuhandeid vabatahtlikke ja kompaniisid. 2005. aasta septembris hakkas Microsoft regulaarselt väljastama [[Community Technology Previews]]id ([[CTP]]) beetatestijatele. Esimene väljastati 2005. aasta Microsoft Professional Developersi konverentsil, seejärel väljastati see ka beetatestijatele ja Microsoft Developer Networki tellijatele. Kõik järgnevad arendusjärgud sisaldasid enamikku lõpptootele mõeldud funktsioone, kui ka mitmeid muudatusi kasutajaliideses, mis põhines suuresti beetatestijatelt saadud tagasisidel. Windows Vistat peeti täielikult lõpetatuks, kui 26. veebruaril 2006 ilmus &quot;February CTP&quot; (&quot;Veebruari CTP&quot;) ning aeg, mis jäi selle arendusjärgu ja lõpliku versiooni ilmumise vahele, pühendati toote stabiilsuse, töövõimekuse, rakenduste ja [[draiver]]ite ühilduvuse tagamiseks ning dokumentatsioonile. Mai lõpus avaldatud Beta 2 oli esimeseks arendusjärguks, mis tehti Microsoft's Customer Preview programmi poolt üldsusele kättesaadavaks. Selle laadis alla üle viie miljoni inimese. Järgmised ''release candidate''&lt;nowiki/&gt;'id avaldati septembris ja oktoobris ning mõlemad olid mõeldud suurele kasutajaskonnale.&lt;ref name=&quot;IFobD&quot; /&gt;

Kuigi Microsoft lootis Vista algselt tarbijatele laialdaselt kättesaadavaks muuta 2006. aasta jõuludeks, teatati 2006. aasta märtsis, et ilmumisaeg lükati edasi 2007. aasta jaanuarini. See oli vajalik, et anda riist- ja tarkvarafirmadele, millest sõltusid Microsofti seadmedraiverid, aega valmistuda. Microsoft teatas 8. novembril 2006, et Windows Vista arendus on lõppenud.&lt;ref name=&quot;HfgQ6&quot; /&gt; Windows Vista läks Microsoftile maksma ligi 6 miljardit dollarit.&lt;ref name=&quot;news.softpedia.com&quot; /&gt;

==Turvalisus==
Windows Vista puhul oli peamiseks prioriteediks turvalisuse suurendamine, millele aitas kaasa Microsofti &quot;Trustworthy Computing&quot; (usaldusväärse arvutikasutuse) algatus. Selle eesmärgiks oli tõsta avalikkuse usaldust oma toodetesse ja selle mõjusid on näha paljudes uutes turvalisus- ja ohutusuuendustes.

[[User Account Control]] ehk [[UAC]] (kasutajakonto kontroll) on arvatavasti kõige olulisem ja märgatavam turvalisus- ja ohutusuuendus. UAC on turvalisustehnoloogia, mis teeb inimestele võimalikuks kasutada oma arvutit väheste privileegidega, et vaikimisi peatada kahjulikku nuhkvara tegemast omaniku teadmata arvutis muudatusi. See oli eelnevate Windowsi versioonide puhul sageli raskendatud, sest eelnevad &quot;piiratud&quot; kasutajakontod osutusid liialt piiratuks ja ühildamatuks enamiku rakendusprogrammide tarkvaraga, samuti ei lubanud need isegi mõningaid põhilisi operatsioone, nagu näiteks kalendri vaatamist olekualal. Kui sooritada Windows Vistas mõni tegevus, mis nõuab administraatoriõigusi (näiteks tarkvara paigaldamine või eemaldamine või kogu süsteemi mõjutavate seadete muutmine), küsitakse kasutajalt esiteks administraatori nime ja parooli. Sel juhul, kui kasutaja juba omab andministraatoriõigusi, küsitakse siiski kinnitust antud tegevuse sooritamiseks. Tavalised tegevused, nagu programmidega töötamine, printimine ning Interneti kasutamine, ei nõua UAC nõusolekut. UAC küsib nõusolekut &quot;turvalise töölaua&quot; režiimis, mis tähendab, et ülejäänud ekraan on tuhm ning aktiivne on vaid autoriseerimise aken. &quot;Turvalise töölaua&quot; eesmärgiks on vältida valele teele juhtivate programmide käivitamist ja juhtida kasutaja tähelepanu sellele, mida ta teeb.

Symantec Corporationi tehtud test kinnitas UAC tõhusust. Symantec kasutas üle 2000 aktiivse [[pahavara]] ([[malware]]) mudeli, milles sisaldusid [[tagauksed]] (''backdoors''), [[Klahvinuhk|klahvinuhid]] (''keylogers''), ''[[rootkit]]''&lt;nowiki/&gt;'id (''rootkits''), ''mass meiler''&lt;nowiki/&gt;'id, [[Trooja hobune (informaatika)|Trooja hobused]], [[nuhkvara]], reklaamivara (''adware'') ja palju muud. Kõik need käivitati eraldiseisva Windows Vista installimise käigus tavalise kasutaja poolt. UAC-l õnnestus edukalt blokeerida üle 50% igast võimalikust ohust, välja arvatud ''rootkit''&lt;nowiki/&gt;'id. Umbes 5% pahavarast õnnestus pääseda UAC tehtud restardist.

==Väljaanded==
Windows Vista on saadaval kuues versioonis.&lt;ref name=&quot;H24vY&quot; /&gt; Need väljaanded võib jagada kahe sihtturu – tavatarbija ja äri – vahel. Tavatarbija jaoks on kolm väljalaset majanduslikult arenenud maadele. Windows Vista Starter Edition on mõeldud ''netbook'''idele ning väikestele personaalarvutitele. Windows Vista Home Basic on mõeldud eelarvetundlikutele kasutajatele ning on saadaval vaid kasvavatel turgudel. Windows Vista Home Premium katab suurema osa tarbijaturust, ning sisaldab rakendusi multimeedia loomiseks ja kasutamiseks. Windows Vista Home Basic ja Home Premium ei saa ühineda [[Windowsi Serveri domeen]]iga. Ärilahendusteks on kolm väljalaset. Windows Vista Business on spetsiaalselt kavandatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, samas kui Windows Vista Enterprise on saadaval ainult klientidele, kes osalevad Microsofti [[Software Assurance]]'i programmis. Windows Vista Ultimate sisaldab täielikku võimalustevalikut nii tarbija kui ka äri väljalasetest ning peale selle ka [[Windows Ultimate Extras]], mis on mõeldud entusiastidele.

Kõik Windows Vista väljalasked peale Windows Vista Starteri toetavad nii 32-bitiseid ([[x86]]) kui ka 64-bitiseid ([[x86-64]]) protsessori arhitektuure.

[[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] on saadaval ka Home Basic ''N'' ja Business ''N''. Need väljalasked tulevad ilma [[Windows Media Player]]ita EL-i Microsofti-vastaste sanktsioonide tõttu.

==Visuaalsed stiilid==
Windows Vistal on neli visuaalset stiili.&lt;ref name=&quot;iv5t8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;softpedia-styles&quot; /&gt;

;Windows Aero:
: Vista peamine visuaalne stiil Windows Aero on ehitatud uuele töölaua koostamise mootorile ([[Desktop Windows Manager]] (DWM)) (töölauaakna haldur). Windows Aero tutvustab [[Kolmemõõtmeline arvutigraafika|3D]]-graafika tuge ([[Windows Flip 3D]]), poolläbipaistvaid efekte (klaas, (glass)), reaalaja pisipilte, aknaanimatsioone ja muid visuaalseid efekte, mis on mõeldud põhi- ja tippklassi videokaartidele. Selle võimaluse kasutamiseks on iga avatud akna sisu paigutatud videomällu, et lihtsustada takistusteta liikumist Windowsi aknas. Sellest tingituna on Windows Aerol palju kõrgemad süsteeminõuded kui tema eelkäijatel. Minimaalseks nõudeks on 128 MB graafilist mälu, sõltuvalt sellest, millist resolutsiooni inimene kasutab.&lt;ref name=&quot;TechNet Vista Requirements&quot; /&gt; Windows Aero ning ka Windows Flip 3D ei ole kaasas Starter ja Home Basicu väljaandega.

;Windows Vista Standard (Windows Vista standardne):
:Windows Vista Standard on Windows Aero variatsioon &quot;klaas&quot;efektideta, aknaanimatsioonideta ja ilma teiste arenenud graafiliste efektideta, nagu Windows Flip 3D.&lt;ref name=&quot;thurrott-standard&quot; /&gt; Nagu Windows Aero, kasutab see Desktop Windows Manageri ja on üldiselt samade nõuetega kui Aero. See visuaalne stiil on kaasas ''Home Basic'' väljaandega kui &quot;odav&quot; asendus Windows Aerole.

;Windows Vista Basic (Windows Vista tavaline):
:Windows Vista Basic sarnaneb Windows XP visuaalse stiiliga Luna, kuid sellele on lisatud animatsioonid, leitavad näiteks progressiribal. See ei kasuta töötamiseks Desktop Windows Manageri, seega ei oma ka läbipaistvat või poolläbipaistvat stiili, akende animatsioone, Windows Flip 3D-d või mistahes teisi funktsioone, mida pakub DWM. Vista Basicu režiim ei vaja kuvadraiverite töötamiseks uut Windowsi ekraani draiverite mudelit ([[WDDM]]) ja on sarnaste videokaardinõuetega nagu Windows XP. See on kõige sobilikum neile, kelle videokaart ei võimalda Windows Aerot kasutada.&lt;ref name=&quot;N9BmF&quot; /&gt;

;Windows Standard (Windowsi standardne stiil):
:Windowsi standardne ehk klassikaline stiil sarnaneb [[Windows 2000]] ja Microsoft Windows Serveri operatsioonisüsteemide omaga. See ei kasuta töötamiseks Desktop Windows Manageri ega nõua WDDM-draivereid. Nagu varasemad Windowsi versioonid, on ka sellel stiilil värviskeemi tugi, mis on värvisätete kollektsioon. Windows Vistal on kuus värviskeemi: neli kõrge kontrastiga värviskeemid, teised on vaikimisi värviskeemid [[Windows 95]]-st/[[Windows 98]]-st ja Windows 2000-st / [[Windows ME]]-st.&lt;ref name=&quot;thurrott-standard&quot; /&gt;

==Riistvaranõuded==
Arvuteid, mis on võimelised Windows Vistat kasutama, nimetatakse ''Vista Capable''ideks või ''Vista Premium Ready''deks.&lt;ref name=&quot;3Ezmv&quot; /&gt; ''Vista Capable'' personaalarvuti ([[Personaalarvuti|PC]]) on võimeline töötama kõigi Windows Vista versioonidega, kuigi mõned erilised uuendused või tippklassi graafikavalikud võivad nõuda paremat või täiendatud riistvara. ''Vista Premium Ready'' personaalarvuti on võimeline kasutama Vista tippklassi omadusi.&lt;ref name=&quot;microsoft1&quot; /&gt;

Windows Vista Basicu ja Classicu liidesed töötavad praktiliselt iga graafilise riistvaraga, mis toetab Windows XP-d või 2000-t, enamik arutelusid Vista graafikanõuete teemal keerleb Windows Aero kasutajaliidese ümber. Windows Vista Beta 2 puhul on kinnitatud NVIDIA GeForce 6 seeria ja uuemate, ATI Radeon 9500 ja uuemate, Inteli GMA 950 ja uuemate integreeritud graafikate ning käputäie VIA kiibistike ja S3 Graafika iseseisvate kiibistike toimimine. Kuigi algselt toetatud, eemaldati GeForce FX 5 tugi uuematest [[NVIDIA]] draiveritest. Viimane NVIDIA draiver, mis toetas GeForce FX seeriat Vistal, oli 96.85&lt;ref name=&quot;ID21S&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Zt5Tv&quot; /&gt; Microsoft pakub tööriista Windows Vista Upgrade Advisor&lt;ref name=&quot;microsoft1&quot; /&gt;, mis aitab Window XP ja Vista kasutajatel kindlaks teha, millist Windowsi versiooni on nende arvuti võimeline kasutama.

{|  class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 1em auto 1em auto; text-align:center;&quot;
|+ Windows Vista nõuded arvutile&lt;ref name=&quot;TechNet Vista Requirements&quot; /&gt;
|-
! width=20% | 
! width=40% | ''Vista Capable''
! width=80% | ''Vista Premium Ready''
|-
![[Protsessor]]
| 800&amp;nbsp;MHz&lt;ref name=&quot;EfeuV&quot; /&gt;
| 1&amp;nbsp;GHz{{ref|1|1}}
|-
![[Mälu (arvuti)|Mälu]]
| 512&amp;nbsp;MB
| 1&amp;nbsp;GB
|-
!Graafikakaart
| [[DirectX]] 9.0 võimeline
| DirectX 9.0 võimeline ja [[Windows Display Driver Model|WDDM]] 1.0 driveri tugi
|-
!Graafikamälu
| 32 MB
| 128 MB
|-
![[Kõvaketas|Kõvaketta]] maht
| 20&amp;nbsp;GB
| 40&amp;nbsp;GB
|-
!Kõvaketta vaba ruumi
|colspan = &quot;2&quot; | 15&amp;nbsp;GB
|-
!Muud kettaseadmed
|colspan = &quot;2&quot; | [[DVD-ROM]]
|-
| colspan=3 | &lt;small&gt;{{note|1|1}} Kuigi Microsoft määrab protsessorile kindlad nõuded, on Vistat võimalik installida ja kasutada ka vanemate protsessoritega, nagu Intel Pentium II/III ja vanem Celeron ning AMD Athlon (K7 ja Thunderbird), K6/K6-II/K6-III ja AMD K5 koos või ilma SSE juhendiga. Vista ei tööta vanema versiooniga kui Pentium II (nagu Original Pentium, Pentium Pro või Pentium MMX), kuna vajab töötamiseks i686 (Intel) või RISC86 (AMD) võimekusega protsessorit.&lt;/small&gt;
|}

==Füüsilise mälu piirid==
Maksimaalsed piirid füüsilisele mälule ([[muutmälu]]le), millega Windows Vista suudab toime tulla, olenevad Windowsi versioonist ja sellest, kas kasutatakse 32- või 64-[[bit]]ist versiooni.&lt;ref name=&quot;RAMlimitWindows&quot; /&gt; Järgmises tabelis on vastavad väärtused.
{| class=&quot;wikitable&quot; cellspacing=&quot;3&quot; cellpadding=&quot;0&quot; border=&quot;1&quot; style=&quot;margin:auto; text-align:center;&quot;
|+ &lt;big&gt;Füüsilise mälu piirid Windows Vista versioonidele&lt;/big&gt;&lt;ref name=&quot;RAMlimitWindows&quot; /&gt;
! Versioon !! Piir 32-bitises Windowsis !! Piir 64-bitises Windowsis
|-
| Windows Vista Ultimate || 4 GB || 128 GB
|-
| Windows Vista Enterprise || 4 GB || 128 GB
|-
| Windows Vista Business || 4 GB || 128 GB
|-
| Windows Vista Home Premium || 4 GB || 16GB
|-
| Windows Vista Home Basic || 4 GB || 8GB
|-
| Windows Vista Starter || 1 GB || N/A&lt;!--There is not a 64-bit version of Windows Vista Starter.--&gt;
|}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;LbbPW&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.microsoft.com/presspass/press/2005/jul05/07-22LHMA.mspx|title=Media Alert: Microsoft Unveils Official Name for &quot;Longhorn&quot; and Sets Date for First Beta Targeted at Developers and IT Professionals|author=Microsoft|accessdate=2.01.2007|date=22. juuli 2005}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r2avv&quot;&gt;{{cite web | url = http://www.microsoft.com/nz/presscentre/articles/2007/jan07_windowsvistalaunch.mspx | title = Microsoft Launches Windows Vista and the 2007 Office System to Consumers | date = 30. jaanuar 2007 | accessdate = 30.01.2007 | work = PressCentre | publisher = Microsoft New Zealand}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sX9NZ&quot;&gt;{{cite web | url=http://www.windowsmarketplace.com/content.aspx?ctId=390&amp;tabid=1 | title = Windows Marketplace: Windows Vista Upgrade Editions: Get Started | date=30. jaanuar 2007 | accessdate = 30.01.2007 | work = Windows Marketplace | publisher = Microsoft}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gatesrsa&quot;&gt;{{cite web | url = http://informationweek.com/news/showArticle.jhtml?articleID=180201580 | title = Gates Says Security Is Job One For Vista | date = 14. veebruar 2006 | accessdate = 13.08.2006 | first = Aaron | last = Ricadela | publisher = InformationWeek News | archive-date = 18.03.2007 | archive-url = https://web.archive.org/web/20070318132334/http://informationweek.com/news/showArticle.jhtml?articleID=180201580 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;winxpdevpriority&quot;&gt;{{cite web | url = http://news.com.com/Microsoft+Longhorn+beta+unlikely+this+year/2100-1008_3-5183385.html | title = Microsoft: Longhorn beta unlikely this year | date = 1. juuni 2004 | accessdate = 12.08.2006 | first = Mike | last = Ricciuti | publisher = CNet News | archiveurl = https://archive.today/20120526052603/http://news.cnet.com/Microsoft-Longhorn-beta-unlikely-this-year/2100-1008_3-5183385.html | archivedate = 26.05.2012 | url-status = live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;computerworld1&quot;&gt;[http://www.computerworld.com/action/article.do?command=viewArticleBasic&amp;articleId=9072218&amp;source=NLT_AM&amp;nlid=1 Leopard drubs Vista in corporate satisfaction]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;windowsitpro2006&quot;&gt;{{cite web | url= http://windowsitpro.com/article/articleid/93552/allchin-200-million-windows-vista-users-in-24-months.html | title = Allchin: 200 Million Windows Vista Users in 24 Months | first = Paul | last = Thurrott | publisher = WindowsITPro | date = 16. september 2006 | accessdate = 3.01.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;internetworldusers&quot;&gt;{{cite web |title = AMD 50x15—World Internet Usage |publisher = AMD |date = 2. veebruar 2009 |url = http://50x15.amd.com/en-us/internet_usage.aspx |accessdate = 1.11.2009 |archiveurl = https://web.archive.org/web/20080224164426/http://50x15.amd.com/en-us/internet_usage.aspx |archivedate = 24.02.2008 |url-status = live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kxl99&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.w3counter.com/globalstats.php?year=2009&amp;month=8|title=W3Counter Global Web Stats:August 2009|publisher=W3Counter|accessdate=9. märts 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JaOSM&quot;&gt;{{cite web|url=http://marketshare.hitslink.com/operating-system-market-share.aspx?qprid=10|title=Operating system market share|publisher=Marketshare Hitslink|accessdate=14. juuni 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iXQcJ&quot;&gt;{{cite web|url=http://statowl.com/operating_system_market_share_by_os_version.php?1=1&amp;timeframe=last_6&amp;interval=month&amp;chart_id=4&amp;fltr_br=&amp;fltr_os=&amp;fltr_se=&amp;fltr_cn=&amp;limit%5B%5D=windows|title=Operating System Version Usage|publisher=StatOwl|accessdate=14. juuni 2010|archive-date=2010-11-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20101115095406/http://www.statowl.com/operating_system_market_share_by_os_version.php?1=1&amp;timeframe=last_6&amp;interval=month&amp;chart_id=4&amp;fltr_br=&amp;fltr_os=&amp;fltr_se=&amp;fltr_cn=&amp;limit%5B%5D=windows|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uLtVK&quot;&gt;{{cite web | url = http://www.eweek.com/article2/0,1759,113701,00.asp | title = Pushing Forward | first = Peter | last = Gallii | date=30. juuli 2001 | accessdate = 7.07.2006 | publisher = [[eWeek]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IFobD&quot;&gt;{{cite web | first=Paul | last=Thurrott | url=http://www.winsupersite.com/showcase/winvista_roadtogold_07.asp | title=Paul Thurrott's SuperSite for Windows: Road to Gold: The Long Road to Windows Vista Part 7: July 2006–Present | publisher=SuperSite for Windows | date=5. november 2006 | accessdate=25.12.2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HfgQ6&quot;&gt;{{cite news | first=Nick | last=White | url=http://windowsvistablog.com/blogs/windowsvista/archive/2006/11/08/windows-vista-releases-to-manufacturing.aspx | title=Windows Vista releases to manufacturing | publisher=Windows Vista team blog | date=8. november 2006 | accessdate=8.11.2006}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;news.softpedia.com&quot;&gt;{{cite web|url=http://news.softpedia.com/news/Vista-a-6-Billion-Dollars-Operating-System-44096.shtml |title=Vista – a $6 Billion Dollars Operating System – The best billions Bill Gates has ever spent – Softpedia |publisher=News.softpedia.com |date= |accessdate=2.10.2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H24vY&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.microsoft.com/presspass/press/2006/feb06/02-26WinVistaProductsPR.mspx| Pealkiri = Microsoft Unveils Windows Vista Product Lineup| Väljaanne = Microsoft News Center | Väljaandja = Microsoft| Kasutatud = 1.1.2011| Keel = inglised}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iv5t8&quot;&gt;{{cite web | url = http://download.microsoft.com/download/5/b/9/5b97017b-e28a-4bae-ba48-174cf47d23cd/PRI017_WH06.ppt | first = Kam | last = VedBrat | publisher = Microsoft | title = Desktop And Presentation Impact On Hardware Design (Powerpoint presentation) | accessdate = 1.09.2006}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;softpedia-styles&quot;&gt;{{cite web | url=http://news.softpedia.com/news/Windows-Vista-Graphical-User-Interface-s-42142.shtml | title=Windows Vista Graphical User Interface(s) – Aero, Standard, Basic and Classic | last=Oiaga | first=Marius | date=12. detsember 2006 | accessdate=28.04.2009 | publisher=[[Softpedia]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TechNet Vista Requirements&quot;&gt;{{cite web | url = http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc507845.aspx | title = Windows Vista Enterprise Hardware Planning Guidance | year = 2006 | accessdate = 26.10.2006 | work = TechNet | publisher = Microsoft}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;thurrott-standard&quot;&gt;{{cite web | url=http://www.winsupersite.com/showcase/winvista_ff_std_ux.asp | title=Windows Vista Feature Focus: Windows Vista Standard User Interface | last=Thurrott | first=Paul | authorlink=Paul Thurrott | date=25. august 2008 | accessdate=28.04.2009 | publisher=SuperSite for Windows}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N9BmF&quot;&gt;{{cite web | url=http://www.winsupersite.com/showcase/winvista_ff_basic_ux.asp | title=Windows Vista Feature Focus: Windows Vista Basic User Interface | last=Thurrott | first=Paul | authorlink=Paul Thurrott | date=25. august 2008 | accessdate=28.04.2009 | publisher=SuperSite for Windows}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Ezmv&quot;&gt;{{cite web | url = http://www.microsoft.com/presspass/press/2006/may06/05-18GetReadyPR.mspx | title = Microsoft and PC Manufacturers Make It Easier for Customers to Get Ready for Windows Vista | date=18. mai 2006 | accessdate = 18.05.2006 | work = PressPass | publisher = Microsoft}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;microsoft1&quot;&gt;{{cite web | url=http://www.microsoft.com/windowsvista/getready/upgradeadvisor/default.mspx | title=Windows Vista Upgrade Advisor | accessdate=25.06.2006}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ID21S&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.nvidia.com/object/winvista_x86_96.85_2.html |title=ForceWare Release 95 |publisher=Nvidia.com |date= |accessdate=2.10.2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Zt5Tv&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.msbetas.org/wiki/index.php/Vista_Ready_GPUs|title=MsBetas' List of Vista Ready GPUs|accessdate=30.07.2007|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070713114519/http://www.msbetas.org/wiki/index.php/Vista_Ready_GPUs|archivedate=13.07.2007|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EfeuV&quot;&gt;Windows Vista minimum supported system requirements {{cite web|url=http://www.microsoft.com/windows/products/windowsvista/editions/systemrequirements.mspx|title=Windows Vista: Recommended System Requirements|publisher=Microsoft|accessdate=13.03.2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RAMlimitWindows&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.crucial.com/kb/answer.aspx?qid=3743 |title=What is the maximum amount of RAM the Windows operating system can handle? |publisher=Crucial |accessdate=26.06.2010}}&lt;/ref&gt;
}}

{{Windows}}

[[Kategooria:Windows]]</text>
      <sha1>cgvra98eewlmzpz9c124liry90ghjoi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Punapargi lahing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>185271</id>
    <revision>
      <id>6177264</id>
      <parentid>6136981</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:00:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eellugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11304" xml:space="preserve">{{Sõjaline konflikt
| konflikt      = Punapargi lahing
| osa           = [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]]
| pilt          = Punapargi lahing.jpg
| pildiallkiri  = Punapargi lahingu koht. Saksa väed liikusid mööda teed piki metsa äärt vasakult paremale
| aeg           = [[23. detsember]] [[1918]]
| koht          = [[Tihemetsa]], [[Pärnumaa]]
| koordinaadid  =
| kaart         = 
| laiuskraad    = 
| pikkuskraad   = 
| kaardisuurus  = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = Saksa võit
| seis          = 
| osaline1      = {{PisiLipp|Eesti}}
| osaline2      = {{Riigi ikoon|Saksa Keisririik}} [[Saksa Keisririik|Saksa Keiserlik Armee]]
| osaline3      = 
| väejuht1      = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Verner Limberg]]
| väejuht2      = {{Riigi ikoon|Saksa Keisririik}}  [[Ludwig von Estorff]]
| väejuht3      = 
| jõud1         = 40 meest&lt;br&gt;2 raskekuulipildujat
| jõud2         = 500–1000 meest&lt;ref name=&quot;OR1bC&quot; /&gt;&lt;br&gt;1 kergesuurtükk
| jõud3         = 
| kaotused1     = Langenud 9&lt;br&gt;Haavatud 3
| kaotused2     = Langenud 22&lt;br&gt;Haavatud 30
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}
{{Vabadussõja lahingud}}
'''Punapargi lahing''' oli [[23. detsember|23. detsembril]] [[1918]] [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal toimunud kokkupõrge [[6. Jalaväerügement|6. jalaväepolgu]] osade ja taanduvate [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägede]] vahel [[Pärnumaa]]l [[Punapargi]] juures.

==Eellugu==
[[1918]]. aasta [[detsember|detsembri]] keskpaigas taganesid viimased Saksa okupatsiooniväe kolonnid [[Tartu]]st läbi [[Viljandi]] [[Mõisaküla]] ja [[Voltveti]] suunas, tekitades kohalikele elanikele suurt kahju marodeerimisega.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; Sakslased sõitsid salkadena mööda maad ringi ja &quot;rekvireerisid&quot; ähvarduste najal ilma igasuguse piirita [[teravili|vilja]], [[hein]]a, [[hobune|hobuseid]], [[kariloom]]i ja muud varandust, millele ligi pääsesid.&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; Kohaliku [[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Kaitseliidu]] salgad olid liiga nõrgad nende takistamiseks, seetõttu paluti abi 6. jalaväepolgult.{{lisa viide}}

Polguülem [[Juhan Puskar|Johann Puskar]] saatis [[17. detsember|17. detsembril]] [[Pärnu]]st Mõisakülla jalaluurajate komando – 50 meest [[leitnant]] [[Verner Limberg]]i juhatusel, tehes neile ülesandeks jälgida sakslaste läbiminekut Voltvetist. Jalaluurajate komandole järgnes [[20. detsember|20. detsembril]] ratsaluurajate komando – 30 ratsanikku leitnant [[Jaan Pedaja]] juhatusel, pluss üks raskekuulipildujate rühm kahe saksatüübilise [[kuulipilduja|raskekuulipildujaga]].&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

[[August Winnig]]i mälestuste järgi pidi Tartus sel ajal olema umbes 4000 Saksa sõdurit [[kindralleitnant]] [[Ludwig von Estorff]]i juhatusel. See väesalk jõudiski 20. detsembril Viljandi. Seal tahtsid kohalikud [[omavalitsus]]e tegelased sakslastega kokku leppida, et nad moonatagavarasid maalt välja ei veaks. Läbirääkimised pidid algama [[21. detsember|21. detsembril]] pärast lõunat, kuid enne määratud tähtaega lahkusid sakslased vooridega linnast,&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; et [[Voltveti|Voltvet]]i ja [[Mazsalaca]] kaudu [[Riia|Riiga]] jõuda.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; Sama päeva õhtuks jõudsid nad [[Halliste kirik]]u ümbruskonna [[mõis]]atesse, teel elanikelt &quot;rekvireerides&quot; kõike, mida oli võimalik kaasa võtta.&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt;

[[22. detsember|22. detsembril]] sõitis 22-meheline ratsaluurajate salk leitnant&lt;ref&gt;[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=20632 Ohvitseride andmekogu. Jaan Pedaja (1889-1918)]&lt;/ref&gt; [[Jaan Pedaja]] juhatusel Mõisaküla–Voltveti maanteel Voltveti suunas ja kohtas [[Riitsaare]] kohal Saksa ratsasalka. Leitnant Pedaja peatas sakslased, nõudes neilt ülearuste relvade ja kohalikelt elanikelt riisutud kraami tagasiandmist. Algul paistsid sakslased küllaltki järeleandlikud olevat, kuid siis saabus kohale suurem sakslaste salk ja kohe muutus toon ja käitumine.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Vastase ülekaalu nähes pöördus leitnant Pedaja oma salgaga umbes 500 meetrit teest kõrval asuvale metsaservale, kus ta igaks juhuks käsutas mehed lahingukorda.&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; Pedaja läks aga uuesti läbirääkimisi jätkama, käskides tema märguande peale tuli avada. Tema sõnavahetus sakslastega muutus järjest ägedamaks, sakslasi vooris järjest juurde, seati üles kuulipilduja ratsanike suunas.{{lisa viide}}

Ilmselt võeti Pedaja kinni, ilma et ta oleks oma meestele saanud tulistamiseks märku anda. Kuna sakslasi oli mitu korda rohkem, ei jäänud meestel muud teha, kui Mõisakülla tagasi sõita ja teatada juhtunust polgu ülemale, kes käskis sõita Voltveti jalaluurajate komandol Mõisakülast ja 1. roodul Pärnust, et vabastada leitnant Pedaja ja tagasi nõuda röövitud kraam. Üksused pidid välja sõitma sellise arvestusega, et mõlemad jõuaksid Voltveti [[23. detsember|23. detsembril]] kell 11.00. Oma nõudmised sakslastele pidi esitama jalaluurajate komando ülem leitnant Limberg. 1. rood alamleitnant&lt;ref&gt;[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=28425 Ohvitseride andmekogu. Jaan Maide (1885-1936)]&lt;/ref&gt; Jaan Maide juhatusel pidi lahkuma rongilt Kilingi-Nõmmes ja lõikama läbi sakslaste tee Voltveti–[[Jäärja]] teel Nurmeotsa talu juures. Mõlemal üksusel kästi võimalikult hoiduda relvade tarvitamisest läbirääkimistel.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

==Lahing==
23. detsembri hommikul kell 10 sõitis Mõisakülast välja kahes kaubavagunis 40 jalaluurajat kahe raskekuulipildujaga. Mõni tund varem lahkus Pärnust 1. rood – 128 meest kahe [[raskekuulipilduja]]ga [[alamleitnant]] [[Jaan Maide]] juhatusel. Kaasa sõitis ka 1. pataljoni ülem [[alamkapten]] [[Karl Tallo]].&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Kui jalaluurajad jõudsid rongiga Punapargi [[saeveski]] juurde, märkasid nad Voltvetist üle [[raudtee]] [[lõuna]] poole&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; liikuvat pikka sakslaste kolonni. Vedurijuht ei jõudnud [[rong]]i varem peatada ja poolitas kolonni mõnikümmend meetrit ülesõidukohast Voltveti jaama pool. Leitnant [[Verner Limberg]] ja [[lipnik]] K. Kirschfeldt keelasid meestel vagunitest väljumise ja tahtsid ise sakslastega läbirääkimistesse astuda,&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; et nõuda neilt omavoliliselt võetud vara tagasiandmist ja vangistatud leitnant Pedaja vabastamist.{{lisa viide}}

Sakslaste ootamatu kohtamine oli aga viinud mehed niivõrd ärevusse, et nad hüppasid keelust hoolimata vaguneist välja, tahtes liikuda sakslaste vastu.&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; Üks sadulas istuv Saksa [[ohvitser]] võttis [[revolver|revolvri]] ja sihtis lähenevat Limbergi. Samal momendil tulistas reamees Jaan Lindau oma revolvrist, ohvitser sai pihta ja kukkus [[kraav]]i.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; Kuulnud lasku, hargnesid Saksa ratsanikud teeäärtel kohe lahingukorda ning avasid tule jalaluurajate meeskonna peale,&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; haarasid [[käsigranaat|käsigranaadid]] ja pildusid neid eestlaste sekka.&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; Jalaluurajad varjusid kohalleiduvate saepuruhunnikute ja puuvirnade taha&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; ning avasid vastutule, tuues kohale ka kuulipilduja. Kõrged lauavirnad pakkusid head kaitset, seal oli varjul ka kümmekond kohalikku kaitseliitlast, kes juba enne jalaluurajate komando sinnajõudmist olid asunud sakslasi varitsema. Mõlemad salgad tegutsesid aga omapead.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Paarkümmend minutit kestis korralik lahing.&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; Vaatamata suurtele kaotustele õnnestus sakslastel seada laskevalmis üks [[suurtükk|kergesuurtükk]] ja avada tuli rongi suunas.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; Olles rõhuvas ülekaalus, võtsid sakslased initsiatiivi endi kätte ja alustasid juba korrapärase pealetungiga jalaluurajate vastu, kes Punapargi lauavabriku saepuruhunniku, toepuuvirnade ja metsa serval asuvate hoonete joonel olid ägedas tulistamishoos.&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; Leitnant Limberg sai aru olukorra lootusetusest ja käskis meestel vagunitesse taganeda ning rongil edasi sõita Voltveti jaama suunas. Käsku kuulasid ainult 9 meest, nemad pääsesidki rongiga tule alt välja. Ka ülejäänud sõdurid ja kaitseliitlased taganesid järk-järgult jaama suunas,&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; kasutades osavalt maastikku. Ainult 7 meest, kes tahtsid vastu panna viimse padrunini, langesid sakslaste kätte vangi.&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; Nad piirati sakslaste poolt ümber ja torgati [[tääk]]idega surnuks.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Sakslaste kätte vangilangenuist pääses eluga ainult üks, reamees Jaan Roots,&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; kes päästis end kavalusega – peitis püssi lumehange ja hakkas töölist teeseldes puid riita laduma. Sakslastele seletas ta vigases [[saksa keel]]es, et ta on saeveski tööline, mida kinnitas ka saekuuri meistri abikaasa, kes toast väljudes kiiresti olukorda taipas.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; Kui aga sakslased leidsid veidi hiljem lumest mehe püssi, hiilis Roots lauavirnade vahelt maja lakka ja peitis end heintesse. Vaatamata hoolikaile otsinguile jäigi mees leidmata ning võis hiljem, kui sakslased olid lahkunud, ühineda Mõisakülas oma [[komando (sõjandus)|komandoga]].&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt;

==Tagajärjed==
Taganevad jalaluurajad kohtusid rongiga Voltveti jaamas ja sõitsid samal õhtul tagasi Mõisakülla. Ka hilinenud 1. rood Pärnust asus oma rongile ja sõitis edasi Mõisakülla.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Punapargi lahing oli ainus tõsisem relvastatud kokkupõrge eestlaste ja sakslaste vahel viimaste lahkumisel Eestist. Jalaluurajate kaotused lahingus olid 9 meest surnuina ja 3 meest haavatuina. Langenud kangelaste matmine [[26. detsember|26. detsembril]] toimus Pärnus suure pidulikkusega,&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; matuserongkäiku tuli saatma Kaitseliidu salk ja mitmetuhandeline rahvahulk.&lt;ref name=&quot;dIDNN&quot; /&gt; Sakslased kaotasid 22 surnuina ja 30 haavatuina,&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; langenud maeti Mazsalaca surnuaeda.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Kristjan Aasaw, Karel Telk ja Karl Wreimann on maetud [[Saarde vald|Saarde]] surnuaiale, Otto Hanso [[Häädemeeste]]le, teised Pärnusse.&lt;ref name=&quot;CVg3n&quot; /&gt;

===Langenud===
* Kristjan Aasaw (Asow)
* Evgeni (Jürgen) Bauer
* Otto Hanso
* Juhan Kontson
* Jaan Lindau
* Juhan Nuut
* Feodor Tamm
* Johann (Jaan) Tomson
* Karl Wreimann (Freimann)

===Haavatud===
* Otto Kals
* Karel Telk (Tilg)
* Aleks. Tomson

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;OR1bC&quot;&gt;Woltweti sündmustest. [[Pärnu Postimees]], 27. detsember 1918&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot;&gt;Paukson, O: [http://www.livonia.ee/sonumid/98/leht4/4leht5.htm Punapargi lahing 23. detsembril 1918]. Neti Uudistaja nr 4, veebruar 1998, lk 5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Maide&quot;&gt;Maide, J (1933). ''Ülevaade Eesti Vabadussõjast 1918–1920.'' Tallinn: Kaitseliidu Kirjastus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EVS&quot;&gt;Vabadussõja Ajaloo Komitee (1937/1996). ''Eesti Vabadussõda 1918–1920. 1.'' Tallinn: Mats, lk 272&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dIDNN&quot;&gt;Woltweti ohwrite matus. [[Pärnu Postimees]], 27. detsember 1918&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVg3n&quot;&gt;Paukson, O: [http://www.saarde.ee/koolileht/SaardeSonumid_80.pdf 90 aastat Eesti Vabariiki]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Saarde Sõnumid, 11. veebruar 2008, lk 1&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:1918. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Eesti Vabadussõda]]
[[Kategooria:Lahingud Eestis]]</text>
      <sha1>5sjk2adb5ro300ichdfz4gpcds5ybf3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177312</id>
      <parentid>6177264</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:21:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eellugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11336" xml:space="preserve">{{Sõjaline konflikt
| konflikt      = Punapargi lahing
| osa           = [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]]
| pilt          = Punapargi lahing.jpg
| pildiallkiri  = Punapargi lahingu koht. Saksa väed liikusid mööda teed piki metsa äärt vasakult paremale
| aeg           = [[23. detsember]] [[1918]]
| koht          = [[Tihemetsa]], [[Pärnumaa]]
| koordinaadid  =
| kaart         = 
| laiuskraad    = 
| pikkuskraad   = 
| kaardisuurus  = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = Saksa võit
| seis          = 
| osaline1      = {{PisiLipp|Eesti}}
| osaline2      = {{Riigi ikoon|Saksa Keisririik}} [[Saksa Keisririik|Saksa Keiserlik Armee]]
| osaline3      = 
| väejuht1      = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Verner Limberg]]
| väejuht2      = {{Riigi ikoon|Saksa Keisririik}}  [[Ludwig von Estorff]]
| väejuht3      = 
| jõud1         = 40 meest&lt;br&gt;2 raskekuulipildujat
| jõud2         = 500–1000 meest&lt;ref name=&quot;OR1bC&quot; /&gt;&lt;br&gt;1 kergesuurtükk
| jõud3         = 
| kaotused1     = Langenud 9&lt;br&gt;Haavatud 3
| kaotused2     = Langenud 22&lt;br&gt;Haavatud 30
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}
{{Vabadussõja lahingud}}
'''Punapargi lahing''' oli [[23. detsember|23. detsembril]] [[1918]] [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal toimunud kokkupõrge [[6. Jalaväerügement|6. jalaväepolgu]] osade ja taanduvate [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägede]] vahel [[Pärnumaa]]l [[Punapargi]] juures.

==Eellugu==
[[1918]]. aasta [[detsember|detsembri]] keskpaigas taganesid viimased Saksa okupatsiooniväe kolonnid [[Tartu]]st läbi [[Viljandi]] [[Mõisaküla]] ja [[Voltveti]] suunas, tekitades kohalikele elanikele suurt kahju marodeerimisega.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; Sakslased sõitsid salkadena mööda maad ringi ja &quot;rekvireerisid&quot; ähvarduste najal ilma igasuguse piirita [[teravili|vilja]], [[hein]]a, [[hobune|hobuseid]], [[kariloom]]i ja muud varandust, millele ligi pääsesid.&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; Kohaliku [[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Kaitseliidu]] salgad olid liiga nõrgad nende takistamiseks, seetõttu paluti abi 6. jalaväepolgult.{{lisa viide}}

[[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] ülem [[Juhan Puskar|Johann Puskar]] saatis [[17. detsember|17. detsembril]] [[Pärnu]]st Mõisakülla jalaluurajate komando – 50 meest [[leitnant]] [[Verner Limberg]]i juhatusel, tehes neile ülesandeks jälgida sakslaste läbiminekut Voltvetist. Jalaluurajate komandole järgnes [[20. detsember|20. detsembril]] ratsaluurajate komando – 30 ratsanikku leitnant [[Jaan Pedaja]] juhatusel, pluss üks raskekuulipildujate rühm kahe saksatüübilise [[kuulipilduja|raskekuulipildujaga]].&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

[[August Winnig]]i mälestuste järgi pidi Tartus sel ajal olema umbes 4000 Saksa sõdurit [[kindralleitnant]] [[Ludwig von Estorff]]i juhatusel. See väesalk jõudiski 20. detsembril Viljandi. Seal tahtsid kohalikud [[omavalitsus]]e tegelased sakslastega kokku leppida, et nad moonatagavarasid maalt välja ei veaks. Läbirääkimised pidid algama [[21. detsember|21. detsembril]] pärast lõunat, kuid enne määratud tähtaega lahkusid sakslased vooridega linnast,&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; et [[Voltveti|Voltvet]]i ja [[Mazsalaca]] kaudu [[Riia|Riiga]] jõuda.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; Sama päeva õhtuks jõudsid nad [[Halliste kirik]]u ümbruskonna [[mõis]]atesse, teel elanikelt &quot;rekvireerides&quot; kõike, mida oli võimalik kaasa võtta.&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt;

[[22. detsember|22. detsembril]] sõitis 22-meheline ratsaluurajate salk leitnant&lt;ref&gt;[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=20632 Ohvitseride andmekogu. Jaan Pedaja (1889-1918)]&lt;/ref&gt; [[Jaan Pedaja]] juhatusel Mõisaküla–Voltveti maanteel Voltveti suunas ja kohtas [[Riitsaare]] kohal Saksa ratsasalka. Leitnant Pedaja peatas sakslased, nõudes neilt ülearuste relvade ja kohalikelt elanikelt riisutud kraami tagasiandmist. Algul paistsid sakslased küllaltki järeleandlikud olevat, kuid siis saabus kohale suurem sakslaste salk ja kohe muutus toon ja käitumine.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Vastase ülekaalu nähes pöördus leitnant Pedaja oma salgaga umbes 500 meetrit teest kõrval asuvale metsaservale, kus ta igaks juhuks käsutas mehed lahingukorda.&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; Pedaja läks aga uuesti läbirääkimisi jätkama, käskides tema märguande peale tuli avada. Tema sõnavahetus sakslastega muutus järjest ägedamaks, sakslasi vooris järjest juurde, seati üles kuulipilduja ratsanike suunas.{{lisa viide}}

Ilmselt võeti Pedaja kinni, ilma et ta oleks oma meestele saanud tulistamiseks märku anda. Kuna sakslasi oli mitu korda rohkem, ei jäänud meestel muud teha, kui Mõisakülla tagasi sõita ja teatada juhtunust polgu ülemale, kes käskis sõita Voltveti jalaluurajate komandol Mõisakülast ja 1. roodul Pärnust, et vabastada leitnant Pedaja ja tagasi nõuda röövitud kraam. Üksused pidid välja sõitma sellise arvestusega, et mõlemad jõuaksid Voltveti [[23. detsember|23. detsembril]] kell 11.00. Oma nõudmised sakslastele pidi esitama jalaluurajate komando ülem leitnant Limberg. 1. rood alamleitnant&lt;ref&gt;[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=28425 Ohvitseride andmekogu. Jaan Maide (1885-1936)]&lt;/ref&gt; Jaan Maide juhatusel pidi lahkuma rongilt Kilingi-Nõmmes ja lõikama läbi sakslaste tee Voltveti–[[Jäärja]] teel Nurmeotsa talu juures. Mõlemal üksusel kästi võimalikult hoiduda relvade tarvitamisest läbirääkimistel.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

==Lahing==
23. detsembri hommikul kell 10 sõitis Mõisakülast välja kahes kaubavagunis 40 jalaluurajat kahe raskekuulipildujaga. Mõni tund varem lahkus Pärnust 1. rood – 128 meest kahe [[raskekuulipilduja]]ga [[alamleitnant]] [[Jaan Maide]] juhatusel. Kaasa sõitis ka 1. pataljoni ülem [[alamkapten]] [[Karl Tallo]].&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Kui jalaluurajad jõudsid rongiga Punapargi [[saeveski]] juurde, märkasid nad Voltvetist üle [[raudtee]] [[lõuna]] poole&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; liikuvat pikka sakslaste kolonni. Vedurijuht ei jõudnud [[rong]]i varem peatada ja poolitas kolonni mõnikümmend meetrit ülesõidukohast Voltveti jaama pool. Leitnant [[Verner Limberg]] ja [[lipnik]] K. Kirschfeldt keelasid meestel vagunitest väljumise ja tahtsid ise sakslastega läbirääkimistesse astuda,&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; et nõuda neilt omavoliliselt võetud vara tagasiandmist ja vangistatud leitnant Pedaja vabastamist.{{lisa viide}}

Sakslaste ootamatu kohtamine oli aga viinud mehed niivõrd ärevusse, et nad hüppasid keelust hoolimata vaguneist välja, tahtes liikuda sakslaste vastu.&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; Üks sadulas istuv Saksa [[ohvitser]] võttis [[revolver|revolvri]] ja sihtis lähenevat Limbergi. Samal momendil tulistas reamees Jaan Lindau oma revolvrist, ohvitser sai pihta ja kukkus [[kraav]]i.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; Kuulnud lasku, hargnesid Saksa ratsanikud teeäärtel kohe lahingukorda ning avasid tule jalaluurajate meeskonna peale,&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; haarasid [[käsigranaat|käsigranaadid]] ja pildusid neid eestlaste sekka.&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; Jalaluurajad varjusid kohalleiduvate saepuruhunnikute ja puuvirnade taha&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; ning avasid vastutule, tuues kohale ka kuulipilduja. Kõrged lauavirnad pakkusid head kaitset, seal oli varjul ka kümmekond kohalikku kaitseliitlast, kes juba enne jalaluurajate komando sinnajõudmist olid asunud sakslasi varitsema. Mõlemad salgad tegutsesid aga omapead.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Paarkümmend minutit kestis korralik lahing.&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; Vaatamata suurtele kaotustele õnnestus sakslastel seada laskevalmis üks [[suurtükk|kergesuurtükk]] ja avada tuli rongi suunas.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; Olles rõhuvas ülekaalus, võtsid sakslased initsiatiivi endi kätte ja alustasid juba korrapärase pealetungiga jalaluurajate vastu, kes Punapargi lauavabriku saepuruhunniku, toepuuvirnade ja metsa serval asuvate hoonete joonel olid ägedas tulistamishoos.&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; Leitnant Limberg sai aru olukorra lootusetusest ja käskis meestel vagunitesse taganeda ning rongil edasi sõita Voltveti jaama suunas. Käsku kuulasid ainult 9 meest, nemad pääsesidki rongiga tule alt välja. Ka ülejäänud sõdurid ja kaitseliitlased taganesid järk-järgult jaama suunas,&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; kasutades osavalt maastikku. Ainult 7 meest, kes tahtsid vastu panna viimse padrunini, langesid sakslaste kätte vangi.&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; Nad piirati sakslaste poolt ümber ja torgati [[tääk]]idega surnuks.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Sakslaste kätte vangilangenuist pääses eluga ainult üks, reamees Jaan Roots,&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; kes päästis end kavalusega – peitis püssi lumehange ja hakkas töölist teeseldes puid riita laduma. Sakslastele seletas ta vigases [[saksa keel]]es, et ta on saeveski tööline, mida kinnitas ka saekuuri meistri abikaasa, kes toast väljudes kiiresti olukorda taipas.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; Kui aga sakslased leidsid veidi hiljem lumest mehe püssi, hiilis Roots lauavirnade vahelt maja lakka ja peitis end heintesse. Vaatamata hoolikaile otsinguile jäigi mees leidmata ning võis hiljem, kui sakslased olid lahkunud, ühineda Mõisakülas oma [[komando (sõjandus)|komandoga]].&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt;

==Tagajärjed==
Taganevad jalaluurajad kohtusid rongiga Voltveti jaamas ja sõitsid samal õhtul tagasi Mõisakülla. Ka hilinenud 1. rood Pärnust asus oma rongile ja sõitis edasi Mõisakülla.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Punapargi lahing oli ainus tõsisem relvastatud kokkupõrge eestlaste ja sakslaste vahel viimaste lahkumisel Eestist. Jalaluurajate kaotused lahingus olid 9 meest surnuina ja 3 meest haavatuina. Langenud kangelaste matmine [[26. detsember|26. detsembril]] toimus Pärnus suure pidulikkusega,&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; matuserongkäiku tuli saatma Kaitseliidu salk ja mitmetuhandeline rahvahulk.&lt;ref name=&quot;dIDNN&quot; /&gt; Sakslased kaotasid 22 surnuina ja 30 haavatuina,&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; langenud maeti Mazsalaca surnuaeda.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Kristjan Aasaw, Karel Telk ja Karl Wreimann on maetud [[Saarde vald|Saarde]] surnuaiale, Otto Hanso [[Häädemeeste]]le, teised Pärnusse.&lt;ref name=&quot;CVg3n&quot; /&gt;

===Langenud===
* Kristjan Aasaw (Asow)
* Evgeni (Jürgen) Bauer
* Otto Hanso
* Juhan Kontson
* Jaan Lindau
* Juhan Nuut
* Feodor Tamm
* Johann (Jaan) Tomson
* Karl Wreimann (Freimann)

===Haavatud===
* Otto Kals
* Karel Telk (Tilg)
* Aleks. Tomson

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;OR1bC&quot;&gt;Woltweti sündmustest. [[Pärnu Postimees]], 27. detsember 1918&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot;&gt;Paukson, O: [http://www.livonia.ee/sonumid/98/leht4/4leht5.htm Punapargi lahing 23. detsembril 1918]. Neti Uudistaja nr 4, veebruar 1998, lk 5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Maide&quot;&gt;Maide, J (1933). ''Ülevaade Eesti Vabadussõjast 1918–1920.'' Tallinn: Kaitseliidu Kirjastus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EVS&quot;&gt;Vabadussõja Ajaloo Komitee (1937/1996). ''Eesti Vabadussõda 1918–1920. 1.'' Tallinn: Mats, lk 272&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dIDNN&quot;&gt;Woltweti ohwrite matus. [[Pärnu Postimees]], 27. detsember 1918&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVg3n&quot;&gt;Paukson, O: [http://www.saarde.ee/koolileht/SaardeSonumid_80.pdf 90 aastat Eesti Vabariiki]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Saarde Sõnumid, 11. veebruar 2008, lk 1&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:1918. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Eesti Vabadussõda]]
[[Kategooria:Lahingud Eestis]]</text>
      <sha1>8bnuah6ss1ijdovnz6rraz9xyix9rj0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177366</id>
      <parentid>6177312</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:00:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11363" xml:space="preserve">{{Sõjaline konflikt
| konflikt      = Punapargi lahing
| osa           = [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonist Eestis]]
| pilt          = Punapargi lahing.jpg
| pildiallkiri  = Punapargi lahingu koht. Saksa väed liikusid mööda teed piki metsa äärt vasakult paremale
| aeg           = [[23. detsember]] [[1918]]
| koht          = [[Tihemetsa]], [[Pärnumaa]]
| koordinaadid  =
| kaart         = 
| laiuskraad    = 
| pikkuskraad   = 
| kaardisuurus  = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = Saksa võit
| seis          = 
| osaline1      = {{PisiLipp|Eesti}}
| osaline2      = {{Riigi ikoon|Saksa Keisririik}} [[Saksa Keisririik|Saksa Keiserlik Armee]]
| osaline3      = 
| väejuht1      = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Verner Limberg]]
| väejuht2      = {{Riigi ikoon|Saksa Keisririik}}  [[Ludwig von Estorff]]
| väejuht3      = 
| jõud1         = 40 meest&lt;br&gt;2 raskekuulipildujat
| jõud2         = 500–1000 meest&lt;ref name=&quot;OR1bC&quot; /&gt;&lt;br&gt;1 kergesuurtükk
| jõud3         = 
| kaotused1     = Langenud 9&lt;br&gt;Haavatud 3
| kaotused2     = Langenud 22&lt;br&gt;Haavatud 30
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}
{{Vabadussõja lahingud}}
'''Punapargi lahing''' oli [[23. detsember|23. detsembril]] [[1918]] [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal toimunud kokkupõrge [[6. Jalaväerügement|6. jalaväepolgu]] osade ja taanduvate [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägede]] vahel [[Pärnumaa]]l [[Punapargi]] juures.

==Eellugu==
[[1918]]. aasta [[detsember|detsembri]] keskpaigas taganesid viimased Saksa okupatsiooniväe kolonnid [[Tartu]]st läbi [[Viljandi]] [[Mõisaküla]] ja [[Voltveti]] suunas, tekitades kohalikele elanikele suurt kahju marodeerimisega.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; Sakslased sõitsid salkadena mööda maad ringi ja &quot;rekvireerisid&quot; ähvarduste najal ilma igasuguse piirita [[teravili|vilja]], [[hein]]a, [[hobune|hobuseid]], [[kariloom]]i ja muud varandust, millele ligi pääsesid.&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; Kohaliku [[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Kaitseliidu]] salgad olid liiga nõrgad nende takistamiseks, seetõttu paluti abi 6. jalaväepolgult.{{lisa viide}}

[[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] ülem [[Juhan Puskar|Johann Puskar]] saatis [[17. detsember|17. detsembril]] [[Pärnu]]st Mõisakülla jalaluurajate komando – 50 meest [[leitnant]] [[Verner Limberg]]i juhatusel, tehes neile ülesandeks jälgida sakslaste läbiminekut Voltvetist. Jalaluurajate komandole järgnes [[20. detsember|20. detsembril]] ratsaluurajate komando – 30 ratsanikku leitnant [[Jaan Pedaja]] juhatusel, pluss üks raskekuulipildujate rühm kahe saksatüübilise [[kuulipilduja|raskekuulipildujaga]].&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

[[August Winnig]]i mälestuste järgi pidi Tartus sel ajal olema umbes 4000 Saksa sõdurit [[kindralleitnant]] [[Ludwig von Estorff]]i juhatusel. See väesalk jõudiski 20. detsembril Viljandi. Seal tahtsid kohalikud [[omavalitsus]]e tegelased sakslastega kokku leppida, et nad moonatagavarasid maalt välja ei veaks. Läbirääkimised pidid algama [[21. detsember|21. detsembril]] pärast lõunat, kuid enne määratud tähtaega lahkusid sakslased vooridega linnast,&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; et [[Voltveti|Voltvet]]i ja [[Mazsalaca]] kaudu [[Riia|Riiga]] jõuda.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; Sama päeva õhtuks jõudsid nad [[Halliste kirik]]u ümbruskonna [[mõis]]atesse, teel elanikelt &quot;rekvireerides&quot; kõike, mida oli võimalik kaasa võtta.&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt;

[[22. detsember|22. detsembril]] sõitis 22-meheline ratsaluurajate salk leitnant&lt;ref&gt;[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=20632 Ohvitseride andmekogu. Jaan Pedaja (1889-1918)]&lt;/ref&gt; [[Jaan Pedaja]] juhatusel Mõisaküla–Voltveti maanteel Voltveti suunas ja kohtas [[Riitsaare]] kohal Saksa ratsasalka. Leitnant Pedaja peatas sakslased, nõudes neilt ülearuste relvade ja kohalikelt elanikelt riisutud kraami tagasiandmist. Algul paistsid sakslased küllaltki järeleandlikud olevat, kuid siis saabus kohale suurem sakslaste salk ja kohe muutus toon ja käitumine.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Vastase ülekaalu nähes pöördus leitnant Pedaja oma salgaga umbes 500 meetrit teest kõrval asuvale metsaservale, kus ta igaks juhuks käsutas mehed lahingukorda.&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; Pedaja läks aga uuesti läbirääkimisi jätkama, käskides tema märguande peale tuli avada. Tema sõnavahetus sakslastega muutus järjest ägedamaks, sakslasi vooris järjest juurde, seati üles kuulipilduja ratsanike suunas.{{lisa viide}}

Ilmselt võeti Pedaja kinni, ilma et ta oleks oma meestele saanud tulistamiseks märku anda. Kuna sakslasi oli mitu korda rohkem, ei jäänud meestel muud teha, kui Mõisakülla tagasi sõita ja teatada juhtunust polgu ülemale, kes käskis sõita Voltveti jalaluurajate komandol Mõisakülast ja 1. roodul Pärnust, et vabastada leitnant Pedaja ja tagasi nõuda röövitud kraam. Üksused pidid välja sõitma sellise arvestusega, et mõlemad jõuaksid Voltveti [[23. detsember|23. detsembril]] kell 11.00. Oma nõudmised sakslastele pidi esitama jalaluurajate komando ülem leitnant Limberg. 1. rood alamleitnant&lt;ref&gt;[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=28425 Ohvitseride andmekogu. Jaan Maide (1885-1936)]&lt;/ref&gt; Jaan Maide juhatusel pidi lahkuma rongilt Kilingi-Nõmmes ja lõikama läbi sakslaste tee Voltveti–[[Jäärja]] teel Nurmeotsa talu juures. Mõlemal üksusel kästi võimalikult hoiduda relvade tarvitamisest läbirääkimistel.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

==Lahing==
23. detsembri hommikul kell 10 sõitis Mõisakülast välja kahes kaubavagunis 40 jalaluurajat kahe raskekuulipildujaga. Mõni tund varem lahkus Pärnust 1. rood – 128 meest kahe [[raskekuulipilduja]]ga [[alamleitnant]] [[Jaan Maide]] juhatusel. Kaasa sõitis ka 1. pataljoni ülem [[alamkapten]] [[Karl Tallo]].&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Kui jalaluurajad jõudsid rongiga Punapargi [[saeveski]] juurde, märkasid nad Voltvetist üle [[raudtee]] [[lõuna]] poole&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; liikuvat pikka sakslaste kolonni. Vedurijuht ei jõudnud [[rong]]i varem peatada ja poolitas kolonni mõnikümmend meetrit ülesõidukohast Voltveti jaama pool. Leitnant [[Verner Limberg]] ja [[lipnik]] K. Kirschfeldt keelasid meestel vagunitest väljumise ja tahtsid ise sakslastega läbirääkimistesse astuda,&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; et nõuda neilt omavoliliselt võetud vara tagasiandmist ja vangistatud leitnant Pedaja vabastamist.{{lisa viide}}

Sakslaste ootamatu kohtamine oli aga viinud mehed niivõrd ärevusse, et nad hüppasid keelust hoolimata vaguneist välja, tahtes liikuda sakslaste vastu.&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; Üks sadulas istuv Saksa [[ohvitser]] võttis [[revolver|revolvri]] ja sihtis lähenevat Limbergi. Samal momendil tulistas reamees Jaan Lindau oma revolvrist, ohvitser sai pihta ja kukkus [[kraav]]i.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; Kuulnud lasku, hargnesid Saksa ratsanikud teeäärtel kohe lahingukorda ning avasid tule jalaluurajate meeskonna peale,&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; haarasid [[käsigranaat|käsigranaadid]] ja pildusid neid eestlaste sekka.&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; Jalaluurajad varjusid kohalleiduvate saepuruhunnikute ja puuvirnade taha&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; ning avasid vastutule, tuues kohale ka kuulipilduja. Kõrged lauavirnad pakkusid head kaitset, seal oli varjul ka kümmekond kohalikku kaitseliitlast, kes juba enne jalaluurajate komando sinnajõudmist olid asunud sakslasi varitsema. Mõlemad salgad tegutsesid aga omapead.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Paarkümmend minutit kestis korralik lahing.&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; Vaatamata suurtele kaotustele õnnestus sakslastel seada laskevalmis üks [[suurtükk|kergesuurtükk]] ja avada tuli rongi suunas.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; Olles rõhuvas ülekaalus, võtsid sakslased initsiatiivi endi kätte ja alustasid juba korrapärase pealetungiga jalaluurajate vastu, kes Punapargi lauavabriku saepuruhunniku, toepuuvirnade ja metsa serval asuvate hoonete joonel olid ägedas tulistamishoos.&lt;ref name=&quot;Maide&quot; /&gt; Leitnant Limberg sai aru olukorra lootusetusest ja käskis meestel vagunitesse taganeda ning rongil edasi sõita Voltveti jaama suunas. Käsku kuulasid ainult 9 meest, nemad pääsesidki rongiga tule alt välja. Ka ülejäänud sõdurid ja kaitseliitlased taganesid järk-järgult jaama suunas,&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; kasutades osavalt maastikku. Ainult 7 meest, kes tahtsid vastu panna viimse padrunini, langesid sakslaste kätte vangi.&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; Nad piirati sakslaste poolt ümber ja torgati [[tääk]]idega surnuks.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Sakslaste kätte vangilangenuist pääses eluga ainult üks, reamees Jaan Roots,&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; kes päästis end kavalusega – peitis püssi lumehange ja hakkas töölist teeseldes puid riita laduma. Sakslastele seletas ta vigases [[saksa keel]]es, et ta on saeveski tööline, mida kinnitas ka saekuuri meistri abikaasa, kes toast väljudes kiiresti olukorda taipas.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt; Kui aga sakslased leidsid veidi hiljem lumest mehe püssi, hiilis Roots lauavirnade vahelt maja lakka ja peitis end heintesse. Vaatamata hoolikaile otsinguile jäigi mees leidmata ning võis hiljem, kui sakslased olid lahkunud, ühineda Mõisakülas oma [[komando (sõjandus)|komandoga]].&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt;

==Tagajärjed==
Taganevad jalaluurajad kohtusid rongiga Voltveti jaamas ja sõitsid samal õhtul tagasi Mõisakülla. Ka hilinenud 1. rood Pärnust asus oma rongile ja sõitis edasi Mõisakülla.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Punapargi lahing oli ainus tõsisem relvastatud kokkupõrge eestlaste ja sakslaste vahel viimaste lahkumisel Eestist. Jalaluurajate kaotused lahingus olid 9 meest surnuina ja 3 meest haavatuina. Langenud kangelaste matmine [[26. detsember|26. detsembril]] toimus Pärnus suure pidulikkusega,&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; matuserongkäiku tuli saatma Kaitseliidu salk ja mitmetuhandeline rahvahulk.&lt;ref name=&quot;dIDNN&quot; /&gt; Sakslased kaotasid 22 surnuina ja 30 haavatuina,&lt;ref name=&quot;EVS&quot; /&gt; langenud maeti Mazsalaca surnuaeda.&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot; /&gt;

Kristjan Aasaw, Karel Telk ja Karl Wreimann on maetud [[Saarde vald|Saarde]] surnuaiale, Otto Hanso [[Häädemeeste]]le, teised Pärnusse.&lt;ref name=&quot;CVg3n&quot; /&gt;

===Langenud===
* Kristjan Aasaw (Asow)
* Evgeni (Jürgen) Bauer
* Otto Hanso
* Juhan Kontson
* Jaan Lindau
* Juhan Nuut
* Feodor Tamm
* Johann (Jaan) Tomson
* Karl Wreimann (Freimann)

===Haavatud===
* Otto Kals
* Karel Telk (Tilg)
* Aleks. Tomson

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;OR1bC&quot;&gt;Woltweti sündmustest. [[Pärnu Postimees]], 27. detsember 1918&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Uudistaja4-5&quot;&gt;Paukson, O: [http://www.livonia.ee/sonumid/98/leht4/4leht5.htm Punapargi lahing 23. detsembril 1918]. Neti Uudistaja nr 4, veebruar 1998, lk 5&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Maide&quot;&gt;Maide, J (1933). ''Ülevaade Eesti Vabadussõjast 1918–1920.'' Tallinn: Kaitseliidu Kirjastus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EVS&quot;&gt;Vabadussõja Ajaloo Komitee (1937/1996). ''Eesti Vabadussõda 1918–1920. 1.'' Tallinn: Mats, lk 272&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dIDNN&quot;&gt;Woltweti ohwrite matus. [[Pärnu Postimees]], 27. detsember 1918&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVg3n&quot;&gt;Paukson, O: [http://www.saarde.ee/koolileht/SaardeSonumid_80.pdf 90 aastat Eesti Vabariiki]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Saarde Sõnumid, 11. veebruar 2008, lk 1&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:1918. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Eesti Vabadussõda]]
[[Kategooria:Lahingud Eestis]]</text>
      <sha1>f9375qxydwlqqzmbuh4pxay2whab78w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Getter Jaani</title>
    <ns>0</ns>
    <id>187471</id>
    <revision>
      <id>6176913</id>
      <parentid>6114638</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:14:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9639" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| Nimi                = Getter Jaani 
| Pilt                = Getter-Jaani-Eurovision-Song-Contest-2011.jpg
| Pildi_kirjeldus     = Getter Jaani Eurovisiooni lauluvõistlusel 2011
| Pildi_suurus        = 
| Horisontaalne       = 
| Taust               = soolo_laulja
| Sünninimi           = Getter Roomet
| Alias               = 
| Sündinud            = {{süv|1993|2|3}}
| Surnud              = 
| Päritolu            = [[Tallinn]], [[Eesti]]
| Pill                = 
| Hääleliik           = [[sopran]]
| Stiil               = 
| Amet                = poplaulja
| Aktiivne            = 
| Plaadifirma         = 
| Seotud_artistid     = 
| URL                 = 
}}
'''Getter Jaani''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1993]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poplaulja, kes [[2011]]. aastal esindas Eestit [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el.

== Haridustee ==
Getter lõpetas [[Tallinna Kristiine Gümnaasium]]is 9. klassi, seejärel õppis [[Tallinna Tööstushariduskeskus]]es rätsep-stilisti eriala.&lt;ref name=&quot;QqNhk&quot; /&gt;. Getter Jaani käis ka Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Koolis. [[2015]]. aastal lõpetas Getter Jaani Audentese e-gümnaasiumi.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/682714/ohtulehe-video-ja-fotod-getter-jaani-lopetas-gumnaasiumi Getter Jaani lõpetas gümnaasiumi] Õhtuleht, 20. juuni 2015.&lt;/ref&gt;

== Karjäär ==
2010. aastal alustas Getter koostööd plaadifirmaga [[Moonwalk (ettevõte)|Moonwalk]], mis pani alguse tema soolokarjäärile. Debüütsingli &quot;Parim päev&quot; produtseeris [[Sven Lõhmus]] ja sellest sai aasta mängituim raadiohitt Eestis. 2010. aasta juunis ilmus lühialbum &quot;Parim päev&quot; EP ja 2011. aasta mais &quot;[[Rockefeller Street (album)|Rockefeller Street]]&quot;

26. veebruaril 2011 võitis Getter Jaani lauluvõistluse &quot;[[Eesti Laul 2011|Eesti laul 2011]]&quot; ja ta esindas Eestit [[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Düsseldorf]]is lauluga &quot;[[Rockefeller Street]]&quot;&lt;ref name=&quot;RfyFe&quot; /&gt;. Jaani lugu pääses finaali, kus tuli leppida 24. kohaga. Jaani lohutas ennast sellega, et vähemalt ületas Eesti need riigid, kes üldse finaali ei pääsenud.

=== Teater ===
* 2010 – &quot;[[Keskkoolimuusikal (muusikal)|Keskkoolimuusikal]]&quot; (&quot;High School Musical&quot;)&lt;ref name=&quot;9irRQ&quot; /&gt;.
* 2010 – [[Eesti Televisioon]]is näidatud telesarjas &quot;[[Riigimehed]]&quot; mängis ta episoodilise rollina iseennast.
* 2011 – muusikal &quot;Verelegend&quot; Salme Kultuurikeskuses.
* 2011 – koos [[Ott-Sander Palm]]iga [[Kanal 2]] saates &quot;[[Tantsud tähtedega]]&quot;&lt;ref name=&quot;JpmYn&quot; /&gt;.
* 2011 – TV3 jaoks valminud 12-osalises seriaalis &quot;Päikese poole&quot; mängis Getter Jaani iseennast. 
* 2013 – muusikal &quot;[[Grease]]&quot;, naispeaosatäitja Sandy.
* 2016 – Kaari Sillamaa muusikalis &quot;Desiree&quot; nimiosa Eugenie [[Désirée Clary]]t.

=== Televisioon ===
2011. aastal osales Getter Jaani koos [[Ott-Sander Palm]]iga [[Kanal 2]] saates &quot;[[Tantsud tähtedega]]&quot;&lt;ref name=&quot;JpmYn&quot; /&gt;.

2013. aasta kevadel osales ta TV3 telesaates &quot;[[Su nägu kõlab tuttavalt]]&quot; ja jõudis finaalis neljandale kohale.&lt;ref name=&quot;op3Xu&quot; /&gt;

2020. aastal osales ta TV3 meelelahutussaates &quot;[[Maskis laulja]]&quot;, kus kehastas Jonnipunni.

==== [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)|&quot;Eesti otsib superstaari&quot;]] saates esitatud laulud ====
{|class=&quot;wikitable&quot;
!Kuupäev
!Voor
!Pealkiri
!Originaalesitaja
!Tulemus
|-
| 8. oktoober 2009 || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Stuudiovoorud|Tütarlaste I stuudiovoor]] || &quot;Ma tõde tean&quot; || [[Nele-Liis Vaiksoo]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
| 10. oktoober 2009 || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Stuudiovoorud|Tütarlaste II stuudiovoor]] || &quot;Cruella de Vil&quot; || [[Bill Lee]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
| 25. oktoober 2009 || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 10: Popmuusika megahitid|I finaal]] || &quot;Iseendale&quot; || [[Eda-Ines Etti]] ||style=&quot;background: orange&quot; | Viimase kahe hulgas
|-
| 1. november 2009 || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 10:Eesti lemmiklaulud|II finaal]] || &quot;Laul Põhjamaast&quot; || [[Ülo Vinter]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
| 8. november 2009 || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 8: Laulud sünniaastast|III finaal]] || &quot;See maailm uus&quot; || [[Brad Kane]] &amp; [[Lea Salonga]] (filmist &quot;[[Aladdin (film 1992)|Aladdin]]&quot;) || style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
| 15. november 2009 || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 7: Armastuslaulud|IV finaal]] || &quot;I'm a Believer&quot; || [[The Monkees]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
| 22. november 2009 || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top6: Akustiline voor – laulud, mis iseloomustavad lauljat ennast|V finaal]] || &quot;The Climb&quot; || [[Miley Cyrus]] ||style=&quot;background: orange&quot; | Viimase kahe hulgas
|-
|rowspan=&quot;2&quot; | 29. november 2009 ||rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 5: Kantri- ja tantsumuusika|VI finaal]] || &quot;Ice Cream Freeze (Let’s Chill)&quot; || [[Miley Cyrus]] ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
| &quot;Stop it (I Like It)&quot; || [[Rick Guard]]
|-
|rowspan=&quot;2&quot; | 6. detsember 2009 ||rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 4:Ivo Linna laul &amp; 2009. aasta hitid|VII finaal]] || &quot;Taas punab pihlakaid&quot; || [[Ivo Linna]] ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background: red&quot;     |&lt;span style=&quot;color:white;&quot;&gt;Välja hääletatud&lt;/span&gt;
|-
| &quot;Happy&quot; || [[Leona Lewis]]
|}[[Fail:Getter Jaani 20120515 by Ahsoous.jpg|thumb|Getter Jaani (2012).]]

==Diskograafia==
{{Muusikute diskograafia|Esitaja=Getter Jaani|EP=1|Singlid=17|Stuudio=3}}

===Albumid===
* &quot;[[Parim päev (album)|Parim päev]]&quot; '''EP''' ([[Moonwalk]]; 2010)
* &quot;[[Rockefeller Street (album)|Rockefeller Street]]&quot; ([[Moonwalk]]; 2011)
* &quot;[[Jõuluvalgus]]&quot; ([[Moonwalk]]; 2011)
* &quot;[[DNA (Getter Jaani album)|DNA]]&quot; ([[Moonwalk]]; 2014)

===Singlid===
* &quot;[[Vaid Suve]]&quot; (koos Chapter One-ga) (2010)
* &quot;[[Parim päev (singel)|Parim päev]]&quot; (jaanuar 2010)
* &quot;[[Grammofon (laul)|Grammofon]]&quot; (juuni 2010)
* &quot;[[Rockefeller Street]]&quot; (jaanuar 2011)
* &quot;[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]&quot; (mai 2011)
* &quot;[[Me kõik jääme vanaks]]&quot; (koos [[Mihkel Raud|Mihkel Rauaga]]) (oktoober 2011)
* &quot;[[Talveöö#Getter Jaani versioon|Talveöö]]&quot; (koos [[Karl Madis]]e ja [[Koit Toome]]ga) (detsember 2011)
* &quot;[[NYC Taxi]]&quot; (märts 2012)
* &quot;[[Jõuluvalgus]]&quot; (detsember 2012)
* &quot;Kes on süüdi&quot; (eesti Laul 2013 joke)
* &quot;Meelelahutajad&quot; (koos [[Maia Vahtramäe]]ga) (detsember 2013)
* &quot;Rannamaja&quot; (koos [[Koit Toome]]ga) (juuni 2014)
* &quot;Isa jälgedes&quot; (koos Risto Vürstiga) (oktoober 2014)
*&quot;Something Good&quot; 2017
*&quot;Chasing Trouble&quot; 2018
*&quot;Võta mul käest&quot; 2019
*&quot;Mitu mind&quot; 2020

== Auhinnad ==
* 2011 – [[Eesti Popmuusika Aastaauhinnad|Kuldne Plaat ehk Eesti Popmuusika Aastaauhind]] – Eesti Koolimissi eriauhind: aasta ilusaim artist
* 2012 – Kuldne Plaat ehk Eesti Popmuusika Aastaauhind – aasta raadiohiti auhind (&quot;Valged ööd&quot; koos Koit Toomega)
* 2012 – Kuldne Plaat ehk Eesti Popmuusika Aastaauhind – aasta naisartisti auhind
* 2012 – Kuldne Plaat ehk Eesti Popmuusika Aastaauhind – Music Online eriauhind: aasta edukaim artist internetikeskkonnas
* 2015 – Kuldne Plaat ehk Eesti Popmuusika Aastaauhind – aasta naisartisti auhind
* 2015 – Kuldne Plaat ehk Eesti Popmuusika Aastaauhind – aasta artist internetis (&quot;Rannamaja&quot; koos Koit Toomega)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RfyFe&quot;&gt;[http://eurovisioon.elu24.ee/?id=394372 Eestit esindas Eurovisioonil Getter Jaani]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QqNhk&quot;&gt;{{Cite web |url=http://getterjaani.blogspot.com/ |title=Getter Jaani blogi |access-date=11. juuli 2012 |archive-date=11. juuli 2012 |archive-url=https://archive.is/20120711062648/getterjaani.blogspot.com/ |url-status=live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9irRQ&quot;&gt;Maria Karumets. [https://www.ohtuleht.ee/372120 Getter Jaani keskkoolimuusikalis: äge on ülbe olla!] Õhtuleht, 26. märts 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JpmYn&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130411083340/http://tantsud.elu24.ee/640172/tantsusaatest-lahkusid-getter-jaani-ja-ott-sander-palm/ Tantsusaatest lahkusid Getter Jaani ja Ott-Sander Palm.] Tantsud tähtedega. Nad jäid kolmandaks. Elu24, 20. november 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;op3Xu&quot;&gt;[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast &quot;Su nägu kõlab tuttavalt&quot; esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013.&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://getterjaani.com/ Getter Jaani koduleht]
* [http://moonwalk.ee/artistid/getter-jaani/ Moonwalk artist Getter Jaani]
*[http://publik.delfi.ee/news/muusika/article.php?id=27577547 Video: Getterile meeldib kirikus palju rohkem esineda, kui telekaamerate ees] – Delfi, 15. detsember 2009

=== Videod ===
* [http://www.youtube.com/watch?v=7wczu-54JNg&amp;feature=relmfu Getter Jaani &quot;Grammofon&quot;]
* [http://www.youtube.com/watch?v=zmJU9IipxqY&amp;feature=relmfu Getter Jaani &quot;Parim päev&quot;]
* [http://www.youtube.com/watch?v=f8rVBDt3Ahg&amp;feature=channel_video_title Getter Jaani &quot;Rockefeller street&quot; (&quot;Eesti laul 2011&quot;)]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Malcolm Lincoln]] &amp; [[Manpower 4]]&lt;br&gt; lauluga &quot;[[Siren]]&quot; | nimi=[[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel]] | aeg=[[2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]]| järgnev=[[Ott Lepland]]&lt;br&gt; lauluga &quot;[[Kuula]]&quot;}}
{{lõpp}}
{{Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}
{{Getter Jaani|olek=expanded}}
{{Eesti otsib superstaari}}

{{DEFAULTSORT:Jaani, Getter}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
[[Kategooria:Eesti otsib superstaari]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>1cs1rqtpctpi877nopx00oded9v3bs1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marten Kuningas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>188474</id>
    <revision>
      <id>6176916</id>
      <parentid>6086915</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:26:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7825" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| Nimi                = Marten Kuningas
| Pilt                = Kuningas, Marten.IMG 8127.JPG
| Pildi_kirjeldus     = Marten Kuningas esinemas huvitegevuse messil &quot;No vaata!&quot; 31. augustil 2013
| Pildi_suurus        = 
| Horisontaalne       = 
| Taust               = soolo_laulja
| Sünninimi           = Marten Kuningas
| Alias               = 
| Sündinud            = {{Sünniaeg ja vanus|1985|12|28}}
| Surnud              = 
| Päritolu            = [[Tallinn]], [[Eesti]]
| Pill                = kitarr
| Hääleliik           = 
| Stiil               = 
| Amet                = pop[[laulja]], saatejuht
| Aktiivne            = 
| Plaadifirma         = 
| Seotud_artistid     = 
| URL                 = 
}}

'''Marten Kuningas''' (sündinud [[28. detsember|28. detsembril]] [[1985]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] poplaulja ja saatejuht. 

Ta oli [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)|&quot;Eesti otsib superstaari&quot; kolmanda hooaja]] finalist, pääsedes finaali [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[2009]] toimunud &quot;noormeeste nädala&quot; teises stuudiovoorus ja saavutas saates 3. koha.

Ta on lõpetanud 2009. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal.

Aastatel 2010–2015 oli ta üks telesaate &quot;Eesti TOP 7&quot; saatejuhte&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06213979 &quot;Eesti TOP 7&quot; saatejuhiks sai Marten Kuningas], ERR.ee, 5. september 2010.&lt;/ref&gt;.

== Muusikaline tegevus ==
[[Pilt:Marten Kuningas 20120714 by Ahsoous.jpg|pisi|Marten Kuningas esinemas [[Tallinna Merepäevad]]el 2012]]
Marten Kuningas on musitseerinud ansamblis [[Leegitsev Sidrun]]&lt;ref&gt;[http://www.myspace.com/leegitsevsidrun Leegitsev Sidrun] MySpace Music.&lt;/ref&gt; ja musitseerib hiphopansamblis [[Doktor Normal]]&lt;ref&gt;[http://www.myspace.com/doktornormal Doktor Normal &amp; MC Roki] MySpace Music.&lt;/ref&gt;. Marten on ansambli [[Miljardid]] [[solist]].

2009 osales Kuningas [[Birgit Õigemeel]]e, [[Tanel Padar]]i ja [[Tallinna Poistekoor]]i kontserdisarja &quot;Jõulupuudutus&quot; kontsertidel koos [[Birgit Varjun]]i, [[Getter Jaani]], [[Jaanus Saago]] ning [[Ott Lepland]]iga. Esineti mitmes Eesti kirikus&lt;ref&gt;[http://elu24.postimees.ee/196495/superstaariks-purgijad-lahevad-joulutuurile Superstaariks pürgijad lähevad jõulutuurile.] Postimees, 3. detsember 2009.&lt;/ref&gt;.

Ta osales lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2010]].

Marten Kuninga debüütalbum &quot;[[Janu (album)|Janu]]&quot; ilmus [[2012]]. aasta [[16. juuni]]l ning tema teine sooloalbum &quot;[[Praktiline mees]]&quot; ilmub [[2014]]. aasta sügisel.&lt;ref&gt;[http://www.thebalticscene.eu/interview-marten-kuningas-peedu-kass-twisted-love/ &quot;Interview with Marten Kuningas &amp; Peedu Kass: &quot;Twisted Love&quot; &amp; the thin line between sincerity and irony&quot;]. The Baltic Scene, 22. mai 2014. Vaadatud 22. mail 2014.&lt;/ref&gt;

2014. aastal võitis Marten Kuningas koos [[Raul Ojamaa]]ga palaga &quot;Tagurpidi vaal&quot; 30. [[Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss|Uno Naissoo nimelise loomingu- ja interpretatsioonikonkursi]].&lt;ref&gt;[http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/2e0f05dd-b418-4f79-bd54-c8fcc0c9232e &quot;Marten Kuningas pälvis Naissoo-auhinna&quot;]. Menu.err.ee, 8. aprill 2014. Vaadatud 22. mail 2014.&lt;/ref&gt;

=== Sooloalbumid ===
* &quot;[[Janu (album)|Janu]]&quot; (2012)
* &quot;[[Praktiline mees]]&quot; (2014)
* &quot;Kunagi Läänes&quot; (2017) (Miljardid)

=== [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)|&quot;Eesti otsib superstaari&quot;]] saates esitatud laulud ===
{|class=&quot;wikitable&quot;
!Kuupäev
!Voor
!Pealkiri
!Originaalesitaja
!Tulemus
|-
|[[15. oktoober|15.10]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Stuudiovoorud|Noormeeste&lt;br /&gt; I stuudiovoor]] || &quot;Starman&quot; || [[David Bowie]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|[[18. oktoober|18.10]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Stuudiovoorud|Noormeeste&lt;br /&gt; II stuudiovoor]] || &quot;Gold&quot; || [[Spandau Ballet]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|[[25. oktoober|25.10]]|| [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 10: Popmuusika megahitid|I Finaal]] || &quot;Song 2&quot; || [[Blur]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|[[1. november|01.11]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 10:Eesti lemmiklaulud|II Finaal]] || &quot;Mägede hääl&quot; || [[Kare Kauks]] &amp; [[Mahavok]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|[[8. november|08.11]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 8: Laulud sünniaastast|III finaal]] || &quot;Take On Me&quot; || [[A-Ha]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|[[15. november|15.11]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 7: Armastuslaulud|IV finaal]] || &quot;Valged roosid&quot; || [[Tarmo Pihlap]] ||style=&quot;background: orange&quot; | Viimase kahe hulgas
|-
|[[22. november|22.11]] || [[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top6: Akustiline voor – laulud, mis iseloomustavad lauljat ennast|V finaal]] || &quot;Space Oddity&quot; || [[David Bowie]] ||style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
|rowspan=&quot;2&quot; |[[29. november|29.11]] ||rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 5: Kantri- ja tantsumuusika|VI finaal]] || &quot;Love Will Tear Us Apart&quot; || [[Joy Division]] ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
| &quot;Let's Dance&quot; || [[David Bowie]]
|-
|rowspan=&quot;2&quot; |[[6. detsember|06.12]] ||rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 4:Ivo Linna laul &amp; 2009. aasta hitid|VII finaal]] || &quot;Luiged läinud, lumi maas&quot; || [[Ivo Linna]] ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background: lightgreen&quot; | Edasipääs
|-
| &quot;[[Moonduja]]&quot; || [[Birgit Õigemeel]]
|-
|rowspan=&quot;2&quot; |[[13. detsember|13.12]] ||rowspan=&quot;2&quot; |[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)#Top 3:Lugu ema-isa nooruspõlvest &amp; Duett|VIII finaal]] || &quot;Naer&quot; || [[Virmalised (ansambel)|Virmalised]] ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background: red&quot; | &lt;span style=&quot;color:white;&quot;&gt;Välja hääletatud&lt;/span&gt;
|-
| &quot;[[Blackbird (The Beatlesi laul)|Blackbird]]&quot;&lt;br /&gt;&lt;small&gt;duett [[Vaiko Eplik]]uga || [[The Beatles]]
|}

== Isiklikku ==
[[Fail:Marten ja Neeme Kuningas.jpg|thumb|Marten Kuningas isa [[Neeme Kuningas|Neemega]] veebruaris 2011]]
Marten Kuningas on lavastaja [[Neeme Kuningas|Neeme Kuninga]] poeg&lt;ref&gt;[[Stella K. Wadowsky]], Siim Lõvi. [http://publik.delfi.ee/news/superstaar/article.php?id=26266827 Neeme Kuninga poeg Marten pürib superstaariks!] Publik.ee, 15. oktoober 2009.&lt;/ref&gt;.

Tal on Keit Lillemäega kaks poega&lt;ref&gt;[https://elu.ohtuleht.ee/985651/marten-kuningas-sai-teise-poja Marten Kuningas sai teise poja] Õhtuleht/Kroonika, 06.12.2019.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://archive.is/20121129063322/martenkuningas.blogspot.com/ Marten Kuninga blogi]
* [http://www.myspace.com/martenkuningas Marten Kuningas] MySpace
* [http://twitter.com/martenkuningas Marten Kuningas (martenkuningas)] Twitter
* Annika Ülejõe. [http://buduaar.ee/Article/article/9604 Marten Kuningas: inimese elu ongi üks suur vimka!] Buduaar, 3. november 2009
* Triinu Uprus. [http://kroonika.ee/index.php?id=34493 Marten Kuningas tahaks olla maailmaparandaja.] Kroonika, 3. november 2009
* [http://publik.delfi.ee/news/superstaar/article.php?id=26823617 Online-intervjuu: vastab Marten Kuningas!] Publik.ee, 11. november 2009 
* [http://www.naisteleht.ee/taxonomy/term/1385 Neeme Kuningas: Marten on põikpea!] Naisteleht, 27. november 2009
* Laura Kaur. [http://publik.delfi.ee/news/superstaar/article.php?id=27547383 Marten Kuningas - narr või geenius?] Publik.ee, 14. detsember 2009
* Hendrik Alla. [http://www.elu24.ee/?id=206270 Marten Kuningas laseb oma staarisaatest saadud supertelefoni müüki!] Elu24, 30. detsember 2009 

{{Eesti otsib superstaari}}

{{JÄRJESTA:Kuningas, Marten}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti saatejuhid]]
[[Kategooria:Eesti otsib superstaari]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>0l2cf6ld5yjythdddlegnysmea90lu1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kiievi suurvürst</title>
    <ns>0</ns>
    <id>191945</id>
    <revision>
      <id>6176909</id>
      <parentid>5869989</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T12:36:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Лобачев Владимир</username>
        <id>43947</id>
      </contributor>
      <comment>Coin of Yaroslav the Wise (reverse).svg</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6858" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2009}}
 {{Endine riik
 |nimi                = '''Рѹсь'''&lt;br&gt;'''Vene'''
 |lipp                = 
 |lipp-tekst          = 
 |vapp                = Coin of Yaroslav the Wise (reverse).svg
 |vapp-tekst          = 
 |asendikaart         = Kievan-rus-1015-1113-(en).png
 |asendikaart-tekst   = [[Vene]], [[1015]]–[[1113]]
 |algusaasta          = [[862]] 
 |lõppaasta           = [[1240]]
 |valitsusvorm        = [[monarhia]]
 |osa                 =
 |ajalugu1            =
 |sündmus1            =
 |ajalugu2            =
 |sündmus2            =
 |ajalugu3            =
 |sündmus3            =
 |ajalugu4            =
 |sündmus4            =
 |ajalugu5            =
 |sündmus5            = 
 |riigikeel           = 
 |peamised-keeled     = [[Vanavene keel|vanavene]]
 |pealinn             =   [[Suur-Novgorod]], [[Kiiev]], [[Vladimir]]
 |riigipea            = 
 |riigipea-nimi       = 
 |riigipea2            = 
 |riigipea-nimi2      = 
 |religioon           =  [[õigeusu kirik]]
 |pindala             = 
 |rahvaarv            = 
 |rahvaarv-aasta      = 
 |rahvastikutihedus   = 
 |rahaühik            = [[kuna]], [[grivna]], [[nogata]]
 |eelnes              = 
 |järgnes             =
 |hümn                = 
 |deviis              = 
}}
'''Kiievi suurvürst''' oli [[Kiievi-Vene]] [[valitseja]] [[tiitel]] [[9. sajand|9.]]–[[13. sajand]]il. 

[[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi vürstiriigi]] valitseja [[Oleg]] vallutas 882. aastal [[Smolensk]]i ja [[Ljubeg]]i linna ning [[Kiievi vürstiriik|Kiievi vürstiriigi]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi. Oleg sai esimeseks Kiievi suurvürstiks. Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]], [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]], [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]], [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovi]], [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia]] ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli]]i vürstiriigid. Kiievi vürsti ülemuslikkust tunnistasid [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite dünastia]] teistesse harudesse kuulunud vürstid ning teda nimetati Kiievi suurvürstiks ehk Kiievi ja kogu [[Vene]] suurvürstiks.

== Kiievi suurvürstid ==

*[[882]]–912/922 [[Oleg]] (ka ''Helge'', ''Helgu'' või ''Helgi''; surnud 912 või 922)
*[[912]]/[[922]]–945 [[Igor]] (ka ''Ingvar'' või ''Inge''; surnud 945)
*[[945]]–[[972]] [[Svjatoslav I]] (surnud 972), 945–[[962]] valitses tegelikult ta ema [[Olga]] (ka ''Helga''; surnud [[969]])
*[[972]]–[[980]] [[Jaropolk I]]
*[[980]]–1015 [[Vladimir Püha]] (ka ''Volodimer'' või ''Valdemar'') (umbes [[950]]–1015), võttis [[988]] vastu [[kristlus|ristiusu]] 
*[[1015]]–[[1019]] [[Svjatopolk I]] Nurjatu
*[[1015]] [[Jaroslav Tark]] [[Jaroslavitšid|Jaroslavitšite]] dünastia algus (''Ярославичи'')
*[[1019]]–[[1054]] [[Jaroslav Tark]]
*[[1054]]–1068 [[Izjaslav I]] Jaroslavitš
*[[1068]]–1069 [[Vseslav Brjatšislavitš]], [[Polotski vürstiriik|Polotskist]]
*[[1069]]–[[1073]] [[Izjaslav I]] Jaroslavitš, 2. kord
*[[1073]]–[[1076]] [[Svjatoslav II]] Jaroslavitš
*[[1076]]–[[1078]] [[Izjaslav I]] Jaroslavitš, 3. kord
*[[1078]]–[[1093]] [[Vsevolod I]] Jaroslavitš
*[[1093]]–[[1113]] [[Svjatopolk II]] Izjaslavitš
*[[1113]]–[[1125]] [[Vladimir Monomahh|Vladimir Vsevolodovitš]] ehk [[Vladimir Monomahh]] ([[1050]]–[[1125]])
*[[1125]]–[[1132]] [[Mstislav Suur]] Vladimirovitš,  Mstislav I Suur,  (umbes [[1075]]–1132)
*[[1132]]–[[1139]] [[Jaropolk II]] Vladimirovitš
*[[1139]]– [[Vjatšeslav I]] Vladimirovitš
*[[1139]]–[[1146]] [[Vsevolod II]] [[Oleg Svjatoslavitš|Olegovitš]]
*[[1146]] [[Igor II]] [[Oleg Svjatoslavitš|Olegovitš]]
*[[1146]]–[[1149]] [[Izjaslav Mstõslavõtš]] 
*[[1149]]–[[1151]] [[Juri Dolgoruki]], Juri [[Vladimir Monomahh|Vladimirovitš]]
*[[1151]]–[[1154]] [[Izjaslav II]] [[Mstislav Suur|Mstislavitš]] [[Volõõnia vürstiriik|Volõõniast]]
*[[1154]]–[[1155]] [[Rostislav Mstislavitš|Rostislav]] [[Mstislav Suur|Mstislavitš]] [[Smolenski vürstiriik|Smolenskist]]
*[[1155]] [[Izjaslav III]] Davidovitš
*[[1155]]–[[1157]] [[Juri Dolgoruki]], Juri [[Vladimir Monomahh|Vladimirovitš]]
*[[1157]]–[[1158]] [[Izjaslav III]] Davidovitš
*[[1159]] [[Mstislav II]] Izjaslavitš
*[[1159]]–[[1161]] [[Rostislav Mstislavitš|Rostislav]] [[Mstislav Suur|Mstislavitš]] [[Smolenski vürstiriik|Smolenskist]]
*[[1161]] [[Izjaslav III]] Davidovitš
*[[1161]]–[[1167]] [[Rostislav Mstislavitš|Rostislav]] [[Mstislav Suur|Mstislavitš]] [[Smolenski vürstiriik|Smolenskist]]
*[[1167]]–[[1169]] [[Mstislav II]] Izjaslavitš
*[[1169]]–1170 [[Gleb (Kiievi suurvürst)|Gleb]] [[Juri Dolgoruki|Jurjevitš]]
*1170 [[Mstislav II]] Izjaslavitš
*1170–[[1171]] [[Gleb (Kiievi suurvürst)|Gleb]] [[Juri Dolgoruki|Jurjevitš]]
*[[1171]] [[Vladimir II Mstislavitš]]
*[[1171]] [[Mihhail (Kiievi suurvürst)|Mihhail]]
*[[1171]]–[[1173]]  [[Roman (Kiievi suurvürst)|Roman]] Rostislavitš [[Smolenski vürstiriik|Smolenskist]]
*[[1173]] [[Vsevolod Suurpesa|Vsevolod III]]
*[[1172]]–[[1211]] (vaheaegadega) [[Rjurik Rostislavitš]]
*[[1174]]–[[1175]] ja [[1180]] [[Jaroslav II]]
*[[1175]]–[[1177]] [[Roman (Kiievi suurvürst)|Roman]] Rostislavitš [[Smolenski vürstiriik|Smolenskist]]
*[[1173]]–[[1194]] (vaheaegadega) [[Svjatoslav III]] Vsevolodovitš [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovist]]
*[[1202]] ja [[1214]] [[Ingvar Jaroslavitš]]
*[[1203]]–[[1205]] [[Roman Suur]] Mstislavitš (umbes [[1150]]–1205)
*[[1204]]–[[1206]] [[Rostislav II]]
*[[1206]]–[[1212]] [[Vsevolod IV]]
*[[1214]]–[[1223]] [[Mstislav III]]
*[[1223]]–[[1235]] [[Vladimir III (Kiiev)|Vladimir III]]
*[[1235]]–[[1236]] [[Izjaslav IV]]
*[[1238]]–[[1239]] [[Mihhail II (Kiiev)|Mihhail II]], ka [[Tšernigov]]i [[Tšernigovi vürst|vürst]]
*[[1239]] [[Rostislav III Mstislavovitš]]
*[[1239]]–[[1240]] [[Danilo Romanovitš]] [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]]st
*[[1240]]–[[1243]] [[Rostislav III Mstislavovitš]]
*[[1241]]–[[1246]] [[Mihhail II (Kiiev)|Mihhail II]]
*[[1243]] Danilo Romanovitš [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]]st
*[[1243]]–[[1246]] [[Jaroslav Vsevolodovitš|Jaroslav II Vsevolodovitš]]
:[[Mongolite invasioon Venemaale|Mongolite invasiooni järel Venemaale]] määras [[Kuldhord]]i [[khaan]] 1243. aastast vürstide seast [[suurvürst]]i (1. [[Jaroslav Vsevolodovitš]]), kes khaani [[vasall]]ina kogus ja vastutas Venemaa vürstiriikidest kogutava andami kogumise ja [[Kuldhord]]i saatmise eest.

== Vaata ka ==
*[[Leedu suurvürst]]
*[[Vladimiri suurvürst]]
*[[Moskva suurvürst]]
*[[Tveri suurvürst]]
*[[Poola kuningas]]
*[[Kiievi vürstiriik]]
[[Kategooria:Kiievi suurvürstid|*]]</text>
      <sha1>pfd86h7ov88gl54vz5ow3smgq1tjxx9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leho Lamus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>193418</id>
    <revision>
      <id>6177323</id>
      <parentid>6168222</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:31:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>62.65.217.110</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Looming */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10335" xml:space="preserve">'''Leho Lamus''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1971]]) on eesti [[teoloog]]. 

Üldrahvaliku iseseisvusliikumise ajal osales [[Genf-49]] ja [[Eesti kodanike komiteed|Eesti kodanike komiteede]] tegevustes. 

Ta on alates 2006. aastast teoloogiamagister ja 2007. aastast [[EAÕK]] [[Püha Platoni seminar]]i filosoofia lektor. Ta alustas tollases [[Tallinna Pedagoogikakool]]is filosoofialoengutega 23-aastaselt.

Teoses &quot;[[Mõtlemise mõistevõrk]]&quot; samastab koostaja [[Postmodernism|postmodernseks]] nimetatud maailmavaadet [[Dekonstruktsionism|dekonstruktsionismiga]], milles tõe moodustamine sõltub taustast ja vaatlejast. Senise ainulis- ja ühtsusmõtlemise asendab ta [[Paljus|paljuse]] ning erinevusmõtlemisega. Mõistete &quot;nähtus&quot;, &quot;nähtuvus&quot; ja &quot;nähtumus&quot; tähenduste teisenenud suhetele kujundab koostaja iselaadse eestikeelse teadvusfilosoofia uued piirjooned.

==Looming==

=== Teos ===
* &quot;[[Mõtlemise mõistevõrk]]&quot;. ''Kaasaja mõtteloo sõnastik'' (2017). Tallinn: AVA. 412 lk.

=== Artiklid ===
* [https://kultuur.postimees.ee/1583127/kes-usuvad-koomikseid-voi-teadusteooriaid ''Kes usuvad koomikseid või teadusteooriaid?''] [[Paul Veyne]] raamatu &quot;Kas kreeklased uskusid oma müüte&quot; tutvustus. [[Postimees]], 30. september 2006
* [https://kultuur.postimees.ee/1590031/lopmatusel-ja-loplikkusel-pohineva-motlemise-konflikt?_ga=2.117563529.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Lõpmatusel ja lõplikkusel põhineva mõtlemise konflikt'']. [[Søren Kierkegaard|Søren Kierkegaardi]] raamatu &quot;Surmatõbi&quot; tutvustus. Postimees, 20. oktoober 2006
* [http://arvamus.postimees.ee/755888/puha-geomeetria-moistatused-eestis/ ''Püha geomeetria saladused Eestis'']. Raamatu &quot;Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis&quot; tutvustus. Postimees, Arvamus/Kultuur (AK), 29. veebruar 2012
* [http://arvamus.postimees.ee/773758/esseede-absoluutne-eliit/ ''Filosoofist piiskop'']. Raamatu &quot;Sest sinu ­silmale pole suletud süda kätte­saamatu&quot; arvustus. Postimees, AK, 10. märts 2012
* [http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/ohtumaa-allakaigu-veenvus-ja-veetlus.d?id=64041953 ''Spengleri kirikukäsitlus'']. Kommentaar [[Oswald Spengler]]i raamatule &quot;[[Õhtumaa allakäik]]&quot;. [[Eesti Ekspress]], Arvamus, 10. märts 2012
* [https://leht.postimees.ee/877780/ateistliku-darvinismi-mottelugu?_ga=2.101958017.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Ateistliku darvinismi mõttelugu'']. Kommentaar raamatule &quot;Surmakultuuri arhitektid&quot;. Postimees, 06.2012
* [[Arne Hiob]]i raamatu ''Püha Maa, juudid ja Jeesus'' tutvustus. Eesti Ekspress, 7. juuni 2012
* [https://leht.postimees.ee/911874/puha-maa-ja-puha-perekond?_ga=2.118220041.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Püha Maa ja püha perekond'']. Arne Hiobi raamatu ''Püha Maa, juudid ja Jeesus'' tutvustus. Postimees, 19. juuli 2012
* ''Lutheri ööd''. [[Urmas Petti]] koostatud kogumiku &quot;Lutheri tööd&quot; tutvustus. Postimees, märts 2013
* [https://leht.postimees.ee/2089588/religiooniteaduse-sund-eestis?_ga=2.105115011.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Religiooniteaduse sünd Eestis'']. Kommentaar [[Riho Saard]]i teosele &quot;Kristluse ajalugu&quot;. Postimees, 28. september 2013
* [https://leht.postimees.ee/2582968/kosmopolis-e-tsivilisatsioon?_ga=2.43565733.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Kosmopolise tsivilisatsioon'']. Postimees, AK, 2. november 2013. ([[Mahatma Gandhi]], &quot;Maailm on väsinud vihkamast&quot;) 
* Francis August Schaefferi raamatu &quot;Jumal, kes elab&quot; arvustus. Eesti Ekspress, 21. november 2013
* Riho Saardi teose &quot;Kristluse ajalugu&quot; arvustus. Eesti Ekspress, 12. detsember 2013
* [http://www.eestikirik.ee/kuidas-sundis-sonastik-motlemise-moistevork/ &quot;Kuidas sündis sõnastik «Mõtlemise mõistevõrk»&quot;]. [[Eesti Kirik]], 29. november 2017, lk 5
* ''[https://kultuur.postimees.ee/4447531/maailmakorra-alus-on-inimsust-kaitsev-riik Maailmakorra alus on inimsust kaitsev riik]''. Postimees, AK, 24. märts 2018, lk 14. ([[Henry Kissinger]] 2014, ee 2016, &quot;Maailmakord&quot;)
* ''[https://kultuur.postimees.ee/4474960/sorokini-ebatekst Sorokini ebatekst]''. Postimees, AK, 21. aprill 2018. ([[Pitirim Sorokin]] 1941, ee 2017, &quot;Meie ajastu kriis&quot;)
*[https://kultuur.postimees.ee/4497887/eluteadus-on-valgustusprojekti-uus-vorm ''Eluteadus on valgustusprojekti uus vorm'']. Postimees, AK, 2. juuni 2018. ([[Ernst Mayr]] 2018, &quot;Bioloogilise mõtte areng. Mitmekesisus, evolutsioon ja pärilikkus&quot;)
* [https://kultuur.postimees.ee/6140563/marksismi-lopp ''Marksismi lõpp'']. Postimees, AK, 25. august 2018, lk 13
* [https://kultuur.postimees.ee/6427902/schopenhaueri-kaemusmoistmise-opetus ''Schopenhaueri kaemusmõistmise õpetus'']. Postimees, AK, 13. oktoober 2018, lk 11 ([[Arthur Schopenhauer]] 2018, &quot;[[Maailm kui tahe ja kujutlus]]&quot;, I – II köide)
* [https://kultuur.postimees.ee/6557386/voim-pole-ainult-ametikoht-voi-positsioon-vaid-uhtlasi-ka-meeleseisund?_ga=2.139578547.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Võim pole ainult ametikoht või positsioon, vaid ühtlasi ka meeleseisund'']. Postimees, AK, 28. aprill 2019. ([[Julie Diamond]] 2019, &quot;Võim: kasutaja käsiraamat&quot;)
* [https://kultuur.postimees.ee/6702407/stephen-hawkingi-hoiatussonum?_ga=2.231985558.805165400.1561986038-1060389256.1561986038 &quot;Stephen Hawkingi hoiatussõnum&quot;]. Postimees, AK, 7. juuni 2019
* [https://leht.postimees.ee/6777496/uhiskondliku-toe-moodustamise-uued-mottemudelid ''Ühiskondliku tõe moodustamise uued mõttemudelid'']. Postimees, AK, 13. september 2019 ([[Ülo Vooglaid]] 2019, &quot;Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale&quot;)
* [https://leht.postimees.ee/6799430/geopoliitilise-voimutasakaalu-maailmakord ''Geopoliitilise võimutasakaalu maailmakord'']. Postimees, AK, 11. oktoober 2019. ([[Rein Müllerson]] 2018, &quot;Uue maailmakorra koidik: geopoliitika ja ideoloogiate kokkupõrge&quot;)
* [https://leht.postimees.ee/6886764/ihu-on-tajukogemuse-ainus-vahend?_ga=2.117238854.1124147639.1582040219-2095882529.1582040219 ''Ihu on tajukogemuse ainus vahend'']. Postimees, AK, 1.02.2020, lk 12-13. ([[Maurice Merleau-Ponty]] 2019, &quot;Taju fenomenoloogia&quot;)
* [https://leht.postimees.ee/6897710/kui-me-ei-motle-enam-eesti-keeles-oleme-rahvusena-kadunud?_ga=2.14061431.1124147639.1582040219-2095882529.1582040219 ''Kui me ei mõtle enam eesti keeles, oleme rahvusena kadunud'']. Postimees, Kultuur, 12.02.2020, lk 22. ([[Piret Kuusk]] 2019, &quot;Aegruum&quot;)
* [https://leht.postimees.ee/6962807/kas-21-sajandil-venemaa-tukeldumine-jatkub?_ga=2.206954003.1894200536.1589820220-118261868.1568554293 ''Kas 21. sajandil Venemaa tükeldumine jätkub?'']. Postimees, AK, 2.05.2020, lk 12. ([[Rein Taagepera]] 2019, &quot;Julgus olla nõrk&quot;)
* [https://leht.postimees.ee/7082159/dresdeni-terroripommitamine-ja-teised-sojakuriteod ''Dresdeni terroripommitamine ja teised sõjakuriteod'']. Postimees, AK, 10.10.2020. (Sinclair McKay 2020, &quot;Dresden. Leegid ja pimedus: Dresdeni pommitamine 1945&quot;)
* [https://leht.postimees.ee/7114063/vooraviha-muudab-rahvusluse-rassismiks ''Võõraviha muudab rahvusluse rassismiks'']. Postimees, AK, 21.12.2020. ([[Benedict Anderson]] 2020, &quot;Kujutletud kogukonnad. Mõtisklusi rahvuse tekkest ja levikust&quot;)
*[https://leht.postimees.ee/7162201/millises-suunas-toimub-keeleuuendus ''Millises suunas toimub keeleuuendus?'']. Postimees, AK, 23.01.2021. ([[Jaan Kaplinski|Jaan Kap­linski]] 2020, &quot;Eesti, estoranto ja teised keeled&quot;)
*[https://kultuur.postimees.ee/7232042/upanisadid-inimsuse-vanimad-alustekstid ''Upanišadid - inimsuse vanimad alustekstid'']. Postimees, AK, 24.04.2021. ([[Mait Raun]] 2020, &quot;Upanišadid&quot;)
*[https://arvamus.postimees.ee/7261924/leho-lamus-riigi-ja-kiriku-lahutus#_ga=2.39003491.1743408182.1622642228-1396978987.1622642228 &quot;Riigi ja kiriku lahutus&quot;]. Postimees, arvamus, 2.06.2021
*[https://leht.postimees.ee/7319177/leho-lamus-uhemootmelised-telefoniinimesed ''Ühemõõtmelised telefoniinimesed'']. Postimees, arvamus, 23.08.2021
*[https://kultuur.postimees.ee/7362218/rutger-bregman-on-uhendanud-anarhia-ja-demokraatia-rousseau-inimeseopetusega ''Rutger Bregman on ühendanud anarhia ja demokraatia Rousseau inimeseõpetusega'']. Postimees, 16.10.2021. ([[Rutger Bregman]] 2019, ee 2021, &quot;Inimkond. Paljutõotav ajalugu&quot;)
* [https://arvamus.postimees.ee/7383810/leho-lamus-runnak-rohealadele ''Rünnak rohealadele'']. Postimees, arvamus, 12.11.2021
* [https://arvamus.postimees.ee/7478602/leho-lamus-vene-maailma-sojaideoloogia-mureneb ''Vene maailma sõjaideoloogia mureneb'']. Postimees, arvamus, 17.03.2022
* [https://kultuur.postimees.ee/7511801/fasism-peitub-uhiskonnaelu-pisiasjades#_ga=2.40248674.1186303509.1651575947-1567115720.1651575947 ''Fašism peitub ühiskonnaelu pisiasjades'']. Postimees, AK, 30.04.2022 ([[Max Horkheimer]]; [[Theodor Adorno]]; &quot;Valgustuse dialektika&quot;)
* [https://kultuur.postimees.ee/7525937/rein-raud-loob-silda-aasia-ja-euroopa-motlemise-vahele?fbclid=IwAR3C0_GCpNy0XYSzAA9QUOIbrjmuUK35hejr9t9XzolbY8iL-N4pFP_WXSA ''Rein Raud loob silda Aasia ja Euroopa mõtlemise vahele'']. Postimees, 18.05.2022 ([[Rein Raud]] 2021, &quot;Täiused ja tühjused&quot;)
* [https://kultuur.postimees.ee/7555399/ak-kodanikuuhiskond-rajaneb-vabal-suhete-loomel ''Kodanikuühiskond rajaneb vabal suhete loomel'']. Postimees, AK, 2.07.2022 ([[Semjon Frank]] 1930, ee 2022, &quot;Ühiskonna vaimsed alused&quot;)
* [https://kultuur.postimees.ee/7574400/ak-maffiariigi-ja-oigusriigi-kodanike-erinev-enesetaju ''Maffiariigi ja õigusriigi kodanike erinev enesetaju'']. Postimees, AK, 30.07.2022 ([[Francis Fukuyama]], &quot;Identiteet. Väärikuse nõudmine ja kibestumise poliitika&quot;, Postimees Kirjastus 2022)

===Tekstid===
* [http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2015/10/teabeuhiskonna-uus-sojakunst.html#!/tcmbck ''Teabeühiskonna uus sõjakunst'']. Raamatututvustus: Frans P. B. Osinga. ''Teadus, strateegia ja sõda. John Boydi strateegiateooria''. Riigikaitse Raamatukogu, 2013.
* [http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2015/09/paar-arvamust-yogasutra-raamatule.html ''Paar arvamust Yogasūtra raamatule'']. Arvamusavaldus Martti Kalda ja Inga Põldmaa raamatule ''Yogasūtra'' (Patañjali). Bibliotheca ASIATICA, 2015.

=== Uurimistööd ===
* 2003 – diplomitöö &quot;Katehheesi ja religiooniõpetuse võrdlus&quot;
* 2006 – magistritöö &quot;[[Kiriku usuõpetuse ja kooli religiooniõpetuse erinevused]]&quot;

{{JÄRJESTA:Lamus, Leho}}
[[Kategooria:Eesti filosoofid]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>l7y9sh79imutnz7nsd56npth9a3ml9v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177329</id>
      <parentid>6177323</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:50:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>62.65.217.110</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Artiklid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10341" xml:space="preserve">'''Leho Lamus''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1971]]) on eesti [[teoloog]]. 

Üldrahvaliku iseseisvusliikumise ajal osales [[Genf-49]] ja [[Eesti kodanike komiteed|Eesti kodanike komiteede]] tegevustes. 

Ta on alates 2006. aastast teoloogiamagister ja 2007. aastast [[EAÕK]] [[Püha Platoni seminar]]i filosoofia lektor. Ta alustas tollases [[Tallinna Pedagoogikakool]]is filosoofialoengutega 23-aastaselt.

Teoses &quot;[[Mõtlemise mõistevõrk]]&quot; samastab koostaja [[Postmodernism|postmodernseks]] nimetatud maailmavaadet [[Dekonstruktsionism|dekonstruktsionismiga]], milles tõe moodustamine sõltub taustast ja vaatlejast. Senise ainulis- ja ühtsusmõtlemise asendab ta [[Paljus|paljuse]] ning erinevusmõtlemisega. Mõistete &quot;nähtus&quot;, &quot;nähtuvus&quot; ja &quot;nähtumus&quot; tähenduste teisenenud suhetele kujundab koostaja iselaadse eestikeelse teadvusfilosoofia uued piirjooned.

==Looming==

=== Teos ===
* &quot;[[Mõtlemise mõistevõrk]]&quot;. ''Kaasaja mõtteloo sõnastik'' (2017). Tallinn: AVA. 412 lk.

=== Artiklid ===
* [https://kultuur.postimees.ee/1583127/kes-usuvad-koomikseid-voi-teadusteooriaid ''Kes usuvad koomikseid või teadusteooriaid?''] [[Paul Veyne]] raamatu &quot;Kas kreeklased uskusid oma müüte&quot; tutvustus. [[Postimees]], 30. september 2006
* [https://kultuur.postimees.ee/1590031/lopmatusel-ja-loplikkusel-pohineva-motlemise-konflikt?_ga=2.117563529.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Lõpmatusel ja lõplikkusel põhineva mõtlemise konflikt'']. [[Søren Kierkegaard|Søren Kierkegaardi]] raamatu &quot;Surmatõbi&quot; tutvustus. Postimees, 20. oktoober 2006
* [http://arvamus.postimees.ee/755888/puha-geomeetria-moistatused-eestis/ ''Püha geomeetria saladused Eestis'']. Raamatu &quot;Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis&quot; tutvustus. Postimees, Arvamus/Kultuur (AK), 29. veebruar 2012
* [http://arvamus.postimees.ee/773758/esseede-absoluutne-eliit/ ''Filosoofist piiskop'']. Raamatu &quot;Sest sinu ­silmale pole suletud süda kätte­saamatu&quot; arvustus. Postimees, AK, 10. märts 2012
* [http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/ohtumaa-allakaigu-veenvus-ja-veetlus.d?id=64041953 ''Spengleri kirikukäsitlus'']. Kommentaar [[Oswald Spengler]]i raamatule &quot;[[Õhtumaa allakäik]]&quot;. [[Eesti Ekspress]], Arvamus, 10. märts 2012
* [https://leht.postimees.ee/877780/ateistliku-darvinismi-mottelugu?_ga=2.101958017.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Ateistliku darvinismi mõttelugu'']. Kommentaar raamatule &quot;Surmakultuuri arhitektid&quot;. Postimees, 06.2012
* [[Arne Hiob]]i raamatu ''Püha Maa, juudid ja Jeesus'' tutvustus. Eesti Ekspress, 7. juuni 2012
* [https://leht.postimees.ee/911874/puha-maa-ja-puha-perekond?_ga=2.118220041.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Püha Maa ja püha perekond'']. Arne Hiobi raamatu ''Püha Maa, juudid ja Jeesus'' tutvustus. Postimees, 19. juuli 2012
* ''Lutheri ööd''. [[Urmas Petti]] koostatud kogumiku &quot;Lutheri tööd&quot; tutvustus. Postimees, märts 2013
* [https://leht.postimees.ee/2089588/religiooniteaduse-sund-eestis?_ga=2.105115011.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Religiooniteaduse sünd Eestis'']. Kommentaar [[Riho Saard]]i teosele &quot;Kristluse ajalugu&quot;. Postimees, 28. september 2013
* [https://leht.postimees.ee/2582968/kosmopolis-e-tsivilisatsioon?_ga=2.43565733.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Kosmopolise tsivilisatsioon'']. Postimees, AK, 2. november 2013. ([[Mahatma Gandhi]], &quot;Maailm on väsinud vihkamast&quot;) 
* Francis August Schaefferi raamatu &quot;Jumal, kes elab&quot; arvustus. Eesti Ekspress, 21. november 2013
* Riho Saardi teose &quot;Kristluse ajalugu&quot; arvustus. Eesti Ekspress, 12. detsember 2013
* [http://www.eestikirik.ee/kuidas-sundis-sonastik-motlemise-moistevork/ ''Kuidas sündis sõnastik «Mõtlemise mõistevõrk»'']. [[Eesti Kirik]], 29. november 2017, lk 5
* ''[https://kultuur.postimees.ee/4447531/maailmakorra-alus-on-inimsust-kaitsev-riik Maailmakorra alus on inimsust kaitsev riik]''. Postimees, AK, 24. märts 2018, lk 14. ([[Henry Kissinger]] 2014, ee 2016, &quot;Maailmakord&quot;)
* ''[https://kultuur.postimees.ee/4474960/sorokini-ebatekst Sorokini ebatekst]''. Postimees, AK, 21. aprill 2018. ([[Pitirim Sorokin]] 1941, ee 2017, &quot;Meie ajastu kriis&quot;)
*[https://kultuur.postimees.ee/4497887/eluteadus-on-valgustusprojekti-uus-vorm ''Eluteadus on valgustusprojekti uus vorm'']. Postimees, AK, 2. juuni 2018. ([[Ernst Mayr]] 2018, &quot;Bioloogilise mõtte areng. Mitmekesisus, evolutsioon ja pärilikkus&quot;)
* [https://kultuur.postimees.ee/6140563/marksismi-lopp ''Marksismi lõpp'']. Postimees, AK, 25. august 2018, lk 13
* [https://kultuur.postimees.ee/6427902/schopenhaueri-kaemusmoistmise-opetus ''Schopenhaueri kaemusmõistmise õpetus'']. Postimees, AK, 13. oktoober 2018, lk 11 ([[Arthur Schopenhauer]] 2018, &quot;[[Maailm kui tahe ja kujutlus]]&quot;, I – II köide)
* [https://kultuur.postimees.ee/6557386/voim-pole-ainult-ametikoht-voi-positsioon-vaid-uhtlasi-ka-meeleseisund?_ga=2.139578547.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Võim pole ainult ametikoht või positsioon, vaid ühtlasi ka meeleseisund'']. Postimees, AK, 28. aprill 2019. ([[Julie Diamond]] 2019, &quot;Võim: kasutaja käsiraamat&quot;)
* [https://kultuur.postimees.ee/6702407/stephen-hawkingi-hoiatussonum?_ga=2.231985558.805165400.1561986038-1060389256.1561986038 ''Stephen Hawkingi hoiatussõnum'']. Postimees, AK, 7. juuni 2019
* [https://leht.postimees.ee/6777496/uhiskondliku-toe-moodustamise-uued-mottemudelid ''Ühiskondliku tõe moodustamise uued mõttemudelid'']. Postimees, AK, 13. september 2019 ([[Ülo Vooglaid]] 2019, &quot;Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale&quot;)
* [https://leht.postimees.ee/6799430/geopoliitilise-voimutasakaalu-maailmakord ''Geopoliitilise võimutasakaalu maailmakord'']. Postimees, AK, 11. oktoober 2019. ([[Rein Müllerson]] 2018, &quot;Uue maailmakorra koidik: geopoliitika ja ideoloogiate kokkupõrge&quot;)
* [https://leht.postimees.ee/6886764/ihu-on-tajukogemuse-ainus-vahend?_ga=2.117238854.1124147639.1582040219-2095882529.1582040219 ''Ihu on tajukogemuse ainus vahend'']. Postimees, AK, 1.02.2020, lk 12-13. ([[Maurice Merleau-Ponty]] 2019, &quot;Taju fenomenoloogia&quot;)
* [https://leht.postimees.ee/6897710/kui-me-ei-motle-enam-eesti-keeles-oleme-rahvusena-kadunud?_ga=2.14061431.1124147639.1582040219-2095882529.1582040219 ''Kui me ei mõtle enam eesti keeles, oleme rahvusena kadunud'']. Postimees, Kultuur, 12.02.2020, lk 22. ([[Piret Kuusk]] 2019, &quot;Aegruum&quot;)
* [https://leht.postimees.ee/6962807/kas-21-sajandil-venemaa-tukeldumine-jatkub?_ga=2.206954003.1894200536.1589820220-118261868.1568554293 ''Kas 21. sajandil Venemaa tükeldumine jätkub?'']. Postimees, AK, 2.05.2020, lk 12. ([[Rein Taagepera]] 2019, &quot;Julgus olla nõrk&quot;)
* [https://leht.postimees.ee/7082159/dresdeni-terroripommitamine-ja-teised-sojakuriteod ''Dresdeni terroripommitamine ja teised sõjakuriteod'']. Postimees, AK, 10.10.2020. (Sinclair McKay 2020, &quot;Dresden. Leegid ja pimedus: Dresdeni pommitamine 1945&quot;)
* [https://leht.postimees.ee/7114063/vooraviha-muudab-rahvusluse-rassismiks ''Võõraviha muudab rahvusluse rassismiks'']. Postimees, AK, 21.12.2020. ([[Benedict Anderson]] 2020, &quot;Kujutletud kogukonnad. Mõtisklusi rahvuse tekkest ja levikust&quot;)
*[https://leht.postimees.ee/7162201/millises-suunas-toimub-keeleuuendus ''Millises suunas toimub keeleuuendus?'']. Postimees, AK, 23.01.2021. ([[Jaan Kaplinski|Jaan Kap­linski]] 2020, &quot;Eesti, estoranto ja teised keeled&quot;)
*[https://kultuur.postimees.ee/7232042/upanisadid-inimsuse-vanimad-alustekstid ''Upanišadid - inimsuse vanimad alustekstid'']. Postimees, AK, 24.04.2021. ([[Mait Raun]] 2020, &quot;Upanišadid&quot;)
*[https://arvamus.postimees.ee/7261924/leho-lamus-riigi-ja-kiriku-lahutus#_ga=2.39003491.1743408182.1622642228-1396978987.1622642228 ''Riigi ja kiriku lahutus'']. Postimees, arvamus, 2.06.2021
*[https://leht.postimees.ee/7319177/leho-lamus-uhemootmelised-telefoniinimesed ''Ühemõõtmelised telefoniinimesed'']. Postimees, arvamus, 23.08.2021
*[https://kultuur.postimees.ee/7362218/rutger-bregman-on-uhendanud-anarhia-ja-demokraatia-rousseau-inimeseopetusega ''Rutger Bregman on ühendanud anarhia ja demokraatia Rousseau inimeseõpetusega'']. Postimees, 16.10.2021. ([[Rutger Bregman]] 2019, ee 2021, &quot;Inimkond. Paljutõotav ajalugu&quot;)
* [https://arvamus.postimees.ee/7383810/leho-lamus-runnak-rohealadele ''Rünnak rohealadele'']. Postimees, arvamus, 12.11.2021
* [https://arvamus.postimees.ee/7478602/leho-lamus-vene-maailma-sojaideoloogia-mureneb ''Vene maailma sõjaideoloogia mureneb'']. Postimees, arvamus, 17.03.2022
* [https://kultuur.postimees.ee/7511801/fasism-peitub-uhiskonnaelu-pisiasjades#_ga=2.40248674.1186303509.1651575947-1567115720.1651575947 ''Fašism peitub ühiskonnaelu pisiasjades'']. Postimees, AK, 30.04.2022 ([[Max Horkheimer]]; [[Theodor Adorno]]; &quot;Valgustuse dialektika&quot;)
* [https://kultuur.postimees.ee/7525937/rein-raud-loob-silda-aasia-ja-euroopa-motlemise-vahele?fbclid=IwAR3C0_GCpNy0XYSzAA9QUOIbrjmuUK35hejr9t9XzolbY8iL-N4pFP_WXSA ''Rein Raud loob silda Aasia ja Euroopa mõtlemise vahele'']. Postimees, 18.05.2022 ([[Rein Raud]] 2021, &quot;Täiused ja tühjused&quot;)
* [https://kultuur.postimees.ee/7555399/ak-kodanikuuhiskond-rajaneb-vabal-suhete-loomel ''Kodanikuühiskond rajaneb vabal suhete loomel'']. Postimees, AK, 2.07.2022 ([[Semjon Frank]] 1930, ee 2022, &quot;Ühiskonna vaimsed alused&quot;)
* [https://kultuur.postimees.ee/7574400/ak-maffiariigi-ja-oigusriigi-kodanike-erinev-enesetaju ''Maffiariigi ja õigusriigi kodanike erinev enesetaju'']. Postimees, AK, 30.07.2022 ([[Francis Fukuyama]], &quot;Identiteet. Väärikuse nõudmine ja kibestumise poliitika&quot;, Postimees Kirjastus 2022)

===Tekstid===
* [http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2015/10/teabeuhiskonna-uus-sojakunst.html#!/tcmbck ''Teabeühiskonna uus sõjakunst'']. Raamatututvustus: Frans P. B. Osinga. ''Teadus, strateegia ja sõda. John Boydi strateegiateooria''. Riigikaitse Raamatukogu, 2013.
* [http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2015/09/paar-arvamust-yogasutra-raamatule.html ''Paar arvamust Yogasūtra raamatule'']. Arvamusavaldus Martti Kalda ja Inga Põldmaa raamatule ''Yogasūtra'' (Patañjali). Bibliotheca ASIATICA, 2015.

=== Uurimistööd ===
* 2003 – diplomitöö &quot;Katehheesi ja religiooniõpetuse võrdlus&quot;
* 2006 – magistritöö &quot;[[Kiriku usuõpetuse ja kooli religiooniõpetuse erinevused]]&quot;

{{JÄRJESTA:Lamus, Leho}}
[[Kategooria:Eesti filosoofid]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>amo0cxzpzr351j8g44c0z7a7xoxrv2w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Püha Anna orden</title>
    <ns>0</ns>
    <id>196144</id>
    <revision>
      <id>6177282</id>
      <parentid>6170442</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:36:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eestlastest Püha Anna ordeni kavalerid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6783" xml:space="preserve">{{InfoboxAutasu
|Nimi                 = Püha Anna orden
|Pilt                 = Annenorden 2.jpg
|Lint                 = Order of Saint Anna ribbon bar.svg
|Рildi laius          = 150px
|Riik               = [[Venemaa keisririik]]
|Asutamise aeg       = [[14. veebruar]] [[1735]]
|Esimene autasustamine    = 
|Autasustamiste arv =
}}

'''Püha Anna orden''' ([[vene keel]]es ''Императорский орден Святой Анны'', [[saksa keel]]es ''Orden der Heiligen Anna'') oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[orden]].

== Ajalugu ==
Ordeni asutas [[Holstein-Gottorpi hertsog]] [[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Karl Friedrich]] [[14. veebruar]]il [[1735]] oma surnud naise, [[Peeter I]] tütre [[Anna Petrovna]] auks. 

Püha Anna ordeni kaitsepühakuks sai naisprohvet [[püha Hanna]], [[Penuel]]i tütar ([[Luuka evangeelium|Luuka]] 2:36). Ordeni [[deviis|deviisiks]] on &quot;Amantibus Justitiam, Pietatem, Fidem&quot; (''&quot;Ausust, vagadust ja ustavust armastavatele&quot;''). Nende sõnade esimestest tähtedest koostatud abreviatuur (A.I.P.F.) oli mitmetähenduslik – lisaks nimetatud deviisile viitas see samaaegselt ka [[Anna Petrovna]]le ([[ladina keel]]es ''Anna Imperatoris Petri Filia'').

[[5. aprill]]il [[1797]] lisas vastne [[Venemaa keiser]] [[Paul I]] ordeni Venemaa autasude süsteemi, kus see oli esialgu tähtsuselt viimasel kohal. Hiljem asetus tema järele veel [[Püha Stanislavi orden]].

Alates [[Veebruarirevolutsioon]]ist jagas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] teenete eest väliselt sarnaseid, kuid juba uue nimega (Püha Anna Orden) teenetemärke.

Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i lõpetati [[1917]]. aastal [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Venemaa Kesktäitevkomitee]] [[dekreet|dekreediga]] nii Keiserliku Püha Anna ordu tegevus kui ka Ajutise Valitsuse teenetemärkide väljastamine Venemaal.

Keiserlik Püha Anna ordu tegutseb tänini [[Holstein-Gottorp-Romanovid|Holstein-Gottorp-Romanovite]] [[dünastiline ordu|dünastilise orduna]]. Suurmeistri kohuseid täidab suurvürstinna [[Maria Vladimirovna]] kui perekonnapea ja trooninõudleja.

== Statuut ==
Ordeni aupäevaks määrati [[3. veebruar]] [[1797]]. Korralduse kohaselt kinnitati tseremooniate pidamiseks [[Pühade Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirik]] [[Peterburi]] [[Liteinõi linnaosa]]s. Kavaleride rõivastus koosnes peamiselt punasest, [[taft]]iga vooderdatud sametkeebist ning sulgede ja pealeõmmeldud ristiga punasest [[samet]]ist peakattest. Pärast kavaleri surma oli pärijatel kohustus väljaantud ordeni tunnusmärgid [[Venemaa Ordenite Kapiit]]lile tagastada.

Püha Anna ordeni uued statuudid kinnitati [[14. aprill]]il [[1829]] ja [[22. juuli]]l [[1845]] ning veel [[1847]]. ja [[1874]]. aastal.

Püha Anna ordeniga autasustati laia ringi [[riigiametnik]]ke ja [[sõjaväelane|sõjaväelasi]]. Läbi aegade pälvis Püha Anna ordeni sadu tuhandeid inimesi. 

Esialgu tähendas Püha Anna ordeniga autasustamine ühtlasi pärilikku [[aadliseisus|aadliseisusse]] tõstmist. See kord muudeti ära [[1845]]. aastal. Edaspidi tõi päriliku aadliseisuse endaga üksnes Püha Anna ordeni I klassiga autasustamine, ülejäänud klassidega autasustamine tõi kaasa isikliku, mittepäriliku aadliseisuse. Täiendava erandi moodustasid kaupmehed ning [[moslem]]id, kes ei saanud ühegi järguga autasustamise korral aadlikeks, vaid üksnes [[aukodanik]]eks.

[[1847]] hakati Püha Anna ordeniga autasustama riigiametnikke vähemalt 12 aastat kestnud laitmatu teenistuse eest vähemalt 8. klassi ametikohal, samuti sõjaväelasi vähemalt 8 aastat kestnud teenistuse eest vähemalt [[staabikapten]]i ametis.

Püha Anna ordeniga kaasnes [[pension]], mida maksti kuni autasustatu surmani. Pensioni suurus oli IV klassil 50 või 40 [[Vene rubla|rubla]], III klassil 100 või 90 rubla, II klassil 150 või 120 rubla ja I klassil 350 või 200 rubla aastas.

== Ordeni klassid ==
Esialgu puudusid ordenil klassid ning kavaleride arv oli piiratud 15 [[rüütel|rüütliga]], kes valiti isikute hulgast, kes olid vähemalt [[polkovnik]]u auastmes.

[[Paul I]] jagas Püha Anna ordeni kavalerid kolme klassi. Lisaks neile põhiklassidele asutas ta ordeni kavaleride esimesele klassile täienduseks ordeni eriklassi – Püha Anna I klassi orden briljantidega. Madalaima, kolmanda klassi tunnuseks oli külmrelvale kinnitatav tunnusmärk, mida täiendas ordeni värvides [[portupee]]. Samal ajal kaotati piirangud kavaleride arvule ning teenistusastmele.

[[Aleksander I]] asutas [[1815]]. aastal ordeni kavaleridele neljanda klassi ning muutis ära briljantidega ordenimärkide jagamise Venemaa kodanikele, asendades briljandid keisrikrooniga. Kroonid kui eritunnus kaotati [[1874]]. aastal.

== Eestlastest Püha Anna ordeni kavalerid ==
Ordeni kavaleride madalamatesse klassidesse on arvatud hulgaliselt hilisemaid Eesti Vabariigi ohvitsere ja ka mõningane hulk tsiviilametnikke. Autasustatute hulka kuulusid näiteks [[Peeter Kann]] (IV klass; [[31. oktoober]] [[1914]]), [[Johann Laidoner]] (III klass; [[1912]]), [[Jakob Hurt]] (III klass), [[Martin Jervan]] (III klass), [[Karl August Hermann]] (III klass, [[22. veebruar]] [[1905]]) ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] (III klass; [[16. veebruar]] [[1876]]).  

Eestlastest on ordeni I klassi kavaleriks saanud suurtükiväekindral [[Karl Reinhold Mihhail Masing]], dr. jur. [[Friedrich Fromhold Martens]], dr. [[Philipp Karell]] &lt;ref&gt;[[Martin Lipp]]. Karellide suguvõsa: haridus- ja perekonnaloolised uurimused. (toim. Aadu Lüüs), Tartu: A. Annuk, 1932&lt;/ref&gt;, dr. [[Gustav Hirsch]]&lt;ref&gt;[[Martin Lipp]]. Karellide suguvõsa: haridus- ja perekonnaloolised uurimused. (toim. Aadu Lüüs), Tartu: A. Annuk, 1932&lt;/ref&gt; jmt.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Anna1st.jpg|Püha Anna ordeni 1. klassi kavaleri rist, täht ja suurpael
Pilt:Anna2nd.jpg|Püha Anna ordeni 2. klassi kavaleri rist krooni ja mõõkadega
Pilt:Anna3rd.jpg|Püha Anna ordeni 3. klassi kavaleri rist
Pilt:Anna4th.jpg|Püha Anna ordeni 4. klassi kristlasest (vasakul) ja mittekristlasest (paremal) kavaleri külmrelvale kinnitatavad tunnused
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
&lt;references/&gt;

== Välislingid ==
* [http://nubirus.chat.ru/Anmedals.htm Знак отличия ордена Св. Анны.]
* [http://award.armor.kiev.ua/anna/index.html Орден Св. Анны.] За Веру и Верность 
* [http://vimpel-v.com/nagrady/nagrady_ros_impery/or_sv_anny.shtml Из истории ордена Св. Анны.] МЕЖРЕГИОНАЛЬНАЯ ОБЩЕСТВЕННАЯ ОРГАНИЗАЦИЯ ВЕТЕРАНОВ ПОДРАЗДЕЛЕНИЙ АНТИТЕРРОРА &quot;ВЫМПЕЛ-В&quot;

{{Commonscat|Order of St. Anna}}
[[Kategooria:Püha Anna orden]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi autasud]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjandus]]</text>
      <sha1>2f8wovkuxh8ranb1d9x6jmxtp6xsvrm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kärt Anvelt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>196922</id>
    <revision>
      <id>6176911</id>
      <parentid>6057930</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T12:49:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2305" xml:space="preserve">[[Pilt:Kärt Anvelt.jpg|pisi|Kärt Anvelt 2016. aastal]]
'''Kärt Anvelt''' (sünninimi '''Kärt Karpa'''; sündinud [[4. märts]]il [[1973]]) on eesti ajakirjanik.

Anvelt on saanud kaks Eesti uuriva ajakirjanduse auhinda – [[Bonnieri preemia|Bonnieri preemiat]]: [[1998]]. aastal, kui ta kirjutas [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] [[Tallinna keskhaigla]] kahtlastest [[neerusiirdamine|neerusiirdamistest]], ja [[2014]]. aastal, kui Eesti Päevalehes ilmusid tema lood dopinguarst Vitali Bernatskist.

[[10. detsember|10. detsembril]] [[2010]] kuulutati ta [[Euroopa aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise ajakirjanduskonkurss|vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta ajakirjanduskonkursi]] võitjaks.&lt;ref&gt;[http://epl.delfi.ee/news/eesti/euroopa-aasta-ajakirjandusauhinna-said-kart-anvelt-ja-kadri-kukk?id=51288240 Delfi uudis ajakirjandusauhindadest]&lt;/ref&gt;

2020. aasta kevadel osales Anvelt [[TV3]] meelelahutussaates &quot;[[Maskis laulja]]&quot;. Saates kehastas ta Lõvi ning pidi maski langetama 26. aprillil.

== Isiklikku ==
Ta on abielus poliitik [[Andres Anvelt]]iga.

== Tunnustus ==

* 2022 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.naisteleht.ee/node/507 &quot;Karjääris kannapöörde teinud Kärt Anvelt: &quot;Laps on meie perre väga oodatud!&quot;&quot;], Naisteleht, 19. mai 2006
*[https://www.ohtuleht.ee/224930 &quot;Kärt Anvelt naaseb maikuus teleekraanile&quot;], Õhtuleht, 12. aprill 2007
*[[Epp Petrone]]. [http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=7724 Paar: Kärt ja Andres Anvelt] Eesti Naine, juuni 2007
*[http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=41&amp;artid=3463&amp;sec=1&amp;term=k%C3%A4rt%20anvelt &quot;Ajakirjanik Kärt Anvelt tahab Saaremaal kinnisvaraäri ajada&quot;], [[Oma Saar]], 30. august 2007
*[https://m.delfi.ee/teemalehed/kart-anvelt/ Delfi, Kärt Anvelt]
*[http://www.efis.ee/et/inimesed/id/12989/ EFIS, Kärt Anvelt]
*[https://arhiiv.err.ee/vaata/hommik-anuga-7 &quot;Hommik Anuga&quot; 7, 1'57&quot;–11'15&quot;] ERR, 1. märts 2015
*[http://www.filmiveeb.ee/seriaalid/970/Poorased-90ndad/ Pöörased 90ndad (2015 &amp;ndash; 2016)]

{{JÄRJESTA:Anvelt, Kärt}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>hea10li31bu7n2qtvvhfkoa6vvyn1ug</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põhja-Kaukaasia föderaalringkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>198376</id>
    <revision>
      <id>6177304</id>
      <parentid>5966538</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:15:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2490" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib praegusest föderaalringkonnast; kuni 21. juunini 2000 kandis seda nime aga [[Lõuna föderaalringkond]].}}
{{Provints
|  nimi = Põhja-Kaukaasia föderaalringkond
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Северо-Кавказский федеральный округ | nimi1_latin = (Severo-Kavkazski federalnõi okrug)
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 172360
|  elanikke = 9997336
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Pjatigorsk]]
|  asendikaardi_pilt = Map of Russia - North Caucasian Federal District.svg
}}

'''Põhja-Kaukaasia föderaalringkond''' on uus [[föderaalringkond (Venemaa)|föderaalringkond]] Venemaal, mis moodustati [[2010]]. aastal [[Lõuna föderaalringkond|Lõuna föderaalringkonna]] lõunaosast. Selle keskus on [[Pjatigorsk]].

Põhja-Kaukaasia föderaalringkonda kuuluvad:
* [[Dagestani Vabariik]] (Республика Дагестан)
* [[Inguši Vabariik]] (Республика Ингушетия)
* [[Kabardi-Balkaari Vabariik]] (Кабардино-Балкарская Республика)
* [[Karatšai-Tšerkessi Vabariik]] (Карачаево-Черкесская Республика)
* [[Põhja-Osseetia Alaania Vabariik]] (Республика Северная Осетия – Алания)
* [[Tšetšeeni Vabariik]] (Чеченская Республика)
* [[Stavropoli krai]] (Ставропольский край)

Venemaa presidendi esindajad Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas:
# [[Aleksandr Hloponin]] (19. jaanuar 2010 – 12. mai 2014)
# [[Sergei Melikov]] (12. mai 2014 – 28. juuli 2016)
# [[Oleg Belaventsev]] (28. juuli 2016 – 26. juuni 2018)
# [[Aleksandr Matovnikov]] (26. juuni 2018 – 22. jaanuar 2020)
# [[Juri Tšaika]] (alates 22. jaanuar 2020)

== Välislingid ==
* [http://www.interfax.ru/news.asp?id=119593 Хлопонин назначен вице-премьером РФ – полпредом президента в новом Северо-Кавказском федеральном округе]. Interfaks, 19. jaanuar 2010
* [http://uudised.err.ee/index.php?06191705 Venemaal loodi Põhja-Kaukaasia föderaalringkond]. ERR, 19. jaanuar 2010
* [http://www.postimees.ee/?id=214329 Venemaa saatis rahutusse Põhja-Kaukaasiasse erisaadiku]. Postimees, 20. jaanuar 2010
* [http://www.skfo.ru СКФО.РУ] (SKFO.RU), regionaalne infoportaal

{{RUS-föd}}

[[Kategooria:Venemaa föderaalringkonnad]]
[[Kategooria:Põhja-Kaukaasia föderaalringkond| ]]</text>
      <sha1>pceorqte00sqap03dfkzvqn80tf9mtq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alpinism</title>
    <ns>0</ns>
    <id>198515</id>
    <revision>
      <id>6176907</id>
      <parentid>6139158</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T12:30:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22837" xml:space="preserve">[[Pilt:Korzenevskaja nõlv, Künnap.jpg|pisi|[[Korženevskaja]] (7105&amp;nbsp;m) nõlv. [[Jaan Künnap]]i foto]]
[[Pilt:Ilmar Priimets 1985.jpg|pisi|Alpinist [[Ilmar Priimets]] 1985. aastal. Jaan Künnapi foto]]
[[Fail:World's first ski descent of K2 with Andrzej Bargiel.webm|pisi|Andrzej Bargiel ronis ilma lisahapnikuta [[K2]] tippu ning oli esimene, kes sealt suuskadel laskus. 8-kilomeetrisele laskumisele kulus seitse tundi.]]
'''Alpinism''' ehk '''mägironimine''' on liikumine kõrgmägedes. Seda harrastatakse nii [[hobi]]na, [[sport|spordina]] kui ka [[elukutse]]na. Alpinism nõuab turvalisuse huvides eriettevalmistust ja -varustust.

Ameeriklased kasutavad alpinismi asemel sõna ''mountaineering'' ehk mägironimine ja sõnal &quot;alpinism&quot; on nende jaoks spetsiifilisem tähendus: mägironimine, mis on segu [[jääronimine|jääronimisest]] ja [[kaljuronimine|kaljuronimisest]] ning kus ronijad kannavad kogu oma varustust kogu aeg kaasas.

==Ajalugu==
Alpinismile eelnesid kultuslikud mäkketõusud (nt jaapanlaste [[Fudžijama]]le, inkadel [[Andid]]e tippudele) ja uurimisretked (nt konkistadooride käik [[Popocatépetl]]i vulkaanile [[1519]]).

Alpinismi alguseks loetakse sageli [[Jacques Balmat]]' ja [[Michel-Gabriel Paccard]]i esmatõusu [[Mont Blanc]]ile (4810&amp;nbsp;m) [[1786]]. aastal. Samas on esimeseks tehnilist oskuslikkust nõudvaks tõusuks peetud ka [[Mont Aiguille]] esmavallutamist 1492. aastal ning tänapäevase alpinismi algusena on nimetatud ka näiteks [[Ararat]]i (5165&amp;nbsp;m) vallutamist 1829. aastal, mida juhatas [[Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot]] Eestist. Seega on alpinismi algusaja määratlemine keeruline.

Üle 8000&amp;nbsp;m kõrguse mäetipu vallutasid esimestena [[Maurice Herzog]] ja [[Louis Lachenal]]: [[Annapurna]] (8091&amp;nbsp;m) [[3. juuni]]l [[1950]]. Maailma kõrgeima mäe [[Džomolungma]] esmavallutajateks said [[29. september|29. septembril]] [[1953]] [[Edmund Hillary]] ja [[Tenzing Norgay]].

===Naised alpinismis===
[[Pilt:Wanda_Rutkiewicz,_Góry_Sokole,_fot._Seweryn_Bidziński.jpg|pisi|[[Wanda Rutkiewicz]]]]
{{vaata|Naised alpinismis}}
Naismägironijad olid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses harva esinev nähtus. Sellegipoolest mägedes käidi ja mäetippe vallutati. 1907. aastal asutati [[London]]is [[Leedide Alpiklubi]]. Kõrgtõusude rekordeid fikseeriti. [[Kuuetuhandeline|Kuuetuhandelise]] tippu tõusis naisalpinist esmakordselt 1903. aastal, [[Seitsmetuhandeline|seitsmetuhandelise]] tippu 1934. aastal.

1975. aastal vallutas jaapanlanna [[Junko Tabei]] naistest esimesena [[Džomolungma]] (8848&amp;nbsp;m) tipu. 20. sajandi edukaim naisalpinist oli poolatar [[Wanda Rutkiewicz]].Ta tõusis esimese [[Euroopa]] naisalpinistina Everesti tippu (1978) ja esimesena 1988. aastal [[K2]] (8611&amp;nbsp;m) tippu (seejuures ei kasutanud ta lisahapnikku). Rutkiewiczil oli kirjas 8 tipputõusu [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelistele]], kui hukkus 1992. aastal katsel tõusta maailmas kõrguselt kolmanda mäe [[Kanchenjunga]] (8586&amp;nbsp;m) tippu.

Alpinism arenes kiiresti. Aastatel 2010–2011 tõusid juba kolm naisalpinisti oma 14. kaheksatuhandelise tippu.

==Tehnikad==
[[Pilt:Võistlus Karulas.JPG|pisi|Alpinistide võistlus Karulas]]
===Lumi===

===Liustikud===

===Jää===

== Ööbimine ==

Mägedes liikudes tuleb rajada mitmesuguse iseloomuga välilaagreid, kus tavaliselt kasutatakse ööbimiseks [[telk]]e.

Telklaagri lubatavus tuleb alati enne kindlaks teha, sest looduskaitselistel või piirkondlikel põhjustel ei pruugi need mõnes kohas lubatud olla.

===Ööbimine telgis===
==== Telklaager pinnasel ====

Kui liigutakse metsavööndis oru põhjal, siis pole laagripaiga leidmisega raskusi. Vähe mäes käinud kipuvad otsima maalilisi kohti jõgede läheduses. Kõige tähtsam põhimõte on hoopis ohutus. Mägijõgi on väga muutlik, öösel võib vihma sadada või kõrgel mägedes päevaga sulanud vesi alla jõuda ja väike jõeke võib muutuda möirgavaks mägihiiglaseks. Parem on panna laager püsti mõnevõrra eemale.

Tavaliselt on käidavates kohtades kindlad telkimiskohad, mis on aastate jooksul tuntuks saanud just ohutuse tõttu. Ometi, ootamatult võib sealgi midagi juhtuda: laviin, seli või suureks paisunud jõgi, mis sööstab oma sängist välja.

Kõige sobivam telklaagriplats on suurest jõest eemal asuv rusuriba, mille läheduses pole suuremaid kivi- ja lumenõlvu ega seinu. Hea on omada läheduses värske vee allikat – väikest [[oja]].

Telgiplatsil tuleb kiviklibu kirkaga tasandada ja suuremad kivid eemaldada. Tihtipeale nõuab see tunnikese kõva tööd. Platsi peaks saama enam-vähem horisontaalseks. Mägedes telgivaiu kasutada ei saa, seega pole neid mõtet kaasa võtta. Vaiasid asendavad seal kivid, mis kinnitatakse nööridega telgi külge.

==== Telklaager lumel ====
[[Pilt:1982 expedition to Tartu Ülikool 350 (28).jpg|pisi|Telklaager eestlaste 1982. aasta [[Pamiir]]i ekspeditsiooni ajal]]
Kui telk tuleb lumele, tuleb samuti rajada horisontaalne plats, et telk ära ei libiseks, seda enam, et korralikuks kinnitamiseks pole kive. Telginööride kinnitamiseks saab kasutada kasse ja kirkasid, aga kui hommikul on teeleminek, telk jääb maha ning kasse ja kirkasid on tarvis, siis tuleb juba algselt kaasa võtta lumeplaadid, millega saab telginöörid lumme suruda. Võib kasutada ka lumekuubikuid, kui on sellist lund. Väga põhjalikult ei tule telginööre lumekuubikutesse matta, sest hiljem ei saa neid muidu eriti lihtsalt enam kätte.

===Ööbimine ilma telgita===

Kui telki ei saa püstitada, siis tuleb öö istudes mööda saata. Enda isoleerimiseks maapinnast istutakse vabale köiepuntrale või isoleermatile, kui võimalik, tõmmatakse üle pea ikkagi mingi riie või termokile. Tõelise külmööbimise korral on vaja aeg-ajalt rahvast kontrollida, üle küsida kõigi tervise kohta. Külmas üldiselt keelatakse magada, aga kui on olemas väljavahetatav valve, kes pidevalt teisi jälgib, polegi sellest midagi hullu. Külmööbimisel istutakse tihedalt üksteise ligi ja aeg-ajalt vahetatakse äärmisi.

Kui on aga väga suured kõrgused või madalad [[õhutemperatuur]]id, siis on targem öö mööda saata liigutades: midagi kaevata, rajada, lihtsalt rahmeldada.

===Ööbimine lumekoopas===

Lumekoobas on iseenesest väga mugav. Seda saab rajada nõlva sisse, kusjuures ööbijad asuvad kõrgemal ja ukseava ees on kõige madalam koht. Hea on tähistada oma koopa ülemine pool väljastpoolt kirkaga, mis ühtlasi on värske õhu juurdevoolukanaliks (see tuleb teha veidi suurem, et õhk pääseks liikuma). Ukseks võib panna lumekuubikud või seljakotid.

Marsruudil tuleb ette igasuguseid olukordi. Seepärast on hea, kui alati on kaasas väike istumismatt, veepudel ja nn taskusöök või avariisöögipakk (kiirsupike, [[puljong]], [[suhkur]], teepakk, spordijoogipulber), rühmal ka [[taskulamp]]. Kuna [[gaasipõleti]] ei kaalu palju, pole raske igaks juhuks see ja väike pott kaasa võtta.

==Ohud mägedes==
[[Pilt:1982 expedition to Tartu Ülikool 350 (31).jpg|pisi|Haavatu kandmine]]
===Kivivaringud ja kivilaviinid===

[[varing|Kivivaringud]] ja [[laviin|kivilaviinid]] on mägedes ühed levinumaid õnnetuse põhjuseid: õnnetusjuhtumitest kuulub kivivaringute arvele tervelt 15–17%. Vastu nõlva kukkudes võib ka väike ja üksik kivi lüüa lahti ja liikvele teisi nõlval olevaid kive, haarates kaasa pinnast ja purustades oma teel kildudeks kaljunukke. Nii tekibki kivivaring – laviin, kusjuures ohtu suurendab see, et kivide kukkumisteed on raske aimata. Kivide kukkumist soodustavad [[tuul]] ja [[vihm]], inimeste lohakas liikumine või köitega töötamine, loomad, aga ka pikselöök. Kõige sagedamini on kivivaringute põhjuseks mägede kivipinnase lagunemine ehk &quot;jäine tuuldumine&quot;. Kivivaringute koha tunnuseks on kuluaaride ja nõlvade seintel olevad värsked heledamad jooned ja kriimustused. Eriline väävlilõhn õhus on märk hiljuti toimunud varingust.

===Selid ehk rusuvoolud===

Selid ehk [[rusuvool]]ud tekivad vooluveekogu vooluhulga järsul suurenemisel. Jõed ja ojad kannavad endaga siis kaasa palju tahket murendmaterjali. Selid jagatakse kolme alaliiki: mudaselid, muda-kiviselid ja vesi-kiviselid. Levinuimad on mudaselid ehk [[muda]]vood, mis kannavad kaasas kergelt ärauhatavat pinnast: [[liiv]]a, [[savi]] ja [[löss]]i. Tekkelt jagunevad selid liustiku- ja vihmaselideks. Liustikuselid saavad alguse liustikukeele otsa juurest. Vihmaselide korral küllastub murendmaterjal veega pikkade vihmaperioodide ajal ja tugev vihmahoog päästab seli valla. Selivoo kestus ei ületa tavaliselt 6 tundi. Seliohu korral tuleb püüda väljuda kitsastest orgudest laiematesse, tõusta liustikukeelele, kõrgemal olevale terrassile, laugele oruveerele, tehniliselt lihtsa külgribi harjale. Seliohtlikul alal ei tohi laager mingil juhul paikneda madalal jõekaldal ega orunõlval kuluaari suudmes. Laagrikoht peab olema kõrgendikul või veelahkmel.

===Lumelaviinid===

Lumelaviinid on suurim oht mägedes liikujale. Kõigist õnnetustest ligi 30% võib kirjutada lumelaviinide arvele. Põhiline laviinioht on talvel ja kevadel, aga teatud tingimustel ka suvel. Laviin võib tekkida isegi väikese kaldega (alates 15 kraadist) nõlvalt ja laviinioht on kõikides mägedes. Laviin liigub kiirusega kuni 300&amp;nbsp;km/h ja tema purustusvõimsus on kuni 9 tonni/m². Laviiniga võib kaasneda [[lööklaine]], mis võib olla laviinist ohtlikumgi. Suurim oht on [[Alpid]]es, [[Kaukaasia]]s, [[Hibiinid]]es, [[Kesk-Aasia]]s ja kõikides [[Põhjamaad]]e mägedes. Põhiline lumelaviiniohu tunnus on ohtrad lumesajud. Suurema osa lumelaviine päästavad aga valla inimesed ise, näiteks vale aja ja liikumistee valimisega või ohtliku nõlva läbilõikamisega. Statistika näitab, et 85% laviine tekitasid osavõtjad ise ja neis hukkus 45% mägedes hukkunuist.

===Jäävaringud ehk liustikuvaringud ===

Mägede nõlvu katvad [[jää]]massid liiguvad raskusjõu mõjul pidevalt allapoole. Nende kiirus kõigub mõnest meetrist aastas sadade meetriteni ööpäevas. Kohtades, kus [[liustik]]usängi kalle on eriti suur, hakkab jää murduma. Eriti ohtlikud on jäävaringud rippliustikelt, kuna seal ei näe nõlva kumeruse taga peituvat rippliustikku. Jäävaringuohtlikke kohti saab ära tunda liustikel või kaljudel lebavate jääkamakate, värske lume ja jääpuru järgi.

===Karniisid===

Karniisid tekivad järskude nõlvade allatuult asuvatele harjadele [[tuul]]e mõjul. Karniis on nõlvast eenduv lumest ja jääst katus, mis on tuule mõjul tekkinud peenikesest lumetolmust. Karniisi pikkus mööda harja võib ulatuda sadadesse meetritesse, eendunud osa laius aga 15–20 meetrini.

Karniisid on mitmekordselt ohtlikud. Nad võivad purunedes tabada allolijaid, lumenõlvale langedes kutsuda esile lumelaviini või olla liustikuvaringu allikaks. Sageli põhjustab karniisi varingu matkaja oma tegevusega. Juba ühe-kahe inimese liikumine karniisil või selle all võib põhjustada varingu. Igal juhul tuleb vältida sattumist karniisialustele nõlvadele.

===Mägijõed===

Mägijõed on matkal tõsiseks takistuseks. Pärast suuri sadusid võib nende tormitsev voog sundida rühma loobuma plaanitud põhimarsruudist, ootama veetaseme langust või otsima uut jõeületamise kohta.

Kõige ohtlikum veetakistuse ületamise viis on jõe läbimine. Mägijõed toituvad peamiselt lumesulamisveest. Veetaseme maksimum on pärast lõunat kella 15–16 paiku. Mida kaugemal ja allpool liustikest, seda hilisemale kellaajale maksimum langeb, kuni pimedani välja. Õhtust alates, kui temperatuuri langedes lume ja jää sulamine mägedes väheneb, hakkab veetase langema ja nii kuni päikesetõusuni välja. Seepärast on kõige soodsam jõe ületamise aeg varahommikul kell 5–7. Mägijõgede veetaseme suuri kõikumisi tuleb arvestada ka laagripaiga valikul, et ootamatu veetaseme tõus laagrit uputama ei ulatuks. Mägijõgede ohtudeks on tugev veevool, sogase vee tõttu jõe põhja mittenägemine, ebatasane põhi, järsud nõlvad ja külm vesi (2...6&amp;nbsp;°C).

=== Ilm ===

==== Temperatuur ====

Nii liiga kõrge kui liiga madal [[temperatuur]] on matkajale ebameeldiv. Kõrge õhutemperatuuri korral ähvardab ülekuumenemine ja madala temperatuuri korral külmumine. Õhutemperatuur langeb kõrguse tõustes. Kuumal suvepäeval võib õhutemperatuuri langus olla kuni 1&amp;nbsp;°C iga 100 meetri kohta. Väga madal õhutemperatuur võib põhjustada üksikute kehaosade külmumist. 90% külmumistest on seotud jalgadega (eelkõige märgade jalanõude tõttu) ja 5% kätega.

==== Tuul ====

[[Tuul]] on mägedes sagedane oht. Tugevate tuultega piirkonnad on laviiniohtlikumad. Tuul tekitab kivivaringuid, maskeerib liustikulõhesid, suurendab inimese soojusvahetust (külmumise oht). Tuule mõju inimesele iseloomustab ekvivalentne temperatuur ehk [[tuule-külma indeks]], mis arvestabki külma ja tuule tugevuse koosmõju inimesele, st kui tugev külm organismile toimib ja milline on külmakahjustuste tekke oht. Tugev tuul, eriti aga mitu korda tugevamad tuulepuhangud, mõjuvad inimesele lisaks lükkava jõuna. Järsud tuulemuutused võivad inimese kergesti tasakaalust välja viia ja põhjustada kukkumise, eriti kui liigutakse järsul nõlval või teraval harjal. Tugev vastutuul vähendab liikumiskiirust 20–30%, segab hingamist, mõjub ärritavalt närvisüsteemile – lihtsalt segab.

==== Sademed ====

[[Sademed]] esinevad suvel kõrgustes kuni 3000 meetrit vihmana, kõrgemal lumena. Mägedes jaotuvad sademed väga ebaühtlaselt. Sademehulk kasvab (mäed peavad pilved kinni) kuni kõrguseni 2500–3000 meetrit, edasi aga väheneb. Viimane on tingitud vähesest veeauru kogusest õhus (5000 meetri peal on õhus 10 korda vähem veeauru kui merepinnal). Ilmamuutus koos sademetega toimub tavaliselt pärastlõunal, kui maapinnalähedane õhukiht on kuumenenud. Tekkivad vertikaalsed tõusvad õhuvoolud viivad pilvede ja seejärel sademete moodustumiseni. Sademed muudavad nõlvad ja kaljud libedateks. Seetõttu tasub kasutada julgestust ka seal, kus muidu ilma hakkama saab (näiteks rohunõlvade [[traavers]]). Libedatele jäätunud kaljudele minekut ja kive mööda liikumist tuleb vältida. Sademed hajutavad liikujate tähelepanu, vähendavad kuuldavust ja nähtavust, suurendavad laviini- ja seliohtu, aeglustavad liikumist (nt paks kohev [[lumi]]) jne. Mõistlik on jääda esimeses sobivas kohas laagrisse ja oodata ilma paranemist.

==== Nähtavus ====

Nähtavus. Lumesadu, vihm ja eriti udu vähendavad ja raskendavad orienteerumist. Udu on kõrgmägedes suur ohuallikas. Udu vähendab nii nähtavust ja võimalust teed leida kui ka kuuldavust ja silmsidet matkajate vahel. Udu korral on soovitatav teha iga 10–15 minuti järel lühike peatus, et vältida rühma hajumist ja liikmete kadu. Keegi ei tohi peatuda teisi hoiatamata, sest nii võib kaduda side rühma liikmete vahel. Kui inimene eksib mägedes ja tal ei õnnestu gruppi leida, on hukkumine tõenäoline. Siit tuleneb reegel: nähtavuse kadumisel peab rühm kogunema, otsima ohutu paiga ja jääma laagrisse, olenemata kellaajast. Alles udu möödumisel ja nähtavuse paranemisel tohib mõelda edasiminekule.

==== Valge pimedus ====

Omapärane nähtavuse halvenemise vorm lumel on nn [[valge pimedus]], mil üldine valgustatus on veel küllalt suur, kuid maapind on valgustatud ainult hajuvalgusega. Nähtus esineb siis, kui päike paistab läbi [[pilv]]ede või varjab teda mõni mäehari, eriti päikese loojudes. Tumedad reljeefiosad (ahelikud, kaljud, üksikud kivid, lõhed jäämurrus jne) on hästi nähtavad, kuid lumine pind on kaotanud täielikult reljeefsuse ja näib ühtlaselt tasasena. Sellises valguses näiteks kaetud liustikul liikudes on võimatu ette teada, mis ootab ees järgmisel sammul: järsk laskumine lohku või hoopis lumega kaetud kivi. Valge pimedus ei kesta üle 1,5-2 tunni ja seda kohtab mägedes peamiselt talvel.

==== Pimedus ====

Pimedus muudab takistused märkamatuks või moonutab tugevasti nende iseloomu, peites hädaohtu. Lisandub inimese ebapiisav füüsiline ja psüühiline ettevalmistus öiseks liikumiseks, päevane väsimus, raskused pimedas kauguste hindamisel, aeglane reaktsioon ohtu sattumisel – kõik see kokku on peamine öisest liikumisest tingitud õnnetusjuhtumite põhjus. Öine liikumine on õigustatud vaid erandjuhtudel: otsimis-päästetöödel, kannatanu kiire transportimise vajadusel jne. Põhjendatud on ka varajased tõusud eelnevalt uuritud ja hästi jälgitavat rada mööda.

==== Äike ====

[[Äike]] on üks ohtlikumaid ilmastikunähtusi, mis on eriti iseloomulik mägedele. Mägede tipud, harjad, väljaulatuvad reljeefielemendid ja inimesed moodustavad loodusliku piksevarda. Välgulöögist põhjustatud kivivaringutes ja kukkumistel saadakse traumasid, mis moodustavad ligi 50% rasketest õnnetusjuhtumitest äikese ajal. Äikese korral ei tohi asuda kõrgendikel, teravatel kaljustel mäeharjadel ega tippudel. Hea koht on üksiku kalju või kõrgendiku (samuti puu) kõrval, mis ületab inimese kõrguse 10–15 korda. Laager peab asuma varjekohast vähemalt 1,5–2 meetrit eemal ja mitte kaugemal tema kõrgusest. Eemale tuleb hoida niisketest kohtadest, samuti ei tohi teha lõket, sest soe suitsusammas juhib hästi [[elekter|elektrit]]. Kõik metallesemed, mis pole hädavajalikud, tuleb viia vähemalt 20 meetrit eemale alla ja kõrvale. [[Kirka]]d tasub kindlasti lähedal hoida, sest neid läheb pärast vaja varustuse äratoomisel. Telgi peale ei tohi piksevarrast konstrueerida. Telgis tuleb selga panna kuivad riided ja lamada rahulikult, ilma äärmise vajaduseta ei tohi püsti tõusta.

==== Päike ====
[[Pilt:1982 expedition to Tartu Ülikool 350 (17).jpg|pisi|Silmade kaitsmiseks tugeva valguse eest on vaja kanda tumedate klaasidega prille]]
[[Päike]], tavaliselt nii hea, soe ja sõbralik, tähendab mägedes palju ebameeldivusi. Päikese intensiivsus on seal tunduvalt suurem kui madalikel. Nii kiirgus ise kui tema mõju inimesele suureneb koos kõrgusega. Oluline on kiirguse summaarne mõju ning see koosneb järgmistest osadest: otsene kiirgus, hajutatud kiirgus (hajumine [[atmosfäär]]is või pilvedelt peegeldumine) ja peegeldunud kiirgus (peegeldumine ümbritsevatelt esemetelt). Kui üldine kiirgus 5000 meetri peal on võrreldes 500 meetriga ligi 1,7 korda suurem, siis [[ultraviolettkiirgus]]e osakaal selles on tõusnud juba 6 korda. Kuna õhk on kõrgemal jahe, ei panda sageli tähelegi, kuidas päike &quot;võtab&quot;, ja ohustatud on kõik katmata kehaosad. Eriti kriitiliselt tuleb mägedes suhtuda päevitamisse: [[põletus]]haavad on kerged tulema. Pikaajalisel päikese käes katmata peaga viibimisel võib ootamatult tabada [[päikesepiste]]. Silmade kaitseks tuleb kasutada tumedate klaasidega [[prillid|prille]], mis kaitsevad ka küljelt tuleva valguse eest.

===Mägihaigus===

[[Mägihaigus]] (''morbus montanus, hypsonosus'') ehk hüpobaropaatia on hapnikunälguse (hüpoksia) põhjustatud elutegevushäired, mis tekivad aklimatiseerumata tervel inimesel mägedes 2500–3500 meetrist kõrgemale tõustes. Iseloomulikud tunnused on [[peavalu]], füüsiline ja vaimne väsimus, mõnikord ka [[eufooria]], [[hingeldamine]], südamepekslemine, [[iiveldus]] ja [[oksendamine]]. Kui inimene jääb sellest hoolimata kõrgmägedesse, võib tal areneda krooniline mägihaigus.

=== Inimtegur ===

Subjektiivsed tegurid ehk inimtegur on lisaks eelpool kirjeldatud ohtudele suur ohuallikas. Inimese enda tegevus võib ohuallikad reaalseks ohuks muuta.

==Varustus==
[[Pilt:1982 expedition to Tartu Ülikool 350 (06).jpg|pisi|vasakul|Varustuse kaasaskandmine]]
Alpinisti varustuse hulk sõltub suuresti raja raskusest ja tüübist. Üldiselt jaguneb varustus isiklikuks ja rühmavarustuseks.

===Isiklik varustus===

Igal mägedes liikujal peavad olema matkasaapad, soe jope, soojad [[kindad]], [[suusamüts]], soe pesu, villased [[sokid]], [[magamiskott]], magamismatt, [[seljakott]], taskulamp (soovitatavalt laubalamp), päikesekreem, [[päikeseprillid]], kerged jalatsid, kerge nokkmüts, veepudel, kauss, kruus, [[lusikas]], [[kompass]], [[Kaart (kartograafia)|kaart]] ja [[nuga]].

Igal alpinistil ehk kõrgmägedes liikujal peavad olema alpinismi- või väga head matkasaapad, pikk soe pesu, tumedad prillid, soojad (tuulekindlad, voodriga) püksid, bahillid (säärekaitsed), näomask, abinöör (läbimõõt 6&amp;nbsp;mm ja pikkus vähemalt 5&amp;nbsp;m), sellele lisaks kõik A-kategooria nimekirjas loetletud esemed, mis ei kattu siinnimetatutega.

Alpinistil ehk kõrgmägedes liikujal võivad olla kassid, kirka või suusakepid, karabiin, julgestusvöö ja tumedad tagavaraprillid.

=== Rühmavarustus ===

* [[Telk]] – soovitatavalt kahekihiline ja lumeservaga.
* Köied – kasutatakse peamiselt julgestamiseks. Köied jagunevad staatilisteks ja dünaamilisteks (viimased venivad kuni 37%, et summutada kukkumise lööki). Põhiköis on enamasti 9–11,5&amp;nbsp;mm jäme ja 50–70 meetrit pikk.
* Julgestus- ja laskumisvahendid kasutavad köie hõõrdumist vahendis selle liikumise blokeerimiseks või kontrollimiseks. Enamlevinud on laskumiskaheksa, ATC/shell, Gri-Gri ja nende variatsioonid. Vahend kinnitatakse ronimisvöö külge lukustatava karabiini abil. 
* [[karabiin (alpinism)|Karabiinid]] on metallist erineva (üldjoontes ovaalse) kujuga ühenduslülid. Kasutatakse julgestuse organiseerimise kõigis etappides. Eristatakse lukustatavaid (keeratava [[Muhv (toru)|muhv]]iga) ja vaba käiguga karabiine.
* Muu varustus – igasugune erivarustus, mida kaljuronimisel vaja võib minna: [[priimus]], gaas, tikud, keedupotid jne.

==Vaata ka==
*[[Eesti alpinismi traagilised sündmused]]
*[[Eesti alpinistlike tõusude ülevaade]]
*[[Eesti kõrgalpinism]]
*[[Kaljuronimise raskuskategooriad]]
*[[Kõrgalpinism]]
*[[Mägiekspeditsioon]]
*[[Seong]]

==Välislingid==
{{commons|Mountaineering|Alpinism}}
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.jkalpiklubi.ee/lingid/index.html Alpinismiteemalised lingid]
* [http://www.jkalpiklubi.ee/kool/materjalid/raskuskategooriad/index.html Raskuskategooriate võrdlustabel]
* [http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/index.html Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]
* [http://ajalugu.alpinism.ee/index.php?title=Esileht Mägironimise ehk alpinismi teemaline ajalooWiki]
* [http://www.jkalpiklubi.ee/kool/materjalid/lumelaviin1/index.html Valge surm mägedes: lumelaviinid]
* [https://web.archive.org/web/20070611175231/http://www.jkalpiklubi.ee/kool/Laviin_Mait_Myntel.pdf Laviinidest üldiselt] (PDF-fail, 1,9 MB, arhiiviversioon)
* [http://www.jkalpiklubi.ee/kool/materjalid/lumelaviin2/index.html Ohutusvarustus laviinide korral]
* [http://www.jkalpiklubi.ee/kool/materjalid/raamatud/index.html Raamatuid alpinismist]

[[Kategooria:Alpinism| ]]

[[sv:Klättring#Alpin klättring]]</text>
      <sha1>prhi5h5q5gl12ybxv8psd3hhuazwntb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lejasciems</title>
    <ns>0</ns>
    <id>201536</id>
    <revision>
      <id>6177330</id>
      <parentid>6176609</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:51:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2066" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Lejasciems
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Lejasciems
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Coat of Arms Lejasciems.svg
|  vapi_link = Lejasciemsi vapp
|  pindala = 
|  elanikke = 514 (2015)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Lejasciems''' ({{Audio|Lv-Lejasciems.ogg|läti}}) (teise nimega '''Lejasmuiža''', eesti keeles ka '''Alamõisa''', kohalikus murdes '''Lajasmuiža''') on küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi valla]] halduskeskus. Asub [[Koiva]] jõe ääres [[Tirza jõgi|Tirza]] suubumiskohas, 22 km [[Gulbene]]st loode pool.

[[1873]]. aastast oli Lejasciems alev, [[1928]]–[[1939]] oli Lejasciems linn.

Küla ajalooline saksakeelne nimi on '''Aahof'''.

Külas on keskkool. Varem asus seal ka uhke [[Konstantīns Pēkšēns]]i projekteeritud kirik, kuid [[Punaarmee]] pealetungi käigus hävis aastal 1944 suur osa Lejasciemsi ajaloolisest keskusest, sealhulgas ka [[Lejasciemsi kirik]].&lt;ref&gt;[http://www.gulbene.lv/lv/nvd/ppt/191-ljp Gulbenes novads]&lt;/ref&gt;

Seal asuvad Ceļmalnieki muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.&lt;ref&gt;[https://is.mantojums.lv/836 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]&lt;/ref&gt; Kohaliku kaitse all on muinaskalmed Lejasciemsi meierei juures, [[Alamõisa kirikumõis]]a elumaja ja elumaja aadressil Rīgas iela 3.&lt;ref&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Lejasciema+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]&lt;/ref&gt;

Lejasciemsis on sündinud kirjanikud [[Zenta Mauriņa]] ja [[Anna Sakse]], NSV Liidu sõjaväelane [[Roberts Eidemanis]] ja Riia peapiiskop [[Zbigņevs Stankevičs]].

Aastal 2015 oli külas 514 elanikku, aastal 2017 oli elanikke 493. Aastal 2022 oli seal 437 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2230Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

==Viited==

{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Lejasciems}}
{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]
[[Kategooria:Läti endised linnad]]</text>
      <sha1>2rn2vbajaa5ix8bjr7rv55a4fmuqjlq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>9. Üksik Jalaväepataljon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>202373</id>
    <revision>
      <id>6176900</id>
      <parentid>5563342</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T12:05:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6986" xml:space="preserve">{{väeüksus
 | nimi                     = Pärnu kaitsepataljon&lt;br&gt;9. Jalaväepolk&lt;br&gt;9. Üksik Jalaväepataljon
 | pilt                     = 
 | pildiallkiri             = 
 | algusaeg                 = 1918
 | lõpuaeg                  = 1940
 | aeg                      = 
 | riik                     = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]]
 | kuuluvus                 = [[Eesti Rahvavägi]] [[2. Diviis]], [[3. Diviis]]&lt;br&gt;[[Eesti Kaitsevägi]]&lt;br&gt;[[Eesti sõjavägi]] [[2. Diviis]]
 | haru                     = [[Eesti maavägi]]
 | liik                     = [[jalavägi]]
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = [[pataljon]]/[[polk]]/pataljon
 | alluv                    = 
 | garnison                 = [[Pärnu Garnison]]
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = [[16. jaanuar]] 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Eesti Vabadussõda]]
*[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]]
*[[Landesveeri sõda]]
*[[Viru rinne]]
*[[Operatsioon Valge Mõõk]]
**[[Krasnaja Gorka operatsioon]]
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''9. Üksik Jalaväepataljon''' (algselt '''Pärnu kaitsepataljon''' ja '''9. Jalaväepolk''') oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]], [[Eesti Kaitsevägi|Kaitseväe]] ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväe]] väeosa [[Pärnu]]s.

{{Sisukord paremale}}
Polgu, hilisema [[Üksikud jalaväepataljonid|üksikpataljoni]] asutamise päevaks loeti [[16. jaanuar]]i 1919. aastal, 4. mail 1919. aastal nimetati  [[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Kaitseliidu Pärnu malev]]a liikmetest ja  mobiliseeritutest moodustatud Pärnu kaitsepataljon – 9. Jalaväepolguks.

Pärast [[Tartu rahuleping]]u sõlmimist jäi 1. Jalaväepolk piirile teostama piirivalvet, [[1. jaanuar]]ist kuni 12. juulini [[1921. aasta Eestis|1921]] kuulus pataljon IX pataljonina [[1. Jalaväepolk]]u.

[[12. juuli]]st 1921 kuni 1. oktoobrini [[1928. aasta Eestis|1928]]. aastal kuulus pataljon [[6. Jalaväerügement|6. jalaväepolgu]] koosseisu.

8. juulil 1928 väeosale annetatud lipu varda hõbevõrul on väeosa nimetatud ''REGIMENTUM INFANTERIAE IX''.

Pataljon likvideeriti lõplikult 21. detsembril [[1940. aasta Eestis|1940]]. aastal seoses [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjavä]]e üldise likvideerimisega.

==Juhtkond ja koosseis==
*[[16. jaanuar]] 1919 – 6. märts 1919, leitnant [[Georg Zimmermann]], Pärnu Kaitsepataljoni ülem
* [[1919]] – , [[kapten]] (ülendati 07.11.1919 [[alampolkovnik]]uks) [[Johan Schmidt]] (Johann Schmidt), 9. Jalaväepolgu ülem
**1919,  [[kapten]] (ülendati 07.11.1919 [[alampolkovnik]]uks) [[Verner Trossi]], 9. Jalaväepolgu ülema abi
*[[1939]], [[kolonel]] [[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]], 9. Üksiku Jalaväepataljoni ülem

===Koosseis===
===Pärnu Kaitsepataljon===
*Pärnu Kaitsepataljoni 1. rood, ülem alamleitnant [[Kristoph Maasik]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 2. rood, ülem leitnant [[Peeter Kolts]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 3. rood, ülem leitnant [[Jaan Kinger]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 4. rood, ülem alamleitnant [[Arnold Tiss]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 5. rood, ülem leitnant [[Ilja Jahnov]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 6. rood, ülem alamleitnant [[Paul Lilleleht|Paul Lilienbladt]]
*Pärnu Kaitsepataljoni Kuulipildujate [[komando (sõjandus)|komando]]
*Pärnu Kaitsepataljoni Jalamaakuulajate komando
*Pärnu Kaitsepataljoni Õppekomando
*Pärnu Kaitsepataljoni Töökomando
*Pärnu Kaitsepataljoni Laevakomando

===9. Jalaväepolk===
*9. jalaväepolgu I pataljon, ülem leitnant [[Jaan Kinger]]
**9. jalaväepolgu 1. rood, ülem alamleitnant [[Kristoph Maasik]]
**9. jalaväepolgu 2. rood, ülem alamleitnant [[Juhan Maisma|Joosep Mühlbach]]
**9. jalaväepolgu 3. rood, ülem lipnik [[Johann Tomson]]
**9. jalaväepolgu 4. rood, ülem lipnik [[Peeter Rosenbladt]]
*9. jalaväepolgu II pataljon, ülem leitnant [[Karl-Johann Laurits]]
**9. jalaväepolgu 5. rood, ülem lipnik [[Tõnis Ventsel]]
**9. jalaväepolgu 6. rood, ülem alamleitnant [[Paul Lilleleht|Paul Lilienbladt]]
**9. jalaväepolgu 7. rood, ülem leitnant [[Peeter Kolts]]
**9. jalaväepolgu 8. rood, ülem alamleitnant Arnold Tiss
*Kuulipildurite rood, ülem lipnik [[Jüri Kibbar]]
*Jalamaakuulajate komando, ülem junkur [[Friedrich Reinhold]]
*Suurtükipatarei, ülem junkur [[Rudolf Kehkla]]

==Kaitsepataljon – 9. Jalaväepolk Vabadussõjas==
[[File:Vabadussõda Erküla, 1919.jpg|thumb|9. jalaväepolgu võitlejad Lätimaal Erküla (Arciemsi) järve ääres, juuni 1919]]

1919. aasta [[16. jaanuar]]il  formeeritud kaitsepataljon sai esimese lahinguülesande 23. jaanuaril, asuda allüksustega [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] kaitsele ca 50&amp;nbsp;km pikkusel joonel [[Ikla]] - [[Tautse]] - [[Puksi]] - [[Saidometsa]]. 1919. aasta veebruarini asus kaitsepataljon kaitses, kuid veebruaris asus pataljon [[2. Diviis]]i [[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] operatiivalluvuses pealetungile Läti okupeerinud ja Põhja-Eestis [[Viru rinne|Viru rindel]] asuvate [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] vägedega Eesti iseseisvust ohustavate [[Nõukogude Läti armee]] vägede vastu.

1919. aasta mais liideti Pärnu Kaitsepataljon, 9. Jalaväepolguga ning osales [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõjas]] [[Lemsalu]] piirkonnas.
{{Vaata|Lemsalu ja Roopa lahing#20. juuni}}

==Välislingid==
*Külli Lainevool, [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/6575/Lainevool-2008-VKA-Loputoo.pdf?sequence=1 Pärnu Kaitsepataljon ja 9. Jalaväepolk Vabadussõjas 1918.-1920. aastal], [[Tartu Ülikool]]i [[Viljandi Kultuuriakadeemia]]

{{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}}
 
[[Kategooria:9. Üksik Jalaväepataljon| ]]</text>
      <sha1>906dsbldruj6u7dzhku7aghpp6kyv3m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176927</id>
      <parentid>6176900</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:52:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Koosseis */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8130" xml:space="preserve">{{väeüksus
 | nimi                     = Pärnu kaitsepataljon&lt;br&gt;9. Jalaväepolk&lt;br&gt;9. Üksik Jalaväepataljon
 | pilt                     = 
 | pildiallkiri             = 
 | algusaeg                 = 1918
 | lõpuaeg                  = 1940
 | aeg                      = 
 | riik                     = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]]
 | kuuluvus                 = [[Eesti Rahvavägi]] [[2. Diviis]], [[3. Diviis]]&lt;br&gt;[[Eesti Kaitsevägi]]&lt;br&gt;[[Eesti sõjavägi]] [[2. Diviis]]
 | haru                     = [[Eesti maavägi]]
 | liik                     = [[jalavägi]]
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = [[pataljon]]/[[polk]]/pataljon
 | alluv                    = 
 | garnison                 = [[Pärnu Garnison]]
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = [[16. jaanuar]] 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Eesti Vabadussõda]]
*[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]]
*[[Landesveeri sõda]]
*[[Viru rinne]]
*[[Operatsioon Valge Mõõk]]
**[[Krasnaja Gorka operatsioon]]
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''9. Üksik Jalaväepataljon''' (algselt '''Pärnu kaitsepataljon''' ja '''9. Jalaväepolk''') oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]], [[Eesti Kaitsevägi|Kaitseväe]] ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväe]] väeosa [[Pärnu]]s.

{{Sisukord paremale}}
Polgu, hilisema [[Üksikud jalaväepataljonid|üksikpataljoni]] asutamise päevaks loeti [[16. jaanuar]]i 1919. aastal, 4. mail 1919. aastal nimetati  [[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Kaitseliidu Pärnu malev]]a liikmetest ja  mobiliseeritutest moodustatud Pärnu kaitsepataljon – 9. Jalaväepolguks.

Pärast [[Tartu rahuleping]]u sõlmimist jäi 1. Jalaväepolk piirile teostama piirivalvet, [[1. jaanuar]]ist kuni 12. juulini [[1921. aasta Eestis|1921]] kuulus pataljon IX pataljonina [[1. Jalaväepolk]]u.

[[12. juuli]]st 1921 kuni 1. oktoobrini [[1928. aasta Eestis|1928]]. aastal kuulus pataljon [[6. Jalaväerügement|6. jalaväepolgu]] koosseisu.

8. juulil 1928 väeosale annetatud lipu varda hõbevõrul on väeosa nimetatud ''REGIMENTUM INFANTERIAE IX''.

Pataljon likvideeriti lõplikult 21. detsembril [[1940. aasta Eestis|1940]]. aastal seoses [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjavä]]e üldise likvideerimisega.

==Juhtkond ja koosseis==
*[[16. jaanuar]] 1919 – 6. märts 1919, leitnant [[Georg Zimmermann]], Pärnu Kaitsepataljoni ülem
* [[1919]] – , [[kapten]] (ülendati 07.11.1919 [[alampolkovnik]]uks) [[Johan Schmidt]] (Johann Schmidt), 9. Jalaväepolgu ülem
**1919,  [[kapten]] (ülendati 07.11.1919 [[alampolkovnik]]uks) [[Verner Trossi]], 9. Jalaväepolgu ülema abi
*[[1939]], [[kolonel]] [[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]], 9. Üksiku Jalaväepataljoni ülem

===Koosseis===
29. detsembril 1917 andis sõjavägede ülemjuhataja käsu moodustada igas maakonnas vabatahtlikest [[Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda)|kaitsepataljon]]. Pärnus asuti selle käsu täitmisele 16. jaanuaril ja moodustati [[Pärnu kaitsepataljon]]. Pataljoniülemaks määrati leitnant [[Georg Zimmermann]]. Pataljoni esimese allüksusena formeeriti nn. Läti (piiriruumi) kaitserood (hilisem 1. rood),  enamiku isikkooseisust moodustasid [[Orajõe (Häädemeeste)|Orajõe]] kaitseliitlased. 12. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja üleüldine 18 - 45-aastaste meeste Kaitseliitu mobiliseerimine ja I kategooria kaitseliitlased saadeti kaitsepataljoni, kaitseliitlastest õnnestus kokku saada veel kaitsepataljoni 2. rood. 3. ja 4. rood formeeriti vabatahtlikest. Kaitsepataljoni koosseisu arvati [[Häädemeeste]] komandandikomando ja kaitseliidu salgad [[Jäärja]]s (82 meest), [[Mõisaküla]]s (56 meest) ja [[Kilingi-Nõmme]]s (29 meest). Veebruari lõpuks oli pataljoni umbkaudu tuhandest mehest kaitseliitlasi 595&lt;ref&gt;[https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu Vabariigi sünd ja Kaitseliit Pärnumaal.], parnu.kaitseliit.ee&lt;/ref&gt;.

===Pärnu Kaitsepataljon===
*Pärnu Kaitsepataljoni 1. rood, ülem alamleitnant [[Kristoph Maasik]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 2. rood, ülem leitnant [[Peeter Kolts]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 3. rood, ülem leitnant [[Jaan Kinger]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 4. rood, ülem alamleitnant [[Arnold Tiss]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 5. rood, ülem leitnant [[Ilja Jahnov]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 6. rood, ülem alamleitnant [[Paul Lilleleht|Paul Lilienbladt]]
*Pärnu Kaitsepataljoni Kuulipildujate [[komando (sõjandus)|komando]]
*Pärnu Kaitsepataljoni Jalamaakuulajate komando
*Pärnu Kaitsepataljoni Õppekomando
*Pärnu Kaitsepataljoni Töökomando
*Pärnu Kaitsepataljoni Laevakomando

===9. Jalaväepolk===
*9. jalaväepolgu I pataljon, ülem leitnant [[Jaan Kinger]]
**9. jalaväepolgu 1. rood, ülem alamleitnant [[Kristoph Maasik]]
**9. jalaväepolgu 2. rood, ülem alamleitnant [[Juhan Maisma|Joosep Mühlbach]]
**9. jalaväepolgu 3. rood, ülem lipnik [[Johann Tomson]]
**9. jalaväepolgu 4. rood, ülem lipnik [[Peeter Rosenbladt]]
*9. jalaväepolgu II pataljon, ülem leitnant [[Karl-Johann Laurits]]
**9. jalaväepolgu 5. rood, ülem lipnik [[Tõnis Ventsel]]
**9. jalaväepolgu 6. rood, ülem alamleitnant [[Paul Lilleleht|Paul Lilienbladt]]
**9. jalaväepolgu 7. rood, ülem leitnant [[Peeter Kolts]]
**9. jalaväepolgu 8. rood, ülem alamleitnant Arnold Tiss
*Kuulipildurite rood, ülem lipnik [[Jüri Kibbar]]
*Jalamaakuulajate komando, ülem junkur [[Friedrich Reinhold]]
*Suurtükipatarei, ülem junkur [[Rudolf Kehkla]]

==Kaitsepataljon – 9. Jalaväepolk Vabadussõjas==
[[File:Vabadussõda Erküla, 1919.jpg|thumb|9. jalaväepolgu võitlejad Lätimaal Erküla (Arciemsi) järve ääres, juuni 1919]]

1919. aasta [[16. jaanuar]]il  formeeritud kaitsepataljon sai esimese lahinguülesande 23. jaanuaril, asuda allüksustega [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] kaitsele ca 50&amp;nbsp;km pikkusel joonel [[Ikla]] - [[Tautse]] - [[Puksi]] - [[Saidometsa]]. 1919. aasta veebruarini asus kaitsepataljon kaitses, kuid veebruaris asus pataljon [[2. Diviis]]i [[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] operatiivalluvuses pealetungile Läti okupeerinud ja Põhja-Eestis [[Viru rinne|Viru rindel]] asuvate [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] vägedega Eesti iseseisvust ohustavate [[Nõukogude Läti armee]] vägede vastu.

1919. aasta mais liideti Pärnu Kaitsepataljon, 9. Jalaväepolguga ning osales [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõjas]] [[Lemsalu]] piirkonnas.
{{Vaata|Lemsalu ja Roopa lahing#20. juuni}}

==Välislingid==
*Külli Lainevool, [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/6575/Lainevool-2008-VKA-Loputoo.pdf?sequence=1 Pärnu Kaitsepataljon ja 9. Jalaväepolk Vabadussõjas 1918.-1920. aastal], [[Tartu Ülikool]]i [[Viljandi Kultuuriakadeemia]]

{{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}}
 
[[Kategooria:9. Üksik Jalaväepataljon| ]]</text>
      <sha1>0nw3ihlvlma4ifble5cyercnsi5qfz1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176933</id>
      <parentid>6176927</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T14:08:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kaitsepataljon – 9. Jalaväepolk Vabadussõjas */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9846" xml:space="preserve">{{väeüksus
 | nimi                     = Pärnu kaitsepataljon&lt;br&gt;9. Jalaväepolk&lt;br&gt;9. Üksik Jalaväepataljon
 | pilt                     = 
 | pildiallkiri             = 
 | algusaeg                 = 1918
 | lõpuaeg                  = 1940
 | aeg                      = 
 | riik                     = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]]
 | kuuluvus                 = [[Eesti Rahvavägi]] [[2. Diviis]], [[3. Diviis]]&lt;br&gt;[[Eesti Kaitsevägi]]&lt;br&gt;[[Eesti sõjavägi]] [[2. Diviis]]
 | haru                     = [[Eesti maavägi]]
 | liik                     = [[jalavägi]]
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = [[pataljon]]/[[polk]]/pataljon
 | alluv                    = 
 | garnison                 = [[Pärnu Garnison]]
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = [[16. jaanuar]] 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Eesti Vabadussõda]]
*[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]]
*[[Landesveeri sõda]]
*[[Viru rinne]]
*[[Operatsioon Valge Mõõk]]
**[[Krasnaja Gorka operatsioon]]
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''9. Üksik Jalaväepataljon''' (algselt '''Pärnu kaitsepataljon''' ja '''9. Jalaväepolk''') oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]], [[Eesti Kaitsevägi|Kaitseväe]] ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväe]] väeosa [[Pärnu]]s.

{{Sisukord paremale}}
Polgu, hilisema [[Üksikud jalaväepataljonid|üksikpataljoni]] asutamise päevaks loeti [[16. jaanuar]]i 1919. aastal, 4. mail 1919. aastal nimetati  [[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Kaitseliidu Pärnu malev]]a liikmetest ja  mobiliseeritutest moodustatud Pärnu kaitsepataljon – 9. Jalaväepolguks.

Pärast [[Tartu rahuleping]]u sõlmimist jäi 1. Jalaväepolk piirile teostama piirivalvet, [[1. jaanuar]]ist kuni 12. juulini [[1921. aasta Eestis|1921]] kuulus pataljon IX pataljonina [[1. Jalaväepolk]]u.

[[12. juuli]]st 1921 kuni 1. oktoobrini [[1928. aasta Eestis|1928]]. aastal kuulus pataljon [[6. Jalaväerügement|6. jalaväepolgu]] koosseisu.

8. juulil 1928 väeosale annetatud lipu varda hõbevõrul on väeosa nimetatud ''REGIMENTUM INFANTERIAE IX''.

Pataljon likvideeriti lõplikult 21. detsembril [[1940. aasta Eestis|1940]]. aastal seoses [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjavä]]e üldise likvideerimisega.

==Juhtkond ja koosseis==
*[[16. jaanuar]] 1919 – 6. märts 1919, leitnant [[Georg Zimmermann]], Pärnu Kaitsepataljoni ülem
* [[1919]] – , [[kapten]] (ülendati 07.11.1919 [[alampolkovnik]]uks) [[Johan Schmidt]] (Johann Schmidt), 9. Jalaväepolgu ülem
**1919,  [[kapten]] (ülendati 07.11.1919 [[alampolkovnik]]uks) [[Verner Trossi]], 9. Jalaväepolgu ülema abi
*[[1939]], [[kolonel]] [[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]], 9. Üksiku Jalaväepataljoni ülem

===Koosseis===
29. detsembril 1917 andis sõjavägede ülemjuhataja käsu moodustada igas maakonnas vabatahtlikest [[Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda)|kaitsepataljon]]. Pärnus asuti selle käsu täitmisele 16. jaanuaril ja moodustati [[Pärnu kaitsepataljon]]. Pataljoniülemaks määrati leitnant [[Georg Zimmermann]]. Pataljoni esimese allüksusena formeeriti nn. Läti (piiriruumi) kaitserood (hilisem 1. rood),  enamiku isikkooseisust moodustasid [[Orajõe (Häädemeeste)|Orajõe]] kaitseliitlased. 12. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja üleüldine 18 - 45-aastaste meeste Kaitseliitu mobiliseerimine ja I kategooria kaitseliitlased saadeti kaitsepataljoni, kaitseliitlastest õnnestus kokku saada veel kaitsepataljoni 2. rood. 3. ja 4. rood formeeriti vabatahtlikest. Kaitsepataljoni koosseisu arvati [[Häädemeeste]] komandandikomando ja kaitseliidu salgad [[Jäärja]]s (82 meest), [[Mõisaküla]]s (56 meest) ja [[Kilingi-Nõmme]]s (29 meest). Veebruari lõpuks oli pataljoni umbkaudu tuhandest mehest kaitseliitlasi 595&lt;ref&gt;[https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu Vabariigi sünd ja Kaitseliit Pärnumaal.], parnu.kaitseliit.ee&lt;/ref&gt;.

===Pärnu Kaitsepataljon===
*Pärnu Kaitsepataljoni 1. rood, ülem alamleitnant [[Kristoph Maasik]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 2. rood, ülem leitnant [[Peeter Kolts]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 3. rood, ülem leitnant [[Jaan Kinger]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 4. rood, ülem alamleitnant [[Arnold Tiss]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 5. rood, ülem leitnant [[Ilja Jahnov]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 6. rood, ülem alamleitnant [[Paul Lilleleht|Paul Lilienbladt]]
*Pärnu Kaitsepataljoni Kuulipildujate [[komando (sõjandus)|komando]]
*Pärnu Kaitsepataljoni Jalamaakuulajate komando
*Pärnu Kaitsepataljoni Õppekomando
*Pärnu Kaitsepataljoni Töökomando
*Pärnu Kaitsepataljoni Laevakomando

===9. Jalaväepolk===
*9. jalaväepolgu I pataljon, ülem leitnant [[Jaan Kinger]]
**9. jalaväepolgu 1. rood, ülem alamleitnant [[Kristoph Maasik]]
**9. jalaväepolgu 2. rood, ülem alamleitnant [[Juhan Maisma|Joosep Mühlbach]]
**9. jalaväepolgu 3. rood, ülem lipnik [[Johann Tomson]]
**9. jalaväepolgu 4. rood, ülem lipnik [[Peeter Rosenbladt]]
*9. jalaväepolgu II pataljon, ülem leitnant [[Karl-Johann Laurits]]
**9. jalaväepolgu 5. rood, ülem lipnik [[Tõnis Ventsel]]
**9. jalaväepolgu 6. rood, ülem alamleitnant [[Paul Lilleleht|Paul Lilienbladt]]
**9. jalaväepolgu 7. rood, ülem leitnant [[Peeter Kolts]]
**9. jalaväepolgu 8. rood, ülem alamleitnant Arnold Tiss
*Kuulipildurite rood, ülem lipnik [[Jüri Kibbar]]
*Jalamaakuulajate komando, ülem junkur [[Friedrich Reinhold]]
*Suurtükipatarei, ülem junkur [[Rudolf Kehkla]]

==Kaitsepataljon – 9. Jalaväepolk Vabadussõjas==
[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinde]] Pärnumaa piirkonnas  jäi kogu lõunapiiri kaitsmise organiseerimine [[Mõisaküla]]st Liivi lahe rannikuni [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]]a vastutusele. Pärnumaa maleva kasutada olid vaid väeteenistuseks kõlbmatud ja enamuses ilma sõjalise kogemuse ning väljaõppeta kohalikud kaitseliitlased. Õnneks polnud punaväel Pärnumaa suunal märkimisväärseid jõude ja olemasolevad olid suhteliselt passiivsed. Asi piirdus vaid röövkäikudega piiriäärsetesse eesti küladesse&lt;ref&gt;[https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu Vabariigi sünd ja Kaitseliit Pärnumaal.], parnu.kaitseliit.ee&lt;/ref&gt;.

[[File:Vabadussõda Erküla, 1919.jpg|thumb|9. jalaväepolgu võitlejad Lätimaal Erküla (Arciemsi) järve ääres, juuni 1919]]
1919. aasta [[16. jaanuar]]il  formeeritud [[Pärnu kaitsepataljon]] sai esimese lahinguülesande 23. jaanuaril, asuda allüksustega [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] kaitsele ca 50&amp;nbsp;km pikkusel joonel [[Ikla]] - [[Tautse]] - [[Puksi]] - [[Saidometsa]]. 8. veebruaril ründas Tali piirivalve poolroodu üks valveposti Läti poolt tulnud salk ja piirikaitsjad taandusid arvulises üleolekus ründajate eest ja veebruari algul ilmusid [[Heinaste]] ümbrusesse [[Nõukogude Läti armee]] [[7. Läti kütipolk|7. Läti kütipolgu]] osad. 13. veebruaril organiseeris leitnant Jahnov kaitsepataljoni rühma ja kohalike kaitseliitlaste ühisretke Heinaste alevi ründamiseks ja  vallutasid Heinaste alevi.Samal ajal tungisid Tali, Pati, Jäärja ja Kilingi kaitseliitlastest koostatud kaitsepataljoni salgad ligi kümne kilomeetri sügavuselt Läti punaste kontrollitavasse alasse. [[Laiksaare]] suunast lähtunud grupp lõi [[Kiusumets|Kiusumetsa]] külast välja enamlaste eelposti ja jõudis [[Tikmatši sild|Tikmatši sillani]] [[Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee|Heinaste–Volmari raudtee]]l. Suurem grupp alustas retke [[Tuuliku]]lt,  jõudis üle soode [[Väike-Kodjaku mõis|Väike-Kodjaku karjamõis]]ani ning lühiajalise lahingu ja vaenlase valvetõkke taandumise järel vallutati [[Kodjaku mõis]].

1919. aasta veebruarini asus kaitsepataljon kaitses, kuid veebruaris asus pataljon [[2. Diviis]]i [[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] operatiivalluvuses pealetungile Läti okupeerinud ja Põhja-Eestis [[Viru rinne|Viru rindel]] asuvate [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] vägedega Eesti iseseisvust ohustavate [[Nõukogude Läti armee]] vägede vastu.

1919. aasta mais liideti Pärnu Kaitsepataljon, 9. Jalaväepolguga ning osales [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõjas]] [[Lemsalu]] piirkonnas. 
{{Vaata|Lemsalu ja Roopa lahing#20. juuni}}

==Välislingid==
*Külli Lainevool, [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/6575/Lainevool-2008-VKA-Loputoo.pdf?sequence=1 Pärnu Kaitsepataljon ja 9. Jalaväepolk Vabadussõjas 1918.-1920. aastal], [[Tartu Ülikool]]i [[Viljandi Kultuuriakadeemia]]

{{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}}
 
[[Kategooria:9. Üksik Jalaväepataljon| ]]</text>
      <sha1>5q2jtflm1iq91ib9w142lqlharbgiih</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177244</id>
      <parentid>6176933</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:28:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kaitsepataljon – 9. Jalaväepolk Vabadussõjas */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9870" xml:space="preserve">{{väeüksus
 | nimi                     = Pärnu kaitsepataljon&lt;br&gt;9. Jalaväepolk&lt;br&gt;9. Üksik Jalaväepataljon
 | pilt                     = 
 | pildiallkiri             = 
 | algusaeg                 = 1918
 | lõpuaeg                  = 1940
 | aeg                      = 
 | riik                     = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]]
 | kuuluvus                 = [[Eesti Rahvavägi]] [[2. Diviis]], [[3. Diviis]]&lt;br&gt;[[Eesti Kaitsevägi]]&lt;br&gt;[[Eesti sõjavägi]] [[2. Diviis]]
 | haru                     = [[Eesti maavägi]]
 | liik                     = [[jalavägi]]
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = [[pataljon]]/[[polk]]/pataljon
 | alluv                    = 
 | garnison                 = [[Pärnu Garnison]]
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = [[16. jaanuar]] 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Eesti Vabadussõda]]
*[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]]
*[[Landesveeri sõda]]
*[[Viru rinne]]
*[[Operatsioon Valge Mõõk]]
**[[Krasnaja Gorka operatsioon]]
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}

'''9. Üksik Jalaväepataljon''' (algselt '''Pärnu kaitsepataljon''' ja '''9. Jalaväepolk''') oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]], [[Eesti Kaitsevägi|Kaitseväe]] ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväe]] väeosa [[Pärnu]]s.

{{Sisukord paremale}}
Polgu, hilisema [[Üksikud jalaväepataljonid|üksikpataljoni]] asutamise päevaks loeti [[16. jaanuar]]i 1919. aastal, 4. mail 1919. aastal nimetati  [[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Kaitseliidu Pärnu malev]]a liikmetest ja  mobiliseeritutest moodustatud Pärnu kaitsepataljon – 9. Jalaväepolguks.

Pärast [[Tartu rahuleping]]u sõlmimist jäi 1. Jalaväepolk piirile teostama piirivalvet, [[1. jaanuar]]ist kuni 12. juulini [[1921. aasta Eestis|1921]] kuulus pataljon IX pataljonina [[1. Jalaväepolk]]u.

[[12. juuli]]st 1921 kuni 1. oktoobrini [[1928. aasta Eestis|1928]]. aastal kuulus pataljon [[6. Jalaväerügement|6. jalaväepolgu]] koosseisu.

8. juulil 1928 väeosale annetatud lipu varda hõbevõrul on väeosa nimetatud ''REGIMENTUM INFANTERIAE IX''.

Pataljon likvideeriti lõplikult 21. detsembril [[1940. aasta Eestis|1940]]. aastal seoses [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjavä]]e üldise likvideerimisega.

==Juhtkond ja koosseis==
*[[16. jaanuar]] 1919 – 6. märts 1919, leitnant [[Georg Zimmermann]], Pärnu Kaitsepataljoni ülem
* [[1919]] – , [[kapten]] (ülendati 07.11.1919 [[alampolkovnik]]uks) [[Johan Schmidt]] (Johann Schmidt), 9. Jalaväepolgu ülem
**1919,  [[kapten]] (ülendati 07.11.1919 [[alampolkovnik]]uks) [[Verner Trossi]], 9. Jalaväepolgu ülema abi
*[[1939]], [[kolonel]] [[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]], 9. Üksiku Jalaväepataljoni ülem

===Koosseis===
29. detsembril 1917 andis sõjavägede ülemjuhataja käsu moodustada igas maakonnas vabatahtlikest [[Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda)|kaitsepataljon]]. Pärnus asuti selle käsu täitmisele 16. jaanuaril ja moodustati [[Pärnu kaitsepataljon]]. Pataljoniülemaks määrati leitnant [[Georg Zimmermann]]. Pataljoni esimese allüksusena formeeriti nn. Läti (piiriruumi) kaitserood (hilisem 1. rood),  enamiku isikkooseisust moodustasid [[Orajõe (Häädemeeste)|Orajõe]] kaitseliitlased. 12. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja üleüldine 18 - 45-aastaste meeste Kaitseliitu mobiliseerimine ja I kategooria kaitseliitlased saadeti kaitsepataljoni, kaitseliitlastest õnnestus kokku saada veel kaitsepataljoni 2. rood. 3. ja 4. rood formeeriti vabatahtlikest. Kaitsepataljoni koosseisu arvati [[Häädemeeste]] komandandikomando ja kaitseliidu salgad [[Jäärja]]s (82 meest), [[Mõisaküla]]s (56 meest) ja [[Kilingi-Nõmme]]s (29 meest). Veebruari lõpuks oli pataljoni umbkaudu tuhandest mehest kaitseliitlasi 595&lt;ref&gt;[https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu Vabariigi sünd ja Kaitseliit Pärnumaal.], parnu.kaitseliit.ee&lt;/ref&gt;.

===Pärnu Kaitsepataljon===
*Pärnu Kaitsepataljoni 1. rood, ülem alamleitnant [[Kristoph Maasik]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 2. rood, ülem leitnant [[Peeter Kolts]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 3. rood, ülem leitnant [[Jaan Kinger]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 4. rood, ülem alamleitnant [[Arnold Tiss]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 5. rood, ülem leitnant [[Ilja Jahnov]]
*Pärnu Kaitsepataljoni 6. rood, ülem alamleitnant [[Paul Lilleleht|Paul Lilienbladt]]
*Pärnu Kaitsepataljoni Kuulipildujate [[komando (sõjandus)|komando]]
*Pärnu Kaitsepataljoni Jalamaakuulajate komando
*Pärnu Kaitsepataljoni Õppekomando
*Pärnu Kaitsepataljoni Töökomando
*Pärnu Kaitsepataljoni Laevakomando

===9. Jalaväepolk===
*9. jalaväepolgu I pataljon, ülem leitnant [[Jaan Kinger]]
**9. jalaväepolgu 1. rood, ülem alamleitnant [[Kristoph Maasik]]
**9. jalaväepolgu 2. rood, ülem alamleitnant [[Juhan Maisma|Joosep Mühlbach]]
**9. jalaväepolgu 3. rood, ülem lipnik [[Johann Tomson]]
**9. jalaväepolgu 4. rood, ülem lipnik [[Peeter Rosenbladt]]
*9. jalaväepolgu II pataljon, ülem leitnant [[Karl-Johann Laurits]]
**9. jalaväepolgu 5. rood, ülem lipnik [[Tõnis Ventsel]]
**9. jalaväepolgu 6. rood, ülem alamleitnant [[Paul Lilleleht|Paul Lilienbladt]]
**9. jalaväepolgu 7. rood, ülem leitnant [[Peeter Kolts]]
**9. jalaväepolgu 8. rood, ülem alamleitnant Arnold Tiss
*Kuulipildurite rood, ülem lipnik [[Jüri Kibbar]]
*Jalamaakuulajate komando, ülem junkur [[Friedrich Reinhold]]
*Suurtükipatarei, ülem junkur [[Rudolf Kehkla]]

==Kaitsepataljon – 9. Jalaväepolk Vabadussõjas==
[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinde]] Pärnumaa piirkonnas  jäi kogu lõunapiiri kaitsmise organiseerimine [[Mõisaküla]]st Liivi lahe rannikuni [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]]a vastutusele. Pärnumaa maleva kasutada olid vaid väeteenistuseks kõlbmatud ja enamuses ilma sõjalise kogemuse ning väljaõppeta kohalikud kaitseliitlased. Õnneks polnud punaväel Pärnumaa suunal märkimisväärseid jõude ja olemasolevad olid suhteliselt passiivsed. Asi piirdus vaid röövkäikudega piiriäärsetesse eesti küladesse&lt;ref&gt;[https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu Vabariigi sünd ja Kaitseliit Pärnumaal.], parnu.kaitseliit.ee&lt;/ref&gt;.

[[File:Vabadussõda Erküla, 1919.jpg|thumb|9. jalaväepolgu võitlejad Lätimaal Erküla (Arciemsi) järve ääres, juuni 1919]]
1919. aasta [[16. jaanuar]]il  formeeritud [[Pärnu kaitsepataljon]] sai esimese lahinguülesande 23. jaanuaril, asuda allüksustega [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] kaitsele ca 50&amp;nbsp;km pikkusel joonel [[Ikla]] - [[Tautse]] - [[Puksi]] - [[Saidometsa]]. 8. veebruaril ründas Tali piirivalve poolroodu üks valveposti Läti poolt tulnud salk ja piirikaitsjad taandusid arvulises üleolekus ründajate eest ja veebruari algul ilmusid [[Heinaste]] ümbrusesse [[Nõukogude Läti armee]] [[7. Läti kütipolk|7. Läti kütipolgu]] osad. 13. veebruaril organiseeris leitnant Jahnov kaitsepataljoni rühma ja kohalike kaitseliitlaste ühisretke Heinaste alevi ründamiseks ja  vallutasid Heinaste alevi.Samal ajal tungisid Tali, Pati, Jäärja ja Kilingi kaitseliitlastest koostatud kaitsepataljoni salgad ligi kümne kilomeetri sügavuselt Läti punaste kontrollitavasse alasse. [[Laiksaare]] suunast lähtunud grupp lõi [[Kiusumets|Kiusumetsa]] külast välja enamlaste eelposti ja jõudis [[Tikmatši sild|Tikmatši sillani]] [[Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee|Heinaste–Volmari raudtee]]l. Suurem grupp alustas retke [[Tuuliku]]lt,  jõudis üle soode [[Väike-Kodjaku mõis|Väike-Kodjaku karjamõis]]ani ning lühiajalise lahingu ja vaenlase valvetõkke taandumise järel vallutati [[Kodjaku mõis]].

1919. aasta veebruarini asus kaitsepataljon kaitses, kuid veebruaris asus pataljon [[2. Diviis]]i [[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] operatiivalluvuses pealetungile Läti okupeerinud ja Põhja-Eestis [[Viru rinne|Viru rindel]] asuvate [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] vägedega Eesti iseseisvust ohustavate [[Nõukogude Läti armee]] vägede vastu.

1919. aasta mais liideti Pärnu Kaitsepataljon, 9. Jalaväepolguga ning osales [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõjas]] [[Lemsalu]] piirkonnas. 
{{Vaata|Lemsalu ja Roopa lahing#20. juuni}}
== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*Külli Lainevool, [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/6575/Lainevool-2008-VKA-Loputoo.pdf?sequence=1 Pärnu Kaitsepataljon ja 9. Jalaväepolk Vabadussõjas 1918.-1920. aastal], [[Tartu Ülikool]]i [[Viljandi Kultuuriakadeemia]]

{{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}}
 
[[Kategooria:9. Üksik Jalaväepataljon| ]]</text>
      <sha1>808j7myws6a4r65eq8wpf20qqewux3y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alsunga vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>202545</id>
    <revision>
      <id>6177210</id>
      <parentid>6060372</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T06:06:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5752" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Alsunga vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Alsungas pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Alsungas novads COA.png
|  vapi_link = 
|  pindala = 190
|  elanikke = 
|  keskuse_nimi = [[Alsunga]]
|  asendikaardi_pilt = Alsungas novads karte.png
}}
'''Alsunga vald''' ([[läti keel|läti]] ''Alsungas pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Kuramaa]]l [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Ēdole vald|Ēdole]], [[Īvande vald|Īvande]] ja [[Gudenieki vald|Gudenieki vallaga]], Lõuna-Kuramaa piirkonna [[Saka vald (Läti)|Saka vallaga]] ning Ventspilsi piirkonna [[Jūrkalne vald|Jūrkalne]] ja [[Zirase vald|Zirase vallaga]].

== Ajalugu ==

Aastal 1935 oli Alšvanga valla pindala 240 km² ja seal oli 3365 elanikku.&lt;ref&gt; Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; [[1945]] moodustati selle aladele Grāveri, Bērzkalni, Kraumaņi ja Alšvanga külanõukogud, vald ise aga likvideeriti aastal [[1949]]. Aastal [[1950]] sai Alsunga töölisasula staatuse, aastal 1961 kujunes sellest aga [[alev]]. Samal aastal liideti aleviga likvideeritavad Grāveri ja Kraumaņi külanõukogud, mis moodustasid Alsunga alevi maaterritooriumi. Aastal 1997 liideti sellega osa Jūrkalne külanõukogu maadest, maaterritooriumi koosseisu läks aga osa Gudenieki külanõukogust.&lt;ref&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt; Aastal [[1991]] kaotas Alsunga alevi staatuse, Alsunga alevi maaterritoorium ja Alsunga küla ühendati aga Alsunga vallaks. Vallaga samades piirides moodustati [[2009]]. aastal Alsunga piirkond (1. järgu haldusüksus).

Aastal 2021 liideti Alsunga piirkond [[Kuldīga piirkond (2009–2021)|Kuldīga]] ja [[Skrunda piirkond|Skrunda piirkonnaga]] uueks [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnaks]]. Senisest piirkonnast kujunes üks uue omavalitsusüksuse valdadest.

== Loodus ==

Vald asub [[Lääne-Kurzeme kõrgustik]]ul, lääneosa ka [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikul]]. Tähtsaimaks jõeks on [[Užava jõgi]]. Suurim järv on 76 hektari suurune Zvirgzdi järv.

== Kaitsealused objektid ==

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Alsunga linnus, Alsunga katoliku kirik, selle orel, Kalniņi muinaskalmed, Todaiži (Leiškalni) linnamägi ja selle juures asuv asulakoht ning linnamägi Dižgabalkalnsi mägi.&lt;ref&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Alsungas+novads&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 15.02 2018&lt;/ref&gt; Kohaliku kaitse all on Jaungaiļi muinaskalmed ehk Päikesemägi, Ķīši muinaskalmed, Mazreģi keskaegne kalmistu ja Grīnbergi muinaskalmed.&lt;ref&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Alsungas+novads&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 15.02 2018&lt;/ref&gt;

Endine piirkonna omavalitsus on kultuuriväärtuslike objektidena ära toonud veel [[Almāle mõis]]a teenijatemaja ja aida, Alsunga apteegi ja kirikuõpetaja maja, Irbese, Rudumi ja Lapi kalmistute kellatornid, [[Reģi mõis]]a park ja hoonetekompleks, represseeritutele püstitatud mälestuskivi, Almāle allee, Seadusemägi, Balande külatänav, Vēži allee ja vana suitide tee.&lt;ref&gt;[https://alsunga.lv/lv/Teritorijas_planojums Alsungas novads] Alsungas novada kultūras mantojumu skatīt&lt;/ref&gt;

Looduskaitse all on vallas arvukalt nimetuid põlispuid. Valda jäävad 174 hektari suurune Diļļese luha hoiuala, 79 hektari suurune Alsunga metsade hoiuala ja 688 hektari suurune Užava ülemjooksu hoiuala.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 15.02 2018&lt;/ref&gt;

== Asustus ==

Alsunga piirkond oli rahvaarvu väiksuselt Läti teine 1. järgu haldusüksus. 2010. aasta alguses oli rahvaarv 1623. Alsunga vald on osa [[suitid]]e asualast.

Arvestuslikel andmetel oli [[1. jaanuar]]il [[2011]] Alsunga piirkonna elanikest [[lätlased|lätlasi]] 95,34%, [[leedulased|leedulasi]] 1,47%, [[venelased|venelasi]] 1,35% ja muust rahvusest inimesi 1,84%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110717180029/http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2011]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;

Valla külad on:

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv&lt;ref name =&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.saraksts Vietvārdu datubāze]{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Almāle]] || mazciems || 47 (2019)
|-
| '''[[Alsunga]]''' || lielciems  || 684 (2021)
|-
| [[Balande]] || mazciems || 21 (2005)
|-
| [[Bērzkalni]] || skrajciems  || 10 (2005)
|-
| [[Būcmaņciems]] || skrajciems || 10 (2015)
|-
| [[Dienvidstacija]] || mazciems  || 14 (2005)
|-
| [[Reģi]] || skrajciems  || 84 (2005)
|-
| [[Ziedlejas]] || mazciems  || 20 (2005)
|}
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Almale manor - panoramio - Laima Gūtmane (simka….jpg|Almāle mõis
Reģi Manor after fire , Reģu muiža pēc ugunsgrēka - panoramio (8).jpg|Reģi mõis
Zvirgzdu ezers , Zvirgzdu Lake - panoramio (1).jpg|Zvirgzdi järv
Dižgabalkalns, pilskalns Alsungā 03.jpg|Dižgabalase mägi
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat}}
* [http://www.alsunga.lv/ Alsunga piirkonna koduleht]
* [https://alsunga.lv/uploads/3596Alsungas_novada_kultpiem.pdf Alsunga piirkonna kaart]


{{Kuldīga piirkond}}
{{LAT2}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Kuldīga piirkond]]</text>
      <sha1>8r2676ti4adfpe2nkaqex3qa9ipxjf9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Robert Oetjen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>206128</id>
    <revision>
      <id>6177117</id>
      <parentid>6138117</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:05:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2238" xml:space="preserve">'''Robert Oetjen''' (õieti '''Robert Gustav Oetjen'''&lt;ref&gt;Malle Elvet. [http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&amp;id=1230 Atlasest näpuga Eestit otsinud ameeriklane juhib Alam-Pedja looduskaitseala] Lounaleht.ee, 07.07.2009-&lt;/ref&gt;; sündinud [[1970]] USA [[Connecticut|Connecticuti osariigis]] [[New Haven]]is) on Eesti looduskaitsetegelane ja arborist.&lt;ref&gt;[http://tartu.postimees.ee/140404/tartu_postimees/uudised/131528.php Vallo Nuust, Alam-Pedja kaitseala hoiab Robert Oetjen. Postimees 2004.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Ta on töötanud [[Eestimaa Looduse Fond]]is ja [[Palupõhja looduskool]]is.

Ta on [[Looduskaitseühing &quot;Kotkas&quot;|Looduskaitseühingu Kotkas]] juhataja, [[Alam-Pedja looduskaitseala]] hoidja.&lt;ref&gt;[http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel863_848.html &quot;Looduskool õpetab kevade märkamist&quot;], ''[[Loodusesõber]]'' nr. 1, 2006.&lt;/ref&gt;

Robert Oetjen tuli Eestisse 1992. aastal USA [[Rahukorpus]]e vabatahtlikuna, pool aastat enne [[Indiana ülikool]]is kirjanduse ja ajaloo õpingute lõpetamist. Kaks aastat töötas ta [[Elva gümnaasium|Elva keskkoolis]] &lt;ref&gt;[http://sakala.postimees.ee/2196481/robert-oetjen-eelistab-eestit-ameerikale Robert Oetjen eelistab Eestit Ameerikale.] (vaadatud 27.08.216)&lt;/ref&gt;. Õppis ära eesti keele ja hindab kohalikku eluviisi: 
::&quot;''Eestlase loodus- ja maalähedus on jätnud mulle sügava mulje ning on kahtlemata üks omapära, mis eristab teda teistest rahvustest, keskmisest ameeriklasest kindlasti.''&quot;&lt;ref&gt;[http://juhtimine.ddakadeemia.ee/robert-oetjen-kui-susteem-suudab-kustutada-sara-sinu-silmades-siis-liigu-mujale/ Robert Oetjen: &quot;Kui süsteem suudab kustutada sära Sinu silmades, siis liigu mujale.&quot;](vaadatud 27.08.2016)&lt;/ref&gt;

2020. aasta seisuga on ta arborist ja puittaimede hindaja ning Palupõhja looduskooli juhataja.&lt;ref&gt;Eeva-Liisa Orula. [https://keskkonnaharidus.ee/ru/node/6684 Keskkonnahariduse koolituspäev &quot;Päev metsas: mis on püsimetsandus ja kuidas seda hariduses tutvustada?&quot;] Keskkonnaharidus.ee, 19.10.2020.&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*2012 [[Eesti looduskaitsemärk]]

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Oetjen, Robert}}
[[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>0u7m7kn106a9vdbmi4j878k8lbj4sud</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177119</id>
      <parentid>6177117</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:07:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2257" xml:space="preserve">'''Robert Oetjen''' (õieti '''Robert Gustav Oetjen'''&lt;ref&gt;Malle Elvet. [http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&amp;id=1230 Atlasest näpuga Eestit otsinud ameeriklane juhib Alam-Pedja looduskaitseala] Lounaleht.ee, 07.07.2009.&lt;/ref&gt;; sündinud [[1970]] USA [[Connecticut|Connecticuti osariigis]] [[New Haven]]is) on Ameerika päritolu Eesti looduskaitsetegelane ja arborist.&lt;ref&gt;[http://tartu.postimees.ee/140404/tartu_postimees/uudised/131528.php Vallo Nuust, Alam-Pedja kaitseala hoiab Robert Oetjen. Postimees 2004.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Ta on töötanud [[Eestimaa Looduse Fond]]is ja [[Palupõhja looduskool]]is.

Ta on [[Looduskaitseühing &quot;Kotkas&quot;|Looduskaitseühingu Kotkas]] juhataja, [[Alam-Pedja looduskaitseala]] hoidja.&lt;ref&gt;[http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel863_848.html &quot;Looduskool õpetab kevade märkamist&quot;], ''[[Loodusesõber]]'' nr. 1, 2006.&lt;/ref&gt;

Robert Oetjen tuli Eestisse 1992. aastal USA [[Rahukorpus]]e vabatahtlikuna, pool aastat enne [[Indiana ülikool]]is kirjanduse ja ajaloo õpingute lõpetamist. Kaks aastat töötas ta [[Elva gümnaasium|Elva keskkoolis]] &lt;ref&gt;[http://sakala.postimees.ee/2196481/robert-oetjen-eelistab-eestit-ameerikale Robert Oetjen eelistab Eestit Ameerikale.] (vaadatud 27.08.216)&lt;/ref&gt;. Õppis ära eesti keele ja hindab kohalikku eluviisi: 
::&quot;''Eestlase loodus- ja maalähedus on jätnud mulle sügava mulje ning on kahtlemata üks omapära, mis eristab teda teistest rahvustest, keskmisest ameeriklasest kindlasti.''&quot;&lt;ref&gt;[http://juhtimine.ddakadeemia.ee/robert-oetjen-kui-susteem-suudab-kustutada-sara-sinu-silmades-siis-liigu-mujale/ Robert Oetjen: &quot;Kui süsteem suudab kustutada sära Sinu silmades, siis liigu mujale.&quot;](vaadatud 27.08.2016)&lt;/ref&gt;

2020. aasta seisuga on ta arborist ja puittaimede hindaja ning Palupõhja looduskooli juhataja.&lt;ref&gt;Eeva-Liisa Orula. [https://keskkonnaharidus.ee/ru/node/6684 Keskkonnahariduse koolituspäev &quot;Päev metsas: mis on püsimetsandus ja kuidas seda hariduses tutvustada?&quot;] Keskkonnaharidus.ee, 19.10.2020.&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*2012 [[Eesti looduskaitsemärk]]

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Oetjen, Robert}}
[[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>8emgzb101tsohbl8i3zsc25sli2h6do</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaitseliidu Pärnumaa malev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>206228</id>
    <revision>
      <id>6176926</id>
      <parentid>6176888</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:51:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7738" xml:space="preserve">{{Asutus
|Nimi            = Kaitseliidu Pärnumaa malev
|Embleem         = Kaitseliit emblem.svg
|Embleemiallkiri = Kaitseliidu vapp
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|lühend          = 
|moodustatud     = 
|likvideeritud   = 
|tüüp            = Kaitseliidu territoriaalne üksus
|eesmärk         = 
|peakorter       = [[Pikk tänav (Pärnu)|Pikk tänav]] 20, Pärnu
|asukoht         = Pärnu
|piirkond        =  [[Pärnu maakond]]
|juhtkond        =  malevapealik, [[kolonelleitnant]] [[Tõnu Miil]]&lt;br&gt;&lt;br&gt;[[Rasmus Lippur]]&lt;br&gt;[[Tõnu Miil]]&lt;br&gt;[[Mehis Born]]&lt;br&gt;[[Erik Reinhold]]&lt;br&gt;[[Kalle Ojaste]]&lt;br&gt;[[Tiit Tammela]]&lt;br&gt;[[Peeter Müürsoo]]&lt;br&gt;[[Hannes Toomsalu]]&lt;br&gt; [[Lembit Mägedi]]&lt;br&gt;kolonelleitnant [[Jaan Lugus]] &lt;br&gt;
|kõrgemalseisev_asutus        = [[Kaitseliit]]
|alluv_asutus          = [[Soontagana malevkond]]&lt;br&gt;Pärnu malevkond&lt;br&gt;[[Kikepera malevkond]]&lt;br&gt;[[Korbe malevkond]]
|töötajad        = 
|eelarve         = 
|veebileht       = 
}}
[[Pilt:Kaitseliidu Pärnumaa maleva lipp.jpg|thumb|Pärnumaa maleva lipp]]
'''Kaitseliidu Pärnumaa malev''' on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] territoriaalne üksus, mis tegutseb [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]].

Pärnumaa maleva pealik on [[kolonelleitnant]] [[Tõnu Miil]].

== Koosseis ==

Pärnumaa malev koosneb 
*[[Soontagana malevkond|Soontagana malevkonnast]], 
* Pärnu malevkonnast, 
*[[Kikepera malevkond|Kikepera malevkonnast]] ja 
*[[Korbe malevkond|Korbe malevkonnast]] (Corbe [[muinaskihelkond|muinaskihelkonna]] järgi nime saanud [[Korbe malevkond]] moodustati [[2008]]. aastal.&lt;ref&gt;[[Katrin Jüriso]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06111689 Kaitseliidu Pärnu malevasse moodustati Korbe malevkond]. [[ERR Uudised]], 14.03.2008&lt;/ref&gt;).

==Lipp==
Kaitseliidu Pärnumaa Maleva lipu kuldsel lipukangal on must [[käpprist]], mille keskel on [[Pärnumaa vapp]]. Vardapoolses ülemises nurgas asetseb [[Kaitseliidu vapp]]. Lipu mõlemad küljed on ühesugused.&lt;ref&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=684532 Kaitseliidu Pärnumaa Maleva lipu kirjeldus] Kaitseministri 3. detsembri 2003. a määrus nr 13, [[Riigi Teataja Lisa]], 19.12.2003, 128, 2068.&lt;/ref&gt;

==Pärnumaa maleva pealikud&lt;ref&gt;[[Ester Vilgats]]. [http://www.parnupostimees.ee/121108/parnuparnumaa/10091160.php?&amp;Y=2008&amp;M=12 Kaitseliidu asupaika tähistab mälestustahvel]. Pärnu Postimees, [[12. november]] [[2008]].&lt;/ref&gt;==

*kolonelleitnant [[Jaan Lugus]]
* [[Lembit Mägedi]]
* [[Hannes Toomsalu]]
* [[Peeter Müürsoo]]
* [[Tiit Tammela]]
* [[Kalle Ojaste]]
* [[Erik Reinhold]]
* [[Mehis Born]]
* [[Tõnu Miil]] (2014-2018)
* Kristian Kivimäe (2018)
* [[Rasmus Lippur]]
* [[Tõnu Miil]]
== Ajalugu ==
[[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i järel Pärnus moodustatud Kaitseliidu korralduste ülemaks Pärnumaal ja Pärnu linnas määras [[Eesti Kaitse Liit#Ajalugu|EKL]] keskjuhatus endise [[2. Eesti jalaväepolk|Pärnu Eesti pataljon]]i ülema staabikapten [[Felix Tannebaum]]i. Pärnu erakondade esindajaist moodustatud parteidevaheline büroo poolt aga nimetati 16. novembril Pärnumaa maleva pealikuks ja ühtlasi ka Pärnu komandandiks [[Karl-Johann Laurits]]. Malevapealiku abilisteks valis büroo kolmeliikmelise korraldava komisjoni, kuhu kuulusid [[Peeter Päts]], [[August Jürima|August Jürmann]] ja [[Jaan Karu]].

Võimu ülevõtmisel  Pärnus andis vastne malevapealik Laurits 20. novembril välja päevakäsu nr.1 Pärnu linna ja maakonna malevale. Käskkirjaga moodustati linnas kolm ja maakonnas seitse jaoskonda. Linnajaoskonnad olid: [[Pärnu kesklinn|kesklinn]] koos Merikülaga (eeslinn [[Karja tänav (Pärnu)|Karja tänav]]a ja mere vahel), Riia alev (Pärnu kesklinnast Alevi surnuaiani) ja [[Ülejõe (Pärnu)|Ülejõe]] (koos [[Rääma]] ja [[Vana-Pärnu (Pärnu)|Vana-Pärnu]]ga). Maakonna jaoskonnad olid [[Audru kihelkond|Audru]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jakobi]], [[Saarde kihelkond|Saarde]], [[Tori kihelkond|Tori]] ja [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa kihelkonnad]] ning [[Sauga vald (Pärnu kihelkond)|Sauga]] ja [[Rääma vald]] (Sauga-Rääma jsk. ülemaks lipnik Johann Koger). Veidi hiljem lisandusid [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Häädemeeste kihelkond|Häädemeeste]], [[Sindi |Sindi]] ja [[Vändra kihelkond|Vändra]] jaoskonnad. Kesklinna jaoskonna ülemaks määrati [[Jüri Ausmann]], Riia alevis [[Heinrich Hansen]] ja Ülejõel Jahta kaluriseltsi aseesimees advokaat [[Aleksander Soosaar]]&lt;ref&gt;[https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu Vabariigi sünd ja Kaitseliit Pärnumaal.], parnu.kaitseliit.ee&lt;/ref&gt;.

11. detsembrist, kui muudeti Kaitseliitu kuulumine kohustuslikuks kõigile meessoost kodanikele struktureeriti Kaitseliidu malev ümber. Linna kaitseliitlaste kuus rühma ja kuulipildurite ning pommipildujate komandod moodustasid linna garnisoni, milline pidi vajadusel asuma linna kaitsele. Teise osa kaitseliitlaste ülesandeks oli vahiteenistus linnas. Garnisoni ülemaks valiti lipnik [[Peeter Päts]]. 16. detsembril moodustati Kaitseliidu Saarde jaoskonna  [[Talli vald|Talli]] (Tali)  valla külade baasil kaheksajaoskonnaline Talli Kaitse Liidu. 26. detsembril sai Talli Kaitse Liit korralduse saata 12-mehelise piirivalvetoimkonna väljasaatmiseks. Oma valla [[Eesti-Läti piir|piire Lätiga]] asusid valvama ka [[Pati vald|Pati]], [[Kilingi vald|Kilingi]] ja [[Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond)|Häädemeeste vald]]. 

Pärnumaa piirkonnas  jäi kogu lõunapiiri kaitsmise organiseerimine [[Mõisaküla]]st Liivi lahe rannikuni Pärnumaa maleva vastutusele. Pärnumaa maleva kasutada olid vaid väeteenistuseks kõlbmatud ja enamuses ilma sõjalise kogemuse ning väljaõppeta kohalikud kaitseliitlased. Õnneks polnud punaväel Pärnumaa suunal märkimisväärseid jõude ja olemasolevad olid suhteliselt passiivsed. Asi piirdus vaid röövkäikudega piiriäärsetesse eesti küladesse. Alampolkovnik [[Juhan Puskar|Johann Puskar]]i poolt Pärnus formeeritud ja suures osas Pärnumaa meestega mehitatud [[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolk]] suutis opereeris Mõisaküla – [[Ruhja]] suunal.

29. detsembril 1917 andis sõjavägede ülemjuhataja käsu moodustada igas maakonnas vabatahtlikest [[Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda)|kaitsepataljon]]. Pärnus asuti selle käsu täitmisele 16. jaanuaril ja moodustati [[Pärnu kaitsepataljon]]. Pataljoniülemaks määrati leitnant [[Georg Zimmermann]]. Pataljoni esimese allüksusena formeeriti nn. Läti (piiriruumi) kaitserood (hilisem 1. rood),  enamiku isikkooseisust moodustasid [[Orajõe (Häädemeeste)|Orajõe]] kaitseliitlased. 12. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja üleüldine 18 - 45-aastaste meeste Kaitseliitu mobiliseerimine ja I kategooria kaitseliitlased saadeti kaitsepataljoni, kaitseliitlastest õnnestus kokku saada veel kaitsepataljoni 2. rood. 3. ja 4. rood formeeriti vabatahtlikest. Kaitsepataljoni koosseisu arvati [[Häädemeeste]] komandandikomando ja kaitseliidu salgad [[Jäärja]]s (82 meest), [[Mõisaküla]]s (56 meest) ja [[Kilingi-Nõmme]]s (29 meest). Veebruari lõpuks oli pataljoni umbkaudu tuhandest mehest kaitseliitlasi 595.
[[Pilt:Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabihoone.jpg|pisi| Maleva ja [[Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabihoone]]]]
== Pärnumaa maleva staabihoone ==
{{vaata|Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabihoone}}
==Viited==
{{viited}}

==Välislingid== 
* [http://parnu.kaitseliit.ee/ Kaitseliidu Pärnumaa maleva koduleht]
* [http://www.kalev.ee/est/parnu/koonga/?news=946834&amp;category=1&amp;Soontaganale-paigaldati-muinaslinnuse-malestustahvel Soontaganale paigaldati muinaslinnuse mälestustahvel]. Kalev.ee, 06.07.2008.

{{Kaitseliidu malevad}}

[[Kategooria:Kaitseliidu malevad]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa malev| ]]</text>
      <sha1>75mlm8u3ace9yodid5sg9jbw4kzsooa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peeter Kann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>206275</id>
    <revision>
      <id>6177284</id>
      <parentid>6090172</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:38:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3519" xml:space="preserve">'''Peeter Kann''' [[VR I/2]] (28. detsember 1882 ([[vkj]])/ [[9. jaanuar]] [[1883]] [[Hellamaa vald (Muhu kihelkond)|Hellamaa vald]], [[Muhu kihelkond]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[17. jaanuar]] või [[18. jaanuar]] [[1943]] [[Ussollag]], [[Molotovi oblast]], [[Vene NFSV]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonel]]) ja riigikohtunik.

Lõpetas 1911. aastal [[Peterburi Ülikool]]i õigusteaduskonna.  
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] hinnati tema tegevust [[Püha Georgi orden]]i IV järgu, [[Püha Anna orden]]i IV järgu ordeniga kirjaga &quot;vapruse eest&quot;, [[Püha Anna orden]]i III järgu mõõkade ja lehviga, [[Püha Stanislause orden]]i III järk mõõkade ja lehviga ning Püha Stanislause ordeni II järk mõõkadega ning ka Romanovite dünastia 300. valitsemisaastapäeva mälestusmärgiga pronksist ja 1812. aasta isamaasõja 100. aastapäeva mälestusmärk pronksist.

Määrati [[Kaitseliit|Eesti Kaitse Liidu]] loomisel [[11. november|11. novembril]] [[1918]] [[Ernst Põdder]]i päevakäsuga nr 1 [[Kaitseliidu Harju malev|Kaitseliidu Tallinna ja Harju maakonna]] ülemaks.

==Tunnustus==
*1920 Vabadusristi I liik 2. järk&lt;ref&gt;https://www.president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/19088-peeter-kann&lt;/ref&gt;
*1925 [[Karutapja orden]]i III järk
*1929 Kotkaristi II klassi teenetemärk&lt;ref&gt;https://www.president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/25114-peeter-kann&lt;/ref&gt;
*1938 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] II klass&lt;ref&gt;https://www.president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/26566-peeter-kann&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema vend oli haridustegelane ja poliitik [[Nikolai Kann]] ning õe Stepanida (1875–1953) poeg oli ehitusinsener ja tehnikateadlane [[Leo Tepaks]].

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*[[Mati Kröönström]]. [http://www.ra.ee/apps/georgi/html/eestlaste_elulood.html Georgi ordeni kavalerid Eestis]. Rahvusarhiiv. 1999. ISBN 9985-858-17-4
**täiendatud väljaanne. 2004. ISBN 9985-858-39-5

==Välislingid==
*{{ISIK|836}}
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=19884 Eesti ohvitserid 1918-1940]
*[https://www.muis.ee/museaalview/1628685 &quot;Peeter Kann&quot;]. Muhu Muuseum, JSM F 288:1 F
*[https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=128347 &quot;Riigikohtu kohtunik Peeter Kann&quot;. 1933]. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, EFA.272.0.49201
*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000067682 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=ametikoha loomine | nimi=[[Kaitseliidu Harju malev|Kaitseliidu Tallinna ja Harjumaakonna]] ülem| aeg=[[11. november]] [[1918]] – [[15. detsember]] [[1918]]| järgnev=[[Theodor Rõuk]]}}
{{lõpp}}
{{JÄRJESTA:Kann, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti kolonelid]]
[[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]]

[[Kategooria:Üliõpilaste Selts Raimla liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi õppejõud]]
[[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva pealikud]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tartu maleva liikmed]]
[[Kategooria:Püha Georgi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:1. Eesti jalaväediviisi koosseis]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1883]]
[[Kategooria:Surnud 1943]]</text>
      <sha1>fz0p9888x2yha9lm1f80s62arzpi0fr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Manner (geoloogia)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>210195</id>
    <revision>
      <id>6176942</id>
      <parentid>5285525</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T14:43:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3396" xml:space="preserve">[[Pilt:Earth_seafloor_crust_age_1996_-_2.png|pisi|400px|[[ookeaniline maakoor|Ookeanilise maakoore]] vanust illustreeriv [[kaart (kartograafia)|kaart]]. Mandreid geoloogilises tähenduses on kujutatud halli värviga. Mandriline maakoor asub mandrite (hall) ning [[mandrilava]]de all (sinakashall). Ookeanilist maakoort on kujutatud punaka, kollase, rohelise või sinaka värviga]]

Valdavalt on levinud termini &quot;manner&quot; geograafiline tähendus. Kuid selle kõrval on olemas ka [[Geoloogia|geoloogiline]] tähendus, mis on mõnevõrra teistsugune. Kui geograafias peetakse mandrite piiriks [[rannajoon]]t, siis geoloogias on mandri piiriks [[mandrilava]] ehk šelfi üleminek [[mandrinõlv]]aks. Seega on osa mandrist maailmamere poolt üle ujutatud. Sõltuvalt sellest, kas tegemist on mandri või [[ookeanibassein]]iga, jagatakse geoloogias ka [[maakoor]] [[Mandriline maakoor|mandriliseks]] ning [[Ookeaniline maakoor|ookeaniliseks]].

Mandrid on üldjoontes kõik üksteisele sarnase ehitusega. Alumiseks [[Struktuurne korrus|struktuurseks korruseks]] on [[aluskord]] ehk vundament, mis koosneb [[eelkambrium]]i vanusega [[Kristalne kivim|kristalsetest kivimitest]], mis [[Paljandumine|paljanduvad]] kõigil mandreil teatud kohtades, mida nimetatakse [[Kilp (geoloogia)|kilpideks]]. Suur osa aluskorrast on kaetud võrdlemisi vähe deformeerunud [[settekivim]]ite [[Kiht (geoloogia)|kihtidega]]. Selliseid alasid nimetatakse [[Platvorm (geoloogia)|platvormideks]]. Kõigil mandreil on olemas ka [[mäestik]]ud ehk piklikud deformeeritud, [[Moone (geoloogia)|moondunud]] ning [[murrang]]uist läbitud [[Geoloogiline struktuur|struktuurid]], mis markeerivad kunagisi või ka praegusi [[laam]]ade põrkepiire.

Geoloogilisest kontseptsioonist lähtudes on paljud saared (näiteks [[Suurbritannia saar|Suurbritannia]], [[Tasmaania]], [[Gröönimaa]], [[Jaava]], [[Jaapan]] jt) külgneva mandri osad. Mõned saared moodustavad aga omaette [[mikrokontinent]]e (näiteks [[Madagaskar]], [[Uus-Meremaa]]).

Mandrid erinevad oluliselt ookeanilisest maakoorest nii ehituselt, vanuselt kui ka koostiselt. Erinevalt suhteliselt noortest ookeanilist maakoort moodustavatest kivimitest (vanus maksimaalselt 200 [[Mega-aasta|Ma]]) on kõigil mandreil mitme miljardi aasta vanused tuumad, mis võrrelduna [[Maa (planeet)|Maa]] 4,5 [[Giga-aasta|Ga]] vanusega tähendab seda, et kord tekkinud mandrid on ajas väga püsivad. [[Geoloogiline aeg|Geoloogilises ajas]] ongi mandrilist maakoort pidevalt juurde tekkinud ning mandrite pindala suurenenud. Mandrid on püsivad seetõttu, et nad on ookeanilist maakoort moodustavatest [[kivim]]itest väiksema [[tihedus]]ega, mis teeb nad [[vahevöö]] ning külgnevate ookeanibasseinide suhtes ujuvaks (Vaata: [[Isostaasia]]). Mandrite asukoht ei ole ajas püsiv. Toimub nn [[mandrite triiv]], mille käigus mandrid mitte ainult ei muuda oma asendit, vaid võivad jaguneda ka osadeks (näiteks [[Aasia]] ja [[Aafrika]] [[Punane meri|Punase mere]] tekkimisel) või põrkuda kokku teiste mandritega, et moodustada suuremaid mandreid (näiteks [[Euroopa]] ja [[Aasia]], mille piirile on tekkinud [[Uural]]id).

==Vaata ka==
*[[Mandriline maakoor]]

==Välislingid==
*[https://novaator.err.ee/1608682159/kontinendid-tekkisid-maa-kokkuporkest-meteoriitidega &quot;Kontinendid tekkisid Maa kokkupõrkest meteoriitidega&quot;] ERR Novaator, 12. august 2022

[[Kategooria:Geotektoonika]]</text>
      <sha1>c1sjfynemmos14306149wa06cl52h75</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gustav von Mengden</title>
    <ns>0</ns>
    <id>210569</id>
    <revision>
      <id>6176925</id>
      <parentid>6038110</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:44:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>95.68.49.243</ip>
      </contributor>
      <comment>Ogershof is not modern Ogre city but former town Ogre(later Vecogre) around Ogre mõis. Ogresmuiža as a town officially ceased to exist in year 2017.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11372" xml:space="preserve">[[Pilt:Gustav von Mengden.jpg|pisi|Vabahärra Gustav von Mengden]]
[[File:Epitaph of Gustav von Mengden.JPG|thumb|Gustav von Mengdeni [[vappepitaaf]] [[Riia Toomkirik]]us]] 
[[Vabahärra]] '''Gustav von Mengden''' ([[läti keel|läti]] Gustavs fon Mengdens; [[27. aprill]] ([[vkj]] 17. aprill) [[1627]] [[Riia]] – [[26. detsember]] (vkj 16. detsember) [[1688]]) oli vaimulik luuletaja, satiirik, helilooja, Rootsi armee kindralmajor, poliitik ja mõisnik.

Gustav von Mengden sündis [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] ohvitseri ja [[Menģele]] (Altenwoga) vabahärra (1653&lt;ref name=&quot;Mengden&quot; /&gt;) [[Otto von Mengden]]i (1596–1681) ja [[Igate]], [[Ozolmuiža]] ja [[Sinole]] mõisa pärija Gerdruta von Roseni (1589–1651) pojana.

Ta õppis [[Tartu Ülikool|Tartu]]s ja [[Leideni Ülikool|Leiden]]is ('''Gustavus a Meynden Livonia oriundus'''; immatrikuleeriti mais 1646&lt;ref name=&quot;Bötführ&quot;/&gt;), oli [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] assessor, Rootsi armee [[kindralmajor]] ja [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] [[ooberst]].&lt;ref name=&quot;Livland&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;fRbs5&quot; /&gt;

[[1653]] kuni [[1660]] oli ta [[Liivimaa maamarssal]], [[1666]]. aastast [[Liivimaa maanõunik]] ja osales sama aasta [[12. oktoober|12. oktoobril]] Rootsi delegatsiooni koosseisus [[Kärde rahu]] jätkuna toimunud läbirääkimistel Venemaaga [[Pljussa jõgi|Pljussa jõe]] äärses mõisas. Rootsi poolelt osalesid seal veel komissarina Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa garnisonide ülemjuhataja [[Simon Grundel-Helmfelt]], [[Eestimaa maanõunik]] [[Gustaf Clodt]] ja saatkonnasekretär [[Andreas Walwick]], ning Vene poolelt [[okolnitši]] [[Vassili Semjonovitš Volõnski]], duuma aadlik [[Ivan Afanasjevitš Prontšištšev]], Gerasim Semjonovitš Dohturov ja Jefim Rodionovitš Jurjev.&lt;ref name=&quot;mmPso&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;atjr9&quot; /&gt;

[[1679]] tekkis [[Mengden]]itel konflikt [[Staël von Holstein]]ide ja [[Ungern-Sternberg]]ide suguvõsadega. Seetõttu toimunud [[duell]]il tulistas tema poeg [[Otto Reinhold von Mengden]] maha kindralmajor [[Jakob Staël von Holstein]]i &lt;ref name=&quot;JSaAA&quot; /&gt; ja pärast mitmeid [[mõrv]]u elasid nad pojaga mõnda aega paguluses. 

[[1686]] lasi ta trükkida kaks enda kirjutatud [[koraal]]ikogumikku.

Talle kuulusid [[Menģele]] (Altenwoga), [[Igate]] (Idsel), [[Ogre mõis|Ogre]] (Ogershof mit Osel und Helfreichshof), [[Ozolmuiža]] (Lappier), [[Sinole]] (Sinohlen), [[Galgauska]] (Golgowsky), Weissenhof, [[Mālmuiža]] (Mahlenhof), Karlsberg, [[Carnikava]] (Zarnikau), Abkunst, [[Kusa]] (Kussen) ja [[Lubeja]] (Lubey) [[mõis]]ad.&lt;ref name=&quot;HVfVq&quot; /&gt;

Ta on maetud perekonnahauda [[Riia Toomkirik]]us.

== Teosed ==
* Der Verfolgete, Errettete und Lobsingende David, Das ist; Alle Psalmen Davids in Reimen gefasset, und auff denen, bey der Evangelischen Kirchen gebräuchlichen Melodeyen eingerichtet Durch Einen Christen, der sich in seinem Pathmo An Gott Ver-Miehtet., Riga: Bey Georg Matthias Nöllern, 1686, [http://tartu.ester.ee/record=b2428476~S1*est ESTER] [http://hdl.handle.net/10062/10632 Digitaalselt]
* Sonntages Gedancken eines Christen, so sich an Gott Ver-Miethet., Riga, 1686, [http://tartu.ester.ee/record=b2428471~S1*est ESTER] [http://libris.kb.se/bib/2909949 libris.se] [http://hdl.handle.net/10062/10632 Digitaalselt]

== Perekond ==
[[1650]] abiellus ta [[Ida-Preisimaa]]lt pärit Barbara Finck von Finckensteiniga, kes oli [[Albrecht Christoph Finck von Finckenstein]]i ja Hedwig Katharina von Halle tütar ning hilisema Preisi feldmarssali [[Albrecht Konrad Finck von Finckenstein]]i (1660–1735) vanem poolõde. Abielust sündis 5 tütart ja 4 poega:
*[[Otto Reinhold von Mengden]] (surnud umbes 1687), Rootsi ooberstleitnant, kes lasi [[1679]] maha kindralmajor [[Jakob Staël von Holstein]]i ja suri järglasteta [[Kuramaa]]l.
*Sophie Gerdruta von Mengden (maetud 1671), 1669. aastast Kalnamuiža, Roperbeķu ja Katvaru pärushärra rittmeister [[Otto von Mengden]]i (maetud 1705) abikaasa, [[Ernst von Mengden]]i (1593–1655) minia.
*Barbara von Mengden, 1674. aastast Saaremaa [[Jööri mõis|Jööri]] mõisniku [[Otto von Treyden]]i ja hiljem [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonna]] [[Saaluse mõis|Saaluse]] mõisniku ooberstleitnant [[Kasimir Heinrich von Glasenapp]]i (1655–1710) abikaasa.
*Elisabeth Eleonore von Mengden, 1676. aastast [[Ageri mõis|Ageri]] mõisniku [[Georg von Albedyll]]i (1650–1700) ja hiljem ooberst [[Per Silfversparre]] abikaasa.
*Regina Jakobina von Mengden, 1677. aastast [[Mihkli kihelkond|Mihkli kihelkonna]] [[Koonga mõis|Koonga]] ja [[Kõima mõis|Kõima]] mõisniku ooberstleitnant [[Georg Leopold von Glasenapp]]i (hukkus 1702 [[Hummuli lahing]]us) abikaasa.
*Hedvig Catharina von Mengden, 1679. aastast [[Suntaži]] mõisniku [[Gustav von Meck]]i (surnud 1689) ja hiljem kindralmajori ja vabahärra [[Krister Horn]]i (surnud 1722) abikaasa.

*[[Magnus Gustav von Mengden]] (1663–1726), maamarssal 1710–1712, Sinole, Galgauska, ''Weissenhof''-i, Mālmuiža ja Carnikava pärija, keisrinna [[Anna Ivanovna|Anna]] ja suurvürstinna [[Anna Leopoldovna]] õuedaami [[Juliane Mengden]]i (1719–1787 Jērkules (Jerkull) muiža; [[:ru:Менгден, Юлиана Магнусовна|ru]]) isa, müstiku ja kirjaniku [[Barbara Juliane von Krüdener]]i (1764–1824) vanavanaisa.
*[[Johann Albrecht von Mengden|Albrecht von Mengden]] (1663–1720), maamarssal ja maanõunik 1710, Igate ja ''Helfreichshof''-i pärija, Liivimaa õuekohtu presidendi [[Johann Heinrich von Mengden|Heinrich von Mengden]]i (1701–1768) ja Venemaa Justiits- ja Kommertskolleegiumi presidendi [[Carl Ludwig von Mengden|Carl von Mengden]]i (1706–1760) ja polkovnik [[Georg Albrecht von Mengden|Georg von Mengden]]i (1709–1767) isa, krahv [[Ernst Burchard von Mengden]]i (1738–1797) vanaisa.
*[[Karl Friedrich von Mengden]] (1666–1734), maanõunik, kindralleitnant, Ogre, Ozolmuiža, Kusa jt. pärija, [[Nissi kihelkond|Nissi kihelkonna]] [[Vardi mõis|Vardi]] mõisnik, [[Luunja mõis|Luunja]] ja [[Kullamaa mõis|Kullamaa]] mõisniku, Tartu komandandi, Maidla vabahärra [[Otto Reinhold Taube]] (1627–1689) väimees, Rootsi rüütelkonda 1731 immatrikuleeritud (Nr. 198) kindralmajori [[Karl Johann von Mengden]]i (1702–1768) isa.

===Esivanemad===
{{Sugupuu3
|pealkiri=Gustav von Mengdeni esivanemad
|nimi=Vabahärra&lt;br&gt;Gustav von Mengden&lt;br&gt;(1627–1688)
|isa= Vabahärra&lt;br&gt;[[Otto von Mengden]]&lt;br&gt;(1597–1681)
|isaisa= [[Jürgen von Mengden]]
|isaisaisa=[[Ernst von Mengden]]
|isaisaisaisa=[[Ernst von Mengden]]
|isaisaisaema=... von Dumpian
|isaisaema=...
|isaisaemaisa=...
|isaisaemaema=...
|isaema= Magdalene von Vietinghoff
|isaemaisa= [[Otto von Vietinghoff]]
|isaemaisaisa=[[Engelbrecht von Vietinghoff]]&lt;br&gt;(suri 1542)
|isaemaisaema=Margarethe von Bremen
|isaemaema= Sophia von Fircks
|isaemaemaisa=[[Marcus von Fircks]]
|isaemaemaema=Margarethe von Dönhoff
|ema= Gerdruta von Rosen&lt;br&gt;(1589–1651)
|emaisa= [[Jürgen von Rosen]]
|emaisaisa= [[Kersten von Rosen]]
|emaisaisaisa=[[Kersten von Rosen]]&lt;br&gt;(suri 1535)
|emaisaisaema=...
|emaisaema= ... von Uexküll
|emaisaemaisa=[[Peter von Uexküll]]
|emaisaemaema=Elisabeth von Rosen
|emaema= Elisabeth von Grotthuss
|emaemaisa= [[Otto von Grotthuss]]&lt;br&gt;(suri 1576)
|emaemaisaisa=...
|emaemaisaema=...
|emaemaema= Elisabeth von Ungern
|emaemaemaisa=[[Heinrich von Ungern]]
|emaemaemaema=Gertrude von Tiesenhausen
}}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Mengden&quot;&gt;Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&amp;hl=en&amp;pg=PA182 lk. 182–183 (Nr.198)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Livland&quot;&gt;[[Mengden]] / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Livland, Teil 1.2, Görlitz 1935, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000559/images/index.html?seite=550 lk. 1184–1185], [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000559/images/index.html?seite=562 lk. 1196]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fRbs5&quot;&gt;Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 3 köide L-R, Mitau 1831, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000342/images/index.html?seite=202 lk. 200–201]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mmPso&quot;&gt;Rootsi Riigiarhiiv: [http://nad.ra.se/archive.aspx?id=dad84333-a709-4275-9ec3-5df72da202a0&amp;s=Balder Diplomatica Muscovitica: Kommissarierna vid Pliusa Simon Grundel Helmfelt m.fl. Delegationen bestod även av Gustaf Clodt, Gustaf von Mengden och Andreas Walwick]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;atjr9&quot;&gt;Плюсский дополнительный договор к Кардисскому миру (1666 г.) / [http://www.aroundspb.ru/history/pohlebkin/pohleb4.php Отношения между Шведским государством и Русским государством в ХIII-ХIХ вв. (1142–1874 гг.)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JSaAA&quot;&gt;Nr.39, 40. Herrn, Freyherrn und Grafen von Mengden, &quot;[[Nordische Miscellaneen]]&quot;, 15–17, [http://books.google.ee/books?id=PtsCAAAAYAAJ&amp;pg=RA4-PA328 Lk.328]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HVfVq&quot;&gt;[http://familytreemaker.genealogy.com/users/r/a/t/Guenter-Ratke/WEBSITE-0001/UHP-0161.html Gustav von Mengden Baron Altenwoga]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bötführ&quot;&gt;[[Heinrich Julius Bötführ]] [https://archive.org/details/bub_gb_5JktAAAAYAAJ/page/n205/mode/2up &quot;Die Livländer auf auswärtigen universitäten in vergangenen jahrhunderten. 1. serie: Prag. Köln, Erfurt...&quot;. Riia, 1884, lk. 166]&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
*[[Woldemar von Bock]]: [https://dspace.ut.ee/handle/10062/29503 36 Choräle aus den Schriften des livländischen Landraths Gustav Freiherrn von Mengden]  Dorpat: E. J. Karow 1864, [http://tallinn.ester.ee/record=b2417881~S7*est ESTER]
*[[Agathon Hammarskjöld]]: Ätten von Mengden och Livland under svenska väldet. / [[Historisk tidskrift]], Stockholm 1889, [http://www.archive.org/stream/historisktidskr34frgoog#page/n213/mode/1up lk.203–256]
*[[Friedrich Bienemann noorem|Friedrich Gustav Bienemann noorem]]: Otto und Gustav Mengden in schwedischer Darstellung : eine Besprechung./ [[Rigaer Tageblatt]], 1894, [http://tartu.ester.ee/record=b2163666~S1*est ESTER]
*[[Jeannot Emil von Grotthuss]]: Das Baltische Dichterbuch 2. Aufl. Reval: Franz Kluge, 1895, [http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&amp;do=tekst_detail&amp;eid=39220&amp;fit=true&amp;full=false&amp;lens=true&amp;loupe=120&amp;off=1&amp;rotation=0&amp;thumb=false&amp;tid=2662&amp;zoom=100 lk. 435]
*Otto und Gustav von Mengden : Freiherren von Altenwoga., Ost-Rundschau, Jg. 12, (1941) N. 8, S. 117–121, [http://ise.elnet.ee/record=b1042508~S1*est ISE]

== Välislingid ==
*[http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&amp;do=autor&amp;aid=421 Gustav von Mengden] [[EEVA]]s
*[http://old.lnb.lv/retumiprojekts/genthumbs.php?image=bildes/portreti2/mengdeng.jpg&amp;w=460 Pilt]
*[http://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Mengden_nr_198 Von Mengden nr 198]
*{{BBLD}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Gustav Adolf Clodt von Jürgensburg]] | nimi=[[Liivimaa maamarssal]] | aeg=[[1653]]–[[1660]] | järgnev=[[Gustav Carl von Wulffen]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Mengden, Gustav}}
[[Kategooria:Mengdenid|Gustav]]
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Rootsi kindralmajorid]]
[[Kategooria:Liivimaa maamarssalid]]
[[Kategooria:Luuletajad]]
[[Kategooria:Heliloojad]]
[[Kategooria:Sündinud 1627]]
[[Kategooria:Surnud 1688]]
[[Kategooria:Liivimaa mõisnikud]]
[[Kategooria:Liivimaa aadlilipkond]]</text>
      <sha1>6612f4s5xdoms94gex0bpj95dqot714</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elmar Pähn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>214338</id>
    <revision>
      <id>6177161</id>
      <parentid>6017216</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:34:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Isiklikku */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2373" xml:space="preserve">'''Elmar Pähn''' ([[18. november]] [[1908]] [[Rõuge kihelkond]] – [[5. november]] [[1991]] [[Toronto]]) oli eesti vaimulik.

Õppis Nursi valla algkoolis ja Rõuge kihelkonnakoolis. Lõpetas aastal [[1930]] [[Võrumaa Rahvahariduse Seltsi ühisgümnaasium|Võrumaa Rahvahariduse Seltsi ühisgümnaasiumi]]. Õppis aastatel [[1931]]–[[1934]] [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonnas]]. Oli prooviaastal [[August Pähn]]a (venna) juures [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus|Koeru]] ja [[Tallinna Jaani kogudus]]es praost [[Hans Kubu]] juures. Ordineeriti õpetajaametisse Tallinnas [[14. aprill]]il [[1935]].

Oli aastal 1935 Tallinna Jaani koguduse õpetaja Hans Kubu isiklik adjunkt, aastal [[1936]] oli ta [[Tõstamaa Maarja kogudus]]e asetäitja õpetaja. 1936–[[1944]] oli ta [[Urvaste Püha Urbanuse kogudus|Urvaste koguduse]] õpetaja. Aastal 1936 oli ta veel Kaitseliidu Antsla malevkonna vaimulik.

Siirdus aastal 1944 Saksamaale. Oli 1944–[[1945]] eestlaste õpetaja [[Schwerin]]is ja [[Mecklenburg]]is. Aastal 1945 oli ta Briti tsooni eesti põgenike õpetaja, hiljem [[Bocholt]]i laagris. Aastal [[1950]] saabus ta USA-sse. Oli 1950–[[1952]] [[Baltimore'i Markuse kogudus]]e organiseerija õpetaja. 1952–[[1958]] teenis ta [[Buffalo Pauluse kogudus]]es. [[Chicago Pauluse kogudus]]e õpetaja oli ta aastatel [[1957]]–[[1978]], [[Chicago Esimene kogudus|Chicago Esimest kogudus]] teenis ta [[1975]]–1978, [[Cleveland-Ohio kogudus]]t [[1954]]–1978.

Aastal 1978 jäi ta emerituuri, kuid ta jutlustas edasi, kuhu kutsuti. Et talle polnud ükski koht kauge, hüüti teda lendavaks pastoriks&lt;ref&gt;Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Eesti Kirik nr 6, 1978&lt;/ref&gt;.

==Isiklikku==
Elmar Pähna vend [[August Pähn]] (1904–1963) oli samuti kirikuõpetaja.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*https://eelk.ee/elulood/pahn_elmar.html
*http://www.cfe.ee/album-esticum?show=1954

{{JÄRJESTA:Pähn, Elmar}}
[[Kategooria:Urvaste Püha Urbanuse koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]]
[[Kategooria:Eestlased Saksamaal]]
[[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]]
[[Kategooria:Sündinud 1908]]
[[Kategooria:Surnud 1991]]</text>
      <sha1>r7o7rc3xrf00skm0rteihk84c06h58x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksandr Bortnikov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>215214</id>
    <revision>
      <id>6177060</id>
      <parentid>6073050</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:04:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.253.189.36</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3781" xml:space="preserve">[[Pilt:Александр Бортников.jpg|pisi|Aleksandr Bortnikov (2010)]]
[[Pilt:Dmitry Medvedev 27 March 2009-2.jpg|pisi|[[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]] ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht Aleksandr Bortnikov (2009)]]
'''Aleksandr Bortnikov''' ([[vene keel]]es Александр Васильевич Бортников; sündinud [[15. november|15. novembril]] [[1951]] [[Perm]]is) on [[Venemaa Föderatsioon]]i riigitegelane, alates [[2008]]. aastast [[FSB]] direktor. Bortnikovil on [[armeekindral]]i auaste.

Aleksandr Bortnikov lõpetas [[1973]]. aastal [[Leningrad]]i raudteetranspordi inseneride instituudi. 

Enne [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] teenistusse asumist lõpetas Aleksandr Bortnikov [[Dzeržinski-nimeline NSV Liidu KGB Kõrgkool|Dzeržinski-nimelise NSV Liidu KGB Kõrgkooli]] ning [[1975]]. aastal asus KGB tegevteenistusse. 

Ta töötas [[Leningrad]]i linna ja [[Leningradi oblast|oblasti]] KGB valitsuses ja tegeles [[vastuluure]]ga. Kuni [[1991]]. aastani kuulus ta [[NLKP]]-sse. Kuni [[2003]]. aasta juunini oli ta [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] Peterburi ja Leningradi oblasti valitsuse ülema asetäitja ning kureeris [[vastuluure]]operatsioone. Alates [[1. juuli]]st 2003 kuni [[28. veebruar]]ini [[2004]] oli ta Venemaa FSB Peterburi ja Leningradi oblasti valitsuse ülem. 

Alates [[2. märts]]ist 2004 oli ta Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse direktori asetäitja ning kureeris valitsuse tööd, mis tegeles Venemaa krediidi- ja finantsasutuste vastuluurealase tegevusega.

Alates 2004. aasta juunist oli ta ametkondadevahelise kriminaaltulu vastu võitlemise kontseptsiooni väljatöötamise töögrupi liige. [[11. juuli]]l 2004 sai ta FSB majandusohutusteenistuse juhiks. Alates 2004. aasta oktoobrist on ta majandusintergratsioonialase valitsuskomisjoni liige, 2004–2008 [[Sovkomflot]]i direktorite nõukogu liige, alates [[2005]]. aasta aprillist Venemaa ekspordikontrollikomisjoni liige, alates 2005. aasta detsembrist kütuse- ja energeetikakompleksi ning mineraalainete ja maavarade taastootmise valitsuskomisjoni liige, alates [[2006]]. aasta aprillist Venemaa lennutööstuskompleksi ettevõtete integratsiooni kindlustamise valitsuskomisjoni liige.

Alates [[2008]]. aasta 12. maist on Bortnikov Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht, alates [[2010]]. aasta märtsist Venemaa Riikliku Terrorimisvastase komitee juht&lt;ref&gt;[http://www.siliyan.ru/archives/4040 БОРТНИКОВ Александр Васильевич.], Военное обозрение&lt;/ref&gt;.

Aleksandr Bortnikovi on autasustatud ordeni &quot;[[Teenete eest Isamaa ees]]&quot; I, II, III ja IV järguga, ordeniga &quot;Sõjaliste teenete eest&quot;, [[Aleksander Nevski orden]]iga ja [[Austuse orden]]iga. 

[[15. november|15. novembril]] 2006 pälvis ta Venemaa valitsuse [[aukiri|aukirja]] suure isikliku panuse eest riigi majandusliku ohutuse tagamisse ja pikaajalise kohusetruu teenistuse eest.

Ta on saanud ka Vene Föderatsiooni kangelase aunimetuse. 

Abikaasa Tatjana on kodune. Poeg [[Deniss Bortnikov]] on pankur, lõpetas Peterburi riikliku majandus- ja rahandusülikooli ning on alates [[2011]]. aastast [[VTB pank|VTB panga]] nõukogu esimees.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.lenta.ru/lib/14189041/ Бортников, Александр] Lentapedias.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Patrušev]] | nimi=[[FSB]] direktor | aeg=[[2008]]– | järgnev= -}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Bortnikov, Aleksandr}}
[[Kategooria:KGB ohvitserid]]
[[Kategooria:Luurajad]]
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni armeekindralid]]
[[Kategooria:Venemaa inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]</text>
      <sha1>2ampqp9k4vvorfehtm2vldu41g5mxt2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177064</id>
      <parentid>6177060</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:11:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.253.189.36</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3874" xml:space="preserve">[[Pilt:Александр Бортников.jpg|pisi|Aleksandr Bortnikov (2010)]]
[[Pilt:Dmitry Medvedev 27 March 2009-2.jpg|pisi|[[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]] ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht Aleksandr Bortnikov (2009)]]
'''Aleksandr Bortnikov''' ([[vene keel]]es Александр Васильевич Бортников; sündinud [[15. november|15. novembril]] [[1951]] [[Perm]]is) on [[Venemaa Föderatsioon]]i riigitegelane, alates [[2008]]. aastast [[FSB]] direktor. Bortnikovil on [[armeekindral]]i auaste.

Aleksandr Bortnikov lõpetas [[1973]]. aastal [[Leningrad]]i raudteetranspordi inseneride instituudi. 

Enne [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] teenistusse asumist lõpetas Aleksandr Bortnikov [[Dzeržinski-nimeline NSV Liidu KGB Kõrgkool|Dzeržinski-nimelise NSV Liidu KGB Kõrgkooli]] ning [[1975]]. aastal asus KGB tegevteenistusse. 

Ta töötas [[Leningrad]]i linna ja [[Leningradi oblast|oblasti]] KGB valitsuses ja tegeles [[vastuluure]]ga. Kuni [[1991]]. aastani kuulus ta [[NLKP]]-sse. Kuni [[2003]]. aasta juunini oli ta [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] Peterburi ja Leningradi oblasti valitsuse ülema asetäitja ning kureeris [[vastuluure]]operatsioone. Alates [[1. juuli]]st 2003 kuni [[28. veebruar]]ini [[2004]] oli ta Venemaa FSB Peterburi ja Leningradi oblasti valitsuse ülem. 

Alates [[2. märts]]ist 2004 oli ta Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse direktori asetäitja ning kureeris valitsuse tööd, mis tegeles Venemaa krediidi- ja finantsasutuste vastuluurealase tegevusega.

Alates 2004. aasta juunist oli ta ametkondadevahelise kriminaaltulu vastu võitlemise kontseptsiooni väljatöötamise töögrupi liige. [[11. juuli]]l 2004 sai ta FSB majandusohutusteenistuse juhiks. Alates 2004. aasta oktoobrist on ta majandusintergratsioonialase valitsuskomisjoni liige, 2004–2008 [[Sovkomflot]]i direktorite nõukogu liige, alates [[2005]]. aasta aprillist Venemaa ekspordikontrollikomisjoni liige, alates 2005. aasta detsembrist kütuse- ja energeetikakompleksi ning mineraalainete ja maavarade taastootmise valitsuskomisjoni liige, alates [[2006]]. aasta aprillist Venemaa lennutööstuskompleksi ettevõtete integratsiooni kindlustamise valitsuskomisjoni liige.

Alates [[2008]]. aasta 12. maist on Bortnikov Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht, alates [[2010]]. aasta märtsist Venemaa Riikliku Terrorimisvastase komitee juht&lt;ref&gt;[http://www.siliyan.ru/archives/4040 БОРТНИКОВ Александр Васильевич.], Военное обозрение&lt;/ref&gt;.

Aleksandr Bortnikovi on autasustatud ordeni &quot;[[Teenete eest Isamaa ees]]&quot; I, II, III ja IV järguga, ordeniga &quot;Sõjaliste teenete eest&quot;, [[Aleksander Nevski orden]]iga ja [[Austuse orden]]iga. 

[[15. november|15. novembril]] 2006 pälvis ta Venemaa valitsuse [[aukiri|aukirja]] suure isikliku panuse eest riigi majandusliku ohutuse tagamisse ja pikaajalise kohusetruu teenistuse eest.

Ta on saanud ka Vene Föderatsiooni kangelase aunimetuse&lt;ref&gt;[https://warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=31300 President Putini salajane ukaas]&lt;/ref&gt;. 

Abikaasa Tatjana on kodune. Poeg [[Deniss Bortnikov]] on pankur, lõpetas Peterburi riikliku majandus- ja rahandusülikooli ning on alates [[2011]]. aastast [[VTB pank|VTB panga]] nõukogu esimees.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.lenta.ru/lib/14189041/ Бортников, Александр] Lentapedias.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Patrušev]] | nimi=[[FSB]] direktor | aeg=[[2008]]– | järgnev= -}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Bortnikov, Aleksandr}}
[[Kategooria:KGB ohvitserid]]
[[Kategooria:Luurajad]]
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni armeekindralid]]
[[Kategooria:Venemaa inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]</text>
      <sha1>s5zecsuy4qmq30fpr4bth01qzqljykq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177066</id>
      <parentid>6177064</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:13:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.253.189.36</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3890" xml:space="preserve">[[Pilt:Александр Бортников.jpg|pisi|Aleksandr Bortnikov (2010)]]
[[Pilt:Dmitry Medvedev 27 March 2009-2.jpg|pisi|[[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]] ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht Aleksandr Bortnikov (2009)]]
'''Aleksandr Bortnikov''' ([[vene keel]]es Александр Васильевич Бортников; sündinud [[15. november|15. novembril]] [[1951]] [[Perm]]is) on [[Venemaa Föderatsioon]]i riigitegelane, alates [[2008]]. aastast [[FSB]] direktor. Bortnikovil on [[armeekindral]]i auaste.

Aleksandr Bortnikov lõpetas [[1973]]. aastal [[Leningrad]]i raudteetranspordi inseneride instituudi. 

Enne [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] teenistusse asumist lõpetas Aleksandr Bortnikov [[Dzeržinski-nimeline NSV Liidu KGB Kõrgkool|Dzeržinski-nimelise NSV Liidu KGB Kõrgkooli]] ning [[1975]]. aastal asus KGB tegevteenistusse. 

Ta töötas [[Leningrad]]i linna ja [[Leningradi oblast|oblasti]] KGB valitsuses ja tegeles [[vastuluure]]ga. Kuni [[1991]]. aastani kuulus ta [[NLKP]]-sse. Kuni [[2003]]. aasta juunini oli ta [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] Peterburi ja Leningradi oblasti valitsuse ülema asetäitja ning kureeris [[vastuluure]]operatsioone. Alates [[1. juuli]]st 2003 kuni [[28. veebruar]]ini [[2004]] oli ta Venemaa FSB Peterburi ja Leningradi oblasti valitsuse ülem. 

Alates [[2. märts]]ist 2004 oli ta Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse direktori asetäitja ning kureeris valitsuse tööd, mis tegeles Venemaa krediidi- ja finantsasutuste vastuluurealase tegevusega.

Alates 2004. aasta juunist oli ta ametkondadevahelise kriminaaltulu vastu võitlemise kontseptsiooni väljatöötamise töögrupi liige. [[11. juuli]]l 2004 sai ta FSB majandusohutusteenistuse juhiks. Alates 2004. aasta oktoobrist on ta majandusintergratsioonialase valitsuskomisjoni liige, 2004–2008 [[Sovkomflot]]i direktorite nõukogu liige, alates [[2005]]. aasta aprillist Venemaa ekspordikontrollikomisjoni liige, alates 2005. aasta detsembrist kütuse- ja energeetikakompleksi ning mineraalainete ja maavarade taastootmise valitsuskomisjoni liige, alates [[2006]]. aasta aprillist Venemaa lennutööstuskompleksi ettevõtete integratsiooni kindlustamise valitsuskomisjoni liige.

Alates [[2008]]. aasta 12. maist on Bortnikov Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht, alates [[2010]]. aasta märtsist Venemaa Riikliku Terrorimisvastase komitee juht&lt;ref&gt;[http://www.siliyan.ru/archives/4040 БОРТНИКОВ Александр Васильевич.], Военное обозрение&lt;/ref&gt;.

Aleksandr Bortnikovi on autasustatud ordeni &quot;[[Teenete eest Isamaa ees]]&quot; I, II, III ja IV järguga, ordeniga &quot;Sõjaliste teenete eest&quot;, [[Aleksander Nevski orden]]iga ja [[Austuse orden]]iga. 

[[15. november|15. novembril]] 2006 pälvis ta Venemaa valitsuse [[aukiri|aukirja]] suure isikliku panuse eest riigi majandusliku ohutuse tagamisse ja pikaajalise kohusetruu teenistuse eest.

Ta on saanud ka Vene Föderatsiooni kangelase aunimetuse&lt;ref&gt;[https://warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=31300 President Putini salajane ukaas (2019 või 2020]&lt;/ref&gt;. 

Abikaasa Tatjana on kodune. Poeg [[Deniss Bortnikov]] on pankur, lõpetas Peterburi riikliku majandus- ja rahandusülikooli ning on alates [[2011]]. aastast [[VTB pank|VTB panga]] nõukogu esimees.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.lenta.ru/lib/14189041/ Бортников, Александр] Lentapedias.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Patrušev]] | nimi=[[FSB]] direktor | aeg=[[2008]]– | järgnev= -}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Bortnikov, Aleksandr}}
[[Kategooria:KGB ohvitserid]]
[[Kategooria:Luurajad]]
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni armeekindralid]]
[[Kategooria:Venemaa inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]</text>
      <sha1>69m0i37y8ifp1d1qrivot6gfl8tbboj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177067</id>
      <parentid>6177066</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:13:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.253.189.36</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3891" xml:space="preserve">[[Pilt:Александр Бортников.jpg|pisi|Aleksandr Bortnikov (2010)]]
[[Pilt:Dmitry Medvedev 27 March 2009-2.jpg|pisi|[[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]] ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht Aleksandr Bortnikov (2009)]]
'''Aleksandr Bortnikov''' ([[vene keel]]es Александр Васильевич Бортников; sündinud [[15. november|15. novembril]] [[1951]] [[Perm]]is) on [[Venemaa Föderatsioon]]i riigitegelane, alates [[2008]]. aastast [[FSB]] direktor. Bortnikovil on [[armeekindral]]i auaste.

Aleksandr Bortnikov lõpetas [[1973]]. aastal [[Leningrad]]i raudteetranspordi inseneride instituudi. 

Enne [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] teenistusse asumist lõpetas Aleksandr Bortnikov [[Dzeržinski-nimeline NSV Liidu KGB Kõrgkool|Dzeržinski-nimelise NSV Liidu KGB Kõrgkooli]] ning [[1975]]. aastal asus KGB tegevteenistusse. 

Ta töötas [[Leningrad]]i linna ja [[Leningradi oblast|oblasti]] KGB valitsuses ja tegeles [[vastuluure]]ga. Kuni [[1991]]. aastani kuulus ta [[NLKP]]-sse. Kuni [[2003]]. aasta juunini oli ta [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] Peterburi ja Leningradi oblasti valitsuse ülema asetäitja ning kureeris [[vastuluure]]operatsioone. Alates [[1. juuli]]st 2003 kuni [[28. veebruar]]ini [[2004]] oli ta Venemaa FSB Peterburi ja Leningradi oblasti valitsuse ülem. 

Alates [[2. märts]]ist 2004 oli ta Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse direktori asetäitja ning kureeris valitsuse tööd, mis tegeles Venemaa krediidi- ja finantsasutuste vastuluurealase tegevusega.

Alates 2004. aasta juunist oli ta ametkondadevahelise kriminaaltulu vastu võitlemise kontseptsiooni väljatöötamise töögrupi liige. [[11. juuli]]l 2004 sai ta FSB majandusohutusteenistuse juhiks. Alates 2004. aasta oktoobrist on ta majandusintergratsioonialase valitsuskomisjoni liige, 2004–2008 [[Sovkomflot]]i direktorite nõukogu liige, alates [[2005]]. aasta aprillist Venemaa ekspordikontrollikomisjoni liige, alates 2005. aasta detsembrist kütuse- ja energeetikakompleksi ning mineraalainete ja maavarade taastootmise valitsuskomisjoni liige, alates [[2006]]. aasta aprillist Venemaa lennutööstuskompleksi ettevõtete integratsiooni kindlustamise valitsuskomisjoni liige.

Alates [[2008]]. aasta 12. maist on Bortnikov Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht, alates [[2010]]. aasta märtsist Venemaa Riikliku Terrorimisvastase komitee juht&lt;ref&gt;[http://www.siliyan.ru/archives/4040 БОРТНИКОВ Александр Васильевич.], Военное обозрение&lt;/ref&gt;.

Aleksandr Bortnikovi on autasustatud ordeni &quot;[[Teenete eest Isamaa ees]]&quot; I, II, III ja IV järguga, ordeniga &quot;Sõjaliste teenete eest&quot;, [[Aleksander Nevski orden]]iga ja [[Austuse orden]]iga. 

[[15. november|15. novembril]] 2006 pälvis ta Venemaa valitsuse [[aukiri|aukirja]] suure isikliku panuse eest riigi majandusliku ohutuse tagamisse ja pikaajalise kohusetruu teenistuse eest.

Ta on saanud ka Vene Föderatsiooni kangelase aunimetuse&lt;ref&gt;[https://warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=31300 President Putini salajane ukaas (2019 või 2020)]&lt;/ref&gt;. 

Abikaasa Tatjana on kodune. Poeg [[Deniss Bortnikov]] on pankur, lõpetas Peterburi riikliku majandus- ja rahandusülikooli ning on alates [[2011]]. aastast [[VTB pank|VTB panga]] nõukogu esimees.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.lenta.ru/lib/14189041/ Бортников, Александр] Lentapedias.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Patrušev]] | nimi=[[FSB]] direktor | aeg=[[2008]]– | järgnev= -}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Bortnikov, Aleksandr}}
[[Kategooria:KGB ohvitserid]]
[[Kategooria:Luurajad]]
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni armeekindralid]]
[[Kategooria:Venemaa inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]</text>
      <sha1>dd7izyhlv3kc5lcnt6wq1b6xeqglhob</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177070</id>
      <parentid>6177067</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:14:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <comment>Bortnikov 2019 crop.jpg + riigitegelane &gt; {{ill|fi|luureametnik|Tiedustelu-upseeri}} + , [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]] (2019) + Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3996" xml:space="preserve">[[Pilt:Bortnikov 2019 crop.jpg|pisi|Aleksandr Bortnikov (2019)]]
[[Pilt:Dmitry Medvedev 27 March 2009-2.jpg|pisi|[[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]] ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht Aleksandr Bortnikov (2009)]]
'''Aleksandr Bortnikov''' ([[vene keel]]es Александр Васильевич Бортников; sündinud [[15. november|15. novembril]] [[1951]] [[Perm]]is) on [[Venemaa Föderatsioon]]i {{ill|fi|luureametnik|Tiedustelu-upseeri}}, alates [[2008]]. aastast [[FSB]] direktor. Bortnikovil on [[armeekindral]]i auaste, [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]] (2019).

Aleksandr Bortnikov lõpetas [[1973]]. aastal [[Leningrad]]i raudteetranspordi inseneride instituudi. 

Enne [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] teenistusse asumist lõpetas Aleksandr Bortnikov [[Dzeržinski-nimeline NSV Liidu KGB Kõrgkool|Dzeržinski-nimelise NSV Liidu KGB Kõrgkooli]] ning [[1975]]. aastal asus KGB tegevteenistusse. 

Ta töötas [[Leningrad]]i linna ja [[Leningradi oblast|oblasti]] KGB valitsuses ja tegeles [[vastuluure]]ga. Kuni [[1991]]. aastani kuulus ta [[NLKP]]-sse. Kuni [[2003]]. aasta juunini oli ta [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] Peterburi ja Leningradi oblasti valitsuse ülema asetäitja ning kureeris [[vastuluure]]operatsioone. Alates [[1. juuli]]st 2003 kuni [[28. veebruar]]ini [[2004]] oli ta Venemaa FSB Peterburi ja Leningradi oblasti valitsuse ülem. 

Alates [[2. märts]]ist 2004 oli ta Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse direktori asetäitja ning kureeris valitsuse tööd, mis tegeles Venemaa krediidi- ja finantsasutuste vastuluurealase tegevusega.

Alates 2004. aasta juunist oli ta ametkondadevahelise kriminaaltulu vastu võitlemise kontseptsiooni väljatöötamise töögrupi liige. [[11. juuli]]l 2004 sai ta FSB majandusohutusteenistuse juhiks. Alates 2004. aasta oktoobrist on ta majandusintergratsioonialase valitsuskomisjoni liige, 2004–2008 [[Sovkomflot]]i direktorite nõukogu liige, alates [[2005]]. aasta aprillist Venemaa ekspordikontrollikomisjoni liige, alates 2005. aasta detsembrist kütuse- ja energeetikakompleksi ning mineraalainete ja maavarade taastootmise valitsuskomisjoni liige, alates [[2006]]. aasta aprillist Venemaa lennutööstuskompleksi ettevõtete integratsiooni kindlustamise valitsuskomisjoni liige.

Alates [[2008]]. aasta 12. maist on Bortnikov Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht, alates [[2010]]. aasta märtsist Venemaa Riikliku Terrorimisvastase komitee juht&lt;ref&gt;[http://www.siliyan.ru/archives/4040 БОРТНИКОВ Александр Васильевич.], Военное обозрение&lt;/ref&gt;.

Aleksandr Bortnikovi on autasustatud ordeni &quot;[[Teenete eest Isamaa ees]]&quot; I, II, III ja IV järguga, ordeniga &quot;Sõjaliste teenete eest&quot;, [[Aleksander Nevski orden]]iga ja [[Austuse orden]]iga. 

[[15. november|15. novembril]] 2006 pälvis ta Venemaa valitsuse [[aukiri|aukirja]] suure isikliku panuse eest riigi majandusliku ohutuse tagamisse ja pikaajalise kohusetruu teenistuse eest.

Ta on saanud ka Vene Föderatsiooni kangelase aunimetuse&lt;ref&gt;[https://warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=31300 President Putini salajane ukaas (2019 või 2020)]&lt;/ref&gt;. 

Abikaasa Tatjana on kodune. Poeg [[Deniss Bortnikov]] on pankur, lõpetas Peterburi riikliku majandus- ja rahandusülikooli ning on alates [[2011]]. aastast [[VTB pank|VTB panga]] nõukogu esimees.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.lenta.ru/lib/14189041/ Бортников, Александр] Lentapedias.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Patrušev]] | nimi=[[FSB]] direktor | aeg=[[2008]]– | järgnev= -}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Bortnikov, Aleksandr}}
[[Kategooria:KGB ohvitserid]]
[[Kategooria:Luurajad]]
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni armeekindralid]]
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]
[[Kategooria:Venemaa inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]</text>
      <sha1>jttm0di1q8lkfz84bc1hxxem1rk9y15</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juhan Kivirähk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>216635</id>
    <revision>
      <id>6176973</id>
      <parentid>6095185</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:55:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3488" xml:space="preserve">[[Pilt:Arvamusfestival 2014, Juhan Kivirähk ja David Vseviov.jpg|pisi|Juhan Kivirähk (vasakul) ja [[David Vseviov]] 2014. aasta [[Arvamusfestival]]il]]
'''Juhan Kivirähk''' (sündinud [[2. juuli]]l [[1957]] [[Tallinn]]as) on eesti sotsioloog.

Ta töötas Turu-uuringute ASi uuringujuhina.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uuringujuht-juhan-kivirahk-koondati-turu-uuringute-aktsiaseltsist?id=88656107 Uuringujuht Juhan Kivirähk koondati Turu-uuringute aktsiaseltsist]. Delfi.ee 15.01.2020. Kasutatud 16.01.2020.&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Ta on õppinud [[Tallinna 32. Keskkool]]is. Ta on lõpetanud [[1980]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusküberneetika erialal ning on õppinud [[Eesti Teaduste Akadeemia]] mittestatsionaarses sihtaspirantuuris Leningradi Sotsiaalmajanduslike Probleemide Instituudis. 

==Töö==
Avaliku arvamuse uuringuid hakkas ta tegema Televisiooni- ja Raadiokomitee Informatsiooni- ja Arvutuskeskuses, töötades [[1984]]–[[1988]] sealses auditooriumi uuringute osakonnas. Ta on turu- ja arvamusuuringute ettevõtete AS Emor (1990) ja OÜ Uuringukeskus Faktum (2002) asutajaid ning olnud kolme ettevõtte juht: AS Emor asedirektor aastatel 1990–1995, Turu-uuringute AS asedirektor 1998–2002 ja Uuringukeskus Faktum juhataja 2003–2005. Aastatel 1995–1998 töötas Kivirähk pool aastat siseministri nõunikuna, seejärel sama kaua [[Sõnumileht|Sõnumilehe]] arvamustoimetajana ja pisut üle kahe aasta peaministri nõunikuna / valitsuse pressibüroo direktorina. Hiljem on ta olnud [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse]] sotsioloogilise uurimissuuna vanemteadur.

Ta osales [[2001]]. aastal Eesti sotsiaalteadlaste avalikus pöördumises &quot;[[Kaks Eestit]]&quot;, milles tunti muret Eesti ühiskondliku arengu pärast. &lt;ref&gt;[http://arvamus.postimees.ee/1863213/kirjad Pöördumine Postimehes.]&lt;/ref&gt;

Ta kuulub [[Eesti Sotsioloogide Liit]]u.

===Artikleid===
*Juhan Kivirähk, Rain Rosimannus, Indrek Pajumaa (1993). The Premises for Democracy: A Study of Political Values in Post-Independent Estonia. Journal of Baltic Studies, Vol. XXIV, 2, lk. 149-160.
*[http://www.epl.ee/artikkel/383936 Juhan Kivirähk: Uue kolmikliidu verine algus]. Eesti Päevaleht, 30. aprill 2007
*[http://uudised.err.ee/index.php?06205237 Juhan Kivirähk: Rahvaliidu vanade vankrite peapööritus]. Eesti Rahvusringhääling, 28. mai 2010
*[http://www.postimees.ee/?id=269120 Juhan Kivirähk: kuidas muuta Eesti poliitika targemaks ja usaldusväärsemaks]. Postimees, 29. mai 2010

==Tunnustus==
*[[2001]] – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]
*[[2006]] – aasta missiooniinimene&lt;ref&gt;[http://www.ngo.ee/tegijad06 Aasta tegijad 2006] EMSL.&lt;/ref&gt;
*[[2007]] – [[pressisõber]]&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/news/arvamus/juhan-kivirahk-pressisober.d?id=51111353 &quot;Juhan Kivirähk – pressisõber&quot;] Eesti Päevaleht, 6. detsember 2007.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema vend on kirjanik [[Andrus Kivirähk]] ja õde ajakirjanik Tiina Vapper. Ta on abielus, peres on poeg ja tütar.

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
*[http://www.icds.ee/index.php?id=61 Elulugu]
*[http://www.epl.ee/artikkel/591810 Juhan Kivirähk: unustage valima minnes lubadused] Eesti Päevaleht, 29. jaanuar 2011

{{JÄRJESTA:Kivirähk, Juhan}}
[[Kategooria:Eesti sotsioloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1957]]</text>
      <sha1>oa91t4o1bl148igpl8vwat6jsx4bk18</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viekšniai</title>
    <ns>0</ns>
    <id>217499</id>
    <revision>
      <id>6177032</id>
      <parentid>4915295</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:18:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3284" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Viekšniai
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = leedu | Viekšniai |
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = [[Pilt:LIT Wieksznie COA.jpg|100px]]
|  vapi_link = [[Viekšniai vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
| asendikaart = Leedu
}}
'''Viekšniai''' on linn Põhja-[[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is, [[Viekšniai vald|Viekšniai valla]] ja [[Venta regionaalpark|Venta regionaalpargi]] halduskeskus. Asub [[Venta jõgi|Venta jõe]] ääres. [[Poola keel]]es on linna nimeks ''Wieksznie'', [[saksa keel]]es aga ''Wiekschnen''.

Viekšniais on [[gümnaasium]] ja [[raamatukogu]]. Vaatamisväärsusteks on kirik aastast [[1854]], kirikla, vana kalmistu, XIX sajandil ehitatud [[vesiveski]] ja õigeusu kirik aastast [[1875]]. Linnas on [[Venta regionaalpark|Venta regionaalpargi]] direktsioon, seal asuvad [[Vincentas Aleksandravičius]]e ja [[Aleksandras Griškevičius]]e muuseumid. 

[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Viekšniai elanikest [[leedulased|leedulasi]] 97,06%, [[venelased|venelasi]] 1,24% ja teiste rahvaste esindajaid 1,7%.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://osp.stat.gov.lt/2011-m.-surasymas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-01-14 |arhiivimisaeg=2021-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211028155726/https://osp.stat.gov.lt/2011-m.-surasymas |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

Linna on esmakordselt mainitud [[1253]]. aastal. XVI sajandil mainitakse sealset mõisa. Aastal [[1634]] ehitati sinna kirik, aga aastal [[1656]] põletasid [[rootslased]] asula maha.

XVII sajandil asusid Viekšniaisse elama [[juudid]]. [[1725]] sai asula linnaõigused. Aastast [[1847]] on teada, et linnas elas 1120 juuti. Linnas oli ka [[sünagoog]]. Aastail [[1871]]-[[1873]] ehitati linna lähedusse [[Liibavi-Romno raudtee]]. Aastal [[1897]] elas linnas 2951 elanikku, neist 1646 olid juudid. Peale aastat [[1863]] tekkis linna ümbrusesse ka õigeusklike kogukond.

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses pagendati linnas elanud juudid Venemaale. Osa neist naasis hiljem peale sõja lõppu, aga paljud lahkusid, osad [[Palestiina]]sse, osad [[Lõuna-Ameerika]]sse.

Aastal [[1958]] sai Viekšniaist [[alev]]. Asulast sai taas linn aastal [[1998]].

==Elanike arv==
* 2781 (1979)
* 2270 (2001)

== Pilte ==

&lt;gallery&gt;
Pilt:Vieksniu_baznycia1_2006-07-18.jpg|Viekšniai katoliku kirik
Pilt:Vieksniu_cerkve.JPG|Viekšniai õigeusu kirik
Pilt:Vieksniai.jpg|Viekšniai
Pilt:Vieksniu_pylimas.JPG|Venta jõgi Viekšniais
Pilt:Vieksniai.JPG|Viekšniai peatänav
Pilt:Vieksniu_malunas,_2006-08-11.jpg|Viekšniai veski
&lt;/gallery&gt;

==Tuntud elanikke==

*[[Avraam Idelson]] - juudi publitsist
*[[Zalman Efroikin]] - juudi publitsist
*[[Mykolas Biržiška]] - Leedu kirjandusloolane
*[[Vaclovas Biržiška]] - Leedu kultuuriloolane ja poliitik
*[[Viktoras Biržiška]] - USA matemaatik
*[[Vladimiras Beriozovas]] - Leedu poliitik
*Aleksandras Griškevičius - Leedu aviaator

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commons|Category:Viekšniai}}
*[http://www.vietoves.lt/?id=DC22MY6SZR Linn portaalis vietoves.Lt]
*[http://www.mke.lt/Viek%C5%A1niai Linn Mažeikiai piirkonna entsüklopeedias]
*[http://ausis.gf.vu.lt/mg/nr/2001/09/09vieksniai.html Viekšna]

[[Kategooria:Leedu linnad]]
[[Kategooria:Mažeikiai rajoon]]</text>
      <sha1>ic5wm5espaf3phwkajx43h9e1ozl8a8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Euroopa piison</title>
    <ns>0</ns>
    <id>232783</id>
    <revision>
      <id>6177080</id>
      <parentid>6149272</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:21:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6016" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Euroopa piison 
| värvus = Loomad
| seisund = NT
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref =  &lt;ref&gt;{{IUCN|hindaja=Plumb, G., Kowalczyk, R. &amp; Hernandez-Blanco, J.A. 2020.|aasta=2020|IUCN_aasta=2020|nimi=Bison bonasus|ID=2814|vaadatud=21.1.2022}}&lt;/ref&gt;
| pilt = Bison bonasus (Linnaeus 1758).jpg
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia'' 
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' 
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' 
| selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla''
| sugukond = [[Veislased]] ''Bovidae''
| perekond = [[Piison]] ''Bison''
| liik = '''Euroopa piison'''
| binaarne = ''Bison bonasus''
| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758
| levikukaart = Bison bonasus distribution.svg
| levikukaardi_laius = 240px
| levikukaardi_seletus = Euroopa piisoni [[levila]]
}}
[[Fail:European Bison at Studen Kladenets.webm|pisi|Euroopa piison]]
'''Euroopa piison''' ehk '''pürg''' ([[omastav kääne|omastav]] ''pürja'') (''Bison bonasus'') on [[veislased|veislaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[imetaja]], kes on Eestis loodusliku [[liik (bioloogia)|liigina]] [[väljasuremine|välja surnud]].

Jääajajärgsest soojaperioodist pole Euroopa piisoni luid [[Eesti]]st teada ning seetõttu arvatakse, et see liik saabus esmalt [[Lõuna-Eesti]]sse pehmema subatlantilise kliimaperioodi teise poole alguses, mis kestis aastatel 100–1100.&lt;ref name=&quot;Lõugas&amp;Kihno&quot;&gt;Lõugas, Lembi ja Kersti Kihno. [http://ares.nlib.ee/HORISONT/1999/05/b12802219.html Eesti metsades kõndisid piisonid.]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ''[[Horisont (ajakiri)|Horisont]]'', 1999/5.&lt;/ref&gt;. Samad kliimatingimused lubasid Eestisse keskaegse väikese jääajani naasta ka [[metssiga]]del, [[metskits]]edel ja [[punahirv|hirvedel]]. Esimesest aastatuhandest pärit Euroopa piisoni luid on leitud [[Rõngu]]st. [[Leedu]]s ja [[Läti]]s oli Euroopa piisonit subatlantilisel perioodil arvukalt, sügavama lumikattega Eestis oli neid ilmselt vähem, peamiselt Lõuna-Eesti [[mets]]ades.&lt;ref&gt;Lõugas, Lembi. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=139&amp;id_a=135 Karvasest mammutist ameerika naaritsani ehk Eesti loomastiku arengulugu.] ''[[Eesti Loodus]]'', 2002/9.&lt;/ref&gt; Tõenäoliselt erines Euroopa piisoni elukeskkond tollal Eestis tavalisema [[tarvas|tarva]] omast. Tarvas eelistas lagedamaid rohumaid jõgede [[luht]]adel ja [[lagendik]]el, Euroopa piison aga võis toituda metsas.&lt;ref name=&quot;Lõugas&amp;Kihno&quot;/&gt; Eestis ja Lätis pole Euroopa piisoni luid [[keskaeg|keskajast]] enam teada, mil Euroopa piison arvatavasti üleküttimise ja kliimamuutuse koosmõjul lõplikult välja suri.

Eestis pole Euroopa piisonit loodusesse reintrodutseeritud, samuti ei ole Euroopa piison siia looduslikult taaslevinud. Euroopa piisoneid on Eestis võimalik näha [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaias]] ja [[Elistvere loomapark|Elistvere loomapargis]]. [[Virumaa]]l [[Põlula]]s eraomanduses oleva karja näol on tegemist [[ameerika piison]]itega.&lt;ref&gt;Sikk, Rein. [http://www.epl.ee/artikkel/361041 Farmer kutsus piisonid baarileti taha.] ''[[Eesti Päevaleht]]'', 02.11.2006.&lt;/ref&gt;

Euroopa piison on [[Poola]] ja [[Valgevene]] [[rahvusloom]].

== Levik ja arvukus ==
[[File:Bison bonatus Zoo Praha 2011-1.jpg|pisi|left|Euroopa piison [[Praha loomaaed|Praha loomaaias]]]]
Piison oli levinud kogu Euroopas kuni Volga jõeni idas ja Kaukaasiani kagus, kuid nende arvukus vähenes kiiresti inimasustuse leviku ja sellega kaasneva küttimise tõttu. Suuremas osas Prantsusmaast suri piison välja juba 8. sajandil. [[Ardennid]]es ja [[Vogeesid]]es säilisid nad 15. sajandini. Tänapäeva [[Poola]] aladel oli piison haruldane juba 11. sajandil ja [[Zygmunt I]] kehtestas surmanuhtluse piisonite salaküttimise eest. Põhja-Rootsis suri piison välja 11. sajandil ja Inglismaal 12. sajandil. [[Leedu]]s suri piison välja 18. sajandi keskel. [[Ungari]]s [[Transilvaania]]s leidus piisoneid veel 18. sajandi lõpus, viimane suri umbes 1790. [[1795]] võeti piisonite viimane elupaik Białowieża ürgmets kaitse alla ja 1857 loendati seal 1900 piisonit. 1890 ja 1910 tabas seal elanud piisoneid haigus, mis vähendas nende arvukust tunduvalt. [[1915]]. aasta alguses elas seal vaid 770 piisonit. Sügiseks [[1917]] oli järel vaid 150 piisonit. Esimese maailmasõja ajal ja vahetult pärast selle lõppu langesid paljud piisonid marodeerivate sõdurite saagiks. 4. aprillil [[1919]] leiti viimased surnud piisoni jäänused. 1920. aastatel oli euroopa piison väljasuremisohus. Euroopa piisonite asurkond oli ka [[Kaukaasia]]s. 1890. aastatel oli neid jäänud alles vaid 442. 1919 tabas sealseid piisoneid koduveistelt saadud haigus, mis vähendas asurkonda 50 isendini. Viimane Kaukaasias vabas looduses elanud piison tapeti [[1927]]. Kõik tänapäeval elavad euroopa piisonid pärinevad vaid 12 loomaaedades ja loomaparkides elanud piisonist. Vähene [[geneetiline varieeruvus|geneetiline mitmekesisus]] on liigi pikaajalise säilimise seisukohalt oluliseks ohuteguriks.

Loomaaedade ja eraisikute pingutuste tulemusena suudeti [[1952]] esimesed piisonid Białowieża rahvuspargis loodusesse elama lasta. 2004. aastal elas vabas looduses 31 populatsiooni kokku 1955 isendiga. See moodustab umbes 60% kõigist elavatest euroopa piisonitest. Białowieża metsades elab umbes 800 piisonit. Poolas elab umbes 25% kõigist pürgadest.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/934064/iga-neljas-maailma-purg-elab-poolas Iga neljas maailma pürg elab Poolas], 8. august 2012&lt;/ref&gt; Eestile lähimad vabasse loodusesse lastud piisonid elavad [[Leedu]]s ning [[Venemaa]]l [[Peterburi]] lähedal ja [[Karjala]]s.
Aastal [[2022]] on kavas viia loodusesse piisonid ka Inglismaal, projektiga Wilder Blean.&lt;ref name=&quot;2022_UK_WILDER_BLEAN&quot;&gt;[https://www.kentwildlifetrust.org.uk/wilderblean Wilder Blean]&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[ameerika piison]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{vikisõnastikus|pürg}}

[[Kategooria:Veislased]]
[[Kategooria:Piison]]</text>
      <sha1>5h6lnulvh6tulbxd4zu9x9rgulkobg5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Trammipeatus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>233777</id>
    <revision>
      <id>6176896</id>
      <parentid>5676323</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T12:03:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="926" xml:space="preserve">[[Pilt:Tallinn tramway - Tatra KT4SU tram nr 112, May 1996.jpg|pisi|Viru trammipeatus [[Tallinn]]as, kus inimesed peavad trammi sisenemiseks ületama autotee]]
[[Pilt:Jablonec, Liberecká, zastávka tram.jpg|pisi|Trammipeatus [[Tšehhi]]s [[Liberec]]i ja [[Jablonec nad Nisou]] vahelisel liinil]]
'''Trammipeatus''' on [[tramm]]i marsruudil olev regulaarne tähistatud peatuskoht.

== Tallinn == 
* Trammiliinil nr 1 ([[1 (Tallinna trammiliin)|Kopli–Kadriorg]]) on 16 peatust.
* Liinil nr 2 ([[2 (Tallinna trammiliin)|Kopli–Suur Paala]]) on ühes suunas 22, teises suunas 23 peatust.
* Liinil nr 3 ([[3 (Tallinna trammiliin)|Tondi–Kadriorg]]) on ühes suunas 11, teises suunas 10 peatust.
* Liinil nr 4 ([[4 (Tallinna trammiliin)|Tondi–Lennujaam]]) on ühes suunas 18, teises suunas 17 peatust.

==Vaata ka==
*[[Trollipeatus]]
*[[Bussipeatus]]

{{Commons|Category:Tram stops|Trammipeatus}}
[[Kategooria:Trammiliiklus]]</text>
      <sha1>qffaz93dl6nihlxjxnc1x5ahd191uyy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karl Pajusalu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>249497</id>
    <revision>
      <id>6177036</id>
      <parentid>6176517</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:25:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Koreinik</username>
        <id>144298</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6282" xml:space="preserve">[[Pilt:KarlPajusalu.jpg|pisi|Karl Pajusalu 2011. aastal]]
'''Karl Pajusalu''' (sündinud [[20. juuni]]l [[1963]]) on eesti keeleteadlane. Ta on [[Tartu Ülikool]]i eesti keele ajaloo ja murrete professor ning [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 2011).

== Elulugu ==
Ta lõpetas 1981. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i ja 1986. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia eriala. Filoloogiamagister (1992, TÜ). Läbis doktorantuuri [[Turu Ülikool]]is, kus kaitses väitekirja lõunaeesti lääneosa keelekontaktidest 1996. aastal.  

1997–1998 Tartu Ülikooli eesti keele erakorraline dotsent, filosoofiateaduskonna prodekaan, 1998–2000 eesti keele ajaloo dotsent, 2000– eesti keele ja ajaloo ja murrete professor, 2001–2003, 2011–2012 Helsingi Ülikooli eesti keele külalisprofessor, 2004–2007 Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna juhataja, 2008–2011 Tartu Ülikooli eesti keele osakonna juhataja. Õpetanud eesti keele ajalugu ja murdeid, keeleteooriat, keelevarieerumise uurimismeetodeid.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

Aastal [[2011]] valiti ta [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks keeleteaduse alal. Ta kuulub akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.

Aastal 2015 valiti ta [[Läti Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks.&lt;ref&gt;[http://forte.delfi.ee/news/teadus/neljas-eestlane-valiti-lati-teaduste-akadeemia-valisliikmeks?id=73098711 Neljas eestlane valiti Läti teaduste akadeemia välisliikmeks]&lt;/ref&gt;

== Teadustöö ==
[[Pilt:Karl Pajusalu.jpg|pisi|Karl Pajusalu rääkimas 5. novembril 2011 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis toimunud konverentsil &quot;Liivlased. Maa. Rahvas. Ajalugu&quot;]]
Uurinud peamiselt eesti keele ja sugulaskeelte, eriti liivi keele hääliku- ja grammatikastruktuuri dünaamikat, lõunaeesti murrete nivelleerumist ja eesti allkeelte kujunemist. Tema sulest on ilmunud üle 220 teadustrükise.

== Loometöö ==
Karl Pajusalu on loonud ajaloolise Liivimaa liivi keele (e salatsiliivi) kirjaviisi ja avaldanud selles ka ilukirjanduslikke tekste. Pseudonüümi Ķempi Kārl all on ta avaldanud luulekogud „Salats joug kolm aģa. Salatsi jõe kolm kallast“ (2013) ja „Toini sina. Teine sina“ (2013).  Koos [[Baiba Damberga]] ja [[Valts Ernštreits|Valts Ernštreitsiga]] ilmus tal 2018. aastal [[Liivi keel|liivikeelne]] luulekogu „Trilium“ (koos ingliskeelsete tõlgetega), 2020. aastal „Trilium 2.0“ (eesti- ja lätikeelsete tõlgetega).  Baiba Damberga ja Valts Ernštreits kirjutavad kuraliivi keeles, Ķempi Kārl salatsiliivi keeles. Karl Pajusalu peetakse üheks paremaks liivi keele Salatsi murde tundjaks.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/82534783/liivi-luulet-tolgiti-esimest-korda-inglise-keelde Erelt, Pekka. Liivi luulet tõlgiti esimest korda inglise keelde.] Eesti Ekspress, 5. juuli 2018.&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
* &quot;Regional and social varieties of Estonian&quot;. Ural-Altaic Yearbook, 1992
* &quot;Mitmekesisusest ja varieerumisest keeles&quot;. Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1997. Tallinn, 1997
* &quot;Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid&quot;. Keel ja Kirjandus, nr 3, 2000
* &quot;Eesti murded ja kohanimed&quot; (kaasautor). Tallinn, 2002, 2009, 2020
* &quot;Erzya Prosody&quot; (kaasautor). Helsingi, 2003 ISBN 9525150720
* &quot;Meadow Mari Prosody&quot; (kaasautor). Tallinn, 2005. ISBN  9985503872
* &quot;Livonian Prosody&quot; (kaasautor). Helsingi, 2008 ISBN  9789525667011
* &quot;Moksha Prosody&quot; (kaasautor). Helsingi, 2013. ISBN 9789525667479
* &quot;Towards a typology of disharmony&quot; (kaasautor P. Kiparsky). The Linguistic Review, 2003
* „Salis-livisches Wörterbuch“ (kaasautor E. Winkler). Tallinn, 2009. ISBN 9789985504079
* &quot;Phonological innovations of the Southern Finnic languages&quot;. SUST 266, 2012
* „Salis-Livisch I. J.A. Sjögrens Manuskript“ (kaasautor E. Winkler). Wiesbaden, 2016. ISBN 9783447106191
* „Salis-Livisch II. Grammatik und Wörterverzeichnis. Mit einem Anhang zu den salis-livischen Sprichwörtern“ (kaasautor E. Winkler). Wiesbaden, 2018. ISBN 9783447110532
* &quot;Eesti keele 100 aastat&quot;. Tallinn, 2019. ISBN 9789949603589
* &quot;Eesti keele ajalugu&quot; (kaasautor). Tallinn, 2020. ISBN 9789949329847
* &quot;Seto keele teejuht&quot; (kaasautor P. Hagu). Seto Instituut, 2021. ISBN  9789916967102

==Tunnustus==
* 1997 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]]
* 2001 – ajakirja &quot;Keele ja Kirjandus&quot; aastapreemia
* 2011 – Eesti Teaduste Akadeemia liige
* 2015 – [[Läti Teaduste Akadeemia]] välisliige
* 2015 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]
* 2016 – [[Läti Ülikool|Läti Ülikooli]] audoktor
*2019 – Läti [[Tunnustusrist]]i 4. klass (ohvitser)&lt;ref name=&quot;vestnesis2019&quot;&gt;Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8?fbclid=IwAR3GqbpzV1qFCnBDvuyfmYVoL5BdbaieDsNrTyJeeECqG6M2tnnuvtzOyWM Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]. &lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Karl Pajusalu on meremehe poeg. 

Ta on abielus eesti keeleteadlase [[Renate Pajusalu]]ga, nende pojad on astrobiofüüsik [[Mihkel Pajusalu]] (snd 1986) ja meditsiinigeneetik [[Sander Pajusalu]] (snd 1988) ning tütar [[Katri Pajusalu]] (snd 2000).

== Viited ==
{{Viited}}

==Kirjandus==
* Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 123–124
* EE 14, 353
* Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1997, 72
* Margus Maidla. Akadeemik Karl Pajusalu, peene keelega mees. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 639–648. 

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Karl Pajusalu}}
*{{ETIS}}
* [https://www.akadeemia.ee/member/pajusalu/ Karl Pajusalu] Teaduste Akadeemia kodulehel
*[[Marju Himma]], [http://tartu.postimees.ee/210608/tartu_postimees/tana/337737.php Karl Pajusalu – 45], Tartu Postimees, 20. juuni 2008
* [http://etv2.err.ee/videod/teadus/e7b70b29-eb51-4520-884e-32a89f833925 Teadlased: Karl Pajusalu (ETV 2008)]

{{JÄRJESTA:Pajusalu, Karl}}
[[Kategooria:Eesti keeleteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]</text>
      <sha1>crqkf2ykteu2etngta371ka8nkhp7z6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177038</id>
      <parentid>6177036</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:27:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Koreinik</username>
        <id>144298</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6279" xml:space="preserve">[[Pilt:KarlPajusalu.jpg|pisi|Karl Pajusalu 2011. aastal]]
'''Karl Pajusalu''' (sündinud [[20. juuni]]l [[1963]]) on eesti keeleteadlane. Ta on [[Tartu Ülikool]]i eesti keele ajaloo ja murrete professor ning [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 2011).

== Elulugu ==
Ta lõpetas 1981. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i ja 1986. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia eriala. Filoloogiamagister (1992, TÜ). Läbis doktorantuuri [[Turu Ülikool]]is, kus kaitses väitekirja lõunaeesti lääneosa keelekontaktidest 1996. aastal.  

1997–1998 Tartu Ülikooli eesti keele erakorraline dotsent, filosoofiateaduskonna prodekaan, 1998–2000 eesti keele ajaloo dotsent, 2000– eesti keele ajaloo ja murrete professor, 2001–2003, 2011–2012 Helsingi Ülikooli eesti keele külalisprofessor, 2004–2007 Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna juhataja, 2008–2011 Tartu Ülikooli eesti keele osakonna juhataja. Õpetanud eesti keele ajalugu ja murdeid, keeleteooriat, keelevarieerumise uurimismeetodeid.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

Aastal [[2011]] valiti ta [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks keeleteaduse alal. Ta kuulub akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.

Aastal 2015 valiti ta [[Läti Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks.&lt;ref&gt;[http://forte.delfi.ee/news/teadus/neljas-eestlane-valiti-lati-teaduste-akadeemia-valisliikmeks?id=73098711 Neljas eestlane valiti Läti teaduste akadeemia välisliikmeks]&lt;/ref&gt;

== Teadustöö ==
[[Pilt:Karl Pajusalu.jpg|pisi|Karl Pajusalu rääkimas 5. novembril 2011 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis toimunud konverentsil &quot;Liivlased. Maa. Rahvas. Ajalugu&quot;]]
Uurinud peamiselt eesti keele ja sugulaskeelte, eriti liivi keele hääliku- ja grammatikastruktuuri dünaamikat, lõunaeesti murrete nivelleerumist ja eesti allkeelte kujunemist. Tema sulest on ilmunud üle 220 teadustrükise.

== Loometöö ==
Karl Pajusalu on loonud ajaloolise Liivimaa liivi keele (e salatsiliivi) kirjaviisi ja avaldanud selles ka ilukirjanduslikke tekste. Pseudonüümi Ķempi Kārl all on ta avaldanud luulekogud „Salats joug kolm aģa. Salatsi jõe kolm kallast“ (2013) ja „Toini sina. Teine sina“ (2013).  Koos [[Baiba Damberga]] ja [[Valts Ernštreits|Valts Ernštreitsiga]] ilmus tal 2018. aastal [[Liivi keel|liivikeelne]] luulekogu „Trilium“ (koos ingliskeelsete tõlgetega), 2020. aastal „Trilium 2.0“ (eesti- ja lätikeelsete tõlgetega).  Baiba Damberga ja Valts Ernštreits kirjutavad kuraliivi keeles, Ķempi Kārl salatsiliivi keeles. Karl Pajusalu peetakse üheks paremaks liivi keele Salatsi murde tundjaks.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/82534783/liivi-luulet-tolgiti-esimest-korda-inglise-keelde Erelt, Pekka. Liivi luulet tõlgiti esimest korda inglise keelde.] Eesti Ekspress, 5. juuli 2018.&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
* &quot;Regional and social varieties of Estonian&quot;. Ural-Altaic Yearbook, 1992
* &quot;Mitmekesisusest ja varieerumisest keeles&quot;. Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1997. Tallinn, 1997
* &quot;Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid&quot;. Keel ja Kirjandus, nr 3, 2000
* &quot;Eesti murded ja kohanimed&quot; (kaasautor). Tallinn, 2002, 2009, 2020
* &quot;Erzya Prosody&quot; (kaasautor). Helsingi, 2003 ISBN 9525150720
* &quot;Meadow Mari Prosody&quot; (kaasautor). Tallinn, 2005. ISBN  9985503872
* &quot;Livonian Prosody&quot; (kaasautor). Helsingi, 2008 ISBN  9789525667011
* &quot;Moksha Prosody&quot; (kaasautor). Helsingi, 2013. ISBN 9789525667479
* &quot;Towards a typology of disharmony&quot; (kaasautor P. Kiparsky). The Linguistic Review, 2003
* „Salis-livisches Wörterbuch“ (kaasautor E. Winkler). Tallinn, 2009. ISBN 9789985504079
* &quot;Phonological innovations of the Southern Finnic languages&quot;. SUST 266, 2012
* „Salis-Livisch I. J.A. Sjögrens Manuskript“ (kaasautor E. Winkler). Wiesbaden, 2016. ISBN 9783447106191
* „Salis-Livisch II. Grammatik und Wörterverzeichnis. Mit einem Anhang zu den salis-livischen Sprichwörtern“ (kaasautor E. Winkler). Wiesbaden, 2018. ISBN 9783447110532
* &quot;Eesti keele 100 aastat&quot;. Tallinn, 2019. ISBN 9789949603589
* &quot;Eesti keele ajalugu&quot; (kaasautor). Tallinn, 2020. ISBN 9789949329847
* &quot;Seto keele teejuht&quot; (kaasautor P. Hagu). Seto Instituut, 2021. ISBN  9789916967102

==Tunnustus==
* 1997 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]]
* 2001 – ajakirja &quot;Keele ja Kirjandus&quot; aastapreemia
* 2011 – Eesti Teaduste Akadeemia liige
* 2015 – [[Läti Teaduste Akadeemia]] välisliige
* 2015 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]
* 2016 – [[Läti Ülikool|Läti Ülikooli]] audoktor
*2019 – Läti [[Tunnustusrist]]i 4. klass (ohvitser)&lt;ref name=&quot;vestnesis2019&quot;&gt;Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8?fbclid=IwAR3GqbpzV1qFCnBDvuyfmYVoL5BdbaieDsNrTyJeeECqG6M2tnnuvtzOyWM Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]. &lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Karl Pajusalu on meremehe poeg. 

Ta on abielus eesti keeleteadlase [[Renate Pajusalu]]ga, nende pojad on astrobiofüüsik [[Mihkel Pajusalu]] (snd 1986) ja meditsiinigeneetik [[Sander Pajusalu]] (snd 1988) ning tütar [[Katri Pajusalu]] (snd 2000).

== Viited ==
{{Viited}}

==Kirjandus==
* Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 123–124
* EE 14, 353
* Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1997, 72
* Margus Maidla. Akadeemik Karl Pajusalu, peene keelega mees. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 639–648. 

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Karl Pajusalu}}
*{{ETIS}}
* [https://www.akadeemia.ee/member/pajusalu/ Karl Pajusalu] Teaduste Akadeemia kodulehel
*[[Marju Himma]], [http://tartu.postimees.ee/210608/tartu_postimees/tana/337737.php Karl Pajusalu – 45], Tartu Postimees, 20. juuni 2008
* [http://etv2.err.ee/videod/teadus/e7b70b29-eb51-4520-884e-32a89f833925 Teadlased: Karl Pajusalu (ETV 2008)]

{{JÄRJESTA:Pajusalu, Karl}}
[[Kategooria:Eesti keeleteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]</text>
      <sha1>93tl5hc09g2dguu5racoi8pecnhoexs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti piirivalve ajalugu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>252320</id>
    <revision>
      <id>6177377</id>
      <parentid>6110210</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:33:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vabadussõda */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23518" xml:space="preserve">{{liita| Eesti piirivalve}}
{{See artikkel|räägib [[Eesti]] [[piirivalve]] [[ajalugu|ajaloost]]. Praegu täidab Eestis piirivalve ülesandeid [[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond]].}}
[[Pilt:Estonian Border Guard badge.svg|pisi|]]

{{Sisukord paremale}}
'''Eesti piirivalve ajalugu''' lühiülevaade [[Eesti piirivalve]] arengust, selle loomisest 1918. aastast.

== 1918–1940 ==
Eesti piiri valvamise vajadus tekkis seoses omariikluse saavutamisega. Esimese töökoosoleku Eesti piiride valvamise küsimustes kutsus kokku admiral [[Johan Pitka]] [[14. november|14. novembril]] [[1918]]. Kapten [[Leopold Tõnson]] hakkas juhtima 18. novembril 1918 tööd alustanud [[Piirivalve Peavalitsus]]t, mis allus 1. jaanuarini 1919 [[Kaitseliidu Vanematekogu]]le, seejärel lühikest aega (jaanuari lõpuni 1919) [[Rahandusministeerium]]ile.
:kapten [[Leopold Tõnson]], [[Piirivalve Peavalitsus]]e ülem
===Vabadussõda===
Alates 1. veebruarist 1919. aastal kuni [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lõpuni ja esimestel rahuaastatel valvasid Eesti piiri sõjaväeosad. Veebruaris 1919 asutati ka [[Rannavalve-, Side- ja Päästejaamade Valitsus]], kes valvas veepiiri, maapiiri valvas sõjavägi.  
=== Piirikontroll ===
15. veebruarist 1919–1921 maini kontrollis riigipiiri ületamist Vabariigi [[Piirikontrolli Valitsus]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/10/22/3 Wabariigi walitsuse poolt 15. okt. 1920 a. wastutwõetud määrus piirikontrolli funktsioonide ja asjaajamise üleandmise kohta siseministeeriumile.], Riigi Teataja, nr. 177-178, 22 oktoober 1920&lt;/ref&gt;. Piiri valvet teostasid [[Piirivalve Valitsus (1919–1920)|Piirivalve Valitsuse]] juhitavad [[piirikütipataljonid]]. Piirivalve Valitsus likvideeriti aprillis 1920. aastal. Piirivalve Peavalitsus asus Tallinnas [[Pagari tänav]] 1 ja hiljem [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l maja nr 63 ruumides.
:[[alamkapten]] [[Artur Uus]] (15.02.1919–), Piirivalve Valitsuse ülem
:leitnant [[Villem Väeden|Wilhelm Wäeden]]  (1919), Piirivalve Valitsuse ülem
:[[polkovnik]] [[Siegfried Pinding]] (1.12.1919–1921), Piirivalve Valitsuse ülem

===Rahuaeg===
Siseminister, Eesti piirivalve asutaja [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]] (Eenpalu) toonitas vabariigi viienda aastapäeva kõnes, et rahuajal sõjavägi õpib, aga ei valitse. &quot;Vanast valitsemise tõest peab kinni pidama: sõjavägi ei või täita tsiviilvalitsemise ülesandeid rahuajal. Kui see piiriolukorras ometigi sõjaväelise organisatsiooni kätte antakse, siis peab selleks moodustatama alaline erilise ettevalmistusega väeosa ja ta peab antama tsiviilvõimu käsutusse.&quot; Viimane asjaolu on Karl Einbundi sõnade kohaselt õigusliku korra pärast eriti tähtis, sest &quot;sõjaväelised valitsemise maksiimid ja garantiid on oma iseloomult mitte rahuaja jaoks&quot;.

23.03.1920 anti Sõjavägede Ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri päevakäsuga diviisidele idapiiri valvamiseks järgmised suunised:
*Piiriks [[1. Diviis|1.]] ja [[3. diviis]]ide vahel [[Narva jõgi|Narva]] paremal kaldal lugeda [[Pjata jõgi|Pjata jõ]]ge, Schtschutschka jõesuust kuni [[Pljussa jõgi|Pljussa]] jõeni ja Plüssa jõgi Pjata jõesuust kuni Narva jõeni,
**1. diviisi piirkonnas jätta piirikaitseks ja piirivalveks Ivangorodi rajooni jätta üks pataljon, mitte enam kui 500 meest. 
**3. diviisi piirkonnas võtta oma kaitse alla meie riigi piir [[Narva]] paremal kaldal Schtschutschka  jõesuust kuni [[Peipsi järv]]eni. Piirivalveks ja piirikaitseks pidada Narva paremal kaldal jätta mitte üle 3000 mehe. 
**[[2. diviis]]i piirkonnas tõmmata vägi [[Borok]]-[[Smolin]]-[[Belkovo]]-[[Kudepi jõgi|Kudep]]i liini taha, piirikaitseks ja piirivalveks pidada mitte rohkem kui 2000 meest. [[Irboska|Isborski]] [[Irboska raudteejaam|raudteejaama]] piirkonda üks pataljon, mitte rohkem kui 500 meest.

Maa- ja merepiiri valvasid [[1. diviis]]i ([[1. Piirikütipataljon|1.]] ja [[6. Piirikütipataljon|6.]]), [[2. diviis]]i ([[2. Piirikütipataljon|2.]] ja [[5. Piirikütipataljon|5.]]), [[3. diviis]]i ([[3. Piirikütipataljon|3.]]), [[soomusrongide diviis]]i ([[4. Piirikütipataljon|4.]]) ja [[Eesti Merejõud]]ude ([[7. Piirikütipataljon|7.]] ja [[8. Piirikütipataljon|8.]]) koosseisu arvatud endise [[Piirivalve Valitsus]]e [[piirikütipataljonid]].

1920. aasta 17. detsembril vastu võetud valitsuse juhtnööridega&lt;ref&gt; [https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/12/30/9 Wabariigi walitsuse poolt 17. dets. s. a. kinnitatud juhtnöörid tolli, piiri- ja rannawalwe wahekordade selgitamiseks.]&lt;/ref&gt;tolli, piiri- ja rannavalve vahekordade selgitamiseks sedastati, et:
*Tolliasutused teostasid kaupade ja reisijate üle riigipiiri laskmist ainult kohtades, kus oli olemas tolliasutuste selleks määratud läbilaskepunktid;
*Piirikontrolli ülesandeks oli tollirajoonis on reisijate ja laevakomando kontrollimine, mis otstarbeks ta ka iga tollivalitsuse poolt toimepandava läbivaatamise juures võis olla;
*Piirivalve kohuseks oli on väljaspool tollirajooni selle järele valvata, et kaubad üle riigipiiri ei valguks ja ka reisijad seal läbi ei pääseks.

1921. aasta kevadel, anti töö [[piiripunkt]]ides üle [[Politsei Peavalitsus]]ele ja asutati [[piiripolitsei]]. 

[[Riigikogu]] võttis 30. mail 1922 vastu seaduse, millega piirivalve määrati [[Siseministeerium]]i koosseisu. Piirivalve Valitsus moodustati siseminister Karl Einbundi ettepanekul 20. septembril 1922. Piirivalve juhiks määrati Vabadussõja tuntud väejuht kolonelleitnant [[Ants Kurvits]], kes astus ametisse [[1. november|1. novembril]] [[1922]]. Seda päeva loetakse Eesti piirivalve sünnipäevaks.
:kolonelleitnant [[Ants Kurvits]] (1922–1939), [[Siseministeerium]]i [[Piirivalve Valitsus]]e ülem
:kindralmajor [[Johann Paul]] (1939–1940), [[Siseministeerium]]i [[Piirivalve Talitus]]e ülem

Piirivalve Valitsuse ülema abiks asetäitja ülesannetes määrati endine [[6. jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] ülem kolonelleitnant [[Arved Engmaa|Arved Engman]]. 1. detsembril kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus piirivalve organisatsiooni järgmiselt: juhtrollis oli keskamet ehk staap, millele allusid kohtadel tegutsevad jaoskonnad, rajoonid ja kordonid. 1923. aasta jaanuaris moodustatud staap alustas tegutsemist {{kas|[[Toompea loss]]i Valges saalis}}. Isikkoosseisu komplekteerimist alustati [[reserv]]ist [[tegevteenistus]]se võetud ja väeosadest üle toodud ohvitseridega ning üheaastase lepingu alusel piirivalvesse teenima tulnud üleajateenijatega. 20. maiks 1923 oli kogu piir kaitseväelt üle võetud. Piirivalve tegevusala kogu riigipiiri ulatuses jaotati piirivalvejaoskondade tegevuspiirkondadeks, need omakorda rajoonide ja viimased kordonite ja postide valvepiirkondadeks. 

Igapäevased tööülesanded Eesti piiril jaotati kaheksa jaoskonna vahel. Nendeks olid:
*Tallinna jaoskond: (6 rajooni – [[Paldiski|Baltiski]], Tallinna ([[Jägala]]-[[Jõesuu (Jõelähtme)|Jõesuu]], [[Loksa]], [[Kunda]], [[Purtse]]); jaoskonna ülem kapten [[Ferdinand-Voldemar Tõnso]],
*Läänemaa jaoskond:  (4 rajooni – [[Haapsalu]], [[Kuressaare]], [[Kihelkonna]], [[Hiiumaa]]); jaoskonna ülem kapten [[Aleksander Rosalk]],
*Petseri jaoskond:  (4 rajooni – [[Zaputje|Saputje]], [[Ljadištše]], [[Babino]], [[Kudepi]]); jaoskonna ülem kapten [[Artur Viilip]],
*Peipsi jaoskond:  (3 rajooni – [[Vasknarva]], [[Mustvee]], [[Alatskivi]]); jaoskonna ülem kapten [[Jakob Munner]],
*Narva jaoskond: (5 rajooni – [[Narva-Jõesuu]], [[Ilkino]], [[Komarovka]], [[Mariinski]], [[Kuritšeki]]); jaoskonna ülem kolonelleitnant [[Aleksander Scherwel]], 
**Tartu jaoskond: u (4 rajooni – [[Mehikoorma]], [[Võõpsu]], [[Budovitši]], [[Boroki]]) (liideti 1. juulil 1924 liideti Petseri jaoskonnaga); jaoskonna ülem kapten [[Oskar Särev]],
**Pärnu jaoskond:  (2 rajooni – [[Pärnu]], [[Mõisaküla]]) (liideti 1. juulil 1924 liideti Läänemaa jsk-ga Lääne jaoskonnaks); jaoskonna ülem kapten [[Artur Laats]],
**Valga jaoskond:  ([[Valga]] rajoon) (liideti 1. detsembril 1923 liideti Petseri jaoskonnaga); jaoskonna ülem kolonelleitnant [[Arnold Hinnom]].

Ohvitseride ja üleajateenijate organiseerimiseks asutati 16. veebruaril 1923 [[Piirivalve Ohvitseride Kogu]] ja 16. juunil 1927 piirivalve üleajateenijate kogu. 

1926. aastal otsustas  valitsus luua [[Rahaministeerium]]i alluvuses tolli- ja piirivalve ametkonna ning viia Piirivalve valitsus [[Siseministeerium]]i alluvusest üle Rahaministeeriumi alluvusesse&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/11/13/15 Piiriwalwe rahaministeeriumi alla.], Postimees (1886-1944), nr. 309, 13 november 1926&lt;/ref&gt;.

Sise- ja [[Kohtuministeerium]]ide lahutamise&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1934/03/29/11 Sise- ja kohtuministeerium kaheks.], Postimees (1886-1944), nr. 87, 29 märts 1934&lt;/ref&gt; ([[1934]]) järel koosnes [[Siseministeerium]] administratiivosakonnast ja [[Politseitalitus|politseivalitsusest]] ning Piirivalvevalitsusest.

5. juunini 1936 oli Eesti piirivalve korraldamise ja tegutsemise seaduslikuks aluseks tsaariaegne piirivalvekorpuse 1910. aasta seadus, mida paljudes lõikudes täiendati ja asendati Eesti Vabariigi õigusaktidega. 5. juunil 1936 hakkas kehtima riigivanema 27. mail dekreedina antud piirivalveseadus. Eesti piirivalvurid valvasid merepiiri põhjas ja läänes 1159&amp;nbsp;km, idas Eesti-Nõukogude Liidu piiri 276&amp;nbsp;km ja lõunas Eesti-Läti piiri 365&amp;nbsp;km ulatuses. [[salakaubavedu|Salakaubaveo]] avastamiseks tehti tõsist tööd mere- ja lõunapiiril. [[5. juuni]]l [[1936. aasta Eestis|1936]] hakkas kehtima [[Riigivanem]]a 27. mail 1936. a dekreedina välja antud [[Piirivalve seadus]].

Aastatel 1923–1939 avastas piirivalve 4491 salakaubaveo juhtumit. Sellest suurema osa moodustas [[salapiiritus]]e vedu 3474 juhtumiga, kus tabati 252 927 liitrit piiritust. Aastatel 1923–1939 tabati Eesti-NSVL piiril 4651 [[piiririkkuja]]t. Piirivahejuhtumite reguleerimiseks sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSVL vahel 8. augustil 1927 vastav kokkulepe, mis jõustus 20. jaanuaril 1928.

1936. aastaks oli piirivalve tegevusala jaotatud piirivalvejaoskondadeks:
*Tallinna jaoskond: (Paldiski, Tallinna, Jägala-Jõesuu, Loksa, Kunda, Purtse rajoonid); 
*Narva jaoskond: (Narva-Jõesuu, Ilkino, Komarovka, Mariinski, Kuritšeki rajoonid); Narva jaoskonna ülem kolonel [[Aleksander Selvet]], major [[August Kõrgma]],
*Peipsi jaoskond: (Vasknarva, Mustvee, Alatskivi rajoonid); Peipsi jaoskonna ülem major [[Juhan Labidas|Johan Labidas]], 
*Tartu jaoskond: (Mehikoorma, Võõpsu, Budovitši, Boroki rajoonid), 
*Valga jaoskond: (Valga rajoon), 
*Pärnu jaoskond: (Pärnu, Mõisaküla rajoonid),
*Läänemaa jaoskond: (Kuressaare, Kihelkonna, Hiiumaa, Haapsalu rajoonid).

Vaatamata kokkuleppele toimus 8. veebruaril 1938 Eesti-NSVL piiri lähedal [[Peipsi järv]]el traagiline intsident, kus Eesti piiri ületanud Nõukogude piirivalvurid tapsid Nina kordoni ülema veltveebel [[Artur Pungas]]e, valvur kapral [[Voldemar Kaio]] ja eraisikust küüdimehe Vassili Eva. Piirivalve Valitsus hindas Eesti piirivalvurite vägivaldset üle piiri viimist ja tapmist kui Nõukogude Liidu piirivalve poolset kättemaksu kahe 19. jaanuaril 1938 Peipsi järve kirdeosas Eesti piiri ületanud ja seejärel tulevahetuses surma saanud Nõukogude piirivalvuri eest.

Piirivalve koosseis 1938:
*Piirivalve ülem kindralmajor [[Ants Kurvits]], Piirivalve ülema abi kolonel [[Arved Engmaa]]
*Piirivalve Talitus (Toompea loss, Tallinn): üldosakonna ülem kolonelleitnant [[Johann Paul]], majandusosakonna ülem kolonel [[Arved Engmaa]], majandusosakonna ülema abi sõjaväeametnik [[Johann Arumets]]
*Tallinna jaoskond (Veizenbergi 12, Tallinn): ülem kolonelleitnant [[Aado Lüüs]]
*Narva jaoskond (Posti 36, Narva): ülem kolonel [[Aleksander Selvet]]
*Peipsi jaoskond (Alatskivi riigimõis): ülem major [[Juhan Labidas]]
*Petseri jaoskond (Irboska jaam): ülem kolonelleitnant [[Artur Viilip]]
*Lääne jaoskond (Kooli 3, Haapsalu): ülem kolonelleitnant [[Ferdinand Tõnso]]

Riigipiiri tehniline korrashoid nõudis suurt tööd: piiripostide uuendamist, traataedade parandamist, piirikraavide ja -ribade puhastamist, patrullteede ning vaatetornide ehitamist. Vaatetorne rajati aastail 1934–1939 kokku 21.

Aastatel 1923–1939 ehitati piirivalvuritele 41 kordonihoonet ja kümneid kõrvalhooneid – saunu, keldreid, vankri- ja puukuure, töökodasid ning laskeradu. Kordonite juurde istutati viljapuid ja ilupõõsaid, rajati muruplatse ning puukoole. Piirivalvurid tegutsesid edukalt spordi- ja seltskondlikus elus. Peamisteks harrastusteks said ujumine, laskmine, kerge- ja raskejõustik ning suusatamine. Piirivalve ohvitseride kogu esimees, kolonelleitnant [[August Engman]] oli 1931. aastal üks [[Eesti Laskurliit|Eesti Laskurliidu]] asutajaid. Omedu kordonis teeninud piirivalvur [[Eduard Seren]] kuulus 1935. aastal Rooma maailmameistrivõistlustel Eesti meeskonda väikepüssi harjutuses, kus ta püstitas maailmarekordi. Eesti laskurliidu ühingute ja ringkondade võistlustel võitis piirivalve meeskond aastail 1934–1937 neli korda järjest sõjaministri rändauhinna.

Eesti rahvas hindas piirivalve tööd kõrgelt. Piirivalve 10. aastapäeval annetas Eesti Maakonnavalitsuste Liit piirivalvele lipu, mille ühel pool oli riigivapp, teisel küljel maakondade vapid ja piirivalve embleem – piiritulp, mida kaitseb mõõka hoidev väljasirutatud tiibadega kotkas.

Vahetult enne Nõukogude Liidu anneksiooni juunis 1940 kaitsesid Eesti piiri Tallinna, Lääne, Petseri, Peipsi ja Narva jaoskonnad kokku 164 kordoni ja postiga 1100 piirivalvuri osavõtul, kes teadsid, et &quot;kui kaovad piirid, kaob maa, kaob riik, kaob rahvas, kaob rahva vabadus&quot; (major [[Johann Paul]], 1932).

== 1940 ==
Iseseisva Eesti piirivalve tegevuse katkestas [[Nõukogude okupatsioon Eestis|1940. aastal Nõukogude okupatsioon]]. Idapiiri rajatised hävitati, piiriehitused tehti maatasa. Lõunapiir vastu Nõukogude okupatsiooni alla sattunud Läti Vabariiki jäi siiski püsima Saksa okupatsioonini 1941. Läti piiril säilis senine struktuur ja koosseis. Jaanuaris 1941 oli [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalvetalitus|Piirivalvetalituses]] tööl kaheksa ohvitseri eesotsas polkovnik [[Johann Paul]]iga.

Piirivalve osaline säilimine esimeseks nõukogude aastaks võimaldas hiljem organiseeritud relvastatud jõu liitumise vastupanuliikumisega. Suurt osa Eesti Vabariigi piirivalve ohvitsere tabas represseerimiste laine ja nad lõpetasid oma elu enamasti [[GULAG]]-i vanglates. Seal mõrvati seni selgitamata asjaoludel ka Eesti esimene piirivalve ülem [[Ants Kurvits]], kes läks erru kindralmajorina 1939. aasta lõpul.

Eesti piirivalvurid osalesid Eesti lõunapiiril [[Suvesõda|Suvesõjas]] ([[Liivamäe lahing]]us).

==1941–1944==
{{Vaata|Politsei ja Omakaitse Valitsus#1942, Politsei ja Omakaitse Valitsus|Piiriomakaitse}}

==1944–1990==
{{Vaata|NSV Liidu piirivalve Eestis}}

==1990–2010==
Eesti piirivalve taasloomine algas ränkades tingimustes ja keerulistes siseriiklikes oludes. Taassünnile andis tõuke rahvaalgatuse korras [[Eesti Kodukaitse]] loomine vastuseks interrinde rünnakule valitsuse vastu Toompeal 1990. aasta 15. mail. Piiri valvamine algas vabatahtlikkuse alusel formeeritud isikkoosseisuga ning piirivalvuri professiooni kujundamine toimus paralleelselt piirivalveteenistuse arenguga. Eesti ida- ja lõunapiiril puudus täielikult teenistuse korraldamiseks vajalik infrastruktuur – piir oli tähistamata, puudusid elementaarsed side- ja transpordivahendid, töö ja eluruumid. Lisaks viibis riigis [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude Liidu ja hiljem Vene väekontingent]] ning [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalve]].

20. septembril 1990 moodustati [[riigiminister]] [[Raivo Vare]] juhtimisel majanduspiiri kehtestamise komisjon, mille eesmärk oli võtta Eesti ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla. Kodukaitse esindajatena kuulusid komisjoni koosseisu [[Andrus Öövel]] ja [[Henn Karits]].

Piirivalve jaoks oluline kuupäev saabus 1. oktoobril, mil Tallinnas alustati esimest piirivalvekursust &quot;Eesti piir 1&quot;. Lõpetanutest valiti välja [[piiripunkt]]ide esimesed ülemad ja inspektorid. Kursused &quot;Eesti piir 2&quot; ja jätkukursus &quot;Eesti piir&quot; toimusid novembris ja detsembris.

Eesti NSV Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus. [[Eesti Vabariigi majanduspiir]]i seaduse võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] vastu 22. oktoobril&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/30513 Eesti Vabariigi majanduspiiri seadus], Ülemnõukogu seadus 22.10.1990&lt;/ref&gt; ja kolm päeva hiljem alustasid tööd majanduspiiri kontrollpunktid. Majanduspiiri kehtestamise eesmärgiks oli pidurdada riigile vajalike kaupade väljavedu ja tõkestada kuritegevust. Esialgu toimus piirivalveteenistus ainult piiripunktides, kus teostati transpordivahendite ja kaupade saatedokumentide pistelist kontrolli.

1. novembril 1990 määras [[Eesti NSV Valitsus]] määrusega nr 269 kindlaks 27 alalist kontrollpunkti ja seda päeva peetakse Eesti piirivalve taasloomise aastapäevaks.

Esimese põhilise ja produktiivseima piirivalvureid ettevalmistava koolina alustas 15. detsembril tegevust [[Remniku Õppekeskus]] Ida-Virumaal, mis sai eeskujuks piirivalve järgmiste õppeasutuste ja [[Piirivalvekool]]i loomisel. Õppekeskuse ülemaks määrati [[Johan Saar]]. Nelja tegevusaasta jooksul korraldati 12 kursust ning anti sõjaline piirivalvealane väljaõpe 2304 piirivalvurile.

[[Eesti Riiklik Piirikaitseamet]] moodustati Eesti NSV Valitsuse määrusega 8. aprillil 1991. Sama aasta kevadel pingestus olukord lõunapiiril ning kevad-suvel ründas ja rüüstas Riia [[OMON]] korduvalt [[Luhamaa piiripunkt|Luhamaa]], [[Murati piiripunkt|Murati]] ja [[Ikla piiripunkt]]e sarnaselt Leedus ja Lätis toimunule. Rünnakud kulmineerusid 9. juuli hilisõhtul toimunud pommiplahvatusega kodukaitse, piirikaitseameti ja hinnaameti [[Komandandi maja|majas]] Toompeal.

[[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamise]] hetkest alustati üleminekut majanduspiiri kaitseteenistuselt reaalsele piirivalveteenistusele, mis järgmise aasta sügiseks omandas [[riigipiir]]i valvamise ja kaitsmise iseloomu. 15. novembril 1991 alustati piirikontrolli maanteedel asuvates piiripunktides, raudtee piirijaamades, rongides ning rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates ja lennujaamades. Valitsuse määrusega reorganiseeriti 28. veebruaril 1992 Eesti [[Riigi- ja Piirikaitseamet]] [[Eesti Piirivalveamet]]iks [[Siseministeerium]]i valitsemisalas. Piiripunktides teostatav tollikontroll anti üle [[tolliamet]]ile, piiripunktide vahelisel alal jäi tollikontroll piirivalveameti pädevusse.

Tallinnas alustas 9. veebruaril õppetööd Tallinna [[Piirivalvekool]], mis hiljem hakkas asuma [[Harku vald|Harku vallas]] [[Muraste]]s. Sõjaväelises õppeasutuses valmistati ette kutselisi piirivalvureid maa- ja merepiiri valvamiseks ning passikontrolöre. Ajavahemikus 1992–2006 lõpetas kooli 1704 piirivalveametnikku. Sama aasta aprillis asus [[Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskus]] piirivalvealaselt välja õpetama ajateenijaid. 23. juunil anti piirivalve juhtivkoosseisule esimesed sõjaväelised kaitsejõudude ohvitseride auastmed.

1. juulil 1992 kehtestati piiril viisarežiim.

30. oktoobril ja 1. novembril 1992 tähistati paraadiga Eesti piirivalve loomise 70. aastapäeva, mille raames toimus Eesti Maavalitsuste Liidu poolt annetatud piirivalve lipu pidulik õnnistamine ja üleandmine Toompeal.

[[Soome piirivalve]] kingitusena võeti vastu kolm esimest piirivalvelaeva. 1993. aasta veebruaris moodustati piirivalve lennueskadrill ja märtsis alustati Eesti territoriaalvete ja majandusvööndi kontrollimist kahe Saksamaalt kingituseks saadud lennukiga L-410 UPV.

Juunis nimetati piirivalveameti peadirektoriks [[Tarmo Kõuts]]. Samal kuul taasloodi 1923. aastal asutatud [[Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu]], mille esimeheks valiti major [[Johan Saar]].

19. augustil 1993 kinnitas Vabariigi Valitsus piirivalvekontseptsiooni, mis sätestas riigipiiri valvamise korralduse, valvamiseks vajalike riiklike struktuuride koosseisu ja tegevuse alused ning sai vundamendiks piirivalvet käsitlevate õigusaktide koostamisel. Novembriks reorganiseeriti senised piirivalveregioonid piirivalve piirkondadeks ning regioonide juhtimiskeskused piirkondlikeks staapideks. Kokku moodustati üheksa piirivalve piirkonda.

1994. aasta suveks oli loodud piirivalve põhistruktuur, määratletud enamik ülesannetest ja kasutusele võetud peamised piiri valvamise meetodid. Välja oli kujunenud esmane kordonite süsteem, loodud valvelaevade divisjon ja lennueskadrill, saadud esimesed laevad ja lennuvahendid ning loodud piiri valvamise toimiv süsteem Peipsi järvel ja Läänemerel. Pidevalt täiendati koolitussüsteemi, avati [[Neeme piirivalvekoerte kool]] ja jätkati tihedat koostööd teiste riikide piirivalvetega. Eestis alustati piirivalvelaevade ehitust ning juulikuus pandi [[Tallinna Meretehas]]es kiil esimesele kohapeal valminud valvelaevale [[PVL-103 Pikker|Pikker]].

30. juulil 1994 võttis parlament vastu [[riigipiiri seadus]]e ja [[piirivalveseadus]]e. Sama aasta sügiseks oli Eesti piirivalves teenistuses 133 ohvitseri, 319 allohvitseri, 588 kutselist piirivalvurit ja 675 ajateenijat.

Edasine piirivalve areng kulges stabiilselt tõusuteel. Isikkoosseisu tarbeks valmisid uued kordonid Eesti ida- ja kagupiiril, soetati kaasaegne vaatlustehnika ning moodsad side- ja transpordivahendid. Probleemideks jäid esialgu inimressursi nappus ning reapiirivalvuri keskmisest aeglasemalt tõusev töötasu.

Piirivalveameti järgmiseks peadirektoriks määrati 2000. aasta sügisel kolonel [[Harry Hein]]. Piiri valvamisel lõpetati ajateenijate kasutamine ning mindi üle üksnes kutselistel piirivalvuritel põhinevale isikkoosseisule.

Pärast Eesti astumist [[Euroopa Liit]]u ja [[NATO]]-sse sai piirivalve ülesandeks Euroopa Liidu välispiiri valvamine riigi ida- ja kagupiiril. Alustati ettevalmistusi ühinemiseks [[Schengeni viisaruum]]iga. Merepiiri valvamise ja merepääste tõhustamiseks rajati Eesti rannikualasid ja territoriaalmerd kattev ühtne integreeritud mereseire radarisüsteem. Alates 2005. aasta sügisest hakkas piirivalvet juhtima kolonelleitnant Roland Peets.

Piirivalve väljaviimine kaitseväeteenistuse seaduse alt leidis aset 1. juulil 2007. Eesti ühinemine Schengeni viisaruumiga toimus 21. detsembril 2007.

Alates 1. jaanuarist 2010 juhib piirivalve tööd [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i koosseisus moodustatud [[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond|piirivalveosakond]].

== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*[https://www.politsei.ee/et/organisatsioon/politsei-ja-piirivalveamet/ajalugu/piirivalve-ajalugu/ Eesti piirivalve 1918–1940]
*[https://www.politsei.ee/et/organisatsioon/politsei-ja-piirivalveamet/ajalugu/piirivalve-ajalugu/piirivalve-taasloomine-ja-areng-aastatel-1990-2010.dot Piirivalve taasloomine ja areng aastatel 1990–2010]
*[[Lembit Võime]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15991/9789985671474.pdf;jsessionid=5A2319515748BBC51CC3E6525C704436?sequence=1 Eesti Piirivalvest 1918–1940], [[Eesti Sisekaitse Akadeemia]], Tallinn 2007

[[Kategooria:Eesti piirivalve| ]]
[[Kategooria:Eesti lähiajalugu]]
[[Kategooria:Eesti julgeolek]]</text>
      <sha1>gqf7ykn98kngac4bnefdddvev2yj0f9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177378</id>
      <parentid>6177377</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:35:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Piirikontroll */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23682" xml:space="preserve">{{liita| Eesti piirivalve}}
{{See artikkel|räägib [[Eesti]] [[piirivalve]] [[ajalugu|ajaloost]]. Praegu täidab Eestis piirivalve ülesandeid [[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond]].}}
[[Pilt:Estonian Border Guard badge.svg|pisi|]]

{{Sisukord paremale}}
'''Eesti piirivalve ajalugu''' lühiülevaade [[Eesti piirivalve]] arengust, selle loomisest 1918. aastast.

== 1918–1940 ==
Eesti piiri valvamise vajadus tekkis seoses omariikluse saavutamisega. Esimese töökoosoleku Eesti piiride valvamise küsimustes kutsus kokku admiral [[Johan Pitka]] [[14. november|14. novembril]] [[1918]]. Kapten [[Leopold Tõnson]] hakkas juhtima 18. novembril 1918 tööd alustanud [[Piirivalve Peavalitsus]]t, mis allus 1. jaanuarini 1919 [[Kaitseliidu Vanematekogu]]le, seejärel lühikest aega (jaanuari lõpuni 1919) [[Rahandusministeerium]]ile.
:kapten [[Leopold Tõnson]], [[Piirivalve Peavalitsus]]e ülem
===Vabadussõda===
Alates 1. veebruarist 1919. aastal kuni [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lõpuni ja esimestel rahuaastatel valvasid Eesti piiri sõjaväeosad. Veebruaris 1919 asutati ka [[Rannavalve-, Side- ja Päästejaamade Valitsus]], kes valvas veepiiri, maapiiri valvas sõjavägi.  
=== Piirikontroll ===
15. veebruarist 1919–1921 maini kontrollis riigipiiri ületamist Vabariigi [[Piirikontrolli Valitsus]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/10/22/3 Wabariigi walitsuse poolt 15. okt. 1920 a. wastutwõetud määrus piirikontrolli funktsioonide ja asjaajamise üleandmise kohta siseministeeriumile.], Riigi Teataja, nr. 177-178, 22 oktoober 1920&lt;/ref&gt;. Sõjaministri 20.06.1919 päevakäsuga kinnitati Ajutise Piirikontrolli koosseis alluvusega sõjaministrile. Piirikontrolli ülemale allus 18 piirikontrollipunkti. Piiri valvet teostasid [[Piirivalve Valitsus (1919–1920)|Piirivalve Valitsuse]] juhitavad [[piirikütipataljonid]]. Piirivalve Valitsus likvideeriti aprillis 1920. aastal. Piirivalve Peavalitsus asus Tallinnas [[Pagari tänav]] 1 ja hiljem [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]]l maja nr 63 ruumides.
:[[alamkapten]] [[Artur Uus]] (15.02.1919–), Piirivalve Valitsuse ülem
:leitnant [[Villem Väeden|Wilhelm Wäeden]]  (1919), Piirivalve Valitsuse ülem
:[[polkovnik]] [[Siegfried Pinding]] (1.12.1919–1921), Piirivalve Valitsuse ülem

===Rahuaeg===
Siseminister, Eesti piirivalve asutaja [[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]] (Eenpalu) toonitas vabariigi viienda aastapäeva kõnes, et rahuajal sõjavägi õpib, aga ei valitse. &quot;Vanast valitsemise tõest peab kinni pidama: sõjavägi ei või täita tsiviilvalitsemise ülesandeid rahuajal. Kui see piiriolukorras ometigi sõjaväelise organisatsiooni kätte antakse, siis peab selleks moodustatama alaline erilise ettevalmistusega väeosa ja ta peab antama tsiviilvõimu käsutusse.&quot; Viimane asjaolu on Karl Einbundi sõnade kohaselt õigusliku korra pärast eriti tähtis, sest &quot;sõjaväelised valitsemise maksiimid ja garantiid on oma iseloomult mitte rahuaja jaoks&quot;.

23.03.1920 anti Sõjavägede Ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri päevakäsuga diviisidele idapiiri valvamiseks järgmised suunised:
*Piiriks [[1. Diviis|1.]] ja [[3. diviis]]ide vahel [[Narva jõgi|Narva]] paremal kaldal lugeda [[Pjata jõgi|Pjata jõ]]ge, Schtschutschka jõesuust kuni [[Pljussa jõgi|Pljussa]] jõeni ja Plüssa jõgi Pjata jõesuust kuni Narva jõeni,
**1. diviisi piirkonnas jätta piirikaitseks ja piirivalveks Ivangorodi rajooni jätta üks pataljon, mitte enam kui 500 meest. 
**3. diviisi piirkonnas võtta oma kaitse alla meie riigi piir [[Narva]] paremal kaldal Schtschutschka  jõesuust kuni [[Peipsi järv]]eni. Piirivalveks ja piirikaitseks pidada Narva paremal kaldal jätta mitte üle 3000 mehe. 
**[[2. diviis]]i piirkonnas tõmmata vägi [[Borok]]-[[Smolin]]-[[Belkovo]]-[[Kudepi jõgi|Kudep]]i liini taha, piirikaitseks ja piirivalveks pidada mitte rohkem kui 2000 meest. [[Irboska|Isborski]] [[Irboska raudteejaam|raudteejaama]] piirkonda üks pataljon, mitte rohkem kui 500 meest.

Maa- ja merepiiri valvasid [[1. diviis]]i ([[1. Piirikütipataljon|1.]] ja [[6. Piirikütipataljon|6.]]), [[2. diviis]]i ([[2. Piirikütipataljon|2.]] ja [[5. Piirikütipataljon|5.]]), [[3. diviis]]i ([[3. Piirikütipataljon|3.]]), [[soomusrongide diviis]]i ([[4. Piirikütipataljon|4.]]) ja [[Eesti Merejõud]]ude ([[7. Piirikütipataljon|7.]] ja [[8. Piirikütipataljon|8.]]) koosseisu arvatud endise [[Piirivalve Valitsus]]e [[piirikütipataljonid]].

1920. aasta 17. detsembril vastu võetud valitsuse juhtnööridega&lt;ref&gt; [https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/12/30/9 Wabariigi walitsuse poolt 17. dets. s. a. kinnitatud juhtnöörid tolli, piiri- ja rannawalwe wahekordade selgitamiseks.]&lt;/ref&gt;tolli, piiri- ja rannavalve vahekordade selgitamiseks sedastati, et:
*Tolliasutused teostasid kaupade ja reisijate üle riigipiiri laskmist ainult kohtades, kus oli olemas tolliasutuste selleks määratud läbilaskepunktid;
*Piirikontrolli ülesandeks oli tollirajoonis on reisijate ja laevakomando kontrollimine, mis otstarbeks ta ka iga tollivalitsuse poolt toimepandava läbivaatamise juures võis olla;
*Piirivalve kohuseks oli on väljaspool tollirajooni selle järele valvata, et kaubad üle riigipiiri ei valguks ja ka reisijad seal läbi ei pääseks.

1921. aasta kevadel, anti töö [[piiripunkt]]ides üle [[Politsei Peavalitsus]]ele ja asutati [[piiripolitsei]]. 

[[Riigikogu]] võttis 30. mail 1922 vastu seaduse, millega piirivalve määrati [[Siseministeerium]]i koosseisu. Piirivalve Valitsus moodustati siseminister Karl Einbundi ettepanekul 20. septembril 1922. Piirivalve juhiks määrati Vabadussõja tuntud väejuht kolonelleitnant [[Ants Kurvits]], kes astus ametisse [[1. november|1. novembril]] [[1922]]. Seda päeva loetakse Eesti piirivalve sünnipäevaks.
:kolonelleitnant [[Ants Kurvits]] (1922–1939), [[Siseministeerium]]i [[Piirivalve Valitsus]]e ülem
:kindralmajor [[Johann Paul]] (1939–1940), [[Siseministeerium]]i [[Piirivalve Talitus]]e ülem

Piirivalve Valitsuse ülema abiks asetäitja ülesannetes määrati endine [[6. jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] ülem kolonelleitnant [[Arved Engmaa|Arved Engman]]. 1. detsembril kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus piirivalve organisatsiooni järgmiselt: juhtrollis oli keskamet ehk staap, millele allusid kohtadel tegutsevad jaoskonnad, rajoonid ja kordonid. 1923. aasta jaanuaris moodustatud staap alustas tegutsemist {{kas|[[Toompea loss]]i Valges saalis}}. Isikkoosseisu komplekteerimist alustati [[reserv]]ist [[tegevteenistus]]se võetud ja väeosadest üle toodud ohvitseridega ning üheaastase lepingu alusel piirivalvesse teenima tulnud üleajateenijatega. 20. maiks 1923 oli kogu piir kaitseväelt üle võetud. Piirivalve tegevusala kogu riigipiiri ulatuses jaotati piirivalvejaoskondade tegevuspiirkondadeks, need omakorda rajoonide ja viimased kordonite ja postide valvepiirkondadeks. 

Igapäevased tööülesanded Eesti piiril jaotati kaheksa jaoskonna vahel. Nendeks olid:
*Tallinna jaoskond: (6 rajooni – [[Paldiski|Baltiski]], Tallinna ([[Jägala]]-[[Jõesuu (Jõelähtme)|Jõesuu]], [[Loksa]], [[Kunda]], [[Purtse]]); jaoskonna ülem kapten [[Ferdinand-Voldemar Tõnso]],
*Läänemaa jaoskond:  (4 rajooni – [[Haapsalu]], [[Kuressaare]], [[Kihelkonna]], [[Hiiumaa]]); jaoskonna ülem kapten [[Aleksander Rosalk]],
*Petseri jaoskond:  (4 rajooni – [[Zaputje|Saputje]], [[Ljadištše]], [[Babino]], [[Kudepi]]); jaoskonna ülem kapten [[Artur Viilip]],
*Peipsi jaoskond:  (3 rajooni – [[Vasknarva]], [[Mustvee]], [[Alatskivi]]); jaoskonna ülem kapten [[Jakob Munner]],
*Narva jaoskond: (5 rajooni – [[Narva-Jõesuu]], [[Ilkino]], [[Komarovka]], [[Mariinski]], [[Kuritšeki]]); jaoskonna ülem kolonelleitnant [[Aleksander Scherwel]], 
**Tartu jaoskond: u (4 rajooni – [[Mehikoorma]], [[Võõpsu]], [[Budovitši]], [[Boroki]]) (liideti 1. juulil 1924 liideti Petseri jaoskonnaga); jaoskonna ülem kapten [[Oskar Särev]],
**Pärnu jaoskond:  (2 rajooni – [[Pärnu]], [[Mõisaküla]]) (liideti 1. juulil 1924 liideti Läänemaa jsk-ga Lääne jaoskonnaks); jaoskonna ülem kapten [[Artur Laats]],
**Valga jaoskond:  ([[Valga]] rajoon) (liideti 1. detsembril 1923 liideti Petseri jaoskonnaga); jaoskonna ülem kolonelleitnant [[Arnold Hinnom]].

Ohvitseride ja üleajateenijate organiseerimiseks asutati 16. veebruaril 1923 [[Piirivalve Ohvitseride Kogu]] ja 16. juunil 1927 piirivalve üleajateenijate kogu. 

1926. aastal otsustas  valitsus luua [[Rahaministeerium]]i alluvuses tolli- ja piirivalve ametkonna ning viia Piirivalve valitsus [[Siseministeerium]]i alluvusest üle Rahaministeeriumi alluvusesse&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/11/13/15 Piiriwalwe rahaministeeriumi alla.], Postimees (1886-1944), nr. 309, 13 november 1926&lt;/ref&gt;.

Sise- ja [[Kohtuministeerium]]ide lahutamise&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1934/03/29/11 Sise- ja kohtuministeerium kaheks.], Postimees (1886-1944), nr. 87, 29 märts 1934&lt;/ref&gt; ([[1934]]) järel koosnes [[Siseministeerium]] administratiivosakonnast ja [[Politseitalitus|politseivalitsusest]] ning Piirivalvevalitsusest.

5. juunini 1936 oli Eesti piirivalve korraldamise ja tegutsemise seaduslikuks aluseks tsaariaegne piirivalvekorpuse 1910. aasta seadus, mida paljudes lõikudes täiendati ja asendati Eesti Vabariigi õigusaktidega. 5. juunil 1936 hakkas kehtima riigivanema 27. mail dekreedina antud piirivalveseadus. Eesti piirivalvurid valvasid merepiiri põhjas ja läänes 1159&amp;nbsp;km, idas Eesti-Nõukogude Liidu piiri 276&amp;nbsp;km ja lõunas Eesti-Läti piiri 365&amp;nbsp;km ulatuses. [[salakaubavedu|Salakaubaveo]] avastamiseks tehti tõsist tööd mere- ja lõunapiiril. [[5. juuni]]l [[1936. aasta Eestis|1936]] hakkas kehtima [[Riigivanem]]a 27. mail 1936. a dekreedina välja antud [[Piirivalve seadus]].

Aastatel 1923–1939 avastas piirivalve 4491 salakaubaveo juhtumit. Sellest suurema osa moodustas [[salapiiritus]]e vedu 3474 juhtumiga, kus tabati 252 927 liitrit piiritust. Aastatel 1923–1939 tabati Eesti-NSVL piiril 4651 [[piiririkkuja]]t. Piirivahejuhtumite reguleerimiseks sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSVL vahel 8. augustil 1927 vastav kokkulepe, mis jõustus 20. jaanuaril 1928.

1936. aastaks oli piirivalve tegevusala jaotatud piirivalvejaoskondadeks:
*Tallinna jaoskond: (Paldiski, Tallinna, Jägala-Jõesuu, Loksa, Kunda, Purtse rajoonid); 
*Narva jaoskond: (Narva-Jõesuu, Ilkino, Komarovka, Mariinski, Kuritšeki rajoonid); Narva jaoskonna ülem kolonel [[Aleksander Selvet]], major [[August Kõrgma]],
*Peipsi jaoskond: (Vasknarva, Mustvee, Alatskivi rajoonid); Peipsi jaoskonna ülem major [[Juhan Labidas|Johan Labidas]], 
*Tartu jaoskond: (Mehikoorma, Võõpsu, Budovitši, Boroki rajoonid), 
*Valga jaoskond: (Valga rajoon), 
*Pärnu jaoskond: (Pärnu, Mõisaküla rajoonid),
*Läänemaa jaoskond: (Kuressaare, Kihelkonna, Hiiumaa, Haapsalu rajoonid).

Vaatamata kokkuleppele toimus 8. veebruaril 1938 Eesti-NSVL piiri lähedal [[Peipsi järv]]el traagiline intsident, kus Eesti piiri ületanud Nõukogude piirivalvurid tapsid Nina kordoni ülema veltveebel [[Artur Pungas]]e, valvur kapral [[Voldemar Kaio]] ja eraisikust küüdimehe Vassili Eva. Piirivalve Valitsus hindas Eesti piirivalvurite vägivaldset üle piiri viimist ja tapmist kui Nõukogude Liidu piirivalve poolset kättemaksu kahe 19. jaanuaril 1938 Peipsi järve kirdeosas Eesti piiri ületanud ja seejärel tulevahetuses surma saanud Nõukogude piirivalvuri eest.

Piirivalve koosseis 1938:
*Piirivalve ülem kindralmajor [[Ants Kurvits]], Piirivalve ülema abi kolonel [[Arved Engmaa]]
*Piirivalve Talitus (Toompea loss, Tallinn): üldosakonna ülem kolonelleitnant [[Johann Paul]], majandusosakonna ülem kolonel [[Arved Engmaa]], majandusosakonna ülema abi sõjaväeametnik [[Johann Arumets]]
*Tallinna jaoskond (Veizenbergi 12, Tallinn): ülem kolonelleitnant [[Aado Lüüs]]
*Narva jaoskond (Posti 36, Narva): ülem kolonel [[Aleksander Selvet]]
*Peipsi jaoskond (Alatskivi riigimõis): ülem major [[Juhan Labidas]]
*Petseri jaoskond (Irboska jaam): ülem kolonelleitnant [[Artur Viilip]]
*Lääne jaoskond (Kooli 3, Haapsalu): ülem kolonelleitnant [[Ferdinand Tõnso]]

Riigipiiri tehniline korrashoid nõudis suurt tööd: piiripostide uuendamist, traataedade parandamist, piirikraavide ja -ribade puhastamist, patrullteede ning vaatetornide ehitamist. Vaatetorne rajati aastail 1934–1939 kokku 21.

Aastatel 1923–1939 ehitati piirivalvuritele 41 kordonihoonet ja kümneid kõrvalhooneid – saunu, keldreid, vankri- ja puukuure, töökodasid ning laskeradu. Kordonite juurde istutati viljapuid ja ilupõõsaid, rajati muruplatse ning puukoole. Piirivalvurid tegutsesid edukalt spordi- ja seltskondlikus elus. Peamisteks harrastusteks said ujumine, laskmine, kerge- ja raskejõustik ning suusatamine. Piirivalve ohvitseride kogu esimees, kolonelleitnant [[August Engman]] oli 1931. aastal üks [[Eesti Laskurliit|Eesti Laskurliidu]] asutajaid. Omedu kordonis teeninud piirivalvur [[Eduard Seren]] kuulus 1935. aastal Rooma maailmameistrivõistlustel Eesti meeskonda väikepüssi harjutuses, kus ta püstitas maailmarekordi. Eesti laskurliidu ühingute ja ringkondade võistlustel võitis piirivalve meeskond aastail 1934–1937 neli korda järjest sõjaministri rändauhinna.

Eesti rahvas hindas piirivalve tööd kõrgelt. Piirivalve 10. aastapäeval annetas Eesti Maakonnavalitsuste Liit piirivalvele lipu, mille ühel pool oli riigivapp, teisel küljel maakondade vapid ja piirivalve embleem – piiritulp, mida kaitseb mõõka hoidev väljasirutatud tiibadega kotkas.

Vahetult enne Nõukogude Liidu anneksiooni juunis 1940 kaitsesid Eesti piiri Tallinna, Lääne, Petseri, Peipsi ja Narva jaoskonnad kokku 164 kordoni ja postiga 1100 piirivalvuri osavõtul, kes teadsid, et &quot;kui kaovad piirid, kaob maa, kaob riik, kaob rahvas, kaob rahva vabadus&quot; (major [[Johann Paul]], 1932).

== 1940 ==
Iseseisva Eesti piirivalve tegevuse katkestas [[Nõukogude okupatsioon Eestis|1940. aastal Nõukogude okupatsioon]]. Idapiiri rajatised hävitati, piiriehitused tehti maatasa. Lõunapiir vastu Nõukogude okupatsiooni alla sattunud Läti Vabariiki jäi siiski püsima Saksa okupatsioonini 1941. Läti piiril säilis senine struktuur ja koosseis. Jaanuaris 1941 oli [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalvetalitus|Piirivalvetalituses]] tööl kaheksa ohvitseri eesotsas polkovnik [[Johann Paul]]iga.

Piirivalve osaline säilimine esimeseks nõukogude aastaks võimaldas hiljem organiseeritud relvastatud jõu liitumise vastupanuliikumisega. Suurt osa Eesti Vabariigi piirivalve ohvitsere tabas represseerimiste laine ja nad lõpetasid oma elu enamasti [[GULAG]]-i vanglates. Seal mõrvati seni selgitamata asjaoludel ka Eesti esimene piirivalve ülem [[Ants Kurvits]], kes läks erru kindralmajorina 1939. aasta lõpul.

Eesti piirivalvurid osalesid Eesti lõunapiiril [[Suvesõda|Suvesõjas]] ([[Liivamäe lahing]]us).

==1941–1944==
{{Vaata|Politsei ja Omakaitse Valitsus#1942, Politsei ja Omakaitse Valitsus|Piiriomakaitse}}

==1944–1990==
{{Vaata|NSV Liidu piirivalve Eestis}}

==1990–2010==
Eesti piirivalve taasloomine algas ränkades tingimustes ja keerulistes siseriiklikes oludes. Taassünnile andis tõuke rahvaalgatuse korras [[Eesti Kodukaitse]] loomine vastuseks interrinde rünnakule valitsuse vastu Toompeal 1990. aasta 15. mail. Piiri valvamine algas vabatahtlikkuse alusel formeeritud isikkoosseisuga ning piirivalvuri professiooni kujundamine toimus paralleelselt piirivalveteenistuse arenguga. Eesti ida- ja lõunapiiril puudus täielikult teenistuse korraldamiseks vajalik infrastruktuur – piir oli tähistamata, puudusid elementaarsed side- ja transpordivahendid, töö ja eluruumid. Lisaks viibis riigis [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude Liidu ja hiljem Vene väekontingent]] ning [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalve]].

20. septembril 1990 moodustati [[riigiminister]] [[Raivo Vare]] juhtimisel majanduspiiri kehtestamise komisjon, mille eesmärk oli võtta Eesti ida- ja lõunapiir majanduspiiri valvamise ettekäändel oma kontrolli alla. Kodukaitse esindajatena kuulusid komisjoni koosseisu [[Andrus Öövel]] ja [[Henn Karits]].

Piirivalve jaoks oluline kuupäev saabus 1. oktoobril, mil Tallinnas alustati esimest piirivalvekursust &quot;Eesti piir 1&quot;. Lõpetanutest valiti välja [[piiripunkt]]ide esimesed ülemad ja inspektorid. Kursused &quot;Eesti piir 2&quot; ja jätkukursus &quot;Eesti piir&quot; toimusid novembris ja detsembris.

Eesti NSV Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus. [[Eesti Vabariigi majanduspiir]]i seaduse võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] vastu 22. oktoobril&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/30513 Eesti Vabariigi majanduspiiri seadus], Ülemnõukogu seadus 22.10.1990&lt;/ref&gt; ja kolm päeva hiljem alustasid tööd majanduspiiri kontrollpunktid. Majanduspiiri kehtestamise eesmärgiks oli pidurdada riigile vajalike kaupade väljavedu ja tõkestada kuritegevust. Esialgu toimus piirivalveteenistus ainult piiripunktides, kus teostati transpordivahendite ja kaupade saatedokumentide pistelist kontrolli.

1. novembril 1990 määras [[Eesti NSV Valitsus]] määrusega nr 269 kindlaks 27 alalist kontrollpunkti ja seda päeva peetakse Eesti piirivalve taasloomise aastapäevaks.

Esimese põhilise ja produktiivseima piirivalvureid ettevalmistava koolina alustas 15. detsembril tegevust [[Remniku Õppekeskus]] Ida-Virumaal, mis sai eeskujuks piirivalve järgmiste õppeasutuste ja [[Piirivalvekool]]i loomisel. Õppekeskuse ülemaks määrati [[Johan Saar]]. Nelja tegevusaasta jooksul korraldati 12 kursust ning anti sõjaline piirivalvealane väljaõpe 2304 piirivalvurile.

[[Eesti Riiklik Piirikaitseamet]] moodustati Eesti NSV Valitsuse määrusega 8. aprillil 1991. Sama aasta kevadel pingestus olukord lõunapiiril ning kevad-suvel ründas ja rüüstas Riia [[OMON]] korduvalt [[Luhamaa piiripunkt|Luhamaa]], [[Murati piiripunkt|Murati]] ja [[Ikla piiripunkt]]e sarnaselt Leedus ja Lätis toimunule. Rünnakud kulmineerusid 9. juuli hilisõhtul toimunud pommiplahvatusega kodukaitse, piirikaitseameti ja hinnaameti [[Komandandi maja|majas]] Toompeal.

[[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamise]] hetkest alustati üleminekut majanduspiiri kaitseteenistuselt reaalsele piirivalveteenistusele, mis järgmise aasta sügiseks omandas [[riigipiir]]i valvamise ja kaitsmise iseloomu. 15. novembril 1991 alustati piirikontrolli maanteedel asuvates piiripunktides, raudtee piirijaamades, rongides ning rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates ja lennujaamades. Valitsuse määrusega reorganiseeriti 28. veebruaril 1992 Eesti [[Riigi- ja Piirikaitseamet]] [[Eesti Piirivalveamet]]iks [[Siseministeerium]]i valitsemisalas. Piiripunktides teostatav tollikontroll anti üle [[tolliamet]]ile, piiripunktide vahelisel alal jäi tollikontroll piirivalveameti pädevusse.

Tallinnas alustas 9. veebruaril õppetööd Tallinna [[Piirivalvekool]], mis hiljem hakkas asuma [[Harku vald|Harku vallas]] [[Muraste]]s. Sõjaväelises õppeasutuses valmistati ette kutselisi piirivalvureid maa- ja merepiiri valvamiseks ning passikontrolöre. Ajavahemikus 1992–2006 lõpetas kooli 1704 piirivalveametnikku. Sama aasta aprillis asus [[Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskus]] piirivalvealaselt välja õpetama ajateenijaid. 23. juunil anti piirivalve juhtivkoosseisule esimesed sõjaväelised kaitsejõudude ohvitseride auastmed.

1. juulil 1992 kehtestati piiril viisarežiim.

30. oktoobril ja 1. novembril 1992 tähistati paraadiga Eesti piirivalve loomise 70. aastapäeva, mille raames toimus Eesti Maavalitsuste Liidu poolt annetatud piirivalve lipu pidulik õnnistamine ja üleandmine Toompeal.

[[Soome piirivalve]] kingitusena võeti vastu kolm esimest piirivalvelaeva. 1993. aasta veebruaris moodustati piirivalve lennueskadrill ja märtsis alustati Eesti territoriaalvete ja majandusvööndi kontrollimist kahe Saksamaalt kingituseks saadud lennukiga L-410 UPV.

Juunis nimetati piirivalveameti peadirektoriks [[Tarmo Kõuts]]. Samal kuul taasloodi 1923. aastal asutatud [[Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu]], mille esimeheks valiti major [[Johan Saar]].

19. augustil 1993 kinnitas Vabariigi Valitsus piirivalvekontseptsiooni, mis sätestas riigipiiri valvamise korralduse, valvamiseks vajalike riiklike struktuuride koosseisu ja tegevuse alused ning sai vundamendiks piirivalvet käsitlevate õigusaktide koostamisel. Novembriks reorganiseeriti senised piirivalveregioonid piirivalve piirkondadeks ning regioonide juhtimiskeskused piirkondlikeks staapideks. Kokku moodustati üheksa piirivalve piirkonda.

1994. aasta suveks oli loodud piirivalve põhistruktuur, määratletud enamik ülesannetest ja kasutusele võetud peamised piiri valvamise meetodid. Välja oli kujunenud esmane kordonite süsteem, loodud valvelaevade divisjon ja lennueskadrill, saadud esimesed laevad ja lennuvahendid ning loodud piiri valvamise toimiv süsteem Peipsi järvel ja Läänemerel. Pidevalt täiendati koolitussüsteemi, avati [[Neeme piirivalvekoerte kool]] ja jätkati tihedat koostööd teiste riikide piirivalvetega. Eestis alustati piirivalvelaevade ehitust ning juulikuus pandi [[Tallinna Meretehas]]es kiil esimesele kohapeal valminud valvelaevale [[PVL-103 Pikker|Pikker]].

30. juulil 1994 võttis parlament vastu [[riigipiiri seadus]]e ja [[piirivalveseadus]]e. Sama aasta sügiseks oli Eesti piirivalves teenistuses 133 ohvitseri, 319 allohvitseri, 588 kutselist piirivalvurit ja 675 ajateenijat.

Edasine piirivalve areng kulges stabiilselt tõusuteel. Isikkoosseisu tarbeks valmisid uued kordonid Eesti ida- ja kagupiiril, soetati kaasaegne vaatlustehnika ning moodsad side- ja transpordivahendid. Probleemideks jäid esialgu inimressursi nappus ning reapiirivalvuri keskmisest aeglasemalt tõusev töötasu.

Piirivalveameti järgmiseks peadirektoriks määrati 2000. aasta sügisel kolonel [[Harry Hein]]. Piiri valvamisel lõpetati ajateenijate kasutamine ning mindi üle üksnes kutselistel piirivalvuritel põhinevale isikkoosseisule.

Pärast Eesti astumist [[Euroopa Liit]]u ja [[NATO]]-sse sai piirivalve ülesandeks Euroopa Liidu välispiiri valvamine riigi ida- ja kagupiiril. Alustati ettevalmistusi ühinemiseks [[Schengeni viisaruum]]iga. Merepiiri valvamise ja merepääste tõhustamiseks rajati Eesti rannikualasid ja territoriaalmerd kattev ühtne integreeritud mereseire radarisüsteem. Alates 2005. aasta sügisest hakkas piirivalvet juhtima kolonelleitnant Roland Peets.

Piirivalve väljaviimine kaitseväeteenistuse seaduse alt leidis aset 1. juulil 2007. Eesti ühinemine Schengeni viisaruumiga toimus 21. detsembril 2007.

Alates 1. jaanuarist 2010 juhib piirivalve tööd [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i koosseisus moodustatud [[Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakond|piirivalveosakond]].

== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*[https://www.politsei.ee/et/organisatsioon/politsei-ja-piirivalveamet/ajalugu/piirivalve-ajalugu/ Eesti piirivalve 1918–1940]
*[https://www.politsei.ee/et/organisatsioon/politsei-ja-piirivalveamet/ajalugu/piirivalve-ajalugu/piirivalve-taasloomine-ja-areng-aastatel-1990-2010.dot Piirivalve taasloomine ja areng aastatel 1990–2010]
*[[Lembit Võime]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15991/9789985671474.pdf;jsessionid=5A2319515748BBC51CC3E6525C704436?sequence=1 Eesti Piirivalvest 1918–1940], [[Eesti Sisekaitse Akadeemia]], Tallinn 2007

[[Kategooria:Eesti piirivalve| ]]
[[Kategooria:Eesti lähiajalugu]]
[[Kategooria:Eesti julgeolek]]</text>
      <sha1>b0ff9x5dfg4jhz5exsy58at9e0ahokk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oktoober 2012</title>
    <ns>0</ns>
    <id>255276</id>
    <revision>
      <id>6177027</id>
      <parentid>6107941</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:10:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="73127" xml:space="preserve">{{Kuu artikkel|10|2012}}
'''Oktoober 2012''', kroonika

[[2012]]. aasta oktoober algas esmaspäeval ja lõpeb 31 ööpäeva pärast kolmapäeval.

{{KuupäevadIndeks31|oktoober}}

== [[1. oktoober]] ==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tühistas kohus alates [[Juuni 2012#26. juuni|26. juunist]] kehtinud korralduse, mis keelas [[Lõuna-Korea]] elektroonikafirmal [[Samsung]] müüa tahvelarvutit [[Samsung Galaxy Tab|Samsung Galaxy Tab 10.1]]. Keeld oli kehtestatud seoses ettevõtete Samsung ja [[Apple Inc.]] vahel toimunud patendivaidlustega.
* [[Gruusia]]s toimusid [[2012. aasta Gruusia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis 54,9 protsendi valijate toetusega miljardär [[Bidzina Ivanišvili]] juhitud opositsiooniparteide valimisliit [[Gruusia Unistus]], mis sai 150-liikmelises parlamendis 83 kohta. Valimisaktiivsus oli 59,8 protsenti.
* [[Holland]]i organisatsiooni &quot;[[Women on Waves]]&quot; laeval paiknev abordikliinik, mis võimaldab naistel sooritada [[abort]]e rahvusvahelistes vetes, alustas teekonda [[Maroko]]sse. Tegemist oli esimese islamiriigiga, mida abordilaev kavatses külastada.
* [[Hongkong]]is Lemma saare juures põrkasid kohaliku aja järgi kell 20.30 kokku kaks reisilaeva. Kohapeal hukkus 28 inimest. 100 inimest viidi haiglatesse, kus hiljem suri neist veel kümme.
* [[Jaapan]]i peaminister [[Yoshihiko Noda]] viis läbi valitsuskabineti remondi, vahetades ministrite ametikohti ja tuues valitsusse uusi ministreid. Tähtsamatest ministritest vahetati välja rahandusminister [[Jun Azumi]], kelle koha sai endale [[Koriki Jojima]]. 
* [[Maldiivid]]el algas kohtuprotsess ekspresident [[Mohamed Nasheed]]i üle, keda süüdistatakse võimu kuritarvitamises.
* [[San Marino]] [[kaptenregent]]idena astusid ametisse [[Teodoro Lonfernini]] ja [[Denise Bronzetti]].
* [[Türgi]] president [[Abdullah Gül]] kritiseeris parlamendi sügisistungjärgu avaistungil peetud kõnes peaminister [[Recep Tayyip Erdoğan]]i valitsust agressiivse välispoliitika, sõnavabaduse piiramise ja demokraatlikult valitud parlamendiliikmete vangistamise pärast. President Gül kuulus enne presidendiametisse astumist samuti peaminister Erdoğani [[Õigluse ja Arengu Partei]]sse.
* [[Valgevene]] president [[Alaksandr Łukašenka]] avalikustas kava kärpida Valgevene avaliku sektori personali 25–30 protsendi ulatuses.
* [[Vene Õigeusu Kirik]]u autonoomse kanoonilise üksusena tegutseva [[Moldova Õigeusu Kirik]]u eestseisja, [[Chișinău ja kogu Moldova metropoliit]] [[Vladimir (Cantarean)|Vladimir]] nõudis avalikult [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsetele]] inimestele töökeelu kehtestamist haridus-, meditsiini- ja toitlustusasutustes.
* [[Eesti]]s alustasid [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]], [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i arstid tähtajatut streiki palga ja töötingimuste parandamise nimel. Osa perearstikeskusi Eestis otsustas ühineda toetusaktsiooniga, mille raames vähendavad perearstid oma igapäevast vastuvõtuaega nelja tunnini.
* Eestit külastas [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i peasekretär [[José Ángel Gurría]], kes kohtus siin peaminister [[Andrus Ansip]]i ja rahandusminister [[Jürgen Ligi]]ga.
* Eesti kultuuriminister [[Rein Lang]] viibis ühepäevasel visiidil [[Leedu]] pealinnas [[Vilnius]]es, et osaleda rahvusvahelisel kultuuri- ja loomemajanduse konverentsil ning selle raames toimunud Baltimaade kultuuriministrite vestlusringis.
* Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Juhan Parts]] alustas koos Eesti äridelegatsiooniga kahepäevast ametlikku visiiti [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]]s, mille eesmärk on pidada kõnelusi kõrgete riigiametnikega ja leida Eestile uusi kasulikke ärikontakte.

==[[2. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Pennsylvania]] osariigis peatas kohus uue seaduse jõustamise, mis oleks nõudnud inimestelt valimistel osalemiseks fotoga isikut tõendava dokumendi esitamist. Kohtunik põhjendas oma otsust asjaoluga, et osariik ei ole teinud vastava dokumendi omandamist piisavalt lihtsaks, seades vanurid ja rassilised vähemused uue seadusega ebavõrdsesse olukorda.
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Ühendamise Rahastu]] konverents, kus Eestit esindas peaminister [[Andrus Ansip]].
* [[Itaalia]]s toimus üleriigiline transporditöötajate streik, millega protesteeriti kollektiivlepingute uuendamata jätmise vastu. Streik põhjustas suuri probleeme suuremate linnade nagu [[Rooma]], [[Milano]], [[Torino]] ja [[Napoli]] liikluses.
* [[Nigeeria]] kirdeosas [[Mubi]] linnas mõrvasid relvastatud isikud öösel kohaliku polütehnikumi ühiselamus 26 üliõpilast, neid nimepidi tubadest välja kutsudes ning seejärel pussitades või tulistades. 
* [[Türgi]]s [[İstanbul]]is kaevati üles riigi presidendi [[Turgut Özal]]i säilmed, et selgitada välja tema tegelik surmapõhjus. Özali perekond on aastaid kahtlustanud, et president võidi mürgitada. 
* [[Ukraina]] [[Ülemraada]] võttis esimesel lugemisel vastu seaduse, mis keelustab riigis [[homoseksuaalsus]]e propageerimise. Seadus keelustab taolistel eesmärkidel ajakirjandusväljaannete kasutamise ja näeb ette kriminaalkaristuse homoseksuaalsust propageerivate teoste loomise ning levitamise eest.
* [[Eesti]]s algas [[Oktoober 2012#9. oktoober|9. oktoobrini]] kestev [[Venemaa]] teatrite festival &quot;[[Kuldne Mask Eestis]]&quot;.

==[[3. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] esitas prokurör ametliku süüdistuse 11 oletatavale [[Venemaa]] spioonile, keda süüdistatakse Ameerika Ühendriikide sõjalise tehnoloogia ebaseaduslikus toimetamises Venemaale.
* Ameerika Ühendriikides [[Colorado]] osariigis [[Denver]]is toimus [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimiste]] esimene teledebatt, kus väitlesid omavahel [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaat [[Barack Obama]] ja [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaat [[Mitt Romney]].
* [[Belgia]]s toimus 24-tunnine raudteelaste streik, mis halvas 85 protsenti riigi raudteeliiklusest. Raudteelaste streigi tingis valitsuse kava ühendada kolm riiklikku raudteefirmat, mille eesmärk on kulude kärpimine ja efektiivsuse tõstmine.
* [[Filipiinid]]el jõustus küberkuritegevuse ohjeldamise seadus, mis võimaldab inimesi karistada ka veebilehtedel ja suhtlusvõrgustikes postitatud laimavate kommentaaride eest. Paljud kodanikud on valitsust süüdistanud katses piirata uue seaduse abil sõnavabadust.
* [[Iraan]]i pealinnas [[Teheran]]is toimus riigi keskpanga ees meeleavaldus, millel nõuti panga presidendi tagasiastumist seoses [[Iraani riaal]]i kursi tugeva langusega viimastel päevadel. Politsei ajas meeleavalduse laiali.
* [[Leedu]]s toimus [[Baltimaad]]e põllumajandusministrite kohtumine, mille eesmärk oli kujundada kolme riigi ühine seisukoht Euroopa Liidu põllumajanduse otsetoetuste alastel läbirääkimistel.
* Leedu valitsus avalikustas kava alustada kohtumenetlust [[Venemaa]] riikliku gaasifirma [[Gazprom]] vastu, süüdistades viimast [[maagaas]]i eest liiga kõrge hinna küsimises. Kompensatsiooniks nõuab Leedu valitsus Gazpromilt 5 miljardit [[Leedu litt]]i.
* [[Sudaan]]i lääneosas [[Dārfūr]]i piirkonnas langesid varitsuse ohvriks [[Nigeeria]] rahuvalvajad. Rünnakus hukkus 4 ja sai haavata 8 Nigeeria sõdurit. 
* [[Svaasimaa]] parlament avaldas häältega 42:6 umbusaldust peaminister [[Barnabas Sibusiso Dlamini]] valitsusele.
* [[Süüria]]s [[Ḩalab]]i linna keskväljakul toimus seeria pommiplahvatusi, mille tulemusel hukkus vähemalt 40 inimest ja veel kümned inimesed said vigastada. 
* [[Türgi]] pealinnas [[Ankara]]s kutsus peaminister [[Recep Tayyip Erdoğan]]i visiit [[Ankara Ülikool]]i esile üliõpilaste spontaansed meeleavaldused, sest väga karmide turvameetmete tõttu polnud neil võimalik ülikooli pääseda. Politsei kasutas meeleavalduste laialiajamiseks pipragaasi ja võttis vahi alla 19 meeleavaldusel osalenud üliõpilast.
* Türgi kaguosas asuvat [[Akçakale]] linna tabasid [[Süüria]] territooriumilt tulistatud mürsud. Ilmselt eksikombel Türgi territooriumile tulistatud mürskude plahvatustes hukkus neli inimest. Türgi armee reageeris vahejuhtumile tule avamisega Süüria armee positsioonidele. 
* [[Eesti]] majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Juhan Parts]] viibis ühepäevasel visiidil [[Serbia]]s eesmärgiga arutada kahe riigi vahelist põlevkivialast koostööd. Ministrit saatsid visiidil ettevõtete [[Eesti Energia]] ja [[Enefit]] esindajad.
* [[Eesti Vabariigi president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] osales [[Austria]]s toimunud [[Euroopa Tervisefoorum]]il.
* [[Tallinn]]as [[Olümpia hotell]]is toimus [[Säästva arengu foorum]], millel osales ettekandega ka välisminister [[Urmas Paet]].

==[[4. oktoober]]==

* [[Belgia]]s [[Spa]] linnas algas üleeuroopaline kutsemeistrivõistlus [[EuroSkills]], kus osales 450 kutseõppurit 40 erialalt. Eestist olid võistlusel esindatud 19 õpilast 14 erialalt.
* [[Bosnia ja Hertsegoviina]] pealinnas [[Sarajevo]]s suleti rahapuudusel Bosnia ja Hertsegoviina rahvusmuuseum. Muuseumi töötajad olid sulgemise ajaks töötanud palgata juba üle aasta.
* [[Hispaania]] politsei vahistas [[Palma de Mallorca]] linnas 21-aastase mehe, kes oli hankinud 140 kilogrammi lõhkeainet, mida ta kavatses kasutada väidetavas rünnakus [[Baleaaride Ülikool]]ile.
* [[Kreeka]] pealinnas [[Ateena]]s toimus laevatehase töötajate meeleavaldus koondamiste vastu. Meeleavaldus muutus peatselt vägivaldseks, umbes 100 meeleavaldajat tungis kaitseministeeriumi hoovi ja politsei oli sunnitud nende laialiajamiseks kasutama kumminuiasid. Mitmed meeleavaldajad võeti vahi alla.
* [[Küpros]]e pealinnas [[Nikosia]]s algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide haridusministrite kahepäevane mitteametlik kohtumine, kus arutati hariduse ja koolituse seoseid riikide majandusolukorra ja kodanike elujärjega.
* [[Maroko]] võimud takistasid [[Holland]]i organisatsiooni &quot;[[Women on Waves]]&quot; abordilaeva sissesõidu [[Smir]]i sadamasse.
* [[Puerto Rico]] sulgkaalu poksija, 31-aastane [[Orlando Cruz]] avalikustas oma [[homoseksuaalsus]]e, saades esimeseks tegevpoksijaks maailmas, kes on oma homoseksuaalse sättumuse avalikustanud.
* [[Eesti Vabariigi president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] pidas kõne [[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is toimunud rahvusvahelisel küberjulgeoleku konverentsil.
* [[Eesti]]s algas [[hea õpetaja kuu]], mille eesmärk on väärtustada Eesti õpetajate tööd. Hea õpetaja kuu avaüritus toimus [[Tartu]]s [[Miina Härma Gümnaasium]]is ja sellel osales ka haridus- ja teadusminister [[Jaak Aaviksoo]].
* Eesti kaitseminister [[Urmas Reinsalu]] alustas kolmepäevast visiiti Belgia pealinnas [[Brüssel]]is.
* Eestis viibis visiidil [[Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet]]i (ENISA) direktor [[Udo Helmbrecht]].
* [[Tallinn]]as toimus [[Välisministeerium]]i korraldatud rahvusvaheline seminar &quot;Regional and European Perspectives of the Western Balkans&quot;, mille avas välisminister [[Urmas Paet]].

==[[5. oktoober]]==

* [[Aserbaidžaan]]i pealinnas [[Bakuu]]s toimunud meeleavaldusel nõuti naisõpilastele õigust kanda koolides [[Ḩijāb|hidžaabi]]. Politsei ajas umbes 200 osavõtjaga meeleavalduse laiali ja vahistas üle 50 inimese.
* [[Jordaania]] pealinnas [[Amman]]is toimus tuhandete osavõtjatega meeleavaldus, millel nõuti poliitiliste reformide kiirendamist.
* [[Moldova]] parlament kiitis heaks seaduse, mis keelustab reklaami näitamise Moldova kinodes.
* [[Slovakkia]]s [[Bratislava]]s toimus Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika sõprade klubi tippkohtumine. Eestist osales kohtumisel peaminister [[Andrus Ansip]].
* [[Suurbritannia]] ülemkohus otsustas, et viis terrorismis kahtlustatavat islamiäärmuslast eesotsas imaam [[Abu Hamza al-Masri]]ga võib [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]] välja anda.
* [[Tšehhi]]s anti [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha Ruzyně lennujaamale]] riigi ekspresidendi ja kirjaniku [[Václav Havel]]i nimi. Lennujaamale Haveli nime andmist toetas oma allkirjaga 80 000 inimest. Lennujaamale nime andmise tseremoonial osales ka Tšehhi välisminister [[Karel Schwarzenberg]]. 
* [[Türgi]] kaguosas asuvat Guvecci küla tabas [[Süüria]] territooriumilt ekslikult Türgi alale tulistatud mürsk. Tegemist oli teise sarnase intsidendiga viimase kolme päeva kestel, kuid seekord inimohvreid ei kaasnenud. Türgi armee vastas tule avamisega Süüria armee positsioonidele.
* [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] viibis ametlikul visiidil [[Tadžikistan]]is. Visiidi peamiseks tulemuseks oli pealinnas [[Dušanbe]]s allkirjastatud leping, millega pikendati Tadžikistani territooriumil asuva Venemaa armee 201. sõjaväebaasi rendilepingut 2042. aastani.
* [[Eesti]]s viibis ametlikul visiidil [[Bulgaaria]] välisminister [[Nikolai Mladenov]], kes kohtus oma Eesti kolleegi [[Urmas Paet|Urmas Paetiga]] ja [[XII Riigikogu]] väliskomisjoni esimehe [[Marko Mihkelson]]iga.

==[[6. oktoober]]==

* [[Prantsusmaa]]l [[Strasbourg]]is lasti terrorivastase politseireidi käigus maha islamiäärmuslasest mees, kes oli seotud [[Pariis]]is juudi kauplusele kavandatud granaadirünnakuga. Mujal üle riigi peeti sarnaste reidide käigus kinni veel 10 inimest.
* [[Somaalia]] president [[Xasan Shiikh Maxamuud]] nimetas riigi peaministriks [[Cabdi Faarax Shirdoon Saacid]]i.
* [[Vatikan]]is mõistis kohus paavst [[Benedictus XVI]] endise kammerteenri [[Paolo Gabriele]] süüdi konfidentsiaalsete dokumentide varguses ja määras talle karistuseks 18 kuud vangistust. Gabriele varastatud dokumentide alusel andis ajakirjanik Gianluigi Nuzzi mais 2012 välja raamatu &quot;Tema pühadus: Benedictus XVI salakirjad&quot;.
* [[Eesti]]s [[Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum]]is anti üle [[aasta õpetaja]] auhinnad. Õpetajaid tunnustas haridus- ja teadusminister [[Jaak Aaviksoo]].

== [[7. oktoober]] ==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis startis [[Kennedy Kosmosekeskus]]est kohaliku aja järgi kell 20.35 eraettevõttele [[SpaceX]] kuuluv Falcon-tüüpi rakett, mis kandis kaubakapslit [[Dragon (kosmoselaev)|Dragon]]. Kapslis oli 400 kilogrammi toiduaineid, riideid, varuosi ja muud varustust. Tegemist on esimese [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelisse Kosmosejaama]] suundunud varustuslennuga, mida opereerib erafirma.
* [[Brasiilia]]s toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Muuhulgas valiti ametisse tagasi riigi suuruselt teise linna [[Rio de Janeiro]] linnapea [[Eduardo Paes]].
* [[Egiptus]]e ja [[Türgi]] merevägi alustasid [[Vahemeri|Vahemere]] idaosas kaheksapäevast ühisõppust &quot;Sõpruse meri&quot;.
* [[Kuveit|Kuveidi]] emiir [[Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] saatis laiali riigi parlamendi, et alustada ettevalmistusi [[2012. aasta Kuveidi parlamendivalimised|erakorralisteks parlamendivalimisteks]].
* [[Liibüa]] peaministri kandidaadil [[Muşţafā Abū Shagur]]il ebaõnnestus teist korda valitsuskabineti kokkupanek. Tema 10 ministrist koosnevat erakorralist valitsuskabinetti toetas hääletusel 44 parlamendiliiget, vastu oli 125 parlamendiliiget. Pärast ebaõnnestunud hääletust asus parlament pidama läbirääkimisi valitsusjuhi kandidaadi leidmiseks.
* [[Somaalia]]s võtsid Somaalia ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] väed oma kontrolli alla varem islamistidele kuulunud [[Wanla Weyn]]i linna 90 kilomeetri kaugusel riigi pealinnast [[Muqdisho]]st.
* [[Sudaan]]is kukkus alla pealinnast [[Hartum]]ist [[Dārfūr]]i piirkonda teel olnud sõjaväelennuk. Hukkusid lennuki pardal viibinud 13 inimest.
* [[Suurbritannia]] peaminister [[David Cameron]] teatas oma valmisolekust vajadusel [[veto]]stada [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eelarve. Taoliseks vajaduseks võib tema hinnangul kujuneda eelarve massiivne kasv või ilma korraliku kontrollmehhanismita kuluartiklite lisandumine.
* [[Venezuela]]s toimusid [[2012. aasta Venezuela presidendivalimised|presidendivalimised]], mille võitis ametis olev president [[Hugo Chávez]]. Chávez kogus 55,3 protsendi valijate toetuse ja pääses presidendiametisse neljandaks ametiajaks. Tema vastaskandidaat [[Henrique Capriles Radonski]] tunnistas valimiskaotust. Valimisaktiivsus oli 80,7 protsenti.

== [[8. oktoober]] ==

* [[Egiptus]]es [[Siinai poolsaar]]el toimunud õnnetuses sõjaväe transpordimasinaga hukkus 21 Egiptuse julgeolekujõudude sõdurit.
* [[Gruusia]] [[2012. aasta Gruusia parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] võitja [[Bidzina Ivanišvili]] tegi teatavaks oma tulevase valitsuskabineti koosseisu.
* [[Luksemburg]]is algas [[euroala]] rahandusministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti rahandusminister [[Jürgen Ligi]].
* [[Maldiivid]]e politsei vahistas riigi ekspresidendi [[Mohamed Nasheed]]i, kes oli kahel korral ignoreerinud talle saadetud kohtukutset. Presidendi üle peetakse kohut seoses ühe kohtuniku ebaseadusliku vahistamisega tema ametiajal.
* [[Mehhiko]] merevägi teatas, et riigi põhjaosas [[Coahuila]] osariigis Progreso piirkonnas eelmisel päeval toimunud tulevahetuses hukkus narkokartelli [[Los Zetas]] asutaja ja üks juhte [[Heriberto Lazcano Lazcano]].
* [[Mosambiik|Mosambiigi]] president [[Armando Guebuza]] vabastas ametist peaminister [[Aires Ali]] ja nimetas peaministriks [[Alberto Vaquina]].
* [[Rootsi]] [[Kuninglik Meditsiiniinstituut]] andis 2012. aasta [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] [[tüvirakk|tüvirakke]] uurinud teadlastele: [[John Gurdon]]ile [[Suurbritannia]]st ja [[Shinya Yamanaka]]le [[Jaapan]]ist.
* [[Tonga]] parlamendis kukkus läbi umbusaldusavaldus peaminister [[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] valitsuskabinetile. Umbusaldamist toetas 11, vastu oli 13 parlamendiliiget.
* [[Venemaa]]l Portovaja kompressorjaamas anti käiku [[Läänemeri|Läänemere]]-aluse gaasitrassi [[Nord Stream]] teine gaasitoru.
* [[Eesti]]s laienes nädal aega kestnud arstide streik maakonnahaiglatesse. Streigiga ühinesid Pärnu, Kuressaare, Viljandi ja Narva haiglad. Juba streikinud neljas suures haiglas Tallinnas ja Tartus lõpetati nüüd lisaks eriarstide vastuvõttudele ka plaaniliste operatsioonide teostamine.
* Eestis algas sügisene noormeeste ajateenistusse kutsumine. Kahe päeva jooksul asus kohustusliku kaitseväeteenistust läbima umbes 1400 noorukit.
* Eesti õiguskantsler [[Indrek Teder]] teatas oma ametlikus hinnangus, et eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises kahtlustatavate [[XII Riigikogu]] liikmete, [[Eesti Keskerakond|keskerakondlaste]] [[Priit Toobal]]i ja [[Lauri Laasi]] kodudes läbiotsimise korraldamine ilma Riigikogu loata rikkus nende saadikupuutumatust. Ühtlasi lükkas ta tagasi riigi peaprokuröri [[Norman Aas]]a taotluse teha Riigikogule ettepanek Toobalilt ja Laasilt saadikupuutumatuse võtmiseks.
* Eestis avaldas [[Lohusuu vald|Lohusuu]] vallavolikogu umbusaldust vallavanem [[Ants Rummel]]ile ja valis vallavanemaks [[Tormis Otsma]]. Vallavolikogu esimehe [[Toivo Kivi]] umbusaldamine kukkus häältega 3:5 läbi.
* [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor [[Krista Aru]] teatas, et lahkub [[November 2012#9. november|9. novembril]] ametist.
* [[Kaitseväe Peastaap|Kaitseväe Peastaabi]] kauaaegne teavitusosakonna ülem [[kolonelleitnant]] [[Peeter Tali]] asus tööle [[Kaitseministeerium]]i avalike suhete osakonna juhatajana.

== [[9. oktoober]] ==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] rahandusminister [[Timothy Geithner]] ja [[Föderaalreserv]]i juhatuse esimees [[Ben Bernanke]] alustasid ametlikku visiiti [[India]]s.
* Ameerika Ühendriikide uuringufirma [[Pew Research Center]] avaldatud uuringutulemuste kohaselt on [[protestantism|protestantlikud]] kristlased kaotanud esmakordselt riigis enamuse. Viie aastaga on nende osakaal langenud viie protsendi võrra 48 protsendini riigi elanikkonnast, samal ajal on mitte ühtegi religiooni tunnistavate ameeriklaste arv kasvanud aga 20 protsendini.
* [[Austraalia]]s astus seksiskandaali tõttu tagasi parlamendi esimees [[Peter Slipper]]. Kuigi opositsiooni algatatud umbusaldushääletus Slipperi vastu kukkus läbi, otsustas ta siiski vabatahtlikult ametist lahkuda. Tema endine alluv on süüdistanud teda seksuaalses ahistamises.
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[NATO]] kaitseministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti kaitseminister [[Urmas Reinsalu]].
* [[Filipiinid]]e ülemkohus peatas neile saadetud arvukate protestide tõttu [[Oktoober 2012#3. oktoober|3. oktoobril]] jõustunud vastuolulise küberkuritegevuse ohjeldamise seaduse rakendamise.
* [[Keenia]] president [[Mwai Kibaki]] pani [[veto]] parlamendiliikmete taotlusele maksta neist igaühele parlamendi senise koosseisu volituste lõppemisel lahkumishüvitist summas 105 000 [[USA dollar]]it. Keenia parlamendis on 222 liiget ja nende töötasu on Aafrika parlamentidest kõrgeim, ulatudes 10 000 USA dollarini ühes kuus.
* [[Rootsi]] [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas 2012. aasta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaatideks [[kvantoptika|kvantoptikat]] uurinud [[prantslased|prantsuse]] füüsiku [[Serge Haroche]]'i ja [[ameeriklased|ameerika]] füüsiku [[David Wineland]]i.
* [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] sooritas ametliku visiidi [[Kreeka]]sse, et pidada läbirääkimisi Kreeka peaministri [[Antónis Samarás]]iga. [[Ateena]]s võttis politsei kasutusele kõrgendatud turvameetmed, sest paljud kreeklased peavad Saksamaa kantslerit neile pealesunnitud rangete kärpekavade põhiinitsiaatoriks: tema vastu avaldas meelt umbes 25 000 inimest.
* [[Tšiili]]s astus ametist tagasi [[Iquique]] roomakatoliku piiskop [[Marco Antonio Órdenes Fernández]], keda süüdistatakse 15-aastase altaripoisi seksuaalses ärakasutamises. Piiskop ei ole vahekorda eitanud, kuid on väitnud, et see toimus mõlema poole nõusolekul ja et nooruk ei olnud sel ajal enam alaealine.
* [[Venemaa]]l [[Moskva]]s toimunud [[Iraak|Iraagi]] ja Venemaa peaministrite kohtumisel allkirjastati relvatarneleping, mille alusel ostab Iraak Venemaalt 4,2 miljardi [[USA dollar]]i väärtuses relvastust. Venemaast saab selle lepingu kohaselt Iraagi suuruselt teine relvastuse tarnija.
* [[Eesti]] põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]] ja regionaalminister [[Siim Valmar Kiisler]] viibisid ringsõidul [[Järva maakond|Järva maakonnas]].
* [[Tartu maakond|Tartumaal]] [[Nõo]]s pandi nurgakivi [[Nõo Reaalgümnaasium]]i uuele hoonele.

== [[10. oktoober]] ==

* [[Austraalia]] parlament kiitis heaks [[Paapua Uus-Guinea]]sse immigrantide laagri ja menetluskeskuse taasasutamise. Varem väljaspool Austraalia piire eksisteerinud immigrantide laagrid suleti [[2008]]. aastal, kuid paadiga saabuvate immigrantide kasvav arv sundis Austraalia võime oma poliitikat üle vaatama.
* [[Gruusia]] president [[Mihheil Saakašvili]] rahuldas peaminister [[Ivane Merabišvili]] valitsuskabineti tagasiastumispalve ja nimetas Merabišvili kuni uue valitsuse moodustamiseni peaministri kohusetäitjaks.
* [[Iisrael]]i peaminister [[Binyamin Netanyahu]] kuulutas välja [[2013. aasta Iisraeli parlamendivalimised|ennetähtaegsed parlamendivalimised]]. [[Oktoober 2012#15. oktoober|15. oktoobril]] kinnitati nende toimumise kuupäevaks [[Jaanuar 2013#22. jaanuar|22. jaanuar 2013]].
* [[Jaapan]]i autotootja [[Toyota Motor Corporation]] teatas, et kutsub vigaste aknalülitite tõttu tagasi 7,4 miljonit müüdud autot. Tegemist on suurima autode tagastamiskampaaniaga pärast [[1996]]. aastat, mil [[Ford Motor Company]] kutsus tehniliste probleemide tõttu tagasi 8 miljonit müüdud autot.
* [[Jordaania]] kuningas [[‘Abd Allāh II]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks [[Abdullah Ensour]]ile. 
* [[Luksemburg]]is algab [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõime nõukogu istung, millel osalevad liikmesriikide tööstuse, siseturu ja teaduse valdkondade eest vastutavad ministrid. Käsitletakse innovatsioonipartnerluse ja tarbijakaitse teemasid. [[Eesti]]t esindavad kohtumisel haridus- ja teadusminister [[Jaak Aaviksoo]] ning majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Juhan Parts]].
* [[Rootsi]] [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas 2012. aasta [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] laureaatideks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] teadlased [[Robert Lefkowitz]]i ja [[Brian Kobilka]] G-valkude seotud retseptorite alase uurimistöö eest.
* [[Türgi]] lennuvägi sundis pealinna [[Ankara]] lennuväljal maanduma Venemaa pealinnast Moskvast [[Süüria]] pealinna [[Damaskus]]se teel olnud reisilennuki, mille pardalt leiti 12 saadetist sõjaväe kommunikatsiooniseadmetega. Pärast illegaalse laadungi konfiskeerimist lubati lennukil järgmise päeva hommikul teekonda jätkata.
* [[Venemaa]]l [[Moskva]]s arutas linnakohus punkansambli [[Pussy Riot]] liikmete advokaatide apellatsioonikaebust, millega taotleti kaheks aastaks vangi mõistetud naiste kohtuotsuse tühistamist. Kolmest süüalusest vabastas kohus ühe, [[Jekaterina Samutsevitš]]i; ülejäänud kahe naise karistuse jättis kohus muutmata.
* [[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] nimetas riigi asepresidendiks senise välisministri [[Nicolás Maduro]].
* [[Eesti]] rahandusminister [[Jürgen Ligi]] alustab seitsmepäevast visiiti [[Jaapan]]is, et osaleda [[Tōkyō]]s toimuvatel [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafond]]i ja [[Maailmapank|Maailmapanga]] aastakoosolekutel.
* Eestis viibis lahkumisvisiidil [[Gruusia]] välisminister [[Grigol Vašadze]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Urmas Paet|Urmas Paetiga]].
* [[Tartu]]s avati [[Moldova]] aukonsulaat Eestis. Aukonsulina alustas tegevust [[Tiit Vapper]].
* [[Pärnu]]s toimus Eesti ja [[Läti]] valitsuste vahelise piiriülese koostöö komisjoni koosolek, mida juhtisid Eesti poolelt regionaalminister [[Siim Valmar Kiisler]] ning Läti poolelt keskkonnakaitse ja regionaalarengu minister [[Edmunds Sprūdžs]].

== [[11. oktoober]] ==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tühistas apellatsioonikohus [[California]] ringkonnakohtu varasema otsuse, mis oli keelanud patendivaidluse tõttu [[Lõuna-Korea]] elektroonikaettevõtte [[Samsung]] nutitelefoni [[Samsung Galaxy Nexus]] müügi. Müügikeeldu taotles Samsungi konkurent [[Apple Inc.]], kes on süüdistanud Samsungi patentide rikkumises ja varguses.
* Ameerika Ühendriikides toimus [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimistel]] osalevate asepresidendikandidaatide [[Joe Biden]]i ja [[Paul Ryan]]i esimene ja ainus teledebatt.
* [[Egiptus]]e president [[Muḩammad Mursī]] tagandas ametist riigi peaprokuröri [[`Abd al-Mejīd Maḩmūd]]i ja nimetas ta suursaadikuks [[Vatikan]]i. Peaprokurör Maḩmūd teatas vastuseks, et keeldub ametist lahkumast. Ta on ametis olnud alates [[2006]]. aastast.
* [[Jordaania]]s vannutati ametisse peaminister [[Abdullah Ensour]]i valitsuskabinet.
* [[Kreeka]] valitsuse avaldatud ametliku statistika kohaselt kerkis [[tööpuudus]] riigis [[Juuli 2012|juulis]] rekordtasemele, ületades 25 protsendi piiri. Töötute koguarv riigis jõudis 1,26 miljoni inimeseni ja on viimase aastaga kasvanud keskmiselt 1000 inimese võrra päevas.
* [[Rootsi]]s kuulutas [[Rootsi Akadeemia]] 2012. aasta [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaadiks [[Hiina]] kirjaniku [[Mo Yan]]i.
* [[Eesti Vabariigi president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Colombia]] uue suursaadiku Eestis Victoria González Ariza, [[Etioopia]] esimese suursaadiku Eestis Kassu Yilala ja [[Tadžikistan]]i esimese suursaadiku Eestis Koimdodov Kozidavlati volikirjad.
* [[Eesti]] põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Venemaa]]l, mille raames kohtus ta oma Venemaa kolleegi [[Nikolai Fjodorov]]iga ning külastas Venemaa suurimat põllumajandusmessi &quot;Kuldne sügis&quot;.
* [[Tartu]]s [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i hoones toimus Eesti emakeeleõpetajate sügiskonverents.

== [[12. oktoober]] ==

* [[Botswana]] ülemkohus tühistas hõimuseaduse, mis takistas naistel pärida kinnisvara. Kohus leidis, et seadus oli vastuolus riigi põhiseadusega, mis tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse.
* [[India]]s andis [[Hyderābād]]i kohus välja korralduse rahalistes raskustes lennufirma [[Kingfisher Airlines]] omaniku [[Vijay Mallya]] vahistamiseks. Kohtu korralduse ajendas Hyderābādi lennujaamale võlgade katteks kirjutatud tšekk väärtuses 103 miljonit [[India ruupia]]t, mis osutus kattetuks.
* [[Keenia]] pealinna [[Nairobi]] peamiselt somaallastega asustatud Eastleigh' linnaosas toimus kaks pommiplahvatust, milles sai vigastada vähemalt üks politseinik.
* [[Norra]]s otsustas [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] komitee anda 2012. aasta Nobeli rahuauhinna [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]], tõstes esile Euroopa Liidu rolli Euroopa muutmisel &quot;sõja maailmajaost rahu maailmajaoks&quot;.
* [[Suurbritannia]]s [[London]]is vahistati [[Kõrgõzstan]]i õiguskaitseorganite taotlusel riigi ekspresidendi [[Kurmanbek Bakijev]]i poeg Maksim Bakijev, keda süüdistatakse korruptsioonis ja rahapesus.
* [[Tadžikistan]]is taastati [[Juuli 2012|juulis 2012]] blokeeritud juurdepääs videomaterjali jagamist võimaldavale veebisaidile [[YouTube]].
* [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] võttis vastu resolutsiooni, mis kohustas Aafrika riikidevahelisi organisatsioone 45 päeva jooksul esitama detailse kava sõjaliseks sekkumiseks [[Mali]] kodusõtta ja riigi terviklikkuse tagamiseks.
* [[Eesti]] haridus- ja teadusminister [[Jaak Aaviksoo]] avas [[Belgia]] pealinnas [[Brüssel]]is [[Eesti Teadusagentuur]]i ametliku esinduse.

== [[13. oktoober]] ==

* [[Egiptus]]e president [[Muḩammad Mursī]] taganes oma [[Oktoober 2012#11. oktoober|11. oktoobri]] otsusest ja lubas senises ametis jätkata riigi peaprokuröril[[`Abd al-Mejīd Maḩmūd]]il.
* [[Mauritaania]]s avas sõjaväepatrull eksituse tõttu tule riigi presidendi [[Mohamed Ould Abdel Aziz]]i konvoi pihta. President sai vahejuhtumis käest haavata ja toimetati haiglaravile.
* [[Saksamaa]]l [[München]]is toimus eesti helilooja [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] uue plaadi &quot;Adam's Lament&quot; esitlus ja ühtlasi Arvo Pärdi teose &quot;[[Aadama itk]]&quot; esiettekanne Saksamaal. Esitlusel ja kontserdil osales ka Eesti kultuuriminister [[Rein Lang]].
* [[Süüria]] valitsus sulges kohaliku aja järgi kella 21.00 alates oma õhuruumi [[Türgi]] reisilennukitele. 
* [[Eesti]] kirjastuse [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 9. klassi eesti keele õpik &quot;Peegel 3&quot; võitis [[Frankfurdi raamatumess]]il toimunud Euroopa parima õpiku konkursil teise koha. Õpiku autorid on [[Helin Puksand]], [[Reet Bobõlski]] ja [[Margit Ross]].
* [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] laupäevase väljaandena hakkas ilmuma uus 48-leheküljeline informatiivne-meelelahutuslik väljaanne [[LP]].
* [[Eesti]]s [[Saaremaa Ralli]]l juhtus raske liiklusõnnetus, kui [[Jevgeni Rogov]]i-[[Andrei Konovalenko]] ekipaaži ralliauto rajalt välja pealtvaatajate sekka sõitis. [[Kuressaare haigla]]sse pöördus õnnetuse järel kümme kannatanut, kõige tõsisemalt kannatada saanud [[Lätlased|lätlane]] lennutati [[helikopter]]iga [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]]sse.

== [[14. oktoober]] ==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Mexico]]s sooritas [[Felix Baumgartner]] eduka hüppe umbes 39 kilomeetri kõrguselt [[stratosfäär]]ist Maale. Hüpe kestis umbes 11 minutit, millest vabalangemine kestis 4 minutit ja 22 sekundit. Maksimumkiiruseks saavutas ta üle 1170 km/h.
* [[Belgia]]s toimusid [[2012. aasta Belgia kohalike omavalitsuste valimised|kohalike omavalitsuste valimised]], kus flaamikeelse [[Flandria]] piirkonna suurimaks poliitiliseks jõuks tõusis flaami rahvuslaste erakond [[Uus-Flaami Allianss]].
* [[Birma]]s algas valitseva erakonna [[Liidu Solidaarsus- ja Arengupartei]] kolmepäevane kongress, mille raames valitakse erakonnale uus juhtkond.
* [[Haiti]] pealinnas [[Port-au-Prince]]'is toimus sadade osavõtjatega opositsiooni meeleavaldus, millel nõuti president [[Michel Martelly]] tagasiastumist. Opositsioon süüdistab presidenti riigi raha raiskamises, muuhulgas liiga arvukate välisreiside peale.
* [[Küpros]]e pealinnas [[Nikosia]]s algas kolmepäevane Euroopa muinsuskaitse foorum.
* [[Leedu]]s toimusid [[2012. aasta Leedu parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] esimene voor ja referendum uue tuumaelektrijaama rajamiseks. Referendumil lükkasid elanikud tuumaelektrijaama rajamise kava tagasi, kuid referendumi tulemus ei ole võimudele siduv.
* [[Liibüa]] parlament valis peaministrikandidaadiks parteitu poliitiku [[‘Alī Zīdān]]i.
* [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti välisminister [[Urmas Paet]]. Koosolekule järgnes esimese päeva õhtul kohtumine Venemaa välisministri [[Sergei Lavrov]]iga, mille raames jätkati Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise ettevalmistamist.
* [[Mauritaania]]s [[Oktoober 2012#13. oktoober|eelmisel päeval]] tulistamises haavata saanud president [[Mohamed Ould Abdel Aziz]] suundus ravile [[Prantsusmaa]]le.
* [[Montenegro]]s toimusid [[2012. aasta Montenegro parlamendivalimised|ennetähtaegsed parlamendivalimised]]. Valimisvõidu sai valimisliit [[Euroopaliku Montenegro Koalitsioon]], mida toetas 46,7 protsenti valijatest ja mis sai 79-liikmelises parlamendis 39 kohta. Teiseks jäi [[Demokraatlik Rinne]], mis pälvis 23,2 protsendi valijate toetuse ja sai parlamendis 20 kohta. Valimisaktiivsus oli 72,8 protsenti.
* [[Portugal]]ile kuuluvatel [[Assoori saared|Assoori saartel]] toimusid kohaliku parlamendi valimised. Võidukaks osutus [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistlik Partei]], mida toetas 51,7 protsenti valijatest ja mis sai 57-kohalises parlamendis 31 kohaga absoluutse enamuse. Valimisaktiivsus oli 47,9 protsenti.
* [[Tuneesia]] võimud määrasid [[2013. aasta Tuneesia presidendivalimised|presidendivalimiste]] toimumise kuupäevaks [[Juuni 2013#23. juuni|23. juuni 2013]].
* [[Valgevene]] president [[Alaksandr Łukašenka]] autasustas [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i [[Kirill]]i [[Rahvaste Sõpruse orden (Valgevene)|Rahvaste Sõpruse ordeniga]], avaldades patriarhile tunnustust [[Vene Õigeusu Kirik]]u ühtsuse säilitamise ja slaavi rahvaste vendluse edendamise eest.
* [[Venemaa]] 77 haldusüksuses toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Kõigis omavalitsustes võitis valimised võimupartei [[Ühtne Venemaa]].

==[[15. oktoober]]==

* [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] komisjoni esimehe ehk tegevjuhina astus ametisse [[Nkosazana Dlamini-Zuma]].
* [[Austraalia]] peaminister [[Julia Gillard]] alustas kolmepäevast ametlikku visiiti [[India]]s, et arutata majandussuhete ja tuumaenergia alase koostöö tihendamist.
* [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] algas Euroopa ühtse turu nädal, millega tähistatakse Euroopa ühisturu loomise 20. aastapäeva.
* [[Kanada]]s teatas oma tagasiastumisest [[Ontario]] provintsi peaminister [[Dalton McGuinty]].
* [[Kuuba]] võimud teatasid, et tühistavad alates [[2013]]. aastast elanike kohustuse saada välismaale sõiduks valitsuse eriluba ehk niinimetatud &quot;valge kaart&quot;.
* [[Liibüa]] pealinnas [[Tripoli]]s põgenes vanglast üle 120 kinnipeetava, kelle seas oli nii kriminaalkurjategijaid kui ka illegaalseid immigrante. Neist umbes 60 õnnestus tabada juba esimesel päeval.
* [[Luksemburg]]is toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel otsustati kehtestada uued majandussanktsioonid [[Iraan]]i vastu, kes ei ole nõustunud loobuma oma vastuolulise tuumaenergiaprogrammi elluviimisest.
* [[Nigeeria]] rannikul ründasid piraadid [[Prantsusmaa]] lipu all sõitnud kaubalaeva Liberty 249. Rünnaku käigus rööviti ka seitse meeskonnaliiget, kellest kuus olid [[Venemaa]] kodanikud ja üks [[Eesti]] kodanik.
* [[Portugal]]i valitsus tegi teatavaks 2013. aasta riigieelarve, mis sisaldab hulgaliselt maksutõuse ja kärpeid. Keskmine maksukoormus sissetulekutelt kasvab seniselt 9,8 protsendilt 13,2 protsendini ja koondatakse 2 protsenti avaliku sektori töötajatest. Uue eelarve vastu kogunes [[Lissabon]]is parlamendihoone ette meelt avaldama ligi 2000 inimest.
* [[Rootsi]]s kuulutas [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia]] 2012. aasta [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusauhinna]] laureaatideks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] teadlased [[Lloyd Shapley]] ja [[Alvin Roth]]i. 
* [[Svaasimaa]] parlament võttis tagasi [[Oktoober 2012#3. oktoober|3. oktoobril]] peaminister [[Barnabas Sibusiso Dlamini]] valitsusele esitatud umbusaldusavalduse.
* [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Läänemaal]] [[Roosta Puhkeküla]]s algasid [[Kõrgemad Riigikaitsekursused|XXVII Kõrgemad Riigikaitsekursused]]. Kursused avas peaminister [[Andrus Ansip]].
* Eesti keskkonnaminister [[Keit Pentus-Rosimannus]] alustas [[Oktoober 2012#20. oktoober|20. oktoobrini]] kestvat visiiti Indias, et osaleda bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 11. kõrgetasemelisel kohtumisel.
* Eestis algasid 20. oktoobrini kestvad [[hõimupäevad]].
* [[Eesti Kirjanike Liit]] tähistas [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] toimuva piduliku vastuvõtuga oma 90. aastapäeva.
* [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]: Eesti riigiprokuratuur otsustas lõpetada kriminaalmenetluse Reformierakonna liikmete [[Kristen Michal]]i ja [[Kalev Lillo]] suhtes, keda nende erakonnakaaslane [[Silver Meikar]] oli süüdistanud tema mõjutamises annetama erakonnale teadmata päritoluga raha.
* [[Tartu]]s algasid [[Oktoober 2012#20. oktoober|20. oktoobrini]] kestnud Korea päevad.

==[[16. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] toimus [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimiste]] kandidaatide [[Barack Obama]] ja [[Mitt Romney]] teine teledebatt. 
* [[Euroopa Komisjon]]i tervishoiuvolinik, [[Malta]]lt pärit [[John Dalli]] astus tagasi, sest [[Euroopa Pettustevastane Amet]] tuvastas tema osaluse ühe Malta ärimehe katsetes mõjutada Euroopa Liidu tubakaseadusandlust. Volinik ise on oma seotust eitanud ja pidanud uurimistulemusi ekslikeks.
* [[Gruusia]] president [[Mihheil Saakašvili]] taastas oma korraldusega [[2012. aasta Gruusia parlamendivalimised|2012. aasta parlamendivalimised]] võitnud koalitsiooni [[Gruusia Unistus]] juhi ja tulevase peaministri [[Bidzina Ivanišvili]] kodakondsuse. Ivanišvililt võeti kodakondsus 2011. aastal pärast poliitilise opositsiooniga ühinemist.
* [[Holland]]is [[Rotterdam]]is varastati kohaliku aja järgi kell 3 öösel [[Kunsthali muuseum]]ist hulk maale. Varastatud kunstiteoste seas oli nimekate kunstnike [[Pablo Picasso]], [[Paul Gauguin]]i, [[Claude Monet]]', [[Henri Matisse]]'i ja [[Lucian Freud]]i teoseid.
* [[Iisrael]]is rüvetati tema 31. surma-aastapäeval kuulsa sõjaväelase ja kaitseministri [[Moshe Dayan]]i haud.
* [[Suurbritannia]] kirjanik [[Hilary Mantel]] võitis teist korda [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Sellega sai Mantelist esimene naine ja esimene Briti kirjanik, kes on nimeka kirjandusauhinna võitnud kahel korral. Seekord tõi talle auhinna ajalooline romaan &quot;[[Bring up the Bodies]]&quot;.
* [[Türgi]] president [[Abdullah Gül]] pani [[veto]] põhiseaduse parandusele, mis oleks võimaldanud korraldada kohalike omavalitsuste valimised viis kuud enne tähtaega. Gül vetostas ettepaneku, viidates sellest tulenevatele täiendavatele kuludele, mida antud majanduslikus olukorras ei ole otstarbekas tekitada.
* Türgi konstitutsioonikohus tunnistas põhiseadusevastaseks mitmed valitsuse määrused, muuhulgas mitmete uute ministeeriumite loomise pärast [[2011. aasta Türgi parlamendivalimised|2011. aasta parlamendivalimisi]] ja nõudis, et valitsus edastaks need uuendused kuue kuu jooksul parlamendile käsitlemiseks.
* [[Vietnam]]is lõppes valitseva [[Vietnami Kommunistlik Partei|Kommunistliku Partei]] keskkomitee kahenädalane nõupidamine, millel partei poliitbüroo tunnistas oma vigu ja suutmatust ohjeldada parteisisest korruptsiooni ning esines avaliku vabandusega. Peaminister [[Nguyễn Tấn Dũng]]i, keda suures osas probleemide eest vastutavaks peetakse, siiski ei karistatud.
* [[Eesti]]t külastas [[NATO]] Brunssumi Ühendväejuhatuse ülem kindral [[Wolf-Dietrich Langheld]], kes kohtus oma visiidi raames kaitseminister [[Urmas Reinsalu]]ga.
* Eesti põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]] viibis ringsõidul [[Valga maakond|Valgamaal]].
* [[Tartu]]s [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is toimus kirjanik [[Karl Ristikivi]] 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents &quot;Karl Ristikivi 100&quot;, mille korraldas [[Karl Ristikivi Selts]].

==[[17. oktoober]]==

* [[Gruusia]] president [[Mihheil Saakašvili]] esitas peaministri kandidaadiks [[Bidzina Ivanišvili]].
* [[Malawi]] ajakirjanduse teatel pöördus president [[Joyce Banda]] [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] poole palvega tulla vahendajaks Malawi ja [[Tansaania]] piiritüli lahendamisel. Kahe riigi vahel on tekkinud vaidlus piiri kulgemise osas mööda maavarade poolest rikast [[Njassa järv]]e.
* [[Põhja-Mariaanid]]e parlamendis kukkus läbi umbusaldushääletus kuberner [[Benigno Fitial]]i vastu. Kuberneri umbusaldamist toetas 9 saadikut, vajalik oleks olnud 14 saadiku toetus.
* [[Somaalia]] parlament kinnitas [[Cabdi Faarax Shirdoon Saacid]]i riigi peaministriks.
* [[Ukraina]]s anti käiku [[2012. aasta Ukraina parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] jälgimiseks valimisjaoskondadesse paigaldatud videovalvesüsteem.
* [[Uruguay]] parlamendi ülemkoda kiitis häältega 17:14 heaks seaduse, mis lubab naistel esimese 12 rasedusnädala kestel [[abort]]i sooritada. Sellega sai Uruguayst [[Kuuba]] järel teine Ladina-Ameerika riik, kus abort on legaliseeritud.
* [[Eesti]]t külastas [[Saksamaa]] [[Brandenburg]]i liidumaa teadus- ja kultuuriminister [[Sabine Kunst]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Rein Lang]]iga.
* [[Tallinn]]as [[Tallinna Kirjanike Maja|Kirjanike Majas]] jätkus eelmisel päeval [[Tartu]]s alanud konverents &quot;Karl Ristikivi 100&quot;, mis oli pühendatud kirjanik [[Karl Ristikivi]] 100. sünniaastapäevale.

==[[18. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] 79 aastat ilmunud uudisteajakirja [[Newsweek]] peatoimetaja [[Tina Brown]] teatas, et ajakiri lõpetab alates [[Detsember 2012#31. detsember|31. detsembrist]] trükiväljaandena ilmumise ja jääb edasi tegutsema ainult digitaalselt.
* Ameerika Ühendriikides tunnistas [[New York|New Yorgi]] apellatsioonikohus föderaalse [[abielu kaitse seadus]]e põhiseadusega vastuolus olevaks. Varem, [[Mai 2012|mais 2012]] tunnistas seaduse ebakonstitutsiooniliseks ka [[Boston]]i apellatsioonikohus.
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Ülemkogu]] kahepäevane istung. [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] esitas esimesel päeval ettepaneku anda [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]] [[veto]]õigus liikmesriikide riigieelarvete heakskiitmisel.
* [[Euroopa Inimõiguste Kohus]] hakkas arutama [[Ukraina]] ekspeaministri [[Julija Tõmošenko]] kaebust, mille kohaselt rikuti Ukrainas tema õigust õiglasele kohtupidamisele.
* [[Kreeka]]s algas järjekordne 24-tunnine üleriigiline üldstreik.
* [[Lõuna-Sudaan]] alustas uuesti naftatootmist, mis oli peatatud [[Jaanuar 2012|jaanuaris 2012]] naftatransiidi üle puhkenud tüli tõttu [[Sudaan]]iga.
* [[Norra]]s algasid läbirääkimised [[Colombia]] valitsuse ja vasakpoolse relvarühmituse [[FARC]] esindajate vahel 50 aastat kestnud relvakonflikti lõpetamiseks.
* [[Peruu]]s lahkus palgatingimuste pärast streikivate arstide toetuseks ametist 90 protsenti riigi haiglajuhtidest. 11 000 osavõtjaga meditsiinitöötajate streik oli selleks ajaks kestnud juba üle nelja nädala.
* [[Põhja-Iirimaa]]l [[Belfast]]is avati Põhja-Iirimaa ajaloo esimene ametlik abordikliinik.
* [[Sri Lanka]] poliitilise opositsiooni juht, erukindral ja endine presidendikandidaat [[Sarath Fonseka]] korraldas pealinnas [[Colombo]]s esimese avaliku poliitilise kogunemise pärast kaheaastase vanglakaristuse kandmist.
* [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] viieks mittealaliseks liikmeks valiti [[Argentina]], [[Austraalia]], [[Luksemburg]], [[Lõuna-Korea]] ja [[Rwanda]].
* [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Eesti valitsus]] kiitis heaks kultuuriminister [[Rein Lang]]i ettepaneku muuta alates 2013. aastast seni riiklike teatritena tegutsenud [[Teater NO99]], [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] ja [[NUKU]] sihtasutusteks.
* [[Eesti]] välisminister [[Urmas Paet]] alustas kolmepäevast ametlikku visiiti [[Mehhiko]]s.
* Eestis [[Harju maakond|Harjumaal]] algas [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] luure-patrullvõistlus [[Eel-Erna]], millel osaleb seekord 11 võistkonda. Võistlus kestab [[Oktoober 2012#21. oktoober|21. oktoobrini]].
* [[XII Riigikogu]]s kukkus läbi [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] algatatud umbusaldushääletus majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Juhan Parts]]i vastu. Ministri umbusaldamist toetas 44, vastu oli 50 Riigikogu liiget.
* [[Tallinn]]as kinos [[Artis]] esilinastus [[Manfred Vainokivi]] uus dokumentaalfilm &quot;[[Vaeste kirjanike maja]]&quot;.

==[[19. oktoober]]==

* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is kohtusid esmakordselt Euroopa Liidu vahendatud läbirääkimisteks [[Serbia]] peaminister [[Ivica Dačić]] ja Serbiast lahku löönud [[Kosovo]] peaminister [[Hashim Thaci]].
* [[Curaçao]]l toimusid [[2012. aasta Curaçao parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel saatis edu saare iseseisvumist taotlevat erakonda [[Iseseisev Rahvas]], mis kogus 22,6 protsendi valijate toetuse ning sai 21-liikmelises parlamendis 5 kohta. Sama arvu kohti sai ka 21,2 protsendi valijate toetuse pälvinud [[Curaçao Tuleviku Liikumine]]. Valimisaktiivsus oli 74,5 protsenti.
* [[Egiptus]]es valiti [[Muslimi Vennaskond|Muslimi Vennaskonna]] poliitilise tiiva [[Vabaduse ja Õigluse Partei]] esimeheks Egiptuse parlamendi endine esimees [[Muḩammad Sa‘d Taufīq al-Katātnī]].
* [[Euroopa Ülemkogu]] jõudis kokkuleppele, mille kohaselt luuakse 2013. aasta jooksul liikmesriikide pankade üle järelevalvet teostav üle-euroopaline organisatsioon.
* [[Ghana]] keskvalimiskomisjon jättis [[2012. aasta Ghana presidendivalimised|presidendivalimiste]] kandidaadiks registreerimata [[Nana Konadu Rawlings]]i, riigi ekspresidendi [[Jerry Rawlings]]i abikaasa.
* [[Liibanon]]i pealinnas [[Beirut]]is toimus autopommi plahvatus, milles hukkus 8 ja sai vigastada 78 inimest. Hukkunute seas oli ka Liibanoni luureteenistuse kõrge ohvitser, endise peaministri ja nüüdse poliitilise opositsiooni juhi [[Sa‘d al-Ḩarīrī]] kunagine turvaülem [[Wissām ‘Adnān al-Ḩassan]].
* [[Mali]] pealinnas [[Bamako]]s toimus [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] algatusel korraldatud nõupidamine, millel arutati võimalikku tegevuskava riigi põhjaosas võimu haaranud islamistide vastu.
* [[Türgi]] idaosas [[Ağrı provints]]is [[Eleskirt]]i linna lähistel lasid kurdi mässulised õhku gaasijuhtme, mis peatas gaasitarned [[Iraan]]ist Türgisse. Plahvatuses said vigastada ka samal ajal lähedalt mööda sõitnud 28 Türgi sõdurit.
* [[Eesti]]s [[Haapsalu Kultuurikeskus]]es avati [[Oktoober 2012#30. oktoober|30. oktoobrini]] kestvad üle-eestilised raamatukogupäevad &quot;Kohtume raamatukogus&quot;.
* Eestis sai teatavaks, et võimud otsustasid anda poliitilise varjupaiga ja kolmeaastase elamisloa [[Venemaa]]l [[Vene Õigeusu Kirik]]u kritiseerimise pärast kohtu alla antud aktivistile ja blogijale [[Maksim Jefimov]]ile.
* [[Pärnu]]s algas kolmepäevane Eesti juutide foorum JAHAD.

==[[20. oktoober]]==

* [[Bangladesh]]is mõistis kohus vangi 2009. aasta sõjaväelaste mässus osalenud 723 piirivalvurit. Tegemist oli ühe viimase massiprotsessiga mainitud mässus osalenute üle. Kokku on Bangladeshi kohtud vangistanud mässuga seoses ligi 6000 inimest.
* [[Iraan]]i edelaosas toimunud bussiõnnetuses hukkus 26 õpilast ja veel 12 õpilast sai eri raskusastmega vigastusi.
* [[Island]]il toimus rahvahääletus, mille keskseks küsimuseks kujunes uue põhiseaduse koostamise vajadus. 
* [[Luksemburg]]i pealinnas [[Luxembourg]]is toimus riigi troonipärija [[Guillaume (Luksemburgi kroonprints)|Guillaume]]'i ja [[Belgia]]st pärit krahvinna [[Stéphanie de Lannoy]] kiriklik laulatus. Külaliste seas oli mitme kuningliku perekonna esindajaid, oma ajakirjanikud olid kohale saatnud 120 meediaorganisatsiooni.
* [[Palestiina]]s [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Tegemist oli esimeste valimistega Palestiina aladel viimase kuue aasta jooksul.
* [[Peruu]] arstid teatasid viis nädalat kestnud streigi lõpetamisest, sest ei soovinud kauem jätta riigi elanikkonna vaesemat osa ilma arstiabita.
* [[Prantsusmaa]]l evakueeriti [[Lourdes]]'ist üle 450 katoliiklasest palveränduri. Evakuatsiooni tingis viimase 40 aasta võimsaim üleujutus, mille põhjustas üle kallaste tõusnud [[Gave de Pau]] jõgi.
* Prantsusmaal [[Poitiers]]' linnas võtsid umbes 70 paremäärmuslikku aktivisti enda valdusse ehitusjärgus [[mošee]], protesteerides islami leviku vastu Prantsusmaal. Läbirääkimiste tulemusel kohalike võimudega lahkusid aktivistid mošee juurest rahumeelselt, Prantsusmaa valitsus mõistis toimunu provokatsioonina hukka.
* [[Suurbritannia]]s [[London]]is, [[Glasgow]]'s ja [[Belfast]]is toimusid tuhandete osavõtjatega meeleavaldused, millega protesteeriti valitsuse kärpekavade vastu.
* [[Eesti]]s toimus [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimese valitsuse]] ametisse asumise 20. aastapäevale pühendatud konverents. Konverentsil esines esimest korda pärast [[insult]]i avaliku kõnega ka [[Mart Laar]] ise.

==[[21. oktoober]]==

* [[Benin]]is vahistati kolm inimest, kes püüdsid väidetavalt mürgitada riigi presidenti [[Yayi Boni]]t. Vahistati presidendi ihuarst, üks endine minister ja üks presidendi sugulastest.
* [[Gruusia]] parlamendi esimeheks valiti valimisliidu [[Gruusia Unistus]] esindaja [[David Usupašvili]].
* [[Guinea-Bissau]] pealinna [[Bissau]] lähistel ründasid relvastatud isikud varahommikul sõjaväebaasi. Sõduritel õnnestus rünnak tagasi lüüa, tulevahetuses hukkus kuus ründajat.
* [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baskimaal]] ja [[Galicia]]s toimusid autonoomsete piirkondade parlamentide valimised. Galicias võitis valimised ka riigis võimulolev [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]], mis kogus 45,7 protsendi valijate toetuse ja sai 75-liikmelises regionaalparlamendis 41 kohta. Baskimaal sai parima tulemuse [[Baski Rahvuspartei]], mis pälvis 34,6 protsendi valijate toetuse ja sai 75-liikmelises regionaalparlamendis 27 kohta.
* [[Paavst]] [[Benedictus XVI]] kuulutas pühakuks seitse uut inimest, kelle seas oli ka 17. sajandil elanud [[indiaanlased|indiaanlane]] [[Kateri Tekakwitha]].
* [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] peapiiskop [[Andres Põder]] viibis visiidil [[Saksamaa]]l [[Wittenberg]]is, kus istutas Lutheri aeda Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku nimelise puu. Kokku istutatakse enne [[reformatsioon]]i 500. aastapäeva [[2017]]. aastal Wittenbergi 500 eri kirikute ja piiskopkondade puud.

==[[22. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Boca Raton]]is toimus [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimiste]] kolmas ja viimane, välispoliitikale keskendunud teledebatt presidendikandidaatide [[Barack Obama]] ja [[Mitt Romney]] vahel.
* [[Itaalia]]s mõistis kohus kuueks aastaks vangi kuus teadlast ja ühe valitsusametniku, kes olid enne [[Aprill 2009|aprillis 2009]] [[L'Aquila]] linna tabanud maavärinat andnud ebaõiget, ebatäielikku ja vastuolulist informatsiooni maavärinate ohu kohta piirkonnas. L'Aquila maavärina tulemusel hukkus 309 inimest.
* [[Kosovo]] pealinnas [[Priština]]s toimus meeleavaldus Kosovo ja [[Serbia]] valitsustevaheliste kõneluste vastu. Politsei oli sunnitud vägivaldseks muutunud meeleavalduse laialiajamiseks kasutama pisargaasi, kokkupõrgetes politsei ja meeleavaldajate vahel sai vigastada 20 inimest.
* [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põllumajandus- ja kalandusnõukogu kahepäevane nõupidamine. Eestit esindasid nõupidamisel keskkonnaminister [[Keit Pentus-Rosimannus]] ja põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]].
* [[Rahvusvaheline Jalgrattaliit]] otsustas aktsepteerida Ameerika Ühendriikide Dopinguvastase Agentuuri otsust ja võtta [[doping]]u kasutamises süüdlaseks jäänud ameerika jalgratturilt [[Lance Armstrong]]ilt tema seitse [[Tour de France]]'i võidutiitlit. Armstrongilt võeti kõik tiitlid, mille ta on võitnud alates [[1998]]. aastast ja talle kehtestati eluaegne võistluskeeld.
* [[Soome]]s [[Turu]] linnas toimus kohalike valimiste kampaania raames vahejuhtum, kus peaminister [[Jyrki Katainen]]ile lähenes noaga relvastatud mees. Sündmuskohal kinni peetud meest kahtlustati esialgu kavatsuses peaministrit pussitada, kuid hiljem selgus, et ta oli lihtsalt püüdnud pälvida peaministri tähelepanu.
* [[Ukraina]] otsustas keelustada alates [[November 2012#15. november|15. novembrist]] [[nisu]] ekspordi, kartes teravilja puudujäägi tekkimist siseturul ja sellest lähtuvat leivahindade tõusu.
* [[Venemaa]] riiklik naftakompanii [[Rosneft]] ja [[Suurbritannia]] naftakompanii [[BP]] allkirjastasid tehingu väärtuses 61 miljardit [[USA dollar]]it, millega BP suurendas oma osalust Rosneftis ligi ühe viiendikuni ja müüs samaaegselt Roseneftile seni kahe firma ühisomandis olnud tütarettevõtte [[TNK-BP]].
* [[Eesti Vabariigi president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas neli päeva kestnud ametlikku visiiti Ameerika Ühendriikides, et osaleda [[Boston]]is toimunud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu e-tervishoiukonverentsil &quot;2012 Transatlantic Health IT/eHealth Cooperation Assembly&quot;.
* [[Eesti]] siseminister [[Ken-Marti Vaher]] alustas kolmepäevast töövisiiti [[Suurbritannia]]s, kus ta kohtus Suurbritannia siseministri [[Theresa May]]ga.
* [[Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia]]s pidas avaliku loengu inimõiguste teemal tunnustatud poliitikafilosoof ja inimõiguste ekspert, [[Londoni Ülikool]]i professor [[Raymond Plant]].

==[[23. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] sattus avalikkuse teravdatud tähelepanu ja kriitika alla [[Indiana]] osariigis [[Ameerika Ühendriikide Senat]]isse kandideeriv [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] [[Richard Mourdock]], kes avaldas valimisväitluses seisukohta, et vägistamise tulemusel alguse saanud rasedused on Jumala tahe.
* [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigis]] [[Tainan]]i linnas puhkenud haiglapõlengus hukkus 12 ja sai vigastada veel 60 inimest.
* [[Jaapan]]is astus halvale tervisele viidates ametist tagasi justiitsminister [[Keishū Tanaka]]. Alles [[Oktoober 2012#1. oktoober|1. oktoobril]] ametisse astunud ministrit kahtlustati seotuses organiseeritud kuritegevusega.
* [[Katar]]i emiir [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]] alustas ametlikku visiiti [[Gaza tsoon]]is, olles esimene riigipea, kes külastab piirkonda pärast selle minekut islamistliku liikumise [[Ḩamās]] võimu alla [[2007]]. aastal.
* [[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is toimusid valitsuse toetuseks ja valitsuse vastu korraldatud meeleavaldused, millega meenutati ühtlasi 56 aasta möödumist [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusust]]. Meeleavaldustel osales kokku umbes 150 000 inimest.
* [[Eesti]]s [[Tallinn]]as algas ravimiametite neli päeva kestev ülemaailmne konverents. Konverentsi avas Eesti sotsiaalminister [[Hanno Pevkur]].
* [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Viimsi Kool]]is algas [[Eesti Õpetajate Liit|Eesti Õpetajate Liidu]] 95. aastapäevale pühendatud kahepäevane konverents &quot;Õpetajatöö üksi või üheskoos&quot;. Teiste seas esines konverentsil ka haridus- ja teadusminister [[Jaak Aaviksoo]].

==[[24. oktoober]]==

* [[Aafrika Liit]] taastas [[Mali]] liikmesuse organisatsioonis, mis oli peatatud [[Märts 2012|märtsis]] seoses riigis toimunud sõjaväelise riigipöördega.
* [[Jaapan]]i peaminister [[Yoshihiko Noda]] nimetas justiitsministriks [[Makoto Taki]], kes pidas seda ametit ka enne [[Keishū Tanaka]] ametisse nimetamist oktoobri alguses.
* Katoliiklik [[Püha Pius X Preestrite Vennaskond]] heitis enda seast allumatuse tõttu välja [[2009]]. aastal antisemiitlike vaadete propageerimisega meedia tähelepanu alla sattunud piiskop [[Richard Williamson]]i.
* [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] avas [[Berliin]]is mälestusmärgi [[Kolmas Riik|Kolmandas Riigis]] repressioonide ohvriks langenud [[mustlased|mustlastele]].
* [[Soome]]s [[Rovaniemi]]s avati Eesti aukonsulaat. Esinduse avamisel osalesid haridus- ja teadusminister [[Jaak Aaviksoo]] ning Eesti suursaadik Soomes [[Mart Tarmak]].
* [[Sudaan]]i pealinna [[Hartum]]i lõunaosas asuvas relvatehases toimus plahvatus, mille tulemusel puhkes tulekahju. Ametlikel andmetel inimesed kannatada ei saanud, kuid tuli levis ka tehase ümbruses asuvatele eluhoonetele. Hiljem asusid Sudaani võimud plahvatuses süüdistama [[Iisrael]]i, kes olevat andnud relvatehasele õhulöögi.
* [[Suurbritannia]] peaminister [[David Cameron]] teatas, et tema valitsus kavatseb jätkata [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] otsuse eiramist, mis nõudis Suurbritannialt vangidele valimisõiguse andmist.
* [[Eesti]]s [[Tartu Ülikool]]is toimus lahtiste uste päev.
* [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]: [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] juhatus heitis erakonna liikmete seast välja alates [[1997]]. aastast erakonda kuulunud [[Silver Meikar]]i, kelle kirjutatud artiklist nimetatud skandaal alguse sai. Väljaheitmise otsus langetati ühehäälselt ja selle põhjuseks toodi erakonna maine kahjustamine.

==[[25. oktoober]]==

* [[Gruusia]] parlament kinnitas häältega 88:54 riigi peaministriks [[Bidzina Ivanišvili]] ja andis heakskiidu tema valitsuskabinetile.
* [[Hiina]] parlament heitis oma koosseisust välja [[Chongqing]]i parteiorganisatsiooni endise juhi [[Bo Xilai]], võttes temalt sellega saadikupuutumatuse ja luues võimaluse tema suhtes kohtumenetluse algatamiseks.
* [[Iisrael]]i peaminister [[Binyamin Netanyahu]] teatas kavast moodustada jaanuaris toimuvateks [[2013. aasta Iisraeli parlamendivalimised|parlamendivalimisteks]] parempoolne valimisliit, kuhu hakkavad kuuluma tema erakond [[Likud]] ja välisminister [[Avigdor Lieberman]]i juhitav äärmusparempoolne liikumine [[Yisra'el Betenu]].
* [[Jaapan]]is teatas oma tagasiastumisest ja kavatsusest asutada uus partei [[Tōkyō]] 80-aastane kuberner [[Shintarō Ishihara]].
* [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] keskkonnanõukogu istung. Eestit esindas kohtumisel keskkonnaminister [[Keit Pentus-Rosimannus]].
* Luksemburgis algas Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kahepäevane kohtumine, mille üks olulisi teemasid oli [[Rumeenia]] ja [[Bulgaaria]] võimalik liitumine [[Schengeni ala]]ga. Eestit esindas kohtumisel siseminister [[Ken-Marti Vaher]].
* [[Moldova]] informatsiooni- ja julgeolekuteenistuse direktoriks nimetati diplomaat [[Mihai Balan]], tuntud laulja ja helilooja [[Dan Balan]]i isa.
* [[Soome]] pealinnas [[Helsingi]]s algas kuni [[Oktoober 2012#28. oktoober|28. oktoobrini]] kestev [[Helsingi raamatumess]]. Teiste seas külastasid messi ja osalesid seal toimuvates vestlusringides Eesti välisminister [[Urmas Paet]] ja kultuuriminister [[Rein Lang]].
* [[Suurbritannia]] meediakontsern [[Pearson plc]] teatas, et talle kuuluv kirjastus [[Penguin Books]] on alustanud läbirääkimisi ühinemiseks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] juhtiva kirjastusega [[Random House]].
* [[Valgevene]]s tõusid üle 1,5 korra kangele alkoholile kehtestatud riiklikud miinimumhinnad.
* [[Eesti Arstide Liit]] ja [[Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit]] sõlmisid [[Eesti Haiglate Liit|Eesti Haiglate Liiduga]] uue kollektiivlepingu eellepingu, mille tulemusel peatati [[Oktoober 2012#26. oktoober|26. oktoobril]] Eestis 25 päeva kestnud arstide streik. Uue lepingu tingimused näevad alates [[Märts 2013|märtsist]] ette arstide 11-protsendilise, meditsiiniõdede 17,5-protsendilise ja hooldustöötajate 20-protsendilise miinimumtunnitasu tõusu. Ühtlasi vähendatakse arstide ja õdede koormust ambulatoorses töös 20 protsenti ja statsionaarses töös 16 protsenti.

==[[26. oktoober]]==

* [[Afganistan]]is [[Fāryābi provints]]is [[Meymaneh]]i linnas hukkus enesetaputerroristi korraldatud rünnakus mošees viibinud 41 inimest, kes olid tulnud tähistama [[‘Īd al-Aḑḩā]] pühi. Veel 50 inimest sai plahvatuses vigastada.
* [[India]]s astus ametist tagasi riigi 80-aastane välisminister [[Somanahalli Mallaiah Krishna]].
* [[Itaalia]]s [[Milano]]s mõistis kohus maksupettuste eest neljaks aastaks vangi riigi endise peaministri [[Silvio Berlusconi]]. Hiljem samal päeval kärpis kohus karistuse ühele aastale, kuid ekspeaministri advokaadid teatasid kohe kavatsusest kohtuotsus edasi kaevata.
* [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saarte]] parlamendis kukkus läbi umbusaldusavaldus peaminister [[Gordon Darcy Lilo]] valitsuse vastu. Umbusalduse algatanud opositsioon hääletusel ei osalenud, mistõttu peaminister võitis hääletuse tulemusega 29:0.
* [[Süüria]]s algas [[‘Īd al-Aḑḩā]] usupühade puhul neli päeva kestev vaherahu valitsusvägede ja [[Vaba Süüria Armee]] väeüksuste vahel. Vaherahu rikuti juba esimesel päeval, toimunud kokkupõrgetes mässuliste ja valitsusvägede vahel hukkus ligi 150 inimest.
* [[Venemaa]]l esitati poliitilise opositsiooni ühele juhile [[Sergei Udaltsov]]ile süüdistus massirahutuste korraldamises, mille eest võib teda karistada kuni kümneaastase vanglakaristusega.
* [[Eesti Maaülikool]]is toimus [[Eesti Põllumeeste Keskliit|Eesti Põllumeeste Keskliidu]] konverents &quot;Üksteist aastat Euroopa Liidus – kahekiiruseline põllumajandus: kus on solidaarsus&quot;. Teiste seas pidas konverentsil ettekande põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]].
* [[Tallinn]]as toimus erakonna [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid|Eesti Kristlikud Demokraadid]] erakorraline kongress. Kongressil pani ameti maha erakonna esimees [[Peeter Võsu]], kutsudes ühtlasi tegevust lõpetava erakonna liikmeid ühinema [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liiduga]].

==[[27. oktoober]]==

* [[Guinea-Bissau]] armee vahistas uut sõjaväelist riigipööret läbi viia üritanud kapteni [[Pansau N'Tchama]].
* [[Hispaania]] pealinnas [[Madrid]]is algas järjekordne tuhandete osavõtjatega meeleavaldus valitsuse eelarvekärbete vastu.
* [[Itaalia]] endine peaminister, eelmisel päeval korruptsiooni eest vangi mõistetud [[Silvio Berlusconi]] ähvardas, et tema erakond [[Vabaduse Rahvas]] lõpetab [[Mario Monti]] tehnokraatide valitsuse toetamise ja kutsub sellega esile ennetähtaegsed parlamendivalimised.
* [[Kanada]] läänerannikut tabas kohaliku aja järgi kell 22.30 7,7-magnituudise võimsusega maavärin, mille epitsenter asus 200 kilomeetri kaugusel [[Prince Rupert]]i linnast ja 11 kilomeetri sügavusel merepinna all.
* [[Saudi Araabia]]s [[Meka]] linnas korraldasid sinna [[hadž]]ile saabunud [[Süüria]] palverändurid meeleavalduse president [[Bashār al-Asad]]i režiimi vastu. Saudi Araabia politsei ajas meeleavalduse kiiresti laiali.
* [[Eesti]]s [[Türi]]l kinnitas [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] volikogu erakonna peasekretäriks [[Tiit Riisalo]], kes vahetas sellel ametikohal välja [[XII Riigikogu]] liikme [[Priit Sibul]]a.
* [[Tallinn]]as avati [[Tallinna Vene Muuseum]].

== [[28. oktoober]] ==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] idaranniku osariikides alustati ettevalmistusi orkaani [[Sandy (orkaan)|Sandy]] saabumiseks. Eriolukord kuulutati välja [[Maryland]]i, [[New Yorgi osariik|New Yorgi]], [[Pennsylvania]] ja [[Virginia]] osariikides, pealinnas [[Washington]]is ja [[Põhja-Carolina]] osariigi rannikualal. Mitmel pool peatati ühistransport ja tühistati alates järgmisest päevast koolitunnid.
* [[India]] peaminister [[Manmohan Singh]] viis läbi ulatuslikud muudatused oma valitsuskabinetis, vahetades välja 22 ministrit. Ühtlasi nimetati [[Oktoober 2012#26. oktoober|26. oktoobril]] tagasi astunud [[Somanahalli Mallaiah Krishna]] asemel välisministriks [[Salman Khurshid]].
* [[Itaalia]]s [[Sitsiilia]]s toimusid ennetähtaegsed kohalikud valimised.
* [[Leedu]]s toimus [[2012. aasta Leedu parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] teine voor. Kahe vooru tulemustel osutus valimiste võitjaks opositsiooniline [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei]], mis sai 141-kohalises parlamendis 38 kohta. Teiseks jäi seni võimul olnud [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]] 33 kohaga ja kolmandaks opositsiooniline [[Tööpartei (Leedu)|Tööpartei]] 29 kohaga. Valimisaktiivsus oli 52,93 protsenti.
* [[Nigeeria]] põhjaosas [[Kaduna]] linna katoliikliku Püha Rita kirikut ründas missa ajal enesetaputerrorist, kes sõitis kirikuhoonesse lõhkeainega täidetud autoga. Rünnakus hukkus vähemalt seitse inimest ja veel kümned inimesed said vigastada.
* [[Prantsusmaa]] politsei vahistas [[Mâcon]]i linnas baskide terroriorganisatsiooni [[Euskadi ta Askatasuna]] väidetava sõjalise juhi [[Izaskun Lesaka]].
* [[Soome]]s toimusid kohalike omavalitsuste valimised.
* [[Tšiili]]s toimusid kohalike omavalitsuste valimised.
* [[Ukraina]]s toimusid [[2012. aasta Ukraina parlamendivalimised|parlamendivalimised]].
* [[Venemaa]] rahvuslik lennukompanii [[Aeroflot]] alustas pärast 16-aastast vaheaega regulaarlende liinil [[Moskva]]–[[Tallinn]].

==[[29. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] idarannikule jõudis orkaan [[Sandy (orkaan)|Sandy]]. Orkaan põhjustas ulatuslikke üleujutusi [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] ja [[New Jersey]] osariikides ning orkaani tõttu jäi elektrita umbes 5 miljonit inimest. [[New York|New Yorgi]] metroo ja kaks bussijaama ujutati üle. Tormi tekitatud kahjustustes hukkus esimese ööpäevaga 15 inimest.
* [[Filipiinid]]e ekspresident [[Gloria Macapagal-Arroyo]], keda süüdistatakse riigi loteriiraha väärkasutamises, ilmus esmakordselt kohtu ette, kus ta eitas kõiki talle esitatud süüdistusi.
* [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigis]] vahistati kolm eruohvitseri, keda kahtlustatakse luuretegevuses [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] kasuks.
* [[Leedu]] president [[Dalia Grybauskaitė]] teatas, et välistab [[2012. aasta Leedu parlamendivalimised|parlamendivalimistel]] kolmanda koha saanud [[Tööpartei (Leedu)|Tööpartei]] kaasamise valitsusse erakonnale esitatud rohkete süüdistuste tõttu häälte ostmises.
* [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikanõukogu istung.
* [[Soome]]s [[Helsingi]]s toimus [[Põhjamaad|Põhja-]] ja [[Baltimaad]]e peaministrite kohtumine.
* [[Suurbritannia]] kohus keeldus tunnistamast [[Eesti]] justiitsministeeriumi välja antud Euroopa vahistamismäärust [[Anna-Maria Galojan]]i vahistamiseks. Galojani Eestile loovutamise menetlus liikus selle tulemusel edasi teise astme kohtusse.
* [[Tansaania]] suurimas linnas [[Dar es Salaam]]is alustas tööd linna ajaloo esimene linnalähiraudtee. Rongid alustasid sõitmist kahel marsruudil ning on käigus hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal, et vähendada linnas probleemiks kujunenud liiklusummikuid.
* [[Türgi]] pealinnas [[Ankara]]s toimus vaatamata Türgi valitsuse ja Ankara provintsi kuberneri kehtestatud keelule opositsioonilise [[Vabariiklik Rahvapartei|Vabariikliku Rahvapartei]] poolehoidjate demonstratsioon, millega tähistati 89 aasta möödumist Türgi Vabariigi loomisest. President [[Abdullah Gül]] oli andnud Ankara kubernerile soovituse meeleavaldusse leebelt suhtuda.
* [[Ukraina]]s kuulutas riigi ekspeaminister ja praegu vanglakaristust kandev [[Julija Tõmošenko]] seoses eelmise päeva [[2012. aasta Ukraina parlamendivalimised|parlamendivalimistel]] aset leidnud ulatuslike valimispettustega välja näljastreigi.
* [[Eesti]]t külastas [[Moldova]] parlamendi delegatsioon eesotsas asespiikri [[Vlad Plahotniuc]]iga.
* [[Eesti Vabariigi president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kolmepäevast töövisiiti [[Itaalia]]s.
* [[Tallinna Ringkonnakohus]] mõistis ärimees [[Toomas Tool]]i ja börsimaakler [[Karoly Kirber]]i süüdi turumanipulatsioonis, mille eesmärk oli mõjutada kunstlikult kinnisvaraettevõtte [[Arco Vara]] aktsiate hinda. Kohus määras Toolile karistuseks rahatrahvi summas 500 000 eurot ja Kirberile rahatrahvi summas 10 545 eurot.

==[[30. oktoober]]==

* [[Afganistan]]i keskvalimiskomisjon määras [[2014. aasta Afganistani presidendivalimised|presidendivalimiste]] toimumise kuupäevaks 5. aprilli 2014.
* Afganistani pealinnas [[Kabul]]is toimus riigi ajaloo esimene professionaalne meeste poksimatš. Matšil osalesid afgaani päritolu [[Saksamaa]] poksija [[Hamid Rahimi]] ja [[Tansaania]] poksija [[Said Mbelwa]], võistluse võitis Rahimi.
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] idarannikul jätkus orkaani [[Sandy (orkaan)|Sandy]] tegevus. Teise päeva õhtuks oli orkaani tõttu hukkunud kokku 40 inimest. Üleujutatud [[New York|New Yorgis]] [[Manhattan]]il ulatus veetase 4,2 meetrini. [[Maryland]]i ja [[Lääne-Virginia]] osariikides tõi torm kaasa lumetormi.
* Ameerika Ühendriikides omandas meelelahutuskontsern [[The Walt Disney Company]] filmilavastaja ja produtsendi [[George Lucas]]e ettevõtte [[Lucasfilm]]. Tehingu väärtuseks oli 4,05 miljardit [[USA dollar]]it.
* [[Bahrein]]i võimud keelasid riigis jätkuvate meeleavalduste tõttu igasuguste avalike kogunemiste korraldamise.
* [[Euroopa Inimõiguste Kohus]] otsustas, et vägistamise tulemusel rasedaks jäänud 14-aastasel [[Poola]] tüdrukul oli takistamatu õigus [[abort|abordile]] ja kohustas Poola riiki maksma tüdrukule valurahaks 61 000 eurot. Vahejuhtum leidis aset [[2008]]. aastal; abordivastaste aktiivsete protestide tõttu ei olnud ükski haigla nõus tüdrukule aborti tegema, mistõttu lõpuks oli perekond sunnitud korraldama abordi illegaalselt.
* [[Jaapan]]is suleti [[Sendai lennujaam]], sest uue maandumisraja ehitustööde käigus leiti lennuväljalt [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne lõhkemata lennukipomm.
* [[Rwanda]]s mõisteti riigireetmises ja 1994. aasta genotsiidi ulatuse vähendamises süüdi opositsioonilise erakonna [[Ühendatud Demokraatlikud Jõud]] liider [[Victoire Ingabire]]. Talle määrati karistuseks kaheksa-aastane vangistus.
* [[Türgi]] peaminister [[Recep Tayyip Erdoğan]] kritiseeris pressikonverentsil kaudselt president [[Abdullah Gül]]i tegevust, teatades, et &quot;kahe peaga valitsus ei vii Türgit edasi&quot; ja soovitades rahulolematuse korral praeguse valitsemisviisiga minna üle presidentaalsele riigikorraldusele, mida ta on isiklikult valmis toetama.
* [[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] nimetas osariigi kuberneri ametisse kandideerima asunud kindral [[Henry Rangel]]i asemel uueks kaitseministriks admiral [[Diego Molera]].
* [[Eesti]]sse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile [[Iirimaa]] Euroopa Liidu asjade minister [[Lucinda Creighton]], kes kohtus oma visiidi raames peaminister [[Andrus Ansip]]i ja välisminister [[Urmas Paet|Urmas Paetiga]].
* Eesti suursaadik [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviina]]s [[Arti Hilpus]] andis üle oma volikirja.
* Eesti põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]] viibis ringsõidul [[Hiiu maakond|Hiiumaal]].

==[[31. oktoober]]==

* [[Bulgaaria]] arheoloogid teatasid, et on avastanud teadaolevalt vanima eelajaloolise linna Euroopas. Bulgaarias [[Provadia]] linna lähistel väljakaevamistel leitud asula pärineb aastatest 4700–4200 eKr ja see oli koduks umbes 350 inimesele.
* [[Liibüa]] parlament kinnitas ametisse peaminister [[‘Alī Zīdān]]i valitsuse.
* [[Portugal]]i parlament kiitis heaks 2013. aasta riigieelarve, mis toob elanikkonnale kaasa ulatuslikud kärped ja maksutõusu.
* [[Suurbritannia]] parlamendis [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eelarve üle peetud hääletusel ei kogunud valitsuse ettepanek eelarve külmutamiseks perioodil 2014–2020 piisavat toetust. Opositsiooniline [[Leiboristlik Partei]] peab meedet ebapiisavaks ja nõuab eelarve reaalset kärpimist. Hääletusel ühines opositsiooniga ka 53 saadikut valitsevast [[Konservatiivne Partei|Konservatiivsest Parteist]].
* [[Venemaa]]l [[Moskva]]s algasid Venemaa ja [[Eesti]] välisministeeriumi vahelised konsultatsioonid piirilepingu küsimuses.
* Eesti põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]] külastas [[Viljandi]]t ja kohtus Viljandi maakonna põllumajandustootjatega.
* [[Estonian Air]]i nõukogu vabastas ametist ettevõtte tegevjuhi [[Tero Taskila]] ja nimetas alates [[November 2012#1. november|1. novembrist]] tööd alustavaks tegevjuhiks [[Jan Olof Palmér]]i.

{{Sündmused kuude kaupa}}

[[Kategooria:2012| 2012-10]]</text>
      <sha1>dgew7fd5k6h9rjxaxj10ogdoet88uw0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirbla kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>258072</id>
    <revision>
      <id>6177043</id>
      <parentid>5875200</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:33:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1931" xml:space="preserve">[[Pilt:Kirbla kirik.IMG 9558.jpg|pisi|Kirbla kirik (aprill 2011)]]
[[Pilt:Kirbla kiriku uks.jpg|pisi|Kiriku uks]]
'''Kirbla Püha Nikolause kirik''' on [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Kirbla]]s [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]. Kirikut kasutab [[Kirbla Püha Nikolause kogudus]].

== Arhitektuur ==
Kirikuhoone on ehitatud 1500. aasta paiku, esmamainimine [[1531]].

Kirbla Nigula kirik on Eestis üks väiksemaid – 28,9 × 11 meetrit. Ehitis järgib [[Lääne-Eesti]] [[Hilisgootika|hilisgooti]] traditsiooni, see on võlvitud [[Paekivi|pae-]] ja [[maakivi]]ehitis, mille lihtsa ristkülikukujulise põhiplaani moodustavad nelinurkne [[kooriruum]] ja ühe[[lööv]]iline kahe[[travee]]line [[pikihoone]]. Ainus nelinurkse ristlõikega [[vööndkaar]] toetub ümaratele [[rippsammas]]tele, mille [[talum]]il on [[Johannes Orgas|piiskop Orgase]] kolme rombiga [[vapikilp]]. Läänepoolse travee [[servjoonvõlv]]il asub lamereljeefne [[päiskivi]] vapikilbiga.

Hoone edelanurgas algab [[müüritrepp]], mis lõunaseina sees viib võlvidele. Koori põhjaseinas on kogu seina laiune [[ümarkaar]]ne [[nišš]]. Peauks raidportaalita, aknad külgseinas on ebaühtlase kõrguse ja suurusega, valminud ilmselt eri aegadel.&lt;ref&gt;V. Raam. Kirbla Nikolause kirik. - Eest arhitektuur 2. Tallinn, 1996&lt;/ref&gt;

Torn on hilisema lisandina ehitatud tõenäoliselt kahes järgus: alumine osa hiljemalt 18. sajandil, ülemine 19. sajandil.

==Vaata ka==
*[[Kirbla kalmistu]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{Kultuurimälestis|15497}}
{{Commons|Category:Kirbla Church}}

[[Kategooria:Lääneranna vald]]
[[Kategooria:Läänemaa kirikud]]
[[Kategooria:Kirbla kihelkond]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Gooti kirikud Eestis]]

{{koord|NS=58.7286810184|EW=23.9416120517|type=landmark|region=EE}}</text>
      <sha1>9ymicy9ebtqqpe5nmldo412h1gwjhkj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ulvi Tamm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>262741</id>
    <revision>
      <id>6176956</id>
      <parentid>6141544</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:33:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4558" xml:space="preserve">'''Ulvi Tamm''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[1959]] [[Lehtse]]s) on [[eesti]] muusikapedagoog ja kultuuritegelane.

==Elulugu==

Ulvi Tamm alustas kooliteed [[1966]]. aastal [[Lehtse Kool|Lehtse 8-klassilises Koolis]] ning õppis mõnda aega ka [[Tapa muusikakool|Tapa Lastemuusikakoolis]] tšellot.&lt;ref name=&quot;Türi rahvaleht&quot;&gt;[https://issuu.com/tyrirahvaleht/docs/namedfea54/6 Persoon: Valge klaveri (Järva)maale tooja (Ulvi Tamm)] [[Türi Rahvaleht]], [[30. aprill]] [[2010]], lk 6.&lt;/ref&gt; Aastatel [[1974]]–[[1978]] õppis ta [[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar|Tartu Pedagoogilises Koolis]] ning seejärel kaugõppes [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] muusikaosakonnas orkestrijuhtimist.

1978. aastast elab ta [[Türi]]l, kus on töötanud nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina. Türi poistekoori on ta juhatanud alates [[1983]]. aastast.&lt;ref name=&quot;Türi rahvaleht&quot; /&gt; [[1978]]–[[1989]] töötas Ulvi Tamm [[Türi Gümnaasium|Türi Keskkoolis]], [[1989]]–[[2004]] [[Türi majandusgümnaasium|Türi Majandusgümnaasiumis]], [[2003]]–[[2007]] [[Sargvere põhikool|Sargvere Põhikoolis]] ja lasteaias ning [[2004]]–[[2011]] [[Väätsa Põhikool|Väätsa Põhikoolis]]. Alates [[2007]]. aastast on ta töötanud [[Rocca al Mare Kool|Rocca al Mare Kooli]] [[Vodja kool|Vodja individuaalõppekeskuses]] ning [[2014]]. aastast [[Türi Ühisgümnaasium]]is.&lt;ref&gt;[https://ramkool.edu.ee/vodja-kool/koolipere/opetajad-2/ Vodja kooli õpetajate nimekiri]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tyriyg.tyri.ee/index.php/kontakt/opetajad/30-ulvi-tamm |pealkiri=Ulvi Tamm Türi Ühisgümnaasiumi lehel |vaadatud=2017-11-12 |arhiivimisaeg=2017-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171113060253/https://tyriyg.tyri.ee/index.php/kontakt/opetajad/30-ulvi-tamm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

Alates [[2006]]. aastast korraldas ta kümne aasta jooksul üle-eestilist laste ja noorte pärimusmuusika festivali &quot;Regilaul uues kuues&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://web.zone.ee/regilauluueskuues/index.html |pealkiri=&quot;Regilaul uues kuues&quot; kodulehekülg. |vaadatud=2011-11-05 |arhiivimisaeg=2010-04-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100416172309/http://web.zone.ee/regilauluueskuues/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==

* 2009 [[Järvamaa kultuurihoidja]]&lt;ref name=&quot;Türi rahvaleht&quot; /&gt; 
* 2011 [[pärimuskultuuri auhind]] eesti rahvamuusika tutvustamise ja levitamise eest koolinoorte seas&lt;ref&gt;[http://eestielu.delfi.ee/eesti/kultuur/turilane-ulvi-tamm-palvis-vabariikliku-stipendiumi.d?id=60894669 Türilane Ulvi Tamm pälvis vabariikliku stipendiumi]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 2. november 2011.&lt;/ref&gt;
* 2015 [[Türi vald|Türi valla]] kuldne aumärk pikaajalise eduka töö eest muusikahariduse andmisel, Türi poistekoori juhendamisel ning noorte pärimusmuusikafestivali korraldamisel&lt;ref&gt;[http://www.tyri.ee/kuldse-aumargi-omanikud/-/asset_publisher/yAUECfX9Ny5g/content/kuldne-aumark-2015?redirect=http%3A%2F%2Fwww.tyri.ee%2Fkuldse-aumargi-omanikud%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_yAUECfX9Ny5g%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-2%26p_p_col_pos%3D1%26p_p_col_count%3D2 2015. aasta kuldse aumärgi saajad Türi valla lehel]&lt;/ref&gt; 
* 2015 [[Järvamaa kultuuritegija]] aastapreemia 10. festivali &quot;Regilaul uues kuues&quot; korraldamise eest&lt;ref&gt;[http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/jarvamaa/article-2 Järvamaal jagati preemiaid!] Kultuurkapitali koduleht, 6.1.2016&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ulvi Tamme isa oli [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] ja ema [[Milja Tamm]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.jt.ee/138204/muusikaopetaja-otsib-vaikust-oma-saarelt/ Muusikaõpetaja otsib vaikust oma saarelt], [[Järva Teataja]], [[5. juuli]] [[2009]]
*[http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/article.php?id=24458729 Pidu algab koorilaulu tunnist], [[Maaleht]], [[9. juuli]] 2009
*[https://issuu.com/tyrirahvaleht/docs/namedfea54/6 Persoon: Valge klaveri (Järva)maale tooja (Ulvi Tamm)] [[Türi Rahvaleht]], [[30. aprill]] [[2010]], lk 6
*[http://eestielu.delfi.ee/eesti/kultuur/turilane-ulvi-tamm-palvis-vabariikliku-stipendiumi.d?id=60894669 Türilane Ulvi Tamm pälvis vabariikliku stipendiumi] [[Delfi (portaal)|Delfi]], 2. november 2011
*[http://www.folkloorinoukogu.ee/Parimuskultuuri_auhinna_sai_Ulvi_T_607 Pärimuskultuuri auhinna sai regilaulu edendaja Ulvi Tamm] [[Folkloorinõukogu]], 2011

{{JÄRJESTA:Tamm, Ulvi}}
[[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>jy5a8fkzs9oou16hv6agrqinsa1lglk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hans Luiga</title>
    <ns>0</ns>
    <id>269964</id>
    <revision>
      <id>6177153</id>
      <parentid>6111523</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:25:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="586" xml:space="preserve">'''Hans Luiga''' [[VR I/3]] ([[21. märts]] [[1871]] Sultsi talu, [[Ropka vald (Tartu-Maarja kihelkond|Ropka vald]], [[Tartumaa]] – [[2. märts]] [[1936]] [[Tartu]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kapten]]).

== Välislingid ==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=21621 Ohvitseride andmekogu]

{{JÄRJESTA:Luiga, Hans}}
[[Kategooria:Maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Sündinud 1871]]
[[Kategooria:Surnud 1936]]</text>
      <sha1>0mqpz46u2xn7mbu6wcsxjy1bx2vi8xa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177154</id>
      <parentid>6177153</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:26:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="587" xml:space="preserve">'''Hans Luiga''' [[VR I/3]] ([[21. märts]] [[1871]] Sultsi talu, [[Ropka vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Ropka vald]], [[Tartumaa]] – [[2. märts]] [[1936]] [[Tartu]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kapten]]).

== Välislingid ==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=21621 Ohvitseride andmekogu]

{{JÄRJESTA:Luiga, Hans}}
[[Kategooria:Maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Sündinud 1871]]
[[Kategooria:Surnud 1936]]</text>
      <sha1>89xp5d4e9i2twbr70knbp3cfwjpg0cx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>6. Üksik Jalaväepataljon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>271849</id>
    <revision>
      <id>6177270</id>
      <parentid>5977846</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:09:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5889" xml:space="preserve">{{väeüksus
 | nimi                     = 6. Jalaväepolk&lt;br&gt;6. Jalaväerügement &lt;br&gt;6. Üksik Jalaväepataljon
 | pilt                     = 
 | pildiallkiri             = 
 | algusaeg                 = 1918
 | lõpuaeg                  = 1940
 | aeg                      = 
 | riik                     = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]]
 | kuuluvus                 = [[Eesti kaitsevägi]]
 | haru                     = [[Eesti maavägi]]
 | liik                     = [[jalavägi]]
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = [[polk]]/[[pataljon]]
 | alluv                    = [[1. Diviis]]
 | garnison                 = [[Pärnu]]
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 21. november 1918
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Vabadussõda]]
* [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]]
** [[Punapargi lahing]]
** [[Riia lahing (1919)]]
** [[Landesveeri sõda]]
* [[Viru rinne]]
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}
'''6. Üksik Jalaväepataljon''' oli Eesti sõjaväeosa asukohaga [[Pärnu]]s.

6. Jalaväepolgu, hilisema üksikpataljoni asutamise päevaks loeti [[21. november|21. novembrit]] 1918, kui [[Eesti Ajutine Valitsus]] võttis vastu otsuse [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] [[1. Diviis]]i ja selle koosseisu kuuluvate [[väeosa]]de, sh 6. Jalaväepolgu moodustamiseks.

6. Üksik Jalaväepataljon tegutses kuni 1940. aasta 23. detsembrini, mil ta lõplikult likvideeriti.

==Polgu ülemate loend==
*[[alampolkovnik]] [[Juhan Puskar|Johann Puskar]], (21. november 1918 – 26. aprill 1919) 6. Jalaväepolgu ülem
*[[alamkapten]] [[Karl Tallo]], (1. mai 1919 – 17. detsember 1920) 6. Jalaväepolgu ülem

==Pataljoni ülemate loend==
*kapten [[Egbert Jürman]]
*alampolkovnik [[Jaan Kruus]]
*alampolkovnik [[Johan Schmidt]]
*kolonel [[Erich Rosenberg]]
*kolonelleitnant [[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]]
*kolonelleitnant [[August Kivi]]
*kolonelleitnant [[Hermann-Hans-Joachim Stockeby]]
==Eesti Vabadussõjas==
1917. aasta detsembris 

6. jalaväepolk võttis sõjategevusest osa peamiselt [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarin]]del, Põhja-Lätis ja Pihkva lähistel ning kaitsel [[Irboska]] ja [[Laura]] rajoonis,  1919. aasta novembri lõpul viidi üle [[Viru rinne|Viru rindele]] Narva jõe joonele.

[[Tartu rahuleping]]u järel asus 6. jalaväepolk riigipiirile Narva jõe taha piirivalveteenistusse kuni 20. maini 1920. aastal.

==1920–1940==
6. jalaväepolk paigutati 3. juunil 1920. aastal ümber Viljandisse. Aastatel 1920–1921 vähendati sõjaväe koosseis 12 [[pataljon]]ini kuue (hiljem viie) polgu alluvuses, 1. jaanuaril 1921 allutati 6. jalaväepolk ajutiselt [[4. Jalaväepolk|4. Jalaväepolgu]] koosseisu 6. pataljonina. 12. juulil 1921 toodi 6. pataljon Viljandist Pärnu ja liideti 9. pataljoniga ning moodustati 6. Jalaväepolk. 

[[1922]]. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri &quot;Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias&quot; alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega ([[rood]]ud – [[kompanii]]deks ja [[polk|polgud]] [[rügement]]ideks, 25. novembril 1922 nimetati 6. Jalaväepolk ümber 6. Jalaväerügemendiks. 

[[1928]]. aastal kehtestati &quot;[[Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]]ega&quot;, mis määratles [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] rahuaegse organisatsiooni. Eestis kehtestati üheaastane [[ajateenistus]], ajateenistuse aja vähendamisega kaasnes ka sõjaväeteenistuses olevate ajateenijate arv kolmandiku võrra, mis tingis ka vajaduse vähendada väeosade [[isikkoosseis]]e ja vähendada [[väeosa]]de suurusi. Väeosa nimetati ''6. Üksikuks jalaväepataljoniks'' alates 1. oktoobrist 1928. 

8. juulil 1928 väeosale annetatud lipu varda hõbevõrul on väeosa nimetatud ladina keeles ''REGIMENTUM INFANTERIAE VI''.

[[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] kujundamisel [[Punaarmee]] [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalseks Laskurkorpuseks]], formeeriti   [[3. Üksik Jalaväepataljon|3.]]-st, 6.-st ja [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. Üksikust Jalaväepataljonist]] [[182. Eesti Laskurdiviis]]i [[171. laskurpolk]].

==Vaata ka==
*[[Pärnu Üksik-jalaväepataljon]]

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=174&amp;iid=111701237097&amp;tbn=1&amp;lev=yes&amp;lst=2&amp;hash=0f3b30455db4b9ada9b70322abf522c7 6. Jalaväepolgu dokumendid], [[Saaga (andmekogu)|Saaga.ee]]-s
{{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}}

[[Kategooria:6. Üksik Jalaväepataljon]]</text>
      <sha1>hr1zkq9wdiv6eaew3b3zetcppngqguc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177291</id>
      <parentid>6177270</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:03:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eesti Vabadussõjas */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5925" xml:space="preserve">{{väeüksus
 | nimi                     = 6. Jalaväepolk&lt;br&gt;6. Jalaväerügement &lt;br&gt;6. Üksik Jalaväepataljon
 | pilt                     = 
 | pildiallkiri             = 
 | algusaeg                 = 1918
 | lõpuaeg                  = 1940
 | aeg                      = 
 | riik                     = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]]
 | kuuluvus                 = [[Eesti kaitsevägi]]
 | haru                     = [[Eesti maavägi]]
 | liik                     = [[jalavägi]]
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = [[polk]]/[[pataljon]]
 | alluv                    = [[1. Diviis]]
 | garnison                 = [[Pärnu]]
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 21. november 1918
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Vabadussõda]]
* [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]]
** [[Punapargi lahing]]
** [[Riia lahing (1919)]]
** [[Landesveeri sõda]]
* [[Viru rinne]]
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = 
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}
'''6. Üksik Jalaväepataljon''' oli Eesti sõjaväeosa asukohaga [[Pärnu]]s.

6. Jalaväepolgu, hilisema üksikpataljoni asutamise päevaks loeti [[21. november|21. novembrit]] 1918, kui [[Eesti Ajutine Valitsus]] võttis vastu otsuse [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] [[1. Diviis]]i ja selle koosseisu kuuluvate [[väeosa]]de, sh 6. Jalaväepolgu moodustamiseks.

6. Üksik Jalaväepataljon tegutses kuni 1940. aasta 23. detsembrini, mil ta lõplikult likvideeriti.

==Polgu ülemate loend==
*[[alampolkovnik]] [[Juhan Puskar|Johann Puskar]], (21. november 1918 – 26. aprill 1919) 6. Jalaväepolgu ülem
*[[alamkapten]] [[Karl Tallo]], (1. mai 1919 – 17. detsember 1920) 6. Jalaväepolgu ülem

==Pataljoni ülemate loend==
*kapten [[Egbert Jürman]]
*alampolkovnik [[Jaan Kruus]]
*alampolkovnik [[Johan Schmidt]]
*kolonel [[Erich Rosenberg]]
*kolonelleitnant [[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]]
*kolonelleitnant [[August Kivi]]
*kolonelleitnant [[Hermann-Hans-Joachim Stockeby]]
==Eesti Vabadussõjas==
{{vaata|Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)#Ruhja katastroof}}

6. jalaväepolk võttis sõjategevusest osa peamiselt [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarin]]del, Põhja-Lätis ja Pihkva lähistel ning kaitsel [[Irboska]] ja [[Laura]] rajoonis,  1919. aasta novembri lõpul viidi üle [[Viru rinne|Viru rindele]] Narva jõe joonele.

[[Tartu rahuleping]]u järel asus 6. jalaväepolk riigipiirile Narva jõe taha piirivalveteenistusse kuni 20. maini 1920. aastal.

==1920–1940==
6. jalaväepolk paigutati 3. juunil 1920. aastal ümber Viljandisse. Aastatel 1920–1921 vähendati sõjaväe koosseis 12 [[pataljon]]ini kuue (hiljem viie) polgu alluvuses, 1. jaanuaril 1921 allutati 6. jalaväepolk ajutiselt [[4. Jalaväepolk|4. Jalaväepolgu]] koosseisu 6. pataljonina. 12. juulil 1921 toodi 6. pataljon Viljandist Pärnu ja liideti 9. pataljoniga ning moodustati 6. Jalaväepolk. 

[[1922]]. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri &quot;Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias&quot; alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega ([[rood]]ud – [[kompanii]]deks ja [[polk|polgud]] [[rügement]]ideks, 25. novembril 1922 nimetati 6. Jalaväepolk ümber 6. Jalaväerügemendiks. 

[[1928]]. aastal kehtestati &quot;[[Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlus]]ega&quot;, mis määratles [[Eesti Kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] rahuaegse organisatsiooni. Eestis kehtestati üheaastane [[ajateenistus]], ajateenistuse aja vähendamisega kaasnes ka sõjaväeteenistuses olevate ajateenijate arv kolmandiku võrra, mis tingis ka vajaduse vähendada väeosade [[isikkoosseis]]e ja vähendada [[väeosa]]de suurusi. Väeosa nimetati ''6. Üksikuks jalaväepataljoniks'' alates 1. oktoobrist 1928. 

8. juulil 1928 väeosale annetatud lipu varda hõbevõrul on väeosa nimetatud ladina keeles ''REGIMENTUM INFANTERIAE VI''.

[[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] kujundamisel [[Punaarmee]] [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalseks Laskurkorpuseks]], formeeriti   [[3. Üksik Jalaväepataljon|3.]]-st, 6.-st ja [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. Üksikust Jalaväepataljonist]] [[182. Eesti Laskurdiviis]]i [[171. laskurpolk]].

==Vaata ka==
*[[Pärnu Üksik-jalaväepataljon]]

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=174&amp;iid=111701237097&amp;tbn=1&amp;lev=yes&amp;lst=2&amp;hash=0f3b30455db4b9ada9b70322abf522c7 6. Jalaväepolgu dokumendid], [[Saaga (andmekogu)|Saaga.ee]]-s
{{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}}

[[Kategooria:6. Üksik Jalaväepataljon]]</text>
      <sha1>jil2q4i5pnxuxv89pyjb5p0z1lvkanb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1. Eesti jalaväepolk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>272338</id>
    <revision>
      <id>6177288</id>
      <parentid>6174747</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:55:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14807" xml:space="preserve">{{Infokast väeüksus
 | nimi                     = 1. Eesti jalaväepolk
 | pilt                     = 1. Eesti polgu ohvitserid Haapsalus 1918.jpg|pildisuurus=250px
 | pildiallkiri             = 1. Eesti jalaväepolgu ohvitserid Haapsalus (1918)
 | algusaeg                 = [[1917]]
 | lõpuaeg                  = [[1918]]
 | aeg                      =  
 | riik                     = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]]  [[Venemaa Vabariik]]&lt;br&gt;[[Eestimaa kubermang]]
 | kuuluvus                 = 
 | haru                     = 
 | liik                     = [[jalavägi]]
 | ülesanne                 = 
 | suurus                   = 3 [[pataljon]]iline [[polk]]
 | alluv                    = [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]]&lt;br&gt; [[I armee (Venemaa keisririik)|I armee]] 1. korpus &lt;br&gt; 45. jalaväediviis&lt;br&gt; Eesti lääneranniku kaitsel  [[XII armee]] [[13. korpus]]es&lt;br&gt;[[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]])
 | garnison                 = [[Dünaburgi kasarmud]], Tallinn&lt;br&gt; Rakvere&lt;br&gt;[[Lossiplats (Haapsalu)|Lossi plats]] 6, [[Haapsalu]]
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = 
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 12/25.([[ukj]]) aprill 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = [[Esimene maailmasõda]]  [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinne]]&lt;br&gt; Põhjarinne&lt;br&gt; Saksa dessant[[operatsioon Albion]]i tõrjelahingud
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = 
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = {{Lihtloend|
* [[Siegfried Pinding]]
* [[Aleksander Tõnisson]]
* [[Ernst Põdder]]
}}
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = 
 | märk_silt                = 
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
}}
'''1. Eesti jalaväepolk''' ([[vene keel]]es ''1-ый Эстонский пехотный полк'') oli 1917. aastal [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosana]] moodustatud ja 1917. aastal [[1. Eesti jalaväediviis]]i koosseisu liidetud väeosa.

== Ajalugu ==
=== Polgu moodustamine ===
[[Pilt:Siegfried Pinding 1922.jpg|pisi|Siegfried Pinding 1922. aastal]]
[[1917]]. aastal oli Eesti muutunud otseseks rindetagalaks ja rindelt pagevate Vene sõdurite ja röövsalkade tegevusväljaks, kes vaatasid eestlaste kui välismaalaste peale. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] otsustas küsida luba eestlastest üksuse loomiseks Venemaa sõjavägede ülemjuhataja staabist ja selle ainult Eestimaa piirides kasutamiseks. Algatus leidis poolehoidu Tallinna [[Peeter Suure merekindlus]]e komandant admiral [[Pjotr Leskov|Leskov]]ilt, kes oli nõus eestlastega komplekteerima kaks kindluse jalaväepolku ning esines sellekohase ettepanekuga [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] sõjaminister [[Aleksandr Gutškov]]ile. Sellele järgnes 22. aprillil 1917 Vene kindralstaabi mobilisatsiooniosakonna korraldus [[sõjaväeringkond]]adele eestlastest sõjameeste koondamiseks ja kiires korras Tallinna [[Peeter Suure merekindlus|Kindluse]] komandandi P. Leskovi loal loodi [[12. aprill]]il ([[vkj]]) [[1917]] Tallinnas esimene Eesti rahvuslik sõjaväeosa – [[Merekindluse 2. kindluspolk]], mida alates [[1. mai]]st 1917 nimetati '''1. Eesti Jalaväepolguks''', kuhu lubati teenistusse võtta ainult [[Tagavaraväed|tagavaravägedes]] teenivaid mehi. Sel päeval ilmus ka polgu ajut. ülema [[polkovnik|kolonel]] [[Siegfried Pinding]]u allkirjaga esimene, polgu asutamise [[käskkiri]]. Polgu asukohaks sai [[Dünaburgi kasarmud]] Tallinnas.
{{vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Olukord mandri-Eestis}}
[[20. mai]]l 1917 andis Venemaa [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister [[Aleksandr Kerenski]] ametliku loa 1. Eesti polgu formeerimiseks. Polk moodustati vastavalt 1915. aasta [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|sõjaväe]] polgukoosseisule ning koosnes 3 [[pataljon]]ist, mis jagunes [[rood]]udeks. Jalaväepolgus olid ka [[kuulipildujarood]], ratsa- ja jalamaakuulajate, side- ning õppekomandod. 

Esimene polgu formeerija ja ülem Tallinnas oli polkovnik [[Siegfried Pinding]], kes määrati polgülema kohale [[23. aprill]]il 1917, [[Eesti Sõjaväelaste Büroo]] poolt. 23. mail 1917 kinnitati aga 1. Eesti Jalaväepolgu ülemaks [[polkovnik]] [[Aleksander Tõnisson]] ning 24.–26. mail 1917 viidi 1. Eesti Jalaväepolgu formeerimine üle [[Rakvere|Rakverre]]. 1917. aasta novembris määrati polgu ülemaks [[alampolkovnik]] [[Ernst Põdder]]. Rakveres oli 1917. aasta 9. septembril polgu nimekirja oli kantud 96 ohvitseri ja 10 151 sõdurit. Jalaväepolgu koosseisude järgi võis polku kuuluda 3770 sõjaväelast.
1. Eesti Jalaväepolk oli [[Eesti rahvusväeosad]]e baasüksuseks, millest ohvitsere ja allohvitsere suunati teiste väeosade loomisele. 1917. aasta mais, kui polk Tallinnast Rakverre viidi, oli selle nimekirjas ligi 4 000 meest.

1. vkj (14.) juunil lahkus Vene armee 1. korpus Rakverest ja selle järele allutati polk [[Balti laevastik|Baltimere laevastik]]u maarinde vägede juhatajale ning viimase käskkirjaga 9. vkj (22.) juulist — allus [[118. jalaväediviis]]i ülemale. Rakverest lahkumisel viidi polk 13. armeekorpuse [[45. jalaväediviis]]i koosseisu.
===Juhtkond ja koosseis===
*[[23. aprill]] 1917, polkovnik [[Siegfried Pinding]], polgu formeerija ja ülem Tallinnas
*23. mai 1917 – polkovnik  [[Aleksander Tõnisson]], 1. Eesti jalaväepolgu ülem Rakveres
*1917. aasta november – [[alampolkovnik]] [[Ernst Põdder]], 1. Eesti jalaväepolgu ülem
:jalaväepolgu väeosad:
*I pataljon, ülem [[staabikapten]] [[Peeter Kann]]
*II pataljon, ülem staabikapten [[Peeter Kraav]]
*III pataljon, ülem [[alampolkovnik]] [[Juhan Puskar]]
=== Operatsioon Albion ===
{{vaata|Operatsioon Albion}}, ''[[Eesti Esimeses maailmasõjas]]''

[[Pilt:Operation Albion Map.jpg|200px|pisi|left|Saksamaa keisririigi meredessantoperatsioon [[Operatsioon Albion|Albion]]]]
1. Eesti jalaväepolk, mis oli lõpetanud septembris formeerimise Rakveres saadeti 3. oktoobril  (ukj) Saksa vägede Riia operatsiooni lõpupäevil Volmarisse (Valmiera) [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] reservi. 29. septembril algas Saksa vägede operatsioon Albion ning Saksa dessantkoondis maabus Saaremaal [[Tagalaht|Tagalahes]]. 1. Eesti jalaväepolk toodi raudteeešelonides 14. oktoobri ([[ukj]]) õhtuks [[Haapsalu|Haapsallu]] ja marssis sealt 16. oktoobri ([[ukj]]) [[Rohuküla|Rohukülla]]. 1917. aasta oktoobris paisati polgu I ja II pataljon (v.a 7. rood) ning neli komandot (jalamaakuulajate, ratsamaakuulajate, Colti kuulipildujate, kaevikkahurite komandod) jõuti toimetada [[Muhu]]sse enne, kui Vene sõjalaevad [[Väinameri|Väinamere]]lt tagasi tõmmati ja seeläbi ühendus Eesti saartega katkes. I pataljoni ülem oli staabikapten [[Peeter Kann]] ja II pataljoni juht staabikapten [[Peeter Kraav]]&lt;ref&gt;[[Hannes Walter]], [https://www.ohtuleht.ee/11185/eesti-kaitsevagi-80-kodumaa-kaitsel Eesti kaitsevägi 80. Kodumaa kaitsel], www.ohtuleht.ee, 19. oktoober 1997&lt;/ref&gt;.

4. oktoobri [[vkj]] õhtul asus I pataljon positsioonile Muhu saare loodeossa — [[Pallasmaa]]—[[Mõisaküla (Muhu)|Mõisaküla]]—[[Tamse]]—[[Tupenurme]] joonele. Pataljonile tehti ülesandeks kaitsta viimse võimaluseni juurepääsu Raugi sadamale, et võimaldada oodatavaile transportlaevadele väeosade saarelt äraviimist. II pataljon kes hommikul alustas rännakut Zinovjevi tammi suunas, sai hiljem käsu tõmbuda tagasi [[Raugi sadam]]a juure metsa Muhu saare vägede juhataja, kindral Martõnovi, varru. Raugisse jõudis II pataljon 4. (17.) oktoobri õhtul pimedas.   5. (18.) oktoobril langesid koos Vene väeosadega vangi ka Muhu saarel viibivad 1. Eesti polgu osad. Ainult umbes paarilsajal mehel õnnestus paatidel pääseda mandrile. Vangi langesid 1. Eesti polgu I ja. II pataljon (1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 8. rood, kuna 7. roodu polnud saartel), jala- ja ratsaluurajate komandod, kaevik-suurtükkide komando ja Colti kuulipildujate komando. 18. oktoobriks  ([[ukj]]) vallutasid Saksa Keisririigi väed Muhumaa ja 20. oktoobriks  ([[ukj]]) 1917 [[Hiiumaa]]. Sakslaste dessandi tõrjumine ebaõnnestus ja kaks [[pataljon]]i langesid pea täies koosseisus sakslaste kätte vangi sh 16 eestlasest ohvitseri (sh staabikaptenid [[Peeter Kraav]], [[Oskar Pajusoo|Oskar Pajusson]], lipnik [[Valter Pajusson|Pajusson]], leitnant Tamm, alamleitnant Jõessaar, leitnant Ruddin, lipnik Tiirik,  ja staabikapten [[Rudolf Sabbe]], alamleitnant [[Jaan Jaik]], staabikapten Saksental, alamleitnant [[Oskar Jalajas]], lipnik Badi, staabikapten [[Jakob Munner]], leitnant Rebane, alamleitnant Pajus. Kuulipritsi komandost alamleitnant Nägo&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1917/10/20/41 vangi langenud Eesti ohwitserid.], Postimees (1886-1944), nr. 239, 20 oktoober 1917&lt;/ref&gt;) ja ca 1 600 eestlasest sõdurit. Surma sai 20 eestlasest ohvitseri ja 150 eestlasest sõdurit. Jalaväepolgu ohvitseridest pääsesid vangilangemisest kapten [[Peeter Kann]], staabikapten [[Friedrich Vreemann]],  I pataljoni ülem leitnandid [[Karl Parts]] ja [[Rudolf Kuslap]].

Polgust säilinud allüksused, III pataljon, marsipataljon, töörood, side-, sapööri-, keemia-, komandandi-, õppe- ja muusikakomandod) asusid 5. oktoobril Haapsallu ning [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Kiltsi mõis]]adesse.
[[Pilt:Ernst Põdder - Kaitseliit.jpg|pisi|1. Eesti jalaväepolgu ülem polkovnik [[Ernst Põdder]]]]
21. novembril arreteerisid enamlased senise polguülema polkovnik [[Aleksander Tõnisson]]i ning 28. novembril asus tema kohale polkovnik [[Ernst Põdder]].

11. detsembril saabusid 98 eestlasest Viiburi kindluse kahurväelast alamlipnik Silla juhtimisel Tallinna. 13. detsembril andis polguülem polkovnik Ernst Põdder päevakäsuga teada suurtükiväelaste komando moodustamisest ning esimestena arvatigi komandosse Viiburi suurtükiväelased. Viiburlastele lisandusid nii polgu enda mitmesugustest allüksustest kui ka teistest eesti rahvusväeosadest ning paljudest väga erinevatest Vene suurtükiväeosadest üle toodud mehed. Aastavahetusel oli komandos 200, jaanuari lõpus ligi 400 ning 18. veebruaril 680 meest. Komando ülemaks likvideerimiseni, jäi alamlipnik [[Joosep Sild]]. Varad saadi tänu Vene armees valitsevale korralagedusele, massilisele deserteerimisele ja sõdurite omavolile, kuid oma roll oli ka eesti ja ukraina sõjaväelaste headel suhetel. Ukraina väeosade sõdurite omavoliline tagasipöördumine kodumaale kasvas pärast 15. novembrit, mil [[Ukraina Ülemraada]] kuulutas välja [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigi]]. Haapsalus ja selle ümbruses paiknenud 45. jalaväediviisi suurtükiväebrigaadi Ukraina soldatid andsid üle brigaadi varad, suurtükid ja hobused, mida raudteel valitseva korralageduse tõttu polnud võimalik kaasa viia. 15. detsembril ilmus 45. jalaväediviisi suurtükiväebrigaadi 3 patarei esindaja ettepanekuga patarei täies koosseisus, 6 suurtükki, 35 hobust ja muu varustus vastu võtta. 16. detsembril soovis vara üle ka 1 patarei esindaja. [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esindajad leitnant [[Konrad Rotschild]] ja lipnik [[August Rei]], 7. detsembril võtsid vastu [[Haapsalu]]s 125 hobust ja 8 kerget 3-tollist suurtükki ühes suurtükimoonaga. 8. detsembril võeti [[Palivere raudteejaam]]as veel 135 hobust ja 4 (8) suurtükki ja 9. jaanuaril võeti [[Koluvere mõis]]as brigaadi suurtükipargi divisjon, [[Koluvere loss]]ist üle ühes laskemoonaga&lt;ref&gt;[[Ago Pajur]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2019/07/0/6.19 Sada aastat eesti suurtükiväe sünnist Haapsalus], [[Läänemaa Muuseumi toimetised]] = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 22, juuli 2019&lt;/ref&gt;. 1918. aasta alguses võeti üle Keila [[Valingu mõis]]as asunud {{kas|44. suurtükiväebrigaadi}} patarei.

15. või 18. veebruaril edastati 1. Eesti jalaväepolgu ülemale, Ernst Põdderile Tallinnast korraldus viia läbi ohvitseride valimine ja reorganiseerida polk Punaarmee väeosaks. Kavatsus tekitas polgus vastuseisu ja Tallinna saadeti protest. 
[[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|left|Rindejoon 1918. aastal]]
1918. aasta veebruaris, [[Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis|Saksa vägede kevadpealetungi ajal]] ja Eesti iseseisvuse väljakuulutamise ajal, oli polk [[Haapsalu]]s, kus ta ei avaldanud vastupanu pealetungivatele Saksa vägedele. [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa Keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]sse [[Virtsu]]s. 20. veebruaril anti 1. Eesti jalaväepolgu ülemale [[Ernst Põdder]]ile käsk võimu võtnud bolševike väejuhatuselt, enda vägedega sakslaste edasitungi [[Risti]]l peatada, millest viimane keeldus. 21. veebruari hommikul saabusid Haapsallu Saksa keisririigi väed, kellega pidasid läbirääkimisi 1. Eesti jalaväepolgu ülem polkovnik Ernst Põdder ja valitsuse delegaat [[Karl August Hindrey]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html Virtsu, I maailmasõda 1914-1917], www.virtsu.ee (vaadatud 10. märts 2012)&lt;/ref&gt;.
[[File:AdolfVonSeckendorff.jpg|thumb|Vabahärra Adolf von Seckendorffi portree]]

=== Polgu laialisaatmine ===
[[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivägede eelsalgad jõudsid Tallinna 25. veebruaril 1918. Saksa väeüksuse juht kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]] 28. veebruaril 1918 korralduse, mille põhjal Eesti rahvuslikud väeosad võisid jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra kaitseks, kuid juba 27. aprillil 1918 tühistas kindral Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsioon likvideerida.
{{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.534 ERA.534. 1. Eesti Jalaväepolk], Eesti Riigiarhiiv

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=– | nimi=1. Eesti jalaväepolk | aeg=[[1917]]–[[1918]] | järgnev=[[1. Jalaväerügement|1. Jalaväepolk]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:1. Eesti jalaväepolk}}
[[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]]
[[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:1917. aasta Eestis]]
[[Kategooria:1918. aasta Eestis]]</text>
      <sha1>h2hf7zwfj5pdryazufgwyhw13r1gm1y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Merejää</title>
    <ns>0</ns>
    <id>273627</id>
    <revision>
      <id>6177098</id>
      <parentid>6133783</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:32:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14666" xml:space="preserve">[[Pilt:Sea ice terrain mod.jpg|pisi|Merejää]]
'''Merejää''' on [[merevesi|merevee]] [[külmumine|külmumisel]] moodustuv [[jää]]&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;. See moodustub, kasvab ja sulab meredes ja [[ookean]]ides.

Merejää erineb füüsikaliste omaduste poolest [[mageveekogu]] pinnal moodustuvast jääst&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;. See erineb kõikidest teistest jäävormidest ([[liustikud]] jt) oma [[soolasus|soolase]] tekkimiskeskkonna poolest.

Merejää põhivormid on [[kinnisjää]] ja [[ajujää]]&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;.

[[Arktika]] meredes võib merejää (üheaastase) paksus olla kuni 2 m, Eesti merevetes kuni 1 m&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;.

Vee jäätunud oleku [[tihedus]] on väiksem vedela oleku tihedusest, sellepärast püsib jää veepinnal. Merejää katab umbkaudu 7% [[Maa]] pindalast, 12% kogu maakera ookeanidest. Peamised paiknemisalad on [[Arktika]] ja [[Antarktika]]. Merevesi hakkab oma soolasuse tõttu [[Jäätumine|jäätuma]] keskmiselt −1,8 kraadi juures. Merejää ei ole pidev ühtlane mass, vaid pigem keeruka pinna ja omavaheliste ühendustega, mis võivad suuresti varieeruda väga väikesel alal. Merejää on üldiselt kaetud [[Lumi|lumega]], mis töötab [[isolaator]]ina, vähendades [[Suvi|suvel]] [[Sulamine|sulamist]].&lt;ref name=&quot;vNtCg&quot; /&gt;.&lt;ref name=&quot;jyEso&quot; /&gt;.

== Kategoriseerimine ==
Merejääd kategoriseeritakse paksuse ja vanuse järgi. Enamik teadlasi eristavad merejääd just selle vanuse põhjal – kas see on üheaastane või mitmeaastane.

=== Üheaastane === 
Üheaastane jää on tavaliselt paksem kui 30&amp;nbsp;cm, kuid pole veel üle elanud suvesulamist. Uueks merejääks nimetatakse jääd, mille paksus on vähem kui 10&amp;nbsp;cm. Paksenedes muutub see nooreks jääks, mille paksus on 10–30&amp;nbsp;cm. Noor jää jaotatakse kahte alamkategooriasse: halljää (10–15&amp;nbsp;cm) ja hall-valgejää (15–30&amp;nbsp;cm).

=== Mitmeaastane ===
Mitmeaastasel jääl on kindlad tunnused, mis eristavad teda üheaastasest jääst. Esiteks on jääs rohkem õhuauke, mis on tingitud suvel toimunud sulamisest. Samuti on jää tihkem, mis muudab [[jäälõhkuja]]te töö palju keerulisemaks. Erinevus on ka jää [[Elektromagnetiline induktsioon|elektromagnetilistes]] omadustes, mis võimaldab teadlastel [[satelliit]]ide abil eristada erineva vanusega jäävorme. Suurem osa mitmeaastasest jääst paikneb Arktika piirkonnas. Mitmeaastane jää on mitu suvel toimunud sulamist vastu pidanud ning tema paksus varieerub 2–4 meetri vahel.&lt;ref name=&quot;310CY&quot; /&gt;.

== Merejää teke ==  
[[Pilt:Seaice.jpg|pisi|Merejää tekkimine St. Matthew saarel]]
Ookeanivee külmudes tekivad väikesed nõelataolised jääkristallid. Need on tavaliselt 3- või 4-millimeetrise läbimõõduga. Kuna [[naatriumkloriid|soolalahus]] ei külmu, paiskavad jääkristallid enamiku soolast endast välja ning seetõttu koosneb merejää peaaegu täielikult puhtast veest. Tekivad üksikud jääpangad, mis koonduvad ja sulanduvad kokku, moodustades suured jäämere alad. Olenevalt [[kliima]]tingimustest moodustuvad erinevad [[jääpank|jääpangad]].

=== Rahulik kliima === 
Rahuliku kliimaga vetes moodustavad merejääkristallid õhukesed, siledad jääpangad. Nende pankade kokkusulandumisel tekib uus jäämoodustis – [[nilas]]. Alguses on nilas väga õhuke ja tumedat värvi, paksenedes muutub värvus heledamaks. [[Tuul]]te ja [[laine]]te mõjul liiguvad nilase jääpangad teineteise peale, paksendades jääkihti. Lõpuks pakseneb jää sellisesse staadiumi, kus see on küllalt stabiilses olekus ning ei lagune kergelt laiali, põhi on jäänud üldiselt siledaks. Seda nimetatakse tahkunud jääks. Jääkristallid on nüüd pikad ja vertikaalsed, sest need kasvavad palju aeglasemalt kui esimese staadiumi jääkristallid. Ainult tänu sellele jääkihile on võimalik merejääl edasi oma paksust suurendada.

=== Karmim kliima === 
[[Pilt:Pfannkucheneis1.jpg|raam|Ketasjää]]
Karmima kliimaga vetes moodustavad jääkristallid ümmargused [[lörts]]itaolised ringid, mida nimetatakse [[ketasjää]]ks. Silmatorkav füüsiline omadus on ketaste üleskeeratud ääred, mida põhjustab nende omavaheline kokkupõrkamine. Kui merelained on piisavalt tugevad, liiguvad kettad üksteise peale. Kui jää on küllalt paks, hakkavad pinnale tekkima [[vall]]id, mis omakorda suurendavad üldist paksust. Eriti Arktikas, kus vallid võivad tõusta kuni 20 m kõrguseks. Lõpuks ketasjääpangad ühinevad, moodustades tahkunud jäämassi. Erinevalt rahuliku kliimaga moodustunud tahkunud jääst on selle põhi krobeline.&lt;ref name=&quot;3JBnE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;kdW8l&quot; /&gt;.

== Termodünaamika == 
Jää kasvamist ja sulamist mõjutab [[termodünaamika]]. Kui [[temperatuur]] langeb −1,8 kraadini, hakkab jää tekkima, ning kui temperatuur tõuseb üle selle, siis sulama. Tegelikkuses mõjutab sulamist ja jäätumist tugevalt ka [[soojusülekanne]] vees.

===Jääkihi kasv === 
Külm tuul langetab vee temperatuuri jäätumispunktini, mille tulemusel hakkab tekkima merejää. Kui ookeani temperatuur on langemas, muutub pealmise veekihi tihedus suuremaks ning see vajub alla ja soojem vesi liigub pealiskihile. Nõnda peab külmumistemperatuur jõudma sügavamale kui ainult pealmise kihini, et oleks võimalik jää teke. Mida paksemaks muutub jääkiht, seda aeglasemalt see kasvab, sest jää ise töötab [[isolatsioon]]ikihina, seetõttu võtab külmumistemperatuuri jõudmine veel sügavamatesse kihtidesse rohkem aega.

Termodünaamika ja merejää paksenemise suhet võib väljendada terminiga jäätumispäevade hulk (''Freezing Degree Days'' ehk FDD). See väärtus näitab, kui madal on temperatuur ja kui kaua on see olnud alla külmumispunkti.

Näide: Soolase merevee jäätumistemperatuur on −1,8 kraadi. Kui päevane keskmine temperatuur oli −5,8 kraadi, siis FDD näit oleks −4 kraadi.

(−1,8) − (−5,8) = 4 kraadi alla külmumispunkti,

4 kraadi alla külmumispunkti ÷ 1 päev = 4 kumulatiivne FDD

Teadlased kasutavad jää paksuse termodünaamilise kasvu arvutamiseks FDD andmete põhjal järgmist valemit:
:Paksus (cm) = 1,33 × FDD (°C)0,58.

Jää paksuse suurenemine võrdub umbkaudu FDD väärtuse ruutjuurega. Sellised valemid on arvutatud vaid vaatlusest tulnud informatsiooni alusel, see on väga lihtsustatud viis hinnata jää kasvamise protsessi. Samuti peab arvestama, et antud valem on mõeldud jää kasvamise hindamiseks rahuliku kliimaga alal ning kõrvale on jäetud jääd katva lume mõju.

=== Jää sulamine ===     
Merejää sulab suveperioodil, kui päikesekiirguse intensiivsus on kasvanud. Soojuse neeldumine oleneb jää pinnase [[albeedo]]st. Jää peegeldab umbkaudu poole [[päikesekiirgus]]est tagasi, selle tulemusel soojeneb see palju aeglasemalt kui seda ümbritsev vesi. Lumikattega jää peegeldab veel rohkem päikesekiirgust tagasi [[atmosfäär]]i ning see sulab veel aeglasemalt. Lume sulades tekivad jääkeha pinnale sulalombid. Kuna vee albeedo on palju väiksem, hakkab see koguma endasse rohkem soojust ning ümbritseva jää sulamist kiirendama, oma pindala samal ajal kasvatades. Sulamiseks vajalik soojus ei pea ainult päikesekiirguselt tulema. Kui jäämassi all oleva vee temperatuur on kõrgem jäätumispunktist, hakkab jää põhi sulama, ümbritsev vesi sulatab jäämassi ääri.&lt;ref name=&quot;rk1kw&quot; /&gt;.

== Ringlus == 
[[Pilt:Plot arctic sea ice volume.svg|pisi|Jääkihi paksuse muutus aastate läbilõikes]]  
Merejää kasv algab sügisel, kui Maale jõudev päikesekiirgus väheneb ja [[õhutemperatuur]] langeb jäätumispunktini. Jääkihi kasvamine jätkub terve talve. Kevadel, kui päike tõuseb taevas kõrgemale, hakkab temperatuur taas tõusma ning algab jää sulamine. Kui jää pole kasvuperioodil küllalt paksuks muutunud, sulab ta täielikult. Juhul kui piisav paksus on saavutatud ja jää ei sula täielikult, hakkab see järgmisel sügisel taas kasvama. Protsess kestab, kuni saavutatakse termodünaamiline tasakaal. Sellisel juhul on jäämass niivõrd paksuks kujunenud, et ta ei lase enam soojusülekandel enda all olevat vett külmumistemperatuurini viia. Arktikas on selleks tasemeks ligikaudu 3 meetrit ning [[Antarktika]]s 1–2 meetri vahel.&lt;ref name=&quot;tFBhI&quot; /&gt;.

== Liikumine == 
Kuigi ookeani veed on soolased, on Arktika kohal olev merejää nii mage, et seda on võimalik juua. Merejää on vähese soolsusega, sest selle tekkimisel lükkavad jääkristallid soola enda avade vahelt välja. Jää liikumisel mööda Atlandi ookeani lõunasse hakkab see sulama ning tekitab ookeani pinnale magedaveelise lisakihi. See on väiksema tihedusega kui soolane vesi ning jääb seetõttu pinnale. Selline lisakiht vett pärsib tavalist veevahetusprotsessi, mis muudab sooja vee liikumise põhjalaiustele raskemaks.&lt;ref name=&quot;1G3Hv&quot; /&gt;.

== Soojusvahetus ==
Talveperioodil on Arktika atmosfäär väga külm, ookeanivesi aga palju soojem. Merejääkiht lahutab neid kaht keskkonda, takistades vee soojusel atmosfääri liikumast. Selle tulemusel hoiab merejää Arktika kliimat külmana. [[Soojusvahetus]] on aga aktiivne kohtades, kus jää on õhuke või esinevad praod. Peaaegu pool tervest soojusvahetusest Atlandi ookeanis toimub tänu õhukesele jääle ning pragudele. Kui neid kohti on jääs aga liiast, siis soojeneb Arktika õhk liiga palju, mis omakorda hakkab mõjutama globaalset atmosfääri ning kliima tsirkulatsiooni.&lt;ref name=&quot;QE7pJ&quot; /&gt;

== Globaalne soojenemine ==
[[Pilt:Sea Ice Imitates the Shoreline along the Kamchatka Peninsula.jpg|pisi|Merejää]]
Merejää aitab hoida polaarset kliimat jahedana. [[Globaalne soojenemine|Globaalse soojenemise]] tõttu on igal aastal merejää kogupind vähenemas. See paneb ohtu paljud loomaliigid, eriti [[jääkaru]]d, ja [[ökosüsteem]]i. Jää vähenedes kiireneb globaalse temperatuuri tõus veelgi.&lt;ref name=&quot;xlu8J&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WRCQd&quot; /&gt;

== Vaatlused ==     
Merejää muutusi ajas on parim jälgida, võrreldes sulamise hulka erinevatel aegadel. Jääproovide alusel on teada, et jää taganemine algas 20. sajandi algusaastatel, kuid eriti kiire ning laia ulatusega sulamine on alanud viimase 50 aasta jooksul. Satelliitidega hakati jääd jälgima alates 1979. aastast ning see on üks peamiseid ja kõige kindlamaid viise mõõta merejää sulamist. 2007. aastal oli polaarregioonide jääkate vaid 50% sellest, mis eksisteeris 1950.–1970. aastatel, kattes vaid 29% [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerest]].
Kõige madalamad jääkihi tulemused on aastast 2013, kui merejää kattis vaid 24% Põhja-Jäämerest. Ennustuste kohaselt võib aastaks 2020 suveperioodil merejää täielikult sulada.&lt;ref name=&quot;egPWM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AFBs6&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Paakjää]]
*[[Rüsijää]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 6. köide, 1995.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vNtCg&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://nsidc.org/cryosphere/seaice/references.html| Pealkiri =All about sea ice | Autor =| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =2013 | Koht = | Väljaandja =NSIDC| Kasutatud =28.09.2013 | Keel =Inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jyEso&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://oceansjsu.com/105d/Readings/Seawater_Sound_Ice.pdf | Pealkiri =Seawater, sound, ice | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =2007 | Koht = | Väljaandja =NavyMil | Kasutatud =28.09.2013 | Keel =Inglise | arhiivimisaeg =21.10.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131021112012/http://oceansjsu.com/105d/Readings/Seawater_Sound_Ice.pdf | url-olek =ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;310CY&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://nsidc.org/cryosphere/seaice/characteristics/formation.html| Pealkiri = All about seaice Characteristics| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =2013 | Koht = | Väljaandja =NSIDC | Kasutatud =28.09.2013 | Keel =Inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3JBnE&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.arctic.noaa.gov/essay_wadhams.html| Pealkiri =Sea ice formations | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2012| Koht = | Väljaandja =NOOA | Kasutatud =28.09.2013 | Keel =Inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kdW8l&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://nsidc.org/cryosphere/seaice/characteristics/formation.html | Pealkiri =Ice formation | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =2013 | Koht = | Väljaandja =NSIDC | Kasutatud =29.09.2013 | Keel =Inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rk1kw&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://nsidc.org/cryosphere/seaice/processes/thermodynamics.html | Pealkiri =Sea ice Thermodynamics | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =2013 | Koht = | Väljaandja =NSIDC | Kasutatud =28.09.2013 | Keel =Inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tFBhI&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://nsidc.org/cryosphere/seaice/processes/dynamics.html | Pealkiri =Sea ice dynamics | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =2013 | Koht = | Väljaandja =NSIDC | Kasutatud =28.09.2013 | Keel =Inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1G3Hv&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://nsidc.org/cryosphere/seaice/processes/circulation.html | Pealkiri = Sea ice cyrculation| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =2013 | Koht = | Väljaandja =NSIDC | Kasutatud =29.09.2013 | Keel = Inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QE7pJ&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://nsidc.org/cryosphere/seaice/environment/global_climate.html | Pealkiri =Enviroment Heat Exchange | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =2013 | Koht = | Väljaandja =NSIDC | Kasutatud = 28.09.2013| Keel =Inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xlu8J&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://www.ens-newswire.com/ens/may2002/2002-05-16-07.asp | Pealkiri =Thin Polar Bears Called Sign of Global Warming | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =2002 | Koht = | Väljaandja =Enviromental News Service | Kasutatud = 29.09.2013 | Keel = Inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WRCQd&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://nsidc.org/cryosphere/seaice/environment/global_climate.html| Pealkiri = Sea ice climate | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht =2013 | Väljaandja =NSIDC | Kasutatud =28.09.2013 | Keel =Inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;egPWM&quot;&gt;{{netiviide | URL =http://neven1.typepad.com/ | Pealkiri = Freezing season 2013/2014 open thread 1| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =2013 | Koht = | Väljaandja =Arctic sea ice blog | Kasutatud =29.09.2013 | Keel =Inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AFBs6&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://nsidc.org/arcticseaicenews/| Pealkiri = A better year for the cryosphere| Autor =Zhang, J | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =2013 | Koht = | Väljaandja =NSIDC | Kasutatud =28.09.2013 | Keel =Inglise}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Jää]]
[[Kategooria:Glatsioloogia]]
[[Kategooria:Okeanograafia]]</text>
      <sha1>retsna9raoj6wa8jrvwbyxxl3xsg4eg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Carl Stumpf</title>
    <ns>0</ns>
    <id>279903</id>
    <revision>
      <id>6176977</id>
      <parentid>6052724</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:06:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7407" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Carlstumpf.jpg|pisi|Carl Stumpf 1900. aastal]]
'''Carl Stumpf''' ([[21. aprill]] [[1848]] Wiesentheid, Saksamaa – [[25. detsember]] [[1936]] [[Berliin]]) oli Saksamaa [[filosoof]] ja [[psühholoog]]. Ta asutas Berliini Eksperimentaalpsühholoogia kooli ning oli kuulus muusika- ja heliuuringute poolest. 

Stumpf mõjutas tugevalt [[Edmund Husserl]]i, modernse [[fenomenoloogia]] rajajat, tutvustades asjade seisu kontseptsiooni (Sachverhalt), mida Husserl hiljem oma töödega populariseeris. Stumpf mõjutas ka [[geštaltpsühholoogia]] rajajaid [[Max Wertheimer]]it, [[Wolfgang Köhler]]it ja [[Kurt Koffka]]t, kes vaidlustasid kaua Saksamaa psühholoogilisi uuringuid domineerinud [[Wilhelm Wundt]]i mehaanilise lähenemise [[eksperimentaalpsühholoogia|eksperimentaalpsühholoogiale.]] Geštaltpsühholoogid muutsid seda, kuidas taju mõistetakse.

== Elukäik ==
Carl Stumpf sündis [[Wiesentheid]]is [[Kitzingeni kreis]]is [[Alam-Frangimaa]]l [[Baieri]]s (tänapäeva Saksamaa). Ta oli kohaliku füüsiku Eugen Stumpfi ja Marie Adelmann Stumpfi poeg. Tema perekonnas oli olnud pikk uurijate ning akadeemikute ajalugu ning seetõttu tutvus Stumpf teadusega noores eas. Tema põhihuviks oli aga hoopis muusika ning kümneaastaselt Stumpf juba komponeeris ja mängis kuut instrumenti.

Stumpf õppis kohalikus gümnaasiumis ja seejärel [[Würzburgi Ülikool]]is, uurides esteetikat ja teadust. Ülikoolis kohtus ta fenomenoloogi [[Franz Brentano]]ga, kes mõjutas Stumpfi muutma oma eriala filosoofia ning teaduse suunas. Brentano julgustas Stumpfi ka jätkama oma doktoriõpinguid [[Göttingeni Ülikool]]is. 1868 sai Stumpf oma doktorikraadi [[Rudolph Hermann Lotze]]lt.

[[1869]] astus Stumpf katoliku seminari, et õppida preestriks. Aasta hiljem lahkus Stumpf kiriku dogmaatilisuses pettununa seminarist, hakates Göttingenis filosoofia osakonnas instruktoriks. Sealt tutvus ta [[Wilhelm Weber]]i ning [[Gustav Fechner]]iga, kellega töötati koos psühholoogiliste eksperimentide kallal.

[[1873]] sai Stumpf filosoofiaprofessoriks Würzburgi ülikoolis. Seal alustas ta heli- ja taju-uuringuid. Tema teose &quot;Tonpsychologie&quot; esimene köide ilmus 1883. aastal. 1878 abiellus Stumpf Hermine Biedermanniga. Aasta hiljem sai temast filosoofiaprofessor Praha [[Karli ülikool|Karl-Ferdinandi Ülikoolis]]. 1884. aastal alustas Stumpf õpetamist [[Halle Ülikool]]is ja 1889. aastast [[Müncheni Ülikool]]is.

1894 jäi Stumpf [[Berliin]]i [[Berliini Humboldti Ülikool|Friedrich Wilhelmi Ülikool]]i, kus temast sai Berliini psühholoogiainstituudi professor, mille rajajaks oli [[Hermann Ebbinghaus]]. Stumpf korraldas instituudi ümber ning asutas oma laboratooriumi. Sellest instituudist sai põhikonkurent [[Wilhelm Wundt]]i psühholoogialaboratooriumile [[Leipzigi Ülikool]]is. Stumpf jäi oma karjääri lõpuni Berliini.

1896 juhtis Stumpf kolmandat rahvusvahelist psühholoogia kongressi.

1904 osales ta koos 13 tunnustatud teadlasega paneelis, mida tunti kui Hansu komisjoni, et otsustada, kas hobune [[Tark Hans]] oskab arvutada. Psühholoog [[Oskar Pfungst]] tõestas, et hobune ei osanud arvutada.

Oma karjääri lõpuks lõi Stumpf Berliini Lastepsühholoogia Assotsiatsiooni ning jätkas samal ajal muusika kirjutamist. 1915 avas Stumpf koos teiste teadlastega fonogrammi arhiivi, kus säilitati muusikat maailma eri paigust.

Stumpf läks pensionile 1921, kuid jätkas ka siis loengute andmist. Ta suri 25. detsembril 1936 Berliinis.

== Töö ==
Stumpf oli üks varasemaid Brenato õpilasi ning jäi tema varastele õpetustele küllaltki lähedaseks. Brenato mõju võib näha Stumpfi uskumuses, et fenomen on psühholoogia peamine andmeühik. Stumpf arvas lisaks, et tervik on suurem kui selle osade summa (Bowman &amp; Brownell, 2000).

Stumpf pidas end eelkõige psühholoogiks. Ta uuris, kuidas inimmõistus interpreteerib erinevad visuaalsed või auditoorsed fenomene, nagu toonid, värvid, või kujutised, Ta uskus, et need fenomenid võivad olla kas sensoorsed või kujuteldavad – sensoorne kui tajutud meie meelte poolt, ning kujuteldav kui interpreteeritud meie mõistuse poolt.

===Uuringud muusika ja toonide alal===

Oma elus hilisemalt hakkasid Stumpfi rohkem huvitama empiirilised meetodid eksperimentaalpsühholoogias ning temast sai selle ala üks pioneere. Ta hakkas eksperimenteerima toonide ning muusikaga, uurides toonide segunemist, konsonantsi ning dissonantsi. Ta vaatles, kas sama heli kombinatsioonidel on kalduvus seguneda üheks helipildiks. Seda fenomeni nimetas Stumpf ''Tenverschmelzung''&lt;nowiki/&gt;'iks ehk heli kokkusulamiseks. Katseisikud pidid kuulama kahte ajaliselt kattuvat tooni ning ütlema, kas nad kuulsid ühte või kahte tooni. Stumpf leidis, et helide sulandumine tuleneb peamiselt kõrguste intervallidest – kooskõlast. Kõige sulanduvamaks intervalliks oli oktav, kui terts on perfektses kvindis. Elu lõpupoole Stumpf hülgas selle teooria, kuna ei olnud sellega rahul.

Oma teooriate universaalsuse testimiseks tegi Stumpf hõlmava uuringu mitte-Lääne muusikast. Ta kogus muusikat maailma eri paigust. 1886. aastal ilmus tema teos &quot;Lieder der Bellakula Indianer&quot;, mis oli muusikateaduslik uuring, kombineerides üheksa transkriptsiooni lugudest, mida esitasid 1885. aastal Saksamaad külastanud Bella Coola indiaanlased. Oma töös kirjeldas Stumpf esinejate repertuaari ning lisas transkriptsioonid Lääne noodikirja koos analüüsiga. Töö lõpus arutles Stumpf muusika kultuurilise konteksti üle. Seda tööd peetakse üheks etnomusikoloogia teerajajatest.

===Opositsioon Wundtile===
Stumpfi tuntakse kui üht peamist Wilhelm Wundti rivaali, kes oli Saksamaa psühholoogia prominentsemaid esindajaid. Stumpf oli vastu puhtale introspektsioonile, mis vähendas kogemuse elementaarseteks elementideks. Pigem uuris ta kogemust nii kuis see juhtus. Wundt ja Stumpf laskusid korduvalt kirjalikesse lahingutesse helitoonide ja introspektsiooni psühholoogia teemadel. Stumpf oli Ameerika psühholoogi William Jamesi hea sõber ja pidev korrespondent, kellel oli samuti vasturääkivusi Wundtiga.

==Teosed==
* Stumpf, Carl. 1873. Über den psychologischen Ursprung der Raumvorstellung. Leipzig, DE: S. Hirzel.
* Stumpf, Carl. 1886. Lieder der Bellakula Indianer. Stumpf, Carl. 1898. Beiträge zur akustik und musikwissenschaft. Leipzig, DE: J. A. Barth.
* Stumpf, Carl. 1908. Die wiedergeburt der philosophie. Leipzig, DE: J.A. Barth.
* Stumpf, Carl. 1911. Die anfänge der musik. Leipzig, DE: J.A. Barth.
* Stumpf, Carl. 1911. Konsonanz und Konkordanz. Beiträge zur Akustik und Musikwissenschaft 6, 116–150.
* Stumpf, Carl. 1926. Die sprachlaute experimentell-phonetische untersuchungen nebst einem anhang über instrumentalklänge. Berlin, DE: J. Springer.
* Stumpf, Carl. 1997. Schriften zur Psychologie. Beiträge zur Geschichte der Psychologie. Frankfurt am Main, DE: P. Lang. ISBN 3631313675
* Stumpf, Carl. 2003 (original published 1883 and 1890). Tonpsychologie (2 Volumes). Boston, MA: Adamant Media Corporation. ISBN 0543957381
* Stumpf, Carl. 2004 (original published 1910). Philosophische Reden und Vorträge. Boston, MA: Adamant Media Corporation. ISBN 0543984087

==Viited==
* Bowman, C., and P. Brownell. 2000. Prelude to contemporary gestalt therapy Gestalt 4. 3.

{{JÄRJESTA:Stumpf, Carl}}
[[Kategooria:Saksamaa psühholoogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1848]]
[[Kategooria:Surnud 1936]]</text>
      <sha1>9vjffwbza0vkh8rq0kwafd801tac5gv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jüri Martenson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>281917</id>
    <revision>
      <id>6177193</id>
      <parentid>5932294</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T21:56:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2164" xml:space="preserve">'''Jüri Martenson''' (ka '''Jüri Martensen''', '''Georg Martensen''' ja '''Georg Martenson'''; 21. oktoober / [[2. november]] [[1867]] [[Viljandi kihelkond]] – [[1945]] [[Siber]]) oli eesti vaimulik.

Ta lõpetas aastal [[1889]] [[Tallinna Kubermangugümnaasium]]i. Aastatel [[1890]]–[[1898]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonnas]]. Ordineeriti 2. juulil [[1900]] [[Gattšina]]s õpetajaks.

Ta oli aastal [[1900]] [[Gattšina]]s adjunkt, [[Moloskovitsa]]s (Ingerimaal) ja [[Smolensk]]is vikaarõpetaja, aastal [[1901]] vikaarõpetaja [[Tartu Maarja kogudus]]es, aastatel [[1902]]–[[1905]] vikaarõpetaja [[Stavropol]]is ja [[1905]]–[[1908]] oli ta sama koguduse õpetaja. Aastatel [[1909]]–[[1920]] oli ta [[Võru Katariina kogudus]]e õpetaja.

Jäi [[20. veebruar]]il [[1920]] tervislikel põhjustel emerituuri, pärast seda tegutses usuõpetajana Võru koolides. Kuni 1935. aastani oli ta [[7. Jalaväerügement|7. Jalaväerügemendi]] õpetaja ja kuni 1936. aastani Kaitseliidu Võru maleva propagandapealik.

Martenson arreteeriti [[NKVD]] poolt [[14. juuni]]l [[1941]] ja saadeti Siberisse, kus ta aastal [[1945]] suri&lt;ref&gt;Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Erik Amburger &quot;Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands&quot; vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Eesti Üliõpilaste Selts 1870-1905, Väljaandja Eesti Üliõpilaste Seltsi vanematekogu, New-York 1965&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Martinson+j%C3%BCri&amp;f=all Kommunismiohvrite andmebaas]

{{JÄRJESTA:Martenson, Jüri}}
[[Kategooria:Tartu Maarja koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Võru Katariina koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1867]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>sqhgpa9hqa8lrh4gjzmz9hohepj6cnx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177194</id>
      <parentid>6177193</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T21:58:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2213" xml:space="preserve">'''Jüri Martenson''' (ka '''Jüri Martensen''', '''Georg Martensen''' ja '''Georg Martenson'''; 21. oktoober / [[2. november]] [[1867]] [[Viljandi kihelkond]] – [[20. jaanuar]] [[1942]] [[Unžlag]], [[Gorki oblast]], [[Venemaa]]) oli eesti vaimulik.

Ta lõpetas aastal [[1889]] [[Tallinna Kubermangugümnaasium]]i. Aastatel [[1890]]–[[1898]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonnas]]. Ordineeriti 2. juulil [[1900]] [[Gattšina]]s õpetajaks.

Ta oli aastal [[1900]] [[Gattšina]]s adjunkt, [[Moloskovitsa]]s (Ingerimaal) ja [[Smolensk]]is vikaarõpetaja, aastal [[1901]] vikaarõpetaja [[Tartu Maarja kogudus]]es, aastatel [[1902]]–[[1905]] vikaarõpetaja [[Stavropol]]is ja [[1905]]–[[1908]] oli ta sama koguduse õpetaja. Aastatel [[1909]]–[[1920]] oli ta [[Võru Katariina kogudus]]e õpetaja.

Jäi [[20. veebruar]]il [[1920]] tervislikel põhjustel emerituuri, pärast seda tegutses usuõpetajana Võru koolides. Kuni 1935. aastani oli ta [[7. Jalaväerügement|7. Jalaväerügemendi]] õpetaja ja kuni 1936. aastani Kaitseliidu Võru maleva propagandapealik.

Martenson arreteeriti [[NKVD]] poolt [[14. juuni]]l [[1941]] ja saadeti Siberisse, kus ta aastal [[1945]] suri&lt;ref&gt;Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Erik Amburger &quot;Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands&quot; vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Eesti Üliõpilaste Selts 1870-1905, Väljaandja Eesti Üliõpilaste Seltsi vanematekogu, New-York 1965&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Martinson+j%C3%BCri&amp;f=all Kommunismiohvrite andmebaas]

{{JÄRJESTA:Martenson, Jüri}}
[[Kategooria:Tartu Maarja koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Võru Katariina koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1867]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>ek8g4oppqvzsdg3knplhlruvb3c2a7c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177196</id>
      <parentid>6177194</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T22:06:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2295" xml:space="preserve">'''Jüri Martenson''' (ka '''Jüri Martensen''', '''Georg Martensen''' ja '''Georg Martenson'''; 21. oktoober / [[2. november]] [[1867]] [[Viljandi kihelkond]] – [[20. jaanuar]] [[1942]] [[Unžlag]], [[Gorki oblast]], [[Venemaa]]) oli eesti vaimulik.

Ta lõpetas aastal [[1889]] [[Tallinna Kubermangugümnaasium]]i. Aastatel [[1890]]–[[1898]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonnas]]. Ordineeriti 2. juulil [[1900]] [[Gattšina]]s õpetajaks.

Ta oli aastal [[1900]] [[Gattšina]]s adjunkt, [[Moloskovitsa]]s (Ingerimaal) ja [[Smolensk]]is vikaarõpetaja, aastal [[1901]] vikaarõpetaja [[Tartu Maarja kogudus]]es, aastatel [[1902]]–[[1905]] vikaarõpetaja [[Stavropol]]is ja [[1905]]–[[1908]] oli ta sama koguduse õpetaja. Aastatel [[1909]]–[[1920]] oli ta [[Võru Katariina kogudus]]e õpetaja.

Jäi [[20. veebruar]]il [[1920]] tervislikel põhjustel emerituuri, pärast seda tegutses usuõpetajana Võru koolides. Kuni 1935. aastani oli ta [[7. Jalaväerügement|7. Jalaväerügemendi]] õpetaja ja kuni 1936. aastani Kaitseliidu Võru maleva propagandapealik.

Martenson arreteeriti [[NKVD]] poolt [[14. juuni]]l [[1941]] ja saadeti Siberisse, kus ta aastal [[1945]] suri&lt;ref&gt;Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Erik Amburger &quot;Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands&quot; vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Eesti Üliõpilaste Selts 1870-1905, Väljaandja Eesti Üliõpilaste Seltsi vanematekogu, New-York 1965&lt;/ref&gt;. Kommunismiohvrite andmebaasi järgi hukati ta Siberi vangilaagris 1942 või 1943.

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Martinson+j%C3%BCri&amp;f=all Kommunismiohvrite andmebaas]

{{JÄRJESTA:Martenson, Jüri}}
[[Kategooria:Tartu Maarja koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Võru Katariina koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1867]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>jxxhjphmdbyhae4nrxuz3ukarh8939t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>David Alaba</title>
    <ns>0</ns>
    <id>282660</id>
    <revision>
      <id>6177364</id>
      <parentid>5923717</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:55:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2045" xml:space="preserve">[[Pilt:20180610 FIFA Friendly Match Austria vs. Brazil David Alaba 850 1632.jpg|pisi|David Alaba (2017)]]
'''David Olatukunbo Alaba''' (sündinud [[24. juuni]]l [[1992]] [[Viin]]is) on [[Austria]] [[jalgpallur]], kes mängib 2021. aastast [[Madridi Real]]i eest. Enne seda kuulus ta 11 aastat [[Müncheni Bayern]]i ridadesse.

Ta on mänginud nii äärekaitsja, poolkaitsja kui ka ääreründajana. Enamasti täidab ta kohustusi tiimi algkoosseisus vasaku äärekaitsjana.

Aastatel 2013 ja 2014 valiti ta Austria aasta meessportlaseks. Austria aasta jalgpalluriks on ta nimetatud viiel korral aastatel 2011–2016.

== Koondisekarjäär ==
Debüüdi [[Austria jalgpallikoondis|Austria rahvuskoondises]] tegi Alaba 14. oktoobril 2009 MM-i valikmängus [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu. Esimese värava lõi ta rahvuskoondises 16. oktoobril 2012 MM-i valikmängus [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstani]] vastu.

Ta kuulus Austria koondisse [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].

==Saavutused==
;Müncheni Bayern
* [[Bundesliga]]: [[Bundesliga hooaeg 2009–2010|2009–10]], [[Bundesliga hooaeg 2012–2013|2012–13]], [[Bundesliga hooaeg 2013–2014|2013–14]], [[Bundesliga hooaeg 2014–2015|2014–15]], [[Bundesliga hooaeg 2015–2016|2015–16]], [[Bundesliga hooaeg 2016–2017|2016–17]], [[Bundesliga hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[Bundesliga hooaeg 2018–2019|2018–19]]
* [[DFB-Pokal]]: 2009–10, 2012–13, 2013–14, 2015–16, 2018–19
* [[DFL-Supercup|Saksamaa superkarikas]]: 2016, 2018
* [[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2012–2013|2012–13]]
* [[Euroopa superkarikas]]: 2013
* [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2013

== Välislingid ==
{{commonskat}}

{{UEFA Euro 2016 Austria koondis}}

{{JÄRJESTA:Alaba, David}}
[[Kategooria:Austria jalgpallurid]]
[[Kategooria:Müncheni Bayerni mängijad]]
[[Kategooria:TSG 1899 Hoffenheimi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>rz3jptuin3njv1g6grffsgpog6zkkli</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aerofotograafia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>290995</id>
    <revision>
      <id>6176985</id>
      <parentid>6144087</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:13:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3359" xml:space="preserve">[[Pilt:Kuressaare linnus õhust.jpg|pisi|[[Aerofoto]] [[Kuressaare linnus]]est. [[Hiiumaa Mudeliklubi]] foto]]
[[Pilt:Keila ajalugu 05.jpg|pisi|Nõukogude Liidu tankipolgust alles jäänud hooned [[Keila]]s. [[Aado Salumäe]] foto 1990. aastate algusest]]
'''Aerofotograafia''' on [[maapind|maapinna]] [[fotograafia|pildistamine]] [[lennuk]]ilt, [[helikopter]]ilt vm [[õhusõiduk]]ilt&lt;ref name=&quot;TEA&quot;/&gt;. Sel viisil tehtud fotot nimetatakse [[aerofoto]]ks.

Viimasel aastakümnel on oluliselt paranenud [[mehitamata õhusõiduk]]ite ehk droonide kättesaadavus ning selle toel on kasvanud aerofotograafia populaarsus.
[[Fail:Fotoaparaadiga droon lennus Tallinna sadamas 2014. aastal..jpg|pisi|Fotoaparaadiga droon lennus Tallinna sadamas 2014. aastal.]]
Eestis tegelevad aerofotograafiaga näiteks [[Hiiumaa Mudeliklubi]] ja [[Keila Mudellennu Klubi]] ning [[aerofotomõõdistamine|aerofotomõõdistamisega]] [[Maa-amet]]. Fotograafidest on sellega tuntust kogunud näiteks [[Andres Tarto]], [[Sven Začek]] ja [[Kaupo Kalda]]. 

== Regulatsioon ==
Kuni 150 kg kaaluvate mehitamata õhusõidukite lennutamiseks on Eestis alates 150 meetri kõrgusel nii ärilisel kui mitteärilisel eesmärgil vaja [[Lennuamet|Lennuametist]] hangitud ühekordset (aastast) luba, piirangutega aladel on lisaks nõutav lennu kooskõlastus. Piirangutega või keelualad on suuremate linnade kohal, piirialadel, militaaraladel ja looduskaitsealadel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ecaa.ee/et/lennundustehnika-ja-lennutegevus/mehitamata-ohusoidukid-sealhulgas-droonid|pealkiri=Mehitamata õhusõidukid, sealhulgas droonid|väljaanne=Transpordiamet|aeg=|vaadatud=05.02.2021|arhiivimisaeg=28.06.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180628044301/https://www.ecaa.ee/et/lennundustehnika-ja-lennutegevus/mehitamata-ohusoidukid-sealhulgas-droonid|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://aim.eans.ee/et/vfr-kaart|pealkiri=VFR kaart|väljaanne=EANS|aeg=|vaadatud=05.02.2021}}&lt;/ref&gt;

Alates 01. juuli 2021 hakkab [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] kehtima uus [[regulatsioon]], mille kohaselt kõik fotodroonide lennutajad peavad oma lennuvahendid registreerima ning saavad registreerimistunnistuse. Kolm aastat pärast regulatsiooni jõustumist enam ilma vastava loata õhusõidukeid lennutada ei tohi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://droon.ee/wp-content/uploads/2021/02/kkk_1_0-1.pdf|pealkiri=Korduma kippuvad küsimused|väljaanne=Transpordiamet|aeg=|vaadatud=05.02.2021}}&lt;/ref&gt;

Lisaks tuleb arvestada inimeste [[Eraelu puutumatus|privaatsusega]]: kui inimese isik on kaadris [[Tuvastamine|tuvastatav]], tuleb temalt jäädvustamiseks eelnevalt luba küsida. [[Avalik üritus|Avalikel üritustel]] on vaja ürituse korraldaja luba.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://transpordiamet.ee/media/374/download|pealkiri=Meelespea käitajale|väljaanne=Transpordiamet|aeg=|vaadatud=05.02.2021}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Aerofotomõõdistamine]]
*[[Fotogramm-meetria]]
*[[Mehitamata õhusõiduk]]
*[[Lennuamet]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;TEA&quot;&gt;[[TEA entsüklopeedia]] 1. köide, 2008.&lt;/ref&gt;}}

== Välislingid ==
* [http://blog.photopoint.ee/droonidega-lendamine-mida-peab-teadma-enne-ohkutousu/ &quot;Droonidega lendamine – mida peab teadma enne õhkutõusu?&quot;] Photopoint, 28. jaanuar 2015

[[Kategooria:Fotograafia]]
[[Kategooria:Lennundus]]</text>
      <sha1>4vefy6wc0qqtkclxy9vt1rw0vqducl2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Salman Rushdie</title>
    <ns>0</ns>
    <id>300065</id>
    <revision>
      <id>6176952</id>
      <parentid>5871565</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:24:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <comment>2022. aasta 12. augustil rünnati loengut pidama valmistunud Rushdied New yorgi lääneosas. &lt;The Associated Press @AP · 8m BREAKING: Author Salman Rushdie has been attacked as he was about to give a lecture in western New York.  An @AP  reporter witnessed a man storm the stage at the Chautauqua Institution and begin punching or stabbing Rushdie as he was being introduced.&gt;</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1621" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;.

2022. aasta 12. augustil rünnati loengut pidama valmistunud Rushdied New yorgi lääneosas.

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>cwfy77u6zdubmx2ync91jidllmnlz95</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176953</id>
      <parentid>6176952</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:28:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en}}&lt;/ref&gt;</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1879" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;.

2022. aasta 12. augustil rünnati loengut pidama valmistunud Rushdied New yorgi lääneosas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>688pm4zlkod5hqb1kb3f6w7bmpqfy10</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176954</id>
      <parentid>6176953</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:30:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1879" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;.

2022. aasta 12. augustil rünnati loengut pidama valmistunud Rushdied New Yorgi lääneosas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>qr1d29i17cd7m3laj1cjlfs557m081s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176955</id>
      <parentid>6176954</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:32:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>ce</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1868" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;.

2022. aasta 12. augustil langes Rushdie [[New York|New Yorgis]] rünnaku ohvriks.&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>2ns90dt345ebd3v5pbc2n5g2qkpawrz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176957</id>
      <parentid>6176955</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:34:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Suur vahe: New York = New Yorgi osariik, New York City = New York</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1929" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;.

2022. aasta 12. augustil rünnati Rushdied, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Chautauqua Institution]]is loengut pidamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>p6ms2ry253bvelgh5rmtahl5fc35k8b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176958</id>
      <parentid>6176957</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:34:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1940" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;.

2022. aasta 12. augustil rünnati Rushdied, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas [[Chautauqua Institution]]is loengut pidamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>3r70fx3l1l3nguiq0zjd8obbxjtpus1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176971</id>
      <parentid>6176958</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:50:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>&lt;ref name=AP&gt;JOSHUA GOODMAN. [https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York]&lt;/ref&gt;</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2120" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;.

2022. aasta 12. augustil rünnati Rushdied, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas [[Chautauqua Institution]]is loengut pidamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=AP&gt;JOSHUA GOODMAN. [https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York]&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>l6p3vygpru00cmrk3x0gwap6ogb2o5i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176975</id>
      <parentid>6176971</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:02:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>refs ce</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2334" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

2022. aasta 12. augustil rünnati Rushdied, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas [[Chautauqua Institution]]is loengut pidamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>mgm10y0xl0ot34sfgvdo3kj45qm1xpi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176976</id>
      <parentid>6176975</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:04:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>bbc |author=Sam Cabral By Sam Cabral BBC News, Washington      Published  1 minute ago</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2353" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

2022. aasta 12. augustil rünnati Rushdied, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas [[Chautauqua Institution]]is loengut pidamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>mafdvv70uzqzm3pdoucce63mx9xr5tr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176982</id>
      <parentid>6176976</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:11:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>==Välislingid== * Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2486" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

2022. aasta 12. augustil rünnati Rushdied, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas [[Chautauqua Institution]]is loengut pidamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>6l1jjxgyqjcjloek0gxhwo9ddhj7w08</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177035</id>
      <parentid>6176982</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:25:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Chautauqua Institution]]is → {{ill|en|Chautauqua|Chautauqua, New York}} linnakeses &lt;Chautauqua is a town and lake resort community in Chautauqua County, New York, United States.[3] The population was 4,017 at the 2020 census.[2] The town is named after Chautauqua Lake. It is the home of the Chautauqua Institution and the birthplace of the Chautauqua Movement.[4] &gt;</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2511" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

2022. aasta 12. augustil rünnati Rushdied, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua|Chautauqua, New York}} linnakeses loengut pidamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>511flb93907lx2mtezpngfat87mxjt5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177040</id>
      <parentid>6177035</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:31:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>hariduskeskuses &lt;[[:en:Chautauqua Institution|Chautauqua Institution]]&gt; = The Chautauqua Institution (/ʃəˈtɔːkwə/ shə-TAW-kwə) is a 501(c)(3)[3] nonprofit education center and summer resort for adults and youth located on 2,070 acres (8.4 km2) in Chautauqua, New York, 17 miles (27 km) northwest of Jamestown in the southwestern part of New York State. Established in 1874, the institution was the home of and provided the impetus for the Chautauqua movement that became popular in the US in the late</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2526" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

2022. aasta 12. augustil rünnati Rushdied, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua|Chautauqua, New York}} linnakese hariduskeskuses loengut pidamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>gyvii82okok13sui0zml8b2ji3e04sp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177042</id>
      <parentid>6177040</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:32:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>temp __NOTOC__</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2535" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.
__NOTOC__
[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

2022. aasta 12. augustil rünnati Rushdied, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua|Chautauqua, New York}} linnakese hariduskeskuses loengut pidamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>0i5hzdizrx12vtyysxjai735p462z7m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177049</id>
      <parentid>6177042</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:44:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>{{muutuv sündmus}} a per enwi</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2555" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.
__NOTOC__
[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

2022. aasta 12. augustil rünnati Rushdied, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua|Chautauqua, New York}} linnakese hariduskeskuses loengut pidamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>mpayjycbj8v925b3v2wdo1p0tmeztwb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177050</id>
      <parentid>6177049</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:46:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>enwi: On 12 August 2022, while about to start a lecture at the [[Chautauqua Institution]] in [[Chautauqua, New York]], Rushdie was attacked by a man who rushed up on stage and stabbed him in the neck</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2562" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.
__NOTOC__
[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

2022. aasta 12. augustil rünnati Rushdied, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua|Chautauqua, New York}} linnakese hariduskeskuse kohta loengut alustamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>r9ql4n9s1a09m7gyk9yaufjazr2idjf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177052</id>
      <parentid>6177050</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:48:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Alates 2000. aastast Ameerika Ühendriikides elavat Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil,</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2614" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.
__NOTOC__
[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

Alates 2000. aastast Ameerika Ühendriikides elavat Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua|Chautauqua, New York}} linnakese hariduskeskuse kohta loengut alustamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>64eb2b7gcnb39em97az4olsu5lafqes</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177053</id>
      <parentid>6177052</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:49:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2640" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.
__NOTOC__
[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

Alates 2000. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] elavat Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua|Chautauqua, New York}} linnakese hariduskeskuse kohta loengut alustamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>0i67t4skekvt32xwzl98a6ad63ln5xd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177083</id>
      <parentid>6177053</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:24:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2640" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.
__NOTOC__
[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

Alates 2000. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] elavat Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua Institutioni|Chautauqua Institution}} hariduskeskuses loengut alustamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>6n0vwnyfe92pv1j87ok3rh8wsuno8l8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177132</id>
      <parentid>6177083</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:44:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>„näitlejale“ oma kast ka</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3633" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast kirjanik
| nimi             = Salman Rushdie
| pilt             = Hayfestival-2016-Salman-Rushdie-1-cu.jpg
| pildisuurus      = 
| pildiallkiri     = Salman Rushdie 2016. aastal
&lt;!--             --&gt;
| sünninimi        = सलमान रुश्दी&lt;br /&gt;سلمان رشدی
| sünniaeg         = {{birth date and age|1947|06|19|df=y}}
| sünnikoht        = [[Bombay]]
| surmaaeg         =
| surmakoht        = 
| puhkepaik        = 
| pseudonüüm       = 
| rahvus           = 
| kodakondsus      = {{Lihtne loend}}
*[[Ühendkuningriik]]
*[[Ameerika Ühendriigid]] &lt;small&gt;(al 2016)&lt;/small&gt;
{{Lihtne loend lõpp}}
| haridus          = 
| alma mater       = King's College, Cambridge
| elukutse         = kirjanik, lektor
| žanr             = 
| kirjandusvool    = 
| tuntud teoseid   = 
| tunnustus        = 
| tegutsemisaastad = 
&lt;!--             --&gt;
| abikaasa         = 
| elukaaslane      = 
| lapsed           = 
| sugulased        = 2
&lt;!--             --&gt;
| allkiri          = 
| koduleht         = 
| moodul           = 
}}

[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.
__NOTOC__
[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

Alates 2000. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] elavat Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua Institutioni|Chautauqua Institution}} hariduskeskuses loengut alustamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>g23ozlo73w9v1l7mlz2kgj0av0nj2rg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177134</id>
      <parentid>6177132</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:46:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>| tuntud teoseid   = &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3658" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast kirjanik
| nimi             = Salman Rushdie
| pilt             = Hayfestival-2016-Salman-Rushdie-1-cu.jpg
| pildisuurus      = 
| pildiallkiri     = Salman Rushdie 2016. aastal
&lt;!--             --&gt;
| sünninimi        = सलमान रुश्दी&lt;br /&gt;سلمان رشدی
| sünniaeg         = {{birth date and age|1947|06|19|df=y}}
| sünnikoht        = [[Bombay]]
| surmaaeg         =
| surmakoht        = 
| puhkepaik        = 
| pseudonüüm       = 
| rahvus           = 
| kodakondsus      = {{Lihtne loend}}
*[[Ühendkuningriik]]
*[[Ameerika Ühendriigid]] &lt;small&gt;(al 2016)&lt;/small&gt;
{{Lihtne loend lõpp}}
| haridus          = 
| alma mater       = King's College, Cambridge
| elukutse         = kirjanik, lektor
| žanr             = 
| kirjandusvool    = 
| tuntud teoseid   = &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;
| tunnustus        = 
| tegutsemisaastad = 
&lt;!--             --&gt;
| abikaasa         = 
| elukaaslane      = 
| lapsed           = 
| sugulased        = 2
&lt;!--             --&gt;
| allkiri          = 
| koduleht         = 
| moodul           = 
}}

[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.
__NOTOC__
[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

Alates 2000. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] elavat Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua Institutioni|Chautauqua Institution}} hariduskeskuses loengut alustamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>ldazt8g62ci77bka8ji6021mr0y0sbu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177135</id>
      <parentid>6177134</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:47:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>liigendus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3671" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast kirjanik
| nimi             = Salman Rushdie
| pilt             = Hayfestival-2016-Salman-Rushdie-1-cu.jpg
| pildisuurus      = 
| pildiallkiri     = Salman Rushdie 2016. aastal
&lt;!--             --&gt;
| sünninimi        = सलमान रुश्दी&lt;br /&gt;سلمان رشدی
| sünniaeg         = {{birth date and age|1947|06|19|df=y}}
| sünnikoht        = [[Bombay]]
| surmaaeg         =
| surmakoht        = 
| puhkepaik        = 
| pseudonüüm       = 
| rahvus           = 
| kodakondsus      = {{Lihtne loend}}
*[[Ühendkuningriik]]
*{{murdmata|[[Ameerika Ühendriigid]] &lt;small&gt;(al 2016)&lt;/small&gt;}}
{{Lihtne loend lõpp}}
| haridus          = 
| alma mater       = King's College, Cambridge
| elukutse         = kirjanik, lektor
| žanr             = 
| kirjandusvool    = 
| tuntud teoseid   = &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;
| tunnustus        = 
| tegutsemisaastad = 
&lt;!--             --&gt;
| abikaasa         = 
| elukaaslane      = 
| lapsed           = 
| sugulased        = 2
&lt;!--             --&gt;
| allkiri          = 
| koduleht         = 
| moodul           = 
}}

[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.
__NOTOC__
[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

Alates 2000. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] elavat Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua Institutioni|Chautauqua Institution}} hariduskeskuses loengut alustamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>bgyu61ihsbd34pvhaatr0w8h19ahmcs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177139</id>
      <parentid>6177135</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:51:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>(oops) | lapsed           = 2</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3671" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast kirjanik
| nimi             = Salman Rushdie
| pilt             = Hayfestival-2016-Salman-Rushdie-1-cu.jpg
| pildisuurus      = 
| pildiallkiri     = Salman Rushdie 2016. aastal
&lt;!--             --&gt;
| sünninimi        = सलमान रुश्दी&lt;br /&gt;سلمان رشدی
| sünniaeg         = {{birth date and age|1947|06|19|df=y}}
| sünnikoht        = [[Bombay]]
| surmaaeg         =
| surmakoht        = 
| puhkepaik        = 
| pseudonüüm       = 
| rahvus           = 
| kodakondsus      = {{Lihtne loend}}
*[[Ühendkuningriik]]
*{{murdmata|[[Ameerika Ühendriigid]] &lt;small&gt;(al 2016)&lt;/small&gt;}}
{{Lihtne loend lõpp}}
| haridus          = 
| alma mater       = King's College, Cambridge
| elukutse         = kirjanik, lektor
| žanr             = 
| kirjandusvool    = 
| tuntud teoseid   = &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;
| tunnustus        = 
| tegutsemisaastad = 
&lt;!--             --&gt;
| abikaasa         = 
| elukaaslane      = 
| lapsed           = 2
| sugulased        = 
&lt;!--             --&gt;
| allkiri          = 
| koduleht         = 
| moodul           = 
}}

[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.
__NOTOC__
[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

Alates 2000. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] elavat Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua Institutioni|Chautauqua Institution}} hariduskeskuses loengut alustamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>4uxoon6uodbi5rbjnegjxx3vxawafpu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177143</id>
      <parentid>6177139</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:02:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>| tunnustus        = {{Lihtne loend}} * [[Bookeri auhind]] (1981) * [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] (1992) * [[Pinteri kirjandusauhind]] (2014) {{Lihtne loend lõpp}}</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3830" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast kirjanik
| nimi             = Salman Rushdie
| pilt             = Hayfestival-2016-Salman-Rushdie-1-cu.jpg
| pildisuurus      = 
| pildiallkiri     = Salman Rushdie 2016. aastal
&lt;!--             --&gt;
| sünninimi        = सलमान रुश्दी&lt;br /&gt;سلمان رشدی
| sünniaeg         = {{birth date and age|1947|06|19|df=y}}
| sünnikoht        = [[Bombay]]
| surmaaeg         =
| surmakoht        = 
| puhkepaik        = 
| pseudonüüm       = 
| rahvus           = 
| kodakondsus      = {{Lihtne loend}}
*[[Ühendkuningriik]]
*{{murdmata|[[Ameerika Ühendriigid]] &lt;small&gt;(al 2016)&lt;/small&gt;}}
{{Lihtne loend lõpp}}
| haridus          = 
| alma mater       = King's College, Cambridge
| elukutse         = kirjanik, lektor
| žanr             = 
| kirjandusvool    = 
| tuntud teoseid   = &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;
| tunnustus        = {{Lihtne loend}}
* [[Bookeri auhind]] (1981)
* [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] (1992)
* [[Pinteri kirjandusauhind]] (2014)
{{Lihtne loend lõpp}}
| tegutsemisaastad = 
&lt;!--             --&gt;
| abikaasa         = 
| elukaaslane      = 
| lapsed           = 2
| sugulased        = 
&lt;!--             --&gt;
| allkiri          = 
| koduleht         = 
| moodul           = 
}}

[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.
__NOTOC__
[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

Alates 2000. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] elavat Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua Institutioni|Chautauqua Institution}} hariduskeskuses loengut alustamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>g3420m235vgx6kjao1y9bhpr0ny43p3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177162</id>
      <parentid>6177143</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:34:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>layout</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3875" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast kirjanik
| nimi             = Salman Rushdie
| pilt             = Hayfestival-2016-Salman-Rushdie-1-cu.jpg
| pildisuurus      = 
| pildiallkiri     = Salman Rushdie 2016. aastal
&lt;!--             --&gt;
| sünninimi        = सलमान रुश्दी&lt;br /&gt;سلمان رشدی
| sünniaeg         = {{birth date and age|1947|06|19|df=y}}
| sünnikoht        = [[Bombay]]
| surmaaeg         =
| surmakoht        = 
| puhkepaik        = 
| pseudonüüm       = 
| rahvus           = 
| kodakondsus      = {{Lihtne loend}}
*[[Ühendkuningriik]]
*{{murdmata|[[Ameerika Ühendriigid]] &lt;small&gt;(al 2016)&lt;/small&gt;}}
{{Lihtne loend lõpp}}
| haridus          = 
| alma mater       = King's College, Cambridge
| elukutse         = kirjanik, lektor
| žanr             = 
| kirjandusvool    = 
| tuntud teoseid   = &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;
| tunnustus        = {{Lihtne loend}}
* [[Bookeri auhind]] &lt;small&gt;(1981)&lt;/small&gt;
* [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] &lt;small&gt;(1992)&lt;/small&gt;
* [[Pinteri kirjandusauhind]] &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt;
{{Lihtne loend lõpp}}
| tegutsemisaastad = 
&lt;!--             --&gt;
| abikaasa         = 
| elukaaslane      = 
| lapsed           = 2
| sugulased        = 
&lt;!--             --&gt;
| allkiri          = 
| koduleht         = 
| moodul           = 
}}

[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.
__NOTOC__
[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

Alates 2000. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] elavat Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua Institutioni|Chautauqua Institution}} hariduskeskuses loengut alustamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>cy5wd4k6io2rmdj1vzk64u0pufpu6ss</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177163</id>
      <parentid>6177162</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:35:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3875" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast kirjanik
| nimi             = Salman Rushdie
| pilt             = Hayfestival-2016-Salman-Rushdie-1-cu.jpg
| pildisuurus      = 
| pildiallkiri     = Salman Rushdie 2016. aastal
&lt;!--             --&gt;
| sünninimi        = सलमान रुश्दी&lt;br /&gt;سلمان رشدی
| sünniaeg         = {{birth date and age|1947|06|19|df=y}}
| sünnikoht        = [[Bombay]]
| surmaaeg         =
| surmakoht        = 
| puhkepaik        = 
| pseudonüüm       = 
| rahvus           = 
| kodakondsus      = {{Lihtne loend}}
*[[Ühendkuningriik]]
*{{murdmata|[[Ameerika Ühendriigid]] &lt;small&gt;(2016–)&lt;/small&gt;}}
{{Lihtne loend lõpp}}
| haridus          = 
| alma mater       = King's College, Cambridge
| elukutse         = kirjanik, lektor
| žanr             = 
| kirjandusvool    = 
| tuntud teoseid   = &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;
| tunnustus        = {{Lihtne loend}}
* [[Bookeri auhind]] &lt;small&gt;(1981)&lt;/small&gt;
* [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] &lt;small&gt;(1992)&lt;/small&gt;
* [[Pinteri kirjandusauhind]] &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt;
{{Lihtne loend lõpp}}
| tegutsemisaastad = 
&lt;!--             --&gt;
| abikaasa         = 
| elukaaslane      = 
| lapsed           = 2
| sugulased        = 
&lt;!--             --&gt;
| allkiri          = 
| koduleht         = 
| moodul           = 
}}

[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.
__NOTOC__
[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal.

[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;

Alates 2000. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] elavat Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua Institutioni|Chautauqua Institution}} hariduskeskuses loengut alustamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>di3p91aw4g7vslanz4dwv27ucbg3jwf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177242</id>
      <parentid>6177163</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:25:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7545" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast kirjanik
| nimi             = Salman Rushdie
| pilt             = Hayfestival-2016-Salman-Rushdie-1-cu.jpg
| pildisuurus      = 
| pildiallkiri     = Salman Rushdie 2016. aastal
&lt;!--             --&gt;
| sünninimi        = सलमान रुश्दी&lt;br /&gt;سلمان رشدی
| sünniaeg         = {{birth date and age|1947|06|19|df=y}}
| sünnikoht        = [[Bombay]]
| surmaaeg         =
| surmakoht        = 
| puhkepaik        = 
| pseudonüüm       = 
| rahvus           = 
| kodakondsus      = {{Lihtne loend}}
*[[Ühendkuningriik]]
*{{murdmata|[[Ameerika Ühendriigid]] &lt;small&gt;(2016–)&lt;/small&gt;}}
{{Lihtne loend lõpp}}
| haridus          = 
| alma mater       = King's College, Cambridge
| elukutse         = kirjanik, lektor
| žanr             = 
| kirjandusvool    = 
| tuntud teoseid   = &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;
| tunnustus        = {{Lihtne loend}}
* [[Bookeri auhind]] &lt;small&gt;(1981)&lt;/small&gt;
* [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] &lt;small&gt;(1992)&lt;/small&gt;
* [[Pinteri kirjandusauhind]] &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt;
{{Lihtne loend lõpp}}
| tegutsemisaastad = 
&lt;!--             --&gt;
| abikaasa         = 
| elukaaslane      = 
| lapsed           = 2
| sugulased        = 
&lt;!--             --&gt;
| allkiri          = 
| koduleht         = 
| moodul           = 
}}

[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.
__NOTOC__
Rushdie on pärit moslemi perekonnast. Tema isa on [[Cambridge'i Ülikool|Cambridge'i]] haridusega juristist ärimehest Anis Ahmed Rushdie ja ema õpetaja Negin Bhatti. Tal on kolm õde. Rushdie on olnud neli korda abielus ja tal on kaks last.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal. Temalt ilmunud teostest on viis olnud Bookeri auhinna kandidaadid.

==Saatanlikud värsid==
[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Briti valitsus võttis seejärel Rushdie politseikaitse alla. Romaan keelati pärast selle avaldamist 1988. aastal paljudes suure [[moslem]]i elanikkonnaga riikides. Septembris 2012. aastal suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;  Khomeynī järglane kõrgeima juhina ajatolla [[Ali Khamenei]] ütles 2019. aastal, et fatwa on &quot;tühistamatu&quot;.&lt;ref name=&quot;Salman&quot;&gt;[https://www-ndtv-com.translate.goog/world-news/salman-rushdie-is-on-ventilator-may-lose-his-one-eye-after-attack-report-3250680?_x_tr_sl=en&amp;_x_tr_tl=et&amp;_x_tr_hl=et&amp;_x_tr_pto=sc Salman Rushdie On Ventilator, May Lose An Eye After Attack]. Reuters. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt;

==Tunnustus loomingu eest==
1983. aastal valiti Rushdie [[Kuningliku Kirjandusühing]]u (Royal Society of Literature) liikmeks. 1999. aastal nimetati ta Prantsusmaa kunstide ja kirjanduse ordu (Ordre des Arts et des Lettres) komandöriks (Commandeur).&lt;ref&gt;[https://www.chicagotribune.com/news/ct-xpm-1999-01-07-9901070421-story.html &quot;Rushdie to Receive Top Literary Award]. Chicago Tribune. 7 January 1999. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt; Teenete eest kirjanduses löödi ta 2007. aastal [[Rüütlikslöömine|rüütliks]].&lt;ref&gt;Birthday Honours List – United Kingdom.&quot; The London Gazette 58358(1):B1. 16 June 2007. Retrieved 26 March 2012. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt;  [[The Times]] paigutas ta 2008. aastal 50 suurima Briti kirjaniku edetabelis (alates 1945. aastast) kolmeteistkümnendale kohale.&lt;ref&gt;[https://www.thetimes.co.uk/article/the-50-greatest-british-writers-since-1945-ws3g69xrf90 The 50 greatest British writers since 1945]. Wayback Machine The Times, 5 January 2008. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt;

==Elu Ameerika Ühendriikides==
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] asus ta elama 2000. aastal. Rushdie on [[Ameerika kunsti- ja kirjandusakadeemia]] (American Academy of Arts and Letters) liige. 2015. aastast töötab ta [[New Yorgi ülikool]]i Arthur L. Carteri ajakirjandusinstituudis.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170405170144/https://journalism.nyu.edu/about-us/faculty/distinguished-professionals-in-residence/ Distinguished Professionals in Residence]. Vaadatud 13.08.2002.&lt;/ref&gt; Enne seda oli Rushdie tööl [[Emory ülikool]]is. Ta avaldas 2012. aastal teose &quot;Joseph Anton: A Memoir&quot;, milles kirjeldab oma elu fatwa all pärast &quot;Saatanlike värsside&quot; ilmumist. [[Ameerika Ühendriikide kodakondsus]]e sai kirjanik 2016. aastal.  2019. aastal ilmus Rushdie neljateistkümnes, seni viimane romaan &quot;Quichotte&quot;, mis on inspireeritud [[Miguel de Cervantes]]e klassikalisest romaanist ja esitati Bookeri auhinnale.

==Eluohtlik rünne==
Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua Institutioni|Chautauqua Institution}} hariduskeskuses loengut alustamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt; Lavale tormanud meesisiku noalöökidest sai Rushdie haavad kaela ja ülakehasse ning ta toimetati lennukiga haiglasse, kus tehti mitu tundi kestnud operatsioon. Rushdie  oli saanud tõsised silma ja käe vigastused ning maksakahjustuse.&lt;ref name=&quot;Salman&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Kohalviibijate sõnul puudus loengul tõhus turvakontroll, kontrolliti ainult inimeste sissepääsupileteid. Politsei tuvastas kahtlusalusena [[New Jersey]]st Fairview'st pärit 24-aastase Hadi Matari.&lt;ref name=&quot;Salman&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2010 Golden PEN Award
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]
* 2014 [[Hans Christian Anderseni kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50768523/salman-rushdie-nurjumise-kirjandus Salman Rushdie nurjumise kirjandus]. [[Eesti Päevaleht]]. 13.02.1999.
* [https://www.err.ee/1608683650/salman-rushdie-langes-new-yorgis-pussitamise-ohvriks Salman Rushdie langes New Yorgis pussitamise ohvriks]. err.ee.

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>672gk0m67jtlm8kys0nxcgyo9dy1oiy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177257</id>
      <parentid>6177242</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:48:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>&lt;ref name=&quot;Salman&quot;&gt; → &lt;ref name=Salman&gt;</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7551" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast kirjanik
| nimi             = Salman Rushdie
| pilt             = Hayfestival-2016-Salman-Rushdie-1-cu.jpg
| pildisuurus      = 
| pildiallkiri     = Salman Rushdie 2016. aastal
&lt;!--             --&gt;
| sünninimi        = सलमान रुश्दी&lt;br /&gt;سلمان رشدی
| sünniaeg         = {{birth date and age|1947|06|19|df=y}}
| sünnikoht        = [[Bombay]]
| surmaaeg         =
| surmakoht        = 
| puhkepaik        = 
| pseudonüüm       = 
| rahvus           = 
| kodakondsus      = {{Lihtne loend}}
*[[Ühendkuningriik]]
*{{murdmata|[[Ameerika Ühendriigid]] &lt;small&gt;(2016–)&lt;/small&gt;}}
{{Lihtne loend lõpp}}
| haridus          = 
| alma mater       = King's College, Cambridge
| elukutse         = kirjanik, lektor
| žanr             = 
| kirjandusvool    = 
| tuntud teoseid   = &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;
| tunnustus        = {{Lihtne loend}}
* [[Bookeri auhind]] &lt;small&gt;(1981)&lt;/small&gt;
* [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] &lt;small&gt;(1992)&lt;/small&gt;
* [[Pinteri kirjandusauhind]] &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt;
{{Lihtne loend lõpp}}
| tegutsemisaastad = 
&lt;!--             --&gt;
| abikaasa         = 
| elukaaslane      = 
| lapsed           = 2
| sugulased        = 
&lt;!--             --&gt;
| allkiri          = 
| koduleht         = 
| moodul           = 
}}

[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.
__NOTOC__
Rushdie on pärit moslemi perekonnast. Tema isa on [[Cambridge'i Ülikool|Cambridge'i]] haridusega juristist ärimehest Anis Ahmed Rushdie ja ema õpetaja Negin Bhatti. Tal on kolm õde. Rushdie on olnud neli korda abielus ja tal on kaks last.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal. Temalt ilmunud teostest on viis olnud Bookeri auhinna kandidaadid.

==Saatanlikud värsid==
[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Briti valitsus võttis seejärel Rushdie politseikaitse alla. Romaan keelati pärast selle avaldamist 1988. aastal paljudes suure [[moslem]]i elanikkonnaga riikides. Septembris 2012. aastal suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;  Khomeynī järglane kõrgeima juhina ajatolla [[Ali Khamenei]] ütles 2019. aastal, et fatwa on &quot;tühistamatu&quot;.&lt;ref name=Salman /&gt;

==Tunnustus loomingu eest==
1983. aastal valiti Rushdie [[Kuningliku Kirjandusühing]]u (Royal Society of Literature) liikmeks. 1999. aastal nimetati ta Prantsusmaa kunstide ja kirjanduse ordu (Ordre des Arts et des Lettres) komandöriks (Commandeur).&lt;ref&gt;[https://www.chicagotribune.com/news/ct-xpm-1999-01-07-9901070421-story.html &quot;Rushdie to Receive Top Literary Award]. Chicago Tribune. 7 January 1999. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt; Teenete eest kirjanduses löödi ta 2007. aastal [[Rüütlikslöömine|rüütliks]].&lt;ref&gt;Birthday Honours List – United Kingdom.&quot; The London Gazette 58358(1):B1. 16 June 2007. Retrieved 26 March 2012. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt;  [[The Times]] paigutas ta 2008. aastal 50 suurima Briti kirjaniku edetabelis (alates 1945. aastast) kolmeteistkümnendale kohale.&lt;ref&gt;[https://www.thetimes.co.uk/article/the-50-greatest-british-writers-since-1945-ws3g69xrf90 The 50 greatest British writers since 1945]. Wayback Machine The Times, 5 January 2008. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt;

==Elu Ameerika Ühendriikides==
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] asus ta elama 2000. aastal. Rushdie on [[Ameerika kunsti- ja kirjandusakadeemia]] (American Academy of Arts and Letters) liige. 2015. aastast töötab ta [[New Yorgi ülikool]]i Arthur L. Carteri ajakirjandusinstituudis.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170405170144/https://journalism.nyu.edu/about-us/faculty/distinguished-professionals-in-residence/ Distinguished Professionals in Residence]. Vaadatud 13.08.2002.&lt;/ref&gt; Enne seda oli Rushdie tööl [[Emory ülikool]]is. Ta avaldas 2012. aastal teose &quot;Joseph Anton: A Memoir&quot;, milles kirjeldab oma elu fatwa all pärast &quot;Saatanlike värsside&quot; ilmumist. [[Ameerika Ühendriikide kodakondsus]]e sai kirjanik 2016. aastal.  2019. aastal ilmus Rushdie neljateistkümnes, seni viimane romaan &quot;Quichotte&quot;, mis on inspireeritud [[Miguel de Cervantes]]e klassikalisest romaanist ja esitati Bookeri auhinnale.

==Eluohtlik rünne==
Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua Institutioni|Chautauqua Institution}} hariduskeskuses loengut alustamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt; Lavale tormanud meesisiku noalöökidest sai Rushdie haavad kaela ja ülakehasse ning ta toimetati lennukiga haiglasse, kus tehti mitu tundi kestnud operatsioon. Rushdie  oli saanud tõsised silma ja käe vigastused ning maksakahjustuse.&lt;ref name=Salman /&gt;

Kohalviibijate sõnul puudus loengul tõhus turvakontroll, kontrolliti ainult inimeste sissepääsupileteid. Politsei tuvastas kahtlusalusena [[New Jersey]]st Fairview'st pärit 24-aastase Hadi Matari.&lt;ref name=Salman /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2010 Golden PEN Award
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]
* 2014 [[Hans Christian Anderseni kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=Salman&gt;[https://www-ndtv-com.translate.goog/world-news/salman-rushdie-is-on-ventilator-may-lose-his-one-eye-after-attack-report-3250680?_x_tr_sl=en&amp;_x_tr_tl=et&amp;_x_tr_hl=et&amp;_x_tr_pto=sc Salman Rushdie On Ventilator, May Lose An Eye After Attack]. Reuters. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50768523/salman-rushdie-nurjumise-kirjandus Salman Rushdie nurjumise kirjandus]. [[Eesti Päevaleht]]. 13.02.1999.
* [https://www.err.ee/1608683650/salman-rushdie-langes-new-yorgis-pussitamise-ohvriks Salman Rushdie langes New Yorgis pussitamise ohvriks]. err.ee.

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>6d84fdfqd3ra33vvw8hhn8sw3g0dn7t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177258</id>
      <parentid>6177257</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:49:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>rm __NOTOC__</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7542" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast kirjanik
| nimi             = Salman Rushdie
| pilt             = Hayfestival-2016-Salman-Rushdie-1-cu.jpg
| pildisuurus      = 
| pildiallkiri     = Salman Rushdie 2016. aastal
&lt;!--             --&gt;
| sünninimi        = सलमान रुश्दी&lt;br /&gt;سلمان رشدی
| sünniaeg         = {{birth date and age|1947|06|19|df=y}}
| sünnikoht        = [[Bombay]]
| surmaaeg         =
| surmakoht        = 
| puhkepaik        = 
| pseudonüüm       = 
| rahvus           = 
| kodakondsus      = {{Lihtne loend}}
*[[Ühendkuningriik]]
*{{murdmata|[[Ameerika Ühendriigid]] &lt;small&gt;(2016–)&lt;/small&gt;}}
{{Lihtne loend lõpp}}
| haridus          = 
| alma mater       = King's College, Cambridge
| elukutse         = kirjanik, lektor
| žanr             = 
| kirjandusvool    = 
| tuntud teoseid   = &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;
| tunnustus        = {{Lihtne loend}}
* [[Bookeri auhind]] &lt;small&gt;(1981)&lt;/small&gt;
* [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] &lt;small&gt;(1992)&lt;/small&gt;
* [[Pinteri kirjandusauhind]] &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt;
{{Lihtne loend lõpp}}
| tegutsemisaastad = 
&lt;!--             --&gt;
| abikaasa         = 
| elukaaslane      = 
| lapsed           = 2
| sugulased        = 
&lt;!--             --&gt;
| allkiri          = 
| koduleht         = 
| moodul           = 
}}

[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.

Rushdie on pärit moslemi perekonnast. Tema isa on [[Cambridge'i Ülikool|Cambridge'i]] haridusega juristist ärimehest Anis Ahmed Rushdie ja ema õpetaja Negin Bhatti. Tal on kolm õde. Rushdie on olnud neli korda abielus ja tal on kaks last.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal. Temalt ilmunud teostest on viis olnud Bookeri auhinna kandidaadid.

==Saatanlikud värsid==
[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva [[fatva|fatwā]] (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Briti valitsus võttis seejärel Rushdie politseikaitse alla. Romaan keelati pärast selle avaldamist 1988. aastal paljudes suure [[moslem]]i elanikkonnaga riikides. Septembris 2012. aastal suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;  Khomeynī järglane kõrgeima juhina ajatolla [[Ali Khamenei]] ütles 2019. aastal, et fatwa on &quot;tühistamatu&quot;.&lt;ref name=Salman /&gt;

==Tunnustus loomingu eest==
1983. aastal valiti Rushdie [[Kuningliku Kirjandusühing]]u (Royal Society of Literature) liikmeks. 1999. aastal nimetati ta Prantsusmaa kunstide ja kirjanduse ordu (Ordre des Arts et des Lettres) komandöriks (Commandeur).&lt;ref&gt;[https://www.chicagotribune.com/news/ct-xpm-1999-01-07-9901070421-story.html &quot;Rushdie to Receive Top Literary Award]. Chicago Tribune. 7 January 1999. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt; Teenete eest kirjanduses löödi ta 2007. aastal [[Rüütlikslöömine|rüütliks]].&lt;ref&gt;Birthday Honours List – United Kingdom.&quot; The London Gazette 58358(1):B1. 16 June 2007. Retrieved 26 March 2012. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt;  [[The Times]] paigutas ta 2008. aastal 50 suurima Briti kirjaniku edetabelis (alates 1945. aastast) kolmeteistkümnendale kohale.&lt;ref&gt;[https://www.thetimes.co.uk/article/the-50-greatest-british-writers-since-1945-ws3g69xrf90 The 50 greatest British writers since 1945]. Wayback Machine The Times, 5 January 2008. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt;

==Elu Ameerika Ühendriikides==
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] asus ta elama 2000. aastal. Rushdie on [[Ameerika kunsti- ja kirjandusakadeemia]] (American Academy of Arts and Letters) liige. 2015. aastast töötab ta [[New Yorgi ülikool]]i Arthur L. Carteri ajakirjandusinstituudis.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170405170144/https://journalism.nyu.edu/about-us/faculty/distinguished-professionals-in-residence/ Distinguished Professionals in Residence]. Vaadatud 13.08.2002.&lt;/ref&gt; Enne seda oli Rushdie tööl [[Emory ülikool]]is. Ta avaldas 2012. aastal teose &quot;Joseph Anton: A Memoir&quot;, milles kirjeldab oma elu fatwa all pärast &quot;Saatanlike värsside&quot; ilmumist. [[Ameerika Ühendriikide kodakondsus]]e sai kirjanik 2016. aastal.  2019. aastal ilmus Rushdie neljateistkümnes, seni viimane romaan &quot;Quichotte&quot;, mis on inspireeritud [[Miguel de Cervantes]]e klassikalisest romaanist ja esitati Bookeri auhinnale.

==Eluohtlik rünne==
Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua Institutioni|Chautauqua Institution}} hariduskeskuses loengut alustamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt; Lavale tormanud meesisiku noalöökidest sai Rushdie haavad kaela ja ülakehasse ning ta toimetati lennukiga haiglasse, kus tehti mitu tundi kestnud operatsioon. Rushdie  oli saanud tõsised silma ja käe vigastused ning maksakahjustuse.&lt;ref name=Salman /&gt;

Kohalviibijate sõnul puudus loengul tõhus turvakontroll, kontrolliti ainult inimeste sissepääsupileteid. Politsei tuvastas kahtlusalusena [[New Jersey]]st Fairview'st pärit 24-aastase Hadi Matari.&lt;ref name=Salman /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2010 Golden PEN Award
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]
* 2014 [[Hans Christian Anderseni kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=Salman&gt;[https://www-ndtv-com.translate.goog/world-news/salman-rushdie-is-on-ventilator-may-lose-his-one-eye-after-attack-report-3250680?_x_tr_sl=en&amp;_x_tr_tl=et&amp;_x_tr_hl=et&amp;_x_tr_pto=sc Salman Rushdie On Ventilator, May Lose An Eye After Attack]. Reuters. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50768523/salman-rushdie-nurjumise-kirjandus Salman Rushdie nurjumise kirjandus]. [[Eesti Päevaleht]]. 13.02.1999.
* [https://www.err.ee/1608683650/salman-rushdie-langes-new-yorgis-pussitamise-ohvriks Salman Rushdie langes New Yorgis pussitamise ohvriks]. err.ee.

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>a2nzz20pldhtqgipr26hect2g114xka</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177370</id>
      <parentid>6177258</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:14:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7562" xml:space="preserve">{{muutuv sündmus}}
{{Infokast kirjanik
| nimi             = Salman Rushdie
| pilt             = Hayfestival-2016-Salman-Rushdie-1-cu.jpg
| pildisuurus      = 
| pildiallkiri     = Salman Rushdie 2016. aastal
&lt;!--             --&gt;
| sünninimi        = सलमान रुश्दी&lt;br /&gt;سلمان رشدی
| sünniaeg         = {{birth date and age|1947|06|19|df=y}}
| sünnikoht        = [[Bombay]]
| surmaaeg         =
| surmakoht        = 
| puhkepaik        = 
| pseudonüüm       = 
| rahvus           = 
| kodakondsus      = {{Lihtne loend}}
*[[Ühendkuningriik]]
*{{murdmata|[[Ameerika Ühendriigid]] &lt;small&gt;(2016–)&lt;/small&gt;}}
{{Lihtne loend lõpp}}
| haridus          = 
| alma mater       = King's College, Cambridge
| elukutse         = kirjanik, lektor
| žanr             = 
| kirjandusvool    = 
| tuntud teoseid   = &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;
| tunnustus        = {{Lihtne loend}}
* [[Bookeri auhind]] &lt;small&gt;(1981)&lt;/small&gt;
* [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] &lt;small&gt;(1992)&lt;/small&gt;
* [[Pinteri kirjandusauhind]] &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt;
{{Lihtne loend lõpp}}
| tegutsemisaastad = 
&lt;!--             --&gt;
| abikaasa         = 
| elukaaslane      = 
| lapsed           = 2
| sugulased        = 
&lt;!--             --&gt;
| allkiri          = 
| koduleht         = 
| moodul           = 
}}

[[Pilt:Salman Rushdie 2012 Shankbone-2.jpg|pisi|Salman Rushdie Tribeca filmifestivalil 2012]]
[[Sir]] '''Ahmed Salman Rushdie''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1947]] [[Bombay]]s) on [[India]] päritolu [[Suurbritannia]] kirjanik.

Rushdie on pärit [[moslem]]i perekonnast. Tema isa on [[Cambridge'i Ülikool|Cambridge'i]] haridusega juristist ärimees Anis Ahmed Rushdie ja ema õpetaja Negin Bhatti. Tal on kolm õde. Rushdie on olnud neli korda abielus ja tal on kaks last.

[[1981]]. aastal ilmunud teise romaani &quot;Kesköö lapsed&quot; eest sai ta samal aastal [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Eesti keeles ilmus raamat 2009. aastal. Temalt ilmunud teostest on viis olnud Bookeri auhinna kandidaadid.

==Saatanlikud värsid==
[[1988]]. aastal ilmus temalt neljas romaan &quot;[[Saatanlikud värsid]]&quot;. [[14. veebruar]]il [[1989]] andis [[Iraan]]i toonane usujuht [[ajatolla]] [[Rūḩollāh Khomeynī]] välja Rushdie tapmist nõudva ''[[fatva|fatwā]]'' (preemia 3 miljonit [[USA dollar]]it). Briti valitsus võttis seejärel Rushdie politseikaitse alla. Romaan keelati pärast selle avaldamist 1988. aastal paljudes suure [[moslem]]i elanikkonnaga riikides. Septembris 2012. aastal suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra.&lt;ref name=err /&gt;  Khomeynī järglane kõrgeima juhina ajatolla [[Ali Khamenei]] ütles 2019. aastal, et ''fatwā'' on &quot;tühistamatu&quot;.&lt;ref name=Salman /&gt;

==Tunnustus loomingu eest==
1983. aastal valiti Rushdie [[Kuningliku Kirjandusühing]]u (Royal Society of Literature) liikmeks. 1999. aastal nimetati ta Prantsusmaa kunstide ja kirjanduse ordu (Ordre des Arts et des Lettres) komandöriks (''Commandeur'').&lt;ref&gt;[https://www.chicagotribune.com/news/ct-xpm-1999-01-07-9901070421-story.html &quot;Rushdie to Receive Top Literary Award]. Chicago Tribune. 7 January 1999. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt; Teenete eest kirjanduses löödi ta 2007. aastal [[Rüütlikslöömine|rüütliks]].&lt;ref&gt;Birthday Honours List – United Kingdom.&quot; The London Gazette 58358(1):B1. 16 June 2007. Retrieved 26 March 2012. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt;  [[The Times]] paigutas ta 2008. aastal 50 suurima Briti kirjaniku edetabelis (alates 1945. aastast) kolmeteistkümnendale kohale.&lt;ref&gt;[https://www.thetimes.co.uk/article/the-50-greatest-british-writers-since-1945-ws3g69xrf90 The 50 greatest British writers since 1945]. Wayback Machine The Times, 5 January 2008. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt;

==Elu Ameerika Ühendriikides==
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] asus ta elama 2000. aastal. Rushdie on [[Ameerika kunsti- ja kirjandusakadeemia]] (American Academy of Arts and Letters) liige. 2015. aastast töötab ta [[New Yorgi ülikool]]i Arthur L. Carteri ajakirjandusinstituudis.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170405170144/https://journalism.nyu.edu/about-us/faculty/distinguished-professionals-in-residence/ Distinguished Professionals in Residence]. Vaadatud 13.08.2002.&lt;/ref&gt; Enne seda oli Rushdie tööl [[Emory ülikool]]is. Ta avaldas 2012. aastal teose &quot;Joseph Anton: A Memoir&quot;, milles kirjeldab oma elu ''fatwā'' all pärast &quot;Saatanlike värsside&quot; ilmumist. [[Ameerika Ühendriikide kodakondsus]]e sai kirjanik 2016. aastal.  2019. aastal ilmus Rushdie neljateistkümnes, seni viimane romaan &quot;Quichotte&quot;, mis on inspireeritud [[Miguel de Cervantes]]e klassikalisest romaanist ja esitati Bookeri auhinnale.

==Eluohtlik rünne==
Rushdied rünnati 2022. aasta 12. augustil, kui ta oli [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] lääneosas {{ill|en|Chautauqua Institutioni|Chautauqua Institution}} hariduskeskuses loengut alustamas.&lt;ref name=BBC_2022-08-12 /&gt;&lt;ref name=AP /&gt; Lavale tormanud meesisiku noalöökidest sai Rushdie haavad kaela ja ülakehasse ning ta toimetati lennukiga haiglasse, kus tehti mitu tundi kestnud operatsioon. Rushdie  oli saanud tõsised silma ja käe vigastused ning maksakahjustuse.&lt;ref name=Salman /&gt;

Kohalviibijate sõnul puudus loengul tõhus turvakontroll, kontrolliti ainult inimeste sissepääsupileteid. Politsei tuvastas kahtlusalusena [[New Jersey]]st Fairview'st pärit 24-aastase Hadi Matari.&lt;ref name=Salman /&gt;

==Tunnustus==
* 1981 [[Bookeri auhind]]
* 1992 [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]]
* 2010 Golden PEN Award
* 2014 [[Pinteri kirjandusauhind]]
* 2014 [[Hans Christian Anderseni kirjandusauhind]]

==Teosed eesti keeles==
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud [[Kersti Unt]], Varrak 2001 (ISBN 9985304969)
* &quot;Mauri viimne ohe&quot;, tõlkinud Kersti Unt, Eesti Päevaleht 2008 (ISBN 9788498198607)
* &quot;Kesköö lapsed&quot;, tõlkinud [[Aet Varik]], Varrak 2009 (ISBN 9789985318553)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=Salman&gt;[https://www-ndtv-com.translate.goog/world-news/salman-rushdie-is-on-ventilator-may-lose-his-one-eye-after-attack-report-3250680?_x_tr_sl=en&amp;_x_tr_tl=et&amp;_x_tr_hl=et&amp;_x_tr_pto=sc Salman Rushdie On Ventilator, May Lose An Eye After Attack]. Reuters. Vaadatud 13.08.2022.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=err&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06261449 Iraani fond suurendas preemiat kirjanik Salman Rushdie tapmise eest], ERR, 16. september 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2022-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-62524922 |title=Salman Rushdie attacked on stage in New York |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Sam Cabral}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=AP&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/salman-rushdie-attacked-9eae99aea82cb0d39628851ecd42227a |title=Author Salman Rushdie attacked on lecture stage in New York |trans-title= |publisher=AP 2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=apnews.com |language=en |author=JOSHUA GOODMAN |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.bbc.com/news/live/uk-62524833 Live {{!}} Novelist Salman Rushdie stabbed in neck on stage - police]
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50768523/salman-rushdie-nurjumise-kirjandus Salman Rushdie nurjumise kirjandus]. [[Eesti Päevaleht]]. 13.02.1999.
* [https://www.err.ee/1608683650/salman-rushdie-langes-new-yorgis-pussitamise-ohvriks Salman Rushdie langes New Yorgis pussitamise ohvriks]. err.ee.

{{JÄRJESTA:Rushdie, Salman}}
[[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>mo5f31dbvz3trsn3d4s6gv1rfadjz96</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valeri Gerassimov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>305710</id>
    <revision>
      <id>6177114</id>
      <parentid>6102105</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:59:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5593" xml:space="preserve">[[File:Генерал армии Герасимов Валерий Васильевич.jpg|thumb|Valeri Gerassimov (2015)]]
'''Valeri Vassiljevitš Gerassimov''' ([[vene keel]]es ''Валерий Васильевич Герасимов'') (sündinud [[8. september|8. septembril]] [[1955]] [[Kaasan]]is) on Venemaa sõjaväelane ([[armeekindral]]), alates [[9. november|9. novembrist]] [[2012]] [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi]] ülem ja kaitseministri esimene asetäitja.

Tema koostatud sõjapidamise teooria on tuntud kui [[Gerassimovi doktriin]] ja sellel baseerub suuresti Venemaa sõjaline doktriin, mida on väidetavalt järgitud ka [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjas]].

==Elulugu==
Ta õppis aastatel 1971–1973 Kaasani suvoorovlaste sõjakoolis, seejärel aastatel 1973–1977 Kaasani kõrgemas tankikoolis. Aastatel 1984–1987 õppis ta Malinovski-nimelises tankiväeakadeemias. 1987. aastast oli ta [[NSV Liidu relvajõud]]ude [[144. Jelnja-Saraatovi nimeline kaardiväe motolaskurdiviis|144. Jelnja-Saraatovi nimelise kaardiväe motolaskurdiviis]]i [[staabiülem]]. [[Nõukogude väeosad Eestis|Diviisi peakorter asus Tallinnas]] [[Tondi]]l, [[Eesti NSV]]-s. 1993–1994 oli ta sama diviisi komandör.&lt;ref name=&quot;ekspress&quot;&gt;[http://ekspress.delfi.ee/kuum/vene-relvajoude-juhib-kindral-kes-viis-punavaed-eestist-valja?id=65265776 Vene relvajõude juhib kindral, kes viis punaväed Eestist välja]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://maailm.postimees.ee/3467345/endisest-vene-ataseest-eestis-voib-saada-gru-uus-juht Endisest Vene atašeest Eestis võib saada GRU uus juht]&lt;/ref&gt; 1995–1997 õppis ta [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia]]s.

[[Teine Tšetšeenia sõda|Teises Tšetšeenia sõjas]] teenis ta väegrupeeringu Zapad staabiülemana ning siis grupeeringu Jug komandörina ning sai seejärel 58. armee komandöriks.&lt;ref name=&quot;ekspress&quot; /&gt; 2009. aastast oli ta [[Moskva sõjaväeringkond|Moskva]] ja seejärel [[Kesksõjaväeringkond|Kesksõjaväeringkonna]] ülem. 

2009–2012 juhtis ta Moskvas [[Võidupüha (Venemaa)|võidupüha]] paraade [[Punane väljak|Punasel väljakul]].

Osaluse eest [[Krimmi kriis|Krimmi annekteerimises]] lisas Euroopa Liit ta aprillis [[2014]] nende isikute nimekirja, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid.&lt;ref&gt;[http://www.rferl.org/content/eu-sanctions-ukraine-russia/25366276.html EU Names 15 New Targets For Ukraine Sanctions]&lt;/ref&gt;

Väidetavalt evakueeriti ta 2022. aasta 1. mail [[Harkivi oblast]]ist [[Izjum]]i lähistelt,&lt;ref name=EW /&gt; samuti ei osalenud ta 9. mail [[Punane väljak|Punasel väljakul]] toimunud [[Võidupüha (9. mai)|Võidupüha]] paraadil.&lt;ref name=SW /&gt;

==Auastmed==
===Nõukogude Liit===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Aasta
! Õlak
! Auaste
|-
| {{center|[[1977]]}}
| {{center|[[File:RAF A F1-2Lt since 2010par.svg|20px]]}}
| [[leitnant]]
|-
| {{center|[[1979]]}}
| {{center|[[File:RAF A F1FstLt since 2010par.svg|20px]]}}
| [[vanemleitnant]]
|-
| {{center|[[1981]]}}
| {{center|[[File:RAF A F2Capt since 2010par.svg|20px]]}}
| [[kapten]]
|-
| {{center|[[1984]]}}
| {{center|[[File:RAF A F3Major since 2010par.svg|20px]]}}
| [[major]]
|-
| {{center|[[1987]]}}
| {{center|[[File:RAF A F4LtCol since 2010par.svg|20px]]}}
| [[alampolkovnik]]
|}

===Venemaa Föderatsioon===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Aasta
! Õlak
! Auaste
|-
| {{center|[[1992]]}}
| {{center|[[File:Russia-Army-OF-5-1994-parade.svg|20px]]}}
| [[polkovnik]]
|-
| {{center|[[1994]]}}
| {{center|[[File:Russia-Army-OF-6-1994-parade.svg|20px]]}}
| [[kindralmajor|kaardiväe kindralmajor]]
|-
| {{center|[[2002]]}}
| {{center|[[File:Russia-Army-OF-7-1994-parade.svg|20px]]}}
| [[kindralleitnant]]
|-
| {{center|[[2005]]}}
| {{center|[[File:Russia-Army-OF-8-1994-parade.svg|20px]]}}
| [[kindralpolkovnik]]
|-
| {{center|[[2013]]}}
| {{center|[[File:Russia-Army-OF-9-1994-parade.svg|20px]]}}
| [[armeekindral]]
|}

==Ühiskondlik tegevus==
2021. aastal valis [[Venemaa sõjateaduste akadeemia]] üldkogu ühehäälselt senise akadeemia auliikme Valeri Gerassimovi akadeemia presidendiks.

==Vaata ka==
*[[Gerassimovi doktriin]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=EW&gt;Chris King. [https://euroweeklynews.com/2022/05/01/vladimir-putins-top-military-commander-evacuated-injured-from-ukraine/ Vladimir Putin’s top military commander evacuated injured from Ukraine]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=SW&gt;{{cite web |title=No Sign of Top Russian General Valery Gerasimov at Victory Day Parade |trans-title= |publisher=[[Newsweek]] |url=https://www.newsweek.com/valery-gerasimov-russian-general-victory-day-parade-missing-1704798 |access-date=2022-05-14  | date=2022-05-09 |language=en |author=Jack Dutton }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://www.err.ee/355753/putin-vahetas-kindralstaabi-ulema-valja &quot;Putin vahetas kindralstaabi ülema välja&quot;] ERR, 9. november 2012
*[https://forte.delfi.ee/artikkel/96084535/eesti-nsv-diviis-rundab-harkivit-ja-selle-viimane-komandor-loodab-kiievis-voiduparaadi-juhatada &quot;„Eesti NSV diviis” ründab Harkivit ja selle viimane komandör loodab Kiievis võiduparaadi juhatada&quot;] Delfi Forte, 4. märts 2022
* Andrei Simonov. [https://www.mirror.co.uk/news/world-news/vladimir-putins-top-military-commander-26844445 Vladimir Putin's top military commander 'wounded in Ukraine and flown out of war zone']. [[Daily Mirror]], 1. mai 2022

{{JÄRJESTA:Gerassimov, Valeri}}
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni armeekindralid]]
[[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]</text>
      <sha1>p6g2r1nr98kd7dz84yvb3lvv4828zic</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Haljaskatus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>305910</id>
    <revision>
      <id>6177097</id>
      <parentid>5902079</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:32:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15098" xml:space="preserve">[[Fail:Haljaskatus Valgehobusemäe külastuskeskusel. Juuli 2014.jpg|pisi|[[Anija]] valla [[Valgehobusemäe suusakeskus|Valgehobusemäe külastuskeskuse]] haljaskatus (juuli 2014)]]
[[Pilt:Norðragøta, Faroe Islands (2).JPG|pisi|Haljaskatused – Norðragøta, Fääri saared]]
[[Pilt:20080708 Chicago City Hall Green Roof.JPG |pisi|Linnahalli roheline katus – Chicago, USA]]
[[Pilt: Norskfolkemuseum 1.jpg|pisi|Traditsiooniline mätaskatus – Norwegian Folk Museum, Oslo]]
[[Pilt:Green Roof at Vendée Historial, les Lucs.jpg|pisi|Ekstensiivne katusehaljastus – Historial de la Vendée, Les-Lucs-sur-Boulogne, Prantsusmaa]] 
[[Pilt:Green City.jpg|pisi|Intensiivne katuseaed – Manhattan, New York, USA]]
'''Haljaskatus''' ('''pinnas-''' või '''taimkatus''') on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega. Haljaskatuse mõiste alla käib ka '''katuseaed''', mille erinevus seisneb selles, et seda katab muu hulgas ka kõrghaljastus ([[puu]]d ja [[põõsas|põõsad]]). Kergkruusal põhinevat haljaskatust nimetatakse '''kerghuumuskatuseks''' või '''kergmurukatuseks'''. Mitmesuguste [[hein]]taimedega kaetud katuseid nimetatakse '''rohu-''' või '''murukatuseks'''&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Rein Kala|url=https://evari.ee/murukatus/|pealkiri=Murukatus tõkestab müra ja hoiab sooja|väljaanne=Evari.ee|aeg=14.05.2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;. Heintaimede mätastega kaetavate katuste kohta kasutatakse mõistet '''mätaskatus'''. Erisuguste katusehaljastuse tüüpide kohta on sobivam kasutada üldmõistena väljendit '''rohekatus''' kui '''roheline katus'''. Viimase all võib olla mõeldud nii [[taimkate|taimkattest]] moodustuvat katust, [[roheline|rohelist värvi]] katust kui ka [[ökoloogia|ökoloogilist]] või [[energiatõhusus|energiatõhusat]] katust.
Haljaskatus koosneb mitmest aluskihist, millest igaühel on kindel eesmärk. Olenevalt taimkatte olemusest ja rajamise [[tehnoloogia]]st tulenevad ka erinevad (kohati [[sünonüüm]]sed) nimetused ja erinev liigitus.

==Jaotus==
Katusehaljastuse jaotamiseks on mitmeid variante, neist levinuim:&lt;ref name=&quot;kolmas&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;viies&quot; /&gt; 
*'''Ekstensiivne katusehaljastus''' (kergmurukatus) – haljastuskihi paksus on 70–160&amp;nbsp;mm, lisab katusele koormust 60–120&amp;nbsp;kg/m², sõltuvalt veesisaldusest ka pisut enam. [[Substraat (ökoloogia)|Substraadikihis]] kasutatakse kergust tagavat kergkruusa. Taimedest on levinuimad temperatuuri- ja niiskusrežiimi kõikumistele vastupidavad ning hooldusvabad [[kukehari|kukeharjad]], [[nelgilised]], [[nurmikas|nurmikad]]. On rajatav peaaegu igale olemasolevale kuni 30° kaldega katusele. Taimed võib nii külvata kui istutada, kiireim lahendus on aga ettekasvatatud mattide kasutamine. Käidav vaid korrapäraseks hoolduseks (mittesoovitavate juhutaimede eemaldamine), lamekatustele võib igapäevaseks käimiseks rajada laudteed.
*'''Vähese intensiivsusega katusehaljastus''' (rohu- ja mätaskatus) – haljastuskihi paksus on 150–400&amp;nbsp;mm, lisab katusele koormust 100–350&amp;nbsp;kg/m². Tulenevalt mullakihist vajab katus tugevat aluskonstruktsiooni. Mätaskatus koosneb niidukoosluse taimestikust. Rohu- ja mätaskatusel kasvavaid kõrrelisi võib niita, kuid võib lasta ka looduslikult areneda.
*'''Intensiivne katusehaljastus''' (hooldatav katuseaed) – haljastuskihi paksus on 220–1200&amp;nbsp;mm, lisab katusele koormust 200–1000&amp;nbsp;kg/m². Substraadikihis kasutatakse paksu mullakihti. Esineb nii [[muru]]st, [[püsikud|püsikutest]], põõsastest kui [[dekoratiivtaim|dekoratiivpuudest]] koosnev taimestik. Murukatuste substraat on [[muld|mullakiht]], mida hoiavad koos juured. Taimestikus domineerivad heintaimed. Katus on käidav ja kasutatav, võib rajada puhkekohti, välikööke, tiike. Vajab pidevat hooldust.

==Kihid==

===Ekstensiivsed haljaskatused===
*'''Aluskatus''' – kasutusvalmis katusekonstruktsioon. Võib olla täiesti kasutuskõlblik bituumenkatus, aga ka ainult katuselaudis.
*'''Veekindel [[membraan (tehnika)|membraan]] ja juuretõke''' – geomembraan, mis kaitseb katusekonstruktsiooni vee ja taimejuurte eest. Kasutatakse [[PVC|polüvinüülkloriid]] materjali, polüetüleenkilet või ka EPDM-kummimembraani (etüleen-propüleen-dieen-monomeer).
*'''[[Drenaaž]]ikiht''' – juhib ära üleliigse vee, mis on katusehaljastusest ja pinnasekihist läbi imbunud, et taimede kasv ei pidurduks. Samas tagab piisava vee olemasolu taimede kasvuks. Kasutatakse kergkruusa, aga ka [[plast]]ist ebatasaseid (sopistunud) dreenikihte, näiteks vundamendikaitse materjali.
*'''[[Filter]]kiht''' – takistab peenemate osakeste tungimist drenaažikihti ja seega selle ummistumist. Kasutatakse geotekstiile, mis on soovitatavalt ka juurekindlad.
*'''Vett imav kiht''' – tagab kasvupinnase ühtlase vee- ja toiteainesisalduse. On taimedele täiendavaks veevaruks ja tagab samas ka katusele mehaanilist kaitset. Materjaliks kasutatakse kivivilla.
*'''Kasvupinnas''' – kerghuumus, mis on taimedele kasvulavaks. Kasutatakse eri fraktsioonidest kokku segatud kergkruusa (65%), mulla (30%) ja savi (5%) segu.
*'''Taimed''' – niidutaimed, mis on vastupidavad temperatuuri- ja niiskusrežiimide kõikumisele. Kasutatakse peamiselt kukeharju, nurmikaid ja nelgilisi.&lt;ref name=&quot;seitsmes&quot; /&gt;
===Vähese intensiivsusega katusehaljastus===
Arvestades asjaolu, et rohu- ja mätaskatuseid rajavad lisaks spetsialiseerunud ettevõtetele ka isetegijad maapiirkondades, võivad nende katuste kihistikud ja paksus olla vägagi erinevad. Mulla suure raskuse tõttu peavad rohu- ja mätaskatused olema rajatud seda raskust kanda suutva konstruktsiooniga hoonetele, milleks maapiirkondades on levinud palkmajad. Aluslaudisele on tavaliselt kinnitatud veekindel membraan, millel plastist drenaažikiht. Samas võib drenaažina kasutada geotekstiiliga kaetud kergkruusakihti. Taimede kasvuks vajalik mullakiht peaks olema minimaalselt 150&amp;nbsp;mm. Mätaskatustele asetatakse kaks kihti mättaid, juurepooled vastakuti. Rohukatuse korral laotatakse mullakihile ettekasvatatud rullmuruvaibad. 
===Intensiivsed haljaskatused===
Intensiivse katuseaia aluskihid sarnanevad ekstensiivse katuse omadega, pinnasekihi paksus varieerub aga sõltuvalt taimestikust, näiteks kõrghaljastus vajab paksu substraadikihti või kasvuks vajalikke anumaid. Kui katusele soovitakse rajada lausa veesilma, peab veelgi enam aluskihtidele rõhku panema.

==Head omadused==
===Keskkonna seisukohast kasulikud omadused===
*'''Temperatuuri reguleerimine''' – tingitud peamiselt taimestiku võimest jahutada katusealuseid ruume [[kiirgus]]e tagasipeegeldamise ja [[vesi|vee]] [[aurumine|aurumise]] kaudu. Auramise korral seotakse soojusbilansi ühe osana latentne soojusenergia. See protsess annab katusehaljastusele võime katusealuseid ruume jahutada.&lt;ref name=&quot;kaheksas&quot; /&gt; Samuti aitab taimestik kaitsta katust ekstreemsete temperatuuride eest – ülekuumenemine suvel, alajahtumine talvel.
*'''Leevendada linna ''kuuma saare'' efekti''' – [[asfaltbetoon|asfalt]] ja [[betoon]] [[tee]]del ning bituumen, tumedat värvi plekk ja eterniit neelavad soojust. Peegeldades seda tagasi [[infrapunakiirgus]]ena suurendavad need rajatised temperatuuri enda ümber. Katusehaljastus suudab seda efekti leevendada, kandes ümbritsevasse õhku pinnases ja taimelehtedes olevat niiskust, seeläbi temperatuuri alandades.
*'''Vihmavee kinnipidamine ja äravoolu reguleerimine''' – [[linn]]akeskkonnas on oluline [[kanalisatsioon]]isüsteemidele sadevee tekitatud ülekoormusliku surve vähendamine. Sõltuvalt taimestiku ja substraadikihi paksusest suudab katusehaljastus kinni pidada talle langevaid sademeid suvel 60–90% ning talvel 25–45%.&lt;ref name=&quot;kuues&quot; /&gt; Samuti suudab 4–20&amp;nbsp;cm paksuse substraadikihiga murukatus endas hoida 10–15&amp;nbsp;cm vett. Vee äravoolamine hakkab toimuma alles pärast seda, kui katus on veega küllastunud. Seega vihmasaju korral suudavad, isegi küllastudes, haljaskatused äravoolu tipphetke nihutada 15–30 minutit. Väikese kalde korral jääb enamik sadevett katusesse pidama, vähendades seega ka äravoolu hulka.&lt;ref name=&quot;seitsmes&quot; /&gt; 
*'''Õhu filtreerimine''' – haljaskatused on tõhusad õhupuhastajad. Taimed suudavad õhust siduda igasugust saastet, nagu [[gaas]]e ([[süsihappegaas]], [[metaan]]) ja tahkeid osakesi, kuni 20%. Taimed seovad gaasid ja tahked osakesed takerduvad taimedele, kust vihm need pinnasesse uhub. On kindlaks tehtud, et 1 m² haljaskatust on aastas suuteline õhust eemaldama 0,2&amp;nbsp;kg tahkeid osakesi.&lt;ref name=&quot;kolmas&quot; /&gt;
*'''Vee filtreerimine''' – haljaskatused on võimelised ka tõhusalt sademevett filtreerima. Taimestiku kasvupinnas on suuteline sademeveest välja filtreerima nii tahkeid osakesi kui ka mitmesuguseid ühendeid ([[raskmetallid]]).
*'''[[Müra]] vähendamine''' – katusehaljastus summutab [[heli]]sid: taimestik kõrgemaid ja pinnas madalamaid [[sagedus]]i. 12&amp;nbsp;cm paksune kasvupinnas summutab müra 40&amp;nbsp;dB võrra ja 20&amp;nbsp;cm paksune pinnas 46&amp;nbsp;dB võrra. Seeläbi kaitseb intensiivne katusehaljastus müra eest rohkem kui ekstensiivne.
*'''Loodusliku elupaiga rajamine''' – haljaskatused moodustavad soodsaid [[elukeskkond]]i kooslustele, mida muidu võib leida niitudelt või rohumaadelt. Katuseaia korral aga ka kõrghaljastusega aladelt.

===Majanduslikust seisukohast kasulikud omadused===
*'''Kaitse''' – haljaskatuse taimestik ja kasvupinnas kaitsevad aluskatust mehaaniliste vigastuste eest. Pinnase ja taimkatte olemasolu kaitseb aluskatuse materjale suurte temperatuurikõikumiste eest. Kui bituumenkatuse pind kuumeneb suvepäikeses kuni 70&amp;nbsp;°C, siis katusehaljastuse all on temperatuur vaid keskmiselt 25&amp;nbsp;°C. Lumikatteta talvepäeval kõigub tavakatuse pind −15&amp;nbsp;°C ja 10&amp;nbsp;°C vahel, temperatuur haljaskatuse all püsib aga stabiilselt 3&amp;nbsp;°C ringis.&lt;ref name=&quot;esimene&quot; /&gt; Samuti kaitseb roheline kate aluspinda [[ultraviolettkiirgus]]e eest, mis võib katusematerjali kahjustades vähendada oluliselt katuse kasutuskestust, justnagu ka temperatuurikõikumised.&lt;ref name=&quot;kolmas&quot; /&gt;
*'''[[Soojusisolatsioon]]''' – katusehaljastus toimib ka tõhusa lisasoojustajana. Olenevalt pinnase ja taimkatte paksusest suudab lisakiht katust talvel paremini külma eest kaitsta ja suvel jahutada katusealuseid ruume.
*'''[[Energiatõhusus]]''' – on kindlaks tehtud, et katusehaljastuse isoleeriv toime aitab majaomanikel aastas keskmiselt kaks liitrit kütteõli ruutmeetri kohta kokku hoida.&lt;ref name=&quot;kolmas&quot; /&gt; Nagu ei ole talvel vaja isoleeriva toime tõttu nii palju kütta, ei ole kulutusi ka suvel jahutamise tarbeks.
*'''Turuväärtus''' – rohelistel katustel on ka väga suur [[esteetika|esteetiline]] ja [[psühholoogia|psühholoogiline]] väärtus, sest nendega lisatakse linnakeskkonda [[park|pargilaadseid]] [[kooslus]]i (intensiivsed katuseaiad) ja taastatakse linnakeskkonnas puuduvat rohelust. Samuti kerkib tänu neile väärtustele ka [[kinnistu]] turuväärtus ja paraneb linna või kinnistu üldpilt.

==Halvad omadused==
Haljaskatustel on samuti ka negatiivseid omadusi, enamjaolt majanduslikust vaatenurgast.
*'''Hind''' – suurimaks puuduseks on kindlasti haljaskatuse rajamisega seotud lisakulutused. Kuna katusehaljastus rajatakse toimiva katuse peale lisakihina, liigitub ka selle maksumus lisakuluks. Sisaldades taimkatte istutamist ja muude konstruktsioonide rajamist, kujunevad hinnad alates 50 €/m².&lt;ref name=&quot;teine&quot; /&gt;
*'''Koormus''' – samuti on oluliseks puuduseks haljaskatuse koormus olemasolevale katusekonstruktsioonile. Ekstensiivsed haljaskatused avaldavad lisakaalu 60–120&amp;nbsp;kg/m², vähese intensiivsusega haljaskatused 100–350&amp;nbsp;kg/m² ning intensiivsed haljaskatused 200–1000&amp;nbsp;kg/m².&lt;ref name=&quot;seitsmes&quot; /&gt;
*'''Hooldamine''' – võrreldes tavalise katusega võib negatiivseks pidada veel vajadust haljaskatust hooldada. Olenevalt haljastuse intensiivsusest tuleb ka taimi ja katust hooldada (väetada, niita, pügada, rohida, jne).

==Ajalugu==
Rohelise katuse vanimaks ja kuulsaimaks näiteks on [[Seitse maailmaimet|seitsme maailmaime]] hulka kuuluvad [[Semiramise rippaiad]] [[Babülon]]is (6. sajand e.m.a).
Mätaskatuseid on [[Põhja-Euroopa]]s kasutatud juba tuhandeid aastaid. Levinud on nad eelkõige [[Norra]]s, [[Island]]il, Põhja-[[Rootsi]]s ja [[Soome]]s. Mätaskatuseid rajati eelkõige põhjapoolsetel aladel, kuna ebasoodsa [[kliima]] tõttu ei saanud nendes piirkondades [[teravili|teravilja]] kasvatada. Piirkondades, kus oli võimalik kasvatada teravilja, kasutati katusematerjalina eelkõige teraviljakõrsi ehk õlgi. Õlgede kättesaadavus oli hea ning sellest tulenevalt oli neid ka soodne kasutada ehitusvaldkondades (katusematerjaliks, soojustamiseks, [[krohv]]i nakkumiseks jne). Tingitult mätaskatuste levikust on põhjapoolsetes piirkondades levinud ka väike [[katusekalle]] (25–30°). Suurema kalde korral ei oleks mättad lihtsalt katusel püsinud.
19. sajandi teisel poolel oli [[Berliin]]is juba paartuhat rohelist katust. 20. sajandi alguseks oli murukatuseid levinud ka [[Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]] [[arhitektuur]]i ([[Frank Lloyd Wright]], [[Walter Gropius]], [[Le Corbusier]] ja teised maailmakuulsad [[arhitekt]]id on selliseid katuseid oma loomingus kasutanud). Kuna [[Saksamaa]]l toetatakse riiklikult roheliste katuste rajamist, ehitati 1990.–2000. aastatel ligikaudu 350 miljonit ruutmeetrit haljaskatuseid ning nende osakaal aina suureneb.&lt;ref name=&quot;neljas&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Roheline tehnoloogia]]
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;kolmas&quot;&gt;'''Koorberg, P., 2001.''': ''Ekstensiivse katusehaljastuse loomine ja selle linnaökoloogiline tähendus.'' Lõputöö maastikukaitse ja -hoolduse erialal, EPMÜ Keskkonnakaitse instituut.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;viies&quot;&gt;'''Levald, A., 2003.''': ''Rippuvad aiad ja haljad katused''. Äripaeva lisaväljaanne ''Oma Maja'', november.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;seitsmes&quot;&gt;'''Teemusk, A., 2005.''': ''Murukatuse temperatuuri reguleerimise ja vee kinnipidamise võime Eesti kliimatingimustes.'' Magistritöö keskkonnatehnoloogia erialal, TÜ Geograafia instituut.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaheksas&quot;&gt;'''Theodosiou, T. G., 2003.''': ''Summer period analysis of the performance of a planted roof as a passive cooling technique.'' Energy and Buildings, 35, 909–917.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kuues&quot;&gt;'''Mentens, J., Raes, D., Hermy, M., 2006.''': ''Green roofs as a tool for solving the rainwater runoff problem in the urbanized 21st century?'' Landscape and Urban Planning, 77, 217–226.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;esimene&quot;&gt;'''Bass, B., Baskaran, B., 2003''': ''Evaluating rooftop and vertical gardens as an adaption strategy for urban areas''. Institute for Research and Construction, NRCC-46737, Project no. A020, CCAF Report B1046. Ottawa, Canada: National Research Council, 110 pp.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;teine&quot;&gt;'''Kolk, T., 2005.''': ''Murukatus töötab katusealuses toas loodusliku kliimaseadmena.'' Äripäev.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;neljas&quot;&gt;'''Kärp, P., 2003.''':''Aed maja katusel''. Äripäev.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Ökoehitus]]
[[Kategooria:Katused]]

[[it:Copertura#Tetto a giardino pensile]]</text>
      <sha1>7oggtzchrvhct29tn1sbb4wkj4ws01k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>307114</id>
    <revision>
      <id>6176921</id>
      <parentid>6176880</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:30:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pealetungiperiood */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48175" xml:space="preserve">{{Sõjaline konflikt
| konflikt      = Lõunarinne
| osa           = [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]]
| pilt          = Vabadussõda.jpg
| pildiallkiri  = Lahingutegevus 1918–1919. aastal Viru ja Pihkva rindel
| aeg           = [[1919]]–1920. aasta jaanuar
| koht          = [[Edela-Eesti|Edela-]], [[Kesk-Eesti|Kesk-]], [[Lõuna-Eesti|Lõuna]] ja [[Kagu-Eesti]]
| koordinaadid  =
| kaart         = 
| laiuskraad    = 
| pikkuskraad   = 
| kaardisuurus  = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = [[Eesti]] lõunaosa ja Põhja-Läti vabastamine
| tulemus       = Lõuna-Eesti, Põhja-Läti territooriumi puhastamine Punaarmeest ja Landeswehri vägedest, Eesti iseseisvuse tagamine ja Läti iseseisvuse kindlustamine
| seis          = 
| osaline1      = {{PisiLipp|Eesti}}&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Suurbritannia]]&lt;br&gt;{{PisiLipp|Läti}}
| osaline2      = [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag of Latvian SSR 1919.svg|border|25x15px|]] [[Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik|Läti NSV]]
| väejuht1      = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Johan Laidoner]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Soome}} [[Martin Wetzer]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ernst Põdder]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Viktor Puskar]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Walter Cowan]] &lt;br&gt; [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]]
| väejuht2      =[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Dmitri Nadjožnõi]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Vladimir Gittis]] &lt;br&gt;[[Pilt:Flag of Latvian SSR 1919.svg|border|25x15px|]] [[Jukums Vācietis]]&lt;br&gt;[[File:Baltic German.svg|25x15px|]] [[Rüdiger von der Goltz]]
| jõud1         = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2. Diviis]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}}  [[9. Jalaväepolk|9. jalaväepolk]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}}  [[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolk]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}}  [[3. Jalaväepolk|3. jalaväepolk]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}} [[3. Diviis]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}}    [[Peipsi rannakaitsepataljon]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}}  [[7. jalaväepolk]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}}  [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolk]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}}  [[8. jalaväepolk]] &lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Scoutspataljon#Ajalugu|Scoutsrügement]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}} [[1. ratsapolk]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}} [[2. ratsapolk]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}}  [[Soomusrongide divisjon]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}}  [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanipolk]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Eesti}}  [[Peipsi laevastiku divisjon]]&lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Briti kergristlejaeskaader&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Läti}} [[Põhja-Läti brigaad]]i [[1. Valmiera jalaväepolk]]&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Põhjakorpus]]e Pihkva salk&lt;br&gt;{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[53. Volõõnia jalaväepolk]] &lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Venemaa}} Talabski salk&lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Venemaa}} Bulak-Balahhovitši ratsapolk&lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Venemaa}} staabikapten  Matvejevi salk&lt;br&gt; {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2. kütibrigaad]]
| jõud2         = [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerinne]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag of Latvian SSR 1919.svg|border|25x15px|]] [[Nõukogude Läti armee]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag of Latvian SSR 1919.svg|border|25x15px|]] Nõukogude Läti 1. kütidiviis&lt;br&gt; [[Pilt:Flag of the Commune of the Working People of Estonia.svg|border|25x15px|]] [[Eesti Punaarmee]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag of the Commune of the Working People of Estonia.svg|border|25x15px|]] [[Pihkva väegrupp]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag of the Commune of the Working People of Estonia.svg|border|25x15px|]] [[Marienburgi väegrupp]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Peipsi flotill]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[10. kütidiviis]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[11. kütidiviis]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag of the Commune of the Working People of Estonia.svg|border|25x15px|]] [[1. punane eesti ratsapolk]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[84. kütipolk]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[85. kütipolk]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[86. kütipolk]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[87. kütipolk]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[163. kütipolk]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[165. kütipolk]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[5. kütipolk]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[Pihkva kommunistlik rood]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[1. Petrogradi kütipolk]]&lt;br&gt; [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|border|25x15px|Nõukogude Venemaa]] [[38. raudteekaitsepolk]] 
[[File:Baltic German.svg|25x15px|]] [[Landeswehr]] &lt;br&gt;[[File:Baltic German.svg|25x15px|]] [[Rauddiviis]]
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| märkused      = 
{{Vabadussõja lahingud}}
}}
'''Lõunarinne''' oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas [[Edela-Eesti|Edela-]], [[Kesk-Eesti|Kesk-]], [[Lõuna-Eesti|Lõuna]]- ja [[Kagu-Eesti]]s, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] ([[Nõukogude Läti armee]]) ning Saksa [[Landeswehr]]i väeosade vahel.

Lõunarinde tegevus ja kaitsepiirkond oli võrreldes [[Viru rinne|Viru rindega]] (60 km) mitu korda laiem ning ka kaitstud vähem looduslike takistustega. Lõunarinde laius oli 180–250 kilomeetrit, sõjatanner ulatus [[Liivi laht|Liivi lahest]] [[Võrtsjärv]]e läänekaldani ja Võrtsjärve idakaldalt [[Peipsi järv]]eni. Rinde juhatuse kohustuses oli ka [[Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]e kalda valvamine 140 kilomeetri pikkusel maa-alal. 

==Lõunarinde juhatajad==
*Kindral [[Martin Wetzer]], Lõunarinde ajutine juhataja 1919. aasta 25. jaanuarist kuni märtsi alguseni,
*polkovnik [[Viktor Puskar]], [[2. Diviis|2. diviis]]i ja Lõunarinde juhataja 5. märtsist kuni 5. aprillini,
*[[5. aprill]]ist [[1919]] moodustati lisaks 2. diviisile ka [[3. Diviis|3. diviis]] ning sõjategevust juhendasid Lõunarindel diviisiülemad.
[[File:Latvian Independence War 1918.svg|thumb|300px|Rindejoon Lõuna-Eestis ja Lätimaal 1918. aasta novembris]]
[[File:Bürgerkrieg Nordwestrussland Dezember1918.png|pisi|Vabadussõja alguse, 1918. aasta detsembrikuu Nõukogude Venemaa pealetungisuunad]]
==Lahingutegevuse ja sõja algus==
11. novembril 1918 sõlmiti [[Saksamaa]] kaotusega [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Antant|Antandile]] [[Compiegne'i vaherahu]]. Pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i ja Saksa vägede evakueerimise algust tühistas [[Vladimir Lenin|Lenin]]i juhitud [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping]]u, ettekäändena Antandi seatud vaherahu tingimus, et kõik Saksamaa poolt endise Venemaa keisririigi territooriumil [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal sõlmitud lepingud tühistatakse.

15. novembril 1918 saatsid Nõukogude Venemaa [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülemate loend|sõjavägede ülemjuhataja]] [[Jukums Vācietis]] ja SRN liikmed telegrammi [[Jaroslavl]]is asunud [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] juhatajale [[Dmitri Parski]]le, [[Petrograd]]i [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] komandörile ning telegrammi koopia Moskvasse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehele V. [[Lenin]]ile nr ''259/Ш'', milles viidates &quot;kujunenud poliitilisele olukorrale anti korraldus kohe hõivata Pihkva ja Narva&quot;. 

==Taganemisperiood==
18. novembril tungisid [[Vene SFNV]] [[Punaarmee]] [[Läti punased kütid|läti punastest kütivägedest]] koosnevad väeosad evakueeruvate Saksa vägede järel Läti idapiirkonda [[Latgale]]sse. 22. ja 28. novembril 1918 alustasid Punaarmee väed ka pealetungi Eestile [[Narva lahing (1918)|Narva suunal]] ning algas [[Eesti Vabadussõda]]. Läti kütipolgud vallutasid [[30. november|30. novembril]] [[Pihkva]] seda kaitsnud [[Põhjakorpus|Üksiku Pihkva vabatahtlike korpuse]] väeüksustelt. Punaarmee alustas 1. detsembril Pihkvast edasitungi, 2. läti kütibrigaad liikus üle [[Petseri]], [[Vastseliina]], [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Volmari]] [[Riia]] suunas.

Lõuna-Eestis alustas Punaarmee 2. detsembril 1918 kolmes kolonnis (kokku umbes 5000 meest) rünnakut Pihkva rajoonist läände. Esimene kolonn suundus Tartu peale, teine liikus [[Võru]]–[[Valga]]–[[Valmiera]] suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis [[Põtalovo]] ([[Abrene]])–[[Gulbene]]–[[Plaviņas]]e suunal. 
[[File:PL-RU war 1919 phase I.svg|pisi|Punaarmee pealetungisuunad 1918. aastal]]
Punaarmee [[Läti nõukogude kütidiviis]]i 2. Läti brigaadi edasised löögisuunad olid järgmised. Eestimaale: Pihkva–[[Võru]]–Valga. Eesti vallutamisel osales Nõukogude Venemaa 29. kütipolk, mille koosseisus oli umbes 1600 meest, ning mõned ratsaväe ja suurtükiväe üksused. [[5. detsember|5. detsembril]] vallutasid [[Punaarmee]] väeosad [[Kagu-Eesti]]s [[Vastseliina]] ja [[Räpina]], [[8. detsember|8.]] vallutati [[Võru]], [[14. detsember|14.]] vallutati [[Kooraste]] ja [[Kanepi]], [[17. detsember|17.]] Valga linn ja [[Valga raudteejaam]] [[Valga-Petseri raudteeliin]]il. Lõuna-Eesti vallutamine Punaarmee poolt toimus peaaegu ilma lahinguteta, ainult Vastseliina lähistel oli väike kokkupõrge Saksa üksustega. [[Võru]]s polkovnik [[Eduard-Alfred Kubbo|Eduard Kubbo]] oli alustanud [[3. jalaväepolk|3. pol]]gu formeerimist, kuid selle koosseisus oli napilt sada meest ja ta lahkus Võrust, minnes [[Puka]] ja [[Nõo]] kaudu [[Viljandi]]sse. Novembris 1918 Pihkva suunalt alanud Punaarmee väeosadele ([[Läti nõukogude kütidiviis]]i 1., 4., 6., 7., 8. ja 9. kütipolk) ei avaldatud Lõuna-Eestis ja Lätis Punaarmeele esialgu mingit vastupanu, sest seni piirkonnas valitsenud [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]] väejuhatus takistas rahvuslike relvajõudude loomist ning andis linnad vastupanuta Punaarmeele. 

[[21. detsember|21. detsembril]] aga punavägede lähenemisel [[Tartu]]le taganesid Vene valgekaartlaste [[Põhjakorpus|Üksik Pihkva vabatahtlik korpus]] ja [[Stanisław Bułak-Bałachowicz|Bułak-Bałachowicz]]i väekoondis ning Eesti väed Tartust enne Punaarmee väeosade sinnajõudmist. [[24. detsember|24. detsembril]] [[1917]] (vkj) [[6. jaanuar]]il [[1918]] kuulutas [[Valga (Liivimaa)|Valga linnas]] asunud bolševistlikult meelestatud Läti Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee ([[Iskolat]]) välja iseseisvusdeklaratsiooni ning Nõukogude Läti riigi, [[Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik|Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi]].

Punaarmee jäi pikemaks peatuma Valka, et uusi jõude juurde tuua, seejärel liikusid punaüksused edasi Viljandi ja [[Mõisaküla]] suunas. Mõisaküla kaitset korraldas Pärnus formeeritud [[6. Jalaväepolk|6. polk]]. 27. detsembril langes Mõisaküla küll punavägede kätte, kuid [[Voltveti|Voltvet]]i all pandi selle edasitung lõplikult seisma. Punaarmee polgu üks osa jõudis tungida Viljandi suunas kuni [[Halliste]]ni, kus selle edasitung peatati.

Edaspidi [[Läti Vabadussõda|pöördus Punaarmee lõunasse, Lätimaale]] liikudes üle [[Valmiera]] ja [[Cēsis]]e [[Riia]] suunas. Detsembri keskpaigas suunasid Punaarmee väed oma löögiraskuse Riia linnale, mis oli strateegiliselt Balti riikide administratiiv- ja majanduskeskus. Samal ajal lähenes Punaarmee Läti pealinnale ka idast läbi [[Latgale]]. 

26. detsembril sai [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]]a [[Talli vald|Talli]] Kaitse Liit korralduse saata 12-mehelise piirivalvetoimkonna väljasaatmiseks Eesti-Läti piirialale. Oma valla [[Eesti-Läti piir|piire Lätiga]] asusid valvama ka [[Pati vald|Pati]], [[Kilingi vald|Kilingi]] ja [[Häädemeeste vald (Häädemeeste kihelkond)|Häädemeeste vald]]. 

Eestis peatati Punaarmee edasitung jaanuari alguses ja 7. jaanuaril 1919 algas rahvaväe vastupealetung.
[[File:Eesti armee 6. jalaväepolgu 12. roodu võitlejad Soomurongi nr 1 juures, Volveti mets, 08.01.1919.jpg|pisi|6. jalaväepolgu 12. roodu võitlejad [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1|kitsarööpmelise soomusrong]]i nr 1 juures, [[Tihemetsa|Volveti]] mets, 8. jaanuar 1919]]

==Pealetungiperiood==
[[6. jaanuar]]il 1919 algas Eesti vägede vastupealetung [[Narva]] ja [[Paide]] suunal ning Eesti väed vabastasid [[Öötla mõis|Öötla]], [[Kärstna mõis|Kärstna]] ja [[Taagepera mõis]]a; [[9. jaanuar]]il vabastati [[Jõgeva]] ja [[Ruhja]]; [[13. jaanuar]]il [[Kaarepere raudteejaam]]a; [[14. jaanuar]]il [[soomusrong]]ide abil [[Tartu lahing (1919)|Tartu]]. 

[[16. jaanuar]]il peatus soomusrongide pealetung lõhutud [[Tartu–Valga raudtee]] [[Elva raudteesild|Elva raudteesilla]] juures, soomusrongide dessandid võtsid aga [[Elva]] oma kontrolli alla. [[17. jaanuar]]il lahingutes Lõuna-Eestis, [[Võru]] suunal [[Reola lahing|vabastati]]&lt;ref&gt;Kaido Mark, [https://www.kambja.info/4401/vabadussoja-reola-lahingupaika-tahistab-mulla-alt-paastetud-malestuskivi/ Vabadussõja Reola lahingupaika tähistab mulla alt päästetud mälestuskivi ], www.kambja.info, 20.12.2018&lt;/ref&gt; [[Reola mõis]] ja hõivati [[Elva raudteejaam]], [[Valga (Liivimaa)|Valga]] suunal vabastati [[6. Jalaväepolk|6. polgu]] poolt [[Leebiku mõis]], [[18. jaanuar]]il Võru suunal tungisid 2. diviisi väed [[Võru mõis]]a ja [[Vissi (Valgjärve)|Vissi]] külani ning [[19. jaanuar]]il tungisid Eesti väed [[Voore mõis]]ani. Võru piirkonnas asunud Punaarmee [[5. Võru Eesti kommunistlik kütipolk|Võru Eesti kommunistlik kütipolk]] taganes Eestist [[Marienburg]]i poole, mis asus Läti piirides.

[[21. jaanuar]]il vallutasid Eesti väed Lõuna-Eestis [[Ruhja]] suunalt Valga suunas, Lätimaal [[Piksaare]] ja [[Piksaare raudteejaam]]a ning [[25. jaanuar]]il vabastati [[Julius Kuperjanov]]i [[Kuperjanovi partisanide pataljon|Tartu kaitsepataljon]]i poolt [[Rõngu]] ja [[Puka]]. Kuperjanovi kaitsepataljon võttis pärast [[Kikka lahing]]ut 27. jaanuaril oma kontrolli alla [[Tõlliste postijaam]]a ning [[Sangaste raudteejaam]]a ja [[Sangaste raudteesild|-silla]] üle [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõ]]e. Soomusrongid pidid aga Sangaste ja [[Keeni raudteejaam]]ade vahel rikutud raudtee tõttu peatuma ning toetuseta jäänud kuperjanovlased sunniti tagasi tõmbuma. 28. jaanuaril võtsid kuperjanovlased Sangaste raudteejaama uuesti läti küttidelt tagasi, kuid taandudes purustasid taganevad läti kütiväed [[Väikese Emajõe raudteesild|Väikese Emajõe raudteesilla]].

25. jaanuaril 1919 nimetas [[Sõjavägede Ülemjuhataja|sõjavägede ülemjuhataja]] Johan Laidone moodustatud Lõunarinde ajutiseks juhatajaks Soome kindrali [[Martin Wetzer]]i. Lõunarinde ajutisele juhatajale allutati väegrupid:

*Viljandi-Valga grupp – [[3. Jalaväepolk|3. jalaväepolgu]] kaks pataljoni ja 2 suurtükiga patarei; [[Viljandi kaitsepataljon]]; [[Stanislav Bulak-Balahhovitš|Balahhovitši]] salk;
*Tartu-Valga grupp – [[Tartu kaitsepataljon]] ja 2 suurtükki; [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Tartu partisani pataljon]] ja kolm soomusrongi;
*Tartu-Võru grupp (Võru–Petseri) – [[2. Jalaväepolk|2. jalaväepolgu]] kaks pataljoni ja 4 suurtükki; [[Tallinna 1. kaitsepataljon|Tallinna kaitsepataljon]] ja 2 suurtükki; [[2. Ratsapolk|2. Ratsapolgu]] üks eskadron;
**[[Mõisaküla]] grupp (Mõisaküla–Viljandi) – [[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] üks pataljon, kaks soomusrongi ja kaks 57 mm suurtükki;
**Tartus asunud reservväed – [[Järvamaa kaitsepataljon]], raskesuurtükirühm kahe suurtükiga;
**[[Põhja Pojad|Soome vabatahtlike pataljon]]id ja nende suurtükid.

Mõisaküla–Viljandi grupp pidi kava kohaselt arendama pealetungi piki [[Pärnu–Valga raudtee|Pärnu–Valga]] kitsarööpmelist raudteed ning lõikama Valgast lõunas [[Säde jõgi|Säde jõ]]el läbi ühendused Valga ja Riia vahel. 

Pärnumaa piirkonnas  jäi kogu lõunapiiri kaitsmise organiseerimine [[Mõisaküla]]st Liivi lahe rannikuni  [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]]a vastutusele. Pärnumaa maleva kasutada olid vaid väeteenistuseks kõlbmatud ja enamuses ilma sõjalise kogemuse ning väljaõppeta kohalikud kaitseliitlased. Õnneks polnud punaväel Pärnumaa suunal märkimisväärseid jõude ja olemasolevad olid suhteliselt passiivsed. Asi piirdus vaid röövkäikudega piiriäärsetesse eesti küladesse. Alampolkovnik Johann Puskari poolt Pärnus formeeritud ja suures osas Pärnumaa meestega mehitatud [[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolk]] suutis opereeris Mõisaküla – [[Ruhja]] suunal.
===Valga–Paju lahingud===
Tartu–Valga grupi põhijõud jätkasid rünnakut Valgale piki [[Tartu–Valga raudtee|Tartu–Valga raudteed]] ja [[Tartu–Valga maantee]]d 30. jaanuaril. Grupi põhijõud moodustasid soomlaste Põhja Poegade rügement, Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid. Raudteeõnnetuse tõttu jõudis Põhja Poegade rügement Sangaste jaama hilinemisega ning soomusrongid takerdusid purustatud silla taha, ettenähtud ajal alustasid pealetungi ainult kuperjanovlased. 

Kuperjanovlased hõivasid uuesti [[Tõlliste postijaam]]a ning pärastlõunal tõrjuti läti kütid välja [[Paju mõis]]ast. Ohustatud Valga linna ja raudteesõlme kaitsmiseks sai äsja Venemaalt saabunud 7. läti kütipolgu III pataljon käsu kuperjanovlased üksus Paju mõisast välja lüüa ja asuda seal kaitsele. 7. läti kütipolgu III pataljoni rünnaku tulemusel Paju mõisas asunud kuperjanovlaste pataljoni 3. rood ja abiks kutsutud 2. rood pidi mõisa lätlastele loovutama. 
{{Vaata|Paju lahing}}

1919. aasta jaanuaris–veebruaris kavandati Eesti aktiivse kaitsesõja kontseptsioon, mille kohaselt ei tohtinud [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvavägi]] Eesti etnilistele piiridele jõudes passiivselt ootama jääda, mida vaenlane ette võtab, vaid pidi jätkama pealetungi, et viia võitluste raskuskese Venemaa, sh Ingerimaa, ja Läti pinnale. Eesmärk oli soov vältida edasisi sõjapurustusi ja materiaalseid kaotusi, mis olnuks lahingute jätkumisel Eesti pinnal paratamatud. Aktiivne kaitsesõda andnuks pealetungi jätkamine sõjalise initsiatiivi [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] kätte ja sundinuks Punaarmee juhtkonda keskenduma kaitsele ja võimaldanuks sissetungiga naabrite aladele tõmmata Eesti rahvaväe üksused järk-järgult rindelt tagasi, jättes moodustuvate puhveralade kaitsmise vene, ingeri ja läti väeosade kanda. 

18. veebruaril 1919 sõlmis Eesti ajutine valitsus Läti [[Kārlis Ulmanis]]e ajutise valitsuse esindajatega sõjalise koostöö kokkuleppe. Vastavalt lepingule tuli Eestil aidata kaasa Põhja-Läti vabastamisele [[Nõukogude Läti armee]]st ning moodustada nii Eestis kui ka vabastatud Läti pinnal läti väeosi. Sel moel formeerus [[Põhja-Läti brigaad]] polkovnik [[Jorģis Zemitāns]]i juhtimisel, mis allutati rahvaväe [[2. Diviis|2. diviis]]i juhatusele. [[Lõuna-Läti brigaad]] tegutses Balti [[Landeswehr]]i koosseisus. 

[[File:Иллюстрация к статье «Балтийская линия». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|[[Balti raudtee]]liinide võrgustik Eestimaal]]

===Kagurinde lahingud===
29. jaanuaril vabastas [[2. jalaväepolk]] [[Räpina]] ja [[Võõpsu]] ning sai järgnevalt [[Sõjavägede Ülemjuhataja]]lt käsu hõivata [[Kagurinne (Eesti Vabadussõda)|kagusuunalisel rindelõigul]]&lt;ref&gt;[[Mati Kröönström]], [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920], Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008, lk 212&lt;/ref&gt; mille väeosade juhatajaks oli [[2. Diviis|2. diviis]]i ülem ja [[Ernst Limberg]], [[Pihkva–Riia raudtee|Pihkva–Valga–Riia raudtee]] [[Petseri raudteejaam]], et katkestada punaväe Valga grupi raudteeühendus Venemaaga. 2. jalaväepolgu paremal tiival tegutsenud Tartu–Valga grupp (soomusrongid ja Kuperjanovi partisanid) kontrollis [[Sangaste raudteejaam]]a ümbrust.
[[File:Eesti.raudteevõrk.Valga–Petseri.svg|pisi|left|[[Valga–Petseri raudteelõik|Valga–Petseri raudtee]]]]
31. jaanuaril [[2. Jalaväepolk|2. jalaväepolgu]] 1. roodu ja luurekomando mehed koos Avinurme kaitseliitlaste salgaga [[Orava lahingud|sundisid enamlasi taganema]] ning [[Orava mõis]] ja [[Orava]] küla langesid eestlaste kätte. 2. jalaväepolgu allüksused jõudsid [[Pihkva–Riia raudtee]] [[Valga–Petseri raudteelõik|Valga–Pihkva raudtee lõiguni]], purustades raudtee [[Tuderna raudteesild|Tuderna raudteesilla]] juures ning hõivates [[Petseri raudteejaam]]a, kuid tõmbusid vastu õhtut tagasi. [[Petseri]] vabastasid 4. veebruaril linna jõudnud soomusronglased, kes võtsid 14. veebruaril ära ka [[Irboska]]. Eesti väed hõivasid Venemaal [[Irboska]] ümbruse ning [[Põhja Pojad]] Lätis [[Aluliina]] ja [[Ruhja]] piirkonna. Kogu Kagu-Eesti oli vaenlastest puhastatud. 
[[File:Latvian Independence War 1919.03.06.svg|thumb|300px|Rindejoon Lõuna-Eestis, [[Kagurinne (Eesti Vabadussõda)|Kagurindel]] ja Lätimaal 6. märtsil 1919]]
Punaarmee teine suurpealetung Lõunarindel Eesti vallutamiseks algas 1919. aasta veebruaris ja vältas maini. Lahingute põhiraskus koondus tähtsamate teedesõlmede ([[Petseri]], [[Võru]], [[Valga]], [[Ruhja]]) ümber. 19. veebruaril langes Punavägede valdusesse [[Irboska]] ja 28. veebruaril [[Aluliina]].

5. märtsil aga ületasid Punaarmee üksused [[Lämmijärv]]e ning hõivasid [[Mehikoorma]]–[[Räpina]] piirkonna. Rahvaväe [[Peipsi rannakaitsepataljon]]i ja [[7. jalaväepolk|7. Jalaväepolgu]] üksused olid sunnitud järk-järgult taanduma, kui 28. veebruaril algas punaste kallaletung [[Lämmijärv]]e läänekaldale. 1. märtsi hommikul aeti vastane läänekaldalt lõplikult minema, kui Peipsi rannakaitsepataljon  taasvallutas [[Võõpsu]] ning pisut enne keskpäeva ka [[Beresje]]. [[Kolpino saar]] jäi siiski punaste valdusesse. Märtsi alguses toimusid punaste luuresalkade retked läänekaldale, mida tõrjusid Peipsi rannakaitsepataljon ja [[Põhjakorpus]]e Pihkva salga üksused.

Märtsi alguses, tungis Punaarmee peale ka [[Petseri]] suunda kaitsvatele Eesti [[2. Diviis|2. diviis]]i osadele. Punaarmee 85. kütipolk ja kommunistlik rood sundisid 4. märtsil [[Treski]] piirkonnast taganema Eesti [[7. jalaväepolk|7. jalaväepolgu]] 2. ja 4. roodu. Nõukogude 10. kütidiviis Peipsi lõigul alustas Lämmijärve ääres pealetungi ning suunasid Peipsi läänekaldale suuremad jõud ilmse eesmärgiga haarata Lõuna-Eestit kaitsvaid vägesid nende vasakult tiivalt. [[Podporovje]]–[[Samolva]] piirkonnas asunud 163. kütipolk tegi katse vallutada [[Piirissaar]]t. 165. kütipolgu osad asusid edutule rünnakule [[Meeksi]]–[[Naha (Räpina)|Naha]] lõigus ning 84. kütipolk sealt lõuna pool. 84. kütipolk koos ühe 5. kütipolgu [[Poolrood|poolrood]]uga lõi Võõpsu rajoonist taganema Peipsi pataljoni 1. roodu ja jätkasid kohe edasitungi ning võtsid enda alla [[Räpina]]. 84. kütipolgu eelsalgad hõivasid seejärel ka [[Toolamaa (Räpina)|Toolamaa]], [[Leevaku]] ja [[Meelva (Räpina)|Meelva]] ja samuti võttis polk enda alla [[Raigla]], [[Tooste]] ja [[Tammistu (Räpina)|Tammistu]]. Peipsi rannakaitsepataljoni roodud taganesid [[Kauksi (Põlva)|Kauksi]]sse. 165. kütipolgu osad sundisid Nahast taganema löönud [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]]i ratsasalga pooleskadroni [[Meeksi]]sse ning seejärel hõivas Peipsi rannakaitsepataljoni 2. roodult ja valgete kütieskadronilt [[Mehikoorma]] ning Bułak-Bałachowiczi ratsasalgalt Meeksi. Kaitsjad taganesid [[Rasina]] ja [[Mooste]] ümbrusesse. Punaväe 85. kütipolk ja kommunistlik rood hõivasid 5. märtsil [[Võpolsova]] ja [[Selise]] ning 6. märtsil [[Mikitamäe]]. 5. ja 6. märtsil siirdus Kolpino saarelt läänekaldale [[Audjassaare]] ruumi [[1. punane eesti ratsapolk|1. punase eesti ratsapolgu]] eskadronid, misjärel polk võttis enda alla [[Lokuta (Räpina)|Lokuta]]–[[Suure-Veerksu]]–[[Padosaarõ]]–Sadora joone. 6. märtsiks tõmbusid punaväed [[Leevaku]]st, [[Toolamaa (Räpina)|Toolamaa]]st, [[Jaama (Põlvamaa) |Jaama]]st ja [[Rahumäe mõis]]ast [[Räpina]]sse tagasi. 163. kütipolgu osad hõivasid [[Jõepera (Räpina)|Jõepera]] ning järgmiseks päevaks ka [[Haavametsa]], [[Parapalu]] ja [[Laaksaarõ]]. 7. märtsil läksid Peipsi rannakaitsepataljoni roodud Leevakust Räpina suunas pealetungile ning võtsid Räpina enda kontrolli alla. Punased taganesid [[Võõpsu]] ja [[Raigla]] ümbrusesse.
[[File:ApproxPositionsWWI-1919.png|pisi|Rindejoon [[Venemaa kodusõda|Venemaa kõdusõja]] rinnetel ja [[Vabadussõda|Eesti-Nõukogude Venemaa]] rindel, märts 1919]]
Pihkva vene valgete koondsalga juhtimise üle võtnud kindralmajor [[Aleksandr Rodzjanko]], suunas 6. märtsil rindele appi alampolkovniku [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]]i salga ja 7. märtsil ka hiljuti Tartusse saabunud 53. Volõõnia jalaväepolgu. 8. märtsil surusid Eesti väed vaenlase Lämmijärve läänekaldalt lõplikult välja. Peipsi rannakaitsepataljon vallutas [[Tooste]] ja [[Raigla]], [[Võõpsu]], [[Beresje]], [[Lüübnitsa]], [[Lokuta (Räpina)|Lokuta]], [[Kürsä|Kürsa]]. 84. kütipolk taganes üle Lämmijärve [[Homutovo]] suunas, 1. punase eesti ratsapolgu osad taandusid [[Toomasmäe]]–[[Audjassaare]] kanti. Lõunas tegutsev 85. kütipolk võttis samas 8. märtsiks enda alla veel [[Igrise|Igris]]e. Peipsi pataljoni rood ning vene valgete üks ratsarühm ja kaks roodu Volõõnia polgust vallutasid alampolkovnik Likudi juhtimisel 8. märtsil tagasi Naha ning tõrjusid vaenlase vastukallaletungi Meeksist, misjärel vallutasid ka nimetatud asula ja Mehikoorma. Punaväe 165. kütipolk taganes üle Lämmijärve [[Pnevo]] ümbrusse ja Saksa–Laaksaarõ–Parapalu piirkonda tunginud 163. kütipolgu osad tõrjuti sealt minema, 9. märtsil tõmbusid punaväed Toomasmäe rajoonist tagasi Mikitamäe ümbrusesse.

11. märtsil loovutati [[Petseri]] ning 12. märtsi õhtuks taanduti [[Vastseliina]]–[[Piusa]]–[[Orava]]–[[Võõpsu]] joonele. 13. märtsil kaotati ka [[Vastseliina]] ja [[Orava]]. Punaarmee [[5. Võru Eesti kommunistlik kütipolk|Võru Eesti kommunistlik kütipolk]] osales pealetungil [[Marienburg]]i suunalt ning vallutas taas [[Misso vald (Vastseliina kihelkond)|Misso valla]], asudes liinile [[Kaubi (Rõuge)|Kaubi]], Käbi, Lemmatsi ja Pulli külad, [[Misso mõis]]a, [[Pupli]], [[Kure]] ja [[Vareste]] külad, piki [[Riia-Pihkva kivitee]]d, alates [[Kuura sild|Kuura sillast]] kuni [[Pihkva kubermang]]u piirini. Ööl vastu 15. märtsi algas [[Lämmijärv]]e ääres, 84. kütipolk sundis Võõpsu juures taanduma Peipsi rannakaitsepataljoni roodu ning Eesti osad jätsid nüüd maha ka Räpina. 1. punane eesti ratsapolk vallutas [[Raigla]]. Peipsi rannakaitsepataljoni roodud hõivasid taas Jaama ja Räpina ning Volõõnia polk koos osaga Peipsi rannakaitsepataljoni 3. roodust ka Raigla, kuid Volõõnia polgu ja Peipsi rannakaitsepataljoni osade edasitung [[Võõpsu]] sihil takerdus. Peipsi rannakaitsepataljoni rood vallutas tagasi [[Kuuksi]], [[Sülgoja]] ja [[Lokuta (Räpina)|Lokuta]]. Räpina piirkonna lahingute ajal tegid [[Piirissaar]]e garnisoni ja Bułak-Bałachowiczi ratsasalga osad 16. märtsil retke punaste [[Peipsi flotill|Peipsi järve flotill]]i baasi [[Raskopel]]i [[Peipsi järv]]e idakaldal ning vallutasid selle.

[[File:Miiniristleja &quot;Lennuk&quot; meredessantpataljon koos Johan Pitkaga Orava all.jpg|pisi|left|Miiniristleja Lennuk meredessantpataljon koos Johan Pitkaga Orava all]]
[[2. diviis]]i plaan vallutada Petseri ja Irboska uuesti ebaõnnestus. 14. märtsil püüdsid [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|soomusrongi nr 2]] dessant ja kuperjanovlased võtta Oravat tagasi, kuid ebaõnnestusid. Katset korrati 15. ja 16. märtsil, ent samuti edutult. 2. märtsil jõudis [[Piusa raudteejaam]]a [[laiarööpmeline soomusrong nr 5]]. Koos soomusrongiga saabusid: 105-meheline [[Eesti Meredessantpataljon|meredessantpataljon]], 190 meest erinevatelt [[Eesti merejõud]]ude [[Eesti sõjalaevade loend|sõjalaevadelt]] ([[Vambola (miiniristleja)|Vambola]], [[Lennuk (miiniristleja)|Lennuk]], [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]], [[Vaindlo (laev 1915)|Olev]], Kalev) ning platvormvagun suurtükipaat Lembitu 120 mm suurtükiga.

19. märtsi varahommikul alustasid meremehed koos [[laiarööpmeline soomusrong nr. 1]] ja [[laiarööpmeline soomusrong nr. 2]] dessantide ning [[7. jalaväepolk|7. jalaväepolgu]] allüksustega edasitungi Orava sihis. Dessandid ja meremehed puhastasid vastasest mitmed külad raudteest põhja pool ([[Madi]], [[Kliima]], [[Korgõ]] jt) ning hõivasid õhtu eel [[Orava mõis]]a, aga Orava küla vallutada ei suudetud. 7. jalaväepolk jättis maha ka mõisa, kuhu punased tulid taas sisse. 20. märtsil puhastasid meremehed ja soomusronglased uuesti nii Orava mõisa kui ka küla. 22. märtsil ründasid Oravat punaste värsked jõud, kaitses osales ka soomusauto [[Tasuja (soomusauto)|Tasuja]]. 23. märtsil aga Tasuja tagarattad vajusid läbi sillakatte ning liikumisvõimetuks muutunud masinat ei suudetud vaenlase tule all uuesti teele upitada. Kuna jalavägi hakkas punaste survel taanduma, süüdati Tasuja ja jäeti maha. Samuti jäeti järjekordselt maha Orava mõis.
[[File:Latvian Independence War 1919.03.27.svg|thumb|300px|Rindejoon Lõuna-Eestis ja Lätimaal 1919. aasta 27. märtsil]]
[[File:Bürgerkrieg Nordwestrussland April1919.png|thumb|300px|Rindejoon [[Viru rinne|Viru rindel]], Lõunarindel ja [[Läti Vabadussõda|Läti Vabadussõja]] rinnetel, aprill 1919]]
Abijõududena täiendati [[soomusrongide divisjon]]i kolme võitlustahtelise löögipataljoniga: Eesti [[Scoutspataljon|Scouts-rügemendi]] I pataljon, [[Kuperjanovi partisanide pataljon]], [[Kalevlaste Maleva|Kalevlaste maleva]] ning [[Eesti Meredessantpataljon]]i 4. roodu ning 130 mm kaugelaskesuurtükk Kalevipoeg. Ööl vastu 29. märtsi alanud pealetungil vallutasid soomusrongid [[Petseri raudteejaam]]a kui ka [[Petseri]] linna. Scouts-rügemendi 320-liikmeline I pataljon ründas edutult 3-kordse arvulises ülekaalus punaste kaitseliini, [[Liuska]]–[[Madi]]–[[Kliima]]–[[Korgõmõisa]]–[[Orava]]–[[Rõssa]] joonel. Scouts-rügemendi pataljoni tegevust toetas [[2. Suurtükiväepolk|2. suurtükiväepolgu]] 3. patarei. 

Valgas reservis seisnud [[laiarööpmeline soomusrong nr. 3]] ning selle dessantrood hõivasid 30. märtsi varahommikul külasid ([[Kolodavitsa]]st kuni [[Nedsäjä]]ni), mis paiknesid punaste kaitsejoonest idas, ähvardades seega Punaarmee Orava lahinggrupi lõigata tagalast ära. Punaarmee taganes ja Scouts-rügement hõivas [[Orava mõis]]a. Orava all peetud lahinguga õnnestus Eesti rahvaväel peatada punaarmeelaste edasitung ning tõrjuti vastane Pihkva järveni, lühendades sel moel oluliselt [[Petseri rinne|Petseri rindelõiku]].&lt;ref&gt;[[Ago Pajur]], [https://objektiiv.ee/sada-aastat-vabadussojast-voitlused-orava-parast/ Sada aastat Vabadussõjast: võitlused Orava pärast (13.–30. märts 1919)]&lt;/ref&gt;

17. aprillil algatas Punaarmee järjekordse suurpealetungi, mille siht oli [[Võru]], [[Vastseliina]] ja [[Mõniste]] ning eesmärk oli Eesti rahvaväe tõrjumine [[Võhandu jõgi|Võhandu jõ]]e ja [[Mustjõe]] taha. Eesti vastu koondati kolm armeed: [[Viru rinne|Viru rinde Narva lõiku]] [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]], Lõuna-Eesti piiridel [[Pihkva]]–[[Aluliina]]i suunale loomise algusjärgus olev [[Eesti Punaarmee]] ja [[Aluliina]]–[[Heinaste]] joonele [[Nõukogude Läti armee]]. Punaarmee pealöögi suunal olnud Eesti rahvaväe üksused taandusid ja bolševike eelsalgad jõudsid [[22. aprill]]iks poolteise kilomeetri kaugusele [[Võru raudteejaam]]ast. Samaaegselt Punaarmee hõivas ka [[Mõniste]] ja tõrjus eestlased [[Mustjõe]] taha ning hõivas [[Pankjavitsa]] teedesõlme.

Punaarmee pealetungi takerdumisel Võru ruumis alustas Punaarmee pealetungi [[Valga]]–[[Heinaste]] lõigus. Selle esmane eesmärk oli Ruhja alevi hõivamine, et arendada seejärel pealetungi Valgale, kasutades selleks Ruhjat läbivat [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Mõisaküla–Valga kitsarööpmelist raudteed]].

==Ruhja katastroof==
[[25. aprill]]il 1919 tungisid Läti punased kütid läbi [[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] kaitsest [[Ruhja]] piirkonnas, mis ohustas tõsiselt [[Pihkva–Riia raudtee]] [[Valga raudteejaam|Valga raudtee]]sõlme.
[[Fail:Shubert map - R07L05.jpg|thumb|300px|[[Volmari]]–Valga raudtee piirkond, [[Friedrich Theodor Schubert]]i topograafilisel joonisel, 1826–1840]]

{{vaata|Ruhja katastroof}}
[[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] rinne tervikuna hõlmas 56 kilomeetrit, igal eesliini [[rood]]ul oli keskmiselt 4–7 km. 6. jalaväepolgu võitlusvõimet nõrgendas ka 10. roodus levinud enamlik kihutustöö ja sõjavastased meeleolud. Ööl vastu 25. aprilli võeti ühegi lasuta vangi osa 10. roodust ja III pataljoni staap koos pataljoniülem leitnant [[Jaan Junkur]]iga. [[Endzele mõis|Endzele]] ([[Henseli]]) mõisas langes vangi veel üks osa 10. roodust ja kuulipildujarühm. Teiste seas langes vangi rooduülem alamleitnant [[Georg Laur]] ja kaotati mõlemad kuulipildujad. Kokku võtsid lätlased 66 vangi. 12. rood taandu ja jõudis välja kas [[Nausküla]] ([[Naukšēni]]) [[Naukšēni raudteejaam]]a või suurtükiväe tulepositsioonini. 3. rood, jõudis organiseeritult tagasi tõmbuda ning asus korraldama vastupanu [[Ruhja mõis]]as.
[[File:Ruhja kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|left|[[Volmari kreis]]i [[Ruhja kihelkond|Ruhja kihelkonna]] 1903. aasta kaart]]
Vastulöögiks koguti Ruhjas paiknenud varuüksused (1. ja 9. rood ning soomusauto “[[Vanapagan (soomusauto)|Vanapagan]]”, mis liikusid [[Endzele mõis]]a suunas. [[2. diviis]]i ülem kindralmajor [[Ernst Põdder]] saatis appi diviisi ainsa varuüksuse, [[2. diviisi tagavarapataljon]]i õppekomando. Vastase suurtükitule alla jäänuna, tõmbusid mõlemad roodud Ruhja jõe taha. Jõe vasakkaldale üksi jäänud 3. rood pidi nüüd Ruhja mõisa maha jätma. Polkovnik [[Viktor Puskar]] käskis Ruhja evakueerida. Nausküla raudteejaama taandunud 10. ja 12. roodu riismed püüdsid korraldada kaitset punaste käes olnud [[Radenhofi mõis|Radenhofi]] ja seejärel [[Heringshofi mõis|Heringshofi]] ([[Eriņi mõis|Eriņi]]) mõisa ees, kuid valgusid enamjaolt lihtsalt laiali. Uus kaitseliin suudeti moodustada [[Vilpulka]]–[[Kööna]] (Koņi) joonel.
[[File:Ainazi-big.png|pisi|[[Ainaži]]-[[Ruhja]]-[[Härgmäe]]-[[Valka]]-[[Valmiera]] piirkonna kaart]]
Pealetung ööl vastu 25. aprilli Ruhjast edelas paiknenud [[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] alamkapten [[Egbert Jürmann]]i I pataljoni lõigus, ei saavutanud algselt edu. Õhtul, kui ähvardati pataljoni seljatagust taanduti uuele kaitsejoonele. 6. jalaväepolgu alamkapten [[Aleksander Jaakson]]i II pataljon, mis tegutses Ruhjast tükk maad ida poole, [[Härgmäe]] ümbruses lõi kõik pealetungikatsed tagasi aga pataljoni kuid 7. rood sunniti siiski [[Pikksaare]] ([[Piksāri]]) [[Pikksaare raudteejaam|raudteejaamast]] taganema. Ruhjast [[Talli]]ni tekkis ligi 40 kilomeetri laiune tühimik, Ruhja, Nausküla ja Pikksaare hõivamine andis enamlastele võimaluse jätkata edasitungi piki [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Mõisaküla–Valga raudtee]]d Valga suunas.

26. aprillil võttis Mõisaküla–Valga liinil rindele jõudnud [[kitsarööpmeline soomusrong nr 2]] Pikksaare jaama oma kontrolli alla. Vastulöögiks koondati 6. jalaväepolk, ratsapolgu tagavaraeskadron ja vene rood [[Tallinna tagavarapataljon]]ist ja koostati [[Mõisaküla]]s [[kitsarööpmeline soomusrong nr 4]]. Õöl vastu 27. aprilli vastupealetungi, mis nurjus täielikult ja seda 6. jalaväepolgu meeleolude tõttu. 2., 3., 9. ja osaliselt ka 4. rood keeldusid lahingusse minemast. 

Valka koondati [[soomusrongide divisjon]]i [[Soomusrongide divisjoni tagavarapataljon|tagavarapataljon]], kolm laia- ja kaks kitsarööpmelist soomusrongi ja [[Kalevipoeg (soomusauto)|soomusauto “Kalevipoeg”]] ning [[Viru rinne|Narva rindelt]] toodi üle [[1. Jalaväepolk|1. jalaväepolgu]] I pataljon ja [[2. diviis]] loovutas [[3. jalaväepolk|3. jalaväepolgu]] pataljoni. Lisaks veel Tallinna üksik eskadron ja [[Viljandi kooliõpilaste rood]], Valga linna komandandi [[komandandikomando]] ja [[Soome vabatahtlike pataljon|soome vabatahtlike]] baasil moodustatud ajutine väeüksus. Ööl vastu 28. aprilli murti [[Härgmäe]] all vastase rindest läbi, tekitades seeläbi suurt segadust. 30. aprillil alustas vastupealetungi kogu Härgmäe lahingugrupp: 6. jalaväepolgu II pataljon, 1. jalaväepolgu I pataljon, [[soomusrongide divisjon]]i tagavarapataljon, 3. jalaväepolgu allüksused ning [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1|kitsarööpmelised soomusrongid nr 1]] ja [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2|nr 2]]. Lahingugrupp liikus laial rindel ([[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Valga–Mõisaküla raudteest]] kuni [[Säde jõgi|Säde jõe]]ni) Ruhja suunas ja päev hiljem lülitus pealetungioperatsiooni Kirbla grupp: 6. jalaväepolgu I ja III pataljon, Tallinna üksikeskadron, Viljandi kooliõpilaste rood, [[kitsarööpmeline soomusrong nr 4|Viljandi soomusrong]]. Lahingugrupp tungis edasi lõuna sihis, hõivas juba enne keskpäeva Ruhja ja jõudis õhtuks jooneni, kus oli asunud enne 25. aprilli sündmusi. Sellega oli läbimurde tagajärjed likvideeritud.&lt;ref&gt;[[Ago Pajur]]. [https://objektiiv.ee/sada-aastat-vabadussojast-ruhja-katastroof Sada aastat Vabadussõjast: Ruhja katastroof]&lt;/ref&gt;
[[File:Eesti.raudteevõrk.Valga–Petseri.svg|pisi|[[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Valga–Ruhja–Mõisaküla–Pärnu raudtee]]]]
Kirbla lahingugrupi ülejäänud üksused jätkasid pealetungi ning 3. mail hõivasid [[Väike-Salatsi]] alevi ja [[Väike-Salatsi mõis]]a, ning olukord stabiliseerus Ruhja ruumis lõplikult.

{{vaata|Heinaste dessant}}
Valgast Valmiera suunalise edasise pealetungi toetuseks kavandasid [[Eesti merejõud]] ja [[soomusrongide divisjon]]i osad [[Eesti Meredessantpataljon]]i meredessanti Riia lahe ääres Heinastele, koos dessant- ja [[Kalevipoeg (laev)|transpordilaevadele]] laaditud [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2|soomusrongi]] ja soomusautoga [[Vahur (soomusauto)|Vahur]], kasutades [[Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee|Heinaste-Valmiera kitsarööpmelist raudtee]]d. Kevadise jäätunud Riia lahe ületamiseks kaasati relvastatud jäälõhkuja [[Tasuja (laev, 1910)|Tasuja]] ja [[miinitraaler]]id [[Kalev (laev, 1912)|Kalev]] ja Olev.

5. mail pommitasid [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja [[Tasuja (laev, 1910)|Tasuja]] Heinaste rannikut. 6. mai varahommikul suundusid Lembit, Tasuja, [[Kalevipoeg (laev)|Kalevipoeg]], Kalev ja Olev Heinaste suunal Pärnust. Keskpäeval alustasid [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja [[Tasuja (laev, 1910)|Tasuja]] suurtükituld rannikule ja Kalev, Olev ja [[Kalevipoeg (laev)|Kalevipoeg]] alustasid dessandi maabumist. [[Heinaste sadam]]at ja kaid kaitsnud punaväelaste raskekuulipildujad tõrjusid dessantpaadid ja punaväelased õhkisid hiljem sadamakaid. Dessantosad saadeti maale [[Ikla]] küla juures ja püüdsid edutult vallutada kaitstud Heinastet maismaalt. Heinaste sadamakaide õhkimise järel kadus võimalus maabuda dessandi soomusrongi ja soomusautoga. 9. mail pommitasid sõjalaevad Heinastet ja hävitasid raudteetaristu objekte, [[Heinaste raudteejaam]]a ja silla [[Salaca]] jõel, pärast mida naasid Tallinna.

==1919. aasta mai pealetung Petserile==
[[Fail:Shubert map - R07L06.jpg|thumb|300px|[[Võnnu kreis]], Võru ja Petseri piirkond, [[Friedrich Theodor Schubert]]i topograafilistel joonistel, 1826–1840]]
13. mail alustas [[Põhjakorpus]] polkovnik [[Anton Dzerožinski]] juhtimisel pealetungi Peterburi suunal. 16. mail sai [[Pihkva]] suunal tegutsenud Eesti rahvaväe [[2. Diviis|2. diviisi]] juht polkovnik [[Viktor Puskar]] kindral Laidonerilt korralduse tungida peale. 19. mai õhtul saadi rindejoone tagant [[1. Eesti Kütidiviis]]i ülem [[Leonhard Ritt]]i kiri, kes teatas, et eesti punakütid soovivad üle tulla Eesti rahvaväe poolele, avades rinde ja jättes Pihkva kaitseta. Ööl vastu 24. maid tulid [[Mitkovitsõ]] ([[Metkavitsa]]) küla ([[Petseri–Irboska maantee]]l) juures Eesti poolele üle diviisiülem Ritt ja brigaadiülem [[August Aints]] koos eesliinil olnud 1. eesti kütipolgu ühe roodu ja ratsakomandoga ning avanes tee sissetungiks Punaarmee tagalasse. 
[[File:Паниковичи.jpg|thumb|19. sajandi lõpu kaart, [[Pihkva–Riia raudtee]] [[Misso]]-[[Irboska]] sihil]]
[[24. mai]]l asusid Eesti armee [[2. Diviis]]i üksused rünnakule [[Petseri]] ja [[Pankjavitsa]] vahelises lõigus. Piki Pihkva raudteed arendasid rünnakut Eesti neli soomusrongi ja piki [[Petseri–Irboska maantee]]d [[Kuperjanovi partisanide pataljon]] kahe soomusauto ([[Vibulane (soomusauto)|Vibulane]] ja [[Toonela (soomusauto)|Toonela]]) toetusel, neist lõunapool [[7. jalaväepolk|7. jalaväepolgu]] üksused ning [[Riia–Pihkva kivitee]] rajoonis [[Scoutspataljon]] ja [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide pataljon]]. Ootamatu rünnaku alla sattunud ja diviisi juhtkonna ülemineku tõttu juhtimiseta jäänud Punaarmee üksused ei suutnud tõhusat vastupanu korraldada. 1. Eesti Kütidiviisi I brigaadi üksused jäid täielikult ilma igasuguse operatiivse juhtimiseta, katkes side armee ja kütidiviiside vahel, mis tõi kaasa üleüldise koordineerimatuse ning diviisi I brigaadi üksused taganesid järgnevalt kogu rindel.

24. mail hõivasid soomusrongide dessandid [[Irboska raudteejaam]]a, Kuperjanovi partisanide pataljon [[Irboska]] alevi ja Sakala partisanide pataljon [[Pankjavitsa]] küla. 25. juunil pealetung jätkus ja soomusrongid sundisid ägedas tulevahetuses taanduma [[Moglino]] [[Moglino raudteejaam|raudteejaama]] kaitsnud Punaarmee soomusrongi, pärast mida hõivasid dessantüksused ja kuperjanovlased nii Moglino raudteejaama kui ka [[Moglino]] [[Moglino mõis|mõisa]]. Õhtul jõudsid kuperjanovlased koos soomusautodega Pihkva lääneossa ning Punaarmee üksused taandusid linnast. 26. mail jõudsid Pihkvasse soomusrongid ja [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastiku divisjoni]] suurtükipaadid. 24. mail pidas [[soomusrongide divisjon]] Pihkvas võiduparaadi.

Pihkva ja selle ümbruse haldamine anti üle vene [[Põhjakorpus]]e alampolkovnik [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]]i väesalgale. Nende toetuseks jäeti Pihkvasse ka mõned eesti väeosad. [[Petseri]]–[[Irboska]] liinil alustati kaitsepositsioonide rajamist. Pihkva operatsiooni tulemusena jäi Punaarmee ilma olulisest teedesõlmest ning lakkas olemast suur osa [[1. Eesti Kütidiviis|eesti kommunistlikust kütidiviisist]].

==1919. aasta maipealetung Lätis==
Läti suunal algas edasitung kindral Laidoneri korralduse alusel 16. maist. [[2. Diviis|2. diviis]], mis pidi aktiviseeruma [[kagu-Eesti]]st [[Aluliina]] suunal, [[3. Diviis|3. diviis]] pidi peale tungima [[Edela-Eesti|edela-Eesti]]st  [[Volmari]] sihis. Kindralmajor [[Ernst Põdder]]i [[2. Diviis|2. diviis]]i väeosad alustasid pealetungi 17. mail, kuid esialgu edutult. Pealetungi Nõukogude Punaarmeele toetas aga Balti [[Landeswehr]]i ja [[Rauddiviis]]i pealetung Riiale [[Kuramaa]]lt. Riia vallutati [[22. mai]]l ning Punaarmee juhatus otsustas tõmbuda [[Koiva jõgi|Koiva jõ]]e idakaldale. 
[[File:PL-RU war 1919 phase II.svg|pisi|Punaarmee vastaste Eesti (valged jooned), Saksa-Läti (valged jooned), Saksa-Leedu (lillad jooned) ja Poola (sinised jooned) vägede pealetungisuunad 1919. aastal]]
24. mail alustas 3. diviis uuesti pealetungi ja Punaarmee taganes. [[26. mai]]l langes Eesti vägede kätte [[Valmiera|Volmari]], [[29. mai]]l jõuti [[Lemsalu]]–[[Smiltene]] joonele. 3. diviisi koosseisu kuulunud Läti [[2. Võnnu polk]] marssis 30. mail sisse [[Cēsis|Võnnu linna]] ja 31. mail [[Rauna]] alevisse.
[[File:Bürgerkrieg Nordwestrussland Juni1919.png|pisi|Lahingutegevusepiirkonnad, juuni 1919]]

==Marienburgi-Jakobstadti operatsioon==
[[File:DBAC in Jakobstadt operation.png|pisi|left|Marienburgi-Jakobstadti operatsioon 27. maist kuni 5. juunini 1919]]
[[2. Diviis|2. diviis]]i edasiliikumisel Aluliina suunal tehti Aluliina hõivamine ülesandeks [[1. ratsapolk|1. ratsapolgule]], mille ülemale kapten [[Gustav Jonson]]ile allutati ka samas piirkonnas tegutsenud jalaväeüksused, sh läti [[1. Volmari polk]] ja [[taani vabatahtlike kompanii]]. 

Pealetung käivitus Aluliina suunal algas 27. mail. Haaravate manöövritega Pankjavitsa ja Mõniste all murti bolševike rinne läbi ning Aluliina langes Eesti vägede kätte juba 28. mai õhtul. 31. mail jõuti [[Gulbene]]sse, kus hõivati Gulbene (saksapäraselt ''Schwaneburg'') raudteesõlm.
[[Image:Latvian Independence War 1919.06.22.svg|thumb|300px|Rindejoon [[1919]]. aasta [[22. juuni]]l]]
Pealetung jätkus Gulbenest lõunasse [[Krustpils]]i (saksapäraselt ''Kreuzburg'') sihis. Kuna vastupanu oli tagasihoidlik, siis jõudsid ratsaväelased 5. juunil [[Väina jõgi|Väina jõeni]] ning hõivasid lahinguta nii jõe paremkaldal asuva [[Krustpils]]i kui ka teisel pool jõge paikneva [[Jēkabpils]]i (saksapäraselt ''Jakobstadt''). Kümne päevaga tegi Eesti ratsavägi 250 km pikkuse reidi. 
{{vaata|Ratsarügement#Marienburgi-Jakobstadti operatsioon}}
5. juuniks olid Eesti väed Punaarmee käest vabastanud suurema osa [[Põhja-Läti]]st ning tsiviilvõim anti taas [[Kārlis Ulmanis]]e valitsuse kätte.

==Landesveeri sõda==
{{Vaata|Landesveeri sõda}}  ''5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919''

==Pihkva lahingud==
1919. aasta augusti teisel poolel hõivas Punaarmee Lõunarindel uuesti Pihkva ja esimestena tungisid Pihkvasse [[2. Viljandi Eesti kommunistlik kütipolk|2. Viljandi]] ja 5. Võru Kommunistlik Eesti Polk. Pärast Pihkva vabastamist suunati eesti kommunistlikud polgud [[Dvinsk]]i alla Poola vägede vastu&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/noukogudesodur/1954/02/04/2 Eesti kommunistlikud polgud kodusõjas], Nõukogude Sõdur, 4 veebruar 1954&lt;/ref&gt;. 2. diviisi ja Soomurongide diviisi allüksused koos Vene valgetega pidasid kuni 24. augustini kaitselahinguid Pihkva ümbruses, kuid viimaks taanduti Irboska kindlustatud positsioonidele, mida oli hakatud ehitama juba suve hakul. Septembri lõpus asusid Eesti üksused pealetungile Ostrovi ja Porhovi suunas, et kergendada Loodearmee pealetungi Petrogradi suunal, kuid raskete ilmastikuolude ja maastiku tõttu rünnakud ebaõnnestusid.

==Pihkva rinne==
[[File:Borderlines Baltics.jpg|pisi|left|[[Tartu rahuleping]]u alusel [[Petserimaa]]ga liidetud alad]]
[[File:Bürgerkrieg Nordwestrussland Januar 1920.png|pisi|Sõjategevuspiirkonnad Vabadussõjas, jaanuar 1920]]
Vabadussõja lõpupoolel, 1919. aasta sügisel oli Eesti kindlustatud positsioonid umbes 1-3 km läänes hilisemast riigipiirist. Eesmine kaitsepositsioon oli [[Petserimaa]]l põhjast lõunasse liikudes [[Vidovitši]], [[Petški]], [[Luki]], [[Podgramje]], [[Sagrivje]], [[Volkova]], [[Kassõgina]], [[Velje järv]]e joonel. Kaitsepositsioonidele ehitati inseneriväe töösalkade poolt välikindlustused valmis juba 1919. aasta suvel, umbes kolme kuu jooksul, enne vägede taandumist Pihkvast. Kõik valitsevad kõrgendikud olid Eesti poole käes, vaenlane oli surutud positsioonide ees laiuvale [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] soisele madalikule.
{{Vaata|Pihkva rinne}}
== Loodearmee sügispealetung 1919. aastal ==
[[Loodearmee]] [[Operatsioon Valge Mõõk|sügispealetungi ajal oktoobris 1919. aastal]] sooritasid Eesti väed  Lõunarindel pealetungi [[Ostrov]]ile ja [[Porhov]]ile, et Loodearmee rünnakut Petrogradile lihtsamaks teha, aga karmide maastiku- ja ilmaolude tõttu need rünnakud ebaõnnestusid.

==Pihkva rahukonverents==
{{vaata|Pihkva rahukonverents}}
{{pooleli}}

==Vaata ka==
*[[Pihkva rinne]]
*[[Viru rinne]]

==Viited==
{{viited}}

{{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}}

[[Kategooria:Eesti Vabadussõda]]
[[Kategooria:1918. aasta Eestis]]
[[Kategooria:1918. aasta Lätis]]
[[Kategooria:1919. aasta Eestis]]
[[Kategooria:1919. aasta Lätis]]</text>
      <sha1>f4e37p7uhtequqofcns7gupi4b4gd0m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aerosaan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>308077</id>
    <revision>
      <id>6177068</id>
      <parentid>5898773</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:14:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5816" xml:space="preserve">{{NeutraalsusVaidlustatud|kuu=detsember|aasta=2017}}
[[Pilt:RF-8.jpg|pisi|Teise maailmasõja aegne aerosaan [[RF-8]], mille jõuallikaks on odav automootor]]
'''Aerosaan''' ([[vene keel|vene]] sõnast aэросани) on [[propeller]]i jõul liikuv [[mootorsaan]].

Kasutati postiveoks, kiirabi- ja päästesõidukina ning piirivalvemasinana. Peamiseks kasutajaks on olnud Venemaa, kuid ka teised riigid on neid kasutanud. Tsiviilülesannete täitmise kõrval on aerosaane kasutatud ka sõjamasinatena keeruliste lumeoludega piirkondades. Aerosaanide liikumiskiirus oleneb mootori võimsusest ning ulatub 25–140 km/h. Aerosaan võib olla nelja- või kolmesuusaline.

Aerosaanide sõjaline kasutamine sai alguse [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], kus nii [[Venemaa]] kui ka Saksamaa armee neid masinaid erinevate ülesannete täitmisel pruukisid. Punaarmee kasutas aerosaane ka [[Talvesõda|Talvesõjas]] ja [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]].

==Ajalugu==
Esimesed aerosaanid valmistati Venemaal 1903. aastal ning need leidsid hiljem laialdast kasutamist. 1905. aasta ajakiri Воздухоплаватель nimetas neid &quot;lumel liikuvateks propelleriga saanideks&quot;. Esimene mudel kujutas endast kerget saani, millele oli kinnitatud sisepõlemismootor ning propeller. Juba 1907. aastal ehitas ja katsetas Moskva tehas &quot;Dux&quot; nn &quot;suuskadel autot&quot;. Aasta möödudes hakati seda masinat aerosaaniks nimetama. Venemaa tingimustes osutus leiutis väga kasulikuks. Suured vahemaad ja mitmeid kuid püsiv lumikate tähendas, et kaugemad piirkonnad olid ligipääsetavad vaid taoliste mehhaniseeritud transpordivahenditega.

1912. aastal algas Venemaa sõjaministeeriumi tellimusel esimeste transpordi aerosaanide seeriatootmine. Selleks ajaks oli aerosaanid ka mitmete teiste riikide tähelepanu äratanud.

===Esimene maailmasõda===
Esimese maailmasõja puhkedes leidsid aerosaanid kasutamist ka sõjarindel. 1914–1915 aasta talvel kasutati neid eelkõige luure ja sidepidamis vahendina. Sarnaseid masinaid kasutas ka [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]]. Saksa vägede ülemjuhataja kindral Hindenburg oli mõistnud, et Venemaa vähearenenud teedevõrgu tingimustes on aerosaan hindamatu väärtusega. Seepärast oli ta juba sõjale eelnenud aastatel aerosaanide arendamisel silma peal hoidnud.

1915.–1916. aasta talvel ehitasid venelased spetsiaalse sõjaotstarbelise aerosaanide partii. Toodetud kahekümne neljast masinast olid osa varustatud kuulipildujatega ning osa olid mõeldud haavatute transportimiseks. Aerosaanide kasutamine sõjarindel näitas, et neid võib edukalt kasutada erinevate lahinguülesannete täitmisel, alates sidepidamisest kuni laskemoona ja haavatute veoni.

===Venemaa kodusõda===
Aerosaanide tootmine jätkus ka pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i. [[Vene kodusõda|Venemaa kodusõjas]] kasutasid aerosaane lisaks punaarmeele ka [[Kaug-Ida]]s sõdivad [[Jaapan]]i väed ning Põhja-Venemaal asuvad briti üksused. Samuti olid aerosaanid [[Siber]]is asuva [[Aleksandr Koltšak|Koltšaki]] armee käsutuses.

Kuna sõda muutis raudteetranspordi problemaatiliseks, siis kasvas punaarmee nõudlus erinevate maastikusõidukite järele. 1920. aasta alguses alustati uue aerosaanimudeli Be-Ka tootmist. Osa nendest masinatest jõudis ka rindele ning võttis osa lahingutest. Kolme aerosaani kasutati ka [[Kroonlinna ülestõus]]u mahasurumisel. Kuulipildujatega varustatud aerosaanid võtsid osa kindluse ründamisest tehes punaarmeele katet ning tõmbasid enda peale suurtükipatarei tule.

===Talvesõda===
Talvesõjas osalenud aerosaanid suutsid peale võtta kuni viis inimest ning vedada enda järel ka nelja suusatajat. Käänulistel metsateedel oli arosaanide manööverdamisvõime piiratud. Samuti oli nende mäkketõusu võimekus vilets. Seetõttu liikusid aerosaanid üldjuhul laugel maastikul, jäätunud järvedel ja jõgedel. 

===Teine maailmasõda===

Teise maailmasõja käigus kasutati aerosaane põhja piirkondades, kus lumeolud teiste masinate kasutamiseks olid liiga rasked. Aerosaanid suutsid sügavas lumes liikuda kiirusega 25–35&amp;nbsp;km/h. Aerosaanid kuulusid Nõukogude Liidu soomustatud üksuste ([[GABTU]]) vastutusalasse. Tellimusi esitati kergsoomusega aerosaanidele, mille esiosa kaitses 10&amp;nbsp;mm terasplaat.

Soomustatud aerosaanid olid jaotatud neljakümne viiest masinast koosnevatesse transpordi ja võitlus pataljonidesse. Lahingusse saadeti need tihti koos suuskadel jalaväelastega, kes viidi sihtkohta transpordi aerosaanide peal või siis veeti neid aerosaanide järel. Samas pakkusid transpordi aerosaanidele kaitset kuulipildujatega varustatud raskemad soomustatud aerosaanid. Otsepealetungil aerosaane ei kasutatud, kuna need olid haavatavad erinevat tüüpi lõhkelaengutega, nagu näiteks [[miinipilduja]]tuli.

==Peamised kasutajad ja tootjad==
* {{pisilipp|Nõukogude Liit}}
** {{pisilipp|Venemaa}}
* {{pisilipp|Suurbritannia}}
* {{pisilipp|Norra}}
* {{pisilipp|Šveits}}
* {{pisilipp|Soome}}
* {{pisilipp|Kanada}}

==Kirjandus==
* Zaloga, Steven J., James Grandsen (1984). ''Soviet Tanks and Combat Vehicles of World War Two'', lk.&amp;nbsp;185–87, London: Arms and Armour Press. ISBN 0-85368-606-8.
* ''Science and Mechanics,'' Spring 1943, lk.&amp;nbsp;49.

==Välislingid==
* [http://www.aqpl43.dsl.pipex.com/MUSEUM/TRANSPORT/propsleigh/propsleigh.htm The Propeller-Driven Sleigh] (inglise keeles)
* [http://www.gizmag.com/go/6433/picture/28813/ N007 Tupolev, aerosled with ground effect] Moodne Tupolevi aerosaan (inglise keeles)
* [http://english.battlefield.ru/soviet-combat-snowmobiles.html Soviet Combat Snowmobiles] Nõukogude Liidu lahinguaerosaanid (inglise keeles)
* [http://www.armor.kiev.ua/Tanks/WWII/sani/ ''Боевые аэросани''] Lahinguaerosaanid (vene keeles)

[[Kategooria:Sõidukid]]</text>
      <sha1>kx617wl51t4k0lellikmfzvu17lnvpb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anne Kahru</title>
    <ns>0</ns>
    <id>308262</id>
    <revision>
      <id>6176969</id>
      <parentid>6145017</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:47:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3745" xml:space="preserve">'''Anne Kahru''' (sündinud [[17. veebruar]]il [[1955]]) on [[eestlased|eesti]] [[ökotoksikoloogia|ökotoksikoloog]], [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige.

Kahru on [[Eesti]]s ökotoksikoloogilise uurimissuuna rajajaid. Tema uurimisgrupp hakkas maailmas ühe esimesena uurima [[nanotoksikoloogia|nanoökotoksikoloogilisest]] aspektist nanomõõdus metallioksiide, püüdes välja selgitada nende keskkonnaohtlike omadusi ja vastavaid toimemehhanisme.&lt;ref name=Horisont&gt;[[Endel Lippmaa]], Anne Kahru: [https://web.archive.org/web/20131213055706/http://www.horisont.ee/node/1392 &quot;Nanode ilu ja valu&quot;] Horisont, 3/2010&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ta lõpetas 1978. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] bioloogia-geograafiateaduskonna bioloog-mikrobioloogina ''cum laude''. 1987. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i juures [[biokeemia]]s doktoritööd &quot;Study of the microbial energetic metabolism&quot; ja sai doktorikraadi.

==Töökäik==
Alates 2005. aastast on Kahru [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi]] (KBFI) molekulaargeneetika laboratooriumi juhataja. KBFI juures tegutseb Kahro ''in vitro'' ja ökotoksikoloogia töögrupis.

Ta oli perioodil 2016–2018 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] uurija-professor.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200225124044/http://www.akadeemia.ee/et/tegevus/uurija-professorid/ Uurija-professorid] Eesti Teaduste Akadeemia&lt;/ref&gt;

== Teadustegevus ==
Kahru on avaldanud ligi 60 teadusartiklit ja juhendanud doktoritöid.

Ta on [[Eesti Toksikoloogia Selts]]i asutajaliige ja juhatuse esimees alates 1997. aastast. Kuulub KBFI Teadusnõukokku ja [[Eesti Mikrobioloogide Ühendus]]se.&lt;ref name=ETIS&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

2008. aastal ilmus ajakirjas [[Chemosphere]] Anne Kahru, [[Margit Heinlaan]]e, [[Angela Ivask]]i, [[Irina Blinova]] ja [[Henri-Charles Dubourguier]]' teadusartikkel &quot;Toxicity of nanosized and bulk ZnO, CuO and TiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; to bacteria ''[[Vibrio fischeri]]'' and crustaceans ''[[Daphnia magna]]'' and ''[[Thamnocephalus platyurus]]''&quot;, mis käsitleb [[nanoosake]]ste ökotoksikoloogilisi mõjusid. Sellest sai üks kiiremini tsiteeringuid koguv artikkel keskkonna- ja ökoloogiateaduste valdkonnas. Seda tähelepanuväärseks pidades avaldas [[Thomson Reuters]]i elektrooniline ajakiri [[ScienceWatch]] 2009. aasta augustis intervjuu Anne Kahruga&lt;ref&gt;[http://archive.sciencewatch.com/dr/fbp/2009/09augfbp/09augfbpKahr/ &quot;Fast Breaking Papers : Anne Kahru&quot;] ScienceWatch, august 2009&lt;/ref&gt;. See oli selle ajakirja esimene intervjuu Eesti teadlasega&lt;ref name=Horisont/&gt;. 

Anne Kahru kuulub oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka.&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/1004643/maailma-mojukaimate-kolleegide-sekka-joudis-uheksa-eesti-teadlast &quot;Maailma mõjukaimate kolleegide sekka jõudis üheksa Eesti teadlast&quot;] ERR Novaator, 19. november 2019&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*2011 [[Eesti riigi teaduspreemia]] geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli &quot;Sünteetiliste nanoosakeste ökotoksikoloogia ja toksilisuse mehhanismid&quot; eest &lt;ref name=ETIS /&gt;&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06224625 &quot;Teaduste akadeemias anti üle riiklikud preemiad&quot;] ERR, 24. veebruar 2011&lt;/ref&gt;
*2017 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19460}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*{{ETIS}}
*[http://teadus.err.ee/salv?id=1770&amp;cat=1&amp;saade=211&amp;j=0 Teaduse helisõnastik: Mürk (Anne Kahru)] ERR Teadus, 2010

{{JÄRJESTA:Kahru, Anne}}
[[Kategooria:Eesti mikrobioloogid]]
[[Kategooria:Toksikoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]</text>
      <sha1>phy1wkh2qfk0msfaml8tbm23wgzg1vx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Väike-karihiir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>308462</id>
    <revision>
      <id>6177093</id>
      <parentid>6116159</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:29:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9281" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi     = Väike-karihiir
| värvus = Loomad
| seisund  = LC
| seisundi_süsteem  = IUCN3.1
| seisundi_ref     = &lt;ref name=&quot;iucn&quot; /&gt;
| pilt = Sorex minutus.jpg
| pildi suurus = 220px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Putuktoidulised]] ''Insectivora''
| sugukond = [[Karihiirlased]] ''Soricidae''
| perekond = [[Karihiir]] ''Sorex''
| liik = '''Väike-karihiir'''
| binaarne = ''Sorex minutus''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1766
| levikukaart = Eurasian Pygmy Shrew area.png
| levikukaardi suurus = 240px
| levikukaardi_seletus = Väike-karihiire levila
}}
'''Väike-karihiir''' (''Sorex minutus'') on liik pisi[[imetaja]]id [[Karihiirlased|karihiirlaste]] sugukonnast [[karihiir]]te perekonnast. Neid leidub suurel osal Euroopast. [[Eesti]]s on nad vähearvukad, kuid levinud kõikjal peale [[Hiiumaa]].

== Kirjeldus ==
Väike-karihiire kasukas on selja poolt tume ja kõhu alt hele, üleminek tumedalt karvalt heledale on külgedel selgepiiriline. Kasuka värvus ei muutu hooajaliselt. Võrreldes [[mets-karihiir]]ega on kasukas heledam ja sabakarvad tihedamad ning pikemad, mistõttu jääb mulje, nagu oleks väike-karihiirel jämedam [[saba]]. Kõrvad paistavad karvkattest vaevu välja või siis üldse mitte.&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt;

Väike-karihiir kaalub 2,5–7,5 [[gramm]]i. Kere pikkus on 40–64 millimeetrit, saba on 30–46 millimeetrit pikk, tagakäpad 9–12 millimeetrit. Kolmas üheköbruline hammas on suurem või samas mõõdus teise hambaga ja hamba valem on 3/1, 1/1, 3/1, 3/3 = 32.&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt;

== Levik ==
Levinud [[Briti saared|Briti saartest]] ja Põhja-[[Ibeeria]]st alates pea kõikjal Mandri-Euroopas ja [[Siber]]is kuni [[Baikali järv]]eni. Põhja pool elutseb ka [[Arktika|arktilistel]] aladel.&lt;ref name=&quot;iucn&quot; /&gt; Mõne saarel neid siiski ei leidu: nad puuduvad [[Shetlandi saared|Shetlandi saartelt]], [[Kanalisaared|Kanalisaartelt]], [[Scilly saared|Scilly saartelt]] ja mõningatelt [[Stockholmi saarestik]]u väiksematelt saartelt.&lt;ref name=&quot;animal_diversity&quot; /&gt;

Eestis vähearvukas, kuid levinud kõikjal peale Hiiumaa.&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt;

== Elukeskkond ja ökoloogia ==
[[Pilt:Sorex minutus and Sorex araneus size comparison et.jpg|pisi|Väike-karihiire ja mets-karihiire suuruse võrdlus.]]
Elab tavaliselt meretasemel, kuid levila lõunaosas ka suurematel kõrgustel: [[Püreneed]]es näiteks kuni 2000 meetrit üle merepinna ja [[Alpid]]es 2260 meetrit üle merepinna.&lt;ref name=&quot;iucn&quot; /&gt; Neile meeldib elada tiheda rohttaimestikuga aladel nagu [[nõmm]]ed, [[Niit|niidud]], liivaluited ja metsaservad kuid päris metsas leidub neid vähe.&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt;

Kuna nad on putuktoidulised, siis aitavad nad piirata putukate arvukust. Sellega on nad kasulikud ka inimesele, kuna hävitavad põllumajandusele kahjulikke putukaid. Kuna nad on tundlikud keskkonnamuutuste suhtes, siis muudatused nende arvukuses on keskkonnamuutuste ja [[reostus]]e [[bioindikaator]]iks.&lt;ref name=&quot;animal_diversity&quot; /&gt;

=== Kisklus ===
Väike-karihiirte haisunäärmed võivad eritada kiskjatele peletavalt mõjuvat lõhna. Sellegi poolest võivad [[Rebane|rebased]], [[kotkad]], [[Kurglased|kured]], [[kärplased]], [[kodukass]]id, [[Loorkakk|loor-]] ja [[Kodukakk|kodukakud]] neile jahti pidada.

== Käitumine ==
[[Pilt:Sorex minutus palm.jpg|pisi|Väike-karihiir peopesal]]
Väike-karihiired elavad üksikult ja on väga territoriaalsed. Oma territooriumi kaitstakse väga agressiivselt, erandiks on vaid sigimisperiood, kui emaseid otsivad isased ei pea territooriumide piiridest enam rangelt kinni.&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt; Kõige agressiivsemalt suhtutakse samast või lähedasest liigist isenditesse, kes nende territooriumile satuvad.&lt;ref name=&quot;animal_diversity&quot; /&gt; Kodupiirkond on 530–1860 ruutmeetrit&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt; ja see märgistatakse haisunäärmete abil&lt;ref name=&quot;animal_diversity&quot; /&gt;. Toiduotsingul piiksub pea kuuldamatult, ärritunult või hirmunult toob kuuldavale kõrgeid &quot;tirtsatusi&quot;.&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt;

Väike-karihiir ise [[urg]]e ei kaeva, kuid võib kasutada teiste loomade omi. Maa all veedab vähem aega kui mets-karihiir. Viimasega võrreldes elavad nad ka hõredamalt ning liiguvad kiiremini nii maal kui vees.&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt; Liigub maa peal ka talvel ja lumikatte korral kasutab liikumiseks lume ja maapinna vahele jäävaid tühimikke. Lumikatte puudumisel tekitab endale tunnelid alustaimestikku.&lt;ref name=&quot;animal_diversity&quot; /&gt;

=== Toitumine ===
Kiire ainevahetuse tõttu peavad nad päevas sööma putukaid koguses, mis on võrdeline 125% nende kehakaalust. Kiire ainevahetus ei võimalda neil rasvavarusid koguda, mistõttu nad on aktiivsed ka talvel ja kulutavad 50% ajast toitu otsides. Kõige aktiivsemad on nad koidu ja [[hämarik]]u ajal, kuid tegutsevad ka muul ajal. Une ja ärkveloleku tsüklid on suhteliselt lühiajalised ja neid on ööpäeva jooksul mitu.&lt;ref name=&quot;animal_diversity&quot; /&gt;

Väike-karihiired on putuktoidulised ja söövad nii [[Putukad|putukaid]] kui ka [[Lülijalgsed|lülijalgseid]] ([[Ämblikud|ämblike]], [[Täid|täisid]], [[Skorpionid|skorpione]], [[Kakandilised|kakandilisi]] ja teisi sarnaseid), kuid on teateid ka väiksemate tigude ja isegi mõningase taimse toidu söömisest. Täpne menüü sõltub saagi kättesaadavusest. Tavaliselt on saakloomad alla 6 mm pikkused.&lt;ref name=&quot;animal_diversity&quot; /&gt; Pinnasest endale saaki ei kaeva ja näiteks [[Vihmaussid|vihmausse]] nad ei söö.&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt;

== Paljunemine ==
Väike-karihiire pojad sünnivad vahemikus aprillist augustini&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt;, kõige rohkem on poegi juunis&lt;ref name=&quot;animal_diversity&quot; /&gt;. Tiinus kestab 19–25,&lt;ref name=&quot;animal_diversity&quot; /&gt; keskmiselt umbes 22 päeva ja emasloom toob tõenäoliselt aastas ilmale kaks pesakonda, korraga 4–7&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt; või 4–12 poega&lt;ref name=&quot;animal_diversity&quot; /&gt;. Sünnikaal on keskmiselt 0,25 grammi.&lt;ref name=&quot;animal_diversity&quot; /&gt; Poegadel on püstised sabakarvad, mistõttu saba keskosa näib kohev&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt;. Järglaste eest hoolitseb vaid emasloom, pojad võõrduvad temast 22 päeva&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt; (22–30 päeva vanuselt&lt;ref name=&quot;animal_diversity&quot; /&gt;). Hollandis tehtud uuringu järgi sünnib ühe [[hektar]]i kohta umbes 15 poega.&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt;

Suguküpseks saavad pojad sündimisega samal aastal, kuid Poolas tehtud uuringu andmetel hangib esimesel aastal pesakonna vaid 22% emasloomadest.&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt; Noorloomade suremus on suur, hinnanguliselt pooled hukkuvad ja sigimiseni jõuab vaid viiendik.&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt; Kõige rohkem sureb noorloomi 2. ja 4. elukuu vahel, kui nad ei oska kiskjatega arvestada ning ei tea täpselt, millised putukad kõlbavad toiduks.&lt;ref name=&quot;animal_diversity&quot; /&gt; Tavaliselt elavad väike-karihiired looduses kuni 13 kuu vanuseks, maksimaalne eluiga on 16 kuud.&lt;ref name=&quot;macdonald&quot; /&gt;

== Ohustatus ==
Väike-karihiir kuulub [[Berni konventsioon]]i III lisas loetletud liikide hulka ja on [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Rahvusvahelise Looduskaitseliidu]] hinnangul [[soodsas seisundis]] liik. Liiki võivad ohustada elupaikade kadu ja selgrootute arvukuse vähenemine pestitsiidide tõttu, kuid globaalselt või ka Euroopa tasemel suuri ohte liigi püsimisele ei ole.&lt;ref name=&quot;iucn&quot; /&gt;

Aprillis 2008 leiti [[Iirimaa]]lt [[karlik]]uid. Positiivse külje pealt on uus liik ilmselt toiduks ohustatud [[Röövlinnud|röövlindudele]], näiteks loorkakule, kuid võib samas ohustada selliseid väiksemaid kohalikke liike nagu väike-karihiir.&lt;ref name=&quot;scienced&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;iucn&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.iucnredlist.org/details/29667/0| pealkiri = Sorex minutus|autor = Hutterer, R., Amori, G., Kryštufek, B., Fernandes, M. &amp; Meinig, H |väljaanne = The IUCN Red List of Threatened Species. Version 2012.2 | aeg = 2008| väljaandja = International Union for Conservation of Nature and Natural Resources| vaadatud = 31. oktoobril 2012| keel = Inglise keel}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;macdonald&quot;&gt;MacDonald &amp; Barret 2002, lk 30–31&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;animal_diversity&quot;&gt;{{netiviide | url = http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Sorex_minutus/| pealkiri = Sorex minutus: Eurasian pygmy shrew| autor = Serenity Mutchler| väljaanne = Animal Diversity Web | aeg = 2011|vaadatud = 9. novembril 2012| keel = Inglise keel}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;scienced&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.sciencedaily.com/releases/2008/04/080428071113.htm| pealkiri = For Good Or Ill, Ireland Gains Another Mammal Species | autor = Wiley-Blackwell| väljaanne = ScienceDaily| aeg = 28. aprill 2008| vaadatud = 20. detsembril 2012| keel =Inglise keel}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* David W. MacDonald, Pricilla Barret ''Euroopa imetajad'', Eesti Entsüklopeediakirjastus 2002. ISBN 9985-70-100-3

== Välislingid ==
{{commonskat|Sorex minutus}}
{{Elurikkus}}
* [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SORTUS3.htm Väike-karihiir (pilt)]
* [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SORTUS2.htm Väike-karihiir]
* Kristo Köhler. [http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&amp;id=175 Väike-karihiir]

[[Kategooria:Eesti imetajad]]
[[Kategooria:Karihiirlased]]</text>
      <sha1>8u6h595rf43rfsjgh7xua76gr1rmwhj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peeter Päts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>310662</id>
    <revision>
      <id>6177248</id>
      <parentid>6111517</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:37:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4792" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}

'''Peeter Päts''' [[VR I/3]] ([[5. märts]] [[1880]] [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna vald]], [[Pärnumaa]] – [[9. november]] [[1942]] [[Tallinn]]) oli eesti geograaf, pargiarhitekt ja looduskaitsetegelane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Peeter Pätsil oli neli venda ja üks õde: [[Nikolai Päts]], [[Paul Päts]] (1876–1881), [[Voldemar Päts]], [[Konstantin  Päts]] Marianna [[Mihkel Pung|Pung]] (1882–1947)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;. 

Lõpetas 1898 [[Pärnu linnakool]]i, 1901 [[Pihkva Maamõõtjate Kool]]i. Tutvus 1911 [[linnaplaneerimine|linnaplaneerimisega]] [[Peterburi]]s, [[Moskva]]s, [[Harkov]]is ja [[Kiiev]]is, 1912 Saksamaal ([[Berliin]]is jm). 

Õppis 1914 [[Dresdeni Tehnikaülikool]]is, siis [[Moskva Põllumajandusinstituut|Moskva Põllumajandusinstituudis]] ja 1921–1922 [[TÜ]]-s [[metsandus]]t, lõpetas 1928 TÜ matemaatika-loodusteaduskonna geograafina, geograafiamagister (1928, TÜ), väitekiri &quot;Eesti ja Läti Vabariigi vaheline piir&quot; (Pärnu, 1927). 

Võttis osa [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjast]], [[I maailmasõda|I maailmasõjast]] (ohvitserina Poola rindel, 1915–1916 Tallinnas [[Peeter Suure Merekindlus]]es [[topograaf]]i abi). Oli 1902–1910 (vaheajaga) [[Grodno]] riigimaade valitsuse topograaf ning [[Tomsk]]is, [[Petroskoi]]s ja [[Vitebsk]]is maakorraldaja, 1910–1914 ja 1918 [[Tallinna Linnavalitsus]]e maamõõduosakonna juhataja. 

1918–1920 Pärnu linna [[mõis]]ade ja metsade valitseja, [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] [[komandant]] ning [[Pärnumaa rahvaväe ja Kaitseliidu ülem]], 1921–1927 [[Eesti-Läti piirikomisjon]]i liige ja esimees, 1927–1934 [[Petseri ja Narva-taguste maade kinnistuskomisjon]]i liige, 1934–1935 [[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] valitseja&lt;ref&gt;http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700242453&amp;img=era0031_005_0000369_00011_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=1&amp;prc=30&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=c35009aeb4becdbca1c6e5755f81955a&lt;/ref&gt;, 1935–1938 [[Riigiparkide Valitsus]]e direktor, 1938–1940 [[Loodushoiu- ja Turismi-instituut|Loodushoiu- ja Turismi-instituudi]] direktor.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Registreeritud maamõõtja (1935).

==Teadustöö==
Juhendas Kadrioru, [[Toila-Oru park|Toila-Oru]], [[Keila-Joa park|Keila-Joa]] ja [[Pühajärve park|Pühajärve pargi]] rekonstrueerimist. Korraldas aednikele ekskursioone ja õppereise Saksamaale jt riikidesse, saatis mh 1938 oma kulul kuus abiaednikku [[Riigi Kõrgem Kunstikool|Riigi Kõrgema Kunstikooli]] aiaarhitektuurikursustele. Juhtis looduskaitse- ja loodushoiuseaduste koostamist ning vastava kirjanduse väljaandmist. Aastaraamatu &quot;Looduskaitse&quot; (I 1937, II 1940) toimetajaid ja autoreid, koguteose &quot;Võidupüha&quot; (1938) kaasautor, ajakirjade [[Eesti Looduskaitse]] (1938–1939) ning [[Loodushoid ja Turism]] (1939–1940) peatoimetaja. Osales [[Eesti Loomakaitse Liit|Eesti Loomakaitse Liidu]] ja [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] asutamises. [[Looduseuurijate Selts]]i, [[Eesti Geodeetide Ühing]]u (1937–1940 esimees) jmt organisatsioonide liige. [[Vabadusristi I liigi 3. järk]], [[Valgetähe III klassi teenetemärk]], [[Piiskop Platoni orden|Piiskop Platoni II järgu orden]] ja [[Läti Kolme Tähe II klassi aumärk]].&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teoseid==
*Mõtteid looduskaitsest. // Looduskaitse. I. Tallinn, 1937
*Ikka edasi. // Aednike töörindelt. Tallinn, 1937
*Ülevaade Loodushoiu- ja Turismi-instituudi tegevusest 1938.–1939. a. Loodushoiu- ja Turismi-instituudi tööde suund. // Looduskaitse. II. Tallinn, 1940

==Isiklikku==
Tema vennad olid [[Nikolai Päts|Nikolai]], [[Konstantin Päts|Konstantin]] ja [[Voldemar Päts]].

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Tartu 1994, II, 126
*Eesti riigi-, avalikud ja kultuuritegelased 1918–1939. Tallinn 1939, 216
*EE 7, 616; 14, 394
*Eesti aianduse biograafiline leksikon. Tallinn 1998, 108

==Välislingid==
*{{ETBL|3}} 
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=23612 Ohvitseride andmekogu]
{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Päts, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti geograafid]]
[[Kategooria:Eesti maastikuarhitektid]]
[[Kategooria:Looduskaitsemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Pärnu Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1880]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>tv6m7w34jx1utoafasdaiqy5aumjozb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177253</id>
      <parentid>6177248</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:44:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5315" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}

'''Peeter Päts''' [[VR I/3]] ([[5. märts]] [[1880]] [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna vald]], [[Pärnumaa]] – [[9. november]] [[1942]] [[Tallinn]]) oli eesti geograaf, pargiarhitekt ja looduskaitsetegelane.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Peeter Pätsil oli neli venda ja üks õde: [[Nikolai Päts]], [[Paul Päts]] (1876–1881), [[Voldemar Päts]], [[Konstantin  Päts]] Marianna [[Mihkel Pung|Pung]] (1882–1947)&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;. 

Lõpetas 1898 [[Pärnu linnakool]]i, 1901 [[Pihkva Maamõõtjate Kool]]i. Tutvus 1911 [[linnaplaneerimine|linnaplaneerimisega]] [[Peterburi]]s, [[Moskva]]s, [[Harkov]]is ja [[Kiiev]]is, 1912 Saksamaal ([[Berliin]]is jm). 

Õppis 1914 [[Dresdeni Tehnikaülikool]]is, siis [[Moskva Põllumajandusinstituut|Moskva Põllumajandusinstituudis]] ja 1921–1922 [[TÜ]]-s [[metsandus]]t, lõpetas 1928 TÜ matemaatika-loodusteaduskonna geograafina, geograafiamagister (1928, TÜ), väitekiri &quot;Eesti ja Läti Vabariigi vaheline piir&quot; (Pärnu, 1927). 

Võttis osa [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjast]], [[I maailmasõda|I maailmasõjast]] (ohvitserina Poola rindel, 1915–1916 Tallinnas [[Peeter Suure Merekindlus]]es [[topograaf]]i abi). Oli 1902–1910 (vaheajaga) [[Grodno]] riigimaade valitsuse topograaf ning [[Tomsk]]is, [[Petroskoi]]s ja [[Vitebsk]]is maakorraldaja, 1910–1914 ja 1918 [[Tallinna Linnavalitsus]]e maamõõduosakonna juhataja. 1918–1920 Pärnu linna [[mõis]]ade ja metsade valitseja.

Oli [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] [[komandant]] ning Pärnumaa rahvaväe ja Kaitseliidu ülem. 1918. aasta nimetati 16. novembril [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]]a pealikuks ja ühtlasi ka Pärnu komandandiks [[Karl-Johann Laurits]]. Malevapealiku abilisteks valis büroo kolmeliikmelise korraldava komisjoni, kuhu kuulusid Peeter Päts, [[August Jürima|August Jürmann]] ja [[Jaan Karu]]&lt;ref&gt;[https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu Vabariigi sünd ja Kaitseliit Pärnumaal.], parnu.kaitseliit.ee&lt;/ref&gt;. Pärnu linna Kaitseliidu malev ümberstruktureerimisel, valiti garnisoni ülemaks lipnik Peeter Päts.

1921–1927 oli ta [[Eesti-Läti piirikomisjon]]i liige ja esimees, 1927–1934 [[Petseri ja Narva-taguste maade kinnistuskomisjon]]i liige, 1934–1935 [[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] valitseja&lt;ref&gt;http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&amp;iid=110700242453&amp;img=era0031_005_0000369_00011_t.jpg&amp;tbn=1&amp;pgn=1&amp;prc=30&amp;ctr=0&amp;dgr=0&amp;lst=2&amp;hash=c35009aeb4becdbca1c6e5755f81955a&lt;/ref&gt;, 1935–1938 [[Riigiparkide Valitsus]]e direktor, 1938–1940 [[Loodushoiu- ja Turismi-instituut|Loodushoiu- ja Turismi-instituudi]] direktor.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Registreeritud [[maamõõtja]] (1935).

==Teadustöö==
Juhendas Kadrioru, [[Toila-Oru park|Toila-Oru]], [[Keila-Joa park|Keila-Joa]] ja [[Pühajärve park|Pühajärve pargi]] rekonstrueerimist. Korraldas aednikele ekskursioone ja õppereise Saksamaale jt riikidesse, saatis mh 1938 oma kulul kuus abiaednikku [[Riigi Kõrgem Kunstikool|Riigi Kõrgema Kunstikooli]] aiaarhitektuurikursustele. Juhtis looduskaitse- ja loodushoiuseaduste koostamist ning vastava kirjanduse väljaandmist. Aastaraamatu &quot;Looduskaitse&quot; (I 1937, II 1940) toimetajaid ja autoreid, koguteose &quot;Võidupüha&quot; (1938) kaasautor, ajakirjade [[Eesti Looduskaitse]] (1938–1939) ning [[Loodushoid ja Turism]] (1939–1940) peatoimetaja. Osales [[Eesti Loomakaitse Liit|Eesti Loomakaitse Liidu]] ja [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] asutamises. [[Looduseuurijate Selts]]i, [[Eesti Geodeetide Ühing]]u (1937–1940 esimees) jmt organisatsioonide liige. [[Vabadusristi I liigi 3. järk]], [[Valgetähe III klassi teenetemärk]], [[Piiskop Platoni orden|Piiskop Platoni II järgu orden]] ja [[Läti Kolme Tähe II klassi aumärk]].&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teoseid==
*Mõtteid looduskaitsest. // Looduskaitse. I. Tallinn, 1937
*Ikka edasi. // Aednike töörindelt. Tallinn, 1937
*Ülevaade Loodushoiu- ja Turismi-instituudi tegevusest 1938.–1939. a. Loodushoiu- ja Turismi-instituudi tööde suund. // Looduskaitse. II. Tallinn, 1940

==Isiklikku==
Tema vennad olid [[Nikolai Päts|Nikolai]], [[Konstantin Päts|Konstantin]] ja [[Voldemar Päts]].

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Tartu 1994, II, 126
*Eesti riigi-, avalikud ja kultuuritegelased 1918–1939. Tallinn 1939, 216
*EE 7, 616; 14, 394
*Eesti aianduse biograafiline leksikon. Tallinn 1998, 108

==Välislingid==
*{{ETBL|3}} 
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=23612 Ohvitseride andmekogu]
{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Päts, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti geograafid]]
[[Kategooria:Eesti maastikuarhitektid]]
[[Kategooria:Looduskaitsemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Pärnu Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1880]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>7obxnltvj71wo7ytix7jgqc9fdl1dk8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>E-Arsenal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>314507</id>
    <revision>
      <id>6177384</id>
      <parentid>5696652</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:45:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3190" xml:space="preserve">'''E-Arsenal''' oli aastatel 1994–2013 [[Tallinn]]as tegutsenud riiklik [[relvatööstus]]ettevõte&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;.
[[Fail:Erika 14.jpg|pisi|Vene Admiraliteedi Arsenali peahoone, [[Erika tänav]] 14]]
==Ajalugu==
Ettevõtte ajalugu ulatub 1910. aastasse, mil asutati [[elektromehaanika]]ettevõte '''Vene Admiraliteedi Arsenal'''&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;. 

Aastal 1920 nimetati ettevõte ümber '''Arsenaliks''', mis oli erieelarve alusel töötav sõjaväeasutis, [[Sõjaministeerium]]i halduses. Aastatel 1920–1923 oli Arsenali ülem insener A. Sander, 1923–1926 kindralmajor [[Aleksander Silberg]] ja 1925–1940 insener [[Eduard Kimber]] (Kimberg).

Pärast [[Eesti Teises maailmasõjas|Teist maailmasõda]] asus Arsenali hoonetes nõukogude sõjatehas – Meresuurtükiväe arsenal nr 3, mis tegeles laeva- ja rannasuurtükkide, hiljem ka rakettide ning relvade optika- ja -elektroonikaseadmete hoolduse ja remondiga.

Aastast 1994 loodi varasema riigiettevõtte baasil uus riigiettevõte, mille omanikuks sai [[Kaitseministeerium|Eesti Vabariigi Kaitseministeerium]]&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;.

Aastal 2009 loodi osaühing E-ARSENAL.&lt;ref&gt;[https://www.inforegister.ee/11726881-E-ARSENAL-OU Inforegister]&lt;/ref&gt;

2012. aastal saatis Kaitseministeerium kooskõlastusringile eelnõu, millega likvideeriti riiklik relvatööstus E-Arsenal.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/781994/riiklik-relvatoostus-e-arsenal-likvideeritakse/ Riiklik relvatööstus E-Arsenal likvideeritakse], Postimees, 21. märts 2012&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Arsenali keskus]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 42.&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
* [http://www.kmin.ee/et/446 PRESSITEADE nr 41 AS E- Arsenalist], Kaitseministeerium, 09.04.2003, vaadatud 09.06.2017
* [http://www.kmin.ee/et/uudised/pressiteade-nr-60-e-arsenal-ja-nato-riikide-kaitsetoostuste-konsortsiumi-esindajad Pressiteade nr 60 E-Arsenal ja NATO riikide kaitsetööstuste konsortsiumi esindajad allkirjastavad koostöömemorandumi], Kaitseministeerium, 21.06.2004, vaadatud 09.06.2017
* [http://www.kaitseministeerium.com/et/uudised/e-arsenal-esitas-kaitseministrile-ettevotte-umberkorraldamise-kava E-Arsenal esitas kaitseministrile ettevõtte ümberkorraldamise kava], Kaitseministeerium, 21.09.2009, vaadatud 09.06.2017
* [http://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-peatas-ou-e-arsenali-majandustegevuse Kaitseminister peatas OÜ E-Arsenali majandustegevuse], 04.03.2010, vaadatud 09.06.2017
* Mobiililevi tõkestamine
** [http://majandus24.postimees.ee/1730671/kaitseministeeriumi-ettevote-hakkab-murru-vanglas-mobiililevi-tokestama Kaitseministeeriumi ettevõte hakkab Murru vanglas mobiililevi tõkestama], Postimees, 23.11.2007
** [http://www.postimees.ee/1773895/mobiilside-tokestamise-projekt-murru-vanglas-jouab-lopule Mobiilside tõkestamise projekt Murru vanglas jõuab lõpule], Postimees, 24.03.2008 
* [http://arhiiv.err.ee/guid/20140202171116701000300112290E2BA238B440000003840B00000D0F006087 Ajavaod. Ärimehed: Arsenal], ERR-i arhiiv, 2014

[[Kategooria:Eesti tööstusettevõtted]]
[[Kategooria:Sõjatööstus]]
[[Kategooria:Karjamaa]]
[[Kategooria:Eesti sõjanduse ajalugu]]</text>
      <sha1>be4wbeur7g6joumqwijw18dz62ulhm8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Torgu Kuningriik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>319152</id>
    <revision>
      <id>6177191</id>
      <parentid>6106338</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T21:36:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus kuningas, artikkel vajab ajakohastamist</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22378" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2013}}
{{Lisaviiteid|kuu=november|aasta=2018}}

[[Pilt:Eesti torgu vald.png|pisi|Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves]]
'''Torgu Kuningriik''' on imaginaarne [[mikroriik]], mis paikneb [[Saaremaa]] (Ösel) edelaosas, [[Sõrve poolsaar]]e (Sõrvemaa) lõunaosas, e Taga-Sõrves, keskusega [[Iide]] külas. Kuningriigi asutamise põhjuseks oli 30. juulil 1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] Presiidiumi poolt vastu võetud haldusreformi seadlus, millest tulenevalt see [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ('''EV''') territooriumi osa (varasem EV [[Jämaja kihelkond]] ja [[Torgu vald (1939)|Torgu vald]]) ei olnud enam ''[[de jure]]'' EV osa.

Kuningriigi väljakuulutamisel augustis 1992 oli selle territoorium 139,5&amp;nbsp;km², omades põhjakaares maismaapiiri EV-ga (pikkus 13&amp;nbsp;km) ja piirnedes ülejäänud ilmakaartest [[Läänemeri|Läänemere]] ning [[Liivi laht|Liivi lahega]]. Pärast Taga-Sõrve alade taasliitmist EV [[jurisdiktsioon]]i alla kattub Torgu Kuningriigi territoorium täpselt selle territooriumiga (pindalaga 126,4&amp;nbsp;km²), mida haldas EV [[Saare maakond|Saare maakonnas]] (taas)moodustatud [[Torgu vald|Torgu]] [[vald]] (taastati 11. märtsil 1993 ja lõpetati 31. detsembril 2017 liitmisega Saaremaa suur-vallaks).

2012. aasta rahvaloenduse andmeil oli Torgu Kuningriigis 342 elanikku, neist elas reaalselt alaliselt kohapeal u 250 inimest. Kohalikke elanikke nimetatakse rahvapäraselt taga[[Sõrulased|sörulasteks]].
 
== Looduskeskkond ja varasem ajalugu ==
Vaata leheküljelt [[Torgu vald]].

== Riigikorraldus ==
Torgu Kuningriigi ('''TK''') valitsemisvormiks on [[Demokraatia|demokraatlik]] [[monarhia]]. TK-l on oma sümboolika ja (paralleelselt käibiv) oma raha, Torgu taaler &quot;kirill&quot;. Kuningriik ei maksusta oma kodanikke. Riigikassa tulud koosnevad vabatahtlikest annetustest ning laekumistest seoses kuningriigi sümboolika kasutamisega. 
[[Pilt:Flag of the Torgu Kingdom.svg|pisi|Torgu Kuningriigi lipp]]
TK loodi selleks, et kaitsta Eesti Vabariigi (EV) ja Torgu valla järjepidevust Taga-Sõrves ning kohalike elanike kodanikuõigusi. TK deklareerib end EV [[Konföderatsioon|konföderatiivse]] osana EV rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Riigi territooriumil kehtib EV [[seadusandlus]] ja suhtestatuses EV-ga käsitleb TK end ühe EV kohaliku [[omavalitsus]]e (eri)[[Haldusüksus|üksusena]] vastavalt EV [[põhiseadus]]e paragrahvis 155. (1992 aasta redaktsioonis) sätestatud tingimustele. Kuningriik sekkub Taga-Sõrve territooriumi [[haldus]]juhtimisse otseselt vaid sellisel juhul, kui demokraatlikel põhimõtetel tegutsev kohalik omavalitsus (või EV tervikuna) mingitel põhjustel Taga-Sõrve territooriumi haldamist ei teosta ning kohaliku rahva huve ei kaitse.

== Kuningas ==
[[Pilt:Kirill I kuningriigi XX aastapäeval 2012. a..JPG|pisi|Kirill I oma kroonimise XX juubelipidustustel 2012.a.]] [[Pilt:Ametimärk.jpg|pisi|Torgu Kuningriigi [[ametiraha]]]]
Torgu kuningas valitakse kohalike elanike poolt [[Referendum|rahvaküsitluse]] (referendumi) teel. 1992. aasta 5. septembril paluti vastloodud kuningriigi esimeseks kuningaks kandideerima [[Kirill Teiter]] ([[25. august]] [[1952]] – [[20. mai]] [[2022]]). Üldrahvalikul referendumil 20. septembril 1992, [[VII Riigikogu|EV VII Riigikogu]] valimiste nime all, saigi Kirill Teiter valimisringkonnas nr 6 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) kõige rohkem hääli (6314 häält ehk 1,5 isikumandaati ehk 7. koht EV-s), olles [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] saadikukandidaat.

Kirilli (ametinimega Tema Majesteet '''Kirill I''') Torgu kuningaks löömise tseremoonia toimus 28. novembril 1992 [[Kuressaare]]s. Selle teostas TK loomise idee autor, [[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]i esimees [[Leevi Häng]], kes andis Taga-Sõrve kogukonna nimel kuningale täitmiseks kolm suuremat ülesannet:

1) Taastada Taga-Sõrves Eesti Vabariigi jurisdiktsioon Torgu valla taastamise kaudu;
2) Saavutada Saksamaa poolt II maailmasõja käigus sõrulastele tekitatud kahjude hüvitamine;
3) Hankida kauni loodusega ning ülimalt eripärase kodu- ja ajalooga Sõrvemaale laiemat rahvusvahelist tunnustust turismisihtkohana.
 
Tulenevalt TK riigikorraldusest on Tema Majesteet Kirill I pärast temale antud peamiste ülesannete täitmist ja Riigikogu liikmestaatuse lõppemist viibinud põhiosa ajast [[eksiil]]is. Tegelemaks Taga-Sõrves kohapeal TK esindusfunktsioonidega ning jooksvate küsimustega, on Tema Majesteet endale nimetanud ja volitanud erinevate ametinimetustega abilisi Taga-Sõrve kogukonnast.

== Kogukond ==
[[Muinasaeg|Muistse]] Sõrvemaa rahvast põimis elu kokku [[Liivlased|liivlaste]], [[Kurelased|kurelaste]], [[Rootslased|rootslaste]] jt rahvastega. Jälgi sellest võib märgata Sõrve eripärases [[Murre|keelemurdes]]. Keskajal lisandus Taani ja Saksa, hiljem Vene mõjusid. Esimese Vabariigi ajal oli Sõrve Saaremaa tihemini asustatud ja jõukam ala.&lt;ref name=&quot;M2SQJ&quot; /&gt; Tänapäeval on Sõrvemaa kogukonda sulandumas järjest enam [[soomlased|soomlasi]] ja [[venelased|venelasi]]&lt;ref name=&quot;AqlFt&quot; /&gt;. Erinevate rahvaste sulatuskatla rollist hoolimata on sõrulased alati silma paistnud oma Eesti-meelsusega ja andnud ebaproportsionaalselt suure panuse Eesti kultuurilukku (nt [[Suur Tõll|Suure Tõllu]] muistendid, rohkelt Sõrvest võrsunud kirjandus-, muusika- jt kultuuritegelasi, [[Laulupidu|Eesti esimene suurem laulupidu]], jne). Ühtlasi on Sõrulased läbi aegade pannud suurt rõhku oma kohalike [[traditsioon]]ide säilitamisele. See väljendub mitte ainult Sõrve materjalide suures osakaalus senisäilinud ja arhiiveeritud Eesti [[kultuuripärand]]is, vaid ilmneb tänini kogukonna praktilises elukorralduses (näiteks mitmete nn kinkemajanduse elementide, hoolekandetavade, suhtlusnormide jms traditsioonide jätkuvas toimimises). Taga-Sõrve oli I iseseisvusperioodil Eesti Vabariigis kõige tihedamini asustatud maapiirkond (1922. aasta rahvaloenduse andmeil oli [[Torgu vald|Torgu vallas]] 4028 elanikku). Elanikkond vähenes drastiliselt 1940. aastal Nõukogude Liidu [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|sõjaväebaaside rajamise]], Nõukogude repressioonide, II maailmasõja ägedate lahingute&lt;ref name=&quot;Gx5ue&quot; /&gt;, 1944. aastal sõrulaste Saksamaale küüditamise, massilise paadipõgenike laine, Nõukogude okupatsiooni aegse piiritsooni staatuse ja põllumajanduse suurkollektiviseerimise tulemusena. Endise Torgu valla kiirelt langeva rahvaarvuga alad liideti 1970. aastatel [[Salme külanõukogu]] koosseisu.

== Ajalugu ==
 
'''1989. aastal''', Eesti [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] eel toimunud rahvahääletusel soovis umbes 470 elanikuga Taga-Sõrve enda taaseraldumist Salme külanõukogu koosseisust ning Nõukogude okupatsiooni ajal kaotatud Torgu valla taastamist kohaliku omavalitsuse üksusena. [[Leevi Häng]]i algatusel loodi &quot;[[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]&quot; ('''STAS'''), mis asus pingutama Torgu valla taasloomise nimel. STAS tegeles veel sõrulaste maareformiteemaliste muredega, võitles selle eest, et sõrulased saaksid Saksa LV-lt [[Reparatsioon|kompensatsiooni]] II maailmasõja aegse massilise Saksamaale küüditamise, hävitatud kodude ja muude sõjakahjude eest&lt;ref name=&quot;42xTo&quot; /&gt; ning abistas kohalikke teistes küsimustes. Leevi Häng kui Saare maavalitsuse konsultant Sõrve asjus hoidis Torgu küsimust Saare [[Maavalitsus|maakonnavalitsuses]] pidevalt ülal. Tulemusena algatatigi 1991. aasta aprillis (Salme Küla [[Rahvasaadikute nõukogu|RSN]] otsusega) Torgu valla taastamine, lähtudes 1989. aasta rahvahääletusest ning kohaliku omavalitsuse aluste seadusest. Asjaajamise eestvedajaks määrati [[Valdek Kaus]], kes asus 1. juunist 1991 tööle Salme külanõukogu juures loodud '''Sõrve arendusnõuniku''' kohale.

'''30. juuli 1992''' seadlusega pani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu paika uue haldusjaotuse Eestis. Selles kirjeldati kogu EV territoorium seal asuvate valdade kaudu, kuid Torgut mainiti selles vaid ühel korral, Salme vallale omavalitsusliku staatuse määramisel:
 
/.../''&quot;Kinnitada erandina Salme valla omavalitsuslik staatus tema praegusel haldusterritooriumil, välja arvatud endise Torgu valla maa-alal...&quot;''/.../.

Taga-Sõrvet, kunagise Torgu valla alasid, administratiivreformi järgse Eesti Vabariigi [[territoorium]]i osana ei kirjeldatud. 
Sel moel kuulutas EV Taga-Sõrve eksterritoriaalseks piirkonnaks, kus ''[[de jure]]'' ei kehtinud enam EV [[jurisdiktsioon]]. Sealne rahvas kaotas põhiseadusliku õiguse oma elu korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kaudu, osalemiseks valimistel jne.

'''3. augustiks 1992''' oli Valdek Kaus oma varasemate ettevalmistuste tulemusel jõudnud selleni, et Torgu vallamaja tööks olid vallakeskuses [[Iide]]l olemas meeskond ja ruumid nn &quot;Bulla majas&quot;. Aga valda ei olnud. 

'''18. augustist 1992''' asus ainsa ametliku organisatsioonina tagasõrulasi esindava STAS-i esimees Leevi Häng kõnelema Torgus '''Eesti Kuningriigi''' välja kuulutamisest protestiks Taga-Sõrve rahva pretsedenditu hülgamise vastu. Hiljem otsustati siiski jääda nimekuju &quot;Torgu Kuningriik&quot; juurde, sest nimekuju &quot;Eesti Kuningriik&quot; ähvardas poliitilised pinged Toompeal liialt suureks kruvida.
[[Pilt:Vastus.JPG|pisi|Kirill Teiteri vastus Leevi Hängi avalikule kirjale]]
'''4. septembril 1992''', arendades koostööd Riigikokku pürgiva [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Parteiga]], avaldas Leevi Häng ajalehes Maaleht avaliku kirja ühele selle partei liikmele, meedias populaarsust kogunud Kirill Teiterile, üleskutsega asuda uue kuningriigi troonile. See oli ühtlasi kuningriigi kirjalik esimamainimine.

'''8. septembril 1992''' teatas Kirill ajalehes Esmaspäev ilmunud avalikus vastuses, et ta on tehtud ettepanekuga nõus ning tänab usalduse eest.

'''20. septembril 1992''' toimunud Riigikogu valimiste tulemusena sai Kirill Teiter koos veel 7 [[Sõltumatud Kuningriiklased|rojalistiga]] kohad [[VII Riigikogu valimised|EV VII Riigikogusse]]. Kuningriiklaste 8 kohta 101st oli suur üllatus kõigile, kaasa arvatud neile endile. 
[[Pilt:Kirill I kuningaks löömine.JPG|pisi|28.11.1992. värske Kirill I, õuedaam Lea Kuldsepp ja kuningriigi rajaja Leevi Häng]]
'''28. novembril 1992''' lõi Leevi Häng Kuressaares toimunud ballil Kirill Teiteri rüütlimõõgaga Torgu kuningaks, ametinimega '''Kirill I'''. Kuninga konsultandiks kuninglikes küsimustes sai [[Ljubov Hermann]], kes oli 1931. aastal esimene Saaremaalt valitud iluduskuninganna. Sõrve arendusnõunik Valdek Kaus kinnitati Torgu Kuningriigi kindralkuberneriks. Ametlikus võimuvaakumis Taga-Sõrve maadel oli seejärel korraga kolme võimu (Nõukogude Liidu sõjaväe, Salme valla ja Torgu kuningriigi) ametlikke esindajaid. Turistid said soovi korral endile passi kuningriigi [[viisa]]ga templi, nagu protseduuris, mis juba 50 aastat kõigile Nõukogude Liidu piiritsoonis asuva Saaremaa külastajaile tuttav. Aga rahvale eluliselt vajalikud asjaajamised ja dokumendid tuli viseerida Saare Maavalitsuses.

'''7. detsembril 1992''', osutades Taga-Sõrve elanike põhiseaduslike õiguste rikkumisele, esitas riigikogulasest kuningas Kirill I Riigikogule seaduseelnõu – moodustada Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahv 155. alusel EV kohaliku omavalitsuse üksusena Torgu Kuningriik. Eelnõust ei leitud ühtegi vastuolu EV põhiseadusega, kuid selle tagasilükkamisel viidati kuningriigi moodustamise seaduse puudumisele. Siiski saavutati seda, et Riigikogu juhatus kohustus tegelema Torgu valla õiguste taastamisega. Asi venis, kuna Riigikogu püüdis Torgu küsimust veeretada ministeeriumiametnike kaela ja vastupidi.

'''18. detsembril 1992''' kinnitati Kirill I kuninga seisus üle kroonimisega Tallinnas, Raekoja platsil Õpetajate majas korraldatud Saarlaste Seltsi ballil. Oma ametirekvisiitide juurde kuuluv [[kroon]] (autoriks Vladimir Koristin) läks kuningale maksma 500 [[Eesti kroon]]i.

'''11. märtsil 1993''' võttis Eesti Vabariigi VII Riigikogu vastu otsuse nr 96, millega lõpuks taastati Torgu vald varasemates piirides. Valdek Kausist, senisest Torgu Kuningriigi kindralkubernerist, sai vast-taastatud Torgu vallas vallavanema kohusetäitja, vallajuht kuni järgmiste korraliste kohalike valimisteni. Märgina Torgu valla kuningriiklikust vaheetapist figureerib kuningakrooni kujutis ka tänase Torgu valla [[Torgu valla vapp|vapil]] ja vapikujutisega [[Torgu valla lipp|lipul]]. 
[[Pilt:Kirill 1993.JPG|pisi|vasakul|Esimene Torgu taaler, 1993.a münt]]
'''24. juunil 1993''' emiteeriti esmakordselt Torgu Kuningriigi oma raha. Esimene Torgu taaler sai nimeks '''&quot;kirill&quot;''' (ja kohati hüüdnimeks ''&quot;poolik&quot;'')&lt;ref name=&quot;4XfYU&quot; /&gt;. Müntide väärtuseks fikseeriti 1/2 liitrit viina [[Viru Valge|Viru valge]], mis tegi emiteerimisel raha vahetuskursiks ligikaudu 25 [[Eesti kroon|krooni]] (kr) / 1 kirill (kir). Kirilli vahetuskurss on pideval tõusuteel püsinud. Eri aegade erineva kujundusega mündid on mitte ainult maailma [[Numismaatika|numismaatikute]] hulgas kõrgelt hinnatud, vaid kuningriigi territooriumil ka reaalse maksevahendina (paralleelrahana) käibivad. [[Pilt:Torgu margiga II tervik.jpg|pisi|Kuningriigi postiteenistuse algus, esimene nn [[tervikasi]]]] Müntidel on kujutatud Kirill I profiili ning pöördel Torgu Kuningriigi vappi. Nii Torgu Kuningriigi rahade kui ka aumärkide vermimist on korraldanud Torgu Kuningriigi Rahapaja ülem [[Mart Puusepp]]. Taalri väärtust kinnitab veelgi asjaolu, et alates 2012. aastast on märgatud liikumas ka Torgu taalri võltsinguid. Osa neist on siiski väga kergesti äratuntavad, kuna kannavad ekslikku kursitähist (&quot;1 liiter&quot;). 

'''25. augustil 1993''', Kirill I 41. sünnipäevaks, alustas tööd kuningriigi postiteenistus, lastes käibele kuningriigi esimene oma '''postiümbriku'''. See ümbrik kandis Torgu kuningriigi vappi ja kuningas Kirill I profiiliga postmarki ning sellel kasutati eritempleid. Kuningriigi Peapostmeistri [[Enn Elmet Murumets]]a teenena ilmus postitarvikuid ka edaspidi. Kirill I pakkus, et edaspidi võiks kuningriigis ilmuda maailmas pretsedenditu postmarkide seeria, mis koosneks kõigi Torgu riigialamate profiilidega postmarkidest...

Aastail '''1993–1995''' pälvis kuningriik ülemaailmse tuntuse. Torgut külastasid mitmete välisriikide filmigrupid. Tekkis laiem huvi Taga-Sõrve kui turismiobjekti vastu. Uurimas käidi ka investeerimise võimalusi. Torgu vald sai lahkuvatelt okupatsioonivägedelt suhteliselt heas korras kätte mõned kasarmuhooned ja [[Mõntu sadam|Mõntu Sadama]]. Kuningriigil ja kuningal oli õnnestunud kõige laiema avalikkuse tähelepanu tõmbamine paljukannatanud Taga-Sõrvele ning saavutada suudeti Saksamaa poolne sõjakahjude hüvitamine. Makstud summadest jõudis sõrulasteni küll kahjuks vaid murdosa, kuna EV valitsus kasutas enamuse sellest ära riigi sotsiaalkulude katmiseks. Kõige tähtsam saavutus oli muidugi Torgu valla, kui EV kohaliku omavalitsusüksuse, taastamine.

'''5. märtsist 1995''' kuulutas Kirill I end '''kuningaks eksiilis''' seoses kõigi talle usaldatud peamiste ülesannete täitmisega ning seoses oma volituste lõppemisega Riigikogus. Kuningriigi sümboolika kasutamine, Torgu raha emiteerimine ja käibimine ning kuningriiklik asjaajamine on Taga-Sõrves jätkuvalt kestmas.   
[[Pilt:Kirill 2008.JPG|pisi|Viies Torgu taaler, 2008.a münt, emiteeritud algse rahakursi püsimise XV aastapäeva puhul]]
'''30. novembrist kuni 2. detsembrini 2012''' tähistati Torgu Kuningriigi ja Kirill I kroonimise 20. aastapäeva üritustesarjaga Kuressaares, [[Salme]]l, [[Anseküla]]s ja Torgus &lt;ref name=&quot;K3rxq&quot; /&gt;. Kirill I saabus sel puhul kolmeks päevaks eksiilist tagasi, kohtus Torgu rahvaga, valla- ja maakonna ametnikega ning kuningriigi asutamise aegsete kaaslastega. Kõigi asjast huvitatuiga peeti aru, mis hakkab saama, kui Torgu vald taas kaotatakse (nagu haldusreformiga plaanitud). Ja kas võiks siis kuningriigist taaskord tagasõrulastele kasu tõusta. Kirill I kinnitas, et ta on valmis kohalike huvides tegutsema ja kuninga poolt määrati kohapealsete asjade ajamiseks Kuningriigi Vardja (hoidja) ametikohale [[Kaupo Vipp]]. Neid kohalikke, kes olid vahepealsetel aastatel silmapaistvalt Taga-Sõrve kogukonna heaks tegutsenud, tänas Tema Majesteet nimeliste [[Aadress (pöördumine)|auaadressidega]]. Kuningriigi ees eriteeneid omavatele inimestele andis Kirill I üle mälestusmedalid. Rahapaja emiteeris juubeli puhul Torgu taalri kirilli VI väljalaske (erimärgistusega 2012 ja XX). Kuigi kirilli vahetuskursi tõttu oli müntide ostujõud kasvanud juba ligikaudu 7 eur / 1 kir, lasi kuningas neid Torgu rahapajal tagasõrulastele müüa hinnaga 3 eurot tükist, seda omapoolse juubelikingitusena oma rahvale. Tähelepanuväärselt jõudsid väga vähesed neist müntidest poodi, et 7 euro väärtuses viina, saia või vorsti osta. Tema Majesteet järeldas sellest seigast liigutatuna, et tagasõrulaste jaoks on nende omal kuningriigil endiselt argiaskeldustest (vähemalt kaks korda) suurem tähendus...

'''2014. aastal''' saadi Sõrvemaal tähistada siinse omavalitsemise kirjaliku esmamainimise 780. aastapäeva (Sworve, 1234).

'''2017. aastal''' ühendati kõik Saaremaa vallad üheks suurvallaks, kuid Torgu Kuningriik ei ole algatanud kõigi Torgu vallaga ühinenud territooriumite kuulutamist kuningriigi aladeks. 

'''Novembris 2019''' sai Torgu Kuningriik viimase senipuudunud riikliku sümboli - oma [[riigihümn]]i. Kohaliku muusiku [[Õie-Maria Tehu]] (1942–2019) loodud rahvapärane laul [https://www.youtube.com/watch?v=mI267w6oIV0 &quot;Oo, Sörvemaa&quot;] oli juba aastaid olnud sõrulaste mitteametlik hümn. Suvesõrulasest helilooja [[Peeter Vähi]] komponeeris loole hümniliku orkestriseade ning tänu 79 Sõrvega seotud inimese rahalisele toetusele saadi korraldada &quot;Oo, Sörvemaa&quot; salvestamine tüüpilise riikliku hümni kujul, esialgu instrumentaalteosena. 
Torgu kuningriigi ametlik hümn [http://www.youtube.com/watch?v=4OJTj7zM3d0&amp;t=1s &quot;Oo, Sörvemaa&quot;], esitab orkester [[Klaaspärlimäng Sinfonietta]].

== Sümboolika ==

==== Lipp ====

Eesti rahvusvärve kandev [[Skandinaavia rist|ristilipp]] valiti TK lipuks 1992. aasta lõpul. Lipu kuju toonitab ühtlasi nii sörulaste eestimeelsust kui seotust ülemere asuva lähima naaberkuningriigi Rootsiga. Paljud sõrulased on selle rahvaga iidseis veresidemeis ning paljud sõrulased jõudsid sinna viimase sõja ajal, paadipõgenikena Nõukogude [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupatsiooni]] eest pagedes. Lipu pikkuse-laiuse suhe on 25:16 ning värvielementide (sinine:must:valge:must:sinine) laiuste suhted on horisontaalis 6:1:2:1:15 ja vertikaalis 6:1:2:1:6. Värvikoodid: sinine (RGB: 25,146,255; HEX: #1992FF), must (RGB: 0,0,0; HEX: #000000), valge (RGB: 255,255,255; HEX: #FFFFFF). Majalipu normaalmõõt 164 x 105&amp;nbsp;cm. Lipu kasutamiskord on sama, nagu Eesti lipul. Erinevusena võib lipp olla heisatud ööpäevaringselt ning lisaks Eesti lipupäevadele on veel kolm lipupäeva:
* kuningriigi avaliku kirjaliku esmamainimise aastapäev – 4. septembril (Leevi Häng; 1992);
* kuninga ametisse vannutamise aastapäev – 28. novembril (Kirill I; 1992);
* kuninga sünnipäev – 25. augustil (Kirill I; 1952).

==== Vapp ====
[[Pilt:Torgu Kuningriigi vapp.JPG|pisi|Torgu Kuningriigi vapp]]
[[Pilt:Tigudraakoni orden.JPG|pisi|Kõrgeim teenetemärk, TK Tigulohe orden]]
Torgu Kuningriigi vapiloom, tuldpurskav '''Tigulohe''' (''Helix Draconis Torguensis)'', on tagasõrulaste tahtel tekkinud [[Viinamäetigu|viinamäeteo]] ning kohaliku &quot;vallalohe&quot; ristsugutis.
 
'''Vallalohe''' pärineb kuni 2017. aastani Torgu vallamajana kasutatud nn Bulla maja frontoonilt. See hoone koos sepistatud lohega ([[draakon]], täpsemini [[basilisk]]) valmis 1905. aastal, tsaar [[Nikolai II]] kuulsa perepiltniku [[Carl Oswald Bulla]] ja tema tagasõrulasest naise Christine Juliane Keselbergi suvemajana.

'''Viinamäetigu''' on kunagiste [[Mõntu]] zooloogia- ja botaanikahuviliste [[Oskar von Ekesparre|mõisnike]] poolt [[Võõrliik|võõrliigina]] Lõuna-Euroopast [[Mõntu park|Sõrve]] toodud. Vahepeal ka [[looduskaitse]] all olnud loomake on nüüdseks niivõrd arvukaks muutunud, et Taga-Sõrves on suvel kohati raske liikuda ilma neile peale astumata. Sõrvemaa kapsaste nuhtlus seostub [[Jaapan]]i luuletaja ja [[Zen-budism]]i preestri [[Kobayashi Issa]] kuulsa [[haiku]]ga:

	''&quot;Oh tigu,''

	''[[Fuji]] tippu rooma,''

	''Kuid tasa, tasa!&quot;''
 
Muuhulgas on selle haiku motiivi oma loomingus kasutanud kirjanikud Arkadi ja Boris [[Boriss Strugatski|Strugatski]], düstoopias &quot;Tigu nõlvakul&quot;. 
'''Nõlvak''', mida mööda roomab kroonitud Tigulohe Torgu Kuningriigi vapil, on väga sarnane Torgu vallamaja trepi sepistatud käsipuuga. Vapp sümboliseerib Taga-Sõrve aeglast, rasket ja ettevaatlikku, kuid kuninglikku liikumist tagasörulaste omavalitsemise taastamise poole. Nagu tõus tuldpurskava Fuji vulkaani tippu.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;M2SQJ&quot;&gt;Martin Körber. ''Sörwema''. Sõrvemaa. 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AqlFt&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/majandus/venelased-ostavad-saaremaad-kokku.d?id=51295643 Venelased ostavad Saaremaad kokku] Eesti Päevaleht, 9. märts 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gx5ue&quot;&gt;http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=211&amp;highlight=s%F5rve&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;42xTo&quot;&gt;Leevi Häng. ''Sõrulased ei nõua võimatut''. Rahva Hääl, 5. jaanuar 1993.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4XfYU&quot;&gt;http://www.chiefacoins.com/Database/Micro-Nations/Torgu.htm Torgu Kingdom&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K3rxq&quot;&gt;http://torgu.forumotion.com/t185-meedia-ja-fotod-torgu-kuningriigi-xx-juubeli-uritustest&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Torgu Kuningriik}}
* [http://www.saartehaal.ee/2012/10/25/torgu-kuningriik-saab-20-aastaseks/ &quot;Torgu kuningriik saab 20-aastaseks&quot;] Saarte Hääl, 25. oktoober 2012
* [http://www.ohtuleht.ee/501562 &quot;GALERII: Torgu kuningriigi kuningas Kirill I külastab Saaremaad&quot;] Õhtuleht, 30. november 2012
* [http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=48004&amp;kat=1&amp;y=0 Valdade ühendamiskava võib Torgu kuningriigi ellu äratada] Saarlane, 2. detsember 2012
* [http://torgukuningriik.simplesite.com/ Torgu Kuningriigi veebileht]
* [https://www.facebook.com/TorguKuningriik/ Torgu Kuningriik Facebookis]

[[Kategooria:Saaremaa vald]]
[[Kategooria:Mikroriigid]]</text>
      <sha1>d65d0rvcjihhw9wb597layxdf377a19</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustamäe suusahüppetorn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>320866</id>
    <revision>
      <id>6177086</id>
      <parentid>6134629</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:26:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3345" xml:space="preserve">[[Pilt:Mustamäe suusahüppetornid.jpg|pisi]]
'''Mustamäe suusahüppetorn''' on [[Nõmme]]le 1962. aastal ehitatud HS60 suurusega [[suusahüppemägi]] ehk trampliin.&lt;ref&gt;[[Leho Lõhmus]]. Jalutaja teejuht – Nõmme, [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]], 2007, 139 lk, ISBN 9771736486017&lt;/ref&gt;

==Andmed==
*HS 60
*K-punkt: 50 m
*Üldine rekord: 59,0 m ([[Kristjan Ilves]], 13. märts 2010)
*Naiste rekord: 55,0 m ([https://de.m.wikipedia.org/wiki/Triinu_Hausenberg Triinu Hausenberg], 21. oktoober 2017)&lt;ref&gt;[http://www.skisprungschanzen.com/EN/Ski+Jumps/EST-Estonia/Tallinn/0128/ skisprungschanzen.com: Ski Jumps » Estonia » Tallinn]&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Esimesed suusahüpperajatised kerkisid [[Mustamäe nõlv]]ale juba 1930. aastatel.

1941. aastal valminud K30-trampliini rajamise initsiaator oli tolleaegne [[Tallinn]]a linna kommunaalmajanduse osakonna juhataja [[Johannes Hint]].

1961. aastal ehitati vanema puidust suusahüppetorni asemele uus ja suurem, sest vanem oli hakanud lagunema. Enne uue suusahüppetorni ehitamist õhiti vanem torn, mille puitu kasutati [[Nõmme]]l küttematerjalina. Uue hüppemäe rajamise eestvõtjad olid [[Aleksi Ilves]], [[Raimond Mürk]] ja [[Uno Kajak]]. 

Hüppemägede kompleksi rajati hiljem ka K25-, K18- ja K10-trampliin, mis võimaldasid ette valmistada eri vanuseklasside suusahüppajaid ja kahevõistlejaid. Sellel hüppemäel on harjutanud teiste seas [[Allar Levandi]], [[Peep Heinloo]], [[Tambet Pikkor]], [[Roomet Pikkor]], [[Rauno Pikkor]] ja [[Jens Salumäe]]. 

Sobiva lumikatte olemasolul sai talvisel ajal nõlval harrastada mäesuusatamist ja kelgutamist. Alates 2008. aasta talvest tegutseb Vana-Mustamäe suusahüppetrampliini jalamil [[Nõmme Seikluspark|Nõmme Seikluspargi]] [[vabaajakeskus]] [[Nõmme lumepark]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130216011309/http://www.sportkeskus.ee/index.php?page=68 Mustamäe hüppetorn], [[Nõmme Spordikeskus]]e veebileht&lt;/ref&gt;

Lisaks praegusele K50-tornile on säilinud ka K25-, K18- ja K10-hüppemägi. Viimastel aastatel on keskuse eestvõttel renoveeritud noorsportlastele hädavajalikud K25 ja K18 hüppemäed, viimati remonditi maandumisnõlva &lt;ref&gt;[http://www.sportkeskus.ee/public/files/K50.doc Unistused ja tänapäev – tee tulevikku.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. [[Nõmme Spordikeskus]]e veebileht&lt;/ref&gt;.

==Projekt ja materjal==
Suure hüppemäe projektis oli ehitamiseks ette nähtud silikaatkivi Mark 200. Sellist &quot;kõrge margiga&quot; kivi toodeti sel ajal üldiselt vähe, tavaliselt olid kasutuses M150 ja M100. Sageli hakkavad kivimüürid 15- või 20-aastaselt pragunema, kuid suusahüppemäe müüridesse ei ole 50 aastaga tekkinud ühtegi pragu. Müüritis on armeeritud ning igas nurgas on kaheksa 20 mm läbimõõduga varrast &lt;ref&gt;[[Peet Samarütel]]. [http://nommesonumid.blogspot.com/2011/02/kiviehitis-mis-paistab-kaugele.html#!/2011/02/kiviehitis-mis-paistab-kaugele.html Kiviehitis mis paistab kaugele], [[Nõmme Sõnumid]], 3. veebruar 2011&lt;/ref&gt;.

==Vaata ka==
* [[Nõmme lumepark]]
* [[Oita Spordikompleks]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.sportkeskus.ee/mustamae-huppetorn/ Mustamäe Hüppetorn - Nõmme Spordikeskus]

{{koord}}

[[Kategooria:Nõmme linnaosa ehitised]]
[[Kategooria:Tallinna spordiehitised]]
[[Kategooria:Suusahüppemäed]]</text>
      <sha1>38fpy68tx9k0z9w0ihl0agbv868rjnt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja arutelu:Sillerkiil</title>
    <ns>3</ns>
    <id>322996</id>
    <revision>
      <id>6177189</id>
      <parentid>6151750</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T21:35:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarRand1</username>
        <id>162064</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sa teed head tööd */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11728" xml:space="preserve">Tere tulemast Vikipeediasse, Sillerkiil! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. aprill 2013, kell 23:15 (EEST)

== Tõlketalgute lõpetamine ==

Tere!

Suur tänu, et võtsite osa tänavustest tõlketalgutest. Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 20. juunil kell 17.00 Euroopa Majas Tallinnas, aadressil Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt.

Koosviibimisel antakse üle auhinnad tublimatele tõlkijatele ning pakutakse veini ja suupisteid.

Palun teatage e-posti aadressil rita.niineste@ec.europa.eu, kas saate lõpetamisest osa võtta.

Ootame Teid väga!

Lugupidamisega

Rita Niineste

Keelenõustaja

Euroopa Komisjon

DGT-Tallinn

Tel. 626 44 03

e-post: rita.niineste@ec.europa.eu

== Artiklite loomisest ==
Sul kipub uute artiklite juures olema mõningaid tüüpvigasid. Selle puhul on hea uurida, et mida teised su artiklite juures muudavad. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Uku_Vainik&amp;type=revision&amp;diff=5809033&amp;oldid=5808945 Näide]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. jaanuar 2021, kell 20:35 (EET)

Lisaks eelnevale peaks jälgima ka, kas on (loodavale) artiklile ka linke (vasakus menüüs &quot;lingid siia&quot;). Näiteks kõik isikuartiklid peavad olema ka biograafiate loendis, soovitatavalt ka sünnikuupäeva (kui on teada) ja ameti järgi (kui on selline loend). [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 29. jaanuar 2021, kell 22:46 (EET)

:Loendite vajalikkuse osas esineb küll lahkarvamusi. Nt mina ei pea sellist loendite ülistamist sugugi tarvilikuks. Küll aga artikli leitavuse huvides küll sobilik üle kontrollida, et mis sinna lingib ja kas kuskile peaks mõne lingi juurde lisama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. jaanuar 2021, kell 22:58 (EET)
::Viimase iseloomustamiseks sobib nt [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=J%C3%BCri_Jagom%C3%A4gi&amp;type=revision&amp;diff=5810716&amp;oldid=5681398 see]. Aga muidu on ka nt see &quot;Vaata ka&quot; sektsiooni täiendamine üheks selliseks võimaluseks. Seal on lihtsalt need võimalused piiratumad ja lugeja ei pruugi alati aru saada, et kuidas artikliteema ja ligitav nähtus omavahel suhestuvad. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. jaanuar 2021, kell 23:59 (EET)

----
Vikipeedias on punkt pildiallkirjade lõpust reeglina ära jäetud, vt ka [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=444]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. veebruar 2021, kell 20:23 (EET)

== Lisapildid ==
Vt [[Malli arutelu:Lisapildid]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. veebruar 2021, kell 21:50 (EET)

Vaatasin. See nõue &quot;Malli lisamisel tuleb (artikli arutelus) mainida, kus sobivaid pilte leidub.&quot; jäi natuke arusaamatuks – kui mul oleks see pilt kuskilt võtta, siis ma lisaks juba pildi, mitte malli. Ma lisan malli selle mõttega, et pildistamist ootavate objektide nimekirjas oleks vastav artikkel olemas ja keegi (nt ma ise) sobival hetkel läheks ja teeks selle pildi.--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 23. veebruar 2021, kell 22:05 (EET)
: Nojah, selle malli otstarve on ülejäänud varasemate kommentaar põhjal üldse natuke arusaamatu. Selleks et piltideta artikleid leida, ei pea iseenesest neid artikleid ükshaaval ära märkima. Ma tegin nüüd malli aruelus ettepaneku see kõigist artiklitest eemaldada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2021, kell 17:29 (EET)
:: Kuidas neid piltideta artikleid siis edaspidi leiab?--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 24. veebruar 2021, kell 17:48 (EET)
::: Tõin viidatud arutelus paar võimalust välja. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2021, kell 18:05 (EET)
: Kui seda malli artiklisse lisad, siis lisa palun artikli ette, kuhu kõik muud teated tavaliselt lisatakse. Muidu jääb imelik. Alajaotuse alla lisamine on ka OK.
: Märkasin seda muudatust: [[Eri:Erin/5866724]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 26. mai 2021, kell 16:13 (EEST)
----
Meil on tänavartiklid seni olnud enamasti ilma koordinaatideta. Kui koordinaadid lisada, siis tuleks minu meelest ära märkida, kas tegu on tee alguse või lõpu koordinaatidega. Muu suvalise punkti koordinaadid on joonobjekti puhul minu meelest semantiliselt küsitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2021, kell 17:29 (EET)
: Siis on kummaline, et need tänavad koordinaate vajavate artiklite nimekirjas on.--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 24. veebruar 2021, kell 17:48 (EET)
:: Sellistesse nimekirjadesse võib igasuguseid asju sattuda. Mõnel juhul on mõeldav ka koordinaatide mall eemaldada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. veebruar 2021, kell 22:02 (EET)
::: Mhmh. Nt kaitsealused puud, mis on hävinud.--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 23:20 (EET)

Teed koordinaatide lisamisel head tööd. Võimalusel võiks koordinaadid sisestada Vikiandmetesse, kuhu juhatab link &quot;Andmeüksus&quot; artikli kõrval. Nii nagu on koordinaadid näiteks [[:d:Q12368759|siin]]. Sealtkaudu saab neid lisaks Vikipeedia artiklile kasutada ka mujal (näiteks [https://w.wiki/32bt kaardipäringus koordinaatide ja pildiga puudest]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. veebruar 2021, kell 22:02 (EET)
: Uurin--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 23:21 (EET)
:: Kui koordinaadid on Vikiandmetes, siis iseenesest pole tarvis neid eraldi Vikipeediasse sisestada. Kohe pärast Vikiandmetes muudatuse tegemist vist küll koordinaadid Vikipeediasse ei ilmu. Ilmuvad, kui teha tühimuudatus (salvestades ilma muudatusi tegemata) või kui muuta artiklis midagi muud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. veebruar 2021, kell 16:03 (EET)

== ETIS ==

Tervist!&lt;br/&gt;Teed head tööd! Mul on siiski üks tagasihoidlik remark. Meil on olemas [[mall:ETIS|mall ETIS]]. Kasutada saab nt nii: &lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;{{ETIS|eesnimi_perenimi}}&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 1. september 2021, kell 21:12 (EEST).

== Kuu vikipedist ==

Tere!

Palju õnne juba teise kuu vikipedisti tiitli puhul sel aastal! Palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee ja lepime kokku auhinna üleandmise!
--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. september 2021, kell 20:48 (EEST)

:Pidu ja šampanje! [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. september 2021, kell 22:33 (EEST)

== Nädala pildindus ==

Sa oled usinasti pilte lisanud ja eks neid hakkab vast peagi vaikselt ka [[Vikipeedia:Nädala pildid|nädala piltidena]] Vikipeedia avalehele jõudma. Oleks sul ehk [[Vikipeedia:Nädala piltide valimine|nomineerida siin]] nt 5 oma enda arvates õnnestunumat ülesvõtet? Ma teist sama palju juba üles lükkasin, aga eks sealt leiaks veel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. oktoober 2021, kell 00:34 (EEST)
:Lisasin viis. Jäi veel enam kui viis tulevikuks varukski. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 5. oktoober 2021, kell 08:57 (EEST)
::Märgiks eraldi ära, et võid julgelt oma loomingut nomineerida ka '''[[:commons:Commons:Featured media|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 01:40 (EEST)
:::Aitäh vihjamast. Uurin :) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 08:46 (EEST)
::::Kui sul kuskil mingi foto ([[:commons:Commons:Featured pictures|sest on ka see]]) või video eeskujulikuks valitakse, siis ma paneks sind '''[[Vikipeedia:Meie fotograafid|siia]]''' ka üles. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 22:57 (EEST)

== Foto infokasti ==
Tere, ons Sul mõnda head ülesvõtet Tartu linnast jagada (soovitavalt suurepärase nurga alt aerofotot, kus nähtuks heal juhul Kesklinn ja Emajõgi)? Seda on vaja erinevatesse Vikipeediatesse Tartust kirjutatud artiklite infokaste ilmestama. Praegused fotod on sellised, nagu nad on. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 00:58 (EET)

:Hommikust. Oma viimatistel tiirutustel sihtisin pigem linna äärealasid, aga paar kesklinnaklõpsu sai kah tehtud, sobran pisut failides. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 07:00 (EET)
::Ei-jah, isiklikes varudes on ikkagi sama seis, mis mu commonsisse laetutes. Ma ei tea, kuivõrd need su soovituga haakuvad, siin on Emajõgi nähtav: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Aerial_view_of_Supilinn_above_Oa_street_in_Tartu,_Estonia.jpg 
::Siin kah taamal sinetab: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_downtown_2.jpg
::Siin on Delta hoone ees natuke näha: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:DJI_0501_Tartu_downtown.jpg
::Siin on Kaarsilla juures pigem aimatav: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3f/Lossi_street_in_Tartu%2C_Estonia.jpg
::Emajõge ja Tartut on mul rohkem Supilinna kaadrites (natuke on seal ka kesklinna): https://commons.wikimedia.org/w/index.php?search=supilinn&amp;title=Special:MediaSearch&amp;go=Mine&amp;type=image
::Päris Ülejõe kohalt kesklinna ja jõge ei salvestanud, eeldasin, et see on nii ülepildistatud motiiv, et mis mul tost ikka sihtida. Aga eks võin selle kaadrivajaduse kõrvataha pista ja järgmine kord jäädvustada. Üks drooniprojekti mõte mul Emajõe ja Tartuga seoses mõlgub meeles niikuinii. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 08:09 (EET)
:::Päevast. Kasutasin hetkel neljandat varianti (mis on Lossi tänava kohal pildistatud). Tänades... [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 13:49 (EET)
::::Näe, püüdsin täna mõned kaadrid tuult ja raadiosidehäireid trotsides teha, see rakurss küll õhtupäiksega hästi ei passi, aga vist parem kui too viimatine variant. Eks pean järgmine kord hommikul minema [https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_arch_bridge_and_town_hall_in_may_2022_DJI_0078_Tartu.jpg][[c:File:Tartu arch bridge and town hall in may 2022 DJI 0078 Tartu.jpg|https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_arch_bridge_and_town_hall_in_may_2022_DJI_0078_Tartu.jpg]] [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. mai 2022, kell 21:45 (EEST)

==Viidete korrastaja==
Siin on veel üks soovitus: [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja]]. Väga mugav kasutada, kui on vaja viiteid manipuleerida. [[Eri:Erin/6079326]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 6. aprill 2022, kell 21:37 (EEST)

Ja &lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt; kohal võiks kasutada &lt;nowiki&gt;{{viited}}&lt;/nowiki&gt;. Ülalolev tööriist eeldab ka seda. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 6. aprill 2022, kell 21:42 (EEST)

==Sa teed head tööd==
Sa teed head tööd hoolimata sellest, kui kellegi arvates peaks midagi teisiti tegema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 08:21 (EEST)
==Administraatorikandidaat=
Seadsin Teid üles administraatorikandidaadiks. Teatage palun lehel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas olete nõus kandideerima. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 13. august 2022, kell 00:35 (EEST)</text>
      <sha1>cyj95td6bhavfyb8mb2y0nn4l2h8ll7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177190</id>
      <parentid>6177189</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T21:35:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarRand1</username>
        <id>162064</id>
      </contributor>
      <comment>/* Administraatorikandidaat */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11729" xml:space="preserve">Tere tulemast Vikipeediasse, Sillerkiil! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. aprill 2013, kell 23:15 (EEST)

== Tõlketalgute lõpetamine ==

Tere!

Suur tänu, et võtsite osa tänavustest tõlketalgutest. Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 20. juunil kell 17.00 Euroopa Majas Tallinnas, aadressil Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt.

Koosviibimisel antakse üle auhinnad tublimatele tõlkijatele ning pakutakse veini ja suupisteid.

Palun teatage e-posti aadressil rita.niineste@ec.europa.eu, kas saate lõpetamisest osa võtta.

Ootame Teid väga!

Lugupidamisega

Rita Niineste

Keelenõustaja

Euroopa Komisjon

DGT-Tallinn

Tel. 626 44 03

e-post: rita.niineste@ec.europa.eu

== Artiklite loomisest ==
Sul kipub uute artiklite juures olema mõningaid tüüpvigasid. Selle puhul on hea uurida, et mida teised su artiklite juures muudavad. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Uku_Vainik&amp;type=revision&amp;diff=5809033&amp;oldid=5808945 Näide]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. jaanuar 2021, kell 20:35 (EET)

Lisaks eelnevale peaks jälgima ka, kas on (loodavale) artiklile ka linke (vasakus menüüs &quot;lingid siia&quot;). Näiteks kõik isikuartiklid peavad olema ka biograafiate loendis, soovitatavalt ka sünnikuupäeva (kui on teada) ja ameti järgi (kui on selline loend). [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 29. jaanuar 2021, kell 22:46 (EET)

:Loendite vajalikkuse osas esineb küll lahkarvamusi. Nt mina ei pea sellist loendite ülistamist sugugi tarvilikuks. Küll aga artikli leitavuse huvides küll sobilik üle kontrollida, et mis sinna lingib ja kas kuskile peaks mõne lingi juurde lisama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. jaanuar 2021, kell 22:58 (EET)
::Viimase iseloomustamiseks sobib nt [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=J%C3%BCri_Jagom%C3%A4gi&amp;type=revision&amp;diff=5810716&amp;oldid=5681398 see]. Aga muidu on ka nt see &quot;Vaata ka&quot; sektsiooni täiendamine üheks selliseks võimaluseks. Seal on lihtsalt need võimalused piiratumad ja lugeja ei pruugi alati aru saada, et kuidas artikliteema ja ligitav nähtus omavahel suhestuvad. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. jaanuar 2021, kell 23:59 (EET)

----
Vikipeedias on punkt pildiallkirjade lõpust reeglina ära jäetud, vt ka [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=444]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. veebruar 2021, kell 20:23 (EET)

== Lisapildid ==
Vt [[Malli arutelu:Lisapildid]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. veebruar 2021, kell 21:50 (EET)

Vaatasin. See nõue &quot;Malli lisamisel tuleb (artikli arutelus) mainida, kus sobivaid pilte leidub.&quot; jäi natuke arusaamatuks – kui mul oleks see pilt kuskilt võtta, siis ma lisaks juba pildi, mitte malli. Ma lisan malli selle mõttega, et pildistamist ootavate objektide nimekirjas oleks vastav artikkel olemas ja keegi (nt ma ise) sobival hetkel läheks ja teeks selle pildi.--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 23. veebruar 2021, kell 22:05 (EET)
: Nojah, selle malli otstarve on ülejäänud varasemate kommentaar põhjal üldse natuke arusaamatu. Selleks et piltideta artikleid leida, ei pea iseenesest neid artikleid ükshaaval ära märkima. Ma tegin nüüd malli aruelus ettepaneku see kõigist artiklitest eemaldada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2021, kell 17:29 (EET)
:: Kuidas neid piltideta artikleid siis edaspidi leiab?--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 24. veebruar 2021, kell 17:48 (EET)
::: Tõin viidatud arutelus paar võimalust välja. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2021, kell 18:05 (EET)
: Kui seda malli artiklisse lisad, siis lisa palun artikli ette, kuhu kõik muud teated tavaliselt lisatakse. Muidu jääb imelik. Alajaotuse alla lisamine on ka OK.
: Märkasin seda muudatust: [[Eri:Erin/5866724]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 26. mai 2021, kell 16:13 (EEST)
----
Meil on tänavartiklid seni olnud enamasti ilma koordinaatideta. Kui koordinaadid lisada, siis tuleks minu meelest ära märkida, kas tegu on tee alguse või lõpu koordinaatidega. Muu suvalise punkti koordinaadid on joonobjekti puhul minu meelest semantiliselt küsitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2021, kell 17:29 (EET)
: Siis on kummaline, et need tänavad koordinaate vajavate artiklite nimekirjas on.--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 24. veebruar 2021, kell 17:48 (EET)
:: Sellistesse nimekirjadesse võib igasuguseid asju sattuda. Mõnel juhul on mõeldav ka koordinaatide mall eemaldada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. veebruar 2021, kell 22:02 (EET)
::: Mhmh. Nt kaitsealused puud, mis on hävinud.--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 23:20 (EET)

Teed koordinaatide lisamisel head tööd. Võimalusel võiks koordinaadid sisestada Vikiandmetesse, kuhu juhatab link &quot;Andmeüksus&quot; artikli kõrval. Nii nagu on koordinaadid näiteks [[:d:Q12368759|siin]]. Sealtkaudu saab neid lisaks Vikipeedia artiklile kasutada ka mujal (näiteks [https://w.wiki/32bt kaardipäringus koordinaatide ja pildiga puudest]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. veebruar 2021, kell 22:02 (EET)
: Uurin--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 23:21 (EET)
:: Kui koordinaadid on Vikiandmetes, siis iseenesest pole tarvis neid eraldi Vikipeediasse sisestada. Kohe pärast Vikiandmetes muudatuse tegemist vist küll koordinaadid Vikipeediasse ei ilmu. Ilmuvad, kui teha tühimuudatus (salvestades ilma muudatusi tegemata) või kui muuta artiklis midagi muud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. veebruar 2021, kell 16:03 (EET)

== ETIS ==

Tervist!&lt;br/&gt;Teed head tööd! Mul on siiski üks tagasihoidlik remark. Meil on olemas [[mall:ETIS|mall ETIS]]. Kasutada saab nt nii: &lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;{{ETIS|eesnimi_perenimi}}&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 1. september 2021, kell 21:12 (EEST).

== Kuu vikipedist ==

Tere!

Palju õnne juba teise kuu vikipedisti tiitli puhul sel aastal! Palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee ja lepime kokku auhinna üleandmise!
--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. september 2021, kell 20:48 (EEST)

:Pidu ja šampanje! [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. september 2021, kell 22:33 (EEST)

== Nädala pildindus ==

Sa oled usinasti pilte lisanud ja eks neid hakkab vast peagi vaikselt ka [[Vikipeedia:Nädala pildid|nädala piltidena]] Vikipeedia avalehele jõudma. Oleks sul ehk [[Vikipeedia:Nädala piltide valimine|nomineerida siin]] nt 5 oma enda arvates õnnestunumat ülesvõtet? Ma teist sama palju juba üles lükkasin, aga eks sealt leiaks veel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. oktoober 2021, kell 00:34 (EEST)
:Lisasin viis. Jäi veel enam kui viis tulevikuks varukski. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 5. oktoober 2021, kell 08:57 (EEST)
::Märgiks eraldi ära, et võid julgelt oma loomingut nomineerida ka '''[[:commons:Commons:Featured media|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 01:40 (EEST)
:::Aitäh vihjamast. Uurin :) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 08:46 (EEST)
::::Kui sul kuskil mingi foto ([[:commons:Commons:Featured pictures|sest on ka see]]) või video eeskujulikuks valitakse, siis ma paneks sind '''[[Vikipeedia:Meie fotograafid|siia]]''' ka üles. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 22:57 (EEST)

== Foto infokasti ==
Tere, ons Sul mõnda head ülesvõtet Tartu linnast jagada (soovitavalt suurepärase nurga alt aerofotot, kus nähtuks heal juhul Kesklinn ja Emajõgi)? Seda on vaja erinevatesse Vikipeediatesse Tartust kirjutatud artiklite infokaste ilmestama. Praegused fotod on sellised, nagu nad on. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 00:58 (EET)

:Hommikust. Oma viimatistel tiirutustel sihtisin pigem linna äärealasid, aga paar kesklinnaklõpsu sai kah tehtud, sobran pisut failides. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 07:00 (EET)
::Ei-jah, isiklikes varudes on ikkagi sama seis, mis mu commonsisse laetutes. Ma ei tea, kuivõrd need su soovituga haakuvad, siin on Emajõgi nähtav: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Aerial_view_of_Supilinn_above_Oa_street_in_Tartu,_Estonia.jpg 
::Siin kah taamal sinetab: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_downtown_2.jpg
::Siin on Delta hoone ees natuke näha: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:DJI_0501_Tartu_downtown.jpg
::Siin on Kaarsilla juures pigem aimatav: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3f/Lossi_street_in_Tartu%2C_Estonia.jpg
::Emajõge ja Tartut on mul rohkem Supilinna kaadrites (natuke on seal ka kesklinna): https://commons.wikimedia.org/w/index.php?search=supilinn&amp;title=Special:MediaSearch&amp;go=Mine&amp;type=image
::Päris Ülejõe kohalt kesklinna ja jõge ei salvestanud, eeldasin, et see on nii ülepildistatud motiiv, et mis mul tost ikka sihtida. Aga eks võin selle kaadrivajaduse kõrvataha pista ja järgmine kord jäädvustada. Üks drooniprojekti mõte mul Emajõe ja Tartuga seoses mõlgub meeles niikuinii. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 08:09 (EET)
:::Päevast. Kasutasin hetkel neljandat varianti (mis on Lossi tänava kohal pildistatud). Tänades... [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 13:49 (EET)
::::Näe, püüdsin täna mõned kaadrid tuult ja raadiosidehäireid trotsides teha, see rakurss küll õhtupäiksega hästi ei passi, aga vist parem kui too viimatine variant. Eks pean järgmine kord hommikul minema [https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_arch_bridge_and_town_hall_in_may_2022_DJI_0078_Tartu.jpg][[c:File:Tartu arch bridge and town hall in may 2022 DJI 0078 Tartu.jpg|https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_arch_bridge_and_town_hall_in_may_2022_DJI_0078_Tartu.jpg]] [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. mai 2022, kell 21:45 (EEST)

==Viidete korrastaja==
Siin on veel üks soovitus: [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja]]. Väga mugav kasutada, kui on vaja viiteid manipuleerida. [[Eri:Erin/6079326]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 6. aprill 2022, kell 21:37 (EEST)

Ja &lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt; kohal võiks kasutada &lt;nowiki&gt;{{viited}}&lt;/nowiki&gt;. Ülalolev tööriist eeldab ka seda. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 6. aprill 2022, kell 21:42 (EEST)

==Sa teed head tööd==
Sa teed head tööd hoolimata sellest, kui kellegi arvates peaks midagi teisiti tegema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 08:21 (EEST)
==Administraatorikandidaat==
Seadsin Teid üles administraatorikandidaadiks. Teatage palun lehel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas olete nõus kandideerima. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 13. august 2022, kell 00:35 (EEST)</text>
      <sha1>gu7y3apughz8oeskiw5psrby8w7m0dx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177204</id>
      <parentid>6177190</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T04:42:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sa teed head tööd */ Vastus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11854" xml:space="preserve">Tere tulemast Vikipeediasse, Sillerkiil! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. aprill 2013, kell 23:15 (EEST)

== Tõlketalgute lõpetamine ==

Tere!

Suur tänu, et võtsite osa tänavustest tõlketalgutest. Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 20. juunil kell 17.00 Euroopa Majas Tallinnas, aadressil Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt.

Koosviibimisel antakse üle auhinnad tublimatele tõlkijatele ning pakutakse veini ja suupisteid.

Palun teatage e-posti aadressil rita.niineste@ec.europa.eu, kas saate lõpetamisest osa võtta.

Ootame Teid väga!

Lugupidamisega

Rita Niineste

Keelenõustaja

Euroopa Komisjon

DGT-Tallinn

Tel. 626 44 03

e-post: rita.niineste@ec.europa.eu

== Artiklite loomisest ==
Sul kipub uute artiklite juures olema mõningaid tüüpvigasid. Selle puhul on hea uurida, et mida teised su artiklite juures muudavad. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Uku_Vainik&amp;type=revision&amp;diff=5809033&amp;oldid=5808945 Näide]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. jaanuar 2021, kell 20:35 (EET)

Lisaks eelnevale peaks jälgima ka, kas on (loodavale) artiklile ka linke (vasakus menüüs &quot;lingid siia&quot;). Näiteks kõik isikuartiklid peavad olema ka biograafiate loendis, soovitatavalt ka sünnikuupäeva (kui on teada) ja ameti järgi (kui on selline loend). [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 29. jaanuar 2021, kell 22:46 (EET)

:Loendite vajalikkuse osas esineb küll lahkarvamusi. Nt mina ei pea sellist loendite ülistamist sugugi tarvilikuks. Küll aga artikli leitavuse huvides küll sobilik üle kontrollida, et mis sinna lingib ja kas kuskile peaks mõne lingi juurde lisama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. jaanuar 2021, kell 22:58 (EET)
::Viimase iseloomustamiseks sobib nt [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=J%C3%BCri_Jagom%C3%A4gi&amp;type=revision&amp;diff=5810716&amp;oldid=5681398 see]. Aga muidu on ka nt see &quot;Vaata ka&quot; sektsiooni täiendamine üheks selliseks võimaluseks. Seal on lihtsalt need võimalused piiratumad ja lugeja ei pruugi alati aru saada, et kuidas artikliteema ja ligitav nähtus omavahel suhestuvad. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. jaanuar 2021, kell 23:59 (EET)

----
Vikipeedias on punkt pildiallkirjade lõpust reeglina ära jäetud, vt ka [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=444]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. veebruar 2021, kell 20:23 (EET)

== Lisapildid ==
Vt [[Malli arutelu:Lisapildid]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. veebruar 2021, kell 21:50 (EET)

Vaatasin. See nõue &quot;Malli lisamisel tuleb (artikli arutelus) mainida, kus sobivaid pilte leidub.&quot; jäi natuke arusaamatuks – kui mul oleks see pilt kuskilt võtta, siis ma lisaks juba pildi, mitte malli. Ma lisan malli selle mõttega, et pildistamist ootavate objektide nimekirjas oleks vastav artikkel olemas ja keegi (nt ma ise) sobival hetkel läheks ja teeks selle pildi.--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 23. veebruar 2021, kell 22:05 (EET)
: Nojah, selle malli otstarve on ülejäänud varasemate kommentaar põhjal üldse natuke arusaamatu. Selleks et piltideta artikleid leida, ei pea iseenesest neid artikleid ükshaaval ära märkima. Ma tegin nüüd malli aruelus ettepaneku see kõigist artiklitest eemaldada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2021, kell 17:29 (EET)
:: Kuidas neid piltideta artikleid siis edaspidi leiab?--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 24. veebruar 2021, kell 17:48 (EET)
::: Tõin viidatud arutelus paar võimalust välja. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2021, kell 18:05 (EET)
: Kui seda malli artiklisse lisad, siis lisa palun artikli ette, kuhu kõik muud teated tavaliselt lisatakse. Muidu jääb imelik. Alajaotuse alla lisamine on ka OK.
: Märkasin seda muudatust: [[Eri:Erin/5866724]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 26. mai 2021, kell 16:13 (EEST)
----
Meil on tänavartiklid seni olnud enamasti ilma koordinaatideta. Kui koordinaadid lisada, siis tuleks minu meelest ära märkida, kas tegu on tee alguse või lõpu koordinaatidega. Muu suvalise punkti koordinaadid on joonobjekti puhul minu meelest semantiliselt küsitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2021, kell 17:29 (EET)
: Siis on kummaline, et need tänavad koordinaate vajavate artiklite nimekirjas on.--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 24. veebruar 2021, kell 17:48 (EET)
:: Sellistesse nimekirjadesse võib igasuguseid asju sattuda. Mõnel juhul on mõeldav ka koordinaatide mall eemaldada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. veebruar 2021, kell 22:02 (EET)
::: Mhmh. Nt kaitsealused puud, mis on hävinud.--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 23:20 (EET)

Teed koordinaatide lisamisel head tööd. Võimalusel võiks koordinaadid sisestada Vikiandmetesse, kuhu juhatab link &quot;Andmeüksus&quot; artikli kõrval. Nii nagu on koordinaadid näiteks [[:d:Q12368759|siin]]. Sealtkaudu saab neid lisaks Vikipeedia artiklile kasutada ka mujal (näiteks [https://w.wiki/32bt kaardipäringus koordinaatide ja pildiga puudest]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. veebruar 2021, kell 22:02 (EET)
: Uurin--[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 25. veebruar 2021, kell 23:21 (EET)
:: Kui koordinaadid on Vikiandmetes, siis iseenesest pole tarvis neid eraldi Vikipeediasse sisestada. Kohe pärast Vikiandmetes muudatuse tegemist vist küll koordinaadid Vikipeediasse ei ilmu. Ilmuvad, kui teha tühimuudatus (salvestades ilma muudatusi tegemata) või kui muuta artiklis midagi muud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. veebruar 2021, kell 16:03 (EET)

== ETIS ==

Tervist!&lt;br/&gt;Teed head tööd! Mul on siiski üks tagasihoidlik remark. Meil on olemas [[mall:ETIS|mall ETIS]]. Kasutada saab nt nii: &lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;{{ETIS|eesnimi_perenimi}}&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 1. september 2021, kell 21:12 (EEST).

== Kuu vikipedist ==

Tere!

Palju õnne juba teise kuu vikipedisti tiitli puhul sel aastal! Palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee ja lepime kokku auhinna üleandmise!
--[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. september 2021, kell 20:48 (EEST)

:Pidu ja šampanje! [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. september 2021, kell 22:33 (EEST)

== Nädala pildindus ==

Sa oled usinasti pilte lisanud ja eks neid hakkab vast peagi vaikselt ka [[Vikipeedia:Nädala pildid|nädala piltidena]] Vikipeedia avalehele jõudma. Oleks sul ehk [[Vikipeedia:Nädala piltide valimine|nomineerida siin]] nt 5 oma enda arvates õnnestunumat ülesvõtet? Ma teist sama palju juba üles lükkasin, aga eks sealt leiaks veel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. oktoober 2021, kell 00:34 (EEST)
:Lisasin viis. Jäi veel enam kui viis tulevikuks varukski. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 5. oktoober 2021, kell 08:57 (EEST)
::Märgiks eraldi ära, et võid julgelt oma loomingut nomineerida ka '''[[:commons:Commons:Featured media|siin]]'''. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 01:40 (EEST)
:::Aitäh vihjamast. Uurin :) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 08:46 (EEST)
::::Kui sul kuskil mingi foto ([[:commons:Commons:Featured pictures|sest on ka see]]) või video eeskujulikuks valitakse, siis ma paneks sind '''[[Vikipeedia:Meie fotograafid|siia]]''' ka üles. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. oktoober 2021, kell 22:57 (EEST)

== Foto infokasti ==
Tere, ons Sul mõnda head ülesvõtet Tartu linnast jagada (soovitavalt suurepärase nurga alt aerofotot, kus nähtuks heal juhul Kesklinn ja Emajõgi)? Seda on vaja erinevatesse Vikipeediatesse Tartust kirjutatud artiklite infokaste ilmestama. Praegused fotod on sellised, nagu nad on. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 00:58 (EET)

:Hommikust. Oma viimatistel tiirutustel sihtisin pigem linna äärealasid, aga paar kesklinnaklõpsu sai kah tehtud, sobran pisut failides. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 07:00 (EET)
::Ei-jah, isiklikes varudes on ikkagi sama seis, mis mu commonsisse laetutes. Ma ei tea, kuivõrd need su soovituga haakuvad, siin on Emajõgi nähtav: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Aerial_view_of_Supilinn_above_Oa_street_in_Tartu,_Estonia.jpg 
::Siin kah taamal sinetab: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_downtown_2.jpg
::Siin on Delta hoone ees natuke näha: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:DJI_0501_Tartu_downtown.jpg
::Siin on Kaarsilla juures pigem aimatav: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3f/Lossi_street_in_Tartu%2C_Estonia.jpg
::Emajõge ja Tartut on mul rohkem Supilinna kaadrites (natuke on seal ka kesklinna): https://commons.wikimedia.org/w/index.php?search=supilinn&amp;title=Special:MediaSearch&amp;go=Mine&amp;type=image
::Päris Ülejõe kohalt kesklinna ja jõge ei salvestanud, eeldasin, et see on nii ülepildistatud motiiv, et mis mul tost ikka sihtida. Aga eks võin selle kaadrivajaduse kõrvataha pista ja järgmine kord jäädvustada. Üks drooniprojekti mõte mul Emajõe ja Tartuga seoses mõlgub meeles niikuinii. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 08:09 (EET)
:::Päevast. Kasutasin hetkel neljandat varianti (mis on Lossi tänava kohal pildistatud). Tänades... [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 26. jaanuar 2022, kell 13:49 (EET)
::::Näe, püüdsin täna mõned kaadrid tuult ja raadiosidehäireid trotsides teha, see rakurss küll õhtupäiksega hästi ei passi, aga vist parem kui too viimatine variant. Eks pean järgmine kord hommikul minema [https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_arch_bridge_and_town_hall_in_may_2022_DJI_0078_Tartu.jpg][[c:File:Tartu arch bridge and town hall in may 2022 DJI 0078 Tartu.jpg|https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_arch_bridge_and_town_hall_in_may_2022_DJI_0078_Tartu.jpg]] [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 8. mai 2022, kell 21:45 (EEST)

==Viidete korrastaja==
Siin on veel üks soovitus: [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja]]. Väga mugav kasutada, kui on vaja viiteid manipuleerida. [[Eri:Erin/6079326]]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 6. aprill 2022, kell 21:37 (EEST)

Ja &lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt; kohal võiks kasutada &lt;nowiki&gt;{{viited}}&lt;/nowiki&gt;. Ülalolev tööriist eeldab ka seda. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 6. aprill 2022, kell 21:42 (EEST)

==Sa teed head tööd==
Sa teed head tööd hoolimata sellest, kui kellegi arvates peaks midagi teisiti tegema. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 08:21 (EEST)

:Aitäh :) [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 13. august 2022, kell 07:42 (EEST)

==Administraatorikandidaat==
Seadsin Teid üles administraatorikandidaadiks. Teatage palun lehel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas olete nõus kandideerima. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 13. august 2022, kell 00:35 (EEST)</text>
      <sha1>964ksjf3heryzy899ohe972gu8a31n9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Otto Tint</title>
    <ns>0</ns>
    <id>329695</id>
    <revision>
      <id>6177177</id>
      <parentid>5455554</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:50:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1014" xml:space="preserve">'''Otto Tint''' ([[3. märts]] [[1901]] [[Sõmerpalu vald (Urvaste kihelkond)|Sõmerpalu vald]], [[Võrumaa]] – [[12. veebruar]] [[1945]]) oli [[Sõmerpalu vald (1939)|Sõmerpalu]] vallavanem.

Ta oli kaitseliitlane, [[Võru põllumeeste konvent|Võru põllumeeste konvendi]] liige ja 1940. aastal Sõmerpalu vallavanem.

1941. aastal oli ta [[Osula]] aleviku [[metsavend]]ade grupi juht, valiti valla [[Omakaitse]] juhiks. 10. juulil võttis omavalitsuse juhtimise üle ja 12. juulil määrati Võru maavalitsuse poolt vallavanemaks.

Otto Tint kirjutas 1942. aastal oma mälestused [[Suvesõda|Suvesõjast]]. Ta arreteeriti [[NKVD]] poolt 11. septembril 1944 ja hukati.

==Välislingid==
*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=tint+otto&amp;f=all Kommunismiohvrite andmebaas]

{{JÄRJESTA:Tint, Otto}}
[[Kategooria:Eesti vallavanemad]]
[[Kategooria:Eesti metsavennad]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1901]]
[[Kategooria:Surnud 1945]]</text>
      <sha1>jpccszlop265c6axnhgl4hgbebyhljh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaan Leetsar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>339908</id>
    <revision>
      <id>6176920</id>
      <parentid>6172574</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:30:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:1530:1017:A4CF:6DA1:F761:6FA4:E2FE</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4745" xml:space="preserve">'''Jaan Leetsar''' (sündinud [[3. aprill]]il [[1946]] [[Põltsamaa]]l) on eesti majandusteadlane ja poliitik.

Ta lõpetas aastal [[1964]] [[Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum]]i ja aastal [[1971]] maaparanduse erialal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]. Aastal [[1986]] kaitses ta [[Jelgava]]s [[Läti Põllumajanduse Akadeemia]]s majandusteaduste kandidaadi ja aastal [[1997]] samas [[majandusteaduste doktor]]i väitekirja.

Ta töötas aastatel [[1971]]–[[1978]] Eesti NSV Riiklikus Maaparanduse ja Veemajanduse Komitees peainsenerina; aastatel [[1978]]–[[1990]] töötas ta Riiklikus Projekteerimise ja Uurimise Instituudis &quot;Eesti maaparandusprojekt&quot; perspektiivplaneerimise, tehnoloogiliste uurimistööde ja veemajanduse osakondade juhatajana. Oli Üleliidulise Koondise &quot;Sojuzvodprojekt&quot; tehnikanõukogu liige. 1990-1992 töötas Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektorina; [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[1992]] kuni [[8. november|8. novembrini]] [[1994]] oli ta [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimeses valitsuses]] põllumajandusminister. [[14. november|14. novembrist]] [[1994]] kuni [[10. märts]]ini [[1995]] oli [[VII Riigikogu]]s, kuhu pääses asendusliikmena. Pärast [[Riigikogu]]st lahkumist tegutses ta FIE-na ja oli [[Eesti Põllumajandusülikool]]is ühistegevuse professori ja dotsendi ametikohal.


'''&lt;u&gt;Trükised:&lt;/u&gt;'''

1988 - Maa ja majandussuhted, Eesti teadus- ja tehnikainformatsiooni ning majandusuuringute Instituut (kaasautor Venno Paalmäe), Tallinn, 1988.

1988 - Eesti  NSV veemajandus täielikule isemajandamisele, Eesti teadus- ja tehnikainformatsiooni ning majandusuuringute Instituut (kaasautorid Tõnis Kull ja   Aadu Luukas), Tallinn, 1988.  

1996 - Põllumajanduse arendamisest Eestis, Maalehe Raamat, 72 lk, Tallinn, 1996.  

1996 - Ühistud, asutamine ja tegevus. Seadused,tähelepanekud, nõuanded, Maalehe Raamat, 180 lk, &lt;nowiki&gt;ISBN 9985-64-012-8&lt;/nowiki&gt;, Tallinn 1996.  

1096 - Kaasaegne ühistegevus ja maamajandus, Kirjastus &quot;Külim&quot;, 168 lk, ISBN 9985-850-19-x  

1999 - Ühistegevuse ABC, 13 küsimust-vastust asjahuvilistele, I vihik, 50 lk,  Eesti Ühistegeline Liit, Tallinn 1999. (kordustrükk, 2001)  

1999 - Ühistegevuse areng ja perioodid Eestis. Konspektiivne ülevaade, II vihik, 102 lk,  Eesti Ühistegeline Liit, Tallinn 1999. (1. kordustrükk, 2002)  

2001 - Ühistegevuse alused ja põhimõtted XXI sajandiks (õppematerjal ühistegevusnõunikele ja koolidele), III vihik, 78 lk, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Ühistegeline Liit, &lt;nowiki&gt;ISBN 9985-78-089-2&lt;/nowiki&gt;, Tallinn 2001.  

2001 - Ühistute asutamine (õppematerjal ühistegevusnõunikele ja koolidele), IV vihik, 80 lk,  Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Ühistegeline Liit, ISBN 9985-78-090-6, Tallinn 2001.  

2001 - Ühistute juhtimine (õppematerjal ühistegevusnõunikele ja koolidele), V vihik, 156 lk, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Ühistegeline Liit, ISBN 9985-78-091-4, Tallinn 2001.  

2001 - Ühistegevus ja Euroopa Liit, VI vihik, 56 lk,  Eesti Ühistegeline Liit, ISBN 9985-78-353-0, Tallinn 2001.  

2003 - Ühistegevus globaliseeruvas ühiskonnas, 408 lk, Vanemuise Seltsi Kirjastus, ISBN 9985-847-22 -9, Tartu, 2003.  

2006 - Igavesti koos loodusega. Ühistuteooria looduslik-geneetilised alused. VII vihik, 149 lk, Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut, ISBN 9949-426-00-6, Tartu, 2006.  

2012 - Ühistu liikme käsiraamat, 115 lk, Eestimaa Talupidajate Keskliit, ISBN 978-9949-9268-0-0, Tallinn 2012.  

2012 - Maamajanduslik ühistegevus. Õpik kõrgkoolidele. 580 lk, Eesti Maaülikool, ISBN 978-9949-484-59-1, (kõrgkooli õpik on ilmunud riikliku programmi &quot;Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine&quot; 2008-2012 toetusel), Tartu 2012.  

2019 - Maamõte. Lühike elulugu. Majandus-poliitilisi artikleid aastatest 1988-2019. 580 lk, Eesti Maaülikool, ISBN 978-9949-01-203-9, Tartu, 2019    

'''&lt;u&gt;Tunnustused:&lt;/u&gt;'''  

1993 - Food and Agriculture Organisation (FAO), Wordl Food Day 16.10.1993 Roma, hõbemedal nr.123.

1994 - Eesti Vabariigi põllumajandusministeeriumi mälestusmedal &quot;Kalevipoeg kündmas&quot; nr 1045, 07.11.1994

2006 - Eesti Tarbijate Keskühistu, teeneteplaat, aprill 2006.

2008 - Eestimaa Talupidajate Keskliit, teenetemedal 16.12.2008.

2010 - Eesti Maaülikool, teenetemedal nr. TM 042010, 12.11.2010.

2013 - Eesti põllumajandusministeerium, hõbedane teenetemärk, nr 7, 21.02.2013.  

== Kirjandus ==
* Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. [[AS Kirjastus Ilo]], 2003

{{JÄRJESTA:Leetsar, Jaan}}
[[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti põllumajandusministrid]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>12uik6ohdinwi0zgx3m0iw5f7uopy5e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elga Mark-Kurik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>347352</id>
    <revision>
      <id>6177024</id>
      <parentid>6148257</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:06:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26476" xml:space="preserve">'''Elga Mark-Kurik''', ka '''Elga Kurik''' (aastani [[1964]] '''Elga Mark'''; [[26. detsember]] [[1928]] [[Tartu]] – [[6. november]] [[2016]]&lt;ref name=&quot;6Hupd&quot; /&gt;) oli eesti [[geoloog]] ja [[paleontoloog]] ([[paleoihtüoloog]]).

==Haridus- ja töökäik==
Elga Mark lõpetas [[1947]]. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i.&lt;ref name=&quot;uqSr7&quot; /&gt; Samal aastal astus ta [[TRÜ|Tartu Riiklikku Ülikooli]], mille lõpetas [[1952]]. aastal [[regionaalgeoloogia]] erialal. Ülikooli lõpetamisele järgnes aspirantuur [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis]] (1952–[[1955]]). 1955. aastal kaitses (kinnitati [[1956]]) ta geoloogia-mineraloogiateaduste [[Teaduste kandidaat|kandidaadi]] kraadi väitekirjaga &quot;[[Eesti NSV]] [[Devon]]i Tartu ja Gauja lademe [[psammosteiidid]] (''Agnatha'')&quot;. Juhendaja oli paleontoloogist bioloogiadoktor [[Dmitri Obrutšev]], kes kümmekond aastat hiljem ([[1965]]) avaldas koos Mark-Kurikuga monograafia väljasurnud [[Lõuatud|lõuatute]] hulka kuuluvatest [[psammosteiidid]]est (taastrükk [[2013]]. aastal).

Elga Mark-Kurik töötas alates 1956. aastast [[Teaduste Akadeemia|TA]] (hiljem [[TTÜ]]) [[Geoloogia Instituut|geoloogia instituudis]], alustades nooremteaduri ametikohast. [[1959]]. aastal sai ta vanemteaduri kutse paleontoloogia alal. Lühikest aega töötas Mark-Kurik juhtivteadurina ([[1989]]–[[1990]]). Aastail [[1992]]–[[1998]] töötas ta teadurina, alates 1998. aastast erakorralise teadurina.

==Teadusyöö==
Elga Mark-Kuriku peamised uurimisalad olid [[paleoihtüoloogia]] ja [[biostratigraafia]]. Ta on uurinud põhjapanevalt [[Devon]]i ajastu [[rüükala|rüü]]- ja [[kilpkala|kilpkalu]].

Tähelepanu pälvinud [[loodusteadus]]like avastuseni on maailmamainega&lt;ref name=&quot;selts&quot; /&gt; paleontoloog Mark-Kurik jõudnud tänu aastakümneid kestnud aktiivsele rahvusvahelisele koostööle, pühendumisele enam kui 380 miljonit aastat tagasi elanud Devoni kalade uurimisele ja haruldasi [[kivistis]]eeksemplare sisaldavatele [[Eesti geokogud]]ele.&lt;ref name=&quot;agent&quot; /&gt;

Ta on uurinud Devoni [[Lõuatud|lõuatuid]] (''Heterostraci'', ''Osteostraci'') ja rüükalu (''Placodermi''), eeskätt nende [[taksonoomia]]t ja [[morfoloogia]]t, kuid vaatluse all olid ka muud aspektid: [[ontogenees]], sugulussuhted, [[evolutsioon]], geograafiline ja geoloogiline levik. Rüü- ja kilpkakalu on ta uurinud paljudest maailma piirkondadest, lisaks Eestile ka [[Šotimaa]]l, [[Venemaa]]l, [[Poola]]s, [[Saksamaa]]l, [[USA]]s ja [[Austraalia]]s.

Ta on käsitlenud ka paleontoloogia ajalugu ja [[looduskaitse]] küsimusi. Ta on kaitsnud ideed, et teada olevad Devoni (ka Siluri) kalad olid kunagi troopiliste merede asukad; rõhutanud kalakoosluste tähtsust omaaegse elukeskkonna kindlakstegemises.

===Paljandite uurimine===
Elga Mark-Kurik alustas Eesti [[paljand]]ite uurimist [[Üliõpilane|üliõpilasena]]. 1948. ja 1951. aastal koostas ta [[Ahja ürgoru maastikukaitseala paljandid|Ahja ürgorus]] asuva [[Mõsumägi|Mõsumäe paljandi]] [[Geoloogia|geoloogilise]] lühikirjelduse.&lt;ref name=&quot;mõsu&quot; /&gt; 1951. aastal diplomitöö-eelse praktika ajal uuris ta [[Kassimägi|Kassimäe paljandit]] [[Ahja jõgi|Ahja jõel]]&lt;ref name=&quot;kassi&quot; /&gt; ja [[Keldri müür]]i paljandit [[Piusa jõgi|Piusa jõel]].&lt;ref name=&quot;härma&quot; /&gt; Samal aastal jõudis uurida veel mitmeid Ahja ürgoru paljandeid: mõõdistas ja kirjeldas [[Palanumägi|Palanumäe paljandit]]&lt;ref name=&quot;palanu&quot; /&gt;, koostas [[Oosemägi|Oosemäe paljandi]] kohta geoloogilise lühikirjelduse&lt;ref name=&quot;oose&quot; /&gt; ja [[Suur-Taevaskoda|Suur-Taevaskoja paljandi]] esimese teadaoleva geoloogilise lühikirjelduse.&lt;ref name=&quot;taevask&quot; /&gt; Ka [[Võrtsjärve kaldapaljand]]i uurimine mahtus 1951. aastasse – Mark-Kurik koostas esimese teadaoleva geoloogilise kirjelduse paljandiseeria lõunapoolsest osast.&lt;ref name=&quot;tamme&quot; /&gt;

1953. aastal koostas ta esimese teadaoleva geoloogilise kirjelduse Ahja jõe [[Kongsi pae paljand]]i kohta&lt;ref name=&quot;kongsi&quot; /&gt; ja Piusa jõe [[Kalmetumägi|Kalmetumäe paljandi]] kohta (koos [[Vaike Paulmann]]iga). Kalmetumäe paljandist kogus ta rikkaliku kogu [[kalafossiil]]e.&lt;ref name=&quot;kalmet&quot; /&gt;

1959–1962 kaevas ta koos [[Anne Kleesment]]iga välja [[Karksi paljand]]is [[Halliste jõgi|Halliste jõel]] [[fossiil]]seid kalu. Samas juhtis ta ka [[tafonoomia|tafonoomilisi]] uuringuid. 1990. aastal koostas ta paljandi kohta korduva geoloogilise kirjelduse.&lt;ref name=&quot;karksi&quot; /&gt;

Pikaajaline Eesti paljandite uurimine näitas, et kuigi on arvatud, et Eestis on palju [[Devon]]i [[kala]]de leiukohti, on tegelik olukord pigem vastupidine: kalafossiile leidub vaid üksikutes paljandites.&lt;ref name=&quot;sirp&quot; /&gt;

====Essi leiukoha uurimine====
Parima fossiilsete kalade leiukohana Eestis ning ühtlasi olulise kalade leiukohana ka maailma mastaabis tuntud [[Essi müür]] asub [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] kaldajärsakul [[Veriora vald|Veriora vallas]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]]. [[1963]]. aastal koostas Mark-Kurik esimese Essi paljandi geoloogilise kirjelduse ning teostas seal fossiilsete kalade väljakaevamist. Uurimistöid jätkas ta paljandis ka [[1966]]. ja [[1967]]. aastal. Tema juhtimisel teostati kalafossiilide väljakaevamist ka [[1970]]. ja [[1980]]. aastal. Kaevatud fossiile säilitatakse [[TTÜ Geoloogia Instituut|TTÜ Geoloogia Instituudi]]s.&lt;ref name=&quot;ürg&quot; /&gt;

[[1960. aastad|1960. aastail]] Essi müürist leitud ja fondides säilitatud ühestainsast pisikesest kalafossiilist sai alguse [[2013]]. aastal mahukas rahvusvaheline uurimistöö, mis päädis teadusartikli ilmumisega ajakirjas Nature.&lt;ref name=&quot;ttu&quot; /&gt;

===Prototetrapoodi fossiili uurimine===
[[1953]]. aastal leidis Elga Mark-Kurik [[Piusa jõgi|Piusa jõe]] [[Kalmetumägi|Kalmetumäe paljandit]] uurides selle [[Koobas|koopa]] seinast&lt;ref name=&quot;kalmet&quot; /&gt; [[tetrapood]]i-laadse eluka jäänused. Leitud luutükid jäid aga aastakümneteks uurimisjärge ootama. Alles [[1997]]. aastal [[Tallinn]]as käinud sellal [[Londoni loodusloomuuseum]]is töötav [[rootsi]] paleontoloog [[Per Erik Ahlberg]] hakkas seda uurima.

Selgus, et ürgolendil oli seninägematu hammastik, ja Ahlberg kuulutas luutüki sajandi leiuks. Eestist ja Lätist leitud 370 miljoni aasta vanused [[fossiil]]i lõualuutükid võivad aidata taastada meie eellaste veest maale tulemise üksikasju. Haruldane luutükk on umbes 5&amp;nbsp;cm pikk ja punakat värvi. Hiljem saatis Mark-Kurik Ahlbergile [[London]]isse ka fotod ja joonised, mille abil leiu harukordsus lõplikult selgeks tehti. Mark-Kurik kommenteeris [[2000]]. aasta aprillis seda leidu nii: &quot;Leitud fossiil on vanim omalaadne elukas. Selliste hammastega kalu pole seni leitud. Kas loomal olid jalad või uimed, pole tänini teada. Arvan siiski, et pigem oli ta neljajalgne kui kala. Kesk-Devonis hakkasid tekkima esimesed neljajalgsed, mille tunnistuseks fossiil võib olla&quot;.&lt;ref name=&quot;fossiil&quot; /&gt;

Selleteemaline artikkel ilmus ajakirja [[Palaeontology]] 2000. aasta augustinumbris, autorid olid Ahlberg, Mark-Kurik ja [[läti]] paleontoloog [[Ervīns Lukševičs]]. Artiklis nimetati leidu ''Livoniana multidentata''ks ja fülogeneetilise analüüsi alusel paigutasid autorid leiu ''Panderichthys''e ja [[tetrapood]]ide vahele.

===''Panderichthys''e fossiili kompuutertomograafiline uurimine===
[[1972]]. aastal [[Cēsis]]e külje all [[Lode kihistik|Lode]] savikarjääris toimunud väljakaevamistel, kus osales ka Mark-Kurik, avastati Devoni ajastu [[kala]]de [[skelett]]e sisaldav ulatuslik kiht. Sealt tuli välja nii rüükalu perekonnast ''Asterolepis'' kui ka kaht liiki suuri [[Lihasuimsed|lihasuimseid]]: ''Laccognathus'' ja ''[[Panderichthys]]''. Viimane on umbes meetripikkune tugev [[röövkala]]. Selle kala fragmente on Eestist ja [[Läti]]st leitud ka varemgi, kuid Lode karjäärist leitud terved skeletid on suur haruldus.

[[Pilt:Panderichthys.jpg|pisi|''[[Panderichthys]]'''e rekonstruktsioon]]
Leidu püüti ka uurida, kuid edutult, ja see jäi [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] hoidlatesse ootama oma aega. [[2004]]. aastal asusid [[Uppsala Ülikool]]i [[Evolutsiooniline bioloogia|evolutsioonilise bioloogia]] keskuse [[doktorant]] [[Catherine Boisvert]] ja tema juhendaja fossiilsete lihasuimsete kalade uurija [[Per Erik Ahlberg]] asja kallale. Nad veendusid, et ilma [[kompuutertomograaf]]ita ei nihku asi paigast. Probleem oli selles, et [[kivistis]] paiknes äärmiselt kergesti lõhenevas [[savikivim]]is, mistõttu fossiili transportimine kuhugi kaugemale ei olnud reaalne. Probleem lahendati siiski üsna lihtsalt – Ahlbergi teravmeelse ettepaneku alusel paluti Elga Mark-Kuriku vahendusel abi [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Ida-Tallinna keskhaiglalt]]. Nii kasutatigi veebruaris [[2006]] kala uurimiseks meditsiinilist kompuutertomograafi. Saadud andmed kirjutati kolmele [[CD]]-le ja teadlased said hakata infot oma eriprogrammidega analüüsima.

Septembris [[2008]] ilmus ajakirjas [[Nature]] Boisverti, Ahlbergi ja Mark-Kuriku artikkel [http://www.gi.ee/?news=140 &quot;The pectoral fin of Panderichthys and the origin of digits&quot;] (&quot;Panderichtyse rinnauim ja sõrmede-varvaste päritolu&quot;). Autorid kirjutasid, et leidsid ''Panderichthys''e eksemplari uimedest [[Sõrmed|sõrm]]ealgmeid. [[Uim]]ede kiirikud ehk radiaalid olid küll väga lühikesed ja ilma [[liiges]]teta, kuid kompuutertomograafi abil täiesti äratuntavad. Autorid järeldasid, et sõrmed polnud tetrapoodide uuendus, vaid tulenesid eemaleulatuvatest radiaalidest, mis eksisteerisid juba varem kõigil [[Sagaruimsed|sagaruimsetel]] kaladel.&lt;ref name=&quot;sakala&quot; /&gt;

''Panderichthys'' on omamoodi vahevorm kalade ja tetrapoodide ehk neljajalgsete vahel.

===Antiarhide klaspri avastamine===
Essi leiukohast leitud paljude kalaluude seast osa kuulub väikesele rüükalale nimega ''[[Microbrachius]]''. See fossiilne [[Perekond (bioloogia)|perekond]] kuulub rüükalade [[Selts (bioloogia)|seltsi]] ''[[Antiarchi]]''. Antiarhide [[pea]] ja [[keha]], isegi rinnauimed olid kaetud [[luuplaat]]idega. Varem oli ''Microbrachius'' tuntud vaid [[Šotimaa]]lt leitud fossiilsete leidude järgi, kus selle kala välisskelett oli tervikuna säilinud.&lt;ref name=&quot;ttu&quot; /&gt;

Geoloogia Instituudi kollektsioonis leidub suurel hulgal paari sentimeetri pikkusi antiarhide välisskeleti plaadikesi. Ainult ühele neist on kinnitunud omapärane konksutaoline moodustis, millele Mark-Kurik ei osanud omal ajal anda seletust. Selle asend ega kuju ei meenutanud teiste rüükalade kõhuuime tuge.&lt;ref name=&quot;ttu&quot; /&gt;

[[Pilt:John Long with Gogo fish in the field 2005.jpg|pisi|vasakul|[[John Long]] [[Gogo formatsioon]]ist leitud [[fossiil]]iga (foto aastast 2005). [[2013]] avastas Long [[klasper|klaspri]] Elga Mark-Kuriku poolt varem [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] kaldajärsaku paljandist leitud [[antiarh]]i [[kivistis]]elt]]    
Lahendus tuli [[2013]]. aasta sügisel, kui Geoloogia Instituuti külastas [[Flindersi Ülikool]]i paleontoloog [[John A. Long]] [[Adelaide]]'ist (tuntud ka [[teaduse populariseerija]]na). Koos kolleegidega oli ta taolist moodustist, mida nimetatakse [[klasper|klaspriks]], kirjeldanud kahe rüükalade rühma – [[ptüktodont]]ide (2008&lt;ref name=&quot;nat2008&quot; /&gt;) ja [[artrodiir]]ide (2009&lt;ref name=&quot;nat2009&quot; /&gt;) esindajatel. Nende rüükalade [[emaskala]]de kehaõõnest leiti koguni [[embrüo]]d. Seega polnud kahtlust, et need kalad sünnitasid hästi väljakujunenud [[Kalamaim|maime]].&lt;ref name=&quot;ttu&quot; /&gt;

Eestist pärit esmaleiu iseärasus seisnes selles, et klasper kinnitus ''Microbrachius''e kõhurüü külge&lt;ref name=&quot;ttu&quot; /&gt; ning see oli esimene antiarh, kellel [[kopulatsioonielund]] avastati.

Ajakirjale [[Nature]] esitatud artikli esimese variandi (27.01.2014&lt;ref name=&quot;nat2015&quot; /&gt;) järelduste osa tundus [[retsensent]]idele kahtlane, kuna antiarhide kivistisi on leitud tuhandeid, kuid klasprit seni kirjeldatud ei oldud. Artikkel lükati tagasi. John Long kaasas uurimusse veel 10 teadlast erinevatest riikidest, sealhulgas Mark-Kuriku varasema koostööpartneri [[Per Erik Ahlberg]]i, et täiendavalt uurida ''Microbrachius''e Šotimaa eksemplare ja ühtlasi osaleda materjali tõlgendamisel ning [[süstemaatika]] ja [[evolutsioon]]i alaste järelduste tegemisel. Mitmel Šotimaa fossiilil leitigi klasper, mõnel isegi kaks (vasak- ja parempoolne).&lt;ref name=&quot;ttu&quot; /&gt;

Artikli täiendatud variant leidis ajakirjas Nature aktsepti [[29. august]]il 2014 ja ilmus ajakirja elektroonilises väljaandes [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[2014]] pealkirjaga &quot;Copulation in antiarch placoderms and the origin of gnathostome internal fertilisation&quot; (&quot;Antiarhide kopulatsioon ja lõugsuuste sisemise viljastamise päritolu&quot;). Autorid: John A. Long, Elga Mark-Kurik, Zerina Johanson, Michael S. Y. Lee, Gavin C. Young, Zhu Min, Per E. Ahlberg, Michael Newman, Roger Jones, Jan den Blaauwen, Brian Choo, Kate Trinajstic. Rahvusvahelise uurimusega kaasnes tähelepanuväärne meediakajastus uudisteajakirjas [[Time]].&lt;ref name=&quot;agent&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;time&quot; /&gt; Ajakirja Nature paberväljaandes ilmus teadusartikkel [[8. jaanuar]]il [[2015]].&lt;ref name=&quot;nat2015&quot; /&gt;

===Muid töid===
[[Pilt:Psammolepis Alata.jpg|pisi|[[Lõuatud|Lõuatu]] erikilbiline kala ''Psammolepis alata''. Mudeli autor Elga Mark-Kurik]]

Alates [[1994]]. aastast valmistas Mark-Kurik fossiilsete kalade elusuuruseid teaduslikke rekonstruktsioone. Ta tegi umbes 20 rekonstruktsiooni, mida võib näha [[Läti loodusmuuseum]]s Riias, [[Helsingi Ülikool]]i loodusmuuseumis ja [[Eesti Maaülikool]]i [[Võrtsjärve õppekeskus]]e püsiekspositsioonis. Tema tehtud suurim kalamudel on pikkusega 83 sentimeetrit; see on [[psammosteiidid|psammosteiid]] nimega ''Psammolepis alata'' ning asub [[Riia]]s loodusmuuseumis. [[Tartu Ülikooli geoloogiamuuseum]]ile plaanis Mark-Kurik teha kõige suurema Kesk-Devoni psammosteiidi – ''Tartuosteus maximus''e – mudeli, see oleks olnud peaaegu kaks meetrit pikk.&lt;ref name=&quot;intervjuu&quot; /&gt;

Koostöös Briti paleopataloogidega – Londoni loodusloomuuseumi kuraatori [[Zerina Johanson]]i, [[King's College London]]i professori [[Moya Meredith Smith]]i ja [[Charles Howard]]iga ([[Hadassahi meditsiinikeskus]] [[Jeruusalemm]]as) tegeleti fossiilsete kalade vigastuste ning nende paranemisprotsesside [[Histoloogia|histoloogilise]] uurimisega.&lt;ref name=&quot;geoinst&quot; /&gt; Uurimuste põhjal koostatud ühisartikkel avaldati teadusajakirjas [[Biology Letters]] [[2013]]. aasta oktoobris.

Mark-Kuriku poolelijäänud uurimisteemade seas oli ka [[Ordoviitsium]]i ja Siluri [[elustik]]u [[Elurikkus|mitmekesisus]] [[Baltika paleokontinent|Baltika paleokontinendil]]: evolutsioon ja muutuva keskkonna mõjud.&lt;ref name=&quot;etis&quot; /&gt;

Mark-Kurik osales (ka juhina) paljudel uurimisreisidel, sealhulgas kolmel ekspeditsioonil Vene [[Arktika]]s: [[Uus-Siberi saared|Uus-Siberi saartel]], [[Kotelnõi saar]]el ja [[Severnaja Zemlja]]l. Ta kogus välitöödel kalu 40 aastat. Lisaks teadustööle määras ta aastakümneid kalafossiile Eesti geoloogiateenistusele, ka omaaegses Nõukogude Liidus (Loode-Venemaal, [[Uural]]is, [[Siber]]is, [[Kesk-Aasia]]s) töötavatele geoloogidele. Mark-Kurik on intervjuus öelnud: &quot;Mõned uurijad on spetsialiseerunud lõuatutele, teised [[plakodermid]]ele või kõrgematele kaladele, kuid selliseid paleoihtüolooge, kes kõiki rühmi hästi tunneks, peaaegu polegi, neid oli viimati [[19. sajand]]il.&quot;&lt;ref name=&quot;intervjuu&quot; /&gt;

==Publikatsioone==
===Artikleid===
Tal oli uurimusi Devoni ja [[Silur]]i paleoihtüoloogia, biostratigraafia, [[biogeograafia]], [[paleoökoloogia]], [[paleopataloogia]] ja [[tafonoomia]] alal. Ajakirjas [[Nature]] ilmus kahel korral Mark-Kuriku osalusel artikkel Devoni ajastu [[fossiil]]setest [[lõugsuused|lõugsuustest]] kaladest. [[2008]]. aastal avaldatud artikkel käsitleb [[Lihasuimsed|lihasuimse]] ''[[Panderichthys rhombolepis]]'&lt;nowiki/&gt;''e, [[2014]] ilmunud artikkel rüükalade hulka kuuluva ''[[Microbrachius]]'''e uuringu tulemusi.
*[[1997]] – Richard E. Barwick, Kenton S. W. Campbell, Elga Mark-Kurik [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0016699597802574 Tarachomylax : A new early Devonian dipnoan from Severnaya Zemlya, and its place in the evolution of the Dipnoi] – Journal: Geobios – GEOBIOS-LYON , 30, nr. 1, lk. 45–73.
*[[2000]] – Per Erik Ahlberg, Ervins Lukševičs, Elga Mark-Kurik [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.0031-0239.2000.00138.x/pdf A near-tetrapod from the Baltic Middle Devonian]– Journal: Palaeontology , 43, nr. 3, lk. 533–548.
*[[2008]] – [[Catherine A. Boisvert]], Elga Mark-Kurik, [[Per E. Ahlberg]] [http://www.nature.com/nature/journal/v456/n7222/full/nature07339.html The pectoral fin of Panderichthys and the origin of digits] – Journal: Nature, 456, lk. 636–638.
*2008 – Marshall, J., Plink-Björklund, P., Mark-Kurik, E. Recognising the Givetian Taghanic Event in the Devonian Baltic Basin and is importance as a high-resolutioni nternational correlation datum. 33rd International Geological Congress, Oslo, Oslo. HPS-01.
*2008 – Mark-Kurik, E. A Middle Devonian holonematid arthrodire with unusual ornament from Estonia. – The Seventh Baltic Stratigraphical Conference. Abstracts and Field Guide [The 7th Baltic Stratigraphical Conference. Abstracts and Field Guide.]. Geological Society of Estonia, Tallinn. 46.
*2008 – Marshall, J., Plink-Björklund, P., Mark-Kurik, E. Recognising the Givetian TaghanicEvent in the Devonian Baltic Basin and its importance as a high-resolution corelation datum. – The Seventh Baltic Stratigraphical Conference. Abstracts and Field Guide. Geological Society of Estonia, Tallinn. 47.
*2008 – Mark-Kurik, E. [[Kalmetumägi|Kalmetumäe müür]] – olulisemaid devoniaegsete kalade leiukohti Eestis. Setumaa Kogumik [Setumaa Symposium]. Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Tallinn. 4, 28–43.
*[[2009]] – Lebedev, O., Mark-Kurik, E., Karatajute-Talimaa, V., Luksevics, E., Ivanov, A. Bite marks as evidence of predation in early vertebrates [Bite marks as evidence of predation in early vertebrates]. Wiley-Blackwell, UK. Acta Zoologica (Stockholm) 90(Suppl. 1), 344–356. 
*2009 – Luksevics, E., Lebedev, O., Mark-Kurik, E., Karatajute-Talimaa, V. The earliest evidence of host-parasite interaction in vertebrates [The earliest evidence of host-parasite interaction in vertebrates]. Wiley-Blackwell, UK. Acta Zoologica (Stockholm) 90(Suppl. 1), 335–343. 
*2009 – Mark-Kurik, E. Tamme paljand – Kesk-Devoni kalade unikaalne leiukoht [Tamme exposure, a unique locality of the Middle Devonian fishes] – Eesti Geoloogia Selts, Bülletään 8/09, 18–26.
*2009 – Mark-Kurik, E. Membership news. CM Elga Mark-Kurik – Subcommission on Devonian Stratigraphy, Newsletter 24, 88–89.
*[[2011]] – Elga Mark-Kurik. [http://www.akadeemia.ee/_repository/file/PUBLIKATSIOONID/2011/Raamat_kokku.pdf Selgroogsete evolutsiooni kivistunud tõendeid Devoni ladestust] – &quot;Teadusmõte Eestis (VI). Elu- ja maateadused&quot; 
*[[2013]] – Mark-Kurik, E. [http://www.kirj.ee/22702/?tpl=1061&amp;c_tpl=1064 A new Lower Devonian arthrodire (Placodermi) from the NW Siberian Platform] – Estonian Journal of Earth Sciences 62(3), 131–138. 
*2013 – Zerina Johanson, Moya Smith, Anton Kearsley, Peter Pilecki, Elga Mark-Kurik, Charles Howard [http://rsbl.royalsocietypublishing.org/content/9/5/20130144.short Origins of bone repair in the armour of fossil fish: response to a deep wound by cells depositing dentine instead of dermal bone] – Biology Letters, 9, nr. 5. 
*2013 – E Mark-Kurik, A Blieck, CJ Burrow, S Turner [http://www.bioone.org/doi/abs/10.5252/g2013n3a3?journalCode=geod Early Devonian fishes from coastal De Long Strait, central Chukotka, Arctic Russia] – Geodiversitas 35(3):545–78.
*[[2015]] – [[John A. Long]], Elga Mark-Kurik, Zerina Johanson, Michael S. Y. Lee, Gavin C. Young, Zhu Min, Per E. Ahlberg, Michael Newman, Roger Jones, Jan den Blaauwen, Brian Choo &amp; Kate Trinajstic. [http://www.nature.com/nature/journal/v517/n7533/full/nature13825.html#access Copulation in antiarch placoderms and the origin of gnathostome internal fertilization] – Journal: Nature, 517: 196–199.

===Raamatuid===
*Дмитрий Владимирович Обручев, Э. Ю. Марк-Курик [http://www.amazon.com/Psammosteidy-Agnatha-Psammosteidae-devona-Russian/dp/5458474104/ref=sr_1_2?s=books&amp;ie=UTF8&amp;qid=1381580078&amp;sr=1-2 &quot;Псаммостеиды (Agnatha, Psammosteidae) девона СССР&quot;]. Таллин, 1965; 2. trükk 2013. 446 lk

===Populaarteaduslikke artikleid===
*&quot;Maismaa hõivamine&quot;. // [http://www.reves.ee/node/5 &quot;Maa Universumis&quot;]. Tallinn [[2004]]
*&quot;Punaste liivade aegu&quot;. // &quot;Maa Universumis&quot;. Tallinn 2004

==Liikmesus==
*[[NSV Liidu Paleontoloogia Selts]]i Eesti osakonna juhatuse liige ja esimees. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemisel Eestis eraldi paleontoloogide seltsi pole loodud.
*[[1989]] [[Eesti Geoloogia Selts]]
*[[Selgroogsete Paleontoloogia Selts]]i (SVP) liige
*[[Rahvusvaheline Geoloogiateaduste Liit|Rahvusvahelise Geoloogiateaduste Liidu]] Stratigraafia Komisjoni Devoni alamkomisjoni kirjavahetajaliige

==Tunnustus==
*1992 – [[Karl Ernst von Baeri medal]] [[Eesti Teaduste Akadeemia]]lt 
*2002 – [[Akadeemik Artur Luha auhind]] Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudilt

==Isiklikku==
Elga Mark-Kurik oli [[Juhan Mei]] tütretütar, [[Julius Mark|Julius Margi]] ja [[Kristine Mei]] tütar, [[Karin Mark|Karin Margi]] ja [[Lüüdia Vallimäe-Mark|Lüüdia Vallimäe-Margi]] õde, [[Lydia Mei|Lydia]] ja [[Natalie Mei]] õetütar.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;agent&quot;&gt;[http://uudiskiri.etag.ee/2014/11/eesti-paleontoloog-aitas-muuta-arusaamu-iidsete-selgroogsete-elust/ &quot;Eesti paleontoloog aitas muuta arusaamu iidsete selgroogsete elust].&quot; [[Eesti Teadusagentuur]]i uudiskiri. 1.11.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mõsu&quot;&gt;{{EELIS|yrg|-1407349385|Ürglooduse objekt: Mõsumägi (Kakumägi, Haavasaare kalju)}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kassi&quot;&gt;{{EELIS|yrg|-1772898296|Ürglooduse objekt: Kassimägi}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;härma&quot;&gt;{{EELIS|yrg|-334094346|Ürglooduse objekt: Härma Mäemine e. Keldri müür}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;palanu&quot;&gt;{{EELIS|yrg|-1250117484|Ürglooduse objekt: Palanumägi}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;selts&quot;&gt;[http://www.egeos.ee/egeos/selts/tahtpaevad/ Tähtpäevad] [[Eesti Geoloogia Selts]]i koduleht.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oose&quot;&gt;{{EELIS|yrg|-110151200|Ürglooduse objekt: Oosemägi (Oonega mägi, Vanakivi mägi, Rebasemägi) ja Vanakivi koobas}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6Hupd&quot;&gt;Postimees, 8. november 2016, lk. 26 (surmakuulutused)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ürg&quot;&gt;{{EELIS|yrg|631134725|Ürglooduse objekt: Essi müür}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uqSr7&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://mhg.tartu.ee/vilistlased/index.php?form=11&amp;year=1947 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-11-08 |arhiivimisaeg=2010-03-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100313070353/http://mhg.tartu.ee/vilistlased/index.php?form=11&amp;year=1947 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ttu&quot;&gt;[http://www.ttu.ee/vaike-kalakivistis-kui-suure-too-stimuleerija Nature: väike kalakivistis kui suure töö stimuleerija] 21.10.2014. Uudised. Tallinna Tehnikaülikooli koduleht.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;taevask&quot;&gt;{{EELIS|yrg|104192705|Ürglooduse objekt: Suur-Taevaskoda}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fossiil&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/90889 Eestist leiti üliharuldane fossiil] Õhtuleht, 7. aprill 2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tamme&quot;&gt;{{EELIS|yrg|1024929009|Ürglooduse objekt: Tamme pank Võrtsjärve idakaldal}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sakala&quot;&gt;[http://www.sakala.ajaleht.ee/192843/vana-kala-kes-uusi-trikke-ara-ei-oppinud/ Vana kala, kes uusi trikke ära ei õppinud] [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 20. detsember 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kongsi&quot;&gt;{{EELIS|yrg|316010125|Ürglooduse objekt: Kongsi pae}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;intervjuu&quot;&gt;[http://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/arvamus/elga-mark-kurikon-fossiilsetest-kaladest/ Elga Mark-Kurik fossiilsetest kaladest] Intervjuu. [[Eesti Loodus]], 10 – 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kalmet&quot;&gt;{{EELIS|yrg|1039078403|Ürglooduse objekt: Kalmetumägi ja koopad}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;geoinst&quot;&gt;[http://www.gi.ee/?page=30&amp;staff_id=114 Elga Mark-Kurik]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;karksi&quot;&gt;{{EELIS|yrg|166037934|Ürglooduse objekt: Karksi paljand ja koobas}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nat2008&quot;&gt;Long, J. A., Trinajstic, K.,Young, G. C. &amp; Senden, T. 2008. [http://www.nature.com/nature/journal/v453/n7195/full/nature06966.html Live birth in the Devonian period]. Nature 453: 650–653.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sirp&quot;&gt;Elga Mark-Kurik. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/2013-10-20-14-16-04-2/ Kalasoomused põlevkivikarjääris]. Sirp. 20.10.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nat2009&quot;&gt;Long, J. A., Trinajstic, K., Johanson, Z. 2009. [http://www.nature.com/nature/journal/v457/n7233/abs/nature07732.html Devonian arthrodire embryos and the origin of internal fertilization in vertebrates]. Nature 457: 1124–1127.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nat2015&quot;&gt;Long, J. A., Mark-Kurik, E., Johanson, Z. et al. 2015. [http://www.nature.com/nature/journal/v517/n7533/full/nature13825.html#access Copulation in antiarch placoderms and the origin of gnathostome internal fertilization] – Journal: Nature, 517, lk. 196–199.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;time&quot;&gt;[http://time.com/3528344/scientists-fish-sex-square-dance/ Laura Stampler. &quot;Scientists Trace Back the First Sexual Act Ever, to Weird Ancient Fish].&quot; [[Time]]. 21.10.2014.&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://www.etis.ee/CV/Elga_Kurik/est ETIS]
*[http://www.gi.ee/?page=30&amp;staff_id=114 Elga Mark-Kurik] TTÜ geoloogia Instituudi kodulehel
*[http://www.epl.ee/news/eesti/geoloogid-leidsid-eestist-enneolematu-kalaliigi-kivistise.d?id=66418534 Geoloogid leidsid Eestist enneolematu kalaliigi kivistise] – Eesti Päevaleht, 10. juuli 2013
*[http://www.gi.ee/?news=410 Elga Mark-Kuriku kaasautorluses on ilmunud Nature artikkel rüükalade paaritumisvõimekusest]. Uudiste arhiiv. TTÜ Geoloogia Instituudi koduleht, 22. oktoober 2014
*[http://etv.err.ee/v/meelelahutus/ringvaade/ringvaate_lood/00328d81-a34d-4d81-b32c-d065e9d33110 Intervjuu Elga Mark-Kurikuga ETV saates &quot;Ringvaade&quot; 24. oktoober 2014]
*[https://kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=183562 Haud Tallinna Liiva kalmistul]

{{JÄRJESTA:Kurik, Elga}}
[[Kategooria:Eesti paleontoloogid]]
[[Kategooria:Eesti geoloogid]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1928]]
[[Kategooria:Surnud 2016]]</text>
      <sha1>kwapzcan197lqoqbx8w9z8pvd9ew14y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Igor Sergun</title>
    <ns>0</ns>
    <id>365145</id>
    <revision>
      <id>6177077</id>
      <parentid>6123644</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:18:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4668" xml:space="preserve">{{Sõjaväelane
| Taustavärv      = #B22222
| Pilt            = Игорь Сергун.jpg
| Pildisuurus     = 
| Pildi info      = 
| Nimi            = Igor Sergun
| Hüüdnimi        =
| Sünniaeg        = {{Sünniaeg|1957|3|28}} 
| Sünnikoht       = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} [[Podolsk]]
| Surmaaeg        = {{murdmata|{{Surmaaeg ja vanus|2016|1|3|1957|3|28}}}}
| Surmakoht       = 
| Teenistused     = 
| Auaste          = [[kindralpolkonik]]
| Juhitud üksused = [[Venemaa|VF]] [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsus|sõjaväeluure peavalitsus]]
| Sõjad/lahingud  = [[Külm sõda]]&lt;br /&gt;[[Esimene Tšetšeenia sõda]]&lt;br /&gt;[[Pristina lennujaama intsident|Kosovo sõda]]&lt;!-- en:Incident at Pristina airport --&gt;&lt;br /&gt;[[Teine Tšetšeenia sõda]]&lt;br /&gt;[[Krimmi okupeerimine]]&lt;br /&gt;[[Sõda Donbassis]]
| Autasud         = 
}}
'''Igor Sergun''' ([[vene keel]]es ''Игорь Дмитриевич Сергун''; [[28. märts]]il [[1957]] [[Podolsk]]is – [[3. jaanuar]] [[2016]]) oli [[Venemaa]] [[sõjaväelane]], [[kindralpolkovnik]] (2015).

Sergun oli alates [[2011]]. aasta [[26. detsember|26. detsembrist]] surmani [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Relvajõudud]]e [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsus|Kindralstaabi Luurepeavalitsuse]] (GRU) ülem ja Kindralstaabi ülema asetäitja.&lt;ref name=&quot;mil.ru&quot;&gt;[http://encyclopedia.mil.ru/encyclopedia/heroes/hero.htm?id=10682023@morfHeroes &quot;Official biography of the Chief of the New Russian Military Intelligence, Igor Sergun&quot;], [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]ude ametlik koduleht.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Ameerika Hääl]], [http://blogs.voanews.com/breaking-news/2011/12/26/russia-names-new-gru-chief/ Russia Names New GRU Chief], jaanuar 2012&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[RIA Novosti]] [http://en.ria.ru/mlitary_news/20111226/170500830.html Col. Gen. Alexander Shlyakhturov has retired as chief of Russia’s military intelligence agency and handed over his duties to Maj. Gen. Igor Sergun]&lt;/ref&gt; 

Igor Sergun alustas teenistust relvajõududes [[1973]]. aastal, [[sõjaväeluure]]s [[1984]]. aastal.&lt;ref name=&quot;mil.ru&quot; /&gt; Ametist tulenevalt on üksikasjalikum teave kindralpolkovnik Serguni kohta [[riigisaladus]].

Sergun oli abielus ja kahe tütre isa.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.foxnews.com/world/2016/01/04/igor-sergun-head-russian-military-intelligence-dies-at-58.html? |title=Igor Sergun, head of Russian military intelligence, dies at 58 |publisher=[[Fox News Channel]] |date=4. jaanuar 2016 |accessdate=4. jaanuaril 2016 |language=inglise }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.rferl.org/content/russia-gru-chief-dies-suddenly/27467204.html |title=Russian Military Intelligence Chief Dies Unexpectedly|publisher=[[Vabadusraadio]] |date=4. jaanuar 2016 |accessdate=4. jaanuaril 2016 |language=inglise }}&lt;/ref&gt; Tema surmast teatati [[Moskva]]s 4. jaanuaril 2015.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.stratfor.com/geopolitical-diary/mysterious-death-raises-questions-russia |title=A Mysterious Death Raises Questions in Russia |publisher=[[Stratfor]] |date=6. jaanuar 2016 |accessdate=7. jaanuaril 2016|language=inglise}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://112.ua/mir/nachalnik-gru-rossii-pogib-v-livane-a-ne-v-rf--istochnik-283691.html |title=Начальник ГРУ России погиб в Ливане, а не в РФ, – источник |publisher=[[112 Ukrajina]] |date=7. jaanuar 2016 |accessdate=7. jaanuaril 2016|language=inglise}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [[RIA Novosti]], [http://en.ria.ru/russia/20120119/170843653.html Russian Military Intelligence Targets Terrorism Hot Spots, GRU Director said], 19. jaanuar 2012. &lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* [http://eng.kremlin.ru/transcripts/3346 President Medvedev visited the GRU Headquarters after Igor Sergun's Appointment], [[Kremlin.ru]], 19. jaanuar 2012. &lt;small&gt;(''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* [http://www.youtube.com/watch?v=N3dkF8CyoNc Jan 19, 2012 Medvedev visits military intelligence command ...] [[YouTube]], 1:56
* [[Vabadusraadio]], [http://www.rferl.org/media/photogallery/25304281.html Powerful Russians Hit By Toughest U.S. Sanctions Yet] (foto nr 7)
* [http://www.postimees.ee/681284/venemaa-uueks-luurejuhiks-sai-igor-sergun Vene kaitseministeeriumi teatel saab Aleksander Šljahturovi asemel sõjaväeluure GRU juhiks Igor Sergun.] [[Postimees]], 26. detsember 2011.

{{JÄRJESTA:Sergun, Igor}}
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]
[[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa diplomaadid]]
[[Kategooria:GRU ohvitserid]]
[[Kategooria:Luurajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1957]]
[[kategooria:Surnud 2016]]</text>
      <sha1>7ge9ac80rhb18jdz8d37v47slkg5kby</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Yuzuru Hanyū</title>
    <ns>0</ns>
    <id>366362</id>
    <revision>
      <id>6177172</id>
      <parentid>6143181</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:45:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14826" xml:space="preserve">[[Pilt:Yuzuru Hanyu-Sochi 2014.jpg|pisi|Yuzuru Hanyū 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
'''Yuzuru Hanyū''' ([[jaapani keel]]es 羽生結弦 ''Hanyū Yuzuru''; sündinud [[7. detsember|7. detsembril]] [[1994]] [[Sendai]]s) on [[jaapanlased|jaapani]] [[iluuisutamine|iluuisutaja]], kes võistleb meeste üksiksõidus.

[[2010]]. aastal tuli ta [[iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistriks]]. Ta on võitnud esikoha neljal korral [[iluuisutamise Grand Prix' finaal|Grand Prix' finaalvõistlusel]] (2013, 2014, 2015, 2016), [[2014. aasta taliolümpiamängud]]el [[Sotši]]s, [[2014. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Saitama]]s ja [[2017. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Helsingi]]s. Ühtlasi on ta neljakordne Jaapani meister iluuisutamises (2012–2015).

==Sportlaskarjäär==
Hanyū hakkas uisutama nelja-aastasena 1998. aastal, võttes eeskuju oma vanemast õest. Esimest korda osales ta üleriigilistel võistlustel 2004.–2005. aasta hooajal. [[2004]]. aastal võistles ta Jaapani uustulnukate meistrivõistlustel madalamas, B-kategoorias ja võitis seal kuldmedali&lt;ref name=&quot;upI6F&quot; /&gt;.

Veidi pärast seda suleti rahaliste raskuste tõttu tema kodukoha jäähall, mis piiras Hanyū treenimisvõimalusi. Umbes sel ajal sai tema treeneriks [[Nanami Abe]]. 2006.–2007. aasta hooajal võistles Hanyū Jaapani uustulnukate meistrivõistlustel juba kõrgemas, A-kategoorias ja jäi seal kolmandale kohale&lt;ref name=&quot;a7QPv&quot; /&gt;. See koht kindlustas talle kutse 2006. aasta Jaapani juunioride meistrivõistlustele, kus ta jäi seitsmendaks&lt;ref name=&quot;ysNyE&quot; /&gt;.

Hanyū kodukoha jäähall taasavati [[2007]]. aastal. Ta võistles samal aastal Jaapani uustulnukate meistrivõistlustel A-kategoorias ja saavutas esikoha&lt;ref name=&quot;lT9Zq&quot; /&gt;. See võit tagas talle kutse 2007. aasta Jaapani juunioride meistrivõistlustele, kus ta tuli pronksmedalile&lt;ref name=&quot;0gE3a&quot; /&gt;.

===Karjäär juunioride arvestuses===
Seejärel liikus Hanyū juba ametlikult edasi juunioride kategooriasse ja sooritas oma debüüdi [[2008]]. aastal [[ISU juunioride Grand Prix|rahvusvahelistel juunioride Grand Prix' võistlustel]] [[Merano]]s. Lühikavas jäi ta kuuendaks ja vabakavas neljandaks, jõudes lõppjärjestuses viiendale kohale.&lt;ref name=&quot;KL3mz&quot; /&gt; Samal aastal võitis ta Jaapani juunioride meistrivõistlustel kuldmedali: kuigi lühikavas jäi ta 57,25 punktiga neljandaks, sai ta vabakavas 124,92 punktiga esikoha ja see määras ka tema lõpptulemuse.&lt;ref name=&quot;3VmyE&quot; /&gt; Selle tulemusega kvalifitseerus Hanyū juunioride maailmameistrivõistlustele.

Ühtlasi tõi see medal kaasa kutse osaleda 2008. aasta Jaapani iluuisutamise meistrivõistlustel seenioride arvestuses, kus ta tuli kaheksandaks.&lt;ref name=&quot;7fKA3&quot; /&gt; Veebruaris [[2009]] osales ta [[Iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistrivõistlustel]] [[Sofia]]s, kus ta jäi lühikavas 58,18 punktiga 11. kohale ja vabakavas 103,59 punktiga 13. kohale. Lõpptulemusega 161,77 punkti sai ta meeste üksiksõidu üldjärjestuses 12. koha.&lt;ref name=&quot;NYEWK&quot; /&gt;

2009.–2010. aasta hooajal võitis Hanyū mõlemad juunioride Grand Prix' võistlused ja pääses edasi [[ISU juunioride Grand Prix' finaal|juunioride Grand Prix' finaali]]. Ühtlasi võitis ta [[2009]]. aastal Jaapani juunioride meistrivõistlused&lt;ref name=&quot;gvgKY&quot; /&gt;. Juunioride Grand Prix' finaalvõistluse võitis ta samuti, tehes seal isikliku rekordi.&lt;ref name=&quot;N2d9n&quot; /&gt; Kuna tema võit Jaapani juunioride meistrivõistlustel tagas talle pääsu ka Jaapani seenioride meistrivõistlustele, siis ta võistles ka seal ja saavutas kuuenda koha. [[2010. aasta iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistlused|2010. aastal tuli ta juunioride maailmameistriks]]. Lühikavas jäi ta küll kolmandaks, kuid suurepärane esitus vabakavas kompenseeris selle tulemuse ja isikliku rekordiga 216,10 punkti sai temast juunioride maailmameister. Temast sai ajaloos neljas jaapani mees, kes on selle tiitli võitnud.&lt;ref name=&quot;3Y2Ah&quot; /&gt;

===Karjäär seenioride arvestuses===
[[Pilt:2011 Cup of China Yuzuru Hanyu.jpg|pisi|Hanyū 2011. aasta Hiina karikavõistlustel Biellmanni piruetti sooritamas]]
====2010.–2011. aasta hooaeg====
Hanyū teatas, et 2010.–2011. aasta võistlushooajal võistleb ta seenioride klassis. [[Iluuisutamise Grand Prix' finaal]]i jõudmiseks tuli tal edukalt läbida 2010. aasta [[NHK Trophy|NHK auhinnavõistlused]] ja 2010. aasta [[Rostelecom Cup|Venemaa karikavõistlused]]. 

NHK auhinnavõistlustel jäi ta lühikavas viiendaks (69,31 punktiga) ja vabakavas neljandaks (138,41 punktiga). Vabakavas sooritas ta oma esimese neljakordse ''[[toe-loop]]''-hüppe Rahvusvahelise Uisuliidu võistlustel. Kokku sai ta 207,72 punkti ja lõpetas võistlused neljandal kohal. Halvemini läks tal Venemaa karikavõistlustel, kus ta jäi seitsmendaks.

2010.–2011. aasta [[Jaapani meistrivõistlused iluuisutamises|Jaapani meistrivõistlustel]] oli Hanyū lühikavas teisel kohal, kuid vabakava tal ebaõnnestus ja ta jäi kokkuvõttes neljandaks. See tulemus tagas talle õiguse osaleda [[2011]]. aasta [[Nelja maailmajao meistrivõistlused iluuisutamises|nelja maailmajao meistrivõistlustel]], kus ta saavutas hõbemedali ja püstitas uue isikliku rekordi.

[[2011. aasta Sendai maavärin]]a ajal oli Hanyū treenimas just oma koduareenil Sendais. Maavärin purustas areeni veetorustiku ja muutis edasise treenimise seal võimatuks. Märtsist juulini 2011 treenis ta seetõttu [[Yokohama]]s ja [[Hachinohe]]s.&lt;ref name=&quot;M0O9j&quot; /&gt; Lisaks osales ta ligi 60 jäätantsuetendusel, kasutades ka neid ära treenimisvõimalustena.&lt;ref name=&quot;zeitlin&quot; /&gt; Aprillis 2011 osales ta koos teiste jaapani iluuisutajatega maavärina ohvrite toetuseks korraldatud heategeval jäätantsuetendusel.&lt;ref name=&quot;flade&quot; /&gt;

====2011.–2012. aasta hooaeg====
Hanyū alustas uut hooaega võiduga [[2011]]. aasta [[Nebelhorn Trophy|Nebelhorni auhinnavõistlustel]]. Seal tuli ta esikohale nii lühi- kui ka vabakavas, saades koondtulemuseks 226,26 punkti. 2011.–2012. aasta iluuisutamise Grand Prix' sarjas määrati ta võistlema 2011. aasta [[Cup of China|Hiina]] ja [[Rostelecom Cup|Venemaa]] karikavõistlustel.&lt;ref name=&quot;rPJrT&quot; /&gt; Hiina karikavõistlustel jäi ta neljandaks, kuid võitis Venemaa karikavõistlused uue isikliku rekordiga.&lt;ref name=&quot;SN7gh&quot; /&gt; Tänu sellele pääses ta esmakordselt seenioride arvestuses 2011.–2012. aasta iluuisutamise Grand Prix' finaali, kus ta tuli neljandale kohale. Seejärel võitis Hanyū pronksmedali 2011.–2012. aasta Jaapani iluuisutamise meistrivõistlustel ja kindlustas sellega endale koha Jaapani meeskonnas [[2012. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2012. aasta maailmameistrivõistlustel]]. Neil võistlustel jäi ta lühikavas seitsmendaks, kuid saavutas vabakavas teise koha. Ta võitis koondtulemusega 251,06 punkti pronksmedali, jäädes tahapoole kuldmedali saanud [[Daisuke Takahashi]]st ja hõbemedalile tulnud [[Patrick Chan]]ist.

Aprillis [[2012]] vahetas Hanyū treenerit, asudes treenima [[Toronto]]s [[Brian Orser]]i juures. Ta jätkas esialgu õppimist Sendais keskkoolis ja reisis sealt sageli Torontosse.&lt;ref name=&quot;s6OmC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rutherford2012&quot; /&gt; Pärast Kanadasse kolimist suurendas ta päevast treeningumahtu seniselt 1–2 tunnilt 3–4 tunnile. Sendais olid tema treenimist takistanud jäähalli ülekoormatus, õpingud ja [[astma]].&lt;ref name=&quot;flade&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;zeitlin&quot; /&gt; Aprillis 2012 ilmus Jaapanis tema autobiograafia &quot;Sinised leegid&quot;, mille tulust annetas ta osa Sendai jäähallile.&lt;ref name=&quot;zeitlin&quot; /&gt;

====2012.–2013. aasta hooaeg====
Seda hooaega alustas Hanyū esikohaga [[2012]]. aasta [[Finlandia auhind iluuisutamises|Finlandia auhinnavõistlustel]]. Vabakavas sooritas ta kaks neljakordset hüpet, ühe neljakordse ''[[toe-loop]]''-hüppe ja ühe neljakordse ''[[salchow]]''-hüppe; neist viimane oli tema võistluskavas esmakordselt.&lt;ref name=&quot;rutherford2012&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PrxzN&quot; /&gt; Iluuisutamise Grand Prix' 2012.–2013. aasta hooaja esimesel võistlusel, 2012. aasta [[Skate America]]l võitis ta hõbemedali. Sama hooaja teisel võistlusel, Sendais peetud [[NHK auhinnavõistlus|NHK auhinnavõistlusel]] püstitas ta lühikavas 95,32 punktiga uue maailmarekordi&lt;ref name=&quot;Rqp2U&quot; /&gt; ja võitis lõpptulemusena oma kodulinnas kuldmedali.&lt;ref name=&quot;F9JO8&quot; /&gt; Hanyū kvalifitseerus ka [[Sotši]]s peetud 2012.–2013. aasta iluuisutamise Grand Prix' finaalvõistlusele, kus ta saavutas teise koha.

Jaanuaris [[2013]] tuli Hanyū esimest korda Jaapani meistriks iluuisutamises. Ta oli parim lühikavas, kuid jäi vabakavas teiseks. Seejärel võitis ta hõbemedali [[2013. aasta nelja maailmajao meistrivõistlused iluuisutamises|2013. aasta nelja maailmajao meistrivõistlustel]], kus ta tuli taas esimeseks lühikavas, kuid jäi vabakavas kolmandaks. [[2013. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] oli ta lühikavas üheksas ja vabakavas kolmas, jõudes lõpptulemusena neljandale kohale.

==Isiklikku==
Yuzuru Hanyū on sündinud ja üles kasvanud [[Sendai]] linnas. Tal on vanem õde Saya, kes tegeles samuti uisutamisega ja kelle eeskujul ta selle alaga tegelema hakkas. Keskhariduse sai ta Tōhoku keskkoolis, kus on kunagi õppinud ka kuulsad jaapani iluuisutajad [[Takeshi Honda]] ja [[Shizuka Arakawa]].

Tema maja sai [[2011. aasta Sendai maavärin]]as kannatada, kuid jäi elamiskõlblikuks.

Praegu on Hanyū oma karjääri kõrvalt ka [[Waseda Ülikool]]i üliõpilane.

Ta on 171 cm pikk ja kannatab [[astma]] all. Hanyū on ka väga ebausklik, mistõttu sooritab ta enne võistlust mitmesuguseid rituaale. Näiteks teeb ta sageli enne esitust ristimärgi, mis on mitmeid pealtvaatajaid pannud ekslikult arvama, et ta on kristlane.

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;zeitlin&quot;&gt;Zeitlin, Anna; Ichikawa, Yuka. [http://www.absoluteskating.com/index.php?cat=articles&amp;id=2012hanyu Yuzuru Hanyu – past, present and future] Absolute Skating, 07.12.2012 (vaadatud 19.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;flade&quot;&gt;Flade, Tatjana. [http://www.goldenskate.com/2011/04/shooting-for-the-top/ Hanyu shoots for the top] Golden Skate, 21.04.2011 (vaadatud 19.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rutherford2012&quot;&gt;Rutherford, Lynn. [https://web.archive.org/web/20130420090107/http://web.icenetwork.com/news/article.jsp?ymd=20121019&amp;content_id=39929628&amp;vkey=ice_news Orser amazed by pupil Hanyu's skill, politeness] icenetwork.com, 19.10.2012 (vaadatud 15.05.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;upI6F&quot;&gt;[http://skatingjapan.jp/National/2004-2005/Figure/AllJapanNovice/data0390.htm 2004. aasta Jaapani uustulnukate meistrivõistluste (B-kategooria) tulemused] (jaapani keeles, vaadatud 02.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a7QPv&quot;&gt;[http://skatingjapan.jp/National/2006-2007/Figure/national_nv/data0190.htm 2006. aasta Jaapani uustulnukate meistrivõistluste (A-kategooria) tulemused] (jaapani keeles, vaadatud 02.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ysNyE&quot;&gt;[http://www.skatingjapan.jp/National/2006-2007/Figure/national_jr/data0190.htm 2006. aasta Jaapani juunioride meistrivõistluste tulemused] (jaapani keeles, vaadatud 02.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lT9Zq&quot;&gt;[http://www.skatingjapan.jp/National/2007-2008/fs/national_nv/data0190.htm 2007. aasta Jaapani uustulnukate meistrivõistluste (A-kategooria) tulemused] (jaapani keeles, vaadatud 02.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0gE3a&quot;&gt;[http://skatingjapan.jp/National/2007-2008/fs/national_jr/data0190.htm 2007. aasta Jaapani juunioride meistrivõistluste tulemused] (jaapani keeles, vaadatud 02.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KL3mz&quot;&gt;[http://www.isuresults.com/results/jgpita2008/CAT001RS.HTM 2008–2009 juunioride Grand Prix: meeste tulemused] (inglise keeles, vaadatud 02.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3VmyE&quot;&gt;[http://www.skatingjapan.jp/National/2008-2009/fs/national_jr/data0190.htm 2008. aasta Jaapani juunioride meistrivõistluste tulemused] (jaapani keeles, vaadatud 03.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7fKA3&quot;&gt;[http://www.skatingjapan.jp/National/2008-2009/fs/national/E/data0190.htm 2008. aasta Jaapani meistrivõistluste tulemused] (jaapani keeles, vaadatud 03.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NYEWK&quot;&gt;[http://www.isuresults.com/results/wjc2009/CAT001RS.HTM 2009. aasta juunioride maailmameistrivõistlused: meeste tulemused] (inglise keeles, vaadatud 03.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gvgKY&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150924102542/http://www.skatingjapan.jp/National/2009-2010/fs/national_jr_e/index.htm 2009. aasta Jaapani juunioride meistrivõistluste tulemused] (jaapani keeles, vaadatud 03.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N2d9n&quot;&gt;Stevenson, Alexandra. [http://web.icenetwork.com/news/article.jsp?ymd=20091204&amp;content_id=7755100&amp;vkey=ice_news Hanyu edges Song for junior title] IceNetwork.com, 04.12.2009 (vaadatud 03.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Y2Ah&quot;&gt;[http://goldenskate.com/articles/2009/jw_ml.shtml Hanyu nabs Junior World title] Golden Skate, 11.03.2010 (vaadatud 03.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M0O9j&quot;&gt;Kany, Klaus-Reinhold. [https://web.archive.org/web/20120121110621/http://www.ifsmagazine.com/articles/11500-yuzuru-hanyu-rises-from-the-ashes Yuzuru Hanyu Rises From the Ashes] International Figure Skating Magazine, 08.11.2011 (vaadatud 19.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rPJrT&quot;&gt;[http://isu.sportcentric.net/db//files/serve.php?id=2688 Rahvusvahelise Uisuliidu 2011–2012 võistlustabel: mehed] (inglise keeles, vaadatud 15.05.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SN7gh&quot;&gt;Rutherford, Lynn. [http://web.icenetwork.com/news/article.jsp?ymd=20111126&amp;content_id=26042816&amp;vkey=ice_news Hanyu sneaks past Fernandez by a whisker] icenetwork.com, 26.11.2011 (vaadatud 15.05.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s6OmC&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180227204914/http://web.icenetwork.com/news/article.jsp?ymd=20120425&amp;content_id=29616874&amp;vkey=ice_news World bronze medalist Hanyu switches to Orser] icenetwork.com, 25.04.2012 (vaadatud 15.05.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PrxzN&quot;&gt;Flade, Tatjana. [http://www.goldenskate.com/2012/10/2012-finlandia-trophy/ 2012 Finlandia Trophy] Golden Skate, 08.10.2012 (vaadatud 15.05.2014).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rqp2U&quot;&gt;Sato, Shigemi. [https://web.archive.org/web/20131124232357/http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5gSpRugluVx-X7X6Gp2fqZrS0mH1g?docId=CNG.e46b4f13d3a8fd08704a299f40940bb2.251&amp;hl=en Hanyu breaks sets skating world record at home GP] AFP/archive.org, 23.11.2012 (vaadatud 15.05.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F9JO8&quot;&gt;Sato, Shigemi. [https://web.archive.org/web/20131124232242/http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5gfQTKy6DOfElmrVK-CqZNntt9HWg?docId=CNG.b744bae5cb394ef3bdb438b3ab9b6c2b.a01&amp;hl=en Hanyu seeks Olympic glory after disaster] AFP/archive.org, 25.11.2012 (vaadatud 15.05.2014)&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Hanyu, Yuzuru}}
[[Kategooria:Jaapani iluuisutajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>h956ndwn6kee8i5gmbdx18c8r89pz3n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Ülikooli psühholoogia instituut</title>
    <ns>0</ns>
    <id>368596</id>
    <revision>
      <id>6176994</id>
      <parentid>6140448</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:38:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12871" xml:space="preserve">'''Tartu Ülikooli psühholoogia instituut''' kuulub 1. jaanuarist 2016 [[Tartu Ülikool]]i sotsiaalteaduste valdkonda. 

Psühholoogiat on Tartu Ülikoolis võimalik õppida kõigil kolmel õppeastmel: bakalaureuseõppes, magistriõppes ja doktoriõppes.&lt;ref name=&quot;k4zxL&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Psühholoogia õpetamise ja psühholoogiaga seonduva teadustöö algus Tartu Ülikoolis ning ühtlasi Eestis seondub juba Academia Gustaviana (1632–1656) ja Gustavo-Carolinaga (1690–1710), kus filosoofia õpetamise raames käsitleti ka ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme (nt hinge olemus ja tüübid, ideede päritolu, rahvuslik iseloom). Püsivalt juurdus psühholoogia Tartu Ülikooli akadeemilises õppekavas siiski alates ülikooli taasavamisest 1802. aastal ning sellest ajast on psühholoogia õpetamine Tartu Ülikoolis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta.&lt;ref name=&quot;allik&quot; /&gt; Esimeseks psühholoogia lektoriks oli [[Immanuel Kant]]i õpilane [[Gottlob Benjamin Jäsche|Gottlieb Benjamin Jäsche]], kes töötas Tartus aastatel [[1802]]–[[1838]] teoreetilise ja praktilise filosoofia professorina.&lt;ref name=&quot;inst&quot; /&gt; 19. sajandil psühholoogia kursust lugenud lektorite seas on märkimisväärseteks isikuteks olnud [[Ludwig Strümpell]], kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt [[Sigmund Freud]]i ja samuti [[Gustav Teichmüller]], kes sai tuntuks inimese Mina substantsiaalsust ja surematust käsitleva suuna rajamisega personoloogias. Tartu Ülikooli rektoril ja füsioloogia professoril [[Alfred Wilhelm Volkmann]]il oli märkimisväärne osa eksperimentaalpsühholoogia kujunemises. Ta kirjutas Rudolf Wagneri füsioloogia käsiraamatusse &quot;Handwörterbuch der Physiologie&quot; (1846) nägemist puudutava peatüki ja näitas katseliselt Weberi seaduse kehtimist nägemises. Tema tulemusi kasutas ka [[Gustav Theodor Fechner]] oma raamatu &quot;Elemente der Psychophysik&quot; (1860) kirjutamisel. Lisaks Volkmannile on eksperimentaalpsühholoogia kujunemislooga seotud ka [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]], kes koostöös [[Friedrich Wilhelm Bessel]]iga aitas kaasa nn personaalsete võrrandite probleemi lahendamisele.&lt;ref name=&quot;allik&quot; /&gt;

Teaduslik ehk [[Eksperimentaalpsühholoogia|eksperimentaalne psühholoogia]] kui eraldi valdkond jõudis Tartu Ülikooli peatselt pärast selle loomist (sellele pani [[1879]]. aastal [[Leipzig]]is aluse [[Wilhelm Wundt]]). Vaid seitse aastat pärast seda rajas Wundti õpilane [[Emil Kraepelin]] Tartu Ülikooli [[uus anatoomikum|uue anatoomikumi]] hoonesse eksperimentaalpsühholoogia [[laboratoorium]]i.&lt;ref name=&quot;inst&quot; /&gt; [[Emil Kraepelin]]i peetakse üheks kaasaegse psühhiaatria ja psühholoogia rajajaks. Tartus uuris ta taju, väsimust, und, sõnaassotsiatsioone ja farmakonide mõju psüühikale. Kraepelin sai Leipzigis Wundti juhendamisel hea ettevalmistuse eksperimentaalpsühholoogias ja säilitas ka hiljem selle vastu huvi ning tegeles sellega. Kraepelin õpetas Tartus kursust “Eksperimentaalpsühholoogia valitud peatükke&quot; ja viis läbi kollokviume psühholoogiast. Kraepelini huvi eksperimentaalpsühholoogia probleemide vastu leidis oma väljenduse ka selles, et mitmed tema juhendamisel valminud meditsiinialased väitekirjad olid pühendatud puhtalt psühholoogilistele probleemidele. Pärast [[Emil Kraepelin]]i lahkumist Tartust jätkas psühholoogia alal eksperimentaalset suunda teine Wundti õpilane füsioloog [[Vladimir Tšiž]], kes täitis seda ametikohta kuni 1918. aastani.&lt;ref name=&quot;allik&quot; /&gt;

Esimene eestlane, kes professionaalsel tasemel psühholoogiaga tegeles, oli [[Gustav Teichmüller]]i õpilane [[Rudolf Kallas]], kelle &quot;Mäluõpetuse süsteem&quot; (“System der Gedächtnislehre”, 1897) vaatleb eesti regilaulu mnemotehnilisest vaatekohast. Kallas oli esimene eestlane, kes kirjutas teadusliku töö psühholoogias.&lt;ref name=&quot;allik&quot; /&gt;

Tartu Ülikooli kui Eesti rahvusülikooli esimeseks psühholoogiaprofessoriks valiti [[Aleksander Kaelas (filosoof)|Aleksander Kaelas]], kes oli esimene eesti soost kutseline psühholoog. Ta oli töötanud Moskva Ülikooli juures ja tegeles emotsioonide uurimisega. Tema surma tõttu täitmata koha sai endale [[Konstantin Ramul]], kes rajas 1922 Tartu Ülikooli juurde eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. 1939 kaitses Ramul doktoritööd Herbarti matemaatilise psühholoogia ajaloost (“Mathematik und Psychologie. Beiträge zur Geschichte und Theorie der mathematischen und der phänomenologischen Psychologie&quot;). Ramul oli korraline psühholoogiaprofessor aastatel 1939–1965 ja professor-konsultant aastatel 1965–1975. Psühholoogia õpetamise ja populariseerimise kõrval on Ramulil teeneid ka psühholoogia ajaloo uurijana. Tema artiklid, mis ilmusid maailma suurima levikuga psühholoogiaajakirjas American Psychologist aastatel 1960 ja 1963&lt;ref name=&quot;4MaFp&quot; /&gt; on kaalukad uurimused 17. sajandi psühholoogia ja psühholoogiliste mõõtmiste ajaloo vallast. Kõige märkimisväärsem saavutus kahe sõja vahelisest perioodist psühholoogia valdkonnas oli [[Juhan Tork]]i &quot;Eesti laste intelligents&quot; (1939), mis kujutab laiaulatuslikku eesti laste vaimsete võimete uurimust. Torki ideed ja töö tulemused (nt migratsiooni mõju populatsiooni vaimsetele võimetele) olid uuenduslikud ja pakuvad huvi veel tänapäevalgi.&lt;ref name=&quot;allik&quot; /&gt;

Nõukogude okupatsiooni ajal Eesti psühholoogide sidemed välismaailmaga praktiliselt katkesid. Seevastu jõudsid mitmed väliseestlased, näiteks [[Theodor Künnapas]], [[Endel Tulving]], [[Jaak Panksepp]] ja [[Jaan Valsiner]] oma uuringutega maailma tipptasemele.&lt;ref name=&quot;allik&quot; /&gt; Psühholoogiat hakati Tartu Riiklikus Ülikoolis statsionaarselt õpetama [[1968]]. aastal ning esimene lend lõpetas õpingud [[1973]]. aasta kevadel.&lt;ref name=&quot;inst&quot; /&gt; Eesti psühholoogid hakkasid juba Nõukogude perioodil oma töid avaldama ka rahvusvahelistes väljaannetes. 1976. aastal avaldasid [[Talis Bachmann]] ja [[Jüri Allik]] rahvusvahelises eelretsenseeritavas ajakirjas Perception artikli sellest, kuidas kaks järjestikust vormi üksteist maskeerivad sõltuvalt nende omavahelisest ajaintervallist.&lt;ref name=&quot;Jg6fa&quot; /&gt; Uue aktiivse teadlaste põlvkonna töö tulemusel kujunes psühholoogiast Eesti sotsiaalteaduste rahvusvaheliselt kõige tuntum ja mõjukam valdkond. &lt;ref name=&quot;allik&quot; /&gt;

Erinevalt Nõukogude ajast tekkis taasiseseisvumise järel Eestis jälle võimalus psühholoogia doktoritööde kaitsmiseks. Esimene doktoritöö kaitsja oli Jüri Kruusvall [[1994]]. aastal ning [[2013]]. aasta aprilliks oli kaitstud kokku 36 doktoritööd. Instituudiga seotud inimesed avaldavad igal aastal üle 50 töö maailma juhtivates teadusajakirjades ja suures osas just tänu nendele töödele kuulub Tartu Ülikoolis tehtav psühhiaatria/psühholoogia 1% maailma tsiteerituma hulka (''Essential Science Indicators'').&lt;ref name=&quot;inst&quot; /&gt; 2013. aasta [[1. märts]]i seisuga kuulub 32 Eestis töötavat teadlast oma valdkonna 1% kõige viidatuma nimekirja. Nende seast leiab ka kaks psühholoogi: [[Risto Näätänen]], kelle viimase 11 aasta olulisematele töödele on viidatud 3813 korda, ja [[Jüri Allik]], kelle viimase kümnendil ilmunud tööd on kogunud 1188 viidet.&lt;ref name=&quot;inst&quot; /&gt; Andmebaasi PsycINFO põhjal on Eesti rahvusvaheliste publikatsioonide arv ühe elaniku kohta võrreldav näiteks Prantsusmaa ja Jaapaniga. Paremini arenenud psühholoogia valdkonnad on tunnetusprotsesside uurimine, kultuuripsühholoogia ja psühhofarmakoloogia.&lt;ref name=&quot;allik&quot; /&gt;

2013. aasta [[5. september|5. septembri]] avati renoveeritud Tartu Ülikooli uue anatoomikumi hoone, kuhu kolisid sotsiaal- ja haridusteaduskonna psühholoogia instituut ning [[Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut|haridusteaduste instituudi]] eripedagoogika osakond. Muinsuskaitsealuse rohkem kui 130 aastat vana hoone renoveerimisel säilitati palju vanu elemente ning hoone ehitus ja sisustamine läks maksma ligikaudu 2,2 miljonit [[euro]]t. Mainitud hoonesse tööle asumine oli psühholoogidele väga sümboolne, kuna tegemist on majaga, kus tegi eksperimente ka Wilhelm Wundti õpilane Emil Kraepelin.&lt;ref name=&quot;QCr4p&quot; /&gt; Seni kasutas instituut aadressil [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi]] 78 asunud õppehoonet, mis aga [[2012]]. aasta detsembris sai uue omaniku.&lt;ref name=&quot;PHVBf&quot; /&gt;

==Galerii instituudi hoonetest==
&lt;gallery&gt;
Seinamaal_von_Bocki_majal.jpg|[[Von Bocki maja]] – ülikooli psühholoogia instituudi hoone aastatel ...–1973
Tiigi 78 80 5.JPG|Tiigi 78 õppehoone – ülikooli psühholoogia instituudi hoone aastatel 1973–2013
Uus Anatoomikum.JPG|[[Uus anatoomikum]] – ülikooli psühholoogia instituudi hoone alates 2013. aastast. Seal asutas Emil Kraepelin eksperimentaal-psühholoogia laboratooriumi
&lt;/gallery&gt;

==Struktuur==
[[2007]]. aastal viidi ellu aasta varem välja töötatud Tartu Ülikooli struktuurireform ning sotsiaalteaduskonna põhimääruse alusel reorganiseeriti senised osakonnad instituutideks. 2007. aasta [[1. september|1. septembril]] alustas teiste seas tööd ka psühholoogia instituut.&lt;ref name=&quot;B9PsW&quot; /&gt;

===Osakonnad===
Psühholoogia instituut on jagatud olulisemate valdkondade alusel töökorralduslikeks üksusteks ehk osakondadeks ning iga osakond koordineerib ja korraldab oma valdkonna ainete õpetamist ja teadustööd. 2020. aasta seisuga on psühholoogia instituudis viis osakonda&lt;ref name=&quot;kontakt&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;osakonnad&quot; /&gt;:
* arengupsühholoogia osakond (juhataja [[Tiia Tulviste]]);
* eksperimentaalpsühholoogia osakond (juhataja [[Jüri Allik]]);
* isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia osakond (juhataja [[Toivo Aavik]]);
* kliinilise psühholoogia osakond (juhataja [[Kirsti Akkermann]])&lt;ref name=&quot;RR5aO&quot; /&gt;;
* neuropsühhofarmakoloogia osakond (juhataja [[Jaanus Harro]]).

===Nõukogu===
Psühholoogia instituudi nõukogu tööd juhatab 2020. aasta 27. novembri seisuga instituudi juhatajana lektor ja teadur [[Kariina Laas]].&lt;ref name=&quot;noukogu2020&quot; /&gt;

Nõukogu liikmed:&lt;ref name=&quot;noukogu2020&quot; /&gt;
* [[Marika Rauk]], bakalaureuseõppekava programmijuht, lektor
* [[Astra Schults]], magistriõppekava programmijuht, lektor
* [[Jüri Allik]], doktoriõppekava programmijuht, eksperimentaalpsühholoogia osakonna juhataja, professor
* [[Tiia Tulviste]], arengupsühholoogia osakonna juhataja, professor
* [[Jaanus Harro]], neuropsühhofarmakoloogia osakonna juhataja, professor
* [[Kirsti Akkermann]], kliinilise psühholoogia osakonna juhataja, dotsent
* [[Toivo Aavik]], isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia osakonna juhataja, dotsent
* [[Kairi Kreegipuu]], dotsent ja vanemteadur
* [[Andero Uusberg]], vanemteadur
* [[Nele Põldver]], teadur
* Kertu Saar, instituudi administratiivjuht
seal hulgas tudengite esindajad
* Annegrete Palu, doktorant
* Maria Krjuškina, magistriastme üliõpilane
* Anette-Johanna Park, bakalaureuseastme üliõpilane

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;kontakt&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20201205065441/https://www.psychology.ut.ee/et/kontakt kontakt]. Vaadatud 27.11.2020.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;allik&quot;&gt;Jüri Allik. (2015). SHPH.00.316. Psühholoogia ajaloo loengukonspekt.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;inst&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140409200211/http://www.psychology.ut.ee/et/instituut Instituudist]. Vaadatud 23.04.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;noukogu2020&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140409214518/http://www.psychology.ut.ee/et/instituut/instituudi-noukogu Instituudi nõukogu]. Vaadatud 27.11.2020.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k4zxL&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140413174057/http://www.psychology.ut.ee/et/oppekavad-10 Õppekavad]. Vaadatud 23.04.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4MaFp&quot;&gt;Ramul, K.(1963).Some early measurements and ratings in psychology. American Psychologist 18, 653–659.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jg6fa&quot;&gt;Bachmann, T., &amp; Allik, J. (1976). Integration and interruption in the masking of form by form. Perception, 5(1), 79–97.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QCr4p&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150614225000/http://www.sh.ut.ee/et/uudised/ulikool-avab-psuhholoogidele-eripedagoogidele-uue-oppehoone Ülikool avab psühholoogidele ja eripedagoogidele uue õppehoone]. 03.09.2013. Vaadatud 23.04.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PHVBf&quot;&gt;[http://tartu.postimees.ee/1098198/tartu-ulikool-muus-tiigi-tanava-oppehoone Tartu Ülikool müüs Tiigi tänava õppehoone]. Martin Pau. Tartu Postimees, 09.01.2013. Vaadatud 23.04.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B9PsW&quot;&gt;[http://www.ut.ee/sites/default/files/ut_files/ty_aastaaruanneWEB.pdf Tartu Ülikooli aastaaruanne 2007], lk 12. Vaadatud 22.04.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;osakonnad&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140409211745/http://www.psychology.ut.ee/et/osakonnad Struktuur ja inimesed]. Vaadatud 27.11.2020.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RR5aO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150613120553/http://www.psychology.ut.ee/et/kliiniline-psuhholoogia Tartu Ülikooli Kliinilise psühholoogia osakond]. Vaadatud 20.01.2015.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Tartu Ülikooli struktuuriüksused]]
[[Kategooria:Psühholoogia]]</text>
      <sha1>4bzgqsmde1yzbd0tgycf8b85x5bauhu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nanotoksikoloogia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>381444</id>
    <revision>
      <id>6177001</id>
      <parentid>6162181</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:43:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13960" xml:space="preserve">'''Nanotoksikoloogia''' on teadusharu, mis keskendub [[nanoosake]]ste võimalike kahjude uurimisele elusorganismidele. Ainete mürgisuse hindamiseks kasutatakse erinevaid lähenemisi, et välja selgitada, kuidas kemikaal elusorganismile mõjub nii oma keemiliste omaduste kui organismi iseärasuste tõttu ning kuidas organism ainele reageerib ja sellest vabaneda suudab. Toksilisust ehk kemikaali kahjustavat mõju elusorganismidele uuritakse [[algloom]]ade, [[bakter]]ite, [[vesikirp]]ude, hiirte ja muude organismide peal esmajoones laboratoorsetes tingimustes.&lt;ref name=&quot;Veebiakadeemia&quot; /&gt;

Nanotehnoloogiaga kaasnevad uudsed [[füsikokeemiline|füsikokeemilistel]] reaktsioonidel põhinevad toksilisusmehhanismid. Kui tavaliselt uuritakse kemikaalide mürgisust hinnates ainult nende keemilist toimet, siis nanoosakeste puhul peab arvestama ka osakeste füüsikalist mõju.&lt;ref name=&quot;Veebiakadeemia&quot; /&gt;

Kõige suuremaid tervisekahjustusi inimestel ja loomadel ilmneb nanoosakeste sissehingamisel,&lt;ref name=&quot;Veebiakadeemia&quot; /&gt; näiteks on kahjulikud atmosfäärsed [[aerosool]]id ja osakeste esinemine töökeskkonnas.&lt;ref name=&quot;Horisont&quot; /&gt; Nanoosakestel on suur [[eripind]], mistõttu võivad nad siduda mürgiseid [[raskmetall]]e ja neid edasi kanda, mis hõlbustab seondunud saasteainete sisenemist rakkudesse.&lt;ref name=&quot;Veebiakadeemia&quot; /&gt;

Nanotehnoloogiate abil parandatakse toiduainete maitset ja kosmeetikatoodete väljanägemist, kuid ometi on nanotöötluse kasutegurid ja võimalikud riskid toiduainetele suuremal jaol veel teadmata.&lt;ref name=&quot;Veebiakadeemia&quot; /&gt;

==Nanoosakeste mürgisuse eripärad==

Võrreldes tavasuuruses osakestega võib nanosuuruses osakeste eripind olla miljoneid kordi suurem, suurendades sellega aine keemilist reaktiivsust. See on suurim põhjus, miks nanorevolutsioonile suurt tulevikku ennustatakse, sest sama aine nanosuuruses osakestel on hoopis teised omadused, millest võib võita nii meditsiin kui tööstus. Samas võivad nanoskaalas materjalide uudsed füüsikalis-keemilised omadused suurendada nende mõju organismidele (nt [[biosaadavus]]t) ning seega ka mürgisust.&lt;ref name=&quot;Esimene&quot; /&gt;

Nanoosakeste erilised omadused võib omistada nende suurele eripindalale, puhtusele, kristalsusele, elektrijuhtivusomadustele, lahustuvusele, kujule, pinna reageerimisvõimele, asendusrühmadele, erinevatele anorgaanilistele ja orgaanilistele katetele jne. Kõik eelpool nimetatud omadused mõjutavad nanoosakeste toksilisust.&lt;ref name=&quot;Inglise&quot; /&gt;

Nanoosakeste väikese suuruse tõttu pääsevad nad igale poole, isegi rakkude sisse, kus võivad tekitada häireid [[rakuorganell]]ide talitluses ja suurendada organismi vähiriski.&lt;ref name=&quot;Veebiakadeemia&quot; /&gt;

Oma elutsükli käigus võivad sihipäraselt toodetud nanoosakesed sattuda keskkonda ehk sinna, kuhu neid üldjuhul ei soovita – veekogudesse, pinnasesse ja setetesse. Seda on juhtunud ja ilmselt juhtub ka edaspidi kõigi suuremas mahus toodetud tööstuskemikaalidega. Nanode puhul piisab kahest grammist sajananomeetristest osakestest, et iga maakera elanik oleks &quot;varustatud&quot; 300 000 osakesega, seega piisab &quot;nano-reostuseks&quot; väga väikesest aine kogusest.&lt;ref name=&quot;Horisont&quot; /&gt;

==Kõige kahjulikumad nanoosakesed==

Teadlased on välja selgitanud 14 kõige kahjulikumat [[nanomaterjal]]i, mida peaks ohutuse eesmärkidel kõigepealt teaduslikult uurima. 
*Kaheksa kahjulikku [[Anorgaaniline aine|anorgaanilist]] nanomaterjali: 
**[[nanohõbe]], 
**[[nanoraud]], 
**nano-TiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;, 
**nano-Al&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;, 
**nano-CeO, 
**nano-ZnO,
**nano-SiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;, 
**nanosavid.
*Kuus kahjulikku [[Orgaaniline aine|orgaanilist]] nanomaterjali: 
**[[fullereen|C60-fullereenid]], 
**trükimust (''carbon black''), 
**ühekihilised [[Süsiniknanotoru|nanotorud]],
**mitmekihilised nanotorud, 
**[[polüstüreen]],
**[[dendrimeer]]id.&lt;ref name=&quot;Veebiakadeemia&quot; /&gt;

===Fullereeni ja grafeeni nanoosakesed===

C60-fullereenid olid esimesed laboris valmistatud nanoosakesed ja nad on väga püsivad molekulid. Neid kasutatakse nanoosakestest kõige enam tarbekaupades ning lisaks paiskavad diiselmootorid kahjulikke fullereene igapäevaselt keskkonda.&lt;ref name=&quot;Veebiakadeemia&quot; /&gt; Kuigi nanotorude mürgisust pole veel piisavalt uuritud, võib analoogiana asbestiga oletada, et sisse hingatuna on need kahjulikud.&lt;ref name=&quot;Horisont&quot; /&gt; Inimeste tervist kahjustabki enim fullereenidest saastunud õhu sissehingamine.&lt;ref name=&quot;Veebiakadeemia&quot; /&gt;

Vähese valguse tingimustes ei tohiks fullereen ja grafeen mürgised ega vähki tekitavad olla, kuid päikesevalguse või halogeenlampide käes tekitavad õhuhapnikust toodetud [[singletne hapnik|singletse hapniku]] kaudu elusrakkudele ja organismidele kahjulikku [[oksüdatiivne stress|oksüdatiivset stressi]].&lt;ref name=&quot;Horisont&quot; /&gt; Grafeen ja fullereen on vees praktiliselt täiesti lahustumatud, seepärast kasutatakse paljudes ökotoksikoloogilistes katsetes nende lahustamiseks veeloomadele mürgist orgaanilist [[solvent]]i [[tetrahüdrofuraan]]i. Seega, kui organismile mõjuvate omaduste suhtes uuritava fullereeni vees lahustamiseks on kasutatud muid aktiivseid abiaineid, tuleb uuringutulemusi tõlgendada ettevaatlikult.&lt;ref name=&quot;Horisont&quot; /&gt;

Kihilisele pliiatsikirjast tekkiva grafiidikristalli pinnale kleeplindi kleepimisel jääb lindi eemaldamisel selle pinnale grafiidikihte, mis sarnanevad struktuurilt [[aromaatsete]] vähki tekitavate süsivesinikega. Samas on pliiatsikirjast tekkinud grafiidikristalli osakesed liialt palju suuremad, et DNA kaksikspiraali tasandite vahele liituda. Kristallide erineva suuruse tõttu ei pea kartma, et pliiatsikiri vähki tekitaks, kuigi see kindlasti sisaldab alati ka ühest kihist moodustunud grafeenihelbeid.&lt;ref name=&quot;Horisont&quot; /&gt;

Sünteetiliste nanoosakeste ohtlikkusele viitavad esimesed teadusuuringud publitseeris 2004. aastal USA teadlane [[Eva Oberdörster]], kelle uuringutest selgus, et juba 0,5&amp;nbsp;mg/l C60-fullereene kalade akvaariumivees tekitas kalade ajukoes oksüdatiivseid kahjustusi. Oberdörster täheldas ka akvaariumivee mikrobioloogilise kvaliteedi paranemist ning oletas, et fullereenid on [[kontsentratsioon]]is 0,5−1&amp;nbsp;mg/l baktereid hävitava toimega ehk [[balteritsiidne|bakteritsiitsed]].&lt;ref name=&quot;Veebiakadeemia&quot; /&gt;

===Titaandioksiidi nanoosakesed===

Titaan on keemiliselt püsiv, kuid mida väiksemaks muutuvad osakesed, seda suuremaks saab nende kogupindala ja seda ulatuslikumalt mõjutab nende pind keskkonda. Paljud teadusuuringud, näiteks Los Angelese California ülikooli vähiuuringukeskuses hiirtega tehtud katsed, on leidnud, et titaandioksiidi nanoosakesed tekitavad geneetilisi kahjustusi. Ilmnes, et TiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; nanoosakeste toimel katkes hiirtel [[DNA]]-ahelaid, tekkis põletikke ja kahjustus [[kromosoom]]e. Kõik need kahjustused tõstavad vähiriski. TiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; nanoosakesi leidub mitmetes tarbekeemia toodetes, kosmeetikas, päikesekreemides, seinavärvides ja vitamiinides. Päikesekreemis kasutatakse titaandioksiidi selle heade katmisomaduste pärast, kuna ta neelab päikeselt tulevaid [[ultraviolett]]kiiri. Organismil ei ole mehhanismi TiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; osakestest vabanemiseks, seega kogunevad osakesed paljudesse organismi elunditesse.&lt;ref name=&quot;Veebiakadeemia&quot; /&gt;

==Nanotoksikoloogia uurimine ja rahastus==

Tööpõld nanoosakeste uurimisel on lai ja iga kahjuliku toime avastamine ülimalt oluline, sest võimalikke kahjustavaid mõjusid on uuritud väga lühikest aega. Esimesed teadusartiklid nanoosakeste kohta hakkasid ilmuma 1998. aastal ja nende ohutuse kohta alles 2001. aastal.&lt;ref name=&quot;Veebiakadeemia&quot; /&gt;

Nii kaua, kuni ei ole kogutud piisavalt teavet nanoosakeste võimalike ohtude hindamiseks, on parem kasutada põhimõtet &quot;parem karta, kui kahetseda&quot;. Nanoosakestest tulenevaid riske on 2004. aastast alates üha rohkem teadvustatud, kuid siiski on jätkuvalt ebapiisavalt nanotoksikoloogia ja eriti [[nanoökotoksikoloogia]] alast teaduskirjandust.&lt;ref name=&quot;Esimene&quot; /&gt;

Mitmete arenenud riikide algatatud nanotehnoloogiaprogrammide kõrvale on tekkinud keskkonna- ja rahvatervisespetsialistide ning kindlustusfirmade &quot;vastuprogrammid&quot;, mis hoiatavad nanotehnoloogiate valmistajaid potentsiaalsete ohtude eest nii tootmisprotsessis kui ka loodusele, kui sinna satuvad heitmed või juhtub õnnetus veostega.&lt;ref name=&quot;Horisont&quot; /&gt;

Andmebaas [[Thomson Reuters]] ISI Web of Science andis 1. veebruaril 2010 otsingusõnaga ''nanoparticle'' (nanoosake) kokku üle 100 000 publikatsiooni. Kõigi kirjete seas oli ainult 87 leitavad otsingusõnaga ''occupational'' ehk [[tööohutus]], 73 kirjega ''hazard'' ehk oht ja ainult 16 sõnaga [[ökosüsteem]] ehk ''ecosystem''. Ilmselgelt on vähe teadmisi nanoosakeste mõjust ökosüsteemidele.&lt;ref name=&quot;Horisont&quot; /&gt;

2009. aastal ilmunud artikkel ajakirjas European Respiratory Journal seostas ühes Hiina ettevõttes mitme töölise surma tööprotsessi käigus nanoosakestega kokkupuutumisega. Artiklile reageerisid paljud nanoosakestega seotud terviseriskide eksperdid, kes kutsusid üldsust ettevaatlikkusele järelduste tegemisel, kuid samas tunnustasid probleemi olulisust.&lt;ref name=&quot;Horisont&quot; /&gt;

Seitsmendas Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis (''Framework Programmes for Research and Technological Development'') on 3467 miljonit ehk ligikaudu seitse protsenti eraldatud temaatikale &quot;Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad&quot;.&lt;ref name=&quot;Horisont&quot; /&gt;

Ameerika Ühendriikide 2010. aasta nanotehnoloogiate toetuse eelarvest oli 5,3 protsenti ehk 88 miljonit dollarit suunatud nanotehnoloogiatega seotud tervise-, tööohutuse ja keskkonnakaitselistele uuringutele. Nanotehnoloogiate uurimisele oli kokku eraldatud 1640 miljonit dollarit.&lt;ref name=&quot;Horisont&quot; /&gt;

==Nanotoksikoloogia uurimine Eestis==

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis ([[KBFI]]) keskkonnatoksikoloogia laboratoorium hakkas [[Anne Kahru]] juhtimisel 2004. aastal uurima nanoosakeste bioloogilist mõju, toksikoloogia valdkonnas on tegev oldud juba üle kümne aasta. Teadusajakirjas Chemosphere ilmus 2008. aastal uurimisrühma esimene nanoökotoksikoloogiaalane artikkel &quot;Nano- ja tavasuuruses ZnO, CuO ja TiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; toksilisus bakterile ''[[Vibrio fischer]]''’i ja vähilistele ''[[Vesikirp|Daphnia magna]]'' ja'' [[Thamnocephalus platyurus]]''&quot;.&lt;ref name=&quot;Esimene&quot; /&gt;

See artikkel jõudis 2008. aastal maailma suurima teadusinformatsiooniga tegeleva kompanii Thomson Reutersi andmetel 1% oma teadusvaldkonna kõige tsiteeritumate artiklite hulka. Kahe perioodi vahel protsentuaalselt kõige rohkem kasvanud tsiteeringute arvu järgi valib omakorda artikleid välja elektrooniline ajakiri ScienceWatch. Seoses artikli jõudmisega tsiteeritumate hulka avaldas elektrooniline Thomson Reutersi ajakiri Science Watch esimese intervjuu Eesti teadlase Anne Kahruga.&lt;ref name=&quot;Esimene&quot; /&gt; Antud intervjuud saab lugeda ScienceWatchi kodulehelt.&lt;ref name=&quot;Intervjuu&quot; /&gt;

Uurimisrühm on avaldanud arvukalt nanoosakeste bioloogilisi mõjusid käsitlevaid artikleid ning uurimisgrupi teadlasi ja doktorante on teadustöö eest tunnustatud mitme parima ettekande auhinnaga rahvusvahelistel konverentsidel.&lt;ref name=&quot;Esimene&quot; /&gt;

Nanotoksiliste omaduste hindamiseks kasutab rühm selgrootuid organisme, mis võimaldab vähendada loomkatseid. Rühma töös osaleb [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i liikmeid.&lt;ref name=&quot;Esimene&quot; /&gt;

Dr. Anne Kahru juhitav töögrupp osaleb ka rahvusvahelistes projektides, mille eesmärkideks on välja selgitada nanomaterjalide võimalikud keskkonnamõjud ja ohud. Samuti ollakse tegevad käimasolevates Eesti riigieelarvest finantseeritud (Eesti Teadusfond, sihtfinantseerimine) nanoohutuse alastes uurimisprojektides. Sellega annavad oma panuse nanotehnoloogiaalaste probleemide lahendamisse ka Eesti teadlased.&lt;ref name=&quot;Horisont&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Veebiakadeemia&quot;&gt;{{netiviide | url =http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/angela-ivask/nanotehnoloogia-miinused/ | pealkiri =Nanotehnoloogiaga kaasnevad ohud | autor =Angela Ivask| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = www.veebiakadeemia.ee| aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =03.10.2014 | keel =}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Horisont&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.horisont.ee/node/1392| pealkiri = Nanode ilu ja valu| autor = Endel Lippmaa, Anne Kahru| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = Horisont| aeg = 3/2010| koht = | väljaandja = | vaadatud = 03.10.2014| keel = | arhiivimisaeg = 13.12.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131213055706/http://www.horisont.ee/node/1392| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Esimene&quot;&gt;{{netiviide | url =http://uudised.err.ee/v/eesti/be2b3021-35a4-4a73-b49e-319a731a7055 | pealkiri =ScienceWatch avaldas esimese intervjuu Eesti teadlasega | autor =ERR| failitüüp = | täpsustus = rubriik Eesti| väljaanne = uudised.err.ee| aeg =16.08.2009 | koht = | väljaandja = ERR| vaadatud =03.10.2014 | keel =}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Inglise&quot;&gt;{{netiviide | url =http://www.sciencemag.org/content/311/5761/622.full | pealkiri =Toxic Potential of Materials at the Nanolevel | autor =Andre Nel, Tian Xia, Lutz Mädler, Ning Li| failitüüp = | täpsustus = DOI: 10.1126/science.1114397 | väljaanne = www.sciencemag.org| aeg =03.02.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =03.10.2014 | keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Intervjuu&quot;&gt;{{netiviide | url =http://archive.sciencewatch.com/dr/fbp/2009/09augfbp/09augfbpKahr/ | pealkiri =Anne Kahru talks with ScienceWatch.com and answers a few questions about this month's Fast Breaking Paper in the field of Environment/Ecology. | autor =| failitüüp =.pdf | täpsustus = fast breaking papers| väljaanne = archive.sciencewatch.com| aeg =august 2009 | koht = | väljaandja = ScienceWatch| vaadatud =03.10.2014 | keel = inglise keel}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Keemia]]
[[Kategooria:Meditsiin]]</text>
      <sha1>p4h7jac8lvbwe5bck2mg5h2oyhabzwd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dynamic Spread of Happiness in a Large Social Network: Longitudinal Analysis over 20 Years in the Framingham Heart Study</title>
    <ns>0</ns>
    <id>385084</id>
    <revision>
      <id>6176993</id>
      <parentid>5257990</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:30:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12217" xml:space="preserve">'''&quot;Dynamic Spread of Happiness in a Large Social Network: Longitudinal Analysis over 20 Years in the Framingham Heart Study&quot;''' (&quot;Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus&quot;) on James H. Fowleri ja Nicholas A. Christakise teadusartikkel.&lt;ref name=&quot;ubdR1&quot; /&gt; See Vikipeedia artikkel annab ülevaate nende teadusuuringust ning mainib lühidalt ka teisi sarnaseid sotsiaalsete võrgustike uuringuid.

== Lühikokkuvõte ==
Teadlased on teinud palju uuringuid selle kohta, kuidas inimese õnnetunnet mõjutavad erinevad elusündmused või tingimused, aga jätnud puutumata kõige lihtsama teguri – teise inimese õnnetunde. Fowler ja Christakis tahtsidki teada, kas õnnetunne võib levida inimeselt inimesele – pikema ajavahemiku jooksul inimeste sotsiaalses võrgustikus.

Fowler ja Christakis kasutasid 4739 inimese andmeid, mis koguti Framinghami südameuuringu raames ajavahemikus 1983–2003.

Statistilisi meetodeid kasutades leiti, et 
# õnnelikud inimesed kipuvad olema omavahel seotud; 
# õnnetunne levib inimeselt inimesele kuni kolme eraldatuse astmeni (näiteks sõbra sõbra sõber mõjutab veel inimese õnnetunnet); 
# inimestel, kes on seotud rohkemate õnnelike inimestega, on suurem tõenäosus muutuda aja jooksul ka ise õnnelikumaks; 
# erinevad suhted võivad mõjutada inimese õnnelikkust erineval moel, näiteks töökaaslastel tundub olevat väiksem mõju kui naabritel.

Uurijad järeldavad, et õnnetunnet peaks vaatama kui kollektiivset nähtust – õnn pole ainult üksikisikut iseloomustav tunnus, vaid levib inimeselt inimesele. Järgnevalt on kõike seda täpsemalt kirjeldatud.

== Sissejuhatus ==
Uuringutes on selgunud, et [[emotsioonid]] võivad inimeselt inimesele üle kanduda, näiteks kehakeele või näoilmete kaudu&lt;ref name=&quot;B67dz&quot; /&gt; . Samuti on leitud, et ka [[meeleolu]] on nakkav. Näiteks depressiivse inimesega kolme kuu vältel koos elanud inimene oli ka ise depressiivsem selle aja lõpuks&lt;ref name=&quot;VY1s5&quot; /&gt;. Viiteid teistele sarnastele uuringutele leiab originaalartiklist.

Järelikult võiks ka õnnetunne inimeselt inimesele üle kanduda, kuid 2008. aasta seisuga oli seda teemat vähe uuritud. Samuti oli vähe teada, mis rolli mängivad [[sotsiaalne võrgustik|sotsiaalsed võrgustikud]] õnnetunde ülekandumisel. Fowler ja Christakis soovisidki uurida, kas õnnelikkus saab kanduda edasi inimeselt inimesele. Ja mitte ainult – nad tahtsid teada, kas õnnetunne võib levida laiemalt (kas näiteks sõprade sõbrad mõjutavad inimese õnnetunnet?), kas see võib levida pikema aja jooksul ning kas sellega seoses on geograafilisi või ajalisi piiranguid.

== Meetod ==
Fowler ja Christakis kasutasid Framinghami südameuuringu andmeid, täpsemalt 4739 inimese andmeid, kes selles uuringus osalesid. Framinghami südameuuringuid alustati juba 1948. aastal ning seal osalenud inimesi, nende lapsi ja lapselapsi on uuritud regulaarsete ajavahemike tagant.

Kõigepealt tegid nad kindlaks, milline on uuritavate inimeste sotsiaalvõrgustik. Nad tuvastasid, kes on kelle abikaasa, sugulane, sõber, naaber või töökaaslane. Nad arvutasid välja, et uuritavate inimeste vahel on kokku 53 228 erinevat suhet (kui jätta välja töösuhted). Nad vaatlesid ka teisi suhtevõrgustikke iseloomustavaid tunnuseid, nagu näiteks tsentraalsus (kui palju on ühel inimesel suhteid) ja eraldatuse aste (kui vahetult on inimesed omavahel seotud). Õnne hindamiseks kasutati nelja väidet, mis pärinevad Epidemioloogia Uuringute Keskuse depressiooniküsimustikust. Näiteks: &quot;Ma tundsin ennast tuleviku suhtes lootusrikkalt&quot;, &quot;Ma olin õnnelik&quot;. Inimestel paluti märkida, kui sageli nad eelmise nädala jooksul selliseid tundeid tundsid.

Iga inimese õnnetunde kohta olid andmed kolmel ajahetkel, seega sai hinnata muutusi õnnetundes ning vaadata, mis muutustele eelnes. Arvutusmeetodina kasutati [[logistiline regressioon|&quot;logistilist regressiooni&quot;]]. See meetod võimaldab hinnata erinevate tegurite (näiteks abikaasa õnnetunde, hariduse jne) mõju huvipakkuvale nähtusele (inimese enda õnnetundele). Huvitaval kombel võimaldab see meetod hinnata iga teguri ainulaadset panust. Samuti kasutati arvutisimulatsioone. Arvutil lasti koostada näiteks 1000 juhuslikku sotsiaalvõrgustikku, milles on õnnelike inimeste arv sama, ning siis võrreldi neid juhuslikke võrgustikke tegeliku võrgustikuga. Kui õnnelike inimeste jaotus tegelikus võrgustikus erineb juhuslikust võrgustikust, pole ilmselt tegu juhusliku nähtusega.

== Tulemused ==
Uuringu käigus jõuti järgmiste tulemuste ja järeldusteni. Siinkohal esitame suurema osa neist.
* Õnnelikud inimesed kipuvad olema omavahel seotud. Põhjus pole arvatavasti selles, et inimesed eelistavad suhelda endasarnaste inimestega, või et õnnelike inimeste majanduslik olukord on sarnane. Põhjuseks on pigem õnnetunde levimine inimeselt inimesele.
* Õnnetunne levib inimeselt inimesele kuni kolme eraldatuse astmeni – inimese õnnetunnet mõjutavad näiteks tema sõbrad (esimene aste), tema sõbra sõbrad (teine aste) ja isegi tema sõbra sõbra sõbrad (kolmas aste). Kui te olete vahetult seotud õnneliku inimesega (esimene aste), siis teie tõenäosus muutuda õnnelikuks suureneb keskmiselt 15,3%; aga kui näiteks teie sõbra sõbra sõber on õnnelik (kolmas aste), suureneb tõenäosus 5,6%.
* Inimesed, kes on oma sotsiaalses võrgustikus kesksemal positsioonil, on suurema tõenäosusega õnnelikud. Keskse positsiooniga inimesed on seotud paljude teiste inimestega. Ja tähtis on ka see, kui paljude teiste inimestega need teised inimesed on seotud. Ehk midagi rohkemate inimestega on seotud näiteks teie perekonnaliikmed ja sõbrad, seda tõenäolisemalt olete ka ise õnnelik.
* Kui vaadata täpsemalt, siis inimese õnnetunne ei sõltu siiski ainult sellest, kui paljude inimestega ta seotud on. Oluline on see, kas need inimesed on õnnetud või õnnelikud (vt joonis 2). Iga õnnelik sõber või tuttav suurendab inimese enda tõenäosust muutuda hiljem õnnelikuks umbes 9%, iga õnnetu sõber vähendab seda 7%. Põhjalikumad arvutused aga näitavad, et õnnelikud tuttavad mõjutavad inimese õnnetunnet oluliselt rohkem kui õnnetud tuttavad.
* Oluline on kaaslaste füüsiline lähedus. Inimene on 42% suurema tõenäosusega õnnelik, kui õnnelik kaaslane elab poole miili (0,8&amp;nbsp;km) raadiuses, aga ainult 22% suurema tõenäosusega õnnelik, kui kaaslane elab kahe miili (3,2&amp;nbsp;km) raadiuses.
* Erinevad suhted mõjutavad õnnelikkust erineval moel. Kui näiteks naaber muutub õnnelikuks, suureneb inimese tõenäosus olla õnnelik 34% võrra. Kui samas majas elav abikaasa, siis 8% võrra. Kui lähedal elav õde või vend muutub õnnelikuks, siis 14% võrra. Kaastöötaja õnnelikuks muutumine ei paista mõju avaldavat.

== Seos teiste uuringutega ==
Teadlane Centola (2011) on uurinud&lt;ref name=&quot;bC2kb&quot; /&gt;, kuidas sotsiaalne võrgustik mõjutab tervisekäitumise ülevõtmist. Centola eeldas, et olulist rolli käitumise edasikandumises mängib inimestevaheline sarnasus. Tema uurimisrühm valmistas kaks veebikeskkonda ja värbas 710 osalejat, kes hakkasid neid keskkondi kasutama. Ühes keskkonnas olid sarnased inimesed (soo, vanuse ja kehamassiindeksi poolest) omavahel seotud; teises keskkonnas määrati suhted juhuslikkuse alusel. Osalejatel tuli teha otsus, kas võtta omaks interneti baasil toimiv dieedipäevik. Tulemustest selgus, et tervisekäitumine (päeviku kasutuselevõtmine) levis struktureeritud keskkonnas tunduvalt rohkem. Seega, sarnasustel põhinevad inimestevahelised sidemed aitavad tervisekäitumist omaks võtta. Kuna Centola uuring tehti kontrollitumates tingimustes, annavad tema tulemused täiendavat kinnitust, et käitumine võib tõepoolest sotsiaalses võrgustikus levida.

Christakis ja Fowler (2013) on avaldanud ülevaateartikli&lt;ref name=&quot;fen7g&quot; /&gt;, mis illustreerib sotsiaalsete võrgustike olulisust. Nad väidavad (viidates oma uuringutele), et sotsiaalsete võrgustike kaudu võib levida ka ülekaalulisus, suitsetamine, alkoholitarbimine, tervisekontrollis käimine, üksindustunne, depressioon, magamatus, narkootikumide kasutamine, abikaasast lahutamine, toidu tarbimine, koostöö tegemine, gripp, seksuaalsus ja seksuaalne sättumus, ning muusika, raamatute ja filmide eelistused.

== Nähtuse avaldumine igapäevaelus ==
Kõige üldisemalt näitab Fowleri ja Christakise uuring, et inimese emotsionaalne heaolu on seotud teda ümbritsevate inimeste heaoluga. Ja see mõju ulatub kuni kolme eraldatuse astmeni – inimese heaolule mõjuvad näiteks tema sõbrad (esimene aste), tema sõbra sõbrad (teine aste) ja isegi tema sõbra sõbra sõbrad (kolmas aste). See mõte iseenesest ei pruugi olla uus või üllatav, kuid Fowler ja Christakis annavad sellele teaduslikku kinnitust. Ja siit saab ka vähemalt kaks mõtet igapäevaeluks. Esiteks, meie enda emotsionaalne seisund võib oluliselt mõjutada teisi inimesi, isegi neid, keda me vaevalt tunneme. Teiseks, nagu ka autorid kirjutavad, siis näiteks haigete inimeste eest hoolitsemine ei pruugi mõjuda hästi mitte ainult neile endile, vaid ka paljudele teistele. Ehk tervishoiuteenustesse investeerimisel võib olla laiem mõju.

Uuring vihjab ka sellele, et sõprade ja tuttavate arv iseenesest ei suurenda emotsionaalset heaolu. Ehk kui mul on rohkem tuttavaid ja sõpru, siis see ei tähenda automaatselt, et olen õnnelikum inimene. Oluline on hoopis see, kui õnnelikud on sõbrad või tuttavad, kusjuures õnnelike sõprade mõju on suurem kui õnnetute sõprade mõju.
Viimaks, uuring pakub ka huvitavat mõtteainet: heaolu ei pruugi olla vaid isiklik nähtus, vaid inimgruppi iseloomustav nähtus. Ehk võib-olla me ei peaks mõtlema ainult iseenda õnnest (mis on ka oluline), vaid oma kogukonna või inimgrupi õnnest.

== Kriitika ==
Fowleri ja Christakise uuringul (nagu ka kõigil teistel teadusuuringutel) on nii tugevusi kui nõrkusi. Teisisõnu, eespool esitatud tulemused ja järeldused pole lõplikud.

Tugevuseks on see, et nad analüüsisid 4739 inimese elukäiku ja tegid seda hoolikalt – nad näiteks kontrollisid kasutatud küsimustiku usaldusväärsust, välistasid oma võrrandites osa segavaid faktoreid, ning arutlesid vastuargumentide üle. Veelgi enam, nad analüüsisid reaalseid andmeid (laboris ei saaks sellist uuringut teha) ning neil olid andmed ka eri ajahetkede kohta. Kui näiteks kõigepealt oli sõber õnnelik ja ajaliselt hiljem oli inimene ise õnnelik, siis saab kindlamini väita, et just sõbra õnnelikkus mõjutas inimese õnnelikkust, mitte vastupidi.

Teisalt on Fowleri ja Christakise tulemus saadud piiratud hulga Ameerika inimestega ning ei pruugi kehtida ühtviisi kõikides teistes kultuurides, elutingimustes või paikades. Samuti tuleb meeles pidada, et Fowler ja Christakis analüüsisid juba olemasolevaid seoseid – nad ei teinud oma uuringut kontrollitud tingimustes. Ja võib veel väita, et Fowler ja Christakis uurisid ainult lootuse- või õnnetunnet, aga tegelik õnn võib hõlmata ka muid asju. Kuid sellegipoolest on uuring oluline ja hästi korraldatud.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ubdR1&quot;&gt;Christakis, N. A., &amp; Fowler, J. H. (2008). Dynamic spread of happiness in a large social network: longitudinal analysis over 20 years in the Framingham Heart Study. ''BMJ, 337'':a2338. [http://www.bmj.com/content/337/bmj.a2338 Link originaalartiklile]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B67dz&quot;&gt;Surakka, V., &amp; Hietanen, J.K. (1998). Facial and emotional reactions to Duchenne and non-Duchenne smiles. ''International Journal of Psychophysiology, 29,'' 23–33.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VY1s5&quot;&gt;Howes, M.J., Hokanson, E. &amp; Loewenstein, D.A. (1985). Induction of depressive affect after prolonged exposure to a mildly depressed individual. ''Journal of Personality and Social Psychology, 49,'' 1110–1113.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bC2kb&quot;&gt;Centola, D. (2011). An experimental study of homophily in the adoption of health behavior. ''Science, 334,'' 1269–1272.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fen7g&quot;&gt;Christakis, N. A., &amp; Fowler, J. H. (2013). Social contagion theory: examining dynamic social networks and human behavior. Statistics in Medicine, 32, 556–577.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Sotsiaalteadused]]</text>
      <sha1>rvfojjx7a1dx8v3omf7qz16d6snf548</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Talli vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>385461</id>
    <revision>
      <id>6177186</id>
      <parentid>6083423</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T21:17:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2901" xml:space="preserve">[[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]]
'''Tal(l)i vald''' oli [[vald]] [[Saarde kihelkond|Saarde kihelkonnas]] [[Pärnumaa]]l.Vallamaja asus [[Tali|Talli]] külas.&lt;ref&gt;[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]&lt;/ref&gt;

Vald asutati 1866. aastal.

==Ajalugu==
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena kuulusid Eesti- ja Liivimaa [[Vene impeerium]]ile. [[1724]]. aasta [[adramaarevisjon]]i materjalidest võib lugeda, et Tali on [[hajatalu]]&lt;ref name=&quot;Tali_veeb&quot;/&gt;. {{kas|[[Laiksaare mõis|Laiksaare karjamõis]]}} (teistel andmetel riigimõis&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|1186|Laiksaare mõis}} (vaadatud 07.01.2018)&lt;/ref&gt;) eraldati 1724. ja [[1731]]. aasta vahel [[Kilingi mõis]]ast ning see hakkas tegutsema iseseisva mõisana&lt;ref name=&quot;Tali_veeb&quot;/&gt;. 1731. aasta revisjonis on mõisa omanikuks märgitud [[Carl Ernst Wolffeldt]], kes oli ka [[Voltveti mõis]]a omanik&lt;ref name=&quot;Tali_veeb&quot;/&gt;. [[1752]] Laiksaare riigistati ning renditi välja aja jooksul vahetunud eraisikutele&lt;ref name=&quot;Tali_veeb&quot;/&gt;.

1862. aastal hakkas tegutsema Tali [[vallakohus]], mille eesistuja oli Tiit Kartau ning kaasistujad Mats Teearu ja Peet Kartau&lt;ref name=&quot;Tali_veeb&quot;/&gt;. [[1866]]. aasta vallaseadus suurendas tunduvalt talurahva omavalitsust&lt;ref name=&quot;Tali_veeb&quot;/&gt;.

1863. aastal asutati Talile rahvakool&lt;ref name=&quot;Tali_veeb&quot;/&gt;.

1909. aastal asutati Tali Ühispank, millel oli juhatuses 3 liiget, 6-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline revisjonikomisjon&lt;ref name=&quot;Tali_veeb&quot;/&gt;. [[1911]]. aastal asutati Talli piimaühing&lt;ref name=&quot;Tali_veeb&quot;/&gt;.

[[1918]]. aastal kuulutati välja [[Eesti]] Vabariik. Lõplikul piiriajamisel [[Läti]]ga [[1924]] sai Tali vald [[Valmiera maakond|Valmiera maakonnast]] juurde Sandre (Rose) ja Baumanni talud&lt;ref name=&quot;Tali_veeb&quot;/&gt;.

[[1926]] asutati Majandusühisuse otsusega Talile harukauplus, mis alustas tegevust [[1. august]]il [[1927]]&lt;ref name=&quot;Tali_veeb&quot;/&gt;. Harukaupluse kaubaartikliteks olid [[rohuniitja]]d, [[looreha]]d, põllutööriistad, tarbekaup, [[piiritus]] ja [[viin (jook)|viin]]. Kilingi-Nõmme Majandusühistu kauplusena töötab pood ka praegu&lt;ref name=&quot;Tali_veeb&quot;/&gt;.

[[Haridusministeerium]] tunnistas [[1938]] õppetaluks ja [[1939]] õppekoduks Lanksaare talu, mille peremeheks-perenaiseks olid Kaarel ja Emma Leesment&lt;ref name=&quot;Tali_veeb&quot;/&gt;.

[[1939. aasta vallareform]]iga läks valla maa-ala, koos [[Jäärja vald|Jäärja]], [[Kilingi vald|Kilingi]] ja [[Pati vald|Pati vallaga]] täielikult uue [[Tali vald (1939)|Tali valla]] koosseisu.

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Tali_veeb&quot;&gt;[http://www.tali.ee/?Tali_ajalugu Tali ajaloost Tali põhikooli veebilehelt] (vaadatud 30.06.2012)&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]]
[[Kategooria:Pärnu maakonna endised vallad]]</text>
      <sha1>qppnyairjy2dr4467htaxy2d0kxfnkk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jüri Kamenik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>387033</id>
    <revision>
      <id>6176912</id>
      <parentid>6176844</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:12:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WikedKentaur</username>
        <id>464</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/46.131.55.223|46.131.55.223]] ([[User talk:46.131.55.223|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:WikedKentaur|WikedKentaur]].</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5742" xml:space="preserve">{{Vikinda|kuu=detsember|aasta=2019}}
[[Fail:Jüri Kamenik 2016. aastal.jpg|alt=(puudub)|pisi|300x300px|Pilvehuviliste rakukese kokkutulek Raplas (12. juulil 2016, foto Tarmo Lukk]]

'''Jüri Kamenik''' (sündinud [[25. august]]il [[1988]] [[Tallinn]]as) on eesti meteoroloog ja ilmavaatluste populariseerija.

==Haridus==
Kamenik lõpetas 2008. aastal [[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]]i&lt;ref name=&quot;mgedu&quot;/&gt; ja 2013. aastal [[Tartu Ülikool]]i loodus- ja tehnoloogiateaduskonna [[geograafia]] erialal&lt;ref name=&quot;lepo&quot;/&gt;, kaitstes bakalaureusetöö teemal &quot;Äikesesademete ajalis-ruumiline jaotus ja pikaajaline muutlikkus Eestis perioodil 1950–2005&quot;.&lt;ref name=&quot;äike&quot;/&gt; 2015. aastal sai ta samast loodusteaduse [[Magister|magistri]] ([[loodusgeograafia]] ja [[maastikuökoloogia]]) kraadi&lt;ref name=&quot;lepo2&quot;/&gt;.

2015. aastast on ta Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna [[Doktorantuur|doktorant]]. [[Doktoritöö]] teema on &quot;Äärmuslike ilmanähtuste [[klimatoloogia]] Eestis ning selle võimalikud tendentsid [[kliima]] muutudes&quot; (juhendajad [[Piia Post]] ja [[Jaak Jaagus]]; pikendatud).&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;

==Töö==
Kamenik töötab alates 2009. aastast ilmaportaalis ilm.ee, kus on meteoroloogia ja loodusnähtuste populariseerija, alates 2017. aasta sügisest ka [[sünoptik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=ilm.ee|URL=https://ilm.ee/kontakt|Pealkiri=Ilm.ee töötajad ja kontakt|Väljaanne=www.ilm.ee|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

2018. aasta jaanuarist osutab sünoptikuteenust [http://www.m-sport.co.uk/ M-Spordis] Fordi autorallimeeskonnale{{lisa viide}}. Asutas 2018. aastal ettevõtte [https://ilmainstituut.voog.com/ Ilmainstituut OÜ], mis pakub erasünoptiku teenuseid, ekspertanalüüse, seminare, loenguid ja kursusi, heategevuslikult arendab ka erialast keelekasutust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Ettevõtjaportaal|URL=https://ariregister.rik.ee/lihtparing?rkood=14419837&amp;search_button.x=0&amp;search_button.y=0&amp;lang=est&amp;search=1|Pealkiri=Ilmainstituut OÜ e-äriregistris|Väljaanne=E-äriregister (ettevõtjaportaal)|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

Juhendanud Eesti üldhariduskoolides ja kõrgkoolides lõpu-, diplomi- ja muid akadeemilisi töid.

===Atmosfääriteaduse populariseerimine===
[[Ilm]]ast ja [[meteoroloogia]]st hakkas ta põhjalikumalt huvituma 1998. aastal. Samast ajast algasid ka tema süstemaatilised ilmavaatlused. Ülikoolis kuulas ta põhieriala kõrvalt ka meteoroloogiakursusi.

Üliõpilasena organiseeris ta mitu meteoroloogiahuviliste üritust:
* 2008. aasta oktoobris üliõpilastele suunatud kolmepäevase meteoroloogiamatka; 
* 2009. aasta novembris [[Tartu]]s (Tähe 4 hoones) kõigile huvilistele mõeldud meteoroloogiaõhtud (osalejad oli kokku üle 100, päevas korraga kuni 60); 
* peamiselt aastatel 2009–2011 [[äikesejaht]]e (harivaid äikesevaatlusi koos pildistamisega), millest otsustati 2014. aastal koos Rene Henri Ranna ja Kaarel Virrojaga teha dokumentaalfilm.{{lisa viide}}

Tema ilmavaatlusi populariseerivatest kirjutistest on eeskätt ilmateemalisi artikleid ilmunud ajakirjades [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], [[Eesti Loodus]], [[Tarkade Klubi]] ja [[Loodusesõber]], mitmes ajalehes ja Tartu Ülikooli teadusportaalis Novaator. 

Ta on 2015. aasta kevadel valminud mobiilirakenduse Horisondi Pilveaabits sisutekstide autor ja konsultant.&lt;ref&gt; Kärt Jänes-Kapp. [https://www.bioneer.ee/horisondi-pilveaabits-ootab-kasutajaid Horisondi pilveaabits ootab kasutajaid]. Bioneer.ee, 26.05.2015.&lt;/ref&gt;

Ta on teinud ettekandeid, pidanud loenguid, esinenud saatekülalisena [[Eesti Rahvusringhääling]]u teadussaadetes &quot;[[Labor (saade)|Labor]]&quot;, &quot;[[Ökoskoop]]&quot; ja &quot;[[Huvitaja]]&quot;, osalenud aastatel 2009–2017 organisaatori ja žüriiliikmena ilmaportaali ilm.ee korraldatud Pilvejahi (hiljem Pilvepiir koostöös Horisondiga) fotovõistlustel, koostanud temaatilisi stende ja osalenud muu sisulise panusega nii [[EMHI]] (praeguse Ilmateenistuse) korraldatud meteoroloogiapäevadel, Eesti üldhariduskoolides (nt [[Orava Põhikool]], Tallinna Mustamäe Gümnaasium, [[Tallinna Reaalkool]]), Tartu Ülikoolis kui ka 2012. aasta teadlaste öö raames [[Paide Vallitorn]]is.

Peab blogi &quot;[http://ilmjainimesed.blogspot.com Ilm ja inimesed]&quot; (üle 1000 postituse, kokku üle miljoni vaatamise) ja veebilehte &quot;[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid]&quot;.

==Teosed==
* Jüri Kamenik. &quot;Eesti pilveatlas&quot;. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Tallinn 2015, ISBN 978-9985333471

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;mgedu&quot;&gt;[http://www.mg.edu.ee/#vilistlased&amp;lend=XLII Koolipere: vilistlased]. mg.edu.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lepo&quot;&gt;[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH11.HTM Lõpetanute tähestikuline nimekiri]. lepo.it.da.ut.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;äike&quot;&gt;[http://aikesehuvilised.ee/juri-kamenik/ Äikesehuvilised]. aikesehuvilised.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lepo2&quot;&gt;[http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/MG_TAH_00.html Magistriõppe lõpetanud. Tähestikuline nimekiri. ]. lepo.it.da.ut.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/127e07b4-9309-4ef8-9bc4-68c1f90e5ba6 Äärmuslike ilmanähtuste klimatoloogia Eestis]. etis.ee&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
* [http://www.ttu.ee/ain-kallis-juri-kamenik-kas-toesti-ilmarelv-joonpilved-vandenouteooriad-ja-teaduslik-vaatenurk Ain Kallis, Jüri Kamenik: kas tõesti ilmarelv? Joonpilved, vandenõuteooriad ja teaduslik vaatenurk]. ttu.ee, 30. mai 2014
* [http://ilmjainimesed.blogspot.com Jüri Kameniku blogi]. ilmjainimesed.blogspot.com
* &quot;[http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid]&quot;

{{JÄRJESTA:Kamenik, Jüri}}
[[Kategooria:Eesti meteoroloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>cs2drm31oppx6rtc979vi5z61snyh5p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Šilalė rajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>389734</id>
    <revision>
      <id>6177199</id>
      <parentid>5305805</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T22:10:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2595" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Šilalė rajoon
|  omakeelne_nimi_1 = leedu | Šilalės rajono savivaldybė |
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 1188 
|  elanikke = 25200
|  elanikke_seis = 2014
|  keskuse_nimi = [[Šilalė]]
|  asendikaart = Leedu
}}

'''Šilalė rajoon'''  on 1. järgu haldusüksus ([[rajoon (Leedu)|rajoon]]) Leedus  endise [[Tauragė maakond|Tauragė maakonna]] territooriumil. Rajooni pindala on 1188 km². 2014. aasta seisuga elas seal 25 200 inimest.

Rajoon moodustati 1950. aastal. Rajoon koosneb järgmistest [[vald (Leedu)|valdadest]]: [[Bijotai vald|Bijotai]], [[Bilionyse vald|Bilionyse]], [[Didkiemise vald|Didkiemise]], [[Kaltinėnai vald|Kaltinėnai]], [[Kvėdarna vald|Kvėdarna]], [[Laukuva vald|Laukuva]], [[Pajūrise vald|Pajūrise]], [[Palentinise vald|Palentinise]], [[Šilalė vald|Šilalė]] (maavald), [[Šilalė]] (linnavald), [[Žadeikiai vald|Žadeikiai]], [[Teneniai vald|Teneniai]], [[Traksėdise vald|Traksėdise]] ja [[Upyna vald]].

[[Pilt:SilalesRajonoSeniunijos.png|pisi|tühi|Šilalė rajooni omavalitsused]]

Halduskeskus on [[Šilalė]] linn. Teised suuremad asulad on [[Kaltinėnai]], [[Kvėdarna]], [[Laukuva]], [[Pajūris]]e, [[Žvingiai]], [[Teneniai]] ja [[Upyna]] [[alev]]id. 2011. aasta seisuga olid elanikest 99,12% [[leedulased]], 0,28% [[venelased]] ja 0,6% oli teistest rahvustest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://osp.stat.gov.lt/2011-m.-surasymas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-01-25 |arhiivimisaeg=2021-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211028155726/https://osp.stat.gov.lt/2011-m.-surasymas |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Rajooni suurimaks jõeks on [[Jūra]]. Teised tähtsamad jõed on selle lisajõed [[Lokysta]], [[Akmena]] ja [[Aitra]]. Suurim järv on [[Paršežeris]]. Rajoon asub valdavalt [[Žemaidi kõrgustik]]ul, rajooni territooriumil asub ka selle kõrgeim tipp [[Medvėgalis]] (234 m). Lõunaosa asub [[Karšuva madalik]]ul. Seal asub Jūra jõe kaldal ka rajooni madalaim koht (43 m). 

Šilalė rajooni territoorium jääb osaliselt [[Pagramantise regionaalpark]]i, osalt aga [[Varniai regionaalpark]]i.

&lt;gallery&gt;
AkmenosRėva2.JPG|Akmena jõgi
PajūralioBažny.jpg|Pajūralise kirik
Baublys.jpg|Bijotai
Palentinis.jpg|Palentinis
Dzotas_didkiemis.JPG|Džott Didkiemise külas
&lt;/gallery&gt;

==Viited==

{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Šilalė District Municipality}}
* [http://www.silale.lt/ Rajooni koduleht] (''leedu keeles'')

{{Leedu 1. järgu haldusüksused}}

[[Kategooria:Tauragė maakonna omavalitsused]]
[[Kategooria:Šilalė rajoon| ]]</text>
      <sha1>2v7xqd2navvlh870jl2jsl37y8b5rtk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lars Vilks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>398797</id>
    <revision>
      <id>6177214</id>
      <parentid>6131785</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T06:22:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <comment>{{asenda:Ajakohasta}} on -&gt; oli (Vilks died in a car crash on 3 October 2021, in Markaryd, Sweden.[53] He had been to Stocksund to meet and eat dinner with his friend, journalist Stina Lundberg Dabrowski.[54] He was on his way home travelling in an unmarked police car[55] with two police officers at the time their car crashed into a large truck and caught fire. The two police officers from the South Region bodyguard group also died.[56][57] Vilks was 75. )</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28497" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=august}}
[[Pilt:Lars Vilks 20110712.jpg|thumb|Lars Vilks (2011)]]

'''Lars Vilks''' (täieliku nimega '''Lars Endel Roger Vilks'''; [[20. juuni]] [[1946]] [[Helsingborg]] – [[3. oktoober]] [[2021]]&lt;ref name=&quot;amanda&quot; /&gt;) oli [[eestlased|eesti]]-[[lätlased|läti]] päritolu [[Rootsi]] kunstnik, kunstiteoreetik ja ühiskonnategelane.

Rahvusvahelist tuntust on ta eelkõige kogunud oma [[karikatuur]]idega prohvet [[Muḩammad]]ist, mis on toonud kaasa vähemalt kaks islamiäärmuslaste mõrvakatset. Samuti on ta tuntud omanäoliste [[skulptuur]]ide &quot;[[Nimis]]&quot; ja &quot;[[Arx]]&quot; järgi. Nende kujude ümbruse [[Kullaberg]]i poolsaarel kuulutas Vilks [[1996]]. aastal iseseisvaks riigiks ja andis sellele nimeks [[Ladonia]]. Vilksi kunsti pole kõrgelt hinnatud, kuid see on köitnud tähelepanu oma provokatiivsusega.

==Elulugu==
Vilksi ema on [[rootslased|rootslane]], isa Eino Vilks [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnast]] [[Mõisaküla]]st pärit [[lätlased|läti]] juurtega [[eestlased|eestlane]]. Isa põgenes [[13. september|13. septembril]] [[1944]] [[Rootsi]]. Aasta pärast poja sündi lahkus ta pere juurest, kuid pärandas pojale läti perekonnanime ja ühe eestipärase eesnime (Endel).&lt;ref name=&quot;epl&quot; /&gt; 

[[Eesti keel]]t Vilks siiski ei oska, sest väliseesti kogukonnaga tal sidemeid ei olnud. [[Eesti]]t on külastanud ta vaid korra.&lt;ref name=&quot;epl&quot; /&gt;

[[1987]]. aastal kaitses ta [[Lundi Ülikool]]is [[doktorikraad]]i ajaloos.&lt;ref name=&quot;IBT&quot; /&gt; Aastatel 1997–2003 oli ta [[Bergeni Riiklik Kunstiakadeemia|Bergeni Riikliku Kunstiakadeemia]] kunstiteooria professor.&lt;ref name=&quot;amanda&quot; /&gt;

Alates [[2007]]. aastast on ta sunnitud ennast islamiäärmuslaste tapmisähvarduste tõttu varjama.&lt;ref name=&quot;epl&quot; /&gt;

==Tegevus kunstnikuna==

Kuigi Vilks on hariduselt [[kunstiteooria|kunstiteoreetik]], on ta ka iseõppinud kunstnik. [[1970. aastad|1970. aastatel]] alustas ta katsetusi [[maalikunst]]i valdkonnas. 1970. aastate teisel poolel hakkas ta tegelema [[kontseptuaalkunst]]iga, mis keskendub kunstniku enesetajule ja teose ideele, mitte niivõrd teose esteetikale või kunstilisele programmile. Selleks ajaks oli Rootsi kunstimaastikul oma kindla koha leidnud [[postmodernism]], oli tunda näiteks prantsuse filosoofi [[Jean-François Lyotard]]i tugevat mõju. Vilksist sai üks neist kunstnikest, kes ütlesid lahti varasemast [[modernism]]i esteetikast. [[1976]]–[[1977]] osales ta [[Skåne maakond|Skåne]]s kunstinäitustel, kus muutis kunstiteoseks nii enda kui ka oma auto. [[1979]]. aastal kureeris ta koos [[Leif Eriksson]]iga kunstinäitust &quot;Time Fuse Attitudes&quot;, kus olid esindatud kontseptuaalkunsti suurkujud: [[Joseph Beuys]], [[Chris Burden]], [[Daniel Buren]], [[Joseph Kosuth]] ja [[Méret Oppenheim]].&lt;ref name=&quot;amanda&quot; /&gt;

====&quot;Nimis&quot; ja &quot;Arx&quot;====

[[Pilt:Nimis torn 2002.jpg|thumb|&quot;Nimis&quot; (2002)]]
[[Pilt:Arx in Ladonia.jpg|thumb|&quot;Arx&quot; (2007)]]

[[1980. aastad|1980. aastate]] alguses hakkas ta tegelema [[skulptuur]]iga, millest sai kunstis tema peamine tegevusala. Esimesena hakkas ta ehitama [[1980]]. aastal skulptuuri &quot;[[Nimis]]&quot; ([[ladina keel]]es 'liiga palju'), mis on üks tema tuntumaid teoseid. See oli julge projekt: ta alustas seda väheste teadmistega skulptuurist, ilma eelarveta, kasutades materjalina vaid triivpuitu. Pealegi asus ta seda looma keset metsikut loodust, [[Kullaberg]]i looduskaitsealal. Projektiga seoses tekkinud probleemid õnnestus Vilksil kõige kiuste ületada. Teda ei takistanud tema puudulikud oskused puitstruktuuride ehitamisel ega ka võimude vastuseis.&lt;ref name=&quot;amanda&quot; /&gt; Skulptuuri ebatavalise asukoha tõttu said võimud sellest teada alles [[1982]]. aastal, kuid leidsid siis, et see tuleb lammutada. Vilksi vastasseis võimudega ja juriidilised võitlused kujunesid osaks kunstiteose loomise protsessist. Aastatega skulptuur üha kasvas ja laienes, ulatudes lõpuks pikkuselt üle 100 meetri. Mõned selle tornidest on 25 meetri kõrgused. [[1984]]. aastal müüs ta kunstiteose Joseph Beuysile ja pärast Beuysi surma [[1986]]. aastal müüdi see kunstnikepaarile [[Jeanne-Claude ja Christo]].&lt;ref name=&quot;ladoniahist&quot; /&gt; &quot;Nimist&quot; on püütud ka hävitada – [[1985]]. aastal süütas keegi selle põlema, kaks kolmandikku rajatisest sai põlengus kannatada.&lt;ref name=&quot;HD&quot; /&gt; 

[[2012]]. aastal paigutas rühm kunstnikke, kuhu kuulus ka [[Jonathan Pye]], &quot;Nimise&quot; ühe torni otsa päikeseenergial töötavad valjuhääldid, kust kõlavad [[islam]]i palved, muutes selle omalaadseks [[minarett|minaretiks]].&lt;ref name=&quot;6vROZ&quot; /&gt;

Projekti &quot;Nimis&quot; jätkuks sai aastatel [[1991]]–[[1999]] püstitatud &quot;[[Arx]]&quot; ([[ladina keel]]es 'kindlus').&lt;ref name=&quot;amanda&quot; /&gt; Selle skulptuuri püstitas Vilks samuti Kullabergi looduskaitsealale, kasutades selle rajamiseks kokku 150 tonni kive ja tsementi. Iga kivi skulptuuris on nummerdatud, vastates leheküljenumbrile [[1993]]. aastal ilmunud raamatus &quot;Arx: en bok om det outsägliga&quot;, kus on kokku 352 lehekülge. Kuna ka see skulptuur on rajatud looduskaitsealale ilma ehitusloata, karistati Vilksi selle eest [[1994]]. aastal rahatrahviga 10 000 [[Rootsi kroon]]i. Selle vastu on toime pandud mitmeid vandalismiakte, näiteks on püütud seda sepahaamritega purustada.

====Ladonia====
{{Vaata| Ladonia}}

[[2. juuni]]l [[1996]] pärast mitmeid konflikte Rootsi võimudega kuulutas Lars Vilks 1 km² suuruse territooriumi, kus tema skulptuurid asuvad, iseseisvaks riigiks [[Ladonia]] nime all.&lt;ref name=&quot;ladoniahist&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Yyt0n&quot; /&gt; Tegemist on niinimetatud [[mikroriik|mikroriigiga]], mida ametlikult ei ole tunnustanud ükski riik, kuid mis on saavutanud tunnustuse mitmetelt teistelt mikroriikidelt. 

Selle kodanikuks oli [[2015]]. aasta seisuga registreerinud ennast üle 17 000 inimese enam kui 100 maailma riigist. Igal aastal külastab Ladoniat üle 40 000 turisti.&lt;ref name=&quot;N4IbO&quot; /&gt;

[[2003]]. aastal kuulutas Ladonia sõja Rootsile, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]] ja [[San Marino]]le.&lt;ref name=&quot;ladoniahist&quot; /&gt;

Ladoniat on peetud samuti osaks Vilksi kunstiprojektide sarjast, mis algas &quot;Nimisega&quot; ja kulmineerus &quot;Omfalosega&quot;. Vilks on ise ametlikult Ladonia riigisekretär&lt;ref name=&quot;14sFt&quot; /&gt;.

====&quot;Omfalos&quot;====

[[1999]]. aastal lõi Vilks veel ühe skulptuuri, &quot;[[Omfalos]]e&quot;, mille ta valmistas kivist ja tsemendist. Skulptuur oli 1,61 meetri kõrgune ja kaalus umbes tonni. Kunsti ja kultuuri edendamiseks asutatud sihtasutus [[Gyllenstiernska Krapperup]] esitas skulptuuri püstitamise pärast politseile ametliku kaebuse, nõudes ühtlasi ka &quot;Nimise&quot; ja &quot;Arxi&quot; teisaldamist Kullabergi looduskaitsealalt. Augustis 1999 andis ringkonnakohus loa &quot;Omfalose&quot; teisaldamiseks, kuid jättis rahuldamata taotluse ülejäänud kahe objekti osas. Sihtasutus kaebas edasi kuni ülemkohtuni, kuid Vilks jäi kõigis kohtuastmetes &quot;Nimise&quot; ja &quot;Arxi&quot; küsimuses võitjaks.&lt;ref name=&quot;HD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ladoniahist&quot; /&gt;

&quot;Omfalose&quot; teisaldamine oli iseenesest vastuoluline. Vilksil endal soovitati leida talle vastuvõetav viis skulptuuri teisaldamiseks. Ta tegi ettepaneku, et laseb selle [[10. detsember|10. detsembril]] [[2001]], [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] asutamise 100. aastapäeval 100 kilogrammi [[dünamiit|dünamiidiga]] õhku, ja esitas maakonnavalitsusele vastava taotluse. Samas oli ta juba aprillis 2001 müünud kuju 10 000 Rootsi krooni eest kunstnik [[Ernst Billgren]]ile, kellega ta kuju õhkimises kokkuleppele jõudis. [[9. detsember|9. detsembril]] teisaldas aga maakonnavalitsus ette teatamata skulptuuri ja esitas selle eest arve summas 92 500 Rootsi krooni Vilksile. Vilks vaidlustas trahvi kuni ülemkohtuni välja, kuid jäi kaotajaks.&lt;ref name=&quot;ladoniahist&quot; /&gt;

[[27. märts]]il [[2003]] transporditi &quot;Omfalos&quot; [[Stockholm]]i ja sama aasta [[7. juuli]]l annetas Billgren selle [[Moderna Museet]]ile.&lt;ref name=&quot;ladoniahist&quot; /&gt;

====Karikatuurid====

[[2000. aastad|2000. aastatel]] on Vilks kogunud tuntust eelkõige [[karikatuur]]idega, mis on pilanud erinevaid religioone. Ta on kujutanud [[Jeesus]]t [[pedofiilia|pedofiilina]] ja prohvet [[Muḩammad]]it koerana, samuti on ta kujutanud juute sigadena. Vilks, kes nimetab ennast ise [[ateism|ateistiks]], on rõhutanud, et kunstis ei tohiks olla mingeid religioosseid tabusid. Ta leiab, et demokraatlikus ühiskonnas peab olema võimalik usulisi sümboleid kritiseerida ja kui seda teha, siis peaks õigluse ja võrdsuse mõttes kritiseerima neid kõiki.&lt;ref name=&quot;epl&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GGsnf&quot; /&gt;

Tema kurikuulsaimad karikatuurid on siiski pildisari, kus prohvet Muḩammadit kujutatakse koerana. Algselt olid need [[2007]]. aastal valminud pildid mõeldud väljapanekuks kohalikul kunstinäitusel [[Karlstad]]i lähistel [[Tällerud]]is, kuid näituse korraldajad võtsid need maha, tuues põhjuseks julgeolekukaalutlused.&lt;ref name=&quot;LkyGt&quot; /&gt; Pärast seda üritas Vilks neid pakkuda mitmele muule galeriile, kuid kõik keeldusid samal põhjusel. Ühe pildi avaldas [[18. august]]il [[2007]] [[Örebro]] kohalik ajaleht [[Nerikes Allehanda]], et illustreerida ajalehe juhtkirja enesetsensuurist ja usuvabadusest.&lt;ref name=&quot;YDo6P&quot; /&gt; Sellest vallandus rahvusvaheline skandaal, mis tõi kaasa tapmisähvardused Vilksi vastu ja sundis teda otsima kaitset politseilt.

2007. aasta sügisel rääkis ta ajakirjandusele, et on hakanud looma prohvet Muḩammadist kõnelevat [[muusikal]]i.&lt;ref name=&quot;xVuZn&quot; /&gt; Selle projekti hetkeseis on teadmata.

==Reaktsioonid Vilksi kunstile==

[[Pilt:Lars Vilks 20050722.jpg|thumb|Lars Vilks (2005)]]

Vaatamata sellele, et Vilksi ideed [[kontseptuaalkunst]]i valdkonnas peaksid sobituma kenasti teiste tema põlvkonna ja koolkonna kunstnikega, on ta jäänud Rootsi kunstiringkondades autsaideriks. Rootsi kunstieliit ei räägi reeglina temast. Tema töid pole peetud piisavalt huvitavaks ja neis on nähtud labaseid provokatsioone. Üks tema väheseid töid, mis on jõudnud muuseumikollektsiooni, on [[Ernst Billgren]]i ostetud skulptuur &quot;[[Omfalos]]&quot;, mille Billgren annetas [[Moderna Museet]]ile.

Vilksi omavoliline tegevus [[Kullaberg]]i looduskaitsealal tekitas alates [[1982]]. aastast talle rohkelt probleeme [[Höganäsi vald|Höganäsi valla]] ja [[Skåne lään]]i võimudega. Kohtuprotsessid tema taieste ja nende eest määratud trahvide üle kestsid kuni [[2004]]. aastani, köites pidevalt Rootsi ajakirjanduse tähelepanu ja muutes Kullabergi rahvusvaheliselt populaarseks turismi sihtkohaks.

===Reaktsioonid Muḩammadi karikatuuridele===

[[Islam]]i rajajat koerana kujutavate joonistuste avaldamine [[2007]]. aastal kutsus esile Rootsi islamiorganisatsioonide protesti. Samuti mõistsid nende avaldamise hukka mitmete välisriikide, teiste seas [[Iraan]]i&lt;ref name=&quot;iran&quot; /&gt;, [[Pakistan]]i&lt;ref name=&quot;pakistan&quot; /&gt;, [[Afganistan]]i&lt;ref name=&quot;afghanistan&quot; /&gt; ja [[Egiptus]]e&lt;ref name=&quot;egypt&quot; /&gt; valitsused, aga ka valitsustevaheline [[Islami Koostöö Organisatsioon]], mis kutsus Rootsi valitsust üles Vilksi &quot;karistama&quot;. Lisaks sai Vilks mitmeid tapmisähvardusi ja on olnud sunnitud sellest ajast peale elama politsei kaitse all. Muuhulgas on äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] pannud tema tapmise eest välja preemia kuni 150 000 USA dollari väärtuses.&lt;ref name=&quot;7IPNC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OZuIM&quot; /&gt;

====Vandenõu Vilksi mõrvamiseks====

[[2009]]. aastal sepitseti Vilksi tapmiseks vandenõu, mis lõpuks läbi kukkus. Selles osales kolm [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kodanikku: [[Colleen LaRose]] (keda kutsuti ka Džihaadi-Jane'iks), Mohammad Hassas Khalid ja Jamie Paulin Ramirez. [[9. märts]]il [[2010]] avalikustati, et LaRose'ile esitati föderaalseaduse alusel süüdistus [[muslim]]ite värbamises Vilksi mõrvamiseks.&lt;ref name=&quot;ABC1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Gpb74&quot; /&gt; Jaanuaris [[2014]] mõisteti LaRose kümneks aastaks vangi.&lt;ref name=&quot;BVaM9&quot; /&gt;

Samal päeval arreteeriti [[Iirimaa]]l seitse inimest seoses väidetava vandenõuga Vilksi tapmiseks. Uurimisega seotud politseinikud ütlesid, et tegemist oli välismaal sündinud Iirimaa elanikega, kes pärinesid enamikus [[Jeemen]]ist ja [[Maroko]]st ning viibisid Iirimaal põgenikena.&lt;ref name=&quot;rte&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;independent&quot; /&gt; Neist seitsmest viis, kolm meest ja kaks naist, vahistati [[Waterford]]i ja [[Tramore]]'i linnades, veel üks mees ja naine [[Ballincollig]]is [[Cork]]i linna lähistel.&lt;ref name=&quot;rte&quot; /&gt; Iiri politsei viis operatsiooni läbi koos terrorivastase võitluse üksusega. Politsei sõnul jäi kinnipeetute vanus vahemikku 20. aastate keskpaigast kuni 40. eluaastate lõppu. Samuti tunnistas politsei, et tegi tihedat koostööd korrakaitseorganitega Ameerika Ühendriikides ja mitmetes Euroopa riikides.&lt;ref name=&quot;garda&quot; /&gt;

====Vägivaldsed rünnakud====

[[11. mai]]l [[2010]] ründasid muslimitest meeleavaldajad Vilksi sõnavabadusest rääkiva loengu ajal [[Uppsala Ülikool]]is. Rünnak algas, kui näidati filmi islamist ja [[homoseksuaalsus]]est (videos näidati palja ülakehaga mehi ja ühte lühikest stseeni kahest suudlevast mehest vaheldumisi islamiteemaliste lõikudega). Mõned üliõpilased nõudsid filmi peatamist, nimetades seda geipornoks. Näidatud film oli Iraani kunstniku [[Sooreh Hera]] film &quot;Allah ho Gaybar&quot;. Ründajad lõhkusid Vilksi prillid, kuid ta ei saanud tõsiselt vigastada. Politsei toimetas ta turvalisse kohta ja osa protestijaid peeti kinni. Vaatamata varasematele tapmisähvardustele oli see esimene vägivallaakt Vilksi vastu.

Mõned päevad hiljem, [[15. mai]]l [[2010]] korraldati Vilksi majale Lõuna-Rootsis süüterünnak. Ründajad purustasid maja aknad ja viskasid majja pudelid bensiiniga. Puhkes väike põleng, kuid maja maha põletada ei õnnestunud. Vilksi ei olnud rünnaku hetkel kodus.&lt;ref name=&quot;DW&quot; /&gt; Vahistati kaks [[Kosovo]] päritolu venda.&lt;ref name=&quot;udM37&quot; /&gt; Sama aasta [[15. juuli]]l mõisteti nad vastavalt kaheks ja kolmeks aastaks vangi.&lt;ref name=&quot;9Yf0Y&quot; /&gt;

[[24. november|24. novembril]] [[2010]] avaldati [[Somaalia]] äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Alshabaab]] toodetud video. Selles kutsub rootsikeelne hääl kaamera tagant &quot;kõiki somaali vendi ja õdesid&quot; Rootsis lahkuma riigist ja liituma Alshabaabi võitlusega Somaalias. Ühtlasi tehakse seal tapmisähvardus Vilksile. [[12. detsember|12. detsembril]] [[2010]] ütles [[2010. aasta Stockholmi pommirünnakud|Stockholmi enesetaputerrorist]] meediale ja Rootsi julgeolekupolitseile saadetud sõnumis, et &quot;nüüd surevad teie lapsed, tütred ja õed samamoodi nagu meie õed ja vennad. Meie teod kõnelevad iseenda eest. [Need jätkuvad] nii kaua kui te ei lõpeta oma sõda islami vastu, prohveti teotamist ja oma rumalat toetust sellele seale Vilksile&quot;.

[[10. september|10. septembril]] [[2011]] arreteeriti kolm meest, keda kahtlustati terroriaktide kavandamises [[Göteborg]]is. Kaks päeva pärast vahistamist muudeti nende süüdistus mõrvasüüdistuseks. Mõned päevad hiljem selgus, et nende sihtmärk oli Lars Vilks.&lt;ref name=&quot;G8WUh&quot; /&gt;

====Al-Qā‘idah' sihtmärkide seas====

2010. aastal avaldas ajakiri [[Inspire]] äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Al-Qā‘idah]]' väidetava sihtmärkide nimekirja, kuhu kuulus ka Lars Vilks.&lt;ref name=&quot;thewire2013&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;iav5L&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;I2XAK&quot; /&gt; [[2013]]. aastal lisati sellesse nimekirja ka [[Stéphane Charbonnier|Stéphane &quot;Charb&quot; Charbonnier]], kelle Lars Vilksi komitee andis järgmisel aastal oma vabadusauhinna.&lt;ref name=&quot;mcxMx&quot; /&gt; Kui Charb mõrvati jaanuaris 2015 koos 11 muu inimesega [[Charlie Hebdo tulistamine|Charlie Hebdo tulistamises]], kutsus Al-Qā‘idah üles tapma veel karikaturiste&lt;ref name=&quot;oUakz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gn35H&quot; /&gt; ja Vilks tõhustas veelgi oma turvameetmeid.&lt;ref name=&quot;ugwrg&quot; /&gt;

====Kopenhaageni terrorirünnakud====
{{Vaata|2015. aasta Kopenhaageni terrorirünnakud}}

[[14. veebruar]]il [[2015]] [[Taani]] pealinnas [[Kopenhaagen]]is [[Krudttønden]]i kohvikus toimunud üritusel, mis kandis pealkirja &quot;Kunst, jumalateotus ja väljendusvabadus&quot; ning mille oli korraldanud Vilks&lt;ref name=&quot;z1Fui&quot; /&gt;, hukkus tulistamises üks tsiviilisik ja kolm politseinikku said haavata.&lt;ref name=&quot;Washingtonpost&quot; /&gt; Kohviku aknas oli näha vähemalt 30 kuuliauku. Ürituse üks korraldajatest Helle Merete Brix kinnitas hiljem, et rünnaku sihtmärgiks oli Vilks.&lt;ref name=&quot;Washingtonpost&quot; /&gt; Tulistaja tabati järgmise päeva hommikul ja hukkus tulevahetuses politseiga. Politsei usub, et rünnak oli inspireeritud kuu aega varem toimunud [[Charlie Hebdo tulistamine|Pariisi tulistamisest]].&lt;ref name=&quot;YAh0I&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;9K7ka&quot; /&gt; Pärast rünnakut kadus Vilks avalikkusest.&lt;ref name=&quot;hYIEI&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bUhsU&quot; /&gt;

====Sõnavabaduse auhind====

Märtsis 2015 andis [[Rahvusvaheline Vaba Pressi Ühing]] Lars Vilksile Kopenhaagenis [[Christiansborgi palee]] parlamenditiivas toimunud tseremoonial üle [[Sappho auhind|Sappho auhinna]]. See sündmus oli Vilksi esimene ilmumine avalikkuse ette pärast veebruarikuist rünnakut ja ürituse turvameetmed olid väga ranged.&lt;ref name=&quot;GmrtW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;81O3s&quot; /&gt;

==Teoseid==

Kunstiteoreetiku ja -ajaloolasena on Lars Vilks avaldanud mitmeid kunstiteemalisi teaduslikke ja populaarteaduslikke käsitlusi. Samuti on ta avaldanud mitu teost, mis on seotud ühe tema tuntuma skulptuuriga &quot;[[Arx]]&quot;.

* [[1987]] – &quot;Konst och konster&quot; (väitekiri), [[Malmö]], Wedgepress &amp; Cheese, ISBN 91-85752-57-6.
* [[1993]] – &quot;Att läsa Arx&quot;, [[Nora (Rootsi)|Nora]], Nya Doxa, ISBN 91-88248-43-7.
* 1993 – &quot;Arx: en bok om det outsägliga&quot;, Nora, Nya Doxa, ISBN 91-88248-47-X.
* [[1994]] – &quot;Nimis och Arx&quot;, Nora, Nya Doxa, ISBN 91-88248-50-X.
* [[1995]] – &quot;Konstteori: kameler går på vatten&quot;, Nora, Nya Doxa, ISBN 91-88248-94-1.
* [[1999]] – &quot;Det konstnärliga uppdraget?: en historia om konsthistoria, kontextkonst och det metafysiska överskottet&quot;, Nora, Nya Doxa, ISBN 91-578-0331-5.
* [[2002]] – &quot;T.O.A.: [teori om allting]&quot;, Malmö, Galleri 21, ISBN 91-631-2330-4.
* [[2003]] – &quot;Myndigheterna som konstnärligt material: den långa historien om Nimis, Arx, Omfalos och Ladonien&quot;, Nora, Nya Doxa, ISBN 91-578-0429-X (hardback).
* [[2004]] – &quot;Spartips: 34 tips för konstnärer, kommuner, vissa obemedlade samt underbetalda&quot;, Nora, Nya Doxa, ISBN 91-578-0451-6.
* [[2005]] – &quot;Hur man blir samtidskonstnär på tre dagar: handbok med teori&quot; (koos Martin Schibliga), Nora, Nya Doxa, ISBN 91-578-0459-1.
* [[2011]] – &quot;ART: den institutionella konstteorin, konstnärlig kvalitet, den internationella samtidskonsten&quot;, Nora, Nya Doxa, ISBN 978-91-578-0590-4.

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;epl&quot;&gt;Puuraid, Piia (interv). [http://epl.delfi.ee/news/eesti/al-qaida-tapmisnimekirja-kuuluv-eesti-paritolu-karikaturist-uhegi-teise-usuga-ei-ole-probleeme-ainult-islamiga?id=71067535 Al-Qaida tapmisnimekirja kuuluv Eesti päritolu karikaturist: ühegi teise usuga ei ole probleeme, ainult islamiga]. – Eesti Päevaleht, 23.03.2015, 2–3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IBT&quot;&gt;Carty, Peter. [http://www.ibtimes.co.uk/copenhagen-shooting-who-swedish-cartoonist-lars-vilks-1488000 Copenhagen shooting: Who is the Swedish cartoonist Lars Vilks?] IB Times, 14.02.2015 (vaadatud 23.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amanda&quot;&gt;[http://www.lexikonettamanda.se/show.php?aid=20899 Lars Vilks] Konstnärslexikonett Amanda (vaadatud 23.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ladoniahist&quot;&gt;[http://www.ladonia.org/history/ History of Ladonia] Ladonia (vaadatud 22.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HD&quot;&gt;[http://www.hd.se/lokalt/hoganas/2010/04/24/nimis-en-tidslinje/ Nimis en tidslinje] HD, 24.04.2010 (vaadatud 22.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iran&quot;&gt;[http://www.thelocal.se/20070827/8305 Iran protests over Swedish Muhammad cartoon] The Local, 27.08.2007 (vaadatud 23.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pakistan&quot;&gt;[http://gudmundson.blogspot.com/2007/08/pakistans-reaktion-ord-fr-ord.html Pakistan condemns the publication of offensive sketch in Sweden] Gudmundson Blog, 30.08.2007 (vaadatud 23.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;afghanistan&quot;&gt;Sayed, Salahuddin. [https://web.archive.org/web/20150102173757/http://in.reuters.com/article/2007/09/01/idINIndia-29281220070901 Indignant Afghanistan slams Prophet Mohammad] Reuters, 01.09.2007 (vaadatud 23.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;egypt&quot;&gt;Fouché, Gwladys. [http://media.guardian.co.uk/presspublishing/story/0,,2161595,00.html Egypt wades into Swedish cartoons row] The Guardian, 03.09.2007 (vaadatud 23.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ABC1&quot;&gt;Friedman, Emily; Ryan, Jason. [http://abcnews.go.com/WN/TheLaw/colleen-larose-jihad-jane-indicted-charges-helping-terrorists/story?id=10055608 American Colleen LaRose Called Herself Jihad Jane] ABC News, 09.05.2010 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rte&quot;&gt;[http://www.rte.ie/news/2010/0309/128547-waterford/ Arrests over alleged plot to kill cartoonist] RTE News, 09.03.2010 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;independent&quot;&gt;Stack, Sarah. [http://www.independent.co.uk/news/world/europe/seven-held-in-ireland-over-plot-to-assassinate-cartoonist-lars-vilks-1918672.html Seven held in Ireland over plot to assassinate cartoonist Lars Vilks] The Independent, 09.03.2010 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;garda&quot;&gt;[http://www.garda.ie/Controller.aspx?Page=5105 Searches in Waterford and Cork on 9 March 2010] Garda Síochána, 09.03.2010 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DW&quot;&gt;[http://www.dw-world.de/dw/article/0,,5577216,00.html House of Swedish 'Muhammad' cartoonist attacked] Deutsche Welle, 15.05.2010 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;thewire2013&quot;&gt;Bennett, Dashiell. [http://www.thewire.com/global/2013/03/al-qaeda-most-wanted-list/62673/ Look Who's on Al Qaeda's Most-Wanted List] The Wire, 01.03.2013 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Washingtonpost&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150214185258/http://www.washingtonpost.com/world/europe/reports-shots-fired-at-copenhagen-cafe-free-speech-event/2015/02/14/e34f4d5c-b460-11e4-bf39-5560f3918d4b_story.html Shootout at Copenhagen cafe free speech event] Washington Post, 14.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6vROZ&quot;&gt;[http://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=83&amp;artikel=5309027 Lars Vilks konstverk byggdes om till minaret] Sveriges Radio, 15.10.2012 (vaadatud 23.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Yyt0n&quot;&gt;Kivi, Krister. [http://ekspress.delfi.ee/news/kohver/reisiidee-ladonia-valiseesti-aktsendiga-miniriik-louna-rootsis?id=69761865 Reisiidee: Ladonia: väliseesti aktsendiga “miniriik” Lõuna-Rootsis] Eesti Ekspress, 17.09.2014 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N4IbO&quot;&gt;[http://www.ladonia.org/ Ladonia ametlik veebileht] (inglise keeles, vaadatud 23.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;14sFt&quot;&gt;[http://www.ladonia.org/administration/secretary-of-state/ The Secretary of State] Ladonia (vaadatud 23.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GGsnf&quot;&gt;[http://edition.cnn.com/2010/WORLD/europe/05/11/sweden.cartoonist.attack/index.html?_s=PM:WORLD Police: Swedish cartoonist object of attempted attack] CNN International, 12.05.2010 (vaadatud 23.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LkyGt&quot;&gt;Brink, Bosse. [http://www.svd.se/nyheter/inrikes/teckningar-pa-muhammed-togs-bort_247373.svd Teckningar på Muhammed togs bort] Svenska Dagbladet Nyheter, 21.07.2007 (vaadatud 23.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YDo6P&quot;&gt;Ströman, Lars. [https://web.archive.org/web/20070906190721/http://www.na.se/artikel.asp?intId=1209627 Rätten att förlöjliga en religion] Nerikes Allehanda, 28.08.2007. Arhiveeritud veebilehel archive.org (vaadatud 23.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xVuZn&quot;&gt;Aug, Tuuli. [http://epl.delfi.ee/news/online/muhamedi-pilanud-karikaturist-teeb-nuud-prohvetist-muusikali?id=51107839 Muhamedi pilanud karikaturist teeb nüüd prohvetist muusikali] Eesti Päevaleht, 07.11.2007 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7IPNC&quot;&gt;[http://www.thelocal.se/8507/20070916 Vilks to get police protection] The Local, 16.09.2007 (vaadatud 23.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OZuIM&quot;&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/6996553.stm Bounty set over Prophet cartoon] BBC News, 15.09.2007 (vaadatud 23.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gpb74&quot;&gt;[http://investigations.nbcnews.com/_news/2014/01/06/22202049-jihad-jane-gets-10-year-sentence-for-terror-plot-against-cartoonist?lite Jihad Jane arrested] NBC News, 06.01.2014 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BVaM9&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/rootsi-karikaturisti-tappa-lubanud-ameeriklanna-laheb-10-aastaks-vangi?id=67562766 Rootsi karikaturisti tappa lubanud ameeriklanna läheb 10 aastaks vangi] Delfi, 06.01.2014 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;udM37&quot;&gt;[http://maailm.postimees.ee/263509/rootsi-politsei-vahistas-kaks-karikaturisti-kodu-runnanud-meest Rootsi politsei vahistas kaks karikaturisti kodu rünnanud meest] Postimees Online, 16.05.2010 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9Yf0Y&quot;&gt;[http://www.thelocal.se/27806/20100715/ Brothers jailed for Vilks arson attack] The Local, 13.08.2012 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G8WUh&quot;&gt;Genborg, Linda. [http://www.goteborgdaily.se/lars-vilks-believed-to-have-been-the-target Lars Vilks believed to have been the target] Göteborg Daily, 21.09.2011 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iav5L&quot;&gt;Urquhart, Conal. [http://time.com/3657246/paris-charlie-hebdo-shooting/ Paris Police Say 12 Dead After Shooting at Charlie Hebdo] Time, 07.01.2015 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I2XAK&quot;&gt;Ward, Victoria. [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/france/11330505/Murdered-Charlie-Hebdo-cartoonist-was-on-al-Qaeda-wanted-list.html Murdered Charlie Hebdo cartoonist was on al Qaeda wanted list] The Telegraph, 07.01.2015 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcxMx&quot;&gt;Chang, Lulu. [http://www.bustle.com/articles/64402-who-is-lars-vilks-the-intended-target-in-the-copenhagen-shootings-has-faced-death-threats-before Who Is Lars Vilks? The Intended Target In The Copenhagen Shootings Has Faced Death Threats Before] Bustle, 16.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oUakz&quot;&gt;Cormack, Lucy. [http://www.theage.com.au/world/charlie-hebdo-editor-stephane-charbonnier-crossed-off-chilling-alqaeda-hitlist-20150108-12k97z.html Charlie Hebdo editor Stephane Charbonnier crossed off chilling al-Qaeda hitlist] The Age, 08.01.2015 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gn35H&quot;&gt;[http://www.sunshinecoastdaily.com.au/news/two-terrorists-run-after-shooting-free-speech-meet/2544319/ Shooting in Denmark leaves 2 dead, 5 police injured] Sunshine Coast Daily, 15.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ugwrg&quot;&gt;Jenkins, Lin. [http://www.theguardian.com/world/2015/feb/14/copenhagen-attack-cartoonist-lars-vilks Lars Vilks: maverick artist who knows what it is to be a target] The Guardian, 15.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z1Fui&quot;&gt;[http://larsvilks.com/2015/01/24/kom-til-debatmode-14-februar Kom til debatmøde 14. februar] LarsVilks.com (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YAh0I&quot;&gt;Zawadzki, Sabina. [https://web.archive.org/web/20150216000925/http://www.reuters.com/article/2015/02/15/us-denmark-shooting-idUSKBN0LI0N720150215 Denmark sees possible 'Charlie Hebdo' motive behind Copenhagen attacks] Reuters, 15.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9K7ka&quot;&gt;[http://www.abc.net.au/news/2015-02-16/copenhagen-shooting-gunmen-inspired-by-charlie-hebdo-attacks/6111770 Copenhagen shootings: Gunman may have been inspired by Paris attacks, Danish police say] ABC News, 16.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hYIEI&quot;&gt;Gander, Kashmira. [http://www.independent.co.uk/news/world/europe/copenhagen-shootings-cartoonist-lars-vilks-goes-into-hiding-10050168.html Copenhagen shootings: Cartoonist Lars Vilks goes into hiding] The Independent, 16.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bUhsU&quot;&gt;[http://maailm.postimees.ee/3094071/karikaturist-lars-vilks-kadus-areenilt Karikaturist Lars Vilks «kadus areenilt»] Postimees Online, 17.02.2015 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GmrtW&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-31885321 Copenhagen attack cartoonist Lars Vilks wins award] BBC News, 14.03.2015 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;81O3s&quot;&gt;Struck, Rikke. [http://nyhederne.tv2.dk/2015-03-14-en-maaned-efter-terrorangrebet-nu-haedres-lars-vilks-i-koebenhavn En måned efter terrorangrebet: Nu hædres Lars Vilks i København] TV2 Nyhederne, 14.03.2015 (vaadatud 24.03.2015)&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==

{{Commons category}}
*[http://larsvilks.com/ Lars Vilksi Komitee ametlik veebileht] (rootsi ja inglise keeles, vaadatud 24.03.2015)
*[http://www.vilks.net/ Vilks.net] (rootsikeelne blogi, vaadatud 24.03.2015)

{{JÄRJESTA:Vilks, Lars}}
[[Kategooria:Rootsi kunstnikud]]
[[Kategooria:Karikaturistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]
[[Kategooria:Surnud 2021]]</text>
      <sha1>olqhfji3i5rxnl2vpdyujpdcc3ad0bl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Akmenė rajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>401699</id>
    <revision>
      <id>6177205</id>
      <parentid>5305313</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T04:48:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2417" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Akmenė rajoon
|  omakeelne_nimi_1 = leedu | Akmenės rajono savivaldybė|
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 844
|  elanikke = 21685
|  elanikke_seis = 2014
|  keskuse_nimi = [[Naujoji Akmenė]]
|  asendikaart = Leedu
}}
'''Akmenė rajoon''' ([[leedu keel]]es Akmenės rajono savivaldybė) on 1. järgu haldusüksus ([[rajoon (Leedu)|rajoon]]) [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Leedu]]s. Rajoon piirneb põhjas [[Läti]]ga.

Rajoonis on kuus omavalitsust, selle pindala on 844 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ja elanike arv oli 2014. aastal 21 685 inimest.

Rajoon moodustati 1950. aastal. Rajoon koosneb järgmistest valdadest: [[Akmenė vald|Akmenė]], [[Kruopiai vald|Kruopiai]], [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė]], [[Papilė vald|Papilė]] ja [[Venta vald]]. Omaette omavalitsuse moodustavab veel Naujoji Akmenė linn.

[[Pilt:AkmenesRajonoSeniunijos.png|pisi|tühi|Akmenė rajooni omavalitsused]]

Suurim asula on halduskeskus [[Naujoji Akmenė]] (9059 inimest). Teised linnad rajoonis on [[Akmenė]] ja [[Venta]]. Lisaks asuvad rajoonis [[Papilė]] ja [[Kruopiai]] [[alev]]. 2011. aasta seisuga oli elanikest 95,36% [[leedulased|leedulasi]], 2,46% [[venelased|venelasi]], 0,63% [[lätlased|lätlasi]], 0,39% [[ukrainlased|ukrainlasi]], 0,3% [[valgevenelased|valgevenelasi]], 0,28% [[poolakad|poolakaid]], 0,15% [[mustlased|mustlasi]], 0,09% [[sakslased|sakslasi]] ja 0,34% oli muust rahvusest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://osp.stat.gov.lt/2011-m.-surasymas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-15 |arhiivimisaeg=2021-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211028155726/https://osp.stat.gov.lt/2011-m.-surasymas |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Rajooni tähtsamad jõed on lääneosas voolav [[Venta jõgi]] ning selle lisajõed [[Virvytė]], [[Dabikinė]] ja [[Vadakstis]]. 

Akmenė rajooni territooriumile jääb osaliselt [[Venta regionaalpark]], täielikult aga [[Kamanose looduskaitseala]].

&lt;gallery&gt;
1.Kivyliu-baznycia-2011.10.04.JPG|Kivyliai kirik
2010_09_04_20Ramučiai.JPG|Ramučiai
Papilėsliepa.JPG|Papilė pärn
Dovydžių_ąžuolas.JPG|Dovydžiai tamm
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat|Akmenė District Municipality}}
* [http://www.akmene.lt/ Akmenė rajooni koduleht]
{{Leedu 1. järgu haldusüksused}}

[[Kategooria:Šiauliai maakonna omavalitsused]]
[[Kategooria:Akmenė rajoon| ]]</text>
      <sha1>gamgsu53j8y6dygagnvqhuj2bdvxqho</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Šiauliai rajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>403317</id>
    <revision>
      <id>6177198</id>
      <parentid>6052437</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T22:09:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3077" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Šiauliai rajoon
|  nimi1_keel = leedu | nimi1 = Šiaulių rajono savivaldybė
|  lipp = Flag of Šiauliai district.gif
|  lipu_link = Šiauliai rajooni lipp
|  vapp = Siauliai district COA.gif
|  vapi_link = Šiauliai rajooni vapp
|  pindala = 1807
|  elanikke = 41221
|  elanikke_seis = 2018
|  keskuse_nimi = [[Šiauliai]]
|  asendikaart = Leedu
}}
'''Šiauliai rajoon''' ([[leedu keel]]es Šiaulių rajono savivaldybė) on 1. järgu haldusüksus ([[rajoon (Leedu)|rajoon]]) endise [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonna]] aladel [[Leedu]]s.

Rajoonis on 11 omavalitsust, selle pindala on 1807 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ja elanike arv oli 2014. aastal 42 217 inimest. Halduskeskuseks on [[Šiauliai]], mis aga rajooni koosseisu ei kuulu.

Rajoon moodustati 1953. aastal. Rajoon koosneb järgmistest valdadest: [[Bubiai vald|Bubiai]], [[Ginkūnai vald|Ginkūnai]], [[Gruzdžiai vald|Gruzdžiai]], [[Kairiai vald|Kairiai]], [[Kuršėnai vald|Kuršėnai]], [[Kužiai vald|Kužiai]], [[Meškuičiai vald|Meškuičiai]], [[Raudėnai vald|Raudėnai]], [[Šakyna vald|Šakyna]] ja [[Šiauliai maavald]]. Omaette omavalitsuse moodustab veel Kuršėnai linn.

[[Pilt:SiauliuRajonoSeniunijos.png|pisi|tühi|Šiauliai rajooni omavalitsused]]

Suurim asula on [[Kuršėnai]] (11 593 inimest). Lisaks asuvad rajoonis [[Bazilionai]], [[Gruzdžiai]], [[Kairiai]], [[Kurtuvėnai]], [[Kužiai]], [[Meškuičiai]] ja [[Šakyna]] [[alev]]. 2011. aasta seisuga oli elanikest 96,97% [[leedulased|leedulasi]], 1,87% [[venelased|venelasi]], 0,15% [[ukrainlased|ukrainlasi]], 0,12% [[mustlased|mustlasi]], 0,12% [[poolakad|poolakaid]], 0,11% [[valgevenelased|valgevenelasi]], 0,07% [[lätlased|lätlasi]], 0,03% [[sakslased|sakslasi]] ja 0,56% oli teistest rahvustest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://osp.stat.gov.lt/2011-m.-surasymas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-26 |arhiivimisaeg=2021-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211028155726/https://osp.stat.gov.lt/2011-m.-surasymas |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Rajooni tähtsamad jõed on põhjaosas voolav [[Venta jõgi]] ning selle lisajõed [[Žižma (Venta)|Žižma]] ja [[Ringuva]], samuti [[Dubysa]] ja [[Svēte]]. Kõrgeim koht (161 meetrit) asub [[Blužgalis]]e külas, madalaim koht (82 meetrit) aga Šakyna lähistel.

Šiauliai rajooni territooriumile jäävad osaliselt [[Venta regionaalpark]] ja [[Kurtuvėnai regionaalpark]].

&lt;gallery&gt;
VZAL4976.jpg|Šilėnai
Bubiu_piliakalnis_arti.jpg|Bubiai linnamägi
Drąsučiai.JPG|Drąsučiai
Aukstelkesbaznycia3a.jpg|Aukštelkė
20070930Ginkunu_dvaras.JPG|Ginkūnai mõisa peahoone
Raudenai_Siauliu_raj.jpg|Raudėnai kirik
Albino_pušis.JPG|Albinootiline mänd Kurtuvėnai regionaalpargis
Dirvonėnai,_liepų_alėja_2.JPG|[[Paežeriai]] pärnaallee
Siauliu-jura2.jpg|Bubiai paisjärv
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat|Šiauliai District Municipality}}
* [https://www.siauliuraj.lt/ Šiauliai rajooni koduleht]

{{Leedu 1. järgu haldusüksused}}

[[Kategooria:Šiauliai maakonna omavalitsused]]
[[Kategooria:Šiauliai rajoon| ]]</text>
      <sha1>ojzk2v8108r22rkh5mlrcevo9mgf26c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Chiril Gaburici</title>
    <ns>0</ns>
    <id>406921</id>
    <revision>
      <id>6177023</id>
      <parentid>4775554</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:03:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1195" xml:space="preserve">[[Pilt:Chiril Gaburici (crop.).jpg|pisi|Chiril Gaburici]]
'''Chiril Gaburici''' (sündinud [[23. november|23. novembril]] [[1976]] [[Logănești]]s) on [[Moldova]] ettevõtja, ärijuht ja poliitik. Ta oli [[18. veebruar]]ist [[2015]] kuni [[22. mai]]ni 2015 [[Moldova peaminister]].

Ta õppis [[Chișinău]] [[Universitatea Slavonă]]s [[majandusteadus]]t. Aastatel [[2008]]–[[2012]] juhtis ta telekomiettevõtet [[Moldcell]], seejärel [[Aserbaidžaan]]i telekomiettevõtet [[Azercell]]. Talle kuulub mitu autonduse, telekomi ja põllumajanduse vallas tegutsevat ettevõtet.

Peaministrikandidaadiks esitas ta [[Moldova Liberaaldemokraatlik Partei]]; ise ta parteisse ei kuulu.

12. juunil 2015 teatas Chiril Gaburici, et astub tagasi seoses tema haridust tõendavate dokumentide võimaliku võltsimise suhtes alustatud uurimisega.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-33111789 Moldova PM Gaburici quits over school diploma inquiry]&lt;/ref&gt; 22. juunil 2015 nimetati tema asemel ametisse peaministri kohusetäitja [[Natalia Gherman]].

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Gaburici, Chiril}}
[[Kategooria:Moldova poliitikud]]
[[Kategooria:Moldova peaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>c79l5cfrras2x16wz64vju06w3z3vqv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karl Landsteiner</title>
    <ns>0</ns>
    <id>407060</id>
    <revision>
      <id>6176959</id>
      <parentid>6121045</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:36:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3361" xml:space="preserve">{{Infokast teadlane
| pilt             = Karl Landsteiner 1930b-cr2.jpg
| pildiallkiri     = 
| sünniaeg         = [[14. juuni]] [[1868]]
| sünnikoht        = [[Baden (Austria)|Baden]], [[Austria]]
| surmaaeg         = {{Surmaaeg ja vanus|1943|6|26|1868|6|14}}
| surmakoht        = [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| elukoht          = 
| kodakondsus      = 
| rahvus           = 
| tegevusala       = [[biokeemia]]&lt;br&gt;[[meditsiin]]
| töökoht          = 
| haridus          = 
| alma_mater       = [[Viini Ülikool]]
| doktoritöö          =
| doktoritöö_juhendaja =
| tuntumad_tööd       = veregruppide, reesusfaktori ja polioviiruse avastamine
| tuntud_õpilased     = 
| botaaniline_nimelühend  =
| zooloogiline_nimelühend =
| tunnustus        = [[Nobeli meditsiiniauhind]] (1930)
| abikaasa         = 
| lapsed           = 
| allkiri          = 
| veebileht        = 
| märkused         = 
| muu              = 
| moodul           =
}}
'''Karl Landsteiner''' ([[14. juuni]] [[1868]] [[Baden (Austria)|Baden]] – [[26. juuni]] [[1943]] [[New York]]) oli [[Austria]] [[biokeemik]] ja [[arstiteadlane]], [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhinna]] laureaat.

Landsteiner alustas biokeemiauuringuid juba [[Viini Ülikool]]is [[arstiteadus]]t õppides. Ta lõpetas ülikooli [[1891]]. aastal ning töötas ja täiendas end järgmised viis aastat [[labor]]ites [[Arthur Rudolf Hantzsch]]i juures [[Zürich]]is, [[Hermann Emil Fischer]]i juures [[Würzburg]]is ja [[Eugen Bamberger]]i juures [[München]]is. Seejärel pöördus ta tagasi Viini ja asus [[1896]]. aastal tööle assistendina Viini hügieeniinstituudis [[Max von Gruber]]i käe all.&lt;ref name=&quot;ITeL2&quot; /&gt;

Landsteineri avastused panid aluse turvalisele [[vereülekanne|vereülekandele]]. [[1900]]. aastal avastas ta kolm [[veregrupp]]i ning nimetas need A-, B- ja 0-grupiks. Koos [[Alexander Wiene]]riga avastas ta [[1937]]. aastal [[reesusfaktor]]i. [[1930]]. aastal pälvis ta veregruppide avastamise eest [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]].&lt;ref name=&quot;Nobel&quot; /&gt;

Koos [[Erwin Popper]]iga avastas ta [[1909]]. aastal [[polioviirus]]e.

[[1922]]. aastal asus Landsteiner tööle [[New York|New Yorgis]] [[Rockefelleri Meditsiiniuuringute Instituut|Rockefelleri Meditsiiniuuringute Instituudis]] ja elas kogu ülejäänud elu [[USA|Ameerika Ühendriikides]].

Landsteineri sünniaastapäeval, 14. juunil tähistatakse maailma [[veredoonorlus]]e päeva.

==Tunnustus==
*1941 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ITeL2&quot;&gt;[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1930/landsteiner-bio.html Nobel Prizes and Laureates]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nobel&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Karl Landsteiner Facts |väljaanne=The Nobel Prize |url=https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/1930/landsteiner/facts/ |vaadatud=27. detsember 2020}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/1930/landsteiner/facts/ Nobel Prizes and Laureates]

{{NobelMeditsiin}}

{{JÄRJESTA:Landsteiner, Karl}}
[[Kategooria:Austria teadlased]]
[[Kategooria:Biokeemikud]]
[[Kategooria:Arstiteadlased]]
[[Kategooria:Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1868]]
[[Kategooria:Surnud 1943]]</text>
      <sha1>oqm8508lonlfiucj9zrbp8md3onbocq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vivian Cheruiyot</title>
    <ns>0</ns>
    <id>413181</id>
    <revision>
      <id>6177127</id>
      <parentid>5589240</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:33:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3904" xml:space="preserve">{{Sportlane
| Nimi = Vivian Cheruiyot
| Pilt = Vivian Cheruiyot Daegu 2011.jpg
| Pildisuurus = 
| Pildinimi = Vivian Cheruiyot 2011. aasta maailmameistrivõistlustel
| Riik = Keenia
| Sünniaeg = {{süv|1983|9|11}}
| Sünnikoht = [[Keiyo]]
| Pikkus    = 159 cm
| Kaal      = 40 kg
| Spordiklubi= 
| Treener = 
| Medalid = 
{{MedalOlümpia|}}
{{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#5000 meetrit_2|5000 m]]}}
{{Hõbemedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#5000 m_2|5000 m]]}}
{{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m_2|10 000 m]]}}
{{Pronksmedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m_2|10 000 m]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m_2|5000 m]]}}
{{Kuldmedal|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m_2|5000 m]]}}
{{Kuldmedal|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m_2|10 000 m]]}}
{{Kuldmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meerit_2|10 000 m]]}}
{{Hõbemedal|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]]|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m_2|5000 m]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2010]]|[[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 m_2|3000 m]]}}
{{MedalVõistlus|[[Krossijooksu maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2011. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|2011]]|8 km}}
{{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}}
{{Pronksmedal|[[2010. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2010]]|5000 m}}
}}
'''Vivian Jepkemoi Cheruiyot ''' (sündinud [[11. september|11. septembril]] [[1983]] [[Keiyo]]s) on [[Keenia]] [[kergejõustiklane]] ([[pikamaajooksja]]). Ta on nii [[5000 meetri jooks]]us kui ka [[10 000 meetri jooks]]us kahekordne naiste maailmameister.

[[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s võitis ta 10 000 meetri jooksus hõbemedali kõigi aegade kolmanda tulemusega 29.32,53. 5000 meetri jooksus võitis ta olümpiarekordiga 14.26,17 kuldmedali.

2018. aastal võitis ta [[Londoni maraton]]i isikliku rekordiga 2:18.31.

== Isiklikud rekordid ==
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[1500 meetri jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''4.06,6''' || [[18. mai]] [[2012]]  || {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Nairobi]]
|- 
| [[3000 meetri jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''8.28,66''' || [[23. september]] [[2007]]  || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Stuttgart ]]
|- 
| [[5000 meetri jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''14.20,87''' || [[29. juuli]] [[2011]]  || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm ]]
|- 
| [[10 000 meetri jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''29.32,53 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;''' || [[12. august]] [[2016]]  || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro ]]
|- 
| [[Poolmaraton]] || align=&quot;center&quot;| '''1:06.34''' || [[17. märts]] [[2019]]  || {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Lissabon]]
|- 
| [[Maraton]] || align=&quot;center&quot;| '''2:18,31''' || [[22. aprill]] [[2018]]  || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]]
|}

== Välislingid ==
* {{IAAF}}

{{Maailmameistrid naiste 10 000 meetri jooksus}}

{{JÄRJESTA:Cheruiyot, Vivian}}
[[Kategooria:Keenia jooksjad]]
[[Kategooria:Pikamaajooksjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>01u8zjm7v2pu9xudiuxqds6m8gffzxp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Klooga jaama tee</title>
    <ns>1</ns>
    <id>413915</id>
    <revision>
      <id>6177176</id>
      <parentid>4258812</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:49:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="356" xml:space="preserve">''Tee lõpeb Tallinn-Paldiski-Kloogaranna ülesõidu [[Klooga raudteepeatus]]e juures.
: Mis see tähendab? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. september 2015, kell 22:06 (EEST)
----
Nüüd peaks kibiste peatus ka  olema. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 12. august 2022, kell 23:49 (EEST)</text>
      <sha1>p3tnu7eefm7djuaxswvl4r9mhmfc7np</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Seabrook</title>
    <ns>0</ns>
    <id>414867</id>
    <revision>
      <id>6176960</id>
      <parentid>5757951</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:39:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="999" xml:space="preserve">{{See Artikkel|asulast New Jersey osariigis|Texase osariigi linna|Seabrook (Texas)}}
{{Linn
|asendikaart=New Jersey
}}
'''Seabrook''' on asula [[USA]]-s [[New Jersey]]s [[Cumberlandi maakond|Cumberlandi maakonnas]] [[Upper Deerfieldi vald|Upper Deerfieldi vallas]].

See on saanud nime ärimehe ja ettevõtja [[Charles F. Seabrook]]i järgi, kellel kuulus selles piirkonnas suurim niisutatud [[aiand]] maailmas.

==Eesti kogukond==
Seabrookis tegutseb eesti [[Seabrooki kogudus]].

Seabrookis on tegutsenud [[Seabrooki Eesti Võitlejate Ühing]], mille esimees oli [[Avdy Andresson]].&lt;ref name=&quot;Vabadussõja mälestusmärgid&quot;&gt;[[Mati Strauss]] (koostaja), 2005. Vabadussõja mälestusmärgid. II osa. Keila. Lk 193&lt;/ref&gt; Ühingu eestvõttel püstitati sinna 1. detsembril 1968 [[Vabadussõda|Vabadussõja]] mälestussammas.&lt;ref name=&quot;Vabadussõja mälestusmärgid&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide asulad]]
[[Kategooria:New Jersey geograafia]]
[[Kategooria:Välis-Eesti]]</text>
      <sha1>oxl9ky3mk95hj85pg3bhl2ocwyxuxuk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>November 2015</title>
    <ns>0</ns>
    <id>419066</id>
    <revision>
      <id>6177334</id>
      <parentid>6135401</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:54:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* 3. november */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="130372" xml:space="preserve">'''November 2015''', kroonika

[[2015]]. aasta november algas [[pühapäev]]al ja lõpeb 30 ööpäeva hiljem [[esmaspäev]]al.

{{KuupäevadIndeks30|november}}

==[[1. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[John Kerry]] kohtus [[Samarkand]]is [[Usbekistan]]i presidendi [[Islom Karimov]]iga. Kohtumisel osalesid ka [[Kasahstan]]i, [[Kõrgõzstan]]i, [[Tadžikistan]]i ja [[Türkmenistan]]i valitsuste esindajad. Kohtumise keskseks teemaks oli Kesk-Aasia riikide ja Ameerika Ühendriikide julgeolekualane koostöö.&lt;ref name=&quot;v8giP&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriikide Protestantlik Episkopaalkirik|Ameerika Ühendriikide Protestantliku Episkopaalkiriku]] peana seati [[Washington]]is ametisse [[Põhja-Carolina]] piiskop [[Michael Curry]]. Temast sai sellega Ameerika Ühendriikide suurima [[anglikaani kirik]]u esimene mustanahaline juht.&lt;ref name=&quot;ro6oT&quot; /&gt;
* [[Aserbaidžaan]]is toimusid [[2015. aasta Aserbaidžaani parlamendivalimised|parlamendivalimised]].
* [[Mehhiko]] [[Colima osariik|Colima osariigi]] ajutise kubernerina astus ametisse [[Ramón Pérez Díaz]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Niger]]i pealinnas [[Niamey]]s avaldasid tuhanded inimesed meelt [[2016. aasta Nigeri presidendivalimised|presidendivalimiste]] ettevalmistuste vastu. Meeleavaldajate hinnangul on valijate register rikutud ning seda tuleks enne kasutamist täielikult ja sõltumatult kontrollida.&lt;ref name=&quot;vvwnB&quot; /&gt;
* [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s ründasid äärmusliku islamiliikumise [[Ash-Shabāb]] võitlejad Sahafi hotelli. Islamistid õhkisid hotellis kaks pommi; seejärel õnnestus neil hotell oma kontrolli alla võtta. Julgeolekujõud vallutasid hotelli pärast tunde kestnud tulevahetust tagasi, hukkunuid oli vähemalt 13.&lt;ref name=&quot;a81Y8&quot; /&gt;
* [[Türgi]]s toimusid [[2015. aasta Türgi erakorralised parlamendivalimised|ennetähtaegsed parlamendivalimised]]. Valimistel saavutas absoluutse enamuse ka seni võimul olnud [[Õigluse ja Arengu Partei]], mis kogus 49,34% valijate häältest ja sai 315 kohta 550-liikmelises parlamendis. Paremuselt teise tulemuse saavutas suurim opositsioonierakond [[Vabariiklik Rahvapartei]], mida toetas 25,42% valijatest ja mis sai parlamendis 134 kohta. Valimisaktiivsus oli 84,09%.&lt;ref name=&quot;DBSQ3&quot; /&gt;

==[[2. november]]==

* [[Burundi]] president [[Pierre Nkurunziza]] kehtestas riigi elanikele ebaseaduslike relvade loovutamise tähtajaks [[November 2015#7. november|7. novembri]] ja teatas, et tähtaega eiravaid inimesi koheldakse edaspidi rahvavaenlastena. Presidendi otsuse tingis riigi pealinnas [[Bujumbura]]s kuid kestnud vägivallalaine; selle vallandas omakorda juulis toimunud referendum, millega president sai õiguse oma ametikohale tagasi kandideerida ka kolmandaks ametiajaks.&lt;ref name=&quot;AeCE7&quot; /&gt; 
* [[Iraak|Iraagi]] parlament kiitis ühehäälselt heaks otsuse, mille kohaselt ei saa peaminister [[Ḩaidar al-‘Ibādī]] valitsus enam ilma parlamendi nõusolekuta läbi viia suuremaid reforme.&lt;ref name=&quot;eAYlB&quot; /&gt;
* [[Kõrgõzstan]]i parlamendis jõudsid neli erakonda kokkuleppele uue valitsuskoalitsiooni moodustamises. Peaministri kandidaadina otsustas uus koalitsioon toetada senist peaministrit [[Temir Sarijev]]it.&lt;ref name=&quot;bg1tD&quot; /&gt;
* [[Türgi]] politsei korraldas reidi vasakpoolse uudisteajakirja [[Nokta]] toimetusse ja pidas kinni 2 ajakirja toimetajat. Ühtlasi keelas prokuratuur ajakirja viimase numbri levitamise. Vastavad sammud kutsus esile ajakirja kaanekujundus, millel oli eelmise päeva [[2015. aasta Türgi ennetähtaegsed parlamendivalimised|valimistulemustele]] viidates ära trükitud sõnad &quot;kodusõja algus&quot;.&lt;ref name=&quot;wYitq&quot; /&gt;
* [[Vatikan]]i võimud teatasid, et on kahtlusalustena 2013. aastal salajaste dokumentide lekitamises ajakirjandusele vahistanud majandusasjade prefektuuri aseprefekti piiskop [[Lucio Ángel Vallejo Balda]] ja avalike suhete konsultandi Francesca Chaouqui.&lt;ref name=&quot;zV4SG&quot; /&gt;
* [[Eesti]]sse saabus ametlikule kahepäevasele visiidile [[Gruusia]] peaminister [[Irakli Garibašvili]], kes kohtus siin Eesti presidendi [[Toomas Hendrik Ilves]]e, [[XIII Riigikogu]] esimehe [[Eiki Nestor]]i ja peaministri [[Taavi Rõivas]]ega; samuti avas ta visiidi esimesel päeval [[Eesti Vabaõhumuuseum]]is [[Thbilisi]] päevad. Peaministri ja teda saatva delegatsiooniga kohtusid valitsuse liikmetest veel välisminister [[Marina Kaljurand]], kultuuriminister [[Indrek Saar]], ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]] ja maaeluminister [[Urmas Kruuse]].&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;

==[[3. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]] osariigis toimus referendum [[kanep (mõnuaine)|kanepi]] kasvatamise, müügi ja tarbimise legaliseerimiseks nii meditsiinilistel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Osariigi elanikud lükkasid ettepaneku kanepi legaliseerimiseks tagasi, vastu oli pooldajatest umbes kaks korda rohkem inimesi.&lt;ref name=&quot;yJJY3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;BTUWG&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikide kahes osariigis toimusid kubernerivalimised. [[Kentucky]] osariigi kuberneriks valiti [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] [[Matt Bevin]], kes pälvis 53% valijate toetuse. [[Mississippi osariik|Mississippi osariigi]] kuberneriks valiti 66% valijate toetusel teiseks ametiajaks tagasi senine kuberner [[Phil Bryant]]. Lisaks toimusid mitmetes linnades, teiste seas ka [[Charlotte (Põhja-Carolina)|Charlotte]]'is, [[Houston]]is, [[Philadelphia]]s ja [[San Francisco]]s linnapea valimised.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[John Kerry]] külastas [[Tadžikistan]]i pealinna [[Dušanbe]]d ja [[Türkmenistan]]i pealinna [[Aşgabat]]i, kus kohtus nende riikide presidentide [[Emomali Rahmon]]i ja [[Gurbanguly Berdimuhammedow]]iga. Kohtumistel kinnitas riigisekretär, et vaatamata Ameerika Ühendriikide vägede väljaviimisele [[Afganistan]]ist ei loobu Ameerika Ühendriigid muul viisil panustamast Kesk-Aasia regiooni julgeoleku tagamisse.&lt;ref name=&quot;PGyua&quot; /&gt;
* [[Bangladesh]]i pealinnas [[Dhaka]]s avaldasid umbes 1000 kirjanikku ja õpetajat meelt sõnavabaduse kaitseks, protesteerides sellega viimasel ajal islamistide poolt intellektuaalide vastu toime pandud, sageli tapmisega lõppenud rünnakute vastu.&lt;ref name=&quot;QDX9c&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: 
** [[Kreeka]] alustas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikide vahel kokku lepitud pagulaste ümberpaigutamise programmi täitmist, saates esimesed 30 pagulast ümberasustamiseks [[Luksemburg]]i.&lt;ref name=&quot;nBrMC&quot; /&gt;
** [[Rootsi]] politsei likvideeris varahommikul [[Malmö]] äärelinna ebaseaduslikult püstitatud [[mustlased|mustlaslaagri]] ja toimetas sealt minema ligi 100 inimest. Kohus oli laagri varem tunnistanud elamiskõlbmatuks ja ebahügieeniliseks; selle olemasolu oli kutsunud esile ka linnavõimude pahameele.&lt;ref name=&quot;FQARq&quot; /&gt;
* [[Rumeenia]]s linnades nõudsid kümned tuhanded inimesed valitsuse tagasiastumist [[Oktoober 2015#31. oktoober|31. oktoobril]] [[Bukarest]]i ööklubis aset leidnud ja enam kui 40 inimese surmaga lõppenud põlengu tõttu. Meeleavaldajad süüdistasid valitsusasutusi korruptsioonis, eelkõige nõuetele mittevastavatele meelelahutusasutustele tegevuslubade väljastamises.&lt;ref name=&quot;vMV3t&quot; /&gt;
* [[Türgi]]s [[İstanbul]]is esitas prokuratuur uudisteajakirja [[Nokta]] eelmisel päeval vahistatud toimetajatele [[Cevheri Güven]]ile ja [[Murat Çapan]]ile süüdistuse riigipöörde kavandamises.&lt;ref name=&quot;wXdaV&quot; /&gt;
* [[Eesti]]t külastas [[Soome]] transpordiminister [[Anne Berner]], kes kohtus oma Eesti kolleegi [[Kristen Michal]]iga.&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;
* Eestit külastas [[Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon]]i peasekretär [[Petteri Taalas]], kes kohtus visiidi raames ka Eesti keskkonnaministri [[Marko Pomerants]]iga.&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;
* [[Eesti Rahvusraamatukogu]] konverentsikeskuses toimus sotsiaalhoolekande aastakonverents, mille avas sotsiaalkaitseminister [[Margus Tsahkna]].&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]a [[Mustpeade maja]]s esitleti [[Tallinna Filharmoonia]] uut [[Steinway]] klaverit. Klaveri esitlusel ja avakontserdil osales ka kultuuriminister [[Indrek Saar]].&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;
* Tallinnas algas [[Eesti NATO Ühing]]u korraldatud [[Balti-Vene Noortefoorum]], mille avas välisminister [[Marina Kaljurand]].&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;

==[[4. november]]==

* [[Belize]]'is toimusid [[2015. aasta Belize'i parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis ka seni võimul olnud [[Ühendatud Demokraatlik Partei]], mis sai 31-kohalises parlamendis 20 kohta.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Colombia]] ülemkohus andis samasoolistele paaridele lapsendamisõiguse. Otsuse poolt oli 6, vastu 2 ülemkohtunikku.&lt;ref name=&quot;CTX2w&quot; /&gt;
* [[Kanada]]s astus peaministrina ametisse [[Kanada Liberaalne Partei|Liberaalse Partei]] esimees [[Justin Trudeau]].&lt;ref name=&quot;ivofj&quot; /&gt;
* [[Kõrgõzstan]]is tegi peaminister [[Temir Sarijev]] teatavaks oma uue valitsuse koosseisu.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt; Järgmisel päeval kinnitas Kõrgõzstani parlament Sarijevi uuesti riigi peaministriks.&lt;ref name=&quot;npubL&quot; /&gt;
* [[Lõuna-Sudaan]]is kukkus peatselt pärast [[Juba]] lennuväljalt õhkutõusmist alla transpordilennuk [[Antonov An-12]]. Lennuki pardal viibis õnnetuse ajal üle 40 inimese, kellest pääses elusana vaid 3 inimest.&lt;ref name=&quot;chZxf&quot; /&gt;
* [[Maldiivid]]el kuulutasid võimud süveneva poliitilise ebastabiilsuse tõttu 30 päevaks välja erakorralise seisukorra.&lt;ref name=&quot;5i0zk&quot; /&gt;
* [[Pakistan]]is [[Lahore]]s varises kokku poekotte valmistanud vabrik. Hukkus vähemalt 44 inimest, üle 100 inimese jäi rusude alla lõksu.&lt;ref name=&quot;xsdNw&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;oAYsa&quot; /&gt;
* [[Prantsusmaa]] tervishoiuminister [[Marisol Touraine]] teatas, et tühistab [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsetele]] meestele kehtinud täieliku keelu verd loovutada. Alates 2016. aasta kevadest saavad verd anda need homoseksuaalsed mehed, kellel pole viimasel neljal kuul olnud seksuaalvahekorda või kes on elanud viimased neli kuud monogaamses suhtes.&lt;ref name=&quot;AouA9&quot; /&gt;
* [[Rumeenia]] peaminister [[Victor Ponta]] teatas, et astub koos oma valitsuskabinetiga ametist tagasi, võttes poliitilise vastutuse oktoobri lõpus [[Bukarest]]i ööklubis toimunud põlengu eest.&lt;ref name=&quot;YEPKH&quot; /&gt;
* Rumeenia pealinnas Bukarestis toimus Kesk- ja Ida-Euroopas asuvate [[NATO]] liikmesriikide riigipeade kohtumine, millel osales ka Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]]. Peamiselt arutati julgeolekuolukorda maailmas ja julgeolekualast koostööd.&lt;ref name=&quot;5h72E&quot; /&gt; 
* [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]] kutsus oma esimeses [[2015. aasta Türgi erakorralised parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] järgses kõnes parlamenti üles keskenduma esmajärjekorras uue põhiseaduse väljatöötamisele.&lt;ref name=&quot;6PyV0&quot; /&gt;
* [[Eesti]] kaitseminister [[Hannes Hanso]] oli visiidil [[Hispaania]]s, kus ta tutvus [[NATO]] suurõppusega [[Trident Juncture]] ja kohtus Hispaania kaitseministri [[Pedro Morenés]]iga.&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;
* [[Politsei- ja Piirivalveamet]] saatis kuuajalisele missioonile [[Sloveenia]] ja [[Horvaatia]] piirile politseiüksuse ESTPOL1. Üksuse saatsid Tallinna lennujaamast teele siseminister [[Hanno Pevkur]] ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor [[Elmar Vaher]].&lt;ref name=&quot;3Z8zk&quot; /&gt;

==[[5. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] lisas [[Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik]] [[samasooliste abielu]] tegude nimekirja, mis tähendavad [[mormoonlus]]est lahti ütlemist. Samuti keelati samasooliste paaride lastel osa saada kiriklikest talitustest kuni nad on saanud täisealiseks ja selgesõnaliselt samasooliste abielu hukka mõistnud.&lt;ref name=&quot;to5tV&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikides [[Washington]]i hotellis leiti oma toast surnuna [[Venemaa]] endine ajakirjandusminister ja meediakontserni [[Gazprom-Media]] endine juht [[Mihhail Lesin]]. Surma põhjuseks oli tõenäoliselt infarkt.&lt;ref name=&quot;jwDHS&quot; /&gt;
* [[Brasiilia]]s [[Bento Rodrigues]]i küla lähistel asuvas rauamaagikaevanduses purunes 2 tammi. Üleujutuses hukkus 2 ja sai vigastada 30 inimest, kuid paljud inimesed jäid veel kadunuks ja on ilmselt hukkunud.&lt;ref name=&quot;xfZqP&quot; /&gt;
* [[Egiptus]]e kassatsioonikohus lükkas riigi ekspresidendi [[Ḩusnī Mubārak]]i viimase kohtuprotsessi edasi 2016. aasta jaanuari. Kuigi madalama astme kohus oli varem Mubārakile 2011. aasta meeleavalduste ajal inimeste tapmiseks korralduse andmise süüdistused tühistanud, vaidlustasid prokurörid otsuse kassatsioonikohtus.&lt;ref name=&quot;tpCqs&quot; /&gt;
* [[Hiina]] president [[Xi Jinping]] alustas 24-tunnist ametlikku visiiti [[Vietnam]]is.&lt;ref name=&quot;Ivnz7&quot; /&gt;
* [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja Aasia riikide välisministrite kahepäevane kohtumine. Eestit esindas kohtumisel välisministeeriumi kantsleri kohusetäitja [[Väino Reinart]].&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;
* [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s toimus [[Baltimaad]]e ja [[Ukraina]] peaministrite kohtumine, millel osales ka Eesti peaminister [[Taavi Rõivas]]. Kohtumise teemaks oli julgeolekuolukord Ukrainas.&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;
* Läti pealinnas Riias toimus konverents, millel arutati Nõukogude Liidu okupatsiooniga tekitatud kahjude väljaarvestamise vajalikkust. Konverentsil esines ettekandega ka Eesti justiitsminister [[Urmas Reinsalu]]. Kolme [[Baltimaad|Balti riigi]] justiitsministrid allkirjastasid seal koostöömemorandumi, millega soovitakse ühtlustada [[Venemaa]]lt okupatsioonikahjude väljanõudmise metoodikat. Eesti peaminister [[Taavi Rõivas]] ja välisminister [[Marina Kaljurand]] mõistsid Reinsalu tegevuse, mis oli välisministeeriumi ja teiste valitsuse liikmetega kooskõlastamata, üheselt hukka.&lt;ref name=&quot;vWbvC&quot; /&gt;
* [[Rumeenia]] president [[Klaus Iohannis]] nimetas eelmisel päeval tagasi astunud [[Victor Ponta]] asemel peaministri kohusetäitjaks [[Sorin Cîmpeanu]].&lt;ref name=&quot;9yPXa&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal [[Freihung]]is põrkasid raudteeülesõidul kokku reisirong ja veoauto. Hukkusid 2 inimest, rongijuht ja veoauto juht. Vigastada sai veel 16 inimest, kellest 4 vajasid haiglaravi.&lt;ref name=&quot;oHV7G&quot; /&gt;
* [[Tansaania]] presidendina vannutati ametisse [[John Magufuli]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas koos äridelegatsiooniga kahepäevast ametlikku visiiti [[Taani]]s, kus ta kohtus kuninganna [[Margrethe II]], peaministri [[Lars Løkke Rasmussen]]i ja parlamendi spiikri [[Pia Kjærsgaard]]iga.&lt;ref name=&quot;R0Zqi&quot; /&gt;
* [[Eesti]] kaitseminister [[Hannes Hanso]] oli visiidil Taani pealinnas [[Kopenhaagen]]is, kus ta kohtus oma Taani kolleegi [[Peter Christensen]]iga.&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]] toimus [[Eesti aasta ettevõtja]] auhinnagala, millel osales ka peaminister Taavi Rõivas.&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;
* [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Nursipalu]]s toimusid [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] meistrivõistlused lahingrelvadest laskmises.&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;

==[[6. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] teatas, et ei kiida heaks [[Keystone XL]] projekti, mille raames oleks rajatud [[Kanada]] naftaliivadelt läbi Ameerika Ühendriikide torujuhe, mis oleks võimaldanud transportida kuni 800 000 barrelit toornaftat päevas. Obama leidis, et projekt ei suurenda Ameerika Ühendriikide energiajulgeolekut ega vii kütusehindade languseni, tuginedes oma otsuses välisministeeriumi antud hinnangule.&lt;ref name=&quot;NRs0U&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: [[Rootsi]] justiits- ja migratsiooniminister [[Morgan Johansson]] teatas, et immigrantide rekordilise sissevoolu tõttu ei ole Rootsi võimud enam suutelised kõigile uutele saabujatele garanteerima majutust. Ühtlasi teatas ta, et Rootsi on pöördunud [[Euroopa Komisjon]]i poole palvega, et osa Rootsi saabunud immigrantidest jagataks teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.&lt;ref name=&quot;QDakH&quot; /&gt;
* [[Kogalõmavia lend 9268]]: [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] peatas terroriakti ohu tõttu ja kuni Kogalõmavia lennu allakukkumiseni viinud põhjuste väljaselgitamiseni kõik Venemaa lennuettevõtete lennud [[Egiptus]]se.&lt;ref name=&quot;VPTYh&quot; /&gt;
* [[Kuuba]] president [[Raúl Castro]] viibis ametlikul visiidil [[Mehhiko]]s ja kohtus [[Merida]] linnas oma Mehhiko kolleegi [[Enrique Peña Nieto]]ga. Presidendid allkirjastasid mitu koostöökokkulepet, mis puudutasid turismi, põllumajandust, haridust ja migratsiooni.&lt;ref name=&quot;Sl5wo&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]] [[Liidupäev]] lükkas tagasi seaduseelnõud, mis oleksid riigis täielikult legaliseerinud [[eutanaasia]] ning võttis vastu seaduse, millega kriminaliseeriti organisatsioonide tegevus, mis aitavad surmavalt haigetel patsientidel oma elu lõpetada tasu eest.&lt;ref name=&quot;eZJSj&quot; /&gt;
* [[UNICEF]]i [[Iraak|Iraagi]] esinduse direktor Peter Hawkins teatas, et Iraagist septembris alguse saanud [[koolera]]epideemia on levinud juba ka [[Süüria]]sse, [[Kuveit]]i ja [[Bahrein]]i.&lt;ref name=&quot;carhk&quot; /&gt;
* [[Eesti]] sotsiaalkaitseminister [[Margus Tsahkna]] oli ringsõidul [[Hiiu maakond|Hiiumaal]].&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;
* [[Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon]] andis [[Aasta naine|Aasta naise]] tiitli välisminister [[Marina Kaljurand|Marina Kaljurannale]].&lt;ref name=&quot;OYMiJ&quot; /&gt;
* [[Kaitseliit]] alustas kolmepäevast suurõppust SIBUL 2015, mis haarab viit Lõuna-Eesti maakonda.&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;
* [[Pärnu Kontserdimaja]]s toimus [[Eesti Politsei]] 98. aastapäeva ning [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i 94. aastapäeva tähistamine, millel osalesid ka Eesti peaminister [[Taavi Rõivas]] ja siseminister [[Hanno Pevkur]].&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as algas rahvusvaheline kinnisvarakonverents &quot;Kinnisvara 2015&quot;, millel osales ka majandus- ja taristuminister [[Kristen Michal]].&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;

==[[7. november]]==

* [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] president [[Xi Jinping]] ja [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] president [[Ma Ying-jeou]] kohtusid [[Singapur]]is. Tegemist oli nende kahe riigi presidentide esimese kohtumisega alates 1949. aastast.&lt;ref name=&quot;KPfJ7&quot; /&gt; 
* [[Soome]]s jõudis peaminister [[Juha Sipilä]] valitsus varahommikul kokkuleppele riiklike tervishoiukulude kärpimises. Tegemist oli terava ja vastuolulise poliitilise vaidlusküsimusega, mis oli seadnud ohtu valitsuskoalitsiooni püsimajäämise.&lt;ref name=&quot;87bIW&quot; /&gt;
* [[Eesti]] lennufirma [[Estonian Air]] teatas, et peatab 8. novembrist kogu oma äritegevuse. Varem samal päeval oli [[Euroopa Komisjon]] teatanud, et Estonian Airile antud riigiabi oli ebaseaduslik ja tuleb riigile tagastada; selleks puudub aga Estonian Airil rahaline võimekus.&lt;ref name=&quot;YN5yr&quot; /&gt;
* [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i asutamise 100. aastapäeval inaugureeriti teiseks ametiajaks kooli rektoriks [[Enno Lend]].&lt;ref name=&quot;VV45&quot; /&gt;

==[[8. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Puerto Rico]]l peetud kampaaniaüritusel teatas [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadi kandidaat [[Ben Carson]], et toetab Puerto Ricole osariigi õiguste andmist.&lt;ref name=&quot;DqMFk&quot; /&gt;
* [[Bulgaaria]] pealinnas [[Sofia]]s avaldasid sajad politseinikud, tuletõrjujad ja vangivalvurid parlamendihoone ees meelt valitsuse kava vastu kärpida nende erinevaid soodustusi ja hüvitisi. Kuigi valitsus teatas mõni tund enne meeleavaldust, et loobub kärbetest, toimus see siiski.&lt;ref name=&quot;CvRWd&quot; /&gt;
* [[Horvaatia]]s toimusid [[2015. aasta Horvaatia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis parempoolsete erakondade valimisliit [[Patriootlik Koalitsioon]], mis sai 151-kohalises parlamendis 59 kohta. Seni võimul olnud vasakparteide valimisliit [[Horvaatia Kasvab]] sai 56 kohta. Valimisaktiivsus oli 60,8%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt; 
* [[Itaalia]]s [[Bologna]]s toimus parempoolsete erakondade ühismeeleavaldus peaminister [[Matteo Renzi]] valitsuse vastu. Meeleavalduse korraldas [[Põhjaliiga]], sellega ühinesid ka erakonnad [[Forza Italia]] ja [[Itaalia Vennad]].&lt;ref name=&quot;KDYSG&quot; /&gt;
* [[Myanmar]]is toimusid [[2015. aasta Myanmari parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel osutus edukaimaks suurim opositsioonipartei [[Rahvuslik Liit Demokraatia Eest]], mis sai 440-kohalises alamkojas 255 kohta ja 224-kohalises ülemkojas 135 kohta.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s alustas tegevuse lõpetanud [[Estonian Air]]i lendude teenindamist uus riiklik lennufirma [[Nordic Aviation Group]]. Kuna uuel ettevõttel puudusid esialgu lennuoperaatori sertifikaat ja tugisüsteemid, toimusid lennud [[Sloveenia]] rahvusliku lennufirma [[Adria Airways]] nime ja koodi all.&lt;ref name=&quot;ZVcgP&quot; /&gt;
* Eesti ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]] alustas koos [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e esindajate ja äridelegatsiooniga neli päeva kestnud visiiti [[Saksamaa]] tööstusettevõtetesse.&lt;ref name=&quot;VV46&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as [[Estonia kontserdisaal]]is kuulutati [[isadepäev]]a puhul välja [[Aasta isa]]. Tiitli pälvis nelja lapse isa, endine [[Kolga-Jaani vald|Kolga-Jaani]] vallavanem [[Kalevi Kaur]].&lt;ref name=&quot;5no7R&quot; /&gt;

==[[9. november]]==

* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[euroala]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] rahandusministrite kahepäevane kohtumiste sari, millel Eestit esindasid rahandusminister [[Sven Sester]] ja rahandusministeeriumi asekantsler [[Märten Ross]].&lt;ref name=&quot;VV46&quot; /&gt;
* Belgias Brüsselis toimus Euroopa Liidu siseministrite erakorraline kohtumine, millel osales ka Eesti siseminister [[Hanno Pevkur]]. Kohtumisel arutati peamiselt [[Euroopa rändekriis]]iga seotud küsimusi.&lt;ref name=&quot;VV46&quot; /&gt;
* [[Belize]]'is tegi [[2015. aasta Belize'i parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitnud peaminister [[Dean Barrow]] teatavaks uue valitsuse koosseisu.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Hispaania]]s kiitis [[Kataloonia]] parlament heaks resolutsiooni, mis näeb ette Hispaaniast eraldumise 18 kuu jooksul.&lt;ref name=&quot;tWX0j&quot; /&gt;
* [[Jordaania]] pealinna [[Amman]]i lähistel asuvas politsei õppekeskuses lasi kohalik politseiametnik maha 2 Ameerika Ühendriikidest ja 1 Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit julgeolekutöötaja. Ründaja ise hukkus tulevahetuses Jordaania julgeolekujõududega.&lt;ref name=&quot;w94Rg&quot; /&gt;
* [[Poola]] president [[Andrzej Duda]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks [[2015. aasta Poola parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitnud erakonna [[Õigus ja Õiglus]] kandidaadile [[Beata Szydło]]le.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* Skandinaavia lennuettevõte [[Scandinavian Airlines]] (SAS) teatas, et avab novembrikuus regulaarlennud [[Kopenhaagen]]ist, [[Oslo]]st ja [[Stockholm]]ist [[Tallinn]]asse.&lt;ref name=&quot;r85gg&quot; /&gt;
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] kohtus [[Paldiski]]s [[Liibanon]]i rahuvalvemissioonile suundunud jalaväerühma [[ESTPLA-20]] liikmete ja nende lähedastega.&lt;ref name=&quot;VV46&quot; /&gt;
* [[Eesti]]t külastas Ameerika Ühendriikide teadussaadik [[Arun Majumdar]].&lt;ref name=&quot;VV46&quot; /&gt;
* Eestisse saabus ametlikule visiidile [[Gruusia]] aseharidusminister [[Lia Gigauri]] koos teda saatva delegatsiooniga.&lt;ref name=&quot;VV46&quot; /&gt;
* Eestis lennukipargi haldamiseks loodud, täielikult riigile kuuluv ettevõte [[Transpordi Varahaldus]] ostis [[Kanada]] ekspordiagentuurilt 31 miljoni euro eest välja seni [[Estonian Air]]i kasutuses olnud 3 reisilennuki [[Bombardier CRJ]]-900 liisingulepingud.&lt;ref name=&quot;SA52r&quot; /&gt;
* Estonian Airi nõukogu toetas oma koosolekul ettevõte juhatuse ettepanekut alustada pankroti väljakuulutamise asemel ettevõtte likvideerimist. Ettevõtte tegevjuht [[Jan Palmér]] leidis, et likvideerimisprotsess on pankrotiprotsessist kiirem ja vabastab firma kohustusest teha võlausaldajatele, sealhulgas ka firma senistele töötajatele, rahalisi väljamakseid.&lt;ref name=&quot;oYROE&quot; /&gt;

==[[10. november]]==

* [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Milwaukee]]s toimus [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaatide neljas avalik debatt, kus üheks teravamaks vaidlusküsimuseks kujunes immigratsioonipoliitika.&lt;ref name=&quot;9rIvs&quot; /&gt; 
* [[Curaçao]]l astus ametist tagasi peaminister [[Bernard Whiteman]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Maldiivid]]e valitsus tühistas eelmisel nädalal poliitilise ebastabiilsuse tõttu kehtestatud erakorralise seisukorra.&lt;ref name=&quot;enMTC&quot; /&gt;
* [[Portugal]]i parlament avaldas häältega 123:107 umbusaldust peaminister [[Pedro Passos Coelho]] vähemusvalitsusele.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Rootsi]]s algas [[Põhjamaad]]e ja [[Baltimaad]]e kaitseministrite regulaarne kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti kaitseminister [[Hannes Hanso]].&lt;ref name=&quot;VV46&quot; /&gt;
* [[Rumeenia]] president [[Klaus Iohannis]] nimetas peaministri kandidaadiks parteitu [[Dacian Cioloș]]i.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]] linnades [[Berliin]]is, [[Bremen]]is, [[Hamburg]]is ja [[Kiel]]is algasid neli päeva kestvad Eesti filmi päevad.&lt;ref name=&quot;VV46&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s jättis [[XIII Riigikogu]] vastu võtmata seaduse, mis oleks langetanud kohalike omavalitsuste valimistel valimisea 16. eluaastale. 
* Eesti kaitseminister [[Hannes Hanso]] esitas kaitseministeeriumi kantsleri kandidaadiks senise kaitseplaneerimise asekantsleri [[Jonatan Vseviov]]i.&lt;ref name=&quot;GXEGn&quot; /&gt;
* [[Eesti Kunstimuuseum]]is kuulutati välja [[Aasta põllumees]]. Tiitli pälvis [[Tartu maakond|Tartumaal]] [[Võnnu vald|Võnnu vallas]] Habemiku talu pidav [[Romet Rässa]]. Üritusel osales ka maaeluminister [[Urmas Kruuse]].&lt;ref name=&quot;VV46&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VwGlX&quot; /&gt;

==[[11. november]]==

* [[Bulgaaria]] parlament kiitis häältega 124:19 heaks rahvuslaste erakonna [[Ataka]] esimehelt [[Volen Siderov]]ilt saadikupuutumatuse võtmise, mis võimaldab riigiprokuratuuril esitada Siderovile ametliku süüdistuse huliganismis.&lt;ref name=&quot;4Jmfe&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]:
** [[Malta]]l algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja Aafrika riikide kahepäevane tippkohtumine, mille keskmes on Euroopa rändekriisiga seotud teemad. Eestit esindab kohtumisel peaminister [[Taavi Rõivas]].&lt;ref name=&quot;VV46&quot; /&gt;
** [[Sloveenia]] alustas piirile [[Horvaatia]]ga okastraataia rajamist, mille eesmärk on piirata immigrantide kontrollimatut sissevoolu riiki. Aia rajamisele eelnenud kuu ajaga saabus Horvaatiast Sloveeniasse ligi 180 000 immigranti.&lt;ref name=&quot;eAK3m&quot; /&gt;
** [[Taani]] peaminister [[Lars Løkke Rasmussen]] teatas, et tema valitsus kavandab jätkuva massilise immigratsiooni tõttu immigratsioonipoliitika karmistamist. Muuhulgas plaanitakse vähendada immigrantidele makstavaid toetusi, vähendada elamislubade kehtivusaega ja muuta lihtsamaks ebaseaduslikult riigis viibivate isikute deporteerimine.&lt;ref name=&quot;loKwD&quot; /&gt;
* [[Hispaania]] valitsus esitas konstitutsioonikohtule apellatsioonikaebuse [[Kataloonia]] parlamendi otsuse peale, millega nähti ette 18 kuu jooksul eraldumine Hispaaniast ja iseseisva Kataloonia Vabariigi väljakuulutamine.&lt;ref name=&quot;1MVa5&quot; /&gt;
* [[Jaapan]]is [[Nagoya lennujaam]]ast sooritas oma esimese lennu Jaapanis valmistatud reisilennuk [[Mitsubishi Regional Jet]]. Tegemist on esimese Jaapanis valminud reisilennukiga pärast 50-aastast pausi.&lt;ref name=&quot;WPDA0&quot; /&gt;
* [[Liibanon]]i parlamendis tehti järjekordne katse riigile [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|presidenti valida]], mis kvoorumi puudumisel taas ebaõnnestus. Presidendivalimiste järgmine voor määrati [[Detsember 2015#2. detsember|2. detsembrile]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]] parlament kiitis heaks muudatused peaminister [[Nikola Gruevski]] valitsuskabinetis. Võtmekohtadel olevatest ministritest vahetati välja vaid siseminister, kelleks uues valitsuses sai [[Oliver Spasovski]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Nigeeria]]s vannutati ametisse president [[Muhammadu Buhari]] valitsuskabineti liikmed. Riigi uueks välisministriks sai [[Geoffrey Onyeama]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Serbia]] peaminister [[Aleksandar Vučić]] külastas [[Srebrenica]] linna ja asetas lilled [[Srebrenica massimõrv]]a ohvrite kalmistule. Kui Vučić varem samal aastal kalmistut külastada üritas, oli ta bosnialaste vägivaldse reaktsiooni tõttu sunnitud sellest loobuma.&lt;ref name=&quot;lhAkr&quot; /&gt;
* [[Ukraina]] kaguosas [[Zaporižžja oblast]]is kukkus alla Ukraina kaitseväele kuulunud hävituslennuk [[Suhhoi Su-25]]. Lennukis viibis õnnetuse ajal vaid piloot, kes õnnetuses ka hukkus.&lt;ref name=&quot;95Q28&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s [[Pärnu]]s toimus [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] 97. aastapäevale pühendatud konverents &quot;Laiapindse riigikaitse võimalikkus Eestis&quot;.&lt;ref name=&quot;VV46&quot; /&gt;
* Eestisse saabus kahepäevasele visiidile [[Gruusia]] kultuuriminister [[Mihheil Giorgadze]], kes osaleb pealtvaatajana [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]–[[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia]] maavõistlusel jalgpallis ja kohtub oma Eesti kolleegi [[Indrek Saar]]ega.&lt;ref name=&quot;VV46&quot; /&gt;
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] viibis ühepäevasel töövisiidil [[Soome]] pealinnas [[Helsingi]]s, kus ta kohtus oma Soome kolleegi [[Sauli Niinistö]]ga ja arutas temaga kahe riigi võimalusi infotehnoloogilise koostöö tõhustamiseks.&lt;ref name=&quot;pV9fe&quot; /&gt;

==[[12. november]]==

* [[Aserbaidžaan]]i ja [[Mägi-Karabahh]]i piiril puhkes tulevahetus, milles hukkus 2 Mägi-Karabahhi sõdurit.&lt;ref name=&quot;LV8O9&quot; /&gt;
* [[Austraalia]] peaminister [[Malcolm Turnbull]] külastas [[Indoneesia]] pealinna [[Jakarta]]t ja kohtus seal Indoneesia presidendi [[Joko Widodo]]ga. Turnbulli eelkäija [[Tony Abbott]]i ametiajal olid kahe riigi majandus- ja diplomaatilised suhted oluliselt halvenenud.&lt;ref name=&quot;K9CVR&quot; /&gt;
* [[Euroopa Komisjon]] kuulutas välja 2015. aasta ettevõtluskonkursi [[Europioneers]] võitjad. Parimate veebiettevõtjate auhinna said eestlased [[Kristo Käärmann]] ja [[Taavet Hinrikus]], kes on asutanud rahvusvahelise rahaülekannete ettevõtte [[Transferwise]].&lt;ref name=&quot;x1AW8&quot; /&gt;
* [[Fidži]] presidendina astus ametisse [[Jioji Konrote]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[India]] peaminister [[Narendra Modi]] alustas kolmepäevast ametlikku visiiti [[Suurbritannia]]s. Visiidi raames allkirjastati 9 miljardi Suurbritannia naelsterlingi väärtuses koostöölepinguid.&lt;ref name=&quot;xQexK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rGnyI&quot; /&gt;
* [[Liibanon]]i pealinna [[Beirut]]i lõunaosas, islamiliikumise [[Ḩizb Allāh]]' kontrolli all olevates linnaosades toimunud kahes enesetapurünnakus hukkus vähemalt 43 inimest ja sai vigastada veel 240 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].&lt;ref name=&quot;NwOjn&quot; /&gt;
* [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is algas [[November 2015#15. november|15. novembrini]] kestev rahvusvaheline fotomess [[Paris Photo]], mille põhiprogrammis on esmakordselt esindatud Eesti fotokunstnike looming. Messi raames saab näha [[Sigrid Viir]]i, [[Jaanus Samma]] ja [[Krista Mölder]]i töid.&lt;ref name=&quot;VV46&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s viibis ametlikul visiidil [[Kosovo]] haridus-, teadus- ja tehnoloogiaminister [[Arsim Bajrami]], kes kohtus oma Eesti kolleegi [[Jürgen Ligi]]ga.&lt;ref name=&quot;VV46&quot; /&gt;
* [[Tallinna Linnavolikogu]] võttis häältega 43:3 vastu 2015. aasta teise lisaeelarve, millega suurendati linna tulusid ja kulusid umbes 4 miljoni euro võrra. Lisaeelarvest rahastatakse peamiselt haridustöötajate palgatõusu.&lt;ref name=&quot;Xzkeq&quot; /&gt;

==[[13. november]]==

* [[Euroopa rändekriis]]: [[Euroopa Komisjon]] kiitis heaks [[Rootsi]] ja [[Saksamaa]] piiridel põgenikevoo ohjeldamiseks kehtestatud ajutise piirikontrolli.&lt;ref name=&quot;jvT2L&quot; /&gt;
* [[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i šiiitide linnaosas matuste ajal toimunud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 18 ja sai vigastada 41 inimest.&lt;ref name=&quot;zEPsM&quot; /&gt;
* Iraagi põhjaosas õnnestus Ameerika Ühendriikide toetusel tegutsevatel [[kurdid]]e üksustel lahingute käigus hõivata suurem osa [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriigi]] kontrolli all olnud [[Sinjār]]i linnast.&lt;ref name=&quot;okBtV&quot; /&gt;
* [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] [[Hebron]]i lähistel lasi relvastatud palestiinlane maha 2 juuti ja haavas veel ühte. Ründajal õnnestus sündmuskohalt põgeneda. Inimohvritega lõppenud kokkupõrkeid palestiinlaste ja [[Iisrael]]i sõdurite vahel toimus ka Hebroni linnas.&lt;ref name=&quot;u4UUF&quot; /&gt;
* [[Pariisi terrorirünnakud (november 2015)|Pariisi terrorirünnakud]]: [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is toimusid kohaliku aja järgi kella 21 ja 22 vahel ulatuslikud terrorirünnakud, mille eest võttis järgmisel päeval vastutuse äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]]. Rünnakutes, millest ohvriterikkaim toimus [[Le Bataclan]]i kontserdisaalis, hukkus vähemalt 129 inimest. Vigastada sai ligi 200 inimest, neist umbes 80 raskelt. Kokku toimus vähemalt 6 eri rünnakut, milles kasutati nii tulirelvi kui ka pomme. Prantsusmaa president [[François Hollande]] kuulutas riigis välja erakorralise seisukorra ja teatas piirikontrolli kehtestamisest Prantsusmaa välispiiridel.&lt;ref name=&quot;4ZjCF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cW0Qv&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CYonw&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ReuParis15112015&quot; /&gt; 
* [[Poola]]s andis ametivande ja astus sellega ametisse peaminister [[Beata Szydło]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* Rahvusvaheline kergejõustikuliit [[IAAF]] peatas [[Venemaa]]l vallandunud ulatusliku dopinguskandaali tõttu Venemaa kergejõustiklaste osalemise võistlustel kuni Venemaa suudab tõestada, et nende sportlased täidavad [[Maailma Antidopingu Agentuur]]i kehtestatud nõudeid.&lt;ref name=&quot;seKlJ&quot; /&gt;
* [[Slovakkia]] võimud teatasid [[Ukraina]] transpordihelikopteri [[Mi-2]] allakukkumisest. Tegemist oli loata Slovakkia õhuruumis viibinud sõidukiga. Õnnetuskohalt leiti 7 inimese surnukehad.&lt;ref name=&quot;h0Rnh&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s algas [[Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival]]. Festivali avas kultuuriminister [[Indrek Saar]].&lt;ref name=&quot;VV46&quot; /&gt;

==[[14. november]]==

* [[Lõuna-Korea]] pealinnas [[Seoul]]is avaldasid kümned tuhanded inimesed meelt president [[Park Geun-hye]] kavandatavate tööturureformide vastu, mis peaksid muutma tööturgu paindlikumaks. Samuti avaldati meelt presidendi kava vastu asendada praegu koolides kasutusel olevad ajalooõpikud valitsuse kontrolli all koostatava uue õpikuga. Meeleavaldajate tõkestamiseks presidendilossi juures kasutas politsei veekahureid ja barrikaade.&lt;ref name=&quot;YBs4B&quot; /&gt;
* [[Pariisi terrorirünnakud (november 2015)|Pariisi terrorirünnakud]]: [[Belgia]] kehtestas eelmisel päeval [[Pariis]]is toimunud terrorirünnakute tõttu piiril [[Prantsusmaa]]ga piirikontrolli. Ühtlasi vahistas Belgia politsei 3 inimest, kes võisid Pariisi rünnakutega seotud olla.&lt;ref name=&quot;ReuParis15112015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WqjXy&quot; /&gt;
* [[Prantsusmaa]] idaosas [[Strasbourg]]i lähistel [[Eckwersheim]]i juures sõitis raudteelt liiga suure sõidukiiruse tõttu välja testimisel olnud uus kiirrong. Teelt välja sõitnud rong kukkus kanalisse. Rongis viibisid õnnetuse ajal raudteefirma [[SNCF]] töötajad koos pereliikmete ja külalistega. Hukkus 10 inimest, 32 inimest sai eri raskusastmega vigastusi.&lt;ref name=&quot;uyDbQ&quot; /&gt;
* [[Ukraina]] kaitseministeerium teatas 5 sõduri hukkumisest lahingutegevuses Ukraina idaosas. Tegemist on suurima inimkaotusega alates 2 kuud varem kehtima hakanud vaherahust Ukraina valitsuse ja venemeelsete mässuliste vahel.&lt;ref name=&quot;Ph0RG&quot; /&gt;

==[[15. november]]==

* [[Rumeenia]] peaministrikandidaat [[Dacian Cioloș]] tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu, mis koosneb peamiselt parteitutest tehnokraatidest. Uus valitsus peaks ametisse jääma kuni detsembris 2016 toimuvate parlamendivalimisteni.&lt;ref name=&quot;o7nt3&quot; /&gt;
* [[Türgi]]s [[Antalya]]s algas maailma juhtivate tööstusriikide grupi [[G-20]] riigijuhtide kahepäevane kohtumine. [[2015. aasta novembri terrorirünnakud Pariisis|Pariisi terrorirünnakute]] tõttu ei osalenud kohtumisel [[Prantsusmaa]] president [[François Hollande]], kuid Prantsusmaad esindasid välis- ja rahandusminister.&lt;ref name=&quot;X9L8I&quot; /&gt;

==[[16. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] teatas, et vaatamata [[Pariisi terrorirünnakud (november 2015)|Pariisi terrorirünnakutele]] välistab ta endiselt Ameerika Ühendriikide maavägede kasutamise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriigi]] vastases sõjalises kampaanias.&lt;ref name=&quot;rj3TW&quot; /&gt;
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumine, kus osales ka Eesti maaeluminister [[Urmas Kruuse]]. Peamiselt arutati olukorda piimandus- ja seakasvatussektorites ning kriisiabimeetmete rakendamist nendes sektorites.&lt;ref name=&quot;VV47&quot; /&gt;
* Belgias Brüsselis algas Euroopa Liidu välisministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]]. Kohtumise kesksed teemad olid olukord [[Süüria]]s, Lähis-Ida rahuprotsessi hetkeseis ja [[Euroopa rändekriis]]iga seotud küsimused.&lt;ref name=&quot;ybzto&quot; /&gt; 
* [[Curaçao]]l sai peaministri kohusetäitja [[Bernard Whiteman]] ülesandeks moodustada uus valitsus.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Egiptus]]e julgeolekuorganid teatasid, et tapsid [[Siinai poolsaar]]el 24 äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik võitlejat.&lt;ref name=&quot;daPFv&quot; /&gt;
* Islamistlik äärmusorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] avaldas internetis video, milles ähvardas teisi nendevastases sõjalises kampaanias osalevaid riike Pariisis aset leidnud terrorirünnakute taoliste kättemaksuaktsioonidega ja nimetas järgmise sihtmärgina Ameerika Ühendriikide pealinna [[Washington]]i.&lt;ref name=&quot;6NbKB&quot; /&gt;
* [[Poola]]s andis ametivande peaminister [[Beata Szydło]] valitsuskabinet.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Eesti]]t külastas Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi president [[Michael Cotter]].&lt;ref name=&quot;VV47&quot; /&gt;
* Eestis tähistati [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] asutamise 97. aastapäeva, mille puhul toimus välijumalateenistus [[Kaitseväe kalmistu]]l ja pidulik vastuvõtt [[Estonia kontserdisaal]]is. Aastapäeva üritustel osalesid ka peaminister [[Taavi Rõivas]] ja kaitseminister [[Hannes Hanso]].&lt;ref name=&quot;VV47&quot; /&gt;
* [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes]] algas [[NATO]] viiepäevane küberõppus ''Cyber Coalition''.&lt;ref name=&quot;VV47&quot; /&gt;
* Eestis valiti 2015. aasta parimaks motosportlaseks [[Aigar Leok]].&lt;ref name=&quot;zyGDX&quot; /&gt;
* [[Eesti Orienteerumisliit|Eesti Orienteerumisliidu]] üldkogul [[Mooste]]s valiti liidu presidendiks [[XIII Riigikogu]] liige [[Meelis Mälberg]].&lt;ref name=&quot;rTYm1&quot; /&gt;

==[[17. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] alustas visiiti [[Filipiinid]]e pealinnas [[Manila]]s, et osaleda [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö]] tippkohtumisel.&lt;ref name=&quot;rzzfn&quot; /&gt;
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kaitseministrite kohtumine, millel osales ka Eesti kaitseminister [[Hannes Hanso]].&lt;ref name=&quot;VV47&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: [[Ungari]] parlament andis riigi valitsusele volitused pöörduda [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] kehtestatud pagulaste kvoodi vaidlustamiseks kohtusse.&lt;ref name=&quot;UFW8c&quot; /&gt;
* [[Jeemen]]i seaduslik president [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] pöördus eksiilist tagasi oma kodulinna ja valitsuse praegusesse residentsi [[Aden]]isse.&lt;ref name=&quot;Amq0S&quot; /&gt;
* [[Nigeeria]] kirdeosas [[Yola]] linnas toimus kella 20 paiku kohaliku aja järgi turul pommiplahvatus, milles hukkus 32 ja sai vigastada 80 inimest. Kuigi keegi rünnaku eest vastutust ei võtnud, korraldas selle ilmselt islamistlik äärmusorganisatsioon [[Boko Haram]].&lt;ref name=&quot;PFqhg&quot; /&gt;
* [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is algas [[Rahvusvaheline Energiaagentuur|Rahvusvahelise Energiaagentuuri]] liikmesriikide energeetikaministrite kohtumine. Eestit esindas kohtumisel majandus- ja taristuminister [[Kristen Michal]].&lt;ref name=&quot;VV47&quot; /&gt;
* [[Põhja-Iirimaa]]l sõlmisid katoliiklike ja protestantlike erakondade esindajad pärast ligi 2 kuud kestnud läbirääkimisi uue võimujagamiskokkuleppe.&lt;ref name=&quot;6C7HH&quot; /&gt;
* [[Rumeenia]] parlament kiitis häältega 389:115 heaks peaministrikandidaadi [[Dacian Cioloș]]i valitsuskabineti koosseisu. Samal päeval andis uus valitsus ka parlamendi ees ametivande.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Rwanda]] parlamendi ülemkoda kiitis ühehäälselt heaks uue põhiseaduse kavandi, mis võimaldab president [[Paul Kagame]]l kandideerida oma ametisse tagasi ka kolmandaks ametiajaks.&lt;ref name=&quot;ZfsOD&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]]l [[Hannover]]is tühistati 2 tundi enne selle algust [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]–[[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] jalgpallivõistlus, sest kahtlustati, et võistluse ajal võib staadionil aset leida terrorirünnak. Kahtlustega seoses kedagi ei vahistatud ja lõhkeainet staadionilt ei leitud.&lt;ref name=&quot;tM4mq&quot; /&gt;
* [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks [[2015. aasta Türgi erakorralised parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitnud [[Õigluse ja Arengu Partei]] esimehele, ka seni peaministri ametit pidanud [[Ahmet Davutoğlu]]le.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* Türgi julgeolekuorganid pidasid hilisõhtul [[İstanbuli Atatürki lennujaam]]as kinni 8 oletatavat [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriigi]] võitlejat, kes olid saabunud Türki [[Maroko]]st ja kelle suhtes oli kahtlus, et nad võivad püüda Türgi kaudu Euroopa Liitu pääseda.&lt;ref name=&quot;qRvF1&quot; /&gt;
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] osales [[Šveits]]is [[Zürich]]is toimunud [[Churchilli Euroopa sümpoosion|Churchilli Euroopa sümpoosionil]] ja pidas seal kõne teemal &quot;Euroopa muutuste ristteel&quot;.&lt;ref name=&quot;EUCXt&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s [[Tallinn]]as algas [[Soome laht|Soome lahe]] teadusfoorum, mille avas keskkonnaminister [[Marko Pomerants]].&lt;ref name=&quot;VV47&quot; /&gt;
* Tallinnas [[A. Le Coq Arena]]l toimus [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] ja [[Saint Kittsi ja Nevise jalgpallikoondis|Saint Kittsi ja Nevise]] jalgpallivõistlus, mille võitis tulemusega 3:0 Eesti jalgpallikoondis. Võistlusel osales viimast korda jalgpallikoondise ridades väravavaht [[Sergei Pareiko]].&lt;ref name=&quot;AXG6W&quot; /&gt;

==[[18. november]]==

* [[Kreeka]] pealinnas [[Ateena]]s avaldasid talunikud meelt neile kehtivate maksusoodustuste kaotamise vastu. Rühm meeleavaldajaid ründas politseinikke apelsinidega ja püüdis tungida parlamendihoone territooriumile. Meeleavaldajate tagasitõrjumiseks kasutas politsei pisargaasi.&lt;ref name=&quot;IpJ5j&quot; /&gt;
* [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is algas koostöös Eesti saatkonnaga [[November 2015#25. november|25. novembrini]] kestev [[setud]]e kultuuri tutvustav Seto nädal.&lt;ref name=&quot;VV47&quot; /&gt;
* Prantsusmaal Pariisis [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]' äärelinnas algas kella 4.30 ajal kohaliku aja järgi politseioperatsioon islamiterroristide vastu, keda kahtlustati uute terrorirünnakute kavandamises. Ligi 7 tundi kestnud operatsiooni käigus hukkus 3 terroristi, neist üks oli naine, kes ennast ise pommivööga õhku lasi. Hukkunute seas oli ka [[Pariisi terrorirünnakud (november 2015)|Pariisi terrorirünnakute]] peaorganisaator [[Abdelhamid Abaaoud]]. Veel 7 terroristi peeti kinni.&lt;ref name=&quot;wm89w&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;eZY98&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]] valitsus otsustas saata [[Afganistan]]i täiendavalt 130 sõdurit, et laiendada Afganistani valitsusvägedele pakutavat väljaõpet. Sõjaliste instruktoritena on juba Afganistanis 850 Saksamaa sõdurit.&lt;ref name=&quot;GoAiP&quot; /&gt;
* [[Venemaa]] teadeteagentuur [[TASS]] avalikustas majandusminister [[Aleksei Uljukajev]]i teate, et Venemaa kehtestab alates 1. jaanuarist 2016 [[Ukraina]] toidukaupadele impordikeelu. Keeldu põhjendati Ukraina ühinemisega Venemaa-vastaste majandussanktsioonidega.&lt;ref name=&quot;LRv0C&quot; /&gt;
* [[Eesti]] kaitseminister [[Hannes Hanso]] avas [[Kaitseväe keskpolügoon]]ile rajatud uue väljaõppetaristu.&lt;ref name=&quot;VV47&quot; /&gt;
* Eestit külastas [[Jaapan]]i parlamentaarne asevälisminister [[Miki Yamada]], kes kohtus oma visiidi raames ka Eesti välisministri [[Marina Kaljurand|Marina Kaljurannaga]].&lt;ref name=&quot;VM47&quot; /&gt;
* Eesti lennuvahendusettevõte [[Nordic Aviation Group]] teatas, et alustab detsembrist 2015 regulaarsete liinilendude korraldamist [[München]]isse.&lt;ref name=&quot;DsuSy&quot; /&gt;
* [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] peasekretär ja [[XIII Riigikogu]] liige [[Priit Toobal]] teatas, et astub Riigikogust tagasi, ootamata ära [[Riigikohus|Riigikohtu]] vastust tema apellatsioonikaebusele. Toobal on madalamas kohtuastmes süüdi mõistetud eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ning dokumendi võltsimises.&lt;ref name=&quot;ousCH&quot; /&gt;

==[[19. november]]==

* [[Iisrael]]is [[Tel Aviv]]is pussitas palestiinlane juutide palvuse ajal büroohoones surnuks 2 inimest, veel 1 inimene sai vigastada. Pussitaja peeti kinni ja anti üle politseile. Rünnak toimus ka [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]], kus palestiinlane avas sõitvast autost inimeste pihta tule, tappes 3 ja haavates veel 7 inimest. Ka see ründaja võeti vahi alla.&lt;ref name=&quot;401Fp&quot; /&gt;
* [[Sint Maarten]]i peaministrina vannutati ametisse [[William Marlin]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Soome]]s algas [[November 2015#25. november|25. novembrini]] kestev postitöötajate streik, mille ajal ei toimu Soomes posti sorteerimist ega kohaletoimetamist.&lt;ref name=&quot;QhCrt&quot; /&gt;
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Belgia]] suursaadiku [[Philipp Beke]], [[Myanmar]]i suursaadiku [[Daw Yin Yin Myint]]i ja [[Angola]] suursaadiku [[Isaías Jaime Vilinga]] volikirjad.&lt;ref name=&quot;VM47&quot; /&gt;
* [[Eesti]]t külastas [[Euroopa Lennuohutusamet]]i tegevdirektor [[Patrick Ky]], kes kohtus siin majandus- ja taristuministri [[Kristen Michal]]iga.&lt;ref name=&quot;VV47&quot; /&gt;
* Eesti välisministeeriumis toimus avatud uste päev. Ministeeriumit külastanud huvilistega kohtus ka välisminister [[Marina Kaljurand]].&lt;ref name=&quot;VM47&quot; /&gt;
* [[Estonian Air]]i nõukogu otsustas taotleda ettevõtte [[pankrot]]i väljakuulutamist. Enne oli kavatsetud ettevõte likvideerida, mitte alustada pankrotiprotsessi, kuid selle osas ei suudetud saavutada kõigi võlausaldajatega kokkulepet.&lt;ref name=&quot;Gt0rt&quot; /&gt;
* [[XIII Riigikogu]] liikmeks sai eelmisel päeval tagasi astunud [[Priit Toobal]]i asemel [[Anneli Ott]], kes andis ka samal päeval Riigikogu ees ametivande.&lt;ref name=&quot;e7CiD&quot; /&gt;
* Ajaleht [[Postimees]] avaldas artikli (ajalehe veebiversioonis ilmus see juba eelmisel päeval), milles avalikustas eelmisel päeval Riigikogust tagasi astunud Priit Toobali [[Facebook]]is peetud vestlused alaealiste noorukitega, kellele ta oli üritanud pakkuda alkoholi ja kutsuda endaga sauna. Ajalehe väidetel ajendas just selle info ilmsikstulek Toobali tagasiastumise Riigikogust.&lt;ref name=&quot;29wWQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gu6JD&quot; /&gt;

==[[20. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] vabastati ennetähtaegselt vanglast seal 30 aastat [[Iisrael]]i heaks spioneerimise eest karistust kandnud endine Ameerika Ühendriikide mereväe luureanalüütik [[Jonathan Pollard]].&lt;ref name=&quot;3P78d&quot; /&gt;
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Prantsusmaa]] algatusel [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] sise- ja justiitsministrite erakorraline kohtumine. Kohtumisel kiideti Euroopa Liidu sisejulgeoleku suurendamise eesmärgil heaks kava tihendada kontrolli välismaale reisivate Euroopa Liidu kodanike üle, piirata senisest veelgi enam relvade kättesaadavust ja koguda senisest enam andmeid lennureisijate kohta.&lt;ref name=&quot;v9PfX&quot; /&gt;
* [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Salakovac]]i küla lähistel toimus atentaat, millega üritati tappa riigi relvajõudude staabiülemat [[Anto Jeleč]]it. Autotunnelis plahvatas tema sõiduki lähenemisel pomm, kuid keegi plahvatuses vigastada ega surma ei saanud.&lt;ref name=&quot;7lUMC&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: [[Ungari]] peaminister [[Viktor Orbán]] esitas üleskutse vaadata üle Euroopa Liidu aluspõhimõtted ja muuta vastavalt sellele ka Euroopa Liidu aluslepinguid. Orbáni hinnangul on rändekriis ja terroriohu kasv muutnud Euroopa Liidu senise toimimise võimatuks.&lt;ref name=&quot;9V2cw&quot; /&gt;
* [[Itaalia]] peaminister [[Matteo Renzi]] valitsus võitis parlamendi ülemkojas senatis häältega 164:116 usaldushääletuse, kui senat kiitis heaks valitsuse esitatud 2016. aasta riigieelarve. Eelarve peab heaks kiitma veel ka parlamendi alamkoda.&lt;ref name=&quot;CvZ4b&quot; /&gt;
* [[Leedu]] pealinnas [[Vilnius]]es toimus [[Balti Assamblee]] ja [[Balti Ministrite Nõukogu]] ühisistung. Istungil esines sõnavõtuga Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]], samuti toimus lisaks mainitud istungile ka Baltimaade välisministrite omavaheline kohtumine.&lt;ref name=&quot;VM47&quot; /&gt;
* Leedus [[Palanga]]s toimus [[Baltimaad]]e riigipeade kohtumine, kus arutati [[Euroopa rändekriis]]i, julgeoleku ja terrorismivastase võitluse küsimusi.&lt;ref name=&quot;AtkMn&quot; /&gt;
* [[Mali]] pealinnas [[Bamako]]s ründasid relvastatud isikud [[Radisson Blu]] ketti kuuluvat hotelli ja võtsid pantvangi seal viibinud 170 inimest. Vastutuse rünnaku eest võtsid islamistlikud relvarühmitused [[Al-Murābiţūn]], [[Massina Vabastusrinne]] ja [[Al-Qā'idah Islami Magribis]]. Mali eriüksused vabastasid pantvangid rünnakuga hotellile, hukkus 19 pantvangi ja 2 islamisti.&lt;ref name=&quot;cRszz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;LdHY8&quot; /&gt;
* [[Maroko]] kuningas [[Mohammed VI]] külastas Prantsusmaa pealinna [[Pariis]]i, kus kohtus Prantsusmaa presidendi [[François Hollande]]'iga. Prantsusmaa president tänas kuningat [[Pariisi terrorirünnakud (november 2015)|Pariisi terrorirünnakute]] järel osutatud abi eest. Väidetavalt saadi Maroko julgeolekuorganitelt informatsiooni, mis viis terrorirünnakute organiseerija [[Abdelhamid Abaaoud]]i tabamiseni.&lt;ref name=&quot;OAnZg&quot; /&gt;
* [[Tansaania]] peaministrina astus ametisse [[Kassim Majaliwa]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas kaheksapäevast visiiti [[Hiina]]s, et osaleda Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide tippkohtumisel. Samuti kohtub peaminister visiidi raames ka eraldi Hiina presidendi [[Xi Jinping]]i ja peaministri [[Li Keqiang]]iga.&lt;ref name=&quot;VV47&quot; /&gt;
* Eestis jättis [[Riigikohus]] [[Ivor Onksion]]i eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises ja ametialases võltsimises süüdi nii [[Priit Toobal]]i kui ka [[Lauri Laasi]]. Kui Toobal oli [[XIII Riigikogu]]st juba varem tagasi astunud, siis Laasi volitused Riigikogu liikmena lõppesid süüdimõistva otsuse jõustumisel automaatselt. Andmete võltsimises jäi süüdi ka [[Eesti Keskerakond]], mis on kohustatud kandma rahalise karistuse summas 10 000 eurot.&lt;ref name=&quot;pZvsu&quot; /&gt;
* [[Pirita klooster|Pirita kloostris]] toimus ettekandepäev, millega tähistati siseministeeriumi usuasjade osakonna asutamise 25. aastapäeva.&lt;ref name=&quot;VV47&quot; /&gt;

==[[21. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis toimus kubernerivalimiste teine voor. Valimised võitis [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] kandidaat [[John Bel Edwards]], kes kogus 56,1% valijate toetuse. Tema vastaskandidaat, [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] [[David Vitter]] pälvis 43,9% valijate toetuse.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is valiti Euroopa Liidu liberaalsete parteide katusorganisatsiooni [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit|Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu]] uueks esimeheks hollandlane [[Hans van Baalen]], keda toetas hääletusel 296 delegaati. Tema vastaskandidaat, Eesti poliitik [[Siim Kallas]] pälvis 117 delegaadi toetuse.&lt;ref name=&quot;49Gtl&quot; /&gt;
* [[Uus-Meremaa]] [[Lõunasaar]]e läänerannikul kukkus alla helikopter 7 inimesega pardal. Lisaks piloodile oli sõidukis 4 [[Suurbritannia]] ja 2 [[Austraalia]] turisti. Kõik pardal viibinud hukkusid.&lt;ref name=&quot;uSuPZ&quot; /&gt;
* [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] külastas [[Soome]] pealinna [[Helsingi]]t ning osales seal [[Tuglase Selts]]i korraldatud mardilaadal.&lt;ref name=&quot;VV47&quot; /&gt;
* [[XIII Riigikogu]] liikmeks sai seoses [[Lauri Laasi]] lahkumisega Riigikogust [[Oudekki Loone]].&lt;ref name=&quot;CyoZc&quot; /&gt; Ametivande Riigikogu liikmena andis Loone [[November 2015#26. november|26. novembril]].&lt;ref name=&quot;jhPZZ&quot; /&gt;

==[[22. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Orleans]]i Ninth Wardi linnaosa pargis toimunud peo ja filmivõtete ajal puhkes seal kohaliku aja järgi kell 18.15 tulevahetus, milles sai kokku vigastada 16 inimest.&lt;ref name=&quot;Ccn0n&quot; /&gt;
* [[Argentina]]s toimus [[2015. aasta Argentina presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor. Valimised võitis opositsiooni kandidaat, [[Buenos Aires]]e linnapea [[Mauricio Macri]], keda toetas 51,4% valijatest. Tema vastaskandidaat [[Daniel Scioli]] pälvis 48,6% valijate toetuse.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Bangladesh]]is hukati poomise läbi opositsioonipoliitikud [[Ali Ahsan Mohammad Mujahid]] ja [[Salauddin Quader Chowdhury]], kes olid süüdi mõistetud 1971. aastal toime pandud sõjakuritegudes.&lt;ref name=&quot;lZUAd&quot; /&gt;
* [[Egiptus]]es algas [[2015. aasta Egiptuse parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] teine voor.
* [[Iisrael]]i armee tappis [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] aset leidnud kolmes vahejuhtumis 3 palestiinlast, kes üritasid noaga juute rünnata. Ühes rünnakus sai surmavalt haavata ka üks juudi naine.&lt;ref name=&quot;858V7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;wRYLy&quot; /&gt;
* [[Türgi]]s [[Diyarbakır]]i linnas tulistati opositsioonilise [[Rahvaste Demokraatlik Partei|Rahvaste Demokraatliku Partei]] esimehe [[Selahattin Demirtaş]]i autot. Demirtaş ega keegi tema kaaskonnast rünnakus vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;5UEjK&quot; /&gt;
* Türgi parlamendi esimeheks valiti president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i lähedane liitlane [[İsmail Kahraman]], kes sai esimehe valimistel 550-kohalises parlamendis 316 poolthäält.&lt;ref name=&quot;cNKSl&quot; /&gt;
* [[Venemaa]] okupeeritud [[Krimm]]is katkes öösel elektriühendus [[Ukraina]]ga, sest tundmatud isikud lasid õhku 2 ühenduse tagamiseks vajalikku elektrimasti. Krimmi võimud kuulutasid välja eriolukorra, sest Krimm ei ole iseseisvalt võimeline oma elektrivajadust rahuldama.&lt;ref name=&quot;3hxql&quot; /&gt;

==[[23. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[John Kerry]] alustas oma visiiti [[Lähis-Ida]]s. Visiidi esimesel päeval kohtus ta [[Abu Dhabi]]s [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] ja [[Saudi Araabia]] valitsuse esindajatega, et arutada võimalusi [[Süüria]] opositsiooniliste jõudude ühendamiseks.&lt;ref name=&quot;cd9rF&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikides [[Texas]]e osariigis [[Fort Hood]]i sõjaväebaasi lähistel kukkus alla sõjaväe helikopter [[Sikorsky UH-60 Black Hawk]]. Hukkusid 4 meeskonnaliiget.&lt;ref name=&quot;cAoMB&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikides Lääne-Texases katsetas erakosmoseettevõte [[Blue Origin]] edukalt [[korduvkasutatav kanderakett|korduvkasutatavat kanderaketti]] [[New Shepard]]. Suborbitaalseteks lõbureisideks kavandatud rakett tõusis üle kosmose tinglikku piiri tähistava [[Kármáni joon]]e ja maandus püstiselt tagasi maapinnale.&lt;ref name=&quot;Yo5l6&quot; /&gt;
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] haridus- ja noorteministrite kahepäevane kohtumine, millel osaleb esimesel päeval ka Eesti haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]] ja teisel päeval Eesti kultuuriminister [[Indrek Saar]]. Kohtumisel kinnitatakse haridus- ja noortevaldkonna koostöö lähiaastate prioriteedid.&lt;ref name=&quot;VV48&quot; /&gt;
* Belgias Brüsselis toimus [[euroala]] rahandusministrite kohtumine, kus osales ka Eesti rahandusminister [[Sven Sester]].&lt;ref name=&quot;VV48&quot; /&gt;
* [[Iisrael]]is jätkusid palestiinlaste külmrelvarünnakud juutide vastu. [[Jeruusalemm]]as ründasid kaks palestiina tüdrukut kääridega vanemat meest, politseinik tegi mõlemad neist kahjutuks ja tappis ühe tüdruku. [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] haavas palestiinlane noaga surmavalt Iisraeli sõdurit, ka ründaja ise lasti maha.&lt;ref name=&quot;mqKnz&quot; /&gt;
* [[Iraak]] sulges vähemalt kaheks päevaks õhuruumi riigi põhjaosa kohal lennuliikluseks. Otsuse tingisid Venemaa kaugrünnakud [[Süüria]] mässuliste positsioonidele – [[Kaspia meri|Kaspia merelt]] tulistatavad raketid läbivad ka Iraagi õhuruumi.&lt;ref name=&quot;YKPqg&quot; /&gt;
* [[Kanada]] [[Loodealad]]el toimusid kohaliku parlamendi valimised. Kõik parlamenti valitud 19 liiget olid parteitud. Valimisaktiivsus oli 43,6%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Lõuna-Korea]] keskosas [[Wonju]] lähistel kukkus alla Ameerika Ühendriikide relvajõududele kuulunud helikopter, selle pardal viibinud 2 meeskonnaliiget hukkusid.&lt;ref name=&quot;uWxea&quot; /&gt;
* [[Mehhiko]] keskosas [[Puebla osariik|Puebla osariigis]] öösel toimunud bussiõnnetuses hukkus vähemalt 20 ja sai vigastada veel vähemalt 15 inimest.&lt;ref name=&quot;vPNOC&quot; /&gt;
* [[Portugal]]i president [[Aníbal Cavaco Silva]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistliku Partei]] esimehele [[António Costa]]le.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]], kes osales [[Teheran]]is [[Gaasi Eksportivate Riikide Foorum]]i tippkohtumisel, kohtus ka [[Iraan]]i kõrgeima usujuhi [['Alī Khāmene'ī]]ga.&lt;ref name=&quot;6lZvB&quot; /&gt;
* [[Eesti]] kaitseminister [[Hannes Hanso]] ja kaitseväe juhataja [[Riho Terras]] alustasid kahepäevast visiiti Lõuna-Eestis, et külastada sealseid kaitseväe struktuuriüksusi ja väeosasid.&lt;ref name=&quot;VV48&quot; /&gt;
* Eesti maaeluminister [[Urmas Kruuse]] alustas kahepäevast visiiti [[Põlva maakond|Põlva-]], [[Võru maakond|Võru-]] ja [[Valga maakond|Valgamaal]].&lt;ref name=&quot;VV48&quot; /&gt;
* [[XIII Riigikogu]]s algatas [[Jaanus Karilaid]] koos 11 muu [[Eesti Keskerakond]]a ja [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]] kuuluva parlamendiliikmega eelnõu [[kooseluseadus]]e tühistamiseks.&lt;ref name=&quot;pGVlu&quot; /&gt;
* [[Tallinna vangla]]s allkirjastati pidulikult uue vangla ehitamisleping.&lt;ref name=&quot;VV48&quot; /&gt;

==[[24. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[John Kerry]] viibis ühepäevasel ametlikul visiidil [[Iisrael]]is ja [[Palestiina]]s. Kerry mõistis muuhulgas hukka viimasel ajal peaaegu igapäevaseks muutunud palestiinlaste noarünnakud juutide vastu.&lt;ref name=&quot;82uEN&quot; /&gt;
* [[Burundi]] peatas 10 kodanikuühiskonna ühenduse tegevuse, süüdistades neid viimaste kuude jooksul riiki haaranud vägivallalaine õhutamises.&lt;ref name=&quot;eqVKI&quot; /&gt;
* [[Egiptus]]es [[Siinai poolsaar]]e põhjaosas [[Al-‘Arīsh]]i linnas asuva Swiss Inn hotelli juures toimus 2 autopommiplahvatust ja tulevahetus. Kokku hukkus rünnakus 4 inimest, veel 12 inimest said vigastada. Vastutuse rünnaku eest võttis islamistliku äärmusorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] kohalik haru.&lt;ref name=&quot;xqJiY&quot; /&gt;
* [[Kreeka]] pealinnas [[Ateena]]s toimus öösel kella 3.30 paiku kohaliku aja järgi kesklinnas pommiplahvatus. Pomm plahvatas äriliidu hoone ees, plahvatuses sai kahjustada ka läheduses asuv [[Küpros]]e saatkond. Inimesed plahvatuses kannatada ei saanud, plahvatuse eest hoiatati 30 minutit enne selle toimumist ka ühte ajalehte. Vastutust rünnaku eest keegi ei võtnud.&lt;ref name=&quot;7Rvu7&quot; /&gt;
* [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon]] kuulutas 2016. aasta [[Paul Kerese aasta]]ks. [[Eesti Maleliit]] korraldab omakorda tuntud maletaja 100. sünniaastapäeva tähistamiseks festivali &quot;[[Paul Keres 100]]&quot;, mis kestab 2015. aasta detsembrist 2016. aasta detsembrini.&lt;ref name=&quot;2VzBw&quot; /&gt;
* [[Süüria]] mässulised sundisid [[Latakia provints]]is hädamaandumise sooritama [[Venemaa]] helikopteri ja hävitasid selle siis raketiga. Helikopteris viibinud 10 inimesel õnnestus enne selle hävitamist sõidukist evakueeruda.&lt;ref name=&quot;dq7ns&quot; /&gt;
* [[Tuneesia]] pealinnas [[Tunis]]es korraldati pommirünnak presidendi kaardiväe bussile. Hukkus vähemalt 12 inimest, rünnaku pani toime enesetaputerrorist. Järgmisel päeval võttis vastutuse rünnaku eest äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].&lt;ref name=&quot;7E1J9&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lTgG7&quot; /&gt;
* [[Türgi]] peaminister [[Ahmet Davutoğlu]] tegi teatavaks uue valitsuskabineti koosseisu. Välisministri kandidaadiks nimetati [[Mevlüt Çavusoğlu]] ja kaitseministri kandidaadiks [[İsmet Yılmaz]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* Türgi lennuvägi tulistas alla Venemaa ründelennuki [[Suhhoi Su-24]], mis oli väidetavalt sisenenud Türgi õhuruumi ega reageerinud 5 minuti jooksul Türgi õhujõudude antud 10 hoiatusele. Mõlemad lennuki meeskonnaliikmed katapulteerusid, kuid sattusid [[Süüria]] territooriumile, kus üks neist õnnestus Vene eriüksuslastel päästa, teine lasti aga mässuliste poolt maha.&lt;ref name=&quot;Poyil&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s kuulutati välja 2015. aasta [[Aino Kallase tõlkepreemia]] laureaat. Tunnustuse pälvis [[Piret Saluri]] soome kirjaniku [[Olavi Paavolainen|Olavi Paavolaise]] teose &quot;Minek ja loits&quot; eesti keelde tõlkimise eest.&lt;ref name=&quot;zD3B8&quot; /&gt;
* [[Eesti kaitsevägi]] saatis [[Liibanon]]i [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i rahuvalvemissioonile uue väekontingendi [[Estpla-20]].&lt;ref name=&quot;VV48&quot; /&gt;
* Eesti suursaadik [[Prantsusmaa]]l [[Alar Streimann]] avas [[Lyon]]is Eesti aukonsulaadi. Eesti aukonsulina alustas seal tööd [[Hugues Jean Marie Joseph Pouzet]].&lt;ref name=&quot;VM48&quot; /&gt;
* [[XIII Riigikogu]] pidi arutama hakkama ühiskonnas palju vaidlusi tekitanud [[kooseluseadus]]e rakendussätteid, kuid [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] fraktsiooni venitamistaktika tõttu lükkus sätete esimene lugemine ühe päeva võrra edasi. [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonna]] fraktsioon koos mõne [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liikmega esitas aga Riigikogule menetlemiseks järjekordse kooseluseaduse tühistamise seaduse eelnõu ning ühtlasi ainult samasooliste paaride varaliste suhete reguleerimiseks mõeldud paarkonna seaduse eelnõu. Riigikogu hoone ees korraldas kooseluseaduse rakendussätete vastuvõtmise vastu meeleavalduse [[Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks]].&lt;ref name=&quot;UTma1&quot; /&gt;

==[[25. november]]==

* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is avati neli päeva suletud olnud koolid ja metroo. Nimetatud objektid olid suletud kõrgendatud terroriohu ja linnas läbi viidud terrorivastaste operatsioonide tõttu. Samas jäeti ohutase linnas endiselt kõrgeimale tasemele.&lt;ref name=&quot;Obgcp&quot; /&gt;
* [[﻿Euroopa Parlamendi filmiauhind Lux|﻿Euroopa Parlamendi filmiauhinna Lux]] võitis türgi-prantsuse režissööri [[Deniz Gamze Ergüven]]i debüütfilm &quot;[[Mustang (film)|Mustang]]&quot;.&lt;ref name=&quot;1ukT1&quot; /&gt;
* [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] pussitas palestiinlane [[Iisrael]]i sõdurit ja haavas teda raskelt; teised läheduses viibinud Iisraeli sõdurid haavasid omakorda ründajat ja ta suri hiljem haiglas.&lt;ref name=&quot;yMhPt&quot; /&gt;
* [[Paavst]] [[Franciscus]] saabus [[Keenia]] pealinna [[Nairobi]]sse, alustades ringsõitu Aafrika riikides.&lt;ref name=&quot;mGOyQ&quot; /&gt;
* [[Portugal]]i peaministrikandidaat [[António Costa]] tegi teatavaks valitsuskabineti koosseisu. Järgmisel päeval andis ta kogu valitsus ametivande.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s toimus [[Sisekaitseakadeemia]] rahvusvaheline aastakonverents, mille avamisel osasid ka president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja siseminister [[Hanno Pevkur]].&lt;ref name=&quot;VV48&quot; /&gt;
* [[Harju Maakohus]] määras [[Estonian Air]]i ajutisteks pankrotihalduriteks [[Toomas Saarma]] ja [[Andrias Palmits]]a.&lt;ref name=&quot;IWMBt&quot; /&gt;
* [[XIII Riigikogu]]s läbisid esimese lugemise [[kooseluseadus]]e rakendussätted. Seaduse tagasilükkamise poolt oli 41 Riigikogu liiget, selle vastu 42 liiget. Vastavalt hääletustulemusele saadeti seaduseelnõu edasi teisele lugemisele.&lt;ref name=&quot;QUtG2&quot; /&gt;
* XIII Riigikogus läbis esimese lugemise [[Eesti-Venemaa piirileping]]u ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eelnõu menetlemise jätkamist toetas 63 Riigikogu liiget, eelnõu tagasilükkamise poolt oli 13 Riigikogu liiget.&lt;ref name=&quot;CHjc9&quot; /&gt;

==[[26. november]]==

* [[Belgia]] politsei viis [[Brüssel]]ist lõunas asuvas [[Sambreville]]'is läbi terrorivastase operatsiooni, mille käigus otsiti relvi ja laskemoona. Pärast operatsiooni alandas valitsus ka Brüsselis kehtinud kõrgeimat ohutaset.&lt;ref name=&quot;xkQfH&quot; /&gt;
* [[Gibraltar]]is toimusid [[2015. aasta Gibraltari parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis [[Gibraltari Sotsialistlik Tööpartei]], mida toetas 68,4% valijatest ja mis sai 17-kohalises parlamendis 10 kohta. Ülejäänud 7 kohta said [[Gibraltari Sotsiaaldemokraadid]]. Valimisaktiivsus oli 70,8%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Niger]]i lõunaosas [[Diffa ringkond|Diffa ringkonnas]] ründasid äärmusliku islamiliikumise [[Boko Haram]] võitlejad Gogone küla ja tapsid seal 15 inimest.&lt;ref name=&quot;v4HqW&quot; /&gt;
* [[Prantsusmaa]] president [[François Hollande]] viibis ametlikul visiidil Venemaal, et pidada Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]iga läbirääkimisi koostöö tõhustamiseks äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vastu võitlemisel.&lt;ref name=&quot;GBWQ1&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]] valitsus kinnitas, et Saksamaa hakkab Prantsusmaa toetuseks oma vägedega osalema [[Süüria]]s äärmusliku islamiorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vastastes sõjalistes operatsioonides.&lt;ref name=&quot;kGO2x&quot; /&gt;
* [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s kukkus alla helikopter [[Mil Mi-8]], mille pardal oli õnnetuse ajal kokku 25 inimest. Õnnetuses hukkus 10 inimest, kelle seas oli ka 3 riikliku naftafirma [[Rosneft]] töötajat.&lt;ref name=&quot;Jpf2G&quot; /&gt;
* Venemaa põllumajandusministeerium teatas, et tõhustab kontrolli [[Türgi]]st Venemaale eksporditavate põllumajandussaaduste ja toidukaupade üle, kuna ministeeriumi hinnangul ei vasta umbes 15% Türgist sisseveetud toodangust Venemaal kehtivatele nõuetele. Venemaa seda sammu peetakse vastuseks Venemaa ründelennuki allatulistamisele Türgi õhuruumis 2 päeva varem.&lt;ref name=&quot;qwzw0&quot; /&gt; 
* [[Eesti]]t külastas [[Soome]] justiitsminister [[Jari Lindström]], kes kohtus oma Eesti kolleegi [[Urmas Reinsalu]]ga.&lt;ref name=&quot;VV48&quot; /&gt;
* Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile [[Küpros]]e põllumajandus-, maaelu- ja keskkonnaminister [[Níkos Kouyiális]].&lt;ref name=&quot;VV48&quot; /&gt;
* Eesti kaitseminister [[Hannes Hanso]] osales [[Tapa]]l Eestis viibivate [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sõduritega [[tänupüha]] pidulikul õhtusöögil.&lt;ref name=&quot;VV48&quot; /&gt; 
* Eesti majandus- ja taristuminister [[Kristen Michal]] jättis kooskõlastamata tervise- ja tööministri [[Jevgeni Ossinovski]] esitatud alkoholimüügi ja -reklaami piirangute eelnõu, sest pidas seda vastuolus olevaks hea õigusloome tavaga.&lt;ref name=&quot;oUVfm&quot; /&gt;
* Eestis tähistati [[kodanikupäev]]a. Selle puhul kuulutab kultuuriminister [[Indrek Saar]] [[Tallinn]]as [[Eesti Ajaloomuuseum]]i [[Suurgildi hoone]]s välja [[Aasta kodanik|Aasta kodaniku 2015]], kelleks sai [[Helen Sildna]]. Kodanikupäeva aumärgid andis üle siseminister [[Hanno Pevkur]].&lt;ref name=&quot;VV48&quot; /&gt;
* Eesti suursaadik Venemaal [[Arti Hilpus]] andis [[Moskva]]s Venemaa presidendile [[Vladimir Putin]]ile üle oma volikirjad.&lt;ref name=&quot;OcvD3&quot; /&gt;
* Eesti lende korraldav ettevõte [[Nordic Aviation Group]] teatas, et lõpetab [[Scandinavian Airlines]]i liiniletuleku tõttu alates [[November 2015#30. november|30. novembrist]] lennud Tallinnast [[Kopenhaagen]]isse. Samuti teatas firma lendude vähendamisest [[Stockholm]]i liinil.&lt;ref name=&quot;XJ5bh&quot; /&gt;
* [[Maardu]] linnavolikogu valis häältega 11:10 uueks linnapeaks senise abilinnapea, [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] esimehe [[Valev Kald]]i.&lt;ref name=&quot;USZzE&quot; /&gt;
* [[Narva]] linnavolikogu avaldas 20 poolthäälega umbusaldust linnapeale [[Eduard East]]ile. Kuni uue linnapea valimiseni nimetati linnapea kohusetäitjaks abilinnapea [[Tatjana Patsanovskaja]].&lt;ref name=&quot;HR3Sj&quot; /&gt;

==[[27. november]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Colorado Springs]]is ründas 57-aastane Robert L. Dear pereplaneerimisorganisatsiooni [[Planned Parenthood]] naistekliinikut. Rünnakus hukkus 3 inimest, teiste seas ka 1 politseinik; veel 9 inimest said haavata. Pärast mitmete inimeste pantvangi võtmist algas mitmetunnine vastasseis politseiga, mis lõppes ründaja alistumisega.&lt;ref name=&quot;ACmVi&quot; /&gt;
* [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] toimus 2 rünnakut, kus palestiinlased püüdsid [[Iisrael]]i sõdureid autoga alla ajada. Kokku sai vigastada 10 Iisraeli sõdurit, mõlemad ründajad lasti kohapeal maha.&lt;ref name=&quot;YAmyW&quot; /&gt;
* [[Luksemburg]]is [[Luxembourg]]is toimus Euroopa Liidu regionaalarengu eest vastutavate ministrite mitteametlik kohtumine, kus Eestit esindas riigihalduse minister [[Arto Aas]].&lt;ref name=&quot;VV48&quot; /&gt;
* [[Läti]]s toimus haridus- ja teadustöötajate ühepäevane streik, millega nõuti valitsuselt paremaid palgatingimusi ning kõrghariduse ja teaduse rahastamisel võetud kohustuste täitmist.&lt;ref name=&quot;WHvBZ&quot; /&gt;
* [[Nigeeria]]s [[Kano osariik|Kano osariigis]] Dakozoye küla lähistel ründas enesetaputerrorist [[šiiidid|šiiidi]] muslimite protsessiooni. 21 inimest sai rünnakus surma, lisaks said paljud veel haavata. Rünnaku eest võttis vastutuse äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]].&lt;ref name=&quot;e8v2Y&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;keCbw&quot; /&gt;
* [[Paavst]] [[Franciscus]] jätkas oma Aafrika visiiti, suundudes [[Keenia]]st [[Uganda]]sse.
* [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is mälestati [[Pariisi terrorirünnakud (november 2015)|Pariisi terrorirünnakutes]] hukkunud 130 inimest. [[Les Invalides]]i sõjamuuseumis toimunud tseremoonial osalesid ka president [[François Hollande]] ja teised võimuesindajad.&lt;ref name=&quot;bntkO&quot; /&gt;
* [[Rahvaste Ühendus]]e uueks peasekretäriks valiti [[Patricia Scotland, Scotland of Asthali paruness]]. Tema ametiaeg algab 1. aprillil 2016.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Venemaa]] välisminister [[Sergei Lavrov]] teatas, et Venemaa peatab alates 1. jaanuarist 2016 viisavabaduse [[Türgi]]ga.&lt;ref name=&quot;Y8h0B&quot; /&gt;
* [[Eesti]]t külastas [[Euroopa Komisjon]]i energeetikavolinik [[Maroš Šefčovič]], kes kohtus siin Eesti keskkonnaministri [[Marko Pomerants]]iga.&lt;ref name=&quot;VV48&quot; /&gt;
* Eesti maaeluminister [[Urmas Kruuse]] külastas [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaad]] ja [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaad]] ning kohtus sealsete põllumajandustootjatega.&lt;ref name=&quot;VV48&quot; /&gt;
* Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]] avas Tallinnas [[Sloveenia]] aukonsulaadi.&lt;ref name=&quot;VM48&quot; /&gt;
* [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidu]] VII kongressil valiti organisatsiooni esimeheks teiseks ametiajaks tagasi [[Peep Peterson]]. 129 delegaadist toetas teda salajasel hääletusel 107.&lt;ref name=&quot;tqcnw&quot; /&gt;

==[[28. november]]==

* [[Egiptus]]e kopti kiriku [[Aleksandria paavst]] [[Tawadros II]] külastas [[Jeruusalemm]]a, et osaleda seal kopti piiskopi matustel. Tema eelkäija [[Shenouda III]] vältis [[Iisrael]]i külastamist ja keelas ka kopti kiriku liikmetel seal palverännakul käia.&lt;ref name=&quot;44CPE&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]] sõjavägi alustas piirile [[Kreeka]]ga immigrantide kontrollimatu sissevoolu tõkestamiseks metalltara püstitamist. Samal päeval, kui üks immigrant oli rongivagunile ronides saanud elektrilöögi, puhkesid piiril kokkupõrked Makedoonia politsei ja immigrantide vahel. Politsei kasutas vägivallatsejate ohjeldamiseks pisargaasi ja šokigranaate.&lt;ref name=&quot;wM54U&quot; /&gt;
* [[Türgi]] kaguosas [[Diyarbakır]]is lasti tänaval maha tuntud [[kurdid|kurdi]] advokaat ja inimõiguste aktivist [[Tahir Elçi]]. Rünnakus hukkus ka 2 politseinikku. Mõni tund hiljem avaldasid sajad inimesed [[İstanbul]]is mõrva vastu protesti; kuna tegemist oli sanktsioneerimata meeleavaldusega, ajas politsei selle pisargaasi ja veekahurite abil laiali. Järgmisel päeval Diyarbakıris toimunud Elçi matustel osalesid tuhanded inimesed.&lt;ref name=&quot;Gr1It&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;48O8C&quot; /&gt;
* Türgi välisministeerium andis Türgi ja [[Venemaa]] vaheliste suhete pingestumise tõttu oma kodanikele soovituse lükata edasi kõik vältimatud reisid Venemaale.&lt;ref name=&quot;hhlaV&quot; /&gt;
* [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] kiitis heaks majanduslike sanktsioonide kehtestamise Türgile. Alates 1. jaanuarist 2016 on Venemaa reisibüroodel keelatud müüa turismireise Türgisse, samuti keelustati Venemaalt Türgisse tehtavad tšarterlennud, Türgi kodanike palkamine ja mitmete Türgi toodete import Venemaale.&lt;ref name=&quot;hlUAa&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s meenutati 97 aasta möödumist [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] algusest. Selle puhul toimus [[Tori kirik]]us pidulik jumalateenistus sõjaohvrite mälestuseks.&lt;ref name=&quot;Pfx1X&quot; /&gt;

==[[29. november]]==

* [[Burkina Faso]]s toimusid [[2015. aasta Burkina Faso üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]].
* [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as lasi piirivalve maha noaga Iisraeli piirivalvurit kaela pussitanud palestiinlase.&lt;ref name=&quot;HwXyh&quot; /&gt;
* [[Paavst]] [[Franciscus]] alustas visiiti [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]], lõpetades sellega oma ringreisi Aafrika riikides.&lt;ref name=&quot;o9UXp&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as [[Tondiraba jäähall]]is toimus [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] kongress, kus erakonna esimeheks valiti tagasi [[Edgar Savisaar]]. Savisaart toetas 541 kongressi delegaati, tema vastaskandidaati [[Kadri Simson]]it 486 delegaati. Erakonna uuteks aseesimeesteks nimetas Savisaar [[Jaanus Karilaid]]i, [[Siret Kotka]], [[Olga Ivanova]] ja [[Yana Toom]]i.&lt;ref name=&quot;LuA8x&quot; /&gt;

==[[30. november]]==

* [[Paavst]] [[Franciscus]] lõpetas oma visiidi [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]]. Visiidi viimasel päeval külastas paavst ka mošeed pealinna [[Bangui]] ühes ohtlikumaks peetavas linnaosas, muslimite enklaavis PK5.&lt;ref name=&quot;RaaNM&quot; /&gt;
* [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is algas [[ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon]]i osaliste konverentsi 21. istung, mille esimesel päeval osales teiste riigijuhtide seas ka Eesti peaminister [[Taavi Rõivas]].&lt;ref name=&quot;VV49&quot; /&gt;
* [[Türgi]] parlamendis läbis peaminister [[Ahmet Davutoğlu]] uus valitsus edukalt usaldushääletuse ja sai heakskiidu oma valitsuse programmile.&lt;ref name=&quot;keBJA&quot; /&gt;
* [[Eesti]] kaitseminister [[Hannes Hanso]] oli visiidil [[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is, kus ta allkirjastas [[ühendekspeditsioonivägi|ühendekspeditsiooniväe]] vastastikuse mõistmise memorandumi.&lt;ref name=&quot;VV49&quot; /&gt;
* Eesti kultuuriminister [[Indrek Saar]] külastas [[Harju maakond|Harju maakonna]] idaosa kultuuriasutusi ja kohtus Harju maavanema [[Ülle Rajasalu]]ga.&lt;ref name=&quot;VV49&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;v8giP&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151104013238/http://www.reuters.com/article/2015/11/01/us-centralasia-usa-kerry-idUSKCN0SQ1JC20151101 In Central Asia, Kerry raises rights but tempers public criticism] Reuters, 1.11.2015 (vaadatud 2.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ro6oT&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151105172733/http://www.reuters.com/article/2015/11/02/us-episcopal-bishop-idUSKCN0SR01X20151102 U.S. Episcopal Church installs its first black presiding bishop] Reuters, 1.11.2015 (vaadatud 2.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rulers&quot;&gt;[http://www.rulers.org/2015-11.html November 2015] Rulers.org (vaadatud 3.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vvwnB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151104031654/http://www.reuters.com/article/2015/11/01/us-niger-politics-idUSKCN0SQ28D20151101 Thousands march in Niger to denounce vote preparations] Reuters, 1.11.2015 (vaadatud 2.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a81Y8&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151101220338/http://www.reuters.com/article/2015/11/01/us-somalia-security-idUSKCN0SQ1CD20151101 Islamist al Shabaab attacks Somali hotel, kill at least 13] Reuters, 1.11.2015 (vaadatud 2.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DBSQ3&quot;&gt;[http://www.hurriyetdailynews.com/reelection/results Nov 1 Elections: Results] Hürriyet Daily News (vaadatud 3.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AeCE7&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151106052106/http://www.reuters.com/article/2015/11/02/us-burundi-politics-idUSKCN0SR20920151102 Amid crisis, Burundi president sets deadline to give up guns] Reuters, 2.11.2015 (vaadatud 3.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eAYlB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151105152725/http://www.reuters.com/article/2015/11/02/us-iraq-abadi-idUSKCN0SR0TZ20151102 Iraq parliament bars Abadi government from passing reforms unilaterally] Reuters, 2.11.2015 (vaadatud 3.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bg1tD&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151106053106/http://www.reuters.com/article/2015/11/02/us-kyrgyzstan-parliament-coalition-idUSKCN0SR1TC20151102 Kyrgyz PM secures support of new parliament coalition] Reuters, 2.11.2015 (vaadatud 3.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wYitq&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151106055753/http://www.reuters.com/article/2015/11/02/us-turkey-election-magazine-idUSKCN0SR1TG20151102 Turkish police raid news magazine over post-election cover] Reuters, 2.11.2015 (vaadatud 3.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zV4SG&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151105022009/http://www.reuters.com/article/2015/11/02/us-vatican-arrests-idUSKCN0SR1EO20151102 Vatican arrests cleric, laywoman suspected of leaking secret documents] Reuters, 2.11.2015 (vaadatud 3.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV45&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170318021613/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W45 Eelinfo (45. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yJJY3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151103033523/http://www.reuters.com/article/2015/11/02/us-ohio-election-marijuana-idUSKCN0SR26820151102 Ohio voters weigh legalizing recreational marijuana use] Reuters, 2.11.2015 (vaadatud 3.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BTUWG&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151106105507/http://www.reuters.com/article/2015/11/04/us-ohio-election-marijuana-idUSKCN0SS1AT20151104#Hig7XmXSc8REg7bD.99 Ohio voters reject measure legalizing recreational marijuana use] Reuters, 3.11.2015 (vaadatud 4.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV46&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151117143027/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W46 Eelinfo (46. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PGyua&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151106200907/http://www.reuters.com/article/2015/11/03/us-centralasia-usa-kerry-idUSKCN0SS0SD20151103#P6S0yDZkdBlRIcYD.97 Kerry reassures Afghanistan's neighbors over U.S. troop drawdown] Reuters, 3.11.2015 (vaadatud 3.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ReuParis15112015&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151115061252/http://www.reuters.com/article/2015/11/15/us-france-shooting-idUSKCN0T22IU20151115#mgDaCHSi37LBJ9Sj.99 France in shock after Islamist attacks kill 129] Reuters, 15.11.2015 (vaadatud 15.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QDX9c&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151106200836/http://www.reuters.com/article/2015/11/03/us-bangladesh-islamists-idUSKCN0SS18420151103#PlcxSfWqYUTFpAy5.99 Bangladesh writers stage freedom rally despite fear of attack] Reuters, 3.11.2015 (vaadatud 3.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV47&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151117020703/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W47 Eelinfo (47. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 16.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nBrMC&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151107042514/http://www.reuters.com/article/2015/11/03/us-europe-migrants-greece-idUSKCN0SS16E20151103#FEI7EiF0lDkIaBeO.99 Greece to relocate first group of 30 refugees to Luxembourg] Reuters, 3.11.2015 (vaadatud 3.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VM47&quot;&gt;[http://www.vm.ee/et/eelinfo?week=2015-W47 Nädalainfo (47. nädal)] Välisministeerium (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FQARq&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151114072737/http://www.reuters.com/article/2015/11/03/us-europe-migrants-sweden-romania-idUSKCN0SS1B720151103#7TI5xm1qSSifZM4R.99 Swedish police clear Roma camp in pre-dawn raid] Reuters, 3.11.2015 (vaadatud 3.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV48&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151117081055/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W48 Eelinfo (48. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vMV3t&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151104022455/http://www.reuters.com/article/2015/11/03/us-romania-fire-idUSKCN0SR1SQ20151103#3RqX6UBP8v2EqetH.97 Thousands march in Romania as toll from nightclub fire reaches 32] Reuters, 3.11.2015 (vaadatud 4.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VM48&quot;&gt;[http://www.vm.ee/et/eelinfo?week=2015-W48 Eelinfo (48. nädal)] Välisministeerium (vaadatud 30.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wXdaV&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151108140515/http://www.reuters.com/article/2015/11/03/us-turkey-election-magazine-idUSKCN0SS1QD20151103#CreKCbYCPSbBj32t.97 Two Turkish news magazine editors charged over 'coup attempt'] Reuters, 3.11.2015 (vaadatud 3.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV49&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151208053431/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W49 Eelinfo (49. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 30.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CTX2w&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151109003336/http://www.reuters.com/article/2015/11/05/us-colombia-gaymarriage-idUSKCN0SU04F20151105#2zXgC7dxmwBbbgUW.99 Colombia's highest court legalizes adoption by gay couples] Reuters, 4.11.2015 (vaadatud 5.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ivofj&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151108000508/http://www.reuters.com/article/2015/11/04/us-canada-politics-idUSKCN0ST0EV20151104#Di0I7xMdFXimVHLy.97 New Canada PM Trudeau to be sworn in, promising 'sunny ways'] Reuters, 4.11.2015 (vaadatud 4.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npubL&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/11/05/us-kyrgyzstan-parliament-primeminister-idUSKCN0SU0JX20151105#VOGWrQAjGJubr7Ra.99 Kyrgyz parliament reappoint Temir Sariyev prime minister]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 5.11.2015 (vaadatud 5.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;chZxf&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151104195135/http://www.reuters.com/article/2015/11/04/us-southsudan-airplane-crash-idUSKCN0ST0VS20151104#GPZr0MK3GThqk5UY.99 Plane crashes in South Sudan, witnesses say dozens killed] Reuters, 4.11.2015 (vaadatud 4.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5i0zk&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151107051904/http://www.reuters.com/article/2015/11/04/us-maldives-emergency-idUSKCN0ST0UK20151104#rVyU9PJeWsRVQqBp.99 Maldives declares state of emergency as turmoil deepens] Reuters, 4.11.2015 (vaadatud 4.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xsdNw&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151106015607/http://www.reuters.com/article/2015/11/04/us-pakistan-factory-collapse-idUSKCN0ST20T20151104#COCUV6s3FfT5vPXw.99 Pakistan factory collapses, killing at least 18, scores trapped] m Reuters, 4.11.2015 (vaadatud 5.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oAYsa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151112075107/http://www.reuters.com/article/2015/11/08/us-pakistan-factory-collapse-idUSKCN0SX0Q820151108#EjBFVB8yhWtRD54S.99 Death toll from Pakistan factory collapse reaches 44] Reuters, 8.11.2015 (vaadatud 9.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AouA9&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151109210359/http://www.reuters.com/article/2015/11/05/us-france-blood-homosexuals-idUSKCN0ST1Z520151105#HlCHLr1Ce70RyJbI.99 France ends law banning blood donation from gay men] Reuters, 4.11.2015 (vaadatud 5.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YEPKH&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151107025733/http://www.reuters.com/article/2015/11/04/us-romania-government-ponta-idUSKCN0ST0XR20151104#P1oUlkwp3MgKFx36.99 Romanian PM Ponta quits after protests, paves way for cabinet reshuffle] Reuters, 4.11.2015 (vaadatud 4.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5h72E&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11717-2015-11-04-13-23-47/layout-visit.html#sthash.erGSNPfk.dpuf Kesk- ja Ida-Euroopa riigipeade Bukaresti kohtumise märksõnad olid liitlaste solidaarsus ja jagatud vastutus] Vabariigi Presidendi Kantselei, 4.11.2015 (vaadatud 5.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6PyV0&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/11/04/us-turkey-politics-presidency-idUSKCN0ST1I920151104#3cizKGhQ1bSkbuiD.97 Turkey's Erdogan says new constitution should be priority for parliament]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 4.11.2015 (vaadatud 4.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Z8zk&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/e7e093e0-ef84-4317-bf1d-800d03aa64f9/eesti-saadab-politseiuksuse-sloveenia-horvaatia-piirile Eesti saadab politseiüksuse Sloveenia-Horvaatia piirile] ERR Uudised, 3.11.2015 (vaadatud 3.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;to5tV&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151109200859/http://www.reuters.com/article/2015/11/07/us-utah-mormons-idUSKCN0SW03K20151107#IDemwwM2r4o1GhZS.99 Same-sex couples deemed Mormon apostates in renewed exclusion of gays] Reuters, 6.11.2015 (vaadatud 7.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jwDHS&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151109215212/http://www.reuters.com/article/2015/11/07/us-people-mikhaillesin-idUSKCN0SW02E20151107#Q3tj4g3G4LpVohqu.99 Former Russian press minister Lesin dies in Washington] Reuters, 6.11.2015 (vaadatud 7.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xfZqP&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151106212356/http://www.reuters.com/article/2015/11/06/us-vale-sa-bhp-billiton-dam-idUSKCN0SU38I20151106#rsZLwItQefEIoeT4.99 Two killed after dams burst at Brazil iron mine, many missing] Reuters, 6.11.2015 (vaadatud 6.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tpCqs&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151108002129/http://www.reuters.com/article/2015/11/05/us-egypt-mubarak-idUSKCN0SU14F20151105#jtKfpsIvUktGs6Te.97 Egypt court postpones Mubarak's final trial over 2011 killing of protesters] Reuters, 5.11.2015 (vaadatud 5.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ivnz7&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151108001411/http://www.reuters.com/article/2015/11/05/us-vietnam-china-idUSKCN0SU0LG20151105#qJBDmG8X4H5cEFKz.99 China's Xi in Vietnam to advance 'comradely' ties] Reuters, 5.11.2015 (vaadatud 5.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vWbvC&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/b25b2d77-70ce-462b-8791-96a7d81625a5/reinsalu-okupatsioonikahjude-noudmisest-balti-riikide-koostoomemorandumiga-uhinemine-oli-ainuoige Reinsalu okupatsioonikahjude nõudmisest: Balti riikide koostöömemorandumiga ühinemine oli ainuõige] ERR Uudised, 6.11.2015 (vaadatud 6.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9yPXa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151108005258/http://www.reuters.com/article/2015/11/05/us-romania-government-interim-idUSKCN0SU17Q20151105#mdyBCe4RGxSeAkSA.99 Romania's president appoints education minister as interim PM] Reuters, 5.11.2015 (vaadatud 5.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oHV7G&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/11/06/us-germany-crash-idUSKCN0SV0WL20151106#46di8wHet06DR5ek.99 Train crash in northern Bavaria kills two]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 6.11.2015 (vaadatud 6.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R0Zqi&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11712-2015-11-03-14-42-29/layout-visit.html President Ilves sõidab ametlikule visiidile Taani] Vabariigi Presidendi Kantselei, 3.11.2015 (vaadatud 5.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NRs0U&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151106212408/http://www.reuters.com/article/2015/11/06/us-usa-keystone-idUSKCN0SV28P20151106#W73ItTCTpEYCaAxC.99 Obama rejects Keystone XL pipeline in win for greens] Reuters, 6.11.2015 (vaadatud 6.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QDakH&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/11/06/us-europe-migrants-sweden-idUSKCN0SU1KB20151106#mIJ3MpeOUsIl1xQb.99 Sweden says can no longer guarantee housing for new refugees]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 6.11.2015 (vaadatud 6.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPTYh&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/d85c5465-197a-4f6a-a958-2f642e2d7dc5/putin-peatas-koik-egiptuse-lennud Putin peatas kõik Egiptuse lennud] ERR Uudised, 6.11.2015 (vaadatud 6.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sl5wo&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151109210828/http://www.reuters.com/article/2015/11/07/us-mexico-cuba-idUSKCN0SV2VC20151107#huS7JcyxDe56fig3.99 Mexico targets business boom in Cuba as Castro visits] Reuters, 6.11.2015 (vaadatud 7.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eZJSj&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151109030621/http://www.reuters.com/article/2015/11/06/us-germany-euthanasia-law-idUSKCN0SV21120151106#ug42zKFtWD4xfCUv.99 German parliament votes to criminalize commercial euthanasia] Reuters, 6.11.2015 (vaadatud 6.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;carhk&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151109074204/http://www.reuters.com/article/2015/11/06/us-mideast-crisis-iraq-cholera-idUSKCN0SV18420151106#ZLjvcvDLIMf5zSmf.99 Cholera spreads from Iraq to Syria, Kuwait, Bahrain: UNICEF] Reuters, 6.11.2015 (vaadatud 6.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OYMiJ&quot;&gt;[http://menu.err.ee/v/uudised/inimesed/0052826d-9470-499f-8db1-b8c7374ebe86/aasta-naine-2015-on-valisminister-marina-kaljurand Aasta Naine 2015 on välisminister Marina Kaljurand] ERR Uudised, 6.11.2015 (vaadatud 6.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KPfJ7&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151107141207/http://www.reuters.com/article/2015/11/07/us-china-taiwan-idUSKCN0SV2PU20151107#fe3rMwj2ByT728ek.99 Leaders of China, Taiwan meet for first time in six decades] Reuters, 7.11.2015 (vaadatud 7.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;87bIW&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151109204944/http://www.reuters.com/article/2015/11/07/us-finland-government-idUSKCN0SV2ZL20151107#Vs8XesWJE7aSq4Jd.99 Finnish government avoids break-up, reaches reform deal] Reuters, 7.11.2015 (vaadatud 7.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YN5yr&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/5b92ee35-b889-4195-b237-ba3698dfe406/euroopa-komisjonist-tuli-negatiivne-otsus-estonian-airiga-on-lopp Euroopa Komisjonist tuli negatiivne otsus, Estonian Airiga on lõpp] ERR Uudised, 7.11.2015 (vaadatud 9.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DqMFk&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151108215814/http://www.reuters.com/article/2015/11/08/us-usa-politics-carson-idUSKCN0SX0VW20151108#YW9TJ8E1JwVt5Rip.99 Carson endorses statehood for Puerto Rico at island rally] Reuters, 8.11.2015 (vaadatud 9.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CvRWd&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151112074958/http://www.reuters.com/article/2015/11/08/us-bulgaria-police-protests-idUSKCN0SX0JY20151108#QDdvBbKkkT86OIGR.99 Bulgarian police protest despite pledge to reverse benefit cuts] Reuters, 8.11.2015 (vaadatud 9.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KDYSG&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151109210401/http://www.reuters.com/article/2015/11/08/us-italy-politics-right-idUSKCN0SX0OG20151108#AF4bBCtHkYTmtPgy.99 Italy's divided right unites for anti-Renzi rally] Reuters, 8.11.2015 (vaadatud 9.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZVcgP&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/0f519e0a-b91b-43e4-afa6-953f45e87559/nordic-aviation-alustab-koostoos-viie-lennufirmaga-otseuhenduste-pakkumist-tallinnast Nordic Aviation alustab koostöös viie lennufirmaga otseühenduste pakkumist Tallinnast] ERR Uudised, 7.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5no7R&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/6ec7d912-be74-425b-8bd8-3ed1518826a6/tanavune-aasta-isa-on-kalevi-kaur Tänavune aasta isa on Kalevi Kaur] ERR Uudised, 8.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tWX0j&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/c2cb13c1-4a41-470d-b93c-89b2722a9ae3/kataloonia-parlament-haaletas-hispaaniast-lahkuloomise-poolt Kataloonia parlament hääletas Hispaaniast lahkulöömise poolt] ERR Uudised, 9.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;w94Rg&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/e15ed12a-61a2-4381-a512-7422c9429d7f/jordaanias-lasti-maha-kaks-ameeriklast-ja-uks-louna-aafriklane Jordaanias lasti maha kaks ameeriklast ja üks lõuna-aafriklane] ERR Uudised, 9.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r85gg&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/5f309940-5577-4f8e-8413-89c07916aa3a/sas-alustab-lende-tallinna SAS alustab lende Tallinna] ERR Uudised, 9.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SA52r&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/3eafcbbe-791d-4a76-8374-a3173b26a70b/riigifirma-ostis-2011-aastal-soetatud-bombardieride-liisingulepingud-valja Riigifirma ostis 2011. aastal soetatud Bombardieride liisingulepingud välja] ERR Uudised, 9.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oYROE&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/9e7d6d9d-0208-4e9c-b0d7-ffad3748b980/palmer-estonian-airi-likvideerimisest-meil-ei-ole-kohustust-tootajatele-valjamakseid-teha Palmer Estonian Airi likvideerimisest: meil ei ole kohustust töötajatele väljamakseid teha] ERR Uudised, 9.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9rIvs&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2015/11/11/us/republican-debate-fox-business.html?hp&amp;action=click&amp;pgtype=Homepage&amp;clickSource=story-heading&amp;module=first-column-region&amp;region=top-news&amp;WT.nav=top-news&amp;_r=0 In Republican Debate, Candidates Battle Sharply on Immigration] The New York Times, 10.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;enMTC&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151112214725/http://www.reuters.com/article/2015/11/10/us-maldives-emergency-idUSKCN0SZ1F020151110#UwKoKHlCF3gEvdCr.99 Maldives lifts state of emergency early, foreign minister says] Reuters, 10.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GXEGn&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3393595/kaitseministeeriumi-kantsleriks-saab-ilmselt-jonatan-vseviov Kaitseministeeriumi kantsleriks saab ilmselt Jonatan Vseviov] Postimees, 10.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VwGlX&quot;&gt;[http://majandus24.postimees.ee/3393821/selgus-aasta-pollumees-2015 Selgus aasta põllumees 2015] Postimees Majandus24, 10.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4Jmfe&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/11/11/us-bulgaria-parliament-immunity-idUSKCN0T01IU20151111#PrxpLqvvZkD1EABM.99 Bulgarian parliament okays arrest of nationalist party leader]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 11.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eAK3m&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151112080516/http://www.reuters.com/article/2015/11/11/us-europe-migrants-slovenia-idUSKCN0T00I120151111#mmcFporj3LERt0iD.99 Slovenia putting up fence along border with Croatia to control migrant flow] Reuters, 11.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;loKwD&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151113193611/http://www.reuters.com/article/2015/11/11/us-europe-migrants-denmark-idUSKCN0T01M620151111#i7VHlhlvX7wf1WHS.99 Danish prime minister plans tighter controls on refugees, migrants] Reuters, 11.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1MVa5&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151112080514/http://www.reuters.com/article/2015/11/11/us-spain-catalonia-idUSKCN0T01AU20151111#y4ftXujqXKd7ovTV.99 Spain goes to court to block Catalonia secession bid] Reuters, 11.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WPDA0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151111092747/http://www.reuters.com/article/2015/11/11/us-mitsubishi-airplane-idUSKCN0T003220151111#SuCweqPb2LA2zwuH.99 Japan's first commercial jet in 50 years makes maiden flight] Reuters, 11.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lhAkr&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151114064536/http://www.reuters.com/article/2015/11/11/us-bosnia-srebrenica-vucic-idUSKCN0T01K420151111#QLDBwBsREgMRQhqd.99 Serbian PM lays flowers for 1995 massacre victims in Srebrenica] Reuters, 11.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;95Q28&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151115060841/http://www.reuters.com/article/2015/11/11/us-ukraine-crisis-jet-idUSKCN0T014A20151111#be518AirE8DTzYxl.99 Military jet crashes in Ukraine, killing pilot] Reuters, 11.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pV9fe&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11750-2015-11-11-14-01-09/layout-visit.html#sthash.vXzTKuUp.dpuf Eesti ja Soome riigipead arutasid piiriüleste e-teenuste tulevikku] Vabariigi Presidendi Kantselei, 11.11.2015 (vaadatud 16.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LV8O9&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151123040417/http://www.reuters.com/article/2015/11/13/us-azerbaijan-armenia-conflict-idUSKCN0T21CI20151113#qMRarIhq6GOZ2xyo.99 Two killed in clashes between Armenian-backed Karabakh troops and Azeri army] Reuters, 13.11.2015 (vaadatud 13.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K9CVR&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151112144504/http://www.reuters.com/article/2015/11/11/us-australia-indonesia-idUSKCN0T00DH20151111#XLAOWfXmmqhkjWmV.99 Australian PM Turnbull looks to heal wounds on Indonesia visit] Reuters, 11.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x1AW8&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/4126d671-2f77-44f2-ab9d-cf5238682bb9/euroopa-komisjon-kuulutas-kristo-kaarmanni-ja-taavet-hinrikuse-tanavu-parimateks-veebiettevotjateks Euroopa Komisjon kuulutas Kristo Käärmanni ja Taavet Hinrikuse tänavu parimateks veebiettevõtjateks] ERR Uudised, 12.11.2015 (vaadatud 13.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xQexK&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151114042623/http://www.reuters.com/article/2015/11/11/us-india-britain-idUSKCN0T00U120151111#DOfXsg0TaYJUA7ts.99 Modi visits Britain, seeks to bounce back from election blow] Reuters, 11.11.2015 (vaadatud 11.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rGnyI&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151115042010/http://www.reuters.com/article/2015/11/13/us-britain-india-idUSKCN0T103120151113#XKQMFZpzfokcxcTg.99 Britain, India sign over 9 billion pounds in deals despite protests] Reuters, 12.11.2015 (vaadatud 13.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NwOjn&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151113133429/http://www.reuters.com/article/2015/11/13/us-syria-crisis-hezbollah-blast-idUSKCN0T121P20151113#66CFsXZQaiSUwfM8.99 Two suicide bombers hit Hezbollah bastion in Lebanon, 43 killed] Reuters, 12.11.2015 (vaadatud 13.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Xzkeq&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/d77ab21a-6ce5-4c92-9995-5835616433e0/tallinna-volikogu-vottis-vastu-teise-positiivse-lisaeelarve Tallinna volikogu võttis vastu teise positiivse lisaeelarve] ERR Uudised, 13.11.2015 (vaadatud 13.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jvT2L&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151114055138/http://www.reuters.com/article/2015/11/13/us-europe-migrants-eu-schengen-idUSKCN0T21FN20151113#SUEHMvHR7io7ywDA.99 EU gives green light to German, Swedish temporary border checks] Reuters, 13.11.2015 (vaadatud 13.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zEPsM&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151113190618/http://www.reuters.com/article/2015/11/13/us-mideast-crisis-iraq-violence-idUSKCN0T218E20151113#44MG7gtOIUfpotav.99 Suicide bomb in Baghdad kills at least 18: medics] Reuters, 13.11.2015 (vaadatud 13.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;okBtV&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151118104644/http://www.reuters.com/article/2015/11/13/us-mideast-crisis-iraq-sinjar-idUSKCN0T10AL20151113#jJ7CVr8zD8ku2Cgw.99 Kurdish forces say Islamic State defeated in Iraq's Sinjar] Reuters, 13.11.2015 (vaadatud 13.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u4UUF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151114164259/http://www.reuters.com/article/2015/11/13/us-israel-palestinians-violence-idUSKCN0T21H620151113#QLxrr8SqUSjXPY2R.99 Palestinian gunman kills two Israelis in West Bank: army] Reuters, 13.11.2015 (vaadatud 14.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ZjCF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151114125106/http://www.reuters.com/article/2015/11/14/us-france-shooting-claim-idUSKCN0T30LL20151114#CdFIjwXOtxSQHAq6.99 Islamic State says France remains top target] Reuters, 14.11.2015 (vaadatud 14.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cW0Qv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151114134051/http://www.reuters.com/article/2015/11/14/us-france-shooting-hollande-idUSKCN0T22QA20151114#VexPSvU0E3w3JyJa.99 France to decree state of emergency, shut borders: Hollande] Reuters, 13.11.2015 (vaadatud 14.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CYonw&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/3bbabf00-2642-4415-88e7-4ae90feaea41/pariisi-tulistamistes-ja-plahvatustes-hukkunuid-128-inimesed-langesid-nagu-doominokivid Pariisi tulistamistes ja plahvatustes hukkunuid 128 – &quot;Inimesed langesid nagu doominokivid&quot;] ERR Uudised, 14.11.2015 (vaadatud 14.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;seKlJ&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2015/11/14/sports/russia-suspended-by-track-and-fields-governing-body.html Russia Suspended From World Track and Field] The New York Times, 13.11.2015 (vaadatud 14.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h0Rnh&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151116030512/http://www.reuters.com/article/2015/11/13/us-slovakia-ukraine-crash-idUSKCN0T21JO20151113#FXFgdSG4zXh28qPI.99 Ukrainian civilian helicopter crashes in Slovakia, seven people dead] Reuters, 13.11.2015 (vaadatud 14.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YBs4B&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151114232516/http://www.reuters.com/article/2015/11/14/us-southkorea-protest-idUSKCN0T30O520151114#7ZiSRiRBBLSb6fX5.99 Massive crowd protest in South Korea against Park's labor reform plans] Reuters, 14.11.2015 (vaadatud 14.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WqjXy&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151117014308/http://www.reuters.com/article/2015/11/14/us-france-shooting-belgium-idUSKCN0T303T20151114 Belgium imposes frontier checks with France after Paris attacks] Reuters, 13.11.2015 (vaadatud 14.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uyDbQ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151114230932/http://www.reuters.com/article/2015/11/14/us-france-derailment-idUSKCN0T310H20151114#eDcKvj9AUgKMJggj.99 At least 10 killed as train derails during testing in eastern France] Reuters, 14.11.2015 (vaadatud 15.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ph0RG&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151114151707/http://www.reuters.com/article/2015/11/14/us-ukraine-crisis-casualties-idUSKCN0T30O120151114#K66B2SzMVjXFUoZu.99 Five soldiers killed in east, highest toll in two months: Ukraine military] Reuters, 14.11.2015 (vaadatud 14.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o7nt3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151116135517/http://www.reuters.com/article/2015/11/15/us-romania-government-idUSKCN0T40PE20151115#J1sWYCoHHkt0sCCI.99 Romania PM announces technocrat cabinet, requires parliament support] Reuters, 15.11.2015 (vaadatud 16.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X9L8I&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151115142703/http://www.reuters.com/article/2015/11/15/us-france-shooting-turkey-idUSKCN0T30D920151115#YJx6PZ5hixJ3lA2P.99 Paris attack puts terrorism center-stage as world leaders meet in Turkey] Reuters, 14.11.2015 (vaadatud 15.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rj3TW&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151116174812/http://www.reuters.com/article/2015/11/16/us-g20-turkey-obama-strategy-idUSKCN0T51QS20151116#VSLCE7H42QxTvk6y.99 Obama rules out U.S. troops on the ground to fight Islamic State] Reuters, 16.11.2015 (vaadatud 16.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ybzto&quot;&gt;[http://www.vm.ee/et/uudised/valisminister-brusselis-terrorismivastast-voitlust-ja-pagulaspoliitikat-tuleb-kasitleda Välisminister Brüsselis: terrorismivastast võitlust ja pagulaspoliitikat tuleb käsitleda eraldi] Välisministeerium, 16.11.2015 (vaadatud 16.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;daPFv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151117092457/http://www.reuters.com/article/2015/11/16/us-egypt-crash-islamic-state-idUSKCN0T51QC20151116#cR1wGjIFtWkRsdyO.99 Egypt kills 24 militants in central Sinai, security sources say] Reuters, 16.11.2015 (vaadatud 16.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6NbKB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151116231458/http://www.reuters.com/article/2015/11/16/us-france-shooting-islamicstate-idUSKCN0T51AM20151116#RGQX9xK9fbI2wDBw.99 Islamic State threatens attack on Washington, other countries] Reuters, 16.11.2015 (vaadatud 16.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zyGDX&quot;&gt;[http://sport.err.ee/v/motosport/64c6a8e1-8fcb-470d-be5b-9f3933205127/eesti-aasta-motosportlaseks-valiti-aigar-leok Eesti aasta motosportlaseks valiti Aigar Leok] ERR Uudised, 16.11.2015 (vaadatud 16.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rTYm1&quot;&gt;[http://sport.err.ee/v/orienteerumine/48c80578-7f7d-4d1f-9ebd-0c456914be61/eesti-orienteerumisliit-sai-uue-presidendi-ja-juhatuse Eesti Orienteerumisliit sai uue presidendi ja juhatuse] ERR Sport, 16.11.2015 (vaadatud 16.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rzzfn&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151118161608/http://www.reuters.com/article/2015/11/17/us-apec-summit-obama-arrival-idUSKCN0T60A220151117#TkS1zcPMUGRoaqcX.99 Obama arrives in Manila for APEC summit, bilateral meetings] Reuters, 17.11.2015 (vaadatud 18.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UFW8c&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151119061455/http://www.reuters.com/article/2015/11/17/us-europe-migrants-hungary-idUSKCN0T60ZJ20151117#osFULzcP108ShQbv.99 Hungarian parliament votes to challenge EU migrant quotas in court] Reuters, 17.11.2015 (vaadatud 18.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Amq0S&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151118124135/http://www.reuters.com/article/2015/11/17/us-yemen-security-idUSKCN0T60CI20151117#gC27O75MvEl4Dz7u.99 Yemen's exiled president returns to rally forces, over 50 killed] Reuters, 17.11.2015 (vaadatud 18.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PFqhg&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151118195927/http://www.reuters.com/article/2015/11/18/us-nigeria-blast-idUSKCN0T62NC20151118#zrc1xvZQPOpgGYXA.99 Blast at market in northeastern Nigeria's Yola kills 32] Reuters, 18.11.2015 (vaadatud 18.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6C7HH&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151118160900/http://www.reuters.com/article/2015/11/17/us-nireland-politics-idUSKCN0T622N20151117#rRqxb81MLe1hpJ9v.99 Northern Ireland parties agree deal to salvage power-sharing government] Reuters, 17.11.2015 (vaadatud 18.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZfsOD&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151118205636/http://www.reuters.com/article/2015/11/17/us-rwanda-politics-usa-idUSKCN0T62FR20151117#CreDsYZjVOV8Ve6f.99 Rwandan Senate votes to allow President Kagame more time in office] Reuters, 17.11.2015 (vaadatud 18.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tM4mq&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151118235802/http://www.reuters.com/article/2015/11/18/us-soccer-friendly-germany-idUSKCN0T62CH20151118#mvo3RMHsl4ZZ8Otf.99 Germany game against Netherlands called off over bomb fears] Reuters, 17.11.2015 (vaadatud 18.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qRvF1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151118210211/http://www.reuters.com/article/2015/11/18/us-mideast-crisis-turkey-detentions-idUSKCN0T71XB20151118#Y92L74Wt227UcxOr.99 Turkey detains eight at Istanbul airport on suspicion of links to Islamic State] Reuters, 18.11.2015 (vaadatud 18.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EUCXt&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11776-2015-11-18-08-37-04/layout-visit.html President Ilves Zürichis: kui Euroopa sai hakkama Teise maailmasõja järgses kaoses, peab Euroopa ka nüüd hakkama saama] Vabarii Presidendi Kantselei, 18.11.2015 (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AXG6W&quot;&gt;[http://sport.err.ee/v/jalgpall/edc38835-a777-4a38-86da-70135e23f4b4/eesti-jalgpallikoondis-purustas-pareiko-lahkumismangus-saint-kittsi-ja-nevise Eesti jalgpallikoondis purustas Pareiko lahkumismängus Saint Kittsi ja Nevise] ERR Sport, 17.11.2015 (vaadatud 18.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IpJ5j&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151118204132/http://www.reuters.com/article/2015/11/18/us-eurozone-greece-tax-farmers-idUSKCN0T71IW20151118#vlocYsWcuzrHZXOu.99 Greek farmers, police clash during tax hikes protest] Reuters, 18.11.2015 (vaadatud 18.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wm89w&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151118190657/http://www.reuters.com/article/2015/11/18/us-france-shooting-idUSKCN0T22IU20151118#u11r6K0AuYLVs0pt.99 Two die in police raid on group planning new Paris attack] Reuters, 18.11.2015 (vaadatud 18.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eZY98&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151120222726/http://www.reuters.com/article/2015/11/20/us-france-shooting-three-idUSKCN0T915920151120#GgoISFCHBLh1rIq1.99 Three people were killed in Wednesday's raid by French police: official] Reuters, 20.11.2015 (vaadatud 20.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GoAiP&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151119053020/http://www.reuters.com/article/2015/11/18/us-germany-afghanistan-idUSKCN0T71IL20151118#61FOGGDqFuflmCoQ.99 Germany to send 130 more soldiers to Afghanistan] Reuters, 18.11.2015 (vaadatud 18.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LRv0C&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151119061434/http://www.reuters.com/article/2015/11/18/us-ukraine-crisis-russia-food-idUSKCN0T71M720151118#wVU1FM9gfDg8lDQG.99 Russia to ban food imports from Ukraine from January 1: TASS] Reuters, 18.11.2015 (vaadatud 18.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DsuSy&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/964e3ce8-bb3c-4404-87ea-3670b847a269/nordic-aviation-alustab-detsembris-lende-munchenisse Nordic Aviation alustab detsembris lende Münchenisse] ERR Uudised, 18.11.2015 (vaadatud 18.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ousCH&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/10616782-6573-4d51-9b8b-fe6eaba54f70/priit-toobal-astub-riigikogust-tagasi Priit Toobal astub riigikogust tagasi] ERR Uudised, 18.11.2015 (vaadatud 18.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;401Fp&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/f61af759-6cb6-4090-af2e-0e9e2fdc776e/palestiinlasest-terrorist-pussitas-tel-avivis-surnuks-2-inimest Palestiinlasest terrorist pussitas Tel Avivis surnuks 2 inimest] ERR Uudised, 19.11.2015 (vaadatud 20.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QhCrt&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/3cab1cef-118d-408b-aac6-756fc4c9d1e9/soome-postitootajate-streik-hairib-postivahetust-soomega Soome postitöötajate streik häirib postivahetust Soomega] ERR Uudised, 19.11.2015 (vaadatud 20.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gt0rt&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/5e9e8fa1-dbdf-4dc9-af36-3beccc49afbd/estonian-airi-noukogu-teeb-ettepaneku-ikkagi-pankroti-teed-minna Estonian Airi nõukogu teeb ettepaneku ikkagi pankroti teed minna] ERR Uudised, 19.11.2015 (vaadatud 20.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e7CiD&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/07ef2df5-e6dc-451e-a9da-3b89f7f71ea1/toobali-asemel-riigikokku-tulnud-anneli-ott-andis-ametivande Toobali asemel riigikokku tulnud Anneli Ott andis ametivande] ERR Uudised, 19.11.2015 (vaadatud 20.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;29wWQ&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/ac9ca012-84b6-4481-88d8-46a1ca2b118a/leht-toobal-vottis-uhendust-koolipoistega-et-neid-sauna-kutsuda Leht: Toobal võttis ühendust koolipoistega, et neid sauna kutsuda] ERR Uudised, 19.11.2015 (vaadatud 20.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gu6JD&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3404357/priit-toobal-meelitas-eravestlustes-koolipoisse Priit Toobal meelitas eravestlustes koolipoisse] Postimees, 18.11.2015 (vaadatud 20.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3P78d&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151120211819/http://www.reuters.com/article/2015/11/20/us-israel-usa-pollard-idUSKCN0T910O20151120#0EaJRMXq1x7VuE0G.99 Israeli spy Pollard freed after 30 years in U.S. prison] Reuters, 20.11.2015 (vaadatud 20.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v9PfX&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151120215746/http://www.reuters.com/article/2015/11/20/us-france-shooting-eu-idUSKCN0T91OB20151120#AxO6w5q1Ws4VdgyA.99 EU tightens border checks, gun control after Paris] Reuters, 20.11.2015 (vaadatud 20.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7lUMC&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151122220407/http://www.reuters.com/article/2015/11/21/us-bosnia-blast-idUSKCN0TA0AQ20151121#F0yMsMu7O0g6C2Yp.99 Explosive device goes off near Bosnian army chief's car, no one hurt] Reuters, 21.11.2015 (vaadatud 22.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9V2cw&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151121070826/http://www.reuters.com/article/2015/11/20/us-hungary-europe-idUSKCN0T90OS20151120#SIdke8L7QAifbPmE.99 Hungary's PM Orban says EU should revamp founding treaties] Reuters, 20.11.2015 (vaadatud 20.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CvZ4b&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151120160849/http://www.reuters.com/article/2015/11/20/us-italy-budget-confidence-vote-idUSKCN0T91N020151120#U3jOSz80hK3TGtD2.99 Italian leader Renzi wins confidence vote over budget] Reuters, 20.11.2015 (vaadatud 20.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AtkMn&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11791-2015-11-20-10-29-38/layout-visit.html#sthash.oupqFh90.dpuf Balti riigipead rääkisid põgenikekriisist, julgeolekust ja võitlusest terrorismiga] Vabariigi Presidendi Kantselei, 20.11.2015 (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cRszz&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151123033534/http://www.reuters.com/article/2015/11/20/us-mali-attacks-iduskcn0t90sk20151120#f0XKbTslGbxAWLCr.99 At least 27 dead after Islamists seize luxury hotel in Mali's capital] Reuters, 20.11.2015 (vaadatud 20.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LdHY8&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151123070041/http://www.reuters.com/article/2015/11/23/us-mali-attacks-idUSKBN0TB0ZF20151123#ZD1KYQxz2ZMA1VB7.99 Mali deepens probe into deadly attack on luxury hotel] Reuters, 22.11.2015 (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OAnZg&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151121015049/http://www.reuters.com/article/2015/11/20/us-france-shooting-morocco-king-idUSKCN0T92BF20151120#3UOxQUXh611xQBhQ.99 France's Hollande thanks Morocco for help after Paris attacks] Reuters, 20.11.2015 (vaadatud 20.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pZvsu&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/cb5d1eb5-aa98-40ec-8dfb-2f439ac5308a/toobal-laasi-ja-keskerakond-jaid-riigikohtus-suudi Toobal, Laasi ja Keskerakond jäid riigikohtus süüdi] ERR Uudised, 20.11.2015 (vaadatud 20.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;49Gtl&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/06209e0d-54fc-4e8c-a15c-3341fe0bf4dc/siim-kallast-ei-valitud-euroopa-liberaalide-juhiks Siim Kallast ei valitud Euroopa liberaalide juhiks] ERR Uudised, 21.11.2015 (vaadatud 22.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uSuPZ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151122215433/http://www.reuters.com/article/2015/11/21/us-newzealand-helicopter-crash-idUSKCN0TA02O20151121#M8PskEX2O1DB4MSQ.99 Helicopter crashes at New Zealand glacier, killing all seven on board] Reuters, 21.11.2015 (vaadatud 22.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CyoZc&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/a4ecc880-395b-42d6-bf7f-e676ce58d3c8/kerstin-oudekki-loone-asub-lauri-laasi-asemel-riigikogu-liikmeks Kerstin-Oudekki Loone asub Lauri Laasi asemel riigikogu liikmeks] ERR Uudised, 20.11.2015 (vaadatud 20.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jhPZZ&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/e97f4af1-af25-4461-a16f-076a76458c63 Oudekki Loone andis ametivande] ERR Uudised, 26.11.2015 (vaadatud 26.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ccn0n&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151123050742/http://www.reuters.com/article/2015/11/23/us-louisiana-shooting-idUSKBN0TC06820151123#WhTCZrB4DWSTS1pi.99 Sixteen people injured in New Orleans park shooting] Reuters, 22.11.2015 (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lZUAd&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151122213435/http://www.reuters.com/article/2015/11/22/us-bangladesh-execution-idUSKCN0TA0UO20151122#7K6P2AjumEkIiCk5.99 Bangladesh executes two opposition leaders for 1971 war crimes] Reuters, 22.11.2015 (vaadatud 22.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;858V7&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/11/22/us-israel-palestinians-idUSKBN0TB0B020151122#b4Lb55HKJKSwDjgf.99 Two Palestinians die in attacks on Israelis ahead of Kerry visit]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 22.11.2015 (vaadatud 22.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wRYLy&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/11/22/us-israel-palestinians-idUSKBN0TB0B020151122#LceBvZzEvAzosH9g.99 Israeli fatally stabbed, three Palestinian attackers killed in West Bank: police]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 22.11.2015 (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5UEjK&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151123142631/http://www.reuters.com/article/2015/11/22/us-turkey-kurds-attacks-idUSKBN0TB0YR20151122#IT840DQU6bEwaqS0.99 Turkey's pro-Kurdish leader unharmed after bullet hits car: party] Reuters, 22.11.2015 (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cNKSl&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151123094609/http://www.reuters.com/article/2015/11/22/us-turkey-politics-parliament-idUSKBN0TB0WD20151122#8ofDaxkxiyZ4CD8X.99 Erdogan ally takes key position in Turkish parliament] Reuters, 22.11.2015 (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3hxql&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/2848e0b4-3fc2-4e2b-8857-660168c95b09/krimmis-kuulutati-valja-erakorraline-olukord Krimmis kuulutati välja erakorraline olukord] ERR Uudised, 22.11.2015 (vaadatud 22.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cd9rF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151123131213/http://www.reuters.com/article/2015/11/23/us-mideast-crisis-syria-kerry-idUSKBN0TC0DO20151123#hIPgdi83o0AHs8UU.99 Kerry to meet Saudi, UAE officials on unifying Syrian opposition] Reuters, 23.11.2015 (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cAoMB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151125093335/http://www.reuters.com/article/2015/11/24/us-military-texas-idUSKBN0TD1P520151124#1d0PtMcJcfAC8VG6.99 Four killed in military helicopter crash at Army base in Texas] Reuters, 24.11.2015 (vaadatud 24.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Yo5l6&quot;&gt;Chris Bergin, [http://www.nasaspaceflight.com/2015/11/blue-origin-latest-milestone-resuable-rocket-aspiration/ Blue Origin achieve latest milestone in reusable rocket aspirations]. Nasaspaceflight.com, 24.11.2015 (vaadatud 23.12.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mqKnz&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151124102939/http://www.reuters.com/article/2015/11/23/us-israel-palestinians-idUSKBN0TC11220151123#KfULRPVtzkKTupoD.99 Kerry calls for calm as Palestinian attacks on Israelis surge] Reuters, 23.11.2015 (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YKPqg&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151124061629/http://www.reuters.com/article/2015/11/23/us-mideast-crisis-iraq-airlines-idUSKBN0TC18420151123#4ODOwrzXlBp1wTIx.99 Iraq closes northern airspace over missiles launched at Syria] Reuters, 23.11.2015 (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uWxea&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151125020851/http://www.reuters.com/article/2015/11/23/us-southkorea-usa-crash-idUSKBN0TC0ZM20151123#oZWXHHULeK8thZ4t.99 U.S. military helicopter crashes in South Korea, two dead] Reuters, 23.11.2015 (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vPNOC&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151124095906/http://www.reuters.com/article/2015/11/23/us-mexico-accident-idUSKBN0TC1HH20151123#u2BOmJD61w8sCVVX.99 Bus crash in central Mexico kills 20 people] Reuters, 23.11.2015 (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6lZvB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151123221741/http://www.reuters.com/article/2015/11/23/us-mideast-crisis-iran-russia-idUSKBN0TC1M520151123#6dBlI1MEgkMQQ3SH.99 Iran leader hosts Putin, says U.S. policies threaten Tehran, Moscow] Reuters, 23.11.2015 (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pGVlu&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3409415/opositsioonisaadikud-algatasid-eelnou-kooseluseaduse-tuhistamiseks Opositsioonisaadikud algatasid eelnõu kooseluseaduse tühistamiseks] Postimees, 23.11.2015 (vaadatud 23.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;82uEN&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/11/24/us-israel-palestinians-kerry-idUSKBN0TD0MP20151124#ZUV8qawrvYjSP2Cf.99 Kerry says Palestinian attacks 'acts of terrorism' that must be condemned]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 24.11.2015 (vaadatud 24.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eqVKI&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151125074005/http://www.reuters.com/article/2015/11/24/us-burundi-unrest-idUSKBN0TD0DD20151124#07eebIrmze7Xp5GT.99 Burundi suspends 10 civil society groups as crisis deepens] Reuters, 24.11.2015 (vaadatud 24.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xqJiY&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/b784c4e9-bfdd-4448-92da-6f4b72ae629f/egiptuses-korraldati-kohtunikke-majutavale-hotellile-terrorirunnak-hukkus-neli-inimest Egiptuses korraldati kohtunikke majutavale hotellile terrorirünnak, hukkus neli inimest] ERR Uudised, 24.11.2015 (vaadatud 25.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7Rvu7&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151124141022/http://www.reuters.com/article/2015/11/24/us-eurozone-greece-blast-idUSKBN0TD06T20151124#HIjMb685fFWVrxaO.99 Bomb blast in central Athens damages Cypriot Embassy] Reuters, 24.11.2015 (vaadatud 24.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2VzBw&quot;&gt;[http://sport.err.ee/v/male/7b366185-557b-48df-979f-7eff2afbd6fc/rahvusvaheline-malefoderatsioon-kuulutas-2016-aasta-paul-kerese-aastaks Rahvusvaheline Maleföderatsioon kuulutas 2016. aasta Paul Kerese aastaks] ERR Sport, 24.11.2015 (vaadatud 25.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dq7ns&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151127064836/http://www.reuters.com/article/2015/11/24/us-mideast-syria-crisis-helicopter-idUSKBN0TD1KQ20151124#C1ETFlifDgPxjs0B.99 Syria insurgents destroy Russian helicopter with missile] Reuters, 24.11.2015 (vaadatud 24.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7E1J9&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151125042823/http://www.reuters.com/article/2015/11/24/us-tunisia-security-idUSKBN0TD24920151124#TdWZwobWauYdXGU7.99 Bombing of Tunisia presidential guard bus kills 12] Reuters, 24.11.2015 (vaadatud 24.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lTgG7&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151204093812/http://www.reuters.com/article/2015/11/25/us-tunisia-security-idUSKBN0TE0OF20151125#DKBSWrOcCS6uk2AD.99 Tunisia says suicide bomber carried out bus attack claimed by Islamic State] Reuters, 25.11.2015 (vaadatud 25.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Poyil&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151128065503/http://www.reuters.com/article/2015/11/24/us-mideast-crisis-syria-turkey-iduskbn0td0ir20151124#6rgPZUTMAUsFq0mZ.99 Turkey downs Russian warplane near Syria border, Putin warns of 'serious consequences'] Reuters, 24.11.2015 (vaadatud 24.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zD3B8&quot;&gt;[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/fe298978-ad42-48f2-a55f-9d4dc2220ffa/aino-kallase-tolkepreemia-teenis-piret-saluri Aino Kallase tõlkepreemia teenis Piret Saluri] ERR Kultuur, 24.11.2015 (vaadatud 25.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UTma1&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/1b1c500e-2df5-4106-93b1-e2a1eab485d5/ekre-venitamistaktika-lukkas-kooseluseaduse-arutamise-homsesse EKRE venitamistaktika lükkas kooseluseaduse arutamise homsesse] ERR Uudised, 24.11.2015 (vaadatud 25.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Obgcp&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151126010555/http://www.reuters.com/article/2015/11/25/us-france-shooting-belgium-idUSKBN0TE26I20151125#HzkKYyMHmBAXg1vV.99 Brussels lockdown ends but manhunt goes on] Reuters, 25.11.2015 (vaadatud 25.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1ukT1&quot;&gt;[http://kultuur.err.ee/v/film/b3a93702-f383-421d-b295-cb33befb71d7/euroopa-parlamendi-filmiauhinna-laureaat-on-deniz-gamze-erguveni-debuutfilm-mustang Euroopa parlamendi filmiauhinna laureaat on Deniz Gamze Ergüveni debüütfilm &quot;Mustang&quot;] ERR Kultuur, 25.11.2015 (vaadatud 25.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yMhPt&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151125221348/http://www.reuters.com/article/2015/11/25/us-israel-palestinians-idUSKBN0TE1QI20151125#MuI25YPdTYB4h4ei.99 Palestinian stabs Israeli soldier and is shot dead: army] Reuters, 25.11.2015 (vaadatud 25.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mGOyQ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151126160942/http://www.reuters.com/article/2015/11/26/us-pope-africa-idUSKBN0TF0HO20151126#HpQt0tj5mPoyS3EM.99 Pope in Africa says dialogue vital to avert violence in God's name] Reuters, 26.11.2015 (vaadatud 26.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IWMBt&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/a1876e35-f62f-474e-9f9e-10441eb3d1c4/estonian-airi-ajutised-pankrotihaldurid-on-toomas-saarma-ja-andrias-palmits Estonian Airi ajutised pankrotihaldurid on Toomas Saarma ja Andrias Palmits] ERR Uudised, 25.11.2015 (vaadatud 25.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QUtG2&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/b260b8cc-35c4-41a5-8732-f4abbabdbe5a/kooseluseaduse-joustamise-eelnou-labis-napilt-esimese-lugemise Kooseluseaduse jõustamise eelnõu läbis napilt esimese lugemise] ERR Uudised, 25.11.2015 (vaadatud 25.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CHjc9&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3413077/eesti-vene-piirilepingute-ratifitseerimine-labis-esimese-lugemise Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimine läbis esimese lugemise] Postimees, 25.11.2015 (vaadatud 26.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xkQfH&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151126175137/http://www.reuters.com/article/2015/11/26/us-france-shooting-belgium-raid-idUSKBN0TF18N20151126#DtWHgLLi3FfIT2cR.99 Belgian police mount raid south of Brussels: media] Reuters, 26.11.2015 (vaadatud 26.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v4HqW&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151126152806/http://www.reuters.com/article/2015/11/26/us-nigeria-violence-niger-idUSKBN0TF1I520151126#imDKucfYzOQdLCpd.99 Boko Haram militants kill 15 in southern Niger: sources] Reuters, 26.11.2015 (vaadatud 26.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GBWQ1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151126150831/http://www.reuters.com/article/2015/11/25/us-mideast-crisis-russia-idUSKBN0TE0RE20151125#rZr2xAr4O9tJ4Z0v.99 France's Hollande heads to Russia hoping for Syria breakthrough] Reuters, 25.11.2015 (vaadatud 26.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kGO2x&quot;&gt;[http://www.fr-online.de/syrien/syrien-einsatz-bundeswehr-zieht-in-den-kampf-gegen-is,24136514,32646638.html Bundeswehr zieht in den Kampf gegen IS] Frankfurter Rundschau, 26.11.2015 (vaadatud 27.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jpf2G&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151126232522/http://www.reuters.com/article/2015/11/26/uk-russia-helicopter-crash-idUSKBN0TF0LN20151126#z34u0yhFIaD1DgoV.99 Ten people, including Rosneft workers, killed in helicopter crash in Siberia] Reuters, 26.11.2015 (vaadatud 26.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qwzw0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151126161128/http://www.reuters.com/article/2015/11/26/us-mideast-crisis-russia-turkey-food-idUSKBN0TF0IZ20151126#RDUZcIvruXa34ZID.99 Russia cracks down on Turkey food imports after jet downed] Reuters, 26.11.2015 (vaadatud 26.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oUVfm&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/32a0c31d-97e4-4967-937f-32d26f917506 Ossinovski alkoholipiirangute pakett sai vastakat tagasisidet] ERR Uudised, 27.11.2015 (vaadatud 27.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OcvD3&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/45eda2ed-631c-42d0-926b-c8fbbe17cd58 Putin: piirilepingu jõustumine Eestiga võiks aidata kaasa usalduse suurenemisele] ERR Uudised, 26.11.2015 (vaadatud 26.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XJ5bh&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/779a21d1-c809-4737-9558-b9f0922b6634 Nordic Aviation lõpetab lennud Kopenhaageni liinil] ERR Uudised, 26.11.2015 (vaadatud 26.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;USZzE&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/d7cbb4b6-c943-469d-b7c4-0a096a6be2e3 Maardu linnapeaks sai Valev Kald] ERR Uudised, 26.11.2015 (vaadatud 26.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HR3Sj&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3414363/narva-linnavolikogu-tagandas-linnapea Narva linnavolikogu tagandas linnapea] Postimees, 26.11.2015 (vaadatud 27.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ACmVi&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151128225039/http://www.reuters.com/article/2015/11/28/us-colorado-shooter-idUSKBN0TH05O20151128#FHFu2zGYAjtxVPTh.99 Suspect named in rampage at Colorado Planned Parenthood clinic] Reuters, 27.11.2015 (vaadatud 27.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YAmyW&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151128035055/http://www.reuters.com/article/2015/11/27/us-israel-palestinians-idUSKBN0TG0EN20151127#J8KQDafqHodrddGR.99 Two Palestinians ram cars into Israeli soldiers, shot dead] Reuters, 27.11.2015 (vaadatud 27.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WHvBZ&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/2612aacc-227d-46bd-8b28-94cd8ace4ccf/latis-streigivad-tana-opetajad Lätis streigivad täna õpetajad] ERR Uudised, 27.11.2015 (vaadatud 27.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e8v2Y&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151127203853/http://www.reuters.com/article/2015/11/27/us-nigeria-violence-idUSKBN0TG1UJ20151127#UOj1wC1BiUmZUxYZ.99 Suicide bomber hits Shi'ite procession in Nigeria's Kano state] Reuters, 27.11.2015 (vaadatud 27.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;keCbw&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151129015910/http://www.reuters.com/article/2015/11/28/us-nigeria-violence-idUSKBN0TH0IX20151128#CUcwUcyV4Piqcptl.97 Boko Haram claims responsibility for Kano suicide bomb: SITE] Reuters, 28.11.2015 (vaadatud 28.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bntkO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151127210451/http://www.reuters.com/article/2015/11/27/us-france-shooting-remembrance-idUSKBN0TG18020151127#YItdAUMwm86WHY7Q.99 France pays tribute to victims of Paris attacks] Reuters, 27.11.2015 (vaadatud 27.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y8h0B&quot;&gt;[http://maailm.postimees.ee/3415729/lavrov-venemaa-peatab-1-jaanuarist-viisavaba-reisimise-turgiga Lavrov: Venemaa peatab 1. jaanuarist viisavaba reisimise Türgiga] Postimees, 27.11.2015 (vaadatud 27.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tqcnw&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/0ecf9f84-8630-4658-8dd7-1d0c3538c70b/ametuhingute-keskliidu-esimehena-jatkab-peep-peterson Ametühingute keskliidu esimehena jätkab Peep Peterson] ERR Uudised, 27.11.2015 (vaadatud 27.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;44CPE&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151129091733/http://www.reuters.com/article/2015/11/28/us-israel-palestinians-coptic-idUSKBN0TH0GN20151128#U3Qu8qFi5exuRWb8.99 Egyptian Coptic Pope makes rare Jerusalem visit] Reuters, 28.11.2015 (vaadatud 28.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wM54U&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151129013221/http://www.reuters.com/article/2015/11/28/us-europe-migrants-macedonia-idUSKBN0TH04M20151128#9dC2dcuereqx5x9r.99 Police, migrants clash on Macedonia border; soldiers build fence] Reuters, 28.11.2015 (vaadatud 28.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gr1It&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151128171902/http://www.reuters.com/article/2015/11/28/us-turkey-kurds-lawyer-idUSKBN0TH07N20151128#DH6uPyWlY2zAW7h7.99 Top Kurdish lawyer shot dead in southeast Turkey] Reuters, 28.11.2015 (vaadatud 28.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;48O8C&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151130131526/http://www.reuters.com/article/2015/11/29/us-turkey-kurds-lawyer-idUSKBN0TI0HB20151129#8PcVlp7pfVtOm6aW.99 Thousands gather for funeral of top Kurdish lawyer] Reuters, 29.11.2015 (vaadatud 29.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hhlaV&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151129082939/http://www.reuters.com/article/2015/11/28/us-mideast-crisis-turkey-russia-idUSKBN0TH07P20151128#Iros2mVgvLzOKmSw.97 Turkish foreign ministry advises against all non-urgent travel to Russia] Reuters, 28.11.2015 (vaadatud 28.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hlUAa&quot;&gt;[http://www.hurriyetdailynews.com/putin-approves-sanctions-on-turkey-after-jet-downing.aspx?pageID=238&amp;nID=91812&amp;NewsCatID=510 Putin approves sanctions on Turkey after jet downing] Hürriyet Daily News, 28.11.2015 (vaadatud 29.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Pfx1X&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/79cf31b3-e4ca-4aea-a385-508a5568a0b4 Tori mälestuskirikus meenutati Vabadussõja sangareid] ERR Uudised, 28.11.2015 (vaadatud 29.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HwXyh&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151130065427/http://www.reuters.com/article/2015/11/29/us-israel-palestinians-idUSKBN0TI06120151129#53k6ueclJeLgDhxo.99 Israeli officers shoot dead Palestinian attacker: police] Reuters, 29.11.2015 (vaadatud 29.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o9UXp&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151130065811/http://www.reuters.com/article/2015/11/29/us-pope-africa-idUSKBN0TI06R20151129#s2egBbJ8qJ7WlZlh.99 Under tight security, pope urges peace in central Africa] Reuters, 29.11.2015 (vaadatud 29.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LuA8x&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/68c292a8-43e2-4d86-be4d-4a44da53a38b/ Ülevaatelugu: Savisaar sai Simsoni ees napi võidu] ERR Uudised, 29.11.2015 (vaadatud 30.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RaaNM&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151201060513/http://www.reuters.com/article/2015/11/30/us-pope-africa-idUSKBN0TJ01X20151130#pKPl4p8OO1eRQLHh.99 Pope ends Africa tour with mosque visit in besieged Muslim enclave] Reuters, 30.11.2015 (vaadatud 1.12.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;keBJA&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/11/30/us-turkey-politics-idUSKBN0TJ2MI20151130#T8yDb8Xl7tebvgXk.99 Turkey's Davutoglu wins parliamentary vote of confidence]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 30.11.2015 (vaadatud 1.12.2015)&lt;/ref&gt;
}}

{{Sündmused kuude kaupa}}

[[Kategooria:2015| 2015-11]]</text>
      <sha1>iyvua7laocaxw9jbfxzktrs3e7686kd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vorbuse mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>427782</id>
    <revision>
      <id>6177392</id>
      <parentid>6117401</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:51:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mõis pärast võõrandamist */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16809" xml:space="preserve">[[Pilt:Vorbuse mõisasüda 2017. aastal.jpg|pisi|Vorbuse mõisasüda 2017. aastal]]
[[Pilt:Vorbuse mõisa kõrvalhoone.jpg|pisi|Vorbuse mõisa kõrvalhoone]]
'''Vorbuse mõis''', varem '''Voore mõis''') ([[saksa keel]]es ''Forbushof'', varem ''Worr'' ja ''Nonnertshof'') oli [[rüütlimõis]] [[Tartumaa]]l [[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu-Maarja kihelkonnas]]. Nüüdisajal jääb mõis [[Tartu maakond]]a [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linna]] territooriumile.

==Ajalugu==
===Vorbuse varasem ajalugu===
[[Pilt:Lord Forbes arms.svg|pisi|120px|Forbesi klanni vapp]]
Vorbuse (tollal Voore) kuulus [[Tartu piiskopkond|piiskopivõimu]] päevil [[Kärkna klooster|Kärkna kloostri]] valduste hulka.&lt;ref name=&quot;rev117&quot;&gt;Rev. 1627. Nr 117.&lt;/ref&gt; Mõisa (''Hof Worr'') on esmakordselt mainitud [[1582]]. aastal.&lt;ref name=&quot;polnakten&quot;&gt;Poln. Akten I, lk 51.&lt;/ref&gt; See kuulus siis [[Stephan Nonnert]]ile.&lt;ref name=&quot;stryk52&quot; /&gt; [[1601]]. aastaks oli valduse omandanud perekond [[Anrep]].&lt;ref name=&quot;rev73&quot;&gt;Rev. 1601, lk 73.&lt;/ref&gt; See oli nende kätte läinud päriluse teel, sest nad olid [[Nonart|Nonnertitega]] seotud abielusidemete kaudu.&lt;ref name=&quot;LxlHh&quot; /&gt; Sõjas [[Poola kuningriik|Poolaga]] vallutas [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] Liivimaa ja ka Vorbusest sai kuninga valdus. Ta [[lään]]istas selle aga juba [[1625]]. aastal&lt;ref name=&quot;stryk52&quot; /&gt; [[Šotimaa|šoti]] päritolu sõjaväelasele [[kapten]] [[Mattias Forbes]]’ile (saksakeelses traditsioonis ''Matthias Fohrbuss'') (suri 1641). [[Ooberst]]iks tõusnud mõisnik sai naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja ta introdutseeriti [[1638]]. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a.&lt;ref name=&quot;elgenstierna&quot; /&gt; Tema valdusõigust mõisale kinnitati [[1634]]. aastal.&lt;ref name=&quot;stryk52&quot; /&gt; [[1627]]. aastal läbiviidud revisjonist selgub, et talle annetatud mõis asus [[Emajõgi|Emajõe]] ääres ja sellele kuulus kaks veskikohta.&lt;ref name=&quot;rev117&quot; /&gt; Pärast tema surma jäi mõis tema pärijatele, kes said [[kuninganna Kristiina]]lt sellekohase kinnituse [[1645]]. aastal. [[1682]]. aastal kuulus mõis ooberst Fohrbussi lesele.&lt;ref name=&quot;stryk52&quot; /&gt; Selleks oli Mattias Forbes’i poja [[Ernst Johannes Forbes]]´i (1624−1677) abikaasa [[Christina Boije af Gennäs]] (suri 1697).&lt;ref name=&quot;elgenstierna&quot; /&gt; [[1684]]. aastal langes mõis [[Mõisate reduktsioon|reduktsiooni]] alla ja see võeti Forbes’i suguvõsalt ära.&lt;ref name=&quot;stryk52&quot; /&gt;

===Vorbuse mõis 1684−1733===
[[Pilt:Hagemeisteri suguvõsa aadlivapp.jpg|pisi|vasakul|120px|Hagemeisteri suguvõsa aadlivapp]]
[[1686]]. aastal anti mõis elupäevade lõpuni kasutada [[Magdalena Eleonore von Höweln|Magdalena Eleonore von Wentzlau]]le (sündinud von Höweln) (suri pärast 1688).&lt;ref&gt;SRA, f. 1, n. 1, s. 4, L 776.&lt;/ref&gt; See oli tema valduses veel aastal [[1688]].&lt;ref&gt;LVVA, f. 7348, n. 1, s. 55, L 20.&lt;/ref&gt; Eluajaks kasutada antud mõisana (''Livdags god'') esineb Vorbuse mõisate nimistus ka [[1699]]. aastal.&lt;ref&gt;EAA, f. 278, n. 2, s. 252, L 4.&lt;/ref&gt; [[1702]]. aastal oli mõis endiselt Wentzlau pärijate valduses. Nende nimel pantis- ja rentis [[Gerhard von Palmstrauch]] selle [[Joachim von Hagemeister]]ile (1655−1714), kelle rendileping pidi kehtima [[1714]]. aastani.&lt;ref&gt;EAA, f. 2057, n. 1, s. 110, L 31p.&lt;/ref&gt; Viimase käes oli mõis [[1713]]. aastal.&lt;ref&gt;EAA, f. 2057, n. 1, s. 110, L 115.&lt;/ref&gt; Pärast tema surma päris selle lesk [[Anna Katharina von Wesseling]] (suri pärast 1731), kellele see kuulus 1721.&lt;ref&gt;RGADA, f. 274, n. 1, s. 171/2, L 788.&lt;/ref&gt; ja 1731. aastal.&lt;ref&gt;RGADA, f. 274, n. 1, s. 190, L 194.&lt;/ref&gt; [[1733]]. aastal kuulutati Vorbuse [[riigimõis]]aks.&lt;ref&gt;EAA, f. 2057, n. 1, s. 110, L 32.&lt;/ref&gt;

===Vorbuse riigimõis 1733−1799===
Ehkki mõis kuulus nüüd riigile, jäi see esialgu [[Hagemeister]]ite perekonna kätte edasi. Joachim von Hagemeisteri poeg [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekohtu]] [[assessor]] [[Friedrich von Hagemeister]] (suri 1761) oli mõisa rendivaldaja 1738.&lt;ref&gt;RGADA, f. 274, n. 1, s. 201, L 219.&lt;/ref&gt; ja 1758. aastal.&lt;ref&gt;RGADA, f. 274, n. 1, s. 239/7, L 848.&lt;/ref&gt; [[1765]]. aastal oli mõis rendil [[Albedyll]]ide käes.&lt;ref name=&quot;DpVCV&quot; /&gt; Edasised rendivaldajad ei ole teada.

===Vorbuse eramõis ja Hübnerid 1799−1848===
[[1799]]. aastal [[donatsioon|doneeris]] keiser [[Paul I]] mõisa pikaajalise truu teenistuse eest tuntud muusiku pojale [[Andreas von Hübner]]ile (1733−1799) päriseks. Vorbuse oli seega [[Prangli mõis|Prangli]] kõrval üks viimaseid kroonumõisaid [[Tartu kreis|Tartumaal]], mis kingituse kaudu eravaldusse läks. Kuna [[õuenõunik]] von Hübner suri juba kaks nädalat pärast mõisa omandamist, päris selle [[1800]]. aastal tema lesk [[Marie Margaretha von Matthias|Marie Margaretha]] (sündinud [[Matthias (suguvõsa)|von Matthias]]) (1751−1822).&lt;ref name=&quot;stryk52&quot; /&gt; Tema valduses oli see [[1805]].&lt;ref&gt;EAA, f. 567, n. 2, s. 197, L 3.&lt;/ref&gt; ja [[1811]]. aastal.&lt;ref&gt;EAA, f. 1865, n. 2, s. 117/25, L 1.&lt;/ref&gt; [[1834]]. aastal on valdajana nimetatud [[Liivimaa maanõunik]]ku [[vabahärra]] [[Karl Axel Christer von Bruiningk]]i (1782−1848),&lt;ref&gt;EAA, f. 1865, n. 2, s. 121/7, L 2.&lt;/ref&gt; kes oli abielus Andreas von Hübneri tütre [[Marie Margaretha (Gotton) von Hübner|Marie Margarethaga]] (1787−1862).&lt;ref name=&quot;EARMM&quot; /&gt; Vabaproua von Bruiningk müüs mõisa [[1848]]. aastal.&lt;ref name=&quot;stryk52&quot; /&gt;

[[Pilt:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|pisi|120px|vasakul|Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp]]

===Hoyningen-Huene, Rosée ja zur Mühlen 1848−1902===
Uueks omanikuks sai õuenõunik [[Friedrich Georg von Hoyningen-Huene]] (1805−1856). Juba [[1853]]. aastal [[pandivaldus|pantis]] ta selle kolmeks aastaks [[kindralmajor]] [[Konstantin Rosée|Friedrich Konstantin von Rosée´le]] (1798−1868). Pärast pandilepingu lõppemist müüsid surnud Friedrich Georgi pärijad − lesk Johanna Henriette (sündinud von Stackelberg) (1804−1868) ja poeg [[Johannes Bernhard Samuel von Hoyningen-Huene]] (1846−1906) − mõisa [[1856]]. aastal senisele pandivaldajale von Rosée´le. Pärast kindrali surma pärandus mõis tema tütardele [[Julie Alexandra von Rosée|Julie Alexandra Elisabeth von zur Mühlenile]] (1833−1904) ja [[Elisabeth Christine von Rosée|Elisabeth Ljubow Christine (Lilly) von Rosée]]´le (1840−1910). [[1868]]. aastal kinnistati see nende ühisomandiks.&lt;ref name=&quot;qrFyh&quot; /&gt; Nad valdasid seda üheskoos veel [[1892]]. aastal.&lt;ref name=&quot;richter126&quot; /&gt; Õdedest vanem kinkis mõisa [[1898]]. aastal oma pojale [[Alfred von zur Mühlen|Karl Alfred von zur Mühlenile]] (1865−1945),&lt;ref name=&quot;kinnistute&quot; /&gt; kes majandas mõisa juba alates [[1893]]. aastast.&lt;ref name=&quot;jTvXy&quot; /&gt;

[[Pilt:Pistohlkorsi suguvõsa aadlivapp.jpg|pisi|125px|Pistohlkorsi suguvõsa aadlivapp]]
===Viimased Vorbuse omanikud 1902−1919===
Zur Mühlenitelt ostis mõisa [[1902]]. aastal [[filosoofiadoktor]] [[Harry von Pistohlkors|Heinrich (Harry) Nikolai Alexander von Pistohlkors]] (1870−1947) [[Rutikvere mõis|Rutikverest]].&lt;ref name=&quot;kinnistute&quot; /&gt; Ta laiendas mõisa oluliselt ja korraldas selle põhjalikult ümber. Selle tulemusel suutis ta mõisa tulusid märkimisväärselt tõsta. [[1916]]. aastal sai mõis aga [[Venemaa Keisririik|vene]] sõjaväelaste tõttu tõsiselt kahjustada ja ta müüs selle juba samal aastal ära.&lt;ref name=&quot;baronscott&quot; /&gt; Vorbuse viimaseks mõisnikuks sai [[Volmari]] linna kodanik [[Eugen Kartenbeck|Eugen Leopold Eduard Kartenbeck]] (1864−1940), kellelt see [[1919. aasta maareform|võõrandati]] [[1919]]. aastal.&lt;ref name=&quot;kinnistute&quot; /&gt;

===Mõis pärast võõrandamist===
Pärast riigistamist oli kaalumisel mitu kava, kuidas mõisa kasutada. [[1920]]. aastal taotles seda endale Tartu linn, et sinna rajada vaestevarjupaik. Samal ajal oli mõisast huvitatud ka  [[Vangimajade Peavalitsus]].&lt;ref name=&quot;KpJUs&quot; /&gt; 

Lõpuks anti see siiski Eesti Vabariigi sõjaväe valdusse, kes kasutas seda hobusekasvatusena.&lt;ref name=&quot;praust&quot; /&gt;, [[Sõjaministeerium]]i halduses. 1920. aastate keskel oli see [[2. Diviis|2. diviisi]] käsutuses.&lt;ref name=&quot;Z1VW5&quot; /&gt; [[1933]]. aastal otsustas [[Artur Tupits|põllutööminister]] võtta 400-hektarilise mõisa planeerimisele ja selle asunduskruntidena maasaajatele välja anda.&lt;ref name=&quot;Sk2Ne&quot; /&gt; Pärast [[Eesti NSV|nõukogude võimu]] taaskehtestamist [[1944]]. aastal moodustati [[Tähtvere sovhoos]], mille koosseisu kuulus Vorbuse osakond, kus tegeleti loomakasvatusega.&lt;ref&gt;Postimees. Nr 265. 14. november 1945, lk 3.&lt;/ref&gt; Hiljem oli Vorbuse [[Tartu näidissovhoos]]i osakond.&lt;ref&gt;ERA-T, f. 76, n. 1, s. 14955. L 1.&lt;/ref&gt;

==Vanaaseme karjamõis==
Vorbuse mõisale kuulus üks [[karjamõis]]: Vanaaseme (''Friedrichsberg'').&lt;ref name=&quot;ortslexikon&quot; /&gt; See rajati [[1907]]. aastal.&lt;ref name=&quot;baronscott&quot; /&gt; Seda on nimetatud veel 1909. aastal.&lt;ref name=&quot;richter1909&quot; /&gt;

==Vorbuse mõisa kõrtsid==
Mõisale kuulus kaks kõrtsi. [[Jänese kõrts]] (''Hasenkrug'') on markeeritud [[1796]]. aastal Mellini atlases (''Jennisi-Krug'') ja [[1839]]. aastal [[Carl Gottlieb Rücker|Rückeri]] kaardil (''Jennese-Krug'').&lt;ref name=&quot;j4z4P&quot; /&gt; [[1900]]. aastal oli kõrtsmikuks Johann Rosenberg,&lt;ref name=&quot;richter126&quot; /&gt; [[1909]]. aastal Aleksander Ader.&lt;ref name=&quot;richter1909&quot; /&gt; [[1912]]. aastal langes kõrts tuleroaks.&lt;ref&gt;Postimees. Nr 174. 31. juuli 1912, lk 3.&lt;/ref&gt; [[1926]]. aastal põles see taas ning järgmisel aastal taotles varemeid ja kõrtsikohta endale [[Kaitseliit]].&lt;ref&gt;Postimees. Nr 78. 20. märts 1927, lk 9.&lt;/ref&gt; Teine mõisale kuulunud kõrts oli [[Tuule kõrts (Vorbuse)|Tuule]] (''Tule-Krug''), mille kõrtsmikuks oli 1900. aastal Jaan Klaos.&lt;ref name=&quot;richter126&quot; /&gt;

==Mõisa suurus==
1909. aastal arvestati mõisa suuruseks 784 [[tiin]]u (856 hektarit), millega mõis liigitus väikeste mõisate hulka (kuni 1000 tiinu). Enne [[talumaa]] ja osa [[kvoodimaa]] müümist oli Vorbuse olnud keskmise suurusega (kuni 2500 tiinu) mõisavaldus, mille suurus oli 1629 tiinu (1780 hekatrit).&lt;ref name=&quot;richter1909&quot; /&gt;

==Mõisamajandus 1909. aastal==
Vorbuse lähedal töötas tuuleveski. Samuti tegeleti mõisas aiasaaduste kasvatamisega.&lt;ref name=&quot;richter1909&quot; /&gt;

==Mõisa nimest==
Vorbuse mõisa kohta on 1582. aastal esmakordselt kasutatud nimekuju ''Worr'',&lt;ref name=&quot;polnakten&quot; /&gt; 1601. aastal esineb see allikas nimega ''Forescher Hoff''.&lt;ref name=&quot;rev73&quot; /&gt; Veel 1627. aastal on juttu ''Fohre Moysa''st.&lt;ref name=&quot;rev117&quot; /&gt; Seega oli Vorbuse varasemal ajal tuntud Voore nime all. 1638. aasta revisjonis on aga ''Fohr''i kõrval kasutatud varianti ''Nunnarts Hoff'', mis tuleneb Poola-aegse mõisniku Nonnerti nimest.&lt;ref&gt;Rev. 1638, lk 257.&lt;/ref&gt; ''Nunnenhof''i nimetus oli käibel veel 1782. aastalgi. Praeguse nime Vorbuse sai mõis Matthias Fohrbussi (Forbes) järgi.&lt;ref name=&quot;ortslexikon&quot; /&gt;

==Mõisaansambel==
1902. aastal mõisa omandanud [[Harry von Pistohlkors]] lasi ehitada uue [[heimatstiil]]is häärberi. See oli sopiline hoone, mida iseloomustas lame kuppelkatusega torn ja väikeseruudulised aknad.&lt;ref name=&quot;praust&quot; /&gt; Härrastemaja hävis [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] päevil ja selle kohale püstitati 1944. aastal uus hoone. Mõisakompleks oli kompaktne ja suhteliselt hõredalt hoonestatud: sinna kuulusid ait, kelder, laudad, kärnerimaja, sepikoda, tallid ja teenijatemaja.&lt;ref name=&quot;1MhUJ&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;stryk52&quot;&gt;Stryk 1877, lk 52 [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00001239,00068.html?prozent=].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;elgenstierna&quot;&gt;Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. II kd Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners Förlag, 1925-1936. Lk 788.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;richter126&quot;&gt;Richter, Adolf. Livländisches Adressbuch. Riga, 1900, lk 126.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kinnistute&quot;&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=1228&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=vorbuse&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIXMrpbL8oqTSYogCK6VCKG0Ioi2A6hPz0ksT08HSQMNTS5Ssa2sBkSMnAA%253D%253D Kinnistute register. Nr 39. Vorbuse mõis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;baronscott&quot;&gt;Baron Scott gen. Pistohlkors, Heinrich Nikolai. Nachrichten über die Adelsgeschlechter Scott of Craighall, Pistolekors, von Pistohlkors, Baron Pistolkors, Baron Scott genannt Pistolekors und von Pistohlkors. Teil II. Zusammengestellt in den Jahren 1914−1924. Rummelsburg: Gedruckt bei Otto Hasert, 1926, lk 554 [http://dspace.ut.ee/handle/10062/34447?locale-attribute=de].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;praust&quot;&gt;Praust, Valdo. Tartumaa mõisad. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 329.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ortslexikon&quot;&gt;Baltisches historisches Ortslexikon. 1985, lk 85.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;richter1909&quot;&gt;Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Band I. Livland. Riga, 1909, veerg 565.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LxlHh&quot;&gt;Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil: Livland. Teil I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 11.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DpVCV&quot;&gt;Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773, lk 385.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EARMM&quot;&gt;Bruiningk, Hermann Baron. Das Geschlecht von Bruiningk in Livland. Riga: Kommissionsverlag von N. Kymmels Buchhandlung, 1913, lk 56.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qrFyh&quot;&gt;[http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00001239,00068.html?prozent= Stryk 1877, lk 52-3]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jTvXy&quot;&gt;Album Livonorum. Lübeck: Robert Ackermann, 1972. Nr 992.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KpJUs&quot;&gt;Tallinna Teataja. Nr 41. 19. veebruar 1920, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z1VW5&quot;&gt;Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925, lk 443 [http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=697].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sk2Ne&quot;&gt;Võitlus: Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu häälekandja. 6. aprill 1933, lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j4z4P&quot;&gt;Westermann, Gertrud. Krüge und Poststationen in Estland und Nordlivland vom 17. bis zum 20. Jahrhundert. − Schriften der Baltischen Historischen Komission. Lüneburg: Verlag Nordostdeutsches Kulturwerk, 1994, lk 29.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1MhUJ&quot;&gt;Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse &quot;Kaotatud paradiis&quot; kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005, lk 107.&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*''Baltisches historisches Ortslexikon''. Teil 1. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Lk 85 [https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&amp;pg=PA85&amp;lpg=PA85&amp;dq=vorbuse+m%C3%B5is&amp;source=bl&amp;ots=kNovf6kApJ&amp;sig=SAxAbu3Qcvr8-dJidwwfzlQSfpE&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=0ahUKEwjkzOH3kOvWAhUEKlAKHfLiAaU4KBDoAQhOMAk#v=onepage&amp;q=vorbuse%20m%C3%B5is&amp;f=false].
*Baron Scott gen. Pistohlkors, Heinrich Nikolai. ''Nachrichten über die Adelsgeschlechter Scott of Craighall, Pistolekors, von Pistohlkors, Baron Pistolkors, Baron Scott genannt Pistolekors und von Pistohlkors''. Teil II. Zusammengestellt in den Jahren 1914−1924. Rummelsburg: Gedruckt bei Otto Hasert, 1926. Lk 553-554 [http://dspace.ut.ee/handle/10062/34447?locale-attribute=de].
*Maiste, Juhan. Nutt, Nele. ''Tartumaa mõisad. Näituse &quot;Kaotatud paradiis&quot; kataloog''. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 107.
*Praust, Valdo. ''Tartumaa mõisad''. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 328-329.
*Stryk, Leonhard von. ''Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands''. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 52-3 [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00001239,00068.html?prozent=].
*''Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus''. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 443 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:280193/251963/page/461].
*''Vorbuse mõis''.− Valla Elu. Tähtvere Valla Kuukiri. August 2009, nr 7 (109). Lk 2 [http://www.interest.ee/ilmatsalu/file.php?3056].

==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|tartu|vorbuse}}
*[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/41524/A-292-1.jpg?sequence=2&amp;isAllowed=y Vorbuse mõisa häärber]
*[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=1715&amp;page=1 Vorbuse mõis 1690. aasta kaardil]
*[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=28092&amp;page=3 Vorbuse mõisasüda 1907. aastal]

{{Tartu-Maarja kihelkond}}

{{koord|NS=58/25/13/N|EW=26/39/31/E|type:landmark|region:EE}}

[[Kategooria:Tartumaa mõisad]]
[[Kategooria:Tartu-Maarja kihelkond]]
[[Kategooria:Pistohlkorside mõisad]]</text>
      <sha1>5t8q6ft3rm02tv7nljb8h8prbv3sbzq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vabaduse Risti Vendade Ühendus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>430662</id>
    <revision>
      <id>6177300</id>
      <parentid>5931222</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:13:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti Vabadussõda]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2274" xml:space="preserve">'''Vabaduse Risti Vendade Ühendus''' (ka '''Vabadusristi Vendade Ühendus''', [[lühend]] '''VRVÜ''') oli [[1925]]. aastal ''Tartu Vabaduseristi Vendade Ühenduse'' (lühend ''TVVÜ'') ümberkorraldamisel moodustatud üleriigiline organisatsioon, mis ühendas Eesti [[Vabadusrist]]i kavalere.&lt;ref name=&quot;muuseum.viljandimaa.ee&quot;&gt;http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&amp;id=213 (vaadatud 25.02.2016)&lt;/ref&gt; 

==Asutamine==
TVVÜ asutati [[23. veebruar]]il [[1923]] Tartus [[Siegfried Pinding]]u eestvõttel ja Pinding sai ühtlasi ka TVVÜ juhatuse esimeheks. 1925. aastal täiendati põhjalikult TVVÜ [[põhikiri|põhikirja]] ja TVVÜ korraldati ümber '''Vabaduse Risti Vendade Ühenduseks''' (lühend VRVÜ).&lt;ref name=&quot;muuseum.viljandimaa.ee&quot;/&gt;

==Eesmärk==
VRVÜ üks eesmärke oli koguda andmeid Vabadusristi kavaleride kohta. Andmete põhjal koostati 1935. aastal koguteos &quot;[[Eesti Vabadusristi kavalerid]]&quot;. Teose kordustrükk ilmus 1984. aastal [[Stockholm]]is.

==Osakonnad==
VRVÜ-l oli üle Eesti palju osakondi. 1926. aastal asutati osakond Narvas, 1927. aastal Viljandis, Pärnus ja Tallinnas ning 1928. aastal Rakveres, Valgas ja Võrus.&lt;ref name=&quot;muuseum.viljandimaa.ee&quot;/&gt;

1936. aastal kuulus ühendusse umbes 1000 liiget, neist umbes 400 Tallinna osakonnas.&lt;ref&gt;[[Indrek Paavle]]. &quot;Õiguse ja omariikluse eest: Otto Tief&quot;. Tartu: Rahvusarhiiv, 2014, lk 113.)&lt;/ref&gt;

===Järvamaa osakond===
Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Järvamaa osakond oli [[Järvamaa]]l elavate [[Vabadusrist]]i kavaleride organisatsioon.

Osakonna asutamiskoosolek toimus 3. oktoobril 1937 [[Paide]]s, esimees oli kuni osakonna likvideerimiseni 1940. aastal major [[Voldemar Silbermann]] VR II/3. Juunis 1939 kuulus osakonda 55 liiget.

===Rakvere osakond===
Vabaduse Risti Vendade Ühenduse oli [[Virumaa]] lääneosas elavate [[Vabadusrist]]i kavaleride organisatsioon.

Osakond asutati 20. mail 1928 [[Rakvere]]s, esimehed olid kolonel [[Oskar Luiga]] VR I/2, II/2, II/3 ja kolonel [[Georg Leets]] VR I/3, II/3. Mais 1934 kuulus osakonda 54 tegev- ja 7 toetajaliiget.

30. detsembril 1943 peeti Rakveres osakonna taastamiskoosolek, esimeheks valiti major [[Eduard Paurman]] VR II/3.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti organisatsioonid]]
[[Kategooria:Eesti Vabadussõda]]</text>
      <sha1>898quawc23kt0ezw9ku502wwgnttfo8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kremnica mäestik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>433097</id>
    <revision>
      <id>6177095</id>
      <parentid>6040419</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:30:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4652" xml:space="preserve">[[Pilt:Kremnické vrchy.png|pisi|Kremnica mäestiku asukoht Slovakkias (tähistatud halliga)]]
[[Pilt:Kremnicke vrchy from Kremnica.jpg|pisi|Kremnica mäestik]]
'''Kremnica mäestik''' ([[slovaki keel]]es ''Kremnické vrchy'', [[ungari keel]]es ''Körmöci-hegység'', [[saksa keel]]es ''Kremnitzer Berge'') on vulkaanilise päritoluga mäestik [[Slovakkia]] keskosas, mis on osa [[Lääne-Karpaadid|Lääne-Karpaatidest]] ja ühtlasi on see ka osa [[Slovaki keskmäestik]]ust. Mäestiku pindala on 488 km².

== Asend ==

Kremnica mäestik piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:
*põhjast piiravad seda [[Turieci nõgu]] ja [[Suur-Fatra]] 
*läänest piiravad seda [[Žiar]], [[Hornonitrianska nõgu]] ja [[Vtáčnik]]
*lõunast piiravad seda [[Žiari nõgu]] ja [[Štiavnica mäestik]]
*lühikesel kagupoolsel lõigul piiravad seda [[Pliešovce nõgu]] ja [[Javorie]]
*idast piirab seda [[Zvoleni nõgu]] ja [[Staré Hory mäestik]]

==Pinnavormid==

Mäestiku kõrgemad tipud on: 
* [[Flochová]] (1316,9 m) – Mäestiku kõrgeim tipp
* [[Svrčinník]] (1312,8 m)
* [[Vyhnatová]] (1282,6 m)
* [[Zlatá studňa]] (1265,4 m)
* [[Velestúr]] (1254,4 m)
* [[Smrečník]] (1249,2 m)
* [[Skalka]] (1231,6 m)
* Mýtny vrch (1221,4 m) 
* Tabla (1178,4 m)
* Horná skala (1140,3 m)

Mäestikus on arvukalt [[Sadul (geoloogia)|sadulaid]]:
* [[Flochová sadul]] (1297 m)
* [[Bystrica sadul]] (1190 m)
* [[Králiky sadul]] (1185 m) 
* [[Tri kríže sadul]] (1180 m)
* [[Tuneli sadul]] (1150 m)
* [[Kordíky sadul]] (1117,1 m)

Mäestikus eristatakse mitmeid erinevaid piirkondi. Loodes asub Kunešova mägismaa, edelas aga Jastrabá mägismaa. Mäestiku kesk- ja põhjaosas asub Flochová ahelik, lõunas asub Turová eelmäestik, idas aga Malachovi eelmäestik.

==Loodus==
[[Pilt:20060823 184956 Jastrabska skala.jpg|pisi|Jastrabská skala]]

Kremnica mäestik on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel ja selle moodustavad laavakuplid. Algselt katsid mäestikku [[harilk pöök|pöögi]] ja [[Euroopa nulg|nulu]] metsad; tänapäeval on nende asemel paljudes kohtades rohumaad. Lisaks kasvad seal [[harilik vaher|vahtrad]] ja [[harilik jalakas|jalakad]], madalamates kohtades ka [[harilk jugapuu|jugapuud]]. Taimestik on üldiselt üsna ühesugune, suuremat varieeruvust on vaid mäestiku äärealadel ja kõrgematel tippudel, kus esineb ka [[alpitaimed|alpitaimi]]. Mäestiku metsades elavad [[karu]]d, [[ilves]]ed ja [[nugis]]ed. 

Ainus suurem vooluveekogu on [[Hron]], mida toidavad mäestikust algavad arvukad ojakesed.

Mäestik asub parasvöötmes. Talvised temperatuurid jäävad vahemikku –2 kuni –5 °C, suvised aga vahemikku 16–18 °C. Lumikattega päevi on 60–100, suvepäevi aga 30–50.

Kremnica mäestiku mitmekesine loodus on muutnud selle populaarseks turismipiirkonnaks. Peamised vaatamisväärsused asuvad kahel [[looduskaitseala]]l: [[Boky looduskaitseal|Boky]] ja [[Harmanecká tisina looduskaitsela|Harmanecká tisina looduskaitseala]]d. Tähtsamad loodusobjektid on Turovský sopúch [[Turová]] küla juures, Jastrabská skala ja Čertova skala.

== Talisport ==

Kremnica mäestik on oluline talisportlastele. Sealsed talispordikeskused on:

* [[Králiky]] suusakeskus (805 m) – üks köisraudtee, kaks suusalifti, kandevõime 3650 inimest tunnis.
* [[Skalka]] areen (987 m) – üks köisraudtee, kandevõime 2300 inimest tunnis.
* [[Skalka]] suusakeskus (935 m) – viis suusalifti, kandevõime 2950 inimest tunnis.
* [[Krahule]] suusakeskus (930 m) – üks köisraudtee, kolm suusalifti, kandevõime 5000 inimest tunnis.
* [[Remata]] TMG suusakeskus (500 m) – neli suusalifti, kandevõime 1440 inimest tunnis.
* [[Kordíky]] suusakeskus (840 m) – üks suusalift, kandevõime 600 inimest tunnis.
* [[Tajov]]i suusakeskus (540 m) – kaks suusalifti, kandevõime 1000 inimest tunnis.
* [[Malachov]]i suusakeskus (500 m) – viis suusalifti, kandevõime 2400 inimest tunnis.

== Haldusjaotus ==

Mägedes asuvad [[Kremnica]] linn ja kolme ringkonda kuuluvad 25 [[vald (Slovakkia)|valda]]. Vallad:

* [[Bartošova Lehôtka]]
* [[Dolná Ves]]
* [[Horná Ves]]
* [[Horné Pršany]]
* [[Hronská Dúbrava]]
* [[Ihráč]]
* [[Jastrabá]]
* [[Kopernica]]
* [[Krahule]]
* [[Kremnické Bane]]
* [[Kunešov]]
* [[Lúčky]]
* [[Malachov]]
* [[Nevoľné]]
* [[Pitelová]]
* [[Stará Kremnička]]
* [[Trnavá Hora]]
* [[Tŕnie]]
* [[Turová]]
* [[Turček]]
* [[Železná Breznica]]
* [[Riečka]]
* [[Tajov]]
* [[Kordíky]]
* [[Králiky]]

== Välislingid ==

*[https://www.dusekarpat.cz/slovensko/kremnicke-vrchy/ Infot piirkonna kohta; fotod] (''tšehhi keeles'')
{{commons}}

[[Kategooria:Slovakkia mäestikud]]</text>
      <sha1>pwimr4bu719zn7lu2gz12sam0uysze2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177096</id>
      <parentid>6177095</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:31:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4646" xml:space="preserve">[[Pilt:Kremnické vrchy.png|pisi|Kremnica mäestiku asukoht Slovakkias (tähistatud halliga)]]
[[Pilt:Kremnicke vrchy from Kremnica.jpg|pisi|Kremnica mäestik]]
'''Kremnica mäestik''' ([[slovaki keel]]es ''Kremnické vrchy'', [[ungari keel]]es ''Körmöci-hegység'', [[saksa keel]]es ''Kremnitzer Berge'') on vulkaanilise päritoluga mäestik [[Slovakkia]] keskosas, mis on osa [[Lääne-Karpaadid|Lääne-Karpaatidest]] ja ühtlasi on see ka osa [[Slovaki keskmäestik]]ust. Mäestiku pindala on 488 km².

== Asend ==

Kremnica mäestik piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:
*põhjast piiravad seda [[Turieci nõgu]] ja [[Suur-Fatra]] 
*läänest piiravad seda [[Žiar]], [[Hornonitrianska nõgu]] ja [[Vtáčnik]]
*lõunast piiravad seda [[Žiari nõgu]] ja [[Štiavnica mäestik]]
*lühikesel kagupoolsel lõigul piiravad seda [[Pliešovce nõgu]] ja [[Javorie]]
*idast piirab seda [[Zvoleni nõgu]] ja [[Staré Hory mäestik]]

==Pinnavormid==

Mäestiku kõrgemad tipud: 
* [[Flochová]] (1316,9 m) – mäestiku kõrgeim tipp
* [[Svrčinník]] (1312,8 m)
* [[Vyhnatová]] (1282,6 m)
* [[Zlatá studňa]] (1265,4 m)
* [[Velestúr]] (1254,4 m)
* [[Smrečník]] (1249,2 m)
* [[Skalka]] (1231,6 m)
* Mýtny vrch (1221,4 m) 
* Tabla (1178,4 m)
* Horná skala (1140,3 m)

Mäestikus on arvukalt [[Sadul (geoloogia)|sadulaid]]:
* [[Flochová sadul]] (1297 m)
* [[Bystrica sadul]] (1190 m)
* [[Králiky sadul]] (1185 m) 
* [[Tri kríže sadul]] (1180 m)
* [[Tuneli sadul]] (1150 m)
* [[Kordíky sadul]] (1117,1 m)

Mäestikus eristatakse mitmeid erinevaid piirkondi. Loodes asub Kunešova mägismaa, edelas aga Jastrabá mägismaa. Mäestiku kesk- ja põhjaosas asub Flochová ahelik, lõunas asub Turová eelmäestik, idas aga Malachovi eelmäestik.

==Loodus==
[[Pilt:20060823 184956 Jastrabska skala.jpg|pisi|Jastrabská skala]]

Kremnica mäestik on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel ja selle moodustavad laavakuplid. Algselt katsid mäestikku [[harilk pöök|pöögi]] ja [[Euroopa nulg|nulu]] metsad; tänapäeval on nende asemel paljudes kohtades rohumaad. Lisaks kasvad seal [[harilik vaher|vahtrad]] ja [[harilik jalakas|jalakad]], madalamates kohtades ka [[harilk jugapuu|jugapuud]]. Taimestik on üldiselt üsna ühesugune, suuremat varieeruvust on vaid mäestiku äärealadel ja kõrgematel tippudel, kus esineb ka [[alpitaimed|alpitaimi]]. Mäestiku metsades elavad [[karu]]d, [[ilves]]ed ja [[nugis]]ed. 

Ainus suurem vooluveekogu on [[Hron]], mida toidavad mäestikust algavad arvukad ojakesed.

Mäestik asub parasvöötmes. Talvised temperatuurid jäävad vahemikku –2 kuni –5 °C, suvised aga vahemikku 16–18 °C. Lumikattega päevi on 60–100, suvepäevi aga 30–50.

Kremnica mäestiku mitmekesine loodus on muutnud selle populaarseks turismipiirkonnaks. Peamised vaatamisväärsused asuvad kahel [[looduskaitseala]]l: [[Boky looduskaitseal|Boky]] ja [[Harmanecká tisina looduskaitsela|Harmanecká tisina looduskaitsealal]]. Tähtsamad loodusobjektid on Turovský sopúch [[Turová]] küla juures, Jastrabská skala ja Čertova skala.

== Talisport ==

Kremnica mäestik on oluline talisportlastele. Sealsed talispordikeskused:

* [[Králiky]] suusakeskus (805 m) – üks köisraudtee, kaks suusalifti, kandevõime 3650 inimest tunnis.
* [[Skalka]] areen (987 m) – üks köisraudtee, kandevõime 2300 inimest tunnis.
* [[Skalka]] suusakeskus (935 m) – viis suusalifti, kandevõime 2950 inimest tunnis.
* [[Krahule]] suusakeskus (930 m) – üks köisraudtee, kolm suusalifti, kandevõime 5000 inimest tunnis.
* [[Remata]] TMG suusakeskus (500 m) – neli suusalifti, kandevõime 1440 inimest tunnis.
* [[Kordíky]] suusakeskus (840 m) – üks suusalift, kandevõime 600 inimest tunnis.
* [[Tajov]]i suusakeskus (540 m) – kaks suusalifti, kandevõime 1000 inimest tunnis.
* [[Malachov]]i suusakeskus (500 m) – viis suusalifti, kandevõime 2400 inimest tunnis.

== Haldusjaotus ==

Mägedes asuvad [[Kremnica]] linn ja kolme ringkonda kuuluvad 25 [[vald (Slovakkia)|valda]]. Vallad:

* [[Bartošova Lehôtka]]
* [[Dolná Ves]]
* [[Horná Ves]]
* [[Horné Pršany]]
* [[Hronská Dúbrava]]
* [[Ihráč]]
* [[Jastrabá]]
* [[Kopernica]]
* [[Krahule]]
* [[Kremnické Bane]]
* [[Kunešov]]
* [[Lúčky]]
* [[Malachov]]
* [[Nevoľné]]
* [[Pitelová]]
* [[Stará Kremnička]]
* [[Trnavá Hora]]
* [[Tŕnie]]
* [[Turová]]
* [[Turček]]
* [[Železná Breznica]]
* [[Riečka]]
* [[Tajov]]
* [[Kordíky]]
* [[Králiky]]

== Välislingid ==

*[https://www.dusekarpat.cz/slovensko/kremnicke-vrchy/ Infot piirkonna kohta; fotod] (''tšehhi keeles'')
{{commons}}

[[Kategooria:Slovakkia mäestikud]]</text>
      <sha1>bavawrxhsqfl56yk64m51fybfh3ks6t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kindralstaabi Valitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>437848</id>
    <revision>
      <id>6177369</id>
      <parentid>5817932</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:10:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kindralstaabi Valitsus, 1919–1924 */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3933" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Kindralstaabi Valitsus&lt;br&gt;Kindralstaap
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = [[1920]]
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = [[1929]]
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = sõjalise tegevuse planeerimine ja vägede strateegiline juhtimine
| peakorter       = Tallinn
| asukoht         = 
| piirkond        = [[Eesti Vabariik]]
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = Kindralstaabi Valitsuse ülem&lt;br&gt;
| juht_nimi       = [[Paul Lill]] (1918–1925)
| juht2_nimetus   = Kindralstaabi Valitsuse ülem
| juht2_nimi      = kindralmajor [[Juhan Tõrvand]]   (1925–1934)
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        =  [[Sõjavägede Staap]]&lt;br&gt; Kindralstaap
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
'''Kindralstaabi Valitsus''' oli üks kahest Eesti [[Sõjavägede Staap|Sõjavägede Staabi]] ja 1924. aastast ümbernimetatud Kindralstaabi põhiüksusest (teine oli [[Korraldusvalitsus]]). 

1. juunil 1929 ühendati Kindralstaap ja Korraldusvalitsus [[Kaitsevägede Staap|Kaitsevägede Staabiks]].&lt;ref name=&quot;Õun, 2001&quot;&gt;[[Mati Õun]], 2001. Eesti sõjavägi 1920–1940. Tallinn: [[Tammiskilp]]. Lk 10&lt;/ref&gt;
==Kindralstaabi Valitsus, 1919–1924==
[[1919]]. aasta [[23. veebruar]]il nimetati Operatiivstaap – Kindralstaabi Valitsuseks, mis allus Ülemjuhataja ([[Johan Laidoner]]i) [[Kaitseväe Peastaap#Ajalugu|Staabile]].

[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] võiduka lõpetamise järel, 1920. aasta 26/27. märtsil kaotati Eesti [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[institutsioon]] ning seoses sellega nimetati senine Ülemjuhataja Staap – [[Kaitseväe peastaap#Sõjavägede Staap, 1920–1926|Sõjavägede Staabiks]], mille ülem – [[Kaitseväe peastaap#Peastaabi ülemad|Sõjavägede Staabi ülem]], juhtis ja koordineeris ka Kindralstaabi Valitsuse (1924. aastast Kindralstaap) ja [[Sõjavägede Korraldusvalitsus]]e tegevust.
:Kindralstaabi Valitsuse koosseisu kuulusid:
* 1. (operatiiv)osakond
**Jaoskond A (operatiivkorraldus)
**Jaoskond B (mobilisatsioon)
**Jaoskond C (sõjaväe liikumine)
*[[Sõjavägede Staabi II osakond|2. (informatsiooni)osakond]]
**Jaoskond A (teadete kogumine Nõukogude Venemaa sõjaväe organisatsiooni ja majanduspoliitilise olukorra kohta)
**Jaoskond B (teadete kogumine teiste välisriikide kohta)
**Jaoskond D (trükitoodete kontroll)
*3. (vastuluure)jaoskond
*4. (Topo-hüdrograafia) osakond
**Topograafiajaoskond
**Hüdrograafia jaoskond
**Triangulatsiooni jaoskond
**Kartograafia jaoskond koos Joonestuskoja ja kaartide ning instrumentide laoga
*5. (Sidede)osakond (12. mail 1921 anti sideosakond üle [[Inseneripataljon]]ile)
*Raamatukogu
*Ajakirja Sõdur toimetus

==Kindralstaap, 1924–1929==
:Kindralstaabi koosseisu kuulusid:
* 1. (operatiiv)osakond
**Jaoskond A (operatiivkorraldus)
**Jaoskond C (sõjaväe liikumine)
*2. [[Sõjavägede Staabi II osakond|(informatsiooni)osakond]]
*3. (liikumise)jaoskond
*4. (Topo-hüdrograafia)osakond
*5. (Mobilisatsiooni)osakond, ülem (1924–1929) [[kolonelleitnant]] [[Juhan Järver]]
*6. (Väljaõppe)osakond 
**Jaoskond A 
**Jaoskond B, millele allusid ka raamatukogu ja ajakirja [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] toimetus ning Sõjamuuseum.

[[1929]]. aastal [[1. juuni]]l iseseisev Kindralstaap liideti moodustatud [[Kaitsevägede Staap#Kaitsevägede Staap, 1929–1937|Kaitsevägede Staabiga]].

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti sõjanduse ajalugu]]</text>
      <sha1>csucg1kworwgp352fqvvg4ntvrlqmmx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Margarita Simonjan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>447375</id>
    <revision>
      <id>6176903</id>
      <parentid>6160126</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T12:14:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3171" xml:space="preserve">{{Persoon
| Nimi        = Margarita Simonjan
| Taustavärv  =
| Pilt        = Margarita Simonyan 2017.jpg 
| Pildisuurus = 
| Pildi info  = Margarita Simonyan 2017
| Sünninimi   = Margarita Simonjan
| Sünniaeg    = 6. aprillil 1980
| Sünnikoht   = Krasnodar
| Surmaaeg    = 
| Surmakoht   = 
| Rahvus      = armeenlanna, Venemaa kodakondsus
| a1          = 
| a2          = 
| b1          = 
| b2          = 
}}
'''Margarita Simonjan''' (vene keeles Маргарита Симоновна Симоньян; sündinud [[6. aprill]]il [[1980]] [[Krasnodar]]is) on [[armeenlased|armeenia]] päritolu Venemaa ajakirjanik. Ta on [[31. detsember|31. detsembrist]] [[2013]] telekanali [[Russia Today]] ja infoagentuuri [[Rossija Segodnja]] peatoimetaja.

Margarita Simonjan sündis 1980. aastal Lõuna-Venemaal Krasnodaris armeenlastest vanemate tütrena. Mõlema vanema suguvõsa pärineb [[Osmanite riik|Osmanite riigist]] tulnud põgenikest: isapoolne suguvõsa on pärit [[Trabzon]]ist, [[1915]]. aastal [[armeenlaste genotsiid]]i ajal põgeneti [[Krimm]]i; ema on sündinud [[Sotši]]s, emapoolne suguvõsa on 19. sajandil Osmanite riigist välja rännanud.

Simonjan kasvas üles töölisklassi perekonnas, tehes juba varakult kooli kõrvalt tööd. Isa parandas külmikuid, ema oli kodune. Majas, kus pere elas, polnud ei kütet ega veevärki, maja ainukeses käimlas, mida kasutasid kõik maja elanikud, oli lihtsalt auk põrandas. Teismelisena õppis ta ühe õppeaasta vahetusõpilasena USAs [[New Hampshire]]'is. Venemaa 1998. aasta suure majanduskriisi ajal läks ta 18-aastaselt [[Kubani ülikool]]i ajakirjandustudengina tööle kohalikku [[Krasnodari krai]] televisiooni, saades algul 20 dollarit kuus palka. 19-aastaselt läks ta kohaliku televisiooni reporterina kajastama Teist Tšetšeenia sõda, mis toimus samas kõrvalregioonis&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.ft.com/content/7987e5c2-54b0-11e6-9664-e0bdc13c3bef|title=Lunch with the FT: Kremlin media star Margarita Simonyan|publisher=[[Financial Times]]|url-access=subscription}}&lt;/ref&gt;   

2002. aastal sai ülevenemaalise riikliku telekanali Rossija-1 Krasnodari korrespondendiks, kellena kajastas 2004. aasta [[Beslani pantvangidraama]]t, olles esimeste kohalejõudnud ajakirjanike seas. Pärast Beslani sündmusi suundus Simonjan Rossija-1 korrespondendiks Moskvasse, kajastades seal Venemaa presidendi tegevust. Sellisesse ametisse võetakse Venemaa presidendile kõige lojaalsemaid inimesi.&lt;ref&gt;https://archives.cjr.org/feature/what_is_russia_today.php?page=all&amp;print=true&lt;/ref&gt; 2005. aastal nimetati ta vastloodud telekanali Russia Today peatoimetajaks. 2013. aasta detsembris nimetati ta lisaks vastloodud Venemaa riikliku uudisteagentuuri Rossija Segodnja peatoimetajaks.  

== Isiklikku ==
Tema abikaasa on armeenia päritolu Venemaa [[filmirežissöör]] [[Tigran Keosajan]].

==Viited==
{{viited}}
[[Pilt:Margarita Simonyan 14 April 2010.jpg|pisi| 14. aprillil 2010 ]]

==Välislingid==
* [http://www.bbc.co.uk/programmes/b09vx097 BBC: Margarita Simonyan]

{{commonskat|Margarita_Simonyan}}

{{JÄRJESTA:Simonjan, Margarita}}
[[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>pruoxkfiukbmtngvlf1yjuykdk3k74c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Yutu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>451925</id>
    <revision>
      <id>6177171</id>
      <parentid>4772247</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:45:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3613" xml:space="preserve">{{Infokast Kosmoselaev
| nimi                   = Yutu
| pilt                   = 
| seletus                = 
| missiooni_märgistus    = 

| organisatioon          = [[Hiina Rahvuslik Kosmoseagentuur|CNSA]]
| alltöövõtjad           = 
| platvorm               = 
| missiooni_tüüp         = [[kuukulgur]]

| stardiaeg              = 1. detsember 2013, 17:30 UTC&lt;ref name=&quot;Third&quot; /&gt;
| stardirakett           = [[Long March 3B]] Y-23
| lennunumber            = 
| stardikompleks         = [[Xichangi kosmosekeskus|Xichang LC-2]]
&lt;hr&gt;
| missiooni_kestvus      = 3 kuud (plaanitult)&lt;ref name=&quot;First&quot; /&gt;
| missiooni_kõrghetk     = 
| deaktiveeritud         = 25. jaanuar 2014
&lt;hr&gt;
&lt;!-- Planeedile, kuule maandumised --&gt;
| Planeet                = [[Kuu]]
| Planeedile_maandumine  = 14. detsember 2013, 13:12 UTC&lt;ref name=&quot;Kick&quot; /&gt;
| Koordinatsioonid       =
| Planeedilt_lahkunud    =  
| Kuule_maandumispäev    = 
| Kuu_maandusispaik      = &lt;!-- koordinatsioonid --&gt;
| Kuult_lahkumishetk     = &lt;!-- kuupäev/kellaeg --&gt;
}}
'''Yutu''' ([[hiina keel]]es 玉兔 'nefriitjänes') on [[Hiina]] [[kuukulgur]], mis oli osa missioonist [[Chang'e 3]]. See startis [[Kuu]]le [[1. detsember|1. detsembril]] [[2013]] ja jõudis pärale sama aasta [[14. detsember|14. detsembril]]&lt;ref name=&quot;Lands&quot; /&gt;. Missioon sooritas esimese pehme maandumise Kuule pärast [[1976]]. aastat&lt;ref name=&quot;Revealed&quot; /&gt;. Yutu'st sai esimene kuukulgur pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kulgurit [[Lunohod 2]], millega saadi viimati ühendust [[11. mai]]l [[1973]].

Kulgur sattus raskustesse pärast esimest Kuu ööd, mis kestis 14 päeva (pärast 1 kuud Kuul) ja muutus pärast teist Kuu ööd liikumisvõimetuks. Teadusinstrumendid jätkasid siiski töötamist&lt;ref name=&quot;Down&quot; /&gt; ja oktoobris [[2015]] sai kulgurist kõige kauem töötanud kuukulgur&lt;ref name=&quot;Passes&quot; /&gt;. Yutu lõpetas töö [[31. juuli]]l [[2016]]. Kulgur töötas 31 kuud ja ületas tunduvalt planeeritud tööperioodi, mis oli 3 kuud.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;First&quot;&gt;Laxman, Srinivas (7. märts 2012). &quot;[http://www.asianscientist.com/topnews/chang-e-3-china-first-moon-rover-launch-in-2013/ Chang'e-3: China To Launch First Moon Rover In 2013]&quot;. ''Asian Scientist''.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Third&quot;&gt;Zhang (13. märts 2012). &quot;[http://english.cri.cn/6909/2012/03/13/53s686639.htm China Starts Manufacturing Third Lunar Probe]&quot;. CRI.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kick&quot;&gt;Knapp, Alex (30. november 2013). &quot;[http://www.forbes.com/sites/alexknapp/2013/11/30/china-will-kick-off-december-by-launching-a-probe-to-the-moon/ China Will Kick Off December By Launching A Probe To The Moon]&quot;. Forbes. Arhvieeritud originaalist 14. detsembril 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lands&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/science-environment-25356603 BBC News:China lands Jade Rabbit robot rover on Moon]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Revealed&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.pulispace.com/en/media/news/231-change-3-revealed-and-its-massive |pealkiri=Chang'e-3 revealed – and its massive! |vaadatud=2016-12-20 |arhiivimisaeg=2017-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170606034406/http://www.pulispace.com/en/media/news/231-change-3-revealed-and-its-massive |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Down&quot;&gt;[http://edition.cnn.com/2014/02/12/world/asia/jade-rabbit-resurrection/index.html?hpt=wo_c2 CNN: Down but not out: Jade Rabbit comes back from the dead]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Passes&quot;&gt;[http://spacenews.com/chinas-immobile-rover-passes-a-purely-figurative-milestone/ Spacenews.com:China’s Immobile Rover Passes a Purely Figurative Milestone]&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Kosmoseaparaadid]]
[[Kategooria:Hiina]]</text>
      <sha1>8ksix9viwczh3es6k6j770jchc08i1p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andres Laan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>456464</id>
    <revision>
      <id>6177031</id>
      <parentid>5717927</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:16:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2532" xml:space="preserve">{{See artikkel|on neurobioloogist; samanimelise viiuldaja kohta vaata artiklit [[Andres Laan (muusik)]].}}
'''Andres Laan''' (sündinud [[13. august]]il [[1989]]) on eesti [[neurobioloog]], teose &quot;Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest&quot; autor.

Ta lõpetas 2012. aastal [[Cambridge'i Ülikool]]i [[neurobioloogia]] erialal. Seejärel töötas ta kolm aastat teadurina [[Max Plancki Aju-uuringute Instituut|Max Plancki Aju-uuringute Instituudis]]&lt;ref name=&quot;rahv&quot;/&gt;. 

Praegu on ta [[Lissabon]]is asuva [[biomeditsiin|biomeditsiini]] uuriva teadusasutuse [[Fundação Champalimaud]] doktorant. Tema uurimisteemaks on [[kollektiivne intelligentsus]] tehislikes ja [[Bioloogiline süsteem|bioloogilistes süsteemides]].&lt;ref name=&quot;rahv&quot;/&gt;

==Tunnustus==
*2016 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind|Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil]] pälvis artiklisari &quot;Mõtlemise masinavärk&quot; ajakirjas [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] (kaasautorid [[Jaan Aru]] ja Allan-Hermann Pool) peapreemia kategoorias &quot;Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil&quot;&lt;ref name=&quot;etag16&quot;/&gt;

==Teoseid==
===Raamatud===
*2017 – Andres Laan. &quot;Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest&quot;. Tallinn: [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]]. ISBN 9789985037683 [https://www.rahvaraamat.ee/p/tehisintellekt-loomadest-ja-masinatest/853701/et?isbn=9789985037683]

===Artiklid===
*2015 – [[Jaan Aru]], Andres Laan. &quot;Tee [[aju]] mõistmiseni: ikka tasa ja targu&quot;. – [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 3/2015. Lk 50–54
*2015 – Andres Laan, Jaan Aru. &quot;Käitumisest [[ajurakk]]udeni ja ringiga tagasi&quot;. – Horisont 4/2015. Lk 52–56
*2015 – Jaan Aru. Andres Laan. &quot;Tõlketöö aju ja maailma vahel&quot;. – Horisont 5/2015. Lk 82–86

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;etag16&quot;&gt;[http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/ Varasemad tulemused]. etag.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rahv&quot;&gt;[https://www.rahvaraamat.ee/p/tehisintellekt-loomadest-ja-masinatest/853701/et?isbn=9789985037683 Tehisintellekt]. rahvaraamat.ee&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://www.facebook.com/profile.php?id=100013972175930 Andres Laan]. facebook.com
*[[Jaan Aru]]. [http://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/tehisintellekt-neljas-vaatuses/ Tehisintellekt neljas vaatuses]. sirp.ee, 3. veebruar 2017
*[https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-andres-laan] Andres Laane vestlus ETV &quot;[[Plekktrumm]]i&quot; saates


{{JÄRJESTA:Laan, Andres}}
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]
[[Kategooria:Neurobioloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>tkz7fqkgw18y3g9232re4ouyaotwdgp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kõrgalpinism</title>
    <ns>0</ns>
    <id>456678</id>
    <revision>
      <id>6176906</id>
      <parentid>6131505</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T12:28:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eesti kõrgalpinism */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4313" xml:space="preserve">[[Pilt:Chimborazo volcan.JPG|pisi|270px| Kuuetuhandeline [[Chimborazo]] [[Andid]]es alistus [[mägironija]]tele 1880. aastal]]
'''Kõrgalpinism''' ([[inglise keel]]es ''high altitude climbing'') on [[mägironimine]] üle 6000 meetri kõrguste  [[Mägi|mägede]] tippu.&lt;ref name=&quot;firn&quot;/&gt;

[[Alpinist]]ide tõusmist üle 6000 m kõrguse mäe tippu eesmärgiga tippu jõuda nimetatakse '''kõrgtõusuks'''.

Kõrgalpinism on kõige vähema-arvulisem harrastajaskonnaga [[Mägironimine|mägironimise]] vorme.&lt;ref name=&quot;firn&quot;/&gt; 

==Hapnikuvaegus ja selle kompenseerimine==
[[Pilt:Edmund Hillary and Tenzing Norgay.jpg|pisi|170px|Hapnikuvarustusega [[Edmund Hillary]] ja [[Tenzing Norgay]] 1953. aastal pärast [[Džomolungma]] vallutamist]]
[[Pilt:My_Climbs_in_the_Alps_and_Caucasus,_plate_11.jpg|pisi|170px|[[Albert F. Mummery]] ronimas mäeseinal (1895)]]
Suurel kõrgusel [[Õhurõhk|õhurõhu]] ja [[hapnik]]u osarõhu langusest tingituna tekib inimese organismis hapniku puudujääk ([[hapnikuvaegus]]).&lt;ref name=&quot;fun&quot;/&gt; 

Kõrgusvahemikku 6000–7000 m nimetatakse [[adaptatsioonitsoon]]iks, kus inimorganism kohaneb vaid ajutiselt: kahe-kolme nädalaga kurnatakse kohanemismehhanismid välja. Kõrgusvahemikku 7000–8000 m nimetatakse [[osalise adaptatsiooni tsoon]]iks, kus inimesel on võimalik viibida kuni nädal, kusjuures hapnikku ei jätku isegi elutähtsate organite küllaldaseks varustamiseks. 8000 m kõrgusel algab [[surmatsoon]], kus ilma täiendava hapnikuta on võimalik viibida vaid 2–3 päeva.&lt;ref name=&quot;fun&quot;/&gt;

Hapnikuvaeguse kompenseerimiseks hingab alpinist sisse sageli lisahapnikku, mida ta saab hapnikumaski kaudu kaasaskantavast hapnikuballoonist.&lt;ref name=&quot;firn&quot;/&gt; Vähesed suudavad tõusta lisahapnikku kasutamata isegi [[Džomolungma]] (8848 m) tippu (esimestena [[Reinhold Messner]] ja [[Peter Habeler]] 1978. aastal&lt;ref name=&quot;ft&quot;/&gt;).

==Kõrgalpinismi sünd==
[[Andid]]e kõrgmägede uurimine ja tipuronimised algasid 1879–1880, kui briti mägironija [[Edward Whymper]] ronis [[Chimborazo]]le (6268 m) ja uuris [[Ecuador]]i mägesid. [[Lõuna-Ameerika]] kõrgeima mäe [[Aconcagua]]  (6960 m) tippu üritas 1883. aastal jõuda saksa [[geoloog]] ja mägironija [[Paul Güßfeldt]], kuid edutult. Tipputõus õnnestus alles 1897. aastal [[šveitslane|šveitslasel]] [[Matthias Zurbriggen]]il mitu kuud kestnud [[Edward FitzGerald]]i juhitud ekspeditsiooni käigus.

[[Himaalaja]] ja [[Karakoram]]i kõrgmägesid uurisid esimestena [[britid]] sõjalis-strateegilistel kaalutlustel.  1892. aastal uuris Karakorami mägesid inglane [[Martin Conway]] ja jõudis 7000 meetri kõrgusele. 1895. aastal üritasid Himaalajas inglise mägironijad [[Albert F. Mummery]] ja [[John Norman Collie]] ronida [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelise]] [[Nanga Parbat]]i (8125 m) tippu. Tipputõus nurjus kui Mummery ja kaks [[gurkha]]t hukkusid [[lumelaviin]]is&lt;ref name=&quot;climbing&quot;/&gt;. 1899. aastal uuris briti mägironija [[Douglas Freshfield]] esimesena [[Kangchenjunga]] (8586 m) läänenõlva; selle mäe tippu üritas esimesena jõuda 1905. aastal inglise [[okultist]] ja mägironija [[Aleister Crowley]], kuid tipputõus nurjus.

==Eesti kõrgalpinism==
{{Vaata|Eesti kõrgalpinism|Eesti alpinistlike tõusude ülevaade}}
[[Pilt:Peeter Varep, 1979.jpg|pisi|170px|[[Peeter Varep]] (foto 1979)]]
Eesti kõrgalpinismi alguseks võib lugeda [[1960]]. aastat, kui rühm eesti alpiniste võttis ette [[Peeter Varep]]i juhtimisel mägiekspeditsiooni [[Pamiir]]i mäestikus kuuetuhandelise mäe tippu (vallutati [[Estonia mäetipp|Estonia tipp]]).

==Vaata ka==
*[[Baltikumi aasta parim kõrgtõus]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;firn&quot;&gt;[http://www.firn.ee/loengud/Magironimise_ulatus_stiilid_loeng2007.pdf Mägironimine]. firn.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fun&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160314073642/http://www.funholiday.org/meedia/kool/Matka%20sonastik.doc Eesti Matkaliit. Väike matkaterminoloogia sõnastik]. funholiday.org&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ft&quot;&gt;[https://www.ft.com/content/715f130c-404d-11e5-9abe-5b335da3a90e How Messner and Habeler climbed Mount Everest together]. 15.08.2015. ft.com&lt;/ref&gt;  
&lt;ref name=&quot;climbing&quot;&gt;[http://climbing.about.com/od/8000metermountains/a/NangaParbatFact.htm Nanga Parbat: 9th Highest Mountain in the World]. climbing.about.com&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Alpinism]]</text>
      <sha1>aganbvaxjmydm6cj9f9n9lov7a6djjz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Katrin Merisalu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>458363</id>
    <revision>
      <id>6176904</id>
      <parentid>6130074</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T12:17:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4841" xml:space="preserve">[[Fail:Katrin Merisalu, eesti alpinist 2010.jpg|pisi|Katrin Merisalu Kaukaasias 2010&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
'''Katrin Merisalu''' (sündinud [[23. juuni]]l [[1968]]) on eesti [[alpinist]] ja filmilooja.

Teda on nimetatud esimeseks Eesti naisalpinistiks, kes on tõusnud [[kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelise]] mäe tippu.&lt;ref name=&quot;men&quot;/&gt; Hiljem on aga [[Manaslu]] (8163 m) puhul täpsustatud tõelist tipu asukohta ning suur osa tipputõuse klassifitseeritud Manaslu eeltippu (u 8143 m) jõudmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Angela Benavides|url=https://explorersweb.com/the-himalayan-database-gives-the-past-a-pass/|pealkiri=The Himalayan Database Gives the Past a Pass|väljaanne=Explorersweb}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Angela Benavides|url=https://explorersweb.com/manaslu-three-questions-and-one-summit/|pealkiri=Manaslu: Three Questions and One Summit|väljaanne=ExplorersWeb.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=E. Jurgalski|url=https://www.8000ers.com/cms/en/download.html?func=fileinfo&amp;id=242|pealkiri=Manaslu Summit Area|väljaanne=8000ers.com}}&lt;/ref&gt; Varasemalt oli üle 8000 meetri jõudnud ka [[Anu Nõulik]], kes tõusis 2013. aastal [[Cho Oyu]] tipuplatoole.

==Mägironimine==
2015. aasta veebruaris käis eesti alpinistide rühm järjekordselt [[Lõuna-Ameerika]] mandri kõrgeimat mäge vallutamas. Ligi 7000 meetri kõrgusele [[Andid]]es asuvale [[Aconcagua]] tippu tõusis Katrin Merisalu koos kuue kaaslasega.&lt;ref name=&quot;jk&quot;/&gt;

Sama aasta juulis ronis ta eestlaste rühmaga [[Alpid]]es eesmärgiga tõusta [[Matterhorn]]i (4477 m) tippu. Teel tippu sattus rühm kivivaringu alla. Suuremad kivid lendasid neist üle, kuid väiksemad põhjustasid kivitabamusi. Rühm jätkas küll tõusu, kuid Carelli hütis Merisalu enesetunne halvenes. Otsustati ta evakueerida. Nelja tunni pärast viis kopter ta alla.&lt;ref name=&quot;stern&quot;/&gt;

2016. aastal võttis ta osa ekspeditsioonist [[Pamiir]]i [[Lenini mäetipp|Lenini mäetippu]], mille käigus üheksa eesti alpinisti tõusis 24. juulil tippu, teiste seas ka Katrin Merisalu.&lt;ref name=&quot;jk&quot;/&gt;

===Tõusud===
*2012 – [[Mont Blanc]] (4810 m)
*2013 – [[Ararat]] (5137 m)
*2014 – [[Elbrus]] (5642 m)
*2015 – [[Aconcagua]] (6962 m)
*2016 – [[Lenini mäetipp]] (7134 m)
*2017 – [[Kilimanjaro]] (5895 m)
*2017 – [[Korženevskaja mäetipp]] (7105 m)
*2018 – [[Damāvand]] (5609 m)
*2018 – [[Ismoili Somoni mäetipp]] (7495 m)
*2019 – Razdelnaja (6100 m)
*2019 – [[Manaslu]] (8163 m)

==Film==
Ta on [[dokumentaalfilm]]ide &quot;Teel Leninile&quot; &lt;ref&gt;[https://etv.err.ee/970792/teel-leninile &quot;Teel Leninile&quot;] ERR&lt;/ref&gt; ja &quot;Valgele mäele&quot;&lt;ref&gt;[https://jupiter.err.ee/1038909/valgele-maele &quot;Valgele mäele&quot;] ERR&lt;/ref&gt; autor (operaator-stsenarist).

“Valgele mäele” valiti ülemaailmse ringhäälingukonverentsi INPUT 2020 programmi.

==Tunnustus==
* 2019 – [[aasta matkaja]]&lt;ref name=&quot;mat&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;jk&quot;&gt;[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;stern&quot;&gt;[https://sternthing.wordpress.com/2015/07/24/24-07-tous-carelli-hutti-ja-kivivaring/ 24.07 Tõus Carelli hütti ja kivivaring]. sternthing.wordpress.com &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;men&quot;&gt;[https://menu.err.ee/985462/katrin-merisalu-joudis-esimese-eesti-naisena-ule-8000-meetri-korguse-mae-tippu Katrin Merisalu jõudis esimese Eesti naisena üle 8000 meetri kõrguse mäe tippu]. menu.err.ee, 26. september 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mat&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210127215726/http://www.matkaliit.ee/aasta-matk-aasta-matkaja-aasta-matkategelane-ja-aasta-matkaorganisatsioon-on-selgunud Aasta matkaja 2019]. matkaliit.ee&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*Kärt Anvelt. [https://www.delfi.ee/artikkel/87559243/esimene-eesti-naine-vallutas-ule-8000-meetri-korguse-mae &quot;Esimene Eesti naine vallutas üle 8000 meetri kõrguse mäe&quot;] Delfi, 26. september 2019
*Merili Luuk. [https://www.liigume.ee/1006414/katrin-merisalu-voistlusmoment-magedes-oleks-halvim-mis-voib-juhtuda &quot;Võistlusmoment mägedes oleks halvim, mis võib juhtuda!&quot;]
*Kristina Traks. [https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/83849257/korgmagede-kutse-ja-ohud &quot;Kõrgmägede kutse ja ohud&quot;] Tervis Pluss, 4. oktoober 2018
*Kärt Anvelt &quot;[https://epl.delfi.ee/artikkel/82822039/eesti-alpinistid-lahevad-vallutama-kaht-pamiiri-maetippu?utm_source=feedburner&amp;utm_medium=feed&amp;utm_campaign=Feed%3A%20delfiuudised%20%28DELFI%20%3E%20K%C3%B5ik%20uudised%29&amp;fbclid=IwAR2qRZQYW-NpcgHjQsrWhZFUeMFXol79uEEspeX7QadhfNp04bcCsxgQtOw Eesti alpinistid lähevad vallutama kaht Pamiiri mäetippu]&quot;
*[https://sternthing.wordpress.com/2015/07/16/matterhorn-monte-cervino-liongrat-rada-ehk-itaalia-ribi-2015/ Lauri Stern. &quot;Matterhorn-Monte Cervino&quot;]. 16.07.2015. sternthing.wordpress.com

{{JÄRJESTA:Merisalu, Katrin}}
[[Kategooria:Eesti alpinistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>kd4z2kmlma3775fy2d5dtb4e4b9h0b1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Taavik27/LGBT</title>
    <ns>2</ns>
    <id>467329</id>
    <revision>
      <id>6177230</id>
      <parentid>6109603</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:04:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taavik27</username>
        <id>71019</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14519" xml:space="preserve">
== Artiklid ==

=== Tuumartiklid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Kirjuta (prioriteet)
!Kirjuta (hiljem)
!Napp või väär info
!Sissejuhatus
!Olulised osad puudu
!Ülevaatlik
!Vaata üle
!Valmis
|-
| [[Sotsiaalne suhtumine homoseksuaalsusesse]]
| [[&quot;Homoseksuaalne agenda&quot;]]
| [[Androgüün]]
| [[Gei]]
|[[Meestega seksivad mehed]]
| [[Biseksuaalsus]]
|
|
|-
|
| [[Transfoobia]]
|[[Homofoobia|'''Homofoobia''']]
| [[Lesbi]]
|[[Transsoolisus]]
|[[LGBT]]
|
|
|-
|
|
|[[Homoseksuaalsus|'''Homoseksuaalsus''']]
|
|[[LGBT-liikumine]]
|
|
|
|-
|
|
|
|
|[[Heteronormatiivsus]]
|
|
|
|-
|
|
|
|
|[[Heteroseksism]]
|
|
|
|-
|
|
|
|
|[[Homofoobia]]
|
|
|
|-
|
|
|
|
|[[Samasooliste abielu]]
|
|
|
|}

=== Malli artiklid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Kirjuta (prioriteet)
!Kirjuta (hiljem)
!Napp või väär info
!Sissejuhatus
!Olulised osad puudu
!Ülevaatlik
!Vaata üle
!Valmis
|-
|[[Anti-LGBT retoorika]]
|[[LGBT stereotüübid]]
|
|[[Seksuaalse sättumuse keskkondlik alus]]
|[[Bifoobia]]
|[[Panseksuaalsus]]
|[[Seksuaalsete sättumuste statistikad]]
|
|-
|[[Samasooliste suhe]]
|[[LGBT õigused riigiti]]
|
|[[LGBT-kogukond]]
|[[Kapis olemine]]
|
|[[Seksuaalse sättumuse bioloogiline alus]]
|
|-
|[[Tsiviilpartnerlus]]
|[[LGBT ja intersoolisus]]
|
|[[Queer]]
|[[Kapist välja tulemine]]
|
|
|
|-
|[[LGBT uhkus]]
|[[LGBT kultuur]]
|
|[[LGBT ajalugu]]
|[[Aseksuaalsus]]
|
|
|
|-
|[[LGBT sümbolid]]
|[[Geiküla]]
|
|
|[[Polüseksuaalsus]]
|
|
|
|-
|[[LGBT lapsendamine]]
|[[Seksuaalne orientatsioon ja sõjaväeteenistus]]
|
|
|[[LGBT-liikumised Eestis]]
|
|
|
|-
|[[Intersooliste õigused]]
|[[AIDSi stigma]]
|
|
|[[Lesbofoobia]]
|
|
|
|-
|[[Transsooliste õigused]]
|[[Anti-intersoolisus]]
|
|
|[[Seksuaalne sättumus]]
|
|
|
|-
|[[Vägivald LGBT inimeste vastu]]
|[[LGBT kiusamine]]
|
|
|[[LGBT lapsevanemad]]
|
|
|
|-
|[[Homoseksuaalsus ja religioon]]
|[[Koduvägivald samasooliste paaride hulgas]]
|
|
|
|
|
|
|-
|[[LGBT noorte enesetapp]]
|[[Lesbi feminism]]
|
|
|
|
|
|
|-
|[[Queer-teooria]]
|[[Transfeminism]]
|
|
|
|
|
|
|-
|
|[[Transsoolised inimesed ja religioon]]
|
|
|
|
|
|
|-
|
|[[Genderism]]
|
|
|
|
|
|
|-
|
|[[Queer-uuringud]]
|
|
|
|
|
|
|}

=== Teemaga seonduvad artiklid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Kirjuta (prioriteet)
!Kirjuta (hiljem)
!Napp või väär info
!Sissejuhatus
!Olulised osad puudu
!Ülevaatlik
!Vaata üle
!Valmis
|-
|[[Sookahesus]]
|[[Seksuaalkäitumine]]
|[[Seksuaalne identiteet]]
|[[Kinsey skaala]]
|[[Rahvusvaheline homo-, bi- ja transfoobia vastane päev]]
|[[Samasooliste abielu Hispaanias|'''Samasooliste abielu Hispaanias''']]
|[[Geide seksuaalpraktikad]]
|
|-
|[[Vähemuse stress]]
|[[Romantiline külgetõmme]]
|[[Sugupool]]
|[[Mitteheteroseksuaalsus]]
|[[Geiparaad]]
|[[Giovanni tuba]]
|[[Lesbide seksuaalpraktikad]]
|
|-
|[[Seksuaalse sättumuse kontiinum]]
|[[Seksuaalne külgetõmme]]
|[[HIV-epideemia|'''HIV-epideemia''']]
|[[Intersoolisus]]
|[[Homoseksuaalsus Uues Testamendis]]
|
|
|
|-
|[[Biseksuaalsuse kustutamine]]
|[[Maskuliinsus]]
|[[Cis-soolisus]]
|[[Inglid Ameerikas]]
|[[Sooidentiteet]]
|
|
|
|-
|[[Bioloogilise ja sotsiaalse soo eristus]]
|[[Feminiinsus]]
|[[Stonewalli rahutused]]
|[[Ameerika inglid]]
|[[Heteroseksuaalsus]]
|
|
|
|-
|[[Kolmas sugu]]
|[[Biseksuaalne kogukond]]
|[[Seksuaalne eelistus]]
|[[Kenneth Dover]]
|[[Homoseksuaalsus Vana-Kreekas]]
|
|
|
|-
|[[Soovähemus]]
|[[Heteroseksuaalne liitlane]]
|[[Transvestiit|'''Transvestiit''']]
|[[Loomade homoseksuaalne käitumine|'''Loomade homoseksuaalne käitumine''']]
|[[Erasure]]
|
|
|
|-
|
|[[Transnaine]]
|[[DTM (ööklubi)]]
|[[MTÜ Perekondade Kaitseks]]
|[[Dorian Gray portree]]
|
|
|
|-
|
|[[Transmees]]
|[[Sodoomia]]
|[[Sallivus]]
|
|
|
|
|-
|
|[[Omasooarmastus]]
|[[Kesksugu (seksuoloogia)]]
|[[Brokebacki mägi]]
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Transseksuaal|'''Transseksuaal''']]
|[[Withnail and I|'''Withnail and I''']]
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Ladyboy|'''Ladyboy''']]
|[[Elu läheb edasi]]
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Gay-skinheadid|'''Gay-skinheadid''']]
|[[Vikerkaarelipp (LGBT liikumine)]]
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Pederastia (kuritegu)|'''Pederastia (kuritegu)''']]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Pederastia]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Drag queen|'''Drag queen''']]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Hermafrodiit|'''Hermafrodiit''']]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Homoseksuaalsuse teemaline sõnavara|'''Homoseksuaalsuse teemaline sõnavara''']]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Seksuaalvähemus|'''Seksuaalvähemus''']]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Life Ball]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Transameerika]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Alan Turingi memoriaal]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Pikk päev lõpeb]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Tunnid (film)]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Yaoi]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[t.A.T.u.|Top, bottom ja verse]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Drag king]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Samasooliste abielu Costa Ricas]]
|
|
|
|
|
|}

=== Eesti LGBT teemad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Kirjuta (prioriteet)
!Kirjuta (hiljem)
!Napp või väär info
!Sissejuhatus
!Olulised osad puudu
!Ülevaatlik
!Vaata üle
!Valmis
|-
|
|
|[[Eesti Gayliit|'''Eesti Gayliit''']]
|[[Gay ja Lesbi Infokeskus]]
|[[Festheart]]
|[[Kooseluseadus]]
|[[Baltic Pride]]
|
|-
|
|
|[[Geikristlaste Kogu]]
|[[Eesti LGBT Ühing]]
|
|
|
|
|-
|
|
|[[GLXY|'''GLXY''']]
|[[Club Angel]]
|
|
|
|
|-
|
|
|[[MeaCulpa|'''MeaCulpa''']]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Gendy]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Tallinn Pride]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[X-Baar]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Vikerlased (koor)]]
|
|
|
|
|
|}

=== Eesti Vikis olevaid LGBT inimesi  ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!LGBT viide
!LGBT ok
!Napp või väär info
!Sissejuhatus
!Olulised osad puudu
!Ülevaatlik
!Vaata üle
!Valmis
|-
|[[Angela Aak]]
|[[Jóhanna Sigurðardóttir]]
|[[Allen Ginsberg]]
|[[Har'el Skaat]]
|[[Billie Joe Armstrong]]
|[[Anna-Stina Treumund]]
|
|
|-
|[[Ricky Martin]]
|[[Elio Di Rupo]]
|[[Aldo Järvsoo]]
|[[Stacy Ferguson]]
|[[Mika]]
|[[Pjotr Tšaikovski]]
|
|
|-
|[[Ellen DeGeneres]]
|[[Xavier Bettel]]
|[[Georgi Tšitšerin]]
|[[Selma Lagerlöf]]
|[[Sappho]]
|[[Lady Gaga]]
|
|
|-
|[[Portia de Rossi]]
|[[Leo Varadkar]]
|[[Duncan James]]
|[[John Cage]]
|[[Hans Christian Andersen]]
|[[George Gordon Byron]]
|
|
|-
|[[Tom of Finland]]
|[[Ana Brnabić]]
|[[Kesha]]
|[[Samuel Barber]]
|[[Simone de Beauvoir]]
|
|
|
|-
|[[Oscar Wilde]]
|[[Pekka Haavisto]]
|[[Julja Volkova]]
|[[Sinéad O'Connor]]
|[[Angelina Jolie]]
|
|
|
|-
|[[Gilbert Baker]]
|[[Edgars Rinkēvičs]]
|[[Chuck Palahniuk]]
|[[Sia Furler]]
|[[Michelangelo]]
|
|
|
|-
|[[Saara Aalto]]
|
|[[Patrick White]]
|[[Troye Sivan]]
|[[Edward II]]
|
|
|
|-
|[[Samantha Fox]]
|
|[[James Dean]]
|[[Jessie J]]
|[[Jüri Nael]]
|
|
|
|-
|[[Stephen Gately]]
|
|[[Neil Patrick Harris]]
|[[Walt Whitman]]
|[[Lauri Liiv]]
|
|
|
|-
|[[Conchita Wurst]]
|[[Elton John]]
|[[Willem II]]
|[[Abū Nuwās|&lt;u&gt;'''Abū Nuwās'''&lt;/u&gt;]]
|[[Francis Bacon]]
|
|
|
|-
|[[Arthur Rimbaud]]
|
|[[Guido Westerwelle]]
|[[Paul Verlaine]]
|[[Colin Jackson]]
|
|
|
|-
|[[Michel Foucault]]
|
|[[Beth Ditto]]
|[[Michel Foucault]]
|[[Kristiina]]
|
|
|
|-
|[[Hadrianus]]
|[[Risto Kübar]]
|[[André Gide]]
|[[Drew Barrymore]]
|[[Jean Daniel Cadinot]]
|
|
|
|-
|[[Caster Semenya|'''Caster Semenya''']]
|
|[[Rainer Werner Fassbinder]]
|[[Megan Fox]]
|[[Marie Laurencin]]
|
|
|
|-
|[[Annise Parker]]
|
|[[Marlon Brando]]
|[[Marlene Dietrich|'''&lt;u&gt;Marlene Dietrich&lt;/u&gt;''']]
|[[Sofi Oksanen]]
|
|
|
|-
|[[Friedrich II (Preisimaa)]]
|
|[[Andy Warhol]]
|[[Jane Addams]]
|[[Svante Pääbo]]
|
|
|
|-
|[[Alfred Kinsey|'''Alfred Kinsey''']]
|
|[[Abby Wambach]]
|[[Ferdinand I (Bulgaaria)|'''&lt;u&gt;Ferdinand I (Bulgaaria)&lt;/u&gt;''']]
|[[Miley Cyrus]]
|
|
|
|-
|[[Tanel Veenre]]
|
|[[Elagabalus]]
|[[Konstantin Konstantinovitš|'''&lt;u&gt;Konstantin Konstantinovitš&lt;/u&gt;''']]
|[[Morrissey]]
|
|
|
|-
|[[Janis Joplin]]
|
|[[Märt Agu]]
|[[Ludwig II (Baieri kuningas)]]
|
|
|
|
|-
|[[Kajsa Bergqvist]]
|
|[[Kasha Nabagesera]]
|[[Gianni Versace]]
|
|
|
|
|-
|[[Ernst Röhm]]
|
|[[Amina Abdallah Araf al Omari]]
|[[Giorgio Armani]]
|
|
|
|
|-
|[[Freddie Mercury]]
|
|[[David LaChapelle]]
|[[Johnny Weir]]
|
|
|
|
|-
|[[Tove Jansson]]
|
|[[Patricia Field]]
|[[Vibeke Skofterud]]
|
|
|
|
|-
|[[Judith Butler]]
|
|[[Kate Millett]]
|[[Jeffrey Buttle]]
|
|
|
|
|-
|[[Adam Lambert]]
|
|[[James Baldwin]]
|[[Toller Cranston|'''&lt;u&gt;Toller Cranston&lt;/u&gt;''']]
|
|
|
|
|-
|[[Alan Turing|'''Alan Turing''']]
|
|[[Chelsea Manning]]
|[[Louis XIII|'''&lt;u&gt;Louis XIII&lt;/u&gt;''']]
|
|
|
|
|-
|[[David Bowie]]
|
|[[Lena Katina]]
|[[Klaus Wowereit]]
|
|
|
|
|-
|[[Ludwig Wittgenstein|'''Ludwig Wittgenstein''']]
|
|[[Klaus Mann]]
|[[Eric Stenbock|'''&lt;u&gt;Eric Stenbock&lt;/u&gt;''']]
|
|
|
|
|-
|[[Pim Fortuyn]]
|
|[[Cynthia Nixon]]
|[[George Michael]]
|&lt;-pooleli!
|
|
|
|-
|[[Jani Toivola]]
|
|[[Risto Kask]]
|[[Marcel Proust]]
|
|
|
|
|-
|[[Jari Sillanpää]]
|
|[[Liisi Ojamaa]]
|[[Thomas Mann]]
|
|
|
|
|-
|[[Tom Ford]]
|
|[[Ivar Sild]]
|[[Ellen Page]]
|
|
|
|
|-
|[[Torbjørn Urfjell]]
|
|[[Martina Navrátilová]]
|[[Anthony Perkins]]
|
|
|
|
|-
|[[Eric Radford]]
|
|[[Brendon Urie]]
|[[Lisette Kampus]]
|
|
|
|
|-
|[[Casey Johnson]]
|
|[[Jason Mraz]]
|[[Peeter Rebane]]
|
|
|
|
|-
|[[Shane Dawson]]
|
|[[Patrick Juvet]]
|[[Tyler Oakley]]
|
|
|
|
|-
|[[George, Kenti hertsog]]
|
|[[Bert Pringi]]
|[[Pirkko Saisio]]
|
|
|
|
|-
|[[Jaime Bayly]]
|
|[[Yves Saint Laurent]]
|[[Tennessee Williams]]
|
|
|
|
|-
|[[Cyril Collard]]
|
|[[Barrie Kosky]]
|[[Cole Porter]]
|
|
|
|
|-
|[[Jeremy Brett]]
|
|[[Arthur Benjamin]]
|[[Mihhail Kuzmin]]
|
|
|
|
|-
|[[Rosie O'Donnell|'''Rosie O'Donnell''']]
|
|[[Casey Dellacqua]]
|[[Harry Stack Sullivan]]
|
|
|
|
|-
|[[Lorraine Hansberry]]
|
|[[Ian Thorpe]]
|[[Jaime Bayly]]
|
|
|
|
|-
|[[Gertrude Stein]]
|
|[[Milo Yiannopoulos]]
|[[Cheshire Calhoun]]
|
|
|
|
|-
|[[Ats Joorits]]
|
|[[Audrey Tang]]
|[[Peter Mandelson]]
|
|
|
|
|-
|[[Richard Valdak|'''Richard Valdak''']]
|
|[[Keith Haring]]
|[[Karl-Günther Heimsoth|'''Karl-Günther Heimsoth''']]
|
|
|
|
|-
|[[David Furnish]]
|
|[[Caitlyn Jenner]]
|[[Ondrej Nepela]]
|
|
|
|
|-
|[[Cazwell|'''Cazwell''']]
|
|[[Erki Pehk]]
|[[Arthur C. Clarke]]
|
|
|
|
|-
|[[Amanda Lepore|'''Amanda Lepore''']]
|
|[[Holland Taylor]]
|[[Vladimir Meštšerski]]
|
|
|
|
|-
|[[Dana International|'''Dana International''']]
|
|[[Ian McKellen]]
|[[Valeri Petšeikin]]
|
|
|
|
|-
|[[Willam Belli|'''Willam Belli''']]
|
|[[Krister Kivi]]
|[[Constans]]
|
|
|
|
|-
|[[Nadežda Durova|'''Nadežda Durova''']]
|
|[[Larry Kramer]]
|[[Stephen Fry]]
|
|
|
|
|-
|[[Christian Chávez|'''Christian Chávez''']]
|
|[[Elisar von Kupffer]]
|[[Teet Suur]]
|
|
|
|
|-
|[[Marc Jacobs]]
|
|[[Rita Ora]]
|[[Jens Spahn]]
|
|
|
|
|-
|[[Henri III|'''Henri III''']]
|
|[[Rachel Maddow]]
|[[Kristen Stewart]]
|
|
|
|
|-
|[[Filipp Vigel|'''Filipp Vigel''']]
|
|[[Eddie Izzard]]
|[[Madis Nurms]]
|
|
|
|
|-
|[[Angela Eagle]]
|
|[[Susan Sontag]]
|[[Natalja Zabijako]]
|
|
|
|
|-
|[[Aleister Crowley]]
|
|[[Duncan Laurence]]
|
|
|
|
|
|-
|[[Kwame Anthony Appiah]]
|
|[[Vaido Neigaus]]
|
|
|
|
|
|-
|[[Hilda Doolittle|'''Hilda Doolittle''']]
|
|[[Pete Buttigieg]]
|
|
|
|
|
|-
|[[Jeanette Winterson]]
|
|[[Páll Óskar Hjálmtýsson]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Kurt Cobain]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Wentworth Miller]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Little Richard]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Guillaume Cizeron]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Angela Davis]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Val McDermid]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[François Ozon]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Hanne Gaby Odiele]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[JoJo Siwa]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Richard Hunt]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Kyrsten Sinema]]
|
|
|
|
|
|-
|
|
|[[Bob Benny]]
|
|
|
|
|
|}
SÕNASTUSE KORRIGEERIMINE
{| class=&quot;wikitable&quot;
![[Biitnik]]
![[Turism]]
![[Trinidad ja Tobago]]
|-
|[[Metroseksuaal]]
|[[Transseksuaalsus]]
|[[Barbara Stanwyck]]
|-
|[[Gay-skinheadid]]
|[[Homoseksuaalsus Uues Testamendis]]
|[[Suguühe]]
|-
|[[Mai 2017]]
|[[Siit igavikku]]
|[[Juuni 2006]]
|-
|[[Gentrifikatsioon]]
|[[September 2011]]
|[[Mai 2016]]
|-
|[[Juuni 2007]]
|[[Oktoober 2015]]
|[[Juuli 2015]]
|-
|[[Veebruar 2017]]
|[[Märts 2017]]
|[[Gender Trouble]]
|-
|[[1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]
|[[Seksism]]
|[[Lucifer (telesari)]]
|-
|[[Kõrisõlm]]
|[[Carrousel]]
|[[Germaine Greer]]
|-
|[[November 2009]]
|[[November 2011]]
|[[Perekond]]
|-
|[[Benedictus XVI läkitused eetikast]]
|[[Rowan Atkinson]]
|[[Bill Clinton]]
|-
|[[7. juuni]]
|[[Jaanuar 2014]]
|[[Werner von Fritsch]]
|-
|[[Tankred Schipanski]]
|[[Oktoober 2014]]
|[[Detsember 2011]]
|-
|[[Isaac Newton]]
|[[Høyre]]
|[[Seksuoloogia mõisteid]]
|-
|[[Tegelaskujud sarjas &quot;Varjatud elud&quot;]]
|[[Kim Philby]]
|[[November 2006]]
|-
|[[Juuli 2008]]
|[[September 2007]]
|[[Noored Sotsiaaldemokraadid]]
|-
|[[Paul Cain]]
|[[Korn]]
|[[Vampiiride tants]]
|-
|[[Detsember 2007]]
|[[Jekaterina Daškova]]
|[[Konstantin Batjuškov]]
|-
|[['Allo 'Allo!]]
|[[Alan Soble]]
|[[Pidusöök (Platon)]]
|-
|[[Neitsi]]
|[[Edelweiss (pornostaar)]]
|
|}
VAATA ÜLE

{| class=&quot;wikitable&quot;
![[Eesti Kirikute Nõukogu]]
![[Foobiate loend]]
!
!
|-
|[[Normaalsus]]
|[[Vana-Egiptus]]
|
|
|-
|[[Richard I]]
|
|
|
|-
|
|
|
|
|}

=== Eesti LGBT aktiviste ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Kirjuta (prioriteet)
!Kirjuta (hiljem)
!Napp või väär info
!Sissejuhatus
!Olulised osad puudu
!Ülevaatlik
!Vaata üle
!Valmis
|-
|[[Reimo Mets]]
|[[Sandra Jõgeva]]
|
|[[Lisette Kampus]]
|[[Meelis Süld]]
|
|
|
|-
|[[Heino Nurk]]
|[[Kristel Regina Sitz]]
|
|[[Rein Mets (usutegelane)|'''Rein Mets (usutegelane)''']]
|[[Mare Tralla]]
|
|
|
|-
|[[Keio Soomelt]]
|
|
|
|[[Annika Laats]]
|
|
|
|-
|[[Kristel Rannaääre]]
|
|
|
|
|
|
|
|}
== Lingid  ==
* [[:en: Wikipedia:WikiProject LGBT studies]]
* [[:en: Wikipedia:WikiProject LGBT studies/Guidelines]]

== Enim vaadatud artiklid ==
Seisuga 16. august 2017

=== Läbi aegade ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Nr
|'''Artikkel'''
|'''Vaatamisi'''
|'''Päevas'''
|-
!1
|[[Homoseksuaalsus]]
|10,089
|13 / day
|-
!2
|[[Kooseluseadus]]
|7,551
|10 / day
|-
!3
|[[Biseksuaalsus]]
|5,372
|7 / day
|-
!4
|[[Lesbi]]
|3,960
|5 / day
|-
!5
|[[Samasooliste abielu]]
|3,678
|5 / day
|-
!6
|[[Androgüün]]
|4,566
|6 / day
|-
!7
|[[Transseksuaal]]
|3,425
|4 / day
|-
!8
|[[Gei]]
|3,145
|4 / day
|-
!9
|[[Aseksuaalsus]]
|3,140
|4 / day
|-
!10
|[[Homofoobia]]
|2,872
|4 / day
|}

=== Viimase 6 kuu jooksul ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Nr
|'''Artikkel'''
|'''Vaatamisi'''
|'''Päevas'''
|-
!1
|[[Homoseksuaalsus]]
|2,971
|16 / day
|-
!2
|[[Biseksuaalsus]]
|1,626
|9 / day
|-
!3
|[[Aseksuaalsus]]
|1,342
|7 / day
|-
!4
|[[Samasooliste abielu]]
|1,319
|7 / day
|-
!5
|[[Kooseluseadus]]
|1,266
|7 / day
|-
!6
|[[LGBT]]
|1,049
|6 / day
|-
!7
|[[Lesbi]]
|1,021
|6 / day
|-
!8
|[[Gei]]
|895
|5 / day
|-
!9
|[[Homofoobia]]
|829
|5 / day
|-
!10
|[[Androgüün]]
|794
|4 / day
|}

== Viited ==
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>sbp4ouhkp7kz3yxjnzcs1nfbaox1s4q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johan Haagivang</title>
    <ns>0</ns>
    <id>470691</id>
    <revision>
      <id>6177155</id>
      <parentid>5846049</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:29:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2668" xml:space="preserve">'''Johan Haagivang''' (ka '''Juhan Haagivang'''; [[5. jaanuar]] [[1878]] [[Palometsa]], Võrumaa – [[30. oktoober]] [[1942]] [[Sosva]] vangilaager, [[Sverdlovski oblast]], [[Venemaa]]) oli eesti omavalitsustegelane ja poliitik.

Õppis Rõuge kihelkonnakoolis, seejärel oli talupidaja. 1903. aastast vallakohtu liige ja esimees. Aastatel 1913–1915 oli Kasaritsa vallavanem, 1915–1917 osales I maailmasõjas.&lt;ref&gt;[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&amp;oid=uuseesti19380104&amp;type=staticpdf Võrumaa seltskonnategelane ja põllumees J. Haagivang. Uus Eesti, 4. jaanuar 1938]&lt;/ref&gt;

Aastatel 1929–1932 oli ta [[IV Riigikogu]] liige. 1936. aastast oli ta [[Võru põllumeeste konvent|Võru põllumeeste konvendi]] esindajana [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] liige.

Lisaks oli ta eri aegadel Võru maavolikogu juhataja, Võru ühispanga esimees, Rõuge kirikunõukogu esimees, Isamaaliidu Kasaritsa osakonna esimees, Kaitseliidu Võru linnaümbruskonna malevkonna abipealik ja Kasaritsa Põllumeeste Seltsi auesimees.&lt;ref&gt;[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&amp;showset=1&amp;wholepage=suur&amp;pid=s1176533&amp;nid=53879 Juhan Haagivang 60-aastane. Postimees, 5. jaanuar 1938]&lt;/ref&gt;

1934. aastast oli ta taas Kasaritsa vallavanem. 1937. aastal oli ta [[Rahvuskogu]] Teise Koja liige. 1939. aastal määras siseminister ta uue [[Kasaritsa vald (1939)|Kasaritsa]] vallavanemaks.&lt;ref&gt;[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19390304.2.32&amp;l=et Wallawalitsuste koosseis Lõuna-Eestis. Postimees, 4. märts 1939]&lt;/ref&gt; Aastatel 1938–1940 oli ta [[Riiginõukogu]] maa, töö ja rahva heaolu komisjoni liige.

Ta arreteeriti [[NKVD]] poolt 1941. aasta juunis, [[erinõupidamine|erinõupidamise]] otsusega mõisteti surma, hukati 1942. aastal oktoobris Venemaal [[Sosva laager|Sosva vangilaagris]].&lt;ref&gt;[http://www.okupatsioon.ee/vanaweb/et/memento-1996/174-h1996 Represseeritute nimekirjad. Okupatsioonide muuseum]&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*1938 [[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend|Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II aste]]

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Haagivang, Johan}}
[[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]]
[[Kategooria:I Riiginõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]]
[[Kategooria:Põllumeeste konventide liikmed]]
[[Kategooria:Eesti vallavanemad]]
[[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]]
[[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II astme kavalerid]]
[[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1878]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>es12nwbqahose5w0nmfwsnygmxbyvxn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Venemaa Föderatsiooni kangelane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>477693</id>
    <revision>
      <id>6177121</id>
      <parentid>6125091</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:09:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="644" xml:space="preserve">[[Pilt:Hero of the Russian Federation obverse.jpg|pisi|Venemaa Föderatsiooni kangelase Kuldtähe medal]]
'''Venemaa Föderatsiooni kangelane''' (vene keeles Герой Российской Федерации) on [[Venemaa Föderatsioon]]i antav [[aunimetus]]. See on kõrgeim aunimetus, mida antakse kangelaslike teenete eest Venemaa riigi ja rahva ees. Aunimetusega kaasneb [[Kuldtähe medal (Venemaa Föderatsiooni kangelane)|Kuldtähe medal]].

Aunimetust antakse alates [[20. märts]]ist [[1992]].

2021. aasta lõpu seisuga on seda antud 1146 inimesele.

[[Kategooria:Venemaa aunimetused]]
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]</text>
      <sha1>k20mdscoycki9x67fkbtd4c1ek3iu0w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Blade Runner 2049</title>
    <ns>0</ns>
    <id>479824</id>
    <revision>
      <id>6177362</id>
      <parentid>6114773</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:50:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7463" xml:space="preserve">{{filmi info
| pealkiri          = &quot;Blade Runner 2049&quot;
| originaalpealkiri = 
| pilt              = Blade-runner-2049-logo.png
| pildi suurus      = 
| pildiallkiri      = 
| žanr              = ''[[neo-noir]]'' [[ulmefilm]]
| režissöör         = [[Denis Villeneuve]]
| produtsent        = {{Lihtloend|
* [[Andrew Kosove|Andrew A. Kosove]]
* [[Broderick Johnson]]
* [[Bud Yorkin]]
* [[Cynthia Sikes Yorkin]]
}}
| stsenaarium       = [[Hampton Fancher]]&lt;br&gt;[[Michael Greene]]
| jutustaja         = 
| peaosades         = {{Lihtloend|
* [[Ryan Gosling]]
* [[Harrison Ford]]
* [[Ana de Armas]]
* [[Sylvia Hoeks]]
* [[Robin Wright]]
* [[Mackenzie Davis]]
* [[Carla Juri]]
* [[Lennie James]]
* [[Dave Bautista]]
* [[Jared Leto]]
}}
| muusika           = [[Hans Zimmer]]&lt;br&gt;[[Benjamin Wallfisch]]
| operaator         = [[Roger Deakins]]
| montaaž           = [[Joe Walker]]
| kunstnik          = 
| toimetaja         = 
| filmistuudio      = {{Lihtloend|
* [[Alcon Entertainment]]
* [[Columbia Pictures]]
* [[Scott Free Productions]]
* Torridon Films&lt;ref name=&quot;Markets&quot; /&gt;
* 16:14 Entertainment&lt;ref name=&quot;Markets&quot; /&gt;
* [[Thunderbird Entertainment]]
}}
| tootja            = 
| levitaja          = {{Lihtloend|
* [[Warner Bros.|Warner Bros. Pictures]] (Põhja-Ameerikas)
* [[Sony Pictures|Sony Pictures Entertainment]] (rahvusvaheliselt)
}}
| aasta             = 2017
| esilinastus       = 3. oktoober 2017 ([[Dolby Theatre]])&lt;br&gt;6. oktoober 2017 (Ameerika Ühendriigid)
| kestus            = 163 minutit&lt;ref name=&quot;bbfc&quot; /&gt;
| riik              = [[Ameerika Ühendriigid]]
| keel              = [[inglise keel|inglise]]
| eelarve           = 150–185 miljonit USD&lt;ref name=&quot;dn18k&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;preview&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;THR&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;BOM&quot; /&gt;
| piletitulu        = 258 miljonit USD&lt;ref name=&quot;BOM&quot; /&gt;
| eelnev            = [[Blade Runner]]
| järgnev           = 
| koduleht          = https://bladerunnermovie.com/
| amg_id            = 
| imdb_id           = 1856101
| efis_id           = 
| filmiveebi_id     = 9638
| movies.ee_id      = 
}}
'''&quot;Blade Runner 2049&quot;''' on 2017. aastal linastunud režissööri [[Denis Villeneuve]] ''[[neo-noir]]'' [[ulmefilm]], järg 1982. aastal ilmunud &quot;[[Blade Runner]]ile&quot;.&lt;ref name=&quot;NYT-20170908&quot; /&gt; Peaosades mängivad [[Ryan Gosling]] ja [[Harrison Ford]], kõrvalosades [[Ana de Armas]], [[Sylvia Hoeks]], [[Robin Wright]], [[Mackenzie Davis]], [[Carla Juri]], [[Lennie James]], [[Dave Bautista]] ja [[Jared Leto]]. Tegevus toimub 30 aastat pärast esimese &quot;Blade Runneri&quot; filmi tegevustikku.

Filmivõtted toimusid 2016. aasta juulist ja novembris [[Ungari]]s [[Budapest]]is. Filmi esilinastus oli [[Los Angeles]]e [[Dolby Theatre]]s 3. oktoobril 2017 ja avalikult Ameerika Ühendriikides 6. oktoobril 2017 2D-, 3D- ja [[IMAX|IMAXi-versioon]]is. Kriitikud on filmi hinnanud üheks kõige aegade paremaks järjeks.&lt;ref name=&quot;Ere7t&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;19L12&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;DMoXh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;H1wdv&quot; /&gt;

==Osatäitjad==
{{div col|laius=30em}}
*[[Ryan Gosling]] – K
*[[Harrison Ford]] – [[Rick Deckard]]
*[[Ana de Armas]] – Joi
*[[Sylvia Hoeks]] – Luv
*[[Robin Wright]] – ltn Joshi
*[[Mackenzie Davis]] – Mariette
*[[Carla Juri]] – Dr. Ana Stelline
*[[Lennie James]] – Mister Cotton
*[[Dave Bautista]] – Sapper Morton
*[[Jared Leto]] – Niander Wallace
*[[David Dastmalchian]] – Coco
*[[Barkhad Abdi]] – Doc Badger
*[[Hiam Abbass]] – Freysa
*[[Wood Harris]] – Nandez
*[[Edward James Olmos]] – [[Blade Runneri tegelased#Gaff|Gaff]]
{{div col end}}

== Vaata ka ==
* [[tehisintellekt]]
* [[küberpunk]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Markets&quot;&gt;{{Cite web|url=http://markets.businessinsider.com/news/stocks/Johnnie-Walker-Releases-Whisky-Of-The-Future-Inspired-By-Blade-Runner-2049-1002528252|title=Johnnie Walker Releases Whisky of the Future, Inspired By Blade Runner 2049|website=[[Business Insider#MarketsInsider|Markets Insider]]|agency=[[PR Newswire]]|date=25. september 2017|accessdate=26. september 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bbfc&quot;&gt;{{cite web|title=BLADE RUNNER 2049|url=http://www.bbfc.co.uk/releases/blade-runner-2049-2017|website=[[British Board of Film Classification]]|accessdate=5. oktoober 2017|date=25. september 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;preview&quot;&gt;{{cite web|url=http://deadline.com/2017/10/ryan-gosling-blade-runner-2049-worldwide-box-office-opening-harrison-ford-1202181411/ |title='Blade Runner 2049' Poised To Fly Around The World With Estimated $100M Bow|publisher=[[Deadline.com]] |date=7. oktoober 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;THR&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.hollywoodreporter.com/amp/heat-vision/blade-runner-2049-tracking-40m-us-debut-1039017|title='Blade Runner 2049' Tracking for $40M-Plus U.S. Debut|website=[[The Hollywood Reporter]]|accessdate=14. september 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BOM&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.boxofficemojo.com/movies/default.htm?id=bladerunnersequel.htm|title=Blade Runner 2049 (2017)|website=[[Box Office Mojo]]|accessdate=19. oktoober 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NYT-20170908&quot;&gt;{{cite news |last=Egner |first=Jeremy |title='Blade Runner 2049': Harrison Ford, Ryan Gosling and the Creators Discuss the Sci-Fi Sequel and Rehash Old Arguments |url=https://www.nytimes.com/2017/09/08/arts/blade-runner-2049-ryan-gosling-harrison-ford-ridley-scott-denis-villeneuve.html |date=8. september 2017 |work=[[The New York Times]] |accessdate=9. september 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dn18k&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.thewrap.com/blade-runner-2049-kicks-off-october-box-office-as-clear-favorite/|title=‘Blade Runner 2049’ Kicks Off October Box Office as Clear Favorite|publisher=[[TheWrap]] |date=7. oktoober 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ere7t&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.businessinsider.com/blade-runner-2049-first-reviews-sci-fi-masterpiece-2017-9|title=The first reviews of 'Blade Runner 2049' are calling it a 'sci-fi masterpiece'|last=Lynch|first=John|date=28. september 2017|website=Business Insider|archive-url=|archive-date=|accessdate=29. september 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;19L12&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.theguardian.com/film/2017/sep/29/blade-runner-2049-review-ryan-gosling-harrison-ford-denis-villeneuve|title=Blade Runner 2049 review – a gigantic spectacle of pure hallucinatory craziness|last=Bradshaw|first=Peter|date=29. september 2017|website=The Guardian|archive-url=|archive-date=|accessdate=29. september 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DMoXh&quot;&gt;{{cite web|url=http://ew.com/movies/2017/09/29/blade-runner-2049-review/|title=Impeccably cool 'Blade Runner 2049' is a ravishing visual feast: EW review|date=29. september 2017|accessdate=29. september 2017|archive-date=2017-12-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20171219042128/http://ew.com/movies/2017/09/29/blade-runner-2049-review/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H1wdv&quot;&gt;{{Cite news|url=http://www.indiewire.com/2017/09/blade-runner-2049-review-ryan-gosling-denis-villeneuve-1201881820/|title=Blade Runner 2049 review – Denis Villeneuve's Neo-Noir Sequel Is Mind-Blowing Sci-Fi Storytelling|last=Kohn|first=Eric|date=29. september 2017|work=Indiewire|access-date=29. september 2017}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonscat}}
* [http://bladerunnermovie.com/ Ametlik koduleht]
* [http://www.imdb.com/title/tt1856101/ &quot;Blade Runner 2049&quot;] [[IMDb]]-s
* [https://www.rottentomatoes.com/m/blade_runner_2049/ &quot;Blade Runner 2049&quot;]. [[Rotten Tomatoes]]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]]
[[Kategooria:2017. aasta filmid]]
[[Kategooria:Ulmefilmid]]
[[Kategooria:Neo-noir]]
[[Kategooria:3D-filmid]]</text>
      <sha1>rkdce1g8oh6jguch1aiadzo9i69zmf0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Auguliena mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>481561</id>
    <revision>
      <id>6177348</id>
      <parentid>5534296</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:11:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1488" xml:space="preserve">[[File:Lejasciemsi kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Auguliena mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 3]]
[[Pilt:Augulienas muiža - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|pisi|left|Auguliena mõisa häärber]]
'''Auguliena mõis''' ([[saksa keel]]es ''Roseneck'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Alamõisa kihelkond|Alamõisa kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]] [[Auguliena]] külas. Auguliena mõisakompleks on arhitektuurimälestistena kohaliku kaitse all (park, juustuhoidla, ait, häärber).&lt;ref&gt;http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Be%C4%BCavas+pagasts&amp;region=0&amp;group=2&amp;type=0&lt;/ref&gt;

==Mõisa suurus==
[[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 5 ja 1/4 [[adramaa]]d, sellele allus 234 mees- ja 282 naishinge.&lt;ref&gt;Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 281.&lt;/ref&gt;

1920. läbi viidud agraarreformi eel kuulus mõisale 1654,30 hektarit maad.

==Viited==
{{viited}}

{{Lejasciemsi kihelkond}}
{{koord | NS = 57.275282 | EW = 26.687014 | tüüp = maamärk }}

[[Kategooria:Alamõisa kihelkond]]
[[Kategooria:Gulbene piirkonna mõisad]]</text>
      <sha1>az3psn7bercbbwr4a29l6hzratxt2wm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177350</id>
      <parentid>6177348</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:19:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1549" xml:space="preserve">[[File:Lejasciemsi kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Auguliena mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 3]]
[[Pilt:Augulienas muiža - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|pisi|left|Auguliena mõisa häärber]]
'''Auguliena mõis''' ([[saksa keel]]es ''Roseneck'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Alamõisa kihelkond|Alamõisa kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]] [[Auguliena]] külas. Auguliena mõisakompleks on arhitektuurimälestistena kohaliku kaitse all (ait, häärberi varemed).&lt;ref&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Be%C4%BCavas+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]&lt;/ref&gt;

==Mõisa suurus==
[[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 5 ja 1/4 [[adramaa]]d, sellele allus 234 mees- ja 282 naishinge.&lt;ref&gt;Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 281.&lt;/ref&gt;

1920. läbi viidud agraarreformi eel kuulus mõisale 1654,30 hektarit maad.

==Viited==
{{viited}}

{{Lejasciemsi kihelkond}}
{{koord | NS = 57.275282 | EW = 26.687014 | tüüp = maamärk }}

[[Kategooria:Alamõisa kihelkond]]
[[Kategooria:Gulbene piirkonna mõisad]]</text>
      <sha1>sqes81fkn37t1iuqbwrj5odlmofra9q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dūre mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>481562</id>
    <revision>
      <id>6177218</id>
      <parentid>5534299</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T06:34:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1376" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Alamõisa kihelkonna Dūre mõisast; Astijärve kihelkonna Dūre mõisa kohta vaata artiklit [[Dūre mõis (Astijärve kihelkond)]].}}
[[File:Lejasciemsi kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Dūre mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 2]]
'''Dūre mõis''' ([[saksa keel]]es ''Duhrenhof'', varem ''Cappendorf'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Alamõisa kihelkond|Alamõisa kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] [[Dūre (Lejasciemsi vald)|Dūre]] külas.

==Mõisa suurus==
[[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 2 ja 3/8 [[adramaa]]d, sellele allus 67 mees- ja 86 naishinge.&lt;ref&gt;Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 282.&lt;/ref&gt;

==Karjamõisad==
Aastal 1816 kuulus mõisale üks [[karjamõis]]: ''Pudsel''.

==Viited==
{{viited}}

{{Lejasciemsi kihelkond}}
{{koord | NS = 57.326622 | EW = 26.551077 | tüüp = maamärk }}

[[Kategooria:Alamõisa kihelkond]]
[[Kategooria:Gulbene piirkonna mõisad]]</text>
      <sha1>r5fytbhv26eck94v9vcrmuor59eefz4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Richard Samarüütel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>492408</id>
    <revision>
      <id>6177166</id>
      <parentid>5100261</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:39:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="989" xml:space="preserve">'''Richard Samarüütel''' ('''Richard Samarütel'''; 5/[[17. august]] [[1892]] – [[21. aprill]] [[1942]]), eesti põllumees.

Osales Vabadussõjas, kaitseväeametniku asetäitja. Alates 1929 [[Sõmerpalu vald (Urvaste kihelkond)|Sõmerpalu]] vallavanem, alates 1911 Sõmerpalu Turbaühingu esimees, Antsla Tuletõrjedivisjoni pealik. [[Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu]] liige, Sõmerpalu põllumeeste seltsi revisjonikomisjoni, Võru Ühispanga nõukogu ja Urvaste koguduse juhatuse liige.

Arreteeriti 14. juunil 1941, mõisteti surma 21. märtsil 1942 (§ 58-13) ja hukati.

{{JÄRJESTA:Samarüütel, Richard}}
[[Kategooria:Eesti vallavanemad]]
[[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]]
[[Kategooria:Ühistegevuskoja liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Kotkaristi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>4zu7h1hwb48yd1q1n5cc7stf4dztjls</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177173</id>
      <parentid>6177166</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:46:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1141" xml:space="preserve">'''Richard Samarüütel''' ('''Richard Samarütel'''; 5/[[17. august]] [[1892]] [[Urvaste vald (Urvaste kihelkond)|Urvaste vald], Võrumaa – [[21. aprill]] [[1942]] [[Sevurallag]]i vangilaager, [[Sosva]], [[Sverdlovski oblast]], [[Venemaa]]) oli vallavanem ja eesti põllumees.

Osales Vabadussõjas, kaitseväeametniku asetäitja. Alates 1929 [[Sõmerpalu vald (Urvaste kihelkond)|Sõmerpalu]] vallavanem, alates 1911 Sõmerpalu Turbaühingu esimees, Antsla Tuletõrjedivisjoni pealik. [[Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu]] liige, Sõmerpalu põllumeeste seltsi revisjonikomisjoni, Võru Ühispanga nõukogu ja Urvaste koguduse juhatuse liige.

Arreteeriti 14. juunil 1941, mõisteti surma 21. märtsil 1942 (§ 58-13) ja hukati.

{{JÄRJESTA:Samarüütel, Richard}}
[[Kategooria:Eesti vallavanemad]]
[[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]]
[[Kategooria:Ühistegevuskoja liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Kotkaristi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>djx9uvvppzgk8985j0nlwxqm291uoqh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177174</id>
      <parentid>6177173</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:46:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1142" xml:space="preserve">'''Richard Samarüütel''' ('''Richard Samarütel'''; 5/[[17. august]] [[1892]] [[Urvaste vald (Urvaste kihelkond)|Urvaste vald]], Võrumaa – [[21. aprill]] [[1942]] [[Sevurallag]]i vangilaager, [[Sosva]], [[Sverdlovski oblast]], [[Venemaa]]) oli vallavanem ja eesti põllumees.

Osales Vabadussõjas, kaitseväeametniku asetäitja. Alates 1929 [[Sõmerpalu vald (Urvaste kihelkond)|Sõmerpalu]] vallavanem, alates 1911 Sõmerpalu Turbaühingu esimees, Antsla Tuletõrjedivisjoni pealik. [[Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu]] liige, Sõmerpalu põllumeeste seltsi revisjonikomisjoni, Võru Ühispanga nõukogu ja Urvaste koguduse juhatuse liige.

Arreteeriti 14. juunil 1941, mõisteti surma 21. märtsil 1942 (§ 58-13) ja hukati.

{{JÄRJESTA:Samarüütel, Richard}}
[[Kategooria:Eesti vallavanemad]]
[[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]]
[[Kategooria:Ühistegevuskoja liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Kotkaristi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>r4pr023s7lf4ghxztucks8hnk4qyiwa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177178</id>
      <parentid>6177174</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:52:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1261" xml:space="preserve">'''Richard Samarüütel''' ('''Richard Samarütel'''; 5/[[17. august]] [[1892]] [[Urvaste vald (Urvaste kihelkond)|Urvaste vald]], Võrumaa – [[21. aprill]] [[1942]] [[Sevurallag]]i vangilaager, [[Sosva]], [[Sverdlovski oblast]], [[Venemaa]]) oli vallavanem ja eesti põllumees.

Osales Vabadussõjas, kaitseväeametniku asetäitja. Alates 1929 [[Sõmerpalu vald (Urvaste kihelkond)|Sõmerpalu]] vallavanem, alates 1911 Sõmerpalu Turbaühingu esimees, Antsla Tuletõrjedivisjoni pealik. [[Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu]] liige, Sõmerpalu põllumeeste seltsi revisjonikomisjoni, Võru Ühispanga nõukogu ja Urvaste koguduse juhatuse liige.

Arreteeriti 14. juunil 1941, mõisteti surma 21. märtsil 1942 (§ 58-13) ja hukati.

==Välislingid==
*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=samar%C3%BC%C3%BCtel+richard&amp;f=all Kommunismiohvrite andmebaas]

{{JÄRJESTA:Samarüütel, Richard}}
[[Kategooria:Eesti vallavanemad]]
[[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]]
[[Kategooria:Ühistegevuskoja liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Kotkaristi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>mxldtkrdtoctxt6m7v9pq8wcf947gi1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Röntgendifraktsioonanalüüs</title>
    <ns>0</ns>
    <id>495031</id>
    <revision>
      <id>6176991</id>
      <parentid>6138440</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:26:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22183" xml:space="preserve">[[Fail:Freezed XRD.jpg|pisi|Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto]]
[[Fail:XRD analysis.jpg|pisi|Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto]]
'''Röntgendifraktsioonanalüüs''' ('''XRDA''' – inglise keeles ''X-ray diffraction analysis''; ka '''XRD''' ehk &quot;röntgenikiirte difraktsioon&quot;) on [[kristall]]iliste materjalide atomaarse või molekulaarse [[Kristallstruktuur|struktuuri]] uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva [[röntgenikiirgus]]e [[Difraktsioon|difrageerumist]] ja selle [[Detektor|detekteerimist]]. Mõõtes difrageerunud kiirte nurki ja intensiivsusi on võimalik määrata aatomtasandite vahekaugus materjalis ning koostada selle [[Elektronpilv|elektrontiheduse]] kaart. Selliselt kaardilt on võimalik leida aatomite keskmine asukoht [[Kristallstruktuur|kristallvõres]].

Paljud levinud materjalid on kristallilise struktuuriga, mistõttu röntgendifraktsioonanalüüs on olnud üheks olulisemaks meetodiks selliste materjalide uurimiseks. Röntgenkristallograafia kasutamise esimestel kümnenditel määrati mitmete materjalide (eelkõige [[metallid]]e ja [[sulam]]ite) aatomite suurus, neid moodustavate [[Keemiline side|keemiliste sidemete]] pikkused ja tüübid ning atomaarse skaala juures leiduvad erinevused. Selle meetodiga on võimalik kindlaks teha ka [[Bioloogiline molekul|bioloogiliste molekulide]], nende hulgas [[vitamiinid]]e, [[ravim]]ite, [[Valgud|valkude]] ja [[Nukleiinhapped|nukleiinhapete]] nagu [[DNA]], struktuuri. Ka tänapäeval on XRD peamine meetod uute materjalide kristallvõre uurimiseks.

Röntgendifraktsioonanalüüsiks on vajalik vastava seadme, röntgendifraktomeetri, olemasolu. Selles asub [[röntgenikiirgus]]t tekitav röntgenitoru, millest saadav [[Monokromaatsus|monokromaatne]] ja kollimeeritud kiir juhitakse kindla nurga all proovile. Proovilt difrageerunud kiir registreeritakse nurkvahemikke skaneeriva detektoriga. Difraktomeetri röntgenitoru ja detektor asuvad üldjuhul ühise teljega [[Goniomeeter|goniomeetril]].

Röntgendifraktsioonanalüüs on seotud sarnaste [[struktuuranalüüs]]i meetoditega, kus röntgenikiirte asemel kasutatakse [[neutron]]eid või [[elektron]]e. Polükristalsete materjalide uurimiseks võib kasutada ka väikeste nurkade röntgenhajumist (SAXS – ''small-angle X-ray scattering''), mida saab teostada röntgendifraktomeetriga.

Kõik tavalised röntgendifraktsioonanalüüsi meetodid toimivad röntgenikiirte [[Elastne hajumine|elastsel hajumisel]] – hajunud röntgenikiired on sama [[lainepikkus]]ega kui langenud kiirgus.

== Ajalugu ==

=== Kristallograafia ja röntgenikiirte ajalugu ===
[[Fail:Kepler conjecture 2.jpg|alt=Kepleri konjektuur 2|pisi|Joonis [[Johannes Kepler]]i traktaadist &quot;Strena Seu de Nive Sexangula&quot;. Joonisel kujutab Kepler oma oletust tihepakendi tekkimisest. (1611)]]
[[Kristall]]ide korrapära ja sümmeetriat on täheldatud juba ammu, kuid põhjalikuma uurimisega hakati tegelema alles 17. sajandil. [[Johannes Kepler]] püstitas 1611. aastal oma lühikeses traktaadis &quot;Strena seu de Nive Sexangula&quot; ('uusaastakink ehk kuusnurkne lumehelves') hüpoteesi, et [[lumehelves]]te [[kuusnurk]]set sümmeetriat põhjustab kerakujuliste [[Vesi|veeosakeste]] [[Kristallstruktuur|tihepakend]].&lt;ref name=&quot;g7zCl&quot; /&gt;

Taani teadlane [[Nicolaus Steno]] (1669) hakkas tegema kristallide sümmeetria eksperimentaalseid uuringuid. Steno näitas, et tahkudevahelised nurgad on kõikide samast materjalist kristallide korral ühesugused.&lt;ref name=&quot;mr1HO&quot; /&gt; [[René Just Haüy]] (1784) avastas, et kristalli kõiki tahke saab kirjeldada ühesuuruste ja samakujuliste klotside lihtsate ladumistega. Nendest teadmisest lähtudes andis [[William Hallowes Miller]] 1839. aastal kristalli tahkudele kolmest väikesest täisarvust koosneva tähise, mida kasutatakse [[Milleri indeks]]i nime all tahkude ja tasandite määramiseks ka tänapäeval.

1895. aastal, kui käis tihe kristallide sümmeetria uurimine, avastas [[Wilhelm Conrad Röntgen|Wilhelm Röntgen]] uue kiirguse.[[Röntgenikiirgus|röntgenikiired]]. Enne kui polnud kindlaid andmeid nende kiirte omaduste kohta olid füüsikud pigem ebakindlad, millega täpselt tegemist on. Röntgen nimetas kiirguse X-kiirteks. Alles järgmise sajandi esimesel kümnendil selgus, et tegu on [[Elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetilise kiirgusega]]. Sel ajal oli valdav valguse laineteooria (täpsemalt [[Elektromagnetiline kiirgus|Maxwelli elektromagnetkiirguse teooria]]) ning [[Charles Glover Barkla]] näitas, et röntgenikiired käitusid nii, nagu võiks elektromagnetkiirguselt oodata. 
[[Röntgenikiirgus|Röntgenikiirgus]] [[Polarisatsioon|polariseerus]] ning omas diskreetseid [[spektraaljoon]]i nagu [[nähtav valgus]]. [[Arnold Sommerfeld]]i laboratooriumis tehtud [[Youngi katse|ühe pilu eksperimendid]] viitasid, et röntgenikiirte lainepikkus on ligikaudu 1 [[ongström]]. Ent teadlaste seas puudus jätkuvalt otsustav üksmeel selle kiirguse olemuse kohta, sest tol ajal puudusid arusaamad kiirguse tekkimise põhjuste kohta. Aatomite ehitust selgitav teooria oli alles kujunemisjärgus ja puudus selge pilt aatomi sisestruktuuri ja selles toimuvate protsesside kohta.

Elektromagnetkiirgusele omaselt ei ole röntgenikiirtel ainult lainelised omadused, vaid nad käituvad ka aineliste osakeste ehk [[footon]]itena. [[Albert Einstein]] tutvustas footoni [[Fotoefekt|käsitust]] 1905. aastal&lt;ref name=&quot;vu4lk&quot; /&gt;(aga laiemalt aktsepteerimist leidis see alles 1922. aastal&lt;ref name=&quot;nKw3k&quot; /&gt;, kui [[Arthur Compton]] tõestas röntgenikiirte [[Hajumine|hajumist]] elektronidelt&lt;ref name=&quot;6vQsG&quot; /&gt;). Sellest lähtuvalt pakkus [[William Henry Bragg]] 1907. aastal, et röntgenikiired polegi elektromagnetkiirgus&lt;ref name=&quot;Fcj6Y&quot; /&gt;. Siiski ei leidnud Braggi arvamus laia toetajaskonda ning 1912. aastal jälgis [[Max von Laue]] oma kaastööliste, eksperimentaatorite poolt korraldatud röntgenikiirte [[difraktsioon]]i&lt;ref name=&quot;7JUau&quot; /&gt;, mis tõestas, et röntgenikiired on tõepoolest osa elektromagnetilise kiirguse spektrist.

=== Röntgendifraktsioon ===
Kristallid moodustuvad regulaarselt paiknevatest aatomitest ning röntgenikiirgust võib vaadelda kui elektromagnetilise kiirguse laineid. Aatomid (eelkõige aatomis olevad elektronid) hajutavad röntgenikiirguse laineid. Sarnaselt vette langeva kiviga, mis tekitab enda ümber [[Kontsentrilised objektid|kontsentrilisi]] laineid, põhjustavad ka elektronid röntgenikiirte hajumist [[sfäär]]iliste lainetena. Seda nähtust tuntakse [[Hajumine|elastse hajumisena]] ning elektronid on hajutajad. Kui kristallis moodustub regulaarne jada hajutajatest, siis tekib ka röntgenikiirguse kristallile langemisele sfääriliste lainete jada. Kuigi enamikus suundades need lained tühistavad teineteist läbi [[Interferents|destruktiivse interferentsi]], siis üksikutes kindlates suundades nad vastavalt [[William Lawrence Bragg|Braggi]] seadusele liituvad.

Efektiivse ja praktiliselt otstarbeka interferentsi saamiseks peab röntgenikiirte lainepikkus olema samas suurusjärgus (1–100 [[Ongström|Å]]) kristalli tasanditevahelise kaugusega ''d''. Põhimõtteliselt tekib difraktsioon igasuguselt regulaarselt hajutajate võrelt nagu näitas [[Francesco Grimaldi|Francesco Maria Grimaldi]] juba 1665. aastal&lt;ref name=&quot;OoiMr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;9nG8F&quot; /&gt;. Märkimisväärse intensiivsusega difraktsiooni saamiseks on siiski vaja, et hajutajate vahe ja lainepikkus oleksid sarnaste lineaarmõõtmetega. Esimesed tehislikud difraktsioonivõred konstrueeris [[David Rittenhouse]] 1787. aastal ja [[Joseph von Fraunhofer]] 1821. aastal. Paraku on nähtava valguse lainepikkus (3800–7000 Å) liiga pikk, et jälgida difraktsiooni kristalli aatomtasanditelt. Samuti ei teatud enne esimeste röntgendifraktsiooni eksperimentide läbiviimist täpselt aatomtasandite vahekaugust.

== Difraktsiooniteooria ==
[[Fail:Braggs Law.svg|alt=Braggi seadus|pisi|Vasakpoolsel joonisel on Braggi tingimus täidetud ja [[Faasinihe|käiguvahe]] (punase ja rohelise osa summa) on täisarv lainepikkusi ning tekib konstruktiivne interferents. Parempoolsel joonisel pole tingimus täidetud ning difraktsiooni ei teki.|490x490px]]

=== Braggi seadus ===
[[William Lawrence Bragg|Braggi]] seadus on Laue difraktsiooni erijuhtum, mis kirjeldab kristallvõrelt hajunud koherentse ja mittekoherentse kiirguse nurki. Kui aatomile langeb röntgenikiirgus, siis see paneb aatomi elektronpilve liikuma nagu kõik elektromagnetilised lained. Laengute liikumine põhjustab taaskiirgumist samal sagedusel nagu pealelangev kiirgus ning seda nähtust tuntakse [[Rayleigh' hajumine|Rayleigh' hajumisena]].

[[William Lawrence Bragg]] ja tema isa [[William Henry Bragg]] avastasid 1913. aastal, et erinevalt näiteks vedelikest, tekitavad kristallilised tahkised röntgenikiirte toimel üllatuslikke peegeldusmustreid&lt;ref name=&quot;hBjR1&quot; /&gt;. 1915. aastal said nad [[Naatriumkloriid|NaCl]], [[Tsinksulfiid|ZnS]] ja [[Teemant|teemandi]] kristallstruktuuri kirjeldamise eest [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]].

Difraktsioonieksperimendis jälgitava konstruktiivse interferentsi tingimusel tekkivat difraktsiooni kirjeldab Braggi seadus

&lt;big&gt;&lt;math display=&quot;block&quot;&gt;2d\sin\theta=n\lambda&lt;/math&gt;&lt;/big&gt;, kus&lt;blockquote&gt;''d'' – aatomtasandite vahekaugus, ''θ'' – kiirguse langemisnurk, n – suvaline täisarv, λ – kiirguse lainepikkus.&lt;/blockquote&gt;

== Panus keemiasse ja materjaliteadusse ==

=== Mineraloogia ja metallurgia ===
1920. aastatest saati on röntgendifraktsioon olnud peamine meetod aatomite paiknemise määramiseks [[mineraal]]ide ning [[metallid]]e ja [[sulam]]ite kristallvõres. Röntgenkristallograafia kasutus [[mineraloogia]]s algas, kui 1924. aastal määras Menzer [[Granaadid|granaadi]] kristallstruktuuri. [[Linus Pauling]] jõudis Mg&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;Sn struktuuri uurides 1929. aastal oma teooriani iooniliste kristallide stabiilsusest (Paulingi reeglid)&lt;ref name=&quot;NMjGh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bgEkU&quot; /&gt;.

17. oktoobril 2012 tegi kulgur [[Curiosity]] [[Marss|Marsil]] esimese röntgendifraktsioonanalüüsi Marsi pinnasest. Analüsaatori tulemused näitasid mitme mineraali, sealhulgas [[päevakivi]], [[Pürokseenid|pürokseeni]], [[oliviin]]i ja [[Hawaii saared|Hawaii]] saartel leiduvate [[basalt]]sete muldade olemasolu.&lt;ref name=&quot;Me5ri&quot; /&gt;

=== Orgaaniliste ja väikeste biomolekulide uurimine ===
[[Fail:Porphyrin.svg|pisi|200x200px|Lihtsa porfüriini struktuur]]
Esimese orgaanilise ühendi, [[Urotropiin|heksametüleentetramiini]], struktuur leiti 1923. aastal&lt;ref name=&quot;nCv1N&quot; /&gt;. Sellele järgnes mitmete pika ahelaga rasvhapete, mis on olulised osad bioloogilistes membraanides, uurimine&lt;ref name=&quot;89hBy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;q0g6C&quot; /&gt;. Märkimisväärne läbimurre oli [[Ftalotsüaniin|ftalotsüaniini,]] suure tasapinnalise molekuli, struktuuri leidmine&lt;ref name=&quot;9Y2YS&quot; /&gt;. Ftalotsüaniin sarnaneb selliste [[porfüriinid]]ega nagu klorofüll, mis on bioloogiliselt olekult molekulid.

=== Bioloogiliste makromolekulide uurimine ===
Valkude kristallstruktuuri lahendamine algas 1950. aastate lõpus, kui [[John Cowdery Kendrew|Sir John Cowdery Kendrew]] tuvastas [[Kašelott|kašeloti]] [[müoglobiin]]i struktuuri ning sai selle eest 1962. aastal koos [[Max Ferdinand Perutz|Max Perutziga]] [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] keemias&lt;ref name=&quot;S5nFZ&quot; /&gt;. Praeguseks on tuvastatud üle 115 000 valgu, nukleiinhappe ja teiste bioloogiliste molekulide struktuuri&lt;ref name=&quot;EDSWu&quot; /&gt;. Võrdluseks võib tuua, et konkureeriv uurimismeetod TMR-spektroskoopia ehk [[tuumamagnetresonantsspektroskoopia]] on võimaldanud tuvastada 12 109 ühendi keemilist struktuuri&lt;ref name=&quot;h68Yk&quot; /&gt;.

Röntgenkristallograafia leiab tänapäeval kasutust ka ravimiuuringutes, kus jälgitakse, kuidas ravim interakteerub valgu molekuliga ning missugused muutused võiksid seda parendada&lt;ref name=&quot;Hu64n&quot; /&gt;.

== Metoodika ==

=== Monokristallide uurimine ===
Monokristallide uurimine on röntgenkristallograafia vanim meetod, mille käigus röntgenikiirgus langeb üksikule monokristallile ning difrageerunud kiired registreeritakse fotopaberi või elektroonilise detektoriga. Eksperimendi tulemusena saadakse difraktsioonipilt, millel täppide intensiivsus ja nurk kristalli suhtes salvestatakse sõltuvalt uuritava kristalli pööramisest. Tekkivaid difraktsioonimaksimume nimetatakse ''refleksideks'' kuna need vastavad röntgenikiire peegeldumisele kindlatelt aatomtasanditelt

=== Kristallilisus ===
Röntgendifraktsiooni efektiivseks tekkeks on vajalik proovi suur [[Kristallstruktuur|kristallilisuse]] määr. [[Amorfne aine|Amorfsetes]] materjalides puuduvad regulaarselt paiknevad aatomtasandid, mistõttu ei teki diskreetseid reflekse ning saadav difraktsioonimuster sisaldab vähe infot. Mõnede proovide korral on võimalik kristallilisust parandada seda eelnevalt töödeldes, eelkõige [[Lõõmutamine|lõõmutades]] või [[Ümberkristallimine|ümber kristallides]].

=== Andmete kogumine ehk difraktsioonieksperiment ===
[[Fail:Difraktogramm TiO2, diffractogram.png|alt=Difraktogramm|pisi|330x330px|Tüüpiline ühefaasilise polükristallilise proovi difraktogramm [[titaandioksiid]]i (TiO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;) rutiili faasi näitel. Y-teljel on toodud intensiivsused meelevaldsetes ühikutes, X-teljel on difraktsiooninurk 2θ]]
[[Polükristalliline materjal|Polükristalliliste]] proovide ja pulbrite uurimiseks kasutatakse enamasti [[Difraktomeeter|difraktomeetreid]], mis võimaldavad nii [[röntgenitoru]] kui ka [[detektor]]i pööramist. Difraktomeetri põhiline element on goniomeeter ehk täpne nurgamõõtja, mis võimaldab seada nii kiirgusallika kui ka detektori kindla nurga alla proovi pinna suhtes. Kasutusel on mitme mõõtegeomeetriaga režiimid, neist levinumad on Bragg-Brentano geomeetria ja paralleelkiire (''parallel beam'') geomeetria.

Eksperimendi käigus skaneerivad röntgenitoru ja detektor proovi pinna etteantud nurkvahemikus ning andmed edastatakse arvutisse, kus neid saab edasi töödelda.

=== Andmetöötlus ===
Röntgendifraktsiooni andmetest info ammutamiseks on vajalik professionaalne andmetöötlus. Eelkõige tuleb saadud andmetelt lahutada õhus hajunud ja detektorisse jõudnud kiirguse signaal ning samuti siluda [[Müra (elektroonika)|müraseid]] andmeid. Seejärel leitakse Braggi seaduse abil reflekside nurkadest aatomtasandite vahekaugused. Neid omakorda interpreteerides on võimalik leida lihtsamate kristallide võreparameetrid.

=== Andmete hoiustamine ja jagamine ===
Tundmatu proovi tuvastamiseks on mugav võrrelda andmeid juba varem mõõdetud teadaoleva aine andmetega. Selleks on loodud mitmeid andmebaase, kuhu on kogutud kvaliteetsed struktuuriandmed, mida saab võrrelda tundmatu prooviga viimase tuvastamiseks. Mõned sellised andmebaasid on ICSD&lt;ref name=&quot;hzPtu&quot; /&gt;, ICDD&lt;ref name=&quot;O3DqQ&quot; /&gt; ja COD&lt;ref name=&quot;AI15Y&quot; /&gt;.

== Sarnasus teiste hajumismeetoditega ==
=== Elastne ja mitteelastne hajumine ===
Röntgendifraktsioonanalüüs on elastse hajumise meetod, mis tähendab, et proovile langevad ja sellelt difrageeruvad kiired on sama energiaga, muutub ainult kiire liikumissuund. Mitteelastse hajumise korral toimub energia ülekanne, kus osa pealelangevast energiast kulub aatomite sisemiste elektronkihtide ergastamiseks ja hajuvad kiired on väiksema energiaga. Selline nähtus ei ole tavalise difraktsioonanalüüsi juures kasulik, kuna mõõdetav intensiivsus väheneb. Siiski saab seda nähtust kasutada meetodites, kus uuritakse ergastusmoode.

=== Muud röntgenikiirte meetodid ===
Elastset hajumist kasutatakse veel väikeste nurkade hajumise analüüsis (SAXS). Lisaks kasutatakse röntgenikiirgust ka [[Fluorestsents|röntgenfluorestsentsspektroskoopias]] ('''''XRF'''-spectroscopy''), mis on oluline [[elementanalüüs]]i meetod, võimaldades määrata proovi [[Keemiline element|elementaarset]] koostist väga laias vahemikus.

Röntgenikiirgust kasutatakse ka läbivalgustavas röntgenograafias meditsiinis.

=== Elektron- ja neutrondifraktsioon ===
Peale röntgenikiirguse võib difraktsioonanalüüsiks kasutada ka teisi suure energiaga osakesi nagu elektronid ja neutronid. Kuigi elektron- ja neutrondifraktsioon põhinevad teistsugustel mehhanismidel kui röntgenikiirte hajumine, on saadavad difraktogrammid sarnased ja interpreteeritavad samade meetoditega.

== Vaata ka ==
* [[Geoloogia]]
* [[Kristallstruktuur|Kristallvõre]]
* [[Kristallid]]
* [[Metallurgia]]
* [[Mineraloogia]]
* [[Röntgenikiirgus]]
* [[Röntgenstruktuuranalüüs]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;g7zCl&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Kepler, J|pealkiri=Strena seu de Nive Sexangula|aasta=1611|koht=Frankfurt|kirjastus=|lehekülg=|isbn=3-321-00021-0|url=http://www.thelatinlibrary.com/kepler/strena.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mr1HO&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Steno, N|pealkiri=De solido intra solidum naturaliter contento dissertationis prodromus|aasta=1784|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vu4lk&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Einstein, A|pealkiri=&quot;Über einen die Erzeugung und Verwandlung des Lichtes betreffenden heuristischen Gesichtspunkt&quot; [A Heuristic Model of the Creation and Transformation of Light]|aasta=1905|koht=|kirjastus=Annalen der Physik|lehekülg=132}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nKw3k&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Pais, A|pealkiri=Subtle is the Lord: The Science and the Life of Albert Einstein|aasta=1982|koht=Oxford|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=|isbn=0-19-853907-X}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6vQsG&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Compton, A|pealkiri=A Quantum Theory of the Scattering of X-rays by Light Elements|aasta=1923|koht=Phys. Rev. 21 (5): 483|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fcj6Y&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Bragg, W.H.|pealkiri=The nature of Röntgen rays|aasta=1907|koht=Transactions of the Royal Society of Science of Australia. 31: 94|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7JUau&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Friedrich, W; Knipping, P; von Laue, M|pealkiri=Interferenz-Erscheinungen bei Röntgenstrahlen|aasta=1912|koht=Sitzungsberichte der Mathematisch-Physikalischen Classe der Königlich-Bayerischen Akademie der Wissenschaften zu München. 1912: 303|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OoiMr&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Grimaldi, F.M.|pealkiri=Physico mathesis de lumine, coloribus, et iride, aliisque annexis libri duo|aasta=1665|koht=Itaalia|kirjastus=|lehekülg=1–11|keel=Ladina keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9nG8F&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Cajori, F|pealkiri=A history of physics in its elementary branches: including the evolution of physical laboratories|aasta=1899|koht=|kirjastus=The Macmillan Company|lehekülg=88}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hBjR1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Bragg, W.H., Bragg, W.L.|pealkiri=The Reflexion of X-rays by Crystals|aasta=1913|koht=Proc. R. Soc. Lond. A. 88 (605)|kirjastus=|lehekülg=428–438}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NMjGh&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Pauling, L|pealkiri=The Crystal Structure of Magnesium Stannide|aasta=1923|koht=J. Am. Chem. Soc. 45 (12):2777|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bgEkU&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Pauling, L|pealkiri=The Principles Determining the Structure of Complex Ionic Crystals|aasta=1929|koht=J. Am. Chem. Soc. 51(4):1010|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Me5ri&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Brown, D|pealkiri=NASA Rover's First Soil Studies Help Fingerprint Martian Minerals|aasta=2012|koht=|kirjastus=NASA|lehekülg=|url=https://www.nasa.gov/home/hqnews/2012/oct/HQ_12-383_Curiosity_CheMin.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nCv1N&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Dickinson, R.G.; Raymond, A.L.|pealkiri=The Crystal Structure of Hexamethylene-Tetramine|aasta=1923|koht=J. Am. Chem. Soc. 45:22|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;89hBy&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Müller, A|pealkiri=The X-ray Investigation of Fatty Acids|aasta=1923|koht=Journal of the Chemical Society (London). 123:2043|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q0g6C&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Caspari, W.A.|pealkiri=Crystallography of the Aliphatic Dicarboxylic Acids|aasta=1928|koht=Journal of the Chemical Society (London). 0:3235|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9Y2YS&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Robertson, J.M.|pealkiri=An X-ray Study of the Phthalocyanines, Part II|aasta=1936|koht=Journal of the Chemical Society. 1195|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S5nFZ&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Kendrew, J.C.|pealkiri=A Three-Dimensional Model of the Myoglobin Molecule Obtained by X-Ray Analysis|aasta=1958|koht=Nature. 181 (4610)|kirjastus=|lehekülg=662–666}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EDSWu&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Protein Data Bank|URL=https://www.rcsb.org/pdb/statistics/holdings.do|Pealkiri=RCSB PDB – Holdings report|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=26.01.2018|arhiivimisaeg=11.07.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170711125430/https://www.rcsb.org/pdb/statistics/holdings.do|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h68Yk&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Protein Data Bank|URL=https://beta.rcsb.org/stats/summary|Pealkiri=PDB Data Distribution by Experimental Method and Molecular Type|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=26.01.2018|arhiivimisaeg=27.01.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180127084123/https://beta.rcsb.org/stats/summary|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hu64n&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Scaping, G|pealkiri=Structural biology and drug discovery|aasta=2006|koht=Curr. Pharm. Des. 12(17)|kirjastus=|lehekülg=2087–97}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hzPtu&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=FIZ Karlsruhe|URL=https://icsd.fiz-karlsruhe.de/search/index.xhtml|Pealkiri=ICSD|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=26.01.2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O3DqQ&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=The International Centre for Diffraction Data|URL=http://www.icdd.com/index.htm|Pealkiri=The International Centre for Diffraction Data|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=26.01.2018|arhiivimisaeg=27.01.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180127083835/http://www.icdd.com/index.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AI15Y&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Crystallography Open Database|URL=http://www.crystallography.net/cod/|Pealkiri=Crystallography Open Database|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=26.01.2018}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Mineraloogia]]
[[Kategooria:Kristallograafia]]
[[Kategooria:Kiirgus]]
[[Kategooria:Metallurgia]]</text>
      <sha1>m0dzs8za3kfkqakwugficlcxcdukq5r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lejasciemsi vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>497301</id>
    <revision>
      <id>6177239</id>
      <parentid>6037916</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:22:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6576" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Lejasciemsi vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Lejasciema pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Coat of Arms Lejasciems.png
|  vapi_link = 
|  pindala = 337,8
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Lejasciems]]
|  asendikaardi_pilt = Lejasciema pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Baltie ķērpji.White lichens - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]]
'''Lejasciemsi vald''' ([[läti keel]]es ''Lejasciema pagasts'', [[latgali keel]]es ''Lajis pogosts'') on vald Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Beļava vald|Beļava]], [[Galgauska vald|Galgauska]], [[Lizumsi vald|Lizumsi]], [[Ranka vald|Ranka]] ja [[Tirza vald|Tirza vallaga]], samuti ka Smiltene piirkonna [[Variņi vald|Variņi]], [[Vireši vald|Vireši]] ja [[Trapene vald|Trapene vallaga]] ning Alūksne piirkonna [[Ilzene vald|Ilzene]] ja [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallaga]].

Valla pindala on 338 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1589 inimest.&lt;ref name=&quot;uEcVy&quot; /&gt; Aastal 2011 elas vallas 1499 [[lätlased|lätlast]], 38 [[venelased|venelast]], 11 [[valgevenelased|valgevenelast]], 4 [[ukrainlased|ukrainlast]], 4 [[poolakad|poolakat]] ja 4 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt; Valla keskus on [[Lejasciems]]i küla, vallamaja asub aadressil Rīgas iela 11A. Vallavanemaks on Māris Milns.&lt;ref name=&quot;J0CqN&quot; /&gt;

Teise maailmasõja eel asusid praeguse valla alal väikesed Lejasciemsi, Dūre ja Sinole vallad. Neist Lejasciemsi valda jäid [[Lejasciemsi mõis]]a maad (agraareformi eel 531 hektarit), [[Auguliena mõis]]a maad (1654,30 ha), Pirtsmuiža mõisa maad (329,49 ha) ja [[Amši mõis]]a (''Amsche'') maad (343,78 ha). Lejasciemsi vald kandis aastani 1925 Lejase valla nime.  Aastal 1935 oli valla pindala 153,2 km² ja seal oli 2026 elanikku.&lt;ref name=&quot;8PND4&quot; /&gt; Aastal 1945 moodustati Lejasciemsi vallas Amši, Lejasciemsi ja Sudala külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Lejasciemsi külanõukoguga likvideeritav Sudala külanõukogu, aastal 1964 likvideeritav Dūre  külanõukogu ja aastal 1977 osa likvideeritavast Sinole külanõukogust.&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot; /&gt; Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

Suurimad jõed on [[Koiva jõgi]] ja selle lisajõgi [[Tirza jõgi]]. Järvedest asub Galgauska valla piiril  30,5 ha suurune Galgauska järv.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Aļļi muinaskalmed ehk Kalmemägi, Vigubi muinaskalmed, Krāčese linnamägi, Ceļmalnieki muinaskalmed ja Melderi muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;mantojums&quot; /&gt; Kohaliku kaitse all on [[Lejasciemsi kirikumõis]]a elumaja, Lejasciemsis asuv elumaja aadressil Rīgas iela 3, [[Sinole mõis]]a hooned (vesiveski, ait), [[Mālmuiža mõis]]a hooned (ait, häärber), Bozenieki keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, muinaskalmed Lejasciemsi meierei juures, Rootsi tee, Lināji muinaskalmed, Poļi keskaegne kalmistu ja Ģindi muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot; /&gt;

Looduskaitse all on Robežnieki tamm, Miķītese [[künnapuu]], Atvasese mänd, Cepļakalnsi mänd, Bērzi soo ja kuus nimetut põlist tammepuud. Valla  põhjaosas asuvad 44 hektari suurune Dūre metsa hoiuala ja 329 ha suurune Kadastiku hoiuala, loodeosas aga 74 ha suurune Mētrase metsa hoiuala.&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot; /&gt;

Vallas on kolmkümmend seitse [[küla]]. Valla keskuses [[Lejasciems]]is (''lielciems'') oli 2017. aastal 493 elanikku. Staatusega ''vidējciems'' on Sinole 211 elanikuga aastal 2017. Kakskümmend kuus küla on staatusega ''mazciems'' – Aļļi, Amši 6 elanikuga aastal 2007, Andriņi, Cinci 10 elanikuga aastal 2007, Čipati 9 elanikuga aastal 1999,  Dūre 34 elanikuga aastal 1999, Gārša 10 elanikuga aastal 2007, Grēdas, Jānuži 40 elanikuga aastal 2007, Kožas 8 elanikuga aastal 2007, Krampani 20 elanikuga aastal 2007, Kručki 9 elanikuga aastal 1999,  Ķilpani 3 elanikuga aastal 2007, Majani, Melderi 10 elanikuga aastal 2007, Mālmuiža 10 elanikuga aastal 2007, Oldermaņi 10 elanikuga aastal 2007, Paideri, Palata 15 elanikuga aastal 1999, Silamiķeļi, Skujenieši, Staidi 6 elanikuga aastal 2007, Umari 20 elanikuga aastal 2007, Viešķeles 8 elanikuga aastal 2007, Viģubi ja Zellenes 10 elanikuga aastal 2007. Üheksa valla küla on staatusega ''skrajciems'' – Barani, Krāces 6 elanikuga aastal 2007, Lapati 20 elanikuga aastal 2007, Latvasas 10 elanikuga aastal 2002, Olekši, Pirtsmuiža, Salaki 11 elanikuga aastal 1999, Salmaņi 15 elanikuga aastal 1999 ja Zvārtavi 10 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;camY6&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Lejasciema pagastnams 2002-08-10 - panoramio.jpg|Vallamaja
Gauja pie Lejasciema 1999-09-13.jpg|Koiva jõgi
Tīrums pie Sinoles.jpg|Põld Sinoles
Bijusī padomju raķešu bāze.Ex soviet rocket base.Long way to base - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|Tee endisesse nõukogude sõjaväebaasi Galgauska järve ääres
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;uEcVy&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J0CqN&quot;&gt;[http://lejasciems.lv/?menu=105 Valla kodulehekülg (vaadatud 17.02 2018)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8PND4&quot;&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Lejasciema+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Lejasciema+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;camY6&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Lejasciems parish|Lejasciemsi vald}}
* [http://www.lejasciems.lv/ Valla kodulehekülg] (''läti keeles'')

{{Gulbene piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Gulbene piirkond]]</text>
      <sha1>p45gprhl8q4wh5ywgi739lk1dygq4ib</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177327</id>
      <parentid>6177239</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:41:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7037" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Lejasciemsi vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Lejasciema pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Coat of Arms Lejasciems.png
|  vapi_link = 
|  pindala = 337,8
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Lejasciems]]
|  asendikaardi_pilt = Lejasciema pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Baltie ķērpji.White lichens - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]]
'''Lejasciemsi vald''' ([[läti keel]]es ''Lejasciema pagasts'', [[latgali keel]]es ''Lajis pogosts'') on vald Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Beļava vald|Beļava]], [[Galgauska vald|Galgauska]], [[Lizumsi vald|Lizumsi]], [[Ranka vald|Ranka]] ja [[Tirza vald|Tirza vallaga]], samuti ka Smiltene piirkonna [[Variņi vald|Variņi]], [[Vireši vald|Vireši]] ja [[Trapene vald|Trapene vallaga]] ning Alūksne piirkonna [[Ilzene vald|Ilzene]] ja [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallaga]].

Valla pindala on 338 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1589 inimest.&lt;ref name=&quot;uEcVy&quot; /&gt; Valla keskus on [[Lejasciems]]i küla, vallamaja asub aadressil Rīgas iela 11A. Vallavanemaks on Māris Milns.&lt;ref name=&quot;J0CqN&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Teise maailmasõja eel asusid praeguse valla alal väikesed Lejasciemsi, Dūre ja Sinole vallad. Neist Lejasciemsi valda jäid [[Lejasciemsi mõis]]a maad (agraareformi eel 531 hektarit), [[Auguliena mõis]]a maad (1654,30 ha), Pirtsmuiža mõisa maad (329,49 ha) ja [[Amši mõis]]a (''Amsche'') maad (343,78 ha). Lejasciemsi vald kandis aastani 1925 Lejase valla nime.  Aastal 1935 oli valla pindala 153,2 km² ja seal oli 2026 elanikku.&lt;ref name=&quot;8PND4&quot; /&gt;

Aastal 1945 moodustati Lejasciemsi vallas Amši, Lejasciemsi ja Sudala külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Lejasciemsi külanõukoguga likvideeritav Sudala külanõukogu, aastal 1964 likvideeritav Dūre  külanõukogu ja aastal 1977 osa likvideeritavast Sinole külanõukogust.&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot; /&gt; Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

== Kaitstavad mälestised ==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Aļļi muinaskalmed ehk Kalmemägi, Vigubi muinaskalmed, Krāčese linnamägi, Ceļmalnieki muinaskalmed ja Melderi muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;mantojums&quot; /&gt; Kohaliku kaitse all on [[Lejasciemsi kirikumõis]]a elumaja, Lejasciemsis asuv elumaja aadressil Rīgas iela 3, [[Sinole mõis]]a hooned (vesiveski, ait), [[Mālmuiža mõis]]a hooned (ait, häärber), Bozenieki keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, muinaskalmed Lejasciemsi meierei juures, Rootsi tee, Lināji muinaskalmed, Poļi keskaegne kalmistu ja Ģindi muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot; /&gt;

== Loodus ==

Suurimad jõed on [[Koiva jõgi]] ja selle lisajõgi [[Tirza jõgi]]. Järvedest asub Galgauska valla piiril  30,5 ha suurune Galgauska järv.

Looduskaitse all on Robežnieki tamm, Miķītese [[künnapuu]], Atvasese mänd, Cepļakalnsi mänd, Bērzi soo ja kuus nimetut põlist tammepuud. Valla  põhjaosas asuvad 44 hektari suurune Dūre metsa hoiuala ja 329 ha suurune Kadastiku hoiuala, loodeosas aga 74 ha suurune Mētrase metsa hoiuala.&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot; /&gt;

== Asustus ==

Aastal 2011 elas vallas 1499 [[lätlased|lätlast]], 38 [[venelased|venelast]], 11 [[valgevenelased|valgevenelast]], 4 [[ukrainlased|ukrainlast]], 4 [[poolakad|poolakat]] ja 4 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt; 

Valla külad on:

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;
|-
| [[Aļļi]] || mazciems  ||
|-
| [[Amši]] || mazciems || 6 (2007)
|-
| [[Andriņi]] || mazciems  ||
|-
| [[Cinci]] || mazciems  || ~10 (2007)
|-
| [[Čipati]] || mazciems  || 9 (1999)
|-
| [[Dūre (Lejasciemsi vald)|Dūre]] || mazciems  || 34 (1999)
|-
| [[Gārša]] || mazciems  || 10 (2007)
|-
| [[Jānuži]] || mazciems  || ~40 (2007)
|-
| [[Kožas]] || mazciems || 8 (2007)
|-
| [[Krampani]] || mazciems  || ~20 (2007)
|-
| [[Krāces]] || skrajciems  || 6 (2007)
|-
| [[Kručki]] || mazciems  || 11 (1999)
|-
| [[Ķilpani]] || mazciems  || 3 (2007)
|-
| [[Lapati]] || skrajciems  || ~20 (2007)
|-
| [[Latvasas]] || skrajciems  || 10 (2002)
|-
| '''[[Lejasciems]]''' || lielciems || 437 (2022)
|-
| [[Majani]] || mazciems  ||
|-
| [[Mālmuiža]] || mazciems  || 10 (2007)
|-
| [[Melderi]] || mazciems  || 10 (2007)
|-
| [[Oldermaņi]] || mazciems  || ~10 (2007)
|-
| [[Olekši]] || mazciems  ||
|-
| [[Paideri]] || mazciems  ||
|-
| [[Palata küla|Palata]] || mazciems || 15 (1999)
|-
| [[Pirtsmuiža]] || skrajciems  || 
|-
| [[Salaki]] || mazciems  || 11 (1999)
|-
| [[Salmaņi]] || skrajciems  || 15 (1999)
|-
| [[Silamiķeļi]] || mazciems  ||
|-
| [[Sinole]] || vidējciems || 181 (2022)
|-
| [[Skujenieši]] || mazciems  ||
|-
| [[Staidi]] || mazciems  || 6 (2007)
|-
| [[Zellenes]] || mazciems  || 10 (2007)
|-
| [[Zvārtavi]] || skrajciems  || ~10 (2007)
|-
| [[Umari]] || mazciems || ~20 (2007)
|-
| [[Viešķeles]] || mazciems  || 8 (2007)
|-
| [[Viģubi]] || mazciems  || 
|}
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Lejasciema pagastnams 2002-08-10 - panoramio.jpg|Vallamaja
Gauja pie Lejasciema 1999-09-13.jpg|Koiva jõgi
Tīrums pie Sinoles.jpg|Põld Sinoles
Bijusī padomju raķešu bāze.Ex soviet rocket base.Long way to base - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|Tee endisesse nõukogude sõjaväebaasi Galgauska järve ääres
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;uEcVy&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J0CqN&quot;&gt;[http://lejasciems.lv/?menu=105 Valla kodulehekülg (vaadatud 17.02 2018)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8PND4&quot;&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Lejasciema+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Lejasciema+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Lejasciems parish|Lejasciemsi vald}}
* [http://www.lejasciems.lv/ Valla kodulehekülg] (''läti keeles'')

{{Gulbene piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Gulbene piirkond]]</text>
      <sha1>3e5y0chdrf1urosu8z6vgo00faubbe3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Beļava vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>497327</id>
    <revision>
      <id>6177352</id>
      <parentid>6044119</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:25:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5782" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Beļava vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Beļavas pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 169,34
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Beļava]]
|  asendikaardi_pilt = Beļavas pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Beļavas pagasts, Latvia - panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]]
'''Beļava vald''' ([[läti keel]]es ''Beļavas pagasts'') on vald [[Läti]]s [[gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna  [[Gulbene]] linna ja [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi]], [[Galgauska vald|Galgauska]], [[Stāmeriena vald|Stāmeriena]] ning [[Stradi vald|Stradi vallaga]], samuti ka [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]] [[Kalncempji vald|Kalncempji]] ja [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallaga]].

Valla pindala on 169 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1629 inimest.&lt;ref name=&quot;uEcVy&quot; /&gt; Aastal 2011 elas vallas 1422 [[lätlased|lätlast]], 110 [[venelased|venelast]], 11 [[valgevenelased|valgevenelast]], 10 [[ukrainlased|ukrainlast]], 5 [[poolakad|poolakat]] ja 3 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt; Valla keskus on [[Beļava]] küla, vallamaja asub aadressil Avotu iela 2. Vallavanemaks on Aivars Rakstiņš.&lt;ref name=&quot;J0CqN&quot; /&gt;

Beļava valla alal asusid varem [[Nagliena mõis]]a (agraarreformi eel 1285 ha maad) ja [[Beļava mõis]]a maad (agraareformi eel 1546 hektarit).  Aastal 1935 oli valla pindala 83,3 km² ja seal oli 1524 elanikku.&lt;ref name=&quot;8PND4&quot; /&gt; Aastal 1945 moodustati vallas Beļava ja K. Valdemārsi külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Beļava külanõukoguga likvideeritav K. Valdemārsi külanõukogu, aastal 1973 aga likvideeritav Ozolkalnsi külanõukogu. Aastal 1977  liideti osa külanõukogu maadest Stradi külanõukoguga. Aastal 1987 liideti külanõukoguga osa Gulbene linna maadest.&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot; /&gt; Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Burtnieki rehielamu, linnamägi Rutkaste mägi, Kasekünka muinaskalmed, Pärlimäe muinaskalmed, Lazdi mäe linnamägi ja muinaskalmed ehk Kruusamägi, Kubulnieki muinaskalmed ehk Männiküngas, Krimi muinaskalmed, Liedskalni muinaskalmed (Kontorimägi ja Kalmemägi), Andzēni muinaskalmed ehk Sõjakalmud, Lisa järve ümbruskond, Beļava linnamägi, [[Beļava mõis]]a hoonetekompleks (park, häärber, kaks häärberi ahju, ahi-kamin, 8 ust, 5 toa [[interjöör]]id, seinakapp ja 28 põrandaplaati), Viculaikase linnamägi, Jaunletese muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu ja Dumpurnieki muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;mantojums&quot; /&gt; Kohaliku kaitse all on [[Nagliena mõis]]a hooned (kõrts, ait, häärber), [[Blome mõis (Gulbene kihelkond)|Blome mõisa]] hooned (ait, häärber), [[Auguliena mõis]]a kompleks (ait, häärberi varemed), Beļava mõisa juustuhoidla, häärberi trepid ja kuus ust, Pukeskalnosi elumaja, Roosimägi (endise kiriku ja kalmistu asupaik), Vecmeiši keskaegne kalmistu, hiiepaik Ohvriküngas, Juri ohvritammede hiiepaik, Atvašese ohvripärande hiiepaik, Beļava muinaskalmed (Plangumägi ning Rootsi kalmistu) ja Putniņi muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot; /&gt;

Looduskaitse all on Ozolkalnsi tee tamm, Auguliena tamm, Auguliena järve tamm ja veel üks nimetu põline tammepuu.&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot; /&gt;

Vallas on kuusteist [[küla]]. Valla keskuses [[Beļava]]s (''vidējciems'') oli 2017. aastal 157 elanikku. Sama staatusega on veel neli küla – Letes 99 elanikuga aastal 2017, Ozolkalns 202 elanikuga aastal 2017, [[Pilskalns]] 157 elanikuga aastal 2017 ja Svelberģis 53 elanikuga aastal 2017. Spārīte küla on staatusega ''vasarnīcu ciems ''. Seitse küla on staatusega ''mazciems'' – Auguliena, Butāni, Gulbītis, Mili, Silamala, Sīļi ja Vanagi. Kolm valla küla on staatusega ''skrajciems'' – Gāršnieki, Naglene ja Spriņģi. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;camY6&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Puķeskalna dzīvojamā ēka - Guntars Mednis - Panoramio.jpg|Pukeskalnosi elumaja
Birzes šaursliežu stacija 02.JPG|Kitsarööpmeline raudtee
Augulienas muižas pils 2000-09-14.jpg|Auguliena mõisa häärber
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;uEcVy&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J0CqN&quot;&gt;[http://www.gulbene.lv/lv/ppr Gulbenes novads (vaadatud 17.02 2018)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8PND4&quot;&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Be%C4%BCavas+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Be%C4%BCavas+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;camY6&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Beļava parish|Beļava vald}}

{{Gulbene piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Gulbene piirkond]]</text>
      <sha1>e3fg5zm0ivlvt8phdujq1to8gcj95ke</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Beļava</title>
    <ns>0</ns>
    <id>497338</id>
    <revision>
      <id>6177342</id>
      <parentid>5520544</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:05:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1095" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib tänapäeva külast; varem sama nime kandnud küla kohta vaata artiklit [[Pilskalns]]}}
{{linn
|  nimi = Beļava
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Beļava
|  elanikke = 157 (2017)&lt;ref&gt;http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57985&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Beļava''' (vanasti '''Beļava I''') on küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s, [[Beļava vald|Beļava valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 135 meetri kõrgusel, [[Riia]]st 191 ja piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 11 kilomeetri kaugusel. Seal asuvad rahvamaja, raamatukogu, postkontor ja lasteaed «Zvaniņš».

Beļava tekkis Beļava vallamaja ja kohaliku kooli juurde [[Beļava mõis]]ast 4,5 km kagus (mõisa juurde tekkinud asula kannab tänapäeval nime [[Pilskalns]]). Nõukogude ajal sai külast kohaliku [[kolhoos]]i «Pilskalns» keskasula.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 113. lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{Beļava vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>d2o0e0zwifgy1u703becid9dorfyded</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilskalns</title>
    <ns>0</ns>
    <id>497341</id>
    <revision>
      <id>6177341</id>
      <parentid>5521066</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:05:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1669" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Pilskalns
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Pilskalns
|  elanikke = 157 (2017)&lt;ref&gt;http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57341&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Tālumā_Kārtenes_pilskalns.jpg|pisi|left|Beļava linnamägi]]
'''Pilskalns''' (vanasti '''Beļava''', '''Beļava II''', '''Kortene''' või '''Kārtene''', kohalikus slängis '''Pilsskola''') on küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]]. Küla asub merepinnast 130 meetri kõrgusel, [[Riia]]st 195, piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 15 ja vallakeskusest [[Beļava]]st 4,5 kilomeetri kaugusel. Külas on põhikool ja vabaõhulava.

Asula on oma nime saanud Kārtene ehk Beļava linnamäe järgi. Tegemist on loodusliku kruusast ja liivast kupliga, mis on ümbruskonna kõrgeimaks punktiks (178 m).&lt;ref&gt;«Beļavas kalns». Latvijas daba. 1. sējums. Rīga : Preses nams. 1994. 137. lk.&lt;/ref&gt; Tänapäeval on mägi kaetud metsaga. Sealne kultuurikiht on meetripaksune ja leidude poolest rikkalik, seega oletatakse, et tegemist oli latgalite [[Tālava]] muinasmaakonna ühe tähtsama linnusega. Linnuse mõõtmed on 100x65 m, loodest piirab seda kuni 2 m kõrgune vall.&lt;ref&gt;http:/[/www.vietas.lv/objekts/belavas_kartenes_pilskalns_178m/ www.vietas.lv]&lt;/ref&gt;

Küla ise kujunes endise [[Beļava mõis]]a (''Kortenhof'') juurde. Nõukogude ajal oli küla mõnda aega kohaliku [[kolhoos]]i «Pilskalns» keskasula.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 113. lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{Beļava vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>d90c170ethagxwl4usaslc1ut9re7sv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177357</id>
      <parentid>6177341</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:29:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1701" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Pilskalns
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Pilskalns
|  elanikke = 157 (2017)&lt;ref&gt;http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57341&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Tālumā_Kārtenes_pilskalns.jpg|pisi|left|Beļava linnamägi]]
'''Pilskalns''' (vanasti '''Beļava''', '''Beļava II''', '''Kortene''' või '''Kārtene''', kohalikus slängis '''Pilsskola''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]]. Küla asub merepinnast 130 meetri kõrgusel, [[Riia]]st 195, piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 15 ja vallakeskusest [[Beļava]]st 4,5 kilomeetri kaugusel. Külas on põhikool ja vabaõhulava.

Asula on oma nime saanud Kārtene ehk Beļava linnamäe järgi. Tegemist on loodusliku kruusast ja liivast kupliga, mis on ümbruskonna kõrgeimaks punktiks (178 m).&lt;ref&gt;«Beļavas kalns». Latvijas daba. 1. sējums. Rīga : Preses nams. 1994. 137. lk.&lt;/ref&gt; Tänapäeval on mägi kaetud metsaga. Sealne kultuurikiht on meetripaksune ja leidude poolest rikkalik, seega oletatakse, et tegemist oli latgalite [[Tālava]] muinasmaakonna ühe tähtsama linnusega. Linnuse mõõtmed on 100x65 m, loodest piirab seda kuni 2 m kõrgune vall.&lt;ref&gt;http:/[/www.vietas.lv/objekts/belavas_kartenes_pilskalns_178m/ www.vietas.lv]&lt;/ref&gt;

Küla ise kujunes endise [[Beļava mõis]]a (''Kortenhof'') juurde. Nõukogude ajal oli küla mõnda aega kohaliku [[kolhoos]]i «Pilskalns» keskasula.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 113. lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{Beļava vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>bneo457al375lsuyhqqos5zld23tnni</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177358</id>
      <parentid>6177357</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:30:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1701" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Pilskalns
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Pilskalns
|  elanikke = 157 (2017)&lt;ref&gt;http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57341&lt;/ref&gt;
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Tālumā_Kārtenes_pilskalns.jpg|pisi|left|Beļava linnamägi]]
'''Pilskalns''' (vanasti '''Beļava''', '''Beļava II''', '''Kortene''' või '''Kārtene''', kohalikus slängis '''Pilsskola''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]]. Küla asub merepinnast 130 meetri kõrgusel, [[Riia]]st 195, piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 15 ja vallakeskusest [[Beļava]]st 4,5 kilomeetri kaugusel. Külas on põhikool ja vabaõhulava.

Asula on oma nime saanud Kārtene ehk Beļava linnamäe järgi. Tegemist on loodusliku kruusast ja liivast kupliga, mis on ümbruskonna kõrgeimaks punktiks (178 m).&lt;ref&gt;«Beļavas kalns». Latvijas daba. 1. sējums. Rīga : Preses nams. 1994. 137. lk.&lt;/ref&gt; Tänapäeval on mägi kaetud metsaga. Sealne kultuurikiht on meetripaksune ja leidude poolest rikkalik, seega oletatakse, et tegemist oli latgalite [[Tālava]] muinasmaakonna ühe tähtsama linnusega. Linnuse mõõtmed on 100x65 m, loodest piirab seda kuni 2 m kõrgune vall.&lt;ref&gt;[http://www.vietas.lv/objekts/belavas_kartenes_pilskalns_178m/ www.vietas.lv]&lt;/ref&gt;

Küla ise kujunes endise [[Beļava mõis]]a (''Kortenhof'') juurde. Nõukogude ajal oli küla mõnda aega kohaliku [[kolhoos]]i «Pilskalns» keskasula.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 113. lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{Beļava vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>9nhkuowb4ddrhgbpjwp0y816sy57zem</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stāmeriena vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>497429</id>
    <revision>
      <id>6177359</id>
      <parentid>6044175</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:37:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5868" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Stāmeriena vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Stāmerienas pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Stāmerienas pagasts COA.svg
|  vapi_link = 
|  pindala = 133,81
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Vecstāmeriena]]
|  asendikaardi_pilt = Stāmerienas pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Шоссе Гулбене - Балви - panoramio.jpg|pisi|Gulbene ja Balvi vaheline maantee]]
'''Stāmeriena vald''' ([[läti keel]]es ''Stāmerienas pagasts'') on vald [[Läti]]s [[gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna  [[Litene vald|Litene]], [[Beļava vald|Beļava]] ja [[Stradi vald|Stradi vallaga]], samuti ka [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]] [[Anna vald (Läti)|Anna]], [[Kalncempji vald|Kalncempji]] ja [[Jaunanna vald|Jaunanna vallaga]].

Valla pindala on 134 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1105 inimest.&lt;ref name=&quot;uEcVy&quot; /&gt; Aastal 2011 elas vallas 948 [[lätlased|lätlast]], 41 [[venelased|venelast]], 9 [[valgevenelased|valgevenelast]], 7 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 1 [[leedulased|leedulane]].&lt;ref&gt;[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]&lt;/ref&gt; Valla keskus on [[Vecstāmeriena]] küla, vallavanemaks on Ainārs Brezinskis.&lt;ref name=&quot;J0CqN&quot; /&gt;

Stāmeriena valla alal asusid varem [[Stāmeriena mõis]]a maad. Vald loodi aastal 1867, aastani 1882 kandis see nime '''Stāmere vald'''. Valla saksakeelne nimekuju oli ''Stomersee''. Aastal 1935 oli valla pindala 87,9 km² ja seal oli 2192 elanikku.&lt;ref name=&quot;8PND4&quot; /&gt; Aastal 1945 moodustati vallas Stāmeriena ja Leja külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Stāmeriena külanõukoguga likvideeritav Kalniene külanõukogu, aastal 1960 aga osa Vecgulbene külanõukogust. Aastal 1964 liideti külanõukoguga Litene külanõukogu «Stāmeriene» [[sovhoos]], aastal 1973 aga likvideeritav Vecgulbene külanõukogu. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadest Stradi külanõukoguga, osa Anna külanõukoguga, samas liideti osa Anna külanõukogust ka Stāmeriena külanõukoguga. Aastal 1979 liideti Stradi külanõukoguga veel üks osa Stāmeriena külanõukogust.&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot; /&gt; Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

Tähtsamad jõed on [[Dzelzupe]], [[Paparze]], [[Pogupe]]. Järvedest asuvad seal [[Ludzi järv]], 92,6 ha suurune Stāmeriena järv, 23,9 ha suurune Kauguri järv (Litene valla piiril) ja 27,9 ha suurune Poga järv.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Stāmeriena õigeusu kirik, Stāmeriena mõisakompleks (sealhulgas park, ait, ja häärber ning kolme häärberi toa interjöörid), [[Kalniena mõis]]akompleks (sealhulgas park ja häärber), Smoņi muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu ja Skolase muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;mantojums&quot; /&gt; Kohaliku kaitse all on Stāmeriena mõisa aednikumaja, häärberi ahi, fassaad ja kahe toa [[interjöör]], Stāmeriena vallamaja, Stāmeriena põhikooli hoone, kaks Stāmerienas asuvat poega elumaja (Brīvības iela 36 ja 32) ja Kalniena mõisa pesuköök, aedniku maja ning kutsari maja-tall-tõllakuur.&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot; /&gt;

Looduskaitse all on mitmed nimetud põlispuud. Valda jääb 65 ha suurune Zepi metsa hoiuala.&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot; /&gt;

Vallas on üksteist [[küla]]. Valla keskuses [[Vecstāmeriena]]s (''vidējciems'') oli 2017. aastal 286 elanikku. Sama staatusega on veel kaks küla – [[Kalniena]] 158 elanikuga aastal 2017 ja [[Stāmeriena]] 187 elanikuga aastal 2017. Kolm küla on staatusega ''mazciems'' – Āboliņi, Medņi 19 elanikuga aastal 2000 ja Stancmuiža 10 elanikuga aastal 2007. Kolm valla küla on ka staatusega ''skrajciems'' – Namsadi 30 elanikuga aastal 2000, Skolas 6 elanikuga aastal 2007 ja Stūrastas 16 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;camY6&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Paparze pie Alūksnes - Kalnienas ceļa 2002-09-14 - panoramio.jpg|Paparze jõgi
Pogupe pie Gulbenes - Balvu ceļa 2000-04-22 - panoramio.jpg|Pogupe jõgi
Stāmerienas ezers - panoramio.jpg|Stāmeriena järv
Pogas ezera krasts - panoramio.jpg|Poga järv
Vecstāmerienas baznīca no ezera puses. - panoramio.jpg|Vecstāmeriena õigeusu kirik
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;uEcVy&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J0CqN&quot;&gt;[http://www.gulbene.lv/lv/ppr Gulbenes novads (vaadatud 19.02 2018)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8PND4&quot;&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=St%C4%81merienas+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=St%C4%81merienas+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 08.06 2019&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;camY6&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Stāmeriena parish|Stāmeriena vald}}
*[http://www.stameriena.lv/ Valla kodulehekülg] (''läti keeles'')

{{Gulbene piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Gulbene piirkond]]</text>
      <sha1>hl4ttu3eg4ser4quqlpj8jybdjtfqmi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suure-Jaani voorestik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>508240</id>
    <revision>
      <id>6177130</id>
      <parentid>5706062</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:40:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="582" xml:space="preserve">'''Suure-Jaani voorestik''' on [[voorestik]] [[Sakala kõrgustik]]u põhjaosas, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]. Voorestik on kirde-edelasuunaline. Voorestiku voorete [[Suhteline kõrgus|suhtelised kõrgused]] on kuni 10 m ja pikkused kuni 2,2 km.&lt;ref name=&quot;eestigiid.ee&quot;&gt;http://www.eestigiid.ee/index.php?CatID=14 (vaadatud 05.05.2018)&lt;/ref&gt; Voorestiku üks voori on [[Vingissaare voor]].

==Vaata ka==
*[[Kolga-Jaani voorestik]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti geograafia]]
[[Kategooria:Viljandi maakonna geograafia]]</text>
      <sha1>lqfnd9884yeuzupo5wobtdm557gs6tj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Alamõisa kihelkond</title>
    <ns>1</ns>
    <id>512858</id>
    <revision>
      <id>6177219</id>
      <parentid>5534271</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T06:36:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="648" xml:space="preserve">Alates aastast 1900 on kaartidele kantud kihelkonna edelaosas ka Amši mõis (kaardil üsna Sinole õisa vastas, Mengele kõrtsi ja metskonna vahel. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. juuni 2018, kell 18:02 (EEST)
:1909. aasta aadressraamatus on see markeeritud kui kõrvalmõis.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 25. juuni 2018, kell 18:04 (EEST)
:: Ja kuidas on lood Pirtsmuiža mõisaga? Ka sellel oli agraarreformi eel oma maa... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. august 2022, kell 09:36 (EEST)</text>
      <sha1>f2zavt5sa10uop1cal3g2u6u0p2ckmo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bundesverband Öffentlicher Banken Deutschlands</title>
    <ns>0</ns>
    <id>513442</id>
    <revision>
      <id>6177182</id>
      <parentid>5914146</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:58:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karine.vanina</username>
        <id>95414</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2196" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2018}}{{keeletoimeta}}
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Bundesverband Öffentlicher Banken Deutschlands (VÖB)
| logo = 
[[Fail:Logo-voeb-die-oeffentlichen-banken.jpg|pisi]]
| asutamisaeg = 1916
| President = Eckhard Forst
| Tegevjuht = Iris Bethge-Krauß
| valdkonnad = Saksamaa pangandussektori juhtiv ühendus
| käive = 
| töötajaid =
| emafirma =
| võrguleht = [https://www.voeb.de www.voeb.de]
| märkused =
}}

[[Fail:Buddy Bear Sterntaler.jpg|pisi|Sterntaleri-semukaru VÖB peakorteri ees Berliin-Tiergartenis]]

'''Saksamaa riiklike pankade föderaalliit''' ('Bundesverband Öffentlicher Banken Deutschlands (VÖB)') on [[Saksamaa]] pangandussektori juhtiv ühing. VÖB esindab 61 panka huve, sealhulgas [[Landesbanken]] (Saksamaa hoiupankade finantsgrupi juhtivad institutsioonid) ning arendus- ja müügipankasid, mis kuuluvad Saksamaa Liitvabariigile või üksikutele Saksamaa liidumaadele.

Saksamaa riigipankade föderaalsesse ühingusse kuuluvate pankade VÖB koguvarad on umbes 3,229 miljardit eurot ja seega moodustavad nad umbes kolmandiku Saksamaa pangandusturust.
Riigipangad võtavad tõsiselt vastutust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde), teiste ettevõtete, avaliku sektori ja jaeklientide eest ning on oma piirkondades kindlalt sisse seatud kõikjal Saksamaal.

58-protsendilise turuosaga on VÖB tavalised liikmepangad kohalike omavalitsuste finantseerimise turuliidrid; lisaks annavad nad umbes 23% kõigist Saksamaa ettevõtete laenudest. 2021. aastal andsid föderaalse ja osariigi tasandi arendus- ja edenduspangad 81 miljardit eurot uuteks arendus- ja edenduslaenudeks.

VÖB on ainus Saksamaa pangandusliit, mis toimib oma liikmete tööandjate liiduna. Avaliku sektori pankade tööandjate liit (saksa keeles Tarifgemeinschaft Öffentlicher Banken), kuhu kuuluvad VÖB organisatsiooni liikmed ja kus töötas 2021. aasta seisuga 60 000 töötajat, täidab kollektiivläbirääkimiste kohustusi.

==Välislingid==
* [http://www.voeb.de VÖB ametlik koduleht]
* [https://de.linkedin.com/company/bundesverband-offentlicher-banken-deutschlands LinkedIn]

[[Kategooria:Saksamaa organisatsioonid]]
[[Kategooria:Pangandus]]</text>
      <sha1>l3va5ghy4hmn9vk6hk16axuxoys0213</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177183</id>
      <parentid>6177182</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:59:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karine.vanina</username>
        <id>95414</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2208" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2018}}{{keeletoimeta}}
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Bundesverband Öffentlicher Banken Deutschlands (VÖB)
| logo = 
[[Fail:Logo-voeb-die-oeffentlichen-banken.jpg|pisi]]
| asutamisaeg = 1916
| President = Eckhard Forst
| Tegevjuht = Iris Bethge-Krauß
| valdkonnad = Saksamaa pangandussektori juhtiv ühendus
| käive = 
| töötajaid =
| emafirma =
| võrguleht = [https://www.voeb.de www.voeb.de]
| märkused =
}}

[[Fail:Buddy Bear Sterntaler.jpg|pisi|Sterntaleri-semukaru VÖB peakorteri ees Berliin-Tiergartenis]]

'''Saksamaa riiklike pankade föderaalliit''' (saksa keeles: Bundesverband Öffentlicher Banken Deutschlands (VÖB)) on [[Saksamaa]] pangandussektori juhtiv ühing. VÖB esindab 61 panka huve, sealhulgas [[Landesbanken]] (Saksamaa hoiupankade finantsgrupi juhtivad institutsioonid) ning arendus- ja müügipankasid, mis kuuluvad Saksamaa Liitvabariigile või üksikutele Saksamaa liidumaadele.

Saksamaa riigipankade föderaalsesse ühingusse kuuluvate pankade VÖB koguvarad on umbes 3,229 miljardit eurot ja seega moodustavad nad umbes kolmandiku Saksamaa pangandusturust.
Riigipangad võtavad tõsiselt vastutust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde), teiste ettevõtete, avaliku sektori ja jaeklientide eest ning on oma piirkondades kindlalt sisse seatud kõikjal Saksamaal.

58-protsendilise turuosaga on VÖB tavalised liikmepangad kohalike omavalitsuste finantseerimise turuliidrid; lisaks annavad nad umbes 23% kõigist Saksamaa ettevõtete laenudest. 2021. aastal andsid föderaalse ja osariigi tasandi arendus- ja edenduspangad 81 miljardit eurot uuteks arendus- ja edenduslaenudeks.

VÖB on ainus Saksamaa pangandusliit, mis toimib oma liikmete tööandjate liiduna. Avaliku sektori pankade tööandjate liit (saksa keeles Tarifgemeinschaft Öffentlicher Banken), kuhu kuuluvad VÖB organisatsiooni liikmed ja kus töötas 2021. aasta seisuga 60 000 töötajat, täidab kollektiivläbirääkimiste kohustusi.

==Välislingid==
* [http://www.voeb.de VÖB ametlik koduleht]
* [https://de.linkedin.com/company/bundesverband-offentlicher-banken-deutschlands LinkedIn]

[[Kategooria:Saksamaa organisatsioonid]]
[[Kategooria:Pangandus]]</text>
      <sha1>1ox8fz7p66wdc27z2su5wli0mtq5yaq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177216</id>
      <parentid>6177183</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T06:27:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2193" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2018}}{{keeletoimeta}}
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Bundesverband Öffentlicher Banken Deutschlands (VÖB)
| logo = Logo-voeb-die-oeffentlichen-banken.jpg
| asutamisaeg = 1916
| President = Eckhard Forst
| Tegevjuht = Iris Bethge-Krauß
| valdkonnad = Saksamaa pangandussektori juhtiv ühendus
| käive = 
| töötajaid =
| emafirma =
| võrguleht = [https://www.voeb.de www.voeb.de]
| märkused =
}}

[[Fail:Buddy Bear Sterntaler.jpg|pisi|Sterntaleri-semukaru VÖB peakorteri ees Berliin-Tiergartenis]]

'''Saksamaa riiklike pankade föderaalliit''' (saksa keeles: Bundesverband Öffentlicher Banken Deutschlands (VÖB)) on [[Saksamaa]] pangandussektori juhtiv ühing. VÖB esindab 61 panka huve, sealhulgas [[Landesbanken]] (Saksamaa hoiupankade finantsgrupi juhtivad institutsioonid) ning arendus- ja müügipankasid, mis kuuluvad Saksamaa Liitvabariigile või üksikutele Saksamaa liidumaadele.

Saksamaa riigipankade föderaalsesse ühingusse kuuluvate pankade VÖB koguvarad on umbes 3,229 miljardit eurot ja seega moodustavad nad umbes kolmandiku Saksamaa pangandusturust.
Riigipangad võtavad tõsiselt vastutust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde), teiste ettevõtete, avaliku sektori ja jaeklientide eest ning on oma piirkondades kindlalt sisse seatud kõikjal Saksamaal.

58-protsendilise turuosaga on VÖB tavalised liikmepangad kohalike omavalitsuste finantseerimise turuliidrid; lisaks annavad nad umbes 23% kõigist Saksamaa ettevõtete laenudest. 2021. aastal andsid föderaalse ja osariigi tasandi arendus- ja edenduspangad 81 miljardit eurot uuteks arendus- ja edenduslaenudeks.

VÖB on ainus Saksamaa pangandusliit, mis toimib oma liikmete tööandjate liiduna. Avaliku sektori pankade tööandjate liit (saksa keeles Tarifgemeinschaft Öffentlicher Banken), kuhu kuuluvad VÖB organisatsiooni liikmed ja kus töötas 2021. aasta seisuga 60 000 töötajat, täidab kollektiivläbirääkimiste kohustusi.

==Välislingid==
* [http://www.voeb.de VÖB ametlik koduleht]
* [https://de.linkedin.com/company/bundesverband-offentlicher-banken-deutschlands LinkedIn]

[[Kategooria:Saksamaa organisatsioonid]]
[[Kategooria:Pangandus]]</text>
      <sha1>j3n53ogjuebtrhtmzfrnmozdeuw7kim</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177217</id>
      <parentid>6177216</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T06:30:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Bundesverband Öffentlicher Banken Deutschlands 20xx logo.svg</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2216" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2018}}{{keeletoimeta}}
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Bundesverband Öffentlicher Banken Deutschlands (VÖB)
| logo = Bundesverband Öffentlicher Banken Deutschlands 20xx logo.svg
| asutamisaeg = 1916
| President = Eckhard Forst
| Tegevjuht = Iris Bethge-Krauß
| valdkonnad = Saksamaa pangandussektori juhtiv ühendus
| käive = 
| töötajaid =
| emafirma =
| võrguleht = [https://www.voeb.de www.voeb.de]
| märkused =
}}

[[Fail:Buddy Bear Sterntaler.jpg|pisi|Sterntaleri-semukaru VÖB peakorteri ees Berliin-Tiergartenis]]

'''Saksamaa riiklike pankade föderaalliit''' (saksa keeles: Bundesverband Öffentlicher Banken Deutschlands (VÖB)) on [[Saksamaa]] pangandussektori juhtiv ühing. VÖB esindab 61 panka huve, sealhulgas [[Landesbanken]] (Saksamaa hoiupankade finantsgrupi juhtivad institutsioonid) ning arendus- ja müügipankasid, mis kuuluvad Saksamaa Liitvabariigile või üksikutele Saksamaa liidumaadele.

Saksamaa riigipankade föderaalsesse ühingusse kuuluvate pankade VÖB koguvarad on umbes 3,229 miljardit eurot ja seega moodustavad nad umbes kolmandiku Saksamaa pangandusturust.
Riigipangad võtavad tõsiselt vastutust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde), teiste ettevõtete, avaliku sektori ja jaeklientide eest ning on oma piirkondades kindlalt sisse seatud kõikjal Saksamaal.

58-protsendilise turuosaga on VÖB tavalised liikmepangad kohalike omavalitsuste finantseerimise turuliidrid; lisaks annavad nad umbes 23% kõigist Saksamaa ettevõtete laenudest. 2021. aastal andsid föderaalse ja osariigi tasandi arendus- ja edenduspangad 81 miljardit eurot uuteks arendus- ja edenduslaenudeks.

VÖB on ainus Saksamaa pangandusliit, mis toimib oma liikmete tööandjate liiduna. Avaliku sektori pankade tööandjate liit (saksa keeles Tarifgemeinschaft Öffentlicher Banken), kuhu kuuluvad VÖB organisatsiooni liikmed ja kus töötas 2021. aasta seisuga 60 000 töötajat, täidab kollektiivläbirääkimiste kohustusi.

==Välislingid==
* [http://www.voeb.de VÖB ametlik koduleht]
* [https://de.linkedin.com/company/bundesverband-offentlicher-banken-deutschlands LinkedIn]

[[Kategooria:Saksamaa organisatsioonid]]
[[Kategooria:Pangandus]]</text>
      <sha1>09cj562y9bkjccg65o18fdzct0uezm5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Katrin Lust</title>
    <ns>0</ns>
    <id>520607</id>
    <revision>
      <id>6177129</id>
      <parentid>5971065</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:40:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>81.191.103.226</ip>
      </contributor>
      <comment>Lisasin artikli, lapse sünd</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2604" xml:space="preserve">Isiklikku

Katrin Lust-il sünud tütar Olivia Kilk 27.03.2022, lapse isaks on Oliver Kilk{{Lisa materjali}}
[[Pilt:Lust, Katrin.IMG 20211003 134542.jpg|thumb|Katrin Lust lõunatamas]]
'''Katrin Lust''' (varem ka '''Katrin Buchanan''' ja '''Katrin Lust-Buchanan'''; sündinud [[27. märts]]il [[1982]]) on eesti ajakirjanik ja blogija, Kanal 2 saate &quot;[[Kuuuurija]]&quot; juht.

==Haridus==
Katrin Lust õppis aastatel 1997–2000 [[Tartu Tamme Gümnaasium]]is.&lt;ref&gt;[https://tammegymnaasium.ee/vilistlased/lennud/ Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlaste nimekiri] (vaadatud:21.02.19)&lt;/ref&gt; 1998–1999 oli ta [[Tartu Tamme Gümnaasium]]i ajalehe [[Tamme-Press]] peatoimetaja.

==Karjäär==
Ta on töötanud [[Õhtuleht|Õhtulehes]] ja TV3 &quot;[[Seitsmesed uudised|Seitsmestes uudistes]]&quot;.

==Teoseid==

* &quot;Minu Albaania: paradiis ja põrgu&quot; (autor Helmi Vela, kirja pannud Katrin Buchanan) Tartu: [[Petrone Print]], 2012. ISBN 9789949511051
* &quot;Seks, valed ja eneseusk&quot; Tallinn: Amanda Gris, 2010. ISBN 9789949903566
* &quot;Tervist, proua president! [[Evelin Ilves]]e tee Kadriorgu&quot; Tallinn: Kunst, 2013. ISBN 9789949486557

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [[Maarit Stepanov]]. [https://www.ohtuleht.ee/894692/kersna-lusti-kohtuteest-talle-voib-ette-heita-palju-aga-kiretust-ja-tahtmatust-maailma-muuta-seda-kull-mitte Kersna Lusti kohtuteest: talle võib ette heita palju, aga kiretust ja tahtmatust maailma muuta – seda küll mitte] Õhtuleht, 31. august 2018
* [[Vahur Joa]]. [https://elu24.postimees.ee/6137636/kas-kuuuurijal-on-kriips-peal-katrin-lust-peab-advokaadiga-vihast-vaidlust-kaubamargi-parast Kas «Kuuuurijal» on kriips peal? Katrin Lust peab advokaadiga vihast vaidlust kaubamärgi pärast. Lust: kas advokaat võibki nii käituda?] Postimees / Kanal 2 &quot;Reporter&quot;, 21. august 2018
* [https://elu24.postimees.ee/4451839/palju-onne-sunnipaevalapse-katrin-lusti-igikestvad-skandaalid Palju õnne! Sünnipäevalapse Katrin Lusti igikestvad skandaalid] Postimees, 27. märts 2018
* [http://m.kroonika.delfi.ee/article.php?id=82324259 Katrin Lust: &quot;Isast ilma jäänuna kohtusin vaesusega, mida rikkamaks saades ei unusta.&quot;] Kroonika/Delfi, 16. juuni 2017
* Katrin Lust. [https://www.ohtuleht.ee/541343/ma-ei-ohuta-inimesi-homoks-hakkama Ma ei õhuta inimesi homoks hakkama], Õhtuleht, 25. märts 2013
* [[Paavo Kangur]]. [http://annestiil.delfi.ee/uudised/katrin-lust-buchanan-naitab-abikaasat?id=82303739 Katrin Lust-Buchanan näitab abikaasat] Kroonika, 13. aprill 2009

{{JÄRJESTA:Lust, Katrin}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti blogijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>nor5hma9vafpb94o0j0fqjom9acaz8i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177156</id>
      <parentid>6177129</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:29:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarRand1</username>
        <id>162064</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teoseid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2618" xml:space="preserve">Isiklikku

Katrin Lust-il sünud tütar Olivia Kilk 27.03.2022, lapse isaks on Oliver Kilk{{Lisa materjali}}
[[Pilt:Lust, Katrin.IMG 20211003 134542.jpg|thumb|Katrin Lust lõunatamas]]
'''Katrin Lust''' (varem ka '''Katrin Buchanan''' ja '''Katrin Lust-Buchanan'''; sündinud [[27. märts]]il [[1982]]) on eesti ajakirjanik ja blogija, Kanal 2 saate &quot;[[Kuuuurija]]&quot; juht.

==Haridus==
Katrin Lust õppis aastatel 1997–2000 [[Tartu Tamme Gümnaasium]]is.&lt;ref&gt;[https://tammegymnaasium.ee/vilistlased/lennud/ Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlaste nimekiri] (vaadatud:21.02.19)&lt;/ref&gt; 1998–1999 oli ta [[Tartu Tamme Gümnaasium]]i ajalehe [[Tamme-Press]] peatoimetaja.

==Karjäär==
Ta on töötanud [[Õhtuleht|Õhtulehes]] ja TV3 &quot;[[Seitsmesed uudised|Seitsmestes uudistes]]&quot;.

==Teoseid==

* &quot;Minu Albaania: paradiis ja põrgu&quot; (autor Helmi Vela, kirja pannud Katrin Buchanan) Tartu: [[Petrone Print]], 2012. ISBN 9789949511051
* &quot;Seks, valed ja eneseusk&quot; Tallinn: Amanda Gris, 2010. ISBN 9789949903566
* &quot;Tervist, proua president! [[Evelin Ilves]]e tee Kadriorgu&quot; Tallinn: Kunst, 2013. ISBN 9789949486557
==Isiklikku==

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [[Maarit Stepanov]]. [https://www.ohtuleht.ee/894692/kersna-lusti-kohtuteest-talle-voib-ette-heita-palju-aga-kiretust-ja-tahtmatust-maailma-muuta-seda-kull-mitte Kersna Lusti kohtuteest: talle võib ette heita palju, aga kiretust ja tahtmatust maailma muuta – seda küll mitte] Õhtuleht, 31. august 2018
* [[Vahur Joa]]. [https://elu24.postimees.ee/6137636/kas-kuuuurijal-on-kriips-peal-katrin-lust-peab-advokaadiga-vihast-vaidlust-kaubamargi-parast Kas «Kuuuurijal» on kriips peal? Katrin Lust peab advokaadiga vihast vaidlust kaubamärgi pärast. Lust: kas advokaat võibki nii käituda?] Postimees / Kanal 2 &quot;Reporter&quot;, 21. august 2018
* [https://elu24.postimees.ee/4451839/palju-onne-sunnipaevalapse-katrin-lusti-igikestvad-skandaalid Palju õnne! Sünnipäevalapse Katrin Lusti igikestvad skandaalid] Postimees, 27. märts 2018
* [http://m.kroonika.delfi.ee/article.php?id=82324259 Katrin Lust: &quot;Isast ilma jäänuna kohtusin vaesusega, mida rikkamaks saades ei unusta.&quot;] Kroonika/Delfi, 16. juuni 2017
* Katrin Lust. [https://www.ohtuleht.ee/541343/ma-ei-ohuta-inimesi-homoks-hakkama Ma ei õhuta inimesi homoks hakkama], Õhtuleht, 25. märts 2013
* [[Paavo Kangur]]. [http://annestiil.delfi.ee/uudised/katrin-lust-buchanan-naitab-abikaasat?id=82303739 Katrin Lust-Buchanan näitab abikaasat] Kroonika, 13. aprill 2009

{{JÄRJESTA:Lust, Katrin}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti blogijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>fpza3okrrmg496m8hb0jedp3m82svzl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177157</id>
      <parentid>6177156</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:29:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarRand1</username>
        <id>162064</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2528" xml:space="preserve">{{Lisa materjali}}
[[Pilt:Lust, Katrin.IMG 20211003 134542.jpg|thumb|Katrin Lust lõunatamas]]
'''Katrin Lust''' (varem ka '''Katrin Buchanan''' ja '''Katrin Lust-Buchanan'''; sündinud [[27. märts]]il [[1982]]) on eesti ajakirjanik ja blogija, Kanal 2 saate &quot;[[Kuuuurija]]&quot; juht.

==Haridus==
Katrin Lust õppis aastatel 1997–2000 [[Tartu Tamme Gümnaasium]]is.&lt;ref&gt;[https://tammegymnaasium.ee/vilistlased/lennud/ Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlaste nimekiri] (vaadatud:21.02.19)&lt;/ref&gt; 1998–1999 oli ta [[Tartu Tamme Gümnaasium]]i ajalehe [[Tamme-Press]] peatoimetaja.

==Karjäär==
Ta on töötanud [[Õhtuleht|Õhtulehes]] ja TV3 &quot;[[Seitsmesed uudised|Seitsmestes uudistes]]&quot;.

==Teoseid==

* &quot;Minu Albaania: paradiis ja põrgu&quot; (autor Helmi Vela, kirja pannud Katrin Buchanan) Tartu: [[Petrone Print]], 2012. ISBN 9789949511051
* &quot;Seks, valed ja eneseusk&quot; Tallinn: Amanda Gris, 2010. ISBN 9789949903566
* &quot;Tervist, proua president! [[Evelin Ilves]]e tee Kadriorgu&quot; Tallinn: Kunst, 2013. ISBN 9789949486557
==Isiklikku==

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [[Maarit Stepanov]]. [https://www.ohtuleht.ee/894692/kersna-lusti-kohtuteest-talle-voib-ette-heita-palju-aga-kiretust-ja-tahtmatust-maailma-muuta-seda-kull-mitte Kersna Lusti kohtuteest: talle võib ette heita palju, aga kiretust ja tahtmatust maailma muuta – seda küll mitte] Õhtuleht, 31. august 2018
* [[Vahur Joa]]. [https://elu24.postimees.ee/6137636/kas-kuuuurijal-on-kriips-peal-katrin-lust-peab-advokaadiga-vihast-vaidlust-kaubamargi-parast Kas «Kuuuurijal» on kriips peal? Katrin Lust peab advokaadiga vihast vaidlust kaubamärgi pärast. Lust: kas advokaat võibki nii käituda?] Postimees / Kanal 2 &quot;Reporter&quot;, 21. august 2018
* [https://elu24.postimees.ee/4451839/palju-onne-sunnipaevalapse-katrin-lusti-igikestvad-skandaalid Palju õnne! Sünnipäevalapse Katrin Lusti igikestvad skandaalid] Postimees, 27. märts 2018
* [http://m.kroonika.delfi.ee/article.php?id=82324259 Katrin Lust: &quot;Isast ilma jäänuna kohtusin vaesusega, mida rikkamaks saades ei unusta.&quot;] Kroonika/Delfi, 16. juuni 2017
* Katrin Lust. [https://www.ohtuleht.ee/541343/ma-ei-ohuta-inimesi-homoks-hakkama Ma ei õhuta inimesi homoks hakkama], Õhtuleht, 25. märts 2013
* [[Paavo Kangur]]. [http://annestiil.delfi.ee/uudised/katrin-lust-buchanan-naitab-abikaasat?id=82303739 Katrin Lust-Buchanan näitab abikaasat] Kroonika, 13. aprill 2009

{{JÄRJESTA:Lust, Katrin}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti blogijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>aovjbvtodtszsfn3jhjyfzu71bn8vke</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177158</id>
      <parentid>6177157</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:30:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarRand1</username>
        <id>162064</id>
      </contributor>
      <comment>/* Isiklikku */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2557" xml:space="preserve">{{Lisa materjali}}
[[Pilt:Lust, Katrin.IMG 20211003 134542.jpg|thumb|Katrin Lust lõunatamas]]
'''Katrin Lust''' (varem ka '''Katrin Buchanan''' ja '''Katrin Lust-Buchanan'''; sündinud [[27. märts]]il [[1982]]) on eesti ajakirjanik ja blogija, Kanal 2 saate &quot;[[Kuuuurija]]&quot; juht.

==Haridus==
Katrin Lust õppis aastatel 1997–2000 [[Tartu Tamme Gümnaasium]]is.&lt;ref&gt;[https://tammegymnaasium.ee/vilistlased/lennud/ Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlaste nimekiri] (vaadatud:21.02.19)&lt;/ref&gt; 1998–1999 oli ta [[Tartu Tamme Gümnaasium]]i ajalehe [[Tamme-Press]] peatoimetaja.

==Karjäär==
Ta on töötanud [[Õhtuleht|Õhtulehes]] ja TV3 &quot;[[Seitsmesed uudised|Seitsmestes uudistes]]&quot;.

==Teoseid==

* &quot;Minu Albaania: paradiis ja põrgu&quot; (autor Helmi Vela, kirja pannud Katrin Buchanan) Tartu: [[Petrone Print]], 2012. ISBN 9789949511051
* &quot;Seks, valed ja eneseusk&quot; Tallinn: Amanda Gris, 2010. ISBN 9789949903566
* &quot;Tervist, proua president! [[Evelin Ilves]]e tee Kadriorgu&quot; Tallinn: Kunst, 2013. ISBN 9789949486557
==Isiklikku==
Lusti tütar on Olivia Kilk.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [[Maarit Stepanov]]. [https://www.ohtuleht.ee/894692/kersna-lusti-kohtuteest-talle-voib-ette-heita-palju-aga-kiretust-ja-tahtmatust-maailma-muuta-seda-kull-mitte Kersna Lusti kohtuteest: talle võib ette heita palju, aga kiretust ja tahtmatust maailma muuta – seda küll mitte] Õhtuleht, 31. august 2018
* [[Vahur Joa]]. [https://elu24.postimees.ee/6137636/kas-kuuuurijal-on-kriips-peal-katrin-lust-peab-advokaadiga-vihast-vaidlust-kaubamargi-parast Kas «Kuuuurijal» on kriips peal? Katrin Lust peab advokaadiga vihast vaidlust kaubamärgi pärast. Lust: kas advokaat võibki nii käituda?] Postimees / Kanal 2 &quot;Reporter&quot;, 21. august 2018
* [https://elu24.postimees.ee/4451839/palju-onne-sunnipaevalapse-katrin-lusti-igikestvad-skandaalid Palju õnne! Sünnipäevalapse Katrin Lusti igikestvad skandaalid] Postimees, 27. märts 2018
* [http://m.kroonika.delfi.ee/article.php?id=82324259 Katrin Lust: &quot;Isast ilma jäänuna kohtusin vaesusega, mida rikkamaks saades ei unusta.&quot;] Kroonika/Delfi, 16. juuni 2017
* Katrin Lust. [https://www.ohtuleht.ee/541343/ma-ei-ohuta-inimesi-homoks-hakkama Ma ei õhuta inimesi homoks hakkama], Õhtuleht, 25. märts 2013
* [[Paavo Kangur]]. [http://annestiil.delfi.ee/uudised/katrin-lust-buchanan-naitab-abikaasat?id=82303739 Katrin Lust-Buchanan näitab abikaasat] Kroonika, 13. aprill 2009

{{JÄRJESTA:Lust, Katrin}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti blogijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>qx9nwsoj1l6fmv3s7lde99fu09nn6eb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177159</id>
      <parentid>6177158</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:30:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarRand1</username>
        <id>162064</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2569" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{Lisa materjali}}
[[Pilt:Lust, Katrin.IMG 20211003 134542.jpg|thumb|Katrin Lust lõunatamas]]
'''Katrin Lust''' (varem ka '''Katrin Buchanan''' ja '''Katrin Lust-Buchanan'''; sündinud [[27. märts]]il [[1982]]) on eesti ajakirjanik ja blogija, Kanal 2 saate &quot;[[Kuuuurija]]&quot; juht.

==Haridus==
Katrin Lust õppis aastatel 1997–2000 [[Tartu Tamme Gümnaasium]]is.&lt;ref&gt;[https://tammegymnaasium.ee/vilistlased/lennud/ Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlaste nimekiri] (vaadatud:21.02.19)&lt;/ref&gt; 1998–1999 oli ta [[Tartu Tamme Gümnaasium]]i ajalehe [[Tamme-Press]] peatoimetaja.

==Karjäär==
Ta on töötanud [[Õhtuleht|Õhtulehes]] ja TV3 &quot;[[Seitsmesed uudised|Seitsmestes uudistes]]&quot;.

==Teoseid==

* &quot;Minu Albaania: paradiis ja põrgu&quot; (autor Helmi Vela, kirja pannud Katrin Buchanan) Tartu: [[Petrone Print]], 2012. ISBN 9789949511051
* &quot;Seks, valed ja eneseusk&quot; Tallinn: Amanda Gris, 2010. ISBN 9789949903566
* &quot;Tervist, proua president! [[Evelin Ilves]]e tee Kadriorgu&quot; Tallinn: Kunst, 2013. ISBN 9789949486557
==Isiklikku==
Lusti tütar on Olivia Kilk.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [[Maarit Stepanov]]. [https://www.ohtuleht.ee/894692/kersna-lusti-kohtuteest-talle-voib-ette-heita-palju-aga-kiretust-ja-tahtmatust-maailma-muuta-seda-kull-mitte Kersna Lusti kohtuteest: talle võib ette heita palju, aga kiretust ja tahtmatust maailma muuta – seda küll mitte] Õhtuleht, 31. august 2018
* [[Vahur Joa]]. [https://elu24.postimees.ee/6137636/kas-kuuuurijal-on-kriips-peal-katrin-lust-peab-advokaadiga-vihast-vaidlust-kaubamargi-parast Kas «Kuuuurijal» on kriips peal? Katrin Lust peab advokaadiga vihast vaidlust kaubamärgi pärast. Lust: kas advokaat võibki nii käituda?] Postimees / Kanal 2 &quot;Reporter&quot;, 21. august 2018
* [https://elu24.postimees.ee/4451839/palju-onne-sunnipaevalapse-katrin-lusti-igikestvad-skandaalid Palju õnne! Sünnipäevalapse Katrin Lusti igikestvad skandaalid] Postimees, 27. märts 2018
* [http://m.kroonika.delfi.ee/article.php?id=82324259 Katrin Lust: &quot;Isast ilma jäänuna kohtusin vaesusega, mida rikkamaks saades ei unusta.&quot;] Kroonika/Delfi, 16. juuni 2017
* Katrin Lust. [https://www.ohtuleht.ee/541343/ma-ei-ohuta-inimesi-homoks-hakkama Ma ei õhuta inimesi homoks hakkama], Õhtuleht, 25. märts 2013
* [[Paavo Kangur]]. [http://annestiil.delfi.ee/uudised/katrin-lust-buchanan-naitab-abikaasat?id=82303739 Katrin Lust-Buchanan näitab abikaasat] Kroonika, 13. aprill 2009

{{JÄRJESTA:Lust, Katrin}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti blogijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>di1bgoptc4vmj58yhnubbrdktd0rumi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mandri-Euroopa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>525335</id>
    <revision>
      <id>6177059</id>
      <parentid>5984589</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:02:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5931" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=oktoober}}
[[Fail:Mainland Europe (orthographic projection).svg|298px|pisi|Euroopa mandriosa ilma teda ümbritsevate meresaarteta]]
'''Mandri-Euroopa''' ([[eesti keel]]es ei ole keelend '''Kontinentaal-Euroopa''' soovitatav&lt;ref&gt;https://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&amp;act=2&amp;vld=6&lt;/ref&gt;) tähistab [[Euroopa]] kontinentaalset [[maismaa]]d, arvestamata tema merepiire ümbritsevaid [[Euroopa meresaared|saari]].  

Mõiste vastandub [[Poliitgeograafia|poliitgeograafiliselt]] ennekõike [[Briti saared|Briti saartele]], kus on määrav ingliskeelne kultuuriruum. 

==Geograafia==
===Välistatud meresaared===
[[Fail:Scandinavia M2002074 lrg.jpg|pisi|[[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbilt]] taandub lumikate iga [[talv]]e lõpus. Näiteks asus [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] kese just [[Skandinaavia]]s, mille liustikud kujundasid laialdaselt [[Põhja-Euroopa]] maastikku, jää sulamine aga määras tänapäevase [[Läänemeri|Läänemere]] vesistu kujunemist]]
Mandri-Euroopa kõige levinum määratlus välistab saared või saarestikud: [[Küpros]]e, [[Kreeka saarestik]]u, [[Malta]], [[Sitsiilia]], [[Sardiinia]], [[Korsika]], [[Baleaari saared]], [[Iirimaa]], [[Suurbritannia]], [[Mani saar]]e, [[Kanalisaared]], [[Novaja Zemlja]] ja [[Taani saarestik]]u. Samuti ei arvata nende hulka [[ookeanisaar]]i, nagu: [[Madeira]]t, [[Kanaari saared|Kanaari saari]], [[Assoorid|Assoore]], [[Island]]it, [[Fääri saared|Fääri saari]] ja [[Svalbard]]i.

Kui [[Läänemeri|Läänemerd]] käsitletakse suurjärvena, siis kuuluvad näiteks [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]], teiste Läänemere saarte seas, Mandri-Euroopa alla. Kui Läänemerd käsitletakse kui merd, siis kõik selle saared määratluse järgi välistatakse Euroopa maismaast. Määratlus ei puuduta järvesaarte kõrval ka jõesaari.

==Kontinentaalne Euroopa==
[[Fail:Tuftern.JPG|pisi|[[Kesk-Euroopa]] mäestiku [[Alpid]]e üks kõrgemaid tippe [[Matterhorn]], esiplaanil Šveitsi kotedžid]]

===Vana tähendus===
Kultuuriliselt peeti varem ''kontinentaalseks Euroopaks'' vaid [[Lääne-Euroopa]]t, vastandudes enamasti [[Briti saared|Briti saartele]]. Enne relvastumist ja kaasneva [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemist ilmestas Euroopa mandriosa keisri-, kuning- ja vabariikide kultuure nn üleeuroopaline [[õitsengu ajastu]] (''La Belle Époque''). [[Õhtumaad]]e õpetust, mis eristub eeskätt [[angloameerika filosoofia]]st, on nimetatud [[kontinentaalfilosoofia]]ks (mille 19. sajandi tuntumaid mõjutajaid esindab nn [[kahtluskoolkond]]).

====Suurimad metropolid 1900. aastal====
[[Fail:Brussels Panorama (8293237603).jpg|pisi|[[Brüsseli raekoda]] ja raekojaplatsi ([[La Grande Place]]) äärsed hooned]]
{{vaata|Metropol}}
*[[Pariis]]
*[[Berliin]]
*[[Viin]]
*[[Peterburi]]
*[[Moskva]]
*[[Konstantinoopol]]
*[[Budapest]]
*[[Varssavi]]
*[[Hamburg]]
*[[Brüssel]]

Mitut Mandri-Euroopa suurlinna läbis 20. sajandi vahetusel raudteetaristu, mille keskmeks oli [[Konstantinoopol]]is lõppev [[Idaekspress]]i raudteeliin.

===Uus tähendus===
[[Fail:Geschichte des Kostüms (1905) (14580729247).jpg|133px|pisi|vasakul|[[Ungari rahvarõivad]]]]
[[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] allutatuna hakkas [[idablokk]] koos satelliitidega lagunema 1980. aastate lõpus, 1990. aastate alguses taasiseseisvus üle tosina rahvusriigi. Sellega seoses laienes Euroopa kontinentaalsuse mõiste paarikümne aasta jooksul eelkõige [[Balti riigid|Balti riikidele]] (Põhja-Euroopa), [[Visegrádi riigid|Visegrádi riikidele]] (Kesk-Euroopa) ja [[Sloveenia]]le-[[Horvaatia]]le (Lõuna-Euroopa). Koos endise [[Ida-Saksamaa]]ga on nende riikide ajalugu olnud ülejäänud Euroopaga tihedalt läbi põimunud, kandes nii [[Kristlus|kristlikke]], [[Klassitsism|klassitsistlikke]] kui ka [[Rahvakultuur|rahvuslikke]] traditsioone. [[Ida-Euroopa]] maade kodanikke ja küllaltki odavat tööjõudu on Suurbritannias siiski toodud üheks ettekäändeks&lt;ref&gt;https://www.bbc.com/news/uk-politics-25630036&lt;/ref&gt;, et Euroopale nii-öelda selg pöörata (vt [[Brexit]]).

==Euroopa Liit==
[[Fail:Frankfurt aerial 5.jpg|pisi|[[Goethe]] sünnilinn [[Maini-äärne Frankfurt]] on [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpangaga]] üks Mandri-Euroopa kesksemaid finantskeskusi ja lennuühendusi]]
{{vaata|Euroopa Liit}}

1950. aastast alates hakkas välja kujunema [[solidaarsus]]el põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgse ja palju kannatanud Euroopa ühinemist ja rahu tagamist. 2018. aastal ühendabki Mandri-Euroopa 24 riiki [[Euroopa Liit]], kuhu kuuluvad lisaks saareriigid [[Küpros]], [[Malta]] ja [[Iiri]] ning ka veel välja astumata [[Ühendkuningriik]].

===Euroopa Liidu laienemine===
{{vaata|Kopenhaageni kriteeriumid}}
====Lääne-Balkan====
[[Fail:European Union and its neighbours.svg|vasakul|pisi|Euroopa Liit ja selle ühenduse naabrid]]
{{vaata|Lääne-Balkan}}
Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik [[Lääne-Balkani riigid]] (väljaarvatud [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega [[Kosovo]]), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud nii [[Antiik-Kreeka|antiikkreeka]], [[Vana-Rooma|antiikrooma]], [[bütsants]]i, [[Veneetsia vabariik|veneetsia]] kui ka [[Osmanite riik|osmanite]] kultuurid ja [[Õigeusk|õigeusu]], [[Katoliiklus|katoliku]] ning [[islam]]i usundid. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab tänapäeval neid välispoliitiliselt [[Venemaa Föderatsioon]], püüdes tagada eelkõige nii-öelda [[Belgrad]]i huve.

==Vaata ka==
*[[Mandri-Euroopa geograafiline keskpunkt]]
*[[Euroopa geopoliitiline jaotus]]
*[[Hajnali joon]]
*[[Doonau jõgi]]
*[[Briti saared]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Euroopa geograafia]]
[[Kategooria:Kultuurigeograafia]]</text>
      <sha1>sldspazca2dh41420q69y2ll9217q3s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uus Laul 1994</title>
    <ns>0</ns>
    <id>528812</id>
    <revision>
      <id>6177221</id>
      <parentid>6175324</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T06:43:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EST AnduWiki LT</username>
        <id>26202</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2237" xml:space="preserve">'''Uus Laul 1994''' oli [[1994]]. aastal [[Eesti Raadio]] ja [[Eesti Televisioon]]i korraldatud [[lauluvõistlus]]. Võistlus toimus [[Tallinna Linnahall]]is. Võistluse võitis [[Evelin Samuel]] lauluga &quot;[[Vari ja roos]]&quot;.{{lisa viide}} 

Televaatajate ja publiku preemia sai [[Maarja-Liis Ilus]], kes esitas laulu &quot;Paradiis&quot;.&lt;ref name=&quot;muusikastuudio.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20181124111412/http://muusikastuudio.ee/?page_id=48 (vaadatud 24.11.2018)&lt;/ref&gt;

Võistluse toimumise ajendiks oli see, et Eesti ei pääsenud [[1995. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele. Seetõttu korraldati alternatiivne üritus Uus Laul 1994.

{| class=&quot;sortable wikitable&quot;
!Jrk.
!Laulu pealkiri
!Esitaja
!Sõnade autor(id)
!Punktid
!Koht
|-
|01
|On siiski hea
|[[Ivo Linna]]
|[[Andres Valkonen]], [[Leelo Tungal]]
|67
|3.
|-
|02
|Uttu hääbuja
|[[Evelin Samuel]]
|[[Andres Noormets]], [[Evelin Samuel]]
|26
|9.
|-
|03
|On alanud Du-Du-Du
|[[Siiri Sisask]]
|[[Siiri Sisask]]
|31
|8.
|-
|04
|Sügisunelmad
|[[Kaja Ristila]]
|[[Erkki Reimann]]
|20
|11.
|-
|05
|Rainy Days
|[[Tanya Izotova|Tanya]]
|[[Ivo Vanem]], [[Maire Joala]]
|56
|6.
|-
|06
|Kui võid...
|[[Kaja Rants]]
|[[Alo Mattiisen]], [[Jüri Leesment]]
|11
|13.
|-
|07
|Klaasseina taga
|[[Janika Sillamaa|Janika]]
|[[Ivo Vanem]], [[Kaari Sillamaa]]
|56
|5.
|-
|08
|On palju öelda veel
|[[Double+]]
|[[Heini Vaikmaa]], [[Kaari Sillamaa]]
|68
|2.
|-
|09
|No More Lonely Nights
|[[Tanya Izotova|Tanya]]
|[[Ivar Must]], [[Katrin Olofsson]]
|22
|10.
|-
|10
|Kevade pühitsemine
|[[Evelin Samuel]]; [[Janika Sillamaa|Janika]]; [[Ranno Nurmsaar]]
|[[Kaari Sillamaa]], [[Priit Pajusaar]]
|4
|14.
|-
|11
|Paradiis
|[[Maarja-Liis Ilus]]
|[[Maarja-Liis Ilus]]
|52
|7.
|- style=&quot;font-weight:bold;background:#ffe87c;&quot;
|12
|Vari ja roos
|[[Evelin Samuel]]
|[[Andres Noormets]], [[Tiit Kikas]]
|87
|1.
|-
|13
|Love Is an Angel
|[[Tanya Izotova|Tanya]]
|[[Ivar Must]], [[Mihkel Raud]]
|65
|4.
|-
|14
|Päevad pole vennad
|[[Kaja Rants]]
|[[Alo Mattiisen]], [[Jüri Leesment]]
|15
|12.
|}

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://arhiiv.err.ee/seeria/uus-laul-1994/meelelahutus/31 Võistlused saated ERRi digiarhiivis]

[[Kategooria:Eesti lauluvõistlused]]
[[Kategooria:1994. aasta Eestis]]</text>
      <sha1>bqok6lkyokf72bfz7nn71i6jn7goqyn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Atascosa maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>528929</id>
    <revision>
      <id>6177015</id>
      <parentid>5539960</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:58:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1929" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Atascosa maakond
|  nimi1_keel =  | nimi1 = 
|  lipp = 
|  vapp = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Jourdanton]]
|  asendikaardi_pilt = Map of Texas highlighting Atascosa County.svg
}}
[[File:Atascosa county courthouse.jpg|pisi|Atascosa maakonna halduskeskus]]
'''Atascosa maakond''' (''Atascosa County'') on [[Maakond (USA)|maakond]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigi lõunaosas.

Maakonna [[halduskeskus]] on [[Jourdanton]] ja suurim linn [[Pleasanton]].

Maakond moodustati 1856. aastal [[Bexari maakond|Bexari maakonna]] osast. Maakond on saanud nime [[Atascosa jõgi|Atascosa jõe]] järgi.

2020. aasta seisuga elas Atascosa maakonnas 48 981 inimest. Aastal 2010 oli elanikke 44 911.

== Naabermaakonnad ==
* [[Bexari maakond]] (põhjas)
* [[Wilsoni maakond (Texas)|Wilsoni maakond]] (kirdes)
* [[Karnesi maakond]] (idas)
* [[Live Oaki maakond]] (kagus)
* [[McMulleni maakond]] (lõunas)
* [[La Salle'i maakond]] (edelas)
* [[Frio maakond]] (läänes)
* [[Medina maakond (Texas)|Medina makaond]] (loodes)

== Linnad ==
* [[Charlotte (Texas)|Charlotte]] (2020. aasta seisuga 1524 elanikku)
* [[Christine (Texas)|Christine]] (337 elanikku)
* [[Jourdanton]] (halduskeskus; 4094 elanikku)
* [[Lytle]] (osaliselt Bexari ja Medina maakonnas; 2914 elanikku)
* [[Pleasanton]] (10 648 elanikku)
* [[Poteet]] (2795 elanikku)

==Maanteed==
* [[Image:I-35 (TX).svg|20px]] [[Interstate 35]]
* [[Image:I-37 (TX).svg|20px]] [[Interstate 37]]
* [[Image:US 281.svg|25px]] [[U.S. Route 281]]
* [[Image:Texas 16.svg|20px]] [[Texas State Highway 16|State Highway 16]]
* [[Image:Texas 85.svg|20px]] [[Texas State Highway 85|State Highway 85]]
* [[Image:Texas 97.svg|20px]] [[Texas State Highway 97|State Highway 97]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* http://atascosacounty.texas.gov/

{{Texase maakonnad}}

[[Kategooria:Texase maakonnad]]</text>
      <sha1>t9mfn58wn900s7ct6ebp1aln12m6uxe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>James Tarkowski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>530455</id>
    <revision>
      <id>6177361</id>
      <parentid>5165507</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:50:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1855" xml:space="preserve">[[Pilt:James Tarkowski (Oct 2017).jpg|pisi|James Tarkowski 2017. aastal [[Burnley FC|Burnley]] särgis]]
'''James Alan Tarkowski''' (sündinud [[19. november|19. novembril]] [[1992]] [[Manchester]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]]. Ta mängib [[keskkaitsja]]na [[Premier League]]'i klubis [[Everton FC|Everton]].

2009. aastal liitus ta Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubiga [[Oldham Athletic A.F.C.|Oldham Athletic]]. Liigas tegi ta klubi põhimeeskonnas debüüdi 2011. aasta jaanuaris.

2014. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu [[Brentford FC|Brentfordiga]], mis mängis toona Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas. Samal aastal kindlustas klubiga pääsu Inglismaa esiliigasse.

2016. aasta veebruaris sõlmis ta lepingu [[Burnley FC|Burnley]]ga, mis mängis toona Inglismaa esiliigas. Inglismaa kõrgliigas mängis ta Burnleyga pärast seda kuus hooaega.

Pärast seda, kui Burnley oli Inglismaa kõrgliigast välja langenud, sõlmis Tarkowski 2022. aasta juulis nelja-aastase lepingu Evertoniga.&lt;ref&gt;{{cite news |url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/61757131 |title=James Tarkowski: Everton sign former Burnley centre-back on free transfer |website=BBC Sport |date=2 July 2022 |access-date=2 July 2022}}&lt;/ref&gt;

Debüüdi [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es tegi ta 27. märtsil 2018 [[sõprusmäng]]us [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] vastu.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.evertonfc.com/players/8143/james-tarkowski Profiil Everton F.C. kodulehel]

{{JÄRJESTA:Tarkowski, James}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Burnley FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Brentford FC mängijad]]
[[Kategooria:Everton FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:league One'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>3heek2ec23icrsazetln4i6jdz9lfnz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Musamari mudilaskoor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>540295</id>
    <redirect title="Musamari Koorikool" />
    <revision>
      <id>6177078</id>
      <parentid>5240772</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:20:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29" xml:space="preserve">#suuna [[Musamari Koorikool]]</text>
      <sha1>4lw0rb5s1bxmiqip8dimum7w4r1q15k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Conor Coady</title>
    <ns>0</ns>
    <id>542753</id>
    <revision>
      <id>6177360</id>
      <parentid>5910742</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:45:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2419" xml:space="preserve">[[Pilt:Conor_Coady.jpg|pisi|Conor Coady (2012)]]
'''Conor David Coady''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1993]] [[Liverpool]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|kaitsjana]] Inglismaa kõrgliigaklubis [[Everton FC|Everton]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri kodulinna klubis [[Liverpool FC]], mille noorteakadeemiaga liitus ta 2005. aastal. Hooajal 2012–13 debüteeris ta klubi põhimeeskonnas. Sama liigahooaja eelviimane mäng [[Fulham FC|Fulham]]i vastu jäi tema ainsaks Liverpooli särgis tehtud mänguks Premier League'is. Hooajal 2013–14	mängis ta laenul [[League One]]'i klubis [[Sheffield United FC|Sheffield United]]. 2014. aasta augustis liitus ta esiliiga klubiga [[Huddersfield Town AFC|Huddersfield Town]] ja mängis seal ühe hooaja.

2015. aasta juulis sõlmis ta lepingu [[Wolverhampton Wanderers]]iga. Hooajal 2017–18 võitis ta klubiga Inglismaa esiliiga, misjärel tõusti kõrgliigasse. 2022. aasta augustis läks ta laenule Evertoni.

2010. aastal tuli ta Inglismaa kuni 17-aastaste koondisega Euroopa omavanuste Euroopa meistriks. 2013. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel oli ta Inglismaa koondise [[kapten (jalgpall)|kapten]]. Inglismaa jalgpallikoondises tegi Coady debüüdi 8. septembril 2020 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta oma teises koondisemängus sama aasta 8. oktoobril [[Walesi jalgpallikoondis|Walesi]] vastu.&lt;ref&gt;https://www.national-football-teams.com/player/79304/Conor_Coady.html (vaadatud 1.6.2021)&lt;/ref&gt; Ta kuulus Inglismaa koondisse [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].

== Saavutused ==
;Wolverhampton Wanderers
*[[EFL Championship]]: 2017–18

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.wolves.co.uk/teams/first-team/conor-coady/ Profiil Wolverhampton Wanderersi kodulehel]

{{UEFA Euro 2020 Inglismaa koondis}}

{{JÄRJESTA:Coady, Conor}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Liverpool FC mängijad]]
[[Kategooria:Sheffield United FC mängijad]]
[[Kategooria:Huddersfield Town AFC mängijad]]
[[Kategooria:Wolverhampton Wanderers FC mängijad]]
[[Kategooria:Everton FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:League One'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>obk9yrudazry2q6lxlmehnn23o6fcva</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Christine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>551024</id>
    <revision>
      <id>6177018</id>
      <parentid>6146736</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:59:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="537" xml:space="preserve">{{See Artikkel|naisenimest|Texase linna|Christine (Texas)}}
'''Christine''' on [[naisenimi]].

2019. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 991. naisenimi. 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Christine 62 naisel.&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20190531064203/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Christine (vaadatud 31.05.2019)&lt;/ref&gt;

==Nime tuntud kandjaid==
*[[Christine Arron]]
*[[Christine Lagarde]]
*...

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{nimestat|Christine}}

[[Kategooria:Naisenimed]]</text>
      <sha1>0etcmcatqrf38ngyxydgbhhh12bzka8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2019. aasta CONCACAF Gold Cup</title>
    <ns>0</ns>
    <id>553771</id>
    <revision>
      <id>6177331</id>
      <parentid>5392948</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:52:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* A-alagrupp */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27670" xml:space="preserve">{{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus
| turniiri_nimi = CONCACAF Gold Cup
| aasta       = 2019
| muu_nimi    =
| image       = 
| size        = 
| caption     = 
| võõrustaja  = [[USA]]&lt;br&gt;[[Costa Rica]]&lt;br&gt;[[Jamaica]]
| kuupäev     = 15. juuni–7. juuli
| võistkondi  = 16
| konföderatsioone = 1
| väljakud    = 17
| linnad      = 16
| meister     = {{PLipp|Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko}}
| teine       = {{PLipp|USA jalgpallikoondis|USA}}
| mänge      = 31
| väravaid     = 96
| pealtvaatajaid = 1043168
| parim_väravakütt = {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]] (6 väravat)
| mängija     = 
| noormängija = 
| väravavaht  = 
| aus_mäng    = 
| eelmine     = [[2017. aasta CONCACAF Gold Cup|2017]]
| järgmine    = [[2021. aasta CONCACAF Gold Cup|''2021'']]
| uuendatud   = 
}}
'''2019. aasta [[CONCACAF Gold Cup]]''' olid 15. [[CONCACAF]]-i korraldatud jalgpallivõistlused, millest võtsid osa [[CONCACAF]]-i kuuluvad jalgpallikoondised. Võistlused toimusid [[15. juuni]]st kuni [[7. juuli]]ni.

Turniiri võitjaks tuli [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko koondis]], kes alistas finaalis [[USA jalgpallikoondis|USA koondise]] tulemusega 1:0.

Suurem osa turniiri mängudest peeti [[USA]]-s, lisaks toimusid osad alagrupikohtumised [[Costa Rica]]s ja [[Jamaica]]l.

Esmakordselt osales turniiril 12 koondise asemel 16 koondist. Esimest korda osalesid turniiril [[Bermuda jalgpallikoondis|Bermuda]] ja [[Guyana jalgpallikoondis|Guyana]].

== Staadionid ==
{{veerud}}
* [[Rose Bowl]] ([[Pasadena]])
* [[Broncos Stadium at Mile High]] ([[Denver]])
* [[NRG Stadium]] ([[Houston]])
* [[BBVA Stadium]] ([[Houston]])
* [[Bank of America Stadium]] ([[Charlotte (Põhja-Carolina)|Charlotte]])
* [[Lincoln Financial Field]] ([[Philadelphia]])
* [[Nissan Stadium]] ([[Nashville]])
* [[FirstEnergy Stadium]] ([[Cleveland]])
* [[Banc of California Stadium]] ([[Los Angeles]])
{{veerud-piir}}
* [[State Farm Stadium]] ([[Glendale (Arizona)|Glendale]])
* [[Toyota Stadium]] ([[Frisco]])
* [[Soldier Field]] ([[Chicago]])
* [[Allianz Field]] ([[Saint Paul]])
* [[Red Bull Arena (New Jersey)|Red Bull Arena]] ([[Harrison]])
* [[Children's Mercy Park]] ([[Kansas City (Kansas)|Kansas City]])
* [[Nacional de Costa Rica]] ([[San José]])
* [[Independence Park]] ([[Kingston]])
{{veerud-lõpp}}

== Alagrupimängud ==
&lt;!--
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Värvuste tähendus tabelites
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| Koondis jõudis veerandfinaali.
|}
---&gt;
=== A-alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! width=&quot;175&quot; |Meeskond
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|M|Mängude arv}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|V|Võidud}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|x|Viigid}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|K|Kaotused}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|+|Löödud väravad}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
! width=&quot;20&quot; |Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko}}
|3
|3
|0
|0
|13
|3
| +10
|'''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|Kanada jalgpallikoondis|Kanada}}
|3
|2
|0
|1
|12
|3
| +9
|'''6'''
|- 
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|Martinique'i jalgpallikoondis|Martinique}}
|3
|1
|0
|2
|5
|7
|–2
|'''3'''
|-
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|Kuuba jalgpallikoondis|Kuuba}}
|3
|0
|0
|3
|0
|17
|−17
|'''0'''
|}

{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2019
|aeg=19:30
|meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 
|tulemus=4:0
|Protokoll=[https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476763 Protokoll]
|meeskond2= {{PLipp|Martinique'i jalgpallikoondis|Martinique}}
|väravad1=[[Jonathan David|David]] {{värav|33||53}}&lt;br&gt;[[Junior Hoilett|Hoilett]] {{värav|63}}&lt;br&gt;[[Scott Arfield|Arfield]] {{värav|67}}
|väravad2=
|staadion=[[Rose Bowl]], [[Pasadena]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Said Martínez (Honduras)}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=15. juuni 2019
|aeg=21:00
|meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 
|tulemus=7:0
|Protokoll=[https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476762 Protokoll]
|meeskond2= {{PLipp|Kuuba jalgpallikoondis|Kuuba}}
|väravad1=[[Uriel Antuna|Antuna]] {{värav|2||44||80}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31||64}}&lt;br&gt;[[Diego Antonio Reyes|Reyes]] {{värav|38}}&lt;br&gt;[[Alexis Vega|Vega]] {{värav|74}}
|väravad2=
|staadion=[[Rose Bowl]], [[Pasadena]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=John Pitti (Panama)}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2019
|aeg=20:00
|meeskond1= [[Kuuba jalgpallikoondis|Kuuba]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 
|tulemus=0:3
|Protokoll=[https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476771 Protokoll]
|meeskond2= {{PLipp|Martinique'i jalgpallikoondis|Martinique}}
|väravad1=
|väravad2=[[Joris Marveaux|Marveaux]] {{värav|45}}&lt;br&gt;[[Stéphane Abaul|Abaul]] {{värav|70}}&lt;br&gt;[[Kévin Fortuné|Fortuné]] {{värav|84}}
|staadion=[[Broncos Stadium at Mile High]], [[Denver]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Abdulrahman Al-Jassim (Katar)}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=19. juuni 2019
|aeg=22:30
|meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 
|tulemus=3:1
|Protokoll=[https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476770 Protokoll]
|meeskond2= {{PLipp|Kanada jalgpallikoondis|Kanada}}
|väravad1=[[Roberto Alvarado|Alvarado]] {{värav|40}}&lt;br&gt;[[Andrés Guardado|Guardado]] {{värav|54||77}}
|väravad2=[[Lucas Cavallini|Cavallini]] {{värav|75}}
|staadion=[[Broncos Stadium at Mile High]], [[Denver]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Henry Bejarano (Costa Rica)}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2019
|aeg=18:00
|meeskond1= [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 
|tulemus=7:0
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476779
|meeskond2= {{PLipp|Kuuba jalgpallikoondis|Kuuba}}
|väravad1=[[Jonathan David|David]] {{värav|3||71||77}}&lt;br&gt;[[Lucas Cavallini|Cavallini]] {{värav|21||43||45+1}}&lt;br&gt;[[Junior Hoilett|Hoilett]] {{värav|50}}
|väravad2=
|staadion=[[Bank of America Stadium]], [[Charlotte (Põhja-Carolina)|Charlotte]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Armando Villarreal (USA)}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=23. juuni 2019
|aeg=20:30
|meeskond1= [[Martinique'i jalgpallikoondis|Martinique]] {{Riigi ikoon|Martinique}} 
|tulemus=2:3
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476778
|meeskond2= {{PLipp|Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko}}
|väravad1=[[Kévin Parsemain|Parsemain]] {{värav|56}}&lt;br&gt;[[Jordy Delem|Delem]] {{värav|84}}
|väravad2=[[Uriel Antuna|Antuna]] {{värav|29}}&lt;br&gt;[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|61}}&lt;br&gt;[[Fernando Navarro Morán|Navarro]] {{värav|72}}
|staadion=[[Bank of America Stadium]], [[Charlotte (Põhja-Carolina)|Charlotte]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Iván Barton (El Salvador)}}

=== B-alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! width=&quot;175&quot; |Meeskond
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|M|Mängude arv}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|V|Võidud}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|x|Viigid}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|K|Kaotused}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|+|Löödud väravad}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
! width=&quot;20&quot; |Punktid
|-  style=&quot;background:#cfc;&quot;
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|Haiti jalgpallikoondis|Haiti}}
|3
|3
|0
|0
|6
|2
| +4
|'''9'''
|-  style=&quot;background:#cfc;&quot;
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|Costa Rica jalgpallikoondis|Costa Rica}}
|3
|2
|0
|1
|7
|3
| +4
|'''6'''
|- 
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|Bermuda jalgpallikoondis|Bermuda}}
|3
|1
|0
|2
|4
|4
|0
|'''3'''
|-
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|Nicaragua jalgpallikoondis|Nicaragua}}
|3
|0
|0
|3
|0
|8
|−8
|'''0'''
|}

{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2019
|aeg=18:00
|meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}} 
|tulemus=2:1
|Protokoll=[https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476765 Protokoll]
|meeskond2= {{PLipp|Bermuda jalgpallikoondis|Bermuda}}
|väravad1=[[Frantzdy Pierrot|Pierrot]] {{värav|54||66}}
|väravad2=[[Dante Leverock|Leverock]] {{värav|45+2}}
|staadion=[[Estadio Nacional de Costa Rica]], [[San José]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Daneon Parchment (Jamaica)}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=16. juuni 2019
|aeg=20:30
|meeskond1= [[Costa Rica jalgpallikoondis|Costa Rica]] {{Riigi ikoon|Costa Rica}} 
|tulemus=4:0
|Protokoll=[https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476764 Protokoll]
|meeskond2= {{PLipp|Nicaragua jalgpallikoondis|Nicaragua}}
|väravad1=[[Bryan Oviedo|Oviedo]] {{värav|7}}&lt;br&gt;[[Celso Borges|Borges]] {{värav|19}}&lt;br&gt;[[Elías Aguilar|Aguilar]] {{värav|45+1}}&lt;br&gt;[[Allan Cruz|Cruz]] {{värav|75}}
|väravad2=
|staadion=[[Estadio Nacional de Costa Rica]], [[San José]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Marco Ortiz (Mehhiko)}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2019
|aeg=18:00
|meeskond1= [[Nicaragua jalgpallikoondis|Nicaragua]] {{Riigi ikoon|Nicaragua}} 
|tulemus=0:2
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476773#tab_match=match-details
|meeskond2= {{PLipp|Haiti jalgpallikoondis|Haiti}}
|väravad1=
|väravad2=[[Steeven Saba|Saba]] {{värav|22}}&lt;br&gt;[[Manuel Rosas Arreola|Rosas]] {{värav|33|[[omavärav|o.v.]]}}
|staadion=[[Toyota Stadium]], [[Frisco]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Mario Escobar (Guatemala)}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=20. juuni 2019
|aeg=21:30
|meeskond1= [[Costa Rica jalgpallikoondis|Costa Rica]] {{Riigi ikoon|Costa Rica}} 
|tulemus=2:1
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476772
|meeskond2= {{PLipp|Bermuda jalgpallikoondis|Bermuda}}
|väravad1=[[Mayron George|George]] {{värav|30}}&lt;br&gt;[[Elías Aguilar|Aguilar]] {{värav|54}}
|väravad2=[[Nahki Wells|Wells]] {{värav|59|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[Toyota Stadium]], [[Frisco]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Yadel Martinez (Kuuba)}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2019
|aeg=18:30
|meeskond1= [[Bermuda jalgpallikoondis|Bermuda]] {{Riigi ikoon|Bermuda}} 
|tulemus=2:0
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476781
|meeskond2= {{PLipp|Nicaragua jalgpallikoondis|Nicaragua}}
|väravad1=[[Lejuan Simmons|Simmons]] {{värav|60}}&lt;br&gt;[[Nahki Wells|Wells]] {{värav|71}}
|väravad2=
|staadion=[[Red Bull Arena]], [[Harrison]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Adonai Escobedo (Mehhiko)}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2019
|aeg=21:00
|meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Costa Rica]] {{Riigi ikoon|Costa Rica}} 
|tulemus=2:1
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476772
|meeskond2= {{PLipp|Costa Rica jalgpallikoondis|Costa Rica}}
|väravad1=[[Duckens Nazon|Nazon]] {{värav|57|[[penalti|pen.]]}}&lt;br&gt;[[Djimy Alexis|Alexis]] {{värav|81}}
|väravad2=[[Álvaro Saborío|Saborío]] {{värav|13}}
|staadion=[[Red Bull Arena]], [[Harrison]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Ismail Elfath (USA)}}

=== C-alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! width=&quot;175&quot; |Meeskond
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|M|Mängude arv}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|V|Võidud}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|x|Viigid}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|K|Kaotused}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|+|Löödud väravad}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
! width=&quot;20&quot; |Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|Jamaica jalgpallikoondis|Jamaica}}
|3
|1
|2
|0
|4
|3
| +1
|'''5'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao}}
|3
|1
|1
|1
|2
|2
| 0
|'''4'''
|- 
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|El Salvadori jalgpallikoondis|El Salvador}}
|3
|1
|1
|1
|1
|4
| –3
|'''4'''
|- 
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|Hondurase jalgpallikoondis|Honduras}}
|3
|1
|0
|2
|6
|4
| +2
|'''3'''
|}

{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2019
|aeg=19:00
|meeskond1= [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] {{Riigi ikoon|Curaçao}} 
|tulemus=0:1
|Protokoll=[https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476767 Protokoll]
|meeskond2= {{PLipp|El Salvadori jalgpallikoondis|El Salvador}}
|väravad1=
|väravad2=[[Nelson Bonilla|Bonilla]] {{värav|45+2}}
|staadion=[[Independence Park]], [[Kingston]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Walter López (Guatemala)}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=17. juuni 2019
|aeg=21:30
|meeskond1= [[Jamaica jalgpallikoondis|Jamaica]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 
|tulemus=3:2
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476766
|meeskond2= {{PLipp|Hondurase jalgpallikoondis|Honduras}}
|väravad1=[[Dever Orgill|Orgill]] {{värav|15||41}}&lt;br&gt;[[Damion Lowe|Lowe]] {{värav|56}}
|väravad2=[[Anthony Lozano|Lozano]] {{värav|54}}&lt;br&gt;[[Rubilio Castillo|Castillo]] {{värav|90+2}}
|staadion=[[Independence Park]], [[Kingston]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Jair Marrufo (USA)}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2019
|aeg=19:00
|meeskond1= [[El Salvadori jalgpallikoondis|El Salvador]] {{Riigi ikoon|El Salvador}} 
|tulemus=0:0
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476775
|meeskond2= {{PLipp|Jamaica jalgpallikoondis|Jamaica}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion=[[BBVA Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=John Pitti (Panama)}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=21. juuni 2019
|aeg=21:30
|meeskond1= [[Hondurase jalgpallikoondis|Honduras]] {{Riigi ikoon|Honduras}} 
|tulemus=0:1
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476774
|meeskond2= {{PLipp|Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao}}
|väravad1=
|väravad2=[[Leandro Bacuna|Bacuna]] {{värav|40}}
|staadion=[[BBVA Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Juan Gabriel Calderón (Costa Rica)}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2019
|aeg=20:00
|meeskond1= [[Jamaica jalgpallikoondis|Jamaica]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 
|tulemus=1:1
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476783
|meeskond2= {{PLipp|Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao}}
|väravad1=[[Shamar Nicholson|Nicholson]] {{värav|14}}
|väravad2=[[Juriën Gaari|Gaari]] {{värav|90+3}}
|staadion=[[Banc of California Stadium]], [[Los Angeles]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Marco Ortíz (Mehhiko)}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=25. juuni 2019
|aeg=22:30
|meeskond1= [[Hondurase jalgpallikoondis|Honduras]] {{Riigi ikoon|Honduras}} 
|tulemus=4:0
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476782
|meeskond2= {{PLipp|El Salvadori jalgpallikoondis|El Salvador}}
|väravad1=[[Jorge Álvarez|Álvarez]] {{värav|59}}&lt;br&gt;[[Rubilio Castillo|Castillo]] {{värav|65}}&lt;br&gt;[[Bryan Acosta|Acosta]] {{värav|75}}&lt;br&gt;[[Emilio Izaguirre|Izaguirre]] {{värav|90}}
|väravad2=
|staadion=[[Banc of California Stadium]], [[Los Angeles]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Fernando Guerrero (Mehhiko)}}

=== D-alagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! width=&quot;175&quot; |Meeskond
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|M|Mängude arv}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|V|Võidud}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|x|Viigid}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|K|Kaotused}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|+|Löödud väravad}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
! width=&quot;20&quot; |{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
! width=&quot;20&quot; |Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|USA jalgpallikoondis|USA}}
|3
|3
|0
|0
|11
|0
| +11
|'''9'''
|- 
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|Panama jalgpallikoondis|Panama}}
|3
|2
|0
|1
|2
|0
| +2
|'''6'''
|-
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|Guyana jalgpallikoondis|Guyana}}
|3
|0
|1
|2
|3
|9
| –6
|'''1'''
|- 
| align=&quot;left&quot; |{{PLipp|Trinidadi ja Tobago jalgpallikoondis|Trinidad ja Tobago}}
|3
|0
|1
|2
|1
|9
| –8
|'''1'''
|}

{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2019
|aeg=19:30
|meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} 
|tulemus=2:0
|Protokoll=[https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476769 Protokoll]
|meeskond2= {{PLipp|Trinidadi ja Tobago jalgpallikoondis|Trinidad ja Tobago}}
|väravad1=[[Armando Cooper|Cooper]] {{värav|53}}&lt;br&gt;[[Édgar Yoel Bárcenas|Bárcenas]] {{värav|68}}
|väravad2=
|staadion=[[Allianz Field]], [[Saint Paul]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Adonai Escobedo (Mehhiko)}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2019
|aeg=22:00
|meeskond1= [[USA jalgpallikoondis|USA]] {{Riigi ikoon|USA}} 
|tulemus=4:0
|Protokoll=[https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476768 Protokoll]
|meeskond2= {{PLipp|Guyana jalgpallikoondis|Guyana}}
|väravad1=[[Paul Arriola|Arriola]] {{värav|28}}&lt;br&gt;[[Tyler Boyd|Boyd]] {{värav|51||81}}&lt;br&gt;[[Gyasi Zardes|Zardes]] {{värav|55}}
|väravad2=
|staadion=[[Allianz Field]], [[Saint Paul]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Iván Barton (El Salvador)}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2019
|aeg=17:30
|meeskond1= [[Guyana jalgpallikoondis|Guyana]] {{Riigi ikoon|Guyana}} 
|tulemus=2:4
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476777
|meeskond2= {{PLipp|Panama jalgpallikoondis|Panama}}
|väravad1=[[Neil Danns]] {{värav|33|[[penalti|pen.]]|90+3|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2=[[Abdiel Arroyo|Arroyo]] {{värav|16}}&lt;br&gt;[[Terence Vancooten]] {{värav|40|[[omavärav|o.v.]]}}&lt;br&gt;[[Erick Davis|Davis]] {{värav|51|[[penalti|pen.]]}}&lt;br&gt;[[Gabriel Torres|Torres]] {{värav|86}}
|staadion=[[FirstEnergy Stadium]], [[Cleveland]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Daneon Parchment (Jamaica)}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2019
|aeg=22:00
|meeskond1= [[USA jalgpallikoondis|USA]] {{Riigi ikoon|USA}} 
|tulemus=6:0
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476776
|meeskond2= {{PLipp|Trinidadi ja Tobago jalgpallikoondis|Trinidad ja Tobago}}
|väravad1=[[Aaron Long|Long]] {{värav|41||90}}&lt;br&gt;[[Gyasi Zardes|Zardes]] {{värav|66||69}}&lt;br&gt;[[Christian Pulisic|Pulisic]] {{värav|73}}&lt;br&gt;[[Paul Arriola|Arriola]] {{värav|78}}
|väravad2=
|staadion=[[FirstEnergy Stadium]], [[Cleveland]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Said Martínez (Honduras)}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=22. juuni 2019
|aeg=17:30
|meeskond1= [[Trinidadi ja Tobago jalgpallikoondis|Trinidad ja Tobago]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 
|tulemus=1:1
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476785
|meeskond2= {{PLipp|Guyana jalgpallikoondis|Guyana}}
|väravad1=[[Kevin Molino|Molino]] {{värav|80}}
|väravad2=[[Neil Danns|Danns]] {{värav|54}}
|staadion=[[Children's Mercy Park]], [[Kansas City (Kansas)|Kansas City]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Juan Gabriel Calderón (Costa Rica)}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2019
|aeg=22:00
|meeskond1= [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] {{Riigi ikoon|Panama}} 
|tulemus=0:1
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476784
|meeskond2= {{PLipp|USA jalgpallikoondis|USA}}
|väravad1=
|väravad2=[[Jozy Altidore|Altidore]] {{värav|66}}
|staadion=[[Children's Mercy Park]], [[Kansas City (Kansas)|Kansas City]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Abdulrahman Al-Jassim (Katar)}}

== Väljalangemismängud ==
{{Turniiritabel8
&lt;!-- Koht, kuupäev/Meeskond 1/Tulemus 1/Meeskond 2/Tulemus 2 --&gt;
&lt;!-- Veerandfinaalid  --&gt;
|29. juuni – [[Houston]]|'''{{PLipp|Haiti jalgpallikoondis|Haiti}}'''|'''3'''|{{PLipp|Kanada jalgpallikoondis|Kanada}}|2
|29. juuni – [[Houston]]|'''{{PLipp|Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko}} ([[penaltiseeria|pen.]])'''|'''1 (5)'''|{{PLipp|Costa Rica jalgpallikoondis|Costa Rica}}|1 (4)
|30. juuni – [[Philadelphia]]|'''{{PLipp|Jamaica jalgpallikoondis|Jamaica}}'''|'''1'''|{{PLipp|Panama jalgpallikoondis|Panama}}|0
|30. juuni – [[Philadelphia]]|'''{{PLipp|USA jalgpallikoondis|USA}}'''|'''1'''|{{PLipp|Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao}}|0
&lt;!-- Poolfinaalid --&gt;
|2. juuli – [[Glendale (Arizona)|Glendale]]|{{PLipp|Haiti jalgpallikoondis|Haiti}}|0|'''{{PLipp|Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko}}'''|'''1'''
|3. juuli – [[Nashville]]|{{PLipp|Jamaica jalgpallikoondis|Jamaica}}|1| '''{{PLipp|USA jalgpallikoondis|USA}}'''|'''3'''
&lt;!-- Finaal --&gt;
|7. juuli – [[Chicago]]|'''{{PLipp|Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko}}''' |'''1'''|{{PLipp|USA jalgpallikoondis|USA}}|0
}}

====Veerandfinaalid====
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2019
|aeg=19:00
|meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}}
|tulemus=3:2
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476787
|meeskond2= {{PLipp|Kanada jalgpallikoondis|Kanada}}
|väravad1=[[Duckens Nazon|Nazon]] {{värav|50}}&lt;br&gt;[[Hervé Bazile|Bazile]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}}&lt;br&gt;[[Wilde-Donald Guerrier|Guerrier]] {{värav|76}}
|väravad2=[[Jonathan David|David]] {{värav|18}}&lt;br&gt;[[Lucas Cavallini|Cavallini]] {{värav|28}}
|staadion=[[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Jair Marrufo (USA)}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=29. juuni 2019
|aeg=22:00
|meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}}
|tulemus=1:1
|penaltitulemus=5:4
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476786
|meeskond2= {{PLipp|Costa Rica jalgpallikoondis|Costa Rica}}
|väravad1=[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|44}}
|penaltid1=[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{penmööda}}&lt;br&gt;[[Luis Montes|Montes]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Roberto Alvarado|Alvardo]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Jesús Gallardo|Gallardo]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Héctor Moreno|Moreno]] {{penvärav}}&lt;br&gt;[[Carlos Salcedo|Salcedo]] {{penvärav}}
|väravad2=[[Bryan Ruiz|Ruiz]] {{värav|52|[[penalti|pen.]]}}
|penaltid2={{penvärav}} [[Celso Borges|Borges]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Elías Aguilar|Aguilar]]&lt;br&gt;{{penmööda}} [[Randall Leal|Leal]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Óscar Duarte|Duarte]]&lt;br&gt;{{penvärav}} [[Francisco Calvo|Calvo]]&lt;br&gt;{{penmööda}} [[Keysher Fuller|Fuller]]
|staadion=[[NRG Stadium]], [[Houston]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=John Pitti (Panama)}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2019
|aeg=17:30
|meeskond1= [[Jamaica jalgpallikoondis|Jamaica]] {{Riigi ikoon|Jamaica}}
|tulemus=1:0
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476788
|meeskond2= {{PLipp|Panama jalgpallikoondis|Panama}}
|väravad1=[[Darren Mattocks|Mattocks]] {{värav|75|[[penalti|pen.]]}}
|väravad2=
|staadion=[[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Mario Escobar (Guatemala)}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=30. juuni 2019
|aeg=20:00
|meeskond1= [[USA jalgpallikoondis|USA]] {{Riigi ikoon|USA}}
|tulemus=1:0
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476789
|meeskond2= {{PLipp|Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao}}
|väravad1=[[Weston McKennie|McKennie]] {{värav|25}}
|väravad2=
|staadion=[[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Adonai Escobedo (Mehhiko)}}

====Poolfinaalid====
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=2. juuli 2019
|aeg=22:30
|meeskond1= [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] {{Riigi ikoon|Haiti}}
|tulemus= 0:1
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476790
|meeskond2= {{PLipp|Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko}}
|väravad1= 
|väravad2=[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|93|[[penalti|pen.]]}}
|staadion=[[State Farm Stadium]], [[Glendale (Arizona)|Glendale]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=Abdulrahman Al-Jassim (Katar)}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=3. juuli 2019
|aeg=21:30
|meeskond1= [[Jamaica jalgpallikoondis|Jamaica]] {{Riigi ikoon|Jamaica}}
|tulemus= 1:3
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476791
|meeskond2= {{PLipp|USA jalgpallikoondis|USA}}
|väravad1= [[Shamar Nicholson|Nicholson]] {{värav|69}}
|väravad2= [[Weston McKennie|McKennie]] {{värav|9}}&lt;br&gt;[[Christian Pulisic|Pulisic]] {{värav|52||87}}
|staadion=[[Nissan Stadium]], [[Nashville]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=}}

====Finaal====
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=7. juuli 2019
|aeg=21:15
|meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}}
|tulemus=1:0
|Protokoll=https://www.goldcup.org/en/gold-cup/game-detail/476792
|meeskond2= {{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]]
|väravad1=[[Jonathan dos Santos|dos Santos]] {{värav|73}}
|väravad2=
|staadion=
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=}}

== Statistika ==
;6 väravat
*{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]]
;5 väravat
{{veerud}}
*{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Lucas Cavallini]]
{{veerud-piir}}
*{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]]
{{veerud-lõpp}}
;4 väravat
*{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Uriel Antuna]]
;3 väravat
{{veerud}}
*{{Riigi ikoon|Guyana}} [[Neil Danns]]
{{veerud-piir}}
*{{Riigi ikoon|USA}} [[Gyasi Zardes]]
{{veerud-piir}}
*{{Riigi ikoon|USA}} [[Christian Pulisic]]
{{veerud-lõpp}}
;2 väravat
{{div col|laius=25em}}
*{{Riigi ikoon|Bermuda}} [[Nahki Wells]]
*{{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Elías Aguilar]]
*{{Riigi ikoon|Haiti}} [[Duckens Nazon]]
*{{Riigi ikoon|Haiti}} [[Frantzdy Pierrot]]
*{{Riigi ikoon|Honduras}} [[Rubilio Castillo]]
*{{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Shamar Nicholson]]
*{{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Dever Orgill]]
*{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Junior Hoilett]]
*{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Andrés Guardado]]
*{{Riigi ikoon|USA}} [[Paul Arriola]]
*{{Riigi ikoon|USA}} [[Tyler Boyd]]
*{{Riigi ikoon|USA}} [[Aaron Long]]
*{{Riigi ikoon|USA}} [[Weston McKennie]]
{{Div col end}}
;1 värav
{{div col|laius=25em}}
*{{Riigi ikoon|Bermuda}} [[Dante Leverock]]
*{{Riigi ikoon|Bermuda}} [[Lejuan Simmons]]
*{{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Celso Borges]]
*{{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Allan Cruz]]
*{{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Mayron George]]
*{{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Bryan Oviedo]]
*{{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Bryan Ruiz]]
*{{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Álvaro Saborío]]
*{{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Leandro Bacuna]]
*{{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Juriën Gaari]]
*{{Riigi ikoon|El Salvador}} [[Nelson Bonilla]]
*{{Riigi ikoon|Haiti}} [[Djimy Alexis]]
*{{Riigi ikoon|Haiti}} [[Hervé Bazile]]
*{{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilde-Donald Guerrier]]
*{{Riigi ikoon|Haiti}} [[Steeven Saba]]
*{{Riigi ikoon|Honduras}} [[Bryan Acosta]]
*{{Riigi ikoon|Honduras}} [[Jorge Álvarez]]
*{{Riigi ikoon|Honduras}} [[Emilio Izaguirre]]
*{{Riigi ikoon|Honduras}} [[Anthony Lozano]]
*{{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Damion Lowe]]
*{{Riigi ikoon|Jamaica}} [[Darren Mattocks]]
*{{Riigi ikoon|Kanada}} [[Scott Arfield]]
*{{Riigi ikoon|Martinique}} [[Stéphane Abaul]]
*{{Riigi ikoon|Martinique}} [[Jordy Delem]]
*{{Riigi ikoon|Martinique}} [[Kévin Fortuné]]
*{{Riigi ikoon|Martinique}} [[Joris Marveaux]]
*{{Riigi ikoon|Martinique}} [[Kévin Parsemain]]
*{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Roberto Alvarado]]
*{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Jonathan dos Santos]]
*{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Fernando Navarro]]
*{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Diego Reyes]]
*{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Alexis Vega]]
*{{Riigi ikoon|Panama}} [[Abdiel Arroyo]]
*{{Riigi ikoon|Panama}} [[Édgar Bárcenas]]
*{{Riigi ikoon|Panama}} [[Armando Cooper]]
*{{Riigi ikoon|Panama}} [[Abdiel Arroyo]]
*{{Riigi ikoon|Panama}} [[Erick Davis]]
*{{Riigi ikoon|Panama}} [[Gabriel Torres]]
*{{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} [[Kevin Molino]]
*{{Riigi ikoon|USA}} [[Jozy Altidore]]
{{Div col end}}

;1 omavärav
{{veerud}}
*{{Riigi ikoon|Guyana}} [[Terence Vancooten]] (mängus Panama vastu)
{{veerud-piir}}
*{{Riigi ikoon|Nicaragua}} [[Manuel Rosas]] (mängus Haiti vastu)
{{veerud-lõpp}}

== Auhinnad ==
* Parim mängija (''Golden Ball Award''): {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]]
* Suurima väravaküti auhind (''Golden Boot Award''): {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]]
* Parim väravavaht (''Glove Award''): {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guillermo Ochoa]]
* Parim noormängija: {{Riigi ikoon|USA}} [[Christian Pulisic]]
* Ausa mängu auhind: {{PLipp|USA jalgpallikoondis|USA}}

=== Sümboolne koosseis ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Väravavaht
!Kaitsjad
!Poolkaitsjad
!Ründajad
|- valign=&quot;top&quot;
|
*{{flagicon|MEX}} [[Guillermo Ochoa]]
|
*{{flagicon|MEX}} [[Luis Alfonso Rodríguez|Luis Rodríguez]]
*{{flagicon|MEX}} [[Carlos Salcedo]]
*{{flagicon|USA}} [[Aaron Long]]
*{{flagicon|MEX}} [[Jesús Gallardo]]
|
*{{flagicon|USA}} [[Michael Bradley]]
*{{flagicon|MEX}} [[Andrés Guardado]]
*{{flagicon|MEX}} [[Jonathan dos Santos]]
*{{flagicon|CAN}} [[Jonathan David]]
*{{flagicon|USA}} [[Christian Pulisic]]
|
*{{flagicon|MEX}} [[Raúl Jiménez]]
|}

== Välislingid ==
* [https://www.goldcup.org/ Ametlik koduleht]

[[Kategooria:2019. aasta spordis|CONCACAF]]
[[Kategooria:CONCACAF Gold Cup]]</text>
      <sha1>ql7k1zrdsjlpyuacnjtv3w85gwnw473</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ritsu Doan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>558283</id>
    <revision>
      <id>6177138</id>
      <parentid>5726003</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:50:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2599" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
|nimi=Ritsu Doan
|pilt=Ritsu Doan, 2019 AFC Asian Cup 1.jpg
|täisnimi=Ritsu Doan
|sünniaeg={{Sünniaeg ja vanus|1998|6|16}}
|sünnilinn=[[Amagasaki]]
|sünnimaa=Jaapan
|surmaaeg=
|pikkus=172 cm
|positsioon=[[ründav poolkaitsja]]
|koduklubi=[[SC Freiburg|Freiburg]]
|särginumber=42
|aastad1=2015–2017|klubi1=[[Gamba Osaka]]|mänge1=15|väravaid1=3
|aastad2=2017–2019|klubi2=[[FC Groningen]]|mänge2=63|väravaid2=15
|aastad3=2019–2022|klubi3=[[PSV]]|mänge3=43|väravaid3=10
|aastad4=2020–2021|klubi4=→ [[Bielefeldi Arminia]] (laenul)|mänge4=34|väravaid4=5
|aastad5=2022–|klubi5=[[SC Freiburg|Freiburg]]|mänge5=1|väravaid5=1
|klubi_seisuga=11. august 2022
|koondiseaastad1=2018–|koondis1=[[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]]|koondisemänge1=26|koondiseväravaid1=3
|koondis_seisuga=14. juuni 2022
}}
'''Ritsu Doan''' ([[jaapani keel]]es 堂安 律; sündinud [[16. juuni]]l [[1998]] [[Amagasaki]]s) on [[Jaapan]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Saksamaa kõrgliigaklubis [[SC Freiburg|Freiburg]] ja [[Jaapani jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri Jaapani kõrgliigaklubis [[Gamba Osaka]]. 2016. aastal valiti ta Aasia aasta noorjalgpalluriks. 2019. aastal liitus ta Hollandi kõrgliigaklubiga [[PSV Eindhoven]]. Hooajal 2020/21 oli ta laenul Saksamaa kõrgliigaklubis [[Bielefeldi Arminia]].

2022. aasta juulis liitus ta Freiburgiga.

==Koondisekarjäär==
[[Jaapani jalgpallikoondis]]es on ta alates 2018. aastast mänginud 15 mängu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 16. oktoobril 2018 [[sõprusmäng]]us [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] vastu. Ta kuulus Jaapani koondisse [[2019. aasta Aasia meistrivõistlused jalgpallis|2019. aasta Aasia meistrivõistlustel]].&lt;ref&gt;[https://www.national-football-teams.com/player/71982/Ritsu_Doan.html National Football Teams]&lt;/ref&gt;

[[2020. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril saavutas ta Jaapani olümpiameeskonnaga neljanda koha.

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!colspan=&quot;3&quot;|[[Jaapani jalgpallikoondis]]
|-
!Aastad||Mänge||Värav
|-
|2018||5||1
|-
|2019||13||2
|-
|2020||2||0
|-
|2021||1||0
|-
|2022||5||0
|-
!Kokku||26||3
|}

== Saavutused ==
;PSV
*[[KNVB beker]]: 2021–22

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Soccerway}}

{{JÄRJESTA:Doan, Ritsu}}
[[Kategooria:Jaapani jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Groningeni mängijad]]
[[Kategooria:PSV Eindhoveni mängijad]]
[[Kategooria:Bielefeldi Arminia jalgpallurid]]
[[Kategooria:SC Freiburgi mängijad]]
[[Kategooria:bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>73ib7bnyh8ih0pqibqehwpnm84tviqp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mohni (laev)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>558894</id>
    <revision>
      <id>6177268</id>
      <parentid>5922491</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:05:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.29.193.30</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3726" xml:space="preserve">'''Mohni''' oli [[Eesti Merelaevandus]]e Spartak-klassi [[kaubalaev]].

== Kirjeldus ==
*Projekt 232, Spartak-klass 
*Veeväljasurve 1847 tonni 
*Pikkus 77 m 
*Laius 11 m

== Ajalugu ==
=== Üldist ===
Laev oli ehitatud Ungaris 1971. aastal ja kasutuses kuni 2003. aastani. Selle klassi laevu ehitati Nõukogude Liidule 15, nendest 9 kodusadamaks sai Tallinn.

Mohni oli laeva nimeks nii Nõukogude Liidu kui ka Eesti lipu all.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://fleetphoto.ru/list.php?rgid=26&amp;sort=num&amp;st=6500|Pealkiri=Fleetphoto|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

1997. aastal läks laev [[Belize|Belize'i]] lipu alla ja sai nime '''Fighter'''.

2000. aastal hakkas Belize'i lipu all kandma nime '''Laagna'''.

2001. aastal müüdi laev [[Venemaa Föderatsioon]]i lipu alla, kodusadamaks sai [[Viiburi]] ja nimeks '''Forvard'''.

===Prantsuse jahimeeskonna päästmine 1978. aastal===
Laiemat tuntust on saanud juhtum 1978. aasta oktoobris, kui Mohni meeskond päästis Vahemerel tormis viga saanud jahilt kolm prantslast ja koera.

Kolm noort prantslast – fotograaf Michel Bourdin, restauraator Didier Sardet ja kapten Michel Lardin – leidsid Neversi linnas 1973. aastal väikese vana jahi ja otsustasid purjetada Brasiiliasse ning võtsid kaasa ka koera. Plaanis oli filmida reisi käiku ja Brasiilia karnevali. Reisi ettevalmistust ja algust kajastas kohalik ajakirjandus.

Vahemerel purjetades puhkes 19. oktoobril väga tugev 12-palline torm, mida ilmateade ei olnud ennustanud. Laine keeras öösel jahi korra üle kiilu, purunes katus ja jahi kere täitus veega. Vett välja loopides leidsid mehed karbi kolme signaalraketiga. Kolmest süttis ainult viimane rakett.

Mohni liikus sel ööl samas piirkonnas. Sel reisil oli Mohni [[Laevakapten|kapten]] Aleksei Seppen (suri 2002), [[Laevamehaanik|vanemmehaanik]] Gunnar Niglas, teine tüürimees Ülo Kirt. 

Mohni teine tüürimees märkas raketti ja laev siirdus merehädalisi päästma. Esialgu otsustati jaht slepis lähemasse sadamasse pukseerida, sest suure lainega merehädaliste pardale võtmine olnuks väga keeruline. Kui jaht hakkas uppuma, õnnestus mehed siiski pardale võtta. Kõige keerulisemaks osutus koera pardale saamine, sest koer kartis, ujus ringi ja hammustas, kui keegi temast kinni haaras. Lõpuks õnnestus saada siiski Mohni pardale ka koer Dick.

Merehädalised viidi Hispaaniasse [[Algeciras]]e sadamasse.

Aprillis 2010 rääkis {{kas|Bell-lel}} elav Michel Bourdin seda lugu oma tuttavale kirjanikule Hervé Recanat'le. Tema otsustas sellest köitvast loost raamatu kirjutada ning asus selle jaoks teavet koguma. Kontakti loomisel aitasid kaasa [[Belle-Île]]'i saarel töötavad tudengid Liina Lamson ja Mirt Väli.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.err.ee/402313/eesti-kangelased-saavad-prantsusmaalt-medali|Pealkiri=Eesti kangelased saavad Prantsusmaalt medali|Väljaanne=ERR|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

Kolme kuuga õnnestus koguda nii palju materjali, et juulis toimus päästetute liigutav kohtumine Tallinnas Mohni toonase meeskonna liikmetega. 

Prantsuse suursaadik andis Mohni meeskonnaliikmetele Prantsuse Merepääste Assotsiatsiooni medalid.

==Teosed==
Sellest juhtumist, päästjate otsinguist ja järgnevast kohtumisest on tehtud telesaade &quot;Tormi vennad&quot; (2012). [[Stsenarist]] [[Mihkel Kärmas]], [[režissöör]] Märten Vaher, produtsent Piret Priisaar, esmaeeter ETV-s 25. detsembril 2012.

Raamat: Herve Recanati &quot;Kolmas rass. Pääsemine eestlaste abiga&quot; (eesti keeles ilmunud Mirt Väli tõlkes 2010. aastal)&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://erb.nlib.ee/?kid=28770894|Pealkiri=https://erb.nlib.ee/?kid=28770894|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti kaubalaevad]]</text>
      <sha1>3s3s82ykav54l55nnfownu99stptxng</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177269</id>
      <parentid>6177268</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:07:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>85.29.193.30</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3726" xml:space="preserve">'''Mohni''' oli [[Eesti Merelaevandus]]e Spartak-klassi [[kaubalaev]].

== Kirjeldus ==
*Projekt 232, Spartak-klass 
*Veeväljasurve 1847 tonni 
*Pikkus 77 m 
*Laius 11 m

== Ajalugu ==
=== Üldist ===
Laev oli ehitatud Ungaris 1971. aastal ja kasutuses kuni 2003. aastani. Selle klassi laevu ehitati Nõukogude Liidule 15, nendest 9 kodusadamaks sai Tallinn.

Mohni oli laeva nimeks nii Nõukogude Liidu kui ka Eesti lipu all.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://fleetphoto.ru/list.php?rgid=26&amp;sort=num&amp;st=6500|Pealkiri=Fleetphoto|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

1997. aastal läks laev [[Belize|Belize'i]] lipu alla ja sai nime '''Fighter'''.

2000. aastal hakkas Belize'i lipu all kandma nime '''Laagna'''.

2001. aastal müüdi laev [[Venemaa Föderatsioon]]i lipu alla, kodusadamaks sai [[Viiburi]] ja nimeks '''Forvard'''.

===Prantsuse jahimeeskonna päästmine 1978. aastal===
Laiemat tuntust on saanud juhtum 1978. aasta oktoobris, kui Mohni meeskond päästis Vahemerel tormis viga saanud jahilt kolm prantslast ja koera.

Kolm noort prantslast – fotograaf Michel Bourdin, restauraator Didier Sardet ja kapten Michel Lardin – leidsid Neversi linnas 1978. aastal väikese vana jahi ja otsustasid purjetada Brasiiliasse ning võtsid kaasa ka koera. Plaanis oli filmida reisi käiku ja Brasiilia karnevali. Reisi ettevalmistust ja algust kajastas kohalik ajakirjandus.

Vahemerel purjetades puhkes 19. oktoobril väga tugev 12-palline torm, mida ilmateade ei olnud ennustanud. Laine keeras öösel jahi korra üle kiilu, purunes katus ja jahi kere täitus veega. Vett välja loopides leidsid mehed karbi kolme signaalraketiga. Kolmest süttis ainult viimane rakett.

Mohni liikus sel ööl samas piirkonnas. Sel reisil oli Mohni [[Laevakapten|kapten]] Aleksei Seppen (suri 2002), [[Laevamehaanik|vanemmehaanik]] Gunnar Niglas, teine tüürimees Ülo Kirt. 

Mohni teine tüürimees märkas raketti ja laev siirdus merehädalisi päästma. Esialgu otsustati jaht slepis lähemasse sadamasse pukseerida, sest suure lainega merehädaliste pardale võtmine olnuks väga keeruline. Kui jaht hakkas uppuma, õnnestus mehed siiski pardale võtta. Kõige keerulisemaks osutus koera pardale saamine, sest koer kartis, ujus ringi ja hammustas, kui keegi temast kinni haaras. Lõpuks õnnestus saada siiski Mohni pardale ka koer Dick.

Merehädalised viidi Hispaaniasse [[Algeciras]]e sadamasse.

Aprillis 2010 rääkis {{kas|Bell-lel}} elav Michel Bourdin seda lugu oma tuttavale kirjanikule Hervé Recanat'le. Tema otsustas sellest köitvast loost raamatu kirjutada ning asus selle jaoks teavet koguma. Kontakti loomisel aitasid kaasa [[Belle-Île]]'i saarel töötavad tudengid Liina Lamson ja Mirt Väli.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.err.ee/402313/eesti-kangelased-saavad-prantsusmaalt-medali|Pealkiri=Eesti kangelased saavad Prantsusmaalt medali|Väljaanne=ERR|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

Kolme kuuga õnnestus koguda nii palju materjali, et juulis toimus päästetute liigutav kohtumine Tallinnas Mohni toonase meeskonna liikmetega. 

Prantsuse suursaadik andis Mohni meeskonnaliikmetele Prantsuse Merepääste Assotsiatsiooni medalid.

==Teosed==
Sellest juhtumist, päästjate otsinguist ja järgnevast kohtumisest on tehtud telesaade &quot;Tormi vennad&quot; (2012). [[Stsenarist]] [[Mihkel Kärmas]], [[režissöör]] Märten Vaher, produtsent Piret Priisaar, esmaeeter ETV-s 25. detsembril 2012.

Raamat: Herve Recanati &quot;Kolmas rass. Pääsemine eestlaste abiga&quot; (eesti keeles ilmunud Mirt Väli tõlkes 2010. aastal)&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://erb.nlib.ee/?kid=28770894|Pealkiri=https://erb.nlib.ee/?kid=28770894|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti kaubalaevad]]</text>
      <sha1>2513dz17m1eycodccxx2xaerjd9rv4c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Konstantynów Łódzki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562795</id>
    <revision>
      <id>6177220</id>
      <parentid>5700868</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T06:41:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1166" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Konstantynów Łódzki
| hääldus =
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Konstantynów Łódzki
| lipp = POL_Konstantynów_Łódzki_flag.svg
| lipu_link = [[Konstantynów Łódzki lipp]]
| vapp = POL_Konstantynów_Łódzki_COA.svg
| vapi_link = [[Konstantynów Łódzki vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 18 206 (31.12.2019)
| asendikaart = Poola
}}
'''Konstantynów Łódzki''' on linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]]. Konstantynów Łódzki asub [[Łódź]]i kesklinnast umbes 9 km läänes.

Konstantynów Łódzki asutati töölisasulana [[1821]]. aastal, linnaõigused sai [[1830]]. aastal. [[1870]]. aastal kaotas Konstantynów Łódzki linnaõigused, kuid sai need [[1924]]. aastal tagasi.&lt;ref&gt;[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Konstantynow-Lodzki;3925246.html Konstantynów Łódzki] Encyklopedia PWN&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Saint_Joseph_the_Worker_Church_in_Konstantynów_Łódzki-6.JPG
Konstantynów Łódzki, Poland - panoramio (11).jpg
Konstantynow lodzkie.jpg
Konstantynow lodzkie 02.jpg
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna linnad]]</text>
      <sha1>bggu0i5bzy4t22dnte17vxe7bmac5bt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moi Gómez</title>
    <ns>0</ns>
    <id>565941</id>
    <revision>
      <id>6177076</id>
      <parentid>5441305</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:17:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1209" xml:space="preserve">[[Pilt:Moi Gómez.jpg|pisi|Moi Gómez (2017)]]
'''Moisés Gómez Bordonado''' (tuntud ka kui '''Moi Gómez'''; sündinud [[23. juuni]]l [[1994]] [[Rojales]]es) on [[Hispaania]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Hispaania kõrgliigaklubis [[CA Osasuna|Osasuna]].

2010. aastal liitus ta [[Villarreal CF|Villarreal]]iga. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2011. aastal. Hooajal 2015–2016 mängis ta laenul [[Getafe CF|Getafes]]. Seejärel liitus ta [[Sporting de Gijón]]iga, kus mängis kaks hooaega. 2018. aasta jaanuaris suundus ta laenule Hispaania esiliigaklubisse [[SD Huesca|Huesca]]. Pärast seda, kui Huesca Hispaania kõrgliigasse tõusis, jäi Gómez Huescasse laenule ka hooajaks 2018–2019. 2019. aasta juulis naasis ta Villarreali, sõlmides klubiga nelja-aastase lepingu.

2022. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Osasunaga.

{{JÄRJESTA:Gomez, Moi}}
[[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]]
[[Kategooria:Villarreal CF mängijad]]
[[Kategooria:Getafe CF mängijad]]
[[Kategooria:Sporting de Gijóni mängijad]]
[[Kategooria:SD Huesca mängijad]]
[[Kategooria:CA Osasuna mängijad]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>dvhcxic8al6ync6akdisy34jp446x55</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Novosiltsov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>574600</id>
    <revision>
      <id>6177102</id>
      <parentid>5534010</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:39:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Aadlisuguvõsad]]; −[[Kategooria:Suguvõsad]]; −[[Kategooria:Venemaa aadlisuguvõsad]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="194" xml:space="preserve">{{täpsustus}}

'''Novosiltsov''' on mitme [[aadlisuguvõsa]] nimi:
*[[Novosiltsov (põlisaadlisuguvõsa)]], Venemaa põlisaadlisuguvõsa
*[[Novosiltsov (Orjol)]], Orjolist pärit aadlisuguvõsa</text>
      <sha1>5uz65adr5h7wlacmex2nruhpd1knx2j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kodarregi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>575973</id>
    <revision>
      <id>6177090</id>
      <parentid>5550435</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:28:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1553" xml:space="preserve">'''Kodarregi''' oli ühe hobusega veetav talvine veovahend.

==Ehitus==
Kodarreele olid iseloomulikud 3–5 paari püsti [[jalas]]tesse [[tapp (tisleritöö)|tapitud]] [[kodar (ree osa)|kodaraid]] ehk püstpuid, mis olid mõeldud reepõhja toestamiseks ja lumikatte peal sõitmisel kõrgemale tõstmiseks. Kodaraid ühendasid risti paigaldatud ristpuud või pakud, pikisuunas paigaldati kodaratele [[kaust (ree osa)|kaustad]]&lt;ref name=&quot;Rahvakultuuri leksikon&quot;/&gt;.

Mõnel pool tehti kodarad ja pakud ühest tükist (kodarpakust), puutüvi lõigati kandiliseks ja jäi ristpuuks, kaks oksajuppi jäid kodarateks, teisal tapiti pakud kodarate otsa. Kolmandal juhul valiti ristpuuks peenike puutüvi, millesse lõigati kodarapesad ja painutati ümber kodarate ülemiste otste tagasi. Tagasipainutamisel kinnitati tüve otsad selle keskosa külge puupulkadega. Seda ristpuud nimetati [[painard|painardiks]]&lt;ref name=&quot;Etnograafia sõnaraamat&quot;/&gt;.

==Vaata ka==
*[[madalregi]]
*[[kaustregi]] 
*[[regi]]
*[[sebaregi]]
*[[sidepulkregi]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
*&lt;ref name=&quot;Rahvakultuuri leksikon&quot;&gt;[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 246&lt;/ref&gt;
*&lt;ref name=&quot;Etnograafia sõnaraamat&quot;&gt;[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Koostanud [[Arvi Ränk]], toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 68 &lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
*[https://www.muis.ee/museaalview/468533 Kodarregi, Eesti Rahva Muuseum]


[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Etnograafia]]
[[Kategooria:Taluveokid]]</text>
      <sha1>n0fof8lm3686rld57rpqcimwevgu6de</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaustregi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>576008</id>
    <revision>
      <id>6177074</id>
      <parentid>5550425</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:16:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1149" xml:space="preserve">'''Kaustregi''' oli ühe hobusega veetav talvine veovahend. See oli varasema talureena [[kodarregi|kodarree]] üks eelkäija. 

Kaustreel olid madala peaga looduskõverad või painutatud [[jalas]]ed ning kolm-neli paari püsti jalastesse [[tapp (tisleritöö)|tapitud]] [[kodar (ree osa)|kodaraid]] ehk püstpuid, mis olid mõeldud reepõhja toestamiseks ja lumikatte peal sõitmisel kõrgemale tõstmiseks. Reepikkused [[kaust (ree osa)|kaustad]] olid pikisuunas tapitud kodarate otsa. 

Lihtne kaustregi oli veel [[20. sajand]]i alguses tuntud kitsal alal [[Tallinn]]ast [[Pärnu]]ni. Kaustregi oli kasutusel ka naabrite juures: [[Kuramaa]]l ja [[Soome]] lääneosas. Selle reetüübi tõrjus välja idapoolselt naaberalalt üle [[sebaregi]]&lt;ref name=&quot;Rahvakultuuri leksikon&quot;/&gt;.

== Vaata ka ==
*kodarregi 
*[[madalregi]]
*[[regi]]
*sebaregi
*[[sidepulkregi]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
*&lt;ref name=&quot;Rahvakultuuri leksikon&quot;&gt;[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 246&lt;/ref&gt;}}


[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Etnograafia]]
[[Kategooria:Taluveokid]]</text>
      <sha1>8mocj8wyxb6ol0btld56vgowg4x2ye1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sebaregi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>576078</id>
    <revision>
      <id>6177087</id>
      <parentid>5550432</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:27:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1272" xml:space="preserve">'''Sebaregi''' oli ühe hobusega veetav talvine veovahend. See oli talureena [[kodarregi|kodarree]] üks eelkäija. 

Sebareel olid kõrge reepea (esiosa), ainult painutatud [[jalas]]ed (looduskõveraid ei kasutatud) ning neli-viis paari püsti jalastesse [[tapp (tisleritöö)|tapitud]] [[kodar (ree osa)|kodaraid]] ehk püstpuid, mis olid mõeldud reepõhja toestamiseks ja lumikatte peal sõitmisel kõrgemale tõstmiseks. [[Kaust (ree osa)|Kaustad]] ulatasid vaid esimeste kodarateni ning olid pikisuunas tapitud kodarate otsa. Neid ühendasid reepeaga peened painutatud ''sebavitsad''. Kodarate ristühenduseks olid [[painard]]id.

Sebaregi oli [[Ida-Euroopa]]s põhjapoolsete metsalade regi, Vana-[[Novgorod]]is oli üldine juba [[10. sajand]]il. Oli tuntud [[Venemaa]] loodeosas, [[Läti]]s ja [[Lõuna-Eesti]]s, kus seda kasutati [[19. sajand]]i lõpuni&lt;ref name=&quot;Rahvakultuuri leksikon&quot;/&gt;.

== Vaata ka ==
*[[kaustregi]]
*kodarregi 
*[[madalregi]]
*[[regi]]
*[[sidepulkregi]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
*&lt;ref name=&quot;Rahvakultuuri leksikon&quot;&gt;[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 247&lt;/ref&gt;}}


[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Etnograafia]]
[[Kategooria:Taluveokid]]</text>
      <sha1>ond4rakeidepp95gnx9znye6orsuvbr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sidepulkregi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>576082</id>
    <revision>
      <id>6177072</id>
      <parentid>5550430</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:15:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1102" xml:space="preserve">'''Sidepulkregi''' oli ühe hobusega veetav talvine veovahend. See oli skandinaaviapärase reena [[kodarregi|kodarree]] üks eelkäija. 

Sidepulkreel olid madal reepea (esiosa), ainult looduskõverad juur[[jalas]]ed ning kolm paari [[kodar (ree osa)|kodaraid]], mida ühendasid ristsuunas pakud. Kodarad olid mõeldud reepõhja toestamiseks ja lumikatte peal sõitmisel kõrgemale tõstmiseks. Kodaratel vabalt lasuvad [[Kaust (ree osa)|kaustad]] olid kinnitatud ümarate sidepulkadega jalaste külge. [[19. sajand]]il paigaldati reele juba painutatud jalased ja [[painard]]id.   

Sidepulkregi oli kasutusel saartel ja Eesti loodeosas kuni [[20. sajand]]i alguseni, samuti [[Soome]] edelaosas &lt;ref name=&quot;Rahvakultuuri leksikon&quot;/&gt;.

== Vaata ka ==
*[[kaustregi]]
*kodarregi 
*[[madalregi]]
*[[regi]]
*[[sebaregi]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
*&lt;ref name=&quot;Rahvakultuuri leksikon&quot;&gt;[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 247&lt;/ref&gt;}}


[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Etnograafia]]
[[Kategooria:Taluveokid]]</text>
      <sha1>1o76j0mhwinpjck9d5kqleglsa6xml1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pildistamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>576252</id>
    <redirect title="Fotograafia" />
    <revision>
      <id>6176978</id>
      <parentid>6024686</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:09:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Fotograafia]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21" xml:space="preserve">#suuna[[fotograafia]]</text>
      <sha1>5e7umxfllkspzrs7fl0rb7omteqjkk3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juhan Maisma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>577195</id>
    <revision>
      <id>6176895</id>
      <parentid>5570123</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T12:02:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elukäik */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4322" xml:space="preserve">'''Juhan Maisma''' (kuni 14. maini 1935 '''Joosep Matthias Mühlbach''', [[VR II/3]]; [[8. detsember]] [[1888]] [[Kõnnu vald (Kuusalu kihelkond)|Kõnnu vald]], [[Harjumaa]] – [[8. märts]] [[1966]] [[Elva]], [[Tartumaa]]) oli Eesti sõjaväelane (kapten) ja haridustegelane.

==Elukäik==
Pärast kohaliku ministeeriumikooli lõpetamist õppis [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is, hiljem Tallinnas [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Nikolai Gümnaasiumis]], mille lõpetas 1910. aastal. Õppis aasta [[Tartu Ülikool]]is, 1911. aasta sügisel asus Vene sõjaväkke teenima. 1912. aastal arvati reservi tagavaraväe lipnikuna. Sõjaväeteenistuse järel valiti Pärnu Eesti Kooliseltsi progümnaasiumi õpetajaks. Koos teiste eesti õpetajatega oli 1913. aastal üks [[Pärnu Kaubanduskool]]i asutajaid ja selle esimene juhataja.

1914. aastal mobiliseeriti ohvitserina Vene väkke. Teenis kuni 1917. aastani mitmetel tagalaametikohtadel Turkestani sõjaväeringkonnas. 1917. aasta lõpus asus teenima Eesti rahvusväeosas [[3. Eesti jalaväepolk|3. jalaväe polgus]]. Kui sakslased Eesti rahvusväeosad 1918. aastal laiali saatsid, hakkas uuesti õpetajaks Pärnu Kaubanduskoolis.

20. novembril 1918 andis äsjaloodud [[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Kaitseliidu Pärnu malev]]a pealik [[Karl-Johann Laurits]] välja päevakäsu nr 1 Pärnu linna ja maakonna malevale. Käskkirjas määrati muuhulgas alamleitnant Joosep Mühlbach (Juhan Maisma) raudteejaama komandandiks. Komandandi ülesandeks oli takistada lahkuvatel sakslastel relvade, tehnika ja toiduainete väljavedu. Hiljem teenis Maisma Pärnu linna Kaitseliidu ülema abina. Alates 16. aprillist 1919 oli [[Pärnu kaitsepataljon]]i 3. roodu ülem, hiljem sama pataljoni baasil moodustatud [[9. Jalaväepolk|9. jalaväepolgu]] 2. roodu ülem. 1919. aasta juulist õpperoodu vanemohvitser ning novembrist sama roodu ülem. Võitlustes Narva rindel üles näidatud vapruse eest anti talle Vabadusristi II liigi 3. järk.

Vabadussõja lõppedes lahkus sõjaväeteenistusest, oli lühikest aega [[Teedeministeerium]]i kantselei juhataja, kust aga lahkus taas tööle Pärnu Kaubanduskooli, algul õpetajana, 1923. aastast alates juhatajana. 1926. aastal lõpetas [[Tartu Ülikool]]i majandusteaduskonna. 1936. aastal asus tööle [[Haridusministeerium]]i noorsoo ja vabahariduse osakonna noortenõunikuna.

Oli aktiivne Kaitseliidu liige, määrati 1. jaanuarist 1929 [[Sauga]] ja [[Uulu]]-[[Surju]] iseseisvate kompaniide liitmisel loodud Keskmalevkonna pealikuks. 6. juunil 1930 anti talle [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkarist]]i V klassi teenetemärk. Tegutses ka [[Reservohvitser|reservohvitser]]ide organisatsioonides ja mitmes Pärnu ja Tallinna haridus- ja majandusorganisatsioonis.

1940. aastal vabastati töölt Haridusministeeriumis. Aastail 1941–1944 töötas [[Tallinna poeglaste kommertskool|Tallinna Poeglaste Kommertskool]]i juhatajana. 1944. aastal mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Eesti mahajätmisel otsustas jääda kodumaale.

Arreteeriti 11. novembril 1944 Tallinnas. Tribunali otsusega mõisteti &quot;nõukogudevastase tegevuse&quot; eest 10 aastaks töölaagritesse ja 5 aastaks asumisele. Vabanes 1955. aastal ja pöördus tagasi Eestisse. Töötas seejärel [[Joaveski papivabrik|Joaveski puupapivabrikus]] raamatupidajana. Hiljem pensionär Elvas.

==Tunnustus==
*[[Püha Stanislavi orden]], 3. järk
*[[Vabadusrist]], II liigi 3. järk - 1920
*[[Vabadussõja mälestusmedal]]
*[[Priikooli õigus]] kuni kõrgema kooli lõpetamiseni - 1921
*[[Kotkarist]], V klass - 1930
*[[Valgetähe teenetemärk]], IV klass - 1938
 
==Välislingid==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=22347 Juhan Maisma Eesti ohvitseride andmekogus]
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=3407 Album Academicum]

{{JÄRJESTA:Maisma, Juhan}}
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:9. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1888]]
[[Kategooria:Surnud 1966]]</text>
      <sha1>h8yc660khb4yjawn1wbmf0le01t8vww</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fotografeerimine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>577857</id>
    <redirect title="Fotograafia" />
    <revision>
      <id>6176986</id>
      <parentid>5573339</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:13:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <comment>Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Pildistamine]] → [[Fotograafia]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21" xml:space="preserve">#suuna[[Fotograafia]]</text>
      <sha1>5lywd29qv695ime160xnfq7b1rdckmc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tuva Rahvavabariik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>582662</id>
    <revision>
      <id>6177267</id>
      <parentid>6176510</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:04:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6109" xml:space="preserve">{{koord}}
{{Endine riik
 |nimi                = Tuva Rahvavabariik
 |lipp                = Flag of the Tuvan People's Republic (1935-1939).svg
 |lipp-tekst          = [[Tuva Rahvavabariigi lipp|Lipp (1935–1939)]]
 |vapp                = Emblem of the Tuvan People's Republic (1933-1939).svg
 |vapp-tekst          = [[Tõva Vabariigi vapp|Embleem (1935-1939)]]
 |asendikaart         = 
 |asendikaart-tekst   = 
 |algusaasta          = 1921
 |lõppaasta           = 1944
 |valitsusvorm        = [[Marksism-leninism|Marksistlik-leninistlik]] [[üheparteisüsteem]]iga [[sotsialistlik riik]]
 |osa                 =
 |ajalugu1            = Iseseisvus
 |sündmus1            = 14. august 1921
 |ajalugu2            = Inkorporeerimine NSVL-i
 |sündmus2            = 11. oktoober 1944
 |ajalugu3            =
 |sündmus3            =
 |ajalugu4            =
 |sündmus4            =
 |ajalugu5            =
 |sündmus5            = 
 |riigikeel           = 
 |peamised-keeled     = [[tõva keel|tõva]], [[vene keel|vene]], [[mongoli keel|mongoli]]
 |pealinn             = [[Kõzõl]]
 |riigipea            = [[Tuva Rahvarevolutsioonilise Partei|TRP]] [[Tõva riigipeade loend|Keskkomitee Peasekretär]]
 |riigipea-nimi       = 1921–1922: [[Mongush Nimachap]] (esimene)&lt;br&gt;1932–1944: [[Saltšak Toka]] (viimane)
 |riigipea2            = [[Tõva riigipeade loend|Väike Huraali Presiidiumi esimehed]]
 |riigipea-nimi2      = 1921: [[Mongush Buyan-Badyrgy]] (esimene)&lt;br&gt;1940–1944: [[Hertek Antšimaa-Toka]] (viimane)
 |religioon           = [[Tiibeti budism]], [[šamanism]], [[Vanausulised|vanausk]], [[õigeusk]]
 |pindala             = 170 500 km² (1944)
 |rahvaarv            = 82 200 (1931)&lt;br&gt;95 400 (1944)
 |rahvaarv-aasta      = 
 |rahvastikutihedus   = 
 |rahaühik            = [[Tuva akşa]]
 |eelnes              = [[File:Flag of Uriankhai (1918-1921).svg|23px]] [[Urjanhai krai]]
 |järgnes             = [[File:Flag of the Soviet Union (dark version).svg|23px]]  [[Tuva autonoomne oblast]]
 |hümn                = &quot;[[Tooruktug Dolgay Tangdym]]&quot;
 |deviis              = 
}}
'''Tuva Rahvavabariik''' ([[tuva keel]]es Тыва Арат Республик ''Tıwa Arat Respublik''), aastatel 1921–1926 '''Tannu-Tuva Rahvavabariik''',&lt;ref name=&quot;KPaOB&quot; /&gt; oli osaliselt tunnustatud [[sotsialistlik riik]], mis eksisteeris aastatel 1921–1944.&lt;ref name=&quot;0ZTUP&quot; /&gt;

Riik paiknes endise [[Vene Keisririik|Vene Keisririigi]] ja hiljem [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigi]] [[protektoraat|protektoraadi]] [[Urjanhai krai]] territooriumil, piirnedes loodes [[Mongoolia]]ga.&lt;ref name=&quot;Sanders&quot; /&gt; Alates 1759. aastast oli piirkond (tollal tuntud kui [[Tannu Urjanhai]]) kuulus [[Mongoolia Qingi dünastia all|Mongoolia]] alla, mis omakorda oli osa [[Qingi dünastia]] juhitavast Hiinast. 1911. aastal puhkenud [[Xinhai revolutsioon]] kukutas aga Hiinas võimult Qingi dünastia ning samal aastal puhkes [[1911. aasta revolutsioon Mongoolias|revolutsioon ka Mongoolias]], mis viis nii Tuva (ametlikult Tuva Urjanhai Vabariik) kui Mongoolia iseseisvumiseni. Uus vabariik oli aga poliitiliselt ebastabiilne ning 1914. aastal sai sellest Vene Keisririigi protektoraat. Tänapäeval asub samal territooriumil [[Venemaa]] koosseisus olev [[Tõva Vabariik]]. 

Iseseisvus kuulutati välja 14. augustil 1921, samal päeval võeti vastu ka esimene põhiseadus.&lt;ref name=&quot;Sanders&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;6IOzi&quot; /&gt; Riigiaparaadi, majanduse ja sisekorralduse ülesehitamisel lähtuti Nõukogude Venemaa eeskujust.&lt;ref name=&quot;KPaOB&quot; /&gt; Kuigi oldi formaalselt iseseisevad, hoidis riiki tegelikult oma kontrolli all [[Nõukogude Liit]], kes oli koos [[Mongoolia Rahvavabariik|Mongoolia Rahvavabariigiga]] ka ainus Tuva iseseisvuse tunnustaja.&lt;ref name=&quot;Smeele&quot; /&gt; 1924. aastal võeti vastu uus põhiseadus, kaotades sellega muuhulgas sätte, mille järgi oli riik Nõukogude Liidu kaitse all. NSVL jätkas siiski sekkumist Tuva siseasjadesse.&lt;ref name=&quot;6IOzi&quot; /&gt; 1941. aastal võeti vastu kolmas põhiseadus, mis sidus riiki uuesti tugevamalt Nõukogude Liiduga, andes nõukogude kodanikele õiguse osaleda Tuvas toimuvatel valimistel.&lt;ref name=&quot;6IOzi&quot; /&gt;

Teise maailmasõja ajal saatis Tuva Nõukogude Liidule toitu ja muid kaupu ning mitmed [[tõvalased]] astusid vabatahtlikult [[Punaarmee]]sse. 1944. aasta augustis esitas täidesaatvat võimu teostav [[Väike Huraal]] Moskvale palve inkorporeerida Tuva Nõukogude Liitu. 14. oktoobril kiitis [[Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium]] palve heaks ning rahvavabariik muudeti [[Tuva autonoomne oblast|Tuva autonoomseks oblastiks]].&lt;ref name=&quot;Smeele&quot; /&gt; 10. oktoobril 1961 organiseeriti oblast ümber [[Tuva Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Tõva Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks]] (Tuva ANSV).&lt;ref name=&quot;Sanders&quot; /&gt; 

== Vaata ka ==
* [[Tõva riigipeade loend]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Smeele&quot;&gt;Smeele, Jonathan D. (2015). ''Historical Dictionary of the Russian Civil Wars, 1916-1926''. Rowman &amp; Littlefield. ISBN 9781442252813. [https://books.google.ee/books?id=QwquCgAAQBAJ&amp;pg=PA1197 lk 1197].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sanders&quot;&gt;Sanders, Alan J.K. (2010). ''Historical Dictionary of Mongolia''. Scarecrow Press. ISBN 9780810874527. [https://books.google.ee/books?id=5JN83EDDLl4C&amp;pg=PA718 lk 718].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0ZTUP&quot;&gt;{{cite journal |author=[[Toomas Alatalu|Alatalu, Toomas]]|year=1992|title=Tuva: a State Reawakens|journal=[[Soviet Studies]]|volume=44|issue=5|pages=881–895|jstor=152275}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KPaOB&quot;&gt;Adle, Chahryar (toim.; 2005). ''History of Civilizations of Central Asia: Towards the contemporary period : from the mid-nineteenth to the end of the twentieth century''. [[UNESCO]]. ISBN 9789231039850. [https://books.google.ee/books?id=XPfcfF8LRWQC&amp;pg=PA337 lk 337].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6IOzi&quot;&gt;Hoch, Tomáš; Kopeček, Vincenc (2019). ''De Facto States in Eurasia''. [[Routledge]]. ISBN 9780429534256. [https://books.google.ee/books?id=QRGjDwAAQBAJ&amp;pg=PT92 lk 92].&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}

[[Kategooria:Aasia ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:1921]]
[[Kategooria:1944]]</text>
      <sha1>jabj9eygsl038w6ebec6sxd9qg8lx5i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Eestis</title>
    <ns>10</ns>
    <id>583603</id>
    <revision>
      <id>6176947</id>
      <parentid>6169136</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:13:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24756" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;{{main|Koroonapandeemia Eestis}}&lt;/noinclude&gt;
&lt;onlyinclude&gt;
{{#invoke:Medical cases chart|chart &lt;!-- see [[:en:Template:Medical cases chart]] for explanations --&gt; 
|collapsible=y
|float=
|barwidth=
|numwidth=wtwt

|disease=COVID-19 pandeemia
|location=Eestis
|outbreak=COVID-19 pandeemia
|togglesbar=
|changetype1= a &lt;!-- p = percent &amp; a = absolute --&gt;
|right2=Surmade arv
|changetype2= a 
|recoveries=y
|divisor=
|data=
2020-02-27; 0;  0;   1
          ; 0;  0;   1
2020-03-02; 0;  0;   2
2020-03-03; 0;  0;   3
2020-03-04; 0;  0;   3
2020-03-05; 0;  0;   5
2020-03-06; 0;  0;  10
          ; 0;  0;  10
2020-03-10; 0;  0;  13
2020-03-11; 0;  0;  17
2020-03-12; 0;  0;  41
2020-03-13; 0;  0;  79
2020-03-14; 0;  1; 115
2020-03-15; 0;  1; 171
2020-03-16; 0;  1; 205
2020-03-17; 0;  1; 225
2020-03-18; 0;  1; 258
2020-03-19; 0;  1; 267
2020-03-20; 0;  1; 283
2020-03-21; 0;  2; 306
2020-03-22; 0;  4; 326
2020-03-23; 0;  4; 352
2020-03-24; 0;  8; 369
2020-03-25; 1;  8; 404
2020-03-26; 1;  8; 538
2020-03-27; 1; 11; 575
2020-03-28; 1; 20; 640
2020-03-29; 3; 20; 679
2020-03-30; 3; 22; 715
2020-03-31; 4; 26; 745
2020-04-01; 5; 33; 779
2020-04-02;11; 45; 858
2020-04-03;12; 48; 961
2020-04-04;13; 59;1018
2020-04-05;15; 62;1097
2020-04-06;19; 62;1108
2020-04-07;21; 63;1149
2020-04-08;24; 72;1185
2020-04-09;24; 83;1207
2020-04-10;24; 93;1258
2020-04-11;24; 93;1304
2020-04-12;25; 98;1309
2020-04-13;27;102;1332
2020-04-14;31;115;1373
2020-04-15;35;117;1400
2020-04-16;36;133;1434
2020-04-17;38;145;1459
2020-04-18;38;162;1512
2020-04-19;40;164;1528
2020-04-20;40;165;1535
2020-04-21;43;163;1552
2020-04-22;44;184;1559
2020-04-23;45;192;1592
2020-04-24;46;206;1605
2020-04-25;46;228;1635
2020-04-26;49;233;1643
2020-04-27;50;233;1647
2020-04-28;50;240;1660
2020-04-29;50;236;1666
2020-04-30;52;249;1689
2020-05-01;52;253;1694
2020-05-02;53;256;1699
2020-05-03;55;259;1700
2020-05-04;55;259;1703
2020-05-05;55;261;1711
2020-05-06;55;264;1713
2020-05-07;56;273;1720
2020-05-08;56;277;1725
2020-05-09;60;747;1733
2020-05-10;60;750;1739
2020-05-11;61;751;1741
2020-05-12;61;777;1746&lt;!--Tänase seisuga on tervenenud 1275 inimest. Neist 777 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (60,9%). 498 inimese puhul (39,1%)  on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil.--&gt;
2020-05-13;61;777;1751
2020-05-14;62;909;1758
2020-05-15;62;923;1766&lt;!--1375 = Neist 923 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (67,1%), 452 inimese puhul (32,9%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil. --&gt;
2020-05-16;63;934;1770&lt;!--surmade arv siit alates aadressilt: https://ourworldindata.org/coronavirus-data-explorer?zoomToSelection=true&amp;deathsMetric=true&amp;interval=total&amp;hideControls=true&amp;smoothing=0&amp;country=OWID_WRL~ERI~EST&amp;pickerMetric=location&amp;pickerSort=asc--&gt;
2020-05-17;63;938;1774
2020-05-18;63;938;1784
2020-05-19;63;938;1791
2020-05-20;63;945;1794&lt;!--Tänase seisuga on tervenenud 1472 inimest. Neist 945 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (63,2%), 527 inimese puhul (35,8%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil.--&gt;
2020-05-21;63;1488;1800
2020-05-22;63;1508;1807
2020-05-23;63;1526;1821
2020-05-24;63;1532;1823
2020-05-25;63;1538;1824
2020-05-26;63;1552;1834
2020-05-27;63;1561;1840
2020-05-28;63;1574;1851
2020-05-29;63;1610;1865
2020-05-30;63;1622;1869
2020-05-31;63;1624;1869
2020-06-01;63;1625;1870
2020-06-02;63;1632;1870
2020-06-03;63;1650;1880
2020-06-04;63;1663;1890
2020-06-05;63;1671;1910
2020-06-06;63;1678;1931
2020-06-07;63;1682;1939
2020-06-08;63;1683;1940
2020-06-09;63;1689;1947
2020-06-10;63;1690;1958
2020-06-11;63;1697;1965
2020-06-12;63;1703;1970
2020-06-13;63;1704;1973
2020-06-14;63;1715;1973
2020-06-15;63;1717;1974
2020-06-16;63;1732;1975
2020-06-17;63;1743;1977
2020-06-18;63;1748;1977
2020-06-19;63;1755;1979
2020-06-20;63;1763;1981
2020-06-21;63;1765;1981
2020-06-22;63;1765;1981
2020-06-23;63;1779;1982
2020-06-24;63;1784;1983
2020-06-25;63;1790;1984
2020-06-26;63;1808;1986
2020-06-27;63;1817;1986
2020-06-28;63;1818;1987
2020-06-29;63;1818;1987
2020-06-30;63;1829;1989
2020-07-01;63;1836;1989
2020-07-02;63;1842;1989
2020-07-03;63;1859;1990
2020-07-04;63;1870;1993&lt;!--&quot;Positiivseid teste 1993 // 24 h lisandus 2&quot;--&gt;
2020-07-05;63;1874;1993
2020-07-06;63;1875;1994
2020-07-07;63;1880;1995
2020-07-08;63;1882;2003
2020-07-09;63;1889;2011
2020-07-10;63;1894;2013
2020-07-11;63;1895;2014
2020-07-12;63;1895;2014
2020-07-13;63;1895;2014
2020-07-14;63;1897;2015
2020-07-15;63;1901;2016
2020-07-16;63;1904;2016
2020-07-17;63;1910;2020
2020-07-18;63;1912;2021
2020-07-19;63;1909;2021
2020-07-20;63;1910;2021
2020-07-21;63;1911;2022
2020-07-22;63;1911;2025
2020-07-23;63;1912;2027
2020-07-24;63;1915;2028
2020-07-25;63;1922;2033
2020-07-26;63;1922;2034
2020-07-27;63;1923;2034
2020-07-28;63;1924;2038
2020-07-29;63;1926;2042
2020-07-30;63;1926;2051
2020-07-31;63;1930;2064
2020-08-01;63;1934;2072
2020-08-02;63;1934;2079
2020-08-03;63;1935;2080
2020-08-04;63;1937;2091
2020-08-05;63;1948;2113
2020-08-06;63;1954;2124
2020-08-07;63;1956;2133
2020-08-08;63;1961;2147
2020-08-09;63;1961;2152
2020-08-10;63;1962;2158
2020-08-11;63;1968;2167
2020-08-12;63;1975;2174
2020-08-13;63;1976;2174
2020-08-14;63;1976;2177
2020-08-15;63;1976;2184
2020-08-16;63;1976;2190
2020-08-17;63;1976;2192
2020-08-18;63;1990;2200
2020-08-19;63;2002;2207
2020-08-20;63;2009;2227
2020-08-21;63;2011;2244
2020-08-22;63;2024;2265
2020-08-23;63;2024;2272
2020-08-24;64;2025;2275
2020-08-25;64;2038;2294
2020-08-26;64;2054;2311
2020-08-27;64;2067;2325
2020-08-28;64;2076;2343
2020-08-29;64;2086;2363
2020-08-30;64;2088;2373
2020-08-31;64;2088;2375
2020-09-01;64;2112;2395
2020-09-02;64;2130;2415
2020-09-03;64;2150;2441
2020-09-04;64;2157;2456
2020-09-05;64;2165;2491
2020-09-06;64;2170;2516
2020-09-07;64;2176;2532
2020-09-08;64;2195;2564
2020-09-09;64;2213;2585
2020-09-10;64;2223;2600
2020-09-11;64;2233;2632
2020-09-12;64;2252;2655
2020-09-13;64;2233;2676
2020-09-14;64;2256;2698
2020-09-15;64;2286;2722
2020-09-16;64;2318;2756
2020-09-17;64;2337;2778
2020-09-18;64;2357;2814
2020-09-19;64;2374;2875
2020-09-20;64;2377;2924
2020-09-21;64;2379;2941
2020-09-22;64;2385;2976
2020-09-23;64;2388;3033
2020-09-24;64;2395;3076
2020-09-25;64;2417;3118
2020-09-26;64;2499;3165
2020-09-27;64;2506;3200
2020-09-28;64;2513;3267
2020-09-29;64;2564;3315
2020-09-30;64;2605;3371
2020-10-01;65;2643;3450
2020-10-02;66;2675;3507
2020-10-03;67;2727;3577
2020-10-04;67;2749;3607
2020-10-05;67;2755;3617
2020-10-06;67;2806;3659
2020-10-07;67;2813;3684
2020-10-08;67;2824;3760
2020-10-09;68;2906;3809
2020-10-10;68;2946;3846
2020-10-11;68;2958;3865
2020-10-12;68;2967;3883
2020-10-13;68;3015;3908
2020-10-14;68;3060;3947
2020-10-15;69;3093;3980
2020-10-16;69;3137;4017
2020-10-17;70;3198;4052
2020-10-18;71;3211;4078
2020-10-19;71;3229;4085
2020-10-20;73;3270;4127
2020-10-21;73;3334;4171
2020-10-22;73;3366;4247
2020-10-23;73;3418;4300
2020-10-24;73;3441;4351
2020-10-25;73;3457;4411
2020-10-26;73;3505;4428
2020-10-27;73;3561;4465
2020-10-28;73;3684;4671
2020-10-29;73;3747;4771
2020-10-31;73;3811;4905
2020-11-01;73;3824;4985
2020-11-02;73;3832;5046
2020-11-03;73;3904;5125
2020-11-04;73;3954;5333
2020-11-05;73;4032;5464
2020-11-06;73;4103;5705
2020-11-07;73;4184;5933
2020-11-08;75;4193;6125
2020-11-09;76;4205;6250
2020-11-10;76;4219;6376
2020-11-11;76;4378;6508
2020-11-12;76;4453;6881
2020-11-13;80;4551;7148&lt;!--https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-13-november-oopaevaga-lisandus-259-positiivset-testi--&gt;
2020-11-14;80;4708;7412
2020-11-15;81;4741;7637&lt;!--https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-15-november-oopaevaga-lisandus-226-positiivset-testi = kokku on Eestis surnud 81 koroonaviirusesse nakatunud inimest--&gt;
2020-11-16;81;4749;7848
2020-11-17;85;4977;8033
2020-11-18;85;5120;8304
2020-11-19;86;5254;8715
2020-11-20;87;5296;9076
2020-11-21;87;5661;9375
2020-11-22;88;5699;9724
2020-11-23;92;5720;9956
2020-11-24;94;6014;10159
2020-11-25;97;6052;10541
2020-11-26;99;6497;10955
2020-11-27;104;6710;11323
2020-11-28;109;6974;11698
2020-11-29;112;7010;12052
2020-11-30;118;7078;12308
2020-12-01;121;7536;12497
2020-12-02;122;7608;13019
2020-12-03;123;8182;13469
2020-12-04;125;8549;13939
2020-12-05;126;8919;14500
2020-12-06;131;8959;14978
2020-12-07;134;9009;15226
2020-12-08;137;9446;15510
2020-12-09;139;9860;16054
2020-12-10;141;9945;16598
2020-12-11;142;10533;16956
2020-12-12;148;10626;17712
2020-12-13;149;11037;18055
2020-12-14;154;11121;18385
2020-12-15;157;11669;18682
2020-12-16;160;12117;19271
2020-12-17;164;12533;20004
2020-12-18;168;12922;20658
2020-12-19;170;13488;21219
2020-12-20;174;13590;21794
2020-12-21;181;13677;22083
2020-12-22;186;14395;22647
2020-12-23;192;14898;23309
2020-12-24;195;15393;24009
2020-12-25;202;15528;24582
2020-12-26;204;15688;25027
2020-12-27;207;15822;25392
2020-12-28;213;15921;25808
2020-12-29;221;16965;26283
2020-12-30;226;17664;27256
2020-12-31;229;18326;27990
2021-01-01;234;19027;28406
2021-01-02;241;19205;28789
2021-01-03;244;19323;29131
2021-01-04;251;19453;29521
2021-01-05;257;20507;29950
2021-01-06;261;21071;30667
2021-01-07;265;21567;31751
2021-01-08;270;22124;32537
2021-01-09;278;22752;33089
2021-01-10;283;22876;33516
2021-01-11;287;23007;33805
2021-01-12;292;23811;34138
2021-01-13;301;24360;34991
2021-01-14;311;25032;35621
2021-01-15;316;25553;36096
2021-01-16;320;26225;36691
2021-01-17;325;26443;37079
2021-01-18;333;26669;37344
2021-01-19;344;27416;37941
2021-01-20;349;28107;38544
2021-01-21;354;28743;39212
2021-01-22;358;29167;39701
2021-01-23;368;29747;40184
2021-01-24;376;30010;40716
2021-01-25;383;30120;40975
2021-01-26;392;31039;41330
2021-01-27;398;31695;41966
2021-01-28;406;32398;42656
2021-01-29;409;32968;43343
2021-01-30;411;33056;43747
2021-01-31;419;33738;44208
2021-02-01;422;33948;44575
2021-02-02;424;34927;44978
2021-02-03;433;35677;45663
2021-02-04;443;36329;46334
2021-02-05;448;36881;46925
2021-02-06;456;37648;47512
2021-02-07;461;37785;47928
2021-02-08;466;37908;48267
2021-02-09;474;38730;48809
2021-02-10;477;39386;49605
2021-02-11;480;39928;50280
2021-02-12;486;40476;50993
2021-02-13;491;41199;51749
2021-02-14;495;41327;52416
2021-02-15;501;41461;52827
2021-02-16;508;42403;53444
2021-02-17;510;43054;54300
2021-02-18;514;43663;55295
2021-02-19;518;44248;56246
2021-02-20;528;45080;57033
2021-02-21;535;45233;57616
2021-02-22;540;45352;58445
2021-02-23;553;46335;59407
2021-02-24;557;47139;60475
2021-02-25;567;47460;61627
2021-02-26;575;48491;62830
2021-02-27;584;49709;64399
2021-02-28;589;49908;65600
2021-03-01;598;50103;66628
2021-03-02;605;50351;67739
2021-03-03;615;50640;69193
2021-03-04;623;53360;70610
2021-03-05;637;54126;72144
2021-03-06;644;55161;73684
2021-03-07;653;55396;75003
2021-03-08;667;55641;76183
2021-03-09;669;57206;77491
2021-03-10;677;57463;78973
2021-03-11;686;57716;80929
2021-03-12;695;58043;82286
2021-03-13;710;59385;83872
2021-03-14;719;59744;84807
2021-03-15;728;60067;86086
2021-03-16;739;60376;87548
2021-03-17;745;60743;89331
2021-03-18;758;64690;91031
2021-03-19;769;65039;92780
2021-03-20;780;67498;94028
2021-03-21;787;67814;95401
2021-03-22;797;68249;96394
2021-03-23;809;70346;97456
2021-03-24;823;70913;99908
2021-03-25;836;71376;100437
2021-03-26;847;72025;101587
2021-03-27;860;76631;102738
2021-03-28;868;77270;103630
2021-03-29;879;77867;104214
2021-03-30;896;80092;105416
2021-03-31;902;81859;106424
2021-04-01;908;83417;107253
2021-04-02;922;85053;108418
2021-04-03;931;85900;108937
2021-04-04;941;86524;109399
2021-04-05;950;87092;109781
2021-04-06;964;89105;110680
2021-04-07;976;90551;111664
2021-04-08;990;91789;112421
2021-04-09;1006;92862;113098
2021-04-10;1020;94206;113736
2021-04-11;1028;94807;114174
2021-04-12;1037;95246;114443
2021-04-13;1049;96844;115080
2021-04-14;1057;97889;115629
2021-04-15;1064;99096;116200
2021-04-16;1070;100176;116678
2021-04-17;1082;101471;117011
2021-04-18;1092;101879;117554
2021-04-19;1100;102226;117782
2021-04-20;1104;103586;118317
2021-04-21;1109;104653;118789
2021-04-22;1120;105471;119218
2021-04-23;1126;106255;119610
2021-04-24;1137;107298;120000
2021-04-25;1143;107643;120215
2021-04-26;1145;107906;120378
2021-04-27;1148;108968;120836
2021-04-28;1148;109860;121232
2021-04-29;1158;110599;121657
2021-04-30;1161;111274;122019
2021-05-01;1166;112007;122450
2021-05-02;1168;112267;122685
2021-05-03;1172;112480;122943
2021-05-04;1177;113396;123344
2021-05-05;1183;114033;123781
2021-05-06;1187;114618;124147
2021-05-07;1193;115060;124529
2021-05-08;1195;115699;124901
2021-05-09;1201;115907;125126
2021-05-10;1204;116024;125337
2021-05-11;1206;116648;125696
2021-05-12;1210;117108;126064
2021-05-13;1212;117582;126364
2021-05-14;1217;118008;126642
2021-05-15;1220;118553;126922
2021-05-16;1222;118678;127053
2021-05-17;1223;118772;127206
2021-05-18;1229;119428;127500
2021-05-19;1232;119608;127757
2021-05-20;1235;119799;128084
2021-05-21;1239;120140;128309
2021-05-22;1240;120625;128489
2021-05-23;1240;120886;128592
2021-05-24;1241;121114;128669
2021-05-25;1241;121580;128829
2021-05-26;1242;121919;129014
2021-05-27;1244;122277;129158
2021-05-28;1247;122542;129297
2021-05-29;1250;122918;129424
2021-05-30;1251;122997;129486
2021-05-31;1252;123073;129544
2021-06-01;1258;123237;129675
2021-06-02;1259;123589;129804
2021-06-03;1260;124033;129909
2021-06-04;1260;124161;130005
2021-06-05;1262;124576;130068
2021-06-06;1263;124659;130119
2021-06-07;1264;124716;130156
2021-06-08;1264;124991;130242
2021-06-09;1265;125191;130310
2021-06-10;1266;125356;130364
2021-06-11;1266;125528;130418
2021-06-12;1266;125715;130473
2021-06-13;1266;125753;130510
2021-06-14;1266;125798;130538
2021-06-15;1266;125929;130599
2021-06-16;1266;126188;130658
2021-06-17;1267;126380;130695
2021-06-18;1267;126486;130751
2021-06-19;1267;126631;130781
2021-06-20;1268;126664;130806
2021-06-21;1268;126696;130818
2021-06-22;1269;126798;130855
2021-06-23;1269;126910;130880
2021-06-24;1269;126968;130898
2021-06-25;1269;127046;130908
2021-06-26;1269;127130;130941
2021-06-27;1269;127149;130968
2021-06-28;1269;127161;130983
2021-06-29;1269;127220;131028
2021-06-30;1269;127351;131064
2021-07-01;1269;127416;131085
2021-07-02;1269;127485;131123
2021-07-03;1269;127536;131161
2021-07-04;1269;127559;131188
2021-07-05;1270;127584;131207
2021-07-06;1270;127652;131257
2021-07-07;1270;127719;131299
2021-07-08;1270;127740;131357
2021-07-09;1270;127799;131396
2021-07-10;1270;127841;131460
2021-07-11;1270;127855;131487
2021-07-12;1270;127867;131508
2021-07-13;1270;127936;131562
2021-07-14;1271;128042;131618
2021-07-15;1271;128040;131681
2021-07-16;1271;128077;131743
2021-07-17;1271;128110;131807
2021-07-18;1271;128110;131848
2021-07-19;1271;128113;131882
2021-07-20;1271;128177;131963
2021-07-21;1271;128243;132059
2021-07-22;1271;128271;132179
2021-07-23;1271;128314;132262
2021-07-24;1271;128396;132368
2021-07-25;1271;128386;132458
2021-07-26;1271;128414;132524
2021-07-27;1271;128541;132717
2021-07-28;1271;128613;132891
2021-07-29;1272;128698;133111
2021-07-30;1272;128787;133308
2021-07-31;1272;128898;133557
2021-08-01;1272;128902;133685
2021-08-02;1272;128917;133771
2021-08-03;1273;129052;133978
2021-08-04;1273;129183;134221
2021-08-05;1276;129312;134479
2021-08-06;1277;129422;134720
2021-08-07;1277;129595;134950
2021-08-08;1277;129614;135076
2021-08-09;1277;129616;135223
2021-08-10;1277;129842;135512
2021-08-11;1279;130003;135856
2021-08-12;1279;130165;136228
2021-08-13;1279;130329;136500
2021-08-14;1279;130582;136790
2021-08-15;1279;130555;136992
2021-08-16;1279;130560;137155
2021-08-17;1281;130850;137514
2021-08-18;1281;131084;137800
2021-08-19;1281;131272;138157
2021-08-20;1281;131484;138488
2021-08-21;1281;131527;138706
2021-08-22;1283;131553;138807
2021-08-23;1285;131596;139126
2021-08-24;1285;132025;139500
2021-08-25;1285;132315;139937
2021-08-26;1286;132636;140341
2021-08-27;1287;132957;140692
2021-08-28;1287;133349;141014
2021-08-29;1289;133408;141344
2021-08-30;1291;133443;141599
2021-08-31;1292;133538;141956
2021-09-01;1293;134004;142363
2021-09-02;1295;134363;142837
2021-09-03;1296;134687;143181
2021-09-04;1297;135317;143533
2021-09-05;1301;135388;143788
2021-09-06;1302;135430;144001
2021-09-07;1305;135563;144390
2021-09-08;1305;136048;144878
2021-09-09;1307;136431;145345
2021-09-10;1309;136741;145885
2021-09-11;1310;137103;146378
2021-09-12;1312;137464;146707
2021-09-13;1313;137519;146884
2021-09-14;1313;137641;147357
2021-09-15;1315;138109;147881
2021-09-16;1319;138507;148391
2021-09-17;1322;138898;148923
2021-09-18;1325;139550;149314
2021-09-19;1326;139637;149776
2021-09-20;1328;139726;150142
2021-09-21;1333;139891;150605
2021-09-22;1335;140527;151292
2021-09-23;1339;140659;151881
2021-09-24;1343;141447;152429
2021-09-25;1343;142275;153071
2021-09-26;1344;142381;153536
2021-09-27;1346;142485;153926
2021-09-28;1351;142671;154722
2021-09-29;1352;143316;155469
2021-09-30;1357;143943;156257
2021-10-01;1359;144502;156986
2021-10-02;1360;145542;157728
2021-10-03;1363;145666;158357
2021-10-04;1370;145749;158895
2021-10-05;1379;145960;159787
2021-10-06;1383;146876;160832
2021-10-07;1387;147574;161781
2021-10-08;1391;148197;162735
2021-10-09;1394;148197;163803
2021-10-10;1394;149454;164618
2021-10-11;1400;149555;165345
2021-10-12;1402;149773;166601
2021-10-13;1404;150814;167828
2021-10-14;1409;151561;168884
2021-10-15;1415;152755;170159
2021-10-16;1422;153726;171395
2021-10-17;1426;153920;172514
2021-10-18;1429;154035;173335
2021-10-19;1435;155380;174436
2021-10-20;1438;155588;175782
2021-10-21;1444;156437;177287
2021-10-22;1449;156637;178610
2021-10-23;1454;159254;180252
2021-10-24;1461;159479;182039
2021-10-25;1469;159634;183320
2021-10-26;1477;161349;184509
2021-10-27;1483;161620;186530
2021-10-28;1491;162891;188522
2021-10-29;1502;165138;190201
2021-10-30;1516;166751;192092
2021-10-31;1531;167084;193969
2021-11-01;1540;167285;195382
2021-11-02;1550;167910;196951
2021-11-03;1563;170095;199251
2021-11-04;1574;172621;201194
2021-11-05;1581;173021;202629
2021-11-06;1595;175498;204148
2021-11-07;1610;175854;205096
2021-11-08;1617;176107;205883&lt;!--2 deaths added without explanation--&gt;
2021-11-09;1623;176717;206972
2021-11-10;1637;178707;208326
2021-11-11;1650;180286;209507
2021-11-12;1662;181537;210542
2021-11-13;1668;183772;211535
2021-11-14;1673;184187;212096
2021-11-15;1690;184487;212607
2021-11-16;1700;185063;213474&lt;!--1 death was later removed = 1701→1700--&gt;
2021-11-17;1707;187021;214496
2021-11-18;1714;188362;215367
2021-11-19;1723;189727;216081
2021-11-20;1728;191920;216544
2021-11-21;1735;192524;217381
2021-11-22;1746;192930;217784
2021-11-23;1754;193601;218604
2021-11-24;1763;195322;219259
2021-11-25;1773;196765;219878
2021-11-26;1781;198092;220514
2021-11-27;1789;200165;221160
2021-11-28;1791;200847;221549
2021-11-29;1798;201315;221860
2021-11-30;1800;202174;222584
2021-12-01;1803;203863;223171
2021-12-02;1808;205296;223689
2021-12-03;1810;206452;224195
2021-12-04;1815;207451;224654
2021-12-05;1823;207850;224993
2021-12-06;1825;208614;225294
2021-12-07;1826;209180;225837
2021-12-08;1836;210213;226304
2021-12-09;1838;211051;226858
2021-12-10;1845;211800;227446
2021-12-11;1848;212969;227906
2021-12-12;1852;213179;228279
2021-12-13;1865;213368;228596
2021-12-14;1868;213777;229214
2021-12-15;1869;214665;229869
2021-12-16;1869;215358;230514
2021-12-17;1874;215965;231117
2021-12-18;1882;216969;231694
2021-12-19;1884;217200;232120
2021-12-20;1888;217356;232506
2021-12-21;1893;217704;233367
2021-12-22;1895;218561;234092
2021-12-23;1899;219213;234958
2021-12-24;1903;220356;235668&lt;!--4 deaths added without explanation, later removed--&gt;
2021-12-25;1905;220676;236133
2021-12-26;1907;220819;236565
2021-12-27;1916;220941;237099&lt;!--2 surmajuhtumit lisatud selgituseta--&gt;
2021-12-28;1918;221295;238079
2021-12-29;1922;222275;238957
2021-12-30;1928;223051;240334
2021-12-31;1932;223681;241408
2022-01-01;1938;225059;242123
2022-01-02;1938;225059;242552&lt;!--Выздоровления — were not updated due to technical problems--&gt;
2022-01-03;1939;225285;243236
2022-01-04;1940;225589;244733
2022-01-05;1942;225773;246221
2022-01-06;1945;227373;247863
2022-01-07;1951;228015;249592
2022-01-08;1954;229497;251239
2022-01-09;1955;229667;252517
2022-01-10;1956;229790;253775
2022-01-11;1959;230093;255755
2022-01-12;1963;231422;257958
2022-01-13;1967;232442;260396
2022-01-14;1970;233477;262482
2022-01-15;1976;235680;264702
2022-01-16;1979;235916;267095
2022-01-17;1984;236083;269199
2022-01-18;1987;236519;271500
2022-01-19;1990;236818;274658
2022-01-20;1994;240007;278498
2022-01-21;1999;241273;282977
2022-01-22;2003;244235;287757
2022-01-23;2005;244710;291426
2022-01-24;2008;244939;296466
2022-01-25;2013;245532;301608
2022-01-26;2018;248593;307451
2022-01-27;2023;250826;313685
2022-01-28;2025;253274;319505
2022-01-29;2029;258641;326629
2022-01-30;2032;259031;332580
2022-01-31;2033;259373;337543
2022-02-01;2037;260540;344060
2022-02-02;2039;265812;351240
2022-02-03;2047;269506;358087
2022-02-04;2053;273196;366089
2022-02-05;2056;280666;373900
2022-02-06;2059;281398;380946
2022-02-07;2065;281792;385567
2022-02-08;2075;282941;391849
2022-02-09;2088;288879;398519
2022-02-10;2095;293167;405101
2022-02-11;2100;297374;410210
2022-02-12;2106;305543;415994
2022-02-13;2113;306550;420604
2022-02-14;2115;307285;423499
2022-02-15;2122;308610;427010
2022-02-16;2139;313841;435448
2022-02-17;2148;318491;441941
2022-02-18;2152;323438;448666
2022-02-19;2158;332064;455636
2022-02-20;2162;334098;459747
2022-02-21;2170;335623;462728
2022-02-22;2181;337940;467989
2022-02-23;2188;344798;474550
2022-02-24;2195;354059;478941
2022-02-25;2204;356507;483955
2022-02-26;2213;364133;487955
2022-02-27;2225;366927;492149
2022-02-28;2236;368812;494430
2022-03-01;2250;377261;499083
2022-03-02;2258;379884;504148
2022-03-03;2267;390415;507711
2022-03-04;2275;393305;511022
2022-03-05;2290;401965;514067
2022-03-06;2293;404984;515708
2022-03-07;2299;407054;517102
2022-03-08;2308;412293;520407
2022-03-09;2320;414701;523279
2022-03-10;2327;421037;525748
2022-03-11;2337;423051;527913
2022-03-12;2346;427010;529793
2022-03-13;2353;430909;531164
2022-03-14;2359;432394;532089
2022-03-15;2367;433572;534788
2022-03-16;2371;438511;536924
2022-03-17;2376;442625;538673
2022-03-18;2385;446134;540184
2022-03-19;2390;450136;541551
2022-03-20;2392;453367;542386
2022-03-21;2397;454631;543053
2022-03-22;2399;456299;545057
2022-03-23;2418;460259;546885
2022-03-24;2423;463737;548333
2022-03-25;2429;466612;549793
2022-03-26;2436;468891;551067
2022-03-27;2439;471804;551714
2022-03-28;2444;472895;552287
2022-03-29;2448;474462;553736
2022-03-30;2451;477706;555140
2022-03-31;2459;480198;556304&lt;!--;note2={{efn-lr|name=adjust_31_March}}--&gt;
2022-04-01;2463;482682;557314
2022-04-02;2466;484569;558253
2022-04-03;2468;486425;558706
2022-04-04;2469;487169;559133
2022-04-05;2475;488121;560233
2022-04-06;2479;490210;561228
2022-04-07;2481;491767;562114
2022-04-08;2486;493054;562939
2022-04-09;2490;494288;563684
2022-04-10;2494;495521;564031
2022-04-11;2495;496050;564309
2022-04-12;2498;496750;565213
2022-04-13;2501;498248;565839
2022-04-14;2505;499489;566467
2022-04-15;2508;500460;566923
2022-04-16;2511;501553;567183
2022-04-17;2516;501929;567463
2022-04-18;2522;502253;567644
2022-04-19;2525;502807;568335
2022-04-20;2526;504185;568543
2022-04-21;2528;505048;569347
2022-04-22;2531;505835;569722
2022-04-23;2531;506711;570076
2022-04-24;2531;507474;570257
2022-04-25;2533;507736;570405
2022-04-26;2533;508159;570931
2022-04-27;2533;509035;571300
2022-04-28;2537;509742;571625
2022-04-29;2538;510350;571917
2022-04-30;2539;511039;572193
2022-05-03;2548;511857;572434
2022-05-10;2556;514836;573922
2022-05-17;2561;516588;575046
2022-05-24;2566;518188;576047
2022-05-31;2574;519365;576870
2022-06-07;2584;520451;577655
2022-06-14;2586;521120;578494
2022-06-21;2588;521759;579316
2022-06-28;2591;522261;580114
2022-07-05;2599;522921;581457
2022-07-12;2608;523576;585143
2022-07-19;2612;524225;584178
2022-07-26;2620;524990;586171
2022-08-02;2628;591058;695437
2022-08-09;2634;593237;700706

&lt;!--kuupäev;surmi;taastunuid;nakatunuid kokku--&gt;
|caption='''Allikas''': [[Terviseamet]]i avaldatud [https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik Koroonaviiruse andmestik]&lt;br /&gt;
'''Märkused''':&lt;br/&gt;• Süsteemitõrke tõttu ei lisatud andmeid 2. I 2022 taastunute kohta.&lt;br /&gt;• 23. III 2022 andmetele on tagantjärele lisatud 10 surmajuhtumit.&lt;br /&gt;• 31. III 2022 andmetele on tagantjärele lisatud 5 surmajuhtumit.&lt;br /&gt;• Terviseamet lõpetas alates 2022. aasta maikuust igapäevase COVID-19 statistika avaldamise ning edaspidi antakse nakkusolukorrast ülevaade kord nädalas. Koroonakaart uueneb teisipäeviti ning samaaegselt värskendatakse ka avaandmeid.
}}&lt;/onlyinclude&gt;
&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Eesti]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>3mnty6g0vkhr86jy3df1r6ssykdj51r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Lätis</title>
    <ns>10</ns>
    <id>583732</id>
    <revision>
      <id>6176946</id>
      <parentid>6108752</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:09:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>andmevärskendus</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20599" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;{{main|Koroonapandeemia Lätis}}&lt;/noinclude&gt;
{{Medical cases chart
|numwidth=wdmm
|float=left
|disease=COVID-19
|location=Lätis
|outbreak=COVID-19 pandeemia
|changetype1= a &lt;!-- p = percent &amp; a = absolute --&gt;
|changetype2= a
|recoveries=n
|right2=Surmade arv
|collapsible=y
|duration=15
|data=
2020-03-02;;;1
;;1;1
2020-03-08;;1;2
2020-03-09;;1;6
2020-03-10;;1;8
2020-03-11;;1;10
2020-03-12;;1;16
2020-03-13;;1;17
2020-03-14;;1;26
2020-03-15;;1;30
2020-03-16;;1;34
2020-03-17;;1;49
2020-03-18;;1;71
2020-03-19;;1;86
2020-03-20;;1;111
2020-03-21;;1;124
2020-03-22;;1;139
2020-03-23;;1;180
2020-03-24;;1;197
2020-03-25;;1;221
2020-03-26;;1;244
2020-03-27;;1;280
2020-03-28;;1;305
2020-03-29;;1;347
2020-03-30;;1;376
2020-03-31;;1;398
2020-04-01;;1;446
2020-04-02;1;1;458
2020-04-03;1;1;493
2020-04-04;1;1;509
2020-04-05;1;1;533
2020-04-06;1;1;542
2020-04-07;2;16;548
2020-04-08;2;16;577
2020-04-09;3;16;589
2020-04-10;3;16;612
2020-04-11;3;16;630
2020-04-12;5;16;651
2020-04-13;5;16;655
2020-04-14;5;16;657
2020-04-15;5;44;666
2020-04-16;5;57;675
2020-04-17;5;88;682
2020-04-18;5;88;712
2020-04-19;5;88;727
2020-04-20;5;88;739
2020-04-21;9;88;748
2020-04-22;11;133;761
2020-04-23;11;133;778
2020-04-24;12;133;784
2020-04-25;12;267;804
2020-04-26;12;267;812
2020-04-27;13;267;818
2020-04-28;13;267;836
2020-04-29;15;348;849
2020-04-30;15;348;858
2020-05-01;16;348;870
2020-05-02;16;348;871
2020-05-03;16;348;879
2020-05-04;16;348;896
2020-05-05;17;348;896
2020-05-06;17;464;900
2020-05-07;18;464;909
2020-05-08;18;464;928
2020-05-09;18;464;930
2020-05-10;18;464;939
2020-05-11;18;464;946
2020-05-12;18;627;950
2020-05-13;19;627;951
2020-05-14;19;627;962
2020-05-15;19;662;970
2020-05-16;19;662;997
2020-05-17;19;662;1008
2020-05-18;19;662;1009
2020-05-19;21;694;1012
2020-05-20;21;694;1016
2020-05-21;22;694;1025
2020-05-22;22;712;1030
2020-05-23;22;712;1046
2020-05-24;22;712;1047
2020-05-25;22;712;1049
2020-05-26;22;741;1053
2020-05-27;23;741;1057
2020-05-28;24;741;1061
2020-05-29;24;745;1064
2020-05-30;24;745;1065
2020-05-31;24;745;1066
2020-06-01;24;745;1066
2020-06-02;24;760;1071
2020-06-03;24;760;1079
2020-06-04;25;760;1082
2020-06-05;25;781;1085
2020-06-06;25;781;1086
2020-06-07;25;781;1088
2020-06-08;26;781;1088
2020-06-09;26;794;1089
2020-06-10;26;794;1092
2020-06-11;26;818;1094
2020-06-12;27;818;1096
2020-06-13;28;845;1097
;28;845;1097
2020-06-16;28;875;1098
2020-06-17;30;875;1104
2020-06-18;30;903;1108
2020-06-19;30;903;1110
2020-06-20;30;903;1111
;30;903;1111
2020-06-26;30;932;1112
2020-06-27;30;932;1115
2020-06-28;30;932;1116
2020-06-29;30;932;1117
2020-06-30;30;974;1118
2020-07-01;30;974;1121
2020-07-02;30;988;1122
2020-07-03;30;997;1122
2020-07-04;30;1000;1123
2020-07-05;30;1000;1124
2020-07-06;30;1000;1127
2020-07-07;30;1008;1134
2020-07-08;30;1008;1141
2020-07-09;30;1019;1154
2020-07-10;30;1019;1165
2020-07-11;30;1019;1173
2020-07-12;30;1019;1173
2020-07-13;31;1019;1174
2020-07-14;31;1022;1174
2020-07-15;31;1022;1178
2020-07-16;31;1022;1179
2020-07-17;31;1022;1185
2020-07-18;31;1022;1189
2020-07-19;31;1022;1192
2020-07-20;31;1022;1192
2020-07-21;31;1045;1193
2020-07-22;31;1045;1197
2020-07-23;31;1045;1203
2020-07-24;31;1045;1205
2020-07-25;31;1045;1206
2020-07-26;31;1045;1219
2020-07-27;31;1045;1219
2020-07-28;31;1052;1220
2020-07-29;31;1052;1224
2020-07-30;31;1052;1228
2020-07-31;32;1052;1231
2020-08-01;32;1052;1238
2020-08-02;32;1052;1243
2020-08-03;32;1052;1246
2020-08-04;32;1070;1249
2020-08-05;32;1070;1257
2020-08-06;32;1070;1275
2020-08-07;32;1070;1281
2020-08-08;32;1070;1288
2020-08-09;32;1070;1290
2020-08-10;32;1070;1290
2020-08-11;32;1078;1293
2020-08-12;32;1078;1303
2020-08-13;32;1078;1307
2020-08-14;32;1078;1308
2020-08-15;32;1078;1315
2020-08-16;32;1078;1322
2020-08-17;32;1078;1323
2020-08-18;33;1093;1323
2020-08-19;33;1093;1326
2020-08-20;33;1093;1327
2020-08-21;33;1093;1330
2020-08-22;33;1093;1333
2020-08-23;33;1093;1337
2020-08-24;33;1093;1337
2020-08-25;33;1135;1342
2020-08-26;33;1135;1360
2020-08-27;34;1163;1366
2020-08-28;34;1163;1375
2020-08-29;34;1163;1381
2020-08-30;34;1163;1393
2020-08-31;34;1163;1396
2020-09-01;34;1173;1404
2020-09-02;34;1173;1406
2020-09-03;34;1187;1410
2020-09-04;35;1187;1416
2020-09-05;35;1187;1425
2020-09-06;35;1187;1428
2020-09-07;35;1187;1429
2020-09-08;35;1234;1432
2020-09-09;35;1234;1443
2020-09-10;35;1248;1448
2020-09-11;35;1248;1459
2020-09-12;35;1248;1464
2020-09-13;35;1248;1474
2020-09-14;35;1248;1477
2020-09-15;35;1248;1482
2020-09-16;35;1248;1486
2020-09-17;36;1248;1494
2020-09-18;36;1248;1498
2020-09-19;36;1248;1515
2020-09-20;36;1248;1525
2020-09-21;36;1248;1526
2020-09-22;36;1248;1560
2020-09-23;36;1248;1572
2020-09-24;36;1248;1594
2020-09-25;36;1282;1625
2020-09-26;36;1304;1654
2020-09-27;36;1304;1676
2020-09-28;36;1304;1697
2020-09-29;37;1307;1729
2020-09-30;37;1307;1824
2020-10-01;37;1307;1868
2020-10-02;38;1307;1945
2020-10-03;38;1307;2019
2020-10-04;38;1307;2086
2020-10-05;39;1307;2126
2020-10-06;40;1322;2194
2020-10-07;40;1322;2261
2020-10-08;40;1322;2370
2020-10-09;40;1322;2507
2020-10-10;40;1322;2596
2020-10-11;40;1322;2670
2020-10-12;40;1325;2765
2020-10-13;41;1325;2840
2020-10-14;41;1329;2942
2020-10-15;41;1329;3056
2020-10-16;42;1329;3204
2020-10-17;42;1329;3392
2020-10-18;43;1329;3450
2020-10-19;43;1341;3494
2020-10-20;46;1341;3609
2020-10-21;48;1341;3797
2020-10-22;49;1357;3958
2020-10-23;50;1357;4208
2020-10-24;54;1357;4467
2020-10-25;54;1357;4678
2020-10-26;60;1375;4757
2020-10-27;63;1382;4893
2020-10-28;63;1382;5144
2020-10-29;64;1406;5395
2020-10-30;69;1406;5679
2020-10-31;71;1406;5894
2020-11-01;74;1406;6136
2020-11-02;77;1406;6268
2020-11-03;79;1444;6439
2020-11-04;85;1444;6752
2020-11-05;88;1444;7119
2020-11-06;95;1444;7476
2020-11-07;96;1466;7880
2020-11-08;99;1466;8095
2020-11-09;101;1466;8187
2020-11-10;103;1466;8395
2020-11-11;103;1471;8848
2020-11-12;107;1515;9381
2020-11-13;116;1515;9836
2020-11-14;121;1515;10231
2020-11-15;123;1515;10547
2020-11-16;126;1515;10636
2020-11-17;132;1557;10914
2020-11-18;137;1557;11356
2020-11-19;141;1557;11722
2020-11-20;146;1576;12102
2020-11-21;153;1576;12744
2020-11-22;153;1635;13120
2020-11-23;162;1635;13236
2020-11-24;175;1651;13693
2020-11-25;184;1686;14273
2020-11-26;188;1719;15171
2020-11-27;190;1719;15808
2020-11-28;193;1733;16561
2020-11-29;197;1783;16975
2020-11-30;206;1795;17075
2020-12-01;210;1806;17687
2020-12-02;224;1823;18377
2020-12-03;235;1848;19307
2020-12-04;242;1849;19993
2020-12-05;253;1866;20787
2020-12-06;262;1866;21313
2020-12-07;272;13074;21520
2020-12-08;288;13518;22104
2020-12-09;293;14089;22816
2020-12-10;304;14983;23706
2020-12-11;319;15618;24386
2020-12-12;324;16368;25046
2020-12-13;349;16778;25675
2020-12-14;352;16869;25885
2020-12-15;357;17477;26472
2020-12-16;382;18153;27495
2020-12-17;394;19072;28535
2020-12-18;409;19751;29427
2020-12-19;427;20534;30297
2020-12-20;439;21051;30940
2020-12-21;443;21248;31335
2020-12-22;459;21816;32339
2020-12-23;479;22523;33484
2020-12-24;486;23402;34754
2020-12-25;502;24067;35420
2020-12-26;515;24722;35819
2020-12-27;559;25326;36330
2020-12-28;578;25533;36838
2020-12-29;603;26115;37676
2020-12-30;626;27113;39043
2020-12-31;635;28141;40904
2021-01-01;644;29018;41615
2021-01-02;668;29870;41929
2021-01-03;680;30501;42497
2021-01-04;692;30892;43118
2021-01-05;722;31880;43942
2021-01-06;754;33005;45171
2021-01-07;790;34268;46545
2021-01-08;801;34918;47782
2021-01-09;818;35304;48952
2021-01-10;849;35771;49568
2021-01-11;864;36260;49899
2021-01-12;882;37073;50777
2021-01-13;909;38417;52032
2021-01-14;920;40971;52982
2021-01-15;935;40971;54066
2021-01-16;961;41261;55097
2021-01-17;978;;55664
2021-01-18;983;;55908
2021-01-19;1012;;56720
2021-01-20;1032;;57808
2021-01-21;1057;;58710
2021-01-22;1076;;59586
2021-01-23;1097;;60496
2021-01-24;1111;;61008
2021-01-25;1114;;61231
2021-01-26;1126;;61924
2021-01-27;1138;;63027
2021-01-28;1148;;63992
2021-01-29;1166;;64923
2021-01-30;1180;;65708
2021-01-31;1195;;66241
2021-02-01;1202;;66652
2021-02-02;1219;;67427
2021-02-03;1250;;68658
2021-02-04;1281;;69400
2021-02-05;1309;;70276
2021-02-06;1327;;71320
2021-02-07;1339;;71800
2021-02-08;1347;;72088
2021-02-09;1363;;72869
2021-02-10;1395;;73859
2021-02-11;1416;;74701
2021-02-12;1431;;75509
2021-02-13;1443;;76282
2021-02-14;1451;;76706
2021-02-15;1468;;76984
2021-02-16;1486;;77697
2021-02-17;1508;;78643
2021-02-18;1521;;79351
2021-02-19;1533;;80040
2021-02-20;1538;;81109
2021-02-21;1542;;81519
2021-02-22;1546;;81793
2021-02-23;1570;;82462
2021-02-24;1587;;83445
2021-02-25;1593;;84258
2021-02-26;1601;;84983
2021-02-27;1614;;85810
2021-02-28;1618;;86186
2021-03-01;1621;;86458
2021-03-02;1638;;87103
2021-03-03;1654;;88022
2021-03-04;1666;;88668
2021-03-05;1680;;89414
2021-03-06;1687;;90009
2021-03-07;1695;;90331
2021-03-08;1699;;90525
2021-03-09;1705;;90997
2021-03-10;1726;;91636
2021-03-11;1737;;92274
2021-03-12;1746;;92906
2021-03-13;1757;;93484
2021-03-14;1767;;93781
2021-03-15;1769;;93959
2021-03-16;1777;;94602
2021-03-17;1789;;95420
2021-03-18;1801;;95902
2021-03-19;1811;;96524
2021-03-20;1821;;97149
2021-03-21;1826;;97409
2021-03-22;1828;;97586
2021-03-23;1840;;98094
2021-03-24;1851;;98870
2021-03-25;1864;;99476
2021-03-26;1867;;100114
2021-03-27;1872;;100716
2021-03-28;1878;;101040
2021-03-29;1883;;101207
2021-03-30;1893;;101733
2021-03-31;1899;;102363
2021-04-01;1913;;103001
2021-04-02;1922;;103588
2021-04-03;1923;;103867
2021-04-04;;;104105
2021-04-05;;;104224
2021-04-06;;;104533
2021-04-07;;;105176
2021-04-08;;;105916
2021-04-09;;;106574
2021-04-10;;;107240
2021-04-11;;;107608
2021-04-12;;;107818
2021-04-13;;;108355
2021-04-14;;;109088
2021-04-15;;;109731
2021-04-16;;;110343
2021-04-17;;;110997
2021-04-18;;;111334
2021-04-19;;;111536
2021-04-20;;;112224
2021-04-21;;;112983
2021-04-22;;;113561
2021-04-23;;;114244
2021-04-24;;;114955
2021-04-25;;;115316
2021-04-26;;;115536
2021-04-27;;;116132
2021-04-28;;;117099
2021-04-29;;;117795
2021-04-30;;;118558
2021-05-01;;;119370
2021-05-02;;;119750
2021-05-03;;;119953
2021-05-04;;;120378
2021-05-05;;;120736
2021-05-06;;;121509
2021-05-07;;;122545
2021-05-08;;;123331
2021-05-09;;;123963
2021-05-10;;;124301
2021-05-11;;;124960
2021-05-12;;;125689
2021-05-13;;;126387
2021-05-14;;;127053
2021-05-15;;;127597
2021-05-16;;;127978
2021-05-17;;;128125
2021-05-18;;;128688
2021-05-19;2298;118750;129297
2021-05-20;2301;119331;129794
2021-05-21;2309;120348;130271
2021-05-22;2323;121123;130712
2021-05-23;2326;121751;130945
2021-05-24;2328;122088;131079
2021-05-25;2342;122743;131514
2021-05-26;2348;123466;131910
2021-05-27;2355;124147;132258
2021-05-28;2359;124147;132612
2021-05-29;2370;125340;132918
2021-05-30;2370;125712;133098
2021-05-31;2376;125856;133718
2021-06-01;2379;126408;133518
2021-06-02;2386;126999;133866
2021-06-03;2392;127493;134162
2021-06-04;2402;127962;134421
2021-06-05;2407;128389;134677
2021-06-06;2413;128619;134812
2021-06-07;2413;128751;134888
2021-06-08;2423;129172;135144
2021-06-09;2428;129562;135388
2021-06-10;2443;129903;135584
2021-06-11;2449;130253;135762
2021-06-12;2451;130548;135940
2021-06-13;2456;130728;136030
2021-06-14;2456;130823;136104
2021-06-15;2464;131139;136247
2021-06-16;2475;131480;136403
2021-06-17;2482;131770;136544
2021-06-18;2485;132019;136652
2021-06-19;2493;132270;136736
2021-06-20;2496;132399;136810
2021-06-21;2496;132721;136850
2021-06-22;2497;132721;136975
2021-06-23;2497;132960;137077
2021-06-24;2500;133141;137110
2021-06-25;2501;133313;137130
2021-06-26;2503;133489;137169
2021-06-27;2503;133574;137210
2021-06-28;2503;133648;137240
2021-06-29;2508;133783;137329
2021-06-30;2513;133928;137429
2021-07-01;2520;134062;137500
2021-07-02;2526;134167;137540
2021-07-03;2526;134243;137600
2021-07-04;2528;134314;137631
2021-07-05;2528;134354;137653
2021-07-06;2531;134478;137699
2021-07-07;2534;134580;137747
2021-07-08;2535;134610;137797
2021-07-09;2536;134629;137831
2021-07-10;2536;134633;137863
2021-07-11;2537;134673;137899
2021-07-12;2537;134703;137917
2021-07-13;2539;134821;137970
2021-07-14;2541;134916;138004
2021-07-15;2542;134980;138041
2021-07-16;2542;135014;138087
2021-07-17;2543;135074;138126
2021-07-18;2543;135103;138159
2021-07-19;2544;135125;138184
2021-07-20;2548;135168;138238
2021-07-21;2550;135213;138300
2021-07-22;2549;135262;138344
2021-07-23;2549;135295;138382
2021-07-24;2550;135326;138425
2021-07-25;2550;135362;138481
2021-07-26;2550;135380;138504
2021-07-27;2552;135431;138572
2021-07-28;2554;135463;138650
2021-07-29;2554;135463;138717
2021-07-30;2556;135545;138799
2021-07-31;2556;135583;138863
2021-08-01;2556;135616;138899
2021-08-02;2556;135640;138925
2021-08-03;2556;135690;139037
2021-08-04;2558;135750;139134
2021-08-05;2558;135795;139204
2021-08-06;2559;135833;139284
2021-08-07;2559;135875;139347
2021-08-08;2559;135931;139421
2021-08-09;2559;135954;139462
2021-08-10;2561;136020;139587
2021-08-11;2561;136096;139707
2021-08-12;2561;136163;139814
2021-08-13;2561;136243;139941
2021-08-14;2561;136307;140049
2021-08-15;2561;136343;140122
2021-08-16;2563;136369;140171
2021-08-17;2565;136481;140325
2021-08-18;2566;136576;140505
2021-08-19;2567;136646;140651
2021-08-20;2568;136725;140784
2021-08-21;2568;136788;140944
2021-08-22;2569;136862;141045
2021-08-23;2569;136903;141118
2021-08-24;2569;137026;141287
2021-08-25;2570;137146;141536
2021-08-26;2571;137253;141686
2021-08-27;2573;137380;141867
2021-08-28;2573;137488;142123
2021-08-29;2573;137561;142319
2021-08-30;2573;137608;142400
2021-08-31;2578;137760;142637
2021-09-01;2579;137939;143106
2021-09-02;2580;138084;143446
2021-09-03;2584;138216;143800
2021-09-04;2584;138376;144160
2021-09-05;2585;138475;144518
2021-09-06;2588;138549;144632
2021-09-07;2592;138718;144943
2021-09-08;2595;138966;145402
2021-09-09;2598;139115;145892
2021-09-10;2602;139294;146381
2021-09-11;2607;139550;146800
2021-09-12;2609;139746;147193
2021-09-13;2613;139827;147328
2021-09-14;2621;140059;147778
2021-09-15;2628;140527;148485
2021-09-16;2632;140866;149081
2021-09-17;2635;141216;149614
2021-09-18;2640;141576;150156
2021-09-19;2640;141933;150560
2021-09-20;2645;142044;150749
2021-09-21;2658;142351;151243
2021-09-22;2665;142807;151917
2021-09-23;2669;143294;152693
2021-09-24;2675;143779;153403
2021-09-25;2682;144193;154219
2021-09-26;2684;144584;154786
2021-09-27;2689;144715;155076
2021-09-28;2700;145167;155880
2021-09-29;2706;145857;157083
2021-09-30;2717;146449;158291
2021-10-01;2721;146979;159418
2021-10-02;2731;147516;160608
2021-10-03;2741;147920;161641
2021-10-04;2743;148104;162120
2021-10-05;2757;148585;163130
2021-10-06;2773;149252;164801
2021-10-07;2783;150024;166553
2021-10-08;2787;150728;168248
2021-10-09;2794;151537;169917
2021-10-10;2801;152102;171276
2021-10-11;2806;152387;172278
2021-10-12;2819;153180;173654
2021-10-13;2836;154377;175890
2021-10-14;2857;155574;178298
2021-10-15;2869;156697;180440
2021-10-16;2881;157877;183239
2021-10-17;2890;158900;185616
2021-10-18;2897;159377;186869
2021-10-19;2920;160373;188722
2021-10-20;2944;162028;191321
2021-10-21;2967;163770;194256
2021-10-22;2992;165461;197389
2021-10-23;3018;167123;200321
2021-10-24;3028;168475;202573
2021-10-25;3049;169472;203460
2021-10-26;3076;170835;205577
2021-10-27;3109;173054;208783
2021-10-28;3173;175441;211702
2021-10-29;3198;177571;214460
2021-10-30;3237;180358;217339
2021-10-31;3253;182726;219139
2021-11-01;3266;183973;219911
2021-11-02;3309;185803;221795
2021-11-03;3354;188378;224513
2021-11-04;3401;191290;226860
2021-11-05;3444;194399;228681
2021-11-06;3472;197305;230569
2021-11-07;3499;199547;231824
2021-11-08;3515;200413;232247
2021-11-09;3561;202504;233698
2021-11-10;3598;205677;235387
2021-11-11;3646;208532;236765
2021-11-12;3683;211265;238153
2021-11-13;3734;214105;239575
2021-11-14;3762;215889;240340
2021-11-15;3765;216645;240762
2021-11-16;3796;218486;241839
2021-11-17;3875;221159;243340
2021-11-18;3901;223459;244561
2021-11-19;3920;225237;245006
2021-11-20;3940;227097;245623
2021-11-21;3950;228325;246116
2021-11-22;3967;228732;246465
2021-11-23;4007;230137;247758
2021-11-24;4063;231789;249037
2021-11-25;4083;233119;250132
2021-11-26;4113;234470;251006
2021-11-27;4130;235841;251925
2021-11-28;4146;236578;252413
2021-11-29;4155;236997;252728
2021-11-30;4179;238043;253659
2021-12-01;4213;239465;254690
2021-12-02;4232;240660;255402
2021-12-03;4248;241086;256125
2021-12-04;4261;241683;256852
2021-12-05;4267;242166;257329
2021-12-06;4277;242498;257559
2021-12-07;4300;243751;258419
2021-12-08;4325;244974;259215
2021-12-09;4349;246049;260008
2021-12-10;4360;246893;260658
2021-12-11;4366;247795;261463
2021-12-12;4375;248267;261944
2021-12-13;4376;248573;262215
2021-12-14;4390;249480;263145
2021-12-15;4408;250477;264031
2021-12-16;4419;251170;264965
2021-12-17;4430;251877;265806
2021-12-18;4438;252591;266716
2021-12-19;4444;253062;267139
2021-12-20;4454;253282;267465
2021-12-21;4466;254119;268456
2021-12-22;4477;254890;269204
2021-12-23;4489;255659;270158
2021-12-24;4494;256298;271106
2021-12-25;4500;257097;271228
2021-12-26;4503;257569;271431
2021-12-27;4507;257839;271766
2021-12-28;4529;258755;272952
2021-12-29;4553;259623;274271
2021-12-30;4561;260546;275517
2021-12-31;4570;261376;276674
2022-01-01;4572;261376;276841
2022-01-02;4579;262695;277021
2022-01-03;4594;263011;277692
2022-01-04;4600;263990;279320
2022-01-05;4613;264727;281155
2022-01-06;4625;265669;283149
2022-01-07;4642;266612;285026
2022-01-08;4650;266728;286841
2022-01-09;4658;266928;287851
2022-01-10;4661;267259;288715
2022-01-11;4668;268423;290956
2022-01-12;4690;269718;293395
2022-01-13;4700;270956;295961
2022-01-14;4712;272104;298589
2022-01-15;4726;272264;301654
2022-01-16;4730;272442;303794
2022-01-17;4734;273098;305354
2022-01-18;4742;274720;309060
2022-01-19;4759;276542;314142
2022-01-20;4773;278524;319027
2022-01-21;4773;280384;324999
2022-01-22;4793;282191;330788
2022-01-23;4795;283193;335541
2022-01-24;4799;284054;339494
2022-01-25;4814;286288;345591
2022-01-26;4828;288705;354734
2022-01-27;4846;291261;363821
2022-01-28;4855;293877;372503
2022-01-29;4862;296928;382129
2022-01-30;4868;299064;388989
2022-01-31;4873;300620;392764
2022-02-01;4888;304318;401792
2022-02-02;4911;309383;412402
2022-02-03;4923;314254;422233
2022-02-04;4934;320217;432370
2022-02-05;4945;325995;442871
2022-02-06;4951;330746;450105
2022-02-07;4960;334695;453751
2022-02-08;4969;340777;464895
2022-02-09;4978;349906;476370
2022-02-10;4987;358975;488329
2022-02-11;5007;367648;500126
2022-02-12;5020;377267;510833
2022-02-13;5024;384121;518622
2022-02-14;5029;387891;522766
2022-02-15;5041;396904;533871
2022-02-16;5061;407491;545296
2022-02-17;5073;417310;556891
2022-02-18;5093;427436;567176
2022-02-19;5099;437926;579168
2022-02-20;5108;445154;585944
2022-02-21;5113;448791;589763
2022-02-22;5130;459926;601600
2022-02-23;5145;471752;612920
2022-02-24;5159;483342;624008
2022-02-25;5191;495119;633960
2022-02-26;5208;505813;644077
2022-02-27;5215;513598;649504
2022-02-28;5224;517737;653120
2022-03-01;5241;528830;662644
2022-03-02;5269;540235;673218
2022-03-03;5284;551818;682118
2022-05-17;5804;;826342
2022-05-27;5823;;828077
2022-05-28;5823;;828406
2022-05-31;5824;;828614
2022-06-01;5826;;828822
2022-06-02;5828;;828998
2022-06-03;5828;;829143
2022-06-06;5830;;829425
2022-06-07;5834;;829640
2022-06-08;5836;;829851
2022-06-09;5837;;830076
2022-06-10;5837;;830281
2022-06-13;5839;;830698
2022-06-14;5841;;830977
2022-06-15;5841;;831248
2022-06-16;5842;;831521
2022-06-17;5844;;831727
2022-06-20;5846;;832168
2022-06-21;5851;;832485
2022-06-22;5855;;832884
2022-06-27;5855;;833711
2022-06-28;5858;;834535
2022-06-29;5860;;835152
2022-06-30;5860;;835797
2022-07-01;5860;;836259
2022-07-04;5860;;837182
2022-07-05;5862;;837872
2022-07-06;5866;;838557
2022-07-07;5869;;839251
2022-07-08;5869;;839846
2022-07-11;5871;;841132
2022-07-12;5871;;842127
2022-07-14;5873;;844142
2022-07-15;5875;;844980
2022-07-18;5875;;846530
2022-07-19;5878;;847709
2022-07-20;5879;;849802
2022-07-21;5879;;851433
2022-07-22;5879;;852683
2022-07-25;5879;;855249
2022-07-26;5884;;856617
2022-07-27;5887;;858728
2022-07-28;5890;;860303
2022-07-29;5892;;861724
2022-08-01;5896;;864329
2022-08-02;5899;;866034
2022-08-03;5900;;867809
2022-08-04;5900;;869576
2022-08-05;5901;;871181
2022-08-08;5901;;874090
2022-08-09;5905;;875821
2022-08-10;5908;;877702
2022-08-11;5908;;879481
2022-08-12;5909;;881020

&lt;!--kuup;surmi;tervenenuid;juhtumeid kokku--&gt;
|caption=
'''Allikad:'''
* [https://www.spkc.gov.lv/lv/aktualitates-par-covid-19 Aktualitātes par COVID-19], [https://twitter.com/SPKCentrs twitter] jm
* [https://www.spkc.gov.lv/lv/covid-19-statistika Covid-19 statistika]
&lt;br style=&quot;clear:left;&quot; /&gt;
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Läti]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>43afbj1jq0onqq4c6pl9cni6h7d4fuv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Karljohan29/liivakast</title>
    <ns>2</ns>
    <id>584078</id>
    <revision>
      <id>6177104</id>
      <parentid>6176873</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:40:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3324" xml:space="preserve">{{Kasutaja liivakast}}{{Infokast valimised
| lipp = Flag of Estonia.svg
| eelimine_aasta = 2015
| järgmine_aasta = 2023
| valimiste_kuupäev = 3. märts 2019
| tüüp = parlamendivalimised
| ametikoht = Peaminister
| juht1 = [[Kaja Kallas]]
| pilt1 = Kaja Kallas in 2016 (cropped).jpg
| partei1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]
| värv1 = FFE200
| kohad_enamuseks = 51
| arvamusküsitlused = 
| osavõtt = 63,7% ({{langus}}0,5[[Protsendipunkt|pp]])
| partei2 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| juht2 = [[Jüri Ratas]]
| pilt2 = RK Jüri Ratas (cropped).jpg
| pilt4 = RK Helir-Valdor Seeder (cropped).jpg
| pilt5 = File:Jevgeni Ossinovski 2017-05-25 (cropped).jpg
| lipu_ääris = jah
| hääli1 = '''162 364'''
| protsent3 = 17,8%
| kohti1 = '''34'''
| pilt3 = RK Mart Helme (cropped).jpg
| kohtade_muutus1 = {{tõus}}4
| muutus1 = {{tõus}} 1,2[[Protsendipunkt|pp]]
| protsent1 = '''28,9%'''
| juht3 = [[Mart Helme]]
| juht4 = [[Helir Valdor Seeder]]
| juht5 = [[Jevgeni Ossinovski]]
| värv2 = 007557
| värv3 = 0063AF
| värv4 = 009CE2
| värv5 = E10600
| partei3 = [[EKRE]]
| partei5 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
| partei4 = [[Isamaa Erakond|Isamaa]]
| kohti2 = 26
| kohti3 = 19
| kohti4 = 12
| kohti5 = 10
| hääli2 = 129 617
| hääli3 = 99 672
| hääli4 = 64 219
| hääli5 = 55 168
| protsent2 = 23,1%
| protsent4 = 11,4%
| protsent5 = 9,8%
| muutus2 = {{langus}} 1,7[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus3 = {{tõus}} 9,7[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus4 = {{langus}} 2,3[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus5 = {{langus}} 5,4[[Protsendipunkt|pp]]
| kohtade_muutus3 = {{tõus}}12
| kohtade_muutus2 = {{langus}}1
| kohtade_muutus4 = {{langus}}2
| kohtade_muutus5 = {{langus}}5
| eelmised_valimised = 2015. aasta Riigikogu valimised
| järgmised_valimised = 2023. aasta Riigikogu valimised
| valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta
| kaart_pilt = 2019 Estonian parliamentary election by electoral districts.svg
| kaart_allkiri = 
| enne_valimisi = [[Jüri Ratas]]
| pärast_valimisi = [[Jüri Ratas]]
| enne_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| pärast_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| eelmised_valimised1 = 30 kohta, 27,7%
| eelmised_valimised2 = 27 kohta, 24,8%
| eelmised_valimised3 = 7 kohta, 8,1%
| eelmised_valimised4 = 14 kohta, 13,7%
| eelmised_valimised5 = 15 kohta, 15,2%
| toimumata = ei
| valitud_liikmed = XIV Riigikogu
| lahkuvad_liikmed = XIII Riigikogu
}}{{Infokast valimised
| lipu_ääris = jah
| lipp = Flag of Estonia.svg
| toimumata = ei
| tüüp = presidendivalimised
| valimiste_kuupäev = 30.–31. august 2021
| eelmised_valimised = 2016. aasta Eesti presidendivalimised
| eelimine_aasta = 2016
| järgmised_valimised = 2026. aasta Eesti presidendivalimised
| järgmine_aasta = 2026
| võimalike_häälte_arv = 101 [[Riigikogu]] liiget
| vajalikud_hääled = 68
| pilt1 = File:Alar Karis - August 2021.jpg
| värv1 = EEEEEE
| kandidaat1 = '''[[Alar Karis]]'''
| partei1 = Parteitu
| 1tühi = Esimene hääletusvoor
| 1andmed1 = 63
| 2tühi = Teine hääletusvoor
| 2andmed1 = '''72'''
| 3tühi = Üleseadjad
| 3andmed1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]&lt;/br&gt;[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| ametikoht = President
| enne_valimisi = [[Kersti Kaljulaid]]
| pärast_valimisi = [[Alar Karis]]
| enne_partei = Parteitu
| pärast_partei = Parteitu
}}</text>
      <sha1>35xerrvbquuf1a43ca33qlkoggb7xud</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177142</id>
      <parentid>6177104</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:01:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4980" xml:space="preserve">{{Kasutaja liivakast}}{{Infokast valimised
| lipp = Flag of Estonia.svg
| eelimine_aasta = 2015
| järgmine_aasta = 2023
| valimiste_kuupäev = 3. märts 2019
| tüüp = parlamendivalimised
| ametikoht = Peaminister
| juht1 = [[Kaja Kallas]]
| pilt1 = Kaja Kallas in 2016 (cropped).jpg
| partei1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]
| värv1 = FFE200
| kohad_enamuseks = 51
| arvamusküsitlused = 
| osavõtt = 63,7% ({{langus}}0,5[[Protsendipunkt|pp]])
| partei2 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| juht2 = [[Jüri Ratas]]
| pilt2 = RK Jüri Ratas (cropped).jpg
| pilt4 = RK Helir-Valdor Seeder (cropped).jpg
| pilt5 = File:Jevgeni Ossinovski 2017-05-25 (cropped).jpg
| lipu_ääris = jah
| hääli1 = '''162 364'''
| protsent3 = 17,8%
| kohti1 = '''34'''
| pilt3 = RK Mart Helme (cropped).jpg
| kohtade_muutus1 = {{tõus}}4
| muutus1 = {{tõus}} 1,2[[Protsendipunkt|pp]]
| protsent1 = '''28,9%'''
| juht3 = [[Mart Helme]]
| juht4 = [[Helir Valdor Seeder]]
| juht5 = [[Jevgeni Ossinovski]]
| värv2 = 007557
| värv3 = 0063AF
| värv4 = 009CE2
| värv5 = E10600
| partei3 = [[EKRE]]
| partei5 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
| partei4 = [[Isamaa Erakond|Isamaa]]
| kohti2 = 26
| kohti3 = 19
| kohti4 = 12
| kohti5 = 10
| hääli2 = 129 617
| hääli3 = 99 672
| hääli4 = 64 219
| hääli5 = 55 168
| protsent2 = 23,1%
| protsent4 = 11,4%
| protsent5 = 9,8%
| muutus2 = {{langus}} 1,7[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus3 = {{tõus}} 9,7[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus4 = {{langus}} 2,3[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus5 = {{langus}} 5,4[[Protsendipunkt|pp]]
| kohtade_muutus3 = {{tõus}}12
| kohtade_muutus2 = {{langus}}1
| kohtade_muutus4 = {{langus}}2
| kohtade_muutus5 = {{langus}}5
| eelmised_valimised = 2015. aasta Riigikogu valimised
| järgmised_valimised = 2023. aasta Riigikogu valimised
| valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta
| kaart_pilt = 2019 Estonian parliamentary election by electoral districts.svg
| kaart_allkiri = 2019. aasta Riigikogu valimiste tulemuste kaart.
| enne_valimisi = [[Jüri Ratas]]
| pärast_valimisi = [[Jüri Ratas]]
| enne_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| pärast_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| eelmised_valimised1 = 30 kohta, 27,7%
| eelmised_valimised2 = 27 kohta, 24,8%
| eelmised_valimised3 = 7 kohta, 8,1%
| eelmised_valimised4 = 14 kohta, 13,7%
| eelmised_valimised5 = 15 kohta, 15,2%
| toimumata = ei
| valitud_liikmed = XIV Riigikogu
| lahkuvad_liikmed = XIII Riigikogu
}}{{Infokast valimised
| lipu_ääris = jah
| lipp = Flag of Estonia.svg
| toimumata = ei
| tüüp = presidendivalimised
| valimiste_kuupäev = 30.–31. august 2021
| eelmised_valimised = 2016. aasta Eesti presidendivalimised
| eelimine_aasta = 2016
| järgmised_valimised = 2026. aasta Eesti presidendivalimised
| järgmine_aasta = 2026
| võimalike_häälte_arv = 101 [[Riigikogu]] liiget
| vajalikud_hääled = 68
| pilt1 = File:Alar Karis - August 2021.jpg
| värv1 = EEEEEE
| kandidaat1 = '''[[Alar Karis]]'''
| partei1 = Parteitu
| 1tühi = Esimene hääletusvoor
| 1andmed1 = 63
| 2tühi = Teine hääletusvoor
| 2andmed1 = '''72'''
| 3tühi = Üleseadjad
| 3andmed1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]&lt;/br&gt;[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| ametikoht = President
| enne_valimisi = [[Kersti Kaljulaid]]
| pärast_valimisi = [[Alar Karis]]
| enne_partei = Parteitu
| pärast_partei = Parteitu
| pildisuurus = 200x200px
}}{{Infokast valimised
| kaart_pilt = ElectoralCollege2020.svg
| lipp = Flag of the United States.svg
| tüüp = presidendivalimised
| toimumata = ei
| eelmised_valimised = 2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised
| eelimine_aasta = 2016
| valimiste_kuupäev = 3. november 2020
| järgmised_valimised = 2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised
| järgmine_aasta = 2024
| võimalike_häälte_arv = 538 valimiskogu liiget
| vajalikud_hääled = 270
| osavõtt = 66.8% ({{Increase}}11.1[[Protsendipunkt|pp]])
| pildisuurus = 200x200px
| pilt1 = Joe Biden presidential portrait (cropped).jpg
| kandidaat1 = '''[[Joe Biden]]'''
| partei1 = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]]
| koduosariik1 = [[Delaware]]
| asepresidendikandidaat1 = '''[[Kamala Harris]]'''
| valijameeste_hääled1 = '''306'''
| võidetud_osariigid1 = '''25 + [[Columbia ringkond|DC]] + NE-02'''
| hääli1 = '''81,268,924'''
| protsent1 = '''51.3%'''
| pilt2 = Donald Trump official portrait (cropped).jpg
| värv1 = 3333FF
| kandidaat2 = [[Donald Trump]]
| partei2 = [[Vabariiklik Partei]]
| koduosariik2 = [[Florida]]
| asepresidendikandidaat2 = [[Mike Pence]]
| valijameeste_hääled2 = 232
| võidetud_osariigid2 = 25 + [[ME-02]]
| hääli2 = 74,216,154
| protsent2 = 46.9%
| värv2 = E81B23
| ametikoht = President
| enne_valimisi = [[Donald Trump]]
| pärast_valimisi = [[Joe Biden]]
| enne_partei = [[Vabariiklik Partei]]
| pärast_partei = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]]
| kaart_allkiri = Presidendivalimiste tulemuste kaart.
| kaart_suurus = 400px
}}</text>
      <sha1>os7xntsya79pwchf052y7l0euyptalc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177144</id>
      <parentid>6177142</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:02:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4998" xml:space="preserve">{{Kasutaja liivakast}}{{Infokast valimised
| lipp = Flag of Estonia.svg
| eelimine_aasta = 2015
| järgmine_aasta = 2023
| valimiste_kuupäev = 3. märts 2019
| tüüp = parlamendivalimised
| ametikoht = Peaminister
| juht1 = [[Kaja Kallas]]
| pilt1 = Kaja Kallas in 2016 (cropped).jpg
| partei1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]
| värv1 = FFE200
| kohad_enamuseks = 51
| arvamusküsitlused = 
| osavõtt = 63,7% ({{langus}}0,5[[Protsendipunkt|pp]])
| partei2 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| juht2 = [[Jüri Ratas]]
| pilt2 = RK Jüri Ratas (cropped).jpg
| pilt4 = RK Helir-Valdor Seeder (cropped).jpg
| pilt5 = File:Jevgeni Ossinovski 2017-05-25 (cropped).jpg
| lipu_ääris = jah
| hääli1 = '''162 364'''
| protsent3 = 17,8%
| kohti1 = '''34'''
| pilt3 = RK Mart Helme (cropped).jpg
| kohtade_muutus1 = {{tõus}}4
| muutus1 = {{tõus}} 1,2[[Protsendipunkt|pp]]
| protsent1 = '''28,9%'''
| juht3 = [[Mart Helme]]
| juht4 = [[Helir Valdor Seeder]]
| juht5 = [[Jevgeni Ossinovski]]
| värv2 = 007557
| värv3 = 0063AF
| värv4 = 009CE2
| värv5 = E10600
| partei3 = [[EKRE]]
| partei5 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
| partei4 = [[Isamaa Erakond|Isamaa]]
| kohti2 = 26
| kohti3 = 19
| kohti4 = 12
| kohti5 = 10
| hääli2 = 129 617
| hääli3 = 99 672
| hääli4 = 64 219
| hääli5 = 55 168
| protsent2 = 23,1%
| protsent4 = 11,4%
| protsent5 = 9,8%
| muutus2 = {{langus}} 1,7[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus3 = {{tõus}} 9,7[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus4 = {{langus}} 2,3[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus5 = {{langus}} 5,4[[Protsendipunkt|pp]]
| kohtade_muutus3 = {{tõus}}12
| kohtade_muutus2 = {{langus}}1
| kohtade_muutus4 = {{langus}}2
| kohtade_muutus5 = {{langus}}5
| eelmised_valimised = 2015. aasta Riigikogu valimised
| järgmised_valimised = 2023. aasta Riigikogu valimised
| valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta
| kaart_pilt = 2019 Estonian parliamentary election by electoral districts.svg
| kaart_allkiri = 2019. aasta Riigikogu valimiste tulemuste kaart.
| enne_valimisi = [[Jüri Ratas]]
| pärast_valimisi = [[Jüri Ratas]]
| enne_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| pärast_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| eelmised_valimised1 = 30 kohta, 27,7%
| eelmised_valimised2 = 27 kohta, 24,8%
| eelmised_valimised3 = 7 kohta, 8,1%
| eelmised_valimised4 = 14 kohta, 13,7%
| eelmised_valimised5 = 15 kohta, 15,2%
| toimumata = ei
| valitud_liikmed = XIV Riigikogu
| lahkuvad_liikmed = XIII Riigikogu
}}{{Infokast valimised
| lipu_ääris = jah
| lipp = Flag of Estonia.svg
| toimumata = ei
| tüüp = presidendivalimised
| valimiste_kuupäev = 30.–31. august 2021
| eelmised_valimised = 2016. aasta Eesti presidendivalimised
| eelimine_aasta = 2016
| järgmised_valimised = 2026. aasta Eesti presidendivalimised
| järgmine_aasta = 2026
| võimalike_häälte_arv = 101 [[Riigikogu]] liiget
| vajalikud_hääled = 68
| pilt1 = File:Alar Karis - August 2021.jpg
| värv1 = EEEEEE
| kandidaat1 = '''[[Alar Karis]]'''
| partei1 = Parteitu
| 1tühi = Esimene hääletusvoor
| 1andmed1 = 63
| 2tühi = Teine hääletusvoor
| 2andmed1 = '''72'''
| 3tühi = Üleseadjad
| 3andmed1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]&lt;/br&gt;[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| ametikoht = President
| enne_valimisi = [[Kersti Kaljulaid]]
| pärast_valimisi = [[Alar Karis]]
| enne_partei = Parteitu
| pärast_partei = Parteitu
| pildisuurus = 200x200px
}}{{Infokast valimised
| kaart_pilt = ElectoralCollege2020.svg
| lipp = Flag of the United States.svg
| tüüp = presidendivalimised
| toimumata = ei
| eelmised_valimised = 2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised
| eelimine_aasta = 2016
| valimiste_kuupäev = 3. november 2020
| järgmised_valimised = 2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised
| järgmine_aasta = 2024
| võimalike_häälte_arv = 538 [[Valimiskogu (USA)|valimiskogu]] liiget
| vajalikud_hääled = 270
| osavõtt = 66.8% ({{Increase}}11.1[[Protsendipunkt|pp]])
| pildisuurus = 200x200px
| pilt1 = Joe Biden presidential portrait (cropped).jpg
| kandidaat1 = '''[[Joe Biden]]'''
| partei1 = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]]
| koduosariik1 = [[Delaware]]
| asepresidendikandidaat1 = '''[[Kamala Harris]]'''
| valijameeste_hääled1 = '''306'''
| võidetud_osariigid1 = '''25 + [[Columbia ringkond|DC]] + NE-02'''
| hääli1 = '''81,268,924'''
| protsent1 = '''51.3%'''
| pilt2 = Donald Trump official portrait (cropped).jpg
| värv1 = 3333FF
| kandidaat2 = [[Donald Trump]]
| partei2 = [[Vabariiklik Partei]]
| koduosariik2 = [[Florida]]
| asepresidendikandidaat2 = [[Mike Pence]]
| valijameeste_hääled2 = 232
| võidetud_osariigid2 = 25 + ME-02
| hääli2 = 74,216,154
| protsent2 = 46.9%
| värv2 = E81B23
| ametikoht = President
| enne_valimisi = [[Donald Trump]]
| pärast_valimisi = [[Joe Biden]]
| enne_partei = [[Vabariiklik Partei]]
| pärast_partei = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]]
| kaart_allkiri = Presidendivalimiste tulemuste kaart.
| kaart_suurus = 400px
}}</text>
      <sha1>iuu60fpsrq81zv73h397mdh95dzq8mo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177146</id>
      <parentid>6177144</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:03:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5010" xml:space="preserve">{{Kasutaja liivakast}}{{Infokast valimised
| lipp = Flag of Estonia.svg
| eelimine_aasta = 2015
| järgmine_aasta = ''2023''
| valimiste_kuupäev = 3. märts 2019
| tüüp = parlamendivalimised
| ametikoht = Peaminister
| juht1 = [[Kaja Kallas]]
| pilt1 = Kaja Kallas in 2016 (cropped).jpg
| partei1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]
| värv1 = FFE200
| kohad_enamuseks = 51
| arvamusküsitlused = 
| osavõtt = 63,7% ({{langus}}0,5[[Protsendipunkt|pp]])
| partei2 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| juht2 = [[Jüri Ratas]]
| pilt2 = RK Jüri Ratas (cropped).jpg
| pilt4 = RK Helir-Valdor Seeder (cropped).jpg
| pilt5 = File:Jevgeni Ossinovski 2017-05-25 (cropped).jpg
| lipu_ääris = jah
| hääli1 = '''162 364'''
| protsent3 = 17,8%
| kohti1 = '''34'''
| pilt3 = RK Mart Helme (cropped).jpg
| kohtade_muutus1 = {{tõus}}4
| muutus1 = {{tõus}} 1,2[[Protsendipunkt|pp]]
| protsent1 = '''28,9%'''
| juht3 = [[Mart Helme]]
| juht4 = [[Helir Valdor Seeder]]
| juht5 = [[Jevgeni Ossinovski]]
| värv2 = 007557
| värv3 = 0063AF
| värv4 = 009CE2
| värv5 = E10600
| partei3 = [[EKRE]]
| partei5 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
| partei4 = [[Isamaa Erakond|Isamaa]]
| kohti2 = 26
| kohti3 = 19
| kohti4 = 12
| kohti5 = 10
| hääli2 = 129 617
| hääli3 = 99 672
| hääli4 = 64 219
| hääli5 = 55 168
| protsent2 = 23,1%
| protsent4 = 11,4%
| protsent5 = 9,8%
| muutus2 = {{langus}} 1,7[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus3 = {{tõus}} 9,7[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus4 = {{langus}} 2,3[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus5 = {{langus}} 5,4[[Protsendipunkt|pp]]
| kohtade_muutus3 = {{tõus}}12
| kohtade_muutus2 = {{langus}}1
| kohtade_muutus4 = {{langus}}2
| kohtade_muutus5 = {{langus}}5
| eelmised_valimised = 2015. aasta Riigikogu valimised
| järgmised_valimised = 2023. aasta Riigikogu valimised
| valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta
| kaart_pilt = 2019 Estonian parliamentary election by electoral districts.svg
| kaart_allkiri = 2019. aasta Riigikogu valimiste tulemuste kaart.
| enne_valimisi = [[Jüri Ratas]]
| pärast_valimisi = [[Jüri Ratas]]
| enne_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| pärast_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| eelmised_valimised1 = 30 kohta, 27,7%
| eelmised_valimised2 = 27 kohta, 24,8%
| eelmised_valimised3 = 7 kohta, 8,1%
| eelmised_valimised4 = 14 kohta, 13,7%
| eelmised_valimised5 = 15 kohta, 15,2%
| toimumata = ei
| valitud_liikmed = XIV Riigikogu
| lahkuvad_liikmed = XIII Riigikogu
}}{{Infokast valimised
| lipu_ääris = jah
| lipp = Flag of Estonia.svg
| toimumata = ei
| tüüp = presidendivalimised
| valimiste_kuupäev = 30.–31. august 2021
| eelmised_valimised = 2016. aasta Eesti presidendivalimised
| eelimine_aasta = 2016
| järgmised_valimised = 2026. aasta Eesti presidendivalimised
| järgmine_aasta = ''2026''
| võimalike_häälte_arv = 101 [[Riigikogu]] liiget
| vajalikud_hääled = 68
| pilt1 = File:Alar Karis - August 2021.jpg
| värv1 = EEEEEE
| kandidaat1 = '''[[Alar Karis]]'''
| partei1 = Parteitu
| 1tühi = Esimene hääletusvoor
| 1andmed1 = 63
| 2tühi = Teine hääletusvoor
| 2andmed1 = '''72'''
| 3tühi = Üleseadjad
| 3andmed1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]&lt;/br&gt;[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| ametikoht = President
| enne_valimisi = [[Kersti Kaljulaid]]
| pärast_valimisi = [[Alar Karis]]
| enne_partei = Parteitu
| pärast_partei = Parteitu
| pildisuurus = 200x200px
}}{{Infokast valimised
| kaart_pilt = ElectoralCollege2020.svg
| lipp = Flag of the United States.svg
| tüüp = presidendivalimised
| toimumata = ei
| eelmised_valimised = 2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised
| eelimine_aasta = 2016
| valimiste_kuupäev = 3. november 2020
| järgmised_valimised = 2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised
| järgmine_aasta = ''2024''
| võimalike_häälte_arv = 538 [[Valimiskogu (USA)|valimiskogu]] liiget
| vajalikud_hääled = 270
| osavõtt = 66.8% ({{Increase}}11.1[[Protsendipunkt|pp]])
| pildisuurus = 200x200px
| pilt1 = Joe Biden presidential portrait (cropped).jpg
| kandidaat1 = '''[[Joe Biden]]'''
| partei1 = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]]
| koduosariik1 = [[Delaware]]
| asepresidendikandidaat1 = '''[[Kamala Harris]]'''
| valijameeste_hääled1 = '''306'''
| võidetud_osariigid1 = '''25 + [[Columbia ringkond|DC]] + NE-02'''
| hääli1 = '''81,268,924'''
| protsent1 = '''51.3%'''
| pilt2 = Donald Trump official portrait (cropped).jpg
| värv1 = 3333FF
| kandidaat2 = [[Donald Trump]]
| partei2 = [[Vabariiklik Partei]]
| koduosariik2 = [[Florida]]
| asepresidendikandidaat2 = [[Mike Pence]]
| valijameeste_hääled2 = 232
| võidetud_osariigid2 = 25 + ME-02
| hääli2 = 74,216,154
| protsent2 = 46.9%
| värv2 = E81B23
| ametikoht = President
| enne_valimisi = [[Donald Trump]]
| pärast_valimisi = [[Joe Biden]]
| enne_partei = [[Vabariiklik Partei]]
| pärast_partei = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]]
| kaart_allkiri = Presidendivalimiste tulemuste kaart.
| kaart_suurus = 400px
}}</text>
      <sha1>m5t9ejaiio075q5ptb8i08kwg2f5g8d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Madona raudteejaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>584699</id>
    <revision>
      <id>6176901</id>
      <parentid>5957904</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T12:08:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3095" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=56.851032
 | long=26.2205606
 | zoom=7
 | laius=220
 | kõrgus=200
 | allikad=
 |objektid= {{Kaart/Marker|56.851032, 26.2205606|värv=#ff0000|tähis=rail}}
}}
'''Madona raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Pļaviņase–Gulbene raudtee]]l [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Madona]] linnas. Jaamahoone asub aadressil Saules iela 2.

Jaam asub [[Pļaviņase raudteejaam]]ast 44,6 ja [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 157 km kaugusel. Seal on üks ooteplatvorm ja neli teed; varem oli teid viis. Jaam on kasutusel ka [[kaubajaam]]ana. Madona raudteejaamast algab mõne kilomeetri pikkune juurdeveotee, mis teenindab linna tööstuspiirkonda (ettevõtteid Ziemeļu nafta, Stora Enso Mežs, Tolmet).

Madona raudteejaam on Riiast tuleva rongiliini lõpp-peatus. Madonast edasi regulaarset rongiliiklust ei toimu, kuid erirongid sõidavad sealt vahel edasi [[Gulbene]]sse. Näiteks 2020. aastaks oli kavandatud kolm sellist erireisi.&lt;ref&gt; Sabiedriskā transporta padomes lēmums Nr. 1, 2020. gada 28. februārī&lt;/ref&gt; Riiast väljuvad rongid Madonasse reedeti ja pühapäeviti, Madonast Riiga aga laupäeviti ja pühapäeviti.&lt;ref&gt;[https://www.pv.lv/images/userfiles/articlescontent/vilcienu_kustiba_infografiks_A3_29_01_2019_V3_eng_labots-01.jpg AS Pasažieru vilciens]&lt;/ref&gt;

Madona raudteejaam avati koos raudteega 1903. aastal. Toona jäi see [[Lazdona kihelkond]]a [[Birži mõis]]a maadele. 1919. aastast kandis see nime '''Birži raudteejaam''', Madona nime sai tagasi 1921. aastal.

1920. aastatel asus Läti valitsus kavandama uue raudtee ehitamist, mis pidi kulgema Riiast läbi [[Ērgļi]] ja Madona [[Kārsava]]sse. Raudtee projektile tegi lõpu alanud Teine maailmasõda, ent valminud Madona ja [[Lubāna]] vaheline raudteelõik tegi Madonast sõlmjaama. Lubānasse viiv raudtee suleti 1990. aastal. 

1980. aastatel ehitati uus jaamahoone, mis renoveeriti 2006. aastal. Hoone on praegu kasutusel kaubanduskeskusena.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 111. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt; [[XX sajand]]i lõpuaastatel ja [[XXI sajand]]i alguses oli see kasutusel ka Madona bussijaamana.

Varem järgnes Madonale Gulbene suunal [[Patkule raudteepeatus]], Lubāna suunal aga [[Prauliena raudteejaam]].
[[Pilt:Madonas stacija 08.JPG|pisi|tühi|Madona raudteejaam]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Madona railway station|Madona raudteejaam}}
* [https://railwayz.info/photolines/station/1021 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=14/56.84951/26.22102&amp;l=O/3 Raudteejaam vanal kaardil]

{{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Mārciena raudteepeatus|Mārciena]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Gulbene | peatus=Madona | järgnev =[[Cesvaine raudteepeatus|Cesvaine]] }}

{{Coordinate | NS = 56.851032 | EW = 26.2205606 |type=landmark |region=LV}} 

[[Kategooria:Läti raudteejaamad]]
[[Kategooria:Madona piirkond]]
[[Kategooria:Lazdona kihelkond]]
[[Kategooria:Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene–Pļaviņase raudtee]]</text>
      <sha1>h6ga0ghik7aaolwi9ci8jgwtp25usoa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Heidi-Ingrid Maaroos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585902</id>
    <revision>
      <id>6176961</id>
      <parentid>5652093</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:39:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2205" xml:space="preserve">[[Pilt:Heidi-Ingrid Maaroos.jpg|pisi|Heidi-Ingrid Maaroos [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] kättesaamisel&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: [[Andres Tennus]], 24. veebruar 2012&lt;/small&gt;]]
[[Fail:Heidi-Ingrid Maaroos 2007.jpg|pisi|Heidi-Ingrid Maaroos 2007. aastal]]
'''Heidi-Ingrid Maaroos''' (sündinud [[12. september|12. septembril]] [[1942]]) on eesti [[Meditsiin|arstiteadlane]], [[Gastroenteroloogia|gastroenteroloog]] ja [[perearst]]. 

Ta on [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonna]] emeriitprofessor.

1986. aastal alustas ta Eestis ''[[Helicobacter pylori]]'' teemalisi uuringuid ning sellel teemal kaitses ta ka 9. septembril 1991 meditsiinidoktori väitekirja. Tema eestvedamisel loodi [[Tartu Ülikool]]is ''H. pylori'' uurimisrühm.&lt;ref&gt;[http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/11230/6415 Professor Heidi-Ingrid Maaroos 70] Eesti Arst, 2012.&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 1994 – [[aasta naine]]&lt;ref&gt;[https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/ Aasta naine] Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon&lt;/ref&gt;
* 1995 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (riigiteaduspreemia; kollektiivi juht)
* 2001 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/1452/heidi-ingrid-maaroos Heidi-Ingrid Maaroos] Teenetemärkide kavalerid&lt;/ref&gt;
* 2011 – [[Tartu Ülikooli suur medal]]&lt;ref&gt;[https://www.ut.ee/et/ulikoolist/tartu-ulikooli-suur-medal Tartu Ülikooli suur medal] Tartu Ülikool&lt;/ref&gt;
* 2012 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest)
* 2017 – [[Tartu Ülikooli Kliinikumi preemia]]&lt;ref&gt;[https://www.patsiendid.ee/uudised/tartu-ulikooli-kliinikumi-preemia-sai-patsientide-liidu-noukoja-liige-heidi-ingrid-maaroos &quot;Tartu Ülikooli Kliinikumi preemia sai patsientide liidu Nõukoja liige Heidi-Ingrid Maaroos&quot;] Eesti Patsientide Liit, 17. mai 2017.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Maaroos, Heidi-Ingrid}}
[[Kategooria:Eesti arstiteadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1942]]</text>
      <sha1>a7flo73qnt43stq8gkernxqn9oraqzc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Virgumise tegurid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587669</id>
    <revision>
      <id>6176917</id>
      <parentid>6068734</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:26:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lulu</username>
        <id>294</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2154" xml:space="preserve">'''Virgumise tegurid''' või '''seitse valgustumise faktorit''' (paali keeles ''satta bojjhagā'' või ''satta sambojjhagā''; sanskriti keeles ''sapta bodhyanga'') on [[budism]]is loetelu teguritest või faktoritest, mis on vajalikud [[virgumine|virgumisele]] ehk valgustumisele jõudmiseks. 

== Loetelu ==

Seitse virgumise tegurit on järgmised.

* [[Tähelepanelikkus budismis|Tähelepanelikkus]] ehk teadvel olek või meelespidamise võime (paali keeles ''sati'', sanskriti keeles ''smrti''): võime olla täielikult teadlik olemasolust ehk [[dharma]]st. 
* Olemasolu ehk [[seadmus]]te uurimine (paali keeles ''dhamma vicaya'', sanskriti keeles ''dharmapravicaya''): sügav huvi olemasolu kõigi aspektide suhtes.
* Energia ehk vägi või tarmukus (paali keeles ''viriya'', sanskriti keeles ''vīrya''): pühendumine, jõud selleni jõudmiseks.
* [[Rõõm budismis|Rõõm]] ehk innustus (paali keeles ''pīti'', sanskriti keeles ''prīti''): ekstaatiline rõõmustamine või õndsusetunne selleni jõudmisel.
* Rahu (paali keeles ''passaddhi'', sanskriti keeles ''prashrabdhi''):  keha ja meele rahunemine.
* [[Samādhi|Keskendumine]] (''samādhi''): rahulik, keskendunud meeleseisund.
* [[Võrdne suhtumine]] ehk erapooletus (paali keeles ''upekkha'', sanskriti keeles ''upekshā''): asjade ja nähtuste võtmine nii nagu nad just on.

See loetelu on üks seitsmest virgumisega seotud omaduste või seisundite loeteludest.
{{Vaata|Bodhipakkhiyādhammā}}.

== Vaata ka ==

* [[Kaheksaosaline tee]]
* [[Bhāvanā]]

== Kirjandus ==

* ''Bhikkhu Sutta'' ([[Saṃyutta-nikāya|SN]] 46.5)
* ''Gilana Sutta'' ([[Saṃyutta-nikāya|SN]] 46.16)

== Välislingid ==

* [http://www.dhammatalks.net/Books/Ven_Vimalaramsi_Seven_Factors_of_Enlightenment.htm Seven Factors of Enlightenment by Ven Vimalaramsi]
* [http://www.dhammatalks.net/Books3/Piyadassi_Thera_The_Seven__Factors_Of_Enlightenment.htm The Seven Factors of Enlightenment by Ven Piyadassi]
* [http://www.dhammatalks.net/Books11/Ariyadhamma_Mahathera-The_Seven_Factors_of_Enlightenment.pdf The Seven Factors of Enlightenment by Ven Ariyadhamma]

{{Ida mõtteloo leksikon}}

[[Kategooria:Budism]]</text>
      <sha1>pwt5h11m5jpfi19rvu4bofjebcnabx8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visuddhimagga</title>
    <ns>0</ns>
    <id>588004</id>
    <revision>
      <id>6177336</id>
      <parentid>6067401</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:57:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lulu</username>
        <id>294</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2106" xml:space="preserve">'''''Visuddhimagga''''' (paali keeles 'puhastumise tee') on [[Buddhaghosa]] teos, mis on kirjutatud 5. sajandil [[Sri Lanka]]l. 

Seda on peetud kõige tähtsamaks tekstiks [[theravaada]]s lisaks [[paali kaanon]]ile&lt;ref&gt;Nyanamoli, Bhikkhu (2011), The Path of Purification, Visuddhimagga, Kandy: Buddhist Publication Society, ISBN 955-24-0023-6&lt;/ref&gt; ning seda hinnatakse kõrgelt ka teistes koolkondades.&lt;ref&gt;Ñānamoli Thera ingliskeelsele tõlkele kirjutas eessõna näiteks [[Dalai Laama]].&lt;/ref&gt; See raamat on olulisel kohal [[budism|budistliku]] [[meditatsioon]]i praktiseerimisel ka tänapäeval.

Teose 22 peatükki on jaotatud kolme ossa vastavalt [[kaheksaosaline tee|kaheksaosalise tee]] kolmele alajaotusele, milleks on [[kõlblus]], [[keskendumine]] ja [[mõistmine]]. 
* Esimene osa koosneb kahest peatükist, mis käsitlevad kõlbluse ja eetika teostamist. 
* Teine osa koosneb 11 peatükist, milles kirjeldatakse meeleharjutusviise ja antakse juhtnööre harjutamiseks. See on puhastumise ehk vabanemise tee kitsamas mõttes. 
* Kolmas osa koosneb 10 peatükist, kus vaadeldakse mõistmise kui [[budism]]i tee tulemuse aspekte. 

Arvatakse, et ''Visuddhimagga'' tugineb suurel määral Buddhaghosa eelkäija Upatissa (3. saj) teosele «Vabanemise tee» (paali keeles ''vimuttimagga''), mis aga paalikeelsel algkujul ei ole säilinud. 

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==

* [http://www.accesstoinsight.org/lib/authors/mahasi/progress.html Mahasi Sayadaw, '' The Progress of Insight (Visuddhiñana-katha)]
* [http://www.buddhanet.net/pdf_file/bm7insight.pdf Ve. Matara Sri Nanarama, ''The Seven Stages of Purification &amp; The Insight Knowledges'']
* [https://www.accesstoinsight.org/lib/authors/nanamoli/PathofPurification2011.pdf The entire ''Visuddhimagga'': The Path of Purification by Bhadantacariya Buddhaghosa tr. by Ñānamoli Thera]
* [http://www.dhammatalks.net/Books12/Bhadantacariya_Buddhaghosa-Path_of_Purification.pdf The Path of Purification (''Visuddhimagga'') by Bhadantacariya Buddhaghosa]

{{Ida mõtteloo leksikon}}

[[Kategooria:Budism]]
[[Kategooria:Meditatsioon]]</text>
      <sha1>nfem968opqe91dvzzcaq62qknw661sg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hesühhasm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589794</id>
    <revision>
      <id>6177328</id>
      <parentid>5949043</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:45:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>62.65.208.24</ip>
      </contributor>
      <comment>/* Hesühhastliku kontemplatsiooni praktika */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11158" xml:space="preserve">'''Hesühhasm''' on [[õigeusu kirik|õigeusus]] [[spirituaalsus]]e vorm, mille töötasid välja [[Bütsants]]i [[õigeusk|õigeusu]] mungad lähtudes [[hilisantiik|hilisantiigi]] [[munklus]]e käitumisreeglitest.

[[vanakreeka keel|Vanakreeka]] sõna ἡσυχασμός (''hēsychasmós'') on tuletatud sõnast ἡσυχία (''hēsychía'') 'rahu, vaikus', mis seostub [[hingerahu]]ga ja mida taotletakse erilise [[palve]]praktikaga. 

Hesühhasmi palve on eelkõige Jeesuspalve, mis põhineb [[Matteuse evangeelium]]is [[Jeesus]]e poolt antud õpetusel: &quot;Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, 
kes näeb varjatutki, tasub sulle!&quot;.&lt;ref&gt;[[Matteuse evangeelium|Mt]] 6:6[http://piibel.net/#q=Mt%206]&lt;/ref&gt; Paremaks keskendumiseks kasutatakse hingamistehnikat. Püütakse jõuda täieliku hingerahuni, mis võimaldab kogeda erilist Jumala [[arm]]u: tajuda [[nägemus]]es mitteloodud valgust Tabori mäel. Alates [[hiliskeskaeg|hiliskeskajast]] usutakse, et selles valguses on kohal ja nähtav [[Jumal]] ise. 

Keskaegse hesühhasmi keskus oli [[Áthos]]. Hiliskeskajal oli hesühhasm levinud ka [[Balkani poolsaar]]e põhjaosas ja Venemaal. Osmanite riigi võimu all hesühhasmi praktika varasematel Bütsantsi aladel taandus. Varauusajal jätkasid seda vene mungad. 18. sajandist alates hakkas hesühhasm taas laiemalt levima. 20. sajandi alguses liitus sellega [[onomatodoksia]] liikumine.

Teoloogiliselt on hesühhasm tihedalt seotud [[Apofaatiline teoloogia|apofaasiaga]] ja oma tuntuima esindaja [[Gregorios Palamas]]e õpetusega, mille kohaselt Jumalal pole loomust ega olemust, ta on kõrgemal mistahes loomusest või olemusest. 

Palamase eluajal oli hesühhasm vaieldav. Õigeusu kirikutes on see püsima jäänud, väljaspool õigeusku on see valdavalt tagasi lükatud või vähe levinud. Kriitikud on algusest peale rünnanud väidet, et tajutakse midagi mitteloodut ning seega jumalikku: Jumala absoluutse transtsendentsuse tõttu olevat see võimatu. Vaidlused jätkuvad. Et hesühhasm tõotab vahetut isiklikku kokkupuudet Jumalaga, nähakse selles diskursiivse tõeotsingu vastandit. Hesühhastid ei poolda filosoofilist meetodit [[teoloogia]]s. Hesühhasmi ja palamismi mõju on õigeusu maailmas diskrediteerinud filosoofia ja teoloogia süntees [[skolastika]] vaimus. 

== Mõiste kasutamine ==

Hiljemalt 12. sajandil hakkas traditsiooniline [[kontemplatsioon]]iga seotud ideestik võtma kuju, mis vastab tänapäevasele arusaamale hesühhasmist. 

Hiliskeskaja ja uusaja hesühhasmis rõhutatakse iidsesse aega ulatuvat järjepidevust: tegu olevat praktikaga, mis ulatub tagasi hilisantiigi kirikuisade aega. Vanakiriku autoriteetidele apelleerides näidatakse, et ei olda uuendajad ega [[hereesia|hereetikud]], vaid antiiksete [[munklus]]e rajajate pärandi ustavad hoidjad. 

Seos vanakiriku ajaga on siiski vaieldav, mistõttu välditakse tänapäevases erialakirjanduses sageli sõnade &quot;hesühhasm&quot; ja &quot;hesühhastid&quot; kasutamist hilisema kontemplatsiooniliikumise antiik- ja varakeskaegsete eelkäijate kohta. Need mõisted reserveeritakse tavaliselt kitsamas mõttes hesühhastlikule voolule, mis hakkas 12. ja 13. sajandil kujunema Bütsantsi munkade seas ning laienes hiljem kogu õigeusu maailmale. 

Varasematest suundadest erineb see vool kontemplatsioonipraktika kehaliste aspektide erilise rõhutatuse ja väljatöötatusega. Iseloomulik on hingamistehnika süstemaatiline kasutamine abivahendina.&lt;ref&gt;Mõiste päritolu ja mõisteajaloo kohta vt:   [[Pierre Adnès]]. Hésychasme. – ''Dictionnaire de spiritualité'', kd 7/1, Paris 1969, vg 381–399, siin 382–384. Vrd: [[Fairy von Lilienfeld]]. Hesychasmus. – ''Theologische Realenzyklopädie'', kd 15, Berlin 1986, lk 282–289, siin 282, 285.&lt;/ref&gt;

Alates 18. sajandist tekkinud spirituaalseid voole, mille esindajad toetuvad traditsioonilise hesühhasmi ideestikule, tuntakse koondnimetuse &quot;[[uushesühhasm]]&quot; all.&lt;ref&gt;Fairy von Lilienfeld. Hesychasmus. – ''Theologische Realenzyklopädie'', kd 15, Berlin 1986, lk 282–289, siin 282, 285.&lt;/ref&gt;

== Hesühhastliku kontemplatsiooni praktika ==

Hesühhastliku jumalakogemuse peamiseks eelduseks peetakse &quot;südame puhastamist&quot;. Selle all mõistetakse kõigepealt kõikide [[pahe]]de ning halbadest mõtetest tulenevate kiusatuste ületamist, mis on kõikide munkade keskne ülesanne. Lisaks aga on tarvis vabanemist kõikidest kujutlustest (''phantasíai'') ja mõtetest (''logismoí''). Kujutlemine tuleb välja lülitada, mõtlemine peab vait jääma, igasugune teadmine (''gnṓsis'') tuleb maha jätta. Nõutav on absoluutne vaikimine kõige suhtes. Alles siis saavat võimalikuks mitteloodu tajumine. Meele tühjendamine soovimatutest sisudest nõudvat alaliselt virget tähelepanu ja kainust (''nepsis''), mille möödapääsmatust rõhutatakse kõikide aegade hesühhastlikus kirjanduses. Psüühiliste võimete seas ei peeta otsustavaks mitte [[tahe]]t, vaid tunnetusvõime kõrgeimat osa, mis võimaldab Jumala erilise armu läbielamist kontemplatsioonis.&lt;ref&gt;[[Kallistos Ware]]. Weisen des Gebetes und der Kontemplation. I. In der Ostkirche. – [[Bernard McGinn]] jt (toim). ''Geschichte der christlichen Spiritualität'', kd 1, Würzburg 1993, lk 394–412, siin 396–399; [[Albert Ammann|Albert M. Ammann]]. ''Die Gottesschau im palamitischen Hesychasmus'', 5. trükk, Würzburg 2002, lk 34; [[Georgi Kapriev]]. ''Philosophie in Byzanz'', Würzburg 2005, lk 241–242, 265–266; ''nepsis''{{'}}e kohta: [[Irénée Hausherr]], ''Hésychasme et prière'', Rooma 1966, lk 225–237.&lt;/ref&gt; Palamas nendib, et kirglikul meelel on võimatu Jumalaga ühineda. Sellepärast olevat tarvis meelt ohjeldada ning jumaliku järele sirutuda, hoides mõtete hulkumist kindlalt vaos.&lt;ref&gt;[[Susanne Hausammann]]. ''Wege und Irrwege zur kirchlichen Einheit im Licht der orthodoxen Tradition'', Göttingen 2005, lk 78–79.&lt;/ref&gt;

Hesühhasmi praktika keskmes on &quot;vaimne palve&quot; (νοερὰ προσευχή, ''noerá proseuchḗ''), mida enamasti nimetatakse [[Jeesuspalve]]ks või südamepalveks. Erinevalt ühisest liturgilisest palvest on hesühhastlik palvetamine individuaalne, palvetaja on alati üksi. Mitmel kujul levinud Jeesuspalve sisaldab küll palvesoovi, kuid hesühhasmis rõhutatakse, et seda ei tule võtta soovipalvena. Selle eesmärk ei ole palvetaja soovide esitamine ega Jumalale millegi teatamine. See olevat esmajoones palvetaja avanemine millelegi, mis tuleb Jumalalt.&lt;ref&gt;[[Georg Wunderle]]. ''Zur Psychologie des hesychastischen Gebets'', 2., täiendatud trükk, Würzburg 1949, taastrükk Würzburg 2007, lk 18–19; Georgi Kapriev. ''Philosophie in Byzanz'', Würzburg 2005, lk 241–242.&lt;/ref&gt; ''Hesychia'' on küll rahuseisund, kuid mitte tegevusetus; hesühhastlikku palvetamist mõistetatakse traditsiooniliselt – eriri Venemaal – tööna ja seda ka nimetatakse tööks.&lt;ref&gt;Albert M. Ammann. ''Die Gottesschau im palamitischen Hesychasmus'', 5. trükk, Würzburg 2002, lk 9–10, 35–36.&lt;/ref&gt;

Kontemplatsioon vajab pikaajalist püsivat tähelepanu ning nõuab seetõttu head keskendumisvõimet. Hesühhastlik kirjandus tegeleb selle raskusega ja sisaldab nõuandeid. Juba 12. ja 13. sajandi hesühhasmis soovitati rahulikult hingata.  Esimesed autorid, kes sellest lähemalt kirjutasid, olid [[Pseudo-Symeon]] ja [[Nikephoros Hesühhast]]. Nad soovitasid kontemplatsiooni ettevalmistusena hingamise aeglustamist.  Nikephoros kirjutas, et sisse hingates tuleb kujutleda, et hingeõhk voolab kõrvale, kuni jõuab südameni. Nii laskuvat ka intellekt (''[[nous]]'') südamesse. Siis tekkivat niisugune rõõm nagu pärast pikka äraolekut koju jõudmisel. Kui intellekt on südamesse jõudnud, võivat Jeesuspalvega pihta hakata. Alguses ilmutavat intellekt veel kalduvust ruttu jälle välja tulla ja ringi rännata, hiljem ta aga harjuvat oma uue eluasemega. Piibli ütlus &quot;Jumala riik on teie sees&quot;&lt;ref&gt;Lk 17:21; Nikephoros järgib selle kirjakoha traditsioonilist tõlgendust, millel põhineb ka [[Martin Luther]]i tõlge.&lt;/ref&gt; pidavat silmas seda kodu südames. Pseudo-Symeoni järgi tajub intellekt end siis, kui ta on südamesse elama asunud, täiesti valgusrikkana. Nüüd saab ta iga häiriva mõtte, mis ilmub, ära ajada ja hävitada. Enne kui mõte jõuab kuju võtta, on ta kõrvaldatud.&lt;ref&gt;Kallistos Ware, [[Sergei Hackel]]. The Eastern Tradition from the Tenth to the Twentieth Century. – [[Cheslyn Jones]] jt (toim). ''The Study of Spirituality'', 4. trükk, London 1996, lk 235–276, siin 244–245; Georg Günter Blum. ''Byzantinische Mystik'', Berlin 2009, lk 311–313, 317–319.&lt;/ref&gt; Ka [[Gregorios Siinailt]] õpetas intellekti viimist ajust südamesse, et ta südamesse jääkski. Seda tulevat toetada hinge kinnihoidmisega enne väljahingamist. Õieti ei olevat tegu mitte ihuliku hingamisega, vaid &quot;intellekti hingamisega&quot;. Südames toimuvat selle toimel soojenemine; see olevat palve toime kaheldamatu tunnus. Peale selle kirjutas Gregorios Siinailt, et hesühhast peab alati sööma liiga vähe, mitte kunagi liiga palju, ja kui ihu on raske, siis meel hämardub.&lt;ref&gt;Kallistos Ware, Sergei Hackel: ''The Eastern Tradition from the Tenth to the Twentieth Century''. [[Cheslyn Jones]] jt (toim). ''The Study of Spirituality'', 4. trükk, London 1996, lk 235–276, siin 247; [[Georg Günter Blum]]. ''Byzantinische Mystik'', Berlin 2009, lk  330–332, 336–337. Soojatunde kohta vt: [[Eiji Hisamatsu]]. ''Gregorios Sinaites als Lehrer des Gebetes'', Altenberge 1994, lk 400–410.&lt;/ref&gt;

Varajastel hesühhastidel oli hingamise reguleerimine kõigest eelharjutus enne palvetamist. Alles 1400. aasta paiku, [[Ignatios Xanthopoulos|Ignatios]] ja [[Kallistos Xanthopoulos]]e käsiraamatus, soovitati palvesõnu koordineerida sisse- ja väljahingamisega. Tänapäeva praktikas on tavaliselt Jumala kõnetamise esimene osa seotud sissehingamisega, teine väljahingamisega. Hesühhastlik kontemplatsioon toimub alati istuvas asendis langetatud peaga, erinevalt tavalisest palvetamisest, mille juures õigeusu traditsioonis seistakse. Pseudo-Symeon mainib, et munga habe peab puudutama rinda.&lt;ref&gt;Kallistos Ware, Sergei Hackel: ''The Eastern Tradition from the Tenth to the Twentieth Century''. [[Cheslyn Jones]] jt (toim). ''The Study of Spirituality'', 4. trükk, London 1996, lk 235–276, siin 244–245; [[John Meyendorff]]. ''Byzantine Hesychasm'', London 1974, nr XII, lk 191–192.&lt;/ref&gt;

Traditsiooniliste praktikate seas on ka [[nabavaatlus]], [[naba]]le keskendumine, mida soovitas juba Pseudo-Symeon 12.–13. sajandil. Aga see ei olnud ega ole hesühhasmi praktika hädavajalik osa ning sellest räägivad sagedamini kriitikud kui hesühhastid.&lt;ref&gt;Albert M. Ammann. ''Die Gottesschau im palamitischen Hesychasmus'', 5. trükk, Würzburg 2002, lk 44; Georg Günter Blum. ''Byzantinische Mystik'', Berlin 2009, lk 356.&lt;/ref&gt;

Kontemplatsiooniks sobivaks kohaks nimetasid Ignatios ja Kallistos Xanthopoulos rahulikku hämarat nurka. Pilk nähtavale viivat mõtlemise hajumisele ja killustumisele. 

{{pooleli}}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Õigeusk]]</text>
      <sha1>7nbhzo2njwstzlnoj0537yf4h6bs0eo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kujutis (optika)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>591118</id>
    <revision>
      <id>6177028</id>
      <parentid>5718576</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:11:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2005" xml:space="preserve">'''Kujutis''' on [[optikasüsteem]]is tekkiv [[ese]]t jäljendav tõeline või näiv valgusmoodustis.&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 5. köide, 1990&lt;/ref&gt; Optikariistades tekitavad kujutisi [[lääts]]ed ja [[peegel|peeglid]]. Kujutise tekitavad ka väikest ava – [[apertuur]]i – läbivad valguskiired (vt [[pimekamber]]).
                                    
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;float: right
| [[Pilt:RealImage.png|pisi|Tõelise kujutise saamine [[kumerlääts]]e ja [[nõguspeegel|nõguspeegli]] abil]]|| [[Pilt:Virtual image.svg|pisi|190px|Näiva kujutise saamine [[nõguslääts]]e ja [[kumerpeegel|kumerpeegli]] abil ]]
|-
| colspan=&quot;2&quot; align=&quot;center&quot;|''O'' on objekt (ese), ''f'' on [[fookus]] ja ''I'' on kujutis
|}
Tõeline kujutis moodustub punktidest, millesse koonduvad eseme punktidest väljuvad [[geomeetriline optika|valguskiired]], näiv ehk näiline kujutis moodustub nende kiirte pikenduste koondumispunktidest. Kujutis tekib läätse või kõverpeegli fookuses [[optiline telg|optilist telge]] läbival risttasandil – fokaaltasandil. 

Kumerläätse ja nõguspeegliga on võimalik saada tõeline kujutis ja sõltuvalt eseme asukohast fookuse suhtes ka näiv kujutis. Nõguslääts ja kumerpeegel tekitavad alati näiva kujutise. Kujutised võivad olla esemest suuremad või vähendatud.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;

[[Tasapeegel]] annab näiva kujutise (kujutis näib asetsevat peegli taga). ja see on sama suur ja peeglist niisama kaugel kui ese.

Valguskiired on suunatud tõelise kujutise poole ja näivast kujutisest eemale. Nii tõeline kujutis kui ka näiv kujutis on silmaga nähtavad, kuid ainult tõelist kujutist saab näha [[ekraan]]il või pildistada. Näiva kujutise saab muuta tõeliseks kujutiseks teise optikasüsteemiga.

Läätsede ja kõverpeeglitega optikasüsteemide tekitatud kujutistel on mitmesugused vigu (vt [[aberratsioon]]), mida saab vähendada, kuid mitte täiesti kõrvaldada.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;

== Viited ==
{{Viited}} 

[[Kategooria:Optika]]</text>
      <sha1>3jqqc354op2xenovmrdqr8rql0udnpq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Borõssi ja Glibi kirik (Tšernigiv)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>591843</id>
    <revision>
      <id>6177051</id>
      <parentid>6059038</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:47:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2623" xml:space="preserve">{{Kirik
|nimi             = Borõssi ja Glibi kirik
|omakeelne nimi   = Собор Бориса й Гліба
|pilt             = Борисоглебский собор в Чернигове.jpg
|pildiallkiri     = 
|riik             = {{Pisilipp|Ukraina}}
|asukoht          = [[Tšernihiv]]
|ehituse algus    = 
|ehituse lõpp     = 
|sissepühitsemine =
|esmamainimine    = 
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = 
|kaart            = 
|veel             = 
}}

'''Borõssi ja Glibi kirik''' ([[ukraina keel]]es Собор Бориса й Гліба) on 11.–12. sajandist pärinev [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Tšernihiv]]is.

== Ajaloost ==
Kirik ehitati [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernihivi vürst]]i Davõd Svjatoslavovitši (valitses 1097–1123) käsul. Pärast [[Batu-khaan]]i juhitud [[Mongolite invasioon Venemaale|mongolite rüüsteretke]] 1239. aastal taastati kirik [[13. sajand]]i teisel poolel. Ka 1611. aastal sai ehitis viga Tšernihivi vallutamise ajal [[Poola-Leedu]] vägede poolt. Alates 1628. aastast oli kirik kasutusel [[dominiiklaste ordu]] kloostrikirikuna, 1649. aastal läks see uuesti õigeusklikele. Kirikule tehti ümberehitusi 1659., 1790., 1805. ja 1857. aastatel, [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] tekkinud kahjustused parandati aastail 1948–1955.

== Arhitektuur ==
Borõssi ja Glibi kirik on kompaktne valgeks krohvitud [[tellis]]ehitis ida-lääne suunalise ristülikukujulise [[põhiplaan]]iga. Kiriku ruumiplaan on tüüpiline [[bütsantsi arhitektuur|bütsantsi]]-[[vanavene arhitektuur|vanavene]] [[ristkuppelkirik]], kuus [[piilar]]it jaotavad ehitise siseruumi kolmeks [[lööv]]iks ja ruumi idaküljest eenduvad kolm poolümarat [[apsiid]]i. Läänes asetseb kirikuruumi ees kitsas [[narteks]]. Ristkuppelkirikule tüüpiliselt ümbritsevad kuplit perpendikulaarselt [[silindervõlv]]id, mille kuju kordavad põhja-, lõuna- ja läänepoolsetel välisseintel poolümarad ''[[zakomara]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d. Nelitist kroonib ümarate [[liseen]]idega liigendatud [[tambuur]]il asetsev [[poolkera]]kujuline [[kuppel]], mille läbimõõt ühtib tambuuri kõrgusega. 

Kiriku [[fassaad]]i liigendavad liseenid ja nendesse integreeritud [[Poolsammas|poolsambad]]. [[Kapiteel]]idel on reljeefset [[Taimornament|taim-]] ja [[põimornament]]i, mille vahel on paarikaupa vastamisi kujutatud loomi ja mütoloogilisi olendeid. [[Ümarkaar]]sed aknad on kitsad, neid ümbritseb kaheastmeline profileering, fassaadi ja tambuuri ülaosa kaunistavad [[kaarfriis]]id.

[[Kategooria:Ukraina kirikud]]
[[Kategooria:Vanavene arhitektuur]]</text>
      <sha1>376pbk64z5dhfdodd80g8m3085mtl6r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Matthias Ginter</title>
    <ns>0</ns>
    <id>595540</id>
    <revision>
      <id>6177140</id>
      <parentid>5963113</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:52:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2353" xml:space="preserve">{{medalitabel|nimi=ei
| pilt =Matthias Ginter 2019.jpg
| pildisuurus = 200px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud]]}}
{{Hõbemedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]|[[jalgpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|jalgpall]]}}
{{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]]|}}
{{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]}}
{{Kuldmedal|[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir|2017]]|}}
}}
'''Matthias Lukas Ginter''' (sündinud [[19. jaanuar]]il [[1994]] [[Freiburg im Breisgau]]s) on [[Saksamaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Saksamaa kõrgliigaklubis [[SC Freiburg|Freiburg]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas Freiburgis ka klubikarjääri. Freiburgi akadeemiaga liitus ta 2005. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Saksamaa kõrgliigas 2012. aastal.

Aastatel 2014–2017 mängis Ginter Saksamaa kõrgliigas [[Dortmundi Borussia]] ridades. 2017. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu [[Mönchengladbachi Borussia]]ga.

2022. aasta mais naasis ta SC Freiburgi.

Debüüdi Saksamaa jalgpallikoondises tegi Ginter 5. märtsil 2014 [[sõprusmäng]]us [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 16. novembril 2019 EM-i valikmängus [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] vastu. 2014. aastal tuli ta Saksamaa koondisega maailmameistriks, kuid üheski mängus ta väljakule ei pääsenud. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el võitis ta Saksamaa olümpiameeskonnaga hõbemedali. Aasta hiljem võitis ta Saksamaa koondisega [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir|konföderatsioonide karikaturniiri]]. Saksamaa koondisse kuulus ta ka [[FIFA World Cup 2018|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{FIFA World Cup 2014 Saksamaa koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Saksamaa koondis }}
{{UEFA Euro 2020 Saksamaa koondis}}

{{JÄRJESTA:Ginter, Matthias}}
[[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:SC Freiburgi mängijad]]
[[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad‎]]
[[Kategooria:Mönchengladbachi Borussia mängijad‎]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>1h9pqix0tkdkh3jj9noi2rpv9lb8sv2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabihoone</title>
    <ns>0</ns>
    <id>599045</id>
    <revision>
      <id>6176922</id>
      <parentid>5930971</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:37:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Hoone järgmised omanikud */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4297" xml:space="preserve">[[Pilt:Pärnumaa maleva staabihoone.jpg|pisi|Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabihoone]]
'''Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabihoone''' asub [[Pärnu]] linnas aadressil [[Pikk tänav (Pärnu)|Pikk]] 20. 

==Hoone esimesed omanikud==
[[Pilt:Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabihoone.jpg|pisi| Malevahoone ]]
Hoone on ehitatud 19. sajandi keskel [[Uulu mõis]]a omaniku parun [[Staël von Holstein]]i [[linnamaja]]ks.&lt;ref name=&quot;&quot;&gt;Parek, Elsbeth. 1971. Pärnu sajandeis: ehituskunstiline ülevaade. Tallinn: Eesti Raamat, lk 48.&lt;/ref&gt; Valminuna on hoonet näha juba 1864. aastast pärit muuseumifotodel.&lt;ref name=&quot;postimees&quot;&gt;https://parnu.postimees.ee/2369469/uulu-paruni-suvemois-oli-parnu-esimesi-suvitusmaju&lt;/ref&gt; Härrastemajaks rajatud ehitis paistab silma isikupärase maitsega ja rohkete puunikerdustega, mis ehivad sammasrõdu sissekäigu juures, tiibuksi siseruumides, liiste akende kohal ning kõige pilkupüüdvam on kahe korruse kõrguselt nikerdustega kaetud torn. Tõenäoliselt oli parunil kasutada esmajärguline meister või terve töökoda.&lt;ref name=&quot;kaitse&quot;&gt;Kaitse Kodu! 7/2014, lk 79-81.&lt;/ref&gt;

Muinsusarhitekt [[Rein Raie]] on öelnud, et Holsteinide suvemõisa eeskujuks on olnud omaaegsed Itaalia lossid ning kogu kujundus ja stiil on sügavalt lõunaeuroopalik. Tolle aja jõukad mõisnikud armastasid reisida nii Prantsusmaal kui ka Itaalias. Ilmselt sealtkandist pärit ideede järgi kujundaski Uulu parun oma suvemõisa. Raie sõnul on torni kaunistav taimemotiividega puitpits tõeline meistritöö, mille sarnast Pärnus mujalt ei leia. Lisaks filigraansele tööle on näha ka meistri head loodustunnetust.&lt;ref name=&quot;postimees&quot; /&gt;

Parun Reinhold Stael von Holsteini asemel kujunes hoone põhikasutajaks tema lapselaps Peter Steal von Holstein.&lt;ref name=&quot;kaitse&quot; /&gt; Kui Holsteinide käsi Eestis enam hästi ei käinud, müüdi hoone [[Kaitseliit|Kaitseliidule]]. [[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Pärnumaa maleva]] kasutuses olevatest ajaloolistest majadokumentidest on säilinud Pärnu notari Hanschmidti kiri 1938. aastal toimunud ostu-müügitehingu kohta. Selle põhjal müüs Luise-Auguste Hennin (sündinud Stael von Holstein) kõnealuse hoone koos kinnistuga Kaitseliidule 32 500 krooni eest.&lt;ref name=&quot;postimees&quot; /&gt;

==Hoone järgmised omanikud==
[[Pilt:Malevahoone torn.jpg|thumb| Torn ]]
Kaitseliit võttis hoone kasutusse Pärnumaa maleva staabihoonena. Maja esimesel korrusel paiknesid administratsiooni tööruumid ja teisel korrusel asus malevapealiku korter, milles toona elas kolonelleitnant [[Tõnis-August Avingo]].&lt;ref name=&quot;kaitse&quot; /&gt;

Pärast punavägede Eestisse tungimist lõpetati 1940. aasta suvel Pärnumaa maleva tegevus Kaitseliidu likvideerimise seadusega. See tähendas, et endine härrastemaja läks [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EK(b)P]] Pärnumaa komitee kasutusse.&lt;ref name=&quot;&quot;&gt;Koost Parming, Bernhard. 2005. Kaitseliidust Omakaitseni: Üldkokkuvõte Pärnumaa Omakaitse ajaloolisest tegevusest Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1. jaan. 1942. a. III. Tartu: Tungal&lt;/ref&gt; Hiljem paigutati hoonesse ka [[Osoaviahim]]i ehk riigikaitse ning lennundus- ja keemiaalase töö abistamise ühingu Pärnumaa büroo.&lt;ref name=&quot;kaitse&quot; /&gt;

Bolševikest vabaneti 1941. aasta suvel Wehrmachti väeüksuste saabumisega Pärnusse. Et paralleelselt sakslaste saabumisega maakonda käis juba endistest kaitseliitlastest Omakaitse löögirühmade formeerimine, läksid endised Kaitseliidu hooned, kaasa arvatud Pika tänava staabihoone, peatselt vastloodud Omakaitse maleva kasutusse. Seekord leidsid kunagises Holsteinide suvekodus katusealuse Omakaitse õhukaitseüksus, ambulants, Omakaitse juhi kolonel [[Viktor Koern]]i käsutusse ilmunud Lõuna-Pärnumaa omakaitselaste kompanii koos piirivalvuritega ja Punaarmeega liidetud sidepataljonist omavoliliselt lahkunud õppekompanii rühma reamehed.&lt;ref name=&quot;kaitse&quot; /&gt;

1944. aasta sügiseks oli lahingute laine taas üle Eesti käinud. Siis läks maleva staabihoone sõjaväestatud kutselise tuletõrje kasutusse ja oli seda kuni Eesti taasiseseisvumiseni.&lt;ref name=&quot;kaitse&quot; /&gt;

Linnavalitsuse korraldusega tagastati 1993. aastal Pikk 20 hoone Eesti Kaitseliidu Pärnumaa malevale.&lt;ref name=&quot;postimees&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Pärnu ehitised]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa malev]]</text>
      <sha1>p7mk68zzsiziztpbma90zx9hvrw0y4x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Pu)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>601490</id>
    <revision>
      <id>6177276</id>
      <parentid>6112227</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:18:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pus */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14848" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Pu)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Pu&quot;.

==Pu==
*[[Pu Yi]], Hiina keiser, Mandžukuo president ja keiser (1906–1967)

==Puc==
*[[Giacomo Puccini]], itaalia helilooja (1858–1924)
*[[Juris Pūce]], Läti ökonomist, jurist ja poliitik (1980–) 
*[[Jean Pucelle]], prantsuse miniatuurimaalija ja käsikirjade illumineerija (umbes 1300–1355)
*[[Tymoteusz Puchacz]], poola jalgpallur (1999–) 
*[[Uldis Pūcītis]], läti näitleja (1937–2000)

==Pud==
*[[Heinrich Pudor]], saksa nudist (1865–1943)

==Puf==
*[[Samuel Pufendorf]], saksa filosoof, ajaloolane, majandusteadlane ja poliitik (1632–1694)

==Pug==
*[[Jemeljan Pugatšov]], Doni kasakas, mässujuht (1742–1775)
*[[Alla Pugatšova]], vene poplauljatar ja produtsent (1949–)
*[[Jade Puget]], USA muusik (1973–)  
*[[Boriss Pugo]], läti päritolu Nõukogude Liidu poliitik (1937–1991)
*[[Mihhail Pugovkin]], Nõukogude Liidu ja Venemaa filminäitleja (1923–2008)

==Puh==
*[[Joona Puhakka]], soome vettehüppaja (1982–)
*[[Ehte Puhang]], eesti tõlkija
*[[Ari Puheloinen]], Soome kindral (1951–)
*[[Zoja Puhhova]], vene kangur ja ühiskonnategelane (1936–2016) 
*[[Joakim Puhk]], eesti majandustegelane (1888–1942)
*[[Mare Puhk]], eesti kalakasvataja (1938–)
*[[Voldemar Puhk]], eesti majandustegelane (1891–1937)
*[[Tiina Puhkan]], eesti tekstiilikunstnik (1965–)
*[[Urmas Puhkan]], eesti keraamik (1967–)
*[[Raivo Puhke]], eesti spordifüsioloog (1966–)
*[[Oskar Puhm]], eesti vaimulik (1912–1990)
*[[Heino Puhvel]], eesti kirjandusteadlane (1926–2001)
*[[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane (1932–)
*[[Karl Puhvel]], eesti metsateadlane (1894–1966) 
*[[Martin Puhvel]], eesti kirjandusteadlane (1933–2016)
*[[Sirje Madli Puhvel]], eesti arstiteadlane ja mikrobioloog (1939–) 

==Pui==
*[[Karl Puidak]], eesti tehnikateadlane (1901–1976)
*[[Minna Puidak]], eesti pikaealine, õpetaja (1904–2010)
*[[Valter Puidak]], eesti haridustegelane (sündis 1898)
*[[Ülo Puidak]], eesti loomaarstiteadlane (1929–2017)
*[[Edgar Leopold Puide]], eesti metsateadlane (1907–1986)
*[[Peeter Puide]], eesti päritolu rootsi kirjanik (1938–)
*[[Jaan Puidet]], eesti korvpallur (1992–)
*[[Carles Puigdemont]], Kataloonia poliitik (1962–)
*[[Tiiu Puik]], eesti oligofrenopedagoog ja logopeed (1941–) 
*[[Karmen Puis]], eesti ooperilaulja (1971–) 

==Puj==
*[[Frigyes Puja]], Ungari riigitegelane ja diplomaat (1921–2008)
*[[Jānis Pujats]], läti kardinal (1930–)
*[[Joseph Pujol]], prantsuse kunstpeeretaja (1857–1945)

==Puk==
*[[Mart Pukits]], eesti kunstnik (1874–1961)
*[[Aapo Pukk]], eesti kunstnik (1962–)
*[[Arnold Pukk]], eesti aiandusteadlane (1930–) 
*[[Holger Pukk]], eesti kirjanik (1920–1997)
*[[Kersti Pukk]], eesti tekstiilikunstnik (1948–2011) 
*[[Martti Pukk]], eesti jalgpallur (1977–)
*[[Otto Pukk]], Eesti poliitik (1900–1951) 
*[[Otto Pukk (ettevõtja)|Otto Pukk]], eesti ettevõtja (1978–) 
*[[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane (1943–)
*[[Reet Pukk]], eesti arvutiteadlane (1934–) 
*[[Tauno Pukk]], eesti ajaloolane (1957–1983)
*[[Teemu Pukki]], soome jalgpallur (1990–)
*[[Eduard Pukkonen]], eesti geoloog (1960–)
*[[Enno Puks]], eesti põllumajandustegelane (1939–1992) 
*[[Toivo-Peep Puks]], eesti filmilavastaja (1940–) 
*[[Leena Puksa]], eesti arstiteadlane ja neurofüsioloog (1951–)
*[[Leonhard Puksa]], eesti põllumajandustegelane ning Eesti NSV komsomoli-, partei- ja riigitegelane (1939–2021)
*[[Friedrich Puksoo]], eesti raamatukoguteadlane (1890–1969)
*[[Arthur Puksov]], eesti keemik-tehnoloog (1896–1973) 
*[[Artur Puksov]], eesti apteeker (1891–1941)
*[[Tõnu Pukspuu]], eesti tehnikateadlane (1937–) 

==Pul==
*[[Andres Pulges]], eesti arstiteadlane (1958–) 
*[[Riina Pulges]], eesti arstiteadlane ja oftalmoloog (1959–) 
*[[Joseph Pulitzer]], USA ajakirjanik (1847–1911)
*[[Jesse Puljujärvi]], soome jäähokimängija (1998–) 
*[[Aleksander Pulk]], eesti sõjaväelane (1886–1941)
*[[Helgi Maie Pulk]], Eesti inglise filoloog (1923–) 
*[[Herbert Pulk]], eesti dirigent (1923–) 
*[[Jaan Pulk]], eesti õigusteadlane (1912–1990)
*[[Jaan Pulk (kirjanik)|Jaan Pulk]], muusik ja võru kirjanik (1947–)
*[[Johann Pulk]], eesti päritolu toomhärra (surnud umbes 1535)
*[[Kadri Pulk]], eesti ajakirjanik ja õpetaja (1965–)
*[[Liisa Pulk]], eesti näitleja (1985–) 
*[[Reet Pulk-Piatkowska]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1963–)
*[[Riikka Pulkkinen]], soome kirjanik (1980–) 
*[[Teemu Pulkkinen]], Soome jäähokimängija (1992–) 
*[[Janne Pullat]], eesti keemik (1974–) 
*[[Raimo Pullat]], eesti ajaloolane (1935–)
*[[Risto Pullat]], eesti õigusteadlane ja kriminoloog (1966–) 
*[[Albert Pullerits]], eesti statistik (1892–1967)
*[[Heivi Pullerits]], eesti kultuuriloolane ja museoloog (1938–2013)
*[[Kaire Pullerits]], eesti jurist
*[[Monika Pullerits]], eesti muusikapedagoog (1960–) 
*[[Priit Pullerits]], eesti ajakirjanik (1964–)
*[[Rein Pullerits]], eesti keemik (1937–)
*[[Rille Pullerits]], eesti arstiteadlane ja reumatoloog (1969–) 
*[[Teet Pullerits]], eesti arstiteadlane ja allergoloog (1967–) 
*[[Tõnu Pullerits]], eesti füüsik (1962–)
*[[Olar Pullisaar]], eesti arstiteadlane ja südamearst (1950–) 
*[[Philip Pullman]], inglise kirjanik (1946–)
*[[Helle Pullmann]], eesti psühholoog (1975–) 
*[[Ryan Pulock]], Kanada jäähokimängija (1994–) 
*[[Karl Woldemar Puls]], Viljandi kaupmees ja raehärra (1845–1891)
*[[August Pulst]], eesti maalikunstnik, vanavara ja pärimusmuusika koguja (1889–1977)
*[[Hans Pulst]], eesti näitleja (1895–1933)
*[[Maie Pulst]], eesti kettaheitja, tõlkija ja toimetaja
*[[Richard Pulst]], eesti jooksja (1991–) 
*[[Paulius Pultinevičius]], leedu maletaja (2001–)
*[[Viliami Pulu]], Tonga endine poksija (1960–) 
*[[Aleksander Pulver]], eesti psühholoog (1956–)
*[[Andres Pulver]], eesti ajakirjanik ja mälumängur (1965–) 
*[[Lucian Pulvermacher]], vastupaavst (Pius XIII) (1918–)

==Pum==
*[[Ella Puman]], eesti matemaatik (1969–) 
*[[Viivi Pumpanen]], Soome iluduskuninganna (1988–) 
*[[Andrejs Pumpurs]], läti kirjanik (1841–1902)

==Pun==
*[[Toomas Puna]], eesti ajakirjanik ja DJ (1975–)
*[[Margus Punab]], eesti arst ja arstiteadlane (1966–)
*[[Lucy Punch]], inglise näitlejanna (1977–) 
*[[Meelis Punder]], eesti laulja (1956–) 
*[[Neeme Punder]], eesti flötist (1958–)
*[[Gustav Friedrich Wilhelm Eduard Pundt]], Eesti vaimulik (1872–1947)
*[[Aarne Pung]], eesti agronoom (1909–1994)
*[[Andre Pung]], Eesti diplomaat (1970–)
*[[Andres Pung]], eesti muusikateadlane (1955–)
*[[Augustin Pung]], Eesti kultuuritegelane (1898–1972)
*[[Lembit Pung]], eesti füüsik (1935–2020) 
*[[Mihkel Pung]], Eesti poliitik (1876–1941)
*[[Toomas Pung]], eesti füüsik, museoloog ja teadusajaloolane (1951–)
*[[Aime Punga]], eesti pedagoog (1953–) 
*[[Gustav Punga]], eesti vaimulik (1860–1930)
*[[Eda-Tiia Pungar]], eesti matemaatik ja majandusteadlane (1942–) 
*[[Peeter Pungar]], eesti matkasportlane (1942–)
*[[Artur Pungas]], Eesti sõjaväelane ja piirivalvur (1903–1938)
*[[Sergei Punin]], Eesti sõjaväelane ja loomaarst (1890–1963)
*[[Jaan-Mati Punning]], eesti ökoloog (1940–2009)
*[[Raimo Punning]], eesti maadleja (1974–)
*[[Boris Punnis]], eesti matemaatik (1914–1963) 
*[[Johann Leberecht Ehregott Punschel]], saksa päritolu Läti vaimulik (1778–1849)
*[[Endrik Puntso]], eesti jalgrattatreener ja endine jalgrattur (1993–)
*[[Nauris Puntulis]], läti laulja ja poliitik (1961–) 

==Puo==
*[[Giedrius Puodžiūnas]], Leedu diplomaat (1967–) 
*[[Tiina Puolakainen]], eesti arvutuslingvist (1973–)
*[[Ulla Puolanne]], Soome poliitik (1931–2015)

==Pup==
*[[Keith Pupart]], eesti võrkpallur (1985–) 
*[[Pupienus]] 
*[[Alfred Johannes Pupp]], Eesti sõjaväelane (1892–1945) 

==Pur==
*[[Henry Purcell]], inglise helilooja ja organist (1659–1695)
*[[Maret Purde]], eesti onkoloog, [[Georg Ots]]a õde (1927–)
*[[Ülo Purde]], eesti õpetaja
*[[Cecil Purdy]], Austraalia maletaja (1906–1979)
*[[Aare Purga]], Eesti füüsik ja riigitegelane (1937–1993)
*[[Heidy Purga]], eesti ajakirjanik (1975–)
*[[Juhan Purga]], Eesti sõjaväelane (1896–1949)
*[[Priit Purge]], eesti sporditeadlane ja sõudja (1979–)
*[[Säde Purge]], eesti ajaloolane (1934–)
*[[Oiva Purho]], Soome poksija (1912–1967)
*[[Pertti Purhonen]], soome poksija (1942–2011)
*[[Eino Puri]], eesti jalgpallur (1988–)
*[[Sander Puri]], eesti jalgpallur (1988–)
*[[Vladimir Puriškevitš]], Venemaa poliitik (1870–1920)
*[[Ats Purje]], eesti jalgpallur (1985–)
*[[Ester Purje]], eesti näitleja, teatripedagoog ja publikuteenindaja (1927–2020)
*[[Pille-Riin Purje]], eesti teatrikriitik (1963–) 
*[[Alari Purju]], eesti majandusteadlane (1953–)
*[[Endel Purju]], eesti majandusteadlane (1922–2016) 
*[[Jan Evangelista Purkyně]], tšehhi füsioloog (1787–1869)
*[[Līga Purmale]], läti maalikunstnik (1948–) 
*[[Arnold Purre]], Eesti sõjaväelane (1902–1986) 
*[[Lulo Purre]], eesti näitleja (1922–2015) 
*[[Tiit Purre]], eesti tehnikateadlane (1931–2003)
*[[Rajkeswur Purryag]], Mauritiuse poliitik (1947–)
*[[Zinovi Purvinski]], eesti poksija (1918–?)
*[[Vilhelms Purvītis]], läti maalikunstnik (1872–1945)

==Pus==
*[[Juhan Puskar]], eesti sõjaväelane (1885–1950)
*[[Mari-Anna Puskar]], eesti õpetaja ja koolijuht (1947–) 
*[[Viktor Puskar]], eesti sõjaväelane (1889–1943)
*[[Ferenc Puskás]], ungari jalgpallur (1927–2006)
*[[Voldemar Puss]], eesti päritolu nõukogude sõjaväelane (1886–1932)
*[[Karl Robert Pusta]], Eesti diplomaat (1883–1964)
*[[Piotr Pustelnik]], poola alpinist (1951–)
*[[Pjotr Pavlovitš Pustoroslev]], vene õigusteadlane (1854–1928) 
*[[Aleksandr Pustov]], eesti jalgpallur
*[[Arville Puström-Uus]], eesti kunstnik Ameerika Ühendriikides (1921–2014)
*[[Izold Pustõlnik]], Eesti astrofüüsik (1938–2008)

==Puš==
*[[Polina Puškaruk]], vene näitleja (1991–)
*[[Aleksandr Puškin]], vene kirjanik (1799–1837)
*[[Aleksei Puškov]], Venemaa poliitik (1954–)
*[[Aleksandr Puštov]], endine Eesti jalgpallur (1964–)

==Puz==
*[[Mario Puzo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1920–1999)
*[[Mirko Puzović]], Serbia ja Jugoslaavia endine poksija (1956–)

==Put==
*[[Tomi Putaansuu]], soome muusik, ansambli [[Lordi]] vokalist (1974–)
*[[Charlie Puth]], USA laulja (1991–)
*[[Roman Putin]], vene ettevõtja (1977–)
*[[Vladimir Putin]], Vene poliitik (1952–)
*[[Ljudmila Putina]], Vladimir Putini abikaasa (1958–)
*[[Hilary Putnam]], USA filosoof (1926–2016)
*[[Robert Putnam]], USA politoloog (1941–)
*[[Jaan Putnik]], eesti advokaat (1879–1939)
*[[Kaspars Putniņš]], läti dirigent (1966–)
*[[Eduard Putmaker]], Eesti sõjaväelane (1888–1943)
*[[Jerzy Putrament]], poola kirjanik (1910–1986)
*[[Mooses Putro]], ingerisoome kirikumuusik ja helilooja (1848–1919) 
*[[Kevin Puts]], USA helilooja (1972–)
*[[Sergei Putškovski]], Eesti loomaarstiteadlane (1872–1948)

==Puu==
*[[Gustav Puu]], eesti jurist (1901–1992)
*[[Tõnu Puu]], eesti päritolu rootsi majandusteadlane (1936–2020)
*[[Ahti Puudersell]], eesti näitleja (1963–)
*[[Ellu Puudist]], eesti näitleja (1929–1998)
*[[Vello Puujalg]], eesti kunstnik (1962–1995)
*[[Herbert Puupill]], Eesti sõjaväelane (1909–1992)
*[[Ahti Puur]], eesti tippjuht (1964–)
*[[Allan Puur]], eesti rahvastikuteadlane (1963–)
*[[Helmi Puur]], eesti baleriin (1933–2014)
*[[Helmut Puur]], eesti maadleja (1928–2007)
*[[Rasmus Puur]], eesti helilooja ja dirigent (1991–)
*[[Erik Puura]], eesti geoloog (1964–)
*[[Ivar Puura]], eesti geoloog (1961–2012)
*[[René Puura]], eesti klahvpillimängija (1986–)
*[[Sirje Puura]], eesti laulja (1949–)
*[[Väino Puura (geoloog)|Väino Puura]], eesti geoloog (1935–2018)
*[[Väino Puura]], eesti laulja (1951–)
*[[Ott Puuraid]], eesti arhitekt (1904–1986)
*[[Verner Hans Puurand]], Eesti sõjaväelane ja riigimees (1904–1983)
*[[Ülo Puurand]], eesti bioloog (1963–)
*[[Eduard Puurfeldt]], Paide linnapea (1890–)
*[[Elle Puurmann]], eesti biogeograaf ja ökoloog (1957–)
*[[Uuno Puus]], Eesti tarkvarainsener (1956–) 
*[[Alfred Puusaag]], eesti tõstja (1897–1951)
*[[Jorma Puusaag]], eesti kitarrist ja kitarriõpetaja (1981–) 
*[[Uno Puusaag]], eesti balletitantsija (1929–2010)
*[[Samuel Puusaar]], eesti õigeusu vaimulik (1963–) 
*[[Sulev Puusaar]], eesti ettevõtja (1966–)
*[[Ene Puusemp]], eesti ajakirjanik (1942–)
*[[Karl Puusemp]], Eesti poliitik (1903–1978)
*[[Peeter Puusemp]], eesti matemaatik (1947–) 
*[[Martin Puusep]], eesti advokaat (1895–1973)
*[[Peeter Puusep]], Eesti jurist ja poliitik (1868–1949)  
*[[Edgar Puusepp]], eesti maadleja (1911–1982)
*[[Endel Puusepp]], sõjaväelendur ja Eesti NSV riigitegelane (1909–1996)
*[[Enno Puusepp]], eesti loomaarstiteadlane (1935–)
*[[Ernst Puusepp]], eesti vaimulik (1898–1944)
*[[Hilda Puusepp]], eesti arst (1896–1991)
*[[Janno Puusepp]], näitekirjanik, luuletaja, lavastaja, koomik, näitleja (1986–) 
*[[Karl Theodor Puusepp]], eesti farmatseut (1902–1972) 
*[[Liisa Puusepp]], eesti ökoloog (1980–)
*[[Ludvig Puusepp]], eesti arst ja arstiteadlane, neurokirurgia rajaja (1875–1942)
*[[Mare Puusepp (arhitekt)|Mare Puusepp]], eesti arhitekt (1939–2005)
*[[Markus Puusepp]], eesti orienteeruja (1988–)
*[[Martin Puusepp]], eesti jalgrattur (1988–) 
*[[Märt Puusepp]], eesti tehnikateadlane (1940–1992)
*[[Nikolai Puusepp]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1905–1965)
*[[Oskar Puusepp]], Eesti ohvitser (1898–1980)
*[[Priidu Puusepp]], eesti pedagoog ja keeleteadlane (1887–1972)
*[[Raivo Puusepp]], eesti arhitekt (1960–)
*[[Roland Puusepp]], eesti muusik (1970–)
*[[Uno Puusepp]], KGB ja Kaitsepolitseiameti töötaja  
*[[Visolde Puusepp]], eesti botaanik (1928–) 
*[[Ilme-Luule Puussaar]], eesti arstiteadlane ja kutsepatoloog (1927–2003)
*[[Ingrid Puusta]], eesti purjetaja (1990–) 
*[[Otto Puusta]], Eesti kohtunik (1896–1984)
*[[Kaisa Puustak]], eesti graafik (1945–)
*[[August Puuste]], kaitseliitlane (1913–2014)
*[[Heino Puuste]], eesti odaviskaja (1955–)
*[[Oksana Puuste]], eesti nahaarst ja kosmeetik ning endine korvpallur (1956–)
*[[Juuso Puustinen]], soome jäähokimängija (1988–)
*[[Andres Puustusmaa]], eesti filmirežissöör ja näitleja (1971–) 
*[[Paul Puustusmaa]], eesti jurist ja poliitik (1964–)

==Puv==
*[[Pierre Puvis de Chavannes]], prantsuse kunstnik (1824–1898)

==Puy==
*[[Carles Puyol]], katalaani jalgpallur (1978–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Pu, Biograafiad]]</text>
      <sha1>lk3nl2yjlao5u1mu0tkw4bltg5wmcci</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Muusikatööstus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>603141</id>
    <revision>
      <id>6177039</id>
      <parentid>5838713</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:31:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Muusikatööstus tegeleb siiski eeskätt muusikaproduktsiooniga, mitte ei ole ühekülgselt müügiasutus.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="426" xml:space="preserve">{{Viitamata|aasta=2022|kuu=august}} {{Vaidlustatud|aasta=2022|kuu=august}}
'''Muusikatööstus''' on [[Uued tööstusharud|tööstusharu]], mis tegeleb [[Heliteos|muusikateoste]], [[helisalvestis|muusikasalvestis]]te ja [[Kontsert|kontsertesituste]] müümisega.

20. saj [[helisalvestus]]tehnika täiustumine kasvatas muusika tarbijate hulka enneolematu kiirusega, tänu millele tekkis uus tööstusharu – muusikatööstus.</text>
      <sha1>a2nxd5ezcaa23raqe1ad2fa83kubydb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dūre</title>
    <ns>0</ns>
    <id>608275</id>
    <revision>
      <id>6177238</id>
      <parentid>6058894</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:15:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="981" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Burtnieki valla külast; Lejasciemsi valla küla kohta vaata artiklit [[Dūre (Lejasciemsi vald)]]}}
{{linn
|  nimi      = Dūre
|  hääldus   = 
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala   = 
|  elanikke  = 
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Dūre''' (ka '''Dūres''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]]. 

Küla asub valla põhjaosas. Asula on tekkinud endise [[Dūre mõis (Astijärve kihelkond)|Dūre mõis]]a keskuse juurde. Aastail 2009-2021 kuulus küla [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonda]].

Külas kasvavad Oškalni saar (ümbermõõt 3,58 meetrit) ja Ieviņi tamm (ümbermõõt 4,92 meetrit) on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}
{{Burtnieki vald}}

[[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]]</text>
      <sha1>h95jn4fwgdiuo6jar5bjkeh1ahhy49o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Waweli katedraal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>608307</id>
    <revision>
      <id>6177044</id>
      <parentid>5894397</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:35:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11243" xml:space="preserve">[[File:Wawel katedra2.jpg|thumb|Vaade Waweli katedraalile edelast]]
[[File:Wawel Hill - Katedra.svg|thumb|Katedraali asukoht Waweli künkal]]
[[File:Wawel St Leonard ed.jpg|thumb|Püha Leonardi krüpt]]
[[File:Katedrawawel.jpg|thumb|[[Piastide võlv]]iga koorilõpmik peaaltariga]]
'''Kuninglik Püha Stanisławi ja Püha Wacławi basiilika-peakatedraal Wawelil''' ([[poola keel]]es ''Królewska Bazylika Archikatedralna śś. Stanisława i Wacława na Wawelu'', ''Bazylika archikatedralna św. Stanisława i św. Wacława'') ehk '''Waweli katedraal''' (poola keeles ''Katedra Wawelska'') on [[Katoliku kirik|katoliku]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Waweli linnamägi|Waweli linnamäel]] [[Kraków]]is, umbes 1000. aastal asutatud Krakówi piiskopkonna [[Katedraal|peakirik]]. Waweli katedraal on olnud [[Poola]] [[monarh]]ide [[kroonimine|kroonimise]] ja [[Abielu sakrament|laulatamise]] koht ning enamiku Poola [[Kuningas|kuningate]] ja nende perekonnaliikmete, samuti [[piiskop]]pide ja [[peapiiskop]]pide matmispaik. Katedraalil on unikaalse positsiooni tõttu Poola ajaloos poolakate jaoks rahvuspühamu staatus&lt;ref&gt;[https://medievalheritage.eu/en/main-page/heritage/poland/krakow-cathedral/ KRAKÓW – CATHEDRAL OF ST STANISLAUS AND WENCESLAUS. - Ancient and medieval architecture. - medievalheritage.eu]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
=== Esimesed kirikud ===
Esimene katedraal sellele kohale ehitati veidi aega pärast Krakówi piiskopkonna asutamist 1000. aastal. Esimese ehitise väljanägemist pole võimalik täpselt rekonstrueerida, kuid alusmüürid viitavad 45 m pikkusele ja umbes 21 laiusele [[ristlööv]]i, lühikese [[kooriruum]]i ja kolme ida[[apsiid]]iga hoonele&lt;ref&gt;[https://medievalheritage.eu/en/main-page/heritage/poland/krakow-cathedral/ KRAKÓW – CATHEDRAL OF ST STANISLAUS AND WENCESLAUS. - Ancient and medieval architecture. - medievalheritage.eu]&lt;/ref&gt;. Rohkem on teada võimsast [[Romaanika|romaani]] kirikust, mis kerkis algkiriku asemele [[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]i vahetusel. Romaani kiriku ehitamine on omistatud [[hertsog]] [[Władysław Herman]]ile (1079–1102) ja see pühitseti 1142. aastal. Pühakoda oli 57 m pikk ja 22 m lai [[lubjakivi]]st ja [[liivakivi]]st kolmelööviline romaani [[basiilika]], oletatavasti [[empoor]]idega või sammas[[galerii]]dega külg[[lööv]]ide kohal. Nii kiriku ida- kui lääneküljes olid ristkülikukujulisel hoonel poolringikujulised [[apsiid]]id ümbritsevate galeriidega ja [[krüpt]]idega kummagi all. Lääneapsiidi piirasid ristküliku nurkade küljes olevad võimsad tornid.&lt;ref&gt;[http://www.katedra-wawelska.pl/en/historia-katedry/zarys-dziejow-katedry/ Brief History of Wawel Cathedral. - katedra-wawelska.pl]&lt;/ref&gt; Fassaadi lääneosa ees oli piklik [[arkaad]]iga [[aatrium]], umbes 21,5 m lai ja 26–30 m pikk, mille seinad oli liigendatud [[Pilaster|pilastritega]] ja kaunistatud [[kaarfriis]]iga, sammasgalerii kõrgus oli 7-8 meetrit. Peasissekäik asus lõunaseina keskel&lt;ref&gt;[https://medievalheritage.eu/en/main-page/heritage/poland/krakow-cathedral/ KRAKÓW – CATHEDRAL OF ST STANISLAUS AND WENCESLAUS. - Ancient and medieval architecture. - medievalheritage.eu]&lt;/ref&gt;.

Krakówi katedraal oli Poola [[kaitsepühak]]u [[püha Stanisław]]i austamise keskus. 1079. aastal kuningas [[Boleslaw Vapper|Bolesław Vapra]] käsul mõrvatud [[piiskop]]i [[Kanoniseerimine|kanoniseeris]] Krakówi piiskop 1253. aastal. [[Pühak]]u hauast sai [[Palverännukoht|palverännusihtkoht]], mis tõi [[palverändur]]eid kokku kogu Poolast ja naabermaadest. Pühaku austamine oli seotud juba siis Poola kuningriigi ühendamisega pärast regionaalse killustatuse aegu. Sel põhjusel sai uueks tavaks kroonida Poola valitsejaid Waweli katedraalis varasema [[Gniezno katedraal|Gniezno peakatedraal]]i asemel. 1320. aastal krooniti [[Władysław I Łokietek]] esimese kuningana Krakówi katedraalis, Poola taastatud monarhia kaitsepühaku [[reliikvia]]te lähedal ja see traditsioon jätkus edasiste sajandite jooksul.&lt;ref&gt;[http://www.katedra-wawelska.pl/en/historia-katedry/zarys-dziejow-katedry/ Brief History of Wawel Cathedral. - katedra-wawelska.pl]&lt;/ref&gt;

Sellest romaani kirikust on tänapäevani osa säilinud, eelkõige läänepoolne Püha Leonardi krüpt ja lõunapoolse torni alumine osa. Krüpt on mõõtudes 10 x 15 meetrit, ruumi lõpetab 8-meetrise diameetriga poolümar [[apsiid]]. Kaheksa [[kuupkapiteel]]idega [[Sammas|sambapaari]] jagab ruumi kolmeks lööviks, kusjuures läänepoolseim sambapaar on veidi jämedam - see võis toetada lääneapsiidi altarit korrus kõrgemal. Kahel pool krüpti on kaks kahe[[võlvik]]ulist eeskoda, mis asuvad külglöövide pikendustel ja kust on pääs külglöövidesse korrus kõrgemal. Kõrgendatud põrandaga idakoori all oli samuti krüpt, kolmelööviline ja kahe sambapaariga, kuhu viis trepp põhjakülglöövist. Arhitektuuriliselt sarnaneb see ruumilahendus [[Reinimaa]] keiserlike ehitiste arhitektuuriga.&lt;ref&gt;[https://medievalheritage.eu/en/main-page/heritage/poland/krakow-cathedral/ KRAKÓW – CATHEDRAL OF ST STANISLAUS AND WENCESLAUS. - Ancient and medieval architecture. - medievalheritage.eu]&lt;/ref&gt;

=== Gooti basiilika ===
Romaani kirikut, mis oli 1305. aastal tulekahjus kannatada saanud, ei peetud piiskopkonna kirikuks piisavalt suursuguseks ja piiskop [[Jan Muskata]] hakkas taotlema uue kiriku ehitust. Tema projekt ei teostunud lõpuni ja valmis jõuti ehitada ainult hulknurkse gooti [[kooriruum]]i alusmüürid. Tänapäeval tuntud kujule ehitati katedraal järk-järgult: 1320.–1346. aastatel kooriruum koos [[Kooriümbriskäik|kooriümbriskäiguga]], 1346.–1364. aastal külglöövid ja pikihoone. Gooti katedraal oli ehitatud kivi[[Kvaader|kvaadritest]] ja tellistest, ruumilt kolmelööviline [[transept]]iga ja täisnurkse kooriruumi ning algselt külglöövidega ühekõrguse kooriümbriskäiguga [[basiilika]]. Kirik pühitseti 28. märtsil 1364.&lt;ref&gt;[http://www.katedra-wawelska.pl/en/historia-katedry/zarys-dziejow-katedry/ Brief History of Wawel Cathedral. - katedra-wawelska.pl]&lt;/ref&gt;

Romaani kiriku kaks läänetorni ehitati 14. ja 15. sajandi vahetusel ümber, materjaliks tellis, kuid jäeti alles nende allkorrused (lõunatornist on säilinud 12 meetri kõrgune osa). 15. sajandil ehitati katedraalile kolmas torn [[kaitsetorn]]ist, mis oli algselt Waweli kindlustuste osa. Torn nimetati Sigismundi torniks, 16. sajandil ehitati see kõrgemaks ja võeti kasutusele [[kellatorn]]ina. Viimane keskajast pärit lisandus katedraali juures oli [[varakamber]] pühakoja põhjaküljel, mida alustati 1480, ühelööviline rikkaliku [[raiddekoor]]iga ehitis.&lt;ref&gt;[https://medievalheritage.eu/en/main-page/heritage/poland/krakow-cathedral/ KRAKÓW – CATHEDRAL OF ST STANISLAUS AND WENCESLAUS. - Ancient and medieval architecture. - medievalheritage.eu]&lt;/ref&gt;

Gooti kiriku eksterjöörist on tänapäevani säilinud kiriku idapoolne [[Viil (arhitektuur)|viil]] kooriruumi [[karniis]]i ja [[veesüliti]]te jäänustega ja rinnatis, [[transept]]i osaliselt rekonstrueeritud tellisviilud ja läänefassaadi viil polügonaalse [[Roosaken|roosaknaga]], 14. sajandi [[pronks]]uks lääne[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]is ja kuningate [[Kazimierz Jagiellończyk]]i ja [[Władysław Jagiełło]] [[Hauaplaat|hauaplaadid]] 15. sajandist.&lt;ref&gt;[https://medievalheritage.eu/en/main-page/heritage/poland/krakow-cathedral/ KRAKÓW – CATHEDRAL OF ST STANISLAUS AND WENCESLAUS. - Ancient and medieval architecture. - medievalheritage.eu]&lt;/ref&gt;

=== Kabelid ja juurdeehitised ===
Juba kiriku ehitamise ajal ehitati piiskoppide ja [[magnaat]]ide jaoks esimesed [[kabel]]id kiriku välisseinte äärde. Sama jätkus [[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]i jooksul. [[16. sajand]]il tehti suuremad muudatused katedraali interjööris, kus uues [[renessanss]]-stiilis töötas itaalia [[skulptor]] Francesco Firenzest. Tema teos on kuningas [[Jan Olbracht]]i (surnud 1501) [[sarkofaag]]. Renessanss-stiili läbimurdeks sai kuningliku kabeli, mida tänapäeval tuntakse [[Sigismundi kabel]]ina, ehitus – tegemist on kõige stiilipuhtama renessanssinterjööriga kogu Poolas. Kabeli tellis [[Zygmunt I Vana]] ja selle teostas [[Itaalia]]st tulnud meistrite rühm arhitekt [[Bartolomeo Berrecci]] kujunduse järgi.

Sigismundi kabel sai eeskujuks paljudele teistele renessansi ja [[manerism]]i stiilis [[mausoleum]]idele, mis asendasid varasemad gooti kabelid katedraalis (piiskoppide [[Piotr Tomicki]], [[Samuel Maciejowski]], [[Andrzej Zebrzydowski]] ja [[Filip Padniewski]] mausoleumid). Keskaegsed [[altar]]id, sealhulgas katedraali peaaltar, asendati renessanssvormides altaritega. 16. sajandil loodi ka hulk kuningate ja piiskoppide sarkofaage ja [[Epitaaf (kunst)|epitaaf]]e. Renessanss- ja manerismistiilis sisustuse teostajateks olid enamasti väljapaistvad Itaaliast tulnud kunstnikud, kes töötasid Krakówis: lisaks Bartolomeo Berreccile [[Giovanni Maria Padovano]], [[Jan Michałowicz Urzędówist]] ja [[Santi Gucci]]. Osa kunstiteoseid imporditi [[Nürnberg]]ist, nagu [[Valamine|valatud]] sarkofaagikaaned ja metallvõred, [[Kuldamine|kullatud]] kaunistused Sigismundi kabeli jaoks ja maalid kabeli altaritiibadele, kunstnikeks [[Peter Vischer|Peter]] ja [[Hans Vischer]], [[Peter Flötner]], [[Melchior Baier]] ja [[Georg Pencz]].

Kahe järgneva sajandi jooksul kujundati katedraali kogu sisustus ümber. Kuningaperekonna, [[magnaat]]ide, piiskoppide ja [[kanoonik]]ute heldete [[annetus]]te eest telliti [[17. sajand]]il [[Barokk|baroksed]] [[altar]]id, [[maal]]id, [[Mööbel|mööbliese]]med, vaheseinad ja võred ning asendati vanad uutega. Tüüpiliselt kasutati palju värvilist [[marmor]]it, musta marmorit [[Dębnik]]ist ja roosakaspunast [[Paczółtowice]]st. Uus barokkstiilis kujundus rõhutas hoone pikitelge ja [[sümmeetria]]t ning suunas fookuse peaaltarile ning Püha Stanislawi säilmetele [[väärismetall]]ist sargas. Lisaks [[Kuldamine|kullatud]] kupliga Sigismundi kabelile ehitati veel [[kuppel]]laega kabeleid, nagu [[Andrzej Lipski]] ja [[Jakub Zadzik]]i kabelid ning [[Vasad|Vasa kuningliku perekonna]] mausoleum, mis järgis lähedalt Sigismundi kabeli eeskuju.

[[18. sajand]]i täiendused andsid katedraali interjöörile tänapäeval tuntud hilisbarokse ilme. Erinevatest aegadest pärit eri materjalidest ja eri kujuga dekoor eemaldati ning asendati ühtlustatud ja kooskõlalise sisekujundusega, järgides ruumi sümmeetriat ja selgeid kompositsioonilisi telgi. [[Külgaltar]]ite arvu vähendati märgatavalt. Sel ajal ehitati juurde [[kardinal]] [[Jan Aleksander Lipski]] ja piiskop [[Andrzej Stanisław Kostka Załuski]] kuppellaega mausoleumid, [[Saksi]] [[Wettinid|Wettinite]] dünastia kuninglik kabel jäi küll ainult plaaniks paberil. Kahjuks kõrgendati kooriümbriskäigu seinad kooriga ühekõrgusteks, eesmärgiga tuua kirikusse rohkem valgust, ja nii kadus kiriku idaosa kõrgkeskajast pärit ruumivorm.&lt;ref&gt;[http://www.katedra-wawelska.pl/en/historia-katedry/zarys-dziejow-katedry/ Brief History of Wawel Cathedral. - katedra-wawelska.pl]&lt;/ref&gt;

{{Pooleli|kuu=mai|aasta=2021}}

{{commonskat|}}

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Poola kirikud]]
[[Kategooria:Poola kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Kraków]]</text>
      <sha1>rio08yuykq1qen2lbo01hxfuw2e1q05</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valdur Raudvassar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>610537</id>
    <revision>
      <id>6177164</id>
      <parentid>5962929</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:35:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4688" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}}

'''Valdur Raudvassar''' (sündinud [[30. juuli]]l [[1939]] [[Noodasküla]]s [[Lasva vald (1939)|Lasva vallas]] [[Võrumaa]]l) on Eesti vabadusvõitleja, kooliõpetaja, päästeametnik, kodu-uurija, Kaitseliidu-, muinsuskaitse- ja omavalitsustegelane. 

== Haridus ==

1947–1949 õppis ta Tüütsmäe algkoolis, 1949–1955 Lootsi 7-klassilises koolis ja Võru Õhtukeskkoolis. 1969–1971 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, ent 1973. aastal eksmatrikuleeriti KGB survel.

== Tööalane tegevus ==

Ta töötas 10 aastat õpetajana Võrumaal, kuni vallandati “nõukogude õpetajale sobimatute vaadete” pärast. Seejärel oli ametis tuletõrje komandoülema ja -instruktorina ning muinsuskaitseinspektorina. Praegu pensionil, ent senini tegev ühiskondlikus elus.

== Osalemine vastupanuliikumises ==

1954. aastal moodustas ta koos koolikaaslastega salajase [[Koolinoorte vastupanuorganisatsioonid|vastupanuorganisatsiooni]] [[Kolme Lõvi Ühing]], mille tegevus jätkus edaspidi ilma formaalse organisatsioonita. Levitati kirjandust ja lendlehti, heisati sinimustvalgeid lippe. Koguti relvi, harjutati nende kasutamist ja õpiti demineerimist.
{{Vaata|Kolme Lõvi Ühing}}
20. oktoobril 1961 ta arreteeriti ja  31. oktoobril 1961 vangistati ka ta kaasvõitleja Väino Sõna. 17. veebruaril 1962 mõisteti talle 6 aastat vangilaagrit. Sõna karistati 4-aastase vabadusekaotusega.

Ta kandis karistuse Mordva ANSV eriti ohtlike riiklike kurjategijate vangilaagrites, kus lõpetas arreteerimise tõttu pooleli jäänud keskkooliõpingud. Vabanes 20. oktoobril 1967 ja asus elama Noodaskülla.

Pärast vabanemist jätkas ta suhtlemist vangilaagris tutvunud Eesti, Läti ja Leedu vastupanuliikujatega, kirjutas artikleid [[Omakirjastuslik tegevus Eestis|omakirjastuslikelt väljaannetele]]. Neist olulisim on 1970. aastate keskel koostatud essee „Kuhu lähed, eesti rahvas? (kaemusi ja suunitlusi ühe rahvapoja pilguga)“, mille tekst jõudis salateid pidi läände, kus see avaldati väliseesti trükistes ja loeti ette Vabadusraadios. Vaatamata jõupingutustele ei õnnestunud KGBl kirjutise autorit tuvastada.

Ta osales Eesti iseseisvumise taastamise eest peetavas võitluses, oli tegev [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i tegevuses ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] taastamisel. Oli [[Eesti Kongress]]i saadik ja Võru linnavolikogu liige, [[Võrumaa Sõjameeste Ühing]]u asutajaliige, aseesimees ja esimees, Võrumaa Sõjameeste Ühenduse asutajaliige, aseesimees ja esimees.

== Tunnustus ==

* 2001 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] &lt;ref&gt;{{EVkavaler|3698}}&lt;/ref&gt;
* 2006 [[Riigivapi V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|1296}}&lt;/ref&gt; (keeldus vastuvõtmisest, põhjendades seda Eestis üha enam kasvava kaksikmoraaliga, kus teenetemärke antakse koguni neile, kes praegugi uhkustavad komparteisse kuulumisega, „kuhu igaüht ei võetud“. Koos temaga keeldusid teenetemärgist vabadusvõitlejad [[Enn Tarto]] ja [[Endel Ratas]] ning ajaloolane [[Ott Sandrak]]){{lisa viide}}
* 2008 Võru maakonna vapimärk
* 2010 Võru Linna Teenetemärk
* mitu muud eri organisatsioonide mälestusmedalit ja teenetemärki

== Kirjandus ==
* „Eestlane olla.“ – [[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]]. IV kd, XX kogu. – Väljaandja Läänes [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]]. Stockholm, 1988, lk 683–686.
* J. Paede. „Ideedünaamika Eesti uusajas.“ – Samas, XXI kogu lk 710–716.
* Valdur Raudvassar. „Nestor Säkki – võrulane Soome Talvesõjas.“ – Võrumaa Teataja, 5. detsember 2009, lk 9; järg Võrumaa Teataja nr 142, 12. detsember 2009, lk 6.
* Johan Laidoner 1884–1953. Koostaja Valdur Raudvassar. – Kirjastus Tungal, Tartu, 1991.
* Valdur Raudvassar. Eesti Vabadussõda ja Võrumaa – Võru, 1997.
* Urvaste kihelkond. (infoteatmik). Koostaja Valdur Raudvassar. – Kirjastus Lõunaleht, 2003.
* Valdur Raudvassar. Võrumaalt isamaale. – Tartu, 2010.

Tema artikleid ilmus nii Eesti kui ka Soome ajakirjandusväljaannetes.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://niitsoo.blogspot.com/2015/11/igihaljas-kusimus-kuhu-lahed-eesti.html Igihaljas küsimus: kuhu lähed eesti rahvas?]

{{JÄRJESTA:Raudvassar, Valdur}}
[[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]]
[[Kategooria:Eesti muinsuskaitsjad]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Riigivapi V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1939]]</text>
      <sha1>9sd7da0fia3l6s506dbwvzh7j1801nx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Michael Gregoritsch</title>
    <ns>0</ns>
    <id>611224</id>
    <revision>
      <id>6177141</id>
      <parentid>5918294</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:54:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2182" xml:space="preserve">[[pilt:Michael Gregoritsch U21 Austria vs. Albania 2014-03-05 01.jpg|pisi|Michael Gregoritsch (2014)]]
'''Michael Gregoritsch''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1994]] [[Graz]]is) on [[Austria]] [[jalgpallur]], kes mängib ääremängija või [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Saksamaa kõrgliigaklubis [[SC Freiburg|Freiburg]] ja [[Austria jalgpallikoondis]]es.

Austria kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2009–10 [[Kapfenberger SV]] meeskonnas.

2011. aasta juunis sõlmis ta lepingu Saksamaa kõrgliigaklubiga [[TSG 1899 Hoffenheim]], kuid ta mängis vaid Hoffenheimi reservmeeskonnas või laenul teistes klubides: 2011–2012 oli ta laenul Kapfenbergeris, 2013–2014 Saksamaa esiliigaklubis [[FC St. Pauli]] ja 2014–15 Saksamaa esiliigaklubis [[VfL Bochum]].

2015. aastal liitus ta Saksamaa kõrgliigaklubiga [[Hamburger SV]]. Esimese värava Saksamaa kõrgliigas lõi Gregoritsch 22. septembril 2015 mängus [[FC Ingolstadt]]i vastu. Oma esimesel hooajal Saksamaa kõrgliigas lõi ta viis väravat.

2017. aastal siirdus Gregoritsch [[FC Augsburg]]i. Hooajal [[Bundesliga hooaeg 2017–2018|2017–18]] lõi ta Saksamaa kõrgliigas 13 väravat. Hooaja 2019–20 teises pooles oli ta Augsburgist laenul [[FC Schalke 04|Schalkes]].

2022. aasta juulis sõlmis ta lepingu Freiburgiga.

Austria jalgpallikoondises debüteeris Gregoritsch 5. septembril 2016 MM-i valikmängus [[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 27. märtsil 2018 [[sõprusmäng]]us [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburgi]] vastu. [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistluste]] esimeses alagrupimängus 13. juunil lõi ta värava [[Põhja-Makedoonia jalgpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] vastu.

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{UEFA Euro 2020 Austria koondis}}

{{JÄRJESTA:Gregoritsch, Michael}}
[[Kategooria:Austria jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC St. Pauli jalgpallurid]]
[[Kategooria:VfL Bochumi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Hamburger SV mängijad]]
[[Kategooria:FC Augsburgi mängijad]]
[[Kategooria:FC Schalke 04 mängijad]]
[[Kategooria:SC Freiburgi mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>ns64rd8rwm0lnvoz2zc25j9m15cqtkv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiina Tambaum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>615536</id>
    <revision>
      <id>6176934</id>
      <parentid>6074191</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T14:09:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>63547</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti pedagoogikateadlased]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9350" xml:space="preserve">[[Fail:Tiina_Tambaum_2021_foto_Kaupo_Kikkas.jpg|pisi|Tiina Tambaum (2021)]]
'''Tiina Tambaum''' (aastani 1992 Tiina Tootsi; sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1968]] [[Tartu]]s) on teadur ja haridusgerontoloogia õppejõud.

== Haridus ==
Tiina Tambaum lõpetas 1986 [[Lähte Keskkool]]i, 1991 [[Tartu Ülikool]]i matemaatikateaduskonna (võrdsustatud magistrikraadiga), 2001 Tartu Ülikooli pedagoogika magistriõppe (MA), 2004 [[EBS]] ärijuhtimise magistriõppe (MBA) ja kaitses 2021. aastal [[Tallinna Ülikool]]is doktorikraadi (PhD) teemal &quot;[https://www.etera.ee/zoom/145154/view Teenaged Tutors Facilitating the Acquisition of e-Skills by Older Learners]&quot; (Teismelised juhendajatena interneti kasutamisoskuste kujundamisel vanemaealiste sihtgrupis).

Ta on end haridusgerontooogia valdkonnas täiendanud [[Dundee Ülikool]]is (2010), Keele'i Ülikoolis (2012) ja korduvalt [[Glasgow' Ülikool]]is (2014/15, 2016, 2018, 2019/20).

== Töö ==
* 1999–2003 AS Resta; projektijuht, turundusjuht, juhatuse liige
* 2003–2004 [[Maksu- ja Tolliamet]]; infotehnoloogia osakonna peaspetsialist
* 2004–2013 Tallinna Ülikool, teadmussiirde keskuse juht
* 2016–2018 Mõttekoda [[Praxis]], projektijuht
* 2013–... Tallinna Ülikool, Eesti demograafia keskuse projektijuht, nooremteadur, teadur

== Teadus- ja arendustöö ==
Uurimisvaldkonnad: vanemaealiste õppimine, põlvkondadevaheline õppimine, aktiivsena vananemine, tervena vananemine, vanemate meeste sotsiaalne kaasatus, vanemaealiste vabatahtlik tegevus, diskrimineerimine vanuse alusel.

Aineprogrammide väljatöötaja:

* Haridusgerontoloogia ja geragoogika (aastast 2013, Tallinna Ülikooli andragoogika magistriprogrammi peaaine, 6 EAP, õppejõud)
* [https://www.tlu.ee/arenguprogramm Vanemaealiste huvikaitse võimekuse arendamine] (aastast 2020, Tallinna Ülikooli täiendusõppe kursus, 15 EAP, juhtivõppejõud)

Olulisemad publikatsioonid eesti keeles:

* Tambaum, Tiina; Viltrop, Anu; Paas, Eha (2021). [https://vabatahtlikud.ee/vabatahtlik-tegevus/vabatahtliku-seltsilise-kasiraamat/ Vabatahtliku seltsilise käsiraamat]. Tallinn: Eesti Külaliikumine Kodukant.
* Tambaum, Tiina; Jonuks, Anu (2018, 2019, 2020). [https://65b.weebly.com/saumlrts.html Särts]. I–V vihik. Töövihik täiskasvanud lastele üheskoos lahendamiseks oma vanematega. MTÜ 65B.
* Tambaum, Tiina; Pettai, Iris (2019). [https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-39/kellele-eestis-on-vaja-vanemaealisi-mehi/ Kellele Eestis on vaja vanemaealisi mehi?] Riigikogu Toimetised, 39, 151−162.
* Tambaum, Tiina (2019). Vanemas tööeas inimeste internetikasutus ja sotsiaalne aktiivsus SHARE Eesti nelja laine andmetel. [https://www.tlu.ee/public/pilkhallilealaleteinepdf Pilk hallile alale II. Vananemine elukaare vaates. SHARE Eesti teine ülevaatekogumik]''.'' Toim. Sakkeus, L. &amp; Tambaum, T. Tallinn: Tallinna Ülikool, Eesti demograafia keskus, 71−84.
*Tambaum, Tiina (2018). Teismelised juhendajatena interneti kasutamisoskuste kujundamisel vanemaealiste sihtgrupis. Dissertatsioonide seeria väljaanne 123. Tallinna Ülikool.
* Tambaum, Tiina (2016). 55+ rahvastiku internetikasutus ja sotsiaalne aktiivsus. Sakkeus, Luule; Leppik, Lauri (Toim.). [https://www.tlu.ee/share-esimene Pilk hallile alale. SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitika kujundamiseks] (182−205). Tallinn: Tallinna Ülikool.
* Tambaum, Tiina (2016). Haridusgerontoloogia. Saks, Kai (Toim.). Gerontoloogia. Õpik kõrgkoolidele (246−278). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
* Tambaum, Tiina (2016). Diskrimineerimine vanuse alusel. Saks, Kai (Toim.). Gerontoloogia. Õpik kõrgkoolidele (216−245). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

== Tunnustus ==
* 2016 Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi andragoogika eriala vilistlaste tunnustus eakate õppimise väärtustamise ja populariseerimise eest
* 2018 Sotsiaalkaitseministri tänukiri panuse eest aidata väärikas eas inimestel kõrget iga nautida
* 2020 Tallinna Ülikooli tunnustus &quot;Mina muudan õppimist&quot; visiooni kandmise eest
* 2021 Tallinna Ülikooli tunnustus &quot;Aasta koolitustegu&quot;. Arenguprogrammi &quot;Vanemaealiste huvikaitse võimekuse arendamine&quot; väljatöötamine ja rakendamine koostöös partneritega
* 2021 [https://www.tervis.ee/uncategorized/2021-aasta-tervisesober-on-tiina-tambaum-ja-aasta-tervisedendaja-maiu-veltbach/ Aasta 2021 Tervisesõber]. Eesti Tervisedenduse Ühingu antav aunimetus
[[Fail:Glasgow on parem kui Edinburgh (2017).jpg|pisi|Juturaamat &quot;Glasgow on parem kui Edinburgh&quot;, ilmunud 2017]]

== Isiklikku ==
Tiinal on kolm täiskasvanud last.

Ta on Äksi kogukonna ühistegevuste üks eestvedajatest.

== Välislingid ==
* [https://www.etis.ee/CV/Tiina_Tambaum/est Tiina Tambaum] ETIS
* Vlogikanal &quot;[https://www.youtube.com/channel/UCmZnaieT3VouLrwN2XtP3AA Vananemine algajatele]&quot;

* [https://leht.postimees.ee/7197412/tiina-tambaum-digiriik-on-omadega-pigis Digiriik on omadega pigis]. Postimees. 10.03.2021
* [https://arileht.delfi.ee/artikkel/89858511/vananemine-ei-vota-ei-moistust-ega-algatusvoimet Vananemine ei võta ei mõistust ega algatusvõimet]. Delfi. 14.05.2020
* [https://leht.postimees.ee/7075154/tiina-tambaum-vanaema-telefoni-otsas Vanaema telefoni otsas]. Postimees. 01.10.2020
* [https://arvamus.postimees.ee/6559217/tiina-tambaum-tulekahjus-hukkusid-kuue-noore-inimese-vanavanemad Ettevaatav järelehüüe]. Postimees. 02.04.2019
* [https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/06/15/tiina-tambaum-ettevote-kui-tootajate-vananemiskeskkond Ettevõte kui vananemiskeskkond]. Äripäev. 17.06.2019
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/86907823/vanade-meeste-valik-aktiivne-vananemine-voi-nahtamatusse-tiksumine Vanade meeste valik: aktiivne vananemine või nähtamatusse tiksumine]. Eesti Ekspress. 31.07.2019
* [https://leht.postimees.ee/6763382/tiina-tambaum-vanade-meeste-kohal-holjuvad-uksinduse-tolmupilved Vanade meeste kohal hõljuvad üksinduse tolmupilved]. Postimees. 28.08.2019
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/87676081/tiina-tambaum-kas-toesti-ei-taha-eakad-uut-ametit-oppida Kas tõesti ei taha eakad uut ametit õppida]? Eesti Päevaleht. 08.10.2019
* [https://leht.postimees.ee/6841572/tiina-tambaum-naised-ei-moista-vanu-mehi Naised ei mõista vanu mehi]. Postimees. 04.12.2019
* [https://arvamus.postimees.ee/4479425/tiina-tambaum-liigu-kui-ei-taha-jaada-teiste-liigutada Liigu, kui ei taha jääda teiste liigutada]. Postimees. 29.04.2018
* [https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/05/15/tiina-tambaum-kupseid-inimesi-valdib-arg-juht Küpseid inimesi väldib arg juht]. Äripäev. 15.05.2018
* [https://arvamus.postimees.ee/6143240/tiina-tambaum-eesti-polve-vanaks-looma Eesti põlve vanaks looma]. Postimees. 29.08.2018
* [https://www.med24.ee/ajakirjad/legeartis/november-2018/pass-ametnikele-mitte-isiklik-lekt%C3%BC%C3%BCr Pass on ametnikele, mitte isiklik lektüür]. Lege Artis, nov 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/6456478/tiina-tambaum-vanad-vasakule-noored-paremale Vanad vasakule, noored paremale]. Postimees. 19.11.2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4066541/tiina-tambaum-eesmark-surra-tervena Eesmärk surra tervena]. Postimees. 03.04.2017
* [https://opleht.ee/2017/10/kes-tood-ei-tee-sellel-pole-vaja-midagi-osata/ Kes tööd ei tee, sellel pole vaja midagi osata]. Õpetajate Leht. 27.10.2017
* [https://arvamus.postimees.ee/3718369/tiina-tambaum-mida-motleb-riik-mis-nimetab-pensioniikka-joudmist-vanadusriski-realiseerumiseks Käbid õunapuu otsas]. Postimees. 03.06.2016
* [https://arvamus.postimees.ee/3685795/tiina-tambaum-juhiks-tousnud-juku-vaikiv-tode Juhiks tõusnud Juku vaikiv «tõde»]. Postimees. 09.05.2016
* [https://arvamus.postimees.ee/3346237/tiina-tambaum-elukooli-diplomiga-65-b-sse Elukooli diplomiga 65.b-sse]. Postimees. 01.10.2015
* [https://60pluss.postimees.ee/3055769/kolumn-hakkame-mehed-minema Hakkame, mehed, minema]. 60+. jaanuar 2015
* [https://majandus.postimees.ee/3160507/viiendik-uhiskonnast-ootab-arengutouget Viiendik ühiskonnast ootab arengutõuget]. Postimees. 18.04.2015
* [https://www.mu.ee/uudised/2016/01/08/uuring-meie-eakad-kurdavad-rohkem Meie eakad kurdavad rohkem]. Meditsiiniuudised. 22.12.15
* [https://arvamus.postimees.ee/2663402/tiina-tambaum-vanusevangist-priiks Vanusevangist priiks]. Postimees. 16.01.2014.
* [https://arvamus.postimees.ee/2937553/tiina-tambaum-uued-kogemused-lukkavad-isegi-surma-edasi Uued kogemused lükkavad isegi surma edasi]. Postimees. 30.09.2014
* [http://tartuvv.planet.ee/dokumendid/kuukiri/2014/04kuukiri.pdf Meeste pensionipõlv ei pea olema koduarest]. Tartu valla Kuukiri, aprill 2014
* [https://www.postimees.ee/2836957/elu-parast-viiekumnendat Elu pärast viiekümnendat]. Postimees, 21.06.2014
* [https://arvamus.postimees.ee/1228326/tiina-tambaum-tulge-meie-sotsiaalmaja-siidimaali-seltsi Tulge meie sotsiaalmaja siidimaali seltsi]. Postimees. 08.05.2013
* [https://arvamus.postimees.ee/2593112/tiina-tambaum-tantsu-tuljaku-sonu-tuleb-muuta Tantsu-&quot;Tuljaku&quot; sõnu tuleb muuta]. Postimees. 11.11.2013
* [https://arvamus.postimees.ee/1360976/tiina-tambaum-pink-poole-tee-peale Pink poole tee peale]. Postimees. 26.08.2013
* [https://arvamus.postimees.ee/1093024/tiina-tambaum-vanamehed-kapist-valja Vanamehed, kapist välja]. Postimees. 04.01.2013

{{JÄRJESTA:Tambaum, Tiina}}
[[Kategooria:Sündinud 1968]]
[[Kategooria:Eesti pedagoogikateadlased]]</text>
      <sha1>14vlh19ylns7y6etshqwq7nukd44ih6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Koroonapandeemia riigiti/andmed</title>
    <ns>10</ns>
    <id>616734</id>
    <revision>
      <id>6176929</id>
      <parentid>6176545</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T14:00:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TolBot</username>
        <id>157432</id>
      </contributor>
      <comment>[[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid</comment>
      <model>json</model>
      <format>application/json</format>
      <text bytes="80666" xml:space="preserve">{
    &quot;AD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 45899,
        &quot;deaths&quot;: 154,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1948.528,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 53456,
        &quot;name&quot;: &quot;Andorra&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.11,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 74.83,
        &quot;population&quot;: 79034,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 57886,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 153383
    },
    &quot;AE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1002306,
        &quot;deaths&quot;: 2339,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 249.756,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 9792266,
        &quot;name&quot;: &quot;Araabia Ühendemiraadid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 98.01,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 100,
        &quot;population&quot;: 9365144,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 9991089,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 24922054
    },
    &quot;AF&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 188506,
        &quot;deaths&quot;: 7755,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 193.394,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 8272846,
        &quot;name&quot;: &quot;Afganistan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 20.63,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 22.61,
        &quot;population&quot;: 40099462,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 9066437,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 9822860
    },
    &quot;AG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 8809,
        &quot;deaths&quot;: 144,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1544.733,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 62031,
        &quot;name&quot;: &quot;Antigua ja Barbuda&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 62.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 64.92,
        &quot;population&quot;: 93220,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 64091,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 126122
    },
    &quot;AI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3620,
        &quot;deaths&quot;: 10,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 634.8,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 10273,
        &quot;name&quot;: &quot;Anguilla&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.21,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 68.79,
        &quot;population&quot;: 15753,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10837,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 24060
    },
    &quot;AL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 320086,
        &quot;deaths&quot;: 3568,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1249.864,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1253962,
        &quot;name&quot;: &quot;Albaania&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 43.93,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 46.61,
        &quot;population&quot;: 2854710,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1330520,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2934116
    },
    &quot;AM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 428648,
        &quot;deaths&quot;: 8637,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3094.619,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 980101,
        &quot;name&quot;: &quot;Armeenia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 33.02,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 38.01,
        &quot;population&quot;: 2790974,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1128072,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2141957
    },
    &quot;AO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 102636,
        &quot;deaths&quot;: 1917,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 55.559,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 7638251,
        &quot;name&quot;: &quot;Angola&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 22.14,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 40.31,
        &quot;population&quot;: 34503774,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 13908654,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 21623361
    },
    &quot;AQ&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Antarktis&quot;
    },
    &quot;AR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 9602534,
        &quot;deaths&quot;: 129440,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2858.861,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 37699441,
        &quot;name&quot;: &quot;Argentina&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.26,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 91.04,
        &quot;population&quot;: 45276780,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 41220305,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 108234681
    },
    &quot;AS&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Ameerika Samoa&quot;
    },
    &quot;AT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4855498,
        &quot;deaths&quot;: 20472,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2294.532,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6625237,
        &quot;name&quot;: &quot;Austria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.26,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 77.13,
        &quot;population&quot;: 8922082,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6881208,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18936089
    },
    &quot;AU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 9760161,
        &quot;deaths&quot;: 12739,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 491.453,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 21744422,
        &quot;name&quot;: &quot;Austraalia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.89,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.45,
        &quot;population&quot;: 25921089,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 22408899,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 58304719
    },
    &quot;AW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 42478,
        &quot;deaths&quot;: 226,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2121.349,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 83313,
        &quot;name&quot;: &quot;Aruba&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 84.09,
        &quot;population&quot;: 106536,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 89581,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 172894
    },
    &quot;AX&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Ahvenamaa maakond&quot;
    },
    &quot;AZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 803645,
        &quot;deaths&quot;: 9768,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 947.155,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4859226,
        &quot;name&quot;: &quot;Aserbaidžaan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 47.12,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 52.06,
        &quot;population&quot;: 10312992,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5369371,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 13834313
    },
    &quot;BA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 390284,
        &quot;deaths&quot;: 15939,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4872.907,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 846080,
        &quot;name&quot;: &quot;Bosnia ja Hertsegoviina&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 25.93,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 28.91,
        &quot;population&quot;: 3270943,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 943394,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1924950
    },
    &quot;BB&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 96781,
        &quot;deaths&quot;: 514,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1827.881,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 154139,
        &quot;name&quot;: &quot;Barbados&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.81,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 57.98,
        &quot;population&quot;: 281200,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 163029,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 317168
    },
    &quot;BD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2008282,
        &quot;deaths&quot;: 29310,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 173.067,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 120703120,
        &quot;name&quot;: &quot;Bangladesh&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 71.27,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 76.84,
        &quot;population&quot;: 169356251,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 130137673,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 291123460
    },
    &quot;BE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4453483,
        &quot;deaths&quot;: 32364,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2787.256,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 9155875,
        &quot;name&quot;: &quot;Belgia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.85,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 79.69,
        &quot;population&quot;: 11611420,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 9252727,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 25745933
    },
    &quot;BF&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 21128,
        &quot;deaths&quot;: 387,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 17.511,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1640349,
        &quot;name&quot;: &quot;Burkina Faso&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 7.42,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 11.55,
        &quot;population&quot;: 22100683,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2551596,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3134621
    },
    &quot;BG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1224222,
        &quot;deaths&quot;: 37475,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 5442.306,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2066571,
        &quot;name&quot;: &quot;Bulgaaria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 30.01,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 30.4,
        &quot;population&quot;: 6885868,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2093417,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4498845
    },
    &quot;BH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 665092,
        &quot;deaths&quot;: 1512,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1033.306,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1224679,
        &quot;name&quot;: &quot;Bahrein&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.69,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 84.72,
        &quot;population&quot;: 1463265,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1239680,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3463732
    },
    &quot;BI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 47762,
        &quot;deaths&quot;: 38,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3.028,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 16882,
        &quot;name&quot;: &quot;Burundi&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 0.13,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 0.14,
        &quot;population&quot;: 12551213,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 17474,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 19346
    },
    &quot;BJ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 27316,
        &quot;deaths&quot;: 163,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 12.541,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2690085,
        &quot;name&quot;: &quot;Benin&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 20.7,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 24.55,
        &quot;population&quot;: 12996895,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3190518,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3681560
    },
    &quot;BL&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Saint-Barthélemy&quot;
    },
    &quot;BM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 17556,
        &quot;deaths&quot;: 148,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2305.835,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 47657,
        &quot;name&quot;: &quot;Bermuda&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.25,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.65,
        &quot;population&quot;: 64185,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 48554,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 132042
    },
    &quot;BN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 215283,
        &quot;deaths&quot;: 225,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 505.195,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 426764,
        &quot;name&quot;: &quot;Brunei&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 96.66,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 100.63,
        &quot;population&quot;: 445373,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 444293,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1173118
    },
    &quot;BO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1076815,
        &quot;deaths&quot;: 22120,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1831.206,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6080564,
        &quot;name&quot;: &quot;Boliivia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 50.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 60.43,
        &quot;population&quot;: 12079472,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 7299112,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 14332894
    },
    &quot;BQ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 10999,
        &quot;deaths&quot;: 37,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1385.456,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 16736,
        &quot;name&quot;: &quot;Caribbean Netherlands&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.29,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.26,
        &quot;population&quot;: 26706,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 19109,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 35845
    },
    &quot;BR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 34124579,
        &quot;deaths&quot;: 681006,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3177.427,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 170998964,
        &quot;name&quot;: &quot;Brasiilia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 79.78,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.75,
        &quot;population&quot;: 214326223,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 185920530,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 466464500
    },
    &quot;BS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 36870,
        &quot;deaths&quot;: 822,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2015.17,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 162729,
        &quot;name&quot;: &quot;Bahama&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 39.89,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 42.02,
        &quot;population&quot;: 407906,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 171391,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 355958
    },
    &quot;BT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 60663,
        &quot;deaths&quot;: 21,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 27.01,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 673485,
        &quot;name&quot;: &quot;Bhutan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.62,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 89.29,
        &quot;population&quot;: 777486,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 694208,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1917605
    },
    &quot;BW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 325824,
        &quot;deaths&quot;: 2774,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1071.695,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1512567,
        &quot;name&quot;: &quot;Botswana&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.44,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 65.54,
        &quot;population&quot;: 2588423,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1696430,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2871301
    },
    &quot;BY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 994037,
        &quot;deaths&quot;: 7118,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 743.148,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6332753,
        &quot;name&quot;: &quot;Valgevene&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.12,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.21,
        &quot;population&quot;: 9578168,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6437839,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 13394906
    },
    &quot;BZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 67630,
        &quot;deaths&quot;: 680,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1699.868,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 218586,
        &quot;name&quot;: &quot;Belize&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.64,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 62.41,
        &quot;population&quot;: 400031,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 249641,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 496542
    },
    &quot;CA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4136552,
        &quot;deaths&quot;: 43408,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1137.675,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 31504328,
        &quot;name&quot;: &quot;Kanada&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.57,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.95,
        &quot;population&quot;: 38155012,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 32792945,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 87492022
    },
    &quot;CC&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Kookossaared&quot;
    },
    &quot;CD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 92456,
        &quot;deaths&quot;: 1391,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 14.506,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2471211,
        &quot;name&quot;: &quot;Kongo Demokraatlik Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 2.58,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 3.97,
        &quot;population&quot;: 95894118,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3806618,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4119787
    },
    &quot;CF&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 14781,
        &quot;deaths&quot;: 113,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 20.707,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1245498,
        &quot;name&quot;: &quot;Kesk-Aafrika Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 22.82,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 23.86,
        &quot;population&quot;: 5457154,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1301882,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1392969
    },
    &quot;CG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 24837,
        &quot;deaths&quot;: 386,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 66.143,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 654119,
        &quot;name&quot;: &quot;Kongo Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 11.21,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 11.92,
        &quot;population&quot;: 5835806,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 695760,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 833210
    },
    &quot;CH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3994397,
        &quot;deaths&quot;: 13938,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1603.653,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6007428,
        &quot;name&quot;: &quot;Šveits&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.12,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 70.09,
        &quot;population&quot;: 8691406,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6092117,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 15914028
    },
    &quot;CI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 85966,
        &quot;deaths&quot;: 815,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 29.66,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 8369532,
        &quot;name&quot;: &quot;Elevandiluurannik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 30.46,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 38.1,
        &quot;population&quot;: 27478249,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10469471,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 17411265
    },
    &quot;CK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6209,
        &quot;deaths&quot;: 1,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 58.813,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14685,
        &quot;name&quot;: &quot;Cooki saared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.57,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.55,
        &quot;population&quot;: 17003,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 15033,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 39780
    },
    &quot;CL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4344910,
        &quot;deaths&quot;: 59896,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3072.664,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 17639723,
        &quot;name&quot;: &quot;Tšiili&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 90.49,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 92.56,
        &quot;population&quot;: 19493184,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 18043562,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 61444584
    },
    &quot;CM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 120215,
        &quot;deaths&quot;: 1931,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 70.996,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1226658,
        &quot;name&quot;: &quot;Kamerun&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 4.51,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 5.77,
        &quot;population&quot;: 27198628,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1569870,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1854436
    },
    &quot;CN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 913259,
        &quot;deaths&quot;: 5226,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3.665,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1268285000,
        &quot;name&quot;: &quot;Hiina&quot;,
        &quot;note&quot;: &quot;Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 88.95,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 91.27,
        &quot;population&quot;: 1425893464,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1301392000,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3427246000
    },
    &quot;CO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6286392,
        &quot;deaths&quot;: 141287,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2742.555,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 36397439,
        &quot;name&quot;: &quot;Colombia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 70.65,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 82.64,
        &quot;population&quot;: 51516562,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 42573293,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 87079477
    },
    &quot;CR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1057695,
        &quot;deaths&quot;: 8774,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1702.381,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4186342,
        &quot;name&quot;: &quot;Costa Rica&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.23,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.54,
        &quot;population&quot;: 5153957,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4460393,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11585211
    },
    &quot;CU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1109193,
        &quot;deaths&quot;: 8529,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 757.704,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 9980967,
        &quot;name&quot;: &quot;Kuuba&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 88.67,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 94.95,
        &quot;population&quot;: 11256372,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10687490,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 39913663
    },
    &quot;CV&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 62244,
        &quot;deaths&quot;: 410,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 697.368,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 308044,
        &quot;name&quot;: &quot;Roheneemesaared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.4,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 60.54,
        &quot;population&quot;: 587925,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 355957,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 839348
    },
    &quot;CW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 45209,
        &quot;deaths&quot;: 283,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1486.829,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 99751,
        &quot;name&quot;: &quot;Curaçao&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.41,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 56.95,
        &quot;population&quot;: 190338,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 108394,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 255105
    },
    &quot;CX&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Jõulusaar&quot;
    },
    &quot;CY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 568383,
        &quot;deaths&quot;: 1143,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1275.66,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 645367,
        &quot;name&quot;: &quot;Küpros&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 72.03,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 74.66,
        &quot;population&quot;: 896007,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 668933,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1791383
    },
    &quot;CZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4009188,
        &quot;deaths&quot;: 40619,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3864.52,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6884609,
        &quot;name&quot;: &quot;Tšehhi&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.5,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 66.32,
        &quot;population&quot;: 10510750,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6970377,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 17814649
    },
    &quot;DE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 31489484,
        &quot;deaths&quot;: 145561,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1745.157,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 63406347,
        &quot;name&quot;: &quot;Saksamaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 76.02,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 77.62,
        &quot;population&quot;: 83408554,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 64740632,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 184238524
    },
    &quot;DJ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 15690,
        &quot;deaths&quot;: 189,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 170.955,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 190673,
        &quot;name&quot;: &quot;Djibouti&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 17.25,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 19.09,
        &quot;population&quot;: 1105557,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 211044,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 231653
    },
    &quot;DK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3250209,
        &quot;deaths&quot;: 6780,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1158.135,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4787666,
        &quot;name&quot;: &quot;Taani&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.78,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 82.39,
        &quot;population&quot;: 5854240,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4823252,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 13217555
    },
    &quot;DM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 14852,
        &quot;deaths&quot;: 68,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 939.071,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 30566,
        &quot;name&quot;: &quot;Dominica&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 42.21,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 45.4,
        &quot;population&quot;: 72412,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 32872,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 67431
    },
    &quot;DO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 633689,
        &quot;deaths&quot;: 4384,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 394.32,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6022276,
        &quot;name&quot;: &quot;Dominikaani Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.17,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 65.31,
        &quot;population&quot;: 11117874,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 7260683,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 15911813
    },
    &quot;DZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 268718,
        &quot;deaths&quot;: 6878,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 155.688,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6851660,
        &quot;name&quot;: &quot;Alžeeria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 15.36,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 18.4,
        &quot;population&quot;: 44177969,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 8210605,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 15205854
    },
    &quot;EC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 975234,
        &quot;deaths&quot;: 35811,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2012.11,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14063328,
        &quot;name&quot;: &quot;Ecuador&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 79.02,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.52,
        &quot;population&quot;: 17797737,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 15219781,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 36801542
    },
    &quot;EE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 593571,
        &quot;deaths&quot;: 2634,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1982.387,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 844120,
        &quot;name&quot;: &quot;Eesti&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.53,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 65.09,
        &quot;population&quot;: 1328701,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 864875,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2008822
    },
    &quot;EG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 515645,
        &quot;deaths&quot;: 24781,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 226.803,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 38866849,
        &quot;name&quot;: &quot;Egiptus&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 35.57,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 47.65,
        &quot;population&quot;: 109262178,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 52066692,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 96161665
    },
    &quot;EH&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Lääne-Sahara&quot;,
        &quot;population&quot;: 611872
    },
    &quot;ER&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 10130,
        &quot;deaths&quot;: 103,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 28.451,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: null,
        &quot;name&quot;: &quot;Eritrea&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: null,
        &quot;population&quot;: 3620312,
        &quot;total_vaccinated&quot;: null,
        &quot;vaccine_doses&quot;: null
    },
    &quot;ES&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 13280557,
        &quot;deaths&quot;: 111339,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2344.624,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 40614299,
        &quot;name&quot;: &quot;Hispaania&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 85.53,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 86.93,
        &quot;population&quot;: 47486935,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 41281380,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 95548924
    },
    &quot;ET&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 492667,
        &quot;deaths&quot;: 7569,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 62.927,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 36707357,
        &quot;name&quot;: &quot;Etioopia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 30.52,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 37.16,
        &quot;population&quot;: 120283026,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 44695420,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 52509414
    },
    &quot;EU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 161761664,
        &quot;deaths&quot;: 1127319,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2518.622,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 327949394,
        &quot;name&quot;: &quot;Euroopa Liit&quot;,
        &quot;note&quot;: &quot;[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.27,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.48,
        &quot;population&quot;: 447593544,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 337856650,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 895505307
    },
    &quot;FI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1238998,
        &quot;deaths&quot;: 5350,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 966.403,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4339176,
        &quot;name&quot;: &quot;Soome&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.38,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 81.65,
        &quot;population&quot;: 5535992,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4520167,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 12400147
    },
    &quot;FJ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 67925,
        &quot;deaths&quot;: 875,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 946.345,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 636744,
        &quot;name&quot;: &quot;Fidži&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.87,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 76.6,
        &quot;population&quot;: 924610,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 708265,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1523112
    },
    &quot;FK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1867,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1775,
        &quot;name&quot;: &quot;Falklandi saared&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.57,
        &quot;population&quot;: 3764,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2632,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4407
    },
    &quot;FM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7136,
        &quot;deaths&quot;: 19,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 167.947,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: null,
        &quot;name&quot;: &quot;Mikroneesia Liiduriigid&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: null,
        &quot;population&quot;: 113131,
        &quot;total_vaccinated&quot;: null,
        &quot;vaccine_doses&quot;: null
    },
    &quot;FO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 34658,
        &quot;deaths&quot;: 28,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 529.421,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 40895,
        &quot;name&quot;: &quot;Fääri saared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.37,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.04,
        &quot;population&quot;: 52888,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 41715,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 103894
    },
    &quot;FR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 34231061,
        &quot;deaths&quot;: 153059,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2270.164,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 53012779,
        &quot;name&quot;: &quot;Prantsusmaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.63,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 80.88,
        &quot;population&quot;: 67422000,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 54531614,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 148920397
    },
    &quot;GA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 48592,
        &quot;deaths&quot;: 306,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 130.703,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 256802,
        &quot;name&quot;: &quot;Gabon&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 10.97,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 13.22,
        &quot;population&quot;: 2341179,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 309473,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 568751
    },
    &quot;GB&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 23509522,
        &quot;deaths&quot;: 186284,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2768.744,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 50549087,
        &quot;name&quot;: &quot;Suurbritannia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 75.13,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 79.86,
        &quot;population&quot;: 67281040,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 53731979,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 150752976
    },
    &quot;GD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 18869,
        &quot;deaths&quot;: 234,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1877.859,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 38702,
        &quot;name&quot;: &quot;Grenada&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 31.06,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 35.24,
        &quot;population&quot;: 124610,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 43913,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 89646
    },
    &quot;GE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1710749,
        &quot;deaths&quot;: 16877,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4490.977,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1273576,
        &quot;name&quot;: &quot;Gruusia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 33.89,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 43.64,
        &quot;population&quot;: 3757980,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1639970,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2913546
    },
    &quot;GF&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Prantsuse Guajaana&quot;
    },
    &quot;GG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 51351,
        &quot;name&quot;: &quot;Guernsey&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.01,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.42,
        &quot;population&quot;: 63065,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 54146,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 157708
    },
    &quot;GH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 168350,
        &quot;deaths&quot;: 1458,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 44.407,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 8010792,
        &quot;name&quot;: &quot;Ghana&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 24.4,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 33.97,
        &quot;population&quot;: 32833031,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 11153112,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 19883528
    },
    &quot;GI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 19999,
        &quot;deaths&quot;: 106,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3244.567,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 41421,
        &quot;name&quot;: &quot;Gibraltar&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 122.94,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 124.88,
        &quot;population&quot;: 32670,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 42074,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 119855
    },
    &quot;GL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 11971,
        &quot;deaths&quot;: 21,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 373.38,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 38502,
        &quot;name&quot;: &quot;Gröönimaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.7,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.52,
        &quot;population&quot;: 56243,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 41243,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 79745
    },
    &quot;GM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 12238,
        &quot;deaths&quot;: 368,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 139.398,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 357390,
        &quot;name&quot;: &quot;Gambia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 13.54,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 17.14,
        &quot;population&quot;: 2639916,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 452514,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 815861
    },
    &quot;GN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 37429,
        &quot;deaths&quot;: 445,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 32.885,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2712094,
        &quot;name&quot;: &quot;Guinea&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 20.04,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 34.3,
        &quot;population&quot;: 13531906,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4640906,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 6434120
    },
    &quot;GP&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Guadeloupe&quot;
    },
    &quot;GQ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 16795,
        &quot;deaths&quot;: 183,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 111.963,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 214032,
        &quot;name&quot;: &quot;Ekvatoriaal-Guinea&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 13.09,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 16.53,
        &quot;population&quot;: 1634466,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 270109,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 488738
    },
    &quot;GR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4577675,
        &quot;deaths&quot;: 31722,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3036.945,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 7634168,
        &quot;name&quot;: &quot;Kreeka&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.09,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.86,
        &quot;population&quot;: 10445365,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 7924326,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 21292422
    },
    &quot;GS&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared&quot;
    },
    &quot;GT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1067606,
        &quot;deaths&quot;: 19173,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1088.85,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6628196,
        &quot;name&quot;: &quot;Guatemala&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 37.64,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 48.28,
        &quot;population&quot;: 17608483,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 8501331,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18816306
    },
    &quot;GU&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Guam&quot;,
        &quot;population&quot;: 170184
    },
    &quot;GW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 8452,
        &quot;deaths&quot;: 174,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 84.436,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 342389,
        &quot;name&quot;: &quot;Guinea-Bissau&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 16.62,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 25.72,
        &quot;population&quot;: 2060721,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 529954,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 573125
    },
    &quot;GY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 70353,
        &quot;deaths&quot;: 1274,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1583.46,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 461605,
        &quot;name&quot;: &quot;Guyana&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 57.37,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 60.39,
        &quot;population&quot;: 804567,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 485891,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1017969
    },
    &quot;HK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1402296,
        &quot;deaths&quot;: 9555,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1274.922,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6528724,
        &quot;name&quot;: &quot;Hongkong&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 87.11,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 90.4,
        &quot;population&quot;: 7494578,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6775049,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18179082
    },
    &quot;HN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 446454,
        &quot;deaths&quot;: 10952,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1065.541,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 5493660,
        &quot;name&quot;: &quot;Honduras&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 53.45,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 60.91,
        &quot;population&quot;: 10278346,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6261004,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 14837097
    },
    &quot;HR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1197804,
        &quot;deaths&quot;: 16461,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4054.299,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2246759,
        &quot;name&quot;: &quot;Horvaatia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 55.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 57.06,
        &quot;population&quot;: 4060135,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2316728,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 5266261
    },
    &quot;HT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 32577,
        &quot;deaths&quot;: 838,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 73.203,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 162599,
        &quot;name&quot;: &quot;Haiti&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 1.42,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 2.18,
        &quot;population&quot;: 11447569,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 249913,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 354635
    },
    &quot;HU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2005399,
        &quot;deaths&quot;: 46966,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4836.976,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6201022,
        &quot;name&quot;: &quot;Ungari&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.86,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 66.06,
        &quot;population&quot;: 9709786,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6414563,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 16530488
    },
    &quot;ID&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6267137,
        &quot;deaths&quot;: 157171,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 574.134,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 170356449,
        &quot;name&quot;: &quot;Indoneesia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 62.23,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 74.09,
        &quot;population&quot;: 273753191,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 202813315,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 430915083
    },
    &quot;IE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1650791,
        &quot;deaths&quot;: 7743,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1552.784,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4047653,
        &quot;name&quot;: &quot;Iirimaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.17,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 82.1,
        &quot;population&quot;: 4986526,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4093788,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11017071
    },
    &quot;IL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4610655,
        &quot;deaths&quot;: 11483,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1235.927,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6150313,
        &quot;name&quot;: &quot;Iisrael&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.28,
        &quot;population&quot;: 9291000,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6715638,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18214585
    },
    &quot;IM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 37794,
        &quot;deaths&quot;: 114,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1352.907,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 67106,
        &quot;name&quot;: &quot;Man&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.57,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 81.44,
        &quot;population&quot;: 84263,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 69560,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 189994
    },
    &quot;IN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 44223557,
        &quot;deaths&quot;: 526928,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 374.355,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 936815198,
        &quot;name&quot;: &quot;India&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.56,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.66,
        &quot;population&quot;: 1407563842,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1022722555,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2073245736
    },
    &quot;IO&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Briti India ookeani ala&quot;
    },
    &quot;IQ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2451178,
        &quot;deaths&quot;: 25326,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 581.758,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 7741261,
        &quot;name&quot;: &quot;Iraak&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 17.78,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 25.3,
        &quot;population&quot;: 43533592,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 11014427,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18982116
    },
    &quot;IR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7459175,
        &quot;deaths&quot;: 142738,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1623.435,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 58058144,
        &quot;name&quot;: &quot;Iraan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.03,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 73.58,
        &quot;population&quot;: 87923432,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 64698435,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 150984487
    },
    &quot;IS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 203162,
        &quot;deaths&quot;: 179,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 483.346,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 290193,
        &quot;name&quot;: &quot;Island&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.69,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 84,
        &quot;population&quot;: 370335,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 309770,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 805469
    },
    &quot;IT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 21428602,
        &quot;deaths&quot;: 173701,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2932.141,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 47958635,
        &quot;name&quot;: &quot;Itaalia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 80.96,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 85.79,
        &quot;population&quot;: 59240330,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 50822622,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 140047985
    },
    &quot;JE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 81208,
        &quot;name&quot;: &quot;New Jersey osariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.08,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 76.51,
        &quot;population&quot;: 109618,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 83864,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 238111
    },
    &quot;JM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 147567,
        &quot;deaths&quot;: 3216,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1137.322,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 721702,
        &quot;name&quot;: &quot;Jamaica&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 25.52,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 29.12,
        &quot;population&quot;: 2827694,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 823542,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1475394
    },
    &quot;JO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1720778,
        &quot;deaths&quot;: 14090,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1263.872,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4554791,
        &quot;name&quot;: &quot;Jordaania&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 40.86,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 43.21,
        &quot;population&quot;: 11148278,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4816724,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 10040301
    },
    &quot;JP&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 15126145,
        &quot;deaths&quot;: 34579,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 277.492,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 102563292,
        &quot;name&quot;: &quot;Jaapan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.31,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 83.45,
        &quot;population&quot;: 124612530,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 103990493,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 304884921
    },
    &quot;KE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 337912,
        &quot;deaths&quot;: 5673,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 107.026,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 9326814,
        &quot;name&quot;: &quot;Keenia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 16.96,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 22.99,
        &quot;population&quot;: 53005614,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 12641679,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 18535975
    },
    &quot;KG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 204671,
        &quot;deaths&quot;: 2991,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 458.198,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1325173,
        &quot;name&quot;: &quot;Kõrgõzstan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 20.3,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 24.15,
        &quot;population&quot;: 6527743,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1576593,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3175283
    },
    &quot;KH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 137138,
        &quot;deaths&quot;: 3056,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 184.218,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14427169,
        &quot;name&quot;: &quot;Kambodža&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.97,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 91.12,
        &quot;population&quot;: 16589023,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 15115433,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 41897973
    },
    &quot;KI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3430,
        &quot;deaths&quot;: 13,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 100.874,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 61975,
        &quot;name&quot;: &quot;Kiribati&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 48.09,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 63.28,
        &quot;population&quot;: 128874,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 81548,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 156812
    },
    &quot;KM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 8351,
        &quot;deaths&quot;: 160,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 194.736,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 382032,
        &quot;name&quot;: &quot;Komoorid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 46.5,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 51.51,
        &quot;population&quot;: 821626,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 423255,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 804403
    },
    &quot;KN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6485,
        &quot;deaths&quot;: 46,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 966.265,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 26944,
        &quot;name&quot;: &quot;Saint Kitts ja Nevis&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 56.6,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 70.99,
        &quot;population&quot;: 47606,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 33794,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 64225
    },
    &quot;KP&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1,
        &quot;deaths&quot;: 6,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 0.231,
        &quot;name&quot;: &quot;Põhja-Korea&quot;,
        &quot;population&quot;: 25971909
    },
    &quot;KR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 21111840,
        &quot;deaths&quot;: 25499,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 491.972,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 44657941,
        &quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Korea&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.16,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 87,
        &quot;population&quot;: 51830139,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 45094464,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 128198087
    },
    &quot;KW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 655854,
        &quot;deaths&quot;: 2562,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 602.807,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3330480,
        &quot;name&quot;: &quot;Kuveit&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.36,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 80.94,
        &quot;population&quot;: 4250114,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3440132,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8179003
    },
    &quot;KY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 29653,
        &quot;deaths&quot;: 29,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 425.619,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 60034,
        &quot;name&quot;: &quot;Kaimanisaared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 88.11,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 90.38,
        &quot;population&quot;: 68136,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 61583,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 147628
    },
    &quot;KZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1462380,
        &quot;deaths&quot;: 19029,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 991.276,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 10538850,
        &quot;name&quot;: &quot;Kasahstan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.9,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 56.28,
        &quot;population&quot;: 19196465,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10804333,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 20918681
    },
    &quot;LA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 212124,
        &quot;deaths&quot;: 757,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 101.952,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 5222417,
        &quot;name&quot;: &quot;Laos&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 70.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 79.31,
        &quot;population&quot;: 7425058,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5888649,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11111066
    },
    &quot;LB&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1192687,
        &quot;deaths&quot;: 10561,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1888.378,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2387834,
        &quot;name&quot;: &quot;Liibanon&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 42.7,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 48.5,
        &quot;population&quot;: 5592631,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2712342,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 5728684
    },
    &quot;LC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 28233,
        &quot;deaths&quot;: 387,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2154.165,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 54643,
        &quot;name&quot;: &quot;Saint Lucia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 30.42,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 33.32,
        &quot;population&quot;: 179652,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 59852,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 122245
    },
    &quot;LI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 18889,
        &quot;deaths&quot;: 86,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2202.925,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 26439,
        &quot;name&quot;: &quot;Liechtenstein&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.72,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 68.53,
        &quot;population&quot;: 39039,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 26754,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 71369
    },
    &quot;LK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 667573,
        &quot;deaths&quot;: 16605,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 762.626,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14558718,
        &quot;name&quot;: &quot;Sri Lanka&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.86,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 78.57,
        &quot;population&quot;: 21773441,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 17106561,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 39724661
    },
    &quot;LR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7552,
        &quot;deaths&quot;: 294,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 56.61,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2328125,
        &quot;name&quot;: &quot;Libeeria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 44.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 50.95,
        &quot;population&quot;: 5193416,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2645947,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2921554
    },
    &quot;LS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 34206,
        &quot;deaths&quot;: 704,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 308.575,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 872661,
        &quot;name&quot;: &quot;Lesotho&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 38.25,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 40.51,
        &quot;population&quot;: 2281454,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 924248,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1077116
    },
    &quot;LT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1197416,
        &quot;deaths&quot;: 9229,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3311.861,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1877543,
        &quot;name&quot;: &quot;Leedu&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.38,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 70.11,
        &quot;population&quot;: 2786651,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1953825,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4494995
    },
    &quot;LU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 284931,
        &quot;deaths&quot;: 1117,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1747.166,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 462338,
        &quot;name&quot;: &quot;Luksemburg&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 72.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.32,
        &quot;population&quot;: 639321,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 481549,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1333592
    },
    &quot;LV&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 879481,
        &quot;deaths&quot;: 5908,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3152.751,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1305976,
        &quot;name&quot;: &quot;Läti&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.69,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 71.84,
        &quot;population&quot;: 1873919,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1346184,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2895716
    },
    &quot;LY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 505956,
        &quot;deaths&quot;: 6434,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 955.269,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1219637,
        &quot;name&quot;: &quot;Liibüa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 18.11,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 34.08,
        &quot;population&quot;: 6735277,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2295434,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3680943
    },
    &quot;MA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1263164,
        &quot;deaths&quot;: 16264,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 438.66,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 23469735,
        &quot;name&quot;: &quot;Maroko&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.3,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.37,
        &quot;population&quot;: 37076584,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 24978724,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 55086912
    },
    &quot;MC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 14266,
        &quot;deaths&quot;: 61,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1662.76,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 23308,
        &quot;name&quot;: &quot;Monaco&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.98,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.49,
        &quot;population&quot;: 36686,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 26672,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 49980
    },
    &quot;MD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 551862,
        &quot;deaths&quot;: 11662,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3809.236,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1063425,
        &quot;name&quot;: &quot;Moldova&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 26.43,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 26.87,
        &quot;population&quot;: 3061506,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1081073,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2165600
    },
    &quot;ME&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 267938,
        &quot;deaths&quot;: 2758,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4392.706,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 284501,
        &quot;name&quot;: &quot;Montenegro&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 45.31,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 46.57,
        &quot;population&quot;: 627859,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 292416,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 678050
    },
    &quot;MF&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Püha Martin&quot;
    },
    &quot;MG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 66557,
        &quot;deaths&quot;: 1409,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 48.728,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1341878,
        &quot;name&quot;: &quot;Madagaskar&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 4.64,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 4.82,
        &quot;population&quot;: 28915653,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1393303,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1666135
    },
    &quot;MH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 189,
        &quot;deaths&quot;: 1,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 23.781,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: null,
        &quot;name&quot;: &quot;Marshalli Saared&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: null,
        &quot;population&quot;: 42050,
        &quot;total_vaccinated&quot;: null,
        &quot;vaccine_doses&quot;: null
    },
    &quot;MK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 333948,
        &quot;deaths&quot;: 9410,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 4473.858,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 837577,
        &quot;name&quot;: &quot;Põhja-Makedoonia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 39.82,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 40.61,
        &quot;population&quot;: 2103330,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 854061,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1856093
    },
    &quot;ML&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 31240,
        &quot;deaths&quot;: 739,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 33.737,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1498260,
        &quot;name&quot;: &quot;Mali&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 6.84,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 9.41,
        &quot;population&quot;: 21904983,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2060837,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2797589
    },
    &quot;MM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 614297,
        &quot;deaths&quot;: 19434,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 361.24,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 27027467,
        &quot;name&quot;: &quot;Myanmar&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 49.31,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 60.22,
        &quot;population&quot;: 53798084,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 33004742,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 62259560
    },
    &quot;MN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 966423,
        &quot;deaths&quot;: 2123,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 634.151,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2175617,
        &quot;name&quot;: &quot;Mongoolia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.35,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 68.27,
        &quot;population&quot;: 3347782,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2272965,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 5492919
    },
    &quot;MO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 791,
        &quot;deaths&quot;: 6,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 8.739,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 589539,
        &quot;name&quot;: &quot;Macau&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 85.86,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 90.15,
        &quot;population&quot;: 686607,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 618943,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1462770
    },
    &quot;MP&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Põhja-Mariaanid&quot;
    },
    &quot;MQ&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Martinique&quot;
    },
    &quot;MR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 62696,
        &quot;deaths&quot;: 992,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 214.952,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1410195,
        &quot;name&quot;: &quot;Mauritaania&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 30.56,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 43.17,
        &quot;population&quot;: 4614974,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1992317,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3052866
    },
    &quot;MS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1084,
        &quot;deaths&quot;: 8,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1811.184,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1923,
        &quot;name&quot;: &quot;Montserrat&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 43.54,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 47,
        &quot;population&quot;: 4417,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2076,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4509
    },
    &quot;MT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 113427,
        &quot;deaths&quot;: 797,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1513.057,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 470404,
        &quot;name&quot;: &quot;Malta&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 89.3,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 90.65,
        &quot;population&quot;: 526748,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 477515,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1332761
    },
    &quot;MU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 248720,
        &quot;deaths&quot;: 1015,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 781.421,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 977728,
        &quot;name&quot;: &quot;Mauritius&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 75.27,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 78.68,
        &quot;population&quot;: 1298915,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1021934,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2569905
    },
    &quot;MV&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 184591,
        &quot;deaths&quot;: 307,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 588.734,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 384787,
        &quot;name&quot;: &quot;Maldiivid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.79,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 76.52,
        &quot;population&quot;: 521458,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 399025,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 949887
    },
    &quot;MW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 87691,
        &quot;deaths&quot;: 2672,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 134.341,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1932524,
        &quot;name&quot;: &quot;Malawi&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 9.72,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 12.42,
        &quot;population&quot;: 19889742,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2469812,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3810791
    },
    &quot;MX&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6875708,
        &quot;deaths&quot;: 328437,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2592.136,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 79947470,
        &quot;name&quot;: &quot;Mehhiko&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.1,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 74.22,
        &quot;population&quot;: 126705138,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 94045513,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 209673612
    },
    &quot;MY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4724225,
        &quot;deaths&quot;: 36066,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1074.228,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 27470220,
        &quot;name&quot;: &quot;Malaisia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.82,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 83.64,
        &quot;population&quot;: 33573874,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 28080905,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 71939926
    },
    &quot;MZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 229836,
        &quot;deaths&quot;: 2218,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 69.146,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14098645,
        &quot;name&quot;: &quot;Mosambiik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 43.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 46.57,
        &quot;population&quot;: 32077072,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 14978771,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 31616078
    },
    &quot;NA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 169253,
        &quot;deaths&quot;: 4073,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1609.785,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 482539,
        &quot;name&quot;: &quot;Namiibia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 19.07,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 21.99,
        &quot;population&quot;: 2530151,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 556375,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 903935
    },
    &quot;NC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 72362,
        &quot;deaths&quot;: 314,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1091.035,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 180518,
        &quot;name&quot;: &quot;Uus-Kaledoonia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 62.72,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 65.52,
        &quot;population&quot;: 287800,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 188554,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 462522
    },
    &quot;NE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 9132,
        &quot;deaths&quot;: 311,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 12.316,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2986249,
        &quot;name&quot;: &quot;Niger&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 11.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 14.85,
        &quot;population&quot;: 25252722,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3750520,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4532244
    },
    &quot;NF&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Norfolki saare ala&quot;
    },
    &quot;NG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 262402,
        &quot;deaths&quot;: 3147,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 14.747,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 24675659,
        &quot;name&quot;: &quot;Nigeeria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 11.56,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 17.13,
        &quot;population&quot;: 213401323,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 36549506,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 56126494
    },
    &quot;NI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 14872,
        &quot;deaths&quot;: 244,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 35.618,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 5641315,
        &quot;name&quot;: &quot;Nicaragua&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.35,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 87.86,
        &quot;population&quot;: 6850540,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6018721,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11660036
    },
    &quot;NL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 8371361,
        &quot;deaths&quot;: 22625,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1292.732,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 11968730,
        &quot;name&quot;: &quot;Holland&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.39,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 73.07,
        &quot;population&quot;: 17501696,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 12787640,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 36056544
    },
    &quot;NO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1457792,
        &quot;deaths&quot;: 3834,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 709.603,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4050477,
        &quot;name&quot;: &quot;Norra&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.97,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 80.39,
        &quot;population&quot;: 5403021,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4343615,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11553473
    },
    &quot;NP&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 992146,
        &quot;deaths&quot;: 11982,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 398.935,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 20640381,
        &quot;name&quot;: &quot;Nepal&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.72,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 84.07,
        &quot;population&quot;: 30034989,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 25251001,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 53260490
    },
    &quot;NR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 8585,
        &quot;name&quot;: &quot;Nauru&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.61,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 83.86,
        &quot;population&quot;: 12512,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10493,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 24005
    },
    &quot;NU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1417,
        &quot;name&quot;: &quot;Niue&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 87.79,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 102.23,
        &quot;population&quot;: 1614,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1650,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4161
    },
    &quot;NZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1681209,
        &quot;deaths&quot;: 1733,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 337.835,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4128619,
        &quot;name&quot;: &quot;Uus-Meremaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 80.48,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 83.74,
        &quot;population&quot;: 5129728,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4295715,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11558793
    },
    &quot;OM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 397231,
        &quot;deaths&quot;: 4628,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1023.787,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3044224,
        &quot;name&quot;: &quot;Omaan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.36,
        &quot;population&quot;: 4520471,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3270883,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 7088013
    },
    &quot;PA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 960300,
        &quot;deaths&quot;: 8434,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1938.286,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3133918,
        &quot;name&quot;: &quot;Panama&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 72.02,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 80.28,
        &quot;population&quot;: 4351267,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3493065,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8517984
    },
    &quot;PE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4002949,
        &quot;deaths&quot;: 214818,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 6371.496,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 27943524,
        &quot;name&quot;: &quot;Peruu&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.88,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 88.11,
        &quot;population&quot;: 33715472,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 29706745,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 81260809
    },
    &quot;PF&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 76029,
        &quot;deaths&quot;: 649,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2134.644,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 184491,
        &quot;name&quot;: &quot;Prantsuse Polüneesia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 60.68,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 61.95,
        &quot;population&quot;: 304032,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 188352,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 456943
    },
    &quot;PG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 44812,
        &quot;deaths&quot;: 663,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 66.637,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 281948,
        &quot;name&quot;: &quot;Paapua Uus-Guinea&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 2.83,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 3.43,
        &quot;population&quot;: 9949437,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 341307,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 644840
    },
    &quot;PH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3818480,
        &quot;deaths&quot;: 60916,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 534.912,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 72226419,
        &quot;name&quot;: &quot;Filipiinid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.42,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.48,
        &quot;population&quot;: 113880328,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 76848338,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 158195420
    },
    &quot;PK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1561579,
        &quot;deaths&quot;: 30520,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 131.892,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 130069746,
        &quot;name&quot;: &quot;Pakistan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 56.21,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 59.88,
        &quot;population&quot;: 231402116,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 138563296,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 288276753
    },
    &quot;PL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6109621,
        &quot;deaths&quot;: 116737,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3047.349,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 22533219,
        &quot;name&quot;: &quot;Poola&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.82,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 59.4,
        &quot;population&quot;: 38307726,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 22755894,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 55530851
    },
    &quot;PM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3131,
        &quot;deaths&quot;: 1,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 169.981,
        &quot;name&quot;: &quot;Saint-Pierre ja Miquelon&quot;,
        &quot;population&quot;: 5883
    },
    &quot;PN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 47,
        &quot;name&quot;: &quot;Pitcairn&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 100,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 100,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 47,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 94
    },
    &quot;PR&quot;: {
        &quot;population&quot;: 2828246
    },
    &quot;PS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 697447,
        &quot;deaths&quot;: 5691,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1108.624,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1773409,
        &quot;name&quot;: &quot;Palestiina Riik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 34.55,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 39.15,
        &quot;population&quot;: 5133392,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2009619,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3737310
    },
    &quot;PT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 5373479,
        &quot;deaths&quot;: 24721,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2402.405,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 8904917,
        &quot;name&quot;: &quot;Portugal&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.54,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 94.7,
        &quot;population&quot;: 10290103,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 9744544,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 24840221
    },
    &quot;PW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 5308,
        &quot;deaths&quot;: 6,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 332.889,
        &quot;name&quot;: &quot;Belau&quot;,
        &quot;population&quot;: 18024
    },
    &quot;PY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 710890,
        &quot;deaths&quot;: 19289,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2877.324,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3491828,
        &quot;name&quot;: &quot;Paraguay&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.09,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 58.9,
        &quot;population&quot;: 6703799,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3948425,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 9257248
    },
    &quot;QA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 417390,
        &quot;deaths&quot;: 681,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 253.326,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2751485,
        &quot;name&quot;: &quot;Katar&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 102.35,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 102.35,
        &quot;population&quot;: 2688235,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2751485,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 7339048
    },
    &quot;RE&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Réunion&quot;
    },
    &quot;RO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 3144327,
        &quot;deaths&quot;: 66291,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3429.692,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 8114769,
        &quot;name&quot;: &quot;Rumeenia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 42.42,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 42.3,
        &quot;population&quot;: 19328560,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 8176457,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 16827486
    },
    &quot;RS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2191562,
        &quot;deaths&quot;: 16409,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2387.963,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3278198,
        &quot;name&quot;: &quot;Serbia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 47.71,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 48.81,
        &quot;population&quot;: 6871547,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 3354075,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8534688
    },
    &quot;RU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 18523028,
        &quot;deaths&quot;: 375192,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2585.699,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 75250305,
        &quot;name&quot;: &quot;Venemaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 51.86,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 56.95,
        &quot;population&quot;: 145102755,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 82629761,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 171598127
    },
    &quot;RW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 132336,
        &quot;deaths&quot;: 1466,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 108.9,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 10488764,
        &quot;name&quot;: &quot;Rwanda&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 77.91,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 81.27,
        &quot;population&quot;: 13461888,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 10940142,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 26054302
    },
    &quot;SA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 811642,
        &quot;deaths&quot;: 9265,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 257.716,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 25082132,
        &quot;name&quot;: &quot;Saudi Araabia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 70.97,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 75.59,
        &quot;population&quot;: 35950396,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 26713922,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 66700629
    },
    &quot;SB&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 21544,
        &quot;deaths&quot;: 153,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 216.147,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 192043,
        &quot;name&quot;: &quot;Saalomoni Saared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 27.13,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 41.68,
        &quot;population&quot;: 707851,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 295016,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 505046
    },
    &quot;SC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 45692,
        &quot;deaths&quot;: 168,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1577.909,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 81049,
        &quot;name&quot;: &quot;Seišellid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 76.12,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 80.09,
        &quot;population&quot;: 106470,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 85268,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 211021
    },
    &quot;SD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 63128,
        &quot;deaths&quot;: 4960,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 108.636,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4536964,
        &quot;name&quot;: &quot;Sudaan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 10.1,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 14.81,
        &quot;population&quot;: 45657202,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6651268,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8179010
    },
    &quot;SE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2551996,
        &quot;deaths&quot;: 19528,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1865.656,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 7660378,
        &quot;name&quot;: &quot;Rootsi&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.19,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 74.94,
        &quot;population&quot;: 10467097,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 7843712,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 22846207
    },
    &quot;SG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1773386,
        &quot;deaths&quot;: 1546,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 283.482,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 5001013,
        &quot;name&quot;: &quot;Singapur&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 91.7,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 92.1,
        &quot;population&quot;: 5453600,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5022906,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 14289448
    },
    &quot;SH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 3531,
        &quot;name&quot;: &quot;Saint Helena (meretagune ala)&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 71.83,
        &quot;population&quot;: 5404,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4361,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 7892
    },
    &quot;SI&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1099952,
        &quot;deaths&quot;: 6741,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3180.602,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1222225,
        &quot;name&quot;: &quot;Sloveenia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 57.67,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 59.72,
        &quot;population&quot;: 2119410,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1265802,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2996643
    },
    &quot;SJ&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Svalbard ja Jan Mayen&quot;
    },
    &quot;SK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 2580748,
        &quot;deaths&quot;: 20236,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3714.648,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2763723,
        &quot;name&quot;: &quot;Slovakkia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 50.73,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 51.82,
        &quot;population&quot;: 5447622,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2822919,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 7074796
    },
    &quot;SL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7740,
        &quot;deaths&quot;: 125,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 14.844,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2170329,
        &quot;name&quot;: &quot;Sierra Leone&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 25.77,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 34.24,
        &quot;population&quot;: 8420641,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2882812,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3526495
    },
    &quot;SM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 20113,
        &quot;deaths&quot;: 118,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3496.711,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 23633,
        &quot;name&quot;: &quot;San Marino&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.49,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 77.5,
        &quot;population&quot;: 33746,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 26357,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 69338
    },
    &quot;SN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 87723,
        &quot;deaths&quot;: 1968,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 116.61,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1071360,
        &quot;name&quot;: &quot;Senegal&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 6.35,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 13.38,
        &quot;population&quot;: 16876720,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2300648,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2523856
    },
    &quot;SO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 27020,
        &quot;deaths&quot;: 1361,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 79.751,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2040506,
        &quot;name&quot;: &quot;Somaalia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 11.96,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 16.45,
        &quot;population&quot;: 17065581,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2807072,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3648859
    },
    &quot;SR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 80988,
        &quot;deaths&quot;: 1380,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2251.282,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 237879,
        &quot;name&quot;: &quot;Suriname&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 40.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 45.26,
        &quot;population&quot;: 612984,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 267820,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 505699
    },
    &quot;SS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 17823,
        &quot;deaths&quot;: 138,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 12.839,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1471227,
        &quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Sudaan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 13.69,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 14.08,
        &quot;population&quot;: 10748272,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1513206,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1563496
    },
    &quot;ST&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6120,
        &quot;deaths&quot;: 76,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 340.644,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 100631,
        &quot;name&quot;: &quot;São Tomé ja Príncipe&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 45.1,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 56.55,
        &quot;population&quot;: 223107,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 126163,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 223558
    },
    &quot;SV&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 190818,
        &quot;deaths&quot;: 4216,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 667.705,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4330643,
        &quot;name&quot;: &quot;El Salvador&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.59,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 73.33,
        &quot;population&quot;: 6314167,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 4630037,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 11127982
    },
    &quot;SX&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 26515,
        &quot;name&quot;: &quot;Sint Maarten&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 60.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 64.72,
        &quot;population&quot;: 44042,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 28502,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 64027
    },
    &quot;SY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 56670,
        &quot;deaths&quot;: 3156,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 148,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1914784,
        &quot;name&quot;: &quot;Süüria&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 8.98,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 13.33,
        &quot;population&quot;: 21324367,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2842478,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 4389805
    },
    &quot;SZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 73318,
        &quot;deaths&quot;: 1419,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1190.166,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 342088,
        &quot;name&quot;: &quot;Svaasimaa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 28.69,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 34.43,
        &quot;population&quot;: 1192271,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 410506,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 746363
    },
    &quot;TC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 6338,
        &quot;deaths&quot;: 36,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 797.978,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 30129,
        &quot;name&quot;: &quot;Turks ja Caicos&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.78,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 71.35,
        &quot;population&quot;: 45114,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 32189,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 70169
    },
    &quot;TD&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7442,
        &quot;deaths&quot;: 193,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 11.234,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2093522,
        &quot;name&quot;: &quot;Tšaad&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 12.38,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 13.12,
        &quot;population&quot;: 17179740,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2218493,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 2356138
    },
    &quot;TF&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Prantsuse Lõunaalad&quot;
    },
    &quot;TG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 38236,
        &quot;deaths&quot;: 281,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 32.505,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1557538,
        &quot;name&quot;: &quot;Togo&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 18.02,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 24.86,
        &quot;population&quot;: 8644829,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2148694,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3290821
    },
    &quot;TH&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4616512,
        &quot;deaths&quot;: 31763,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 443.61,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 53266250,
        &quot;name&quot;: &quot;Tai&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.39,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 79.45,
        &quot;population&quot;: 71601103,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 56884070,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 141353406
    },
    &quot;TJ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 17786,
        &quot;deaths&quot;: 125,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 12.82,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4976770,
        &quot;name&quot;: &quot;Tadžikistan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 51.05,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 53.23,
        &quot;population&quot;: 9750064,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5189877,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 12504152
    },
    &quot;TK&quot;: {
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 1125,
        &quot;name&quot;: &quot;Tokelau&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 60.84,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.42,
        &quot;population&quot;: 1849,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 1339,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 3326
    },
    &quot;TL&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 23072,
        &quot;deaths&quot;: 135,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 102.2,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 735782,
        &quot;name&quot;: &quot;Ida-Timor&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 55.7,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 64.09,
        &quot;population&quot;: 1320942,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 846537,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1766617
    },
    &quot;TM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 9753,
        &quot;name&quot;: &quot;Türkmenistan&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 0.53,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 32240,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 41993
    },
    &quot;TN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 1139241,
        &quot;deaths&quot;: 29153,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2377.324,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6379291,
        &quot;name&quot;: &quot;Tuneesia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.02,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 72.52,
        &quot;population&quot;: 12262946,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 8893118,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 14913093
    },
    &quot;TO&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 13405,
        &quot;deaths&quot;: 12,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 113.189,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 97151,
        &quot;name&quot;: &quot;Tonga&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 91.64,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 102.12,
        &quot;population&quot;: 106017,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 108263,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 250122
    },
    &quot;TR&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 16295817,
        &quot;deaths&quot;: 99678,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1175.789,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 53129483,
        &quot;name&quot;: &quot;Türgi&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 62.67,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 68.3,
        &quot;population&quot;: 84775404,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 57899514,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 151449592
    },
    &quot;TT&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 174159,
        &quot;deaths&quot;: 4070,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2667.693,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 715844,
        &quot;name&quot;: &quot;Trinidad ja Tobago&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 46.92,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 49.32,
        &quot;population&quot;: 1525663,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 752524,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1578146
    },
    &quot;TV&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6160,
        &quot;name&quot;: &quot;Tuvalu&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 51.66,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 53.4,
        &quot;population&quot;: 11925,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6368,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 12528
    },
    &quot;TW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4824550,
        &quot;deaths&quot;: 9342,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 391.535,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 19968014,
        &quot;name&quot;: &quot;Taiwan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.69,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 89.53,
        &quot;population&quot;: 23859912,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 21360715,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 60005237
    },
    &quot;TZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 38205,
        &quot;deaths&quot;: 841,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 13.226,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14775183,
        &quot;name&quot;: &quot;Tansaania&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 23.24,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 25.66,
        &quot;population&quot;: 63588334,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 16315065,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 19927742
    },
    &quot;UA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 5303833,
        &quot;deaths&quot;: 116505,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2676.343,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 15221792,
        &quot;name&quot;: &quot;Ukraina&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 35.02,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 36.19,
        &quot;population&quot;: 43531422,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 15729617,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 31683310
    },
    &quot;UG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 169396,
        &quot;deaths&quot;: 3628,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 79.121,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 12434786,
        &quot;name&quot;: &quot;Uganda&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 27.12,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 39.7,
        &quot;population&quot;: 45853778,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 18203390,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 24859885
    },
    &quot;US&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 92719491,
        &quot;deaths&quot;: 1036325,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 3075.17,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 223457170,
        &quot;name&quot;: &quot;Ameerika Ühendriigid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.3,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 78.91,
        &quot;population&quot;: 336997624,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 261981618,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 606162842
    },
    &quot;UY&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 973420,
        &quot;deaths&quot;: 7423,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2166.502,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 2890872,
        &quot;name&quot;: &quot;Uruguay&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 84.37,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 87.54,
        &quot;population&quot;: 3426260,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 2999515,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8719639
    },
    &quot;UZ&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 243460,
        &quot;deaths&quot;: 1637,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 48.032,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 15794134,
        &quot;name&quot;: &quot;Usbekistan&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 46.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 58.36,
        &quot;population&quot;: 34081449,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 19890447,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 58191020
    },
    &quot;VA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 29,
        &quot;deaths&quot;: 0,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: null,
        &quot;name&quot;: &quot;Vatikan&quot;,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: null,
        &quot;population&quot;: 511,
        &quot;total_vaccinated&quot;: null,
        &quot;vaccine_doses&quot;: null
    },
    &quot;VC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 9396,
        &quot;deaths&quot;: 115,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1102.251,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 31167,
        &quot;name&quot;: &quot;Saint Vincent ja Grenadiinid&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 29.87,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 35.5,
        &quot;population&quot;: 104332,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 37038,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 72257
    },
    &quot;VE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 539205,
        &quot;deaths&quot;: 5770,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 204.611,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 14287370,
        &quot;name&quot;: &quot;Venezuela&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 49.77,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 77.19,
        &quot;population&quot;: 28199866,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 22157232,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 37860994
    },
    &quot;VG&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 7131,
        &quot;deaths&quot;: 63,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 2024.291,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 18187,
        &quot;name&quot;: &quot;Briti Neitsisaared&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.44,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 62.44,
        &quot;population&quot;: 31122,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 19433,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 41346
    },
    &quot;VI&quot;: {
        &quot;population&quot;: 104218
    },
    &quot;VN&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 11360348,
        &quot;deaths&quot;: 43095,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 442.145,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 80185029,
        &quot;name&quot;: &quot;Vietnam&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.27,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 89.04,
        &quot;population&quot;: 97468028,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 86785069,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 234856999
    },
    &quot;VU&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 11731,
        &quot;deaths&quot;: 14,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 43.868,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 130607,
        &quot;name&quot;: &quot;Vanuatu&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 40.93,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 53.97,
        &quot;population&quot;: 319136,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 172232,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 318805
    },
    &quot;WF&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 761,
        &quot;deaths&quot;: 7,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 602.047,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 6457,
        &quot;name&quot;: &quot;Wallis ja Futuna&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 58.44,
        &quot;population&quot;: 11627,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6483,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 16426
    },
    &quot;WS&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 15405,
        &quot;deaths&quot;: 29,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 132.563,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 198896,
        &quot;name&quot;: &quot;Samoa&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 90.92,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 104.81,
        &quot;population&quot;: 218764,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 229291,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 503009
    },
    &quot;XC&quot;: {
        &quot;cases&quot;: null,
        &quot;deaths&quot;: null,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 275988,
        &quot;name&quot;: &quot;Põhja-Küprose Türgi Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 72.2,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 74.39,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 284357,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 617389
    },
    &quot;XK&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 264564,
        &quot;deaths&quot;: 3181,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1784.958,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 824315,
        &quot;name&quot;: &quot;Kosovo&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 46.25,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 50.83,
        &quot;population&quot;: 1782115,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 905795,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 1834914
    },
    &quot;XW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 588473542,
        &quot;deaths&quot;: 6430692,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 813.055,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4894536022,
        &quot;name&quot;: &quot;Maa&quot;,
        &quot;note&quot;: &quot;Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 61.88,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 67.4,
        &quot;population&quot;: 7909295152,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 5330549303,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 12441091554
    },
    &quot;YE&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 11903,
        &quot;deaths&quot;: 2152,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 65.248,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 452843,
        &quot;name&quot;: &quot;Jeemen&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 1.37,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 2.16,
        &quot;population&quot;: 32981641,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 712781,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 880609
    },
    &quot;YT&quot;: {
        &quot;name&quot;: &quot;Mayotte&quot;
    },
    &quot;ZA&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 4004555,
        &quot;deaths&quot;: 101982,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 1717.093,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 19249959,
        &quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Aafrika Vabariik&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 32.41,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 37.36,
        &quot;population&quot;: 59392255,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 22191659,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 37290784
    },
    &quot;ZM&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 331568,
        &quot;deaths&quot;: 4016,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 206.233,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 5158680,
        &quot;name&quot;: &quot;Sambia&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 26.49,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 38.72,
        &quot;population&quot;: 19473125,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 7540676,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 8130436
    },
    &quot;ZW&quot;: {
        &quot;cases&quot;: 256513,
        &quot;deaths&quot;: 5587,
        &quot;deaths_per_million&quot;: 349.329,
        &quot;fully_vaccinated&quot;: 4692440,
        &quot;name&quot;: &quot;Zimbabwe&quot;,
        &quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 29.34,
        &quot;percent_vaccinated&quot;: 39.87,
        &quot;population&quot;: 15993524,
        &quot;total_vaccinated&quot;: 6376117,
        &quot;vaccine_doses&quot;: 12182698
    }
}</text>
      <sha1>064iuliaoz5cftrt9im9tps6ge3odew</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Härg (film)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>617716</id>
    <revision>
      <id>6177062</id>
      <parentid>5988574</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:10:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="551" xml:space="preserve">'''&quot;Härg&quot;''' on [[Valter Uusberg]]i [[1984]]. aasta animafilm. 

1985. aastal [[Tbilisi]]s toimunud IV noorte kineastide tööde üleliidulisel ülevaatusel pälvis film diplomi.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19860103.1.15&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- &quot;Oli ja on&quot;] Sirp ja Vasar, nr. 1, 3. jaanuar 1986&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2685 Härg (1984)] Eesti Filmi Andmebaas
*{{IMDb|tt1075326}}

[[Kategooria:Eesti animafilmid]]</text>
      <sha1>67vg2l8mgh1srzomytvna6sgwpah4eh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Lõuna-Aafrika Vabariigis</title>
    <ns>10</ns>
    <id>618983</id>
    <revision>
      <id>6176945</id>
      <parentid>6173875</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:05:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>cor</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28438" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
{{main|Koroonapandeemia Lõuna-Aafrika Vabariigis}}
&lt;/noinclude&gt;
{{Medical cases chart
|numwidth=wdmm
|barwidth=
|float=left

|disease=COVID-19
|location=Lõuna-Aafrika Vabariigis
|outbreak=COVID-19 pandeemia

|togglesbar=
|changetype1= a &lt;!-- p = percent &amp; a = absolute --&gt;
|changetype2= a 
|right2=Surmade arv
|collapsible=y
|data=
2020-03-05;;;1
2020-03-06;;;1
2020-03-07;;;2
2020-03-08;;;3
2020-03-09;;;7
2020-03-10;;;7
2020-03-11;;;13
2020-03-12;;;16
2020-03-13;;;24
2020-03-14;;;38
2020-03-15;;;61
2020-03-16;;;62
2020-03-17;;;85
2020-03-18;;;116
2020-03-19;;;150
2020-03-20;;;202
2020-03-21;;;240
2020-03-22;;;274
2020-03-23;;;402
2020-03-24;;;554
2020-03-25;;;709
2020-03-26;;;927
2020-03-27;1;31;1170
2020-03-28;1;31;1187
2020-03-29;2;31;1280
2020-03-30;3;31;1326
2020-03-31;5;31;1372
2020-04-01;5;31;1380
2020-04-02;5;45;1462
2020-04-03;7;45;1505
2020-04-04;9;45;1585
2020-04-05;11;45;1655
2020-04-06;12;45;1686
2020-04-07;13;45;1749
2020-04-08;18;45;1845
2020-04-09;18;45;1934
2020-04-10;24;410;2003
2020-04-11;25;410;2028
2020-04-12;25;410;2173
2020-04-13;27;410;2272
2020-04-14;27;410;2415
2020-04-15;34;410;2506
2020-04-16;48;903;2605
2020-04-17;50;903;2783
2020-04-18;52;903;3034
2020-04-19;54;903;3158
2020-04-20;58;1055;3300
2020-04-21;58;1055;3465
2020-04-22;65;1055;3635
2020-04-23;75;1473;3953
2020-04-24;79;1473;4220
2020-04-25;86;1473;4361
2020-04-26;87;1473;4546
2020-04-27;90;1473;4793
2020-04-28;93;2073;4996
2020-04-29;103;2073;5350
2020-04-30;103;2073;5647
2020-05-01;116;2382;5951
2020-05-02;123;2549;6336
2020-05-03;131;2549;6783
2020-05-04;138;2746;7220
2020-05-05;148;2746;7572
2020-05-06;153;3153;7808
2020-05-07;161;3153;8232
2020-05-08;178;3153;8895
2020-05-09;186;4173;9420
2020-05-10;194;4173;10015
2020-05-11;206;4357;10652
2020-05-12;206;4745;11350
2020-05-13;219;4745;12074
2020-05-14;238;5676;12739
2020-05-15;247;6083;13524
2020-05-16;261;6478;14355
2020-05-17;264;7006;15515
2020-05-18;286;7298;16433
2020-05-19;312;7960;17200
2020-05-20;339;8950;18003
2020-05-21;369;8950;19137
2020-05-22;397;10104;20125
2020-05-23;407;10104;21343
2020-05-24;429;11100;22583
2020-05-25;481;11917;23615
2020-05-26;524;12741;24264
2020-05-27;552;13451;25937
2020-05-28;577;14370;27403
2020-05-29;611;15093;29240
2020-05-30;643;16116;30967
2020-05-31;683;16809;32683
2020-06-01;705;17291;34357
2020-06-02;755;18313;35812
2020-06-03;792;19682;37525
2020-06-04;848;21311;40792
2020-06-05;908;23088;43434
2020-06-06;952;24255;45973
2020-06-07;998;24364;48285
2020-06-08;1080;26099;50879
2020-06-09;1162;29006;52991
2020-06-10;1210;31505;55421
2020-06-11;1284;33252;58568
2020-06-12;1354;35006;61927
2020-06-13;1423;36850;65736
2020-06-14;1480;38531;70038
2020-06-15;1568;39867;73533
2020-06-16;1625;42063;76334
2020-06-17;1674;44331;80412
2020-06-18;1737;44920;83890
2020-06-19;1831;47825;87715
2020-06-20;1877;50326;92681
2020-06-21;1930;51608;97302
2020-06-22;1991;53444;101590
2020-06-23;2102;55045;106108
2020-06-24;2205;56874;111796
2020-06-25;2292;59974;118375
2020-06-26;2340;64111;124590
2020-06-27;2413;67094;131800
2020-06-28;2456;68924;138134
2020-06-29;2529;70614;144264
2020-06-30;2657;73543;151209
2020-07-01;2749;76025;159333
2020-07-02;2844;81999;168061
2020-07-03;2952;86298;177124
2020-07-04;3026;91227;187977
2020-07-05;3199;93315;196750
2020-07-06;3310;97848;205721
2020-07-07;3502;102299;215855
2020-07-08;3600;106842;224665
2020-07-09;3720;113061;238399
2020-07-10;3860;118232;250687
2020-07-11;3971;127715;264184
2020-07-12;4079;134874;276242
2020-07-13;4172;138241;287796
2020-07-14;4346;146279;298292
2020-07-15;4453;160693;311049
2020-07-16;4669;165591;324221
2020-07-17;4804;178183;337594
2020-07-18;4948;182230;350879
2020-07-19;5033;191059;364328
2020-07-20;5173;194865;373628
2020-07-21;5368;208144;381798
2020-07-22;5940;229175;394948
2020-07-23;6093;236260;408052
2020-07-24;6343;245771;421996
2020-07-25;6655;263054;434200
2020-07-26;6769;265077;445433
2020-07-27;7067;274925;452529
2020-07-28;7257;287313;459761
2020-07-29;7497;297967;471123
2020-07-30;7812;309601;482169
2020-07-31;8005;326171;493183
2020-08-01;8153;342461;503290
2020-08-02;8366;347227;511485
2020-08-03;8539;358037;516862
2020-08-04;8884;363751;521318
2020-08-05;9298;377266;529877 
2020-08-06;9604;387316;538184
2020-08-07;9909;394759;545476
2020-08-08;10210;404568;553188
2020-08-09;10408;411147;559858
2020-08-10;10621;417200;563598
2020-08-11;10751;426125;566109
2020-08-12;11010;432029;568919
2020-08-13;11270;437617;572865
2020-08-14;11556;461734;579140
2020-08-15;11677;466941;583653
2020-08-16;11839;472377;587345
2020-08-17;11982;477671;589886
2020-08-18;12264;485468;592144
2020-08-19;12423;491441;596060
2020-08-20;12618;497169;599940
2020-08-21;12843;500102;603338
2020-08-22;12987;504127;607045
2020-08-23;13059;506470;609773
2020-08-24;13159;516494;611450
2020-08-25;13308;520381;613017
2020-08-26;13502;525242;615701
2020-08-27;13628;531338;618286
2020-08-28;13743;533935;620132
2020-08-29;13981;536694;622551
2020-08-30;14028;538604;625056
2020-08-31;14149;540923;627041
2020-09-01;14263;549993;628259
2020-09-02;14389;553456;630595
2020-09-03;14563;554887;633015
2020-09-04;14678;557818;635078
2020-09-05;14779;561204;636884
2020-09-06;14889;563891;638517
2020-09-07;15004;566555;639362
2020-09-08;15086;567729;640441
2020-09-09;15168;569935;642431
2020-09-10;15265;573003;644438
2020-09-11;15378;574587;646398
2020-09-12;15427;576423;648214
2020-09-13;15447;577906;649793
2020-09-14;15499;579289;650749
2020-09-15;15641;583126;651521
2020-09-16;15705;584195;653444
2020-09-17;15772;585303;655572
2020-09-18;15857;586844;657627
2020-09-19;15940;589434;659626
2020-09-20;15953;590071;661211
2020-09-21;15992;591208;661936
2020-09-22;16118;592904;663282
2020-09-23;16206;594229;665188
2020-09-24;16283;595916;667049
2020-09-25;16312;599149;668529
2020-09-26;16376;601818;669498
2020-09-27;16398;603721;670766
2020-09-28;16586;604478;671669
2020-09-29;16667;606520;672572
2020-09-30;16734;608112;674339
2020-10-01;16866;609584;676084
2020-10-02;16909;611044;677833
2020-10-03;16938;612763;679716
2020-10-04;16976;614781;681289
2020-10-05;17016;615684;682215
2020-10-06;17103;616857;683242
2020-10-07;17248;618127;685155
2020-10-08;17408;618771;686891
2020-10-09;17547;620081;688352
2020-10-10;17673;622153;690896
2020-10-11;17780;623765;692471
2020-10-12;17863;624659;693359
2020-10-13;18028;625574;694537
2020-10-14;18151;626898;696414
2020-10-15;18309;628301;698184
2020-10-16;18370;629260;700203
2020-10-17;18408;630436;702131
2020-10-18;18471;634543;703793
2020-10-19;18492;635257;705254
2020-10-20;18656;639568;706304
2020-10-21;18741;641706;708359
2020-10-22;18843;642560;710515
2020-10-23;18891;643523;712412
2020-10-24;18944;644641;714246
2020-10-25;18968;646170;715868
2020-10-26;19008;646721;716759
2020-10-27;19053;647833;717851
2020-10-28;19111;648654;719714
2020-10-29;19164;649935;721770
2020-10-30;19230;653052;723682
2020-10-31;19276;654182;725452
2020-11-01;19411;655330;726823
2020-11-02;19465;657500;727595
2020-11-03;19539;659249;728836
2020-11-04;19585;660185;730548
2020-11-05;19677;671579;732414
2020-11-06;19749;675593;734175
2020-11-07;19789;678738;735906
2020-11-08;19809;679688;737278
2020-11-09;19845;680726;738525
2020-11-10;19951;683194;740254
2020-11-11;20011;686458;742394
2020-11-12;20076;690903;744732
2020-11-13;20153;692177;746945
2020-11-14;20206;693261;749182
2020-11-15;20241;693467;751024
2020-11-16;20314;695496;752269
2020-11-17;20432;696820;754256
2020-11-18;20556;701534;757144
2020-11-19;20671;702544;759658
2020-11-20;20759;707040;762763
2020-11-21;20845;707784;765409
2020-11-22;20903;710099;767679
2020-11-23;20968;711195;769759
2020-11-24;21083;716444;772252
2020-11-25;21201;716444;775502
2020-11-26;21289;716444;778571
2020-11-27;21378;722876;781941
2020-11-28;21439;723347;785139
2020-11-29;21477;730633;787702
2020-11-30;21535;731242;790004
2020-12-01;21644;732531;792299
2020-12-02;21709;734305;796472
2020-12-03;21803;739367;800872
2020-12-04;21963;740450;805804
2020-12-05;22067;744298;810449
2020-12-06;22206;744780;814565
2020-12-07;22249;745750;817878
2020-12-08;22432;753072;821889
2020-12-09;22574;754658;828598
2020-12-10;22747;756671;836764
2020-12-11;22952;758373;845083
2020-12-12;23106;760118;852965
2020-12-13;23276;761011;860964
2020-12-14;23451;762746;866127
2020-12-15;23661;764977;873679
2020-12-16;23827;774585;883687
2020-12-17;24011;780313;892813
2020-12-18;24285;783818;901538
2020-12-19;24539;787782;912477
2020-12-20;24691;793914;921922
2020-12-21;24907;796346;930711
2020-12-22;25246;808241;940212
2020-12-23;25657;811372;954258
2020-12-24;25983;822978;968563
2020-12-25;26276;830251;983359
2020-12-26;26521;839194;994911
2020-12-27;26735;844874;1004413
2020-12-28;27071;849974;1011871
2020-12-29;27568;858456;1021451
2020-12-30;28033;867597;1039161
2020-12-31;28469;879671;1057161
2021-01-01;28887;887701;1073887
2021-01-02;29175;897704;1088889
2021-01-03;29577;903679;1100748
2021-01-04;30011;911573;1113349
2021-01-05;30524;920879;1127759
2021-01-06;31368;929239;1149591
2021-01-07;31809;938216;1170590
2021-01-08;32425;947919;1192570
2021-01-09;32824;956712;1214176
2021-01-10;33163;966368;1231597
2021-01-11;33579;973265;1246643
2021-01-12;34334;1019123;1259748
2021-01-13;35140;1030930;1278303
2021-01-14;35852;1049740;1296806
2021-01-15;36467;1062690;1311686
2021-01-16;36851;1083978;1325659
2021-01-17;37105;1098441;1337926
2021-01-18;37499;1117452;1346936
2021-01-19;38288;1144857;1356716
2021-01-20;38854;1160412;1369426
2021-01-21;39501;1183443;1380807
2021-01-22;40076;1201284;1392568
2021-01-23;40574;1217492;1404839
2021-01-24;40874;1230520;1412986
2021-01-25;41117;1241421;1417537
2021-01-26;41797;1254674;1423578
2021-01-27;42550;1263476;1430648
2021-01-28;43105;1272197;1437798
2021-01-29;43633;1284781;1443939
2021-01-30;43951;1292921;1449236
2021-01-31;44164;1299620;1453761
2021-02-01;44399;1306022;1456309
2021-02-02;44946;1318504;1458958
2021-02-03;45344;1323680;1463016
2021-02-04;45605;1327186;1466767
2021-02-05;45902;1335618;1470516
2021-02-06;46180;1340497;1473700
2021-02-07;46290;1360204;1476135
2021-02-08;46473;1363947;1477511
2021-02-09;46869;1367247;1479253
2021-02-10;47145;1374368;1482412
2021-02-11;47382;1377980;1484900
2021-02-12;47670;1383626;1487681
2021-02-13;47821;1385996;1490063
2021-02-14;47899;1388321;1491807
2021-02-15;48094;1391155;1492909
2021-02-16;48313;1396951;1494119
2021-02-17;48478;1399829;1496439
2021-02-18;48708;1403214;1498766
2021-02-19;48859;1406907;1500677
2021-02-20;48940;1409553;1502367
2021-02-21;49053;1412015;1503796
2021-02-22;49150;1413566;1504588
2021-02-23;49413;1419459;1505586
2021-02-24;49523;1422622;1507448
2021-02-25;49667;1424401;1509124
2021-02-26;49784;1426417;1510778
2021-02-27;49941;1429047;1512225
2021-02-28;49993;1430259;1513393
2021-03-01;50077;1431336;1513959
2021-03-02;50271;1433320;1514815
2021-03-03;50366;1434772;1516262
2021-03-04;50462;1436010;1517666
2021-03-05;50566;1437050;1518979
2021-03-06;50647;1439515;1520206
2021-03-07;50678;1440874;1521068
2021-03-08;50803;1442045;1521706
2021-03-09;50906;1444282;1522697
2021-03-10;51015;1445979;1524174
2021-03-11;51110;1447503;1525648
2021-03-12;51179;1449654;1526873
2021-03-13;51261;1452988;1528414
2021-03-14;51326;1454290;1529420
2021-03-15;51421;1455325;1530033
2021-03-16;51560;1458001;1530966
2021-03-17;51634;1459056;1532497
2021-03-18;51724;1459894;1533961
2021-03-19;52035;1461196;1535423
2021-03-20;52082;1462110;1536801
2021-03-21;52111;1463089;1537852
2021-03-22;52196;1463953;1538451
2021-03-23;52251;1465204;1538961
2021-03-24;52372;1466595;1540009
2021-03-25;52535;1467254;1541563
2021-03-26;52602;1469565;1543079
2021-03-27;52648;1471164;1544466
2021-03-28;52663;1471899;1545431
2021-03-29;52710;1472645;1545979
2021-03-30;52788;1473588;1546735
2021-03-31;52846;1474319;1548157
2021-04-01;52897;1474826;1549451
2021-04-02;52946;1475398;1550724
2021-04-03;52954;1476605;1551501
2021-04-04;52987;1477363;1551964
2021-04-05;52995;1478088;1552416
2021-04-06;53032;1478820;1552853
2021-04-07;53111;1479821;1553609
2021-04-08;53173;1480632;1554975
2021-04-09;53226;1481637;1556242
2021-04-10;53256;1482682;1557527
2021-04-11;53322;1483296;1558458
2021-04-12;53356;1484356;1559113
2021-04-13;53423;1485315;1559960
2021-04-14;53498;1486873;1561559
2021-04-15;53571;1488060;1562931
2021-04-16;53663;1488572;1564355
2021-04-17;53711;1489457;1565680
2021-04-18;53736;1490143;1566769
2021-04-19;53757;1490876;1567513
2021-04-20;53887;1494630;1568366
2021-04-21;53940;1495864;1569935
2021-04-22;53995;1496756;1571348
2021-04-23;54066;1499110;1572985
2021-04-24;54125;1500360;1574370
2021-04-25;54148;1501185;1575471
2021-04-26;54186;1501880;1576320
2021-04-27;54237;1502986;1577200
2021-04-28;54285;1503611;1578450
2021-04-29;54331;1504426;1579536
2021-04-30;54350;1505620;1581210
2021-05-01;54406;1506732;1582842
2021-05-02;54417;1507778;1584064
2021-05-03;54452;1508558;1584961
2021-05-04;54511;1509656;1586148
2021-05-05;54557;1510385;1588221
2021-05-06;54620;1511905;1590370
2021-05-07;54687;1513202;1592626
2021-05-08;54724;1514088;1594817
2021-05-09;54735;1516256;1596595
2021-05-10;54825;1517350;1597724
2021-05-11;54896;1519258;1599272
2021-05-12;54968;1519734;1602031
2021-05-13;55012;1520878;1605252
2021-05-14;55124;1522165;1608393
2021-05-15;55183;1523243;1611143
2021-05-16;55210;1524352;1613728
2021-05-17;55260;1526638;1615485
2021-05-18;55340;1527968;1617840
2021-05-19;55507;1528868;1621362
2021-05-20;55568;1531993;1625003
2021-05-21;55719;1534350;1628335
2021-05-22;55772;1537430;1632572
2021-05-23;55802;1539395;1635465
2021-05-24;55874;1541820;1637848
2021-05-25;55976;1543951;1640932
2021-05-26;56077;1546583;1645555
2021-05-27;56170;1548092;1649977
2021-05-28;56293;1551520;1654551
2021-05-29;56363;1554184;1659070
2021-05-30;56363;1556874;1662825
2021-05-31;56506;1559337;1665617
2021-06-01;56601;1563719;1669231
2021-06-02;56711;1565684;1675013
2021-06-03;56765;1567635;1680373
2021-06-04;56832;1570975;1686041
2021-06-05;56929;1574223;1691491
2021-06-06;56974;1578033;1696564
2021-06-07;57063;1581540;1699849
2021-06-08;57183;1587015;1704058
2021-06-09;57310;1589501;1712939
2021-06-10;57410;1593059;1722086
2021-06-11;57592;1598293;1730106
2021-06-12;57706;1602406;1739425
2021-06-13;57765;1606581;1747082
2021-06-14;57879;1611447;1752630
2021-06-15;58087;1616405;1761066
2021-06-16;58223;1620317;1774312
2021-06-17;58323;1623319;1786079
2021-06-18;58441;1632182;1796589
2021-06-19;58590;1640849;1810164
2021-06-20;58702;1647503;1823319
2021-06-21;58795;1656680;1832479
2021-06-22;59092;1665540;1843572
2021-06-23;59258;1671391;1861065
2021-06-24;59406;1675827;1877143
2021-06-25;59621;1690380;1895905
2021-06-26;59778;1702070;1913861
2021-06-27;59900;1709999;1928897
2021-06-28;60038;1723882;1941119
2021-06-29;60264;1739976;1954466
2021-06-30;60647;1748042;1973972
2021-07-01;61029;1754793;1995556
2021-07-02;61332;1773930;2019826
2021-07-03;61507;1792361;2046311
2021-07-04;61840;1808082;2062896
2021-07-05;62171;1827821;2075409
2021-07-06;62628;1845038;2090909
2021-07-07;63039;1853804;2112336
2021-07-08;63499;1862900;2135246
2021-07-09;63873;1884170;2157687
2021-07-10;64138;1904107;2179297
2021-07-11;64289;1922601;2195599
2021-07-12;64509;1943513;2206781
2021-07-13;65142;1961448;2219316
2021-07-14;65595;1970516;2236805
2021-07-15;65972;1982122;2253240
2021-07-16;66385;2009456;2269179
2021-07-17;66686;2028881;2283880
2021-07-18;66859;2050164;2295095
2021-07-19;67080;2069085;2302304
2021-07-20;67676;2085119;2311232
2021-07-21;68192;2098818;2327472
2021-07-22;68625;2109820;2342330
2021-07-23;69075;2133196;2356049
2021-07-24;69488;2147168;2368105
2021-07-25;69775;2158183;2377823
2021-07-26;70018;2169452;2383490
2021-07-27;70338;2180494;2391223
2021-07-28;70908;2186988;2408525
2021-07-29;71431;2194762;2422151
2021-07-30;71679;2207960;2435036
2021-07-31;72013;2222338;2447454
2021-08-01;72191;2230871;2456184
2021-08-02;72437;2238388;2461758
2021-08-03;72992;2250708;2470746
2021-08-04;73415;2258603;2484009
2021-08-05;73873;2268085;2497655
2021-08-06;74352;2280490;2511178
2021-08-07;74623;2290321;2523488
2021-08-08;74813;2297974;2533466
2021-08-09;75012;2308054;2540222
2021-08-10;75201;2319803;2546762
2021-08-11;75774;2337591;2554240
2021-08-12;76247;2344896;2568511
2021-08-13;76631;2355254;2582427
2021-08-14;76869;2364507;2595447
2021-08-15;77141;2375633;2605586
2021-08-16;77440;2382809;2613569
2021-08-17;77993;2393133;2624254
2021-08-18;78377;2402020;2638981
2021-08-19;78694;2411753;2652652
2021-08-20;78983;2418988;2666964
2021-08-21;79251;2438182;2680225
2021-08-22;79421;2444409;2690973
2021-08-23;79584;2455998;2698605
2021-08-24;79953;2464609;2708951
2021-08-25;80469;2474245;2722202
2021-08-26;80826;2485108;2734973
2021-08-27;81187;2498429;2747018
2021-08-28;81461;2519781;2757191
2021-08-29;81595;2526199;2764931
2021-08-30;81830;2533956;2770575
2021-08-31;82261;2544563;2777569
2021-09-01;82496;2560605;2787203
2021-09-02;82914;2568465;2796405
2021-09-03;83161;2578741;2805604
2021-09-04;83343;2586646;2814014
2021-09-05;83419;2594857;2819945
2021-09-06;83617;2599667;2824063
2021-09-07;83899;2610300;2829435
2021-09-08;84152;2618386;2836773
2021-09-09;84327;2637706;2843042
2021-09-10;84608;2656534;2848925
2021-09-11;84751;2663607;2854234
2021-09-12;84877;2667296;2858195
2021-09-13;85002;2671322;2860835
2021-09-14;85302;2688692;2864534
2021-09-15;85468;2700299;2869201
2021-09-16;85779;2706293;2873415
2021-09-17;85952;2714565;2877063
2021-09-18;86116;2728961;2880349
2021-09-19;86174;2732363;2882630
2021-09-20;86216;2735340;2884134
2021-09-21;86376;2743865;2886331
2021-09-22;86500;2750213;2889298
2021-09-23;86655;2753334;2892081
2021-09-24;86967;2756693;2894342
2021-09-25;87001;2758274;2895976
2021-09-26;87052;2760093;2896943
2021-09-27;87216;2762812;2897521
2021-09-28;87417;2765700;2898888
2021-09-29;87525;2766892;2900994
2021-09-30;87626;2773344;2902672
2021-10-01;87705;2776990;2904307
2021-10-02;87753;2778893;2905613
2021-10-03;87780;2779906;2906422
2021-10-04;87819;2781565;2906851
2021-10-05;87922;2783018;2907619
2021-10-06;87981;2786409;2908768
2021-10-07;88104;2788130;2909757
2021-10-08;88236;2789432;2910681
2021-10-09;88292;2790653;2911497
2021-10-10;88317;2791256;2912145
2021-10-11;88346;2791794;2912346
2021-10-12;88429;2797443;2912938
2021-10-13;88466;2802615;2913880
2021-10-14;88506;2802980;2914827
2021-10-15;88562;2804065;2915560
2021-10-16;88587;2804676;2916179
2021-10-17;88612;2805186;2916593
2021-10-18;88619;2805566;2916803
2021-10-19;88674;2808160;2917255
2021-10-20;88754;2809238;2917846
2021-10-21;88835;2810316;2918366
2021-10-22;88891;2810740;2918883
2021-10-23;88914;2811178;2919332
2021-10-24;88925;2811439;2919632
2021-10-25;88934;2811928;2919778
2021-10-26;88987;2812320;2920109
2021-10-27;89049;2813218;2920581
2021-10-28;89104;2813442;2921114
2021-10-29;89151;2813781;2921589
2021-10-30;89163;2814076;2921886
2021-10-31;89177;2814264;2922116
2021-11-01;89179;2814411;2922222
2021-11-02;89197;2814654;2922391
2021-11-03;89220;2815166;2922735
2021-11-04;89251;2815840;2923054
2021-11-05;89295;2816018;2923393
2021-11-06;89319;2817764;2923751
2021-11-07;89332;2818103;2923956
2021-11-08;89352;2818236;2924072
2021-11-09;89387;2818612;2924317
2021-11-10;89435;2818761;2924622
2021-11-11;89452;2819130;2924978
2021-11-12;89469;2819307;2925371
2021-11-13;89476;2819579;2925677
2021-11-14;89484;2819688;2925939
2021-11-15;89489;2819870;2926075
2021-11-16;89504;2820030;2926348
2021-11-17;89515;2820514;2926914
2021-11-18;89555;2820613;2927499
2021-11-19;89562;2820731;2928288
2021-11-20;89572;2820994;2929175
2021-11-21;89574;2821141;2929862
2021-11-22;89584;2821481;2930174
2021-11-23;89635;2838524;2948760
2021-11-24;89657;2839768;2950035
2021-11-25;89771;2843961;2952500
2021-11-26;89783;2845607;2955328
2021-11-27;89791;2847083;2958548
2021-11-28;89797;2847771;2961406
2021-11-29;89822;2849439;2963679
2021-11-30;89843;2849558;2968052
2021-12-01;89871;2850142;2976613
2021-12-02;89915;2850905;2988148
2021-12-03;89944;2852898;3004203
2021-12-04;89965;2855474;3020569
2021-12-05;89966;2858144;3031694
2021-12-06;89975;2861372;3038075
2021-12-07;90002;2864648;3051222
2021-12-08;90038;2867966;3071064
2021-12-09;90060;2870329;3093452
2021-12-10;90080;2878855;3112469
2021-12-11;90116;2880472;3129622
2021-12-12;90137;2913232;3167497
2021-12-13;90148;2913297;3180785
2021-12-14;90172;2943570;3204642
2021-12-15;90226;2949209;3231031
2021-12-16;90262;2954919;3255816
2021-12-17;90297;2975417;3276529
2021-12-18;90345;2992289;3292609
2021-12-19;90348;3010513;3308074
2021-12-20;90453;3026285;3316585
2021-12-21;90488;3043094;3332008
2021-12-22;90587;3052399;3353106
2021-12-23;90662;3094902;3374262
2021-12-24;90743;3085419;3393109
2021-12-25;90773;3102717;3407937
2021-12-26;90814;3111957;3413540
2021-12-27;90829;3120012;3417318
2021-12-28;90854;3134314;3424534
2021-12-29;90935;3145543;3433554
2021-12-30;91061;3159143;3446532
2021-12-31;91145;3174037;3458286
2022-01-01;91198;3182969;3468079
2022-01-02;91228;3197017;3472436
2022-01-03;91312;3224152;3475512
2022-01-04;91451;3238246;3483590
2022-01-05;91561;3249738;3494696
2022-01-06;92112;3260642;3504554
2022-01-07;92252;3273022;3513813
2022-01-08;92371;3281447;3521572
2022-01-09;92453;3286952;3526054
2022-01-10;92530;3291578;3528463
2022-01-11;92649;3298672;3534131
2022-01-12;92830;3309735;3540891
2022-01-13;92989;3346936;3546808
2022-01-14;93117;3358065;3552043
2022-01-15;93278;3360879;3556633
2022-01-16;93364;3371004;3559230
2022-01-17;93451;3375859;3560921
2022-01-18;93551;3380374;3564578
2022-01-19;93707;3390027;3568900
2022-01-20;93846;3394527;3572860
2022-01-21;93949;3403253;3576379
2022-01-22;94063;3405713;3579428
2022-01-23;94177;3411555;3581359
2022-01-24;94265;3413926;3582691
2022-01-25;94397;3418123;3585888
2022-01-26;94491;3429498;3590399
2022-01-27;94651;3432829;3594499
2022-01-28;94784;3436326;3598288
2022-01-29;94905;3439482;3601630
2022-01-30;95022;3443535;3603856
2022-01-31;95093;3456461;3605222
2022-02-01;95288;3459418;3608307
2022-02-02;95463;3461490;3612809
2022-02-03;95545;3465681;3616075
2022-02-04;95766;3473120;3618853
2022-02-05;95817;3477336;3622210
2022-02-06;95835;3480249;3623962
2022-02-07;96021;3482274;3625190
2022-02-08;96289;3488980;3626014
2022-02-09;96502;3491626;3631642
2022-02-10;96705;3494016;3634811
2022-02-11;96851;3497041;3637673
2022-02-12;96985;3500826;3640162
2022-02-13;96993;3502319;3641811
2022-02-14;97250;3508249;3642905
2022-02-15;97431;3511001;3645269
2022-02-16;97520;3513078;3648968
2022-02-17;97955;3515196;3652024
2022-02-18;98298;3518316;3654824
2022-02-19;98617;3521246;3657091
2022-02-20;98667;3522732;3658547
2022-02-21;98804;3524402;3659698
2022-02-22;98868;3526115;3662032
2022-02-23;98978;3531960;3665149
2022-02-24;99018;3533695;3667560
2022-02-25;99145;3536503;3669671
2022-02-26;99191;3539782;3671991
2022-02-27;99229;3541730;3673257
2022-02-28;99412;3543109;3674042
2022-03-01;99430;3551039;3675691
2022-03-02;99458;3552788;3677686
2022-03-03;99499;3554282;3679539
2022-03-04;99517;3557369;3681437
2022-03-05;99543;3559951;3683172
2022-03-06;99543;3560217;3684319
2022-03-07;99609;3564491;3685120
2022-03-08;99625;3569441;3685556
2022-03-09;99656;3569538;3688423
2022-03-10;99681;3571758;3690291
2022-03-11;99709;3572534;3691962
2022-03-12;99712;3573469;3693532
2022-03-13;99725;3576438;3694504
2022-03-14;99725;3577338;3695175
2022-03-15;99727;3578877;3696823
2022-03-16;99767;3584293;3698803
2022-03-17;99829;3585603;3700484
2022-03-18;99829;3585603;3700484
2022-03-19;99879;3588264;3703329
2022-03-20;99881;3589451;3704218
2022-03-21;99890;3590266;3704784
2022-03-22;99893;3591573;3705696
2022-03-23;99899;3594194;3707089
2022-03-24;99932;3595512;3709209
2022-03-25;99939;3596991;3710766
2022-03-26;99965;3597725;3712263
2022-03-27;99966;3599563;3713252
2022-03-28;99970;3600227;3713833
2022-03-29;99976;3602251;3715390
2022-03-30;100020;3603348;3717067
2022-03-31;100032;3603821;3718953
2022-04-01;100042;3608072;3720645
2022-04-02;100046;3609277;3722065
2022-04-03;100050;3611123;3722954
2022-04-04;100052;3612081;3723639
2022-04-05;100067;3613688;3725177
2022-04-06;100070;3614509;3727208
2022-04-07;100075;3615531;3728689
2022-04-08;100084;3617624;3730066
2022-04-09;100096;3618708;3731247
2022-04-10;100096;3619311;3732075
2022-04-11;100098;3621083;3732628
2022-04-12;100116;3622097;3733919
2022-04-13;100132;3624451;3735578
2022-04-14;100138;3625407;3737346
2022-04-15;100142;3626109;3739192
2022-04-16;100144;3627200;3740398
2022-04-17;100147;3627594;3741230
2022-04-18;100181;3627969;3742107
2022-04-19;100195;3628776;3743582
2022-04-20;100211;3630033;3746424
2022-04-21;100276;3631082;3750830
2022-04-22;100286;3632282;3755459
2022-04-23;100298;3632572;3759689
2022-04-24;100303;3633297;3762911
2022-04-25;100333;3634446;3764865
2022-04-26;100348;3635429;3769927
2022-04-27;100351;3638087;3776298
2022-04-28;100355;3640571;3780444
2022-04-29;100360;3646241;3785398
2022-04-30;100363;3648831;3791925
2022-05-01;100363;3650115;3795763
2022-05-02;100370;3651665;3798413
2022-05-03;100377;3661635;3802198
2022-05-04;100407;3663153;3808368
2022-05-05;100471;3668982;3818125
2022-05-06;100505;3673270;3827378
2022-05-07;100516;3676810;3835902
2022-05-08;100523;3679053;3841388
2022-05-09;100533;3680855;3844625
2022-05-10;100559;3685196;3852148
2022-05-11;100609;3691684;3862165
2022-05-12;100630;3696731;3871085
2022-05-13;100744;3702416;3879434
2022-05-14;100753;3708347;3887449
2022-05-15;100755;3710696;3891793
2022-05-16;100771;3713797;3894745
2022-05-17;100812;3720427;3899841
2022-05-18;100867;3726962;3908020
2022-05-19;100898;3733569;3915258
2022-05-20;100916;3739543;3921633
2022-05-21;100931;3766603;3926652
2022-05-22;100933;3768951;3929872
2022-05-23;100962;3773111;3931534
2022-05-24;101002;3780159;3935761
2022-05-25;101043;3784925;3941045
2022-05-26;101092;3793500;3944845
2022-05-27;101128;3798049;3948119
2022-05-28;101142;3802082;3952193
2022-05-29;101146;3803725;3953967
2022-05-30;101162;3808079;3954971
2022-05-31;101190;3812563;3957777
2022-06-01;101219;3817002;3960424
2022-06-02;101250;3821550;3963394
2022-06-03;101285;3830585;3965422
2022-06-04;101313;3833813;3967078
2022-06-05;101317;3836337;3968205
2022-06-06;101350;3839858;3968931
2022-06-07;101397;3844040;3970993
2022-06-08;101424;3846597;3973086
2022-06-09;101448;3849717;3975062
2022-06-10;101468;3851856;3976653
2022-06-11;101477;3853669;3977628
2022-06-12;101484;3854873;3978590
2022-06-13;101509;3856957;3979126
2022-06-14;101550;3858949;3979836
2022-06-15;101576;3861877;3981739
2022-06-16;101584;3866240;3983675
2022-06-17;101589;3868259;3984646
2022-06-18;101598;3869435;3985606
2022-06-19;101604;3870895;3986601
2022-06-20;101620;3871421;3986892
2022-06-21;101640;3872768;3986892
2022-06-22;101697;3873790;3989007
2022-06-23;101697;3873790;3989007
2022-06-24;101717;3876082;3991003
2022-06-25;101727;3876946;3991944
2022-06-26;101731;3877500;3992449
2022-06-27;101740;3877949;3992661
2022-06-28;101745;3879002;3993004
2022-06-29;101764;3879941;3993444
2022-06-30;101793;3880462;3993843
2022-07-01;101809;3883140;3994223
2022-07-02;101811;3883712;3995065
2022-07-03;101812;3883889;3995291
2022-07-04;101815;3884454;3995400
2022-07-05;101847;3885593;3995784
2022-07-06;101859;3886784;3996441
2022-07-07;101868;3886784;3996904
2022-07-08;101876;3887182;3997269
2022-07-09;101876;3887182;3997269
2022-07-10;101876;3887182;3997269
2022-07-11;101876;3887182;3997269
2022-07-12;101895;3889195;3998466
2022-07-13;101907;3880195;3998863
2022-07-14;101915;3889998;3999345
2022-07-15;101918;3890509;3999751
2022-07-16;101918;3890509;3999751
2022-07-17;101918;3890509;3999751
2022-07-18;101922;3892034;4000631
2022-07-19;101935;3892995;4000894
2022-07-20;101939;3893592;4001444
2022-07-21;101942;3893872;4001816
2022-07-22;101943;3894216;4002133
2022-07-23;101943;3894216;4002133
2022-07-24;101943;3894216;4002133
2022-07-25;101955;3894847;4002981
2022-07-26;101962;3895373;4003502
2022-07-27;101967;3895617;4003883
2022-07-28;101977;3897293;4004201
2022-07-29;101982;3897607;4004555&lt;!--;note1={{efn-lr|The Health Department announced on 1 August 2022 that daily figures would no longer be reported.}}--&gt;

&lt;!--kuup;surmi;tervenenuid;nakkusjuhte kokku--&gt;
|caption=
'''Allikas''': [https://sacoronavirus.co.za/ COVID-19 Online Resource &amp; News Portal]&lt;br /&gt;'''Märkused''':&lt;br /&gt;12. XII 2021 andmed hõlmavad tagasiulatuvalt 19&amp;nbsp;840 juhtumit.&lt;br /&gt;6. I 2022 andmed hõlmavad tagasiulatuvalt 506 surmajuhtumit.

}}&lt;br style=&quot;clear:left;&quot; /&gt;
&lt;noinclude&gt;[[Kategooria:Koroonapandeemia mallid riigiti|Lõuna-Aafrika]]&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>4p62xzwh0hqq33zz6cfuy0m5p241tnt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>In memoriam 2022</title>
    <ns>0</ns>
    <id>620930</id>
    <revision>
      <id>6176970</id>
      <parentid>6176841</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:48:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* August */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="54524" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2022}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89)
*1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83)
*[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101)
*2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84)
*2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77)
*[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98)
*3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89)
*3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84)
*3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76)
*3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74)
*3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73)
*3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32)
*[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
*4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99)
*4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68)
*[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112)
*5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95)
*5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86)
*5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84)
*5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83)
*5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29)
*[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92)
*6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89)
*6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82)
*6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76)
*6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70)
*6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38)
*[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88)
*7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75)
*[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90)
*8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90)
*8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73)
*8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73)
*8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67)
*[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92)
*9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91)
*9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) 
*9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87)
*9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71)
*9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65)
*[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97)
*10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91)
*10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29)
*[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85)
*11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77)
*11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74)
*11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70)
*11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67)
*11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65)
*11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46)
*11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27)
*[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100)
*12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94)
*12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94)
*12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78)
*[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75)
*[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87)
*14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86)
*14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82)
*14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82)
*14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82)
*14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78)
*14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64)
*[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91)
*15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85)
*15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77)
*15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59)
*[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83)
*16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76)
*16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64)
*[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86)
*17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80)
*17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67)
*[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114)
*18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) 
*18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92)
*18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91)
*18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88)
*[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93)
*19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82)
*19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76)
*19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70)
*19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54)
*19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37)
*[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92)
*20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91)
*20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77)
*20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74)
*[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90)
*21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90)
*21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87)
*21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76)
*21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68)
*21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67)
*[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95)
*[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93)
*23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73)
*[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79)
*24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67)
*24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51)
*[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92)
*25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83)
*25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82)
*25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75)
*[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93)
*26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89)
*26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) 
*[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103)
*27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91)
*27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66)
*[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84)
*28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48)
*[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
*29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77)
*29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64)
*[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93)
*30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92)
*30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92)
*30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85)
*30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84)
*[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95)
*31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76)
*31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65)
*31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97)
*1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91)
*1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89)
*1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82)
*1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52)
*1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40)
*1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23)
*[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90)
*2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88)
*2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70)
*[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94)
*3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92)
*3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80)
*3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79)
*3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51)
*3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45)
*[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92)
*4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85)
*4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80)
*4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45)
*[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90)
*5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83)
*5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79)
*5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75)
*5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75)
*5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72)
*5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63)
*5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54)
*[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98)
*6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92)
*6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92)
*6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72)
*[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90)
*7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82)
*7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82)
*7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74)
*[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91)
*8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89)
*8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79)
*8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78)
*[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93)
*9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77)
*9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75)
*9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74)
*9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74)
*9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67)
*[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94)
*10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82)
*10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81)
*10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40)
*[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87)
*[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100)
*12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98)
*12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88)
*12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83)
*12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79)
*12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75)
*12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72)
*12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34)
*[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87)
*13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77)
*[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88)
*14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) 
*14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96)
*15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85)
*15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81)
*15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74)
*[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94)
*16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91)
*16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76)
*[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83)
*[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89)
*18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43)
*[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94)
*19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91)
*19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86)
*19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76)
*[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73)
*[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92)
*21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91)
*21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68)
*[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84)
*22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72)
*22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57)
*[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92)
*23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80)
*23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48)
*[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92)
*24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91)
*24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84)
*24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25)
*[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92)
*25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85)
*25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79)
*[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88)
*26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77)
*[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83)
*27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77)
*27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70)
*[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77)
*28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74)

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91)
*1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19)
*[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90)
*2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) 
*3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) 
*3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55)
*[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88)
*4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85)
*4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80)
*4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52)
*[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80)
*5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79)
*5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45)
*[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76)
*[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92)
*7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81)
*7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57)
&lt;!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---&gt;
*[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74)
*8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70)
*8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68)
*[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106)
*9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81)
*9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40)
*[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77)
*10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71)
*10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45)
*[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85)
*11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83)
*11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) 
*[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90)
*12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90)
*12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81)
*12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80)
*[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92)
*13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80)
*13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50)
*[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87)
*14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77)
*14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53)
*[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89)
*15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88)
*15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86)
*16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80)
*16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73)
*16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66)
*16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40)
*[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) 
*17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85)
*17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72)
*17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67)
*17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64)
*17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44)
*17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41)
*[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98)
*18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46)
*[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92)
*19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85)
*19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77)
*19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72)
*19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54)
*19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51)
*19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42)
*[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98)
*[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93)
*21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67)
*21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61)
*[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58)
*22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42)
*[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86)
*23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84)
*23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42)
*23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35)
*23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26)
*[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91)
*[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48)
*25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50)
*25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46)
*25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30)
*[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81)
*26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72)
*[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88)
*27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85)
*27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83)
*27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik
*[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81)
*28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69)
*28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener
*[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95)
*29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28)
*[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72)
*30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33)
*[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88)
*31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82)
*31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78)
*31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74)
*31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55)

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93)
*1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86)
*1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79)
*1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68)
*1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64)
*1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57)
*[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93)
*2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85)
*2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70)
*2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69)
*2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65)
*2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45)
*2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25)
*[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98)
*3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79)
*3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78)
*[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89)
*4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81)
*4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78)
*4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74)
*[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111)
*5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84)
*5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82)
*5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79)
*[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95)
*6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86)
*6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75)
*6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35)
*[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94)
*7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67)
*[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
*[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99)
*9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92)
*9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60)
*9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24)
*[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85)
*10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82)
*10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76)
*10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71)
*[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92)
*11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87)
*[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67)
*12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63)
*12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60)
*[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96)
*13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87)
*13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80)
*13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55)
*[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92)
*14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74)
*[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97)
*15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93)
*15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
*15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86)
*15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82)
*15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65)
*[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92)
*16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88)
*16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86)
*16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84)
*16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71)
*[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77)
*17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66)
*17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55)
*[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92)
*18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87)
*18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87)
*18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83)
*18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83)
*18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82)
*18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77)
*18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69)
*[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119)
*19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) 
*[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101)
*20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99)
*20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67)
*20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36)
*[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90)
*21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) 
*21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80)
*[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87)
*22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70)
*[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52)
*[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91)
*25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55)
*[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91)
*26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89)
*26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74)
*[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95)
*27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86)
*27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56)
*27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19)
*[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80)
*28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57)
*[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94)
*29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87)
*29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78)
*29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55)
*[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88)
*30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78)
*30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76)
*30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64)
*30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54)

== Mai ==

*[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84)
*1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74)
*1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65)
*[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83)
*[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90)
*3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87)
*3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78)
*[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90)
*4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80)
*4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78)
*[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85)
*5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80)
*5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97)
*6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67)
*[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100)
*7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86)
*7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76)
*7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55)
*[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94)
*8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91)
*8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81)
*8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74)
*8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33)
*[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100)
*9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31)
*[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88)
*10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78)
*10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73)
*[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84)
*11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82)
*11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41)
*[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80)
*[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89)
*13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73)
*13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63)
*13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24)
*[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74)
*14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72)
*14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66)
*14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53)
*14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27)
*[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91)
*15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90)
*15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82)
*15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80)
*[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89)
*16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83)
*16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82)
*16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46)
*[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100)
*17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79)
*17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38)
*[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66)
*[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84)
*19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81)
*19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80)
*[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94)
*20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69)
*[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90)
*21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81)
*21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75)
*21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66)
*21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64)
*[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98)
*22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96)
*22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75)
*22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63)
*[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88)
*23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83)
*23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48)
*[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91)
*24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50)
*[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92)
*25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90)
*[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94)
*26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar 
*26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67)
*26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60)
*[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98)
*27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94)
*[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83)
*28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83)
*28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82)
*28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81)
*28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79)
*28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55)
*[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86)
*29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80)
*[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108)
*30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79)
*[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90)

== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29)
*[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95)
*2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86)
*[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89)
*[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88)
*4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57)
*4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42)
*[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70)
*5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43)
*5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34)
*[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93)
*6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88)
*6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82)
*6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67)
*6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55)
*[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85)
*7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76)
*[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87)
*8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82)
*8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68)
*[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65)
*9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87)
*[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101)
*10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93)
*[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90)
*11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77)
*[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85)
*[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93)
*13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84)
*13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79)
*13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39)
*[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89)
*14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88)
*14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85)
*[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63)
*15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43)
*15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35)
*[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74)
*16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66)
*[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94)
*17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91)
*[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89)
*18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80)
*[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90)
*19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76)
*[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93)
*20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85)
*20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25)
*[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86)
*21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75)
*21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26)
*[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87)
*22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86)
*22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79)
*22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75)
*[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99)
*23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88)
*23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69)
*23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48)
*[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73)
*[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99)
*26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90)
*26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83)
*26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61)
*[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99)
*27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90)
*27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87)
*27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85)
*[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84)
*28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81)
*28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75)
*28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63)
*28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40)
*[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83)
*29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83)
*[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97)
*30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87)

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91)
*1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77)
*1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66)
*1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65)
*[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101)
*2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97)
*2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74)
*2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58)
*2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54)
*[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83)
*3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79)
*3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67)
*[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92)
*4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
*4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57)
*[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97)
*5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80)
*5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73)
*5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63)
*[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94)
*6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86)
*6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64)
*6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60)
*6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53)
*[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91)
*[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100)
*8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99)
*8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82)
*8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79)
*8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74)
*8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67)
*[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94)
*9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67)
*[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90)
*10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) 
*10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60)
*[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94)
*11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91)
*11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86)
*[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77)
*12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55)
*[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84)
*13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53)
*13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37)
*[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100)
*14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98)
*14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91)
*14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89)
*14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82)
*14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78)
*14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73)
*14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67)
*14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28)
*[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84)
*15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70)
*[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95)
*16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91)
*16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89)
*16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83)
*16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81)
*16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25)
*[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80)
*17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68)
*[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93)
*18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91)
*[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56)
*[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88)
*20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75)
*[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90)
*21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87)
*21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85)
*21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82)
*21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74)
*[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86)
*22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73)
*22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63)
*[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90)
*23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89)
*[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102)
*24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94)
*24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81)
*24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80)
*24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74)
*[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92)
*25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85)
*25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82)
*25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77)
*25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69)
*25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53)
*[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103)
*26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91)
*26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82)
*26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79)
*26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75)
*26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75)
*[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102)
*27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91)
*27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89)
*27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85)
*27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78)
*27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77)
*[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93)
*28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92)
*28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88)
*28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64)
*28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62)
*[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95)
*29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92)
*29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82)
*29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52)
*[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95)
*30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89)
*30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74)
*[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94)
*31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88)
*31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84)
*31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74)

==August==
*[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88)
*1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72)
*[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95)
*[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73)
*3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58)
*3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57)
*3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43)
*[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92)
*4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90)
*[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84)
*5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79)
*5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66)
*[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77)
*[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89)
*7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75)
*7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33)
*[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98)
*8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80)
*8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73)
*[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93)
*9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91)
*9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89)
*9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83)
*9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64)
*9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57)
*[[10. august]] – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91)
*10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77)
*10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63)
*[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89)
*11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81)
*11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68)
*11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19)

[[Kategooria:2022]]</text>
      <sha1>oxglevy5x4ba8twh7qlqj61ktuj75go</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176972</id>
      <parentid>6176970</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:51:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* August */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="54577" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2022}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89)
*1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83)
*[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101)
*2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84)
*2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77)
*[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98)
*3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89)
*3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84)
*3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76)
*3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74)
*3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73)
*3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32)
*[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
*4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99)
*4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68)
*[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112)
*5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95)
*5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86)
*5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84)
*5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83)
*5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29)
*[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92)
*6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89)
*6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82)
*6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76)
*6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70)
*6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38)
*[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88)
*7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75)
*[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90)
*8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90)
*8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73)
*8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73)
*8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67)
*[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92)
*9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91)
*9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) 
*9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87)
*9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71)
*9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65)
*[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97)
*10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91)
*10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29)
*[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85)
*11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77)
*11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74)
*11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70)
*11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67)
*11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65)
*11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46)
*11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27)
*[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100)
*12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94)
*12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94)
*12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78)
*[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75)
*[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87)
*14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86)
*14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82)
*14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82)
*14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82)
*14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78)
*14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64)
*[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91)
*15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85)
*15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77)
*15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59)
*[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83)
*16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76)
*16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64)
*[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86)
*17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80)
*17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67)
*[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114)
*18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) 
*18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92)
*18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91)
*18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88)
*[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93)
*19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82)
*19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76)
*19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70)
*19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54)
*19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37)
*[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92)
*20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91)
*20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77)
*20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74)
*[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90)
*21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90)
*21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87)
*21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76)
*21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68)
*21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67)
*[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95)
*[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93)
*23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73)
*[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79)
*24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67)
*24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51)
*[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92)
*25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83)
*25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82)
*25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75)
*[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93)
*26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89)
*26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) 
*[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103)
*27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91)
*27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66)
*[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84)
*28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48)
*[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
*29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77)
*29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64)
*[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93)
*30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92)
*30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92)
*30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85)
*30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84)
*[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95)
*31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76)
*31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65)
*31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97)
*1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91)
*1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89)
*1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82)
*1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52)
*1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40)
*1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23)
*[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90)
*2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88)
*2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70)
*[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94)
*3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92)
*3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80)
*3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79)
*3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51)
*3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45)
*[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92)
*4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85)
*4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80)
*4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45)
*[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90)
*5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83)
*5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79)
*5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75)
*5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75)
*5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72)
*5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63)
*5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54)
*[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98)
*6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92)
*6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92)
*6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72)
*[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90)
*7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82)
*7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82)
*7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74)
*[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91)
*8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89)
*8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79)
*8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78)
*[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93)
*9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77)
*9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75)
*9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74)
*9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74)
*9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67)
*[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94)
*10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82)
*10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81)
*10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40)
*[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87)
*[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100)
*12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98)
*12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88)
*12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83)
*12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79)
*12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75)
*12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72)
*12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34)
*[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87)
*13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77)
*[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88)
*14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) 
*14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96)
*15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85)
*15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81)
*15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74)
*[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94)
*16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91)
*16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76)
*[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83)
*[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89)
*18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43)
*[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94)
*19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91)
*19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86)
*19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76)
*[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73)
*[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92)
*21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91)
*21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68)
*[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84)
*22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72)
*22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57)
*[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92)
*23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80)
*23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48)
*[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92)
*24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91)
*24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84)
*24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25)
*[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92)
*25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85)
*25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79)
*[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88)
*26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77)
*[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83)
*27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77)
*27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70)
*[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77)
*28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74)

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91)
*1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19)
*[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90)
*2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) 
*3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) 
*3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55)
*[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88)
*4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85)
*4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80)
*4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52)
*[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80)
*5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79)
*5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45)
*[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76)
*[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92)
*7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81)
*7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57)
&lt;!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---&gt;
*[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74)
*8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70)
*8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68)
*[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106)
*9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81)
*9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40)
*[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77)
*10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71)
*10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45)
*[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85)
*11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83)
*11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) 
*[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90)
*12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90)
*12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81)
*12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80)
*[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92)
*13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80)
*13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50)
*[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87)
*14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77)
*14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53)
*[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89)
*15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88)
*15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86)
*16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80)
*16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73)
*16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66)
*16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40)
*[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) 
*17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85)
*17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72)
*17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67)
*17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64)
*17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44)
*17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41)
*[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98)
*18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46)
*[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92)
*19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85)
*19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77)
*19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72)
*19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54)
*19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51)
*19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42)
*[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98)
*[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93)
*21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67)
*21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61)
*[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58)
*22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42)
*[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86)
*23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84)
*23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42)
*23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35)
*23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26)
*[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91)
*[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48)
*25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50)
*25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46)
*25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30)
*[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81)
*26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72)
*[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88)
*27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85)
*27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83)
*27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik
*[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81)
*28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69)
*28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener
*[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95)
*29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28)
*[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72)
*30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33)
*[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88)
*31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82)
*31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78)
*31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74)
*31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55)

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93)
*1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86)
*1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79)
*1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68)
*1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64)
*1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57)
*[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93)
*2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85)
*2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70)
*2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69)
*2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65)
*2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45)
*2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25)
*[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98)
*3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79)
*3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78)
*[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89)
*4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81)
*4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78)
*4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74)
*[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111)
*5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84)
*5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82)
*5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79)
*[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95)
*6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86)
*6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75)
*6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35)
*[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94)
*7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67)
*[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
*[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99)
*9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92)
*9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60)
*9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24)
*[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85)
*10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82)
*10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76)
*10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71)
*[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92)
*11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87)
*[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67)
*12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63)
*12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60)
*[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96)
*13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87)
*13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80)
*13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55)
*[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92)
*14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74)
*[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97)
*15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93)
*15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
*15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86)
*15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82)
*15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65)
*[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92)
*16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88)
*16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86)
*16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84)
*16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71)
*[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77)
*17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66)
*17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55)
*[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92)
*18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87)
*18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87)
*18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83)
*18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83)
*18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82)
*18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77)
*18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69)
*[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119)
*19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) 
*[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101)
*20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99)
*20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67)
*20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36)
*[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90)
*21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) 
*21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80)
*[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87)
*22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70)
*[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52)
*[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91)
*25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55)
*[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91)
*26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89)
*26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74)
*[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95)
*27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86)
*27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56)
*27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19)
*[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80)
*28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57)
*[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94)
*29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87)
*29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78)
*29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55)
*[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88)
*30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78)
*30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76)
*30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64)
*30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54)

== Mai ==

*[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84)
*1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74)
*1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65)
*[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83)
*[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90)
*3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87)
*3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78)
*[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90)
*4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80)
*4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78)
*[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85)
*5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80)
*5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97)
*6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67)
*[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100)
*7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86)
*7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76)
*7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55)
*[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94)
*8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91)
*8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81)
*8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74)
*8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33)
*[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100)
*9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31)
*[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88)
*10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78)
*10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73)
*[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84)
*11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82)
*11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41)
*[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80)
*[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89)
*13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73)
*13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63)
*13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24)
*[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74)
*14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72)
*14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66)
*14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53)
*14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27)
*[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91)
*15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90)
*15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82)
*15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80)
*[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89)
*16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83)
*16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82)
*16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46)
*[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100)
*17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79)
*17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38)
*[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66)
*[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84)
*19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81)
*19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80)
*[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94)
*20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69)
*[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90)
*21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81)
*21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75)
*21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66)
*21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64)
*[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98)
*22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96)
*22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75)
*22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63)
*[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88)
*23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83)
*23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48)
*[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91)
*24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50)
*[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92)
*25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90)
*[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94)
*26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar 
*26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67)
*26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60)
*[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98)
*27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94)
*[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83)
*28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83)
*28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82)
*28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81)
*28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79)
*28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55)
*[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86)
*29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80)
*[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108)
*30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79)
*[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90)

== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29)
*[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95)
*2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86)
*[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89)
*[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88)
*4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57)
*4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42)
*[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70)
*5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43)
*5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34)
*[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93)
*6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88)
*6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82)
*6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67)
*6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55)
*[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85)
*7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76)
*[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87)
*8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82)
*8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68)
*[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65)
*9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87)
*[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101)
*10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93)
*[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90)
*11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77)
*[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85)
*[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93)
*13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84)
*13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79)
*13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39)
*[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89)
*14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88)
*14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85)
*[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63)
*15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43)
*15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35)
*[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74)
*16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66)
*[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94)
*17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91)
*[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89)
*18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80)
*[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90)
*19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76)
*[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93)
*20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85)
*20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25)
*[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86)
*21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75)
*21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26)
*[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87)
*22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86)
*22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79)
*22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75)
*[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99)
*23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88)
*23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69)
*23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48)
*[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73)
*[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99)
*26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90)
*26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83)
*26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61)
*[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99)
*27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90)
*27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87)
*27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85)
*[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84)
*28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81)
*28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75)
*28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63)
*28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40)
*[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83)
*29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83)
*[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97)
*30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87)

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91)
*1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77)
*1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66)
*1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65)
*[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101)
*2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97)
*2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74)
*2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58)
*2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54)
*[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83)
*3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79)
*3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67)
*[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92)
*4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
*4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57)
*[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97)
*5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80)
*5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73)
*5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63)
*[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94)
*6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86)
*6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64)
*6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60)
*6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53)
*[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91)
*[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100)
*8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99)
*8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82)
*8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79)
*8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74)
*8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67)
*[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94)
*9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67)
*[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90)
*10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) 
*10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60)
*[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94)
*11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91)
*11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86)
*[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77)
*12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55)
*[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84)
*13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53)
*13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37)
*[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100)
*14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98)
*14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91)
*14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89)
*14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82)
*14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78)
*14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73)
*14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67)
*14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28)
*[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84)
*15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70)
*[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95)
*16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91)
*16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89)
*16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83)
*16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81)
*16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25)
*[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80)
*17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68)
*[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93)
*18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91)
*[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56)
*[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88)
*20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75)
*[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90)
*21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87)
*21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85)
*21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82)
*21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74)
*[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86)
*22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73)
*22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63)
*[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90)
*23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89)
*[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102)
*24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94)
*24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81)
*24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80)
*24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74)
*[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92)
*25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85)
*25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82)
*25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77)
*25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69)
*25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53)
*[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103)
*26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91)
*26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82)
*26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79)
*26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75)
*26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75)
*[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102)
*27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91)
*27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89)
*27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85)
*27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78)
*27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77)
*[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93)
*28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92)
*28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88)
*28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64)
*28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62)
*[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95)
*29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92)
*29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82)
*29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52)
*[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95)
*30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89)
*30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74)
*[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94)
*31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88)
*31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84)
*31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74)

==August==
*[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88)
*1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72)
*[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95)
*[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73)
*3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58)
*3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57)
*3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43)
*[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92)
*4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90)
*[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84)
*5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79)
*5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66)
*[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77)
*[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89)
*7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75)
*7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65)
*7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33)
*[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98)
*8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80)
*8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73)
*[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93)
*9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91)
*9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89)
*9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83)
*9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64)
*9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57)
*[[10. august]] – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91)
*10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77)
*10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63)
*[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89)
*11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81)
*11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68)
*11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19)

[[Kategooria:2022]]</text>
      <sha1>j25pvbl6p3jxjq48y0owirp15y75cun</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177124</id>
      <parentid>6176972</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:22:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* August */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="54652" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2022}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89)
*1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83)
*[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101)
*2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84)
*2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77)
*[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98)
*3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89)
*3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84)
*3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76)
*3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74)
*3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73)
*3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32)
*[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
*4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99)
*4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68)
*[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112)
*5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95)
*5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86)
*5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84)
*5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83)
*5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29)
*[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92)
*6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89)
*6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82)
*6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76)
*6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70)
*6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38)
*[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88)
*7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75)
*[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90)
*8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90)
*8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73)
*8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73)
*8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67)
*[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92)
*9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91)
*9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) 
*9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87)
*9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71)
*9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65)
*[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97)
*10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91)
*10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29)
*[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85)
*11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77)
*11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74)
*11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70)
*11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67)
*11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65)
*11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46)
*11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27)
*[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100)
*12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94)
*12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94)
*12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78)
*[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75)
*[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87)
*14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86)
*14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82)
*14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82)
*14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82)
*14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78)
*14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64)
*[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91)
*15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85)
*15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77)
*15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59)
*[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83)
*16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76)
*16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64)
*[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86)
*17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80)
*17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67)
*[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114)
*18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) 
*18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92)
*18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91)
*18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88)
*[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93)
*19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82)
*19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76)
*19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70)
*19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54)
*19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37)
*[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92)
*20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91)
*20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77)
*20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74)
*[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90)
*21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90)
*21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87)
*21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76)
*21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68)
*21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67)
*[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95)
*[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93)
*23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73)
*[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79)
*24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67)
*24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51)
*[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92)
*25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83)
*25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82)
*25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75)
*[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93)
*26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89)
*26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) 
*[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103)
*27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91)
*27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66)
*[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84)
*28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48)
*[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
*29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77)
*29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64)
*[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93)
*30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92)
*30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92)
*30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85)
*30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84)
*[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95)
*31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76)
*31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65)
*31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97)
*1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91)
*1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89)
*1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82)
*1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52)
*1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40)
*1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23)
*[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90)
*2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88)
*2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70)
*[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94)
*3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92)
*3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80)
*3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79)
*3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51)
*3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45)
*[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92)
*4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85)
*4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80)
*4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45)
*[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90)
*5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83)
*5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79)
*5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75)
*5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75)
*5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72)
*5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63)
*5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54)
*[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98)
*6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92)
*6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92)
*6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72)
*[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90)
*7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82)
*7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82)
*7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74)
*[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91)
*8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89)
*8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79)
*8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78)
*[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93)
*9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77)
*9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75)
*9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74)
*9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74)
*9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67)
*[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94)
*10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82)
*10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81)
*10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40)
*[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87)
*[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100)
*12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98)
*12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88)
*12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83)
*12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79)
*12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75)
*12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72)
*12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34)
*[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87)
*13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77)
*[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88)
*14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) 
*14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96)
*15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85)
*15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81)
*15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74)
*[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94)
*16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91)
*16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76)
*[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83)
*[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89)
*18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43)
*[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94)
*19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91)
*19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86)
*19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76)
*[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73)
*[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92)
*21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91)
*21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68)
*[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84)
*22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72)
*22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57)
*[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92)
*23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80)
*23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48)
*[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92)
*24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91)
*24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84)
*24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25)
*[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92)
*25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85)
*25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79)
*[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88)
*26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77)
*[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83)
*27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77)
*27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70)
*[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77)
*28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74)

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91)
*1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19)
*[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90)
*2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) 
*3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) 
*3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55)
*[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88)
*4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85)
*4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80)
*4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52)
*[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80)
*5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79)
*5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45)
*[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76)
*[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92)
*7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81)
*7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57)
&lt;!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---&gt;
*[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74)
*8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70)
*8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68)
*[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106)
*9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81)
*9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40)
*[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77)
*10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71)
*10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45)
*[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85)
*11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83)
*11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) 
*[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90)
*12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90)
*12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81)
*12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80)
*[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92)
*13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80)
*13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50)
*[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87)
*14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77)
*14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53)
*[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89)
*15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88)
*15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86)
*16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80)
*16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73)
*16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66)
*16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40)
*[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) 
*17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85)
*17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72)
*17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67)
*17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64)
*17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44)
*17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41)
*[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98)
*18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46)
*[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92)
*19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85)
*19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77)
*19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72)
*19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54)
*19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51)
*19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42)
*[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98)
*[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93)
*21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67)
*21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61)
*[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58)
*22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42)
*[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86)
*23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84)
*23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42)
*23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35)
*23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26)
*[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91)
*[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48)
*25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50)
*25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46)
*25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30)
*[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81)
*26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72)
*[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88)
*27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85)
*27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83)
*27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik
*[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81)
*28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69)
*28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener
*[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95)
*29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28)
*[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72)
*30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33)
*[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88)
*31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82)
*31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78)
*31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74)
*31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55)

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93)
*1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86)
*1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79)
*1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68)
*1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64)
*1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57)
*[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93)
*2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85)
*2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70)
*2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69)
*2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65)
*2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45)
*2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25)
*[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98)
*3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79)
*3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78)
*[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89)
*4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81)
*4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78)
*4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74)
*[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111)
*5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84)
*5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82)
*5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79)
*[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95)
*6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86)
*6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75)
*6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35)
*[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94)
*7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67)
*[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
*[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99)
*9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92)
*9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60)
*9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24)
*[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85)
*10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82)
*10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76)
*10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71)
*[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92)
*11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87)
*[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67)
*12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63)
*12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60)
*[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96)
*13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87)
*13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80)
*13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55)
*[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92)
*14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74)
*[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97)
*15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93)
*15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
*15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86)
*15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82)
*15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65)
*[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92)
*16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88)
*16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86)
*16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84)
*16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71)
*[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77)
*17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66)
*17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55)
*[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92)
*18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87)
*18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87)
*18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83)
*18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83)
*18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82)
*18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77)
*18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69)
*[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119)
*19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) 
*[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101)
*20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99)
*20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67)
*20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36)
*[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90)
*21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) 
*21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80)
*[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87)
*22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70)
*[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52)
*[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91)
*25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55)
*[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91)
*26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89)
*26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74)
*[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95)
*27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86)
*27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56)
*27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19)
*[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80)
*28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57)
*[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94)
*29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87)
*29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78)
*29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55)
*[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88)
*30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78)
*30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76)
*30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64)
*30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54)

== Mai ==

*[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84)
*1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74)
*1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65)
*[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83)
*[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90)
*3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87)
*3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78)
*[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90)
*4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80)
*4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78)
*[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85)
*5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80)
*5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97)
*6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67)
*[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100)
*7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86)
*7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76)
*7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55)
*[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94)
*8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91)
*8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81)
*8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74)
*8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33)
*[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100)
*9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31)
*[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88)
*10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78)
*10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73)
*[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84)
*11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82)
*11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41)
*[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80)
*[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89)
*13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73)
*13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63)
*13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24)
*[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74)
*14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72)
*14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66)
*14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53)
*14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27)
*[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91)
*15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90)
*15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82)
*15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80)
*[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89)
*16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83)
*16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82)
*16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46)
*[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100)
*17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79)
*17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38)
*[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66)
*[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84)
*19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81)
*19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80)
*[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94)
*20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69)
*[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90)
*21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81)
*21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75)
*21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66)
*21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64)
*[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98)
*22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96)
*22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75)
*22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63)
*[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88)
*23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83)
*23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48)
*[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91)
*24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50)
*[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92)
*25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90)
*[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94)
*26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar 
*26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67)
*26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60)
*[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98)
*27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94)
*[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83)
*28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83)
*28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82)
*28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81)
*28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79)
*28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55)
*[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86)
*29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80)
*[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108)
*30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79)
*[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90)

== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29)
*[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95)
*2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86)
*[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89)
*[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88)
*4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57)
*4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42)
*[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70)
*5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43)
*5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34)
*[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93)
*6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88)
*6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82)
*6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67)
*6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55)
*[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85)
*7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76)
*[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87)
*8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82)
*8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68)
*[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65)
*9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87)
*[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101)
*10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93)
*[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90)
*11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77)
*[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85)
*[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93)
*13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84)
*13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79)
*13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39)
*[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89)
*14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88)
*14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85)
*[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63)
*15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43)
*15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35)
*[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74)
*16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66)
*[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94)
*17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91)
*[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89)
*18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80)
*[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90)
*19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76)
*[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93)
*20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85)
*20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25)
*[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86)
*21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75)
*21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26)
*[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87)
*22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86)
*22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79)
*22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75)
*[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99)
*23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88)
*23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69)
*23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48)
*[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73)
*[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99)
*26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90)
*26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83)
*26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61)
*[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99)
*27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90)
*27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87)
*27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85)
*[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84)
*28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81)
*28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75)
*28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63)
*28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40)
*[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83)
*29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83)
*[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97)
*30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87)

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91)
*1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77)
*1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66)
*1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65)
*[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101)
*2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97)
*2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74)
*2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58)
*2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54)
*[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83)
*3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79)
*3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67)
*[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92)
*4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
*4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57)
*[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97)
*5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80)
*5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73)
*5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63)
*[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94)
*6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86)
*6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64)
*6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60)
*6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53)
*[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91)
*[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100)
*8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99)
*8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82)
*8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79)
*8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74)
*8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67)
*[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94)
*9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67)
*[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90)
*10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) 
*10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60)
*[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94)
*11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91)
*11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86)
*[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77)
*12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55)
*[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84)
*13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53)
*13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37)
*[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100)
*14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98)
*14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91)
*14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89)
*14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82)
*14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78)
*14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73)
*14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67)
*14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28)
*[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84)
*15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70)
*[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95)
*16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91)
*16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89)
*16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83)
*16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81)
*16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25)
*[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80)
*17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68)
*[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93)
*18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91)
*[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56)
*[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88)
*20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75)
*[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90)
*21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87)
*21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85)
*21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82)
*21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74)
*[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86)
*22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73)
*22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63)
*[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90)
*23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89)
*[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102)
*24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94)
*24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81)
*24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80)
*24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74)
*[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92)
*25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85)
*25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82)
*25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77)
*25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69)
*25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53)
*[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103)
*26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91)
*26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82)
*26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79)
*26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75)
*26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75)
*[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102)
*27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91)
*27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89)
*27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85)
*27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78)
*27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77)
*[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93)
*28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92)
*28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88)
*28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64)
*28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62)
*[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95)
*29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92)
*29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82)
*29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52)
*[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95)
*30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89)
*30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74)
*[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94)
*31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88)
*31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84)
*31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74)

==August==
*[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88)
*1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72)
*[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95)
*[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73)
*3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58)
*3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57)
*3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43)
*[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92)
*4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90)
*[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84)
*5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79)
*5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66)
*[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77)
*[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89)
*7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75)
*7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65)
*7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33)
*[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98)
*8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80)
*8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73)
*[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93)
*9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91)
*9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89)
*9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83)
*9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64)
*9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57)
*[[10. august]] – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91)
*10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77)
*10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63)
*[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89)
*11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81)
*11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68)
*11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19)
*[[12. august]] – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)


[[Kategooria:2022]]</text>
      <sha1>0k68gxk1binyqvplqs8c8felwhvxrjp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177126</id>
      <parentid>6177124</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:32:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* August */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="54715" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2022}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89)
*1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83)
*[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101)
*2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84)
*2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77)
*[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98)
*3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89)
*3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84)
*3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76)
*3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74)
*3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73)
*3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32)
*[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
*4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99)
*4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68)
*[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112)
*5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95)
*5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86)
*5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84)
*5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83)
*5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29)
*[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92)
*6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89)
*6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82)
*6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76)
*6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70)
*6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38)
*[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88)
*7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75)
*[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90)
*8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90)
*8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73)
*8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73)
*8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67)
*[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92)
*9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91)
*9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) 
*9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87)
*9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71)
*9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65)
*[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97)
*10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91)
*10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29)
*[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85)
*11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77)
*11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74)
*11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70)
*11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67)
*11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65)
*11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46)
*11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27)
*[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100)
*12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94)
*12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94)
*12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78)
*[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75)
*[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87)
*14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86)
*14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82)
*14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82)
*14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82)
*14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78)
*14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64)
*[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91)
*15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85)
*15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77)
*15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59)
*[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83)
*16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76)
*16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64)
*[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86)
*17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80)
*17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67)
*[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114)
*18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) 
*18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92)
*18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91)
*18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88)
*[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93)
*19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82)
*19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76)
*19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70)
*19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54)
*19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37)
*[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92)
*20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91)
*20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77)
*20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74)
*[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90)
*21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90)
*21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87)
*21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76)
*21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68)
*21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67)
*[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95)
*[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93)
*23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73)
*[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79)
*24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67)
*24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51)
*[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92)
*25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83)
*25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82)
*25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75)
*[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93)
*26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89)
*26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) 
*[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103)
*27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91)
*27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66)
*[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84)
*28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48)
*[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
*29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77)
*29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64)
*[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93)
*30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92)
*30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92)
*30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85)
*30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84)
*[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95)
*31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76)
*31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65)
*31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97)
*1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91)
*1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89)
*1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82)
*1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52)
*1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40)
*1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23)
*[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90)
*2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88)
*2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70)
*[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94)
*3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92)
*3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80)
*3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79)
*3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51)
*3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45)
*[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92)
*4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85)
*4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80)
*4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45)
*[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90)
*5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83)
*5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79)
*5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75)
*5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75)
*5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72)
*5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63)
*5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54)
*[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98)
*6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92)
*6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92)
*6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72)
*[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90)
*7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82)
*7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82)
*7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74)
*[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91)
*8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89)
*8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79)
*8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78)
*[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93)
*9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77)
*9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75)
*9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74)
*9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74)
*9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67)
*[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94)
*10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82)
*10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81)
*10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40)
*[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87)
*[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100)
*12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98)
*12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88)
*12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83)
*12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79)
*12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75)
*12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72)
*12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34)
*[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87)
*13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77)
*[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88)
*14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) 
*14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96)
*15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85)
*15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81)
*15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74)
*[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94)
*16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91)
*16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76)
*[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83)
*[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89)
*18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43)
*[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94)
*19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91)
*19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86)
*19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76)
*[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73)
*[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92)
*21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91)
*21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68)
*[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84)
*22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72)
*22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57)
*[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92)
*23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80)
*23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48)
*[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92)
*24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91)
*24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84)
*24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25)
*[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92)
*25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85)
*25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79)
*[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88)
*26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77)
*[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83)
*27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77)
*27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70)
*[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77)
*28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74)

==Märts==
*[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91)
*1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19)
*[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90)
*2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) 
*3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) 
*3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55)
*[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88)
*4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85)
*4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80)
*4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52)
*[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80)
*5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79)
*5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45)
*[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76)
*[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92)
*7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81)
*7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57)
&lt;!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---&gt;
*[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74)
*8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70)
*8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68)
*[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106)
*9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81)
*9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40)
*[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77)
*10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71)
*10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45)
*[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85)
*11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83)
*11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) 
*[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90)
*12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90)
*12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81)
*12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80)
*[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92)
*13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80)
*13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50)
*[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87)
*14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77)
*14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53)
*[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89)
*15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88)
*15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47)
*[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86)
*16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80)
*16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73)
*16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66)
*16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40)
*[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) 
*17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85)
*17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72)
*17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67)
*17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64)
*17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44)
*17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41)
*[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98)
*18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46)
*[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92)
*19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85)
*19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77)
*19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72)
*19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54)
*19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51)
*19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42)
*[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98)
*[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93)
*21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67)
*21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61)
*[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58)
*22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42)
*[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86)
*23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84)
*23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42)
*23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35)
*23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26)
*[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91)
*[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48)
*25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50)
*25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46)
*25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30)
*[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81)
*26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72)
*[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88)
*27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85)
*27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83)
*27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik
*[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81)
*28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69)
*28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener
*[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95)
*29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28)
*[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72)
*30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33)
*[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88)
*31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82)
*31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78)
*31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74)
*31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55)

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93)
*1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86)
*1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79)
*1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68)
*1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64)
*1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57)
*[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93)
*2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85)
*2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70)
*2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69)
*2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65)
*2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45)
*2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25)
*[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98)
*3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79)
*3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78)
*[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89)
*4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81)
*4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78)
*4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74)
*[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111)
*5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84)
*5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82)
*5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79)
*[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95)
*6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86)
*6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75)
*6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35)
*[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94)
*7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67)
*[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
*[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99)
*9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92)
*9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60)
*9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24)
*[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85)
*10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82)
*10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76)
*10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71)
*[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92)
*11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87)
*[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67)
*12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63)
*12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60)
*[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96)
*13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87)
*13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80)
*13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55)
*[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92)
*14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74)
*[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97)
*15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93)
*15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93)
*15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86)
*15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82)
*15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65)
*[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92)
*16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88)
*16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86)
*16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84)
*16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71)
*[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77)
*17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66)
*17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55)
*[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92)
*18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87)
*18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87)
*18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83)
*18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83)
*18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82)
*18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77)
*18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69)
*[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119)
*19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) 
*[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101)
*20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99)
*20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67)
*20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36)
*[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90)
*21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) 
*21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80)
*[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87)
*22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70)
*[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
*23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52)
*[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91)
*25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55)
*[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91)
*26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89)
*26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74)
*[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95)
*27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86)
*27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56)
*27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19)
*[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80)
*28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57)
*[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94)
*29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87)
*29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78)
*29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55)
*[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88)
*30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78)
*30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76)
*30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64)
*30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54)

== Mai ==

*[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84)
*1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74)
*1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65)
*[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83)
*[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90)
*3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87)
*3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78)
*[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90)
*4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80)
*4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78)
*[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85)
*5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80)
*5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
*[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97)
*6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67)
*[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100)
*7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86)
*7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76)
*7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55)
*[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94)
*8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91)
*8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81)
*8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74)
*8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33)
*[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100)
*9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31)
*[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88)
*10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78)
*10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73)
*[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84)
*11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82)
*11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41)
*[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80)
*[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89)
*13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73)
*13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63)
*13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24)
*[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74)
*14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72)
*14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66)
*14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53)
*14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27)
*[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91)
*15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90)
*15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82)
*15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80)
*[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89)
*16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83)
*16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82)
*16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46)
*[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100)
*17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79)
*17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38)
*[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66)
*[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84)
*19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81)
*19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80)
*[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94)
*20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69)
*[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90)
*21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81)
*21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75)
*21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66)
*21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64)
*[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98)
*22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96)
*22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75)
*22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63)
*[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88)
*23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83)
*23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48)
*[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91)
*24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50)
*[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92)
*25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90)
*[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94)
*26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar 
*26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67)
*26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60)
*[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98)
*27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94)
*[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83)
*28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83)
*28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82)
*28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81)
*28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79)
*28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55)
*[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86)
*29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80)
*[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108)
*30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79)
*[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90)

== Juuni ==
*[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29)
*[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95)
*2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86)
*[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89)
*[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88)
*4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57)
*4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42)
*[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70)
*5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43)
*5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34)
*[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93)
*6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88)
*6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82)
*6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67)
*6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55)
*[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85)
*7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76)
*[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87)
*8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82)
*8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68)
*[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65)
*9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87)
*[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101)
*10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93)
*[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90)
*11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77)
*[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90)
*12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85)
*[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93)
*13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84)
*13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79)
*13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39)
*[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89)
*14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88)
*14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85)
*[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63)
*15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43)
*15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35)
*[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74)
*16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66)
*[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94)
*17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91)
*[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89)
*18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80)
*[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90)
*19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76)
*[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93)
*20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85)
*20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25)
*[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86)
*21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75)
*21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26)
*[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87)
*22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86)
*22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79)
*22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75)
*[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99)
*23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88)
*23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69)
*23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48)
*[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73)
*[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99)
*26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90)
*26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83)
*26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61)
*[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99)
*27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90)
*27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87)
*27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85)
*[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84)
*28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81)
*28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75)
*28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63)
*28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40)
*[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83)
*29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83)
*[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97)
*30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87)

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91)
*1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77)
*1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66)
*1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65)
*[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101)
*2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97)
*2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74)
*2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58)
*2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54)
*[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83)
*3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79)
*3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67)
*[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92)
*4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
*4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57)
*[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97)
*5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80)
*5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73)
*5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63)
*[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94)
*6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86)
*6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64)
*6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60)
*6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53)
*[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91)
*[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100)
*8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99)
*8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82)
*8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79)
*8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79)
*8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74)
*8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67)
*[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94)
*9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67)
*[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90)
*10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) 
*10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60)
*[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94)
*11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91)
*11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86)
*[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77)
*12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55)
*[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84)
*13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53)
*13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37)
*[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100)
*14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98)
*14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91)
*14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89)
*14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82)
*14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78)
*14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73)
*14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67)
*14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28)
*[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84)
*15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70)
*[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95)
*16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91)
*16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89)
*16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83)
*16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81)
*16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25)
*[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80)
*17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68)
*[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93)
*18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91)
*[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56)
*[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88)
*20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75)
*[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90)
*21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87)
*21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85)
*21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82)
*21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74)
*[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86)
*22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73)
*22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63)
*[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90)
*23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89)
*[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102)
*24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94)
*24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81)
*24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80)
*24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74)
*[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92)
*25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85)
*25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82)
*25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77)
*25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69)
*25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53)
*[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103)
*26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91)
*26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82)
*26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79)
*26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75)
*26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75)
*[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102)
*27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91)
*27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89)
*27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85)
*27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78)
*27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77)
*[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93)
*28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92)
*28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88)
*28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64)
*28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62)
*[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95)
*29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92)
*29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82)
*29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52)
*[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95)
*30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89)
*30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74)
*[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94)
*31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88)
*31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84)
*31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74)

==August==
*[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88)
*1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72)
*[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95)
*[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73)
*3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58)
*3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57)
*3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43)
*[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92)
*4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90)
*[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84)
*5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79)
*5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66)
*[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77)
*[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89)
*7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75)
*7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65)
*7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33)
*[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98)
*8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80)
*8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73)
*[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93)
*9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91)
*9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89)
*9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83)
*9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64)
*9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57)
*9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28)
*[[10. august]] – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91)
*10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77)
*10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63)
*[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89)
*11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81)
*11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68)
*11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19)
*[[12. august]] – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)


[[Kategooria:2022]]</text>
      <sha1>p7jdw2wfs2b9iy5cctagrv0wcrahk31</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cheap Trick</title>
    <ns>0</ns>
    <id>621206</id>
    <revision>
      <id>6177333</id>
      <parentid>6024652</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:53:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3311" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| Nimi                = Cheap Trick
| Pilt                = Cheaptrick1.jpg
| Pildi_kirjeldus     = Cheap Trick 1978. aastal esinemas [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Charlotte (Põhja-Carolina)|Charlotte]]'is
| Pildi_suurus        = 
| Horisontaalne       = 
| Taust               = grupp_või_bänd
| Alias               = 
| Päritolu            = [[Rockford]], [[Illinois]], USA
| Stiil               = {{flatlist|
* ''[[rokkmuusika|rock]]''
* ''[[hard rock]]''
* ''[[power pop]]''
}}
| Aktiivne            = 1973–
| Plaadifirma         = {{flatlist|
* [[Epic Records|Epic]]
* [[Warner Bros. Records|Warner Bros.]]
* [[Big Machine Records|Big Machine]]
}}
| Seotud_artistid     = 
| URL                 = https://cheaptrick.com/
| Koosseis            = Robin Zander&lt;br&gt;Rick Nielsen&lt;br&gt;Tom Petersson
| Endised_liikmed     = Bun E. Carlos&lt;br&gt;Jon Brant&lt;br&gt;Pete Comita&lt;br&gt;Randy Hogan
}}
'''Cheap Trick''' on USA ''[[rokkmuusika|rock]]''-ansambel, mis alustas tegevust 1973. aastal [[Illinois]]i osariigis [[Rockford]]is. Ansambel on viljelenud põhiliselt ''[[hard rock]]''{{'}}i ja ''[[power pop]]''{{'}}i ning lühikesel perioodil 1980. aastate lõpus ka ''[[glam metal]]''{{'}}i.

Ansambli klassikalise koosseisu moodustasid frontmän Robin Zander, kitarrist Rick Nielsen, basskitarrist Tom Petersson ja trummar Bun E. Carlos.

Ansambel andis 1977. aastal välja omanimelise debüütalbumi. Hiljem samal aastal välja antud teise albumiga &quot;In Color&quot; sai Cheap Trick populaarseks Jaapanis. USA-s saavutas ansambel populaarsuse 1979. aastal [[Tōkyō]]s salvestatud kontsertalbumiga &quot;[[Cheap Trick at Budokan]]&quot;, mis jõudis USA plaadimüügiedetabelis [[Billboard 200]] kolmandale kohale. Sama albumiga sai hitiks &quot;[[I Want You To Want Me]]&quot;, mis oli singlina välja antud juba 1977. aastal albumilt &quot;In Color&quot;, kuid siis seda edu veel ei saatnud. 1979. aastal jõudis &quot;I Want You To Want Me&quot; USA singlite edetabelis [[Billboard Hot 100]] seitsmendale kohale. &quot;Cheap Trick at Budokan&quot; on jäänud ansambli enimmüünud albumiks.

Cheap Tricki teine edukaim album oli 1988. aastal ilmunud &quot;Lap of Luxury&quot;. Albumi kaks singlit &quot;[[The Flame]]&quot; ja &quot;[[Don't Be Cruel]]&quot; said suurteks hittideks, neist esimene jõudis USA-s esikohale ja teine neljandale kohale.

Ansambli plaate on maailmas müüdud üle 20 miljoni. Oma tegevusaja jooksul on Cheap Tricki populaarsus mitmel korral taas uuesti üles kerkinud ning on saavutanud kultusansambli staatuse.

2016. aastal võeti ansambel [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i liikmeks.
{{puhasta}}
== Diskograafia ==
{{veerud}}
* &quot;Cheap Trick&quot; (1977)
* &quot;In Color&quot; (1977)
* &quot;Heaven Tonight&quot; (1978)
* &quot;Dream Police&quot; (1979)
* &quot;Cheap Trick at Budokan&quot; (1979)
* &quot;All Shook Up&quot; (1980)
* &quot;One on One&quot; (1982)
* &quot;Next Position Please&quot; (1983)
* &quot;Standing on the Edge&quot; (1985)
* &quot;The Doctor&quot; (1986)
* &quot;Lap of Luxury&quot; (1988)
{{veerud-piir}}
* &quot;Busted&quot; (1990)
* &quot;Woke Up with a Monster&quot; (1994)
* &quot;Cheap Trick&quot; (1997)
* &quot;Special One&quot; (2003)
* &quot;Rockford&quot; (2006)
* &quot;The Latest&quot; (2009)
* &quot;Bang, Zoom, Crazy... Hello&quot; (2016)
* &quot;We're All Alright!&quot; (2017)
* &quot;Christmas Christmas&quot; (2017)
* &quot;In Another World&quot; (2021)
{{veerud-lõpp}}

== Välislingid ==
* https://www.cheaptrick.com/

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]</text>
      <sha1>jqoke68kzo94b38w8u3s8gk544g1qti</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lejasmuiža</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622421</id>
    <revision>
      <id>6177335</id>
      <parentid>6035908</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:55:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Mustene]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="210" xml:space="preserve">{{täpsustus}}
'''Lejasmuiža''' on mitme Läti küla paralleelnimi:

* [[Mustene|Lejasmuiža]], küla [[Kandava vald|Kandava vallas]]
* [[Lejasciems|Lejasmuiža]], küla [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]]</text>
      <sha1>lx3xtrbd3tr9lxk8ymybq4yat9nq90y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksandr Dvornikov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>627585</id>
    <revision>
      <id>6177081</id>
      <parentid>6082192</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:22:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7065" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt = Командующий войсками Южного военного округа Герой РФ Генерал армии Дворников А.В.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = Aleksandr Dvornikov &lt;small&gt;(2021)&lt;/small&gt;
| alt_tekst = &lt;!--                  --&gt;
| nimi = Aleksandr Dvornikov
| prefiks = 
| sufiks = &lt;!--                  --&gt;
| täisnimi = 
| sünninimi = Александр Владимирович Дворников
| hüüdnimi = [[Süüria]] lihunik&lt;ref name=DM2 /&gt;
| sünniaeg = {{Birth date and age|1961|08|22|df=y}}
| sünnikoht = [[Ussuriisk]], [[Nõukogude Liit]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| maetud = 
| haridus = [[Frunze-nimeline Sõjaväeakadeemia]]&lt;br /&gt;[[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia|VF Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia]]
| truudusvanded = {{PisiLipp|Venemaa}}
| teenistused = [[file:Flag_of_the_Russian_Federation_Ground_Forces.svg|23px]] [[Venemaa maaväed]]
| teenistusaeg = 1978–
| auaste = [[file:Russia-Army-OF-9-2013.png|55px]]&lt;br /&gt;[[armeekindral]]
| teenistusnumber = 
| üksused = 
| juhitud_üksused = [[Lõuna sõjaväeringkond]]&lt;sup style=&quot;font-variant:small-caps;&quot;&gt;&amp;#91;[[:en:Southern Military District|en]]&amp;#93;&lt;/sup&gt;
| sõjad/lahingud = {{Puuloend}}
*[[Süüria kodusõda]] &lt;small&gt;(2015–2016)&lt;/small&gt;
*[[Vene-Ukraina sõda]]
**[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]
{{Puuloend/lõpp}}
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud = 
| ausambad = 
| abikaasad = 
| lapsed = 
| sugulased = 
| muu_töö = &lt;!--                  --&gt;
| allkiri = 
| allkirja_suurus = 
| allkirja_alt = &lt;!--                  --&gt;
| veebileht = &lt;!--                  --&gt;
| moodul = 
}}
'''Aleksandr Vladimirovitš Dvornikov''' (''Александр Владимирович Дворников''; sündinud [[22. august]]il [[1961]] [[Ussuriisk]]is) on [[Venemaa]] sõjaväelane, aastast [[2016]] Lõuna sõjaväeringkonna komandör, aprillist [[2022]] ühtlasi Venemaa n-ö sõjalise erioperatsiooni juht [[Ukraina]]s, [[armeekindral]] (2020),&lt;ref name=Republic /&gt;&lt;ref name=DM /&gt; [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]] (2016).

== Elulugu ==
1978. aastal lõpetas Ussuriiski suvorovlaste sõjakooli ja astus Vene NFSV Ülemnõukogu nimelisse Moskva Kõrgemasse Ühisvägede Sõjakooli, mille lõpetas 1982. Seejärel teenis Kaug-Ida sõjaväeringkonnas rühmaülemana, kompaniiülemana ja pataljoni staabiülemana. 1991 lõpetas M. Frunze nimelise Sõjaväeakadeemia. 1992-1994 154. üksikmotolaskurpataljoni komandör. 1995-2000 1. kaardiväe laskurpolgu staabiülem, seejärel komandör. Polgu komandörina osales 1999-2000 [[Teine Tšetšeenia sõda|Teises Tšetšeenia sõjas,]] eelkõige rünnakus Groznõile. 2000–2003 Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna staabiülem, seejärel 19. motolaskurdiviisi ülem. 2005 lõpetas Venemaa Kindralstaabi Akadeemia ja määrati 36. armee staabiülemaks Siberis. 2008-2010 5. armee ülem Kaug-Idas. Jaanuarist 2011 kuni aprillini 2012 Ida sõjaväeringkonna ülema asetäitja. Alates 2012. aasta aprillist Kesksõjaväeringkonna (TsVO) ülema esimene asetäitja, sõjaväeringkonna staabiülem. 9. novembrist 24. detsembrini 2012 - Kesksõjaväeringkonna vägede ülema kohusetäitja. Alates 24. detsembrist 2012 staabiülem - Kesksõjaväeringkonna ülema esimene asetäitja.

Septembrist 2015 kuni juunini 2016 Venemaa Föderatsiooni relvajõudude rühmituse ülem Süüria Araabia Vabariigis. Süürias korraldatud tsiviilelanikkonna julma pommitamiste eest sai ta hüüdnime &quot;Süüria lihunik&quot;.&lt;ref&gt;https://www.washingtonpost.com/world/2022/04/10/russia-general-alexander-dvornikov-ukraine-commander/&lt;/ref&gt; Süürias toimepandu eest autasustas Venemaa president Vladimir Putin 17. märtsil 2016 teda Vene Föderatsiooni kangelase kuldtähega. Alates juunist 2016 -Lõuna sõjaväeringkonna ülema kt. 20. septembril 2016 määrati ta Venemaa presidendi dekreediga Lõuna sõjaväeringkonna ülemaks.

Aprillis 2022 nimetas Vladimir Putin ta Ukrainas tegutsevate Venemaa vägede ülemjuhatajaks (nn. Erioperatsiooni juhiks).&lt;ref&gt;https://hindustannewshub.com/russia-ukraine-news/bbc-putin-replaces-military-commander-in-ukraine-the-moscow-times/&lt;/ref&gt; Teda usutakse olevat 8. aprillil 2022 [[Rünnak Kramatorski raudteejaamale|Kramatorski raudteejaamale]] tehtud julma raketirünnaku taga, milles hukkus üle 50 tsiviilisiku.&lt;ref&gt;https://www.mirror.co.uk/news/world-news/russian-general-behind-monstrous-attack-26672673?int_source=nba&lt;/ref&gt; USA eruadmiral James Stavridis: &quot;Tema on see pätt, kelle Vladimir Putin kutsus Süürias linnasid nagu Aleppo maatasa tegema. Ta on kogu selle perioodi jooksul kasutanud terrorismi tööriistu, sealhulgas koostööd Süüria vägedega, piinamiskeskusi, süstemaatilist vägistamist, närvimürke. Ta on halvimatest halvim.&quot;&lt;ref&gt;https://www.nbcnews.com/news/world/russia-appoints-general-cruel-history-oversee-ukraine-offensive-rcna23784&lt;/ref&gt;

== Sanktsioonid ==
15. märtsil 2019 kehtestas Euroopa Liit talle sanktsioonid seoses kolme Ukraina laeva kaaperdamisele Venemaa mereväe poolt.&lt;ref&gt;https://www.rbc.ru/politics/15/03/2019/5c8b56069a7947494208f501&lt;/ref&gt;

== Välislingid ==
* [[Eesti Ekspress]]: [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96375483/sojapaevik-46-paev-suuria-lihunik-kramatorski-mortsukas-kes-juhib-vene-vagesid-ukrainas   SÕJAPÄEVIK (46. päev) | Süüria lihunik, Kramatorski mõrtsukas – kes juhib Vene vägesid Ukrainas?]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=DM2&gt;{{cite web|url=https://www.dailymail.co.uk/news/article-10702533/Putin-calls-Butcher-Syria-general-mastermind-Russias-new-attack-Donbas.html |title=Putin calls in the Butcher of Syria: General who helped Assad as he used chemical weapons is tasked with rescuing disastrous Ukraine invasion after '19,000 troops' died in push to Kyiv - as Russia prepares new assault in East |trans-title= |publisher=[[Daily Mail]] |date=2022-04-09 |access-date=2022-04-09 |website= dailymail.co.uk |language=en |author=Chris Jewers |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=DM&gt;{{Cite web|url=https://www.dailymail.co.uk/news/article-10700871/France-blasts-crime-against-humanity-Russian-troops-fired-Tockha-U-missiles-refugees.html |title=Russia Has Replaced Commander Of Military Operations In Ukraine, Says Western Official |publisher=Daily Mail |date=9. aprill 2022 |access-date=9. aprillil 2022 |language=en |author=Chris Jewers |author2=Jacob Thorburn |website=dailymail.co.uk}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Republic&gt;{{Cite web|url=https://www.republicworld.com/world-news/russia-ukraine-crisis/russia-has-replaced-commander-of-military-operations-in-ukraine-says-western-official-articleshow.html |title=Russia Has Replaced Commander Of Military Operations In Ukraine, Says Western Official |publisher=[[Republic TV]] |date=9. aprill 2022 |access-date=9. aprillil 2022 |language=en |author=Ajeet Kumar  |website=republicworld.com }}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Dvornikov, Aleksandr}}
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni armeekindralid]]
[[Kategooria:Sündinud 1961]]</text>
      <sha1>fr8nc8jiao8cetsfu2y6ouucvqfnshk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vladimir Vassiljevitš Ustinov (jurist)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>628342</id>
    <revision>
      <id>6177084</id>
      <parentid>6087651</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:24:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="578" xml:space="preserve">[[File:RIAN archive 628836 Prosecutor General Vladimir Ustinov.jpg|pisi|Vladimir Ustinov (2000)]]
'''Vladimir Vassiljevitš Ustinov''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1953]]) on vene jurist, [[Venemaa Föderatsiooni peaprokurör]] 2000–2006.


{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Juri Skuratov]]|nimi=[[Venemaa Föderatsiooni peaprokurör]]|aeg= 17. mai 2000 – 2. juuni 2006|järgnev=[[Juri Tšaika]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Ustinov, Vladimir Vassiljevitš}}
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]
[[Kategooria:Venemaa prokurörid]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]</text>
      <sha1>cwkzplflrlepbxwbvt1n7wso98f6jkm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dwight McNeil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>628698</id>
    <revision>
      <id>6177363</id>
      <parentid>6091363</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:52:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1474" xml:space="preserve">[[Pilt:Dwight McNeil controls the ball.jpg|pisi|Dwight McNeil 2018. aastal [[Burnley FC|Burnley]] särgis]]
'''Dwight James Matthew McNeil''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1999]] [[Rochdale]]'is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[äärepoolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Everton FC|Everton]].

Aastatel 2004–2014 kuulus ta [[Manchester United]]i noorteakadeemiasse.

2014. aastal liitus ta [[Burnley FC|Burnley]]ga. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Inglismaa kõrgliigas 13. mail 2018 hooaja viimases mängus [[AFC Bournemouth]]i vastu. Alates hooajast 2018–19 on ta kuulunud Burnley põhikoosseisu. 30. detsembril 2018 lõi ta mängus [[West Ham United]]i vastu oma esimese värava Inglismaa kõrgliigas.

2022. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Evertoniga.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=28 July 2022 |title=Everton Complete McNeil Signing |url=https://www.evertonfc.com/news/2693179/everton-complete-mcneil-signing |access-date=28 July 2022 |publisher=[[Everton F.C.]]}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2019–2021 mängis McNeil Inglismaa noortekoondistes.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.burnleyfootballclub.com/player/dwight-mcneil Profiil Burnley FC kodulehel]

{{JÄRJESTA:mcNeil, Dwight}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Burnley FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Everton FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>144lt6dziwt6lk9rfjq59yejs9jixg2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Venemaa keisririigi autasud</title>
    <ns>14</ns>
    <id>628720</id>
    <revision>
      <id>6177278</id>
      <parentid>6091563</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:30:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Auhinnad]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="54" xml:space="preserve">[[Kategooria:Venemaa autasud]]
[[Kategooria:Auhinnad]]</text>
      <sha1>sr1ioe4eyxc6mdrko895f8iqrx2mu9r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177283</id>
      <parentid>6177278</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:37:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjandus]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="99" xml:space="preserve">[[Kategooria:Venemaa autasud]]
[[Kategooria:Auhinnad]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjandus]]</text>
      <sha1>5m0a7t6es8k2xjckfc3oh66fhm2s37e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maputšed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>629192</id>
    <revision>
      <id>6177160</id>
      <parentid>6111754</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:33:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="282" xml:space="preserve">{{Lisa materjali}}
[[Fail:A council of araucanian philosophers (1904).jpg|pisi]]
'''Maputšed''' (''Mapuche'') on rühm tänapäeva Lõuna-Kesk-[[Tšiili]] ja Edela-[[Argentina]] põliselanikke.

[[Kategooria:Lõuna-Ameerika hõimud]]
[[Kategooria:Tšiili]]
[[Kategooria:Argentina]]</text>
      <sha1>ihucbk347awmjmeai44l75h7u4nhim5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karl Friedrich Schinkel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>629955</id>
    <revision>
      <id>6177055</id>
      <parentid>6112146</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:55:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13890" xml:space="preserve">[[Fail:Carl Friedrich Ludwig Schmid Porträt von Karl Friedrich Schinkel.tif|pisi|271x271px|Carl Friedrich Ludwig Schmid. &quot;Karl Friedrich Schinkeli portree&quot; (1832). Õli lõuendil, 48 x 48 cm
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Sündinud
|[[13. märts]] [[1781]]
|-
!Surnud
|[[9. oktoober]] [[1841]] (60-aastaselt)
|-
!Tegevusala
|arhitekt, linnaplaneerija
|-
!Stiil
|[[klassitsism]]
|-
!Tuntud hooned
|*[[Neue Wache]] (1818)
*[[Schloßbrücke]] Berliinis (1819)
*[[Schauspielhaus]] Berlin (1821)
*[[Altes Museum]] (1830)
*{{nowrap|[[Nikolaikirche]] Potsdamis (1830)}}
|}
]]
'''Karl Friedrich Schinkel''' ([[13. märts]] [[1781]] [[Neuruppin]] – [[9. oktoober]] [[1841]] [[Berliin]]) oli [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] arhitekt, linnaplaneerija ja maalikunstnik. Schinkel töötas peamiselt [[Berliin|Berliinis]] ning oli üks olulisemaid [[Klassitsism|klassitsismiajastu]] arhitekte. Lisaks projekteerimisele ja maalimisele tegeles Schinkel ka mööbliesemete kujundamisega ning lõi lavakujundusi.

Saksa klassitsistlikku arhitektuurikeelt on suuresti samastatud Schinkeli loominguga. Schinkeli peamiseks eeskujuks oli [[Vana-Kreeka arhitektuur|Antiik-Kreeka arhitektuur]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Fazio, M; Moffett, M; Wodehouse, L|pealkiri=A World History of Architecture. Third Edition|aasta=2014|koht=London|kirjastus=Laurence King Publishing|lehekülg=398}}&lt;/ref&gt; 

== Elulugu ja töö arhitektina ==
=== Lapsepõlv ===
Karl Friedrich Schinkel sündis 1781. aastal [[Neuruppin|Neuruppinis]], mis asub Berliini lähistel. Karl Friedrichi isa Johann Cuno Christoph Schinkel oli teoloog. Peres oli kokku viis last. Isa suri 1794. aastal ning seetõttu kolis ema lastega aasta hiljem Berliini elama. Seal asus Karl Friedrich õppima gümnaasiumi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Bolduan, D; Goralczyk, P; Mehlan, H; Weiss, H|pealkiri=Karl Friedrich Schinkel 1781–1841|aasta=1983|koht=Berlin|kirjastus=Berlin-Information|lehekülg=7}}&lt;/ref&gt; 1798. aastal tutvus ta arhitekti ja õppejõu [[Friedrich Gilly]]ga, kes mõjutas noort Schinkelit väga.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Kugler, Franz|pealkiri=Karl Friedrich Schinkel: Eine Charakteristik seiner künstlerischen Wirksamkeit|aasta=1842|koht=Berliin|kirjastus=Verlag von George Gropius|lehekülg=13–14}}&lt;/ref&gt; Gilly suri noorelt ning nende tutvus Schinkeliga kestis vaid paar aastat, kuid see suunas Schinkeli arhitektuuriradadele ning tutvustas teda toonaste oluliste arhitektidega, kes koondusid Berliini kuninglikus ehitusakadeemias ehk [[Bauakademies]]. Sinna koolkonda kuulusid näiteks [[David Gilly]] ja [[Karl Gotthard Langhans]], kelle projekteeritud on [[Brandenburgi värav]] (valmis 1798).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Glintschert, Alexander|url=https://anderes-berlin.de/die-bauakademie-zu-zeiten-schinkels/|pealkiri=Die Bauakademie: Zu Zeiten Schinkels|väljaanne=Anderes. Berlin|aeg=2. aprill 2018|vaadatud=11. mai 2022}}&lt;/ref&gt; 1799. aastal läbis Schinkel Bauakademie ühesemestrise arhitektuurikursuse.

=== Karjääri algus ===
Esimene töö, mis Karl Friedrich Schinkel pärast õpinguid arhitektina tegi, oli [[Pomona tempel|Pomonale pühendatud tempel]] [[Pfingstberg]]ik [[Potsdam]]is (1801). 1803. aastal asus Schinkel oma esimesele välisreisile [[Itaalia]]sse. Schinkel reisis koos eakaaslasest arhitekti Johann Gottfried Steinmeyeriga, reisil külastati veel [[Praha]]t, [[Viin]]i, [[Lyon]]i ja [[Milano]]t. 1805. aastal naasis ta üle [[Pariis]]i ja [[Strasbourg]]i tagasi Berliini, kus alustas alalist tegutsemist arhitektina, võttes vastu väiksemaid eratellimusi. 1809. aastal abiellus Schinkel [[Susanne Berger]]iga. Neile sündis neli last: Marie (sünd 1810), Susanne (sünd 1811), Karl Raphael (sünd 1813) ja Elisabeth (sünd 1822).&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://de.wikipedia.org/wiki/Karl_Friedrich_Schinkel|pealkiri=Karl Friedrich Schinkel|väljaanne=wikipedia.de|aeg=12.05.2022|vaadatud=16.05.2022}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 1806–1812 hõivasid [[Napoleon I|Napoleoni]] väed Berliini, Preisi kuningas [[Friedrich Wilhelm III]] viibis eksiilis. See oli kohalikele arhitektidele keeruline aeg, kuna riiklike tellimusi ja töid ei jagunud piisavalt. Schinkel tegeles siis taas maalikunsti ja lavakujunduste loomisega. Sõjad Napoleoni vägedega kulmineerusid 1814–1815 peetud [[Viini kongress]]i ja Preisimaa võiduga.

1810. aastal asus Schinkel [[Wilhelm von Humboldt]]i soovitusel tööle Preisimaa ehitusvalitsusse. Tema tööks oli läbi vaadata kõik planeeritud rekonstrueerimis- ja laiendustööd ja uusehitiste planeeringud. Ühtlasi tegi ta ettepanekuid hoonete parendamiseks ja muutmiseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Tööaastad ===
1815. aastal määrati Schinkel Preisimaa ehitusülemaks, mistõttu vastutas ta Preisimaa arhitektuuri eest [[Reinimaa]]st [[Köningsberg]]ini. Enam ei tegutsenud ta vabakutselise arhitektina, vaid võttis vastu ja täitis riiklike tellimusi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Cramer, J; Laible, U; Nägelke, H.-D.; Bernhard, A|pealkiri=Karl Friedrich Schinkel: Guide to His Buildings|aasta=2007|koht=München|kirjastus=Deutscher Kunstverlag|lehekülg=10}}&lt;/ref&gt; Piirkonnana oli olulisel kohal Berliin kui kuningriigi pealinn. 18. sajandi lõpus hakati muutma Berliini keskaegset ilmet, keskpunktiks sai [[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte piirkond]].&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Mellinghoff, T; Watkin, D|pealkiri=Deutscher Klassizismus: Architektur 1740–1840|aasta=1989|koht=Stuttgart|kirjastus=Deutsche Verlags-Anstalt|lehekülg=15}}&lt;/ref&gt; Pärast sõdu [[Prantsusmaa]]ga tegeles selle alaga edasi ka Schinkel. Eesmärgiks sai Mitte piirkonna suurejoonelise ja imperialistliku bulvari [[Unter den Linden|Unter den Lindeni]] hoonestamise jätkamine, et kujundada sellest veelgi mainekam paik, mida iseloomustas ajastule sobiv klassitsistlik arhitektuur.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Lisaks ehitusplaanide korraldamisele tegeles Schinkel selles ametis ka mälestusmärkide rajamise ja hooldamise korraldusega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1817. aastal koostas Schinkel Berliinile linnaplaneeringu. Selle arendamisega tegeles ta kogu oma karjääri vältel. Aasta hiljem valmis üks Schinkeli tuntumaid hooneid – Unter den Lindenil asuv [[Neue Wache]].

1820. aastatel sai Schinkelist Berliinis asunud Preisi kunstiakadeemia arhitektuuriprofessor ning ühtlasi määrati ta senatisse. Ta ei andnud aga ühtegi loengut, vaid viis läbi eksameid ning kuulus hindamiskomisjonidesse.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ajavahemikus 1819–1940 andis Karl Friedrich Schinkel välja mitmeköitelise kogumiku &quot;[[Sammlung architektonischer Entwürfe]]&quot;, milles on lisaks tekstidele kokku 174 vasegravüüri. See teos on justkui Schinkeli koostatud arhitektuuriõpik.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Schinkel reisis veel mööda [[Euroopa]]t ringi. Ta külastas taas Itaaliat. Lisaks külastas ta Inglismaad ja Šotimaad – seal omandas ta inseneriteadmisi kohalikelt ehitusmeistritelt. Schinkel dokumenteeris selle reisi väga põhjalikult, pidades päevikut ning visandades nähtut.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Schinkel vaimustus industrialiseerimisest tingitud tärkavast moodsast arhitektuurist. Selle mõjul projekteeris ta uue hoone Berliini Bauakademiele.

1830. aastal määrati Karl Friedrich Schinkel riikliku peaehitusameti (''Oberbaudeputation'') direktoriks. Tegu oli väga kõrge ametiga, Schinkelile allusid kõik Preisi kuningriigi ehitusameti allasutused ja töötajad. Tema amet teenis kui kuninglik arhitekt. Samal aastal asus ajaloolane [[Franz Kugler]] kirjutama esimest biograafiat Schinkelist.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

=== Elu lõpp ja pärand ===
Karl Friedrich Schinkel suri 9. oktoobril 1841 pikaaegse immuunsussüsteemi haiguse tagajärjel. Lahkamine näitas, et Schinkel põdes [[ateroskleroos]]i. Ta maeti kolm päeva hiljem Dorotheenstadti surnuaeda, mis asub Berliini Mitte linnajaos. Schinkeli hauamonumendi valmistas skulptor [[August Kiß]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kugler, Franz|pealkiri=Karl Friedrich Schinkel: Eine Charakteristik seiner künstlerischen Wirksamkeit|aasta=1842|koht=Berliin|kirjastus=Verlag von George Gropius|lehekülg=21}}&lt;/ref&gt;

Schinkeli järgijaid, õpilasi ja kolleege hakati nimetama terminiga [[Schinkelschule]]. Need arhitektid tegutsesid 1840. aastatest kuni 19. sajandi lõpuni. Sinna koolkonda kuulusid näiteks Schinkeli otsesed õpilased ja töötajad nagu [[Ludwig Persius]], [[Friedrich August Stüler]] ja [[Carl Scheppig]]. 

== Arhitektuurilooming ==
Karl Friedrich Schinkelit peetakse arhitektuuriajaloos üheks mõjukamaks arhitektiks just tema viljeletud klassitstiliku arhitektuuri tõttu.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Frampton, K [tlk Ruudi, I, Näripea, E]|pealkiri=Moodne arhitektuur. Kriitiline ajalugu|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=20–22}}&lt;/ref&gt; Klassitsismi ajajärku arhitektuuris on mõistetud ja dateeritud erinevalt, näiteks mõne autori järgi õitses see stiil alates [[Andrea Palladio]]st ja kõrghetk lõppes Schinkeliga.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Klopfer, P|pealkiri=Von Palladio bis Schinkel: Eine Charakteristik der Baukunst des Klassizismus|aasta=1911|koht=Eszinglen|kirjastus=Paul Neff Verlag|lehekülg=90}}&lt;/ref&gt;

Schinkelile oli südamelähedane ka [[uusgootika]], mille ilmekaim näide tema loomingus on [[Friedrichwerdersche Kirche]] (valminud 1824–1831). Karjääri hilisemas osas tegi ta samme moodsa ja industriaalse arhitektuuri poole.

Karl Friedrich Schinkeli tuntumad hooned asuvad Berliinis ja selle lähiümbruses. 
[[Fail:Pomonatempel Potsdam.jpg|pisi|Pomona tempel Potsdamis]]
==== Pomonale pühendatud tempel (1800) ====
Karl Friedrich Schinkeli esimene projekt ja valminud hoone. Asub Pfingstbergi mäel Potsdamis.

==== Neue Wache (1818) ====
[[Fail:150118 Berlin Neue Wache.jpg|vasakul|pisi|Neue Wache Berliinis Unter den Lindenil]]
Neue Wache hoonet peetakse Schinkeli klassitsistlikuks läbilöögiteoseks. Neue Wache ehitati vahemikus 1816–1818. See teenis vahihoone ja 1813. aasta vabadussõja monumendina (''Befreiungskriege''). 

==== Schauspielhaus – Berliini teatrimaja (1821) ====

Aastatel 1818–1821 projekteeris Schinkel Berliini [[Gendarmenmarkt]]i äärde teatrihoone, mis on selles asukohas juba kolmas. Esimene teatrimaja püstitati asukohta vahemikus 1774–1776 ning selle arhitektiks oli Johann Boumann. 1800 ehitati teatrimaja ümber, seda projekteeris Karl Gotthard Langhans. Hoone taasavati 1802. aastal [[August von Kotzebue]] näidendiga.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Behr, A; Hoffmann, A|pealkiri=Das Schauspielhaus in Berlin|aasta=1984|koht=Berliin|kirjastus=Verlag für Bauwesen|lehekülg=34}}&lt;/ref&gt; Schinkel töötas tol perioodil samas teatris lavakunstnikuna. 29. juulil 1917 süttis hoone põlema ja sai väga suuri kannatusi. 
[[Fail:150524 Konzerthaus Berlin (Nacht) - clone.jpg|pisi|[[Schauspielhaus]] Berliinis]]
Toonane teatrijuht Karl Graf von Brühl esitas Schinkelile tellimuse hoone uuesti üles ehitada. Schinkeli projekt kinnitati 30. aprillil 1818. Tellimuse sisu ja hoonele seatud tingimusi on Schinkel kirjeldanud oma teoses &quot;Sammlung Architektonischer Entwürfe&quot;. Schinkeli soov oli luua teatrimaja [[fassaad]]id Antiik-Kreeka laadis, eeskujuks [[Vitruvius]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Snodin, M|pealkiri=Karl Friedrich Schinkel: A Universal Man|aasta=1991|koht=London|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=121|toimetaja=Snodin, M|artikkel=Classical Berlin}}&lt;/ref&gt;

Schinkel lahendas hoone põhiplaani kolmes osas. Esimene mahuline osa on mõeldud kõigeks, mis kuulub teatritegemise juurde. See tähendab saale, aga ka etendusi ettevalmistavaid ruume. Teise ruumide komplekti kuuluvad teatri administratiivseteks tegevusteks mõeldud ruumid, näiteks teatrijuhi kabinet. Kolmas hooneosa koosneb kontserdi- ja peosaalidest. Hoones on kasutatud [[Joonia order|joonia orderit]]. Kogu hoone tervikuna pidi vastama [[ühendkunstiteos]]e (''Gesamtkunstwerk'') tingimustele, mis tekkis 19. sajandil.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Pildiprogrammi kujundamisel oli Schinkelile abiks [[Christian Friedrich Tieck]]. Kujutati sõnumit, et muusika ja teater on mõeldud kõigile.

Teatrimaja avati 26. mail 1821 [[Johann Wolfgang von Goethe]] kirjutatud &quot;Iphigenia ja Taurisega&quot;.

[[Fail:Berlin - Altes Museum1.jpg|vasakul|pisi|Altes Museum]]
==== Altes Museum (1830) ====
Muuseumihoone tellis Schinkelilt kuningas [[Friedrich Wilhelm III]]. Ehitus kestis 1825–1830. Valmides kandis muuseumihoone nime Neues Museum ('uus muuseum'). Tegu on ühe tuntuima näitega Saksa klassitsistlikust arhitektuurist. Nüüd asub seal suur antiikkogu.

[[Fail:Berlin Friedrichswerdersche Kirche Bauakademie.jpg|pisi|Bauakademie rekonstrueerimises. Kõrval on näha Friedrichwerdersche Kirchet]]
==== Bauakademie (1831) ====
Berliini Bauakademile ehitatud hoone, mis hävis [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. 2016. aastal otsustas [[Liidupäev]], et hoone ehitatakse taas üles.

Karl Friedrich Schinkeli tuntumate hoonete hulka kuuluvad veel Friedrichwerdersche Kirche Berliinis (1824) ja Nikolaikirche Potsdamis (1830), lisaks lossid ja elumajad Saksamaal. Samuti projekteeris Schinkel monumente.

== Maalilooming ==
Lisaks arhitektuuri loomisele oli Karl Friedrich Schinkel ka viljakas maalikunstnik.
&lt;gallery widths=&quot;400&quot; heights=&quot;200&quot;&gt;
Fail:Karl Friedrich Schinkel - Schloß am Strom - Google Art Project.jpg|Karl Friedrich Schinkel &quot;Schloss am Strom&quot;
Fail:Karl Friedrich Schinkel - Gotischer Dom.jpg|Karl Friedrich Schinkel &quot;Gooti toomkirik&quot;
Fail:Karl Friedrich Schinkel - Blick auf den Mont Blanc (1813).jpg|Karl Friedrich Schinkel &quot;Pilk Mont Blancile&quot;
Fail:Karl Friedrich Schinkel - Morning - WGA21003.jpg|Karl Friedrich Schinkel &quot;Hommik&quot;
Fail:Karl Friedrich Schinkel Landschaft mit Pilger.jpg|Karl Friedrich Schinkel &quot;Maastik palveränduriga&quot;
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Schinkel, Karl Friedrich}}
[[Kategooria:Saksamaa arhitektid]]
[[Kategooria:Saksamaa maalikunstnikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1781]]
[[Kategooria:Surnud 1841]]</text>
      <sha1>rzbrfu6i3aovzue7w3z0f6c59o2lx15</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Koorküla Valgjärve järveasula</title>
    <ns>0</ns>
    <id>630703</id>
    <revision>
      <id>6177010</id>
      <parentid>6174632</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:53:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19194" xml:space="preserve">[[File:Koorküla Valgjärv.jpg|thumb|Koorküla Valgjärv]]
'''Koorküla Valgjärve järveasula''' on kunagine [[asulakoht]] [[Koorküla Valgjärv]]es. Seal alates 1958. aastast läbi viidud Eesti esimesed [[allveearheoloogia|allveearheoloogilised]] uuringud on tuvastanud kolm inimtegevuse perioodi [[noorem kiviaeg|nooremal kiviajal]], [[eelrooma rauaaeg|eelrooma rauaajal]] ja 1. aastatuhande teisel poolel. Viimasel perioodil Valgjärves olnud rajatisi peetakse Eesti ainsaks teadaolevaks [[Eesti muinasaeg|muinasaegseks]] [[vaiasula]]ks ja seda kaldaga ühendanud [[sild|sillaks]].  

==Uurimislugu==
===Muistendid===
[[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Koorküla]]st 3 km lõunasse&lt;ref name=Loodus&gt;[[Arvi Liiva]] (2008). [http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2315_2312.html Mõistatuslik ehitis Koorküla Valgjärves]. [[Eesti Loodus]], nr 4&lt;/ref&gt; [[Läti]] piiri lähedale jääva&lt;ref name=Roio24&gt;[[Maili Roio]] (2007). New Interpretations of Settlement Remains in Lake Valgjarv of Koorkula, Estonia. [[Journal of Wetland Archaeology]], nr 7, lk 24&lt;/ref&gt; [[Koorküla Valgjärv]]e (nagu paljude teistegi peamiselt Lõuna-Eesti järvede) teket seletavad [[muistend]]id venna ja õe omavahelise [[laulatus]]e tagajärjega. [[August Wilhelm Hupel]]i teatel kirjutas Valgjärve kohta käiva loo juba 1489. aastal üles [[Riia]] [[munk]] Siegbert, kelle kohaselt algas [[mõisnik]]u ja tema õe laulatuse õhtul torm, pulmamaja vajus maa alla ning selle asemele tekkis järv.&lt;ref&gt;[[Merili Metsvahi]] (2015). [https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/Merili_Metsvahi8-9-15.pdf Venna ja õe abielu tagajärjel tekkinud järve muistend. Perekonnaajaloolisi tõlgendusi]. [[Keel ja Kirjandus]], nr 8–9, lk 573,577&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Maili Roio 2007, lk 24–25&lt;/ref&gt; Hilisemad allikad kordavad veidi erinevates versioonides sarnast järve tekkelugu. Räägiti ka, et läbi jääaugu oli pärast järves veel uputatud hoonete (palkmajade, mõisa või [[loss]]itornide) jäänused näha olnud.&lt;ref name=Loodus /&gt;&lt;ref&gt;Merili Metsvahi 2015, lk 577–579&lt;/ref&gt; Koorküla Valgjärve kohta käivad muistendid olid 19. sajandi kirjutistes (nii [[saksa keel|saksa]] kui [[eesti keel|eestikeelsetes]]) populaarne teema.&lt;ref name=Loodus /&gt;&lt;ref name=Roio25&gt;Maili Roio 2007, lk 25&lt;/ref&gt; Muistendeid arvatakse olevat inspireerinud järves lebavad palgijäänused.&lt;ref name=Roio24 /&gt; Vaikse ilmaga on järve keskel oleval madalikul lebav puitmaterjal selgelt nähtav.&lt;ref name=Ilves2008&gt;[[Kristin Ilves]] (2008). [https://www.academia.edu/209305/Maritime_Archaeology_the_Case_in_Estonia Maritime Archaeology: the Case in Estonia]. Peatükk raamatus: [[Andrzej Pydyn]], [[Joe Flatman]] (toimetajad). Collaboration, Communication and Involvement: Maritime Archaeology and Education in the 21st Century. Lk 157–170&lt;/ref&gt;

===Varased uurimiskatsed===
[[File:Hugo Hermann Fürchtegott Treffner.jpg|thumb|upright=0.5|1869. aastal järves sukeldumas käinud [[Hugo Treffner]]]]
Sellised muistendid omakorda inspireerisid ja mõjutasid järve uurimist.&lt;ref name=Roio25 /&gt; [[Rahvajutt|Rahvajutu]] kohaselt kutsunud 1640. aastal [[Koorküla mõis|Koorküla mõisnik]] Wolfgang Heinrich von Anrep [[Moskva tsaaririik|Venemaalt]] [[tuuker|tuukrid]] järve uurima ja uputatud mõisa otsima. Nad olevatki mõisahooneid näinud ning [[tina]]st, [[vask|vasest]] ja puust majapidamisesemeid välja toonud, kuid pärast üht väärtuslikku leidu koos sellega salaja lahkunud, mõne versiooni kohaselt koos otsingutest osa võtnud kohalikega.&lt;ref name=Loodus /&gt;&lt;ref&gt;Merili Metsvahi 2015, lk 577–578&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Roio20208&gt;Maili Roio (2020). [https://books.ub.uni-heidelberg.de/propylaeum/reader/download/714/714-30-90710-2-10-20201026.pdf Archaeological excavations from the past with new interpretations]. Raamatus: Albert Hafner, Ekaterina V. Dolbunova, Andrey N. Mazurkevich, Elena Pranckenaite und Martin Hinz (toimetajad). [https://books.ub.uni-heidelberg.de/propylaeum/catalog/book/714 Settling waterscapes in Europe: The archaeology of Neolithic and Bronze Age pile-dwellings]. Lk 8&lt;/ref&gt; Sukeldumiste kohta on teateid ka 18. ja 19. sajandist ning 20. sajandi algusest.&lt;ref name=Metsvahi576&gt;Merili Metsvahi 2015, lk 576&lt;/ref&gt; 1869. aastal käis üliõpilasena järvel sukeldumas [[Hugo Treffner]], kes teatas, et lossi seal ei asu, aga ta avastas mutta vajunud puuehitise jäänused, mille laepalkide vahelt ta pääses ka hoone sisemusse, kus leidis alt kõva põranda, palju [[savinõu]]de kilde ja sütt. Ta pakkus välja, et hoone sattus vee alla siis, kui kõrgemal asuv järv suure vihmasaju tõttu üle kallaste tõusis ja madalamale kohale uue järve tekitas.&lt;ref name=Loodus /&gt;&lt;ref name=Metsvahi576 /&gt;

1880. aastal tutvus Valgjärvega [[Tartu Ülikool]]i [[mineraloogia]][[professor]] ja [[arheoloog]] [[Constantin Grewingk]], kes ütles, et nägi seal põhjas väikese mõisa hooneid. Esimene [[eestlased|eestlasest]] harrastusarheoloog [[Jaan Jung]] väitis 1898. aastal, et kunagi ammusel ajal elasid inimesed Valgjärves [[parv]]e peal ja nüüd põhjas lebavad palgid on selle jäänused. 1920. aastate arutlustes räägiti lisaks uppunud mõisale ka võimalusest, et järves on peidus terve linn, mis [[maavärin]]a või [[maakoor]]e õõnsuse sisselangemise tõttu vee alla jäi. 1921. aastal järvega tutvunud [[Matthias Johann Eisen]] arvas, et veealune ehitis võis olla ka lihtsalt põhja vajunud palgiparv.&lt;ref name=Loodus /&gt; Arutlustes Valgjärve üle kõlasid kõige sagedamini siiski seisukohad, et vee all on kas mõisa varemed või lihtsa konstruktsiooniga vaiasula. Eesti professionaalsed arheoloogid Valgjärve küsimusega ei tegelenud.&lt;ref name=Ilves2008 /&gt;

===Teaduslik uurimine===
Järves olevaid ehitisi hakati teaduslikult uurima [[Jüri Selirand|Jüri Seliranna]] eestvedamisel 1958. aastal.&lt;ref name=Metsvahi576 /&gt;&lt;ref name=Kriiska64&gt;[[Aivar Kriiska]], [[Maili Roio]] (2011). [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/ac5a6e1b-8953-48ab-bfa3-2ee157531f29 Prehistoric Archaeology of Wetlands in Estonia]. Kogumikus: Elena Pranckėnaitė (toimetaja). Wetland Settlements of the Baltic. A Prehistoric Perspective. Vilnius: Center of Underwater Archaeology. Lk 64&lt;/ref&gt; Ühtlasi oli tegu Eesti esimese [[allveearheoloogia|allveearheoloogilise]] ettevõtmisega. Abiks olid [[Pirita]] [[vetelpääste]]jaama tuukrid.&lt;ref name=Loodus /&gt;&lt;ref name=Ilves2008 /&gt;&lt;ref name=Lang84&gt;[[Valter Lang]] (2003). [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad_401.htm Baltimaade metalliaeg: keskmine rauaaeg Eestis]. Õppematerjale, lk 84&lt;/ref&gt; Seliranna juhtimisel korraldati ekspeditsioone Valgjärvele veel aastatel 1960, 1984 ja 1989. Järvemuistist on uurinud ka [[Vello Lõugas]] (1980), rahvusvaheline uurimisrühm (1988), [[Vello Mäss]] (1990–1991) ja [[Kalle Virtanen]] (1998–1999, 2001–2004, 2006, 2015).&lt;ref name=Ilves2008 /&gt;&lt;ref name=Kriiska64 /&gt;&lt;ref name=Roio26&gt;Maili Roio 2007, lk 26&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/71820119/valgjarve-allveemalestis-palvib-rahvusvahelist-tahelepanu Valgjärve allveemälestis pälvib rahvusvahelist tähelepanu]. [[Maaleht]], 2. juuli 2015&lt;/ref&gt; Uuringud on olnud sagedased, kuid väikesemahulised ja 2014. aasta seisuga polnud asula veel täielikult dokumenteeritud.&lt;ref name=Tvauri54&gt;[[Andres Tvauri]] (2014). [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/0207205c-6fbd-4f0f-8d8c-1cf6d94d2fc6  Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis]. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 54&lt;/ref&gt; Leide on saadud suhteliselt vähe, mis osalt tuleneb vähesest [[arheoloogilised kaevamised|arheoloogilisest kaevamisest]] ja enne teadusliku uurimise alustamist paiga sajandeid kestnud rüüstamisest.&lt;ref name=Roio31&gt;Maili Roio 2007, lk 31&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Roio202010&gt;Maili Roio 2020, lk 10&lt;/ref&gt; Veealusel objektil on olnud keeruline uuringuid läbi viia&lt;ref name=Loodus /&gt; ja Selirand on korduvalt avaldanud seisukohta, et tõsisemaks arheoloogiliseks uurimiseks on vaja järve veetaset alandada.&lt;ref name=Loodus /&gt;&lt;ref name=Ilves2008 /&gt;&lt;ref name=Metsvahi576 /&gt; See oleks aga kulukas ettevõtmine,&lt;ref&gt;[[Jānis Apals]] (1968). Saar Āraiši järves. [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 6, Jüri Seliranna kommentaar, lk 62&lt;/ref&gt; samuti on Valgjärv [[looduskaitse]] all.&lt;ref name=Loodus /&gt; [[Kristin Ilves]]e hinnangul oleks siiski võimalik olnud objekti ka allveearheoloogia korras paremini uurida, kuid Jüri Seliranna kui kohalike arheoloogide seas autoriteetse isiku usu puudumine sellise meetodi tõhususse on takistanud Eesti allveearheoloogia arengut.&lt;ref name=Ilves2008 /&gt; Alates 1998./1999. aastast ongi uuringuid läbi viinud [[Soome]] allveearheoloogid Kalle Virtaneni eestvedamisel.&lt;ref name=Ilves2008 /&gt;&lt;ref name=Lang84 /&gt; Veealuseid ehitisi võib puudutamisel kergesti kahjustada ja nende kui [[arheoloogiamälestis]]e juurde tohib sukelduda vaid [[Muinsuskaitseamet]]i eriloaga ning koos juhendajaga.&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/74743483/kaameraga-maal-oigemini-vees-eesti-salaparaseima-jarve-pohjas KAAMERAGA MAAL: õigemini vees, Eesti salapäraseima järve põhjas]. [[Maaleht]], 9. juuni 2016&lt;/ref&gt;

==Kirjeldus==
Leidude põhjal kujunes pilt Valgjärves läbi aja toimunud kolmest inimtegevuse etapist.&lt;ref name=Loodus /&gt;&lt;ref name=Roio26 /&gt;

===Kiviaegne asulakoht===
[[Noorem kiviaeg|Noorema kiviaja]] inimtegevust Valgjärvel näitavad 1984. aastal veealuste ehitiste lääneosast leitud 27 [[savinõu]]kildu, mis võisid kõik pärineda ühest anumast, ja 1989. aastal neist 15–20 m kirde pool avastatud puitpostid. Savinõukillud, mille lähimad analoogid on teada [[Tamula asulakoht|Tamula asulakohast]], esindavad hilise [[kammkeraamika]] stiili, mis Eesti alal levis ajajärgul 3650–2000/1900 [[eKr]]. Nende ornament ja koostis osutab pigem perioodi hilisemale osale. Puiduproovide [[Radiosüsinikumeetod|radiosüsiniku mõõtmine]] dateeris need vahemikku umbes (3500) 3300 – 3200 (3100) eKr ja [[dendrokronoloogia|dendrokronoloogiline]] analüüs vahemikku 3380–3221 eKr. Postide nii pikaajaline säilimine osutab, et need pidid juba kasutusajal olema liigniiskes keskkonnas või ujutas vesi nad pärast asula mahajätmist kiiresti üle. Jüri Seliranna arvates oli veetase toona madalam ja kiviaegsed asukad elasid järve ulatuval poolsaarel. Teised autorid on pidanud võimalikuks ka leidude tõlgendamist vaiehitisena – neid on kiviajast teada umbes 300 km kaugusel Loode-[[Venemaa]]l ja [[Leedu]]s ning ka Tamula asulas oli vaiu kasutatud. Leitud keraamika ja vaiade vanuse võimalik erinevus võib osutada erinevatele kiviaegsetele ehitusjärkudele.&lt;ref name=Loodus /&gt;&lt;ref&gt;Maili Roio 2007, lk 27–30&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Aivar Kriiska, Maili Roio 2011, lk 62&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Roio2006&gt;[[Maili Roio]] (2006). [https://www.arheo.ut.ee/15EA1Roio.pdf Veealuse kultuuripärandi uurimisest Eestis]. Kogumikus: [[Valter Lang]], [[Margot Laneman]] (toimetajad). [https://www.arheo.ut.ee/ArheoLugu.htm Arheoloogiline uurimistöö Eestis 1865–2005]&lt;/ref&gt;

===Eelrooma rauaaja inimtegevus===
[[Eelrooma rauaaeg|Eelrooma rauaaja]] inimtegevusega on seotud esimesena avastatud ehitistest 40 m kirde pool 1988. aastal leitud vaiade rühm. Need esinevad seal 25 × 25&amp;nbsp;m suurusel alal ning hõredamalt ka ehitistest põhja ja ida pool, ulatudes 10–20 cm ulatuses mudast välja. Samas kohas nähti ka suurt hulka rusikasuurusi kive. Järgmisel aastal võetud puiduproovide radiosüsiniku analüüsi järgi pärinesid nad 4.–2. sajandist eKr, dendrokronoloogilise analüüsi järgi vahemikust 313–246 eKr.&lt;ref name=Loodus /&gt;&lt;ref name=Roio2728&gt;Maili Roio 2007, lk 27–28&lt;/ref&gt; Seda paika on aga harva uuritud ja dateeringuid kinnitavaid esemeleide pole.&lt;ref name=Kriiska64 /&gt; Vello Mäss on välja pakkunud, et tegu võib olla kaitsetara jäänustega.&lt;ref&gt;Maili Roio 2007, lk 27&lt;/ref&gt;

===1. aastatuhande II poole vaiasula===
1. aastatuhande II poolest on pärit 1958. aastal esimesena avastatud ehitised, mis paiknevad järve läänekalda poolsaare jätkuks oleval veealusel [[seljandik]]ul&lt;ref name=Kriiska64 /&gt; enam-vähem nelinurksel 737 ruutmeetrisel alal&lt;ref name=Roio26 /&gt; 1 kuni 3–4 m sügavusel.&lt;ref name=Roio20208 /&gt;&lt;ref name=Tvauri301302&gt;[[Andres Tvauri]]. Eelviikingiaeg ja viikingiaeg (550–1050). Peatükk kogumikus: [[Aivar Kriiska]], [[Valter Lang]], [[Ain Mäesalu]], Andres Tvauri, [[Heiki Valk]]. [[Eesti ajalugu (raamatusari)|Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg]]. 2020, [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut]]. Lk 301–302&lt;/ref&gt; Sealt avastati peaaegu 9 m pikkuseid ja kuni 30 cm läbimõõduga töötlemis- ja põlemisjälgedega [[okaspuu]]palke ning nende vahel põhjasetetes pooldiagonaalselt paiknevaid ja altpoolt kirvega teritatud kuni 20 cm läbimõõduga poste ja vaiu. Palkide vahel olid mõnes kohas peasuurused kivid. Struktuuri kirdeosa kitsas palkidega kaetud tipus asus põletusjälgedega kivide 1 m diameetriga ümar hunnik, mida on tõlgendatud koldena.&lt;ref name=Roio26 /&gt;&lt;ref name=Tvauri54 /&gt;&lt;ref name=Tvauri301302 /&gt; Ala kultuurikihi paksuseks mõõdeti erinevatel teadetel 1–2 cm&lt;ref name=Metsvahi576 /&gt; või 20 cm.&lt;ref name=Roio26 /&gt; Ehitist peetakse ainsaks Eestist teadaolevaks [[vaiasula]]ks.&lt;ref name=Metsvahi576 /&gt;&lt;ref&gt;Maili Roio 2020, lk 7&lt;/ref&gt; See oli arvatavasti ehitatud pinnasesse rammitud postidele tehtud platvormile&lt;ref name=Tvauri222&gt;Andres Tvauri 2014, lk 222&lt;/ref&gt; ja paiknes kunagisel saarel või poolsaarel&lt;ref name=Tvauri301302 /&gt; või siis otse vee peal.&lt;ref name=Loodus /&gt;

1989. aastal avastati 2,5 m sügavusel kaks paralleelset teineteisest 1,5 m kaugusel olevat 15–30 cm läbimõõduga postide 70–80 m pikkust rida järve läänekaldalt kuni ehitiste loodeosani. Postide vahekaugus reas oli 4–5 m. Ühe välja tõmmatud [[kuusk|kuusepuust]] posti pikkus oli 3 m, diameeter 21 cm ja see oli kirvega alt kahelt poolt teravaks tehtud.&lt;ref name=Roio26 /&gt;&lt;ref name=Tvauri222 /&gt; Postiridade vahelt leiti [[kisklaud]]u ja lõhestatud [[pruss]]e.&lt;ref name=Tvauri222 /&gt; Arvatavasti on tegu asulat ja kallast ühendanud [[sild|silla]] jäänustega.&lt;ref name=Roio26 /&gt;&lt;ref name=Tvauri222 /&gt; 2014. aasta seisuga oli see ainus Eesti alalt teada olev [[Eesti muinasaeg|muinasaegne]] sild.&lt;ref name=Tvauri222 /&gt;

1960. aastatel tehtud esimene ehitiste radiosüsiniku dateerimine paigutas nende kasutamise 6.–7. sajandisse [[pKr]], kuid need tulemused polnud kalibreeritud. 1989. aastal võeti uued proovid, mille kalibreeritud tulemused paigutusid vahemikku 6. sajandi lõpp kuni 10. sajandi lõpp pKr.&lt;ref name=Roio2728 /&gt; Sillaposti dateering andis seejuures vahemiku 778–980 pKr.&lt;ref name=Tvauri222 /&gt; Kümme dendrokronoloogilist analüüsi dateeriti vahemikku 526–809 pKr&lt;ref&gt;Maili Roio 2007, lk 28&lt;/ref&gt; ja näitasid, et kõik puud olid langetatud ühel, täpselt küll teadmata aastal&lt;ref name=Tvauri301302 /&gt; ning kogu rajatis ehitati valmis korraga, võimalik, et isegi ühe aasta jooksul.&lt;ref name=Lang84 /&gt;

Uurimiskohast leiti üle 300 potikillu, mille sarnaseid on leitud mitmest Lõuna-Eesti linnuses ja asulas, kus taoline, nn [[Rõuge tüüpi keraamika]]&lt;ref name=Lang84 /&gt;&lt;ref&gt;Andres Tvauri 2014, lk 67&lt;/ref&gt; on dateeritud 1. aastatuhande viimasesse veerandisse.&lt;ref name=Roio2006 /&gt;&lt;ref name=Roio29&gt;Maili Roio 2007, lk 29&lt;/ref&gt; Ka Valgjärve edelatipu juurest leitud [[oda]]otsad kuuluvad keraamikaga samasse ajastusse.&lt;ref name=Loodus /&gt; Ainus järveehitisest leitud puitese&lt;ref name=Roio202010 /&gt; on konks, mille otsas on auk ja soon nööri kinnitamiseks. Samasugune konks tuli välja ka [[Āraiši järvelinnus]]e kaevamistel, kus seda [[etnograafia|etnograafiliste]] vastete alusel peeti kuuluvaks varustusse, mida tarvitati puu otsa [[mesilaspere]]de juurde pääsemiseks.&lt;ref name=Tvauri201477&gt;Andres Tvauri 2014, lk 77&lt;/ref&gt; Ka Valgjärve konksu on peetud metsmesindusega seotuks,&lt;ref name=Roio202010 /&gt; kuid teisalt on seda hinnatud ka liiga nõrgaks, et täiskasvanud inimest kanda, ja nii peetud pigem näiteks [[kaelkook|kaelkoogu]] osaks, kuhu sai veeämbri riputada.&lt;ref name=Tvauri201477 /&gt; 

Arvestades nii radiosüsinikumeetodi, dendrokronoloogia kui keraamikaleidude analüüsi on [[Maili Roio]] paigutanud järveasula kasutusaja vahemikku umbes 700–900 pKr, mis hõlmab umbes Eesti [[eelviikingiaeg|eelviikingi]]- ja [[Viikingiaeg Eestis|viikingiaja]].&lt;ref name=Roio29 /&gt; Märkide puudumine mitme erineva ehitusjärgu kohta osutab [[Andres Tvauri]] hinnangul, et ehitise kasutamine polnud pikaajaline.&lt;ref name=Tvauri301302 /&gt; Samas dendrokronoloogiliste tulemuste suhteline varajasus võrreldes teiste meetoditega võib Roio meelest siiski viidata, et asustusjärke oli mitu.&lt;ref name=Roio29 /&gt;

[[File:Āraišu ezerpils 2001-05-26.jpg|thumb|Valgjärve omaga samalaadseks ja -ealiseks peetava [[Āraiši järveasula]] rekonstruktsioon]]
Samalaadseid ja -aegseid järveasulaid teatakse [[Kagu-Eesti]]st kokku 5 ja Põhja-[[Läti]]st 10.&lt;ref name=Tvauri301302 /&gt; Ülejäänud neli Eesti asulakohta rajati siiski mitte postidele, vaid järvesaartele.&lt;ref&gt;Andres Tvauri 2014, lk 53&lt;/ref&gt; Kultuuriliselt ja geograafiliselt Valgjärvele lähimad vaiasulad on leitud Läti [[Vidzeme]] järvedest 1,5–4 m sügavuselt vee ja muda alt.&lt;ref&gt;Merili Metsvahi 2015, lk 576–577&lt;/ref&gt; Neidki peetakse pärinevat 1. aastatuhande II poolest.&lt;ref name=Tvauri54 /&gt; Radiosüsiniku dateeringuid on sealt kahe järveasula kohta – [[Ušuru]] oma kasutati 8. sajandil ja Āraiši järvelinnust 9.–10 sajandil. Roio arvates oligi Valgjärve asula lähema ümbruse kontekstis võõras ning ühiskondlik-poliitiliselt ja kultuuriliselt rohkem seotud aladega Põhja-Lätis.&lt;ref&gt;Maili Roio 2007, lk 30–31&lt;/ref&gt;

Järveasula rajamise põhjuseks on tihti peetud kaitsevajadust.&lt;ref name=Kriiska64 /&gt;&lt;ref name=Metsvahi577&gt;Merili Metsvahi 2015, lk 577&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Maili Roio 2007, lk 30&lt;/ref&gt; Jälgi kaitsetarast pole siiski avastatud&lt;ref name=Kriiska64 /&gt;&lt;ref name=Roio31 /&gt; kui just mitte pidada järve ennast kaitseteguriks.&lt;ref name=Roio31 /&gt; Maili Roio meelest ei pidanud viikingiaegsed vaiasulad olema seotud eluviisiga, vaid ühiskondlike ja poliitiliste faktoritega, staatuse väljendamisega. Tema arvates oli Valgjärvel ilmselt aastaringne asula, kus majapidamisviisid sarnanesid teiste sama perioodi asulate omadega&lt;ref name=Roio32&gt;Maili Roio 2007, lk 32&lt;/ref&gt; ja mis kuulus ühiskonnas erilist staatust omanud inimesele või inimrühmale. Ka [[Merili Metsvahi]] hinnangul märkisid ehitised pigem omaniku sotsiaalset staatust kui lähtusid kaitsevajadusest. Tema meelest võis seal olla kellegi elupaik või [[religioon|religioosse]] tähtsusega hooned või nii elu- kui ka kultushooned.&lt;ref name=Metsvahi577 /&gt; [[Arvi Liiva]] arvates kuulus ehitis tõenäoliselt rikkale ülikule, kes seal perega aasta läbi elas. Asula mahajätmise põhjus pole selge. Arvi Liiva on seletuseks pakkunud õnnetust, näiteks tulekahju, millele osutavad põlemisjäljed palgijäänustel, või kallaletungi. Oluline või isegi otsustav roll oli tema hinnangul ka [[kliimamuutus]]tel, mille tõttu järvede veetasemed tõusid.&lt;ref name=Loodus /&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Tõrva vald]]
[[Kategooria:Eesti asulakohad]]
[[Kategooria:Eesti kiviaeg]]
[[Kategooria:Eesti rauaaeg]]</text>
      <sha1>amqmc60kaaisstp4vjqa94nynag3rn5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Patrick Sanders</title>
    <ns>0</ns>
    <id>631904</id>
    <revision>
      <id>6177020</id>
      <parentid>6125932</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:00:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Patrick Sanders inspects (cropped).jpg</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2362" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = Patrick Sanders inspects (cropped).jpg
| pildisuurus         = 
| pildiallkiri        = Sanders 2022. aastal
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Sir Patrick Sanders
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = Sir Patrick Nicholas Yardley Monrad Sanders
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = {{Sünniaeg ja vanus|1966|04|06}}
| sünnikoht           = [[Tidworth]], Wiltshire, Inglismaa
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = 
| haridus             = 
| truudusvanded       = {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 1984–
| auaste              = [[kindral]]
| teenistusnumber     = 520489
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = {{lihtne loend|
*[[Põhja-Iirimaa konflikt]]
*[[Kosovo sõda]]
*[[Iraagi sõda]]
*[[Afganistani sõda (2001–2021)|Afganistani sõda]]
}}
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = 
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
'''Sir Patrick Nicholas Yardley Monrad Sanders''' (sündinud [[6. aprill]]il [[1966]] [[Tidworth]]is&lt;!--Q1234735--&gt;) on Briti sõjaväelane, [[kindral]], [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia maaväe]] peastaabi ülem alates 2022. aasta juunist.&lt;ref name=_1 /&gt;&lt;ref name=BBC /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=_1&gt;{{cite web |title=Chief of the General Staff |url=https://www.army.mod.uk/who-we-are/our-people/senior-leaders/chief-of-the-general-staff/ | publisher=British Army}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/uk-61858476 |title=New UK Army chief issues Russia rallying cry |trans-title= |publisher=BBC News |date=2022-06-19 |access-date=2022-06-20 |website=bbc.com |language=en |author=George Bowden |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina|Patrick Sanders}}

{{JÄRJESTA:Sanders, Patrick}}
[[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>bkt2sxwcw6lg87x4f541sd9fwkyk0hv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gennadi Židko</title>
    <ns>0</ns>
    <id>632302</id>
    <revision>
      <id>6177107</id>
      <parentid>6134590</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:52:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5156" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = Gennady Zhidko (official portrait).jpg
| pildisuurus         = 210px
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Gennadi Židko
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = 
| sünninimi           = Геннадий Валериевич Жидко
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = {{birth date|1965|09|12|df=y}}
| sünnikoht           = [[Jangiabad]], [[Sõrdarja oblast]], [[Usbeki NSV]], [[Nõukogude Liit]]&lt;ref name=warheroes /&gt;
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = 
| haridus             = 
| truudusvanded       = {{PisiLipp|Nõukogude Liit}}&lt;br /&gt;{{PisiLipp|Venemaa}}
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 1982–
| auaste              = [[kindralpolkovnik]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = {{Puuloend}}
*Sekkumine&amp;nbsp;Süüria&amp;nbsp;kodusõtta&amp;nbsp;(2015–)
*[[Vene-Ukraina sõda]]
**[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]
{{Puuloend/lõpp}}
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]]
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}

'''Gennadi Valerjevitš Židko''' ([[vene keel]]es ''Геннадий Валериевич Жидкo''; sündinud [[12. september|12. septembril]] [[1965]] [[Jangiabad]]is [[Sõrdarja oblast]]is [[Usbeki NSV]]-s) on [[Venemaa]] sõjaväelane ([[kindralpolkovnik]]). Alates juunist 2022 Venemaa Föderatsiooni vägede ülemjuhataja [[Ukraina]]s.&lt;ref&gt;https://www.nautiv.com/analysts-moscow-has-again-replaced-the-commander-of-russian-forces-in-ukraine/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.telegraph.co.uk/world-news/2022/06/25/russia-shakes-up-top-command-ex-syria-war-general-sacked/&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==

Ta sündis [[Jangiabad|Jangiabadis]] [[Sõrdarja oblast|Sõrdarja oblastis]] [[Usbeki NSV]]-s (praeguse haldusjaotuse järgi [[Sirdaryo vilajett|Sirdaryo vilajetis]] [[Usbekistan|Usbekistanis]]). [[1987]]. aastal lõpetas ta [[Taškendi kõrgem tankiväejuhatuse kool|Taškendi kõrgema tankiväejuhatuse kooli]]. Seejärel teenis 27. kaardiväe motolaskurdiviisis [[Volga sõjaväeringkond|Volga]] ja [[Volga-Uraali sõjaväeringkond|Volga-Uraali sõjaväeringkonnas]], asukohaga [[Totskoje|Totskojes]] [[Totskoje rajoon|Totskoje rajoonis]] [[Orenburgi oblast|Orenburgi oblastis]], kus tõusis rühmaülemast diviisiülemaks, ülendati ennetähtaegselt kapteniks ja seejärel polkovnikuks. Hiljem oli ta [[Tadžikistan]]is [[Dušanbe]]s baseeruva 92. motoriseeritud laskurrügemendi ülem. 1997. aastal lõpetas ta marssal Malinovski nimelise soomusjõudude sõjaväeakadeemia ja 2007. aastal Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia. Augustist 2007 juulini 2009 oli ta 20. kaardiväe motoriseeritud laskurdiviisi ülem [[Volgograd]]is. Juulist 2009 jaanuarini 2011 oli ta 20. kaardiväe armee ülema asetäitja peakorteriga [[Voronež]]is. Jaanuarist 2011 jaanuarini 2015 oli ta 6. armee ülema esimene asetäitja [[Peterburi]]s. Jaanuarist 2015 septembrini 2016 oli ta 2. kaardiväearmee ülema esimene asetäitja, 2016. aasta septembrist 2017. aasta novembrini 2. kaardiväearmee ülem peakorteriga [[Samara]]s. 2016. aastal osales ta sõjalisel operatsioonil [[Süüria]]s, olles seal asuvate Venemaa Föderatsiooni relvajõudude staabiülem. 22. novembrist 2017 kuni 3. novembrini 2018 oli ta [[Venemaa Föderatsiooni relvajõud]]ude kindralstaabi ülema asetäitja. 2018. aasta novembris määrati ta [[Ida sõjaväeringkond|Ida sõjaväeringkonna]] vägede ülemaks. 12. novembril 2021 määrati ta [[Venemaa kaitseminister|Venemaa kaitseministri]] asetäitjaks - Venemaa Föderatsiooni relvajõudude sõjalis-poliitilise peadirektoraadi juhiks.

20. veebruarist 2016 kindralmajor, 11. juunist 2018 kindralleitnant ja 11. juunist 2020 kindralpolkovnik.&lt;ref&gt;https://warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=26211&lt;/ref&gt;

Alates juunist 2022 Venemaa Föderatsiooni vägede ülemjuhataja Ukrainas.&lt;ref&gt;https://www.telegraph.co.uk/world-news/2022/06/25/russia-shakes-up-top-command-ex-syria-war-general-sacked/&lt;/ref&gt;

== Sanktsioonid ==

15. märtsil 2022 kehtestas [[USA]] seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale talle viisa- ja majandussanktsioonid.&lt;ref&gt;https://www.err.ee/1608532060/usa-kehtestas-sanktsioonid-11-vene-militaarjuhile&lt;/ref&gt;

{{Pooleli|aasta=2022|kuu=juuni}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=warheroes&gt;{{cite web|url=http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=26211|title=Жидко Геннадий Валериевич|publisher=[[Герои страны]]|date=|access-date=1 January 2018}}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Židko, Gennadi}}
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]
[[Kategooria:Venemaa kindralid]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>p4rhp0g34tbtvx7zk2ar6phfplrwc87</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ilmakast</title>
    <ns>2</ns>
    <id>633794</id>
    <revision>
      <id>6177344</id>
      <parentid>6176765</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:09:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42258" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable collapsible {{#if:{{{peidetud|}}}|collapsed}}&quot; style=&quot;width:{{{width|25}}}%; text-align:center; font-size:90%;&quot;
|-
! colspan=&quot;14&quot; style=&quot;font-weight:bold&quot; | Kliimaandmed {{{prep|de}}} {{{asukoht|{{{location|}}}}}}
|- height=&quot;17&quot;
! style=&quot;border-right-width:medium&quot; | Andmestik
! Jaanuar
! Veebruar
! Märts
! Aprill
! Mai
! Juuni
! Juuli
! August
! September
! Oktoober
! November
! Detsember
! style=&quot;border-left-width:medium&quot; abbr=&quot;Aasta&quot; | Aasta
|-
{{#if:{{{jaan_absoluut_max|}}}|{{Ilmakast/line |silt=Absoluutne maksimum (°C) |sc=t
|jaan={{{jaan_absoluut_max|{{{Jaan_REC_Hi_°C|{{{Jaan record high C|{{#if:{{{Jan_REC_Hi_°F|{{{Jan record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_REC_Hi_°F|{{{Jan record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_absoluut_max|{{{Feb_REC_Hi_°C|{{{Feb record high C|{{#if:{{{Feb_REC_Hi_°F|{{{Feb record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_REC_Hi_°F|{{{Feb record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_absoluut_max|{{{Mar_REC_Hi_°C|{{{Mar record high C|{{#if:{{{Mar_REC_Hi_°F|{{{Mar record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_REC_Hi_°F|{{{Mar record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_absoluut_max|{{{Apr_REC_Hi_°C|{{{Apr record high C|{{#if:{{{Apr_REC_Hi_°F|{{{Apr record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_REC_Hi_°F|{{{Apr record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_absoluut_max|{{{May_REC_Hi_°C|{{{May record high C|{{#if:{{{May_REC_Hi_°F|{{{May record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_REC_Hi_°F|{{{May record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_absoluut_max|{{{Jun_REC_Hi_°C|{{{Jun record high C|{{#if:{{{Jun_REC_Hi_°F|{{{Jun record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_REC_Hi_°F|{{{Jun record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_absoluut_max|{{{Jul_REC_Hi_°C|{{{Jul record high C|{{#if:{{{Jul_REC_Hi_°F|{{{Jul record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_REC_Hi_°F|{{{Jul record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_absoluut_max|{{{Aug_REC_Hi_°C|{{{Aug record high C|{{#if:{{{Aug_REC_Hi_°F|{{{Aug record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_REC_Hi_°F|{{{Aug record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_absoluut_max|{{{Sep_REC_Hi_°C|{{{Sep record high C|{{#if:{{{Sep_REC_Hi_°F|{{{Sep record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_REC_Hi_°F|{{{Sep record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_absoluut_max|{{{Oct_REC_Hi_°C|{{{Oct record high C|{{#if:{{{Oct_REC_Hi_°F|{{{Oct record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_REC_Hi_°F|{{{Oct record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_absoluut_max|{{{Nov_REC_Hi_°C|{{{Nov record high C|{{#if:{{{Nov_REC_Hi_°F|{{{Nov record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_REC_Hi_°F|{{{Nov record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_absoluut_max|{{{Dec_REC_Hi_°C|{{{Dec record high C|{{#if:{{{Dec_REC_Hi_°F|{{{Dec record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_REC_Hi_°F|{{{Dec record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{{aasta_absoluut_max|{{{Year_REC_Hi_°C|{{{year record high C|{{#if:{{{Year_REC_Hi_°F|{{{year record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Year_REC_Hi_°F|{{{year record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} 
}}}}
|- 
{{#if:{{{jaan_max|}}}|{{Ilmakast/line |silt=Kõrgeim keskmine temperatuur (°C) |sc=t
|jaan={{{jaan_max|{{{Jan_Hi_°C|{{{Jan high C|{{#if:{{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_max|{{{Feb_Hi_°C|{{{Feb high C|{{#if:{{{Feb_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_max|{{{Mar_Hi_°C|{{{Mar high C|{{#if:{{{Mar_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_max|{{{Apr_Hi_°C|{{{Apr high C|{{#if:{{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_max|{{{May_Hi_°C|{{{May high C|{{#if:{{{May_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_max|{{{Jun_Hi_°C|{{{Jun high C|{{#if:{{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_max|{{{Jul_Hi_°C|{{{Jul high C|{{#if:{{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_max|{{{Aug_Hi_°C|{{{Aug high C|{{#if:{{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_max|{{{Sep_Hi_°C|{{{Sep high C|{{#if:{{{Sep_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_max|{{{Oct_Hi_°C|{{{Oct high C|{{#if:{{{Oct_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_max|{{{Nov_Hi_°C|{{{Nov high C|{{#if:{{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_max|{{{Dec_Hi_°C|{{{Dec high C|{{#if:{{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_max|{{{Year_Hi_°C|{{{year high C|{{{Year_Hi_°F|{{{year high F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_max|{{{Year_Hi_°C|{{{year high C|{{#expr:({{{Year_Hi_°F|{{{year high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_max|{{{Jan_Hi_°C|{{{Jan high C|{{#if:{{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{veebr_max|{{{Feb_Hi_°C|{{{Feb high C|{{#if:{{{Feb_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{märts_max|{{{Mar_Hi_°C|{{{Mar high C|{{#if:{{{Mar_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aprill_max|{{{Apr_Hi_°C|{{{Apr high C|{{#if:{{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{mai_max|{{{May_Hi_°C|{{{May high C|{{#if:{{May_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuni_max|{{{Jun_Hi_°C|{{{Jun high C|{{#if:{{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuli_max|{{{Jul_Hi_°C|{{{Jul high C|{{#if:{{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aug_max|{{{Aug_Hi_°C|{{{Aug high C|{{#if:{{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{sept_max|{{{Sep_Hi_°C|{{{Sep high C|{{#if:{{{Sep_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{okt_max|{{{Oct_Hi_°C|{{{Oct high C|{{#if:{{{Oct_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{nov_max|{{{Nov_Hi_°C|{{{Nov high C|{{#if:{{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{dets_max|{{{Dec_Hi_°C|{{{Dec high C|{{#if:{{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}}
}}}}
|- 
{{#if:{{{jaan_keskmine|{{{Jan_MEAN_°C|{{{Jan mean C|{{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Keskmine temperatuur (°C) |sc=t
|jaan={{{jaan_keskmine|{{{Jan_MEAN_°C|{{{Jan mean C|{{#if:{{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_keskmine|{{{Feb_MEAN_°C|{{{Feb mean C|{{#if:{{{Feb_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_keskmine|{{{Mar_MEAN_°C|{{{Mar mean C|{{#if:{{{Mar_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_keskmine|{{{Apr_MEAN_°C|{{{Apr mean C|{{#if:{{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_keskmine|{{{May_MEAN_°C|{{{May mean C|{{#if:{{{May_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_keskmine|{{{Jun_MEAN_°C|{{{Jun mean C|{{#if:{{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_keskmine|{{{Jul_MEAN_°C|{{{Jul mean C|{{#if:{{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_keskmine|{{{Aug_MEAN_°C|{{{Aug mean C|{{#if:{{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_keskmine|{{{Sep_MEAN_°C|{{{Sep mean C|{{#if:{{{Sep_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_keskmine|{{{Oct_MEAN_°C|{{{Oct mean C|{{#if:{{{Oct_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_keskmine|{{{Nov_MEAN_°C|{{{Nov mean C|{{#if:{{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_keskmine|{{{Dec_MEAN_°C|{{{Dec mean C|{{#if:{{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_keskmine|{{{Year_MEAN_°C|{{{year mean C|{{{Year_MEAN_°F|{{{year mean F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_keskmine|{{{Year_MEAN_°C|{{{year mean C|{{#expr:({{{Year_MEAN_°F|{{{year mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_keskmine|{{{Jan_MEAN_°C|{{{Jan mean C|{{#if:{{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{veebr_keskmine|{{{Feb_MEAN_°C|{{{Feb mean C|{{#if:{{{Feb_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{märts_keskmine|{{{Mar_MEAN_°C|{{{Mar mean C|{{#if:{{{Mar_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aprill_keskmine|{{{Apr_MEAN_°C|{{{Apr mean C|{{#if:{{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{mai_keskmine|{{{May_MEAN_°C|{{{May mean C|{{#if:{{{May_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuni_keskmine|{{{Jun_MEAN_°C|{{{Jun mean C|{{#if:{{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuli_keskmine|{{{Jul_MEAN_°C|{{{Jul mean C|{{#if:{{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aug_keskmine|{{{Aug_MEAN_°C|{{{Aug mean C|{{#if:{{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{sept_keskmine|{{{Sep_MEAN_°C|{{{Sep mean C|{{#if:{{{Sep_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{okt_keskmine|{{{Oct_MEAN_°C|{{{Oct mean C|{{#if:{{{Oct_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{nov_keskmine|{{{Nov_MEAN_°C|{{{Nov mean C|{{#if:{{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{dets_keskmine|{{{Dec_MEAN_°C|{{{Dec mean C|{{#if:{{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}}
}}}}
|-
{{#if:{{{jaan_min|{{{Jan_Lo_°C|{{{Jan low C|{{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Madalaim keskmine temperatuur (°C) |sc=t
|jaan={{{jaan_min|{{{Jan_Lo_°C|{{{Jan low C|{{#if:{{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_min|{{{Feb_Lo_°C|{{{Feb low C|{{#if:{{{Feb_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_min|{{{Mar_Lo_°C|{{{Mar low C|{{#if:{{{Mar_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_min|{{{Apr_Lo_°C|{{{Apr low C|{{#if:{{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_min|{{{May_Lo_°C|{{{May low C|{{#if:{{{May_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_min|{{{Jun_Lo_°C|{{{Jun low C|{{#if:{{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_min|{{{Jul_Lo_°C|{{{Jul low C|{{#if:{{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_min|{{{Aug_Lo_°C|{{{Aug low C|{{#if:{{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_min|{{{Sep_Lo_°C|{{{Sep low C|{{#if:{{{Sep_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_min|{{{Oct_Lo_°C|{{{Oct low C|{{#if:{{{Oct_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_min|{{{Nov_Lo_°C|{{{Nov low C|{{#if:{{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_min|{{{Dec_Lo_°C|{{{Dec low C|{{#if:{{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_min|{{{Year_Lo_°C|{{{year low C|{{{Year_Lo_°F|{{{year low F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_min|{{{Year_Lo_°C|{{{year low C|{{#expr:({{{Year_Lo_°F|{{{year low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_min|{{{Jan_Lo_°C|{{{Jan low C|{{#if:{{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{veebr_min|{{{Feb_Lo_°C|{{{Feb low C|{{#if:{{{veebr_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{märts_min|{{{Mar_Lo_°C|{{{Mar low C|{{#if:{{{Mar_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aprill_min|{{{Apr_Lo_°C|{{{Apr low C|{{#if:{{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{mai_min|{{{May_Lo_°C|{{{May low C|{{#if:{{{May_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuni_min|{{{Jun_Lo_°C|{{{Jun low C|{{#if:{{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuli_min|{{{Jul_Lo_°C|{{{Jul low C|{{#if:{{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aug_min|{{{Aug_Lo_°C|{{{Aug low C|{{#if:{{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{sept_min|{{{Sep_Lo_°C|{{{Sep low C|{{#if:{{{Sep_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{okt_min|{{{Oct_Lo_°C|{{{Oct low C|{{#if:{{{Oct_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{nov_min|{{{Nov_Lo_°C|{{{Nov low C|{{#if:{{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{dets_min|{{{Dec_Lo_°C|{{{Dec low C|{{#if:{{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}}
}}}}
|- 
{{#if:{{{jaan_absoluut_min|{{{Jan_REC_Lo_°C|{{{Jan record low C|{{{Jan_REC_Lo_°F|{{{Jan record low F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Absoluutne miinimum (°C) |sc=t
|jaan={{{jaan_absoluut_min|{{{Jan_REC_Lo_°C|{{{Jan record low C|{{#if:{{{Jan_REC_Lo_°F|{{{Jan record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_REC_Lo_°F|{{{Jan record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_absoluut_min|{{{Feb_REC_Lo_°C|{{{Feb record low C|{{#if:{{{Feb_REC_Lo_°F|{{{Feb record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_REC_Lo_°F|{{{Feb record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_absoluut_min|{{{Mar_REC_Lo_°C|{{{Mar record low C|{{#if:{{{Mar_REC_Lo_°F|{{{Mar record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_REC_Lo_°F|{{{Mar record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_absoluut_min|{{{Apr_REC_Lo_°C|{{{Apr record low C|{{#if:{{{Apr_REC_Lo_°F|{{{Apr record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_REC_Lo_°F|{{{Apr record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_absoluut_min|{{{May_REC_Lo_°C|{{{May record low C|{{#if:{{{May_REC_Lo_°F|{{{May record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_REC_Lo_°F|{{{May record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_absoluut_min|{{{Jun_REC_Lo_°C|{{{Jun record low C|{{#if:{{{Jun_REC_Lo_°F|{{{Jun record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_REC_Lo_°F|{{{Jun record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_absoluut_min|{{{Jul_REC_Lo_°C|{{{Jul record low C|{{#if:{{{Jul_REC_Lo_°F|{{{Jul record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_REC_Lo_°F|{{{Jul record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_absoluut_min|{{{Aug_REC_Lo_°C|{{{Aug record low C|{{#if:{{{Aug_REC_Lo_°F|{{{Aug record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_REC_Lo_°F|{{{Aug record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_absoluut_min|{{{Sep_REC_Lo_°C|{{{Sep record low C|{{#if:{{{Sep_REC_Lo_°F|{{{Sep record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_REC_Lo_°F|{{{Sep record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_absoluut_min|{{{Oct_REC_Lo_°C|{{{Oct record low C|{{#if:{{{Oct_REC_Lo_°F|{{{Oct record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_REC_Lo_°F|{{{Oct record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_absoluut_min|{{{Nov_REC_Lo_°C|{{{Nov record low C|{{#if:{{{Nov_REC_Lo_°F|{{{Nov record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_REC_Lo_°F|{{{Nov record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_absoluut_min|{{{Dec_REC_Lo_°C|{{{Dec record low C|{{#if:{{{Dec_REC_Lo_°F|{{{Dec record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_REC_Lo_°F|{{{Dec record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{{aasta_absoluut_min|{{{Year_REC_Lo_°C|{{{year record low C|{{#if:{{{Year_REC_Lo_°F|{{{year record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Year_REC_Lo_°F|{{{year record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} 
}}}}
|- 
{{#if:{{{jaan_sademed|{{{jaan_sademed_cm|{{{jaan_sademed_mm|{{{Jan precipitation mm|{{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Sademed|Sademeid]] ({{#if:{{{jaan_sademed_cm|}}}|c|m}}m) |sc=p
|jaan={{{jaan_sademed|{{{jaan_sademed_cm|{{{jaan_sademed_mm|{{{Jan precipitation mm|{{#if:{{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_sademed|{{{veebr_sademed_cm|{{{veebr_sademed_mm|{{{Feb precipitation mm|{{#if:{{{Feb_Precip_inch|{{{Feb precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Precip_inch|{{{Feb precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_sademed|{{{märts_sademed_cm|{{{märts_sademed_mm|{{{Mar precipitation mm|{{#if:{{{Mar_Precip_inch|{{{Mar precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Precip_inch|{{{Mar precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_sademed|{{{aprill_sademed_cm|{{{aprill_sademed_mm|{{{Apr precipitation mm|{{#if:{{{Apr_Precip_inch|{{{Apr precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Precip_inch|{{{Apr precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_sademed|{{{mai_sademed_cm|{{{mai_sademed_mm|{{{May precipitation mm|{{#if:{{{May_Precip_inch|{{{May precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Precip_inch|{{{May precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_sademed|{{{juuni_sademed_cm|{{{juuni_sademed_mm|{{{Jun precipitation mm|{{#if:{{{Jun_Precip_inch|{{{Jun precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Precip_inch|{{{Jun precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_sademed|{{{juuli_sademed_cm|{{{juuli_sademed_mm|{{{Jul precipitation mm|{{#if:{{{Jul_Precip_inch|{{{Jul precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Precip_inch|{{{Jul precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_sademed|{{{aug_sademed_cm|{{{aug_sademed_mm|{{{Aug precipitation mm|{{#if:{{{Aug_Precip_inch|{{{Aug precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Precip_inch|{{{Aug precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_sademed|{{{sept_sademed_cm|{{{sept_sademed_mm|{{{Sep precipitation mm|{{#if:{{{Sep_Precip_inch|{{{Sep precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Precip_inch|{{{Sep precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_sademed|{{{okt_sademed_cm|{{{okt_sademed_mm|{{{Oct precipitation mm|{{#if:{{{Oct_Precip_inch|{{{Oct precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Precip_inch|{{{Oct precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_sademed|{{{nov_sademed_cm|{{{nov_sademed_mm|{{{Nov precipitation mm|{{#if:{{{Nov_Precip_inch|{{{Nov precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Precip_inch|{{{Nov precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_sademed|{{{dets_sademed_cm|{{{dets_sademed_mm|{{{Dec precipitation mm|{{#if:{{{Dec_Precip_inch|{{{Dec precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Precip_inch|{{{Dec precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_sademed|{{{aasta_sademed_cm|{{{aasta_sademed_mm|{{{year precipitation mm|{{{Year_Precip_inch|{{{year precipitation inch|}}}}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_sademed|{{{aasta_sademed_cm|{{{aasta_sademed_mm|{{{year precipitation mm|{{#expr:({{{Year_Precip_inch|{{{year precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_sademed|{{{jaan_sademed_cm|{{{jaan_sademed_mm|{{{Jan precipitation mm|{{#expr:({{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{veebr_sademed|{{{veebr_sademed_cm|{{{veebr_sademed_mm|{{{Feb precipitation mm|{{#expr:({{{Feb_Precip_inch|{{{Feb precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{märts_sademed|{{{märts_sademed_cm|{{{märts_sademed_mm|{{{Mar precipitation mm|{{#expr:({{{märts_Precip_inch|{{{Mar precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{aprill_sademed|{{{aprill_sademed_cm|{{{aprill_sademed_mm|{{{Apr precipitation mm|{{#expr:({{{Apr_Precip_inch|{{{Apr precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{mai_sademed|{{{mai_sademed_cm|{{{mai_sademed_mm|{{{May precipitation mm|{{#expr:({{{mai_Precip_inch|{{{May precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{juuni_sademed|{{{juuni_sademed_cm|{{{juuni_sademed_mm|{{{Jun precipitation mm|{{#expr:({{{Jun_Precip_inch|{{{Jun precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{juuli_sademed|{{{juuli_sademed_cm|{{{juuli_sademed_mm|{{{Jul precipitation mm|{{#expr:({{{Jul_Precip_inch|{{{Jul precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{aug_sademed|{{{aug_sademed_cm|{{{aug_sademed_mm|{{{Aug precipitation mm|{{#expr:({{{Aug_Precip_inch|{{{Aug precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{sept_sademed|{{{sept_sademed_cm|{{{sept_sademed_mm|{{{Sep precipitation mm|{{#expr:({{{Sep_Precip_inch|{{{Sep precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{okt_sademed|{{{okt_sademed_cm|{{{okt_sademed_mm|{{{Oct precipitation mm|{{#expr:({{{Oct_Precip_inch|{{{Oct precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{nov_sademed|{{{nov_sademed_cm|{{{nov_sademed_mm|{{{Nov precipitation mm|{{#expr:({{{Nov_Precip_inch|{{{Nov precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{dets_sademed|{{{dets_sademed_cm|{{{dets_sademed_mm|{{{Dec precipitation mm|{{#expr:({{{Dec_Precip_inch|{{{Dec precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}}
}}}}
|- 
{{#if:{{{jaan_vihm|{{{Jan_Rain_mm|{{{Jan rain mm|{{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Vihm]] (mm) |sc=p
|jaan={{{jaan_vihm|{{{Jan_Rain_mm|{{{Jan rain mm|{{#if:{{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_vihm|{{{veebr_Rain_mm|{{{Feb rain mm|{{#if:{{{Feb_Rain_inch|{{{Feb rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Rain_inch|{{{Feb rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_vihm|{{{märts_Rain_mm|{{{Mar rain mm|{{#if:{{{Mar_Rain_inch|{{{Mar rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Rain_inch|{{{Mar rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_vihm|{{{Apr_Rain_mm|{{{Apr rain mm|{{#if:{{{Apr_Rain_inch|{{{Apr rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Rain_inch|{{{Apr rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_vihm|{{{mai_Rain_mm|{{{May rain mm|{{#if:{{{May_Rain_inch|{{{May rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Rain_inch|{{{May rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_vihm|{{{Jun_Rain_mm|{{{Jun rain mm|{{#if:{{{Jun_Rain_inch|{{{Jun rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Rain_inch|{{{Jun rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_vihm|{{{Jul_Rain_mm|{{{Jul rain mm|{{#if:{{{Jul_Rain_inch|{{{Jul rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Rain_inch|{{{Jul rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_vihm|{{{Aug_Rain_mm|{{{Aug rain mm|{{#if:{{{Aug_Rain_inch|{{{Aug rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Rain_inch|{{{Aug rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_vihm|{{{sept_Rain_mm|{{{Sep rain mm|{{#if:{{{Sep_Rain_inch|{{{Sep rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Rain_inch|{{{Sep rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_vihm|{{{okt_Rain_mm|{{{Oct rain mm|{{#if:{{{Oct_Rain_inch|{{{Oct rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Rain_inch|{{{Oct rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_vihm|{{{Nov_Rain_mm|{{{Nov rain mm|{{#if:{{{Nov_Rain_inch|{{{Nov rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Rain_inch|{{{Nov rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_vihm|{{{Dec_Rain_mm|{{{Dec rain mm|{{#if:{{{Dec_Rain_inch|{{{Dec rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Rain_inch|{{{Dec rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_vihm|{{{Year_Rain_mm|{{{year rain mm|{{{Year_Rain_inch|{{{year rain inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_vihm|{{{Year_Rain_mm|{{{year rain mm|{{#expr:({{{Year_Rain_inch|{{{year rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_vihm|{{{Jan_Rain_mm|{{{Jan rain mm|{{#expr:({{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{veebr_vihm|{{{veebr_Rain_mm|{{{Feb rain mm|{{#expr:({{{Feb_Rain_inch|{{{Feb rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{märts_vihm|{{{märts_Rain_mm|{{{Mar rain mm|{{#expr:({{{Mar_Rain_inch|{{{Mar rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{aprill_vihm|{{{Apr_Rain_mm|{{{Apr rain mm|{{#expr:({{{Apr_Rain_inch|{{{Apr rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{mai_vihm|{{{mai_Rain_mm|{{{May rain mm|{{#expr:({{{May_Rain_inch|{{{May rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{juuni_vihm|{{{Jun_Rain_mm|{{{Jun rain mm|{{#expr:({{{Jun_Rain_inch|{{{Jun rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{juuli_vihm|{{{Jul_Rain_mm|{{{Jul rain mm|{{#expr:({{{Jul_Rain_inch|{{{Jul rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{aug_vihm|{{{Aug_Rain_mm|{{{Aug rain mm|{{#expr:({{{Aug_Rain_inch|{{{Aug rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{sept_vihm|{{{sept_Rain_mm|{{{Sep rain mm|{{#expr:({{{Sep_Rain_inch|{{{Sep rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{okt_vihm|{{{okt_Rain_mm|{{{Oct rain mm|{{#expr:({{{Oct_Rain_inch|{{{Oct rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{nov_vihm|{{{Nov_Rain_mm|{{{Nov rain mm|{{#expr:({{{Nov_Rain_inch|{{{Nov rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{dets_vihm|{{{Dec_Rain_mm|{{{Dec rain mm|{{#expr:({{{Dec_Rain_inch|{{{Dec rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}}
}}}}
|- 
{{#if:{{{jaan_lumi|{{{Jan_Snow_cm|{{{Jan snow cm|{{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Lumi|Lumesadu]] (cm) |sc=p
|jaan={{{jaan_lumi|{{{Jan_Snow_cm|{{{Jan snow cm|{{#if:{{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_lumi|{{{veebr_Snow_cm|{{{Feb snow cm|{{#if:{{{Feb_Snow_inch|{{{Feb snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Snow_inch|{{{Feb snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_lumi|{{{märts_Snow_cm|{{{Mar snow cm|{{#if:{{{Mar_Snow_inch|{{{Mar snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Snow_inch|{{{Mar snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_lumi|{{{Apr_Snow_cm|{{{Apr snow cm|{{#if:{{{Apr_Snow_inch|{{{Apr snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Snow_inch|{{{Apr snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_lumi|{{{mai_Snow_cm|{{{May snow cm|{{#if:{{{May_Snow_inch|{{{May snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Snow_inch|{{{May snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_lumi|{{{Jun_Snow_cm|{{{Jun snow cm|{{#if:{{{Jun_Snow_inch|{{{Jun snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Snow_inch|{{{Jun snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_lumi|{{{Jul_Snow_cm|{{{Jul snow cm|{{#if:{{{Jul_Snow_inch|{{{Jul snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Snow_inch|{{{Jul snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_lumi|{{{Aug_Snow_cm|{{{Aug snow cm|{{#if:{{{Aug_Snow_inch|{{{Aug snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Snow_inch|{{{Aug snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_lumi|{{{sept_Snow_cm|{{{Sep snow cm|{{#if:{{{Sep_Snow_inch|{{{Sep snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Snow_inch|{{{Sep snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_lumi|{{{okt_Snow_cm|{{{Oct snow cm|{{#if:{{{Oct_Snow_inch|{{{Oct snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Snow_inch|{{{Oct snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_lumi|{{{Nov_Snow_cm|{{{Nov snow cm|{{#if:{{{Nov_Snow_inch|{{{Nov snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Snow_inch|{{{Nov snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_lumi|{{{Dec_Snow_cm|{{{Dec snow cm|{{#if:{{{Dec_Snow_inch|{{{Dec snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Snow_inch|{{{Dec snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_lumi|{{{Year_Snow_cm|{{{year snow cm|{{{Year_Snow_inch|{{{year snow inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_lumi|{{{Year_Snow_cm|{{{year snow cm|{{#expr:({{{Year_Snow_inch|{{{year snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_lumi|{{{Jan_Snow_cm|{{{Jan snow cm|{{#expr:({{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{veebr_lumi|{{{veebr_Snow_cm|{{{Feb snow cm|{{#expr:({{{veebr_Snow_inch|{{{Feb snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{märts_lumi|{{{märts_Snow_cm|{{{Mar snow cm|{{#expr:({{{märts_Snow_inch|{{{Mar snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{aprill_lumi|{{{Apr_Snow_cm|{{{Apr snow cm|{{#expr:({{{Apr_Snow_inch|{{{Apr snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{mai_lumi|{{{mai_Snow_cm|{{{May snow cm|{{#expr:({{{mai_Snow_inch|{{{May snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{juuni_lumi|{{{Jun_Snow_cm|{{{Jun snow cm|{{#expr:({{{Jun_Snow_inch|{{{Jun snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{juuli_lumi|{{{Jul_Snow_cm|{{{Jul snow cm|{{#expr:({{{Jul_Snow_inch|{{{Jul snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{aug_lumi|{{{Aug_Snow_cm|{{{Aug snow cm|{{#expr:({{{Aug_Snow_inch|{{{Aug snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{sept_lumi|{{{sept_Snow_cm|{{{Sep snow cm|{{#expr:({{{sept_Snow_inch|{{{Sep snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{okt_lumi|{{{okt_Snow_cm|{{{Oct snow cm|{{#expr:({{{okt_Snow_inch|{{{Oct snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{nov_lumi|{{{Nov_Snow_cm|{{{Nov snow cm|{{#expr:({{{Nov_Snow_inch|{{{Nov snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{dets_lumi|{{{Dec_Snow_cm|{{{Dec snow cm|{{#expr:({{{Dec_Snow_inch|{{{Dec snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}}
}}}}
|-
{{#if:{{{jaan_sajupäevi|{{{Jan_Precip_days|{{{Jan precipitation days|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Sajupäevi (≥ {{{u_precip_días|{{{unit precipitation days|1 mm}}}}}}) |sc=d
|jaan={{{jaan_sajupäevi|{{{Jan_Precip_days|{{{Jan precipitation days|}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_sajupäevi|{{{veebr_Precip_days|{{{Feb precipitation days|}}}}}}}}}
|märts={{{märts_sajupäevi|{{{märts_Precip_days|{{{Mar precipitation days|}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_sajupäevi|{{{Apr_Precip_days|{{{Apr precipitation days|}}}}}}}}}
|mai={{{mai_sajupäevi|{{{mai_Precip_days|{{{May precipitation days|}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_sajupäevi|{{{Jun_Precip_days|{{{Jun precipitation days|}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_sajupäevi|{{{Jul_Precip_days|{{{Jul precipitation days|}}}}}}}}}
|aug={{{aug_sajupäevi|{{{Aug_Precip_days|{{{Aug precipitation days|}}}}}}}}}
|sept={{{sept_sajupäevi|{{{sept_Precip_days|{{{Sep precipitation days|}}}}}}}}}
|okt={{{okt_sajupäevi|{{{okt_Precip_days|{{{Oct precipitation days|}}}}}}}}}
|nov={{{nov_sajupäevi|{{{Nov_Precip_days|{{{Nov precipitation days|}}}}}}}}}
|dets={{{dets_sajupäevi|{{{Dec_Precip_days|{{{Dec precipitation days|}}}}}}}}}
|aasta= {{#if:{{{aasta_sajupäevi|{{{Year_Precip_days|{{{year precipitation days|}}}}}}}}}|{{{aasta_sajupäevi|{{{Year_Precip_days|{{{year precipitation days}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_sajupäevi|{{{Jan_Precip_days|{{{Jan precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{veebr_sajupäevi|{{{veebr_Precip_days|{{{Feb precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{märts_sajupäevi|{{{märts_Precip_days|{{{Mar precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{aprill_sajupäevi|{{{Apr_Precip_days|{{{Apr precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{mai_sajupäevi|{{{mai_Precip_days|{{{May precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{juuni_sajupäevi|{{{Jun_Precip_days|{{{Jun precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{juuli_sajupäevi|{{{Jul_Precip_days|{{{Jul precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{aug_sajupäevi|{{{Aug_Precip_days|{{{Aug precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{sept_sajupäevi|{{{sept_Precip_days|{{{Sep precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{okt_sajupäevi|{{{okt_Precip_days|{{{Oct precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{nov_sajupäevi|{{{Nov_Precip_days|{{{Nov precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{dets_sajupäevi|{{{Dec_Precip_days|{{{Dec precipitation days|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}}
}}}}
|-
{{#if:{{{jaan_vihmapäevi|{{{Jan_Rain_days|{{{Jan rain days|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Vihmasajuga päevi (≥ {{{u_lluvias_días|{{{unit rain days|1 mm}}}}}}) |sc=d
|jaan={{{jaan_vihmapäevi|{{{Jan_Rain_days|{{{Jan rain days|}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_vihmapäevi|{{{Feb_Rain_days|{{{Feb rain days|}}}}}}}}}
|märts={{{märts_vihmapäevi|{{{Mar_Rain_days|{{{Mar rain days|}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_vihmapäevi|{{{Apr_Rain_days|{{{Apr rain days|}}}}}}}}}
|mai={{{mai_vihmapäevi|{{{May_Rain_days|{{{May rain days|}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_vihmapäevi|{{{Jun_Rain_days|{{{Jun rain days|}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_vihmapäevi|{{{Jul_Rain_days|{{{Jul rain days|}}}}}}}}}
|aug={{{aug_vihmapäevi|{{{Aug_Rain_days|{{{Aug rain days|}}}}}}}}}
|sept={{{sept_vihmapäevi|{{{Sep_Rain_days|{{{Sep rain days|}}}}}}}}}
|okt={{{okt_vihmapäevi|{{{Oct_Rain_days|{{{Oct rain days|}}}}}}}}}
|nov={{{nov_vihmapäevi|{{{Nov_Rain_days|{{{Nov rain days|}}}}}}}}}
|dets={{{dets_vihmapäevi|{{{Dec_Rain_days|{{{Dec rain days|}}}}}}}}}
|aasta= {{#if:{{{aasta_vihmapäevi|{{{Year_Rain_days|{{{year rain days|}}}}}}}}}|{{{aasta_vihmapäevi|{{{Year_Rain_days|{{{year rain days}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_vihmapäevi|{{{Jan_Rain_days|{{{Jan rain days|0}}}}}}}}} + {{{veebr_vihmapäevi|{{{Feb_Rain_days|{{{Feb rain days|0}}}}}}}}} + {{{märts_vihmapäevi|{{{Mar_Rain_days|{{{Mar rain days|0}}}}}}}}} + {{{aprill_vihmapäevi|{{{Apr_Rain_days|{{{Apr rain days|0}}}}}}}}} + {{{mai_vihmapäevi|{{{May_Rain_days|{{{May rain days|0}}}}}}}}} + {{{juuni_vihmapäevi|{{{Jun_Rain_days|{{{Jun rain days|0}}}}}}}}} + {{{juuli_vihmapäevi|{{{Jul_Rain_days|{{{Jul rain days|0}}}}}}}}} + {{{aug_vihmapäevi|{{{Aug_Rain_days|{{{Aug rain days|0}}}}}}}}} + {{{sept_vihmapäevi|{{{Sep_Rain_days|{{{Sep rain days|0}}}}}}}}} + {{{okt_lluvias_días|{{{okt_Rain_days|{{{Oct rain days|0}}}}}}}}} + {{{nov_vihmapäevi|{{{Nov_Rain_days|{{{Nov rain days|0}}}}}}}}} + {{{dets_vihmapäevi|{{{Dec_Rain_days|{{{Dec rain days|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}}
}}}}
|-
{{#if:{{{jaan_lumepäevi|{{{Jan_Snow_days|{{{Jan snow days|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Lumesajuga päevi (≥ {{{u_lumepäevad|{{{unit snow days|1 mm}}}}}}) |sc=d
|jaan={{{jaan_lumepäevi|{{{Jan_Snow_days|{{{Jan snow days|}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_lumepäevi|{{{Feb_Snow_days|{{{Feb snow days|}}}}}}}}}
|märts={{{märts_lumepäevi|{{{Mar_Snow_days|{{{Mar snow days|}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_lumepäevi|{{{Apr_Snow_days|{{{Apr snow days|}}}}}}}}}
|mai={{{mai_lumepäevi|{{{May_Snow_days|{{{May snow days|}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_lumepäevi|{{{Jun_Snow_days|{{{Jun snow days|}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_lumepäevi|{{{Jun_Snow_days|{{{Jul snow days|}}}}}}}}}
|aug={{{aug_lumepäevi|{{{Aug_Snow_days|{{{Aug snow days|}}}}}}}}}
|sept={{{sept_lumepäevi|{{{Sep_Snow_days|{{{Sep snow days|}}}}}}}}}
|okt={{{okt_lumepäevi|{{{Oct_Snow_days|{{{Oct snow days|}}}}}}}}}
|nov={{{nov_lumepäevi|{{{Nov_Snow_days|{{{Nov snow days|}}}}}}}}}
|dets={{{dets_lumepäevi|{{{Dec_Snow_days|{{{Dec snow days|}}}}}}}}}
|aasta= {{#if:{{{aasta_lumepäevi|{{{Year_Snow_days|{{{year snow days|}}}}}}}}}|{{{aasta_lumepäevi|{{{Year_Snow_days|{{{year snow days}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_lumepäevi|{{{Jan_Snow_days|{{{Jan snow days|0}}}}}}}}} + {{{veebr_llumepäevi|{{{Feb_Snow_days|{{{Feb snow days|0}}}}}}}}} + {{{märts_lumepäevi|{{{Mar_Snow_days|{{{Mar snow days|0}}}}}}}}} + {{{aprill_lumepäevi|{{{Apr_Snow_days|{{{Apr snow days|0}}}}}}}}} + {{{mai_lumepäevi|{{{May_Snow_days|{{{May snow days|0}}}}}}}}} + {{{juuni_lumepäevi|{{{Jun_Snow_days|{{{Jun snow days|0}}}}}}}}} + {{{juuli_lumepäevi|{{{Jul_Snow_days|{{{Jul snow days|0}}}}}}}}} + {{{aug_lumepäevi|{{{Aug_Snow_days|{{{Aug snow days|0}}}}}}}}} + {{{sept_lumepäevi|{{{Sep_Snow_days|{{{Sep snow days|0}}}}}}}}} + {{{okt_lumepäevi|{{{Oct_Snow_days|{{{Oct snow days|0}}}}}}}}} + {{{nov_lumepäevi|{{{Nov_Snow_days|{{{Nov snow days|0}}}}}}}}} + {{{dets_lumepäevi|{{{Dec_Snow_days|{{{Dec snow days|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}}
}}}}
|-
{{#if:{{{jaan_päiksetunnid|{{{Jan_Sun|{{{Jan sun|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line|silt=[[Päikesepaiste kestus]]|sc=s
|jaan={{{jaan_päiksetunnid|{{{Jan_Sun|{{{Jan sun|}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_päiksetunnid|{{{Feb_Sun|{{{Feb sun|}}}}}}}}}
|märts={{{märts_päiksetunnid|{{{Mar_Sun|{{{Mar sun|}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_päiksetunnid|{{{Apr_Sun|{{{Apr sun|}}}}}}}}}
|mai={{{mai_päiksetunnid|{{{May_Sun|{{{May sun|}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_päiksetunnid|{{{Jun_Sun|{{{Jun sun|}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_päiksetunnid|{{{Jul_Sun|{{{Jul sun|}}}}}}}}}
|aug={{{aug_päiksetunnid|{{{Aug_Sun|{{{Aug sun|}}}}}}}}}
|sept={{{sept_päiksetunnid|{{{Sep_Sun|{{{Sep sun|}}}}}}}}}
|okt={{{okt_päiksetunnid|{{{Oct_Sun|{{{Oct sun|}}}}}}}}}
|nov={{{nov_päiksetunnid|{{{Nov_Sun|{{{Nov sun|}}}}}}}}}
|dets={{{dets_päiksetunnid|{{{Dec_Sun|{{{Dec sun|}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_päikesetunnid|{{{Year_Sun|{{{year sun|}}}}}}}}}|{{{aasta_päikesetunnid|{{{Year_Sun|{{{year sun}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_päikesetunnid|{{{Jan_Sun|{{{Jan sun|0}}}}}}}}} + {{{veebr_päikesetunnid|{{{Feb_Sun|{{{Feb sun|0}}}}}}}}} + {{{märts_päikesetunnid|{{{Mar_Sun|{{{Mar sun|0}}}}}}}}} + {{{aprill_päikesetunnid|{{{Apr_Sun|{{{Apr sun|0}}}}}}}}} + {{{mai_sol|{{{May_Sun|{{{May sun|0}}}}}}}}} + {{{juuni_päikesetunnid|{{{Jun_Sun|{{{Jun sun|0}}}}}}}}} + {{{juuli_päikesetunnid|{{{Jul_Sun|{{{Jul sun|0}}}}}}}}} + {{{aug_sol|{{{Aug_Sun|{{{Aug sun|0}}}}}}}}} + {{{sept_päiksetunnid|{{{Sep_Sun|{{{Sep sun|0}}}}}}}}} + {{{okt_päikesetunnid|{{{Oct_Sun|{{{Oct sun|0}}}}}}}}} + {{{nov_päikesetunnid|{{{Nov_Sun|{{{Nov sun|0}}}}}}}}} + {{{dets_päikesetunnid|{{{Dec_Sun|{{{Dec sun|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}}
}}}}
|-
{{#if:{{{jaan_õhuniiskus|{{{Jan_Hum|{{{Jan humidity|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Suhteline õhuniiskus]] (%)|sc=h
|jaan={{{jaan_õhuniiskus|{{{Jan_Hum|{{{Jan humidity|}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_õhuniiskus|{{{Feb_Hum|{{{Feb humidity|}}}}}}}}}
|märts={{{märts_õhuniiskus|{{{Mar_Hum|{{{Mar humidity|}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_õhuniiskus|{{{Apr_Hum|{{{Apr humidity|}}}}}}}}}
|mai={{{mai_õhuniiskus|{{{May_Hum|{{{May humidity|}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_õhuniiskus|{{{Jun_Hum|{{{Jun humidity|}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_õhuniiskus|{{{Jul_Hum|{{{Jul humidity|}}}}}}}}}
|aug={{{aug_õhuniiskus|{{{Aug_Hum|{{{Aug humidity|}}}}}}}}}
|sept={{{sept_õhuniiskus|{{{Sep_Hum|{{{Sep humidity|}}}}}}}}}
|okt={{{okt_õhuniiskus|{{{Oct_Hum|{{{Oct humidity|}}}}}}}}}
|nov={{{nov_õhuniiskus|{{{Nov_Hum|{{{Nov humidity|}}}}}}}}}
|dets={{{dets_õhuniiskus|{{{Dec_Hum|{{{Dec humidity|}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_õhuniiskus|{{{Year_Hum|{{{year humidity|}}}}}}}}}|{{{aasta_õhuniiskus|{{{Year_Hum|{{{year humidity}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_õhuniiskus|{{{Jan_Hum|{{{Jan humidity|0}}}}}}}}} + {{{veebr_õhuniiskus|{{{Feb_Hum|{{{Feb humidity|0}}}}}}}}} + {{{märts_õhuniiskus|{{{Mar_Hum|{{{Mar humidity|0}}}}}}}}} + {{{aprill_õhuniiskus|{{{Apr_Hum|{{{Apr humidity|0}}}}}}}}} + {{{mai_õhuniiskus|{{{May_Hum|{{{May humidity|0}}}}}}}}} + {{{juuni_õhuniiskus|{{{Jun_Hum|{{{Jun humidity|0}}}}}}}}} + {{{juuli_õhuniiskus|{{{Jul_Hum|{{{Jul humidity|0}}}}}}}}} + {{{aug_õhuniiskus|{{{Aug_Hum|{{{Aug humidity|0}}}}}}}}} + {{{sept_õhuniiskus|{{{Sep_Hum|{{{Sep humidity|0}}}}}}}}} + {{{okt_õhuniiskus|{{{Oct_Hum|{{{Oct humidity|0}}}}}}}}} + {{{nov_õhuniiskus|{{{Nov_Hum|{{{Nov humidity|0}}}}}}}}} + {{{dets_õhuniiskus|{{{Dec_Hum|{{{Dec humidity|0}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}}
}}}}
|-&lt;!--Viited--&gt;
| colspan=&quot;14&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:88%&quot;{{#if:{{{source 1|}}}{{{source|}}}{{{allikas|}}}|{{!}}''{{#if:{{{source 2|}}}{{{allikas2|}}}|Allikas n.º 1:|Allikas:}} {{{allikas|}}}{{{source|{{{source 1|}}}}}} {{{kasutatud|{{{accessdate|}}}}}}''&lt;!--
--&gt;{{#if:{{{source 2|}}}{{{source2|}}}{{{allikas2|}}}|&lt;nowiki/&gt;
{{!-}}
{{!}}colspan=&quot;14&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:85%&quot;{{!}}''Fuente n.º 2: {{{source2|{{{source 2|{{{allikas2}}}}}}}}} {{{kasutatud2|}}}''}}|{{!}}{{Lisa viide}}}}
|}
&lt;noinclude&gt;
{{Dokumentatsioon}}
[[:Kategooria:Geograafiamallid]]
[[:Kategooria:Teadusmallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>mkjzutlvmlzs021frcm4qfjccilysw2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177346</id>
      <parentid>6177344</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:10:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42235" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable collapsible {{#if:{{{peidetud|}}}|collapsed}}&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
|-
! colspan=&quot;14&quot; style=&quot;font-weight:bold&quot; | Kliimaandmed {{{prep|de}}} {{{asukoht|{{{location|}}}}}}
|- height=&quot;17&quot;
! style=&quot;border-right-width:medium&quot; | Andmestik
! Jaanuar
! Veebruar
! Märts
! Aprill
! Mai
! Juuni
! Juuli
! August
! September
! Oktoober
! November
! Detsember
! style=&quot;border-left-width:medium&quot; abbr=&quot;Aasta&quot; | Aasta
|-
{{#if:{{{jaan_absoluut_max|}}}|{{Ilmakast/line |silt=Absoluutne maksimum (°C) |sc=t
|jaan={{{jaan_absoluut_max|{{{Jaan_REC_Hi_°C|{{{Jaan record high C|{{#if:{{{Jan_REC_Hi_°F|{{{Jan record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_REC_Hi_°F|{{{Jan record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_absoluut_max|{{{Feb_REC_Hi_°C|{{{Feb record high C|{{#if:{{{Feb_REC_Hi_°F|{{{Feb record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_REC_Hi_°F|{{{Feb record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_absoluut_max|{{{Mar_REC_Hi_°C|{{{Mar record high C|{{#if:{{{Mar_REC_Hi_°F|{{{Mar record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_REC_Hi_°F|{{{Mar record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_absoluut_max|{{{Apr_REC_Hi_°C|{{{Apr record high C|{{#if:{{{Apr_REC_Hi_°F|{{{Apr record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_REC_Hi_°F|{{{Apr record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_absoluut_max|{{{May_REC_Hi_°C|{{{May record high C|{{#if:{{{May_REC_Hi_°F|{{{May record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_REC_Hi_°F|{{{May record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_absoluut_max|{{{Jun_REC_Hi_°C|{{{Jun record high C|{{#if:{{{Jun_REC_Hi_°F|{{{Jun record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_REC_Hi_°F|{{{Jun record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_absoluut_max|{{{Jul_REC_Hi_°C|{{{Jul record high C|{{#if:{{{Jul_REC_Hi_°F|{{{Jul record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_REC_Hi_°F|{{{Jul record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_absoluut_max|{{{Aug_REC_Hi_°C|{{{Aug record high C|{{#if:{{{Aug_REC_Hi_°F|{{{Aug record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_REC_Hi_°F|{{{Aug record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_absoluut_max|{{{Sep_REC_Hi_°C|{{{Sep record high C|{{#if:{{{Sep_REC_Hi_°F|{{{Sep record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_REC_Hi_°F|{{{Sep record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_absoluut_max|{{{Oct_REC_Hi_°C|{{{Oct record high C|{{#if:{{{Oct_REC_Hi_°F|{{{Oct record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_REC_Hi_°F|{{{Oct record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_absoluut_max|{{{Nov_REC_Hi_°C|{{{Nov record high C|{{#if:{{{Nov_REC_Hi_°F|{{{Nov record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_REC_Hi_°F|{{{Nov record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_absoluut_max|{{{Dec_REC_Hi_°C|{{{Dec record high C|{{#if:{{{Dec_REC_Hi_°F|{{{Dec record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_REC_Hi_°F|{{{Dec record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{{aasta_absoluut_max|{{{Year_REC_Hi_°C|{{{year record high C|{{#if:{{{Year_REC_Hi_°F|{{{year record high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Year_REC_Hi_°F|{{{year record high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} 
}}}}
|- 
{{#if:{{{jaan_max|}}}|{{Ilmakast/line |silt=Kõrgeim keskmine temperatuur (°C) |sc=t
|jaan={{{jaan_max|{{{Jan_Hi_°C|{{{Jan high C|{{#if:{{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_max|{{{Feb_Hi_°C|{{{Feb high C|{{#if:{{{Feb_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_max|{{{Mar_Hi_°C|{{{Mar high C|{{#if:{{{Mar_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_max|{{{Apr_Hi_°C|{{{Apr high C|{{#if:{{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_max|{{{May_Hi_°C|{{{May high C|{{#if:{{{May_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_max|{{{Jun_Hi_°C|{{{Jun high C|{{#if:{{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_max|{{{Jul_Hi_°C|{{{Jul high C|{{#if:{{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_max|{{{Aug_Hi_°C|{{{Aug high C|{{#if:{{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_max|{{{Sep_Hi_°C|{{{Sep high C|{{#if:{{{Sep_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_max|{{{Oct_Hi_°C|{{{Oct high C|{{#if:{{{Oct_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_max|{{{Nov_Hi_°C|{{{Nov high C|{{#if:{{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_max|{{{Dec_Hi_°C|{{{Dec high C|{{#if:{{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_max|{{{Year_Hi_°C|{{{year high C|{{{Year_Hi_°F|{{{year high F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_max|{{{Year_Hi_°C|{{{year high C|{{#expr:({{{Year_Hi_°F|{{{year high F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_max|{{{Jan_Hi_°C|{{{Jan high C|{{#if:{{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Hi_°F|{{{Jan high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{veebr_max|{{{Feb_Hi_°C|{{{Feb high C|{{#if:{{{Feb_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Hi_°F|{{{Feb high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{märts_max|{{{Mar_Hi_°C|{{{Mar high C|{{#if:{{{Mar_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Hi_°F|{{{Mar high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aprill_max|{{{Apr_Hi_°C|{{{Apr high C|{{#if:{{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Hi_°F|{{{Apr high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{mai_max|{{{May_Hi_°C|{{{May high C|{{#if:{{May_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Hi_°F|{{{May high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuni_max|{{{Jun_Hi_°C|{{{Jun high C|{{#if:{{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Hi_°F|{{{Jun high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuli_max|{{{Jul_Hi_°C|{{{Jul high C|{{#if:{{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Hi_°F|{{{Jul high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aug_max|{{{Aug_Hi_°C|{{{Aug high C|{{#if:{{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Hi_°F|{{{Aug high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{sept_max|{{{Sep_Hi_°C|{{{Sep high C|{{#if:{{{Sep_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Hi_°F|{{{Sep high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{okt_max|{{{Oct_Hi_°C|{{{Oct high C|{{#if:{{{Oct_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Hi_°F|{{{Oct high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{nov_max|{{{Nov_Hi_°C|{{{Nov high C|{{#if:{{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Hi_°F|{{{Nov high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{dets_max|{{{Dec_Hi_°C|{{{Dec high C|{{#if:{{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Hi_°F|{{{Dec high F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}}
}}}}
|- 
{{#if:{{{jaan_keskmine|{{{Jan_MEAN_°C|{{{Jan mean C|{{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Keskmine temperatuur (°C) |sc=t
|jaan={{{jaan_keskmine|{{{Jan_MEAN_°C|{{{Jan mean C|{{#if:{{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_keskmine|{{{Feb_MEAN_°C|{{{Feb mean C|{{#if:{{{Feb_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_keskmine|{{{Mar_MEAN_°C|{{{Mar mean C|{{#if:{{{Mar_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_keskmine|{{{Apr_MEAN_°C|{{{Apr mean C|{{#if:{{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_keskmine|{{{May_MEAN_°C|{{{May mean C|{{#if:{{{May_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_keskmine|{{{Jun_MEAN_°C|{{{Jun mean C|{{#if:{{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_keskmine|{{{Jul_MEAN_°C|{{{Jul mean C|{{#if:{{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_keskmine|{{{Aug_MEAN_°C|{{{Aug mean C|{{#if:{{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_keskmine|{{{Sep_MEAN_°C|{{{Sep mean C|{{#if:{{{Sep_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_keskmine|{{{Oct_MEAN_°C|{{{Oct mean C|{{#if:{{{Oct_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_keskmine|{{{Nov_MEAN_°C|{{{Nov mean C|{{#if:{{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_keskmine|{{{Dec_MEAN_°C|{{{Dec mean C|{{#if:{{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_keskmine|{{{Year_MEAN_°C|{{{year mean C|{{{Year_MEAN_°F|{{{year mean F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_keskmine|{{{Year_MEAN_°C|{{{year mean C|{{#expr:({{{Year_MEAN_°F|{{{year mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_keskmine|{{{Jan_MEAN_°C|{{{Jan mean C|{{#if:{{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_MEAN_°F|{{{Jan mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{veebr_keskmine|{{{Feb_MEAN_°C|{{{Feb mean C|{{#if:{{{Feb_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_MEAN_°F|{{{Feb mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{märts_keskmine|{{{Mar_MEAN_°C|{{{Mar mean C|{{#if:{{{Mar_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_MEAN_°F|{{{Mar mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aprill_keskmine|{{{Apr_MEAN_°C|{{{Apr mean C|{{#if:{{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_MEAN_°F|{{{Apr mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{mai_keskmine|{{{May_MEAN_°C|{{{May mean C|{{#if:{{{May_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_MEAN_°F|{{{May mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuni_keskmine|{{{Jun_MEAN_°C|{{{Jun mean C|{{#if:{{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_MEAN_°F|{{{Jun mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuli_keskmine|{{{Jul_MEAN_°C|{{{Jul mean C|{{#if:{{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_MEAN_°F|{{{Jul mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aug_keskmine|{{{Aug_MEAN_°C|{{{Aug mean C|{{#if:{{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_MEAN_°F|{{{Aug mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{sept_keskmine|{{{Sep_MEAN_°C|{{{Sep mean C|{{#if:{{{Sep_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_MEAN_°F|{{{Sep mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{okt_keskmine|{{{Oct_MEAN_°C|{{{Oct mean C|{{#if:{{{Oct_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_MEAN_°F|{{{Oct mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{nov_keskmine|{{{Nov_MEAN_°C|{{{Nov mean C|{{#if:{{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_MEAN_°F|{{{Nov mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{dets_keskmine|{{{Dec_MEAN_°C|{{{Dec mean C|{{#if:{{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_MEAN_°F|{{{Dec mean F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}}
}}}}
|-
{{#if:{{{jaan_min|{{{Jan_Lo_°C|{{{Jan low C|{{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Madalaim keskmine temperatuur (°C) |sc=t
|jaan={{{jaan_min|{{{Jan_Lo_°C|{{{Jan low C|{{#if:{{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_min|{{{Feb_Lo_°C|{{{Feb low C|{{#if:{{{Feb_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_min|{{{Mar_Lo_°C|{{{Mar low C|{{#if:{{{Mar_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_min|{{{Apr_Lo_°C|{{{Apr low C|{{#if:{{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_min|{{{May_Lo_°C|{{{May low C|{{#if:{{{May_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_min|{{{Jun_Lo_°C|{{{Jun low C|{{#if:{{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_min|{{{Jul_Lo_°C|{{{Jul low C|{{#if:{{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_min|{{{Aug_Lo_°C|{{{Aug low C|{{#if:{{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_min|{{{Sep_Lo_°C|{{{Sep low C|{{#if:{{{Sep_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_min|{{{Oct_Lo_°C|{{{Oct low C|{{#if:{{{Oct_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_min|{{{Nov_Lo_°C|{{{Nov low C|{{#if:{{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_min|{{{Dec_Lo_°C|{{{Dec low C|{{#if:{{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_min|{{{Year_Lo_°C|{{{year low C|{{{Year_Lo_°F|{{{year low F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_min|{{{Year_Lo_°C|{{{year low C|{{#expr:({{{Year_Lo_°F|{{{year low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_min|{{{Jan_Lo_°C|{{{Jan low C|{{#if:{{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Lo_°F|{{{Jan low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{veebr_min|{{{Feb_Lo_°C|{{{Feb low C|{{#if:{{{veebr_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Lo_°F|{{{Feb low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{märts_min|{{{Mar_Lo_°C|{{{Mar low C|{{#if:{{{Mar_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Lo_°F|{{{Mar low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aprill_min|{{{Apr_Lo_°C|{{{Apr low C|{{#if:{{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Lo_°F|{{{Apr low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{mai_min|{{{May_Lo_°C|{{{May low C|{{#if:{{{May_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Lo_°F|{{{May low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuni_min|{{{Jun_Lo_°C|{{{Jun low C|{{#if:{{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Lo_°F|{{{Jun low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{juuli_min|{{{Jul_Lo_°C|{{{Jul low C|{{#if:{{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Lo_°F|{{{Jul low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{aug_min|{{{Aug_Lo_°C|{{{Aug low C|{{#if:{{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Lo_°F|{{{Aug low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{sept_min|{{{Sep_Lo_°C|{{{Sep low C|{{#if:{{{Sep_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Lo_°F|{{{Sep low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{okt_min|{{{Oct_Lo_°C|{{{Oct low C|{{#if:{{{Oct_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Lo_°F|{{{Oct low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{nov_min|{{{Nov_Lo_°C|{{{Nov low C|{{#if:{{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Lo_°F|{{{Nov low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + {{{dets_min|{{{Dec_Lo_°C|{{{Dec low C|{{#if:{{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Lo_°F|{{{Dec low F|}}}}}}-32)/1.8 round 2}}|0}}}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}}
}}}}
|- 
{{#if:{{{jaan_absoluut_min|{{{Jan_REC_Lo_°C|{{{Jan record low C|{{{Jan_REC_Lo_°F|{{{Jan record low F|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Absoluutne miinimum (°C) |sc=t
|jaan={{{jaan_absoluut_min|{{{Jan_REC_Lo_°C|{{{Jan record low C|{{#if:{{{Jan_REC_Lo_°F|{{{Jan record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_REC_Lo_°F|{{{Jan record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_absoluut_min|{{{Feb_REC_Lo_°C|{{{Feb record low C|{{#if:{{{Feb_REC_Lo_°F|{{{Feb record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_REC_Lo_°F|{{{Feb record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_absoluut_min|{{{Mar_REC_Lo_°C|{{{Mar record low C|{{#if:{{{Mar_REC_Lo_°F|{{{Mar record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_REC_Lo_°F|{{{Mar record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_absoluut_min|{{{Apr_REC_Lo_°C|{{{Apr record low C|{{#if:{{{Apr_REC_Lo_°F|{{{Apr record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_REC_Lo_°F|{{{Apr record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_absoluut_min|{{{May_REC_Lo_°C|{{{May record low C|{{#if:{{{May_REC_Lo_°F|{{{May record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{May_REC_Lo_°F|{{{May record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_absoluut_min|{{{Jun_REC_Lo_°C|{{{Jun record low C|{{#if:{{{Jun_REC_Lo_°F|{{{Jun record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_REC_Lo_°F|{{{Jun record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_absoluut_min|{{{Jul_REC_Lo_°C|{{{Jul record low C|{{#if:{{{Jul_REC_Lo_°F|{{{Jul record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_REC_Lo_°F|{{{Jul record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_absoluut_min|{{{Aug_REC_Lo_°C|{{{Aug record low C|{{#if:{{{Aug_REC_Lo_°F|{{{Aug record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_REC_Lo_°F|{{{Aug record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_absoluut_min|{{{Sep_REC_Lo_°C|{{{Sep record low C|{{#if:{{{Sep_REC_Lo_°F|{{{Sep record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_REC_Lo_°F|{{{Sep record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_absoluut_min|{{{Oct_REC_Lo_°C|{{{Oct record low C|{{#if:{{{Oct_REC_Lo_°F|{{{Oct record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_REC_Lo_°F|{{{Oct record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_absoluut_min|{{{Nov_REC_Lo_°C|{{{Nov record low C|{{#if:{{{Nov_REC_Lo_°F|{{{Nov record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_REC_Lo_°F|{{{Nov record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_absoluut_min|{{{Dec_REC_Lo_°C|{{{Dec record low C|{{#if:{{{Dec_REC_Lo_°F|{{{Dec record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_REC_Lo_°F|{{{Dec record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{{aasta_absoluut_min|{{{Year_REC_Lo_°C|{{{year record low C|{{#if:{{{Year_REC_Lo_°F|{{{year record low F|}}}}}}|{{#expr:({{{Year_REC_Lo_°F|{{{year record low F|}}}}}}-32)/1.8 round 1}}}}}}}}}}}}} 
}}}}
|- 
{{#if:{{{jaan_sademed|{{{jaan_sademed_cm|{{{jaan_sademed_mm|{{{Jan precipitation mm|{{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Sademed|Sademeid]] ({{#if:{{{jaan_sademed_cm|}}}|c|m}}m) |sc=p
|jaan={{{jaan_sademed|{{{jaan_sademed_cm|{{{jaan_sademed_mm|{{{Jan precipitation mm|{{#if:{{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_sademed|{{{veebr_sademed_cm|{{{veebr_sademed_mm|{{{Feb precipitation mm|{{#if:{{{Feb_Precip_inch|{{{Feb precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Precip_inch|{{{Feb precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_sademed|{{{märts_sademed_cm|{{{märts_sademed_mm|{{{Mar precipitation mm|{{#if:{{{Mar_Precip_inch|{{{Mar precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Precip_inch|{{{Mar precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_sademed|{{{aprill_sademed_cm|{{{aprill_sademed_mm|{{{Apr precipitation mm|{{#if:{{{Apr_Precip_inch|{{{Apr precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Precip_inch|{{{Apr precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_sademed|{{{mai_sademed_cm|{{{mai_sademed_mm|{{{May precipitation mm|{{#if:{{{May_Precip_inch|{{{May precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Precip_inch|{{{May precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_sademed|{{{juuni_sademed_cm|{{{juuni_sademed_mm|{{{Jun precipitation mm|{{#if:{{{Jun_Precip_inch|{{{Jun precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Precip_inch|{{{Jun precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_sademed|{{{juuli_sademed_cm|{{{juuli_sademed_mm|{{{Jul precipitation mm|{{#if:{{{Jul_Precip_inch|{{{Jul precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Precip_inch|{{{Jul precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_sademed|{{{aug_sademed_cm|{{{aug_sademed_mm|{{{Aug precipitation mm|{{#if:{{{Aug_Precip_inch|{{{Aug precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Precip_inch|{{{Aug precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_sademed|{{{sept_sademed_cm|{{{sept_sademed_mm|{{{Sep precipitation mm|{{#if:{{{Sep_Precip_inch|{{{Sep precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Precip_inch|{{{Sep precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_sademed|{{{okt_sademed_cm|{{{okt_sademed_mm|{{{Oct precipitation mm|{{#if:{{{Oct_Precip_inch|{{{Oct precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Precip_inch|{{{Oct precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_sademed|{{{nov_sademed_cm|{{{nov_sademed_mm|{{{Nov precipitation mm|{{#if:{{{Nov_Precip_inch|{{{Nov precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Precip_inch|{{{Nov precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_sademed|{{{dets_sademed_cm|{{{dets_sademed_mm|{{{Dec precipitation mm|{{#if:{{{Dec_Precip_inch|{{{Dec precipitation inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Precip_inch|{{{Dec precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_sademed|{{{aasta_sademed_cm|{{{aasta_sademed_mm|{{{year precipitation mm|{{{Year_Precip_inch|{{{year precipitation inch|}}}}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_sademed|{{{aasta_sademed_cm|{{{aasta_sademed_mm|{{{year precipitation mm|{{#expr:({{{Year_Precip_inch|{{{year precipitation inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_sademed|{{{jaan_sademed_cm|{{{jaan_sademed_mm|{{{Jan precipitation mm|{{#expr:({{{Jan_Precip_inch|{{{Jan precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{veebr_sademed|{{{veebr_sademed_cm|{{{veebr_sademed_mm|{{{Feb precipitation mm|{{#expr:({{{Feb_Precip_inch|{{{Feb precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{märts_sademed|{{{märts_sademed_cm|{{{märts_sademed_mm|{{{Mar precipitation mm|{{#expr:({{{märts_Precip_inch|{{{Mar precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{aprill_sademed|{{{aprill_sademed_cm|{{{aprill_sademed_mm|{{{Apr precipitation mm|{{#expr:({{{Apr_Precip_inch|{{{Apr precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{mai_sademed|{{{mai_sademed_cm|{{{mai_sademed_mm|{{{May precipitation mm|{{#expr:({{{mai_Precip_inch|{{{May precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{juuni_sademed|{{{juuni_sademed_cm|{{{juuni_sademed_mm|{{{Jun precipitation mm|{{#expr:({{{Jun_Precip_inch|{{{Jun precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{juuli_sademed|{{{juuli_sademed_cm|{{{juuli_sademed_mm|{{{Jul precipitation mm|{{#expr:({{{Jul_Precip_inch|{{{Jul precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{aug_sademed|{{{aug_sademed_cm|{{{aug_sademed_mm|{{{Aug precipitation mm|{{#expr:({{{Aug_Precip_inch|{{{Aug precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{sept_sademed|{{{sept_sademed_cm|{{{sept_sademed_mm|{{{Sep precipitation mm|{{#expr:({{{Sep_Precip_inch|{{{Sep precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{okt_sademed|{{{okt_sademed_cm|{{{okt_sademed_mm|{{{Oct precipitation mm|{{#expr:({{{Oct_Precip_inch|{{{Oct precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{nov_sademed|{{{nov_sademed_cm|{{{nov_sademed_mm|{{{Nov precipitation mm|{{#expr:({{{Nov_Precip_inch|{{{Nov precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + {{{dets_sademed|{{{dets_sademed_cm|{{{dets_sademed_mm|{{{Dec precipitation mm|{{#expr:({{{Dec_Precip_inch|{{{Dec precipitation inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}}
}}}}
|- 
{{#if:{{{jaan_vihm|{{{Jan_Rain_mm|{{{Jan rain mm|{{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Vihm]] (mm) |sc=p
|jaan={{{jaan_vihm|{{{Jan_Rain_mm|{{{Jan rain mm|{{#if:{{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_vihm|{{{veebr_Rain_mm|{{{Feb rain mm|{{#if:{{{Feb_Rain_inch|{{{Feb rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Rain_inch|{{{Feb rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_vihm|{{{märts_Rain_mm|{{{Mar rain mm|{{#if:{{{Mar_Rain_inch|{{{Mar rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Rain_inch|{{{Mar rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_vihm|{{{Apr_Rain_mm|{{{Apr rain mm|{{#if:{{{Apr_Rain_inch|{{{Apr rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Rain_inch|{{{Apr rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_vihm|{{{mai_Rain_mm|{{{May rain mm|{{#if:{{{May_Rain_inch|{{{May rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Rain_inch|{{{May rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_vihm|{{{Jun_Rain_mm|{{{Jun rain mm|{{#if:{{{Jun_Rain_inch|{{{Jun rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Rain_inch|{{{Jun rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_vihm|{{{Jul_Rain_mm|{{{Jul rain mm|{{#if:{{{Jul_Rain_inch|{{{Jul rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Rain_inch|{{{Jul rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_vihm|{{{Aug_Rain_mm|{{{Aug rain mm|{{#if:{{{Aug_Rain_inch|{{{Aug rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Rain_inch|{{{Aug rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_vihm|{{{sept_Rain_mm|{{{Sep rain mm|{{#if:{{{Sep_Rain_inch|{{{Sep rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Rain_inch|{{{Sep rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_vihm|{{{okt_Rain_mm|{{{Oct rain mm|{{#if:{{{Oct_Rain_inch|{{{Oct rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Rain_inch|{{{Oct rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_vihm|{{{Nov_Rain_mm|{{{Nov rain mm|{{#if:{{{Nov_Rain_inch|{{{Nov rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Rain_inch|{{{Nov rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_vihm|{{{Dec_Rain_mm|{{{Dec rain mm|{{#if:{{{Dec_Rain_inch|{{{Dec rain inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Rain_inch|{{{Dec rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_vihm|{{{Year_Rain_mm|{{{year rain mm|{{{Year_Rain_inch|{{{year rain inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_vihm|{{{Year_Rain_mm|{{{year rain mm|{{#expr:({{{Year_Rain_inch|{{{year rain inch|}}}}}})*25.4 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_vihm|{{{Jan_Rain_mm|{{{Jan rain mm|{{#expr:({{{Jan_Rain_inch|{{{Jan rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{veebr_vihm|{{{veebr_Rain_mm|{{{Feb rain mm|{{#expr:({{{Feb_Rain_inch|{{{Feb rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{märts_vihm|{{{märts_Rain_mm|{{{Mar rain mm|{{#expr:({{{Mar_Rain_inch|{{{Mar rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{aprill_vihm|{{{Apr_Rain_mm|{{{Apr rain mm|{{#expr:({{{Apr_Rain_inch|{{{Apr rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{mai_vihm|{{{mai_Rain_mm|{{{May rain mm|{{#expr:({{{May_Rain_inch|{{{May rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{juuni_vihm|{{{Jun_Rain_mm|{{{Jun rain mm|{{#expr:({{{Jun_Rain_inch|{{{Jun rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{juuli_vihm|{{{Jul_Rain_mm|{{{Jul rain mm|{{#expr:({{{Jul_Rain_inch|{{{Jul rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{aug_vihm|{{{Aug_Rain_mm|{{{Aug rain mm|{{#expr:({{{Aug_Rain_inch|{{{Aug rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{sept_vihm|{{{sept_Rain_mm|{{{Sep rain mm|{{#expr:({{{Sep_Rain_inch|{{{Sep rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{okt_vihm|{{{okt_Rain_mm|{{{Oct rain mm|{{#expr:({{{Oct_Rain_inch|{{{Oct rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{nov_vihm|{{{Nov_Rain_mm|{{{Nov rain mm|{{#expr:({{{Nov_Rain_inch|{{{Nov rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + {{{dets_vihm|{{{Dec_Rain_mm|{{{Dec rain mm|{{#expr:({{{Dec_Rain_inch|{{{Dec rain inch|}}}}}})*25.4}}}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}}
}}}}
|- 
{{#if:{{{jaan_lumi|{{{Jan_Snow_cm|{{{Jan snow cm|{{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Lumi|Lumesadu]] (cm) |sc=p
|jaan={{{jaan_lumi|{{{Jan_Snow_cm|{{{Jan snow cm|{{#if:{{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_lumi|{{{veebr_Snow_cm|{{{Feb snow cm|{{#if:{{{Feb_Snow_inch|{{{Feb snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Feb_Snow_inch|{{{Feb snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|märts={{{märts_lumi|{{{märts_Snow_cm|{{{Mar snow cm|{{#if:{{{Mar_Snow_inch|{{{Mar snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Mar_Snow_inch|{{{Mar snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_lumi|{{{Apr_Snow_cm|{{{Apr snow cm|{{#if:{{{Apr_Snow_inch|{{{Apr snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Apr_Snow_inch|{{{Apr snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|mai={{{mai_lumi|{{{mai_Snow_cm|{{{May snow cm|{{#if:{{{May_Snow_inch|{{{May snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{May_Snow_inch|{{{May snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_lumi|{{{Jun_Snow_cm|{{{Jun snow cm|{{#if:{{{Jun_Snow_inch|{{{Jun snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jun_Snow_inch|{{{Jun snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_lumi|{{{Jul_Snow_cm|{{{Jul snow cm|{{#if:{{{Jul_Snow_inch|{{{Jul snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Jul_Snow_inch|{{{Jul snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aug={{{aug_lumi|{{{Aug_Snow_cm|{{{Aug snow cm|{{#if:{{{Aug_Snow_inch|{{{Aug snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Aug_Snow_inch|{{{Aug snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|sept={{{sept_lumi|{{{sept_Snow_cm|{{{Sep snow cm|{{#if:{{{Sep_Snow_inch|{{{Sep snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Sep_Snow_inch|{{{Sep snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|okt={{{okt_lumi|{{{okt_Snow_cm|{{{Oct snow cm|{{#if:{{{Oct_Snow_inch|{{{Oct snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Oct_Snow_inch|{{{Oct snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|nov={{{nov_lumi|{{{Nov_Snow_cm|{{{Nov snow cm|{{#if:{{{Nov_Snow_inch|{{{Nov snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Nov_Snow_inch|{{{Nov snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|dets={{{dets_lumi|{{{Dec_Snow_cm|{{{Dec snow cm|{{#if:{{{Dec_Snow_inch|{{{Dec snow inch|}}}}}}|{{#expr:({{{Dec_Snow_inch|{{{Dec snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_lumi|{{{Year_Snow_cm|{{{year snow cm|{{{Year_Snow_inch|{{{year snow inch|}}}}}}}}}}}}}}}|{{{aasta_lumi|{{{Year_Snow_cm|{{{year snow cm|{{#expr:({{{Year_Snow_inch|{{{year snow inch|}}}}}})*2.54 round 1}}}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_lumi|{{{Jan_Snow_cm|{{{Jan snow cm|{{#expr:({{{Jan_Snow_inch|{{{Jan snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{veebr_lumi|{{{veebr_Snow_cm|{{{Feb snow cm|{{#expr:({{{veebr_Snow_inch|{{{Feb snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{märts_lumi|{{{märts_Snow_cm|{{{Mar snow cm|{{#expr:({{{märts_Snow_inch|{{{Mar snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{aprill_lumi|{{{Apr_Snow_cm|{{{Apr snow cm|{{#expr:({{{Apr_Snow_inch|{{{Apr snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{mai_lumi|{{{mai_Snow_cm|{{{May snow cm|{{#expr:({{{mai_Snow_inch|{{{May snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{juuni_lumi|{{{Jun_Snow_cm|{{{Jun snow cm|{{#expr:({{{Jun_Snow_inch|{{{Jun snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{juuli_lumi|{{{Jul_Snow_cm|{{{Jul snow cm|{{#expr:({{{Jul_Snow_inch|{{{Jul snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{aug_lumi|{{{Aug_Snow_cm|{{{Aug snow cm|{{#expr:({{{Aug_Snow_inch|{{{Aug snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{sept_lumi|{{{sept_Snow_cm|{{{Sep snow cm|{{#expr:({{{sept_Snow_inch|{{{Sep snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{okt_lumi|{{{okt_Snow_cm|{{{Oct snow cm|{{#expr:({{{okt_Snow_inch|{{{Oct snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{nov_lumi|{{{Nov_Snow_cm|{{{Nov snow cm|{{#expr:({{{Nov_Snow_inch|{{{Nov snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + {{{dets_lumi|{{{Dec_Snow_cm|{{{Dec snow cm|{{#expr:({{{Dec_Snow_inch|{{{Dec snow inch|}}}}}})*2.54}}}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}}
}}}}
|-
{{#if:{{{jaan_sajupäevi|{{{Jan_Precip_days|{{{Jan precipitation days|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Sajupäevi (≥ {{{u_precip_días|{{{unit precipitation days|1 mm}}}}}}) |sc=d
|jaan={{{jaan_sajupäevi|{{{Jan_Precip_days|{{{Jan precipitation days|}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_sajupäevi|{{{veebr_Precip_days|{{{Feb precipitation days|}}}}}}}}}
|märts={{{märts_sajupäevi|{{{märts_Precip_days|{{{Mar precipitation days|}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_sajupäevi|{{{Apr_Precip_days|{{{Apr precipitation days|}}}}}}}}}
|mai={{{mai_sajupäevi|{{{mai_Precip_days|{{{May precipitation days|}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_sajupäevi|{{{Jun_Precip_days|{{{Jun precipitation days|}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_sajupäevi|{{{Jul_Precip_days|{{{Jul precipitation days|}}}}}}}}}
|aug={{{aug_sajupäevi|{{{Aug_Precip_days|{{{Aug precipitation days|}}}}}}}}}
|sept={{{sept_sajupäevi|{{{sept_Precip_days|{{{Sep precipitation days|}}}}}}}}}
|okt={{{okt_sajupäevi|{{{okt_Precip_days|{{{Oct precipitation days|}}}}}}}}}
|nov={{{nov_sajupäevi|{{{Nov_Precip_days|{{{Nov precipitation days|}}}}}}}}}
|dets={{{dets_sajupäevi|{{{Dec_Precip_days|{{{Dec precipitation days|}}}}}}}}}
|aasta= {{#if:{{{aasta_sajupäevi|{{{Year_Precip_days|{{{year precipitation days|}}}}}}}}}|{{{aasta_sajupäevi|{{{Year_Precip_days|{{{year precipitation days}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_sajupäevi|{{{Jan_Precip_days|{{{Jan precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{veebr_sajupäevi|{{{veebr_Precip_days|{{{Feb precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{märts_sajupäevi|{{{märts_Precip_days|{{{Mar precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{aprill_sajupäevi|{{{Apr_Precip_days|{{{Apr precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{mai_sajupäevi|{{{mai_Precip_days|{{{May precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{juuni_sajupäevi|{{{Jun_Precip_days|{{{Jun precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{juuli_sajupäevi|{{{Jul_Precip_days|{{{Jul precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{aug_sajupäevi|{{{Aug_Precip_days|{{{Aug precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{sept_sajupäevi|{{{sept_Precip_days|{{{Sep precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{okt_sajupäevi|{{{okt_Precip_days|{{{Oct precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{nov_sajupäevi|{{{Nov_Precip_days|{{{Nov precipitation days|0}}}}}}}}} + {{{dets_sajupäevi|{{{Dec_Precip_days|{{{Dec precipitation days|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}}
}}}}
|-
{{#if:{{{jaan_vihmapäevi|{{{Jan_Rain_days|{{{Jan rain days|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Vihmasajuga päevi (≥ {{{u_lluvias_días|{{{unit rain days|1 mm}}}}}}) |sc=d
|jaan={{{jaan_vihmapäevi|{{{Jan_Rain_days|{{{Jan rain days|}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_vihmapäevi|{{{Feb_Rain_days|{{{Feb rain days|}}}}}}}}}
|märts={{{märts_vihmapäevi|{{{Mar_Rain_days|{{{Mar rain days|}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_vihmapäevi|{{{Apr_Rain_days|{{{Apr rain days|}}}}}}}}}
|mai={{{mai_vihmapäevi|{{{May_Rain_days|{{{May rain days|}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_vihmapäevi|{{{Jun_Rain_days|{{{Jun rain days|}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_vihmapäevi|{{{Jul_Rain_days|{{{Jul rain days|}}}}}}}}}
|aug={{{aug_vihmapäevi|{{{Aug_Rain_days|{{{Aug rain days|}}}}}}}}}
|sept={{{sept_vihmapäevi|{{{Sep_Rain_days|{{{Sep rain days|}}}}}}}}}
|okt={{{okt_vihmapäevi|{{{Oct_Rain_days|{{{Oct rain days|}}}}}}}}}
|nov={{{nov_vihmapäevi|{{{Nov_Rain_days|{{{Nov rain days|}}}}}}}}}
|dets={{{dets_vihmapäevi|{{{Dec_Rain_days|{{{Dec rain days|}}}}}}}}}
|aasta= {{#if:{{{aasta_vihmapäevi|{{{Year_Rain_days|{{{year rain days|}}}}}}}}}|{{{aasta_vihmapäevi|{{{Year_Rain_days|{{{year rain days}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_vihmapäevi|{{{Jan_Rain_days|{{{Jan rain days|0}}}}}}}}} + {{{veebr_vihmapäevi|{{{Feb_Rain_days|{{{Feb rain days|0}}}}}}}}} + {{{märts_vihmapäevi|{{{Mar_Rain_days|{{{Mar rain days|0}}}}}}}}} + {{{aprill_vihmapäevi|{{{Apr_Rain_days|{{{Apr rain days|0}}}}}}}}} + {{{mai_vihmapäevi|{{{May_Rain_days|{{{May rain days|0}}}}}}}}} + {{{juuni_vihmapäevi|{{{Jun_Rain_days|{{{Jun rain days|0}}}}}}}}} + {{{juuli_vihmapäevi|{{{Jul_Rain_days|{{{Jul rain days|0}}}}}}}}} + {{{aug_vihmapäevi|{{{Aug_Rain_days|{{{Aug rain days|0}}}}}}}}} + {{{sept_vihmapäevi|{{{Sep_Rain_days|{{{Sep rain days|0}}}}}}}}} + {{{okt_lluvias_días|{{{okt_Rain_days|{{{Oct rain days|0}}}}}}}}} + {{{nov_vihmapäevi|{{{Nov_Rain_days|{{{Nov rain days|0}}}}}}}}} + {{{dets_vihmapäevi|{{{Dec_Rain_days|{{{Dec rain days|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}}
}}}}
|-
{{#if:{{{jaan_lumepäevi|{{{Jan_Snow_days|{{{Jan snow days|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=Lumesajuga päevi (≥ {{{u_lumepäevad|{{{unit snow days|1 mm}}}}}}) |sc=d
|jaan={{{jaan_lumepäevi|{{{Jan_Snow_days|{{{Jan snow days|}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_lumepäevi|{{{Feb_Snow_days|{{{Feb snow days|}}}}}}}}}
|märts={{{märts_lumepäevi|{{{Mar_Snow_days|{{{Mar snow days|}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_lumepäevi|{{{Apr_Snow_days|{{{Apr snow days|}}}}}}}}}
|mai={{{mai_lumepäevi|{{{May_Snow_days|{{{May snow days|}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_lumepäevi|{{{Jun_Snow_days|{{{Jun snow days|}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_lumepäevi|{{{Jun_Snow_days|{{{Jul snow days|}}}}}}}}}
|aug={{{aug_lumepäevi|{{{Aug_Snow_days|{{{Aug snow days|}}}}}}}}}
|sept={{{sept_lumepäevi|{{{Sep_Snow_days|{{{Sep snow days|}}}}}}}}}
|okt={{{okt_lumepäevi|{{{Oct_Snow_days|{{{Oct snow days|}}}}}}}}}
|nov={{{nov_lumepäevi|{{{Nov_Snow_days|{{{Nov snow days|}}}}}}}}}
|dets={{{dets_lumepäevi|{{{Dec_Snow_days|{{{Dec snow days|}}}}}}}}}
|aasta= {{#if:{{{aasta_lumepäevi|{{{Year_Snow_days|{{{year snow days|}}}}}}}}}|{{{aasta_lumepäevi|{{{Year_Snow_days|{{{year snow days}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_lumepäevi|{{{Jan_Snow_days|{{{Jan snow days|0}}}}}}}}} + {{{veebr_llumepäevi|{{{Feb_Snow_days|{{{Feb snow days|0}}}}}}}}} + {{{märts_lumepäevi|{{{Mar_Snow_days|{{{Mar snow days|0}}}}}}}}} + {{{aprill_lumepäevi|{{{Apr_Snow_days|{{{Apr snow days|0}}}}}}}}} + {{{mai_lumepäevi|{{{May_Snow_days|{{{May snow days|0}}}}}}}}} + {{{juuni_lumepäevi|{{{Jun_Snow_days|{{{Jun snow days|0}}}}}}}}} + {{{juuli_lumepäevi|{{{Jul_Snow_days|{{{Jul snow days|0}}}}}}}}} + {{{aug_lumepäevi|{{{Aug_Snow_days|{{{Aug snow days|0}}}}}}}}} + {{{sept_lumepäevi|{{{Sep_Snow_days|{{{Sep snow days|0}}}}}}}}} + {{{okt_lumepäevi|{{{Oct_Snow_days|{{{Oct snow days|0}}}}}}}}} + {{{nov_lumepäevi|{{{Nov_Snow_days|{{{Nov snow days|0}}}}}}}}} + {{{dets_lumepäevi|{{{Dec_Snow_days|{{{Dec snow days|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}}
}}}}
|-
{{#if:{{{jaan_päiksetunnid|{{{Jan_Sun|{{{Jan sun|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line|silt=[[Päikesepaiste kestus]]|sc=s
|jaan={{{jaan_päiksetunnid|{{{Jan_Sun|{{{Jan sun|}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_päiksetunnid|{{{Feb_Sun|{{{Feb sun|}}}}}}}}}
|märts={{{märts_päiksetunnid|{{{Mar_Sun|{{{Mar sun|}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_päiksetunnid|{{{Apr_Sun|{{{Apr sun|}}}}}}}}}
|mai={{{mai_päiksetunnid|{{{May_Sun|{{{May sun|}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_päiksetunnid|{{{Jun_Sun|{{{Jun sun|}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_päiksetunnid|{{{Jul_Sun|{{{Jul sun|}}}}}}}}}
|aug={{{aug_päiksetunnid|{{{Aug_Sun|{{{Aug sun|}}}}}}}}}
|sept={{{sept_päiksetunnid|{{{Sep_Sun|{{{Sep sun|}}}}}}}}}
|okt={{{okt_päiksetunnid|{{{Oct_Sun|{{{Oct sun|}}}}}}}}}
|nov={{{nov_päiksetunnid|{{{Nov_Sun|{{{Nov sun|}}}}}}}}}
|dets={{{dets_päiksetunnid|{{{Dec_Sun|{{{Dec sun|}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_päikesetunnid|{{{Year_Sun|{{{year sun|}}}}}}}}}|{{{aasta_päikesetunnid|{{{Year_Sun|{{{year sun}}}}}}}}}|{{#expr: {{{jaan_päikesetunnid|{{{Jan_Sun|{{{Jan sun|0}}}}}}}}} + {{{veebr_päikesetunnid|{{{Feb_Sun|{{{Feb sun|0}}}}}}}}} + {{{märts_päikesetunnid|{{{Mar_Sun|{{{Mar sun|0}}}}}}}}} + {{{aprill_päikesetunnid|{{{Apr_Sun|{{{Apr sun|0}}}}}}}}} + {{{mai_sol|{{{May_Sun|{{{May sun|0}}}}}}}}} + {{{juuni_päikesetunnid|{{{Jun_Sun|{{{Jun sun|0}}}}}}}}} + {{{juuli_päikesetunnid|{{{Jul_Sun|{{{Jul sun|0}}}}}}}}} + {{{aug_sol|{{{Aug_Sun|{{{Aug sun|0}}}}}}}}} + {{{sept_päiksetunnid|{{{Sep_Sun|{{{Sep sun|0}}}}}}}}} + {{{okt_päikesetunnid|{{{Oct_Sun|{{{Oct sun|0}}}}}}}}} + {{{nov_päikesetunnid|{{{Nov_Sun|{{{Nov sun|0}}}}}}}}} + {{{dets_päikesetunnid|{{{Dec_Sun|{{{Dec sun|0}}}}}}}}} + 0.0 round 1}}}}
}}}}
|-
{{#if:{{{jaan_õhuniiskus|{{{Jan_Hum|{{{Jan humidity|}}}}}}}}}|{{Ilmakast/line |silt=[[Suhteline õhuniiskus]] (%)|sc=h
|jaan={{{jaan_õhuniiskus|{{{Jan_Hum|{{{Jan humidity|}}}}}}}}}
|veebr={{{veebr_õhuniiskus|{{{Feb_Hum|{{{Feb humidity|}}}}}}}}}
|märts={{{märts_õhuniiskus|{{{Mar_Hum|{{{Mar humidity|}}}}}}}}}
|aprill={{{aprill_õhuniiskus|{{{Apr_Hum|{{{Apr humidity|}}}}}}}}}
|mai={{{mai_õhuniiskus|{{{May_Hum|{{{May humidity|}}}}}}}}}
|juuni={{{juuni_õhuniiskus|{{{Jun_Hum|{{{Jun humidity|}}}}}}}}}
|juuli={{{juuli_õhuniiskus|{{{Jul_Hum|{{{Jul humidity|}}}}}}}}}
|aug={{{aug_õhuniiskus|{{{Aug_Hum|{{{Aug humidity|}}}}}}}}}
|sept={{{sept_õhuniiskus|{{{Sep_Hum|{{{Sep humidity|}}}}}}}}}
|okt={{{okt_õhuniiskus|{{{Oct_Hum|{{{Oct humidity|}}}}}}}}}
|nov={{{nov_õhuniiskus|{{{Nov_Hum|{{{Nov humidity|}}}}}}}}}
|dets={{{dets_õhuniiskus|{{{Dec_Hum|{{{Dec humidity|}}}}}}}}}
|aasta={{#if:{{{aasta_õhuniiskus|{{{Year_Hum|{{{year humidity|}}}}}}}}}|{{{aasta_õhuniiskus|{{{Year_Hum|{{{year humidity}}}}}}}}}|{{#expr: ({{{jaan_õhuniiskus|{{{Jan_Hum|{{{Jan humidity|0}}}}}}}}} + {{{veebr_õhuniiskus|{{{Feb_Hum|{{{Feb humidity|0}}}}}}}}} + {{{märts_õhuniiskus|{{{Mar_Hum|{{{Mar humidity|0}}}}}}}}} + {{{aprill_õhuniiskus|{{{Apr_Hum|{{{Apr humidity|0}}}}}}}}} + {{{mai_õhuniiskus|{{{May_Hum|{{{May humidity|0}}}}}}}}} + {{{juuni_õhuniiskus|{{{Jun_Hum|{{{Jun humidity|0}}}}}}}}} + {{{juuli_õhuniiskus|{{{Jul_Hum|{{{Jul humidity|0}}}}}}}}} + {{{aug_õhuniiskus|{{{Aug_Hum|{{{Aug humidity|0}}}}}}}}} + {{{sept_õhuniiskus|{{{Sep_Hum|{{{Sep humidity|0}}}}}}}}} + {{{okt_õhuniiskus|{{{Oct_Hum|{{{Oct humidity|0}}}}}}}}} + {{{nov_õhuniiskus|{{{Nov_Hum|{{{Nov humidity|0}}}}}}}}} + {{{dets_õhuniiskus|{{{Dec_Hum|{{{Dec humidity|0}}}}}}}}} + 0.0) / 12.0 round 1}}}}
}}}}
|-&lt;!--Viited--&gt;
| colspan=&quot;14&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:88%&quot;{{#if:{{{source 1|}}}{{{source|}}}{{{allikas|}}}|{{!}}''{{#if:{{{source 2|}}}{{{allikas2|}}}|Allikas n.º 1:|Allikas:}} {{{allikas|}}}{{{source|{{{source 1|}}}}}} {{{kasutatud|{{{accessdate|}}}}}}''&lt;!--
--&gt;{{#if:{{{source 2|}}}{{{source2|}}}{{{allikas2|}}}|&lt;nowiki/&gt;
{{!-}}
{{!}}colspan=&quot;14&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:85%&quot;{{!}}''Fuente n.º 2: {{{source2|{{{source 2|{{{allikas2}}}}}}}}} {{{kasutatud2|}}}''}}|{{!}}{{Lisa viide}}}}
|}
&lt;noinclude&gt;
{{Dokumentatsioon}}
[[:Kategooria:Geograafiamallid]]
[[:Kategooria:Teadusmallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>nbq6ghze5cr6zec3nky8q5awya20qa8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ilmakast/doc</title>
    <ns>2</ns>
    <id>633799</id>
    <revision>
      <id>6177345</id>
      <parentid>6176851</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:09:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>/* Näide */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13562" xml:space="preserve">{{dokumentatsiooni alamleht}}
See mall on mõeldud kuvama teavet mingi paiga ilmastiku kohta, kasutades selleks erinevaid meteroloogilisi kategooriaid.

Malli kasutamisel on oluline, et ühikud sisestataks igal pool ühtlaselt (tuleb valida kas millimeetrid või sentimeetrid).

Parameetri &quot;aasta&quot; väärtuse arvutab mall kõigi kuude kohta sisestatud infost automaatselt.

Malli kasutamisel tuleks lisada ka teabe allikas.

== Näide ==
{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ilmakast
|koht = Testimispaik
|width = 25

&lt;!--Las temperaturas máximas registradas son opcionales--&gt;
&lt;!--Temperaturas máximas (°C)--&gt;   &lt;!--Temperaturas máximas registradas (°C)--&gt;
|jaan_max = 22.6                |jaan_absoluut_max = 30.6
|veebr_max = 21.4                |veebr_absoluut_max = 30.1
|märts_max = 21.5                |märts_absoluut_max = 28.0 
|aprill_max = 19.1                |aprill_absoluut_max = 26.9
|mai_max = 15.8                |mai_absoluut_max = 25.2
|juuni_max = 14.7                |juuni_absoluut_max = 22.8
|juuli_max = 14.5                |juuli_absoluut_max = 24.1
|aug_max = 16.7                |aug_absoluut_max = 27.7
|sept_max = 16.6                |sept_absoluut_max = 28.4
|okt_max = 18.9                |okt_absoluut_max = 28.9
|nov_max = 20.5                |nov_absoluut_max = 28.1
|dets_max = 22.2                |dets_absoluut_max = 31.4 
|aasta_max = 18.8              |aasta_absoluut_max = 31.4
&lt;!--Las temperaturas mínimas registradas son opcionales--&gt;
&lt;!--Temperaturas mínimas (°C)--&gt;   &lt;!--Temperaturas mínimas registradas (°C)--&gt;
|jaan_min = 13.3                |jaan_absoluut_min = 3.5
|veebr_min = 13.6                |veebr_absoluut_min = 4.2
|märts_min = 12.7                |märts_absoluut_min = 0.3
|aprill_min = 10.4                |aprill_absoluut_min = −2.9 
|mai_min = 7.6                 |mai_absoluut_min = −6.8
|juuni_min = 6.8                 |juuni_absoluut_min = −7.2
|juuli_min = 6.0                 |juuli_absoluut_min = −9.0
|aug_min = 7.1                 |aug_absoluut_min = −8.2
|sept_min = 7.2                 |sept_absoluut_min = −7.5
|okt_min = 9.6                 |okt_absoluut_min = −2.4
|nov_min = 10.8                |nov_absoluut_min = −1.5
|dets_min = 12.3                |dets_absoluut_min = 1.4
|aasta_min = 9.8               |aasta_absoluut_min = −9.0
&lt;!--Temperatura diaria promedio (°C)--&gt;
|jaan_keskmine = 17.1
|veebr_keskmine = 17.1
|märts_keskmine = 16.1
|aprill_keskmine = 13.8
|mai_keskmine = 10.9
|juuni_keskmine = 10.0
|juuli_keskmine = 9.5
|aug_keskmine = 11.1
|sept_keskmine = 11.2
|okt_keskmine = 13.5
|nov_keskmine = 14.9
|dets_keskmine = 16.4
|aasta_keskmine = 13.5&lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;

&lt;!--Precipitación total (mm/cm)--&gt;
&lt;!-- IMPORTANTE: usa mm o cm pero NO ambos! --&gt;
|jaan_sademed = 185.7
|veebr_sademed = 182.6
|märts_sademed = 126.1
|aprill_sademed = 106.7
|mai_sademed = 144.0
|juuni_sademed = 127.2
|juuli_sademed = 199.8
|aug_sademed = 143.2
|sept_sademed = 186.1
|okt_sademed = 182.5
|nov_sademed = 166.5
|dets_sademed = 137.1
|aasta_sademed = 1887.5 
|aasta_sademed_cm =  &lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;
&lt;!--Días de Precipitación sólida, líquida y/o mixta --&gt;
|u_sajupäevi = 1.0 mm 
|jaan_sajupäevi = 14
|veebr_sajupäevi = 14	
|märts_sajupäevi = 12	
|aprill_sajupäevi = 10
|mai_sajupäevi = 8
|juuni_sajupäevi = 10	
|juuli_sajupäevi = 10	
|aug_sajupäevi = 8
|sept_sajupäevi = 11
|okt_sajupäevi = 12
|nov_sajupäevi = 12
|dets_sajupäevi = 12
|aasta_sajupäevi = 133&lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;

&lt;!--Lluvia total (mm)--&gt;
|jaan_vihm = 
|veebr_vihm = 
|märts_vihm = 
|aprill_vihm = 
|mai_vihm = 
|juuni_vihm = 
|juuli_vihm = 
|aug_vihm = 
|sept_vihm = 
|okt_vihm = 
|nov_vihm = 
|dets_vihm = 
|aasta_vihm = &lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;
&lt;!--Días de Lluvias --&gt;
|u_vihmapäevi = 
|jaan_vihmapäevi = 
|veebr_vihmapäevi = 
|märts_vihmapäevi = 
|aprill_vihmapäevi = 
|mai_vihmapäevi = 
|juuni_vihmapäevi = 
|juuli_vihmapäevi = 
|aug_vihmapäevi = 
|sept_vihmapäevi = 
|okt_vihmapäevi = 
|nov_vihmapäevi = 
|dets_vihmapäevi = 
|aasta_vihmapäevi = &lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;

&lt;!--Caída total de nieve (cm)--&gt;
|jaan_lumi = 
|veebr_lumi = 
|märts_lumi = 
|aprill_lumi = 
|mai_lumi = 
|juuni_lumi = 
|juuli_lumi = 
|aug_lumi = 
|sept_lumi = 
|okt_lumi = 
|nov_lumi = 
|dets_lumi = 
|aasta_lumi = &lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;
&lt;!--Días de Nevadas --&gt;
|u_lumepäevi = 0.25 cm 
|jaan_lumepäevi = 0
|veebr_lumepäevi = 0
|märts_lumepäevi = 0
|aprill_lumepäevi = rastro
|mai_lumepäevi = 0.4
|juuni_lumepäevi = 0.4
|juuli_lumepäevi = 1.0	
|aug_lumepäevi = 0.7	
|sept_lumepäevi = 0.2
|okt_lumepäevi = 0
|nov_lumepäevi = 0
|dets_lumepäevi = 0
|aasta_lumepäevi = 2.7&lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;

&lt;!--Media de horas de sol (h)--&gt;
|jaan_päiksetunnid = 166.6	
|veebr_päiksetunnid = 142.7	
|märts_päiksetunnid = 170.2	
|aprill_päiksetunnid = 158.0	
|mai_päiksetunnid = 149.7
|juuni_päiksetunnid = 128.9
|juuli_päiksetunnid = 151.0
|aug_päiksetunnid = 150.2
|sept_päiksetunnid = 141.3
|okt_päiksetunnid = 148.8	
|nov_päiksetunnid = 178.4	 
|dets_päiksetunnid = 179.4
|aasta_päiksetunnid = 1865.2
&lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;

&lt;!--Temperatura promedio del mar (°C)--&gt;
|jaan_mar = 
|veebr_mar = 
|märts_mar = 
|aprill_mar = 
|mai_mar = 
|juuni_mar = 
|juuli_mar = 
|aug_mar = 
|sept_mar = 
|okt_mar = 
|nov_mar = 
|dets_mar = 
|aasta_mar = &lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;

&lt;!--Media de % de humedad--&gt;
|jaan_õhuniiskus = 85.5
|veebr_õhuniiskus = 86.5
|märts_õhuniiskus = 85.9	
|aprill_õhuniiskus = 84.8	
|mai_õhuniiskus = 84.5
|juuni_õhuniiskus = 81.9	
|juuli_õhuniiskus = 79.9	
|aug_õhuniiskus = 74.9	
|sept_õhuniiskus = 80.6	
|okt_õhuniiskus = 82.8
|nov_õhuniiskus = 81.2	
|dets_õhuniiskus = 81.8	
|aasta_õhuniiskus = 82.5&lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;

|allikas= INMET&lt;ref&gt;[http://www.inmet.gov.br/portal/index.php?r=clima/normaisClimatologicas NORMAIS CLIMATOLÓGICAS DO BRASIL 1961-1990]. Instituto Nacional de Meteorologia. Consultado el 15 de octubre de 2018.&lt;/ref&gt; y Schimtz &lt;ref&gt;[https://lume.ufrgs.br/bitstream/handle/10183/12024/000619708.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y A PRECIPITAÇÃO DA NEVE NO BRASIL MERIDIONAL]. Programa de Pós-Graduação em Geografia - [[Universidade Federal do Rio Grande do Sul|UFRGS]]. Consultado el 15 de octubre de 2018.&lt;/ref&gt;
|kasutatud = 15. oktoober 2018
}}
&lt;pre&gt;
{{Ilmakast
|koht = Testimispaik
|width = auto

&lt;!--Kõrgeim keskmine temperatuur --&gt; &lt;!--Absoluutne maksimumtemp. --&gt;
|jaan_max = 22.6                |jaan_absoluut_max = 30.6
|veebr_max = 21.4                |veebr_absoluut_max = 30.1
|märts_max = 21.5                |märts_absoluut_max = 28.0 
|aprill_max = 19.1                |aprill_absoluut_max = 26.9
|mai_max = 15.8                |mai_absoluut_max = 25.2
|juuni_max = 14.7                |juuni_absoluut_max = 22.8
|juuli_max = 14.5                |juuli_absoluut_max = 24.1
|aug_max = 16.7                |aug_absoluut_max = 27.7
|sept_max = 16.6                |sept_absoluut_max = 28.4
|okt_max = 18.9                |okt_absoluut_max = 28.9
|nov_max = 20.5                |nov_absoluut_max = 28.1
|dets_max = 22.2                |dets_absoluut_max = 31.4 
|aasta_max = 18.8              |aasta_absoluut_max = 31.4

&lt;!--Madalaim keskmine temperatuur --&gt; &lt;!--Absoluutne miinimumtemp. --&gt;
|jaan_min = 13.3                |jaan_absoluut_min = 3.5
|veebr_min = 13.6                |veebr_absoluut_min = 4.2
|märts_min = 12.7                |märts_absoluut_min = 0.3
|aprill_min = 10.4                |aprill_absoluut_min = −2.9 
|mai_min = 7.6                 |mai_absoluut_min = −6.8
|juuni_min = 6.8                 |juuni_absoluut_min = −7.2
|juuli_min = 6.0                 |juuli_absoluut_min = −9.0
|aug_min = 7.1                 |aug_absoluut_min = −8.2
|sept_min = 7.2                 |sept_absoluut_min = −7.5
|okt_min = 9.6                 |okt_absoluut_min = −2.4
|nov_min = 10.8                |nov_absoluut_min = −1.5
|dets_min = 12.3                |dets_absoluut_min = 1.4
|aasta_min = 9.8               |aasta_absoluut_min = −9.0

&lt;!-- Kuu keskmine temperatuur --&gt;
|jaan_keskmine = 17.1
|veebr_keskmine = 17.1
|märts_keskmine = 16.1
|aprill_keskmine = 13.8
|mai_keskmine = 10.9
|juuni_keskmine = 10.0
|juuli_keskmine = 9.5
|aug_keskmine = 11.1
|sept_keskmine = 11.2
|okt_keskmine = 13.5
|nov_keskmine = 14.9
|dets_keskmine = 16.4
|aasta_keskmine = 13.5 &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!-- Kuu keskmine sademete hulk --&gt;
&lt;!-- NB! Kasuta kas cm-i või mm-i, mitte mõlemat läbisegi --&gt;
|jaan_sademed = 185.7
|veebr_sademed = 182.6
|märts_sademed = 126.1
|aprill_sademed = 106.7
|mai_sademed = 144.0
|juuni_sademed = 127.2
|juuli_sademed = 199.8
|aug_sademed = 143.2
|sept_sademed = 186.1
|okt_sademed = 182.5
|nov_sademed = 166.5
|dets_sademed = 137.1
|aasta_sademed = 1887.5 &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;
|aasta_sademed_cm = &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!-- Sademetega päevi kuus --&gt;
|u_sajupäevi = 1.0 mm 
|jaan_sajupäevi = 14
|veebr_sajupäevi = 14	
|märts_sajupäevi = 12	
|aprill_sajupäevi = 10
|mai_sajupäevi = 8
|juuni_sajupäevi = 10	
|juuli_sajupäevi = 10	
|aug_sajupäevi = 8
|sept_sajupäevi = 11
|okt_sajupäevi = 12
|nov_sajupäevi = 12
|dets_sajupäevi = 12
|aasta_sajupäevi = 133 &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!-- Kuus sadanud vihma hulk --&gt;
|jaan_vihm = 
|veebr_vihm = 
|märts_vihm = 
|aprill_vihm = 
|mai_vihm = 
|juuni_vihm = 
|juuli_vihm = 
|aug_vihm = 
|sept_vihm = 
|okt_vihm = 
|nov_vihm = 
|dets_vihm = 
|aasta_vihm = &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!-- Vihmasajuga päevi --&gt;
|u_vihmapäevi = 
|jaan_vihmapäevi = 
|veebr_vihmapäevi = 
|märts_vihmapäevi = 
|aprill_vihmapäevi = 
|mai_vihmapäevi = 
|juuni_vihmapäevi = 
|juuli_vihmapäevi = 
|aug_vihmapäevi = 
|sept_vihmapäevi = 
|okt_vihmapäevi = 
|nov_vihmapäevi = 
|dets_vihmapäevi = 
|aasta_vihmapäevi = &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!--Caída total de nieve (cm)--&gt;
|jaan_lumi = 
|veebr_lumi = 
|märts_lumi = 
|aprill_lumi = 
|mai_lumi = 
|juuni_lumi = 
|juuli_lumi = 
|aug_lumi = 
|sept_lumi = 
|okt_lumi = 
|nov_lumi = 
|dets_lumi = 
|aasta_lumi = &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!-- lumesajuga päevi --&gt;
|u_lumepäevi = 0.25 cm 
|jaan_lumepäevi = 0
|veebr_lumepäevi = 0
|märts_lumepäevi = 0
|aprill_lumepäevi = rastro
|mai_lumepäevi = 0.4
|juuni_lumepäevi = 0.4
|juuli_lumepäevi = 1.0	
|aug_lumepäevi = 0.7	
|sept_lumepäevi = 0.2
|okt_lumepäevi = 0
|nov_lumepäevi = 0
|dets_lumepäevi = 0
|aasta_lumepäevi = 2.7 &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!-- Päikesepaiste kestvus (h)--&gt;
|jaan_päiksetunnid = 166.6	
|veebr_päiksetunnid = 142.7	
|märts_päiksetunnid = 170.2	
|aprill_päiksetunnid = 158.0	
|mai_päiksetunnid = 149.7
|juuni_päiksetunnid = 128.9
|juuli_päiksetunnid = 151.0
|aug_päiksetunnid = 150.2
|sept_päiksetunnid = 141.3
|okt_päiksetunnid = 148.8	
|nov_päiksetunnid = 178.4	 
|dets_päiksetunnid = 179.4
|aasta_päiksetunnid = 1865.2 &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!--Temperatura promedio del mar (°C)--&gt;
|jaan_mar = 
|veebr_mar = 
|märts_mar = 
|aprill_mar = 
|mai_mar = 
|juuni_mar = 
|juuli_mar = 
|aug_mar = 
|sept_mar = 
|okt_mar = 
|nov_mar = 
|dets_mar = 
|aasta_mar = &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!-- Keskmine õhuniiskus --&gt;
|jaan_õhuniiskus = 85.5
|veebr_õhuniiskus = 86.5
|märts_õhuniiskus = 85.9	
|aprill_õhuniiskus = 84.8	
|mai_õhuniiskus = 84.5
|juuni_õhuniiskus = 81.9	
|juuli_õhuniiskus = 79.9	
|aug_õhuniiskus = 74.9	
|sept_õhuniiskus = 80.6	
|okt_õhuniiskus = 82.8
|nov_õhuniiskus = 81.2	
|dets_õhuniiskus = 81.8	
|aasta_õhuniiskus = 82.5 &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

|allikas= INMET&lt;ref&gt;[http://www.inmet.gov.br/portal/index.php?r=clima/normaisClimatologicas NORMAIS CLIMATOLÓGICAS DO BRASIL 1961-1990]. Instituto Nacional de Meteorologia. Consultado el 15 de octubre de 2018.&lt;/ref&gt; y Schimtz &lt;ref&gt;[https://lume.ufrgs.br/bitstream/handle/10183/12024/000619708.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y A PRECIPITAÇÃO DA NEVE NO BRASIL MERIDIONAL]. Programa de Pós-Graduação em Geografia - [[Universidade Federal do Rio Grande do Sul|UFRGS]]. Consultado el 15 de octubre de 2018.&lt;/ref&gt;
|kasutatud = 15. oktoober 2018
}}
&lt;/pre&gt;</text>
      <sha1>4i97qkqahatz20ohxd6xp2maiecikah</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177347</id>
      <parentid>6177345</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:10:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>/* Näide */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13550" xml:space="preserve">{{dokumentatsiooni alamleht}}
See mall on mõeldud kuvama teavet mingi paiga ilmastiku kohta, kasutades selleks erinevaid meteroloogilisi kategooriaid.

Malli kasutamisel on oluline, et ühikud sisestataks igal pool ühtlaselt (tuleb valida kas millimeetrid või sentimeetrid).

Parameetri &quot;aasta&quot; väärtuse arvutab mall kõigi kuude kohta sisestatud infost automaatselt.

Malli kasutamisel tuleks lisada ka teabe allikas.

== Näide ==
{{Kasutaja:Neptuunium/Mall:Ilmakast
|koht = Testimispaik

&lt;!--Las temperaturas máximas registradas son opcionales--&gt;
&lt;!--Temperaturas máximas (°C)--&gt;   &lt;!--Temperaturas máximas registradas (°C)--&gt;
|jaan_max = 22.6                |jaan_absoluut_max = 30.6
|veebr_max = 21.4                |veebr_absoluut_max = 30.1
|märts_max = 21.5                |märts_absoluut_max = 28.0 
|aprill_max = 19.1                |aprill_absoluut_max = 26.9
|mai_max = 15.8                |mai_absoluut_max = 25.2
|juuni_max = 14.7                |juuni_absoluut_max = 22.8
|juuli_max = 14.5                |juuli_absoluut_max = 24.1
|aug_max = 16.7                |aug_absoluut_max = 27.7
|sept_max = 16.6                |sept_absoluut_max = 28.4
|okt_max = 18.9                |okt_absoluut_max = 28.9
|nov_max = 20.5                |nov_absoluut_max = 28.1
|dets_max = 22.2                |dets_absoluut_max = 31.4 
|aasta_max = 18.8              |aasta_absoluut_max = 31.4
&lt;!--Las temperaturas mínimas registradas son opcionales--&gt;
&lt;!--Temperaturas mínimas (°C)--&gt;   &lt;!--Temperaturas mínimas registradas (°C)--&gt;
|jaan_min = 13.3                |jaan_absoluut_min = 3.5
|veebr_min = 13.6                |veebr_absoluut_min = 4.2
|märts_min = 12.7                |märts_absoluut_min = 0.3
|aprill_min = 10.4                |aprill_absoluut_min = −2.9 
|mai_min = 7.6                 |mai_absoluut_min = −6.8
|juuni_min = 6.8                 |juuni_absoluut_min = −7.2
|juuli_min = 6.0                 |juuli_absoluut_min = −9.0
|aug_min = 7.1                 |aug_absoluut_min = −8.2
|sept_min = 7.2                 |sept_absoluut_min = −7.5
|okt_min = 9.6                 |okt_absoluut_min = −2.4
|nov_min = 10.8                |nov_absoluut_min = −1.5
|dets_min = 12.3                |dets_absoluut_min = 1.4
|aasta_min = 9.8               |aasta_absoluut_min = −9.0
&lt;!--Temperatura diaria promedio (°C)--&gt;
|jaan_keskmine = 17.1
|veebr_keskmine = 17.1
|märts_keskmine = 16.1
|aprill_keskmine = 13.8
|mai_keskmine = 10.9
|juuni_keskmine = 10.0
|juuli_keskmine = 9.5
|aug_keskmine = 11.1
|sept_keskmine = 11.2
|okt_keskmine = 13.5
|nov_keskmine = 14.9
|dets_keskmine = 16.4
|aasta_keskmine = 13.5&lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;

&lt;!--Precipitación total (mm/cm)--&gt;
&lt;!-- IMPORTANTE: usa mm o cm pero NO ambos! --&gt;
|jaan_sademed = 185.7
|veebr_sademed = 182.6
|märts_sademed = 126.1
|aprill_sademed = 106.7
|mai_sademed = 144.0
|juuni_sademed = 127.2
|juuli_sademed = 199.8
|aug_sademed = 143.2
|sept_sademed = 186.1
|okt_sademed = 182.5
|nov_sademed = 166.5
|dets_sademed = 137.1
|aasta_sademed = 1887.5 
|aasta_sademed_cm =  &lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;
&lt;!--Días de Precipitación sólida, líquida y/o mixta --&gt;
|u_sajupäevi = 1.0 mm 
|jaan_sajupäevi = 14
|veebr_sajupäevi = 14	
|märts_sajupäevi = 12	
|aprill_sajupäevi = 10
|mai_sajupäevi = 8
|juuni_sajupäevi = 10	
|juuli_sajupäevi = 10	
|aug_sajupäevi = 8
|sept_sajupäevi = 11
|okt_sajupäevi = 12
|nov_sajupäevi = 12
|dets_sajupäevi = 12
|aasta_sajupäevi = 133&lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;

&lt;!--Lluvia total (mm)--&gt;
|jaan_vihm = 
|veebr_vihm = 
|märts_vihm = 
|aprill_vihm = 
|mai_vihm = 
|juuni_vihm = 
|juuli_vihm = 
|aug_vihm = 
|sept_vihm = 
|okt_vihm = 
|nov_vihm = 
|dets_vihm = 
|aasta_vihm = &lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;
&lt;!--Días de Lluvias --&gt;
|u_vihmapäevi = 
|jaan_vihmapäevi = 
|veebr_vihmapäevi = 
|märts_vihmapäevi = 
|aprill_vihmapäevi = 
|mai_vihmapäevi = 
|juuni_vihmapäevi = 
|juuli_vihmapäevi = 
|aug_vihmapäevi = 
|sept_vihmapäevi = 
|okt_vihmapäevi = 
|nov_vihmapäevi = 
|dets_vihmapäevi = 
|aasta_vihmapäevi = &lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;

&lt;!--Caída total de nieve (cm)--&gt;
|jaan_lumi = 
|veebr_lumi = 
|märts_lumi = 
|aprill_lumi = 
|mai_lumi = 
|juuni_lumi = 
|juuli_lumi = 
|aug_lumi = 
|sept_lumi = 
|okt_lumi = 
|nov_lumi = 
|dets_lumi = 
|aasta_lumi = &lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;
&lt;!--Días de Nevadas --&gt;
|u_lumepäevi = 0.25 cm 
|jaan_lumepäevi = 0
|veebr_lumepäevi = 0
|märts_lumepäevi = 0
|aprill_lumepäevi = rastro
|mai_lumepäevi = 0.4
|juuni_lumepäevi = 0.4
|juuli_lumepäevi = 1.0	
|aug_lumepäevi = 0.7	
|sept_lumepäevi = 0.2
|okt_lumepäevi = 0
|nov_lumepäevi = 0
|dets_lumepäevi = 0
|aasta_lumepäevi = 2.7&lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;

&lt;!--Media de horas de sol (h)--&gt;
|jaan_päiksetunnid = 166.6	
|veebr_päiksetunnid = 142.7	
|märts_päiksetunnid = 170.2	
|aprill_päiksetunnid = 158.0	
|mai_päiksetunnid = 149.7
|juuni_päiksetunnid = 128.9
|juuli_päiksetunnid = 151.0
|aug_päiksetunnid = 150.2
|sept_päiksetunnid = 141.3
|okt_päiksetunnid = 148.8	
|nov_päiksetunnid = 178.4	 
|dets_päiksetunnid = 179.4
|aasta_päiksetunnid = 1865.2
&lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;

&lt;!--Temperatura promedio del mar (°C)--&gt;
|jaan_mar = 
|veebr_mar = 
|märts_mar = 
|aprill_mar = 
|mai_mar = 
|juuni_mar = 
|juuli_mar = 
|aug_mar = 
|sept_mar = 
|okt_mar = 
|nov_mar = 
|dets_mar = 
|aasta_mar = &lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;

&lt;!--Media de % de humedad--&gt;
|jaan_õhuniiskus = 85.5
|veebr_õhuniiskus = 86.5
|märts_õhuniiskus = 85.9	
|aprill_õhuniiskus = 84.8	
|mai_õhuniiskus = 84.5
|juuni_õhuniiskus = 81.9	
|juuli_õhuniiskus = 79.9	
|aug_õhuniiskus = 74.9	
|sept_õhuniiskus = 80.6	
|okt_õhuniiskus = 82.8
|nov_õhuniiskus = 81.2	
|dets_õhuniiskus = 81.8	
|aasta_õhuniiskus = 82.5&lt;!--Opcional, si no se especifica, hace el cálculo automáticamente con los datos de los 12 meses --&gt;

|allikas= INMET&lt;ref&gt;[http://www.inmet.gov.br/portal/index.php?r=clima/normaisClimatologicas NORMAIS CLIMATOLÓGICAS DO BRASIL 1961-1990]. Instituto Nacional de Meteorologia. Consultado el 15 de octubre de 2018.&lt;/ref&gt; y Schimtz &lt;ref&gt;[https://lume.ufrgs.br/bitstream/handle/10183/12024/000619708.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y A PRECIPITAÇÃO DA NEVE NO BRASIL MERIDIONAL]. Programa de Pós-Graduação em Geografia - [[Universidade Federal do Rio Grande do Sul|UFRGS]]. Consultado el 15 de octubre de 2018.&lt;/ref&gt;
|kasutatud = 15. oktoober 2018
}}
&lt;pre&gt;
{{Ilmakast
|koht = Testimispaik
|width = auto

&lt;!--Kõrgeim keskmine temperatuur --&gt; &lt;!--Absoluutne maksimumtemp. --&gt;
|jaan_max = 22.6                |jaan_absoluut_max = 30.6
|veebr_max = 21.4                |veebr_absoluut_max = 30.1
|märts_max = 21.5                |märts_absoluut_max = 28.0 
|aprill_max = 19.1                |aprill_absoluut_max = 26.9
|mai_max = 15.8                |mai_absoluut_max = 25.2
|juuni_max = 14.7                |juuni_absoluut_max = 22.8
|juuli_max = 14.5                |juuli_absoluut_max = 24.1
|aug_max = 16.7                |aug_absoluut_max = 27.7
|sept_max = 16.6                |sept_absoluut_max = 28.4
|okt_max = 18.9                |okt_absoluut_max = 28.9
|nov_max = 20.5                |nov_absoluut_max = 28.1
|dets_max = 22.2                |dets_absoluut_max = 31.4 
|aasta_max = 18.8              |aasta_absoluut_max = 31.4

&lt;!--Madalaim keskmine temperatuur --&gt; &lt;!--Absoluutne miinimumtemp. --&gt;
|jaan_min = 13.3                |jaan_absoluut_min = 3.5
|veebr_min = 13.6                |veebr_absoluut_min = 4.2
|märts_min = 12.7                |märts_absoluut_min = 0.3
|aprill_min = 10.4                |aprill_absoluut_min = −2.9 
|mai_min = 7.6                 |mai_absoluut_min = −6.8
|juuni_min = 6.8                 |juuni_absoluut_min = −7.2
|juuli_min = 6.0                 |juuli_absoluut_min = −9.0
|aug_min = 7.1                 |aug_absoluut_min = −8.2
|sept_min = 7.2                 |sept_absoluut_min = −7.5
|okt_min = 9.6                 |okt_absoluut_min = −2.4
|nov_min = 10.8                |nov_absoluut_min = −1.5
|dets_min = 12.3                |dets_absoluut_min = 1.4
|aasta_min = 9.8               |aasta_absoluut_min = −9.0

&lt;!-- Kuu keskmine temperatuur --&gt;
|jaan_keskmine = 17.1
|veebr_keskmine = 17.1
|märts_keskmine = 16.1
|aprill_keskmine = 13.8
|mai_keskmine = 10.9
|juuni_keskmine = 10.0
|juuli_keskmine = 9.5
|aug_keskmine = 11.1
|sept_keskmine = 11.2
|okt_keskmine = 13.5
|nov_keskmine = 14.9
|dets_keskmine = 16.4
|aasta_keskmine = 13.5 &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!-- Kuu keskmine sademete hulk --&gt;
&lt;!-- NB! Kasuta kas cm-i või mm-i, mitte mõlemat läbisegi --&gt;
|jaan_sademed = 185.7
|veebr_sademed = 182.6
|märts_sademed = 126.1
|aprill_sademed = 106.7
|mai_sademed = 144.0
|juuni_sademed = 127.2
|juuli_sademed = 199.8
|aug_sademed = 143.2
|sept_sademed = 186.1
|okt_sademed = 182.5
|nov_sademed = 166.5
|dets_sademed = 137.1
|aasta_sademed = 1887.5 &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;
|aasta_sademed_cm = &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!-- Sademetega päevi kuus --&gt;
|u_sajupäevi = 1.0 mm 
|jaan_sajupäevi = 14
|veebr_sajupäevi = 14	
|märts_sajupäevi = 12	
|aprill_sajupäevi = 10
|mai_sajupäevi = 8
|juuni_sajupäevi = 10	
|juuli_sajupäevi = 10	
|aug_sajupäevi = 8
|sept_sajupäevi = 11
|okt_sajupäevi = 12
|nov_sajupäevi = 12
|dets_sajupäevi = 12
|aasta_sajupäevi = 133 &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!-- Kuus sadanud vihma hulk --&gt;
|jaan_vihm = 
|veebr_vihm = 
|märts_vihm = 
|aprill_vihm = 
|mai_vihm = 
|juuni_vihm = 
|juuli_vihm = 
|aug_vihm = 
|sept_vihm = 
|okt_vihm = 
|nov_vihm = 
|dets_vihm = 
|aasta_vihm = &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!-- Vihmasajuga päevi --&gt;
|u_vihmapäevi = 
|jaan_vihmapäevi = 
|veebr_vihmapäevi = 
|märts_vihmapäevi = 
|aprill_vihmapäevi = 
|mai_vihmapäevi = 
|juuni_vihmapäevi = 
|juuli_vihmapäevi = 
|aug_vihmapäevi = 
|sept_vihmapäevi = 
|okt_vihmapäevi = 
|nov_vihmapäevi = 
|dets_vihmapäevi = 
|aasta_vihmapäevi = &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!--Caída total de nieve (cm)--&gt;
|jaan_lumi = 
|veebr_lumi = 
|märts_lumi = 
|aprill_lumi = 
|mai_lumi = 
|juuni_lumi = 
|juuli_lumi = 
|aug_lumi = 
|sept_lumi = 
|okt_lumi = 
|nov_lumi = 
|dets_lumi = 
|aasta_lumi = &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!-- lumesajuga päevi --&gt;
|u_lumepäevi = 0.25 cm 
|jaan_lumepäevi = 0
|veebr_lumepäevi = 0
|märts_lumepäevi = 0
|aprill_lumepäevi = rastro
|mai_lumepäevi = 0.4
|juuni_lumepäevi = 0.4
|juuli_lumepäevi = 1.0	
|aug_lumepäevi = 0.7	
|sept_lumepäevi = 0.2
|okt_lumepäevi = 0
|nov_lumepäevi = 0
|dets_lumepäevi = 0
|aasta_lumepäevi = 2.7 &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!-- Päikesepaiste kestvus (h)--&gt;
|jaan_päiksetunnid = 166.6	
|veebr_päiksetunnid = 142.7	
|märts_päiksetunnid = 170.2	
|aprill_päiksetunnid = 158.0	
|mai_päiksetunnid = 149.7
|juuni_päiksetunnid = 128.9
|juuli_päiksetunnid = 151.0
|aug_päiksetunnid = 150.2
|sept_päiksetunnid = 141.3
|okt_päiksetunnid = 148.8	
|nov_päiksetunnid = 178.4	 
|dets_päiksetunnid = 179.4
|aasta_päiksetunnid = 1865.2 &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!--Temperatura promedio del mar (°C)--&gt;
|jaan_mar = 
|veebr_mar = 
|märts_mar = 
|aprill_mar = 
|mai_mar = 
|juuni_mar = 
|juuli_mar = 
|aug_mar = 
|sept_mar = 
|okt_mar = 
|nov_mar = 
|dets_mar = 
|aasta_mar = &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

&lt;!-- Keskmine õhuniiskus --&gt;
|jaan_õhuniiskus = 85.5
|veebr_õhuniiskus = 86.5
|märts_õhuniiskus = 85.9	
|aprill_õhuniiskus = 84.8	
|mai_õhuniiskus = 84.5
|juuni_õhuniiskus = 81.9	
|juuli_õhuniiskus = 79.9	
|aug_õhuniiskus = 74.9	
|sept_õhuniiskus = 80.6	
|okt_õhuniiskus = 82.8
|nov_õhuniiskus = 81.2	
|dets_õhuniiskus = 81.8	
|aasta_õhuniiskus = 82.5 &lt;!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --&gt;

|allikas= INMET&lt;ref&gt;[http://www.inmet.gov.br/portal/index.php?r=clima/normaisClimatologicas NORMAIS CLIMATOLÓGICAS DO BRASIL 1961-1990]. Instituto Nacional de Meteorologia. Consultado el 15 de octubre de 2018.&lt;/ref&gt; y Schimtz &lt;ref&gt;[https://lume.ufrgs.br/bitstream/handle/10183/12024/000619708.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y A PRECIPITAÇÃO DA NEVE NO BRASIL MERIDIONAL]. Programa de Pós-Graduação em Geografia - [[Universidade Federal do Rio Grande do Sul|UFRGS]]. Consultado el 15 de octubre de 2018.&lt;/ref&gt;
|kasutatud = 15. oktoober 2018
}}
&lt;/pre&gt;</text>
      <sha1>lkj109enx3d00vo5uqj3fy95mwnzeug</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:OskarRand1/liivakast</title>
    <ns>2</ns>
    <id>634548</id>
    <revision>
      <id>6177192</id>
      <parentid>6172236</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T21:37:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>OskarRand1</username>
        <id>162064</id>
      </contributor>
      <comment>Kustutatud kogu lehekülje sisu</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="0" />
      <sha1>phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Frémicourt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634774</id>
    <revision>
      <id>6177009</id>
      <parentid>6174575</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:52:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:8400:5580:E0DF:B29F:EBCF:BFBB</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="809" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}

{{linn
| nimi = Frémicourt
| hääldus = fʁemikuʁ
| vapp = Blason frémicourt.svg
| pindala  = 
| elanikke = 
| asendikaart = Prantsusmaa
}}

[[Pilt:Frémicourt - Mairie.JPG|pisi|Frémicourti vallamaja]]

'''Frémicourt''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us.

Põllumajandusküla asub 24 km Arrasist lõunakagus, teede N30 ja D7E ristumiskoha ümbruses.

[[Pilt:62353-Frémicourt-Sols.png|pisi|tühi|]]

== Huviväärsused ==

* St. Armandi kirik, pärast Esimest maailmasõda koos ülejäänud külaga uuesti üles ehitatud.

== Vaata ka ==

* [[Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend]]
* [[Cecil Sewell]]

== Viited ==

{{viited}}

{{Arrasi ringkonna vallad}}

[[Kategooria:Pas-de-Calais' departemangu vallad]]</text>
      <sha1>dtaorg6jpc9t5su3y65rlvjukenik6a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fresnes-lès-Montauban</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634775</id>
    <revision>
      <id>6177007</id>
      <parentid>6174583</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:51:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:8400:5580:E0DF:B29F:EBCF:BFBB</ip>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="876" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}

{{linn
| nimi = Fresnes-lès-Montauban
| hääldus = fʁɛn lɛ mɔ̃tobɑ̃
| vapp = Blason Fresnes-lès-Montauban.svg
| pindala  = 
| elanikke = 
| asendikaart = Prantsusmaa
}}

[[Pilt:Fresnes-lès-Montauban-PM 00634.jpg|pisi|Vallamaja ja kirik]]

'''Fresnes-lès-Montauban''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us.

Põllumajandusküla asub 14 km Arrasist kirdes, teede N50 ja D46 ristumiskoha ümbruses. Kiirtee A1 ristmik 16 on vallas.

[[Pilt:62355-Fresnes-lès-Montauban-Sols.png|pisi|tühi|]]

== Huviväärsused ==

* Jumalaema kirik, pärast Esimest maailmasõda koos enamusega külast uuesti üles ehitatud

== Vaata ka ==

* [[Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend]]

== Viited ==

{{viited}}

{{Arrasi ringkonna vallad}}

[[Kategooria:Pas-de-Calais' departemangu vallad]]</text>
      <sha1>jx2cxqiscg9q4aknxzl1wrtp0rbc2b6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jeesuspalve</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634886</id>
    <revision>
      <id>6177326</id>
      <parentid>6175916</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:36:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Krizz</username>
        <id>1781</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3000" xml:space="preserve">'''Jeesusepalve''' on lühike palve, mida austatakse ja praktiseeritakse eriti [[idakirikud|idakirikutes]]. Palve tekst on: &quot;Issand [[Jeesus Kristus]], Jumala Poeg, heida armu, minu, patuse peale.&quot;&lt;ref&gt;&quot;Jesus Prayer&quot;. OrthodoxWiki. 2010-04-21. Retrieved 2010-07-03.&lt;/ref&gt; Palvet on laialdaselt õpetatud ja arutletud läbi [[õigeusu kirik]]u ajaloo. Iidne ja algne vorm ei sisaldanud sõnu &quot;patune&quot;, mis lisati hiljem.&lt;ref&gt;On the Prayer of Jesus by Ignatius Brianchaninov, Kallistos Ware 2006 ISBN 1-59030-278-8 pages xxiii–xxiv&lt;/ref&gt; Seda korratakse sageli korduvalt isikliku ,[[aketism|askeetliku]] praktika osana, kusjuures selle kasutamine on lahutamatu osa eremiitlikust palvetraditsioonist, mida tuntakse [[hesühhasm]]ina.[c] Selle traditsiooni vaimsed isad hindavad seda palvet eriti kõrgelt, sest see on meetod meele ja seejärel südame puhastamiseks ja avamiseks ning esmalt vaimupalve või õigemini noeetilise palve (Νοερά Προσευχή) ja seejärel südamepalve (Καρδιακυσρ) esilekutsumine. Südamepalvet peetakse lakkamatuks palveks, mida [[apostel Paulus]] [[Uus testament|Uues Testamendis]] propageerib.[d] Erak Theophan pidas Jeesuse palvet kõigist teistest palvetest tugevamaks Jeesuse Püha Nime jõu tõttu.&lt;ref&gt;On the Prayer of Jesus by Ignatius Brianchaninov, Kallistos Ware 2006 ISBN 1-59030-278-8 pages xxiii–xxiv&lt;/ref&gt;

Kuigi Jeesuspalvet samastatakse rohkem idakristlusega, leidub see palve läänekristluses [[katoliku kirik]]u katekismuses.&lt;ref&gt;&quot;Catechism of the Catholic Church, § 2667&quot;. Vatican.va. Archived from the original on 7 January 2019. Retrieved 15 March 201&lt;/ref&gt; Seda kasutatakse ka koos hiljutise uuendusega [[anglikaanikirik]]us (Anglican Prayer Beads).&lt;ref&gt;&quot;Anglican Prayer Beads&quot;. King of Peace Episcopal Church. Archived from the original on 1 February 2019.&lt;/ref&gt;

[[Gregorius Palamas]]e 14. sajandil kuulutatud ida-ortodoksse Jeesuspalve teoloogia lükkasid ladina kiriku teoloogid kuni 20. sajandini üldiselt tagasi. Paavst [[Johannes Paulus II]] nimetas Gregorius Palamast pühakuks&lt;ref&gt;Pape Jean Paul II (30 November 1979). &quot;Messe à Ephèse&quot;. Vatican.va (in French). Archived from the original on 29 August 2018. Retrieved 16 March 2019.&lt;/ref&gt;, suureks kirjanikuks ja [[teoloogia]] autoriteediks.&lt;ref&gt;Pope John Paul II (14 November 1990). &quot;The Spirit as 'Love Proceeding'&quot;. Vatican.va. Archived from the original on 20 August 2002. Retrieved 16 March 2019.&lt;/ref&gt; Samuti rääkis ta tunnustavalt hesühhasmist kui &quot;sellest sügavast armu ühendusest, mida ida teoloogia armastab kirjeldada eriti võimsa terminiga &quot;theosis&quot;, &quot;jumalustamine&quot;&lt;ref&gt;Pope John Paul II (11 August 1996). &quot;Eastern Theology Has Enriched the Whole Church&quot;. CatholicCulture.org. Archived from the original on 26 September 2007. Retrieved 16 March 2019.&lt;/ref&gt; ja võrdles jeesuspalve meditatiivset omadust [[katoliku kirik]]u [[Roosipärja palve]]ga.


==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria: Kristlus]]
[[Kategooria: Õigeusk]]
[[Kategooria: Palved]]</text>
      <sha1>agbr28shg6t9zz87ekvlztz8htnk8bg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Boris Minț</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634973</id>
    <revision>
      <id>6176930</id>
      <parentid>6176693</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T14:01:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[vene keel]]es Boriss Mints, ''Борис Минц'';</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2139" xml:space="preserve">{{infokast persoon
| nimi           = Boris Minț
| pilt           = Boris Mints (2018).jpg
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = 
| sünninimi      = Борис Иосифович Минц
| sünniaeg       = {{birth date and age|1958|07|24|df=yes}}
| sünnikoht      = [[Rîbnița]], [[Moldaavia NSV]], [[Nõukogude Liit]]
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| rahvus         = 
| alma mater     = 
| haridus        = 
| tegevusala     = ettevõtja
| töökoht        = 
| organisatsioon = 
| tunnustus      = 
| abikaasa       = Marina Vladimirovna
| lapsed         = 4
| sugulased      = 
| autogramm      = 
| moodul         = 
| a1=Kodakondsus
| a2={{Pisilipp|Malta}}&lt;br /&gt;{{Pisilipp|Venemaa}}
}}

'''Boris Minț''' ([[vene keel]]es Boriss Mints, ''Борис Минц''; sündinud [[24. juuli]]l [[1958]] [[Rîbnița]]s) on [[Venemaa]] ettevõtja, miljardär,&lt;ref name=BBC /&gt; [[Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik]].&lt;ref name=I_klass /&gt;
{{pooleli}}

==Emigratsioon==
2018. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriiki]] siirdunud Minț elab 2022. aasta augustikuu seisuga koos perega samas.&lt;ref name=BBC /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=I_klass&gt;{{Cite news|title=Указ Президента Российской Федерации от 11.09.1997 г. № 1006|url=http://www.kremlin.ru/acts/bank/11458|work=Президент России|accessdate=2022-08-11|language=ru|archivedate=2018-07-31|archiveurl=https://web.archive.org/web/20180731183226/http://www.kremlin.ru/acts/bank/11458}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/business-62037169 |title=The Russian billionaire daring to speak out about Putin |trans-title=Vene miljardär, kes julgeb Putini kohta sõna võtta |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-11 |access-date=2022-08-11 |website=bbc.com |language=en |author=Michael Race |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commonsi kategooria tekstina|Boris Mints}}
* [https://borismints.com/ Kodulehekülg]
* [https://www.borismintsprize.com/ The Boris Mints Institute Prize]

{{JÄRJESTA:Minț, Boris}}
[[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>ppany67dcuu6i7faihcnkoyuspdle9h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176932</id>
      <parentid>6176930</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T14:06:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2145" xml:space="preserve">{{infokast persoon
| nimi           = Boris Minț
| pilt           = Boris Mints (2018).jpg
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = 
| sünninimi      = Борис Иосифович Минц
| sünniaeg       = {{birth date and age|1958|07|24|df=yes}}
| sünnikoht      = [[Rîbnița]], [[Moldaavia NSV]], [[Nõukogude Liit]]
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| rahvus         = 
| alma mater     = 
| haridus        = 
| tegevusala     = ettevõtja
| töökoht        = 
| organisatsioon = 
| tunnustus      = 
| abikaasa       = Marina Vladimirovna
| lapsed         = 4
| sugulased      = 
| autogramm      = 
| moodul         = 
| a1=Kodakondsus
| a2={{Pisilipp|Malta}}&lt;br /&gt;{{Pisilipp|Venemaa}}
}}

'''Boris Minț''' ([[vene keel]]es '''Boriss Mints''', ''Борис Минц''; sündinud [[24. juuli]]l [[1958]] [[Rîbnița]]s) on [[Venemaa]] ettevõtja, miljardär,&lt;ref name=BBC /&gt; [[Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik]].&lt;ref name=I_klass /&gt;
{{pooleli}}

==Emigratsioon==
2018. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriiki]] siirdunud Minț elab 2022. aasta augustikuu seisuga koos perega samas.&lt;ref name=BBC /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=I_klass&gt;{{Cite news|title=Указ Президента Российской Федерации от 11.09.1997 г. № 1006|url=http://www.kremlin.ru/acts/bank/11458|work=Президент России|accessdate=2022-08-11|language=ru|archivedate=2018-07-31|archiveurl=https://web.archive.org/web/20180731183226/http://www.kremlin.ru/acts/bank/11458}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/business-62037169 |title=The Russian billionaire daring to speak out about Putin |trans-title=Vene miljardär, kes julgeb Putini kohta sõna võtta |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-11 |access-date=2022-08-11 |website=bbc.com |language=en |author=Michael Race |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commonsi kategooria tekstina|Boris Mints}}
* [https://borismints.com/ Kodulehekülg]
* [https://www.borismintsprize.com/ The Boris Mints Institute Prize]

{{JÄRJESTA:Minț, Boris}}
[[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>hyy5697v3whe7tw8sy7p9mzo7uyry6p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176944</id>
      <parentid>6176932</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T14:53:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ursus scribens</username>
        <id>115317</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2138" xml:space="preserve">{{infokast persoon
| nimi           = Boris Minț
| pilt           = Boris Mints (2018).jpg
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = 
| sünninimi      = Борис Иосифович Минц
| sünniaeg       = {{birth date and age|1958|07|24|df=yes}}
| sünnikoht      = [[Rîbnița]], [[Moldaavia NSV]], [[Nõukogude Liit]]
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| rahvus         = 
| alma mater     = 
| haridus        = 
| tegevusala     = ettevõtja
| töökoht        = 
| organisatsioon = 
| tunnustus      = 
| abikaasa       = Marina Vladimirovna
| lapsed         = 4
| sugulased      = 
| autogramm      = 
| moodul         = 
| a1=Kodakondsus
| a2={{Pisilipp|Malta}}&lt;br /&gt;{{Pisilipp|Venemaa}}
}}

'''Boris Minț''' ([[vene keel]]es Борис Минц ''Boriss Mints''; sündinud [[24. juuli]]l [[1958]] [[Rîbnița]]s) on [[Venemaa]] ettevõtja, miljardär,&lt;ref name=BBC /&gt; [[Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik]].&lt;ref name=I_klass /&gt;
{{pooleli}}

==Emigratsioon==
2018. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriiki]] siirdunud Minț elab 2022. aasta augustikuu seisuga koos perega samas.&lt;ref name=BBC /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=I_klass&gt;{{Cite news|title=Указ Президента Российской Федерации от 11.09.1997 г. № 1006|url=http://www.kremlin.ru/acts/bank/11458|work=Президент России|accessdate=2022-08-11|language=ru|archivedate=2018-07-31|archiveurl=https://web.archive.org/web/20180731183226/http://www.kremlin.ru/acts/bank/11458}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/business-62037169 |title=The Russian billionaire daring to speak out about Putin |trans-title=Vene miljardär, kes julgeb Putini kohta sõna võtta |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-11 |access-date=2022-08-11 |website=bbc.com |language=en |author=Michael Race |quote= }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commonsi kategooria tekstina|Boris Mints}}
* [https://borismints.com/ Kodulehekülg]
* [https://www.borismintsprize.com/ The Boris Mints Institute Prize]

{{JÄRJESTA:Minț, Boris}}
[[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>edm7jfazax66ym699ksqopgusbmjat3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Lejasciemsi vald</title>
    <ns>10</ns>
    <id>634978</id>
    <revision>
      <id>6177019</id>
      <parentid>6176695</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:00:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="878" xml:space="preserve">{{Navmall
|nimi     = Lejasciemsi vald
|päis     = [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi valla]] asulad
|loend1   = [[Aļļi]]{{·}} [[Amši]]{{·}} [[Andriņi]]{{·}} [[Cinci]]{{·}} [[Čipati]]{{·}} [[Dūre (Lejasciemsi vald)|Dūre]]{{·}} [[Gārša]]{{·}} [[Jānuži]]{{·}} [[Kožas]]{{·}} [[Krampani]]{{·}} [[Krāces]]{{·}} [[Kručki]]{{·}} [[Ķilpani]]{{·}} [[Lapati]]{{·}} [[Latvasas]]{{·}} '''[[Lejasciems]]'''{{·}} [[Majani]]{{·}} [[Mālmuiža]]{{·}} [[Melderi]]{{·}} [[Oldermaņi]]{{·}} [[Olekši]]{{·}} [[Paideri]]{{·}} [[Palata küla|Palata]]{{·}} [[Pirtsmuiža]]{{·}} [[Salaki]]{{·}} [[Salmaņi]]{{·}} [[Silamiķeļi]]{{·}} [[Sinole]]{{·}} [[Skujenieši]]{{·}} [[Staidi]]{{·}} [[Zellenes]]{{·}} [[Zvārtavi]]{{·}} [[Umari]]{{·}} [[Viešķeles]]{{·}} [[Viģubi]]
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Läti haldusüksuste navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>n4wd87pmwadpduqskp24v20h3x7bboh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jānuži</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634986</id>
    <revision>
      <id>6177289</id>
      <parentid>6176655</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:59:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="706" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Jānuži
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Jānuži
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = ~40 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Jānuži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub [[Riia]]st 179 kilomeetri kaugusel valla idaosas Sudaliņa jõe kaldal. Küla kohal asub jõel Jānuži veskijärv. Aastal 2007 oli külas ligikaudu 40 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57318 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>030wmhjnrsglgp2ak6e9bprmc2516f1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mālmuiža</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634991</id>
    <revision>
      <id>6176999</id>
      <parentid>6176666</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:42:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1000" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Mālmuiža
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Mālmuiža
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 10 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Mālmuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla keskosas, valla keskusest [[Lejasciems]]ist 8 ja [[Riia]]st 147 kilomeetri kaugusel, [[Tirziņa]] jõe kaldal. Seal asus [[Mālmuiža mõis]]a keskus. Mālmuiža mõisa hooned (ait, häärber) on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.&lt;ref&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Lejasciema+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]&lt;/ref&gt; Aastal 2007 oli külas 10 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=52000 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>fgfg2fshv6qkbhri4rotn89ws3xajb1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Infokast valimised/rida</title>
    <ns>10</ns>
    <id>635000</id>
    <revision>
      <id>6176897</id>
      <parentid>6176709</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T12:04:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17242" xml:space="preserve">&lt;includeonly&gt;|-
{{#if:{{{eraldaja|}}}|{{#if:{{{partei1|}}}{{{värv1|}}}{{{juht1|}}}{{{partei2|}}}{{{värv2|}}}{{{juht2|}}}{{{partei3|}}}{{{värv3|}}}{{{juht3|}}}|{{!}} colspan=4 {{!}} {{{eraldaja}}} }} }}
|-
{{#if:{{{partei1|}}}{{{värv1|}}}{{{pilt1|}}}{{{partei2|}}}{{{värv2|}}}{{{pilt2|}}}{{{partei1|}}}{{{värv3|}}}{{{pilt3|}}}|&lt;!-- Pildid --&gt;
{{#if:{{{täide|}}}|
! &lt;br /&gt;{{{täide}}}
|
{{!}} &amp;nbsp;
}}
{{!}} style=&quot;text-align:center;{{#if:{{{partei1|}}}{{{värv1|}}}||width:0;}}{{#if:{{{värv1|}}}|border-bottom: 6px solid #{{{värv1}}}}}&quot; {{!}} {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{pilt1|}}}|size={{if empty|{{{pilt1_suurus|}}}|{{{pildisuurus|}}}}}|alt={{{alt1|}}}|upright={{if empty|{{{pilt1_püsti|}}}|{{{pilt_püsti|}}}|{{#if:{{both|{{{veerg3|}}}|{{{pilt3|}}}}}|0.5|0.75}}}}|suppressplaceholder=yes}}

{{!}} style=&quot;text-align:center;{{#if:{{{partei2|}}}{{{värv2|}}}||width:0;}}{{#if:{{{värv2|}}}|border-bottom: 6px solid #{{{värv2}}}}}&quot;{{!}} {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{pilt2|}}}|size={{if empty|{{{pilt2_suurus|}}}|{{{pildisuurus|}}}}}|alt={{{alt2|}}}|upright={{if empty|{{{pilt2_püsti|}}}|{{{pilt_püsti|}}}|{{#if:{{both|{{{veerg3|}}}|{{{pilt3|}}}}}|0.5|0.75}}}}|suppressplaceholder=yes}}

{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;text-align:center;{{#if:{{{partei3|}}}{{{värv3|}}}||width:0;}}{{#if:{{{värv3|}}}|border-bottom: 6px solid #{{{värv3}}}}}&quot;{{!}} {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{pilt3|}}}|alt={{{alt3|}}}|size={{if empty|{{{pilt3_suurus|}}}|{{{pildisuurus|}}}}}|upright={{if empty|{{{pilt3_püsti|}}}|{{{pilt_püsti|}}}|0.5}}|suppressplaceholder=yes}}}}
}}
|-
{{#if:{{{kandidaat1|}}}{{{kandidaat2|}}}{{{kandidaat3|}}}|&lt;!-- Kandidaat --&gt;
! style=&quot;width:75px;text-align:left&quot; {{!}}Kandidaat 
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kandidaat1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kandidaat1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kandidaat2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kandidaat2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kandidaat3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kandidaat3|}}}}}
}}
|-&lt;!-- Partei juht  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#if:{{{juht1|}}}{{{juht2|}}}{{{juht3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Juht
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juht1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juht1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juht2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juht2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juht3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juht3|}}}}}
}}
| #default      = 
}}
|-
{{#if:{{{partei1|}}}{{{partei2|}}}{{{partei3|}}}|&lt;!-- Partei nimi --&gt;
! style=&quot;width:75px;text-align:left&quot; {{!}} Partei
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{partei1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{partei1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{partei2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{partei2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{partei3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{partei3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{{valimisliit1|}}}{{{valimisliite2|}}}{{{valimisliit3|}}}|&lt;!-- Valimisliidu nimi --&gt;
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Valimisliit
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{valimisliit1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{valimisliit1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{valimisliit2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{valimisliit2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{valimisliit3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{valimisliit3|}}}}}
}}
|-&lt;!-- Koduosariik  --&gt;
{{#if:{{{Koduosariik1|}}}{{{Koduosariik2|}}}{{{Koduosariik3|}}}|
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| eelvalimised
| Eelvalimised
| presidendivalimised
| Presidendivalimised = 
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Koduosariik
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{Koduosariik1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{Koduosariik1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{Koduosariik2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{Koduosariik2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{Koduosariik3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{Koduosariik3|}}}}}
| #default      = 
}}
}}
|-&lt;!-- Asepresidendikandidaat  --&gt;
{{#switch:{{{type|}}}
| presidendivalimised
| Presidendivalimised = 
{{#if:{{{asepresidendikandidaat1|}}}{{{asepresidendikandidaat2|}}}{{{asepresidendikandidaat3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Asepresidendikandidaat  
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{asepresidendikandidaat1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{asepresidendikandidaat1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{asepresidendikandidaat2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{asepresidendikandidaat2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{asepresidendikandidaat3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{asepresidendikandidaat3|}}}}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Valijameeste hääled  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| presidendivalimised
| Presidendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{valijameeste_hääled1|}}}{{{valijameeste_hääled2|}}}{{{valijameeste_hääled3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Valijameeste&amp;nbsp;hääled
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{valijameeste_hääled1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{valijameeste_hääled1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{valijameeste_hääled2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{valijameeste_hääled2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{valijameeste_hääled3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{valijameeste_hääled3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Delegaatide arv  --&gt;
{{#switch:{{{type|}}}
| eelvalimised
| Eelvalimised
| presidendivalimised
| Presidendivalimised = 
{{#if:{{{delegaatide_arv1|}}}{{{delegaatide_arv2|}}}{{{delegaatide_arv3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Delegaatide&amp;nbsp;arv
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{delegaatide_arv1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{delegaatide_arv1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{delegaatide_arv2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{delegaatide_arv2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{delegaatide_arv3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{delegaatide_arv3|}}}}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Võidetud osariigid  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| eelvalimised
| Eelvalimised = 
| presidendivalimised
| Presidendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{võidetud_osariigid1|}}}{{{võidetud_osariigid2|}}}{{{võidetud_osariigid3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} States&amp;nbsp;carried
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{võidetud_osariigid1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{võidetud_osariigid1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{võidetud_osariigid2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{võidetud_osariigid2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{võidetud_osariigid3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{võidetud_osariigid3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Juht alates  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#if:{{{juht_alates1|}}}{{{juht_alates2|}}}{{{juht_alates3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Juht&amp;nbsp;alates
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juht_alates1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juht_alates1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juht_alates2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juht_alates2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juht_alates3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juht_alates3|}}}}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Juhi valimisringkond  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#if:{{{juhi_valimisringkond1|}}}{{{juhi_valimisringkond2|}}}{{{juhi_valimisringkond3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Juhi&amp;nbsp;valimisringkond
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juhi_valimisringkond1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juhi_valimisringkond1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juhi_valimisringkond2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juhi_valimisringkond2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juhi_valimisringkond3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juhi_valimisringkond3|}}}}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Eelmised valimised  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#if:{{{eelmised_valimised1|}}}{{{eelmised_valimised2|}}}{{{eelmised_valimised3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Eelmised&amp;nbsp;valimised
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{eelmised_valimised1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{eelmised_valimised1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{eelmised_valimised2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{eelmised_valimised2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{eelmised_valimised3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{eelmised_valimised3|}}}}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Kohti enne  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#if:{{{kohti_enne1|}}}{{{kohti_enne2|}}}{{{kohti_enne3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah|Kohti&amp;nbsp;praegu|Kohti&amp;nbsp;enne}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_enne1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_enne1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_enne2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_enne2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_enne3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_enne3|}}}}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Kohti vaja  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah|
{{#if:{{{kohti_vaja1|}}}{{{kohti_vaja2|}}}{{{kohti_vaja3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Seats&amp;nbsp;needed
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_vaja1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_vaja1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_vaja2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_vaja2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_vaja3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_vaja3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Võidetud kohti --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{kohti1|}}}{{{kohti2|}}}{{{kohti3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Võidetud&amp;nbsp;kohti
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Kohti pärast  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{kohti_pärast1|}}}{{{kohti_pärast2|}}}{{{kohti_pärast3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Kohti&amp;nbsp;pärast
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_pärast1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_pärast1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_pärast2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_pärast2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_pärast3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_pärast3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Kohtade muutus  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{kohtade_muutus1|}}}{{{kohtade_muutus2|}}}{{{kohtade_muutus3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Kohtade&amp;nbsp;muutus
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohtade_muutus1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohtade_muutus1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohtade_muutus2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohtade_muutus2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohtade_muutus3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohtade_muutus3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Hääli  --&gt;
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{hääli1|}}}{{{hääli2|}}}{{{hääli3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Hääli
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{hääli1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{hääli1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{hääli2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{hääli2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{hääli3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{hääli3|}}}}}
}}
}}
|-&lt;!-- Protsent --&gt;
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{protsent1|}}}{{{protsent2|}}}{{{protsent3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Protsent
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{protsent1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{protsent1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{protsent2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{protsent2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{protsent3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{protsent3|}}}}}
}}
}}
|-&lt;!-- Võidetud maakondi --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| eelvalimised
| Eelvalimised
| presidendivalimised
| Presidendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{võidetud_maakondi1|}}}{{{võidetud_maakondi2|}}}{{{võidetud_maakondi3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Võidetud&amp;nbsp;maakondi
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{võidetud_maakondi1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{võidetud_maakondi1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{võidetud_maakondi2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{võidetud_maakondi2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{võidetud_maakondi3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{võidetud_maakondi3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- swing  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{muutus1|}}}{{{muutus2|}}}{{{muutus3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Muutus
{{!}} style=&quot;width:75px;text-align:center&quot; {{!}} {{{muutus1}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{muutus2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{muutus2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{muutus3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{muutus3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Tühjad lahtrid  --&gt;
{{#if:{{#if:{{{1tühi|}}}|{{{1andmed1|}}}{{{1andmed2|}}}{{{1andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{1tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{1andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{1andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{1andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{1andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{1andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{1andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{2tühi|}}}|{{{2andmed1|}}}{{{2andmed2|}}}{{{2andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{2tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{2andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{2andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{2andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{2andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{2andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{2andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{3tühi|}}}|{{{3andmed1|}}}{{{3andmed2|}}}{{{3andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{3tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{3andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{3andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{3andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{3andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{3andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{3andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{4tühi|}}}|{{{4andmed1|}}}{{{4andmed2|}}}{{{4andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{4tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{4andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{4andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{4andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{4andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{4andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{4andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{5tühi|}}}|{{{5andmed1|}}}{{{5andmed2|}}}{{{5andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{5tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{5andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{5andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{5andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{5andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{5andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{5andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{6tühi|}}}|{{{6andmed1|}}}{{{6andmed2|}}}{{{6andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{6tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{6andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{6andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{6andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{6andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{6andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{6andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{7tühi|}}}|{{{7andmed1|}}}{{{7andmed2|}}}{{{7andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{7tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{7andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{7andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{7andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{7andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{7andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{7andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{8tühi|}}}|{{{8andmed1|}}}{{{8andmed2|}}}{{{8andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{8tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{8andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{8andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{8andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{8andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{8andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{8andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{9tühi|}}}|{{{9andmed1|}}}{{{9andmed2|}}}{{{9andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{9tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{9andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{9andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{9andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{9andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{9andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{9andmed3|}}}}}
}}
&lt;/includeonly&gt;&lt;noinclude&gt;
{{Documentation}}&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>lron9gnd8aue00s9novwi0p26e17uqr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177128</id>
      <parentid>6176897</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:37:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17220" xml:space="preserve">&lt;includeonly&gt;|-
{{#if:{{{eraldaja|}}}|{{#if:{{{partei1|}}}{{{värv1|}}}{{{juht1|}}}{{{partei2|}}}{{{värv2|}}}{{{juht2|}}}{{{partei3|}}}{{{värv3|}}}{{{juht3|}}}|{{!}} colspan=4 {{!}} {{{eraldaja}}} }} }}
|-
{{#if:{{{partei1|}}}{{{värv1|}}}{{{pilt1|}}}{{{partei2|}}}{{{värv2|}}}{{{pilt2|}}}{{{partei1|}}}{{{värv3|}}}{{{pilt3|}}}|&lt;!-- Pildid --&gt;
{{#if:{{{täide|}}}|
! &lt;br /&gt;{{{täide}}}
|
{{!}} &amp;nbsp;
}}
{{!}} style=&quot;text-align:center;{{#if:{{{partei1|}}}{{{värv1|}}}||width:0;}}{{#if:{{{värv1|}}}|border-bottom: 6px solid #{{{värv1}}}}}&quot; {{!}} {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{pilt1|}}}|size={{if empty|{{{pilt1_suurus|}}}|{{{pildisuurus|}}}}}|alt={{{alt1|}}}|upright={{if empty|{{{pilt1_püsti|}}}|{{{pilt_püsti|}}}|{{#if:{{both|{{{veerg3|}}}|{{{pilt3|}}}}}|0.5|0.75}}}}|suppressplaceholder=yes}}

{{!}} style=&quot;text-align:center;{{#if:{{{partei2|}}}{{{värv2|}}}||width:0;}}{{#if:{{{värv2|}}}|border-bottom: 6px solid #{{{värv2}}}}}&quot;{{!}} {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{pilt2|}}}|size={{if empty|{{{pilt2_suurus|}}}|{{{pildisuurus|}}}}}|alt={{{alt2|}}}|upright={{if empty|{{{pilt2_püsti|}}}|{{{pilt_püsti|}}}|{{#if:{{both|{{{veerg3|}}}|{{{pilt3|}}}}}|0.5|0.75}}}}|suppressplaceholder=yes}}

{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;text-align:center;{{#if:{{{partei3|}}}{{{värv3|}}}||width:0;}}{{#if:{{{värv3|}}}|border-bottom: 6px solid #{{{värv3}}}}}&quot;{{!}} {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{pilt3|}}}|alt={{{alt3|}}}|size={{if empty|{{{pilt3_suurus|}}}|{{{pildisuurus|}}}}}|upright={{if empty|{{{pilt3_püsti|}}}|{{{pilt_püsti|}}}|0.5}}|suppressplaceholder=yes}}}}
}}
|-
{{#if:{{{kandidaat1|}}}{{{kandidaat2|}}}{{{kandidaat3|}}}|&lt;!-- Kandidaat --&gt;
! style=&quot;width:75px;text-align:left&quot; {{!}}Kandidaat 
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kandidaat1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kandidaat1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kandidaat2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kandidaat2|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kandidaat3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kandidaat3|}}}
}}
|-&lt;!-- Partei juht  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#if:{{{juht1|}}}{{{juht2|}}}{{{juht3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Juht
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juht1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juht1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juht2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juht2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juht3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juht3|}}}}}
}}
| #default      = 
}}
|-
{{#if:{{{partei1|}}}{{{partei2|}}}{{{partei3|}}}|&lt;!-- Partei nimi --&gt;
! style=&quot;width:75px;text-align:left&quot; {{!}} Partei
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{partei1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{partei1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{partei2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{partei2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{partei3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{partei3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{{valimisliit1|}}}{{{valimisliite2|}}}{{{valimisliit3|}}}|&lt;!-- Valimisliidu nimi --&gt;
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Valimisliit
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{valimisliit1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{valimisliit1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{valimisliit2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{valimisliit2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{valimisliit3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{valimisliit3|}}}}}
}}
|-&lt;!-- Koduosariik  --&gt;
{{#if:{{{Koduosariik1|}}}{{{Koduosariik2|}}}{{{Koduosariik3|}}}|
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| eelvalimised
| Eelvalimised
| presidendivalimised
| Presidendivalimised = 
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Koduosariik
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{Koduosariik1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{Koduosariik1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{Koduosariik2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{Koduosariik2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{Koduosariik3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{Koduosariik3|}}}}}
| #default      = 
}}
}}
|-&lt;!-- Asepresidendikandidaat  --&gt;
{{#switch:{{{type|}}}
| presidendivalimised
| Presidendivalimised = 
{{#if:{{{asepresidendikandidaat1|}}}{{{asepresidendikandidaat2|}}}{{{asepresidendikandidaat3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Asepresidendikandidaat  
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{asepresidendikandidaat1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{asepresidendikandidaat1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{asepresidendikandidaat2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{asepresidendikandidaat2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{asepresidendikandidaat3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{asepresidendikandidaat3|}}}}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Valijameeste hääled  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| presidendivalimised
| Presidendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{valijameeste_hääled1|}}}{{{valijameeste_hääled2|}}}{{{valijameeste_hääled3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Valijameeste&amp;nbsp;hääled
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{valijameeste_hääled1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{valijameeste_hääled1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{valijameeste_hääled2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{valijameeste_hääled2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{valijameeste_hääled3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{valijameeste_hääled3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Delegaatide arv  --&gt;
{{#switch:{{{type|}}}
| eelvalimised
| Eelvalimised
| presidendivalimised
| Presidendivalimised = 
{{#if:{{{delegaatide_arv1|}}}{{{delegaatide_arv2|}}}{{{delegaatide_arv3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Delegaatide&amp;nbsp;arv
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{delegaatide_arv1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{delegaatide_arv1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{delegaatide_arv2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{delegaatide_arv2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{delegaatide_arv3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{delegaatide_arv3|}}}}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Võidetud osariigid  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| eelvalimised
| Eelvalimised = 
| presidendivalimised
| Presidendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{võidetud_osariigid1|}}}{{{võidetud_osariigid2|}}}{{{võidetud_osariigid3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} States&amp;nbsp;carried
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{võidetud_osariigid1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{võidetud_osariigid1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{võidetud_osariigid2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{võidetud_osariigid2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{võidetud_osariigid3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{võidetud_osariigid3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Juht alates  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#if:{{{juht_alates1|}}}{{{juht_alates2|}}}{{{juht_alates3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Juht&amp;nbsp;alates
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juht_alates1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juht_alates1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juht_alates2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juht_alates2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juht_alates3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juht_alates3|}}}}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Juhi valimisringkond  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#if:{{{juhi_valimisringkond1|}}}{{{juhi_valimisringkond2|}}}{{{juhi_valimisringkond3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Juhi&amp;nbsp;valimisringkond
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juhi_valimisringkond1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juhi_valimisringkond1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juhi_valimisringkond2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juhi_valimisringkond2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{juhi_valimisringkond3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{juhi_valimisringkond3|}}}}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Eelmised valimised  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#if:{{{eelmised_valimised1|}}}{{{eelmised_valimised2|}}}{{{eelmised_valimised3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Eelmised&amp;nbsp;valimised
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{eelmised_valimised1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{eelmised_valimised1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{eelmised_valimised2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{eelmised_valimised2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{eelmised_valimised3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{eelmised_valimised3|}}}}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Kohti enne  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#if:{{{kohti_enne1|}}}{{{kohti_enne2|}}}{{{kohti_enne3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah|Kohti&amp;nbsp;praegu|Kohti&amp;nbsp;enne}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_enne1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_enne1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_enne2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_enne2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_enne3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_enne3|}}}}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Kohti vaja  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah|
{{#if:{{{kohti_vaja1|}}}{{{kohti_vaja2|}}}{{{kohti_vaja3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Seats&amp;nbsp;needed
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_vaja1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_vaja1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_vaja2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_vaja2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_vaja3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_vaja3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Võidetud kohti --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{kohti1|}}}{{{kohti2|}}}{{{kohti3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Võidetud&amp;nbsp;kohti
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Kohti pärast  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{kohti_pärast1|}}}{{{kohti_pärast2|}}}{{{kohti_pärast3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Kohti&amp;nbsp;pärast
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_pärast1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_pärast1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_pärast2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_pärast2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohti_pärast3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohti_pärast3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Kohtade muutus  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{kohtade_muutus1|}}}{{{kohtade_muutus2|}}}{{{kohtade_muutus3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Kohtade&amp;nbsp;muutus
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohtade_muutus1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohtade_muutus1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohtade_muutus2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohtade_muutus2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{kohtade_muutus3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{kohtade_muutus3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Hääli  --&gt;
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{hääli1|}}}{{{hääli2|}}}{{{hääli3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Hääli
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{hääli1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{hääli1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{hääli2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{hääli2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{hääli3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{hääli3|}}}}}
}}
}}
|-&lt;!-- Protsent --&gt;
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{protsent1|}}}{{{protsent2|}}}{{{protsent3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Protsent
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{protsent1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{protsent1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{protsent2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{protsent2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{protsent3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{protsent3|}}}}}
}}
}}
|-&lt;!-- Võidetud maakondi --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| eelvalimised
| Eelvalimised
| presidendivalimised
| Presidendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{võidetud_maakondi1|}}}{{{võidetud_maakondi2|}}}{{{võidetud_maakondi3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Võidetud&amp;nbsp;maakondi
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{võidetud_maakondi1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{võidetud_maakondi1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{võidetud_maakondi2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{võidetud_maakondi2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{võidetud_maakondi3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{võidetud_maakondi3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- swing  --&gt;
{{#switch:{{{tüüp|}}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised = 
{{#ifeq:{{{toimumata|}}}|jah||
{{#if:{{{muutus1|}}}{{{muutus2|}}}{{{muutus3|}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} Muutus
{{!}} style=&quot;width:75px;text-align:center&quot; {{!}} {{{muutus1}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{muutus2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{muutus2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{muutus3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{muutus3|}}}}}
}}
}}
| #default      = 
}}
|-&lt;!-- Tühjad lahtrid  --&gt;
{{#if:{{#if:{{{1tühi|}}}|{{{1andmed1|}}}{{{1andmed2|}}}{{{1andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{1tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{1andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{1andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{1andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{1andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{1andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{1andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{2tühi|}}}|{{{2andmed1|}}}{{{2andmed2|}}}{{{2andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{2tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{2andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{2andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{2andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{2andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{2andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{2andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{3tühi|}}}|{{{3andmed1|}}}{{{3andmed2|}}}{{{3andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{3tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{3andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{3andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{3andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{3andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{3andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{3andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{4tühi|}}}|{{{4andmed1|}}}{{{4andmed2|}}}{{{4andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{4tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{4andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{4andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{4andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{4andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{4andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{4andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{5tühi|}}}|{{{5andmed1|}}}{{{5andmed2|}}}{{{5andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{5tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{5andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{5andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{5andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{5andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{5andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{5andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{6tühi|}}}|{{{6andmed1|}}}{{{6andmed2|}}}{{{6andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{6tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{6andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{6andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{6andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{6andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{6andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{6andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{7tühi|}}}|{{{7andmed1|}}}{{{7andmed2|}}}{{{7andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{7tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{7andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{7andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{7andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{7andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{7andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{7andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{8tühi|}}}|{{{8andmed1|}}}{{{8andmed2|}}}{{{8andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{8tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{8andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{8andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{8andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{8andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{8andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{8andmed3|}}}}}
}}
|-
{{#if:{{#if:{{{9tühi|}}}|{{{9andmed1|}}}{{{9andmed2|}}}{{{9andmed3|}}}}}|
! style=&quot;text-align:left&quot; {{!}} {{{9tühi}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{9andmed1|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{9andmed1|}}}
{{!}} style=&quot;{{#if:{{{9andmed2|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{9andmed2|}}}
{{#if:{{{veerg3|}}}|{{!}} style=&quot;{{#if:{{{9andmed3|}}}|width:75px;}}text-align:center&quot; {{!}} {{{9andmed3|}}}}}
}}
&lt;/includeonly&gt;&lt;noinclude&gt;
{{Documentation}}&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>bdmthmoi3jap2p1vbbryghs6263f5ax</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Infokast valimised</title>
    <ns>10</ns>
    <id>635001</id>
    <revision>
      <id>6176905</id>
      <parentid>6176885</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T12:25:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18876" xml:space="preserve">&lt;includeonly&gt;{{infokast
| kehaklass = line-height: 1.5em; {{#if:&lt;!--
 --&gt;{{{kaart_pilt|}}}{{{kaart|}}}{{{kaart2_pilt|}}}{{{kaart2|}}}{{{kaart3_pilt|}}}{{{kaart3|}}}{{{kaart3_pilt|}}}{{{kaart4|}}}&lt;!--
 --&gt;|width:{{max
| 1 = {{#if:{{{kaart_pilt|}}}{{{kaart|}}}|{{#invoke:string|replace|{{if empty|{{{kaart_suurus|}}}|300px}}|px%s*$||plain=false}}}}
| 2 = {{#if:{{{kaart2_pilt|}}}{{{kaart2|}}}|{{#invoke:string|replace|{{if empty|{{{kaart2_suurus|}}}|300px}}|px%s*$||plain=false}}}}
| 3 = {{#if:{{{kaart3_pilt|}}}{{{kaart3|}}}|{{#invoke:string|replace|{{if empty|{{{kaart3_suurus|}}}|300px}}|px%s*$||plain=false}}}}
| 4 = {{#if:{{{kaart3_pilt|}}}{{{kaart4|}}}|{{#invoke:string|replace|{{if empty|{{{kaart4_suurus|}}}|300px}}|px%s*$||plain=false}}}}
}}px}}
| pealkirjaklass = summary
| pealkirjastiil = font-size: 125%;
| pealkiri = {{{valimiste_nimi|{{PAGENAME}}}}}

| andmestiil = text-align:center;
| sildistiil = width:5em;white-space:nowrap;

| alapealkirjastiil = line-height:130%;
| alapealkiri1 = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{lipp|}}}|border={{#if:{{{lipu_ääris|}}}|yes}}|size={{{lipu_laius|}}}|sizedefault=50px}}
| alapealkiri2 = {{#if:{{{eelimine_aasta|}}}{{{valimiste_kuupäev|}}}{{{järgmine_aasta|}}}| 
 {{järgnevuslingid|vasakulstiil=width:20%;|keskelstiil=width:60%;|paremalstiil=width:20%;
   | vasakul = {{#if:{{{eelimine_aasta|}}}|{{#ifexist:{{{eelmised_valimised|}}}|[[{{{eelmised_valimised}}}|{{{eelimine_aasta}}}]]|{{{eelimine_aasta}}}}}}}
   | keskel = {{#if:{{{valimiste_kuupäev|}}}|'''{{{valimiste_kuupäev}}}'''}}
   | paremal = {{#if:{{{järgmine_aasta|}}}|{{#ifexist:{{{järgmised_valimised|}}}|[[{{{järgmised_valimised}}}|{{{järgmine_aasta}}}]]|{{{järgmine_aasta}}}}}}}
 }}
}}
| alapealkiri3 = {{#if:{{{lahkuvad_liikmed|}}}{{{valitud_liikmed|}}}| 
  {{järgnevuslingid|vasakulstiil=width:40%; text-align:center;|paremalstiil=width:40%; text-align:center;
   | vasakul = {{#if:{{{lahkuvad_liikmed|}}}|{{#ifexist:{{{lahkuvad_liikmed|}}}|[[{{{lahkuvad_liikmed|}}}|lahkuvad liikmed]]|{{{lahkuvad_liikmed|}}}}}}}
   | paremal = {{#if:{{{valitud_liikmed|}}}|{{#ifexist:{{{valitud_liikmed|}}}|[[{{{valitud_liikmed|}}}|valitud liikmed]]|{{{valitud_liikmed|}}}}}}}
 }}
}}
| päisestiil = font-weight:normal;
| päis1 = {{#switch:{{{tüüp|}}}
| eelvalimised
| Eelvalimised
| presidendivalimised
| Presidendivalimised = {{#if:{{{võimalike_häälte_arv|}}}|&lt;hr /&gt;{{{võimalike_häälte_arv}}}{{#if:{{{vajalikud_hääled|}}}|&lt;br /&gt;{{{vajalikud_hääled}}} häält vajalik võitmiseks}}
}}
| parlamendivalimised
| Parlamendivalimised
| järelvalimised
| Järelvalimised = {{#if:{{{valitavate_kohtade_arv|}}}|&lt;hr /&gt;{{{valitavate_kohtade_arv}}}{{#if:{{{kohad_enamuseks|}}}|&lt;br /&gt;{{{kohad_enamuseks}}} kohta vajalik enamuse saavutamiseks}}
}}
| #default = 
}}
| andmed2 = {{#if:{{{arvamusküsitlused|}}}| [[{{{arvamusküsitlused}}}|Arvamusküsitlused]] }}

| silt3 = Registreeritud valijaid
| andmed3 = {{{registreeritud_valijad|}}}

| silt4 = Osavõtt
| andmed4 = {{{osavõtt|}}}

| andmed5 =  &lt;nowiki /&gt;
{{(!}} style=&quot;background:transparent; width:100%;&quot;
{{!}}-
{{Infokast valimised/rida
| tüüp = {{{tüüp|}}}
| eraldaja = &lt;!-- none --&gt;
| täide = {{{täide|}}}
| veerg3= {{#if:{{{värv3|}}}{{{pilt3|}}}{{{kandidaat3|}}}{{{juht3|}}}{{{partei3|}}}{{{valimisliit3|}}}{{{koduosariik3|}}}{{{asepresidendikandidaat3|}}}{{{valijameeste_hääled3|}}}{{{delegaatide_arv3|}}}{{{võidetud_osariigid3|}}}{{{juht_alates3|}}}{{{juhi_valimisringkond3|}}}{{{eelmised_valimised3|}}}{{{kohti_enne3|}}}{{{kohti_vaja3|}}}{{{kohti3|}}}{{{kohti_pärast3|}}}{{{kohtade_muutus3|}}}{{{hääli3|}}}{{{protsent3|}}}{{{võidetud_maakondi3|}}}{{{muutus3|}}}{{{1andmed3|}}}{{{2andmed3|}}}{{{3andmed3|}}}{{{4andmed3|}}}{{{5andmed3|}}}{{{6andmed3|}}}{{{7andmed3|}}}{{{8andmed3|}}}{{{9andmed3|}}}|yes}}
| toimumata = {{{toimumata|ei}}}
| värv1 = {{{värv1|}}}
| värv2 = {{{värv2|}}}
| värv3 = {{{värv3|}}}
| pildisuurus = {{{pildisuurus |150x150px}}}
| pilt_püsti = {{{pilt_püsti|}}}
| pilt1 = {{{pilt1|}}}
| pilt1_suurus = {{{pilt1_suurus|}}}
| pilt1_püsti = {{{pilt1_püsti|}}}
| pilt2 = {{{pilt2|}}}
| pilt2_suurus = {{{pilt2_suurus|}}}
| pilt2_püsti = {{{pilt2_püsti|}}}
| pilt3 = {{{pilt3|}}}
| pilt3_suurus = {{{pilt3_suurus|}}}
| pilt3_püsti = {{{pilt3_püsti|}}}
| kandidaat1 = {{{kandidaat1|}}}
| kandidaat2 = {{{kandidaat2|}}}
| kandidaat3 = {{{kandidaat3|}}}
| juht1 = {{{juht1|}}}
| juht2 = {{{juht2|}}}
| juht3 = {{{juht3|}}}
| partei1 = {{{partei1|}}}
| partei2 = {{{partei2|}}}
| partei3 = {{{partei3|}}}
| valimisliit1 = {{{valimisliit1|}}}
| valimisliit2 = {{{valimisliit2|}}}
| valimisliit3 = {{{valimisliit3|}}}
| koduosariik1 = {{{koduosariik1|}}}
| koduosariik2 = {{{koduosariik2|}}}
| koduosariik3 = {{{koduosariik3|}}}
| asepresidendikandidaat1 = {{{asepresidendikandidaat1|}}}
| asepresidendikandidaat2 = {{{asepresidendikandidaat2|}}}
| asepresidendikandidaat3 = {{{asepresidendikandidaat3|}}}
| valijameeste_hääled1 = {{{valijameeste_hääled1|}}}
| valijameeste_hääled2 = {{{valijameeste_hääled2|}}}
| valijameeste_hääled3 = {{{valijameeste_hääled3|}}}
| delegaatide_arv1 = {{{delegaatide_arv1|}}}
| delegaatide_arv2 = {{{delegaatide_arv2|}}}
| delegaatide_arv3 = {{{delegaatide_arv3|}}}
| võidetud_osariigid1 = {{{võidetud_osariigid1|}}}
| võidetud_osariigid2 = {{{võidetud_osariigid2|}}}
| võidetud_osariigid3 = {{{võidetud_osariigid3|}}}
| juht_alates1 = {{{juht_alates1|}}}
| juht_alates2 = {{{juht_alates2|}}}
| juht_alates3 = {{{juht_alates3|}}}
| juhi_valimisringkond1 = {{{juhi_valimisringkond1|}}}
| juhi_valimisringkond2 = {{{juhi_valimisringkond2|}}}
| juhi_valimisringkond3 = {{{juhi_valimisringkond3|}}}
| eelmised_valimised1 = {{{eelmised_valimised1|}}}
| eelmised_valimised2 = {{{eelmised_valimised2|}}}
| eelmised_valimised3 = {{{eelmised_valimised3|}}}
| kohti_enne1 = {{{kohti_enne1|}}}
| kohti_enne2 = {{{kohti_enne2|}}}
| kohti_enne3 = {{{kohti_enne3|}}}
| kohti_vaja1 = {{{kohti_vaja1|}}}
| kohti_vaja2 = {{{kohti_vaja2|}}}
| kohti_vaja3 = {{{kohti_vaja3|}}}
| kohti1 = {{{kohti1|}}}
| kohti2 = {{{kohti2|}}}
| kohti3 = {{{kohti3|}}}
| kohti_pärast1 = {{{kohti_pärast1|}}}
| kohti_pärast2 = {{{kohti_pärast2|}}}
| kohti_pärast3 = {{{kohti_pärast3|}}}
| kohtade_muutus1 = {{{kohtade_muutus1|}}}
| kohtade_muutus2 = {{{kohtade_muutus2|}}}
| kohtade_muutus3 = {{{kohtade_muutus3|}}}
| hääli1 = {{{hääli1|}}}
| hääli2 = {{{hääli2|}}}
| hääli3 = {{{hääli3|}}}
| protsent1 = {{{protsent1|}}}
| protsent2 = {{{protsent2|}}}
| protsent3 = {{{protsent3|}}}
| võidetud_maakondi1 = {{{võidetud_maakondi1|}}}
| võidetud_maakondi2 = {{{võidetud_maakondi2|}}}
| võidetud_maakondi3 = {{{võidetud_maakondi3|}}}
| muutus1 = {{{muutus1|}}}
| muutus2 = {{{muutus2|}}}
| muutus3 = {{{muutus3|}}}
| 1tühi = {{{1tühi|}}}| 1andmed1 = {{{1andmed1|}}}| 1andmed2 = {{{1andmed2|}}}| 1andmed3 = {{{1andmed3|}}}
| 2tühi = {{{2tühi|}}}| 2andmed1 = {{{2andmed1|}}}| 2andmed2 = {{{2andmed2|}}}| 2andmed3 = {{{2andmed3|}}}
| 3tühi = {{{3tühi|}}}| 3andmed1 = {{{3andmed1|}}}| 3andmed2 = {{{3andmed2|}}}| 3andmed3 = {{{3andmed3|}}}
| 4tühi = {{{4tühi|}}}| 4andmed1 = {{{4andmed1|}}}| 4andmed2 = {{{4andmed2|}}}| 4andmed3 = {{{4andmed3|}}}
| 5tühi = {{{5tühi|}}}| 5andmed1 = {{{5andmed1|}}}| 5andmed2 = {{{5andmed2|}}}| 5andmed3 = {{{5andmed3|}}}
| 6tühi = {{{6tühi|}}}| 6andmed1 = {{{6andmed1|}}}| 6andmed2 = {{{6andmed2|}}}| 6andmed3 = {{{6andmed3|}}}
| 7tühi = {{{7tühi|}}}| 7andmed1 = {{{7andmed1|}}}| 7andmed2 = {{{7andmed2|}}}| 7andmed3 = {{{7andmed3|}}}
| 8tühi = {{{8tühi|}}}| 8andmed1 = {{{8andmed1|}}}| 8andmed2 = {{{8andmed2|}}}| 8andmed3 = {{{8andmed3|}}}
| 9tühi = {{{9tühi|}}}| 9andmed1 = {{{9andmed1|}}}| 9andmed2 = {{{9andmed2|}}}| 9andmed3 = {{{9andmed3|}}}
}}
{{!}}-
{{Infokast valimised/rida
| tüüp = {{{tüüp|}}}
| eraldaja = &lt;hr /&gt;
| veerg3= {{#if:{{{värv6|}}}{{{pilt6|}}}{{{kandidaat6|}}}{{{juht6|}}}{{{partei6|}}}{{{valimisliit6|}}}{{{koduosariik6|}}}{{{asepresidendikandidaat6|}}}{{{valijameeste_hääled6|}}}{{{delegaatide_arv6|}}}{{{võidetud_osariigid6|}}}{{{juht_alates6|}}}{{{juhi_valimisringkond6|}}}{{{eelmised_valimised6|}}}{{{kohti_enne6|}}}{{{kohti_vaja6|}}}{{{kohti6|}}}{{{kohti_pärast6|}}}{{{kohtade_muutus6|}}}{{{hääli6|}}}{{{protsent6|}}}{{{võidetud_maakondi6|}}}{{{muutus6|}}}{{{1andmed6|}}}{{{2andmed6|}}}{{{3andmed6|}}}{{{4andmed6|}}}{{{5andmed6|}}}{{{6andmed6|}}}{{{7andmed6|}}}{{{8andmed6|}}}{{{9andmed6|}}}|yes}}
| toimumata = {{{toimumata|ei}}}
| värv1 = {{{värv4|}}}
| värv2 = {{{värv5|}}}
| värv3 = {{{värv6|}}}
| pildisuurus = {{{pildisuurus |150x150px}}}
| pilt_püsti = {{{pilt_püsti|}}}
| pilt1 = {{{pilt4|}}}
| pilt1_suurus = {{{pilt4_suurus|}}}
| pilt1_püsti = {{{pilt4_püsti|}}}
| pilt2 = {{{pilt5|}}}
| pilt2_suurus = {{{pilt5_suurus|}}}
| pilt2_püsti = {{{pilt5_püsti|}}}
| pilt3 = {{{pilt6|}}}
| pilt3_suurus = {{{pilt6_suurus|}}}
| pilt3_püsti = {{{pilt6_püsti|}}}
| kandidaat1 = {{{kandidaat4|}}}
| kandidaat2 = {{{kandidaat5|}}}
| kandidaat3 = {{{kandidaat6|}}}
| juht1 = {{{juht4|}}}
| juht2 = {{{juht5|}}}
| juht3 = {{{juht6|}}}
| partei1 = {{{partei4|}}}
| partei2 = {{{partei5|}}}
| partei3 = {{{partei6|}}}
| valimisliit1 = {{{valimisliit4|}}}
| valimisliit2 = {{{valimisliit5|}}}
| valimisliit3 = {{{valimisliit6|}}}
| koduosariik1 = {{{koduosariik4|}}}
| koduosariik2 = {{{koduosariik5|}}}
| koduosariik3 = {{{koduosariik6|}}}
| asepresidendikandidaat1 = {{{asepresidendikandidaat4|}}}
| asepresidendikandidaat2 = {{{asepresidendikandidaat5|}}}
| asepresidendikandidaat3 = {{{asepresidendikandidaat6|}}}
| valijameeste_hääled1 = {{{valijameeste_hääled4|}}}
| valijameeste_hääled2 = {{{valijameeste_hääled5|}}}
| valijameeste_hääled3 = {{{valijameeste_hääled6|}}}
| delegaatide_arv1 = {{{delegaatide_arv4|}}}
| delegaatide_arv2 = {{{delegaatide_arv5|}}}
| delegaatide_arv3 = {{{delegaatide_arv6|}}}
| võidetud_osariigid1 = {{{võidetud_osariigid4|}}}
| võidetud_osariigid2 = {{{võidetud_osariigid5|}}}
| võidetud_osariigid3 = {{{võidetud_osariigid6|}}}
| juht_alates1 = {{{juht_alates4|}}}
| juht_alates2 = {{{juht_alates5|}}}
| juht_alates3 = {{{juht_alates6|}}}
| juhi_valimisringkond1 = {{{juhi_valimisringkond4|}}}
| juhi_valimisringkond2 = {{{juhi_valimisringkond5|}}}
| juhi_valimisringkond3 = {{{juhi_valimisringkond6|}}}
| eelmised_valimised1 = {{{eelmised_valimised4|}}}
| eelmised_valimised2 = {{{eelmised_valimised5|}}}
| eelmised_valimised3 = {{{eelmised_valimised6|}}}
| kohti_enne1 = {{{kohti_enne4|}}}
| kohti_enne2 = {{{kohti_enne5|}}}
| kohti_enne3 = {{{kohti_enne6|}}}
| kohti_vaja1 = {{{kohti_vaja4|}}}
| kohti_vaja2 = {{{kohti_vaja5|}}}
| kohti_vaja3 = {{{kohti_vaja6|}}}
| kohti1 = {{{kohti4|}}}
| kohti2 = {{{kohti5|}}}
| kohti3 = {{{kohti6|}}}
| kohti_pärast1 = {{{kohti_pärast4|}}}
| kohti_pärast2 = {{{kohti_pärast5|}}}
| kohti_pärast3 = {{{kohti_pärast6|}}}
| kohtade_muutus1 = {{{kohtade_muutus4|}}}
| kohtade_muutus2 = {{{kohtade_muutus5|}}}
| kohtade_muutus3 = {{{kohtade_muutus6|}}}
| hääli1 = {{{hääli4|}}}
| hääli2 = {{{hääli5|}}}
| hääli3 = {{{hääli6|}}}
| protsent1 = {{{protsent4|}}}
| protsent2 = {{{protsent5|}}}
| protsent3 = {{{protsent6|}}}
| võidetud_maakondi1 = {{{võidetud_maakondi4|}}}
| võidetud_maakondi2 = {{{võidetud_maakondi5|}}}
| võidetud_maakondi3 = {{{võidetud_maakondi6|}}}
| muutus1 = {{{muutus4|}}}
| muutus2 = {{{muutus5|}}}
| muutus3 = {{{muutus6|}}}
| 1tühi = {{{1tühi|}}}| 1andmed1 = {{{1andmed4|}}}| 1andmed2 = {{{1andmed5|}}}| 1andmed3 = {{{1andmed6|}}}
| 2tühi = {{{2tühi|}}}| 2andmed1 = {{{2andmed4|}}}| 2andmed2 = {{{2andmed5|}}}| 2andmed3 = {{{2andmed6|}}}
| 3tühi = {{{3tühi|}}}| 3andmed1 = {{{3andmed4|}}}| 3andmed2 = {{{3andmed5|}}}| 3andmed3 = {{{3andmed6|}}}
| 4tühi = {{{4tühi|}}}| 4andmed1 = {{{4andmed4|}}}| 4andmed2 = {{{4andmed5|}}}| 4andmed3 = {{{4andmed6|}}}
| 5tühi = {{{5tühi|}}}| 5andmed1 = {{{5andmed4|}}}| 5andmed2 = {{{5andmed5|}}}| 5andmed3 = {{{5andmed6|}}}
| 6tühi = {{{6tühi|}}}| 6andmed1 = {{{6andmed4|}}}| 6andmed2 = {{{6andmed5|}}}| 6andmed3 = {{{6andmed6|}}}
| 7tühi = {{{7tühi|}}}| 7andmed1 = {{{7andmed4|}}}| 7andmed2 = {{{7andmed5|}}}| 7andmed3 = {{{7andmed6|}}}
| 8tühi = {{{8tühi|}}}| 8andmed1 = {{{8andmed4|}}}| 8andmed2 = {{{8andmed5|}}}| 8andmed3 = {{{8andmed6|}}}
| 9tühi = {{{9tühi|}}}| 9andmed1 = {{{9andmed4|}}}| 9andmed2 = {{{9andmed5|}}}| 9andmed3 = {{{9andmed6|}}}
}}
{{!}}-
{{Infokast valimised/rida
| tüüp = {{{tüüp|}}}
| eraldaja = &lt;hr /&gt;
| veerg3= {{#if:{{{värv9|}}}{{{pilt9|}}}{{{kandidaat9|}}}{{{juht9|}}}{{{partei9|}}}{{{valimisliit9|}}}{{{koduosariik9|}}}{{{asepresidendikandidaat9|}}}{{{valijameeste_hääled9|}}}{{{delegaatide_arv9|}}}{{{võidetud_osariigid9|}}}{{{juht_alates9|}}}{{{juhi_valimisringkond9|}}}{{{eelmised_valimised9|}}}{{{kohti_enne9|}}}{{{kohti_vaja9|}}}{{{kohti9|}}}{{{kohti_pärast9|}}}{{{kohtade_muutus9|}}}{{{hääli9|}}}{{{protsent9|}}}{{{võidetud_maakondi9|}}}{{{muutus9|}}}{{{1andmed9|}}}{{{2andmed9|}}}{{{3andmed9|}}}{{{4andmed9|}}}{{{5andmed9|}}}{{{6andmed9|}}}{{{7andmed9|}}}{{{8andmed9|}}}{{{9andmed9|}}}|yes}}
| toimumata = {{{toimumata|ei}}}
| värv1 = {{{värv7|}}}
| värv2 = {{{värv8|}}}
| värv3 = {{{värv9|}}}
| pildisuurus = {{{pildisuurus |150x150px}}}
| pilt_püsti = {{{pilt_püsti|}}}
| pilt1 = {{{pilt7|}}}
| pilt1_suurus = {{{pilt7_suurus|}}}
| pilt1_püsti = {{{pilt7_püsti|}}}
| pilt2 = {{{pilt8|}}}
| pilt2_suurus = {{{pilt8_suurus|}}}
| pilt2_püsti = {{{pilt8_püsti|}}}
| pilt3 = {{{pilt9|}}}
| pilt3_suurus = {{{pilt9_suurus|}}}
| pilt3_püsti = {{{pilt9_püsti|}}}
| kandidaat1 = {{{kandidaat7|}}}
| kandidaat2 = {{{kandidaat8|}}}
| kandidaat3 = {{{kandidaat9|}}}
| juht1 = {{{juht7|}}}
| juht2 = {{{juht8|}}}
| juht3 = {{{juht9|}}}
| partei1 = {{{partei7|}}}
| partei2 = {{{partei8|}}}
| partei3 = {{{partei9|}}}
| valimisliit1 = {{{valimisliit7|}}}
| valimisliit2 = {{{valimisliit8|}}}
| valimisliit3 = {{{valimisliit9|}}}
| koduosariik1 = {{{koduosariik7|}}}
| koduosariik2 = {{{koduosariik8|}}}
| koduosariik3 = {{{koduosariik9|}}}
| asepresidendikandidaat1 = {{{asepresidendikandidaat7|}}}
| asepresidendikandidaat2 = {{{asepresidendikandidaat8|}}}
| asepresidendikandidaat3 = {{{asepresidendikandidaat9|}}}
| valijameeste_hääled1 = {{{valijameeste_hääled7|}}}
| valijameeste_hääled2 = {{{valijameeste_hääled8|}}}
| valijameeste_hääled3 = {{{valijameeste_hääled9|}}}
| delegaatide_arv1 = {{{delegaatide_arv7|}}}
| delegaatide_arv2 = {{{delegaatide_arv8|}}}
| delegaatide_arv3 = {{{delegaatide_arv9|}}}
| võidetud_osariigid1 = {{{võidetud_osariigid7|}}}
| võidetud_osariigid2 = {{{võidetud_osariigid8|}}}
| võidetud_osariigid3 = {{{võidetud_osariigid9|}}}
| juht_alates1 = {{{juht_alates7|}}}
| juht_alates2 = {{{juht_alates8|}}}
| juht_alates3 = {{{juht_alates9|}}}
| juhi_valimisringkond1 = {{{juhi_valimisringkond7|}}}
| juhi_valimisringkond2 = {{{juhi_valimisringkond8|}}}
| juhi_valimisringkond3 = {{{juhi_valimisringkond9|}}}
| eelmised_valimised1 = {{{eelmised_valimised7|}}}
| eelmised_valimised2 = {{{eelmised_valimised8|}}}
| eelmised_valimised3 = {{{eelmised_valimised9|}}}
| kohti_enne1 = {{{kohti_enne7|}}}
| kohti_enne2 = {{{kohti_enne8|}}}
| kohti_enne3 = {{{kohti_enne9|}}}
| kohti_vaja1 = {{{kohti_vaja7|}}}
| kohti_vaja2 = {{{kohti_vaja8|}}}
| kohti_vaja3 = {{{kohti_vaja9|}}}
| kohti1 = {{{kohti7|}}}
| kohti2 = {{{kohti8|}}}
| kohti3 = {{{kohti9|}}}
| kohti_pärast1 = {{{kohti_pärast7|}}}
| kohti_pärast2 = {{{kohti_pärast8|}}}
| kohti_pärast3 = {{{kohti_pärast9|}}}
| kohtade_muutus1 = {{{kohtade_muutus7|}}}
| kohtade_muutus2 = {{{kohtade_muutus8|}}}
| kohtade_muutus3 = {{{kohtade_muutus9|}}}
| hääli1 = {{{hääli7|}}}
| hääli2 = {{{hääli8|}}}
| hääli3 = {{{hääli9|}}}
| protsent1 = {{{protsent7|}}}
| protsent2 = {{{protsent8|}}}
| protsent3 = {{{protsent9|}}}
| võidetud_maakondi1 = {{{võidetud_maakondi7|}}}
| võidetud_maakondi2 = {{{võidetud_maakondi8|}}}
| võidetud_maakondi3 = {{{võidetud_maakondi9|}}}
| muutus1 = {{{muutus7|}}}
| muutus2 = {{{muutus8|}}}
| muutus3 = {{{muutus9|}}}
| 1tühi = {{{1tühi|}}}| 1andmed1 = {{{1andmed7|}}}| 1andmed2 = {{{1andmed8|}}}| 1andmed3 = {{{1andmed9|}}}
| 2tühi = {{{2tühi|}}}| 2andmed1 = {{{2andmed7|}}}| 2andmed2 = {{{2andmed8|}}}| 2andmed3 = {{{2andmed9|}}}
| 3tühi = {{{3tühi|}}}| 3andmed1 = {{{3andmed7|}}}| 3andmed2 = {{{3andmed8|}}}| 3andmed3 = {{{3andmed9|}}}
| 4tühi = {{{4tühi|}}}| 4andmed1 = {{{4andmed7|}}}| 4andmed2 = {{{4andmed8|}}}| 4andmed3 = {{{4andmed9|}}}
| 5tühi = {{{5tühi|}}}| 5andmed1 = {{{5andmed7|}}}| 5andmed2 = {{{5andmed8|}}}| 5andmed3 = {{{5andmed9|}}}
| 6tühi = {{{6tühi|}}}| 6andmed1 = {{{6andmed7|}}}| 6andmed2 = {{{6andmed8|}}}| 6andmed3 = {{{6andmed9|}}}
| 7tühi = {{{7tühi|}}}| 7andmed1 = {{{7andmed7|}}}| 7andmed2 = {{{7andmed8|}}}| 7andmed3 = {{{7andmed9|}}}
| 8tühi = {{{8tühi|}}}| 8andmed1 = {{{8andmed7|}}}| 8andmed2 = {{{8andmed8|}}}| 8andmed3 = {{{8andmed9|}}}
| 9tühi = {{{9tühi|}}}| 9andmed1 = {{{9andmed7|}}}| 9andmed2 = {{{9andmed8|}}}| 9andmed3 = {{{9andmed9|}}}
}}
{{!)}}
| andmed6 = 
{{#if:{{{kaart_pilt|}}}{{{kaart|}}}|&lt;hr /&gt;{{#if:{{{kaart_pilt|}}}
 |{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{kaart_pilt}}}|size={{{kaart_suurus|}}}|sizedefault=300px}}
 |{{{kaart}}}
 }}{{#if:{{{kaart_allkiri|}}}|&lt;div&gt;{{{kaart_allkiri|}}}&lt;/div&gt;}}
}}
| andmed7 = 
{{#if:{{{kaart2_pilt|}}}{{{kaart2|}}}|&lt;hr /&gt;{{#if:{{{kaart2_pilt|}}}
 |{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{kaart2_pilt}}}|size={{{kaart2_suurus|}}}|sizedefault=300px}}
 |{{{kaart2}}}
 }}{{#if:{{{kaart2_allkiri|}}}|&lt;div&gt;{{{kaart2_allkiri|}}}&lt;/div&gt;}}
}}
| andmed8 =
{{#if:{{{kaart3_pilt|}}}{{{kaart3|}}}|&lt;hr /&gt;{{#if:{{{kaart3_pilt|}}}
 |{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{kaart3_pilt}}}|size={{{kaart3_suurus|}}}|sizedefault=300px}}
 |{{{kaart3}}}
 }}{{#if:{{{kaart3_allkiri|}}}|&lt;div&gt;{{{kaart3_allkiri|}}}&lt;/div&gt;}}
}}
| andmed9 =
{{#if:{{{kaart4_pilt|}}}{{{kaart4|}}}|&lt;hr /&gt;{{#if:{{{kaart4_pilt|}}}
 |{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{kaart4_pilt}}}|size={{{kaart4_suurus|}}}|sizedefault=300px}}
 |{{{kaart4}}}
 }}{{#if:{{{kaart4_allkiri|}}}|&lt;div&gt;{{{kaart4_allkiri|}}}&lt;/div&gt;}}
}}
| andmed10 = {{#if:{{{ametikoht|}}}|&lt;hr /&gt;
{{{!}} cellspacing=&quot;0&quot; cellpadding=&quot;0&quot; style=&quot;background:transparent; width:100%;&quot;
{{!}} style=&quot;width:50%; text-align:left;&quot; {{!}} {{#if:{{{enne_valimisi|}}}{{{enne_partei|}}}|'''{{#ifeq:{{{toimumata|ei}}}|jah|Ametisolev {{lc:{{{ametikoht}}}}}|{{{ametikoht}}} enne valimisi}}'''&lt;br /&gt;
{{{enne_valimisi}}}&lt;br /&gt;{{#if:{{{enne_partei|}}}|{{{enne_partei|}}} }} }}
{{!}} style=&quot;width:50%; text-align:right;&quot; {{!}} {{#ifeq:{{{toimumata|ei}}}|jah||{{#if:{{{pärast_valimisi|}}}{{{pärast_partei|}}}|'''{{{ametikoht}}} pärast valimisi'''&lt;br /&gt;
{{{pärast_valimisi}}}&lt;br /&gt;{{#if:{{{pärast_partei|}}}|{{{pärast_partei|}}} }} }} }}
{{!}}} }}
}}&lt;/includeonly&gt;&lt;noinclude&gt;{{documentation}}&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>kyl66y19ch2qnmfvne0pnrken4z7a2f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti alpinistlike tõusude ülevaade</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635020</id>
    <revision>
      <id>6176928</id>
      <parentid>6176847</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:56:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49984" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2022|kuu=august}}
== Kuni aastani 1950 ==
Esimene teada olev mägironija Eestimaal oli [[Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot]], hilisem [[Tartu Ülikooli rektor]]. Pärast 1814. aastal Tartu Ülikooli lõpetamist veetis Parrot järgmised viis aastat Lääne-Euroopas ning tegi reise Alpidesse ja Püreneedesse. Üritades Monte-Rosa (4634 m) tõusu, jõudis ta kõrguseni 3915 m, Püreneedes tõusis ta aga kõrguselt teisele tipule Maladettale (3365 m) ja teada olevalt esimese inimesena kõrguselt kolmandale tipule Mon-Perdjule (3346 m). 26. septembril 1829 tõusid Suur-Ararati (5165 m) tipule:
* '''Georg Friedrich Parrot''' (Tartu Ülikooli professor)
* '''Chatschatur Abovian''' (Etšmiadsini kloostri diakon)
* '''Aleksei Solorovenko''' (41 Jäägerrügemendi kütt)
* '''Matvei Tolpanov''' (41 Jäägerrügemendi kütt)
* '''Owannes Aiassian''' (Arguri küla talupoeg)
* '''Murat Pogossian''' (Arguri küla talupoeg)
Parrot juhtis ulatuslikku uurimisretke, mille käigus uuriti Maa gravitatsiooni ja magnetismi, orograafiat, mäestike geoloogilist ehitust, lumepiiri kõrgust, kliimat, taimkatte kõrgusvööndeid jne

Kõik see on kirjas Parroti raamatus “Reise zum Ararat”. Lisaks võib lugeda ka ülevaatest Parroti reiside kohta, mille kirjutasid Kuldev Ääremaa ja Priit Vürstiga 1970-ndate aastate alguses ja see avaldati Eesti Looduses. Venekeelne tõlge kogumikus “Pobeždjonnõe Veršinõ”

'''Edgar Kant'''
Professor [[Edgar Kant]] kirjeldab Alpide matkamuljeid artiklis, Lumine hõõgus, Postimees (Tartu : 1886–1944) nr.309

== 1950–1959 ==

=== 1956 ===
[[Peeter Varep]] hankis 6 tuusikut alpilaagrisse Baksan. 28. juunil 1956 pärast õppeprogrammi läbimist tõusid [[Leida Hellak]], [[Hillar Kaal]], [[Astra Maltsaar]], [[Albert Sulg]] ja Peeter Varep Azau-Bashi (3800m) tippu. 1B raskukategooria marsruut. Tõusu läbinutele omistati NSVLi Alpinist märk.

Tõend_211.08.1956 tõusis esimese eestlasena Elbruse läänetippu (5642 m) [[Bernald Sillaots]]. Enne Elbruse tõusu läbis Sillaots alpilaagris Šahtjor (hiljem laager Elbrus) alpinismi algõppe, mille käigus tegi 2B raskuskategooria tõusu Via-Tau mäele. vt lisaks GoDiscover.

=== 1957 ===
29.-30.07.1957 tõusis 18 alpinisti Kazbekile (5033m). Eesti esimese alpinaadi juhiks oli Peeter Varep.

[[Bruno Saul]] ja [[Eduard Schults]] läbisid 4. raskuskategooria marsruudi Lagan-Hohi tipp.

Esimesed kaljuronimisvõistlused, milles eestlased osalesid, olid Balti liiduvabariikide võistlused Lätis, Olinkalnsis. Võitjad olid Hillar Kaal ja Kaia Kalamees-Kõrge.

Loodi Spordiühingu Kalev alpinismisektsioon, hiljem moodustati sellest [[Tallinna Alpinismiklubi]].

=== 1958 ===
04.08.1958 tõusis sakslaste grupis Elbruse tippu (5642m) Jaanus Orgulas. 05.08.1958 tõusis tippu 31 eestlast. Juhtideks olid Hillar Kaal, Väino Lepasepp, Albert Sulg ja Peeter Varep. Jüri Martin läbis 4. raskuskategooria marsruudi.

=== 1959 ===
Tartus asutati [[Alpiklubi Firn]]. Asutajad: [[Jüri Martin]], [[Vello Park]] ja [[Rein Küttim]].

Asutati ENSV Matkaspordi Föderatsioon suunamaks matkamist, alpinismi ja orienteerumist

== 1960–1969 ==

=== 1960 ===
30.07.1960 tehti esmatõus Pamiiris Taga-Altai ahelikus 6211 meetrisele tippule, mis nimetati [[Estonia mäetipp|Estonia mäetipuks]]. Ekspeditsiooni liikmed: Peeter Varep (ekspeditsiooni ülem), Hillar Kaal (tõusu juht), peatreener Heino Paltser, radist Juhan Ahlberg, majandusülem Albert Sulg, arst Kalju Jõeväli, kinooperaator Otto Neiman (haigestus), Jukk Raudsepp, Jüri Martin, Väino Lepasepp, Felix Jürna, Ilmar Milliste, Eduard Schults, Lea Kukk-Prunsvelt, Aita Lumiste-Eek.

Estonia Päevik Peeter Varepi artikkel

Peeter Varepi poolt kuni 1973. aastani juhitud Kalevi Alpinismisektsioon kavandas alpinismi arenguplaani alates 1961. aastast. See nägi ette võimalikult suure hulga alpinismiinstruktorite koolitamise, et õpetajate ja treenerite puudus ei takistaks väljaõpet. Veel sisaldas plaan ENSV ümmargustele tähtpäevadele pühendatud ekspeditsioonide läbiviimist NSVLi 7000-listel tippudel. Lihtsamast raskemale: 1965 Lenin (7134m), 1970 Kommunism (7495m) ja Korzhenevskaja (7105m), 1975 Pobeda (7439m). Viimane on palju raskem Kommunismist ja karmima kliimaga kui maailma põhjapoolseim 7000-line. Nende nelja mäe vallutamine andnuks ka hinnatud „Lumeleopardi“ tiitli.

=== 1962 ===
Läbiti esmakordset 5A-kategooria marsruut. Alma Ata lähistel Tjan-Shanis mäe Tšekist tippu Peeter Varep, Hillar Kaal ja Albert Sulg.

=== 1964 ===
Esimese 5B raskuskategooria marsruudi läbis Heino Paltser mitte-eestlaste alpinismiinstruktorite grupis Kaukaasias.

Esmakordselt tõusis eesti alpinist üle 7000 meetri kõrguse mäe tipule. Enn Veerte tõusis Kesk-Aasia sõjaväeringkonna ekspeditsioonis Lenini mäetippu (7134m).

=== 1965 ===
14 eestlast (ekspeditsiooni juht Peeter Varep, treener Heino Paltser) tõusid 11.08.1965 Leninile (7134m). Tipus olid Heino Paltser (juht), Albert Sulg, Felix Jürna ja Peeter Varep. Teine grupp tõuss tipule lõuna poolt Ragnar Palmre juhtimisel: E. Agasilt, Kaljo Palmiste, Ilmar Palo, Vello Park, Ilmar Priimets, S. Rehtsalu, Jüri Tohver, Ain Uusna ja T. Salo. Tõusuga lõunast saadi Nõukogude Liidu esivõistlustel 4. koht. Baltikumi alpinistidel oli tõus esimene ja tunnistati parimaks.

=== 1967 ===
Jõudsid Lenini (7134m) tippu veel 3 eestlast: Eesti tolleaegne parim kaljuronija Vello Vets, rezhissöörina Peet Väinsalu ja operaatorina Andres Sööt.

Tegevust alustas Tartu mägimatkakool.

=== 1968 ===
Esimese eestlasena läbis 6. kategooria marsruudi Vello Park Ailama (4547m) tipule, teine bastion, grusiinlaste grupis. Grupp tuli selle marsruudiga Gruusia meistriks alpinismis.

=== 1969 ===
Heino Paltseri juhtimisel läbis grupp P. Palmre, Jaak Sumeri ja venelane A. Sakash Tjan-Shanis Korona 5 torni, mis tunnistati Baltikumi parimaks tõusuks.

== 1970–1979 ==

=== 1970 ===
Kolmas ekspeditsioon Eestist Pamiiri Kommunism (7495m) ja Korzhenevskaja (7105m) tippudele. 12 meest Ilmar Priimetsa juhtimisel tõusid Korzhenevskajale ja 8 meest (Ilmar Priimets, Jaak Sumeri, Tõnu Tennisson, Jüri Tohver, Ain Uusna, Priit Vürst, Kuldev Ääremaa) Heino Paltseri juhtimisel Kommunismile. Kommunismile tõus oli esimene Baltikumis ja tunnistati parimaks tõusuks. Ühtlasi saavutasid neli eestlast sümboolse tiitli „Pamiiri Lumeleopard“ (Lenin (7134m), Korzhenevskaja (7105m) ja Kommunism (7495m).

Algas valmistumine 1975. aasta Pobeda (7439m) ekspeditsiooniks. Kavandati 2 ettevalmistavat ekspeditsiooni: 1973. aastal Edela-Pamiiri, üle 6000-listele tehnilistele ja 1974. aastal Leninile lõpliku valiku tegemiseks.

=== 1972 ===
Peeter Varep, Vello Park, Kaljo Palmiste ja Ilmar Palo tõusevad Pamiiris Kommunismi (7495m) tippu. Peeter Varep on NSVL-i vanim üle 7000 meetri tõusnud inimene (58a).

16. juulil hukkus Ala Artša piirkonnas, tõusul Svobodnoja Korea tippu, 5B kaljumarsruudil Heino Paltser. Juhuslikult langenud kivi löögist.

Asutatakse Tallinna Alpinismiklubi.

=== 1973 ===
Toimus ekspeditsioon Edela-Pamiiri, Marxi ja Engelsi rajooni Priit Vürsti juhtimisel. Tõnu Tennissoni juhtimisel tehti kõrgtraavers Nikoladze (6250m) – Karl Marxi (6723m) tippudel 5B raskuskategooria.

=== 1974 ===
Ekspeditsioon Pik Leninile (7134m) lõunast koos 7 tipu vallutamisega (2 neist esmatõusud ja 1 marsruudi esmaläbimine) Ilmar Priimetsa juhtimisel. Pik Lenini tippu tõusid Juhan Ahlberg, Hindrek Kriis, Enn Branno, M. Klein, Vello Park, Kaljo Palmiste,Risto Tanner, Lembit Hiiesalu ja Ilmar Palo.

Tõusul Pik Leninile lõunast hukkusid laviinis Priit Vürst, Eerik Reino ja Tõnu Tennisson, pääsesid Jaak Sumeri ja Enn Saar. Laviin tabas alpiniste Pik Lenin lõunakülje tolleaegse raskeima marsruudi läbimise lõpuosas. Suhteliselt laugel nõlval ilmselt maavärina tõttu liikuma hakanud laviin mattis suurde jääprakku 3 meest. Artikkel ajakirjas VokrugSveta 1975 Vahetult pärast katastroofi toimunud esimene välisreis (valuutavaba gruppide vahetus läänesakslastega) Saksa ja Austria Alpidesse. Suleti alpinistide jaoks piiril asuv Pobeda teravate suhete pärast Hiinaga.

Olaf Sööt ja Jüri Tint tõusevad esimeste eestlastena Põhja-Ameerika kõrgeimale tipule Denali(6194m)(väliseestlaste tõus).

=== 1977 ===
Eesti-Läti alpinistide ühisekspeditsioon Pamiiri Alai ahelikule, mitme tipu esmavallutused. Tippudele pandi nimedeks Kreuks, Anveld jne. Lätlaste grupp, kelle kooseisus oli ka Rein Loik, otsustasid ühe mäe nimeks panna Riia mäetipp (5300m).

Tartu Ülikooli taasavamise 175. aastapäeva tähistamiseks organiseeris alpiklubi Firn tõusu Kazbekile, et sümboolselt lõpetada J.F.Parroti 1811. aaastal pooleli jäänud tõus. Tipus Hindrek Kriis, Karl Ottas, Ivo Parmas, Kalle Hansen, Jaan Paaver, Veiko Tamm, Immar Puun, Toomas Täht, Aivar Pärgmäe.

=== 1978 ===
NSV Liidu Spordikomitee rahvusvaheliste laagrite juhtkond kutsus 4 Eesti alpinisti tööle konsultantideks ja mägipäästjateks välismaalaste NSV Liidu mägedele tõuse organiseerivaisse alpilaagritesse (&quot;MAL&quot;). Järgneva 15 aastat jooksul töötas laagrites aastas kuni 15 eestlast. Urmas Grauen ja Ivo Parmas tegid Kaukaasias palju 5 kategooria tõuse.

J.F.W. Parrot Ararati tõusu 150. aastapäeva tähistamiseks tõusevad Pamiiris Korzhenevskaja tipule (7105m) Juhan Ahlberg, Ilmar Priimets, Enn Saar ja Jaak Sumeri.

=== 1979 ===
Ekspeditsioonil Leninile (7134m) Ilmar Priimetsa juhtimisel. Esimese eestlannana tõusis üle 7000. meetri kõrguse mäe tippu Helme Suuk.

07.08.1979 hukkub Fani mägedes Enok Põllu, 4B marsruudil tõusul Alaudin mäe tipule. Põhjus varing, märjad kaljud, ilma julgestuseta.

== 1980–1989 ==

=== 1982 ===
Urmas Grauen läbis 6. kategooria marsruudi „Zamin Kagor“. kõrguste vahe 1200-meetrine, keskmiselt 82 kraadi, kohati negatiivne sein Kesk Aasias. Marsruut läbiti halva ilma pärast 4 päeva asemel 8 päevaga.

Tartu Ülikooli 350. aastapäeva tähistamiseks tehti ekspeditsioon Kesk-Pamiiri Tanõmasi ahelikule. Ekspeditsiooni juht Kalev Muru. Ekspeditsiooni käigus tehti esmatõusud:

tipp 6350 meetrit, NSV Liidu tolle aja kõrgeim vallutamata mägi nimetati [[Tartu Ülikool 350]]. Tippu tõusid Kalev Muru (juht), Anu Kallavus, Kalle Hansen, Andres Paris, Kalle Aedviir ja Jaan Künnap;

tipp 6277 meetrit nimetati [[Parroti mäetipp|J. F. Parrot]]. Tippu tõusid Alfred Lõhmus (juht), Helme Suuk, Ivo Parmas, Ivo Goldi, Ants Salk, Ants Stern.

Tartu Ülikool 350 (6350m) tunnistati Baltikumi aasta parimaks tõusuks. Artikkel ajalehes Edasi 16.09.1982, Eelnev artikkel ülikoolilehes

Sel aastal osales NSV Liidu alpilaagrites rekord arv eestlasi – kokku 148 alpinisti.

=== 1983 ===
Tõusudeks avati Pobeda mäetipp (7439m).

Pärast tööd rahvusvahelises alpilaagris MAL ja tõuse Korženevskaja ning koos Aaro Aedviiruga Pik Kommunismi tippudele tõusis 20.08.1983 kell 13.30 Ilmar Priimets Pik Pobeda tipule. Sellega oli Ilmar Priimets täitnud nõuded  „Lumeleopardi“ tiitlile.Vt Lisaks Spordileht nr 107 ja 108, 1983, Na pik Pobedõ, Vokrug Sveta 5 mai 1985

Sureb Rein Grauberg haiguse tagajärjel sissemarsil Pik Lenini baaslaagrisse.

Sureb Jaak Sumeri infarkti tagajärjel töötades Pik Lenini all laagris instruktorina.

=== 1984 ===
Ekspeditsioon Pamiiris Ilmar Priimetsa juhtimisel. Sooritati Esmatõus 6047 meetri kõrgusele tipule, millele anti Tallinna nimi. Esmatõus tehti kolme grupi poolt, kolme eri marsruuti. 17.08.1984 – Ilmar Priimets (juht), Urmas Grauen, Enn Branno ja Rein Loik; 18.08.1984 – Jaan Künnap (juht), Anu Kallavus, Kalev Muru, Andres Paris, Ants Stern ja Tõnis Lepik; 19.08.1984 – Ivo Goldi (juht), Helme Suuk, Edgar Haavik, Ants Salk, Jüri Treijar, Risto Tanner, Vello Park, Lembit Hiiesalu ja Peet Väinastu.Eelnev artikkel

Sama ekspeditsiooni käigus 18.08.1984 ja 20.08.1984 tegid Alfred Lõhmus ja Kalle Hansen esimatõusud kahele tipule 5750 meetrit ja 5700 meetrit. Ühele tipule anti spordiühingu Kalev nimi.

Tallinna Alpinismiklubi vene sektsiooni tegi mitmed raske kategooria tõuse. Andrei Melnikov tegi Krasnojarski grupiga kaks 6 kategooria tõusu.

=== 1985 ===
Esimese eestlannana 5B-l oli Helme Suuk tehes Fani mägedes kolm 5B raskusastme kaljumarsruuti.

Pamiiris tõusul Lenini mäetipule hukkub Tiina Tamm, kes V.Tammega üritas mitteametliku tõusu. Mitte segi ajada Tiina Tammega, kes tõusis Lenini tippu 2007)

=== 1986 ===
Rahvusvahelises alpilaagris Pamiir ’86 töötavad treener-konsultandid ja mägipäästjad Kalev Muru, Alfred Lõhmus ja Jaan Künnap tõusevad 6 nädalaga 3 kõrgtippu (Korzhenevskaja (7105m), Kommunism(7495m) ja Lenin (7134m)). Neile omistati tiitel „Pamiiri Lumeleopard“.

Teise eestlannana läbis 5B raskuskategooria marsruudi Anu Kallavus. Fani mägedes kaks 5B kaljumarsruuti Maria ja Rudaki mägedele. Köiekaaslaseks oli Vladimir Vladimirov-Meema.

=== 1987 ===
08.08.1987 tõusid esimesed eestlased Alfred Lõhmus, Kalev Muru ja Jaan Künnap venelaste grupis Han-Tengrile (6995m (7010m)). Kuna järjekordselt oli Pobeda suletud ja asendatud Han-Tengriga, said need kolm eestlast „Lumeleopardi“ tiitli.

=== 1988 ===
Kolmanda eestlannana käis Heili Hani 5B-l Zamin Kagori eestlaste grupis.

=== 1989 ===
Eesti mägimatkajad Tjan-Shanis Han-Tengri (7010m) mäetipul (2 inimest) Tõivo Sarmeti juhtimisel, Tarmo Riga.

Lenini (7134m) ekspeditsioon Mihhail Sobelmani juhtimisel. Tippu tõusis 11 inimest.

Pamiiri-Alai ekspeditsiooni käigus Kalev Muru juhtimisel tehti Ark'i orus esmatõusu ühele 5000m kõrgusele tipule nimetades selle Eesti Ülikooliks. 2.august 1989. 4258 m kõrgune mägi, raskuskategooria 4A, Tipus Kalle Hansen, Ivo Parmas, Ain Niller, Heikki Tuuksam, Uuno Ader, Kalev Muru.  Artikkel Firni arhiivis Edasi 21.09.1989

30.06.1989 hukkub Fani mägedes Tallinast pärit Mihhail Semenov (28.a). 2B marsruudilt laskudes mööda 1B marsruuti. Varing, seongu puudumine.

== 1990–1999 ==

=== 1990 ===
Toimus ekspeditsioon Pamiiri ja Tjan-Shani Vladimir Vladimirov-Meema juhtimisel. Pik Lenin (7134m) tipus käis 15 inimest ja Han-Tengri (6995m) tipus 7 inimest. Mõlemal tõusul oli juhiks Jaan Künnap. Han-Tengril esimese eestlannana Helme Suuk.

Matkarühm Tõivo Sarmeti juhtimisel tõusis Estonia (6211m) ja Pik Lenini (7134m) tippudele, 5 inimest.

Urmas Graueni juhitud reisikäigus mitmed tõusud Elbrus (5642m) tipule

=== 1991 ===
Ekspeditsioon Pamiiri Vladimir Vladimirov-Meema juhtimisel. Tõusude juht Jaan Künnap. Korzhenevskajal (7106m) 5 inimest ja Pik Kommunismil (7495m) 7 inimest. Teiste hulgas esimese eestlannana Helme Suuk, kes sai selle eest esimese eestlannana „Lumeleopardi“ tiitli.

Matkarühm Tõivo Sarmeti juhtimisel tõuseb Pamiiris Korzhenevskaja (7106m) ja Pik Kommunismi(7495m) tippule. 12.08.1991 kell 15:40 Korzhenevskaja tipus Tõivo Sarmet, Raivo Plumer, Heiki Erm. 22.08.1991 Pik Kommunismi tipus kell 15:00 Raivo Plumer ja kell 17.30 Tõivo Sarmet ning Heiki Erm. Aruanne (4MB)

Ekspeditsioon Pamiiri Urmas Graueni juhtimisel. Ekspeditsioon tehti ettevalmistusena kavandatud Annapurna ekspeditsioonile, mis jäi ära. Pik Lenin (7134m) tipus mööda tavamarsruuti käis 11 inimest. Sooritati ka esmatõusud kahele 5000-lisele mäele, mis nimetati Norma (5467m) ja Paide (5341m) tippudeks.

Esimese „kodueestlasena“ tõuseb Olev Sõerumäe Mont Blanc’i (4807m) tippu iseseisvalt osalisena masstõusus Prantsusmaa poolt.

=== 1992 ===
Pamiiris kolm gruppi, mida juhtisid Urmas Grauen, Vladimir Vladimirov-Meema ja Tõivo Sarmet. Pik Lenin (7134m) tipus käis 8 inimest. Helme Suuk tõuseb Lenini tippu teist korda, esmakordselt tõusis 1979.a.

=== 1993 ===
Esimene eestlaste grupp Mont Blanc’il, Prantsusmaa poolt. Tipus käis 11 inimest. Tipus esimese eestlannana Helme Suuk. Ekspeditsiooni juht Vladimir Vladimirov-Meema ja tõusu juht Jaan Künnap.

Toimub sama aegselt kaks eraldi ekspeditsiooni Tjan-Shani, Han-Tengri (6995m) tipule. Gruppe juhivad Tõivo Sarmet ja Peedo Nelke. 02.08.1993 tõusevad Han-Tengri tippu Peedo Nelke ja Eero Ots. 04.08.1993 tõuseb tippu Tarmo Riga.

Ilmub Peeter Varepi raamat &quot;Alpikirka&quot;.

=== 1994 ===
Esimene eestlaste grupp Aafrika kõrgeimal tipul Kilimanjarol (5895m). Tipus käis 15 inimest, ekspeditsiooni juht Vladimir Vladimirov-Meema ja tõusu juht Jaan Künnap.

Kuu aega hiljem teine eestlaste grupp Kilimanjarol (5895m), juhiks Urmas Grauen. Tipus 11 inimest. Grupiga koos tõusid tippu esimeste eestis mägironijad Els Kütt ja Aili Grauen.

Toimus Aki Kettuneni (Soome) juhitud Eesti-Soome ühisekspeditsioonil Pik Pobeda (7439m) tipule. Eestlased Eero Ots ja Peedo Nelke tõusevad Musta obeliskini umbes 7100 meetri kõrguseni. Tõivo Sarmet tõuseb kõrguseni 6918 meetrit. Kõik kolm tõusevad Pik Pobeda läänetipule (nimetatakse ka Vazha Pshavela) ning läbivad 5A raskuskategooria marsruudi.

Ekspeditsiooni Šveitsi Alpidesse, juht Erika Ader. Tõustakse Matterhorni (4478m) tipule, mööda klassikalist Hörnligrat marsruuti. Tipus Priit Jaagant, Norman Aas, Kaari Kivikas-Simson (esimene eestlanna, ainult 16-aastane), Ivar Mäerand, Karri Kukk ja teise grupi kooseisus Aleksei Kovalchuk ja Sergei Põshnjuk.

=== 1995 ===
Rein Grabbi tõuseb Lõuna-Ameerika, Andide kõrgeimale Aconcagua (6962m) tipule.

Tõus Alpides Matterhorni tippu mööda klassikalist Hörnligrat marsruuti. Grupi juht Tõivo Sarmet. Tipus 5 inimest.

=== 1997 ===
Aleksei Kovaltshuk tõuseb Cho Oyu (8201m) tipule, Peterburi grupi koosseisus.

Toimuvad esimesed ekspeditsioonid Eestist Lõuna-Ameerika, Andide kõrgeimale tipule Aconcagua (6962m). Tõivo Sarmet koos kaaslastega Arne Sarapuu, Raivo Plumer ning nädal hiljem Jaan Künnap koos kaaslastega Enn Nõmmik ja Üllar Põld.

Alpiklubi Firn organiseerib Eesti esimese naisekpeditsiooni Elbrus'97. Ekspeditsiooni juhib Kalev Muru

Asutatakse Mägiekspeditsioonide Klubi.

Asutatakse Tallinna Kaljuronimisklubi.

=== 1998 ===
Toimub Mägiekspeditsioonide Klubi ekspeditsioon Cho Oyu (8201m) mäele. Ekspeditsiooni juht Tõivo Sarmet. 09.10.1998 jõuavad Arne Sarapuu ja Tarmo Riga ning 11.10.1998 Margus Proos, Raivo Plumer ja Tõivo Sarmet Cho Oyu (8201m) tippu. Ekspeditsiooni käigus saavutab Helme Suuk eesti naiste kõrgusrekordi, tõustes kõrgemale kui 7500 meetrit merepinnast. Balti mägironijate kokkutulekul tunnistati see aasta parimaks tõusuks. Vt lisaks Ärileht, Õhtuleht 26.10.1998

Toimus St.Peterburgi grupi ekspeditsioon Mount Everestile, mille käigus Aleksei Kovaltshuk ja Boris Slepikovski tõusevad kõrgemale kui 8500 meetrit merepinnast.

=== 1999 ===
Toimub Mägiekspeditsioonide Klubi organiseeritud tõus, Tõivo Sarmeti juhtimisel, Põhja-Ameerika kõrgeimale tipule Denali (6194m). 31.05.1999 tõusid tippu Tõivo Sarmet, Ivar Lai, Urmas Leppmets, Ivar Mäerand, Raivo Plumer, Raul Vahisalu, Andrus Öövel. Vt.Postimees

Aprillis korraldab Noorte Matkaklubi Valdo Kanguri juhtimisel tõusu Elbruse idatipule (5621m). Esmakordselt laskuvad eestlased nii kõrgest tipust lumelaudadel ja suuskadel. Tipus 15.04.1999 Valdek Udris, Kristjan-Erik Suurväli ja Marek Hajetski, kes laskuvad lumelaudadel ja Valdo Kangur, Peeter Luik, Renee Tuul ning soomlased Ilkka Uusitalo ja Mika Seppänen suuskadel.

Toimub Jaan Künnapi Alpinismiklubi ekspeditsioon Pamiiri, Pik Lenin (7134m) mäele. Ekspeditsioonil ei osale ühtegi JK Alpiklubi liiget. Tipus Alar Linna ja Eric Hints. Vt lisaks koduleht

Tõusud Alpides, Mont Blanc’ile (4807m). Mitmed eestlaste grupid tõusid suve jooksul, enamasti Itaalia poolelt Mont Blanci tippu. Tipus kokku üle 100 inimese. Noorte Matkaklubi grupis osaleb Valdo Kangur juhtimisel poolt 77 inimest.

Eestlaste esmatõus Alpide kõrguselt teisele tipule Dufourspitz(4634m). Tippu jõudsid Heino Kristal juht, Peeter Tarvis ja Mall Kivisalu, hiljem samal päeval jõudsid tippu Valdo Kangur juht, Toomas Holmberg, Boris Mushinski ja Terje Tähe.

Taasasutatakse Alpiklubi Firn.

Asutatakse Jaan Künnapi Alpinismiklubi (JKA).

EPL 08.06.1999 Huvitav artikkel

== 2000–2009 ==

=== 2000 ===
Noorte Matkaklubi korraldab Valdo Kanguri juhtimisel Eesti-Soome ühisekspeditsiooni Pamiiris Pik Lenin (7134m) tipule. 15.08.2000 tippu tõusevad Toomas Sumeri ja Boris Slepikovski (kaheksandal mäepäeval!). 16.08.2000 tipus Toomas Holmberg ja Jüri Vilismäe. 21.08.2000 tõusevad tippu Valdo Kangur ja Valdek Udris. Valdek Udris laskub tipust mööda Pik Lenin põhjaseina lumelaual. Tema laskumine on üldse teine laskumine Pik Lenini tipust ning esimene lumelaual. Kristjan-Erik Suurväli laskub lumelaual 6400 meetri kõrguselt mööda tavamarsruuti. Soomlased Ilkka Uusitalo, Aksana Koivunen, Ilkka Koskinen, Antti Kurola ja Riku Lavia tõusevad Pik Leninil mööda Lipkini marsruuti kuni 6800 m kõrgusele ja laskuvad sealt suuskadel. Riku pildid; J.Vilismäe aruanne V.Udrise jutt

Noorte Matkaklubi ja JK Alpiklubi alustavad jääseina ronimisvõistlustega Rannamõisa pangal.

Viiskümmend aastat tagasi vallutasid Maurice Herzog ja Louis Lachenal esimeste inimestena üle 8000m kõrguse mäe (Annapurna 8091m, 03.06.1950). Tähistamaks seda sündmust, asutas JK Alpiklubi Tarmo Riga ja Arne Sarapuu ettepanekul  Rändauhinna. JKA Rändauhinna esimeseks laureaadiks sai Valdek Udris oma tõusuga Leninile (7134m) ja laskumisel sealt lumelaual.

=== 2001 ===
Mägiekspeditsioonide Klubi korraldab ekspeditsiooni Tõivo Sarmeti juhtimisel Karakorumi, Broad Peak (8047m) mäele. See on teine Eestist korraldatud ekspeditsioon üle 8000 meetri kõrgusele tipule. 23.07.2001 jõudsid Raivo Plumer ja Tarmo Riga Broad Peak eeltippu „Rocky Summit“ (8012m). Balti mägironijate kokkutulekul tunnistati aasta parimaks tõusuks.

JK Alpiklubi ekspeditsioon Põhja-Ameerikasse Denali (6194m) mäele. Tipus Priit Melnik, Enn Nõmmik, Alar Sikk.

JK Alpiklubi ekspeditsioon Pamiiris Pik Lenin (7134m) mäele. Tipus Urmas Peiker ja Hannes Oja.

Alpiklubi Firn reis Kaukaasias. Tehakse tipud 12.07.2001 Bjeduhh (4270m) 2B, 13.07.2001 Volnaja Ispanija (4200m) 3A, 17.07.2001 Trapets (3740m) 2A, 22. juuli 2001 Elbruse ida- ja läänetipp sadulalt (5642m), 2A. Kirjeldus

Alpides 23.08.2001 tõusid Valdek Udris ja Mart Toom Matterhorni (4478m) tipule mööda Lion Ridge (Liongrat) marsruuti Itaalia poolelt. Samuti tehti La Tour Ronde (3792m) põhjasein 3A ja Deant du Geant (4014 m) tipud. V.Udrise Reisikiri

JK Alpiklubi alustab Öisete päästetööde võistlusete korraldamist Rannamõisa pangal.

JK Alpiklubi Rändauhinna laureaadiks sai Raivo Plumer oma tõusuga Broad Peak (8047m) eeltipule Rocky Summit (8012m).

=== 2002 ===
Aleksei Kovaltchuk tõuseb Lhotse (8516m) tippu St. Peterburgi ekspeditsiooni koosseisus.

JK alpiklubi korraldab õppereisi Ullu-tau alpilaagrisse. Instruktorid Kalev Muru ja Heili Hani. Tehakse marsruute 2A ja 2B Lazga, 3A Tju-Tju (4460m) traavers.

JK Alpiklubi korraldab ekspeditsiooni Pamiiri Pik Lenin (7134m) mäele. Tipus Jaan Künnap juht, koos 4 kaaslasega.

08.02.2002 tõusis Toivo Laan Suur-Ararat (5165m) mäe tippu.

30.07.2002 tõusid Alpides, Matterhorn (4478m) mäe tipule mööda Liongrat marsruuti Viktor Palm, Priit Rooden, Meeri Sassian, Vladimir Shor ja Marko Veisson.

JKA Rändauhinna laureaadiks sai Aleksei Kovaltchuk oma tõusuga Lhotse'le (8516m).

=== 2003 ===
Mägiekspeditsioonide Klubi korraldab ekspeditsioon Tõivo Sarmeti juhtimisel Himaalajasse Mount Everest (8848m) mäele. 22.05.2003 kell 15:00 jõudis tippu Alar Sikk koos leedulase Saulius Viliusega. Alar Sikk kasutas tõusul lisahapnikku. Ivar Lai tõusis oma tipuüritusel 8550m kõrgusele. Balti mägironijate kokkutulekul tunnistati see aasta parimaks tõusuks.  Vt. Maaleht; Kroonika

JK Alpiklubi ekspeditsioon Pamiiri, Pik Lenini (7134m) mäele. Tipus Leivo Sepp ja Marko Kalve.

JK alpiklubi korraldab õppereisi Ullu-tau alpilaagrisse. Instruktor Urmas Grauen. Tehakse marsruudid 13.07.2003 Mestia (4230m) 1B, 18.07.2003 Kojavgan harja marsruut idast (3879 m) 3A, 20.07.2003 Tju -Tju teine läänetipp(4420 m) mööda lõunaribi 3B. Kirjeldused

JK Alpiklubi Rändauhinna laureaadiks sai Alar Sikk oma tõusuga Mount Everest'ile (8848m).

Kuus noort geograafi tegid augustis retke Kõrg-Tatrates. Tipu Rysy 2503m traavers (Poolast Slovakkiasse) ja tõus tipule Krivan 2494m. Grupis Tiina Kuusik, Eveli Sisas, Kadri Kiilu, Siim Sepp, Rasmus Kask ja Hendrik Proosa.

=== 2004 ===
JK Alpiklubi ekspeditsioon Tjan-Shani Han-Tengri (6995m) mäele. 05.08.2004 toimus Han-Tengril maavärina tagajärjel jää- ja lumelaviin. Laviin vallandus Tšapajevi nõlvalt 6000 meetri kõrguselt ja tabas 4700 meetri kõrgusel mägironijaid. Kokku 11 Tshehhi, Ukraina ja Vene alpinisti hukkus. eesti ekspeditsiooni liikmed jäid laviini alumisse ossa, kuid pääsesid õnnelikult ja organiseerisid laviinijäänute päästmistöid.

Alpiklubi Firn organiseerib õppereisi Ullu-tau alpilaagrisse. Instruktor A.Olik Ukrainast. Tehakse marsruudid 11. juuli 2004 Gumatshi(3805 m), põhja harjalt 1B, 14. juuli 2004 Ullu-Tau läänetipp(4203 m), lääne harjalt 2B; 16. juuli 2004 Latsga (3995 m), lääne harjalt 3B, 17. juuli 2004 Latsga(3995 m), ida harjalt 3A, 20. juuli 2004 Tju-Tju(4460 m) traavers idast läände 3A, 21. juuli 2004 Tju-Tju teine läänetipp(4430 m), lõuna kontraforsilt 3B, 25. juuli 2004 Tseget-Tau(4102 m), kirde seinal põhja ribilt 3A, 27.-28. juuli 2004 Ullu-Tau(4207 m), traavers läänetipp – peatipp – läänetipp 4A. Kirjeldused

14. juuli 2004 Latsga (3995m) 3A, ja 16. juuli 2004 Latsga 3B. Kirjeldused

Augustis tõusid Tartu matkajad Sander Lulla, Lauri Palumets ja Hendrik Proosa Gouteri marsruuti pidi Mont Blancile (4808 m).

Mägiekspeditsioonide Klubi organiseeris tõusu Tõivo sarmeti juhtimisel Suur-Ararati (5165m) tippu, et tähistada J.J.F. Parrot  esmatõusu 175 aastapäeva.

Ilmub Jaan Künnapi koostatud „Matkaspordi käsiraamat“, mis võtab kokku erinevate matka liikide info ja on mõeldud kõigile looduses liikujatele.

JK Aalpiklubi Rändauhinna vääriliseks ei hinnatud ühtegi mägironimsalast saavutust.

=== 2005 ===
JK Alpiklubi liige Leivo Sepp korraldab tõusu Lõuna-Ameerika kõrgeimale tipule Aconcagua (6962m). Tipus Kristjan-Erik Suurväli ja Meelis Nurk.

JK Alpiklubi korraldab ekspeditsioon Pamiiri Pik Lenin (7134m) mäele. 11.08.2005 tipus Johan Kütt, oletatavalt noorim eestlane, kes on jõudnud üle 7000 meetri kõrgusele tipule Pamiiris.

Saulius Vilius korraldab Leedu-Eesti ühisekspeditsioonil Karakorumisse Gasherbrum II (8035m) mäele. Tipp jäi tegemata suure laviiniohu tõttu.  Vt GODiscoveris ilmunud artiklit (11,7MB)

Aprillis tõusid 8 Tartu matkajat Marokos Kõrg-Atlase kõrgegeimale tipule Jebel Toubkal (4167 m).

Märtsis talvise suusamatka (10 matkapäeva,177km) käigus Hibiinides (Koola ps, Venemaa) sooritati ka kolm talvist alpinistlikku tõusu järgmistel marsruutidel – Jumetsorr edelaribilt (1097m, 1B), Malyi-Vudjavr idaseinal &quot;laviinikuluaarist&quot; (1068m, 2A), Otkol geograafide kurult (1058m, 1B). Grupi koosseis: Andres Hiiemäe, Timo Palo.

03.07.2005 tõusis Eveli Habakuk koos prantslase Jean-Marie Renaud'ga Aiguille de Moine (3412m) tippu mööda idaseina 5A raskuskategoori marsruudil.

17.07.2005 tõusid intruktor Anatoli Petrovitsh Olik juhtimisel Andres Hiiemäe ja Tõnu Põld Tju-Tju 1. läänetippu (4420m) mööda edela seinal olevat &quot;Hatskevitshi&quot; marsruuti 5A raskuskategooria.

21.07.2005 tõusevad Kesk-Kaukaasias Ushba (4694m) mäe põhjatippu esimeste eestlastena Viktor Palm ja Marko Veisson.

24.07.2005 tõusid intruktor Anatoli Petrovitsh Olik juhtimisel Andres Hiiemäe ja Tõnu Põld Dzailyk (4533m) mäe tippu mööda lõunaseina, üle zandarmi &quot;Monah&quot;, 5A raskuskategooria.

Juulis Ullu-Tau alpilaagris viibinud grupp (Ursula Hiiemäe, Tõnu Põld, Andres Hiiemäe) sooritasid piirkonnas lisaks ka järgmised tõusud: Via-Tau lõuna harjalt traavers (3620m,2B, Hiiemäe,A+2), Latsga kagu ribilt (3995m,4B, Olik,A+3), Ullu-Tau loode seinalt &quot;Doska&quot; (4203m,4B, Olik,A+4)), Dzailyk põhja seinalt lääne harjalt (4533m, 4A, Hiiemäe,A+2)

Alpiklubi Firn organiseerib õppereisi Itaalia Alpidesse, tõusud tippudele Signalkuppe (Punta Gnifetti) (4554 m, PD), Parrot Spitze (4436 m, PD), Ludwigshöhe (4342 m, PD), Vincenti Piramide (4215 m, PD). Grupijuhid Heili Hani ja Enok Sein.

Toimuvad Tartu kaljuronijate ronimisreisid Soome Olhava seinale ja Ukrainasse Krimmi poolsaarele.

JK Alpiklubi Rändauhinna laureaadiks sai Andres Hiiemäe oma tõusudega Dzailyk (4533m)  5A ja Tju-Tju (4420m) 5A.

=== 2006 ===
Matkamise ja Mägironimise Edendamise Klubi korraldab ekspeditsiooni Kristjan-Erik suurväli juhtimisel Pamiiri Korzhenevskaja (7105m) ja Qullai Ismoili Somoni (endine Kommunism) (7495m) mägedele. 07.08.2006 tõusevad Korzhenevskaja (7105m) tipule Kristjan-Erik Suurväli, Priit Joosu, Hannes Oja, Priit Rooden, Priit Simson. Kristiina Kindel tõuseb 6800 meetri kõrgusele. 17.08.2006 tõuseb Qullai Ismoili Somoni tipule Priit Joosu, Priit Rooden tõuseb 7000 meetri kõrgusele, viimasesse telkimispaika. Vt lisaks Eesti Päevaleht 01.09.2006; GoDiscover nr 5

JK Alpiklubi korraldab ekspeditsioon Pamiiri Pik Lenin (7134m) mäele. 17.08.2006 tipus alpiklubi Firn liige Toivo Laan ja Kalle Ribelus. Kirjeldus

Talvise suusamatka (Põhja-Rootsi, Sareki rahvuspark, 12 matkapäeva, 244 km) käigus 10.märtsil talvine tõus Kebnekaise (2117m) tippu &quot;Östraleden&quot; marsruuti pidi (PD/2A). Grupi koosseis: Andres Hiiemäe

Eveli Habakuk tõusis Boliivias, Kuniglikud Kordiljeerid koos Pierre-Jean Dauphant'ga 19.09.2006 Illimani (6438m) raskuskategooria PD+ ja 30.08.2006 Huayna Potosi (6088m) AD raskuskategooria tippudele.

17.07.2006 tõusid Loode-Venemaal Koola poolsaarel Bolshoi-Vudjavr (1068m) tippu mööda põhjaseinal asuvat Lesenka marsruuti 5A raskuskategooris Andres Hiiemäe (juht), Tõnu Põld ja Marko Aasa. Lisaks tehti samale tipule 4B marsruut ja Malõi Vudjavr (1068m) tipule 3A ja 3B marsruudid ning Tahtarvumtshorr peatippule (1154m) 2B marsruut ja Tahtarvumtshorr lõunatippule (1143m) 2A.

20.07.2006 tõusid Mart Kainel ja Jaan Ainelo Penniini Alpides Matterhorn (4478m) tipule mööda Hörnli ribi (Hörnligrat) marsruuti AD/3a-3b raskuskategooria. Kirjeldus. Sama reisi käigus tehit veel 14.07.2006 Finsteraarhorn (4274m) tipp Finsteraarhorni hütist raskuskategooria PD/2a ja 17.07.2006 Mönch (4099m) tipp raskuskategooria PD/2a. Tipus Ülo Suursaar (juht), Eduard Pukkonen, Jaan Ainelo, Mart Kainel.

22.08.2006 tõusid Kesk-Kaukaasias, Gruusias, Valdo Kanguri juhitud grupis 22 eestlast, sealhulgas kaks 13-aastast Kazbeki (5047m) mäe tippule.

27.08.2006 tõusid Tartu matkajad Lauri Palumets, Marko Puksing ja Rainis Venta peale kahenädalast mägimatka idaküljest Atškerjakoli laavavoolu mööda Elbruse idatippu (5621 m). Üle 5000 m jõudsid varasemal tipukatsel ka Maarja Kirt, Mikk Gaškov ja Hendrik Proosa.

05.10.2006  tõusid Martin Luts, Silver Aid, Marko Aid, Peeter Pihelgas, Eduard Aksjonov, Jürgen Saarniit Suur-Ararati (5165m) tippu.

26.11.2006 tõusid 37 eestlast Aafrika kõrgeima mäe Kilimanjaro (5963m) tippu. Ühtlasi oli tegu uue maailma rekordiga: kõige enam ühe rahvuse esindajaid ühel päeval Kilimanjaro tipus. Varasem rekord kuulus 32 ronijaga USA’le.

18.12.2006 tõusid Alar Sikk (juht) ja Andras Kaasik Aconcagua (6962m) tippu.

Toimub Tartu kaljuronijate ronimisreis Soome. Käiakse Olhava, Huuhkajavuori ja Havukallio seintel.

JK Alpiklubi Rändauhinna laureaadiks sai Priit Joosu oma tõusudega Korzhenevskaja'le (7105m) ja Qullai Ismoili Somoni'le (endine Kommunism) (7495m).

=== 2007 ===
13.01.2007 tõusid Jane Riga, Alar Sikk, Priit Melnik, Tarmo Riga ja Toomas Sumeri Antarktika kõrgeimale tipule Vinson Massif (4892m). Tegu oli ühtlasi ka eestlaste esimese mägiekspeditsiooniga Antarktikasse.

JK Alpiklubi korraldas ekspeditsiooni Pamiiri Pik Lenin (7134m) mäele. Tipus Tiina Tamm, Priit Joosu, Jüri Saarniit, Üllar Põld, Raimo Rotberg. Tiina Tamm on pärast Helme Suuki teine eestlanna üle 7000 meetri kõrguse mäe tipus.

Valdo Kangur korraldas ekspeditsioon Pamiiri Pik Lenin (7134m) mäele. Tipus Argo Mere, Fred Viidul, Tarmo All ja Ivar Mäerand. Argo Mere on esimene eestlane, kes laskub Lenini tipust mööda põhjaseina suuskadel. Päev hiljem laskub mööda Pik Lenin põhjaseina 6900 m kõrguselt suuskadel Valdo Kangur.

JK Alpiklubi korraldas reisi Kaukaasiasse Elbrusele (5642m) mäele. Tipus käis 62 eestlast.

25.05.2007 tõusis Eveli Habakuk esimese eestlannana (prantslaste grupis) McKinley (6194m) tippu. Kirjeldus

17.07.2007 tõusid Raivo Plumer ja Avo Rõõmussaar Peruu Andides Huascaran (6768m) tippu.

20.07.2007 tõusid Johan Kütt, Tõnu Põld ja Olavi Vaino Matterhorni (4478m) tippu. T.Põld Kirjeldus

21.07.2007 tõusid Valdo Kangur juhtimisel 19 liikmeline grupp Kazbeki (5033m) tippu, mööda 2B tavamarsruuti. Valdo Kangur tõusis esimese eestlasena Kazbeki tippu suuskadel ja laskus tipust samuti suuskadel Kirjeldus. Samal reisil tehti veel Ortsveri (4365m) 2B, Dikanatse (3295m) 1B tipud. Vt lisaks Alar Ainla kodukas

Alpinism.ee korraldas 23.06 kuni 15.07 alpilaagri Gruusias, Zeskho alpilaagris. Tehti 2B, 3A ja 4A marsruudid. Käidi vaatamas Shkara Gruusia poolset külge.

20.08.2007 tõusid Tartu matkajad Itaalia tavamaršruuti pidi Mont Blancile (4808 m), laskudes hiljem Gouteri maršruuti pidi Prantsusmaa poole. Tipus Kairi Kiik, Maarja Kirt, Kristjan Rooni, Mikk Gaškov, Hendrik Proosa.

JK Alpilklubi liikmed korraldavad ekspeditsioon Himaalajasse Lobuche East (6119m) mäele. 08.11.2007 tõusid tippu Tõnu Põld, Taimar Väljataga, Marko Aasa, Siim Kadak, Pille Lepik.vt. Kirjeldus, Päevik

02.12.2007 tõusid Uus-Guineas Austraalia ja Okeaania kõrgeimale tipule Carstensz Pyramid (kohalikus keeles Puncak Jaya, 4884m) esimeste eestlastena Alar Sikk, Andras Kaasik ja Ervin Mast.

18.12.2007 tõusid Priit Melnik, Pille Saluvere, Tõnu Veski, Aivar Sepp Aconcagua (6962m) tippu.

30.12.2007 tõusis Eveli Habakuk Aconcagua (6962m) tippu, mööda False Polish Glacier marsruuti.

JK Alpiklubi Rändauhinna laureaadiks sai Tiina Tamm tõusuga Pik Lenin (7134m) tippu.

=== 2008 ===
27.01.2008 tõusis Alar Sikk Aafrika kõrgeimale tipule Kilimanjarole (5963m). Selle tõusuga sai Alar Sikust esimene eestlane, kes on tõusnud kõigi kontinentide kõrgeimatele tippudele nn &quot;the Seven Summits&quot; klubi liige.

Jaanuaris 2008 tõusis Allan Valge Aconcagua (6962m) tippu.

Jaanuaris 2008 tõusid Jane Riga ja Tarmo Riga Andides viie vulkaani tippudele Iliniza Norte (5126m), Cotopaxi (5897m), Chimborazo (6267m), Pasachoa (4199m) ja Corazon (4791m).

Veebruaris korraldas Mägironimise ja Matkamise Edendamise Klubi korraldas tõusu Gruusias Kazbeki tipule. Tõus ebaõnnestus halbade ilmastiku olude tõttu. 3 ööd telgis ja 2 ööd Meteo jaamas.

Jürgen Saarnit korraldas ekspeditsiooni Mustagh-Ata'le. Jõuti kolmandasse laagrisse 6800 meetri kõrgusele.

JK Alpiklubi korraldas reisi Kaukaasiasse Elbruse (5642m) mäele. Tipus käis 57 eestlast.

JK Alpiklubi korraldas ekspeditsiooni Pamiiri Pik Lenin (7134m) mäele. Tipus Jelena Kravchenko ja Anatoli Utemov.

Juunis käisid kaks Tartu kaljuronijat, Kairi Kiik ja Hendrik Proosa, Sloveenias ja Horvaatias ronimisretkel. Paklenica rahvuspargis Anica Kuk'i massiivil kaljumaršruudid pikkusega kuni 350 m. Mosoraški 5c (350 m) tõusuga saavutati Balticum 2008 võistlusel kaljuronimises 3. koht. Kirjeldus

25.07.2008 tõusid Tõivo Sarmet, Helme Suuk, Inna Lai, Ivar Lai, Rauno Pukkonen, Jaan Reimand Uus Guineas Carstensz Pyramid (4884m)kohalikus keeles Puncak Jaya, tipule.
Mägironimise ja Matkamise Edendamise Klubi korraldas Kristjan-Erik Suurväli juhtimisel ekspeditsiooni Tjan-Shanis, Pobeda (7439m) mäele. 08.08.2008 tõusis Urmas Peiker kõrval asuva Han-Tengri (7010m) tipule. 10.08.2008 tõusid Priit Joosu ja Hannes Oja Pobeda (7439m) tipuürituse käigus  Pobeda läänetipule (6918m) (Vazha Pshavela) ja ööbisid seal lumetormis 4 ööd. Hannes Oja külmetas sõrmed.

Alpiklubi Firn tegi Alpides Mount Blanci massiivil, Aiguille de Tour (3542m) 2 marsruuti (PD+, AD) ja Aiguille de Chardonnet (3824m) 1 marsruut (AD). 09.07.2008 hukkub Aiguille de Chardonett tipust laskudes Eva Liivak

JK Alpinismi Rändauhinna laureaadiks sai Alar Sikk tõustes esimese eestlasena kõigi kontinentide kõrgeimatele tippudele (the Seven Summits).

=== 2009 ===
Jaanuaris 2009 tõusid Jane Riga ja Tarmo Riga Argentiinas La Ramada (6384m) ja Mercedario (6720m) tippu.

Mais 2009 tõusis Tarmo Riga Põhja Iraanis Damavand (5670m) mäe tippu .

15.06.2009 tõusis Mikk Gashkov Ecuadoris Chimborazo vulkaani madalamale kaksiktipule, nn. Ventimilla tipule (6225m). Kairi Kiik ja Hendrik Proosa tippu ei jõudnud, kuid tõusid üle 6000 meetri. Sama reisi käigus tõusti Pichincha vulkaani madalamale Rucu Pichincha (4698 m) tipule. Kirjeldused. Nädal hiljem üritab tippu tõusta ka teine seltskond, kuid halva ilma tõttu jääb piiriks 5300 m.

14.07.2009 tõusis Eveli Habakuk koos Michel Adam'ga Lagginhorn (4010m) tippu mööda lõunaharja, AD- raskuskategooria ja 15.07.2009 Weissmies(4023m) tippu mööda tavarada, AD raskuskategooria.

04.08.2009 tõusid esimeste eestlatena Üllar Põld ja Tiina Tamm Hiinas Muztagh Ata (7546m) mäe tippu. Tiina Tamm on esimene eestlanna, kes on tõusnud üle 7500 meetrise mäe tippu.

Juunis korraldas Urmas Grauen tõusu Kazbeki mäetipule Gruusias. Keegi tippu ei jõudnud.

Valdo Kangur korraldab õppereisi Gruusiasse ning grupp üritab tõusu Tetnuldi mäele.

Juulis 2009 tõusis Jürgen Saarniit Iraanis Damavand (5670m) mäe tippu.

Augustis 2009 tõusis Allan Valge sakslaste grupis Pik Lenini (7134m) tippu.

Eesti Matkaliit koos Välisministeeriumiga korraldab mägimatka 180. aastapäeva tähistamiseks J.J.F Parrot esmatõusust Ararati (5165m) mäe  tipule. 09.10.2009 tipus Vahur Luhtsalu, Virge Luhtsalu, Jaan Künnap, Riho Västrik, Erki Tammiksaar, Urmas Peiker, Marko Johanson, Toomas Holmberg, Jonne Kotta, Erik Jaaniso, Tõnis Tähe, Raili Hein, Roman Hein, Henri Semmel, Anu Tammepuu, Marge Lodjak, Toomas Meldre, Mairi Sikka ja Vahur Lokk.

Andres Hiiemäe tegi Kaukaasias Bezengi alpilaagris 18.06.2009 Gidan (4167m) tipu kaguharjalt 2A marsruut ja üritas Misses-Tau (4427m) paremalt kontraforsilt idaseinal 5B kategooria marsruuti. Jõuti kuni 4300m kõrgusele, läbimata jäi 3 vertikaalset köit tipubastionil öösel mahasadanud 15-20cm lumekihi tõttu. Kirjeldus.

Alar Siku Matkaklubi organiseeris kaks tõusu Kazbeki mäele. Juunis tipus Alar Sikk (juht), Aira Tammemäe, Meelis Soomets. Septembris Rita Malken, Aira Tammemäe, Ago Altjõe, Ahto Altjõe, Ertti Hermanson, Väiko Dorbek ja Ever Lipp. Vt lisaks Eesti Päevaleht 24.10.2009

11.10.2009 tõusis Eveli Habakuk koos Michel Adam'ga Island Peak (Imja Tse, 6189m) tippu Kesk-Nepaalis Himaalajas, PD+ raskuskategooria.

05.12.2009 tõusis Tarmo Riga Aconcagua (6962m) tippu.

Detsembris organiseeris Alar Siku Matkaklubi tõusu Aconcagua (6962m) tippu. Keegi grupist tippu ei jõudnud.

== 2010–2020 ==

=== 2010 ===
Jaanuaris tõusid Fred Viidul (koos oma kitarriga, millel ta mängis tipus laulu &quot;Koduküla Väike Maja&quot;) ja Mikk Pääru Aconcagua (6962m) tippu.

9 jaanuaril tähistas Alpiklubi Firn oma tegevuse 50. juubelit. Universitas Tartuensis

12. märtsil tõusid 7 Tartu matkajat 10-päevase suusamatka käigus Hibiinides Petreliuse tipule (1141m, 1B). Lisaks tehti veel seitse kuru raskustega kuni 1B vene järgi. Matkast lähemalt

04.-13.juulil toimus matk Monte Rosa piirkonda Itaalias, mille käigus tõusis matkagrupp järgmistele tippudele: 06.juuli Breithorn 4164m, 07.juuli Castor 4228m, Pollux 4099m, 10.juuli Balmenhorn 4167m, Corno Nero (saksa nimega: Schwarzhorn)4322 m, Lydwigshöhe 4341 m, Parrotspitze 4436 m, Vincent Pyramid 4087 m, 11.juuli Zumsteinspitze 4563 m, Grenzsattel (alpide kõrgeim sadul)4452m, Dufourspitze 4634m, 12.juuli Lyskamm traavers (Ida-Lyskamm 4527m, Lääne-Lyskamm 4447m, 1 km sadul 4417m) Lys kurult kuni Felikjoch kuruni laskudes ning tagasi Lysi liustikku tõustes üle Lyskammi nina 4272m. Matkast lähemalt: http://traverselion.wordpress.com/

16.juulil tõusid kaks seongut Anu Peljo ja Martin Ruudi ning Helen Korju ja Toomas Kuul Matterhorni (itaalia keeles: Monte Cervino) 4476,4m Itaaliapoolsesse tippu Lion marsruuti kasutades. Tõusust täpsemalt: http://traverselion.wordpress.com/

22. juulil tõusis Tõnis Peljo Pik Lenini (7134m) tippu. Tõus toimus üksinda (kasutades siiski kohalikku baaslaagriteenust) ning tipp saavutati esimese mägironijana sel hooajal.

27.07 tõusis Eesti Kun-Lun ekspeditsioon koosseisus K-E.Suurväli,P.Joosu, P.Simson, A.Mere, S.Kadak, J.Sibul ja M.Aasa tipule Lazio 6045. Tegemist oli teise tõusuga üleüldse sellele tipule ja marsruudi esmaläbimisega. 3.08 tegid esmatõusu Marko Aasa, Priit Joosu ja Kristjan-Erik Suurväli 5202m (gps 5227 5 m eksimust) meetri kõrgusele nimetule tipule Qongtan ja Kalakolu liustike vahel. Tõus oli umbes 2B kategooria. Kell 11:47 jõuti tippu.

9.-17.augustil läbisid Kairi Kiik ja Hendrik Proosa Ukrainas Krimmi poolsaarel Forosskaja Gruppa massiivi Forosskii Kant nimelisel seinal neli alpinistlikku kaljumarsruuti. &quot;ПО ЦЕНТРУ ЗАПАДНОЙ ЧАСТИ МАССИВА&quot; (350m 1Б, 10 м IV), &quot;ПО ПРАВОМУ КРАЮ ЗАПАДНОЙ ЧАСТИ МАССИВА&quot; (400m 2А, 40 m IV), &quot;ПО ВОСТОЧНОМУ КРАЮ (ПК)&quot; (240m 2Б) ja &quot;ПО КРАЮ ЛЕВОЙ СТОРОНЫ “ЗЕЛЕНОГО УГЛА”&quot; (400m 4А, 20 м V). Täpsem info

12.September tõusid Damavand'i 5671(Iran) tippu Siivi Liivik, Airi Sokk, Andres Karu, Aare Hommik, Andero Saar ja Toomas Holmberg

23. oktoobril tõusis Kunnar Karu Mera Peak 6476 m ja 3.novembril Baruntse 7129 m tipule. Tõusud tehti SummmitClimb INC kommertsekspeditsiooni raames. http://baruntseexpedition2010.blogspot.com/

=== 2011 ===
Ajavahemikus 26.veebruar-04.märts ronisid Andres Hiiemäe ja leedukas Saulius Saikauskas Slovakkia Tatrates Maly Kežmarsky štit põhjaseinal talvistes oludes kolm kaljumarsruuti. Marsruudid &quot;...&quot;, III; &quot;Orlowskeho cesta&quot;, IV ja &quot;Koncert sa nekonal&quot;, IV+. Esimesel marsruudil olime sunnitud ebasoodsates ilmaoludes ka külmööbima. Paar päeva varem maha sadanud 40 cm lumevaip aeglustas edasiliikumist ning julgestuseks sobivate kaljupragude leidmist, mistõttu jäime laskumise alustamiseks pimeda kätte. Pärast keskööd otsustasime jõu säästmiseks harjale ööbima jääda. Esimese hommikuvalgusega jätkasime liikumist ja keskpäevaks olime kenasti tagasi hütis.

24. veebruaril 2011 tõusid Raivo Plumer, Tõivo Sarmet ja Jaan Reimand Mehhiko kõrgeima mäe (vulkaan) Orizaba (5622m) tippu

Aprilli alguses tousis Andres Karu uksinda Mehhiko kõrgeima mäe (vulkaan) Orizaba (5622m) tippu.

16.mail jõudsid Mount Everesti/Džomolungma (8848m) tippu, Jagged Globe kommertsektspeditsiooni koosseisus kell 06:10 Tanel Tuuleveski (koos Wangdi sherpaga) ja kell 06:30 Andras Kaasik (koos Pem Chiri sherpaga). Tanelist ja Andrasest said teine ja kolmas eestlane, kes Everestile tõusnud. Enne neid ei olnud keegi Eestist Everestile tõusnud Nepaali poolelt. Jagged Globe ERR intervjuu DELFI

22.juulil tõusis Andres Hiiemäe koos kahe vene alpinistiga Ivan Miroshnichenko (Tsheljabinsk) ja Sergei Zurbulajev (Ulan-Ude, Burjaatia) Ida-Kaukasuses, Dagestani-Azerbaidzaani piiril asuva Erydag (3925m) mäele mööda Poljakovi marsruuti, vene raskuskategoorias 5B. Tõus sooritati rahvusvahelise alpinismifestivali &quot;Dagestan-2011&quot; raames, sama tõus tunnistati ka festivali parimaks tõusuks.

25.-31. juuli vahemikus läbisid Kairi Kiik ja Hendrik Proosa Itaalias Orco orus (Valle dell'Orco) massiivil Sergent neli kaljumarsruuti. Apparazione del Cristo Verde (330m, alpide marsruudikategoorias TD), Via Locatelli (170m, D+), Nautilus (270m, TD-) ja Via Delle Placche (250m, D+). Marsruudid läbiti vabaronimisega ja ajutiste vahejulgestuspunktidega, jaamad ja siledad pragudeta seinaosad olid varustatud slämburnaeltega.

28. juuli tõusid Marx mäetipule (6726m) Tajikistanis Priit Joosu (juht), Priit Simson, Allan Valge, Jaan Sibul ja Sven Oja, marsruut 4A. 3 augustil tõusid Sosednaja (5936m) tipule Jaan Sibul (tõusujuht) Sven Oja ja Erkki Aadli, marsruut 2B.

03. augustil 2011 tõusid Üllar Põld, Tiina Tamm, Olavo Vaino, Arno Sults, Kaupo Tiislär ja Koit Teder Koskulak'i (7028m) tippu Hiinas Kunluni mäestikus.

03. augustil. 2011 tõusis Anu Nõulik Muztagh Ata (7546m) tippu Hiinas.

10.augustil tõusid Jane ja Tarmo Riga koos Arviga (kohalik mees) Nun Kun massiivis asuva Nun'i (7,135m) tipule Indias. Nun-Kun.Blogspot

3. septembril tõusis Ülo Kangur koos hispaanlastega Pürenee mäestiku kõrgeimasse Aneto (3404 m) tippu Hispaanias. [1]

Ajavahemikus 16.-24.september piirasid Andres Hiiemäe koos leedulase Saulius Saikauskas Geisler/Odle mäemassiivi, Dolomiitides (Itaalia) ning ronisid kolm kaljumarsruuti. Kleine Fermeda (2800m), via Südostkante, IV; Sass de Mesdi (2760m), Direkte Südwand ehk via Moroder-Malsiner, VI A1 (VII); Sass Rigais (3025m), traavers Ostgrat-Normalweg von Westen, II.

=== 2012 ===
12.02.2012 tõusid Kalle Oja, Sven Vallimae, Meelis Luukas, Indrek Tammemagi ja Tiit Orlovski Lõuna-Ameerika kõrgeimale tipule Aconcagua (6962m) tippu

Juulis toimus ekspeditsioon Karakorumis Gasherbrum I-le (8080m) Nepaali ja Hiina piiril. Ekspeditsioonil osalesid Saulius Vilius (Leedu), Tarmo Riga, Allan Valge ja Tanel Tuuleveski (Eesti). Tõusta õnnestus 6500 meetri kõrgusele, edasise tusu välistas pikk lumesaju periood.

31.juulil tõusis grupp koosseisus Andres Hiiemäe (grupijuht), Merili Simmer, Erik Jaaniso, Priit Rooden, Marko Aasa, Tõnu Põld, Sven Oja, Priit Joosu, Priit Simson, Kristjan-Erik Suurväli Tartu Ülikool 350 mäetipule(6258 m), Kesk-Pamiiri mäestikus Tadžikistanis Kokkuvõte Pildigalerii Eesti Ekspress 09. august 2012 ERR

28. oktoobril kell 10:30 tõusis Kunnar Karu (Nipernaadi klubi) Ama Dablam tipule (6,812), Nepaalis SummmitClimb INC kommertsekspeditsiooni raames.

Tõus Boliivias Alpamayo Pequeno tipule Priit Melnik ja Pille Saluvere

Kunnar Karu koos kohalike sõpradega ronis suvel alpides Frendo Spur to Aguille de Midi (D+ / III 4 1200m, 4B marsruut), Aguille du Plan traververse, Küfner ridge to Mt Maudit (4656m, 1100 tõusumeetrit 3B marsruut), Mt Blanc du Tacul (4232m) via Three-Sommets Mt Blanc route.

Kalle Kiiranen (g.juht), Jüri Vilismäe, Meelis Vind, Liidia Vind, Meelis Viirma, Maila Viirma, Kalle Tammemäe, Alar Ojalill, Einar Kivisalu tegid matka Alpides, Zermatti piirkonnas. Matka käigus tehti ühine matk ning seejärel jaguneti gruppideks mille kestel tehti Matterhornil tõus umbes kõrguseni 4100 (AD), Breithorn (4164 m, F+) Täpsem teave Kalle Kiiraneni matkapäevikust

=== 2013 ===
Jääronimine

23.02.2013 – 01.03.2013, Prantsusmaal Chamonix ronisid Viljar Grauen, Petteri Grauen ja Allan Valge järgmised alpinistlikud marsruudid – Cascade de Cosmique III TD M5 200m, Le Fil a Plomb III TD- WI4+ M4 700m (ronitud tehnilise osa lõpuni) ning jäämarsruudid – Cascade Sainte-Marie directe WI4+ 120m, La solution WI4 100m, Cascade de l*EMHM WI4+ 120m.

24.02.2013 – 01.03.2013, Norras Rjukanis ronisid Erkki Aadli ja Meelis Luukas jäämarsruudid – To Menn og et Foster 5 köit WI 4, Blindtarmen WI 4, Isroser WI3, Svaddefossen WI4, Isfest WI3; Tõnu Põld ja Kaupo Tiislar – Plaster pa Saret WI3 (3 köit), Nedre Svingfoss WI3, Rollagsasiget WI3, Kyllingtrappa WI3; P.Joosu ja K-E Suurväli To Menn og et Foster 6 köit WI4, Isroser WI3, Nedre Svingfoss WI3, Plaster pa Saret WI3,

Mägironimine

13.05.2013 Üritasid Uko Nõulik ja Anu Nõulik tõusta Cho-Oyu'le. Tippu ei jõutud, tõusti umbkaudu tipuplatoo platoo algusesse. Anu Nõulik külmetas sõrmed.  AltitudePakistan GoMaailm blogi

=== 2017 ===
Mägironimine

Chamonix, Aiguille du Moine

Sven Oja  ja Erkki Aadli ronisid Aiguille du Moine: Face E – Voie Contamine Labrunie, TD, 6a &gt; 5c, IV P2, (5A)

Priit Joosu ja Kristjan-Erik Suurväli Aiguille du Moine: Arête S Classiqueu,D (+) 5c &gt; 5a III P3. (4B)

Matterhorn

Tõnis Aaliste ja Ahti Grünberg Tõusid Matterhorni tipule

Elbrus põhjast

Tõusis Elbruse Idatipule põhja küljest Üllar Põllu grupp koosseisus Tiina Tamm, Erle Rudi, Siim Kadak, Kadak

Elbrus lõunast

Tõsusid Elbruse Läänetipule (5642m) Marko Aasa ja grupp

31.07.2017 jõudsid Elbruse tippu Liina Ehrenpreis ja Riina Soo

Kazbek

Tõsusid Kazbekile (5047m) Marko Aasa juhitud 12 liikmeline grupp 

Stok Kangri

Martin Suga juhtimisel tõusis kaheksa liikmelisest matkagrupist kuus liiget India Himaalaja Stok’i aheliku peatipule Stok Kangrile (6152m). Stok Kangri on populaarne kuuetuhandeline, millele ronitakse peamiselt juulis-augustis.

Korženevskaja

29. 07.2017 kell 13.00. tõusis Katrin Merisalu vene grupi koosseisus Tadžikistanis Pamiiri mäestikus Teaduste Akadeemia ahelikus asuva Korženevskaja (7105 m) tipule. Katrin peaks olema teadaolevalt kolmas Eesti naine, lisaks Helme Suukile (1991) ja Tiina Tammele (2015, 2016) kes on jõudnu Korženevskaja tippu.

Ismoili Somoni

6.08.2017 tõusid 4 Meelis Luukas, Kalle Kiiranen, Krista Kirspuu ja Ain Rästa Ismoili Somoni (Kommunism) (7495m) tippu. Gruppi juhtis Kalle Kiiranen, Sama grupi liiga Allan Sülla tõusis tippu hiljem. Kalle gruppi kuulus ka varem kõrvalolevale Korženevsjake tõusnud Katrin Merisalu.

Bezengi

Lauri Stern, Lauri Ehrenpreis Ehrenpreis, Matt Rammo Dych-Tau 4b ja Misses-Tau 4b.,

Priit Lätt ja Kristiina Vaik

Gidan 2A, Archimedes 3A, Sella 3A, Bašhauz 3A (&lt;nowiki&gt;https://www.youtube.com/watch?v=08vc0C8yu5U&amp;feature=youtu.be&lt;/nowiki&gt;)

Rees Juurmaa Mizirgi 5A

Kashastan

Tujuk-Su alpilaager Taavi Adamson ja Elise, Mariliis, Mattias, Masha, Ivan and Kirill, (&lt;nowiki&gt;https://www.youtube.com/watch?v=qKXXJjjYPaI&lt;/nowiki&gt;)

Rees Juurmaa Sairam 5B (&lt;nowiki&gt;http://www.fasl.ru/tyan-shan/ugamsky/m6432/&lt;/nowiki&gt;)</text>
      <sha1>n8hl4kpnb2jmp8s51y9f9533iysab57</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2022. aasta Bahreini Grand Prix</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635023</id>
    <revision>
      <id>6176948</id>
      <parentid>6176871</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:17:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Raamaturott teisaldas lehekülje [[2022 Bahreini Grand Prix]] pealkirja [[2022. aasta Bahreini Grand Prix]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27028" xml:space="preserve">{{Infokast Grand Prix raport
| grand_prix        = Bahreini
| aasta             = 2022
| pilt              = Bahrain International Circuit--Grand Prix Layout.svg
| tüüp              = F1
| sõite_hooajal     = 22
| sõidu_number      = 1
| asukoht           = [[Bahrain International Circuit]]&lt;br&gt;[[Sakhir]], [[Bahrein]]
| järgmine_etapp    = 2022 Saudi Araabia Grand Prix
| distants_mi       = 191.530
| distants_km       = 308.238
| distants_ringid   = 57
| pealtvaatajd      =
| ilm               = Selge
| kuupäev           = 20 märts
| raja_pikkus_mi    = 3.363
| raja_pikkus_km    = 5.412
| raja_tüüp         = Alaline võidusõidurajatis
| ametlik_nimi      = Formula 1 Gulf Air [[Bahreini Grand Prix|Bahrain Grand Prix]] 2022
| kval_sõitja       = [[Charles Leclerc]]
| kval_riik         = MON
| kval_võistkond    = [[Scuderia Ferrari|Ferrari]]
| kval_aeg          = 1:30.558
| kiireim_sõitja    = [[Charles Leclerc]]
| kiireim_riik      = MON
| kiireim_võistkond = [[Scuderia Ferrari|Ferrari]]
| kiireim_aeg       = 1:34.570
| kiireim_ring      = 51
| esimene_sõitja    = [[Charles Leclerc]]
| esimene_riik      = MON
| esimene_võistkond = [[Scuderia Ferrari|Ferrari]]
| teine_sõitja      = [[Carlos Sainz juunior|Carlos Sainz jun]]
| teine_riik        = ESP
| teine_võistkond   = [[Scuderia Ferrari|Ferrari]]
| kolmas_sõitja     = [[Lewis Hamilton]]
| kolmas_riik       = GBR
| kolmas_võistkond  = [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]]
| ringide_graafik   = {{F1Ringid2022|BHR}}
}}

'''2022 Bahreini Grand Prix''' (ametlikult '''Formula 1 Gulf Air Bahrain Grand Prix 2022''') oli [[2022. aasta Vormel 1 hooaeg|2022. aasta Vormel 1 hooaja]] esimene etapp, mis toimus 20. märtsil 2022 [[Bahrain International Circuit|Bahreini rahvusvahelisel ringrajal]] [[Bahrein|Bahreinis]].&lt;ref name=&quot;Timetable&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.formula-1-gulf-air-bahrain-grand-prix-2022-timetable.79WPJiS4uJQyQqnzMYesrH.html|title=Formula 1 Gulf Air Bahrain Grand Prix 2022 – Full Schdeule|website=Formula 1|date=6 March 2022|access-date=8 April 2022}}&lt;/ref&gt;

[[Charles Leclerc]] võitis sõidu, alustades parimalt stardikohalt.&lt;ref&gt;{{cite news|last=Pugmire|first=Jerome|date=20 March 2022|url=https://www.cbc.ca/sports/formula-1-bahrain-gp-march-20-1.6391613|title=Leclerc leads Ferrari 1-2 to open Formula 1 season in Bahrain, Verstappen retires late|publisher=CBC|access-date=7 April 2022}}&lt;/ref&gt; Leclerc sooritas [[kübaratrikk|kübaratriki]] kvalifikatsiooni- ja sõiduvõidu ning võistluste kiireima ringiga.&lt;ref&gt;{{cite news|last=Clancy|first=Rebecca|date=20 March 2022|url=https://www.thetimes.co.uk/article/bahrain-gp-charles-leclerc-claims-dramatic-bahrain-victory-after-verstappens-late-disaster-b0qc0hnnq|url-status=live|title=Bahrain GP: Charles Leclerc claims dramatic Bahrain victory after Verstappen's late disaster|newspaper=The Times|archive-url=https://web.archive.org/web/20220320191352/https://www.thetimes.co.uk/article/bahrain-gp-charles-leclerc-claims-dramatic-bahrain-victory-after-verstappens-late-disaster-b0qc0hnnq|archive-date=20 March 2022|access-date=7 April 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite magazine|last=Singh Mahil|first=Raj|date=21 March 2022|url=https://www.sportingnews.com/hk/motorsport/news/formula-1-live-results-highlights-bahrain-grand-prix/h89dcd1ho2rwahtgrreasz00|title=Bahrain Grand Prix 2022 results: Leclerc wins F1 season opener as Verstappen retirement gifts Ferrari 1–2|magazine=The Sporting News|access-date=7 April 2022}}&lt;/ref&gt; Teine Ferrari sõitja [[Carlos Sainz juunior|Carlos Sainz jun]] ning [[Lewis Hamilton]] lõpetasid poodiumil. Valitsev maailmameister [[Max Verstappen]] ja tema võistkonnakaaslane [[Sergio Pérez]] katkestasid.&lt;ref&gt;{{cite news|last=Richards|first=Gill|date=20 March 2022|url=https://www.theguardian.com/sport/2022/mar/20/charles-leclerc-wins-dramatic-bahrain-f1-gp-as-ferrari-bring-home-one-two|title=Charles Leclerc wins dramatic Bahrain F1 GP as Ferrari bring home one-two|newspaper=The Guardian|access-date=7 April 2022}}&lt;/ref&gt; See oli [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] esimene kaksikvõit alates [[2019 Singapuri Grand Prix]]'st.&lt;ref&gt;{{cite news|last=Cobb|first=Haydyn|date=20 March 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/leclerc-ferrari-turnaround-bahrain-win/9168524/|title=Leclerc hails Ferrari F1 turnaround after two 'difficult' years|website=Motorsport.com|publisher=Motorsport Network|access-date=7 April 2022}}&lt;/ref&gt;

== Taust ==
=== Osalejad ===
{{lisateave|2022. aasta Vormel 1 hooaeg#Sõitjad ja võistkonnad}}
Sõitjad ja võistkonnad olid samad, mis tervele hooajale registreeritud, välja arvatud [[Aston Martin Vormel 1-s|Aston Martini]] piloot [[Sebastian Vettel]], kes sai positiivse [[SARS-CoV-2|koroonaviiruse]] testitulemuse ning asendati [[Nico Hülkenberg|Nico Hülkenbergiga]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.fia.com/sites/default/files/decision-document/2022%20Bahrain%20Grand%20Prix%20-%20Entry%20List.pdf|title=2022 Bahrain Grand Prix – Entry List|publisher=FIA|date=18 March 2022|access-date=18 March 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|date=17 March 2022|title=Bahrain Grand Prix: Sebastian Vettel ruled out after positive Covid-19 test|url=https://www.bbc.com/sport/formula1/60778776|access-date=19 March 2022|publisher=BBC}}&lt;/ref&gt; See oli Hülkenbergi esimene sõit alates [[2020 Eifel Grand Prix]]'st. Sellel võistlusel tegi ka debüüdi [[Alfa Romeo Vormel 1-s|Alfa Romeo]] sõitja [[Zhou Guanyu]].&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://www.grandprix247.com/2022/03/17/guanyu-zhou-plenty-of-eyes-will-be-watching-my-f1-debut-in-bahrain/|title=Guanyu Zhou: Plenty of eyes will watch my F1 debut in Bahrain|publisher=Reuters|date=17 March 2022|access-date=18 March 2022|via=Grand Prix 247}}&lt;/ref&gt; Temast sai esimene hiinlane, kes on Vormel 1 etapil võistelnud.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-03-21 |title=China's first F1 driver Zhou celebrates debut |url=https://www.espn.com/f1/story/_/id/33562406/china-first-f1-driver-guanyu-zhou-celebrates-dream-debut-alfa-romeo |access-date=2022-06-13 |website=ESPN.com |language=en}}&lt;/ref&gt;

=== Rehvivalik ===
Rehvitarnija [[Pirelli]] tõi sellele etapile C1, C2, ja C3 (vastavalt kõva, keskmine ja pehme) rehvisegud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.what-tyres-will-the-teams-and-drivers-have-for-the-2022-bahrain-grand-prix.5nQGRrYUMcq8Y2BQeHBTeK.html|title=What tyres will the teams and drivers have for the 2022 Bahrain Grand Prix?|website=Formula 1|date=16 March 2022|access-date=8 April 2022}}&lt;/ref&gt; See on üks aste kõvemad segud, kui 2021. aastal, kui kasutati C2, C3 ja C4 segusid. See oli ka esimene etapp, kus kasutati uusi 18-tollised velgesid.

== Vabatreeningud ==
Grand Prix jooksul peeti kolm tunniajast vabatreeningut. Esimene nendest toimus reedel, 18. märtsil kell 15:00 kohaliku aja järgi (UTC+03:00). Sessiooni ainukese punase lipu tõi välja [[Esteban Ocon]], kui tema [[Alpine F1 Team|Alpine]] kaotas suure kerepaneeli peasirgel. Vabatreeningu kiireim oli [[Pierre Gasly]] [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauriga]] pehmetel rehvidel.&lt;ref&gt;{{cite web |last=Barretto |first=Lawrence |date=18 March 2022 |title=5 things we learned from Friday practice at the Bahrain Grand Prix |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.5-things-we-learned-from-friday-practice-at-the-bahrain-grand-prix.1IL6KUgtcExf4UMlWK6SVg.html |access-date=19 March 2022 |website=Formula 1}}&lt;/ref&gt;

Teine vabatreening algas kell 18:00 kohaliku aja järgi samal päeval. Kiireim oli valitsev maailmameister [[Red Bull Racing|Red Bulli]] piloot [[Max Verstappen]] ajaga 1:31.936 pehmetel rehvidel. [[Charles Leclerc]] oli teine, kaotades 0.087 sekundit ja [[Carlos Sainz juunior|Carlos Sainz jun]] oli kolmas. Viimane vabatreening toimus laupäeval, 19 märtsil kell 15:00 kohaliku aja järgi.&lt;ref name=&quot;Timetable&quot;&gt;&lt;/ref&gt; [[Max Verstappen]] oli taas kiireim. [[Charles Leclerc]] oli teine, kaotades 0.096 sekundit ning [[Sergio Pérez]] kolmas, 0.25 sekundilise kaotusega Verstappenile.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=2022 Bahrain Grand Prix FP3 report and highlights: Max Verstappen sets ominous pace in final practice session in Bahrain {{!}} Formula 1® |url=https://www.formula1.com/en/latest/article.fp3-verstappen-leads-leclerc-and-perez-in-fascinating-final-practice-in.57KJgIJBkld07os5mkIO65.html |access-date=2022-06-04 |website=www.formula1.com |language=en}}&lt;/ref&gt;

== Kvalifikatsioon ==
Kvalifikatsioon toimus 19. märtsil kell 18:00 kohaliku aja järgi ja kestis tund aega.&lt;ref name=&quot;Timetable&quot;/&gt; [[Kevin Magnussen]] jõudis [[Haas F1 Team|Haasiga]] esimest korda kolmandasse kvalifikatsiooniringi alates [[2019 Brasiilia Grand Prix]]'st.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.first-haas-q3-appearance-since-2019-all-we-could-have-hoped-for-says.6mFrexIjYoHIWEPcA1kx7B.html|title=First Haas Q3 appearance since 2019 'all we could have hoped for' says Magnussen after F1 return|website=Formula 1|date=19 March 2022|access-date=19 March 2022}}&lt;/ref&gt; Kiireim oli [[Scuderia Ferrari|Ferrari]] piloot [[Charles Leclerc]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.i-knew-it-was-a-matter-of-time-says-leclerc-after-opening-2022-with-pole.3ftqXEHYXUB3aMwBkd8hk3.html|title='I knew it was a matter of time' says Leclerc after opening 2022 with pole position|website=Formula 1|date=19 March 2022|access-date=19 March 2022}}&lt;/ref&gt; Verstappen oli teine ja Leclerc'i võistkonnakaaslane [[Carlos Sainz juunior|Carlos Sainz jun]] oli kolmas.&lt;ref&gt;{{cite web|last=Kelly|first=Sean|date=19 March 2022|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.facts-and-stats-haas-make-first-q3-appearance-since-2019-as-leclerc-claims.D4MHJehAUyDZqkf8WtQX4.html|title=Facts and Stats: Haas make first Q3 appearance since 2019, as Leclerc claims second Bahrain pole|website=Formula 1|access-date=19 March 2022}}&lt;/ref&gt;

=== Kvalifikatsiooni tulemused ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; | Koht
! rowspan=&quot;2&quot; | {{Tooltip|Nr|Auto number}}
! rowspan=&quot;2&quot; | Sõitja
! rowspan=&quot;2&quot; | Konstruktor
! colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:#eaecf0; text-align:center;&quot; | {{nowrap|Kvalifikatsiooni ajad}}
! rowspan=&quot;2&quot; | {{nowrap|Stardipositsioon}}
|-
! scope=&quot;col&quot; | Q1
! scope=&quot;col&quot; | Q2
! scope=&quot;col&quot; | Q3
|-
! scope=&quot;row&quot; | 1
| align=&quot;center&quot; | 16
| data-sort-value=&quot;lec&quot; | {{riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]]
| [[Scuderia Ferrari|Ferrari]]
| '''1:31.471'''
| 1:30.932
| '''1:30.558'''
| align=&quot;center&quot; | 1
|-
! scope=&quot;row&quot; | 2
| align=&quot;center&quot; | 1
| data-sort-value=&quot;ver&quot; | {{riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]]
| [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]]
| 1:31.785
| '''1:30.757'''
| 1:30.681
| align=&quot;center&quot; | 2
|-
! scope=&quot;row&quot; | 3
| align=&quot;center&quot; | 55
| data-sort-value=&quot;sai&quot; | {{riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz Jr.]]
| [[Scuderia Ferrari|Ferrari]]
| 1:31.567
| 1:30.787
| 1:30.687
| align=&quot;center&quot; | 3
|-
! scope=&quot;row&quot; | 4
| align=&quot;center&quot; | 11
| data-sort-value=&quot;per&quot; | {{riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]]
| [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]]
| 1:32.311
| 1:31.008
| 1:30.921
| align=&quot;center&quot; | 4
|-
! scope=&quot;row&quot; | 5
| align=&quot;center&quot; | 44
| data-sort-value=&quot;ham&quot; | {{riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]]
| [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]]
| 1:32.285
| 1:31.048
| 1:31.238
| align=&quot;center&quot; | 5
|-
! scope=&quot;row&quot; | 6
| align=&quot;center&quot; | 77
| data-sort-value=&quot;bot&quot; | {{riigi ikoon|FIN}} [[Valtteri Bottas]]
| [[Alfa Romeo Vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]
| 1:31.919
| 1:31.717
| 1:31.560
| align=&quot;center&quot; | 6
|-
! scope=&quot;row&quot; | 7
| align=&quot;center&quot; | 20
| data-sort-value=&quot;mag&quot; | {{riigi ikoon|DEN}} [[Kevin Magnussen]]
| [[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]
| 1:31.955
| 1:31.461
| 1:31.808
| align=&quot;center&quot; | 7
|-
! scope=&quot;row&quot; | 8
| align=&quot;center&quot; | 14
| data-sort-value=&quot;alo&quot; | {{riigi ikoon|ESP}} [[Fernando Alonso]]
| [[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault Vormel 1-s|Renault]]
| 1:32.346
| 1:31.621
| 1:32.195
| align=&quot;center&quot; | 8
|-
! scope=&quot;row&quot; | 9
| align=&quot;center&quot; | 63
| data-sort-value=&quot;rus&quot; | {{riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]]
| [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]]
| 1:32.269
| 1:31.252
| 1:32.216
| align=&quot;center&quot; | 9
|-
! scope=&quot;row&quot; | 10
| align=&quot;center&quot; | 10
| data-sort-value=&quot;gas&quot; | {{riigi ikoon|FRA}} [[Pierre Gasly]]
| [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]]
| 1:32.096
| 1:31.635
| 1:32.338
| align=&quot;center&quot; | 10
|-
! scope=&quot;row&quot; | 11
| align=&quot;center&quot; | 31
| data-sort-value=&quot;oco&quot; | {{riigi ikoon|FRA}} [[Esteban Ocon]]
| [[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault Vormel 1-s|Renault]]
| 1:32.041
| 1:31.782
| data-sort-value=&quot;16&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: silver&quot; | &lt;small&gt;N/A&lt;/small&gt;
| align=&quot;center&quot; | 11
|-
! scope=&quot;row&quot; | 12
| align=&quot;center&quot; | 47
| data-sort-value=&quot;sch&quot; | {{nowrap|{{riigi ikoon|DEU}} [[Mick Schumacher]]}}
| [[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]
| 1:32.380
| 1:31.998
| data-sort-value=&quot;19&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: silver&quot; | &lt;small&gt;N/A&lt;/small&gt;
| align=&quot;center&quot; | 12
|-
! scope=&quot;row&quot; | 13
| align=&quot;center&quot; | 4
| data-sort-value=&quot;nor&quot; | {{riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]]
| [[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]
| 1:32.239
| 1:32.008
| data-sort-value=&quot;19&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: silver&quot; | &lt;small&gt;N/A&lt;/small&gt;
| align=&quot;center&quot; | 13
|-
! scope=&quot;row&quot; | 14
| align=&quot;center&quot; | 23
| data-sort-value=&quot;alb&quot; | {{riigi ikoon|THA}} [[Alexander Albon]]
| [[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]
| 1:32.726
| 1:32.664
| data-sort-value=&quot;17&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: silver&quot; | &lt;small&gt;N/A&lt;/small&gt;
| align=&quot;center&quot; | 14
|-
! scope=&quot;row&quot; | 15
| align=&quot;center&quot; | 24
| data-sort-value=&quot;zho&quot; | {{riigi ikoon|CHN}} [[Zhou Guanyu]]
| {{nowrap|[[Alfa Romeo Vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]}}
| 1:32.493
| 1:33.543
| data-sort-value=&quot;12&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: silver&quot; | &lt;small&gt;N/A&lt;/small&gt;
| align=&quot;center&quot; | 15
|-
! scope=&quot;row&quot; | 16
| align=&quot;center&quot; | 22
| data-sort-value=&quot;tsu&quot; | {{riigi ikoon|JPN}} [[Yuki Tsunoda]]
| [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]]
| 1:32.750	
| data-sort-value=&quot;13&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: silver&quot; | &lt;small&gt;N/A&lt;/small&gt;
| data-sort-value=&quot;13&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: silver&quot; | &lt;small&gt;N/A&lt;/small&gt;
| align=&quot;center&quot; | 16
|-
! scope=&quot;row&quot; | 17
| align=&quot;center&quot; | 27
| data-sort-value=&quot;hul&quot; | {{riigi ikoon|GER}} [[Nico Hülkenberg]]
| {{nowrap|[[Aston Martin Vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]}}
| 1:32.777	
| data-sort-value=&quot;13&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: silver&quot; | &lt;small&gt;N/A&lt;/small&gt;
| data-sort-value=&quot;13&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: silver&quot; | &lt;small&gt;N/A&lt;/small&gt;
| align=&quot;center&quot; | 17
|-
! scope=&quot;row&quot; | 18
| align=&quot;center&quot; | 3
| data-sort-value=&quot;ric&quot; | {{riigi ikoon|AUS}} [[Daniel Ricciardo]]
| [[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]
| 1:32.945	
| data-sort-value=&quot;13&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: silver&quot; | &lt;small&gt;N/A&lt;/small&gt;
| data-sort-value=&quot;13&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: silver&quot; | &lt;small&gt;N/A&lt;/small&gt;
| align=&quot;center&quot; | 18
|-
! scope=&quot;row&quot; | 19
| align=&quot;center&quot; | 18
| data-sort-value=&quot;str&quot; | {{riigi ikoon|CAN}} [[Lance Stroll]]
| [[Aston Martin Vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]
| 1:33.032	
| data-sort-value=&quot;13&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: silver&quot; | &lt;small&gt;N/A&lt;/small&gt;
| data-sort-value=&quot;13&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: silver&quot; | &lt;small&gt;N/A&lt;/small&gt;
| align=&quot;center&quot; | 19
|-
! scope=&quot;row&quot; | 20
| align=&quot;center&quot; | 6
| data-sort-value=&quot;lat&quot; | {{riigi ikoon|CAN}} [[Nicholas Latifi]]
| [[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]
| 1:33.634
| data-sort-value=&quot;17&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: silver&quot; | &lt;small&gt;N/A&lt;/small&gt;
| data-sort-value=&quot;17&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;background: silver&quot; | &lt;small&gt;N/A&lt;/small&gt;
| align=&quot;center&quot; | 20
|-
! colspan=&quot;8&quot; | 107% aeg: 1:37.873
|-
! colspan=&quot;8&quot; | Allikas:&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/results.html/2022/races/1124/bahrain/qualifying.html|title=Formula 1 Gulf Air Bahrain Grand Prix 2022 – Qualifying|website=Formula 1|date=19 March 2022|access-date=19 March 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Starting grid&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/results.html/2022/races/1124/bahrain/starting-grid.html|title=Formula 1 Gulf Air Bahrain Grand Prix 2022 – Starting Grid|website=Formula 1|date=19 March 2022|access-date=19 March 2022}}&lt;/ref&gt;
|}

== Sõit ==
Sõit algas pühapäeval, 20. märtsil kell 18:00 kohaliku aja järgi. Võistlus toimus tehisvalguse käes ja oli 57 ringi pikk.&lt;ref name=&quot;Timetable&quot;/&gt; Leclerc suutis stardis ja esimeses kurvis oma kohta Verstappeni ees kaitsta. Sainz suutis hoida kolmandat kohta, kuid neljandana alustanud Pérez kaotas kohti Hamiltonile ja Magnussenile. Bottas, kes alustas kuuendalt kohtalt, kukkus esimese ringiga 14ndaks. Schumacher ja Ocon põrkasid esimesel ringil kokku ja viimane sai 5 sekundilise ajakaristuse. Pérez suutis uuesti Magnussenist ja Hamiltonist mööda saada ja tõusis taas neljandaks.&lt;ref name=&quot;f1_recap&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/latest/article.leclerc-leads-1-2-for-ferrari-in-bahrain-gp-as-both-red-bulls-suffer-late.3GyOQOvMIMA8FIH17cXOoT.html|title=Leclerc leads 1–2 for Ferrari in Bahrain GP as both Red Bulls suffer late retirements|website=Formula 1|date=20 March 2022|accessdate=23 March 2022}}&lt;/ref&gt;

Hamilton läks esimesena 9. ringil boksi ja naases sealt 12ndana. Leclerci seljataga olnud Verstappen läks boksi 14. ringil koos Sainziga, Leclerc järgnes ring hiljem. Pärast boksipeatusi suutis Verstappen DRSi abiga Leclerc'ist mööduda, kuid Leclerc sai temast kohe mööda tagasi. Kaks ringi hiljem üritas Verstappen peasirgel uuesti, aga pidurdas blokki ja sõitis esimeses kurvis otse, lastes sellega Leclerc'il vahet kasvatada.&lt;ref name=&quot;f1_recap&quot;/&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|last1=Cobb|first1=Haydn|last2=Kalinauckas|first2=Alex|date=20 March 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/leclerc-explains-tactics-for-beating-verstappen-in-bahrain-gp-battles/9171149/|title=Leclerc explains F1 tactics for beating Verstappen in Bahrain GP battles|website=Motorsport.com|publisher=Motorsport Network|access-date=28 March 2022}}&lt;/ref&gt;

Leclerc suutis oma edu hoida ning Verstappen tegi 31. ringil boksipeatuse, Leclerc järgnes talle ring hiljem. Sainz and Pérez tegid oma peatused 34. ringil. Vaid 10 ringi hiljem tegid Verstappen, Sainz ja Hamilton veel kolmanda peatuse. 46ndal ringil süttis Gasly auto ning see tõi rajale turvaauto. Turvaauto lahkudes suutis Leclerc oma kohta hoida, kui Verstappen andis võistkonnale teada, et ta jõuallikalt kaob jõud. Sainz ja Hamilton said temast mööda ning 54. ringil läks valitsev maailmameister boksi ja katkestas. Viimasel ringil tekkis Pérezi autol kütusesüsteemi rike, mistõttu tegi ta spinni ja oli sunnitud katkestama. Leclerc ja Sainz võtsid kaksikvõidu ja Hamilton oli kolmas.&lt;ref name=&quot;f1_recap&quot;/&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|last=Kalinauckas|first=Alex|date=20 March 2022|url=https://www.motorsport.com/f1/news/bahrain-gp-leclerc-leads-ferrari-1-2-as-verstappen-retires/9167870/|title=Bahrain GP: Leclerc leads Ferrari 1-2; Red Bull implodes|website=Motorsport.com|publisher=Motorsport Network|access-date=20 March 2022}}&lt;/ref&gt; Russell lõpetas neljandana ning Magnussen oli viies.

=== Sõidu tulemused ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
! scope=&quot;col&quot; | Koht
! scope=&quot;col&quot; | {{Tooltip|Nr|Auto number}}
! scope=&quot;col&quot; | Sõitja
! scope=&quot;col&quot; | Konstruktor
! class=&quot;unsortable&quot; scope=&quot;col&quot; | Ringid
! class=&quot;unsortable&quot; scope=&quot;col&quot; | Aeg/Katkestanud
! scope=&quot;col&quot; | {{nowrap|Stardipositsioon}}
! scope=&quot;col&quot; | Punktid
|-
! 1
| align=&quot;center&quot; | 16
| data-sort-value=&quot;lec&quot; | '''{{riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]]'''
| [[Scuderia Ferrari|'''Ferrari''']]
| 57
| 1:37:33.584
| align=&quot;center&quot; | 1
| align=&quot;center&quot; | '''26'''{{ref|1|1}}
|-
! 2
| align=&quot;center&quot; | 55
| data-sort-value=&quot;sai&quot; | '''{{riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz juunior|Carlos Sainz jun]]'''
| [[Scuderia Ferrari|'''Ferrari''']]
| 57
| +5.598
| align=&quot;center&quot; | 3
| align=&quot;center&quot; | '''18'''
|-
! 3
| align=&quot;center&quot; | 44
| data-sort-value=&quot;ham&quot; | '''{{riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]]'''
| '''[[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]]'''
| 57
| +9.675
| align=&quot;center&quot; | 5
| align=&quot;center&quot; | '''15'''
|-
! 4
| align=&quot;center&quot; | 63
| data-sort-value=&quot;rus&quot; | '''{{riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]]'''
| '''[[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]]'''
| 57
| +11.211
| align=&quot;center&quot; | 9
| align=&quot;center&quot; | '''12'''
|-
! 5
| align=&quot;center&quot; | 20
| data-sort-value=&quot;mag&quot; | '''{{riigi ikoon|DEN}} [[Kevin Magnussen]]'''
| '''[[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]'''
| 57
| +14.754
| align=&quot;center&quot; | 7
| align=&quot;center&quot; | '''10'''
|-
! 6
| align=&quot;center&quot; | 77
| data-sort-value=&quot;bot&quot; | '''{{riigi ikoon|FIN}} [[Valtteri Bottas]]'''
| '''[[Alfa Romeo Vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]'''
| 57
| +16.119
| align=&quot;center&quot; | 6
| align=&quot;center&quot; | '''8'''
|-
! 7
| align=&quot;center&quot; | 31
| data-sort-value=&quot;oco&quot; | '''{{riigi ikoon|FRA}} [[Esteban Ocon]]'''
| '''[[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault Vormel 1-s|Renault]]'''
| 57
| +19.423
| align=&quot;center&quot; | 11
| align=&quot;center&quot; | '''6'''
|-
! 8
| align=&quot;center&quot; | 22
| data-sort-value=&quot;tsu&quot; | '''{{riigi ikoon|JPN}} [[Yuki Tsunoda]]'''
| nowrap=&quot;&quot; |'''[[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]]'''
| 57
| +20.386
| align=&quot;center&quot; | 16
| align=&quot;center&quot; | '''4'''
|-
! 9
| align=&quot;center&quot; | 14
| data-sort-value=&quot;alo&quot; | '''{{riigi ikoon|ESP}} [[Fernando Alonso]]'''
| '''[[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault Vormel 1-s|Renault]]'''
| 57
| +22.390
| align=&quot;center&quot; | 8
| align=&quot;center&quot; | '''2'''
|-
! 10
| align=&quot;center&quot; | 24
| data-sort-value=&quot;zho&quot; | '''{{riigi ikoon|CHN}} [[Zhou Guanyu]]'''
| '''[[Alfa Romeo Vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]'''
| 57
| +23.064
| align=&quot;center&quot; | 15
| align=&quot;center&quot; | '''1'''
|-
! 11
| align=&quot;center&quot; | 47
| data-sort-value=&quot;sch&quot; | {{nowrap|{{riigi ikoon|GER}} [[Mick Schumacher]]}}
| nowrap=&quot;&quot; |[[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]
| 57
| +32.574
| align=&quot;center&quot; | 12
| 
|-
! 12
| align=&quot;center&quot; | 18
| data-sort-value=&quot;str&quot; | {{riigi ikoon|CAN}} [[Lance Stroll]]
| nowrap=&quot;&quot; |{{nowrap|[[Aston Martin Vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]}}
| 57
| +45.873
| align=&quot;center&quot; | 19
| 
|-
! 13
| align=&quot;center&quot; | 3
| data-sort-value=&quot;alb&quot; | {{riigi ikoon|THA}} [[Alexander Albon]]
| [[Williams Grand Prix Engineering|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]
| 57
| +53.932
| align=&quot;center&quot; | 14
| 
|-
! 14
| align=&quot;center&quot; | 3
| data-sort-value=&quot;ric&quot; | {{riigi ikoon|AUS}} [[Daniel Ricciardo]]
| [[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]
| 57
| +54.975
| align=&quot;center&quot; | 18
| 
|-
! 15
| align=&quot;center&quot; | 4
| data-sort-value=&quot;nor&quot; | {{riigi ikoon|GBR}} [[Lando Norris]]
| [[McLaren]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]
| 57
| +56.335
| align=&quot;center&quot; | 13
| 
|-
! 16
| align=&quot;center&quot; | 6
| data-sort-value=&quot;lat&quot; | {{riigi ikoon|CAN}} [[Nicholas Latifi]]
| [[WilliamsF1|Williams]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]
| 57
| +1:01.795
| align=&quot;center&quot; | 20
| 
|-
! 17
| align=&quot;center&quot; | 27
| data-sort-value=&quot;hul&quot; | {{riigi ikoon|GER}} [[Nico Hülkenberg]]
| [[Aston Martin Vormel 1-s|Aston Martin]] [[Saudi Aramco|Aramco]]-[[Mercedes AMG High Performance Powertrains|Mercedes]]
| 57
| +1:03.829
| align=&quot;center&quot; | 17
| 
|-
! 18{{ref|2|2}}
| align=&quot;center&quot; | 11
| data-sort-value=&quot;per&quot; | {{riigi ikoon|MEX}} [[Sergio Pérez]]
| [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]]
| 56
| {{nowrap|Kütusesurve}}
| align=&quot;center&quot; | 4
| 
|-
! 19{{ref|2|2}}
| align=&quot;center&quot; | 1
| data-sort-value=&quot;ver&quot; | {{riigi ikoon|NED}} [[Max Verstappen]]
| [[Red Bull Racing]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]]
| 54
| {{nowrap|Kütusesurve}}
| align=&quot;center&quot; | 2
| 
|-
! Ret
| align=&quot;center&quot; | 10
| data-sort-value=&quot;gas&quot; | {{riigi ikoon|FRA}} [[Pierre Gasly]]
| [[Scuderia AlphaTauri|AlphaTauri]]-[[Red Bull Powertrains|RBPT]]
| 44
| Jõuallikas
| align=&quot;center&quot; | 10
| 
|- class=&quot;sortbottom&quot;
| colspan=&quot;8&quot; align=&quot;center&quot;|''Kiireim ring:'' {{riigi ikoon|MON}} ''[[Charles Leclerc]] ([[Scuderia Ferrari|Ferrari]]) – 1:34.570 (51. ring)''
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Source:&lt;ref name=&quot;Starting grid&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Race result&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/results.html/2022/races/1124/bahrain/race-result.html|title=Formula 1 Gulf Air Bahrain Grand Prix 2022 – Race Result|website=Formula 1|date=20 March 2022|access-date=20 March 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Fastest laps&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.formula1.com/en/results.html/2022/races/1124/bahrain/fastest-laps.html|title=Formula 1 Gulf Air Bahrain Grand Prix 2022 – Fastest Laps|website=Formula 1|date=20 March 2022|access-date=20 March 2022}}&lt;/ref&gt;
|}
'''Märkused'''
* {{note|1|1}} – Sisaldab punkti kiireima ringi eest.&lt;ref name=&quot;Fastest laps&quot;/&gt;
* {{note|2|2}} – [[Sergio Pérez]] ja [[Max Verstappen]] klassifitseeriti, sest nad lõpetasid rohkem kui 90% võistlusdistantsist.&lt;ref name=&quot;Race result&quot;/&gt;

== MM-punktid pärast sõitu ==

{{veerg-algus}}
{{veerg-2}}
;Sõitjate MM-sarja punktiarvestus
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
! scope=&quot;col&quot; | {{Tooltip|Pos.|Position}}
! scope=&quot;col&quot; | Driver
! scope=&quot;col&quot; | Points
|-
| align=&quot;center&quot;| 1
| {{riigi ikoon|MON}} [[Charles Leclerc]]
| align=&quot;left&quot;| 26
|-
| align=&quot;center&quot;| 2
| {{riigi ikoon|ESP}} [[Carlos Sainz juunior|Carlos Sainz jun]]
| align=&quot;left&quot;| 18
|-
| align=&quot;center&quot;| 3
| {{riigi ikoon|GBR}} [[Lewis Hamilton]]
| align=&quot;left&quot;| 15
|-
| align=&quot;center&quot;| 4
| {{riigi ikoon|GBR}} [[George Russell]]
| align=&quot;left&quot;| 12
|-
| align=&quot;center&quot;|5
| {{riigi ikoon|DEN}} [[Kevin Magnussen]]
| align=&quot;left&quot;|10
|-
!colspan=4|Allikas:&lt;ref name=&quot;Stats F1&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.statsf1.com/en/2022/bahrein/championnat.aspx|title=Bahrain 2022 – Championship|website=Stats F1|date=20 March 2022|access-date=10 April 2022}}&lt;/ref&gt;
|}

{{veerg-2}}
;Konstruktorite MM-sarja punktiarvestus
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
! scope=&quot;col&quot; | {{Tooltip|Pos.|Position}}
! scope=&quot;col&quot; | Constructor
! scope=&quot;col&quot; | Points
|-
|align=&quot;center&quot;|1
|{{riigi ikoon|ITA}} [[Scuderia Ferrari|Ferrari]]
|align=&quot;left&quot;|44
|-
|align=&quot;center&quot;|2
|{{riigi ikoon|GER}} [[Mercedes-Benz Vormel 1-s|Mercedes]]
|align=&quot;left&quot;|27
|-
|align=&quot;center&quot;|3
|{{riigi ikoon|USA}} [[Haas F1 Team|Haas]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]
|align=&quot;left&quot;|10
|-
|align=&quot;center&quot;|4
|{{riigi ikoon|CHE}} [[Alfa Romeo Vormel 1-s|Alfa Romeo]]-[[Scuderia Ferrari|Ferrari]]
|align=&quot;left&quot;|9
|-
|align=&quot;center&quot;|5
|{{riigi ikoon|FRA}} [[Alpine F1 Team|Alpine]]-[[Renault Vormel 1-s|Renault]]
|align=&quot;left&quot;|8
|-
!colspan=4|Source:&lt;ref name=&quot;Stats F1&quot;/&gt;
|}
{{veerg-lõpp}}

* &lt;small&gt;'''Märkus''': Kuvatud on ainult esiviisik.&lt;/small&gt;

== Viited ==
{{reflist}}</text>
      <sha1>eq44rjlwkl30ivmavpv9exzjvy3pel9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Nädala pildid/33 (2022)</title>
    <ns>4</ns>
    <id>635027</id>
    <revision>
      <id>6176899</id>
      <timestamp>2022-08-12T12:05:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Pilt |pilt=Aaspere mõisa tuuleveski2.jpg |laius=500px |pildi_alttekst=Aaspere mõisa tuuleveski |tekst='''[[Haljala kihelkond]]''' (lühend Hlj) oli [[Eestimaa kubermang]]us [[Rakvere kreis|Rakvere]] ja [[Viru kreis]]is ning [[Virumaa]]l asunud [[kihelkond]].&lt;P&gt;Pildil on Haljala kihelkonnas asunud [[Aaspere mõis]]a [[tuuleveski]]. |autor=[[Kasutaja:Iifar|Ivar Leidus]] }}'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="377" xml:space="preserve">{{Pilt
|pilt=Aaspere mõisa tuuleveski2.jpg
|laius=500px
|pildi_alttekst=Aaspere mõisa tuuleveski
|tekst='''[[Haljala kihelkond]]''' (lühend Hlj) oli [[Eestimaa kubermang]]us [[Rakvere kreis|Rakvere]] ja [[Viru kreis]]is ning [[Virumaa]]l asunud [[kihelkond]].&lt;P&gt;Pildil on Haljala kihelkonnas asunud [[Aaspere mõis]]a [[tuuleveski]].
|autor=[[Kasutaja:Iifar|Ivar Leidus]]
}}</text>
      <sha1>f4m44pzdawfpyqypv99xr04pw7wfm3b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Infokast valimised/rida/doc</title>
    <ns>10</ns>
    <id>635028</id>
    <revision>
      <id>6176902</id>
      <timestamp>2022-08-12T12:10:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{dokumentatsiooni alamleht}}  See alammall on mõeldud kasutamiseks koos malliga [[Mall:Infokast valimised|Infokast valimised]], et tekitada kandidaatide read. See mall ei ole mõeldud kasutamiseks otse artiklis.  &lt;includeonly&gt; [[Kategooria:Infokastid]] &lt;/includeonly&gt;'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="269" xml:space="preserve">{{dokumentatsiooni alamleht}}

See alammall on mõeldud kasutamiseks koos malliga [[Mall:Infokast valimised|Infokast valimised]], et tekitada kandidaatide read. See mall ei ole mõeldud kasutamiseks otse artiklis.

&lt;includeonly&gt;
[[Kategooria:Infokastid]]
&lt;/includeonly&gt;</text>
      <sha1>547vik00ycqafuzaahmbsrfcl7ssiw9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:2022. aasta Bahreini Grand Prix</title>
    <ns>1</ns>
    <id>635029</id>
    <revision>
      <id>6176908</id>
      <timestamp>2022-08-12T12:33:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pealkiri */ uus alaosa</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="130" xml:space="preserve">== Pealkiri ==

Ei ole korras. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2022, kell 15:33 (EEST)</text>
      <sha1>4m8ln42bqnms9y9538diaw6j6he1gea</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176950</id>
      <parentid>6176908</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:17:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Raamaturott teisaldas lehekülje [[Arutelu:2022 Bahreini Grand Prix]] pealkirja [[Arutelu:2022. aasta Bahreini Grand Prix]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="130" xml:space="preserve">== Pealkiri ==

Ei ole korras. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2022, kell 15:33 (EEST)</text>
      <sha1>4m8ln42bqnms9y9538diaw6j6he1gea</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Linnasisene linn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635030</id>
    <revision>
      <id>6176923</id>
      <timestamp>2022-08-12T13:39:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WikedKentaur</username>
        <id>464</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Linnasisene linn''' on [[linn]]aline asula [[Eesti]]s, mis ei moodusta eraldi [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] üksust ning kuulub linna koosseisu.    Eestis on 32 linnasisest linna:  # [[Haapsalu]] # [[Narva-Jõesuu]] # [[Paide]] # [[Pärnu]] # [[Tartu]]  == Vaata ka == * [[Vallasisene linn]]'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="310" xml:space="preserve">'''Linnasisene linn''' on [[linn]]aline asula [[Eesti]]s, mis ei moodusta eraldi [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] üksust ning kuulub linna koosseisu. 


Eestis on 32 linnasisest linna:

# [[Haapsalu]]
# [[Narva-Jõesuu]]
# [[Paide]]
# [[Pärnu]]
# [[Tartu]]

== Vaata ka ==
* [[Vallasisene linn]]</text>
      <sha1>s60kamnjkc3990h1mcgif0zjtf5ldti</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176924</id>
      <parentid>6176923</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T13:40:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WikedKentaur</username>
        <id>464</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="309" xml:space="preserve">'''Linnasisene linn''' on [[linn]]aline asula [[Eesti]]s, mis ei moodusta eraldi [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] üksust ning kuulub linna koosseisu. 


Eestis on 5 linnasisest linna:

# [[Haapsalu]]
# [[Narva-Jõesuu]]
# [[Paide]]
# [[Pärnu]]
# [[Tartu]]

== Vaata ka ==
* [[Vallasisene linn]]</text>
      <sha1>04ogx0z09e6d7zvci4cuyasjl3tbo59</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176936</id>
      <parentid>6176924</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T14:17:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="320" xml:space="preserve">'''Linnasisene linn''' on [[Eesti]]s [[linn]], mis kuulub [[linn]]aks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e koosseisu ega moodusta eraldi kohaliku omavalitsuse üksust. 

Eestis on 5 linnasisest linna:

# [[Haapsalu]]
# [[Narva-Jõesuu]]
# [[Paide]]
# [[Pärnu]]
# [[Tartu]]

== Vaata ka ==
* [[Vallasisene linn]]</text>
      <sha1>95exhl9v6xlnj2p2g2tfvpnq4l2rpv7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176937</id>
      <parentid>6176936</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T14:18:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="316" xml:space="preserve">'''Linnasisene linn''' on [[Eesti]]s [[linn]], mis kuulub linnaks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e koosseisu ega moodusta eraldi kohaliku omavalitsuse üksust. 

Eestis on 5 linnasisest linna:

# [[Haapsalu]]
# [[Narva-Jõesuu]]
# [[Paide]]
# [[Pärnu]]
# [[Tartu]]

== Vaata ka ==
* [[Vallasisene linn]]</text>
      <sha1>l53och439wlt55ivxn7c5q19ovp6k17</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177165</id>
      <parentid>6176937</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T20:36:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="347" xml:space="preserve">'''Linnasisene linn''' on [[Eesti]]s [[linn]], mis kuulub linnaks nimetatava [[kohaliku omavalitsuse üksus]]e koosseisu ega moodusta eraldi kohaliku omavalitsuse üksust. 

Eestis on 5 linnasisest linna:

# [[Haapsalu]]
# [[Narva-Jõesuu]]
# [[Paide]]
# [[Pärnu]]
# [[Tartu]]

== Vaata ka ==
* [[Vallasisene linn]]

[[Kategooria:Eesti linnad| ]]</text>
      <sha1>hich59hv0g2n9m9hxmspayiyop7cyrg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Infokast valimised/doc</title>
    <ns>10</ns>
    <id>635031</id>
    <revision>
      <id>6176941</id>
      <timestamp>2022-08-12T14:32:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{dokumentatsiooni alamleht}}  Infokast kasutamiseks parlamendivalimiste, presidendivalimiste, eelvalimiste või järelvalimiste artiklites.   &lt;pre style=&quot;white-space:pre; overflow:auto;&quot;&gt; {{Infokast valimised | valimiste_nimi          = &lt;!-- vaikimisi lehekülje nimi --&gt; | lipp                    =  | lipu_ääris              =  | lipu_laius              = | tüüp                    = &lt;!-- presidendivalimised, parlamendivalimised, eelvalimised või järelvalimised --&gt;&lt;!-...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8967" xml:space="preserve">{{dokumentatsiooni alamleht}}

Infokast kasutamiseks parlamendivalimiste, presidendivalimiste, eelvalimiste või järelvalimiste artiklites. 

&lt;pre style=&quot;white-space:pre; overflow:auto;&quot;&gt;
{{Infokast valimised
| valimiste_nimi          = &lt;!-- vaikimisi lehekülje nimi --&gt;
| lipp                    = 
| lipu_ääris              = 
| lipu_laius              =
| tüüp                    = &lt;!-- presidendivalimised, parlamendivalimised, eelvalimised või järelvalimised --&gt;&lt;!-- KOHUSTUSLIK ja sobivad ainult neli eelnevalt toodud väärtust --&gt;
| toimumata               = 
| eelmised_valimised      = 
| eelimine_aasta          = 
| lahkuvad_liikmed        = 
| valimiste_kuupäev       =
| valitud_liikmed         = 
| järgmised_valimised     =
| järgmine_aasta          = 
| võimalike_häälte_arv    = 
| vajalikud_hääled        = 
| valitavate_kohtade_arv  = 
| kohad_enamuseks         = 
| arvamusküsitlused       = 
| registreeritud_valijad  = 
| osavõtt                 = 
| pildisuurus             =
| pilt_püsti              = 
| täide                   = &lt;!-- täidab tühja ruumi pilt1 vasakul tekstiga--&gt;

&lt;!--        inimene 1        --&gt;
| pilt1                   = 
| pilt1_suurus            = 
| pilt1_püsti             = 
| värv1                   = 
| kandidaat1              =
| juht1                   = &lt;!-- ainult parlamendivalimistel --&gt;
| partei1                 = 
| valimisliit1            = 

&lt;!-- presidendivalimised --&gt;
| koduosariik1            = 
| asepresidendikandidaat1 = 
| valijameeste_hääled1    = 
| delegaatide_arv1        = 
| võidetud_osariigid1     = 
| võidetud_maakondi1      = 

&lt;!-- parlamendivalimised --&gt;
| juht_alates1            = 
| juhi_valimisringkond1   = 
| eelmised_valimised1     = 
| kohti_enne1             = 
| kohti_vaja1             = 
| kohti1                  = 
| kohti_pärast1           = 
| kohtade_muutus1         = 

&lt;!-- iga tüüp --&gt;
| hääli1                  = 
| protsent1               = 
| muutus1                 = &lt;!-- ainult parlamendivalimistel --&gt;

&lt;!--        inimene 2        --&gt;
| pilt2                   = 
| pilt2_suurus            = 
| pilt2_püsti             = 
| värv2                   = 
| kandidaat2              =
| juht2                   = &lt;!-- ainult parlamendivalimistel --&gt;
| partei2                 = 
| valimisliit2            = 

&lt;!-- presidendivalimised --&gt;
| koduosariik2            = 
| asepresidendikandidaat2 = 
| valijameeste_hääled2    = 
| delegaatide_arv2        = 
| võidetud_osariigid2     = 
| võidetud_maakondi2      = 

&lt;!-- parlamendivalimised --&gt;
| juht_alates2            = 
| juhi_valimisringkond2   = 
| eelmised_valimised2     = 
| kohti_enne2             = 
| kohti_vaja2             = 
| kohti2                  = 
| kohti_pärast2           = 
| kohtade_muutus2         = 

&lt;!-- iga liik --&gt;
| hääli2                  = 
| protsent2               = 
| muutus2                 = &lt;!-- ainult parlamendivalimistel --&gt;

&lt;!-- tühjad read --&gt;
| 1tühi                   = 
| 1andmed1                = 
| 1andmed2                = 
| 2tühi                   = 
| 2andmed1                = 
| 2andmed2                = 

&lt;!-- kaart --&gt;
| map_image               = 
| map_size                = 
| map_alt                 = 
| map                     = 
| map_caption             = 

&lt;!-- jalus --&gt;
| ametikoht               = 
| enne_valimisi           = 
| enne_partei             = 
| pärast_valimisi         = 
| pärast_partei           = 
}}
&lt;/pre&gt;

: *Kohustuslikud väljad.
: &amp;dagger; kuvatakse ainult siis, kui valimised on toimumata.
: &amp;Dagger; kuvatakse ainult siis, kui valimised on toimunud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
! Väli !! Tüüp !! Kirjeldus
|-
| '''valimiste_nimi'''
|*
| Valimiste nimi. Kui väli jätta tühjaks, siis kuvatakse lehekülje nimi.
|-
| '''lipp'''
|
| Riigi lipp, kus valimised toimusid.
|-
| '''lipu_ääris'''
|
| Lisab lipule halli äärise.
|-
| '''lipu_laius'''
|
| Võimalik muuta lipu laiust.
|-
| '''tüüp'''
|*
| Valimiste liik. Peab olema üks neljast: presidendivalimised, parlamendivalimised, eelvalimised või järelvalimised.
|-
| '''toimumata'''
|*
| Välja väärtus peab olema &quot;jah&quot; või &quot;ei&quot;. Väljad tähistatud sümboliga &amp;dagger; kuvatakse ainult siis, kui valimised on toimumata. Väljad tähistatud sümboliga &amp;Dagger; kuvatakse ainult siis, kui valimised on toimunud. (Vaikimisi &quot;ei&quot;.)
|-
| '''eelmised_valimised'''
|
| Eelmiste valimiste lehekülje nimi.
|-
| '''eelimine_aasta'''
|
| Aasta, millal eelmised valimised toimusid.
|-
| '''lahkuvad_liikmed'''
| ''parlamendivalimised''
| Lahkuva parlamendi koosseisu nimi või nimekiri lahkuva parlamendi koosseisu liikmetest.
|-
| '''valimiste_kuupäev'''
| 
| Valimiste kuupäev(ad).
|-
| '''valitud_liikmed'''
| ''parlamendivalimised''
| Valitud parlamendi koosseisu nimi või nimekiri valitud parlamendi koosseisu liikmetest.
|-
| '''järgmised_valimised'''
|
| Järgmiste valimiste lehekülje nimi.
|-
| '''järgmine_aasta'''
|
| Aasta, millal järgmised valimised toimusid/toimuvad.
|-
| '''võimalike_häälte_arv'''
| ''presidendivalimised''
| Maksimaalne võimalik häälte arv ja valimissüsteem (näiteks valimiskogu).
|-
| '''vajalikud_hääled'''
| ''presidendivalimised''
| Häälte arv vajalik valimiste võitmiseks.
|-
| '''valitavate_kohtade_arv'''
| ''parlamendivalimised''&lt;br/&gt;''järelvalimised''
| Kohtade arv, mis valitakse antud valimistel ümber.
|-
| '''kohad_enamuseks'''
| ''parlamendivalimised''
| Kohtade arv, mis on vajalik enamuse saavutamiseks parlamendis.
|-
| '''arvamusküsitlused'''
| 
| Arvamusküsitluste lehekülje nimi.
|-
| '''registreeritud_valijad'''
| 
| Valimistel registreeritud valijate arv.
|-
| '''osavõtt'''
| 
| Valimiste osavõtuprotsent.
|-
| '''pildisuurus'''
| 
| Kõigi piltide suurus.
|-
| '''pilt_püsti '''
| 
| Kõigi piltide parameetri 'püsti' korrutaja väärtus.
|-
| '''täide'''
| 
| Võimalik esimesest pildist vasakul olevasse tühja ruumi lisada teksti.
|-
| '''pilt1'''
| 
| Kandidaadi või partei juhi pilt. Võimalik kuvada kuni üheksat kandidaati.
|-
| '''pilt1_püsti'''
| 
| Pil1 parameetri 'püsti' korrutaja väärtus.
|-
| '''värv1'''
| 
| Partei tunnusvärvi HEX-kood (ilma &lt;nowiki&gt;#&lt;/nowiki&gt;).
|-
| '''kandidaat1'''
| 
| Kandidaadi nimi.
|-
| '''juht1'''
| ''parlamendivalimised'
| Partei juhi nimi.
|-
| '''partei1'''
| 
| Partei nimi.
|-
| '''valimisliit1'''
| 
| Valimisliidu nimi. 
|-
| '''koduosariik1'''
| ''presidendivalimised''
| Osariik, mida kandidaat esindab.
|-
| '''asepresidendikandidaat1 '''
| ''presidendivalimised''
| Kandidaadi asepresidendikandidaat.
|-
| '''valijameeste_hääled1'''
| ''presidendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;Dagger;
| Kandidaadi võidetud valijameeste häälte arv.
|-
| '''delegaatide_arv1'''
| ''presidendivalimised''
| Kandidaadi võidetud delegaatide arv.
|-
| '''võidetud_osariigid1'''
| ''presidendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;Dagger;
| Kandidaadi poolt võidetud osariigid.
|-
| '''võidetud_maakondi1'''
| ''presidendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;Dagger;
| Kandidaadi poolt võidetud maakonnad.
|-
| '''juht_alates1'''
| ''parlamendivalimised''
| Kuupäev, millal sai partei juhiks.
|-
| '''juhi_valimisringkond1'''
| ''parlamendivalimised''
| Valimisringkond, kus partei juht kandideerib.
|-
| '''eelmised_valimised1'''
| ''parlamendivalimised''
| Eelmisel valimistel saadud kohtade arv ja häälteprotsent.
|-
| '''kohti_enne1'''
| ''parlamendivalimised''
| Kohtade arv enne valimisi, kuvatakse 'Kohti praegu', kui valimised on toimumata.
|-
| '''kohti_vaja1'''
| ''parlamendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;dagger;
| Kohtade arv, mis on vaja juurde võita, et saavutada enamus.
|-
| '''kohti1'''
| ''parlamendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;Dagger;
| Valimistel võidetud kohtade arv.
|-
| '''kohti_pärast1'''
| ''parlamendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;Dagger;
| Kohtade arv pärast valimisi.
|-
| '''kohtade_muutus1'''
| ''parlamendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;Dagger;
| Kohtade muutus võrreldes eelmiste valimistega.
|-
| '''hääli1'''
| &amp;Dagger;
| Parteile või kandidaadile antud häälte arv.
|-
| '''protsent1'''
| &amp;Dagger;
| Parteile või kandidaadile antud häälte protsent.
|-
| '''muutus1'''
| ''parlamendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;Dagger;
| Häälte protsendi muutus võrreldes eelmiste valimistega.
|-
| '''1tühi'''
|
| Tühja andmerea pealkiri.
|-
| '''1andmed1'''
|
| Tühja rea andmed.
|-
| '''kaart_pilt'''
|
| Valimisi kirjeldav kaart.
|-
| '''kaart_suurus'''
|
| Kuvatava kaardi suurus. (Vaikimisi300px).
|-
| '''kaart'''
|
| Võimalus kaardi pilt asendada millegi muuga, näiteks malliga.
|-
| '''kaart_allkiri'''
|
| Kuvatava kaardi allkiri.
|-
| '''ametikoht'''
|
| Juhi ametikoha nimetus enne valimisi. (President, Peaminister, Esimees...)
|-
| '''enne_valimisi'''
|
| Juhi nimi enne valimisi.
|-
| '''enne_partei'''
|
| Juhi partei nimi enne valimisi.
|-
| '''pärast_valimisi'''
| &amp;Dagger;
| Juhi nimi pärast valimisi.
|-
| '''pärast_partei'''
| &amp;Dagger;
| Juhi partei nimi pärast valimisi.
|}

&lt;includeonly&gt;
[[Kategooria:Infokastid]]
&lt;/includeonly&gt;</text>
      <sha1>6fpv1pcqfo5c1w1r9s4plvqw5gzv2pv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176984</id>
      <parentid>6176941</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:12:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Karljohan29</username>
        <id>136246</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="63126" xml:space="preserve">{{dokumentatsiooni alamleht}}

Infokast kasutamiseks parlamendivalimiste, presidendivalimiste, eelvalimiste või järelvalimiste artiklites. 

&lt;pre style=&quot;white-space:pre; overflow:auto;&quot;&gt;
{{Infokast valimised
| valimiste_nimi          = &lt;!-- vaikimisi lehekülje nimi --&gt;
| lipp                    = 
| lipu_ääris              = 
| lipu_laius              =
| tüüp                    = &lt;!-- presidendivalimised, parlamendivalimised, eelvalimised või järelvalimised --&gt;&lt;!-- KOHUSTUSLIK ja sobivad ainult neli eelnevalt toodud väärtust --&gt;
| toimumata               = 
| eelmised_valimised      = 
| eelimine_aasta          = 
| lahkuvad_liikmed        = 
| valimiste_kuupäev       =
| valitud_liikmed         = 
| järgmised_valimised     =
| järgmine_aasta          = 
| võimalike_häälte_arv    = 
| vajalikud_hääled        = 
| valitavate_kohtade_arv  = 
| kohad_enamuseks         = 
| arvamusküsitlused       = 
| registreeritud_valijad  = 
| osavõtt                 = 
| pildisuurus             =
| pilt_püsti              = 
| täide                   = &lt;!-- täidab tühja ruumi pilt1 vasakul tekstiga--&gt;

&lt;!--        inimene 1        --&gt;
| pilt1                   = 
| pilt1_suurus            = 
| pilt1_püsti             = 
| värv1                   = 
| kandidaat1              =
| juht1                   = &lt;!-- ainult parlamendivalimistel --&gt;
| partei1                 = 
| valimisliit1            = 

&lt;!-- presidendivalimised --&gt;
| koduosariik1            = 
| asepresidendikandidaat1 = 
| valijameeste_hääled1    = 
| delegaatide_arv1        = 
| võidetud_osariigid1     = 
| võidetud_maakondi1      = 

&lt;!-- parlamendivalimised --&gt;
| juht_alates1            = 
| juhi_valimisringkond1   = 
| eelmised_valimised1     = 
| kohti_enne1             = 
| kohti_vaja1             = 
| kohti1                  = 
| kohti_pärast1           = 
| kohtade_muutus1         = 

&lt;!-- iga tüüp --&gt;
| hääli1                  = 
| protsent1               = 
| muutus1                 = &lt;!-- ainult parlamendivalimistel --&gt;

&lt;!--        inimene 2        --&gt;
| pilt2                   = 
| pilt2_suurus            = 
| pilt2_püsti             = 
| värv2                   = 
| kandidaat2              =
| juht2                   = &lt;!-- ainult parlamendivalimistel --&gt;
| partei2                 = 
| valimisliit2            = 

&lt;!-- presidendivalimised --&gt;
| koduosariik2            = 
| asepresidendikandidaat2 = 
| valijameeste_hääled2    = 
| delegaatide_arv2        = 
| võidetud_osariigid2     = 
| võidetud_maakondi2      = 

&lt;!-- parlamendivalimised --&gt;
| juht_alates2            = 
| juhi_valimisringkond2   = 
| eelmised_valimised2     = 
| kohti_enne2             = 
| kohti_vaja2             = 
| kohti2                  = 
| kohti_pärast2           = 
| kohtade_muutus2         = 

&lt;!-- iga liik --&gt;
| hääli2                  = 
| protsent2               = 
| muutus2                 = &lt;!-- ainult parlamendivalimistel --&gt;

&lt;!-- tühjad read --&gt;
| 1tühi                   = 
| 1andmed1                = 
| 1andmed2                = 
| 2tühi                   = 
| 2andmed1                = 
| 2andmed2                = 

&lt;!-- kaart --&gt;
| map_image               = 
| map_size                = 
| map_alt                 = 
| map                     = 
| map_caption             = 

&lt;!-- jalus --&gt;
| ametikoht               = 
| enne_valimisi           = 
| enne_partei             = 
| pärast_valimisi         = 
| pärast_partei           = 
}}
&lt;/pre&gt;

: *Kohustuslikud väljad.
: &amp;dagger; kuvatakse ainult siis, kui valimised on toimumata.
: &amp;Dagger; kuvatakse ainult siis, kui valimised on toimunud.

{| class=&quot;wikitable&quot;
! Väli !! Tüüp !! Kirjeldus
|-
| '''valimiste_nimi'''
|*
| Valimiste nimi. Kui väli jätta tühjaks, siis kuvatakse lehekülje nimi.
|-
| '''lipp'''
|
| Riigi lipp, kus valimised toimusid.
|-
| '''lipu_ääris'''
|
| Lisab lipule halli äärise.
|-
| '''lipu_laius'''
|
| Võimalik muuta lipu laiust.
|-
| '''tüüp'''
|*
| Valimiste liik. Peab olema üks neljast: presidendivalimised, parlamendivalimised, eelvalimised või järelvalimised.
|-
| '''toimumata'''
|*
| Välja väärtus peab olema &quot;jah&quot; või &quot;ei&quot;. Väljad tähistatud sümboliga &amp;dagger; kuvatakse ainult siis, kui valimised on toimumata. Väljad tähistatud sümboliga &amp;Dagger; kuvatakse ainult siis, kui valimised on toimunud. (Vaikimisi &quot;ei&quot;.)
|-
| '''eelmised_valimised'''
|
| Eelmiste valimiste lehekülje nimi.
|-
| '''eelimine_aasta'''
|
| Aasta, millal eelmised valimised toimusid.
|-
| '''lahkuvad_liikmed'''
| ''parlamendivalimised''
| Lahkuva parlamendi koosseisu nimi või nimekiri lahkuva parlamendi koosseisu liikmetest.
|-
| '''valimiste_kuupäev'''
| 
| Valimiste kuupäev(ad).
|-
| '''valitud_liikmed'''
| ''parlamendivalimised''
| Valitud parlamendi koosseisu nimi või nimekiri valitud parlamendi koosseisu liikmetest.
|-
| '''järgmised_valimised'''
|
| Järgmiste valimiste lehekülje nimi.
|-
| '''järgmine_aasta'''
|
| Aasta, millal järgmised valimised toimusid/toimuvad.
|-
| '''võimalike_häälte_arv'''
| ''presidendivalimised''
| Maksimaalne võimalik häälte arv ja valimissüsteem (näiteks valimiskogu).
|-
| '''vajalikud_hääled'''
| ''presidendivalimised''
| Häälte arv vajalik valimiste võitmiseks.
|-
| '''valitavate_kohtade_arv'''
| ''parlamendivalimised''&lt;br/&gt;''järelvalimised''
| Kohtade arv, mis valitakse antud valimistel ümber.
|-
| '''kohad_enamuseks'''
| ''parlamendivalimised''
| Kohtade arv, mis on vajalik enamuse saavutamiseks parlamendis.
|-
| '''arvamusküsitlused'''
| 
| Arvamusküsitluste lehekülje nimi.
|-
| '''registreeritud_valijad'''
| 
| Valimistel registreeritud valijate arv.
|-
| '''osavõtt'''
| 
| Valimiste osavõtuprotsent.
|-
| '''pildisuurus'''
| 
| Kõigi piltide suurus.
|-
| '''pilt_püsti '''
| 
| Kõigi piltide parameetri 'püsti' korrutaja väärtus.
|-
| '''täide'''
| 
| Võimalik esimesest pildist vasakul olevasse tühja ruumi lisada teksti.
|-
| '''pilt1'''
| 
| Kandidaadi või partei juhi pilt. Võimalik kuvada kuni üheksat kandidaati.
|-
| '''pilt1_püsti'''
| 
| Pilt 1 parameetri 'püsti' korrutaja väärtus.
|-
| '''värv1'''
| 
| Partei tunnusvärvi HEX-kood (ilma &lt;nowiki&gt;#&lt;/nowiki&gt;).
|-
| '''kandidaat1'''
| 
| Kandidaadi nimi.
|-
| '''juht1'''
| ''parlamendivalimised''
| Partei juhi nimi.
|-
| '''partei1'''
| 
| Partei nimi.
|-
| '''valimisliit1'''
| 
| Valimisliidu nimi. 
|-
| '''koduosariik1'''
| ''presidendivalimised''
| Osariik, mida kandidaat esindab.
|-
| '''asepresidendikandidaat1 '''
| ''presidendivalimised''
| Kandidaadi asepresidendikandidaat.
|-
| '''valijameeste_hääled1'''
| ''presidendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;Dagger;
| Kandidaadi võidetud valijameeste häälte arv.
|-
| '''delegaatide_arv1'''
| ''presidendivalimised''
| Kandidaadi võidetud delegaatide arv.
|-
| '''võidetud_osariigid1'''
| ''presidendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;Dagger;
| Kandidaadi poolt võidetud osariigid.
|-
| '''võidetud_maakondi1'''
| ''presidendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;Dagger;
| Kandidaadi poolt võidetud maakonnad.
|-
| '''juht_alates1'''
| ''parlamendivalimised''
| Kuupäev, millal sai partei juhiks.
|-
| '''juhi_valimisringkond1'''
| ''parlamendivalimised''
| Valimisringkond, kus partei juht kandideerib.
|-
| '''eelmised_valimised1'''
| ''parlamendivalimised''
| Eelmisel valimistel saadud kohtade arv ja häälteprotsent.
|-
| '''kohti_enne1'''
| ''parlamendivalimised''
| Kohtade arv enne valimisi, kuvatakse 'Kohti praegu', kui valimised on toimumata.
|-
| '''kohti_vaja1'''
| ''parlamendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;dagger;
| Kohtade arv, mis on vaja juurde võita, et saavutada enamus.
|-
| '''kohti1'''
| ''parlamendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;Dagger;
| Valimistel võidetud kohtade arv.
|-
| '''kohti_pärast1'''
| ''parlamendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;Dagger;
| Kohtade arv pärast valimisi.
|-
| '''kohtade_muutus1'''
| ''parlamendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;Dagger;
| Kohtade muutus võrreldes eelmiste valimistega.
|-
| '''hääli1'''
| &amp;Dagger;
| Parteile või kandidaadile antud häälte arv.
|-
| '''protsent1'''
| &amp;Dagger;
| Parteile või kandidaadile antud häälte protsent.
|-
| '''muutus1'''
| ''parlamendivalimised''&lt;br/&gt;&amp;Dagger;
| Häälte protsendi muutus võrreldes eelmiste valimistega.
|-
| '''1tühi'''
|
| Tühja andmerea pealkiri.
|-
| '''1andmed1'''
|
| Tühja rea andmed.
|-
| '''kaart_pilt'''
|
| Valimisi kirjeldav kaart.
|-
| '''kaart_suurus'''
|
| Kuvatava kaardi suurus. (Vaikimisi 300px).
|-
| '''kaart'''
|
| Võimalus kaardi pilt asendada millegi muuga, näiteks malliga.
|-
| '''kaart_allkiri'''
|
| Kuvatava kaardi allkiri.
|-
| '''ametikoht'''
|
| Juhi ametikoha nimetus enne valimisi. (President, Peaminister, Esimees...)
|-
| '''enne_valimisi'''
|
| Juhi nimi enne valimisi.
|-
| '''enne_partei'''
|
| Juhi partei nimi enne valimisi.
|-
| '''pärast_valimisi'''
| &amp;Dagger;
| Juhi nimi pärast valimisi.
|-
| '''pärast_partei'''
| &amp;Dagger;
| Juhi partei nimi pärast valimisi.
|}

== Malliandmed ==
&lt;templatedata&gt;
{
	&quot;description&quot;: &quot;Infokast valimiste jaoks.&quot;,
	&quot;format&quot;: &quot;block&quot;,
	&quot;params&quot;: {
		&quot;valimiste_nimi&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Nimi&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimiste nimi. Kui väli jätta tühjaks, siis kuvatakse lehekülje nimi..&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false,
			&quot;autovalue&quot;: &quot;{{subst:PAGENAME}}&quot;
		},
		&quot;lipp&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Lipp&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Riigi lipp, kus valimised toimusid.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-file-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;lipu_ääris&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Lipu ääris&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Lisab lipule halli äärise.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;lipu_laius&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Lipu laius&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Võimalik muuta lipu laiust.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;tüüp&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Tüüp&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimiste liik. Peab olema üks neljast: presidendivalimised, parlamendivalimised, eelvalimised või järelvalimised.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false,
			&quot;example&quot;: &quot;'presidendivalimised', 'parlamendivalimised', 'eelvalimised ', 'järelvalimised'&quot;,
			&quot;autovalue&quot;: &quot;parlamendivalimised&quot;
		},
		&quot;toimumata&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Toimumata?&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Välja väärtus peab olema 'jah' või 'ei'. 'ei' tähendab, et valimised on toimunud ja valimistulemused on väljakuulutatud; 'jah' tähendab, et valimisi ei ole veel toimunud.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;default&quot;: &quot;ei&quot;,
			&quot;example&quot;: &quot;'ei', 'jah'&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;eelmised_valimised&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Eelmised valimised&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Eelmiste valimiste lehekülje nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-page-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;eelimine_aasta&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Eelmiste valimiste aasta&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Aasta, millal eelmised valimised toimusid.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;number&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;lahkuvad_liikmed&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Lahkuvad liikmed&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Lahkuva parlamendi koosseisu nimi või nimekiri lahkuva parlamendi koosseisu liikmetest.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valimiste_kuupäev&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valimiste kuupäev&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimiste kuupäev(ad).&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valitud_liikmed&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valitud liikmed&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valitud parlamendi koosseisu nimi või nimekiri valitud parlamendi koosseisu liikmetest.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;järgmised_valimised&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Järgmised valimised&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Järgmiste valimiste lehekülje nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-page-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;järgmine_aasta&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Järgmine aasta&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Aasta, millal järgmised valimised toimusid/toimuvad.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;number&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võimalike_häälte_arv&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võimalike häälte arv&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Maksimaalne võimalik häälte arv ja valimissüsteem (näiteks valimiskogu).&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;vajalikud_hääled&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Vajalikud hääled&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Häälte arv vajalik valimiste võitmiseks.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valitavate_kohtade_arv&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valitavate kohtade arv&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv, mis valitakse antud valimistel ümber.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohad_enamuseks&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohad enamusek&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv, mis on vajalik enamuse saavutamiseks parlamendis.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;number&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;arvamusküsitlused&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Arvamusküsitlused&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Arvamusküsitluste lehekülje nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;registreeritud_valijad&quot;: {
            &quot;label&quot;: &quot;Registreeritud valijad&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimistel registreeritud valijate arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
        },
		&quot;osavõtt&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Osavõtt&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimiste osavõtuprotsent.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pildisuurus&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pildisuurus&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kõigi piltide suurus.&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt_püsti&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt püsti&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kõigi piltide parameetri 'püsti' korrutaja väärtus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi või partei juhi pilt.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-page-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt1_püsti&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 1 püsti&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Pilt 1 parameetri 'püsti' korrutaja väärtus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;värv1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Värv 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei tunnusvärvi HEX-kood (ilma #).&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kandidaat1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kandidaat 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei juhi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;partei1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Partei 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valimisliit1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valimisliit 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisliidu nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;koduosariik1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Koduosariik 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Osariik, mida kandidaat esindab.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;asepresidendikandidaat1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Asepresidendikandidaat 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi asepresidendikandidaat.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valijameeste_hääled1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valijameeste hääled 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud valijameeste häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;delegaatide_arv1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Delegaatide arv 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud delegaatide arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_osariigid1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud osariigid 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud osariigid.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_maakondi1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud maakonnad 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud maakonnad.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht_alates1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht alates 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuupäev, millal sai partei juhiks.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juhi_valimisringkond1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juhi valimisringkond1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisringkond, kus partei juht kandideerib.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;eelmised_valimised1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Eelmised valimised 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Eelmisel valimistel saadud kohtade arv ja häälteprotsent.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_enne1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti enne 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv enne valimisi, kuvatakse 'Kohti praegu', kui valimised on toimumata.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_vaja1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti vaja 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv, mis on vaja juurde võita, et saavutada enamus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohad 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimistel võidetud kohtade arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_pärast1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti pärast 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv pärast valimisi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohtade_muutus1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohtade muutus 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;hääli1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Hääli 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;protsent1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Percentage 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;line&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;muutus1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Muutus 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Häälte protsendi muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi või partei juhi pilt.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-page-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt2_püsti&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 2 püsti&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Pilt 2 parameetri 'püsti' korrutaja väärtus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;värv2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Värv 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei tunnusvärvi HEX-kood (ilma #).&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kandidaat2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kandidaat 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei juhi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;partei2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Partei 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valimisliit2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valimisliit 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisliidu nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;koduosariik2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Koduosariik 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Osariik, mida kandidaat esindab.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;asepresidendikandidaat2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Asepresidendikandidaat 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi asepresidendikandidaat.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valijameeste_hääled2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valijameeste hääled 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud valijameeste häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;delegaatide_arv2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Delegaatide arv 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud delegaatide arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_osariigid2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud osariigid 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud osariigid.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_maakondi2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud maakonnad 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud maakonnad.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht_alates2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht alates 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuupäev, millal sai partei juhiks.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juhi_valimisringkond2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juhi valimisringkond2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisringkond, kus partei juht kandideerib.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;eelmised_valimised2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Eelmised valimised 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Eelmisel valimistel saadud kohtade arv ja häälteprotsent.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_enne2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti enne 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv enne valimisi, kuvatakse 'Kohti praegu', kui valimised on toimumata.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_vaja2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti vaja 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv, mis on vaja juurde võita, et saavutada enamus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohad 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimistel võidetud kohtade arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_pärast2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti pärast 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv pärast valimisi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohtade_muutus2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohtade muutus 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;hääli2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Hääli 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;protsent2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Percentage 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;line&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;muutus2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Muutus 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Häälte protsendi muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;1tühi&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;1 tühi&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja andmerea pealkiri.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;1andmed1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;1 andmed 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;1andmed2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;1 andmed 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;
		},
		&quot;2tühi&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;2 tühi&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja andmerea pealkiri.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;2andmed1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;2 andmed 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;2andmed2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;2 andmed 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;3tühi&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;3 tühi&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja andmerea pealkiri.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;3andmed1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;3 andmed 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;3andmed2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;3 andmed 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart_pilt&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaardi pilt&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisi kirjeldav kaart.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-page-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart_suurus&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaardi suurus&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuvatava kaardi suurus. (Vaikimisi 300px).&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;line&quot;,
			&quot;default&quot;: &quot;300px&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaart&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Võimalus kaardi pilt asendada millegi muuga, näiteks malliga.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;content&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart_allkiri&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaardi allkiri&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuvatava kaardi allkiri.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart2_pilt&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaart 2 pilt&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisi kirjeldav kaart.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-page-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart2_suurus&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaart 2 suurus&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuvatava kaardi suurus. (Vaikimisi 300px).&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;line&quot;,
			&quot;default&quot;: &quot;300px&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaart 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Võimalus kaart 2 pilt asendada millegi muuga, näiteks malliga.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;content&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart2_allkiri&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaart 2 allkiri&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuvatava kaardi 2 allkiri&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart3_pilt&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaart 3 pilt&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisi kirjeldav kaart.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-page-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart3_suurus&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaart 3 suurus&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuvatava kaardi suurus. (Vaikimisi 300px).&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;line&quot;,
			&quot;default&quot;: &quot;300px&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaart 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Võimalus kaart 3 pilt asendada millegi muuga, näiteks malliga.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;content&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart3_allkiri&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaart 3 allkiri&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuvatava kaardi 3 allkiri&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart4_pilt&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaart 4 pilt&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisi kirjeldav kaart.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-page-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart4_suurus&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaart 4 suurus&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuvatava kaardi suurus. (Vaikimisi 300px).&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;line&quot;,
			&quot;default&quot;: &quot;300px&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaart 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Võimalus kaart 4 pilt asendada millegi muuga, näiteks malliga.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;content&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kaart4_allkiri&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kaart 4 allkiri&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuvatava kaardi 3 allkiri.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;ametikoht&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Ametikoht&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Juhi ametikoha nimetus enne valimisi. (President, Peaminister, Esimees...)&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;enne_valimisi&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht enne valimisi&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Juhi nimi enne valimisi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;enne_partei&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Enne partei&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Juhi partei nimi enne valimisi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pärast_valimisi&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht pärast valimisi&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Juhi nimi pärast valimisi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pärast_partei&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pärast partei&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Juhi partei nimi pärast valimisi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi või partei juhi pilt.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-page-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt3_püsti&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 3 püsti&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Pilt 3 parameetri 'püsti' korrutaja väärtus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;värv3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Värv 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei tunnusvärvi HEX-kood (ilma #).&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kandidaat3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kandidaat 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei juhi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;partei3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Partei 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valimisliit3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valimisliit 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisliidu nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;koduosariik3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Koduosariik 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Osariik, mida kandidaat esindab.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;asepresidendikandidaat3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Asepresidendikandidaat 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi asepresidendikandidaat.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valijameeste_hääled3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valijameeste hääled 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud valijameeste häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;delegaatide_arv3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Delegaatide arv 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud delegaatide arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_osariigid3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud osariigid 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud osariigid.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_maakondi3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud maakonnad 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud maakonnad.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht_alates3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht alates 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuupäev, millal sai partei juhiks.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juhi_valimisringkond3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juhi valimisringkond3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisringkond, kus partei juht kandideerib.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;eelmised_valimised3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Eelmised valimised 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Eelmisel valimistel saadud kohtade arv ja häälteprotsent.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_enne3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti enne 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv enne valimisi, kuvatakse 'Kohti praegu', kui valimised on toimumata.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_vaja3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti vaja 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv, mis on vaja juurde võita, et saavutada enamus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohad 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimistel võidetud kohtade arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_pärast3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti pärast 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv pärast valimisi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohtade_muutus3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohtade muutus 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;hääli3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Hääli 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;protsent3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Percentage 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;line&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;muutus3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Muutus 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Häälte protsendi muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi või partei juhi pilt.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-page-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt4_püsti&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 4 püsti&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Pilt 4 parameetri 'püsti' korrutaja väärtus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;värv4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Värv 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei tunnusvärvi HEX-kood (ilma #).&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kandidaat4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kandidaat 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei juhi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;partei4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Partei 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valimisliit4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valimisliit 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisliidu nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;koduosariik4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Koduosariik 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Osariik, mida kandidaat esindab.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;asepresidendikandidaat4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Asepresidendikandidaat 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi asepresidendikandidaat.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valijameeste_hääled4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valijameeste hääled 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud valijameeste häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;delegaatide_arv4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Delegaatide arv 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud delegaatide arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_osariigid4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud osariigid 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud osariigid.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_maakondi4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud maakonnad 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud maakonnad.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht_alates4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht alates 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuupäev, millal sai partei juhiks.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juhi_valimisringkond4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juhi valimisringkond4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisringkond, kus partei juht kandideerib.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;eelmised_valimised4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Eelmised valimised 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Eelmisel valimistel saadud kohtade arv ja häälteprotsent.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_enne4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti enne 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv enne valimisi, kuvatakse 'Kohti praegu', kui valimised on toimumata.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_vaja4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti vaja 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv, mis on vaja juurde võita, et saavutada enamus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohad 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimistel võidetud kohtade arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_pärast4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti pärast 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv pärast valimisi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohtade_muutus4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohtade muutus 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;hääli4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Hääli 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;protsent4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Percentage 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;line&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;muutus4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Muutus 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Häälte protsendi muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi või partei juhi pilt.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-page-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt5_püsti&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 5 püsti&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Pilt 5 parameetri 'püsti' korrutaja väärtus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;värv5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Värv 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei tunnusvärvi HEX-kood (ilma #).&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kandidaat5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kandidaat 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei juhi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;partei5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Partei 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valimisliit5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valimisliit 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisliidu nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;koduosariik5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Koduosariik 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Osariik, mida kandidaat esindab.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;asepresidendikandidaat5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Asepresidendikandidaat 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi asepresidendikandidaat.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valijameeste_hääled5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valijameeste hääled 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud valijameeste häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;delegaatide_arv5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Delegaatide arv 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud delegaatide arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_osariigid5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud osariigid 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud osariigid.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_maakondi5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud maakonnad 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud maakonnad.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht_alates5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht alates 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuupäev, millal sai partei juhiks.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juhi_valimisringkond5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juhi valimisringkond5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisringkond, kus partei juht kandideerib.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;eelmised_valimised5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Eelmised valimised 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Eelmisel valimistel saadud kohtade arv ja häälteprotsent.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_enne5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti enne 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv enne valimisi, kuvatakse 'Kohti praegu', kui valimised on toimumata.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_vaja5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti vaja 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv, mis on vaja juurde võita, et saavutada enamus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohad 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimistel võidetud kohtade arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_pärast5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti pärast 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv pärast valimisi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohtade_muutus5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohtade muutus 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;hääli5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Hääli 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;protsent5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Percentage 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;line&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;muutus5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Muutus 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Häälte protsendi muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi või partei juhi pilt.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-page-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt6_püsti&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 6 püsti&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Pilt 6 parameetri 'püsti' korrutaja väärtus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;värv6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Värv 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei tunnusvärvi HEX-kood (ilma #).&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kandidaat6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kandidaat 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei juhi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;partei6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Partei 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valimisliit6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valimisliit 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisliidu nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;koduosariik6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Koduosariik 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Osariik, mida kandidaat esindab.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;asepresidendikandidaat6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Asepresidendikandidaat 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi asepresidendikandidaat.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valijameeste_hääled6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valijameeste hääled 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud valijameeste häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;delegaatide_arv6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Delegaatide arv 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud delegaatide arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_osariigid6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud osariigid 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud osariigid.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_maakondi6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud maakonnad 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud maakonnad.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht_alates6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht alates 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuupäev, millal sai partei juhiks.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juhi_valimisringkond6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juhi valimisringkond6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisringkond, kus partei juht kandideerib.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;eelmised_valimised6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Eelmised valimised 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Eelmisel valimistel saadud kohtade arv ja häälteprotsent.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_enne6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti enne 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv enne valimisi, kuvatakse 'Kohti praegu', kui valimised on toimumata.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_vaja6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti vaja 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv, mis on vaja juurde võita, et saavutada enamus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohad 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimistel võidetud kohtade arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_pärast6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti pärast 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv pärast valimisi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohtade_muutus6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohtade muutus 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;hääli6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Hääli 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;protsent6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Percentage 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;line&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;muutus6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Muutus 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Häälte protsendi muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi või partei juhi pilt.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-page-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt7_püsti&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 7 püsti&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Pilt 7 parameetri 'püsti' korrutaja väärtus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;värv7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Värv 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei tunnusvärvi HEX-kood (ilma #).&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kandidaat7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kandidaat 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei juhi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;partei7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Partei 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valimisliit7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valimisliit 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisliidu nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;koduosariik7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Koduosariik 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Osariik, mida kandidaat esindab.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;asepresidendikandidaat7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Asepresidendikandidaat 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi asepresidendikandidaat.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valijameeste_hääled7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valijameeste hääled 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud valijameeste häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;delegaatide_arv7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Delegaatide arv 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud delegaatide arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_osariigid7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud osariigid 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud osariigid.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_maakondi7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud maakonnad 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud maakonnad.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht_alates7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht alates 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuupäev, millal sai partei juhiks.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juhi_valimisringkond7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juhi valimisringkond7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisringkond, kus partei juht kandideerib.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;eelmised_valimised7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Eelmised valimised 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Eelmisel valimistel saadud kohtade arv ja häälteprotsent.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_enne7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti enne 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv enne valimisi, kuvatakse 'Kohti praegu', kui valimised on toimumata.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_vaja7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti vaja 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv, mis on vaja juurde võita, et saavutada enamus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohad 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimistel võidetud kohtade arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_pärast7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti pärast 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv pärast valimisi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohtade_muutus7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohtade muutus 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;hääli7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Hääli 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;protsent7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Percentage 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;line&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;muutus7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Muutus 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Häälte protsendi muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi või partei juhi pilt.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-page-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt8_püsti&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 8 püsti&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Pilt 8 parameetri 'püsti' korrutaja väärtus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;värv8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Värv 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei tunnusvärvi HEX-kood (ilma #).&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kandidaat8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kandidaat 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei juhi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;partei8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Partei 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valimisliit8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valimisliit 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisliidu nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;koduosariik8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Koduosariik 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Osariik, mida kandidaat esindab.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;asepresidendikandidaat8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Asepresidendikandidaat 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi asepresidendikandidaat.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valijameeste_hääled8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valijameeste hääled 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud valijameeste häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;delegaatide_arv8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Delegaatide arv 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud delegaatide arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_osariigid8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud osariigid 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud osariigid.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_maakondi8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud maakonnad 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud maakonnad.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht_alates8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht alates 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuupäev, millal sai partei juhiks.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juhi_valimisringkond8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juhi valimisringkond8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisringkond, kus partei juht kandideerib.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;eelmised_valimised8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Eelmised valimised 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Eelmisel valimistel saadud kohtade arv ja häälteprotsent.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_enne8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti enne 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv enne valimisi, kuvatakse 'Kohti praegu', kui valimised on toimumata.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_vaja8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti vaja 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv, mis on vaja juurde võita, et saavutada enamus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohad 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimistel võidetud kohtade arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_pärast8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti pärast 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv pärast valimisi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohtade_muutus8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohtade muutus 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;hääli8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Hääli 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;protsent8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Percentage 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;line&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;muutus8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Muutus 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Häälte protsendi muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi või partei juhi pilt.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;wiki-page-name&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;pilt9_püsti&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Pilt 9 püsti&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Pilt 9 parameetri 'püsti' korrutaja väärtus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;värv9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Värv 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei tunnusvärvi HEX-kood (ilma #).&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kandidaat9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kandidaat 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei juhi nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;partei9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Partei 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Partei nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valimisliit9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valimisliit 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisliidu nimi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;koduosariik9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Koduosariik 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Osariik, mida kandidaat esindab.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;asepresidendikandidaat9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Asepresidendikandidaat 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi asepresidendikandidaat.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;valijameeste_hääled9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Valijameeste hääled 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud valijameeste häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;delegaatide_arv9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Delegaatide arv 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi võidetud delegaatide arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_osariigid9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud osariigid 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud osariigid.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;võidetud_maakondi9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Võidetud maakonnad 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kandidaadi poolt võidetud maakonnad.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juht_alates9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juht alates 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kuupäev, millal sai partei juhiks.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;juhi_valimisringkond9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Juhi valimisringkond9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimisringkond, kus partei juht kandideerib.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;eelmised_valimised9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Eelmised valimised 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Eelmisel valimistel saadud kohtade arv ja häälteprotsent.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_enne9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti enne 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv enne valimisi, kuvatakse 'Kohti praegu', kui valimised on toimumata.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_vaja9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti vaja 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv, mis on vaja juurde võita, et saavutada enamus.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohad 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Valimistel võidetud kohtade arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohti_pärast9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohti pärast 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade arv pärast valimisi.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;kohtade_muutus9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Kohtade muutus 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Kohtade muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;hääli9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Hääli 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;protsent9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Percentage 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Parteile või kandidaadile antud häälte arv.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;line&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;muutus9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;Muutus 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Häälte protsendi muutus võrreldes eelmiste valimistega.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;4tühi&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;4 tühi&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja andmerea pealkiri.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;4andmed1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;4 andmed 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;4andmed2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;4 andmed 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;
		},
		&quot;5tühi&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;5 tühi&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja andmerea pealkiri.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;5andmed1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;5 andmed 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;5andmed2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;5 andmed 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;6tühi&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;6 tühi&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja andmerea pealkiri.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;6andmed1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;6 andmed 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;6andmed2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;6 andmed 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;7tühi&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;7 tühi&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja andmerea pealkiri.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;7andmed1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;7 andmed 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;7andmed2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;7 andmed 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;
		},
		&quot;8tühi&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;8 tühi&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja andmerea pealkiri.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;8andmed1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;8 andmed 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;8andmed2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;8 andmed 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;9tühi&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;9 tühi&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja andmerea pealkiri.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;9andmed1&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;9 andmed 1&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
			&quot;required&quot;: false
		},
		&quot;9andmed2&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;9 andmed 2&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;1andmed3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;1 andmed 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;1andmed4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;1 andmed 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;1andmed5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;1 andmed 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;1andmed6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;1 andmed 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;1andmed7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;1 andmed 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;1andmed8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;1 andmed 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;1andmed9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;1 andmed 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;2andmed3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;2 andmed 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;2andmed4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;2 andmed 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;2andmed5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;2 andmed 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;2andmed6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;2 andmed 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;2andmed7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;2 andmed 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;2andmed8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;2 andmed 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;2andmed9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;2 andmed 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;3andmed3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;3 andmed 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;3andmed4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;3 andmed 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;3andmed5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;3 andmed 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;3andmed6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;3 andmed 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;3andmed7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;3 andmed 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;3andmed8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;3 andmed 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;3andmed9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;3 andmed 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;4andmed3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;4 andmed 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;4andmed4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;4 andmed 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;4andmed5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;4 andmed 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;4andmed6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;4 andmed 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;4andmed7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;4 andmed 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;4andmed8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;4 andmed 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;4andmed9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;4 andmed 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;5andmed3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;5 andmed 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;5andmed4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;5 andmed 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;5andmed5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;5 andmed 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;5andmed6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;5 andmed 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;5andmed7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;5 andmed 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;5andmed8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;5 andmed 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;5andmed9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;5 andmed 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;6andmed3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;6 andmed 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;6andmed4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;6 andmed 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;6andmed5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;6 andmed 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;6andmed6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;6 andmed 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;6andmed7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;6 andmed 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;6andmed8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;6 andmed 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;6andmed9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;6 andmed 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;7andmed3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;7 andmed 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;7andmed4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;7 andmed 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;7andmed5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;7 andmed 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;7andmed6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;7 andmed 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;7andmed7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;7 andmed 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;7andmed8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;7 andmed 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;7andmed9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;7 andmed 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;8andmed3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;8 andmed 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;8andmed4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;8 andmed 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;8andmed5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;8 andmed 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;8andmed6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;8 andmed 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;8andmed7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;8 andmed 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;8andmed8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;8 andmed 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;8andmed9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;8 andmed 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;9andmed3&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;9 andmed 3&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;9andmed4&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;9 andmed 4&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;9andmed5&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;9 andmed 5&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;9andmed6&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;9 andmed 6&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;9andmed7&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;9 andmed 7&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;9andmed8&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;9 andmed 8&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		},
		&quot;9andmed9&quot;: {
			&quot;label&quot;: &quot;9 andmed 9&quot;,
			&quot;description&quot;: &quot;Tühja rea andmed.&quot;,
			&quot;type&quot;: &quot;string&quot;,
            &quot;required&quot;: false
		}
	}
}
&lt;/templatedata&gt;


&lt;includeonly&gt;
[[Kategooria:Infokastid]]
&lt;/includeonly&gt;</text>
      <sha1>hq5drxe5elqw1d8w6675llrqryaeuqg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Järi</title>
    <ns>1</ns>
    <id>635032</id>
    <revision>
      <id>6176943</id>
      <timestamp>2022-08-12T14:44:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>63547</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Definitsioon on liiga kitsas. Järiks nimetatakse eesti keeles analoogseid istmeid ka väljaspool eesti talurahvakultuuri. Järid on olnud kasutusel valitsejate istmetena näiteks Vana-Egiptuses, Lääne-Aafrikas ja Lääne-Euroopas. Nimetus ''järg'' on seotud ka piiblikeelse sõnaga ''aujärg'' (tõenäoliselt osalt just selle traditsiooni tõttu). Omaette küsimus on, kuidas leida täpseid tõlkeid teistes keeltes, kui nt inglise vikis ja Wikidatas pannakse märksõna ''...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="716" xml:space="preserve">Definitsioon on liiga kitsas. Järiks nimetatakse eesti keeles analoogseid istmeid ka väljaspool eesti talurahvakultuuri. Järid on olnud kasutusel valitsejate istmetena näiteks Vana-Egiptuses, Lääne-Aafrikas ja Lääne-Euroopas. Nimetus ''järg'' on seotud ka piiblikeelse sõnaga ''aujärg'' (tõenäoliselt osalt just selle traditsiooni tõttu). Omaette küsimus on, kuidas leida täpseid tõlkeid teistes keeltes, kui nt inglise vikis ja Wikidatas pannakse märksõna ''stool'' alla kokku meie jaoks erinevad või vaid osalt kattuvad mõisted nagu järi, taburet ja baaripukk (sh ka ühejalgsed istmed). --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 12. august 2022, kell 17:44 (EEST)</text>
      <sha1>pint1gxu6ehlshfvcyehbzy2z2em46u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2022 Bahreini Grand Prix</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635033</id>
    <redirect title="2022. aasta Bahreini Grand Prix" />
    <revision>
      <id>6176949</id>
      <timestamp>2022-08-12T15:17:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Raamaturott teisaldas lehekülje [[2022 Bahreini Grand Prix]] pealkirja [[2022. aasta Bahreini Grand Prix]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42" xml:space="preserve">#suuna [[2022. aasta Bahreini Grand Prix]]</text>
      <sha1>30xbzjx995chkhnzcmnl6m4anbnfcl9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:2022 Bahreini Grand Prix</title>
    <ns>1</ns>
    <id>635034</id>
    <redirect title="Arutelu:2022. aasta Bahreini Grand Prix" />
    <revision>
      <id>6176951</id>
      <timestamp>2022-08-12T15:17:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Raamaturott teisaldas lehekülje [[Arutelu:2022 Bahreini Grand Prix]] pealkirja [[Arutelu:2022. aasta Bahreini Grand Prix]] alla</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="50" xml:space="preserve">#suuna [[Arutelu:2022. aasta Bahreini Grand Prix]]</text>
      <sha1>5g2wdcvrw05d3190ftpsd3hpzqp37du</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gamurra</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635035</id>
    <revision>
      <id>6176962</id>
      <timestamp>2022-08-12T15:39:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Gamurra''' (ka ''camurra'', ''camora'' Firenzes ja ''zupa'', ''zipa'' või ''socha'' Põhja-Itaalias) oli teatud tüüpi kleit, mis oli populaarne naisterõivas [[Itaalia]]s [[15. sajand]]il ja [[16. sajand]]i algul.  == Kirjeldus == Gamurra koosnes liibuvast [[Pihik|pihik]]uosast ja selle külge volditud või kurrutatud avarast [[seelik]]ust. 15. sajandi Itaalias tähendas see sõna lihtsalt kleiti kõige üldisemas tähenduses. Seda kandsid naised olenemata ühiskonnak...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2239" xml:space="preserve">'''Gamurra''' (ka ''camurra'', ''camora'' Firenzes ja ''zupa'', ''zipa'' või ''socha'' Põhja-Itaalias) oli teatud tüüpi kleit, mis oli populaarne naisterõivas [[Itaalia]]s [[15. sajand]]il ja [[16. sajand]]i algul.

== Kirjeldus ==
Gamurra koosnes liibuvast [[Pihik|pihik]]uosast ja selle külge volditud või kurrutatud avarast [[seelik]]ust. 15. sajandi Itaalias tähendas see sõna lihtsalt kleiti kõige üldisemas tähenduses. Seda kandsid naised olenemata ühiskonnaklassist ja kleidiks kasutatud kangas varieerus laialt. Rõivaese oli tavaliselt [[Vooder|voodrita]] ja seda kanti otse [[alussärk|alussärgi]] peal. Tavaline oli, et kleidi varrukad oli [[Lõhik|lõhik]]utega, millest ulatus läbi linane alussärk, või olid need valmistatud teisest, luksuslikumast kangast ning seostega pihiku külge kinnitatud. Mood muutus sajandi jooksul: 15. sajandi alguse gamurradel on varrukad pigem kleidi küljes, pärast 1450. aastat aga pigem eraldi tükid, mis kinnitati nõelte või nööridega pihiku külge; varasem gamurra oli nöörkinnisega ees, hilisem küljel või külgedel.&lt;ref&gt;By C. C. Frick. Dressing Renaissance Florence: Families, Fortunes, and Fine Clothing. - JHU Press, 2005&lt;/ref&gt;

Gamurrat särgi peal ilma pealisrõivata kanti ainult kodus või mitteametlikes olukordades; ametlikes olukordades ja kohtades kanti gamurra peal ''[[giornea]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d või ''[[Cioppa|cioppa]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;t.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
File:Piero della francesca, Madonna del Parto, 1455 ca. 08.JPG|[[Piero della Francesca]] ''Madonna del Parto'', u 1455. Eest ja külgedelt nööritav gamurra on raseduse ajal lastud suuruses järele.
File:Sandro Botticelli 068.jpg|[[Sandro Botticelli]] portree noorest naisest, kes kannab pruuni gamurrat. U 1475.
File:Giovanna Tornabuoni full length.jpg|[[Domenico Ghirlandaio]] &quot;Maarja külastus&quot; (osa), u 1488. ''Giovanna Tornabuoni'' kandmas gamurrat and ''giornea''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d.
File:Cappella Tornabuoni, Birth of Birth of Saint John the Baptist 03.jpg|Domenico Ghirlandaio, u 1485–1490. Naine vasakul kannab gamurra peal mustrisse lõigatud servadega''giornea''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d ja naine keskel küünarnukini käistega kleiti.
&lt;/gallery

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>3yi0qc8iw3la2yklzl3cicps1i9gz4x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176963</id>
      <parentid>6176962</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:40:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2240" xml:space="preserve">'''Gamurra''' (ka ''camurra'', ''camora'' Firenzes ja ''zupa'', ''zipa'' või ''socha'' Põhja-Itaalias) oli teatud tüüpi kleit, mis oli populaarne naisterõivas [[Itaalia]]s [[15. sajand]]il ja [[16. sajand]]i algul.

== Kirjeldus ==
Gamurra koosnes liibuvast [[Pihik|pihik]]uosast ja selle külge volditud või kurrutatud avarast [[seelik]]ust. 15. sajandi Itaalias tähendas see sõna lihtsalt kleiti kõige üldisemas tähenduses. Seda kandsid naised olenemata ühiskonnaklassist ja kleidiks kasutatud kangas varieerus laialt. Rõivaese oli tavaliselt [[Vooder|voodrita]] ja seda kanti otse [[alussärk|alussärgi]] peal. Tavaline oli, et kleidi varrukad oli [[Lõhik|lõhik]]utega, millest ulatus läbi linane alussärk, või olid need valmistatud teisest, luksuslikumast kangast ning seostega pihiku külge kinnitatud. Mood muutus sajandi jooksul: 15. sajandi alguse gamurradel on varrukad pigem kleidi küljes, pärast 1450. aastat aga pigem eraldi tükid, mis kinnitati nõelte või nööridega pihiku külge; varasem gamurra oli nöörkinnisega ees, hilisem küljel või külgedel.&lt;ref&gt;By C. C. Frick. Dressing Renaissance Florence: Families, Fortunes, and Fine Clothing. - JHU Press, 2005&lt;/ref&gt;

Gamurrat särgi peal ilma pealisrõivata kanti ainult kodus või mitteametlikes olukordades; ametlikes olukordades ja kohtades kanti gamurra peal ''[[giornea]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d või ''[[Cioppa|cioppa]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;t.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
File:Piero della francesca, Madonna del Parto, 1455 ca. 08.JPG|[[Piero della Francesca]] ''Madonna del Parto'', u 1455. Eest ja külgedelt nööritav gamurra on raseduse ajal lastud suuruses järele.
File:Sandro Botticelli 068.jpg|[[Sandro Botticelli]] portree noorest naisest, kes kannab pruuni gamurrat. U 1475.
File:Giovanna Tornabuoni full length.jpg|[[Domenico Ghirlandaio]] &quot;Maarja külastus&quot; (osa), u 1488. ''Giovanna Tornabuoni'' kandmas gamurrat and ''giornea''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d.
File:Cappella Tornabuoni, Birth of Birth of Saint John the Baptist 03.jpg|Domenico Ghirlandaio, u 1485–1490. Naine vasakul kannab gamurra peal mustrisse lõigatud servadega''giornea''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d ja naine keskel küünarnukini käistega kleiti.
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>rru02sawubgljm16nps1dj192sea9j2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176965</id>
      <parentid>6176963</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:40:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pildid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2241" xml:space="preserve">'''Gamurra''' (ka ''camurra'', ''camora'' Firenzes ja ''zupa'', ''zipa'' või ''socha'' Põhja-Itaalias) oli teatud tüüpi kleit, mis oli populaarne naisterõivas [[Itaalia]]s [[15. sajand]]il ja [[16. sajand]]i algul.

== Kirjeldus ==
Gamurra koosnes liibuvast [[Pihik|pihik]]uosast ja selle külge volditud või kurrutatud avarast [[seelik]]ust. 15. sajandi Itaalias tähendas see sõna lihtsalt kleiti kõige üldisemas tähenduses. Seda kandsid naised olenemata ühiskonnaklassist ja kleidiks kasutatud kangas varieerus laialt. Rõivaese oli tavaliselt [[Vooder|voodrita]] ja seda kanti otse [[alussärk|alussärgi]] peal. Tavaline oli, et kleidi varrukad oli [[Lõhik|lõhik]]utega, millest ulatus läbi linane alussärk, või olid need valmistatud teisest, luksuslikumast kangast ning seostega pihiku külge kinnitatud. Mood muutus sajandi jooksul: 15. sajandi alguse gamurradel on varrukad pigem kleidi küljes, pärast 1450. aastat aga pigem eraldi tükid, mis kinnitati nõelte või nööridega pihiku külge; varasem gamurra oli nöörkinnisega ees, hilisem küljel või külgedel.&lt;ref&gt;By C. C. Frick. Dressing Renaissance Florence: Families, Fortunes, and Fine Clothing. - JHU Press, 2005&lt;/ref&gt;

Gamurrat särgi peal ilma pealisrõivata kanti ainult kodus või mitteametlikes olukordades; ametlikes olukordades ja kohtades kanti gamurra peal ''[[giornea]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d või ''[[Cioppa|cioppa]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;t.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
File:Piero della francesca, Madonna del Parto, 1455 ca. 08.JPG|[[Piero della Francesca]] ''Madonna del Parto'', u 1455. Eest ja külgedelt nööritav gamurra on raseduse ajal lastud suuruses järele.
File:Sandro Botticelli 068.jpg|[[Sandro Botticelli]] portree noorest naisest, kes kannab pruuni gamurrat. U 1475.
File:Giovanna Tornabuoni full length.jpg|[[Domenico Ghirlandaio]] &quot;Maarja külastus&quot; (osa), u 1488. ''Giovanna Tornabuoni'' kandmas gamurrat and ''giornea''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d.
File:Cappella Tornabuoni, Birth of Birth of Saint John the Baptist 03.jpg|Domenico Ghirlandaio, u 1485–1490. Naine vasakul kannab gamurra peal mustrisse lõigatud servadega ''giornea''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d ja naine keskel küünarnukini käistega kleiti.
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>ee34dz54ul7fz817m5fx6pt1ig85i4s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176966</id>
      <parentid>6176965</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:41:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pildid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2241" xml:space="preserve">'''Gamurra''' (ka ''camurra'', ''camora'' Firenzes ja ''zupa'', ''zipa'' või ''socha'' Põhja-Itaalias) oli teatud tüüpi kleit, mis oli populaarne naisterõivas [[Itaalia]]s [[15. sajand]]il ja [[16. sajand]]i algul.

== Kirjeldus ==
Gamurra koosnes liibuvast [[Pihik|pihik]]uosast ja selle külge volditud või kurrutatud avarast [[seelik]]ust. 15. sajandi Itaalias tähendas see sõna lihtsalt kleiti kõige üldisemas tähenduses. Seda kandsid naised olenemata ühiskonnaklassist ja kleidiks kasutatud kangas varieerus laialt. Rõivaese oli tavaliselt [[Vooder|voodrita]] ja seda kanti otse [[alussärk|alussärgi]] peal. Tavaline oli, et kleidi varrukad oli [[Lõhik|lõhik]]utega, millest ulatus läbi linane alussärk, või olid need valmistatud teisest, luksuslikumast kangast ning seostega pihiku külge kinnitatud. Mood muutus sajandi jooksul: 15. sajandi alguse gamurradel on varrukad pigem kleidi küljes, pärast 1450. aastat aga pigem eraldi tükid, mis kinnitati nõelte või nööridega pihiku külge; varasem gamurra oli nöörkinnisega ees, hilisem küljel või külgedel.&lt;ref&gt;By C. C. Frick. Dressing Renaissance Florence: Families, Fortunes, and Fine Clothing. - JHU Press, 2005&lt;/ref&gt;

Gamurrat särgi peal ilma pealisrõivata kanti ainult kodus või mitteametlikes olukordades; ametlikes olukordades ja kohtades kanti gamurra peal ''[[giornea]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d või ''[[Cioppa|cioppa]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;t.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
File:Piero della francesca, Madonna del Parto, 1455 ca. 08.JPG|[[Piero della Francesca]] ''Madonna del Parto'', u 1455. Eest ja külgedelt nööritav gamurra on raseduse ajal lastud suuruses järele.
File:Sandro Botticelli 068.jpg|[[Sandro Botticelli]] portree noorest naisest, kes kannab pruuni gamurrat. U 1475.
File:Giovanna Tornabuoni full length.jpg|[[Domenico Ghirlandaio]] &quot;Maarja külastus&quot; (osa), u 1488. [[Giovanna Tornabuoni]] kandmas gamurrat and ''giornea''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d.
File:Cappella Tornabuoni, Birth of Birth of Saint John the Baptist 03.jpg|Domenico Ghirlandaio, u 1485–1490. Naine vasakul kannab gamurra peal mustrisse lõigatud servadega ''giornea''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d ja naine keskel küünarnukini käistega kleiti.
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>pqfrfhuejohj6j12vpgpgjv3l0ica4w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176967</id>
      <parentid>6176966</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:44:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pildid */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2240" xml:space="preserve">'''Gamurra''' (ka ''camurra'', ''camora'' Firenzes ja ''zupa'', ''zipa'' või ''socha'' Põhja-Itaalias) oli teatud tüüpi kleit, mis oli populaarne naisterõivas [[Itaalia]]s [[15. sajand]]il ja [[16. sajand]]i algul.

== Kirjeldus ==
Gamurra koosnes liibuvast [[Pihik|pihik]]uosast ja selle külge volditud või kurrutatud avarast [[seelik]]ust. 15. sajandi Itaalias tähendas see sõna lihtsalt kleiti kõige üldisemas tähenduses. Seda kandsid naised olenemata ühiskonnaklassist ja kleidiks kasutatud kangas varieerus laialt. Rõivaese oli tavaliselt [[Vooder|voodrita]] ja seda kanti otse [[alussärk|alussärgi]] peal. Tavaline oli, et kleidi varrukad oli [[Lõhik|lõhik]]utega, millest ulatus läbi linane alussärk, või olid need valmistatud teisest, luksuslikumast kangast ning seostega pihiku külge kinnitatud. Mood muutus sajandi jooksul: 15. sajandi alguse gamurradel on varrukad pigem kleidi küljes, pärast 1450. aastat aga pigem eraldi tükid, mis kinnitati nõelte või nööridega pihiku külge; varasem gamurra oli nöörkinnisega ees, hilisem küljel või külgedel.&lt;ref&gt;By C. C. Frick. Dressing Renaissance Florence: Families, Fortunes, and Fine Clothing. - JHU Press, 2005&lt;/ref&gt;

Gamurrat särgi peal ilma pealisrõivata kanti ainult kodus või mitteametlikes olukordades; ametlikes olukordades ja kohtades kanti gamurra peal ''[[giornea]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d või ''[[Cioppa|cioppa]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;t.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
File:Piero della francesca, Madonna del Parto, 1455 ca. 08.JPG|[[Piero della Francesca]] ''Madonna del Parto'', u 1455. Eest ja külgedelt nööritav gamurra on raseduse ajal lastud suuruses järele.
File:Sandro Botticelli 068.jpg|[[Sandro Botticelli]] portree noorest naisest, kes kannab pruuni gamurrat. U 1475.
File:Giovanna Tornabuoni full length.jpg|[[Domenico Ghirlandaio]] &quot;Maarja külastus&quot; (osa), u 1488. [[Giovanna Tornabuoni]] kandmas gamurrat ja ''giornea''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d.
File:Cappella Tornabuoni, Birth of Birth of Saint John the Baptist 03.jpg|Domenico Ghirlandaio, u 1485–1490. Naine vasakul kannab gamurra peal mustrisse lõigatud servadega ''giornea''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d ja naine keskel küünarnukini käistega kleiti.
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>0k965n7om5ifl4nijx3ar9l4s8cqulr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176968</id>
      <parentid>6176967</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T15:44:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2290" xml:space="preserve">'''Gamurra''' (ka ''camurra'', ''camora'' Firenzes ja ''zupa'', ''zipa'' või ''socha'' Põhja-Itaalias) oli teatud tüüpi kleit, mis oli populaarne naisterõivas [[Itaalia]]s [[15. sajand]]il ja [[16. sajand]]i algul.

== Kirjeldus ==
Gamurra koosnes liibuvast [[Pihik|pihik]]uosast ja selle külge volditud või kurrutatud avarast [[seelik]]ust. 15. sajandi Itaalias tähendas see sõna lihtsalt kleiti kõige üldisemas tähenduses. Seda kandsid naised olenemata ühiskonnaklassist ja kleidiks kasutatud kangas varieerus laialt. Rõivaese oli tavaliselt [[Vooder|voodrita]] ja seda kanti otse [[alussärk|alussärgi]] peal. Tavaline oli, et kleidi varrukad oli [[Lõhik|lõhik]]utega, millest ulatus läbi linane alussärk, või olid need valmistatud teisest, luksuslikumast kangast ning seostega pihiku külge kinnitatud. Mood muutus sajandi jooksul: 15. sajandi alguse gamurradel on varrukad pigem kleidi küljes, pärast 1450. aastat aga pigem eraldi tükid, mis kinnitati nõelte või nööridega pihiku külge; varasem gamurra oli nöörkinnisega ees, hilisem küljel või külgedel.&lt;ref&gt;By C. C. Frick. Dressing Renaissance Florence: Families, Fortunes, and Fine Clothing. - JHU Press, 2005&lt;/ref&gt;

Gamurrat särgi peal ilma pealisrõivata kanti ainult kodus või mitteametlikes olukordades; ametlikes olukordades ja kohtades kanti gamurra peal ''[[giornea]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d või ''[[Cioppa|cioppa]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;t.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
File:Piero della francesca, Madonna del Parto, 1455 ca. 08.JPG|[[Piero della Francesca]] ''Madonna del Parto'', u 1455. Eest ja külgedelt nööritav gamurra on raseduse ajal lastud suuruses järele.
File:Sandro Botticelli 068.jpg|[[Sandro Botticelli]] portree noorest naisest, kes kannab pruuni gamurrat. U 1475.
File:Giovanna Tornabuoni full length.jpg|[[Domenico Ghirlandaio]] &quot;Maarja külastus&quot; (osa), u 1488. [[Giovanna Tornabuoni]] kandmas gamurrat ja ''giornea''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d.
File:Cappella Tornabuoni, Birth of Birth of Saint John the Baptist 03.jpg|Domenico Ghirlandaio, u 1485–1490. Naine vasakul kannab gamurra peal mustrisse lõigatud servadega ''giornea''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;d ja naine keskel küünarnukini käistega kleiti.
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Riietus]]
[[Kategooria:Renessanss]]</text>
      <sha1>qb1vjbbe3t2h5wva550a2yo1im49o24</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gdów</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635036</id>
    <revision>
      <id>6176988</id>
      <timestamp>2022-08-12T16:24:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Gdów | hääldus =  | nimi1_keel = poola | nimi1 = Gdów | nimi2_keel = | nimi2 =  | pilt = Gdów widok ogólny.jpg | pildiallkiri = Vaade Gdówile | lipp =  | lipu_link =  | vapp =  | vapi_link =  | pindala = | elanikke = 2349 (2020) | asendikaart = Poola }} '''Gdów''' on linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]], [[Gdówi vald|Gdówi valla]] halduskeskus.  Gdów sai linnaõigused e...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="744" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Gdów
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Gdów
| nimi2_keel = | nimi2 = 
| pilt = Gdów widok ogólny.jpg
| pildiallkiri = Vaade Gdówile
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala =
| elanikke = 2349 (2020)
| asendikaart = Poola
}}
'''Gdów''' on linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]], [[Gdówi vald|Gdówi valla]] halduskeskus.

Gdów sai linnaõigused enne [[1794]]. aastat, kuid kaotas need enne [[1880]]. aastat.&lt;ref&gt;Robert Krzysztofik. Lokacje miejskie na obszarze Polski : okumentacja geograficzno-historyczna, Katowice 2007 Lk. 30-31&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>c6wl2sy35he3aa4s97iez53ceoyo21x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176989</id>
      <parentid>6176988</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:26:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="745" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Gdów
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Gdów
| nimi2_keel = | nimi2 = 
| pilt = Gdów widok ogólny.jpg
| pildiallkiri = Vaade Gdówile
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala =
| elanikke = 2349 (2020)
| asendikaart = Poola
}}
'''Gdów''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]], [[Gdówi vald|Gdówi valla]] halduskeskus.

Gdów sai linnaõigused enne [[1794]]. aastat, kuid kaotas need enne [[1880]]. aastat.&lt;ref&gt;Robert Krzysztofik. Lokacje miejskie na obszarze Polski : okumentacja geograficzno-historyczna, Katowice 2007 Lk. 30-31&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>2j4x4u6e3uzsjwt3zz4ot4ta7tyscxp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176990</id>
      <parentid>6176989</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:26:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="745" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Gdów
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Gdów
| nimi2_keel = | nimi2 = 
| pilt = Gdów widok ogólny.jpg
| pildiallkiri = Vaade Gdówile
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala =
| elanikke = 4349 (2020)
| asendikaart = Poola
}}
'''Gdów''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]], [[Gdówi vald|Gdówi valla]] halduskeskus.

Gdów sai linnaõigused enne [[1794]]. aastat, kuid kaotas need enne [[1880]]. aastat.&lt;ref&gt;Robert Krzysztofik. Lokacje miejskie na obszarze Polski : okumentacja geograficzno-historyczna, Katowice 2007 Lk. 30-31&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>6ovw1ea0woxvat6599yqaom3l6rpxb1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6176995</id>
      <parentid>6176990</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:38:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="828" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Gdów
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Gdów
| nimi2_keel = | nimi2 = 
| pilt = Gdów widok ogólny.jpg
| pildiallkiri = Vaade Gdówile
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala =
| elanikke = 4349 (2020)
| asendikaart = Poola
}}
'''Gdów''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]], [[Gdówi vald|Gdówi valla]] halduskeskus. Gdów asub [[Wieliczka]]st ligikadu 13 km ja [[Kraków]]i kesklinnast 25 km kagus.

Gdów sai linnaõigused enne [[1794]]. aastat, kuid kaotas need enne [[1880]]. aastat.&lt;ref&gt;Robert Krzysztofik. Lokacje miejskie na obszarze Polski : okumentacja geograficzno-historyczna, Katowice 2007 Lk. 30-31&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>oiqihllbx81wch40j7tnh2h7z6oeeu1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sinole</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635037</id>
    <revision>
      <id>6176996</id>
      <timestamp>2022-08-12T16:41:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Sinole |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Sinole |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = 10 (2007) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Sinole''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla edelaosas, valla keskusest [[Lejasciems]]ist 6 kilomeetri kaugusel, [[Tirziņa]] jõe kaldal. Seal asus Mālmuiža...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="974" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Sinole
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Sinole
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 10 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Sinole''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla edelaosas, valla keskusest [[Lejasciems]]ist 6 kilomeetri kaugusel, [[Tirziņa]] jõe kaldal. Seal asus [[Mālmuiža mõis]]a keskus. Mālmuiža mõisa hooned (ait, häärber) on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.&lt;ref&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Lejasciema+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]&lt;/ref&gt; Aastal 2007 oli külas 10 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=52000 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>fwcizswrn7jgyqyoac295ry0ij8k8lh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177004</id>
      <parentid>6176996</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:45:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1056" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Sinole
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Sinole
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 181 (2022)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Sinole''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla edelaosas, valla keskusest [[Lejasciems]]ist 6 kilomeetri kaugusel, [[Tirziņa]] jõe kaldal. Seal asus [[Sinole mõis]]a keskus. Sinole mõisa hooned (ait, vesiveski) on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.&lt;ref&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Lejasciema+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]&lt;/ref&gt; Aastani 1949 oli seal [[Sinole vald|Sinole valla]] keskus. Aastal 2017 oli külas 211 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 181.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2231 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>fzswfmrnla9a3w6cit86cl30zl292s0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Poteet</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635038</id>
    <revision>
      <id>6176998</id>
      <timestamp>2022-08-12T16:42:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |pilt=Poteet Texas City Hall 2015.jpg |pildi_allkiri=Poteeti linnavalitsushoone |asendikaart=Texas | asendikaardi_seletus = Asend Texases }} '''Poteet''' on linn [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis [[Atascosa maakond|Atascosa maakonnas]]. See asub [[San Antonio]] kesklinnast ligi 50 km kaugusel lõunas.  Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 2,795. Aastal 2010 oli elanikke 3260.  Linn on saanud nime selle esimese postiülema Francis Marion Poteeti järgi. Esime...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1181" xml:space="preserve">{{linn
|pilt=Poteet Texas City Hall 2015.jpg
|pildi_allkiri=Poteeti linnavalitsushoone
|asendikaart=Texas
| asendikaardi_seletus = Asend Texases
}}
'''Poteet''' on linn [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis [[Atascosa maakond|Atascosa maakonnas]]. See asub [[San Antonio]] kesklinnast ligi 50 km kaugusel lõunas.

Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 2,795. Aastal 2010 oli elanikke 3260.

Linn on saanud nime selle esimese postiülema Francis Marion Poteeti järgi. Esimene [[postkontor]] avati Poteetis [[1886]]. aastal. Poteet sai linnaõigused [[1926]]. aastal.&lt;ref&gt;[http://www.texasescapes.com/SouthTexasTowns/Poteet-Texas.htm Poteet, Texas]. texasescapes.com. Vaadatud 27.8.2019&lt;/ref&gt;

Poteet on tuntud seal iga aasta aprillis toimuva maasikafestivali järgi.&lt;ref&gt;[https://strawberryfestival.com/ Poteet Strawberry Festival]. strawberryfestival.com. Vaadatud 27.8.2019&lt;/ref&gt; Linna hüüdnimi on &quot;Texase maasikapealinn&quot;.

Linnas on sündinud kantrimuusik [[George Strait]].

[[Pilt:Poteet Texas Strawberry Landmark.jpg|pisi|left|Maasika skulptuur Poteetis]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.poteettx.org/ Koduleht]
[[Kategooria:Texase linnad]]</text>
      <sha1>oq5xziczbf7fo9lvuzjbq62s1wocerz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177000</id>
      <parentid>6176998</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:43:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Raamaturott teisaldas lehekülje [[Poteet']] pealkirja [[Poteet]] alla ümbersuunamist maha jätmata</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1181" xml:space="preserve">{{linn
|pilt=Poteet Texas City Hall 2015.jpg
|pildi_allkiri=Poteeti linnavalitsushoone
|asendikaart=Texas
| asendikaardi_seletus = Asend Texases
}}
'''Poteet''' on linn [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis [[Atascosa maakond|Atascosa maakonnas]]. See asub [[San Antonio]] kesklinnast ligi 50 km kaugusel lõunas.

Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 2,795. Aastal 2010 oli elanikke 3260.

Linn on saanud nime selle esimese postiülema Francis Marion Poteeti järgi. Esimene [[postkontor]] avati Poteetis [[1886]]. aastal. Poteet sai linnaõigused [[1926]]. aastal.&lt;ref&gt;[http://www.texasescapes.com/SouthTexasTowns/Poteet-Texas.htm Poteet, Texas]. texasescapes.com. Vaadatud 27.8.2019&lt;/ref&gt;

Poteet on tuntud seal iga aasta aprillis toimuva maasikafestivali järgi.&lt;ref&gt;[https://strawberryfestival.com/ Poteet Strawberry Festival]. strawberryfestival.com. Vaadatud 27.8.2019&lt;/ref&gt; Linna hüüdnimi on &quot;Texase maasikapealinn&quot;.

Linnas on sündinud kantrimuusik [[George Strait]].

[[Pilt:Poteet Texas Strawberry Landmark.jpg|pisi|left|Maasika skulptuur Poteetis]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.poteettx.org/ Koduleht]
[[Kategooria:Texase linnad]]</text>
      <sha1>oq5xziczbf7fo9lvuzjbq62s1wocerz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177002</id>
      <parentid>6177000</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:45:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1180" xml:space="preserve">{{linn
|pilt=Poteet Texas City Hall 2015.jpg
|pildi_allkiri=Poteeti linnavalitsushoone
|asendikaart=Texas
| asendikaardi_seletus = Asend Texases
}}
'''Poteet''' on linn [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis [[Atascosa maakond|Atascosa maakonnas]]. See asub [[San Antonio]] kesklinnast ligi 50 km kaugusel lõunas.

Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 2795. Aastal 2010 oli elanikke 3260.

Linn on saanud nime selle esimese postiülema Francis Marion Poteeti järgi. Esimene [[postkontor]] avati Poteetis [[1886]]. aastal. Poteet sai linnaõigused [[1926]]. aastal.&lt;ref&gt;[http://www.texasescapes.com/SouthTexasTowns/Poteet-Texas.htm Poteet, Texas]. texasescapes.com. Vaadatud 27.8.2019&lt;/ref&gt;

Poteet on tuntud seal iga aasta aprillis toimuva maasikafestivali järgi.&lt;ref&gt;[https://strawberryfestival.com/ Poteet Strawberry Festival]. strawberryfestival.com. Vaadatud 27.8.2019&lt;/ref&gt; Linna hüüdnimi on &quot;Texase maasikapealinn&quot;.

Linnas on sündinud kantrimuusik [[George Strait]].

[[Pilt:Poteet Texas Strawberry Landmark.jpg|pisi|left|Maasika skulptuur Poteetis]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.poteettx.org/ Koduleht]
[[Kategooria:Texase linnad]]</text>
      <sha1>jlg4zl0difeuv6xzwdxpzvzbsfy58ap</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>James Hockenhull</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635039</id>
    <revision>
      <id>6177003</id>
      <timestamp>2022-08-12T16:45:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <comment>On 23 February this year, Gen Hockenhull had been working late into the night. He cycled home at midnight, and went to bed at about 01:00.  He got a phone call an hour later saying there had been some odd indicators of activity on the Ukrainian border, so he got back on his bicycle and returned to work.</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2213" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = File:Jim Hockenhull (cropped).jpg
| pildisuurus         = 210px
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = James Hockenhull
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = James Richard Hockenhull
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = {{birth date and age|1964|07|27|df=y}}
| sünnikoht           = [[Havant]], [[Hampshire]], [[Inglismaa]]
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = 
| haridus             = 
| truudusvanded       = {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 1986–
| auaste              = [[kindral]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = {{Lihtne loend}}
*{{ill|en|operatsioon Lipp|Operation Banner}}
*[[Iraagi sõda]]
*[[Afganistani sõda (2001–2021)]]
{{Lihtne loend lõpp}}
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = 
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
[[Sir]] '''James Hockenhull'''. KBE, ADC Gen (sündinud [[27. juuli]] [[1964]] [[Havant]]is) on [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriig maaväe]] [[kindral]].&lt;ref name=BBC_News /&gt;
{{pooleli}}
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=BBC_News&gt;{{cite web |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62520743 |title=Ukraine war: Predicting Russia's next step in Ukraine |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Jonathan Beale |quote=Neither Russia nor Ukraine is likely to achieve any decisive military action in Ukraine this year, the UK's head of military intelligence has told the BBC.}}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Hockenhull, James}}
[[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>dy0tvnpaz8dnh3wez8uek1fv75v0d1z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177006</id>
      <parentid>6177003</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:48:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2217" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = File:Jim Hockenhull (cropped).jpg
| pildisuurus         = 210px
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Sir James Hockenhull
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = James Richard Hockenhull
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = {{birth date and age|1964|07|27|df=y}}
| sünnikoht           = [[Havant]], [[Hampshire]], [[Inglismaa]]
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = 
| haridus             = 
| truudusvanded       = {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 1986–
| auaste              = [[kindral]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = {{Lihtne loend}}
*{{ill|en|operatsioon Lipp|Operation Banner}}
*[[Iraagi sõda]]
*[[Afganistani sõda (2001–2021)]]
{{Lihtne loend lõpp}}
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = 
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
[[Sir]] '''James Hockenhull'''. KBE, ADC Gen (sündinud [[27. juuli]] [[1964]] [[Havant]]is) on [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriig maaväe]] [[kindral]].&lt;ref name=BBC_News /&gt;
{{pooleli}}
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=BBC_News&gt;{{cite web |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62520743 |title=Ukraine war: Predicting Russia's next step in Ukraine |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Jonathan Beale |quote=Neither Russia nor Ukraine is likely to achieve any decisive military action in Ukraine this year, the UK's head of military intelligence has told the BBC.}}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Hockenhull, James}}
[[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>etkhotvacotew6sebgd9l64249v0vcn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177017</id>
      <parentid>6177006</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T16:59:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2221" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = File:Jim Hockenhull (cropped).jpg
| pildisuurus         = 210px
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Sir James Hockenhull
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = Sir James Richard Hockenhull
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = {{birth date and age|1964|07|27|df=y}}
| sünnikoht           = [[Havant]], [[Hampshire]], [[Inglismaa]]
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = 
| haridus             = 
| truudusvanded       = {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 1986–
| auaste              = [[kindral]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = {{Lihtne loend}}
*{{ill|en|operatsioon Lipp|Operation Banner}}
*[[Iraagi sõda]]
*[[Afganistani sõda (2001–2021)]]
{{Lihtne loend lõpp}}
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = 
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
[[Sir]] '''James Hockenhull'''. KBE, ADC Gen (sündinud [[27. juuli]] [[1964]] [[Havant]]is) on [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriig maaväe]] [[kindral]].&lt;ref name=BBC_News /&gt;
{{pooleli}}
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=BBC_News&gt;{{cite web |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62520743 |title=Ukraine war: Predicting Russia's next step in Ukraine |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Jonathan Beale |quote=Neither Russia nor Ukraine is likely to achieve any decisive military action in Ukraine this year, the UK's head of military intelligence has told the BBC.}}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Hockenhull, James}}
[[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>qkaer0umtzsj7kqg91vz7yieogoalhr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177022</id>
      <parentid>6177017</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:02:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>| haridus             = Yorki ülikool</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2235" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = File:Jim Hockenhull (cropped).jpg
| pildisuurus         = 210px
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Sir James Hockenhull
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = Sir James Richard Hockenhull
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = {{birth date and age|1964|07|27|df=y}}
| sünnikoht           = [[Havant]], [[Hampshire]], [[Inglismaa]]
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = 
| haridus             = Yorki ülikool
| truudusvanded       = {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 1986–
| auaste              = [[kindral]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = {{Lihtne loend}}
*{{ill|en|operatsioon Lipp|Operation Banner}}
*[[Iraagi sõda]]
*[[Afganistani sõda (2001–2021)]]
{{Lihtne loend lõpp}}
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = 
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
[[Sir]] '''James Hockenhull'''. KBE, ADC Gen (sündinud [[27. juuli]] [[1964]] [[Havant]]is) on [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriig maaväe]] [[kindral]].&lt;ref name=BBC_News /&gt;
{{pooleli}}
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=BBC_News&gt;{{cite web |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62520743 |title=Ukraine war: Predicting Russia's next step in Ukraine |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Jonathan Beale |quote=Neither Russia nor Ukraine is likely to achieve any decisive military action in Ukraine this year, the UK's head of military intelligence has told the BBC.}}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Hockenhull, James}}
[[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>3eippas3ga4vd1kpmjcfmsizh52gn2e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177025</id>
      <parentid>6177022</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:07:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>| autasud             = {{Lihtne loend}} *[[Briti impeeriumi ordu]] rüütelkomandör *[[Legion of Merit]]i ohvitser *{{ill|en|pronkstähe medal|Bronze Star Medal}} {{Lihtne loend lõpp}}</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2398" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = File:Jim Hockenhull (cropped).jpg
| pildisuurus         = 210px
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Sir James Hockenhull
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = Sir James Richard Hockenhull
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = {{birth date and age|1964|07|27|df=y}}
| sünnikoht           = [[Havant]], [[Hampshire]], [[Inglismaa]]
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = 
| haridus             = Yorki ülikool
| truudusvanded       = {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 1986–
| auaste              = [[kindral]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = {{Lihtne loend}}
*{{ill|en|operatsioon Lipp|Operation Banner}}
*[[Iraagi sõda]]
*[[Afganistani sõda (2001–2021)]]
{{Lihtne loend lõpp}}
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = {{Lihtne loend}}
*[[Briti impeeriumi ordu]] rüütelkomandör
*[[Legion of Merit]]i ohvitser
*{{ill|en|pronkstähe medal|Bronze Star Medal}}
{{Lihtne loend lõpp}}
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
[[Sir]] '''James Hockenhull'''. KBE, ADC Gen (sündinud [[27. juuli]] [[1964]] [[Havant]]is) on [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriig maaväe]] [[kindral]].&lt;ref name=BBC_News /&gt;
{{pooleli}}
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=BBC_News&gt;{{cite web |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62520743 |title=Ukraine war: Predicting Russia's next step in Ukraine |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Jonathan Beale |quote=Neither Russia nor Ukraine is likely to achieve any decisive military action in Ukraine this year, the UK's head of military intelligence has told the BBC.}}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Hockenhull, James}}
[[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>kqi0j01aojv75219y11yakww7yu1b6x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177026</id>
      <parentid>6177025</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:07:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>typo</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2397" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = File:Jim Hockenhull (cropped).jpg
| pildisuurus         = 210px
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Sir James Hockenhull
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = Sir James Richard Hockenhull
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = {{birth date and age|1964|07|27|df=y}}
| sünnikoht           = [[Havant]], [[Hampshire]], [[Inglismaa]]
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = 
| haridus             = Yorki ülikool
| truudusvanded       = {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 1986–
| auaste              = [[kindral]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = {{Lihtne loend}}
*{{ill|en|operatsioon Lipp|Operation Banner}}
*[[Iraagi sõda]]
*[[Afganistani sõda (2001–2021)]]
{{Lihtne loend lõpp}}
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = {{Lihtne loend}}
*[[Briti impeeriumi ordu]] rüütelkomandör
*[[Legion of Merit]]i ohvitser
*{{ill|en|pronkstähe medal|Bronze Star Medal}}
{{Lihtne loend lõpp}}
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
[[Sir]] '''James Hockenhull''' KBE, ADC Gen (sündinud [[27. juuli]] [[1964]] [[Havant]]is) on [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriig maaväe]] [[kindral]].&lt;ref name=BBC_News /&gt;
{{pooleli}}
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=BBC_News&gt;{{cite web |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62520743 |title=Ukraine war: Predicting Russia's next step in Ukraine |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Jonathan Beale |quote=Neither Russia nor Ukraine is likely to achieve any decisive military action in Ukraine this year, the UK's head of military intelligence has told the BBC.}}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Hockenhull, James}}
[[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>h87wuc4eswp8o1zetn7ocfjxe0852gt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177122</id>
      <parentid>6177026</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:12:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>i</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2398" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = File:Jim Hockenhull (cropped).jpg
| pildisuurus         = 210px
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Sir James Hockenhull
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = Sir James Richard Hockenhull
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = {{birth date and age|1964|07|27|df=y}}
| sünnikoht           = [[Havant]], [[Hampshire]], [[Inglismaa]]
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = 
| haridus             = Yorki ülikool
| truudusvanded       = {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 1986–
| auaste              = [[kindral]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = {{Lihtne loend}}
*{{ill|en|operatsioon Lipp|Operation Banner}}
*[[Iraagi sõda]]
*[[Afganistani sõda (2001–2021)]]
{{Lihtne loend lõpp}}
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = {{Lihtne loend}}
*[[Briti impeeriumi ordu]] rüütelkomandör
*[[Legion of Merit]]i ohvitser
*{{ill|en|pronkstähe medal|Bronze Star Medal}}
{{Lihtne loend lõpp}}
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
[[Sir]] '''James Hockenhull''' KBE, ADC Gen (sündinud [[27. juuli]] [[1964]] [[Havant]]is) on [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi maaväe]] [[kindral]].&lt;ref name=BBC_News /&gt;
{{pooleli}}
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=BBC_News&gt;{{cite web |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62520743 |title=Ukraine war: Predicting Russia's next step in Ukraine |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Jonathan Beale |quote=Neither Russia nor Ukraine is likely to achieve any decisive military action in Ukraine this year, the UK's head of military intelligence has told the BBC.}}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Hockenhull, James}}
[[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>801n5mt7axzhx38uyu6d64pkmphhv18</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177123</id>
      <parentid>6177122</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:13:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2384" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = File:Jim Hockenhull (cropped).jpg
| pildisuurus         = 210px
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Sir James Hockenhull
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = Sir James Richard Hockenhull
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = {{birth date and age|1964|07|27|df=y}}
| sünnikoht           = [[Havant]], [[Hampshire]], [[Inglismaa]]
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = 
| haridus             = 
| truudusvanded       = {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 1986–
| auaste              = [[kindral]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = {{Lihtne loend}}
*{{ill|en|operatsioon Lipp|Operation Banner}}
*[[Iraagi sõda]]
*[[Afganistani sõda (2001–2021)]]
{{Lihtne loend lõpp}}
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = {{Lihtne loend}}
*[[Briti impeeriumi ordu]] rüütelkomandör
*[[Legion of Merit]]i ohvitser
*{{ill|en|pronkstähe medal|Bronze Star Medal}}
{{Lihtne loend lõpp}}
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
[[Sir]] '''James Hockenhull''' KBE, ADC Gen (sündinud [[27. juuli]] [[1964]] [[Havant]]is) on [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi maaväe]] [[kindral]].&lt;ref name=BBC_News /&gt;
{{pooleli}}
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=BBC_News&gt;{{cite web |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62520743 |title=Ukraine war: Predicting Russia's next step in Ukraine |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Jonathan Beale |quote=Neither Russia nor Ukraine is likely to achieve any decisive military action in Ukraine this year, the UK's head of military intelligence has told the BBC.}}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Hockenhull, James}}
[[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>3wx2jmbq6loof31zi0d6mj3ks4vw6h3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177125</id>
      <parentid>6177123</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:22:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>rm {{pooleli}}</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2373" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = File:Jim Hockenhull (cropped).jpg
| pildisuurus         = 210px
| pildiallkiri        = 
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = Sir James Hockenhull
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = Sir James Richard Hockenhull
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = {{birth date and age|1964|07|27|df=y}}
| sünnikoht           = [[Havant]], [[Hampshire]], [[Inglismaa]]
| surmaaeg            = 
| surmakoht           = 
| maetud              = 
| haridus             = 
| truudusvanded       = {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 1986–
| auaste              = [[kindral]]
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = {{Lihtne loend}}
*{{ill|en|operatsioon Lipp|Operation Banner}}
*[[Iraagi sõda]]
*[[Afganistani sõda (2001–2021)]]
{{Lihtne loend lõpp}}
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = {{Lihtne loend}}
*[[Briti impeeriumi ordu]] rüütelkomandör
*[[Legion of Merit]]i ohvitser
*{{ill|en|pronkstähe medal|Bronze Star Medal}}
{{Lihtne loend lõpp}}
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| allkiri             = 
| allkirja_suurus     =
| allkirja_alt        = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
[[Sir]] '''James Hockenhull''' KBE, ADC Gen (sündinud [[27. juuli]] [[1964]] [[Havant]]is) on [[Suurbritannia maavägi|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi maaväe]] [[kindral]].&lt;ref name=BBC_News /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=BBC_News&gt;{{cite web |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62520743 |title=Ukraine war: Predicting Russia's next step in Ukraine |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=2022-08-12 |access-date=2022-08-12 |website=bbc.com |language=en |author=Jonathan Beale |quote=Neither Russia nor Ukraine is likely to achieve any decisive military action in Ukraine this year, the UK's head of military intelligence has told the BBC.}}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Hockenhull, James}}
[[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>4vwyflnt00iw5uggusp5vtayppul2m4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jim Hockenhull</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635040</id>
    <redirect title="James Hockenhull" />
    <revision>
      <id>6177005</id>
      <timestamp>2022-08-12T16:46:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <comment>#suuna [[James Hockenhull]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27" xml:space="preserve">#suuna [[James Hockenhull]]</text>
      <sha1>7qnxyrbsq8z47j2wbzfmc8604enzyue</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Staidi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635041</id>
    <revision>
      <id>6177008</id>
      <timestamp>2022-08-12T16:52:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Staidi |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Staidi |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = 6 (2007) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Staidi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub [[Riia]]st 170 kilomeetri kaugusel valla edelaosas. Aastal 2007 oli külas 6 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/t...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="623" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Staidi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Staidi
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 6 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Staidi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub [[Riia]]st 170 kilomeetri kaugusel valla edelaosas. Aastal 2007 oli külas 6 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=52004 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>72kfa9ej8q6ls1jmeghwf81wzjzxevq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viešķeles</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635042</id>
    <revision>
      <id>6177012</id>
      <timestamp>2022-08-12T16:56:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Viešķeles |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Viešķeles |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = 8 (2007) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Viešķeles''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub [[Riia]]st 176 kilomeetri kaugusel valla idaosas Ceplise tiigi kaldal. Aastal 2007 oli külas 8 elanikku.&lt;ref&gt;[...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="657" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Viešķeles
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Viešķeles
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 8 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Viešķeles''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub [[Riia]]st 176 kilomeetri kaugusel valla idaosas Ceplise tiigi kaldal. Aastal 2007 oli külas 8 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57322 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>pigvjahphlnyfjzqhi3thy5bzp9m56x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vieškeles</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635043</id>
    <redirect title="Viešķeles" />
    <revision>
      <id>6177014</id>
      <timestamp>2022-08-12T16:57:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Viešķeles]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" xml:space="preserve">#suuna [[Viešķeles]]</text>
      <sha1>0mo3c9h4djtkpcxgxkjkw1c417m87ig</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bilczyce</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635044</id>
    <revision>
      <id>6177016</id>
      <timestamp>2022-08-12T16:58:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Bilczyce | hääldus =  | nimi1_keel = poola | nimi1 = Bilczyce | nimi2_keel = | nimi2 =  | pilt = Bilczyce-WidokNaWieśOdZachodu-POL,_Bilczyce.jpg | pildiallkiri = Vaade Bilczycele läänest | lipp =  | lipu_link =  | vapp =  | vapi_link =  | pindala = | elanikke = 979 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Bilczyce Wieś Bilczyce w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt; | asendikaart = Poola }} '''Bilczyce''' on küla [[Poola]]s Väike-Poola vojevood...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="741" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Bilczyce
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Bilczyce
| nimi2_keel = | nimi2 = 
| pilt = Bilczyce-WidokNaWieśOdZachodu-POL,_Bilczyce.jpg
| pildiallkiri = Vaade Bilczycele läänest
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala =
| elanikke = 979 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Bilczyce Wieś Bilczyce w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt;
| asendikaart = Poola
}}
'''Bilczyce''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]. Bilczyce asub [[Wieliczka]]st 10,5 ja [[Kraków]]i kesklinnast ligi 23 km kagus.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>ahxb3f4225erez5kczao919twrfqjoz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177136</id>
      <parentid>6177016</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:48:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="744" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Bilczyce
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Bilczyce
| nimi2_keel = | nimi2 = 
| pilt = Bilczyce-WidokNaWieśOdZachodu-POL,_Bilczyce.jpg
| pildiallkiri = Vaade Bilczycele läänest
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala =
| elanikke = 979 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Bilczyce Wieś Bilczyce w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt;
| asendikaart = Poola
}}
'''Bilczyce''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]. Bilczyce asub [[Wieliczka]]st 10,5 km ja [[Kraków]]i kesklinnast ligi 23 km kagus.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>huu79text4nnijfjkn38tw5bhytgisr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Frévillers</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635045</id>
    <revision>
      <id>6177029</id>
      <timestamp>2022-08-12T17:12:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:8400:5580:E0DF:B29F:EBCF:BFBB</ip>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}  {{linn | nimi = Frévillers | hääldus =  | vapp = Blason Famille Cadot.svg | pindala  =  | elanikke =  | asendikaart = Prantsusmaa }}  [[Pilt:frevillers3.jpg|pisi|St. Anne’i kiriku sissepääs]]  '''Frévillers''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us.  Põllumajandusküla asub departemangu kõrgeimas punktis, 26 km Arrasist loodes, teede D72 ja D74 ristumiskoha ümbruses.  Pilt:62362-Frévillers-Sols.p...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="885" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}

{{linn
| nimi = Frévillers
| hääldus = 
| vapp = Blason Famille Cadot.svg
| pindala  = 
| elanikke = 
| asendikaart = Prantsusmaa
}}

[[Pilt:frevillers3.jpg|pisi|St. Anne’i kiriku sissepääs]]

'''Frévillers''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us.

Põllumajandusküla asub departemangu kõrgeimas punktis, 26 km Arrasist loodes, teede D72 ja D74 ristumiskoha ümbruses.

[[Pilt:62362-Frévillers-Sols.png|pisi|tühi|]]

== Huviväärsused ==

* St. Anne'i kirik, pärineb 18. sajandist.
* Vana lossi jäänused.

== Vaata ka ==

* [[Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend]]

&lt;gallery&gt;
Pilt:frevillers1.jpg|Vana väravahoone
Pilt:frevillers2.jpg|Lammas ja väravahoone
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Arrasi ringkonna vallad}}

[[Kategooria:Pas-de-Calais' departemangu vallad]]</text>
      <sha1>fj9h7lne7pp5p0p9238eo0hea4im29g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Latvasas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635046</id>
    <revision>
      <id>6177033</id>
      <timestamp>2022-08-12T17:24:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Latvasas |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Latvasas |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = 10 (2002) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Latvasas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57327 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;  Küla asub val...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="708" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Latvasas
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Latvasas
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 10 (2002)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Latvasas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57327 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub valla loodeosas. Aastal 2002 oli seal 10 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2235 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>bqpfw6gy8oqzi8533dp1xw8yvctp4k9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177045</id>
      <parentid>6177033</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T17:40:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="612" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Latvasas
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Latvasas
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 10 (2002)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Latvasas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla loodeosas. Aastal 2002 oli seal 10 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2235 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>3xc3ctpux2bfqfk3jpu5ic70p25ogp0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Frévin-Capelle</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635047</id>
    <revision>
      <id>6177037</id>
      <timestamp>2022-08-12T17:26:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <ip>2001:7D0:8400:5580:E0DF:B29F:EBCF:BFBB</ip>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}}  {{linn | nimi = Frévin-Capelle | hääldus = fʁevɛ̃ kapɛl | vapp = Blason Frévin-Capelle.svg | pindala  =  | elanikke =  | asendikaart = Prantsusmaa }}  [[Pilt:Frevin1.jpg|pisi|Frévin-Capelle'i üldvaade]]  '''Frévin-Capelle''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us.  Põllumajandusküla asub [[Scarpe]]'i jõe orus, 9,7 km Arrasist loodes, teede D49 ja D49E ristumiskoha ümbruses.  Pilt:62363-Frévin...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="812" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}

{{linn
| nimi = Frévin-Capelle
| hääldus = fʁevɛ̃ kapɛl
| vapp = Blason Frévin-Capelle.svg
| pindala  = 
| elanikke = 
| asendikaart = Prantsusmaa
}}

[[Pilt:Frevin1.jpg|pisi|Frévin-Capelle'i üldvaade]]

'''Frévin-Capelle''' on [[Vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Pas-de-Calais' departemang]]us.

Põllumajandusküla asub [[Scarpe]]'i jõe orus, 9,7 km Arrasist loodes, teede D49 ja D49E ristumiskoha ümbruses.

[[Pilt:62363-Frévin-Capelle-Sols.png|pisi|tühi|]]

== Huviväärsused ==

* Jumalaema kirik, pärineb 17. sajandist.
* Jumalaema kabel, pärineb 18. sajandist.

== Vaata ka ==

* [[Pas-de-Calais' departemangu haldusüksuste loend]]

== Viited ==

{{viited}}

{{Arrasi ringkonna vallad}}

[[Kategooria:Pas-de-Calais' departemangu vallad]]</text>
      <sha1>1deamtr46sigmwstixgx100bm3lblff</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Palata küla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635048</id>
    <revision>
      <id>6177041</id>
      <timestamp>2022-08-12T17:32:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Palata |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Palata |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = 15 (1999) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Palata''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla lõunaosas [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal. Aastal 1999 oli seal 15 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/t...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="622" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Palata
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Palata
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 15 (1999)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Palata''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla lõunaosas [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal. Aastal 1999 oli seal 15 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57957 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>iqstk3cagfxog3sf63wt1hkzgtgq1mf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Krāces</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635049</id>
    <revision>
      <id>6177046</id>
      <timestamp>2022-08-12T17:43:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Krāces |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Krāces |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = 6 (2007) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Krāces''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla edelaosas, [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal.  Külas asuv Krācese linnamägi on muinsusmälesti...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="813" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Krāces
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Krāces
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 6 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Krāces''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla edelaosas, [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal.  Külas asuv Krācese linnamägi on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.&lt;ref&gt;[https://is.mantojums.lv/838 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]&lt;/ref&gt; Aastal 2007 oli seal 6 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2233 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>il891vwavvsbrb256k77lx4kmiiv3qw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kraces</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635050</id>
    <redirect title="Krāces" />
    <revision>
      <id>6177048</id>
      <timestamp>2022-08-12T17:43:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Krāces]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" xml:space="preserve">#suuna [[Krāces]]</text>
      <sha1>5fi28dg2eu3v3hosfp1dmi4hp6btzrd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cinci</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635051</id>
    <revision>
      <id>6177054</id>
      <timestamp>2022-08-12T17:50:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Cinci |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Cinci |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = ~10 (2007) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Cinci''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla lõunaosas [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal. Aastal 2007 oli seal umbkaudu 10 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov....'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="629" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Cinci
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Cinci
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = ~10 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Cinci''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla lõunaosas [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal. Aastal 2007 oli seal umbkaudu 10 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57958 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>o6qaco2xywxqloy0253lgym5oewwzve</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zvārtavi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635052</id>
    <revision>
      <id>6177057</id>
      <timestamp>2022-08-12T17:59:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Zvārtavi |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Zvārtavi |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = ~10 (2007) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Zvārtavi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla keskosas [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal. Aastal 2007 oli külas ligikaudu 10 elanikku....'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="661" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Zvārtavi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Zvārtavi
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = ~10 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Zvārtavi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla keskosas [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal. Aastal 2007 oli külas ligikaudu 10 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2240 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>9cwbyidbjzrk8jdk2ynv5jwzfcur7n4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zvartavi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635053</id>
    <redirect title="Zvārtavi" />
    <revision>
      <id>6177058</id>
      <timestamp>2022-08-12T18:00:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Zvārtavi]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20" xml:space="preserve">#suuna [[Zvārtavi]]</text>
      <sha1>juubkdiuogoj11zkg62ft98vzcp10ev</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ķilpani</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635054</id>
    <revision>
      <id>6177069</id>
      <timestamp>2022-08-12T18:14:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Viešķeles |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Viešķeles |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = 3 (2007) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Viešķeles''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla idaosas Ceplise tiigi kaldal. Aastal 2007 oli külas 3 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="622" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Viešķeles
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Viešķeles
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 3 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Viešķeles''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla idaosas Ceplise tiigi kaldal. Aastal 2007 oli külas 3 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57332 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>i63e8qjym962slyaaqizu2modlg2sjl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177071</id>
      <parentid>6177069</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T18:15:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="613" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Ķilpani
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķilpani
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 3 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Ķilpani''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla idaosas Ceplise tiigi kaldal. Aastal 2007 oli külas 3 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57332 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>fpo5vfj3bmc9uw8ez0f0c86rcif1q0n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kilpani</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635055</id>
    <redirect title="Ķilpani" />
    <revision>
      <id>6177073</id>
      <timestamp>2022-08-12T18:15:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Ķilpani]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19" xml:space="preserve">#suuna [[Ķilpani]]</text>
      <sha1>gwgpqbds5e8yc14mg6clz2dd4oe00te</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased</title>
    <ns>14</ns>
    <id>635056</id>
    <revision>
      <id>6177075</id>
      <timestamp>2022-08-12T18:16:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <comment>{{Commons category|Heroes of Russia}} [[Image:Hero of the Russian Federation medal.png|right|thumb|100px]] (The following 200 pages are in this category, out of approximately 217 total. This list may not reflect recent changes (learn more). )</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="106" xml:space="preserve">{{Commons category|Heroes of Russia}}
[[Image:Hero of the Russian Federation medal.png|right|thumb|100px]]</text>
      <sha1>scur9c0mow40yp0z52f03mttryq0ck8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177120</id>
      <parentid>6177075</parentid>
      <timestamp>2022-08-12T19:08:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pietadè</username>
        <id>41543</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>{{vaata|Venemaa Föderatsiooni kangelane}}</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="150" xml:space="preserve">{{vaata|Venemaa Föderatsiooni kangelane}} 
{{Commons category|Heroes of Russia}}
[[Image:Hero of the Russian Federation medal.png|right|thumb|100px]]</text>
      <sha1>hlijiwnyw281jx8b6bspigrponyxlu6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gārša</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635057</id>
    <revision>
      <id>6177082</id>
      <timestamp>2022-08-12T18:22:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Gārša |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Gārša |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = 10 (2007) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Gārša''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla kirdeosas Iežupe jõe kaldal. Aastal 2007 oli külas 10 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj....'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="572" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Gārša
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Gārša
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 10 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Gārša''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla kirdeosas Iežupe jõe kaldal. Aastal 2007 oli külas 10 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57331 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}</text>
      <sha1>302fo11hwb0y07o2vfku4ncf5lfhoyt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177252</id>
      <parentid>6177082</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:44:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="613" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Gārša
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Gārša
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 10 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Gārša''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla kirdeosas Iežupe jõe kaldal. Aastal 2007 oli külas 10 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57331 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>fnulu1kiu67i8s01hyjut1ehgmi8skr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Garša</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635058</id>
    <redirect title="Gārša" />
    <revision>
      <id>6177085</id>
      <timestamp>2022-08-12T18:24:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Gārša]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" xml:space="preserve">#suuna [[Gārša]]</text>
      <sha1>isgpsxcv7s0nwtr1vc4mt2rr2kg5lr3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Kanalite loendid</title>
    <ns>1</ns>
    <id>635059</id>
    <revision>
      <id>6177091</id>
      <timestamp>2022-08-12T18:29:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Rangelt võttes see ei ole täpsustusleht, vaid (loendite) loend. ~~~~'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="171" xml:space="preserve">Rangelt võttes see ei ole täpsustusleht, vaid (loendite) loend. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 12. august 2022, kell 21:29 (EEST)</text>
      <sha1>41u8r7aef88fv01i07xiek3gm93arqi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Loodusmälestiste loendid</title>
    <ns>1</ns>
    <id>635060</id>
    <revision>
      <id>6177092</id>
      <timestamp>2022-08-12T18:29:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Sama kommentaar kui [[Arutelu:Kanalite loendid]]. ~~~~'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="155" xml:space="preserve">Sama kommentaar kui [[Arutelu:Kanalite loendid]]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 12. august 2022, kell 21:29 (EEST)</text>
      <sha1>6v9se5uw0hsfw1q13w41p6yuias0tvj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Eesti mälestusmärkide loendid</title>
    <ns>1</ns>
    <id>635061</id>
    <revision>
      <id>6177094</id>
      <timestamp>2022-08-12T18:30:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Adeliine</username>
        <id>6693</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Sama kommentaar kui [[Arutelu:Kanalite loendid]]. ~~~~'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="155" xml:space="preserve">Sama kommentaar kui [[Arutelu:Kanalite loendid]]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 12. august 2022, kell 21:30 (EEST)</text>
      <sha1>9xge74aln7dgx7p4ytpk7dspb1mwzqp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anthony Modeste</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635062</id>
    <revision>
      <id>6177131</id>
      <timestamp>2022-08-12T19:44:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:2021-08-08 FC Carl Zeiss Jena gegen 1. FC Köln (DFB-Pokal) by Sandro Halank–157.jpg|pisi|Anthony Modeste 2021. aastal [[1. FC Köln]]i särgis]] '''Anthony Mbu Agogo Modeste''' (sündinud [[14. aprill]]il [[1988]] [[Cannes]]'is) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Saksamaa kõrgliigaklubis [[Dortmundi Borussia]].  Prantsusmaa kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2007/08 [[OGC Nice|Nice]]'i meeskonnas. Hooajal 2009/10 mä...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3283" xml:space="preserve">[[File:2021-08-08 FC Carl Zeiss Jena gegen 1. FC Köln (DFB-Pokal) by Sandro Halank–157.jpg|pisi|Anthony Modeste 2021. aastal [[1. FC Köln]]i särgis]]
'''Anthony Mbu Agogo Modeste''' (sündinud [[14. aprill]]il [[1988]] [[Cannes]]'is) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Saksamaa kõrgliigaklubis [[Dortmundi Borussia]].

Prantsusmaa kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2007/08 [[OGC Nice|Nice]]'i meeskonnas. Hooajal 2009/10 mängis ta laenul Prantsusmaa esiliigaklubis [[Angers SCO|Angers]]. 20 väravaga oli Modeste [[Olivier Giroud]]i järel liigas paremuselt teine väravakütt ning ta valiti liigahooaja sümboolsesse koosseisu.

2010. aasta augustis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Prantsusmaa kõrgliigaklubiga [[Bordeaux' Girondins]]. Hooajal [[Ligue 1 hooaeg 2010–2011|2010/11]] lõi Modeste Prantsusmaa kõrgliigas 10 väravat. 2012. aasta jaanuaris läks ta hooaja lõpuni laenule Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Blackburn Rovers]], kuid seal ta üheksa mänguga ühtegi väravat ei löönud. Hooajal 2012/13 oli ta laenul Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[SC Bastia|Bastia]] ning lõi 15 väravat.

2013. aasta juulis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Saksamaa kõrgliigaklubiga [[TSG 1899 Hoffenheim|Hoffenheim]]. Hooajal 2013/14 lõi Modeste Saksamaa kõrgliigas 12 väravat.

Aastatel 2015–2017 mängis ta Saksamaa kõrgliigas kaks hooaega [[1. FC Köln]]i särgis. Esimesel hooajal lõi ta 15 väravat. Hooajal [[Bundesliga hooaeg 2016–2017|2016/17]] lõi ta Saksamaa kõrgliigas 25 väravat ega ligi pooled Kölni väravatest sel hooajal Saksamaa kõrgliigas ja aitas Kölni [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniirile. Saksamaa kõrgliigas oli Modeste sel hooajal [[Pierre-Emerick Aubameyang]]i ja [[Robert Lewandowski]] järel paremuselt kolmas väravalööja.

Aastatel 2017–2018 mängis ta Hiina kõrgliigaklubis [[Tianjin Quanjian]].

2018. aasta augustis naasis ta 1. FC Kölni. Hooaja 2020/21 teises pooles oli ta Kölnist laenul Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[AS Saint-Étienne|Saint-Étienne]]. Hooajal [[Bundesliga hooaeg 2021–2022|2021/22]] tegi Modeste Saksamaa kõrgliigas oma paremuselt teise hooaja, kui lõi 20 väravat.

2022. aasta augustis sõlmis ta üheaastase lepingu Dortmundi Borussiaga.&lt;ref&gt;{{Cite web |last= |first= |date=8 August 2022 |title=Anthony Modeste unterschreibt bis 2023 |url=http://www.bvb.de/News/Uebersicht/Anthony-Modeste-unterschreibt-bis-2023/ |access-date=9 August 2022 |website=www.bvb.de |language=de-DE}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2008–2010 mängis Modeste Prantsusmaa kuni 21-aastaste koondises.

Tema isa [[Guy Modeste]] oli samuti jalgpallur. Ta oli pärit [[Martinique]]'i saarelt.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Modeste, Anthony}}
[[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:OGC Nice'i jalgpallurid]]
[[Kategooria:Angers SCO mängijad]]
[[Kategooria:Bordeaux' Girondinsi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Blackburn Rovers FC mängijad]]
[[Kategooria:TSG 1899 Hoffenheimi jalgpallurid]]
[[Kategooria:1. FC Kölni jalgpallurid]]
[[Kategooria:AS Saint-Étienne'i jalgpallurid]]
[[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>krvbl04jme2bc4b5xcjdwm4sz3x3dux</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anthony Mbu Agogo Modeste</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635063</id>
    <redirect title="Anthony Modeste" />
    <revision>
      <id>6177133</id>
      <timestamp>2022-08-12T19:46:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Anthony Modeste]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" xml:space="preserve">#suuna[[Anthony Modeste]]</text>
      <sha1>hrc4xtdj6wbkokk7axqstoo6h0rig57</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>San Angelo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635064</id>
    <revision>
      <id>6177145</id>
      <timestamp>2022-08-12T20:03:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |pilt=San Angelo September 2019 03 (San Angelo City Hall).jpg |pildi_allkiri=San Angelo linnavalitsushoone |asendikaart=Texas | asendikaardi_seletus = Asend Texases }} '''San Angelo''' on linn [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis, [[Tom Greeni maakond|Tom Greeni maakonna]] halduskeskus ja ainus linn. See asub [[Edwardsi platoo]] edelanurgas ja [[Chihuahua kõrb]]e kirdenurgas [[Concho jõgi|Concho jõe]] põhja- ja lõunapoolse haru liitumiskohas osariigi pealinnast Aust...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2796" xml:space="preserve">{{linn
|pilt=San Angelo September 2019 03 (San Angelo City Hall).jpg
|pildi_allkiri=San Angelo linnavalitsushoone
|asendikaart=Texas
| asendikaardi_seletus = Asend Texases
}}
'''San Angelo''' on linn [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis, [[Tom Greeni maakond|Tom Greeni maakonna]] halduskeskus ja ainus linn. See asub [[Edwardsi platoo]] edelanurgas ja [[Chihuahua kõrb]]e kirdenurgas [[Concho jõgi|Concho jõe]] põhja- ja lõunapoolse haru liitumiskohas osariigi pealinnast [[Austin]]ist umbes 360 km kaugusel loodes.

Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 99 893. Aastal 2010 oli elanikke 93 200. 48,2% elanikkonnast moodustavad valged ja 42,35% [[ladinaameeriklased]].

Piirkonda asustasid algselt ''jumano''-indiaanlased. [[1632]]. aastal rajati praeguse San Angelo lähedale lühikest aega tegutsenud [[frantsisklased|frantsisklaste]] misjonikeskus. Praegune San Angelo linn asutati [[1867]]. aastal, kui [[USA armee]] rajas sinna kaitserajatise Fort Concho. San Angelo asula (algselt Santa Angela) sai nime ühe selle esimese asuniku Bartholomew J. DeWitti abikaasa Angela järgi (hiljem sai Angelast Angelo). Linn hakkas kiiresti kasvama 1880. aastatel pärast maakonna halduskeskuseks saamist. San Angelo kujunes piirkonna liiklussõlmeks, kui [[1888]]. aastal jõudis sinna [[Atchison, Topeka and Santa Fe Railway|Santa Fe Railroadi]] ja [[1909]]. aastal Kansas City, Mexico and Orient Railway raudteeliin. [[20. sajand]]i esimesel poolel kujunes San Angelo tähtsaimaks majandusharuks nafta- ja maagaasitööstus.

San Angelos valitseb lähistroopiline poolariidne kliima. Keskmine õhutemperatuur on juulis 22–35 °C ja jaanuaris 1–15 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 539 mm. Kõige enam sajab mais (72 mm) ja kõige vähem detsembris (22 mm). 

Linnas asuvad [[1981]]. aastal avatud San Angelo kaunite kunstide muuseum, 1867. aastal asutatud endine kaitserajatis Fort Concho, mis tunnistati [[1961]]. aastal riiklikuks ajalooliseks mälestusmärgiks (''[[National Historic Landmark]]'') ja Goodfellow' õhujõudude baas. Linnas tegutseb [[1928]]. aastal asutatud [[Angelo State University]], mis kuulub Texase Tehnoloogiaülikoolide programmi. Linna läänepiiril asub looduskaitseala San Angelo State Park, kus elab väiksearvuline [[ameerika piison]]ite kari.

Linna teenindab San Angelo piirkondlik lennujaam. Linnas asub linnadevahelisi bussiliine opereeriva firma [[Greyhound Lines]]i bussipeatus. Linnas ristuvad maanteed [[U.S. Route 67|Route 67]] ja [[U.S. Route 87|Route 87]].

&lt;gallery&gt;
San Angelo September 2019 44 (San Angelo Museum of Fine Arts).jpg|San Angelo kaunite kunstide muuseum
ASUEntrance.jpg|[[Angelo State University]] peasissepääs
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* https://www.cosatx.us/

[[Kategooria:Texase linnad]]</text>
      <sha1>dlqixqprwo2l0vb2gnizrzdi30hupn5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liplas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635065</id>
    <revision>
      <id>6177147</id>
      <timestamp>2022-08-12T20:10:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Liplas | hääldus =  | nimi1_keel = poola | nimi1 = Liplas | nimi2_keel = | nimi2 =  | pilt = Liplas-WidokZKopcaNaWieś-POL, Liplas.jpg | pildiallkiri = Vaade Liplasele | lipp =  | lipu_link =  | vapp =  | vapi_link =  | pindala = | elanikke = 487 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Liplas Wieś Liplas w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt; | asendikaart = Poola }} '''Liplas''' on küla [[Poola]]s Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodko...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="732" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Liplas
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Liplas
| nimi2_keel = | nimi2 = 
| pilt = Liplas-WidokZKopcaNaWieś-POL, Liplas.jpg
| pildiallkiri = Vaade Liplasele
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala =
| elanikke = 487 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Liplas Wieś Liplas w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt;
| asendikaart = Poola
}}
'''Liplas''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]. Liplas asub [[Wieliczka]]st umbes 12 km idakagus ja [[Kraków]]i kesklinnast ligikaudu 24 km kagus.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>plhb7t48wtr7h4pm4get7k8qw2g0za0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wiatowice</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635066</id>
    <revision>
      <id>6177151</id>
      <timestamp>2022-08-12T20:23:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Wiatowice | hääldus =  | nimi1_keel = poola | nimi1 = Wiatowice | nimi2_keel = | nimi2 =  | pilt = Wiatowice_13_VI_2010.jpg | pildiallkiri = Kõrts ja pood Wiatowices | lipp =  | lipu_link =  | vapp =  | vapi_link =  | pindala = | elanikke = 605 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Wiatowice Wieś Wiatowice w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt; | asendikaart = Poola }} '''Wiatowice''' on küla [[Poola]]s Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vo...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="727" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Wiatowice
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Wiatowice
| nimi2_keel = | nimi2 = 
| pilt = Wiatowice_13_VI_2010.jpg
| pildiallkiri = Kõrts ja pood Wiatowices
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala =
| elanikke = 605 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Wiatowice Wieś Wiatowice w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt;
| asendikaart = Poola
}}
'''Wiatowice''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]. Wiatowice asub [[Wieliczka]]st umbes 11 km ja [[Kraków]]i kesklinnast 23 km idakagus.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>rwnf4sp5daj21t9czjxzcutppwj9gq0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zręczyce</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635067</id>
    <revision>
      <id>6177169</id>
      <timestamp>2022-08-12T20:43:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Zręczyce | hääldus =  | nimi1_keel = poola | nimi1 = Zręczyce | nimi2_keel = | nimi2 =  | pilt = Zręczyce_szkoła.jpg | pildiallkiri = Zręczyce põhikool | lipp =  | lipu_link =  | vapp =  | vapi_link =  | pindala = | elanikke = 823 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Zreczyce Wieś Zręczyce w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt; | asendikaart = Poola }} '''Zręczyce''' on küla [[Poola]]s Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonn...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="721" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Zręczyce
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Zręczyce
| nimi2_keel = | nimi2 = 
| pilt = Zręczyce_szkoła.jpg
| pildiallkiri = Zręczyce põhikool
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala =
| elanikke = 823 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Zreczyce Wieś Zręczyce w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt;
| asendikaart = Poola
}}
'''Zręczyce''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]. Zręczyce asub [[Wieliczka]]st umbes 16 ja [[Kraków]]i kesklinnast ligikaudu 28 km kagus.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>hhapjegxnuniszkbxkrrqcumbsave8c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Niemysłów</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635068</id>
    <revision>
      <id>6177207</id>
      <timestamp>2022-08-13T05:41:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Niemysłów | hääldus =  | nimi1_keel = poola | nimi1 = Niemysłów | nimi2_keel = | nimi2 =  | pilt = Niemysłów-kosciol.jpg | pildiallkiri = Niemysłówi kirik | lipp =  | lipu_link =  | vapp =  | vapi_link =  | pindala = | elanikke = 331 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Niemyslow Wieś Niemysłów w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt; | asendikaart = Poola }} '''Niemysłów''' on küla [[Poola]]s Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodko...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1180" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Niemysłów
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Niemysłów
| nimi2_keel = | nimi2 = 
| pilt = Niemysłów-kosciol.jpg
| pildiallkiri = Niemysłówi kirik
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala =
| elanikke = 331 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Niemyslow Wieś Niemysłów w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt;
| asendikaart = Poola
}}
'''Niemysłów''' on küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]. Niemysłów asun [[Poddębice]]st umbes 10 km läänes ja [[Łódź]]i kesklinnast ligikaudu 45 km lääneloodes.

Niemysłówi on esmamainitud [[1262]]. aastal.&lt;ref&gt;[http://www.polskaniezwykla.pl/web/place/47660,niemyslow-kapliczka-z-niemyslowa-(dw478).html Kapliczka z Niemysłowa (DW478)] Polska niezwykła&lt;/ref&gt;

Niemysłów sai linnaõigused enne [[1563]]. aastat, kuid kaotas need enne [[1580]]. aastat.&lt;ref&gt;Robert Krzysztofik. Lokacje miejskie na obszarze Polski : dokumentacja geograficzno-historyczna, Katowice 2007, Lk. 54-55&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>hteyjleiqex06gb6fadyhicfeqyglel</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177209</id>
      <parentid>6177207</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T05:43:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1180" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Niemysłów
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Niemysłów
| nimi2_keel = | nimi2 = 
| pilt = Niemysłów-kosciol.jpg
| pildiallkiri = Niemysłówi kirik
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala =
| elanikke = 331 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Niemyslow Wieś Niemysłów w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt;
| asendikaart = Poola
}}
'''Niemysłów''' on küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]. Niemysłów asub [[Poddębice]]st umbes 10 km läänes ja [[Łódź]]i kesklinnast ligikaudu 45 km lääneloodes.

Niemysłówi on esmamainitud [[1262]]. aastal.&lt;ref&gt;[http://www.polskaniezwykla.pl/web/place/47660,niemyslow-kapliczka-z-niemyslowa-(dw478).html Kapliczka z Niemysłowa (DW478)] Polska niezwykła&lt;/ref&gt;

Niemysłów sai linnaõigused enne [[1563]]. aastat, kuid kaotas need enne [[1580]]. aastat.&lt;ref&gt;Robert Krzysztofik. Lokacje miejskie na obszarze Polski : dokumentacja geograficzno-historyczna, Katowice 2007, Lk. 54-55&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>agy7ith215761unpz0awxs4igxv2n1n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bałdrzychów</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635069</id>
    <revision>
      <id>6177212</id>
      <timestamp>2022-08-13T06:17:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Bałdrzychów | hääldus =  | nimi1_keel = poola | nimi1 = Bałdrzychów | nimi2_keel = | nimi2 =  | pilt = Bałdrzychów_kościół.jpg | pildiallkiri = Bałdrzychówi kirik | lipp =  | lipu_link =  | vapp =  | vapi_link =  | pindala = | elanikke = 508 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Baldrzychow Wieś Bałdrzychów w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt; | asendikaart = Poola }} '''Bałdrzychów''' on küla [[Poola]]s Łódźi vojevoodkond|Ł...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="768" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Bałdrzychów
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Bałdrzychów
| nimi2_keel = | nimi2 = 
| pilt = Bałdrzychów_kościół.jpg
| pildiallkiri = Bałdrzychówi kirik
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala =
| elanikke = 508 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Baldrzychow Wieś Bałdrzychów w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt;
| asendikaart = Poola
}}
'''Bałdrzychów''' on küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]. Bałdrzychów asub [[Poddębice]]st umbes 3 km edelas ja [[Łódź]]i kesklinnast ligikaudu 38 km lääneloodes.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>pe3qhwqgs98dmhtv5c6mp1y2vqxwl06</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Łężki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635070</id>
    <revision>
      <id>6177222</id>
      <timestamp>2022-08-13T06:48:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Łężki | hääldus =  | nimi1_keel = poola | nimi1 = Łężki | nimi2_keel = | nimi2 =  | pilt = Łężki.JPG | pildiallkiri = Łężki silt | lipp =  | lipu_link =  | vapp =  | vapi_link =  | pindala = | elanikke = 189 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Lezki Wieś Łężki w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt; | asendikaart = Poola }} '''Łężki''' on küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] Poddębice maakond|Podd...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="653" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Łężki
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Łężki
| nimi2_keel = | nimi2 = 
| pilt = Łężki.JPG
| pildiallkiri = Łężki silt
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala =
| elanikke = 189 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Lezki Wieś Łężki w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt;
| asendikaart = Poola
}}
'''Łężki''' on küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]. Łężki asub [[Poddębice]]st vahetult kagus.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>fztyenc3x75pgkh2z7cvodejkds8ea5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lapati</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635071</id>
    <revision>
      <id>6177223</id>
      <timestamp>2022-08-13T06:49:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Lapati |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Lapati |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = ~20 (2007) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Lapati''' (ka '''Lopati''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla keskosas [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal. Aastal 2007 oli külas ligikaudu 20...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="670" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Lapati
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Lapati
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = ~20 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Lapati''' (ka '''Lopati''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla keskosas [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal. Aastal 2007 oli külas ligikaudu 20 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2234 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>hn8ev9wgsm6s66cbwoftxegs29r02oe</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177224</id>
      <parentid>6177223</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T06:49:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="636" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Lapati
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Lapati
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = ~20 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Lapati''' (ka '''Lopati''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla keskosas. Aastal 2007 oli külas ligikaudu 20 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2234 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>ks96tq4p7tubqkkicbgd31y5k666tp5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Salaki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635072</id>
    <revision>
      <id>6177226</id>
      <timestamp>2022-08-13T06:56:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Salaki |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Salaki |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = 111 (1999) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Salaki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla keskosas. Aastal 1999 oli külas 11 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2238 Vietv...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="548" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Salaki
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Salaki
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 111 (1999)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Salaki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla keskosas. Aastal 1999 oli külas 11 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2238 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}</text>
      <sha1>27wc4b4s9g09avt8w49emhi5oxpur97</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177227</id>
      <parentid>6177226</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T06:57:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="566" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Salaki
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Salaki
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 111 (1999)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Salaki''' (ka '''Solaki''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla keskosas. Aastal 1999 oli külas 11 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2238 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}</text>
      <sha1>jagdx8uaz7r6x5rityu4flb1ahdxl7p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177233</id>
      <parentid>6177227</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:07:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="565" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Salaki
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Salaki
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 11 (1999)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Salaki''' (ka '''Solaki''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla keskosas. Aastal 1999 oli külas 11 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2238 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}</text>
      <sha1>a8g3tg86gjsbvt7hty1714rthnjdnjn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177254</id>
      <parentid>6177233</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:45:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Viited */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="606" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Salaki
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Salaki
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 11 (1999)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Salaki''' (ka '''Solaki''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla keskosas. Aastal 1999 oli külas 11 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2238 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>33kviituvsrj7u98zixxmkjdw2692mp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Solaki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635073</id>
    <redirect title="Salaki" />
    <revision>
      <id>6177228</id>
      <timestamp>2022-08-13T06:58:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Salaki]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17" xml:space="preserve">#suuna [[Salaki]]</text>
      <sha1>st7oeftnzrn1b2zgqbb323wqae4bx36</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lopati</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635074</id>
    <redirect title="Lapati" />
    <revision>
      <id>6177229</id>
      <timestamp>2022-08-13T06:58:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Lapati]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17" xml:space="preserve">#suuna [[Lapati]]</text>
      <sha1>0n9e2pgttfyz2sps8nz5q19mz8558ci</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pudłówek</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635075</id>
    <revision>
      <id>6177231</id>
      <timestamp>2022-08-13T07:06:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Pudłówek | hääldus =  | nimi1_keel = poola | nimi1 = Pudłówek | nimi2_keel = | nimi2 =  | pilt = Pudłówek.JPG | pildiallkiri = Pudłóweki silt | lipp =  | lipu_link =  | vapp =  | vapi_link =  | pindala = | elanikke = 109 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Pudlowek Wieś Pudłówek w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt; | asendikaart = Poola }} '''Pudłówek''' on küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] Poddęb...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="723" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Pudłówek
| hääldus = 
| nimi1_keel = poola | nimi1 = Pudłówek
| nimi2_keel = | nimi2 = 
| pilt = Pudłówek.JPG
| pildiallkiri = Pudłóweki silt
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala =
| elanikke = 109 (2011)&lt;ref&gt;[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Pudlowek Wieś Pudłówek w liczbach] Polska w liczbach&lt;/ref&gt;
| asendikaart = Poola
}}
'''Pudłówek''' on küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]]. Pudłówek asub [[Poddębice]]st ligi 8 km lõunaedelas ja [[Łódź]]ist umbes 37 km lääneloodes.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna külad]]</text>
      <sha1>e6mkjx7xxamn1jcwindikqb74r2nu7y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andriņi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635076</id>
    <revision>
      <id>6177232</id>
      <timestamp>2022-08-13T07:06:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Andriņi |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Andriņi |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke =  |  asendikaardi_pilt =  }} '''Andriņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57324 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;  Küla asub valla keskosas.  == Viited ==  {...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="509" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Andriņi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Andriņi
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Andriņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57324 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub valla keskosas.

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}</text>
      <sha1>88lbs87zq8u4brypfm6dk1gtuia4dfi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177250</id>
      <parentid>6177232</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:44:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="550" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Andriņi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Andriņi
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Andriņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57324 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub valla keskosas.

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>2conass9ahlb2hxh3di691ghu9cepyv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andrini</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635077</id>
    <redirect title="Andriņi" />
    <revision>
      <id>6177235</id>
      <timestamp>2022-08-13T07:09:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Andriņi]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19" xml:space="preserve">#suuna [[Andriņi]]</text>
      <sha1>dajonhe1d377n59zlycwouh3pm20ixm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dūre (Lejasciemsi vald)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635078</id>
    <revision>
      <id>6177240</id>
      <timestamp>2022-08-13T07:23:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Dūre |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Dūre |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = 34 (1999) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Dūre''' (ka '''Solaki''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla põhjaosas [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal. Asula on kujunenud endise [[Dūre mõis]]a keskuse juurde....'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="924" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Dūre
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Dūre
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 34 (1999)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Dūre''' (ka '''Solaki''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla põhjaosas [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal. Asula on kujunenud endise [[Dūre mõis]]a keskuse juurde. Looduskaitse all on tammed ümbermõõtudega 4,36 meetrit, 4,68 meetrit, 4,62 meetrit, 4,43 meetrit, 4,02 meetrit ja 4,22 meetrit.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

Aastal 1999 oli külas 34 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57328 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}</text>
      <sha1>ahk9rkid6corgfbrsefsro8uwepldl8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177241</id>
      <parentid>6177240</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:23:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="906" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Dūre
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Dūre
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 34 (1999)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Dūre''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla põhjaosas [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal. Asula on kujunenud endise [[Dūre mõis]]a keskuse juurde. Looduskaitse all on tammed ümbermõõtudega 4,36 meetrit, 4,68 meetrit, 4,62 meetrit, 4,43 meetrit, 4,02 meetrit ja 4,22 meetrit.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

Aastal 1999 oli külas 34 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57328 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}</text>
      <sha1>cro13pnful16fkddz5ubh2u0p6knoxp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177251</id>
      <parentid>6177241</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:44:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Viited */</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="947" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Dūre
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Dūre
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 34 (1999)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Dūre''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla põhjaosas [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal. Asula on kujunenud endise [[Dūre mõis]]a keskuse juurde. Looduskaitse all on tammed ümbermõõtudega 4,36 meetrit, 4,68 meetrit, 4,62 meetrit, 4,43 meetrit, 4,02 meetrit ja 4,22 meetrit.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

Aastal 1999 oli külas 34 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57328 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>e7cy3lplzhm1fna6hikpenqqdu1vwx6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Salmaņi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635079</id>
    <revision>
      <id>6177245</id>
      <timestamp>2022-08-13T07:33:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Salmaņi |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Salmaņi |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = 15 (1999) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Salmaņi''' (ka '''Salmeņi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla idaosas. Aastal 1999 oli seal 15 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.go...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="630" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Salmaņi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Salmaņi
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 15 (1999)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Salmaņi''' (ka '''Salmeņi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla idaosas. Aastal 1999 oli seal 15 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2239 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>q09ydlfbvhkvdjtozm16dxi4ca0bc7e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177249</id>
      <parentid>6177245</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:42:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="659" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Salmaņi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Salmaņi
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 15 (1999)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Salmaņi''' (ka '''Salmeņi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla idaosas. Sealt algab Ķiurga jõgi. Aastal 1999 oli külas 15 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2239 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>9gxt62lpn23dwtj67uqdzautf7udu0n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Salmeņi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635080</id>
    <redirect title="Salmaņi" />
    <revision>
      <id>6177246</id>
      <timestamp>2022-08-13T07:36:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Salmaņi]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19" xml:space="preserve">#suuna [[Salmaņi]]</text>
      <sha1>h9ent0zp7d3rv0zqygwuad7t696n351</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Salmani</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635081</id>
    <redirect title="Salmaņi" />
    <revision>
      <id>6177247</id>
      <timestamp>2022-08-13T07:36:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Salmaņi]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19" xml:space="preserve">#suuna [[Salmaņi]]</text>
      <sha1>h9ent0zp7d3rv0zqygwuad7t696n351</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Čipati</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635082</id>
    <revision>
      <id>6177255</id>
      <timestamp>2022-08-13T07:47:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Čipati |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Čipati |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = 9 (1999) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Čipati''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla idaosas. Aastal 1999 oli külas 9 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57323 Vietv...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="589" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Čipati
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Čipati
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 9 (1999)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Čipati''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla idaosas. Aastal 1999 oli külas 9 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57323 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>svhmy3jbju23i0yjf6xqnryhth83ene</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cipati</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635083</id>
    <redirect title="Čipati" />
    <revision>
      <id>6177256</id>
      <timestamp>2022-08-13T07:48:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Čipati]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" xml:space="preserve">#suuna [[Čipati]]</text>
      <sha1>kgkzma63bh16mc60dk4b6k6gzn9ztz0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kručki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635084</id>
    <revision>
      <id>6177259</id>
      <timestamp>2022-08-13T07:53:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Kručki |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Kručki |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = 11 (1999) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Kručki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla idaosas. Aastal 1999 oli külas 11 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57329 Vie...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="591" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Kručki
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Kručki
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 11 (1999)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Kručki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla idaosas. Aastal 1999 oli külas 11 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57329 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>7qwiymjr3bbeo3owxb5lt2rnx0xmof4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Krucki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635085</id>
    <redirect title="Kručki" />
    <revision>
      <id>6177260</id>
      <timestamp>2022-08-13T07:53:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Kručki]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" xml:space="preserve">#suuna [[Kručki]]</text>
      <sha1>68ot03ucpqcl6imsmfipul0e2bsuf7i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moreni</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635086</id>
    <revision>
      <id>6177261</id>
      <timestamp>2022-08-13T07:55:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Moreni |  hääldus =  |  nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Moreni |  pilt = Vedere_din_centrul_municipiului_Moreni.JPG |  pildiallkiri = Vaade Morenile |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp = ROU_DB_Moreni_CoA1.png |  vapi_link = [[Moreni vapp]] |  pindala = 35,14 |  elanikke = 18 687 (2011) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Moreni''' on linn [[Rumeenia]]s [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Munteenia]] piirkonnas, maakonnakeskuse...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="838" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Moreni
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Moreni
|  pilt = Vedere_din_centrul_municipiului_Moreni.JPG
|  pildiallkiri = Vaade Morenile
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = ROU_DB_Moreni_CoA1.png
|  vapi_link = [[Moreni vapp]]
|  pindala = 35,14
|  elanikke = 18 687 (2011)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Moreni''' on linn [[Rumeenia]]s [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Munteenia]] piirkonnas, maakonnakeskusest [[Târgoviște]]st ligikaudu 16 km idakirdes.

Morenit on esmaminitud [[1584]]. aastal. Linnaõigused sai Moreni [[17. september|17. septembril]] [[1947]].&lt;ref&gt;[https://primariamoreni.ro/istorie/ Istorie] Primăria Municipiului Moreni&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Rumeenia linnad]]
[[Kategooria:Dâmbovița maakond]]
[[Kategooria:Munteenia]]</text>
      <sha1>0fi9pmrazawj5e2c67lf2bis58tao89</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177262</id>
      <parentid>6177261</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T07:57:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="911" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Moreni
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Moreni
|  pilt = Vedere_din_centrul_municipiului_Moreni.JPG
|  pildiallkiri = Vaade Morenile
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = ROU_DB_Moreni_CoA1.png
|  vapi_link = [[Moreni vapp]]
|  pindala = 35,14
|  elanikke = 18 687 (2011)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Moreni''' on linn [[Rumeenia]]s [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Munteenia]] piirkonnas, maakonnakeskusest [[Târgoviște]]st ligikaudu 16 km idakirdes.

Morenit on esmaminitud [[1584]]. aastal. Linnaõigused sai Moreni [[17. september|17. septembril]] [[1947]].&lt;ref&gt;[https://primariamoreni.ro/istorie/ Istorie] Primăria Municipiului Moreni&lt;/ref&gt;

Morenis alustati [[1861]]. aastal esmakordselt Rumeenias naftatootmist.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Rumeenia linnad]]
[[Kategooria:Dâmbovița maakond]]
[[Kategooria:Munteenia]]</text>
      <sha1>phtvch34b7c78esbrjbgbko24y03ycq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juhan Puskar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635087</id>
    <revision>
      <id>6177274</id>
      <timestamp>2022-08-13T08:17:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Sõjaväelane | Taustavärv      = #B22222 | Pilt            =  | Pildisuurus     =  | Pildi info      =  | Nimi            = Juhan Puskar | Hüüdnimi        = | Sünniaeg        = [[6. mai]] [[1885]] | Sünnikoht       = [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vald]] [[Viljandi kreis]] | Surmaaeg        = [[10. august]] [[1950]] | Surmakoht       = Cucamonga, [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]] | Teenistused     = [[Venemaa keisririik]]&lt;br&gt;[[Eesti Vabariik]] |...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1439" xml:space="preserve">{{Sõjaväelane
| Taustavärv      = #B22222
| Pilt            = 
| Pildisuurus     = 
| Pildi info      = 
| Nimi            = Juhan Puskar
| Hüüdnimi        =
| Sünniaeg        = [[6. mai]] [[1885]]
| Sünnikoht       = [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vald]] [[Viljandi kreis]]
| Surmaaeg        = [[10. august]] [[1950]]
| Surmakoht       = Cucamonga, [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| Teenistused     = [[Venemaa keisririik]]&lt;br&gt;[[Eesti Vabariik]]
| Auaste          = [[kolonelleitnant]]
| Juhitud üksused = [[6. Jalaväepolk]]&lt;br&gt;
| Sõjad/lahingud  = [[Esimene maailmasõda]]&lt;br&gt;[[Eesti Vabadussõda]] 
| Autasud         = [[Püha Anna orden]]i II järk mõõkadega&lt;br&gt;[[Vabadusrist]] I/3
}}
'''Juhan Puskar''' ka Johann Puskar, [[VR I/3]] ([[6. mai]] [[1885]] [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vald]] [[Viljandi kreis]], [[Liivimaa]] – [[10. august]] [[1950]] Cucamonga, [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]).


==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=23489 Ohvitseride andmekogu]

{{JÄRJESTA:Puskar, Juhan}}
[[Kategooria:Eesti kindralleitnandid]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad]]
[[Kategooria:Sündinud 1885]]
[[Kategooria:Surnud 1950]]</text>
      <sha1>b60rz35dbf3h0nk6j2e507ayrq3ie37</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177310</id>
      <parentid>6177274</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T09:19:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5353" xml:space="preserve">{{Sõjaväelane
| Taustavärv      = #B22222
| Pilt            = 
| Pildisuurus     = 
| Pildi info      = 
| Nimi            = Juhan Puskar
| Hüüdnimi        =
| Sünniaeg        = [[6. mai]] [[1885]]
| Sünnikoht       = [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vald]] [[Viljandi kreis]]
| Surmaaeg        = [[10. august]] [[1950]]
| Surmakoht       = Cucamonga, [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| Teenistused     = [[Venemaa keisririik]]&lt;br&gt;[[Eesti Vabariik]]
| Auaste          = [[kolonelleitnant]]
| Juhitud üksused = [[6. Jalaväepolk]]&lt;br&gt;
| Sõjad/lahingud  = [[Esimene maailmasõda]]&lt;br&gt;[[Eesti Vabadussõda]] 
| Autasud         = [[Püha Anna orden]]i II järk mõõkadega&lt;br&gt;[[Püha Anna orden]]i III järk&lt;br&gt;[[Püha Anna orden]]i IV järk&lt;br&gt;[[Püha Stanislavi orden]]i II järk&lt;br&gt;[[Püha Stanislavi orden]]i III järk&lt;br&gt;[[Vabadusrist]] I/3
}}
'''Juhan Puskar''' ka Johann Puskar, [[VR I/3]] ([[6. mai]] [[1885]] [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vald]] [[Viljandi kreis]], [[Liivimaa kubermang]] – [[10. august]] [[1950]] Cucamonga, [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]).

Johann Puskar sündis 6. mail (vkj 24.04.) 1885. aastal Viljandi kreisi [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere kihelkonna]] [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala valla]] [[Villevere]] küla Siherni talus. Õppis valla- ja [[Pilistvere kihelkonnakool]]is ning [[Eesti Aleksandrikool]]is [[Põltsamaa]]l 1899–1903. 

Sõjalise hariduse sai Peterburi jalaväe junkrukoolis (hilisem [[Vladimiri sõjakool]]) 1905–1908. Astus septembris 1904 vabatahtlikult [[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserlikku armee]]sse. Ülendati juulis 1908. aastal [[Alamleitnant|alamleitnand]]iks. Teenis järgnevalt 61. Vladimiri jalaväepolgus kuulipildujakomando ülema ja [[rood]]uülemana{{lisa viide}}. Ülendati novembris 1911. aastal [[Leitnant|leitnand]]iks. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osales koos oma polguga. Ülendati lahingulise vapruse eest augustis 1915 [[alamkapten]]iks.  Jaanuarist 1917. aastal oli 619. jalaväepolgu komando- ja [[pataljon]]iülem. Ülendati jaanuaris 1917. aastal kapteniks. Pälvis lahingulise vapruse eest Anna 2., 3. ja 4. järgu ning [[Püha Stanislavi orden]]i 2. ja 3. järgu ordenitega.

1918. aasta jaanuarist kuni aprillini oli [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] III pataljoni ülem, ülendati aprillis 1918 [[kapten]]ist [[alampolkovnik]]uks.

[[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal varjas end isatalus, Saksa okupatsiooni järel aitas 1918. sügisel organiseerida Viljandimaal [[Omakaitse (1917–1918)|omakaitse]]t ja novembris asutada Paides [[Kaitseliidu Järva malev|kaitseliitu]]. Nimetati Vabadussõja eel, 21. novembril 1918, [[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] ülemaks. Tagandati 26. aprillil 1919 [[Sõjavägede Ülemjuhataja|Sõjavägede ülemjuhataja]] poolt seoses punavägede [[Ruhja katastroof|läbimurdega Ruhja all]] [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)#Ruhja katastroof|Lõunarindel]]. Viidi üle [[Kaitseväe peastaap#Sõjaväe Peastaap|Sõjaväe Peastaabi]] [[Sõjaväe Varustusvalitsus]]se ja määrati mais 1919 selle sõjariistade osakonna ülemaks. Detsembris 1919 nimetati Suurtükiväe Valitsusse sama osakonna ülemaks. Oli märts–aprill 1920 Nõukogude Venemaal [[Tartu rahuleping|rahulepingu]] ratiﬁtseerimiskomisjoni liige&lt;ref&gt;[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=23489 Ohvitseride andmekogu. Juhan Puskar]&lt;/ref&gt;. 

Vabanes sõjaväest septembris 1920. aastal, 1922. aasta novembris nimetati [[alampolkovnik]]ust [[Kolonelleitnant|kolonelleitnand]]iks.

Teeneid Vabadussõjas väärindati Vabaduse Ristiga [[Vabadusrist]] I/3, millele lisandus 50 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses  Harjumaa [[Raasiku mõis]]ast.

Töötas järjevalt Tallinn-Harju abimaksuinspektorina ning pälvis teenete eest [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe]] IV klassi (1938) ordeni. Esimese [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]]i ajal varjas end Kambi talus. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal tegutses taas maksuinspektorina. Oli [[Vabaduse Risti Vendade Ühendus]]e Tallinna osakonna liige.

Põgenes septembris 1944 koos perega Saksamaale. 1945. aasta kevadel valiti ta Kesk-Saksamaal [[Gera]] linnas asutatud Eesti Komitee esimeheks. Juba samal sügisel siirdus [[Nürnberg]]i läheduses asuvasse Fürthi, kus oli samuti tegev eestlaste rahvuskomitee juhatuses ning rahvatantsijate juhiks. Alates jaanuarist 1947 oli pikemat aega tegev Nürnbergi lähedal asunud Eesti-Läti laagri “Valga” Eesti Komitees. Siirdus 1950. aasta algul koos perega Ameerika Ühendriikidesse. Johann Puskar suri 10. augustil 1950 Lõuna-Californias Cucamongas puuviljaistanduses töötades südamerabandusse ja on maetud Lõuna-Californias Bellevue kalmistule Ontarios.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=23489 Ohvitseride andmekogu. Juhan Puskar]

{{JÄRJESTA:Puskar, Juhan}}
[[Kategooria:Eesti kindralleitnandid]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]]

[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad]]
[[Kategooria:Sündinud 1885]]
[[Kategooria:Surnud 1950]]</text>
      <sha1>tidqu2d0dgtl0m54i6f4tijjhq50iio</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oldermaņi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635088</id>
    <revision>
      <id>6177275</id>
      <timestamp>2022-08-13T08:17:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Oldermaņi |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Oldermaņi |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = ~10 (2007) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Oldermaņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla idaosas Sudalina jõe kaldal. Küla kohal asub jõel Lejasdzirnavase veskijärv. Aastal 2007 oli külas li...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="683" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Oldermaņi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Oldermaņi
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = ~10 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Oldermaņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla idaosas Sudalina jõe kaldal. Küla kohal asub jõel Lejasdzirnavase veskijärv. Aastal 2007 oli külas ligikaudu 10 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57333 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>rk1izcmhizdrk7pv11pz8gkwupmrfyt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177290</id>
      <parentid>6177275</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T08:59:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="684" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Oldermaņi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Oldermaņi
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = ~10 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Oldermaņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla idaosas Sudaliņa jõe kaldal. Küla kohal asub jõel Lejasdzirnavase veskijärv. Aastal 2007 oli külas ligikaudu 10 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57333 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>ey1zol4o6unc5ktsyldawjndyit6g2u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oldermani</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635089</id>
    <redirect title="Oldermaņi" />
    <revision>
      <id>6177277</id>
      <timestamp>2022-08-13T08:18:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Oldermaņi]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21" xml:space="preserve">#suuna [[Oldermaņi]]</text>
      <sha1>j7tgbi12ij904fp6w41ek4pm89kdky3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pirtsmuiža</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635090</id>
    <revision>
      <id>6177285</id>
      <timestamp>2022-08-13T08:47:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Pirtsmuiža |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Pirtsmuiža |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke =  |  asendikaardi_pilt =  }} '''Pirtsmuiža''' (kohalikus murdes '''Piertsmuiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2237 Vietv...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="888" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Pirtsmuiža
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Pirtsmuiža
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Pirtsmuiža''' (kohalikus murdes '''Piertsmuiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2237 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub valla keskosas. Asula on kujunenud endise Pirtsmuiža [[karjamõis]]a juurde. Seal kasvav Atvasese mänd ümbermõõduga 3,37 meetrit on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>trme9pcl4qpc23bibdo5op9jc031c6v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piertsmuiža</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635091</id>
    <redirect title="Pirtsmuiža" />
    <revision>
      <id>6177287</id>
      <timestamp>2022-08-13T08:50:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Pirtsmuiža]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" xml:space="preserve">#suuna [[Pirtsmuiža]]</text>
      <sha1>q7qkfi6zejfr9zj0scqk9lqlqocrgba</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Umari</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635092</id>
    <revision>
      <id>6177292</id>
      <timestamp>2022-08-13T09:03:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Umari |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Umari |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = ~20 (2007) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Umari''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla idaosas Sudaliņa jõe kaldal. Jõe teisel kaldal ausb [[Krampani]] küla. Aastal 2007 oli külas ligikaudu 20 elanikku.&lt;...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="662" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Umari
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Umari
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = ~20 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Umari''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla idaosas Sudaliņa jõe kaldal. Jõe teisel kaldal ausb [[Krampani]] küla. Aastal 2007 oli külas ligikaudu 20 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57339 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>sumg3njstx6b0cqawaucyk1lenuo928</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Krampani</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635093</id>
    <revision>
      <id>6177293</id>
      <timestamp>2022-08-13T09:08:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Krampani |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Krampani |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = ~20 (2007) |  asendikaardi_pilt =  }} '''Krampani''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].  Küla asub valla idaosas Sudaliņa jõe kaldal. Jõe teisel kaldal ausb [[Umari]] küla. Aastal 2007 oli külas ligikaudu 20 elan...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="668" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Krampani
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Krampani
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = ~20 (2007)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Krampani''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].

Küla asub valla idaosas Sudaliņa jõe kaldal. Jõe teisel kaldal ausb [[Umari]] küla. Aastal 2007 oli külas ligikaudu 20 elanikku.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57335 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>3nhh925kg1sz4bmsjiexcrgiujy3dzg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Olekši</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635094</id>
    <revision>
      <id>6177308</id>
      <timestamp>2022-08-13T09:17:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Olekši |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Olekši |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke = |  asendikaardi_pilt =  }} '''Olekši''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2236 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;  Küla asub valla idaosas, paigas, kus Olekšupī...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="595" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Olekši
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Olekši
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke =
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Olekši''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2236 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub valla idaosas, paigas, kus Olekšupīte [[Sudals]]i järve suubub.
== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>drjha1fk8clda9ebs8qyw59lvnzpyti</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lajasmuiža</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635095</id>
    <redirect title="Lejasciems" />
    <revision>
      <id>6177332</id>
      <timestamp>2022-08-13T09:52:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Lejasciems]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21" xml:space="preserve">#suuna [[Lejasciems]]</text>
      <sha1>fvluop8ed1opzynpk293gpzpnobkbqv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Beļava vald</title>
    <ns>10</ns>
    <id>635096</id>
    <revision>
      <id>6177337</id>
      <timestamp>2022-08-13T10:02:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Navmall |nimi     = Beļava vald |päis     = [[Beļava vald|Beļava valla]] asulad |loend1   = [[Auguliena]]{{·}} '''[[Beļava]]'''{{·}} [[Butāni]]{{·}} [[Gāršnieki]]{{·}} [[Gulbītis]]{{·}} [[Letes]]{{·}} [[Mili]]{{·}} [[Naglene]]{{·}} [[Ozolkalns]]{{·}} [[Pilskalns]]{{·}} [[Silamala]]{{·}} [[Sīļi]]{{·}} [[Spārīte]]{{·}} [[Spriņģi]]{{·}} [[Svelberģis]]{{·}} [[Vanagi]] }}&lt;noinclude&gt; [[Kategooria:Läti haldusüksuste navigeerimismallid]] &lt;/noinclude&gt;'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="481" xml:space="preserve">{{Navmall
|nimi     = Beļava vald
|päis     = [[Beļava vald|Beļava valla]] asulad
|loend1   = [[Auguliena]]{{·}} '''[[Beļava]]'''{{·}} [[Butāni]]{{·}} [[Gāršnieki]]{{·}} [[Gulbītis]]{{·}} [[Letes]]{{·}} [[Mili]]{{·}} [[Naglene]]{{·}} [[Ozolkalns]]{{·}} [[Pilskalns]]{{·}} [[Silamala]]{{·}} [[Sīļi]]{{·}} [[Spārīte]]{{·}} [[Spriņģi]]{{·}} [[Svelberģis]]{{·}} [[Vanagi]]
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Läti haldusüksuste navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>od5xhln3zpuh9gzinuopjtiqkb2vwn2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177338</id>
      <parentid>6177337</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:03:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="506" xml:space="preserve">{{Navmall
|nimi     = Beļava vald
|päis     = [[Beļava vald|Beļava valla]] asulad
|loend1   = [[Auguliena]]{{·}} '''[[Beļava]]'''{{·}} [[Butāni]]{{·}} [[Gāršnieki]]{{·}} [[Gulbītis (Beļava vald)|Gulbītis]]{{·}} [[Letes]]{{·}} [[Mili]]{{·}} [[Naglene]]{{·}} [[Ozolkalns]]{{·}} [[Pilskalns]]{{·}} [[Silamala]]{{·}} [[Sīļi]]{{·}} [[Spārīte]]{{·}} [[Spriņģi]]{{·}} [[Svelberģis]]{{·}} [[Vanagi]]
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Läti haldusüksuste navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>4tmvdkpbhmbnx6wwgd9oejlp276tu39</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177339</id>
      <parentid>6177338</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:03:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="528" xml:space="preserve">{{Navmall
|nimi     = Beļava vald
|päis     = [[Beļava vald|Beļava valla]] asulad
|loend1   = [[Auguliena]]{{·}} '''[[Beļava]]'''{{·}} [[Butāni]]{{·}} [[Gāršnieki]]{{·}} [[Gulbītis (Beļava vald)|Gulbītis]]{{·}} [[Letes]]{{·}} [[Mili]]{{·}} [[Naglene]]{{·}} [[Ozolkalns]]{{·}} [[Pilskalns]]{{·}} [[Silamala]]{{·}} [[Sīļi (Beļava vald)|Sīļi]]{{·}} [[Spārīte]]{{·}} [[Spriņģi]]{{·}} [[Svelberģis]]{{·}} [[Vanagi]]
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Läti haldusüksuste navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>ql38gbhwo7qomgc15qdtwaoqit854qa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177340</id>
      <parentid>6177339</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:04:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="550" xml:space="preserve">{{Navmall
|nimi     = Beļava vald
|päis     = [[Beļava vald|Beļava valla]] asulad
|loend1   = [[Auguliena]]{{·}} '''[[Beļava]]'''{{·}} [[Butāni]]{{·}} [[Gāršnieki]]{{·}} [[Gulbītis (Beļava vald)|Gulbītis]]{{·}} [[Letes]]{{·}} [[Mili]]{{·}} [[Naglene]]{{·}} [[Ozolkalns]]{{·}} [[Pilskalns]]{{·}} [[Silamala]]{{·}} [[Sīļi (Beļava vald)|Sīļi]]{{·}} [[Spārīte]]{{·}} [[Spriņģi]]{{·}} [[Svelberģis]]{{·}} [[Vanagi (Beļava vald)|Vanagi]]
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Läti haldusüksuste navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>ido7syacum3gszqb8wan8h1pw44ifty</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Auguliena</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635097</id>
    <revision>
      <id>6177353</id>
      <timestamp>2022-08-13T10:25:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Auguliena |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Auguliena |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke =  |  asendikaardi_pilt =  }} '''Auguliena''' (ka '''Auguliene''', vanasti '''Augulene''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57321 Vietvārdu datubāze]&lt;/r...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1430" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Auguliena
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Auguliena
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Auguliena''' (ka '''Auguliene''', vanasti '''Augulene''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57321 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub valla lääneosas [[Auguliena järv]]e kaldal. Asula on kujunenud endise [[Auguliena mõis]]a keskuse juurde. Nõukogude perioodil kuulus see [[kolhoos]]i Pilskalns. Kolhoosi likvideerimisel jäid mõisa hooned tühjaks ja mõisakompleks rüüstati. Erastamisel omandas mõisa hooned aastal 1999 SIA &quot;Augulienas muiža&quot;, mis kavandas mõisa häärberisse võõrastemaja rajamist.

Auguliena mõisakompleks on arhitektuurimälestistena kohaliku kaitse all (ait, häärberi varemed).&lt;ref&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Be%C4%BCavas+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]&lt;/ref&gt; Looduskaitse all on Auguliena tamm ja Augulienajärve tamm.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Lejasciemsi vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>7vile0uqf1mqa9423ycoekq93da7d7q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177354</id>
      <parentid>6177353</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T10:26:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1418" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Auguliena
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Auguliena
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Auguliena''' (ka '''Auguliene''', vanasti '''Augulene''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57321 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub valla lääneosas [[Auguliena järv]]e kaldal. Asula on kujunenud endise [[Auguliena mõis]]a keskuse juurde. Nõukogude perioodil kuulus see [[kolhoos]]i Pilskalns. Kolhoosi likvideerimisel jäid mõisa hooned tühjaks ja mõisakompleks rüüstati. Erastamisel omandas mõisa hooned aastal 1999 SIA &quot;Augulienas muiža&quot;, mis kavandas mõisa häärberisse võõrastemaja rajamist.

Auguliena mõisakompleks on arhitektuurimälestistena kohaliku kaitse all (ait, häärberi varemed).&lt;ref&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Be%C4%BCavas+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]&lt;/ref&gt; Looduskaitse all on Auguliena tamm ja Augulienajärve tamm.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Beļava vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>1eaf7x7zpmne69eow3xuz2s1nrdm4no</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177375</id>
      <parentid>6177354</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:29:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <minor />
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1419" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Auguliena
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Auguliena
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Auguliena''' (ka '''Auguliene''', vanasti '''Augulene''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57321 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub valla lääneosas [[Auguliena järv]]e kaldal. Asula on kujunenud endise [[Auguliena mõis]]a keskuse juurde. Nõukogude perioodil kuulus see [[kolhoos]]i Pilskalns. Kolhoosi likvideerimisel jäid mõisa hooned tühjaks ja mõisakompleks rüüstati. Erastamisel omandas mõisa hooned aastal 1999 SIA &quot;Augulienas muiža&quot;, mis kavandas mõisa häärberisse võõrastemaja rajamist.

Auguliena mõisakompleks on arhitektuurimälestistena kohaliku kaitse all (ait, häärberi varemed).&lt;ref&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Be%C4%BCavas+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]&lt;/ref&gt; Looduskaitse all on Auguliena tamm ja Auguliena järve tamm.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Beļava vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>efdbiumd7varykf13vu1f60hkrm5bq7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Auguliene</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635098</id>
    <redirect title="Auguliena" />
    <revision>
      <id>6177355</id>
      <timestamp>2022-08-13T10:27:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Auguliena]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20" xml:space="preserve">#suuna [[Auguliena]]</text>
      <sha1>ddslrso3eletg20hy1z3n9tw9ne06td</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Augulene</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635099</id>
    <redirect title="Auguliena" />
    <revision>
      <id>6177356</id>
      <timestamp>2022-08-13T10:28:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Auguliena]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20" xml:space="preserve">#suuna [[Auguliena]]</text>
      <sha1>ddslrso3eletg20hy1z3n9tw9ne06td</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>David Olatukunbo Alaba</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635100</id>
    <redirect title="David Alaba" />
    <revision>
      <id>6177365</id>
      <timestamp>2022-08-13T10:55:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[David Alaba]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" xml:space="preserve">#suuna [[David Alaba]]</text>
      <sha1>detewa88f34u3918uuj8njmack6huw1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jacob Ramsey</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635101</id>
    <revision>
      <id>6177367</id>
      <timestamp>2022-08-13T11:01:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Jacob Ramsey 2021.jpg|pisi|Jacob Ramsey 2021. aastal [[Aston Villa]] särgis]] '''Jacob Matthew Ramsey''' (sündinud [[28. mai]]l [[2001]] [[Birmingham]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Aston Villa FC|Aston Villa]].  Aston Villa noorteakadeemiaga liitus ta 2007. aastal. 2019. aasta jaanuaris sõlmis ta Aston Villaga esimese profilepingu. Aston Villa põhimeeskonnas debüteeris ta 19. veebruaril...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1622" xml:space="preserve">[[File:Jacob Ramsey 2021.jpg|pisi|Jacob Ramsey 2021. aastal [[Aston Villa]] särgis]]
'''Jacob Matthew Ramsey''' (sündinud [[28. mai]]l [[2001]] [[Birmingham]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Aston Villa FC|Aston Villa]].

Aston Villa noorteakadeemiaga liitus ta 2007. aastal. 2019. aasta jaanuaris sõlmis ta Aston Villaga esimese profilepingu. Aston Villa põhimeeskonnas debüteeris ta 19. veebruaril 2019 Inglismaa esiliiga mängus [[West Bromwich Albion]]i vastu. 2020. aasta jaanuaris läks ta hooaja lõpuni laenule Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubisse [[Doncaster Rovers FC|Doncaster Rovers]]. Seitsme mänguga lõi Ramsey [[League One]]'is kolm väravat, kuid [[koroonapandeemia]] tõttu jäi League One'i hooaeg pooleli.

Inglismaa kõrgliigas debüteeris Ramsey Aston Villa meeskonnas hooajal [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020/21]]. 2021. aasta veebruaris sõlmis ta klubiga uue nelja ja poole aasta pikkuse lepingu. 22. oktoobril 2021 lõi ta mängus [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu oma esimese värava Inglismaa kõrgliigas. Hooajal 2021/22 lõi ta Inglismaa kõrgliigas kokku kuus väravat.

Alates 2019. aastast on Ramsey mänginud Inglismaa noortekoondistes.

== Välislingid ==
* [https://www.avfc.co.uk/players/jacobramsey/ Profiil Aston Villa kodulehel]

{{JÄRJESTA:Ramsey, Jacob}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Aston Villa FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:League One'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2001]]</text>
      <sha1>hsvchrvn932kk0n8pqwsbzmg57ob0r6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jacob Matthew Ramsey</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635102</id>
    <redirect title="Jacob Ramsey" />
    <revision>
      <id>6177368</id>
      <timestamp>2022-08-13T11:02:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Jacob Ramsey]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" xml:space="preserve">#suuna[[Jacob Ramsey]]</text>
      <sha1>stocuvfp4c8alcfce5tz5sieakgooif</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saari pealetung</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635103</id>
    <revision>
      <id>6177376</id>
      <timestamp>2022-08-13T11:33:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast sõjaline konflikt | konflikt      = Saari pealetung | osa           = [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] [[kummaline sõda|kummalisest sõjast]] | pilt          = Ofensiva del Saar2.jpg | pildisuurus   =  | pildiallkiri  = [[Prantsusmaa]] poolt okupeeritud alad | aeg           = 7.–16. september 1939 | koht          = [[Saarimaa]], [[Natsi-Saksamaa|Saksamaa]] | kaart         =  | laiuskoord    =  | pikkuskoord   =  | kaardilaius   =  | kaardiallkiri =...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3158" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Saari pealetung
| osa           = [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] [[kummaline sõda|kummalisest sõjast]]
| pilt          = Ofensiva del Saar2.jpg
| pildisuurus   = 
| pildiallkiri  = [[Prantsusmaa]] poolt okupeeritud alad
| aeg           = 7.–16. september 1939
| koht          = [[Saarimaa]], [[Natsi-Saksamaa|Saksamaa]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = [[Prantsusmaa]] taganemine
| seis          = 
| osaline1      = {{pisilipp|Prantsusmaa}}
| osaline2      = {{pisilipp|Natsi-Saksamaa}}
| osaline3      = 
| väejuht1      = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Maurice Gamelin]] &lt;br/&gt; {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[André-Gaston Prételat]]
| väejuht2      = {{riigi ikoon|Natsi-Saksamaa}} [[Erwin von Witzleben]]
| väejuht3      =
| väeüksused1   = 
| väeüksused2   = 
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 40 diviisi &lt;br/&gt; 400 tanki &lt;br/&gt; 4700 suurtükki
| jõud2         = 22 diviisi &lt;br/&gt; 100 suurtükki
| jõud3         = 
| kaotused1     = 2000 hukkunut &lt;br/&gt; 4 tanki
| kaotused2     = 552 hukkunut &lt;br/&gt; 114 teadmata kadunut&lt;ref name=wil&gt;[https://archive.org/stream/BerlinDiary/49340886-Berlin-Diary-The-Journal-of-a-Foreign-Correspondent-1934-1941-William-L-Shirer-1942-632pgs-POL-sml_djvu.txt &quot;Berlin Diary&quot;] by [[William Shirer]], 20 October 1939&lt;/ref&gt; &lt;br/&gt; 11 lennukit
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}
'''Saari pealetung''' oli [[Prantsusmaa]] sissetung [[Natsi-Saksamaa]] [[Saarimaa]]le [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] alguses, 7.–16. septembrini 1939. Algne plaan oli peale tungida 40 diviisi, ühe soomusdiviisi, 3 mehhaniseeritud diviisi, 78 suurtükirügemendi ja 40 tankipataljoniga, et aidata [[II Rzeczpospolita|Poolat]], mida Saksamaa parasjagu [[Sissetung Poolasse|ründas]]. Kuigi piirile viidi 30 diviisi (ning mõned üle piiri), ei kandnud rünnak oodatud vilju. Kui Saksamaa oli Poola kiiresti vallutanud, sai ta vägesid läänerindele juurde tuua ning Prantsusmaa pealetung katkes. Prantsuse väed taganesid Saksamaa vastupealetungi kartuses 17. oktoobril.

==Vaata ka==
* [[Teise maailmasõja Saksa sõjavarustuse loend]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* {{cite book|last=Jordan|first=Nicole|title=The Popular Front and Central Europe: The Dilemmas of French Impotence 1918-1940|year=2002|publisher=Cambridge University Press|location=Cambridge, Great Britain|isbn=0521522420}}
* {{cite book |last=Liddell Hart |first=B. H. |title=History of the Second World War |year=1970 |publisher=Putnam |location=New York |oclc=878163245}}
* {{cite book |ref={{harvid|Kaufmann|Kaufmann|2002}}
|last1=Kuffmann |first1=J. E. |last2=Kaufmann |first2=H. W. |year=2002 |title=Hitler's Blitzkrieg Campaigns: The Invasion And Defense Of Western Europe, 1939–1940 |publisher=Da Capo Press |location=Boston, MA |isbn=0306812169}}
* {{cite book |last=Snyder |first=Louis L. |title=The War: A Concise History 1939–1945 |publisher=Julian Messner |location=New York |year=1960 |oclc=964796}}

[[Kategooria:1939]]
[[Kategooria:Teise maailmasõja lahingud]]</text>
      <sha1>1d2wsih457923mzg7b8u5o92tms86su</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Letes</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635104</id>
    <revision>
      <id>6177380</id>
      <timestamp>2022-08-13T11:37:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Letes |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Letes |  elanikke = 73 (2022) |  asendikaardi_pilt =  }}  '''Letes''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]]. Küla asub valla kirdeosas merepinnast 140 meetri kõrgusel Letese järve lõunakaldal. Letes jääb [[Riia]]st 196, piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 21 ja vallakeskusest [[Beļava]]st 11 kilomeetri kaugusel....'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="992" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Letes
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Letes
|  elanikke = 73 (2022)
|  asendikaardi_pilt = 
}}

'''Letes''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]]. Küla asub valla kirdeosas merepinnast 140 meetri kõrgusel Letese järve lõunakaldal. Letes jääb [[Riia]]st 196, piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 21 ja vallakeskusest [[Beļava]]st 11 kilomeetri kaugusel. 

Külas on postkontor. Seal tegutseb loomakasvatusettevõte SIA «Gulbenes zvērsaimniecība». Asula rajati aastal 1953 vastloodud rebasekasvatuse juurde.&lt;ref&gt; Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 113. lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;

Aastal 2017 oli külas 99 elanikku, aastal 2022 oli elanikke 73.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2202 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{Beļava vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>e05itz14arl1vw11fbrnp60m7xxudfb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177381</id>
      <parentid>6177380</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:40:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1013" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Letes
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Letes
|  elanikke = 73 (2022)
|  asendikaardi_pilt = 
}}

'''Letes''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]]. Küla asub valla kirdeosas merepinnast 140 meetri kõrgusel Letese järve lõunakaldal. Letes jääb [[Riia]]st 196, piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 21 ja vallakeskusest [[Beļava]]st 11 kilomeetri kaugusel. 

Külas on postkontor. Seal tegutseb loomakasvatusettevõte SIA «Gulbenes zvērsaimniecība». Asula rajati aastal 1953 vastloodud rebasekasvatuse juurde.&lt;ref&gt; Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 113. lk. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;

Aastal 2015 oli külas 111 elanikku. Aastal 2017 oli elanikke 99, aastal 2022 aga 73.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2202 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{Beļava vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>ch94cddhj5u318scac5xfyzvlxod0zk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rădăuți</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635105</id>
    <revision>
      <id>6177383</id>
      <timestamp>2022-08-13T11:45:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Rădăuți |  hääldus =  |  omakeelne_nimi_1 = rumeenia | Rădăuți | |  omakeelne_nimi_2 = saksa | Radautz | |  omakeelne_nimi_3 = ungari | Radóc | |  omakeelne_nimi_4 = poola | Radowce | |  omakeelne_nimi_5 = ukraina | Радівці | |  pilt = Centrul oraşului Rădăuţi1.jpg |  pildiallkiri = [[Ștefan cel Mare]] tänav Rădăuții kesklinnas |  vapp = ROU_SV_Radauti_CoA.png |  vapi_link = [[Rădăuți vapp]] |  pindala = 32,30 |  elanikke = 23 82...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1229" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Rădăuți
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = rumeenia | Rădăuți |
|  omakeelne_nimi_2 = saksa | Radautz |
|  omakeelne_nimi_3 = ungari | Radóc |
|  omakeelne_nimi_4 = poola | Radowce |
|  omakeelne_nimi_5 = ukraina | Радівці |
|  pilt = Centrul oraşului Rădăuţi1.jpg
|  pildiallkiri = [[Ștefan cel Mare]] tänav Rădăuții kesklinnas
|  vapp = ROU_SV_Radauti_CoA.png
|  vapi_link = [[Rădăuți vapp]]
|  pindala = 32,30
|  elanikke = 23 822 (2011)
|  asendikaart = Rumeenia
}}
'''Rădăuți''' ([[saksa keel]]es ''Radautz'', [[ungari keel]]es ''Radóc'', [[poola keel]]es ''Radowce'', [[ukraina keel]]es ''Радівці'') on linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Bukoviina]] piirkonnas, [[Ukraina]] piirist 13 km kaugusel ja maakonnakeskusest [[Suceava]]st ligikaudu 33 km loodes.

Asulat on esmamainitud [[1393]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://ukrainaincognita.com/mista/rumuniia-radivtsi-radauti-pershyy-monarshyy-nekropol Румунія. Радівці Rădăuţi. Перший монарший некрополь] UkrainaIncognita&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Rumeenia linnad]]
[[Kategooria:Suceava maakond]]
[[Kategooria:Bukoviina]]</text>
      <sha1>auauonul3263uiimmnk7q9nj0fl9dez</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Radautz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635106</id>
    <redirect title="Rădăuți" />
    <revision>
      <id>6177386</id>
      <timestamp>2022-08-13T11:48:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Rădăuți]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21" xml:space="preserve">#suuna [[Rădăuți]]</text>
      <sha1>r9yzit9vatwi9vgte5k6v8dsnxut98b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mili</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635107</id>
    <revision>
      <id>6177387</id>
      <timestamp>2022-08-13T11:49:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Auguliena |  hääldus =  |  nimi1_keel = läti | nimi1 = Auguliena |  lipp =  |  lipu_link =  |  vapp =  |  vapi_link =  |  pindala =  |  elanikke =  |  asendikaardi_pilt =  }} '''Mili''' (ka '''Andzēni''', vanasti '''Andzani''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57983 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;  Küla asub...'</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="789" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Auguliena
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Auguliena
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Mili''' (ka '''Andzēni''', vanasti '''Andzani''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57983 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub valla lõunaosas Asarupe jõe kaldal. Seal asuvad Andzēni muinaskalmed ehk Sõjakalmud on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.&lt;ref&gt;[https://is.mantojums.lv/797 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Beļava vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>jnft78lgr2loyryphgf7j9jih1kba4w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>6177388</id>
      <parentid>6177387</parentid>
      <timestamp>2022-08-13T11:49:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="779" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Mili
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Mili
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Mili''' (ka '''Andzēni''', vanasti '''Andzani''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Beļava vald|Beļava vallas]].&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=57983 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt;

Küla asub valla lõunaosas Asarupe jõe kaldal. Seal asuvad Andzēni muinaskalmed ehk Sõjakalmud on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.&lt;ref&gt;[https://is.mantojums.lv/797 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]&lt;/ref&gt;
== Viited ==

{{viited}}

{{Beļava vald}}

[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]</text>
      <sha1>2pcdbvyx8sfzy2l8vvvbyjgxqf5ujt8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Radowce</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635108</id>
    <redirect title="Rădăuți" />
    <revision>
      <id>6177389</id>
      <timestamp>2022-08-13T11:49:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Rădăuți]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21" xml:space="preserve">#suuna [[Rădăuți]]</text>
      <sha1>r9yzit9vatwi9vgte5k6v8dsnxut98b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andzēni</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635109</id>
    <redirect title="Mili" />
    <revision>
      <id>6177390</id>
      <timestamp>2022-08-13T11:50:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Mili]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15" xml:space="preserve">#suuna [[Mili]]</text>
      <sha1>q1662x6upypq9mm5zoodjo8vx8aassz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andzani</title>
    <ns>0</ns>
    <id>635110</id>
    <redirect title="Mili" />
    <revision>
      <id>6177391</id>
      <timestamp>2022-08-13T11:50:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Melilac</username>
        <id>58734</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Mili]]</comment>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15" xml:space="preserve">#suuna [[Mili]]</text>
      <sha1>q1662x6upypq9mm5zoodjo8vx8aassz</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>